Postimehe paberleht 07 08 2014 by Postimees

ISU KASVAB

SIDEFIRMA STARMAN TAHAB ÄRA OSTA MOBIILIOPERAATORI TELE2 EESTI. MAJANDUS LK 6–7

ÜLLATUSED MAAPÕUES

VANA VIMM

Hea õnne peale väljakaevamisi alustanud arheoloogid on Läänemaal Maidlas leidnud 700 eset. Töö jätkub. EESTI LK 3

Heino Endeni ajas korvpalliliidu juhatusest lahkuma aasta eest lahvatanud tüli nüüd rahvuskoondise abitreeneriks valitud Andres Sõbraga.

AED JA KODU

Odava reketiga pole mõtet pinksilaua äärde trügida. LK 16–17

SPORT LK 14

Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister

ANNE SULLING: Elektriautode ostutoetus on end väga hästi õigustanud. MAJANDUS LK 7

ARVAMUS

NELJAPÄEV, 7. AUGUST 2014 • NR 182 (7173) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 446 • LUGEJAID 201 000

arvamus.postimees.ee

Mille nimel? Tallinna valitsejad püüavad ennekõike autojuhtide pahameelt liikluskaose pärast leevendada lubadustega, et pärast linna halvanud teeremonti on kõik parem kui enne, kirjutab Uwe Gnadenteich. Aga tegelikult ei paista miski kellegi jaoks paremaks minevat. LK 2

TULUMAKS

Õnne valem Meie riigi eesmärk peaks olema heaoluühiskonna rajamine, leiab kirjanik Olev Remsu. See oleks tõeline vendlus. Selline, mida näeme oma eeskujumaades Põhjalas. Ja selleni aitab meid astmeline tulumaks, mida tuleks aga nimetada hoopis progresseeruvaks tulumaksuks, sest see muudab inimeste arusaama maksu olemusest. LK 9

Metsamaa libiseb käest Tuhanded ruutkilomeetrid Eesti metsadest kuuluvad peamiselt välismaistele suuromanikele, kelle omandusse sattunud maatükk on kohalike jaoks samahästi kui kadunud.

Metsamaa kallinemist eeldavad suuromanikud on küll valmis kord ostetud maatükke edasi müüma, kuid nõuavad siis turuhinnast mitu korda kõrgemat hinda.

Estoniasse jõudis uhiuus Steinway tiibklaver Eile pakiti Tallinnas Estonia kontserdisaalis lahti uhiuus maailmakuulsas Steinway & Sonsi tehases valminud kontsertklaver, mille kõla kuuleb avalikkus septembri esimestel päevadel. Riigihankega soetatud klaver ja selle transport Estoniasse läks maksma 158 640 eurot. Tegemist on kontsertklaveri mudeliga D, mis on Steinway klaverite seas suurim ning koha leidnud pea kõigis maailma mainekates kontserdisaalides. Instrumendi valisid Hamburgi klaveritehases välja pianistid Peep Lassmann ja Ivari Ilja. Mõlemad hindavad valikut väga õnnestunuks ja usuvad, et kümnete ootel pillide hulgast suudeti välja valida «just see õige». Viimane uhiuus kontsertklaver telliti Estonia kontserdisaali umbes 17 aastat tagasi. PM foto: tairo lutter

JUHTKIRI LK 2 EESTI LK 4–5

TALLINNA LIIKLUS

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 7. AUGUST 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

uwe gnadenteich

1 8 5 7

Meie (ostetud) mets

Ülemiste liiklussõlme ehitamise ajal räägiti kogu aeg: kannatage ajutised kitsendused ära, pärast on palju mugavam liigelda. Ja nii mõnigi asi läks tõepoolest tuntavalt paremaks. Nüüd kostab linnaisade suust jälle seesama jutt: kannatage praegu ära, pärast on kõigil toredam sõita. Abilinnapea Taavi Aas lubas äsja, et juba 17. augustist hakkab olukord paranema. Kuigi tegelikkuses pole autojuhtidel seekord käimas olevast hiiglaslikust teeremondist mingit õnne oodata. Pigem vastupidi. Pärast trammitee remondi lõppu jääb autodele Pärnu maanteel sõitmiseks varasemast märgatavalt vähem ruumi. Ja kino Kosmose ning Vabaduse väljaku vahele jääval Pärnu maantee lõigul kaotatakse ära kümned parkimiskohad. Kõik ikka selleks, et meil kõigil parem oleks. Ainult et paremat tulevikku ei oska hinnata ei Pärnu maanteel sõitvad autojuhid ega tänava ääres elavad või töötavad inimesed. Niipea ei lähe midagi paremaks ka nende jaoks, kes olid harjunud näiteks rongiga Tondile sõitma ja sealt trammi peale istuma. Sest sel aastal tramm Tondile sõitma ei hakka. Tõsi, number kolm trammi asemel sõidab küll asendusbuss, aga rongijaamast selle peatusse jõudmiseks tuleb teha paras jalutuskäik. Mis ei ole meie kliimas mitte just alati tore ja tervislik. Tähtis linnaametnik ütles omavahelises vestluses, et tema arvates poleks kolmandale trammiliinile üldse mingit asendusbussi vaja olnud, sest samal marsruudil sõidab piisavalt busse, mille täitumus võiks veidi parem olla. Asendusbussid pandi käiku vaid seetõttu, et «muidu tõuseb hirmus kisa».

rinevalt näiteks Suurbritanniast pole Eesti riik, kus oldaks harjunud hiiglaslike maavalduste kuulumisega vähestele omanikele. Oluline põhjus, miks see nii on, lähtub Eesti Vabariigi 1919. aasta maareformist, millega suured maaomandused riigistati ja hiljem uute talukohtadena välja jagati. Milliseid tundeid see samm Inglismaa eliidi seas Eesti suhtes äratas, võite lugeda suursaadik Oskar Kallase abikaasa Aino Kallase mälestustest. Maa äravõtmine mõisnikelt vastas aga toona väga üheselt Eesti inimeste õiglustundele. See maa oli seitsesada aastat varem vägivallaga ja ebaõiglaselt ära võetud ning see tuli nüüd Eesti inimestele tagasi anda. Pragmaatilisemalt (ja küünilisemalt) tõlgendades oli maareform argument, tänu millele õnnestus kiirelt luua üks Kirde-Euroopa võimsamatest vägedest ja võita Vabadussõda. Koolipoisid ja haritlased astusid ju kohe vaba Eesti eest välja, ent adrakurgede taga astujatel võttis otsustamine natuke rohkem aega.

ju väga selgelt suurte metsaomanike ärimudeli tugisammas. Majandusjõud veab nii põllu- kui metsamajandust praegu suuremate maaomandite poole. Masinad on tõesti tõhusad külvama ja lõikama ning kallutavad üksiti kapitalikulud tööjõust olulisemaks.

JUHTMÕTE Praegune Eesti inimeste jaoks harjumatu bürokraatlikkus ja vastuste venimine kaoks kindlasti kiiresti, kui välisfondid mõistaksid, et Eesti karistab rumalust ja venitamist.

LK 4–5

KÕVA SÕNA Üks samm, mis võiks ka tegelikult tuua pöörde omavalitsuste arengusse, on ettevõtte tulumaksu ümberkujundamine nii, et sellest saaks osa ka omavalitsused.

PÄEVA KOMM Küsides, kas ja mis pärast suure remondiorgia lõppu paremaks võiks minna, jääb üle vaid õlgu kehitada.

Viimsi vallavolikogu esimees Jan Trei (IRL), PM 6.08

Postimees 1934. aastal

Kopli trammiliinide sulgemisega oldi julgemad ning Kopli-Kadrioru liinile ei pandudki asendusbussi. Ilmselt leiti, et kisa on niigi juba nii palju, väike täiendav tänitamine ei loe siin enam midagi. Tulles tagasi selle juurde, kas ja mis pärast suure remondiorgia lõppu paremaks võiks minna, jääb üle vaid õlgu kehitada. Loodetavasti lastakse autod 1. septembriks linnatänavatele jälle nii palju sõitma, et lapsed õigeks ajaks kooli jõuavad. Novembris peaks Tallinna jõudma esimene uus tramm, mida tuleb enne pikalt katsetada, kui sinna sõitjad sisse lastakse. Nii et ka kvalitatiivset hüpet trammiliikluses tuleb üsna tükk aega oodata, kuna trammid jõuavad Tallinna ühekaupa ja viimane neist saabub 2016. aasta märtsis. See on võib-olla jälle hea hoopis seetõttu, et kui kõik uued trammid saabuksid enamvähem korraga, nagu juhtus rongidega, siis korraldaksid linnaisad meile ühe linnasisese «Elroni», kus kõik asjad küll sõidavad, aga keegi ei saa aru, miks ja kuidas. Las tulevad pigem ühekaupa, siis on vähem võimalusi millegi untsu keeramiseks. Praegu jääb soovida vaid seda, et asjad ei läheks palju hullemaks, kui nad olid kevadel.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Siiski peavad maaomanikud (ja metsaomanikud eriti) mõtlema kohalike kogukondade heaolule, kui nad tõesti tahavad oma investeeringult tulu teenida. Just väike – nii-öelda konservatiivne – tootlus aasta kohta võiks metsafondide osakute omanikke panna mõtlema, et pikaajalised head suhted kohalike kogukondadega on nende jaoks ülima tähtsusega. Praegune Eesti inimeste jaoks harjumatu bürokraatlikkus ja vastuste venimine kaoks kindlasti kiiresti, kui välisfondid mõistaksid, et Eesti karistab rumalust ja venitamist.

urmas nemvalts

Kannatame. Aga mille nimel?

Eesti poliitikud tegid sada aastat tagasi ülimalt tulemusliku valiku. Võrdluseks: venelaste admiral Koltšak oli suurepärane sõjamees, ent põlglik impeeriumi väikerahvaste õiguste suhtes ja jäik maaomandi küsimustes. Lenin pettis nii impeeriumi rahvaid kui mõisnike all kannatanud talupoegi. Eesti võitles oma rahva eest ja täitis antud lubadused. Koltšak kaotas, Lenini «ideed» kaotasid. Stalini impeerium lagunes 1990ndate alguses ja loodetavasti jäävad praegused Putini ettevõtmised selle viimasteks krampideks, mitte impeeriumi taastamise alguseks. Eesti rahvas on need heitlused võitnud ja me teeme kõik selleks, et see nii jääks, kusjuures Eesti on selgelt õigusriik. Õigusteadlased omakorda peavad oma motoks Vana-Rooma juristi Celsuse öeldut, et õigus on headuse ja õigluse kunst (ius est ars boni et aequi). Kui mõne äriühingu ootus on, et tema omanike vara väärtus kasvab paar protsenti aastas, siis on ütlematagi selge, et tegu pole lühiajalise investeeringuga ja mängitakse just nimelt ühiskonna ja õigusnormide stabiilsusele. Tänase Postimehe loo järgi tundub aga, et kiirelt suureks kasvanud metsaomanikud pole üheselt aru saanud, et nende kodukogukondade heaolu on osa Eesti stabiilsusest. Viimane on aga

Harju Panga matused. Majandusministri otsusega lõpetatakse Harju Panga likvideerimiskomisjoni tegevus ja likvideerimise viib lõpule Pikalaenu Pank. Ametlikult poolt seletatakse selle puhul järgmist: Eestis on seni mitmed krediidiasutised lõpetanud tegevuse maksejõuetusega. Seejuures on peamiseks kahjukannatajaks olnud ikka hoiusummade omanikud. Kõnelemata sellest, et panga maksejõuetus kõigutab krediidiusaldust ja võtab paljudelt kestvatelt kogujatelt nende varanduse, takistab panga likvideerimise pikalevenimine hoiusummade omanikke kiirelt kätte saamast sedagi osa, mis likvideerimisel neile langeb. Sellepärast peaks peamine mure seisma selles, et panga likvideerimise

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

toiming võimalikult odavalt ja kiiresti läbi viidaks. Majandusministeeriumis on kaalumisel mitmed abinõud, pankade likvideerimise kulude vähendamiseks ja likvideerimiskäigu kiirendamiseks. A.S. Harju Pank tunnistati maksujõuetuks teatavasti Tallinna-Haapsalu rahukogu poolt juba 8. mail 1925. aastal. Seni on toimetatud panga kreeditoridele neli väljamaksu. 1926. aastal rahuldati 35 prots. nõudmistest ja 1927.a. 10 prots., 1928.a. 10 prots. ja 1931.a. 8 prots. Arvestades summasid, mis praegu likvideerimiskomisjoni käsutuses ja mis veel edaspidi võivad laekuda, võib arvata, et hoiusummade omanikud saavad kokku kätte vähemalt 65 prots. oma hoiusummadest. 7.08.1934

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 7. AUGUST 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Piiratud töövõimega inimene ei kaota toetust Kavandatava töövõimereformi järgi ei kaota 640-eurost palka teeniv piiratud töövõimega inimene toetust täielikult, vaid seda hakatakse vähendama osade kaupa, täpsustas sotsiaalministeerium. Kurte inimesi palkava ettevõtte Seve Ehitus büroojuht Mare Enniste rääkis eilses Postimehes, et töötavatelt erivajadustega inimestelt toetuse äravõtmine vähendab nende motivatsiooni töötada. majandus24.ee

ERJK tühistas pealinna juhtidele tehtud ettekirjutused

Maidla matuseala väljakaevamistöid on tehtud üle 2000 ruutmeetri suurusel alal, millele lisandus tänavu leitud puutumata ala.

fotod: jaanus lensment

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) otsustas menetlusvigade tõttu tühistada Tallinna keskerakondlastest linnajuhtidele tehtud ettekirjutused, mis kohustavad neid sügiseste valimisreklaamide kulusid linnakassasse tagastama, samas ootab neid uus samalaadne menetlus. ERJK aseesimehe Kaarel Tarandi (pildil) sõnul koostab komisjon keskerakondlastest linnajuhtidele tõenäoliselt uued ettekirjutused. BNS

70 000

eurot eraldas välisministeerium ÜRO Lastefondi (UNICEF) kaudu Gaza sektori laste humanitaarolukorra leevendamiseks. Muuseumitöötajatest vabatahtlikud proovisid väljakaevamistel esimest korda kätt.

Üks erilisemaid Maidlast leitud esemeid on viie jalaga hobuse ripats.

Väljakaevamiste juht Mati Mandel näitab matusealalt leitud ripatsit.

VÄLJAKAEVAMISED. Vaatamata sellele, et Maidlas asuvat muinaskalmet on uuritud juba 30 aastat, leiti sel suvel seni avastamata matuseala.

Iga leid teeb meele rõõmsaks reportaaž merilyn säde reporter

uuni lõpust alates käivad Raplamaal Märjamaa vallas asuvas Maidla külas matuseala väljakaevamised, kust on praeguseks leitud juba ligikaudu 700 eset. Väljakaevamiste paik asub põldude ja heinamaade vahel, kus nii mõnelgi pool laiutavad juba päikesekollased heinapallid. Lõõskava päikese käes põlvitavad vabatahtlikud, kes kaevavad väikeste kühvlitega ettevaatlikult ja asetavad mulda labidataolisele alusele. Seejärel viiakse mullahunnik suure puust jalgade peal seisva sõela juurde, kallatakse labidas tühjaks ja asutakse sõeluma. Sõelumine tekitab esialgu üsna suure musta värvi tolmupilve. Üsna pea tulevad sealt nähtavale eri värvi kivid ja väikesed nööbisuurused luutükid ning mõnikord ka savinõu osad. Kui aga väga veab, võib mulla seest leida ka ehete ja muude esemete tükke, ning see teeb arheoloogid ja vabatahtlikud väga rõõmsaks. Kaevamistöödega ametis olnud muuseumitöötajad arutlesid omavahel, kas ja mida nad üldse leida võiksid ning seejärel ütles üks teisele: «Kui sa siin juba poolteist tundi kaevad ja ikka midagi ei leia, siis teeb luutükike ka väga palju rõõmu.»

Selle peale nõustuti ja kaevati nohisedes edasi. Tänavu suvel on ajaloolisel Läänemaal asuvast Maidlast leitud juba mitmeid esemeid, nagu näiteks viie jalaga hobuse ripats, mille erilisuse üle eriti uhkust tuntakse. Samuti on leitud suhkrukringlikujuline ripats, mõõk ja odaotsad ning palju inimluude ja savinõude tükke.

Ootamatu leid Leidudest innustust saanud vabatahtlikud arheoloogiahuvilised on telklaagri üles löönud üsna kalme lähedal, kust igal hommikul minnakse jälle uuele «aardejahile». Olemas on pisikene kööginurk, kus on ka elekter ja väike külmkapp, ning varjualune pika lauaga, kus lõuna ajal ja õhtuti koos istutakse, süüakse ja niisama juttu aetakse. Laagriplatsil ei puudu ka pesemisvõimalus, sest püsti on pandud dušinurk, millel on kilest seinad ning mille kohale on asetatud plekist tünn. Selle sees olevat vett soojendab iga päev päike ning kohalolijate sõnul tõuseb vee temperatuur lausa 35 kraadini. Väljakaevamiste juht, Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Mati Mandel (69) ütles vabatahtlike arheoloogiahuviliste päevakavast rääkides, et kui päev ei ole väga kuum, alustatakse kella kaheksa ajal hommikul hommikusöögiga ning seejärel minnaksegi kalmele tööd tegema. Seejärel ollakse n-ö aardejahil kuni kella üheni päeval ja pärast pausi jätkatakse kuni

Muud väljakaevamised • Haapsalu Võllamäel – täna alustatakse järelkaevamistega • Viljandi lossimäel – kaevetööd algavad järgmisel nädalal • Tartus – paar ehitustööga seonduvat päästekaevamist • Saaremaal Kaarma vallas Käkus – sepikoja väljakaevamised allikas: tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut

kella kuueni õhtul. «Meil kindlat ajakava otseselt pole, sest see on ju siiski vabatahtlik töö ja palka siin ei maksta,» lausus arheoloog. Küsimusele, miks Maidlas üleüldse kaevetöid tehakse, vastas Mandel naerdes: «See on täiesti minu kiiks!» Arheoloog alustas Maidla kalme uurimisega juba 1983. aastal. Seetõttu tuli arheoloogile väga suure üllatusena, kui selgus, et kalmel on veel puutumata ala, mida uuritud pole.

