Postimehe paberleht 05 07 2014 by Postimees

LAULUPEOL KANTAKSE ETTE 17 UUDISTEOST, MIS VÕIVAD KÕLADA EESTI LK 4–5 KA SAJA AASTA PÄRAST.

Lastekodust ei meenu ühtegi vihmast päeva. Arteris veel: Arteri suveretkede avapauk Helgeid elamusi nädalavahetuseks

www.postimees.ee Ajaloolane

KÜLLO ARJAKAS: Päevikutes ei ole ilustamist ega iseenda esiletoomist, mida kohtab mälestusteraamatutes. ARVAMUS LK 12–13

LAUPÄEV, 5. JUULI 2014 • NR 154 (7145) • HIND 2 € • TIRAAŽ 55 579 • 201 000 LUGEJAT • 52 LEHEKÜLGE

Vaata Brasiilia–Kolumbia mängu tulemusi

jalgpallimm.postimees.ee

KAUNIMAD LAULUD

MAIDO SAAR:

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 5. JUULI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Laulupidu on inimeste pidu, ja las ta jäädagi selleks

Kus kasvab patrioot? Igale riigile on oluline, et nende rahvas hoiaks ühte. Meie sümbolid sinimustvalge ja «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» on omased meie Eesti riigile. Aga sümbolite kõrval on tähtis, et miski ühendaks meid ka läbi tunnete. Et miski meid sisemiselt puudutaks ja paneks meid tundma uhke eesti rahvana. Just selles rollis on minu silmis laulu- ja tantsupidu. Enne oma elu esimest laulupidu ei osanud ma sellest peost suurt midagi oodata. Olime pikka aega kooriga laule harjutanud ja ma teadsin, et tulemas on midagi suurt, kuid ma ei osanud ette kujutada, kuidas laulupidu mind kui eestlast puudutab. Kuid mäletan selgelt hetki juba laulukaare alt, mil tunded olid nii ülevad. Laulda teiste eestlastega ühel viisil, ühes rütmis, ühtesid ja samu sõnu – see tõesti puudutas mind. Sellest ajast alates olen ma täiesti laulupeo-usku. Oma järgmist laulupidu ootasin juba palju rohkem. Loomulikult oli see ootamist väärt – mäletan siiamaani ülevaid hetki «Liivimaa pastoraalist» (mille salvestist olen veel kümneid kordi internetist vaadanud) ja selle kordust rahva nõudmisel. Mäletan selgelt Siiri Sisaski meistriteosest sõnu «Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge, vaid metsad lõputud ja laukasood. Kuid siinne rahvas täis on imeväge» ning seda, kuidas samal hetkel tõesti tundsin imeväge teiste tuhandete eestlaste keskel. Pole kahtlustki, et just sest hetkest alates olen ma lisaks laulupeo-usule ka Eesti-usku. Nüüd on ukse ees uus laulupidu, millest ma ise lauljana ega tantsijana kahjuks osa võtta ei saa. Küll aga on eelnevad laulupeod minusse nii kustumatu mulje jätnud, et polnud kahtlustki, kas lauluväljakule lähen. Ilmselt pole minu jaoks enam vahet, kas olen kaare all laulja või pealtvaataja Ernesaksa kuju juures. Olen rõõmus eestlane ja lähen rõõmuga kõikidele lauljatele ja tantsijatele kaasa elama.

aulupidu ei ole kerge kirjeldada neile, kel endal sellega kokkupuudet ei ole. Proovige, see ei ole niisama lihtne. Kümned tuhanded inimesed laulukaare all, kümned tuhanded vaatamas ja kaasa laulmas – see on maailma mõistes üsna unikaalne nähtus. Miks nad laulavad? Miks nad nii õnnelikud on? Miks nad mõnikord lauldes nutavad? Mis neid aastaid harjutama ja siis üle Eesti kokku sõitma sunnib? Laulupidu paistab kõrvalseisjale omamoodi salaseltsi avaliku kogunemisena ja isegi Eesti keerulise ajaloo seletamisest jääb sellest arusaamiseks väheks. Laulupeol on oma sümbolid, oma tähendused, ja selle aastasadade jooksul kujunenud keel ja kombestik on neidsamu tähendusi nii tihedalt täis, et vaevalt ükski antropoloog seda lõpuni seletada oskaks. Ja võib juhtuda, et ka tolle salaseltsi enda liikmed ei oska. Seda, mis lauluväljakul sünnib, saab ehk kirjeldada vaid nii, et seal väljakul, kõigi kohalolijate (ja ka nende, kes mõtetes kohal

on) koosolemisest, inimeste summana sünnib eestlane. Mitte niivõrd rahvuse kui kultuuri mõttes. Kuid edasi jääb ka selle eestlase sünnis osaleja kirjeldamisega hätta. Kes ta on? Millised on ta tõekspidamised? Millesse ta usub? Ja sellele vastust anda ei ole niisama lihtne. Too eestlane on samal ajal me kõik, ja samas midagi veidi veel suuremat. Isegi tema rahvuse kirjeldamine pole lihtne: traditsioonilises mõttes rahvusel ei ole suurt tähendust, ta koosneb ka lätlastest, leedukatest, venelastest, soomlastest – ja teab kui mitmest rahvusest veel. Ja samas on nad kõik tol väljakul eestlased. Seetõttu on ehk kergem öelda seda, mida laulupidu ei ole või mis ta ei tohiks olla. See ei tohiks olla eliitkooride kogunemine, sest too ühine eestlane jääks siis sündimata. Laulupidu ei ole läbi ajaloo elusana püsinud mitte tänu laulude esituse kvaliteedile, vaid just tolle ühispeo fenomeni tõttu. Sama oluline on ka see, et laulupeost ei tohiks teha ideoloogilist relva ega poliitilist vahendit. Aga paistab, et ega see õnnestukski, laul ja vabadus on selleks eestlase jaoks liiga tihedalt seotud. Nagu eelmise üldlaulupeo kogemus näitas, sünnib väljakule kogu-

nenud inimestest ühiskaitse igasuguse poliitilise kaaperdamiskatse vastu. Poliitika lihtsalt ei mahu eestlase ja tema laulu vahele.

JUHTMÕTE Laulupidu paistab kõrvalseisjale omamoodi salaseltsi avaliku kogunemisena ja isegi Eesti keerulise ajaloo seletamisest jääb sellest arusaamiseks väheks.

LK 4–6

urmas nemvalts

meribel sinikalda

Laulupeoline Marika Kirch, PM 4.07

Postimees 1900. aastal Põllumaa sündimine. Kõik pehme maa on kõvadest kaljumägedest sündinud. Ka kõige kindlamad kaljumäed ei jõua aja-jooksul looduse jõuudude hävituse töö vastu seista, mis jaolt keemialiselt, jaolt viisikaliselt sünnib. Iseäranis suurt mõju avaldavad vesi ja õhk kaljumägede purustamiseks. Õhk avaldab oma mõju osalt vaba hapniku teel, mis ennast mitmete mägestikus leiduvate ollustega uusi aineid sünnitades ühendab, mis seda enne nii kõva kivi pehmemaks teevad. Nii leitakse ja nähtakse suurte kaljude pääl mägedes sagedasti rooste täppisid, mille põhjuseks rauaühisuste hapnemised on. Teist jagu õhu mõjudest arvatakse söehapniku kaasi tööks, sest et sellest vees sulanud närk hapu sünnib, ja see hapu avaldab sulatamise kohta peaaegu suuremat mõju, kui puhas vesi. Et aga õhus ikka söehaput on, sellepärast lei-

Sümbolite kõrval on tähtis, et miski ühendaks meid ka läbi tunnete. Et miski meid sisemiselt puudutaks ja paneks meid tundma eesti rahvana. Kui vaatan mudilasi ja teisi noori laulupeol, siis näen, et ka nende esimesest kogemusest kasvab välja suur uhkusetunne laulupeo ja eestluse üle. Kui aasta või enamgi on kooritundides käidud ja laule pähe õpitud, laulude ülevaatamistel ja koorilaagrites käidud, siis laulupeol ei ole kellelgi kahtlust, kas eelnevat oli vaja. Ma arvan, et just laulupeol hakkavad inimesed tundma eestlust. See on sündmus, mis on eestlasi kokku toonud juba 1869. aastast, olenemata ilmast või riigikorrast. Kui laulupeoeelsel ajal tunneb nii mõnigi eestlane end ära Sisaski laulu sõnades «Siit põgeneda võiksin lausa joostes, kuid miski hoiab tagasi veel mind», siis kaare all kokku saades saavad kõik küsimused vastused. Pole kahtlustki, et patrioote kasvatatakse just laulukaare all.

Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

KÕVA SÕNA Laulupeol ei peaks naeratus olema näol mitte dirigendi või tantsujuhi korraldusel, vaid suurest tantsu- ja laululustist.

PÄEVA KOMM

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369

Kui me ka ei oska rääkida sellest, mis laulupidu on, saame ometi rääkida sellest, mida see inimestele tähendab. Läinud aastal tegid Tartu Ülikooli sotsioloogid Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm selleteemalise uuringu ja leidsid, et enamikule eestlastest pole laulu- ja tantsupidu mitte niivõrd kontsert või etendus laulukaare all või tantsuväljakul kui kollektiivne rituaal, milles osaletakse oma rahvusliku identiteedi väljendamiseks ja taasloomiseks. Teisisõnu, see on inimeste pidu, kus iga kord ollakse uuesti tunnistajaks eestlase sünnile. Vaba liigsest elitaarsusest ja mis tahes välispidisest poliitilisest painest. Ja las ta jäädagi nii.

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

takse seda kaasi ka sellessegi vees sulanult, mis õhuringis tihedaks muutub ning vihmana, lumena jne. alla langeb. Vesi mõjub mitmete ainete kohta, mis meie meelest sulamata on, sulatades. Kuid siis peab sulatatavaid ja leotatavaid aineid veega võrreldes väga vähe olema. Aga kui mõtleme, et suurem osa maapinda veega kaetud on, ja kui otsatu palju sellest vett ära aurab, mis pärast jälle vihmana ning lumena tagasi maha langeb, uuesti end kindla maaga ühendab ja uusi ollusi maapinnalt lahti leotab, siis näeme, et see mõju sugugi nii tähtsuseta ei ole, kuida see ilma põhjalikuma mõtlemiseta näib olevat. Kui selle juures veel seda meelde tuletame, et see pikkadel ajajooksudel on sündinud, mille vastu ajalooline aeg ainult väikene aja-osa on, siis saab vee vägev mõju meile veel seda selgemaks. 5.07.1900

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, POSTIME ME EES, ES, 28. ES 2288. JU JJUUNI UU UN NI 2014 || NÄDALA NÄOD || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

LIHTNE TÕDE. 145 aastat laulupeotraditsiooni on saanud kesta vaid tänu järjepidevusele – nii lauljad kui ka dirigendid on andnud oma kogemuse edasi oma järeltulijaile.

Jõuline hinge puudutaja

Kalev Kangur

Ester Tuiksoo

Tullio Liblik

Tarmo Pedjasaar

foto: peeter langovits

foto: mihkel maripuu

foto: peeter langovits

Villu Reiljan

foto: õhtuleht

äna õhtul saab publik kuulda, millised laulud on kõlanud kõigil pidudel läbi aja. Ja see oli just Surva idee: mitte luua vaid uusi laule, võtta neid tänapäevasest koorimuusikast, vaid tuletada meelde ka neid, mis juba sajand tagasi lauljaile ja publikule hinge pugesid. Idee ise võrsus Surva peas, kui muusikateadlane ja kolleeg muusikaakadeemiast Tiia Järg talle esimese laulupeo lauliku pihku pistis. Surva on tunnistanud, kui põnev ja keeruline oli iga peo kümnetest lauludest ja orkestriteostest välja valida just see üks, et kokku saaks nauditava kontserdi. Vaid 1950. aasta peo kava le-

hitsedes käis valijail valus jõnks südame alt läbi – sellelt kõigi okupatsiooniaastate kõige propagandistlikumalt peolt ei võetud ühtegi laulu. Kuigi ühe oleks ju võinud leida, aga nüüd on selle peo kohal vaikusehetk. Laulupeo pärast, mida on ette valmistatud rohkem kui kaks aastat, kui Surva on läbi sõitnud tuhandeid kilomeetreid Eestimaal, et rääkida ja õpetada ja innustada saada veel paremaks. Lisaks lend Ameerika mandrile, et ka väliseesti koorid end laulupeole suudaks laulda. Laulupeoaeg algas Surva jaoks kaks nädalat tagasi, kui ta õhtust õhtusse Tallinna lennujaama kihutas, et juba saabuvaid kaugeid külalisi isiklikult, ikka «Mesipuu» lauluga vastu võtta. Esimene ning eriti oodatud ja kallis külaline oli Välis-Eesti Ernesaks, 98-aastane dirigent Roman Toi, kellega ta talvel Kanadas pikki, huumorit täis jutte oli ajanud. «Sina, Hirvo, helistad mulle, nii kiirel ajal! Kas sul tõesti pole midagi tähtsamat teha?» imestas Toi mõni päev hiljem, kui laulupeo juht talle helistas, et küsida, kas väga väärikal on kõik ikka hästi. Suurel dirigendil on ka kõige kiiremal ajal see hetk, et hoolida. anneli ammas foto: küllike rooväli

ga hea laulupeodirigendi. Ka kõige viimase rea laulja peab tundma, et dirigent just talle otsa vaatab. Kas teadlikult või mitte, aga selle kooritunnetusega järgib Surva oma õpetaja Ants Üleoja stiili, kes on olnud üks läbi aegade populaarsemaid laulupeodirigente. Ja kui ajas veel tagasi minna, siis Üleoja õpetaja oli omakorda Tuudur Vettik, keda peetakse läbi aegade lauljat kõige enam haarata suutnud dirigendiks. Ilus rida – Vettik-Üleoja-Surva –, ning eks aeg näita, kas Mänd ja Schüts end kunagi samasse ritta dirigeerivad.

foto: peeter langovits

leeile, XXVI laulupeo esimesel proovipäeval laulis laulukaarealune selle peo peadirigendile Hirvo Survale tema 51. sünnipäeva laulu. Juba 20 aastat tagasi, 30-aastasena oli Surva esimest korda noortepeol suure koori ees. 2007. aastal aga sai ta tunda, kuidas on kogu pidu, toona noorte laulupidu, kunstilise juhina vedada. Surva on suur isiksus. Laulupeo dirigendiks muidu ei saagi, aga mehe teeb tõesti suureks seegi, et ta teab, et laulupeoaeg ei alga temast. Et tema eel on käinud väga palju suuri dirigente. Sellel peol toob Surva tuhandete, koguni kümnete tuhandete lauljate ette kõik need, kes on eelmistel aastakümnetel suuri pidusid vedanud, kelle sünniaastanumbrid algavad 1920ndatest– 1930ndatest. Teiste seas on ka tema enda õpetajad Silvia Mellik ja Ants Üleoja. Aga Surva ei vaata ainult tagasi – lauljate ette astuvad homme ka kaks tema õpilast, tema enda poistekooridest välja kasvanud Kaspar Mänd ja Kuldar Schüts. Surva dirigeerimisstiil on väga sisendusjõuline, ning see on omadus, mis teeb dirigendist vä-

Toomas Annus

Maadevahetuse osaliste saatus – häbi hajub ja raha jääb

el esmaspäeval maadevahetuse protsessis kuue süüdistatava – Villu Reiljan, Kalev Kangur, Ester Tuiksoo, Tullio Liblik, Tarmo Pedjasaar, Toomas Annus – ning kahe ettevõtte – AS Merko Ehitus (praegune AS Järvevana) ja AS E.L.L. Kinnisvara – asjus langetatud otsus lõi õhu klaarimaks, ent avalikkusel on põhjust mõtlikult kukalt kratsida. Kui kuus aastat vorbivad tippametnik ja minister kahel käel soodsaid otsuseid ning ärimehed koorivad riigi vara

liigutamise pealt mammonat, siis tekib küsimus, kas tingimisi karistus on ka tasakaalus saadud kuritegeliku tulu ja toimepandud korruptsioonikuriteoga. Šokivangistusest, mida taotlesid asjaosalistele prokurörid, keeldus ringkonnakohus juba mullu. Nüüd nullis riigikohus ka varem altkäemaksutulu konfiskeerimiseks määratud rahalised karistused. Suurem osa maadevahetusest saadud summadest rändleb püüdmatuna ettevõtetes, mille raha-

kotti ei saavat samastada füüsilise isiku omaga. Eelkõige annabki 200-leheküljeline riigikohtu otsus õppetunni, kui peenelt maadevahetuse karussell üheksa aasta eest enda kasuks pöörlema pandi. Kaitsepolitsei võimalikku hingust tajudes ei kasutanud maa-ameti eksjuht Kalev Kangur ja kunagine keskkonnaminister Villu Reiljan ärimeestelt saadud pistist üldjuhul ise, vaid suunasid selle kolmandatele isikutele. Omavahel lepiti kokku, et vastutasu maa-

devahetuse korraldamise eest tuleb aastaid hiljem, mil keegi enam ühtki seost ei kahtlusta. Loomulikult leidus ka must lammas, kes ei mallanud oodata. Prokurörid tuvastasidki endi sõnul, et ühest maadevahetustega seotud ettevõttest teenis Kangur veel maa-ameti juhi toolil istudes 7,8 miljonit, teisest 2,7 miljonit ja kolmandast kaks miljonit krooni tulu. Lisaks omandas ta osaluse ühes ettevõttes turuväärtusest kümme miljonit krooni odavamalt ning sai ehitusettevõtte Merko

juhtkonnalt uhke korteri koos ligi 300 000 krooni maksnud sisustusega. Kui kohtuprotsess algas, eraldas skeemi hall kardinal, ehitusärimees Toomas Annus maadevahetusega seotud varad ja potentsiaalse trahviraha Merkost börsifirmasse AS Järvevana. Nüüd on kohtusaaga läbi ning ettevõttele määratud rahaliseks karistuseks kujunes potentsiaalsest 19,2 miljonist eurost vaid 798 000. Irooniliselt võiks öelda, et Annus võib pärast riigile trah-

vi tasumist tahtmise korral välja maksta ka «viienda pensionisamba», mida ta Reiljanile 2006. aasta augustis Tallinnas Kamikaze pubis pistiseks pakkus. Toona rikkus Reiljani helge pensionipõlve vestlust salvestanud kaitsepolitsei. See, et põletatud on mitmed poliitilised sillad, kukru sisu märkimisväärselt ei kahandanud. Isegi osa süüdimõistetute kohtukulust tasub nende eest nüüd maksumaksja. Aeg läheb, häbi hajub, aga raha jääb alles. oliver kund

4 || EESTI || POSTIMEES, 5. JUULI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

PIDU TULEB. Tänane esimese kontserdi kava «Aja puudutus» annab ülevaate meie lauluvarast alates esimesest laulupeost. Homsel kontserdil lauldakse tänapäeva autorite loomingut.

