Postimehe paberleht 08 05 2014 by Postimees

RAISKAMINE

EESTI RIIK ON JÄÄLÕHKUJA EHITAMISEKS KULUTANUD MILJONEID. EESTI LK 6–7

VIIRUSEST PÄÄSENUD Sajast HIV-positiivse ema lapsest sünnivad tänu meditsiini võimalustele nüüd peaaegu kõik tervena. EESTI LK 4–5

KINNISVARA HINNARALLI Eesti Panga analüüs kinnitab, et kinnisvara viimase aasta kiire hinnatõus võib viia kinnisvaramullini.

AED JA KODU

Kasvuhoone eluiga sõltub konstruktsioonist ja kvaliteedist. LK 24–25

MAJANDUS LK 10

www.postimees.ee Vaata uuenenud Ilmajaama

Eurolaulik

TANJA MIHHAILOVA: Ega minu elu sellega peatu, esinen ikka edasi.

MEELELAHUTUS LK 27

ARVAMUS

NELJAPÄEV, 8. MAI 2014 • NR 106 (7097) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 71 151 • LUGEJAID 201 000

arvamus.postimees.ee

Ukraina vari Mida lähemale nihkub Vladimir Putinit üleilmse visionäärina esitlev koosolek Peterburis Lenexpo näitusepaviljonis, seda hallimat varju heidab üritusele Venemaa agressioon Ukraina vastu, kirjutab Andres Reimer. Suurkorporatsioonide juhid loobuvad üksteise järel sõitmast Peterburi majandusfoorumile. LK 2

Eesti linnad saavad rattaringluse võrgustiku Võtad hommikul laenutusest ratta ja jätad selle kesklinna jõudes samasugusesse laenutusse. Eesti Arengufond püüab hakatuseks viia rattaringluse süsteemi katseprojektina ellu Tartus, et seejärel luua see teisteski Eesti linnades.

Maailmas on 600 linna, kus rattaringlus toimib, aga Arengufond püüab seda kõike teha eriti uuenduslikult. Fond ja Tartu panid allkirjad lepingule, mille käigus töötatakse tänavu välja rattaringlussüsteemi esialgne äriplaan.

Prantsusmaalt äraviidud juudid said mälestuskivi INTEGRATSIOON

Meie Narva Kui Narval on suur sümboolne väärtus maailma silmis, siis meie, eestlaste jaoks peaks selle sümboli väärtus olema veelgi selgem, sest siit algab meie maa ja riik, kirjutab Jaanus Villiko, Tartu Ülikooli Narva kolledži haldusjuht. Praegu on Narva Euroopa Liidu või Venemaa värav, sõltub, milliselt poolelt vaadata. LK 16 Tallinnas Lasnamäel avati eile mälestuskivi Prantsusmaalt deporteeritud juutidele. Konvoiga 73 saabus 1944. aasta 20. mail Tallinna umbes 300 inimest, kellest pärast vintsutusi jõudis Prantsusmaale tagasi vaid 22 deporteeritut. Mälestuskivi juurde asetas lilled teiste seas Prantsusmaa suursaadik Michel Raineri (väikesel pildil.) Avamisel osalesid ka assotsiatsiooni «Konvoiga nr 73 deporteeritute lähedased ja sõbrad» president Louise Cohen ja Henri Zajdenwergier (suurel pildil), kes on viimane elusolev deporteeritu. PM fotod: toomas tatar

Kood avab galerii mälestuskivi avamisest.

EESTI LK 8 JUHTKIRI LK 2

BOIKOTT

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 8. MAI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Jalgratas vajab üha uuesti leiutamist

Külaline või pantvang Venemaa põhjapealinn valmistub president Vladimir Putini iga-aastaseks tähtsündmuseks – 22.–24. maini toimuvaks Peterburi majandusfoorumiks. Mida lähemale nihkub Putinit üleilmse visionäärina esitlev koosolek Lenexpo näitusepaviljonis, seda hallimat varju heidab üritusele Venemaa agressioon Ukraina vastu. Selle asemel et sõita Põhja-Euroopa ühte kaunimasse linna Forbesi poolt maailma kõige mõjukamaks meheks kuulutatud riigipead austama, loobuvad suurkorporatsioonide juhid nüüd üksteise järel broneeringutest. Parimal juhul saadetakse Venemaa filiaali juhataja. Majanduslehe Kommersant andmetel seisis foorumi välismaalaste nimekirjas mullu 506 nime, tänavu vaid 311. Ameeriklaste osalus kahanes mulluselt 109 ärimehelt tänavu 53ni. Saksamaa esindajaid tuleb mulluse 33 asemel vaid 19. Loobuvad näiteks Goldman Sachs, Morgan Stanley, Visa, Citigroup, PepsiCo. Mõistagi teeb asjade selline käik korraldajate meele mõruks, sest Putinit soovitakse näidata tippude tipuna. Väliskülaliste nimekirja tühjaks voolamise peatamiseks võeti kasutusele pigem kriminaalidele omane stiil. Foorumile saabujaid näidatakse justkui kallite külalistena, kuid aktuselt puudujate äri ähvardatakse rikkuda. «Foorumile sõitmata jättes kahjustavad juhid esimeses järjekorras oma ettevõtete tegevust,» teatas Venemaa asemajandusminister Sergei Beljakov telekanalis Rossija24. «Aktsionäride valitud palgaliste tegevjuhtidena nad ilmselt ei suuda saavutada neid finantsilisi tulemusi, milliseid nad võiksid saavutada, kui arendaksid ärikontakte Venemaa partneritega.» Putini pressiesindaja Dmitri Peskov kinnitas, et ta küll mõistab, et lääne ettevõtjatele avaldatakse foorumist kõrvale jäämiseks survet, kuid «samal ajal me saame aru, et äris ei esine vaakumit».

aherattalist kondiauru tarvitavat liikurit on sageli peetud lihtsuse sümboliks. Millekski, millele pole justkui vaja liigselt tähelepanu pöörata – mis eksisteerib põhiolemuses säärasena, nagu me seda 19. sajandist tunneme. Kuid 200 aastat hiljem on jalgratas mitte ainult oluline, vaid selles nähakse järjest uusi avastusi ja arendusi. Arengufond väärib igati oma nime, kui tahab toetada jalgratta laialdasemat kasutamist Eesti linnades. Euroopa raha kasutamine tänapäevase jalgrataste rentimise süsteemi väljaehitamiseks on kahtlemata hea investeering. Tartu katseprojekti tasub jälgida ja sellele oma ideid lisades kaasa aidata. Linnaruumi kujundamine peaks üldse olema järjest enam kogukonna asi ja ka kogukonna kätes. Linnas, mis on kutsunud ellu kaasava eelarve, on selle suuna tähtsust mõistetud. Tallinnas üritas Prussakovi-nime-

line rattaühing juba kümmekond aastat tagasi rendisüsteemi juurutada, kuid katse näitas, et pelgalt vabatahtlike tööle ei saa antud juhul loota. Rattapunktide süsteem ei hakanud plaanitud moel toimima. Ka ei saa võimalike varguste tõttu ehitada süsteemi üles tavalistele ratastele. Need peavad olema erikujulised, mis muudab nende ärandamise sisuliselt mõttetuks. Ühistranspordi kõrval on jalgratas kindlasti üks tähtsamaid liiklusvahendeid linnas. Jalgratta üha laiem kasutamine pole ainult odavuse, vaid keskkonna huvides kõige laiemas tähenduses. Kütus kallineb, autosid on palju, need saastavad ristmikke ummistades õhku. Jalgratta kasutamine aitab hoida inimese tervist – see on ühtlasi ju võimalus sageli arvuti taga istuval inimesel end füüsiliselt liigutada. Linna külalised leiavad jalgrataste rendisüsteemi näol soodsa võimaluse ringi liikuda ja ka palju näha. Just eelneva pärast tasub linnadel jalgrattasse panustada, ning paljudes Euroopa linnades seda tehaksegi, planeerides süstemaatiliselt jalgrattateid ja soodustades rentimist. Jalgratas on

küllaltki pikaealine liikur, mis suurendab muu hulgas võimalust, et moodne rendisüsteem end ka ise ära tasuma hakkab. Näiteks saab rattaid kasutada välireklaamina.

JUHTMÕTE Arengufond väärib igati oma nime, kui tahab toetada jalgratta laialdasemat kasutamist Eesti linnades.

LK 8

KÕVA SÕNA Eestis näitavad kooseluseaduse ümber lahvatanud kired kätte meie koha mineviku ja tuleviku, totalitaarse ja vaba ühiskonna vahel.

PÄEVA KOMM

Riigikogu liige Imre Sooäär (Reformierakond), PM 7.05

Kreml sunnib rahvusvahelisi suurkorporatsioone ähvardustega oma pilli järgi tantsima.

Postimees 1928. aastal Valimisvõitlus kujuneb tsirkuseks. Kuigi praegu Saksa erakonnad valimiskihutustöös alles võrdlemisi tagasihoidlikud on ja kihutuskoosolekutega ning erakondlise propaganda kirjaduse levitamisega piirduvad, annavad laiaulatuslikud eeltööd tunnistust, et viimasel nädalal enne Saksa riigipäeva valimisi, mis 20. mail peetakse, kihutustöö ennenägemata ägedaks muutub. Sealjuures võib üldiselt tähele panna, et kihutustöö tehniliste võtete tähe all sünnib. Ainult mõned seltskonnad, kes haritlaskonna häälte peale loodavad, jäävad seniste vähem kärarikaste meetodite juure, teised on selgusele jõudnud, et laiemad hulgad pikkadest politilis-

Tahtmatult meenutab Peterburi majandusfoorumi ümber toimuv hiljutist pantvangidraamat Kremli-meelsete terroristide poolt hõivatud Slovjanskis. «Nagu ma neile lubasin, tähistasime eile minu sünnipäeva ja nad lahkusid,» teatas Kremli huvides tegutsev isehakanud linnapea Vjatšeslav Ponomarjov, kui oli vabastanud pantvangiks võetud OSCE vaatlejad. «On keeruline ette kujutada, mis tunne on, kui Kalašnikov otse näkku surutakse,» meenutas üks nn sünnipäevapeo külalisi, Rootsi major Thomas Johansson pisarsilmi. Meie ettevõtjad sobiksid nüüd lääne suurkorporatsioonidele kriisinõustajateks, sest Eesti eksport Venemaale hakkas hoogsalt kasvama just siis, kui sealsed propagandistid kutsusid Eesti kaupu boikoteerima. Venemaa kasutab varjatud sanktsioone Eesti vastu alates taasiseseisvumisest. 1995. aastal Eesti kaupadele kehtestatud topelttollid kadusid alles pärast meie ühinemist Euroopa Liiduga, pronksöö järel kehtestatud raudteevedude piirang toimib praeguseni.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Rendisüsteem peidab endas mitmesuguseid arenguvõimalusi, mis peaksid kohalikele nupumeestele meeldima. Nutitelefon on praegusajal juba väga paljudel taskus, mis navigatsioonivõimalustega ühendades pakub võimalust toota kõiksugu tarkvara (nii-öelda äppe) näiteks turistidele linna tutvustamiseks jne. Arendada saab ka jalgratast ennast – üha efektiivsemaks ja ka soodsamaks muutuvad elektriajamid; peredele mõeldes võiks rendirattaid kavandada nii, et ka lapsed saaksid neid kasutada. Jalgratas vajab ja väärib üha uuesti leiutamist.

urmas nemvalts

andres reimer

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

test kõnedest ja paksudest propagandabroschüüridest tülpinud on ja lähevad üle kärarikaste ja pealetükkivate trikkide peale, opereerides lühikeste lööklausetega. Kihutustöösse rakendatakse tehnika kõige moodsamad saavutused. Lendlehtede puistamine lennukitelt ja valimisplakaatidega üle kleebitud autod on juba vananenud võtted. Küll kasutatakse neid veel selle tähendusega, et propagandalennuk taeva all igasuguseid trikke teeb /…/. Tähtsale kohale on nüüd valimisvõitluses film tõusnud. Mõned erakonnad on nimekamate näitlejate osavõttel mitmeid filme valmistanud, mis effektses lavastuses oma erakonna voorusi ülistavad. 8.051928

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

4 || EESTI || POSTIMEES, 8. MAI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

NATO suursaadikud tulevad Eestisse Tallinna saabub täna Põhja-Atlandi Nõukogu, et kahepäevasel visiidil arutada ettevalmistusi NATO tippkohtumiseks ja alliansi edasisi samme muutunud julgeolekukeskkonnas. See on Põhja-Atlandi Nõukogu suursaadikute esimene visiit Eestisse. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ja suursaadikud arutavad mitteformaalsel kohtumisel ka NATO vastust uutele ohtudele, nagu küberjulgeolek, ning külastavad ka NATO küberkaitsekeskust Tallinnas. postimees.ee

Riigipea nimetas uusi suursaadikuid President Toomas Hendrik Ilves nimetas eile Eesti uueks suursaadikuks Ameerika Ühendriikides Eerik Marmei (pildil), kes seni oli suursaadik Poolas. Teised Ilvese poolt eile nimetatud uued suursaadikud on Margus Laidre (Soome), Mart Tarmak (Brasiilia), Kristi Karelsohn (Iirimaa), Mait Martinson (Valgevene), Celia Kuningas-Saagpakk (Itaalia), Viljar Lubi (Sri Lanka) ja Andres Unga (Filipiinid). postimees.ee

579

inimest on selle aasta nelja kuuga naturalisatsiooni korras saanud Eesti kodakondsuse.

Arnold Rüütel saab Maarjamäele elamumaa Tallinna linnavalitsus teeb linnavolikogule ettepaneku kinkida Pirita linnaosas Maarjamäel Künnapuu tänaval asuvad kaks kõrvuti asetsevat kinnistut kogupindalaga 3048 ruutmeetrit president Arnold Rüütlile. Elamumaa sihtotstarbega kinnistud võõrandatakse otsustuskorras Rüütlile tema teenete eest Eesti Vabariigi ees ning eesmärgiga rajada sellele maa-alale eluase ja ruumid arhiivile, raamatukogule ja Rahvusliku Arengu Fondile. tallinncity.ee

Eetrisse läks Eesti esimene militaarraadio Lõuna-Eestis alustas eile hommikul tegevust raadio Sõduri FM, et vahendada «Kevadtormil» osalevatele kaitseväelastele ja kohalikele elanikele uudiseid ja infot õppuse kohta. Raadiot saab kuulata sagedusel 91,8 megahertsi ning see levib õppuse ajal Viljandi, Tartu, Võru, Valga ja Põlva maakonnas. Koostöös Vikerraadioga saab alates homsest kuulata raadiot Sõduri FM tööpäeviti kella poole viie paiku ka Vikerraadio vahendusel. postimees.ee

Politsei uurib Saku õlletehases juhtunut

Teadlane: Nabalas leidub huvitavaid liike

Politsei alustas menetlust, et selgitada välja aprilli lõpus Saku õlletehase territooriumil juhtunud õnnetuse asjaolud. Õnnetuses hukkus Esko talu peremees Vello Eensalu. Esialgsetel andmetel ei liikunud mees alal, kus on nõutud turvavarustus. postimees.ee

Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esimees Urmas Tartes ütles, et loodavalt Nabala looduskaitsealalt leitakse veel hulk kaitsealuseid ja ohustatud liike, kui loodusteadlased saavad ala uurimisse rahulikult süveneda. BNS

Postimees.ee küsitlus Kuidas jäid rahule Eesti ülesastumisega Eurovisioonil? Ei paistnud silma, mitte midagi erilist

Kõik oli suurepärane

59%

37% 8230 vastajat

4% Keskmine esitus

LOOTUS. Sajast HIV-positiivse ema lapsest sünnib Eestis HIV-nakkusega vaid üks-kaks ja neilgi on võimalik saada tulevikus terveid lapsi.

