Postimehe paberleht 07 06 2014 by Postimees

TIIT KÄNDLER:

RAVIVAD RAKUD

MARJU LAURISTIN: M Pa Parem olla tegevsaadik Brüsselis kui pensionär Tartus

SUHTED

Arteris veel: Saatuslik laupäev kaugel maal Eesti tuntud inimeste meelistegevused

Tööandjad peavad töötajate pereeluga arvestama. LK 14–15

AKs veel: Urve Eslas, Michael R. Nelson, Olev Remsu, Ene Ergma, Urmas Vadi, Margus Mar Haav, Madis Aesma

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee

LAUPÄEV, 7. JUUNI 2014 • NR 132 (7123) • HIND 2 € • TIRAAŽ 57 145 • 201 000 LUGEJAT • 60 LEHEKÜLGE

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 7. JUUNI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Hüvasti, universitas, tere ylikool24?

Need vanad postkaardid «Do You have stamps here?» – «Stamps… what does it mean?» – «Почтовые марки.» – «Aaa, нет…»* Postmarke pole sellelt Liepāja Statoili tanklas töötavalt noorelt kutilt ilmselt kunagi küsitud. Kabanossi? Laske käia! Sinepit või ketšupit? See on argipäev. Ja tõesti, milleks postkaardid, kui on leiutatud Facebook. Aga mina olin selles Edela-Läti linnas pähe võtnud, et tahan saata nimelt postkaarti. Tavalise lahtise postkaardi saatmine välismaalt on muutunud juba täiesti eraldi ettevõtmiseks. Värvikirevate piltidega postkaarte turistidele suunatud nännipoodides müüakse, kuid lisada tuleb ka sobiva vääringuga mark ja lasta kaart lõpuks postkasti. Muidugi, kõike leiab, kuid sageli pole aega ja võimalust, et kõiki neid komponente kokku ajada. Kogutud postkaartide ainetel on kirjutatud aja- ja kultuurilugu. Lugege (ja vaadake!) näiteks kirjandusteadlase Janika Kronbergi koostatud suurepärast raamatut «Karl Ristikivi teekonnad. Kaheksakümmend kuus postkaarti reisidelt 1946–1976» (Go Group 2012) – iga üksik kaartki jutustab loo. Praegusajal peaks järjest keerukamaks muutuv saatmine tõstma postkaardi väärtust, kuid trende vaadates kahtlen sügavalt, kas tulevikus leidub veel inimesi, kes nende ainetel lugusid jutustaksid. Sotsiaalmeedia säutse vahest küll, kuid need pudenevad veebitolmuks. Ajad ja olud muutuvad ning inimene ühes nendega. Ometi pole ma kohanud kedagi, kellele ei meeldiks saada postkaarti, millele saatja on oma käega midagi peale sirgeldanud – vahet pole, kas triviaalset või kelmikat. Üks inimene on mõelnud teisele ja see on vahest ikkagi midagi enamat kui veebikeskkonnas naerunäoga emotikonile klikkimine. Või… teisest küljest – mine sa tea. Äsja ütles mu nutitelefon üles ning kodus leidunud nuppudega aparaat paiskas mind paariks päevaks aastasse 2007. Ning selgus, et see ajahüpe polegi niisama lihtne. Inimene kohaneb hämmastavalt kiiresti muutuva keskkonnaga.

artu Ülikoolis viiakse läbi valdkondliku koordinatsioonitasandi muutmist juhtimistasandiks, rääkis Tartu Postimehele TÜ rektor Volli Kalm. Sellise kantseliitliku sõnarea taustaks on TÜ uus põhikiri, dokument, mille ülikooli senat vastu võttis, täpsemalt selle suurim sisuline muudatus – nelja suure teaduskonna moodustamine senise üheksa asemel. Need neli teaduskonda on filosoofiateaduskond, sotsiaalteaduskond, arstiteaduskond ja loodusteaduskond. Kuigi argielus ei pruugi see õppejõule või tudengile üleöö midagi tähendada, on üldises plaanis kahtlemata tegemist märgilise sündmusega. Ja märgid ehk see, kuidas näeb ülikooli avalikkus, võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool on Eesti vanim ülikool ja ühtlasi vanim emakeelne ülikool. Õppeasutus, mida nimetatakse ka rahvusülikooliks. Ja, mis ehk käesolevas kontekstis kõi-

ge olulisem, ainus klassikaline ülikool ehk universitas Eestis. Need on aspektid, mida ülikool ise on imagoloogiliselt rõhutanud. Seega on ka õigustatud küsimus, kas TÜs kavandatav struktuurireform, mis kindlasti midagi efektiivsemaks teeb, ei õõnesta samal ajal mingeid väärtusi, mille tähtsust mõistame alles siis, kui need on jäädavalt kadunud? Seda, et kavandatud muudatus nõuab põhjalikku selgitust, näitab nii ülikooli seest kui vilistlaste seast kõlanud kriitika. Oma üksmeelset vastuseisu väljendas TÜ matemaatika-informaatikateaduskonna nõukogu. Eesti Juristide Liit aga kutsub avalikkust õigusteaduskonna kaitsele, märkides, et akadeemilise õigusteaduse autonoomse otsustuspädevuse piiramine mõjutab kaheldamatult halvasti õigushariduse andmist, õiguse arengut ja õigusteaduslikku rahvusvahelist koostööd. Ülikooli teadusprorektori ja põhikirja komisjoni esimehe Marco Kirmi vastulauses sisalduv väide, et «Tartu Ülikool jätkab 1632. aastal alustatud õigusteaduse õpetamist» kõlab pigem teema vältimise püüde kui selgitusena. Ajalooliselt eraldi seisnud tugevate

traditsioonidega ülikooliüksuste koondamine pikkade ja lohisevate, sageli muutuvate nimedega hiiglaslikesse instituutidesse – nagu näiteks on läinud kunagise ajakirjandusosakonnaga – teeb ülikooli järjest rohkem liinitootmise moodi asutuseks. Veidi liialdatult küsides, kas järgmiseks on kinnisvara müük ja TÜst saab portaal ylikool24, kus õppejõud ja tudeng ei kohtugi?

JUHTMÕTE Kas Tartu Ülikooli struktuurireform ei õõnesta efektiivsust püüeldes samal ajal mingeid väärtusi, mille tähtsust mõistame alles siis, kui need on kadunud?

LK 4

KÕVA SÕNA Suhtekorraldajate pingutustest Swedbanki renomee päästmise nimel võiks ilmselt kirjutada bakalaureusetöö mõõtu uurimuse. Kolumnist ja Lääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau, PM 06.06

Postimees 1919. aastal

PÄEVA KOMM

Nagu ennem juba teatatud, viibib Tallinnas praegu Ed. Virgo, kes pikemat aega Roomas Eesti esitajaks oli, enne seda välissaatkonna liikmena Pariisis ja Londonis viibis, viimasel ajal aga Stokholmis Eesti valitsuse esitajaks oli. /…/ Enamluse hädaoht – jutustab hra Virgo isiliste äranägemiste ja ajakirjanduse tähelepanekute järele – ei ole Lääne- ja Lõuna-Europas mitte suur. Sääl puudub enamlust väljakutsuv päätegur – nälg. Italias on näituseks hädalised tarbeained keskmiselt 5 korda kallimaks läinud kui enne sõda. Mis pääasi – tarbeaineid on saada, maha arvatud mõned ained, näituseks suhkur. Italias on küll kohalikka rahutusi ja streikisid olnud, aga seda ei või veel sugugi enamliseks nähtu-

Kohanemisvõimest hoolimata pole inimene ometi veel valmis keerama selga kõigele sellele, mille kohta täna öeldakse «eilne päev». Kuigi Omniva tuleb mühinal peale, on siiski hea meel, et Eesti Post jääb meil kaubamärgina postkontoreid tähistama. Kohanemisvõimest hoolimata pole inimene ometi veel valmis keerama selga kõigele sellele, mille kohta täna öeldakse «eilne päev». Ühe Liepāja linna kaubanduskeskuse sopist leidsin minagi viimaks tillukese kioski, millel seisis «Pasts»**. Ostsin postmargi, millel saabuvale suvele mõeldes igati paslikult vaarikad, kleepisin kaardile ja vaatasin, kuidas postitöötaja sealsamas kaardile templid peale klõpsis. Paari päeva pärast oli kaart kohale jõudnud. Teate sellest sain saajalt mobiili lühisõnumiga. * Kas teil on postmarke? (ingl k) – Margid… mida see tähendab? (ingl k) – Postmargid. (vene k) – Aaa, ei… (vene k) ** – Post (läti k)

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Ometi peavad vilistlased tähtsaks ülikooli kui keskkonda, kus väljakujunenud isiksused saavad leida ja vormida uusi isiksusi. Seejuures on alati olnud tohutu tähtsus ka sotsiaalsel küljel, üliõpilaselul. Praegusel ajal tundub paljugi meie riigis ja ühiskonnas korraga iganenud, bürokraatlik ja kallis. Kuid kas me ei võta ette liiga rutakaid käike?

urmas nemvalts

neeme korv

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

seks pidada. Sääl on sõjavägede kojulaskmisega suur tööpuudus alganud ja valitsus on õige saamata selle kõrvaldamisel. Töörahvas ei ole valitsusega rahul ja «Avanti» (parempoolsete sotsialistide häälekandja) teeb käredat kihutustööd valitsuse vastu; aga midagi sellesarnast kui Venemaal ei ole karta; peab ikka meeles pidama, et Italia võitja maa on ja itaallased on suured patrioodid. /…/ Niihästi Paris kui ka London on keskkohad, kus sõja ajal tekkinud uus rahameeste klass oma kapitaalisid läbi lööb. Teatavasti tekkis kõigil mail sõja kestel täiesti uus kapitalistide kiht. Osavad mehed ajasid kroonutellimiste täitmise ja angeldamise läbi määratud summad kokku. 07.06.1919

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 7. JUUNI 2014 || NÄDALA NÄOD || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE E

MARAT. Kasvuhimulisele väikeettevõtjale Kristi Tähele kuuluv ligi 0,4 miljoni eurose aastakäibega õmblusfirma sai oma selja taha ligi 2,5 miljoni eurose käibega poeketi.

Eesti pesu tagasitooja jätta,» toonitas Täht. «Selleks et Eesstis õmmelda, peame leidma kliendid, d, kes ei hooli, kui pesutükk maksab b ühe euro võrra rohkem.» Ettevõtja rääkis oma hinnakujunnduspõhimõttest Magistrali keskuses es Marati poe vitriini juures, kust paaari meeste aluspükse sai kätte ühe euuro eest. Vastne kaubandusfirma omanik k ei soovinud prognoosida, mitu õmbblejat ta lähiajal juurde palkab. Üks ks õmblejate lüli koosneb viiest töötaajast, ja sellise allüksuse saab käima ma lükata, kui ees ootab piisavalt telliimusi. Marati poodidesse ilmuvad nüüd d lisaks igapäevastele täiskasvanute te toodetele särtsakad lasterõivad, sest st uus omanik õmbleb nii Lotte, Muuumi kui ka Angry Birdsi märkidega a tooteid. Seni moodustas Marati müük kooduturul ligikaudu 65 protsenti ja ekssport 35 protsenti käibest. Tarmukas as õmblusettevõtja seadis eesmärgiks ks laiendada müügivõrku Venemaal, l, kus Marat on siiani tuntud kaubaamärk, samuti Skandinaavias. Pesuupoode omav aktsiaselts Marat nimeetatakse nüüd ümber aktsiaseltsiks ks Patricia, mis jätkab pesubrändi Pattricia of Finland arendamist. ks Pesufirma loeb asutamise ajaks 1905. aastat, Prantsuse revolutsiooni ni ideoloogi Jean-Paul Marat’ järgi niimetati firma 1940. aastal pärast juuunipööret. Samal ajal kui ema Kristi poeriiuulite vahel ajakirjanikega oma äriplaaanidest rääkis, jõudis kooliaasta lõpu u elevuses ringi keksiv tütar Krystal al Magistrali keskuses tiiru teha. «Ma Ma leidsin ühe maika,» kuulutas ta. a. «Maksab ainult kaks viiskümmend.» » Marati konkurendil jäi see raha ha aga sisse kasseerimata. andres reimer

Eesti spordi peegeldaja

ui suusahüppaja Kaarel Nurmsalu (23) teatas, et ei saanud eelarvet kokku ning teeb tippspordiga lõpparve – «Mind ei huvita turismireisid mägikuurortidesse, vaid tulemus!» –, ajasid spordiametnikud silmad suureks: kuidas nõnda? Justkui Nurmsalu olnuks esimene. Meenutame või laskesuusataja Eveli Sauet, kes polnud samuti nõus poole teraga tegutsema ja loobus.

Huvitaval kombel ei muutu EOK ega suusaliidu asjapulkade ehk nende, kelle tööülesanne on sportlastele tagada tingimused, elus vähimatki: palk laekub endiselt. Tegelikult isegi tore, et tüübist lahti sai, nüüd hea rahulik, pole inimest, pole probleemi. Paraku on Eestimaal ikka veel ametniku jaoks mõndagi häirivat: Gerd Kanter, Heiki Nabi, vehklejad ... Tunneme kaasa. jaan martinson

Vahvate ajalookrimkade looja

es on Eesti Apteekrite Liidu esimees? Suuremat osa raamatusõpradest see ei huvita. Lugejad teavad, et proviisor Oskar Luts elas enne kirjanikuks hakkamist seiklusrikast elu, kuid Indrek Hargla (43) apteeker Melchior tegeleb palju põnevamate asjadega, kui seda on apteekide asutamispiirangud või käsimüügiravimite lubamine jaekaubandusvõrku. 1990. aastate lõpus oiva-

liste ulmejuttudega kirjanikuteed alustanud Hargla esitles sel nädalal ajaloolis-kriminaalse «apteegiketi» viiendat osa, kus Melchioril on tegemist nii templirüütlite, mõrvade kui muu salapärasega. Just seda fännid ootasid ja Melchiori lood on alati olnud raamatumüügi edetabelite tipus. Lisaks viib Hargla meid Melchiori abil põnevasse keskaega. See on väärtus omaette. indrek kuus

foto: erakogu

foto: liis treimann

foto: peeter langovits

a hek sa-aastasel Krystalil oli eile topelt tähtis päev, sest ta lõpetas 1. klassi ja tema ema Kristi Täht (32) võttis üle kunagi Eesti aluspesutööstuse sümboliks peetud Marati. HIPO kaubamärgi all Tallinnas Lasnamäel paarikümne õmblejaga beebi- ja lasterõivaid tootev väikeettevõtja kordas teotahteliste Eesti äritegelaste armastatud käiku, ostes välismaalaselt «tagasi» tuntud firma. Kui Kristi 1982. aastal sündis, kandis kogu Eesti Marati pesu. Poodides teistsugust lihtsalt ei müüdudki. Eile leidsin Postimehe toimetusest ühe kolleegi, kes oli oma lapsele hiljuti kehalise kasvatuse tunniks Marati sildiga püksikud ostnud. Enne arvasin, et ma ei tea ühtegi inimest, kes kannaks tänapäeval Marati pesu. Mitme välismaa omaniku näppude vahelt läbi käinud Marat kulus nüüdseks läbi nagu tubli tükk pesuseepi: kunagi sadadele õmblejatele tööd andnud kontsernist on järele jäänud kaupluste sildid kümmekonnal rendipinnal ja paarkümmend müüjat. Marati poodides müüdav pesu toodi viimasel paaril aastal kohale Valgevenest või veelgi kaugematelt maadelt, kus õmblejatele makstakse vähem palka kui Eestis. «Ma tahan kõiki Marati poodides müüdavaid asju ise toota,» lausus Täht. «Niimoodi saan vabaks kaubanduskettide poolt peale surutavatest tingimustest.» Eile hommikul peeti Lasnamäe tootmistsehhis uue ajastu esimene äge planeerimiskoosolek, sest juba esmaspäeval hakatakse Marati poodides otsa lõppevaid tooteid ise juurde valmistama. «Allhankijatele ei taha ma midagi

V nagu vabadus

uba paar päeva kostab Tallinnas iga paari minuti tagant iseäralik tümin. Seda heli tekitavad Harley-Davidsoni mootorrataste V-tähe kujuliselt asetatud silindritega jõuallikad. Ja neid on seoses üleeuroopalise Harley-Davidsoni föderatsiooni kokkutulekuga siin tuhandeid. «Peaks tulema kümme tuhat,» ütleb võõrustaja, HarleyDavidson Club Estonia esindaja Aivar Ljaš (51). Mõistagi

ei jõmistata ainult peopaigas, lauluväljakul. Mootorratturid hindavad vabadusetunnet. Metsikult. Ja Harley-Davidson Club Estonia logolt vaatab vastu metskult. Kui Ljašil suurüritus seljataga, põrutab ta Muhumaale. Seal lööb ta oma oranžile külgkorviga Muhu Memmele (mis ei ole HD, vaid Vene päritolu sõiduriist) hääled sisse ja põristab jaanitulele. neeme korv

4 || EESTI || POSTIMEES, 7. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Õiguskomisjon alustab kooseluseaduse menetlemist Riigikogu õiguskomisjon alustab järgmisel nädalal arutelu 40 saadiku algatatud kooseluseaduse eelnõu üle, mis lubaks oma kooselu ametlikult registreerida nii vastassoost kui ka samast soost inimestel. Komisjoni esimees Neeme Suur (SDE) ütles, et tõenäoliselt veel enne jaanipäeva toimub küll eelnõu esimene lugemine, kuid sellele järgneb kogu suve kestev muudatusettepanekute esitamise aeg. Teisele lugemisele võiks eelnõu tema sõnul jõuda näiteks septembris. postimees.ee

Riigikülla kerkis taas mälestusmärk Narva jõe ääres taasavatakse Riigiküla lahingu ja lahingus sõdinud Vabadussõja-aegse 1. jalaväepolgu algsel kujul taastatud mälestusmärk (pildil), mille Nõukogude okupatsioonivõim 1941. aastal purustas. 1919. aasta veebruaris toimunud lahingu mälestamiseks rajati algne mälestusmärk 1935. aastal. Täna avatav monument, mille taastamise eestvedajad olid MTÜ Muuseumi Sõprade Klubi ja ettevõtja Aivo Raud, asub selle algses asukohas. postimees.ee

33 961

trahviteadet on politsei selle aasta viie kuu jooksul välja saatnud kiiruskaamerate andmete alusel. Valdava osa trahvide suurus on 9–18 eurot.

Vanade gaasiballoonide kasutamine kitseneb Alates 1. juulist ei ole Eestis lubatud täita ja müüa tööstusgaasiballoone, mis ei kanna euroliidu nõuetele vastavust kinnitavat märgistust. Enne nimetatud kuupäeva täidetud balloone võib kasutada 1. juulini 2015. Keelu eesmärk on kõrvaldada käibelt nõukogudeaegsed GOST-standarditele vastavad balloonid, mis ei vasta enam tänapäevastele eurodirektiividele. e24.ee

Inspektsioon: ATVd ei ole rannas rallitamiseks Keskkonnainspektsioon tuletab loodusesse minejatele meelde, et looduskaitseseadus keelab veekogude kallastel ATVde, autode, krossirataste ja muude mootorsõidukitega sõitmise. Sõita tohib ainult selleks ettenähtud teedel. Puhkustehooajal sagenevad kõned, milles antakse inspektsioonile teada rannas ringi kihutavast ATVst, veepiirini sõitnud autost või muust sarnasest ranna- ja kaldakaitsenõuete rikkumisest. Osal juhtudest on tegu teadmatusega, paljudel juhtudel on see seotud ka lihtsalt hoolimatusega. ilmajaam.ee

Raku järves uppus ujuma läinud mees Neljapäeval tõid päästjad Männikult Raku järvest välja uppunud mehe, kes hoolimata sellest, et ei osanud ujuda ja sõber teda keelas, oli otsustanud siiski suplema minna. tallinncity.ee

Tõstuki rehvi vahetanu hukkus tööõnnetuses Muuga sadamas sai konteinertõstuki rehvi vahetamisel juhtunud õnnetuse käigus neljapäeval eluohtlikke vigastatusi 65-aastane mees, kes suri sündmuskohal. tallinncity.ee

Postimees.ee küsitlus Kas julged kulutada rohkem kui aasta tagasi?

4% 20%

Olen tulevikule mõeldes endiselt ettevaatlik

648 vastajat

Jah, hinnatõus on peatunud ja palk tõusnud

76% Ei, ma ei tunneta, et hinnatõus oleks peatunud

TOITUMINE. Inimesed kipuvad oma füüsilist aktiivsust ülehindama ja ärasöödud toidukoguseid alahindama.

Rohkem pähkleid ja vähem pekki! hanneli rudi Tarbija24 juhataja

õhikule võib uusi toitumissoovitusi vaadates jääda mulje, et senis e s t ve e lg i enam võib seapraadi vitsutada. Teadjate kinnitusel on asi aga hoopis vastupidi. «Kui suures plaanis on Eesti ja Põhjamaade uued toitumissoovitused sarnased, on rasvade osatähtsus meie uutes soovitustes pisut väiksem,» rääkis Tervise Arengu Instituudi (TAI) toitumisekspert Tagli Pitsi. Rasvade puhul on oluline lisaks kogusele ka nende koostis. Põhjamaalaste kasutatavate toitude rasvade koostis on pisut teine – piimatooted on neil valdavalt rasvatud ja kala süüakse seal palju. Aga just kaladest tulevad n-ö head rasvhapped, mida Eesti toidulaual jääb vajaka. Ka Eestis võiks kala olla toidulaual vähemalt kaks korda nädalas. Meil aga on põhilisteks rasvaallikateks sellised loomset päritolu toidud nagu liha- ja piimatooted. «Kui nüüd anda sõnum, et rasva võib süüa varasemast kõvasti rohkem, siis keegi ei loe järgmist lauset, mis täpsustab ära valiku rasvagrupi sees, ning on oht, et hakatakse pigem sööma rohkem seda, mida tegelikult tuleks vähem süüa,» oli Pitsi veendunud. Nagu ka varem, ei tohi jätkuvalt küllastunud rasvhapete osakaal olla üle 10 protsendi päevasest energiast. «See on üks asi, mida praktikas on keeruline järgida, kui sööd suurtes kogustes rasvaseid liha- ja piimatooteid,» märkis ekspert. Süües rohkem kala, pähkleid, seemneid ja õli, tõuseks toidus küll rasvade summaarne

osakaal, kuid nii toimides muutub tervise seisukohast mitte kõige paremate ehk küllastunud rasvhapete osakaal väiksemaks. Kindlasti aga tasuks vähendada selliste lihatoodete söömist, mille sees on palju peitrasva – näiteks viinerid. «Ma alati küsin laste käest, et kui sul on taldrikul lihatükk, millest viiendik on pekk, mis sa teed? Kohe öeldakse, et lõikan peki ära ja ei söö. Aga viinerit süüakse küll,» tõi Pitsi näite. Oma tervisest hoolijatel soovitas ekspert võimalikult vähe süüa töödeldud asju. «Ostke pigem liha ja küpsetage see ise ahjus ära, pange viiludena leivale, mitte ärge ostke neid Poolast toodud pakendatud lihasid, kus pahatihti on juba üks protsent soola sees,» soovitas ta. Pitsi sõnul on Eestis tekkinud olukord, kus maitsestamata liha osakaal pakutavatest muutub aina väiksemaks. Ta tõi näiteks hakitud kalkuni kintsuliha, kus on soolasisaldus üks protsent, aga vastav märge toidu nimes pakendil selle kohta puudub. Soola sisaldus tuleb välja tuua toidu nimes alles siis, kui see ületab ühe protsendi. Kuigi soolasisaldust on keeruline määrata, on Eesti toitumiseksperdid veendunud, et siinsed elanikud tarvitavad soola liiga palju.

Rohkem kui meie põhjanaabrid peaks Eesti rahvas toidust saama magneesiumi, mida leidub näiteks rohelistes köögiviljades, aga ka täisteratoodetes, pähklites, seemnetes, kaunviljades ja idudes.

Toidulisandina peaksid D-vitamiini juurde võtma lapsed ja eakad, ent ka täiskasvanud, kes söövad vähe kala ja viibivad harva päikese käes. «See soovitus on hästi tihedalt seotud alkoholiga, sest selle tarvitajatel on magneesiumivajadus suurem, ja arvestades eestlaste kõva napsulembust, võiks magneesiumi meie toidus rohkem olla,» leidis Pitsi.

Pähklid ja seemned

Süsivesikud pole patt

Isegi kui kaaluda ja üles kirjutada oma toitumist umbes kahe nädala vältel, annab see üsna hea ettekujutuse oma tegelikust söömisest. «Praegune tendents on selline, et ainuüksi toiduainetest (juust, sink, leib, soolakala jms) saadav soolakogus ületab tihtipeale päevast normi, milleks on maksimaalselt viis–kuus grammi,» tõdes Pitsi. Samas lisatakse soola ka toiduvalmistamisel, ja samuti ei seisa soolatops söögilaual paljudel ka lihtsalt ilu pärast.

Teised lisatavad toidurasva

Trans-rasvhapete kohta on uutes Põhjamaade soovitustes öeldud, et nii vähe kui võimalik. Samas puudub tootjatel Eestis esialgu kohustus neid pakendile märkida. «Soovitame alati pakendilt lugeda, et kui toit sisaldab hüdrogeenitud taimeõli, siis see võib trans-rasvhappeid sisaldada, aga ei pruugi,» lausus ekspert. Üldjuhul on tegemist toodetega, mida võiks tarvitada harva – näiteks erinevad küpsetised. Kuna eestlaste D-vitamiini vaegus on meil tehtud uuringute alusel suur, siis on küsitav, kas saame seda piisavalt toiduga. Toidulisandina peaksid seda juurde võtma lapsed ja eakad, ent ka täiskasvanud, kes söövad vähe kala ja viibivad harva päikese käes. «See reegel, mida arstidele õpetatakse, et kõigis kuudes, kus on «r» sees, tuleb D-vitamiini võtta, peab paika,» rääkis TAI seire- ja hindamisosakonna juhataja Eha Nurk. Kindlasti pole põhjust peljata, et D-vitamiini lisandiga piima juues võiks saada kogemata üledoosi. Esiteks pole poepiimas D-vitamiini kogus väga

Vesi

Liikumine

Juristide liit mõistab hukka Tartu Ülikooli plaani kaotada õigusteaduskond Eesti Juristide Liidu üldkogust osavõtjad taunivad Tartu Ülikooli senati vastu võetud põhikirja, mille kinnitamisel lõpetab tegevuse alates Tartu Ülikooli loomisest 1632. aastast tegutsenud õigusteaduskond. Õigusteaduskonna kui Tartu Ülikooli koosseisus oleva akadeemilise iseseisva üksuse lõpetamine ja sellega kaasneva akadeemilise õigusteaduse autonoomse otsustuspädevuse piiramine mõjutab kaheldamatult halvasti õigushariduse andmist, õiguse arengut ning õigusteaduslikku rahvusvahelist koostööd, arvavad juristid.

Eesti Juristide Liit kutsub neljapäeval vastu võetud pöördumises kõiki juristide kutseja ametiühendusi Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tegevuse lõpetamise kava kohta oma seisukohta väljendama. Tartu Postimees kirjutas, et Tartu Ülikooli senat võttis vastu ülikooli uue põhikirja, mille suurim muudatus võrreldes kehtivaga on nelja suure teaduskonna moodustamine. Need neli teaduskonda on filosoofiateaduskond, sotsiaalteaduskond, arstiteaduskond ja loodusteaduskond. Õigusvaldkond oleks osa sotsiaalvaldkonnast.

Tartu Ülikooli teadusprorektor ja põhikirja komisjoni esimees Marco Kirm kinnitas, et õigusteaduse õpetamine jätkub seniste õppekavade alusel ka pärast ülikooli uue põhikirja jõustumist 1. jaanuaril 2016. «Samuti on kavas avada uus IT-õigusele spetsialiseeruv magistriõppe kava,» lausus ta.

Üheselt võib kinnitada, et Tartu Ülikool jätkab 1632. aastal alustatud õigusteaduse õpetamist. Tartu Ülikooli teadusprorektor Marco Kirm

Põhikirja muudatuste tulemusena toimub õigusteaduse valdkonnas kõigi tasemete õppe- ja teadustöö tihedamas sisulises koostöös ülejäänud sotsiaalteadustega, paremini kasutatakse ära ülikoolis olemasolevat kompetentsi ning õppetöös vähendatakse dubleerimist. Nüüdne õigusteaduskond jätkab Kirmi sõnul tulevase sotsiaalteaduskonna koosseisus ikka oma õigusvaldkonna õppekavade täitmist ja seda instituudi staatuses. postimees.ee

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

POSTIMEES, 7. JUUNI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Kõik viis põhilist toidugruppi on olulised

Põhitoiduained õigesse tasakaalu

Alkohol

Suhkur, maiustused, näksid

Osakaal päevasest toiduenergiast (%)

Põhjamaad 2012

Eesti 2006

Eesti 2014

Süsivesikud Küllastunud rasvhapped Monoküllastumata rasvhapped Polüküllastumata rasvhapped

45–60 max 10 10–20 5–10

55–60 max 10 10–15 5–10

50–60 max 10 10–20 5–10

10–20 25–40

10–15 25–30

10–20 25–35

Valgud Rasvad

allikas: tervise arengu instituut

Kala, liha, munad, rupskid

Piim ja piimatooted

Teraviljatooted

Kartul

Kaunviljad

Köögiviljad

Puuviljad

suur. Teiseks peaks seal olema juures ka K-vitamiin, et organism seda täielikult omastaks, kuid Eesti piimale seda veel lisatud pole. K-vitamiini saab peamiselt köögiviljadest. «Ei saa öelda, et D-vitamiiniga piim oleks suur pettus, see on ikkagi suur samm edasi,» oli Nurk veendunud. Kõikvõimalikes naisteajakirjade dieetides põlu alla sattunud süsivesikute kogust toitumissoovitusi üle vaadates nii palju ei kärbitud kui Põhjamaades, kuna organism vajab neid ja need peaksid andma vähemalt poole päevasest energiast. «Kiudainete sisaldus toidus on väike ja kui me veel ütleme, et ärge süsivesikuid sööge ja kartke neid, nagu räägitakse, siis see toob kaasa, et neid süüakse veelgi vähem,» tõdes Pitsi. Kõige paremad kiudainete allikad on täisteratooted, aga ka puu- ja köögiviljad. Kiudainete poolest rikkaid kliisid võib toidu sisse natukene panna küll, aga mitte väga palju, sest siis võivad tekkida mineraalainete imendumise häired. «Kõike tuleks süüa mõõdukalt, et ei langetaks köögiviljade, kiudainete või valkude äärmustesse, sest kõik suuremad kõrvalekalded soovitustest võivad viia kas lühema või pikema aja jooksul mingi tervisehäireni,» tõdes Nurk. Pitsi sõnul soovitatakse inimestel süüa pigem veidi vähem ja rohkem liikuda. «Inimesed ülehindavad oma füüsilist aktiivsust ja alahindavad söödud toidukoguseid,» märkis ta. Päevase energiavajaduse arvutamisel hinnatakse kehalist aktiivsust indeksiga, kus tavainimeste füüsilise aktiivsuse tase jääb reeglina 1,4–1,8 vahele, olles enamikul pigem madalam kui suurem. «Seda kõige kõrgemat füüsilist aktiivsust tavainimesel peaaegu ei ole, välja arvatud mõnel, kes tegeleb tipptasemel korvpalliga. Tavaline trenn ei ole

kunagi maksimaalse intensiivsusega,» oli Pitsi veendunud. Paar korda nädalas sõpradega korvpalli mängiva mehe või aeroobikas käiva naise füüsilise aktiivsuse indeks jääb pigem 1,6 tasemele. Süüakse aga sellegipoolest nii, nagu oleks tehtud kõva trenni.

Enne kaalule ja siis suhu Et oma toitumisharjumustest selge pilt saada, tuleks Pitsi sõnul kindlasti toitu kaaluda. «Kõige lihtsam on minna poodi, võtta väike kurk ja kaaluda ära, kas see kaalub nii palju, kui arvasite. Äkki ei olnudki 100 grammi, vaid oli hoopis 300 grammi,» andis ekspert lihtsa soovituse. Kui tegu on kurgiga, siis pole suurt vahet, kas 100 grammi asemel söödi 300 grammi, sest selline valesti hindamine annab kogu päeva kontekstis juurde vaid umbes 20 kilokalorit. «Aga näiteks pudruportsjoni puhul on energia saamises juba väga suur vahe, kui koguse hindamisel 100 grammiga eksida, ja eksitakse ka,» rääkis Pitsi. Isegi kui kaaluda ja üles kirjutada oma toitumist umbes kahe nädala vältel, annab see üsna hea ettekujutuse oma tegelikust söömisest. «Kui sa üldse ei ole asju kaalunud, siis sul pole toidukogustest õrna aimugi,» nentis ekspert. Et vajalikud toiduainete grupid oleksid paremini hoomatavad, siis pakkus Pitsi teadatuntud toitumispüramiidi ühe alternatiivina välja toidumaja. «Tegin majakujulise skeemi, et ei jääks muljet, nagu üks toidugrupp oleks parem kui teine. Muidu vaieldakse, kas süüa rohkem teravilju, puu- või köögivilju, aga majas olevad viis põhilist toidugruppi kõik on olulised,» rõhutas ta. Uued toitumissoovitused saavad lähiajal avalikuks ja nende alusel hakatakse hiljem koostama nii lasteasutustele, vanglatele kui ka haiglatele antavaid soovitusi.