Puudutame end oma sinimustvalgega

Meie koorivara esimesel kontserdil «Aja puudutus» 5. juulil kell 20

• Esimene pidu: 1972. aastal, juhatas lastekoori laulu «Laulge, poisid!». • Nüüd juhatab 1990. aasta laulupeol kõlanud René Eespere (1953) laulu «Ärkamise aeg» (valikühendkoor).

Silvia Mellik (81) • Esimene pidu: 1990. aastal, juhatas naisja meeskoori laulu «Midrilinnu mäng». • Nüüd juhatab 1985. aasta laulupeol kõlanud Gustav Ernesaksa (1908–1993) laulu «Sirel, kas mul õnne» (valiknaiskoor).

Kuno Areng (84) • Esimene pidu: 1962. aastal, juhatas mudilaskoori «Oktoobrilaste laulu». • Nüüd juhatab Mihkel Lüdigi (1880–1958) / Friedrich Kuhlbarsi (1841–1924) laulu «Koit».

Neeme Järvi (77) • Esimene pidu: 1965. aastal, juhatas sümfoonilist poeemi «Jaaniöö». • Nüüd juhatab 1965. aasta laulupeol kõlanud Mihkel Lüdigi (1880–1958) sümfoonilist poeemi «Jaaniöö» (sümfooniaorkester).

Olev Oja (78) • Esimene pidu: 1980. aastal, juhatas ühendkooride laulu «Meie – suur perekond». • Nüüd juhatab Gustav Ernesaksa (1908– 1993) / Juhan Liivi (1864–1913) laulu «Helin».

Alo Ritsing (77) • Esimene pidu: 1985. aastal, juhatas meeskoori «Kalurite laulu». • Nüüd juhatab 1923. aasta laulupeol kõlanud Mart Saare (1882–1963) rahvaluule sõnadele loodud laulu «Mis need ohjad meida hoidvad» (valikühendkoor)

tuuli koch reporter

«Minu ainus ootus on, et need poisid, kes laulukaare all suu lahti teevad, laulaksid põlevate silmadega, ja et see hetk talletuks nende mälestustesse kirka ja meeliülendava kogemusena,» loodab sel peol esimest korda dirigendipulti tõusev Kuldar Schüts. Ootusele lisaks on temas ka kartus. Dirigent Jüri-Ruut Kangur nimelt ütles, et dirigendipult kõigub edasi-tagasi ja

Schüts kardab kõrgust. «Ja mul on kombeks koori juhatades veidi hüpelda. Samas pole teatavasti ükski dirigent sealt alla kukkunud,» lohutab ta end. Peole jõuab dirigent tänu õpetajatele, koorijuhtidele, hoolijatele ja abistajatele. Schüts on laulupeo kunstilise juhi Hirvo Surva leid ja õpilane. «Alguses olin pisut skeptiline, et kas julgen sellist üllast ametit pidada. Koorijuhtimine tundus sel ajal olevat müstiline tegevus, millel pole raamistikku ega vormi,» tunnistab pühapäevasel kontserdil poistekoori ees Ülo Vinteri ja Enn Vetemaa laulu «Hoidkem vaid ühte» dirigeeriv Schüts. «Hirvo abiga õppisin elementaarsed liigutused selgeks.» Ta alustas oma teed koorijuhist ema kõrval proovides kaasas käies. Mäletab neid helisid siiani päris selgelt. Ta on ilus näide Surva peomõttest: aeg puudutab meid, meie hool on aega puudutada. Eri põlvkonnad koos, vaadates tagasi meie laulupeo ajaloole ja luues uut aega.

Laulupeo juhi Hirvo Surva enese jaoks on puudutus sel korral väga otsene: täna õhtul dirigeerivad tema esimene õpetaja Silvia Mellik, tema kauaaegne õpetaja akadeemias Ants Üleoja ja tema ise. Peale Schütsi tõuseb homme esimest korda dirigendipulti tema teinegi õpilane Kaspar Mänd, kes osales esimesel laulupeo 1994. aastal, olles vaid viieaastane. Ta mäletab sellest peost vaid tohutut rahvamassi, temast pikemaid inimesi ja seda, et polnud võimalik aru saada, kuhupoole laulma peaks. Enese häältki ei kuulnud. Kogu 30 000-pealine laulupeopere on selleks aktiivselt valmistunud viimased poolteist aastat. «Loomulikult on väike närv suure kooriga kohtumise eel, sest proove sai tehtud ka 500 lauljaga, kuid ma pole kunagi 8000 lauljat juhatanud,» ütleb Mänd. «Kuid ega dirigent midagi teisiti teha saa. Loodan lihtsalt, et kõik näod tulevad

tuttavad ette – oleme ju proovis varem kohtunud!» Tänane kontsert on tänu ja rõõm ja võimalus näha-kuulda meie kõige väärikamaid koorijuhte. Läbilõige meie laulupeo ajaloost ja kummardus meid siia toonutele. Surva väärtustab tänast kontserti. «Laulupidu on areng, pidev protsess. Kui keegi hakkab saja aasta pärast pidu tegema, siis peame mõtlema, mis tal sellest ajast kaasa on võtta,» mõtleb ta. «Aja puudutus ja need inimesed, kes meil praegu olemas on – me peame neid näitama. Ka lauljatele. Kui me need inimesed unustame, ei tõsta neid esile, siis paljud ei teagi, kes nad on. Me ei saa neid inimesi kõrvale jätta, seda enam, et see käib aja puudutusega kokku.» Tänast esimest laulupeo kontserti peabki kuulama algusest lõpuni. See näitab ära meie lood ja heliloojad, kes on olnud laulupeo ajaloos tähtsad. Ja homsel kontserdil katsetavad 17 uudisteost, kas nad laul-

jate ja kuulajate südametundele vastu peavad, et kõlada peol ka saja aasta pärast. «Mõnus närvikõdi on sees, ja nii peabki olema. See on meie kõigi pidu. See saab alguse lauljatest, tantsijatest, nende õpetajatest, koorijuhtidest, kes on panustanud oma vaba aega, ja soovin lihtsalt kõiki tänada,» ütleb Surva. «Oleme valmistanud ette laulupidu, aga tegelikult oleme valmistanud ette koori, mille nimeks on laulupeo ühendkoor. See ongi Eesti esinduskoor. Meie esinduskoor. Siit tekibki laulupeo fenomen. Me valmistume ühiseks kooriks, et teha koos muusikat. Ja see on äge!» Me laulame emakeeles, oma eesti muusikat. «Mudilasi on palju, millest on hea meel. Nad saavad selle esimese kaarealuse tunde,» räägib Surva rahulolevalt. Kaks päeva on lauluväljak üks suur kontserdisaal, kus esineb meie esinduskoor. See on meie ühine asi. Koos moodustame peo.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

LAULU- JA TANTSUPIDU

Ene Üleoja (76)

POSTIMEES, 5. JUULI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

KAKS TEHTUD. Eile andsid rahvatantsijad ja muusikud kaks etendust, kaks on veel täna ja homme ees.

19. tantsupidu laseb ajal voolata

Laulupeo nimiloo «Puudutus» esimene salm Sõnad Kristiina Ehin, muusika Tõnu Kõrvits

Puuduta mind oma tulise palgega, nii et on ilus ja valus, oma silmade sinimustvalgega, puuduta veel, ma palun.

Eri Klas (75) • Esimene pidu: 1997. aastal, juhatas kolme la llaulu ulu filmist «Viimne reliikvia». ud V ili• Nüüd juhatab 1960. aasta laulupeol kõlanud Vil3– – lem Kapi (1913–1964) / Kersti Merilaasi (1913– 1986) laulu «Põhjarannik» (meeskoor).

Taavo T aav Virkhaus (80) • Esimene E im Es m pidu: 1990. aastal, juhatas puhkpilliorke or k st ke strr pala «Oh tõuse laul». orkestri • Nüüd Nü üüd juhatab 1879. aasta laulupeol kõlanud ttu tund un nd dma a autori galoppi «Edasi» (kutseline tundmatu p pu uhk hkpi pi l puhkpilliorkester).

Tiia-Ester Loitme (80) • Esimene pidu: 1972. aastal, juhatas lastekoori laulu «Alati valmis». • Nüüd juhatab 1980. aasta laulupeol kõlanud Uno Naissoo (1928– 1980) / Ira Lemberi (1926) laulu «Koolikell» (valiklastekoor).

Vaike Uibopuu (74) • Esimene pidu: 1985. aastal, juhatas naiskoori laulu «Päikene, see päeva perenaine». • Nüüd juhatab 1947. aasta laulupeol kõlanud Miina Härma (1864–1941) / Anna Haava (1864–1957) laulu «Ei saa mitte vaiki olla» (valiknaiskoor).

Ants Üleoja (77) • Esimene pidu: 1972. aastal, juhatas segakoori laulu «Nooruse laul». • Nüüd juhatab 1975. aasta laulupeol kõlanud Tuudur Vettiku (1898–1982) / Kersti Merilaasi (1913–1986) laulu «Nokturn» (valiksegakoor).

anneli ammas reporter

«Puudutuse» tantsupeol veereb aeg mõtetes ja kiire pole isegi siis, kui orkester eriti kiired rütmid üles võtab. Aega on, et võtta vastu tuld, austada väärikaid tantsujuhte, anda tuld käest kätte ja lasta lõpuks tulel süttida. Et mis see elu muud ongi, kui võtta aega, et olla, kallistada, lustida, kiirustada, hullata ja paitada. Tantsupeo loojad on unistanud ja nende unistuses

on kõik üksteise vastu head ja hoolivad, isegi kui elumöll üle pea kasvab. Kas tantsu keeles, 10 000 tantsijaga on võimalik lugu jutustada nii, et publik aru saab? Kas eesti rahvatants on veel tantsupeol või tantsitakse pigem lahjat balletti? Kas tantsijad saavad tantsupeol ka tantsida või jooksevad joonisest joonisesse? Kas elav orkester ja lauljad suudavad tantsijaile arusaadavalt muusikat teha? Need on vaid mõned küsimused, mis eile enne etendust mõtteis vormusid. Jaa, kõik see oli olemas. Lugu jooksis alates esimestest hetkedest, kui pisemad maja ehitasid ja ülemeelikuks läksid ning emad neid lohutama tulid. Ja siis mõtisklema jäid. Võib-olla jäi naistel sel korral särtsutantsust puudu, aga sellise rolli oli neile määranud lavastaja – olla lohutaja, olla kodu, kuhu tagasi tulla. Poisid ja mehed hullasid, tantsisid pulkade ja keppide-

ga ja nautisid – mida muud on poisile vaja, kui lasta tal joosta ja hüpata, ning ta on nõus tuleval korral jälle tulema. Eriti kui publik maruliselt reageerib. Tantsupidude ajaloo tundjaile sinna juurde äratundmisrõõm – tantsupeo osaks on algusest peale olnud rahvamängud, jõukatsumised. Nii palju pole ühelgi tantsupeol erinevaid rühmaliike koos tantsima pandud. Ja see andis ehk kõige paremini edasi peoloojate unistust, et eri põlvkonnad rohkem koos oleksid, ühist elu elaksid. Segamini kõige vanemad ja peaaegu kõige väiksemad, kus lõpuks vanad joonistavad liivakella ja lapsed sirisevad ajaliivana ühest väljakuäärest teise. Üks terake jääb teistest maha uperpallitama. Seegi on selle peo lavastuslik kild, mis ikka ja jälle kordub, ikka kerkivad teiste seast üksikud, et mitte olla vaid mass. Publik ei märka tantsulõppudes plaksutada – üks tants sulandub teise, rühmad vahetu-

vad ning ei saagi aru, kus miski algab, kus lõpeb. Aga plaksutada tahaks ja siis, väikese viivitusega saadetakse aplausiga treppidest üles eelmise tantsuloo peategelasi. Samal ajal käib väljakul juba uus tantsulugu. Sel peol on pikad tantsud ja kui publik kohe ei märka, kui suurepäraselt keskkooliealised poisid tüdrukuid kätel kiigutavad, kui kõrgele sülle jaksavad tõsta, on tantsulooja ja lavastaja jätnud publikule jälle hetke märgata. Et siis tunnustavalt plaksutada. Kusagil keset pidu, kui tantsumöll – raske ja eriti nauditav tantsida – vaheldus vaikse muusika ja soolopaaride lüürikaga, oleks tahtnud korraks aja peatada. Ning just siis see tuli koos sinise-oranžikirjude naiste võimlemisrühmade tähistaeva vaikusega. Loo jutustajad – sel etendusel ei räägita midagi, ainult muusika ja tants – keeravad järgmise peatüki ette ning päikeseprillides mehed näitavad

ja Lauri Saatpalu oma karedalmadalal häälel jutustab Pantokraatori mürina saatel, kuidas raha kui kaval saatan end ilmutab. Hoog ei tundu enam kunagi vaibuvat, aga siis tuleb tüdruk poisi juurde. Ja nad armuvad, aga poiss ei peatu ikka ja tormab maailmamöllu tagasi. Paistabki täpselt nii, nagu lavastajad olid enne rääkinud. Selleks hetkeks on juba saanud rahvatantsu ja head muusikat ning siis tuleb ka võimlejate järjekordne hitt. Kui valgetes kleitides neidude mustad tiivad väreldes vilksatavad ja lendu tõusevad. Ja siis nad tulevad, lõpuks kõik 10 000 tantsuväljakule ning Cätlin Mäe loodud ja esitatud õrn «Valss vanaemale» viib selle kõige-kõige sõnumini – puudutuseni, mis kandub tantsijailt publikule. «Kaua nad seda kõike on õppinud?» küsis väärikas eas rootslasest rahvatantsija vaid ühe küsimuse ega uskunud, et tantsijad on kõike seda vaid

aasta või isegi vähem õppinud. Rootsi härra seisis püsti, andis saadud puudutuse edasi ja plaksutas pikalt. Nagu kogu ülejäänud publikki. P.S. Nii palju torupillimuusikat pole vist kunagi ühelgi tantsupeol olnud. Kui see pole eesti tantsu pidu, siis mis veel?!

Kood avab reportaaži eilsest tantsupeost.

Kood avab fotogalerii laulupeo peaproovist.

6 || EESTI || POSTIMEES, 5. JUULI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

LAULUPIDU

Lasnamäe värav

Pühapäeval kella 14–20 filmib lauluväljakul toimuvat 360 kraadi ulatuses pöörduv kaamera. Postimehe veebiküljel on igal huvilisel võimalik kaamerat liigutada ja kõike toimuvat jälgida.

5.-6. juulil

Laupäeval kella 20–21 ja pühapäeval kella 15–16 ole kindlasti Tallinna lauluväljakul, sest Postimees pildistab erilise tehnoloogiaga üles kõik esinejad ja pealtvaatajad. Postimees.ee paneb pildid üles pühapäeva ja esmaspäeva hommikul, pilt ilmub ka esmaspäevases paberlehes.

Üldala

Tasuline

Kood avab kaameralingi.