Luud lähevad hoidlasse «See tuli väga suure üllatusena, sest olime seda ala juba georadariga uurinud ja see ei näidanud midagi,» ütles Mandel ning selgitas, et ebatasase pinnase tõttu ei näidanud radar, et seal üldse midagi olla võiks. «Praegu Hollandis elav arheoloog Heikki Pauts käis täiesti juhuslikult seal oma detektoriga ning sealt tulid välja kaks püstist odaotsa.» Pärast seda hakati seal kaevama ja leiti kivistik, ning mida

Kood avab videoloo matmiskohast.

rohkem edasi kaevati, seda võimsamat kivistikku leiti. Üksteise lähedal asetsevad jaanalinnumunast veidi suuremad kivid on märgiks sellest, et need on sinna inimene pannud. «Arvatakse, et põhjus, miks nad hauad kividega katsid, oli see, et surnu ei saaks enam tagasi tulla,» rääkis Mandel ja lisas, et kes oli surnud, pidi ka surnuks jääma. Tänavu suvel leitud esemed on pärit enamasti 10.–13. sajandist. «Tänavusi kaevamisi võib aga tippkaevamisteks nimetada seetõttu, et selliseid leide pole kellelgi,» ütles Mandel. Tema teada ei kaevata praegu üldse selle ajastu kalmeid, kuid just kalmetest võib leida kõige suuremaid aardeid. «Linnustest pole näiteks võimalik nii palju asju leida,» arvas arheoloog. Kuna kaevamistööde ala on siiski ka paljude puhkepaigaks, suhtuvad arheoloogid sellesse austuse ja ettevaatusega. «Sealsamas olen ma mõelnud, et ma ei uuri seda ju ainult iseenda jaoks, ma uurin seda Eesti kultuuri jaoks,» ütles Mandel ning lisas, et leituga ja sealhulgas inimluudega ei käituta halvasti. «Ma ise seisan ka selle eest, et need luud saaks kokku korjatud ning need paigutataks korralikult kusagile hoidlasse,» lausus Mandel. Tema sõnul on luude kokkukorjamine tänuväärne töö, sest nende uurimine võimaldab avastada, mis soost inimese luudega on tegemist ning kui vana ta surres oli. «Sugulussuhteid saab ju ka uurida, see annab meie kultuuriloole palju juurde.»

Apteegid nõuavad määruse tühistamist Eesti Apteekide Ühendus (EAÜ) palub õiguskantsleril esitada riigikohtule taotlus ravimite juurdehindluse määruse põhiseadusvastaseks tunnistamiseks. Ühendus leiab, et valitsuse määruse sätted, millega on kehtestatud kehtivad juurdehindlused, on õigusvastased, sest kaalutud keskmine juurdehindlus ei vasta ravimiseaduses märgitule, mille kohaselt peab jaetasandi kaalutud keskmine juurdehindlus jääma vahemikku 21–25 protsenti. BNS

Huvilised leidsid tee Lottemaale Pärnust kaheksa kilomeetrit Riia suunas asuvat Lottemaad, mis avati 25. juulil, väisas avanädalal üle 10 000 külastaja. Teemapargi juhataja Rein Malsubi sõnul mahub Lottemaale päeva jooksul vähemalt 3000 külastajat. «Üldiselt on kõik väga hästi. Nagu ikka peale avamist – kitsaskohad on välja tulnud ja oleme lühikese ajaga suutnud enamiku neist likvideerida,» lausus ta. BNS

Emajõe suplusvesi ei vasta normidele

Sämi sild avatakse peagi liiklusele

Terviseamet teatas eile Tartu linnavalitsusele, et Emajõe supelrandadest 4. augustil võetud veeproovid ei vasta normidele, mistõttu paigutatakse randadesse ujumist keelavad punased lipud. Ka Pärnu rannas heisati eile sinivetikate tõttu punane lipp. PM

Maanteeameti info kohaselt avatakse laupäeval 9. augustil liiklusele kolm kuud remondis olnud Sämi sild. Lääne-Virumaal asuv sild on suletud olnud alates 9. maist, kui sellel juhtus traagiline avarii, milles hukkus veokijuht. virumaateataja.ee

Postimees.ee küsitlus Millist moodust kasutate maksete tegemiseks?

Kasutan mobiilimakset

Lähen vajalikku asutusse isiklikult kohale

1936 vastajat

95% Maksan internetipangas

4 || EESTI || POSTIMEES, 7. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

LOEVAD VAID PUUD. Metsamaa koondumine suuromanike kätte jätkub ja selle peatumist pole praeguse majandusloogika juures ette näha.

Kontsernid napsavad kohalikelt maa nils niitra reporter

ohalikud inimesed pigem segavad, sest suurmaaomanike eesmärk pole mitte kogukonna areng, vaid metsa omada ja majandada. Kui maa on juba nende käes, siis turuhinnaga seda enam kätte ei saa. Sestap pole imestada, kui kohalikke kogukondi edendavad inimesed suurmaaomanike peale kurjaks saavad. Veel läinud kümnendi algul olid maaelanike nuhtluseks ehtsat eesti tõugu kantpead, kes kippusid metsa varastama ja muid sigadusi tegema. Nüüd aga käib kõik täpselt ja nööri mööda – kantpeade asemel on maailmalinnade kontorites askeldavad fondihaldurid, kelle Eesti käepikendused teevad kõike rangelt seadusega kooskõlas. Inimlikkusel pole siin kohta, sest loeb vaid raha. Põlvamaal Värska vallas elavad Meel ja Toomas Valk soovisid endale osta suuresti lagedaks raiutud naaberkinnistu ja pakkusid 15 hektari eest 28 000 eurot. Seepeale teatas Haanja

Forestsi esindaja Joosep Kukebal järgnevat: «Teie poolt pakutud hind on meie nägemuse järgi suhteliselt turuhind ja turuhinnaga ei ole me kindlasti valmis kinnistut müüma. Oleme valmis kaaluma kinnistu müüki, kui hinnavahemik oleks vähemalt 40 000–45 000 eurot.» Seepeale huvitus Toomas Valk mõne sama väärtusega kinnistu vahetamisest Haanja Forestsi tüki vastu, aga Kukebal teatas jälle, et firma ei soovi vahetada sama väärtusega kinnistu vastu – vastu saadav kinnistu peaks olema väärt vähemalt 50 000 eurot.

Kolmekordne turuhind Selline praktika on väliskapitalile kuuluvate firmade puhul tegelikult üsna tavapärane. Seda maad, mille nad on juba omandanud, saab küll mõnikord osta, aga reeglina turuhinnast kaks või enam korda kallimalt. Seejärel tundis Valk huvi Haanja Forestsilt paari hektari maa rentimise vastu, aga kaup jäi katki, sest mees tahtis oma loomi karjatada ka pajuvõsas, kus olid küll mõned üksikud suuremad kased ja männid. Valgamaal Karula vallas otsis Postimehelt anonüümsust palunud noor pere endale aga viit hektarit koos laguneva talukompleksiga, et see korda teha ja elama asuda. Siingi põrkusid

tavainimese huvid Haanja Forestsiga, mille omanik on Luksemburgis registreeritud firma. Välismaa omanikke esindava Joel Peetsu sõnul ei soovi maaomanikud kasutuses olevat ja toetusõiguslikku maad üldjuhul müüa. «Haanja Forests on seisukohal, et põllumajandusmaad müüb ta vaid juhul, kui hinnapakkumine on vähemalt kolmekordne turuhind ehk praeguse seisuga 6000–7000 EUR/ha,» teatas ta. «Tegemist on pika perspektiiviga metsa- ja põllumaa investoritega.» Pere pakkus maa eest alul 17 000 eurot, mille peale Peetsu kinnitas, et omanikud tahavad palju rohkem. «Oma kogemusest nendega eeldan, et omanike hinnaootus on antud juhul kaks korda kõrgem kui teie poolt edastatud pakkumine.» Viimaks pakkus Peetsu alternatiivina 40 000-eurost lammutamiskõlblikku sara, millega tuleks kaasavaraks üks hektar õuemaad ja mida on sellise hinnaga juba aastaid tulemusetult müüdud. Kaup jäi katki. Niisiis ongi Valkude kinnitusel probleem see, et välisfirmasid ei huvita kohaliku elu edenemine ega see, et vanad hooned ei laguneks. Neid huvitab mets, ei huvita inimesed. Inimesed segavad. Lõpuks õnnestus perel siiski endale osta üks lammutamiseks

kõlbav taluhoone, mille asemele nad rajavad uue. Seekord oli tegu Eesti metsafirmaga, mis leidis aega väikese elamumaatüki metsast lahtikruntimiseks. Ka seekord maksis pere maja juurde jääva maatükikese eest rohkem kui kahekordset turuhinda.

Nad on kõikjal Kusagil Ida-Euroopas kümneid tuhandeid hektareid omava iirlase või inglase jaoks on siinsete väikeste probleemidega tegelemine aja ja raha põletamine. Nemad on ostnud maad ja palganud kohapeale inimesed neid maid majandama – enamasti käib jutt metsamaterjali müügist või põllumaa väljarentimisest. Igasugune maade müük tuleb kohapealsetel haldajatel siiski omanikega kooskõlastada ning on üsna kujuteldamatu näha Londoni investeerimishaid Karula valla vanade talukohtade üle pead murdmas. Seepärast on lugu lihtne – laseme neil hoonetel lihtsalt metsale ruumi teha, või kui keegi tahab nii väga meie aega raisata, siis palun. Aga aja raiskamise hind on kinnisvara kahe- või kolmekordne turuhind. Pealekauba – nagu juba öeldud, nemad tahavad osta, mitte müüa. Valgud elavad Värska vallas tegelikult talus, mille lugu on eelnevast natuke teistsugune – kõigepealt müüdi talu koos metsaga kohalikule ärimehele, kes raius metsa ära ja kruntis taluhooned lahti väikesteks poolehektarilisteks krundikesteks. Seejärel müüs ta metsakinnistu edasi suurfirmale ja nüüd siis ei saa Valgud oma talumaid kuidagi tagasi osta.

Meel Valgu hinnangul võiks maa müüki väliskapitalile piirata. «Meil on mitmel tuttaval samasugune probleem – istume siin oma poole hektari otsas.» Valgamaa Karula vallavanem Rain Ruusa ütles, et vallal on suurmetsaomanikest kasu niipalju, et nad maksavad maamaksu. «Eks meilgi ole see probleem, et nad ei taha maad müüa, ja kui nad rendivad, siis väga kõrge rendihinnaga,» lausus ta. «Maad lähevad muidugi järjest suurte maaomanike kätte.» Ruusa sõnul pidurdavad väliskapitalile kuuluvad suurmaaomanikud ka kohalikku arengut, sest asjaajamine on nendega aeganõudev ja keeruline. Kodumaisele ja välismaisele kapitalile kuuluvad suurfirmad on haaranud endale metsamaid üle riigi – on vähe valdu, kus nad pole seni oma jalga kinnitanud. Metsakapitalistide eesmärk on praegu maade ostmine ja kui nad üldse midagi müüvad, siis mitu korda turuhinnast kallimalt. Mullu seadsid Eesti suurmetsaomanikud enda käsutuses olevale jahimaale jahikeelud, nüüd aga ootavad jahimeestelt rendi maksmist. Kinnistusregistrit sirvides tabas mind üllatus, nähes kuipalju kinnistuid kuulub Eestis kodumaistele ja välismaistele suuromanikele. Enam kui tuhande kinnistuga ettevõtteid on kolm, sadade kinnistutega firmasid aga kümneid. Omaette rühma moodustavad Eesti ettevõtjatele kuuluvad Metsatervenduse OÜ, Metsagrupp ja Metsamaahalduse AS. Suurima kinnistute hulgaga hiilgab aga Rootsi kapitalile

kuuluv Metsnik, millel on üle 23 000 hektari ehk rohkem kui 230 ruutkilomeetrit maad. Sarnases suurusjärgus maaomanik on Soome firmale kuuluv Tornator Eesti. Selle ettevõtte suurimad aktsionärid on Stora Enso, aga ka neli Soome pensionikindlustusseltsi. Suuromanike kätte läinud metsakinnistud tavaliselt ka jäävad suuromanikele – isegi kui välismaine omanik otsustab metsad Eestis maha müüa, siis ostab selle tervikliku paketina teine suurettevõtja. Samal ajal muutub väikemetsaomanike elu raskemaks – neil on metsa keeruline mõistliku hinnaga üksi müüa ning metsa ülestöötajad ja kokkuostjad tõmbavad neil esimesel võimalusel naha üle kõrvade. Ainsaks lahenduseks on koondumine metsaühistutesse.

Pöördumatu protsess Metsagrupi ühe osaniku Urmas Rahneli sõnul on väliskapitali elav huvi siinsete metsade vastu kestnud juba viis või enamgi aastat. Tema hinnangul on välismaistele investeerijatele kuuluvate firmade tegevus kohapeal ilmselt mõnevõrra bürokraatlikum kui kohalikel. Metsagrupp on inimeste huvi korral metsakinnistu külge jäävaid talukomplekse lahti kruntinud ja müünud. «Aga sel juhul oleme käsitlenud neid hooneid kinnisvarana ja vastavalt sellele kujuneb ka hind,» lisas Rahnel, kes ei usu, et keegi müüks oma kinnisvara lihtsalt missioonitundest. «Kõige tähtsam on ikkagi hind ja tulu,» lausus ta.

Äri nagu iga teinegi – osta nils niitra

nils.niitra@postimees.ee

Tartu rohelises äärelinnas asub väike kontor, mis haldab rohkem kui paarisadat ruutkilomeetrit Eesti territooriumist. Selle firma hallata on kokku kümmekonna väliskapitalile kuuluva firma metsad ja põllumaad. Nende firmade aadressiks on Heki tänav ja kontaktiks firma HD FestForest meilipost. HD FestForest keskendub metsandusele ja seda juhib Toomas Kams, EST Kinnisvara eesotsas tema abikaasa Eva Kamsiga askeldab aga välismaalaste ärikinnisvara ja põllumaaga. Kokku on firma klientidel Eestis umbes 250 ruutkilomeetrit maad, sellest lõviosa mets.

Investeering aastateks Suurim kunde on Haanja Forests, mis kuulub Luksemburgis registreeritud ettevõttele RMK Global Timberland Resources Holdings. «Nemad ostsid need kinnistud ühe tervikliku paketina eelmiselt omanikult,» selgitab Toomas Kams. «Selle taga on minu teada ka pensionifondide raha. Niisiis otsustas pensionifond investeerida näiteks 100 miljonit eurot metsandusse ja andis selle raha investeerimiseks suurele globaalsele metsandusvald-

Toomas Kams ja Eva Kams esmaspäeval Tartus HD FestForesti kontoris.

konna investeerimisfirmale – maailma tipus on selliseid ettevõtteid kuni paarkümmend. Kümne aasta pärast nad võib-olla väljuvad siinsest ärist ja müüvad metsa taas maha.» Kes ikkagi on kõigi nende firmade taga? Google’i otsing ei anna reeglina vasteid maailma seltskonnaajakirjanduses edvistavatele multimiljonäridele.

«Võtame näiteks ASi Taanimets, mille omanikuks on Taani kindlustusfirma,» lausub Kams. «Enne Baltikumi investeerimist paigutasid nad metsandusse raha ka Taanis endas ja mujalgi. Lisaks veel eraisikute grupid, kes panevad rahad kokku ja investeerivad. Kui räägime Iiri investoritest, siis on nad ka Iirimaal metsaomanikud.»

POSTIMEES, 7. AUGUST 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Väliskapitali omandis metsamaa osa kasvab Põllumajandusministeeriumi andmetel oli eelmise aasta seisuga välismaalaste ja väliskapitali osalusega firmade käes 1135 ruutkilomeetrit Eesti metsamaad ehk viis protsenti kogu metsast. Sellal kui välismaalastele kuuluva põllumaa osa pole oluliselt muutunud, kasvab välisomandis metsamaa osa.

Võrumaal

Põlvamaal

Läänemaal

Järvamaal

Saaremaal

Harjumaal

Eesti metsast on väliskapitali omandis

Jõgevamaal

Hiiumaal

Ida-Virumaal

Lääne-Virumaal

4% Viljandimaal

Pärnumaal

4% Raplamaal

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Tartumaal

Valgamaal

Allikas: põllumajandusministeerium

turuhinnaga ja müü kallimalt Suurimad metsamaa omanikud Kodumaistele ja välismaistele kontsernidele kuuluvad Eestis tuhanded kinnistud* • Metsnik (Rootsi AB Custos, millel on 90 aktsionäri) – üle 2100 kinnistu. Firma kodulehe andmetel kokku 230 ruutkilomeetrit maad.

Aivar Berzin, Madis Soodla, Toomas Uripea) – üle 1000 kinnistu. Firma kodulehe andmetel on neil 220 ruutkilomeetrit maad, praeguseks on aga kinnistute hulk kasvanud ja maad on rohkem.

• Tornator Eesti (Soome emafirma omanikud Stora Enso, Varma pensionikindlustusselts, OP elu- • Metsatervenduse OÜ (omanikud kindlustusselts, Ilmarise pensioKaido Jõeleht, Peeter Mänd, Mati nikindlustusselts, Etera pensioniPolli) – 800 kinnistut. Eelmise kindlustusselts) – 1800 kinnisaasta alguse seisuga oli ettevõttut. Mullukevadise seisuga oli ettel 74 ruutkilomeetrit metsatevõttel 220 ruutkilomeetrit maad ja 40 ruutkilomeetrit põllumetsakinnistuid. maad, praeguseks on see ilmselt kasvanud. • Metsagrupp (omanikud Toomas Aab, Urmas Rahnel) – 1600 kin- • Haanja Forests (omanik Global nistut. Eelmise aasta alguse Timberland Resources Holdings seisuga ligi 180 ruutkilomeetrit SARL, Luksemburg) – 600 kinmaad. nistut. Mullukevadise seisuga 85 ruutkilomeetrit maad. • Metsamaahalduse AS (omanikud *) Postimees arvutas välja kinnistute ligikaudse hulga allikas: krediidiinfo, ettevõtted foto: jassu hertsmann

Kamsi kinnitusel ei kuulu selliste ettevõtete strateegiasse tõepoolest Eesti väikeste maatükkide või taluhoonete ostuhuvilistega hinna üle kauplemine. «Aga oleme ka näiteks taluhooneid metsa küljest lahti kruntinud ja müüki pannud,» lausub ta. Samas möönab Est Kinnisvara juhatuse liige Joel Peetsu,

et alati pole otstarbekas seda teha. «Sõltub juhtumist.» Kams ei tee mingit saladust, et kui tema kliendid üldse maad müüvad, siis turuhinnast oluliselt kõrgema hinnaga. «Turuhinnaga soovivad meie kliendid osta, mitte müüa,» lisab Peetsu. Viimastel aastatel sagenenud metsaomanikele helistamise ja moosimise põhjuseks pole Kam-

si hinnangul midagi muud kui see, et maailmas on raha liiga palju ja kapital otsib kohta, kuhu end maha «istutada». Mets on üsna turvaline rahapaigutus, sest see kasvab heal juhul kakskolm protsenti aastas. Läbi aastate muudab Kamsi sõnul Eestis igakuiselt omanikku 2000–2500 hektarit metsamaad, erametsa on meil kokku

1,2 miljonit hektarit ehk 12 000 ruutkilomeetrit. Vähemalt 20 protsenti sellest on praeguseks juba suuromanike käes – pigem võiks rääkida kolmandikust või veel rohkemast. Kamsi sõnul on Lääne-Euroopas suur osa metsast globaalsete firmade käes, ent alles on jäänud ka väikeomanikud. «Maailm spetsialiseerub ja sama toimub ka metsanduses,» lausub ta. «Paraku koondub metsandus spetsialistide kätte. Šotimaal kuulub pool metsast taanlastele – pole probleemi.»

