Postimehe paberleht 04 07 2014 by Postimees

ESTONIAN AIR EI VÕLGNE BOMBARDIER’LE 18 MILJONIT EUROT.

MAJANDUS LK 8–9

OTSUSTAVAD LAHINGUD

Valgamaal Hellenurmes saab rändur teada, miks püksid püüli sõeluvad. Ring tehakse peale unustatud mõisatele.

Täna mängivad Prantsusmaa – Saksamaa ja Brasiilia – Kolumbia. Mida veerandfinaalides oodata?

REIS LK 21

Veerandfinaalid täna Prantsusmaa – Saksamaa Brasiilia – Kolumbia

SPORT LK 18

www.postimees.ee OSCE vaatleja

TÕNIS ASSON: Arutasime isegi sellised variandid läbi, et seome valvuri kinni ja üritame minema joosta.

EESTI LK 6–7

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

MAADEVAHETUS

Seda otsust oli väga vaja Maadevahetuse protsessis otsuse langetanud riigikohus andis professor Jüri Saare hinnangul selge signaali, et tulevikus on üha raskem peita omakasulisi huve lihtsameelsuse taha, väites, et lihtsameelne olla pole seadusega keelatud. LK 13 MAADEVAHETUS

Võitlus jätkub Edgar Savisaare avaldus, milles ta kaitseb Ester Tuiksood, näitab üsna täpselt hapnikupuudust, mille riigikohtu «tabav hoop» Eesti poliit- ja ärieliidis põhjustas, kirjutab Andrus Karnau. Parteid vajavad endiselt raha ja ärimehed konkurentsieeliseid. Kiusatus on suur. LK 13

jalgpallimm.postimees.ee

VÕLAST PRII

AVASTAMATA PÄRLID

REEDE, 4. JUULI 2014 • NR 153 (7144) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 46 071 • LUGEJAID 201 000

Tuli jõuab, pidu hakkab 26. lauluja 19. tantsupidu «Aja puudutus, puudutuse aeg» toob kokku üle 42 000 esineja, kellest 68 protsenti on naised ja kelle keskmine vanus on 25,1 aastat. Enamasti on nende nimi Laura, Tiina või Katrin. Esinejatest 32 protsenti on mehed ja nende keskmine vanus on 27 aastat. Enamasti on nende nimi Martin, Andres või Markus. Peol esineb 121 Kaske, 94 Kaasikut, 90 Ilvest, 74 Karu, 65 Jõge, 57 Kivi, 55 Allikut ja 54 Kangurit. EESTI LK 3–5 ARVAMUS LK 12

Eile jõudis peotuli Viimsisse, kust see hakkab täna kell 9.25 Kalevi staadioni poole liikuma.

foto: jaanus ree

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 4. JUULI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

argo ideon

1 8 5 7

Uus algus puhtalt lehelt

Kümne miljoni välismaalasest Eesti digi-ID kasutaja kogumine aastaks 2025 tunnistati juunikuus üheks tänavuse Arenguidee konkursi kolmest võitjast. Idee läheb hästi sellesse narratiivi, kus Eesti tuleb teha suuremaks. Väga popp vaatenurk: löö kasvõi otsingumootorisse «mõelda suurelt» ning leiad hulga loosungeid. «Unista suurelt ja asjad juhtuvad!», «Mõtle suurelt ja pane täiega nii äris kui elus!» jne. Eesti suuremaks tegemisest rääkis ka president Ilves juba oma ametisseastumise kõnes aastal 2006. Kümne miljoni e-eestlase idee autoriteks on majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka, riigikantselei strateegiabüroo nõunik Siim Sikkut ja siseministeeriumi osakonnajuhataja Ruth Annus – tuntud ja pädevad riigiametnikud. Nende autorlus annab ideele tooni, et tegu võiks olla enamaga kui üks uitmõte. Kui aga lugeda pabereid, mis läinud nädalal e-residentsuse ehk digi-ID sisseseadmise kohta valitsuses heaks said kiidetud, tabab suurelt mõtlemisse peaaegu juba uskuma hakanud huvilist külm dušš. Vastava eelnõu seletuskiri nendib kuivalt, et «aastani 2020 on kavandatud välja anda eeldatavalt 1000 digi-IDd aastas». Ka valitsuskabinetis kevadel heaks kiidetud e-residentsuse loomise kontseptsioon ütleb: «Sihiks on seatud, et aastal 2020 võiks Eestil olla vähemalt 5000 e-residenti.» Arv pärineb tegelikult veelgi varem heaks kiidetud Eesti infoühiskonna arengukavast aastani 2020, täpsemalt selle lisast number 4 «Mõõdikud». Auhinnatud kümne miljoni digi-ID eesmärgini jõudmiseks peaks seega pärast 2020. aastat ca kaks tuhat korda tempot lisama. Mis see kõik siis on – bluff algusest peale, kannapööre? Mulle näib, et iseenesest õigele mõttele välismaalaste e-residentsuse juurutamiseks on lihtsalt kaks täiesti vastandlikku lähenemist. Üks asi on anda pildita ID-kaart välismaalasele, kel on siin ettevõte, kinnisvara vms. See on ilmselt algmõte.

ttevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) mõju Eesti regionaalpoliitikale ja majandusele on võimatu üle hinnata. Tegemist on institutsiooniga, mis jaotab sadu miljoneid euroraha. Näiteks Euroopa Liidu eelmisel rahastamisperioodil 2007– 2013 Eestisse tulnud 3,4 miljardi eurosest struktuuriabist oli EASi suunata 784 miljonit eurot. Suur raha kütab alati suuri kirgi, kuid EASis toimunu – see osa, mis avalikkusele välja paistis – hakkas kohati lausa piinlikuks muutuma. Peamiselt «tänu» pikka aega kestnud poliitilisele käärimisele EASi nõukogus on sihtasutus olnud viimasel ajal pideva avalikkuse tähelepanu all ning lõpuks tunnistasid ka nõukogu liikmed ise juhtorgani töövõimetust. Nõukogu ei suutnud kuidagi hakkama saada EASile toimiva tegevjuhtkonna ametisse nimetamisega. Napilt pool aastat EASi juhtinud Taavi Laur esitas aasta alguses ootamatult lahkumispalve. Märtsis tema kohale määra-

tud Andres Rannamäe ümber puhkes aga kohe skandaal – teda seostati teadusraha kantimisega senises äritegevuses – ning nõukogu pidi vastvalitud juhi tagasi kutsuma. Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri ametisse tõusnud Anne Sullingu otsus puhtalt lehelt alustada oli kahtlemata õige. Pidevad avalikud vastuolud ja konfliktid ning ebaõnnestunud juhivalik määrisid sihtasutuse mainet, samal ajal kui uus ELi rahastamisperiood (2014–2020) koputab uksele ning EAS vajab selleks kindlat kätt, eesmärke ja selget strateegiat. Ka plaane tulevikuks, mil toetuste vähenedes saab üha suurema rolli nõustamine. Minister kutsus kõik EASi nõukogu 11 liiget tagasi ja nimetas ametisse uue, seitsmeliikmelise nõukogu. Valik tehti Sullingu sõnul ligi saja kandidaadi seast ning koosseis sai kokkuvõttes tunduvalt rohkem ekspertide- ja vähem poliitikutekeskne. Uus nõukogu pani sule sappa samuti juhatusse kuulunud Martin Hirvojale ning valis sel nädalal 43 kandidaadi seast uueks juhatuse esimeheks Hanno Tombergi. Nõukogu koosseis võib olla muutunud, kuid poliitiline huvi – seeläbi ka konfliktioht – ei kao suurte summa-

de jaotamise juurest kunagi. Ajakirjandusliku kõrgharidusega ja senises töös valdavalt meediavaldkonnaga seotud olnud Tombergi võivad selles ametis aidata just seniselt tegevusväljalt saadud kogemused. Viimased seitse aastat Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liikmena on lisaks suure avalik-õigusliku organisatsiooni eest vastutamisele andnud ka küllaldaselt kokkupuuteid poliitiliste intriigidega ning seeläbi ka oskusi nendega toime tulla.

JUHTMÕTE Uus juht peab moodustama meeskonna, kellega sihtasutus nii tööle panna, et tulemus oleks igast küljest ja nähtavalt avalikes huvides. EASist sõltub Eestis lähiaastatel palju enam, kui laiem avalikkus seda tajub. Uus juht peab moodustama meeskonna, kellega sihtasutus nii tööle panna, et tulemus oleks igast küljest ja nähtavalt avalikes huvides. Ning kindlasti kuulub selle juurde ka tahtmine ja oskus tehtud otsuseid selgitada. Tombergil hea suhtlejana on need omadused olemas.

urmas nemvalts

Kes hakkab e-eestlaseks?

KÕVA SÕNA Sotsiaaldemokraadid kavatsevad kindlasti järgmised neli aastat valitsuses olla. SDE esimees Sven Mikser, PM 3.07

Postimees 1924. aastal

PÄEVA KOMM

Riigikogu rahanduskomisjonis tähendas [---] endine rahaminister J. Kukk muu seas järgmist: Meie majanduspoliitika kõige suurem viga seisab selles, et tema juhtidest keegi maha ei ole istunud ja ligemalt selle üle järele mõtelnud, mida meie õieti kätte tahame saada. On ikka midagi tehtud, ilma et uuenduste juures põhjalikumalt oleks kaalutud poolt- ja vastuväiteid niihästi praktilisi kui ka teoreetilisi. See ütelus on tõesti väärt, et tema juures peatada. [---] Meie kaebame praegu valusasti selle üle, et meie kaupade sissevedu väljaveost kaugelt suurem on. Peame nähtust seda kurjemaks, et temal püsiv iseloom näib olevat. Kuid – kas ei peksa meid siin tea-

Kui lugeda pabereid, mis valitsuses läinud nädalal digiID kohta said heaks kiidetud, tabab huvilist külm dušš. Kümme miljonit Eesti e-residenti või ka selleni püüdlemine teeb aga e-identiteedi väljastamisest massitarbekauba. Iseendast ei pruugi see olla väär. Võib-olla saab just sellest meie president Meri kunagi nõutud Nokia (mitte tänane, vaid hiilgeaegade oma). Kuid laiatarbekauba puhul näiteks nõuda, et selle soovija peab tõendama oma «põhjendatud huvi Eesti riigi e-teenuseid kasutada», on ju sama jabur kui küsida poest piima ostmisel lubatähte, et tarbijal on ikka põhjendatud huvi piima juua. Seletuskirjast, muide, võib lugeda ka, et e-residendile digi-ID väljastamisel tehakse põhjalik isikute usaldusväärsuse taustakontroll, «kaasates asjassepuutuvaid asutusi ja tehes päringuid asjassepuutuvatesse andmekogudesse» – kindlasti usutav, kui taotlejaid on aastas tuhat. Kuid miljonite puhul tuleb ilmselt üks või kaks ministeeriumi juurde teha.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

taval määral omad vitsad? Kuni 1920. a. lõpuni püüti meil üleliigset sissevedu ära hoida. Oli maksev lubadesüsteem, mida osati mõnelt poolt kurjasti ära tarvitada. Tehti tõsiseid kavatsusi sisseveo alal paremat korda maksma panna, mis kahtlemata võimalik oli. Sissevedu oleks üle tüseda sõela lastud ja teda oleks võidud vaos hoida. Tol ajal ei oleks võinud meile seda suuremat pahaks panna ka teised riigid, sest meie riik oli alles noor ja pidi iga penni kümmekorda peos ringi keerutama, enne kui teda välja anda. Mis tehti aga meil? Tuli uus valitsus, tõi uue majanduspoliitika – kaupade sissevedu anti vabaks. Ja meie kannatame veel praegugi kaupade uputuse all! 4.07.1924

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 4. JUULI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

PIDU ALGAB. Postimees rõõmustab kolm päeva koos rahvaga lauluväljakul, paberlehes ja veebis.

Eesti eurosaadikud kinnitati komisjoniliikmeteks Euroopa Parlamendis kiideti eile heaks komisjonide liikmete nimekirjad. Andrus Ansip kinnitati tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liikmeks. Marju Lauristin kinnitati kodanikuvabaduste, justiitsja siseasjade komisjoni. Kallase ja Ansipiga ühte fraktsiooni kuuluvast Yana Toomist sai petitsioonikomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni liige. Kaja Kallas ja Indrek Tarand määrati eelarvekomisjoni. Tunne Kelam (pildil) kinnitati väliskomisjoni ning julgeoleku ja kaitse allkomisjoni. postimees.ee

Superpildilt leiab peoline end ka pärast laulupidu tuuli koch reporter

Saarts: uuel valitsusel napib otsustavust

Fotograaf Endel Grensmanni selja taga on imefoto, mille peal on peoliste näoilmed eristatavad.

foto: martin ilustrumm

protsenti

Eesti elanikest planeerib pere eelarvet.

Laulupeo ajaks käivitatakse lisamobiilijaamad Mobiilioperaatorid käivitavad laulupeo ajaks lisatugijaamad, mis jäävad kliente teenindama ka teiste lauluväljakul toimuvate suurürituste ajal. Tele2 käivitas eile lauluväljakul 12 uut 2G-, 3G- ja 4G-saatjat. EMT teatas, et paigaldas laulukaare peale 3G-lisatugijaamad. majandus24.ee

Asekantsleri vabastamine polnud seaduslik

Oru väravas on avatud Postimehe telk, kus saab end stendi taga lehe esikaanele pildistada.

sel kulminatsioonihetkel naeratada ja lehvitada sinimustvalgeid tuletorni poole. Ja veel – laulukaare kõrval ootab teid meie 360 kraadi ulatuses pöörduv uue põlvkonna videokaamera, internetipõhine

Keeruliseks teeb ühispildi tegemise see, et kogu rahvasumm ei püsi ju paigal.

multimeedia väljund, mis võimaldab videos üle kogu platsi ringi vaadata, nii et vaataja asuks ise justkui video sees, ning muuta vaatenurka kogu ülekande vältel. Ja olulisim. Postimehe suur sinine telk ootab teid Oru väravas, kohe laulude ja kümnete tuhandete kaaspeoliste kõrval. Tulge, puhake jalga kott-toolidel, mängige noolemängu, vestelge meie ajakirjanikega.

Et pidu ei mööduks pangaautomaadi järjekorras, varuge parajalt sularaha, et osta jäätist ja kalja ning teha meie telgis laulupeohinnaga Postimehe tellimus – 5 euro eest kuus. Telgist saate meie poolt kingituseks kaasa võtta Postimehe esikülge kujutava stendi juures tehtud pildi, kus teenite oma näoga tantsu- ja laulupeo kõige helisevama hääle ja lustakamate jalakeste tiitli.

Apteekide asutamispiirangute seadus läheb riigikohtusse

Valitsuse pressikonverents saab uued reeglid

Õiguskantsler Indrek Teder pöördus eile riigikohtusse taotlusega tunnistada kehtetuks ravimiseaduse sätted, mis on põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsler on ravimiseaduses sätestatud apteekide asutamispiiranguid analüüsides jõudnud seisukohale, et need rikuvad põhiseadust. Mullu jaanuaris vaidlustas õiguskantsler asutamispiirangud ka riigikohtus. Riigikohus tunnistas 09.12.2013 apteekide asutamispiirangud põhiseadusvastaseks, kuid lükkas otsuse jõustumise kuue kuu võrra edasi.

Peaminister Taavi Rõivas teatas eile, et Tallinna Televisioon (TTV) peaks pressikonverentsile pääsemiseks liituma Pressinõukoguga ja võtma omaks ajakirjanduseetika normid. Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar ei pea aga õigeks valitsuse pressikonverentsile pääsu sidumist Pressinõukogu liikmelisusega. «Oletame, et väljaanne X kirjutab midagi, mis on valitsuse arvates vastuolus ajakirjanduseetika koodeksiga ja nad ütlevad sellele tuginedes, et nüüd me teid enam pressikonverentsile ei lase.

Riigikogu otsustas 1. juulil vaatamata õiguskantsleri ettepanekule jätta kehtima 21. mail vastu võetud ravimiseaduse muudatused. Seejuures ei täitnud riigikogu riigikohtu otsust, mille kohaselt pidid põhiseadusvastased apteekide asutamispiirangud kaduma tänavu 9. juunil. Indrek Tederi sõnul on taunitav, et riigikogu ei järgi riigikohtu otsust. «Kui riigikohus on leidnud, et kuus kuud on piisav aeg vastavate muudatustega kohanemiseks, siis seadusandja ei tohi seda otsust eirata.» postimees.ee

foto: tairo lutter

Kas Pressinõukogu peaks olema siis otsustaja, kes pääseb valitsuse pressikonverentsile ja kes mitte?» Rõivas kohtus eile ajalehtede ja ajakirjanike liitude esindajatega, et teemat arutada. Nende esindajad tegid ettepaneku, et TTV võiks pressikonverentsidele tagasi lubada. «Selles me peaministriga kokkuleppele ei jõudnud,» sõnas Raudsaar. Ajakirjanike liidu teatel lepiti kokku, et valitsuse pressibüroo töötab välja uued kriteeriumid, kuidas pääseb valitsuse pressikonverentsidele. Madis Järvekülg

POSTIMEES.EE

Kuna kõik me ei mahu laulukaare alla telekaamerate ja fotograafide silme ette, aitab Postimees teil kõigil end pärast suurt pidu superpildi abil üles leida ja imekaameraga peo ajal lustida. Fotograaf Endel Grensmann on superpiltide meister. Ta on suutnud kümned tuhanded peolised ühele pildile püüda nii 2007. kui ka 2009. aastal. Ja mitte täpikeste, vaid emotsioonikurruni äratuntavalt. Endel teeb Postimehe palvel nii laupäevasest kui ka pühapäevasest laulupeokontserdist ülisuure pildi, mida tavaliste vahenditega teha ei saa teha. Isegi digiajastul. Tema võimuses on pildile haarata inimesed vaateväljal enam kui 200 kraadi ulatuses, kusjuures tema kuus kaamerat teevad ära 52 tavakaamera töö. Keeruliseks teeb ühispildi see, et kogu rahvasumm ei püsi ju paigal. Seetõttu ei tule ajanihe mitte üksikute kaadrite, vaid ühe-teise-kolmanda inimkobara vahel ja esimesel pildil võib olla lõbusamal juhul kellelgi kaks pead. Üldpildi parandamine ja sättimine võtab Endli sõnul paar nädalat, aga parandamata kujul saate meie lugejatena esimese emotsioonipildi kätte nii pühapäeva kui ka esmaspäeva hommikul. «Põlv muidugi väriseb! Teeks siis sellist pilti iga päev! See ime juhtub iga viie aasta tagant,» räägib Endel. Et pildile jääda, tasub lihtsalt oma kohal istuda ja kahel päeval kontserte kuulata. Laupäeva õhtul pole ootamine pikk, pühapäeval tuleb õhtu-

Valitsus on osutunud oodatust julgemaks, kuid otsustavust napib, leiab politoloog Tõnis Saarts. «Töövõimetusreform ja kooseluseadus on märgilise tähtsusega ning kui valitsusel õnnestub need läbi viia, siis võib tõesti öelda, et see vahevalitsus on midagi olulist ära teinud,» märkis Saarts. «Algatusjulgust on valitsusel küll, kuid otsustavust oma ideede eest seista napib. Näiteks kooseluseaduse osas ei julgeta konservatiivsele avalikule arvamusele otseselt vastanduda,» nentis ta. Teise tähelepanekuna tõi ta esile valitsuse suhtlusstiili. «Ansipiajastut iseloomustav üleolevus ja mõnitav toon on kadunud.» postimees.ee

Tallinna halduskohus leidis, et sotsiaalministeeriumi asekantsleri Aleksandr Ljudvigi teenistusest kõrvaldamine polnud seaduslik. Ljudvig kaebas endise tööandja kohtusse, kuna polnud päri, et sotsiaalminister kõrvaldas ta 2013. aasta 12. septembri käskkirjaga distsiplinaarmenetluse ajaks ametist. BNS

Lennufirma alustab LissaboniTallinna liinilende

Juchnewitsch sai Eesti Raudtee juhatuse liikmeks

Portugali lennufirma TAP Portugal alustab reedest lende Lissabonist Tallinna. Lennud hakkavad toimuma teisipäeva, reede ja pühapäeva varahommikuti. Lendu hakkab TAP Portugal käitama Airbus 320ga ning lennuaeg on ligi viis tundi. BNS

Seoses AS Eesti Raudtee kahe juhatuse liikme lepingu lõppemisega otsustas ettevõtte nõukogu, et juhatuse liikme ja liiklusdirektori ametikohal jätkab tööd Sergei Fedorenko ning uueks juhatuse liikmeks ja infrastruktuuridirektoriks saab Parbo Juchnewitsch. err.ee

Postimees.ee küsitlus

Kas pooldad Jean-Claude Junckeri saamist Euroopa Komisjoni presidendiks? Mul on sellest sügavalt ükskõik

Jah, ta on sobilik kandidaat

13%

76% 4559 vastajat

11%

Ei, oleks paremaid valikuid

4 || EESTI || POSTIMEES, 4. JUULI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Tantsijad tegid eile Kalevi staadionil usinasti proovi.

foto: liis treimann

REKORD. 19. tantsupeol annab etenduse «Puudutus» ligi 10 000 tantsijat, lauljat ja pillimeest, mis on suurim arv taasiseseisvusajal.

