Postimehe paberleht 07 11 2014 by Postimees

HOOLETUS

ARSTIDELE-APTEEKRITELE TEEVAD MURET PATSIENDID, KES RAVIMEID VÄLJA EI OSTA.

RIIGIKAITSE

UUS VÕIMALUS

Riigikogu hakkab arutama eelnõu, mis muudab põhjalikult riigikaitse korraldust. Näiteks ühtlustub kaitseväe juhtimine nii sõja kui rahu ajal.

Tuleval nädalal sõidetav Suurbritannia ralli võib olla Ott Tänaku karjääri tähtsaim võidusõit – hea tulemus võib talle kindlustada koha Fordi põhivõistkonnas.

EESTI LK 8

EESTI LK 4

REIS

Kuidas lennukid suitsuvabaks said. LK 22–23

SPORT LK 21

www.postimees.ee

REEDE, 7. NOVEMBER 2014 • NR 260 (7251) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 50 773 • LUGEJAID 198 000

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

VENE KANAL

Poolik lahendus Venekeelsetele vaatajatele telekanali loomine nõuab vastust keerulisematele küsimustele kui «kust raha võtta», leiab Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop. Ja lihtsalt eraldi kanaliga jätame venelased ikkagi eraldi inforuumi. LK 17

Tartumaa väikese linnakese Kallaste juhid lasid linnal kümnete tuhandete eurode eest isiklikke kulutusi kinni maksta.

Linnapea Viktor Nukka, pearaamatupidaja Aive Laumets ja vanemraamatupidaja Kiira Leonova esitasid ka fiktiivseid arveid.

Muu hulgas käisid Laumets ja Leonova kehval järjel linna raha eest Türgis puhkusel, kuid reis vormistati koolitusena.

Tükike Berliini ajalugu Tallinna kesklinnas

Tallinnas Kaarli puiesteel Okupatsioonide muuseumi kõrval seisab eilsest tükike müürist, mis veerand sajandi eest Berliini kaheks jagas. Algselt Leipzigi ja Stresemanni tänava nurgal seisnud müüritüki kinkis Eesti riigile Berliini senat. 9. novembril möödub Berliini müüri langemisest 25 aastat. Sel puhul korraldatakse Tallinnaski mitu üritust, näiteks avab Saksa saatkond muuseumis näituse «Diktatuur ja demokraatia äärmuslikul ajastul». PM foto: mihkel maripuu

EESTI LK 4–5

Juhid tegid linna paljaks

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 7. NOVEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

kristel kossar

1 8 5 7

Kontroll tuleviku üle

See võis olla 1986. aastal, kui onu Mati oma sünnipäeva pidas. Mees parimais aastais, nagu ta oli, kolleegide seas hinnatud ja suguvõsas armastatud, järelikult pidi pidu tulema seisusele kohane. Asutuse ruumika einela laudadel ilutsesid kannud punase joogiga, sidruniviilud sees, ning söökla juhataja tädi Tiiu põsed värvusid iga minutiga kannujoogiga üha sarnasemaks – mis siis, kui keegi kaebab, et punane rüübe, morss «ainult täiskasvanuile» pole muud kui viin mahlaga? Vastuhakk Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei keskkomitee otsusele «Abinõudest joomarlusest ja alkoholismist jagusaamiseks», mis 1985. aasta mais vastu võeti, maksnuks tublile gastronoomile kindlasti koha. Oh, miks ei võinud kogu see kamp kasutada ometi toda vana head «likööriplasku kummikus, kummik esikus»-trikki, mõtles Tiiu ning lasi silmadel üle morssi rüüpava ja sealjuures aina lõbusamaks muutuva seltskonna käia. Tuleb tuttav ette? Nulltolerants alkoholitarbimise suhtes vähendas tookord küll kaineripõrandal ärkajate arvu ja seiskas viinatööstuse tootmisliinid, kuid nagu väljendas üks toonane täiskasvanu: ei enne ega pärast pole ma ostnud ja tarbinud nii palju alkoholi kui kuiva seaduse ajal. Paistab, justkui oleks Tallinna linnajuhid nõukogude «edusammudest» tiivustunult otsustanud keelata alkoholimüügi linna territooriumil väikekauplustes ja tanklates, pühapäeviti aga üleüldse ning pärast südaööd ei saa alkoholi sisaldavaid jooke tarbida enam üheski pealinna söögikohas. Seda 2014. aastal, väikeses iseseisvas ja demokraatlikus riigis nimega Eesti Vabariik. Tallinna väikepoed on lubanud 1. märtsil, kui määrus jõustub, uksed sulgeda, sest tunnistavad, et ainult leiva-saiamüügist nad ära ei ela.

ahe noore inimese lood sellest, kuidas võõrsil olles võib ette tulla olukordi, mil vajatakse kiiresti arstiabi, võiks panna mõtlema taas tervisekindlustuse vajalikkuse üle. Hiljuti Tais mopeediõnnetusse sattunud ja koomas haiglas olnud noormehe pere mure, kuidas maksta ravikulude eest, saab tänases lehes täiendust teise sarnase juhtumiga. Aasta tagasi Austraalias õnnetult basseini hüpanud noormehe vigastused olid nii tõsised, et haiglaravi välismaal vältas neli kuud ning tõi kaasa üle 100 000-eurose raviarve. Kindlustust noormehel aga ei olnud. Mõlemal puhul on kohalikud kogukonnad appi tulnud ja aidanud olukorda lahendada. Ehkki inimeste heatahtlikkuse üle võib tunda vaid suurt heameelt, ei saa meenutamata jätta, et vastutus oma tervise ja sellega seotud kulude eest on eelkõige igaühe enda kanda. Võõrsil olles tähendab see vastutus peamiselt reisikindlustust, mis aitab ravikulusid katta.

Mis puudutab Tais mopeediõnnetusse sattunud noormeest, siis tema puhul selgus hiljem, et tal oli reisikindlustus siiski olemas, kuid sellest ei teadnud ei arstid ega tema lähedased. See lisab veel ühe olulise aspekti, mida reisile minejatele südamele panna: lisaks sellele, et ennast tuleb kindlasti kindlustada, peaks sellest ka lähedastele teada andma või vähemalt kindlustusfirma visiitkaarti rahakotis hoidma. Vahel on kuulda olnud inimeste seisukohti, et reisikindlustuse tegemine ei ole ilmtingimata vajalik. Tõenäosus reisil viga saada on väike, ja milleks siis selle eest ette maksta, ükskõik kui väike see summa ka ei oleks. See on aga üsna lühinägelik ja veidi rumal arusaam. Olgu tõenäosus kui tahes väike, see on alati olemas. Ja millal see tegelikkuseks osutub, on õnne ja juhuse küsimus. Ennustamatuse vastu on inimesel endal üsna vähe võimalik ette võtta, aga reisikindlustus on üks neist asjadest, mis annab võimaluse tuleviku üle veidi suuremat kontrolli saada. Sageli ei kujuta inimesed ka ette, kui suured kulud võivad võõrsil arstiabi saamisega kaasneda. Tõtt-öelda ei kujutata seda sageli ette isegi ko-

dumaise arstiabi puhul. Kui kodumaine tervisekindlustus olemas, ei ole ka põhjust sellele palju mõelda. Samas ulatuks siingi haiglaravi puhul summa üsna hirmutavate kõrgusteni. Et aidata seda aduda, on kaalutud isegi võimalust esitada inimestele haiglast pääsedes arve, mille küll haigekassa tasuks – see aitaks tuua inimestele lähemale arusaama, kui kulukas arstiabi tegelikult on. Võõrsil olles ei ole aga haigekassat, kes kulud enda kanda võtaks. Ainus, mis sel puhul aitab, on kindlustus.

JUHTMÕTE Ennustamatuse vastu on inimesel endal üsna vähe võimalik ette võtta, aga reisikindlustus on üks neist asjadest, mis annab võimaluse tuleviku üle veidi suuremat kontrolli saada.

LK 7

KÕVA SÕNA Muidugi ei tule maailmalõppu. Riik elab Pentus-Rosimannuse üle.

PÄEVA KOMM Lootus, et ettevõtjate käte sidumine rahva alkoholist ilma jätab, on küll pehmelt öeldes naiivne.

Kolumnist Ahto Lobjakas, PM 6.11

Postimees 1911. aastal

Kaupmehed kärgivad, et linn on asunud piirama ettevõtlusvabadust. Ettevõtja, see tähendab aga töökohti ja maksuraha. Viimane aga päästjaid, õpetajaid, arste, kultuurirahvast ja sadat muud väikest asja, mis eluks täielises Eesti Vabariigis hädavajalikud. Paneb kohalik ettevõtja siin oma poe kinni, vaatame vaid nutuselt pealt, kuidas suure välismaise supermarketiketi omanik hiigelkasumiga oma koduriigis möllab. Mõistagi on rahva tervis olulisem kui raha ning meeletud liitrid kanget alkoholi, mille eestimaalased väidetavalt igal aastal kõrist alla lasevad, taunimisväärt. Ent lootus, et ettevõtjate käte sidumine rahva alkoholist ilma jätab, on küll pehmelt öeldes naiivne. Vesi salaviinaveskile võib viia mitte ainult maksuraha kaotamiseni, vaid palju tõsisemate tagajärgedeni – metanoolitragöödiast pole just üleliia palju aega möödas. Euroopalikke väärtusi järgiv riik ei vaja mitte käteväänamist, vaid läbimõeldud, jätkusuutlikku, tõhusat ja ühtset alkoholipoliitikat, mille olulisimaks osaks on ennetustöö. Vanad eestlasedki teadsid, et võta pits, aga pea aru – viin on tarkade inimeste jook.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Õnnetustega on tavaliselt nii, et need ei käi mitte mööda kivisid ja kändusid, vaid ikka mööda inimesi. Ja õnnetusi ei ole alati võimalik ette näha. Kõik, mis me teha saame, on end nende vastu kindlustada. Kui seda vaja ei lähe, on see pigem inimeste endi, mitte kindlustusfirma võit.

urmas nemvalts

Kummikuviina tagasitoojad

Vanadele radadele. Ärevuse aegadel pigistas hirm Balti sakslastelt tunnistuse välja, et Baltimaade olud hädasti uuendusi tarvitavad. Sellekordsel nõuupidamisel kubermangu-nõukogudes anti nende poolt esialgu nii mõnelegi ajakohasele uuenduse kavatsusele maad. Vaevalt oli aga rahu maal jalale seatud, kui aadel oma arvamistest tagasi astus. Juba lõpulikul nõuupidamisel kindralkuberneri nõuukogus toodi nende poolt «parandusi» eelnõuude kohta, mis mõni nädal või kuu enne seda kubermangu-nõuukogudel vastu olivad võetud. Need parandused olivad, teadagi, kõik pahandused. Pärastiste maapäevadel mingi tagurlises sihis ikka kaugemale, nii näit. uues kiriku-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

seaduse-eenõuus, kus järeleandmise asemel viimati seaduse-eelnõu kokku seati, mis isegi juba niihästi kui kaotatud patronazi-õiguse konsistoriumi kaudu jälle kauaks ajaks peab kindlustama. Neil tagurliste päevade õitseaegadel võeti ka Balti Saksa aadeli ühenduseplaan Vene rahvusliste tagurlastega üles. Rahutusepäevadel ülesnäidatud riigitruuduse eest lootsivad saksad omale kõiksuguseid eesõigusi saada, ja saidvadki osalt, nagu eksamide õiguse oma keelega keskkoolides, mitmesugused kõrgemad ametid Baltimaal jne. Selles sihis kavatseti järjekindlalt Vene tagurlastega teiste võõraste rahvaste vastu minna. 7.11.1911

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

4 || EESTI || POSTIMEES, 7. NOVEMBER 2014

Konsul kinnitas Eston Kohvri head tervist Eesti konsul Signe Matteus kohtus eile valvurite juuresolekul viiendat korda Moskva Lefortovo vanglas Eston Kohvriga ning ütles pärast tund aega kestnud kohtumist, et Kohvri tervis on hea. Matteus kinnitas Kohvrile, et Eesti teeb kõik endast oleneva tema võimalikult kiireks Eestisse toomiseks. Konsul viis Kohvrile toitu ja muud vajalikku ning edastas sõnumid lähedastelt. Konsul leppis kokku, et külastab Kohvrit uuesti lähiajal, ütles välisministeeriumi pressiesindaja. postimees.ee

Riigikaitsekomisjoni esimeheks saab Jürgen Ligi Kui parlamendi riigikaitsekomisjoni kauaaegsest esimehest, Reformierakonda kuuluvast Mati Raidmast saab keskkonnaminister, asub kaitsekomisjoni juhtima tema erakonnakaaslane, nii rahandus- kui ka kaitseministri ametit pidanud Jürgen Ligi. Riigikogu juhatus kinnitas eile Ligi lahkumise rahanduskomisjonist, kuhu ta sai kuuluda vaid kaks päeva, ning asumise riigikaitsekomisjoni. Riigikaitsekomisjonist läks omakorda rahanduskomisjoni reformierakondlane Tarmo Mänd. postimees.ee

protsenti 1.–6. klassi õpilaste koolikottidest on lubatust raskemad.

Ossinovski nõuab hukkunud õpetaja perele abi Kui Viljandi linnavalitsus taotleb Paalalinna koolis maha lastud õpetaja Ene Sarapi perekonna toetamiseks erakorralist hüvitist, on haridusministeerium valmis seda valitsuselt küsima, kinnitas minister Jevgeni Ossinovski (pildil). «Abi tuleb kindlasti tagada ja vajadusel on valitsus valmis abistamise võimalusi arutama,» ütles Ossinovski ning tunnustas Viljandit eduka kriisihaldamise ning kooli ja perekonna abistamise eest. postimees.ee

Vene luurelennukid taas Läänemere kohal Balti riikide õhuruumi turvavad F-16 hävituslennukid tõusid eile õhku, et jälgida Vene sõjaväelennukit, teatas Läti kaitsevägi. Kaitseväe teatel oli tegu Vene õhujõududele kuuluva luurelennukiga IL-20, mis polnud saatnud oma lennuplaani ega teavitanud ametkondi. Lennuk ei rikkunud siiski Balti riikide õhuruumi. postimees.ee

Saue hakkab ehitama üürimaju Saue linn plaanib tuleva aasta eelarvest eraldada 90 000 eurot ettevõtte loomiseks, mis ehitaks Sauele kortermaja ja hakkaks seal kortereid turuhinnaga välja üürima. Volikogu pole eelarvet veel heaks kiitnud. Esialgu on plaanis ehitada üks kortermaja, kuhu võiks tulla 60–70 korterit, tulevikus võiks maju juurde ehitada. BNS

Noortele ja vanadele kodakondsus lihtsamalt Põhiseaduskomisjon toetas eelnõu, mis lihtsustab alla 15- ja üle 65-aastastel kodakondsuse saamist ning mis laiendab alla 18-aastaste ringi, kellel on õigus topeltkodakondsusele. Muudatus puudutab väikest sihtrühma, kuid on neile oluline. Oponendid leiavad, et kodakondsuspoliitikat ei tohi lõdvendada. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Kes neist võiks saada tänavuseks aasta naiseks?

Moonika Kukke

Astrid Kannel

90% 994 vastajat

7% Reet Aus

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

KOHTUTOIMIKUD. 15 paksust kaustast selgub, kuidas Eesti ühe väiksema linna rahakoti najal elas ära kolm varganägu.

Kuidas linna paljaks varastada nils niitra reporter

appan 15 kohtutoimikut, neist viis koosneb pelgalt tšekkidest, mille Kallaste linnake Tartumaal oma linnapeale Viktor Nukkale, pearaamatupidajale Aive Laumetsale ja vanemraamatupidajale Kiira Leonovale kinni maksis. Samadest toimikutest selgub, et see linn oli ja on nii naeruväärselt vaene, et linna kõige väiksemategi kulutuste katmiseks polnud raha. Näiteks arvutite hooldamisega tegelenud ettevõtja oli nõus võtma tasu üksnes sularahas, kuna Kallaste linn juba oli talle võlgu jäänud. Ent linna pearaamatupidaja, vanemraamatupidaja ja linnapea jätkasid lihtviisilist varastamist, vabandust, kohtuotsuse sõnastuses linna raha omastamist. 15. oktoobril mõistis Tartu maakohus endise linnapea ja kaks endist raamatupidajat süüdi linna raha suures mahus omastamises aastatel 2010–2012. See on mulle esimene kord lugeda ligi poolesaja lehekülje pikkust kohtuotsust. Muu trääni hulgas tehakse juttu pesukaitsmetest, kangetest õllemarkidest nagu Double Bock või Saaremaa X, Marlboro sigarettidest, koeramaiusest, alus- ja sukkpükstest, kingadest, trendipoe rõivastest, ehetest ja Kinderi üllatusmunadest. Pöörase kiirusega kahaneval Kallastel paistab raha jaguvat, sest linnaametnikel kütuselimiiti ega sõidupäevikuid polnud. Tangi palju tahad – linn maksab. Kui uurija küsis Nukkalt,

Tartu maakohus mõistis 15. oktoobril Kallaste linnavalitsuse tsiviilhagi katteks Aive Laumetsalt 16 245, Kiira Leonovalt 14 974 ja Viktor Nukkalt 11 325 eurot ja karistas Nukkat aasta ja kuue kuu, Leonovat aasta ja Laumetsa aasta tingimisi vangistusega.

Viktor Nukka esitles end möödunud aasta

mida too tegi kolme suitsulatikaga (aga selliseid oste oli rohkem), vastas linnapea: «Kui mina olen ostnud selle kala, siis on see läinud meeneteks.» Nukka elu paistab mööduvat peost peoni – vanausuliste aastavahetuseks broiler, pepsi, krevetid, rumm, Borjomi. Broiler ja Borjomi korduvad Nukka arvetel liigagi sageli. Aga on ju veel Grillfest, Rockfest, noortelaagrid ja palju muid toredaid üritusi. Lisaks veel pidevad restoranides käigud erinevate põhjendustega. Nukka käitus nagu jõuka linna meer, kolades mööda konverentse ja kohtumisi alates Itaaliast ja lõpetades Slovakkiaga. Kui on vaja minna Tallinna, on Viru hotellis ööbimine igati paslik. Tavalised toidupoe arved ulatusid kolmikul kohati tuhandete kroonideni. Eelkõige raamatupidajad tegid igapäevaseid oste oma raha eest ja vormistasid tšekkide alusel majanduskulu aruanded, mille linn neile kinni maksis.

ga. Ent sellest jäi väheks, Laumets viljeles ka arvete dikteerimist, et saada linnakassast veelgi enam. Leonova virutas tšekke juurde kust juhtus, muuhulgas oli tal tallele pandud meeletu kogus bussipileteid. Ülekuulatud tunnistajad kinnitavad, et nad kas ei tundnud Leonovat üldse või sõitis naine või mõni tema sugulane nende autos, aga sõidukis olnud tšekid olid olnud hiljem kadunud. Kohtu jaoks polnud see kindlasti kõige tähtsam küsimus, aga toimikute materjalide põhjal võib oletada, et Leonova või mõni tema lähikondne käis tšekilisa tuhnimas prügikastidestki. «Võimalik, et tšekk vedeles mul autos ja Boriss Leonov võttis selle sealt ära,» rääkis üks tunnistaja. Sain toimikutest üsna põhjaliku ülevaate Leonova tarbimisharjumustest. Kanatoodete söömise kõrvale meeldib naisele lugeda ajalehte Komsomolskaja Pravda.

Jääb mulje, et vanemraamatupidaja Kiira Leonova ostis peaaegu kõik kodus vajamineva linna kulul. Ostis tarbekaupa, aga samuti ema maja remondiks vajamineva. Leonova mees on kuldsete kätega – sestap kuluvad peres ära tööriistad linna kulul.

Kallaste paljaksvarastamises osalenud Leonova ja Laumets taotlesid riigilt õigusabi, kuna mõlema majanduslik seis olevat kehvapoolne. Toimikutest selgub, et naised ei piirdunud enda tšekkidega, vaid adusid kiiresti lisateenistuse võimalust. Laumets oli enda arvates kaval – tema käis kohaliku ehitusmaterjalide kaupluse, mööblipoe ja lillepoe müüjate-omanike juures ja pani ette, et nood hakkaks vorpima fiktiivseid arveid. Ja nad hakkasidki. Saamata enda väitel aru, et tegu on kuriteo-

Uus seadus muudab kaitseväe reageerimise kiiremaks andres einmann andres.einmann@postimees.ee

Valitsus saatis eile riigikogule riigikaitseseaduse eelnõu, mis suurendab peaministri rolli riigikaitses, muudab riigikaitse juhtimise ühetaoliseks nii rahu- kui ka sõjaajal ja võimaldab kriisidele kiiremini reageerida. «Praeguses julgeolekuolukorras ei ole selget piiri sõja ja rahu vahel. Valmiduse tõstmine peab olema võimalik ka vaenlase otsese rünnakuta. Seadus pühendab palju tähelepanu sellele, kuidas toimub reservi mobiliseerimine,» ütles kaitseminister Sven Mikser. Kaitseministri sõnul annab seadus võimaluse korraldada pika etteteatamiseta reservõppekogunemisi ehk viia läbi osalist mobilisatsiooni. See oleks valmisolekuastme tõstmine sõjaolukorda välja kuulutamata.

Riigikogu saab võimaluse anda üldine mandaat kaitseväe kasutamiseks NATO, Euroopa Liidu või nende organisatsioonide liikmesriigi juhitaval sõjalisel operatsioonil. «Seni oli osalemine väga detailselt seotud NATO kiirreageerimisjõudude või Euroopa Liidu lahingugrupiga, enam pole tarvis formaati täpsustada. Kui näiteks Prantsusmaa alustab sõjalist operatsiooni, saavad sellel osaleda Eesti kaitseväelased, kuna riigikogu on andnud meile üldise mandaadi, sest Prantsusmaa on NATO liige,» selgitas kaitseministeeriumi asekantsler Taimar Peterkop. Riigikaitseseadus sätestab ametikohad, millel töötamine muutub sõjaseisukorras kohustuslikuks. «Parim näide on side. Suurem osa riigist toetub sides erasektorile ja need süsteemid peavad toimima konflikti-

ja kriisihetkedel. Neid inimesi ei mobiliseerita kaitseväkke, sest nad on olulisemad oma ametikohal. Nad peavad arvestama, et seadusest tuleneb kohustus teha seda tööd edasi ka sõja ajal, nad ei saa töökohalt lihtsalt lahkuda,» rääkis Peterkop.

Muudatuse järgi saab valitsus või minister anda ametivande riigikogu esimehele, juhul kui riigikogu istungeid ei toimu. Konflikti korral rünnatakse esmajärjekorras juhtimist ja sidet. «Juhid on kõik sõjalised sihtmärgid ja me peame olema suutelised nad vajadusel asendama,» rääkis Peterkop. Muudatuse järgi saab valitsus või minister anda ametivande riigikogu esimehele, juhul kui riigikogu istungeid ei toimu. Rii-

ki ähvardava vahetu ohu korral on valitsus otsustusvõimeline, kui peale peaministri võtab istungist osa kaks ministrit, praegu on selleks lisaks peaministrile vaja poolt valitsuskabinetist. Eelnõu ei kirjuta ette käitumist nii õnnetuks olukorraks, kui ükski kõrgem juht ei peaks saama sõjaseisukorras oma ülesandeid täita. «Eeldame, et kui kogu poliitiline juhtkond on hukkunud, on ka riik läinud,» märkis Peterkop. Kaitsevägi saab õiguse osaleda hädas olevate Eesti kodanike või Eesti elanike evakueerimisel välisriikidest. Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ütles, et tsiviilisikuid on lääneriigid evakueerinud siis, kui asukohariik on sattunud näiteks kodusõtta. Kas ja kui suurt kaitseväe üksust oleks vaja, hinnatakse Terrase sõnul iga kord eraldi.