6 || TALLINN || POSTIMEES, 7. JUUNI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TALLINN@POSTIMEES.EE

Bulgaarlane Dimo Domuschin mängib kaubamaja tunnelis klassikute teoseid.

foto: tairo lutter

Bulgaaria tänavamuusik mängib linlastele Vivaldit maria reinik praktikant

allinn andis tänavu esinemisloa 63 tänavamuusikule, aga eri ilmanurkadest pärit moosekante, kes pealinna tänavatel leiba teenivad, on Tallinnas oletatavasti paarsada. Kaubamaja maa-alusesse tunnelisse sisse minnes kostab juba kaugelt kõrvu Vivaldi «Talv». Bulgaarlane Dimo Do-

muschin mängib viiulit nii hingematvalt kaunilt, et võiks uskuda, et muusik kuulub mõne tipporkestri ridadesse. Domuschin on tänavamuusik olnud juba üle 20 aasta. Viimased kaks kuud on ta eestlastele muusikat mänginud. Bulgaarlasest tänavamuusik õppis viiulit mängima Bulgaaria muusikaakadeemias. Oma lemmikheliloojateks peab ta kõiki klassikuid. «Mozart, Bach, Vivaldi – kõik, kes on üle 300 aasta vanad,» lisas ta. Domuschinile pakub inimestele musitseerimine rõõmu. Domuschin mängib noodita, igapäevane harjutamine

aastakümneid järjest on lood ta pähe kinnistanud. Päevane tasu ei ole kunagi kindel, see sõltub nii ilmast kui päevast. Heal päeval jääb tasu 40–50 euro vahele. «Mulle meeldib inimestele mängida. Mulle meeldib, kui nad naudivad muusikat.» Tänavamuusikule loa andmise üle otsustab komisjon, kes hindab moosekandi võimeid ja ta lood üle kuulab. «Tavaliselt on hetkega selge, milline on muusiku tase,» kommenteeris Tallinna Kesklinna valitsuse avalike suhete nõunik Kerttu Rakke. Tema sõnul on tänavamuu-

sikud läbilõige ühiskonnast: on oma muusikuteed alles alustavaid muusikuid, on läbipõlenud muusikuid, edukaid ja vähem edukaid, mehi ja naisi, noori ja vanu, elukutselisi ja elukutseta, eestlasi ja venelasi. Keskmine on aga üle keskea vene mees, kes mängib akustilist kitarri ja kel muud tööd ei ole. Raekoja platsile ja Viru tänavale lubasid välja ei anta, sest seal on esineda soovijaid rohkem kui ruumi. Loata mängivatel tänavamuusikutel palub mupo lahkuda. «Siiani probleeme tekkinud ei ole, » sõnas mupo avalike suhete peaspetsialist Meeli Hunt.

Tour d’ÖÖ sõidule kogunes üle 3000 ratturi Vabaduse väljakult vurasid ratturid eile õhtul Telliskivi loomelinnakusse, kus avatati uus kontserdikoht – Goldsprints klubiÖÖ. Rattaentusiastide sõnul on nad kohustusliku kiivrikandmise vastu. «Me oleme alati öelnud, et inimesed kasutaks turvavarustust, teeks end nähtavaks ja oskaksid sõita, kuid kiiver ei peaks olema täiskasvanuile kohustuslik,» rääkis Tour d’ÖÖ üks eestvedaja Liina Ristoja. «Mõistagi tuleb kiivrit kanda kuni 16-aastastel noortel,» rõhutas ta. Kui ratturisõbralikuks on aga muutunud Tallinna tänavad? «Rattasõit muutub ohutumaks vaid siis, kui linnapilti tekib rohkem rattureid, nendega hakatakse arvestama liikluses ja linnaplaneerimises,» rääkis ta. Rattasõiduga seotud tegevused jätkuvad täna Telliskivi loomelinnakus, seal on alates kella 13st plaanis velomehaanika töötuba, rattajuppide laat, erinevad võistlused ja palju muud, homme toimub Tallinn Bicycle Weeki raames rattapiknik. Kristel Kossar foto: tairo lutter

POSTIMEES, 7. JUUNI 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

TOIT. Valio Võru juustutehases valmistatakse Itaalia juustu, mis pärast taas peamiselt itaallastele maha müüakse.

Eesti Meedia seljatas vahekohtus Ekspress Grupi

Valio tõi Itaalia Eestisse kadri inselberg majandustoimetuse juhataja

uigi parmesanilaadset kõva juustu on Võru juustutehases toodetud juba 12 aastat, on viimase paari kuu jooksul esimest korda osa Forte brändi all müüdavast juustust saanud valmida algusest lõpuni Eestis. Seni veeti juust küpsema Itaaliasse Parma linna juustukeldrisse, kuid nüüdseks on müügimahud ka siin piirkonnas muutunud piisavalt suureks, nii et mõistlikum on osa juustust lõpuni siin väärindada. Parmesanilaadse juustu tootmine sai Võrus teoks tänu Saviola itaallastest tehaseomanikele, kes ostsid Võru juustutehase 2001. aastal ja müüsid 2003. aastal maha. Paari aasta jooksul muretsesid nad Itaaliast sisseseade ja panid püsti Itaalia juustu tootmise. Alates 2004. aastast on juustutehas Valio oma. Kuna tegemist on pika traditsiooni ja väga kindla tootmismenetlusega, poleks Valio ekspordidirektori Elar Olliku sõnul ilma itaallasteta seda siin toota suudetud. Sellist tootmist ei ole kusagil Põhjamaades, esimesed tehased on Leedus ja Poolas. «See ei ole kindlasti selline juust, et ostan seadmed, hakkan homme tootma ja aasta pärast müün. Aasta pärast on sul tõenäoliselt kõigepealt laotäis jama, mida ei saa kvaliteetjuustu pähe müüa. See nõuab väga palju aega ja vaeva, see on selline tundlik juust,» kirjeldas Ollik. Suurem osa masinapargist on ostetud Itaaliast ning sealt tuuakse tänini ka juuretist. Parmesanilaadse juustu tootmise teeb eriliseks eriti Eesti kontekstis see, kui palju tuleb selle juures tööd teha käsitsi. Kui Eesti piimatööstuses ringi kõndida, siis toodet ennast naljalt kümnete metalsete masinate ja torustike vahel ei näegi, kuid üle 30 kilo kaaluvad parmesani juustu kerad tõstetakse ja kuivatatakse pärast vormi pressimist käsitsi. Seejärel tõstetakse need soolveevannidesse, kus juustu mitu korda päevas keeratakse. Lõpuks viiakse kerad kõrge niiskustasemega lattu küp-

OMX TALLINN

790.92 ▼ -0.97

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

VI 2013

VIII 2013

X 2013

XII 2013

BÖRS

Valio Eesti tegevjuhi Maido Solovjovi sõnul pidasid nad vajalikuks juust lõpuni Eestis väärindada. Uues laos küpsevad safoto: mihkel maripuu jad üle 30 kilo kaaluvad Forte juustu kerad 10–20 kuud.

sema, kus neid juba robot iga kümne päeva tagant hallitusest puhtaks harjab ja keerab. Eestis toodetud Forte juustu müüakse tänase päevani endistele omanikele Saviola juustutööstuses. Aga miks üldse peaks Eestis tootma tuntud Itaalia juustu, mida ei saa isegi parmesani nime all müüa, kuna selle tuntud juustuliigi nime on Euroopas lubatud kasutada vaid Itaalia teatud piirkondade tootjatel? Kuna Itaalias on parmesani juust igapäevane toiduaine, otsivad ka itaallased odavamat alternatiivi. Eestis on Itaaliast odavam nii toorpiim kui ka tööjõud ning hinda ei upita

Juustu on Itaaliasse müüdud üle kümne aasta ja praegu läheb sinna 85 protsenti Forte juustust.

tuntud kaubamärk, seega saavad nad pakkuda hea hinnaga sarnast toodet. Juustu on Võru tehasest Itaaliasse müüdud üle kümne aasta ja praegu läheb sinna 85 protsenti Forte juustust, mida toodetakse kokku umbes 100–120 tonni kuus. Enne mullust suve, kui Vene tolliliit keelas Võru juustu ekspordi, oli suur turg ka Venemaa, kuhu müüdi kümme tonni Fortet kuus – maht, millele loodetakse lisa, kui Vene piir ühel heal päeval Valio juustutehase jaoks taas lahti läheb. Vene turu sulgumine kannustas Valiot agressiivsemalt Itaaliasse müüma. Valiole palgati Itaaliasse itaallasest esindaja, kes on vähem kui aastaga toonud juba 20 uut klienti, ning ekspordimahud järjest suurenevad. Valio Eesti ekspordib kolmandiku kogu toodangust – 66 protsenti sellest läheb Venemaale, teine suurem sihtriik ongi seitsme protsendiga Itaalia. Peamiselt läheb välisriikidesse juustu ja jogurtit, veidi ka võid ja vadakut.

Olliku sõnul aitab Itaalias Eestis tehtud Itaalia juustu müüa hea kvaliteet ning põhjamaine kultuur. «Üks itaallane tutvustab meid teisele itaallasele, et me oleme väga sarnased sakslastega. Ma sain aru, et see on komplimendi moodi asi. Me peame kinni oma lubadustest, oleme tõsise suhtumisega ja kohusetundlikud,» rääkis ta. Pool miljonit eurot maksma läinud juustu küpsetamise ladu ei jää Valio Eesti tegevjuhi Maido Solovjovi sõnul viimaseks sel aastal Võru tehasesse tehtavaks investeeringuks. Suvel loodetakse käima saada Forte pakendamisliin ning sügisel masin, mis juustu riivib ning tükeldab kuubikuteks ja laastudeks.

See kood avab video Valio juustulaost Võrus.

Kaupade ja teenuste hinnad seisavad paigal Hinnatõus on sel kevadel Eestis peaaegu olematu – mais tõusid hinnad nii eelmise kuu kui ka aastataguse ajaga võrreldes vaid 0,1 protsenti. Kusjuures teenuste hinnamuutus oli 0. 2013. aasta maiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim elekter, soojusenergia ja küte, milles soojusenergia oli 3,7 protsenti ja kodudesse jõudnud elekter 3,3 protsenti odavam. Eelmise aasta maiga võrreldes oli suurem mõju indeksile

Arbitraaži otsustas, et AS Ekspress Grupp peab tasuma ASi SL Õhtuleht ja ASi Ajakirjade Kirjastus eest summa, mille määrasid kolm rahvusvahelist audiitorfirmat. AS Express Post jääb mõlema ettevõtte omandisse. Eesti Meedia pöördus arbitraaži poole, kuna ettevõtte hinnangul rikkus Ekspress Grupp pooltevahelist lepingut ega tasunud tähtaegselt ASi Express Post, ASi Ajakirjade Kirjastus ja ASi SL Õhtuleht aktsiate omandamise eest rahvusvaheliste audiitorfirmade määratud ostuhinda. AS Ekspress Grupp esitas kohtule vastuhagi, ent kohus jättis selle rahuldamata. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus kui alaliselt tegutsev vahekohus lahendab eraõigussuhetest tulenevaid vaidlusi. e24.ee

veel alkohoolsetel jookidel ja tubakal, mis kallinesid aastaga vastavalt 3,1 protsenti ja 6,7 protsenti, ligi 14 protsenti odavamatel mobiilsideteenustel ning piimatoodetel, mis mullusega võrreldes olid 6,1 protsenti kallimad. Mootorikütus on aastataguse ajaga võrreldes kallinenud 0,1 protsenti. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud juust (8 protsenti) ja odavnenud suhkur (31 protsenti).

Aprilliga võrreldes olid mais tarbijahinnaindeksi suuremateks mõjutajateks toit, millest piim ja piimatooted olid 1,3 protsenti ja puuvili 2,7 protsenti odavamad, ning 1,6 protsenti kallimalt kodudesse jõudnud elekter. Kuuga kallines enim kapsas (54 protsenti) ja odavnes kurk (34 protsenti). Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja Rasmus Kattai hinnangul on praegune ebaharilikult aeglane inf-

latsioon Eestis ajutine ning teisel poolaastal hinnatõus kiireneb. Inflatsiooni kiirendab Kattai sõnul tasuta kõrghariduse mõju lõppemine ning energia hinnalanguse pidurdumine ka edaspidi. «Inflatsiooni kiirenemine jääb siiski vaoshoituks, sest ettevõtete võimalus hindu tõsta on piiratud, kuna välisturgudel taastub nõudlus visalt ja sealne hinnatõus on aeglane,» lisas ta. Kadri Inselberg

Aktsia Hind Arco Vara 1,130 Baltika 0,433 Ekspress Grupp 1,040 Harju Elekter 2,750 Merko Ehitus 6,960 Nordecon 0,973 Olympic Group 1,900 Premia Foods 0,667 Silvano Fashion 1,970 Skano Group 0,960 Tallink Grupp 0,778 Tln Kaubamaja 4,940 Tallinna Vesi 12,800 Järvevana 0,705 Pro Kapital Grupp 2,600 Trigon Property 0,451

II 2014

3,30 ▼ -22,75

IV 2014 VI 2014

EURO Muutus 7,62 -0,46 1,96 0,36 -0,43 -2,70 -3,06 1,83 1,03 1,05 -0,77 3,13 -3,03 0,71 -2,99 -8,89

6.06 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,461 0,03 Hiina jüaan 8,527 0,51 Jaapani jeen 139,710 0,34 Kanada dollar 1,490 0,40 Leedu litt 3,452 0,00 Norra kroon 8,149 0,17 Poola zlott 4,115 -0,07 Rootsi kroon 9,067 0,43 Rumeenia leu 4,393 0,03 Šveitsi frank 1,218 -0,12 Briti naelsterling 0,810 0,06 Taani kroon 7,462 -0,01 Tšehhi kroon 27,461 0,04 Ungari forint 303,500 -0,10 USA dollar 1,364 0,55 Venemaa rubla 47,333 0,20

bns

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 7. JUUNI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, VALIS@POSTIMEES.EE

Ma ei ole kandidaat. Mul on töö olemas. Rahvusvahelise Valuutafondi tegevdirektor Christine Lagarde ütles eile, et ei kandideeri Euroopa Komisjoni juhiks.

Prantsuse välisminister kaitses laevamüüki Venemaale Prantsusmaa välisminister Laurent Fabius kinnitas, et kahe Mistral-klassi sõjalaeva müük Venemaale saab teoks. Fabius kirjutas Twitteris, et 2011. aastal sõlmitud lepe tagab paljudele töökohad ning seda tuleb täita. Pahameelt Fabiusi avalduse suhtes on avaldanud Ukraina-meelsed blogijad, kellest üks märkis, et «Prantsuse töökohad on kallimad kui ukrainlaste elud». err.ee

700 000

Egiptuse uue presidendi toetaja. Endine armeeülem El-Sisi kogus valimistel 96 protsenti häältest.

Vene passi on antud välja Krimmi elanikele, ütles Vene riigiduuma põhiseaduskomisjoni esimees Vladimir Pligin.

TEELAHKMEL. Homme vannutatakse Egiptuse uueks presidendiks endine armeejuht Abd El-Fattah El-Sisi.

Näis, kumb meist kumma ees kummargile läeb

Saksa luure tunnistas salajased hooned omaks Saksa välisluureagentuur BND tuli eile lagedale avaliku saladusega, tunnistades omaks pool tosinat hoonet üle riigi. Seesugune on näiteks golfipalli meenutav Saksa relvajõudude telekommunikatsioonisideameti hoone Müncheni lähedal Bad Aiblingis. Eile kinnitati selle seinale BND silt ja luureagentuuri juht Gerhard Schindler poseeris fotograafidele. AP/BNS

peeter raudsik sik

Läti rahvaarv langes alla kahe miljoni

Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi liige

S foto: afp/scnapix

Mai alguse seisuga elas Lätis alla kahe miljoni inimese. Lätis elas möödunud kuul 1 997 500 inimest. Alles märtsis oli Läti rahvaarv 2 003 000. Läti rahvaarv väheneb migratsiooni ja negatiivse iibe tõttu. 2013. aastal vähenes kõigi etniliste rühmade liikmete arv. Lätlasi jäi 8400 inimese võrra, venelasi 10 300 ning ukrainlasi, valgevenelasi ja poolakaid 1100–1600 võrra vähemaks. TVNET/PM

Putin kohtus Ukraina presidendiga Vene president Vladimir Putin kohtus eile 15 minuti jooksul Ukraina presidendi Petro Porošenkoga (pildil vasakul). Mõlemad riigipead viibisid Prantsusmaal Normandia dessandi alguse 70. aastapäeva mälestusüritustega. Prantsuse presidendi François Hollande’i organiseeritud kohtumine oli esimene kord, mil Ukraina uus riigipea Putiniga kohtus. AFP/PM

Lavrov külastab Ukraina kriisi arutamiseks Soomet Venemaa välisminister Sergei Lavrov külastab oma Soome ametivenna Erkki Tuomioja kutsel esmaspäeval ja teisipäeval Turu linna ning kohtub seal ka Soome presidendi Sauli Niinistöga, et arutada olukorda Ukrainas ja Vene maa-ELi suhteid. err.ee

Hiina president lubas piirata suurlinnade kasvu Hiina president Xi Jinping lubas piirata rahvastiku kasvu riigi suurimates linnades. Mitmed kümnendid urbaniseerumist on põhjustanud rahvastiku kasvu Hiina linnades rohkem kui 50 protsendi võrra, tekitades hiiglaslikke liitlinnu. AFP/BNS

foto: ap/scanpix

ee tuntud fraas, mis pärineb egiptlaste vabaduspüüdluse maiselt kehastuselt – poeet Ahmed Fouad Negmilt –, kõlas araabia kevade ajal Kairos sadade tuhandete huulil. Praeguseks on selge, et võimu sai rahvas vaid üürikeseks ajaks. Egiptuse sõjavägi on võtnud riigi taas oma kontrolli alla. Mis on armee eesmärk ja kuidas nad kavatsevad selle saavutada? Need kaks küsimust väärivad selgeid vastuseid. El-Sisi ja teda toetava sõjaväe eesmärk on riigis status quo hoidmine. Tuleb tagada 3. juuli järgne riigikorraldus (Muhammad Mursi kukutamise järel), kus armeel on kõikehõlmav võim toimuva üle. Nii on sõjaväelisel juhtkonnal ja selle toetajatel võimalik seista väljaspool seadusi ja kindlustada oma isiklike ärihuvide püsimine.

Tuneesia edu või Süüria häda Siit kasvab välja vastus teisele küsimusele – milline saab olema Egiptuse lähitulevik. Egiptlastel on sisuliselt kaks võimalikku teed. Esimeseks on must stsenaarium, mille võrdpildiks on kodusõja käes vaevlev Süüria ja rahutu Liibüa. Teine variant on nii-öelda Tuneesia tee – rahvuslik kompromiss tagab rahu ja loob vähemalt esialgu pinnase riigi edukaks arenguks. Väga lihtsustatult näeb rahu tagav niinimetatud Tuneesia tee välja järgmine. Kõigepealt tuleb võimule laiapõhjaline üleminekuvalitsus. Seejärel toimuvad valimised ning saab vastu võtta uue põhiseaduse ja alles siis korraldada presidendivalimised. Tuneesia on läbi ponnistuste jõud-

nud viimase etapi lävele – presidendivalimised peaksid riigis toimuma aasta lõpul. Egiptuses läks 2011. aastal teisiti. Sõjavägi võttis võimu, seejärel korraldati nii parlamendi- kui presidendivalimised, kus napilt saavutas edu Moslemi Vennaskond. Lõpuks võeti vastu neile sobinud islamistlik põhiseadus. Võim ei olnud kordagi jagatud, vaid kiikus ühest äärmusest teise. Vennaskond ei suutnud kaasata teisi osapooli. Mullu toimunud riigipöördega alustati riigi ülesehitamist justkui uuesti.

Minimaalselt demokraatiat El-Sisi uut poliitikat iseloomustab idee: nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik. Seda põhimõtet rakendatakse kolmele valdkonnale: kodanikuvabadused, opositsioon ja vägivald riigis. Pärast 3. juuli riigipööret alustati tasapisi inimeste vabaduste piiramisega, seda kõike loomulikult turvalisuse ja korra tagamise ettekäändel. Riik võttis meedia tugeva kontrolli alla, Moslemi Vennaskonna telekanalid suleti. Rahvusvaheliselt on tuntust kogunud kolm AlJazeera ajakirjanikku, kes on senini vangistatud, süüdistatuna valeinfo edastamises. Lepituseks püüab armee pakkuda elanikkonnale ainelist heaolu. Egiptuse majandus on küll kriisis, ent laheriikide rahaga võib teatav stabiilsus saabuda. Mursi kukutamisest saati on Ühendemiraadid, Kuveit ja Saudi Araabia toetanud Egiptust 15 miljardi dollariga. Taristu arendamine peaks leevendama pitsitavat tööpuudust. Opositsioonil lubatakse tegutseda seni, kuni nad ei satu armee huvidega konflikti. Moslemi Vennaskonna näidispoomisega (organisatsioon on Egiptuses taas keelatud) on El-Sisi näidanud, et tõsise vastasleeriga ei hakata tulevikus läbi-

rääkimisi pidama. Vennaskonna asemel hakkab uues parlamendis islamiste esindama salafistlik Al-Nour. Osaline Moslemi Vennaskonna rehabiliteerimine näib tõenäoline, näiteks mõnede võtmeisikutega rahusõlmimisega. Võrreldes paari varasema aastaga on oodata niinimetatud faluli (armeed toetavad Mubaraki Demokraatliku Rahvapartei endised liikmed ja Egiptuse ärieliit) taaskerkimist. Uutes kuubedes vanad näod peaksid pakkuma suvel toimuvatel parlamendivalimistel vähemalt näilist mitmekesisust ja koguma hulgaliselt hääli. Valitsusvaste rühmituste vägivalla täielik väljajuurimine pole El-Sisile kuidagi kasulik. Terroriaktide hirmus olevale rahvale ei ole vaja palju oma tegemisi õigustada. Seda mõtet ilmestab Egiptuse anekdoot. Valitsuse istungil küsib siseminister: «Kas keegi teab midagi Kairos lõhkenud pommide kohta?» «Jah, vastutuse võttis terrorirühmitus Ansar Beit Al-Maqdis, aga me võik-

Egiptuse võimuvahetused • 11. veebruar 2011 – pärast rahvarahutusi astub president Hosni Mubarak tagasi. • 17. juuni 2012 – Moslemi Vennaskonna kandidaat Muhammad Mursi võidab teises voorus esimesed vabad presidendivalimised 52 protsendi häältega. • Detsember 2012 – meeleavaldused Moslemi Vennaskonna toetatud uue põhiseaduse vastu. • Aprill 2013 – noorteliikumine Tamarud kogub väidetavalt Mursi tagasiastumise poolt 22 miljonit allkirja. • 3. juuli 2013 – Egiptuse sõjavägi korraldab riigipöörde. Uueks riigipeaks saab ülemkohtunik Adly Mansour. • 28. mai 2014 – endine armeejuht Abd ElFattah El-Sisi võidab presidendivalimised 96-protsendilise toetusega. Valimisaktiivsus on 47 protsenti.

sime siiski süüdistada Moslemi Vennaskonda ja terrorismivastase võitluse ettekäändel pidada kinni nende liikmeid.» Siseminister sõnab pead vangutades: «Sobib! Aga mis me selle Ansar Beit Al-Maqdisega teeme?» «No vähemalt tänukaardi võiksime ikka saata,» kõlab ebalev vastus. Seejuures pole eelnev lugu tühipaljas must huumor. Kairo plahvatuste järel märtsi lõpus tõepoolest arreteeriti Moslemi Vennaskonnaga seotud isikuid, kuigi vastutuse võtnud Al-Maqdis nendega teadaolevalt seotud ei ole. Teisel juhul peeti kinni vennaskonna liikmed, kes väidetavalt planeerisid terroriakte. Vahistamisfotol oli lõhkeainekogusele justkui juhuslikult sattunud ka Muhammad Mursi, riigi eelmise presidendi pilt – vaenlase nägu peab inimestel meeles püsima.

Rahvuslik vindumine Isikuvabaduste, opositsiooni ja vägivalla õige määra väljamõõtmine on El-Sisi peamine ülesanne oma võimu ja nii sise- kui välisriikliku toetuse kindlustamiseks. Loomulikult on küsitav, kui kaua El-Sisi suudab 80 miljoni elanikuga Potjomkini küla üleval pidada. Välisraha toel ja praeguse suhtelise populaarsuse harjal on see siiski võimalik. Seetõttu võib Egiptusele ennustada pikka vindumist, kus faluli tagasitulekuga suureneb korruptsioon ja kasvavad varanduslikud lõhed proportsionaalselt vabaduste vähenemisega. Ent lõpmatult selline korraldus toimida ei saa. Esimestele kahtlustele ElSisi suhtes osutas kasvõi viimatine vaid 47-protsendiline valimisaktiivsus. Tõenäosus, et Egiptuses, kus inimestel on esimene demokraatia mekk juba suus, kunagi ei kõlaks enam Negmi sütitavad read, on väike: meie ja nemad / koos se’s ilmas? / Kuula mõistuse häält ja näe / kumb meist kumma alistab…

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 7. JUUNI 2014 TÄNA 25 AASTAT TAGASI

Kalle Muuli

Kombinaat nr 7

äna 25 aastat tagasi andis Moskva korralduse lõpetada Eestis uraanitootmine. Järgmisest aastast tuli Tšehhoslovakkiast ja Ida-Saksamaalt imporditud tuumatooraine vedada Sillamäe asemel Ukrainasse, Dneprodžeržinski keemiakombinaati. Kohe pärast Teist maailmasõda Sillamäele rajatud tehases oli selleks ajaks toodetud juba üle 100 000 tonni uraani, millest saanuks plutooniumi umbkaudu 60 000 tuumapommi valmistamiseks. Seda oli umbes viiendik kogu NSV Liidu uraanist. Eesti NSV oli Euroopa üks suuremaid uraanitootjaid ja endise keskkonnaministri Tõnis Kaasiku andmeil valmistati ka NSV Liidu esimene tuumapomm tõenäoliselt Ida-Virumaal toodetud uraanist. Ehkki 7. juunil 1989 allkirjastatud NSV Liidu keskmasinaehituse ministri käskkiri nr 077 «Sillamäe Keemia-Metallurgia Tootmiskoondise spetstootmisharu ümberprofileerimine tsiviiltootmisharuks» oli Eestile ülitähtis mitte ainult keskkonnakaitse ja rahvatervise seisukohast, ei kirjutatud sellest järgmistel päevadel ajalehtedes sõnagi. Sillamäe jäi kuni 1991. aastani suletud linnaks ja tuumatehast pole seal ametlikult iial ol- Vaade Si llamäe keem iatehasele. nud. Nagu foto: repro rahvasuu ei nimetanud hunti kunagi hundiks, nii kutsuti ka Sillamäe tehast isegi salajastes dokumentides igasuguste veidrate nimedega. Algul oli see Kombinaat nr 7, hiljem põlevkiviutmise tehas, sõjaväeosa nr 77960, ettevõte Pk nr 22, Tehas nr 7 ja Sillamäe metallurgiatehas. Uraani hellitusnimi oli produkt A-9, sageli ka süsinik, metall ja isegi tõrv. Esimesed teated sellest, et Sillamäel on midagi muutumas, imbusid ajakirjandusse alles mitu nädalat pärast 7. juunit ENSV valitsuskomisjoni kaudu, mis uuris Ida-Virumaa laste tervisehädasid. Nimelt olid kasvatajad ühes Sillamäe lasteaias – ajastule ja paigale iseloomulikult kandis see nime lastekombinaat nr 13 – juba 1989. aasta jaanuaris täikontrolli tehes märganud, et lastel tulevad juuksed salkude kaupa peast. Kuna salajasel linnal oli ka oma meditsiiniteenistus, mida juhtis hilisem ENSV ülemnõukogu liige Anatoli Novohatski, siis ei teatatud sellest Eesti võimudele. Lapsed saadeti Moskvasse uuringutele ja Moskvast saabus Sillamäele NSV Liidu tervishoiuministeeriumi 35-liikmeline uurimiskomisjon, kuid Eesti avalikkus ei teadnud kinnise linna košmaaridest midagi. Hirmujutt kiilaspäistest mudilastest levis üksnes suust suhu.

lles märtsi lõpul, kui kuulujutud veereva lumepallina paisusid, avaldas Rahva Hääl riikliku uudisteagentuuri ETA teate, et Sillamäel on 24-l kolme- kuni viieaastasel lapsel juuksed peast välja langenud. Hiljem ületas haigestunute arv poolesaja piiri. Nüüd moodustas ka ENSV ministrite nõukogu uurimiskomisjoni eesotsas tervishoiuminister Laur Karuga. Laste haigestumist ettekäändeks tuues püüti teada saada, mis Sillamäel üldse toimub. Kõige agaram komisjoni liige oli akadeemik Endel Lippmaa. Ta väitis, et lasteaia ümbruses on raadiumi kontsentratsioon 15–50 korda kõrgem looduslikust foonist ja nõudis selle põhjuste uurimist. Aga uraanitehast ega isegi mitte selle jäätmehoidlat ei saanud keegi radiatsiooni võimaliku põhjusena avalikult mitte mainidagi, trükisõna ilmus ka 1989. aasta suvel Eestis ikka veel üksnes tsensori loal. Sillamäe laste massilise haigestumise põhjus jäigi arvukatest uurimiskomisjonidest hoolimata segaseks. Juuste väljalangemise ehk alopeetsia seostamine raadiumi ja radooniga oli ilmselt meelevaldne. Seda enam, et alopeetsiat esines tol ajal ka Kohta-Järve lastel. Radoon on küll tervisele kahjulik gaas, mis võib põhjustada kopsuvähki ja muid hädasid, kuid teadaolevalt mitte juuste väljalangemist. Aga Sillamäe laste massiline haigestumine ja sellele järgnenud kära radiatsiooni ümber, eriti aga Põhjamaade surve Sillamäe üliohtliku tuumajäätmete hoidla sulgemiseks olid kindlasti nende põhjuste seas, miks Moskva otsustas uraanitootmise Eestist minema kolida.

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Jalgpall kui asi iseeneses

aljud küsivad, mis see jalgpall on. Kuidas teda seletada? Aga mis tast seletada? Jalgpall on asi iseeneses ja seletab end ise. Suures plaanis hõlmab jalgpall kõike siin ilmas. Väiksemas plaanis on jalgpall rohelise väljaku male. Male omakorda on ruudulise laua jalgpall. Jalgpallis koostatakse mansad soopõhiselt. Malet mängitakse ka naisi punti võttes. Mida sellest arvata? «Nad on haledad, viimane kui üks. Meestega võrreldes lihtsalt lollid. Kus mul malemängijad väljas! Nad on patserid. Kaotavad meestele iga kell. Te ei leia ilmast ainsatki naist, keda ma ei võidaks ratsut ette andes.» Nii ütles Robert James Fischer. Mina isiklikult vaikin sellest, mida lisas Keres. Mul on temast raamat käsil ja kuidagi ei tahaks, et soovolinik sellele kriipsu peale tõmbab. Mitte et kahtlustaks tema tolerantsi. Lihtsalt see võib olla valikuline, juhitud tolerants. Nii nagu on olemas juhitud demokraatia.

teab, milles on jalgpalli mõte. Jalgpall on suurem kui elu. Elu omandab mõtte alles koos jalgpalli MMiga. Siis kui lehed katkestavad jutu suusatajatest, olgugi neil käes suvehooaja tipp. Sellist elu hakkamegi nüüd elama. Sealjuures tänumeeles meie ekspremjee vastu. Kes ta – olles seisukohal, et oma rahva sporditegemise toetamise asemel on õigem panustada teiste rahvaste sporditegemise vaatamisse – leidis taskupõhjast mõnisada tuhat Markole, et see neid rajatagustele kröösustele annetades teeks meile kättesaadavaks aasta kultuurisündmuse. Ärme lase sellist meest ära Brüsselisse! Hilja juba? Kahju!

Jalgpall ja ajalugu

Jalgpall ja religioon

1953. aastal purustas Öötla kool ametlikus mängus Peetri kooli tulemusega 16:0. Ei ole sellistest mansadest kuulnud? Nüüd kuulsite. Isadel oli kaua kiitlemist, kelle järeltulija mitu kolli lõi. (Ei-ei, vähe pakute, tegelikult üheksa! Tänan.) Võite kergitada küsimuse ühe ja teise haridustempli prioriteetidest. Tõsi, Öötlas enam kooli ei ole, Peetris on. Aga kohe kõrval on Kilplaste küla. Kas ma ütlesin, et tulemus oli 16:0? Ja et põhituumiku moodustasid Esna mehed? Esnat (3. vältes!) te loomulikult teate, praegugi jõuliselt kultuurimaastikul esil. Kultusseebiga «Naabriplika», bestselleriga «Kaks kavaleri». Jalgpalli pärand.

Jalgpall on maailmausk. Budism, kristlus, sikhism, taoism, judaism, hinduism, islam ja jalgpall. Lootus, armastus, õnn ja rõõm on ta muidugi ka, kuid ennekõike usk. Jalgpalliusku on isegi tuntud antiklerikaalfundamentalist Andrus, kes peab temaatilisi dispuute Jumala endaga. Ärme siiski unusta, et ainult see on õige usk, mis sünnitab usukannatajaid. Nagu Marko äsjase autodafee puhul nägimegi. Ehk tuleks ta kuulutada pühakuks?

Jalgpall ja filosoofia Nagu juba öeldud, filosoofilises mõttes on jalgpall Ding an sich. Veel on igal meeskonnal oma mängufilosoofia. Sellega seletatakse ära kaotused. Tuntud kodumaine mõtleja P. Ohlak väidab (vaba tsiteering) jalgpalli olevat huvitava selles mõttes, et ta hõlmab jõuliselt nii maailma emotsionaalset kui ratsionaalset poolt; klubijalgpall olevat aga kirjeldatav läbi rahamõõtme, kuigi jõuliselt on esindatud ka emotsionaalne mõõde. Täiesti õige! Kui mänge ära ei müü, ega siis teab mis rahamõõdet ei ole. Kui aga müüd, on garanteeritud jõulised emotsioonid, peamiselt kohtusaalis. Ratsionaalselt võttes asub Eesti jalgpall maailma esisaja piiril. Emotsionaalselt võttes paraku ka. Viie parema hulka on astumist. Ilmselt vajame ikkagi suurt narratiivi. Naisfilosoofid (!) on seisukohal, et jalgpalli mõte seisneb üht värvi särkides meeste püüdluses toimetada nahkne kera üle teatud kriidijoone. Püüdluste realiseerumine kutsub ühes riigis esile ovatsioonid, teises lamentatsioonid. Miks on see nii, jääb naisfilosoofidest ütlemata. Millest näeme, et natuurfilosoofidena suudavad naised jalgpalli üksnes kirjeldada, mitte aga seletada. Ehkki filosoofide asi polegi maailma seletada, vaid muuta. (Marx) Seda suudavad mehed. Keegi ei tea, milles on elu mõte. Igamees

Paavo Kivine spordikirjanik

Jalgpall ja poeetiline sõna Kas tunnete: väriseb maa! / Kas kuulete: kisendab veri! / Nüüd tuleb: kas e i või j a a! – nõnda kirjeldas kunagi väravasituatsiooni luuletaja. Ja hetke veelgi pingestades: Me seisame kahe riigi väraval: / see üks on pimedus ja teine valgus. Just! Ainult nii peabki vutti vaatama. Huvitav, mis mängul luuletaja käis? No aga võit? Võit! Kuidas kirjeldada võitu, orgiastilist hetke? Küll juba kirjeldaks, kui see alluks kirjeldamisele. Aga ei allu ju! Nii jääb kõik helendava ekraani Anu kokku võtta: vantastiline!

Jalgpall ja ohud Globaalse nähtusena kätkeb jalgpall endas ka ohte, sealhulgas eksistentsiaalseid. Võtkem meid endid.