Üldala

Tuletorni värav

Üldala

POSTIMEHE TELK

Üldala

B5 B8 B7 B6

B4 B3 B2 B1

1 2

A7 A6 A5 A4 A3 A2 A1

Oru värav Raadiotorni värav

rivistusala

söök/jook

esinejate ala

õlle- ja toiduala

laulupeotuli

suitsetamise ala

info/staap/ kaotatud-leitud

karastusjoogid

eo lip p i l va la

jäätis esmaabi politsei/ kaotatud-leitud WC Lotte lasteala/ beebituba/ kaduma läinud lapsed

meened 5 1

1 2

sularahaautomaat rattaparkla

ERMi telk

Rahva muuseumi värav

Laulupeo rongkäik

külastajate ala

rivistusala Kaare värav

Eesti toidu väljak

invakohad/ratastooli hoidla esinejate rivistusala värav

Laulu- ja tantsupeo tõttu lükkas Elron eile ja täna valitud reiside väljumisaegu tavapärasest hilisemaks. Täna väljub rong Tallinnast Keilasse tavapärase 22.35 asemel 00.00. Tallinnast Türile kell 22.20 sõitu alustav rong väljub kell 23.55 ja Tallinnast Aegviitu üldjuhul kell 21.50 sõitev rong väljub kell 23.50.

Lotte lasteala

Mere värav

Õlle- ja toiduala

Laulupeo ajaks avati Eesti toidu väljak, kuhu esmakordselt laulupidude ajaloos toovad Eesti toidu tegijad ühiselt peole meie köögi parimad palad.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Saarlane püüdis Kanada vetest ainulaadse kala Eelmisel nädalal Kanada põhjarannikul paltust püüdes sattus Saaremaalt Laimjalast pärit mehe Teet Peedu traali omapärase väljanägemisega kala, mida teadlased peavad kolmandaks sedalaadi isendiks maailmas. «Kala märkasin tootmisliinis. Nimelt traalisime laevaga, mis püüdis ja samal ajal töötles kalu,» rääkis kalur. «Aasta eest püüti Kanadas samasugune kala, mida peetakse teiseks ametlikult püütud isendiks.» Peedu nentis, et kala haruldus on tingitud 1000–2000 meetri sügavusest elupaigast, kus kala ei püüta. «Paltust traalitakse umbes 500–800 meetri sügavuselt,» täpsustas ta.

Ei tasu imestada, miks sedasorti olendeid inimsilma ette suurel hulgal sattunud pole – nii sügaval lihtsalt ei traalita. Kalamehi paneb aga mõtlema, kas on äkki looduses midagi muutumas, mistõttu konkreetne kalaliik vees aina madalamale tungib. Teadlased on kindlaks teinud, et tegemist on üliharuldase liigiga, mis kannab inglise keeles nime long-nosed chimaera. Isend eristub teistest kaladest põhiliselt terava ja pika ninaosa poolest. Chimaera on üks vanemaid kalaliike maailmas. Omapärane olend on kaugelt sugulane haidega. Meie Maa

TTV liitus Pressinõukoguga Pressinõukogu ja Tallinna Televisioon (TTV) sõlmisid lepingu, mille järgi sai TTVst Pressinõukogu liige. Koostööleppele kirjutasid alla SA Tallinna Televisioon juhatuse liige Toomas Lepp ja Pressinõukogu esimees Aivar Reinap. Koostöölepe tähendab, et kui keegi leiab TTV eetris olnud ajakirjanduslikes materjalides eksimusi hea ajakirjandustava ehk ajakirjanduseetika koodeksi vastu, siis võib ta pöörduda vastava kaebusega Pressinõukogu poole. TTV esitas avalduse Pressi-

postimees.ee, saarte hääl

LÜHIDALT

nõukoguga liitumiseks pärast seda, kui peaminister Taavi Rõivas ütles avalikult, et tema arvates peaks TTV valitsuse pressikonverentsil osalemiseks liituma pressinõukoguga ning võtma omaks ajakirjanduseetika normid. Enne seda keelas Rõivas TTV ajakirjanike pääsu pressikonverentsidele, seades kahtluse alla, kas TTVs pakutav on üldse ajakirjandus. Samuti on peaminister kogu oma ametiaja jooksul keeldunud TTV-le intervjuusid andmast ja kutsunud üles ka teisi sama tegema. postimees.ee

Tavakodanik nõuab karme karistusi

Noor mees kaotas liikluses elu

Kõige karmimad on kurjategijate suhtes elanikud, kõige leebemad aga kohtunikud, selgus justiitsministeeriumis tutvustatud Eesti elanike, politseinike, prokuröride ja kohtunike karistushinnangute uuringust. Kõik uuritud grupid olid karistushinnangutes karmimad murdvarga suhtes, leebeimad aga perevägivalla suhtes.

Saaremaal Kaarma vallas juhtus eile hommikul liiklusõnnetus, kus teelt välja sõitnud sõiduautos BMW olnud kahest noorest mehest üks hukkus ja teine toimetati haiglasse. Esialgsetel andmetel oli autoga sõidetud üle vastassuunavööndi vasakule teelt välja ja vastu puid. Hukkunu turvavöö oli kinnitamata.

mahetoit ökoloogilised pesu- ja puhastusvahendid ökoloogiline kosmeetika - kauplused Tallinnas ja Pühajärvel - veebipood www.sahver.ee - kaup koju ja kontorisse - hulgimüük

OÜ Ökosahver, Mulla 6a, TALLINN tel 673 8318; e-mail tellimine@sahver.ee facebook.com/Okosahver

www.sahver.ee

Kala välimuses torkab silma pikk nina ja hirmuäratav suu, hallil sültjal kerel on mürgine selgroog. foto: jutai korgak

POSTIMEES, 5. JUULI 2014 || EESTI || 7

POSTIMEES, 5. JUULI 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

TEHING. Kinnisvara vahetas omanikku päev enne maadevahetuse kohtuasjas ringkonnakohtus tehtud otsust.

Hääl ostis Kanguri korteri katariina krjutškova reporter

ks maadevahetuse skandaali peategelane, maa-ameti eksjuht Kalev Kangur müüs talle kuulunud Tartu Annelinna korteri mullu oma kauaaegsele tuttavale, suurettevõtjale Heiti Häälele, kes on nüüd koos abikaasa Reet Häälega magalapiirkonna 65-ruutmeetrise korteri ühisomanikud. Kinnistusregistri andmetel ostis Kangur kolmetoalise korteri Kaunase puiesteele 2010. aasta lõpus. «See on vahva uudis!» ütles Kaunase puiestee 47 korteriühistu juhatuse liige Svetlana Sang, kui kuulis, et tuntud ärimees ostis nende majja korteri. «Ilmselt on see juhuslik rahapaigutus. Vaevalt on see härrasmees meie maja külastanud.»

Sanga kinnitusel elavad selles korteris üürnikud, kes pole seni millegagi huvi äratanud. Huvitav on tõik, et korteri kinnistamisavaldus registrisse kandmiseks on tehtud mullu 18. juunil. Päev hiljem sai avalikuks maadevahetuse kohtuasja ringkonnakohtu otsus, milles Kangur mõisteti korduvas altkäemaksu võtmises süüdi. Talle määrati enam kui nelja-aastane vangistus viieaastase katseajaga ning teda kohustati tagasi maksma altkäemaksuna saadud vara väärtuses 17 972 eurot. Ehkki Kangur oli maa-ameti juhina segatud miljonitehingutesse, pole tal enam äriregistri ega kinnistusregistri andmetel vara. Tartu Annelinna korter oli ainus tema nimele kirjutatud kinnisvaraobjekt. Miks soetas glamuurse kaatriga Formula 400 SS oma Käsmu suvekodust Tallinna tööle sõitnud ärimees ülikooli-

linna magalapiirkonda B-kategooria kinnisvara? «See oli portfellist puudu,» märkis Hääl. Täpsemaid asjaolusid ta selgitada ei soovinud, lausudes, et need lähevad üle tema privaatsuspiiri. Küll aga rääkis Hääl, et soetas korteri turuhinnaga, kui mitte kallimalt. Ta kandis osturaha Kanguri kontole. Rohkem pole Hääle sõnul maa-ameti endine peadirektor talle kuuluvat vara müügiks pakkunud. Hääl kinnitusel tunneb ta Kangurit juba 20 aastat. Ettevõtja iseloomustas nende läbisaamist järgmiste sõnadega: «Äärmiselt head inimlikud suhted. Ta on väga tore.» Enne maa-ameti peadirektoriks asumist töötas Kangur ka kütusefirmas Alexela, mille üks omanik on Hääl. Ärimehe sõnul popo le ta kunagi KanKan guri tööandja tööandj «Minu olnud: «Min Alexelaseos Alexe ga hakkab 1995. aastast, aga Kalev töötas tö seal enn enne seda.»

Tartus Kaunase puiestee 47 asuv korterelamu, kuhu ostis Kalev Kangurilt mullu korteri ettevõtja Heiti Hääl, märgiti ära Tartu linnavalitsuse konkursi «Aasta parim ehitis 2012» laiendatud ja rekonstrueerifoto: kristjan teedema tud hoonete alagrupis.

Varem on Eesti Ekspress kirjutanud, et Kangur segas Hääle kaudselt maadevahetuse protsessi. Nimelt leidis toonane maa-ameti eksjuht ühel sügisööl 2005. aastal oma kabinetist kaitsepolitsei paigaldatud salakaamera. Kangur ei viinud seadet politseisse, vaid andis Hääle seifi hoiule. Kanguri mobiiltelefon oli eilegi välja lülitatud, mistõttu on ta Postimehe ajakirjanikele peaaegu terve selle nädala jooksul pärast riigikohtu otsuse saabumist kättesaamatuks jäänud. Esmaspäeval avalikustati maadevahetuse asjas riigikohtu otsus, mille järgi mõisteti kohtualused lõplikult süüdi. Riigikohus luges nõuetekohaselt tõendatuks, et Villu Reiljan, Kalev Kangur ja Ester Tuiksoo võtsid oma ametiseisundi kasutamise eest vara või nõustusid seda tulevikus vastu võtma. Riigikohus jättis muutmata ka ringkonnakohtu poolt Kangurile määratud Heiti Hääl karistuse: nelja aasta, kolme kuu ja 11 päeva pikkuse vangistuse, mida ei viida täide, kui mees ei pane viie aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Samuti peab maaameti eksjuht tagasi maksma altkäemaksuna saadud vara ligi 18 000 euro eest. Kalev Kangur

Kotka valiti Euroopa parimaks IT-juhiks Majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka valiti Luksemburgis konverentsil «ICT Spring» Euroopa aasta parimaks IT-juhiks. Auhinna sai ta tänu oma globaalsetele strateegiatele, rakendatud projektidele, tehnilistele valikutele ja juhtimisoskustele. majandus24.ee

Lätis seati maaostule piirang Läti seim võttis neljapäeval vastu seaduseparandused, mille järgi võib üks juriidiline või füüsiline isik osta maapiirkonnas kuni 2000 hektarit maad, vahendas ERR Uudised LETAt. Selle piirangu eesmärk on võidelda maaga hangeldamisega. Kohalikud omavalitsused võivad seoses oma arenguplaanidega kehtestada ka teisi kitsendusi. majandus24.ee

OMX TALLINN

805,17 ▼ –0,37%

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

VI 2013 VIII 2013 X 2013

XII 2013 II 2014

IV 2014

3,77 ▲ +5,72%

VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,100 -9,09 Baltika 0,490 2,08 Ekspress Grupp 1,050 0 Harju Elekter 2,700 0,75 Järvevana 0,748 0,67 Merko Ehitus 7,180 0 Nordecon 1,020 -0,97 Olympic Group 1,950 -0,51 Premia Foods 0,710 0,71 Pro Kapital Grupp 2,500 0 Silvano Fashion 2,000 0 Skano Group 1,000 0 Tallink Grupp 0,752 -1,05 Tln Kaubamaja 5,050 0 Tallinna Vesi 13,400 0 Trigon Property 0,452 0

4.07 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,453 -0,16 Hiina jüaan 8,431 -0,54 Jaapani jeen 138,670 -0,28 Kanada dollar 1,445 -0,54 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,412 -0,82 Poola zlott 4,139 -0,19 Rootsi kroon 9,313 -0,17 Rumeenia leu 4,390 0,02 Šveitsi frank 1,216 0,11 Briti naelsterling 0,793 -0,49 Taani kroon 7,457 0 Tšehhi kroon 27,444 0,02 Ungari forint 310,280 -0,36 USA dollar 1,359 -0,43 Venemaa rubla 46,745 0,09

bns

POSTIMEES, 5. JUULI 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

JULGEOLEK. Jaapani valitsus kuulutas teisipäeval välja uue kaitsepoliitika, mis lubab saata saareriigi sõdurid lahingusse, kui rünnatakse mõnda teist riiki.

Jaapan vähendab kaitseväe piiranguid indrek lepik reporter

aapani peaminister Shinzō Abe kinnitas nädala alguses, et laiendab kaitseväe volitusi. Riigi patsifistlikku põhiseadust tõlgendatakse nüüdsest laiemalt, et anda relvajõududele õigus nn kollektiivseks enesekaitseks. Kuigi saareriigi Teise maailmasõja järgne põhiseadus sätestas, et Jaapan ei tohi enam kunagi kasutada sõjalist jõudu riikidevaheliste vaidluste lahendamiseks, on enesekaitseks loodud kaitse-eelarve maht maailma esiviisikusse tõusnud, pidades üleval üle 245 000-pealist isikkoosseisu. Eile avaldatud arvamusküsitluste põhjal tõi otsus Abe valitsusele kaasa neljapunktilise populaarsuse kahanemise, viies selle esimest korda alla 50 protsendi. Samuti on sammust häiritud sõja ajal Jaapani okupatsiooni all kannatanud Hiina ja Lõuna-Korea, ent arenev koostöö nii USA, NATO kui Kagu-Aasia riikidega on Vaikse ookeani julgeolekukeskkonda Hiina kahjuks tasakaalustamas. 2012. aasta parlamendivalimiste eel andis Shinzō Abe Liberaaldemokraatliku Partei kandidaadina lubaduse parandada põhiseaduse § 9, kaotades sellega sõjas purustatud Jaapani impeeriumile peale surutud patsifismikohustuse. Praegu tajub pragmaatik Abe, et sellisel sammul kodus piisavat toetust pole, mistõttu muudab teisipäeval välja kuulutatud uus poliitika kõigest paragrahvi tõlgendust. Selline käik ei vaja referendumit, vaid mõlema parlamendikoja nõusolekut, mis on kindlustatud ka peaministri bloki enamusega. Uut suunda toetab ka hiljuti koostatud riiklik kaitsestrateegia: järgmise viie aasta kait-

Venemaa riigiduuma esimees Sergei Narõskin, 4.07.

Porošenko nõustus alustama separatistidega kõnelusi Ukraina president Petro Porošenko nõustus eile separatistide juhtide ja Venemaaga kohe kriisikõnelusi alustama. Euroopa Liidu välispoliitika juhi Catherine Ashtoniga kõneldes ütles Porošenko, et on kohtumiseks koha ja aja välja pakkunud ja ootab nüüd teiste osaliste kinnitust. Pärast seda kui kümnepäevane relvarahu selle nädala esmaspäeval läbi sai, puhkesid Luganski ja Donetski oblastis uuesti lahingud. Kiiev alustas riigi idaosas pealetungi, mis tõi kaasa Venemaa presidendi Vladimir Putini hoiatuse, et riigil on õigus kaitsta kaasmaalasi Ukrainas. Ukraina julgeolekuja kaitsenõukogu teatel on valitsusväed saanud konfliktitsoonis kontrolli 23 piirkonnas 36st. AFP/PM

800

põgenikku kolmes paadis, mis oli teel Itaaliasse, päästis piirivalve eile Malta rannikult. Kuigi Teise maailmasõja järel ei ole Jaapan sõdinud, mäletavad naabrid sõja õudusi. Pildil meelt avaldavad Taiwani naised nõuavad Jaapani valitsuselt vabanduse palumist selle eest, et Jaapani sõdurid sundisid sõja ajal tuhandeid naisi seksiorfoto: afp/scanpix jadeks.

seplaanid näevad ette viieprotsendilist kaitsekulutuste kasvu, mis viiks nende kumulatiivse mahu 180 miljardi euroni. Plaani juurde käib eelmisel aastal loodud riiklik julgeolekunõukogu, mis eesotsas peaministriga peaks ühtlustama riigi kaitsepoliitikat. Kuigi märgatav osa kaitseeelarvest kulub ümberkorraldustele, plaanitakse ka mitmeid uusi hankeid. Lisandusi saavad kõik kaitsejõudude osad. Mereväele hangitakse nii uusi allveelaevu kui fregatte, lisaks plaanitakse ameeriklaste eeskujul luua 3000-pealine merejalaväelaste üksus. Õhutoetuseks ja luureks hangitakse nii koptereid kui droone, jalaväes tehakse mitmeid ümberkorraldusi ja relvahankeid. Uuest relvastusest hoolimata jäävad Jaapani kaitsekulutused tulevikuski suurusjärku üks protsent SKTst. Peamiseks ümberkorralduste põhjuseks on olukord, kus Hiina end piirkonna meredel aina jõulisemalt kehtestab.