Moodne meditsiin aitab anneli ammas reporter

esti arste on šokeerinud juhtum, kus arusaamatult haigel teismelisel lapsel avastati HIV-nakkus, mille ta oli saanud juba kas emaüsas või imikueas, kui ema last rinnapiimaga toitis. Lääne-Tallinna keskhaigla nakkusarstide Kai Zilmeri ja Kersti Kingi teada on ka varem olnud juhtumeid, kui emalt nakkuse saanud lapsel ei ole HI-viirust imikuna diagnoositud, vaid on avastatud aastaid hiljem. 2000. aastast, kui HI-viirus Eestis massiliselt levima hakkas, on HIV-positiivsetel emadel sündinud sadu terveid lapsi. 51 last on siiski emalt raske nakkuse saanud. Neli neist lastest on surnud, aga ülejäänud saavad tõhusat ravi ja elavad tavalise lapse elu. «Praegu sünnitab aastas 100–130 HIV-positiivset naist ja üks-kaks lastest sünnivad nakkusega – ülejäänud lapsed on

terved,» lausus Zilmer. «HIVpositiivsete emade laste sünniga peaks tänapäeval kõik hästi minema, sest emasid ja lapsi kontrollitakse ning tehakse juba raseduse ajal kõik, et laps sünniks terve.» Need üks-kaks nakatunud last aastas tuleb sellest, et riskigrupi emad ei tule raseduse ajal arsti juurde. Kui ei olnud veel avastatud erilisi ravimeid, mida tänapäeva meditsiin tunneb ja kasutab, sündis 25–30 protsenti nakatunud emade lastest HIV-positiivsena. Kümme ja rohkem aastat tagasi sündis Eestis 15 protsenti HIV-positiivsete emade lastest nakatununa, aga see näitaja kahanes kiiresti kolme-nelja protsendini ning viimastel aastatel on tulemused peaaegu sama head nagu teistes arenenud riikides ehk üks protsent. «Tahaksime selle nulli kuni ühe protsendi peale saada, aga kui noor narkomaan kusagil tänaval elab ja ükski günekoloog teda enne sünnitust ei näe, on raske numbrit nulli viia,» tõdes Zilmer.

Levib rinnapiimaga Kõigile rasedatele tehakse nii raseduse algul kui ka lõpus, veidi enne sünnitust HIV-test. Kuidas on võimalik, et küll üli-

suure erandina, aga siiski avastati HIV-positiivse ema (ning ka isa) lapsel nakkus kus alles teis teismelisena? «Laps sündis 2001. aastal, see oli hoopis teine eine aeg kui praegu – siis ei tahtnud ahtnud keegi rääkida, et tema mees on HIV-positiivne, kui naised seda üld-

Rasedale tehakse teine HIV-test pärast 36. rasedusnädalat ning kui ema nakatub pärast seda, on oht, et ta võib nakkuse edasi anda. se teadsidki,» meenutas Kink. «Ema oli nii raseduse alguses kui ka lõpus kontrollitud ja ta ei olnud HIV-positiivne. Ilmselt nakatus ta kas pärast sünnitust või viimasel raseduskuul,» rääkis Kink. «Teades, et ta on terve, toitis naine last rinnaga. HIV-positiivsed emad aga rinnaga toita ei tohi, sest nakkus levib rinnapiima kaudu.» Arstide sõnul on värske nakkus eriti ohtlik. Rasedale tehakse teine HIV-test pärast 36. rasedusnädalat ning kui ema nakatub pärast seda, on ikkagi oht, et ta võib lapsele nakkuse edasi anda.

Sellel naisel avastati HI-viirus alles mõni aasta hiljem, kui ta teise lapse ootele jäi. Siis sai ta juba jub raseduse ajal ravi ning teine, kolmas ja neljaski laps sündisid tervena. Esimest last sündi aga ei kontrollitud ja kellelgi ei tekkinud kahtlust, et ta võiks olla nakatunud. Alles aastaid hiljem, kui lapsel lap ilmnesid seletamatud tervisehädad, ter tehti lõpuks ka HIV HIV-test. «Nüüd kontrollime alati ka kõik eelnevad lapsed ära, kui rasedal HIV-nakkus avastatakse,» kinnitas Kink. Tervise Arengu Instituudi (TAI) möödunudaastases uuringus HIV-nakkuse kandumise kohta emalt lapsele on üks ema rääkinud, kuidas tema imikuealisel see nakkus avastati. «Olin juba imiku ema ja laps jäi haigeks. Sattusime haiglasse, kus lapsele tehti vereproov. Siis selgus, et laps on HIV-positiivne,» rääkis naine küsitlejaile. «Toitsin last rinnapiimaga, kuna olin sünnitades negatiivne. Pärast jõudsime selgusele, et pärast sünnitust oli mul vahekord mehega, kes osutus HIV-positiivseks. Tõenäoliselt nakatasin läbi rinnapiima oma last,» on õnnetu ema jutustanud oma lugu.

POSTIMEES, 8. MAI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Igaüks peaks korra elus HIV-testi tegema Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku juhataja Kai Zilmer ja osakonnajuhataja Kersti Kink soovitavad kõigil inimestel sõltumata east kord elus lasta end HIVi suhtes testida. Nakkusarstid soovitavad kõigil tervishoiuasutustel kujundada tava, et igale inimesele, kes ükskõik mis haigusega arsti poole pöördub, kes ei kuulu riskigruppi ja kellele pole varem HIV-testi tehtud, see tehakse. Loomulikult mitte sunniviisiliselt, vaid patsiendilt küsides, rõhutavad nad. Zilmeri ja Kingi isiklik kogemus Lääne-Tallinna keskhaiglas, kus niimoodi toimitakse, näitab, et inimesed ei keeldu.

Iga patsient küsib ikka veidi murelikult: kuidas mul selle testi tulemused olid? Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku juhataja Kai Zilmer

foto: corbis/scanpix

beebit HI-viirusest säästa Zilmeri ja Kingi sõnul testitakse HIV-positiivsete emade lapsi kohe pärast sündimist, kuu ja kolme kuu möödudes. «Kui kolmas proov on negatiivne, siis võin olla kindel, et kõik on kontrolli all,» rääkis Zilmer. «Poolteiseaastasele teeme juba tavalise HIV-testi – kõik need, keda on algusest peale kontrollitud ja ravitud, on olnud puhtad.»

Saab elada täisväärtuslikult Kui 2000. aastate algul IdaVirumaal lahvatanud HIV-epideemia ajal lasid rohkem kui pooled HIV-positiivsed rasedad raseduse katkestada, siis mida aasta edasi, seda vähem aborte sel põhjusel tehakse. «Nakkuse juhuavastamisi on nüüd juba vähemaks jäänud – enamasti on nad juba meie nimekirjas ning peame enne rasestumist nõu, millal on õige aeg lapseootele jääda,» ääda,» rääkis Kink, rõõmustades, es, et ka HIVpositiivsete paaride de puhul saab rääkida teadlikust st pereplaneerimisest. «Algul sün-

Eksperdid vaidlevad, kas Eestis on HIV läinud üldelanikkonda või püsib ikka narkomaanide ringkonnas.

disid kõik nende lapsed keisrilõikega, aga nüüd sünnitavad ka need naised loomulikul teel ning väga edukalt. Ainult rinnapiimaga toitmine on keelatud, aga kui ema on tubli ja teeb kõike nii, nagu arstid ütlevad, siis sünnivadki terved lapsed,» lisas ta. Lääne-Tallinna keskhaigla nakkusarstid näevad sedagi, et enam ei lähe püsisuhtes paarid pärast HIV-testi positiivse tulemuse kuulmist lahku. «Tänapäeval pole probleemiks seegi, kui üks on positiivne, enamasti mees, aga pere elab tavalist täisväärtuslikku elu,» kinnitas Kink. HIV-positiivsena sündinud lastest pooled elavad peredes, pooled aga lastekodus. Peredest, kes lapsi ise kasvatavad, on omakorda pooled korralikud pe pered, kus lapsed on pideval jälgimisel, jäl saavad ravi, käivad la lasteaias või juba ka koolis. Keerulisemate K peredega tegelevad peale arstide ka sottegelev ssiaaltöötajad ja psühholoogid – kui lapse tervis satub ohtu, siis langetatakse rraske otsus ja laps läheb lastekodusse. lasteko Kingi sõnul saavad lasteKi kodulapsed arstliku kontrolli alla ja nende näitajad paranevad kiiresti. On ka neid vane-

maid, kes on hooldusõiguse hiljem tagasi saanud. d. Kaheksa HIV-positiivset V-positiivset last on aastate jooksul oksul ka lapsendatud, neist üks Eestisse ja ülejäänud välisriiki. sriiki. Vanim HIV-positiivse ema ma laps on juba 14-aastane. e. Kingi sõnul läheb HIV-positiivsete laste elu täitsa hästi. «HIV ei kahjusta t llastt vaimi selt,» lausus ta. «On väike protsent, kellel on mingid väärarengud, aga see on sama suur ka tervete laste puhul. Mõni aasta tagasi tegime võrdleva uuringu ning nende laste kaalus ega arengus polnud midagi teisti kui tervetel lastel.» Kui 2010. aastani sünnitasid enamasti naised, kes olid nakkuse saanud veenisisese süstimise teel, siis viimastel aastatel on naised saanud nakkuse enamasti sugulisel teel. «Eksperdid vaidlevad, kas meil on HIV läinud üldelanikkonda või püsib see ikka narkomaanide ringkonnas,» lausus Zilmer.

4000 inimest jälgimisel Kuigi uusi nakatunuid on 2000. aastate alguse epideemia ajaga võrreldes tunduvalt vähem, diagnoositakse viimastel aastatel ikka üle 300

juhu aastas ja sellega on Eesti Euroopa Eur kaardil endiselt ainukesena punaseks värviainuk tud. «See « 300 uut juhtu aastas on o meie kõige suurem mure,» lausus Lääne-Tallinna mure, keskhaigla nakkuskliinik ku juhataja Zilmer.

Eksperdid vaidlevad, kas Eestis on HIV läinud üldelanikkonda või püsib ikka narkomaanide ringkonnas. Aastate jooksul on Eestis tehtud üle 8000 positiivse HIV-testi, kuid tegelike teadaolevate nakatunute arv on sellest väiksem. Kuni 2009. aastani võis käia anonüümsena korduvalt testi tegemas ja läkski mitmel korral eraldi kirja. Viimased viis aastat on süsteem muutunud ning iga positiivse analüüsi andnu läheb kirja ikka ühena. Praegu on arstide jälgimisel üle 4000 HIV-positiivse ja ravi saab neist 2500. «Osa HIV-positiivsetest on surnud – erinevail põhjuseil, mõned ka narkootiliste ainete üledoosi tagajärjel. Osa ei ole veel arstile tulnud, aga ükskord nad tulevad nagunii,» sõnas Zilmer.

«Näeme, kuidas see psühholoogiliselt mõjub – inimene mõtleb selle teema enda jaoks läbi. Kui oleme testi teinud, siis küsib patsient, ka niisugune, kellel puudub riskikäitumine, järgmisel päeval ikka veidi murelikult: kuidas mul selle testi tulemused olid?» räägib Zilmer. «Tulevad ka anonüümsesse kabinetti testi tegema, kahtlus hinges,» ütleb Kink. «Kui testi negatiivne tulemus on teada, siis ütlevad kergendatult, et nüüd on neil hoopis uus hingamine ja nad on otsustanud enam mitte ühtegi lollust teha – olen neid lauseid palju kuulnud!» Arstide sõnul on noored teadlikumad kui vanemad inimesed ja tulevad kahekesi enne tõsisemat suhet anonüümset testi tegema. Niisuguseid paare arstid kiidavad – kui üks osutubki HIV-positiivseks, pole pärast alatist vaidlust, kes keda nakatas. Arstid on veendunud, et HIV pole tänapäeval tõbi, mis takistaks õnnelikku ja pikka ühiselu. «Aga ei tohi ka hooletuks muutuda,» hoiatavad nad. Kui HIV-epideemia algusaastail levis nakkus lapseohtu noorte seas, siis nüüd on see rohkem 25–40-aastaste häda.

Kirjutage, et ka vanaemadvanaisad laseksid endale julgesti HIV-testi teha! Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku osakonnajuhataja Kersti Kink

«Kõige vanem HIV-positiivne on olnud üle 70-aastane,» nimetab Zilmer. «Ta oli viis-kuus aastat ringi käinud ja olnud teistele võimalik nakkusallikas.» Kink lisab, et vanus 50 pluss ei ole enam haruldane juhtum. «Viimane juhtum oli, kui 55-aastane naine sattus arusaamatute kõrgete palavikkudega haiglasse ja igaks juhuks tehti ka HIV-test. Siis naine tunnistas, et kuusseitse aastat tagasi oli tal üks niisugune kontakt olnud, mil ta võis nakatuda,» räägib arst. Vestluse lõpuks ütles Kink: «Kirjutage, et mitte ainult emad-isad, vaid ka vanaemad-vanaisad laseksid endale julgesti HIV-testi teha!» Anneli Ammas

Karm diagnoos Aastatel 2007–2014 on Eestis avastatud 287 aidsihaiget ja 3076 HIV-positiivset. AIDS HIV

AIDS HIV

2007

57 633

2011

39 370

2008

545

2012

36 315

2009

411

2013

24 325

2010

25 372

2014 (I–IV) 7 105

allikas: terviseamet, tervise arengu instituut

6 || EESTI || POSTIMEES, 8. MAI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

JÄÄLÕHKUJA. Postimehe valduses olevad materjalid annavad ülevaate, kuidas veeteede amet ning majandusja kommunikatsiooniministeerium asju ajasid.

Kahe miljardi krooni küs nils niitra reporter

eeteede amet (VTA) sõlmis 2007. aasta detsembris Soome firmaga Aker Arctic Technology (AARC) jäälõhkuja projekteerimise lepingu ja kandis ka kohe lihtsalt ettemaksuna firma arvele 1,28 miljonit eurot. Sisuliselt andis Eesti Soome äriühingule tasuta krediiti, sest esimese tegelikult tehtud töö eest maksis riik firmale veel 360 000 eurot, tasaarveldades vaid 90 000 eurot ettemaksust. Kurva tõsiasjana selgus vaid mõni kuu pärast projekteerimislepingu allkirjastamist, et riigiametnikel polnud õrna aimugi, mis raha eest ikkagi see vähemalt kaks miljardit krooni maksev laev ehitada. Siis tunnistaski VTA peadirektor Andrus Maide ühel nõupidamisel, et raha jäälõhkuja ehitamiseks ei paista kusagilt. «Tuleks väga konkreetselt otsustada, kas lõpetada ära ja see kõva häälega välja öelda,» lausus ta. «Aga kui me lõpetame, siis tuleb arvestada, et Eestil pole 2011. aastal üldse jäämurdjat võtta.»