POSTIMEES, 7. NOVEMBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Otsuses on omastamine, vargusest pole juttu Endine Kallaste pearaamatupidaja Aive Laumets, kui palju te linnale juba tagasi olete maksnud?

Momendil ei ole midagi maksnud. 1. novembrini oli vaidlustamine ja nüüd nad otsustavad. Linn pole maksegraafikut veel teinud. Ütlesite ülekuulamisel, et ei oska öelda, kas tunnete kahetsust, et olete linna raha omastanud, aga võimalik, et natuke tunnete. Kas teil on praegu ka selline tunne?

Mm... Mina ei tea, ma ei oska teile midagi vastata selle peale. Kas see oli teie elus selline ilus aeg, kui sai endale lubada rohkem kui muidu?

Sellest, et Kallaste tollased juhid elavad mingit omamoodi ja isoleeritud elu, annab tunnistust seegi, et 9. maiks ehk võidupühaks, nagu linnapea Nukka seda ülekuulamisel nimetas, tegi meer veteranidele sõduriputru ja mõndagi muud. Aga kõik see sai alguse sellest, et pearaamatupidaja Laumetsale kargas pähe mõte minna reisile Türki. Seepeale saatis Nukka Laumetsa ja Leonova Türki Tartumaa Omavalitsuste Liidu egiidi all koolitusele. Tegelikult naised lihtsalt puhkasid. Kokku sai Baltic Tours reisi korraldamise eest 19 000 krooni. Politseiuurimise edenedes kahvatus Türgi-reis kõige selle kõrval, mida kolmik võimul oldud pooleteise aasta jooksul linnavalitsuse rahaga veel korda saata oli suutnud. Uurimise algul tunnistas üksnes Laumets osaliselt oma süüd, ent Türgi reisi kohta ütlesid kõik kolm, et ei mõista, miks see on kuritegu. Ülekuulamise lõpus sai kol-

fotod: margus ansu, kristjan teedema

mikust kõige külmema kõhuga Laumets hakkama rabava avaldusega: «Ma ei oska öelda, kas ma tunnen kahetsust, et olen linna raha omastanud, võimalik, et natuke tunnen.» Kallaste linnas on mööblipood, kus käivad vähesed. Laumetsal õnnestus sealt kokku norida arveid rohkem kui 8000 euro väärtuses. Tegelikult mööblit ei ostetud. Samal ajal peab lasteaia juhataja ise maalrina oma maja korras hoidma ja tema väsinud töölaud pärineb 1980. aastatest. Kriminaalmenetluse algul kõrvaldas kohus Nukka linnapea ametist – linnavolikogu poleks sellega nähtavasti ise hakkama saanud. Seepeale ei nimetanud linnavolikogu aga ametisse uut meeri, vaid lasi Nukkal abilinnapeana linna edasi juhtida. Viktor Nukka näib alati heatujuline, isegi politsei vaatlusfotodel on ta alati naerul suuga. Kui politsei kolmiku mullu lõpuks vahele võttis, hakkas

Nukka kõike Laumetsa kaela ajama – tema ei olevat lugenud ega vaadanud majanduskulude aruandeid, tema ainult vorpis allkirju. Tampoone ja Komsomolskaja Pravdasid soetanud Leonova oli alul ülekuulamisel võrdlemisi kuraasikas, tema lihtsalt esitas tšekid ja aruande kinnitasid ju pearaamatupidaja Laumets ning linnapea Nukka. Ise nad need kinnitasid, ise olid lollid! Püsima jääb allkirjade võltsimise kahtlus. Nii on ühel aruandel linnakese sekretär-registripidaja allkiri, kes teatab, et tema seda ei koostanud. Viktor Nukka nõudis tervele hulgale enda allkirjadele ekspertiisi, aga see soov jäi rahuldamata, sest tõendid kinnitasid – ta ise andis pearaamatupidajale loa vajadusel tema allkirja võltsida. Muide, paduvaese Kallaste paljaksvarastamises osalenud Leonova ja Laumets taotlesid riigilt õigusabi, kuna mõlema majanduslik seis olevat kehvapoolne.

Vanemuine pukseeriti lodjakotta remonti

No ega ta mul enda rahakotti kõik läinud. Ma ei oska teile midagi kommenteerida, sest ma tõesti momendil olen hõivatud.

Jah.

Miks me tegime?

Raamatupidajana saate veel tööd?

Seda ma ei tea teile öelda. Kas teie jaoks on sõnadel «varas» ja «omastaja» mingi erinevus?

Niisugustele küsimustele jään ma vastuse võlgu.

Aga kui te neid tegusid sooritasite, kas siis hinges näris ka natuke?

Kuidas te ise hindate oma tegu, kas te varastasite või omastasite?

Jään vastuse võlgu.

Seal oli ju omastamisest juttu, mingist vargusest polnud juttu.

Jah.

No ma jätan teile praegu kommenteerimata, sest kohtuotsus on jõus, mina astun tagasi vastavalt kohtuotsusele ja muus osas on kokkuleppes kõik olemas. Mina praegu ei kommenteeri. Aga süda kripeldab ka, et te seda koos nende daamidega tegite?

Ma ei kommenteeri neid asju sellepärast, et minu süda kripeldab alati, sest olen olnud ametiasutuse juht. Iga asja pärast mul süda kripeldab.

Oih, jumal, kes seda enam mäletab... 800 millegagi.

Aga omastamine kõlab paremini kui varastamine, eks ole?

Samal ajal kui teie kolmekesi omastasite, oli Kallaste linn nii halevaene, et arvel polnud raha jooksvate arvete tasumiseks. Kuidas on võimalik muudkui möllata ja omastada, kui te samal ajal teate, et teie juhitav linn on naeruväärselt vaene?

Töötasite ju raamatupidajana linnas, mis on nii halevaene, et

Kui kohtuotsuses on selline sõna, miks ma pean siis «varas» ütlema. Nils Niitra

See on hea küsimus ja see on provokatiivne küsimus. Ma ei vasta sellele. Nils Niitra

Uurimismaterjalidest Aive Laumetsa telefonikõne koju

• Nukka: Ma leidsin kõik kandikud üles.

• Nukka: Ei ole. Selle me jõime koos ära.

• Laumets: Seal see, mis ema toas see asi on, see katsu kuskile ära panna.

• Laumets: Leidsid vä?

• Laumets: Jah, hea küll. Noh.

• Nukka: Jah, aga nad on sitased.

• Nukka: Vot selge.

• Mis asi?

• Laumets: (naerab laginal) Noh, kus nad on siis?

• Laumets: No saad küll aru, mis seal on. No mis üleval, seina najal on! Kile sees. Hallo!

• Nukka: Said aru, mis ma tahan vä?

• Laumets: Kuule, üks bensiinitšekk oli Gennadi oma, seda me sinu omadega kokku ei pane, jah?

• Ja ma kuulen küll. • Laumets: No ema toas mis on noh, mis me pidime üles panema aga ei pannud. • Ütle siis puu, noh! • Laumets: Et katsu ta kuskile, kas sinna diivani alla või? Igaks juhuks.

Viktor Nukka ja Aive Laumetsa vestlus • Nukka: Kas tahad, ma rõõmustan sind? • Laumets: No jälle.

• Laumets: Noh?

• Nukka: Pane, jah, Genka nimele.

• Nukka: Ma toon nad linnavalitsusse.

• Laumets: Aa, selge.

• Laumets: Ma tean, mis sa tahad, et ma pesema hakkan. See läheb juba sinu poolt konjak, mitte minu poolt.

• Laumets: Ega sul palju saada ei olegi, ma vaatan. 50 euri ainult ongi.

• Nukka: Noh, kui palka saan, siis teen välja. • Laumets: Oh jah, seda sa lubad. Sa niigi oled mulle ühe pudeli võlgu. • Nukka: Ei ole. • Laumets: Oled jah.

• Nukka: Jah.

• Nukka: Kõigest, jah. Sellega ei ela päevagi. • Laumets: Mul endal neli korda nii palju. • Nukka: Noh, siis me teeme vennalikult. allikas: politsei salvestise üleskirjutus kohtutoimikust

Prokurör on Viljandi koolitulistamise asjas napisõnaline marko suurmägi, sakala

mägi. Esialgne idee on teha laevast ujuv õppeklass. «Värvime seest ja väljast üle ning paneme klaasid ette. Siis saab seda kasutada ujuva õppeklassina ning vajadusel ühest kohast teise liigutada. Saaks teha koolitusi või näiteks ööbimisega mitmepäevaseid üritusi,» valgustas Jagomägi plaani. Kunagi võiks laevale ka uue mootori peale saada ning muuta seelle isesõitvaks. Jaan Olmaru foto: margus ansu

Et miks me seda tegime?

Kui kohtuotsus on välja kuulutatud, mis siin edasi... Hakkan nii, nagu graafik tuleb, tagasi maksma.

uudised@postimees.ee

Eile vedas Jõmmu aastaid Tartus Ropka sadamas seistes kummitustelaeva välimuse omandanud vana Vanemuise lodjakoja juurde taastamisele. Lodjaseltsi eestvedaja Priit Jagomäe sõnul ostsid nad laeva majandusraskustesse sattunud ärimehe Rein Kilgi firmalt suvel. «Oli oht, et laev läheb vanarauaks. Siis mõtlesimegi, et kuna sellist laeva uuesti sisevetele saada on väga kallis, tuleks ta päästa,» rääkis Jago-

Kallaste endine linnapea, praegune abilinnapea Viktor Nukka, kohtuotsuses pole kunagi miks-küsimust, aga ma kasutan võimalust ja küsin: miks te seda tegite?

Aga mis te edasi ette võtate?

Mis ilus aeg see ikka oli.

Palju teie palk pearaamatupidajana muidu oli?

suvel sihtasutuse Emajõe Linnuriik juhina.

omavalitsusel pole sageli arvel raha. Kas linnast kahju ei hakanud?

Minu süda kripeldab alati, sest olin juht

Prokuratuur asus eelmisel kolmapäeval seisukohale, et tal ei ole Viljandi koolitulistamise kohta avalikult midagi öelda ning uurimise käiku ei kommenteerita. Eile teatas Lõuna prokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina, et kahtlustatavale on määratud ekspertiisid ning jätkub tõendite kogumine sündmuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks. «Kuid uut infot ei ole praegu võimalik avaldada,» lõpetas ta lühikese kirjaliku vastuse Sakalale. Teada on, et tulistamise omaks võtnud 15-aastase Vahuri tervisliku seisundi uurimiseks on prokurör Kaire Hänilene tellinud nii kohtupsüh-

hiaatrilise kui ka -psühholoogilise ekspertiisi. Suuresti arstide hinnangust sõltub see, kas prokurör peab kohtus tõestama vaid, et noormees tulistas ja tappis õpetaja, või tuleb kohtus selgeks saada ka traagilise sündmuse põhjused. Esimesest piisab juhul, kui arstide otsusega tuleb kohtul Vahur määramata ajaks sundravile saata. Karistust talle sel juhul ei määrata. Prokurör ega Vahuri kaitsja Mihkel Graver ei avalda, kas noorukit on pärast esimest ülekuulamist veel küsitletud. Nädal tagasi ütles Kaire Hänilene siiski, et kuni tulistaja on arstide järelevalve all, keskendutakse uurimisel pigem tunnistajatele ja ekspertiisidele. Eraldi uuritakse sedagi, kuidas poiss isa relva kätte sai.

Prokurör on rääkinud, et relv oli eraldi kapis ja kapp lukus. Uurimisandmete järgi oli poiss aga võtme üles leidnud ning uurijate ülesanne on välja selgitada, kas võti oli küllalt hästi peidetud. Kahtlustust või süüdistust kellelegi esitatud ei ole, kuid et uurimine pole lõppenud, ei ole ka öeldud, et süüdistuse esitamine relva lohaka hoidmise pärast oleks välistatud. Mingit ajapiirangut eeluurimise lõpetamiseks ei ole. Vahur ei ole vahistatud, vaid viibib arstide järelevalve all ning saab ravi. Kohtuarstlike ekspertiiside tegemiseks on arstidel aega kuu – need peaksid valmima 28. novembriks. Kui aga ekspertidel on vaja rohkem aega, võib akti koostamiseks anda kuni kolm kuud.

POSTIMEES, 7. NOVEMBER 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Parim puitehitis on Eikla seltsimaja

Eile kuulutati välja konkursi «Aasta puitehitis» selle aasta võitjad. Peapreemia pälvis keset Saaremaad Kaarma vallas asuv Eikla klubi, mida rahvasuu kutsub Eikla küla seltsimajaks (suurel fotol). Arhitekt Sten Ader kavandas nõukogudeaegse näotu koolimaja asemele üdini puidust hoone. Kolmetiivalise põhiplaaniga hoone iga haru on eri värvi ja vormi ning sisuga. «Võidutöö kuulub sellesse kategooriasse, mis tavaliselt klassikalist arhitektuurivõistlust ei võida. Aga ta on sümpaatne oma sotsiaal-

ses mõõtmes, sobivuses ja tunnetuses. Seltsimajas on võitjageen sees!» kiitis arhitektide liidu ja konkursi žürii esimees Indrek Allmann. Huvitaval ja heatasemelisel võistlusel käis tiitli nimel tihe rebimine. «Seekord oli mõõduvõtt tõepoolest põnev. Üle Eesti asuva 31 nominendi seas on objekte, mis näitavad puidust ehitamise oskusi – arhitektide detailirohked projektid on väga täpselt ellu viidud,» sõnas Allmann. «Samas leidub intrigeeriva arhitektuuriga ehitisi, kus puitu on kasutatud vabalt. Seetõttu on kõigil midagi vaadata ja õppida.»

UPMi vineeri parima kasutamise eriauhinna pälvis Heino Elleri muusikakooli kontserdisaal (ülevalt alla), mille arhitektid on Lea Järve-Eronen ja Erik Joasaare ning projekteeris Amhold AS. Arcwoodi liimpuidu parima kasutamise eriauhinna sai Tondiraba jäähall, mille arhitektid on Mihkel Tüür, Ott Kadarik ja Kadri Tamme. Raitwoodi fassaadi eriauhind läks Rannapiiga eramule, mille arhitektid on Lembit Tork ja Liisa Maripuu. tekst: tiina kolk fotod: marju pottisep, tiit veermäe

RAVIARVE. 100 000 eurot ravi ja transpordi eest aitasid tasuda heategijad Eestist ja Austraaliast.

tiina kaukvere

Eesti uudiste päevatoimetaja

asta tagasi Austraalias õnnetult basseini hüpanud noormehel tuli välismaa haiglas olla neli kuud, mis tõi kaasa üle 100 000 euro suuruse raviarve. Mullu 16. novembril juhtus ränk õnnetus 27-aastase eesti mehega (nimetagem teda Kaarliks), kes oli võtnud akadeemilise puhkuse ning läinud Austraaliasse magistriõpinguteks raha teenima. Välismaal jõudis Kaarel olla veidi üle aasta ja plaanis jääda teisekski, kuid hüppas nii õnnetult peaga vastu basseini põhja, et kael sai viga. Õnnetusest möödub kohe aasta, ent varem väga iseseisev noormees on endiselt voodis. «Mõistus on tal selge, käed liiguvad küünarnukkideni, ortoo-

side abil saab ta arvutit kasutada. Jalad on tal küll tundlikud, aga ta ise ei liigu,» ütleb Kaarli ema, kellest on saanud poja hooldaja. «Keegi ei oska praegu lubada, kas ta taastub ja kui palju, aga olen talle öelnud, et ei saa käega lüüa ka siis, kui on vaid üks protsent tõenäosust paraneda,» ütleb ema. Kaarel saab taastusravi Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses, kus ta viibib korraga 21 päeva. Noormees teeb paranemiseks harjutusi ja võimleb, saab massaaži. Kodukandis pidi Kaarel koos emaga kolima sotsiaalkorterisse, kuna seal on abi vajaduse korral lähemal. Nii on emal võimalik jätkata tööd toidukaupluses. Vigastatud Kaarlit ei saanud Eestisse tuua kohe pärast õnnetust, vaid alles tänavu märtsis, kui ta oli Austraalia haiglas olnud juba neli kuud. Selleks et ravikulu väiksem oleks, läksid talle ema sõnul Austraaliasse järele Eesti meedikud. Mõistagi paisus raviarve sellest hoolimata väga suureks. Välisministeeriumi teatel üle-

tasid kulud 100 000 euro piiri, aga Kaarlil kindlustust ei olnud. «Olen väga tänulik aukonsulile ja välisministeeriumile, et meil ei ole praegu võlgu, et me oleme saanud alustada nullist,» ütleb Kaarli ema. Välisministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakov kinnitas, et ministeerium ise ravija transpordikulu kanda ei saa, sest seaduses sellist võimalust pole. Küll aga otsiti perele toetajaid. «Välisministeerium töötas koos aukonsuliga ning teiste partneritega väga palju selle nimel, et leida ravija transpordikulu katmiseks toetajaid,» ütles Sudakov.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Avastusreis lõppes Austraalia haiglas

Reisikindlustus aitab vältida olukorda, kus ravi- või koju toomise kulu jääb inimese enda või tema lähedaste kanda. Kulu võtsid enda kanda mitmed eraettevõtted, Kaarli koduvald, Austraalia ja Kaarli pere. «Eraldi sooviks esile tuua Austraalias Perthi aukonsulit Anu van Hattemit, kes tegi kõik, mis tema võimuses, et õnnetusse sattunud kodanikku

abistada. Aukonsul korraldas kohapeal lausa tuluõhtu. Samuti aitas kaasa Eesti aukonsul Singapuris,» lisas Sudakov, kes ei saa konsulaarabijuhtumist rääkides väga üksikasjalikuks minna ega abi suurust nimetada. «Oli piinlik, et minu pereprobleemidega pidid tegelema nii kõrged instantsid, aga sellest tuli üle saada. See on ju ääretult suur õnnetus, aga poeg jääb pojaks. Ei ole halbu inimesi, vaid on halvad juhused ja halb valik, on ebaõnn,» ütleb Kaarli ema. Õnnetuse järel on ema suutnud säilitada positiivse mõtlemise. «Inimene on alles, see on mulle kõige tähtsam. Vanem on lapse nimel nõus kõigest loobuma, kõik muu kaotab tähtsuse.» Samas tunnistab ta, et pojal on väga raske positiivselt mõelda. Teda vaevavad depressioon ja jõuetus. Varem oli ülikoolis õppiv noormees väga iseseisev, nüüd vajab iga pisema asja juures ema abi. Depressioon pidurdab keha taastumist. «Saaks ta korralikult käelabad tööle, oleks tal rohkem va-

badust. Praegu on ta voodisse aheldatud,» ütleb ema, kes sooviks üle kõige, et poeg koormat psühholoogiga jagaks. «Kaotasime ühe hetkega kõik, aga eluga peab edasi minema. Arstid teevad imesid, aga endal peab olema suur tahe, käegalöömisest tuleb üle olla. Alla ei tohi anda.» Välisministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakovi sõnul vajab välisministeeriumilt abi päevas kolm Eesti kodanikku. Kahel neist on probleemid reisidokumentidega ja ühel on juhtunud midagi tõsisemat – ta on sattunud õnnetusse või kuriteo ohvriks, jäänud haigeks või vahistatud. «Paneme inimestele südamele teha välismaale minnes alati reisikindlustus. See aitab vältida olukorda, kus ootamatu haigestumise või õnnetuse tagajärjel tekkiv ravi- või koju toomise kulu jääb inimese enda või tema lähedaste kanda,» ütles Sudakov. Et hättasattunu raviarve maksmiseks tulevad appi heategijad, on tema sõnul väga erandlik. Kui kindlustust pole, tuleb arvestada, et hiiglaslik arve tuleb endal maksta.

8 || EESTI || POSTIMEES, 7. NOVEMBER 220 2014 014 14

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

foto: age/scanpix

PUUDULIK KOOSTÖÖ. Ligi viiendik mullu eakatele inimestele välja kirjutatud retseptiravimitest jäi välja ostmata. Määratud ravist omavoliliselt loobudes võivad inimesed aga oma elu tõsisesse ohtu seada.

Palju ravimeid jäetakse välja ostmata marina lohk reporter

olmandik inimestest tunnistab, et jätab mõnikord retseptiravimid välja ostmata. Arstide ja apteekrite sõnul toob see kaasa tõsiseid probleeme. Ravimiameti peadirektori asetäitja ja Tartu Ülikooli kliinilise farmakoloogia lektor Alar Irs analüüsis hiljuti koos Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi analüütiku Mait Raagiga retseptikeskuse andmeid. Ligi viiest miljonist üle 65-aastastele inimestele 2013. aastal välja kirjutatud ravimist jäi ühel või teisel põhjusel välja ostmata 880 000. Ehkki osa neist retseptidest võib raviarst olla teadlikult tühistanud, jätavad inimesed Alar Irsi hinnangul suure osa ise välja ostmata. «Ma arvan, et ravimite suur hulk on kindlasti üks põhjus, miks kõiki välja ei osteta,» ütles ta. Enamikule analüüsitud vanusegruppi kuuluvatest inimestest kirjutatakse 10–20 retsepti aastas. «Võib juhtuda, et iga arst ravib ühte haigust, aga keegi ei ravi seda patsienti: ühe haiguse raviks ongi hea kaheksa ravimit välja kirjutada ja teise haiguse raviks on ka hea kaheksa ravimit välja kirjutada, aga selle patsiendi ravimiseks ei ole hea 16 ravimit välja kirjutada,» lisas Irs. Mida rohkem ravimeid kor-

raga võtta, seda suurem on aga ka koostoimete risk. Apteekrite liidu juht Ülle Rebane on oma praktikas kokku puutunud patsiendiga, kellel oli korraga 68 retsepti. «Tegemist oli diabeedihaigega, kellel oli palju kaasuvaid haigusi. Ta oli käinud erinevate arstide juures, kõik nad olid need retseptid sinna üles riputanud ja tegelikult osa neist kattus – siis on loomulik, et ta ei osta kõiki välja,» rääkis apteeker. Eesti Kardioloogide Seltsi juht ja Tallinna Tehnikaülikooli tehnomeedikumi professor Margus Viigimaa tunnistas, et sageli ei olegi teada, mida teised arstid on patsiendile välja kirjutanud, kui inimene ise sellest ei räägi. Ent suur probleem on kardioloogi sõnul seegi, et südameveresoonkonna haigustega patsientide hulgas tuleb sageli ette, et raviskeem tehakse omavoliliselt ümber ja ravimid jäetakse ära, kuna enesetunne on hea. Hea enesetunne võib aga olla petlik.

Näiteks kolesteroolilangetaja ärajätmisel ei anna see tunda ei paari nädala ega kuuga, vaid võib-olla alles 20 aastaga, kuid siis on tagajärjed raskesti ravitavad. «Kõik ravimid on ikkagi näidustatud selliselt, nagu arst on kirja pannud. Kui ravimite pakutav tasakaalustamine ära kaob, võib tekkida väga tugev patoloogiliste protsesside aktiveerumine,» selgitas tohter.