Tantsupidu sai eile valmis, täna on aga esietendus reportaaž anneli ammas reporter

Tõsta! Ilus! Suur käsi! Ja ava! Naised, pikalt välja, mõlemad käed! Alt, alt, alt! Joonduge täpselt! Tõsta! Alt läbi! Esimesed astmed, teised, kolmandad, neljandad! Käed pikalt, ava, ava! Tssssss! Lapsed, olge valmis!» hõikas eile tantsupeo finaali proovis peo pealavastaja Maido Saar. Ja 10 000 tantsijat teadis täpselt, mida teha, mida Saare napid sõnad tähendavad. Esmaspäeva lõunast oli taasiseseisvusaja kõige suurem hulk rahvatantsijaid ja võimlejaid harjutanud kuni 12 tundi päevas seitsmel väljakul üle Tallinna. Neid väljakuid andis ka valida, et tuhanded tantsijad ühtegi udupeene kattega väljakut jumala eest ära ei rikuks! Eile olid kõik lõpuks koos Kalevi staadionil, kus tükid omavahel kokku õmmeldi. Õieti muidugi tantsiti kokku. Ei ole tavaline, et tantsupeol tant-

sivad nooremate ja vanemate segarühmad ja lasterühmad ühte tantsu, aga sel peol on nii. Mis juhtub siis, kui isad ja pojad väljakul kokku saavad? Seda nägi tantsuplatsil esimest korda eile ja suurtel olid väikeste jaoks kommid kaasas. «Ja nüüd tervitage teie oma tantsuõpetajaid!» hõikas pealavastaja ning staadion plaksutas, kuigi proovis õpetajad veel treppidest ei tulnud, aga kontserdil nad tulevad. Õrnad helid kostavad üle väljaku ning tantsijad keerutavad ja saadavad kätemerega puudutusi edasi. «Lapsed, tulge väljakule, et saaksite segarühmadelt puudutuse üle võtta!» hõikab kähiseva häälega pealavastaja ning hetk hiljem hakkavad õpetajad lapsi treppidelt väljakule juhtima. Pealavastajal on väljakut vaadates Pegasus lendu tõusnud: nii saab selle peo peasõnumi puudutuse anda edasi tribüünidele. Assistendid hakkavad pealavastajale sosistama: ««Tuljak» tuleb ju ka veel!» See tähendab, et suurtel peab staadioni jooksuradadele ruumi jääma ning lapsi ei saa edasi-tagasi jooksutada. Hetkeks jääb kõik seisma ja siis viiakse lapsed treppidele tagasi ning puudutust vastu võtma tuuakse needsamad õpetajad, kes juba enne väljakule plaksutati. Nii, ikka loominguliselt põledes antakse viimane lihv tantsupeo etendusele. Ja keegi ei vaidle vastu, sest on tõeline privileeg olla ise osaline kord viie aasta järel valmiva etenduse sünnis. «Mäletate, mida proovis

rääkisime, mida ütlete publikule edasi?!» on mikrofoni juurde astunud kõige väiksemate liigijuht Agne Herman-Kurrikoff. «Just: palun, võta vastu mu puudutus!» Lavastajad loodavad, et ka publik on etenduse lõpuks nii kaasa elanud, et võtab tantsijate puudutuse laste käest vastu ja annab selle naabrile edasi.

Ikka loominguliselt põledes antakse viimane lihv tantsupeo etendusele. Ja keegi ei vaidle vastu, sest on tõeline privileeg olla ise osaline kord viie aasta järel valmiva etenduse sünnis. Tantsupeo osa on seegi, et paarsada tantsijat oli eile õhtuks arstidelt abi palunud – esimestel, külmadel päevadel valutasid pea ja kõht, järgmistel hakkasid koormuse tõttu jalad üles ütlema. Eile pärastlõunal oli Kalevi staadionil Põhja-Eesti regionaalhaigla välihospidalis mitu last vaikselt teki all magamas ja arstide järelevalve all. Paistes põlvega neiu pilk ütles kõik, kui

Tänane pidu 4. juulil tantsu- ja pillipeol • Kell 14 tantsupeo peaproov-etendus Kalevi staadionil • Kell 18 tantsupeo I etendus Kalevi staadionil • Kell 19 pillipeo peakontsert lauluväljakul (tasuta)

arst rahulikult tõdes: see põlv tahab rahu, aga... Aga kui neiu tahab peol tantsida, siis aitavad tabletid, pluss järjekordne külmakompress. Loodetavasti on tänasel esietendusel rivis ka tantsija, kes kolmandal, väga tuulisel proovipäeval pärast proovi lõppu õhku tõusnud meditsiinitelgi raske jalaga vastu säärt sai ja traumapunkti saadeti. Lauluja tantsupeo meditsiiniteenistust juhtiv PERHi erakorralise meditsiini keskuse juhataja Vassili Novak näitab, et igaks juhuks on valmis ka elustamisvahendid. Neid on ühel peol vaja läinud, aga tantsupeo proovid õnneks nii ekstreemseks ei ole kujunenud. Sel ajal, kui mitmed arstidelt abi otsisid, tantsisid ülejäänud ligi 10 000 tantsijat ei-teamitmendat korda «Tuljakut», seda rahvatantsupidude «Isamaad». Mõned väsimusest veidi töntsima sammuga, teistele mõjus «Tuljaku» viis, mis sel korral veidi teistmoodi, rahvalikumas laadis kõlab, ikka eriliselt ja pani südamest seda ilusat kohtumise ja armumise ja pulmade lugu tantsima. Hoolimata väsimusest. Ja ausalt öelda, eks pikk proovide lõpp juba paistis ka. Väike vihje tantsupidu vaatama tulijatele: hoolimata sellest, et kõik 10 000 tantsijat väljakul ja treppidel «Tuljakut» kaasa tantsivad, on jooksurajal veel ruumi neile, kes «Tuljakut» oskavad, nii et tahaks sellest 80-aastase ajalooga tantsupidude alalisest lõputantsust ise tantsides osa saada..

Maido Saar tantsuproovis.

foto: jaanus lensment

Pealavastaja: kuula muusikat ja kõik on selge! Tantsupeo pealavastaja Maido Saar, on neljapäeva õhtu, veel on ees üks suur proov, kui kogu tantsupeo etendus tantsitakse koos orkestriga otsast otsani läbi. Kas see, mis väljakule on jõudnud, on niisugune tantsupidu, nagu ette kujutasite? Jaa. See on täielikult see, mida kujutasin. Eriti finaal. Pealavastaja teha on tavaliselt proloog ja finaal. Ma täna imestasin: me toome platsile 10 000 inimest ja nad on viie minutiga platsi peal! Et tuua 10 000 tantsijat platsile, pead arvestama, et keegi kellelegi ette ei jää, et kõigil oleks hea tantsida. Tõesti, kuidas «Pere labajalg» platsile voolas! Tõsi, olen ise ka veidi närvis: kõrval on 60 assistenti, üks ütleb «Ei!» ja teine ütleb «Jaa!» Usun, et puudutuse lugu lõpus saab olema... peab ise ko-

hale tulema ja vaatama. Üks hea etendus peab klassiku sõnul pakkuma nii naeru kui ka nuttu. Kas olete proovis saanud tantsuetendust vaadates ka ise nii naerda kui ka nutta? Olen saanud naerda, aga tõesti ka nutta – eks väsimus ja pinge on juba ka nii viimase piiri peal. Andke vihjeid vaatajale: kus võib olla see kõige-kõige hetk etendusel? Vaataja ei pea mingit vihjet saama. Kuula muusikat, kuula sõnumit, meloodiat ja sa saad kõik teada! Natuke võib kavalehte sirvida, et teaksid, et nüüd tulevad emad ja isad ja siis lapsed ja kõik teised. Väga ilus on see «Upa-upa», lapsele pai tegemine. Ei pea muud, kui lugema korra kavalehe läbi ning kuulama ja vaatama.

POSTIMEES, 4. JUULI 2014 || EESTI || 5

LAULUVÄLJAK

alates 3. juuli kl 21.00st kuni 6. juuli kl 20.00ni

Kur is

Joa

m va ar

tiku

PARKIMINE KEELATUD

Pir

Liikluskorraldus lauluja tantsupeo ajal

ita

tee

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

SULETUD SULETUD

Narva mnt

Nar

5. juulil kl 14.00-19.30

alates 29. juuni kl 21.00st kuni 6. juuli kl 24.00ni

4. juulil kl 20.00-22.00 4. juulil kl 20.00-22.00 6. juulil kl 10.00-20.00

pst

SULETUD

Gonsiori nu

Juhkentali tn 4. juuli kl 13.00 - 22.00 5. juuli kl 10.00 - 14.00 6. juuli kl 10.00 - 14.00

Pä r

li p

s Roo

ste

ar Ka

ikra

Tar t

KALEVI STAADION

ntsi

ism i äg

ala Liiv

nii dio dion ad Staa

n Tõ

d En

Pärnu mnt

uie

ari

Liiv ala

o To

VABADUSE VÄLJAK

Narva mnt

VANALINN

5. juulil kl 12.00-18.30

is Lu

PARKIMINE KEELATUD

nt Narva m

Vabaduse väljaku ümbruse tänavad

m Wis

Jõe

Mere

SULETUD

Ahtri

u Tu

t mn

SULETUD

Staadioni tn, Püssirohu tn, Võistluse tn alates 2. juuli kl 7.00st kuni 6. juuli kl 14.00ni

Suur-Ameerik a

AVATUD

Jalgrattaparklad JJa algratta algratta ttta 2. juulil kl 8.00-22.00 3. juulil kl 8.00-23.00 4. juulil kl 12.00-22.00 5. juulil kl 9.00-14.00 6. juulil kl 9.00-14.00

SOOVITUS. Kui pere läheb lauluja tantsupeole lastega, võiks neile kaasa panna telefoninumbri, mis aitab vanematega ühendust saada.

Mudilasega peole minnes ole valmis ootamatusteks linda pärn

Naine24 toimetaja

aulu- ja tantsupeost võtavad osa ka pere väiksed liikmed. Suurürituste puhul on alati oht, et uudishimulik põnn läheb omaette uitama. Laulupeo turvalisuse eest vastutava G4S Eesti teenistusjuht Kristiina Eelmaa soovitab väikelapsega rahvarohkele üritusele minnes riietada laps ilmastikule sobivalt ja mugavalt, aga ka erksavärviliselt, et teda oleks rahva seast hõlpsam otsida, kui ta peaks silmist kaduma. «Pane lapse tasku mõlema lapsevanema visiitkaart

või kleebi riietele sedel telefoninumbritega. Telefoninumbrid võib ka lapse käe peale kirjutada, soovitavalt veekindla markeriga. Suures segaduses võib laps päheõpitud telefoninumbrid ära unustada, hea, kui need on tal omast käest võtta,» pakub Eelmaa. Enne üritust tuleks õpetada, et rahvarohkes kohas peab abi ja teejuhiste saamiseks pöörduma politseiniku või turvatöötaja poole. Et laps julgeks vormirõivas inimeste käest abi paluda, näita talle rahvarohkesse kohta jõudes turvateenistuse või politsei töötajaid, et ta oskaks pöörduda õigete inimeste poole. «Eeskuju on nakkav – kasuta lapsega koos üritusel olles võimalust korda hoidvate töötajate käest abi ja nõu küsida,» soovitab Eelmaa. «Sedasi on lapsel lihtsam sinu eeskuju järgides

ja käitumist meenutades omapead abi küsida. Samuti annab see lapsele kogemuse, et inimesed võivad olla abivalmid.» Viibides kohas, kus mõni suurem rajatis sobib kaugele nähtavaks orientiiriks, võiks lastega kokku leppida, et vajadusel saate nimetatud kohas kokku. Tähelepanelikel vanematel on omad nõksud, kuidas lastel rahvasummas silma peal hoida. Portaali Naine24 üleskutse peale saatsid lapsevanemaid oma nippe, mis neid kunagi hädast välja on aidanud. Lisaks eespool mainitule soovitasid lugejad lapse randme külge siduda heeliumiga õhupall, pähe panna erilist värvi müts ja pihku pista vile. Vanemate kontaktandmed soovitati kirjutada kleepsule või randmepaelale, mida väikelaps ei saaks ise ära võtta. Üks

vanem, kelle sõnul on suurüritustel isegi palju kirjude riietega lapsi, õmbles oma mudilastele suurest helkurvestist kolm väikest vesti, mida on isegi rahvasummas raske mitte märgata. «Vesti rinnale kirjutasin lapse nime, seljale vanemate nimed ja telefoninumbrid. Lapse helkurvest peaks olema paeltega, mitte trukkidega, sest siis saab seda ise reguleerida ja kanda igal aastaajal,» õpetas ta. «Igaks juhuks olen hoidnud autos ka tavalisi ravimipurkide etiketikleepse, mida saab kontoritarvete poodidest. Kui on ootamatuid käike rahvarohketesse kohtadesse, saab sinna kirjutada lapse nime ja oma telefoninumbri. Kleepuvad väga hästi, ei tule ära.» Samuti sobivad lugejate sõnul nimesiltideks hästi vihikute nimesildid ja pagasikleepsud, mida saab lennujaamast.

6 || EESTI || POSTIMEES, 4. JUULI 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

TEADMATA KADUNUD. Ukraina kriisipiirkonnas kinni võetud endine ohvitser peab enda pantvangistamist osaks suurest poliitilisest mängust.

Tõnis Asson ammutas abi nõukogude inimese varasalvest priit pullerits

vanemtoimetaja

SCE vaatleja Tõnis Asson, kes pärast kuuajalist viibimist Ida-Ukrainas pantvangis eelmise nädala lõpus vabaks sai, rääkis oma kodus Tartus Postimehele, et teadmatuses aitasid nii tal kui ka kolmel saatusekaaslasel vastu pidada positiivne ellusuhtumine ning vangistajatega loodud inimlikud suhted. Mida te Ukrainas enne pantvangi langemist täpsemalt tegite?

Kuna Ukraina kriisi alguses oli märke, et kriis võib eskaleeruda ja laieneda Kiievist kaugemale, otsustasid Euroopa Julgeolekuja Koostööorganisatsiooni OSCE liikmesriigid alates märtsist saata sinna olukorra eskaleerumise peatamiseks kuni 500 vaatlejat, et nood kannaksid ette, mis toimub, ja jälgiksid, et osalised peaksid kinni kokkulepetest.

Kandideerisin, ja peagi tuli kiri, et pean andma 24 tunni jooksul märku, kas tulen või ei tule. Pidasin perega läbirääkimisi, otsustasin, et lähen. Olen Ukraina sündmusi jälginud, ja mu sõpradel on seal sõpru. Tundsin, et mu kohustus on aidata kaasa, et olukord ei läheks kontrolli alt välja. Läksin Ukrainasse aprilli teisel poolel. Kõigepealt toimus Kiievis väljaõpe, siis valiti välja, kes millisesse riigi ossa läheb. Mind saadeti vene keele oskuse tõttu itta. Patrullisime oma grupi nelja-viie inimesega Donetski oblastis. Käisime barrikaadidel, kontrollpunktides ja haldusasutustes, osalesime miitingutel.

Kontakti loomist lihtsustas ka see, et oskan vene keelt ja olen 30 aastat elanud Nõukogude Liidus. Nad rääkisid, kuidas majandus läks allamäge, haiglad, koolid ja isegi ausambad lagunesid; et siis toimus Kiievis Maidan, võeti üle valitsusasutusi, käis möll ja mäsu; et Kiievi valitsus ei ole nende silmis legitiimne, sest president sunniti võimust loobuma.

Kas teie peale vaadati ka altkulmu?

Nad küsisid, et kui see, mis tehti Kiievis, on legitiimne, siis miks nemad ei tohi võtta üle valitsusasutusi ega panna võimule inimesi, keda nemad usaldavad. Kogu jutust koorus välja küsimus, et kuidas see, mis Kiievis toimus, oli demokraatlik, aga see, mis mujal toimub, on täiesti vastupidine.

Altkulmu vaatamist oli pidevalt – tuleme poliitiliselt ja ideoloogiliselt teisest keskkonnast, läänest. Seal on välja kujunenud oma arvamus lääne inimesest, et eks nad ole ameeriklased ja spioonid. Kui rääkisin neile, et OSCEsse kuuluvad ka paljud endised liiduvabariigid, sealhulgas Venemaa, ja selle loomisele kirjutas alla isegi seltsimees Brežnev, siis hakkas neil lääne mudel hägustuma.

sellest ette kannaks. Kuigi kõik räägitu ei ole üheselt võetav tõde, oli igas sõnumis mingi iva, mida nad tahtsid edastada. Miks pidi teid siis vaatlejatena kinni võtma, kui te tegevus Ukraina idaosa valitsusvastastele pigem kasuks võis tulla?

Mul ei ole siiani ühest vastust, miks meid kinni võeti. See ei ole õigustatud, on seadusevastane ja ebainimlik, aga see kuulub mängu juurde.

Tähendab, sealsed inimesed lootsid, et viite nende mure üldsuse ette?

Neile oli tähtis, et me kõigest

TÄISVERSIOONI LOE POSTIMEES.EE

intervjuu

Küsimus on üldises taustas ja häälestatuses. Kui nad näevad, et oled läänest, pead tõestama, et see tuleb kõikidele kasuks, ja see võtab palju aega. Samal ajal kui me patrullisime, olukord Ukrainas pingestus, algasid relvastatud kokkupõrked, mäng muutus suuremaks ja jõhkramaks, poliitilisi tasandeid kisti üha rohkem juurde. Mul ei ole siiani ühest vastust, miks meid kinni võeti. See ei ole õigustatud, on seadusevastane ja ebainimlik, aga ma saan sellest aru – see kuulub mängu juurde. Kindlasti oli selle taga mingi plaan midagi saada või kedagi survestada, sest klassikalises pantvangijuhtumis esitatakse ju nõudmisi ja tingimusi, kuid praegusel juhul ei ole neid välja öeldud. Mis mehed need olid, kes teid kinni võtsid? Mis rahvusest?

Rahvuslik kuuluvus ei ole siin kõige tähtsam. Võib oletada, et neid oli mitmest rahvusest. Nad olid ilmselt ühe või teise rahvavabariigi esinduse liikmed, sest nad tegutsesid rahvavabariigi territooriumil ja täiesti nähtavalt. Nad olid mängijad selles mängus – nii on vist kõige neutraalsem öelda. Kui see oli mäng, siis vist ei olnud põhjust tunda suurt surmaohtu?

Kui sind kinni võetakse, siis ega keegi ütle sulle, kui kauaks ja mille eest. Sulle öeldakse, et me selgitame asjaolusid. Meid oli eelnevalt ka kinni peetud. Teatud aladelt oli meid ka välja eskorditud ja saadetud. Meid oli kohati isegi ähvardatud. Nüüdki öeldi, et tulge kaasa. Vaevalt see meid väga vaevas, sest see oli osa meie tööst, et meid peetakse kinni. Kunas mure tekkis?

Kui olime õhtul juba pikalt istunud, meid ümbritsesid relvastatud isikud ja meile öeldi, et oleme nende juures külas, kuni meid lahti lastakse. OSCE vaatlejatele on ju selgitatud, mis võib juhtuda. Pantvangi võtmine kuulub n-ö paketti.

Kui Tõnis Asson peaks kirjutama pantvangi langenu meelespea, kirjutaks ta sinna, et tuleb hoiduda pingete tekitamisest, mõelda positiivselt ja püüda vangistajatega suhelda. Seda rõhutas ta ka oma kaaslastele. foto: erik prozes

POSTIMEES, 4. JUULI 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

meist kellegi ühekaupa murdmine, et me kirjutaks alla paberile, et oleme kõikvõimalike lääne luureagentuuride palgalehel. Kuna meid hoiti normaalsetes tingimustes, anti süüa, ei koheldud vaenlasena ja saime magada, siis julgesime järeldada, et on tarvis, et me püsiks elus ja terved. Mõne päeva pärast öeldi, et ärge väga muretsege, küll me laseme teid lahti. Muidugi, seda lubadust annavad ilmselt kõik pantvangistajad, et vangid vastu ei hakkaks. Oli selge, et valvurite inimlik suhtumine ei takistaks kedagi kuritegelikku käsku täitmast, kui olukord peaks muutuma. Aga oli selge, et seal pidi olema mingi suurem poliitiline eesmärk. Kas uurisite neilt, milline?

Üritasime, aga öeldi, et see on suurem juhtum ja ärge muretsege. Ükski valvur ei suhtunud meisse vaenulikult. Olen teeninud Nõukogude armees, ma tean, kuidas seal loodi peksmise ja mõnitamisega negatiivne taust. Armee oli selle kõrval ikka karmim kogemus. Kas teie meeskonnas keegi ei murdunud? Kui palju te oma vangistajatega rääkida saite?