«Mina maksan trahve» Koosolekul selgus, et riigil polnud laeva ehituse rahastamiseks tegelikult algusest peale mingit tõsiseltvõetavat plaani – hakati lihtsalt suure hurraaga projekteerima laeva, mis pidi valmima juba 2010. aasta 31. detsembriks. 2007. aasta lõpus ja 2008. aasta algul polnud tegelikult ka veel masu ning eelarveprognoosid pakatasid optimismist – raha polnud sellegipoolest. Maide survestas majandusja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) nii kuis jaksas, teatades, et kui 2008. aasta mais

laeva ehitamise riigihanget välja ei kuulutata, peab VTA hakkama trahve maksma. Asekantsler Eero Pärgmäe tunnistas, et mais kindlasti hanget ei tule. «Minul on graafik taga, mina maksan lihtsalt trahve,» lausus Maide. «Ma saan selle eest 100 miljonit trahvi.» Sellist sanktsiooni tegelikult lepingus polnud. Tõsi on siiski see, et juba 2008. aasta mais pidi riik vastavalt projekteerimislepingule kuulutama välja hanke jäälõhkuja ehitaja leidmiseks ja venitamise eest olid ette nähtud sanktsioonid. Keegi polnud mõelnud aga sellele, kust võtta laeva ehitamiseks raha. Maide teatas, et normaalne oleks võtta sellise kaks miljardit krooni maksva laeva soetamiseks laenu, aga riik ei luba. Pärgmäe pakkus aga välja, et laeva võiks võtta selle ehitajatehaselt liisingusse. «Jäälõhkuja jääks küll kellegi teise omaks, aga me lihtsalt liisime seda pikaajaliselt ja ostame lõpuks välja,» pakkus asekantsler. VTA ja Soome projekteerimisfirma leping sisaldab teatud juhtudel sanktsioone, mis jäävad küll 100 miljonist kroonist väga kaugele. Samas ei näinud leping ette ennetähtaegse lõpetamise võimalust ja sellega kaasnevaid sanktsioone juhul, kui riigil pole laeva ehitamiseks lihtsalt raha. Sellegipoolest maksis VTA Soome firmale veel 2012. aasta jaanuaris 50 000 eurot lepingu edasise pikendamise ja sellega seotud kulude katteks. Nüüd, kui riik otsustas lepingu AARCga lõpetada, sai firma veel 150 000 eurot lepingu lõpetamise kompensatsioonina – need summad tasaarveldati kunagise ettemaksuga. Kokku kirjutas Eesti seoses jäälõhkujast loobumisega korstnasse 700 000 eurot juba teh-

AARC projekteeritud riistapuu pidi vastavalt ICE-10 standardile olema võimeline töötama nii Arktikas kui ka Antarktikas.

tud tööde, lepingu pikendamise ja nüüd siis selle lõpetamise kuluna. Ministeeriumi teatel on AARC nõus tagastama allesjäänud osa ettemaksust ehk ligi 800 000 eurot – firmale on esitatud ka arve, mille tagasimakse tähtaeg on 24. mai.

nils.niitra@postimees.ee

Postimehel ei õnnestunud saada kommentaari veeteede ameti (VTA) peadirektorilt Andrus Maidelt, kes on sekretäri teatel lähetuses. Kirjalikele küsimustele panid vastused kokku ametnikud. Miks ikkagi oli mitmeotstarbelise jäälõhkuja projekteerimise hankele pakkumise tegemise aeg alla kolme kuu, kui hanketingimuste hindamiseks kokku kutsutud komisjoni liikmete hinnangul oli sellest hanke ettevalmistamiseks ilmselgelt vähe? Komisjoni ettepanek oli esialgsetes pakkumise kutse dokumentides määratud kahekuulise pakkumiste esitamise tähtaja asemel anda pakkumiste esitamiseks aega 80 päeva, mis on vastavaid kogemusi omavatele projekteerimisbü-

roodele pakkumiste esitamiseks piisav aeg. Pakkumise kutse dokumendid olid ministeeriumiga kooskõlastatud. Hankija kehtestatud pakkumiste esitamise tähtaeg 82 päeva ületas seaduses sätestatud rahvusvahelise piirmääraga hangete puhul rakendatavat miinimumtähtaega 30 päeva võrra. Võimalikele pakkujatele läks 2006. aasta 3. novembril riigihangete registrisse üles ka eelteade mitmeotstarbelise jäämurdja projekteerimise hanke kohta. See hoiatas huvitatud isikuid hanke algatamisest ette viis kuud. Hanketeate avaldamise järel oli kõigil hankel osalemisest huvitatud isikutel seadusest tulenev võimalus teha hankijale ettepanek pakkumiste esitamise tähtaja pikendamiseks, mida aga ei kasutatud.

Juba 2006. aasta oktoobris on AARC saatnud VTA-le mitmeotstarbelise jäälõhkuja joonised – miks? [Küsimusele ei vastata.] Minu andmetel ei olnud Aker Arctic Technologyga (AARC) sõlmitud põhilepingus 150 000 euro suurust tasu seoses lepingu lõpetamisega. Mille alusel sai ettevõte nõuda 150 000 euro suurust leppetrahvi? Ja milleks oli vaja lepingu pikendamise kulude katteks tasuda 2012. aastal Akerile 50 000 eurot? Palun täpsustada, milliste kuludega oli tegu ja mille alusel see raha maksti. Akeriga lepingu peatamine toimus kirjalikult vormistatud kokkulepete alusel, milles määrati kindlaks ettevõttele makstav kompensatsioon lepingu lõpetamise korral summas 150 000 eurot. VTA sõlmis 2007. aastal Akeriga lepin-

foto: küllike rooväli

Suunatud hange Asekantsler Pärgmäe tunnistas mõne nädala eest Postimehele, et VTA ostis tegelikult juba olemasoleva projekti kohendamise enda vajadustele. Niisiis kinnitas ta, et AARC-l oli projekt riiulilt võtta, mis andis talle ka riigihankel teiste ees eelise. Juba oktoobris 2006 ehk mitu kuud enne projekteerimise riigihanget saatis AARC VTA-le jäälõhkuja eskiisjoonised. Posti-

Veeteede amet: kõik oli korrektne nils niitra

Veeteede ameti juhi Andrus Maide pealekäimisel kulutas riik vähemalt 700 000 eurot arktilise jäälõhkuja projekteerimisele, mida ei hakatudki üldse ehitama.

gu heas usus, et amet täidab omapoolsed kohustused, mistõttu puudus vajadus põhilepingus lepingu peatamisega seonduvat reguleerida. 50 000 eurot lepiti kokku lepingu peatamise kokkuleppes jaanuaris 2012. See oli vajalik firma ressursside valmisolekus hoidmise eest lepingut jätkata niipea, kui riik selleks soovi avaldab. Nimetatud summa juures oli lepingu osapool nõus jätkama lepinguliste kohustuste täitmist, sest lepingus näidatud täitmise tähtaeg oli lõppemas. Miks tehti projekteerijale tervelt 1,28 miljoni euro suurune ettemaks? Sisuliselt andis Eesti riik Soome firmale lihtsalt krediiti. Ettemaks on selles tegevusvaldkonnas tavapärane. Miks peideti Akeriga sõlmitud lepingus riigihanke tege-

likku maksumust – nii on seal kirjas, et esimese laeva eest peab valmistajatehas tasuma Akerile 1,5 miljonit eurot intellektuaalse omandi tasu, teise laeva eest aga 1,2 miljonit. On täiesti selge, et selle summa pidanuks tegelikult välja käima Eesti riik, mitte laevaehitaja. Laevaehituses on tavapärane, et laevatehas maksab intellektuaalse omandi kasutamise eest. Miks erinesid hanke tingimused ja lõppkokkuvõttes Akeriga sõlmitud leping sedavõrd suurel määral? Leping vastas väljakuulutatud hankele ja oli kooskõlas selle hankemenetluse ajal kehtinud riigihangete seadusega. Pakkumise kutse dokumentides sisaldusid need tingimused, mida ostja oskas momendil. Lepinguga täpsustatud tingimused ei ole vastuolus hanketingimustega.

POSTIMEES, 8. MAI 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

simus – kust võtta raha? malik koostada pakkumist uue projekti tegemiseks. Hanketingimustes esitati allika hinnangul laevale kohati ebareaalseid nõudmisi. Nii näiteks pidi see olema suuteline läbima ühe hooga ja 13-sõlmelise algkiirusega jäävalli, mis on 16 meetri kõrgune. Selline tingimus lepingusse ei jõudnud.

Peidetud hind

mehe anonüümseks jääda sooviva allika hinnangul tunnistas Pärgmäe nüüd, aastaid pärast riigihanget, esmakordselt, et riik tegi suunatud hanke. «Ka need joonised kinnitavad, et kõik oli juba enne hanget valmis tehtud,» ütles allikas. Pärgmäe sõnul alustati ettemaksu eest projekteerimistegevusi. «Tehti mudelkatsetusi, pandi paika jäämurdja kuju,» lausus ta. «Kuidas saab teha mudelkatsetusi jääs ja panna paika jäämurdja kuju, kui tegelikult oli

projekt juba enne hanget VTAle üle antud?» küsis tundmatuks jääda sooviv allikas. «Mudelkatsetusi jääs tuleb üldjuhul ette tellida umbes pool aastat.» Projekteerimishanke tingimused nõudsid tõepoolest pakkujalt eskiisprojekti, mis on juba läbinud lõpetatud mudelkatsetused nii jääs kui ka lainetekitamise basseinis. Hankele pakkumise tegemiseks anti lõpuks projekteerimisfirmadele aega vähem kui kolm kuud – spetsialistide kinnitusel polegi sellise ajaga või-

Projekteerimiskonkursil osales ka teine Soome projekteerimisfirma, ILS Oy, mis tegi nähtavasti seoses kõrgete nõudmistega pakkumise POLAR-10 tüüpi arktilisele jäälõhkujale. Sellele on mõnevõrra kõrgemad standardid kui ICE-10 tüüpi jäälõhkujale, millele esitas pakkumise AARC. ILSi pakkumine diskvalifitseeriti otsitud põhjendusega ja nii jäi sõelale vaid AARC projekt. Samas pidi ka AARC projekteeritud riistapuu olema võimeline vastavalt ICE-10 standardile töötama nii Arktikas kui ka Antarktikas. Kui jutt käib 120 miljoni euro suurusest tellimusest, on tegu iga laevaehitaja jaoks üliolulise tehinguga. AARC-l on kolm omanikku, neist üks laevaehitusettevõte STX Finland. Kuna VTA volitas just AARC ette valmistama ka kogu ehitushanke dokumentatsiooni ja projekteerimisfirma sai õiguse osaleda ka pakkumiste hindamisel, pole keeruline arvata, kellel oleks olnud ehitamiskonkursil eelis. AARCga sõlmitud lepingu kohaselt jäid kõik projektiga seotud intellektuaalse omandi õigused firmale ning VTA sai üksnes õiguse kasutada projekti kuni kahe jäälõhkuja ehitamiseks. Seejuures pidi laevatehas maksma AARC-le esimese laeva eest intellektuaalse omandi tasu 1,5 miljonit eurot, teise eest aga 1,2 miljonit eurot.

Tegelikkuses tähendas see, et laev läheb riigile nende summade võrra kallimaks ja sisuliselt peideti hankelepingusse veel maksumaksja raha lisaks kokku lepitud 5,9 miljoni eurosele maksumusele. MKMis leidus juba enne hanget ametnikke, kelle hinnangul olid laevale esitatud tingimused gigantomaaniasse kalduvad, aga paraku ei kuulanud VTA neid kuigi palju. Iseäranis innukalt sõdis hanke vastu lennundus- ja merendusosakonna toonane juhataja Aivo Lind, kes kirjutas Maidele VTAsse juba 2007. aasta jaanuaris, et ettevalmistatud pakkumistingimused on väga piiravad ning viitavad suunatud pakkumisele. «Pakkumise suunatuks hindamine võib tekitada probleeme juba hanke väljakuulutamisel,» kirjutas Lind. «Palun sellise dokumentatsiooni alusel hanget mitte välja kuulutada.» Lõpuks kutsus toonane majandusja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar kokku komisjoni, mis tegi ettepaneku hanketingimusi muuta, ent tegelikult arvestas VTA Postimehe allika hinnangul ettepanekuid väga vähesel määral ning lõpptulemuseks oli ikkagi suunatud hange. Savisaare toonane nõunik Oleg Harlamov saatis aga ministrile kirja, milles kurtis selle üle, et kogu hange näib olevat suunatud ühele firmale, kellel on projekt juba valmis. «Kahe kuuga (lõpuks pikendati tähtaeg siiski ligi kolmele kuule) pole võimalik teha sellist projekti koos mudelkatsetustega,» väitis ta. Harlamov soovitas ka võtta kogu laevaehitusplaan MKMi tugeva kontrolli alla. Paraku siin midagi ei muutunud, sest Maide kindlaks seljataguseks oli kantsler Marika Priske.

Apteegid võivad saada ajutise piirangu karin kangro

karin.kangro@postimees.ee

Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustab täna, kas kehtestada apteekide asutamise piirangute kadumise järel poolteiseks aastaks ajutine regulatsioon, et takistada apteekide massilist asutamist linnadesse ja nende sulgemist maal. Apteegikorraldust muutvast eelnõust on komisjon juba välja võtnud palju vaidlusi tekitanud omandipiirangu, mille järgi võinuks apteeki pidada vaid proviisor, ning asukohapiirangu, mille järgi oleks ühes hoones võinud tegutseda ainult üks apteek. Komisjonil on eelnõu menetlemisega kiire, sest juba 9. juunil jõustub riigikohtu otsus, mis üle kaheksa aasta kehtinud apteekide asutamise piirangud tühistab.

Suurte tegijate soovid Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liikme Tanel Terase (pildil) sõnul pole ükski praegune suurtegija varjanud, et asutamispiirangute kadudes kavatsetakse investeerida linnadesse ja avada seal uusi apteeke. «Seega, kui sarnaselt asutamispiirangute kehtestamise ja jõustumise vahelise ajaga avatakse linnades näiteks 50 apteeki, siis arvestades maa-apteekide üldiselt lühemat lahtiolekuaega, tähendaks see olulist mõju apteegiteenuse kättesaadavusele maapiirkonnas ja seda kindlasti negatiivses mõttes,» ütles ta. Ettevõtjad ootavad Terase sõnul riigikogult nüüd selget sõnumit, mis apteegisektoris toimuma hakkab, ehk kas suure nõudlusega piirkondades piiratakse apteekide arvu. Sotsiaalkomisjoni laual olev ettepanek ei too olukorda siiski lõplikku selgust. Nimelt on kõne all võimalus kehtestada 2015. aasta lõpuni aju-

tine regulatsioon, mille järgi saaks suuremates ehk üle 4000 elanikuga omavalitsustes uue apteegi avada ainult omavalitsuse soovil ja ravimiameti nõusolekul. Muudatus annab sotsiaalministeeriumile lisaaega, et rahulikult välja töötada ja asjaosalistega läbi arutada uued võimalikud piirangud, mis hakkaksid kehtima järgmise aasta lõpus.

Maakohas teised nõuded Sotsiaalkomisjon on teinud eelnõusse juba muudatuse, mille järgi saab vähendatud nõuetega haruapteeke edaspidi asutada vaid alla 4000 elanikuga linnades ja maapiirkonnas. Linnas juba asuvatele haruapteekidele antakse viieaastane üleminekuaeg, mille jooksul peavad apteegid viima oma tegevuse vastavusse põhiapteegi nõuetega. Eesti Apteekrite Liidu esinaise Ülle Rebase sõnul on liit põhimõtteliselt nõus, et võrdse konkurentsi huvides võiksid linnades tegutseda ainult üldapteegid, ning ka viieaastane üleminekuaeg võimaldab haruapteegid tema sõnul üldapteekideks ümber korraldada. Samas soovitab Rebane sotsiaalkomisjonil üle vaadata elanike arvu piir ning lubada uusi haruapteeke asutada vaid alla 2000 elanikuga linnades, et kaitsta väikelinnades tegutsevaid proviisorite apteeke. Terase leidis aga, et erinevalt komisjoni eesmärgist halvendab muudatus apteegiteenuse geograafilist kättesaadavust, sest haruapteekide ümberkujundamine tekitab suurema vajaduse proviisorite järele ja tõenäoliselt hakatakse neid suurema palgaga meelitama just maalt. Riigikogu ette jõuab eelnõu tõenäoliselt järgmisel nädalal, mil peaks toimuma nii muudatuste teine kui ka kolmas lugemine.

8 || EESTI || POSTIMEES, 8. MAI 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Arengufondi poolt rattaringluse projekti juhtiv Martin Aadamsoo on suur jalgrattasõitja.

foto: erik prozes

RATTARINGLUS. Tartu katseprojekti õnnestudes laieneks süsteem teistesse linnadesse.