Probleeme aitaks ära hoida, kui kõik patsiendile välja kirjutatud ravimid oleks igale teda ravivale arstile ühtemoodi näha. Viigimaa on kokku puutunud olukordadega, kus patsient näiteks poole aasta möödudes väidab, et on vererõhuravimit võtnud korralikult, ent näha on, et ta on välja ostnud vaid kolmeks kuuks piisava koguse. «Kui me võtame vererõhuravimid või südame isheemiatõve ravimid, siis nende ärajätmisel võib tekkida väga tugev

tagasipõrkeefekt – vererõhk läheb kõrgeks, lisaks võib tekkida hapnikukonflikt, mis tähendab, et selle tõttu võib tekkida südameinfarkt,» rääkis arst. «Väljakirjutatud ravimeid võetakse ikka väga valesti,» märkis ka Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Kristiina Sepp. Ta tõi näiteks põletikuvastaseid silmatilku ostma tulnud 85-aastase patsiendi, kellele oli välja kirjutatud terve hulk kangeid südame-veresoonkonna ravimeid, mille võtmise kohta apteeker siis igaks juhuks ka päris. Nii selgus, et patsient oli otsustanud neid ravimeid sootuks mitte võtta, kuna tundis end oma sõnul hästi. Perearstiga ühendust võttes selgus aga, et patsiendil oli tõsine südamepuudulikkus. Eriti ohtlik on aga antiagregantide ehk vereliistakute aktiivsust pidurdavate ja trombide teket vältivate ravimite omavoliline ärajätmine. Sellised ravimid kirjutatakse tavaliselt koos aspiriiniga välja neile, kellele on

Ravimitest loobutakse ka rahapuudusel Haigekassa ja sotsiaalministeeriumi iga-aastases üle-eestilises elanikkonna küsitluses uuritakse muu hulgas ka põhjuseid, miks jäetakse arsti määratud ravimid välja ostmata. Läbi aastate tunnistab ligikaudu kolmandik inimestest, et jätab mõnikord retseptiravimi välja ostmata. 2013. aastal jagunesid peamised põhjused järgmiselt: • ei ole rahaliselt võimalik (12 protsenti); • ei pea vajalikuks, kuna haigus möödus ise (12 protsenti);

• unustas välja ostmata (7 protsenti); • võtab enda hinnangul niigi palju ravimeid (4 protsenti); • sama ravimit on varem välja kirjutatud, kuid see ei sobinud (4 protsenti). Nii Eestis kui ka teistes riikides kirjutatakse ravimeid enamasti välja rohkem, kui neid apteegist välja ostetakse. Muuhulgas võib põhjuseks olla näiteks arsti ja patsiendi pealiskaudseks jäänud koostöö, mille puhul patsient ei ole saanud veendumust, et

see ravim on vajalik. Arst võib kirjutada patsiendile ka retsepti kokkuleppega, et kui haigus ei ägene ja tervis paraneb, siis ei ole vajadust ravimit võtma hakata, mistõttu jääb ravim välja ostmata. Realiseerimata retseptide statistikat võivad mõjutada ka tehnilised asjaolud – näiteks võimalus, et arstid jätavad raviskeemi muutes retsepti annulleerimata ja nii jääb patsiendi jaoks ühe toimeaine piires aktiivseks mitu retsepti, mida ta ei peakski välja ostma. allikas: haigekassa

tehtud koronaar- ehk pärgarterite stentimine – arterisse on laiendamise järel paigaldatud ravimiga kaetud metallvõrk. «Esimestel kuudel on väga suur tromboosioht ja vastavalt stendi tüübile peab olema mitu kuud kaksikravi – aspiriin pluss üks uus antiagregant,» selgitas tohter. Viigimaa lisas, et kui varem võis ravimi ostmata jätmise põhjuseks olla kõrge hind, siis nüüd on tekkinud soodsamad koopiaravimid ja ka haigekassa hüvitis on suurenenud. «Nii et küsimus ei ole niivõrd hinnas, kuivõrd teadlikkuses. See situatsioon, kus inimene ütleb, et ei jõudnud apteeki minna või jäi päev või kaks vahele, on väga ohtlik,» rõhutas arst. Ülle Rebase sõnul tuleb sageli ette, et apteeki tuleb inimene, kellel pole aimugi, milline ravim on talle mille jaoks välja kirjutatud. «Ütleb vaid, et arst kirjutas mingid retseptid – andke mulle.» Segadust ja ravimite väärkasutust võib eakate patsientide puhul põhjustada ka uue koopiaravimi müügiletulek. «Kui ravimil on odavam analoog tulnud, siis me peame seda pakkuma. Aga see on hoopis teistsugune tablett, teistsugune karp ja vanainimene ei saa siis enam aru, mis toimub – kas ta peab mõlemat võtma. Nii võib ta võtta topelt,» selgitas Rebane. Suurt osa praegustest probleemidest aitaks ära hoida see, kui nii eriarstidele, perearstidele kui ka apteekritele oleks kõik patsiendile välja kirjutatud ravimid ühtemoodi näha. Perearstide seltsi juhi Diana Ingeraineni sõnul annaks selline e-ravileht võimaluse hinnata ka ravimite koostoimeid.

10 || REKLAAM || POSTIMEES, 7. NOVEMBER 2014

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

LEONHARD WEISS RTE AS

LASVET PATENDIBÜROO OÜ

Vesse 10, Tallinn 11415, tel 615 8282, 5600 0230, rte@leonhard-weiss.com

LINDREM AS

LINNUSILM OÜ Kaupmehe 4-29, Tallinn 10114, tel 512 1290, linnusilm@parkett.ee, www.parkett.ee

Mustamäe tee 55 A, Tallinn 10621, tel 620 7720, lindrem@lindrem.ee, www.lindrem.ee

LASERSTANTS OÜ Madara 33, Tallinn 10613, tel 666 4222

LUX EXPRESS ESTONIA AS Lastekodu 46, Tallinn 10144, tel 680 0909, info@luxexpress.eu www.luxexpress.eu

NORMA AS Laki 14, Tallinn 10621, tel 650 0444, norma@autoliv.com

LINDAB AS Saha-Loo tee 4, Iru küla, Jõelähtme vald, Harjumaa 74206, tel 634 8200, lindab@lindab.ee

MIHKEL X OÜ Valga mnt 25B, Elva, Tartumaa 61503, tel 504 5791, faks 734 9939, info@mihkelx.ee

LEVONTI OÜ Jõe 3, Kose-Uuemõisa alevik, Harjumaa 75102, tel 514 9325, levonti@hot.ee

MECHELIN EESTI OÜ Laki 15, Tallinn 12915, tel 656 3875, faks 656 3876, senco@senco.ee, www.senco.ee

LUNDBECK EESTI AS Weizenbergi 29, Tallinn 10150, tel 605 9350, estonia@lundbeck.com

MAIDIGA OÜ Paldiski mnt 29, Tallinn 10612, tel 520 5411, www.maidiga.ee

LODIKO EHITUS OÜ Võru tn 1-9, Tallinn 13612, tel 505 8936, info@lodiko.ee

POSTIMEES, 7. NOVEMBER 2014 || TALLINN || 11

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, TALLINN@POSTIMEES.EE

VIINATÕBI. Tallinna karskuskampaania oponendid väidavad, et linnavalitsus langetab otsuseid emotsioonide põhjal. Linnaisade hinnangul aga tuleb kohe tegutsema asuda.

Martinson: keegi peab esimene olema uwe gnadenteich reporter

bilinnapea Merike Martinsoni sõnul on masendavat statistikat kogunenud piisavalt, nüüd on aeg midagi ette võtta. «On ilmunud kaks rohelist raamatut, kus on ära toodud suurt alkoholitarbimist näitav statistika. Meie elanikkond, kaasa arvatud vastsündinud ja eakad, joob ära 11,6 liitrit alkoholi aastas. Need arvud on kohutavad ja kuskilt tuleb nende vähendamist alustada,» ütles Martinson linnavalitsuse pressikonverentsil. Ta lisas, et pole mõtet kirjutada järjekordset alkoholi tarbimist ja sellest tekkinud kahjusid kajastavat rohelist raamatut ja teha järjekordseid analüüse, kui alkoholi tarbimise vähendamiseks ei tehta ühtegi sammu. «Elanikkond ootab, et midagi tehtaks. Oodatakse tegusid nii riigilt kui kohalikult omavalitsuselt. Ja kuna riik ei ole mingeid piiranguid teinud, siis meie alustame esimese sammuga ja vaatame, mis-

sugused tulemused sellel on,» rääkis Martinson. Rohelisest raamatust võetud andmed annavad linnavalitsusele piisavalt põhjust piirangute kehtestamiseks. Nii leiab sealt näiteks põhjenduse alkoholimüügi lõpetamiseks tanklates. 18-19-aastaseid testostjaid kasutades tehti kindlaks, et tanklates küsitakse vanust tõen-

Lausjoomist Õllesummeril on raske mitte märgata. See on üks jõhkramaid näiteid, kuidas sõnad ja teod ei pruugi kokku minna. Linnavolinik Riina Solman (IRL)

davat dokumenti 30 protsendilt noortest alkoholiostjatest. Kaupluste kohta ütleb uuring seda, et kõige raskem on alaealisel alkoholi kätte saada keskmise suurusega kauplusest. Seal küsitakse dokumenti peaaegu pooltelt noortelt. Väikepoodides see-eest aga vaid 34 protsendilt. Kõige hullem on olukord aga toitlustusasutustes, kus oma vanust peab tõestama vaid 14 protsenti noortest alkoholihimulistest. Martinsoni sõnul näitavad uuringud, millest värskeim on Marit Hinnosaare doktoritöö, et kõige tõhusam vahend alkoholi tarbimise vähendamiseks on piirata selle kättesaadavust. «Hinnosaar näitab oma töös

ära, et pühapäevane alkoholimüügi piirang võib vähendada alkoholi tarbimist 20 protsendi võrra,» ütles abilinnapea. Martinson tsiteeris taas rohelist raamatut, mille andmetel on Eestis 100 000 elaniku kohta 195 alkoholi müügikohta. Näiteks Islandil on neid 15,9, Soomes 6,3 ning Norras ja Rootsis 4,5. Tallinnas on müügikohti veel rohkem, 100 000 elaniku kohta lausa 440. Konjunktuuriinstituudi uuring annab abilinnapea sõnul kaks olulist märksõna. «83 protsenti küsitletud inimestest soovib alkoholi tarbimist vähendada ja 51 protsenti ootab rangeid piiranguid,» lausus Martinson.

Väsinud napsitaja jäi suvel Balti jaama lähedal pingile tukastama. foto: jaanus lensment

Linnavalitsus toetub ka uuringu sellele reale, et 51 protsenti küsitletud inimestest leiab, et alkoholi müügikohti võiks olla vähem. Tõsi, 85 protsenti vastanutest peab tõhusateks alkoholi tarbimise vastasteks meetmeteks ka seda, et noortele tuleks luua rohkem vaba aja veetmise võimalusi ning et neile tuleks selgitada alkoholi tarbimise tagajärgi. IRLi fraktsiooni kuuluv linnavolinik Riina Solman leidis, et linnavalitsuse joomisega võitlemise plaan on õilis, kuid seda ei saa ellu viia ainult keeldudega. Samas on linnavalitsus tema sõnul alkoholismivastases võitluses pisut silmakirjalik. «Valimiste eel on Keskerakond valimisteemana alkoholi vastu, aga igal suvel reklaamib pereüritusena Õllesummerit, mida korraldatakse linna haldusalas välja renditaval lauluväljakul. Lauluväljaku juhi kuuluvus on kahtlusteta keskerakondlik ning lausjoomist Õllesummeril on raske mitte märgata. See on üks jõhkramaid näiteid, kuidas sõnad ja teod ei pruugi selle kampaania puhul kokku minna. Veel jätavad «keelud» meetmena naljaka mulje seepärast, et koolist 51 meetri kaugusel asuv alkoholi müüv pood ei ole kuidagi ohutum kui meeter-paar lähemal olev kauplus,» ütles Solman.

12 || MAJANDUS || POSTIMEES, 7. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

PRAAMID. Vjatšeslav Leedo on majandusminister Urve Palo kinnitusel parvlaevaliiklu toime tulnud ning võiks seda tööd Tallinna Sadama allhankijana edasi teha.

Laevaäri kaotamine ei häv

ÄRILAUSE Me ei tooda piiritust Eestis, me toodame piiritust mujal, aga see ei tähenda, et me ei kasutaks Eesti teravilja.

intervjuu

Liviko juhi Janek Kalvi sõnul ei ole ettevõte nõus, et «Estonian Vodka» märgiga piiritus peaks olema valmistatud Eestis ja Eesti veest. BNS, 6.11.

andres reimer majandusajakirjanik

Ühendused pooldavad keskkonnatasude tõusu Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Eesti Maavarade Ühing kiitsid valitsusele saadetud kirjas heaks keskkonnaministeeriumi koostatud keskkonnatasude ettepanekud, mille järgi tasud kasvavad järgmise kümne aasta jooksul kolm kuni kuus protsenti aastas. «Praegused tasumäärad ei motiveeri ettevõtjaid piisavalt arendama säästlikke tehnoloogiaid, et vähendada seeläbi ökoloogilise jalajälje suurust. Seetõttu on tasumäärade tõstmise kava samm õiges suunas,» seisab kirjas. majandus24.ee

463,2

miljonit eurot makse laekus riigile oktoobris, see on 6,3 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.

Haapsalu raudteetammi tahetakse riigile müüa Riisipere raudtee pikendust haldav OÜ Haapsalu Raudtee soovib Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee muldkeha ja pealisehituse jalgratta- ja tervisetee võõrandada riigile või ASile Eesti Raudtee. Praegu on Haapsalu Raudtee ja sihtasutus Põhja-Läänemaa Spordi- ja Turismiobjektide Halduskeskus sõlminud avaliku kasutuse lepingu ja vara tasuta kasutamise lepingu, millega sihtasutus saab raudtee muldkeha ja pealisehituse jalgrattatee rajamiseks ja tasuta avalikuks kasutamiseks. BNS

Majandusminister sai mandaadi osta gaasivõrk

Merko kasum vähenes 16 protsenti

Valitsus andis eile majandusminister Urve Palole mandaadi minna edasi läbirääkimistega, et omandada enamusosalus Eesti Gaasi põhivõrku omavas ettevõttes. Osaluse omandab Elering, tehingu maksumus ja muud detailid avalikustab Elering tehingu toimumise ajal. majandus24.ee

Ehituskontserni Merko kolmanda kvartali kasum vähenes 16 protsenti, 3,5 miljoni euroni. Käive kahanes 18,5 protsenti, 68,5 miljoni euroni. «Müügitulude vähenemine on üleüldisest ehitusturu mahtude kahanemisest tingituna ootuspärane,» ütles Merko juhatuse esimees Andres Trink. majandus24.ee

OMX TALLINN

759,13 ▲ +0,44%

1000 800 600 XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

X 2014

ajandusja taristuminister Urve Palo (SDE) sõnul ei tohiks parvlaevaäri kaotus kahjustada ei Väinamere Liinide omanikku Leedot ega ka Saaremaa majandust. Kas mandri ja saarte vahelise parvlaevaühenduse probleemid on lõpliku lahenduse leidnud?

Ma olen tulemusega väga rahul, sest võitis parem pakkuja. Minu eesmärk alates tänavu kevadest on olnud tekitada parvlaevaliikluses konkurents, mida pole viimase 20 aasta jooksul olnud. Ma soovin, et praegune väga hea teenuse kvaliteet ei langeks. Ja vähemalt üks uus parvlaev peaks lisaks tulema. Mina ei ole teinud kellelegi eeliseid ja riik ei jätnud konkurentsist välja ka praegust vedajat. Praegune vedaja Väinamere Liinid käib konkursi tulemusi vaidlustades kohtutee läbi tõenäoliselt viimase instantsini. Kuidas teie argumendid vastu peavad?

Oleks naiivne arvata, et vaidlusi ei tule. Maantee-ehituses vaieldakse palju väiksemate summade üle kuni viimase võimaluseni. Kui vaidlusi karta, oleksid Eestis kõik teed ehitamata. Me oleme praegu läbinud riigihangete vaidluskomisjonis võidukalt kaks vaidlust ja kolmas on pooleli. Ühes vaidlustati Väinamere Liinide mitte kvalifitseerumine ja seejärel vaidlustati Tallinna Sadama kvalifitseerumine. Samuti tunnistas rahandusministeeriumi järelevalveamet, et läbirääkimistega hange oli õiguspärane. Väinamere Liinid läksid edasi kohtusse ja nad taotlesid edutult ka õigus-

15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

kadri.hansalu@postimees.ee

4,68 ▲ +14,71%

X 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,900 0 Baltika 0,506 0 Ekspress Grupp 1,050 0 Harju Elekter 2,650 0 Järvevana 0,811 0 Merko Ehitus 7,190 +1,27 Nordecon 1,010 0 Olympic Group 1,850 +1,09 PRFoods 0,699 +2,04 Pro Kapital Grupp 2,620 0 Silvano Fashion 1,840 -0,54 Skano Group 0,949 0 Tallink Grupp 0,631 +0,64 Tln Kaubamaja 5,000 0 Tallinna Vesi 13,000 0 Trigon Property 0,467 0

6.11 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,453 +0,25 Hiina jüaan 7,652 +0,28 Jaapani jeen 143,330 +0,08 Kanada dollar 1,428 0 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,517 -0,67 Poola zlott 4,221 -0,29 Rootsi kroon 9,203 -0,15 Rumeenia leu 4,428 +0,20 Šveitsi frank 1,205 +0,02 Suurbritannia nael 0,786 +0,24 Taani kroon 7,440 -0,03 Tšehhi kroon 27,769 -0,19 Ungari forint 310,020 +0,31 USA dollar 1,252 +0,30 Venemaa rubla 57,593 +4,05

bns

masugust elevust nagu Elroni uued rongid, millele reisijad ei mahu peale?

Avalikkusele on pakutud kahte erinevat summat, mida riik Tallinna Sadamaga lepingut sõlmides võitis. Milliseks see võit lõpuks siis kujunes?

Kui me räägime olukorrast, kus riik on saanud 60 miljonit eurot võitu, siis saame vajadusel tellida lisareise, mida ka seni on vajadusel tehtud. Ülisuur täitumus on parvlaevade jaoks sesoonne.

Vahe on 60 miljonit eurot, mille võrra on Tallinna Sadama pakkumus kümne aasta pikkuseks operaatorteenuseks odavam kui Väinamere Liinide pakkumus. Kuna me panime sisse tingimuse, et riik saab kümne aasta jooksul praamid ka ära osta, siis optsiooni kasutamise korral oleks Tallinna Sadama pakkumine 30 miljoni krooni võrra odavam.

Vahe on 60 miljonit eurot, mille võrra Tallinna Sadama pakkumus kümne aasta pikkuseks operaatorteenuseks on odavam kui Väinamere Liinide pakkumus. Kas Tallinna Sadam hakkab ise parvlaevaliiklust korraldama või tehakse allhankija leidmiseks konkurss?

Mismoodi see laevade väljaostmine toimub, kui Tallinna Sadam on niigi riigi oma?

Tallinna Sadam võitis opereerimise konkursi, mille üks osa on uued laevad. Ta peab tagama opereerimise võimekuse. Eeldatavasti peab ta korraldama konkursi ja loomulikult on praegune vedaja enam kui teretulnud sellel osalema. Sadama juhid on ka välja öelnud, et esimese eelistusena soovivad nad jätkata olemasolevatel laevadel töötava meeskonnaga.

Riik peaks laevade ostmise otsustama alles 2023. aastal. Tõenäoliselt ei ole mõistlik laevu omaenda ettevõttelt välja osta, kuid see on nii minu praeguse teadmise seisukohalt. Miks telliti uued laevad väiksema reisijate arvuga kui praegused?

Me tahtsime, et pakkumiste osas tekkiks konkurents. Lootsime, et teise pakkujana Tallinna Sadama kõrval osaleb praegune vedaja ja et tema kolm parvlaeva vastaksid konkursi tingimustele. Kõigil kolmel Väinamere Liinide laeval on mõnevõrra erinev iste- ja autokohtade arv.

Ilma autota sõitja tasuta vedamine on mõtlemise koht, kuid praegune vedaja pole seda kuigi põhjalikult läbi mõelnud. Kõige suurem nendest on parvlaev Muhumaa. Kuna sinna on istekohti juurde pandud, mahub peale 690 reisijat ja 160 autot. Ülejäänud kahes on samamoodi 600 istekohta ja 150 autokohta nagu Tallinna Sadama uutes parvlaevades. Millisena näete võimalust, et uued laevad tekitavad reisijate seas sa-

Kuidas teie suhtute Väinamere Liinide ideedesse hakata teenuse parandamiseks külalistele pileteid müüma alles saarelt lahkudes ning vedada jalakäijaid tasuta?

Minister Urve Palo avaldas eile lootust, et T

Ilma autota sõitja tasuta vedamine on mõtlemise koht, kuid praegune vedaja pole seda kuigi põhjalikult läbi mõelnud. Ma pole näiteks kindel, et Eesti maksumaksja peaks kinni maksma bussiga tulevate turistide praamipileti.

Kas te ei karda kaotada sotside seni head valimistulemust Saaremaal, kui Leedo ärid peaksid hakkama pärast praamiteenuse kaotamist tasapisi hääbuma?

Tallinna Sadamat on palju kritiseeritud Saaremaa süvasadama kuluka rajamise, kuid selle mitte just väga tulemusliku tegutsemise pärast. Kust pärineb teie optimism, et parvlaevaliikluse korraldamine kukub sadamal paremini välja?

Tallinna Sadam omandas jäälõhkuja Botnica, mis on olnud igati edukas projekt. Suure jäälõhkuja äri on palju keerukam

kui garanteeritud teenuse ostjaga parvlaevaäri.

Kui 2016. aastaks on näha, et on olemas neli uut parvlaeva, mis teenivad inimesi hästi ja maksumaksja raha on õigesti kulutatud, siis seda mõistavad ka saarlased. Ma ei usu, et Leedo firmad nüüd kokku kukuvad. Kuid pole põhjust oodata, et riik peaks läbi sellise keerulise skeemi Saaremaa ettevõtlust toetama, saamata aru, kas väited, et parvlaevanduses teenitud kasum jõuab Saaremaa ettevõtlusesse, üldse paika peavad.

Lähenev maksumuudatus suurendas automüüki kadri hansalu

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh

kaitset peale. Me oleme olnud edukad ja sellel teel pole meil kavas peatuda.

Täna kogunev Euroopa majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu ECOFIN kinnitab suure tõenäosusega autode käibemaksustamise muudatuse, mis hakkab kehtima 1. detsembrist. Muudatuse lähenemine on mõjutanud autode müügistatistikat – septembris müüdi uusi sõiduautosid ligi 19 protsenti ning oktoobris 14,4 protsenti enam kui möödunud aastal. Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat ütles, et aasta lõikes ei ole tegemist märkimisväärse tõusuga (5,7 protsenti möödunud aasta kümne kuuga võrreldes). Viimaste kuude müügitõusu põh-

jendab ta nii üldise majandusolukorra kui ka käibemaksumuudatustega. «Esimene poolaasta oli suhteliselt tagasihoidlik tänu üldisele majanduse jahenemisele ning praegu toimub teatud korrektsioon, ka majanduskasvu võib taas reaalselt prognoosida ja see julgustab investeeringute tegemist, ka autosektoris,» selgitas Sillat. Teisalt on tema sõnul kindlasti ebakindlus selles osas, kuidas hakkab ettevõtete tegevust mõjutama 1. detsembril jõustuv käibemaksuseaduse muudatus. «Pigem tehakse lähiaega planeeritud müügiotsused ära täna,» ütles Sillat. Ta lisas, et ebakindlust süvendab seadusemuudatusele rakendusjuhendite puudumine. AMTELi ana-

lüütikud on tema sõnul toonud välja ohu topeltmaksustamise tekkimiseks seaduse rakendumisel. «See oleks kindlasti kurjast. Loodetavast saavad kõik ebakohad võimalikult kiiresti kõrvaldatud ning nii-öelda halle tsoone jääb minimaalselt. Paraku on aega jäänud väga vähe,» rääkis Sillat. Autoturul ootab Sillat pärast käibemaksuseaduse rakendumist uute sõiduautode osas kerget tagasiminekut, mis jääb tema sõnul loodetavasti lühiajaliseks.

1. detsembril jõustub seadusemuudatus, mille kohaselt võib maha arvata vaid 50 protsenti sisendkäibemaksust.

Peugeot’ sõidukite maaletooja Balti riikides, KW Bruun Baltic OÜ tegevjuht Rasmus Tali kinnitas samuti, et automüügi hüppe taga on eelkõige ettevõtjatest ostjad, ning ta ootab kahekohalist müügitõusu ka novembris. Kehtiva käibemaksuseaduse kohaselt võib sõiduauto ostmisel tagasi saada 100 protsenti sisendkäibemaksust. 1. detsembril jõustub seadusemuudatus, mille kohaselt võib maha arvata vaid 50 protsenti sisendkäibemaksust. Kui ettevõte kasutab sõiduautot ettevõtluse eesmärgil näiteks 75 protsendi ulatuses, siis on lubatud sisendkäibemaksu maha arvata ainult 50 protsenti. Sama proportsioon kehtib ka auto tarbeks ostetud mootorikütusele või hoolduskuludele.