Keegi ei tea, milles on elu mõte. Igamees teab, milles on jalgpalli mõte. Jalgpall on suurem kui elu. Elu omandab mõtte alles koos jalgpalli MMiga.

Kui juba rahva isale tundub, et eesti mees on mõnevõrra loru, ju ta seda siis ka on. Kusjuures asi ei parane, läheb üha hullemaks. Sest kohe on algamas aeg, mil tavalisest lorust saab absoluutne loru. Nõus, et see, kes on abielus telekaga, ei saa olla abielus naisega. Aga mis jääb siis üle naisel, kes tahab lapsi? Ta lahkub. Kusjuures kõige fertiilsemas eas. Abiellub võõrsil tõelise mehega, saab lapsed. Ja alles siis hakkab hüüdma: appi! appi! tahan koju tagasi! Aga kus sa enam… Mispeale sõber Raul kirjutab meile kurbi lugusid naispuudest. Ehkki jääb arusaamatuks, milleks korrata seda, mille Fischer on juba ära öelnud? Nõnda mõjutab jalgpall otseselt demograafilist situatsiooni, lastes rahvuse vetsupotist alla. Mis omakorda näitab, kui oluline on viimases hädas püstitatud loosung: märka Eesti meest!

Jalgpall ja diskrimineerimine Jah, see valus küsimus. Kuulge, Marianne, Barbi, Urve, Imre, sotsid, kogu see vähemuste aktiiv ja passiiv. Vaadake ometi nähtust jalgpallimeeskond! On ju soopõhine tõrjutus? Eiratakse ju euroopalikke väärtusi? Kuhu jäävad sookvoodid? Palgalõhest ärme parem räägigi. Kuulge, vastake, muidu võime hakata arvama. Varro juba arvabki. Miks nad seal üksteist embavad, musitavad, kambaga külakuhja teevad? Ah? Arutame seda asja. Ei aruta? Noh, selge pilt…

Jalgpall ja propaganda Propaganda on relv, sellest ei saa palju rääkida. Lühidalt: tegemist on järeleproovitud mudeliga. Esmalt tuleb sellel, kellest muidu väljagi ei tehta, luua mulje, et kõik teevad talle liiga. Luua endast ohvri ja teistest vaenlase kuju. Ja siis asuda ise jõulisele rünnakule. (Vt samal teemal: seksuaalvähemused; Venemaa.)

Praktiline jalgpall Enne kui läheb lahti, tuleb otsustada, keda fännida. Valida tuleb tingimata, kinnitab Andrus. Ta ise on juba valinud ja veedab eelseisva kuu tugitoolis. Valik pole alati nii lihtne, et ükskõik kes versus Venemaa. Teinekord jookseb rindejoon läbi pere. Siis on asi tragische jebungen, nagu ütleb sõber Ülo. Nagu ka siis, kui korraldatakse ennustusvõistlus. Kui Toomas, Ülev, Roman, Andrus (jälle!) löövad rahad letti ja võitja võtab kõik. Valus punkt on seal see, et riskida tuleb mitte niipalju finantside kui mõistuse tasandil. Seepärast ma ise ei osale. Ei saa seada kahtluse alla seda, mis sul kindlasti olemas. Olekski lühidalt kogu diskursus. Lõpetuseks ei sobi miski paremini kui juba tsiteeritud luuletaja rõkatus: Viimaks ometi! P. S. Lisaks väike spikker sellele, kes vaatab vutti rahvusvahelises seltskonnas. Näiteks sobib siis jutualustuseks küsida: Venelaselt: mitu korda on Venemaa maailmameistriks tulnud? Hispaanlaselt: mis rahvusest on La Liga kaks parimat mängijat? Prantslaselt: mitu väravat lõi Prantsusmaa 2002. aasta MMil? Sakslaselt: millise skooriga lõpetas Saksamaa maailmasõjad? Alustage nõnda, ja emotsionaalne suhtlus on tagatud.

ARVAMUS kultuur 7. JUUNI 2014 NR 307

Õ V I TUR S U PRIVAATS VAL IS

VÕ

US?

E M L I M UV D K A I L D ASTAN URVE ESLAS

POST-SNOWDENI AJASTU VAIM STOCKHOLMIS MICHAEL R. NELSON

KUI VAJALIKUD ASJAD LIHTSALT JUHTUVAD

OLEV REMSU D-PÄEVA POOLTÕED JA LAUSVALED • HANNELEELE KALDMAA IGAPÄEVASELT JULM LUMIVALGEKE ENE ERGMA PAASTUPARTEI VS JÕULUVANAPARTEI • TIIT KÄNDLER TÜVIRAKK KUI MEDITSIINI TÖÖRIIST URMAS VADI JUHAN LIIV PLEKITÖÖKOJAST • MARGUS HAAV IGAVIKULINE JEAN-MICHEL JARRE MADIS AESMA EKLEKTIKAT BARCELONA FESTARILT • JUURIKAS ASKEET WOHGLYDE VAGAD KANNATUSED PATUURKAS

2 || FOOKUS || AK || POSTIMEES, 7. JUUNI 2014

Sel nädalal möödub aasta Edward Snowdeni paljastusest, et Ameerika Ühendriikide luureagentuur NSA jälgib kõiki. Urve Eslas osales Stockholmi internetifoorumil ja analüüsib, kuidas on see teadmine aastaga maailma muutnud.

ÜKS AASTA SNOWDENIST. KA

lgu teiste valitsuste järele luuramisega kuidas on (seda ju luurajad teevadki, kas pole?), kuid teadmine, et USA on kasutanud luurevõimekust omaenda (ja teiste riikide) lihtsate kodanike vastu, oli veidi liiga palju selleks, et seda vaikides alla neelata. Vähemalt Euroopa jaoks – isegi juhul, kui ettekäändeks tuuakse turvalisus. Pärast 9/11 tundlikuks muutunud Ühendriigid ei pruugi alati tajuda, et neile pakutakse valiku «turvalisus või privaatsus» pähe väärdilemmat. Aga mis saab meil kodanike järel luuramise vastu olla, kui kodanikud ise riigi sellist toimimist igati legitiimseks peavad. Välja arvatud sellest küljest, mis puudutab USA ambitsiooni olla demokraatia ja vabaduse eestkõneleja. Kuid selle juurde jõuame hiljem. Ühes võib ehk alustuseks kokku leppida: on enam-vähem ükskõik, kas Snowdenit heroiseerida või põlata, pidada vilepuhujaks või Vene spiooniks – teatud mõttes algas pärast tema paljastust uus ajajärk. Vähemalt privaatsusest kõneldes. Aega arvestatakse «enne Snowdenit» ja «pärast Snowdenit», ja p seda sugugi mitte üksnes kitsas IT-ringkonnas ning sugugi mit-

te üksnes Ühendriikides ja Euroopas. Snowdeni paljastusele on järgnenud vähemalt kaks olulist muutust, mis mõjutavad Euroopa netikasutajate elu – mõlemad tulenevad Euroopa Kohtu otsusest. Umbes pooleteise kuu eest leidis kohus, et metaandmete laustalletamine rikub inimeste õigust privaatsusele. Mõne nädala eest leidis sama kohus, et teatud tingimustel on inimesel õigus eeldada, et Google «unustab» ta. Ilmselt ei oleks Snowdeni paljastusteta sündinud kumbagi otsust. Tõsi, vähemalt esimese otsuse mõju annab end veel oodata. Vähemalt Eesti seadustest pole metaandmete kogumise nõuet praegu plaanis välja võtta. Läinud nädalal toimunud Stockholmi internetifoorum oli märkimisväärne sündmus mitmes mõttes. Esiteks on traditsiooniliselt tegu üritusega, mis toob kokku mitte valitsused, riigipead ja suurkorporatsioonid, vaid aktivistid ja valitsusvälised organisatsioonid. Riigijuhid ja suurfirmad on muidugi kohal, kuid vähemuses, ja nende funktsioon on vastata aktivistide küsimustele. Küsimused, nagu arvata võis, puudutasid infovabaduse ja privaatsuse vahel jooksvat hägusat piiri, millele avaldatakse ssurvet korraga mõlemast küljest. Info on teatud mõttes omand, millel on väärtus. Kus on aga omand, seal tekib paratamatult neid, kes seda kontrollida või enda huvides kasutada püüavad. püüavad Ühel pool seisavad valitsused, kes tahaksid kasu kasutada infot võimu võtmiseks, näinä teks teatea des mitmit te kõige sõbrali sõbralikuma riigi või mõne selle kodaniku kohta ko veidi enam, kui see selse lele riigile või kodanikukodanik le meeldiks. Teisel pool seis savad suurkorporatsioonid, näiteks Google, kes näevad inforinfo matsioonis kaupa.

Käsitletagu infot kauba või võimuatribuudina – mõlemal juhul riivab see, kes inimese infoomandit kasutab, tema privaatsust. Privaatsuse kadumist tuntakse post-Snowdeni ajal nii teravalt, et saalisolnud lammutasid nii Google’i esindaja kui ka Ühendriikide küberkoordinaatori Christopher Painteri laiali nagu värvilistest klotsidest legomajad (muidugi kujundlikus mõttes). Korratus väidete kuhjas, mis kahest esinenust lavale maha jäi, oli raske tuvastada mõistlikke argumente. Stockholmi internetifoorumi teine, vähemalt sama huvitav külg on osalejate geograafiline variatiivsus. On selge, et internet – juhul kui enam üldse saame rääkida ühest globaalsest võrgust – ja internetivabadus ei puuduta üksnes Euroopat või Ühendriike. «Globaalne lõuna» elab internetis sama aktiivselt. Tõsi, oleneb riigist. On maid – näiteks Birma –,

Microsofti tehnoloogiapoliitika juhtivstrateegi Michael R. Nelsoni nägemuses liigub inimkond muinasjutu-tehnoloogiate suunas – tulevikus kõik lihtsalt juhtub, justkui võluväel.

TULEVIKUS TOIMIVAD ASJAD ISEENESEST intervjuu uu argo ideon Postimees

Ma saan aru, et Microsoftil on teatud huvi Eesti e-valitsuse lahenduste vastu?

Mitte ainult Microsoftil. Ühinesin firmaga üheksa kuud tagasi, kuid enne seda olin Georgetowni ülikooli professor ning lugesin seal kursust «E-valitsus 2.0». Eesti oli üks esimesi kaasusi, mida seal analüüsisime. Sest Eesti oli üks pioneere ja näitas, mida valitsused võivad saavutada pilveteenustega, maksude tasumisega internetis, e-valimistega jne. Eesti on olnud üks eeskujusid, keda maailma riigid võiksid järgida. Eesti teenuseid tehakse mujal järele või kadestatakse. USAs katsetame siiamaani mitmeid tehnoloogiaid, et alustada sellega, mida teie olete teinud juba viis aastat. Eestis tundub, et tuludeklaratsiooni esitamine on alati internetis käinud, muud võimalust nagu polekski. Kas USAs pole nii?

Enamik ameeriklasi esitab deklaratsiooni internetis, aga üks probleem on see, et meie maksuseadus on oluliselt keeruli-

sem. Inimesed peavad võib-olla esitama paberil lisaandmeid. Loodan, et see muutub. Internetis deklareerimise tõhusus on vaieldamatu, Eestis on maksukogumise kulu ühe euro kohta oluliselt väiksem kui mitmel pool mujal. Kuivõrd on erafirmad huvitatud selliste teenuste väljatöötamisest ja pakkumisest?

Enamikul juhtudel valitsused palkavadki nende lahenduste loomiseks eraettevõtted. Valitsus ei vaja ju üksnes konkreetseid lahendusi, vaid kogu taristut: isikustamine, võrgud, küberturvalisus. Kihte on palju ja enamikku neist pakub erasektor. Kõiges selles liigub erafirmadele teenimiseks päris palju raha.

Kindlasti. Maksumaksjal on aga võimalik suur hulk raha säästa – see on üks asi, mis motiveerib neid asju tegema. 20 aastat, Bill Clintoni ajal, töötasin Valges Majas. Tol ajal oli e-valitsuse teenuste arendamine alles algusjärgus. Veeb oli alles kättesaadavaks muutunud. Tegelesime sellega, et hakata seal infot jagama. Mõned aastad hiljem jõudsime teise faasi ning asusime kasutama veebi, et infot ka koguda. Kolmas etapp oli

juba suhtlus kodanikega, interaktiivsed teenused. Seda teete teie siin väga hästi. Tulekul on neljas faas. Nimetaksin seda sotsiaalseks valitsuseks. See tähendab, et valitsus pakub kodanikele platvormi, kus omavahel infot jagada. Neil pole siis vaja kohalike küsimuste lahendamiseks keskvalitsuse poole pöörduda – väikesed elanike rühmad saavad koguneda veebis. Te mõtlete avaandmeid?

Avaandmed mängivad suurt rolli, kuid pean silmas eelkõige veebirakendusi, mida valitsus kodanikele probleemide lahendamiseks välja pakub. Inimesel pole tarvis oma probleemiga üldse näiteks Tallinna tulla. Probleemi saab lahendada saja kilomeetri kaugusel, ilma et oleks põhjust pealinna sõita. Nii tuleb odavam ja lahendus võib olla probleemi kohalikku eripära arvestades märksa kohasem. Mõne teenuse kolimine paberilt e-keskkonda võib olla keeruline. Näiteks tervis-

Palju on räägitud sellest, kuidas valitsused oma kodanikke jälgivad, kuid tegelikult on erafirmadel inimeste kohta rohkemgi andmeid.

POSTIMEES, 7. JUUNI 2014 || AK || FOOKUS || 3

AS USALDUS ON REMONDITAV? kus vaid kasinal protsendil inimestest on ligipääs võrgule, võr l ja ka sel osal pole võimalik näha seda valitsuse poolt filtreeh rimata kujul. Nende maade hulgas on üksjagu selliseid, kellel on vabadusest ja privaatsusest hoopis teine arusaam, kui me Euroopas harjunud oleme. See on praeguse globaalse interneti üks suuremaid paradokse. Räägitakse leppest, reeglitest, mis peaksid suutma – või vähemalt püüdma – reguleerida internetis vastandlikke huve: inimese vabadust ja privaatsust ning valitsustepoolset kont-

rolli ja suurfirmade huve. Kuid kui mõelda, kui erinevad võivad olla kas või inimõigusi puudutavad põhimõtted (mis on kõige alus) näiteks Hiinas ja Rootsis, tundub leppeni jõudmine vähemalt esialgu üsna utoopilisena. See toob omakorda kaasa ka küsimuse va vastutusest. Üks levinumaid argumente lausjälgimise õigustuseks on, et demokraatlikus riigis pole midagi karta neil, kes pole teinud midagi halba. Või nagu USA küberkoordinaator selle Stockholmis sõnastas: demokraatlikus riigis pole nuhkimise tagajärjed samad mis näiteks Hiinas. Ilmselt ei olegi, kuid argumendi jätkuv kasutamine näitab, et probleemist ei ole endiselt päris aru saadud. See argument ei kehti mitmes mõttes. Kõigepealt, valitsused võivad muutuda, kuid info jääb. Mis ehk veel olulisem (eriti kui ne-

hoiuteenus. Seda nägime hiljuti USAs, kus uue tervisekindlustuse portaal suurte raskustega. Teine versioon töötab juba päris hästi. Teine versioon õnnestus paremini osaliselt sellepärast, et üks Microsofti juht lahkus firmast ning kolis Washingtoni, juhtima seda väga andekat meeskonda, kes võttis suure väljakutse vastu ja pani portaali tööle. Seal on muidugi veel palju teha. Eesmärk oli, et kuus miljonit inimest hangib portaalist tervisekindlustuse. Olen kuulnud, et hoolimata väga vaevalisest algusest on kasutajate hulk eesmärgi nüüd ületanud.

ve kuhugi lekiks. See on tundlikum info kui mõnes turismikeskuses hotellitoa üürimine. Kuid teil on kindlasti õigus, et tehnoloogia on olemas. Samuti privaatsuse tagav tehnoloogia. Samas on vaja tegeleda näiteks kultuuriliste küsimustega, mis võib palju aega võtta. Olen õpetanud Georgetownis viis aastat kommunikatsiooni, kultuuri ja tehnoloogia õppekavades. Tehnoloogia on neist kõige lihtsam. Inimeste veenmine ja selgitamine, kuidas tehnoloogiat kasutada, nõuab aga aega.

Eestis töötab näiteks digiretsept juba päris hästi, aga kui on vaja arstiaega broneerida, tuleb ikka võtta telefonitoru ning kõneleda mõne sageli pahuravõitu teenindajaga.

Näen mitmeid läbimurdeid tehnoloogias laiemalt, mis avaldavad olulist mõju ka e-valitsusele. Üks teema on see, kuidas suunata inimesed neid teenuseid kasutama. Kui selleks on vaja avada veebileht ning midagi sisse trükkida, on see tülikas. Kui pole kohe näha suurt kasu, ei võeta seda tülikat asja ette. Microsofti ja teiste ettevõtete ülesanne on teha see kõik nii sujuvaks, et asjad toimiksid justkui iseenesest. Mõnedel aladel tuleb kasuks sensoritehnoloogia ning nn asjade internet. Üks näide on USA teemaksu kogumise punktid. Vanasti tuli nendes peatuda, maksta, võib-olla oodata järjekorras. Nüüd kinnitatakse auto esiklaasile andur, mida loeb aparaat maksukogumispunktis, ja tasu võetakse krediitkaardilt automaatselt maha. Autojuhil pole tarvis sellele isegi mõelda. Meil on tarvis muuta need asjad pingevabaks, usaldusväärseks ja turvaliseks. Selle tulemusel muutub aga tasukogumine ise nii odavaks, et võib klien-

See käib meil samamoodi, iga arst korraldab oma äri ise ning puudub igasugune keskne süsteem. Ilmselt seda ei saagi olema. Aja jooksul võib-olla ilmub välja keegi kolmas, kes pakub aja broneerimise teenust. Restoranis laua broneerimise teenus on olemas. Paradoksaalne, et restorani on lihtsam pääseda kui arsti juurde. Ent küllap see laheneb.

Kas takistused on tehnilised või on need mujal? Booking.com-i ja teiste kaudu saab broneerida hotellitube üle maailma, mis annab kõigi võimalustega kokku väga keerulise süsteemi, aga see toimib väga edukalt. Mis teeb mõned avalikud teenused selliseks, et neid ei saa veebi viia?

Teatud asjad vajavad suuremat privaatsust. Kui keegi paneb kinni aja onkoloogi juurde, siis ta ilmselt ei taha, et see tea-

tisuhteid reguleeriva leppe peale mõelda): inimõigusi hindavad riigid annavad selle argumendiga neile valitsustele, kes inimõigustesse tunduvalt teisiti suhtuvad, õigustuse oma kodanikke lausjälgida. Kui isegi Ühendriigid nuhivad oma kodanike järele, miks ei peaks siis Hiina? Kui usutavalt mõjuvad sel juhul lääneriigid privaatsusküsimustes eestkõneleja ja eeskujuna? Või mis veelgi hullem: millised võimalused on Hiina, Türgi, Tai või Birma aktivistidel edukalt võidelda netivabaduse eest, kui riigid nagu USA sel moel käituvad?

Argumendiga, et demokraatlikus riigis pole midagi karta neil, kes pole teinud midagi halba, annavad inimõigusi hindavad riigid valitsustele, kes inimõigustesse tunduvalt teisiti suhtuvad, õigustuse oma kodanikke lausjälgida.

Kuidas taastada usaldust? Samm sammu haaval ja aastatega. Usaldus pole auto, mille saab töökojas paari tunniga uuesti töökorda teha. Alustada tuleks aga mitte globaalsete, vaid riigi enda sisemiste lepetega. Ja sellega on üsna kiire. Kui usaldus on läinud, ei ole enam vahet, kas lausjälgida või mitte – sõnavabadust mõjutab see ühtmoodi. Valedilemmad – just nagu

valik privaatsuse ja turvalisuse vahel netis – üksnes ei eksita ega juhi tähelepanu kõrvale lahendustelt, vaid neil on veel üks halb omadus: need kinnistavad arusaama, et on kaks valikut, millest üks on ilmne vale, teine aga kahtlusteta õige. Valikust «privaatsus või turvalisus» ei ole pikk maa valikuni «turvalisus või demokraatia». Loodetavasti ei vii see mõtteviis kunagi nii kaugele.

Michael R. Nelson

Pulti pole vaja, selle asemel saab kasutada käsi, keha. Või häält.

nuseid, mida inimesed tahavad. Küsimus on selles, kuidas tagada läbipaistvus, et inimesed teaksid, mida valitsus andmetega teeb ja mida teevad andmetega firmad nagu Microsoft, Google või Yahoo. See on meie jaoks väga tähtis. Me selgitame: meil on sellised andmed, me kogume neid sel põhjusel, me kasutame neid sellisel viisil ja kaitseme neid selliste abinõudega. See on see valem. Ma nimetan seda mutually assured disclosure (vastastikuse avatuse kinnitus – toim). Teie annate andmeid mulle, mina annan andmeid teile. Me mõlemad teame, kuidas andmeid kasutatakse. See suurendab usaldust. Arvan, et Eestis on asjad läinud edukalt sellepärast, et inimesed teavad, milleks andmeid kogutakse ja mis teenuseid nende abil pakutakse.

Kas sellistel tehnoloogiatel on kohta ka e-valitsuses?

Kas te näete e-valitsuse valdkonnas lähiajal mõnd olulist läbimurret sündimas?

• Microsofti tehnoloogiapoliitika juhtivstrateeg • 1993–1997 oli Valge Maja infotehnoloogianõunik • Õpetanud e-valitsuse teemat Georgetowni ülikoolis • Pälvinud maailma majandusfoorumil tulevikuliidri tiitli (Global Leader of Tomorrow) allikas: microsoft, foto: toomas tatar

di käest vähem raha küsida. See on eesmärk. Seega kaks asja: Big Data ja asjade internet on kaks vahendit, mis aitavad meil eesmärke saavutada. Veel üks asi on NUI: Natural User Interface ehk loomulik kasutajaliides. Microsoftil on selles vallas mõned paremad tehnoloogiad ja me keskendume neile. Näide on Kinect, mida kasutatakse Xboxi juhtimiseks.

Jah, kindlasti on. Eriti näiteks puudega inimeste jaoks. Need tehnoloogiad saavad aidata nägemisvaegusega inimesi, liikumisraskustega eakaid, kes saavad kasutada hääljuhtimist. Kõnetuvastuse usaldusväärsus on viimastel aastatel teinud suure hüppe. Kui sellega alustati, tuvastas arvuti peaaegu iga sõna valesti. Viie aasta eest oli juba 90 protsenti õigesti, kuid see tähendas ikkagi, et üks sõna kümnest oli vale. Viimase kahe aasta jooksul on tuvastamise usaldusväärsus kasvanud 96–97 protsendini. See on enam kui piisav enamiku rakenduste kasutamiseks. Kui helistaja tahab näiteks broneerida hotellituba, siis kõne vastuvõtja teab ette, mida küsija vajab. See teeb asja veel lihtsamaks. See töötab paremini kui «Star Trekis». Paremini kui muinasjutus, kus asjad lihtsalt juhtuvad – võluväel. Liigume muinasjutu-tehnoloogia suunas, mis panevad asjad ise juhtuma. Millal saavad arvutid inimestest targemaks?

Mitmetes asjades need juba on. Näiteks males või mälumängus. Arvutid on palju kiiremad. Palju on räägitud sellest, kuidas valitsused oma kodanikke jälgivad, kuid tegelikult on erafirmadel inimeste kohta rohkemgi andmeid. Nad teavad inimeste kohta kõike. Arvan, et ühes teenuste pakkumise ja privaatsete isikuandmete kogumisega tuleb palju tähelepanu pöörata läbipaistvusele. Andmeid kogutakse ja neid tuleb koguda, et pakkuda tee-

Kas on õige öelda, et kasutaja maksab teenuse eest privaatsete andmetega?

Tõepoolest on ettevõtteid, kelle ärimudel on just selline. Microsoft ei ole seda mudelit eriti kasutanud, sest me pakume palju tasulisi teenuseid. Näiteks mängija ostab Xboxi – talle pole vaja reklaami näidata, et selle abil raha teenida. Kuid see, millest räägite, on olemas. Sajad miljonid inimesed on olnud selle tehinguga nõus. Niikaua, kui kõik teavad, milles tehing seisneb, on kõik korras. Mind teeb aga murelikuks, et mõned ettevõtted ei avalikusta, milliseid andmeid nad koguvad. Või müüvad kogutud andmeid edasi paljudele ettevõtetele, kes võivad andmeid kasutada paljudel eesmärkidel, millest inimesel ei olnud aimugi ja milleks ta ei olnud nõusolekut andnud.

4 || ARVAMUS || AK || POSTIMEES, 7. JUUNI 2014

Sõda, mida pidas Hitleri vastu Stalin, oli hoopis erinev sõjast, mida pidasid Hitleri vastu lääneliitlased.

PUTIN LA MANCHE’I ÄÄRES olev remsu u kirjanik

einekord on sõdades midagi õilist ja mehist – sellist, millest lauldakse kangelaseepostes. Eestist eemal toimunud heitlustest on mind enim lummanud Normandia dessant, mis toimus eile 70 aastat tagasi. See oli hellenliku korrapära ja valguse võit germaani müstika ja hämaruse üle. Mõistuse võit tumedate instinktide üle. Intelligentsi võit propagandaluulude innul sõdivate robotite üle. Just intelligence, luure- ja vastuluuretöö ongi mind D-päeva juures kõige enam kütkestanud. Kavalus oli üle kavalusest, ekspromttegevus inspiratsiooni ajel seljatas määrused-ettekirjutused, mängulisus võitis kuuleka allumise diktaatori käskudele. Briti luure ja desinformatsiooniüksuste ülesanne näis võimatu. Hanitada sakslasi dessandi maabumiskohaga, ja ometi kasutada üht, mida sakslased olid pidanud pettemanöövriks. Petta dessandi algusajaga, ja ometi jätta see samaks. Sakslased ju teadsid, et invasioon saab toimuda vaid 5.–7. juunini, kui La Manche’i väinas algas mõõn varahommikul. Abosuluutselt mõeldamatu oli muuta üldise ülestõusu signaali makiidele (Prantsuse metsavendadele). Selleks oli Paul Verlaine’i luuletus, mis pidi BBCs kõlama 24 tundi enne dessandi algust. Salm kõlaski eetris, aga Berliinis otsustati, et tegemist on järjekordse tüssamiskatsega, sest inglased ei ole ju ometi nii rumalad, et teataksid tulekust ette. Aga just seda nad tegid. Tõde avaldati arvestusega, et seda ei usuta.

avaldamine maabumispaiga varjamiseks algas mitu aastat varem. Võimalikke kohti oli mitu, peamiselt Belgias ja Hollandis ning Prantsusmaa lääne- ja lõunarannikul. Ühe pettemanöövri käigus pandi brittide ülemjuhatajale feldmarssal Bernard Montgomeryle välimuselt üsna sarnane näitleja Meyrick Clifton James inspekteerima vägesid Põhja-Aafrikas, sisendamaks sakslastele mõtet, et dessant toimub üle Vahemere Lõuna-Prantsusmaale. Muidugi saatsid Saksa agendid keskusesse sõnumeid, et Monty ise on saabunud Aafrikasse ja teeb Inglise staabiohvitseridele igal hommikul kümne miili pikkuse krossijooksu kõrbes. Näitlejast teisik õppis selgeks ülemjuhataja žestid ja kõnetooni, kõige raskem oligi tal matkida feldmarssali teada-tuntud sportlikkust. Et karmil sõjaajal ka naerda saaks, maksti näitlejale kolme nädala jooksul ülemjuhataja palka. Olgu sarnane kõiges! Kui oli vähegi võimalik, ei arreteerinud inglased Saksa luurajaid Londonis – neid püüti värvata topeltagentideks või

Prantsusmaa president François Hollande pidas eile lauakõne Teise maailmasõja võitjariikide peade kohtumisel Normandias. Hollande’ist vasakul USA president Barack Obama ja foto: afp/scanpix Suurbritannia kuninganna Elizabeth II, paremal Taani kuninganna Margrethe II ja Venemaa president Vladimir Putin.

söödeti neile ette teadlikku (vale)infot. Vaenlase agent, kellega saab manipuleerida, on tunduvalt kasulikum vaenlase agendist trellide taga. Ettesöötmine tähendas seda, et Saksa luuraja pidi talle tähtsa materjali enda arvates ise avastama. Mõnele Saksa luurajale tilgutati pooltõdesid, teisele lausvalet. Nii loodi agentidele usaldusväärsus Berliini silmis. Mehele, kes mitme aasta jooksul oli staapi lähetanud kuni 90 protsenti õiget informatsiooni, söödeti dessandi toimumiskohana ette Lõuna-Prantsusmaa. Mehele, kes oli paari aasta jooksul edastanud pigem vildakat infot, anti teada dessandi õige koht ja aeg. Anti teada tõde, et sakslased võtaksid seda vale pähe. Kui tollelt käsikult tuli šifrogramm, et dessant toimub 5. juuni varahommikul Normandiasse, otsustas Abwehr, et dessant toimub ükskõik kuhu ja ükskõik kuna, kuid mitte 5. juunil Normandiasse. (Liitlaste üldülemjuhataja kindral Dwight Eisenhower lükkas halva ilma tõttu rünnaku alguse viimasel hetkel 24 tundi edasi.) Kui sakslased olid oma viga taibanud ja osa vägesid LõunaPrantsusmaalt juba ära toonud, toimus dessandi teine, jällegi edukas samm seal. Vale-Montyga lavastatud pettuse avalikuks tegemine oli uus pettus. Operatsioonide õnnestumisele aitas palju kaasa see, et inglased teadsid, mida sakslased teavad, aga sakslased ei teadnud, et inglased teavad. Luurealal on sinu teadmised vaenlase teadmiste kohta astme võrra

kangem teadmine kui sinu enda kõige varjatumate saladuste ilmsikstulek. Inglaste ehk võimsaimaks relvaks osutus krüptoloogiline pomm – inglased lugesid Saksa raadio teel edastatavaid Enigma-koodis salateateid, mille dešifreerimine oli olnud Saksa matemaatikute kinnitusel sama hästi kui võimatu. Pidevalt muutuva koodi lahtimuukimine vajas arvuti leiutamist, ja sellega tulid inglased toime.

Dessandi õnnestumisele aitas palju kaasa see, et inglased teadsid, mida sakslased teavad, aga sakslased ei teadnud, et inglased teavad.

Tänaseni ei ole Venemaal täpselt teada isegi Teises maailmasõjas Nõukogude Liidu poolel hukkunute arv – see kasvab endiselt.

Tagantjärele on matemaatik Alan Turing, üks toonastest peadešifreerijaist, teeninud välja tiitli «mees, kes võitis sõja», temast on tehtud film ja kirjutatud raamat. Ent kümme aastat pärast D-päeva lõpetas see geenius 42-aastaselt elu enesetapuga. Põhjuseks põlatud seksuaalne sättumus. (Toona oli homoseksuaalsus kriminaalkuritegu Inglismaalgi.) Olen juurelnud selle üle, miks inglased kohe pärast sõda ei hõisanud: me dešifreerisime sakslaste peakoodi! Miks nad seda aastakümneid varjasid? Ma ei ole leidnud ühtki muud mõistlikku põhjust kui ainult see, et nad olid dešifreerinud ka teiste riikide (näiteks Nõukogude Liidu) koodid ning juubeldamine võinuks sellisele võimalusele tähelepanu juhtida. Muidugi tuleb kõik luurejutud läbi korrutada desinformatsioonikoefitsiendiga, on saladusi, mida tuleb hoida igavesti. Ent toonase kamuflaažitöö eduga loodi sillapea. Tänu inglaste kavaldamisele pidid sakslased hoidma oma relvajõud

tervel Euroopa rannikul PõhjaNorrast Kreekani. Just seetõttu sai neil Normandias laskemoon 18 tunni pärast otsa ning lääneliitlaste (Suurbritannia, USA, Kanada, Vaba-Prantsusmaa, Poola, Austraalia, VabaBelgia, Uus-Meremaa, Hollandi, Norra, Vaba-Tšehhoslovakkia ja Kreeka) üksustele avanes tee mandrile. Esimese ööpäeva kaotused olid ränki tingimusi arvestades väikesed – 4414 langenut. Kaitsjatel on ju see eelis, et nad saavad punkrites peidus olla, aga sakslaste poolel langes arvestuslikult 4000–9000 sõjameest. Toonast ülevat ja tarka triumfi tähistatakse suurejooneliselt. Prantsusmaa president François Hollande on dessandi aastapäevaks kutsunud külla kõigi toonaste liitlaste praegused riigipead. Nii olemegi jõudnud Vladimir Putinini, kes esindab Normandias Stalinit. Ja siin tekib tõrge.

õda, mida pidas Hitleri vastu Stalin, oli hoopis erinev sõjast, mida pidasid Hitleri vastu lääneliitlased. Stalini sõda oli brutaalne, ei hoolitud oma sõduritest ega tsiviilelanikkonnast, ammugi vaenlasest. Tänaseni ei ole täpselt teada isegi Teises maailmasõjas Nõukogude Liidu poolel hukkunute arv – see on kasvanud Stalini nimetatud seitsmelt miljonilt Hruštšovi nimetatud 20 miljonini, ja kasvab endiselt. Kas on praegugi arvestatud kõiki hukkunuid? Mäletame ausambaid aastaarvudega 1941– 1945. Aga Nõukogude Liit alustas sõda ju juba 1939. aastal! Kas kahel esimesel aastal langenuid ei loetagi? Ida-Saksamaal kutsuti tundmatu sõduri ausambaid mäles-

tusmärkideks tundmatule vägistajale. Nõukogude Liidu territoorium kasvas Teise maailmasõja tulemusel, teiste võitnud riikide oma mitte. Ehk seetõttu ongi venelased selle sõja sakraliseerinud?

uba 1970.–1980. aastail edestas nn Suurele Isamaasõjale omistatud pühadus nn Suurele Sotsialistlikule Oktoobrirevolutsioonile külge riputatud aupaistet. Selline suhtumine hakkas kerkima rahva seast, muidugi mitte sootuks riikliku propaganda mõjuta: mida rohkem langenuid, seda püham! Sellest küljest vaadates on D-päev Teise maailmasõja tähtsusetu vahejuhtum. Langenute hulk on olnud Nõukogude Liidule argument, millega põhjendada vallutatud territooriumi enda käes hoidmist. Idanaabri ajalookäsitlus on kaaperdanud kogu hitleriliku Saksamaa alistamise au, riigiaparaadi heakskiidu pälvinud ajalooraamatud on taas muutumas pühakirjaks (nagu nõukogude ajal), kus ei tohi midagi muuta, keelatud on isegi kriitiliselt juurelda. Stalin ei unistanud Berliini vallutamisest. Tema tahtis La Manche’ini jõuda. Putin jõudis sinna hoolimata lausa kuninglikest protestidest. Kunagi keeldus Churchill igasugusest läbikäimisest Hitleriga, kuid nüüd võetakse vastu mees, kelle tegevus on hitlerlik. Hollande'i ma mõistan – au ja väärikuse kriteeriumid on igavesed, saadetud kutset tagasi võtta ei ole džentelmenlik. Mis juhtub, kui Putin ei pea vajalikuks kutsest ära öelda? Võib-olla saab eesriidetagune draama avalikuks, mida diplomaatias harilikult ei juhtu.

