Postimehe paberleht 04 10 2014

ANDRES KASEKAMP

RAHVUSTE TAHTMISED

PRIIT JA OLGA PÄRN: Tundsime kohe, et räägime ühist keelt.

Arteris veel: Kasahstan – vaene rikas riik Unelmate pulmad – tuhanded korraga

SUHTED Rämpsukoguja teeb enda ja teiste elu põrguks.

AKs veel: Allan Käro, Robert Kitt, Tõnu Kaalep, Margus Haav, Liisa Kaljula, Jaan Martinson, Rein Veidemann, Juurikas

www.postimees.ee

LAUPÄEV, 4. OKTOOBER, 2014 • NR 231 (7222) • HIND 2 € • TIRAAŽ 57 278 • 186 000 LUGEJAT • 68 LEHEKÜLGE

LK 17

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

rein veidemann

1 8 5 7

Savisaare kammitsad

Keskerakonna riigikogu liikmed on igavesest opositsioonis olemisest tüdinenud.

Nõnda, eneseirooniliselt ütleb enda kohta Arvo Valton, kelle kahekümne neljast köitest koosnevale «Kogutud teostele» pandi eilsel esitlusel kirjanike liidus punkt. Kirjandussündmus kahtlemata! Sellega hõivab tuleval aastal kaheksandat elukümnendit lõpetav Valton Eduard Vilde järel teise koha. Vilde «Kogutud teosed» jagunevad teatavasti kolmekümne kolmeks köiteks, Tammsaare piirdub seitsmeteistkümnega. Kuid lugegem ka selle «koopainimese» öeldut kontekstis, mis on esmakordselt kirjas omaette raamatut väärivates autobiograafilistes meenutustes. Valton arutleb nimelt seal «Teoste» alapeatükis, et kogutud teosed kuuluvad rubriiki «Mida endast maha jätta?». Et see olekski ühte sarja koondatud kirjaniku elutöö. Ja jätkab siis: «Kas leidub keegi, kes võtab need raamatud kätte ajal, mil enamik kirjandusest on digitaalne, internetis või e-raamatus – see mind praegu ei vaeva. Või siis õige pisut...»

Jah, tõesti oleks huvitav teada, kui palju on veel Eestis neid lugevaid inimesi, kes pika rea oma kodustel raamaturiiulitel – kui neid üldse veel on! – täidaksid Valtoni teostega. Mis seal võiks sel juhul juba ees olla? Needsamad mainitud Vilde ja Tammsaare, Luts, Tuglas, Kuusberg, Kross, Traat, vene ja väliskirjandusest Leo Tolstoi, Tšehhov, Dostojevski, kollases ümbrispaberis Shakespeare, tumepunane Balzac, hall «Varamu» sari, Nobeli laureaadid. Ja siis uuemast ajast vältimatuna tunduvad sarjad «Eesti mõttelugu» ning «Avatud eesti raamat». Lisaks muidugi mitme luuletaja «Kogutud luule».

R

iigikogu valimisteni (1. märtsil 2015) on jäänud viis kuud. Kui peakski minema nii, et Keskerakond esitleb oma peaministrikandidaadina kedagi muud kui Edgar Savisaart, siis mis sellest muutub?

Kujutlegem kasvõi valimispäevale eelnevat televäitlust, kus astuvad üles erakondade peaministrikandidaadid.

Saatejuhid ja oponendid tahaksid küsida, mida Keskerakonna esimees õigupoolest arvab Venemaa agressioonist, kuidas on lood erakonna rahastamisega, tähtsate KGB meestega läbikäimisega, üüratu raamatuhonorariga, linnakassa arvelt erakondlastele reklaami tegemisega jne. Mida Kadri Simson vastab? «Seda peate küsima Edgar Savisaarelt otse»? Ja ongi otsad liiva jooksnud, vastused saamata jäänud.

See tähendaks lihtsalt seda, et mees, kes seda erakonda tegelikult kontrollib, ei tuleks isegi avalikult oma konkurentidega vaidlema. Niisugust asja ei saaks kuidagi heaks pidada.

Tõsi, IRLi käik panna peaministrikandidaadiks Juhan Parts, aga mitte erakonna esimees Urmas Reinsalu, on väliselt sarnane. Suurt sisulist erinevust on aga lihtne märgata: üks erakond on oma esimehe raudses haardes, teine mitte.

Oletame nüüd, et tegu on erakonna liikmete peaaegu meeleheitliku katsega kutsuda esile muutust, järjekordse siseopositsiooni esimese jõulisema sammuga. Sellisel juhul mobiliseerib Edgar Savisaar kahtlemata kõik jõud, mis tal veel järele jäänud on, ning loomulikult püüab siseopositsioonile kohta kätte näidata. Siiani on tal oponentide allasurumine alati õnnestunud. Kui ka nüüd läheks nii, siis ootab erakonda ees samasugune pereheitmine, nagu neid palju kordi varemgi on olnud. Savisaar veaks aga oma isikliku häältesaagiga parlamenti üha tundmatumaid ja säratumaid tegelasi.

On täiesti mõistetav, et Keskerakonna praegused riigikogu liikmed on tüdinenud pikast opositsioonis olemisest. Kui nad erakonnas muutust esile kutsuda ei suuda, siis seisab neil ees veel neli aastat opositsioonis. Kogu

Eesti poliitilise süsteemi jaoks ei ole kaugeltki ideaalne, et üks neljast parlamendierakonnast on pidevalt väljaspool valitsuse kokkupanekuks võimalikke kombinatsioone. Kõigile on selge, et niisugusesse rolli on Keskerakond sattunud oma esimehe tõttu, kes asjatab Kremli lähiringi kuuluvate KGB meestega.

JUHTMÕTE Kui Keskerakonda jääb endiselt kontrollima Edgar Savisaar, pole erilist sisulist vahet, kes kampaania ajal peaministrikandidaati mängib.

LK 4–5

PÄEVA KOMM

KÕVA SÕNA

Arvo Valtoni vagu prosaistina on olnud sügav ja väljapaistev.

See, kui ta endas nüüd «viimast koopainimest» näeb, ei tähenda kirjanduse enda väljasuremist.

Ükski Soome poliitik ei ole terve konflikti ajal asunud kaitsma Venemaa seisukohti või kritiseerinud Ukraina valitsust nii, nagu seda on teinud Edgar Savisaar.

Kardan, et selliselt reastatav lugemisrepertuaar jääb füüsiliselt esindatuna eesti kodudes aina harvemaks. Kirjanike ja Kirjanduse aeg näib selleks korraks olevat ümber saanud.

Kirjutan mõlemad sõnad suure tähega, osutamaks nende olulisusele mitme eesti inimpõlve jaoks, kes nüüd ka ise juba elulavalt lahkunud või lahkumas.

Eestis pole vist kunagi olnud nii palju isikuid kui praegu, kes enda tiitliks «kirjaniku» pannud või lasknud panna, ent kelle tuntus sellisena on sõltunud rohkem meediakuvandist kui loomingust endast ning laiema lugejaskonna tunnustusest. Seesama puudutab ka kirjandust, mille ilmumisest aastaülevaadete tegemine muutub mahu tõttu üha raskemaks, kuid samas kõlab nõudlikumate lugejate ja nende kriitikutest esindajate hääles ootus eesti suure romaani (resp narratiivi) järele.

Et niisugune asi on ometi võimalik, selle eest hoolitsevad eesti tõlkijad, kes just teistest kirjanduskultuuridest on meie lugemislauale vahendanud seda suurt ja uhket Kirjandust.

Arvo Valtoni vagu prosaistina on olnud sügav ja väljapaistev 1960ndatest alates. See, kui ta endas nüüd «viimast koopainimest» näeb – «alalhoidliku inimese viimane vägitegu», nagu ta raamatusarja kohta ütleb –, ei tähenda kirjanduse enda väljasuremist. Teisal väljendabki ta lootust, et kirjanduse aeg tuleb tagasi, ka selle suure Kirjanduse aeg. Olen sama meelt.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Kui Jüri Ratase algatus viiks ka tegelikult selleni, et Keskerakonda hakkavad juhtima uued inimesed ning senine esimees taandub, siis on väljavaade senistest poliitiliste kombinatsioonide tabudest lahti saada. Kui aga Keskerakonda jääb endiselt kontrollima Edgar Savisaar, pole erilist sisulist vahet, kes kampaania ajal peaministrikandidaati mängib. Olgu ta kuitahes nutikas ja kogenud, naine või mees, noor või vana.

urmas nemvalts

Viimane koopainimene

Ajakirjanik Kai Juvakka, PM 03.10

Postimees 1932. aastal Koolijuhataja tappis naisõpetaja. Salasuhted viisid jubeda kurbmänguni.

Rakverest, 3. okt. Laupäeva hommikul leiti oma korterist Paasvere valla Muuga algkoolimajast tapetult sama kooli õpetaja Paula Kriel, 32 a. vana. Tapjana võeti 2. skp. vahi alla sama algkooli juhataja Viktor Kuriks, 21 a. vana, kes end süüdi ei tunnistanud, kuid kelle süü selgitatud.

Koolijuhataja oli ümbruskonnas tuntud naistelemmikuna, samuti oli Krieli meestutvusring õige laialdane. Ühised vaated lähendasid neid ka omavahel salajasele kooselule.

Nagu jälgedest näha võis, oli tapja ja tapetu vahel käinud äge võitlus, kõik seinad ja asjad olid verega pritsitud, samuti olid purunenud

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

mõned mööblid, kuid puudusid röövimise jäljed. Mis asjaolud sundisid tapmist ette võtma, on seni selgumata. Peale pinevat juurdlust, millega kindlaks oli tehtud koolijuhataja Kuriksi süü, arreteerisid ametnikud Kuriksi ja panid toime tema korteris läbiotsimise. Läbiotsimisel leiti Kuriksi korterist pesulaua pealt mõned vereplekid, mille kohta Kuriks mingisugust õiget seletust ei tea anda.

Valitseb arvamine, et kui koolijuhataja on tapja, siis ta tappis armukadedusest ja võib-olla ka Krieli ettepaneku pärast vahekorrale lõppu teha.

Vallavalitsusel on aga mure, kuidas esmaspäeval koolitööd alustada, sest koolile jäi ainult üks õpetaja.

4.10.1932

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014 || NÄDALA NÄOD || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE EE

VALGE LEHT. Hando Sutter on jaganud Eesti esti Energia strateegiale ja senisele juhtimisele vaid kiidusõnu ning teatanud, et tal pole eelarvamusi amusi ei inimeste ega ka tegevusplaanide suhtes..

Uus härra Elekter do Sulev, et tema poeg ei peaks tundma ebamugavust, kui koolis ei saada aru, kumb on ees-, kumb perekonnanimi. Seetõttu võttis Sulev-Sutter kasutusele oma vanaisa eestistamiseelse nime.

Euroopa mõjukaimas energiamüügifirmas Nord Pool Spot Balti riikide ja Venemaa piirkonnajuhina edukalt karjääri teinud Sutter esitleb ennast vagura mehena. Ta lubab eelarvamusteta, lausa valge lehena oma meeskonda kaasata kõik senised Eesti Energia juhatuse liikmed või nendega võimalikust koostööst vähemalt rääkida.

Ehkki 2000 lamba omanikus lubab meie kultuuritaust näha head karjast, ei maksa samal ajal aktiivselt merd sõitva jahikapteni puhul loota pehmekäelisusele. Karjane eraldab sikud lammastest ja isegi vaid kaheksa madrusega jahtlaeva Berta pardal tuleb kaptenile lainete möllus vastu vaidlemata kuuletuda.

S

Eesti Kanye West

R

ein Rannapile (60) anti kolmapäeval üle Muusikanõukogu heliloomingupreemia. «Asjaarmastajate tunnustus on mul juba ammu, nüüd on mul lõpuks ka asjatundjate tunnustus,» ütles helilooja ise selle peale.

Tegin Rannapiga selle puhul ka intervjuu. Oma tööd ei ole küll ilus kiita, kuid see sai päris hea. Ja mitte sellepärast, et küsimused olid head, vaid et vastused olid suurepärased. Peaaegu iga tema lause oli kuld. Rannap ei pidanud

paljuks end ka geeniuseks nimetada. Isiklikult usaldan ma selliseid kunstnikke, kes niimoodi ütlevad, muidugi juhul, kui sellistel lausetel on ka tegelikkuses teatav kinnitus.

Räägitakse ja kurdetakse, et eesti muusikas on vähe karaktereid. See on tõsi. Mõned siiski on: Rein Rannap, Vaiko Eplik, Andres Mustonen, Neeme Järvi ja kindlasti mõni veel.

Karakterid teevad elu huvitavamaks, ja nii ka Rannap.

Tema on Eesti Kanye West. janar ala

foto: toomas huik

foto: jaanus lensment

utter lubab ametisseasumiseni jäänud kahe kuu jooksul infot sisse imeda nagu käsn. Plaanidest vaikimine on sellise ootamatu võimule tõusu korral hea plaan. See sunnib alluvaid kõike hinge tagant välja laduma, sest juhi kavatsusi pole läbi näha.

Sutteri endine ülemus Urmas Sõõrumaa iseloomustas teda kui konservatiivset juhti. Juba on pudenenud ettevaatlikke lausekatkeid, et Eesti Energia seniseid lennukaid

investeerimisplaane steerimisplaane kaugetel mandritel võidakse hakata kärpima. rpima.

Energiafirma nergiafirma nõukogu esimees Erkki Raasuke selgitas,, et ootab Eesti Energialt gialt vaikset sisemist mist muutumist.

Kui ui küsisin Sutterilt utterilt lihtsameelameelselt, kas ta on Liivega iivega sarnane ane finantsinimeinimene, siis is näis meess isegi natukene atukene solvuvat, vat, sest tema on kogu aeg olnud jõuline tegevjuht. egevjuht.

Ta lu-bas, et ei hak ka firmat at eelkäija moodi juhtima, ma, sest juhtimisstiilid misstiilid on erinevad ning ta ise on ka hoopis teine inimene. ene. ee teadmatus, mida Sutter See siis tegelikult egelikult kavatseb ja millised juhtnöörid nõukogu talle kaasa asa andis, muudab Eesti Energia gia lähikuudel lisaks mõjukusele e ka üheks Eesti kõige huvitavamaks amaks ettevõtteks.

Sutteri utteri sõnul hakkab ta firma suurepärast uurepärast strateegiat tegevustega stega sisustama, mis tähendab, ab, et ees seisavad muutused. d. res reimer andres foto: reuters/scanpix

E

esti Ekspressis avaldatud suurepärase uurimusloo mõjul paari nädala võrra enneaegselt Eesti mõjukaima ettevõtte Eesti Energia troonile tõstetud Hando Sutter (44) ilmus laiema avalikkuse jaoks lavale justkui deus ex machina.

Paljud pidasid suurepärase juhi mainega Sandor Liive väljavaateid senisel ametipostil jätkamiseks vankumatuks.

Isegi kandidaadiavalduse sisse andnud toidutöösturil Oliver Kruudal võis olla võimalus.

Siiski, juba ammu paistis Eesti Energiat vaadates, justkui saba liputaks koera: Liive karismale, jõulisusele ja asjatundmisele polnud omaniku rollis esinenud ministritel midagi vastu panna. Eesti Energia juhi tahe kõlas enamasti või pigem alati nagu aamen kirikus.

Oma karjääri 1990. aastatel turvaäris Hando Sulevina alustanud ja Hando Sutterina lõpetanud mees sobib isegi nimevahetuse tõttu dramaatiliseks pöördeks loos, kus suurettevõtet pea kümnendi edukalt juhtinud, kuid seetõttu ka paljudele häirivalt enesekindlaks muutunud Liive tuli saata n-ö uusi väljakutseid otsima.

Pehme selgitus Sutteri nimevahetuse kohta kõlab nagu tuntud lugu Olev Aidast, kes ees- ja perekonnanime sobimatu kokkukõla tõttu alalõpmata tülikatesse olukordadesse sattus. Väidetavalt soovis Han-

Sõnakas naistsentrist

Võimatust võimalikku tegemas

eskerakonnas on alati olnud silmapaistvaid naisi. Edgar Savisaar kohe oskab neid poliitikasse meelitada ja pikalt enda kõrval hoida. Siiri Oviir, Liina Tõnisson, Vilja Savisaar-Toomast, Evelyn Sepp, Kadri Simson – kui nimetada vaid mõnda ja jätta viimase aja siresäärsed noored naised välja.

Keskerakonna riigikogu fraktsiooni juhil Kadri Simsonil (37) on Savisaare kõrval olnud samaväärne positsioon, nagu aastaid oli Vilja Savisaar-

metiühingu IF Metall juhi kohalt jaanuaris 2012 Rootsi sotsiaaldemokraatide liidriks valitud Stefan Löfven on kasvanud hinnatud parteijuhiks, kes on suutnud tuua erakonna välja madalseisust, viies selle pärast kahtesid kaotusega lõppenud parlamendivalimisi lõpuks ometi võidule. Nüüd peab 57-aastane mees näitama end võimeka peaministrina punarohelises valitsuses, mis programmi järgi on feministlik ja keskkonnasõbralik.

K

Toomastil. Simsoni side on tänu tema ajalooprofessorist isa Aadu Musta ja Savisaare aastakümneid kindlalt püsinud sõprusele nii tugev, et Simsoni puhul ei ole mõeldavgi, et ta erakonna esimehe vastu läheks.

Kui Savisaar soovib, et Simson peaministrikandidaadiks hakkab, küll ta siis ka hakkab. Naispeaministri võiks Eestis lõpuks saada, kuid Keskerakonnast ta ilmselt siiski ei tule. anneli ammas

A

Koalitsiooni visioon nüüdisaegsest Rootsist tähendab muuhulgas uusi töökohti ja vähem kasvuhoonegaase ning pikemas perspektiivis sajaprotsendiliselt taastuvenergiale üleminekut. Programmis on ka kindel «ei» NATO liikmeks pürgimisele.

Selleks et oma ideid ellu viia, tuleb teha teistega koostööd. Kas ja millise hinnaga on see võimalik parlamendis, kus koalitsioonil on 138 ja opositsioonil 211 kohta, näitab aeg. mari kamps

4 || EESTI || POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014

Sissenõudmiskuludele pannakse piirid Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega soovib piirata sissenõudmiskulusid, mida küsivad tarbijalt kiirlaenude, liisingu- ja krediitkaartide andjad ning järelmaksuga müüjad. Sissenõudmiskulud tekivad võlausaldajal siis, kui laenu võtnud inimene ei maksa seda õigel ajal tagasi. Enamasti on need vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks. Sissenõudmiskulude ülempiiriks kehtestatakse 50 eurot. BNS

Politseinikul lasub kahtlus altkäemaksu võtmises

SOOLO. Keskerakondlane Jüri Ratas viskas taas kivi vaiksesse poliitjärve, esitades Kadri Simsoni peaministrikandidaadiks.

Ratas ja Simson tekitasid p anneli ammas reporter

Riigiprokuratuur uurib kaht septembris avastatud politsei- ja piirivalveameti logistikabüroo ametnikega seotud juhtumit. Ühel juhul kahtlustatakse ametnikku 50 000 euro suuruse altkäemaksu võtmises ja teisel juhul kolme politseiametnikku omastamises.

«Praeguseks kogutud teabe põhjal on PPA töötajat alus kahtlustada erinevatel hangetel ühele ettevõttele eeliste loomises,» selgitas menetlust juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus (pildil) võimaliku altkäemaksu võtmise tausta. postimees.ee

67

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

protsenti

Eesti elanikest ei poolda TNS Emori uuringu andmeil homoseksuaalsete paaride tunnustamist perekonnana.

Õpilased kaaluvad kampaania korras koolikotte Eesti Õpilasesinduste Liidu eestvedamisel korraldatakse tuleval nädalal 13 Eesti koolis koolikoti kaalumise kampaania. «Ükski õppur ei tohiks kanda liialt rasket ranitsat, mis võib rühihäireid tekitada. On oluline, et kool arvestaks tunniplaani koostades ka võimaliku koormaga, mis lastele kanda antakse,» sõnas õpilasliidu avaliku poliitika juht Liis Konsap. Ranitsa lubatud raskus koos sisuga on 1.–3. klassi õpilastel maksimaalselt kolm kilogrammi ja 4.–6. klassi õpilastel 3,5 kilogrammi. postimees.ee

K

eskerakonna poliitiku Jüri Ratase üleeile õhtul suhtlusvõr g u st i k u s välja käidud mõte tõsta Kadri Simson Keskerakonna peaministrikandidaadiks pani poliitikahuvilised ja poliitikud kihama: kas tegu on järjekordse mässuga Keskerakonnas Edgar Savisaare vastu?

Pärast paljude keskerakondlastega vestlemist võib väita, et kõige rohkem on see ehk torm veeklaasis. Pigem on tegu paljude, eelkõige praegu riigikogus olevate keskerakondlaste tüdimusega lõputust opositsioonis istumisest. Nad otsivad võimalust, kuidas anda valijaile, aga eelkõige teistele erakondadele sõnum, et Keskerakond pole ainult Edgar Savisaar, vaid riigi tasemel saab asju ajada ka temast veidi mööda vaadates.

Kas Savisaar teadis enne Jüri Ratase postitust Facebookis, et Kadri Simson võiks kerkida esile peaministrikandidaadina? Mitu erakonna juhatuse liiget kinnitas eile, et ideed esitleda valimistel peaministrikandidaadina Savisaare asemel kedagi teist on arutatud ka Savisaarega. Veelgi enam: variantidena on arutletud just naiskandidaatide (peale Simsoni ka Mailis Repsi) üle, kellega on hea valimistel teistest erakondadest eristuda.

Katse muuta mainet

Ajujahiga seoses satub teedele rohkem loomi Alanud ajujahiperioodil tuleb liiklejatel olla tavapärasest ettevaatlikum, sest oht põrgata kokku suurulukitega on märksa suurem kui tavaliselt. Eriti tähelepanelik tuleks olla nädalavahetustel, kui toimub enamik jahte. Alates 1. oktoobrist on meie metsades lubatud ajujaht ja jaht jahikoertega ning seoses sellega on metsloomad tavapärasest liikuvamad ja võivad sattuda teedele ka päevasel ajal. postimees.ee

Ligi 70 kutsealust ei läinud ajateenistusse

Tallinnas hukkus liinibussi alla jäänud mees

Ajateenistusse jättis sel sügisel minemata ligi 70 kutsealust, kelle suhtes kaitseressursside amet algatab väärteomenetluse. Lõppeval nädalal asus ajateenistusse 1202 kutsealust. postimees.ee

Neljapäeva õhtul kella 21 ajal juhtus Tallinnas Hiiul liiklusõnnetus, milles hukkus sõiduteele astunud 27-aastane mees. Esialgsetel andmetel astus mees vales kohas sõiduteele. postimees.ee

Europarlamendi valimistel Savisaarest rohkem hääli saanud Yana Toom ütles eile, et teda ei üllatanud Simsoni pakkumine peaministrikandidaadiks, kuid ootamatu oli, kuidas see avalikkuse ette jõudis. «Üllatas, et arutelu erakonnasiseste küsimuste üle algatatakse Facebookis. Kuid kui eesmärk oli tekitada laiemat kõlapinda, siis see ka õnnestus,» kommenteeris Toom.

Savisaar ise on praegu kahenädalasel puhkusel ja viibib välismaal. Ratas väitis, et suht-

annika uudelepp

Kes neist keskerakondlastest oleks peaministriks sobivaim?

2% Yana Toom

poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees (Vikerraadio päevakommentaar)

1% Mailis Reps

9%

Kadri Simson

15%

Keegi, keda eelnimetatute seas pole

6458 vastajat

70% Jüri Ratas

Keskerakonna jaoks ei käi võitlus peaministrikoha nimel, vaid eelkõige võimaluse nimel opositsioonist välja pääseda.

resti ja tegi eile pealelõunal ka ise Facebookis sissekande, talle omases iroonilises võtmes: «Mina küll usun, et Kadrist saaks parem peaminister kui Taavi Rõivasest.» Savisaar, kes kipub erakonna seest tulevate tema jaoks ebameeldivate teadete peale avalikkuse ees närvilisust üles näitama, jäi eile ka pressiesindaja vahendusel rahulikuks, lubades, et Keskerakonnast võib veelgi peaministrikandidaate esile tulla.

Ratase ettepanek ja ka Simsoni enda positiivne reageering, kus ta selgelt viitas, et idee peab heaks kiitma ka Savisaar, võib mitme endise keskerakondla-

se hinnangul tähendada ka seda, et eelkõige erakonna eestikeelsed riigikoguliikmed püüavad Keskerakonna kui vene erakonna mainet vähendada. Kuigi ametlikus retoorikas ei tunnista keskerakondlased, et partei eesti ja vene pool positsioonide nimel võitlevad, on viimastel aastatel üha enam esile tõusnud venekeelsed keskerakondlased. Kolmandik riigikogu fraktsiooni liikmetest on praegu vene taustaga. Tallinna linnavolikogus on keskerakonna fraktsioonil üle kahe kolmandiku vene taustaga liikmeid.

Poliitikavaatlejate hinnangul ei käi Keskerakonna jaoks riigi-

KOMMENTAAR

Postimees.ee küsitlus 3% Edgar Savisaar

lusvõrgustiku postituse ajastus pole seotud esimehe puhkusega välismaal, sest ta ei teadnudki sellest. See väide ei pruugi vale olla: kui näiteks Raepress on tavaliselt innukas teada andma igast linnapea käigust – tänavalõikude avamine, risoto söömine koolisööklas jpm –, siis linnapea kahenädalasele puhkusele pole ühtegi viidet.

Siiski reageeris Savisaar Ratase postitusele suhteliselt kii-

Märtsivalimisteks valmistumine on järjest rohkem avalikult kuulda ja näha. Iga nädal toob kaasa uudiseid uute ja tuntud inimeste lisandumisest parteide ridadesse. Erakonnad testivad avalikkuses oma ideede kandepinda ja tõsiseltvõetavust. Paistab, et mitu suuremat erakonda mängib seekord muutuste,

mitte stabiilsuse kaardile.

Küllap tajutakse, et valija ootab värskust ja uut energiat. Üks teema, mille poolest eelolevad riigikogu valimised paljudest varasematest üsna tuntavalt eristuvad, on tõsine mõttetöö selle üle, keda panna esinumbriks. Siingi otsitakse silmapaistvat pööret või vähemasti tajutavat värskendust. Reformierakond tegi oma lükked kevadel ära, tuues muutuste hõngu looma uue peaministri Taavi Rõivase, kes peagi valiti ka erakonna esimeheks. Neil on seega esinumbri küsimus päevakorrast maas, kuid seda ei saa kõigi teiste suuremate erakondade kohta veel öelda.

Kui teada-tuntud praktika on, et peaministrikandidaat

on ametisolev erakonna esimees, siis seekord toob sellesse tavasse pöörde vähemalt üks erakond. IRLi esimees Urmas Reinsalu teatas hiljuti, et tema näeb enda asemel peaministrikandidaadina endist peaministrit ja ministrit Juhan Partsi. Kõik käis sujuvalt ja vähem kui nädala pärast kinnitaski erakonna volikogu Partsi IRLi peaministrikandidaadiks.

Eile (üleeile – toim) kuulsime Keskerakonna juhatuse liikme Jüri Ratase arvamust, et Keskerakonna peaministrikandidaat võiks seekord olla pikalt riigikogus fraktsiooni juhtinud Kadri Simson. Oma mõtet põhjendas ta sõnadega, et Kadri tooks peaministrina Eesti poliitikasse värs-

kust, uut energiat ja inimlikku lähenemist, ning märkis, et on aeg valida peaministri ametisse naine.

Loogiline, et nii Ratase kui ka mõnegi teise Keskerakonna juhtpoliitiku arvates on vaja muutust. Küllap on selle ettepaneku taga muu hulgas ka teadmine, et mitu teist erakonda on otsesõnu välistanud koostöö Edgar Savisaarega, jättes seejuures koostööukse paokile mõne teise inimese puhul.

Sotside poolt pole peaministrikandidaadi teemal miskit kuulda olnud, võib arvata ja eeldada, et Mikser erakonna esimehena on ka peaministrikandidaat. See annaks muuhulgas tunnistust sotside lootusest, et neli aastat taga-

si ette võetud värskenduskuur mõjub siiani. Mäletame ju, kuidas enne eelmisi parlamendivalimisi üsna viimasel hetkel esimeest vahetati ja tänu sellele saadi endalegi ootamatult hea tulemus.

Värskus esinumbrites ja kandidaatides on siiski vaid mündi esikülg. Päriselus on müntidel ka tagakülg, kust näeme nende väärtust. Nii on ka erakondadega, kus tõeline väärtus tuleb poliitika eesmärkidest ja tegelikest tegudest. Oluline on, et muutuste mõtestamise ja värskema vaate otsimise jaks ei lõpeks pealiskihis, mida väljendavad näod ja loosungid, vaid ulatuks seekord sügavamale, sõnastades Eesti valikuid ja arengut põhimõttelisemalt.

POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

poliitilist elevust esinimeks. Kui erakonna eestikeelsed valijad võivad Simsoni või kellegi teise esinumbrina vastu võtta, peab erakond venekeelsetele valijatele kinnitama, et Savisaar juhib endiselt erakonda.

Savisaare taandumine või väljavahetamine erakonnajuhi kohalt on Keskerakonna juhikesksust arvestades välistatud.

Usaldust jagub vähestele

kogu valimistel võitlus peaministrikoha nimel, vaid eelkõige võimaluse nimel lõpuks opositsioonist välja pääseda. Valimisvõitluses annab see Savisaarele võimaluse jääda kõrvale avalikest teledebattidest peaministrikandidaatide vahel. Mullusügisestel kohalike omavalitsuste valimistel Tallinna linnapeakandidaatide väitlusel Eesti Televisioonis vajas ta keset saadet tooli, et palavas stuudios vastu pidada. Savisaare kehv tervis on avalik saladus ja inimlikult võttes nii tema kaasvõitlejate kui ka poliitiliste vastaste mure.

Valimisnimekirjas jääb Savisaar tõenäoliselt Keskerakonna

Riigikogus on Kadri Simson ja Jüri Ratas pinginaabrid – kooskõlas tehti ka avaldus Simsoni sobivusest peaministrikandidaadks. foto: mihkel maripuu

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Kas Ratase ettepanek Simsoni kohta üleeile õhtul oli tema soolo, soov pälvida isiklikult avalikku tähelepanu, mida iga poliitik vajab? Soolo ehk küll, kuid Simsonilt tuli kiire positiivne reageering ning Ratas teatas, et ehkki riigikogu pinginaaber Simson lausa tema kõrval ei istunud, kui ta õhtul kell üheksa Facebooki postituse tegi, oli Simson selle käiguga kursis. Simsoni väitel teatas Ratas talle telefonitsi, et teeb avalikult niisuguse ettepaneku.

Ratas on soolodega esinenud korduvalt, kujundades endast Keskerakonna siseopositsionääri. Samas ei ole ta kunagi läinud liiga kaugele. Savisaare lähedaste usaldusaluste sekka Ratas kindlasti ei kuulu, aga selle erakonna siseelu tundvad inimesed räägivad kui ühest suust, et erakonna esimees usaldab järjest vähemaid inimesi enda ümber.

Kas Ratase etteaste võis olla viimane katse Keskerakonnas midagigi muuta, enne kui ta sellest parteist pärast 14 aastat lahkub? Augusti lõpus jõudis avalikkuse ette vihje, et Ratas peab läbirääkimisi liitumiseks Reformierakonnaga. Savisaar teatas seepeale Tallinna televisiooni saates «Linnapea tund», et Ratas on talle kinnitanud, et ajakirjandus on tema erakonnavahetuse välja mõelnud.

Ratas ise ei välistanud Postimehega kõneldes võimalikku erakonnavahetust, öeldes, et võib ühel hetkel sellise sammu astuda. Ta märkis ettevaatlikult, et see sõltub arengutest Keskerakonnas.

Kindlasti on Keskerakonnas küllaga neid, kes soovivad parteis muutusi, aga veel rohkem on Eesti suurimas, üle 14 200 liikmega erakonnas neid, kes eelistavad säilitada praegust ühe inimese keskset olukorda.

Eesti Energia nõukogu esimees Erkki Raasuke kavatseb esialgu nõukogu usaldades edasi minna.

foto: tairo lutter

Raasuke tegi Eesti Energia lekkivale nõukogule hoiatuse intervjuu andres reimer majandusajakirjanik

H

ando Sutter võib Eesti Energia juhatuse esimehena välja teenida kuni 180 000-eurose aastapalga, kui täidab seatud ootusi, kinnitas ettevõtte nõukogu esimees Erkki Raasuke.

Energiafirma saladusi lekitavat nõukogu kutsus Raasuke aga taastama kõikuma löönud usaldust.

Eesti Energia juhatuse esimeheks valitud Hando Sutter ütles, et ettevõte on väga hästi juhitud, strateegiline plaan hästi paigas ja ta tahab käia selle plaani järgi. Selle foonil, et Sandor Liivele pole mingisuguseid juhtimisalaseid etteheiteid tehtud, võib arvata, et uus mees teeb täpselt sama, mida tegi Liive. Miks oli vaja leida uus mees?

Selleks et jääda iseendaks, tuleb pidevalt ise vaikselt muutuda. Suure keerulise avaliku organisatsiooni juhtimine pole see, mida tehakse ülikoolist pensionini. Mõnikord see karjäär kestab väga lühikest aega, mõnikord ainult mõned kuud, mõnikord üle kümne aasta. Me räägime avalikult omatud ettevõttest, milles inimestel ka seestpoolt peab olema võimalus liikuda ja areneda. Ka

igal keskastmejuhil peab olema võimalus saada selle ettevõtte juhiks.

Arvamus, et juht veab seda ettevõtet aastakümneid, pensionini välja, annab enamasti halva tulemuse.

Milline on Hando Sutterile makstav palk?

Tippjuhtide palkamisel keskendutakse aastasele kompensatsioonile ja see koosneb põhipalgast ja tulemustasudest, kui eesmärgid on täidetud ja kõik läheb ka hästi. Nõukogu pakkus välja vahemiku 135 000 eurost kuni 180 000 euroni aastas.

Seda ma võin küll öelda, et ma pole hea töötama kahtlusi täis ja mitteusalduslikus keskkonnas.

Ametist lahkuv Sandor Liive viib endaga kaasa väga suured teadmised Eesti Energia kohta. Millised kokkulepped selle teadmise kasutamise suhtes on sõlmitud?

Need kokkulepped on olemas, kuid need pole avalikkusele kuuluv osa, sest kahe kuu pärast pole Sandor Liive enam ettevõtte tippjuht.

See on ettevõtte ja tema vaheline asi.

Kas see tähendab, et talle kehtib piirang, ta ei saa mingi aja jooksul sama valdkonna ettevõttes juhtival kohal töötada?

Jah, selline piirang saab ole-

ma ja ettevõte maksab talle selle eest kompensatsiooni.

Kui suur see kompensatsioon on?

See pole enam avaliku ruumi osa.

Nõukogu on siiamaani varustanud avalikkust althõlma tundliku informatsiooniga. Viimati sai Hando Sutteri valimine ettevõtte juhiks teatavaks enne nõukogu otsust.

Kuidas te kavatsete peatada lekked nõukogust?

See on hell ja valus teema. Piinlik teema peale kõige muu. Mul ei ole head plaani. Ma ei usu, et head meeskonnatööd saaks ehitada piirangutele, kõhklustele, kahtlustele. Mul on plaan – võib-olla natuke naiivselt – usaldada, edasi minna.

Kui ükskord osutub see meeskond lõplikult töövõimetuks, siis peame vastu võtma otsuse, kas me tahame samamoodi jätkata. Meil on kaheksa liiget ja selleks on vaja ainult ühte, et sellised lekked toimuksid. Kuidagi ei taha ma heita varju ülejäänud seitsmele, kes on teinud oma tööd väga hästi.

Kas lahendus võib olla see, kui teie ütlete, et sellistes tingimustes ei saa te tulemuslikult nõukogu tööd korraldada, või teete üldkoosolekule ettepaneku veel nõukogu liikmeid vahetada?

Ärme täna nii kaugele lähe.

Aga seda ma võin küll öelda, et ma pole hea töötama kahtlusi täis ja mitteusalduslikus keskkonnas.

6 || EESTI || POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

PROTESTILAINE. Suur kära reklaamikampaania pärast näitab, kuidas survegrupid suudavad oma tahte peale suruda nii loometegelastele kui äriinimestele.

Firmajuht, koolipoiss või hipster?

Mõelge, millest räägivad Utopia loovjuhi Leslie Laasneri argised jalatsid. Ta ise küsib: «Huvitav, kelleks mind peetakse neile peale vaadates, kas Eesti ühe hipsteriks? Koolipoisiks? Kas ma olen tõsiseltvõetav? Kas mulle tehakse jook välja?»

priit pullerits Arteri vanemtoimetaja

L

eslie Laasnerile, ühele Eesti mitmek ü lgsema le loomeinimesele, meenutavad need rünnakud, mis tabasid teda lõppeval nädalal, toda kriitikat, mille alla ta jäi kuus aastat tagasi. Toona, inspireerituna elust Eesti pisilinnades ja alevites, kirjutas ta sõnad äsjaalustanud ansambli HU? loole «Depressiivsed Eesti väikelinnad». Tekst läks paljudele nii südamesse, et Laasner sai noilt ähvardusi, näiteks: «Tule siia, annan molli!»