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

sega h채sti

vita Leedo 채risid

Tallinna Sadama praamiteenuse kvaliteet ei lange praegusega v천rreldes ja lisandub 체ks uus parvlaev. foto: tairo lutter

POSTIMEES, 7. NOVEMBER 2014 || MAJANDUS || 13

14 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 7. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

ÄÄRMUSLUS. Ühendriikide luureandmetel suundub iga kuu Iraaki ja Süüriasse islamiä

On selge, et asjad ei parane.

Islamistide edukas värba

Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Federica Mogherini sõnul kaalub ühendus Venemaale täiendavate sanktsioonide kehtestamist.

Venemaa 2016. aasta tuumatippkohtumisel ei osale Venemaa kinnitas 2016. aastal Ühendriikides korraldataval tuumajulgeoleku tippkohtumisel mitteosalemist ja süüdistab Washingtoni tuumajulgeoleku valdkonnas teiste riikide kõrvaletõrjumises. Moskva väitel tahtsid korraldajad anda USA-le ning üritust varasemalt võõrustanud Lõuna-Koreale ja Hollandile eriõigusi, mis diskrimineerib teisi osavõtjaid. Venemaad häirib ka see, et Washingtoni tuumatippkohtumisel pannakse paika rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas ÜROs, Rahvusvahelises Aatomienergiaagentuuris (IAEA) ja Interpolis arutatavad küsimused. AFP / BNS

Raadiojaama Ehho Moskvõ ajakirjanik vallandati Vene opositsioonilise raadiojaama Ehho Moskvõ ajakirjanik Aleksandr Pljuštšev vallandati eile pärast seda, kui ta viitas oma Twitteri kontol Vene presidendi administratsiooni ülema Sergei Ivanovi poja Aleksandri hukkumisele kui karistusele selle eest, et viimane sõitis 2005. aastal Moskvas autoga otsa naisele, kes selle tagajärjel suri. Raadiojaama Kremliga seotud omanikfirma Gazprom-Media põhjendas Pljuštševi vallandamist ajakirjaniku tööeetika ja moraalinormide rikkumisega. Raadiojaama peatoimetaja Aleksei Venediktovi kinnitusel jätkab Pljuštšev tööd, kuna Ehho Moskvõ töötajaid ei saa vallandada nende nõusolekuta. Enne vallandamisteadet oli Pljuštšev postituse kustutanud ja vabandust palunud. Vedomosti/PM

evelyn kaldoja välistoimetuse juhataja

leeilsetes USA droonirünnakutes Süüria Idibi provintsis tegutsevate Khorasani grupi islamistide pihta sai surma ka üks Lääne-Prantsusmaalt pärit mees, 24-aastane David Drugeon. Uudistekanali CNN andmeil näitab õhulöökide vähesus ja täpsus tol õhtul tolles piirkonnas, et ameeriklased teadsid täpselt, keda nad tahavad tabada. CNNi andmeil kulges Drugeoni lapsepõlv üsna õnnelikult varateismeeani. Tema isa oli bussijuht ja ema sekretär. Nad elasid Vannes’i eeslinnas, mille asukateks olid valdavalt töölisklassi ja sisserändaja taustaga inimesed. Pöördelise tähtsusega Drugeoni elus oli aga arvatavasti vanemate lahutus ajal, kui ta oli 13. Aasta hiljem pöördus ta islamisse ja võttis endale nimeks Daoud. Radikaalse islamisti karjääri alustas ta 2010. aastal Pakistanis, kui liitus Al-Qaeda haruga, kelle põhitegevuseks oli Afganistanis teenivate USA

Islamistliku äärmusrühmituse Al-Nusra naisaustajad Süürias Aleppos.

Mitte-moslemi riikide seast tuleb suurim hulk islamivõitlejaid Venemaalt.

sõdurite ründamine. Prantsuse luureallikate andmeil õppis ta Pakistanis ära pommivalmistamise. Millalgi selle aasta alguses otsustas Drugeon tegevuspaika vahetada ja liikus edasi Süü-

riasse. Seal liitus ta Khorasani grupiga, kus annavadki tooni varem Pakistanis tegutsenud. Ühendriikide luureallikatele viidates väitis CNN, et nüüd on prantslane aidanud liikuda uutel võitlejatel Euroopast Süü-

POSTIMEES, 7. NOVEMBER 2014 || VÄLISMAA || 15

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

äärmuslaste ridadesse võitlema tuhatkond võõrvõitlejat.

amistöö tekitab muret Võõrvõitlejad Süürias Viimase kolme aasta jooksul on Süüriasse islamistlikesse rühmitustesse, nagu näiteks al-Nusra rinne või nn Islamiriik, tulnud võitlema umbes 15 000 teiste riikide kodanikku.

(välja arvatud Süüria ja Iraak)

Võitlejad lääneriikidest

11 920

2970

Võitlejad mujalt

Tuneesia

3000

Prantsusmaa

700

Saudi Araabia

2500

Suurbritannia

vähemalt 500

Jordaania

1500

Saksamaa

Maroko

1500

Belgia

300

Venemaa (peamiselt tšetšeenid) 800

Austraalia

250- 300

Liibüa

600

Holland

100- 150

Alžeeria

400

Kanada

130

Türgi

400

Taani

100

Egiptus

350

USA

Pakistan – Taliban

270

Norra

50- 100

Indoneesia

200

Rootsi

50- 100

Filipiinid

200

Hispaania

Kosovo

120

Soome

Malaisia

vähemalt 100

Iirimaa

25- 30

Šveits

Indoneesia

fotod: afp/scanpix

400

vähemalt 100

Allikas: Graphic News

riasse ning kavandanud ka terrorirünnakuid oma sünnimaal. Eilse uudise järgi tegeles prantslane põhjalikult rünnakute korraldamisega lääneriikidele. Muuseas arendas tema «pommimeeskond» lõhkekehi, millega saaks lipsata läbi lennujaamade turvakontrolli. Drugeon ja teised temasugused on ka põhjus, miks lendas USA justiitsminister Eric Holder eile Pariisi juba varem planeeritud kohtumisele. Sellel arupidamisel osalesid kuue suure ELi riigi – Hispaania, Itaalia, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi – ning ka Türgi ja Kanada siseministrid. Küsimuseks oli, kuidas peatada islamistide värbamistöö ning selle ohvriks langenute tagasitulek Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides.

jaid Venemaalt. Moskvas tegutseva Carnegie instituudi uurija Aleksei Malašenko arvab, et ka liitlaste õhulöökidel pole olnud erilist pidurdavat mõju. Samal ajal püüavad Euroopa riigid välja mõelda, kuidas tulla toime seltskonnaga, kes võib pärast islamistide poolel võitlemist Euroopasse naasta. Näiteks sel nädalal kirjutas Briti ajaleht Guardian, et London nõuab edaspidi kõigilt Saksa lennufirmadelt, et need enne maandumist edastaksid kontrollimiseks oma reisijate nimekirjad. Britid hakkavad koostama oma lennukeelunimekirju islamistidega seotud inimestest ning kui mõni selline isik võetakse pardale, tähendab see, et lennukil pole enam luba Ühendkuningriigi pinnal maanduda.

Euroopa riigid püüavad välja Murelik Austria mõelda, kuidas tulla toime Austrias koguti sel nädalal kokku umbes 150 kooli õppealaseltskonnaga, kes võib pärast juhatajad, kellele peeti loeng, islamistide poolel võitlemist kuidas avastada oma õpilaste Euroopasse naasta. seast võimalik džihadist. «MuuUSA värskeimate andmete põhjal suundub iga kuu Iraaki ja Süüriasse umbes tuhat võõrvõitlejat. ÜRO julgeolekunõukogu uuringu järgi ületab alates 2010. aastast džihadistide poolele võitlema läinud inimeste hulk eelmise 20 aasta jooksul üle maailma mitmesuguste äärmusorganisatsioonidega liitunute oma.

Lennukeelunimekirjad Quilliami mõttekoja terrorismivastase võitluse valdkonna vanemteadur Erin Marie Saltman märkis AFP-le, et varem sõitsid võõrvõitlejad Süüriasse siiras usus, et lähevad sinna tegema humanitaartööd. «Nüüd on panused mõnevõrra kõrgemad,» nentis ta. «Kõik, kes sinna nüüd lähevad, on radikaalselt meelestatud uskuma märterlusse, mistap enamik neist ei arva, et nad tegelikult tagasi tulevad.» Mitte-moslemi riikide seast tuleb suurim hulk islamivõitle-

tused riietes, mida nad kannavad, kasvanud sotsiaalvõrgustike kasutamine, koolist puudumine,» loetles ohu märke julgeolekuekspert Erich Zwettler. Nädal enne õpetajate loengut oli Alam-Austrias ustrias vahistatud 14-aastane islamiradikaalidega seotud poiss, kes kavatses end Viini ni raudteejaamas õhku lasta. a. Juba kevadest ootavad vanemad koju kaht bosnia nia päritolu teismelistt Viini neidu, kes omall algatusel Süüriasse ekstremistidele naiseks iseks läksid. Viitega politsei itsei andmetele kirjurjutas väljaanne The Local, et ainuüksi ksi Austriast on sunnniitliku äärmussrühmituse nn Islamiriik ja teiste ste samasuguste poooolele võitlema läinud nud umbes 140 inimest. mest.

Nelja noore Süüriasse värvatu lood 13-aastane ja «püha käsk» Eile hakkas Türgi meedias ringlema lühikokkuvõte BBC loost, kuidas Süürias sündinud, Lõuna-Türgis varjupaika saanud ja nüüd nn Islamivabariigiga liituma valmistuv 13-aastane poiss lubas vajadusel ka praegust elukohamaad rünnata. «Mulle meeldib Islamiriik, sest nad edendavad šariaati ja tapavad uskmatuid, mittesunniite ja neid, kes on islamist ära pöördunud,» ütles poiss, kes palub end kutsuda Abu Hattabiks. «Islamiriigi poolt tapetud inimesed on Ameerika agendid. Me peame neil pead maha lööma, nagu Allah koraanis ütles.» Oma Lõuna-Türgi kodus Briti kanaliga vestelnud poiss leidis, et Ühendkuningriiki tuleks rünnata, sest ta kuulub NATOsse ja NATO on Islamiriigi vastu. Türgis varjupaika saanud süürlane ei välistanud ka selle riigi ründamist: «Kui nad paluksid mul Türgit rünnata ja annaksid mulle püha käsu, siis ma teeksin seda. Läänele saab varsti ots peale tehtud.» Küsimusele, kas poiss ehk niimoodi lapsepõlvest ilma ei jää, vastas tema ema: «Sõda teeb lapsed kiirelt täiskasvanuks. Ma tahan, et temast saaks tulevane juht – emiir.» Naine avaldas ka kahetsust, et tema ülejäänud pojad töötavad kodanikuorganisatsioonide hüvanguks, mitte pole samuti relvi võtnud ja islamistide poolele võitlema suundunud.

Tüdruk saadi kätte Budapestis Ungari võimud teatasid üleeile, et said Budapestist Serbia pealinna Belgradi teel olnud rongist kätte 16-aastase võltsitud dokumentidega tüdruku, kes oli Süüria võitlejate juurde teele asunud Hollandist. «Meie andmed näitasid, et see Maroko päritolu Hollandi kodanik oli pidevalt kontaktis sotsiaalmeediakanalitega, mida islamistlikud äärmuslased kasutavad propaganda ja värbamise eesmärgil,» teatas Ungari terrorismivastase võitluse keskus. «Ta oli valmis astuma relvastatud võitlusse ja sooritama terroriakte.» Hollandis tagaotsitavaks kuulutatud tüdruk anti üle Hollandi võimudele. Ungarit peetakse kohaks, kust islamistide värvatud Euroopa noored tihti läbi reisivad.

«Süüria on vabam kui Viin» Austria meedias on tähelepanu tõmmanud kaks noorukest, 1990ndate alguses varjupaika saanud Bosnia pagulaste tütart – 17-aastane Samra Kesinovic ja 15-aastane Sabima Selimovic. Tüdrukud kadusid oma Viini kodudest 10. aprillil, võtsid kaasa isiklikud asjad ja jätsid maha kirja: «Ärge otsige meid. Me teenime Allahit ja sureme tema eest.» Austria ajakirjanduse andmeil pandi tüdrukud Süüriasse saabumisel kohe islamistide poolel võitlevatele tšetšeenidele mehele ja nad võivad juba rasedadki olla. Samuti andsid tüdrukute segased postitused sotsiaalmeedias alust arvata, et nad võivad tagasi Euroopasse tahta. Sel nädalal ajakirjas Paris Match avaldatud intervjuus teatas Selimovic, et elab oma sõdurist abikaasaga kolme magamistoaga korteris, pole rase ja tunneb end Süürias vabalt. «Ma saan vabalt oma usukombeid järgida. Viinis ei saanud,» väitis ta. Samas pole kinnitust, et isik, keda Paris Match lühisõnumitega intervjueeris, tõepoolest oli Selimovic. Või kui väljastpoolt ei survestatud. oligi, siis et teda väljast

Tore blond poiss pöördus islamistiks Mitte kõik Süüriasse Süürias suunduvad Euroopa riikide kodanikud ei pärine sisserändajate Möödunud kuul ilmus Islamiriigi kodudest. Möödun propagandavideol välja 16-aastane ja propagandavid heledapäine Oliver, keda politsei heledapä perekond otsisid taga alates ja pere augustist. 23. au Kutsekoolis õppinud Ku poiss muutus tema õppepois asutuse direktori ja sõpasut rade sõnul totaalselt pärast ras seda, kui pöördus islami lam usku. Tema kontakt islamiga saanud väideisla tavalt tav alguse üsna hiljuti – mais, kui ta ühelt peolt pe mošeesse kutsuti. «Nagu keegi oleks ta «N ümber lülitanud,» iseüm loomustas Oliveri sõber loom Claudia Claud ajalehele Standard.

16 || ARVAMUS || POSTIMEES, 7. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Mis siin küsida, leiab kolumnist Olev Remsu. Selge ju, et oportunist, olupoliitik, konjunkturist, kellel ei ole maailmavaadet. Kes loodab, et tema elektoraat on opakas ja temast sõgedalt vaimustatud, ei pööra üldse tähelepanu sellele, mis parteisse ta kuulub ja kui tihti neid vahetab.

Kes jookseb parteist parteisse?

a loodab, et tema korjab oma häältesaagi järgmistel valimistel kokku kui telenägu, kui meediategelane ja mitte kui teatud ideoloogia esindaja. Ja üldiselt on see rohkem või vähem külmavereline arvestus kahjuks õige. Meil valibki valija oma ainukest häält kastipillu lastes (või siis arvutiga tegutsedes) pigem inimest kui parteid või kui maailmavaadet. Mulle tundub, et seni viimane parteikargaja Eerik-Niiles Kross teab, et keskmine valija loovutab oma hääle talle kui suurele šõumehele, kui veel suuremale luurajale, kui efektsele droonide lennutajale, kui edukale viikingite aarete leidjale. Tundmata vähimatki huvi tema seisukohtade vastu maksupoliitikas, selle vastu, kas inimene toetab või ei toeta näiteks üht viimaste IRLi järgmiste valimiste peapeibutist, nimelt madalapalgalistele maksuvabastuse andmist. Ja võib-olla ei käi enam-vähem nõndamoodi valimisasjad ainult meil, vaid ka mujal. Maailm profaneerub… Kuna tabloidväljaandeid ja meelelahutussaateid eelistaval valijal pole endal mingit põhimõtete ja ideaalide kogumit, siis ei nõua ta seda ka valitavalt. Valijal on mingi ähmane ettekujutus oma poliit- ja majandussoovidest, need pole sündinud mõistuse ratsionalistlikest kaalutlustest, pigem tumedavõitu instinktidest. Et riik püsiks, et rohkem raha saaks, et oleks enam eeskujumaade moodi! Ja kui mingi kuulsus, ükskõik mis alalt, nendega vastuolu ei propageeri, siis võibki tema poolt hääletada. Kuulsus ükskõik mis alalt, kaasa arvatud poliitika, mis ongi tegelikult loomusundide ja alateadvuse maa.

ga tavavalija vist suurt kedagi peale kuulsuste teagi, kui sugulased-tuttavad välja arvata. Ja kuulsustegi kohta on ta korjanud samu fakte, mis oma sugulaste-tuttavate kohta – milline on nende perekonnaelu, milliseid armu- ja muid skandaale on neil juhtunud. Sel moel on ta kuulsused teinud endale hingeliselt lähedaseks, ilma et oleks nõudnud neilt seotust mingite kindlate ideede või veendumustega. Kui sa oma

pojaga just väga tülis ei ole, siis annad sa oma hääle talle. Kui koloriitne telenägu just Putinit ei reklaami, siis sa annad oma hääle talle. Mulle oli Kross oma avalike esinemistega osanud siiamaani jätta mulje inimesest, kelle sotsiaalne, poliitiline ja rahvuslik orientatsioon on tekkinud iseseisva mõtlemise-tundmise alusel, nüüd lõin selles kõhklema. Muidugi ei oska ma näha inimese sisse, ei oska ära arvata tema salamotiive, kuid ma ei oska leida seesugusele ootamatule parteivahetusele põhjendust. Esimesel, ilmselt ekslikul pilgul näib, et äkki on tegemist masohhismiga, endale halva tegemisega? Taanduda ühe suure partei aseesimehe kohalt teise (liht?)liikmeks?

ga vaevalt et nii suurte kogemustega mängur endale hauda soovib kaevata. Siis tekkiski mul oletus, et äkki on Kross kellegi poolt juhitav, kellegi mängukann. Noh, mitte pupsik-ettur, vaid siiski vigur, ent mitte ka mitte kahur, kõigest üksnes kargleja ratsu. Kuidas võis see olla? Kui sa IRList ei lahku ja kui sa meile ei tule, siis juhtub sedasi… Meenutame, et Kross on mees, kelle suhted on kuuldavasti sassis nii Ameerika kui ka Venemaaga. Reformikad lõid aga Krossi ülevõtmisega haava IRLi renomeele, mis oletatavasti annab tunda märtsivalimistel. Näete, austatud valijad, see on nii mäda partei, et isegi tolle aseesimehel ei kõlba seal olla! Krossi bisnis on päris müstiline, konsultatsioonidega on ta ajanud kokku priske kopika. Ta nõustas Gruusiat, ta aitas sõpra hädas raha eest. Ta nõustas Iraaki, kristluse taustaga inimene teadis, mis on islamimaale sobilik, ning teenis oma teadmistejagamisega head raha. Aga mul on seesugune aimdus, et need konsultatsioonid on suure kella külge riputatud millegi varjamiseks. Kross on loonud endast vaata et James Bondi kuvandi, ometi teavad kõik, kes luuretööga vähegi kursis on, et õigete luurajate nime ja tegusid ei saa avalikkus mitte kunagi teada. Kõik edvistajad on odavad Stirlitzid, keda pole kunagi olemas olnud.

Seda Krossi kui inimese seisukohalt. Sootsiumile on Krossi äkiline temp paras löök allapoole vööd. Parteijooksik kahandab kõikide inimeste kohusetunnet ühiskonna ees, määrib meie kõigi moraalset palet. Kross on tasku pistnud talle kui rohelisele viimastel riigikogu valimistel antud kolm ja pool tuhat häält ning talitab nendega, nagu jumal juhatab. Alul põikab IRLi, seejärel reformarite tiiva alla. Ei mingit vastutust! Et ühest parteist teise kargaval poliitikul pole võlga oma elektoraadi ja eelmise erakonna ees, see otsekui õigustaks seda, et mingil osal inimestel kaob kohusetunne isamaa ees. Kui tema võib parteisid vahetada nagu sokke, siis võin mina jätta maksud maksmata. Kui tema võib reeta oma valijaid, siis on minul õigus ületada lubatud kiirust, näpata poest toidukraami, virutada oma naisele rusikaga. Kindlasti ei mõtle tavapatune niimoodi teadvustatult, ta tajub endal olevat seesuguse õiguse automaatselt, tegutsemisi. Moraalitute poliitikute kujundatud õhustikus tuhmub muidu alati valvsalt tiksuv südametunnistus. See pole veel kõik. Parteikargajad ka ee-enn-ess-veetavad Eesti Vabariiki, nad ee-kaa-peetavad ja enn-ell-kaa-peetavad meie parteimaastikku. Kohe seletan! Alustan veidi kaugemalt.

Olid parteilased, nii kutsusid need inimesed end ka ise, kui just hädasti vaja oli seda elutahku puudutada. Üldiselt püüti oma parteilisus maha vaikida, kuna südametunnistus siiski pisut tiksus ning oli häbi tunnistada oma saamajahti.

Kuna tabloidväljaandeid ja meelelahutussaateid eelistaval valijal pole endal mingit põhimõtete ja ideaalide kogumit, siis ei nõua ta seda ka valitavalt.

Usun, et tänanegi parteilane tunneb parteitu tsiviiltolguse suhtes samasugust üleolekutunnet nagu NLKPlane toonase parteitu suhtes. Meil on kombeks kiruda kommunismi ja kommuniste. Krosski on armastanud seda teha suure suuga. Ainult et niimoodi ähmastatakse kas teadlikult või teadmatult ENSV ajalooprobleeme. Julgen väita, et kommuniste kui kommunistliku ideoloogia pooldajaid NLKP ustavas väesalgas (nii tituleerisid nad end ise) peaaegu polnudki, ehk vaid mõni ullike, keda kõik teised tobuks pidasid.

Toona võis partei kaudu vedamise korral endale šlikerdada isegi autoostuloa või korteri. Või tuusiku Bulgaaria Rahvavabariiki. Kui me nimetaksime toonased karjäärimehi nende õige nimetusega «parteilased», laotub häbivari ka praegustele trügijatele.

äna on muidugi mõnevõrra teised peibutised, ent parteilase sissetulek on ilmselt suurem ja tema positsioon kõrgem kui parteitul. Ning rohke parteivahetus viib meid olukorrani, kus polegi vahet, millisesse parteisse sa kuulud. Kui oled parteis, oled järelikult piruka juures, täpselt samuti nagu ENSVs, nagu Nõukogude Liidus. Usun, et tänanegi parteilane mõnest kartelliparteist tunneb parteitu tsiviiltolguse või marginaalparteisse kuuluva inimese suhtes samasugust üleolekutunnet nagu NLKP-lane toonase parteitu suhtes – on ikka juhmakas, ei oska oma elu sättida, ei tea, mis kivi all on vähk peidus. Meie parteimaastik sulandub üheks EKPks. Nii mõnegi meie parteivägilase parteivahetuste arv küünib üle poole tosina, ja nende nimed vääriksid kuldset äramärkimist Guinnessi rekordite raamatus. Mida need mehed nüüd mõtlevad? Usun, et kiidavad ennast, oma tarkust ja kavalust. Igal ajal ja igast kohast sai tõmmatud peaaegu maksimumnoos. Nii et Krossil, kel käsil vist alles kolmas (?) poliitvennaskond, on veel pikk-pikk ja siksakiline tee ees, kui ta tahab olla tõeliste olupoliitikute vääriline.