Erinev filosoofia Klientidel on Kamsi sõnul erinevad investeerimisfilosoofiad – osa neist ostab ka lageraielanke. «Mõned tahavad natuke «lühemat» raha – investeeringu tasuvusajaks võetakse viis, aga ka 20 või 30 aastat,» lausus ta. «Päris lagedaid alasid siiski pole – alati on erinevas vanuses puistuid, koosseisus on sageli ka põllumaad.» Selge see, et praegu huvitab Haanja Forestsit metsade majandamine (loe: raiumine) ja nendelt tulu teenimine kehtivate seaduste piires. Metsauuendusega tegelevad välisfirmad Kamsi sõnul täpselt nii palju, kui peab. «Kui metsa istutamine on investeering, siis loomulikult seda ka tehakse,» räägib ta.

6 || MAJANDUS || POSTIMEES, 7. AUGUST 2014

Kruuda nõuab riigilt makstud suhkrutrahvi hüvitamist Oliver Kruuda (pildil) pankrotis valdusfirma AS Luterma (endine AS Kalev) esitas Tallinna halduskohtule kaebuse, milles nõuab riigivastutuse seaduse alusel talle üleliigse laovaru tasu seadusega tekitatud kahju hüvitamist, selgub valitsuse tänase istungi päevakorrast. Majandus24

kalev aasmäe

Majutuskohtades ööbinud inimeste ning seal veedetud ööde arvud olid mullu läbi aegade suurimad. 2013. aastal majutati ligi kolm miljonit inimest, aastaga kasvas majutatute arv viis protsenti. Peamiseks turismimagnetiks oli taas Tallinn. Majandus24

OMX TALLINN

780,58 ▼ –0,68%

800 600

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014 VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 13 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

SIDETURG. Allikate väidetele tuginedes valmistub Starman Tele2 Eesti ostupakkumise tegemiseks, Tele2 Eesti juhi kinnitusel pole aga grupi tasandil müügisoovi avaldatud.

Allikas: Starman on huvita

Turismis püstitati rekordeid

1000

TOIMETAJA RAIN UUSEN, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

4,32 ▼ –3,23%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,040 0,97 Baltika 0,533 -3,09 Ekspress Grupp 1,080 0,93 Harju Elekter 2,700 -0,74 Järvevana 0,828 -0,24 Merko Ehitus 7,110 -1,25 Nordecon 1,050 -0,94 Olympic Group 1,960 0 Premia Foods 0,688 0,44 Pro Kapital Grupp 2,500 0 Silvano Fashion 1,630 -5,23 Skano Group 1,010 0 Tallink Grupp 0,685 -1,44 Tln Kaubamaja 5,100 0,39 Tallinna Vesi 13,10 0 Trigon Property 0,478 0

6.08 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,433 -0,25 Hiina jüaan 8,225 -0,4 Jaapani jeen 136,580 -0,64 Kanada dollar 1,464 -0,08 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,411 0,29 Poola zlott 4,205 0,71 Rootsi kroon 9,245 0,42 Rumeenia leu 4,442 0,25 Šveitsi frank 1,215 -0,19 Briti naelsterling 0,793 -0,13 Taani kroon 7,456 0 Tšehhi kroon 27,834 0,6 Ungari forint 316,060 0,38 USA dollar 1,335 -0,28 Venemaa rubla 48,351 0,77

bns

reporter

rikonsultatsioonidega seotud ja anonüümseks jääda soovinud allikas rääkis Postimehele, et Starman on huvitatud mobiilioperaatori Tele2 Eesti ostmisest. «East Capital Explorer (eelmisel aastal Starmani enamusosanikuks saanud Rootsi investeerimisfirma – toim) on väga selgelt huvitatud ettevõtte agressiivsest kasvust. Laieneda soovitakse nii teistes Balti riikides kui ka Eestis, väljaspool ettevõtte praegust tegutsemisala,» rääkis Postimehele allikas, kelle sõnul on Starman sel teemal nõu pidanud SEB pangaga ning ühe suure välismaise investeerimisfirmaga.

Käive languses «Tele2 positsioon kohalikul turul ei ole kiita, samas on neil olemas tugev potentsiaal – nad lõpetavad pea moodsaima võrgu väljaehitamise,» selgitas allikas Postimehele. Alates märtsist Starmani äritegevust tüüriv ning aastatel 2005–2011 Te-

le2 Eestit juhtinud Toomas Tiivel ostuhuvi otseselt ümber ei lükanud. «Tõsi on see, et lisaks orgaanilisele kasvule on meil jätkuvalt ambitsioon laieneda ka ülevõtmiste ja omandamiste teel,» sõnas Tiivel. «Oleme silma peal hoidnud võimalikel ostukandidaatidel nii Eestis kui väljaspool, kuid sellised arengud võtavad aega. Rohkem ei ole mul kahjuks võimalik seda teemat kommenteerida.» SEB pank ei soovinud Postimehele kommenteerida oma väidetavat rolli konsultatsioonidel. Tele2 Eesti juhi Argo Virkebau sõnul ei ole ettevõtete vahel läbirääkimisi toimunud. «Kindlasti võib olla, et iga osapool lükkab eri ideid õhku, aga selliseid läbirääkimisi pole olnud,» ütles ta, lisades, et tema teada Tele2 Eesti ärist loobuda ei plaani. «Minul sellist infot (Tele2 Eesti müümise kohta – toim) ei ole, grupp on pigem kinnitanud, et ei soovi müüa.» Kuigi Tele2 ei ole suutnud oma väikseima turuosalise rollist välja murda, pole Virkebau sõnul Rootsi emafirmast rahulolematust tunda. «Aga eks ootused ole alati kõrged,» lisas ta. Mullu langes Tele2 Eesti käive tunamulluselt 101,8 miljonilt eurolt 77,9 miljoni euro-

ni ning kulumieelne ärikasum 27,1 miljonilt eurolt 18,6 miljoni euroni. Klientide arv oli aasta lõpuks langenud 507 000ni. Tänavu esimesel poolaastal kahanes klientide arv juba alla poole miljoni ning müügitulu vähenes eelmise aastaga võrreldes kuus protsenti – 37,6 miljonilt eurolt 35,5 miljonile eurole. Ärikasum enne kulumit vähenes samal ajal üheksa protsenti – 9,5 miljonilt eurolt 8,6 miljonile eurole.

Konkurentidel edumaa Tele2 grupp oli hiljuti sunnitud oma Norra üksuse müüma TeliaSonera kontsernile, kuna eelmise aasta detsembris selgus üllatuslikult, et Tele2 ei osutunud üheks kolmest oksjonivõitjast, kes said Norralt 4G tarbeks 800 MHz, 900 MHz ja 1,8 GHz sagedusalade load. Olemasolevate sageduste abil aga ülejäänud operaatoritele konkurentsi pakkuda ei suudetud. Ka Eestis ei jäänud palju puudu sellest, et Tele2 oleks

Kuigi Tele2 ei ole suutnud oma väikseima turuosalise rollist välja murda, pole Argo Virkebau sõnul Rootsi emafirmast rahulolematust tunda.

Märtsi alguses Tallinnas Foorumi keskuses

POSTIMEES, 7. AUGUST 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA RAIN UUSEN, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

atud Tele2 Eesti ostmisest

s avatud Tele2 uues esinduses jagati külalistele tänutäheks õhupalle.

foto: toomas huik

suurte alade 4G-ga katmiseks vajalikust 800 MHz sagedusloast ilma jäänud. Jaanuari alguses lõppenud oksjonil pidi Tele2 viimase riigilt välja antava sagedusloa lõpphinnana just Starmaniga võisteldes välja käima 5,1 miljonit eurot ehk kolm korda oksjoni alghinnast rohkem. Esimesed kaks sagedusluba omandanud konkurendid EMT ja Elisa said tugeva edumaa – juba möödunud aasta sügiseks katsid nad 95 protsenti Eestist 4G-ga, samas kui Tele2 jõuab Virkebau sõnul sama tähiseni käesoleva kvartali jooksul ehk aasta rivaalidest hiljem. Seejärel saab ka Tele2 võrgus töötavates mobiiltelefonides hakata kasutama 4G-ühendust. Mõlema eesmärgini lootis ettevõte jõuda mõned kuud varem, kuid kuna ettevõtte telekomiseadmete partneril NSN tekkisid tarneprobleemid, hakkas Tele2 võrgu väljaehitamine venima. «Praegu ei ole näha, et see (kogu Eesti 4G-ga katmise edasilükkumine – toim) meie majandustulemusi pärsiks, andmesideklientide arv kasvab ikka,» oli Virkebau lootusrikas, lisades, et inimesed eelistavad uue põlvkonna tehnoloogiale siiski veel odavamaid 3G-pakette.

Kel elektriauto toetust kasutades ostmata jäi, võib siiski kasutada foto: peeter langovits renditeenust.

Tänasest elektriautode ostutoetust enam ei saa kadri hansalu

kadri.hainsalu@postimees.ee

Elektriautode ostjate huvi Eesti elektrimobiilsuse programmi ELMO raames jagatava ostutoetuse vastu on viimastel kuudel kasvanud, vahendite lõppemise tõttu lõpetab Kredex aga alates tänasest uute taotluste vastuvõtu – edaspidi riik elektriautode ostmist rahaliselt enam ei toeta. Kui seni on igal kuul elektriauto ostmiseks laekunud keskmiselt 40 taotlust, siis juulis 107 taotlust ning augusti esimese kuue päevaga on tulnud juba 80 taotlust. CO2-kvoodi müügiga tegelenud väliskaubandus- ja ettevõtlusministri Anne Sullingu sõnul näitab taotlejate huvi, et ELMO programm on olnud edukas. «Elektriautode ostutoetus on end väga hästi õigustanud,» ütles Sulling. «Esialgne tugev umbusk elektriautode suhtes on hajunud ning Eesti inimesed julgevad kasu-

tada elektriautot nii külmal talvel kui ka kuumal suvel.» Edaspidi on plaanis elektriautode kasutuselevõttu toetada mitterahaliste meetmetega. Näiteks on kavas muudatused liiklusseaduses, millega lubatakse elektriautod ühistranspordiradadele. Ajavahemikus 2011–2014 on Kredex eraldanud toetusi kogumahus 10,5 miljonit eurot, keskmine toetuse summa ühe auto kohta on 16 500 eurot. Elektriautode ostutoetuse abil on Eesti teedele tulnud üle 650 elektriauto, populaarseim neist Nissan Leaf, mida on toetuse abil ostetud 370. Elektriautode ostutoetust rahastati Eesti Vabariigi ja Mitsubishi Corporationi vahel sõlmitud lepingu alusel CO2-kvoodi müügist saadud vahenditest. Sama tehingu raames rajati üleriigiline elektriautode kiirlaadimisvõrgustik ning Mitsubishilt saadud 507 elektriautot anti sotsiaaltöötajatele.

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 7. AUGUST 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

TÜRGI. Arvatavasti ei tee Recep Erdoğan mitte Putini-Medvedevi tüüpi vangerdust, vaid aitab mantlipärijaks välisministri. Lõppema peab see mõttetu kannatuste tsükkel Gazas, Läänekaldal ja Iisraelis. ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni sõnul on organisatsioon valmis aitama Gazat taastada, kuid see jääb viimaseks korraks.

Putin andis käsu piirata importi sanktsiooniriikidest Vene president Vladimir Putin andis eile valitsusele käsu piirata toiduainete ja põllumajandustoodete importi riikidest, kes on kehtestanud Venemaale sanktsioonid. Kreml avaldas Putini dekreedi, milles öeldakse, et importi neist riikidest tuleb aastaks piirata või see ära keelata. Dekreedis ei mainita otseselt ühtki riiki ega toodet, see sisaldab vaid käsku valitsusasutustele. Euroopa Liit kehtestas eelmisel nädalal Venemaale järjekordsed sanktsioonid, esimest korda hõlmavad need terveid majandussektoreid. AP/BNS

Puudega beebi Taisse jätnud austraallane osutus pedofiiliks Austraalia ametivõimud uurivad, kas surrogaatema sünnitatud puudega poja Taisse jätnud mees sobib üldse isaks, kuna ta mõisteti aastaid tagasi süüdi pedofiilias. Austraalia meedia kirjutas üleeile, et 56-aastane mees on mõistetud süüdi lastevastaste seksuaalkuritegude eest. Ringhäälingufirma ABC teatas, et mees mõisteti kahe alla 10-aastase tüdruku seksuaalses ärakasutamises süüdi ja ta pidi kandma kolme aasta pikkust vanglakaristust. Aastal 1997 mõisteti mees süüdi veel ühe tüdruku seksuaalses ärakasutamises ja teda karistati 1,5-aastase vangistusega. Tailannast surrogaatema sünnitas austraallastele erinevast soost kaksikud, terve tüdruku viisid vanemad kodumaale, kuid Downi sündroomiga Gammy (pildil) jätsid maha. AFP/PM

932

oli eilseks tõusnud Lääne-Aafrika Ebola-puhangu ohvrite arv, haigestumisi on registreeritud 1711.

NATO: Venemaa on koondanud Ukraina piirile 20 000 sõdurit Venemaa on koondanud Ukraina idapiirile 20 000 sõdurit, ütles eile NATO esindaja. NATO sõnul on oht, et Venemaa kasutab rahuvalveoperatsiooni ettekäändena sekkumiseks Ida-Ukrainas käivasse separatistide ja valitsusvägede võitlusse. Venemaa lükkas väite eile tagasi. «Ma sooviks Pentagonile ja NATO ametnikele selgitada, et selline tuhandete vägede liigutamine pole nii lühikese ajaga võimalik, jäädes veel ka märkamatuks regioonis paiknevatele OSCE vaatlejatele,» sõnas Vene kaitseministeeriumi pressiesindaja Igor Konašenikov. BNS/PM

Paduvihmad tõstsid Bosnias ja Serbias jõed üle kallaste

Sudaan jääb kindlaks üldvalimistele aprillis

Mais sajandi tulvadest laastatud Bosnia ja Serbia piirkondades tungisid jõed paduvihmade tõttu eile taas üle kallaste, ujutades üle elukvartalid ja teed ning nõudes ühe inimese elu. Ohvriks oli 65-aastane mees, kes Lääne-Serbias Banja Koviljačas omas kodus tulvavetes uppus. Bosnias Banja Lukas viis vool auto minema ja selle juht jäi kadunuks. Sadu peaks kestma tänaseni. AP/BNS

Sudaan jääb kindlaks otsusele viia aprillis läbi üldvalimised, kinnitas riiklik valimiskomisjon eile opositsiooni vastuväiteid tõrjudes. Veel ei ole teada, kas 25 aasta eest islamistliku riigipöördega võimule tulnud president Omar al-Bashir, kelle Rahvusvaheline Kriminaalkohus on Darfuri sõjakuritegudes süüdistatuna tagaotsitavaks kuulutanud, kandideerib taas riigipeaks. AFP/BNS

Erdoğan tüürib valitsusjuhi kohalt riigipeaks evelyn kaldoja välistoimetuse juhataja

ecep Erdoğan, kes neil päevil peab nii Türgi peaministri ametit kui teeb iseendale presidendikampaaniat, on suutnud enda vastu ühte liita rahvuslased ja sotsid. Ometi peetakse tõenäoliseks, et Türgi ajaloo esimene presidendi otsevalimine sel pühapäeval annab kümme aastat valitsust juhtinud Erdoğanile riigipea koha. «Ma ütlen oma inimestele: kui te tahate sõda, kui te tahate, et teie lapsed saaksid surma Lähis-Ida sõdades, minge valige Erdoğan,» märkis Türgi suurima opositsioonijõu Vabariikliku Rahvapartei (CHP) juht Kemal Kılıçdaroğlu eile ajalehes Hürrieyet. «Kuid kui te tahate rahu, kui te tahate, et Türgi aitaks Lähis-Idal lahendada tema probleemid, hääletage Ekmeleddin İhsanoğlu poolt.» Akadeemikust ja diplomaadist İhsanoğlu on sotsiaaldemokraatliku CHP ja poliitilisel skaalal pigem paremale jääva Rahvusliku Liikumise Partei (MHP) ühiskandidaat. Kılıçdaroğlu sõnul pole peaminister välispoliitikaga hakkama saanud ning Ankara on kaotanud kogu oma piirkondliku mõjujõu riikidele nagu Iraan ja Egiptus. «Keegi ei koputa Türgi uksele. Ta tunnistas ise, et ei saa rääkida Obamaga,» jätkas CHP juht Erdoğani arvustamist. «Ükski maailma liider ei taha seista korrumpeerunud presidendi kõrval.» Küll aga näitasid kevadised kohalike omavalitsuste valimised, et rahva eelistus kaldub Erdoğani poole. Tema Õigluse ja Arengu Partei (AKP) võttis üle riigi 43 protsenti hääli.

Eile türkmeeni peakatet kandnud Recep Erdoğan.