Tartu katsetab rendijalgratastega nils niitra reporter

Võtad hommikul tööle minnes kodulähedasest laenutusest jalgratta ja jätad selle kesklinna jõudes samasugusesse laenutusse, seejuures on esimesed pool tundi sõitu tasuta – vähem tossu, parem tervis! Eesti Arengufond haaras rattal lenksust ja püüab rattaringluse süsteemi katseprojektina kõigepealt ellu viia Tartus ja laiendada seejärel teistesse Eesti linnadesse. Maailmas on 600 linna, kus rattaringlus toimib, aga arengufond püüab seda kõike teha eriti uuenduslikult. Niisiis panidki fond ja Tartu linn äsja allkirjad koostöölepingule, mille käigus töötatakse tänavu välja rattaringluse esialgne äriplaan ja tehakse valmis terviklik eelprojekt. Arengufondi poolt rattaringluse projekti juhtiv Martin Aadamsoo on suur jalgrattasõitja. «Euroopas tuli suur rattaringluse laine kümmekonna aasta eest, kui Pariisis tehti väga edukas süsteem, mis levis kulutulena üle Euroopa,» lausus ta. «Eelmisel suvel avati rattaringlus Vilniuses ja sealgi on läinud sellega hästi – süsteemi laiendatakse.» Eestis võiks Aadamsoo sõnul olla vähemalt neli-viis linna, kus lasta jalgrattad käima käest kätte.

Eelprojekti raames peakski sügiseks selgeks saama, mismoodi rattaringlus Tartus teha. «Tartu-suurusele linnale oleks tõenäoliselt mõistlik 500–1000 ratast ja 50–100 parklat,» hindas Aadamsoo. Rattad on parklas automaatlukustuvad, mis tähendab, et tööjõudu sinna vaja pole. «Lahtija kinnilukustamiseks on maailmas nii pangakaardi- kui ka mobiiltelefonipõhiseid lahendusi,» selgitas projektijuht. «Üks meie eesmärke ongi töötada välja võimalikult uuenduslik süsteem, mis tähendab, et tõenäoliselt saaks ka teenuse eest tasuda mobiiltelefoniga.» Laenutamine on tasuta esimesed pool tundi, millest piisab Tartus äärelinnast kesklinna väntamiseks. Aadamsoo loodab, et hoolimata tasuta pooltunnist tasub rattalaenutus end operaatorile ära. Esiteks on süsteemil liitumistasu, teisalt muudetakse jalgrattad liikuvateks reklaamipindadeks ja käitaja teenib tulu reklaamist. Kui rattaringlus Tartus õnnestub, plaanib arengufond pakkuda oma mudelit teistele suurematele Eesti linnadele. «Eelkõige peab linn ise olema huvitatud,» lisas Aadamsoo. «Rattaringlus lahendab omajagu transpordiprobleeme ja teeb seda odavamalt kui ühistransport või autoteede juurdeehitamine.» Turistidele on kavas välja töötada omaette nutitelefoni rakendused. «Kui turist tuleb Tartusse ja laenutab telefo-

Kuni tuhat ratast Rahvusvahelise kogemuse järgi peaks linn olema kaetud rattaparklate ja rattateede võrgustikuga, nii et parklate vahe ei oleks rohkem kui 300–400 meetrit. See ei tähenda, et parklad peaksid tingimata olema kõikjal linnas – näiteks äärelinna eramajade rajoonis eelistab suur osa elanikke ilmselt autot.

Rattaringlus lahendab transpordiprobleeme odavamalt kui ühistransport või autoteede juurdeehitamine.

ni abil ratta, saab ta oma telefoni kaardi sõidusoovitustega,» tõi Aadamsoo näite. «Telefon võiks teda üksiti sõidu ajal juhtida ja teavitada, kui ta on jõudnud mõne huviväärsuseni.»

Hädas varastega Jalgrattasõidu entusiast Erko Valk ütles, et proovis koos kaaslastega läinud kümnendil Tallinna kesklinnas rattaringlust käima saada, aga ei õnnestunud. «Meil oli kolm-neli laenutuspunkti, kus olid meile annetatud vanad jalgrattad,» rääkis ta. «Paraku ei õnnestunud see väga hästi, ehkki huvi oli ja rattaid laenati – kõiki ei tagastatud.» Laenutuspunktis pidi alati keegi kohal olema ja vabatahtlikke oli selleks raske leida. Arengufondil on varguste vältimiseks mitu meetodit. Esiteks tulevad parklatesse valvekaamerad ja vibratsiooniandurid. Ratast ei saa laenutada anonüümselt ja laenutaja tuvastatakse. Lisaks on ringlevad rattad äratuntava eridisainiga. Varastamisest suuremaks probleemiks võib kujuneda rataste lihtviisiline lõhkumine. Prantsusmaal Lyonis suurenes rattaringluse tööle hakates rattaliiklus tervelt poole võrra. «Esiteks muutub ratas tänavapildis uueks normaalsuseks ja selle peale hakkavad mõtlema ka need inimesed, kes varem sellist varianti ei kaalunud,» selgitas Aadamsoo. «Teiseks ehitatakse rattateede võrk ja see toob juurde kasutajaid.» Tulevast aastast avaneb Euroopa Liidu meede, mille eesmärk on linnaliikluse edendamine. Sealt on omavalitsustel võimalik rattaringluse rajamiseks raha küsida. Linnapea Urmas Klaasi sõnul on koostöölepingu eesmärk teha projekt, millega minna fondidest raha taotlema.

JUHTKIRI LK 2

POSTIMEES, 8. MAI 2014 || TALLINN || 9

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, TALLINN@POSTIMEES.EE

TÜLIÕUN. Kodutute rüüstatud ja prügimäeks muutunud majaga Koplis ei õnnestu midagi ette võtta, kuna kaasomandis oleva hoone omanikud ei suuda ühist keelt leida.

Põlenud barakk risustab linnapilti uwe gnadenteich reporter

a a som a n i ke erimeelsuste tõttu seisab juba aastaid Kopli tänava ääres korduvalt põlenud ja nii seest kui väljast prügisse uppunud maja, ametnikel aga ei jätku Tallinnast kaugel elavate omanike korralekutsumiseks võimu. Kolemaja asub Kopli tänava ääres trammitee ja Kopli kaubajaama territooriumi vahel, nii et tänaval liikujate silma sealne olukord otseselt ei riiva. Tarvitseb aga vaid tänavalt hoovi astuda, kui ninna lööb hingemattev lehk. Maja küljel ja taga on krunt kaetud prügiga, mille seas jääb silma üsna mitu pruugitud süstalt. Fekaalihunnikute vahel vedeleb suur surnud rott. Maja kolmest uksest on kaks suletud, kolmanda kohta aga kirjutas paari aasta eest hoonet uurima saadetud ehitusekspert oma aruandes: «Keskmine sissepääs on kodutute poolt lahti murtud ja risustatud. Korteris on umbes poolteise meetri kõrgune kiht haisvat prahti ja sinna siseneda ei ole võimalik.» Sel nädalal oli keskmine sissepääs küll suletud, kuid maja linnapoolses otsas olev ukseava vastas täpselt ülaltoodud kirjeldusele ning paistis, et keegi kasutab hoonet ööbimiseks praegugi. Viimastel aastatel on selles majas puhkenud tulekahjudes hukkunud kaks inimest ning tarvitseb vaid maja praegusel asukal vanade kasukate

hunnikus põleva koniga magama jääda, kui tulesurmade arv jälle kasvab. Alates 2008. aasta detsembrist on majas olnud kuus tulekahju. Hoone ja selle omanikega on tegelenud nii politsei, Tallinna munitsipaalpolitsei, päästjad kui linnaosavalitsus, kuid seni tulemusteta. Probleemsed on eelkõige need majaosad, mille omanikeks on Hiiumaal elav

Politsei on paaril viimasel aastal saanud selle majaga seoses kümmekond teadet, neist enamik seoses kodututega.

90-aastane vanaproua ning välismaal elav ja töötav ning vaid paar korda aastas Eestisse saabuv mees. «Linnaosavalitsus on omanikele edastanud korduvaid märgukirju, et nad viiksid hoone ja territooriumi vastavusse õigusaktides sätestatud nõuetega,» ütles Põhja-Tallinna valitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Magnus Kiis. Ta lisas, et mupo on heakorra eeskirja eiramise tõttu algatanud väärteomenetlusi, mille tulemusena on osa omanikke kinnistu oma võimete piires korrastanud. «Kuna hoone

on asustamata, on kodutud jätkuvalt lõhkunud uksi-aknaid, tekitades võimaliku tuleohtliku olukorra. Tuleohutuse tagamise eesmärgil on Põhja päästekeskus alates 2009. aastast teinud omanikele kuuel korral ettekirjutusi ukse- ja aknaavade sulgemiseks ja määranud samas sunniraha. Sunniraha täitekorralduse kättesaamise järel on avad suletud. Novembris 2013 tehtud ettekirjutus on tänaseks täitmata ning täitenõue on edastatud kohtutäiturile,» loetles Kiis. Põhja prefektuuri pressiesindaja Andres Sang ütles, et

Kopli 17a maja on ära lagastatud ja korduvalt põlenud, kuid selle korrastamist takistavad omanike erimeelsused. fotod: mihkel maripuu

politsei on viimase paari aasta jooksul saanud selle majaga seoses kümmekond teadet. «Valdavalt puudutavad need kodutuid, kes on sinna majja elama asunud, või siis maja lõhkumist. Aasta tagasi leiti sealt ühe kodutu vägivallatunnusteta surnukeha,» lausus Sang. Mupo menetlusosakonna vaneminspektori Pavel Boitsovi sõnul on probleem selles, et maja kaasomanikud ei suuda omavahel kokku leppida. Nimelt oleks üks kaasomanik, kelle majaosa on talutavas seisus, valmis teistelt omanikelt nende osad ära ostma. Teine oleks hea meelega nõus oma osa kolmandale naabrile maha müüma. Too aga tahaks osta seda siis, kui tal õnnestuks omandada terve kinnistu ehk ka vanaproua osa. Vanaproual olevat ka esindaja, kellel pole siiski selleks ametlikku volitust. «See niinimetatud esindaja on tema sugulane, kes väidab, et tal on volitus olemas, aga meie pole seda näinud ja me ei saa temaga ühtegi juriidilist toimingut teha. Ta ei ütle meile ka proua aadressi,» rääkis Boitsov ja nentis, et võib-olla tulebki lõpuks sõita Hiiumaale tõrksat majaomanikku otsima. Kuna omanike tegevusetuse tõttu on hoone ohtlik, võttis linnaosavalitsus mullu suvel arutlusele selle sundvõõrandamise küsimuse. «Kopli 17a puhul raskendab seda protsessi korteriomandite ja omanike paljusus. Sundvõõrandamist on võimalik rakendada vaid juhul, kui ükski teine meede ei anna tulemust. Nüüdseks on ametid omalt poolt teinud peaaegu kõik, et olukorda lahendada ning seetõttu näib, et sundvõõrandamise algatamine on paratamatus,» tõdes Kiis.

10 || MAJANDUS || POSTIMEES, 8. MAI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

tehingute ingute arv

Korterite hind rühib ühib ülesmäge ül ä

0 3000

ÄRILAUSE

120 1200

Kui korterite ruutmeetri mediaanhind on buumiaegsest vaid paarikümne protsendi kaugusel, siis tehinguaktiivsus on endiselt ligi kaks korda väiksem.

0 2500

Minu kindel veendumus on endiselt, et riik saaks oma ettevõtete tulekuga muuta börsi aktiivsemaks.

mediaanhin mediaanhind

100 1000

0 2000

800

0 1500

600

0 1000

400

0 500

200

NASDAQ OMX Tallinna juhatuse esimehe Rauno Klettenbergi arvates suurendaks riigifirmade börsile tulek kauplemisaktiivsust. ERRi raadiouudised, 7.05

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse aprillis tellitud uuringu järgi kasutab 49 protsenti Eesti elanikest tagasi saadud tulumaksu igapäevasteks kulutusteks ega plaani seda säästa. Vaid 15 protsenti inimestest kavatseb tagastatud tulumaksu hoiustada või väärtpaberitesse ja pensionifondidesse investeerida. Veel maksavad inimesed tulumaksutagastusest maamaksu (11 protsenti), kümnendik kasutab raha remondi tegemiseks või ehitamiseks. e24.ee

2004

5,3

miljoni euroni ehk ligi neli korda kasvas esimeses kvartalis kindlustusfirma If P&C Insurance ASi kasum Baltikumis.

Eesti atraktiivseim tööandja on endiselt Skype Tööandja maine agentuuri Instar EBC tudengite seas korraldatud uuringu järgi on üliõpilaste hinnangul Eesti kõige mainekamad tööandjad Skype, Eesti Energia ja Microsoft. Skype’is töötamisest oli väga huvitatud ja huvitatud 55,4 protsenti vastanutest. Tudengitest 30,1 protsenti eelistaks töötada avalikus sektoris, 52,3 protsenti erasektoris ja 2,5 protsenti kolmandas sektoris. 15,1 protsenti vastanutest soovib saada ettevõtjaks ja olla ise enda tööandja. Uuringus osales 2000 üliõpilast 12 Eesti kõrgkoolist. ERR Uudised

El Niño ähvardab tõsta toidu hinda USA ilmateenistuse hinnangul tabab maakera aasta lõpus 65-protsendilise tõenäosusega anomaalne ilmastikunähtus El Niño, mis ähvardab tõsta toiduainete – näiteks kohvi ja sojaubade – ja muude kaupade hinda, kirjutas The Wall Street Journal. e24.ee

Trichet: eurotsoon on kriisist välja tulnud tugevana Endine Euroopa Keskpanga president JeanClaude Trichet leiab tagantjärele vaadates, et Euroopa ja piirkonna ühisraha on pärast kriisi tänu jõulistele meetmetele nii tugev, et investeerimisusaldus on praeguseks taastunud. ERR Uudised

OMX TALLINN

790,29 ▲ +0,25%

1000 800 600 V 2013

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2013

III 2013

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2 IV 2013 VI 2013 VIII 2013 X 2013

XII 2013 II 2014

3,84 ▲ +1,59%

IV 2014

2005

EURO 7.05 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,491 -0,15 Hiina jüaan 8,683 0 Jaapani jeen 141,680 -0,15 Kanada dollar 1,516 -0,45 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,224 -0,22 Poola zlott 4,200 -0,05 Rootsi kroon 9,050 -0,19 Rumeenia leu 4,430 -0,28 Šveitsi frank 1,219 0,14 Suurbritannia nael 0,821 -0,05 Taani kroon 7,464 0 Tšehhi kroon 27,412 -0,09 Ungari forint 305,900 -0,37 USA dollar 1,393 -0,13 Venemaa rubla 49,186 -0,48

bns

2008

2009

2010

2011

2012

2013 0

PEALINN VEAB HINDA. Keskpanga analüüs kinnitab, et senise arengu jätkumine võib viia kinnisvaramullini.

Kinnisvaraturg kuumeneb kadri inselberg majandustoimetuse juhataja

innisvara viimase aasta kiire hinnatõus on muretsema pannud ka Eesti Panga, kes pühendas sel aastal oma finantsstabiilsuse raportis kinnisvaraturule ja sellega seotud riskidele eraldi peatüki. Eestis on eluaseme hinna tõus viimase kolme aasta jooksul olnud Euroopa suurim – hinnad olid eelmise aasta viimaseks kvartaliks kolme aastaga tõusnud ligi 35 protsenti. Tänavu esimeses kvartalis oli eluaseme ruutmeetri mediaanhind üle 20 protsendi kõrgem kui mullu samal ajal, tehingute arv kasvas sama ajaga 13 protsenti. Samas rõhutas Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja Jana Kask eile, et 2007. aasta tipuga võrreldes on eluaseme hinnad Eestis siiski veel 21 protsenti ja Tallinnas 14 protsenti madalamad.