Sel nädalal jäi muusikkunstnik-rek laamitöötaja Laasner taas massiivse pahameelelaviini alla. Tema ja Alvar Jaaksoni juhitav agentuur Utopia tegi jalatsipoodide ketile ABC King sügiskampaania, mis ajas marru osa kodanikke, kelle hinnangul solvavad tänavale üles seatud reklaamid naisi. Ennekõike tekitasid protestijais ärritust plakatid, mis näitasid kahte naise jalga, ühes odav ja teises kallim king, ning tekst ühel plakatil jalge juures teatamas «sekretär» ja «omaniku naine», teisel «ostad ise joogi» ja «tehakse välja».

«Kas tõesti on reklaamiosakondades ajumaht nii väike,»

lasi Delfi Naistekas kõlada häälel rahva seast, «et ei suudeta välja mõelda paremat teostust kui šovinistlikule seale omane halb ja alandav nali naiste kohta?»

Laasner tõdeb, et protestilaine, mille mõned aktivistid suutsid kingapoe sügiskampaania «Kõik algab kingast» vastu tekitada, tõrjus Eesti avalikes ja meediadiskussioonides isegi Ukraina sõjaga seonduva tagaplaanile. Nüüdseks on reklaamidest ajendatud väitlus jõudnud koguni nii kaugele, et isegi tarbijakaitseamet on võtnud uurida, kas ABC Kinga reklaamid rikuvad üldisi moraalinorme, alavääristavad naissugu ja halvustavad kedagi sotsiaalse seisundi tõttu. «Paari sõnaga võib tõmmata sae käima,» nendib Laasner.

Noorte naiste vastulöök Iseenesest ei vääriks sõnalahingud kingareklaamide pärast, olgugi et kirglikud, suurt leheruumi, kui need ei tooks esile meie ajastu palju olulisemat küsimust. Nimelt, mil viisil saavad loomingulised inimesed, kes on ajast aega kombanud kõikvõimalikke piire, üldse tegutseda, kui neil tuleb arvestada ja karta, et kuskilt pistab pea välja väike ja sageli anonüümne, ent äärmiselt häälekas seltskond, kes on kompromissitult valmis neid laskma?

Reklaamitegijate töö muudab kõikvõimalike surverühmade valvsa pilgu all veelgi

keerulisemaks tõsiasi, et nende looming peab alati eristuma, silma paistma ja kõnetama.

Selles seisnebki reklaami mõte.

Ent see tähendab omakorda, et teatud riskid on nende töösse, kui seda hästi ja mõjusalt teha, lausa sisse kodeeritud. «Kõige suurem risk on see,» lausub Tabasco agentuuri loovjuht Indrek Viiderfeld, «kui teed reklaami, mida keegi tähele ei pane – see on mahavisatud raha.»

Laasner seletab, et ka Utopia eesmärk oli ABC Kinga sügiskampaaniat luues jõuda sellise tulemuseni, mis poleks pelgalt dekoratsioon või illustratsioon, vaid püüaks pilku ja paneks rääkima. Ent selleks, lisab ta, et millestki räägitaks, on vaja nii pluss- kui miinuspoolt. Ehk antud juhul: tagasihoidlikum versus edevam jalanõu, mis iganes see sinust räägib.

«Me tõstsime fookusesse kinga: mida see võib sinu kohta öelda, kui näha on ainult su jalad,» selgitab ta. «Ja inimesed hakkasidki rääkima. Rääkima iseendast.» Aga ta ei kohusta kedagi teist sama mõtteskeemi järgima. «Igaüks võib kanda, mida tahab,» lisab Laasner.

Sellegipoolest on vastased sõimanud teda reklaamihälvikuks ja ajukääbikuks.

Tanki agentuuri loovjuhi Joel Volkovi sõnul võinuks ABC Kinga kampaania tegijad siiski rohkem arvestada, kellele nende reklaamid on suunatud. Tema tähelepanekul on kujune-

nud 20. eluaastates naistest – ehk kingakampaania sihtrühmast – ühed aktiivsemad sõnavõtjad: nad on tundlikud ja osavad, kiired ja taibukad ning juhinduvad teistest väärtushinnangutest kui 40. eluaastates mehed. «Ma ei ole šovinist, aga ka mitte nii peenekoeline nagu 20. eluaastates tütarlaps,» tunnistab Volkov. «Olen vene tingimustes üles kasvanud ja mõtlen, et ah, las [ABC Kinga reklaamid] olla, täitsa pull.»

Tänu jõulisele toimetamisele sotsiaalmeedias suudab ka väiksearvuline protestijate grupp luua mulje, nagu võtaks sõna sajad ja tuhanded. Isegi siis, kui hoolega kingakampaania meediakajastuse jälgi ajada, on keeruline tuvastada, kust ja kelle sõnavõttudest pahameele lumepall veerema hakkas. Pahatihti on avapauguks anonüümseks jäävad sõnavõtud: «On see provokatsioon?

Kas ABC King tegi meelega nii totrad reklaamid, et rohkem tähelepanu saada?»

Oht tundlike teemadega Kui kellegi protest vähegi kõlapinda leiab, tuleb rahva ette astuda süüdistatuil. ABC Kinga turundusjuht Lauri Jürisoo tunnistab e-kirjas: «Eeldasime, et kampaaniat märgatakse, kuid reaktsiooni intensiivsus ja alatoon oli meie jaoks mõnevõrra ootamatu. /---/ Kampaania üks kandvatest ideedest oli näidata ühiskonnas laialt levinud arvamust, et kingad võivad

POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

agentuuri Zavod BBDO loovjuht Marek Reinaas, on Eesti hästi vaba ühiskond, kus justkui kõik on lubatud ja võimalik, ent teisalt võib teatud olukordades osutuda hämmastavalt konservatiivseks, rünnates kõike julget, silmapaistvat ja uudset. Talle meenub, kuidas ta 1996. aastal agentuuri Vatson & Vatson partnerina tegi kartulilaastude reklaami «Ema lööb maha, kui me suppi ei söö!», mille paljud tembeldasid vägivaldseks. Too oli esimesi reklaame Eestis, mis tekitas üleriigilise väitluse.

Teistsugune huumorimeel Nüüdisajal ei või eales teada, kust ja kellelt vasturünnak tuleb. Tabasco agentuur tegi mullu Rademari reklaami, kus inimene rebib oma jalalt naha maha ning selle alt paljastub punane Asicsi jooksutoss, mis aitas küll suurendada müügiarve, ent pälvis anatoomilise otsekohesusega ka pahameelt.

lema inimesed kõne m pani paljud ripuu aa kl ma re el a hk ng mi : Ki foto ABC est. is rim ee ot ik ka poeketi bo

20. eluaastates naised on kiired ja taibukad ning juhinduvad teistest väärtushinnangutest kui 40. eluaastates mehed.

eduka firma juhiks? Või suvaliseks foto: siiri kumari

mõjutada teiste isikute esmamuljet kandja kohta. /---/ Loomulikult on äärmiselt kahju, et meie kampaania vääritimõistmine on mõningaid inimesi solvanud. Kindlasti ei ole me soovinud kedagi halvustada, alavääristada ega n-ö sildistada.»

Niisugused seletamised ja vabandamised kuuluvad vaevalt ühegi turundusjuhi lemmiktegevuste hulka. Selleks et võimalikke protestiaktsioone vältida – eriti tundlike teemade puhul, nagu naise kasutamine, sugude võrdlemine, usuküsimused –, on paljud reklaamitellijad hakanud enne reklaami väljapaiskamist pikalt ja põhjalikult vaagima, ega need tekita probleeme, kirjeldab viimasel kümnendil kujunenud olukorda reklaamiekspert ja -konsultant Olav Osolin.

See tapab loomingu ära, kui püüda kõik nurgad maha lihvida. Selles osas ei ole aeg reklaamitegijatele julgustav.

Reklaamiekspert Olav Osolin

Ent sedasi, hoolikalt igasuguseid riske maandades, kaovad reklaamidest ka teravad ja piiripealsed lahendused, mis inimesi kõnetaksid, nendib ta. «See tapab loomingu ära, kui püüda kõik nurgad maha lihvida,» lisab Osolin. «Selles osas ei ole aeg reklaamitegijatele julgustav.»

Poleemika rek laamide üle on seda kummalisem, et ühest küljest, nagu täheldab

Agentuurid Newton ja Vatson Wunderman on saanud kriitikat isegi pealtnäha täiesti süütute Tartu Ülikooli kliinikumi lastefondi reklaamide eest: kuidas küll on nad pannud üles suured pildid lapsest, kes põeb ihtüoosi ehk kalasoomustõbe! «Mõni peab laste probleemidest suuremaks probleemiks seda, et nägi plakatit,» tõdeb Madis Ots, Newtoni loovjuht.

Peamisi põhjusi, miks paljud reklaamide pärast Rademari reklaami tegi agen tuur Tabasco. foto: repro tagajalgele tõusevad, seisneb Tanki juhi Volkovi sõnul selles, et inimesed võtavad neid liiga tõe pähe. «[Vaatajate] fantaasia on veidi kaduma läinud,» lausub ta. «Ta mõtleb kaasa kõige ratsionaalsemas, lihtsamas dimensioonis ja solvub, selle asemel et üritada [reklaami] ka kuidagi kolmandat või neljandat moodi lahti tõlgendada. Vaataja võiks rohkem omada irratsionaalset huumorimeelt.»

Aga need, kes nägid ABC Kinga reklaamikampaanias seksismi ja šovinismi, võtsid seda, mida nägid, igati tõsiselt ning kutsusid üles kauplusi boikoteerima.

Küsimusele, kuidas boikott tunda annab, vastab turundusjuht Jürisoo: «Täname küsimast. Äri läheb kenasti, ülesmäge.» Ja lisab: «Olen siiski kindel, et enamik meie püsiklientidest mõistis kampaaniasõnumit õigesti.»

Tõsi on see, et reklaamidest tuld võtnud vastukamfoto: repro paaniad, mida aktivistid ühe Kära tekitanud Elu24 reklaamikampaania. või teise ettevõtte vastu korraldavad, ei välta enamasti kuigi kaua. Selle loo tarvis usutletud asjatundjad prognoolapsevanemaid, kooliõpetasivad, et uuel nädalal on ABC Elu24 peatoimetaja Anu jaid, noorsootöötajaid, kes Kingaga seotud poleemika vai- Saagim meenutab palju täkartsid, et lapsed hakkavad bunud ja võib-olla unustatud- helepanu saanud meelelaend pärast reklaami nägeki. Tabasco loovjuht Viiderfeld hutusportaali reklaami: mist ohjeldamatult lõikuma. oletab, et kindlasti kaotas ABC «Reklaamil lõikasin habe«Reklaamid käskis maha King seniseid kliente, kuid tä- meajamisnoaga seljale võtta Viljandi linnapea, sanu suurenenud tähelepanule ja Elu24 logo, mille slogan’iks meediakärale võitis juurde uusi oli: «See on minu uus, särav muti eemaldati need koolikundesid. «ABC Kinga reklaa- ja põnev, ilus ja valus, glade-lasteaedade lähedusest. me poleks muidu ilmselt mär- muurne ja igavene ainus Närvi läksidki just eelkõige depressiivsete väikelinnade gatudki, kui äsjast kisa poleks elu!» Selle bravuurika avakodanikud. Pealinnas mõistõusnud,» pakub ta. Ning üht- pauguga alustasin Elu24 teti huumorit, plaksutati sälasi poleks paljud märganud se- meelelahutusportaalis oma ravale ideele ja varastati da, et müügile tuli uus, 50 kin- tööd.» enne reklaamiperioodi lõpSaagimi sõnul solvas see gabrändist koosnev sügiskolreklaam eelkõige murelikke pu pea kõik plakatid.» PM lektsioon.

Nuga selga!

POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ÄRILAUSE Hando Sutter mõistab hästi turu toimimise aluspõhimõtteid ja turuosaliste võrdse kohtlemise tähtsust.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi rõõmustab Eesti Energia uue juhi üle. BNS, 3.10

MKM kvalifitseeris Tallinna Sadama ja Väinamere Liinid Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hankele parvlaevaühenduse korraldamiseks Rohuküla-Heltermaa ja KuivastuVirtsu liinil kvalifitseerusid nii Tallinna Sadama tütarfirmade ühine kui ka Väinamere Liinide pakkumus. Ministeerium alustab läbirääkimisi mõlema ettevõttega järgmisel nädalal, hanketingimusi muutmata. BNS

Koka töö on raske, aga vaade Komeedi kohviku köögist hurmav. Õnnetuseks pole Rivol aega seda imetlema jääda.

foto: martin ilustrumm

Ruhnu tahab tanklat

Kokatöö pole kunst – see on eelkõige rutiin rivo.veski@postimees.ee

T

öö restorani köögis on enamiku kujutluspildis pingeline nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Et see omal nahal järele proovida, tegin kaasa tööpäeva abikokana Solarise kaubanduskeskuses asuvas kohvikus Komeet.

Kui koduses köögis võib tunduda, et toiduvalmistamises pole midagi keerulist, siis kutseliste kokkade kõrval saab peagi selgeks, et ka kõige lihtsamate tööde juures – alustades noa käsitsemisest kuni näiteks kanafilee ettevalmistamiseni praadimiseks – on hädavajalik järgida reegleid, mis töö mitu korda lihtsamaks teevad.

Komeedi peakoka Vladimir Andrejevi sõnul nende kohvikus abikokkasid ei töötagi, abijõudu palgatakse vaid suveks, mil avatakse katuseterrass.

«Meil on tavapärased abikoka tööülesanded jagatud kokkade vahel, kes on kõik hierarhias võrdsed,» selgitab ta.

Andrejev tunnistab, et midagi lihtsat ses töös pole ning et koka võib tööle küll leida, kuid tõelisi pärleid kohtab vähe ja harva.

«Kui keegi arvab, et kokatöö on kunst, siis pean tema ettekujutuse purustama ja ütlema, et see on rutiin nagu iga teinegi töö. Seetõttu nõuab sel kohal vastupidamine teatud omadusi, mida kõigil paraku pole,» räägib staažikas kokk.

Minu tööpäev Komeedis algab kokarüü selgatõmbamisega, põlle puusale sättimisega. Kui kohvikuekskursioonil kondiitrite ja pagarite kööginurgast läbi põikan, ütleb minu jalanõusid

mureliku pilguga uuriv pagar Ilona, et kingad pole küll jalasõbralik valik. Saan sellest tööpäeva lõpuks aru, kui mõlemad tallad juba tulitavad.

Kööki jõudnud, suunab peakokk Andrejev mu otsejoones Komeedis kaks aastat töötanud Ille Lesbergi käe alla, kes pikema jututa mul toidu väljapaneku leti tarbeks murulauku, peterselli ja tilli hakkida palub. Õpetab, kuidas nuga hoida, kui väikseks hakkida ja kuidas teist kätt hoida. Mitu korda toonitab, kui oluline on ohutus.

Ille räägib, kuidas maitsetaimed külmkapis värskena hoida.

«Selleks tuleb maitsetaim keerata veega niisutatud majapidamispaberi sisse, et selle maitseomadused ei kaoks, et võrsed ja lehed külmas kauem rohelise ja niiskena püsiksid.»

Edasi saan ülesandeks lõikuda juursellerit, porgandit, peeti ja kartulit, mis on juba ahjus eelküpsetatud. Kõik laastud peavad tulema ühesuurused, kuid see mul algul päris hästi ei õnnestu.

«Kui peakokk näeks, et peet on nii pisikeseks lõigatud ja

juurseller kõrval nii suur, oleks pahasti,» ütleb Ille mu tegevusel pilku peal hoides.

Kartulitega läheb juba libedamalt ja nende eest paneb ta mulle hindeks nelja ehk tema sõnadega: «See on juba enamvähem.»

Kuidas küpsetada mahlast kanafileed? «Selleks tuleb kanafilee lõike masseerida vee ja oliiviõli segus. Pärast marinaadi liha sisse imbumist võib lõigud kohe pannile tõsta ja on kindel, et need ei jää liiga kuivaks,» avaldab juhendaja.

Köögi pinged jõuavad lõpuks taldrikule, kliendile serveeritava toidu sisse, ja seda me ju ei tahaks.

Komeedi kokk Ille Lesberg

Ille räägib, et osal noortel, kes koolist praktikale tulevad, on kokatööst esialgu üsna ähmane ettekujutus, mille purunedes kaob motivatsioon. Sellise inimesega on köögis raske meeskonnatööd toimima saada.

«Kokk peab olema kiire, täpne ja suutma käike ette

Vähesed tahavad kätega töötada Põhja-Eesti suurim kokkade koolitaja Tallinna teeninduskool võtab igal aastal eesti- ja venekeelsesse õppesse vastu ligi 200 õpilast. Kooli majutuse ja toitlustuse eriala juhtivõpetaja Anne Mäe sõnul langeb juba esimesel aastal välja neist viiendik. «Lõpetamiseni jõuavad pooled. Probleem polegi tihti selles, et kokaks õppija avastab, et see eriala pole talle, vaid selles, et õppimine ja

kooliskäimine on tänapäeva noortele paras väljakutse,» selgitab Mäe.

Kätega töötegijate leidmine on tulevikuühiskonnas Mäe hinnangul tõenäoliselt üks suuremaid probleeme. «Praegu veel ei respekteeri ühiskond sellist tööd ja selle eest ei maksta palju. Mida aeg edasi, seda vähem tahavad noored füüsilist tööd teha. Et olla tasemel kokk, tuleb tööd teha palju, kiiresti ja tõhusalt. Praegu-

miljardit

dollarit laenab Venemaa Valgevenele tuumajaama ehitamiseks.

PLIIDI ÄÄRES. Kokk või abikokk peab olema kiire, täpne ja suutma mitu käiku ette mõelda.

rivo veski

10

sel põlvkonnal on järjest vähem valmisolekut selliseks tööks,» räägib Mäe.

Lahenduseks pakub Mäe idee korraldada koolides töövarjupäevi. «See ei tohiks olla ühekordne, vaid pikaajaline projekt.»

Koka töötasu sõltub köögist. Mäe on hiljuti näinud täiskoha pakkumisi abikokale või kokale, kes valmistab toitu ja oskab ka menüü koostada, kuupalgaga 460–540 eurot bruto. Rivo Veski

mõelda. Kuna meie töö on vahetustega, siis peaks ta suutma mõelda järgmisele vahetusele – neile tööpinnad ja toiduvaru ette valmistama,» ütleb Lesberg.

Kui teised meeskonnaliikmed kannatama peavad, on pinged paratamatud. «Seda on raske uskuda, aga pinged jõuavad lõpuks taldrikule, toidu sisse, mis kliendile serveeritakse, ja seda me ju ei tahaks,» räägib Lesberg kogemusest.

Kuuma toidu kokk Kaido Ennok, kes hoolitseb selle eest, et toit oleks õige küpsusastmega ning näeks taldrikul hea välja, on üks meeskonna nooremaid. Nagu paljudel teistel kokkadel algas ka tema tee Tallinna teeninduskoolist. Naljatades ütleb ta, et hakkas kokaks, sest armastab toitu. «Kõik siinsed töötajad teavad, et mul on alati kõht tühi,» ütleb ta.

«Kaido on tugev pastaroogade valmistamises, mulle meeldivad aga kõiksugu vokiroad,» toob Ille näiteks.

Komeedi köök tundub soe, sõbralik ja toetav. «Meeskond, kus saavutatakse pea olematu kaadri voolavus, annab konkureerides suure eelise,» nimetab peakokk Andrejev peamise põhjuse, miks kliendid Komeeti armastavad.

Uue töötaja paneks Andrejev aga korralikult proovile, sest väikeses kollektiivis on tähtsad suhted, lugupidamine üksteise ja töö vastu. «Päris esimese päeva põhjal on raske öelda, kas töötaja sobib või mitte, aga paari-kolme kuuga saab selgeks,» ütleb ta.

«Kui oleks tugeva potentsiaaliga töötaja, kes sobib meeskonda ja kellega kõik rahule jäävad, võtaksin ta kohe tööle. Paraku pole see nii lihtne,» nendib Andrejev.

Ruhnu vallavanem Jaan Urvet võitleb selle eest, et saada aastas kümme tonni kütust kulutavale saarele oma tankla. Praegu tuuakse kütus saarele käsitsi kanistritega, kirjutab Saarte Hääl. Urvet peab seda keskkonnavaenulikuks ja lausa eluohtlikuks. Ruhnus sõidab paarkümmend autot. Majandus24

Tallinna turismitegu on õhupallisõit Tallinna ettevõtlusauhinna aasta turismiteo kategoorias võitis osaühing Lennulaev, mis pakub Tallinna sadama kruiisilaevade ala kõrval võimalust heeliumipalliga taevasse tõusta.

Ettevalmistused atraktsiooni avamiseks algasid poolteist aastat tagasi ja juunis viis heeliumipall esimesed huvilised 120 meetri kõrgusele. tallinncity.ee

Tallinna Sadama kaubamaht kasvas

Tallinkil vähem suviseid reisijaid kui mullu

ASi Tallinna Sadam septembri kaubamaht kasvas mullusega võrreldes 6,4 protsenti, 2,1 miljoni tonnini, teatas riigiettevõte. Enim mõjutas kasvu suurim kaubagrupp vedellast, mille maht kasvas aastaga 8,9 protsenti, 1,3 miljoni tonnini. majandus24.ee

Suvel sõitis Tallinki laevadega 2,6 miljonit reisijat ehk 5,8 protsenti vähem kui aasta varem, teatas ettevõte.

Tallink põhjendas reisijate vähenemist laevade hoolduse ja ümberehitusega ning liinide ümberkorraldamisega. majandus24.ee

OMX TALLINN

762,74 ▼ –0,38%

1000 800 600 XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

X 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

3,25 ▼ –18,49%

VIII 2014 X 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,980 0 Baltika 0,486 -1,82 Ekspress Grupp 1,040 0 Harju Elekter 2,590 0 Järvevana 0,830 0 Merko Ehitus 7,120 -0,42 Nordecon 1,020 0 Olympic Group 2,030 -0,98 Premia Foods 0,638 0,16 Pro Kapital Grupp 2,590 0,39 Silvano Fashion 1,610 -1,23 Skano Group 0,949 -5,10 Tallink Grupp 0,633 -0,22 Tln Kaubamaja 5,020 -0,59 Tallinna Vesi 12,70 0 Trigon Property 0,420 0

3.10 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,442 0,15 Hiina jüaan 7,745 -0,14 Jaapani jeen 137,460 -0,01 Kanada dollar 1,411 0,29 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,179 0,38 Poola zlott 4,179 0,07 Rootsi kroon 9,112 0,25 Rumeenia leu 4,411 0 Šveitsi frank 1,209 0,03 Briti naelsterling 0,785 0,36 Taani kroon 7,444 0 Tšehhi kroon 27,479 -0,06 Ungari forint 309,170 -0,17 USA dollar 1,262 -0,12 Venemaa rubla 50,181 0,29

bns

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

VÕITLUS ISLAMIRIIGIGA. Varem kiirete sõjaliste sammude astumise eest hoiatanud Türgi võib alustada sõjategevust islamivõitlejate vastu.

Türgi kaalub sõtta astumist toimetaja

Me ei taha näha Kobane vallutamist. Avame käed oma Kobane vendadele,» ütles Türgi peaminister Ahmet Davutoğlu uudisteagentuuri AFP vahendusel neljapäeval pärast seda, kui riigi parlament andis loa astuda Türgi piiridele ohtlikult lähedale jõudnud sunniitliku äärmusrühmituse Islamiriik (IS) võitlejate vastu sõjalisi samme nii Iraagi kui ka Süüria territooriumil.

Kobane, millele Türgi valitsusjuht viitas, asub Türgi-Süüria piirist mõne kilomeetri kaugusel ning on juba mitmendat päeva ISi võitlejate piiramisrõngas. Äärmusrühmituse võitlejaid pole taganema sundinud ka Ameerika Ühendriikide eestvedamisel nende tagasitõrjumiseks korraldatud õhulöögid.

Aastane mandaat Nii võis eile ka Türgi poolelt näha plahvatusi ja mürsutabamuse saanud hoonete kohal kõrguvat suitsusammast. Kinnitamata andmetel olid äärmuslased juba tunginud Kobane eeslinnadesse, võttes enda kontrolli alla selle edelaosas asuva Tal Shairi piirkonna. Lisaks on äärmuslased lähenenud jõudsalt ka türklaste jaoks olulisele šahh Süleymani hauale Süüria põhjaosas.

Türgi päevalehe Hürriyet teatel hääletas 550-liikmelises Türgi parlamendis sõjalise sekkumise poolt 298 ja vastu 98 rahvasaadikut. Lisaks naaber-

Ööd on siin pimedad...

... aga öös on valgust, kui kasutad päikesepaneeliga LED-valgusteid tänaval, aias ja seinal.

www.bisontesolar.eu Bisontesolar OÜ | Tule 22, Saue | tel 526 4331 | info@bisontesolar.eu

Türgi sekkub konflikti Türgi parlament andis üleeile valitsusele loa kasutada Iraagis ja Süürias võitluseks äärmusrühmituse Islamiriik (IS) vastusõjaväge, lubades ka äärmuslastega võitlema suunduvate võõrvägede transiiti läbi Türgi.

ISi kontrollitav ala

Erhaç

TÜRGI

Diyarbakir

Incirlik USA õhuväebaas

ISi tugiala

Rabea

IRAAN

Mosul

Al-Hasakah

Aleppo Hamōh Homs

Kurdide kontrolli all

100 km

Deir al Zawr

LIIBANON

jürgen tamme

riikides Iraagis ja Süürias sõjaliste operatsioonide lubamisele näeb mandaat ette ka Türgi territooriumi kasutamist äärmuslastega võitlema suunduvate võõrvägede transiidiks.

Selliste sammude poolt hääletasid valitseva Õigluse ja Arengu Partei (AKP) ning Rahvusliku Liikumise Partei (MHP) saadikud, vastu aga vasaktsentristliku Vabariikliku Rahvaerakonna (CHP) ja Rahva Demokraatliku Partei (HDP) esindajad. Sekkumise pooldajad põhjendasid seda reaalse julgeolekuohuga Türgile. Vastu hääletanud CHP parlamendifraktsiooni asejuhi Akif Hamzaçebi sõnul pole aga mandaadi eesmärk võitlus ISiga, vaid Süüria presidendi Bashar Al-Assadi režiimi kukutamine.

«Me lihtsalt ei taha Türgit sellesse tulle tõmmata,» selgitas Hamzaçebi Hürriyeti vahendusel, viidates sellele, et Türgi on seni toetanud liikumisi, kes võitlevad Süürias president Assadi režiimi vastu, nähes neid pigem «heade jõududena». Nii hakati ka ISi Türgis pidama reaalseks ohuks alles suvel, kui rühmitus võttis pantvangi kümneid Türgi kodanikke, kes vabastati alles septembris.

Süüria välisministeerium hoiatas aga eile, et igasugust Türgi sõjalist sissetungi Süüria pinnale käsitletakse agressioonina.

«Rahvusvaheline kogukond ja eriti [ÜRO] julgeolekunõukogu peaksid astuma samme kogu maailma julgeolekut ja rahu ohustavate Türgi juhtkonna avantüüride lõpetamiseks,» vahendas AFP Süüria valitsuse teadet.

Türgi parlamendi antud mandaat kehtib esialgu aasta,

Kirkūk

Sinjār Tikrīt

Ar-Raqqah

Kurdide mure

SÜÜRIA Damaskus

Hadīthah Hīt Ar-Ramādī

IRAAK JO R DA A N I A

Al-Fallūjah

Bagdad

Suruc Birecik

Kobane: Kurdi väed võitlevad ISi äärmuslastega, kes linna piiravad. Umbes 160 000 tsiviilisikut on põgenenud Türki.

TÜRGI 24. sept 21. sept

SÜÜRIA 5 km

Rindejoon 18. sept

© GRAPHIC NEWS

kuid see ei kohusta valitsust reaalselt relvajõude naaberriikidesse saatma. Türgi armee on küll viimaste päevade jooksul tugevdanud piirialal oma kohalolekut, kuid kaitseminister İsmet Yılmazi sõnul nende väed

sus soovib esmalt, et USA juhitav koalitsioon kehtestaks enne Süüria põhjaosas lennukeelutsooni ja annaks senisest suuremat toetust, muu hulgas ka logistilist abi Süüria režiimi vastu võitlevale Süüria Vabastusarmeele.

Seda, et Türgi soovib esmalt lennukeelutsooni kehtestamist, kinnitasid ka mitmed anonüümsust palunud valitsusallikad. ÜRO pole lennukeelutsooni kehtestamist aga arutanud, kuid ilma maailmaorganisatsiooni heakskiiduta kehtestati lennukeelutsoon ka näiteks Lahesõja ajal 1991. aastal.

naaberriiki niipea veel ei tungi. «Ärge oodake viivitamatuid samme,» sõnas ta uudisteagentuurile AP. Türgi-Süüria piiriala külastanud BBC ajakirjanik Paul Adams märkis, et Türgi valit-

Seni on USA staabiülemate ühendkomitee esimees armeekindral Martin Dempsey välistanud lennukeelutsooni kehtestamise. USA administratsiooni ja sõjaväe esindajad peaksid aga lähiajal saabuma edasiste sammude arutamiseks Türgisse. Nii üritavad USA presidendi Barack Obama poolt ametisse nimetatud eriesindajad erukindral John Allen ja suursaadik Brett H. McGurk veenda riike, sealhulgas Türgit, koalitsiooniga liituma.

Türgi kurdid sooviksid valitsusvägede kohest sekkumist, süüdistades võime tegevusetuses. Nii on kurdide ridadest kostnud ka väiteid, et Ankara on andnud islamiäärmuslastele relvi.

Kurdide mure on ka mõistetav, sest Kobane piirkonnas püüavad islamivõitlejaid peatada just kurdide üksused, kes on valmistunud kurnavaks linnasõjaks ning lubanud muuta linna tungivate ISi võitlejate elu Stalingradi lahingu sarnaseks põrguks.

«Maailma silme all pannakse toime veresaun. Maailm jääb vait, kui kurde tapetakse,» ütles Türgi kurdide esindaja Burhan Atmaca AFP-le. «Türgi riik on tõrkudes deklareerinud oma vaenulikkust kurdide vastu.

Meil pole enam Türgisse usku.

Me seisame enda eest ise.»

Türgis, kuid ka Ühendriikides ja Euroopa Liidus terroristlikuks kuulutatud Kurdistani Tööpartei (PKK) eluaegses üksikvangistuses istuv liider Abdullah Öcalan ähvardas Türgi valitsust aga mullu sõlmitud rahuleppest taganemisega, kui Ankara lubab ISi võitlejatel kurdide kallal toime panna veresauna.

«Kui see mõrvakatse saavutab oma eesmärgi, lõpetab see [rahu]protsessi,» ütles Öcalan, viidates 2013. aasta märtsis välja kuulutatud relvarahule.

Seda, et rahuprotsess võib kergesti katkeda, tõestab ka ajalugu, sest kõik varasemad katsed on nurjunud kas Ankara või sõjakamate mässuliste vastuseisu tõttu.

Nii on Türgi Lähis-Idas toimuva konflikti tõttu sisuliselt vastamisi kolme vaenlasega: Süüria presidendi Bashar AlAssadi režiimi ja sellele lojaalsete vägedega, ISi äärmuslastega ning ka Türgi kaguosas tegutsevate kurdi separatistidega.

Lisaks on Süüriast Kobane piirkonnast viimase paari nädala jooksul Türgisse saabunud enam kui 160 000 põgenikku, kellest suurem osa on kurdid. Türgi opositsiooni väitel on see arv aga märgatavalt suurem. Kokku on Süüria konflikti tõttu Türki saabunud hinnanguliselt poolteist miljonit põgenikku.

POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Ta mõistab, mida presidendiks olemine tähendab.

USA endise presidendi George W. Bushi sõnul soovib tema noorem vend Jeb kandideerida 2016. aastal presidendiks.

Hongkongi protestijad katkestasid kõnelused

Rootsi uues valitsuses valitseb sooline tasakaal, ministritest 12 on naised ja 12 mehed. Peaminister Stefan Löfven seisab täpselt keskel. foto: reuters/scanpix

Rootsi sai vasakvalitsuse mari kamps reporter

R

ootsi uus peaminister Stefan Löfven tegi eile avalikuks valitsuse koosseisu ning avaldas valitsusprogrammi, kus pannakse suurt rõhku võrdsusele, samuti tuumaenergia asemel taastuvenergiale üleminekule. Valitsus nimetab end keskkonnasõbralikuks ja feministlikuks. Nii Löfven kui ka roheliste eestkõneleja Gustav Fridolin on rõhutanud, et inimesi tuleb kohelda inimestena.

Välis- ja julgeolekupoliitika osas on kindel, et Rootsi ei kavatse pürgida NATO liikmeks.

Küll aga toetatakse võitlust islamiäärmusliku ISiga. «Blokivälisus sobib hästi meie riigile,» seisab programmis.

Uus valitsus kaotab ära Euroopa asjade ministri koha, kuid keskendub samas Euroopa Liidu rahuvalvemissioonides osalemisele.

Valitsus kavatseb tunnustada ka Palestiina riiki, kuna vaid sel moel olevat võimalik leida lahendusi Iisraeli-Palestiina konfliktile.

Energiapoliitikas on pikas perspektiivis eesmärgiks see, et riik saaks 100 protsenti vajalikust energiast taastuvenergiast ja tuumaenergia vahetatakse välja taastuvenergia vastu. Eelmine koalitsioon leppis sealjuures 2009. aastal kokku, et vanad tuumareaktorid asendatakse uutega. Sotsiaaldemokraatide koalitsioonipartnerid rohelised pooldavad aga tuumajaamade sulgemist.

Valitsusprogrammi kuulub ka sotsiaaldemokraatide valimiskampaanias jõuliselt esile kerkinud 90 päeva pikkune töötutele noortele mõeldud garantii. Nii pika aja jooksul tuleks pakkuda töötule noorele

tööd, enesetäiendusvõimalust või praktikakohta.

Programmis on muuhulgas kirjas, et riik plaanib ehitada 2020. aastaks 50 000 korterit ja leevendada pensionäride maksukoormust. Võrdõiguslikkuse valdkonnas plaanitakse hoida silma peal börsifirmade juhatuste koosseisudel ning anda isadele võimalus veeta senise kahe kuu asemel kolm kuud lapsehoolduspuhkusel.

Rootsi uus punaroheline valitsus on vähemusvalitsus – parlamendis kuulub sotsiaaldemokraatidele ja rohelistele 138 kohta 349st.

Erinevalt enamikust teistest riikidest ei koosne Löfveni meeskond eranditult parlamenti valitud poliitikutest, vaid selles on inimesi ka ettevõtlus-, haridus- ja sotsiaalsektorist. Ka valitsusjuhil endal on vähe poliitilisi kogemusi – parlamenti valiti ta esimest korda alles nüüd.

LOE KA LK 3

Portfellide jaotus • Sotsiaaldemokraadid: peaminister Stefan Löfven, välisminister Margot Wallström, rahandusminister Magdalena Andersson, energeetikaminister Ibrahim Baylan, kaitseminister Peter Hultqvist, justiitsminister Morgan Johansson, siseminister Anders Ygeman, tervishoiu- ja spordiminister Gabriel Wikström, tuleviku ja Põhjamaade koostöö minister Kristina Persson, tsiviilasjade minister Ardalan Shekarabi, keskkooli- ja haridusminister Aida Hadžialić, kõrgkoolide ja teadustööde minister Helene Hellmark Knutsson, majandus- ja innovatsiooniminister Mikael Damberg, infrastruktuuriminister Anna Johansson, maaeluminister Sven-Erik Bucht, tööturuminister Ylva Johansson, sotsiaalminister Annika Strandhäll, laste-, vanurite- ja võrdõiguslikkuse minister Åsa Regnér.

• Rohelised: haridusminister Gustav Fridolin, keskkonnaminister ja asepeaminister Åsa Romson, välisabiminister Isabella Lövin, turgude ja tarbijate minister Per Bolund, kultuuri- ja demokraatiaminister Alice Bah Kuhnke, eluaseme- ja linnaarenguminister Mehmet Kaplan.

Hongkongi tudengiliidrid katkestasid eile kõnelused valitsusega, kuna demokraatia pooldajate ja vastaste vahel puhkesid ägedad kokkupõrked, sest politsei lasi kuritegelikel jõukudel meeleavaldajaid rünnata. Kokkupõrked vallandusid Causeway Bay ja Mong Koki piirkonnas pärast seda, kui protestidevastased hakkasid lammutama meeleavaldajate barrikaade. Hiina valitseva kommunistliku partei häälekandja teatel ei kavatse Peking teha Hongkongi demokraatiameelsetele protestijatele järeleandmisi ja nende üritus olevat määratud läbikukkumisele. AFP/BNS

Euroliidu juhid kogunevad kriisikõnelustele Euroopa Liidu poliitikajuhid kogunevad teisipäeval kriisikõnelustele, et teha lõpp vihasele võitlusele Euroopa Komisjoni presidendiks valitud JeanClaude Junckeri (pildil) volinike meeskonna pärast, mis võib saada saatuslikuks Prantsusmaa ja Briti kandidaadile. Juncker kohtub vastasseisu lahendamiseks Euroopa Parlamendi esimehe Martin Schulzi ning parlamendi konservatiivide, sotsialistide ja liberaalide fraktsiooni juhtidega, teatasid ELi allikad. Tülid tuleb lahendada 22. oktoobriks, sest siis pannakse Junckeri meeskond tervikuna europarlamendis hääletusele. AFP/BNS

Kataloonia liidrid referendumist ei tagane Kataloonia juhid tõotasid eile jääda Hispaania konstitutsioonikohtu otsusest hoolimata kindlaks plaanile korraldada 9. novembril iseseisvusreferendum. «Otsustasime referendumidekreedile kindlaks jääda, et kodanikud saaksid kasutada oma õigust 9. novembril hääletada,» ütles Kataloonia autonoomse piirkonna valitsuse pressiesindaja. Hispaania keskvalitsuse juristid esitavad aga konstitutsioonikohtule taotluse Kataloonia juhtide samm peatada. AFP/BNS

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014 TÄNA 25 AASTAT TAGASI

Kalle Muuli Ostutähe sähvatus

T

äna 25 aastat tagasi jäi vähem kui kolm kuud päevani, mil Eesti NSV pidi üle minema kauaoodatud isemajandamisele. Mida iganes see võis tähendada, aga ENSV pidi 1. jaanuarist 1990 olema majanduslikult iseseisev. Ülemnõukogu oli sellekohase otsuse langetanud 1989.

aasta mais.