POSTIMEES, 7. JUUNI 2014 || AK || ESSEE || 5

NÄDALA LUULETUS CAROLINA PIHELGAS

ENE ERGMA TÄHETEADLANE

Kui kassidel oleks jumal, poleks see sina, neurootiline, sasipäine liiga kõhn naine. Sest millal on jumal toidu nina ette pistnud ja pärast süles pai teinud. Jumal võiks olla midagi linnukese sarnast, väike ja hüplev, täiesti arusaamatu. Linnulaulu kirikus tahan ma elada ja maetud saada.

Carolina Pihelgas on luuletaja ja tõlkija, ajakirja Värske Rõhk peatoimetaja. Ta on välja andnud neli luulekogu. Siinne luuletus pärineb neist viimasest, mis kannab pealkirja «Kiri kodust».

A DÜNAAMILINE ÜHISKOND

M ARVAMUSkultuur Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli AK toimetuse juhataja Neeme Korv Kujundus Jaanus Koov, Grete Teearu Arvamus Urve Eslas, Marti Aavik, Argo Ideon Kultuur Heili Sibrits, Tiit Tuumalu, Janar Ala, Rein Veidemann Juurikas Mart Juur Tõlkija Marek Laane Maakri 23a, 10145 Tallinn, 666 2202, faks 666 2201, ak@postimees.ee

ma tee, veel raskemates tingimustes, läbis Läti. Hiljuti lugesin üht huvitavat raamatut «Demokraatia analüüs», mille on kirjutanud professor Erik Kuehnelt-Leddihn. Ta on selles raamatus väga lihtsalt ja näitlikult analüüsinud sarnaseid olukordi, mis on aktuaalsed nii Eestis kui ka kogu maailmas. Ja siit üks mõttekäik, mis otseselt puudutab ka meie poolt arutatavat. Tsiteerin: «Liberaaldemokraatlikus maailmas võib liialdamata rääkida kahest parteide põhivormist: jõuluvanaparteid ja paastuparteid. Niisiis sellistest, kes lubavad (võimalikult laiadele) elanikkonnagruppidele avaliku raha eest kingitusi (ja keda peetakse tavaliselt sotsiaalseteks või «sotsialistlikeks»), ning sellistest, kes kartes üle jõu käivat võlakoormat ja riigi pankrotti, lisavad oma programmi kokkuhoiuabinõusid. On enesestmõistetav, et keskmine kodanik annab oma hääle pigem jõuluvanapartele kui paastuparteile.» Ilmselt sellist jõuluvanaparteide skeemi järgisid paljud raskustesse sattunud Euroopa Liidu riigid nagu Kreeka, Portugal, Iirimaa. Ei tahaks enam pikendada seda nimekirja.

is on ühiskonnale tähtsam, kas revolutsioon või evolutsioon? Kui kiiresti on ühiskond valmis uueks revolutsiooniks? Kas evolutsioon on stagneerumine? Need küsimused on minu poliitikas olemise ajal tekkinud ikka ja jälle. Ma ei ole kindlasti esimene, kes püüab ühiskonna käitumist selgitada loodusseadusi kasutades. Kuidas käituvad looduslikud süsteemid, näiteks tähed, kas võime tuua paralleele ühiskonnaga? Kui palju on võimalik kasutada looduslikes süsteemides eksisteerivaid seaduspärasusi, et seletada ka inimeste käitumist kas kogukonnana või indiviidina? Mida me mõtleme dünaamilise ühiskonna all? Minu arvates on see tasakaalus ühiskond, mis on valmis muutuma siis, kui toimub muutus ümbritsevas keskkonnas või süsteemi enda sees. Teaduses tegelesin tähtede evolutsiooniga. Aga miks täht on nii kaua stabiilne? Võtame näiteks Päikese, meile kõige lähema tähe. Hiiglasliku massiga Päike peaks gravitatsiooni tõttu kokku kukkuma, kuid rohkem kui 4,5 miljardi aastaga ei ole seda juhtunud. Mis on see jõud, mis tasakaalustab gravitatsiooni? Selle jõu genereerib tähe sees vesiniku muundumine heeliumiks või maakeeli termotuumareaktsioon. Tänu perfektsele termotuumajaamale tähe sees oleme me siin – Päike annab energiat, mida kasutavad taimed, loomad ja inimesed. Täpne tasakaal gravitatsiooni ja rõhu gradienti vahel tagab selle, et Päike kui suur süsteem on stabiilses olekus. Loomulikult võivad Päikeses toimuda lokaalsed muutused (pursked, protuberantsid jne), kuid see ei mõjuta Päikese kui terviku evolutsiooni. Aga ühiskond. Tegelikult on siin laias laastus väga sarnane situatsioon. Võtame näiteks meie 1,2 miljoni inimesega riigi. Kes nendest inimestest mängib gravitatsiooni rolli, kes aga energia produtseerija

osa? Riigil on eelarve, mille suurus sõltub peamiselt majanduskasvust, välisinvesteeringutest, meie puhul lisaks ka Euroopa Liidu abiprogrammidest ja laenudest. Võtame selle tulude alusväärtuseks. Selle eelarve kuludest moodustavad suurema osa sotsiaaltoetused, pensionid, toetused lastele, palgad avalikus sektoris jne. Pensionärid, lapsed, ülalpeetavad jne mängivad meie mudelis gravitatsiooni rolli, mis aga seda tasakaalustab – need on Eesti töökad maksumaksjad. Ja mida kõrgem on nende loodud lisandväärtus, seda parem. Madalama lisandväärtusega töö annab väiksemat kasumit. Loomulikult oleks see pakutud mudel tunduvalt keerulisem, kui selles lihtsas lähenemises. Kõigepealt, gravitatsiooni kuuluvate inimeste hulk on muutuv: pensionäride arv väheneb neist osa siit maailmast lahkumise tõttu, teisalt suureneb nende arv uute pensionäride näol. Samuti tulevad õpingud lõpetanud lapsed nüüd energia produtseerijate hulka ja mida kõrgem on nende haridustase, seda efektiivsemalt toodavad nad nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikutena energiat maksude tasumise näol. Stabiilne olukord eksisteerib sinnani, kuni need kaks jõudu on tasakaalus.

Sõna otseses mõttes altkäemaksuga äraostetud kodanik ohverdab siis järkjärgult oma vastutuse ja vabaduse võrdsuse, julgeoleku ja egalitaarse heaolu eest. Just jõuluvanaparteide ja ka paastuparteide nõrkust kasutades võib riik jõuda kiiresti finants- ja majanduskrahhini. Kui majanduskasv on väike või isegi negatiivne, siis loomulikult surve kasvab ja nn gravitatsiooni mõju suureneb, kaob tasakaal ja midagi tuleb siis kiiresti ette võtta. 2009. aastal oli meie riik sellises situatsioonis, kus finants- ja sellega kaasneva majanduskriisi tõttu muutus meie majanduse positiivne kasvunumber suureks negatiivseks numbriks. Tasakaalu saavutamiseks tuli teha tõsiseid ja valusaid otsuseid, mida te kõik veel värskelt mäletate. Kuid Eesti riik suutis lühikese ajaga oma finantsolukorra stabiliseerida. Sa-

usalt öeldes olime ka meie siin Eestis 2006–2007 majanduskasvu hiilgeajal valmis minema seda teed. Finants- ja majanduskriis andis meile valusa õppetunni: üle jõu elamine lõpeb krahhiga. Kuid jätkan siin veel Kuehnelt-Leddihniga, kes ei välista, et paastuparteid võivad võita valimised, kui valimiste eel jõuluvanaparteide antud suurejoonelisi lubadusi ei olnud nende valitsemisajal võimalik täita. Mis aga juhtub paastuparteiga, kui ta saavutab võidu? Tal ei ole lihtne ära muuta oma vasakpoolsete konkurentide heldet kingituste poliitikat, sest siis ei pruugi nad järgmisel korral võita. Missugune on jõuluvanaparteide poliitika pikaajaline mõju? Kuehnelt-Leddihni sõnul: «Seetõttu väljendab «sotsiaalse demokraatia» selline käitumine, millest inimesed valmilt suurima austusega kõnelevad, täit põlgust kodanike vastu. See tähendab pidada neid võimetuks iseenda eest hoolitsema: olgu siis kokkuhoiu abil või erakindlustuse kaudu, mis tuleks teadagi märkimisväärselt odavam. Seega peab riik võtma endale kodanike kõike kontrolliva eestkostja rolli hällist hauani.» Helduse eest, masside äraostmise eest avaliku rahaga hoiatas juba John Adams, Ameerika Ühendriikide teine president. Rohkem kui 150 aastat tagasi osutas prantsuse ajaloolane Alexis de Tocqueville (eesti keeles «Tähelepanekud Ameerika demokraatiast»), et demokraatiat ähvardab kaks ohtu: anarhia ja selle täielik vastand türannia. Täpsemalt türannia liik, mida minevikus kunagi polnud esinenud ja seetõttu sai ta seda ainult kirjeldada. Ta kujutas siis moodsat hoolekanderiiki, millest ta kartis, et see kasvatab kodanikud ümber «usinateks pelglikeks loomakesteks», sest võtab kõigis eluvaldkondades kodanike mured enda kanda ning seega kontrollib täielikult nende elu ja tüürib ka nende rõõmud õigetesse rööbastesse. See on täiesti loogiline areng, sest parteid on sunnitud otsima olukorda, kus nad saavad tegutseda heategijana, ning niiviisi riigi abil sisenevad nad ikka ja jälle uutesse eluvaldkondadesse. Sõna otseses mõttes altkäemaksuga äraostetud kodanik ohverdab siis järk-järgult oma vastutuse ja vabaduse võrdsuse, julgeoleku ja egalitaarse heaolu eest. Just jõuluvanaparteide ja ka paastuparteide nõrkust kasutades võib riik jõuda kiiresti finants- ja majanduskrahhini, sest riigieelarve võimalused on väga piiratud riigi arenguks, kuna suur osa eelarvest on juba püsikuludega kaotud. Ekstraraha laenu näol tähendaks aga uut kulu koos intresside ja laenu tagasi maksmisega. Riik ongi sattunud nõiaringi ja siit olemegi väga ligidal uuele revolutsioonile, sest eelmised põlvkonnad on häbematult «söönud» ära järgmiste põlvkondade võimalused. Akadeemik Ene Ergma on riigikogu liige (IRL).

6 || TEADUS || AK || PO POSTIMEES, OSST TIM IMEE EESS,, 77.. JU JJUUNI UNI 2014

ga see päev läks samas vaimus edasi. Igal pool ma nägin midagi liivilikku. Õhtul esitleti paari luuleraamatut. Nagu ikka, pakuti pärast esitlust ka veini. On ka neid, keda tegelikult raamatud ja luule nii väga ei huvitagi ja kes tulevad kohale veini pärast. Meil siin Tartus kutsutakse neid inimesi Toiduklubiks. Olin neid alati vaadanud veidi pahameelega, et no mis asja nad siia tulevad sööma ja jooma! Aga nüüd, pärast Liivi elulugu, vaatasin neid lausa heldimusega, tärkas ligimesearmastus. Sest kas me kõik ei või olla ühel hetkel nagu rändajad, kes tulevad linnast ja kelle jalad on väsinud, ise läbi-läbi näljased? Aga üks luuletaja, keda võibki Juhan Liiviks kutsuda, jõi veini lausa kulinaga ja ühel hetkel kukkus ta lihtsalt pikali – kõmm! – ja ei liigutanud enam. Toit ja vein said otsa, inimesed lahkusid, luuletaja oli aga ikka põrandal ja magas raskelt. Võib-olla sadas tema unes lumehelbeid, mis langesid niimoodi tasa-tasa. Mida teha luuletajaga, kes raskelt magab? Võib-olla muidu oleks temast lihtsalt mööda jalutanud, aga mulle turgatas pähe, et arvatavasti Liiv, kui ta oleks joonud nii palju veini ja samamoodi lebaks, olekski jäetud kuhugi põrandale. Aga kas me tänapäeval tunneksime ära Juhan Liivi, kui ta peaks meile ilmuma ja magama raskelt ja puhisedes? Kas me telliksime talle takso?

6/01 KULTUURIKOMMENTAAR URMAS VADI: JUHAN LIIV AJAS MIND TAGA

n vist nii, et kui pikka aega mingi mõtte või teemaga tegeleda, siis ühel hetkel hakkab tunduma, et kõik sinu ümber on sellest mõttest kantud. Umbes nii, et lased enda maja katuse ära vahetada, siis käid igast majast mööda ja vahid katuseid. Või siis veelgi enam: sa hakkad ise mingeid nähtusi oma mõtetega esile kutsuma. Eelmisel nädalal oli üks üsna veider päev. Olin pikemat aega lugenud Tuglase monograafiat Juhan Liivist, mälestusi Liivist, Liivi kirju Liisa Goldingule, Liivi luulet. Tundsin korraga, et mu pea on paks, läksin välja. Läksin ühte plekitöökotta, mis tundub üsna ebaliivilik koht. Või kui Liivilt sõnu laenata, võiks öelda, et ilus ta ei ole. Liiv pidas silmas muidugi Eestimaad, mina mõtlen seda töökoja platsi. Mis on alati natuke õlised, alati natuke auklikud, tolmused. Ja selle töökoja ukse kõrval on ennast asfaldist välja ajanud kasepuu. Aga see kasepuu oli imelik, ta tüvi oli ikka selline tümakas, nii paarikümne sentimeetri jämedune. Kuid puu kõrgus oli alla kahe meetri, ka oksad olid väga lühikeseks saetud. Ühesõnaga, keegi oli igal kevadel seda kasepuud kenasti kärpinud. Ja selle tulemusena olid sel kasel neli korda suuremad lehed! Mulle meenus kohe Juhan Liiv. Just see Liivist loodud kuvand. Et kui hell ja habras ja nukker ja hull oli Liiv. Aga tegelikult võiks öelda Liivi kohta ka ükskõik missuguseid asju, et ta oli uhke ja ülbe ja egoistlik, koomiline. Siis läksin plekitöökotta sisse. Ja see kõlab küll väga otsitud kirjandusliku kujundina, aga tõsi mis tõsi: üks plekksepp lõikas välja kuldsest plekist J-tähte! Mõtlesin, et huvitav, kas nii algabki jälitusmaania. Et Liiv ajab mind taga. Liivi ajasid kah igasugused tüübid taga, ta kujutas ette, et tema vastu korraldatakse vandenõusid, plaanitakse kurja, et keegi tõukab teda jne.

Ravimifirmad on paljude ravimite leiutamisel alla andnud. Euroopa Liit loodab nüüd avaliku ja erasektori koostööst läbimurret tüvirakkudepõhises regeneratiivses ehk taastavas meditsiinis.

TÜVIRAKKUDEG HAKKAB LENDU tiit kändler r teaduskirjanik

Klassikalised ravimiarenduse mudelid pole sobivad nende takistuste ületamiseks, mis seisavad paljulubava uurimistöö ja patsientide ravi vahel,» tõdes 2008. aastal loodud innovaatilise meditsiini initsiatiivi hiigelprojekti IMI tegevdirektor Michel Goldman. «Me usume, et avaliku ja erasektori koostöö neutraalse usaldusväärse organisatsiooni vihmavarju all võib tervise eest hoolitsemisel jätkusuutliku arengu tagada.» Küsimus ei ole mitte niivõrd koostöövõrgustiku rajamises, mida on niigi laialt. Küsimus on selles, kuidas muuta kliinilised katsetused tõhusamaks, odavamaks ja bürokraatiavabamaks. Just kliiniliste, vabatahtlike pat-

sientidega tehtavate katsetuste lävi on suunanud riiulitele mitmete ravimifirmade võimalikke uusi ravimeid. «Enam kui kunagi varem on ülioluline nii avalike kui ka erafirmade huvirühmade jaoks hinnata innovaatiliste raviviiside mõju globaalsele majandusele,» rõhutas IMI tegevdirektor Goldman oma kõnes. Praegu tundub olukord olevat selline, et rotid võiksid põgeneda laborist – kui ka mudelloomadel ravi õnnestub, järgneb sellele inimese puhul ebaõnnestumine. Seda kurba tõsiasja kinnitas mitu oma projektist aru andnud teadlast, nende seas Oxfordi ülikooli neuroloog Zameel Cadar, kes uurib rakubioloogiast lähtudes migreeni teket ja iseloomu ning osaleb IMI tüvirakkudel põhineva ennetava toksikoloogia programmis StemBANCC. Lootused pole aga maha maetud. Üks IMI projekt loob Euroopa panka inimese esilekutsutud mitmevõimeliste tüvirakkude jaoks. Aastaks 2019 loodetakse kasvada nõnda

täiuslikuks, et panga kataloog võimaldab enesefinantseerimist. Kui embrüonaalne tüvirakk (vt teabekast) on justkui surematu ja igaks rakutüübiks arenev, siis on leitud võimalus seda toota nii inimese embrüost – mis pole just kõige eetilisem viis – kui ka inimese keharakkudest, mis on juba parem tee, misläbi saab patsiendile siirdada sisuliselt tema enese terveid rakke vigastatud või hävinud rakkude asemele. Kuid inimesi on ootamatult erinevaid. On inimesi, kes ei tunne valu, on neid, kes ainult valu tunnevadki. Teadlased vajavad palju geneetiliselt testitud rakutüüpe, et edendada ennetavaid teste, mida saaks kasutada ja standardiseerida tulevases rakuteraapia loomises. Olgu ravi-

Kõver tõuseb kohe pärast tehnoloogilist käivitamist lootuste tippu, langeb seejärel illusioonide purunemise orgu ning hakkab siis visalt tõusma mööda valgustatuse nõlva.

POSTIMEES, 7. JUUNI 2014 || AK || TEADUS || 7

Mis on tüvirakud ja kuidas need ravida aitavad

Mida on avastatud tüvirakkude uurimisel

• Tüvirakud – rakkude eellasrakud inimesel ja loomadel. Neil on lõputu paljunemisvõime, võime diferentseeruda erinevateks järglasraku tüüpideks, millest moodustuvad koed ja organid, ning võime anda järglasrakke, mil on samad võimed.

• Kontroll: inimese esile kutsutud pluripotentsed ehk mistahes koeks kasvada võivad tüvirakud (iPS, induced Pluripotent Stem Cells) on isegi ühe ja sama patsiendi puhul bioloogiliselt muutlikud.

• Embrüonaalne tüvirakk – inimese embrüost, st 5–7 päeva vanast lootest saadud tüvirakk. On olemas ka täiskasvanud organismi tüvirakud.

• Rakkude rikked: inimese iPS-rakud on enim sobivad ühestainsast geenist põhjustatud monogeneetiliste haiguste uurimiseks ning rakkude defektide avastamiseks.

• Pluripotentne tüvirakk – rakk, mis on võimeline arenema paljudes suundades. • Tüviraku diferentseerumine – protsess, mille käigus tüvirakk oma arengusuuna valib. • Fenotüüp – organismi väliste tunnuste kogum.

foto: ap/scanpix

• Terapeutiline kloonimine – peremehe rakke kasutatakse embrüonaalsete tüvirakkude loomiseks. Need geneetiliselt samased rakud viiakse tagasi peremeesorganismi kudedesse või organitesse, et haigust ravida. Esimest korda tehti selliseid katseid inimesega 2004. aastal Lõuna-Koreas.

GA RAVIMINE U TÕUSMA tavad rakud siis maksa-, südame- või ajurakud. Teisalt, nagu rõhutas Liverpooli ülikooli molekulaarse ja rakulise toksikoloogia rühma juht Chris Goldring inimese maksa näitel, on ülitähtis töötada välja meetodid, mis aitaksid ennustada ühe või teise ravimi võimalikku mürgist mõju maksale. Ta on uurinud ravimitest tekkinud maksakahjustusi ning jõudnud järeldusele, et neid oleks nii võimalik kui ka vajalik uurida mitte patsiendi peal, vaid eelnevalt, koetükil laboriklaasis või vähemal mudelhiirtel. Olukorra iseloomustamiseks tõi Goldring näiteks tüvirakkudel põhinevate maksakahjustuste ennustamismudelite arengugraafiku ajas, mille kõver tõuseb kohe pärast tehnoloogilist käivitamist lootuste tippu, langeb seejärel illusioonide purunemise orgu ning hakkab siis visalt tõusma mööda valgustatuse nõlva, jõudes tootlikkuse platooni välja. «Meie asume praegu valgustusajastu nõlva keskpai-

Harvardi meditsiinikooli neuroloogiaprofessor Ole Isacson. foto: tiit kändler

gas,» juhatas Goldrin kätte tüviraku-uuringute asupaiga. «Mina seda Goldringi graafikut ei usu, edenemine toimub pidevalt ja kindlalt, toimub pidev innovatsioon,» kinnitas resoluutselt Harvardi meditsiinikooli neuroloogiaprofessor Ole Isacson, kui teda IMI kohtumise lõunavaheajal intervjueerisin. Isacson on asutanud närvikahjustuste uurimise instituudi USA McLeani haiglas ja juhib

seda. Taimed on õppinud end ise parandama, kätte saanud regeneratiivse ehk taastava meditsiini võtme. Miks ei võiks seda inimene, usub Isacson. Taastav meditsiin tuleb tema arvates eelkõige mängu suhkruhaiguse, südame- ja veresoonkonnahaiguste, Parkinsoni tõve, neuroloogiliste tõbede, nagu Alzheimeri tõve raviks ja neid kõiki hõlmava vananemisprotsessi aeglustamiseks. Praegu on ajuhaiguste raviks väike hulk võimalusi, üks neist näiteks geeniteraapia. «Lisaks tulevad veel ravi rakkude tasemel ehk rakuteraapia ja väikesed, ajunärve kaitsvad molekulid. Neid kolme meetodit saab aga kasutada vaid haiguse keskmises staadiumis, kui aju on kaotanud 30–70 protsenti oma rakkudest,» ütles Isacson. «Vananemisega kaasnevad ajurakkude haigused paratamatult, kuid nende taastamine on võimalik,» oli Isacson konkreetne. «Miks silm on meile antud igaveseks, maks aga mitte?» küsis ta. Vastust sellele üliolulisele

• Ravimite leiutamine: varajane riskiennustus vähendab uute ravimite «kadu» ja hinda.

• Rakkude küpsemine: inimese pluripotentsete tüvirakkude diferentseerunud ehk omapära saavutanud rakud on ebaküpsed. • Geneetiline ja etniline taust: paljud haigused avalduvad nõnda, et patsiendid, kelle on sama mutatsioon, on erineva fenotüübi ehk üldise väljanägemisega. • Autismi tagasipööramine: autistliku hiire mudelis on õnnestunud ajumuudatused pärast aju arenemist tagasi pöörata. • Uued bioloogilised võimalused: võtmeküsimuseks inimese iPS-rakkude bioloogias on luua uusi füsioloogilisi arusaamu. allikas: imi, ole isacson, ain heinaru «geneetika».

küsimusele ei ole, sest siiani on enamik töid tüvirakkude kohta tehtud vähirakkudega. «Kas kõik peavad lõpuks surema Parkinsoni tõppe, kui enne millessegi muusse ei sure?» heitis Isacson publikule intrigeeriva küsimuse ja seadis ülesande: «Me peame leidma biomarkerid juba enne, kui mõni funktsioon kaob taastumatult.» Lihtne öelda, raske teha. «Laborikatsetused toimivad hästi, kuid kliiniliselt oleme äpardunud,» tõdes Isacson. Ta tõi näiteks 11 ravimit, mis on möödunud sajandi lõpus või selle sajandi esimesel seitsmel aastal turult kõrvaldatud, kuna neil avastati südant kahjustav mõju. Niisamuti ei usu Isacson, et viimastel aastatel palju kõneldud epigeneetilistel ehk geeniülestel teguritel oleks tüvirakkudega ravimisele otsustavat mõju. «Epigeneetika reguleerib geenide aktiivsust. Et tüvirakk võib areneda mistahes keharakuks, tõestab, et siin on tegu geneetikaga. Need on seotud ja lahutamine on kunstlik. DNA molekulile sidumist võib nimetada epigeneetiliseks, kuid see on ikka geneetiline. Epigeneetika on vaid üks paljudest taustateguritest,» kinnitas ta. Isacson tundub esimesest silmapilgust konkreetne ja resoluutne teadlane, keda uue ümber alatasa sagivad skeptikud ei kõiguta. Küsin talt, kas personaalne meditsiin on vaid loosung või on see võimalik. «Meie kasutame tüvirakke kui meditsiini tööriistu,» alustab ta, «ja iga arst tegeleb oma patsiendiga eraldi. Kui meil on enam töö-

riistu patsientide eristamiseks, saame neid kohelda spetsiifilisemalt. Ravimivalmistaja saab teha individuaalsemaid ravimeid. Küsimus on vaid, kui hea on personaalne meditsiin.» Kõige üllatavamaks leiuks viimase aastakümne jooksul peab Isacson arvamuse kummutamist, et vananemine on fenotüübi loomiseks kõige olulisem. «Me tõdesime laboris, et geneetiline mõju rakule on nii tugev, et saaksime registreerida signaali. Leidsime katseklaasis ka tõendeid biokeemilisest mõjust. Nõnda on meil haiguse edenedes väga raske selle staadiumi hinnata.» Kas on siis lootust? «Kui meil on piisav hulk teadlasi, kes asja uurivad, siis saame hakkama. Igas innovatsioonis realiseerub leiutaja nägemus, kui tal praktikas see õnnestub. Nii oli esimese õhulennuga – see tuli ideest viia praktikasse. Tüvirakkudega on samuti. Me võime neist teha, millise raku tahame, me võime tagasi suunata mõne haiguse. Kuid et see lendama panna, vajame piisavalt kompetentseid inimesi. Siis on see absoluutselt võimalik. Praegu tegeleb asjaga väga vähe inimesi väga piiratud võimaluste juures.» Mida arvata IMI projektidest? «Kõik IMI projektid on seotud ravimite avastamisega – lihtsam on saada raha avalikele projektidele, millega igaüks nõus on. Innovatsioon on midagi muud. Nüüd ei jää meil Harvardis ja Jaapanis üle muud, kui ise edasi minna kliinilistele katsetustele, ainult siis tunnistavad ravimifirmad meie tulemusi.»

INNOVATSIOONI SUURPROJEKT 2008. aastal loodud ja 2009. aastal tööd alustanud innovaatilise meditsiini initsiatiivi hiigelprojekt IMI (Innovative Medicine Initiative) startis algkapitaliga kaks miljardit eurot, millest pool tuli Euroopa Liidult, teine pool ravimifirmadelt. Viimased ei ole küll andnud niivõrd otse raha, kuivõrd oma teadmisi ja laboreid. Intellektuaalse omandi jagamine meditsii-

nis on üks piinavamaid ja piiravamaid hädasid arstiteaduse edenemisel, ja IMI püüab selleski osas edu saavutada. IMI hõlmab nüüdseks 46 projekti ning selles osaleb umbes 6000 teadlast ELi maadest, eelmise aasta lõpuks oli avaldatud üle 600 teadusartikli keskmiselt kaks korda maailma keskmisest suurema mõjuteguriga. Eestigi

on IMI tegevusega seotud. Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja, professor, akadeemik Jaak Vilo juhitud rühm osaleb IMI vähimudeli arenduse platvormis ja meditsiiniinfo integreerimise platvormis. Alanud on ka aju ja Alzheimeri tõve süsteemibioloogia projekt. Eesti meditsiiniharidus osaleb PharmaTraini projektis.

8 || KIRJANDUS || AK || POSTIMEES, 7. JUUNI 2014

VÕITLUSSE ASTUB LUMIVALGEKE! Raamat Salla Simukka

«Punane nagu veri» Tõlkija Kadri Jaanits Pegasus 2014 217 lk

hanneleele kaldmaa lugeja

aas kord on põhjust hõisata! Veel üks ivake on põhjanaabrite kirjutuslaualt meie poole ulpinud ja tõestab, et Soome televisioon pole ainus hea asi, mis üle lahe tuleb. On ka soome kirjandus. Seekord on tegemist Salla Simukka Lumivalgekese-triloogiaga, mille esimene osa «Punane nagu veri» ilmus Kadri Jaanitsa tõlkes hiljuti kirjastuselt Pegasus. Salla Simukka on sündinud 1981. aastal. Ta on kirjutanud kümmekond noorteraamatut ja näidendit ning proovinud kätt ka telesarja stsenaristina. Peale selle ta ka tõlgib, kirjutab arvustusi ja toimetab noorte kirjandusajakirja. Tema romaanid «Jäljetult» («Jäljellää») ja «Mujal» («Toisaalla»), mis mõlemad ilmusid 2012. aastal, võitsid eelmisel aastal Topeliuse auhinna, millega tunnustatakse Soome noortekirjandust. Tähelepanu keskpunkti tõusis Simukka aga oma Lumivalgekese-triloogiaga, mil-

le tõlkeõigused on müüdud juba enam kui 40 riiki, ehkki triloogia kolmas osa «Must nagu eebenipuu» pole veel ilmunud. Meie oleme ühed esimesed õnnelikud, kes raamatut oma keeles lugeda saavad, ning peagi ilmuvad ka triloogia järgmised osad. Tartu kirjandusfestivali Prima Vista ajal ilmus autor kohtumisele lugejatega Lumivalgekese-temaatiliselt õuntega kleidis ja kaelakees, särav ja sõbralik. Ta rääkis, et lugu turgatas talle pähe 2011. aastal raamatumessil, kus ta nägi, kui populaarsed on kogu maailmas noorteraamatud ja Põhjamaade kriminaalkirjandus: miks mitte neid kahte ühendada? Kirjutades ei mõelnud ta, kellele kirjutada, tal oli lihtsalt nii põnev. Ja põnev on «Punane nagu veri» tõesti. Terve esimese raamatu tegevus leiab aset vaid nelja pingelise päeva jooksul, ja seda pole kerge käest panna. Ka kirjanikul pole see ilmselt lihtne olnud, sest triloogia on valminud vaid aastaga. Triloogia peategelane on 17-aastane Lumikki Andersson, kelle nimi eesti keeles tähendabki Lumivalgekest. Ometi pole tal oma nimekaimuga suuremat ühist, tegu pole mitte hellitatud printsessiga, vaid tugeva, iseteadva ja ellujäämisoskustega tüdrukuga. Tüdrukuga, kes oskab hiilida nii, et teda tähele ei panda, igas olukorras kiiresti parima lahenduse leida ja vajadusel ka ennast kaitsta. Aga tal pole ülivõimeid ega spioonikoolitust, vaid tõelised elulised põhjused, miks ta juba keskkoolis üksinda elab, enesekaitset õpib ja ohtlike inimestega toime tulla oskab.

Lumikki elus on palju saladusi, mida esimene raamat alles eemalt puudutab, neid kõiki ei tea ta veel isegi. Kuigi ta on karmim ja kangelaslikum kui ükski 17-aastane, keda ma tundnud olen, on ta üdini inimlik, südame ja hingega. Erinevalt paljudest noorteromaanidest ei keerle Lumikki elu mõne poisi või armukolmnurga küüsis, pigem võiks öelda, et ta mured on palju süngemad ja reaalsemad kui pimedas hambaid teritavad vampiirid: tema mure on elu oma igapäevase julmusega.

Salla Simukka Tartus, Prima Vista kirjandusfestivalil.

foto: soome instituut

umikki põhiküsimus on sõprus, perekond ja usaldus. Kui oled kogemata sattunud teiste inimeste jamasse, kas ja kui paljuga teiste eest riskida? Kas pöörata selg ja mitte midagi teha? Kas see teeb rohkem haiget teistele või endale? Kas ja keda usaldada? Lumikki põhimõte on oma nina teiste asjadesse mitte toppida, ometi leiab ta end üha uuesti ja uuesti seda rikkumas. Raamatu tegevus toimub Tamperes, kus elavad nii Lumikki kui ka Salla Simukka ise. Kirjanik kirjutas Tampere meelega äratuntavaks, et lugeja võiks mõnel tänavaristil peatuda ja mõelda, et siin see kõik juhtuski, siit jooksiski Lumikki mööda. Nii tõeline see ongi. Keskkonnal on raamatus suur roll. Nii kodul, mis Lumikkis vastakaid tundeid tekitab, kui ka pakasel. Raamatu sündmused leiavad aset aasta külmimal ajal ja pakane on otsekui teine peategelane, mis ümbritseb kõiki põhjamaise karmusega ja teeb pättide eest plehku panemise nii raskeks, et Lumikki kaalub edaspidi ainult naeltossude kandmist. Järgmises osas «Valge nagu lumi» seikleb Lumikki soojas ja päikselises Prahas, et triloogia viimases osas taas koju tulla. Nii tuleb meilgi ootama jääda, et teada saada, mida Lumikki minevik ja tulevik veel varjavad. Edu tõlkijale! Ja palun veel häid soome raamatuid!

POSTIMEES, 7. JUUNI 2014 || AK || REKLAAM || 9

Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika Indrek Hargla Kirjastus Varrak, 470 lk

Tallinn, anno Domini 1432. Dominiiklaste kloostrist leitakse unustatud kroonika, mis paljastab, et üks Tallinna kabel võib varjata iidset templirüütlite saladust. Samal ajal aga korraldatakse linnas esimest korda «Püha ihu päeva» näitemängu. Etendusele järgnevad mõrvad, kroonika hävitatakse ning mõrtsukas näib olevat seotud Püha ihu gildiga, kuhu kuulub ka apteeker Melchior. Ja kummalisel kombel võib kõigi mõistatuste võti olla kohutava sünnitraumaga tütarlaps Carstine, kes on maailma eest Püha Johannese seeki varjunud.

Vana maja ajastutruu remont Ennistatud vana on parem kui uus Hannu Rinne Tõlkinud Toomas Tallo Kirjastus Varrak, 206 lk

«Vana maja ajastutruu remont» pakub nõuandeid ja juhtnööre igaühele, kes oma vana maja ise korrastab või kavatseb selle remondi tellida. Iga remondijärku käsitlev peatükk sisaldab asjatundlikku ülevaadet vanadest ehitusviisidest ja -ajaloost. Remondietappide kaupa käsitletakse erinevaid ajaloolisi ehitusviise (palk- ja karkassmaja), tarindeid (vundament, seinad, katus, laed, põrandad jne) ja tehnoseadmestikku (vee- ja elektrisüsteeme vanas majas). Sisekujunduse peatükis räägitakse ka pingupapi kasutamisest, tapeetimisest, värvimisest ja muudest viimistlusmeetoditest.