Kui oled valve all, tuleb inimfaktorit alati ära kasutada. Iga kord, kui uus valvur tuli meid valvama või pöördus keegi meie poole, rääkisin talle OSCEst ja mida me teeme ning kes sellest võidab. Nii mõnigi neist rääkis oma loo, miks ta relva kätte võttis. Kes oli kaevur, kes puusepp, kes tegeles autoäriga, kes oli töötu, üks oli isegi patsifist. Nad üt-

lesid, et tegid nüüd oma riigi ja on valmis seda relvaga kaitsma ja selle eest langema. Kas saite vangistajatega hästi läbi?

Kui sinu vastas istub automaadiga inimene ja see automaat on peaaegu vastu sinu rinda, siis tasub rääkida oma lugu, kuni teine avaneb ja hakkab ka rääkima oma lugu. Kontakti nendega aitasid luua ka mu nõukogude inimese

varasalv ja elukogemus. Kasutasin nendega rääkides nõukogude filmiklassikat, nagu «Hüva leili!» ja «Moskva pisaraid ei usu» ja «12 tooli» jms. Olen lapsest saadik hästi palju lugenud ja filme näinud – see kõik tuli kasuks. Mida ise oma väljavaadetest arvasite?

Niipalju võis esimeste päevade järel välja lugeda, et kui meid hoitakse koos, ei ole eesmärk

Selleks oleks vaja olnud teatud eeltingimusi. Meil olid loodud vastupidised tingimused, et me ei hakkaks oma mõistuses kahtlema, ei läheks sassi. Miks need tingimused olid loodud? Ju määrasid tingumusi mängureeglid. Ja võib-olla ka seepärast, et olime ise normaalsed, ei karjunud valvureile pidevalt oma tõde näkku ega üritanud neilt automaati ära võtta. Kas teil ei tekkinud mõtet, et üritaks

siiski plehku panna?

Fantaseerisime rohkem, kuid arutasime isegi sellised variandid läbi, et seome valvuri kinni ja üritame minema joosta. Töötasime läbi erinevaid stsenaariume juhuks, kui me siit esimese paari kuuga vabaks ei saa. Kuidas valvurid teie soove täitsid?

Palusime viisakalt, et saaks seda, teist või kolmandat. Üks valvur tõi meile neli venekeelset raamatut. Lugesin need kõik läbi ning soovitasin neid ka türklasest ja šveitslasest kolleegile, et nad saaks oma vene keelt arendada. Hiljem toodi meile ka hambaharjad ja pasta. Kui peaksin koostama pantvangi sattunu meelespea, kirjutaksin sinna, et ära tekita pingeid, ära karju pantvangi võtja peale, ära aja teda vihaseks ega tigedaks, püüa temaga suhelda, püüa aru saada, miks ja kus sa oled, mõtle positiivselt. Rõhutasin ka oma meekonnale, et ärme nõudmistega üle pinguta, sest peame arvestama, et mida keerulisemaks olukorra ajame, seda rohkem tekitame negatiivset suhtumist endasse. Kui teeme pika nimekirja, mida tahame, siis näitamegi, et oleme lääne ärahellitatud poisid, kes ei saa ilma hambapastata hakkama. Olid kaaslased teist abitumad?

Ei, ma ei taha öelda, et lääne inimene ei saa hakkama. Aga tal on lihtsam, kui ta saab aru, mis toimub. Nad jõudsid kohati üsna lähedale sellele, et me oleme kinni, äkki lasevad nad meid maha. Ütlesin, et selleks ei ole vaja meid nii pikalt kinni hoida ja toita, et meid pärast maha lasta – ehkki see ei ole niisugustes olukordades välistatud.

Kas te seda ei kartnud, et äkki tuleb välja teie NATO taust, aga NATO on seal ju nagu punane rätik härjale?

Olen teeninud NATO peakorteris Eesti riigi esindajana, aga see ei tee minust erilist NATO ohvitseri. Kõigil Eesti kaitseväelastel on NATO taust ja paljud neist on OSCEs. Lisaks on kogu missioonil piisavalt palju NATO-lasi. Missioon ei ole ju lõppenud. Kas lähete peagi Ukrainasse tagasi?

Praegu puhkan, pärast puhkust tuleb tööle tagasi minna, sest leping kehtib septembri lõpuni. Kas suudate pantvangistusest pääsenuna jääda endiselt erapooletuks?

OSCE vaatleja peab olema neutraalne. Oleme endiselt valmis suhtlema kõigi osalistega, et panustada konflikti lahendamisse. Samamoodi peame mälestama kõiki sealses konfliktis hukkunuid, lihtsad inimesed on sageli tule all ja ohvreid on mõlemal poolel. Seda kõike kiputakse unustama. Kõige rohkem on mul kahju lastest, kes on jäänud sõjale jalgu. Võib-olla peaks koguma raha, et abistada lapsi, kes on kaotanud vanemad. Nüüd, kui seda ütlen, kiputakse mind jälle mingi sündroomi küüsi langenuks pidama. Pean väga oluliseks tänada kõiki organisatsioone ja inimesi, kes meid vabastada aitasid. Olen lugenud, et võlgneme vabastamise eest suuresti tänu ka vene õigeusu kiriku peale patriarh Kirillusele – tahan tänada ka teda, et jõudsime elusalt ja tervelt tagasi. Tänan ka kõiki lähedasi, sõpru, kolleege ja tuttavaid, kes meid sellises raskes olukorras ei unustanud.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 4. JUULI 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

KOHTUVÕIT. Estonian Air pääses Bombardier’ 18 miljoni euro suurusest kahjun

Estonian Airil ripub pea kadri inselberg

majandustoimetuse juhataja

änavu mai lõpus sai Estonian Air Kanada Ontario kohtult ametliku kinnituse, et kohtuasi lennukitootja Bombardier Inc.-i ning Estonian Airi ja Eesti Vabariigi vahel on lõppenud.

Bombardier’ palvel tühistati hagi ilma rahaliste nõueteta. Lõplikust kohtuotsusest selgub ka nõude suurus, mida pooled varem avalikustanud pole – Bombardier nõudis Estonian Airilt ja Eesti riigilt 23,5 miljonit dollarit ehk üle 18 miljoni euro kahjutasu. Kanada lennukitootja püüdis kohtus tõestada, et valitsus sekkus 2011. aastal Estonian Airi otsusesse ja sundis lennufirma loobuma viie lennuki ostmisest Bombardier’lt, kellega oli selleks sõlmitud

esialgne leping. Estonian Air soetas lennukid hoopis nende konkurendilt Embraerilt. Peamise asitõendina valitsuse sekkumisest esitati kohtus Eesti Päevalehe artikkel, kus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas, et on lennukite ostu läbirääkimiste käiguga kursis ja Bombardier tegi tema hinnangul ebasoodsa pakkumise. Bombardier toetus ka Estonian Airi eelmise juhi Tero Taskila sõnadele, et Embraer teeb valitsuses lobitööd.

Bombardier leidis, et lennufirma otsuste eest vastutab enamusosanikuna ka valitsus. Kanada kohus otsustas 2013. aasta maikuus siiski, et lennukitootja ei suutnud tõestada riigi mõju Estonian Airi otsusele. «Bombardier’ süüdistus riigi väidetava sekkumise kohta lennukite ostmisesse põhines peamiselt kahtlustustel, mitte reaalsetel tõenditel,» kirjutasid kohtunikud. Lisaks tundus kohtunikele, et lennukitootja teadis ka ise, et ettevõte ot-

Praegu kuulub Estonian Airile kolm Bombardier’ lennukit CRJ900 NextGen.

Täiuslikud elamused erilisteks hetkedeks!

www.catering.ee | tel 66 11 025 www.e-catering.ee | valik valmispakette

POSTIMEES, 4. JUULI 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Transiidikeskus avas konteinerterminali laienduse

nõudest.

kohal üks kirves vähem sustas nende lennukitest loobuda, kuna nende läbirääkija kirjutas pärast lepingu ülesütlemist MKMi asekantsler Ahti Kuningale, et Estonian Air «tegi väga lolli otsuse». Paar päeva pärast kohtuotsust kinnitasid nii majandusministeeriumi kui ka Estonian Airi esindajad Postimehele, et vaidlus kahe ettevõtte vahel siiski jätkub. Peagi esitaski Bombardier apellatsiooni. Tänavu jaanuaris aga otsustas Ontario kohus uuesti Eesti kasuks. Kohus leidis

taas, et hageja ei suutnud oma süüdistusi kuidagi tõestada, ja lükkas apellatsiooni tagasi. Mai lõpus saabus Eestisse kohtult kiri, et Bombardier otsustas hagi ilma nõueteta tühistada. Estonian Air kommenteeris pressiesindaja Ilona Eskelineni vahendusel, et nemad on algusest peale öelnud, et pole midagi valesti teinud ja tegutsesid lennukite ostu tühistades vastavalt lepingule. «Sellist nõu on meile andnud meie juriidilised nõustajad ning seda

seisukohta kinnitas ka Ontario ülemkohus juba 2013. aastal,» ütles Eskelinen. Kohtuasja venimine pole tema sõnul ettevõtte tegevust mõjutanud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Rasmus Ruuda sõnul lõppes kohtuvaidlus riigi jaoks tänavu jaanuaris ning nad ei pidanud seda hagi ka perspektiivikaks, kuna riik polnud tehingu osaline. Kohtukulud jäid peamiselt hageja kanda. Kohtunik otsustas vaid, et võrdse kohtlemi-

se printsiibist lähtudes ei pea Bombardier hüvitama kaitse advokaatide lennusõitu äriklassis, kui hagejate advokaadid reisisid turistiklassis. Hagejate turistiklassi pilet Kanadast Londonis toimunud ülekuulamisele maksis 1200, kaitsjate äriklassi pilet aga 7000 dollarit. Seega saab Eesti pool küsitud 75 500 kaitsele kulutatud dollari asemel tagasi 64 000 dollarit. Eskelinen ütles, et Estonian Airil ei ole ka sellele otsusele vastuväiteid.

Eile avati pidulikult Transiidikeskuse Muugal asuva konteinerterminali laienduse esimene etapp, mis läks maksma 20,5 miljonit eurot ning kasvatab terminali võimsust kolmandiku võrra. Arendus on üks samm lähemale konteinerterminali eesmärgile areneda regionaalseks konteinerite jaotuskeskuseks. «Konteinerterminali laienduseks tehtud investeering on küll suur, ent see on olnud tark investeering. Naaberriigid langetavad navigatsioonitasusid ning mõne riigi võimalused riigi toel investeerida infrastruktuuri ületavad kaugelt meie omi. Meie investeeringud peavad seetõttu olema hästi sihitud ja targad ning suurendama efektiivsust ja mahtu samal ajal,» kommenteeris Transiidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee (pildil). Laienduse tulemusena on nüüd võimalik Tallinna Sadamas vastu võtta ka kuni 10 000 TEU-lisi ehk 10 000 kaubakonteinerit mahutavaid ookeanilaevu. Tegemist on üsna optimistliku ja tulevikku vaatava investeeringuga, kuna Ukraina kriisist tingitud ostujõu vähenemine Venemaal avaldab mõjutab ka konteinerite vedu. Siiski oodatakse Eestis aastani 2030 konteinerkäibe iga-aastast nelja-viieprotsendilist kasvu. PM

OMX TALLINN

808,17 ▲ +0,31%

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

Euroopast oodatakse endiselt otsust Siiani püsib võimalus, et Estonian Air peab riigile kiiresti tagasi maksma kuni 57 miljoni euro ulatuses tehtud kapitalisüstid ja neile lisanduvad intressid. Seda juhul, kui Euroopa Komisjoni konkurentsiametnikud otsustavad, et toetus ei olnud kooskõlas riigiabi reeglitega.

Otsust oodatakse kõige varem sel sügisel, kuid tõenäoliselt ei tule seda enne aasta lõppu, kuna koos europarlamendi saadikutega vahetuvad ka volinikud ja lõpliku otsuse uurimises peab heaks kiitma konkurentsivolinik. Estonian Airi juht Jan Palmér on öelnud,

et sellist raha firmal ei ole ja kogu summa tagasimaksmise käsu korral läheks ettevõte kohe likvideerimisele. Peale õigeksmõistmise on veel ka võimalus, et komisjon tunnistab sobivaks vaid mingi osa kapitalisüstidest ning tagasi ei pea maksma kogu summat.

Palmér ütles mais Postimehele, et nad peavad enne juuni lõppu veidi kohendama komisjonile esitatud restruktureerimisplaani. Eskelineni sõnul töötab ettevõte uue plaani kallal ja loodab sellega lähinädalatel lõpule jõuda. PM

VI 2013 VIII 2013 X 2013

XII 2013 II 2014

IV 2014

3,57 ▼ +3,18%

VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,210 +7,08 Baltika 0,480 0 Ekspress Grupp 1,050 +0,96 Harju Elekter 2,680 0 Järvevana 0,743 +0,41 Merko Ehitus 7,180 0 Nordecon 1,030 +1,98 Olympic Group 1,960 +0,51 Premia Foods 0,705 +0,28 Pro Kapital Grupp 2,500 +2,88 Silvano Fashion 2,000 -1,48 Skano Group 1,000 0 Tallink Grupp 0,760 0 Tln Kaubamaja 5,050 0 Tallinna Vesi 13,400 0 Trigon Property 0,452 0

3.06 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,455 +0,73 Hiina jüaan 8,477 -0,06 Jaapani jeen 139,060 +0,30 Kanada dollar 1,453 -0,03 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,481 +0,66 Poola zlott 4,147 +0,04 Rootsi kroon 9,329 +1,87 Rumeenia leu 4,389 +0,05 Šveitsi frank 1,215 +0,08 Suurbritannia nael 0,797 +0,09 Taani kroon 7,457 +0,01 Tšehhi kroon 27,439 +0,03 Ungari forint 311,390 +0,09 USA dollar 1,365 -0,07 Venemaa rubla 46,705 -0,11

bns

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 4. JUULI 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

IRAAK. Riigis lahvatanud konflikti mõistmiseks tuleb vaadata tagasi seal elevate

Kunstlikult loodud mure david keys

teadusajakirjanik

Ukraina idaosas jätkub võitlus separatistidega.

foto: afp/scanpix

Porošenko avaldas relvarahu juurde naasmise tingimused Ukraina president Petro Porošenko teatas eile, et on valmis taaskehtestama Ukraina idaosas relvarahu, kui separatistid nõustuvad seekord kahepoolse relvarahuga, kõik pantvangid vabastatakse ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) alustab riigi idapiiri vaatlemist. «President on rõhutanud, et on valmis alustama põhjalikke poliitilisi kõnelusi ilma lisatingimusteta,» vahendas presidendi pressiosakond Porošenko sõnu telefonivestluses USA asepresidendi Joe Bideniga. Saksa kantsler Angela Merkel ja Prantsuse president François Hollande palusid eile Venemaa presidendilt Vladimir Putinilt abi kontaktgrupi kohtumise organiseerimiseks, et panna paika

Ukraina uue vaherahu tingimused. Putin väljendas tõsist muret suureneva ohvrite arvu ja Venemaale suunduvate põgenikehulkade pärast Ida-Ukrainas, teatas Kreml telefonivestluse järel. Avalduses kinnitati, et kolme riigi liidrid avaldasid toetust OSCE senisest aktiivsemale rollile olukorra vaatlemiseks konfliktipiirkonnas. Putini, Hollande’i ja Merkeli telefonivestlus leidis aset päev pärast Ukraina, Vene, Saksa ja Prantsuse välisministri kohtumist Berliinis, kus ei jõutud kokkuleppele relvarahu taaskehtestamises. Porošenko teatas esmaspäeval, et ei pikenda 20. juunist kehtinud ühepoolset relvarahu, ja andis vägedele korralduse alustada Ida-Ukraina separatistide vastu pealetungi. Interfax/BNS/PM

raagi kolmel peamisel kogukonnal – šiiitidest araablastel, sunniitidest araablastel ja valdavalt sunniitidest kurdidel – on igaühel selgelt eristuv ajalugu ning ka praegu käivad nad mööda väga erinevat poliitilist trajektoori. Vähemalt 60 protsenti Iraagi elanikkonnast järgib islami šiiitlikku suunda, mis on sunniitliku peaharu kõrval teine islami peamine vool. Suhted maailma islamiusulistest umbes 15 protsenti moodustavate šiiitide ning 85 protsenti moodustavate sunniitide vahel on olnud rahutud üle 14 sajandi. Vaenulikkuse juured ulatuvad 7. sajandisse, kui islami algusaegadel vaieldi selle üle, kas noore religiooni juhid peaksid liikuma mööda prohvet Muhamedi vereliini või tuleks liidrid välja selgitada demokraatlikult, läbirääkimiste teel. Lõpuks jäi peale viimane arusaam ning esimesed kolm prohvetijärgset kõrgemat usuliidrit, kaliifid, polnud Muhamedi veresugulased ja valiti moslemite laiema juhtkonna poolt. Kõik muutus neljanda kaliifi Aliga, kes oli Muhamedi onu-

pojana prohvetile lähim meessoost sugulane ning sai moslemite juhiks, kui mässulised, kelle seas oli ka Ali poolehoidjaid, tapsid tema eelkäijast kaliifi Uthmani. Uthmani pooldajad nõudsid Alilt, et ta oma eelkäija mõrvarid hukkaks, kuid Ali keeldus ning see viis võimutüli ja kodusõjani. Peagi sai surma ka Ali, kui tema poolehoidjad, kes leidsid, et Ali on liiga kergekäeliselt valmis oma vastastega kompromissile minema, ta tapsid. Ali vaenlastele andis see võimaluse kontroll taas enda kätte haarata. Ali ning Muhamedi tütre Fatima poeg Husain tapeti kuulsas Karbala lahingus, mille toimumispaik asub tänapäeva Iraagi aladel ja on šiiitide jaoks oluline palverännakute sihtpunkt.

Paljurahvuseline islam Edasi jagunes islamimaailm šiiitidest Ali ja tema järeltulijate järgijateks ning kaliifidele truuks jäänud sunniitideks. Eraldusjoon on end kehtestanud ka kahe rivaalitseva ja kaua kestnud institutsiooni näol: imamaat (Muhamedi ja Ali järeltulijatest moodustuv valitsejate pärimisliin šiiitidel) ja kalifaat (poliitiliselt määratud kõrgemate moslemivalitsejate pärimisliin sunniitidel). Kuna kalifaat on sajandeid olnud poliitiliselt domineeriv ning seda kaitsesid keskaegsed

araabia ja hiljem Türgi Osmanite impeeriumid, on šiiitlik islam selle tõttu olnud pigem alternatiivne ja vastandunud sunniitlikule peajoonele. Tänapäeval vähemalt 60 protsenti Iraagi elanikkonnast moodustaval šiiitide kogukonnal on keerukas ajalugu. Šiiitide palverännakute sihtkohtade, Karbala ja esimese imaami Ali matmispaiga Najafi läheduses on elanud märkimisväärne šiiitide kogukond. 18. sajandi keskpaigas emigreerusid paljud šiiidid Safaviidide impeeriumi lagunedes praegu Iraanile kuuluvatelt aladelt tänapäeva Iraagi lõunaossa. Lisaks jäid 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil paljud sunniitlikest araablastest nomaadid paiksena elama tänapäeva Iraagi lõunaossa, sattudes maksu- ja teistes tüliküsimustes konflikti sunniitliku Osmani impeeriumi võimudega, mille tagajärjel võtsid nad omaks šiiitliku islami. Iraagi suuruselt teine usuline ja poliitiline kogukond, sunniitidest araablased, moodustavad umbes 19 protsenti elanikkonnast. Kuigi nad on olnud paljude põlvkondade jooksul vähemuses, valitsesid nad kuni Saddam Husseini kõrvaldamiseni 2003. aastal. 7.–13. sajandini kuulusid tänapäeva Iraagi alad sunniitlike impeeriumide ja riikide koosseisu. Oma võimu tipul ulatus kalifaat Hispaaniast India pii-

Kurdi sõdurid Mosuli piirkonnas. Autonoom

rideni. Hiljem, 16ndast kuni 20. sajandi alguseni oli Iraak osa sunniitlikust Osmani impeeriumist, mis jätkas panislamistliku kalifaadi traditsioone. On märkimisväärne, et paljurahvuselise islami poliitilisele süsteemile tegid lõpu lääneriigid, eriti britid. Prantslased ja britid jagasid Esimese maailmasõja järel Lähis-Ida, seades läänemeelsetes kvaasiriikides võimule kohalikud sun-

POSTIMEES, 4. JUULI 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

e kogukondade ajalukku.

eriik võib lõheneda

pidi domineerisid Iraagi valitsuses šiiidid. Väikseim Iraagi kolmest peamisest kultuurilisest ja poliitilisest kogukonnast on kurdid, kes moodustavad umbes 17 protsenti elanikkonnast ning elavad eelkõige riigi mägises põhjaosas. Kuigi kurdid on peamiselt sunniidid, erineb nende kultuur araablastest usuvendade omast märgatavalt.