Kaks IME töörühma olid üle aasta vaielnud, milline raha uuel aastal kasutusele võtta, kuid üksmeelele ei jõutudki.

IME probleemnõukogu ehk Edgar Savisaare töörühma idee järgi pidi isemajandavas Eestis kehtima konverteeriv rubla ehk koru. Selle erilise, just Eesti jaoks loodud rubla konverteeritavuse pidi tagama NSV Liidu keskpank.

Koru ei meeldinud rahvuslastele, sest tähendas rahanduse sõltuvust Venemaa suvast. Teaduste akadeemia majandusinstituudi ehk Rein Otsasoni töörühm pidas korut utoopiaks ja leidis, et ilma oma rahata on isemajandamine võimatu.

Kuni Otsason oli ENSV plaanikomitee esimees, suutis ta korut tõrjuda ja krooni kaitsta. Ülemnõukogu maikuises otsuses ENSV isemajandamise kohta ei mainitud kumbagi, ei korut ega krooni, vaid öeldi lihtsalt, et Eesti korraldab oma raharinglust ise.

1989. aasta suvel olukord muutus. Rahvarindel õnnestus Otsason plaanikomiteest minema puksida. ENSV valitsusjuht Indrek Toome edutas Otsasoni enda asetäitjaks ja pani plaanikomiteed juhtima Edgar Savisaare.

Kuna koru oli hingusele saadetud, aga isemajandamisele ülemineku kuupäev lähenes hirmuäratavalt kiiresti, asus Savisaar plaanikomitee juhina läbi suruma uut kummalist asendusraha – ostutähte.

Ostutäht oli Savisaare ühe abilise, plaanikomitee nõuniku professor Koru idee autor majandus Uno Mereste mõttevälteadlane Vello Volt. gatusena sündinud ajutine maksevahend, mille eesmärk oli muuta üleminek oma rahale sujuvamaks ja kaitsta siseturgu. Nii kummaline kui see praegu ka ei tundu, kõik tollased rahamõtted lähtusidki eelkõige just vajadusest tõrjuda Vene ostuturiste, keda tänapäeval lausa meelitatakse siia.

S

iseturu kaitseks üritati veerand sajandit tagasi kasutusele võtta isegi pangakaarte. Eestis polnud veel ainsatki pangaautomaati ja pankugi õieti mitte, aga 23. mail 1989 otsustas valitsus hakata juurutama elanikega sularahata arveldamiseks VISA-tüüpi maksekaarte. Lääneriikide spetsialistide abil alustatud projekt läks varsti siiski vaikselt looja karja, sest selgus, et plastkaartide kasutamine polnud Eesti kehva sidevõrgu tõttu lihtsalt võimalik.

Ostutäht oli justkui raha ja justkui polnud ka. Kuna 1989. aasta sügisel oli umbes pool ringluses olevast rahast kaubakatteta, tahtis plaanikomitee maksta inimestele poole palgast rublades ja poole ostutähtedes. Rublade eest oleks Eestis müüdud teistest liiduvabariikides toodetud kaupu, ostutähtede eest aga Eestis toodetud toidu- ja tarbekaupu. Ostutäht oleks seega piiranud turistide kaubavalikut ja muutunud ilmselt ka oluliselt kallimaks kui rubla. Kohalikele elanikele tähendanuks see head äri, kuid rahvas polnud ostutähest sugugi vaimustuses.

Savisaar sai oma tahtmise 4. septembril 1989, kui valitsus kiitis heaks tema ettepaneku võtta 1. jaanuarist 1990 Eestis kasutusele ostutähed. Kiiresti valmistati kavandid ja sõlmiti kokkulepped välismaiste trükikodadega. Parimad kavandid tegi Vladimir Taiger, kes hiljem kasutas ostutähe elemente ka kroonide kujundamisel. Suitsupääsuke näiteks oli kroonil ja ostutähel äravahetamiseni sarnane.

Otsason ei jätnud siiski jonni. Näiliselt lootusetus olukorras õnnestus tal ostutäht viimasel hetkel põhja lasta.

Rahvas igatses krooni, aga ostutäht oleks ülemineku oma rahale edasi lükanud. Valitsusjuht Indrek Toome laskis Otsasonil ja Savisaarel omavahel kaua kembelda, kuid tegi siis panuse kroonile. 11. novembril 1989 tühistas valitsus ostutähe kasutusele võtmise määruse ja otsustas alustada ettevalmistusi Eesti oma raha kiireks käibelelaskmiseks.

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Halleluuja armastusele

T

artu Sadamateater on olemas olnud juba üle kümne aasta, aga millal ka ei läheneks sellele väiksele hoonele, mille ametikäigu trepil istuvad koduselt ja teevad suitsu näitlejad, annab ikka tooni ümberringi küütlev jõepind, nii et tundub, nagu võiks siin hoopis paate välja üürida, mitte aga teatrit teha. See tunne püsib edasi fuajeeski, kus baarileti taga ripub seinal suur, lausa kaardi mõõtmeteni suurendatud saamatult retušeeritud vana foto. Sellel on näha praeguse teatrihoone asukohal paiknenud maja, millel on suur silt venekeelse kirjaga «Võõrastemaja». Sõna ise on kirjutatud sellise grammatilise veaga, mida ei teeks ka viienda klassi õpilane, aga kuidagi pole keegi seda kunagi tähelegi pannud. Ükskord, 1970. aastate keskel, seisis siin ankrus mootorlaev Lermontov (natuke vananenud, aga veel täiesti töökorras alus, millel oli selja taga vaid paarkümmend aastat – muide, Lermontovi enda, selle nimeandja sünnist möödub just praegu 200 aastat!), millel asus ujuvhotell, mille asukate meelelahutuseks korraldati suvel etendusi. Jõelaeval mängiti maha isegi «Hamlet». Lermontovi ja sellel tehtud teatrit kirjeldas 1975. aastal Juhan Viiding luuletuses «Suveteater»: Seal laeva peal on teater «Tschudo» ei näitlejatest ole puudu kõik madrused on head aktöörid ja kui on tarvis piletöörid ja minu sõber koka-Kolla saab kavalehe-müüjaks olla [...] siis tuleb nummer milles Kobla teil räägib: olla või ei olla ta küsimuse vastab ise ja järgneb nummer «Õngevise» Nii oli, nii tõesti oli, suur poeet ei mõtle ju kunagi midagi välja: oli Lermontov, oli, pärast aga saadeti see Pihkvasse ja sealt edasi vanarauaks. Kuid koht Tartus oli juba seostunud teatriga ja traditsioone tuleb ju säilitada.

E

tendus, mille pärast ma sadamateatrisse sõitsin, kannab pealkirja «Armastan!

Armastan! Armastan!». See on lavastatud nii muinasjutulises, romantilis-ülevas laadis, kordagi toonilt vaibumata, et tundub muidu vaikses Tartus temperamendilt suisa uskumatu väljapurskena.

Lavale tõi selle tüki gruusia lavastaja, kahe Thbilisi teatri – Gribojedovi nime kandva vene teatri ja gruusia Vaba Teatri – kunstiline juht Avtandil Varsimašvili, kes on ühtlasi ka näidendi autor. Tegelaste seas on Hernehirmutis, Jõgi ja Lehm, aga sel ei ole mingit seost Maeterlincki «Sinilinnuga» (kus esinevad näiteks Leib, Tuli, Piim) ega sümbolistliku filosoofiaga. Autor rõhutab pigem seost Pirosmaniga, kes oli lihtne ja sügav, hetkega äratuntav ja jäljendamatu ning kelle armastus kõige ümbritseva vastu hingestas kogu ruumi. Kunstnik Silver Vahtre on loonud kostüümid, milles lapselik tinglikkus seondub täiskasvanutele omase unistamisega. Peategelasi mängivad Jaanika Arum ja Reimo Sagor tulevad suurepäraselt toime kaunite armastajate etendamisega.

Kui rääkida etenduse sisust, siis

Jelena Skulskaja kirjanik

raske on ette kujutada midagi veel vähem usutavat: Küla-Julia läheb pärast jumaldatud Romeo hukkumist lõppude lõpuks mehele tolle tapjale. Autor ja lavastaja on pidanud vaieldamatult ilmutama suurt mehisust ja võimsat annet, et midagi nii uskumatut üldse lavale tuua. Gruusia nooruki tapab sõjas Vene sõdur, kumbki ei taha sõdida, mõlemad tahavad künda maad, ehitada oma maja, kasvatada lapsi.

Neil ei ole vähimatki pistmist selle saatuse, selle sõjakeerise, selle jõuga, mis paiskas nad teineteise vastu ja sundis vajutama päästikule.

S

uvel kohtusin Tallinnas Avtandil Varsimašviliga lavastuse proovide ajal. Küsisin tema käest tookord: «Mis saab nüüd vene kultuurist Gruusias?» Ta vastas: «Minu meelest ei ole põhjust tunda vene kultuuri tuleviku pärast muret kuskil maailmas. Kas võib siis ette kujutada teatrit, kus pole kavas Tšehhovit, kas saab ette kujutada inimest, kes tuleb toime ilma Dostojevski või Tolstoita?»

Etenduses jääb Vene sõdur Gruusiasse elama. Tapetud mees, kes ilmub lesele unes, ütleb naisele, et ta peaks sellele venelasele mehele minema. «Aga ta ju tappis sinu!» hüüab naine erutatult. «Ma ei mäleta enam oma tapja nägu, nad olid kõik sinisilmsed…» vastab surnud mees. Rõhuasetuses kättemaksust loobumisele paljastubki etenduse kõige pöörasem paatos.

«Armastusel pole rahvust!» hüüab kangelane valjult.

Vihkamisel on alati rahvus, on see igasugusel vaenulgi, igasugusel arveteõiendamisel. Aga armastusel ei ole!

«Millest algab kodumaa?» Niisuguse pealkirja all jõudis ekraanile järjekordne seriaal Venemaa Esimesel telekanalil, mida kannab üle meilgi nähtav PBK. Pean tunnistama, et ei hakanud süžeesse süvenemagi, sest kaotasin kohe huvi, kui nägin alapealkirja «KGB CIA vastu». Kuid ühe seeria vaatasin siiski ära. Peaaegu kogu selle vältel arutasid KGB töötajad ja nende abikaasad Moskva Lenkomi teatri etendust «Junona ja Avos». See toodi lavale 1981. aastal ja selle aluseks oli Andrei Voznessenski poeem. Õigu-

Vihkamisel on alati rahvus, on see igasugusel vaenulgi, igasugusel arveteõiendamisel.

Aga armastusel ei ole!

poolest pakkus luuletaja oma loomingut kõigepealt Taganka teatrile, kus Juri Ljubimov oli juba lavastanud tema luule põhjal «Antimaailmad». Luuletajal ja lavastajal olid tihedad loomingulised suhted. Ljubimov tegi isegi Voznessenskile esimesena pakkumise Hamleti rollile, mille mängis hiljem Taganka lavastuses kuulsaks Vladimir Võssotski. (Muide, just äsja täitus Juri Ljubimovil 97. eluaasta. Ta on elanud üle peamised enda loodud teatriepohhi kangelased Võssotski, Zolotuhhini, Voznessenski, jah, isegi Taganka teatri enda.) Kuid esteetiliste seisukohtade lähedusest hoolimata Voznessenski «Junona ja Avos» Ljubimovile ei meeldinud ning autor andis poeemi Lenkomi käsutusse. Seal tagati sellele lõppematu õnnelik elupõli.

Pisut enne Voznessenski surma kõnelesin temaga sellest Lenkomi tähelennust. Ta tuletas meelde paljusid oma luuletusi, sealhulgas neid, mida kirjutas aktuaalsetel teemadel ajakirjanduses, kuid kordas pidevalt: «Ma olen kogu elu kirjutanud ainult armastusest ja hinnanud selles maailmas ainult naiste arvamust!»

Ma mäletan hästi «Junona ja Avosi» esimesi etendusi. Mäletan sedagi, kuidas saal oli vapustatud selle finaalist: «Halleluuja armastusele, halleluuja armastusele!»

«Au NLKP-le!» kõlas meie kõrvus hommikust õhtuni. «Au armastusele!» oli midagi uskumatut.

E

nne kui staažikas kagebeelane seriaalis koos tütrega etendusele suundus, arutasid nad kodus laua taga, et sellel on omajagu nõukogudevastasuse mekki. Tõepoolest, kui lähemalt vaadata, siis ameeriklanna armus venelasse ja venelane ameeriklannasse. Seda nii vastutusrikkal hetkel, mil KGB pidas leppimatut võitlust CIAga. Polnud üldse oluline, et rokkooperiks saanud poeemis kõneldi Aleksander I valitsemisajast.

Muide rokkooperi vaenamine, keeld seda välismaal mängida ei olnud põhjustatud NSV Liidu ja USA suhetest, vaid sellest, et kogu etendus on läbi imbunud armastuse jumaliku päritolu ideest. Lõpus kõlav «Halleluuja» tõi pisarad silmi ka kõige paadunumal ateistil, kes siis ehmunult asus reeturlikest silmist pühkima nii ootamatut vetetulva.

Seriaalis näidati katkendit etendusest Nikolai Karatšentsovi ja Jelena Šaninaga, nende taustale oli aga monteeritud vaatesaal, mida täitsid seebiooperi näitlejad. Õieti tahtsin ma kirjutada sellest, et armastuse ponnistused ei ole kunagi viljatud, nad sünnitavad alati kannatlikkust ja suuremeelsust, heatahtlikkust ja andestamist. Ülimalt lihtne loosung «Make love not war», mis on pärit vististi Vietnami sõja ajast, on täna sama palju päevakorral kui toona. Kõik, mis on seotud tõelise armastusega, näiteks seesama Tartu Sadamateatri etendus «Armastan! Armastan! Armastan!», mida mängitakse pisikeses, aga järjekindlalt väljamüüdud saalis ja mille lavale toonud grusiin koos eesti trupiga kinnitab, et mitte ainult inimene, vaid ka koer, liblikas, jõgi, lehm, isegi hernehirmutis saab olemas olla vaid tänu armastusele – kõik see on tähtsaim repliik meie planeedi kõige tähtsamas kõneluses.

foto: afp

ARVAMUS kultuur 4. OKTOOBER 2014 NR 314

MARGUS HAAV: KAS MELANHOOLNE MAESTRO TUURITAB KA 100-AASTASELT? ANDRES KASEKAMP MEIE ROLL KATALOONIA DRAAMAS ALLAN KÄRO SAATUSLIK 1939: MIKS EESTI MURDUS? ROBERT KITT RAHVUSRIIK, KULTUUR JA RAHA TÕNU KAALEP TOOMIKU DEBÜÜT FILMIILMAS LIISA KALJULA LÄTI ARTISHOKILT ŠOKITA JAAN MARTINSON AGATHA CHRISTIE SALAKOOD REIN VEIDEMANN KAUNEIM ELEEGIA EESTI LUULES PEETER LANGOVITS KAAMERASSE PÜÜTUD DEFITSIIT MART JUUR LUGULAUL ANSIPI SÜNNIPÄEVAST

2 || FOOKUS || AK || POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014

Karl Selteri ja August Rei ülestähendused 1939. aasta septembris Moskvas baaside lepingu üle peetud läbirääkimistest erinevad ühe pisikese, kuid erakordselt tähtsa detaili poolest. Millega ikkagi lõppes Selteri esimene kohtumine Vjatšeslav Molotoviga, arutleb ajaloolane Allan Käro.

MIKS EESTI 1939. AASTAL N

K

aubanduslepingule alla kirjutama läinud välisminister Karl Selter jõudis koos abikaasaga Moskvasse 1939. aasta 24. septembri pärastlõunal. Samal õhtul kohtus ta saadik August Rei saatel Kremlis kaks korda NSV Liidu valitsusjuhi ja välisasjade rahvakomissari Vjatšeslav Molotoviga. Üldse oli baaside lepinguni viinud läbirääkimistel Kremlis viis kohtumist. Neist kolm viimast peeti 27. ja 28. septembril ehk pärast seda, kui Selter naasis suurema delegatsiooni eesotsas kodumaalt. Siis aga tegeldi juba üksikasjadega, küll väga olulistega, nagu näiteks Eestisse toodavate Punaarmee üksuste suurus ja baaside asukoht, kuid ikkagi üksikasjadega. Põhimõttelise järeleandmise lubada Punaarmee Eesti territooriumile tegi Selter just 24. septembril.

Kaubanduslepingu ette valmistanud välisministeeriumi väliskaubandusosakonna direktor Georg Meri oli sel õhtul Melanie Selteri saatjaks Suures Teatris.

Saatkonda tagasi jõudnud, leidis ta Selteri ja Rei saadiku kabinetis pimeduses istumas, vaevu võimelised rääkima. Nagu Meri hiljem meenutas, õnnestus tal suure vaevaga neilt juhtunu välja pigistada, kusjuures ta ei suutnud oma pahameelt maha suruda, kui kuulis, et Selter oli kõnelenud Molotoviga juba sisuliste küsimuste üle ja teinud kompromissettepanekuid. 1 Niiviisi oli Selter piltlikult öeldes loobunud ilma võitluseta esimesest kaitseliinist – läbirääkimistest selle üle, kas Eesti on põhimõtteliselt üldse valmis NSV Liidu nõudmisi vastu võtma. Sellel veidi metafüüsiliselt tunduval nüansil on tegelikus elus suur mõju. Kui oleks vaieldud selle üle, oleks Moskva pidanud tulemuseni jõudmiseks oma nõudmisi järjest vähendama, kui aga seda ei tehtud, siis olid Moskval vabad käed oma nõudmisi vastupidi järjest suurendada. Nagu see ka tegelikult juhtus.

Veelgi enam, Selteri järeleandlikkus esimesel kahel kohtumisel võis olla selleks viimaseks tõendiks, mida kaalutlevaks ja isegi ettevaatlikuks peetav NSV Liidu juht Jossif Stalin vajas enda veenmiseks, et nüüd on õige aeg aktiivselt Balti riikides tegutseda.

Igal juhul järgmisel päeval, 25. septembril kutsus Stalin enda juurde Saksamaa suursaadiku krahv Schulenburgi ja tegi ettepaneku arutada Leedu vahetamist suure tüki Poola vastu. «/.../ kui meie sellega nõustume, siis Nõukogude Liit asuks otsekohe kooskõlas 23. augustil sõlmitud protokolliga reguleerima Balti riikide probleemi ja ootab sealjuures Saksa valitsuse täielikku toetust,» teatas Schulenburg Berliini. 2 Veel päev hiljem

ehk 26. septembril ril andis kaitse rahvakomissar Kliment Vorošilov Leningradi sõjaväeringkonõjaväeringkonna ülemale käsu u koondada 29. septembriks väed d Eesti ja Läti piirile ning olla valmis sissetungiks Eestisse. 3 Lugedes aga Selteri koostatud üleskirjutusi kahel hel esimesel kohtumistel toimunu u kohta 4, jääb üsna arusaamatuks, s, miks nii läks.

Selteri kirjelduse e järgi kuulas ta esimesel kohtumisel misel ära Molotovi nõudmised ja ähvardused, misjärel lahkus, keeldudes igasugustest edasistest test aruteludest.

Ja seda ainult selleks, elleks, et vähem kui kaks tundi hiljem mitte lihtsalt ilma igasuguste uste ähvardusteta, vaid justkuii omal algatusel asuda juba vägagi gi süvitsi baaside üle läbi rääkima, ma, pakkudes näiteks Punalaevastikule vastikule välja erinevaid Eesti sadamaid.

Oma kokkuvõtte võtte Kremli kohtumistest koostas oostas vahetult pärast baaside lepingu epingu allkirjastamist ka Rei.. Nagu ta kaaskirjas nentis, seadis adis ta eesmärgiks kokkuvõtlikult kult üles märkida olulisema osa a NSV Liidu juhtide läbirääkimistel stel tehtud avaldustest. 5 Seepärast ast toetub järgnev Selterile, aga a niipalju kui est võib jutuajaRei üleskirjutusest mise käiku aimata, ata, võib öelda, et kuni teatud hetkeni etkeni kohtumise kirjeldamisel sel meeste vahel erimeelsusi ei ole. e.

Seega, 24. septembril ptembril kell 21.00 algas Kremlis mlis kohtumine, kus osalesid Selter, Rei, Molotov ja NSV Liidu väliskaubanduse rahvakomissarr Anastas Mikojan. Pärast viisakuste kuste vahetamist asus Molotov asja a juurde. Kuna Tallinnast põgenenud nenud interneeritud Poola allveelaeva aeva Orzełi juhtum näitas tema a sõnul, et Eesti valitsus ei hooli li NSV Liidu julgeolekust, nõudiss ta sõjalise liidu sõlmimist ning laevastiku aevastiku ja lennuväe baase Eesti ti territooriumil.

S

elter arutless vastuseks pikalt Orzełi juhtumi üle, muuhulgas viidates asjaolule, et NSV Liidu ja Poola vahel ei olnud ei laeva interneerimise terneerimise ega põgenemise ajal sõjaseisukorda, mistõttu ei ole Moskva asi Eestile selle kohta etteheiteid tteheiteid teha.

Mis puutub aga baasidesse, siis selles osas võib Selteri vastuse kokku võtta ühe sõnaga: ei.

Molotov kaotas tas seepeale tõenäoliselt hetkekss närvid ja nähvas, et sõjalist liitu itu NSV Liiduga «valitsev grupp pp ei taha, kuid laiad ringkonnad d Eestis ja rahvas tahavad». See ee peegeldas ilmselt tollal Kremlis is valitsenud arusaamu, mis paar kuud hiljem Talvesõjas nii kapitaalselt apitaalselt kokku kukkusid. Läbirääkimistel äbirääkimistel ei olnud sellisel ebaviisakusel aviisakusel aga mingit väärtust, nii Selteri kui ka Rei vastuse võib taas kokku võtta järgmiselt: ei.

Molotov läks seejärel üle sisulisemale arutelule, elule, küsis Eesti liidulepingu u kohta t Lätiga, et miks ei võiks k samasugune leping olla ing ol lla l

NSV Liiduga, andis lubadusi, et liiduleping ei riiva kuidagi Eesti iseseisvust. Selteri ja Rei vastused võib ikka kokku võtta sõnaga «ei».

Ammendanud ilmselt sisulised argumendid, hakkas Molotov ähvardama. «Kui teie ei soovi sõlmida meiega vastastikuse abistamise pakti, siis tuleb meil tarvitada oma julgeoleku kindlustamiseks teisi teid, võibolla järsumaid, võibolla keerulisemaid,» ütles ta.

Selteri pika vastuse sellele võib kokku võtta järgmiste sõnadega: Saksamaa ei luba seda.

Molotov vastas seepeale ilma ilukõnesse laskumata, et Saksamaa lubab. «Kui soovite, võtan selle nõusoleku hankimise endale,» kinnitas ta.

Seepeale palus Selter sisuliselt vabandust, et oli Saksamaa-teema üldse üles võtnud.

Rei küsis veel paar üsnagi terast küsimust, mida aga Selter enam kuidagi ei toetanud. Ja see oli hetk, millest alates lähevad Selteri ja Rei tunnistused lahku.

S

elteri väitel teatas ta, et on Eesti seisukohad küllaldase selgusega esile toonud ja sõidab koju, kus kannab Moskva nõudmised valitsusele ette. Molotov pakkus, et annab otseühenduse Tallinnaga, et läbirääkimisi saaks kohe jätkata.

«Kui parlamentaarne minister pean mina informeerima peale oma presidendi ja valitsuse ka parlamenti ja seda ei saa [teha] telefoni teel ega ka nii kiiresti. Selleks sõidan juba homme Tallinna tagasi,» ütles Selter.

Molotov vastas kinnitusega, et asjaga on kiire. «Kui teie ei soostuks meie ettepanekuga, teostaks N. Liit oma julgeoleku kindlustamise teisel viisil oma tahtmise järgi ka ilma Eesti nõusolekuta,» olid tema viimased sõnad.

Rei väitel ütles Molotov lõpetuseks enam-vähem sama, kuid kohtumine ise lõppes hoopis teistmoodi. «Hr. Molotov palus minister Selter’i asja üle järelemõtelda, astudes tarbekorral ühendusse Tallinnaga, ja leppida kokku, et kõnelus jätkuks järgmisel päeval, s.o. 25. septembril kl. 16.00. Viimaselt nimetatud ettepanekuga minister Selter nõustus,» kirjutas Rei. Ühes 14 aastat hiljem saadetud kirjas oli Selter tõenäoliselt just selle Rei kokkuvõtte suhtes väga kriitiline. USA esindajatekoja nn Kersteni komisjon asus uurima Balti riikide saatust ja peakonsul Johannes Kaiv kogus üle maailma kokku asjasse puutuvaid dokumente, teiste seas ka Šveitsis elavalt Selterilt.

«Minu teada, on ka herra A. Rei mingisuguseid märkusi läbirääkimiste kohta Moskwas teind,»

Baaside leping • Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk nn baaside leping sõlmiti 1939. aasta 28. septembri kesköö paiku Moskvas.

• Baaside lepinguga sai NSV Liit õiguse rajada Eestis Saaremaale ja Hiiumaale ning Paldiski linna mere- ja lennuväebaasid. Lepingu lisaprotokolli järgi võis NSV Liit hoida Euroopas käiva sõja ajal baasides 25 000 maa- ja lennuväelast.

• Lepingu sõlmimise ettekäändeks oli Moskva süüdistus, nagu ei suudaks Eesti kontrollida oma territooriumi, põhjendades seda Tallinna sadamas interneeritud Poola allveelaeva Orzełi põgenemisega. 24. septembril nõudis Moskva vastastikuse abistamise paktile allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Kaks päeva hiljem toimunud koosolekul leidis Eesti valitsus, et NSV Liidu nõudmised tuleb vastu võtta, sest välisabile lootust ei ole.

• Läbirääkimistest võtsid osa NSV Liidu juht Jossif Stalin, Rahvakomissaride Nõukogu esimees Vjatšeslav Molotov ja väliskaubanduse rahvakomissar Anastas Mikojan ning Eesti välisminister Karl Selter, Riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Riigivolikogu liige Ants Piip ja saadik Moskvas August Rei. Alla kirjutasid Molotov ja Selter.

kirjutas Selter. «Minul on üks puudulik eksemplar neist. Need märkused on puudulikud, jätawad palju asju arusaamatuks ning püüawad tema isikut täitsa ebatõeliselt esile tõsta.» 6 Nagu juba öeldud, Rei kokkuvõte kajastas eelkõige NSV Liidu juhtide räägitut ja oli võrreldes Selteri omaga, mis püüdis läbirääkimiste kulgu täielikult taastada, seetõttu kahtlemata puudulik. Kuid selles osas, kuidas esimene kohtumine lõppes, ei ole Reil midagi puudu.

Vastupidi, piltlikult väljendudes on midagi üle, sest meil on kaks vastandlikku versiooni, millest üks peab olema vale.

Nii oli Selter piltlikult öeldes loobunud ilma võitluseta esimesest kaitseliinist – läbirääkimistest selle üle, kas Eesti on põhimõtteliselt üldse valmis NSV Liidu nõudmisi vastu võtma.

Arusaamatut ei ole selles küsimuses midagi, Selter kas keeldus baaside küsimust arutamast ja lubas koju sõita või nõustus järgmisel päeval uuesti kohtuma ja sellega ka baaside üle läbi rääkima.

Mis aga puutub Rei isiku esiletõstmisse, siis selle poolest oli hoopis Selter oma üleskirjutuses tunduvalt heldem, näidates just Reid sellena, kes kriitilisel hetkel pead

ei kaotanud ja vähemalt üritas midagi teha.

Ja Rei versioon kahtlemata seletab, miks hakkas Selter teise kohtumise alguses ilma mingi nähtava põhjuseta baaside üle läbirääkimisi pidama. Tähendas ju Molotovi kinnitus esimesel kohtumisel, et kõik on Saksamaaga kooskõlastatud, Selteri kahe suurriigi tasakaalustavale mõjule rajatud välispoliitika 7 täielikku läbikukkumist.

Nii nõustus ta kõigepealt uue kohtumisega järgmisel päeval, kui see aga ootamatult ettepoole toodi, siis allus ta seal Molotovi mõjule ja arutles juba baaside lepingu üksikasjade üle.

Rei versiooni kaudseks kinnituseks võib lugeda ka seda, kuidas Selter oma vastuolulised väited on sõnastanud. Selteri versioonis leidis pärast lahkumisotsuse teatavaks tegemist aset kaks asja: vaidlus Molotoviga telefoni teel Tallinnaga ühendusse astumise üle ja saatkonda naastes tegelemine lennupiletitega.

Samas leidis Selteri väitel selline sõnavahetus Molotoviga aset mõlema kohtumise lõpus, kusjuures peaaegu identsel kujul. «Selter seletab veel kord, et tal kui parlamentaarse valitsuse ministril puudub võimalus /.../» on kirjas teise kohtumise all.

Rei järgi peeti selline sõnavahetus ainult teisel kohtumisel. Teiseltt poolt, kuna na tema

POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014 || AK || FOOKUS || 3

MIS JUHTUS SELTERIGA? allan käro ajaloolane

NII KIIRESTI ALISTUS

kokkuvõte koosnes valitud tsitaatidest, siis see, et seal midagi kirjas ei ole, ei tähenda, et seda tegelikult kohtumisel ei räägitud.

Kuid muid asjaolusid arvestades võib seda küll nõrga, aga ikkagi argumendina arvestada.

Lennupiletitega on veidi lihtsam lugu. «Lahkunud Kremlist välisminister ühes saadik A. Reiga sõitsid saatkonda ja asusid tegema korraldusi välisministri tagasisõiduks esimese lennukiga, mis pidi väljuma järgmisel hommikul. Umbes 30 min. pärast helistati Kremlist, et hr. Molotov palub min. Selteri tulla tagasi kell 24,» seisab Selteri ülevaates.

Niisiis, tegelikult ikkagi ei teinud vastavaid korraldusi, vaid ainult asusid tegema ja siis helistati Kremlist. Sellises ümbernurga sõnastamises, mis lugeja üsna kergesti eksiteele viib 8, oli Selter ilmselt üsna vilunud.

P

ärast baaside lepingu allkirjastamist pidas president Konstantin Päts 29. septembril raadios kõne, mille tekst pidi tavapärases korras ilmuma ka järgmise päeva ajalehtedes. Veel Moskvas viibiva Selteri palvel seda aga mõnede Pätsi kõnes kasutatud mõttekäikude pärast ei tehtud, vaid oodati välisministri naasmist. «Selter redigeerib kõigepealt presidendi kõne ümber, siis annab [valitsusele] aru,» kirjutas välisminis-

teeriumi administratiiv-juriidilise osakonna direktor Elmar Kirotar 30. septembril päevikusse. 9 Kui naaseme aga 24. septembri sündmuste juurde, siis on võimalik, et just Meri vihahoog andis Selterile idee, kuidas Tallinna jõudes juhtunut esitada. Tema seisukohalt võttes oli häda selles, et kõige lihtsam viis Eesti läbirääkimispositsioonide taastamiseks oli see, kui ta kohe Tallinna jõudnuna tagasi astub. Või siis vallandatakse, sest ta oli talle antud volitusi ikkagi väga jõhkralt ületanud.

Teiselt poolt võis Selter teha panuse sellele, et riigi juhtkonna jaoks olid Moskva nõudmised sama suur šokk, kui need olid temale Molotovi vastas istudes. Selter võis mängida sellele, et esitleb üldises segaduses ennast kui meest, kellel on plaan, kuidas olukorrast välja tulla, meest, kes on kohe valmis Moskvasse tagasi

sõitma ja vastutuse enda peale võtma.

Probleem oli aga selles, et samal ajal pidi Selter kohtumistest Molotoviga aru andma ja näitama ennast kindlameelse läbirääkijana. Saavutuste osas tal millegagi kiidelda ei olnud.

Teiselt poolt, see, et ta teise kohtumise lõpus kojusõidu suhtes endale kindlaks jäi, oli küll väike, kuid ikkagi vaieldamatu võit.

«Moskva nõudmised pühap[äeval] 24. IX Selterile: laevastiku ja lennuväe baasid (Tallinn!), sõjaline liit, siis saame sõjavarustust ja kaubanduslepingu. Selter Molotovile: sel juhul palun Teie korraldust, et mulle homseks reserveeritaks lennupiletid,» jäädvustas Selteri seletuse 25. septembril oma päevikusse Kirotar. 10 Sellisel kujul polnud Selteri jutus muide kübetki valet, sest esimese kohtumise alguses esitas Molotov tõesti nimetatud nõudmised ja teise lõpus andis korralduse lennupiletite kohta. Selles on Selter ja Rei üksmeelsed.

1 Georg Meri. «Hetki ennen Viron tuhoa». Suomen Kuvalehti 13.9.1991.

Lk 48–49.

2 «Molotovi-Ribbentropi paktist baaside lepinguni. Dokumente ja materjale». Perioodika, 1989. Lk 104–105.

3 Михаил Мельтюхов. «Прибалтийский плацдарм (1939–1940 гг.). г Возвращение Советского Союза на берега Балтийского моря». Москва, 2014. Lk 42–43.

4 Karl Selteri koostatud ülevaadet esimese kahe kohtumise kohta on avaldatud kahes variandis. Näiteks «Molotovi-Ribbentropi paktist baaside lepinguni» (lk 122–130) on avaldatud selle tööversioon (ERA, f.

957, n. 17, s. 9, l. 162–176). Lõppversiooni (samas, l. 1–51) kinnitas Selter oma allkirjaga ja sellele toetub näiteks «Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas» II köide (Stockholm, 1955. Lk 56–76). Erinevused kahe versiooni vahel ei ole suured, esimese kohtumise osas on täpsustatud ühte Molotovi lauset. Tööversioon hakkas levima tõenäoliselt 1950. aastate algul, kui koguti dokumente USA esindajatekoja nn Kersteni komisjonile.

5 Rei Moskvast 1. ja 4.10.1939. ERA, f. 957, n. 17, s. 9, l. 147–154.

Väljavõtted dokumendist on avaldatud: August Rei. «The Drama of the Baltic Peoples». Vaba Eesti, 1970. Lk 259–262.

6 Selter Kaivule 21.9.1953. ERA, f. 1608, n. 2, s. 416, l. 55. Charles J. Kersten oli esindajatekoja liige 1947–1949 ja 1951–1955.

7 Selle kohta: Allan Käro. «Mis teeme siis meie?». Postimees, 22.8.2014.

8 Vaata näiteks: V. G. Karassev-Orgussaar. «Molotov ja meie».

Stockholm, 1988. Lk 43.

9 Elmar Kirotar. «Mis saab edasi?» VIII. Akadeemia 4/2008. Lk 922–923.

10 Samas. Lk 917.

foto: corbis/scanpix

B

aaside lepinguni viinud läbirääkimiste esimese kohtumise lõpus Karl Selteriga juhtunu on mitmes mõttes saladuslik. Kuulnud Vjatšeslav Molotovi käest, et Saksamaalt ei tasu Eestil mingit abi loota, Selter otsekui kadus pildilt.

Sõnum, et üks välispoliitika põhitaladest on ekslikuks osu osutunud, võib kahtlemata šoki ttekitada, kuid ootamatu see nüüd nü küll polnud. Sellest, et Moskva ja Berliin jagavad Ida-Euro Ida-Euroopa omavahel, sosistati juba en enne 23. augustil 1939 alla kirjutatud kirjutatu Nõukogude-Saksa mittekallalemittekallal tungilepingut.

Mida aeg edasi, seda rohkem kirjukir maatati sellest ma ilma ajalehtedes. ajalehted Ka sündmuste käik järgneva kuu k jooksul andis üha üh rohkem alust selliselli seks järelduseks. LõLõ puks oli ka Selter saasaa nud üsnagi usaldusväärusaldusvää sest allikast kinnituse, e et nii tõesti juhtus.

Kui Selter oli kangekaelkangekael selt jäänud veendumusele, et vähemalt Eesti puhul ei pea kartused paika ja polnud kas kasvõi kõige üldisemal tasandil ene ne Moskvasse sõitu võimalikke võimalik musti stsenaariume läbi mõelmõe nud, siis oleks võinud vähemalt vähem kaasa minna August Rei välja pakutud vestlusliiniga.

Rei viskas üsna nutikalt õhõ ku küsimuse, et kui NSV Liidu Liid ja Saksamaa suhted on nüüd nii head, siis pole ju Läänemerel seda hädaohtu, mille vastu Mos Moskva Eestilt baase nõudis. Molo Molotov ei osanud sellele vastata mida midagi rohkemat, kui et kunagi tulevitulev kus võivad mõned teised suursuu riigid ohtlikuks saada.