Türgi olukorra kirjeldamisel kasutavad nii mõnedki vaatlejad võrdlusi Venemaaga. Näiteks märgib Hürriyeti kolumnist Yusuf Kanli oma eilses artiklis, et pikka aega arvati, et Erdoğan ja lahkuv president Abdullah Gül vahetavad kohti nii nagu Vladimir Putin ja Dmitri Medvedev. Kanli sõnul on nüüdseks selge, et Gülist uut peaministrit ei tehta – Erdoğan tahab

Välistürklaste hääled aga jäid möödunud nädalal toimunud eelhääletusel lihtsalt tulemata.

foto: afp/scanpix

kedagi lihtsamini kontrollitavat. «Ankara poliitikaekspertidel on tõenäoliselt õigus ning Erdoğan on tõenäoliselt valinud oma järglaseks välisminister Ahmet Davutoğlu, nii parteijuhi kui peaministrina,» ennustas ta. Kommentaatori hinnangul laseb see valik Erdoğanil ka presidendi rollis konkurentsitult esimest viiulit mängida. «Viimastel aastatel välispoliitikas haledalt läbi kukkunud välisministri peaministriks edutamine võib olla Erdoğani presidendiaja iseloomulik tunnus: mitte võimed, vaid täielik alistumine tasub end ära,» leidis Kanli.

Erdoğani suhtes kriitilise Güleni liikumisega seotud ajalehe Zaman kolumnist Bülent Keneş aga avaldas lootust, et ehk õnnestub praktiliselt kogu opositsiooni toetuse saanud İhsanoğlul koguda presidendivalimiste esimeses voorus piisavalt hääli, et praegune valitsusjuht kohe ei võidaks. Keneşi arvates on kaks peamist valijagruppi, kes aitaksid Erdoğanil tõusta kevadiselt 43 protsendilt võiduks vajalikule 50 protsendile häältele: välistürklased ja kurdid. Välistürklaste hääled aga jäid möödunud nädalal toimunud eelhääletusel lihtsalt tulemata. Õigus riigipead valida on aga 2 780 757 välismaal elaval Türgi kodanikul, hääletuskabiinidesse saabus neist 232 000. Seda, kui väga välismaalt tulevad hääled talle loevad, ei ole varjanud ka Erdoğan ise. Välistürklased on nimelt oma kodumaal elavatest rahvuskaaslastest tunduvalt konservatiivsemad, innukamad nii pearättide kandmisel kui ka islami väärtustele rõhuva AKP valimisel. Kommenteerides välistürklaste madalat valimisosalust, leidis peaminister, et süüdi on keskvalimiskomisjon. «Ma tahaks, et te oleks näinud innukust, mis valitses Euroopa kohtumistel,» meenutas ta oma kampaaniareise. «Seal oli tohutu entusiasm, kuid tundub, et osalus ületab napilt kümne protsendi piiri.» Kurdidel on aga esimeses ringis nende rahvust esindava Rahva Demokraatliku Partei (HDP) kandidaat Selahattin Demirtaş. Pühapäevases Türgi presidendivalimiste esimeses ringis pistavad omavahel rinda Erdoğan, İhsanoğlu ja Demirtaş. Juhul kui ükski kandidaatidest ei saa vähemalt 50 protsenti pluss ühe hääle, toimub 24. augustil kahe juhtiva kandidaadi vahel teine voor.

Venemaal osutub importkaup üleöö kõlbmatuks indrek lepik indrek.lepik@postimees.ee

Euroopa Liidu ja USA Venemaavastaste sanktsioonide taustal on Vene veterinaar- ja toiduamet ning tarbijakaitseamet avastanud, et mitmed imporditavad toiduained ei vasta vajalikele nõuetele. Keelud mõjutavad nii lähinaabreid kui ookeanitaguseid partnereid. Sel nädalal teatas tarbijakaitseamet, et USA odavviski Kentucky Gentleman sisaldab lisandeid, mis võivad muu hulgas põhjustada muutusi kesknärvi- ja hormoonsüsteemis, tekitada vähki ja viljatust. Ameti sõnul keeld praegu ühtki teist USA viskitootjat ei puuduta. Samuti on uurimise all kiirtoidurestoran McDonald’s, mille eksimused eri nõuete vastu olevat nii suured, et kahtluse

all on kogu keti toodete kvaliteet. McDonald’sil on Venemaal üle 400 restorani. Aprillis sulges McDonald’s oma restoranid annekteeritud Krimmis, neid asendab nüüdsest kodumaine RusBurger. Oma restoranid sulges ka Wendy’se kett, lisaks pitsitatakse Burger Kingi ja KFCd. Lihaimport on keelatud nii Lätist, Leedust kui ka Austraaliast, ent enim mõjutavad keelud läänenaabreid Moldovat, Ukrainat ja Poolat. Eelmisel nädalal väitsid Vene ametid, et Poola õuntes on liiga palju pestitsiide ja nitraate, mistõttu keelatakse nende importimine. Lisaks hoitavat neid «meeletult pikka aega» külmikutes, mis tekitavat kahtlusi, et õunu on geneetiliselt muundatud. Vene turg on Poola õunte

jaoks suurim, ekspordi aastane väärtus on üle miljardi euro. Praeguse keelu jätkudes kaotaks Poola aasta lõpuks oma planeeritud SKTst 0,6 protsenti. Põllumajandus moodustab riigi kogutoodangust 3,8 protsenti. Ukraina-vastased keelud on veelgi põhjalikumad. Kui eelmisel aastal piirati praeguse presidendi Petro Porošenko šokolaadifirma toodete müüki, siis sel aastal on muu hulgas löögi all nii sojatooted, mahlad, piimatooted, kalakonservid kui päevalilleseemned. Ametite sõnul on Ukraina juust ohtlik, sest seal kasutatakse teadmata päritolu ja kva-

Aprillis sulges McDonald’s oma restoranid annekteeritud Krimmis, neid asendab nüüdsest kodumaine RusBurger.

liteediga palmiõli. Väidetavalt ei vasta Ukraina juustutooted ühise tolliliidu nõudmistele ning on üleüldse ühed suuremad Vene turu nn võltstoiduga solkijad. Üks firma, keda uus keeld mõjutab, on Milkiland-Ukraine. Tegevjuht Anatoli Jurkevitši sõnul ei määratud keeldu aga mitte firma toiduainetele, vaid teatud tootmisüksustest tulevatele kaupadele. Kuna aga enam kui pooltest keelatud üksustest pole Venemaale viimase viie aasta jooksul midagi eksporditud, pole Jurkevitši sõnul kahtlustki, et tegu on poliitilise käiguga. Importtoodete keelustamine poliitilistel põhjustel on Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitega vastuolus, ent see pole värsket liiget Venemaad seni heidutanud.

POSTIMEES, 7. AUGUST 2014 || ARVAMUS || 9

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Vendlus ühendab inimesi, kes tunnevad rõõmu andmisest, kes ei ole orienteeritud üksnes võtmisele, leiab kirjanik Olev Remsu. Ainult heaoluühiskonnaga hoiame oma riiki koos, ilma selleta pudeneb see laiali.

Vennatunne ja progressiivne tulumaks

as sobib praegu, mil moodsalt relvastatud pasatskid tsiviillennukeid alla tulistavad, rääkida vendlusest? Aga see on just kõige sobivam aeg! Alustan pisut kaugemalt. Kui palju leidub meil kuulutajaid, et vabadus ja võrdsus ei klapi kokku. Et kui on vabadus, siis pole võrdsust, ja kui on võrdsus, siis pole vabadust. Et inimeste sünnipärased erinevused loovad ka ebavõrdsuse ning võrdsust püüab viletsate ja andetute huvides sisse seada vaid (puna)diktatuur. Ja kisub niimoodi ühiskonna taseme alla. Tahaksin küsida, kas see käib ainult sissetulekute kohta? Või ka õnne kohta? Või ka isikliku väärikuse kohta? Või koguni ka seaduse ees seismise ja kohtusüsteemi kohta? Meil Eestis on olnud kadakasakslased, pajuvenelased, meil piisab kanarbikuameeriklasi, mina ristiksin need apostlid, kes eitavad vabaduse ja võrdsuse ühildatavust, võililleparempoolseteks. See on lill, mis kevadel sirgub kähku-kähku, kui õitseb, siis on kole ilus, pärast norus ja inetu, tuul puhub ehmedki minema. Sügiseks, saagisaamise ajaks, haihtub sootuks. Taim liigitatakse teatavasti umbrohuks. Edasi söandaksin ma meelde tuletada poolakast paavsti Johannes Paulus II (minu jaoks 20. sajandi suurima inimese) visiiti Eestisse 10. septembril 1993. aastal. Kindlasti mäletavad paljud, et paavst suudles Eestimaa pinda. (Huvitav, kes seda veel on teinud? Ja kas neid ongi?) Ja mida tähendab sel juhul suudlemine? Kes selle peale ise ei tule, sellele andis paavst vastuse juba lennujaamakõnes – seal on juttu vendlusest.

smalt assotsieerub vendlus muidugi loosungiga Liberté, égalité, fraternité («Vabadus, võrdsus, vendlus»), mis sai kuulsaks Prantsuse revolutsiooni ajal. Ilmselt pidas paavst silmas vendluse kristlikumat tähendust, ent intellektuaalina ta kindlasti teadis, millised seosed võivad avaneda. Toodud kolmainu on tänaseni Prantsuse Vabariigi lipukirjaks, ja eks vendluskomponent teeb selle muidu läbi ja lõhki ilmaliku rii-

gi mahedamaks. Nagu see andis maruateistlikule Prantsuse revolutsioonile igavikulist, ligimesearmastajalikku mõõdet. Vähemalt kavatsuste järgi. Kui meil paavsti külaskäiku meenutatakse, siis tehakse juttu tema eestikeelsest kõnest Raekoja platsil, visiidi poliitilisest tähtsusest meie taasiseseisvuse tunnustamisel ja muud. Keegi ei tuleta meelde vendlust, seda, mille märk oli Eestimaa-Maarjamaa suudlemine. Kindlasti tuli see õilis tegu puhtast südamest. Tuli vendlusest! Ja kes mõtleb siinjuures tavakohasuse või koguni silmakirjalikkuse peale, on valel teel.

nustamine ei ole juhuslik. Me ei taha teada asju, mis meile vastu käivad. Ja nii õigustataksegi oma saamamehelikkust sofistikaga, et vabadus ja võrdsus ei käi kokku. Aga käivad! Just vendlus liidab ja liimib need kaks kontrastset osist ilusti harmooniliseks tervikuks. Vendlus on eetikakategooria, mis sisaldab heatahtlikkuse, suuremeelsuse, kaasosaduse, usaldamise, omakasupüüdmatuse ja palju teisigi üllast motivatsioonist sündinud ellusuhtumisi. Vendlus ühendab inimesi, kes tunnevad rõõmu andmisest, kes ei ole orienteeritud üksnes võtmisele. Siiani oli mu jutt kuidagi liiga abstraktne, liiga hingeline ja emotsionaalne. Lähme konkreetsemaks! Vendlus on see, mis paneb meid loovutama münti mütsitöötajale tänavanurgal. Vennatunne surub maha meie ihnsuse eneseõigustused – kindla peale on tegemist salamiljonäriga, kes vaid teeskleb santi. Mingu tööle, laiskvorst, mis ta vedeleb niisama! Ise on oma viletsuses süüdi! Vendlusest on sündinud sotsiaalhoolekanne ja heategevus. Vähe sellest! On olemas ka majanduslik, arvude ja pikkade valemitega esitatud argumentatsioon. Nobeli preemia laureaat, rootslane Gunnar Myrdal on põhjendanud, et püsiv sotsiaaltugi elavdab kapitalismi, leevendab konjunktuurseid kõikumisi ja lisab vaesematele kihtidele ostujõudu. Tulude ulatuslik ümberjagamine tegelikult suurendab majanduskasvu. Sama meelt on moodsa makromajanduse teooria, keinsismi looja John Maynard Keynes. Tema arvates on erahuve esindav erasektor ebaefek-

tiivne, vajab kõrvale ühiskonnahuvidest lähtuvat riigisektorit. Meie võilillemehed aga muudkui korrutavad – Friedman, Friedman, Milton, Milton! See Nobeli preemia laureaat tahtis kaotada isegi riigi keskpangad, et mis nad segavad majanduse isearengut. Kui ma olen õigesti taibanud, siis lõpuni minnes on mõlema poole teooriad nii keerulised, et neist ei ole võimalik aru saada. Et neid mõistavad ehk vaid teised Nobeli laureaadid. Meiesuguste mittenobelistide jaoks on tegu usuvalikuga. Et kumba mul vaja läheb, kas Jehoovat või Allahit? Kui mul on palju raha, siis võtan ma Friedmani, tema ei sunni mind kerjuse mütsi münti viskama. Kui ma olen kerjus, siis pooldan ma Keynesi-Myrdali. Immanuel Kanti kategooriline imperatiiv ütleb, et teiste inimeste tegusid hinnates lähtub inimene alati iseenda tegude hindamisest. Kui mina ei vaja abi, siis ei vaja seda ka teised. Või kes vajavad, need pole õiged inimesed, kuna nad pole minusarnased. Abi hoopis nurjab inimese võimete väljaarenemise. Sellise eneseõigustuse toetuseks on loodud õpitud abituse teooria, mis teatud kommetega seltskonna kohta on ju päris õige, ent mida annab laiendada nõnda, et võib nõuda terve sotsiaalsüsteemi kaotamist. Inimese saatus olgu tema enda käes, igasugune poputamine on kurjast. Teooriad eksisteerivadki enesetunde rahuldamiseks.

lasurutuse tunne. Ka see on ida poolt sisendatav. Minu meelest peaks meie riigi eesmärk olema heaoluühiskonna rajamine. Vaat, see oleks tõeline vendlus. Selline, mida me näeme oma eeskujumaades Põhjalas. Ainult heaoluühiskonnaga hoiame oma riiki koos, ilma selleta pudeneb see laiali. Meie ärimeeste ahnitsemine ajab paljud inimesed läände, paneb teised igatsevalt itta vaatama, mis sest, et seal ei ole parem.

Inimeste sünnipärased erinevused loovad ka ebavõrdsuse ning võrdsust püüab viletsate ja andetute huvides sisse seada vaid (puna)diktatuur.

Pronksimäss ei toimunud üksnes rahvuslikul pinnal, mõne tegelase suunas vitriine lõhkuma sotsiaalse allasurutuse tunne. Praegune olukord tekitab ühiskondlikke vastuolusid. Miks lasti põhja vanemapensioni suurendamine? Ära jäeti ranitsatoetuski? Kas selle raha eest sai bürokraatiat ülal pidada? Ja kõik teisedki sobingud, mis teevad eestlased ja eestimaalased vaesemaks. Mis suunab selliseid valikuid? Kalk võililleparempoolsus. Ent selline suhtumine võib viia avalike kokkupõrgeteni. Vaid vennatunne suudaks need ära hoida. Pronksimäss ei toimunud üksnes rahvuslikul pinnal, mõne tegelase suunas märatsema ja vitriine lõhkuma sotsiaalse al-

Meil on Keskerakond, mis propageerib astmelist tulumaksu. Tulumaks üldse ja astmeline tulumaks eriti on märk vendlusest. Paavsti suudlusest. Edgar Savisaar on kohati üsna peen strateeg ja taktik, ma ei mõista ainult, miks laseb ta oma lemmikratsut nimetada astmeliseks tulumaksuks. Maailm pruugib siinkohal terminit progressiivne tulumaks. Sõnadel on oma vägi. Aste projitseerub meie teadvusesse raskuse ja vaevana, millegi takistusena, mida tuleks nagu vastu tahtmist ületada. Progress, hoolimata selle sõna loendamatuist lagastamistest, peaks ikka tähendama midagi head ja kasulikku.

oetada progressiivset tulumaksu, tähendab vennatunnet. Ja kui palju on meil selle vastaseid! Friedmani-usku inimesed muudkui targutavad – ei tohi inimesi aidata, ei tohi! Kõige parem aitamine on peadpidi vette viskamine. Kui ujub välja, siis on teda vaja, kui ei, siis… Jedem das seine. Ja Keskerakond? Praegune seis on selline, et see partei oma juhikultuse, idapoliitika ja tülgastavalt lipitseva televisiooniga on koguni blameerinud progressiivse tulumaksu üllast sisu. See tundub nagu Savisaare isikliku projektina, millega paljud ei taha haakuda, et oma head nime säilitada. Ent sellisestki suhtumisest vaatab vastu omakasutaotlus, mis ei käi vendluse juurde.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

12 || VABA AEG || POSTIMEES, 7. AUGUST 2014

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

TEATER EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUURES SAALIS

7., 8., 9., 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

LAITSE GRANIITVILLAS

7., 10., 12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

* SEMINAR "Mets ja Jahindus Põlvamaal" * Saesaare-Kiidjärve avastusretk LONNYGA * Metsateemaline orienteerumismäng Meenikunnos * PALKHOONE TAASTAMISE õpituba Kikkaharjal

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATER VANEMUINE

* NAHKHIIRTEÕHTU Piusa koobastes

* JÄÄLINNU retked Taevaskojas, pühendatud Aasta Linnule * Loodusgiidiga ekskursioonid TAEVASKOJAS * TAASKASUTUSE PÄEV Mooste Mõisas: Taaskasutuskoja kirbuturg, tõrvakeetmine, lõngavärvimine, Rahvamuusikakooli pillivalmistamise õpituba jm * SEENERETK ja seenekulinaaria õpituba Kopli Taluköögis * TERVISEPÄEV jagab eesti ja idamaade pärimusmeditsiini teadmisi Hundiallika Keskuses

NIGULISTE

Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

RAHVUSRAAMATUKOGU TORNISAAL

Hortus Musicus

SUURES SAALIS 7.08 kl 19

TOPELTELU

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd. Osades: Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar 8.08 kl 19

VARES

Ajalooline müsteerium M. Kivastik, Lav. K. Komissarov. Osades: Indrek Taalmaa, Karin Tammaru, Triin Lepik, Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Priit Loog, Sepo Seeman, Ago Anderson jt 9.08 kl 19

WOYZECK

Georg Büchner . Lav. Hendrik Toompere. Osades: Priit Loog, Kaili Viidas, Carmen Mikiver, Jaan Rekkor, Indrek Taalmaa, Ago Anderson jt 10.08 kl 19

KVARTETT

R. Harwood. Lav. Enn Keerd. Osades: Lii Tedre, Helene Vannari, Feliks Kark ja Raivo Rüütel

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

Üks pealuu Connemaras Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu 31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

UGALA TEATER Teatrikassa on suletud kuni 4. aug. Piletid müügil Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades.