Tegelikkuse eiramine

mse Kurdistani armee võitleb Iraagi aladel sunniäärmuslaste vastu.

niitlikest araablastest monarhid, kelle juhitavad riigid ei arvestanud aga kohalikke rahvuslikke ja religioosseid piire. Läänevõimude jaoks oli Iraak tähtis naftavarude tõttu. Kuigi Iraagi monarhia päevil aastatel 1932–1958 oli riik ametlikult sõltumatu, kontrollisid naftatööstust suuresti Briti firmad. Samuti kasutasid britid sõjajõudu neid toetava monarhia võimul hoidmiseks.

foto: tt/scanpix

1958. aastal kukutasid monarhia vasakpoolsed, kellel oli ka kommunistide toetus. Lääs nägi selles ohtu, mistõttu toetati kommunismivastast Baathi-nimelist poliitilist rühmitust, millel õnnestus 1963. aastal vasakpoolne valitsus kukutada. Baathistid, kelle juhtkonna moodustasid valdavalt sunniidid, jäid Iraagi valitsejateks kuni sunniidist diktaatori Saddam Husseini kõrvaldamiseni. Edas-

Kurdide liitmine tänapäeva Iraagi koosseisu oli Esimesele maailmasõjale järgnenud poliitilise arengu tulemus. Pärast Osmani impeeriumi kokkuvarisemist 1918. aastal leidsid britid, USA ja Prantsusmaa, et sarnaselt enamiku araabia maadega Osmani impeeriumisse kuulunud kurdidel võiks olla oma riik. Osmani impeeriumi lagunemise järel 1923. aastal loodud Türgi Vabariigi natsionalistlik juhtkond seisis sellele aga vastu. Kurdid, kes ka ise olid selles küsimuses lõhenenud, ei saanudki kunagi iseseisvaks.

Lääne sissetung ei ole aidanud ega aita ka tulevikus lahendada piirkonna sügavaid poliitilisi probleeme. Baathi partei võimuajal kasutas Hussein nende tapmiseks mürgist gaasi, mille tagajärjel sai surma umbes 5000 kurdi.

1991. aasta Lahesõja järel läks kurdidel korda saavutada vaid autonoomia. Viimastel aastatel on Iraagi põhjaosas asuvast Kurdistanist saanud aga de facto iseseisev riik, mis ametlikult on küll osa Iraagi riigist, reaalselt aga täiesti eraldiseisev poliitiline üksus oma valitsuse, haldussüsteemi ja sõjaväega. Küsimus on, kas ülejäänud Iraak suudab ühtse riigina püsima jääda või lõheneb see sunniitidest araablaste ja šiiitide vahel. Osmani impeeriumi lüüasaamise järel lääne võimude väljamõeldud ja kehtestatud poliitiline korraldus, mis suuresti ignoreerib tegelikku poliitilist ja kultuurilist geograafiat ning mille abil esmalt kehtestati ja seejärel püüti säilitada seal konventsionaalse rahvusriigi poliitilist mudelit, on enamiku LähisIdast muutnud tänaseks suuresti juhitamatuks. Rahvuslikke, kultuurilisi ja usulisi piire mitte arvestavates riikides saavad suuremad vähemused oma huve kaitsta üksnes võimu haarates ning seda enda käes hoides. Lääne sissetung ei ole aidanud ega aita ka tulevikus lahendada piirkonna sügavaid poliitilisi probleeme hoolimata faktist, et need on suuresti lääneriikide enda põhjustatud. David Keys on Briti ajalehe Independent arheoloogiakorrespondent, BBC ajalooajakirja kaasautor, raamatu «Katastroof. Uurimus tänapäeva maailma tekkemehhanismidest» autor.

Olen veendunud, et Ukraina võidab, ja uskuge mind, võiduparaad tuleb tingimata Ukraina Sevastopolis. Ukraina parlament määras eile ametisse uue kaitseministri Valeri Heletei, kes lubas teha kõik Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamiseks.

Valgevene president üllatas emakeelse kõnega Valgevene president Aleksandr Lukašenka pidas eile kõne valgevene keeles. See on 20 aasta jooksul esimene kord, mil karmikäeline riigipea pöördub oma rahva poole valgevene keeles; president on pikka aega paistnud silma valgevene keelt alavääristavate avaldustega. Sealjuures külastab täna Valgevenet iseseisvuspäeva puhul ka Venemaa president Vladimir Putin. Siiski rõhutas Lukašenka endine pressiesindaja Aleksandr Fiaduta, et žestile ei tohiks omistada ülemäärast tähtsust ja riigipea liigub ilmselt nagunii oma kursil edasi. BNS/PM

15.

juulil

hääletab europarlament JeanClaude Junckeri presidendiks määramise üle.

Kohus soovitas Hollandil loobuda Mustast Peetrist Amsterdami kohus kuulutas eile Hollandi jõuluvana abilise Musta Peetri negatiivseks mustanahalise stereotüübiks ning andis linnale korralduse tegelaskuju roll jõulupidustustes ümber mõtestada. Afrosoengu ning punaste huultega klouni Musta Peetri kriitikute väitel on tegemist rassistliku karikatuuriga, kuid enamiku arvates on ta ohutu muinasjututegelane, kes ei ole mõeldud kellegi solvamiseks. AP/BNS

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 4. JUULI 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Laulupeoline Marika Kirch kirjutab, et õige peonaeratus ei tule näole mitte dirigendi korraldusel, vaid rahva suurest lauluja tantsulustist. Ka läbi ajaloo pole pidu meieni jõudnud mitte laulude kõrgetasemelise esituse tõttu, vaid eelkõige tänu ühispeo kordumatule fenomenile.

Laulupidu kui rahvapidu

aulupeo ajaloost lugedes saame teada, et kummaline küll, aga mõned peo korraldamise probleemid on igivanad. Juba esimese laulupeo puhul seati osavõtupiirangud. Papa Jannsen nõudis, et laulupeole tuleksid ainult mehed, kuigi paljud koorid olid segakoorid. See tähendas neile kooridele laulude ümberseadmist ja -õppimist. Laulupeo repertuaar põhjustas samuti vaidlusi. Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt «Eestirahwa 50-aastase JubelipiddoLaulud». Samal ajal oli C. R. Jakobson avaldanud oma «Vanemuise kandle healed», mis sisaldas valdavalt eesti algupärast laululoomingut. Jakobson ei olevat olnud rahul Jannseni repertuaarivalikuga. Ta öelnud, et see pole eesti laulupidu, vaid saksa laulupidu eesti keeles. Sellest hoolimata ei hakanud Jannsen oma repertuaarivalikus muudatusi tegema. Seepeale Jakobson laulupeole ei läinud. 1867. aastal taotleti laulupeoks luba Liivimaa talurahva pärisorjusest vabanemise 50. aastapäeva tähistamiseks. Hiljem pühendati laulupidusid nõukogude tähtpäevadele. Viimased laulupeod ei ole siiski olnud pühendatud sündmustele, vaid on leitud ühendav moto. Siiski võib öelda, et alati on tahetud ühise peo ja lauluga tähistada midagi olulist.

õukaajal olid koorid teatud määral alternatiiv vabaühendustele ja seltsitegevusele. Suurtes koorides võis laulda isegi 120–130 lauljat. Mitmed koorid lugesid ametlikult oma tegevuse alguseks eelmist sajandit. Teati oma koori ajalugu ja peeti ka koorielu kroonikat. Kooridel oli oma atribuutika ja tseremooniad: kindlasti oli kooril oma lipp, mis laulupidudel välja toodi, ja traditsioonid tähtpäevade tähistamiseks. Tihti olid esinemisriietuseks rahvariided, millega toonitati oma paikkondlikku päritolu. Eks see ole samuti ka praegu. Nõukogude ajal oli aga suurem osa laulupeost ette nähtud silmakirjalikuks partei ja valitsuse ülistamiseks. Kes ei mäletaks suuri punaplakateid, kiidukõnesid ja Lenini pilte laulukaare all? Kuid ka mõne üksiku vana eesti laulu pärast ja selle üleva tunde pärast näha lauluväljakut, mis eesti rahvast ääreni täis, oli rah-

vas valmis välja kannatama kommunismi- ja parteiteemalised laulud ning sõnavõtud. Vajadus veenduda eestlaste elujõus ja tunda seda lauluväljakul oli nii tugevalt sees, et keegi ei seadnud kahtluse allagi: hoolimata kohustuslikest Lenini-lauludest tuleb laulupeost ikka osa võtta. Tuldi kokku üle terve Eesti, koguneti sugulaste-sõpradega, söödi-joodi Lasnamäe murul. Esirea pinkidele rahvas eriti ei kippunud, sest seal olid kohad reserveeritud peamiselt parteiladvikule ja kultuurivaldkonna nomenklatuurile. Teadagi pandi tol ajal laulupeo kava kokku kompartei ja ministeeriumi tsensuuri all. Kui vanadest lauludest mõni tundus liiga isamaaliste sõnadega, tehti igasuguseid trikke. Näiteks muudeti laulusõnu nõukogude võimule sobivamaks. Igas kavas oli kindlasti mõni Tuhmanovi või Dunajevski vm patriootliku vene helilooja laul. Kuulajate reaktsioonis oli aga selge vahe nõukogude laulude ja õigete laulupeolaulude vahel. Mõne laulu puhul ei plaksutanud rahvas peaaegu üldse, tehti hoopis põlastav grimass, kuna mõne teise laulu puhul tõusis rahvas püsti ja laulis hardalt kaasa. Minu lapsepõlves aitas kahest laulust – Lüdigi «Koit» ja Ernesaksa «Mu isamaa» –, et tunda ühistunnet, et oled laulupeol käinud. «Koidu» laulmise ajal olid kõigi pilgud suunatud torni. Süttiv laulupeotuli oli püha ja ühendav nagu olümpiatuli. Mõnikord pärast «Koidu» laulmist mindi ringi jalutama, kuni patriootlikud nõukogude laulud läbi said, et siis minna taas murule teisi laule kuulama. Paljud mäletavad lapsepõlvest, kuidas liigutusest tekkis kurku klomp, kui kõik see rahvas püsti tõusis, et laulda Ernesaksa loodud mitteametlikku hümni. Oli ka aeg, mil hakati kutsuma külaliskoore teistest liiduvabariikidest. Esinesid väikesed koorid, igaüks oma keeles ja ühises vormiriietuses. Külaliskoorid laulsid suure kaare all omaette, sinna peaaegu ära kadudes, ja rahvas toimetas omaette (šašlõki-, jäätise- ja tualetisabadel olid selles toimetamises oluline osa). Vaatamata vennasvabariikide osalusele olid lauluväljakul kuulajad ikkagi ainult eestlased, mõni erand välja arvatud. Uue tendentsina võis märgata ka tolleaegsete noorte eesti heliloojate moodsama loo-

mingu jõudmist laulupeolaulude nimekirja. Kuid ka nendest olid paljud sellised, mis rahva enamusele korda ei läinud. Süvenes olukord, kus suur osa laulupeost rahvani tegelikult ei jõudnud. See, et meie laulupeo tegelik olemus ei ole välismaalasele kergesti mõistetav, tuli minu meelest hästi esile IX noorte lauluja tantsupeol (2002), mille puhuks oli Andrew Lloyd Webber loonud koorilaulu «Keegi pole üksi päikese all». Kuulajale kõlas see nagu gospelkoori kontsert. Kuigi sõnad (Leelo Tungal) lõid seose Eestiga, tekkis ometi tunne, et vaatamata eestikeelsetele sõnadele ei väljenda seda tüüpi helikeel meie laulupeo sisu.

gile korda. Vaadake parem lauljaid! Milliseid laule lauldes on neil pisar silmis, milliseid aga lauldakse suure pingutusega ja kohusetundest. Nagu on toonitanud ka maestrod Klas ja Kaljuste: siin võib nii mõnegi kõikuva noodi andeks anda.

Paljud mäletavad lapsepõlvest, kuidas liigutusest tekkis kurku klomp, kui kõik see rahvas püsti tõusis, et laulda Ernesaksa loodud mitteametlikku hümni.

ks osa korraldajaid rõhub ka tänapäeval suurkoori kõrgetasemelisele kontserdile, teine osa aga rohkem eestlaste ühispeole ja osavõtu massilisusele. Läbi ajaloo ei ole laulupidu aga meieni jõudnud mitte tänu laulude esituse kvaliteedile, vaid ikkagi eelkõige tänu ühispeo fenomenile. Koorijuhtide liiga elitaristlik püüdlus võib minu arvates viia olukorrani, mida oleme mitmel laulupeol näinud: laval esinevad mõned eliitkoorid, neid kuulavad mõne read koorijuhte jm tähtsaid koorikultuuri edendajaid, aga rahvas kaugemal sellest eriti osa ei saa. Professionaalsed koorijuhid, kes kogu aeg on olnud lava ja lauljate esinemisruumis, ilmselt ei tea seda tunnet, kui kusagil kaugel laulukaare all püütakse esitada kõrgetasemelist koorimuusikat, kuid rahvas ajab sel ajal kõva häälega juttu ja ootab järgmist «oma» laulu. Koorijuhtidele on muidugi tähtis ka peo repertuaari ja kooride esinemise professionaalselt kõrge tase.

Laulupidu kui rahvapidu loob võimaluse oma rahvuslikkuse väljendamiseks, milleks nüüdisaja ühiskonnas ei olegi nii väga palju võimalusi. Kõrgetasemelist kontserti ei peaks aga kuulama kaugelt Lasnamäe veerult, vaid hea akustikaga saalis. Mäelt ja murult saavad kümned tuhanded kuulata vaid laule, mis lähevad meile kõi-

Laulupidu kui rahvapidu loob võimaluse oma rahvuslikkuse väljendamiseks, milleks nüüdisaja ühiskonnas ei olegi nii väga palju võimalusi. Peol tuntakse samastumist oma rahva, ajaloo ja kultuuripärandiga. See on võimalus koguneda üle maailma ühtse perena lauluväljakule ja laulda seal nii laule, mida on laulnud meie vanavanavanemad, kui ka laule, mis on sündinud hiljuti, kuid leidnud tee paljude inimeste hinge. Laulupidu ühendab põlvkondi.

savõtjaid peab mahtuma esinema nii palju, kui ühislauluks sobival tasemel koore on. Eri kooriliike saab üksteise järel lavale mahutada väga palju. Alati saab ka organiseerida nii, et osa koore laulab ühed ja teine osa teised laulud. Ruumipuudus võib tekkida vaid ühendkoori puhul, kuhu võib-olla tõesti kõik osalejad korraga ei mahu. Võib öelda, et laulupidude puhul kehtib olümpiamängude deviis, kus osavõtt on tähtsam kui tipptasemel esitus. Just sellepärast, et see on rahvapidu, ei tohiks lauluja tantsupeol olla ka liigset drilli maiku. Kuigi harjutada tuleb palju, ei tohi see emotsiooni tappa! Naeratus ei peaks olema näol mitte dirigendi või tantsujuhi korraldusel, vaid suurest tantsu- ja laululustist. Vaatamata kõigile aja jooksul läbi käidud muutustele on ikkagi laulupidudele kokku tuldud just selleks, et oma eestlaseks olemist laulu-tantsu kaudu teistele ja iseendale tõestada. Ka teleülekannet vaadates kandub see tunne koju kätte. Muidugi on laulupidu ka kontsert ehk meelelahutus, aga see on selline meelelahutus, kus on olulisel kohal ühistunne ja muidu mõnus olemine.

POSTIMEES, 4. JUULI 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Löök korruptantidele

KUHU KAOB RAHA

Andrus Karnau

Üks vana ja habemega lugu sai lõpuks ühiskonna jaoks õnnelikult paika

Eesti avalikkusele oli niisugust riigikohtu otsust väga vaja, sest see annab kindlust meie kohtuvõimu suutlikkuse suhtes menetleda võimu omavate isikute kuritegusid, kirjutab TÜ kriminoloogia professor Jüri Saar (IRL).

esti on kogu iseseisvusaja liikunud samm-sammult eemale sovetlikust, sügavamalt sisult idamaisest arusaamast lääneliku poole. Seda sümboliseerib ilmekalt altkäemaksu ja pistise eristamise kaotamine meie karistusseadustikust alates 1. jaanuarist 2015. Nende tegevuste erinevusi mõista on võimalik üksnes nõukogudeaegse loogika raames, sest tõmmata täpset piiri iseenesest seadusega keelatud ja lubatud tegevuste vahele, mida viiakse ellu omakasulistes huvides, on sageli võimatu. Tähtis on näha hoopis just seda, et neid tehinguid tehakse omakasulisel viisil, kasutades ära oma ametipositsiooni, informeeritust, mõjukust, samal ajal kahjustades üldiseid huve. Just neid huve, mida isik oma ametikohus-

eiseks võttis riigikohus seisukoha jälitustoimingute tegemise lubatuse-keelatuse suhtes. Erinevalt esimese astme kohtust, kus protseduurireeglite vastu eksimine tõi kaasa tõendite arvestamata jätmise, arvas riigikohus teisiti. Eitamata vajadust edaspidi täpsemalt paika panna varjatud jälitustoimingute kui ultima ratio kasutamise reeglid, näitab riigikohtu otsus selget positsioonivalikut. Riigi kui võimuka ja vägivalla monopoli valdava institutsiooni sekkumise legitimeeritus tuleb vajadusest kaitsta nõrgemal positsioonil asujat. Siit tuleneb süütuse presumptsiooni põhimõte, mille järgi inimene ei pea tõestama enda süütust, vaid riik peab tõestama tema süüdiolekut. Süütuse presumptsioon kehtib loomulikult kõikide kodanike jaoks, kuid kuulumine eliidi hulka, millega kaasneb reakodanikust suurem võim, peab tooma kaasa ka suurema vastutuse. Korruptsioonikuriteod on peitkuriteod, mida panevad toime ühiskonnas kõrgel positsioonil olevad isikud (nn valgekraed), kelle eraelu ja ametipositsioon sagedasti seguneb. Korruptsioonikuritegudega tekitatav kahju on üldine, puudub konkreetne kannataja. Maadevahetusega teenis tulu teatav isikute ring, kes sai hõlptulu maksumaksja, st meie kõigi arvelt. Selle kahju ja tulu suurust sendi täpsusega kindlaks teha on võimatu, mis aga ei tähenda, et kahju pole tekitatud. Rääkimata ühiskondlikule moraalile tekitatud kahjust, mis kaasneb kõrgel posit-

Riigikohus andis ka selge signaali, et tulevikus läheb üha raskemaks peita omakasulisi huve lihtsameelsuse taha, väites, et lihtsameelne olla pole seadusega keelatud.

Kas karistada või ennetada?

LUGEJATE KIRJAD

tuste või positsiooni tõttu kaitsma oli kohustatud. Riigikohus andis ka selge signaali, et tulevikus läheb üha raskemaks peita omakasulisi huve lihtsameelsuse taha, väites, et lihtsameelne olla pole seadusega keelatud.