Kui jutt oli juba läinud suursu riikide suhete peale, siis seda suuremat kui maailm teemat oleks võinud ilmselt lõpmatulõpmatu seni käiata. See poleks muidu muidugi muutnud põhiküsimust ehk eh Moskva ähvardusi, kuid olek oleks vähemalt andnud aega mõtteid mõtte koguda.

T

eiselt poolt oli ka MoloMolo tovi käitumine kohtumikohtum se lõpus veidi kummaline. Selle asemel et olukorda ära kasutada, tegi ta ettepaneettepane ku, mida Selteril sel hetkel kõikõ ge rohkem vaja oli – soovitas askohtuda ja üle järele mõelda ja kohtud alles järgmisel päeval. Ühe võimaliku seletuse juhju tunule võib leida ajaloolase KaiK do Jaansoni üleskirjutustest, mille ta tegi pärast vestlusi Georg Meriga. Ühes neist meeme nutas Meri aega, kui ta töötas tööta saatkonnas Berliinis ja saatis Selterit kohtumisel Saksa riigiriig Schachtiga. panga juhi Hjalmar Schachtig Nimelt oli Selter kaotanud ühel hetkel kõnevõime. «See tal närvidest. Nö. kramp,» seisab Jaansoni märkmetes. Schacht oli Meri meenutusel olukorrast olukorra aru saanud ja rääkinud paaranekdooti. kümmend poliitilist anekdoo Molotov ei paistnud aga paindlikkusega kunagi silma, sellises olukorras on tõenäoline, tõenäoli et ta kaotas hetkeks pea ja lõlõ kõipetas läbirääkimised, sest kõ välisriige vähem oli tal vaja, et välis gi ministriga tema kabinetis midagi juhtuks.

4 || ARVAMUS || AK || POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014

Balti riikidel on ootamatult kujunenud oma roll Kataloonia iseseisvuspüüdluste draamas. Oleme nõrgim lüli nii Madridist kui ka Barcelonast vaadates.

ISESEISVUSLASTE SÜGIS:

KAS KATALAANID ON JÄRGMISED andres kasekamp politoloog

Ü

PEETER LANGOVITS TAGASIVAADE

ks tont käib ringi mööda Euroopat – separatism. Parafraasides Karl Marxi, selle tondi vastu on ühinenud kõik vana Euroopa jõud. Üha enam on Euroopas kuulda väikeste rahvuste hääli. Šoti iseseisvuse referendum 18. septembril tõi selle kasvava trendi lõpuks selgelt pildile.

Kuigi šoti iseseisvuslased kaotasid, innustab referendumi õnnestunud korraldus ja eeskujulik näide demokraatia toimimisest teisi. Pealegi, rahvahääletuse tulemusena lubas Suurbritannia valitsus veelgi ulatuslikumat autonoomiat. Järgmine tuleproov toimub Barcelonas, kus katalaanid nõuavad, et Hispaania annaks neile samasuguse õiguse hääletada, nagu London andis šotlastele. Kataloonia valitsus on kuulutanud rahvahääletuse iseseisvuse küsimuses välja 9. novembriks.

Eestlastele on ühest küljest sümpaatne, et väikesed rahvad nõuavad oma enesemääramisõigust, aga teisest küljest tekib hulk lahtisi küsimusi kaugeleulatavatest tagajärgedest.

Nii nagu Šotimaa, kaotas ka Kataloonia oma iseseisvuse kolme sajandi eest, ent šotlased loobusid sellest vabatahtlikult, samas kui katalaanid alistati väevõimuga. 20. sajandil kannatati Franco diktatuuri all, kuni 1978. aasta demokraatlik põhiseadus lubas Kataloonia autonoomse valitsuse taastada. Keskvalitsus ja Barcelona jõudsid 2006. aastal kompromissile, mis suurendas Kataloonia autonoomiat,

ent 2010. aastal tühistas Hispaania konstitutsioonikohus saavutatud kokkuleppe sätted. Iseseisvusliikumine on pärast seda otsust hoogu võtnud. Katalaani rahvuslased väidavad, et Madrid pole neile praeguse põhiseaduse raames jätnud muud võimalust kui taotleda iseseisvust. Rahulolematust on kasvatanud ka viimaste aastate ränk majanduskriis ja Hispaania valitsuse kasinuspoliitika.

Viimastel aastatel on katalaanide rahvuspäeval enam kui miljon inimest tulnud tänavatele oma rahvuslikku meelsust avaldama. Selles on võetud eeskuju Balti riikidest – 11. septembril 2013 korraldati iseseisvuse toetuseks pooleteise miljoni inimese osalusel inimkett üle Kataloonia.

Katalaani iseseisvuslaste põhiargument on, et Hispaania riik käsitleb Katalooniat ebaõiglaselt.

Sellele esitatakse peamiselt majanduslik põhjendus: Kataloonia toodab märkimisväärse osa Hispaania rikkusest, aga annab ülemäära suure osa sellest ära keskvalitsusele ümberjagamiseks vaesematele piirkondadele, saades ise riigilt vastu kehvemaid teenuseid ja vähem taristuinvesteeringuid kui teised regioonid.

Võrreldes šoti rahvuslusega võiks katalaanide oma olla eestlastele mõistetavam, kuna selle keskmes on keel. Kataloonia rahvuslased püüavad vähendada muljet natsionalismist, kartes, et see kahjustaks nende püüdlusi, sest suure osa Kataloonia rahvastikust moodustavad mujalt Hispaaniast sisse rännanud inimesed. Eestlastele on raskesti usutav katalaanide väide, et suur osa sisserändajatest pooldab iseseisvumist, sest nemadki tajuvad majanduslikku diskriminatsiooni keskvõimude poolt. Muidugi pole katalaanide või šotlaste olukord demokraatlikus õigusriigis võrreldav Balti rahvaste omaga totalitaarses režiimis.

Madridi seisukoht on kategooriline: rahvahääletus on põhiseadusvastane, punkt. Briti valitsuse suuremeelsus selles küsimuses oli ilmselt osaliselt ajendatud poliitilisest rehkendusest, et enamik šotlasi nagunii iseseisvust ei taha. Arvamusküsitlused Kataloonias on jälle näidanud, et umbes pool elanikkonnast suhtub iseseisvusesse positiivselt.

Põhiseaduslikust keelust mööda pääsemiseks võttis Kataloonia parlament septembris vastu seaduse, mis lubab korraldada mittesiduvaid rahvaküsitlusi. 27. septembril kuulutas Kataloonia peaminister Artur Mas mittesiduva rahvaküsitluse välja 9. novembriks. Hispaania valitsus kaebas seaduse kohe konstitutsioonikohtusse ning kohus otsustas kiirkorras 29. septembril seaduse kuni viieks kuuks peatada.

K

ataloonia valitsusel on viisteist päeva aega, et esitada kohtule oma vastuväited. Kui juhtub nii, et katalaane sunnitakse oma rahvahääletusest loobuma, siis alternatiivne stsenaarium on Kataloonia parlamendi uute valimiste väljakuulutamine. Arvatavasti võidaksid valimistel ülekaalukalt iseseisvust pooldavad erakonnad. Nii demonstreeritakse rahva arvamust ja antakse tugev mandaat iseseisvuse poole edasi püüdlemiseks. Samas koosneb Kataloonia valitsus koalitsioonist ja jõudude vahekord ei taga, et sama valitsus jätkab.

Nagu Šotimaa puhul, on ka Kataloonia võimaliku iseseisvumise puhul võtmeküsimuseks jätkamine Euroopa Liidus. Selles küsimuses pole vastust ette teada. Keskvõim hirmutab katalaane väitega, et nad jääksid ELi hüvedest ilma. Paradoksaalselt on ELi liikmesus võimaldanud katalaanidel liikuda iseseisvuse poole. Katalaanid on män-

ginud juhtivat rolli 1990ndatel loodud ELi regioonide komitees, mis on andnud tublisti enesekindlust juurde. Iseseisvuslased jälle lubavad kodanikele helgemat tulevikku ja et uus riik jätkab ELi liikmena. Vastupidiselt Šotimaale saaks Kataloonia omaette majanduslikult arvatavasti kenasti hakkama ja eraldumise mõju oleks tunduvalt valusam emamaale.

Euroopa Liit pole valmis ja tal pole selliseid kogemusi, et mõne liikmesriigi osa sooviks eralduda ja seejärel ise jääda täisväärtuslikuks ELi liikmesriigiks. Ainus pretsedent on, kui Taanile kuuluv Gröönimaa lahkus Euroopa Majandusühendusest, aga see pole kuidagi võrreldav Šoti või Kataloonia juhtumiga. Olulisim ELi põhimõte, millest juhinduda, on liikmesriikide põhiseadusliku korra austamine ja sellesse mitte sekkumine. Tegemist poleks ELi laienemisega väljapoole, vaid sisemise laienemisega – seni tundmatu nähtus. Seega, juriidilisest vaatevinklist poleks esmane lähtepunkt rahvusvaheline õigus, vaid hoopis ELi õigus.

Krimmi ja Donetski isehakanud võimud toetasid oportunistlikult Šoti iseseisvumist, lootes, et see annab neile maailma silmis legitiimsust. Katalaanid ei soovi endale selliseid toetajaid.

Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso on öelnud, et uued riigid peavad ELi pääsemiseks alustama läbirääkimisi nullist. Juriidilised takistused võivad ette tulla, ent ELis on alati suudetud kõiksugustes keerulistes küsimustes leida poliitilisi kompromisse, eriti selliste juhtumite puhul,

mille kohta aluslepingutes puuduvad sätted. Raske on uskuda, et kui rahvas on demokraatlikult oma tahet väljendanud ja täitnud ligi kolmkümmend aastat kõiki ELi seadusi, siis ei leita üleminekuks lahendust, millega Euroopa ühisturu tingimused kehtivad de facto Kataloonias edasi, kuigi de jure mitte.

Kui Kataloonia saab iseseisvaks, võib Hispaania teha tema teekonna ELi väga vaevarikkaks. Ratsionaalsetel kaalutlustel peaks Hispaania siiski olema huvitatud sellest, et endaga majanduslikult tihedalt seotud ja läbipõimunud maal läheks hästi, mitte kehvasti. Viimane mõjuks halvasti Hispaania enda majandusele. Ent Hispaania pole ainus liikmesriik, kes võiks Katalooniale kaikaid kodaratesse visata. Nii nagu Hispaania ei tunnustanud Kosovo iseseisvust, nii ka mõned teised liikmesriigid, ajendatud oma riigisisesest olukorrast, pelgavad pretsedendi loomist. Üks Londoni põhiline väide šotlaste hirmutamiseks oligi, et Madrid vetostaks Šotimaa ELi liikmesuse.

B

alti riikidel on ootamatult kujunenud oma roll selles draamas. Nii Madridist kui ka Barcelonast vaadates oleme ELi kõige nõrgem lüli ehk need, kellel oleks kõige suurem emotsionaalne valmidus iseseisvust tunnustada. Läti ja Leedu riigimeeste ettevaatamatute väljaütlemiste peale kutsuti nende saadikud Madridis vaibale, aga Barcelonas tsiteeritakse neid ohtralt. Võib isegi spekuleerida, kas on juhus, et Hispaania on lubanud just nüüd tuua oma lennukid Ämarisse Balti õhuturbe missiooni järgmisesse rotatsiooni. See on ju hea näide sellest, mida tähendab liitlastevaheline solidaarsus. Üleüldiselt on Eesti poliitika suunatud Euroopa Liidu ühtsuse tugevdamisele ning Eesti ei soovi lisapinged ELis (ega ka NATOs).

Muidugi on üks riik väljaspool ELi, kellele Euroopa killustamine sobiks – Venemaa. Krimmi ja Donetski isehakanud võimud toetasid oportunistlikult Šoti iseseisvumist, lootes, et see annab neile maailma silmis legitiimsust. Katalaanid ei soovi endale selliseid toetajaid. Nad vastandavad ennast selgelt hiljuti Ukrainas toimunule, rõhutades seaduslikkust ja rahumeelsust.

Artikkel põhineb Eesti Välispoliitika Instituudi mõttepaberil.

äevalehed teavitasid 25. augustil 1988 oma lugejaid uudisega: esmakordselt Eestis on toimumas fotoaktsioon «Päev Tallinnas». Linna ühispildistamisega on seotud 80 fotograafi nii Eestist kui naaberliiduvabariikidest – olgem mõistvad ja vajadusel neile ka abiks.

Olin üks osalenu, kellele etteantud teemadest jäi pildistamiseks Väike-Õismäe. 24 tunni jooksul jäädvustati linnaelu ning kogutud materjalist koostati argist Tallinna tutvustav fotonäitus. Seda eksponeeriti peale Kiek in de Köki Tallinnas ka Eesti kultuuripäevadel Itaalias. Fotoalbum jäi olude sunnil paremaid aegu ootama. Kui 1996. aastal toimus teine seesugune ettevõtmine, pikiti sinna ka fotosid tollasest ettevõtmisest. Minu päeva mahtus hulgaliselt ülesvõtteid nii linnaosa omanäolisest arhitektuurist kui tavategemistest. Inimesed olid isegi asjaga kursis ja igati abivalmid. Päeva kulminatsiooniks minule osutus aga täpselt kell 14 viinapoe avamine, mil jäädvustasin suurt rüselust Õismäe 2 kaupluse juures. Hiljem olid defitsiidi süvenedes sageli pikad järjekorrad, kuid sellist rüselust nõukaaja lõpust ei oska küll meenutada.

POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014 || AK || ESSEE || 5

LUULEHETK – HETK LUULES GUSTAV SUITS KERKOKELL Nii vaikse kodoküla talo, kui undse Vooremäe pääl.

Teed kabelihe üle palo lää lõunavahel lämmäl sääl.

ROBERT KITT PANKUR

Oh kuule: kerkokellä lüvväs, see lööja om su oma lell!

Heng niikui taiva poole püvväs, Nii rasselt kaibap, ikep kell. /---/ Kõrd, talvel, kerkokella löödi ja lööja olli oma lell.

Mo emä aus sis joodi, söödi – see mälestüs om mulle hell.

Ma tulli, kui so vaene korjus Jo külmän lautsin magasi.

Maa pääl kui lõpnu oll’ so orjus, so emäs võitsi tagasi. / - - -/ Poig harva üle kodo läve so manu jõudse kooli teelt.

Sis tuuli, pilvi perän käve, es kuule emä lihtsat meelt.

Kui imelik: oma armastanu nii kavva, kavva emä arm.

Kui valulik: veäp havva manu liig hilda elo saatus karm! /---/ Kas kõrd ka kerkokellä lüvväs? – ei löö vist enämb oma lell!

Kas kõrd mo aus ka juvvas, süvväs – Oh kerkokell, oh kerkokell!

«Kerkokell» on üks kaunimaid eleegiaid eesti luules, kirjutatud mälestuslikus võtmes, seejuures kirjakeelde kadudeta tõlkimatus Võnnu murrakus, milles Suitski oma vanematega oli kodus suhelnud. Tammsaare on öelnud, et kui Suits ka ainult selle luuletuse oleks kirjutanud, oleks ta ikkagi klassik.

Emaarmu ja poja kahetsuse kõrval kajab luuletuses eksistentsiaalne tõdemus, mille leiame juba 1624 ilmunud John Donne’i 17. meditatsioonist: «Ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule.» rein veidemann

ARVAMUSkultuur Vastutav väljaandja Peatoimetaja AK toimetuse juhataja Kujundus Arvamus

Mart Luik Merit Kopli Neeme Korv Jaanus Koov, Grete Teearu Urve Eslas, Marti Aavik, Argo Ideon Kultuur Heili Sibrits, Tiit Tuumalu, Janar Ala, Rein Veidemann Juurikas Mart Juur Tõlkija Marek Laane

Maakri 23a, 10145 Tallinn, 666 2202, faks 666 2201, ak@postimees.ee

Rahvusriik ei saa kesta kultuurita, kultuur kandjata, looja rahata.

ÜLIM EESMÄRK

S

ageli on jutuks Eesti eesmärgid. Poliitilistes programmides on laias vihus eesmärke, alustades palgasoovidest ja lõpetades maailma IT-riigi kuvandiga. Tõepoolest, elame keerulises maailmas ning igaühele meist on üks või teine eesmärk väga südamelähedane.

Kuid kas eksisteerib mingi ülim eesmärk, mis võiks olla eelduseks kõikide teiste sihtide ja ideede saavutamisel? Intuitiivselt saavad kõik aru, et me ajame omi poliitikaid Eestis, eesti keeles ja eesti kultuuriruumis. Intuitiivselt on selge, et kui see nii ei oleks, siis poleks meil tegu iseseisva Eestiga, vaid mõne muu moodustisega. Kas pole just eesti keele ja rahvuskultuuri säilimine ülim eesmärk, millele peavad allutatud olema kõik teised, päevapoliitilised eesmärgid? Nagu ütles Nassim Nicholas Taleb, selleks et olla 70. eluaastaks rikas, peaks kõigepealt veenduma, et ollakse 70. eluaastaks elus.

Seega võiks ja peaks meie ühine ülim eesmärk olema rahvuskultuuri jätkusuutlikkus. Selleks on aga omakorda vaja kriitilist hulka kultuuri kandjaid – Eesti inimesi – ja samuti kultuuri loojaid. Eesti riigi suurim ülesanne on tagada kultuurikandjate olemasolu ja soov eestikeelses kultuuriruumis osaleda. Eesti keel ja kultuur saavad püsida vaid nende toel ja nende jaoks. Nii saab ka kultuuripoliitika peamine eesmärk olla vaid rahvuskultuuri kestlikkus.

Kuidas aga tagada kultuuriruumi jätkusuutlikkus? Sageli üllatavad arvamusliidrid «hõbekuulidega» – ühe-kahe ideega, mis just nagu peaks kõik probleemid lahendama. See ei ole aga nii lihtne. Ühiskond ja majandus pole põhjuslikel suhetel põhinevad lihtsad süsteemid, need on komplekssüsteemid kirjeldamatu hulga

muutujatega, mil on miljoneid omavahelisi suhteid. Seega on majandus ka ennustamatu ja paljuski juhitamatu. Sama kehtib loomemajanduse kohta.

Erinevalt reaalteadustest pole ühiskonnas võimalik katsetingimusi sajaprotsendiliselt taastada, pole võimalik ennustada ühe meetme edukust. Alati on midagi teistmoodi. Me ei saa luua samu eeldusi ja seega ei saa me ka kuidagi õnnestunud olukordi ja tingimusi taastoota. Edukas majandus (sh loomemajandus) on see, kus proovitakse ja katsetatakse võimalikult paljusid erinevaid ideid. Ükshaaval võivad katsetused nurjuda, kuid komplekssüsteemis on selline lähenemine ainus jätkusuutlik võimalus.

Eesti tugevus on hajutatud majandus iseorganiseeruva ettevõtlussüsteemiga.

Teadmistepõhise majanduse eesmärk näib olevat, et kõik ettevõtted oleksid kõrgtehnoloogilised. Aga programmeerija vajab ka juuksurit ja pagarit. Kogu kõrgtehnoloogilise arengu kõrval peame tagama töökohad ka neile, kes ei lähe kõrgkooli. 1,3 miljoni elanikuga riigina ei saa me endale lubada seda, et kehitame töötute ja madala kvalifikatsiooniga inimeste äraelamisprobleemi peale õlgu.

Madala lisaväärtusega töökohtade loomine on jätkusuutlikkuse esimene kriteerium.

Ettevõtjad tahavad sisuliselt kaasa mõelda, kuidas ühiskonnas valupunkte lahendada või kuidas aidata teoks saada olulistel kultuurisündmusel. Tikutulega otsitakse algatusi, kus ettevõte saab panustada ka midagi muud kui raha.

Riik peab enne mis tahes muude eesmärkide seadmist garanteerima selle, et ta olemas oleks ja kestaks. Kui meie kultuuri kandjate arv langeb alla kriitilise miinimumi, tekib komplekssüsteemis nimega Eesti faasinihe. Füüsikale tuginedes saame öelda, et siis võivad asjad toimuda väga järsku, näiteks kaob ühtäkki motivatsioon tõlkida raamatuid eesti keelde või teha eestikeelseid filme.

Kultuur püsib väärtuskandjatel ehk Eesti inimestel, keda motiveerime selles rollis püsima elujärje edenemisega. Kunst omakorda vajab loojaid, kes vajavad raha.

Nagu majanduses, pole ka kultuuri rahastamises universaalseid, alati toimivaid lahendusi. Iga looja on unikaalne. Kui sotsiaalpoliitikaski aitab mõni idee vaesusest välja ehk 30–40 inimest, mõni vaid ühe

ja mõni 500, ei saa me optimeerida oma käitumist selliselt, et reaalsuseks saaksid vaid masse toetavad-aitavad mõtted. Samamoodi peame katsetama ja otsima lahendusi ka kultuuri rahastamisel.

Kultuuri rahastamine peaks olema hajutatum. Ehkki on loogiline, et riik, kes täidab suurima tellijana kultuuri toel oma olulisimat eesmärki – püsima jääda –, on ka kultuuri suurim rahastaja, on riigi praegune 60–70-protsendiline osakaal kultuurirahva rahakotis liiga suur. Erasektori raha on kultuuri rahakotis 30–40 protsenti. Valdavalt tähendab see piletite müügist ja muust ärilisest tegevusest teenitud omatulu. Vaid 1–2 protsenti kultuuri eelarvest moodustab eraettevõtete toetusraha.

Kuidas tuua kultuuri rohkem erasektori raha? Võluvits võiks olla tolerants avalikus keskustelus, raha- ja kunstiilma suurem soov jõuda üksteise mõistmiseni.

P

ilet tulevikku on interdistsiplinaarsus. Ei välismaailma ignoreerimine ega keskne planeerimine tule enam kunagi tagasi. Need ainult distantseeriksid kunstnikku kapitalist. Igasugused dogmad ehitavad alati mulle. Ühes äärmuses on kulturopaadid – äärmuslikud ärimehed, kes sisuliselt ütlevad: «mind ei huvita, mis te teete, aga pange mu logo raha eest üles».

Teises otsas istuvad jällegi ökonopaadid, keda iseloomustab majandusvastasus.

Pean silmas «suuri» teadlasi või kunstnikke, kes ütlevad, et «mind üldse ei huvita, kust raha tuleb, ma tegelikult ei taha ei õpetada ega artikleid avaldada, oma töid näidata, teen ainult suurt teadust või kunsti».

Vastandumine ei vii kuhugi. See, et kunstnik oma töid müüb, ei ole patt, see ei tee temast vähem austust väärivat loojat. Samamoodi pole kõik ettevõtjad kasuahned kollid, kes tahavad saada «raha vastu logo» ning kel puudub huvi kultuuris toimuvast aru saada.

Ajastu, kus sponsorraha oli peamiselt turundusosakonna asi, on möödumas. Ettevõtjad tahavad sisuliselt kaasa mõelda, kuidas ühiskonnas erinevaid valupunkte lahendada või kuidas aidata teoks saada olulistel kultuurisündmusel. Tikutulega otsitakse algatusi, kus ettevõte saab panustada ka midagi muud kui raha – kohti, kus võiks olla abi ettevõtjate teadmistest ja oskustest või kus ettevõtte töötajad saaksid kaasa lüüa vabatahtlikena. Ettevõtte tippjuhi laua äärde jõuavad need ideed ja inimesed, kes ei tule üksnes raha küsima, vaid kes oskavad ja tahavad teha koostööd mingi olulise eesmärgi nimel. Edukad ettevõtjad teavad kõike efektiivsest majandamisest – see on oskuste ja teadmiste pagas, mis ei jookse mööda külgi maha ühegi eluala esindajal, nii ka loomerahval. Sestap tasub eraettevõtte raha kaasamise üle kaalujal mõelda ka sellele, kas ja kuidas saaksid eraettevõtjad olla sisuliselt kasulikud nii oma teadmiste kui tööjõuga.

Loomemajandus toob otsest majanduslikku kasu riigile ja kogukondadele.

Kultuuritööstus loob töökohti, tõmbab ligi investeeringuid, tekitab maksutulu, ergutab kohalikku majandust turismi ja kohaliku tarbimise kaudu. Enamgi veel, elukvaliteedi parandajana täiendab kunstisektor kogukonna arengut, mis omakorda meelitab kogukonda noori professionaale.

Ettevõtted omakorda valivad tegutsemiseks selliseid paiku, kus liiguvad talendikad inimesed ning kus ootab ees töötajate väärtustega haakuv elukeskkond.

Nii on riigi huvides mõista loomemajanduse tähtsust ja hoida silme ees terviklikku vaadet sellest, kuidas maksimeerida kultuuritööstuse kasu ühiskonnale.

Erasektori huvides on rahastada kultuuri, et püsiks ja areneks viljakas kogukond.

Loovtöösturitel tuleb omakorda mõelda, kuidas koos töötades oleksid ka rahastajate huvid kaetud. Kui kõik panustavad, siis kõik ka võidavad. Kunstnikele jagub vahendeid, kultuur säilib, majandus toimib, riik kestab.

Loodusteaduste doktor Robert Kitt on Swedbanki juhatuse liige.

6 || REKLAAM || AK || POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014

Nirvaana rada Raivo Seppo Eesti Raamat, 238 lk

Pöörane lugu elukutselisest hädavaresest, vanemapoolsest tibist, kes kihutab Londonisse, et oma sõbranna, ettevõtlikuma tibi kõrval eluga uuesti alustada. Paraku selgub, et hiidlinnaski on juba kohad kinni ja kaunis pealispind hoolikalt võõbatud. Ta katsetab mitmetel aladel, millest ükski ei passi või ei vasta standarditele, mida valgel inimesel on õigus nõuda. See-eest suhtluseks rikkalikus keskkonnas kohtab ta põnevaid inimtüüpe, armastust, vihkamist, armukadedust ja kahtlasi harrastusi, kuhu temagi kaasa haaratakse.

Botaanika aednikele Geoff Hodge Tõlkinud Thea Kull ja Malle Leht Kirjastus Varrak, 224 lk

«Botaanika aednikele» on enam kui lihtsalt botaanika ja aianduse käsiraamat – see praktiline lummavate taimejoonistustega väljaanne aitab aiandushuvilisel sügavuti aru saada, kuidas taimed kasvavad ja mis tagab nende elujõulisuse, andes võimaluse tutvuda taimede maailmaga veidi teaduslikumast küljest.

Raamat sisaldab ka lühitutvustusi ajaloolistest suurkujudest, kes pühendusid omal ajal uute, kuid tänapäeval meie aedades hästi tuntud taimeliikide kogumisele, uurimisele ja kunstilisele jäädvustamisele.

Poliitikakultuur Raamat valijale ja valitavale Hubert-Viktor Kahn 125 lk

Raamatus jagab professor Hubert-Viktor Kahn mõtteid poliitikakultuurist, lähtudes tsivilisatsiooni kolmest alussambast – inimesest, kultuurist ja poliitikast. Ta kõneleb inimkonna arengu mõistatuslikust kiirendusest ja sellest, et teadus ei välista üleloomuliku jõu olemasolu. Autori hinnangul moodustub rahvaste kultuur kõigi eluvaldkondade kultuuritasemest ja Eesti kultuur on sulandunud maailma tippkultuuri.

Vahendades oma tähelepanekuid Eesti elust läbi aegade, juhib autor tähelepanu, et sõjaeelsel Eestil tuli pidevalt tõrjuda välisjõudude sepitsusi vabariigi hävitamiseks. Need kogemused tõestasid, et vajame solidaarsusel põhinevat ühiskonda ning poliitilises ja sõjalises mõttes arvestatavaid liitlasi. Taasiseseisvumise aeg on olnud edukas, kuid riigi arengu huvides vajab Eesti intelligentsemat, avatumat ja eetilisemat poliitikakultuuri, leiab Kahn.

Professor Kahn peab esmatähtsaks teadusmahuka majanduse kiiremat arendamist, jõukohase töö võimaldamist kõigile, abielu ja perekonna ausse tõstmist, kõigist rahvustest hooliva eestimeelse ühiskonna kujundamist, sotsiaalsest ja majanduslikust lõhestumisest jagusaamist ning elatustaseme tõstmist arenenud Euroopa riikide tasemele. Staažika arstina leiab dr H.-V. Kahn, et hea poliitiku ja hea arsti isikuomadustes on palju sarnast.

Raamatus on tsiteeritud mitme tuntud poliitiku ja teadlase mõtteid meie poliitikaelu edendamiseks ning antud üksikasjalikke soovitusi nii valijatele kui ka valitavatele.

1001 ideed, mis on muutnud meie mõtlemist Tõlkinud Ingvar Bärenklau, Juhan Habicht, Kristjan Kannike, Kalle Klein, Olavi Teppan, Lauri Vahtre, Tõnis Värnik Kirjastus Varrak, 960 lk

«1001 ideed, mis on muutnud meie mõtlemist» on põhjalik teejuht ajaloo helgeimate peade kõige huvitavamate ja fantaasiarikkamate mõtete juurde. Andes ülevaate alates Kong Fuzi ja Platoni iidsest tarkusest kuni tänapäeva tippmõtlejateni, pakub raamat ohtralt inspiratsiooni ja meelelahutust igale uudishimulikule lugejale.

Niplisehted ja aksessuaarid II

Viisteist naeratust

Lia Looga 144 lk

Marek Kahro Sari «Tänapäeva noorsooromaan 2012» Kirjastus Tänapäev, 520 lk

Niplispitsimeistri Lia Looga uus raamat on järg 2012. aastal ilmunud esimesele osale.

Pitsiraamat sisaldab suurel hulgal mitmesuguseid niplisehteid ja -aksessuaare. Suuremat tähelepanu on pööratud õla- ja kaelasallidele.

Eksootikat lisab rohketest ehetest koosnev idamaine garnituur. Raamatusse on valitud mitu kollektsiooni.

Pitsid on jõukohased ka väiksemate kogemustega pitsitegijatele. Autor ise on öelnud: «Pitside loomisel pean suurimaks naudinguks fantaseerimist ja eksperimenteerimist».

Noor muusik Markus on eluga igati rahul. Tal on hoolitsev ema, kaunis kallim ja hulk sõpru, kellega koos bändi teha. Ainult oma isaga ei ole ta kunagi kohtunud.

Pärast lähedase kaotust otsustab Markus välja selgitada, mis tema isaga aastate eest õigupoolest juhtus.

Otsingute käigus ilmneb, et tõde on ootamatult veider ja usaldada ei või kedagi. Salapärane mees, kes Markust jälitama asub, on valmis kõigeks, et ammused saladused päevavalgele ei tuleks.

1000 kastet, salsat, salatikastet ja dippi Nadia Arumugam Tõlkinud Lii Tõnismann Kirjastus Varrak, 288 lk

Kudumid pisipõnnidele

Kadunud

Tõlkinud Ülle Suvi Kirjastus Varrak, 256 lk

Gillian Flynn Tõlkinud Anne Kahk Kirjastus Varrak, 496 lk

Sobiv kaste, imehea dipp või hõrk salatikaste suudab igale roale elu sisse puhuda. Sellest tõeliselt mahukast retseptikogumikust leiab tuntud klassikaliste kastmete sadu variatsioone nii soolaste kui ka magusate toitude tarbeks. Lisatud on ka nõuandeid, mille kõrvale üht või teist kastet serveerida. Olgu tegu Peruust pärit salsa, Vietnami tšillidipi, Thousand Islandi salatikastme või klassikalise Béarni kastmega – siia on kogutud kõik, et muuta igapäevased road vaheldusrikkaks.

Raamatus pakutakse välja hulgaliselt vahvaid kavandeid, mille järgi pisipõnnidele mõnd omanäolist riideeset või mänguasja valmistada. Siin on üle 50 sooja ja mugava käsitsi kootud eseme vastsündinutele ja kuni kolmeaastastele lastele: riided, mänguasjad ja lastetoa aksessuaarid. Raamat sobib iga oskustasemega kudujale.

Paljud esemed valmivad ühe päevaga – nii saab need juba uneajaks kaissu võtta.

Karupoeg Puhh Maja Puhhi salu servas

Spioonid ja komissarid

Soe suvehommik North Carthage’is Missouris, Nick ja Amy Dunne’i viies pulma-aastapäev.

Kink pakitud ja aardejahimängu vihjed laiali poetatud, on Nicki ilus ja tark naine äkitselt kadunud. Politsei asub asja uurima ja linna senine paipoiss Nick hakkab valetama, varjama ja end ebatavaliselt ülal pidama.

Mees käitub kummaliselt ja kohe kindlasti on ta kibestunud – kuid on ta tõepoolest ka mõrvar?

Sel sügisel linastub romaani põhjal valminud film, peaosades Ben Affleck, Rosamund Pike ja Neil Patrick Harris.

Robert Service Tõlkinud Marek Laane Kirjastus Varrak, 478 lk

Rotipüüdja

A. A. Milne Tõlkinud Valter Rummel Värsid tõlkinud Harald Rajamets Kirjastus Tänapäev, 280 lk

Siin ta nüüd ongi, see meie kaisukaru. Tuleb teine parajasti Christopher Robini järel trepist alla, kukal põntsumas põnt-põnt-põnt vastu trepiastmeid. Niipalju kui Puhh mäletab, on see ainuke viis, kuidas alla saada. Tõsi küll, mõnikord tundub talle, et peaks nagu ikka veel mõni teinegi võimalus olema, kui vaid hetkekski saaks selle igavese põntsutamise jätta ja asja üle aru pidada. Aga kui siis jällegi mõtlema hakata, kaovad kõik need teised võimalused kus seda ja teist. Noh, olgu selle asjaga, kuidas on, praegu igatahes on ta juba alla jõudnud ja valmis end teile esitlema. Niisiis, saagem tuttavaks: Winnie Puhh.

Raamat sisaldab mõlemat Puhhi seikluste osa: «Karupoeg Puhh» ning «Maja Puhhi salu servas». Armastatud lasteraamatu uus väljaanne ilmub eesti keeles esimest korda koos E. H. Shepardi värviliste illustratsioonidega.

Sageli arvatakse, et enamlaste 1917. aasta oktoobris korraldatud revolutsiooni edu oli tagatud juba hetkest, mil Lenin saabus Petrogradi Soome vaksalisse.

Paljudes revolutsioonikirjeldustes kiputakse pealegi keskenduma ainult Venemaal toimunule. Nüüd selgitab ajaloolane Robert Service, et revolutsiooni püsimajäämine polnud kaugeltki tagatud ja Nõukogude Venemaa esimesi aastaid täitis pingeline vastastikune jõukatsumine Läänega. Lenin ja Trotski olid täis tahtmist levitada kommunistlikke ideaale kogu maailmas ning lääneriigid soovisid seda takistada. Aga milliseid vahendeid nad selleks kasutasid?

Las lennata! Hõisates sõidame traavi!

Sellise hooga, et kurvid on sirged!

0lU 0l 0lUW 2ODI ,PHOLN 0lU l W 2 W ODI ODDII ,,P P PHOL HOLN HOL OLN Võidame kõiki või lendame kraavi!

5,,0, 5 5, , ,0 0 , 66 6 5,'8 5, 5 , '8 '8 , Ohjades hoidma miks peame kirge? Ükskord las hing olla kammitsaist prii!

Julgete päralt on võit! – C’est la vie!

1. ptk. Lembe ees- ja tagaotsast 2. ptk. Päev päeva järel lendab nagu lind

Kui ülejooksikust endist Briti meisterspiooni Fallonit märgatakse Tallinnas Vene ja Eesti presidentide ajaloolise tippkohtumise eelõhtul, saadetakse Purkiss asja uurima ning ta avastab vandenõu, mis ähvardab lõhestada Euroopa ja kogu maailma.

Aga Purkissil on Falloni jälitamiseks ka isiklik põhjus.

Neli aastat tagasi mõisteti Fallonile eluaegne vanglakaristus Purkissi kihlatu tapmise eest.

Lugejad on «Rotipüüdjat» kirjeldanud kaasakiskuva spioonipõnevikuna, mille suurepärase koreograafiaga märulistseenid mõjuvad lausa peadpööritavalt.

Ümera mehed Roosa villast Hugo Vaher Sari «Minu esimene raamat» Kirjastus Tänapäev, 182 lk

Riimis ridu I Märt-Olaf Imelik Vaba Maa, 100 lk

Tim Stevens Tõlkinud Lauri Saaber Kirjastus Varrak, 248 lk

Seda päeva oli Nils kaua oodanud. Juba mitu nädalat varem oli ta vanaemale tähtsa näoga öelnud, et lahkub mõne aja pärast ja viibib siis eemal. Vanaisale oli ta kinnitanud juba juuni lõpus suvilas olles, et teda ei tasu enne augusti keskpaika õunu korjama oodata, sest ta on hõivatud. Augusti alguses pidi ta ära sõitma. Ees ootas suvine lastelaager, kus ootamas uued sõbrad, palju põnevaid tegemisi ja sündmusi. «Ümera mehed Roosa villast» on äramärgitud töö Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev 2014. aasta lastejutuvõistlusel «Minu esimene raamat».

Võõramaalane. 1. raamat Diana Gabaldon Tõlkinud Lauri Vahtre Kirjastus Varrak, 448 lk

Aasta 1945. Briti armees õena teeninud Claire Randall on teenistusest vabanenud ja veedab oma abikaasaga – kellest sõda ta pikaks ajaks lahutas – romantiliste Šoti mägede vahel teisi mesinädalaid. Paraku satub Claire pahaaimamatult üht iidset, Stonehenge’i-taolist kiviringi uudistades tagasi minevikku. Ühtäkki on ta kistud intriigide, röövkäikude ja klannivaenude keerisesse aastal ... 1743.