POSTIMEES, 7. NOVEMBER 2014 || ARVAMUS || 17

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Vene telekanalid Eestis

KUHU KAOB RAHA

Andrus Karnau

Nappide vahenditega, mis meil on, peame saavutama maksimaalse tulemuse

Enne kui saame otsustada, kas uus venekeelne ja eestimeelne telekanal on vajalik või mitte, tuleb vastused leida tervele hulgale põhimõttelistele küsimustele, kirjutab Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop.

rgumendina uue kanali poolt on nimetatud seda, et venekeelsel vaatajal puudub oma kanal, kust saaks teada, mida naaber teeb. Sellised väited tulenevad ilmselt sellest, et telekanali pooldajad ei ole kunagi vene telekanaleid vaadanud. Näiteks PBKs on igal õhtul saade «Novosti Estonii» («Eesti uudised»), mis on küll reklaamist üleküllastunud. Kanal TVN edastab nii Lasnamäe («Novosti Lasnamjae») kui ka

len viimasel ajal venekeelseid ja -meelseid kanaleid veidi jälgida püüdnud. Olen nõus, et nii uudised kui ka enamik jutusaateid on propagandasaated. Aga ma ei pea seda eriti ohtlikuks. Ega vene vaataja loll ole, ta suudab kindlasti aru saada, et saated on propagandat täis. Palju ohtlikumad on reklaamid. Jäin üht reklaamipausi vaatama. Kahe meie tuntud toidupoeketi reklaamide vahel oli ootamatult poliitreklaami klipp. See oli agressiivne nii sõnas kui ka pildis. Veriste kaadrite taustal Ukrainast teadustati, et nad, st ukrainlased, ei tea veel, et nii USA kui ka Euroopa Liit reedavad esimesel võimalusel Porošenko ja Ukraina rahva. Ainus, kes neid veel kaitsta võib, on Putin ja Venemaa. Vaat niimoodi. Selline reklaam püüab vorsti- ja singireklaami vahel mõjutada alateadvust. Reklaamiseadus keelab sellise alalävisele tajule suunatud reklaami (paragrahv 11). Praegu näitavad vene kanalid Eestis suure naudinguga eestikeelset (!) poliitreklaami, kuidas Virumaal lõpeb põlevkivi kaevandamine ja tööta võib jääda 24 000 inimest. Reklaamidel on venekeelsed subtiitrid. Siin mõjub eesti keel venelastele usutavamalt. Aga eks see reklaamikampaania ole rohkem kaitsepolitsei rida. Reklaamide puhul on küsimus pigem järelevalves või selle puudumises. Kõik Eesti territooriumil edastatavad kanalid peavad alluma meie seadustele. Samas olen ma liberaalina kaugel sellest, et sooviksin venekeelseid kanaleid sulgeda või keelata. Seda ei tohi mingil juhul teha. Keelamine mõjuks ainult reklaamina, et vaadake seda kanalit. Kui me keelame mõne telekanali edastamise kaablivõrgus, siis jääb ikkagi võimalus vaadata seda satelliidi vahendusel või siis internetis.

Vähem tähtis pole ka küsimus integratsioonist. Kui me teeme venelastele eraldi kanali, siis jätame nad ikkagi teise kultuurija inforuumi.

Eesti Energia ei vaheta õigel ajal poste

LUGEJATE KIRJAD

Maardu uudiseid («Novosti Maardu»). Lisaks jutusaated mitmes kanalis, kus esinevad ka meie tuntud avaliku elu tegelased. Eriti rohkesti on tuntud eestlastest esinejaid Orsent TVs. Kogu pildi loomiseks oleks vaja kanalite ja nende põhjalikumat sisu analüüsi.

Kui Eesti taasiseseisvus, tundsime kõik heameelt, et oleme ometi pääsenud plaanimajanduse küüsist, mis nõukogude ajal oli üks peamisi elu suunajaid. Kuid võta näpust. Ka tänapäeval püütakse seda igandit mõningate süsteemide juures elus hoida. Toon näite Eesti Energiast. See oli aastaid tagasi, kui Järvakandi Papli tänava elanikud avastasid, et üks elektripostidest, mille küljes oli ka tänavavalgustus, on täiesti mädanenud ja vajab väljavahetamist. Sellest teatati Eesti Energiale. Sealt tulidki spetsialistid kohale, kes elanike suureks üllatuseks teatasid, et selle posti vahetamise tähtaeg on 2014. aasta märtsis ja enne seda ei vahetata. Aastad möödusid. Vahepeal oli samasse mädaseisu jõudnud ka sellest postist järgmine Kase tänava nurgal. Ka selle posti küljes oli kunagi tänavavalgusti. Tulemus on see, et tänavalõik on täiesti kottpime. Elanikel ei jäänud muud üle, kui pöörduda vallavanema poole, et tema Eesti

Energiaga ühendust võtaks ja postid saaksid vahetatud. Pealegi, alguses lubatud tähtaeg 2014. aasta märts on juba ammugi möödunud ja 2015. aasta koputab juba uksele. Eesti Energia teatas vastuses vallavanemale, et kahjuks ei saa nad niipea seda tööd ette võtta, sest järjekorrad on niivõrd pikad. Kuidas peaksime meie, elektritarbijad, sellele vastama? Nagu teame, on võrguteenuse tasu hoopis kõrgem kui elektri hind. Meie ei saa kuidagi põhjendada, et me ei saa seda tasu maksta, sest järjekorrad on pikad. Oleme end Eesti Energiaga sidunud sõlmitud lepingutega, teinud pangas otsekorralduslepingu elektriarve tasumiseks ja muudkui maksame. Meie ei saa kuidagi tasumisega venitada. Tekib lausa kahtlus, kas Eesti Energia on niisuguse tööviisi teadlikult korraldanud, et ei vaheta elektriposte õigeaegselt. Me kõik teame, et kui Eestis on tugevam torm, murdub selle tagajärjel palju elektriposte. Kes seda siis enam kindlaks teeb, et postid olid juba aastaid ümberkukkumist ootamas ja firmal on või-

Järelevalve peaks pigem tähelepanu juhtima ja keskenduma reklaamiplokile. Keskenduma peaks ainult kuuele olulisemale venekeelsele kanalile, mida vaatab päevas rohkem kui kümme protsenti vaatajatest. Lisaks kolmele ülalnimetatud kanalile veel RTR Planet Baltic, 3+ ja Ren TV Estonia. Samuti peame jälgima, missugused kanalid tulevad veel siia. Värskest uudisest «Vene propagandakanal plaanib laienemist» (postimees.ee 29.10) ei selgu, kas Vene riiklik meediakanal, täisnimega Rahvusvaheline Informatsiooniagentuur «Rossija Segodnja» plaanib oma esinduse avada ka Tallinnas. Telekanal asutati aasta eest Putini ukaasiga. Selle kanali peamine ülesanne on Vene Föderatsiooni riikliku poliitika ja ühiskondliku elu valgustamine välismaal. Ilmselt on see organisatsioon ainult kattevari infooperatsioonideks erinevates maailma paikades.

enelastele meeldib vaenutegevust maskeerida rahvusvahelisuse sildiga. Kohe tuleb meelde meilgi tegutsev rahvusvaheline meediaklubi Impressum. Me peame sellisele tegevusele kindlasti vastu astuma. Aga küsimus on pigem selles, kuidas. Eestil ei ole kusagilt võtta nii palju vahendeid, et Vene propagandamasinaga samas mahus vastupropagandat teha. Nappide vahenditega, mis meil on, peame saavutama maksimaalse tulemuse. Kas see on uus telekanal või rohkem subtiitreid ja venekeelset heli digitelevisoonis olemasolevate kanalite juurde? Ja vähem tähtis pole ka küsimus integratsioonist. Kui me teeme venelastele eraldi kanali, siis jätame nad ikkagi teise kultuurija inforuumi. Ja muidugi on kõige parem vastumürk Vene propagandale rahvusliku rikkuse kasv, sallivus ja isikuvabadused. Kas efektiivsem on uus kanal, mille vaatajad on endised eestikeelsete kanalite vaatajad, või on mõtet panustada digitelevisiooni võimalustesse? See tähendab nuti-TV valikusse palju subtiitreid ja ka venekeelset heliriba. Või on mõistlik panustada rohkem eesti keele õppesse ja seeläbi ühtlustada põlisrahva ja venekeelsete inforuumi? Missuguse tee me valime?

Urmas Sutrop on Eesti Keele Instituudi direktor ja Tartu Ülikooli antropoloogilise ja etnolingvistika professor, Reformierakonna liige.

malus oma tegemata töö tormi kaela ajada. Lõpetuseks ei oskagi muud öelda, kui vaid ohata: oi plaanimajandus, kuhu sa küll oled meid viinud. heino hindrichson

Järvakandi

Viinapoed pühapäeval kinni terves Eestis Miks peab «linnriik» Tallinn tegema omad seadused alkoholi müügi piiramiseks? Kas seda ei võiks teha riik? Pühapäev võiks tõesti vaba olla. Tahame ju olla põhjamaadega sarnasemad. Keegi peab ju piirama, kui inimesel omal oidu ei ole. Ehk jõuame siis ka viie rikkama riigi hulka. Joomise esikoha saaks siis mõnele teisele riigile loovutada. Mis praegu Tallinnas toimub, on väikeste poodide suhtes ebaõiglane. Terves riigis tuleks alkoholipoed pühapäeval kinni panna! Nii lihtne see ongi. Keegi ei julge aga enne valimisi vastutust võtta. Nii palju vihaseid joomata inimesi ei valiks ju siis neid otsustajaid ja kus siis selle kahju ots. tamara pender, pensionär

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

as me vajame uut venekeelset telekanalit? Püüan seda teemat vaadata teise nurga alt kui seni. Mulle tundub, et senine arutelu põhineb kas subjektiivsetel arvamustel või siis Saar Polli värskel avaliku arvamuse uuringul. Selles uuriti erinevate infokanalite olulisust nii eestlaste kui ka teistest rahvusest elanike jaoks. Selles uuringus ei küsita aga põhimõttelisi küsimusi, mis aitaksid otsustada, kas uus venekeelne ja eestimeelne telekanal on vajalik või mitte. Näiteks tuleks küsida, missuguseid ja kui palju vene telekanaleid näevad meie vaatajad digitaalsetes Elioni, Starmani jt võrkudes või Ida-Virumaa analoogvõrkudes, missugused vene kanalid levivad piiriäärsetel aladel õhu kaudu. Missugused rahvusvahelised telekanalid on suunatud venekeelsele vaatajale (venekeelne heli, subtiitrid, reklaam – nt Universal Channel)? Missugused on Eestis toodetud venekeelsed kanalid (nt Orsent TV)? Missugune on Eesti oma venekeelse reklaami maht sellistes kanalites? Raha mõõdab venekeelsete kanalite mõju palju paremini kui näiteks mingi kanali vaatamisaja osakaal kogu telerivaatamisasjast. Kuigi ka see on väga kõnekas. Venekeelne vaataja eelistab PBKd (19,6 protsenti vaatamisajast), sellele järgneb NTV Mir (15 protsenti) ja RTR Planeta Baltic (13 protsenti). Veel nelja kanali vaadatavus on väike ja kõigil ülejäänutel väga väike. Eesti kanalite (ETV, Kanal 2, TV 3 ja ETV 2) vaadatavus mitteeestlaste seas on kokku 2,6 protsenti vaatamise ajast. Kes oleksid uue eestimeelse telekanali vaatajad? Kas need tuleksid vene telekanalite arvelt või on need inimesed, kes loobuksid vaatamast eestikeelseid kanaleid?

Vastuoluline minister

ahkuv keskkonnaminister paistis silma mitme seisukohaga, millest oli raske aru saada. Võib-olla oleks tema positsioone kergem mõista olnud, kui infot olnuks rohkem. Aga oli täpselt nii palju, et avalikkusel jäi enamasti ainult mõistatada ja oletada. Ega järgmine keskkonnaminister Mati Raidma ilmaasjata esimese asjana märkinud, et Nabala kaitseala loomine tuleb lõpule viia. Nabala kaitseala on Keit Pentus-Rosimannuse jaoks väga tähtis. Loodust lihtsalt tuleb kaitsta, ja sellisele argumendile on Eestis väga raske vastu seista. Tõepoolest, loodust tuleb kaitsta. Nagu ka jäigalt, oma otsust põhjendamata, keelduda fosforiidiuuringute taasalustamisest. Jällegi on keeruline vastu vaielda, eriti nendel inimestel, kes mäletavad fosforiidisõda. Kahe näite põhjal võiks väita, et minister vastas oma ametinimetusele – keskkonnakaitsja. Kui ainult ta poleks teinud tervet rida otsuseid, mille puhul pole keskkonnakaitsjast jälgegi. Nii on minister järjekindlalt seisnud põlevkiviõlitööstuse huvide eest, samal ajal vaenates põlevkivielektri tootmist. Ta on seisnud vastu hakkpuidu põletamisele Narva põlevkivikateldes, kuigi biomassi segamine kivisöejaamade kütte hulka on kogu Euroopas laialt levinud. Ühelt poolt ründab ta prügi põletamist soojuselektrijaamas, teisalt toetab prügikütuse tootmist. Euroopa Liidu värske otsus, et põlevkivist toodetud diislikütus on keskkonnasaaste mõttes võrdväärne tavapärase naftast toodetuga, on kahtlemata tähtis saavutus. Iseküsimus on see, kui suur oli Eesti panus sellise otsuse saavutamisse. Meil olid selles küsimuses väga mõjukad liitlased, Kanada, ja veelgi suurema panuse andis Euroopa rafineerimistehaste liit. Diislikütuse jagamine puhtamaks ja mustemaks oleks tehastele kaasa toonud suuri investeerimiskohustusi, mida töösturid kanda ei soovinud. Eesti põlevkiviõlitootjad võivad nüüd hakata uuesti diislitehase ehitust kavandama.

ahkuv minister Keit Pentus-Rosimannus andis olulise panuse Eesti põlevkivitööstuse kaitsmisse. Iseasi on see, kas põlevkivitööstuse kaitsmine on keskkonna kaitsmine. Oluline panus majandusse kahtlemata. Keskkonnamaksude osakaal SKTs on Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega juba praegu kõrge, aga see ei takistanud ministril võidelda nende tõusu eest. Uues keskkonnatasude kavas on näiteks ettepanek, mis sunnib maavarasid intensiivsemalt kasutama. Ehitusmaavarade ehk liiva ja kruusa puhul on kavas maksustada ka maavara omamist. Praegu maksustatakse ainult kaevandamist. Ma ei mäletagi, kas mõne ministri tegevuse vastu oleks kunagi korraldatud sadu tuhandeid eurosid maksma läinud reklaamikampaania. Endise keskkonnaministriga niiviisi läks, kui keemiatööstuse liit väitis oma tasulistes teadetes, et keskkonnamaksude tõusu pärast jäävad kaevurid tööta. Veelgi ägedam, kuigi väiksema eelarvega, oli Nabala looduskaitseala vastaste protest. Kui mäletate, siis esmalt taheti seal kaitse alla võtta maa-aluseid jõgesid. Vitsameeste leitud jõgesid. Kui keskkonnaministeeriumi tellitud uurimustöö sellele kinnitust ei leidnud, siis püüti see töö lihtsalt salastada. Lõpuks tuli ministeerium asjast auga välja, otsustades luua kaitseala looduskeskkonna kaitseks. Paekivikarjääride omanikud pidid ärist suu puhtaks pühkima, Rail Balticu trass läks 50 miljoni euro võrra kallimaks, aga Harju- ja Raplamaa elanikel on kahtlemata põhjust reformierakondlasest ministrile tänulik olla.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

18 || vaba aeg || postimees, 7. november 2014

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 7.11 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 7.11 kl 19 Don José osas Luc Robert (Kanada)

CARMEN

G. Bizet’ ooper Dirigent: Vello Pähn Osades: Helen Lokuta, Luc Robert (Kanada), Heli Veskus, Rauno Elp, Olga Zaitseva jt 8.11 kl 19 Ülle Ulla 80

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Eve Andre-Tuga, Aleksandr Prigorovski jt 9.11 kl 12

AKEN OOPERI- JA BALLETIMAAILMA Haridusprojekt

Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Ksenia Seletskaja, Aleksandr Kanapljov jt

Talveaias

8.11 kl 10.00 ja 11.30 Välja müüdud!

KONTSERT KÕIGE PISEMATELE

Väikelastele vanuses 0–3. Korraldaja: Rahvusooper Estonia

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 7., 12.11 kl 19

Wabadusrist

Indrek Hargla Lav. Hendrik Toompere jr,

osades Ivo Uukkivi, Ain Lutsepp, Tiit Sukk, Tõnu Oja, Jüri Tiidus, Harriet Toompere, Guido Kangur, Indrek Sammul, Uku Uusberg, Roland Laos, Raimo Pass, Marta Laan, Liisa Pulk, Liis Haab, Lauri Kaldoja. 8., 23.11 kl 12

Kuldne Lurich

Mika Keränen Lav. Ingomar Vihmar, osades Mari-Liis Lill, Hilje Murel, Ursula Ratasepp (Tallinna Linnateater), Pääru Oja, Robert Annus, Mari Lill, Kersti Kreismann, Ester Pajusoo, Tõnu Oja, Tiit Sukk, Martin Veinmann, Tõnu Aav, Ingomar Vihmar, Markus Luik, Kleer Maibaum-Vihmar. 8., 29.11 kl 19

Augustikuu

Tracy Letts Lav.Priit Pedajas, osades Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov jt.

Väikses saalis 7., 12.11 kl 19

Kõik on täis

Becky Mode Lav. Priit Pedajas, mängib Taavi Teplenkov.

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

suur maja 8.11 kl 19

EVITA

A. L. Webberi muusikal Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, dir.Martin Sildos

Väike Maja 7.11 kl 19

REHEPAPP

T. Aintsi ooper Marko Matvere, Lauri Saatpalu jt. dir. Paul Mägi 8.11 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss Elina Purde, Andres Mähar

Sadamateater 7.11 kl 19

KAKS VANA NAIST

V. Wallise rännakulugu Anne Veesaar, Terje Pennie 8.11 kl 19

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu Jaanika Arum,Linda Kolde, Kärt Tammjärv,Marian Heinat,Veiko Porkanen, Reimo Sagor,Markus Dvinjaninov, Tanel Jonas

UGALA TEATER

Keila kultuurikeskus 7.11 kl 19

Lahuselu

(lav. Kalju Komissarov) Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 tel 433 0777. Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

Suur saal 7.11 kl 13

Printsess Luluu ja härra Kere

Autor Piret Raud. Lavastaja Marika Palm. Osades Klaudia Tiitsmaa, Kristian Põldma, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Janek Vadi, Vilma Luik, Arvo Raimo jt.

Eesti Draamateatri väike saal 10.11 kl 12 ja 14

Suur Maalritöö

Autor Ellen Niit. Lavastaja Oleg Titov. Osades Oleg Titov ja Merle Liinsoo.

Eesti Draamateatri suur saal 10.11 kl 19

Mee hind

Autor ja lavastaja Ott Aardam. Osades Tanel Ingi, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Martin Mill.

ENDLA TEATER Kassa tel 442 0666 Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

Suures saalis 7., 22., 28.11 kl 19

MEIE AJA KANGELANE 8., 27.11 kl 19

BOYBAND

CLUB FACTORY

PÕRRR…!!!

Jõgeva Kultuurikeskus 11.11 kl 12

HIIRED PÖÖNINGUL 11.11 kl 19

KVARTETT

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

suur maja 7., 14.11 kl 19

Uno Bossa

(lav. Hardi Volmer)

TARTU UUS TEATER uusteater.ee

9., 16., 28., 29.11 kl 19

Komöödialavastus «(T)öö klubis»

Lavastaja Sander Pukk Mängivad Tõnis Niinemets, Kait Kall, Veiko Tubin ja Karl-Andreas Kalmet

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Tallinna Linnateatri Hobuveskis 7., 8., 10., 11.11 kl 18

Torm

W. Shakespeare Lavastajad: Peeter Raudsepp, Katariina Unt ja Laura Kalle Osades: Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Ester Kuntu, Karl Laumets, Karmo Nigula, Saara Nüganen, Lauli Otsar, Ott-Henrik Raidmets, Christopher Rajaveer, Liisa Saaremets, Risto Vaidla, Karl Koppelmaa, Mehis Pihla

Rahvusraamatukogu Teatrisaalis 7.11 kl 17

Pal- tänava poisid

F. Molnar Lavastaja: Aare Toikka Osades: Janek Sarapson, Tanel Saar, Margo Teder ja Kaspar Jancis

TEATER NO99

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas 9.11 kl 19 11.11 kl 19

PUNG

lavastaja Renate Keerd laval Kompanii Nii 12., 13. 11 kl 19

ZEBRA

lavastaja Ingomar Vihmar (Eesti Draamateater), autor Martin Algus, kunstnik Illimar Vihmar, laval Katrin Pärn, Piret Simson, Janek Joost, Ingomar Vihmar

VABA LAVA Telliskivi 60a, vabalava.ee Piletid Piletimaailmast ja vabalava.ee

teatrikeskuses VabaLava 7. , 8.11 kl 19

Tantsuteater Fine5 etendused «...and Blue»

KONTSERT EESTI KONTSERT

www.concert.ee

Pärnu kontserdimaja 7.11 kl 19

Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 13.11 kl 19 Esietendus! 14., 21., 22., 24., 25.11 kl 19

NO47

16.11 kl 14 17.11 kl 19

NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud

VANA BASKINI TEATER Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

Luunja Kultuurija Vabaajakeskus

(lav. Üllar Saaremäe)

Ootamatu ettepanek

Leenane´i kaunitar

Meie esimene miljon

Piletid Piletilevis

7., 25.11 kl 19

väike maja

10.11 kl 19

Lai 37, Tartu Madara 22a

Küünis

8.11 kl 12 10.11 kl 11 ja 13

Kärdla Kultuurikeskus

7.11 kl 19

Festivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisi Kitarriduo GOTHENBURG COMBO (Rootsi), David Hansson, Thomas Hansy Flamenko, klassika, ABBA

Keila muusikakool 7.11 kl 19

Kontserdisari «Muusika Eestimaale» “Klassikatähed”

Anni Ruugla-Toompere (flööt) Henri Zibo (akordion) Jakob Teppo (klaver)

Metodisti kirik 7.11 kl 19

VI Eesti noorte koorijuhtide konkursi lõppkontsert

Eesti Rahvusmeeskoor Eesti Filharmoonia Kammerkoor Kavas Mägi, Tubin, Grigorjeva, Seppar, Tormis, Kreek, Tüür, Tulev, Rääts

Elva Huviala- ja Kultuurikeskus 7.11 kl 19

Kontserdisari “Muusika Eestimaale” «Maa hääl» Triinu Taul (vokaal, torupill) Peeter Rebane ( kitarr) Henno Kelp (bass) Roland Puusepp (löökpillid)

Neeme rahvamaja 7.11 kl 19

Kontserdisari “Muusika Eestimaale” “Sõnalõimijad”

Maian Kärmas (laul), Ain Agan, Andre Maaker (kitarrid)

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Sillamäe Kultuurikeskus 8.11 kl 16

«Muusikasillad»

Naiskoor «Viva Musica», Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste Naiskoor. Dir. A. Heinapuu, T. Selke ja S. Zaugarova. Õhtut juhib Pille Lill Vaba sissepääs

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB ema.edu.ee/kontsert

EMTA Kammersaal (Tatari 13) 7.11 kl 19

KLAVERIÕHTU

Mindaugas Neverovas (LT) Kavas: J. S. Bach, F. Liszt, F. Chopin, S. Rahmaninov, C. Debussy, T. Kõrvits, R. Schumann. Sissepääs tasuta

POSTIMEES, 7. NOVEMBER 2014 || KULTUUR || 19

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

FILM. On rõõmustav, et ühe Prantsuse filmiavangardisti Tartu päritolu teadvustamine on ette võetud.