See kõik aga ei tähenda, et igasuguse kinnisvara hind on kõrgustesse tõusnud. Keskpanga analüüsi järgi vedasid 2011.– 2012. aastal hinnatõusu tehingud kallite uute ja Tallinna kesklinna korteritega. 2013. aastal aga muutus hinnatõus laiapõhjalisemaks ja pealinnas kandus nn mägedele, eriti paistis silma Põhja-Tallinna linnaosa kinnisvarahindade tormiline tõus. Hinnad on pannud tõusma järsult suurenenud nõudlus, mille omakorda kutsusid Kase sõnul esile mitmed laiemad trendid ühiskonnas. Esiteks on jõudnud kinnisvaraturule laulva revolutsiooni põlvkond – ka pangad kinnitavad, et suur osa uutest tehingutest sõlmitakse noorte peredega, seda näitab ka Kredexi käenduste arvu pidev kasv. Teiseks on nüüd asunud kinnisvara soetama need pered, kes majanduslangusest tulenevast ebakindlusest kinnisvaraostu edasi lükkasid. Lisaks on nüüd võimalik jälle eluaset vahetada neil, kes buumi ajal laenu võtsid ja tagatise väärtuse vähenemise tõttu laenulõksu jäid. Nõudlusele annab hoogu juurde ka rahvaloendusest selgunud tõdemus, et Eestis on

vaatamata rahvastiku vähenemisele suurenenud kolme protsendi võrra leibkondade arv. See tähendab, et vähenenud on keskmise leibkonna suurus, eriti on kasvanud üheliikmeliste leibkondade osakaal. Oluline mõju on ka Eesti elamufondi seisukorral. «Väga suur osa Eestis praegu kasutusel olevatest majadest on ehitatud 30–40 aastat tagasi ja elatustaseme tõustes on üsna ootuspärane soov oma elamistingimusi parandada ja vahetada eluase nüüdisaegsema vastu,» kirjeldas Kask.

Kinnisvaraturule on jõudnud laulva revolutsiooni põlvkond – suur osa uutest tehingutest sõlmitakse noorte peredega. See kõik omakorda mõjutab kinnisvaraturu aktiivsust ja ehitustegevust, sest elamispinda on Kase sõnul Eestis praegu ühe elaniku kohta veel ikkagi vähem kui paljudes teistes Euroopa riikides ja eriti Põhjamaades. Kinnisvara kiire hinnatõus ja madalad intressid võivad aga tekitada Eesti Panga finantssta-

biilsuse juhtivspetsialisti Mari Tamme sõnul inimestes liiga suuri ootusi, et selline olukord jätkub, ja oma võimeid hinnatakse üle. Keskpank peabki kõige olulisemaks, et kommertspangad ei võimendaks mulli paisumist laenutingimusi leevendades. Praegu hoiab veel ettevaatlik laenuturg riski kontrolli all. Suuremate pankade esindajad kinnitasid, et neil pole plaanis uut laenubuumi esile kutsuda. «Kõik pangad on eelmisest buumist ja kriisist õppinud ning laenu teenindusmäärade osas liigset uljust kusagilt ei paista. Agressiivsemat laenamist tingimuste leevendamise läbi meil kindlasti kavas ei ole,» selgitas Swedbanki pressiesindaja hiljuti. Eesti Panga spetsialistide hinnangul jätkub kinnisvaraturul aktiivne nõudlus, kuid nad loodavad, et väiksem palgatõus taltsutab ka kinnisvara hinnatõusu. Pindi Kinnisvara teatas oma aprilli kokkuvõttes, et nende hinnangul hakkab Tallinna kinnisvaraturg kõrgete hindade tõttu juba kinni kiiluma – seda näitab nii vähenev tehingute arv kui ka kiirelt kasvav pakkumine.

1000-euroste tehingute seadus sai taas heakskiidu liina.valdre@postimees.ee

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,180 +0,85 Baltika 0,420 -7,49 Ekspress Grupp 0,996 -0,20 Harju Elekter 2,840 +1,43 Järvevana 0,682 0 Merko Ehitus 7,890 -0,13 Nordecon 1,040 +5,05 Olympic Group 1,890 -0,53 Premia Foods 0,655 +0,92 Pro Kapital Grupp 2,660 0 Silvano Fashion 1,890 +5,00 Skano Group 1,000 0 Tallink Grupp 0,774 +0,39 Tln Kaubamaja 5,020 -0,20 Tallinna Vesi 13,400 0 Trigon Property 0,481 0

2007

Allikas: maa-amet

liina valdre

BÖRS

2006

Riigikogu võttis 45 poolthäälega uuesti vastu käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille järgi nõutakse 1000 eurot ületavate tehingute deklareerimist. Eelmise aasta lõpus jättis president sama seaduse välja kuulutamata. Toona jäi seadus välja kuulutamata põhjendusega, et käibemaksupettuste tõttu riigieelarvest puudu jääva rahasumma vähendamise ja ettevõtjate ausa konkurentsi tagamise eesmärk

on küll vaidlustamatult põhiseaduspärane, kuid ettevõtlusvabaduse piiramist ei saa õigustada hüpoteetilise tõendamata oletusega, et maksudistsipliin paraneb ja maksuauk väheneb. Nüüd, mõni kuu hiljem, on seadust mitmes kohas täiendatud. Ettevõtjate ettepanekul on näiteks pikendatud üleminekuaega, mis tähendab võimalust taotleda uuele süsteemile üleminekuks pikendust kuni 2015. aasta 20. juunini. Maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul loeb amet mõjuvateks põhjus-

teks ulatuslikke ja äriprotsesse muutvaid tarkvarauuendusi. «Samuti puudutab see olukordi, kus näiteks ettevõtte arendustegevuse planeerimine ja teostamine on otseselt sõltuv teistest ettevõtetest, mis ei võimalda arenduste valmimist seaduses sätestatud tähtajaks,» selgitas Helm. Loobutud on võrreldes varasemaga ka raamatupidamise seaduse muutmisest ning samuti ei kajastata käibedeklaratsiooni lisal enam andmeid, millele laieneb seaduse alusel reservatsioonita kutse- või ametisala-

duse hoidmise kohustus. Siiski on ettevõtjate esindusorganisatsioonid seaduse suhtes endiselt tõrksad ja leiavad, et seadus on rohmakas, lohakalt koostatud ja olulises osas endiselt muutmata. Seaduse suhtes on senisest kriitilisema hoiaku võtnud ka IRL. Näiteks ütles IRLi kuuluv riigikogu liige Tõnis Palts eelnõu kolmandal lugemisel riigikogus, et seaduse rakendumisest tulenev otsene koormus valitsussektorile ja erasektorile kokku on suurem kui loodetav tulu parema maksulaekumise näol.

WWW.E24.EE

Tagastatud tulumaksuga kaetakse igapäevakulusid

12 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 8. MAI 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Mõneks tunniks Mariupoli linnavalitsuse hoone ette kerkinud Ukraina lipp asendati eile kiiresti nn Donetski rahvavabariigi omaga. foto: afp/scanpix

Putin muutis üllataval moel Ukraina-retoorikat kadri veermäe

kadri.veermae@postimees.ee

Ukraina väed võtsid eile öösel enda kätte riigi idaosa sadamalinna Mariupoli linnavalitsuse, ajades sealt Kremli-meelsed separatistid välja. Mõni tund hiljem olid mässulised aga hoones tagasi, sest Ukraina sõdurid lahkusid majast pärast mööbli ja kontoritehnika purustamist, jättes selle valveta. Eile hommikul hõljus linnavalitsuse koridorides öisest reidist veel pisargaasi lõhn, kuid hoone oli enamjaolt tühi. Kohal olid vaid gaasimaskides Vene-meelsed, kes rämpsu kokku pühkisid. Tegemist on vähemalt teise korraga, mil toimub seesugune lühiajaline võimuvahetus – ka 24. aprilli ööl tegid Kiievi-meelsed aktivistid samasse hoonesse reidi ja ajasid Moskva-meelsed aktivistid sealt välja, kuid möödus vaid päev ja endine olukord oli taastunud. Ukraina idapiirkondade kes-

kuste Donetski ja Luganski administratiivhooned vallutanud venemeelsed mässulised teatasid plaanidest korraldada rahvahääletus Kiievist lahkulöömise üle. Ukraina, USA ja EL nimetasid väljapakutud hääletust ebaseaduslikuks. «Nad ei taha, et me referendumi korraldaksime, kuid see on meie õigus. See on demokraatia,» sõnas eile linnavalitsuse ees viibinud Aleksandr uudisteagentuuri Reuters ajakirjanikule. «Ma isegi ei tea, kas meil õnnestub referendum korraldada,» ütles aga Vitali uudisteagentuurile AFP. «Isegi kui me ei saa seda teha, olen ma veendunud, et 90 protsenti siinsetest inimestest hääletaks Kiievist lahkulöömise poolt,» lisas ta. Venemaa president Vladimir Putin tegi eile aga suhteliselt üllatava avalduse, esitades Ukraina Vene-meelsetele separatistidele palve lükata edasi 11. maiks kavandatud referendum Ukraina kaguosa staatuse üle.

«Me palume kaguosa esindajatel lükata edasi 11. maiks kavandatud referendum, et luua dialoogiks vajalikud tingimused,» ütles Putin pärast Kremlis toimunud kohtumist Šveitsi presidendi ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) praeguse juhi Didier Burkhalteriga. Kiievi kava korraldada kiirkorras 25. mail presidendivalimised oli omakorda laitnud maha Moskva, viidates jätkuvale relvakonfliktile valitsusvägede ja separatistide vahel. Kuid eile pehmendas Putin sedagi hoiakut. «Ma tahaks rõhutada, et kuigi Kiievi planeeritud presidendivalimised on samm õiges suunas, ei otsusta need midagi, kui Ukraina kodanikud ei saa aru, kuidas nende õigusi pärast valimisi kaitsma hakatakse,» ütles Putin. Putini sõnul on vaja, et Ukraina kaguosas elavad inimesed tunneksid ja usuksid, et pärast presidendivalimisi 25. mail

saavad nende õigused kindlalt kaitstud. Kaguosa elanikud, kellest suure osa moodustavad venelased, on eelnevalt just seesugust kartust avaldanud. Just seepärast, kinnitas Putin, on vaja esmajärjekorras sisse seada otsedialoog Kiievi ja KaguUkraina vahel. Ka väitis Putin eile, et Vene väed on Ukraina piirilt taandunud. «Meil ei ole mingeid märke vägede asukoha muutumisest Ukraina piiril,» ütles eile aga NATO sõjaväeametnik. «Meile räägitakse pidevalt murest meie vägede pärast Ukraina piiril. Me oleme need tagasi tõmmanud. Täna ei ole nad Ukraina piiril, vaid paikades, kus nad viivad läbi oma igapäevaseid harjutusi, ehk polügoonidel,» ütles Putin. «Seda on tänapäevaste luurevahendite abil lihtne kontrollida,» lisas ta. USA ja NATO ametiisikute hinnangul on Venemaa koondanud Ukraina piirile umbes 40 000 sõdurit.

Äärmuslased tapsid Nigeerias sadu inimesi Boko Harami islamiäärmuslaste rünnakus Nigeeria loodeosas asuvale linnale hukkus sadu inimesi, teatasid eile kohalikud võimud ja pealtnägijad. Borno osariigi senaatori Ahmed Zanna sõnul oli Gamboru Ngala väekontingent liikunud 200 röövitud koolitüdruku otsingutele Tšaadi järve ümbrusesse ning linn oli kaitseta. Relvastatud mehed soomukitel ja mootorratastel tungisid linna esmaspäeval ning tegid selle maatasa, ütlesid tunnistajad. Ellujäänute sõnul tulistasid islamisissid Kameruni põgeneda üritanud tsiviilisikute pihta.

Hukkunute arvu oli eile veel võimatu kindlaks määrata, kuna ekstremistid olid linna vallutanud, teatasid veretöö pealtnägijad AFP-le. Senaatori väitel võib tapetuid olla 300 ringis ning ta lisas, et ekstremistid süütasid kõik linna ärikeskused, sealhulgas turu, kus käidi kauplemas kogu sealsest piirkonnast. Boko Haram, mis tähendab hausa keeles «Lääne haridus on kurjast», on Nigeeria valdavalt moslemitega asustatud põhjaosas terrorirünnakuid ja inimrööve korraldanud alates 2009. aastast. AFP/BNS

POSTIMEES, 8. MAI 2014 || VÄLISMAA || 13

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

JULGEOLEK. Briti endise kaitseministri sõnul pääsenuks Baltimaad NATOsse ka siis, kui Ukraina sündmusi oleks ennustatud.

Liam Fox: Moskvaga kaitseäri ajada pole arukas julgeolekule, pole mõistuspärane eksportida kaitsetehnoloogiat, mis võib suurendada ohtu meile.

evelyn kaldoja välistoimetuse juhataja

Kui palju hoolib Briti avalikkus sündmustest Ukrainas ja Venemaal?

Venelasi peavad kaitsma nende riikide seadused, kus nad elavad, mitte Venemaa, rõhutas eile Tallinnas ettekande pidanud Briti parlamendisaadik, praegu seal võimul olevasse Konservatiivsesse Parteisse kuuluv hiljutine kaitseminister Liam Fox intervjuus Postimehele.

See on Briti meedias väga suure tähelepanu ajal. Suurbritannia ja Venemaa suhted on viimastel aastatel olnud üldiselt jahedad, alates Litvinenko mõrvast. Sestap ütleksin, et Briti meediat ja avalikkust üllatas ilmselt Venemaa käitumine Ukrainas vähem. Liiga suur osa NATOst on lasknud Venemaa asjus soovmõtlemisel asendada kriitilise analüüsi ning vaadanud, kuidas teatud käitumismudel ilmneb, leidnud ettekäändeid igale üksikule sündmusele, kuigi tegelikult aegteljel sündmusi vaadates on nende suund väga selge.

Mis te arvate, kas juhul, kui 2004. aastal oleks ette nähtud stsenaariumi, nagu nüüd on juhtunud Ukrainaga, oleksid toonased NATO riigid jõudnud üksmeelele Balti riikide allianssi võtmises?

Ma usun küll, sest NATO on kahest elemendist koosnev liit. Ühelt poolt on see sõjaline allianss ning minu arvates jagasid Balti riigid selgelt sama mõtteviisi kollektiivse julgeoleku suhtes. Teiseks on NATO väärtuspõhine poliitiline liit. Balti riigid selgelt jagasid neid väärtusi. Riikidega, kes täitsid mõlemad kriteeriumid nii ilmselgelt kui Baltimaad, oli minu arvates kogu aeg peaaegu kindel, et nad võetakse vastu. Praegu on meil probleem sellega, et teatud potentsiaalsetel kandidaatidel on raskusi kas oma sõjalise võimekuse või territoriaalsete vaidluste või kodanikuühiskonna elementidega. Te mainisite territoriaalseid vaidlusi: kas see tähendab, et Lõuna-Osseetia ja Abhaasia äravõtmisega on Venemaal sisuliselt õnnestunud panna teadmata ajaks pidur Gruusia teele NATOsse?

Ei, ma ei usu seda, sest minu arvates pole need rahvusvahelise õiguse seisukohast vaidlused. Tegu on ilmselgelt Gruusia territooriumidega. Need küsimused on tõenäoliselt probleemsed, aga ma ei arva, et need peaksid ilmtingimata takistama Gruusia teed NATOsse. Teisalt, kui küsimus teisipidi pöörata: kas me oleme val-

Täna (eile – toim) on Kiievis teie välisminister William Hague. Mida üldse saavad NATO ja ELi riigid Ukraina heaks praegu teha?