Vaimustav jutuvestjaoskus, unustamatud tegelased ja täpsed ajaloolised detailid – nõnda võib lühidalt iseloomustada Diana Gabaldoni populaarset raamatusarja.

foto: corbis/scanpix

POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014 || AK || TEADUS || 7

Uni tähendab õigupoolest seda, et loovutame oma teadvuse päevas mitmeks tunniks. Miks see vajalik on ning mida see meile aju ja teadvuse olemuse kohta räägib, selgitab intervjuus Postimehele Itaalia aju-uurija Marcello Massimini.

UNI KAOTAB AJU KEERUKUSE intervjuu u arko olesk TLÜ/Postimees

Palun kirjeldage, mis juhtub meie ajus, kui uinume. Kuidas erinevad ärkvelolek ja uni?

Parim teadvusealane teadus saab alguse meie endi kogemuste jälgimisest. Enda kogemus on ainus, milles saame olla kindlad.

Mõelge, mida tunnete, kui uinute: see on järkjärguline protsess, ei ole nii, et kaotad ühtäkki teadvuse. Algusfaasis olete ümbritsevast eraldunud, nagu välja lülitunud, siis lähevad mõtted uitama ja siis jõuate selleni, et kaotate teadvuse täielikult.

Kuidas teame, et teadvus on kadunud? Äkki arvame, et kadus, aga võib-olla lihtsalt unustame vahepealse? Meie parima teadmise kohaselt on olemas aeg, enamasti öö esimeste tundide, une sügavaimate faaside jooksul, mil sind ei ole enam seal. Kui äratan su sel ajal üles ja küsin, mis toimus, vastad sa: «Mitte midagi.» Justkui oleksid täisnarkoosis.

See ei ole nii enamiku uneajast, vaid piiratud aja jooksul. Kuid see on oluline, sest on ilmselt ainus aeg terve inimese elus, mil teadvus on täielikult kadunud.

Une õppetundidest olulisim on see, et me ei saa võtta teadvust iseenesest mõistetavana, nagu me seda enamasti teeme: ma olen ju siin. Aga seda on võimalik kaotada. Kui mõtlema hakata, on ime see, et ärgates oleme taas seesama inimene.

Teine oluline õppetund on see, et teadvus ei sõltu lihtsalt ajuaktiivsuse tasemest. Mitte ainult une, vaid ka teiste seisundite korral, kus kaotame teadvuse, on närvirakud samal ajal tegevuses, teinekord hüperaktiivselt. Sügava une puhul on ajuosi, mis on väga aktiivsed, kuigi me ei ole teadvusel.

Unenägudest oleme õppinud, et võime olla teadvusel niimoodi, et tajutav tundub tõeliselt elav, haarav ja emotsionaalne, aga samal ajal oleme ümbritsevast täielikult välja lülitunud.

Seega suudab aju luua teadvu-

se, ilma et ajju sisse või sealt välja liiguks ükski elektriimpulss.

Kõik on meie kolba sees, loome seal terve universumi, mis võib eksisteerida ilma välise keskkonnata. Peame alati meeles pidama, et inimene võib olla maailmast täiesti välja lülitunud, ent samal ajal täie teadvuse juures.

näha, võib eksida ja teadvuse seisundit alahinnata. Patsient võib olla täielikult halvatud ehk võimetu midagi näitama või on tal ära lõigatud sisend: ta ei reageeri, sest teave ümbritsevast ei jõua temani. 40 protsenti on teaduskirjanduses ilmunud arv, see võib olla üle hinnatud, kuid ka 20–30 protsenti oleks suur hulk inimesi. Seega peame tegema edusamme.

Teaduslik püüd mõista teadvuseks piisavaid ja vajalikke ajuprotsesse käib käsikäes heade markerite otsinguga teadvuse tuvastamiseks. See on protsess, mis liigub edasi ja tagasi labori ja haigevoodi vahel. Mida lähemale jõuame alusteaduses, seda paremad ja täpsemad oleme ka patsientide puhul.

Kui aju aktiivsus ei ole see, mis tekitab teadvust, kust see siis tuleb?

Olete esitlenud vaatenurka, et teadvuse tekkeks on vajalik aktiivne teabevahetus ajuosade vahel.

Valdav arusaam teadvuse olemusest, mille kasuks koguneb ka tõendeid, on see, et teadvus ei ole mitte aju aktiivsus iseenesest, vaid aju eri osade võime toimida tervikuna mittetriviaalsel moel. Une ajal võib ajus olla laialt levinud aktiivsus, kuid see on väga lihtne. Sama lihtne nagu kivi tiiki viskamisel tekkiv lainetus. Üsna värske on arusaam, et magav aju kaotab keerukuse. Selles mõttes, et temast saab kas väga modulaarne süsteem [kus aju osad ei tööta ühise võrgustikuna] või kui sundida seda tervikuna käituma, moodustab see väga lihtsa süsteemi. Kuid vahepealset varianti ei ole. Ärkvel olevat aju iseloomustab mitmekesisuse ja ühtsuse maagiline tasakaal. Uinunud ja ärkvel oleva aju struktuur on sama, kuid muutused nende struktuuride käitumises on märgatavad.

Mida räägivad need tulemused selle kohta, kuidas aju töötab?

Kõik sekundi murdosad me kogemustest on väga erilised, selles mõttes, et need on informatsioonist tiined. Samal hetkel, kui sa tajud meie vestlust, võiksid tunnetada palju muudki.

Igal sekundi murdosal selekteerib aju välja ühe triljonitest võimalikest alternatiividest. Samal ajal on kogemus jagamatu. On tuntud eksperiment, kus saab samal pildil näha kas vaasi või kahte nägu, aga mitte mõlemat korraga. Sest aju toimib tervikuna. Fenomenoloogiliselt on see tasakaal ülimalt oluline ja moodustab objektiivse erinevuse aju vahel, kui vaadata seda teadvusel ja teadvuseta olekus.

Kas seda erinevust on võimalik kir-

jeldada ka juba sellele tasandil, et vaatame pilti kellegi ajust ja saame otsustada, kas inimene on teadvusel või mitte?

Marcello Massimini

Oleme sellest üsna kaugel. Küsimus on tingimustes, mis on ideaalis vajalikud teadvuse genereerimiseks ajus. Ma ei usu, et kunagi need lõplikult tuvastame, kuid võime jõuda lähemale ja välistada tingimusi, mis ei ole vajalikud. Liikumine selles suunas on aeglane. Usun, et võime juba kõrvale heita seisukohad, et oluline on suur laenglemine või laialdane aktiivsus otsmiku- ja kiirusagarates. Meil on tõendeid, et neid pole vaja, nagu pole tarvilik ka meelelunditest või perifeersest närvisüsteemist tulevate impulsside töötlemine, sest teadvus tekib ajus endas. Üks teie tuntumaid töid on artikkel, kus uurite koomas ja vegetatiivses seisundis olevate inimeste ajusid, püüdes leida märke, kas nad on teadvusel või mitte. On väidetud, et isegi kuni 40 protsendile vegetatiivses seisundis patsientidest võib nende teadvuse seisundi kohta olla pandud väärdiagnoos.

Kui tugineda diagnoosil ainult käitumisele ehk sellele, mis on

Seega oleks teadvuse kaotus hind, mida maksame hädavajaliku puhastusprotsessi eest, mida vajame, et õppida ja kohaneda keskkonnaga.

Senimaani käib suur arutelu, miks on uni üldse vajalik. Mida teie sellest arvate?

Jaa, see on veel üks müsteerium. Teadvuse olemus on üks suur saladus ning une funktsioon teine. Ma arvan, et une ülesande saladuse lahendamisele oleme lähemal kui teadvuse omale.

Une funktsiooni osas on kaks koolkonda. Ühe arvates on uni tarvilik selleks, et tugevdada mälestusi. Tõendeid selle kohta on palju: pärast uinakut on mälu ja meenutamisvõime paremad. Pakutakse, et unes mängib aju päevased olukorrad veel korra läbi ja neuronid teevad asju uuesti, et õpitut kinnistada.

Teine koolkond arvab, et unes taastame midagi, mida ärkvel olles kaotame, või vabaneme millestki toksilisest, mis ärkvel olles kuhjub. Ka selle toeks on tõendeid: mida kauem olla üleval, seda pikemat und vajame.

Kummalgi koolkonnal ei ole lõplikku tõendust oma versiooni kasuks. Näiteks pole meil kindlaid tõendeid, et ajus toimub sündmuste uuesti läbimängimine, samuti pole me leidnud midagi, mis ajus ärkveloleku jooksul kuhjuks või kuluks. Võib-olla on lahendus lähenemiste liitmine ja mõlemad osutuvad õigeks. Olen kindel, et lähema kümne aastaga saame une eesmärgi kohta parema aimduse.

Teadvuse osas ma sellele ei panustaks.

Kuidas võiks une funktsiooni ühendteooria välja näha?

Ühe ühendava hüpoteesi järgi pole see, mis ajus koguneb, mitte toksilised ained, vaid sünapside tugevus. Kui ärkvel olles õpime, tugevdame sünapse (närvirakkude vahelisi ühendusi – toim) ja ühel hetkel küllastume.

Olles kaua üleval, siis lihtsalt seeläbi, et suhestume keskkonnaga ja pidevalt õpime, tugevdame sünapse ja tekivad probleemid energia, aju mahutavuse ja muu sellisega.

Uni on selleks, et olukord normaliseerida ja viia süsteem jätkusuutlikusse seisundisse, valides ja hävitades nõrgad sünapsid ning hoides alles tugevad.

See puhastab aju, parandades sooritusvõimet ja kinnistades mälestused pigem sellise protsessiga, mitte olukordi uuesti läbi mängides.

Miks peame maksma hinda, et olla mitu tundi päevas sisuliselt mitteeksisteeriv? Miks kulutame aega magamisele, sest selline kaitsetu olek on ju ka ohtlik? Mõte aju puhastamisest tugineb alusmehhanismile, milles suured aeglased ajulained uhuvad läbi ajukoore, justnagu lained mererannal murendavad kindlust nii, et ainult kõrged tornid jäävad püsti.

Laineid on vaja aju puhastamiseks, kuid nende tekitamiseks peab süsteem olema bistabiilne, lülitudes kahe oleku, aktiivsuse ja vaikeperioodi vahel, vahepealse võimaluseta.

See tapab aju keerukuse ja sellega koos ka teadvuse. Seega oleks teadvuse kaotus hind, mida maksame hädavajaliku puhastusprotsessi eest, mida vajame, et õppida ja kohaneda keskkonnaga.

Mõlemat (teadvust ja puhastumist – toim) korraga ei saa, kui sa just ei ole delfiin. Nemad magavad üks ajupool korraga ja ma olen kindel, et neil on teadvus. Aga kuna meil on teatud ülesanded kindlates ajupooltes, siis kui meie aju magaks delfiinidega sarnaselt üks ajupool korraga, ei saaks me näiteks ühe tunni rääkida ja teise joonistada.

Marcello Massimini käis Tallinnas seoses rahvusvahelise uneteadlaste konverentsiga.

Autor tänab Jaan Aru abi eest.

8 || KUNST || AK || POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014

Kunstikriitik Liisa Kaljula käis kaemas kultuuripealinna Riiat ja lätlaste juurde kolinud Artishoki biennaali.

REISIKIRI RIIAST

K

õigepealt, see aasta kuulub kultuuri mõttes päris kindlasti meie lähiregioonile. Jumala eest, ei ole vaja sõita lennukiga Berliini, Londonisse või Pariisi, sest lähemates linnades toimub nii palju huvitavat ja bussisõit Tallinnast Peterburi või Tallinnast Riiga on kiire ja mugav ega maksa pealegi oluliselt rohkem kui bussisõit Tallinnast Tartusse.

Kui Peterburi kuulsas Ermitaažis on veel oktoobri lõpuni avatud Euroopa mainekamaid kaasaegse kunsti biennaale Manifesta, siis Riia on sel aastal üks Euroopa kultuuripealinnu, nagu Tallinn oli seda 2011. aastal. Ainult selle vahega, et Riia sai oma kultuuripealinna aastaks valmis märgilise kultuuriobjekti – uue rahvusraamatukogu, kesklinnas tohutu kelgumäena kõrguva klaashoone, mille avamiseks vana raamatukogu juurest korraldatud inimkett käest kätte antavate raamatutega oli vähemalt televiisorist vaadates päris armas aktsioon.

Ent vist siiski ka selle vahega, et Lätil on teda ülejäänud Euroopaga hästi ühendav rahvuslik odavlennufirma – airBaltic kuulub alates 2011. aasta lõpust teatavasti riigile –, mis teeb Riiast juba ainuüksi selle lennusõlme tõttu Baltikumi pealinna. Kõike seda arvesse võttes pole siis ime, et ka Eestist pärit eksperimentaalne näituseformaat Artishoki biennaal kolis oma neljandaks toimumiskorraks Tallinnast ja Tartust ära Riiga.

A

rtishoki biennaal on ühtlasi üks põhjuseid, miks juhtus nii, et käisin kultuuripealinna Riiat kaemas alles nüüd, varasügisel. Aga tegelikult ei ole ka praegu hilja, sest kelgumägi ei kao Daugava kaldalt kuhugi, sügis paistab hoidvat oma ilusat ja sooja joont ning mitmed kultuuripealinna tähtsündmused kestavad: eksperimentaalmuusika festival «Skaņu mežs» ja üheksakümnendate ikoonkunstniku ja skandalisti Orlani isikunäitus ei ole veel isegi alanud, rääkimata detsembris toimuvast Riia rahvusvahelisest filmifestivalist ja Euroopa filmiauhindade galast.

Mind huvitas Riias muidugi ennekõike kunst ja ka selles vallas oli just nüüd, sügisel, mida vaadata. Daugavpilsis sündinud Markus Rotkovičsile – maailmakuulsa abstraktse ekspressionisti Mark Rothko läti nimi – pühendatud konverents on nüüdseks juba lõppenud, aga novembri alguseni võib Läti Rahvuskunstimuuseumi Arsenale näitusehallis näha teise rahvusvaheliselt tuntud läti päritolu kunstniku Gustavs Klucise mahukat ülevaatenäitust. Ja seda

1

2

tasub vaatama minna kõigil neil, kes on üritanud endale ette kujutada, kuidas oleks Nõukogude Liit võinud välja näha siis, kui Stalin ei oleks avangardistlikule loomeringkonnale selga pööranud ega võrdlemisi aralt otsustanud, et nõukogude kultuur peab baseeruma äraproovitud klassitsistlikel minevikuvormidel.

Riias sündinud ja kasvanud, ent oma parimad aastad Moskvas elanud Gustavs Klucis oli ihult ja hingelt avangardist ning uskus ilmselt peaaegu lõpuni, et Nõukogude riik on ka kõige avangardistlikum riik maailmas, pealegi neid väheseid inimkonna pikas ajaloos, kus kunstnikud on suurejoonelisse ühiskondlikku eksperimenti kaasatud.

Igatahes on terve Arsenale suur saar täis seda fantastilisena mõjuvat kujutluspilti, kus nõukogude raamatud, nõukogude ajalehtede esikaaned ja hiigelsuured avaliku ruumi plagud on imeliselt hästi kujundatud ning kus nõukogude ideoloogia kõneleb läbi ulmeliste fotokollaažide ja konstruktivistlike installatsioonide nii, et peaaegu võimatu on mitte jääda selle kütkesse. Kogu Gustavs Klucise looming on kantud sellest joovastavast peapööritusest, mida võib tunda inimene, kes on juhuste kokkulangemisel sattunud kohta, kus suurt

makrotasandit või alustaksime lihtsalt end ümbritsevast mikrotasandist? Näituselt võib leida ka kaks eesti viimaste aastate kaasaegse kunsti märgilist installatsiooni: Timo Tootsi «Soodevahe muuseumi» ja OÜ Visible Solutionsi kolmest telgist koosneva komplekti «Ligudik, väärtusmõõdik ja kunstiteos, mis koosneb ainult iseenda väärtusest».

Nii nende tuttavate tööde kui Artishoki biennaali nägemine Riias paneb paratamatult mõtlema sellele, et Baltikum ja laiemalt kogu Ida-Euroopa peaksid palju rohkem koostööd tegema, peaksid palju rohkem üksteise vastu 3 huvi tundma. Seekordse kaasaegsele kunstile ja kriitikale pühendatud Artishoki biennaali on kahasse kureerinud tartlane Indrek Grigor ja riialane Šelda Puķīte ning näitus toimub ühes erilises Riia eragaleriis, Mukusala kunstisalongis. Erilises seetõttu, et Eestis sel metseenlikul määral kunsti toetav ja kunstivälja arendav erakapital lihtsalt puudub.

Seni alternatiivse noortenäituse imagot kandnud Artishoki biennaal on selles laitmatus kontekstis esmapilgul muidugi harjumatu: kriitikute tekstid tunduvad olevat liiga korralikult raamitud ja kunstnike teosed spot-lampidega liiga hästi välja valgustatud. Aga näituse enda ülesehitus oma päevhaaval teostega asenduvate ühest kümneni loendavate numbritega mõjub hästi: poolte numbrite taga seisavad läti, poolte taga eesti kunstnikud, ja sama lugu kunstikriitikutega, keda biennaali võistluslik formaat sunnib justkui alati omavahel mõõtma ja võrdlema.

Olles näinud kõiki varasemaid Artishoki biennaale, olid läti kriitikud minu jaoks värsked oma parimas mõttes idaeuroopaliku intellektuaalse mängulistiga, nagu märgiliste kunstikriitiliste tekstide remiksimine või tšinovniklikule võimupositsioonile viitav, ükskõiksel ilmel tehtud bürokraatlik ankeetkriitika.

H ajalugu tehakse otse tema silme all ning tema enda lumepallina kasvaval osalusel. Nõukogude utoopiale pühendumisest hoolimata oma elu stalinistliku mahalaskmise läbi lõpetanud Klucis väärib lähemat tutvumist nii oma võimsa loomingu kui dramaatilise, mõtlemapaneva elukäiguga.

L

äti Kaasaegse Kunsti Keskust on viimastel aastatel kiidetud nende energilise kohalolu ja tähelepaneliku tegutsemise eest Läti kunstiväljal ning ka ühiskonnas laiemalt.

Kultuuripealinna programmi on nende väike kollektiiv üheskoos Poola kuraatori Aneta Szylakiga panustanud rahvusvahelise kaasaegse kunsti festivali Survival Kit 6 korraldamisega kahes ringikolamiseks uskumatult toredas kohas: kesklinnas tüh-

jana seisvas uhkes neobarokses kontserdisaalis Vagnera Hallis ja industriaalses äärelinnas asuvas valgusküllases Boļševička tekstiilivabrikus, ühes võimalikus asukohas tulevasele Läti kaasaegse kunsti muuseumile.

Survival Kiti strateegia ongi algusest peale olnud aktiveerida hüljatud lõikusid Riia linnast, tuletades sellega ühtlasi regulaarselt avalikkusele meelde kaasaegse kunsti muuseumi, kaasaegse kunsti ruumi puudumist Lätis.

Seekordse festivali teemaks on «Utoopiline linn», mis haakub kultuuripealinna küllalt klassikalise kontseptsiooniga päris huvitaval, nooruslikult idealistlikul moel: kuidas võiks meie linn välja näha siis, kui me seda ise algusest peale kujundada saaksime? Kas meil jaguks kujutlusvõimet visandada

1. Gustavs Klucis, «Sotsialismi ülesehituse eesrindel», 1928 2. Gustavs Klucis «installatsiooniprojekt», 1924–1926 3. Timo Tootsi «Soodevahe muuseum» tulevase Läti kaasaegse kunsti muuseumi võimalikus asukohas, Boļševička tekstiilivabrikus. foto: timo toots

aritud ja palju reisinud lätlane Valts on Riia kultuuripealinna aastast kiitnud nüüdisteatri ja nüüdistantsu sündmusi, olnud aga kriitilisem klassikalise ja kaasaegse kultuuri balansi ning kultuuripealinna Riia võrdlemisi selgrootu üldkontseptsiooni suhtes. Pigem on Euroopa kultuuripealinn osutunud logoks, mida erinevatele üritustele külge kleepida, ning peamiseks erinevuseks tavapärase Riiaga võrreldes paistab olevat, et kultuuriüritusi on lihtsalt tavalisest rohkem. Ja küllap ka turiste, sest ikka juhtub, et mõne heaoluriigi kodanik julgeb tänu kultuuripealinna sildile osta lennupileti endisse idablokki, sest paik, kuhu Euroopa on investeerinud, ei saa ju enam päris metsik olla.

Kui kultuurpealinn Tallinna peateemaks oli linna merele avamine, siis kultuuripealinn Riia programmi nimi on «Force Majeure», viidates nendele positiivseid muutusi kaasa toovatele pööristuultele, mida kultuur ühe linna arengus võib tekitada.

Kas on siis force majeure või ei ole, minge vaadake ise!

foto: ap/scanpix

POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014 || AK || KIRJANDUS || 9

OMA OLEVIKKU OOTAV MINEVIK Raamat Dezső Kosztolányi

«Anna Édes» Ungari keelest tõlkinud Reet Klettenberg Loomingu Raamatukogu nr 16–19/2014 SA Kultuurileht

tiit kändler ajakirjanik

K

Raamat Sophie Hannah

«Monogrammimõrvad» tõlkinud Anne Kahk Varrak, 336 lk

Agatha Christie

«Eesriie.

Poirot’ viimane juhtum» tõlkinud Ralf Toming Varrak, 224 lk

Agatha Christie

«Poirot’ viimased juhtumid» tõlkinud Maia Planhof, Anneli Aasmäe, Anneli Niitsoo ja Juhan Habicht Varrak, 504 lk

jaan martinson Postimees

H

ercule Poirot, kuulsa krimikirjaniku Agatha Christie loodud kuulus belglasest detektiiv on tagasi. Seni psühhopõnevikke kirjutanud Sophie Hannahi sule kaudu. Pole sel raamatul häda midagi, ka Poirot on aeg-ajalt äratuntav, kuid Christie jääb siiski Christieks, teda ei kopeeri, kui ei tea salakoodi.

Vaid piiblit on maailmas rohkem trükitud kui Christie raamatuid, ja see paneb asjad paika. Christie fenomeni on

uuritud sedavõrd põhjalikult, et osatakse suisa kirjeldada, millised keemilised protsessid tema teoseid lugedes inimajus toimuvad. Mõistagi. Kes ei tahaks leida edu valemit ning olla Christiest parem. Seni pole see kellelgi õnnestunud, sest piibel on siiski kollektiivne ettevõtmine ning ligi neljakümnel mehel kulus kirjatööks väidetavalt 1600 aastat, et Christie üle lüüa. Saanuks mõrvaleedi samuti sedavõrd palju aega kirjutamiseks, v poleks piibel ilmselt konkurent ning Poirot ja miss Marple kuulutataks üleilmselt prohveteiks.

Mida nad tegelikult poolenisti juba on.

Samas on kriitikuid, kes torisevad, et mida see Christie siis ikka nii väga tegi – ta kirjutas ju tegelikult üht raamatut j 80 korda järjest ümber, muutes vaid tegevuspaika ja tegelasi, neidki osaliselt. Jah, säärane jutt polegi väga vale, sest iseenesest on kõik Christie teosed üles ehitatud ühe kontseptsiooni järgi: selgelt piiritletud kogukonnas pannakse toime mõrv ning kõik ellujäänud võivad olla süüdlased, sest neil on tapmiseks põhjus. Mõrv on plaanitud ja sooritatud nõnda kavalalt, et see võiks olla täiuslik, kui poleks ühtainust geeniust – olgu see Poirot või vanadaam miss Marple –, kes killukestest juhtunu kokku liidab ning dramaatilises lõpukõnes kurjategija paljastab.

Paraku meeldivad inimestele šabloonid. Siis ei satu ta tundmatule rajale, vaid teab, mida oodata.

Briti mitme ülikooli teadlaste ühise neurolingvistilise uuringu tulemusel selgus, et Christie sõnakasutus tõstis ajus mõnu- ja rahulolutunnet tekitavate keemiliste ainete nagu serotoniini ja endorfiinide taset.

«Christie keelestruktuur tekitas ajus tavapärasest kõrgema mõ-

nuainete aktiivsuse ning selle tõttu olid tema romaanid käestpandamatud,» selgitas uuringus osalenud Roland Kapferer.

Lisaks avastati, et Christie ei proovinudki olla Shakespeare, kes uusi väljendeid inglise keelde tõi, vaid kirjutas oma romaanid väga piiratud ja lihtsat sõnavara kasutades, mis aitab lugejatel paremini keskenduda juhtlõngadele ja sündmustikule.

Ka mängivat Christie lugemisrütmiga, pikkides raamatu algusse pikemaid kirjeldusi, mis tõmbab tempo maha, kuid lõpus annab lühikeste, selgete ja oluliste lausetega turmtuld, mis sunnib teksti neelama.

Ja veel. Väidetavalt suudab teadvus jälgida maksimaalselt viit kuni üheksat elementi korraga. Christiel on jälgimist vajavaid elemente alati üle üheksa, mis viivat teadvuse teatavasse hüpnootilisse transsi, mida võib tunnetada – loed kümme minutit, aga selgub et aega on kulunud tund. Kusjuures lugeja enam ei loe, vaid tunnetab raamatut ning tunded on lõpmatult meeldejäävamad ja hingeminevad kui mõtted.

MARTINSONI RAAMATUBLOGI arvamus.postimees.ee

AGATHA CHRISTIE SALAKOOD

Kes ei tahaks leida edu valemit ning olla Christiest parem. Seni pole see kellelgi õnnestunud, sest piibel on siiski kollektiivne ettevõtmine.

Ning lõpetuseks: Christie polnud liiga kaval ning andis enese teadmata lugejale juhtlõngu. Selgub, et kui romaanis on alla 55 000 sõna, pani mõrva toime naine, kui üle 71 000, siis mees. Kui raamatus esimesena lugeja ette ilmuv sõiduvahend on maanteesõiduk, tasub süüdlast otsida naiste, kui vee- või õhusõiduk, siis meeste hulgast.

Nii on Christiega. Kas ka Hannahiga, võib igaüks ise otsustada, kui «Monogrammimõrvad» on loetud.

ui keegi tahab tõsiselt teada, mis Budapestis lähema sajandi jooksul on toimunud, see ei pruugi teha muud, kui minna Géllerti mäele ja selle jalamil asuvasse Géllerti hotelli basseinidesse. Mäel on Matthiase kiriku ja Buda kindluse lähedastel tänavatel veel maju, mille seinad on täis tikitud II maailmasõja ja 1956. aasta kuulidest, art nouveau hotell aga ehitati valmis kangelaslikult või siis pigem inertsist Austria-Ungari impeeriumi lõpu, kui mitte kokkuvarisemise aastatel.

Ometi ei piisa majadest ja mägedest, väljakutest ja parkidest, isegi mitte Doonaust, et kuidagiviisi mõista Ungari ajalugu. Selleks on meil nüüd veel üks võimalus – saame kirjandusliku lõbukaasandena tükikese ajalugu rahvast, keda headel päevadel tahame vägagi oma sugulasteks nimetada, kellele argipäevadel aga suursaadikuid saatmata jätta.

Romaan ei ole muidugi ajalooõpik, ja kogunisti pelutav on sellest kõnelda kui õpetuslikust, kuid ometi – miks mitte? Kas Luts meid siis mitte ei õpeta, Tammsaare utsita või Bulgakov suisa ei suuna? Üks tagasihoidlik raamatututvustus võib ju ometi, suutmata korrutada või jagada autori kunsti, pöörata pilgu sellele, mis näiliselt sundimatult voolava tekstiga edasi kandub, selle pööristes keerleb, vahel tagasigi suundub, ometi lõpuks sõnavooluga kaasa minnes.

D

ezső Kosztolányi «Anna Édes», 88 aasta eest ilmunud ungari mõtleja romaan on lihtne, vigurdamatu, selge, lahedalt loetav ja suisa elementaarselt kirjeldav. Mis seda siis veel nüüd eesti keelde tõlkida, veel enam lugeda? Sellepärast, et Kosztolányi nägi elu mitte just läbi – jumal hoidku selle eest, et keegi oma seljataha ümber universumi näeks –, vaid tajus tajumatut – et näilises asjade lineaarses kulgemises võib aimata, ja kui täpsemini vaadata, siis ka näha pööriseid ja keeriseid, kaost selle igiomases ja elust lahutamatus, ehkki veidi tontlikus, aga ometi pimeduses veidi hiilgavas võtmes.

Elu läheb omasoodu, punased tulevad ja lähevad, rumeenlased tulevad ja lähevad, ungarlased tulevad ja Unga-

ri tükeldatakse kui jõuluhani. Ellu jõuab see aga hoopis teisiti, kuidagi silutult ja valikuliselt võimendatult. Kes on k ungarlane, jah – see saab selu gemaks, kui minna Géllerti g hotelli basseinide äärde, «Anh na n Édes» käes, ja jälgida rahvast ning lugeda raamatut. v Raamat on lihtne. Teenijatüdruk tuleb maalt, sugulased t meelitavad ta ühe tühise muim dusööjatest perekonna teenijaks, perepoeg võtab ta poolj vägisi, tüdrukule teeb abiellumisettepaneku korstnapühkija, perenaine neab asja maha, mees edutatakse ministri abi abiks ja pärast pidu võtab Anna ei tea miks ja ei tea milleks noa ning suskab perenaise ja peremehe surnuks. Ongi kõik.

Inimene unustatakse. Ahjaa, lõpuks ilmub taustal platsi kirjanik ise, kellest kõneldakse kõrvalt, et on üks kaasajooksik – kord juutide, siis kristlaste poolt kinni makstud.

Kosztolányi oli vanamoeline kirjanik – sel ajal, mil prantslased punnitasid oma uute romaanide kallal ja Franz Kafka kirjutas Prahas kokku segadikke, mis on andnud tööd ja leiba analüütikutele siiamaani, ei teinud ta muud, kui kirjutas ladusat dialoogi, põimituna selgete, meeldejäävate reljeefsete kirjeldustega.

Vahel, tõsi küll, tunnistas nii mõnigi ta tegelastest, et ega inimese sisse ei näe.

J

a oligi kõik. Kosztolányi teksti lugemine on nagu karupoeg Puhhi pulgamäng: viskad oma kepikese silla peal jõkke ja jooksed teisele poole, et näha, kelle oma tuleb silla alt välja esimesena.

Teda võib võrrelda tšehhidega, eelkõige Bohumil Hrábali romaaniga «Ma teenindasin Inglise kuningat», aga miks mitte ka Jaroslav Hašeki ja Karel Čapekiga. Kuid näiteks Soome poolt jääb Kjell Westö «Kus kõndisime kunagi» juba kaugelt tumedamaks, Vene poolt tuleb meelde Ljudmila Ulitskaja «Imaago», ehkki see on selgelt suunitletum, Eesti poolt ei tule aga miskit muud pähe kui Andrei Ivanov oma «Harbinite ööliblikatega».

Nende raamatute võlunipp on see, et need räägivad täpselt meie ajast. Ja eriti teeb seda Kosztolányi. Seda on valus ja kurb ütelda, kuid kõrgklassi muidusööjate ja teenijate teema on nüüdis-Eestis kasvanud omasoodu – pealtnäha läbimatuks võsaks, mis isegi mitte ei ole mingi võõrliigist nagu karuputk või lusitaania teetigu vallandatud puserik. Ka Kosztolányi ei kõnele võõrliikidest, nii nagu ei tee seda Hrábal ega Westö ega Ivanov ega Ulitskaja.

Kosztolányi jaoks on see tõsiasi, et pole olemas minevikku ega tulevikku, kõik on ühekorraga oleviku sees. Hakka või arvama, et meie rakkudes loksub mitte ainult tilluke ürgookean, vaid meie neuronites on salvestunud ka osake Ungari minevikku. See lihtsalt istub vagusi ja ootab oma tundi. Mida näitab harukordne tõsiasi, et pärast selle raamatu läbilugemist ei olegi hulk aega õudne või vähemasti ebamugav.

10 || FILM || AK || POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014

Jaan Toomik on filmimaailmas põnev debütant.

EI SAANUDKI KOHVRIT TAGASI tõnu kaalep ep kultuurikriitik

M

a olen alati imetlenud inimesi, kes sisenevad mõnda suletud tsunfti ja teevad sealviibijate üllatuseks midagi, mida neilt ei oleks oodanud. Kunstnik Jaan Toomiku esimene pikk mängufilm «Maastik mitme kuuga» on just sellise ootamatu liigutuse tagajärg. Toomik pole muidugi esimene sellise karjäärinihke tegija, hea näide on näiteks USA maalija Julian Schnabel, kellest sai täiesti tõsiseltvõetav filmitegija. Siiski, sellised liigutused nõuavad julgust ja toetajaid, sest tsunftidel on praegugi vaid veidi lõdvemad reeglid kui keskajal.

Toomiku kirjutatud ja lavastatud film ilmses keskeakriisis mehest (Hendrik Toompere juunior) sobib oma ainestikult ja mõttelaadilt kunstniku senisesse loomingusse maalide, videote ja performance’ite kõrvale. Siin on ängi, piirsituatsioone, seletamatuid asju meespeategelase elust.

Kui peaksin Toomikut kui filmilavastajat kellegagi võrdlema, siis oleks see ilmselgelt David Lynch. Ei, ta ei jäljenda, ta on lihtsalt kauge mõttekaaslane, kes vaatab maailma läbi pilti irratsionaliseerivate prillide – või näitavad need prillid just tegelikkust, mida inimene reeglina väldib? Ei tea.

Maailm ekraanil on pealtnä-

lelegi või siis on ehk enamikul juhtudest mõeldud vaataja ajju küsimärkide külvamisena. Miks ikkagi ehitavad lapsed muuli ja lõhuvad linnupesa? Õnneks ei ole kasutatavad kujundid liialt ühemõttelised; läbiv meetod on näidata eri võtetega inimese ajus toimuvaid paralleelseid ja vastuolulisi protsesse.

Ka korduvalt kasutatud võte, kus tegelased peavad ägedat dialoogi, samas suud kinni, kuulub sellesse meetodisse. Teksti ei ole filmis õnneks liiga palju ja see, mis on, on meeldivalt kõnekeelne mu arust.

ha väga realistlik ja argine, vaid vahel luuakse mõni piltkujund, millel on sisulisele täpsusele lisaks ka eraldi esteetiline väärtus. Film on visuaalselt väga tugev ja samas mitte üleestetiseeritud, nagu eesti filmi kunagine probleem ju oli.

Me ei oota videokunstnikult ju tegelikult Hollywoodi tavasid järgivat jutustust. Mängufilmi tulles on Toomik aga üsna lihtsalt omaks võtnud žanrireeglid, see pole hermeetiline kunstfilm, vaid võib olla vaadatav ka täiesti tavalisele kinokülastajale või televaatajale. Saab nalja ja on ehmatavat tõsidust ja kurbust, kui loetleda vaatajas emotsioone tekitavaid asju.

•••

••• See on ennekõike ühe näitleja film. Toompere juuniori peategelane on suurema osa ajast kaadris, näeme teda lähedalt ja kaugelt, erinevas valguses ja meeleolus. Ma pole esimene, kes võrdleb teda talle õpetajaks olnud Evald Hermakülaga: ka talle oli omane väga konkreetne isiklik kuvand olenemata rollist.

Toompere ei vaja erilist grimmi või kostüüme, tema luksuseks on olnud esitada reeglina enda reaalse olekuga servapidi seotud tüüpe, kes samas võtavad laval või ekraanil ette erinevaid asju.

Toompere tegelane liigub ja tegutseb kogu ekraanil oldud aja, me ei näe päriselt tema sisse, kuigi ta jätab üsna sirgjoonelise ja ausa mulje. Kannataja, suhetepuntra ohver, aga mitte samas traagiline kuju. Päeval tegutsev, öösel mõtlik. Asjalik ja näiteks poja suhtes pedagoogiline; ja samas, me võime vaid ette kujutada, mis selle tegelase sees tegelikult toimub.

••• Või on see hoopis hulga heade naisnäitlejate film? Garmen Tabor peategelase abikaasana, peaaegu asjalik ja tavaline. Maria Avdjuško traagiliselt haavatud ja endast väljas tütarlapsena, kes on mingi normaalsuse piiri ammu ületanud; Jaanika Juhanson maniakaalse vampiirnaisena. Kõik erinevad tüübid, kes vaheldumisi täidavad tühja kohta peategelase elus. Kuid see koht ei täitu kunagi korralikult.

Täiuslik keskea kriis, no tõega.

••• Mõtlesin korra, kas selle filmi puhul sobiks kasutada mõnel hetkel mõnd liitsõna, algusega «pervo-». Võib-olla. Või ka ei?

Episood, kus peategelane märgistab toanurki, ja üks rituaalne stseen praepanniga on mõne vaataja jaoks seda kindlasti. Ses mõttes on see film sarnane mu

ühe absoluutse lemmiknäitekirjaniku Harold Pinteri loominguga, kus pealtnäha hillitsetud tegevuse ja rahuliku teksti alla on maetud veidruste ja irratsionaalsuse koorem.

Leebe perverssuse avastamine tegelaste käitumises vabastab vaataja liigse esteetilisuse ja ka ühemõttelise sisulise ilu otsimisest.