Teljeriikide sõjajärgne taasrelvastumine Sarnaselt Jaapaniga seati tingimusi teiste teljeriikide sõjajärgsele taastamisele. Euroopa suurriigid Saksamaa ja Itaalia pidid loobuma sõjapidamisest, kusjuures Saksamaa desarmeeriti ja osaliselt deindustrialiseeriti. Siiski sai Itaaliast 1949. aastal NATO asutajaliige ning 1956. aastal taastas endiselt okupeeritud Lääne-Saksamaa oma sõjaväe. Külma sõja kontekstis tajusid lääneliidrid peagi, et uue

Krimm oli Venemaa osa ja jääb selleks igavesti.

sõja puhkemisel on tarvis Saksamaa taas relvastada ning 1955. aastal võeti ta NATO liikmeks. Külma sõja ajal küündis Saksa militaarpersonali suurus 500 000ni. Saksamaade taasühendamisel 1990. aastal sõlmiti aga nn 2+4 leping, millega piirati tulevase ühendatud Saksamaa sõjavägi 370 000 inimeseni. Praegu on Saksamaa sõjaväelaste arv veidi üle 180 000 ning kuigi sakslased osalevad välismissioonidel, kulutavad

nad kaitsele vaid 1,4 protsenti SKTst. Lisaks on väljaspool NATO territooriumi vägede paigutamiseks vaja parlamendi luba koos missiooni eesmärgi ja pikkuse sätestamisega. Itaalia 1947. aastal vastu võetud põhiseaduse § 11 alusel loobub Itaalia sõjast kui vahendist rahvusvahelisi vaidlusi lahendada. Itaalia kulutab 1,6 protsenti SKTst kaitsekulutusteks ning sõjavägi on suurem kui Saksamaal. PM

Jaapani senise kaitsepoliitika nõrkuseks on jäänud võimetus ennetavalt reageerida, kuivõrd kaitsejõudude pädevuses oli vastata vaid otsesele sõjalisele rünnakule. Uus tõlgendus annab sarnaselt teiste riikidega võimaluse oma liitlaseid abistada ja ohustavaid üksuseid ennetavalt rünnata. Peaminister Abe sammu toetavad ka Ameerika Ühendriigid, kelle nn pööre Aasia suunas toetub osaliselt Jaapani tugevnemisele strateegilise partnerina. Senised kahepoolsed kaitsekoostöölepingud on keskendunud USA-poolsele kaitsegarantiile, kuid lääne majanduste aeglane kasv ja üleüldine kaitsekulutuste vähenemine on survestanud ameeriklasi alternatiive leidma. Jaapani väiksemad naabrid näevad seda sammu Hii-

Kuigi märgatav osa kaitse-eelarvest kulub ümberkorraldustele, plaanitakse ka uusi hankeid.

na hegemoonia tasakaalustajana. Abe on kutsunud ASEANi riike piirkonna julgeolekusse militaarselt panustama. Kaitsekoostöö Hiinaga piiritülides olevate Filipiinide ja Vietnamiga võib jaapanlaste jaoks kulmineeruda ajaloolise relvatehinguga; Jaapan pole kolmandatele riikidele üle 40 aasta sõjatehnikat eksportinud. Sama positiivselt ei näe aga tulevikku Hiina ja Lõuna-Korea, kes Teise maailmasõja eel ja ajal Jaapani vägivaldse okupatsiooni all kannatasid. Mõlemal riigi on jaapanlastega territoriaalvaidlused: hiinlastel Senkaku saarte ja korealastel Takeshima laidude üle. Analüütikute hinnanguil on aga Lõuna-Koreal uuest suunast rohkem võita – Jaapani uus kaitsepoliitika võimaldaks toetust Põhja-Korea ohu vastu. Sarnase positsiooni on võtnud ka USA, kelle strateegiline huvi on oma kahe olulisima Aasia partneri hea läbisaamine ning Hiina mõjuvõimu vähendamine.

Juncker tahab Euroopa Komisjoni rohkem naisi Allikate teatel muretseb Euroopa Komisjoni järgmiseks juhiks nimetatud Jean Claude Juncker, et tema meeskonda saadavad liikmesriigid liiga vähe naisi. Praeguse Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso alluvuses töötavast 28 volinikust on naisi vaid üheksa, ent Junckeri meeskonnas võib neid olla veelgi vähem, rääkis uudisteagentuurile AFP üks Junckerile lähedal seisev allikas. Kõik 28 Euroopa Liidu liikmesriiki nimetavad ise oma voliniku ja komisjoni presidendi otsustada jääb vaid see, mis alal volinik tegutsema hakkab. AFP/PM

Femeni aktivistid lõid segi Rootsi peaministri sõnavõtu Naisliikumise Femen aktivistide protestiaktsioon lõi segi Rootsi peaministri Fredrik Reinfeldti sõnavõtu Gotlandil. Naised tahtsid tõmmata tähelepanu Soome firma Nordkalk plaanile hakata saare põhjaosas, mida looduskaitsjad peavad väga väärtuslikuks, lubjakivi kaevandama. Kolm palja ülakehaga naist katkestasid valitsusjuhi sõnavõtu eile Almedaleni poliitikanädalal, joostes kuulajate seast välja ja ronides lavale. Turvamehed viisid hispaanlanna ja kaks prantslannat pärast mõningast segadust lavalt minema. Reinfeldt jäi rahulikuks ja jätkas kõnet. «Selline see asi on. Sõnavabadus võib olla ka niisugune,» nentis ta. YLE/TT/PM

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 5. JUULI 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Sõja ajal Tartumaa talupööningul liiva sisse peidetud ja nõukogude ajal hoolega varjatuna meie ajani säilinud ajalooharuldus, riigikontrolör Karl Soonpää päevik Eesti saatuseaastatest 1939–1940 on nüüd omaste soovil jõudnud ajaloomuuseumi, kirjutab ajaloolane Küllo Arjakas.

Päevikud ajaloo allik

ile jõudis Eesti Ajaloomuuseumi ühiskonna- ja riigitegelase, kauaaegse riigikontrolöri Karl Johannes Soonpää (1895–1944) päevik, mis käsitleb Eesti ajaloos pöördelist perioodi 13. septembrist 1939 kuni 22. juunini 1940. Üleskirjutused vahendavad nii toona valitsuse istungitel räägitut-mõeldut kui ka üldisi meeleolusid. Tegu on sõjaeelse Eesti kõrgeima riigitegelasega, kelle päevaraamat on tänaseks lugejateni jõudnud. Päeviku andis Soonpää perekonna nimel ajaloomuuseumile üle tema Ameerika Ühendriikides elav tütar Maie Lippand (85), kes koos oma õe Heljo Alariga (89) otsustas isa märkmed annetada Eesti riigile. Kõrge riigitegelase päevik ise säilis hoolega varjatuna Soonpää sugulaste juures kodumaal aastakümneid, mida Eesti NSV ajajärku arvestades tuleb pidada haruldaseks, kuni 1980ndate lõpu muutunud olud lubasid selle avaldada. Karl Soonpää päevik ilmus esmakordselt ajakirjas Akadeemia 1990. aasta teisel poolel. Karl Soonpää õepojalt Eero Agarmaalt (1929–2012) saadud suulistel andmetel tõi endine riigikontrolör oma päeviku Tallinnast 1940. aasta juulis Tartumaale, kus Soonpää pidas talu. Sõja ajal olnud Soonpää väga ettevaatlik, sest polnud teada, kuhu kaldub sõjaõnn, ja ta ei tahtnud hoida päevikut oma talus. Nii andis ta selle juba 1941. aastal oma õe Helmi-Marie kätte. Riigitegelase päevik peideti Tartumaal Pangodi vallas Rehe talus pööningule ja maeti liiva sisse. Karl Soonpää poja Henn Soonpää (1930–2010) meenutuse järgi unustas tema ema Antonie (1898–2006) 1944. aasta sügisel Eestist põgenemisel päeviku maha, ja kui Tallinna jõudes see meenus, oli võimatu minna päevikut ära tooma, sest raudtee ja maanteed olid juba läbi lõigatud. Karl Soonpää surma järel 1944. aastal hoidis päevikut seega kolm aastakümmet tema õde HelmiMarie Agarmaa (1893–1978). Karl Soonpää venna, tuntud kunstiteadlase Leo[nhard] Soonpää (1903–1979) tütar Milvi Mägi on näinud päevikut ka oma isa käes, kes sai selle õelt vahepeal lugemiseks. Muuseas, kui perekond 1944. aasta sügisel rinde eest põgenes, võeti riigikontrolöri päevik kaasa Mulgimaale. Elati Paistus, siis Tänassilma lähedal, seejärel Aimla metskonnas Viljandimaal. Umbes 1976.–1977. aasta paiku, pisut enne oma surma, andis Helmi-Marie riigikontrolöri päeviku oma lähedastele üle.

Helmi-Marie Agarmaa sugulaste kaudu jõudis laulva revolutsiooni aegadel teave riigikontrolöri päevikust Akadeemia peatoimetaja Ain Kaalepini. Riigikontrolöri sugulaste nõusolekul valmistas publikatsiooni ette publitsist Mart Orav. Riigikontrolli eestvõttel avaldati päevik koos kommentaaride, fotode ja täiendavate dokumentidega 2009. aastal teoses «Faatum. Eesti tee hävingule 1939–1940. Riigikontrolör Karl Soonpää päevik aastatest 1939–1940» (kirjastus SE&JS).

Päevikud kui unikaalsed allikad Ajaloolase töö põhineb allikmaterjalidel, kus eristatakse arhiivija trükis ilmunud allikaid. Omaette väärtuslikuks allikmaterjali liigiks on käsikirjalised allikad, näiteks päevikud, erakirjavahetus, autentsed märkmed mõnest koosolekust, mille kohta ametlikult tehti vaid lühiprotokoll jms. Selliseid allikaid nimetatakse mõnikord «intiimdokumentideks». Eriti tähtsad ja haruldased on just päevikud, unikaalsed ajalooallikad. Aastaid kirjutatud päevaraamatuid võib pidada kroonikate kui juba iidsetest aegadest tuntud ajalookirjutuse uuemaks vormiks. Päevik on dokument, mis enamasti valminud otsese asjaosalise jaoks. Materjali kirjutamise-koostamise ajal ei peeta silmas selle hilisemat publitseerimist. Päevikus fikseeritakse «teatav seis» kindlal ajahetkel, just kirjutajale vajaliku rõhuasetusega ja talle omases sõnastuses. Päevikutes ei ole üldjuhul ilustamist ega iseenda esiletoomist, mida pahatihti kohtab mälestusteraamatutes. Aastakümneid riiulis seisnud päeviku, samuti kirjavahetuse jms publitseerimine võib tuua ajaloos teadaolevate sündmustele huvipakkuvat täiendust. Just uusi ja senitundmatuid seiku, mis ajaloo mosaiikpilti täiendades lisavad sinna uusi värve. Mõistagi kannab päevik ajalooallikana subjektiivsuse pitserit, andes samas kõige ehedamalt edasi autori mõttelaadi. Päevik iseloomustab üsna selgelt autori hoiakuid ja tõekspidamisi, sümpaatiaid ja antipaatiaid, tema vaadete arengut jms. Päevikud on mõnikord inimese siseelu sünkroonne peegeldus ning eriti võõras ja vaenulikus keskkonnas võib päevikupidamisega luua enda ümber teatava enesekaitsebarjääri. Eesti ajalookirjanduses ei ole avaldatud palju päevikuid. Põhjuseks on 20. sajandi ajalootormid. Suur osa Eesti eliidist hukkus Teise maailmasõja ajal ja hiljemgi

ra rohkem leiab haritlaste ja kultuuriinimeste päevikuid. Neist on osa säilinud, nüüdseks ka publitseeritud.

Mõned trükis ilmunud päevikud

Karl Soonpää elukäik • Sündis 2. märtsil 1895 Tartumaal Pangodi vallas.

maavalitsus määras talle asunikukrundi.

• Suri 15. juunil 1944 nõukogude parašütistide käe läbi, maetud Elva kalmistule.

• Asunikkude-Riigirentnikkude Liidu Tartumaa põllumajanduslik nõuandja 1924−1925.

Haridus

• Tartu maakonna agronoom 1925−1926.

• Tamsa algkool 1902−1903, Luke algkool 1904−1905. • Nõo kihelkonnakool 1906−1907. • Tartu Aleksander I nim gümnaasium 1908−1914, lõpetas hõbeaurahaga.

• III riigikogu liige 1926−1929, ka IV ja V riigikogu liige. • Töö- ja hoolekandeminister Jaan Tõnissoni valitsuses, August Rei valitsuses põllutööminister. • Riigikontrolör 1929. aastast kuni 1940. aasta suveni.

• Šamajevi stipendiumi toetusel • Põllumajandusliku kuukirja õppis Tartu Ülikoolis usuteaUus Talu vastutav toimetaja dust 1914−1916. 1929−1934. • Taškendi lipnikekooli lühenda• Kodijärve haridusseltsi Tõrvik tud kursused 1916. esimees ja näitejuht • Tartu Ülikooli põllumajandus1920−1923. teaduskond 1926, cum laude. • Oli kuni 1941. aasta detsembTöö rini Tartu maavalitsuse põllumajandusosakonna juhataja, • Õpingute vahele jäi teenistus pärast seda taas talutööl. Kui Vene ja Eesti Vabariigi sõjavämoodustati põllumajandusgedes. Teenistust Vene väes juhtide ametid, sai ta Elva põlhinnati Püha Anna ordeni IV lumajandusjuhiks, seejärel järguga «Vahvuse eest»; Eesti Eesti Põllumajandusliidu Elva Vabariigi valitsus andis Soonvalla osakonna juhatajaks. pääle Vabadusristi ning Tartu

vangilaagrites, suur osa väärtuslikke materjale hävines või halvima kartuses hävitati. Ilmselt tassiti üht-teist laiali ning läks järgnevatel aastakümnetel kaotsi. Teatud aegadel, eriti sõja ajal, ei julgetud päevikut pidada. Nii on haruldased rindemeeste päevikud, sest sõjaväes on isiklike päevaraamatute pidamine üldjuhul keelatud. Nii ongi meie ajaloo- ja kultuuriloolises kirjanduses päevikuteriiul tühjavõitu. Siiski, mõnevõr-

Eesti ajalookirjanduses ei ole avaldatud palju päevikuid. Põhjuseks on 20. sajandi ajalootormid. Suur osa Eesti eliidist hukkus Teise maailmasõja ajal.

Siiski maksab meenutada, et Eesti Vabariigi 1920.–1930.. aastatel tehti üldsusele kätteesaadavaks mõned päevikud.. Esimesena avaldati Eesti vä-lissaatkonna juhi Jaan Poska a (1866–1920) märkmed Pariisi rahukonverentsilt, mis kirrjeldasid tolleaegse maailmapoliitika tippsündmust ajavahemikus 14. veebruarist 8. aprillini 1919. See 96-leheküljeline väikeseformaadiline raamatuke «Jaan Poska Eesti iseseisvuse võitluses kõige põnevamal ajajärgul. J. Poska päevaraamat rahukonverentsilt» (Tallinn, 1921) oli omas valdkonnas eeskuju andev publikatsioon, sest päevikut redigeeris Anton HansenTammsaare ning eessõna Eesti välissaatkonna tööst kirjutas nimekas ajakirjanik Eduard Laaman. Poska päevaraamat näitas selgelt päeviku väärtust ajalooallikana, andes avameelselt edasi raskused Eesti Vabariigi tunnustamisel. Päevik näitas lääne suurriikide tugevat vastuseisu Balti rahvaste iseseisvuspüüdlustele ning nende püüdlusi vaadelda Balti teemat kui Vene küsimuse üht osa. Tegemist oli aktuaalse trükisega, sest Lääne-Euroopa suurriigid tunnustasid Eesti Vabariiki alles jaanuaris 1921. Raamatu väljaandjad olidki sunnitud tegema mõned vahelejätmised, kus mõne riigimehe või -asutuse kohta öeldi arvamus, mida «veel liig vara trükki anda». Nii täideti päeviku heatasemeliseks publikatsiooniks vajalikud nõuded: minimaalsed, vaid hädapärased kärped, joonealused selgitavad märkused ja tähelepanekud ning üldistav, üldpoliitilise raamistuse andev eessõna. 1920. aastatel Eestis päevikute ulatusliku avaldamiseni siiski ei jõutud. Tähtsamatest võiks mainida ühiskonnategelase Mihkel Martna «Katkendeid päevaraamatust» (kogumikus «Mälestused iseseisvuse võitluspäivilt», I köide, Tallinn, 1927, lk 31–47) ja Kalevlaste malevas võidelnud sõjamehe Otto Tiefi päevaraamatut (kogumikus «Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt», II köide, Tallinn, 1930, lk 146–153). Lühemaid Vabadussõja-aegseid päevikumärkmeid ilmus sõjanduslikus kirjanduses.