Sõpradega köögis Gordon Ramsay Tõlkinud Mall Pöial Kirjastus Tänapäev, 269 lk

Gordon Ramsay näpunäidete abil saab koos sõpradega valmistatud söök hoopis teise meki. Tegelikult ei peagi kogu aeg täpselt retsepti jälgima ja iga kokk saab roa kohandada oma maitse järgi. Nagu Gordon Ramsay on öelnud: «Kokandus on seiklus, midagi ei ole iseenesestmõistetav». Mõnusat kokkamist koos sõpradega!

Eesliköhv köösliahv Ville Hytönen Tõlkinud Kadri Jaanits Kirjastus Koolibri, 32 lk

Emmanuelle Teine raamat. Antisüütus Emmanuelle Arsan Tõlkinud Pille Kruus Kirjastus Varrak, 272 lk

«Antisüütus» on jätk 1967. aastal Emmanuelle Arsani nime all ilmunud erootilisele romaanile «Emmanuelle. Inimsuse õppetund». Emmanuelle’i lood kuuluvad kahtlemata erootikaklassikasse ja nende põhjal on valminud arvukaid filmiversioone. Noor sarmikas prantslanna Emmanuelle, kes on Bangkokki ärimehest abikaasa juurde kolinud, jätkab oma hedonistlikku elu seal elavate Lääne kodanike seltskonnas. Itaalia aristokraat Mario, kellega Emmanuelle raamatu esimeses osas tutvus, õhutab noort naist seksuaalsete kogemuste otsinguil veelgi kaugemale minema.

Ikaldus Catherine Cookson Tõlkinud Triinu-Liis Looveer Kirjastus Varrak, 286 lk

1880. aastatel on Fellburni ümbruse farmeritel rasked ajad, ja kui Hector Stewart teatab, et ta kavatseb abielluda jõuka Moira Conellyga, on tema poeg Daniel see, kes aimab ära selle liidu tõelise põhjuse. Moira ei ole siiski oma mineviku ega rahalise seisu suhtes üdini aus olnud. See võimas romaan tõestab taas, miks Catherine Cookson on Suurbritannia armastatuim jutuvestja.

Loo. Koo. Rõõmusta Käsitöövõtteid kudumite kaunistamiseks

Suur vend Lionel Shriver Tõlkinud Johanna Ross Sari «Moodne aeg» Kirjastus Varrak, 320 lk

Pandora jaoks on toiduvalmistamine armastuse üks vorme. Kahjuks ei taha tema abikaasa Fletcher enam suu sissegi võtta rammusaid roogi, mida ta kurameerimise ajal jumaldas. Pandora läheb lennujaama vastu oma vanemale vennale Edisonile, aga ei tunne teda ära. Vahepealsete aastate jooksul on sale ja stiilne New Yorgi džasspianist mitusada naela juurde võtnud. Mis on juhtunud? Shriverile omaselt vaimukas ja hoogne «Suur vend» kõneleb ülekaalulisusest – probleemist, mis on ühtaegu ühiskondlik ja piinavalt isiklik.

Kirjastus Varrak, 160 lk

Varjutus Selles raamatus jagab oma inspiratsiooni ja ideid Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala tänavune lend – kakskümmend kaks käsitöömeistrit. Kaante vahelt leiab hulgaliselt erinevaid käsitöövõtteid, millega kaunistada uusi või värskendada vanu armsaks saanud kudumeid: kampsuneid, seelikuid, jakke, kleite. Ammutades inspiratsiooni rahvarõivaste valmistamis- ja kaunistamisvõtete rikkalikust varamust ning kasutades mitmekülgseid käsitööoskusi, on iga tegija loonud oma isikut avava, kandjale sobiva ja vaatajale rõõmu pakkuva kudumi.

John Banville Tõlkinud Krista Kaer Sari «Moodne aeg» Kirjastus Varrak, 200 lk

Suhtlemise kunst

Romaani alguses lahkub tuntud näitleja Alex Cleave lavalt ja kodust ning pöördub tagasi kodumajja ühes väikelinnas. Ta tahabki avalikust elust tagasi tõmbuda, kuid ei suuda pääseda mälestuste, viirastuslike kogude, vanade ja uute hirmude ning tütre pärast muretsemise eest. Banville’i romaan on väga poeetiline lugu tundlikust ja intelligentsest inimesest, kes püüab mõista, miks ta elu on kulgenud just nii, ning üritab enda vastu ausaks jäädes otsi kokku tõmmata.

Tõlkinud Aet Karolin Kirjastus Varrak, 152 lk

Külm halastus

Thích Nhất Hạnh

Selles raamatus annab üks läänemaailmas hinnatumaid ja austatumaid vaimseid juhte Thích Nhất Hạnh tabavaid ja praktilisi nõuandeid selle kohta, kuidas kuulata teadlikkusega ning väljendada oma mina parimal ja autentsemal moel. Raamatus esitatud näited autori tööst suhte-, äri- ja rahvusvaheliste kriiside lahendamisel aitavad meil näha valedele ettekujutustele ja arusaamadele rajatud suhtlusest põhjustatud konfliktide ja pettumuste tagamaid.

Muinasmaa unejutud Rosie Dickins, Nathalie Ragondet Tõlkinud Mari-Ly Tiitsmaa Kirjastus Koolibri, 96 lk

Vanade muinasjuttude uued ümberjutustused koos kaunite uute illustratsioonidega ilusasse raamatusse köidetud – kas leidub sellest midagi paremat, et lapsed õhtul õnnelikult uinuksid?

Looduse uurijad Niit, põld, mets Kirjastus Koolibri, 56 lk

Raamat viib väikese seikleja avastama metsa, põllu ja niidu saladusi. Väikese uurija luubi alla satuvad erinevad loomad ja nende jäljed ning taimeosad. Miski ei jää tähelepanuta. Oma teadmisi saab kontrollida, vastates küsimustele ja lahendades toredaid ülesandeid. Põnevust lisavad kleepsud, millele tuleb õige koht leida. Samas sarjas on ilmunud raamat «Loomaaed, park, linn».

Daniel Woodrell Tõlkinud Kalevi Kvell Sari «Ji klassika» Kirjastus Jumalikud Ilmutused, 212 lk

Missouri osariigis Ozarksi mägismaal elava 16aastase neiu Ree isa lahkub kodunt ja kaob jäljetult. Ree peab nüüd üksi hoolitsema kahe väikse venna ja vaimuhaige ema eest. Ta saab teada, et isa on pantinud kautsjoniks kogu oma vara ja kui ta mõne päeva pärast kohtusse ei ilmu, tõstetakse nad kõik kodunt välja. Ree suundub sugulaste juurde isa otsima, kuid kõik sugulased on tema vastu miskipärast tõredad … Ilmneb, et isa oli vanglast pääsuks asunud politseile sugulaste peale kaebama. Daniel Woodrelli teosest «Winter’s Bone» lavastatud film (peaosas Jennifer Lawrence) pälvis 128 auhinda ja nominatsiooni. Eestis näidati seda pealkirja all «Paljad luud». Woodrelli sõnul tähendab kont slängis halastust, nagu kont koerale.

Verioja mõis Richard Roht Sari «Eesti romaanivara» Eesti Raamat, 224 lk

Romaanis käsitleb autor mõisa ja maarahva teemat uudsest vaatenurgast. Kirjanik vaatleb viiekümne aasta pikkust perioodi Verioja mõisa ajaloos – 19. sajandi lõpust kuni Eesti iseseisvumisaja alguseni. Teose peategelane on Verioja uus mõisnik, Venemaalt saabunud parun Gottlieb Felder-Sternberg, kes loodab isalt päranduseks saadud rahaga korda teha viletsa soise maanurga Lõuna-Eestis. Tema prototüübiks on peetud Sangaste krahvi Friedrich von Bergi (1845–1938), kes on tuntuks saanud teraviljasortide aretajana.

Muinasjutt kahest üksildasest loomast, kes mõlemad millegi poolest teistest erinevad. Väike haigete kopsudega eesel köhib «köhv, köhv» ja suure kohmaka ahvi jalad teevad kõndides imelikku häält «kööss, kööss». Teised metsloomad naeravad õnnetu köhiva eesli ja kurvalt jalgu lohistava ahvi üle ning mõlemad loomad muutuvad sellest veelgi üksildasemaks. Lugu toob meie ette hulga värvikaid tegelasi ning Matti Pikkujämsä illustratsioonid annavad neile tõelise isikupära. Elutark ja tsipake anarhistlik muinasjutt sõprusest tuletab meelde, et oleme kõik isemoodi — ja just selle pärast nii sarnased.

Kaksteist. 2. raamat Justin Cronin Tõlkinud Peeter Villmann Kirjastus Varrak, 408 lk

Juured erinevas mullas

Cronini «Teekonnast» ja «Kaheteistkümne» I osast tuntud kangelaste seiklused jätkuvad ning välja ilmuvad mitmed esimestes osades esinenud tegelaskujud. Me satume uutesse ümbruskondadesse ja saame teada, et sugugi mitte kõik inimesed ei võitle inimeste poolel. Kangelased teevad läbi mitmesuguseid muutusi, kusjuures mitte üksnes sisemisi – «igavene tütarlaps» Amy asub näiteks naiseks saamise teele. Raamatu kulminatsiooniosas kohtuvad peaaegu kõik varasemast tuntud tegelased, et halastamatus lõpuheitluses arveid klaarida.

Pia Pajur Sari «Romaanivõistlus 2013» Kirjastus Tänapäev, 368 lk

Baklava klubi

Tänapäeva 2013. aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö peategelane Heli teeb oma suvilas suurpuhastust ning avastab sahtlist paki vanu kirju ja päevikuid. Järjepanu hakkavad meenuma elu mitmeks aastaks määranud sündmused ning saatustmuutev juhuslik peoõhtu, kus ta leidis püsiva austaja, kes oli teisest rahvusest ja teiskeelne. Pärast valestimõistmisi, väiksemaid ja suuremaid tülisid, teineteisele haigettegemisi nad vastu kõigi sugulaste tahet siiski abielluvad. Aga see pole Heli murede lõpp, vaid algus ...

Metsa-, sooja niiduaabits Eesti taimekoosluste määraja Ann Marvet Kirjastus Varrak, 144 lk

Miks kanarbik ja sinilill looduses kunagi kokku ei saa? Või miks tasub jänesekapsast otsida pimeda kuusiku alt, aga leesikat valgusküllasest männikust? Sest iga taimeliik kasvab just seal, kus ta end kõige paremini tunneb. Nõnda satuvad enam-vähem samasuguste vajadustega taimed kokku teatud kasvukohtades ehk elupaikades, moodustades kooslusi. Kui taime-, linnu-, seene- ja muud määrajad aitavad leida nimetuse huvipakkuvale olendile, siis see raamat püüab nimepidi tuttavaks teha Eesti põhilised looduslikud ja poollooduslikud taimekooslused.

Jason Goodwin Tõlkinud Juhan Habicht Kirjastus Varrak, 272 lk

Kolm naiivset Itaalia vabadusvõitlejat tegutsevad saladusliku La Piuma juhtnööride järgi. Neil ei ole aimugi, et nad on kellegi tööriistad ning teenivad tahtmatult inimeste huvisid, kellele nad ise sugugi korda ei lähe. Intriigi tõmmatakse Palewski, kes on tutvunud kolme noore itaallasega ning tema kaudu ka Yaşim. Tõsi küll, Yaşim täidab parajasti eelmise sultani ema palvet ning on sealjuures armunud. Peagi aga hakkab ta mõistma, et tal tuleb lahendada oma elu kõige keerulisem juhtum.

Tagaotsitav Lee Child Tõlkinud Lauri Vahtre Kirjastus Varrak, 392 lk

Jack Reacher ei ole mees, kellele tikutakse väga kergesti küüti pakkuma – eriti veel juhul, kui tal on parajasti puruks löödud ja halvasti lapitud nina. Seepärast on tema kõrval peatunud auto vägagi teretulnud. Õige pea aga hakkab Reacher mõistma, et autos istujad valetavad kõige kohta, mida ta küsib. Politsei lähenedes hakkab Reacheril tekkima selge ettekujutus, miks ta õieti selle auto peale võeti – kuidas aga nüüd sellest olukorrast välja tulla?

10 || MUUSIKA || AK || POSTIMEES, 7. JUUNI 2014

Raadiomees ja Ans. Anduri laulja Madis Aesma käis taas Euroopa kõige lahedamal muusikafestivalil. ja nüüd on aeg meenutada.

PRIMAVERA – KEVADISED SAURUSED

Arcade Fire kontsert oli üks selleaastase Primavera võimsaim.

elleks ajaks, kui ma teada sain, et sõna primavera tähendab hispaania keeles kevadet, olin jõudnud selle nimega festivalil käia juba kaks korda. Pikemalt mõtlemata, et miks üritusel niisugune nimi on. Nüüd, eelmisel nädalal kolmandat korda Barcelonas sel festivalil käies läks aga nii, et valik kujunes pigem sügiseseks. Ses mõttes, et vaatasin peamiselt kõikvõimalikke vanemaid artiste. Primavera Sound toimub Barcelonas traditsiooniliselt mai viimasel nädalal ja on stiililiselt eklektiline indie-festival. Laialivalguv sõna ehk, aga nii on – lavadel toimetavad peamiselt artistid, kes on kas alles a) oma karjääri algjärgus ja seega pigem laias plaanis tundmatud või siis b) pikemat aega meinstriimist kõrvale jäävates voogudes purjetanud; kes lähemal, kes kaugemal. Pixies, Queens of the Stone Age, Nine Inch Nails ja Arcade Fire olid siis sedapuhku näiteks sellised olulised põhinimed, lisaks pikk jada tundmatumaid. Alati on platsis ka paar just äsja taasühinenud indie-legendi, ühel laval on traditsiooniliselt valik maailmamuusikat ja nii edasi. Festivali toimumiskohaks on suur industriaalne näitusepark mere ääres sadamas – see tekitab umbes sellise tunde, nagu toimuks asi näiteks Tallinnas kusagil linnahalli juures, ainult mõõtmed on palju-palju suuremad, kuue lava vahel ikka annab saalida. Jalad väsivad alati üsna ära, kuna peaaegu ko-

gu festivaliala on asfalteeritud. Murul külitamist on vähe. Pole ka mingit telkimisala. Niisiis läksime kohale ja üürisime kamba peale nädalaks korteri. Omanikud olid jätnud meile muuhulgas laua peale paberi, millel oli kergelt poliitilise alatooniga ning vigane, aga südamlik sõnum: «Tere õhtust, sõbrad eestlased. Tere tulemast Barcelona ja Kataloonia (Balti riigid on eeskujuks Kataloonia). Palju viibida korter.» Olgu etteruttavalt öeldud, et korteris sai vedeletud täiesti piisavalt, aeg-ajalt kaaslaseks alt poest ostetud karastav ja lahja õlle-sidrunikokteil Lemon Damm. Aga tänavune festival algas suurema osa inimeste jaoks meie seltskonnast kolmapäeva õhtul Sky Ferreiraga. Too on noor söaka olemisega USA lauljatar, teeb tagasivaatelist, paljuski new wave’ist inspireeritud poppi. Veidi üle kivide ja kändude see kontsert tal läks; neiu oli ise kuidagi närviline, laval undasid mingisugused imelikud ja mittevajalikud saundid, nii et üks lugu jäeti lausa seisma. Samal ajal kallas vihma, mistõttu leidsid maja alt poest ostetud sinised vihmapontšod kohe kasutust. Samas, kui mullusügisene hitt «You’re not the One» pihta hakkas, ununesid nii helijama kui vihm, ja seda nii laval kui lava ees. Primaveral on alati ka mõned sellised kontserdid, mis toimuvad festivalialalt väljas linna peal erinevates klubides. Mõtlesimegi õhinal, et pärast Sky Ferreirat põrutame peale südaööd

foto: ap / scanpix / zach cordner

kõik klubisse teenelist psühho-indiebändi Brian Jonestown Massacre’it kuulama, aga paraku ulatus tõeliselt ENSV-lik järjekord klubiuksest välja ja lookles maona ümber terve kvartali. Natuke aega seisime, kuni saabus mingisugune mees, kes vehkis sildikesega ja seletas midagi hispaania või katalaani keeles. Vist teatas, et rohkem kedagi sisse ei lasta ja mingu kõik minema. Järjekord mõistagi seisis sama tuimalt edasi. Esimene pikem festaripäev tõi aga sooja päikseilma. Eestis oli samal ajal vist umbes 11 kraadi, vaatasime vahepeal kodumaa ilmaprognoosi ja see oli üsna ehmatav. Esinejatest ühe eredamana jäi meelde kunst-poppar St. Vincent – friiki naine raskesti klassifitseeritava, keerulise ja kohati virtuoosliku popmuusikaga. Üks kõige raskemini kirjeldatavaid artiste võib-olla isegi kogu festivalil; tasub ühesõnaga mitteteadjail ise kuulata, lisada kuuldavale gootilik aeroobika, mida laval kõvasti tehti, ja peaks pildi ette saama küll. Suurematest nimedest paugutasid neljapäeva õhtul veel kõrberoki khaanid ehk Queens of the Stone Age – ja rokkisid täpselt nii oodatult ja eeskujulikult, nagu võis arvata – ning peaesinejana Arcade Fire, mis osutuski vast kogu festivali kõrgpunktiks. Sädelev, pompoosne, üsna tantsuline ja sa-

mas muidugi ka Arcade Fire’le omaselt kõva traagilisus-elemendiga. Viimase plaadi «Reflektor» lood, mis on niisamutigi väga head, olid kontserdil veel paremad. Mingil hetkel festivalil avastasin end paraku mõtlemast sellele, et ajal, kui kõiki kontserte on võimalik Youtube’ist järele vaadata ja kõik on hõlpsalt kättesaadav näiteks 20 aasta taguse ajaga võrreldes, on natuke muusikamaagiast kusagile kaduma läinud.

Üks moment või emotsioon siiski oli pea iga kontserdi puhul, mis tõi kananaha ihule – see oli see hetk, kui bänd lavale tuli.

Tagasiteel ajasin lennukis endale terve õlle peale, aga üldiselt oli väga mõnus nädal.

Kõike on juba nagu liiga palju nähtud, isegi kui jõuad mingile laivile alles esimest korda elus. Üks moment või emotsioon siiski oli pea iga kontserdi puhul, mis tõi kananaha ihule – see oli see hetk, kui bänd lavale tuli ja nägid oma lemmikuid esimest korda liha ja luu kujul. Näiteks oli see nii Pixiesega, bänd, kus seda liha on laulja Frank Blacki kujul eriti palju. Avalugu «Bone Machine» raputas nii-öelda prillid ninalt, aga mingil hetkel enda ümber vaadates oli rahvas taas nutitelefonidesse süvenenud. Ehkki kontsert iseenesest oli väga hea ja rõhuga vanematel lugudel. Nentisime sõbraga ebaviisakalt, et «paks jaksab karjuda küll». Suurüllatajaks oli meie jaoks brasiilia vanameister Caetano Veloso, kellelt vähe kursis olnuna eeldasime malbet bossa-mõ-

tisklust. Selle asemel oli mees enda selja taha koondanud hoopis noortest djuudidest powertrio ja sügati sügavalt psühhedeelset ja mürarikast rokki. Veel meeldejäävatest asjadest: afrokuninga Fela Kuti poeg Seun Kuti isa bändiga Egypt 80 oli hoogne ja vihane, poliitiliste sõnumitega; festivali üks peaesinejaid Nine Inch Nails keskendus uuemale materjalile, võimsale valgusshow’le ja mõjus mingis mõttes üsna techno’lt. Taas kokku tulnud shoegazebändi Slowdive liikmed olid laval sümpaatselt kohmetud, ent tundus, et paarkümmend aastat vahepealset mittetegutsemist pole mõjunud ei bänditegemisoskusele ega ka välimusele; kontsert kõlas väga hästi ja bändiliikmed nägid väga nooruslikud välja. Vanematest comeback-artistidest oli väga hea veel ka 70ndate lõpu New Yorgi artrock’i bänd Television, kes mängis ette oma olulise plaadi «Marquee Moon». Tõsi, sellisel kellaajal, kui päike paistis täpselt silmanurgast sisse ja oli kole palav. Ka kaheksakümnendate mürabänd Loop oli taas kokku tulnuna üsna raju, muuhulgas hakkasid selle kontserdi külastajate seas silma peamiselt keskealised prillide ja habemetega tõsised tüübid, kellest vist üllatuslikult mitte keegi telefoniga bändi ei filminud. Tagasiteel ajasin lennukis endale terve õlle peale, aga üldiselt oli väga mõnus nädal. Soovitan järgmise aasta piletid juba suvel ära osta, siis vist saab umbes 100 euroga.

POSTIMEES, 7. JUUNI 2014 || AK || PLAADID || 11

AJA AUK Deep Purple «Made in Japan» (Universal)

KLASSIKA KORDUSTRÜKKE 70ndate rokist räägitakse ülivõrretes, meil pole põhjust traditsiooni rikkuda. «Made in Japan» on ajaloo kuulsamaid kontsertalbumeid. See on hiilgeaegade Deep Purple parimas vormis, need on rifid, millele toetub hard-rock, ning kitarri-, oreli- ja trummisoolod, mille higine gruuv elavas esituses tumedalt pulbitseb. Ritchie Blackmore’i kitarri nohune tämber on väärtus omaette. Hämmastav fakt: löökriistu mängib ühe kopsuga mees. Deep Purple ammutas energiat Motowni soulist, Ian Gillan oli soulilauljatelt palju õppinud. Hiljem tegi Gillan oma esituse aadressil kõvasti kriitikat, öeldes, et oleks võinud palju paremini laulda. Otse loomulikult on «Made in Japan» ka üks rokiajaloo lärmakamaid salvestusi. Parafraseerides Johannes Aavikut: temast on kujonenud kogonane legend, millest jutustatakse meile kui imest. mart juur

PIRATEZ MOI! *

Sabaton «Heroes» (Nuclear Blast)

ROOTSLASTE SÕJALAULUD Sabaton on Rootsi power-metal-bänd, kes alustas oma tegevust 1999. aastal Falunis. Kõik nende lood on militaarsed ning jutustavad sõjast ja lahingutest. Sabatoni esimene stuudioalbum «Primo Victoria» ilmus 2005. aastal ja seda saatis tähelepanuväärne edu. Sellest algas ka nende tähelend. Praeguseks on grupp avaldanud seitse stuudioalbumit, mis lähevad fännide üksmeelsel hinnangul järjest paremaks. Sabaton on läbi aastate jäänud truuks oma juurtele, mida iseloomustab väga hästi nende värske, uue trummari Hannes van Dahliga salvestatud album «Heroes». «Heroesi» puhul ammutavad nad inspiratsiooni Teise maailmasõja tuntud lahingutest, pataljonidest või tähelepanuväärsetest isikutest. Iseloomulikud on jõulised rifid, kummitama jäävad refräänid ja igas loos peituv sügav sõnum, mida kohtab selles žanris tegelikult üsna harva. Plaadi esimesel singlil «To Hell and Back» on väga hea instrumentaaltööga kooskõlas olev kirjeldamatult võidukas ja sõjakas meloodia, mis teeb selle loo peaaegu vastupandamatuks – seda võib üha uuesti ja uuesti kuulata ning sellest mitte tüdineda. Pea kõik lood tekitavad kuulajas patriootliku tunde ja nagu ühes nende loos öeldi: «sometimes, wars kill, sometimes, wars save lives» («Ballad of bull»). Nad ei ülista sõda kui sellist, sõnum on, et on au oma rahvast kaitsta, kaitsta seda, millest hoolid ja mida armastad. Isegi kui sõdurid langevad või naasevad koju murtuna, nende legend elab Sabatoni lugudes edasi. Kogu bändi looming on pea perfektselt harmoonias, midagi pole liiga vähe ega liiga palju. Sabaton on üks nendest bändidest, keda ei saa kellegi teisega segamini ajada. Vaatamata Sabatoni kõikuvale koosseisule kinnitab frontman Joakim Brodén, et nad jätkavad vihasemalt kui iial varem. Tasub leida need viiskümmend minutit «Heroesi» läbikuulamiseks ja tutvuda ehk isegi Sabatoni varasema loominguga. henrik leif haav

NÄDALA PLAAT:

AUSAIM KÜTE SIINPOOL EESTI ENERGIAT Junk Riot «Headache» (ise välja antud)

õiks lausa öelda, et siis, kui Junk Riot esimest korda pinnale ujus, olid rannaolud teised. Roheline lipp lehvis uhkelt ja kutsuvalt kõigile nahktagidele, post-punk, indie-rock ja briti poisid kitarridega olid au sees. Oli aastakümne keskpaik, oli öö, muud midagi ei toimunud. Nüüdseks on kasvõi too niigi hägune termin indie lahustunud mittemidagiütlevaks vihmavarjumõisteks. Kui Junk Riot alustas, oleks mõte sellest, et Tartus toimub subkultuuri tutvustav indie-festival, tundunud lõpmata põnev. 2014. aastal pole teemapüstitusest enam midagi alles jäänud. Võib-olla on see minu enda teismelisnostalgiline pettumus taolise ürituse pealaval August Hunti nähes. Junk Riot ei vaja aga mingit kategoriseerimist või seesuguse kaheldava skeene abi – see siin on päris asi. Saatke hipsterid koju. Kuigi «Headache’ilt» leiab bändil vähegi kõrva peal hoidnud kuulaja mitu vana tuttavat, ei kõla nood sugu-

gi aegunult. Laagerdumine on neile lauludele vaid kasuks tulnud, sest aeg on ära võtnud stereotüüpsuse ja võrdlusmomendi. Oma mõjusid kannab bänd küll uhkelt rinnal – värvikaimaks näiteks eufooriline ja häbematu The Stooges palas «How It Goes». Aga sellist ülbet lüket ei saaks teha keegi, kes musitseerimist tohutult ei naudiks. «Headache» on punnitamata album, aus küte, kompromisse tegemata. Ja muidugi see meloodiline vene keel «Untouched’is», kõige esimesena turgatab pähe Kino ning siis on selge, et Junk Riot ei aja kaugeltki taga vaid möödunud kümnendi hõngu, vaid on imenud endasse pea kõike head, mida alternatiivroki viimased dekaadid pakkunud on. Tulemuseks on terava, alguses häiriva, aga hiljem vägagi koduse vokaaliga muusika, mis paneb unustama, et keegi üldse on kunagi julgenud mõelda, et kitarrimuusika on surnud. Kummalisel kombel ei mingit tagasivaatamist või minevikuhelidesse kaevumist. Eelkäijatelt on õpitud ja siis omamoodi edasi mindud. Maksimumhindeid on alati kuidagi raske panna, tunne on, et tulevased põlved vaatavad ja mõistavad hiljem oma distantsilt hukka, aga kõigi nende aastate järel on kuradima hea, et see plaat lõpuks olemas on. Postrokiliku lõpuloo taustal jääb alles vaid üks õnnis mõte: mulle tõesti väga meeldib Junk Riot. silvia urgas

Hercules and Love Affair

Nickel Creek

«The Feast of the Broken Heart» (Moshi Moshi)

«A Dotted Line» (Nonesuch)

David Crosby «Croz» (Blue Castle Records)

MÕTLIKUD, TASAKAALUKAD LAULUD «Croz» on 72-aastase rokiveterani esimene sooloplaat kahekümne aasta jooksul. Nagu sellises väärikas vanuses tavaks, heidab ka Crosby tagasipilke elatud elule ja kogetule ning vaatab maailmale targa mehe mõtliku pilguga. Hipipõlvkonna eheda esindajana on David Crosby läbi käinud kõik rokistaari «kohustuslikud» etapid, nagu narko- ja alkosõltuvus ning sellest tulenevad kriminaalsüüdistused, suhtest suhtesse hüppamine, heledast põlemisest tingitud terviseprobleemid jne. On, mida oma California maakodus istudes meenutada ja reflekteerida. Muusikalises mõttes on album vana soft-rock’i ja AORi vaimus, meeldivalt tasakaalukas ja läbimõeldud helipildiga. Rockiajaloo ühe kuulsaima vuntsi soe ja pehme hääl on alles ka vanas eas, tuues meelde ansambli Crosby, Stills, Nash & Young kaunid harmooniad. Külaliste seas on Mark Knopfler ja Wynton Marsalis, mitme loo kaasautor on Crosby poeg James Raynold. joosep sang

TEHNILINE ANALOOG-HOUSE

«Hercules Theme» on isikupärase nu-disco-bändina esile kerkinud Hercules and Love Affairi kolmanda, pärast kolmeaastast pausi ilmunud albumi õnnestunud avalugu. Selles omamoodi manifestis tehakse ilma pikemata selgeks, kuidas asjad praegu on. Hercules 2014 on vana kooli otsekohese, impulsiivse bassiga techno-esteetika muusika, mis liigub just selles ajajärgus, mil house hakkas saama popmuusika osaks. Hercules and Love Affair on New Yorgi ekstsentriline DJ Andy Butler pluss tema rohkem või vähem kummalised sõbrad pluss külalisvokaalid. Külalistena astuvad seekord üles džässilik Krystle Warren, alternatiiv-folk-rokkar John Grant, Rouge Mary Pariisist ja belgia võimekas vokalist Gustaph. Kui house, siis pigem üheksakümnendate haku Chicago house, ning kui techno, siis umbes sama ajastu hard techno. Võiks mõjuda pealetükkivalt, aga ei mõju. Jõuline on küll, aga mitte tüütul kombel. Album on ühtlases tempos, nii umbes 130 biiti minutis, ja ühtlases, klubihittidest oluliselt kõrgemale küündivas kvaliteedis. margus haav

AUSALT AKUSTILINE 1989. aastal loodud Nickel Creek on kahekümne viie aasta jooksul mänginud kokku-lahku mängu, ent on nüüd õnneks taas tegev ja tuuritab uue albumi lugudega parasjagu mööda Ameerikamaad. Kõige sagedamini progressiivse bluegrass’i sahtlisse paigutatud bänd üks on oma valdkonna väljapaistvamaid – Grammy auhind ja mitu nominatsiooni, Alison Kraussi pikaajaline toetus jne. Trio moodustavad maailma parimate mandoliinimängijate hulka kuuluv Chris Thile ning õde-venda Sara ja Sean Watkins (vastavalt viiul ja kitarr, kõik kolm ka laulavad). Kolmekesi loovad nad helipildi, milles on kõik ausa akustilise muusika kohustuslikud elemendid: vahetu ehedus, perfektne pillivaldamine, täiuslik grupikeemia ja läbitunnetatud esituslaad. Plaadil on nii vaimustavalt virtuoosseid palu («Elephant in the Corn», «21st of May») kui ka intiimseid ballaade («Christmas Eve», «Love of Mine», «Where is Love Now»). Kaver indie-bändi Mother Mother loost «Hayloft» mõjub esmalt soovina kõlada «popilt ja noortepäraselt», kuid hakkab oma kuratliku pahaendelisusega igal kuulamisel aina rohkem kummitama. joosep sang

yonis musikaalsesse perekonda sündinud Jean-Michel Jarre ei leiutanud küll elektroonilist muusikat, see oli juba enne teda olemas. Jarre purustas aga laialt levinud eksiarvamuse, et see on midagi ennast intellektuaalideks pidavate happefriikide eksperimenteerivast maailmast. Mingis mõttes langes Jarre muidugi enda kaevatud lõksu, kui mugandas oma loomingut selleks, et vastu tulla miljonipäise kontserdipubliku soovidele, ning see avaldas mõju tema loomingu varasalve uskumatult hüpnootilistele ja kaunitele, tõesti igavikulistele helimaastikele. Jarre’i 1981. aasta album «Magnetic Fields» oli üks esimesi, mida lasksin endale kõplamise raske vaevaga teenitud raha eest lindistada. Kaheksakümnendate hakul levisid esmalt Tallinnas, hiljem ka Tartus ja Pärnus niinimetatud helistuudiod, kus tellijale salvestati kummalisi teid pidi meieni jõudnud lääne muusikat. Põhimõtteliselt oli tegu riikliku piraatlusega, aga tollal ei osanud keegi sellele nii mõelda. Perfokaartidest kataloogide järgi sai teha oma valiku, tellimus täideti umbes nädalaga. Rataskaevu tänaval näiteks oli selline stuudio ühes ruumis šiki õmblusateljeega. Istusin nahkdiivanil koos peente prouadega ja häbenesin natuke oma kulunud tenniseid, aga õhin uute plaatide pärast oli igasugusest häbist üle ning kirjutasin erutusest väriseva käega endale märkmikku nimesid ümber. «Magnetic Fieldsi» palasid mängisin hiljem isegi diskodel, ja tantsiti küll. Ka Jean-Michel Jarre’i jaoks olid siis väga õnnelikud ajad. 1976. aastal oli tal viimaks pärast korduvaid ja ülbeid äraütlemisi välja lasta album «Oxygene». Ja massid nägid, et see on hää. Ajakiri People valis Jarre’i isegi aasta inimeseks! 1979 jõudis muusik Guinnessi rekordite raamatusse, kui Pariisis Place de la Concorde väljakul oli teda vaatama tulnud miljon inimest! Siis hakkas alles õieti pihta. 1981. aasta sügisel sai temast esimene lääne artist, kes esines pärast Mao surma Hiina rahvavabariigis, kontsertidele eelnes kaks aastat läbirääkimisi. Jarre kasutas oma esinemistel ka hiina rahvapille ning naasis sellelt kummaliselt maalt külgkorviga mootorrattaga. See oli ainus kommunistliku valitsuse poolt heaks kiidetud ekspordiks mõeldud kingitus.

astille’ päeval ehk 14. juulil 1990 esines Jarre taas Pariisis. Publikut kokku üle kahe miljoni! Ma saan ise ka aru, et arvud lähevad astronoomia valda, aga seegi ei ole veel tipp. Moskva linnapea Juri Lužkovi kutsel Moskva 850. aastapäeva kontserti «Oxygen in Moscow» kuulas ja vaatas 3,5 miljonit inimest. Viimati nägi Venemaa pealinn sellist rahvamassi aastal 1953 pärast Stalini surma. Ekstsentrilisi kontserte tuli riburada, näiteks millenniumivahetusel korraldatud mammutshow Egiptuse püramiidide juures. 10 miljonit eelarveks, 1000 artisti ning 10 tonni pürotehnilisi ained, nipet-näpet veel. Kontsert kestis esimeste päikesekiirteni hommikul. Miljonid miljoniteks, Jarre on andnud välja ka maailma ühe rariteetsema albumi. 1983. aastal müüs ta pärast kohtutäiturite juuresolekul läbi viidud matriitside hävitamist oksjonil maha albumi «Musique pour supermarche» ainueksemplari. See läks kaubaks 70 000 Prantsuse frangi eest, tulu läks noortele kunstnikele. «Piratez Moi!» hõikas Jarre ise raadioeetris. Album on pärast kahel korral omanikku vahetanud. Jarre’i kesksete albumite re-reliisid on saadaval sellest esmaspäevast. Võiks öelda, et mida vanemad, seda paremad. margus haav