Visuaalselt balansseerib film traditsioonilisuse pinnal, ka kilukarbisiluetile on viiteid ja müstilist metsa oleme muudes filmides juba palju kordi tegelaste jaoks psüühiliselt oluliste stseenide taustaks näinud, aga las olla. Otseste klišeedeni ei jõuta ja ikka tuleb kaadrisse pisidetaile, mis kas viitavad mil-

Grimassiks moondunud elu: Juhan (Hendrik Toompere jr) aktsioonis. foto: allfilm

Lisandub kohati vägagi efektne kõrvaltegelaste galerii: külamehed, joodikud, hääletaja, teab kust ilmutusena tulev tantsijanna ja kes veel. Enamik neist on ühelt poolt vaadates vägagi tavainimesed, vaatenurka veidi muutes aga kummalised, atmosfääri veidrust võimendavad isikud, kelle kõrval mõjub peategelase piinlemine väga hariliku ja üldinimliku, peaaegu et eluterve nähtusena. Maagiline ekspressionism?

Loomrõivlejatega finaal puänteerib asja ja keerab senistele veidrustele vindi peale.

Mängu tuleb kohver, mida üks loomake ei saagi tagasi.

•••

Mõtlesin korra, kas selle filmi puhul sobiks kasutada mõnel hetkel mõnd liitsõna, algusega «pervo-».

Mäletan ühest vist Michelangelo Antonioni filmist pikka kaadrit tänavalambi aeglasest süttimisest. Mingit sellist argiste, kuid samas mõistatuslike asjade taha vaatamist valdab ka Toomik, igatahes põnev debütant filmimaailmas.

Võitlusvälja on võimalik laiendada, ütleb see film.

POSTIMEHE ŽÜRII HINDAB

Keskmine

3,0 «Maastik mitme kuuga» Mängufilm keskeakriisis mehest, kes ei leia enam vahendeid eluga kontakti saamiseks.

Stsenarist ja režissöör Jaan Toomik.

Operaator Mart Taniel. Kunstnik Pille Jänes.

Helilooja Mihkel Kleis. Produtsent Ivo Felt Allfilm 2014

tiina lokk

olle mirme

lenna kuurmaa

roman baskin

PÖFFi juht ja filmikriitik

Kanal 2 programmidirektor

muusik

näitleja ja lavastaja

Kus on hulluse ja reaalsuse piir? Kuidas olla õnnelik? Räägib eestlaslik kannatus, vaikimine. Peategelane Hendrik saab rolliga hakkama, väga hea!

Kohati häirib tuntav ülelugemine. Vaataks kui pildiraamatut. Reaalsuse ja hulluse vahe pole tajutav.

Kohati naerad, teadmata, kas on naljakas, või lihtsalt, et kuidas võid nii mõelda. Venib.

Tõeline autorifilm, mida see termin ka ei tähendaks. Filmi sügavam kiht tuleb välja mitmekordsel vaatamisel. Seda aga on vaatajalt palju tahta. Esmamulje jätab mind oma nõutuse ja vaevaga üksi; oleks tahtnud rohkem mingit võõritavat huumorit... Ja näitlejatelt oleks pidanud rohkem nõudma.

Debüüdi kohta siiski väärt saavutus.

Tegemist ei ole filmiga, vähemalt mitte minu silmis. Ometi ta on midagi, mida on omamoodi huvitav vaadata nii nagu igasugust väga isiklikku eneseväljendust. Hinnata ma seda aga ei saa.

Alates 3. oktoobrist Eesti kinodes

«Otsides valgust» Dokumentaalfilm ärimees Raivo Heinast, kes otsib maailmaruumist tõde.

Stsenarist ja režissöör Heini Drui. Operaator Rein Kotov.

Produtsent Pille Rünk Allfilm 2014 Alates 26. septembrist Tallinna kinos Solaris

Väga lõbus vaatamine.

Tõupuhas vana kooli hullus. Midagi aru ei saa, aga ikka on huvitav. Juhul kui autor oli seda kõike tõsiselt ja kunstipäraselt mõelnud, siis ma muidugi vabandan – järelikult eksisin uksega.

tiina lokk

olle mirme

lenna kuurmaa

roman baskin

PÖFFi juht ja filmikriitik

Kanal 2 programmidirektor

muusik

näitleja ja lavastaja

Korralik hea teledokumentalistika. Selles kategoorias võiks panna ka 5.

Kunstilise dokumentaalfilmina siiski puudustega.

Justkui mitu eri filmi oleks üheks kokku pressitud. Ja peategelane tundub huvitavam, kui lastakse välja paista.

Filmina «hindamatu». Aga kuna ekraanilt käib läbi ikkagi peotäis tarku mehi, kes pillavad mitu toredat mõttetera, siis kokkuvõttes... vajadusel vaadatav.

Ehkki esimese kümne minuti jooksul ei saanud isegi aru, kellest või millest linateos rääkida püüab.

Film inimestest, kes usuvad. Usuvad erinevatesse asjadesse, näiteks et kusagil meie ümber on meist suurem jõud või on olemas absoluutne tõde või…, mis iganes. Kohati päris kaootiline filmipilt.

Teiste tõde pole siiski naeruvääristamiseks. See kosmoseturismi asi tundub huvitav, aga ka jabur.

Ise eelistaksin kogu seda ilu vaadata siit, Maalt.

Eesti dokumentalistikal kipub olema sarnane sümptom: pealisülesanne ähmastub. Ehk teisisõnu: pole selge, millest on tahetud filmi teha. Kas tegemist on portreefilmiga või filmiga astronoomiast kui teadusest või lihtsalt filosoofilisest ilmaruumi üle mõtisklemisest; kõike korraga läheb paljuks ja fookus hägustub.

2014/15: «Ma ei tule tagasi» – 4,0

Keskmine

3,0 2013/14 esikolmik: 1. «Mandariinid» – 5,0 2.–3. «Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha» – 4,75 2.–3. «Risttuules» – 4,75

POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014 || AK || PLAADID || 11

TAHTE TRIUMF

K NÄDALA PLAAT: MELANHOOLNE MAESTRO Leonard Cohen «Popular Problems» (Columbia)

L

eonard Cohen hakkas alles võrdlemisi küpses eas muusikat salvestama. 1967 ehk oma debüütalbumi ilmumise ajaks oli senine romaanikirjanik ja luuletaja juba kolmekümnendate keskpaigas. Eks sellest ajast saadik ole muidugi kõvasti vinüüli plaatideks pressitud. Paari nädala eest sai Cohen pidada oma kaheksakümnendat sünnipäeva.

Eluiga on järk-järgult pikenenud. Arvatakse, et see inimene, kes elab 150-aastaseks, on tänaseks juba sündinud. Seenioride päralt on tulevik. Erinevate teadusharude võidukäigu koosmõjul saab pikk eluiga loodetavasti olema ka kvaliteetne ning ei sunni tegema olulisi järeleandmisi kultuuritarbimises, sealhulgas muusika nautimises ega ka selle tegemises. Kellest saab esimene bänd, kes tähistab 80 aastat koosmängimist? Kes on esimene artist, kes läheb 100-aastaselt tuurile?

Stiilset ja karismaatilist Cohenit on läbi aastakümnete saatnud pühendunud fännide armee, kes ihaldavad kas just sissekirjutust meistri melanhooliamaailma, aga kindlasti

regulaarseid puhkuse- ja teraapiareise sinna.

Fännid teavad, et Cohen on maailma parim poeet. Coheni diskograafia on tähelepanuväärne algusest peale. Juba 1969. aasta albumil «Songs From A Room» oli tal välja arenenud omamoodi elegantne tülpimus ja stiilne roidumus. Need on siiani tema brändiks, vokaal on vaid oluliselt madalamaks vajunud. Coheni fännibaas on üsna kirju, aastate jooksul on see sisaldanud nii punkareid kui hipstereid, uusromantikuid ja yuppie’sid. Cohenit võib mitut moodi mõista, Cohenit võib mitmeti tõlgendada. Ilmselt on Coheni tribuutalbumeid märgatavalt rohkem kui tema sooloplaate. Eriti sagedasti ta stuudiosse just tormanud ei ole, kui nii pehmelt öelda. Aga kui kord juba läheb, siis ütleb nii, et on öeldud.

«Popular Problems» on Coheni 13. stuudioalbum. Räägitakse, et juudi päritolu Kanada zen-mediteerija sundisid stuudiosse rahaprobleemid. Võimalik, kuid mingit hinnaalandust või nostalgilist käsipõsakil küünlavalgel mõmisemist, loorberipärg peas, vanameister endale ei luba. Kuigi jätab kõik oma minoorsed kaubamärgid alles, alates iseloomulikust jutustavast vokaalist, hõredast minimalistlikust helipildist, folgihõngulisest harmooniaküllasest popist ning kõige kohal hõljuvast ängi- ja nukrusepitserist. Pole midagi öelda, kombinatsioon külmast rahust ja palavikulisest põlemisest on endiselt mõjus ja sugestiivne. margus haav

es see friik on, mõtlevad need, kes juhtuvad neil päevil kokku endise kümnevõistlustähe ja praeguse avaliku elu tegelase, Kardashianide ekskasuisa ja Kanye Westi eksäia Bruce Jenneriga. Jenneri nägu on saanud korduvalt tunda ilukirurgi nuga ning väidetavalt tahtvat oktoobri lõpus 65-aastaseks saav mees nüüd teha soovahetusoperatsiooni.

Aadama õun olevat tal juba loojakarja läinud.

1976 tuli Jenner Montrealis kümnevõistluse olümpiavõitjaks, kogudes maailmarekordilised 8616 punkti – tulemuse, mille teine legend Dailey Thompson ületas alles neli aastat hiljem. See viis Jenneri näo ka ameerika pere hommikusöögilauale. Temast sai mees Wheatiese krõbuskite pakilt. Kui laps hommikusöögilauda tuli, tervitas teda paki pealt Jenneri jõuline ja sihikindel nägu. «Emme, ma ei taha neid krõbuskeid, need pole head!» – «Söö ikka, kulla laps, siis saad kunagi võib-olla selliseks nagu Bruce Jenner.» Krõbuskitega oli seotud ka väike pahandus – nimelt leidis keegi San Francisco kohtunik, et Jennerile tegelikult üldse ei maitse need krõbuskid ja ta teeb ainult nägu; et selline reklaam eksitab.

Asi lõppes sellega, et Jenner ütles, et maitsevad küll, ja kohtunik tunnistas, et oli pisut rutakas järelduste lduste tegemisel.

Kuid Jenneril nneril polnud plaanis piirduda ainult krõbuskipakiga, sest mis ambitsioon see ikka olla saab, olenemata sellest, est, kas need talle le tegelikult maitsesid tsesid või mitte. Teel eel olümpiavõidu poole ole tegeles ta ka äri õppimisega misega ja töötas kindlustusagendina. gendina. Kui ta 1974. aastal ka Tallinnas võistles ja kõigi hämmastuseks häm mmastuseks saltoga kaugustt hüppas, hüp ü pas, tutvustati teda enne võistlust, või õ stlust, et Bruce õi Jenner, õpib äri. ärii. Aaa, halturtšik, käis läbi publiku blik ku kahin, saadi aru küll, miss mees m es on rahva etme te toodud.

See «halturtšik» turttšik» tegi kümnevõistlust, figureeris figur u eeris krõbuskipakil ja lükkas kka as käima oma lennuvahendeid tootva d to ootva firma Bruce Jenner Aviations, tions n , mis on teinud tast multimiljonäri. iljon näri. Jenneri varandust hinnatakse aksse 100 miljonile dollarile ja tema endised ndised elukaaslased reality-

AJA AUK

show’st «Keeping Up with Kardashians» eesotsas telestaar Kris Jenneriga on temaga võrreldes põhimõtteliselt rotid.

Jenner oli ka edev mees, ja põhjusega.

Youtube’ist saab vaadata filmi, kuidas Jenner olümpiamängudeks treenib – see film on nagu «Rocky III» või «Rocky IV». Ta oli endale juba ajaloo tarbeks koha ära broneerinud.

Mees, kes Münchenis 1972 lõpetab kümnenda kohaga, keskendub maksimaalselt, treenib kindlustuses töötamise kõrvalt, joostes Californias mööda Vaikse ookeani randa, saatjaks saba liputav sõber koer. Tribüünil jälgib Jenneri tegemisi tema perfektne California pruut. See on edulugu.

Vahepeal üritab Jennerit endale saada ka korvpalliliiga NBA ja 1977 on ta selle draft’i 140. number ning peaks justkui siirduma Kansas City Kingsi, kuid sellisest asjast ei tee mees välja. Kansas City! – mis linn see veel on ja kus asub!? Raha on, kuulsust on ja edevus tuleb maksimaalselt realiseerida. Mati Unt: suurushullustus tuleb realiseerida! Unt ei ütle seda Jennerile, kuid seda võib käsitleda kui universaalset maksiimi, mille järgi kergejõustikustaar ka talitab.

1980 on tal täita pisike roll diskobändi Village People pseudis do-biograafilises filmis «Cant Stop do-b Music», mis pälvib aasta halvithe M määratud Kuldse Vaarika. male filmile fil keskel satub Jenner korraks ka 80ndate k sarja «Love Boat» pardale. Üht-teist juhtub temaga Hollyw Hollywoodi infra-kihistustes veel.

Samal ajal on ta veel edukas piloot vormelisarjas IMSA GT. Kiirus! Kiirus! Kiirus!

IM Taevas lendavad lendav lennukid, kus on võimalik oksendada te tema firma toodetud oksekotti, maa peal kihutab tema vormeliroolis. kihu 2014 on elu el märksa kiirem kui 80ndatel.

Nüüd on Jen Jenneri kiirused sellised, et vaja on vabaneda soo kammitsatest. Mina isiklikult mäletan mälet Jenneri võidukat, käed taeva poole pilti pil Montreali olümpiamängude raamatust, raamatu mis lapsepõlves oluline oli.

Kui kogu see Jenneri veider meediamumulle ühel õhtul ajaviiteks guutatsioon m geldades kohale jõudis, leidsin, et see on vaja kirja panna. See on lugu uuest Holaristokraatiast ja tehnoloogilislywoodi a müütidest, aga eelkõige tahtest ja test müüt selle triumfist. trium janar ala

12 ||

POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014 || AK || P

VIIMANE VEERG

ŠVEJKI SEIKLUSED SÕNAUSEL jaroslav hašek

«Kaitseministeeriumis kuulutati välja sõjandussõnause tulemused, millega leiti seitse uut sõna.» uudised.err.ee

TÕEHETK

«Homo ei ole homo!»

Tiidrek Nurme

uuno prostamool ol Euroopa Haige Mees

EUROOPA UPUB ÕUNTESSE

E

uroopa ägab taas rohke õunakoorma all! Igasügisene õunauputus on ka seekord vallutanud Euroopa pealinnad ja väiksemad asulad. Ametiasutused on lõpetanud töö ja sulgenud uksed, et takistada õunte massilist kuhjumist fuajeeruumidesse, kohvinurkadesse ja puhvetitesse.

Juba eelmisel nädalal ummistasid külastajate poolt kaasatoodud korvid Buckinghami palee garderoobi, kus kuninganna tavatseb argipäeviti vestelda teda külastavate alamatega. Seoses õunauputusega on uksed sulgenud Lordide Koda, kuhu maamõisatest naasvad lordid on tassinud meeletu koguse õunakorve, mis nüüd suletud uste taga vaikselt plekkidega kattuvad, meelitades kokku äädikakärbeste pilvi.

Kolmapäeval kutsus BBC erakorraline teade kodanikke üles lõpetama õunade vedu Londonisse, sest liigsed õunakoormused võivad rivist välja lüüa eaka Londoni metroo tehnosõlmed.

Sarnane olukord valitseb Berliini riigikantseleis, kuhu kantsler Angela Merkeli maal elavad sugulased on toonud juba kümneid vagunitäisi sügisjoonikuid ja valget klaari, mida ametnikud heast tahtest ja karmidest direktiividest hoolimata ei suuda enam süüa. Üldiselt on sakslased teinud enda poolt kõik, et õunte utiliseerimist kultuurselt organiseerida. Nii on Hamburgi sadamast asunud Aafrika poole teele kümned plekiliste õuntega täidetud laevad, ometi ei ole õunauputusel veel lõppu näha, ning linnades ja kiirteedel on liiklus häiritud.

Hea õunasaak on põhjustanud tõsiseid probleeme ka Prantsusmaal. Mitmendat päeva kestavad rahutused Pariisis, kus õuntest tüdinenud eeslinnade elanikud põletavad autosid ja lõhuvad poode. Marseille’ politsei on seadnud linna suubuvatele teedele tõkked, otsimaks läbi maapiirkondadest saabuvaid kahtlaseid autosid.

Eriti karm olukord valitseb Vatikanis, mille niigi kitsale territooriumile kogunevad sajad tuhanded Pühale Isale saadetud õunad tervest katoliiklikust maailmast. Nii on paavstile saadetud õunte seas ka apelsine, mangosid, papaiasid ja koguni mitmeid tundmatuid vilju. Paavst on läkitanud kõigile usklikele üleskutse, et inimesed, järgides Aadama eeskuju, ise omad õunad ära sööksid, mitte ei pakuks neid teistele justkui Eeva või madu.

LUGULAUL ANSIPI SÜNNIPÄEVAST Siis kui kätte jõudis 1. oktoober, kaanest lahti kangutati õlletoober.

Aasta vanemaks sai Andrus Ansip, sünnipäeval kogu Brüssel tantsis.

Nii lustipidu mitu tundi kestis, kui laekusivad külalised Eestist.

Nad saabusivad Elroni ekspressiga ja sõidust saadud reisistressiga.

Sõpru kostitama Andrus polnud kitsi, selget viina pissiv poiss siis pritsis.

Lookas laua taga istus Komisjon Euroopa, vohmis süüa praadisid ja kooka.

Kaugel kodunt kohata kaasmaalasi on võimas, paraadi juhatas peaminister Rõivas.

Taavil oli Luisa kaasas, ei jäänd pikalt passima, läksivad siis noored kohe esikusse suudlema.

Rõõmust rõkkama lõi pidupunker, uksest sisse sadas Jean-Claude Juncker.

Tõstis toosti tervitades digivolinikku, selle peale pandi kärsad rõõmsalt likku.

Ukse vahelt hõikas julge Randjärv Laine: jorsid, tulge sauna, kes teist veel on kaine!

Saunalaval magas keegi paljas mees, kes ta oli, ma ei tea, mul polnud prille ees.

Hinnalise kingituse tegi Manuel Barroso, kullast sõrmuse ja palja naise torso.

Sõnagi ei saanud suust Catherine Ashton, tema oli varajases faasis ära kustund.

Laua tagant kostis üpris veider heli, kiirel sammul ruumist lahkus Neinar Seli.

Neid Bernadski tablette küll ei tasu võtta, jõudis öelda veel ja siis tualetti tõttas.

Aknast sisse vaatas Herman Van Rompuy, hüüdis kõva häälega: ühüü!

Pidurahvas tõstis hirmsat lärmi: miks ajad, Herman, inimesi närvi?

Diivanile maandus väsinud Rein Lang, põõnas patjadel kui Kaukasuse vang.

Magas rahutult ja hüüdis unes maamat, nahast pintsakus, mis asendas pidžaamat.

Siim Kallas tahtis asutada Lordide Koda, ning toonitas, kui väga vaja oleks toda.

Kahjuks enne kõne lõppu laua alla kukkus, ja seal rahulikult hommikuni tukkus.

Lõõtsutades jõudis peole Jürgen Ligi, nõudis viina ja siis pühkis laubalt higi.

Suutis maratonil edestada Atoneni, andis endast kõik ja väsinud kui peni.

Järelpärimise tegi Tunne-Väldo Kelam: miks lihapirukaid ja sülti pole enam?

Kas tõesti UFO maitsvad toidud ära viis?

Ning Yana Toomi sülle oma pea ta peitis siis.

Paeda Urmas eksis naiste sauna, naised lärmi lõid ja andsid vastu pauna.

Galantselt suudles daamidel ta kätt, ainsaks kehakatteks roosa käterätt.

Ei andnud kokkadele puhkust saadik Indrek, ja toidukuhja alla mattus tema taldrek.

Nii terve kuke Tarand üksi ära süüa suutis ning toidu juurde palju alkoholi pruukis.

Tantsuplatsil nagu rosin morsikannus keerutas ja tiirles Pentus-Rosimannus.

Keidu abikaasa samal ajal säutsus Twitteris: siin on palju mõnusam kui Orkutis!

Kui pidu käib ja muusika on vali, siis Lauristini tantsupartner olla pole nali.

Eks valssi keeruta, kui varbaid tallab Marju ei kuule keegi, kui sa appi karjud.

Sünnipäevalaps sai hinnalisi kinke: maiustusi, raamatuid ja kasulikke linke.

7 patja, 4 tekki, siidisukad, samovar, tantsuks mängis Manowar. mart juur

Psühhiaatrite tuleproov: seenepildiepideemia

P

olkovnik Friedrich Kraus oli aukartustäratav idioot.

Kui ta midagi kõneles, küsis ta seejuures alati, kas kõik temast aru saavad.

Näiteks: «See, mu härrased, on rauter. Jah, kas te teate, mis asi on rauter? See on jalaväe lahingumasin. Sellele pakuti rohkem kui sada uut vastet ning kaitseministeeriumi juures tegutsev terminoloogiakomisjon valis uue sõnana välja sõna «rauter».»

Või siis: «Uue vastena sõnale soomustransportöör leidis komisjonilt enim poolehoidu sõna «sotra». Kas te teate, kuidas on saadud sõna sotra?»

«Teatan alandlikult, härra polkovnik, ei tea!» ajas Švejk suu ammuli, röökides nagu lehm.

«Sotra on saadud lühendamise teel. Jajah, mu härrad. Lühendamiseks nimetatakse seda, kui midagi tehakse lühemaks. Sotra on saadud, lühendades sõnu soomus ja transportöör ning need omavahel kokku pannes. Kas teate, mis on kokkupanemine?»

«Ei või teada, härra polkovnik!» raporteeris Švejk.

Polkovnik Krause kannatas seletamise ja selgitamise maania all. Ta selgitas ja seletas pöörase vaimustusega.

«Lävimine, mu härrad, on eestikeelne vaste ingliskeelsele sõnale «liaison». Seejuures valis terminikomisjon sõna lävimine ka kogu sõnavõistluse võitjaks.»

Krause oli nii halastamatult loll, et ohvitserid läksid temast kaarega mööda, sest nad ei tahtnud kuulda tema suust, et ingliskeelse sõna «resilience» eestikeelse vastena leidis terminikomisjonis toetust nii «kerksus» kui ka «sitkus». Või et luuremeetodi «reconnaissance» vastena valiti välja sõna «reke», mis on tegelikult juba kõnekeelse väljendina kaitseväes kasutusel. Et seda huvitavat tõsiasja demonstreerida, üritas polkovnik Krause moodustada lauset «minge luurele reket tegema!», kaotas tasakaalu, kukkus pikali ning lõi pea vastu rauteri põrkerauda. Seejärel sõitis õnnetumal kombel temast üle sotra, mis oli teel lävimispaika. Üleelatud vapustuste tõttu jäi Krause veelgi lollimaks. Hilisõhtul kuuldi teda ohvitseride kasiinos jauramas: «Kas teate, härrased, misasi on mikser? Mikser on Eesti kaitseminister. Selles võime hõlpsasti veenduda, astudes sõiduteele.» Švejk ütles, et polkovnik Krause on lõplikult hulluks läinud.

Vabatahtlik Marek jagas tema arvamust.

Ainult digilehes Eesti Energia juhiks valiti Hannibal Electer. *** Kristallkambris avati taara vastuvõtu punkt. *** Tartu kaubamaja osturalli võitis Maire Aunaste.

postimees, 4. oktoober 2014 || vaba aeg || 13

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 4.10 kl 12

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Lauri Sirp Osades: Urmas Põldma, Andres Köster, René Soom, Aare Saal, Janne Ševtšenko jt 4.10 kl 19 G. Schiavoni ballett Dirigent: Vello Pähn Osades: Luana Georg, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Abigail Sheppard jt 5.10 kl 17

FAUST

C. Gounod’ ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Aile Asszonyi, Rauno Elp, Juuli Lill jt 8.10 kl 19

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Lauri Sirp Osades: Oliver Kuusik, Kristel Pärtna, Rauno Elp, Pavlo Balakin, Janne Ševtšenko jt

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 4., 10., 30.10 kl 19 Viimaseid kordi!

Kollaborandid

John Hodge. Lav Merle Karusoo, osades Hendrik Toompere jr, Guido Kangur, Merle Palmiste, Maria Avdjushko, Roland Laos, Robert Annus, Mari-Liis Lill, Raimo Pass, Jaan Rekkor, Indrek Sammul, Sulev Teppart (külalisena), Johannes Tammsalu.

5., 9.10 kl 12 Viimaseid kordi!

Varastatud oranž jalgratas

Mika Keränen. Lav Ingomar Vihmar, osades Marta Laan, Harriet Toompere, Mari-Liis Lill, Ingomar Vihmar, Roland Laos, Mihkel Kabel, Maria Avdjushko, Jüri Tiidus.

Väikses saalis 4., 10., 30., 31.10 kl 19

Hõimud

Nina Raine. Lav Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja, Marta Laan.

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

suur maja

4.10 kl 19 Esietendus!

OOPERIFANTOOM

A. L. Webberi muusikal Stephen Hansen (Norra), Maria Listra või Hanna-Liina Võsa, Koit Toome jt. Lavastaja Georg Malvius, dirigent Martin Sildos 5.10 kl 19

OOPERIFANTOOM

A. L. Webberi muusikal Stephen Hansen (Norra), Maria Listra või Hanna-Liina Võsa, Koit Toome jt. Lavastaja Georg Malvius, dirigent Martin Sildos

Väike maja 4.10 kl 19

FANNY JA ALEXANDER I. Bergmani draama Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt.

5.10 kl 16

FANNY JA ALEXANDER I. Bergmani draama Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt.

Teatri Kodu 5.10 kl 12

PETTSON JA FINDUS

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 ja P tund enne etendust, tel 433 0777.

Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

Väike saal 4. 25.10 kl 17

Mee hind

Autor ja lavastaja Ott Aardam.

Osades Tanel Ingi, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Martin Mill.

Võru Kultuurimaja 6.10 kl 19

Kahe isanda teener

Autor Carlo Goldoni. Lav Vallo Kirs. Osades Uku Uusberg (külaline), Adeele Sepp, Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Kristian Põldma, Martin Mill, Rait Õunapuu, Vallo Kirs

ENDLA TEATER Kassa tel 442 0666 Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

Suures saalis

4.10 kl 19 Esietendus!

10., 23.10 kl 19

TITANIC. ILUSAD INIMESED MÄNGIVAD SUURI TUNDEID

Küünis

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 6.10 kl 16

Andromeda saar

I. Hargla. Lav Leino Rei Osades: Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar 7., 8.10 kl 18

Faust

A. Toikka. Lav Aare Toikka Osades: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Madis Muul

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee 4., 6.10 kl 19 Viimaseid kordi

KONTSERT EESTI KONTSERT

www.concert.ee

Estonia kontserdisaal 4.10 kl 19

Kontserdisari “Kuldne klassika”

Tallinna Kammerorkester MARTIN KUUSKMANN (fagott) Dirigent RISTO JOOST. C.P.E. Bach, Hummel, Mozart, Haydn

Väravatorn 4.10 kl 16

Suur Muusikakadeemia - Vivaldi sonaadid III Andres Mustonen (viiul) Ivo Sillamaa (klavessiin) Taavo Remmel (kontrabass)

Kärdla kultuurikeskus 4.10 kl 18

«Isa tuli koju»

Lauri Saatpalu ansambel

8., 9., 10.10 kl 19

Peterburi Jaani kirik

13., 14., 15.10 kl 19 16.10 kl 20

“Bachist Zappani” QUASAR SAXOPHONE QUARTET (Kanada)

NO65 Suur õgimine

NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud NO51 Mu naine vihastas

POINT ESITLEB: PEETER OJA STAND-UP

4.10 kl 19

Bach, Glazunov, Vivier, Gregory, Andriessen, Zappa

CORELLI MUSIC

4., 10., 25.10 kl 19

ARMASTUSE ÕIGEKIRI

Abja Rahvamaja 6.10 kl 19

EESTI MEES JA TEMA POEG

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

suur maja 4., 30.10 kl 19

Uno Bossa

(lav. Hardi Volmer)

Piletid Piletilevist Vaata lisa: www.corelli.ee Piletid Piletilevist ja kohapealt www.point.ee

KUI LOLL VÕIB INIMENE OLLA lisaetendused:

Laagri City Kontserdimajas

5.10 kl 19

CLUB FACTORY Madara 22a

4.10. kl 16

(lav. Lauri Maijala)

Salme kultuurikeskus 6.10. kl 19

Elu ja kuidas sellega toime tulla (lav. Üllar Saaremäe)

ESINEJA: ansambel CONCILIUM MUSICUM WIEN ajastu pillidel (Austria)

15.10 kl 19

6.10 kl 19

Kullervo

TERVITUSED VIINIST!

Viimsi Kooli aulas

Lahuselu

Kanuti Gildi Saal

14.10 kl 19 10. juubelihooaja avakontserdid -

Õpetajate maja

Märjamaa Rahvamajas

(lav. Kalju Komissarov)

(Narva mnt 23, Tartu)

4.10 kl 19

väike maja 4., 9.10. kl 19

Tartu Linnamuuseum

Piletid Piletilevis

Tallinn (Raekoja plats 14, Tallinn)

10. juubelihooaja avakontserdid TERVITUSED VIINIST!

ESINEJA: ansambel CONCILIUM MUSICUM WIEN ajastu pillidel (Austria)

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

4., 5., 19., 20., 21.10 kl 19

Keila Miikaeli kirik

John Godber, komöödia Lavastaja Sander Pukk Osades: Kait Kall, Tõnis Niinemets, Karl-Andreas Kalmet, Veiko Tubin

5.10 kl 16

(T)öö klubis

Kirikuklassika

Kristina Kriit (viiul), Tiia Tenno (orel). Kavas: Bach, Paganini, Händel jt. Vaba sissepääs

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

MEDEA

UGALA TEATER

14 || SPORT || POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014

Flora sai ülitähtsad kolm punkti

TOIMETAJA KRISTJAN JAAK KANGUR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

MUINASJUTT. Mahakantud Landy’s Akvarelist sai tänu Dina Ellermannile esimene Ee

Kuidas pisike Akvarel en jaan martinson spordiajakirjanik

Jalgpalli Eesti meistriliigas alistas FC Flora 3:1 Infoneti ja tõusis enne tänaseid mänge tabelijuhiks.

Flora esimene tabamus sündis Infoneti kaitsja Vladimir Avilovi jalast, ülejäänud kaks palli lõi vastaste võrku Irakli Logua. Tartu Tammeka oli tänu GeirKristjan Suurpere ja Kristjan Tiiriku väravatele 2:1 foto: jaanus lensment parem Tallinna Kalevist.

SPORT. POSTIMEES.EE

Brasiilia ajakirjandus teeb sulle komplimente, kui võidad, kaotuse korral saad aga lahtise käega näkku.

Brasiilia jalgpallikoondise mängija Dani Alves leidis, et MMi poolfinaali 1:7 kaotus oli Brasiilia ajakirjanduse süü

MM-RALLI

Prantsusmaa ralli avapäeval sõitis liidrina Latvala Sel nädalavahetusel peetakse Prantsusmaa MM-ralli, mille avapäeval oli kavas seitse katset. Päeva viimane katse sõideti pärast Postimehe trükkiminekut, kuid kuue esimese katse järel oli liider Jari-Matti Latvala. Soomlase järel oli teisel kohal Andreas Mikkelsen, kes kaotas Latvalale 8,5 sekundiga. Kolmandat kohta hoidis Kris Meeke, kelle kaotus liidrile oli 22,7 sekundit. Täna on rallil kavas seitse kiiruskatset. Ükski eestlane Prantsusmaa ralli võistlejate nimekirja ei kuulu. Ott Tänak teeb seekord kaasa M-Spordi meeskonna esisõitjana. Umbes poolteist tundi enne kiiruskatse algust lubatakse esiautodel rada läbi sõita ning selle käigus kogutud info sõitjatele edastada. Tegemist on peamiselt turvalisuse parandamiseks mõeldud käiguga. Pärast legendi koostamist võivad teeolud paljuski muutuda ning hoopis teistsuguste oludega arvestanud rallimeeste jaoks muutub kihutamine ohtlikuks.

TENNIS

Zopp jõudis Rootsis finaali Rootsis Jönköpingis toimuval 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITFi tenniseturniiril jõudis Eesti meeste esinumber Jürgen Zopp (ATP 273.) finaali. Poolfinaalis oli eestlane punktidega 3:6, 7:6, 6:4 parem kaheksanda asetusega šveitslasest Adrien Bosselist (ATP 413.). Zopp lõi 11 serviässa ja tegi viis topeltviga. Finaalis on kolmanda asetusega Zoppi vastaseks turniiril esimese asetuse saanud Briti tennisist Edward Corrie (ATP 277.).

Hollandi raudvara lõpetas karjääri

Mercedesed on Jaapanis kiireimad

Hollandi jalgpallikoondise pikaaegne liige Dirk Kuyt teatas, et lõpetab oma koondisekarjääri. «Hakkan kõike igatsema, aga ehk kõige enam tuleb kananahk ihule siis, kui kuulad hümni. Olen tänulik, et selle võimaluse sain,» rääkis 34-aastane Kuyt. Kuyt mängis Hollandi eest kümme aastat, osaledes selle aja jooksul 104 maavõistluses ja lõi 24 väravat.

F1 Jaapani GP esimesel kahel vabatreeningul on teistest üle olnud Mercedese piloodid Nico Rosberg ja Lewis Hamilton. Kui avatreeningu võitis Rosberg, siis teisel oli parem Hamilton. Esimesel treeningul sai kolmanda koha Fernando Alonso, kes kaotas Rosbergile 0,576 sekundiga. Teisel vabatreeningul kaotas kolmanda aja sõitnud Valtteri Bottas Hamiltonile 1,201 sekundit.

A

rtisti suurus selgub laval.

«Võrreldes teiste koolisõiduhobustega on minu Landy’s Akvarel väike, MMil oli ta selgelt kõige pisem, ta polnud elegantne ega suursugune. Ent kui võistlemiseks läks... Akvarel jooksis end suureks, võimsaks ja säravaks,» räägib koolisõitja Dina Ellermann heldimusega oma partnerist, kellest sai esimene Eestis sündinud hobune, kes on jõudnud tiitlivõistlustele. Reedel-laupäeval näeb ajaloolist duot Tallinn Horse Show’l, mille raames võisteldakse ka koolisõidu MK-punktide nimel.

Olgu öeldud, et tänavu augustis tegid ajalugu nii Akvarel – ta on Eesti sporthobuse tõugu – kui ka Ellermann. Tema ja Grete Barake olid esimesed MMi koolisõidus osalenud Maarjamaa ratsutajad. Kohad olid debütantidele kohaselt tagapool, aga märk on maas ja areng jätkub.

Artisti hing Akvareli lugu on uhke ja pisaratkiskuv. Akvarel on takistussõiduhobuse Landcruiseri – temaga ratsutas omal ajal elav legend Rein Pill – järeltulija, kellelt oodati palju. Paraku ei sobinud pisikesele ratsule hüppamine kohe mitte.

«Kui protokollis oli taas kirjas 44 karistuspunkti ja kaks tõrkumist, kanti Akvarel maha, kuid omanik kutsus mind õnneks siiski vaatama, äkki saab temast koolisõidus asja,» meenutas Ellermann. «Tore hobune, aga tegi valet ala. Ta ei tahtnud hüpata kõrgele ja kaugele, võistelda küll. Tal on artisti hinge, särtsu ja tahtmist, ilma selleta suures spordis läbi ei löö.»

Ent mis peamine, Akvarel sobis Ellermanniga. «Ta tahab mulle meeldida, teeb kõik, et meil üheskoos hästi läheks.»

Akvareli liikumine oli hea – jäägu koolisõidu spetsiifilised nüansid siinkohal kirjelda-

mata –, kuid teda tuli esialgu igati kasvatada. «Akvarel on tuline. Alguses läks iga krõpsu peale närvi, pelgas teisi hobuseid. Probleeme oli võistlustelgi, sest uus koht ajas ärevile ning ta loobus söömast. Tuli kaasa võtta erinevaid müslisegusid, et millist ta antud hingeseisundis sööma soostub. Ajapikku saime asjad siiski joonde, Akvarel rahunes ning hakkas protsessi ja tähelepanu nautima. Talle meeldib staariseisus, kui kõik käivad nunnutamas.

Eks ta üks muinasjutt ole, kuidas inetust pardipojast sai kaunis luik.»

Võistlusel ärevil Ellermanni kinnitusel saab Akvarel mõistagi aru, kas tegu on treeningu või võistlusega. Trenni võtab ta rahulikult, kuid võistlema minnes on pisut ärevil, samas üritab endast parima anda. «MMil oli õhkkond eriline, rahvast palju, saal sumises nagu mesipuu ning me tegime mitu kalliks maksma läinud viga. Ent ühtäkki Arvarel sai aru, et tegu on tavalise võistlusega, ning võttis end kokku.»

Tavainimesel on raske mõista, kuidas saab hobusele õpetada kõikvõimalikke liikumisi ja piruette, traavima külgsuunas või paigal, panna loom hõljuma justkui baleriin. «Tuleb hobust õpetada, kulutada kiituseks hulga suhkrut ja porgandeid,» selgitab Ellermann. «Kõik peab välja nägema, justkui toimuks iseenesest, kuigi sa juhid hobust keha ja jalgade, vähem kätega. Selleks et GP tasemele kerkida, kulub aastaid ning paljud ei jõuagi kohale. Mul on töös neli hobust, lisaks mõned noored, kellest üks tundub olevat üsna andekas. Siinkohal kiidan südamest kogu tiimi ja eriti treenerit Alla Gladõševat, kelleta me Akvareliga nõnda kõvad poleks.»