POSTIMEES, 5. JUULI 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

materjalina

Kuni 12.10.1939 ametis olnud valitsuse istung. Vasakul laua otsas esimene riigikontrolör Karl Johannes Soonberg (Soonpää). Tema kõrval vasakult eest kohtuminister Albert Assor, siseminister Richard Veerma, teedeminister Nikolai Viitak, sõjaminister Paul Lill. Paremal tiival eest [propaganda]minister Ants Oidermaa, sotsiaalminister Oskar Kask, haridusminister Aleksander Jaakson, majandusminister Leo Sepp, välisminister Karl Selter ja põllutööminister Artur Tupits. Taga keskel peaminister Kaarel Eenpalu, tema vastas riigisekretär Karl Terras. Jaanuar, 1939. foto: filmiarhiiv, parikas

Karl Soonpää päe päevikust saab mu muu hulgas teada, • mi mida president Konstantin Päts Päts, peaminister Jüri Uluots, kindr kindral Johan Laidoner ja teised riigim riigimehed 1939. ja 1940. aastal valits valitsuses Eesti olukorrast ja saatu saatusest tegelikult rääkisid, • kes oli see Eesti tipp-poliitik, kes ttahtis pärast baaside lepinsõ gu sõlmimist asuda otsekohe kaits kaitsekulutusi kärpima ja tegem rahva hulgas kihutusgema tööd Nõukogude baasidele hea heakskiidu saavutamiseks, m • missugused paberid ja miks lasi peaminister Kaarel Eenpal ära põletada 1939. aasta palu süg sügisel, • kuidas tähistati Eesti Va Vabariigis juba 1939. aasta 7. novembril Oktoobrirevolu lutsiooni 22. aastapäeva, • kuidas Eesti Vabariik tegi e endale musta raha, osaled Euroopas relvade salades k kaubanduses, • kes Eesti poliitikutest saatis Jossif Stalinile sünnipäeva puhul eraldi isikliku telegrammi, • mida arvasid Eesti juhid võimalusest leevendada vaikiva ajastu reegleid ja lubada taas erakondade tegevust. Leheküljed riigikontrolör Karl Soonpää imekombel säilinud päevikust.

Igati omapärane päevikute publikatsioon avaldati 1933. aastal raamatus «Velled tapluses. Lehekülgi Maailmasõjast ja Vabadussõjast. Sotsialistliku Nõukogude Vene punaväe ohvitseri-eestlase ja demokraatl. Eesti Vabariigi kaitseväe ohvitseri-eestlase Ühine päevaraamat». Päeviku esimest osa pidas Karl Tikk (snd 1892), kes võitles I maailmasõjas ja sattus 1918. aastal Petrogradi, kus astus Punaarmeesse. Detsembris 1918 tungis ta 1. Tallinna Eesti Kommunistliku Kütipolgu rooduülemana Eesti Vabariigi pealinna poole. Tema päevik algas 1917. aasta aprillis ja ta tegi viimase sissekande 3. jaanuaril 1919. Sel päeval toimus Harjumaal Priskel üks neist väikestest kokkupõrgetest, mida tuntakse Eesti Vabadussõja murdelahingutena. Kaotuse järel algas punaste taganemine, jättes maha voori mõisatest kokkuriisutud varaga. Ühest seljakotist leiti muu «soomuse» kõrval Tiku päevaraamat. Sõjaaja oludes leidus paberit vähe ja nii hakkas sedasama päevaraamatut edasi täitma Eesti 1.

jalaväepolgu 13. roodu ülem Leonhard-Johann Krull (snd 1890). Temagi võitles I maailmasõjas, jõudes 1917. aasta lõpupäevil Eestisse. Nii kirjeldas Leonhard-Johann Krull lahingute käiku vastupidises suunas, st Tallinnast Narva poole. Mõningaid päevikumaterjale ilmus 1930. aastatel veel ajakirjanduses. Järgnevad aastakümned Nõukogude Eestis ei olnud arusaadavatel põhjustel sobivad päevikute avaldamiseks. See vähenegi ilmunu kannab selget ideoloogilist pitserit. Ajaproovile on vast vastu pidanud muusikateadlase ja koorijuhi Artur Vahteri (1913–2004) «Kapellmeistri päevik: ülestähendusi Suure Isamaasõja päevilt» (Tallinn, 1990). Vahter tegi esimese sissekande 22. juunil 1941 ja märkmed ulatuvad suvesse 1945, mil ta Eesti Laskurkorpuse koosseisus jõudis võidukalt tagasi Tallinna. Autor kinnitas: «Punaarmees pidin päevikut peitma, sest ametlikult oli kirjalike märkuste tegemine keelatud. Eriti rangelt seda keeldu ei jälgitud. Kõik sõltus ülemustest, ühed karistasid, kui teada said, tei-

sed hoiatasid, kolmandad vaatasid läbi sõrmede.» Kuna 1920.–1930. aastate raamatud Poska ning kahe eestlasest ohvitseri päevikutest on haruldased, on need nüüdseks uuesti välja antud. Poska Pariisi-päevikud ilmusid Eduard Laamani raamatu «Jaan Poska. Eesti riigitegelase elukäik» kolmandas ja täiendatud trükis (Tartu, 1998), ohvitseride päevikud Anto Juske koostatud kogumikus «Ühest Eesti Vabadussõja pöördelahingust 1919. aasta algul» (Tallinn, 1998).

Eesti riigi- ja ühiskonnategelaste kaalukad päevikud Sellest rubriigist saab välja tuua kolm kaalukat päevikut, mis on avaldatud Akadeemias: riigikontrolör Karl Soonpää päevik aastatest 1939–1940 (ilmus 1990, nr 7–12), poliitiku ja ajakirjaniku Eduard Laamani päevik aastatest 1922– 1940 (ilmus 2003, nr 7–12 ja 2004, nr 1–10) ning EV välisministeeriumi kõrge ametniku Elmar Johann Kirotari päevik aastatest 1931–1940 (2007, nr 9–12 ja 2008, nr 1–6). Need päevikud annavad uni-

kaalseid lisandusi meie ajalooteadmistele. Neis sisaldub puhtakujuline kroonika meie rahvale ja maale olulistest ja saatuslikest aastatest. Ajaloodoktor Heino Arumäe arvates oli Eduard Laamani puhul «tegemist Eesti kõige informeerituma isikuga, ja seda nii sise- kui välispoliitika osas». Elmar Kirotar tundis hästi nii sise- kui ka välispoliitika telgitaguseid. Soonpää päevik on mahuliselt tuntavalt väiksem ja hõlmab suhteliselt lühikest ajavahemikku, aga käsitleb see-eest olulist ja pöördelistest sündmustest tulvil aega. «Kus on kindral Laidoneri päevik, mis veel 1980. aastate lõpupoole oli üsnagi usaldusväärsetel andmetel kurikuulsas majas Laial tänaval?» küsis 2004. aastal dr Heino Arumäe ajalookultuuriajakirjas Tuna. Vähemasti Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi andmetel ei pidanud väejuht kunagi päevikut ja kumu tema päevaraamatust võis pigem olla kuulujutt. Võimalus kindral Laidoneri või mõne teise nimeka riigi- ja ühiskonnategelase päeviku(te) väljatu-

lemiseks on olemas, ent äärmiselt väike. Seniks jääb Soonpää kõrgeimaks Eesti Vabariigi riigitegelaseks, kelle päevikuga saame tutvuda – ehkki päeviku puhul on olulisem sinna fikseeritud andmestik, mitte kirjutaja ametipost. Samas on selge, et kõrge riigiametniku informeeritus toimuvast ja selle telgitagustest annab vähemasti võimaluse huvitavaks päevaraamatuks. Muidugi iseasi, kas ja kuidas see realiseerub. Pea igal päevikul on oma lugu. Veebruaris 1941 arreteeritud Eduard Laamani (1888–1941) tütar Ilona võttis oma isa neljast osast koosneva päeviku 1944. aastal Eestist lahkudes pagulusse kaasa. Päevikud seisid aastakümneid Rootsis Ilona Laamani valduses. Ta andis need hiljem üle kirjanik Enn Nõule, kes vahendas pagulas-Eesti kultuuriväärtusi Eestisse ja viimase kaudu anti need päevikud 1999. aastal üle Eesti Rahvusarhiivile. Elmar Johann Kirotari (1899–1985) päevik jõudis Rootsist koos tema muu dokumentatsiooniga Tartusse Eesti Üliõpilaste Seltsi valdusse 1990. aastate keskel.

TEL 666 2327, KRISTJAN.KOKK@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 5. JUULI 2014 || TÖÖ || 15

18 || SPORT || POSTIMEES, 5. JUULI 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

Kalju alustas eurosarja võidukalt

Holland vs Costa Rica

JALGPALL. Mullu suvel eurosarjas edukalt

esinenud Nõmme Kalju alustas tänavu võidukalt Euroopa liigas, kui esimese eelringi avakohtumises mängiti võõrsil 1:0 üle Islandi meeskond Reykjaviki Fram. Kaljule tõi Islandil võidu Fabio Pratese värav 61. minutil. «Nad olid meile mängitav vastane. Suutsime võõrsil värava lüüa ja kokkuvõttes on see väga tähtis. Peame kordusmängus väga tähelepanelikud olema ja end korralikult kokku võtma,» rääkis Kalju peatreener Igor Prins. «Meie poolt kõige parem esitus just ei olnud, kuna rünnakute lõppfaasis kippusime kiirustama ja seetõttu tuli sisse ka eksimusi.» Seega on tänavu euromängud Eesti klubidele alanud ülimalt hästi – neljast meeskonnast tundsid avamängus võidurõõmu koguni kolm. Ainsana pidi kaotuse vastu võtma Santos. Levadia peab Meistrite liiga avaringis korduskohtumise La Fioritaga teisipäeval Tallinnas. Kalju võõrustab Frami 10. juulil. Samal päeval sõidab Sillamäe külla Honkale ja Santos Tromsøle. Madis Kalvet

Argentina vs Belgia 5. juuli Brasília OMAVAHELISED MÄNGUD Argentina 3 Belgia 1

5. juuli Salvador OMAVAHELISED MÄNGUD Treener: Louis van Gaal Kapten: Robin van Persie Parim koht MMil: ﬁnaalis 1970, 1974, 2010 B-alagrupi võitja

Treener: Jorge Luis Pinto Kapten: Bryan Ruiz Parim koht MMil: veerandﬁnaal 2014

Esmakordne kohtumine

TEEKOND VEERANDFINAALI

Hispaania Austraalia Tšiili Mehhiko

Tähtmängija Arjen Robben 12 16 9 46 1417 230

5:1 3:2 2:0 2:1

1. mäng 2. mäng 3. mäng 4. mäng

Uruguay Itaalia Inglismaa Kreeka

MEESKONNA STATISTIKA väravaid väravavõimalusi blokeeritud lööke palli valdamise protsent edukaid sööte kahevõitluste võite

Treener: Alejandro Viike 0 Sabella Kapten: Lionel VIIMASED KOHTUMISED Messi 1986 Argentina 2: 0 Belgia Parim koht MMil: 0: 2 Argentina 1984 Belgia võitis TEEKOND VEERANDFINAALI 1978, 1986 1. mäng 2:1 Alžeeria F-alagrupi Bosnia 2. mäng 1:0 Iraan Venemaa võitja 3. mäng 3:2 Nigeeria Lõuna-Korea lisaaeg 4. mäng 1:0 Šveits USA

3:1 D-alagrupi 1:0 võitja 0:0 1:1, penaltid 5:3 Tähtmängija Bryan Ruiz

5 7 5 43 1328 211

Tähtmängija Lionel Messi 7 12 19 61 2126 249

MEESKONNA STATISTIKA väravaid väravavõimalusi blokeeritud lööke palli valdamise protsent edukaid sööte kahevõitluste võite

Treener: Marc Wilmots Kapten: Vincent Kompany Parim koht MMil: neljas 1986 2:1 H-alagrupi 1:0 võitja 1:0 lisaaeg 2:1 Tähtmängija Eden Hazard

6 14 20 51 1674 300

SPORT. POSTIMEES.EE TENNIS

Kanepi jõudis Prantsusmaal poolfinaali Kaia Kanepi (WTA 42.) kohtus eile Prantsusmaal toimuva 100 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga Contrexeville’i tenniseturniiri veerandfinaalis maailma edetabelis 169. real paikneva ameeriklanna Shelby Rogersiga. Turniirile esimese asetuse saanud Kanepi võitis avaseti kindlalt 6:1, teine sett kuulus eestlannale 6:2. Kanepi lõi mängus kaheksa ässa, ameeriklanna ei suutnud lüüa ühtegi. Poolfinaalis on Kanepi vastaseks turniirile 4. asetuse saanud rootslanna Johanna Larsson. Üleeilses teise ringi mängus võitis Kanepi maailma 349. reketit Alexandra Dulgherut kindlalt 6:3, 6:1.

73:68

võitis Eesti U-20 korvpallikoondis kodus Valgevene eakaaslasi. RATTASPORT

Contadorist sai Vene tiimi liige Kaks päeva enne Tour de France’i algust tuli üks maailma suuremaid rattameeskondi Tinkoff-Saxo välja kahe uudisega. Esmalt registreeriti Alberto Contadori (pildil) meeskond Taani asemel Venemaale, teiseks üllatas meeskond rattafänne uue vormiga. Kui varasem vorm oli kollakas toonis ja sarnanes liiga palju Touri üldliidri särgiga, siis nüüd on peamine neoonroheline värv, vahendas Spordipartner.ee. «Austan rattasporti ja Touri nii palju, et lasin teha uued vormid, vältimaks konflikti kollase liidrisärgiga,» selgitas Tinkoff-Saxo suursponsor Oleg Tinkov.

Wimbledonil selgusid finalistid

James jooksis kõigi aegade 5. tulemuse

Wimbledoni tenniseturniiril selgusid eile meeste üksikmängu finalistid. Maailma teine reket Novak Djokovic lunastas pääsme finaali poolfinaalivõiduga, kui oli 6:4, 3:6, 7:6 (2), 7:6 (7) parem Grigor Dimitrovist. Teises poolfinaalis alistas šveitslane Roger Federer (ATP 4.) 6:4, 6:4, 6:4 maailma üheksanda reketi Milos Raonici.

Üleeile Lausanne’is toimunud kergejõustiku Teemantliigal jooksis õhtu säravaima tulemuse grenadalane Kirani James, kes läbis 400 meetrit 43,74ga, mis on kõigi aega viies tulemus. Meeste 100 m jooksu võitis Justin Gatlin tulemusega 9,80, mis tähistab ka maailma hooaja tippmarki. Teise koha sai dopingukeelust vabanenud Tyson Gay ajaga 9,93.

Arena Fonte Nova

Estadio Nacional

Mahutab 48 747 inimest Läks maksma 296 mln USD

Mahutab 68 009 inimest Läks maksma 603 mln USD

Allikas: Gra Graphic News

JALGPALLI MM. Brasiilias jätkatakse täna veerandfinaalidega, kus vastamisi lähevad Belgia – Argentina ja Holland – Costa Rica.