Liam Fox eile Tallinnas.

mis aktsepteerima midagi, mis põhimõtteliselt on Venemaa veto NATO-liikmesusele? Usun, et meist paljud peaksid seda täiesti vastuvõetamatuks. Mida teie arvate, kas NATO sügiseselt tippkohtumiselt Walesis Gruusia lõpuks saab oma alliansiliikmesuse tegevuskava?

Suurbritannia ja Venemaa suhted on viimastel aastatel olnud üldiselt jahedad, alates Litvinenko mõrvast.

foto: liis treimann

Ma ei tea. See sõltub üldisest vaadete tasakaalust. Mina isiklikult toetan seda. Kas teie arvates praegusest NATO liitlaste kohaloleku tasemest siinses piirkonnas piisab?

Jah, ma arvan, et praegu sellest piisab ning nende vägede toomisega on tehtud oluline avaldus. Kuid ma seaksin küsimuse alla nende asjade tegemise samal ajal, kui Euroopa ekspordib Venemaale kaitsetehnoloogiat. Minu arvates on aus öelda, et kui me kulutame rohkem oma

Esiteks saame aidata neid turgutada majanduslikult, millega praegu tegeleb Rahvusvaheline Valuutafond. Neid tuleb toetada läbi kogu valimisperioodi, et nad jõuaksid tagasi täielikult rahva poolt valitud võimu juurde, et me saaksime asju ajada inimestega, kes seisavad selgelt terve riigi eest. Ning seejärel peame näitama, et Ukraina on meie jaoks suveräänne riik ja mitte keegi väljast ei saa tulla ja lihtsalt krabada tükke nende maast. Kõige tähtsam on minu jaoks see, et me ei käsitleks Ukrainat ainult piirkondliku julgeoleku mõistes, vaid kui põhimõttelist küsimust rahvusvahelise õiguse jaoks. Vene rahvusest inimesi kaitsevad nende riikide seadused, kus nad elavad. Kui me hetkekski selle põhimõtte kõrvale jätame ja ütleme president Vladimir Putinile, et neid inimesi kaitseb välisjõud ehk Venemaa, oleme kaotanud kõik, millele on rajatud maailmakord alates Teisest maailmasõjast.

Kui saabub maikuu / kevad toob uue elu / naeravad õied. Kirglikust japanofiilist Euroopa Liidu president Herman Van Rompuy tervitas eile Jaapani peaministrit Shinzo Abet traditsioonilises haikuvormis.

Tai konstitutsioonikohus tagandas peaministri ametist Tai konstitutsioonikohus mõistis eile peaminister Yingluck Shinawatra süüdi võimu kuritarvitamises ja andis talle korralduse tagasi astuda. Valitsus nimetas juba mõne tunni möödudes uueks peaministri kohusetäitjaks senise asepeaministri Niwattumrong Boonsongpaisani. Peaminister mõisteti süüdi opositsioonimeelse riikliku julgeolekunõukogu juhi Thawil Pliensri ebaseaduslikus ametist kõrvaldamises 2011. aastal. Kohus otsustas kolmapäeval, et Thawili teisele ametikohale saatmisel oli varjatud eesmärk – see viidi läbi peaministri poliitiliselt mõjuka perekonna huvides, sestap on tegu põhiseaduse rikkumisega. BNS

2000

inimest sai Moskvas mullu surma uimasti üledoosi tagajärjel.

Natside röövitud kunstiaarded lähevad Berni muuseumile Sadu ülihinnalisi maale Müncheni korteris varjanud natsiaegse kunstikaupmehe eakas poeg ja kollektsiooni pärija Cornelius Gurlitt pärandas oma isa kunstikollektsiooni Berni kunstimuuseumile, teatas eile AFP. «Cornelius Gurlitti advokaat Christoph Edel informeeris Berni kunstimuuseumi, et tema klient Cornelius Gurlitt nimetas muuseumi oma ainsaks pärijaks,» seisis muuseumi pressiteates paar päeva pärast Gurlitti surma. Kunstikogu leiti 2012. aasta veebruaris mõjuka natsiaegse kunstikaupmehe Hildebrand Gurlitti Müncheni korterist. Leiust, mis sisaldab teiste seas ka Pablo Picasso, Henri Matisse’i ja Emil Nolde töid, teatati alles 2013. aasta novembris. BNS

Krimmitatarlaste juht võitis vastloodud Poola preemia Poola premeeris eile ukrainameelset krimmitatarlaste kogukonna juhti demokraatia ja inimõiguste kaitsmise eest. Krimmitatarlaste rahvuskogu medžlisi endisele juhile Mustafa Džemilevile anti esimene Solidaarsuse auhind võitluse eest demokraatia ning inim- ja kodanikuõiguste nimel Ukrainas, eriti krimmitatarlaste kogukonnas, ütles Poola välisminister Radoslaw Sikorski ajakirjanikele. Džemilev on pühendanud oma elu tatarlaste kogukonna õiguste eest seismisele. Eelmisel nädalal keelasid Krimmi võimud tal oma kodupiirkonda naasta, kahtlustades teda soovis olukorda poolsaarel destabiliseerida. BNS

16 || ARVAMUS || POSTIMEES, 8. MAI 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Kui Narval on suur sümboolne väärtus maailma silmis, siis meie, eestlaste jaoks peaks selle sümboli väärtus olema veelgi selgem, sest siit algab meie maa ja riik, kirjutab Jaanus Villiko, Tartu Ülikooli Narva kolledži haldusjuht.

Sümbol nimega Narva Narva gambiit», «Will Narva Be Russia’s Next Crimea?» (e.k kas Narvast saab Venemaa järgmine Krimm?), «Vene politoloog: lääs seisab silmitsi eksistentsiaalse küsimusega – kas tahate surra Narva eest?». Need on ainult mõned viimastel kuudel ilmunud artiklite pealkirjad. Mõjutatud loomulikult Ukrainas aset leidvatest sündmustest. Narva on tõusnud maailmakaardile. Paljude pilgud on suunatud Narva poole. Põhjamaade ja Balti riikide ning Visegradi riikide välisministrite ümarlauakohtumine toimus Narvas. Maailmas mõjuvõimsate meediaväljaannete toimetajad ja ajakirjanikud ei pea paljuks isiklikult kohale sõita, et oma silmaga Narvat näha ning kasvõi tunnike kohalikku atmosfääri tunnetada. Narvast on taas saanud sümbol. Nii nagu ta on seda olnud aastatel 1700, 1704, 1918, 1944, aga ka aastal 1991. Tallinn on meie pealinn, Tartu tunneb ennast ülikoolilinnana, Pärnu ja Haapsalu on tuntud kuurortlinnadena, Viljandi ja Võru rahvuskultuuri hoidjatena. Meretagune Kuressaare hoiab silma peal meie saartel. Aga Narva? Kunagine kaubanduslinn, kunagine tööstuslinn, praegu aga Euroopa Liidu või Venemaa värav, sõltub, milliselt poolelt vaadata.

aadates kummalgi jõekaldal asetsevaid kindluseid ning Narva ümber osaliselt säilinud bastionite kaitsevööndit, on selge, et sõjale ja kaitsetegevusele on siin piirkonnas läbi aegade tõsiselt mõeldud. Laidoneri kaitseliinist ei hakka siinkohal pikemalt kirjutama. Märgid kunagisest kohalolekust on muljetavaldavad tänaseni. Tõstan pilgu arvutiekraanilt ja vaatan läbi kabinetiakna piiri poole. Siinpool piiri ei paista rohelisi mehikesi ning teisel pool jõge pole näha mitte ühtegi kahuritoru. Aga ometigi tõstatub küsimus: kas NATO allkäik saab alguse Narvast? Või kas tahate surra Narva eest? Ma ei oska öelda midagi NATO tõusu või languse kohta. Eesti on NATOs ning Ukraina sündmuste taustal on kasutusele võetud meetmeid, mis peaksid meile sisendama kindlust. Kas taha-

me surra Narva eest? Ma ei usu, et keegi tahab nii väga surra. Aga sõja korral ei ole meil, eestlastel, küll kuhugi taganeda. Narva on meie linn ja oma maa eest tuleb seista. Kui Narval on suur sümboolne väärtus maailma silmis, siis meie, eestlaste jaoks peaks selle sümboli väärtus olema veelgi selgem. Siit algab meie maa ja riik. Viimastel kuudel on tulnud rääkida väga palju ajakirjanikega, saadikutega, diplomaatidega, dissidentidega Venemaalt ning loomulikult ka kohalike linlastega. Arvamusi ja eelarvamusi kuuleb seinast seina. Väga huvitav on olnud rääkida vene dissidentidega. Ka kõige läänemeelsemate meelest ei saa lääs iseenda kaitsmisega hakkama. Üheks põhjuseks olla see, et inimesed läänes mängivad liialt palju arvutimänge ja on seetõttu reaalsest elust irdunud. Venelased Venemaal aga elavad raskemates tingimustes ja on rohkem karastanumad. Naiivne või siis mõtlema panev? Kindlasti aga märk sellest, et tunneme teineteist liiga pinnapealselt. Kokkuvõtteks tõuseb ikkagi küsimus, kui hästi või halvasti me tunneme oma naabreid. Kui vaadata Venemaa meediat, siis võiks arvata, et Venemaa on astunud suurde sõtta ja kogu maa toetab riigi juhtkonda. Üks minu sõber käis enne 1. maid Peterburis. Lihtsalt niisama, suurlinnas lonkimas. Nagu ikka enne pühi korraldati metropoli keskusese laupäevakut. Inimestele jagati rehasid ning võimaldati muru riisuda. Aga koos rehaga taheti huvilistele selga toppida üks kollane vestike, mille seljale oli suurelt kirjutatud «Единая Россия» (Ühtne Venemaa). Vaikselt ja viisakalt olla rehad tagasi antud ning laupäevakust asja ei saanud. Paljud välismaalased on tundnud muret Narva elanike meelsuse pärast. Kas nad pooldavad Vladimir Putinit või hoopis hoiavad lääne poole? 2012. aastal oli linna elanikkonnast 82,23 protsenti rahvuselt venelased. Eestlasi oli 3,81 protsenti. Vene pass on 36,3 protsendil elanikest, Eesti pass 46,7 protsendil, kodakondsus on määratlemata 16,08 protsendil. Need on kuivad arvud. Võib-olla on värvikam fakt see, et kogu aktiivsema eestluse likvideerimiseks

Narva linnas on vaja ainult 18-kohalist mikrobussi. Kogu eestlaskonna likvideerimiseks Narvas on aga vaja kahte suuremat bussi ja ongi asi ühel pool. Tahan öelda, et meie, eestlaste, kohalolek Narvas on liiga väikesearvuline. Välismaa diplomaadid juhivad sellele tähelepanu kui suurele probleemile. Kuna eestlasi on siin vähe, on ka Eesti riigi mõjukus üsna kesine.

eoses Ukrainas lahvatanud sündmustega ilmus Eesti meedias piltlikult öeldes järgmisel päeval seisukoht, et kogu meie riigi integratsioonitegevus on tulemuseta olnud. Aga kui toimus viimane vabariigi aastapäeva paraad Narvas, siis sellist riigitruuduse puhangut ei osanud küll keegi oodata. Meie vähest sõjatehnikat käidi terve öö uudistamas ning käega katsumas. Vaatamata halvale ilmale vaatas tänavatel paraadi ligi 25 000 inimest ning sellel päeval jagatud sinimustvalged lipukesed on veel tänaseni inimestel alles. Meelde on jäänud ka üks jäähokimäng, kus noorte MM-valikmängudes mängis Eesti koondis kellegagi. See oli võimas pilt, kui

3000 narvakat terve mängu vältel «Eesti, Eesti, Eesti» skandeerisid. Ja seda eesti keeles. Kahju, et keegi sellel hetkel lipukesi ei jaganud. Nii nagu ei saa öelda, et NATO abile ei saa loota, on kindlasti vale väita, et kogu integratsiooniprotsess on tulemuseta olnud. Kindlasti jätab soovida see, kuidas integratsiooniprotsessi ellu rakendatakse.

Sõja korral ei ole meil, eestlastel, küll kuhugi taganeda. Narva on meie linn ja oma maa eest tuleb seista. Nagu ikka, projektipõhiselt. Aga mõelgem korraks: kas see on ikka tegevus, mida peaks projektipõhiselt tegema? Oletagem, et ühel päeval on Narvas rahvarahutused, tunnusmärkideta relvastatud mehikesed ja veidi põlevaid hooneid. Kas me siis saame kuhugi aruandesse kirjutada, et planeeritud tegevuste tulemused ei vastanud ootustele? Naiivne, et mitte öelda rumal.

N mõtet

• Seoses Ukrainas lahvatanud sündmustega ilmus Eesti meedias piltlikult öeldes järgmisel päeval seisukoht, et kogu meie riigi integratsioonitegevus on tulemuseta olnud. Aga kui toimus viimane vabariigi aastapäeva paraad Narvas, siis sellist riigitruuduse puhangut ei osanud küll keegi oodata. • Väga huvitav on olnud rääkida vene dissidentidega. Ka kõige läänemeelsemate meelest ei saa lääs iseenda kaitsmisega hakkama. Üheks põhjuseks olla see, et inimesed läänes mängivad liialt palju arvutimänge ja on seetõttu reaalsest elust irdunud. Naiivne või siis mõtlema panev? Kindlasti aga märk sellest, et tunneme teineteist liiga pinnapealselt. • Kindlasti jätab soovida see, kuidas integratsiooniprotsessi ellu rakendatakse. Nagu ikka, projektipõhiselt. Aga mõelgem korraks: kas see on ikka tegevus, mida peaks projektipõhiselt tegema?

arva on juba sajandeid tagasi maailmakaardil oma koha leidnud. Ukraina sündmused tuletavad meile seda kohta lihtsalt värskemalt meelde. Kuid veelgi olulisem on, et Narva leiaks oma koha Eestimaa kaardil. Tuleb tunnistada, et meie poliitikud on Narvat üles leidmas. Ei sõideta enam piirilinna kinnisele kohtumisele mõnes tööstusettevõttes, vaid suheldakse laiemalt linnarahvaga. See on hea ja inimesed tulevad rõõmuga kohtumistele. Vaikuse aeg on mööda saamas. Tartu Ülikoolil on piirilinnas kolledž, mille ülesanne on pakkuda kindla kvaliteediga kõrgharidust. Politsei- ja piirivalveamet ja toll teevad oma igapäevast tööd. Eesti Töötukassa saavutused viimase paari aasta jooksul Narvas ja Ida-Virumaal on muljetavaldavad. Narva linnavalitsus juhib linna ning ärimehed proovivad oma äri ajada. Ülejäänud Eestist käiakse Narvat uudistamas. Käiakse väga palju, ja selle üle on hea meel. Ma loodan, et see on esimene samm sinnapoole, et näiteks pärast (kõrg)kooli lõpetamist ka päriselt Narva elama tulla. Sest ainus, mis loeb, on kohalolek.

POSTIMEES, 8. MAI 2014 || ARVAMUS || 17

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Privaatsuse kaitsmine suurte andmehulkade maailmas USA presidendi Barack Obama nõunik John Podesta kirjutab, et Ühendriigid ja EL peavad kiirendama kõnelusi kõikehõlmava andmekaitseleppe üle.