Meil siin Liivimaal

«Ménilmontant» räägib kahest õest, kelle elutee pärast vanemate mõrva lahku läheb, kuid siis uuesti ootamatult kokku saab.

lauri kärk filmiajaloolane

ah, tõsi ta on, Liivimaalt on pärit prantsuse filmiavangardi esindaja Dimitri Kirsanoff, kelle tuntuim film, 1926. aastal valminud «Ménilmontant» nüüd linastamisele tuleb. Kirsanoff (kasutagem järgnevalt tema prantsuse nimekuju) on sündinud 1899 siinsamas Tartus, mis eri teatmeallikais küll ka Jurjevi või Dorpatina figureerib. Nt 1994. aasta Ephraim Katzi «The Film Encyclopedia» kirjutab: «Dorpat, Estonia (now Russia)» – ilmselt on algselt 1979 ilmunud entsüklopeedia uut väljaannet ette valmistades jäänud ajaloo osa korrigeerimata. 1920ndate tummfilmist rääkides räägitakse tavaliselt saksa ekspressionismist (mõnel juhul üldistatuna ka teistele tollastele ismidele), nõukogude vene montaažist. Samuti aga prantsuse filmiimpressionismist või avangardist.

Varane filmimõte 1920ndad, erinevalt eelnenud 1900–10ndatest, kulgesid filmikunsti eripära, üksnes filmile ainuomase määratlemise-teadvustamise-arendamise tähemärgi all. Olgu siis montaažilisus või visuaalsus, nähtava inimese taastulemine (Béla Balázsi der sichtbare Mensch). Erilise intensiivsuse omandasid spetsiifika otsingud just Prantsusmaal. Üheks põhjuseks kindlasti prantsuse filmi ja filmimõtte enese tagamaad. 1908 seadis Film d’Art eesmärgi tõsta

nooruke kinematograafia traditsiooniliste kunstidega ühte ritta, korraldas sel eesmärgil casting’u suisa Comédie Française’is, kutsus akadeemikutest literaate filmikäsikirju produtseerima. 1911 avaldas Ricciotto Canudo «Seitsmenda kunsti manifesti» (algselt kuuenda, lisas sinna hiljem tantsu), milles kuulutas filmi kunstide sünteesiks, «noorenenud Apolloni ümber keerlevaks Muusade ringtantsuks, valguse ja helide rondoks». Kindlasti aitasid need seisukohad ja praktilised ettevõtmised kaasa, et hakata seni mingi kahtlase laadaatraktsioonina käsitletud nähtuse potentsiaali hindama sootuks teiseski – nimelt kunsti – kontekstis. Ja et järgnevalt pöörduvad filmi poole ka traditsiooniliste kunstide esindajad. Samas ei pruukinud konkreetsed ekraanitulemused küündida enamaks kui pelk tselluloidteater. Pealekauba oli Esimese maailmasõja järgselt maailm jälle kord hoopis teiseks saanud. Filmis oli Prantsusmaa oma seniselt liidripositsioonilt aga Ameerika poolt kõrvale tõrjutud. Nii et põhjust igasugu uuenduslikeks otsinguiks jagus Prantsusmaal kuhjaga. Tollase filmiavangardi tuntuim teos on Luis Buñueli «Andaluusia koer» (1929). Tegelikult esindab Buñuel üksnes avangardi üht haru ning avangardist said tuult tiibadesse mitmedki järgnevalt maailma filmi mõjutanud autorid (Jean Renoir). Prantsuse 1920ndate filmiavangardis eristatakse eri perioode ja hargnemisi. 1920ndate esimese poole avangardi, mis tuntud ka filmiimpressionismi nime all. Ning vastavalt siis kümnendi teise poole avangardi. Jaotus on küll justkui kronoloogiline, tegelikuks rajajooneks on aga hoopiski fil-

miimpressionist Louis Delluci varajane surm 1924. Delluc on 1920 ilmunud kogumiku «Photogénie» autor. Delluci fotogénie erineb tavapärasest, äralahjenenud fotogeensusest. Delluci fotogeenius on oma etteaimamatuses ja isepäisuses – aga seda põnevam ju! – sulam fotost ja geeniusest, tegelikkuselt valgustõmmist tegeva foto ettearvamatus, mis sama prognoosimatu nagu üks õige geeniuski (oleks geeniuse mõte loogiliselt tuletatav, poleks ju tegu geeniusega). Praktikas võis see tähendada tähelepanu kaldumist traditsiooniliselt (dramaturgia, näitlejamäng) justkui kõrvalistele detailidele ja subjektiivsetele meeleoludele – ehk impressioonidele.

Tegelikult olid siis ilusad ajad. Buñuel pani koos Salvador Daliga kirja «Andaluusia koera» stsenaariumi. Prantsuse filmi lainele jäädes toogem näide Delluci eelsest kõige varasemast lainest. Lumière’ide «Imiku hommikueine» puhul ei tekitanud vaatajais elevust laua taga istuvad inimesed, neid oldi ju ka lavalaudadel nähtud. Aga see, et teatridekoratsiooni puude lehed liiguksid tuules – see kõrvaline seik oli tõeline uudisasi, mis imiku (Auguste Lumière’i oma võsuke!) kõrval või ka asemel tähelepanu köitis. 1920ndate teise poole avangardis eristatakse kolme haru: filmiimpressionismi jätk, sürrealism (ka dada) ning nn puhta filmi otsing. Viimane keeras

kaadrid filmist

avangardile tuure juurde ja oli kogu 1920ndate avangardis ilmselt mingis mõttes ka kõige radikaalsem. Sünteesi otsimise asemel otsis cinéma pur hoopis «vaest» filmi (nagu võinuks selle sõnastada Jerzy Grotowski). Mis jääb järele, kui film vabastada kõigest teistsugust päritolu olevast, üksnes filmis võimalik alles jätta? Kui maali puhul oleks selleks värv, siis filmi puhul liikumine, liikumise visuaalsete rütmide jäädvustamine (Germaine Dulac).

Kirsanoff ja genius loci Tegelikult olid siis ilusad ajad. Buñuel pani koos Salvador Daliga paari-kolme päevaga kirja tulevase «Andaluusia koera» stsenaariumi. Midagi üle mõistuse selles polnud, kogu lugu koosnes ju mõlema paarist unenäost. Olles emalt filmi tegemiseks raha laenanud, naasis Buñuel Pariisi. Noore inimese asi, pool rahast pandi kohe kohvikuis huugama. Ometi järgnes ka kümmekond päeva filmitegemist – ning saigi filmiloo krestomaatilist teost esilinastada. Dimitri Kirsanoff jäi lihtsalt kõige selle pulbitseva filmielu varju. Kindlasti ei olnud ta ka sedavõrd radikaalne nagu samaaegsed cinéma pur’ otsijad – aga avangardide puhul tavatsetakse teada just äärmusi, ükskõik, mida neist siis ka tegelikult arvatakse. Mis omakorda kuidagi ei tähenda, et Kirsanoff ja tema olulisim film «Ménilmontant» nimetamist ei vääriks. Nii olen ülikoolis filmiajaloo raames püüdnud ikka ka seda filmi tutvustada – mitte ainult autori ootamatult siinse päritolu tõttu, vaid ikka sisulistel kaalutlustel. Tegelikult on tegu 1920ndate teise poole fil-

«Ménilmontanti» linastus • Dimitri Kirsanoffi tummfilm «Ménilmontant» (1926) linastub Tallinnas Kultuurikatlas 9. novembril kell 19. • Filmile improviseerivad kohapeal muusika prantslasest pianist ja perkussionist Lê Quan Ninh ja ansambli Metro Luminal asutaja Rainer Jancis. • Film jõuab Eestisse koopia restaureerinud PrantKood avab filmi suse kinoarhiivi vahendusel ja Balti Filmi- ja «Ménilmontant» Meediakooli õppejõu Dirk Hoyeri algatusel.

miavangardi impressionismiharu ühe võtmeteosega. Nadia Sibirskaja, Kirsanoffi ekraanimuusa ja üksiti abikaasa kujutamist «Ménilmontantis» on hilisemast võrreldud kasvõi näiteks Anna Karina ekraanikujutamisega Godard’i poolt. Mõtlesin, kunas me siin Eestimaal Kirsanoffist võisime teada saada. Ilmselt legendaarsel Arsenālsi filmifestivalil 1988, kus teda prantsuse filmiavangardi programmi raames linastati. Kümmekond aastat tagasi tutvustas ka Veljesto filmisalong Henno Sonni eestvedamisel Kirsanoffi oma filmiõhtul. Seda rõõmustavam on aga, et nüüd on Dirk Hoyer Kirsanoffi meie filmiteadvusse toomise ette võtnud. Jõudnud koguni siin arhiivi pöörduda, täpsustada Kirsanoffi Tartu-aastate üksikasju. Loodetavasti leiab see kõik väljenduse mitte üksnes 9. novembri «Ménilmontanti» linastuses. Täispikka artiklit loe kultuur.postimees.ee

Kirsanoff – Tartu poiss Dimitri Kirsanoffi (pildil) sünnikohaga on seni olnud segased lood. Ühed filmiajaloo raamatud nimetavad selleks Tartut, teised Riiat, kolmandad ütlevad lihtsalt, et ta oli venelane. Hakkasin selle vastu huvi tundma ja sain ajalooarhiivist sissekande, kus on selge sõnaga kirjas, et ta on sündinud 21. veebruaril (vana kalendri järgi) 1899. aastal Tartus juudi perekonnas ja tema sünninimeks oli Markus David Kaplan. Ta lõpetas Tartu keiser Aleksander I gümnaasiumi ja astus Tartu ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonda. Ja et 1921. aastal elab ta juba Pariisis. Vaatamata sellele, et Kirsanoff oli väga mõjukas filmitegija, on ta Eestis vähetuntud. Ta vääriks kindlasti suuremat tähelepanu. Dirk Hoyer, BFMi õppejõud

20 || SPORT || POSTIMEES, 7. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Tahan alati väravaid lüüa ja lõpuks jääbki mulle meelde kogu löödud väravate arv. Meistrite liigas oma 71. värava löönud Lionel Messi tõusis Madridi Reali legendi Rauliga selles arvestuses esikohta jagama

KORVPALL

Žalgiris teenis Euroliigas võidu Korvpalli Euroliigas alistas Eesti koondislase Siim-Sander Vene koduklubi Kaunase Žalgiris koduväljakul 77:71 Kaasani Unicsi. Vene teenis mänguaega kaheksa minutit ja 17 sekundit ning selle aja jooksul tabas ta ühe kaugviske ning tegi ühe isikliku vea. A-alagrupis on Žalgirisel kirjas nüüd kolm võitu ja üks kaotus. Samasugune skoor on koos ka Istanbuli Anadolu Efesel. Esikohal on nelja võiduga Madridi Real. Kaasani Unics ja Nižni Novgorod on mõlemad teeninud ühe võidu ja saanud kolm kaotust. Sassaril on võiduarve aga avamata ehk tabelis on neli kaotust.

VORMEL-1

Vormel-1 sarjaga liitub noor brasiillane Sauberi vormel-1 võistkond on sõlminud uueks hooajaks lepingu 22-aastase brasiillase Felipe Nasriga. Nasr võistleb tänavu GP2sarjas ja on seal enne viimast etappi 2. kohal. Nasri leping tähendab seda, et Sauberis ei jätka tuleval hooajal ei Adrian Sutil ega ka Esteban Gutierrez. Võistkonna teine sõitja on 2015. aastal rootslane Marcus Ericsson, kes tänavu sõitis Caterhami tiimis.

minutit

pidi USA poksija Floyd Mayweather aasta jooksul poksiringis veetma, et teenida 105 miljonit USA dollarit. KORVPALL

Kalev/Cramo jätkas võidukalt BC Kalev/Cramo korvpallimeeskond sai Balti liigas A-alagrupis neljast mängust neljanda võidu, kui eile alistati võõrsil 87:81 Tampere Pyrinto. Kalevlaste kasuks viskasid Rolands Freimanis ja E. J. Singler mõlemad 17 punkti.

JALGPALL

Liivak taas A-koondises Eesti jalgpallikoondis peab novembris lisaks Norraga peetavale maavõistlusmängule ja San Marinoga toimuvale EM-valikmatšile ka maavõistlusmängu Jordaaniaga. Kuna viimase mängu ajal peavad mitmed põhimehed olema oma koduklubide juures, kutsuti selleks matšiks koondisesse Frank Liivak, kes on seni A-koondist esindanud ühe korra. Napoli noortemeeskonda kuuluv Liivak tunnistas samas soccernet.ee-le, et tema vastu on viimasel ajal huvi tuntud ka Inglismaalt.

Zopp jõudis poolfinaali

Cleveland kaotas taas

Tallinnas peetaval 10 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiril jõudis Eesti esireket Jürgen Zopp (ATP 281.) poolfinaali, kui ta alistas 6:2, 6:3 sakslase Mathhias Wunneri (ATP 634.). Vladimir Ivanov (ATP 634.) kaotas veerandfinaalis aga 5:7, 6:4, 1:6 Moldova esindajale Maksim Dubarencole (ATP 356.). Poolfinaalis lähevad vastamisi Zopp ja Dubarenco.

Korvpalliliigas NBA sai järjekordse kaotuse Cleveland Cavaliers, jäädes 100:102 alla Utah Jazzile. Cavaliersil on nüüd kirjas vaid üks võit ja kolm kaotust. Kodumeeskonna võidukorvi tabas Gordon Hayward koos lõpusireeniga. Nii Hayward kui ka Derrick Favors tõid Jazzile 21 punkti, Cavaliersi ei päästnud ka Kyrie Irvingi 34 ja LeBron Jamesi 31 punkti.

Tartu Bigbanki mängijad Robert Viiber (vasakul) ja Henri Treial püüavad pidurdada Bühli meeskonna rünnakut.

foto: thomas steuerer

VÕRKPALL. Eurosarjades osalevad Eesti klubid pole suutnud head hoogu leida.

Liigne ärevus ja vähene kogemus ei lase võita mariel gregor reporter, Bühl–Tallinn

artu Bigbanki, TTÜ ja Tallinna Selveri võrkpallimeeskond on kolme peale pidanud eurosarjades neli mängu, ent võiduarvet pole suutnud avada ükski Eesti klubi. Tartu kaotas Saksamaal Euroopa tugevuselt teise karikasarja CEV Cupi raames Bühli Ingersollile avamängu 1:3, Tallinna Selver alistus samas sarjas soomlaste Sastamala VaLePale 0:3 ning TTÜ jäi Challenge Cupi raames kahel korral 1:3 alla Dej Unireale ja nende euroteekond ongi sellega läbi.

Kõva kool Peatreenerite Andrei Ojametsa, Janis Sirelpuu ja Rainer Vassiljevi jutust jäi kõlama just rahvusvaheliste kogemuste puudumine ning liigne pinge ja ärevus, mis väljendub lihtsates eksimustes. Mehed, kes igapäevaselt Eesti-Läti ühisliigas teevad oma ära, ei suuda eurosarjas sama taset hoida. Mõistagi on ka mehi, kes end tugeva ja tundmatu vastase vastu heast küljest näitasid. Tartule tõid punkte Taavi Nõmmistu ja Kristo Kollo, ka libero Rait Rikberg oli mees omal kohal.

«Kui meeskond teeb eurokarika kohtumises oma selle hooaja rekordi servivigades, siis mis nii viga meie vastu mängida,» sõnas peatreener Andrei Ojamets pärast kohtumist Bühli meeskonnaga. «Sealjuures olid Bühlil ju vastuvõtul suured probleemid. Aga otsustavatel hetkedel jääb mängumeeste punktidest puudu, eksisime neil hetkedel lubamatult palju. Ilmselt tuleb see kogenematusest. Kui on juurde vaja panna, siis ei suudeta. Omavigu tegime ka palju ja mõni oli näost ikka valge,» lisas Ojamets. Samas tuleb tema sõnul ka sellises olukorras hakkama saada. «Võidusoovi või pingutamissoovi puudumisest ei saa rääkida, eks taheti end Euroopas näidata ja mindi mingil hetkel ka jõuga panema ning ei tulnud välja. Aga ka selliste tunnete meelevallas tuleb endaga väljakul hakkama saada. Selles suhtes on need mängud kõva kool,» tõdes peatreener. Ojamets usub, et kodus on Tartul võimalus. «Kuigi siis on neil ilmselt ka põhimees (Mark Plotyczer) taas rivis. Aga eks me keskendusime ju selleks mänguks valmistudes ka temale, ta on servil nõrgema vastuvõtuga. Saab olema väga raske kuldse geimini jõuda, aga mitte võimatu.» 15 punkti toonud Kristo Kollo sõnul oli 26 serviviga liig mis liig. «Terve geimi jagu punkte niimoodi ära anda on liiast,» sõnas Kollo. «Enne mängu oli plaan kõ-

va serviga peale minna, aga ei harjunud selle saaliga ja keegi ei leidnud väga head tunnetust servil, ei planeerival ega hüppelt,» lisas Kollo. «Usun, et kodus on meil serv suur eelis, sest vastuvõtt pole nende tugevam külg. Juurde on meil kodumängus kõvasti panna, usun, et mehed said oma närvi ka siin maha mängida ja kodus pingeid pole. Tartu Ülikooli spordihoone on paras karukoobas ja usun, et Bühlil läheb seal väga raskeks,» lisas Kollo. Korduskohtumine peetakse Tartus 18. novembril. TTÜ peatreener Janis Sirelpuu ütles, et nii mõnelgi mehel värisesid käed juba päev enne mängu, kui meeskonda politseieskordi saatel saali sõidutati. Ja pärast avakohtumist lootis ta, et kordusmänguks said sellega pinged maha.

TTÜ peatreener Janis Sirelpuu ütles, et nii mõnelgi mehel värisesid käed juba päev enne mängu. «Mehed olid aga ikka suuremas ärevuses kui Eesti-Läti ühisliiga kohtumiste ajal. Kuid eks nii see kogemus tulebki. Kokkuvõttes saime kaks tugevat mängu ja usun, et koduliigas suudame seetõttu nii mõnegi mängulõpu enda kasuks pöörata,» püüdis Sirelpuu kaotustes ka positiivset leida. Tallinna Selveri ja Soome eelmise hooaja parima

võistkonna Sastamala VaLePa mäng kulges kindlalt Soome klubi taktikepi järgi ja väike võimalus vastu hakata tekkis vaid kolmandas geimis, mil Helar Jala asemel sekkus mängu Denis Losnikov. Ent ka see geim kaotati lõpuks kindlalt 19:25. Kahes esimeses geimis sai Selver punkte sisuliselt ainult austraallase Lincoln Williamsi rünnakutest ja seal koguti punkte vastavalt 20 ja 19.

Selver võimeline paremaks «Vastas oli ühtlane meeskond, kes rumalusi ja vigu ei tee. Meil oli seevastu tunda, et meestel on ikka pinged peal ja korralik kramp sees, kuigi favoriidikoormat meil ju kanda polnud. See üllatas mind,» sõnas peatreener Rainer Vassiljev. «Tehti kummalisi liigutusi, mida tavaliselt ei tehta.» Vassiljev lisas, et Selveri vastuvõtt oli korralik ja selle taha midagi ei jäänud. Küll aga tekkisid ebakõlad sidemängijaga. «Rünnak oli liiga ümar ja vaid Lincoln tegi oma töö ära, sama servi kohta. Kui kogemusi on paljudel sellistes kohtumistes vähe, siis väga hästi sai hakkama libero Johan Vahter, kes noorusele vaatamata tegutses kindlalt,» rääkis peatreener. Korduskohtumine toimub 20. novembril. «Nii kehvakesed me tegelikult pole, kui numbrid näitavad, oleme paremaks võimelised,» sõnas Vassiljev. Samale meeskonnale kaotas Selver eurosarjas ka kaks aastat tagasi.

POSTIMEES, 7. NOVEMBER 2014 || SPORT || 21

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2394, SPORT@POSTIMEES.EE

AUTORALLI. Karjääri lõpetamisest teatanud soomlase Mikko Hirvoneni asendajaks pakutakse Ott Tänakut.

Tänakut ootab elu tähtsaim ralli peep pahv

sporditoimetuse juhataja

ile sai ametliku kinnituse uudis, mida ralliringkonnad teadsid või aimasid juba ammu – 34-aastane soomlane Mikko Hirvonen lõpetab tipptasemel rallisõitja karjääri. Eestlaste jaoks muudab Hirvoneni lahkumise eriliseks aga see, et rahvusvahelise rallimeedia andmetel on Ott Tänak M-Spordis vabaks jäävale kohale peamine kandidaat. Mainekas portaal autosport.com kirjutas eile Hirvoneni lahkumisest pika artikli, mille lõpus seisis, et soomlase asendajaks saab ilmselt just Tänak. Mõistagi pole Eesti praegune parim rallimees ise seda infot kinnitanud ega ümber lükanud – vastavalt autospordiringkondades levinud tavale ei kommenteeri sõitjad võimalikke lepinguid enne nende allkirjastamist. Postimehele teadaolevalt on Tänaku tuleviku suhtes väga oluline tuleval nädalal sõidetav Suurbritannia ralli. Tänavuse hooaja viimasel MM-etapil sõidab Tänak koos kaardilugeja Raigo Mõlderiga Ford Fiesta WRC-autoga. Tõsi, nad ei esinda M-Sporti, nagu hooaja hakul Rootsis ja Portugalis, vaid D-Macki tiimi, mille värvides kihutati tänavu ka WRC 2 arvestuses. Ning kuna suur osa selle sõidu eelarvest tuleb just rehvitootjalt, peavad eestlased, erinevalt konkurentidest, kasutama just nende toodangut. «Tuleva hooaja suhtes pole veel midagi kindlat ning viimasest võistlusest sõltub ilmselt väga palju,» rääkis üks Tänaku suurtoetajaid Oleg Gross. Ta selgitas, et Tänak peab Suurbritannias näitama head kiirust, kuid samas hoiduma vigadest ja viima masina kindlasti finišisse. «Peame hinge kinni hoidma… Ott peab sõitma viimase vindi peal, sest kaalul on väga palju.» M-Spordi juht Malcolm Wilson oli Markko Märtini kõrval

üks nendest, tänu kellele Tänak tänavu MM-sarja tagasi pääses. Lisaks on rallimaailmas mõjuvõimas mees läbi terve hooaja hoidnud eestlase tegemistel tähelepanelikult silma peal. Kuid see kõik ei tähenda veel, et Tänak oleks tuleval hooajal kindlasti just selle meeskonna sõitja. Teadupärast pole M-Sport Fordi tehasemeeskond, vaid täiesti iseseisev üksus, seega on neile oluline rahaline pool. Gross märkis, et Tänakul pole mõne teise samale kohale pretendeeriva sõitjaga võrreldavat kaasavara ning seetõttu on tema võimaliku palkamise peamiseks argumendiks sõiduoskus. Tänak on tänavu tõestanud end varasemast palju küpsema sõitjana, kuid ilmselt tuleb tal ennast veel kord tõestada. Kolmapäeval tegi Tänak WRC-autoga testisõidu ning postitas seejärel oma Twitteri kontole: «Suurepärane on olla tagasi Ford Fiesta WRC autos. Ideaalne testipäev Suurbritannia ralliks.»

M-Spordi esisõitja roll kuulub tuleval hooajal 25-aastasele britile Elfin Evansile. Kui kõik läheb loodetult, peaks Tänakule kuuluma tiimi teise sõitja koht.