Naisterahvas, teadagi, on tujukas. Aga Akvarel? Temagi on õrnemast soost.

«Eks meil mõlemal on teinekord parem, teinekord hal-

Koolisõitja Dina Ellermanni käe all sirgus inetuks pardipojaks peetud Akvarelist kaunis luik.

Dina Ellermanni arvates on võistlushimulisel Akvarelil artisti hinge, särtsu ja tahtmist.

vem tuju, aga saame pahurusest tavaliselt üle,» tõdeb Ellermann.

Ellermann räägib, et neil olla Akvareliga traditsioon. Alati enne trenni või võistlust – ehk siis, kui sadulat selga panema hakatakse – teeb hobune kummarduse. «Noh, kas näitame külalistele kah kummardust,» meelitab Ellermann, üritab hämadagi, et näe, läheb saduldamiseks, aga ei midagi. Akvareli silmad säravad ning tundub, et ta muigab.

Muigab ka Ellermann: «Hobune on tark, näitemängu tegema ei hakka. Ta saab väga hästi aru, et ei trenni ega võistlust pole oodata, sestap ka ei kummarda.»

Enne trenni või võistlust teeb Akvarel alat

Kaitseväkke kutsutud noorsportlased põrus NARKOTEST. Kaitseväe

staabi- ja sidepataljoni saabunud uutele ajateenijatele politsei korraldatud narkotesti tulemusel viidi teiste hulgas järelkontrolli kolm spordirühma saabunud noorsportlast. Samas ei pruugi kiirtesti tulemus veel tähendada, nagu oleks noored spordimehed tõepoolest meelemürkidega patustanud.

Postimehe andmetel oli kordustesti viidute seas kolm noorsportlast: üks kergejõustiklane, üks jalgrattur ja üks poksija. Staabi- ja sidepataljoni spordirühma juhi Imre Tiidemanni sõnul oli politseisse põhjalikumale järelkontrollile toimetatuid rohkem. «Testi-

ti kõiki, mitte ainult sportlasi. Kiirtest näitas positiivset tulemust rohkematel isikutel, kes viidi politseisse, kus neile tehakse uus test,» lausus Tiidemann Postimehele. «Samas võib öelda, et kiirtesti usaldusväärsus on, nagu ta on. Ootame ära politseis võetud proovide tulemused, mis peaksid avalikuks saama umbes kuu aja pärast, kui menetlustoimingud on lõppenud.»

Eesti Jalgratta Liidu peasekretär Urmas Karlson lausus, et info ühest kiirtestis põrunud noorest jalgrattasportlasest on alaliidule teada, kuid tema nime nad avaldada ei soovi. «Põhjus on lihtne – see test

võib olla ekslik,» ei kiirustanud ka Karlson sarnaselt Tiidemanniga ühtegi sportlast narkomaaniks tembeldama. «Eesti Olümpiakomitee esindajad olid samuti seisukohal, et tulemusi pole praegu mõtet avalikustada. Ootame ära kordustesti vastused.»

Karlson viitas aastatagusele juhtumile, kus samuti ühe noorsportlase esialgne proov näitas mõnuainete tarvitamist.

Ootame ära politseis võetud proovide tulemused, mis peaksid avalikuks saama kuu aja jooksul.

Imre Tiidemann

«Esialgse testi tulemus tuli samamoodi kiiresti välja ning talle tõmmati avalikult vesi peale, aga politseis võetud põhjalikud proovid näitasid, et mees oli puhas. Kuid ega sellest ju enam keegi ei kirjuta... Praegu vandusid poisid samuti jumala nimel, et nemad pole midagi tarvitanud.

Mitte keegi neist millegi keelatu tarbimist üles ei tunnistanud,» lausus Karlson. «Tahaks arvata, et kui keegi neist oligi midagi võtnud, siis saaksid nad aru, et põhjaliku testiga tuleb see ju välja ja lõpuks jääd ise lolliks.»

Samas märkis Karlson, et probleemi tuleb mõistagi tõsi-

POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA KRISTJAN JAAK KANGUR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

estis sündinud hobune, kes on võistelnud MMil.

nd suureks sõitis

fotod: erik prozes

Olümpiakoht raske, aga võimalik

ti juuresviibijatele kummarduse.

Võimalus, et Dina Ellermann ja Landy’s Akvarel pääsevad Rio de Janeiro olümpiale, on väike, aga siiski olemas. Tasemenormid on täidetud, kuid osalejaid lubatakse mängudele napilt. «Tuleb võistelda palju ja hästi ning koguda reitingupunkte, eks lõpuks ole näha, kas kvalifitseerume või mitte,» võtab Ellermann asja rahulikult.

Tallinn Horse Show’l korraldataval

MK-etapil on mängus suured ja väärtuslikud punktid, kuid kakonkurents on tihe.

«Neli Tallinnas võistlevat paari osalesid ka MMil,» selgitab Ellermann. «Tuleb anda endast parim, kui tahame poodiumile jõuda.»

Maailma edetabelis on Ellermann ja Akvarel 161. kohal. Teine Eesti esindaja Grete Barake hobusega Talent pisut eespool, 152. Küll aga on Ellerman oma regioonis

ühe teise ja ühe kolmanda koha toel kuues.

«Tuleval aastal stardime EMil ja ka järgmisele MMile on koht olemas. Minu ja Akvareli jaoks on see kõva saavutus,» tõdeb Ellermann. «Miks maailma parimad on maailma parimad? Ju on nende hobused andekamad, valik suurem ning ka oskusi traditsioonidest tingituna rohkem. Ent meiegi liigume vaikselt tipu poole.» PM

sid esialgses narkotestis selt suhtuda. «Iseenesest on tegu ikkagi väga halva pretsendendiga. Selline juhtum näitab, et miski pole välistatud. Küsimus on selles, et keegi meist – alaliit, treenerid – niisuguste asjade eest alati vastutada ei saa. Ainus võimalus oleks see, kui treener oleks kursis, et mõnel tema hoolealusel on niisuguse sõltuvusega probleeme, aga jätaks selle enda teada,» lausus Karlson.

Tema sõnul tuleb meeles pidada, et kaitseväe spordirühma ei pääse igaüks, sinna saamiseks tuleb täita kindlad ja üsnagi kõrged kriteeriumid. Eesti Olümpiakomitee kodulehel olevate andmete põhjal võe-

takse sinna vaid neid kutsealuseid, kes vastavad vähemalt ühele järgnevast neljast tingimusest: on täitnud rahvusvaheliste tiitlivõistluste täiskasvanute A- või B-normi, arvatud olümpia ettevalmistusprogrammi, tulnud tiitlivõistlustel (olümpiamängud, maailmameistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused, maailma karikasari) esimese 30 hulka või noorte tiitlivõistlustel esimese kümne hulka.

«Tegemist on ju siiski koondislaste või koondise kandidaatidega. Tänapäeva maailmas on muidugi ahvatlusi palju, aga kui nüüd peaks tõesti selguma, et keegi neist on kasutanud nar-

kootilisi aineid, siis tekib küsimus, kas meie treeneritel tõesti puudub ülevaade, mida nende hoolealused teevad? Kui mõni meie noorsportlane osutub tõepoolest narkootikumide tarvitajaks, siis näitab see meie treenerite kehva tööd,» nentis Karlson.

Politsei läbiviidav kiirtest kujutab endast kokkupuutetesti, mida kasutatakse ka näiteks koolides. Nagu nimigi ütleb, näitab see kokkupuudet narkootilise ainega, mitte aga seda, et inimene oleks ise keelatud ainet tarvitanud. Esialgne kiirtest näitab vaid seda, kas on põhjust saata inimest ekspertiisi. Kristjan Jaak Kangur

Sügisheidete saladus – napim jõud, suurem kiirus peep pahv peep.pahv@postimees.ee

K

uigi kergejõustikuhooaja kulminatsioon oli augusti keskel peetud EM, heitis seal hõbeda võitnud Gerd Kanter oma selle hooaja pikimad kettakaared alles septembri lõpus. Siiani jahib aga hooaja lõpetuseks vägevaid tulemusi EMil lõppvõistlusele jõudnud Martin Kupper.

35-aastase Kanteri sõnul ei tähenda see, et tippvormi ajastamisega oleks midagi väga viltu läinud. «EMi ajaks jõudsin väga heasse vormi – võistluseelsel viimasel treeningul heitsin oma tänavuse parima tulemuse, 67 ja pool meetrit, ning seejuures olid täiesti nulltingimused,» meenutas ta.

«Hiljem olen vaid väga soodsates tuuleoeludes paaril korral heitnud 67 meetri kanti.»

Sellele, kuidas ta hooaja pikenduseks mõeldud nädalatel tipptulemuste püüdmiseks vajalikus vormis püsib, on Kanteril selgitus olemas. «Zürichi EMiks valmistudes sai laotud korralik vundament ja kuni suurvõistluseni jätkasin tugevaid jõutreeninguid ning ka tulemused sai tehtud füüsise pealt,» rääkis ta. «Hooaja lõppedes pole ma aga enam jõusaalis nii palju käinud ja tulemused on tulnud rohkem kiiruse ja lõtvuse pealt. Olen varemgi seda kogenud, et teen hooaja lõpus häid tulemusi.»

Ja kuigi Kanter heitis oma tänavuse hooaja parima tulemuse 66.28 alles 24. septembril, välistas ta võimaluse, et sama metoodika järgi võiks valmistuda ka suvisteks tiitlivõistlusteks. «Arvan, et ükski tippheitja ei julge riskida sellega, et lõpetab hooaja keskel füüsilised treeningud ja keskendub ainult võistlemisele,» tõdes ta. «Samas on muidugi võimalik kahe või kolme päeva järel võisteldes ennast vormi viia, kuid tiitlivõistlusi arvestades oleks see ikkagi ehku peale minek.»

Samas möönis Kanter, et kogu ettevalmistus võistlusteks on üks suur katsetamine ning tegelikult ei tea keegi, kas näiteks surumisel peaks kangi raskus olema 150 või 170 kilo.

Kuigi Gerd Kanter oli tippvormis Zürichi EMil, heitis ta hooaja parimad foto: mihkel maripuu tulemused septembris kodustel jõuproovidel.

Absoluutset tõde pole, peamiselt tegutsetakse katse ja eksituse meetodil.

Hooaja tähtsaimal võistlusel ja sügisesel suvalisel jõuproovil osalemise vahe seisneb ka pingetes. «Kui ma valmistusin 2008. aasta Pekingi olümpiaks, kasvas pinge ikka päris suureks. Pärast hooaja lõppu võisteldes on aga pinge maas ning heitmist nautides on võimalik püüda head tulemust,» lausus ta.

Väga pikka sügist Kanter endale tänavu ei planeerinud, ent kui ketas hakkas lendama ootamatult kaugele, tekkis mõte, et miks mitte soodsates oludes veel võistelda. Seda enam, et hea tulemuse sünnile kaasa aitav tugev konkurent – Martin Kupper – oli kodus täiesti olemas. Septembri teises pooles osales ta nädala

jooksul kolmel väikesel võistlusel ja seeria oli muljetavaldav: 65.44, 66.26, 66.28 ehk teisisõnu tema selle hooaja esimene, teine ja kuues tulemus.

Tegelikult tundis Kanter endas olevat veel kõvasti võimu, kuid vägeva tulemuse vormimiseks ideaalseid tingimusi, kus tuul oleks puhunud täpselt õige nurga alt, ei avanenudki.

«Kui tahad minna kindla peale tulemust püüdma, peaks kettaheitering olema staadioni mõlemas otsas, ühe ringiga staadionitel on õige nurga alt puhuva tuule püüdmine keeruline,» selgitas Kanter.

Nüüd on Kanter kuulutanud hooaja lõppenuks ja vähemalt oktoobri lõpuni kavatseb ta puhata. Seejärel algab aga ettevalmistus uueks, Pekingi MMi hooajaks.

POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014 || SUHTED || 17

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

SÕLTUVUS. Spetsialistide arvamused lahknevad küsimuses, kas rämpsukogumise puhul on tegemist halva harjumuse, käitumishäire või tõsise haigusega.

Elu keset asju sirje niitra toimetaja

K

ui vanade ajalehtede-ajakirjade virnad kõrguvad laeni ning toad on otsast otsani träni täis, nii et kõndida saab vaid mööda kitsukest rada, külg ees, siis pole seal varsti enam inimestel kohta, ja nõnda sulguvad rämpsukogujad enamasti kurba üksindusse.

Küsimusele, kas see nähtus on talle tuttav, vastab Pärnumaa Audru valla sotsiaaltöötaja Helve Koidu: «Oli mul küll üks selline mees. Algul ei lasknud ta mind üldse oma elamisse, aga kui tervis halvemaks läks, siis tegi ukse lahti. Toad olid tal maast laeni rämpsu täis, keskele oli kitsas käik jäetud, mida mööda liikuda sai. Seal oli kõike – vanadest ajalehtedest plastpudelite ja rauakolani välja. Päris kole vaatepilt,» räägib ta.

«Kui tal maja maha põles, siis ehitati talle väike kuur, kus algul oli ruumi, kuid peagi täitus seegi igasugu träniga. Tal oli auto, millega käis seda ümbruskonnast korjamas. Kuid seal oli ka pakendis tekke ja patju, mida oli ostnud, aga kunagi ei kasutanud. Ta pesi ühekordseid mähkmeid ja kuivatas neid siis toas, millest elamine haises,» lisab sotsiaaltöötaja.

Koidu sõnul ei olnud tegemist üldsegi mitte vaese mehega. «Vastupidi, ta oli lausa rikas – maade ja metsade omanik. Kavatses veel endale ATV osta. Ei tea, kui kaua tal see haigus kestis, igal juhul naist tal ei olnud, oli vanapoiss,» sõnab sotsiaaltöötaja.

Haigus või harjumus Eesti Psühhiaatrite Liidu presidendi Andres Lehtmetsa sõnul rämpsukogumist eraldi psüühikahäireks ei peeta. Ehkki DSMi (Diagnostic and Statistical Manual) süsteemi viimases versioonis on see lisatud nimetusega hoarding.

«Need isikud on tavaliselt madala ravimotivatsiooniga, mistõttu on raske nende käitumist muuta. Sageli on selle nähtuse taustal tegu mõne muu raskekujulise ja pikaaegse psüühikahäirega, nagu psühhoos või orgaaniline ajukahjustus, või ka vaimse arengu peetusega,» räägib ta.

«Kuna nad ei ole otseselt ohtlikud endale ega ka teistele sarnaselt hulkuritega, kelle käitumine lähtub psüühikahäirest, siis psühhiaatria huviorbiiti nad enamasti ei satu. Pigem on tegu sotsiaalset laadi nähtusega. Kui selliste kaebustega isik pöördub ravile, siis enamasti ravitakse põhihaigusena mõnd tal esinevat psüühikahäiret.»

Ameerika Ühendriikide Psühhiaatrite Assotsiatsiooni andmetel kannatab selle häire all kaks kuni viis protsenti riigi elanikkonnast ning see toob

endaga kaasa palju ebameeldivusi nii isikule endale kui tema lähikondsetele. Mõned rämpsukogujad tunnistavad oma probleeme ja neid on võimalik aidata, teised eitavad seda ja nendega on lähikondsetel raske, kui mitte võimatu toime tulla.

Riskitegurid, mis sellist tegevust soodustavad, on USA psühhiaatrite hinnangul järgmised: üksi olemine või üksikuks jäämine, geneetiline eelsoodumus, ajukahjustused. Tarbetu träni kogumine võib kaasneda depressiooni, ärevus- ja tähelepanuhäirete, aga ka stressiga. Näiteks võib see välja lüüa lähedase kaotuse puhul.

Ehkki sellist käitumist peetakse rohkem omaseks vanadele inimestele, pole see nii. Häire sümptomid võivad ilmneda juba teismelisena ja ajapikku muutuda krooniliseks. Eestistki on teada juhtumeid, kus abielu on purunenud noore või keskealise pereema kogumiskire tõttu. Kui ikka kõik eluruumid on hunnikuid täis ning seal ei saa enam koristada, siis ei julge ka lapsed varsti enam sõpru koju kutsuda ja ka paarisuhetes tekivad pinged. Üldiselt seostatakse rämpsukogumist obsessiiv-kompulsiivse isiksusehäirega (OCD), mis takistab isiku üldist psühhosotsiaalset kohanemist. See diagnoositakse siis, kui isiku juures täheldatakse stabiilset käitumismustrit, mille märksõnadeks on kord ja pedantsus, aga seegi võib väljenduda ka tarbetute asjade kogumises.

SUHTED Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

sest nende mõtteviis ja käitumine tundub neile endile loomulik, sageli süüdistavad nad oma probleemides teisi. Varane diagnoos ja ravi on sel puhul väga oluline. Võimalik on rakendada kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, mida teevad psühholoogid, psühhiaater võib ka ravimeid välja kirjutada.

käigurajad jäetud. «Meetri kuni pooleteise kõrguselt oli seal igasuguseid asju – ajakirju, raamatuid, riideid, purke, pudeleid, vanu pliite ja muud kraami,» meenutab Käo.

Teine tema kirjeldatud juhtum puudutab asotsiaalset inimest, kes polnud enam päris adekvaatne. Tema korter oli muutunud tõeliseks prügihunnikuks. Tulekolde juures olnud praht läks lõpuks põlema, nii et seda tuli kustutada.

Ega päästjad saa ka ennetustöö käigus muud teha kui nõuda, et kütteseadmete juures puhas ruum oleks. «Inimesed, ärge korjake asju, mida teil vaja ei ole. Kui vanad inimesed on üksinda majja jäänud, siis jälgige nende elamist. Kui muidu ei saa, viige sealt praht välja kasvõi väevõimuga,» paneb Käo kõigile südamele.

Eestistki on teada juhtumeid, kus abielu on purunenud noore või keskealise pereema kogumiskire tõttu.

Kui ka need, kes endale kuhjade viisi rõivaid ja kingi kokku ostavad, kaasa arvata, siis on rämpsukogujate armee päris suur.

Sellistel inimestel on sageli kalduvus sotsiaalsele eraldumisele, rituaalsele käitumisele ja kitsidusele. See toob kaasa olulisi probleeme ja piiranguid suhtlemises teiste inimestega nii kodus kui ka tööl.

Inimesed ise ei pruugi aru saada, et neil on isiksusehäire,

Esemete keskel Rämpsukogujate motiivid: • esemetel on emotsionaalne väärtus • asjade keskel on turvaline olla • omandist raske loobuda • ei suuda otsustada, mida ära visata

Kui asju on liiga palju, küsi endalt: • Kas mul on probleeme asjade äraviskamisega?

• Kas mul või teistel pereliikmetel on asjade rohkuse tõttu raske ruume kasutada?

• Mil määral pärsivad kuhjunud asjad minu tegemisi?

• Kuivõrd häiritud on asjade kogumise tõttu minu töö-, kodu- või pereelu?

• Kas minu tähelepanu on juhitud sellele probleemile?

• Kui palju stressi see põhjustab? allikas: usa psühhiaatrite assotsiatsioon, pm

Üks Yale’i ülikooli selleteemalise uurimuse järeldusi oli, et kogumiskirega inimesed ei suuda otsuseid teha. Nii jabur kui see ka ei tundu, soovivad prügisse uppuvad inimesed sisimas olla täiuslikud ja kardavad teha valesid otsuseid. Nad ei suuda otsustada, mida ära visata ja mida alles hoida. Kodu täitvad asjade kuhjad ei tekita neis mingeid tundeid.

Kui selline inimene peab hakkama otsustama, mida minema visata, erutub tema aju ülemäära ja muudab ta täiesti otsustusvõimetuks. Uurimuse teinud psühhiaatrite hinnangul on tegu haigusseisundiga.

Järjest kuhjuv rämps võib osutuda ohtlikuks sõna otseses mõttes, sest see võib põhjustada tulekahju, selle otsa võib komistada ja õnnetult kukkuda. Kuid sellest veel tõsisemaks kujuneb oht eralduda ühiskonnast. Üsna pea ei julge sellised inimesed enam oma elamisse võõraid lasta ja nad kapselduvad oma üksindusse.

Ruumipuudus takistab täitmast igapäevaseid ülesandeid ja koristamast, mistõttu hakkab selline elamine varem või hiljem hallitama ja haisema. Lõpuks löövad nodikogujad kõigele käega ja lakkavad ka enda eest hoolitsemast, mis aga süvendab nende eraldumist ühiskonnast veelgi.

Sarnasus ostuhullusega

Enim levinud tagajärg Päästeameti Lõuna päästekeskuse menetlusbüroo juhataja Mati Käo sõnul tuleb nende päästjatel aastas külastada oma piirkonnas kuut-seitset sellist korterit, kus tegu kokku kuhjatud prahiga, neist kaks-kolm on kuulunud asotsiaalidele.

Eramajades kohtab seda nähtust rohkem, sest seal on ka rohkem ruumi. Samas on eramajade omanikega ka raske midagi ette võtta. Kortermajade puhul annavad seesugusest ebamõistlikust tegevusest tavaliselt naabrid märku siis, kui see neid häirima hakkab.

Kõige suurem on muidugi tuleoht. Vahel jõuavad päästjad naabrite vihje peale kohale olukorda kontrollima, enne kui «punane kukk» kohale jõuab, pahatihti aga alles siis, kui tuli juba räästas. Üks selline juhtum oli eramajas, kus üksi elav vanem inimene oli kuhjanud ruumidesse nii palju träni, et selle vahel olid ainult kitsukesed

foto: corbis/scanpix

Psühhiaater ja psühholoog Jüri Ennet juhib tähelepanu sellele, et ka tarbetu asjade kokkuostu võib sama nähtuse alla liigitada. Ning kui ka need, kes endale kuhjade viisi rõivaid ja kingi kokku ostavad, kaasa arvata, siis on rämpsukogujate armee päris suur.

Näiteks oli eelmisel paavstil Benedictus XVI-l väidetavalt 200 paari kingi, millest enamikku ei kandnud ta kunagi.

Tavainimeste ostuhullust õhutab päevast päeva kõikjal end peale suruv reklaam.

Enneti sõnul pärineb kirg koguda tarbetuid asju nõukogude ajast, kui näiteks pidi varuma igasuguseid ehitusmaterjale, sest kunagi ei teadnud, millal mõne aasta pärast midagi tarvis võib minna.

«Kui asjade kogumine on oludele ja vajadustele mittevastav ning igasuguseid piire ületav, siis on igal juhul tegu haigusliku ilminguga. Minu juures on selliseid inimesi või nende lähedasi käinud küll, ja mitte vähe,» lausub ta, kinnitades, et tegu pole üksnes eakate haigusega.

Haigusliku kogumiskire alla võib liigitada ka koduloomade korterisse kogumise üle mõistliku hulga, millest on ajakirjanduses palju juttu olnud.

Kuna tavaliselt põhjustavad sellist irratsionaalset tegevust inimeses kogunenud sisepinged, siis on ravi esmaseks märksõnaks pingete maandamine mingil muul viisil. Kui lähedased õigel ajal märkavad, saavad nad aidata tegevuste leidmisel, mis pingeid maandada aitavad.

Kui see ei õnnestu, saavad Enneti sõnul aidata tohtrid ravimeid välja kirjutades.

Tema sõnul tegelevad sellega kõik psühhiaatrid, kuid ravi edukuse kohta ütles mees: «Sellega on nii ja naa.»

20 || kuulutused || postimees, 4. oktoober 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Meeta Torm (sündinud Laidvee) 4. X 1929 - 3. III 2003

85. sünniaastapäeval mälestavad lesk ja tütar.

Ema käte soojus, hellus seni jäänud meie ellu ...

Sügava kurbusega teatame, et meie hulgast on lahkunud kallis abikaasa ja emake

Valentina Oks (sünd. Kallas) 4. X 1914 – 30. X 2005

Helga Vanamölder 19. III 1933 – 3. X 2014

100. sünniaastapäeval mälestavad armastuse ja tänutundega lapsed ja lapselapsed peredega.

Ostame ise või leiame ostja teie korterile Tallinnas. www.myygimaakler.ee, tel 5820 0800.

Lesk ja tütred Ärasaatmine 7. skp. kell 14 Tartu Pauluse kalmistu kabelis.

Busside tellimine. bussi.tellimine@ mail.ee, tel 502 2397.

Ennustamine. Tel 900 2020, 900 5050, hind 0,96 €/min.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Müüa maja suure krundiga Puhjas Saare tee 6 (krunt 6569 m², ü-p 54,1 m², rem vajav, 31 500 €). Ostamüüa-üürida aitab kutseline maakler Peeter Meus tel 506 2212. www. aadlivillakv.ee

Korstnapühkija. Tel 5191 6605.

Jaan Helbergi Siiras kaastunne Milvile ja tütrele perega.

Saatusekaaslased Tserlaki päevilt

Koos me käinud lapsepõlveradu, nüüd sa vaikselt igavikku läind.

Meie mõtetes sa ikka elad, oled ikka meie seas.

Kuskil on tõmbus ja südamevaev.

Kuskil on põllurull, silmad ja kaev.

Kuskil on lõplikkus ning selle telg, tee pikuti umbes kui raamatuselg.

(Rein Sepp)

Madis Kõiv

Telli endale leiliruumi mõõtude järgi lavakomplekt. www.saunapoint.ee, tel 5375 7000.

Jääme puudust tundma emakeelse mõtluse hääst hoidjast, auliikmest ja virgest taastajast, usaldusväärsest sõbrast. Oleme lähedastega leinas.

Kunstiühing Pallas

Südamlik kaastunne Aivarile lastega kalli ema ja vanaema

Hilja Kikkerpilli

Sylvi Koitla

Elu on laul, on habras ta viis, heliseb hetk ... ja katkeb siis.

Südamlik kaastunne Kalvi Kõvale ema ja tema perele armsa

Külli Kõva surma puhul.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Veerennide puhastus. Tel 5638 8994, KPE OÜ.

Märgid ja Langebrauni ost parema hinnaga E–R kl 10–16 Kadaka tee 36, Tallinn. Tel 655 0040.

Müüa biidermeierstiilis ovaalne must laud, restaureeritud (90 x 68 cm). Õhtuti kl 20–22 tel 653 0470.

Veoteenused kaubikuga. Tel 5814 3885 (eesti keeles), tel 5897 6448 (vene keeles).

Firma võtab tööle metsameistri.

Takseerimisoskus on vajalik.

Tel 511 1666, aarne@maad.ee

Langebrauni portselani ost parema hinnaga kl 10–16 Kadaka tee 36, Tallinn. Tel 655 0040.

Linda Luige

lahkumisest.

Leinavad tütar, õde ja vend. Ärasaatmine 8. skp. kell 14.30 Pärnamäe krematooriumis.

Töö Soomes 4-teljelise horisontaalse spindliga CNC-metallitöötlemispingi operaatorile. Tel 5845 5548.

Firma võtab tööle geoinformaatiku (PHP, JavaScript, OpenLayers, PostgreSQL). Tel 511 1666, aarne@maad.ee

Ostan sõjaaegseid Eesti rahvusvärvides käiseembleeme. Maksan 100 €/ tk. Tel 5613 8008.

Teatame sügava kurbusega kalli

2. III 1930 – 1. X 2014

Tule, tööta päikeselisel Tenerifel!

B-Funky Fashion otsib oma kollektiivi aktiivseid ja kohusetundlikke tüdrukuid, kelle ülesanneteks on kleitide esitlemine ning müümine saare lõunaosa kuurortites. Vajalik on inglise keele oskus. Töötamine lepingu alusel 5–6 päeva nädalas, palk + tulemuspalk. Info tel +34 606 181 946, José või e-postiga info@bfunkyfashion.com Vajame operaatorit harvesterile John Deere 1070D. OÜ Formforest, Sulev Oras tel 503 4300.

18. XI 1923 – 1. X 2014

Mälestame head sõpra ja naabrit

Ära seisa mu haual ja nuta mind taga, mind pole seal.

Kui hommikul ärkad ja taevas näed linde, võid olla kindel, et laulan koos nendega ...

Meenutame soojalt sind, kallis

Ivi Küüra

Sügav kaastunne Evaldile ja Evele perekonnaga.

Virve, Tiia ja Kaido perekondadega

On kõrvus veel su häälekõla ja meeles valusalt see päev, kui maha jätsid valud, vaevad ja lahkusid meilt jäädavalt.

Lahkus meie kallis

Aleksandra Ruuber 21. IV 1921 – 1. X 2014

Omaksed Hüvastijätt 9. skp. kell 14 Tartu krematooriumi suures saalis.

Seal, kus sulgub eluraamat, algab mälestustemaa.

Südamlik kaastunne omastele

Enno Vahterit

1. surma-aastapäeval mälestavad omaksed.

Avaldame kaastunnet Jutale perega.

Perekonnad Parts, Kiivit ja Tuvikene

Teatame kurbusega, et lahkunud on kallis

Avaldame kaastunnet Karin Leale kalli ema

Avaldame kaastunnet Ruta Uibole kalli ema

Laine Lea

Jefimia Saarmanni

Jaan Helberg Leinavad omaksed. Ärasaatmine 5. skp. kell 12 Pärnus Viimse Tee kabelis.

kaotuse puhul.

Töökaaslased Rõngu hooldusravikeskusest

Tallinna linnamuuseum mälestab endist töötajat

Avaldame kaastunnet Ivi Jõudule perega vanaema ja vanavanaema

6. IX 1930 – 1. X 2014

Maret Härmi

31. I 1929 – 30. IX 2014

Elfriede Maidra

Avaldame kaastunnet omastele.

Kolleegid A. H. Tammsaare muuseumist

surma puhul.

EMÜ VL söötmisosakond

Hilja Kikerpill

Südamlik kaastunne Jüri Maripuule kalli ema

Mälestame head kolleegi.

Siiras kaastunne omastele.

Endised töökaaslased Tartu maakonnaraamatukogust ja külaraamatukogudest

Ostame põllumaad.

Tel 5340 4975. polluvara@vestman.ee www.vestman.ee

Endla Lõhmus Leinavad pojad Lembit ja Kalev peredega. Matusetalitus 11. skp. kell 13 Tartu krematooriumis.

kaotuse puhul.

Perekond Uus

Maido Sonn

28. V 1939 – 4. X 2013

19. XI 1949 – 30. IX 2014

Kasutatud hambakroonide ja märkide ost tööpäeviti kl 10–16 Tallinnas Pärnu mnt 38. Tel 655 9217.

Teatame kurbusega, et on lahkunud ema, vanaema ja vanavanaema

Täht süttib ehk taevas su üle veel. (J. Liiv) Rahu ja vaikus on sinuga, mälestused jäävad meiega.

Lein ei mahu sõnadesse, alati jääb südamesse.

Mälestame

Klassiõed Aili, Laine, Daisy

Veokijuhi täiendus- ja ADR-koolitused Tallinnas, Tartus, Jõhvis. www. sõiduõppe.ee, tel 507 8230.

Kasutatud raamatute ost. Tallinn, Tartu. Tel 734 1901.

Mälestame armast sõpra

Leinan oma väimeest

Ain Kulli Kaastunne omastele.

Silvia perekonnaga

Endel Laul Kauaaegset kodu-uurijat mälestab Eesti Kodu-uurimise Selts.

Mälestame

Endel Lauli Avaldame kaastunnet Marele ja Mardile perega.

Perekonnad Pärn, Kraav, Viljalo

Leida Maripuu kaotuse puhul. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla anestesioloogiakliinik

Peep Veski kaotuse puhul.

Ravimiamet

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud kallis abikaasa, isa, vanaisa ja vend

Arne Kutsar

25. VII 1959 – 1. X 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 7. skp. kell 13 Hageri kirikus.

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Einar Laane

25. XII 1934 – 2. X 2014

Omaksed Ärasaatmine 8. skp. kell 13.30 Tallinna krematooriumis Pärnamäe tee 36.

Mu meelen kuldne kodukotus, ma sagedast näen und veel sest ...

Sügav kaastunne Vello, Jaanuse ja Ruta peredele armsa ema, vanaema ja vanavanaema

Jefimia Saarmanni surma puhul. Maret, Riho, Rein ja Meelis peredega

Peep Veski 1950 - 2014

Avaldame kaastunnet professor Peep Veski perekonnale ja lähedastele.

Tartu Ülikooli proviisoriõppe viienda kursuse üliõpilased jäävad mälestama õppejõudu, kes inspireeris meid nii kooliseinte vahel kui kogu erialases elus.

Maga vaikselt, puhka rahus ...

Vilma Tappel (sünd. Taim)

kaotuse puhul.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi registratuuride osakond

Mälestan lelletütart.

Asta abikaasa ja laste peredega

Südamlik kaastunne Ruta, Jaanuse ja Vello peredele kalli ema, ämma, vanaema ja vanavanaema

Südamlik kaastunne Kaljule perega kalli abikaasa, ema

Jefimia Saarmanni

Elve Tšernova

kaotuse puhul. Õde Margareta, Tiiu ja Jüri peredega

surma puhul.

Töökaaslased Velma mööblist

Ja nüüd jäävad vaid mälestused ...

Südamlik kaastunne Pille Veskile isa

Südamlik kaastunne Vellole ja Kajale ning Kaidile ja Kadrile peredega kalli

Peep Veski

Jefimia Saarmanni

kaotuse puhul.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

kaotuse puhul. Siina ja Tõnu

Prof.

Sügav kaastunne Aime ja Asta peredele kalli

Avaldame kaastunnet prof. Andres Salumetsale isa

Alma Mitti

Heino Salumetsa

kaotuse puhul.

Karmen, Ain peredega ja Tiiu

kaotuse puhul.

Erahaigla Fertilitas

Mälestame head õppejõudu.

Sügav kaastunne omastele.

TÜ Tamme apteegi ja TÜ Kesklinna apteegi proviisorid

Avaldame kaastunnet Matti Paglantile ema

Südamlik kaastunne prof. Andres Salumetsale isa

Mälestame ja avaldame sügavat kaastunnet lähedastele

Ene Paglanti

Heino Salumetsa

kaotuse puhul.

OÜ Nominete töökaaslased

surma puhul.

Kolleegid TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudist

Südamlik kaastunne omastele

Lahkus meie kallis

Mae Pindmaa

Pia Soomre

surma puhul.

Marju, Kalev ja Liisa

Kurbusega Karin, Lehti ja Õie peredega

Peep Veski

Peep Veski kaotuse puhul. Leinab Tartu Ülikooli Rohuteaduse Selts.

Linda Vool Südamlik kaastunne omastele.

Priit perega

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD 2014, postimees, urmas nemvalts

MALE

JÄÄR

Näed midagi huvitavat ja haarad sellest kinni, uurimata, kas see on sinu jaoks ikka see õige. Võid saada kaksipidise kogemuse, et ühes olukorras on koos nii tõde kui ka vale.

SÕNN Kiire algus toob tavaliselt ka kiire lõpu. Kui oled elust teinud tähtsustunde püramiidi, siis nüüd võib see kokku variseda.

ERNIE

KAKSIKUD Kui oled ühte oma iseloomu kitsaskohta maha surunud, siis seda enam see pinnale tuleb. Tahad tundeid jagada, kuid võid saada üleoleva suhtumise osaliseks.

Barry Barnes – American Chess Bulletin, 1960 Matt kahe käiguga

VÄHK

Eelmise ülesande lahendus: 1. Oe4:!

Naudid argipäevast tähetundi. See ei kesta küll kaua, kuid saad endale vajaliku annuse kätte. Pärast seda oled võimeline sammu edasi astuma.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

LÕVI

Minevik, olevik ja tulevik keerduvad kokku üheks suureks elulõngaks. Mingi valus minevikukogemus annab märku, et see tuleb lahti harutada.

NEITSI Oled siiras, heatahtlik ja kompromissivalmis.

Pahatahtlikkusega sa just silma ei paista, kuid mõnest vingerpussist siiski ära ei ütle.

DILBERT SINU PROJEKT ON GRAAFIKUST MAAS. KAS SA VAREM EI SAA VALMIS?

KAALUD Keegi otsib sinult tähelepanu ja kiitust. Esitad endale küsimuse, kas elad enda või tema elu. Võimalik, et oled midagi valesti tõlgendanud.

SKORPION

Kui pakutav ajab sind segadusse ja sunnib palju muutma, siis ei pruugi see sulle sobiv olla. Õnneks on sul vabadus ise otsustada.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Kui suudad neutraalseks jääda, siis oled tasakaalus. Kui aga pead pidevalt pingutama, siis kõigud kahe äärmuse vahel. Energiat võib hakata nappima.

KALJUKITS Seisu- ja ka istekohal pole tähtsust. Tähtsad on hoopis inimesed, kes neid kohti täidavad. Kuningas võib muutuda kerjuseks ja kerjus kuningaks.

VEEVALAJA Kannatus tekib hinnangute andmisest ja ahnusest. Ülevoolav sõprus võib olla lihtsalt pealetükkivus. Püüad leida kõige selle vahel oma tee.

KALAD Annad ette uusaastalubadusi. Lubad teha seda ja toda, kuid nendest kinnipidamisega võib probleeme tekkida, sest uue aastani on veel aega ja olukord kindlasti muutub.

koostaja margus sööt

AKNE

NOH, PIKEMAS PERSPEKTIIVIS OLEME KÕIK SURNUD, NII ET KUI SA SUREKSID MAHA KOHE PRAEGU, SIIS SINU LÕPP OLEKS VAREM KÄES.

SEE JUTT LÄKS VÄGA RUTTU VÄGA SÜNGEKS.

MUL OLI SEE VALMIS MÕELDUD.