SAMAL TEEMAL Siim Tuisk «Interneti tulevik – kas Euroopa või USA moodi?», PM 16.04

aanuaris rääkis president Obama USA justiitsministeeriumis sellest, kuidas luua tasakaalu Ameerika ja meie liitlaste turvalisuse tagamise ning privaatsusõiguste ja kodanikuvabaduste jätkuva kaitse säilitamise vahel. Ta kuulutas välja mitu tähtsat reformi Ameerika Ühendriikide signaaliluure praktikas ning kinnitas oma pikaajalist pühendumist jõulisele avalikule debatile nendes küsimustes. Lisaks kutsus president riikliku julgeoleku meeskonda tegema koostööd välismaiste kolleegidega, et tugevdada meie tähtsamaid suhteid, süvendada koostööd

eidsime, et suurtel andmehulkadel on edaspidi sügav mõju peaaegu igale inimettevõtmise valdkonnale, olgu see era- või avalikus sektoris, isiklik või äriline. Usume, et suured andmehulgad nõuavad süvitsiminevat ja pidevat arutelu selle üle, kuidas kõige paremini kaitsta privaatsust kiirelt muutuvas tehnoloogilises ilmas, ning me soovitame konkreetseid samme, et täiendada tarbija privaatsuse õiguste deklaratsiooni kui president Obama poolt 2012. aastal esmalt välja antud märgilise tähendusega eelnõu, mis kinnistaks privaatsuse kaitse seadustes ka digitaalsel ajastul. Kuna internet ei peatu riigipiiril, toovad suurte andmehulkadega seotud võimalused ja väljakutsed kaasa rahvusvahelisi tagajärgi. Oma ülevaate käigus tutvusime vägagi erinevate seisukohtadega ning kohtusime rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas andmeprivaatsuse esindajatega Prantsusmaal, Saksamaal, Ühendkuningriigis, Madalmaades ja Euroopa Liidus, Kanadas ja Mehhikos; lisaks kohtusime akadeemikute ja rahvusvaheliste MTÜdega kogu maailmast. Privaatsusel on üleilmne väärtus. Seepärast soovitame oma aruandes võtta kasutusele 1974. aasta privaatsuse seaduse sätted, mis määratlevad, kuidas föderaalasutused koguvad, kasutavad ja levitavad tuvastatavat isikuinformatsiooni, ning rakendada neid sätteid kõigile mitte-USA kodanikele praktiliselt mõistlikul määral või

Obama valitsus jääb pühendunuks avatud, universaalselt kasutatavale, turvalisele ja usaldusväärsele internetile.

Venemaa pätid, mitte rohelised mehikesed

LUGEJATE KIRJAD

ja koordineerimist ning taasluua usaldust. Kuna president Obama mõistab samas, et niisugused väljakutsed pole ainuomased luurekogukonnale, palus ta mul teha koostööd valitsuse tippametnikega, et teha 90 päeva kestnud uuring suurte andmehulkade ja privaatsuse suhtest ning selgitada välja, kuidas mõjutavad suured andmehulgad meie eluviisi, tööd ja suhtlust nii üksteisega kui valitsuse ja ärisektoriga. 1. mail esitlesime presidendile uuringu tulemusi.

Eesti meediaväljaanded, välispoliitika kommentaatorid ja valimisväitlustes osalevad poliitikud kasutavad vaat et igas Ukrainast räägitavas uudises või kommentaaris sõnapaari «rohelised mehikesed». Need on need mehikesed, kes kannavad vaba Ukraina territooriumil eraldusmärkideta rohelist sõjaväelase riietust, näomaske ja väga võigast (ebaseaduslikku) relvastust. Kui eestlane juba mõne lustaka sõnapaari endale suhu saab, on raske sellest loobuda. Seda enam, et kes seda sõnapaari rohkem ja huvitavamas soustis kasutab, seda ägedam arvaja ta on. Aga ei ole. Kui me mõtleme kasvõi ajaloo paralleelidele, siis teatavate erinevustega küll, aga üsna valusalt lõikaks meile näppu see, kui 1940ndate Nõukogude okupante Eestis oleks toonane lääne ajakirjandus nimetanud «pruunideks vendadeks» või muuks sõnamänguliseks. Meil siin tapetakse ja põletatakse ja nemad seal lustivad sõnadega. Nii on ka absurdne nimetada Ukrainas

rahutusi loovaid, inimesi tapvaid, riiki lõhkuvaid ja sõda õhutavaid tüüpe mingiteks «rohelisteks mehikesteks», sest nende näol on tegemist kõige ehtsamate pättide, terroristide ja kriminaalidega. Ma millegipärast usun, et Ukrainas on olemas mingigi seadus, mis räägib ebaseaduslikust relvakandmisest, selle kasutamisest jms. Ja kui see seadus ja voli on, võiks see olla ju hea pinnas selleks, et öelda: me laseme kõiki, kes nüüdsest ebaseaduslikke relvi ei loovuta ja kannavad märgistuseta vormiriietust jne. Aga niimoodi toimiks ju iga normaalne riik – ei lubaks pättidel ja terroristidel terveid linnu ja külasid terroriseerida, vaid arreteeriks nad või laseks nad lihtsalt maha. (Kõlab küll kui Eestis läbiviidud küüditamise pihta käiv must huumor «Aga miks te politseid ei kutsunud!?».) Eesti ja eestlaste (eelkõige poliitikute ja ajakirjanike) esimene ja olulisim samm Ukraina heaks oleks loobuda kalambuursete siltide kasutamisest ja hakata nimetama pätte pättideks ja terroriste terroristideks ning mitte mingiteks kosmosetegelasteks. Seda lusti jätkates loome neile Vene sigadustele

Ragn-Sellsi ärijuht

elo tamm LAWINi vandeadvokaat kaat

luua alternatiivseid privaatsuspoliitika lähenemisi, mis kohaldaks asjakohaseid ja sisukaid kaitsemehhanisme isiklikule infole rahvusest sõltumata. Ameerika Ühendriigid ja meie Euroopa partnerid austavad nii omaenda kui ka teiste riikide kodanike privaatsust. President Obama ja ELi juhid kinnitasid märtsikohtumise käigus uuesti oma pühendumist sellele seisukohale. Meil on ühine eesmärk tagada kohane andme- ja privaatsuskaitse rakendamine selleks, et me kõik saaksime täieulatuslikult kasutada nüüdisaegse tehnoloogia eeliseid. Selleks et tagada nii Ameerika kui Euroopa kodanike ligipääs tänapäevaelu rikastavale rahvusvahelisele kaubandusele ja ärile, on USA ja EL ühendanud jõud, et rakendada standardeid ja suurendada läbipaistvust selles, kuidas me andmevahetust käsitleme. Meie õiguskaitseasutused suudavad kodanikke tõhusamalt kaitsta koostöös. Nii teevad ka meie riigijuhid kõik endast oleneva, et kiirendada läbirääkimisi sisuka ja igakülgse andmekaitseleppe saavutamiseks, reguleerida politsei- ja kohtukoostööd kriminaalasjades, sealhulgas ka terrorismiga seotud asjades.

bama valitsus jääb pühendunuks avatud, universaalselt kasutatavale, turvalisele ja usaldusväärsele internetile ning suurte andmehulkade innovaatilise potentsiaali rakendamisele. Suured andmehulgad võivad aidata energiafirmadel jälgida ja ennustada nõudlust oma võrgus, suurendades tõhusust ning vähendades voolukatkestuste riski. Suured andmehulgad panevad aluse vahenditele, mis kaardistavad inimgenoomi ning käitavad Obama valitsuse algatust BRAIN, mille eesmärk on määratult suurendada meie arusaama inimajust. Usume, et on hädatarvilik maksimeerida suurte andmehulkade tehnoloogia eelised kodanikele, minimeerides samas riske nii privaatsusele kui ka teistele väärtustele. Need eesmärgid nõuavad uute tehnoloogiate privaatsusalase mõju pidevat hindamist. Usun, et aktiivne ja kestev koostöö meie rahvusvaheliste partneritega aitab säilitada meie ühiseid privaatsusväärtusi ka kiirelt muutuvas maailmas.

justkui heategevusliku fooni, aga seda me ju ei taha. Me tahame, et terroristid saaksid oma palga ja Ukraina sigadustest priiks. indrek mustimets Tartu

Võitlus iga hinna eest Kahe suure ja mõjuka erakonna prominentsed poliitikud on oma valimisplatvormi visualiseerinud võitlusena kellegi/ millegi vastu. Nii kavatseb Ansip võidelda (Brüsselis?!) Savisaarega, Kelam aga korruptsiooni ning Ansipi ja Savisaarega. Samal ajal lubavad nad sel moel Eesti asja ajada. Keegi võitleb kanepi eest, keegi maksude vastu. Kõik aina võitlevad! Selle poliitvõitluse taustal tundus muusik Emil Rutiku arvamus olevat ainuke, mis on mõistuspärane ja sisuliselt Eesti huve toetav. Nimelt lubab ta eurosaadikuks saades püüda liita Eestist pärit saadikud ühiseid ettepanekuid propageerivaks ja toetavaks rühmaks. Kahjuks jääb tema hea mõte ilmselt selle suure saadikuid lõhestava võitluse varju. aime kuum Viljandimaalt

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

nimajaloos ei ole informatsioon enamasti liikunud kiiremini, kui hobune ja ratsanik suutsid ratsutada või laev seilata. Tänapäeval on reaalsus kohene üleilmne kommunikatsioon. Internet on rahvusvahelisele ärile, teadmiste jagamisele ja piiriüleste sidemete loomisele osutunud otsekui kuldvillakuks. Alustades nutitelefonidest taskus ning lõpetades autode navigatsioonisüsteemidega, on meie maailm tänapäeval rohkem ühendatud kui iial varem ning ka meie ise toodame üha enam andmeid oma tegevuste, liikumiste, eelistuste ja suhete kohta. Terve rea allikate tekitatav suur andmekogus on tänu kogumise, talletamise ja töötlemise kulu vähenemisele ning üha võimsamatele analüütilistele võtetele saanud nn suurte andmehulkade (Big Data – toim) tehnoloogia südameks. Suuri andmehulki kasutatakse mitmel sotsiaalselt ja majanduslikult jõulisel viisil: nii selleks, et ajendada tähtsaid meditsiiniuuringuid ja tervishoiuteenuseid, kui selleks, et modelleerida kliimamuutuse mõju – näiteks merevee taseme tõusu –, kui ka selleks, et aidata erafirmadel ja valitsusasutustel tuvastada pettusi. Ent nagu iga uue tehnoloogia puhul, kerkivad ka suurte andmehulkadega suured küsimused. Mida tähendavad suured andmehulgad võimutasakaalule, mis valitseb kodanike ja valitsuste, klientide ja firmade, töötajate ja tööandjate vahel? Kas meie olemasolevad privaatsusraamistikud on piisavad, et kaitsta suurte andmehulkade maailmas isiklikku infot?

agu remmelg

Omavalitsus pole prügivedaja

elmisel esmaspäeval kirjutas Tallinna linnapea Edgar Savisaar, et Tallinna linn soovib hakata Tallinna prügila ainuomanikuks, oodates sellest kvaliteetsemat teenust odavama hinnaga. Paraku ei ole artiklis väljendatud mõtted kooskõlas jäätmeseadusega ning eksivad ka olukorra kirjeldamisel. Samal päeval tegi Tallinna ringkonnakohus otsuse, millega keelas jäätmete prügilasse saatmise. Nimelt kehtestas Tahkuranna vald korraldatud jäätmeveo hankel nõude vedada elanikelt kogutud prügi ladestamiseks Paikre prügilasse. Nii esimese kui ka teise astme kohus asus seisukohale, et selline prügi suunamise nõue on õigusvastane, sest on vastuolus jäätmehierarhia ja taaskasutamise eelistamise põhimõtetega. Jäätmeseadus sätestab selgelt, et jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas. Selles valguses tundub olukord tragikoomiline – üks omavalitsus tahab kulutada suuri summasid, et soetada endale prügila, ja teised omavalitsused ei pea paljuks tulutult kulutada tuhandeid eurosid kohtuskäimisele ainult selleks, et tõestada seadusega määratud keskkonnahoiunõuete järgimise ebavajalikkust. Vaba turukonkurents ja mõistlikult rakendatud prügiladestamise saastetasud on võimaldanud Eestisse lühikese ajaga luua moodsad taaskasutustehnoloogiad. Segaolmejäätmed saab suunata masspõletuse kaudu energiaks või jäätmekütusetehase kaudu sisendiks tsemenditööstusele; liigiti kogutud jäätmed lähevad ringlusse. Eesti jäätmesektoris toimib terav konkurents tõhusaimate lahenduste pakkumisel ning siiani on omavalitsused aktsepteerinud konkurentsil baseeruvat olmejäätmeveo korraldust. Elanikele on see kaasa toonud väiksemad prügiarved ning kvaliteetsema teenuse. Kuigi Tallinna linnapea väidab oma artiklis, et prügiarved on hakanud perede eelarvesse sööma tõsiseid auke, on need tegelikult nii väikesed, et ligi 70 protsenti korterites elavatest elanikest ei oska prügiarve suurust nimetada. Kui veidike aidata – prügiveo kulu kuus perele on võrreldav tassi kohvi hinnaga.

äätmekorraldus on üks KOV ülesandeid. Ta peab korraldama elanike olmejäätmete veo, kehtestades jäätmemajanduse nõuded ja valides elanikele hanke korras soodsa jäätmevedaja. Kõik toimiks hästi, kui vahepeal poleks euroraha toel rajatud nii palju omavalitsustele kuuluvaid prügilaid ja jäätmekeskusi. Suur euroraha ja väikesed omafinantseeringud on võimaldanud rajada mitmeid omavalitsustele kuuluvaid jäätmekeskusi (nimetagem siin Paikuse, Rakvere, Kudjape, Hiiumaa, Narva, Rapla), mis on küll monumendiks oma ajale, kuid mastaapsuses ja tehnoloogias ei suuda ühiskonnale lisaväärtust luua ning seisavad kasutult. Need investeeringud on kaasa toonud kohalike omavalitsuste üha suurema soovi sekkuda ettevõtlusse ning siiani kasutuses olnud ja madalamad jäätmeveo hinnad toonud korraldatud jäätmeveo mudel on ohus. Ise sean reeglid, ise teen ja ise kontrollin? Elu on näidanud, et kui omavalitsus seab targalt jäätmehoolduse reeglid, teenust osutavad konkurentsi korras professionaalsed ettevõtjad ja reeglite täitmise üle teevad ametkonnad järelevalvet, siis võidab nii inimene, keskkond kui ka omavalitsus ise. Kui kaua peame elus hoidma omavalitsuste euroraha toel tehtud investeeringuid, mis piiravad konkurentsi, eiravad keskkonnanõudeid ja toovad elanikele suuremad kulud? Äkki oleks omavalitsustel aeg lõpetada ettevõtja mängimine ja hakata jäätmehooldust korraldama? Ehk tegema seda, mis on seadusega kohaliku omavalitsuse ülesanne.

POSTIMEES, 8. MAI 2014 || KULTUUR || 19

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Tere, Eesti! Eile õhtul Tallinnas maandunud Ukraina rahvusballeti juht Aniko Rehviašvili (keskel) on pildile haaranud ka «Raimonda» esipaari Olga Golitsa ja Sergei Sidorski.

foto: toomas tatar

BALLETT. Täna algava Jõhvi balletifestivali peaesineja on nimekas Ukraina rahvusballett.

Ukraina ballett, 40 inimest saalis!? intervjuu tiit tuumalu toimetaja

as te kujutate ette olukorda, kui Ukraina rahvusballett tantsib Kiievis «Bajadeeri», aga 1300-kohalises nelja rõduga saalis vaatab seda pealt 40 inimest? Euromaidani ajal juhtus ka nii. Balletijuht Aniko Rehviašvili annab Eesti gastrolli eelses välkintervjuus ülevaate sellest, kuidas on viimastel kuudel Ukrainas toimunu mõjutanud Ukraina balleti käekäiku. Aniko, teil on gruusia nimi, aga Ukraina rahvakunstniku tiitel…

Jah. Ma olen Ukrainas sündinud ja kasvanud. Minu isa oli gruusia juurtega, ema aga ukrainlanna. Austusest isa päritolu vastu on mul ka selline nimi. Kelleks te end ise peate – ukrainlaseks või grusiiniks?