* «Varasta minult» vabas tõlkes prantsuse keelest

12 ||

POSTIMEES, 7. JUUNI 2014 || AK || P

A PT EEKER MELCHIOR JA UUED SEIKLUSED SEI K LUSED mart juur

mart.juur@postimees.ee

TÕEHETK

«Eestis on väga raske tippsporti teha.» Kaarel Nurmsalu

uuno prostamool ol Euroopa Haige Mees

EESTI POST TULI KAPIST VÄLJA

ikerkaarevärvilises Euroopas ei panda enam ammuilma imeks, kui keegi oma identiteediga n-ö kapist välja tuleb. Küll aga pani möödunud nädalal kulmu kergitama, kui niisugune soliidne riigiasutus nagu Eesti Post tuli välja põrutava teatega, et on tegelikult Omniva. Eesti Posti julgust on tervitanud mitmed avaliku elu tegelased – näiteks sir Elton John, kes saatis Eesti Postile sellekohase tervitustelegrammi. «Omniva on lahe ja popp,» teatas Eesti Post avalikus pöördumises. «Ma ei pea enam oma sättumust varjama!» Euroopa ärilehele antud pihtimuses räägib Eesti Post karmidest nõukogude aastatest, mil omniva oli kriminaalkorras karistatav. «Tegelikult paljud riigiasutused olid juba tollal omnivad, aga seda tuli miilitsa eest varjata,» räägib endine Eesti Post. «Omnivaid oli isegi selliste üleliiduliste ettevõtete seas nagu SojuzGozMorProm, Dvigatel ja Izmaš. Saime vahel salaja kokku – aga mis juhtus tollal puhkebaasides, tuli pärast unustada!» Eesti riiklik postiteenistus on välja kasvanud Rootsi riiklikust postisüsteemist, mille asutas kuninganna Kristiina 1636. aastal. Postiliiklust Eestimaa kubermangus korraldas Eestimaa rüütelkond, mis oli juba tollal poolenisti omniva. Kuumadest Eestimaa rüütlitest on Eesti Postil palju intiimseid mälestusi. «Arusaamine, et olen tegelikult Omniva, tuli üsna varases eas, need olid sellised segased tunded...» meenutab Eesti Post. Rahvusvahelisel areenil on Eesti Post saanud palju positiivset tagasisidet. Näiteks Poola talupoeg Jerzy (nimi muudetud) ütleb, et on hea teada, et organisatsioon, mis su paki postis ära kaotab, on tegelikult omniva. Rumeenia kabareelaulja Mircea (sugu ja nimi muudetud) ütleb, et omniva erutab teda. Ainsana on omniva vastu kriitiliseks jäänud Vatikan, öeldes, et omniva on üks seitsmest salajasest Peltsebuli nimest ning kutsub üles sülitama omniva peale, tallama omniva peal, torkima omnivat nõeltega, uputama omniva jõkke ja valama sulatina kurku kõigile, kes tegelevad omnivaga, olgu siis eluta või elus olekus, olgu loomade või inimestega, päeval või öösel, voodis või põrandal või seina najal.

nno ees, Domini taga. Nõnda need asjad Issanda maailmas käivad ja nõnda käivad nad Tallinna linnas, kus elab ja tegutseb meie vana tuttav Melchior Wakenstede. Sestsaadik, kui viimati kohtusime, on apteekriisanda juustesse lisandunud rohkem halli. Aastate koorem on tema selja kühmu vajutanud. Aga säde Melchiori silmis on alles. Alles on kurd suunurgas, kuhu mõnikord ilmub naeratus. Ja mis kõige tähtsam: raeapteek on alles ning endistviisi Melchior Wakenstede pidada. Kui nutikad kaupmehed taipasid, et apteegiäriga on võimalik rikkaks saada, müütades kirevate siltidega purke ja karbikesi, mille sisu parimal juhul tervisele ohutu, hakkas apteeke Tallinna tekkima nagu punne pidalitõbise kehale. Sinna, kus varem oli asunud mängupõrgu, tehti apteek. Kus oli saun, tehti apteek. Apteegid tehti kaubahoovidesse, kõrtsidesse ja turgudele. Pordumajade asemele tehti apteegid, kus lõbujanustele meesterahvastele kergemeelsete naisterahvaste seltskonna asemel pakutakse antidepressente, rahusteid ja potentsiravimeid. «Mis on apteegi röövimine apteegi asutamise kõrval?» muhelevad irvhambad. Melchiori jätab apteekide gründertum külmaks. Tema konkurentsi ei karda, raeapteegil on oma kunded ja kaup, millesarnast uutest apteekidest ei saa. Sisaliku nahast, tammepuu mahlast ja kopramaksast tehtud salvi, mis aitab konnasilmade ning lahtiste luumurdude vastu, ei müü Tallinnas keegi teine, isegi kui sul on kehtiv digiretsept. Ega ka mitte eluvett, mis mõistlikes kogustes tarvitades ravib ihu- ja hingehädasid nii sees- kui ka välispidiselt, aga ülemäärase pruukimise juures toob kaasa tõve, mille araabia õpetlane, suur Avicenna ibn kassiahastuseks ristis. Nimetatud häda vastu pole paremat rohtu kui seesinane eluvesi ehk akvaviit. Ja just akvaviiti mekkis praegu Melchiori vana sõber, dominikaani munk Augustus. «Apteeke on Tallinnas liiga palju. Eks see ole ammu teada, et apteegid tekitavad haigusi. Või kui mitte just haigusi, siis vähemalt halba enesetunnet. Pruugib mul vaid apteegi silti näha, kui juba pistab siit ja valutab sealt. Kurk hakkab valutama, köha tuleb peale, ninast pääseb tatt voo-

lama. See on justnagu mingi nõidus. Lähed niisuguses äratehtud olekus apteegi uksest sisse ja ostad kotitäie ravimeid, mida sul tegelikult üldse vaja ei lähe!» Nõndamoodi kõneles munk Augustus, kes eile pärast vesprit oli koos teiste kloostrivendadega hakanud hinge surematuse küsimusi arutama. Kuna arutelu leidis aset keldris, kus kloostriülem hoidis veinitagavarasid, oli Augustusel nüüd raskekujuline ibn kassiahastus. «Kui kimbutab tõsine häda, siis pole moodsatest apteekidest mingit tolku. Need nadikaelad seal Viru tänava rohupoes soovitasid minu raskes seisundis pruukida Alka Seltzerit. Jõin vurtsuvett terve ämbritäie, äärepealt oleks põie ära nikastanud, aga kasu ei midagi,» kaebas dominikaanlane. Samal momendil penetreeris apteeki ilmakuulus õpetlane, tuntud askeet ja isemõtleja Warro Wohglyde. Teadlase palged olid kaamed ja tema jäsemed värisesid. «Melchior, sa pead mind aitama! Olen hullumise äärel!» kisendas ootamatu külaline. Lugu, mille doktor Warro jutustas, oli järgmine. Tema kodutänaval asub teatav lõbustusasutus, kus naisterahvad valju muusika saatel enesel riideid seljast heidavad ning tantsu löövad, kusjuures meesterahvad seda kõike pealt vaadata tohivad, kui nad raha maksavad. «Ma tean seda kohta Laial tänaval küll, üpris mõnus paigake, ehkki joogid on üle mõistuse kallid,» noo-

Jalgrattakiiver kohustuslikuks!

gutas munk Augustus heakskiitvalt. «Sääraseid maju leidub kõigis Saksa maades ja isegi Tartus leidub neid, ehkki ausalt öeldes peaksid Tartu naised peale maksma, et keegi nende lahtiriietumist näha tahaks!» «Too jõletum patu urgas segab ristiinimeste öörahu. Ma ei suuda uinuda, mõeldes, et kusagil siinsamas läheduses leidub paljaid naisterahvaid. Kui lõpuks ikkagi õnnestub magama jääda, surudes kuumavat ihu vastu paekivist põrandat, siis tulevad unenäod, mis õõnestavad kristlikku moraali ja abielu püha sakramenti!» Nõnda kõneles doktor Wohglyde ja palus härdalt eliksiiri ehk tinktuuri, mis aitaks tal põrgu kiusatusele vastu panna ning laseks rahulikult magada, hoolimata paljastest naisterahvastest, kes unenäos tantsivad. «Selle vastu aitab Püha Nikolause salv, mille komponentideks on kuivatatud eeslisõnnik, saialilleseemned, kämblaseene kübar, pulbriks hõõrutud metsseakihvad ning süüta neitsi kuuveri, mida on segatud mererohust keedetud tõmmisega,» ütles Melchior. «Suguliigese ümber tuleb siduda mähis, mis sisaldab mutimullahunniku mulda, tökatit ja surnud koera karvu.» Tasunud ostude eest, lahkus doktor Warro sügavas tänumeeles. Ablas munk palus enesele veel natuke akvaviiti kallata, mis ka sündis. Kuid Melchior poleks olnud Melchior, kui ta kauba vastu natuke informatsiooni saada poleks soovinud. «Sõber Augustus, oled sa viimastel päevadel kuulnud midagi Tallinna televisiooni kohta kõneldavat?» «Tallinna televisioon? Toda tühja ei vaata ju keegi!» tegi dominikaanlane jubeda grimassi, viskas pitsi hinge alla ja hammustas magusat konfetti peale. «Seitse inimest on tapetud: viljakaupmees Siegfried Schnitzel, mündivalaja Eugustus Pumpel, rätsepmeister Hugo Moltke, Niguliste kiriku kellamees Vello Õigekaru, raehärra Ludwig Blankenborg, Kanuti gildi oldermann Siegfried Mühle ja müürsepa õpipoiss Wilhelm. Mis neid ühendab? Kõik nad sattusid nägema «Vaba mõtte klubi». Ja kõik nad mõrvati!» kõneles Melchior mõtlikult. «Ilmselt avaldati saates mingi kohutav saladus. Nüüd on küsimus, mis see oli!» Samal momendil tormas apteeki leskproua Bertha Krouwel. «Noh, vanamehed! Jälle tipsutate siin kahekesi? Uudist olete juba kuulnud? Varastati Yana Toom!»

VIIMANE VEERG

Akadeemiline puhkus Doktorid ja magistrandid paljalt päevitavad. Et ei oleks päikserandid keha söövitavad. Põõsas piilub akadeemik, silma ees monokkel. Taamal luurab tuntud keemik, kaelas tal binokkel. Rektoritel kõhud punnis, käivad kõrred suus. Masendavas ainetunnis vaevleb bakalaureus.

HALLOO, MÕISTUS! HALLOO, MAA!

Läksin toortoidult üle veele ja mahlale. Toiduteema ei paku mulle enam huvi, jänesekapsas jätab külmaks. Me oleme harjunud mõtlema, et peame sööma, muidu sureme. Ei pea sööma ainult füüsilist toitu. Mina toitun metsaõhust. Minu jaoks on oluline teadmine, et keha on vaba toidusõltuvusest ja niisugune eluviis on võimalik. Metshaldjas Mari Metsallik

Tuleb end kätte võtta, arendada endas sitkust ja tugevust, kasvatada tahtejõudu ja meelekindlust, suruda endas maha igasugused moodsa aja ilmingud – pehmo ja lödipüksi alged. Sport ja sportlikkus tuleb kompromissitult ausse tõsta. Liikumisaasta on vähemasti mingigi algatus ses suunas. Sest sportlikult suutlik inimene on tervem ja positiivsem, julgem ja võimekam, sihi- ja enesekindlam inimene. Lühidalt: meist peab kiirgama tugevust. Ajakirjanik Priit Pullerits

Ainult digilehes Arvo Pärt läheb liikmete erimeelsuste tõttu laiali. *** Siseministeerium: kiiver jalakäijatele kohustuslikuks! *** Laulupeo telekanalis saab jälgida Rein Langi liikumist õlleaiast tualetti ja tagasi. *** Doktor Bernatski järgmise hooaja näosaates siiski ei osale.

POSTIMEES, 7. JUUNI 2014 || VABA AEG || 11

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

TEATER

LAITSE GRANIITVILLAS

RAHVUSOOPER ESTONIA

10.06 kl 19 Esietendus! 11., 12., 13., 15., 17., 19.06 kl 19

Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 7.06 kl 19 Eri Klas 75. Violetta rollis Irina Dubrovskaja (Venemaa)

KASS TULISEL PLEKKKATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATER VANEMUINE

LA TRAVIATA

G. Verdi ooper Dirigent: Risto Joost Osades: Oliver Kuusik, Rauno Elp, Triin Ella, Juuli Lill, Väino Puura, Mart Laur, Pavlo Balakin, Mati Vaikmaa, Rostislav Gurjev, Andres Köster jt 12.06 kl 19

BAJADEER

L. Minkuse ballett Dirigent: Risto Joost Osades: Nanae Maruyama, Sergei Upkin, Luana Georg jt 13.06 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 13.06 kl 19 Nemorino osas Cataldo Caputo (Itaalia)

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Lauri Sirp Osades: Cataldo Caputo, Kadri Kipper, René Soom, Rauno Elp, Janne Ševtšenko jt

TARTU ÜLIKOOLI VANAS KIRIKUS

Jakobi 1, Tartu Ainult 8 etendust! 4.07 kl 20 Esietendus! 5., 6., 8., 9., 10., 11., 12.07 kl 20

KAJAKAS

Anton Tšehhovi komöödia kahes vaatuses Lavastaja Tiit Palu Kunstnik Silver Vahtre Kostüümikunstnik Maarja Meeru Osades: Külliki Saldre, Maria Soomets, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger, Jüri Lumiste, Priit Strandberg, Raivo Adlas, Peeter Volkonski jt

KASSITOOME ORG 27.07 kl 20

SUVEKONTSERT 2014 Kaunid ooperiaariad ja avamängud Dirigent Paul Mägi Tasuta!

UGALA TEATER

EESTI DRAAMATEATER

Alates 01. juunist kuni 29. juunini ja 4. augustist kuni 30. augustini on kassa avatud E-L kell 12.oo-17.oo.

Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

Seoses Ugala Teatri kollektiivpuhkusega on kassa suletud 30. juunist kuni 03. augustini 2014.a.

SUURES SAALIS 13.06 kl 19 Esietendus! 14., 15., 17., 18., 19.06 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret Saul-Gorodilov Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

ÕISU MÕISA PARGIS 11.06 kl 19 Esietendus! 12., 13., 14., 15.06 kl 19

VALGED ÖÖD

Fjodor Dostojevski Lavastaja Leino Rei, Kunstnik Marion Undusk.

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAALIS

14., 20., 21., 22., 27., 28.06 kl 13 27., 28.06 kl 16

9., 10., 11.06 kl 18

Mina olin veel väikene (lav. Ivo Eensalu)

TOOMA TALU

Lääne-Virumaa, Uusküla

(lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Piletid : Kloostri Aidast (E-R 9-19, L 12-19), Theatrumi kassast (T 12-17), Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889 theatrum@theatrum.ee

ESNA MÕISAS 8., 9., 10., 11., 12. ja 13.06 kl 19 8., 9., 13.06 Välja müüdud!

Kajakas

A. Tshehhov. Lavastaja: Maria Peterson. Kostüümikunstnik Kristiina-Hortensia Port. Muusikaline kujundus Eva Eensaar. Osades: VHK XVI teatrilennu õpilased: Stefan Peetri, Anna Kristin Peterson, Steffi Pähn, Karl Valkna, Henri Georg Viies, Jakob Tulve, Lotte Krall, Hanna Aunin, Nils Mattias Steinberg, Ken Rüütel, Ilo-Ann Saarepera, Tiina Adamson, Priit Põldma (VHK teatrikooli vilistlane) Piletid (10/7)

KLOOSTRI AIDAS 7.06 kl 19

rahva-jutud-lood-laulud Piret Päär ja Tuule Kann pilet 5/10/15/20

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee

VARGAMÄE REHETARES

7., 9., 10., 30.06 kl 19 1.07 kl 19

17., 18., 19., 20., 21., 25., 26., 27., 28., 29.06 kl 19

7.06 kl 16 11., 12., 13., 14.06 kl 19

VANAD JA NOORED

Anton Hansen Tammsaare Dramatiseerinud Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

PALMSE MÕISA MOONAKATEMAJA

Üks pealuu Connemaras Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

VAT TEATER

NO51 Mu naine vihastas

NO50 Lenni 16.06 kl 19 Esietendus Eestis! 17., 18., 19.06 kl 19

Et keha mäletaks (Memories for Life)

’’Masohhisti pihtimus’’

R.Sikora. Lavastaja: Christian Römer. Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder

R.A.A.A.M. Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas www.raaam.ee

JÄNEDA PULLI TALUS 5.07 kl 19.30 esietendus! 6., 9., 10., 11., 12., 22., 23., 24., 25., 27., 28., 29., 30., 31 . 07 kl 19.30 1.08 kl 19.30 13.07 ja 3.08 kl 15

IMEDE AASTA

Autor: Tiit Aleksejev Lavastaja Madis Kalmet Näitlejad Mari-Liis Lill (Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Helgur Rosenthal ja Hans Kaldoja

EESTI MAANTEEMUUSEUMIS Varbuse

1.08 kl 20 Esietendus! 2., 7., 8., 9., 13., 14., 15., 16., 17.08 kl 20 R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseum esitlevad:

VAGA VEND VAHINDRA

KONTSERT EESTI KONTSERT

www.concert.ee

PALMSE MÕISAPARK 7.06 kl 18

PALMSE MÕISA MUUSIKA “Aastaajad”

TALLINNA KAMMERORKESTER Solist ja kontsertmeister Arvo Leibur. Vivaldi, Piazzolla 7.06 kl 22

Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester

KOIT TOOME Dirigent Jüri Ruut-Kangur 8.06 kl 18

OOPERIGALA: ERI KLAS 75

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Solistid Johanna Rusanen (sopran), Marion Elvila (metsosopran), Angelika KlasFagerlund (metsosopran), Oliver Kuusik (tenor), Andrei Breus (bariton), Koit Soasepp (bass), Matti Salminen (bass, Soome). Dirigendid Eri Klas, Vello Pähn ja Mihhail Gerts 8.06 kl 21

SUVEÕHTU ERI KLASIGA Pärnu Linnaorkester Tallinna Linnateatri meeskvartett, Ivo Linna, MaarjaLiis Ilus, Liisi Koikson, Diana Klas Dirigent Eri Klas ja Mihhail Gerts

EESTI INTERPREETIDE LIIT Piletid Piletilevist ja kohapeal (3€ - 8€) www.interpreet.ee

Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast. Lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater)

LÄÄNEMAA ÜHISGÜMNAASIUMI SAAL

VIINISTU KUNSTIMUUSEUMIS

MUSTPEADE MAJA

27., 28.06 kl 19.30 4., 5., 12.07 kl 19.30 29.06 ja 6., 13.07 kl 15

Mõnikord on kõik nii selge Lavastaja: Kertu Moppel Näitlejad: Maarja Mitt, Liisa Pulk, Katariina Ratasepp (VAT Teater), Lauri Kaldoja, Roland Laos, Jüri Tiidus (Eesti Draamateater), Hendrik Toompere jr jr

TAPA RAUDTEEJAAMAS 10., 11., 12., 15., 16., 17., 18., 19., 22., 23., 29., 30.07 kl 19.30 13., 20.07 ja 3.08 kl 15

Titanicu orkester

Lavastaja: Madis Kalmet Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).

27.06 kl 19

17.07 kl 19 ANDREAS LEND (tšello), RALF TAAL (klaver) Kavas: O. Respighi, C. Debussy, H. Eller, J. Brahms

KURESSAARE LINNUSE SAAL 29.06 kl 19

MUSTPEADE MAJA

10.07 kl 19 RIIVO KALLASMAA (oboe), KADRI-ANN SUMERA (klaver) Kavas: M.Ravel, G. Jacob, B. Britten

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

TALLINNA RAEKODA 19.06 kl 19

Kammermuusika Raekojas

Atlan Karp (bariton) Kai Ratassepp (klaver) Kavas: Ravel, Iber, Sviridov jt. (8€, 5€)

XXII Rapla Kirikumuusika Festival 15.– 25. juuli 2014 Tallinnas, Haapsalus ja Raplamaa kirikutes Keelpilliorkester „Camerata Nordica“ (Rootsi) Kammerkoor „Collegium Musicale“ Jason Calloway (tšello, USA) Raivo Tafenau (saksofon) jpt.

TALLINNA KITARRIFESTIVAL 9.–13. JUUNI 2014

www.kitarrifestival.ee Piletid piletilevis ja enne algust kohapeal

MUSTPEADE MAJA 9.06 kl 19

Hispaania muusika maagia

Jaime Velasco ( Hispaania ) €10/8

MUSTPEADE MAJA 11.06 kl 19

Suurimaid kitarrilegende

Roland Dyens ( Prantsusmaa ) €15/12

NARGENFESTIVAL www.nargenfestival.ee piletid Piletilevist

ESTONIA KONTSERDISAAL 13.06 kl 19

AVAKONTSERT

Ludwig van Beethoven – Meeresstille und glückliche Fahrt, op. 112 Ralph Vaughan Williams – Flos Campi Gustav Mahler – Sümfoonia nr 4 G-duur Malin Hartelius (sopran, Rootsi) Andres Kaljuste (vioola) Eesti Filharmoonia Kammerkoor Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Tõnu Kaljuste

PLEKTRUM FESTIVAL MTÜ Rataskaevu 10, Tallinn http://plektrumfestival.com/ Info tel 5288 6326

TARTU JAANI KIRIK 12.06 kl 21

Silberauto kutsub: Sven Grünberg «Vaadates sisse» Pilet 9.-11.-.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

11.06 kl 19

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

13., 14., 18., 19., 20., 21., 22., 26., 27., 28.06 kl 19

LA TRAVIATA

G. Verdi ooper Dirigent: Eri Klas Osades: Irina Dubrovskaja, Oliver Kuusik, Rauno Elp, Triin Ella, Juuli Lill, Väino Puura jt

RAKVERE TEATER

12 || SPORT || POSTIMEES, 7. JUUNI 2014

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Mind ei huvita, mis tal öelda on. Wayne Rooneyt ei huvita endise meeskonnakaaslase Paul Scholesi arvamus, mille järgi Rooney parimad päevad on juba möödas.

TENNIS

Prantsusmaal selgusid finalistid Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel selgusid eile meeste üksikmängu finalistid. Esimesena peetud poolfinaalis alistas maailma teine reket Novak Djokovic Baltikumi ajaloo esimese mängijana Prantsuse lahtistel poolfinaali jõudnud lätlase Ernests Gulbise. Djokovici võidunumbrid olid 6:3, 6:3, 3:6, 6:3. Teises poolfinaalis oli meeste esinumber Rafael Nadal kindlalt 6:3, 6:2, 6:1 parem Suurbritannia tennisistist Andy Murrayst. Naiste finaalis kohtuvad Maria Šarapova ja Simona Halep.

3:6, 6:7

kaotas tennisist Anett Kontaveit Nottinghamis peetud turniiri veerandfinaalis tšehhitar Kristyna Pliškovale.

Viimane trenn on tehtud. Irina Embrich (vasakul) ja Kristina Kuusk on valmis võistlustulle asuma.

VÕIMAS NELIK. Eesti epeenaised asuvad EMil kaitsma võistkonnavõistluse võitu, kuid ihkavad ka individuaalmedaleid

Kaaberma: teoorias oleks epeenaiste nelikvõit võimalik

JALGPALL

Ribery jääb MMilt eemale Prantsusmaa jalgpallikoondis kinnitas, et koondise suurim staar Franck Ribery (pildil) ja poolkaitsja Clement Grenier tänavusel MMil ei osale. Klubileiba Müncheni Bayernis teeniv Ribery on viimasel kuul olnud hädas seljaprobleemidega. Need pole vaatamata prantslaste lootustele vaibunud, vaid hoopis hullemaks muutunud. «Täna (eile – toim) hommikul pidi Ribery keset jooksmist seisma jääma. Nüüd ei saa ta treenida,» ütles Deschamps. Prantsuse koondise juhendajal polnud muud valikut kui Ribery ja kubemevigastuse saanud Clement Grenier asendada Remy Cabella ja Morgan Schneiderliniga.

KORVPALL

Kanguri klubi jõudis finaalist võidu kaugusele Eesti korvpallikoondislase Kristjan Kanguri (pildil) koduklubi Milano Olimpia alistas Itaalia korvpallimeistrivõistluste poolfinaalseerias võõrsil Sassari meeskonna 63:56 ja asus nelja võiduni peetavat seeriat 3:1 juhtima. Milano parimana viskas Keith Langford 17 punkti, Alessandro Gentile lisas 15 silma. Sassari suurimaks korvikütiks oli 12 punktiga Benjamin Eze. Kangur sai mänguaega 16 minutit, viskas selle jooksul kolm punkti, võttis kolm lauapalli ja tegi kolm viga. Seeria järgmine kohtumine peetakse täna Milanos.

Spurs asus finaali juhtima

Inglise koondis sai tagasilöögi

Korvpalliliigas NBA tehti algust finaalseeriaga. Avamängus alistas San Antonio Spurs kodusaalis tiitlikaitsja Miami Heati 110:95. Tim Duncan oli võitjate parim, visates 21 punkti ja võttes 10 lauapalli, Tony Parker lisas 19 punkti ja 8 söötu ning Manu Ginobili 16 punkti ja 11 söötu. Möödunud aasta finaalis Miamile kaotanud San Antonio kallutas kohtumise enda kasuks viimasel veerandajal, mis võideti 36:17.

Sõprusmängus Ecuadoriga põlve vigastanud Inglismaa jalgpallikoondislane Alex OxladeChamberlain jääb mitmete allikate kinnitusel väljakult eemale kuni kolmeks nädalaks. See välistab ta inglaste avamängust Itaaliaga, kuid kiire paranemise korral võib noormees kohtumiseks Uruguayga mänguvalmis olla. Kui paranemisaeg jääb kolme nädala kanti, kutsub koondise peatreener Roy Hodgson Brasiiliasse kaasa ilmselt kellegi teise.

foto: mihkel maripuu

jaan martinson spordiajakirjanik

agu viimastel aastatel ikka, kuulutavad nii Eesti naiskonna peatreener Kaido Kaaberma kui liider Irina Embrich, et midagi pole muutunud – kõik neli koondislast lähevad EMile medalimõtetega. Tõsi, seekord on Strasbourgis kaitsta naiskonnavõistluse Euroopa meistri tiitel. Legendaarses Kännu Kuke vehklemissaalis valitseb déjà vu tunne. See kõik on juba olnud. Mullu, tunamullu... Väsinud võimla, kus suvel palav ja talvel külm. Embrich ja Kristina Kuusk peavad karjääri umbes 5879. sparringmatši, Erika Kirpu on õhemalt riides, et paremini kuumust taluda, ja teeb kuiva trenni, torgates kujuteldavat vastast, valit-

sev maailmameister Julia Beljajeva puudub, ta harjutab koduses Tartus. Kaabermal pole neidudele suurt midagi öelda, sest nood on sedavõrd kogenud. Ei midagi uut. «Uut pole jah,» nõustub Kaaberma. «Vehklemine pole muutunud, vehklejad pole muutunud, ettevalmistus käib tavalises rütmis: treeningud, võistlused, laagrid... Mis seal ikka meist kirjutada. Võtke eelmise aasta EMi-eelne artikkel ja tehke copy-paste.» Endine on seegi, et kõik neli vehklejannat on võimelised

pääsema poodiumile. Seega nelikvõit on võimalik? «Teoorias küll, aga see oleks suur ime,» tõdeb Kaaberma. «Vehklemine pole kettaheide, kus kõik sõltub sinust endast. Vastane on segav faktor, teeb kõik võimaliku, et su lootused purustada. Sajast rajale läinud vehklejast 99 kaotavad, vaid üks võidab kõik matšid.» Kaaberma arvates pole suurt mõtet tippsportlaselt enne tiitlivõistlust eesmärki küsida: «Vastusel – üks räägib medalist, teine, tagasihoidlikum, endast parima andmisest – pole

Töö tuleb tulemuseks vormistada Eesti epeemeeskonna peatreener Igor Tšikinjov on ootusärev: «Terve pikk hooaeg sai tööd tehtud, nüüd algab vormistamine, esmalt EMil, veidi enam kui kuu pärast MMil. Alles seejärel saab teha kokkuvõtteid, kuivõrd me seekord õnnestusime.» Tšikinjov ennustama ei hakka: «Iga kord tahaks

paremini treenida ja võistelda. Kõik, mida plaanisime, tegime ära. Probleeme? Oli. Väikeseid. Sport on ju nagu elu, kunagi ei lähe asjad liiga libedalt. Minu filosoofia kõlab: alati tuleb leida lahendus. Loodetavasti on lahendused õiged.» Strasbourgis valitseb kuumus, kuid võistlus-

paik on meeldivalt jahe. Meeskonnal – Nikolai Novosjolov, Sten Priinits, Sven Järve ja Jüri Salm – on viimane trenn seljataga ja täna asutakse vehklema individuaalsete medalite eest. Naiste võistlus on kavas pühapäeval. Meeskonnad on võistlustules 11., naiskonnad 12. juunil.

tähtsust, sest kõik lähevad kulda võitma.» Et Kaaberma jutt pole jama, näitas Beljajeva, toonase Eesti koondise neljanda numbri esikoht eelmise aasta MMil. «Just,» kiidab Kaaberma. «Ta oli võimeline võitma ning otsustaval päeval sujus kõik. Eks elu näita, kuidas seekord läheb. See ongi spordi võlu ja valu, et kunagi ei tea ette, mis juhtuma hakkab. Kui teaks, poleks ju mõtet võistlusi korraldadagi.» Räägitakse, et tšempioniks tulla on lihtsam kui tiitlit kaitsta. Kaaberma ei muretse. «Naiskond peab hakkama saama, soosikuseisusest üle olema. Müürid on ju maha murtud, nähtud oma võimeid.» Kirpu ja Kuusk leiavad, et parem oleks juttu puhuda pärast EMi, kui küsimused on vastuse saanud. Naiskonna liider Embrich muigab, et kõik on vanaviisi tõesti: «Kalender oli tihe, võistlesime palju, saime käia laagris Iisraelis, Moskvas, Haapsalus. Näis. Kõik, kes EMile tulevad, on andekad ja töökad, kõigil on võimalus.»

Stipisüsteemi lahendus: välismaalased profi jaan martinson jaan.martinson@postimees.ee

Segadus spordistipendiumidega kestab. Pallimänguklubid ei tea senini, kes on proff, kes mitte, kellele tohib stippi maksta, kellele mitte. Kultuuriministeerium üritab pärast kuudepikkust mittemidagitegemist maksuametiga läbi rääkides asjasse selgust tuua, kuid selgus ei saabu mingil juhul enne hilissügist, kui lepingud on ammu sõlmitud ja mängijad paigas. Välja on pakutud variant, et võõrleegionärid saaksid palka ja maksaks maksu, Eesti pallurid oleks stipendiaadid. Kultuuriministeerium ehk

asekantsler Tõnu Seil on palunud sportmänguliitudelt eksperthinnangut, mida stipendiumide kaotamine nende alale tähendaks. Andmed koos, kavatsetakse esitada maksuametile oma seisukoht, mis kõlab ilmselt nõnda: Eesti pallurid treenivad ja töötavad selleks, et saada profiks ning siirduda piiri taha suurt raha teenima, ning neile võiks maksta stipendiumi; meie klubides mängivad välismaalased on aga profid ning peavad töötasult maksma kõik maksud. Ideel on jumet, sest raske on maailma mõistes penne teenivat kodumaist mängijat elukutseliseks pidada. Põlva Serviti käsipallimeeskonna pea-

treeneri Kalmer Mustingu sõnul saavad nende klubi mängijad – koolipoisid, üliõpilased ja põhitööd mujal tegevad mehed – stippi mõnisada eurot. «Kui see pisku, pigem toiduraha, kuulutatakse palgaks, millelt tuleb maksta maksud, siis ei saa ma meie riigist aru,» oli Musting tige. «Serviti aastase maksutulu eest ei saaks Põlvas isegi väikest parklat ära asfalteerida, kuid spordile annaks

Kui see pisku, pigem toiduraha, kuulutatakse palgaks, millelt tuleb maksta maksud, siis ei saa ma meie riigist aru. Käsipallitreener Kalmer Musting

see hoobi. Kardan, et käsipallurid läheksid lainena Soome tööle ja mängima. Serviti peaks jätkama koolipoiste ja paari vanema fanaatiku toel.» Eesti Jalgpalli Liidu pressišeff Mihkel Uiboleht on Mustinguga ühel nõul: «Eestis profispordi loogika ei toimi. Kui mujal maailmas toodab profiklubi tulu, siis Eestis kulu.» Kuna kultuuriministeerium on asja venitanud kui kummi, saabub selgus stipendiumide osas parimal juhul sügisel. Sestap ei oska klubid kuidagi käituda. Aga see selleks. Postimees küsis spordirahvalt, mida see muudaks, kui maksustataks vaid võõrleegionäride palgad.

POSTIMEES, 7. JUUNI 2014 || SPORT || 13

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

KORVPALL. Tippülikool näeb 20-aastases ja 208 cm pikkuses Rauno Nurgeris eeldusi jõuda korvpallis kõrgele tasemele.