Madalmaad jalgpallihiiu ja suurüllataja vastu madis kalvet reporter

maailmameistrivõistlused jalgpallis

änavune jalgpalli MM-finaalturniir on kujunenud küllaltki edukaks Ameerika maailmajaost pärit riikidele ning mitmel puhul on just nemad olnud suurte Euroopa jalgpallikantside kukutajad. Täna üritavad LõunaAmeerika suurjõule Argentinale ja selle MMi üllatajale Costa Ricale vastu hakata Madalmaad ehk vastavalt Belgia ja Holland. Ajaloolisest seisukohast on tänaste veerandfinaalide puhul võimalik rääkida vaid Argentina ja Belgia duellist, kuna Holland ja Costa Rica ei ole varem lihtsalt pallimurul veel vastamisi läinud. Argentiinlased ja belglased on seni mänginud neljal korral, millest esimene on võitnud kolm ja teine ühe matši. MMidel on meeskonnad seni kohtunud kahel korral ja mõlemal on kirjas üks võit. 1982. aasta finaalturniiril teenis Belgia alagrupiturniiril 1:0 võidu. 1986. aastal mindi vastamisi poolfinaalis, kus belglased jäid hätta toonase turniiri staari Diego Maradona pidurdamisega. Tänu Maradona kahele väravale

teenis Argentina ka 2:0 võidu ja sammus finaali, kus alistati 3:2 Lääne-Saksamaa. Kui 1986. aastal jäid belglased toonase maailma parima jalgpalluri pidurdamisega hätta, siis täna tuleb neil hakata valvama aastatel 2009–2012 maailma parimaks mängijaks valitud Lionel Messit, kes on sel turniiril vastaseid kostitanud seni nelja väravaga. «Argentinal on omad traditsioonid ja nende mängijad ei anna kunagi alla. 1986. aastal saavutatu oli suuresti Maradona teene, kuid tänavu on neil lisaks Messile veel ründeliinis mehi, kes suudavad mänge otsustada,» teatas belglaste juhendaja Marc Wilmots fifa.com-i vahendusel. «Minu jaoks on mänguplaan selge. Me ei kavatse väljakul seista ja lihtsalt Messit imetleda. Ma tean täpselt, kuidas peame tema vastu tegutsema. Siiski ei tea ma veel, mida nad kavatsevad meie peatamiseks teha. Seda saab olema huvitav näha.» Belglastele annab veerandfinaalis usku kindlasti teadmi-

Jalgpalli MM VEERANDFINAAL Saksamaa – Prantsusmaa 1:0 Värav: 13. Hummels

AJAKAVA 5. juuli, veerandfinaalid 19.00 Argentina – Belgia 23.00 Holland – Costa Rica

ne, et nende puurilukk Thibaut Courtois on seni koondises pidanud 21 kohtumist ja selle aja jooksul ei ole belglased kaotanud ühtegi kohtumist. Kokku on väravavahi saldos rahvusesinduse ridades 15 võitu ja kuus viiki. Paljuski nähakse Argentina – Belgia veerandfinaali just Messi ja Courtois’ duellina. Hispaania kõrgliigas on Madridi Atletico väravavaht seejuures suutnud Messi viimases seitsmes omavahelises kohtumises samuti nulli peal hoida. Veerandfinaali eel tunnistas aga argentiinlaste juhendaja Alejandro Sabella, et endiselt tehakse panus just oma suurimale staarile. «Ar-

Saksamaa taas poolfinaalis Üks jalgpalli MMfinaalturniiride läbi aegade edukamaid riike Saksamaa jõudis Brasiilias taas medalimängudeni, kui veerandfinaalis alistati 1:0 Prantsusmaa. Kohtumise ainsa värava lõi 13. minu-

til peaga keskkaitsja Mats Hummels, kes realiseeris Toni Kroosi antud karistuslöögi. Esimest korda sel turniiril pääses sakslaste algkoosseisu 36-aastane ründaja Miroslav Klose, kes jagab brasiillase Ronaldoga MMi

kõigi aegade väravaküttide edetabelis esikohta. Eilse võidu järel on kolmekordne maailmameister Saksamaa nüüd MMidel jõudnud medalimängudeni neljandat korda järjest. 2002. aastal lõpetasid sakslased tei-

se kohaga, kui finaalis kaotati Brasiiliale, ning 2006. ja 2010. aastal saadi kaela pronksmedalid. Sakslaste poolfinaali vastane selgus täna öösel, kui omavahel kohtusid võõrustaja Brasiilia ja Kolumbia. PM

gentinal on alati olnud kalduvus loota just Messile.» Teises tänases veerandfinaalis on eelkõige küsimus, kas üllatajate imeline teekond võiks saada jätku. 1990. aasta MMil jalgpallimaailma kaheksandikfinaali jõudmisega üllatanud Costa Rica on praegu suutnud toonasest vägitükist juba veerandfinaali jõudmisega sammukese edasi teha. Neljandat korda MMil mängiva, 4,5 miljoni elanikuga Costa Rica poolfinaali jõudmine oleks kindlasti üks läbi aegade suurimaid sensatsioone finaalturniiridel ja seda võiks võrrelda näiteks 2002. aastaga, kui nelja parema sekka jõudis Lõuna-Korea koondis. MMidel «igavese teise» tiitlit kandev Hollandi koondis on tänavusel MMil võitnud kõik neli kohtumist, kuid viimane lahing Mehhikoga ei olnud just kõige veenvam. Lisaks on neil vigastusega mängust väljas poolkaitsja Nigel de Jong. Costa Ricat ei saa aidata aga mängukeelu all olev kaitse tugisammas Oscar Duarte. «Holland on suurepärane meeskond, kuid ausalt öeldes on meil suurepärased võimalused nende alistamiseks. See mäng on meie jaoks nagu finaal ja me ei taha veel koju minna,» teatas üks costaricalaste liidreid Bryan Ruiz. Üllatajatele andis oma uue tööandja Manchester Unitedi kodulehel au ka hollandlaste peatreener Louis van Gaal: «Midagi lihtsat oodata ei ole ja tegemist on väga tugeva vastasega. Veerandfinaali jõudmine räägib juba ise enda eest.»

POSTIMEES, 5. JUULI 2014 || SPORT || 19

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

NAGU MÜRSK. Bengalsi treener: «Nüüd on Margus Hundil ka suurust, jõudu ja plahvatuslikkust!»

Viis kilo raskem Hunt peab päästma Bengalsi jaan martinson reporter

jal, mil maailma parimad vutimehed ookeani teisel poolel ilmameistritiitli nimel lahingut löövad, rügab Brasiiliast paar riiki üleval pool üks tõsine Eesti maamees kõvasti tööd, et samuti jalgpalliplatsil ilma teha. Ameerika jalgpalli satsi Cincinnati Bengals fännid ja treenerid ootavad kannatamatult hooaja algust, et näha, kuidas suudab Margus Hunt oma tugevat arengut ja viit lisakilo vastaste murdmisel ära kasutada. Temas nähakse võtit, mis Bengalsi kaitse lukku keeraks. Hunt on pärast jaanuaris lõppenud hooaega asju ajanud vaikselt, kuid tulemuslikult. Treenerite kulmud kerkisid, kui nad nägid aasta esimesse laagrisse ilmunud eestlast – too oli märksa kopsakam kui talvel. Kaalumisel selgus, et lisandunud oli 11 naela ehk viis kilo-

grammi. Ja mõistagi mitte rasva, vaid sulaselget lihast. Seega on Hundil rohkem jõudu, aga ka massi. Nagu Newtoni seadusest teada, korrutatakse kokkupõrke puhul mass kiirusega, ja mida enam massi, seda võimsam kokkupõrge. Lisaks mängivat ta madalamas asendis ning kokkuvõttes peaks temast saama vastaste quarterback'i turvavate meeste õudusunenägu. «Ma ei suuda ära oodata, kuidas 291-naelane (132-kilone) Hunt hakkab väljakul vastaste ründajaid jahtima,» kuulutas meeskonna vastne kaitsemängutreener Jay Hayes meediale. «Vist pole meeskonnas olnud nii pikka kaitsjat, nüüd on Hundil ka suurust, jõudu ja plahvatuslikkust.» Treeneri sõnade kinnituseks võitis Hunt meeskonnasisese rammumehe võistluse, mis koosnes kolme eri raskusega topispalli visetest, mis tähendab, et tema kiirus pole kuhugi kadunud. Ka ekspertidele meeldib uus ja kaalukam Hunt ning nad paigutasid eestlase kahe hooaja vahel kõige enam arenenud Bengalsi mängijate edetabeli tippu. Tõsi, seni harjutati T-sär-

gi väel, kaitsmeteta, kontakti treeningutel ei mindud, kuid Hayes on veendunud, et Hunt saab hakkama ka siis, kui asi tõsiseks läheb. «Ma ei näe ühtki põhjust, miks ta peaks reaalses mängus kehvem olema. Pigem parem.» Kui Hunt on ka mängus nii kõva, kui arvatakse, saab Bengals edukalt täita augu kaitses, mis tekkis suure staari Michael Johnsoni lahkumisega. Augutäitja on Hunt. Tegelikult asendab ta vasakul äärel Carlos Dunlapit, kes viiakse paremale äärele, mis vabastab äärekaitsjad Wallace Gilberry ja Robert Geathersi, keda saab kasutada teistel positsioonidel. Hunt on äärmiselt optimistlik. «Eelmisel hooajal pidin kohanema ja õppima, olin tõesti kohutavalt aeglane,» kõne-

Olen üsna veendunud, et Margus Hunt saab rohkem mänguaega, kuid tema ühekülgsus seab piirid. Bengalsi kaitse treener Jay Hayes

les ta meediale. «Nüüd tunnen end mugavalt ükskõik kummal äärel, sest olen süsteemi sulandunud ja tean kaitseformatsioone. Mullu oli erinevate formatsioonidega probleeme, iga päev tuli midagi uut ja erinevat ning ma pidin kõik selle mällu söövitama.» Samas tunnistas Hunt, et puudujääke leidub piisavalt. «Mu jalgade töö pole parim, kuid parem nüüd, kus tean, mida teha. Jutuajamisel treeneriga palus ta mul keskenduda just paarile detailile, mis lubaksid paremini vastaste mängujuhile kallale pääseda.» Hayesi selgituste järgi on ta kinnitanud Hundi vasakule äärele, mis annab eestlasele kindluse ja lubab temast rohkem võtta. «Olen üsna veendunud, et Hunt saab uuel hooajal rohkem mänguaega, kuid tema ühekülgsus seab piirid. Kui ta tahab veelgi rohkem platsile pääseda, peab suutma mängida teistelgi positsioonidel, see võib juhtuda tulevikus.» Nüüd on jalgpallureil kollektiivsetes treeningutes paus, OTAd (Organized Team Activity) on läbi, treeninglaager, kus kaitsmed peale tõmmatakse, algab 24. juulil.

Margus Hunt 2.0: jõulisem ja viis kilo raskem.

foto: ap/scanpix

22 || VARIA || POSTIMEES, 5. JUULI 2014 MÜRAKARUD

JÄÄR

Kellegi seni varjus olnud isikuomadused võivad sulle silma jääda. Oled sellist inimest kaua aega otsinud ja ootamatult ilmubki ta sinu ellu.

SÕNN

Tegeled nii vana suhte tugevdamise kui ka uue sõprussuhte loomisega. Oled ikka veel ühe suve alguses kohatud isiku lummuses. Ta on nüüd sinuga samal lainel.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

8 7 î à 6 5 ò

ERNIE

1 a

KALAD Usaldad enim isikut, kellega oled koos raskusi läbinud. Mõistad teda vahel lausa sõnadeta. Teil on väga tugev energeetiline ja vaimne side.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT TERE, MINA OLEN RAINER!

HAGAR HIRMUS

MA EI SUUDA KUNAGI SAMAL AJAL KÄTT SURUDA JA INIMESE NIME MEELES HOIDA.

MU NIMI ON RAINER.

TEAD, POLE MÕTET PROOVIDAGI.

1. Selle türgi rahva liikmeid arvatakse olevat maailmas umbes 250 000. Enim elab neid Moldovas (üle 170 000), kus neil on 1994. aastast oma autonoomne piirkond (pealinn Comrat, valitsejaks baškan ehk kuberner). Nad on õigeusklikud kristlased, mistõttu usu muutmise tõttu on nad türklastelt saanud nimeks «reeturid». Kes on need «reeturid»? 2. Õlles on üle 8000 koostisosa, sealhulgas suur hulk inimesele kasulikke aineid. Nii katab üks liiter õlut ära ühe organismile vajaliku elemendi päevasest tarbest koguni 45 protsenti. Mis element? 3. Mehhiklanna Consuelo Velázquez Torrese loodud «Bésame mucho» (sõnade autor Albino Mammoliti) on üks enimsalvestatud laule maailmas. Lugu on kirjutatud tantsuna ja on üks selle tantsu kuulsamaid esitusi. Mis tants? 4. 2007. aastal Ukrainas korraldatud konkursil valiti «Ukraina seitse imet» – seitse ajaloolis-kultuurilist mälestusmärki-vaatamisväärsust. Kindlalt pääses imede hulka – interneti küsitlusel koguni kõige rohkem hääli saanud, ekspertide hinnangul neljandaks jäänud – Dnepri jõe suurim saar. Mis saar? 5. Kes on olnud Briti kuningakoja noorim pruut? Abielludes 1396. aastal Inglismaa kuninga Richard II-ga, oli ta vaid kuueaastane. Vastused: 1. Gagauusid. 2. Magneesium. Fosforivajadusest rahuldab sama kogus õlut ära 40 protsenti, kaaliumivajadusest 20 protsenti. 3. Boolero. 4. Hortitsa. 5. Isabelle de Valois.

VEEVALAJA Pisimuudatustest kasvavad välja suuremad muudatused. Elu on just nii ilus, kui ilusaks sa selle enda jaoks teed. Ole valvel, sest lähedal on ka kadetsejaid.

Eelmise ülesande lahendus: 1. Rd3!

AMBUR Keegi heategija teeb sulle meeldiva üllatuse. Sinu rahaline seis paraneb märgatavalt ja saad lõpuks lubada endale seda, mille järele hing on igatsenud. KALJUKITS Keegi tahab sind kätel kanda, kuid eelistad siiski kahe jalaga maapinnale jääda. Sinu arusaam hoolitsusest on teistsugune.

Matt kahe käiguga

KAALUD Rahaline seis on üsna kõikuv, kuid sa ei lase end sellest häirida. Paned samas paika, kui palju ja millele kulutada saad. Oled korraga mitme isiku vaateväljas. Sulle meeldib tähelepanu, kuid mitte liigses koguses. Soovitad neil vahepeal ka kedagi teist huviorbiiti võtta.

æ è

Jefim Ruhlis – Československý šach, 1958

Suvine tiivaripsutamine on täiesti omal kohal, sest silmapiiril on palju huvitavaid isikuid. Sinu tegevusel võivad olla huvitavad tagajärjed.

SKORPION

è ê

VÄHK

Sind võib ootamatult tabada nii sugulaste kui ka kolleegide kadedus. Oled varem millegi raskega hakkama saanud ja nüüd ulatatakse sulle kopsakas auhind.

Saad võimaluse ennast mõnes asjas harida. Pärast selle õppetüki läbimist tunned enda vaimset kasvu. Teised näevad sinu võimeid uues valguses.

NEITSI

ê æ

KAKSIKUD

LÕVI Sinu süda sulab kellegi hoolitsuse ja heatahtlikkuse ees. Tajud, et see inimene tunneb sind läbi ja lõhki. Tema juuresolekul langetad kõik maskid.

à ô à ì â â

AKNE

VALDO JAHILO ANEKDOODID Miljonäril on maja ees kolm basseini. Üks külaline küsib talt, miks on basseine just kolm. «Ühes basseinis on soe vesi talvel ujumiseks,» seletab peremees. «Teises on külm vesi suvel ujumiseks.» «Aga miks kolmandas basseinis üldse vett pole?» «Noh, see on neile, kes ujuda ei oska.» ••• Ratsutamistunnis tunnistab noormees treenerile, et ta pole oma elus veel kordagi hobuse seljas istunud. «Pole midagi,» lohutab treener. «Sel juhul anname teile hobuse, kelle seljas keegi kunagi ratsutanud pole.»

VIIEKESI UJUMAS MART VESKI

POSTIMEES, 5. JUULI 2014 || MEEDIA || 23

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

Schillingul ei saa maha magada ühtegi bändi Laulupeo kõrval on raske veel ühele muusikasündmusele tähelepanu tõmmata. TänaKilingi-Nõmmel toimuv indie-festival Schilling selle pärast aga ei muretse. «Schilling kestab ühe päeva, laulupidu mitu, paljud inimesed üritavad mõlemale jõuda,» ütles Schillingite ehk Kilingi mõisa järgi nime saanud festivali pressiesindaja Tauno Maarpuu. Hoolimata sellest, et tegu on Kilingi-Nõmme linna aasta suursündmusega, on festival ise harjumuspäraselt väike ja kodune. Ajalisest kestusest ei maksa end aga hirmutada lasta, kaheteistkümne tunni jooksul jõuab publikuni kontsentreeritud kava, kust on raske valida esine-

jat, kelle arvelt vaba aega näpata. «Pühapäeva õhtuks pole siin enam Schillingust jälgegi. Täielik mandala, valmistad kolmveerand aastat ette ja ühtäkki on kõik,» tõdes peakorraldaja Ants Tõnisson. Kindlasti ei tohi maha magada peaesinejaks tituleeritud Merchandise’i. «Hetkel on nad esinejatest ülemaailmselt tuntuim ja kuumim bänd,» lisas Tõnisson. Kiidusõnu jagub ka Rootsi kollektiivile Kite. «Lisaks heale muusikale on neil ka äge ja erilahendustega valgus-show. Muidugi mitte David Guetta staadionikontserdi stiilis, vaid hoopis teistmoodi hull skeem, mis näeb kindlasti väga lahe välja,» lubas peakorraldaja. Lisaks niisuguse suurfesti-