Eelmisel nädalal võis lugeda meediast maksu- ja tolliameti töövõitudest narkorindel. Kindlaks on tehtud sadakond noort inimest, kes endale internetist uimasteid ostsid. Neid ootab nüüd kriminaalasi. Miks sellised uudised eriti ei rõõmusta? Kui jälile on saadud ohtlikule kurjategijale, tekitab see ikka heameelt. Meie kõigi julgeolek on sellega paremini tagatud. Postimehe 25. juuni uudises pole aga kordagi öeldud, et uimastiostjad oleksid kedagi ohustanud. Tegemist olevat üldjuhul korralike inimestega, kes õpivad isegi ülikoolis ja töötavad. Kriminaalkaristus on noorele raske asi. See toob kaasa mitmeid negatiivseid tagajärgi. Märk jääb külge kogu eluks. Eestis on kriminaalkorras karistatud inimeste osakaal niigi liiga suur. Seega tuleks võimalikult hoolikalt kaaluda, kas tasub ikka häbimärgistada inimest, kes ei ole ühiskonnale ohtlik. Nagu ka artiklis vihjatud, võis mõni noor teha uimastiostu internetis surfates impulsiivselt ja pärast kahetseda. Hiljem polnud aga võimalik tehtut tühistada. Välismaised veebisaite, mis pakuvad narkootikume, paraku leidub. Mõningal juhul olevat tegu toimunud lausa aastaid tagasi. Ilmne on, et noor inimene

selle aja jooksul areneb ning ilmselt hindab ümber ka kunagise narkoostu. Loos ongi viidatud, et noored kahetsevad oma tegu vestluses MTA esindajatega mõnikord lausa pisarsilmi. Kriminaalasjast nad muidugi ei pääse. Tekib küsimus: mis on karistuse eesmärk? Kas tõesti noore inimese elu ärarikkumine, mitte aga parem käitumine tulevikus? Veel mõni aasta tagasi oli politsei prioriteediks suurte narkokurjategijate kahjutuks tegemine. See tundus ülimalt mõistlik lähenemine. Miks aga tegeldakse praegu üksiktarbijatega, jääb arusaamatuks. Ilmselt selleks, et vähendada nõudlust. Aga kas sellisel moel? Mitu korda käis artiklist läbi, et noorte teadlikkus keelatud uimastitega seotud ohtudest on väike ning nende pea on täis valesid arusaamu. Sel juhul oleks ju mõttekam tegelda ennetuse, mitte tagajärgedega. Ka teo toime pannud inimese karistamine on mõnes mõttes preventsioon, kasvõi hirmutamiseks teistele. Siiski tundub arukam ja inimlikum tegelda noorte inimestega juba varem. Praegu jääb mulje, et noor inimene saab karistada oma kunagise rumaluse eest. Ikka mäletamisväärselt. Kriminaalkorras. Seejuures on kogu vastutus pandud indiviidile. Aga kas riik ise on ikka ennetusega piisavalt tegelenud? Uimastite ostmine internetist on prae-

sioonil olevate isikute karistamatusega. Nende kuritegude kohta ilma jälitustoiminguteta informatsiooni koguda on kas raske või isegi võimatu, sest keeruline on tõestada kusagil saunas või ühisel jahiretkel tehtud kuritegelikku kokkulepet. Järelikult tekib olukord, kus vajadus jälitustoimingute järele kasvab koos positsiooni tõusuga. Mitte vastupidi, mil kõrgema positsiooniga kaasneb üha ulatuslikum immuniteet, nagu meile vahepeal selgeks teha üritati. Isiku kõrge ühiskondlik positsioon tingib selle, et see inimene ei saa peituda samal määral sellesama argumendi taha, mis peab kaitsma reakodanikku riigi ülearuse sekkumise eest eraellu.

olmandaks andis riigikohus esmase hinnangu korruptiivsetele võrgustikele, riigi kaaperdamise katsetele, mis postsovetlikus ühiskonnas kergelt tekkima kipuvad. Kuidas ikkagi luuakse sedalaadi seadusi, mille abil on võimalik korruptiivset tulu saada? Idanaabri juures nimetatakse seda administratiivseks ressursiks, mida ühtedel isikutel on ja teistel pole. Maadevahetuse asjas liikus lisaks ebaausat rikastumist võimaldav informatsioon väidetavalt ka riigikogu nn kapo komisjonist asjaosalisteni. Loodetavasti jõuame kunagi ka sinnamaani, kus sedalaadi tegudele kriminaalõiguslik hinnang antakse. Kokkuvõtteks võib öelda, et üks vana ja habemega lugu sai lõpuks ühiskonna jaoks õnnelikult paika. Eesti avalikkusele oli niisugust otsust väga vaja, sest see annab kindlust meie kohtuvõimu suutlikkuse suhtes menetleda võimu omavate isikute ehk valgekraede kuritegusid. Ühtlasi seab see selgema piiri nõukoguliku nomenklatuuri edasikestmisele, jätkusuutlikkusele. Riigikohtu otsus tuletab õiguslike vahenditega kõigile asjaosalistele meelde, et suurema võimu ja kõrgema positsiooniga ühiskonnas käib alati kaasas ka suurem vastutus.

gu tõusev trend kogu maailmas. Eesti jõustruktuurid peavad selle probleemiga rinda pistma ka tulevikus. Äkki saaks internetti kasutada intensiivsemalt hoopis kriminaalpreventsioonis? marianne paimre, PhD

Maksuvabastuse ühik Hiljuti avaldas Indrek Neivelt arvamust, et 2018. aastaks peaks miinimumpalk tõusma 1000 euroni, mis oleks tõesti vajalik ja hoiaks ära töövõimelise elanikkonna lahkumise riigist. Kuidas saavutada eesmärgiks seatud miinimumpalga tõus, kui koos ekspordi suurenemisega kipub sama palju suurenema ka import ning laenamine kujutab endast riski? Selle eesmärgi saavutamiseks soovitan seal, kus võimalik, võtta kasutusele mitmesugused tõelise raha asendajad. Ühe võimalusena võiks töötukassa kokkuleppel kaubandusorganisatsioonide ja kaubatootjatega maksta töötutoetust raha asemel maksuvabastuse ühikutes, et osta poest näiteks leiba ja teisi esmatarbekaupu. Kaubandusorganisatsioonidel ja kaupade tootjatel oleks aga kasulik maksuvabastuse ühikute arvel vähem makse maksta. Erasektorisse jõudev lisaraha stimuleeriks majandust ja võimaldaks tõsta palkasid.

margus eimre

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

iigikohtu otsus maadevahetuse asjas on väga oluline verstapost Eesti riikluse ja õiguskultuuri arengus. Selles põimuvad omavahel mitu fundamentaalset teemat. Esiteks formuleerib see uut moodi selle, mida üldse tähendab korruptsioon ja millised on korruptsioonikuriteod. Laias laastus võib eristada kahesugust lähenemist üldiste hüvede omakasulisele kasutamisele kui sotsiaal-kultuurilisele nähtusele, mis eristab üsna selgelt idamaist ja läänelikku baasarusaama. Idamaisel valitsejal ja temast hierarhias allapoole jääjatel on kõigil õigus neile hüvedele. Valitseja on eelkõige jagaja, kes otsustab, mida võtab endale ja mida annab allapoole kasutada. Lääneliku arusaama järgi on niisugune põhimõte sügavalt vale. Mida kõrgem positsioon ühiskondlikus hierarhias, seda suuremad õigused, kuid seda suurem on vastutus nende ees, kes jäävad allapoole. Nii käitumise kui ka otsustamise läbipaistvus peab tagama selle, et kõrge võimupositsioon ei korrumpeeriks selle hõivanud inimest. Ja seeläbi ei kahjustuks üldised huvid.

Valge kampsuni lummuses

ga seda keegi uskunud, et multimiljonär Toomas Annus võib maadevahetuse eest süüdi jääda. Rahvaliidu endine juht Villu Reiljan oli korra juba erakonnale annetuse küsimise eest süüdi mõistetud. Või kui täpne olla, siis ka Merko oli juba korruptsiooniga vahele jäänud, kui Edgar Savisaare alluvaile meelehead tassis. Riigikohtu esmaspäeval avaldatud otsust on raske uskuda, sest enamasti sõidavad suured sulid tõllas ja väikesed ... See pole tähtis, et keegi reaalselt vangi ei lähe või et menetlusvigade pärast peab riik süüdimõistetule advokaadikulude katteks maksma kümneid tuhandeid eurosid. Raha ei mängi siin rolli. Annus võttis äsja üheksa miljonit eurot dividende. Justkui hüvitusena üheksa aastat kestnud pealt- ja ülekuulamiste ning kohtuprotsessi eest. Tema firmadele mõisteti peenrahana tunduvad trahvid. Aga seegi pole tähtis, sest kui ebaausate tegude eest on inimesed süüdi mõistetud, siis ainult see loebki. Kui Haapsalu ajaleht Lääne Elu 2005. aastal esimest korda maadevahetusest kirjutas, õigustasid toonane keskkonnaminister Villu Reiljan ja maa-ameti juht Kalev Kangur end sellega, et vahetus aitab säästa tulevastele põlvedele puutumatu looduse. Ma imestan, et seda argumenti on viimastel aastatel nii vähe kuulda olnud. Tõepoolest, metsakohin ja meremühin, mis saaks neist veel kallim olla. Mõistujutu juurest reaalsusesse naastes: maadevahetuse kahju peitus ju selles, et valitud ehitusärimehed said eelise. Kui terve mõistus ütleb, et riik peaks maatükke müüma oksjonil, siis maadevahetus lubas neid vahetada ametnike parema äranägemise järgi. See on majandusliku kahju pool. Maadevahetuse teine pool on seotud poliitikute rahastamisega.

ks anekdootlik episood oli selline, kus kadunud Andres Sarrile kuulunud Volkswagenite müüja andis Reiljani alluvale kasutada tasuta mahtuniversaali. Kui ajakirjanik autokaupmehe käest küsima läks, kuidas see sai juhtuda, vastas viimane, et poe müügimees unustas terve aasta jooksul Rahvaliidule arveid saata. Aga halenaljakaid valesid on maadevahetuse loos veelgi. Ilmselt üks piinlikumaid oli näiteks see, kui Annus rääkis kohtus, et Kangurile pistiseks antud 50-ruutmeetrine rõduga katusekorruse korter südalinnas polnud elamiskõlblik. Annuse loogika oli umbes selline, et elamiskõlbmatut korterit ei saa kohtus ka keelatud meeleheaks lugeda. Edgar Savisaare avaldus, milles ta kaitseb Ester Tuiksood, näitab mu meelest üsna täpselt hapnikupuudust, mille riigikohtu «tabav hoop» Eesti poliit- ja ärieliidis põhjustas. Ma kardan, et mõttes kirjutavad Savisaare sõnadele alla veel paljud ja neid jätkub kõikidesse suurematesse erakondadesse. Kindlasti on neid Keskerakonnas, kes päris lagunenud Rahvaliidu tuumiku, aga ka Reformierakonnas. Eesti on väike ja maadevahetuse eest süüdi mõistetud olid seotud suure osa siinse äri- ja poliiteliidiga. Kalev Kangur oli viimati Tiit Vähi palgal. Ja mis Kangurisse puutub, siis tema mõjukust keskkonnaministeeriumis ja maa-ametis iseloomustab hästi tõik, et ka täna, kolm päeva pärast riigikohtu süüdimõistvat otsust, troonib Kangur maa-ameti töötajate nimekirjas. Peadirektor on vähemasti mõttes kohal. Valge kampsuniga inimene mõjub usutavamalt. Tõe ja süütuse sümbolvärv aitab valesid varjata. Valge kampsuni kandjad on küll kohtuprotsessi kaotanud, kuid võitlus läheb edasi. Parteid vajavad raha, ärimehed konkurentsieeliseid. Kiusatus teha üks tehing, rajada üks pensionisammas või helistada võõra numbri pealt pole kuhugi kadunud. Nagu ka lihtsameelsed, kes valge kampsuni kandjate juttu usuvad.

POSTIMEES, 4. JUULI 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2259, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Nüüd siis pilvedes peidus

In memoriam Jüri Tuulik (22.02.1940–3.07.2014)

illal me viimati suhtlesimegi? Ilmselt maikuus. Paraku telefonitsi. Jüril oli Kuressaares kaksikvend Ülo külas, rääkisin nendega kordamööda. Lustakad-lõmpsakad saarlaselainetusega laused kord ühelt, kord teiselt nagu ikka, ikka veel nii hullupööra sarnased hääled, mida olin aastakümnete jooksul suure vaevaga õppinud eristama. Aga siis äkki ütles Jüri ainult talle omase intonatsiooniga, mingi kummalise enesetrotsiga: pagan see olgu, kolm aastat ei suuda ridagi näidendist kirjutada! Tuleb ennast virgeks raputada! Juuliks pidasin plaani Saa-

remaale põigata ja ilmtingimata ka Jüriga kokku saada. Viimati trehvasime üsna juhukombel Kuressaares poeuksel. Mullu jõulude paiku. Mina tagasiteel mandrile, vana sõber suure toidukäruga – kas mitte Abruka poole? Kiire oli hetkel mõlemal. Küll jõuab, ütlesime. Aga ei jõudnudki. Ajavarud pole piiramatud ühelgi põlvkonnal. Jüri Tuulik oli üks meie kirjandusliku põlvkonna esindusnägusid. Aga samas jäi ta ka koondpildile väga erimoodi ja eraldi. Tema jäi oma loomingus kodusaarele Abrukale. Ta kirjutas selle Eestigi mõõtmeis väikese saare nii suureks, et sellele näis ära mahtuvat kogu maa-

ilm oma ilus ja kurbuses, oma tõsimeelsuses ja koomilisuses. Jüri Tuulik oli rahvakirjanik selle sõna otseses mõttes. Tema parimad teosed, ennekõike kordumatu huumoriga vürtsitatud novellid, on vastu pidanud kaua. Ja kogu see meretagune asi, kui tarvitada ühe ta jutukogumiku pealkirja. Naljamees Tuulikuna teda enamasti ju teataksegi. Aga samas oli tegu ühega väga vähestest kogu Eesti kirjandusloos, kes oskas tõelisel kunstilisel tipptasemel kujutada kurbust ja maailmaängi. See on aga väga suur kunst. Jüri Tuuliku loomemaastikul on olulisel kohal taevas ja

pilved ning kõik, mis seal lähedal – varestest luikedeni. Tema tegelased vaatavad sageli pilvi. Tegelased ja ta ise ka. Nüüd on meretagune asi äkki saanud pilvetaguseks asjaks. Jüri vend on kusagil kirjutanud, et kauges nooruses, mil Jüri veel elumere lainete möllu nautis, olla ta ükskord väsinud mehena koju Abrukale jõudnud. Ema küsinud: poeg, poeg, mis sinust niimoodi järele jääb? Tühjad pudelid ja rahva armastus, olla Jüri ohates vastanud. Pudelitele tuli lõpp üle kolmekümne aasta tagasi, aga rahva armastus jääb püsima kindlasti. Teet Kallas

foto: margus taal/maaleht

Moskvas seekord sedamoodi arvustus lauri kärk

filmikriitik

36. Moskva filmifestival 19.–28. juunini Peaauhind Kuld-Jüri – «Minu mees», rež Kazuyoshi Kumakiri, Jaapan Žürii eriauhind Hõbe-Jüri – «Minu silmanägemine», Hakkı Kurtuluş ja Melik Saraçoğlu, Türgi Parima režii Hõbe-Jüri – Valeria Gai Germanika «Jah ja jah», Venemaa

estivali pidulik avatseremoonia oli sedavõrd pidulik, et kultuuriministril tekkis president Putini tervitust ette lugedes festivali järjekorranumbriga probleeme – ju siis oli see Rooma numbritega kirjutatud. Vene televisiooni professionaalsuse kinnituseks avatseremoonia salvestuses seda fopaad (mille minister lahendas, naljatades festivali järjekorranumbri suuruse üle) ei leia ja kui ei teaks, ei märkakski, nii profilt on see lõik monteeritud. Festivali president Nikita Mihhalkov tõdes, et Venemaad puudutanud sanktsioonid ei saanud jätta puudutamata ka festivali. Mihhalkov püüdis seda aga plussiks pöörata. Tema sõnul polevat halba ilma heata ning sanktsioonid hoopiski innustavat märkama iseenda väärtusi – nitšego, rebjata, mõ sami s usami! Samas pole kinematograafiline Venemaa kaugeltki ühene. Märtsi alul saatsid Ukraina kineastid oma Vene kolleegidele Ukraina-Vene suhete kriisist ajendatud kirja. Põhimõtteliselt järgnes sellele kolm vastuskirja. Üks Vene kultuuriministeeriumi veebilehel, ühiseid kultuurilisi väärtusi ja Putini poliitikat toetav. Tõsi, see kiri polnudki mõeldud vastuseks, oli kõikvõimalike kultuuritegelaste, mitte ainult filmiinimeste kiri, kokku üle mitmesaja allkirja (eri allikate järgi 300–500). Teine kiri oli aga otsene vastus: liialt palju on sidunud ning seob jät-

kuvalt Vene ja Ukraina kineaste, et võtta käimasolevat propagandakampaaniat tõe pähe. Rohkem kui kahesaja allkirjaga pöördumine oli nn uue Vene kinoliidu vastus Ukraina kolleegidele (KinoSojuz tekkis 2010, mil osa kineaste ei leidnud olevat võimaliku jätkata endise kinoliidu koosseisus – vt http:// www.kinosoyuz.com). Ning lõpetuseks kolmas, nn vana kinoliidu oma, umbisikuline juhatuse allkirjastusega pöördumine.

ning sündmused Haibahhi külas veebruaris 1944, kui kokku kogutud külaelanikud transpordi puududes lihtsalt kohapeal NKVD poolt elusalt põletati. Nagu seesuguste ajaloofilmide puhul paraku kipub olema, ei maksa sellestki filmist teab kui suurt kunsti otsida – kuid samuti pole seal filmile inkrimineeritavat vaenuõhutust. Linastuslubadest. Alates juulist on mat ehk ebatsensuursete sõnade ekraanil kasutamine Venemaal keelatud. Mispuhul Germanika filmi otsustati festivali lõppedes paari päeva jooksul erakorraliselt demonstreerida algse mahlaka sõnakasutusega.

Ukraina (film) festivalikavas Mis puudutab Moskva festivali, siis ega sealt pole näiteks Gruusia sõja järel Gruusia film kuhugi kadunud, pigem vastupidi. Nii kuulus tänavusse võistluskavva ka Ukraina film, Viktoria Trofimenko debüütfilm «Vennad. Viimane pihtimus». Iseenesest kena mõte. Ainult et kuis jääb või saab auhindadega? Ükskõik, kas anda või siis andmata jätta, ikka võib see paista (päeva)poliitikast kantuna. Ja mis siis, kui film mitte just kõige parem ei juhtu olema? Viktoria Trofimenko on küll varemgi mitmesuguseid filmitöid teinud, kuid täispikka mängufilmi pole nende seas siiski olnud. Filmi aluseks on ukraina lavastaja võtnud rootsi kirjaniku Torgny Lindgreni «Kumalasemee», kandnud selle üle Lääne-Ukrainasse, Karpaatidesse. Film pajatab kahest mäenõlval elavast vennast, kelle omavaheline vaenamine on jõudnud niikaugele, et enam omavahel ei suhelda – mida ju ikka ette tuleb. Mõneti ukraina poeetilise filmi traditsioonidele tugineda üritav film jääb paraku üksjagu üleüldiseks. Muidugi, päevakajalised allusioonid kahe vennasrahva suhetele olnuks veelgi kesisem variant. Kahe venna loo puhul otsustas žürii anda filmile parima naisnäitleja auhinna (lisaks pälvis film ise Vene filmikriitikute auhinna). Natalka Polovinkat ennast Moskvas polnud. Ukraina kinoliidu esimees, filmiloolane ja -kriitik Sergei Trimbatš sõnas auhinda vastu võttes ja selle eest tänades: kultuur peab vastu seisma poliitilisele hullumeelsusele. Ning lisas, et kui tal oleks võimalik, pöörduks ta president Putini poole Krimmis

Valitud teoseid maailmast

Parimaks režissööriks tunnistati Moskvas Valeria Gai Germanika.

foto: aleksandr zemljanitšenko jun.

kinni peetud ukraina režissööri Oleg Sentsovi vabastamise asjus. Millele omakorda reageeris Nikita Mihhalkov: Sergei Trimbatš võib arvestada, et ta ongi pöördunud ja tema, Mihhalkov, ühineb pöördumisega Putini poole.

da Neevalinnast kaugesse Kasahstani. Huvitav, miks just Raag seda filmi lavastama kutsuti? Aga Eesti seoseid leidus Vene filmiprogrammis veelgi, nimelt oli Svetlana Proskurina «Hüvasti, ema» operaatoriks kutsutud Rein Kotov. Erilinastuste raames demonstreeriti Hussein Erkenovi filmi «Käsk unustada». Erinevalt teistest sellenimelise programmi filmidest oli kõnealusel juhul tegu tõesti erilise linastusega. Nimelt pole Erkenovi filmi linastusloa asjus täit selgust. Väidetavalt õhutavat film rahvustevahelist vaenu. Ekraanil on tšetšeenide deporteerimine

Vene filmi eripära Korraldajad olid võistluskavas esindatud kahe tööga: noortepärane Valeria Gai Germanika «Jah ja jah», mis ka auhinnati (parim režii, FIPRESCI), ning Vladimir Tumajevi «Valge põdrasammal». Germanika debüütmängufilm «Kõik surevad, mina jään» jõudis 2008 Cannes’i, Tumajevi kunagine debüüt

«Kuukoerad» linastus aga Berlinale Foorumi kavas 1995. Ligi veerandsada uuemat Vene mängufilmi sisaldavas programmis võis leida aga ka Ilmar Raagi filmi «Ma ei tule tagasi», mis on valminud viie maa koostöös. Lisaks Venemaale veel Valgevene, Kasahhi, Soome ning Eesti. Film räägib lastekodust pärit Anjast, kellest võiks saada kõrgkooli õppejõud. Kummatigi esitatakse talle aga ühe kunagise lastekodukaaslase tõttu hoopiski narkosüüdistus ning Anja elu saab pea peale keeratud. Koos kodutute laste varjupaigas kohatud tüdrukuga alustatakse pikka teekon-

Festivali mitmekesises kavas, niipalju kui seda uurida sain ning nägema jõudsin, tõusid esile ühelt poolt Tsai Mingliangi kaks viimast filmi, «Kodutud koerad» (žürii suur auhind Veneetsias 2013, linastus ka PÖFFil) ja «Teekond Läände» (linastati Berliinis). Ning teisalt Austria dokumentalisti Michael Glawoggeri (1959– 2014) «Töömehe surm» (2005). Muidugi, Tsai Ming-liang eeldab mõneti temaga samal lainel olemist ning varalahkunud Glawoggeri ilmselt parimaks peetav film võinuks ju ka lühem olla. Aga need on siiski pisiasjad. Täitsa vaadatav oli Levan Koguašvili «Pimekohtingud», mis kuulus ka tänavuse Berlinale Foorumi kavasse, aga seal mul nägemata jäi. Gruusia filmi paremad ajad jäävad minevikku, nii olen uuematesse Gruusia filmidesse suhtunud teatava ettevaatusega. «Pimekohtingud» suudab aga kunagisi traditsioone jätkata. Ekraanil on nukker komöödia kahest neljakümnendatesse jõudnud mehest, omamoodi kadunud põlvkonna film. Omaette huvi pakkus Iisraeli filmitegijate Shosh Shlami ja Hilla Medalia dokumentaal «Veebisõltlased». Nimelt on Hiinas internetisõltuvus tunnistatud kliiniliseks nähtuseks ning ekraanil näemegi üht sealset range režiimiliga ja poolsõjaväelist «raviasutust», kus püütakse noorukeid «ümber programmeerida».