1. Iga-aastane Jūrmala laulukonkurss toimub pealkirja «Uus laine» («Jaunais vilnis») all 2002. aastast.

Eestlastest on senini olnud edukaim Uku Suviste, kes 2010. aastal saavutas kolmanda koha. Noorte lauljate konkurssi on peetud Jūrmalas varemgi.

«Uue laine» eelkäija oli 1986. aastast toimunud Nõukogude Liidu noorte lauljate konkurss «Jūrmala». Sellel konkursil on eestlased pälvinud kaks esikohta. Kes? 2. UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluv Užupis on Vilniuse linnaosa, mis kuulutas end iseseisvaks Užupise Vabariigiks 1997. aastal. Tõlkes tähendab see kohta teisel pool jõge. Vabariigil on oma president, põhiseadus, valuuta ja ka 12-liikmeline armee.

Jõgi on olulisel kohal ka põhiseaduses. Selle esimene paragrahv ütleb, et inimesel on õigus elada ... jõe kaldal ja ... jõel on õigus voolata nende asupaigast läbi. Mis jõega on tegemist?

3. «Kas tunned maad, kus rahupäitsik / aedtarast tammub, tatsu teeb? / Kus päitsikut kui lüpsab näitsik, / aukiitus isakesel keeb? / Ei tunne veel?

Kus sinu häll? / Kas kiikus nii kui isadel? / Ent laulgem nüüd ja ikka ka: / see maa ei ole meie isamaa.» Kelle luuletuse algusread?

4. Türgi vanasõna ütleb, et ühes tassis on tallel 40 aasta mälestused, mis tähendab seda, et seda jooki juues räägitud jutud ühendavad inimesi pikkadeks aastateks. Mis jook?

5. Üks maailma populaarsemaid maleavanguid algab käikudega 1. e2 e4 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 ... Mis avang?

Vastused: 1. Kare Kauks (1987), Erich Krieger (1988).

2. Vilnia (Vilnija). Jõgi on andnud nime Leedu pealinnale. 3. Gustav Suits, «Kas tunned maad?». 4. Kohv. 5.

Hispaania avang.

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014 || VARIA || 21

VALDO JAHILO ANEKDOODID Tüdrukud kohvikus.

Esimene: «Isver, milline imeliku maitsega tee!»

Teine: «Lollakas, see on kohv!»

Kelner: «Veel kakaod, tüdrukud?»

••• Õpetaja: «Mis su isa tegi, kui ta sinu päevikut nägi?»

Juku: «Raputas pead. Algul enda, pärast minu oma.»

22 || MEEDIA || POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, MEEDIA@POSTIMEES.EE

MUUSIKA. Ja kõik said jälle kord teadjamaks sellest salapärasest müsteeriumist, mida laulu väeks tavatsetakse nimetad

See saade jätab kena jälje eesti popi aja hardi volmer

eelmise hooaja osaleja

«Laula mu laulu» Neljapäeviti kell 20 Kanal 2s

N

ädalavahetusel sattusin rongiga Piiterisse sõitma, ja ennäe – minu vastas võttis koha sisse ei keegi muu kui Tõnis Mägi ise. Vanameister sõitis koos trupiga teatrifestivalile ja tänu neile sai minugi loksumisest üks muhe koosistumine.

Sai räägitud maast ja ilmast ja rohkem muidugi ühest konkreetsest maast, kuhu rong meid viis. Ja muidugi tuli impeeriumi restauratsiooni lahates jutuks ka ühine kogemus – laululaager Laitse mõisa endises tallis. Tõnise mälupildid sellest olid, arvatagi, helged ja ilusad. Nagu minulgi. Ja alati on ses tusklikus maailmas kena, kui saab juttu veeretada millestki ilusast ja rõõmsast.

Tavaolukorras oleks vähemalt pool teed ainult saatest ja selle telgitagustest vadistanudki, aga paraku oli eelmisel päeval tulnud sõnum meie laulukuninga lahkumisest ja sestap viisid kõik teemad, teadagi, Jaaguni. Sain kinnitust kahtlu-

sele, et kui keegi suur kunstnik justkui päevapealt loobub oma põhiolemusest, oma elu essentsist, siis üldiselt on neid põhjusi mitu.

Muidugi sai arutletud, et mis asi see ikkagi on, see laulu vägi. Ja kuipalju võimsam võib olla vahetu osadus selles.

Kuipalju pärsib seda telemeedium, see suhteliselt hea pildi ja heliga klaastahvel me kodus.

Hangusin teleri ette Kirglik, nagu ta on, kiitis Tõnis kõikse rohkem ikka Jarekit. Ja mis seal imestadagi – Isake teab, mida räägib.

Ei mõelnudki, et seda ilmtingimata vaadata võtan, ja ei sattunudki nägema, kuni täna, üksinda kodus toimetades, telekast tuttav signatuur kostis.

Tuleb tunnistada, et hangusin teleri ette kuni lõpuni. Kas on nii, et veterani lummavad ikka sõjafilmid? Minul on küll isikliku osaduse litsents, aga pole imestada, et see saade hulki kütkestab. Võõrkeeli öeldakse vist, et on tõeliselt kätši.

L o omu l i k u lt o ot a si n Leplandi saatest kuulamiselugu. Muud ei ole lihtsalt veel mällu salvestunud. Usun, et küllap kripeldas Otilgi enim

Üritan seda saadet igal võimalikul juhul jälgida.

Olgugi et endast andekamaid vaadata on valus, oi kui valus!

(võibolla alateadlikult ainult), kes sellest pundist julgeb eurohiti ette võtta. Tõnis ehk? Kesse veel, aga võta näpust.

Lea-Lioni etteaste oli vapustav juba seetõttu, et äsja ränga tõve käes vaevelnud inimesest lihtsalt ei osanuks

sellisel tasemel energeetilist litakat oodata. Ja kes tal lubas üllatusefekti võimendamiseks hoopis ühe teise lauluga alustada? Tema suust olnuks justkui loogilisem mõni rahulikum ballaad, mida Otilt küllaga võtta ja millega teised noored daa-

mid särasidki – tuntud hääduses nagu alati, aga ootuspäraselt. Ühtlasi sain huvitavat teadust, et mõned laulud hoopis ühe soome tandemi kirjutatud on. Siinkohal mõistsin ka, kuipalju aitab kütkestavusele

Birgit Õigemeel (vasakult), Jarek Kasar, EdaInes Etti, Lea Dali Lion, Jaagup Kreem, Ott Lepland ja Tõnis Mägi laululaagris Laitse foto: marko mõisas. mäestjärv / kanal 2

Erilised elamused!

SEBE Tellimusreis

Uus inverterkeevitusseade ESABilt

Vastupidav ja töökindel Lihtne kasutada Energiasäästlik

SEBE tellimusreisid pakuvad mugavaid 16-49 kohalisi busse reisimiseks nii Eestis kui välismaal!

Päringuid ootame telefonil 681 3403 või e-posti aadressile tellimine@sebe.ee

Lisainfo: Tel: 56 636 235 E-mail: andres.metsmaker@alas-kuul.ee

POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014 || MEEDIA || 23

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

alukku kaasa laulu tuntus. See annab igal juhul mingi tugeva eelsoodumuse emotsionaalseks hõllanduseks. Minule vähemasti. Teistpidi võimendab see ka pettumust.

L LÜHIDALT

da.

«Kariibi mere piraadid» kolivad Austraaliasse Austraalias Queenslandis algavad uue aasta alguses filmi «Pirates of the Caribbean: Dead Men Tell No Tales» võtted. Peategelast piraadikapten Jack Sparrow’d kehastab ka viiendas järjes ikka Johnny Depp, edastab Variety. Disney stuudio valis võttepaigaks Austraalia ilusa looduse ja soodsa maksupoliitika pärast. Eelmised neli «Kariibi mere

«Top Gear» pidi Argentinast põgenema

piraatide» filmi on sisse toonud ligi neli miljardit dollarit. Need filmiti Hawaiil ja Bahama saartel. Uue «Kariibi mere piraatide» režissöörid on Joachim Ronning ja Espen Sandberg, keda tuntakse Norra maadeuurija Thor Heyerdahli kuulsa balsaparve Kon Tiki teekonnast jutustava filmi järgi. Viies piraadilugu peaks kino jõudma 2017. aastal. elu24.ee

Briti autosaate «Top Gear» saatejuhid Jeremy Crakson, Richard Hammond ja James May eskorditi Argentinas politsei saatel lennuväljale, kuna argentiinlased tahtsid nad ära lintšida.

Kolmik salvestas Argentinas «Top Geari» uut osa, kasutades autosid, mille numbrimärgid viitasid Falklandi sõjale, edastab The Telegraph. Clark-

son ja ta kaaslased olid sunnitud vihaste argentiinlaste eest põgenema ning neid loobiti kividega. Argentina Falklandi sõja veteranid ähvardasid, et kolm britti peavad oma tegude eest vastutama. Clakson ja ta kaaslased oli sunnitud vihase rahvamassi tõttu Tierra del Fuegol jätma autod tee äärde ja põgenema. elu24.ee

Pettuda ei tulnud Pettuda ei tulnud seekord kelleski ega milleski. Tänu Tõnisele oli minu põhipanus Jareki pääl. Ja tõesti, ta oligi väga usutav ja lahe – ühesõnaga hea.

Aga siis, loomulikult saatemeeskonna poolt lõpu kergitamiseks meelega, lasti platsile maestro ise ja kõik said jälle kord teadjamaks sellest salapärasest müsteeriumist, mida teinekord laulu väeks tavatsetakse nimetada.

Olgu mis on, aga meenutades kerkivad pildivirvetest ja helivoogudest erksatena esile Lion ehk lõvi … ja Mägi. On isegi üks selline riik, mis tõlkes tähendab «Lõvimägi».

Ma ei tea! Ennast sesse seltskonda paigutanuna oleks äärmisel juhul ehk Jaagupi lauldud looga rinda julenud pista. Oleks ehk jälle kuidagi välja vingerdanud.

Tegelikult huvitab mind hoopis, kes, kes küll minu sviidikeses pesitses ja kes minu voodikeses nurru lõi. Sestap üritan seda saadet igal võimalikul juhul jälgida. Olgugi et endast andekamaid vaadata on valus, oi kui valus! Ja kõik on veel ees!

TELE- JA RAADIOKAVAD • LAUPÄEV, 4. OKTOOBER ETV

07 30 Lastesaated 09 00 Puutepunkt* 30 Mõistlik või mõttetu* 10 00 Maahommik 45 Õnne 13* 11 15 Pealtnägija* 12 00 Ajalik ja ajatu: Peetruse linn ja Maarja maa, 5 30 Nikolaj ja Julie, 11 13 15 Laulu lugu: Väike orkester (ETV 2013) 20 Lähetus: Moskva, paarkümmend aastat hiljem 55 Susanna-Reti Räim. Taas punab pihlakaid (ETV 2013) 14 00 Viimane tango Halifaxis, 5/6* 55 Võimu kants, 1: Mõõdukas kesktee* 15 55 Jalgpalli Premium liiga: Tallinna FC Levadia – Nõmme Kalju FC 18 00 ENSV: Tutvuse poolest* 30 AK 45 Iloline inemine: Kooliõpetaja Mailis Teppo 19 00 Aasta Õpetaja Gala. Eestimaa õpib ja tänab 20 30 Õnne 13 21 00 AK. Ilm 20 Sport. Sport 35 Downton Abbey 22 45 Midsomeri mõrvad: Kopenhaageni mõrvad 00 15 Kuritegu, 11/20 01 10 Üdiklubi muusikakokteil, 2/2 44 ERR.ee uudised

ETV 2

09 00 Lastesaated 11 00 Lapsepõlv* 25 Juhuslik kohtumine (Eesti 1961)*.

Muusikaline komöödia 12 30 Plekktrumm* 13 15 Kirjandusministeerium* 45 MI* 14 15 TEDx Tallinn: Olesja Katšanovskaja 30 Haapsalu (Eesti Telefilm 1988) 45 Minu veetlev Kunder (ETV 2003).

Komöödia 15 20 Riiginõunik, 4/4* 16 15 Smallville: Metallmees* 17 00 Nils Holgersson, 2/2. Lastefilm 18 30 Tugitoolisport: Stiani jõukatsumine koridoris* 35 Lammas Shaun 45 Joona jutud: Seiklus Alaskas. Mure tulpidega 19 05 Mesilane Maia* 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 dokkaader: Tapatöö (Norra-IngliseTaani 2012) 21 25 Lõpp (The End, Eesti 2013).

Animafilm 30 Kriminaaltango ja väga korralikud inimesed (ETV 1981).

Telelavastus 00 05 Maailma kino: Paradiis. Armastus (Austria 2012)*.

Draama 02 08 ERR.ee uudised

KANAL 2

06 15 Ma ei teadnud, et olen rase 40 Illusioonimeistrid 07 25 Reporter* 08 20 Jälle Tom ja Jerry 45 Top Shop 09 00 Aia- ja Kodusaade 10 00 Lemmikretseptid 45 Hooaeg 11 30 Rooli võim 12 00 Subboteja 55 Radar* 13 55 Kuldvillak* 14 30 Heeringas Veenuse õlal 15 00 Kodutunne* 16 00 Viimane võmm* 17 00 Rosamunde Pilcher – Suvine pööripäev, 2/2 (Saksa-Inglise 2005).

Romantiline draama 19 00 Reporter+ 35 Klipijaht. Uus telemäng 20 35 Smurfid (The Smurfs, USA 2011).

Eestikeelne joonisfilm 22 40 Köök* 23 10 Super Mike (Magic Mike, USA 2012).

R: Steven Soderbergh.

O: Alex Pettyfer, Channing Tatum.

Komöödia 01 25 Mehed, kes jõllitavad kitsesid (USA-Inglise 2009).

Komöödia 02 55 Pohmakas 2 (USA 2011)*. Komöödia 04 35 Reporter+* 05 05 Küladetektiivid, 94: Otse südamesse* 50 Heeringas Veenuse õlal*

TV3

05 40 Kirgede torm, 1491-1492 07 25 Teismelised ninjakilpkonnad 45 Littlest Pet Shopi väikesed lemmikud 1 08 10 Aladdin 1, 73 35 Teismelised ninjakilpkonnad 09 00 Simpsonid 4, 20: Peksupäev 30 Simpsonid 4, 21: Krusty saade lõpetatakse 10 00 Heimari kokaklubi 30 Kodumäng* 11 00 Nurgakivi 30 Naistesaade 12 00 Kättemaksukontor 12, 4: Hirmu vald, 2* 13 05 Kartulid ja apelsinid 2, 4* 14 05 Keskea rõõmud, 3* 15 05 Midsomeri mõrvad 14, 1: Mõrvaks valmis 17 15 Ühe armastuse lugu, 91 19 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 30 Madagaskar 2 (USA 2008).

Animakomöödia 21 15 Padjaklubi 2, 3* 22 15 Vanne (USA 2012).

Romantikafilm 00 30 Roheline kaart (Austraalia-USAPrantsuse 1990).

Komöödia 02 35 Uus tüdruk 1, 1 03 00 Midsomeri mõrvad 14, 1: Mõrvaks valmis* 04 45 Nurgakivi* 05 10 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp

KANAL 11

05 30 10 aastat nooremaks USA 55 Staariminutid: Sandra Bullock 06 00 Austaja (Saksa 2002). Romantiline draama 07 45 Kuidas alasti hea välja näha? 5 08 45 Top Shop 09 00 Emmerdale, 269 30 Sõbrad, 21-25* 12 00 Ööd Rodanthe’is (USA-Austraalia 2008)*. Romantiline draama 14 00 Miss Marple: Laip raamatukogus 16 00 Gok Wan kokkab* 30 Aia- ja Kodusaade 17 25 Lemmikretseptid 18 10 Rachael Ray argipäevaroad, 5 19 00 Tohter Olaf 55 Beebiminutid 20 00 Kuula mu laulu* 21 00 Rosamunde Pilcher – Kihlatud, armunud, segaduses (Saksa 2011).

Romantiline draama 22 55 Nero Wolfe: Uksekell helises, 1/19 (USA 2001). Krimifilm 00 45 Reporter+ 01 15 Vampiir, vaim ja libahunt, 11: Hollandlaste moodi 02 00 10 päevaga 10 aastat nooremaks 45 Süües saledaks, 5 03 10 Austaja*. Romantiline draama 04 40 10 aastat nooremaks USA* 05 05 Reporter+*

KANAL 12

06 30 Postimees.ee 08 10 Reporter 09 00 Komissar Rex, 15: Lasud Rexi pihta* 55 Komissar Rex, 16: Tummad karjed* 10 50 Conan, 293: Timothy Olyphant, Nasim Pedrad, Passenger* 11 40 Conan, 294: Kevin Nealon, Dr. Jennifer Berman, Nick Griffin* 12 30 Punkri kaunimad hetked* 13 30 Punker* 14 30 Krimi* 15 00 Staariminutid: Jack Nicholson 05 Staariminutid 10 Staariminutid 15 Katastrooffilm (USA 2008)*.

Komöödia 17 00 Võrgutav võõras (USA 2007)*.

Põnevusfilm 19 00 Kaks kanget Indias 20 00 Ohtlikud puhkused, 30 21 00 Hr. Päiksekiir, 12 30 Operatsioon: Lõppmäng (Operation: Endgame, USA 2010).

Märulifilm 23 15 Metsikud 4 (Wild Things: Foursome, USA 2010). Põnevik 01 05 Kalailm* 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

TV6

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 07 30 Kõige naljakamad koduvideod 08 00 Totaalne muutumine: kodu-eri 7, 23: Perekond Heathcock 09 00 Vaga vesi 2, 9: Raudtoru 10 00 Salajane ladu 13 3, 8-11 13 50 Legaalne 1, 13: Isadus 14 20 Teekond kolledžisse (USA 2008)*.

Perekomöödia* 16 00 Lasko 2, 4: Mäluauk 17 00 Alexela korvpalli Meistriliiga. Kohtuvad: BC Kalev Cramo Tartu Ülikool Rock 19 00 Ninjasõdalased 30 Rammumeeste maailma karikasari, 7 20 30 Simpsonid 7, 1: Kes tulistas Mr Burnsi?, 2 21 00 Top Gear 4, 4 22 05 ÕUDUKAÕHTU: Peeglid 2 (Mirrors 2, USA 2010). Õudusfilm 23 55 Ameerika õudukas: nõiakool 3, 4: Heidutavad tembud 00 50 Lasko 2, 4: Mäluauk* 01 40 Peeglid 2 (USA 2010)*. Õudusfilm 03 25 Power Hit Radio – KICKSTART 05 20 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 50 Uudistemagasin

TALLINNA TV

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 138/142* 45 Terve tervis* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 10 30 Heeroldi jutud* 11 00 Rahvaadvokaat* 45 Nero Wolfe, 8/8* 13 30 Oma Valitsus* 14 00 Kinnisvaraveeb 15 50 Zak ja imekoerad (USA 2006). Perefilm 17 15 TeTeVeke.

Draakonikütid. Gunnar Kõvamehe mure 18 00 Täna. Uudised 05 Need, kes meie kõrval. Vlad Staniševski* 35 Nädal pealinnas 19 00 Kultuurimeetri arhiivist. Ruhnu eleegia 30 Keskkonnanädal 20 00 Täna. Uudised 30 Kas tohib?

21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 05 Komissar Montalbano: Peegliefekt. Krimisari 23 00 Nädal pealinnas* 25 Kas tohib?* 55 Täna. Uudised* 00 25 Keskkonnanädal* 55 TeleChat

VIKERRAADIO KLASSIKA 05 30 Vikerhommik.

Andres Ammas 10 10 Perepilt 11 05 Rahva teenrid 12 05 Vikerviisid 13 05 Eesti lugu. Piret Kriivan 14 05 KÖPi valikkava.

Persona. Advokaat Piret Loone. Saatejuht Marje Lenk 15 05 Soovide aeg 16 05 Päevatee. Ülle Karu 17 05 Ma elan siin.

Poolatar Slawomira Borowska-Peterson.

Haldi Normet-Saarna 18 00 Päevakaja 19 05 Kuuldemäng. Gie Laenen – Benjamin Marcuse kübarakarbi lood 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Rahva teenrid* 22 05 Sport 10 Ööülikool.

Aleksander Pepeljajev – Visuaalse teatri märgisüsteemist 23 03 Aja jälg kivis* 00 05 Rahva teenrid* 01 00 Kauamängiv* 55 Öömuusika

07 05 Klassikahommik 09 05 Helikaja. Nele-Eva Steinfeld. Muusikaelu teemad ja vastukajad.

Uudiseid välismaalt 10 05 EKKMi Teooriaklubi* 11 05 Uus raamat.

Peeter Helme 15 Ennelõunamuusika 12 05 Meditatsioon* 13 05 Folgialbum.

Susanne Lundeng* 14 05 Kunstiministeerium* 15 05 Amadeus + 16 05 Nyyd-muusika*.

Muusika 11 lapsepõlve. Jüri Reinvere räägib naivismist 20. sajandi alguse muusikas.

17 05 Heliträkk. Filmimuusikaprogramm 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Täna kontserdisaalis. Martin Kuuskmann. Kontserdisarjas “Kuldne klassika” soleerib Tallinna Kammerorkestri ees maailmakuulus fagotivirtuoos Martin Kuuskmann.

21 00 Fantaasiaplaat.

Mathura. Ameerika grunge-ansamblist Pearl Jam tuntud vokalisti Eddie Vedderi kirjutatud muusikat filmile “Into the Wild” tutvustab Mathura.

22 05 Ilmakaar* 23 00 Meditatsioon 00 05 Nokturn

24 || TÄNA || POSTIMEES, 4. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2234, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

HOMME: POSTIMEES.EE

TOOB LUGEJATENI KOOSELUSEADUSE VASTASTE MEELEAVALDUSE MELU.

NIMEPÄEV: RANDOLF, RANDEL, RANDO, RANNO Ave Alavainu 72, luuletaja ja kooliteatri juht Liia Hänni 68, ühiskonnategelane Tiit Kändler 66, teadusajakirjanik Liivia Leškin 58, moe- ja tekstiilikunstnik Aavo Kokk 50, ettevõtja ja ajakirjanik Anžela Voronova (pildil) 46, laskesportlane Anu Säärits 42, teleajakirjanik

foto: maaja kitsing

LOOMAAIA UUDISED

ESMASPÄEVAL POSTIMEHES:

«KASU» UURIB, KAS ELUASEMELAENU INTRESSIMÄÄRA TASUKS PRAEGUGI FIKSEERIDA.

KÄRDLA +14 HAAPSALU +13

ilmateenistuse sünoptik

NARVA +12

RAKVERE +12

PAIDE +13

Nädalavahetusel toimub kõrgrõhualade vahetus. Lõunapoolne kõrgrõhuala jääb Ukraina koTARTU hale ja nõrgeneb. Valge mere PÄRNU VILJANDI +13 +14 läheduses külmas õhus tekib +13 KURESSAARE uus kese ja selle külmema +14 kõrgrõhuala lõunaserv laieneb homme ka Eestile. Tänaseks mahub kõrgrõhualade vahele ebaVÕRU määrane madalrõhulohk, mis toob VALGA +12 +13 niiskemat õhku. Homme läheb taevas taas selgemaks ja öökülma KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS tõenäosus on suur.

Täna on pilves selgimistega ilm.

Pühapäev, 05.10 Esmaspäev, 06.10 Teisipäev, 07.10 Kohati võib vihma sadada. Puhub –1/+7 –1/+8 Tallinn +2/+10 muutliku suunaga tuul 1–6 m/s, Tartu –2/+10 –2/+8 –3/+8 õhtuks pöördub tuul idakaarde ja Narva –2/+10 –5/+8 –5/+6 tugevneb põhjarannikul 10 m/s. Õhutemperatuur on 11–14 kraadi.

Pärnu 0/+11 –3/+9 –3/+7 Kuressaare +8/+11 +7/+9 +6/+8

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

6 1–

s m/

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Möödunud pühapäeval pidas sünnipäeva Tallinna loomaaia amuuri tiiger Piiga (pildil), kes sai 17-aastaseks. Teisipäeval lahkus 23. eluaastat käinud pärsia leopard Shira.

Kesknädalal alanud oktoobrikuuga sai taas alguse loomaaia looduskooli tegevus.

Huvilised õpilased saavad nüüd korra nädalas osaleda 18 loomade, looduse, keskkonna ja kunstiga tegeleva huviringi töös. Ringe juhendavad 12 ringijuhti, kelle seas on nii särasilmseid noori kui ka juba suure kogemuste pagasiga loomaaiatöötajaid ja teisi oma ala spetsialiste. Kõik huvilised said keskkonnahariduskeskuse fuajees välja pandud seenenäitusel tutvuda saja Põhja-Eesti metsadest korjatud seeneliigiga.

Jahedate ilmade eest kolisid siseruumidesse Aafrika päritolu käoliste seltsi kuuluvad turakod. Troopikamajas kudenud LõunaAmeerika päritolu kollavööt-puukonna kudu paigutati inkubaatorisse.

Loomaaia kompostihunnikus omatahtsi kasvama hakanud kõrvitsad kasvatasid vaatamata ebasoodsale suvele ning hoolitseva inimkäe puudumisele külge pirakad viljad ja andsid loomaaialoomade toidulaua mitmekesistamiseks ligi 30 kõrvitsat. Takiinid aga said toidulisa pajuoksa näol, mille uude aedikusse üle viidud noor Kood avab video isane vööthüään aediku hõlva- tiiger Piiga mise käigus maha murdis. sünnipäevast.

TALLINN +14

merike merilain

Piiga pidas sünnipäeva

EUROOPA

Varasemast vesisem

tõuseb 7.32 7.23 7.40

loojub 18.46 18.39 18.54

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+18,0 kraadi (1889) –1,8 kraadi (1998) +20,2 kraadi (1966) –4,7 kraadi (1939)

KUUFAASID 1. oktoober 22.33 8. oktoober 13.51 15. oktoober 5.05 24. oktoober 00.57

+20 +22 +23 +18 +17 +16 +16 +20 +16 +17 +13 +12 +13 +15 +23 +17 +18 +26 +13 +21 +8 +14 +22 +11 +16 +5 +14 +23 +15 +17 +15 +15 +13 +18 +33 +23 +29 +31 +27 +27 +36 +32 +21 +16 +18 +24

TELE- JA RAADIOKAVAD • PÜHAPÄEV, 5. OKTOOBER ETV

ETV 2

KANAL 2

07 09 10 11

09 00 Nils Holgersson, 2* 10 30 Tugitoolisport* 35 Looduselust, 2 11 00 Vanamees ja põder (Eesti 2009)* 45 Maile Grünbergi värvilised maailmad* 12 25 Armastasin ilma peata lõvi 55 Elukutse – disainer* 13 20 Eesti disain seestpoolt vaadates 14 20 Kuniks kõik on seda väärt 25 Oi, aegu... Oi, aegu... (ETV 1982) 15 20 Kood, 1/3: Arvud* 16 20 Siin ja praegu: Inna Taarna (ETV 2000)* 17 00 Elagu rüütlid!* 30 Rallipõrsas Ruudi* 18 00 Härra Lapsti lasteteater: Imeflööt, 2 25 Samsam* 35 Arva ära, kui palju ma sind armastan* 45 Suursilm* 19 00 Mesilane Maia* 10 Maksikoer Fik* 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 3. Tartu Linnamaraton/Tartu Sügisjooks 2014 Teemaõhtu: Andres Ots 70 20 15 Tähelaev: Andres Ots (ETV 2009) 21 30 Lilled Algernonile 22 45 Siin ja praegu: Andres Ots 23 45 Tugitooliteater: Mõrvaretsept 00 00 Bigbändimuusikat: Mickeys BB 25 ERR.ee uudised

06 15 Rooli võim* 40 Smurfid (USA 2011)*. Eestikeelne joonisfilm 08 35 Klipijaht* 09 35 Nädalalõpp Kanal 2ga* 11 05 Laula mu laulu* 12 35 Saladused* 13 05 Naabriplika: Muutuste aeg* 14 05 Pilvede all* 15 05 Mesinädalad Las Vegases (Saksa 2010). Romantiline draama 17 00 Utta Danella – Šokolaadine suvi (Saksa 2009).

Romantiline draama 19 00 Reporter+ 35 Sajandi armastus, 58 21 40 Hotell Grand 23 20 Allatulistatud Black Hawk (Black Hawk Down, USA 2001). R: Ridley Scott.

O: Ewan McGregor, Josh Hartnett, Tom Sizemore. Põnevik 02 00 Michael Clayton (USA 2007). R: Tony Gilroy. O: Tilda Swinton, Tom Wilkinson, George Clooney.

Põnevik 03 55 Mu pruudil on mälukas (50 First Dates, USA 2004)*.

R: Peter Segal.

O: Rob Schneider, Adam Sandler, Drew Barrymore.

Romantiline komöödia 05 30 Reporter+*

12 13 15

17 18

19 20 21 22

00

30 Lastesaated 00 Prillitoos 00 Tõuse ja sära!

15 Jamie Oliveri 30 minuti road: Piknik Inglise moodi (Inglise 2010) 40 Sandra Nurmsalu ja lapsed. Sügiselaul (ETV 2013) 45 Puutepunkt 15 Elulõim (Eesti Telefilm 1986) 05 Kulisside taga (USA 2013)*. Draama 05 Broadchurch, 5/8* 50 Midsomeri mõrvad: Kopenhaageni mõrvad* 20 Downton Abbey* 30 Aktuaalne kaamera 40 Ajavaod. Ärimehed: Spordiriistad Tartust 10 Isa Brown: Pryde’ide uhkus (Inglise 2014) 00 Hyacinth Bucket (Inglise 1995) 30 ENSV: Isa vaim 00 Aktuaalne kaamera: Nädal. Ilm 40 Sport. Sport 00 NO99 Kunstikool 05 Dicte, 2/10 (Taani 2012) 50 Tõuse ja sära!* 05 Nikolaj ja Julie, 11/22* 53 ERR.ee uudised

TV3 05 40 Kirgede torm, 1493-1494 07 25 Teismelised ninjakilpkonnad 45 Littlest Pet Shopi väikesed lemmikud 1, 14: Kohavahetus 08 10 Aladdin 1, 74 35 Teismelised ninjakilpkonnad 09 00 Simpsonid 4, 22 30 Simpsonid 5, 1 10 00 Monster High: Scaris – hirmude linn (USA 2013).

Animafilm 11 15 Madagaskar 2 (USA 2008)*.

Animakomöödia 13 05 Me armastame Eestit* 14 35 Stop!

15 05 Midsomeri mõrvad 14, 2: Aeglane surm 17 10 Ühe armastuse lugu, 92 19 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 30 Su nägu kõlab tuttavalt. Uus hooaeg!

22 00 KINO3. BOND: 007 ja mees kuldse relvaga (Inglise 1974).

Põnevik 00 35 Politseipere 2, 9: Lisatöö 01 30 Castle 3, 7: Peaaegu kuulus 02 20 Stop!* 45 Simpsonid 4, 22* 03 15 Midsomeri mõrvad 14, 2: Aeglane surm* 04 55 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 05 25 Kirgede torm, 1495

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 10 aastat nooremaks USA 55 Staariminutid: Jack Nicholson 06 00 Rosamunde Pilcher – Kihlatud, armunud, segaduses (Saksa 2011)*.

Romantiline draama 07 45 Kuidas alasti hea välja näha? 5 08 45 Top Shop 09 00 Emmerdale, 270 30 Näpud põhjas, 2125* 12 00 Ellen* 16 30 Hooaeg 17 10 Metskassid, 5 18 05 Ameerika tippmodell 16, 5 19 00 Kolm naist paadis* 30 Nädalalõpp Kanal 2ga 21 00 Kuninganna (The Queen, PrantsuseItaalia-Inglise 2006).

R: Stephen Frears.

O: Helen Mirren, James Cromwell, Michael Sheen. Draama 23 05 Nero Wolfe: Šampanja ühele, 2/19 (USA 2001). Krimifilm 00 55 Reporter+ 01 25 Vampiir, vaim ja libahunt, 12: Sind ma kummitan 02 05 Ameerika tippmodell 16, 5* 50 Allilma emandad, 3/13: Kass tuvide keskel 03 35 Kuidas alasti hea välja näha? 5* 04 25 Metskassid, 5/22* 05 05 Reporter+*

06 30 Postimees.ee 08 10 Punkri kaunimad hetked*. Erisaade 09 00 Komissar Rex, 17: Verejäljed* 55 Komissar Rex, 18: Hukutav ahvatlus* 10 50 Conan, 295: Marisa Tomei, Jim Jefferies, Old Crow Medicine Show* 11 40 Conan, 296: Hank Azaria, Tegan and Sara* 12 30 Proovi järele enne surma, 7/8: Suurbritannia* 13 25 Valged hundid* 14 20 Ohtlikud puhkused, 30* 15 15 Operatsioon: Lõppmäng (USA 2010)*.

Märulikomöödia 17 00 Visad võmmid (USA 2010)*.

Möllukomöödia 19 00 Radar. Uus! 20 00 Ohtlikud puhkused, 31 21 00 Hr. Päiksekiir, 13/13: Isamees 30 Looduse meelevallas, 2 22 00 Matrix (The Matrix, USA 1999). R: Andy & Larry Wachowski.

O: Laurence Fishburne, Keanu Reeves, Carrie-Anne Moss.

Ulmemärul 00 30 Punker* 01 30 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 30 Totaalne muutumine: kodu-eri 7, 24 07 30 Vaga vesi 2, 10: Soine lugu 08 25 Salajane ladu 13 3, 12: Emily Lake / Seis 09 20 Salajane ladu 13:3, 13: Parim kingitus 10 15 Rammumeeste maailma karikasari, 7* 11 15 Tippkokk 2, 12 12 15 Brickleberry 1, 1 40 Liiga 3, 1: Sulgemine 13 05 Roosa panter (USA 1964). Komöödia 15 30 Clevelandi show 3, 14: Märtsikuine isadus 16 00 Clevelandi show 3, 15: Mehed minu sees 30 Lasko 2, 5: Clarissa pulmad 17 30 Kirvemehed 4, 19: Haripunkt 18 30 Simpsonid 7, 1: Kes tulistas Mr Burnsi?, 2* 19 00 Ninjasõdalased 30 Totaalne muutumine: kodu.eri 9, 26 20 30 Simpsonid 7, 2: Radioaktiivne mees 21 00 Vormel1: Jaapani GP (Suzuka ringrada) 23 30 Top Gear 4, 4* 00 35 Valgekrae 4, 4 01 25 Lasko 2, 5* 02 15 Kirvemehed 4, 19* 03 15 Ninjasõdalased* 45 Power Hit Radio – KICKSTART 05 20 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Kas tohib?* 09 00 Nädal pealinnas* 25 Keskkonnanädal* 55 Šotimaa 2014* 10 25 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev* 11 05 Inimese mõõde.

Pikker* 35 Komissar Montalbano: Peegliefekt* 13 30 Kinnisvaraveeb 15 00 Pühapäevatee 45 Hõimurahvadok.

Mari rahva pulmad 16 15 Loomaaia looduskool* 45 Kultuurimeeter* 17 15 TeTeVeke.

Draakonikütid.

Mõeldes tulevikule 18 00 Terve tervis* 30 Arvo Pärt. 24 prelüüdi ühele fuugale (2002). Dokfilm 20 00 Nädal + 30 Ameerika eestlased. Idarannik, 11/13* 21 00 Kaameraga Ukrainas* 30 Pillimeeste klubi 22 30 Põlva päevad 2014. S.E.K.S. 23 05 Nädal +* 35 Pühapäevatee* 00 20 Pillimeeste klubi* 01 20 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Andres Ammas 09 05 Aiatark. Kaja Kärner 10 10 Jutusaade 11 05 Mnemoturniir 20 Müstiline Venemaa. David Vseviov 12 05 Nostalgia. Triin Ella, Jaak Jõekallas 13 05 Ahjualune. Urmas Vadi 14 05 Kuula rändajat.

Hendrik Relve 15 05 Kauamängiv 16 05 Aja jälg kivis.

Vittorio Emanuele galerii Milanos. Helgi Erilaid 17 05 Labor. Priit Ennet 18 00 Päevakaja 15 Spordipühapäev 19 05 Kirikuelu. Meelis Süld 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Mnemoturniir* 20 Müstiline Venemaa* 22 05 Sport 23 03 Kuula rändajat* 50 Kihnukeelsed uudised* 00 05 Päevatee* 01 00 Labor* 30 Öömuusika

07 05 Klassikahommik 09 05 Eesti interpreedid.

Arvo Leibur.

10 05 Sooviklassika.

Tiina Kuningas.

Kuulajate lemmikmuusika.

Telefon stuudios 611 4285.Elektronpost: klassika@err.ee 12 05 Helikaja* 13 05 Vanamuusikatund.

Robert Staak* 14 05 Järjehoidja. Tiia Järg. Muusikateadlane Tiia Järg sirvib oma märkmeid kultuuriloost.

30 Lemmiklood 15 05 Raadioteater.

Kellele lüüakse hingekella. Andres Ots – 70. Kuuldemäng Ernest Hemingway romaanist “Kellele lüüakse hingekella”.

16 50 Üks lugu 17 05 Vokalissimo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Miraaž. Moskva Patriarhaadi koor.

Esineb Moskva Vene patriarhaadi koor, dirigent on Anatoly Grindenko.

20 00 Folgialbum.

Hardanger fiddle 21 00 Džässikontsert*.

Esineb trio John Scofield (kitarr), Steve Swallow (bass), Bill Stewart (trummid).

22 05 Raadio ööülikool 23 00 Fantaasiaplaat* 00 05 Nokturn