Muusikafestival Schilling • 5. juulil Kilingi-Nõmme Suveaias • Pilet 27 eurot, 5. juulil vabade kohtade olemasolul 32 eurot • Esinejad: Merchandise (USA), Jeremy Jay (USA), Kite (Rootsi), Extraperlo (Hispaania), Streak and the Raven (Soome), Leslie Da Bass (Eesti), Genka (Eesti), Galvanic Elephants (Eesti), Jan Helsing (Eesti), Id Rev (Eesti), Argo Vals Band (Eesti) ja Holy Motors (Eesti) • www.schilling.ee

vali nagu Primavera laval esinenud Jeremy Jayle ja Extraperlole kiitis Tõnisson ka kohalikke esinejaid: «Kes veel Eesti möödunud aasta parima meesartisti Leslie Da Bassi kontserti pole

näinud, siis soovitan kindlasti. Kõlab sama hästi kui plaadilt.» Maarpuu pööras eraldi tähelepanu vähe esinenud kodumaisele Holy Motorsile ja debüütkontserdil esikplaati esitlevale Jan Helsingile. Legendaarne Genka saab endale lausa päris oma Oleg Kosjugini nimelise Rulalava, kus küll ekstreemsporti ei näe, küll aga Eesti hiphopi meistrit ennast lausa kahe setiga. Lastega peredel tasub pesamunad kaasa võtta, jalgpalli suurvõistlusest inspireerituna pakutakse neile täitsa oma MMi ehk MuruMänge. Samuti ei maksa karta tühja kõhtu, toitlustajate esinduslikku nimekirja mahuvad ka KilingiNõmme kohalike kodused toidud. Silvia Urgas

Peeter Saul 26.01.1932–2.07.2014

ahkunud on legendaarne eesti muusik – pianist, arranžeerija ja dirigent, Tallinna aukodanik Peeter Saul. Sündinud muusikute Linda ja Voldemar Sauli peres, polnud elukutse valik keeruline ja juba 15-aastasena alustas ta muusikuelu restoranide klaverimängijana. Õppinud klaverit legendaarsete pedagoogide Irmgard Kaudre ja professor Bruno Luki juures, sai temast klassikalise haridusega virtuoosne džässpianist. Andekal inimesel on andeid erinevatel aladel. Peeter Saul oli andekas ka reaalaladel, mis lubas tal astuda Tallinna Polütehnilisse Instituuti ehituse erialale, kuid muusikaanne jäi siiski peale. Ta on korduvalt öelnud, et matemaatika ja füüsika on muusikule suureks abiks ja ka vastupidi. Mitmekülgse muusikuna

oli päris seaduspärane, et esile tõusis huvi orkestridirigeerimise vastu. Põhjaliku ja sihikindla inimesena alustas Saul Tallinna konservatooriumist ja jätkas Leningradi konservatooriumis maailmakuulsa professori Ilja Mussini juhendamisel. Oma oskusi sai ta rakendada alul Eesti Filharmoonia ja alates 1964. aastast Eesti Raadio estraadiorkestri dirigendina ning aastast 1977 juba peadirigendina. Nimetatud kollektiivi peadirigendina viis ta orkestri absoluutselt uuele tasemele, see

kajastus ka orkestri nimes, mis alates aastast 1985 oli Eesti Raadio Kontsertorkester. Selle ligi 70-liikmelise universaalse koosseisuga orkestriga võis Saul esitada nii džässi, estraadi kui ka sümfooniaorkestri repertuaari, mis tegi kollektiivi unikaalseks. Ka Sauli arranžeeringud olid universaalsed, sobides esitamiseks erinevatele koosseisudele. Eri allikad on ühte meelt, et neid arranžeeringuid on ligi 5000. Eesti Rahvusringhäälingu fonoteegis on Sauli nimega seotud salvestisi 1422. Mida aeg edasi, seda enam süvenes Peeter Saul sümfooniaorkestri partituuridesse ja nende esitamisse erinevate kollektiividega. Ta on oma originaalsete kavadega juhatanud pea kõiki Soome sümfooniaorkestreid, aga oli ka oodatud Moskva filharmoonikute ees sellises pühamus kui Moskva Konservatooriumi suur saal. Erakordne on tema filmi- ja

videoteek maailma tippdirigentidest, mida kahjuks pole võimalik enam vaadata-kuulata sinna juurde kuuluva maestro põhjaliku professionaalse analüüsiga. Kahjuks ei ole ka võimalik kuulata tema nakatavat naeru ja vaimukaid nalju. Sõpradele oli Peeter südamlik ja lihtne ning alati avatud meelega. Kui Saul ei olnuks särav muusik, võinuks ta olla silmapaistev diplomaat, ta oli suurepärane suhtleja ja järjekindlalt eesmärgile pühendunud professionaal. Igaveseks jääb meelde tema imposantne kuju – ta oskus frakki kanda. Eestimaa tänab, et ta muusika valis, sest tema loodud helid elavad edasi. eesti vabariigi kultuuriministeerium tallinna linnavalitsus eesti rahvusringhääling rahvusooper estonia eesti riiklik sümfooniaorkester pärnu linnaorkester eesti teatriliit

Postimees rikkus head ajakirjandustava Pressinõukogu arutas Varro Vooglaiu kaebust Postimehes 21. aprillil 2014 ilmunud artikli «Vassimisest ja valetamisest» peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava. Artiklis avaldab Varro Vooglaid oma arvamust kooseluseaduse kohta. Varro Vooglaid märkis Pressinõukogule esitatud kaebuses, et saatis oma teksti Postimehele 3. aprillil kaaskirjaga, et muudatusi tekstis võib teha üksnes tema nõusolekul. Varro Vooglaid saatis teise kirja toimetusele 4. aprillil ja sai Neeme Korvilt vastuse, et kaastöö on edastatud Marti Aavikule, kes palus kärbitud teksti 7. aprilli lehe jaoks. Varro Vooglaid esitas kärbitud teksti 5. aprilli õhtuks, kuid artikkel järgnevatel päevadel ei ilmunud. Varro Vooglaid ei ole rahul, et artikkel vaatamata korduvatele lubadustele ei ilmunud. Samuti ei ole kaebaja rahul, et artikkel avaldati lõpuks toimetuse poolt omavoliliselt kärbituna ja sellest olid välja jäetud mitmed olulised argumendid ja punktid. Kaebaja palus artikli täisteksti avaldada Postimehe veebis, kuid leht seda ei teinud. Postimees vastas Pressinõukogule, et artikli esialgne tekst sisaldas hinnanguid, mis võinuks muutmata kujul avaldades osutuda solvavaks, ning fakte, mida toimetus ei saanud kontrollida. Postimees lisas, et ei moonutanud artiklit toimetades ja lühendades selle kandvat mõtet ega argumentatsiooni. Postimees märkis, et lähtub arvamusartikleid avaldades paljudest asjaoludest ja seoses sellega ei ole sageli võimalik avaldada artikleid esimesel võimalusel ega ka algselt planeeritud ajal, ka ei saa leht lähtuda autori soovist. Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.12., mis näeb ette, et välisautori loodud ajakirjandusliku materjali sisu, konteksti ja avaldamisaega ei ole hea muuta autori teadmise ja nõusolekuta. Kuna Varro Vooglaid rõhutas Postimehega suheldes mitu korda, et soovib lõplikku teksti näha, oleks pidanud leht Pressinõukogu hinnangul teksti enne avaldamist kaebajaga kooskõlastama. andrus saar

Pressinõukogu aseesimees

TELE- JA RAADIOKAVAD • LAUPÄEV, 5. JUULI ETV

07 30 Lastesaated 09 00 Kirjad laulupeolt, 3/3: Pidu 30 Õnne 13 (subtiitritega) (Eesti 2014) 10 00 Reet Linna: Elame veel! 11 00 Kuulsuse narrid* 12 30 XXVI laulupidu: Pillipidu* 13 05 Noortepidudest läbi aegade* 25 Dirigendid (Eesti Telefilm 1975). Laulupidude liikumisjuht Fred Raudberg korraldab 1975. aasta üldlaulupidu. Osalevad Gustav Ernesaks, Veljo Tormis ja Ants Üleoja. Autor Andres Sööt. 55 XXVI laulu- ja XIX tantsupidu. Rongkäik 19 45 Aktuaalne kaamera 20 00 XXVI laulupidu: I kontsert. Aja puudutus 23 00 Siin me oleme (Eesti Telefilm 1978). Muusikaline film 00 10 Trollifännid (Eesti 2013). Dokfilm 30 Tartu muusikapäevad 30: The Sun and The Limited Edition 01 00 Jalgpalli MM FIFA 2014: Kokkuvõte. Veerandfinaal 50 ERR uudised

ETV 2

09 00 Lastesaated 11 00 Wikmani poisid, 4* 30 Epikuurlase õnnelik teekond. Eino Tambergi 6 maapealset episoodi* 12 25 Rock Summer 25: Zucchero ja Pantokraator* 55 Tugitooliteater: Pansioni perenaine* 13 10 Siin ja praegu: Liina Tennosaar 14 10 Eneseületus (Overcoming, Taani 2005). R: Tómas Gislason. O: Michelle Bartoli, Ivan Basso, B. S. Christiansen. Draama 16 00 Tour de France: 1. etapp: Leeds – Harrogate 191 km 18 45 Jalgpalli MM FIFA 2014: veerandfinaal 19 45 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 50 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 20 00 Jalgpalli MM FIFA 2014: veerandfinaal jätkub 21 00 R2 Live: Orelipoiss 30 Eesti lipp ümber Islandi, 4/10 22 00 EÜE segu, 5/6: Lugu 30 Vana aja asjad: Võistlussport 45 Jalgpalli MM FIFA 2014: veerandfinaal 01 00 Maailma kino: Valge saak (Prantsuse 2010)*. Sõjadraama 02 47 ERR uudised

KANAL 2

06 05 Modellielu. Uus sari 55 Galileo* 07 25 Suvereporter* 08 20 Zig ja Sharko 45 Top Shop 09 00 Kaks kanget Indias* 10 00 Ookeanid (Hispaania-Prantsuse-Šveits 2009)*. Dokfilm 11 55 Tohter Olaf 12 55 Reisile meiega: Buhhaara 13 25 Nuuskija* 14 35 Süvahavva: Viinamäe viirastus 15 30 Tuhat ja üks ööd, 24 17 05 Armastus fjordi ääres: Jääaja lõpp 19 00 Mägede varjud 20 00 Suvereporter+ 35 Arthur ja nähtamatud (Arthur et les Minimoys, Prantsuse 2006). Täispikk animafilm 22 35 Harry Potter ja saladuste kamber (Harry Potter and the Chamber of Secrets, USA 2002). R: Chris Columbus. O: Emma Watson, Rupert Grint, Daniel Radcliffe. Kogupere film 01 30 Külm kättemaks (Collateral Damage, USA 2002). Märul 03 15 Suured (USA 2010)*. Hittkomöödia 04 50 Suvereporter+* 05 20 Heeringas Veenuse õlal – Getter Jaani eri*

TV3

05 40 Kirgede torm, 1419-1420 07 25 Joonissarjad 09 00 Glee 3, 9: Erakordselt rõõmsad jõulud 10 00 Rajalt maha: Metsikud hobused ja jõnksutavad pärdikud 11 00 Moemaailma Tuhkatriinu 1, 1 12 00 Kartulid ja apelsinid, 5 13 05 Minimissid 1, 5* 14 05 Võimalik vaid Venemaal* 30 Suvesangarid, 17* 15 00 Tuhkatriinu Pariisis (USA 1957). Romantiline komöödia 17 10 Ühe armastuse lugu 65/100 19 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 KINO3: Koletised tulnukate vastu (USA 2009). Joonisfilm 21 25 Palume lavale: parimad palad, 5 22 25 KINO3: Saage tuttavaks – Dave (Meet Dave, USA 2008). R: Brian Robbins. O: Eddie Murphy, Elizabeth Banks. Komöödia 00 15 Dreamgirls (USA 2006). Muusikafilm 02 45 Tuhkatriinu Pariisis (USA 1957)*. Romantiline komöödia 04 45 Võimalik vaid Venemaal* 05 10 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp

KANAL 11

05 30 10 aastat nooremaks USA 55 Staariminutid: Nicole Kidman 06 00 Suvi Bergenis 07 45 Linnaelu 08 45 Top Shop 09 00 Süües saledaks 10 00 Aedniku aabits* 30 Gordon Ramsay koduköök: Aasia köök 11 00 Rachael Ray argipäevaroad, 3 55 Staariminutid: Russell Crowe 12 00 Hitch, armuasjade ekspert (USA 2005)*. Romantiline komöödia 14 15 Mõrvamüsteerium: Laula mulle mõrvast 16 00 Tippjuhi salamissioon, 5 17 00 Põgenenud: Merehädas 18 00 Rachael Ray argipäevaroad, 3* 19 00 Kes sa üldse oled?, 2: Emmit Smith 20 00 Mägede varjud 21 00 Evita kättemaks (Saksa 2014). Romantiline draama 22 55 Kes sa üldse oled?, 2: Emmit Smith* 23 50 Suvereporter+ 00 20 Piinlikud kehad* 01 10 Pantvangipõrgu puhkusel: LäänePaapua 02 00 Amsterdami ööd 50 Suvi Bergenis* 04 20 Gordon Ramsay koduköök* 45 10 aastat nooremaks USA* 05 05 Suvereporter+*

KANAL 12

06 30 Postimees.ee 08 10 Suvereporter 09 00 Komissar Rex, 117/167: Nõiad ja teised naised* 55 Komissar Rex, 118/167: Surnud mees ja beebi* 10 50 Conan, 258: Ice Cube, Chris D’Elia, Hari Kondabolu* 11 40 Conan, 259: David Mizejewski, Max Greenfield, Bernhoft* 12 30 Merevaade* 13 00 Kalailm* 30 Soomustatud (USA-SaksaInglise 2011)*. Seikluspõnevik 15 30 Kill Buljo (Norra 2007)*. Põnevuskomöödia 17 15 Pikk nädalavahetus (The Long Weekend, USAKanada-Inglise 2005)*. R: Pat Holden. O: Brendan Fehr, Chris Klein, Chandra West. Komöödia 19 00 Kaks kanget Venemaal 20 00 Ohtlik puhkus, 5 21 00 Sissemurdjad, 7: Võmmid koolis 30 Koputaja (USA 2009). R: Steven Soderbergh. O: Tony Hale, Matt Damon. Komöödia 23 30 Boondocki pühakud 2 (USA 2009). Põnevik 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

TV6

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 00 Seaduse nimel 2, 8-12: Eitamine; Raputatud; Hoolduskohustus; Abi; Luukered 13 00 Clevelandi show 3, 18: Üle linnaku mees 30 Kontor 8, 4: Aiapidu 14 00 Põrgulikud mesinädalad (USASaksa 2003)*. Romantiline komöödia 16 00 Liiga 4, 4: Rinnaaparaat 30 Rajalt maha 4, 6 17 30 Kirvemehed 3, 6: Duell 18 30 Simpsonid 3, Õuduste maja puu otsas II 19 00 Ninjasõdalased 30 S.H.I.E.L.D.i agendid 1, 18: Ettenägelikkus 20 30 Simpsonid 3, 5: Mõrvar Bart 21 00 Top Gear 3, 1 22 05 Ööingel (USA 2009). R: Griff Furst. O: Mark Dacascos, Yancy Butler, Rhett Giles. Õudusfilm 00 05 Terra Nova 1, 5: Põgenik 55 Kontor 8, 4: Aiapidu* 01 20 Ööingel (USA 2009)*. Õudusfilm 02 55 Power Hit Radio – KICKSTART 05 20 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

TALLINNA TV

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 74/142* 45 Inimese mõõde* 10 20 Täna. Uudised (subtiitritega)* 35 Suvemiks* 11 20 Terve tervis* 50 Ars longior. Sinu kuus kunstiteost, 3/6* 12 20 Kas tohib?* 50 Kuidas me bändi tegime, 1/3* 13 20 Jooksujalu (Prantsuse 2008)*. Mängufilm 14 50 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 91* 17 00 Armuleek, 92* 45 Armuleek, 93* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Dr Vassiljevi terviseminutid* 30 Aleksei Turovski lood* 20 00 Täna. Uudised 15 Jalad ees, 13/15 45 Täiuslikud tormid, 4/6 (2013). Dokfilm 21 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Raul Vaiksooga Tallinnast Viivikonda, 4/10* 22 15 August Rush – südamelaul (USA 2007). Mängufilm 00 05 Täna. Uudised* 20 Aleksei Turovski lood* 50 TeleChat

VIKERRAADIO KLASSIKA 05 30 Vikerhommik. Tiina Vilu 10 10 Teekond tippu. Andres Karu, Tarmo Maiberg 11 05 Rahva teenrid 12 05 Vikerviisid 13 05 Maailmapilt 14 05 XXVI Laulu- ja tantsupidu. Reportaaž rongkäigult 18 00 Päevakaja 18 XXVI Laulu- ja tantsupidu. Ülekanne jätkub 20 05 XXVI Laulu- ja tantsupidu. Laulupeo kontsert ”Aja puudutus” 00 05 Rahva teenrid* 01 00 Kauamängiv* 02 00 Öömuusika

07 05 Klassikahommik 10 05 Delta* 11 05 Uus raamat. Peeter Helme*. Rein Vahisalu “Süda võtab sõna”. 15 Ennelõunamuusika 12 05 Meditatsioon* 13 05 Folgialbum. Äio* 14 05 Beethoveni sõber. Tõlla ja rändmuusikutega 19. sajandis. Sarja autor on Märt Treier. 15 05 Amadeus + 16 05 Nyyd-muusika*. Fookuses helilooja Erkki–Sven Tüür, kes räägib oma muusikast. 17 05 Heliträkk. Filmimuusikaprogramm 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Vanamuusikatund. Carl Philipp Emanuel Bach 300, 2*. Saate autor Robert Staak. 20 00 XXVI laulupeo 1. kontsert “Aja puudutus”. XXVI laulupeo kunstiline juht Hirvo Surva: “Aja puudutust tunneme oma eelkäijate loomingus. Laulupeo esimese päeva kontsert toob meieni väärtusliku varamu aastast 1869, mil kõik alguse sai, kuni viimase üldlaulupeoni aastal 2009”. 00 05 Nokturn

24 || TÄNA || POSTIMEES, 5. JUULI 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, MARIKA.MILVE@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

NÄDALAVAHETUSEL: POSTIMEES.EE

TOOB LUGEJATENI MELU LAULUPEO KONTSERTIDELT.