Nurger lubab enesega rohkem tööd teha peep pahv

sporditoimetuse juhataja

erve möödunud hooaeg möödus Rauno Nurgeri jaoks teadmises, et sügisest alustab ta mängimist korraliku tasemega Ole Missi ülikooli korvpallimeeskonnas. Tulevase kooliga oli leping sõlmitud ning esimene talv pidi mööduma ettevalmistuskoolis lihtsalt küpsuse saavutamiseks. Kuid ega asjata peeta USAd tuhande võimaluse maaks – mais arenenud sündmused viisid ta hoopis sealse üliõpilaskorvpalli absoluutsesse tippu kuuluvasse Wichita State’i ülikooli meeskonda. «Mais sain teate, et treener, kes värbas mind Ole Missi ülikooli, vahetab töökohta. See võimaldas mul küsida lepingust vabastust,» kirjeldas Nurger pöördelisi sündmusi. «Sellist käiku soovitasid mulle kõik treenerid, kellega olin rääkinud. Kuna esialgne leping sai sõlmitud suhteliselt hooaja alguses, polnud ma vahepeal teiste ülikoolidega suhelnud, kuid kohe, kui sain eelmisest lepingust vabaks, tuli Wichita State’i pea-

treener mind treeningule vaatama.» Nurgeri sõnul jättis ta mäng tippkooli juhendajale hea mulje ning üsna pea jõudis temani pakkumine liituda Wichita State’i ülikooliga. Juuni esimesel päeval koliski ta juba ülikoolilinnakusse ning sellel nädalal on ta teinud koos meeskonnaga kaks treeningut. Wichita State’i ülikool on NCAA süsteemis väga kõrges hinnas ja mängib kõige kõrgemal tasemel – Euroopa mõistes saab Nurgeri edenemist võrrelda mõne Euroliiga meeskonnaga liitumisega. Sellise tasemega ülikool on mängijatele ideaalne hüppelaud kõikide korvpallialaste unistuste täitumiseks. Üliõpilasliiga NCAA reeglid on aga äärmiselt karmid ning suviste ühistreeningute mahule on seatud väga täpsed piirangud. Seepärast ongi Nurger veetnud uue meeskonna juures aega peamiselt jõusaalis teste läbides, mille tulemusena koostatakse suveks jõusaalitreeningute kava. Möödunud nädalal nimetas Eesti koondise peatreener Tiit Sokk Nurgeri juuli alguses koguneva meeskonna kandidaatide hulka, kuid suure tõenäosusega teda tänavu suvel selles seltskonnas siiski ei näe. Esialgsete plaanide kohaselt harjutab Nurger ookeani taga üli-

kooli juures vähemalt augusti alguseni. «Võib-olla tulen pärast seda korraks Eestisse,» jättis ta ukse siiski veidike irvakile. Võib aimata, et 20-aastase Nurgeri hinges pakitseb koduigatsus, sest pärast mullu septembris USAsse lendamist pole ta veel kordagi koju jõudnud. Suureks suve nautimiseks pole Nurgeril siiski aega. Lisaks treeningutele käib ta juba ka tundides. «Juunis ja juulis on meil ette nähtud õpingud kahes klassis,» märkis ta ning lisas, et treenimise ja õppimise ajal pole tal vaja äraelamise peale mõtelda. «Kõik siinsed kulud lähevad juba ülikooli arvele.» Nurger ei tea veel täpselt, millist rolli peatreener tal meeskonnas näeb. Selgemaks saavad asjad siis, kui suveperiood saab läbi ja tiim hakkab korralikult koos harjutama. «Seni korvi all mänginud mehed lõpetasid ülikooli ja seepärast on minu positsioonil konkurents väiksem kui tagameeste hulgas,» rääkis Nurger. «Kokku on meil praegu 15 mängijat, lisaks minule toodi juurde veel üks tsenter ja suur ääremängija.» Eestlane usub, et on tõeliselt suures mängus osalemiseks valmis. «Võrreldes sellega, mis ma olin üheksa kuud tagasi siia tulles, olen füüsise poolest teinud pika sammu edasi,»

Kruuda katkestas Sardiinias esikohalt MM-RALLI. Sardiinias sõideti eile MM-ralli teine võistluspäev, mille järel on läbitud üheksa kiiruskatset. Hästi alanud võistluspäev lõppes eestlastele kurvalt, sest katkestasid nii Ott Tänak kui Karl Kruuda. Kruuda alustas rallit WRC2 arvestuses seitsmenda ajaga, ent kihutas tõusvas joones ja asus WRC2 arvestust peagi juhtima. Päeva viimase katse stardis ilmnes aga masinal rike ja Kruuda jättis ralli esikohalt pooleli. Tänak katkstas roolivõimu probleemi tõttu viiendal katsel. Martin Kangur oli enne eilset viimast katset 10., Egon Kaur 11. kohal.

Karl Kruuda testikatsel.

Mullu suvel pallis Rauno Nurger Eesti koondise särgis Tallinnas U20 foto: peeter langovits EMil, tänavu rassib ta aga terve suve USAs.

Garaažiuksed ja välisuksed

Garaažiukse- ja väravaajamid

Tööstushoonete uksed

Laadimistehnika

foto: timo anis

id, eestimaalased amatöörid Käsipallis ei muutuks suurt midagi, arvas Musting: «Tegelikult peaks kõik Eesti soost käsipallurid olema stipendiumisaajad, siis suudaksime üksiku välismängija maksutulu enda kanda võtta.» Ka Eesti jalgpalliklubid tegutseksid edasi endisel moel. «Meie süsteem pole stipile üles ehitatud. Andsime klubidele talvel, kui teema esile kerkis, teada, et nii mängijad kui treenerid olgu palgal. Nii ongi.» Võrkpall. Endine Tallinna Selveri, praegune Pärnu Võrkpalliklubi peatreener Avo Keel tõdeb, et kui hakkab kehtima nulltolerants – ei stipendiumi, ainult maksustatavad palgad

–, võib asi minna pisut murelikuks, sest riik pallimänge toetada ei soovi, erasektor ei jõua. Ent kui palgal oleks vaid välismaalased, poleks muret. «Võrkpalliklubides püütakse mänguajaga kindlustada eelkõige Eesti mehed-naised,» selgitas Keel ja lisas, et ei saa aru korvpalluritest, kes meeskondadesse võõrleegionäre kuhjavad. «Kalev/Cramo pole võõramaalaste toel Ühisliigas alagrupist edasi pääsenud. Kas nad poleks võinud oma ketukad kätte saada Eesti mängijatega, see ju arendaks meie korvpalli?» Lõpuks korvpall. Tartu Rocki peatreener Gert Kullamäe tunnistas, et kui võõrmängija-

te töötasu maksustataks, palgataks neid vähem. «Samas on asjal ka positiivne pool – eestlased saaksid rohkem mänguvõimalusi. Üks on aga selge – tuleb maksuameti seisukoht milline tuleb, korvpallirahvas peaks ümmarguse laua taha istuma, nõu pidama ning otsustama, kuidas edasi minna.» Kullamäe andis kultuuriministeeriumile ja EOK-le ka kindla tärmini, millal peaks stipendiumidega olema selgus majas: «5. juulil on EuroChallenge’i sarjas loosimine. Euroopas mängimine pole odav lõbu, sestap peaksime teadma, milliste meestega saame arvestada.» Jaan Martinson

hindas ta. «Mind on õpetatud oma keha paremini kasutama ja rohkem füüsilisemalt mängima. Olen teinud palju tööd korvialuse mängu tehnika ja viske kallal. Siin veedetud aeg on pannud mind rohkem enda kallal töötama.» Internetiavarustes levivast Nurgeri tipphetkede kokkuvõttest ongi näha, et lisaks tsentrile omasest positsioonist tabamisele sopsab ta hästi ka kolmeseid. Keskmängija jaoks on see ilmselgelt suur lisaväärtus. «Usun, et olen nüüd tõsiseks mänguks palju küpsem kui USAsse tulles. Kas aga piisavalt küps, see selgub siis, kui uue meeskonna treeningud täie hoogapeale hakkanud,» sõnas Nurger. Kuigi ettevalmistuskoolis käies ei saanud Nurger koos oma kaaslastega osaleda ametlikus üliõpilasliigas, peeti ohtralt treeningmängusid. Eesti vägilane kuulus alati oma meeskonna algviisikusse ja teenis ohtralt mänguminuteid. «Meie meeskonna tase oli juba väga hea ja seepärast usun, et need aitasid mind väga palju,» leidis Nurger. «Kohtusime igapäevaselt väga heade vastastega, kes uuel hooajal hakkavad mängima Michigan State’i, Arizona, Colorado State’i ja veel paljudes teistes mainekates ülikoolides.»

Tõstuksed ja uksed Euroopa turuliidrilt www.hormann.ee

14 || SUHTED || POSTIMEES, 7. JUUNI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, BERIT.NUKA@POSTIMEES.EE

TASAKAAL. Töö- ja pereelu ühitamist puudutavatest uuringutest selgus, et paljud head plaanid jäävad erisoodustusmaksu tõttu ellu viimata.

Tööandjad väärtustavad pereelu sirje niitra reporter

eed töötajad, kes on suutnud oma koduse elu tööga paremini ühitada, on õnnelikumad ja motiveeritumad. Seda tõsiasja on hakanud üha enam mõistma ka tööandjad, kes mõtlevad välja uusi nippe tasakaalu leidmiseks inimeste töö ja pereelu vahel. Üha enam isasid jääb lastega koju ja perega seotud ülesanded jagunevad vanemate vahel võrdsemalt. See omakorda mõjutab positiivselt töö- ja pereelu tasakaalu, selgub uuringufirmade TNS Emor ja OÜ InCase tehtud töö- ja pereelu ühitamise uuringutest. Ettevõtete juhtide ja personalijuhtide hinnangul on see omamoodi uus trend, et isad soovivad jääda mõneks ajaks vanemapuhkusele. Üha enam võtavad isapuhkust ka tootval tööl ja näiteks ehitusel töötavad mehed. See omakorda tähendab, et naised ei jää töölt väga pikalt eemale ning neil on lihtsam tööellu naasta. «Praegu on ka meie ettevõttes näha päris palju seda, et hoo-

pis mehed jäävad väikeste lastega koju ja naised lähevad tööle. Mulle tundub, et see on viimase kolme aasta trend. Varem oli see pigem ebatavaline, kuid nüüd on täiesti normaalne,» rääkis ühe uuringus osalenud logistikaga tegeleva suurettevõtte juhatuse esimees küsitlejale.

Nooremad juhid paindlikud Uuring tõi välja ka mitmeid kitsaskohti, mida nii töötajad ise kui ka tööandjad näevad töö- ja pereelu tasakaalu saavutamist ja hoidmist pärssivate takistustena. Peamised kaalukausi paigast nihutajad on liiga suur töökoormus, paindumatu tööaeg, töökoha kaugus kodust, töötajate soov teha madala palga tõttu ületöötunde, hooajaliselt muutuv töökoormus, öötöö ja komandeeringutes käimine. Ilmnes ka vanema ja noorema põlvkonna juhtide arvamuste erinevus töö- ja eraelu ühitamise osas. Noorema põlvkonna juhid pidasid töö- ja pereelu tasakaalu iseenesestmõistetavaks, mis tähendas muuhulgas, et nad võimaldasid väikseid lapsi kasvatavatele töötajatele suuremat töökorralduse paindlikkust. Omapärase vastuoluna nentis enamik uuringus osalenud töötajatest (83 protsenti), et nad tunnevad tööstressi, kuid sellele vaatamata jäid nad oma töö-

ja pereelu tasakaaluga siiski rahule. «On hea meel tõdeda, et töötajatest hoolimine ja sellel teemal kaasarääkimine on ettevõtetele üha olulisem,» nentis uuringu tellinud Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi jätkusuutliku töökeskkonna valdkonnajuht Heidi Solba. TNS Emori uuringueksperdi Kaidi Kandla sõnul näevad juhid töö- ja pereelu tasakaalustamise mõju ettevõttele ja ühiskonnale üldiselt positiivsena: «Õnnelik töötaja töötab efektiivselt, tema töötulemused on paremad ja seega kasu ettevõttele ja selle kaudu kogu ühiskonnale suurem. Samuti on selline töötaja aktiivne väljaspool oma tööaega. Ettevõttele annab see rahuloleva töötaja, kes teeb oma tööd paremini, sest tal on kodus asjad korras. Ühiskond saab rahuloleva inimese, kes on vastutustundlik ja kaasatud ühiskonnaellu.» Kristiina Kruuse ja Maarja Otsa osaühingust InCase uurisid, mis takistab töö- ja pereelu tasakaalu saavutamist ja mis aitaks sellele kaasa. Konflikti allikatena märgiti, et naistel on traditsiooniliselt kodus rohkem kohustusi, meeste suurem rahaline vastutus pere ees tingib aga pikemad tööpäevad. Suur osa konflikti allikaid on seotud tööajaga. Nii tehas-

tes kui meelelahutuses tuleb ette öötööd, mis muidugi ei sobi kokku pereeluga. Paljud peavad töötama ka riigipühadel, kui ülejäänud pereliikmed puhkavad, või siis algab tööpäev liiga vara. Paljud juhid märkisid kahetsusega, et turg ei võimalda inimestele kõrgemat palka maksta ja see on probleemiks, kuna sunnib töötajaid otsima lisatööd või tegema ületunde. Palju sõltub Kruuse sõnul ka üldisest organisatsioonikultuurist ja juhtide endi eeskujust: «Kui juht räägib esmaspäeval tööle tulles sellest, mis ta nädalavahetusel perega tegi, ja pöörab kodule suurt tähelepanu, on see ka töötajaile heaks eeskujuks.»

Usume, et kui tööandja väärtustab töötaja õigust pereja eraelule, on inimene ka pühendunum. Sisekaitseakadeemia personalidirektor Elina Orumaa

Juht saab enamasti võimaldada oma töötajaile ka paindlikku graafikut ja vajadusel kodus töötamist. Ohuna märkis osa küsitletuid, et seda võimalust võidakse hakata kurjasti ära kasutama. Vanemad juhid kartsid ka kontrolli vähenemist kaugtöötajate üle. Küsitletud juhid avaldasid soovi, et töötajad võiks oma koduseid muresid nendega jagada,

siis teaksid nad ka abi pakkuda. Samas saavad töötajad ise teha oma peremudelile ja kodusele olukorrale vastavaid valikuid. «On selge, et kolme lapse ema ei saa käia tööl ööklubi administraatori või trammijuhina,» lausus Kruuse. Lõpmatuseni ei saa ju ka tööandja vastu tulla. Seegi uuring näitas, et ettevõtjate suurimaks mureks on erisoodustusmaks. Näiteks kurtis üks personalijuht, et ettevõte tahaks väga toetada oma töötajate sportimist ja pakkuda kontoris puuvilju, aga see on väga kallis lõbu. MTÜdega «susserdamist» ei pidanud ta ka õigeks. Arvati ka, et riik ei tohiks takistada emapalga saamise ajal tööl käimist, kui lapsevanem tunneb, et ta tahab ja suudab seda teha.

Lapsed kaasatud töösse Pere tööellu kaasamiseks on mitu võimalust. Kõigepealt mitmesugused ühisüritused, mida ettevõtted pärast vahepealset masu on asunud taas korraldama. Küsimus on ainult selles, kas korraldada üritused peredele või üksnes oma töötajatele – uuringust selgus, et pooldajaid on nii ühel kui teisel variandil. Oluliseks peetakse, et töötajad oleks kursis ettevõtte tegemiste ja eesmärkidega, ning selleks korraldatakse mitmel poole ühiseid väljasõite või infopäevi. Pereliikmetele tehakse

Pildistamise päeval oli sisekaitseakadeemia Põnniakadeemias hoiul seitse last.

foto: liis treimann

POSTIMEES, 7. JUUNI 2014 || SUHTED || 15

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, BERIT.NUKA@POSTIMEES.EE

lahtiste uste päevi, et nemadki teaksid, kus lähedane töötab. Kuna paljudel vanematel on mure, kuidas sisustada laste suvevaheaega, on mõni ettevõte siingi appi tulnud, korraldades töötajate lastele töömalevaid. Üha enam koguvad popu-

laarsust oma lasteaiad või lastehoiud töö juures. Näiteks sisekaitseakadeemias on palju töötajaid, kel on väikesed lapsed, ja võimalusel püüab akadeemia töötajate töö- ja pereelu ühitamist toetada. «Usume, et kui tööandja

Küsitletud juhid avaldasid soovi, et töötajad võiks oma koduseid muresid nendega jagada, siis teaksid nad ka abi pakkuda.

väärtustab töötaja õigust pereja eraelule, on inimene ka pühendunum ning teeb edasilükkamatuid tööasju vajadusel ka oma puhkeajast. Õnnelik töötaja on see, kellel on pereelu korras,» sõnas praegu lapsepuhkusel olev personalidirektor Elina Orumaa. Seepärast ei tekita akadeemias probleemi, kui töötajal on vajadusel lapsed tööl kaasas. «Usume, et töötaja võtab lapsed tööle kaasa vaid möödapääsmatul vajadusel, ja oleme näinud, et nad hoolitsevad ise väga selle eest, et lapsed kolleege ei segaks. Pealegi teeb näiteks rõõmus naer ja kiire jalamüdin koridoris tuju heaks ka neil, kes suveajal tööd peavad tegema,» lisas ta. Lisaks pakutakse akadeemias kahe- või kolmepäevaste ühiste koolituste ajal lastehoidu, et töötajad saaksid soovi korral lapsed kaasa võtta. Sageli on lapsehoidjaks oma kadetid. Ühtlasi on lapsed ja teised töötajate pereliikmed oodatud akadeemia suve- ja talvepäevadele. Mullu avas sisekaitseakadeemia oma Tallinna kompleksis ka igapäevase väikese lastehoiu, Põnniakadeemia, kuhu akadeemia töötajad ja kadetid võivad esmaspäevast reedeni oma lapsed tuua. Lapsed peavad olema vähemalt 1,5-aastased, suutma iseseisvalt süüa ja käia. «Lastehoid on töötajatele ja kadettidele tasuline, kuid peaks siiski võtma väikelapse vanematelt ära mure, kuidas leida usaldusväärne ja logistiliselt mugav hoiukoht oma lapsele, kui käes aeg tagasi töötamise või õpingute juurde pöörduda,» arvas personalijuht.

KOMMENTAAR

ave kala

Saku Õlletehase personalidirektor

Töö- ja pereelu ühitamise või tasakaalu teema tekitab minus kolm mõtet. Esiteks arvan, et töö- ja pereelu asemel oleks õigem rääkida töö- ja töövälise elu või töö- ja eraelu tasakaalust. Kõigil pole perekonda ning miks peaks pereta inimene olema pereinimesega tasakaalu mõttes kehvemal positsioonil? Praegused kahekümneaastased noored veel pereloomisele ei mõtle ning vajavad töövaba aega selleks, et reisida, tegeleda oma hobidega ning veeta aega sõprade seltsis. Sama kehtib nende pereinimeste kohta, kel lapsed juba suured ning kes oma vaba (perevälist) aega taasavastavad. Teiseks arvan, et tasakaalust saab rääkida kahel moel. Üks viis on näha seda poomil kõndimisena, kus vähimgi tasakaalukaotus tähendab kukkumist. Teine võimalus on võrrelda tasakaalu kaalukiigega, kus kord on üks kiikuja üleval ja teine all ning teinekord jälle vastupidi. Minu arvates on kaalukiige ta-

sakaal töö- ja töövälise elu tasakaalust rääkides asjakohasem. Kaalukiigel kiiguvad töötaja ja tööandja – kord on töötaja huvid esikohal, kord tööandja omad. Selline tasakaal loob ja toidab paindlikkust, kus mõlemal poolel on soov vastata vastutulelikkusele omapoolse vastutulelikkusega. Kolmandaks, paindlikkuse all peetakse enamasti silmas aja või koha paindlikkust ehk seda, kuivõrd vaba on töötaja valima oma tööaega või -kohta. Sellest vaatenurgast lähtuvalt võib nõustuda, et paindlikkust on rohkem kontoritöötajal ja vähem näiteks vahetustega tööl käival tootmistöötajal. Kui lisada paindlikkuse käsitlusse töö- ja töövälise elu vahelise piiri selguse aspekt, võiks öelda, et kontoritöötajal ei pruugi tootmistöölisest rohkem paindlikkust olla. Valides tööaega ja -kohta, muutub piir töö- ja töövälise elu vahel oluliselt hägusemaks. Tulemuseks võib olla stressis kontoritöötaja, kes mõtleb tööle 24/7. Tootmistööline saab seevastu töö- ja töövälise elu vahele oluliselt selgema piiri tõmmata, sest tööd tehakse töökohal ja tööajal. Pärast oma vahetust saab ukse enda järel rõõmsalt kinni panna ning enne järgmise vahetuse algust tööle keskenduma ei pea.

postimees, 7. juuni 2014 || kuulutused || 17

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Ja nüüd, kui oled manalamees, elad ikka me südame sees, elad kevadkaunis öös ja kõrgel Linnutee vöös, elad sügishommiku kastes ja me lastes ja lastelastes.

Peeter Kiir

10. XI 1969 – 4. VI 2014

Mälestame

Leo Kullast

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 14. skp. kell 13.30 Pärnamäe krematooriumi kabelis. Palume pärgi mitte tuua.

7. VI 1914 – 29. II 1984

tema 30. surma-aastal ja 100. sünniaastapäeval. 4 last, 12 lastelast, 31 lastelastelast ja 5 lastelastelastelast.

Ostan sõjaaegseid Eesti rahvusvärvides varrukaembleeme (maksan 70 €/tk). Tel 5613 8008.

Ostame autoromusid ning korras autosid ja kaubikuid. Paku kõike! ARKist kustutamine. Tel 5678 6526.

Emake, su hellust, helget elutuld, valu südames ei suuda matta muld.

Kõik tema mure, vaev ja piin on lõpule nüüd jõudnud siin.

On lahkunud taevariiki meie armastatud ema ja vanaema

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema, vanaema ja ämm

Kersti Laasme

Tiiu Oja

21. IV 1940 – 1. VI 2014

12. VII kl 16 (vene aja järgi) toimub Trõnne algkooli mälestuskivi avamine Petserimaal, endise kooli asukohas. Ootame kõiki endisi õpilasi ja õpetajaid, omakandi rahvast ja huvilisi. Võimaluse korral võtta kaasa piknikuvarustus. Info tel 516 0491 Jaan, 564 4249 Mihkel.

HAUAKIVID MATUSEPLAADID Hauakivid ka tellija materjalist - maakividest. TÕNU SILLO, Tartu, Tammelehe 4. Tel 738 3204, 501 7237.

Müüa 3-toal korter Tartus Ida 4 (ehit 2007, ü-p 81 m², 3/3, keskküte, 115 000 €). Aitame kinnisvara osta-müüa-üürida. Kutseline maakler Sirle Uiga, tel 526 4198, 786 8080. www.aadlivillakv.ee Võrumaal Urvaste vallas looduskaunis kohas müüa omanikult talu 8,25 ha maaga. Kool ja kauplus u 1,5 km kaugusel. Hind 27 000 €. Tel 5348 8453, Lea.

Teatame kurbusega, et igavikuteele on lahkunud meie kallis

Teatame kurbusega, et lahkus toonela teele meie õde

Tamara Rekk

Ludmilla Erstu

11. VII 1926 – 5. VI 2014

23. IX 1921 – 5. VI 2014

Leinavad lähedased. Ärasaatmine 12. skp. kell 12 Elva kabelist Elva kalmistule.

Leiname kallist õde ja tädi

Endla Hansonit

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

Leinavad tütred peredega.

Mälestus oli lüli meie ja igaviku vahel. (A. H. Tammsaare)

Mis tuleme peab – see tuleb. Kellel saab otsa aeg – see läheb. Minnes võtab ta lambist tule ja süütab taevasse tähe.

Kustus elu, jäi kurvaks koduõu ...

Ennustamine kaartidega. Tel 550 0093.

24. XII 1940 – 5. VI 2014

Sügavas leinas mälestavad tütar ja tütrepojad. Viimsele teekonnale saatmine 14. skp. kell 12 Tartu Raadi kabelis.

Kaastunne tütar Helle ja tütretütar Hanna peredele. Naima, Anu ja Kristiina peredega

Kalla kallis Isa käsi rahu minu hingesse ... Valu vaigistajaks jälle sinu käsi heldusest ... Nüüd ma maitsen eluvilja, Issand, sinu risti all ... Lahkus igavesse unne meie kallis mamma

Mare Kannike 9. IV 1950 – 6. VI 2014

Lesk, tütar, poeg, tütrelapsed

Leinavad õed ja vennad.

Küünal kustus, eluraamat sulgus ... Sügav kaastunne Tiiule kalli abikaasa

Aavo Lepiku surma puhul. Milvi, Valdek, Aare

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Andres Hansen 21. XI 1944 – 5. VI 2014

Leinavad lesk ja õde. Ärasaatmine 10. skp. kell 13 Tartu krematooriumis.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie abikaasa, isa ja vanaisa

Heino Liivat

15. VII 1950 – 5. VI 2014

Ärasaatmine 10. skp. kell 12 Kambja kirikus. Leinav perekond

Ostame 1–3toalise korteri Tallinnas. Tel 5820 0800. Ostame raieõigust ja metsakinnistuid kuni 10 000 €/ha. Tel 525 8067. Välja rentida hubane suvila Elva lähistel omanikult. Tel 505 3072. Üürin omanikult korteri Tallinnas, tel 508 9052.

Teen korterite, eramute ja suvilate remonti. Tel 501 6542.

Veoautojuhi ADR- ja ametikoolitused Tallinnas ja Tartus. Tel 507 8230, www.sõiduõppe.ee

Veokijuhi täienduskoolitus 14., 15. ja 21., 22. juunil Tartus, Riia 10. Tel 745 6040, www.autosoit.ee

Kasutatud raamatute ost Tallinnas, Tartus. Tel 734 1901.

Ostan Punatähe ordeni (maksan 50 €). Tel 5808 5338.

Kasutatud hambakroonide ost E–R kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Katuste süvapesu. Tel 5638 8994. Kui sul perre ratast tarvis, haara kärmelt härjal sarvist, sea sammud poodi Tarvis. Põltsamaa, Kesk 1, tel 506 3909.

Otsin tööd Harvesteri või Forwarderi juhina. Tel 5650 6399. SA Mooste Mõis pakub tööd tegevdirektorile (juhatuse liikmele), kelle tööülesanneteks on SA igapäevase majandustegevuse korraldamine, Mooste mõisakompleksi arendamine atraktiivseks turismi- ja puhkekeskuseks, koostöö arendamine SA hallatavate hoonete rentnikega ning uute turismitoodete väljaarendamine mõisakompleksis, koostööprojektide korraldamine erinevate kultuuriorganisatsioonidega, SA-le kuuluvate hoonete ja kinnistute haldamine, hooldamine ja arendamine. Kasuks tuleb võõrkeelte oskus, projektijuhtimis- ja turunduskogemus. Soovijail esitada motivatsioonikiri ja CV. Pakume põhipalka ja tulemustasu müügitulemuste järgi ning tööd omapärases mõisamiljöös. Kandideerimisavaldused esitada 18. juuniks e-posti aadressil vald@mooste.ee. Lisainfo telefonil 510 3720, Ülo Needo. Otepää Pagarituba võtab tööle pagari-kondiitri. Tel 766 6550, 5564 4558.

Luunja vallavolikogu 29. V 2014 otsusega nr 30 on algatatud Lohkva külas Farmeri maaüksuse osaala ning Linna ja Gaasimaja tee 15 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu koostamine. Planeeritava ala suurus on u 1,4 ha. Planeeringu eesmärk on kaaluda Linna maaüksusest ärimaa krundi eraldamine, Gaasimaja tee 15 maaüksuse kasutamise sihtotstarbe muutmine ärimaaks ning planeeringuala kruntidele ehitusõiguse määramine. Planeeringu algatamise ettepaneku tegija on aktsiaselts Tatoli.

«Tervislikult saledaks» suvelaager 4.–6. juulil Tuisuliival. Lisainfo maerobic.eu/tuisuliiva/ või tel 523 4591.

Luunja vallavolikogu 29. V 2014 otsusega nr 31 on algatatud Sirgu külas Laane maaüksuse detailplaneeringu koostamine. Planeeritava ala suurus on 2 ha. Planeeringu eesmärk on kaaluda Laane maaüksuse maa-alale elamu krundi moodustamist ning ehitusõiguse seadmist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja püstitamiseks. Planeeringu algatamise ettepaneku tegija on Tanel Tomingas.

Ostan merevaigust keesid, prosse ja kive. Tel 5590 0256.

Soovime osta põllumaad üle Eesti. Tel 506 9600.

Kord juhtub nii, et isa läheb ära ja teda hoida enam ei saa.

Kaastunne omastele

Raske haiguse tõttu lahkus kallis vend ja onu

Udo Michelsoni

Heino Liivat

15. VII 1950 – 5. VI 2014

Oleme leinas Viive, Anti ja Allani peredega abikaasa, isa ja vanaisa kaotuse puhul. Õde Virve, Volli, Aulik ja Toomas peredega

surma puhul. Aktsiaseltsi Techgroup kollektiiv

27. I 1937 – 5. VI 2014

Mälestame kallist venda, onu ja vanaonu

Leinavad omaksed.

Kalju Pintsonit

Ärasaatmine 12. skp. kell 12.30 Tallinna krematooriumi kabelis Pärnamäel.

Kursusekaaslast

Mati Kivi jääb meenutama EPA VET 1981. Sügav kaastunne Kajale lähedastega.

Viktor Kuld

1. IV 1934 – 31. V 2014

Tõnu Palla kaotuse puhul.

Südamlik kaastunne Anule perega armsa isa ja vanaisa

Tõnu Palla surma puhul. Töökaaslased osaühingust TruckParts Eesti

Edvi, Eike ja Mailis peredega

Teatame kurbusega, et on lahkunud

Kalju Pintson

Kallid Monika, Anu, Ragnar ja Rait, südamlik kaastunne kalli isa ja vanaisa

27. I 1937 – 5. VI 2014

Sügavas leinas õde Linda ja õelapsed peredega.

Vaino Lauri

2. III 1932 – 4. VI 2014

Head rühmavenda mälestavad 1960. aastal TPI lõpetanud autoinsenerid. Südamlik kaastunne omastele. Hüvastijätt täna kell 11 Pärnamäel.

Aavo Lepik

Mälestame unustamatut kursusekaaslast. Avaldame kaastunnet lahkunu omastele. EPA 1959. aasta zootehnikute lend

Südamlik kaastunne Janet Ratušnõile armsa isa surma puhul. Töökaaslased Aardla Selverist

Südamlik kaastunne Mari-Anne Haasile kalli isa

Mälestame kauaaegset lugupeetud loomakasvatajat

August Kuusemäe

Maria Muhhortovat

surma puhul. Turba gümnaasiumi koolipere

Avaldame kaastunnet Viktorile ja teistele omastele. AS Tartu Agro

Mälestame kauaaegset EHLi liiget

Eda Rästi Sügav kaastunne lähedastele. Eesti Hambaarstide Liit

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Hilja Sild

7. XI 1925 – 6. VI 2014

Leinavad lapsed peredega.

Gert Mutso

Südamlik kaastunne Siimule ja Merikesele isa ja äia

Mälestame head kolleegi ja avaldame kaastunnet omastele. Floreas OÜ kollektiiv

Joannes Raidi

Südamlik kaastunne Imbile perega kalli

Südamlik kaastunne Enn Tobrele armsa vanaema ja lähedastele kalli

Leili Männiku

Maiga Saliste

kaotuse puhul. Virve, Lembit, Reet

lahkumise puhul. Ülari

kaotuse puhul. Vello ja Sirle

Tõnu Palla

Andres Tabur

Avaldame sügavat kaastunnet Monika Pallale isa kaotuse puhul. Kolleegid Haridus- ja Teadusministeeriumist

Südamlik kaastunne lahkunu lähedastele. Mälestavad TPI 1962. aasta lennu soojuse eriala rühmakaaslased.

Arno Taim

14. VIII 1941 – 2. VI 2014

Avaldame siirast kaastunnet Merle Kollomile ja tema perele. Kolleegid Compensast

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Ostame põllumaad. Tel 5340 4975. polluvara@vestman.ee www.vestman.ee

Südamlik kaastunne Enno Voorole ja poegadele peredega abikaasa, ema, vanaema ja ämma

Marje Vooro surma puhul. KÜ Vaksali 11

18 || VARIA || POSTIMEES, 7. JUUNI 2014 MÜRAKARUD

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

JÄÄR Keegi võib pakkuda sulle oma kaitset, kuid samas tahab sind ka kontrollida. Mida ta õige mõtleb? Et sinusugune sarviline talub seda, kõrvad lontis? SÕNN Oled isiksuse kasvu faasis. Näed kohe, kes sind selles aidata saavad ja kes võivad olla takistuseks. Sinu ümber tekib uusi inimesi, kes täidavad tühjaks jäänud kohad.

MALE

koostaja margus sööt

ERNIE

KAKSIKUD

On öeldud, et unistustega tuleb olla ettevaatlik, sest need võivad täide minna. Oled õnnelik, et selline reegel on olemas, sest nüüd täitub sinu eluunistus.

Alexander Pituk – Revista de Șah, 1957 Matt kahe käiguga

VÄHK

Eelmise ülesande lahendus: 1. Og3! (käigupuudus) 1. … Kf5 2. Od3+ Ke6 3. Rc5++; 1. … Rb7 2. Re3 Ke3: 3. Le8++; 1. … Re6 2. Le8 Kd5:/Kf5 3. La8++/Od3++; 1. … f5 2. Rc3+ Ke3 3. La7++.

Kes keda murrab? Kas halb harjumus sind või sina halva harjumuse? Tegelikult ei tahagi sa sellest harjumusest vabaneda, sest see annab seltskonnas eeliseid.

LÕVI

Mõtled globaalselt, kuid tegutsed lokaalselt. Tahad maailma parandada omal viisil. Alustad selle tegemist oma negatiivsete käitumismustrite eemaldamisega.

NEITSI

Tervis võib veidi muret teha ja alt vedada. Hakkad siis huvi tundma alternatiivmeditsiini ravimeetodite vastu ja katsetad neid enda peal.

MIDA SAAKSIN TEHA, ET STRATEEGIA MOBILISEERIDA?

KAALUD Võimalik, et oled millegagi liiga hoogu läinud ja vindi üle keeranud. Saad sellest aru alles siis, kui näed enda ümber üllatunud ja pahaseid nägusid. SKORPION

Kuhu on kadunud valikuvabadus? Sulle võib näida, et igal pool on piirid ees. Võimalik, et oled need piirid ise kehtestanud ja selle tõttu näed olukordi piiravana.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Hakkad minevikus sorima ja võid sealt leida nii mõndagi üllatavat. Pead olema ettevaatlik, kellele mida ja kui palju ütled. Tead, et mõned inimesed solvuvad väga kergelt.

VEEVALAJA Kaaslaste käitumine on üsna ennustatav ja see annab sulle võimaluse süüvida kellegi südamesaladustesse. Tegeled partnerluse teemaga veel mõnda aega. KALAD Ühepoolsest suhtest saab järsku kahepoolne, sest sinu tunnetele vastatakse. See viib sind seitsmendasse taevasse. Ära siiski aju südamega täiesti ära vaheta.

SA VÕIKSID MITTE JAHUDA NAGU AHV, KES ON SÕNARAAMATU ALLA NEELANUD.

MA EI MÕISTA SEDA ANALOOGIAT.

SELLE PEALE MA LOODANGI.