Ott Tänaku tuleviku jaoks on järgmisel nädalal sõidetav Suurbritannia ralli ülioluline. foto: aldo luud / õhtuleht

Need read ei anna põhjust kahelda – Tänak nautis WRCautoga sõitmist ja ilmselt leiti järgmisele nädalale mõeldes autole sobilik seadistus. M-Spordi esisõitja roll kuulub tuleval hooajal 25-aastasele britile Elfin Evansile. Kui kõik läheb loodetult, peaks Tänakule kuuluma tiimi teise sõitja koht. Juhul kui asjad ei lähe plaanitult, on varuvariante eestlase jaoks üsna vähe. Kahe meeskonna koosseis on juba kindel. Valitsev maailma meister prantslane Sebastien Ogier ja soomlane Jari-Matti Latvala jätkavad ka järgmisel aastal Volkswagenis. Sarnaselt tänavuse hooajaga sõidab Volkswageni teises tii-

mis norralane Andreas Mikelsen. Tänavu kohati päris head kiirust näidanud Hyundai meeskonnas on tuleval aastal jätkuvalt belglane Thierry Neuville ja hispaanlane Daniel Sordo. Neist viimasele on tagatud vähemalt kümme etappi. Seega on need meeskonnad juba komplekteeritud. Tänavu oli Hyundais ka kolmas piloot, soomlane Juho Hänninen, kuid isegi tema rolli ülevõtmine annaks võimaluse vaid osaliseks hooajaks. Samas pole teada, kas Hyundai kavatseb teatud rallidel kasutada ka kolmandat autot. Jääb veel vahepeal pikalt MM-sarja valitsenud, kuid viimasel ajal oma sära mineta-

ManCity hädad jätkuvad ka tänavu JALGPALL. Manchester City

jalgpallimeeskond ei saa Meistrite liigas end ka tänavu kuidagi käima ning kolmapäeva õhtul kaotas matši üheksakesi lõpetanud City E-alagrupi kohtumises koduväljakul 1:2 Moskva CSKA-le. Seega on City pärast neljandat vooru vaid kahe punktiga grupis viimasel kohal. «Raske on mõista, miks me nii halvasti mängisime. Kui kaks lihtsat väravat ära kinkida, teed endal ise elu raskeks,» lausus Pellegrini BBC-le. City on Meistrite liigas pidanud 24 mängu ning alagrupist senise kolme hooaja jooksul edasi jõudnud vaid korra, kui mullu jäädi 16 parema seas kahe mängu kokkuvõttes ko-

he alla Barcelonale. 24 kohtumisest on City võitnud kaheksa ehk vaid kolmandiku. Samal ajal alistas samas alagrupis Müncheni Bayern 2:0 AS Roma ja 12 punktiga on neil alagrupis nüüd esikoht kindel. Kolmapäeva õhtul jõudis aga ajaloolise saavutuseni FC Barcelona ründetuus Lionel Messi, kelle kaks väravat aitasid Barcelona 2:0 võidule Amsterdami Ajaxi üle. Messi on nüüd Euroopa tugevaima klubiturniiri põhihooajal löönud 71 väravat ja sellega jagab ta esikohta Madridi Reali legendi Rauliga. Kolmandal kohal on praegune Reali superstaar Cristiano Ronaldo 70 tabamusega. Madis Kalvet

Meistrite liiga E-ALAGRUPP: Müncheni Bayern – AS Roma 2:0, Manchester City – Moskva CSKA 1:2. Tabeliseis: 1. Bayern 12 punkti, 2. Roma 4, 3. CSKA 4, 4. ManCity 2 F-ALAGRUPP: Ajax – Barcelona 0:2, PSG – APOEL 1:0. Tabeliseis: 1. PSG 10, 2. FC Barcelona 9, 3. Ajax 2, 4. APOEL 1. G-ALAGRUPP: Maribor – Londoni Chelsea 1:1, Lissaboni Sproting – Schalke 4:2. Tabeliseis: 1. Chelsea 8, 2. Schalke 5, 3. Sporting 4, 4. Maribor 3. H-ALAGRUPP: Bilbao – FC Porto 0:2, Donetski Šahtar – Borissovi BATE 5:0 Tabeliseis: 1. FC Porto 10, 2. Šahtar 8, 3. BATE 3, 4. Bilbao 1.

nud Citroën, kus esisõitja staatus peaks kuuluma britt Kris Meeke’ile. Teise sõitja koht on nagu Fordiski veel lahtine ja vähemalt teoreetiliselt võiks Tänak pretendeerida ka sellele. Seega, reaalseid sõitjakohti on järel kaks. Lisaks Tänakule võivad neid veel ihaldada tänavu Citroëniga sõitev ja enne viimast etappi MM-arvestuses 5. kohta hoidev Mads Östberg ja tänavu mõned sõidud Hyundai roolis teinud uusmeremaalane Hayden Padon. Kui aga määravaks saab sõitjate rahakott, võib mängu tulla ka poolakas Robert Kubica. Tippmeestega võrreldavat kiirust pole ta suutnud ralliteedel näidata, kuid Poola sponso-

rite toel võivad uksed tema ees kergelt avaneda. Samal ajal kui tuleval hooajal võistelda kavatsevate sõitjate hulgas käib veel paras sagimine, mõtleb 34-aastane Hirvonen pärast järgmist nädalavahetust saabuvale pensionipõlvele. Mingil kujul autosporti naasmist ta ei välista, kuid vähemalt esialgu on ta prioriteet perekond. Karjääri jooksul 15 MM-rallit võitnud Hirvonen oli aastaid üks MM-sarja säravamaid kihutajaid, kuid samas pidi ta leppima alati kellegi teise – Sebastien Loebi – varjus olemisega. Neljal hooajal lõpetas ta MMsarja teise kohaga, kahel aastal oli ta kolmas.

Button võib F1-sarjast lahkuda VORMEL-1. Kuningliku võidusõidusarja kuluaarides liiguvad kuulujutud, et 2009. aastal maailmameistriks kroonitud britt Jenson Button (pildil) lõpetab tänavuse aastaga oma karjääri F1-sarjas. Maailma spordimeedia kirjutas eile usinalt, et sel aastal 23. novembril kavas olev Abu Dhabi etapp jääb Buttonile viimaseks ning tuleval aastal tal enam praeguses tiimis ehk McLarenis kohta ei ole. Põhjus on lihtne: McLaren tahab jätkata 22-aastase Kevin Magnusseniga ja palgata juurde sel aastal Ferraris sõitva kahekordse maailmameistri Fernando Alonso. Samas on aga olukord Alonsoga hetkel veel segane: kuigi hispaanlase lahkumine Ferrarist ja Sebastian Vetteli liitumine sama meeskonnaga on vormel-1 ringkondades avalik saladus, pole tiim kummastki uudisest ikka veel avalikult teatanud. Ka Alonso ise pole avalikustanud, kas ta kavatseb istuda McLareni rooli või võtta vaheaasta, et noolida uueks hooajaks kohta Mercedese meeskonnas. Lähiajal tuleb Alonsol aga oma otsus ära langetada, sest McLareni võistkonna juht Eric Boullier lausus Saksamaa väljaandele Bildi, et nad ootavad hispaanlase vastust enne hooaja lõppu. «Ootame Fernando otsust hiljemalt Brasiilia ja Abu Dhabi etappide vahele jäävaks ajaks. Muidu peame hakkama muid võimalusi kaaluma,» lausus Boullier. McLareni, Alonso ja Buttoni ümber tekkinud segadust ei saanud veel eile klaarida ka Briti sõitja, kes teatas Twitteri vahendusel, et seis on lahtine. «Mul ei ole oma tuleviku kohta veel uudiseid, mida saaksin teiega jagada,» kirjutas Button eile Twitteris. Esialgsete spekulatsioonide kohaselt võib Button pärast F1-karjääri lõpetamist jätkata võidusõiduga ning teda võib näha mõnes kestvussõidu sarjas. PM

22 || REIS || POSTIMEES, 7. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

SUITSUKEELD. Praeguseks tavapärasena tunduv lennukites

Tubakahimulised liisa tagel toimetaja

ennukites kehtiv suitsetamise keeld tundub praeguseks ilmselt juba loomuliku ja ilmselgena ning suitsetamist keelavad sildid ja tuhatoosid tualettides paistavad tarbetu lisandina. Nii ongi mitmed lennufirmad nüüdseks kujundanud suitsetamist keelavad märgutuled ümber elektroonika kasutamist reguleerivateks tuledeks. Sellegipoolest leidub jätkuvalt neid, kes püüavad lennukis salaja sigareti läita. Õigupoolest ei ole ka keeld just ülemäära kaua kehtida jõudnud, ehkki kommertslennunduse võidukäik jääb just nimelt suitsuvabasse aega. Arusaam, et suitsetamine on otseselt seotud vähiriskiga, jõudis avalikkuse ette alles 50 aastat tagasi, peagi kaasnesid sellega piirangud tubakatoodete reklaamile, suitsetamise keeldudeni kulus sealt aga veel aastaid. Arutelu lennukite suitsuvabaks muutmise üle sai hoo sisse 1980. aastatel. Enne seda jõuti USAs ja Euroopas seada lennukites sisse suitsetajate ja mittesuitsetajate sektsioonid ning keelata lennukis sigarite ja piibutubaka suitsetamine. 1981. aasta 15. mail arutles ajaleht The Telegraph jaapanlaste ohjeldamatust suitsulembusest rääkiva loo kõrval ka selle üle, kas lennukites suitsetamine peaks olema keelatud. «Lennufirmad kardavad, et reisijad hakkavad hiilima tualetti suitsu tegema nagu arglikud alaealised, kui valitsus püüab kõigil kommertsliinidel suitsetamist keelata,» algas artikkel. Ega sellega muidugi palju mööda ei pandud. Keelu vastaste argumentide hulka kuulus aga ka väide, et suitsupriid lennud vähendavad reisijate hulka – sellega pandi küll mööda. Suitsetamise vastased soovitasid, et keelu kehtestamise korral on vaja tsiviillennunduses kasutusele võtta kõikjale paigutatud suitsuandurid või isegi kustutussüsteemid – kuni kõik lennukis suitsetada võisid, ei saanud ju selliseid seadmeid olla.

Tubakafirmad barrikaadidel American Airlinesi üks tollaseid juriste teatas näiteks aga, et firma jätkab igal juhul suitsetajapiletite müümist ning üldised regulatsioonid annavad mittesuitsetajatele alust veelgi nõudlikumalt ja ebameeldivamalt käituda. Konfliktid nikotiinisõprade ja tervislikumaid eluviise eelistavate reisijate vahel viisid juristi sõnul sageli kaklusteni ning põhjustasid lennusaatjatele äärmiselt ebameeldivaid olukordi. Keeldude kehtestamiseni jõuti alles 1988. aastal – kõigepealt keelati USAs suitsetamine siseliinidel, mis on õhus kaks tundi või vähem. Euroopa lennuliinidel toimusid muutused

üldjoones samal ajal. Suitsukeeldude vastu võitlesid aktiivselt loomulikult tubakafirmad ning näiteks 1988. aastal ostis Suurbritannia tubakatootjate liit ajalehtedesse reklaamid, kus osatati: «Eile turvavööd, täna hullusärgid. Kus on briti suitsetajad homme?» Turvavöö kasutamist hakati seejuures nõudma 1983. aastal. 1990. aastal laiendati USAs suitsukeeldu lendudele, mis kestsid kuni kuus tundi. Aastatuhande vahetuse paiku hakkas aga suitsetamise keeld kehtima juba üleüldiselt ja rahvusvaheliselt, ehkki loomulikult võttis selle täiel määral rakendamine nii mõnelgi firmal aega. Vene Aeroflot võttis keelu näiteks järk-järgult ette 2001. aastal, alustades samasugustest ajavahemikest nagu USA. 1991. aastal loodud Estonian Air keelas suitsetamise 1995. aastal. Praeguseks on suitsetajatel igal juhul väga raske leida lennuliini, kus saaks rahulikult sigareti läita. Mõned lennufirmad pakuvad sellist võimalust kopsaka lisatasu eest spetsiaalsetes salongides ning loomulikult eralendudel. Hästi otsides leiab ilmselt ka mõne Aasia, Lähis-Ida või Aafrika siselendude firma, kus sigareti süütamine võib õnnestuda.

Kõik reeglitest ei hooli Luua on proovitud ka spetsiaalselt suitsetajatele mõeldud lennuliine. 1993. aastal tahtsid USA kodanikud William Walts ja Geogre Richardson rajada lennufirmat Smokers Express, ent neil ei õnnestunud saada piisavalt rahastust. Mehed tahtsid pakkuda mitte ainult suitsetamisnaudingut, vaid ka tavapärasest meeldivamat toitu ja teenindust. Sama plaan oli 2006. aastal sakslasel Alexander Schloppmannil, ent ka tema imetabase luksuslennuliini plaani lasi põhja viimasel hetkel alt hüpanud rahastaja. See ei tähenda sugugi, et lennukeis poleks suitsunäljas üksiküritajaid, ehkki suletud ruumis nagu lennuk on sigaretilõhn ikkagi väga hästi tunda. Näiteks Estonian Airi kinnitusel ei esine neil selliseid juhtumeid kuigi palju – ehk ükskaks korda aastas. Tüüpiliseks paigaks, kus reegleid eirav reisija sigaretti läita püüab, on tualettruum, ehkki bravuurikamad püüavad seda teha ka oma kohal istudes – sagedamini tagumistes ridades. Aasta jagu ühes Baltikumi tšarterlende pakkuvas firmas stjuardessina töötanud 27-aastane naine rääkis, et tema lennuaasta jooksul Balti riikide elanikega üldiselt probleeme ei olnud, ehkki tšarterlendudele satub sagedamini inimesi, kes pole varem lennanud ega ole tõepoolest ka reeglitega kursis. Tänapäeval saavad inimesed päris hästi aru, miks lennukis suitsetada ei tohi, ning kui nälg on tõepoolest väga suur, saab reisi ajaks varuda nikotiininätsu või muid alternatiive. Ka e-sigaretid olid tema lennufirma õhusõidukites lubatud, ehkki nende lubatus seisneb siiani paljudel juhtudel selles, et seni pole uut seadeldist veel

Juba paar aastakümmet on lennukis suitse

jõutud ära keelata. E-sigaretiga reisimisel tuleb eelkõige järgida selle vedeliku transportimise nõudeid – kehtivad samad reeglid nagu ükskõik mis muule vedelikule. Estonian Airi lennukite pardal e-sigaretti kasutada ei tohi. Naise aasta lennufirmas ei möödunud siiski päris suitsuvabalt – ühel lennul leidus umbkeelne hispaanlanna, kes kõigepealt püüdis eitada, et ta üldse midagi tegi, ning hiljem väitis, et ei teadnud lihtsalt reegleid. Teistelt töökaaslastelt kuuldu põhjal oli firmal aga kõige enam probleeme tellimuslendude või näiteks jalgpallifänne täis lennukitega. Eriti viimaste seas, aga mõnikord ka niisama liiga ülbeks läinud reisijate puhul tuli tõesti ette olukordi, kus keegi läitis sigareti keset salongi. Kuigi lennukites üldiselt suitsetada ei tohi, on tualettruumides enamasti endiselt olemas tuhatoos. Seejuures näiteks USA föderaalne lennundusamet lausa nõuab jätkuvalt, et tuhatoosid oleks olemas – käsu taga on üks 1973. aasta lennuõnnetus, mille põhjustas valesse kohta visatud koni tekitatud säde. Nii on pragmaatiliselt hinnatud, et tõenäoliselt leidub alati inimesi, kes keeldudest ei hooli ning üritavad siiski lennukis suitsu teha, pigem siis juba tagada ka reisijate ohutus.

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 7. NOVEMBER 2014 || REIS || 23

REIS

suitsetamise keeld ei paistnud alguses sugugi nii loomulik.

d suunduvad õhus tualetti

etamise keeld tavaline, ent mitte kuigi ammu aitasid stjuardessid reisijatel ka sigarit läita.

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Karistused

Laupäev SUHTED

• Lennu ajal saab personal reisijat vaid korrale kutsuda, paluda tal teisi reisijaid häiriv tegevus lõpetada ning vajadusel konfiskeerida häirivad esemed. • Kui reisija keeldub pardameeskonna korraldusi täitmast ja käitub allumatult, kutsutakse talle sihtkoha lennujaama vastu korrakaitsjad, kes tegelevad reisijaga juba vastavalt riigi seadustele. • Lennufirma korraldusi eiranud reisija võidakse kanda ebasoovitavate reisijate nimekirja. • USA lendudel koheldakse suitsetajat sageli ka kui võimalikku muude rikkumiste toimepanijat, kes püüab meeskonna tähelepanu kõrvalise tegevusega hõivata. Sellest hoolimata on USAs viimasel viiel aastal tabatud kokku ligi 700 lennukis suitsetajat. • Lennuki inventari, näiteks suitsuandurite lõhkumise eest on ette nähtud kopsakad, tuhandetesse eurodesse ulatuvad trahvid. Samuti kehtivad trahvid teiste reisijate ohustamise eest, mille alla ei käi loomulikult mitte ainult nende hingamisteede kahjustamine, vaid ka oht, mille tekitavad sädemed lennuki pardal ja rikutud suitsuandurid. • 2009. aastal määrati Saudi Araabias siselennul suitsetanud ja lennuki meeskonna korraldustele vastu hakanud sudaanlasele karistuseks 30 piitsahoopi. Aasta enne seda määrati sama teo eest ühele teisele rikkujale 50 piitsahoopi. allikas: pm foto: internet

Lennufirmasid igale maitsele Taevane Hooters Hootersi baarid on tuntud napis rõivastuses teenindajate poolest. Samast kontseptsioonist lähtuvalt rajati 2003. aastal USAs Lõuna-Carolina osariigis Hooters Air, mille personal pakkus lennureisijatele keelekastet oranžides lühikestes pükstes ja dekolteed paljastavates pluusikestes. Lennufirma tegutses siiski vaid kolm aastat. Kuigi ebatavaline ärimudel köitis meesklientide huvi, ei soosinud majanduskeskkond nende tegevust.

Paljalt õhus Hooters Airi paljastava lennuteeninduse viis uuele tasemele Naked Air, kes kavatses pakkuda alasti lennureise Miamist USAs Cancuni Mehhikos. Turismifirma Castaways Travel pakkus rõivasteta lendamist esialgu vaid naljana, kuid plaan jõudis lõpuks ka teostuseni. Samal ajal kui Cancunis peeti 2003. aastal nudisminädalat, toimus Naked Airi ainus lend – 90 reisijat tähistasid lennufirma loomist sellega, et heitsid õhus olles riided seljast. Pärast seda lõpetas Naked Air tegevuse.

Lemmikloomad äriklassis 2009. aastal rajatud Pet Airways lennutas lemmikloomi üheksasse USA linna. Ühe neljajalgse sõbra reisile saatmine maksis omanikule keskmiselt 500 USA dollarit ning selle eest oli tagatud äriklassivääriline teenindus. Lemmik viidi enne pardale minekut jalutama, talle oli ette nähtud koht konditsioneeriga salongis ja iga 15 minuti järel käis teenindaja looma heaolu kontrollimas. Samal ajal said omanikud oma lemmiku teekonda internetis jälgida. Firma lõpetas tegevuse 2013. aastal pärast pikalt kestnud finantsprobleeme.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Tegeled kõige sellega, mis praegu pinget pakub. Neid asju ei olegi nii vähe. Oled korraga maailmaparandaja, idealist, filosoof ja pragmaatik.

SÕNN Mõtted liiguvad erinevaid kanaleid pidi, kuid lõpuks jõuavad ikka samasse punkti. Varasemad kordaminekuid sind ei huvita, vaid kõik see, mis on alles ees. KAKSIKUD Kõik tahavad tagantjärele targad olla, kuid sina püüad seda vältida. Võtad olukorda just sellisena, nagu see on. Võimalik, et olukorra kõrvalt vaatamine aitab asju õiges valguses näha.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 7. NOVEMBER 2014 || VARIA || 25

Kaine arvestus on praegu out ja tunded in. Kui midagi ette võtad, siis teed seda kogu südamest ja tänutundega, et just sina seda teha saad.

NEITSI Impulsiivne ja tormakas aeg, mis ei anna võimalust tegevust ja olukordi analüüsida. Ära lase probleemidel siiski kuhjuda. KAALUD Ära lase end mõjutada, kui keegi heidab sulle ette iseloomu puudumist. See inimene ei tea, et tegelikult ei ole sa sabassörkija, vaid mitmes valdkonnas juhtoinas. SKORPION

Praegu võib suureneda soov tunnustuse järele. Tead, mida oled väärt ja mida mitte. Sa ei nõua rohkem, kuid ei lepi ka vähemaga.

5 4

æ æ

ERNIE

ê î

ò ä

1 a

Rafael Kofman & Lev Lošinski – Uzbekskogo KFS, 1947 Matt kolme käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Og6!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT HOIATAN ETTE, ET KAVATSEN ÜHE TEHNILISE PROBLEEMI ASJUS SÜVITSI MINNA.

SEETÕTTU KASUTAN SOTSIAALSETE OSKUSTE ARVELT ROHKEM OMA TÄIDESAATVATE FUNKTSIOONIDE JA TÄHELEPANU VÕRGUSTIKKU.

TUNDUB ÜSNA KARM MUUTUS.

MA EI SAANUD PRAEGU ARU, KAS TEGU OLI SARKASMIGA.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Kas oled ületanud aktsepteeritava ja mitteaktsepteeritava vahelise piiri? Sõltub, millise nurga alt vaadata. Tagaplaanile sa igatahes ei jää.

1. Tänavu 5. juulil toimunud XXVI üldlaulupeo esimesel kontserdil «Aja puudutus» kõlas esimesena Mihkel Lüdigi – Friedrich Kuhlbarsi «Koit», seejärel Eesti Vabariigi hümn ning Gustav Ernesaksa – Juhan Liivi «Helin». Pärast seda tulid ettekandele laulud kõigilt seni peetud kahekümne viielt laulupeolt, igalt üks. Oli siiski kaks erandit, ühelt laulupeolt ei esitatud ühtegi laulu, teiselt aga kaks. Millised laulupeod olid erandiks? 2. 1517. aastal kõigi pühakute päeva laupäeval naelutas Martin Luther ühe linnakiriku uksele hiljem legendaarseks saanud 95 teesi, mis mõistsid hukka patukahetsuskirjade müümise ja millest sai alguse reformatsioon ehk usupuhastus. Mis linnas see kirik asub? 3. Milliste meeskondade vahel lõppes tänavu Hispaanias toimunud korvpalli MMil peetud kohtumine tulemusega 128:65? See oli ja jäi suurima vahega võiduks turniiril. 4. Praegu on maailmas registreeritud domeeninimesid üle 200 miljoni. Maailma esimene domeeninimi registreeriti 1985. aasta märtsikuus. Mis nimi? 5. Keisrinna Katariina II 1765. aasta ukaasi järgi võisid seda Venemaal valmistada vaid aadlikud ja rohkem mitte keegi. Mida? Vastused: 1. Ühegi lauluga ei meenutatud 1950. aastal toimunud laulupidu, kaks laulu oli kavas 1969. aastal toimunud juubelilaulupeolt. 2. Wittenbergis. 3. Brasiilia võitis Egiptust. 4. symbolics.com. 5. Viina.

KALJUKITS Näitad tundeid vastavalt sellele, kellega suhtled. Tajud alateadlikult, millised on suhtluspartnerid ja millised teemad nende puhul mõjuvad.

ê ä

VÄHK Uued rauad on sul juba mõnda aega tules, kuid tulemusi ei ole kuskilt näha. Forsseerimine ja pingutamine võib sind sihtmärgist kaugemale viia. LÕVI

ì è

AKNE

VEEVALAJA Kohanemisvõime on sul tipus ning suudad reageerida igale olukorrale õigel viisil. Sellega hoiad ära jamasid, mis võivad tulevikku ulatuda.

SUDOKU www.sudoku.ee

KALAD Püüad olla originaalne, kuid see ei kuku nii välja. Pigem jõuad tagasi oma liistude juurde, kuid uuest küljest. Seltskondlikud suhted pakuvad praegu palju. RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID «Isa, ma tahan saada kirurgiks!» «Seda närust tööd, Juku? Ainult üle minu laiba!» ••• «Doktor, mul on midagi silmas. Kipitab kohutavalt.» «Näidake siia. Nii ... Ahaa, siin see on!» «Mis see on?» «Seep see on.» ••• Traumapunktis. «Mis teiega ometi juhtus?» «Kujutage ette, kõnnin tsirkusest mööda, järsku jooksevad välja klounid ja hakkavad mind klobima ...» «Misasja? Tõsiselt või?» «Ei, naerdes ja irvitades.» ••• Naine tõi poest 12 pudelit õlut, kuus pudelit veini, kolm pudelit viina ja kaks pätsi leiba. Mees vaatab seda imestunult ja küsib: «Kas meile tulevad täna külalised?» «Ei,» vastab naine. «Aga miks sa need leivad ostsid?»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on AEGVIIDU

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

26 || kuulutused || postimees, 7. november 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Müüa tegutsev spordiklubi Viljandis. Hind kokkuleppel. Tel 5331 6097.