ÕISU MÕIS

7., 8., 9., 10.08 kl 19

Valged ööd

NB! Teatribuss viib Viljandist Õisu 7.08 kl 18. Autor Fjodor Dostojevski. Lavastaja Leino Rei (külalisena). Osades Adeele Sepp, Martin Mill, Andres Tabun, Rait Õunapuu, Peeter Konovalov.

SAUEAUGU TEATRITALU

12.08 kl 18 Esietendus! (välja müüdud) 13.08 kl 18 (välja müüdud), 14., 21., 22., 23.08 kl 18, 24.08 kl 16

Mere märgid

Autor Gardner McKay. Lavastaja Margus Kasterpalu (külalisena). Osades Kadri Adamson (külalisena), Meelis Rämmeld.

(lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

ESNA MÕIS 7., 8., 9., 11., 13.08 kl 19

Hääled

Jaan Kruusvall. Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port. Piletid (13/16)

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAAL 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar,

9.08 kl 16

Kunstiline juht Andres Mustonen

PÕLTSAMAA KIRIK

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

9.08 kl 19

KOSE KULTUURIKESKUSES

NIGULISTE

29.09 kl 13

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

TEATRID TARTU HANSA HOOVIS Piletid saadaval Hansa Hotellis, Piletilevis, Piletimaailmas ja 2 tundi enne etendust kohapeal! www.hansahoov.ee (Aleksandri 46, Tel 737 1800) 7., 13., 20.08 kl 20

„EGON ja INDREK“ 27.08 kl 20

„PARIMAD PALAD“

KONTSERT EESTI KONTSERT

TOOMA TALU

27., 28., 29., 30.08 kl 19

SADAMATEATRIS * RONGISÕBRA LOODUSÕHTU Ilumetsas raudteeäärne kodu, meteoriidikraatrid, päikeseloojang rabas

Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

“Eesti orelid” 11

Aare-Paul Lattik, Toomas Trass, Ines Maidre, Piret Aidulo Bach, Arro, Karindi, SaintSaëns

9.08 kl 20 Hans Davidsson (orel, Rootsi)

TARTU JAANI KIRIK

9.08 kl 20 Iris Oja (metsosopran) Ulla Krigul (orel) Glass, Hindemith, Tõnu Kõrvits. Uus teos (esiettekanne)

IISAKU KIRIK 9.08 kl 20

LOHUSUU KIRIK 10.08 kl 16 Johannes Sandner (orel, Saksamaa)

HAAPSALU TOOMKIRIK 9.08 kl 23.50

Haapsalu suvemuusika HORTUS MUSICUS Kunstiline juht Andres Mustonen

NIGULISTE 10.08 kl 16

Orelipooltund Tiit Kiik (Eesti)

VALGA KIRIK

Lääne-Virumaa, Uusküla

* Maanteemuuseumi eriprogrammid * Retk KUKLASTE KUNINGRIIKI, see imeline sipelgariik

ENDLA TEATER

www.concert.ee

XXVIII TALLINNA RAHVUSVAHELINE ORELIFESTIVAL 31. juuli – 10. august 2014

RÕUGE KIRIK 7.08 kl 18

“Eesti orelid” 4

Helen Tammeste, Edouard Oganessian, Tiit Kiik Gigault, Bach, Couperin, Reger, A. Kapp

NIGULISTE

7.08 kl 20 Mari-Liis Uibo (viiul) Andres Uibo (orel)

KULLAMAA KIRIK 8.08 kl 19

“Eesti orelid” 8

Andres Uibo, Peter van Dijk, Johannes Sandner , Ulla Krigul Rossi, Pachelbel, Buxtehude, Bach, Brahms, Tobias, Lüdig, Gade

10.08 kl 16

Orelifestival / kontserdisari “Muusika Eestimaale”

Hans Davidsson (orel, Rootsi)

NARGENFESTIVAL lisainfo: www.nargenfestival.ee piletid Piletilevist

MUSTPEADE MAJAS 7.08 kl 19

Veljo Tormis: kooritsükkel UNUSTATUD RAHVAD kontsert

kammerkoor Collegium Musicale dirigendid Endrik Üksvärav ja Miina Pärn, tekstiosad Teele Pärn ja Arno Jürjens Kontsertettekanne on austusavaldus Veljo Tormisele tema 84. sünnipäeval.

TARTU KONTSERT

TALLINNA TOOMKIRIK 8.08 kl 20 Bernhard Haas (orel, Saksamaa)

PÄRNU ELISABETI KIRIK 8.08 kl 20 Aivars Kalējs (orel, Läti) Edouard Oganessian (orel, Prantsusmaa)

LIHULA KÕLAKODA 9.08 kl 15

“Armastuse graatsiad” Ansambel Rondellus Ajaloolise tantsu ansambel Saltatores Revalienses Kavas renessansi ajastu armastuslaulud ja tantsud

Lisainfo: www.kontsert.ee

SMILERS - MOJITO Vihula mõisa aed 7.08, kell 19:00 Tallinna Linnateatri lavaauk 10.08, kell 19:00

KOIT TOOME & UNPLUGGED LIVE BAND

Pärnu Ammende Villa aed 13.08, kell 19:00 Saue, Vanamõisa Vabaõhukeskus 15.08, kell 19:00 Pühajärve laululava 16.08, kell 19:00 Vihula mõisa aed 21.08, kell 19:00 Luke mõisa aed 22.08, kell 19:00 Haapsalu, Veskiviigi sadam Jahta 23.08, kell 19:00

MARKO MATVERE & OOPER KVARTETT Tallinna Linnateatri lavaauk 7.08, kell 19:00 Vihula mõisa aed 14.08, kell 19:00 Viljandi, Sakala Keskuse õu 15.08, kell 19:00 Padise, Kallaste talu Kalju Lava 16.08, kell 19:00 Pärnu Ammende Villa 17.08, kell 19:00

TARTU LAULULAVA 14.08 kl 20 Väravad kell 19.00

TARTU LAULULAVA 20

Smilers, Fix, Ott Lepland, Koit Toome, Karl-Erik Taukar, Maarja-Liis Ilus,Jassi Zahhaorv. Õhtut juhib Genka.

RUJA MUUSIKUD JA MUUSIKA Eile nägin ma Eestimaad Tartu Laululava 21.08 kell 20:00 Väravad kell 19.00

POSTIMEES, 7. AUGUST 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2259, KULTUUR@POSTIMEES.EE

RAAMATUTE PIDU. Imbi Paju korraldatav Võtikvere raamatuküla toimub sel laupäeval juba 15. korda.

Raamatuküla ootab Võtikverre külla heili sibrits kultuuritoimetuse juhataja

aupäeval ootab kirjanik ja filmitegija Imbi Paju kõiki raamatusõpru Võtikverre, et juba 15. korda maha pidada üks vahva raamatuküla päev. Raamatuküla idee sündis Pajul siis, kui tema lapsepõlvekodu maadel likvideeriti metskond ja nagu ta ise ütleb «see kant tuli ellu jätta». Praegu on Paju kindel, et tänu raamatukülale suhtlevad inimesed omavahel tihedamalt kui varem. «Seega tähendab see saja elanikuga küla ellujäämist. Kirjandus on loonud siia täiesti uue vaimse maastiku, see peegeldub ka lastes. Raamatuküla olemasolu on muutnud selle koha narratiivi, andnud teada Võtikvere kultuurimaastiku olemasolust ja loonud uue kogemuse eluks. Ühe maastiku elushoidmine sõltub paljudest kogemustest, meie oskustest, vaimsest kapitalist, tarkusest, maailmapildist ja enese tajumisest selles kultuuriruumis, mida me ise oma tegevusega või tegevusetusega loome.» Võtikvere raamatukülla tuleb huvilisi üle Eesti, ent külalisteks on ka eesti kirjanduse tõlkijad eri riikidest. Paju nendib, et kui külainimesed üritust ei toetaks ning kohalolekuga seda ei kinnitaks, siis ta ei saaks raamatuküla korraldada. Selle aasta raamatupäev kannab pealkirja «Poeetilised maastikud» ning patrooniks on kirjanik, muusik, kirjandus- ja kultuurianalüütik Jan Kaus. Võtikvere raamatuküla erilise sündmusena nimetab Imbi Paju aga Ervin Õunapuu näidendi «Mina, Luther» avalikku esmalugemist, Lutheri rollis Indrek Taalmaa.

Hetk mulluselt raamatupäevalt, vestlevad soome kirjanik Rosa Liksom foto: erakogu ja Võtikvere raamatuküla korraldaja Imbi Paju.

«Luther oli dramaatiline, kuid andekas isiksus, kelle laulud on kurvastuses sündinud luule. Tema vägivaldne lapsepõlv mõjutas ka tema teoloogilist lähenemist. Hirm ja karistus on Lutheri teoloogia suurim osa, mis kasvas välja tema suhtest isaga. See, et inimene ei suuda ise midagi teha, vaid kõik on mõne suure ülemuse või juhi kätes, on paradoksaalselt seotud tema isasuhtega. Ervini näidendis on joonistatud välja ühe usumehe absurd, väikese inimese suured püüdlused suure Jumala ees, Isa ja poja vägivaldne suhe. See narratiiv on meis kõigis.» Näidendi esmalugemisele järgneb arutelu, kus Jan Kaus, Tõnu Õnnepalu, Helvi Jürisson, Ivar Tröner ning Imbi Paju arutlevad moraalimaastike üle. Küsimusele, millised moraalimaastikud Eestis praegu domineerivad, vastab Paju: «Need, kes räägivad liiga palju moraalist ja ähvardavad sellega, peaksid küsima endalt, mis on armastus, ligimesearmastus, enesearmastus. See on egost erinev. Me peaks rohkem usaldama ja tegutsema, aga mitte rää-

kima, et on ohtlik elada ja keegi ähvardab meie iivet ja meie eksistentsi. Ma arvan, et näidendile järgnev vestlus toob jälle natuke selgust.» Kavast toob Paju välja veel luuletaja-kunstniku Indrek Hirve ja muusik Toomas Lunge luuletangod, mis põhinevad Hirve peatselt valmival plaadil «Tango Magnoolia». «Eriline on see, et laste lugemispesas tegutseb kunstnik ja lastekirjanik Piret Räni ning USAst tuli kohale Ilmar Taska, kes sai sel aastal oma novelli «Pobeda» eest Loomingu kirjanduspreemia. Mikä Keränen on juba tuntud esineja, aga luuletaja Liina Tammiste ja kirjanik Margit Peterson on Võtikveres esimest korda. Lavale astub Eeva Park, kel on ilmunud suu-

Võtikvere raamatuküla • Toimub 9. augustil kell 12–18. • Täpne kava Facebookis. • Võtikvere asub Jõgevamaal Torma vallas.

repärane luulekogu «Oda jälg kõhus» koos Heli-Mari Arderi plaadiga. Eriline on see, et esinema tuleb Tõnu Õnnepalu, kes on suurepärane poeetiliste maastike kaardistaja, ja Märten Kross tutvustab oma esikromaani jne...» Võtikveres on olnud alati ka soome autoreid. Sel aastal esineb noor soomerootsi premeeritud kirjanik Emma Juslin, kes tegelikult elab Haapsalu lähedal. Et Võtikvere programm on luule poole kaldu, pole Paju sõnul teadlik valik. «Aga luules on eesti autorid kõige ausamad ja kirglikumad, siiramad, nad ei karda ega häbene midagi, ei kasuta asjatuid omadussõnu, sest omadused sünnivad siirastest tundepuhangutest.» Kuigi võrreldes 15 aasta taguse ajaga näeb eestlaste kodudes aina vähem raamaturiiuleid, raamatupoode leiab veel vaid suurtest linnadest ning raamatute tiraažid on mitu korda vähenenud, ei tähenda see, et eestlased ei taha lugeda. «Võtikvere kogemus näitab vastupidist, inimesed tahavad lugeda. Võtikvere on 15 aastat näidanud oma elujõudu. Ma olen optimist, ma ei karda, olukord muutub. Võtikverre vajame inimesi juurde, et arendada välja korralik Euroopa raamatuküla. Nüüd teeme kõike talgute korras.» Paju selgitab, et Euroopas ja Ameerikas on kokku üle 30 raamatuküla ja idee on saanud alguse Walesist Hay-onWye külast, kus raamatukaupmees Richard Booth vana lossi korrastades korraldas 60ndatel ka vanade raamatute kirjandusfestivali. Nüüdseks on lossi ümber kerkinud hotellid, kohvikud, raamatupoed. «Ma olen ise paljude Euroopa raamatukülade inimestega kohtunud, samuti Richard Boothiga, ja meil on praegu Võtikveres piisavalt hea maine, et jätkata samas vaimus nagu mujal Euroopas.»

14 || SPORT || POSTIMEES, 7. AUGUST 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Kalev/Cramo värbas Euroliiga kogemusega Leedu tsentri KORVPALL. Kuigi Kalev/Cramo korvpalli-

meeskonna tulevik on jätkuvalt ebaselge ning meeskonna juhid kohtuvad täna järjekordselt maksuameti esindajatega, tegeletakse ka uueks hooajaks meeskonna komplekteerimisega. Tõsi, esialgu toimetatakse ettevaatlikult. Esimese tõsise täiendusena värvati enda ridadesse leedulasest keskmängija Mindaugas Kupsas (pildil). 217 cm pikkune ja 23-aastane mees pallis mullu Kaunase Žalgirises, kus pääses Euroliigas platsile 15 mängus, keskmiselt pisut rohkem kui seitsmeks minutiks, mille jooksul kogus keskmiselt 2,7 punkti ja 1 lauapalli. Leedu meistriliigas olid tema keskmised näitajad pisut alla 11 minutiga kogutud 5,4 punkti ja 2,5 lauapalli. Enne Žalgirisega liitumist pallis Arvydas Sabonise korvpallikooli kasvandik Leedu meistriliigas Baltais ja Panevezyses. Leedu noortekoondistesse kuulunud mängumees kuulus tänavu suvel Leedu B-koondisse. Kalev sõlmis Kupsasega just eellepingu, kuna neil on jätkuvalt pooleli menetlus maksuametiga, mis puudutab mängijatele makstud stipendiumitelt tulumaksu tasumist. Juhul, kui asjaolud kulgevad Kalevi jaoks ebasoodsalt, jätab eelleping võimaluse lepingust loobuda. Leedu korvpalliportaal krepsinis.net kirjutab, et tegemist on laenulepinguga. «Ta vajas rohkem mängupraktikat ja seepärast tundus kõige õigem saata ta mõnda välisklubisse laenule,» vahendab portaal Žalgirise klubi juhi Paulius Motiejunase sõnu. «Kuna meil on temaga sõlmitud 1+1 leping, saame eeloleva hooaja lõpus langetada otsuse, kas tuua ta Žalgirisesse tagasi või mitte.» Peep Pahv

SPORT. POSTIMEES.EE JALGPALL

Zenjovi koduklubi värbas lõpuks väravavahi Eesti jalgpallikoondislase Sergei Zenjovi koduklubi Blackpool palkas lõpuks oma ridadesse väravavahi. Klubi teatas, et sõlmis aastase laenulepingu mullu Inglismaa kõrgliigas pallinud Cardiff City teise numbri Joe Lewisega. 26-aastane 196 sentimeetrit pikk Lewis ei soovinud enam teine number olla ja nii leidis kunagine Inglismaa noortekoondislane võimaluse Blackpooli näol. Blackpoolis on nüüd koos 15 mängijat.

UJUMINE

Egel jätkab EMil medalisoonel Eindhovenis jätkuvatel Rahvusvahelise Paraolümpiakomitee ujumise Euroopa meistrivõistlustel oli eile stardis kaks Eesti ujujat. Elisabeth Egel (võistlusklass S11, pildil) võitis 200 m kompleksujumises hõbemedali uue isikliku rekordiga 3.01,54. Matz Topkin (S5) oli 50 m liblikujumises 11. Egeli jaoks oli tegemist juba teise medaliga, sest esmaspäeval võitis ta 100 m rinnuliujumises S11 võistlusklassis kolmanda koha.

Webb lõpetas karjääri

Lopez naaseb väljakule

Maailmakuulus kohtunik Howard Webb teatas karjääri lõpetamisest. 43-aastane britt asub nüüd juhtima Inglismaa professionaalsete kohtunike ühendust. Vilemehe karjääri tipphetk oli 2010. aastal, kui temast sai kõigi aegade esimene kohtunik, kes samal aastal vilistas nii Euroopa Meistrite liiga kui ka maailmameistrivõistluste finaali.

Korvpalliliiga NBA klubi Brooklyn Netsi keskmängija Brook Lopez on eelmisel talvel saadud jalavigastusest taastunud ning võib pikalt võistluspausilt tänavuse hooaja alguseks platsile naasta. «Mul lubatakse jälle mängida. Seda öeldi mulle poolteist nädalat tagasi,» ütles Lopez. «Nüüd on aeg end vormi viia,» ütles Lopez.

Pilt kaheksa aasta tagusest ajast, kui Heino Enden (vasakul) ja Andres Sõber mahtusid sõbralikult ühele pildile.

foto: raigo pajula

KORVPALL. Korvpalliliidu juhatuses jäi Andres Sõbra Eesti koondise abitreeneriks määramise hääletus viiki.

Vana kibestumine pani Endeni juhatusest lahkuma madis kalvet peep pahv sport@postimees.ee

õnikord ununevad kon f l i ktid kiiresti ja eluga minna kse edasi, kuid teinekord võib solvumine olla nii suur, et see mõjutab inimeste käitumist ka aastaid hiljem. Eesti korvpalli juhtimisega lähedalt seotud inimeste sõnul viis Heino Endeni alaliidu juhatusest lahkumiseni aastatagune konflikt Eesti koondise abitreeneri Andres Sõbraga. Enden ei pea eetiliselt õigeks, et Sõber saab tegutseda Eesti rahvusmeeskonnas peatreener Tiit Soku abilisena. «Küsimus on väärtuskonfliktis. Mina leian, et niimoodi käitunud inimene ei sobi eetiliselt Eesti koondist esindama. Kokkuvõttes on see pikas perspektiivis meie korvpalli mainele kahjulik,» põhjendas Enden juhatusest välja astumist.