18 || SPORT || POSTIMEES, 4. JUULI 2014

Kanter: liigun vaikselt õiges suunas KERGEJÕUSTIK. Kettaheitja Gerd Kanter (pildil) sai eile Lausanne’is toimunud Teemantliiga etapil oma hooaja tippmarki tähistava 64.91ga kolmanda koha. Kanter tunnistas pärast võistlust, et liigub vaikselt õiges suunas, ning pani võistlusele hindeks koolipoisi «rahuldava». Kanter tegi Lausanne’is korraliku seeria ja heitis kolmel korral üle 64 meetri. «Iseenesest oli korralik ja kindel esitus. Muidugi oleks tahtnud 10 cm kaugemale heita ja tulemus oleks võinud ikka 65ga alata. Kokkuvõttes saab võistlust hinnata rahuldavaks,» rääkis Kanter. «EMini on jäänud veel kuus nädalat ning vaikselt liigun õiges suunas.» Kanter arutles, et kahe nädala pärast peaks tema hooaja tippmark vähemalt meetri võrra parem olema. «Muidugi oleks võinud tulemused juba ammu paremad olla, kuid vähemalt toimub pidev areng.» Kettaheitemaailmas toimub tasapisi ka põlvkondade vahetus ning noored mehed hakkavad vanameistritele hambaid näitama. Eile tegi korraliku võistluse 1992. aastal sündinud Daniel Stahl, kes viiendas voorus 64.60ga korraks ka Kanterist ettepoole kerkis. «See on positiivne, et noored mehed peale tulevad. Nüüd sundis Rootsi poiss mind pingutama ja 40 cm kaugemale heitma,» tunnistas Kanter. Võistluse võitis poolakas Piotr Malachowski 66.63ga. Kaarel Täll

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

VEERANDFINAALID

PRANTSUSMAA 4. juulil kl 19.00

POOLFINAAL

SAKSAMAA

FINAAL

8. juulil kl 23.00

BRASIILIA

HOLLAND

POOLFINAAL

13. juulil kl 22.00

4. juulil kl 23.00

5. juulil kl 19.00

COSTA RICA 9. juulil kl 23.00

ARGENTINA

5. juulil kl 23.00

KOLUMBIA

BELGIA

Prantsusmaa vs Saksamaa

Brasiilia

Treener: Didier Viike 6 Deschamps Kapten: Hugo VIIMASED KOHTUMISED Lloris 2013 Prantsusmaa 1:2 Saksamaa Parim koht MMil: 2012 Saksamaa 1:2 Prantsusmaa võitis TEEKOND VEERANDFINAALI 1998 1. mäng 3:0 Portugal E-alagrupi Honduras 2. mäng Šveits 5:2 Ghana võitja 3. mäng Ecuador 0:0 USA 4. mäng Nigeeria 2:0 Alžeeria Tähtmängija Karim Benzema 10 15 15 55 1827 175

MEESKONNA STATISTIKA väravaid väravalööke tõrjeid palli valdamise protsent edukaid sööte vaheltlõikeid

Kolumbia

4. juuli Fortaleza OMAVAHELISED MÄNGUD Brasiilia 15 Kolumbia 2

4. juuli Rio de Janeiro OMAVAHELISED MÄNGUD Prantsusmaa 11 Saksamaa 8

Treener: Joachim Loew Kapten: Philipp Lahm Parim koht MMil: võitis 1954, 1974, 1990 4:0 G-alagrupi 2:2 võitja 1:0 2:1 (lisaaeg) Tähtmängija Thomas Müller

Viike 8 Treener: Luiz Felipe Scolari Kapten: VIIMASED KOHTUMISED Thiago Silva 2012 Brasiilia 1:1 Kolumbia Parim koht MMil: 2010 Brasiilia 0:0 Kolumbia võitis, 1958, TEEKOND VEERANDFINAALI 62, 70, 94, 2002 1. mäng Horvaatia 3:1 Kreeka A-alagrupi 2. mäng Mehhiko 0:0 Cote d’Ivoire võitja 3. mäng Kameruun 4:1 Jaapan 4. mäng 3-2 pens Tšiili 1:1 Uruguay

Treener: Jose Pekerman Kapten: Mario Yepes Parim koht MMil: veerandﬁnaalis 2014 3:0 C-alagrupi 2:1 võitja 4:1 2:0

Tähtmängija Neymar

Tähtmängija James Rodriguez

MEESKONNA STATISTIKA 8 11 19 53 1544 305

9 17 15 60 2554 177

väravaid väravalööke tõrjeid palli valdamise protsent edukaid sööte vaheltlõikeid

9 10 12 45 1190 156

SPORT. POSTIMEES.EE JALGPALL

Tarva jalgpalliklubi sai uue peatreeneri Rakvere Tarva jalgpalliklubi uus peatreener on Valeri Bondarenko. 61-aastase Bondarenkoga jõuti värskelt kokkuleppele ja Tarva uut treenerit saab ametis näha juba tuleval laupäeval kell 13 Rakvere linnastaadionil, kui kohtutakse FC Kuressaarega. Bondarenko on väga kogenud treener, kes viimati juhendas Narva Transi. 1953. aastal sündinud mees tegutses mängijana omal ajal FC Normas. Lisaks Narva Transile on ta juhendanud ka Rovaniemi Palloseurati ja Syrianska meeskonda. Aastatel 1993–1994 tegutses ta Eesti koondise abitreenerina.

Estadio Maracana Mahutab 76 804 inimest Läks maksma 452 mln USD

Staarid ja Euroopa gigandid madis kalvet

Kanepi jõudis Prantsusmaal veerandfinaali

TENNIS

Bouchard tegi Kanada tenniseajalugu Suurbritannias toimuval Wimbledoni tenniseturniiril selgusid naiste üksikmängus finalistid. Maailma 13. number Eugenie Bouchard alistas poolfinaalis 7:6 (5), 6:2 rumeenlanna Simona Halepi ning tõusis esimeseks Kanada tennisistiks, kes on jõudnud suure slämmi turniiril finaali. Finaalis kohtub Bouchard tšehhitari Petra Kvitovaga, kes oli teises poolfinaalis 7:6 (5), 6:1 parem kaasmaalannast Lucie Safarovast.

Meistriliiga parimaks valiti Kristal ja Omanidze Jalgpalli Eesti meistriliiga juunikuu parimaks treeneriks valiti Marko Kristal (Tallinna FC Levadia) ja parimaks mängijaks Lasha Omanidze (JK Tallinna Kalev).

Allikas: Graph Graphic News

Mahutab 64 846 inimest Läks maksma 223 mln USD

JALGPALLI MM. Brasiilias tehakse täna algust veerandfinaalidega, kus esmalt lähevad vastamisi Saksamaa – Prantsusmaa ja seejärel Brasiilia - Kolumbia.

TENNIS

Kaia Kanepi (WTA 42., pildil) kohtus Prantsusmaal toimuva 100 000 USA dollari suuruse Contrexeville’i tenniseturniiri teises ringis maailma edetabelis 349. kohal paikneva rumeenlanna Alexandra Dulgheruga (WTA 104.) ning sai kirja kindla võidu. Kanepi võidupunktid olid 6:3, 6:1. Veerandfinaalis kohtub Eesti esireket kas maailma 523. reketi Lara Micheliga Šveitsist või maailma edetabelis 169. real paikneva ameeriklanna Shelby Rogersiga.

Estadio Castelao

madis.kalvet@postimees.ee

ulminatsioon Brasiilias toimuval jalgpalli MM-finaalturniiril jõuab iga päevaga aina lähemale ning järgmise kahe päeva jooksul jääb kaheksast konkurentsis olevast koondisest ihaldatud tiitli nimel heitlema veel vaid neli meeskonda. Esimestena asuvad poolfinaalikoha eest heitlema ainsate Euroopast pärit maailmameistritena veel konkurentsi jäänud Prantsusmaa ja Saksamaa. Teises tänases veerandfinaalis kohtuvad aga võõrustaja Brasiilia ning tänavusel MMil vast ilusaimat jalgpalli näitav Kolumbia. Kui esimese veerandfinaali võib ristida kahe Euroopa gigandi järjekordseks heitluseks, siis Lõuna-Ameerika koondiste puhul tõmbavad eelkõige pilke nende 22-aastased staarid ehk siis vastavalt Neymar ja James Rodriguez. Ajalooliselt on naabrite Saksamaa ja Prantsusmaa duell kütnud kõvasti kirgi ja põnevusetendust oodatakse ka sel korral. «Raske on midagi ennustada, sest mõlemad meeskonnad on näidanud haavatavust. Usun, et näeme ladusat ja

kvaliteetset mängu. Samas ongi näidatud oma nõrkusi, kui oma mängu ei ole täistuuridel käima saadud,» arvas Eesti Jalgpalli Liidu tehniline direktor ja koondise abitreener Janno Kivisild. MM-finaalturniiride ajaloos lähevad meeskonnad omavahel vastamisi neljandat korda. Esmakordselt kohtuti 1958. aasta pronksimängus, mille võitsid prantslased 6:3. Järgmine duell leidis aset 1982. aasta poolfinaalis ja see on läinud jalgpalliajalukku ühe jõhkrama vea tõttu. 3:3 lõppenud lisaaja järel penaltiseerias sakslaste 5:4 võiduga lõppenud dramaatiline mäng ristiti toimumispaiga järgi kiirelt «Sevilla õhtuks». Mitmest kaunist väravast rohkem mäletatakse seda kohtumist sakslaste väravavahi Harald Schumacheri toore jõuvõtte tõttu, kui ta jooksis pikali prantslase Patrick Battistoni. Mitu hammast kaotanud ja selgroogu vigastanud Battiston viidi otse haiglasse, Schumacher ei saanud aga hollandlasest kohtunikult Charles Corverilt isegi kollast kaarti ning kerkis järgnenud penaltiseerias Prantsusmaa rahvavaenlaseks, tõrjudes kaks prantslaste lööki. Neli aastat hiljem olid samad meeskonnad taas poolfinaalis vastamisi ning siis olid sakslaste võidunumbrid 2:0.

«Selles duellis on kõvasti ajalugu taga. Ütleksin, et Saksamaa võiks olla favoriit, kuid see on vaid üks mäng ja üks päev, kus võib kõike juhtuda. Viimasel ajal on meeskondadel olnud erinev taust. Saksamaa on olnud oma tavapärases positsioonis ehk tipus, aga Prantsusmaa on oma viimase aja madalseisust välja tulemas,» ennustas jalgpallitreener Aavo Sarap.

Saksamaa koondise leerist kostab matši eel aga ärevaid teateid, kuna seitse meest olevat haigeks jäänud. «Prantslaste õlgadel ei ole eriti suuri ootusi ja seetõttu võib neil olla vaimselt veidike lihtsam. Kui võrrelda mängupilti, siis sakslased mängivad rünnakul julgemalt vastaste kaitseliini sisse ja see on neid seni aidanud. Prantsusmaa puhul võib nende ründemäng jääda kohati liialt ümmarguseks.» Saksamaa koondise leerist kostab matši eel aga ärevaid teateid, kuna seitse meest olevat haigeks jäänud. «Seitsmel mängijal on kerged gripisümptomid,» avaldas sakslaste juhendaja Joachim Löw raadiole ARD. «Koosseisu osas on veel vara otsuseid teha.» Seni ei ole täpselt teada, kes haigeks jäänud on, kuid väide-

tavalt on nende seas näiteks Thomas Müller, Mats Hummels ja Christoph Kramer, kellest viimane jäigi koondise kolmapäevasest trennist ainsana kõrvale. Samas kinnitas Löw Saksamaa meediale, et vaatamata kriitikale jätkab ta tiimi kapteni Philipp Lahmi mängitamist keskväljal. Kui Euroopas saavad esimese kohtumisega suurriikide vahelised jõujooned paika pandud, siis teises tänases veerandfinaalis üritab Lõuna-Ameerika tõusev jalgpallikants Kolumbia vastu saada viie tiitliga MMide läbi aegade kõige edukamale tiimile Brasiiliale. «Luiz Felipe Scolari juhendatav Brasiilia koondis ei ole mind kunagi suutnud vaimustada, kuna see ei ole ikkagi päris Brasiilia. Scolari tiimis on üks-kaks tähtmängijat, kelle peale on ründemäng ehitatud. Ülejäänud meeste rolliks on kaitseliinis nulli hoida,» hindas Sarap. «Mingi hääl ütleb, et Kolumbia võiks olla väike soosik.» Kui 22-aastasest Neymarist oodatigi MMi ühte tähte, siis tema eakaaslane Kolumbia koondises James Rodriguez on tänavusel turniiril kindlasti üks selliseid mehi, kes on oma esituste ja senise viie väravaga on kerkinud jalgpallimaailma säravaimate tippude sekka.

POSTIMEES, 4. JUULI 2014 || SPORT || 19

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

PIKK TEEKOND. «Ma ei looda suurt hüpet, vaid olen rahul, et vaikselt ülesmäge liigun,» ütles Anett Kontaveit.

Anett Kontaveit: väikeste sammudega tennisetippu 36. reketi Casey Dellacqua vastu matšpalli, mis tähendab, et võidust jäi puudu üks punkt. «Ühest küljest jäi see mäng kripeldama – võinuks ju võita –, teisalt taas mitte: mul ei olnud matšpalli mängimisel ja sealt edasi enam midagi teha, vastane oli tugevam,» tunnistas Kontaveit. Kontaveidi treenerist ema Ülle Milk arvab, et tütar võib maailmas saja sekka kuulujatega võrdselt mängida, kuid puudu jääb igas elemendist pisut, eelkõige siiski kogemustest: «Esisaja mängijatele ei pääse ju ligi. Sa pead võitlema turniiridele läbi kvalifikatsiooni ja kui lõpuks põhitabelisse saad, on kolm tõsist kohtumist seljataga, vastane aga värske. Paraku nii lihtsalt on, sa pead end jõuga tippu murdma, siledat teed sinna ei ole.»

jaan martinson spordiajakirjanik

ennise tipp on ahtake ja sinna pürgijaid palju, sestap suudavad end maailma saja parima hulka murda vaid need, kel võimsad löögid, kõva füüsis, vägev tahe ja tugev närvikava. Anett Kontaveit liigub tipu poole kukesammudega, kuid liigub. «Jah, ma lähen edasi tasapisi, aga see-eest kindlalt,» nõustus tennisepiiga, kes tõuseb uuel nädalal WTA edetabelis 170. kohale. «Võtsin eesmärgi mahtuda aasta lõpuks 120 sekka ja praeguses rütmis jätkates võib nii minnagi.» Eile paigutas Kontaveit auhinnakappi kolmanda Eesti meistrikulla, alistades finaalis Eva Paalma 6:1, 6:2. Sündmus polnud märkimisväärne, sest Kontaveit on kodustest rivaalidest peajagu üle ja pidigi võitma. Ainus, kes talle siinmail – seni – vastu võiks saada, Kaia Kanepi, loobus turniirist. «Lootsin, et ei loovuta Paalmale ühtki geimi, kuid olin vist liiga optimistlik,» kuulutas Kontaveit säravalt naeratades. «Polnud liivaväljakutega pärast murul mängimist harjunud, punktid kestsid ootamatult kaua. Tuul segas samuti veidike.»

Löögid, mis murravad Võitlust koduses finaalis mõistagi polnud, küll aga näitas Kontaveit kohati lööke, mis murraksid ka maailma parimad. Suudaks ta aina, matš matši järel, esimesest servist viimaseni samamoodi mängida, siis... Tegelikult hakkab Kontaveit juba praegu tugevatele vastu. Mäletatavasti sai ta Wimbledoni esimeses ringis maailma

Kõrgemal läheb kitsaks

Anett Kontaveit võitis Eesti meistritiitli mängeldes.

foto: liis treimann

Treeneriotsingud käivad Anett Kontaveit lõpetas hiljuti koostöö Peeter Lambiga, kuid uut treenerit veel leidnud pole. «Lamp on hea treener ja tore inimene, kuid küllalt eakas ega suuda minuga mööda maailma ringi rännata, see oligi meie lahkumineku põhjus, ei muud,» selgitas Kontaveit.

«Praegu juhendab mind ema, kui Eestis olen, ent see pole lahendus. Treeneriotsingud käivad.» Kontaveidi sõnul on talle kui noorele mängijale vaja universaalset juhendajat, sest arendada tuleb kõiki mänguelemente. Kas treeneril peaks olema käes piits või präänik? Kontaveit

muigab: «Sundida pole mind vaja, kuid öelda võib kõvema häälega küll, sest inimene on ju loomult laisk ja mugav. Küsimus pole piitsas või präänikus, vaid treener peab olema säärane, kellega koostöö klapib. Olen uurinud siit ja sealt, kuid läbirääkimisi kellegagi veel ei pea.» PM

Tennise punktisüsteem on tõesti karm ning soosib tugevaid. Kontaveit alistas Nottinghami 75 000-dollarilisel turniiril viis vastast ja sai selle eest 27 edetabelipunkti, kui Dohas või Roomas saavutad põhitabelis ühe võidu, kukub kontosse 60 punkti. «See on kui püramiid, mida kõrgemale tõused, seda kitsamaks läheb,» selgitas Milk. «Selleks et tõusta, peab keegi langema, aga kes see ikka kohta võitluseta loovutada tahab. Palli lüüa oskavad ju kõik, aga kõvad mängijad on kohutavalt enesekindlad, rahulikud, ei kee üle.» Kontaveit tõdes, et iga võit endast tugevamate üle annab järjekordse killukese enesekindlust juurde. «Ma ei looda suurt hüpet – selleks tuleks võita mõni kõva turniir –, vaid olen rahul, et vaikselt ülesmäge liigun. Eks iga asi tuleb omal ajal. Vaeva tuleb näha, siis tõuseb ka tase.» Pärast meistrikulla võitmist kiirustas Kontaveit lennukile, et mängida Bukarestis, järgneb turniir Bastadis.

Eesti korvpallikoondis kohtub kolme MMi-meeskonnaga KORVPALL. Eile alustas su-

vist ettevalmistust Eesti korvpalli B-koondis. Esimesel päeval oli alustajaid 11, ent ajapikku lisandub harjutajate sekka aina rohkem tavapäraseid põhikoosseisu mehi. Praeguseks on paigas ka suvine kontrollmängude kalender ja enne Hispaanias toimuvat MM-finaalturniiri saab Eesti kohtuda kolme MMil mängiva meeskonnaga. Eesti korvpallikoondis mängib Guadalajaras peetavates kohtumistes kõikide MMile jõudnud Aafrika koondistega. 22. augustil minnakse vastamisi Senegaliga, 24. augustil Egiptusega ja 25. augustil Angolaga. MM-finaalturniiriga te-

hakse Hispaanias algust 30. augustil. Suve jooksul kohtub Eesti koondis veel kahel korral Lätiga (14. ja 15. juulil) ja Taaniga (26. ja 27. juulil) ning korra USA üliõpilaskoondise (4. augustil) ja Austriaga (6. augustil). Tavapärastest põhimeestest oli juba eile kohal Sten-Timmu Sokk. Peatreener Tiit Soku sõnul peaks uuest nädalast treeningutega liituma ka Rain Veideman. «Loodame, et 17. juuliks on enamik mehi kohal. Esmaspäeval liitub treeningutega Veideman ning uuest nädalast on kohal Rain Raadik ja Kristjan Kitsing. Eks seltsis on ikka sega-

sem ja üksi on metsa vahel ju tüütu joosta,» avaldas peatreener lootust, et põhimehed liituvad samuti peagi koondisega. Sokk loodab, et ehk suudab mõni B-koondise meestest tõusta suvega ka põhikoosseisu kandidaadiks. «B-koondise mängijate puhul ongi neil võimalus end näidata ja tõestada. Kunagi alustasin ise ka B-koondisest ja sealt õnnestus edasi tõusta,» märkis Sokk. Eile koondisega treeninguid alustanud meestest oli tuleviku kohta uudiseid Janari Jõesaarel, kes teatas, et ta vahetab Ole Missi ülikooli värvid Texas-Pan American ülikooli omade vastu. Madis Kalvet

Santose ajalooline euromäng lõppes kaotusega.

foto: margus ansu

Santose eurodebüüt algas karmilt JALGPALL. Eesti esimese madalama liiga jalgpalliklubina Euroopa Liiga eelvooru jõudnud Tartu Santos toodi eilses mängus kiiresti maa peale tagasi: Norra esiliiga meeskond Tromsö IL kõmmutas tartlastele seitse vastuseta väravat ja sai kindla võidu. Santose kapten Taavi Vellemaa tunnistas, et vastane oli oluliselt tugevam: «Klassivahe oli väga selge.» Klubi ajaloos esimest korda eurosarja jõudnud Santos pidas eilses mängus vastu ligikaudu veerand tundi, kui mängutempo oli aeglane ja vastased alles kompasid üksteist. 14. mänguminutil sai Magnus Andersen aga eemalt peale lüüa ja kohtumise väravaarve oligi avatud. Kaheksa minutit hiljem lõi Tromsö teise värava ja Santose seis läks ainult raskemaks. «Esimesed lihtsad väravad lõid meid rivist välja,» tunnistas Vellemaa. «Meil läks raskeks ja pidime oma mängu avama, aga vastane karistas meie eksimused kohe ära.» Tartlaste puurisuul seisnud Siim Säesk pidi avapoolajal palli võrgust välja korjama veel kolm korda ja nii oli enne puhkepausi seis kodumeeskonna poolt vaadatuna 0:4. «Rääkisime poolajal vead üle ja leppisime kokku, et rohkem neid ei tee,» selgitas Vellemaa, mis poolajapausil Santose riietusruumis toimus. «Leppisime kokku, et teist poolaega hakkame mängima seisult 0:0 ja paneme lõpuni sajaga.» Teine poolaeg jätkus Santose kahjuks aga samas taktis nagu avavaatus: kõigest kümme minutit pärast teise poolaja algust sahistasid norralased taas Tartu meeskonna vä-