1. Üksik lesknaine leidis karjateelt kana ja tallermaalt tedremuna. Lisaks varesepoja vainult. Viis need koju, pani kana muna peale hauduma. Tedremunast tuli Linda, kanast sai Salme. Nii on kirjas eeposes «Kalevipoeg». Milline oli varesepoja saatus? 2. Üks jalgpalli-MMi sponsoritest on maailma suurim talverehvide tootja. Firma logol on tagajalgadel seisev hobune, osa Alam-Saksimaa vapist. Just selle firma materjalist koosnes esimene Saksa dirižaabel Zeppelin LZ1. Mis firma? 3. Žan-Žak (Jean-Jack) Paris Brandyt toodetakse AlefVinal Companys. Kus linnas valmistatakse seda merevaigukollast, tammist, vürtsikat ja mõnusalt kanget rüübet? 4. Oma teadliku elu nõukogude võimu aastail mööda saatnud inimesed mäletavad kindlasti loosungit, millel midagi nimetati kommunismi kooliks. Loosungitekstiga olid «kaunistatud» paljud suuremad saalid ja koosolekuruumid. Mida nimetati kommunismi kooliks? 5. Millega on viimasel ajal enim tuntust kogunud Esna küla Järvamaal Kareda vallas? Vastused: 1. Varesest sai vaenelaps, orjatüdruk. 2. Continental AG. 3. Dnipropetrovskis Ukrainas. 4. Ametiühinguid. Loosung kõlas: «Ametiühingud on kommunismi kool». 5. Seriaali «Naabriplika» tegevuspaik.

KALJUKITS Päevakorral on metafüüsika, religioon ja filosoofia. Näitad oma vaimu avarust ja sügavust. Keelekasutust tuleb kontrollida, et sinust ikka õigesti aru saadaks.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT

AKNE

VALDO JAHILO ANEKDOODID Konferansjee teatab tsirkuses: «Kallid daamid! Nüüd esineb teile dresseeritud koer Bimbo, kes suudab ära arvata iga siin istuva naisisiku vanuse!» «Kallid daamid,» jätkab konferansjee, «palun ärge lahkuge ja tulge oma kohtadele tagasi! Ma unustasin öelda, et Bimbo teab arve ainult kahekümneni!» ••• «Tore, et sa nüüd raadios laulad!» «Miks?» «Nüüd saan su iga kell kinni keerata, kui tahan!»

POSTIMEES, 7. JUUNI 2014 || MEEDIA || 19

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

Kogu pere muusikapiknik

ERRi raadioajakirjanikud rändavad jalgsi Rooma

L LÜHIDALT

FESTIVALISUVI. Kapa Rock toob Kohila mõisaparki kümme artisti ja bändi.

Rahvusringhäälingu ajakirjanikud Krista Taim ja Julia Bali panevad end proovile, läbides Itaalias 150-kilomeetrise lõigu keskaegsel palverändurite teel La Via Francigenaga, mis viib Inglismaalt

Canterburyst läbi Prantsusmaa ja Šveitsi üle Alpide Rooma. Oma elamustest räägib Bali Raadio 4s iga päev ning Taime muljeid kuuleb Vikerraadio pärastlõunaprogrammis.

kaarel arb reporter

äna toimub Kohilas juba viieteistkü m nendat korda kodumaistele esinejatele keskenduv vabaõhufestival Kapa Rock, mis korraldaja Jörgen Aava sõnul on kujunenud mõnusaks hea muusika piknikuks, kuhu tulla kogu perega. Kapa Rock on 12 tundi kestev maratonkontsert, mis toob publiku ette nii kohaliku muusikaelu tippartiste kui ka Kohila enda esinejaid. Tohisoo mõisapargis toimuv festival avab väravad kell 13 ning tund aega hiljem astub esimese esinejana lavale Raplamaa veteranbänd Spido. Tänavune peaesineja, šokibänd Winny Puhh astub lavale tund enne südaööd. Spetsiaalselt Kapa Rocki esinemiseks on pärast pikka pausi kokku tulnud 1990ndatel ilma teinud rokkansambel Blind, kes tähistab esinemisega oma kahekümnendat sünnipäeva. Festivali nimekamate esinejate seast leiab veel Elephants From Neptune’i, A-Rühma, Orelipoisi, Karl-Erik Taukar Bandi ja 2012. aastal üleriigilise noortebändide konkursi võitnud Slippery Slope’i. Oma äsjavalminud debüütplaati esitlevad Jana Kask & Mai Skizo. Lisaks kohalike esinejate paraadile astub Kapa Rockil tänavu üles ka üks väliskülaline – Face of God Soomest. Millise ja kui hullumeelse show’ toob lavale Winny Puhh, on Aava sõnul kontserdi toimumiseni saladus ka korraldajaile

Millise show’ Winny Puhh täpselt tänavusel Kapa Rockil lavale toob, ei tea ka festivali korraldajad. Pilt maifoto: ardi truija / pärnu postimees kuisest esinemisest Pärnu kuursaalis.

endile. Et etendus tuleb vägev, peakorraldaja ei kahtle. Aav lisab, et kindlasti tasuks vaadata A-Rühma ja Blindi esinemisi, eriti kuna neist bändidest kumbki ei esine tihti. A-Rühm võtab festivaliesinemisel Aava sõnul kätte kitarrid ja abiks trummid ning esineb täiemõõdulise rokkbändina. Aav märgib, et kui aasta eest külastas festivali üle 1300 inimese, siis tänavune esinejate nimistu annab lootust purustada kõik senised publikurekordid. «Õnneks mahutab Tohisoo mõisapark mitu tuhat inimest ning ka kõige nõudlikum kuulaja leiab endale istepingi või murulapi, kus saab rahulikult head muusikat nautida, keha kinnitada ja elust rõõmu tunda,» lisab Aav. Kindlasti tuleb tänavune festival senistest vägevaim, lubab Aav.

Algusaastatel kohalike muusikute ühiseks koosesinemiseks sündinud festivalist on Aava sõnul saanud sündmus, kuhu tullakse nii nimekate esinejate kui mõnusa õhkkonna pärast ka kaugemalt. Just mujalt saabuvale publikule mõeldes on tänavu sõitma pandud ka öösel Rapla ja Tallinna poole startiv festivali erirong. «Eelmisel aastal pidid mitmed sõpruskonnad lahkuma viimase rongiga ning neil jäid festivali peaesinejad nägemata, ja sellest oli siiralt kahju,» ütleb Aav. Tänavu saavad kaugemalt saabujad kenasti ära kuulata ka viimased esinejad ning pärast seda rongile tõtata. Erirong väljub Kohilast kell pool üks öösel Raplasse, pöördub siis veel üheks peatuseks Kohilasse tagasi ning lõpetab oma reisi Tallinnas kell kaks

TELE- JA RAADIOKAVAD • LAUPÄEV, 7. JUUNI ETV

07 30 Lastesaated 09 00 Mehe teine süda 30 Õnne 13 10 00 Mahemaa, 1/4 30 Terve Eesti, 1/10 11 00 Vaalasaarte Maria: Kaksikvennad 45 Downton Abbey. Kulisside taga* 12 35 Viini Filharmoonikute suveöö kontsert 2014* 14 15 Ilus maa: Paadimeistrid kuival maal 25 Kooliproov: Eesti Mereakadeemia ja Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 55 TV 10 olümpiastarti: IV etapp 15 25 Teel jalgpalli MM 2014 finaalturniirile, 16 55 Jalgpalli Premium liiga: Narva JK Trans – JK Sillamäe Kalev 18 00 Sõbrad ja konkurendid, 2: Kaks riiki, üks turg 30 AK 40 Vanamees ja põder (Eesti 2009) 19 25 Reisile minuga: Nizza (Eesti 2011) 50 Dirigendi kõla (Eesti 2008) 21 00 AK. Ilm 20 Sport. Sport 35 Downton Abbey, 16-17 (Inglise 2011) 23 10 Hercule Poirot: Kokkusaamine surmaga 00 45 Tartu muusikapäevad 30: Contus Firmus & Rosta Aknad 01 20 ERR uudised

ETV 2

09 00 Nöbinina, 1/9 30 Rula ja Ratas, 2* 10 00 Max. Lastesari 25 Fiksikud* 30 Willy Fogiga ümber maailma: Kihlvedu* 11 00 Wikmani poisid, 1/12 (ETV 1995)* 30 Kadunud maastik – eestirootslaste lugu* 12 30 Ja sealt nad tulevad: Laulab Reet Linna* 55 Kümme küsimust Reet Linnale* 13 35 Estraadimosaiik ajast ja arust* 14 25 Vana aja asjad: Televisioon ja raadio 40 Siin ja praegu: Jaan Tätte* 15 30 Eesti teatri laulud, 1-2/2* 17 20 Minuscule 30 Bullerby lapsed (Rootsi 1986). Lastefilm 18 55 Miriami tuulelohe 19 05 Võlukarussell: Kärbes seinal* 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Jalgpalli maavõistlus Eesti – Tadžikistan 22 00 EÜE segu, 1/6: Mõte 30 Mis juhtuks, kui...?, 20/20 (Belgia 2011)* 55 R2 Live: PõhjaTallinn 23 25 Millennium. Lohetätoveeringuga tüdruk (Rootsi-SaksaTaani 2009)*. Draama 01 58 ERR uudised

KANAL 2

05 45 Kokakool 07 25 Suvereporter* 08 20 Zig ja Sharko 45 Top Shop 09 00 Aiasaade 30 Kodusaade 10 00 Lemmikretseptid 45 Hooaeg 11 30 Rooli võim 12 00 Subboteja 13 00 Reisile meiega: Chongqhing 30 Nuuskija* 14 30 Süvahavva 15 30 Tuhat ja üks ööd, 20 17 05 Mesinädalad Provence’is (Saksa 2013) 19 00 Mägede varjud 20 00 Suvereporter+ 35 Alfa ja Oomega (USA-India 2010). Eestikeelne täispikk joonisfilm 22 25 Probleemid Pollyga (Along Came Polly, USA 2004). R: John Hamburg. O: Ben Stiller, Jennifer Aniston. Romantiline komöödia 00 10 Mitte mingi tavaline noortekomöödia (USA 2001). Menukomöödia 01 45 Kesklava (USAKanada 2008). Romantiline muusikafilm 03 20 9. rajoon (UusMeremaa – USA – Kanada 2009)*. 4 Oscarile esitatud kassahitt! 05 05 Suvereporter+* 35 Galileo*

TV3

05 40 Kirgede torm, 1399-1400 07 25 Joonissarjad 09 00 Glee 3, 1: Lilla klaveri projekt 10 00 Heimari kokaklubi 30 Kodumäng 11 00 Nurgakivi 30 Naistesaade 12 00 Kartulid ja apelsinid, 1 13 00 Minimissid 1, 1* 14 00 Anna otsib meest* 15 00 Hommikueine Tiffany juures (USA 1961). Romantiline komöödia 17 10 Ühe armastuse lugu, 57/100 19 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 KINO3: KäsnaKalle Kantpüksi film (USA 2004). Animafilm 21 20 Palume lavale: Parimad palad 22 20 KINO3: Jaht ideaalmehele (USA 2009). R: Phil Traill. O: Bradley Cooper, Sandra Bullock, Ken Jeong, Keith David. Romantiline komöödia 00 15 KINO3: Tõusev päike (Rising Sun, USA 1993). Põnevik 02 50 Ameerika neitsi (USA 2009)*. Komöödia 04 20 Suvesangarid, 3* 45 Nurgakivi* 05 10 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp

KANAL 11

05 30 Seksikad reklaamid 06 00 Päev mere ääres (Saksa 2012). Romantiline draama 07 45 Linnaelu 08 45 Top Shop 09 00 Kuulsuste naistevahetus, 5/11 10 00 Aedniku aabits* 30 Gordon Ramsay köögisaladused, 17: Õhtusöök teleri ees 11 00 Sõber koer 30 Nurjatud koerad 12 00 Probleemid paradiisis (USA 2009)*. Romantiline komöödia 14 10 Auavaldus (USA 2009). Romantiline krimidraama 16 00 Tippjuhi salamissioon, 1 17 00 Briti tippmodell, 80 18 00 Eluteed, 40/45 30 Süües seksikaks, 4 19 00 Mägede varjud 20 00 Naistevahetus 11 21 00 Vanad südamed ei roosteta (AustriaSaksa 2013). Romantiline draama 22 55 Piinlikud kehad* 23 55 Suvereporter+ 00 25 Kuulsuste naistevahetus, 5/11* 01 20 Amsterdami ööd 50 Amsterdami ööd 02 15 Päev mere ääres* 03 45 Tippjuhi salamissioon, 1* 04 35 Nurjatud koerad* 05 00 Staariminutid: Sigourny Weaver 05 Suvereporter+*

öösel. Nii on Tallinna publikul lausa kaks võimalust rongile jõuda, märgib Aav. Erirong peatub ka kõigis tavamarsruudi jaamades. Aav meenutab, et mullune Kapa Rock, mida esmakordselt korraldati koostöös LAG Muusikaagentuuriga, oli suurepärase õhkkonnaga ning sinna tuldi kohale perekonniti ja mitmel puhul lausa pea terve suguvõsaga. «Kümme esinejat järjest ühe päeva jooksul ja mõnus õhkkond – see on tõeliselt võimas muusikaline elamus.» 2000. aastal sündinud festivali Kapa Rock korraldavad alates eelmisest aastast Kohila muusikasõprade ühendus MTÜ Põder koostöös LAG Muusikaagentuuriga, mille meeskond on osalenud ka festivalide Rabarock ja Augustibluus läbiviimisel.

KANAL 12

06 30 Postimees.ee 08 10 Suvereporter 09 00 Komissar Rex, 97: Neljajalgne tunnistaja* 55 Komissar Rex, 98: Laste surmaiha* 10 50 Conan, 246* 11 40 Conan, 247* 12 30 Kanal 11 ja Kanal 12 sünnipäevapidu* 13 00 Motoreporteri Aadria mere tuur, 2* 30 Viharavi (USA 2003)*. Komöödia 15 25 Jackie Chani esimene löök (VeneUSA-HongkongiAustraalia 1996)*. Märulikomöödia 17 00 Kuulikindel munk (USA 2003)*. Märulikomöödia 19 00 Kaks kanget Lõuna-Ameerikas 20 00 Tupiktänava mehed 30 Tupiktänava mehed: Hingehoidmine 21 00 Tupiktänava mehed: Heategevuskontsert 30 Allatulistatud Black Hawk (Black Hawk Down, USA 2001). R: Ridley Scott. O: Ewan McGregor, Josh Hartnett, Tom Sizemore. Põnevik 00 00 Saag VI (Saw VI, USA-AustraaliaInglise-Kanada 2009). R: Kevin Greutert. Õudusfilm 01 40 Night Chat 05 00 Postimees.ee

TV6

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 07 00 Politseipere 2, 21-22: Tsiviilohvrid; Emadepäev 09 00 Kaitseinglid 4, 8-10: Kumar versus Kumar; Veerevad kivid; Tüdrukute lood 12 00 Clevelandi show 3, 11: Pruun maagia 30 Kontor 7, 21: Michaeli viimane Dundie-gala 13 00 Kontor 7, 22: Hüvasti, Michael, 1 30 Kummituslinn (USA 2008)*. Romantiline komöödia 15 30 Louie 3, 8: Isa. Louiel on lööve. 16 00 Stop! 30 Rajalt maha 3, 9 17 30 Kirvemehed 2, 12: Tasumine, 2 18 30 Ninjasõdalased 19 30 S.H.I.E.L.D.i agendid 1, 14: Tahiti 20 30 Simpsonid 1, 12: Kadunud pea 21 00 Top Gear, 2/7 22 05 Sääskmees (USA 2005). Õudusfilm 23 50 Terra Nova 1, 1: Tekkelugu, 1 00 40 Louie 3, 8: Isa* 01 10 Kontor 7, 22: Hüvasti, Michael, 1* 35 Paljalt naljakas 02 00 Sääskmees (USA 2005)*. Õudusfilm 03 24 Power Hit Radio – KICKSTART 05 20 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

TALLINNA TV

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 54/142* 45 Kultuurimeeter* 10 15 Täna. Uudised* 10 30 Suvemiks* 11 15 Terve tervis* 45 Mina, tallinlane* 12 15 Kas tohib?* 45 Inimeste lood* 13 15 Võluflööt (Prantsuse-Inglise 2006)*. Mängufilm 15 30 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 13/304* 17 00 Armuleek, 14/304* 45 Armuleek, 15/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Dr Vassiljevi terviseminutid* 30 Aleksei Turovski lood 20 00 Täna. Uudised 15 Jalad ees, 9/15 45 Tom Stoppard festivalil HeadRead 2013* 21 30 Täna. Uudised 45 Rahaarmastus, 3/3. Dokfilm 22 45 Psühhiaater (USA 2009). Mängufilm 00 30 Täna. Uudised* 45 Aleksei Turovski lood* 01 15 TeleChat

VIKERRAADIO KLASSIKA 05 30 Vikerhommik. Andres Ammas 10 10 Teekond tippu. Andres Karu, Tarmo Maiberg 11 05 Rahva teenrid 12 05 Luulelahing. Peeter Helme, Jürgen Rooste 13 05 Eesti lugu. Piret Kriivan 14 05 KÖPi valikkava. Bioloog Georg Aher vastab kuulajate küsimustele 15 05 Soovide aeg 16 05 Päevatee. Ülle Karu 17 05 Veel üks maailm. Korea usundid chendoism ja muism. Martti Kalda ja Haldi Normet-Saarna 18 00 Päevakaja 19 05 Kuuldemäng. Esietendus! Andres Noormets – Jõgi 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Rahva teenrid* 22 05 Sport 10 Ööülikool. Galina Grigorjeva – Helilooja maailm 23 03 Aja jälg kivis* 00 05 Kauamängiv* 01 00 Rahva teenrid* 02 00 Öömuusika

07 05 Klassikahommik 09 05 Helikaja. Anne Prommik. Muusikaelu nädalakokkuvõte. Uudiseid välismaalt vahendab Nele-Eva Steinfeld 10 05 Quo vadis? Markus Järvi* 11 05 Uus raamat. Peeter Helme 15 Ennelõunamuusika 12 05 Meditatsioon* 13 05 Folgialbum. Liina Vainumetsa*. Celia Roose Tartu Folgiklubis. Esinejat küsitleb Ants Johanson. 14 05 Kunstiministeerium* 15 05 Amadeus + 16 05 Nyyd–muusika. René Eespere* 17 05 Heliträkk. Filmimuusikaprogramm 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Vanamuusikatund. Robert Staak 20 00 Džässikontsert. Jazzkaar 2014. Avishai Cohen & Andres Mustonen Jazz Quartet. 21 00 Fantaasiaplaat. Tiit Kusnets. Bob Moses “When Elephants Dream of Music” (Gramavision, 1983). 22 05 Ilmakaar*. Pandit Hariprasad Chaurasia (India). 23 00 Meditatsioon 00 00 Uudised 05 Nokturn

20 || TÄNA || POSTIMEES, 7. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

KAJASTAB EESTI JALGPALLIKOONDISE KOHTUMIST TADŽIKISTANIGA.

NIMEPÄEV: ROBERT, ROBI Neeme Järvi 77, dirigent Eri Klas (pildil) 75, dirigent Peeter Langovits 66, fotograaf Anne Osvet 60, suhtekorraldaja ja raadioajakirjanik Andres Levald 60, arhitekt ja maastikuarhitekt Maarika Võsu 42, vehkleja Laine Leichter 95, tšellist ja pedagoog (08.06)

foto: inari leiman

LOOMAAIA UUDISED

TALLINN +17

KÄRDLA +17 HAAPSALU +17

NARVA +22

RAKVERE +20

ilmateenistuse sünoptik

PAIDE +21

3–9 m/s

Eesti kohale kandunud jahedam õhumass annab nädalavahetusel võimaluse suurest kuumast TARTU veidi hinge tõmmata. Täna on PÄRNU VILJANDI +22 +20 lootus veel mitmel pool tem+20 KURESSAARE peratuuri tõusule 19–22 kraa+18 dini, kuid homme tuleb siiski arvestada mõne kraadi madalama temperatuuriga. Meil kord tugevVÕRU neva kõrgrõhkkonna ja siis jälle VALGA +20 +20 suureneva madalrõhkkonna mõju muudab ilma kiiresti muutuvaks. Täna on vahelduva pilvisusega KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS ilm. Ennelõunal sajab hoovihma ja Pühapäev, 08.06 Esmaspäev, 09.06 Teisipäev, 10.06 võib olla äikest. Pärastlõunal alaTallinn +10/+17 +9/+18 +12/+18 tes läänest sajuvõimalus väheTartu +9/+17 +10/+21 +12/+20 neb. Puhub läänekaare tuul 4–9 Narva +10/+19 +9/+19 +11/+18 m/s, puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on 17–22 kraadi, ranniPärnu +10/+17 +8/+23 +11/+21 kul kohati 15 kraadi. Kuressaare +11/+17 +11/+22 +10/+18

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Teisipäeval kahekuuseks saanud amuuri leopardi kutsikad said oma esimese vaktsiinisüsti ja kiibi naha alla. Kinnivõtmisel ägedalt turtsudes vastupanu osutanud leopardihakatised taltusid talitajate embuses kiiresti. (Pildil Anne Saluneem ja Maaja Kitsing ühe isase kutsika kiipi kontrollimas.) Teisipäeval sündinud miiluvasikas aga võttis kätte ja hammustas teda üle vaatama tulnud loomaaiatöötajat. Möödunudpühapäevane lastekaitsepäev tõi loomaaeda pea 18 000 külastajat. Päeva põnevate etteastetega sisustanud loomaaiatöötajail ning headel partneritel olid tõhusaks abiks ka loomaaiasõbrad, kes hoidsid tagasi nii mõnegi isehakanud üliagara loomatoitja ja -sügaja. Harjumist nõuab veel vaid asjaolu, et laste loomaaed on nüüd avatud Õismäe-poolse läänevärava lähistel. Lastekaitsepäeva tegijaks oli jääkarupoeg Nora, kes ema kaasabil õppis väheses vees ära sukeldumise ja pärast basseini ääreni veega täitmist lõbustas oma äsjaõpitud oskusega terve päev külastajaid. Kätte on jõudnud veelindude koorumise aeg. Inkubaatoris on koorunud juba kolm jääkoskla, kolm soopardi, kaks haha, üks mäginösuhane ja lausa seitse ristpardi tibu. Alla ei taha jääda ka kanalised: ilmavalgust on näinud maailma väikseima kanatõu serama neli tibu, kolm hõbefaasani, kaks sini-kõrvukfaasani, kaks birma faasani ja üks valgekõht-faasani tibu.

EUROOPA

Ilmaolud võivad kiiresti muutuda silve grabbi-kaiv

Esimest süsti saamas

ESMASPÄEVAL POSTIMEHES:

«KASU» UURIB, MILLISED ON NEGATIIVSE HOIUSEINTRESSI PLUSSID JA MIINUSED SÄÄSTJATELE.

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.09 4.11 4.21

loojub 22.32 22.14 22.36

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Intress alates 15%

MAAILM Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +29,3 kraadi (1808, 1877) +0,5 kraadi (1922) Tartus +31,2 kraadi (1988) –0,2 kraadi (1962)

KUUFAASID 5. juuni 23.39 13. juuni 7.11 19. juuni 21.39 27. juuni 11.08

Tähelepanu! 7HJHPLVW RQ ¿ QDQWVWHHQXVHJD (QQH WHHQXVH NDVXWDPLVW WXWYXJH WLQJLPXVWHJD Y}L NRQVXOWHHULJH DVMDWXQGMDJD

TELE- JA RAADIOKAVAD • PÜHAPÄEV, 8. JUUNI ETV

ETV 2

KANAL 2

07 30 Lastesaated 09 00 Õnne 13 10 00 Vanamees ja põder (Eesti 2009)* 45 Jamie Oliveri 30 minuti road: Krõbeda kattega vorstiroog 11 10 Sensatsioon (ETV 1986)* 45 Haapsalu (Eesti 1988) 55 Kolm tiiru ja edasi (Prantsuse 2010) 12 45 Iga päev on esmaspäev* 13 15 Igatsus. Esineb tenor Jonas Kaufmann (Saksa 2010) 14 15 Nelipühade kontsertjumalateenistus Rock Cafes 15 20 Hercule Poirot: Kokkusaamine surmaga* 16 50 Downton Abbey, 16-17* 18 30 Aktuaalne kaamera 40 Kutsuge ämmaemand!, 6/6 19 35 Reisile minuga: Antibes (Eesti 2011) 20 00 Hyacinth Bucket, 5/7 30 Aeg ei peatu (Eesti 2012) 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 20 Sport. Sport 40 Puudutuse aeg: Kristin Klesment 45 Sild, 9-10/10 23 40 Täna õhtul Apelsin (ETV 2009) 00 42 ERR uudised

09 00 Bullerby lapsed* 10 25 Miriami tuulelohe 30 Looduselust, 1/10: Nahkhiired 11 00 Eesti lipp ümber Islandi, 10/10* 30 Ümber India ookeani koos Simon Reeve’iga, 1/6: Lõuna-Aafrikast Sansibarile 12 30 High Tech Soul* 13 35 Näitleja: Sammusajad mereni. Jaan Tätte (ETV 1995) 14 15 Teeveejahutaja 35 Kroonprintsess ja kuningriik, 1/2* 15 35 Maasikavälu (Rootsi 1957)*. Draama 17 05 Tubane suvi* 30 Max* 55 Ma olen hirmus mutukas: Kimalane 18 00 Nöbinina, 1/9* 30 Bullerby laste lõbusad lood* 55 Willy Fogiga ümber maailma: Lahkumine* 19 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) Teemaõhtu: Eri Klas 75 45 Rahvakunstnikud: Eri Klas (ETV 1981) 20 30 Eesti Raadio meeskvartett. Tänav, kus sa elad 35 Tähelaev: Eri Klas 21 50 Kui su hing on noor – Eri Klas 70 23 30 Neli blondi ja neli brünetti (ETV 1966) 00 05 Anna Klas – pianist ja ema 59 ERR uudised

06 05 C-Komando* 30 Rooli võim* 55 Mägede varjud* 07 40 Joonissarjad 09 20 Peitusemeistrid* 50 Merevaade 10 20 Laula mu laulu 11 45 Nädalalõpp Kanal 2ga 13 15 Kodutunne 14 15 Pilvede all* 15 15 Tagasipöördumine paradiisi (Saksa 1998). Draama 17 05 Utta Danella – Sinilind tuleb taas, 1/2 (Saksa 2001). Draama 19 00 Parim enne: Oleme avatud 30 Parim enne: Seda meest on Anne oodanud 20 00 Suvereporter+ 35 Sajandi armastus, 41/63 22 40 Hotell Grand: Inimrööv, 1 23 35 Üürnik (The Lodger, USA 2009). R: David Ondaatje. O: Alfred Molina, Hope Davis, Shane West. Põnevik 01 25 Palgamõrvarid Brügges (USA-Inglise 2008). R: Martin McDonagh. O: Ralph Fiennes, Colin Farrell. Põnevik 03 10 Probleemid Pollyga (USA 2004)*. Romantiline komöödia 04 35 Suvereporter+* 05 05 Kaks kanget Indias*

TV3

05 40 Kirgede torm, 1401-1402 07 25 Joonissarjad 09 00 Glee 3, 2: Mina olen ükssarvik 10 00 Käsna-Kalle Kantpüksi film (USA 2004)*. Animafilm 11 45 Laulupealinn, 1 (Eesti 2011) 12 45 Ameeriklased 1, 1* 14 05 Stop! 35 Palume lavale: Parimad palad* 15 35 Doktor Dolittle (USA 1998). Perekomöödia 17 10 Ühe armastuse lugu, 58/100 19 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 Kättemaksukontor 10, 1: Absoluutne võim, 1 20 30 Kättemaksukontor 10, 2: Absoluutne võim, 2 21 35 BOND: 007 ja igavene homne (Inglise- USA 1997). Seiklusmärul 00 00 Vegas 1, 13: Autoreis 01 00 Kättemaks 1, 12: Kurikuulsus 50 Jaht ideaalmehele (USA 2009)*. Romantiline komöödia 03 35 Laulupealinn, 1* 04 30 Stop! * 55 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 05 25 Kirgede torm, 1403

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Seksikad reklaamid 06 00 Vanad südamed ei roosteta (AustriaSaksa 2013)*. Romantiline draama 07 45 Linnaelu 08 45 Top Shop 09 00 Aadlikud pruudijahil, 5/5: Finaal 10 05 Aiasaade 30 Kodusaade 11 00 Lemmikretseptid 50 Hooaeg 12 30 Ellen 17 00 Briti tippmodell, 81 18 00 Eluteed, 41/45 30 Süües seksikaks, 5/13: Erika 19 00 Mägede varjud 20 00 Naistevahetus 11: Envy & Loudon 21 00 Sissemurdmine (Breaking and Entering, USA-Inglise 2006). R: Anthony Minghella. O: Jude Law, Vera Farmiga. Draama 23 15 Trinny ja Susannah Belgias 00 15 Suvereporter+ 45 Elu 24 live 01 35 Otsides ja leides* 02 20 Aadlikud pruudijahil, 5/5: Finaal* 03 25 Nora Roberts – Auavaldus (USA 2009)*. Romantiline draama 04 55 Staariminutid: Russell Crowe 05 00 Staariminutid: Jennifer Aniston 05 Suvereporter+*

06 30 Postimees.ee 08 10 Komissar Rex, 99: Viimase kuulini* 09 00 Komissar Rex, 100: Surnute teod* 55 Komissar Rex, 101: Üks sureb alati* 10 50 Conan, 248/483: Norm Macdonald, Mackenzie Davis, Veruca Salt* 11 40 Conan, 249/483: Ellen Page, Bob Saget, Jennifer Nettles* 12 30 Illusioonimeistrid, 4/13* 13 30 Jõugud, 2/12* 14 30 Kurikaela suvepuhkus (USA 2012)*. Märul 16 20 Allatulistatud Black Hawk (Black Hawk Down, USA 2001)*. R: Ridley Scott. O: Ewan McGregor, Josh Hartnett, Tom Sizemore. Põnevik 19 00 Kaks kanget Lõuna-Ameerikas 20 00 Rooli võim 30 Krimi* 21 00 Eestlane Tai vanglavõitlusel* 30 Jälitatav (The Fugitive, USA 1993). R: Andrew Davis. O: Tommy Lee Jones, Harrison Ford, Julianne Moore. Haarav põnevusfilm 23 50 Karje 4 (Scream 4, USA 2011). R: Wes Craven. Õudusfilm 01 45 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 07 20 Kaitseinglid 4, 11: Provokatsioon 08 20 Kaitseinglid 4, 12: Vaatega emakas 09 20 Rajalt maha 3, 9* 10 30 Kirvemehed 2, 11: Tasumine, 1* 11 30 S.H.I.E.L.D.i agendid 1, 14: Tahiti* 12 30 Clevelandi show 3, 12: Tervena ja kurdina 13 00 Kia tee Riosse! 5: Sao Paolo 14 00 Bronco kroonikad (USA 2009). Seikluskomöödia 15 50 Louie 3, 9: Lizi otsimine / Lilly muutub 16 20 Rajalt maha 3, 10 17 20 Kirvemehed 2, 12: Tasumine, 2 18 20 Simpsonid 1, 12* 50 Ninjasõdalased 19 20 Totaalne muutumine: kodu-eri 9, 10: Perekond Hill, 1 20 20 Simpsonid 1, 13 45 Vormel 1: Kanada GP 23 00 Top Gear, 2/7* 00 05 Valgekrae 3, 3: Surmav tähtaeg 55 Rajalt maha 3, 10* 01 55 Kirvemehed 2, 12: Tasumine, 2* 02 55 Louie 3, 9* 03 25 Power Hit Radio – KICKSTART 05 15 Ida-Virumaa uudised 20 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 15 Kas tohib?* 45 Dr Vassiljevi terviseminutid* 09 00 Jalad ees, 9/15* 30 Aleksei Turovski lood* 10 00 Rahaarmastus, 3/3*. Dokfilm 11 00 Tom Stoppard festivalil HeadRead 2013* 45 Raul Vaiksooga Tallinnast Viivikonda* 12 15 Psühhiaater (USA 2009). Mängufilm 14 00 Kinnisvaraveeb 15 00 Pühapäevatee 45 Terve tervis* 16 15 Armuleek, 16/304* 17 00 Armuleek, 17/304* 45 Armuleek, 18/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Nädala kokkuvõte 15 Arvutitark* 30 Kultuurimeeter* 20 00 Täna. Nädala kokkuvõte 15 Ameerika eestlased. Läänerannik, 1/7* 45 Maatriks* 21 30 Täna. Nädala kokkuvõte 45 Elektrilises udus USA 2009). Mängufilm 23 40 Pillimeeste klubi laulud 2014 00 40 Täna. Nädala kokkuvõte* 55 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Andres Ammas 09 05 Aiatark. Kaja Kärner 10 10 Jutusaade 11 05 Mnemoturniir 20 Müstiline Venemaa. David Vseviov 12 05 Vikerviisid 13 05 Linn ja ruum. Krista Taim 14 05 Kuula rändajat. Hendrik Relve 15 05 Kauamängiv 16 05 Aja jälg kivis. Helgi Erilaid 17 05 Labor. Priit Ennet 18 00 Päevakaja 15 Spordipühapäev 19 05 Kirikuelu. Meelis Süld 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Mnemoturniir* 20 Müstiline Venemaa* 22 05 Sport 23 03 Kuula rändajat* 50 Kihnukeelsed uudised* 00 05 Päevatee* 01 00 Labor* 30 Öömuusika

+27 +27 +26 +27 +27 +25 +26 +28 +27 +29 +16 +19 +30 +18 +19 +26 +20 +27 +24 +23 +30 +21 +25 +21 +25 +11 +20 +31 +23 +19 +23 +25 +21 +26 +34 +16 +30 +32 +18 +29 +25 +33 +30 +30 +28 +21

07 05 Klassikahommik 09 05 Klassikud. 10 05 Sooviklassika. Tiina Kuningas. Kuulajate lemmikmuusika. Telefon stuudios 611 4285. Elektronpost: klassika@err.ee 12 05 Helikaja*. Muusikaelu nädalakokkuvõte. Uudiseid välismaalt vahendab Nele-Eva Steinfeld 13 05 Vanamuusikatund. Robert Staak* 14 05 Järjehoidja 30 Lemmiklood 15 05 Raadioteater. Gert Ledig – Duell. 16 50 Üks lugu 17 05 Vokalissimo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Miraaž. Johann Sebastian Bach. Johann Sebastian Bachi muusikat esitavad Bolette Roed plokkflöötidel, Alexis Kossenko flöödil, Jean Rondeau klavessiinil ja orelil, Maria Christina Cleary harfil (arpa doppia) ja Komale Akakpo dulcimeril. 20 00 Folgialbum. Ruslan Trochynskyi 21 00 Džässikontsert*. Avishai Cohen & Andres Mustonen Jazz Quartet 22 05 Raadio Ööülikool 23 00 Fantaasiaplaat*. Bob Moses 00 05 Nokturn