Kidakeelne Enden Tõsi, ametlikult väitis Enden, et Sõbra jätkamine Eesti koondise abitreenerina oli viimane asi erinevate põhjuste jadas, mis sundisid teda seda sammu astuma. Samas ei soovinud või ei osanud Enden kindlalt väita, kas ta oleks alaliidu juhatuses jätkanud, kui Sõber oleks koondise treenerite ringist ee-

male jäetud. «Seda oleks siis näha olnud,» kõlas tema napp kommentaar. Teisi võimalikke juhatusest välja astumise põhjuseid ei soovinud Enden aga avaldada. «Ma ei soovi sel teemal rohkem detailidesse laskuda,» lisas ta. Eesti Korvpalliliidu president Jüri Ratas ja ka Postimehega vestelnud mitmed alaliidu juhatuse liikmed ei osanud lisaks tuua ühtegi põhjust, miks Enden oleks pidanud alaliidu juhtimise juurest lahkuma. «Ta saatis kirjaliku avalduse, et lahkub juhatusest, ja kõik. Kui mees on teinud sellise otsuse, ei saa ju midagi teha,» nentis Ratas ja tunnistas, et pole pärast avalduse saamist Endeniga rääkinud. «Ma ei tea, millised muud põhjused võisid teda lahkuma sundida. Pooleteise aasta jooksul pole ma kuulnud ühtegi põhjust. Samas on tegemist vabatahtliku tööga ning ma tänan Endenit seni korvpallile pühendatud aja eest.» Võimalik, et Endenil polnud enam lihtsalt aega ja tahtmist koduse korvpalli vedamisega tegeleda, sest Postimehe andmetel jõudis ta viimasel ajal juhatuse koosolekutele üha harvemini, kuid üldiselt ollakse arvamusel, et lahkumise taga on ikkagi vastumeelsus Andres Sõbra suhtes. Mäletatavasti puhkes möödunud sügisel Eesti korvpalli raputanud skandaal, kui ava-

likkuse ette tuli mõnede U20 koondises mänginud noormeeste allkirjastatud kiri korvpalliliidu juhatusele, kus kritiseeriti eelmisel suvel U20 koondise peatreenerina tegutsenud Sõbra kõnepruuki.

Söed jäid hõõguma Juba toona levis arvamus, et kirja taga pole noored mängumehed, vaid Enden. Lõpuks saatis ka Enden ise avaliku kirja, kus ta tõi välja puudujääke Sõbra tegevuses U20 koondise peatreenerina, viitas Sõbra väidetavatele solvavatele väljenditele tema suhtes ning avaldas arvamust, et Sõber on rikkunud Eesti korvpalli mainet. Alaliidu juhatus määraski Sõbrale avaliku noomituse ning probleem näis olevat lahendatud.

Mõne korvpalliinimese arvates ootas Enden Sõbralt ametlikku ja otsest vabandust, kuid seda ei tulnud. Enden arvas aga teisiti. Ta avaldas arvamust, et Sõber ei tohiks enam Eesti koondisega töötada. Mõne korvpalliinimese arvates ootas Enden Sõbralt ametlikku ja otsest vabandust, kuid seda ei tulnud ja Endeni jaoks jäid söed tuha alla hõõguma. U20 koondise juhtimisest Sõber taandus, kuid Eesti meeste koondise peatreener

Tiit Sokk soovis teda jätkuvalt näha oma abilisena ja see lõi Endeni hinges leegi taas lõkkele. Ratase sõnul on kombeks, et lisaks peatreeneritele kinnitab juhatus ka abitreenerid. «Näiteks noortekoondiste puhul jälgime seda, et abitreener suudaks peatreenerit täiendada või oleks tegemist noore inimesega, kes alles hakkab treeneritöösse sisse sulama,» selgitas Ratas. «Seepärast hääletasime ka meeste koondise abitreenerite ametisse määramise üle. Andres Sõbra kohta tehtud hääletus jäi viiki 7:7.» Ratas ei varja, et presidendina hääletas ta Sõbra poolt. «Minu jaoks oli põhiline peatreener Tiit Soku ettepanek, et koondis läheks edasi samade meestega, kes olid pingil ka möödunud suvel, kui täismaja publiku ees võideti pilet EM-finaalturniirile,» selgitas ta. «Minu jaoks oli Soku ettepanek väga suur argument – ma ei kujuta ette, et oleksime talitanud peatreeneri tahte vastaselt.» Enden on tänavu suvel juba teine juhatusest lahkuja. Suve hakul teatas oma loobumisest Eesti meistrivõistluste esiliiga finaalmängu ajal mängust eemaldatud ja hilisemas intervjuus kohtunikke kritiseerinud Ivar Vendelin. Ratase sõnul soovib ta detsembris korraldataval üldkogul nimetada lahkujate asemele uued juhatuse liikmed.

POSTIMEES, 7. AUGUST 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

AUS MÄNG. Eesti Olümpiakomitee maksab medalivõitjatele preemia välja, kuigi peab sellelt tasuma maksud.

EOK tasub sportlastele võla jaan martinson

jaan.martinson@postimees.ee

«Meil on juba piinlik sportlastele silma vaadata, sestap maksame välja medalipreemiad, kuigi nende pealt tuleb sel juhul tasuda riigimaksud,» sõnas Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles. Preemiate ülekandmine on viibinud seetõttu, et riigikogu pole suutnud vastu võtta üht seadusemuudatuse pügalat. Vehklejanna Erika Kirpu tunnistas pärast naiskondliku hõbeda ja individuaalse pronksiga lõppenud MMi, et ei vehkle raha nimel, aga makstav võidupreemia kulub noorele inimesele igati ära. «Saaksin tasuda osa korterilaenust,» selgitas Kirpu, kuid lisas, et tegelikult ta summat eelarvesse veel ei planeeri, sest kuulduste järgi olla preemiate väljamaksmisega mingi jama. «Loodan, et kunagi laekub raha siiski pangaarvele.» Kirpul on saada kopsakas rahapakk: 13 000 pluss neljandik hõbedast ehk 4750 eurot nagu teistelgi epeenaiskonna liikmetel. Treeneritele on ette nähtud pool sportlase preemiasummast. Ent Kirpu jt pole ainsad, kes väljavõidetud raha ootavad. Juba jaanuaris krooniti laskesuusatajad Rene Zahkna ja Tuuli Tomingas juunioride Euroopa

MMil hõbeda võitnud Eesti epeenaiskond saab peagi preemia pangakontole.

tšempioneiks ning Katrina Lehis aprillis vehklemise juunioride maailmameistriks. Neilgi on vastavalt reeglitele üht-teist saada – laskesuusatajatel 6500, Lehisel 9500 eurot. Kui seni võeti sportlastele makstav raha valitsuse reservfondist, siis tänavusest on pre-

Martin Paasoja (palliga) viskas eile 16 punkti.

foto: tairo lutter

Eesti võitis koduse turniiri KORVPALL. Eesti korvpal-

li B-koondis alistas eile õhtul USA üliõpilasmeeskonna 77:65 ja võitis kodusel turniiril esikoha. Eesti, Austria ja USA üliõpilased kogusid võrdselt ühe võidu ja kaotuse ning paremusjärjestuse selgitamisel sai määravaks korvide vahe. Kuna Eesti kaotas esmaspäeval Austriale kahe punktiga, teisipäeval said aga ameeriklased omakorda Austriast jagu seitsme punktiga, oldi eilseks olukorras, kus Eesti vajas turniiril esikoha saamiseks viiepunktilist võitu. Veel kolm minutit enne kohtumise lõppu oligi Eesti ees minimaalse võimaliku vahe, viie punktiga. Lõpuminutitel üritasid ameeriklased küll rohkete taktikaliste vahetustega mängu oma kasuks pöörata, kuid vabavisete karussellis olid kindlamad hoopis Eesti korvpallurid. Taas oli Eesti suurim korvikütt Tanel Kurbas 21 punk-

tiga. Martin Paasoja lisas 16 ja just lõpus vabavisetest skoori kasvatanud Rain Veideman 12 silma. Eesti koondisest puudus eile Kristjan Kitsing, kes läheb silmalõikusele ega tohtinud seepärast eile enam pingutada. Kuna laserlõikus tehakse alles järgmisel nädalal, jääb Kitsing kõrvale ka kahe nädala pärast Hispaanias peetavast kolmest mängust MMil osalevate Aafrika meeskondadega. Kitsingu asemel tuli algviisikus platsile turniiri avamängus Austria vastu sootuks pingile jäänud Toomas Raadik. Lisaks tabas niigi kümnekesi jäänud Eesti meeskonda veel üks tagasilöök – Janari Jõesaar jõudis platsil viibida vaid mõned minutid, kui vigastas jalga ega saanud enam meeskonda aidata. Eilse mänguga sai Eesti B-koondise projekt läbi ning nüüd jätkab juba põhikoosseis valmistumist Hispaania mängudeks. Peep Pahv

meerimine EOK õlul. Süsteemi muudeti seepärast, et Eesti ei tunduks totalitaarne riik, nagu kunagine Saksa DV või Põhja-Korea, mis peavad oluliseks medalite kojutoomist ja kehtestavad ka vastava hinnakirja, põhjendas toonane kultuuriminister Rein Lang. Küll

foto: reuters/scanpix

eraldab kultuuriministeerium EOK-le 200 000 eurot preemiaraha aastas. Raha on kenasti olemas ja ootab väljamaksmist, kuid selleks, et preemia oleks maksuvaba, nagu tavaks, tuli kohendada üht seadust, viia sisse parandus.

EOK ja kultuuriministeerium vormistasidki kõik paberid nagu kord ja kohus ning saatsid riigikokku, kuid seal, nagu Postimehele selgitati, hakkas üks ametnik oma peaga mõtlema, arvas, et on kõigist targem, ning jättis seaduseparanduse esitamata. Mõistagi ta eksis. «Riigikogu tuleb kokku alles septembris, siis on lugemised ja parimal juhul hakkab seadusemuudatus kehtima tuleva aasta jaanuaris,» rääkis Sukles. «Leidsime, et sportlased ja nende treenerid ei pea kellegi teise eksimuse pärast kannatama, ning otsustasime koos kultuuriministeeriumiga raha siiski välja maksta. Jah, see läheb kulukamaks, sest tuleb tasuda ka riigimaksud, mille võtame loomulikult enda kanda. Muud ei jää üle, sest on juba piinlik preemia välja teenitud medalivõitjatele silma vaadata. Oleme ausad partnerid ja täidame kõik lubadused.» Kuna preemia väljamaksmise otsus sündis äsja, võtab raha ülekandmine paar nädalat aega. Ent kas seda hirmu pole, et riigikogu seadust ei muudagi? Sukles: «Kindel ei saa milleski olla, kuid loodan siiralt, et kokkulepped peavad. Kui sõna on antud, siis seda tagasi ehk ei võeta.»

Klubi otsiv Vassiljev hoiab vormi FC Floras JALGPALL. Eesti jalgpal-

likoondis alustab septembri alguses mängudega EM-valiksarjas, kuid praegu otsivad veel mitmed koondislased alles uut koduklubi. Teiste seas on endiselt samasuguses seisus ka tiimi põhitegijate sekka kuuluv Konstantin Vassiljev, kes hoiab end endiselt vormis Eestis. «Otsingud alles käivad ja midagi konkreetset paigas ei ole. Pärast (Permi) Amkari juurest lahkumist olen teinud kogu aeg Eestis trenni,» rääkis Vassiljev, kes sooviks võimaluse korral jõuda uue tööandjaga kohe kontrahtini ja vältida testimisele minekut. «Kokkuvõttes sõltub kõik klubist, kuid pigem sooviksin kohe lepinguni jõuda.» Kui enne välismaale siirdumist esindas Vassiljev Tallinna Levadia ridu, siis praegu on ta end otsustanud vormis hoida levadialaste kõige tulisema koduse konkurendi FC Flora juures. «Olen teinud nendega mõned trennid. Kuna koondise füüsilise ettevalmistuse treener Ilo Rihvk on ka Floras samas ametis, siis on lihtsam nende juures trenni teha,» põhjendas endine Levadia mängumees. «Praegu jätkan nii individuaalsete trennidega ning käin ka Flora juures.» Madis Kalvet

16 || AED & KODU || POSTIMEES, 7. AUGUST 2014

TOIMETAJA RAIN UUSEN, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

ÕUEMÄNGUD. Lauatennis on professionaalide mängumaalt ammu väljunud ja kaasab rohkelt ka asjaarmastajad – suvehooajal müüvad Eesti kaupmehed mitmepeale ühe pinksilaua päevas.

Väärt pinksilaud peab vastu a rivo veski reporter

allinnas Kristiine spordihoones tegutsevas Pinksikeskuses on valik lauatennise varustust ja laudu seinast seina. Poepidaja Rein Lindmäe sõnul on välitingimustes kasutatavate laudade võimalused laienenud – uudistooteks võib pidada lauda, mis peab vastu ka karmi talve ning millel on lapselukk, et selle avamine oleks igati ohutu. Saadaval on nii sisetingimustes mänguks mõeldud laudu, mis jaotuvad profi- ja hobilaudadeks, kui ka laudu välimänguks, mis on ainult harrastajatele suunatud. «Siin on väga lihtne orienteerumisreegel – mida kallima laua võtad, seda vastupidavama laua saad,» ütles Lindmäe keerutamata.

Erinevus konstruktsioonis Odavaim õuemänguks sobiv laud maksab 399 eurot, kalleim 1799. Siselaudade hinnad algavad poole madalamalt, mistõttu on paljud kliendid küsinud, kas siselauda ei võiks mõneks ajaks välja tõsta. «Võib ju tõsta, aga arvestada tuleb riskiga, et vihmasabin võib tulla ootamatult, päike rikub laua plaati ja õueniiskus koolutab selle lõpuks ära. Tõenäosus, et laud saab juba mõne õues tehtud mänguga rikutud, on eriti suur, kui lauaplaadi ümber ei ole toestavat raami,» viitas Lindmäe kõige odavamatele valikus olevatele laudadele. Põhiline välilaudadest odavaima ja kalleima vahe seisnebki konstruktsioonis. «Prantsuse tenniselaudade valmistaja Cornilleau uus laud ongi see kõige kõrgemas hinnaklassis ning ainuke, mida tohib üle talve, kasvõi lumekoorma all, õues hoida,» rääkis Lindmäe. «Kõik teised välitingimustes mängimiseks mõeldud lauad peaks mängu lõppedes kokku pakkima. Isegi kui nad on vas-

tupidavad, peaks nad katma kile või muu kattega. Üle talve kuuris peavad välilauad kõik kenasti vastu,» lisas ta. Euroopa suurima lauatenniselaudade tootja kallimatel laudadel on veel kasutusel ka turvalukk, mis teeb selle avamise ohutuks ka lastele. «Kui laps tahab tenniselauda avada ja libastub avamise hetkel, ei juhtu midagi halba – lõpuni avamata lauaplaat jääb lukku selle koha peal, kus katkes liigutus,» toob Lindmäe välja.

Esimene ostuotsus – reket Lauatennise populaarsus on Lindmäe hinnangul Eestis viimasel ajal kõvasti kasvanud. 20-aastase müügistaažiga mees võib kinnitada, et üks pinksilaud päevas ostetakse Eestis päris kindlasti. «Meie müük Pinksikeskuses on aasta-aastalt kasvanud, seda just hobiturul,» lisas ta. «Huvi liigub inimeselt inimesele ja kasvab pidevalt. Ainuüksi siin müüme hooajal kaks-kolm lauda nädalas.»

Kes on pinksides vintimise selgeks õppinud, see teab, et kõige odavama tehasereketiga see ei õnnestu, ka kõige vilunumas pihus mitte. Pinksipisikusse nakatunu, kes mõtleb lauatennise varustuse soetamisele, võiks alustada reketi valimisest. Soovitatavalt peaks igal mängijal olema oma individuaalne reket, kuid hobimängijad võivad oma tagahoovi püstitatud laua taga kõksida ka jagatud reketiga. «Nii nagu reketid erinevad selles, milleks nad on mõeldud, erinevad nad ka hinnalt,» selgitab Tallinnas asuva Pinksikeskuse omanik Lindmäe. «Hobireketi võib saada odavamalt kui kümme eurot, profireket võib maksta kordi üle saja euro – seetõttu on oluline teada, mis tingib sellise hinnavahe ja millised on eri hinnaklassis pakutavate reketite kasutusvõimalused.» Kui hobireket on täielikult tehasetoodang, siis õiged profireketid valmivad lauatennise-

poes, kus puidust aluseid ja pealiskumme eraldi müüakse ning kokku liimitakse. «Profireketi saab mängija enda mängustiiliga sobivaks teha. Võimalik on panna ühele reketipoolele kiirem ja teisele aeglasem kumm,» rääkis Lindmäe palli põrketugevust reguleerivatest võtetest. Kui panna pall põrkuma odava hobireketi peale ning siis kallima profireketi peale, saab ka asjatundmatu vahest aru – pall põrkub profireketil tunduvalt kõrgemale. «Mida paksem on svamm reketi kummi ja aluse vahel, seda «kiirem» on löök ja vastupidi. Tehastes valminud hobireketitel on võimalikult odav kumm ja peenike svammikiht,» võrdles Lindmäe – välitingimustes mänguks soovitab ta just viimaseid. «Paksema svammikihiga reketi pluss on aga see, et mäng muutub hoogsamaks, aga ka sujuvamaks,» õpetas Lindmäe. «Hobireketiga peab palli löögiks rohkem energiat raiskama – sellest vahest saab aru, kui oma oskusi arendada.» Kes on pinksides vintimise selgeks õppinud, see teab, et kõige odavama tehasereketiga see ei õnnestu, ka kõige vilunumas pihus mitte. «Hobireketile ei panda enamasti vinti võimaldavat kummi peale, sest see teeb reketi hinna kallimaks,» teab Lindmäe. Pinksikeskuse kõige kallim hobireket, mis on täielikult tehases valminud, maksab 42,90 eurot, jäädes kvaliteedilt profireketist kaugele, kuid harrastajaklassis on see Lindmäe sõnul vaieldamatult parim. Väljas lauatennist mängides ta profireketeid aga kasutada ei soovita, seda lihtsal põhjusel – makstud raha eest saadud hea asi võib mõne tunniga muutuda rikutud mänguvahendiks. «Väljas tuleb arvestada sellega, et pinksipall kukub ka muru või mulla peale ja toob mustu-

Väljas tuleb arvestada sellega, et pinksipall kukub ka muru või mulla peale ja toob mustuse reketile.