Tabloo Tartu FC Santos – Tromsö IL 0:7 (0:4) Väravad: 14., 44. Magnus Andersen, 22. Jonas Johansen, 24. Morten Moldskred, 56. Thomas Drage, 75. Hans Norbye, 79. Lars Gunnar Johnsen

ravavõrke ja nii seisis mängu lõpuks tablool seis 0:7. «Kahju, et vahe nii suur jäi. Lootsin, et peame rohkem vastu, aga vastased mängisid väga hästi,» kiitis Vellemaa Tromsöt. «Paljudes olukordades ei suutnud me nendega kaasa joosta ja eks mingil määral jäi mäng kindlasti just füüsilise valmisoleku taha,» lisas Vellemaa. Suurest kaotusest hoolimata tunnistas Santose kapten, et 1100-pealise Tartu publiku ees klubi ajaloo esimest euromängu pidada oli eriline tunne: «Meeskonnas oli fiiling väga mõnus ja mängisime nii hästi, kui oskasime. Emotsioon sellisest võimalusest on positiivne.» Vigade paranduse saavad Santose mehed teha juba järgmisel neljapäeval, kui kordusmäng peetakse Tromsö koduväljakul. Vellemaa sõnul sõidetakse kindlast allajäämisest hoolimata Norrasse südikate mõtetega. Lisaks Tartu Santosele olid eile Euroopa Liiga esimest eelvooru mängimas ka Sillamäe Kalev ja Nõmme Kalju. Oma kodukohtumise Rakveres pidanud Sillamäe võttis Espoo Honka üle 2:1 võidu. Kalju kohtumine Reykjaviki Frami meeskonnaga algas hilisõhtul. Kadi Parts

Sergei Zenjov siirdus Inglismaale JALGPALL. Eesti jalg-

Tiit Sokk

foto: tairo lutter

pallikoondise ründaja Sergei Zenjov (pildil) liitus Inglismaa tugevuselt teises liigas mängiva Blackpooli meeskonnaga. Pikalt Lvivi Karpatõ hingekirja kuulunud Zenjov sõlmis meeskonnaga aastase lepingu, mida on võimalik veel aasta võrra pikendada. Kolmapäeval avaldas Zenjovi senise tööandja Lvivi Karpatõ peadirektor Igor Dedišin, et eestlane on siirdumas Bundesligasse. See aga tõeks ei osutunud ning juba eile hommikul teatas Briti meedia, et Zenjov on läbinud Blackpooli juures

meditsiinilise kontrolli. Alates 2008. aastast Karpatõ ridadesse kuulunud Zenjovi leping Ukraina klubiga sai lõppenud hooajaga läbi ning nii sai ründaja klubi vahetada vabaagendina. Lõppenud hooaeg oli Zenjovi jaoks Ukrainas senisest kõige edukam – tema arvele jäi üheksa väravat. Blackpool lõpetas viimati Inglismaa esiliigas hooaja 20. kohaga ja kahe hooaja vahel on koosseisu koha pealt ette võetud suured muudatused. Inglismaa kõrgliigas mängiti viimati hooajal 2010–2011. PM

POSTIMEES, 4. JUULI 2014 || REIS || 21

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

REIS

VALGAMAA. Hellenurme vesiveskis saab selgeks, kuidas käis leivajahu jahvatamine, Palupera mõisakool korraldab aga selgi suvel külastusmängu «Unustatud mõisad».

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Hellenurmes saad teada, miks püksid püüli sõeluvad sirje lemmik k Valgamaalase ajakirjanik

õik reisisellid on kuulnud ütlemist, et enne Pariisi minekut käi ära Nuustakul. Kuigi Otepää piirkond on tuntud turismimagnet, leidub sealgi paiku, mis veel avastamata, kuid kus saab teada nii mõndagi huvitavat ja näha palju põnevat. Veidi enam kui 30 kilomeetri kaugusel Tartust, Elva jõe paisjärve ääres, asub 1880. aastail mõisnike von Middendorffide ehitatud mastaapne punastest tellistest ja maakividest vesiveski, mis pakub ka praegu külastajatele palju uudistamist ja avastamist. Sisustus, jahu- ja tangutootmismasinad veskis pärinevad enamasti 1930. aastatest. Endiselt vee jõul töötava 134-aastase veski neljal korrusel saab ekskursiooni käigus näha, katsuda, tunda ja maitsta, kuidas viljateradest valmib jahu. Grupi saabudes võtab veskiemand ise külalisi vastu, tutvustab rahvale veski ajalugu, seadmeid ja tööpõhimõtteid ning vana aja eluolu. Saab teada, et 1919. aasta maaseaduse alusel veskikompleks natsionaliseeriti, 1932. aastal ostis selle Eesti riigilt ära praeguse veskiemanda vanavanaisa Karl Rudolf Veski, kes ise oli matemaatika õppejõud ja kooliinspektor. Seejärel avatakse turbiin ja veski läheb käima – ikka vee jõul. Seda, kuidas viljateradest saab jahu, manna ja tang, näeb algusest lõpuni. Ringkäigul saab näha tõstukit, puhasteid, veskipükse ja -sukki, manna valmistamise masinat, kolusid ja veskikive, mis kõik töötavad vee jõul. Kes kohale läheb, saab vastuse küsimustele, miks püksid püüli sõeluvad või miks kaks kõva kivi hääd jahu ei jahvata. Oma silmaga võib näha sedagi, kuis terad sõkaldest eralduvad. Selgeks saab ka, et veskile tullakse ühe kotiga, lahkutakse aga seitsmega. Uues leivakojas küpsetatakse värskest jahust leiba. Võib

Hellenurme veskiemand Mae Juske avab veeturbiini, mille tulemusena avanevad veeväravad, hakkavad tööle rootorid ja fotod: sirje lemmik / valgamaalane käivituvad veskiseadmed.

Veskimees valab kolusse rukkiteri, millest kivide vahel jahvatatakse rukkijahu.

Eesti avastamata pärle Kambja Elva

TARTUMAA VastseKuuste

Hellenurme Rõngu

Palupera Puka

Ahja

Otepää

PÕLVAMAA

Põlva

VALGAMAA

Hellenurme vesiveski.

ka ise leivateo õpitoas osaleda: veskiemand Mae Juske abiga astjas tainast sõtkuda ning pätsikese valmis küpsetada. Kõike seda saab proovida vaid kohapeal, Hellenurme vesiveskis. Palupera valla külastajatel tasuks ära teha ka ajalooja kultuuriretk ning üle vaadata Hellenurme ja Palupera mõisakompleks, kus praegu asub kool. Palupera mõisa härrastemaja koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. 3,5 hektari suurune park võeti 1957. aastal ka looduskaitse all.

Palupera mõisa mainiti esimest korda 1582. aastal, kui see kuulus F. Dückerile. Sajandite jooksul olid mõisa valdajad paljud perekonnad: von Dückerid, Bronskyd, von Fersenid, von Rennenkampffid, von Samsonid, von Rosenid. 1818. aastal ostis mõisa K. A. C. von Bruiningk. 1870. aastal müüdi mõis M. Fuchsile, viimane omanik enne võõrandamist oli aastail 1910–1920 von Renteln. Mõisa historitsistlik peahoone, park ja alleed rajati 1860. aastal. Puidust härrastemaja on keskelt ühe- ja otstes kahekor-

ruseline, hoone keskel asunud torn on lammutatud. Parki kuuluvad geomeetriliselt kujundatud tiigid ja linnumaja, mille kõrval asuval mõisahärra ujumistiigil oli väidetavalt telliskivipõhi ja tiike ühendas omavahel tammepuust torustik. Sel aastal tiik puhastati ning korrastatud on ka tiigi kaldal asuv lindla. Mõisas asuv põhikool osaleb juba aastaid külastusmängus «Unustatud mõisad». Sel aastal oodatakse külalisi 12., 13., 25. ja 26. juulil ning 9. augustil. Neil päevadel saab nautida ka

kontserti. Esinevad tantsurühm Mathilde ja kõhutantsugrupp Marabella, näeb india tantsu. Peale nende on mõisasse oodata Kai Kallastut ja Diana Liiva, samuti Reet Linnat, ansamblit Promenaad, rahvatantsutruppi Helles ja tantsurühma Fiiling. Augustis tuleb Paluperra esinema Bonzo. Hellenurme mõisat on esimest korda mainitud 1641. aastal, mil see kuulus Wrangellidele. Põhjasõja järel kuulus mõis Dückeritele ja Bruiningkitele. 1850. aastal ostis mõisa

Theodor Johann von Middendorff. Seal elas ja töötas ka tema poeg, tuntud loodusuurija ja akadeemik Alexander Theodor von Middendorff. Hellenurme mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli ornitoloog Ernst von Middendorff. 1865–1866 oli seal koduõpetajaks Jakob Hurt. 19. sajandist pärinevas mõisahoones paikneb 1993. aastast LõunaEesti hooldekeskus. Kui aega jagub, tasub ära käia ka Hellenurmest 15 kilomeetri kaugusel Otepääl, kus nii linnas kui selle ümbruses on palju uudistamist väärivat. Lisaks tuntud Tehvandi spordikompleksile võib nimetada kirikumõisas asuvat Eesti lipu ja Jakob Hurda muuseumituba, linnamäge ja piiskopilossi varemeid ning energiasammast. Huviline saab külastada Maarja luteri kirikut, hobuvankrite ja talispordimuuseumi või kivilabürinti, mis endise hiiemäe osana on tugevalt maaenergiaga laetud väepaik. Labürint on Prantsusmaal Pariisi lähistel asuva maailmakuulsa Chartres’i katedraali labürindi koopia, koosneb 11 rajast, on 11 meetrit lai ja 500 meetrit pikk.

22 || kuulutused || postimees, 4. juuli 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Maga vaikselt, puhka rahus – südamed on sinuga ... Mälestuste päiksekullas jääd sa ikka meiega. Äkki katkes sul elulõng, meie südames sa ikka elad.

MTÜ Harju Kalandusühingu üldkoosolek toimub 1. VIII 2014 kell 17 Leppneeme sadamas. Arutatakse strateegiaküsimusi. Täpsemalt vaata www.harjukalandus.eu

Raivo Peetsmann

Kas kuuled, kuis nutab su kodu, su puudutust leinates sääl. Talle kaaslaseks vihmade sadu, kus piiskadel pisara hääl.

19. IX 1991 – 29. VI 2014

Niina Hrenova

Sügav kaastunne lähedastele. Kodukandi külarahvas, perekonnad Pert, Kadastik, Arumets, Kuuben, Ilves, Kask, Kübard, Piibar

Mälestame kauaaegset naabrit ja juhatuse liiget. Sügav kaastunne Nikolaile lastega kalli abikaasa, ema ja vanaema kaotuse puhul. Rukki 5 rahvas

Ostan Langebrauni portselanist pisiesemeid (maksan 50 €/tk). Tel 5558 8070. Saame kokku Puurmani Mõisakoolis 26. VII 2014 kl 12. Rõõm on näha kõiki, kes lõpetasid 1964. a Puurmani keskkooli. Oodatud on ka 1959. a VII klassi ja 1960. a VIII klassi lõpetanud. Tel 5349 1544, Mai Ämarik (Jõesaar).

Elgi Kuusi kaotuse puhul. Tiia perega

Elektritööd. Tel 5680 7666. Mälestame kurbusega alati rõõmsameelset ja tegusat

Professionaalne müürsepp ootab pakkumisi. Tel 5833 2491.

Oleg Sapožninit 27. XII 1931 – 2. VII 2014

Sügav kaastunne omastele. Rahvusooper Estonia

Ostan pildil olevaid kooli- ja spordimärke (30 €/tk) kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min. ADR- ja veoautojuhtide ametikoolitused Tallinnas ja Tartus. Tel 507 8230, www.sõiduõppe.ee

Kasutatud raamatute ost Tallinnas, Tartus. Tel 734 1901.

Pakume tööd keevitajatele, puuseppadele ja maalritele. Nõutav inglise keele oskus. CV saata margus@ davai.dk. www.davai.dk Pakun tööd veoautojuhile. Tel 507 2761. Soome firma võtab tööle lammutaja. Vajalik eelnev töökogemus Soomes, kasuks tuleb soome keele oskus suhtlustasandil. Saada CV joonas@ reenex.fi, tel +358 451 511 188.

Vanavara ost kl 10–16 Kadaka tee 36, tel 655 0040. Ostan igasugust merevaiku. Tel 5801 7103.

Ostan sõjaaegseid Eesti rahvusvärvides varrukaembleeme (maksan 70 €/tk). Tel 5613 8008.

Vajame au-pair'i väikesse perre (Malmös/Kopenhaagenis), palk 50 Taani krooni/h (u 6,5 €/h, nt 40 h/nädalas = u 1100 € kuus), tööaeg kokkuleppel, elamine peres). Kirjutada inglise v taani k: p.marianne.k.1@gmail.com, Marianne

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid Müük ja rent. Põllutehnika, hooldusniidukid. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666. Müüa mesitarud. Tel 518 6559.

kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Kanal 2

Teatame kurbusega, et on lahkunud

Peeter Saul

26. I 1932 – 2. VII 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 7. skp. kell 11 Tallinna Jaani kirikus. Muldasängitamine Metsakalmistul.

Aino Toom

Mälestuste kauneid jälgi kõigi hinge sinust jäi ...

Peeter Tolmann 4. VII 1955 – 4. VII 2013

Sünniaastapäeval ja 1. surma-aastapäeval meenutab perekond.

Südamlik kaastunne Sirje Jugastele perega kalli ema, ämma ja vanaema

Linda Eksi kaotuse puhul. Melliste algkooli-lasteaia pere

Südamlik kaastunne lähedastele

Tähtvere vallavalitsus teatab: Tähtvere vallavolikogu võttis 20. VI otsusega nr 1–2/14 vastu Rahinge küla Haukatiiva maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu (töö nr DP-13.35, koostaja OÜ Ökodisko). Planeering, millest lähtuvalt kavandatakse 5,5 ha suurusele alale tervishoiu- ja hooldusteenuseid pakkuv hoolekandekeskus ja piirkonda funktsionaalselt sobilikud kultuuri-, spordi- ja tervishoiuasutuse maa sihtotstarbega krundid, on avalikul väljapanekul 18. VII – 1. VIII tööpäevadel kl 8–16 Tähtvere vallamajas (Järve tee 8, Ilmatsalu alevik) ja lahtiolekuaegadel Rahinge kaupluses Ilmatsalu tee 72 ning valla veebilehel www.ilmatsalu.ee. Kirjalike ettepanekute või vastuväidete laekumisel toimub avalik arutelu 5. VIII kl 19 Rahinge Külakatlas Ilmatsalu tee 80.

Mälestame head koostööpartnerit. Avaldame kaastunnet lähedastele.

Valve Haldre kaotuse puhul. Perekond Hion

Valve Haldre

12. III 1925 – 28. VI 2014

Avaldame sügavat kaastunnet Toomas Toomile ema surma puhul. Kaastöötajad osaühingust Semento

Mälestame head sõpra ja kolleegi. Südamlik kaastunne lähedastele.

Omaksed

Sõbrad Timecolorsist

Urnimatus 10. skp. kell 16 Raadi kabelis.

Mälestus on nagu muusika, mis ei vaiki iial, vaid heliseb igavesti.

Tuul puude ladvus tasa kiigub, me vaikses leinas langetame pea ...

Mälestame kurbusega

Peeter Sauli

26. I 1932 – 2. VII 2014

Avaldame sügavat kaastunnet omastele. Estoonlased

Mälestame endist kursusekaaslast

Ingemar Jürgensit

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema ja vanaema

Helga Tiirik

17. I 1938 – 2. VII 2014

Leinavad omaksed.

Sügav kaastunne omastele

Avaldame sügavat kaastunnet Tiiale lastega. Kursuseõed Maie, Aili, Ave, Katrin, Valli ja Melita

Ilmar Puura

Aurelie Kollom

Südamlik kaastunne Maire Lepale abikaasa

lahkumise puhul. J. Ertmann OÜ

Sügav kaastunne klubiliige René Kuulmannile ema

Avaldame kaastunnet Tõnu Russakule perega

Marika Kuulmanni

Saima Russaku

kaotuse puhul. ESS Kalev Jahtklubi

kaotuse puhul. Töökaaslased osaühingust Nordveo

Mõnikord seisatub hetk, kuhu sõnad ei mahu ... Sügav kaastunne Otile kalli abikaasa

Avaldame kaastunnet Tanjale perega ema, vanaema, vanavanaema ja ämma

Johannes Hoppe

surma puhul. Kolleegid VTLi kromatograafia osakonnast

Niina Hrenova Mälestame leinas ning avaldame sügavat kaastunnet Koljale ja lastele peredega. Aili, Malle, Sass, Mihkel, Tamara, Juta ja Peeter

Niina Hrenova

Valve Haldre

Niina Hrenova

lahkumise puhul. Suvilanaabrid Vellaverest

Aleksander Hapunov

Oleg Romanovi

Elgi Kuuse

Vilma Russanova

Mälestame kauaaegset haigla juhti

Avaldame kaastunnet Lauri Sikule isa

lahkumise puhul. Perekond Raide

surma puhul. Kalju perega

Madis Martinsoni

Margus Siku

Avaldame kaastunnet omastele. Läänemaa Haigla

kaotuse puhul. TÜ keemia instituut

Südamlik kaastunne Hege Maurerile isa

Teatame kurbusega meie kalli

Hans Maureri

12. VII 1937 – 2. VII 2014

Anni Sulamägi

kaotuse puhul. Toomas ja Kaido peredega

kaotuse puhul. Töökaaslased AS Ida-Tallinna Keskhaiglast

surmast. Tütred Maie ja Malle peredega Ärasaatmine 7. skp. kell 12 Tartu krematooriumis.

Avaldame sügavat kaastunnet perekonnale ja lähedastele

Toomas Müürsepp

Südamlik kaastunne Sulevile kalli isa

Mälestame endist töökaaslast. Avaldame südamlikku kaastunnet Tiiule. Kolleegid TÜ Füüsika Instituudist

Väino Tammiste

Ingemar Jürgensi surma puhul. Eesti Käsipalliliit

Mälestame kallist töökaaslast, alati südamlikku ja abivalmis

Ingemar Jürgensit

Avaldame kaastunnet vanematele, lesele ja lastele. Omecar OÜ töötajad

Unustamatut kallist vanaema

Hilda Pedajast 2. VI 1925 – 4. VII 2012

mälestab 2. surma-aastapäeval tütrepoeg Erki.

Südamlik kaastunne

Raivo Peetsmanni perekonnale ja lähedastele. Naabrid Jõemiku ja Kingu talust

Mälestame head naabrit

Nadežda Podgornajat Kasutatud hambakroonide ost kl 10–16 Pärnu mnt 38.

Heli Pärgmäe

16. VI 1924 – 1. VII 2014

Südamlik kaastunne Maibile ja Mirjamile kalli isa

Siiras kaastunne Igorile perega kalli ema, ämma ja vanaema

lahkumise puhul. Perekond Kallas

Raivo Peetsman

surma puhul. SA TÜ Kliinikum psühhiaatriakliinik

Sügav kaastunne Sulevile perega armsa ema ja vanaema

Aleksander Hapunovi

Hüvastijätt 7. skp. kell 11.30 Tallinna krematooriumis.

Oleme mõtetes sinuga Peeter, kui jätad hüvasti oma emaga. Diana, Evely, Tiit, Jaanus, Kersti, Kristi, Tanja, Sirle, Jaanika ja Lauri

Kauaaegset head sõpra ja naabrit mälestab ning avaldab kaastunnet lähedastele perekond Kroll.

Avaldame kaastunnet oma perearstile Margarita Hapunovale perega

Leinavad lesk ja poeg perega.

Ärasaatmine 5. skp. kell 9.30 Rakvere tavandimajas Kunderi tn. 6. Muldasängitamine Karja kalmistul Saaremaal.