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud kallis Minu mõtetes elad edasi, minu südames sul oma tuba. Nüüd sind hoida saan vaid sedasi, ei pea kelleltki küsima luba ...

Armastus ja elu, rõõm, valu ja mure, kõik liikumine, valgus ja ilu on alguseks igavesele rahule. (J. Galsworthy)

Helmi Lootus

Adolf Nuume

Sünniaastapäeval mälestab poeg perega.

Sügavas leinas omaksed.

Ehitus- ja remondimees otsib tööd. Tel 501 6542.

Lahkus meie keskelt

3. X 1911 – 4. XI 2014

(sünd. Elmerice Treutal, al. 1936. a. Tammejuur) 7. XI 1921 – 27. VI 2010

Veokijuhi täiendus- ja ADR-koolitused Tallinnas ja Tartus. www.sõiduõppe.ee, tel 507 8230.

Kasutatud raamatute ost. Tallinn, Tartu, tel 734 1901.

Mälestame kauaaegset nõukogu liiget

Mälestame õiguskantsleri asetäitja-nõunikku ja unustamatut kolleegi

Mälestame endist kolleegi

Käbi Lareteid

Enn Markvarti

Sügav kaastunne perekonnale.

Avaldame siirast kaastunnet lähedastele.

3. X 1941 – 3. XI 2014

Avaldame südamlikku kaastunnet omastele.

Ostan EW hõbemünte. 1. «Toompea» 10 €; 2. «Ülikool» 40 €; 3. «Laulupidu» 80 €. Tulen ise järele. Tel 5558 9066. Ostan hea hinnaga erinevaid EW aegseid Roman Tavasti märke. Tel 5613 1453, küsi hinda.

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond

Kõik kolleegid õiguskantsleri ametkonnast aastail 1993–2000 ja õiguskantsler

Õiguskantsleri Kantselei

Avaldame sügavat kaastunnet Olarile armsa ema

Südamlik kaastunne Tiiale ja Raulile laste peredega ema, ämma, vanaema ja vanavanaema

Teatame kurbusega, et meie hulgast lahkus

Mare Orula

30. VIII 1955 – 3. XI 2014

Miralda Parri

lahkumise puhul. Printcenter Eesti AS

surma puhul.

Soe sügistuul võttis sul käest, viis sinna, kust tagasi ei tulda. Mälestame rõõmsameelset memme

Reha. Põllutehnika USA-st. -15%, www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

MTÜ Võrtsjärve Ühendus teavitab, et esitab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile taotluse Leaderi kohaliku strateegia ettevalmistamise toetuse saamiseks ning algatab aastateks 2014–2020 strateegia koostamise. Info strateegia koostamise kohta avaldatakse meie kodulehel www. vortsjarveyhendus.ee

Vaike Teiterit

Südamlik kaastunne Vellole, Ertale, Avele ja Agele peredega ema, ämma, vanaema ja vanavanaema surma puhul. Malle, Aime, Eve, Veera, Nadja, Rita, Heino, Marek, Rut

Mälestame head sõpra

Tarmo Anieri Avaldame sügavat kaastunnet omastele. Maarika, Marge, Andri, Jannu Lahkus kallis isa, vanaisa ja vanavanaisa

Mart Hänilane 28. X 1928 - 1. XI 2014

Leinavad pojad Rein ja Erik peredega. Ärasaatmine 8. skp. kell 14 Tartu krematooriumis.

Toomas Puuraid

Tädi Aliide, Ingrid, Ago, Kristin ja Antti

Mälestavad õed Helme ja Meeli perekondadega. Ärasaatmine 8. skp. kell 14 Viljandis Riia mnt. surnuaia kabelis.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Avaldame kaastunnet Urmasele perega kalli

Viktor Traumann

Urve Urbalu

12. VIII 1939 – 5. XI 2014

kaotuse puhul.

Lapsed peredega

Marika ja Toomas perega

Ärasaatmine 10. skp. kell 11.30 Tartu krematooriumis.

Mälestame leinas Valgetähe teenetemärgi kavaleri ja endist kolleegi

Enn Markvarti Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele. Vabariigi Presidendi Kantselei

Ajajõgi voolab mälestuste teel. Ema hingesoojus saadab kaua veel. Kallis Lea, südamlik kaastunne ema

Tamara Tammekuni

Hoiused kuni 8% aastas. Põhja-Eesti hoiu-laenuühistu. Tel 623 0230. Ahtri 12, Tallinn. www.eestihoius.ee Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Teatame kurbusega, et lahkus kallis abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa

Veerennide puhastus. Tel 5638 8994.

kaotuse puhul. Harjumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Avaliku Halduse Arengukeskus

Tunneme kaasa Kairele perega armsa ema ja vanaema

Mälestame oma seltsi kunagist esimeest dr.

Südamlik kaastunne lastele ja lastelastele ema ja vanaema

Siiras kaastunne omastele ja sõpradele

Hilma Kraavi

Herta Kuulpaki

surma puhul. Daissa ja Anni peredega

surma puhul. TRÜ 1953. aastal lõpetanud bioloogid

Silvia Kungla

Lauri Laasi

1. XI 1930 – 31. X 2014

Tallinna Kirurgide Selts

Aino Post Südamlik kaastunne Piiale ema lahkumise puhul. Rütmika Lõunased Naised

Head venda ja onu ning vennanaist

Arnold ja Laine Tagelit leinavad õde Linda ja teised sugulased Tiia, Aare, Mai ja Milvi peredega.

Südamlik kaastunne Ingele ja Üllele peredega kalli isa, äia, vanaisa ja vanavanaisa

Avaldame siirast kaastunnet Ene Tammekunile armsa ema

Lembit-Heinrich Leitudi

Tamara Tammekuni

surma puhul. Lembit, Lauri ja Valdo peredega

kaotuse puhul. Meeksi vallavolikogu Meeksi vallavalitsus

Peeter Liivak

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema ja vanaema

24. II 1960 – 4. XI 2014

Sügav kaastunne lastele, lesele, õdedele Evile, Enele, vend Ainile. Asta ja Sandri pere Muldasängitamine 7. skp.

Avaldame kaastunnet meie varalahkunud vilistlase

Mare Palgi lähedastele. Tartu Ülikooli usuteaduskond

Mälestame ja avaldame kaastunnet perekonnale. Tädilapsed Helju, Helgi ja Heino perekondadega ja Edgari lesk Valli lastega

Harri Pommer 22. VIII 1931 – 7. XI 2009

Töö Soomes 4-teljelise horisontaalse spindliga CNC-metallitöötlemiskeskuse operaatorile. Tel 5845 5548.

Hubert Poolat

kaotuse puhul. Janek ja Triin

Elmar Plaks Ostan kasutatud hambakroone, märke, münte tööpäeviti kl 10–16 Tallinnas Pärnu mnt 38. Tel 655 9217.

Siiras kaastunne Toomasele ja Sirjele lähedastega kalli

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 9. skp. kell 13 Kaarli kirikus. Lilledele ja pärgadele mõeldud raha palume annetada orelivilele mõeldud annetuskasti kirikus.

Maria Keres

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Siiras kaastunne Ain Tammekunile kalli ema

Kalju Välimäe

kaotuse puhul. Kolleegid Costech MA-st

kogu Eestis.

Kui meie elulõng kord katki läheb ja seotud sõlmed enam ei pea ...

26. VI 1924 – 4. XI 2014

kaotuse puhul. Maa-amet

metsakinnistuid ja põllumaid

Vabariigi valimiskomisjon ja sekretariaat

Kalju Välimäe

kaotuse puhul. Lia, Viive, Marve, Tiiu ja Eva peredega. Ärasaatmine 8. skp. kell 10.45 Rahumäe kabelis.

ostab

Avaldame kaastunnet lähedastele.

AS TERA töötajad

Maria Kerese

Raamatupidamisteenused. Tel 521 7591. arvestus.personal@gmail.com

Enn Markvarti

kaotuse puhul.

Tõnu Kaljo

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Mälestame komisjoni endist esimeest

Tamara Tammekuni

Sügav kaastunne Peeter Keresele kalli ema

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

Ärasaatmine 9. skp. kell 13 kodus Hara külas ja mulda sängitamine Loksa kalmistul.

Külli, Leelo, Mare ja Ere

Südamlik kaastunne Kariinale kalli venna

Pakkuda võib kõike, ostame vanavara kl 10–16 Kadaka tee 36, tel 655 0040.

Leinavad omaksed.

kaotuse puhul.

Avaldame kaastunnet Helle Übiusele venna

Südamlik kaastunne lähedastele suurmeister Paul Kerese väsimatu aitaja nii elu- kui ka maleteel lahkumise puhul. Merike Rõtova

Kaljo Kivil

4. VIII 1927 – 4. XI 2014

5. surma-aastapäeval mälestavad lapselapsed peredega.

Õie Vigel

Omaksed Ärasaatmine täna kell 14 Tartu krematooriumis. Siiras kaastunne Ritale, Heiki ja Indreku peredele kalli abikaasa, isa, vanaisa ja äia

Ants Vindi

16. III 1938 – 4. XI 2014

kaotuse puhul. Ristitütar Malle perega Südamlik kaastunne Ritale ning poegadele Heikile ja Indrekule kalli abikaasa, isa ning vanaisa

Ants Vindi kaotuse puhul. Hillar perega

Ants Vint Avaldame sügavat kaastunnet Ritale, Heikile ja Indrekule peredega kalli abikaasa, isa, vanaisa ja äia kaotuse puhul. Koidula, Rene, Signe, Indrek

POSTIMEES, 7. NOVEMBER 2014 || TÄNA || 27

TOIMETAJA MARGUS MIHKELS, TEL 666 2234, MARGUS.MIHKELS@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: KIIRA, KIIRI, KIRKE Garibaldi Kivisalu 90, balletiartist Jüri Randla 78, motosportlane Maire Aunaste (pildil) 61, teleajakirjanik Viktor Kaarneem 60, raadioajakirjanik Vilma Luik 55, näitleja Arvo Uustalu 50, ajakirjanik Andres Oper 37, jalgpallur

foto: margus ansu

VIIMANE VEERG

POSTIMEES ÕNNITLEB: Mart Luik 44, vastutav väljaandja Mari-Liis Aasmäe 26, reklaamiosakonna kliendihaldur

EUROOPA TALLINN +7

KÄRDLA +8 HAAPSALU +8

NARVA +6

RAKVERE +6

ilmateenistuse sünoptik ptik

PAIDE +9

7 2– Vihma toonud madalrõhkkond jätkab täna teekonda Soome lahele. Pööris lükkab tiTARTU hedaid sajupilvi enda ees PÄRNU VILJANDI +10 +9 ning need taanduvad Eesti +9 KURESSAARE aladelt, kuid õhk on jätku+9 valt soe ja niiske. Samal ajal stardib edelavoolus LõunaEesti poole juba uus osatsüklon. VÕRU Nädala viimane tööpäev möödub VALGA +10 +10 halli taeva all. Mitmel pool udutab vihma, õhtul muutub sadu uue pöörise ees lõunamaakondades KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS intensiivsemaks. Laupäev, 8.11 Pühapäev, 9.11 Esmaspäev, 10.11 Täna on valdavalt pilves ilm. Tallinn +4/+5 0/+8 +3/+5 Sajab vähest vihma, sadu muuTartu +5/+7 0/+8 0/+4 tub õhtul Lõuna-Eestis tugevaNarva +3/+6 +1/+8 +2/+4 maks. Puhub muutliku suunaga tuul 2–7 m/s. Sooja on 6–10 Pärnu +4/+7 +2/+8 +2/+6 kraadi. Kuressaare +5/+6 +3/+9 +4/+7

s m/

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Legendaarne ajakirjanik Stepan Karja (paremal) kirjutas oma esimese romaani, mullu detsembris esitletud «Prokrustese sängi» kõrvale teise. Raamatut «Eelkoolid» esitleti eile õhtupoolikul Tartu linnaraamatukogu saalis. Teosest kõnelnud kirjandusteadlane Janika Kronberg (vasakul) tõstis muu hulgas esile selle ehedust, mis tugineb autori eluloole, samuti isikupäraseid dialooge ja murdekeele kasutamist. «Väga hästi kokku kirjutatud, komponeeritud raamat,» lisas kirjandusteadlane. Tartu Postimees

HOMME POSTIMEHES:

SUHETE KÜLJEL ÕPETATAKSE, KUIDAS TÖÖL PSÜÜHIKAHÄIRETEGA INIMESI AIDATA.

Jätkuvalt sombune eva-maria sula la

Kirjandusteadlane kiitis ajakirjaniku romaani

ANNAB TEADA, KES ON TÄNAVUSED TEGUSAIMAD NAISED.

Hirmsa hooga akusid vedanud lätlane pandi pokri

PÄIKE

Politsei pidas kolmapäeval kella poole kahe ajal päeval Pärnumaal kinni 26-aastase lätlase, kes sõitis kiirusega 181-kilomeetrit tunnis. Nii suure kiiruseületamise eest võib küll määrata ka rahatrahvi, ent politsei otsustas kohtult karistuseks taotleda nädalast aresti ja juhiloa äravõtmist pooleks aastaks. Kohus oli karistusega päri. Politseinikes tekitas hämmastust seegi, et lätlase Infiniti pakiruumis oli 15 kasutatud akut. Kuna kasutatud akud on ohtlikud jäätmed, peab sellise koorma vedamiseks olema vastav luba, mida lätlasel aga polnud. Seda rikkumist uurib keskkonnainspektsioon. Pärnu Postimees

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 7.55 7.43 8.01

loojub 16.13 16.10 16.23

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+11,3 kraadi (1967) –9,4 kraadi (1942) +11,8 kraadi (1967) –10,8 kraadi (1908)

KUUFAASID 7. november 00.23 14. november 17.16 22. november 14.32 29. november 12.06

+9 +19 +19 +20 +10 +11 +18 +10 +16 +17 +10 +2 +11 +10 +19 +14 +12 +16 +13 +18 +7 +1 +13 +5 +11 +5 +10 +18 +15 +4 +14 +18 +12 +17 +33 +17 +26 +29 +31 +30 +28 +34 +11 +10 +31 +18

TELE- JA RAADIOKAVAD • REEDE, 7. NOVEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Paks boss: Uskuge mind ometi 09 45 Üks tegu: Mängimine 55 Terevisioon* 11 55 MI* 12 25 Muusikadokk: Richard Strauss ja tema kangelannad* 13 15 Tango. Tantsivad Kaie Kõrb ja Viesturs Jansons 25 Anima tsoon: Kalju Kivi, Kaarel Kurismaa, Aarne Ahi 45 Kapital* 14 15 Foorum* 15 05 Reisile minuga: Mozarti linn* 30 Osoon* 16 00 Holby City haigla: Õigus teada 17 00 AK 10 Õnne 13 40 Paks boss: Uskuge mind ometi* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 35 Raudse eesriide jumalused 20 05 Viimane tango Halifaxis 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Vaal (The Whale, Inglise 2013). Draama 23 10 Pealtnägija* 55 Ringvaade* 00 30 Ajalik ja ajatu: Peetruse linn ja Maarja maa, 9* 01 00 Holby City haigla* 02 02 ERR.ee uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 10 05 Smallville: Kandor 45 Eesti muusikavideod 11 15 ERR.ee uudised 15 30 Pailapsiin, 10 16 00 Lastetuba* 10 Lotte 15 Cedric 25 Indiaanipoiss Yakari: Antud sõna 40 Tinga Tinga lood 50 Vahva Roosi: Ajarändurist puu 17 05 SimsalaGrimm: Pinocchio 30 Buratino tegutseb jälle: Näpud mullas 18 00 Lassie 20 Klumpsud: Nubinajaht 30 Lastetuba: Meisterdame Mariga. Lauajalgpall 45 Kasperi ja Emma lood 55 Väike printsess: Tahan üllatust! 19 05 Vahva Roosi: Lõikusharmoonia 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 55 Minuscule 20 05 8 mm ELU, 5/12 30 Jääriik (Eesti 1970) 45 Jahid merel (Eesti 1955) 22 00 Kuritegu, 15/20* 23 00 Kaardimaja, 1/13 (USA 2013)* 55 BFM esitleb. lyhikas: Sotsiaalkeskus Satama* 00 20 Eesti TOP 7* 01 10 ERR.ee uudised

06 10 Lastega kodus* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 43* 10 00 Taltsutamatu süda, 97* 11 00 Laula mu laulu* 12 30 Kalailm 13 00 Telerahvas* 30 Tuhat ja üks ööd, 98-99 15 25 Lastega kodus: Tähtede otsing 16 00 Küladetektiivid, 119: Salto mortale 17 00 Taltsutamatu süda, 98 18 00 Keelatud armastus, 44 19 00 Reporter 20 00 Kuldvillak 35 Galileo 21 30 Nädalalõpp Kanal 2ga 23 00 Kuula mu laulu 00 00 Ohmukaitse (Witless Protection, USA 2008). R: Charles Robert Carner. O: Jenny McCarthy. Vembukomöödia 01 50 Õnneseen Slevin (Lucky Number Slevin, USA-Saksa 2006). O: Ben Kingsley, Josh Hartnett, Lucy Liu, Bruce Willis. Märul 03 35 Reporter* 04 25 C-Komando* 45 Küladetektiivid, 119: Salto mortale* 05 30 Doktor Oz: Kas teie keharasv tekitab vähki?

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Saatuslik valik, 7* 08 55 Südameasi 5, 8: Homme läinud* 09 55 Kirgede torm* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 25 Top Shop 40 Livin’ Aloha, 2* 12 10 Kättemaksukontor 12, 9: Küsi surnutelt, 1* 13 10 Selgeltnägijate tuleproov 9, 8* 14 15 Seitsmes taevas 2, 7: Tüdrukud tahavad lõbutseda 15 15 Vaprad ja ilusad, 6853 50 Saatuslik valik, 8 16 50 Kirgede torm, 1969 17 55 Südameasi 5, 9: Segadus 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Me armastame Eestit 21 30 Keskea rõõmud 1, 8: Sussid kõrvuni jalas 22 30 Võimalik vaid Venemaal 23 00 Jeff, kes elab kodus (USA 2011). R: Jay ja Mark Duplass. O: Jason Segel, Judy Greer, Ed Helms, Susan Sarandon. Komöödia 00 35 Tappev puhkus spaas (USA 2013). Õudusfilm 02 35 Kondid 7, 12 03 25 Võimalik vaid Venemaal* 55 Selline on elu! 04 50 Seitsmesed uudised

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Taltsutamatu süda, 35 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 755 09 05 Emmerdale, 89-90 10 05 Aafrika südames 55 Süütu süüdlane, 89 11 45 Top Shop 12 00 Uus võimalus, 97* 30 Uus võimalus, 98* 13 00 Doktor Oz, 700: Iga hinna eest* 14 00 Kuula mu laulu* 15 00 Kolm naist paadis* 30 Vahemere köök, 1* 16 00 Pilvede all* 17 00 Aafrika südames* 18 00 Doktor Oz, 701: Kas Alzheimeri tõve taga on süsivesikud? 19 00 Uus võimalus, 99 30 Uus võimalus, 100 20 00 Saladused 30 Köök 21 00 Minu liba-abikaasa (Just Go with It, USA 2011). R: Dennis Dugan. O: Adam Sandler, Jennifer Aniston, Brooklyn Decker. Komöödia 23 15 Õnnelikult lahutatud, 2/34: Padjajutud 40 Sõbrad, 50: Kus keegi pole valmis 00 05 Ellen 55 Reporter 01 45 Mehi jalaga segada: Ükski mees pole jäämägi 02 30 Emmerdale, 89-90* 03 15 Ellen* 04 00 Süütu süüdlane, 89* 45 Reporter*

06 30 Kalailm* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 42* 09 20 Conan, 312* 10 10 Näljased meremehed, 38/50* 11 05 Jututuba 13 25 Supermani uued seiklused, 27 14 15 Chuck, 9* 15 05 Näljased meremehed, 39/50: Bryher & Tresco 16 05 Komissar Rex, 43: Veripunased roosid 17 05 Klikitähed: Reklaamid 35 Kreisid reisid: Lõuna-Korea 18 05 Chuck, 10/91: Chuck Nemesise vastu 19 00 Tuvikesed, 159: Karmid võtted* 30 Tuvikesed, 160: Bud olla on uhke ja hää* 20 00 Eesti kõige-kõige 30 Usu või ära usu! 21 00 Kaks ja pool meest, 37: Jäta mu hing rahule* 30 Dante mäetipp (USA 1997). Põnevik 23 30 Surmakullerid, 4/16: Sam McCrory 00 20 Kaks ja pool meest, 38: Suur, roosa ja kookosega 45 Tuvikesed, 161: Bundyde vedamine 01 10 Tuvikesed, 162: Marcyle lootes 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Kuuroimar (USAKanada 2008)*. Märul 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kohver, 6 16 00 Kutsuge Cobra 11 10, 8: Laura otsus 17 00 NCIS kriminalistid 8, 21: Surnu peegeldus 18 00 Perepea 11, 10* 30 Simpsonid 8, 13* 19 00 Suure paugu teooria 5, 10: Süljetopsi omandamine 30 Suure paugu teooria 5, 11: Speckermani kordus 20 00 Perepea 11, 11: Pime nurk 30 Simpsonid 8, 14: Sõutäht 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Katusekorter (USA 2010). R: Chris LevitusKomöödia 23 20 Puhkus Mehhikos 3, 21; ekstra 3, 21 00 35 Suure paugu teooria 5, 10-11* 01 35 Kohver, 6* 02 25 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Kataloonia 2014* 09 00 Viis tärni, 19/33* 45 Kultuurimeetri arhiivist. Vabalava avamine* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev* 11 05 TeleTallinn. Linnapea tund* 12 05 Pühapäevatee* 50 Kinnisvaraveeb 16 25 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev* 17 00 Kataloonia 2014* 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Viis tärni, 20/33 19 00 Täna. Uudised 30 Knopka 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 15 Kõrboja peremees (Eesti 1979). Draama 22 45 Meedia keskpunkt* 23 15 Täna. Uudised* 45 Täna + 00 15 Knopka* 45 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Märt Treier 09 45 Miniturniir 10 05 Huvitaja. Madis Kimmel 11 30 Järjejutt. Mõtsa ja tagasi, V 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Margitta Otsmaa 14 05 Tegija. Kaja Kärner 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Loomaaia lood. Kuidas loomaaeda valvatakse. Mati Kaal, Haldi Normet-Saarna 16 05 Kultuuriuudised 15 Originaal ja koopia. Jaan Elgula 17 05 Kihnukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Miniturniir* 19 05 Tegija* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Mulle meeldib see muusika. Arno Tamm 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 KÖP. Helihoidus aastast 1971. Puutaldade aegu. Lembit Lauri 00 05 Kihnukeelsed uudised* 30 Aiatark* 01 00 Huvitaja* 02 00 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Kirurgia. Ervin Abeli 85. sünniaastapäeval kuulame Anton Tšehhovi novelli “Kirurgia”. 10 05 Muusikatuba, Kultuuripealinn Riia. Kuulame Kultuuripealinn Riia 2014 programmi kuuluvat muusikasündmust 11. Kremerata Baltica Festivalilt. 11 05 EKKMi teooriaklubi. 12 02 Delta. Anne Prommik 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 15 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Album. Kultuuripealinn Riia. Läti metsosopran on teinud albumiga “The Best of Elina Garanca” kokkuvõtte oma esimesest loominguperioodist. 20 00 Täna kontserdisaalis. Riia 2014. Maailmakuulus Baieri Raadio Sümfooniaorkester annab Kultuuripealinn Riia 2014 raames oma ainukese kontserdi. 22 30 Fantaasia. Kristiina Kiis 00 05 Nokturn