Pinksiklubi Pong laud asub Uues Maailmas Kohaliku kohviku kõrval. Hobimängijad Madis ja Tõnis, kes seal kandis elavad, käivad tihti koos palli kõksimas. foto: liis treimann

se reketile. See aga rikub kiirelt kalli reketi. Päikese kätte ei tohiks neid samuti jätta, sest kallihinnaline kumm kaotab oma omadused ja muutub seega libedaks,» rääkis Lindmäe, kes soovitab välitingimustes lauatennisemängijatel osta välireketid, mille alus on valmistatud plastmassist. «Sellised reketid ei karda ei vihma ega päikest. Edasijõudnud mängijal ei ole selle reketiga küll just väga mugav mängida, aga seltskondlikus mõttes on ta parim,» soovitas Lindmäe reketeid, mille hinnad jäävad vahemikku 15 kuni 30 eurot. Mis puudutab palle, siis siin on käimas revolutsioon. Kogu maailmas asendatakse tselluloidpallid plastpallide vastu, kuna esimesed on oma tuleohtlikkuse tõttu transportijatele tülikad. Esimesed võistlused plastpallidega on juba toimunud ning Pinksikeskuseski on need juba müügil. Tselluloid- ja plastikpallil

pole harrastaja jaoks vähimatki vahet, kinnitas Lindmäe. «Kui lihtsalt mõlemad põrkuma panna, ei näe ega kuule nende vahel mingit erinevust,» ütles ta. Plastpall on muljudes see-eest tugevam. «Koduaias mängides pole vahet, missugune on pall,» kinnitas asjatundja.

Kuidas mängida pinksi? Kui hobitasemel lauatennist mängida, just välistes tingimustes ja koos seltskonnaga, tekib juba neid sõnu ühte lausesse pannes ettekujutus võistlusmomendist. Pinksimängu levinuim vorm on «parem viiest», mis tähendab, et võiduks on vaja kolme setti. Seti pikkus on 11 punkti ja servitakse kahe servi kaupa. Seti võidab mängija, kes esimesena saavutab 11 punkti. Kui seis on 10:10, võidab seti see mängija, kes saavutab kahepunktise vahe. Suurema seltskonna puhul võib mängida ka lühemalt ning ühe seti kaupa.

TOIMETAJA RAIN UUSEN, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 7. AUGUST 2014 || AED & KODU || 17

aastakümneid AED JA KODU

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Kivist lauatenniselaud annab pallile hoopis teise põrke kui puitplaat, muutes mängu kiirust. Sellegipoolest on mängijad Tallinna tekkinud betoonlauad hästi vastu võtnud. foto: liis treimann

Euroopa suurima lauatenniselaudade tootja kallimad lauad on ilmastikukindlad ja sisaldavad õnnetuste vältimiseks turvalukku. foto: cornilleau

Hea idee: kallim pinksilaud osta kahe peale Terve oma teadliku elu lauatennist harrastanud Erik rääkis, kuidas ostis pinksilaua naaberperega kahe peale. «Laua ostsime üleeelmise aasta kevadel. Arvutasime, et kui oleksime esimesel suvel lauda rentinud, oleks see tulnud kallim,» rääkis Erik 400 eurot maksnud ja nüüd juba kolmandat suve aktiivses kasutuses lauast. Kahe pere vahel tullakse laua jagamisega toime suurepäraselt. «Piisab ainult telefonikõnest,» rääkis Erik.

«Seni pole olnud olukorda, et ei saaks või plaan mängida kattub teise pere üritusega.» Mõlemad mängivad lauda kolm-neli korda nädalas ja korraga tunnikese. Ka koos jagatakse lauda suurima heameelega ning teineteise juures mängiminegi on üsna sage. Kes tahab enda hoovis mängida, veab laua sinna, ütles Erik. Kui lauda ei kasutata, hoitakse seda kokkupandult ja päikesekindla katte all. Kolmandat suve kasutuses olev laud pole seetõttu

ei pleekinud ega palju kulunud. Reketidki, mis maksid umbes 20 eurot, püsivad mitmendat suve töökorras. «Ainult nii palju on juhtunud, et reketi äärel olnud ranti kattev kleepmaterjal on lahti tulnud, aga kummid on korralikult kinni,» arutles Erik. «Püsivad nad vist ka seetõttu, et kasutus pole nii intensiivne. Kui oleks mitme majapidamise peale, siis need ilmselt kaua vastu ei pea.» Kui majapidamised teineteisest liialt kaugel

asuvad, ei soovita Erik lauatenniselauda mitme peale siiski osta. «Esiteks on lauda tüütu vedada, teiseks võivad sellise maadpidi lohistamise järel konstruktsioonid logisema hakata ja lõpuks sootuks lahti minna,» hoiatas ta. Ainsaks puuduseks pinksilaua omamise juures peab Erik selle hooajalisust. «Tuppa mahub laud iseenesest ära, aga mängimiseks jääb vähe ruumi. Väljas saab aga mängida vaid aprilli lõpust oktoobri alguseni,» ütles ta. Rivo Veski

Minarc Evo -tuoteperhe Kemppi Minarc Evo tootepere Kvaliteetne keevitustulemus, iganes te ka ei keevitaks Laadukasta jälkeä missäkus ikinä hitsaatkin Minarc Evo -laitteet on uusimpia jäseniä jo ennestään menesMinarc Evo seadmed on uusimad Minarc tootepere liikmed. tyksekkäässä Minarctuoteperheessä. Tämä uusi tuotesarja siSellesse uude tootesarja kuuluvad 150A elektroodkeevitussältää 150 ampeerin puikkokoneen, 170 ja 200 ampeerin MIG/ seade,-koneen 170 ja sekä 200A200 MIG/MAG-seadmed ning 200A DC TIGMAG ampeerin DC TIG -koneen. Minarc Evo seade. Elegantsed Evo tooted on kasutatavad 1f-230V -tuotteet ovat 230 Minarc voltin yksivaiheverkossa toimivia tyylikkäitä toitepingega. Nendes sisalduvad kõik tuntud ja hinnatud hitsauslaitteita. Ne sisältävät kaikki tunnetut ja arvostetut MinarcMinarc seeria omadused, mida nüüd onversioina. veelgi edasi arendatud. ominaisuudet entistä kehittyneempinä

Hind alates 440 eur + km.

Kemppi ametlik esindus Eestis. Müük, hooldus ja rent. RKR Seadmed OÜ | Peterburi tee 83, 11415 Tallinn +372 683 5235 | info@rkrseadmed.ee | www.rkrseadmed.ee

18 || kuulutused || postimees, 7. august 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

In memoriam

Jõe ja tiigiga vana talukoht Mooste vallas Tartust u 40 km, asfalttee krundini (15 084 m2). 11 800 €. Tel 515 6886.

Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud kallis abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa

Peeter Sepp

17. II 1929 - 4. VIII 2014

Müüa Pärnu maakonnas Are vallas Leisi kinnistu 14901:002:0214; 49,73 ha, metsa 38,58 ha. Raieid teostatud ei ole. Alghind 223 785 eurot. Tel 5567 6144.

Avaldame südamlikku kaastunnet Ahto Altjõele kalli ema

Marie Altjõe

Leinavad omaksed.

kaotuse puhul.

Ärasaatmine 9. skp. kell 15 Tartu krematooriumi suures saalis.

Kolleegid aktsiaseltsist EVR Cargo

Aino Runge 17. VI 1926 – 3. VIII 2014

Soovin üürida Mustamäel või Nõmmel 1-toalise korteri. Tel 5823 9152.

Müüa malmradiaatorid (184 ribi, 8 €/ribi). Tel 5844 0382.

Palju jälgi jätsid maha, unustada sind ei saa ega taha.

Sügav kaastunne Antoninale ema ja teistele lähedastele kalli

Avaldame sügavat kaastunnet abikaasale, lastele ja lastelastele.

Alevtina Männi

Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts

Benita Kodu AS töökollektiiv

On tundeid, mis ei suuda iial surra ja mälestused, mida aeg ei murra.

Liiga vara kustus päike, liiga vara saabus öö ...

Aino Runget

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud kallis poeg ja isa

Avaldame sügavat kaastunnet omastele. Eesti Keskerakonna juhatus, Riigikogu Keskerakonna fraktsioon Ärasaatmine 7. skp. kell 12 Pärnamäe kalmistu kabelis.

Helmut Saulep

Aivo-Alar Viljamaa

7. I 1929 - 3. VIII 2014

24. XII 1965 - 5. VIII 2014

Leinab Hilme perega. Ärasaatmine 11. skp. kell 15.30 Tallinna krematooriumis.

Mälestavad omaksed. Ärasaatmine 9. skp. kell 15 Pärnamäe krematooriumis.

Kallid Malle, Ahto ja Ago peredega. Südamlik kaastunne armsa ema, vanaema ja ämma

Mälestame

Elsa Järve

Avaldame sügavat kaastunnet Kalle Liivamägile kalli ema

7. VIII 1934 - 11. V 2004

Meenutame 80. sünniaastapäeval. Lesk ja pojad peredega

Mälestame kurbusega erakonna asutajaliiget

17. VI 1926 - 3. VIII 2014

kaotuse puhul. Helju ja Heino peredega

Avaldame kaastunnet Leole ja Airele perega abikaasa ja vanaema kaotuse puhul. KÜ Uus 65 V sektsiooni elanikud

Südamlik kaastunne Hannes Danilovile kalli õe

Avaldame kaastunnet Ando Kaldalule ja tema perekonnale kalli

Irja Avandi

Eljo Kaldalu

kaotuse puhul. Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus

kaotuse puhul. AS Estiko-Plastar

Mälestame kauaaegset õppejõudu, suurepärast taimetundjat, head inimest

Mälestame ühistu vanimat liiget

Marie Altjõe

Igasuguste märkide ost valikuliselt. Maksan parema hinna. E–R 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Silvi Eilartit

Igasuguste spordimärkide ost parema hinnaga kl 10–16, Kadaka tee 36, Tallinn, tel 655 0040.

Tunneme südamest kaasa omastele. EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Mälestame head sõpra

Silvi Eilartit

Müük ja rent. Hooldusniidukid, põllutehnika USA-st. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min. Võlgade sissenõudmine. Tel 730 0818.

A. Karuse AS (Rükkeli 4, Valga) pakub tööd rahvusvaheliste vedude autojuhile. Info tel 507 3000 või allain@akaruse Pakume tööd klienditeenindajale Viru keskuses asuvas Tea & Coffee Centre kaupluses. Töö graafiku alusel. Ka eakamatel inimestel palume julgelt ühendust võtta. CV palume saata tee@polarest.ee Tööd saab CE-kat autojuht Tartus. Tel 516 8210.

Tiit Koppel

Ta oli sulle päikene, ta oli sulle maa, ta oli sulle kõik ... su ema oli ta.

1945 - 2014

Enn Eller

OÜ Ehitus Kõigile teostab üld ehitust, eramuehitust, korterite remonti, sise- ja välisviimistlust, sanitaartehnilisi töid. Meie töödele garantii 3 aastat. info@ehituskoigile. com, tel 5551 4843.

Prof.

Eljo Kaldalu Kaastunne omastele. KÜ Taarapuiestee 1

Küünal kustus, eluraamat sulgus ...

Aleksei Kanistik

kaotuse puhul.

Evi Liivamägi

kaotuse puhul. Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit

Paul Lättemäe Mälestame põllumajandusdoktorit ja avaldame sügavat kaastunnet lahkunu omastele. Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakond

Paul Lättemäe Mälestame head kursusekaaslast. Avaldame kaastunnet omastele. EPA PM 78

Lahkunud on Aino Runge, tugeva õiglustundega inimene, suurepära ne töötaja, järjekindel poliitik, hea ema. Aino Runge sündis 17. juunil 1926 Tallinnas. Lõpetanud siinse 3. gümnaasiumi, õppis ta Tallinna rahandustehnikumis ning seejärel töötas aastatel 1945–1982 Rahan dusministeeriumis, olles kauaaeg ne riigieelarve osakonna juhataja. Vahepeal viisid talle omane süve nemine ja põhjalikkus end täienda ma Tartu Ülikooli, kus ta lõpetas 1963. aastal rahanduse ja krediidi eriala. Valdkonna põhjalik tund mine iseloomustas ka tema hilise mat tegevust Riigikogu rahandus komisjoni liikmena. Pensionipõlves jätkas Aino Runge aktiivset tegutsemist, tööta des Õpetajate Täiendusinstituudi ja Ühisgümnaasiumi majandus juhatajana ning hiljem suundudes poliitikasse. 1988. aastal liitus ta Eestimaa Rahvarindega, hiljem sai Keskerakonna asutajaliikmeks. Tema algatusel asutati 1994. aasta suvel Tallinna Üürnike Ühendus. Oma isikliku kogemuse kaudu olid talle tuttavad ja südamelähe dased sundüürnike probleemid, mille tõi kaasa 1990. aastatel käivi tatud omandireform. Seeläbi kao tas Aino pere oma kodu, nii nagu

kümned tuhanded teisedki eesti maalased. Aino võttis enda kanda kõigi nende inimeste eestkõneleja vastutusrohke koorma nii Üürnike Ühenduse esimehena kui ka aas tast 1995 Riigikogu liikmena. Ta ei säästnud oma jõudu ja aega, et lee vendada omandireformiga tekita tud ebaõiglust. Endastmõistetavana võttis Aino Runge ka kaaskodanike õiguste eest seismist muudes valdkonda des, tehes rohkesti ettepanekuid näiteks tarbijakaitseseadustesse. Tallinna linnavolikogu liikmena aastatel 1999–2002 oli loomulik tema aktiivne kaasalöömine ra handuskomisjonis, kuid lisaks avaldas Aino soovi tegutseda ka lastekaitse- ning tarbijakaitse komisjonis. Kodulinna tõelise pat rioodina oli ta valmis paljude prob leemide lahendamisel kaasa löö ma. Aastal 2002 tunnustati tema tegevust Tallinna linna teenete märgiga. Kõik teadsid, kellest on jutt, kui öeldi «meie Aino». Oma põhjalik kuses ei tundnud ta valehäbi esita da aina uusi küsimusi, et teha prob leem endale detailideni selgeks. Riigikogu öistel istungitel oli tema sageli ainus, kes ka pärast keskööd süvenes teemasse ja esitas asja kohaseid küsimusi. Ta oli tõeline rahva saadik, nagu valitud isik ole ma peakski. Hoolimata raske poliitilise vankri vedamisest oli Aino Runge alati meeldiv ja elurõõmus kaasla ne. Tema 56 aastat väldanud abi elust Elmar Rungega sündisid tüt red Sirje ja Marika. Aino pidas end õnnelikuks inimeseks ja jääb selli sena ka meie mälestustesse. Tallinna linna volikogu nimel volikogu esimees Toomas Vitsut

Mälestame APSi liiget, põllumajandusdoktor

Avaldame kaastunnet Tamar Metsojale kalli isa

Avaldame kaastunnet Andrusele ja Margusele peredega kalli

Sügav kaastunne omastele. Perekonnad Mander ja Peterson

Toredat naabrimeest mälestavad Õie ja Nikolai Männik lastega. Sügav kaastunne lähedastele.

Paul Lättemäed

Elmar Metsoja

Peeter Sepa

Avaldame kaastunnet omastele. Akadeemiline Põllumajanduse Selts

surma puhul. AS TREF

kaotuse puhul. Andres, Mihhail ja Urmas

Avaldame kaastunnet Aulele ja Küllile isa

Avaldame kaastunnet Reedale, Reesile, Riinule ja Allarile peredega

Avaldame südamest kaastunnet kõigile

Avaldame kaastunnet Tiiu Pajurile ema

Oivo Einaste

Endla Keskküla

Riho Maibergi

surma puhul. Tõnis, Robert ja Erki peredega

kaotuse puhul. Maie, Thea ja Raivo peredega

lähedastele sellise mehe kaotuse puhul. Vood ja Einmanid

Veera Mihkelsoni

kaotuse puhul. Töökaaslased Estover Piimatööstuse OÜ Kaarlijärve meiereist

Südamlik kaastunne Valvele lastega

Avaldame kaastunnet Marjule laste ja lastelastega

Oivo Einaste

Tiit Koppeli

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis õpetaja ja kolleeg

Meie südamlik kaastunne Annele, Hennule, Arvule, Lailile ja Arturile kalli isa, äia ja vanaisa

kaotuse puhul. Leili ja Andres lastega

kaotuse puhul. Õie ja Ain perega

Avaldame kaastunnet lähedastele. Loo kooli pere

Kerstin Meier

Olav Ojakivi

Aadu Haamer

TTÜ ehitiste projekteerimise instituut mälestab head naaberinstituudi kolleegi

Avaldame kaastunnet Marje Metsanurgale kalli ema

Hobikaaslast ja sõpra mälestavad raadioamatöörid.

Tiit Koppelit

Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu lähedastele.

Sügav kaastunne Piia Mõttusele kalli isa

Sügav kaastunne Ljudmilla Streltsovale armsa lapselapse

Robert Hüssoni

Karel Kuke

surma puhul. Töökaaslased aktsiaseltsist Sievert Eesti

kaotuse puhul. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Hooldusravikliiniku pere

kaotuse puhul. Töökaaslased osaühingust SAME

Evi Sild Südamlik kaastunne Sirjele, Toivole ja nende laste peredele. Sirje, Valli, Tamara, perekond Loorits

Sulev Viira Mälestame kauaaegset kaaselanikku ja avaldame sügavat kaastunnet lesele ja lähedastele. Nõva 1 naabrid

Naima Metsanurga kaotuse puhul. EE Võrguehitus AS

Naima Metsanurk Mälestame ja avaldame kaastunnet Marjele ja Matile ema surma puhul. Vend ja vennalapsed peredega

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156 info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Ootamatud välised takistused võivad sinu ühe suhte nagu noaga pooleks lõigata. Uurid, mida tegid valesti või jätsid tegemata.

SÕNN Jätad oma psüühilise tugevusega kustumatu jälje. Fookustad tähelepanu kõige tähtsamale. Siis langevad ära igasugune liigne ja häiriv. KAKSIKUD

Püüad vähendada enda sõltuvust materiaalsest. Mida vähem sa millegi küljes kinni oled, seda kergem on sellest lahti lasta.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 7. AUGUST 2014 || VARIA || 19

6 4

Väljapääsmatuse tunne? Kõik ei ole kadunud, vaid hoopis ees. Kui oled nii lõksus, et enam rohkem olla ei saa, siis näed, millest pead vabadusse pääsemiseks lahti laskma.