Mälestame sõbralikku töökaaslast ning avaldame kaastunnet lesele ja lastele peredega. Õmblusvabriku Sangar Elva jaoskonna pensionärid

Avaldame kaastunnet Margarita Hapunovale abikaasa surma puhul. Töökaaslased Tatjana, Tarvo, Kristi, Katrin

Olev Jääger

15. I 1937 – 2. VII 2014

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Raivo Lugima Sügav kaastunne Ottole kalli abikaasa

Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis isa ja vanaisa

Sügav kaastunne lähedastele. Perekond Uustalu

surma puhul. Ernat

Henn Tanner Avaldame kaastunnet Karinile perega kalli isa ja vanaisa surma puhul. Kolleegid osaühingust Plaks ja Pilv Perearstid

Sirje Valts Avaldame kaastunnet Airi Valtsile ema surma puhul. Töökaaslased osaühingust Catwees

Avaldame sügavat kaastunnet Margus Vähile perega kalli

Andrus Vähi surma puhul. Nordecon AS

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Arened läbi mingite uute ülesannete ja kohustuste. Sead endale sihiks suurema vastutuse ja miks ka mitte parema ametikoha. Suuliste lubaduste suhtes ole ettevaatlik.

SÕNN

Mingi uus asi ajab sind elevile, kuid sa ei märka selles peituvaid ohtusid. Uurid lähemalt, mida sulle pakutakse. Oled hea kuulaja ja suudad näha sõnamulinas olevat sõnumit.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 4. JUULI 2014 || VARIA || 23

7 5 3

Kas tõesti võib ebaõnn olla sama hea kui õnn? Võib, kui suhtud sellesse huumori ja rahuga. Kõik on tegelikult neutraalne. Suhtumine muudab asjad heaks või halvaks.

MÄLUMÄNG

DILBERT ASJATUNDJATE SÕNUL MEELDIN MA INIMESTELE ROHKEM, KUI MA MÄLETAN ASJU, MIDA NAD ON MULLE RÄÄKINUD.

mtü liivimaa mälu NÄITEKS MÄLETAN SU JUTTU, ET LÄHED MATUSELE ALATI KLOUNIKS RÕIVASTATUNA, ET MEELEOLU POLEKS LIIGA SÜNGE.

MA POLE SEDA ÖELNUD!

KINDEL? MA JUBA RÄÄKISIN SEDA KÕIGILE.

HAGAR HIRMUS

1. Tallinna Kinostuudios 1957. aastal valminud filmi stsenaariumi aluseks on 1933. aastal valminud kirjandusteos. 1930. aastate keskkond ehitati üles Tallinnas Lastekodu tänavas, vanalinnas, Pirita jõekäärus, Musumäel ja Tondi maneežis. Filmimuusika kirjutas Boris Kõrver, operaatoritöö tegi Semjon Školnikov. Näitlejate rühm oli võimas: Aino Talvi, Hugo Laur, Ervin Abel, Lisl Lindau, Franz Malmsten, Kaarel Karm, Katrin Välbe, Olev Eskola, Inna Taarna, Ilmar Tammur, Ita Ever, Eino Baskin, Eve Kivi ja teised. Mis film? 2. Millist seadeldist kutsutakse ka mehaaniliseks inkvisiitoriks, aga ka hirmu generaatoriks? 3. Saksamaa Liitvabariigi presidendi Heinrich Lübke (riigipea aastatel 1959–1969) üle hakati kõvasti nalja viskama, kui ta oli paavst Paulus VI-le palju õnne soovinud. Millist õnne oli Lübke soovinud? 4. Õllepeekrite kokkulöömine on pärit juba keskajast. Tänapäeval tehakse seda lihtsalt lõbu ja hea tuju pärast. Tollal aga oli kokkulöömisel oma kindel mõte, miks seda tehti. Mis eesmärgil löödi keskajal õllekruuse kokku? 5. Milline on Venemaa populaarseim tänavanimi? Väidetavalt on selle nimega tänavanimesid Venemaa linnades üle 23 000. Vastused: 1. «Tagahoovis», režissöör Viktor Nevežin. 2. Valedetektorit. 3. Õnne perekondlikus elus. 4. Et teha kindlaks, kas õlles mürki pole. Kokku lüües loksus õlut kokkulööjate peekritesse ja need, kes teadsid mürgist, kokku ei löönud. 5. Kesk(Tsentralnaja).

AKNE

VEEVALAJA Leiad, et oled enamat väärt. Võimalik, et oled astunud samme oma elujärje parandamiseks, kuid need ei ole veel tulu toonud. Usu endasse, siis saad kõik. KALAD Sa ei teeskle, et oled keegi teine. Oled just see, kes oled, ja naudid iseendaks olemist. Maailma tahtmise järgi olemine aga viib tasakaalust välja.

Ferenc Fleck – Problem 18 TT, 1957 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Vb5! (ähvardab 2. Vb6 ja 3. Lh5++ ning kui 2. ... Kd5/Re6 3. Ld6++/Le6:++) 1. ... Rc7 2. Vc5:+ Rd5 3. f4++; 1. ... Od4 2. f4+ Kd5 3. e4++; 1. ... Kd5 2. Le4+ Kd6 3. Vb6++.

AMBUR Keegi tekitas meelega halva psühholoogilise atmosfääri. Manipulatsiooni võib taluda, kuid vaid teatud piirini. Tunned vajadust sekkuda ja olukorda positiivsemaks muuta. KALJUKITS Tahad mingi etapi oma elust kustutada ja unustada. Veel ei saa, sest sellega seotud inimesed satuvad ikka ja jälle sinu teele. Vaata enda sisse ja otsusta, mida pead muutma.

NEITSI Elu rasked hetked ei paistagi enam mustades toonides. Näed neis helgemaid toone, mida sa neis olukordades olles ei märganud.

SKORPION

à â â ô à à ê ì è

ERNIE

VÄHK Mingi terviseprobleem taandub lõpuks ja tunned end paremini. Võtad käsile kunagi harrastatud treeningud. Samas ei unusta sa suve nautida.

KAALUD Sinu tee võtab uue suuna, mis on teiste teest erinev. Kui varem oli see võitlus ellujäämise nimel, siis nüüd on see vaid nauding ja vaimu avardumine.

Rõhud nii enda kui ka kaaslaste puhul tugevatele külgedele ning jätad vead tähelepanuta. See aitab suhteid parandada ning ka kedagi soovitult käituma panna.

Kui tundsid veel mõni aeg tagasi end eksinuna, siis nüüd oled üles leidnud õige tee. Oled valmis oma keerukat kogemust maailmaga jagama.

KAKSIKUD

LÕVI

æ ò

SUDOKU www.sudoku.ee

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Pärast järjekordset kaotust lohutab treener korvpallimeeskonda: «Pole viga, poisid. Ärge laske pead norgu! Ei mingit pessimismi! Ärge unustage, et meie panus pole sugugi väike. Kui teid poleks olnud, poleks vastastel kedagi võita olnud!» ••• Kuulsa jooksja korterisse tungib varas. Koju tulnud jooksja kihutab talle järele. Kui temalt hiljem küsitakse, kas ta sai varga kätte, vastab jooksja: «Kahjuks mitte. Mees jooksis nii aeglaselt, et jäi minust kaugele maha.» ••• Juku tuleb spordikooli ja tahab suusaosakonda astuda. «Kas sa suusatada oskad?» küsib treener «Muidugi,» vastab Juku. «Ja kus sa seda õppisid?» «Eks ikka lumel.»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on ENESEPETE

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 4. JUULI 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, MARIKA.MILVE@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: VIRGO, VIRMO, VIRVO Lembit Ulfsak (pildil) 67, näitleja ja lavastaja Tõnu Tepandi 66, näitleja, laulja ja pedagoog Anne Veesaar 57, näitleja POSTIMEES Rein Lang 57, poliitik ÕNNITLEB: Tõnu Oja 56, näitleja Helle Vengerfeldt 47, Raivo Aeg 52, riigiametnik pearaamatupidaja Liivika Hanstin 43, näitleja

foto: arvet mägi

VIIMANE VEERG

Soomaal selgub õige vikatimees Homme hommikul hakatakse Tipu külas Sonni talus võidu vikatit vibutama. «Soomaa vikatimees» algab kell 9 kogunemise ja registreerimisega. Siis loosib peakohtunik võistlejatele välja niidetavad tükid. Reeglid on samad kui eelmistel aastatel. Kohtunikud ei hinda niitmiseks kulunud aega, vaid töö kvaliteeti. Pärast niitmist saab vaadata Imre Annuse filmi «Vikati elukaar». Võistlus saab teoks seitsmendat korda, et tutvustada vikatiga niitmist ja hoida seda traditsioonilist tegevust au sees. Eelmisel aastal oli parim niitja Aimar Arro Nurme talust Puiatust. Sakala

EUROOPA TALLINN +18

KÄRDLA +17 HAAPSALU +18

NARVA +19

RAKVERE +19

ilmateenistuse sünoptik tik

Inimesed, kes armastavad metsmaasikal käia, räägivad, et marjad on küll juba küpsed, kuid neid on vähevõitu. Osa maasikataimi kannab aga veel õisi, ning kui ilusaid päikeselisi päevi jagub, võib korraliku maasikasaagi saada hiljem. Milvi Raudla on Viitna ümbruses maasikaid otsimas käinud mitu korda, kuid tema sõnul neid eriti veel ei leia. Küll aga olevat näha rohelisi marju ja alles õitsvaid maasikaid. Pohlad alles õitsevad ja mustikavartel on palju rohelisi marju küljes. Metsas leidub rohkesti kukeseeni, aga need on alles väikesevõitu. Kukeseened ilmusid tänavu metsa veidi hiljem kui mullu suvel. Tähele on pandud ka üksikuid pilvikuid ja kännumampleid. Virumaa Teataja

HOMME POSTIMEHES:

SÕJAEELSE EESTI WABARIIGI RIIGIKONTROLÖRI KARL SOONPÄÄ PÄEVIKUST.

Ilm valmistub samuti peoks taimi paljak

Kukeseeni leidub, maasikaid vähevõitu

ON VARAVALGEST HILISÕHTUNI TANTSUPEOL.

PAIDE +20

10 m

4– Sajupilved kiirustavad täna ennelõunal Eestist lahkuma, et teha ruumi selgemale taevaTARTU le. Nädalavahetuseks jagub PÄRNU VILJANDI +19 +19 nii päikesesära kui ka pilve+19 KURESSAARE rünki. Sooja on täna mõõdu+18 kalt. Nädalavahetus tuleb südasuvine, jahedam on vaid meretuulega rannikul. Nõnda võib ka VÕRU Tallinna laulukaare lähistel homVALGA +19 +19 me pärastlõunal lahelt puhuva briisituule jahedust tunda. Täna ennelõunal on pilves selKOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR gimistega ilm ja mitmel pool sajab Anne kanal +15 Laupäev, 5.07 Pühapäev, 6.07 Esmaspäev, 7.07 hoovihma. Pärastlõunal pilvisus Emajõe vabaujula +15 Tallinn +9/+21 +12/+25 +15/+27 hõreneb ja sajuvõimalus väheKakumäe rand +12 Tartu +9/+23 +12/+26 +15/+29 neb. Puhub edela- ja läänetuul Kuressaare +17 Narva +8/+22 +10/+25 +14/+26 4–10 m/s, rannikul puhanguti 14 Pirita rand +12 m/s, õhtul nõrgeneb. Sooja on Pärnu +9/+22 +13/+27 +15/+29 Pärnu rand +13 16–20 kraadi. Kuressaare +11/+19 +15/+23 +17/+24 Pühajärv +17

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.12 4.15 4.25

loojub 22.38 22.20 22.42

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+31,5 kraadi (1920) +5,5 kraadi (1965) +33,4 kraadi (1920) +5,4 kraadi (1965)

KUUFAASID 27. juuni 11.08 5. juuli 14.59 12. juuli 14.25 19. juuli 5.08

+26 +28 +29 +26 +28 +28 +27 +27 +27 +25 +16 +19 +23 +20 +24 +26 +24 +28 +21 +27 +22 +19 +24 +19 +28 +13 +20 +32 +21 +22 +25 +27 +21 +26 +33 +12 +31 +38 +16 +28 +30 +29 +23 +32 +28 +24

TELE- JA RAADIOKAVAD • REEDE, 4. JUULI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Muttide tõrjumine 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 15 Ringvaade* 55 Kodused mehed, 9: Hüvastijätt autos 09 40 Holby City haigla: Jõululaul, 2* 10 40 Elolinõ: Laastukatus 11 10 Ajavaod. Ärimehed: Jalavarjud Eestist 40 Terve Eesti, 4/10* 12 10 Eri Klas 75 – suveõhtu Palmse mõisapargis* 13 15 Väike merineitsi (Saksa 2011)* 15 20 Kodused mehed, 9: Hüvastijätt autos* 16 05 Holby City haigla: Igaüks, kel süda rinnas 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Tuuli 18 00 XIX tantsupidu “Puudutus” 20 25 XXVI laulupidu: Pillipidu 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 35 Üheshingamine (Eesti-USA 2013) 22 35 3 hitti: Killer Tšikid (ETV 2011) 45 Jalgpalli MM FIFA 2014: veerandfinaal 01 00 Jalgpalli MM FIFA 2014: Kokkuvõte. Veerandfinaal 50 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Teaduspalavik, 4/6: Salasilm* 30 Smallville: Leegion* 10 10 Kinoklassika: Mees La Manchast (Man of La Mancha, Itaalia, USA 1972). R: Arthur Hiller, O: Sophia Loren, Peter O’Toole, James Coco. Film, mis on kirjanduse, muusikali ja filmi sümbioos. 12 16 ERR uudised 17 05 Karude viimased kantsid, 1/3 (Inglise 2011)* 18 00 Rula ja Ratas, 6/14 30 Fiksikud: Elektriküünlad jõulukuusel 35 Minu lemmikloom: Kodujänes 45 Jalgpalli MM FIFA 2014: veerandfinaal 19 45 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 50 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 20 00 Jalgpalli MM FIFA 2014: veerandfinaal jätkub 21 00 Idioot, 5/10 55 Lõputa maailm, 1/8: Ratsu 22 45 Ööülikooli rännakud, 2/8: Hasso Krull 23 40 Meie Aja Kunst: Dénes Farkas 00 10 Eesti TOP 7* 50 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 50 Taltsutamatu süda, 7* 07 40 Garfield: Kuningas Nermal. Kaisukaru kadumine. Joonissari 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 18* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5793 35 Rosamunde Pilcher – Okkad Lillede orus (Saksa 1998) 13 30 Kalailm* 14 00 Lindprii: Reno Rainesi kohtuprotsess 55 Punased roosid, 791 16 00 Küladetektiivid, 29: Patune mägikarjus 17 00 Taltsutamatu süda, 8 18 00 Armastus ja karistus, 19 20 00 Suvereporter 21 00 Galileo 30 Kaks kanget Indias 22 30 Komissar Rex: Vendetta 23 30 Purunematu side (USA 2009). R: Bill Duke. O: Taraji P. Henson, Maeve Quinlan, Morris Chestnut. Eluline draama 01 25 Õllemehed (USA 2006). Komöödia 02 50 Viimane võmm: Feng shui varjus* 03 35 Suvereporter* 04 25 V: Punane vihm* 05 10 Küladetektiivid, 29: Patune mägikarjus*

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 29* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss 11 10 Kättemaksukontor 7, 5: Kangelaseks vastu tahtmist, 1* 12 10 Moodne perekond 3, 8-9: Pärast põlengut; Kõrvitsaheide 13 05 Suvesangarid, 17* 35 Selgeltnägijate tuleproov 8, 5* 14 30 Selline on elu!: Ema on šlaagrilaulja Wendleri järele hull 15 25 Vaprad ja ilusad, 6763 55 Armastuse pisarad, 30 16 50 Midsomeri mõrvad 6, 2: Surm ja unenäod 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Minimissid 1, 5 21 00 Hullumeelsed perekonnad, 5 22 40 KINO3: Romi ja Michele’i klassi kokkutulek (USA 1997). Komöödia 00 30 Hawaii 5-0 3, 18 01 25 Team America: maailma korravalvurid (USA 2004). Animafilm 03 05 Hullumeelsed perekonnad, 5* 04 25 Vaid Venemaal pluss* 50 Seitsmesed suvesadamas

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 108 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 09 15 Emmerdale, 219* 45 Küladetektiivid, 215: Tappev uudishimu 10 45 Südametukse, 99 11 45 Top Shop 12 00 Staariminutid: Ben Stiller; George Clooney; Kevin Costner; Sylvester Stallone 20 Poissmees, 8/10* 14 00 Piinlikud kehad: Vähi eri* 15 00 Aedniku aabits* 30 Süües saledaks, 4/15* 16 00 Briti tippmodell, 81 17 00 Superlapsehoidja: Silva pere 18 00 Doktor Oz: Dr Oz lööb häirekella 19 00 Kodus ja võõrsil, 5794 30 Emmerdale, 220 20 00 Tohter Olaf 21 00 Hitch, armuasjade ekspert (Hitch, USA 2005). Romantiline komöödia 23 10 Poissmees, 9/10 00 05 Mis asi on juhus? Dokfilm 55 Suvereporter 01 45 Briti tippmodell, 81/82* 02 30 Tohter Olaf* 03 15 Superlapsehoidja: Silva pere* 04 00 Südametukse, 99* 45 Suvereporter*

06 30 Kalailm* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 120: Mõrvari kiri* 09 20 Conan, 261* 10 10 Näljased meremehed, 39/50* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 23/86: Allikas* 14 35 Knight Rider, 28/90: Tagasitulek Cadezi* 15 30 Näljased meremehed, 40/50: St. Martin 16 20 Komissar Rex, 121/167: Mees ilma mäluta 17 10 Supermani uued seiklused, 24/86: Trikitaja 18 05 Knight Rider, 29/90: Röövlikiisu Kitt 19 00 Galileo 30 Motoreporter Baikalis – Surm siin või Siberis, 2/3 20 00 Tuvikesed: Kelly nunnarüüs* 30 Tuvikesed: Reekviem autole, 1* 21 00 Kaks ja pool meest: Musi mopsti* 30 Klaasmaja (USA 2001). Põnevik 23 30 Illusioonimeistrid 00 20 Kaks ja pool meest: Singinuusutaja 45 Tuvikesed: Reekviem autole, 2; Bundyde tänupüha 01 35 Südamelt ära, 16 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Vaenlase tagalas (USA 2001)*. Sõjafilm 13 00 Kõige naljakamad koduvideod* 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Tenerife, 12 16 00 Kutsuge Cobra 11 16, 15: Viva Cologna 17 00 A-Rühm 5, 11: Hall rühm 18 00 Perepea 6, 12* 30 Simpsonid 3, 3* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 5, 1718: Muidugi; Öelge “moos” 20 00 Perepea 6, 13: Billi ja Peteri mängureis 30 Simpsonid 3, Õuduste maja puu otsas II: Simpsonite Halloween 21 00 Suvesangarid, 4 30 Põrgulikud mesinädalad (USASaksa 2003). Romantiline komöödia 23 25 Puhkus Mehhikos 2, 44; ekstra 2, 44 00 40 Kuidas ma kohtasin teie ema 5, 17-18* 01 30 Tenerife, 12* 02 20 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 73/142* 45 Dr Vassiljevi terviseminutid* 10 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 11 00 Henry Kissinger – Supervõimu saladused*. Dokfilm 12 30 Maatriks* 13 15 Pillimeeste klubi laulud* 14 15 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 88/304* 17 00 Armuleek, 89/304* 45 Armuleek, 90/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 74/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Ars longior. Sinu kuus kunstiteost, 3/6* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Kas tohib?* 22 15 Jooksujalu (Prantsuse 2008). Mängufilm 23 45 Täna. Uudised (subtiitritega)* 00 00 Suvemiks* 45 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Taavi Libe 09 45 Naljatilgad lähevad laulupeole 10 05 Huvitaja. Kristo Elias 11 30 Kohvioad, V 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Kaja Kärner 14 05 Ahjualune. Juhan Maiste ja Urmas Vadi 15 00 Pärastlõunased uudised 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Jaan Elgula 17 05 Kihnukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 2020 30 XXVI Laulu- ja tantsupidu. Tantsupeo etendus ”Puudutus” 45 Õhtujutt lastele 21 05 Unustamatud 22 05 Sport 30 Kohvioad* 23 03 KÖP. Helihoidis aastast 2003. PiretPäiv Risti intervjuu Edgar Valteriga 00 05 Huvitaja* 01 00 Kihnukeelsed uudised* 10 Aiatark* 30 Kauamängiv* 02 15 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater. Ainult kolm tundi, 5 10 05 Muusikatuba. Nele-Eva Steinfeld. Muusikatoas esinevad viiuldaja Alina Ibragimova ja pianist Cedric Tiberghien, kes esitavad Franz Schuberti sonaadid D-duur ja g-moll. Tiberghieni soleerimisel kõlab veel Camille Saint-Saensi Klaverikontsert g–moll, mängib Prantsuse Rahvusorkester ja juhatab Ludovic Morlot. 11 05 Album. Henri Dutilleux “Correspondances”. 12 02 Delta. Signe Toomla 14 05 Delta. Tallinna lauluväljak. Otsesaade 15 15 Amadeus + 16 05 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis. Paavo Järvi. Esineb Orchestre de Paris Paavo Järvi juhatusel. Kontserdil soleerib tšellist Tatjana Vassiljeva. 21 00 Crossover. Pisut üle piiri 22 05 Fantaasia. Mathura 00 05 Nokturn