NIMEPÄEV: KAJA, KAJAR Mirjam Peil 75, kunstiteadlane ja kriitik Kadi Vanaveski 70, teatriteadlane ja -kriitik Martti Preem 65, arhitekt Armin Kõosaar 45, kirjanik ja ettevõtja Raigo Pajula 43, pressifotograaf Olaf Suuder 42, tele- ja raadioajakirjanik Eve Mutso-Oja (pildil) 34, baleriin

foto: inari leiman

LOOMAAIAUUDISED

ESMASPÄEVAL POSTIMEHES:

«KASU» KIRJUTAB, MIDA ARVESTADA ELUASEMELAENU ENNETÄHTAEGSEL TAGASIMAKSMISEL. EUROOPA

Pidu meie tänavail

TALLINN +22

KÄRDLA +19 HAAPSALU +23

merike merilain in ilmateenistuse sünoptik tik

NARVA +21

RAKVERE +23

PAIDE +24

Kibibit ootab pidu Loomaaia uue, nüüd ka ametlikult avatud keskkonnahariduskeskuse fuajees tervitavad loomaaiakülalisi pintšetamariinid, väljapääsu juures on aga avatud suveniiripood. Esialgu ei paku maja külastajaile küll muud kui läbipääsuvõimalust loomaaeda ning väikest koljude näitust looduskooli koridoris. Looduskool ise hakkab tööle sügisel. Ka laste loomaaeda on praegu mugavam pääseda õue kaudu. Eile nelja-aastaseks saanud ida-aafrika teravmokk-ninasarvik Kibibi (pildil) saab sünnipäevakingid kätte täna. Kibibi vader AS Talot ja loomaaiasõbrad organiseerivad talle noorte kaskede ja puuviljakoormaga meeleoluka sünnipäevapeo. Kingituste üleandmisele kell 12 on oodatud kõik loomasõbrad. Juuni lõpus algas kameruni kääbuskitsede tänavu teine poegimislaine, kuuvahetusel koorus neli hahatibu. Siidikanadel on pesas juba kaheksa ja paduaanidel viis tibu. 1. juulil nähti esimest tibu ukerdamas lumekaku pesas. Toimub rutiinne sõrgade värkimine ja loomade vaktsineerimine. Seekord said vaktsiinisüsti täiskasvanud ilvesed, kalakass Moby ja laste loomaaia merisead. Ka üleeile kolmekuuseks saanud amuuri leopardi kutsikad said eile hommikul viimase vaktsiinisüsti ning pääsevad nüüd koos emaga suurde ekspositsiooniaedikusse mürama. Loomaaia haljastajail on abiks 15 õpilasmaleva esimese vahetuse noort ja üheksa rahvusvahelist vabatahtlikku Poolast, Tšehhist, Venemaalt, Belgiast, Türgist, Hiinast, Hispaaniast ja Serbiast.

1– Pärast kolmenädalast külma ilma on pidu ka meie tänavail igas mõttes. Balkanilt TARTU Läänemereni ulatuv kõrgPÄRNU VILJANDI +23 +23 rõhuvöönd ning Islandilt +24 KURESSAARE Kesk-Euroopasse ulatuv +19 madalrõhuala otse sunnivad kuuma õhu põhja poole liikuma. Täna on sooja sissetung veel VÕRU tagasihoidlik ja seepärast ei toVALGA +24 +24 hiks kurta ei pikas rongkäigus kõndijad ega ka pealtvaatajad. Homme võiksid kuumuse pelgaKOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR jad aga juba varju otsida. Anne kanal +14 Pühapäev, 6.07 Esmaspäev, 7.07 Teisipäev, 8.07 Täna on vähese ja vahelduva Emajõe vabaujula +15 Tallinn +12/+27 +16/+28 +16/+27 pilvisusega olulise sajuta ilm. PuKakumäe rand +13 Tartu +14/+26 +16/+28 +15/+29 hub muutliku suunaga tuul 1–7 Kuressaare +18 Narva +13/+26 +15/+27 +14/+26 m/s. Õhutemperatuur on 18–24 Pirita rand +13 kraadi. Pärnu +15/+27 +17/+29 +17/+29 Pärnu rand +14 Kuressaare +15/+22 +17/+23 +19/+24 Pühajärv +18

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.14 4.16 4.26

loojub 22.37 22.19 22.41

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +28,5 kraadi (1810) +4,0 kraadi (1996) Tartus +32,1 kraadi (1920) +4,7 kraadi (1979)

KUUFAASID 5. juuli 14.59 12. juuli 14.25 19. juuli 5.08 27. juuli 1.42

TELE- JA RAADIOKAVAD • PÜHAPÄEV, 6. JUULI ETV

ETV 2

KANAL 2

07 30 Lastesaated 09 00 Iga pink räägib loo, 1/12 30 Õnne 13 (subtiitritega) (Eesti 2014) 10 00 Seitse päeva (7 Dagar, Rootsi 2013). Dokfilm 11 00 Jamie Oliveri 30 minuti road: Kanakarri 25 Vaksalilaulud 40 Eesti lood: Veel üks laul 12 10 Elolinõ: Pillid 40 Tähelaev: Kihnu Virve* 13 55 XXVI laulupidu: II kontsert. Puudutuse aeg 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 20 Sport. Sport 35 Seenelkäik (Eesti 2012). Seiklusfilm. Stsenarist ja režissöör Toomas Hussar, produtsent Piret Tibbo-Hudgins, operaator Rein Kotov, kunstnik Kristina Lõuk, kostüümikunstnik Eva-Maria Gramakovski, helilooja Arian Levin. Osades Raivo E. Tamm, Juhan Ulfsak, Elina Reinold, Üllar Saaremäe, Hendrik Toompere jr jr, Hilje Murel, Elmo Nüganen, Mari-Liis Lill. 23 05 Positivus – rokk, roll ja saldejumps 00 05 Täna õhtul Metsatöll 01 07 ERR uudised

09 00 Lastesaated 11 00 Vaba tahe: Armeenia rohi* 25 Ümber India ookeani koos Simon Reeve’iga, 5/6: Sri Lankalt Bangladeshi 12 25 Eesti lipp ümber Islandi, 4/10* 55 Eesti lood: Andy astub üles 13 25 Rabarock 2009* 55 Kinoklassika: Mees La Manchast (Itaalia, USA 1972)*. Film, mis on kirjanduse, muusikali ja filmi sümbioos. 16 00 Tour de France: 2. etapp: York – Sheffield 198 km 18 45 Ma olen hirmus mutukas: Koiliblikas (Iiri 2012) 50 Nöbinina* 19 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) Teemaõhtu: Merle Karusoo 70 45 Teemaõhtu. Hüüdja hääl: Merle Karusoo ja Toomas Paul 20 05 Teemaõhtu. Kes on kes Eestis?: Lavastaja Merle Karusoo 20 Teemaõhtu. Voldemar (ETV 2008) 22 15 Teemaõhtu. Osoon 35 Teemaõhtu. Teatrijuttu, 1/2: Pirgu mälukild 55 Teemaõhtu. Aruanne. Ella Kaljase päevik 00 35 ERR uudised

05 50 Mägede varjud* 06 35 Arthur ja nähtamatud (Prantsuse 2006)*. Täispikk animafilm 08 20 Kanade linn 45 Looney Tunes 09 10 Karupoeg Puhh läheb külla (Vene 1971). Joonisfilm 20 Peitusemeistrid* 50 Merevaade 10 20 Laula mu laulu 11 45 Nädalalõpp Kanal 2ga 13 10 Kodutunne 14 10 Pilvede all 17 05 Utta Danella: Teine Eva (Saksa 2003) 19 00 Parim enne: Hea teeninduse päev 20 00 Suvereporter+ 35 Sajandi armastus, 45/63 22 35 Hotell Grand: Petlikud muljed, 1 23 30 Universaalse sõduri tagasitulek (USA 1999). R: Mic Rodgers. O: JeanClaude Van Damme, Michael Jai White, Heidi Schanz. Põnevusmärul 01 10 Kosmosekauboid (USA 2000). R: Clint Eastwood. O: Tommy Lee Jones, Donald Sutherland, Clint Eastwood. Seiklusfilm 03 15 Purunematu side (USA 2009). Eluline draama 04 50 Suvereporter+* 05 20 Reisile meiega: Buhhaara*

TV3

05 40 Kirgede torm, 1421-1422 07 25 Kung fu panda 45 Winxid 08 10 Aladdin 1, 48: Kuidas me sõdime 35 Kung fu panda* 09 00 Glee 3, 10: Jah / Ei 10 00 Koletised tulnukate vastu (USA 2009)*. Joonisfilm 11 50 Laulupealinn, 5 13 50 Võimalik vaid Venemaal* 14 30 Palume lavale: parimad palad, 5* 15 30 Doktor Dolittle 5 (USA 2009). Perekomöödia 17 15 Ühe armastuse lugu 66/100 19 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 Kättemaksukontor 10, 9: Hõbekõri, 1 20 30 Kättemaksukontor 10, 10: Hõbekõri, 2 21 30 Armastusega Venemaalt. R: Terence Young. O: Sean Connery, Daniela Bianchi, Pedro Armendariz, Robert Shaw. Märul 00 00 Vegas 1, 17: Hollywoodi lõpp 55 Kättemaks 1, 16: Skandaal 01 50 Doktor Dolittle 5* 03 20 Laulupealinn, 5* 04 55 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 05 25 Kirgede torm, 1423

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 10 aastat nooremaks USA 55 Staariminutid: Tom Hanks 06 00 Evita kättemaks (Saksa 2014)*. Romantiline draama 07 45 Linnaelu 08 45 Top Shop, 09 00 Süües saledaks 10 00 Nurjatud koerad, 29: Harvey ja Lady 30 Gordon Ramsay koduköök 11 00 Rachael Ray argipäevaroad, 4 55 Staariminutid: Jennifer Aniston 12 00 Beebiminutid 30 Ellen 17 00 Põgenenud 18 00 Rachael Ray argipäevaroad, 4* 19 00 Kes sa üldse oled? 20 00 Mägede varjud 21 00 Enigma (USASaksa-Inglise 2001). Sõjadraama 23 15 Kes sa üldse oled?, 3: Lisa Kudrow* 00 10 Suvereporter+ 40 Ookeanid (Oceans, Hispaania-PrantsuseŠveits 2009). Dokfilm 02 20 Valge oleander (USA-Saksa 2002). Draama 04 05 Gordon Ramsay koduköök* 30 Nurjatud koerad, 29: Harvey ja Lady* 50 Staariminutid: Al Pacino; Catherine Zeta Jones; Demi Moore 05 05 Suvereporter+*

06 30 Postimees.ee 08 10 Komissar Rex, 119: Viimane pühapäev* 09 00 Komissar Rex, 120: Mõrvari kiri* 55 Komissar Rex, 121: Mees ilma mäluta* 10 50 Conan, 260* 11 40 Conan, 261: Kevin Hart, Rhona Mitra, Atmosphere* 12 30 Illusioonimeistrid* 13 30 Jõugud, 6/12* 14 30 Ohtlik puhkus, 5* 15 25 Koputaja (The Informant!, USA 2009)*. R: Steven Soderbergh. O: Tony Hale, Matt Damon. Komöödia 17 15 Klaasmaja (The Glass House, USA 2001)*. R: Daniel Sackheim. O: Diane Lane, Leelee Sobieski, Stellan Skarsgard. Põnevik 19 05 Kaks kanget Venemaal 20 00 Kalailm* 30 Hea Toidu Festival – Grillfest 21 30 Mr Bean 22 00 Mr Bean: Mr Beani tagasitulek 30 Mr Bean: Mr Beani needus 23 00 Mr Bean: Mr Bean läheb linna 30 Mr Bean 00 00 Prohvet (USA 2007). Ulmepõnevik 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 07 20 Seaduse nimel 2, 13: Anonüümne 08 20 Kuritöö 2, 1: Peegeldused 09 20 Kuritöö 2, 2: Minu õnnepäev 10 20 Rajalt maha 4, 6* 11 30 Kirvemehed 3, 6: Duell* 12 30 S.H.I.E.L.D.i agendid 1, 18: Ettenägelikkus* 13 30 Kontor 8, 5: Hirmutatud 14 00 LXD 2: Ra saladused (USA 2011). Tantsufilm 16 00 Liiga 4, 5: Kohtunik MacArthur 30 Rajalt maha 4, 7 17 30 Kirvemehed 3, 7: Raiepakk 18 30 Simpsonid 3, 5: Mõrvar Bart* 19 00 Ninjasõdalased 30 Totaalne muutumine: kodu eri 9, 14: Veteranide päeva eri 20 30 Simpsonid 3, 6: Homer, uus inimene 21 00 Vormel 1: Briti GP 23 30 Top Gear 3, 1* 00 35 Valgekrae 3, 7: Arveteõiendamine 01 25 Rajalt maha 4, 7* 02 15 Kirvemehed 3, 7: Raiepakk* 03 15 Power Hit Radio – KICKSTART 05 15 Ida-Virumaa uudised 20 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 15 Kas tohib?* 45 Dr Vassiljevi terviseminutid* 09 00 Jalad ees, 13/15* 30 Turovski lood* 10 00 Täiuslikud tormid, 4/6 (2013)*. Dokfilm 45 Raul Vaiksooga Tallinnast Viivikonda, 4/10* 11 15 Gordioni sõlm, 4* 45 August Rush – südamelaul (USA 2007)*. Mängufilm 13 35 Kinnisvaraveeb 15 00 Pühapäevatee* 45 Terve tervis* 16 15 Armuleek, 94-96* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Nädala kokkuvõte 15 Arvutitark* 30 Kultuurimeetri arhiivist. Teatri- ja muusikamuuseumi sünnipäev 20 00 Täna. Nädala kokkuvõte 15 Ameerika eestlased. Läänerannik, 5/7* 45 Maatriks* 21 30 Täna. Nädala kokkuvõte (subtiitritega) 45 Tere ja hüvasti (Prantsuse 2008). Mängufilm 23 25 Jazziõhtu. Sergio Bastos & Raivo Tafenau Band 2012* 00 45 Täna. Nädala kokkuvõte* 01 00 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Tiina Vilu 09 05 Aiatark. Kaja Kärner 10 10 Jutusaade 11 05 Mnemoturniir 20 Müstiline Venemaa. David Vseviov 12 05 Vikerviisid 13 05 Linn ja ruum. Krista Taim 14 05 XXVI Laulu- ja tantsupidu. Laulupeo kontsert ”Puudutuse aeg” 18 00 Päevakaja 15 XXVI Laulu- ja tantsupidu. Ülekanne jätkub 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Mnemoturniir* 20 Müstiline Venemaa* 22 05 Sport 23 03 Kuula rändajat* 50 Kihnukeelsed uudised*

+19 +30 +28 +30 +28 +28 +27 +20 +30 +26 +17 +19 +25 +21 +24 +26 +22 +30 +23 +24 +22 +25 +22 +19 +28 +8 +25 +29 +25 +23 +26 +26 +24 +27 +34 +9 +31 +34 +12 +27 +30 +32 +29 +32 +27 +27

07 05 Klassikahommik 10 05 Sooviklassika. Kersti Inno. Kuulajate lemmikmuusika. Telefon stuudios 611 4285. Elektronpost: klassika@err.ee 12 05 Helileid* 13 05 Vanamuusikatund. Charles Burney, 2*. Saate autor on Robert Staak. Saade oli esmakordselt eetris 26. aprillil 2014. 14 05 Legend. John Tavener*. Saate koostas Kersti Inno. 15 05 Raadioteater. Sergei Mihhalkovi komöödia “Aecitoni burcelli”. 16 50 Üks lugu 17 05 Rahvatoonis 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Miraaž. Austraalia Brandenburgi orkester. Esinevad tenor Marco Beasley ja Austraalia Brandenburgi orkester Guido Morini juhatusel. 20 00 Folgialbum. Indrek Kalda* Indrek Kalda Tartu Folgiklubis. 21 00 Džässikontsert. Lars Danielsson*. Kontrabassist Lars Danielssoni kontsert festivalilt Jazz Baltica 2013. 22 05 Raadio Ööülikool. Raadioloeng 23 00 Fantaasiaplaat. Brian Eno, David Byne* 00 05 Nokturn