è è

1 a

Jacques Savournin – The Problemist, 1960 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Le8!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT ALICE, KOLLEEGID ON VALINUD SIND «KÕIGE RÕÕMSAMA KOLLEEGI» AUHINNA VÕITJAKS.

TU A UT TÕMB URADI K OMA TETU T Õ M IGA!!! PRIIS

ÄKKI REATÖÖTAJAD EI PEAKS SAAMA VALIDA?

MA ARVAN, ET TAL ON KA JÄRGMINE KUU PÄRIS HEAD ŠANSID.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Elu võib pakkuda n-ö piirolukorda, kus ei ole just palju valikuvõimalusi. Pead kas võitlema või annad kohe alla. Viimast ei tasuks siiski teha.

1. Montenegro pealinn on Podgorica, kus asub ka suurem osa riigi valitsusasutusi. Ent vastavalt põhiseadusele on riigil ka ajalooline ja kultuuripealinn, kus asuvad nii riigipea kui ka õigeusu metropoliidi residents. Mis linn? 2. Läti maiustustetootja Laima kinkis 4. aprillil 2006 Ruhnu saarele 45 sentimeetri kõrguse ja 36 kilo kaaluva šokolaadist kuju, mis järgmisel päeval erilennukiga Ruhnu toimetati. Kuju, mille valmistamiseks oli kulunud neli päeva, lõhuti samal aastal mõned päevad enne jõule tükkideks ja jagati ära kõigi Ruhnus elavate perekondade vahel. Mis puhul Laima selle kingituse tegi? 3. Millises riietusesemes ei tohi California osariigis (USA) naised autot juhtida? 4. Üle Inglise kanaligi ujunud soomlane Tuomas Kaario ujus hiljuti vähem kui ööpäevaga üle Soome lahe. Mille poolest oli see ettevõtmine omapärane? 5. Nelson Camus demonstreeris 1993. aastal Los Angeleses uutmoodi patareid, mille võimsusest piisas hõõglambi toiteks, aga mitme patareiga võis ka telekat vaadata ning teisi kodumasinaid käitada. Patarei oli valmistatud kolmest koostisosast, millest kaks olid liitium ja muld. Mis oli kolmas ja tähtsaim osa?

Vastused: 1. Cetinje. 2. Tegemist oli rahvusvahelist elevust tekitanud karuga, kes jääpangal Lätist Kolka neemelt Ruhnu saarele oli jõudnud. 3. Hommikumantlis. 4. Kaario ujus ilma kalipsota. 5. Uriin.

KALJUKITS Sinu ellu võivad saabuda inimesed, nähtused ja eluolukorrad, mis sunnivad sind seni teatu ümber hindama. Maailmapilti tuleb nüansse juurde.

ò ê ê à ì î ä

ERNIE

KAALUD Olukord on sotsiaalses plaanis keeruline. Kas asuda kaitsele või rünnakule? Ära astu siiski ühtegi sammu, enne kui sa pole endas ja olukorra lahtihargnemises kindel. SKORPION

LÕVI

Uurid, kas oled vaid füüsiliselt vastupidav või ka vaimselt. Kumb pool on sul nõrgem? Just nõrgemast poolest tahad teha oma uue tugevuse.

Oled igas hetkes täie tähelepanuga kohal. See aitab kahandada mõtetes minevikus sorimist ja vanade negatiivsete asjade heietamist.

NEITSI

VÄHK

Suhtud kõigisse ja kõigesse armastuse ja tolerantsiga. See kahandab stressi ja hoiab eemal isikud, kes võivad halba soovida. Soovitad samasugust suhtumist ka teistele.

æ ô

AKNE

VEEVALAJA Uuendad ja parandad suhteid, mis on seda väärt. Korraldad selle tarbeks koosviibimise, milles osalejad peaks olema valmis nutikust üles näitama.

SUDOKU www.sudoku.ee

KALAD Mingi muutus tuleb nii valulikult, et tahaksid maailmaga suhtlemast loobuda. Valuga ei ole mõtet võidelda. Võta see fookusesse ja vaata, kuidas saaksid selle kaudu areneda.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Vanaisa 75. sünnipäeval soovitas arstist pojapoeg: «Nüüd oleks sul küll targem viin, tubakas ja naised maha jätta.» Taat vaatas talle tükk aega otsa ja küsis: «Kui palju ma sinu arvates kauem elan, kui need maha jätan?» «Ei või lubada, et elad kauem, aga aeg tundub pikem.» ••• Tänaval on suur rahvahulk. «Mis juhtus? Mis juhtus?» «Midagi pole juhtunud.» «Aga miks on siis siin selline rüselemine?» «Igaüks tahab ise veenduda, et midagi pole juhtunud.» ••• Leitnant viib noorsõduritega läbi taktikalist õppust. «Mida on vaja teha, noorsõdur Peterson, et vaenlane ei saaks kasutada raudteetransporti?» «Tuleb kõik sõidupiletid ära põletada, härra leitnant!»

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on KOKETERII

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 7. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

KIRJUTAB, KUIDAS MUUTUSID JUULIS EESTIS HINNAD.

NIMEPÄEV: VAIDO, VAIGO, VAIKO, HILJAR, HILJO Veljo Tormis (pildil) 84, helilooja Sulev Mäeltsemees 67, majandusgeograaf Kai Koppel 62, klaasikunstnik Olari Taal 61, majandustegelane ja poliitik Allan Roosileht 55, raadiosaatejuht Teet Margna 42, telesaatejuht Kadri Pihla 38, lumelaudur

foto: gert kiiler / sakala

VIIMANE VEERG

Teisipäeval märkasid inimesed Viljandis Tartu tänaval ligemale meetrist elukat, kelleks osutus uitama läinud iguaan. Päästeametile anti sellest leiust teada pärastlõunal kella poole kahe paiku. Päästjad selgitasid, et tegemist oli kodust jalga lasknud iguaaniga, keda peremees otsis. Omanik sai looma kätte ja toimetas ta koju. Sakala

ERR plaanib hakata HD-pilti väljastama Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul plaanib ERR hiljemalt tuleva aasta lõpuks viia eetriväljastuse üle kõrglahutusele. «Oleme enda väljas käiva võttetehnika ja stuudiod viinud üle HD-võimekusele. Probleem on olnud selles, et me ei ole kõike suutnud korraga teha ja väljastus ehk see kompleks, mis kõiki programme väljastab, ei ole HD-võimekusega,» lausus ta. ERR on kõrglahutusega telepilti väljastanud paralleelkanalil näiteks laulu- ja tantsupeo ajal. «Seni on see olnud tasuta, aga kui regulaarne kanal avada, peaks selle eest hakkama ju keegi maksma ja see on suhteliselt kallis kulu aastas,» selgitas Allikmaa. Tuletuslikult arvutades võib jutt käia 800 000 eurost aastas ühe kanali kohta. Et ERRil on kaks kanalit, võib lõppsumma ulatuda 1,6 miljoni euroni aastas. BNS

EUROOPA

Taevas rohkem pilvi

TALLINN +27

KÄRDLA +27 HAAPSALU +28

maile meius us ilmateenistuse sünoptik

NARVA +29

RAKVERE +28

PAIDE +29

2–8 m/s

Viljandis põgenes kodust meetripikkune iguaan

HOMME POSTIMEHES:

REISIKÜLG KIRJUTAB EBATAVALISE VÄLJAPANEKUGA MAANTEEMUUSEUMIST.

Skandinaavia põhjaosast lookleb üle Läänemere kuni Balkanimaadeni väheaktiivne madalTARTU rõhuvöönd koos tihedama pilPÄRNU VILJANDI +28 +30 vepiiriga. Sellest ida pool püsib +29 KURESSAARE väga soe ilm, lääne pool on +25 õhk aga veidi lahedam. Täna liigub madalrõhuvöönd aeglaselt Baltimaade suunas, ja selle läheVÕRU nemisest annavad märku taevaVALGA +29 +30 kaarele kogunevad vihmapilved. Õhk püsib aga endiselt väga soe ja KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR kuumeneb kohati 30 kraadi ringi. Täna on muutliku pilvisusega Anne kanal +27 Reede, 8.08 Laupäev, 9.08 Pühapäev, 10.08 ilm. Mitmel pool sajab hoovihma ja Emajõe vabaujula +23 Tallinn +16/+24 +15/+25 +15/+26 on äikest. Puhub lõunakaare tuul, Kakumäe rand +9 Tartu +15/+25 +14/+27 +13/+29 õhtul pöördub tuul saartel lääneKuressaare +25 Narva +15/+25 +15/+26 +14/+27 kaarde, puhudes 2–8 m/s; äikese Pirita rand +13 ajal on tugevamaid tuuleiile. ÕhuPärnu +16/+26 +14/+28 +15/+28 Pärnu rand +20 sooja on 25–30 kraadi. Kuressaare +19/+24 +17/+25 +18/+25 Pühajärv +25

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 5.18 5.16 5.29

loojub 21.33 21.20 21.39

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +28,7 kraadi (1850) +5,0 kraadi (1877) Tartus +32,9 kraadi (1905) +3,0 kraadi (1899)

KUUFAASID 4. august 3.50 10. august 21.09 17. august 15.26 25. august 17.13

+22 +29 +29 +25 +23 +24 +26 +23 +27 +30 +18 +29 +28 +20 +26 +25 +23 +35 +28 +25 +29 +21 +24 +29 +24 +14 +29 +31 +24 +25 +24 +26 +28 +26 +31 +14 +31 +39 +19 +27 +26 +27 +29 +32 +27 +32

TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 7. AUGUST ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu 07 00 Maahommik 45 Osoon (ETV 2013) 08 15 Ringvaade* 55 Vaalasaarte Maria, 10/12: Tunnel 09 45 Holby City haigla* 10 45 Eesti mäng* 11 15 ENSV: Katarsis tardumuskrampides* 45 Iga pink räägib loo* 12 15 Tõuse ja sära! 13 30 Muusikatuba: Lang Lang 14 30 Turismilinn Tallinn 40 Päikseline itaalia köök, 3/6: Portonovo* 15 10 Vaalasaarte Maria* 16 05 Holby City haigla: Kõik võib ainult paremaks minna 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Martin 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Reisile minuga: Budapest 19 10 Minuscule 15 ENSV: Limonaadi Joe 45 Dallas: Kaassüüdlane 20 30 Eesti mäng 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 Tähelaev: Katrin Karisma 23 30 Muusikatuba: Alison Balsom 00 25 Dallas* 01 10 Etnopop: Kukerpillid ja Kihnu naised 34 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Metsapeatus, 7* 30 ES2Q* 55 Hodorkovski (PrantsuseSaksa 2011)*. Dokumentaalfilm 11 50 ERR uudised 16 50 R2 Live: Slippery Slope* 17 20 Smallville: Torm 18 00 Vembu ja Tembu seiklused, 4/9 20 Pingviin Jasper 30 Võlukarussell: Rong läheb kaotsi 40 Maša ja karu: Eest ära! 45 Hiirelabor: Veealune ilutulestik 50 Pimmi ja Pammi seiklused: Maakassid 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Alma onupoeg 19 10 Minu lemmikloom: Merisiga 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Rakett 69: Aerodünaamika 20 15 Attenborough – 60 aastat looduses, 1/3: Elu läbi kaamerasilma (Inglise 2012). Dokfilm 21 10 Minuscule 15 Hummeri jälgedes, 6/6 22 00 Maailma kino: Toatüdruk (Hanyo, Lõuna-Korea 2010). Põnevusdraama 23 45 Rabarock 2011 00 13 ERR uudised

06 05 Meeleheitel koduperenaised: Kao mu elust 50 Taltsutamatu süda, 31* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 42* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5817 35 Armastuse silmadega (Saksa 2002). Romantiline draama 13 30 Galileo* 14 00 Heeringaminutid 10 Lindprii: Isade patud 15 05 Lindprii: Kodu, kallis kodu 16 05 Küladetektiivid, 53: Klassikokkutulek 17 05 Taltsutamatu süda, 32 18 05 Armastus ja karistus, 43 20 00 Suvereporter 21 00 Heeringas Veenuse õlal 30 Viimane võmm: Hoolitsetud surm 22 30 Armastusega Pariisist (Prantsusmaa 2010) Põnevusfilm 00 15 Chuck: Chuck vs viimased detailid 01 05 Harry seadus: Mineviku kaja 50 Nikita: Üheotsapilet 02 35 Naabriplika* 03 20 Suvereporter* 04 10 Küladetektiivid, 53: Klassikokkutulek* 05 00 Suur lotokolmapäev - Rooside sõda*

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 53* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Ulakad vanurid, 2, 2 11 10 Kättemaksukontor: Patuoinas 2* 12 10 Viimane tõeline mees, 2, 7-8: Vaiksed jõulud; Kiusamine 13 05 Suvesangarid, 36* 35 Juurdlust viivad läbi sensitiivid, 36* 14 30 Selline on elu! 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 54 16 55 Midsomeri mõrvad, 9, 6 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 9, 1: Teadmata kadunud 1 21 00 Selgeltnägijate tuleproov 8, 10 22 00 Suvesangarid, 37 30 Suletud uste taga, 5, 7: Miniast saab perelõhkuja 23 30 Dr House, 7, 9: Suurem kui elu 00 30 Euroopa Pokkeriturnee 01 30 Peamine kahtlusalune 1, 7 02 20 Suletud uste taga* 03 10 Euroopa Pokkeriturnee* 04 05 Suvesangarid, 37* 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 37* 50 Reisijaht

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 132 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 689 09 10 Emmerdale, 243* 40 Eluteed, 19 10 05 Küladetektiivid, 237 55 Süütu süüdlane, 23 11 45 Top Shop, 557/600 12 00 10 aastat nooremaks USA: Seltskonnaellu tagasi 25 Poissmees, 10* 14 05 Jahihooaeg (USA 2006)*. Animafilm 15 55 Staariminutid: Tobey Maguire 16 00 Tuuni superstaari, 4 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Meredith Vieira 19 00 Kodus ja võõrsil, 5818 30 Emmerdale, 244 20 00 Saare sosinad 21 00 Süües saledaks, 9 30 Aedniku aabits 22 00 Piinlikud haigused – laste eri, 4 23 00 Poissmees, 11/12: Finaal 00 45 Suvereporter 01 35 Unustamatu: Vaata kella 02 25 Allilma emandad, 9/13: Krahh 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 23* 45 Suvereporter*

06 30 Krimi* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 144: Tshempion* 09 20 Conan, 272* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Ascension* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 47/86* 14 35 Knight Rider, 52: Kitt versus Karr* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Patagoonia 16 20 Komissar Rex, 145: Kentaurid 17 10 Supermani uued seiklused, 48/86 18 05 Knight Rider, 53/90: Pätikamp 19 00 Galileo 30 Kalailm 20 00 Tuvikesed, 27-28: Mehed ja mänguasjad*; Ehita parem hiirelõks* 21 00 Kaks ja pool meest: Kapten Terry juuksevaht* 30 Sõjakunst 3: Karistus (USA 2009). Põnevusfilm 23 00 Krimi* 30 Conan, 273 00 20 Kaks ja pool meest: Seepärast see ongi ballisaal 45 Tuvikesed, 29: Krediitkaardi mõnud 01 10 Tuvikesed, 30: Sõbrapäev 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11, 5, 5: Tagaajamine* 11 00 Tagasilöök (Kanada 2011)*. Märul 12 55 Kõige naljakamad koduvideod 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11, 5, 5: Tagaajamine* 15 00 Kälimehed, 1, 12 16 00 Kutsuge Cobra 11, 5, 6: Tappev kunst 17 00 NCIS kriminalistid, 4, 23: Trooja hobune 18 00 Perepea, 8, 4* 30 Simpsonid, 4, 13* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema, 7, 1718: Ei mingit survet; Karma 20 00 Perepea, 8, 5: Mees kahe Brianiga 30 Simpsonid, 4, 14: Vend samalt planeedilt 21 00 Suvesangarid, 28 30 Nokaut (USA-Kanada 2011). Draama 23 25 Puhkus Mehhikos, 2, 63; ekstra, 2, 63 00 40 Kuidas ma kohtasin teie ema, 7, 17-18* 01 40 Kälimehed, 1, 12* 02 30 Suvesangarid* 55 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 97/142* 45 Inimese mõõde* 10 25 Täna. Uudised (subtiitritega)* 40 Suvemiks* 11 25 LV pressikonverents* 55 Pillimeeste klubi* 12 55 Koolitants 2014, 10/19* 13 50 Ameerika eestlased. Idarannik, 2/13* 14 20 Peaminister, 8/14* 15 15 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 190/304* 17 00 Armuleek, 191/304* 45 Armuleek, 192* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 98/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Päevakava* 15 Dr Vassiljevi terviseminutid* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Austraalia metsik loodus, 5/5. Doksari 22 35 Kaksteist (USAPrantsuse 2010). Mängufilm 00 10 Täna. Uudised (subtiitritega)* 25 Suvemiks* 01 10 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Märt Treier 09 45 Laste lood. Kuuldemäng “Seep ja tolmuimeja” 10 05 Huvitaja Silver Kuusik 11 30 Järjejutt. Asja, IV 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Arp Müller 14 05 Nii nad tapsidki meie Ferdinandi 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Stuudios on Reimo Sildvee 17 05 Mulgikeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Arno Tamm 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Melomaania 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 KÖP. Kurioossed lood. Caterina Valente*. Saadet juhib Olavi Pihlamägi 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater. Ekke Moor, 4 10 05 Muusikatuba. Kersti Inno Veljo Tormise loomingut välismaa professionaalsete ansamblite ja kooride esituses. 11 05 Album. Wagner & Dietsch (Naive 2013) 12 02 Delta. Signe Toomla 14 05 Kooskõla Klassikalise muusika suurteos kommentaariga. 15 15 Amadeus + 16 05 Kontserdisaalis. ERSO hooaeg Kontserdisarja “Maestro” III kontsert: “Jumalik poeem”. Esineb Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Aleksandr Vedernikovi juhatusel. * Aleksandr Skrjabin Sümfoonia nr. 3 c-moll “Jumalik poeem” (“Le divin poeme”). 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Kontserdisaalis. Unustatud rahvad Veljo Tormise 84sünnipäeva auks esitab kammerkoor Collegium Musicale kooritsükli “Unustatud rahvad. 22 05 Fantaasia. Kadri Kõusaar 00 05 Nokturn