Ukrainlaseks, väikeste gruusia eripäradega. (Naerab.) Tulete Eestisse ajal, kui kodus on sõda lahti, tõeline rahvuslik tragöödia…

See on globaalne tragöödia. Seda enam, et ukrainlased on rahuarmastav rahvas. Siiani ei suudeta endale tunnistada, et see kõik on tõsi. Me elame seda väga üle – seda on isegi vähe öeldud! Stress on kolossaalne. Aga kõige hullem: sellega tuleb harjuda. Kuidas on võimalik sellises olukorras üldse tantsida?

Kui me veebruaris Kanadas-

se turneele lendasime, saime lennukis teada, mis Maidanil juhtus. (Trupp andis Kanadas etendusi Kiievi veriste meeleavalduste ajal – TT). Me ei uskunud seda. Lendasime viimasena Kiievist välja. Pärast meid pandi lennuväli lukku. Juurdepääsuteed suleti. Me ei teadnud isegi seda, millal me tagasi saame või kas üldse saame. Järgmisel hommikul üritasid kõik korraga koju helistada, vaatasime muudkui Euronewsi, muidugi kõik nutsid, elasid läbi. Aga me leppisime kokku, et laval anname endast kõik. Lülitame end kolmeks tunniks välja, niipalju kui see üldse võimalik on. Ja tantsijad tulid sellega toime! Mis ma sellega öelda tahan? Seda, et kui me nüüd Eestisse tuleme, siis te hindaksite meid selle järgi, mida te lavalt näete. Selle järgi, mida me oskame ja suudame. Mitte ei tunneks meile kaasa sellepärast, mis Ukrainas parasjagu toimub. Mis seal üldse toimub – teie hinnangul?

Ma ei taha tegeleda poliitika, vaid balletiga. Olen otsustanud, et ei taha oma mõtetega veel enam provotseerida juba niigi toimuvat ja teha sellega asja veel hullemaks. Vastastikuseid süüdistusi on pillutud küll ja küll, praegu peaksime üritama leida mingit lahendust. Et ka Donbass Venemaa kätte ei läheks?

Ma loodan, et terve mõistus võidab. Kuidas on olukord teie trupis, ve-

Ei, ei… mis te nüüd! Pole mingit rahvuslikku lõhet, on ainult hirm Ukraina pärast. See pole isegi jututeemaks.

nelased-ukrainlased segamini? Sõda pole?

Ei, ei… mis te nüüd! Pole mingit rahvuslikku lõhet, on ainult hirm Ukraina pärast. See pole isegi jututeemaks mitte. Trupp on meil muide põhiliselt venekeelne. Aga see ei tähenda, et nad poleks ukrainlased. Ukraina rahvusooperi maja pole Maidanist kaugel. Kui palju mõjutas seal toimunu teie igapäevast tööd?

Palju mõjutas. Veebruaris jäid umbes poolteist nädalat etendused ära. Inimesed kartsid tänavale tulla. Ja osa meie tantsijad ei pääsenud lihtsalt teatrini. Ja kui need etendused siis ka toimusid, oli saalis 40 inimest. Kujutate ette, kui laval on korraga rohkem inimesi, kui istub suures saalis? Praegu üritame vaatajat tasapisi tagasi tuua, täissaale pole, aga 50–60% saalist on siiski täis. Oli see ka teiste teatritega nii?

Kõigi nendega, mis asuvad Maidani ümbruses. Ja seal asuvad pea kõik suuremad. Ka filharmoonia, konservatoorium koguni põles. Selge see, et kultuurile on raske mõelda, kui tekib juba probleem, kuidas hankida bensiini või toiduaineid. Ja ikkagi on raske ette kujutada, kuidas on võimalik sellises olukorras endast iga päev sada protsenti anda.

Ka meie mõtlesime, kuidas. Sellele vaatamata üritasime hoida kohe algusest peale positiivset meeleolu. Sellega ka ühiskonda rahustada, et vähemalt meil kõik toimib. Et meie teeme ka sellises olukorras tööd edasi. Me ei kasutanud seda hetke ära, et nutma puhkeda ja ütelda, et ei-ei, me ei saa täna, sest me oleme murest murtud… Me ei saagi olla nii murest murtud kui need, kes on praegu Slovjanskis või piiril.

Kui Moskvas 1991. aastal augustiputš oli, lasti telekast vene klassikalist balletti, «Luikede järve» – see on peaaegu juba nagu anekdoot. Info asemel antakse balletti. Kui ajaloo iroonia kõrvale jätta, siis… klassikaline ballett mõjub äreval ajal tõepoolest rahustavalt?

Igal juhul. Ilu leevendab valu. Kui ümbritseda end ainult negatiivsete mõtetega, võib see halvasti lõppeda. Ka meie ei ole võitlev ballett, pigem hingelisraviv. Süstime pigem emotsionaalset lootust. Kui mina oleksin Ukraina president, teeksin kõik, et Ukraina esinduskollektiivid praegu välismaale esinema saata.

Hea mõte. Tean, et Lvivi ooperija balletiteater sõidab näiteks Poolasse. See annab võimaluse ennast tõestada ja kinnistada ühtlasi Ukraina autoriteeti. Kõike seda, mida on Ukrainale praegu vaja. Nii et teisest küljest tuleb ka Jõhvi just sobival ajal?

Ma arvan küll. Me oleme kogu aeg tunnetanud teie toetavat sõbralikku õlga. Mingi selline emotsionaalne inimlik side on ukrainlaste ja eestlaste vahel –

Ukraina rahvusballett • Tarass Ševtšenko nimeline Ukraina rahvuslik ooperija balletiteater on asutatud 1867. aastal, etendusi antakse 1901. aastal avatud ooperimajas. • Püsirepertuaaris on üle 20 balleti, kuus antakse keskmiselt 15 etendust, lisaks igakuised külalisetendused. • Truppi kuulub 153 tantsijat, seda juhib Aniko Rehviašvili, kes on ühtlasi Kiievi rahvusliku kultuuri- ja kunstiülikooli tantsuprofessor. • Jõhvi balletifestivalil esitatakse Aleksander Glazunovi balletti «Raimonda», Ukraina helilooja Mihhail Skorulski balletti «Metsalaul» ja Bizet’-Štšedrini balletti «Carmen-süit». PM

sellepärast sõidame teie juurde ka kui oma parimate sõprade juurde. Kas turnee Venemaal oleks praegu mõeldav?

Ma kardan isegi midagi öelda. Oktoobris käisime Samaras. Siis oli kõik veel väga hästi. Nüüd… vaevalt et meid seal näha tahetakse. Ka Venemaa poolt on pingelisele olukorrale viidates paljud esinemised ära jäetud. Edasi lükkas oma Kiievi gastrolli näiteks Boriss Eifman. Kui sageli te üldse turneedel käite?

Iga kuu sõidame kusagile. Tänavune hooaeg algas Itaalias, siis olime Venemaal, siis Kreekas, siis Jaapanis, siis Hispaanias, siis Kanadas, siis Itaalias, nüüd tuleme Eestisse… See näitab taset.

Kui te nii ütlete. Ma arvan, et Ukraina ballett elab praegu läbi väikest renessanssi, sirgunud on terve hulk uusi andekaid tantsijaid, kellest te lähiaastatel kindlasti veel kuulete. Teist endast sai Ukraina rahvusballeti juht eelmisel aastal, kui teatri juhtkonda stagnatsioonis süüdistanud Ukraina tipptantsija Deniss Matvijenko suure ažiotaažiga ametist tagandati ja trupp tema pärast pooleks läks. Kas praeguseks on lõhe silutud?

Arvan küll. See oli keeruline aeg. Mind kutsutigi selleks, et lõpetada see leerideks jagunemine. Et trupp töötaks rahulikult, et tegeletaks loomingu, mitte poliitikaga. Praegu valmistan ette «Kameeliadaami» lavastust, mis tuleb juunis välja. Ka sellega näitame, et töö trupis käib normaalses rütmis edasi vaatamata Ukrainas sündivale.

20 || SPORT || POSTIMEES, 8. MAI 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Olen kindel, et ta ei ole teinud halbu asju, kuid loomulikult on ta adrenaliininarkomaan. Sebastian Vettel rääkis endiselt koomast äratatavast Michael Schumacherist.

TENNIS

Eesti kaotas Davis Cupil Türgile Eesti tennisemeeskond kaotas Szegedis (Ungari) peetaval Davis Cupi III liiga Euro-Aafrika tsooni alagrupiturniiril 1:2 Türgile. Edetabelikohata Mikk Irdoja viis Eesti 1:0 juhtima, kui alistas 3:6, 6:2, 6:4 Cem Ilkeli (ATP 733.). Maailma edetabelis 506. kohal olev Vladimir Ivanov kaotas teises üksikmängus Marsel Ilhanile (ATP 145.) 4:6, 6:7(3). Matši võidu otsustas paarismäng, kus Ivanov ja Irdoja kaotasid Ilhanile ja Baris Ergudenile 3:6, 4:6. Täna kohtub Türgi San Marinoga ja homme Eesti San Marinoga. Teoreetiliselt on Eestil võimalus ka alagrupp võita, kui Türgi kaotaks 1:2 ja Eesti võidaks 3:0.

17.

Venemaa jäähokikoondis on tänavu kaotanud Soomele kõik viis kohtumist, viimati nädal tagasi Eurotuuri viimasel etapil.

foto: ap/scanpix

JÄÄHOKI. Olümpiamängudega samal talvel toimuv jäähoki MM näitab riikide tegelikku taset. Tänavune turniir algab homme. kohal

jätkab purjetamise Finn-klassi EMil Deniss Karpak RATTASPORT

Kangerti meeskonda tabas tagasilöök Tanel Kangerti (pildil) rattameeskond Astana sai mõni päev enne Itaalia velotuuri algust halva üllatuse, kui kahele ratturile ei väljastatud viisat. Pariisis asuv Suurbritannia saatkond ei väljastanud viisat Kasahstani sportlastele Maksim Iglinskile ja Aleksei Lutsenkole, vahendas spordipartner.ee. Eelnimetatud mehi asendavad sloveenid Borut Bozic ja Janez Brajkovic.

JALGPALL

Vanameistrid jäid Brasiilia koondise ukse taha Eile selgus sel suvel jalgpalli MMi võõrustava Brasiilia rahvuskoondise esialgne nimekiri. Peatreener Luiz Felipe Scolari jättis teiste hulgas meeskonna ukse taha näiteks vanameistrid Kaká ja Ronaldinho, nagu ka Pariisi SaintGermainis klubileiba teeniv ründaja Lucas Moura. Nimekirjas on võimalik muudatusi teha 2. juunini, MM algab Brasiilias 12. juunil. Brasiilia koondise nimekiri: Julio Cesar, Jefferson, Victor (kõik väravavahid), Dani Alves, Maicon, Marcelo, Maxwell, Thiago Silva, Dante, David Luiz, Henrique (kõik kaitsjad), Luiz Gustavo, Paulinho, Ramires, Fernandinho, Oscar, Willian, Hernanes (kõik poolkaitsjad), Neymar, Bernard, Fred, Hulk, Jo (kõik ründajad).

Kollo ja Vesik mängivad Türgis

Prantsuse esiliiga klubi tegi ajalugu

Rannavõrkpallurid Kristo Kollo – Rivo Vesik alustavad hooaega Euroopa Võrkpalli Konföderatsiooni satelliitturniiriga Türgis. Kollo ja Vesik on neljanda asetusega ning mängivad otse põhiturniiril, eestlastest parema asetusega on austerlased Clemens Doppler – Alexander Horst, lätlased Aleksandrs Solovejs – Martins Plavins ja austerlased Daniel Müllner – Jörg Wutzl.

Prantsusmaa jalgpalli esiliigas mängiv Clermont Foot andis teada, et nende esindusmeeskonna peatreeneriks saab Helena Costa, kellest saab Prantsusmaa ajaloo esimene naistreener, kes juhendanud professionaalset jalgpalliklubi. Costa on praegu Iraani naistekoondise peatreener ning varem on ta juhendanud näiteks Benfica noorteakadeemia võistkonda.

Venemaa püüab Minskis Sotši häbi maha pesta peep pahv sporditoimetuse juhataja

Olümpial mängides ei jõuaks see mees isegi vastaste värava lähedussegi!» Sellise hävitava ja solvava hinnangu andis Sotši taliolümpial Venemaa jäähokikoondise peatreener Zinetula Biljaletdinov KHLi resultatiivseimale mängijale Sergei Mozjakinile. Õigupoolest põhjendas ta nii kohaliku staari koondisest välja jätmist. Napilt kolm kuud hiljem on aga Mozjakini MM-koondisest loobumine Venemaa hoki üks suuremaid skandaale. Olümpial kõrbenud Biljaletdinov on koondise tüüri juurest kadunud ja Venemaa hokiüldsus lootis, et vahepeal Magnitogorski Metallurgi Gagarini karikavõitjaks vedanud ja finaalseeria parimaks valitud Mozjakin liitub MMile sõitva koondisega, kuid… Kurnatusele viidates loobus hokimees sellest võimalusest. Hokiringkondades räägitakse aga põhjustena olümpiaaegsest solvumisest ja sellest, et väravatemasina arvates ei tehtud Venemaa hokis piisavalt suurt puhastust. Ilmselt ongi homme Valgevenes algaval MMil kõige suurem tõestamisvajadus just Venemaal. Kuigi olümpiatalvel võib MMi pidada tavalisest vähem tähtsaks turniiriks, on see Sotšis kõrbenud Venemaa jaoks mingigi võimalus end rehabiliteerida. Selleks on peatreeneri kohale palgatud Lätist pärit

Oleg Znarok, kes pidi lühikese ajaga tegema koondise mängupildis kardinaalsed muudatused. Vaid nädalapäevad tagasi peetud viimasel Eurotuuri etapil võis näha juba senisest palju töökamat Venemaa meeskonda. Isegi seekordse koondise sisuliselt ainus superstaar, NHLis Washingtonis mängiv Aleksandr Ovetškin pidi mänguplaani kohaselt käima ka oma tsoonis tööd tegemas. «Venemaa stiil sarnanes Soome koondise mänguga,» hindas neid mänge näinud jäähokispetsialist Ahti-Kullervo Jõgi ja lisas, et isegi vaatamata mitme staari puudumisele sai Venemaa kokku korraliku meeskonna. Tõsi, loo alguses mainitud Mozjakini tõrkumine on ajanud suurriigi spordijuhtidel harja punaseks ning jutuks on olnud koguni mehe karistamine. Ülejäänud ässadega on asi lihtsam, nad on jäänud kõrvale vigastuste tõttu või pole nad mahtunud Znaroki skeemi. NHList on MMi koosseisu arvatud kaheksa mängijat. Kuigi Venemaa läheneb mängustiililt Soomele, on neil väikese naabriga tänavusel hooajal kurb saldo – nad on kaotanud kõik viis kohtumist, neist tähtsama Sotši olümpia veerandfinaalis. MMil on need meeskonnad aga ühes alagrupis ning omavahel kohtuvad nad juba pühapäeval. Soome koondises on esialgu vaid kaks NHLi mängijat – tugev väravavaht Pekka Rinne ja legendaarne ründaja Olli Jokinen. Suure huviga jälgivad soomlased Stanley Cupil Chicago ja Minnesota vahelist seeriat. Viimase kaotuse korral vabaneksid koondise jaoks

Jäähoki MM A-alagrupp

B-alagrupp

• Kanada • Tšehhi • Rootsi • Slovakkia • Prantsusmaa • Norra • Taani • Itaalia

• Venemaa • USA • Soome • Šveits • Läti • Valgevene • Kasahstan • Saksamaa

Veerandfinaalidesse pääsevad alagruppide neli esimest meeskonda. Alagruppide viimased langevad aste madalamale.

keskründajad Mikael Granlund ja Mikko Koivu. Soome hokit hästi tundva Jõgi sõnul on peatreener Erkka Westerlund rollimängijatega hoki usku ning MMi meeskond olevat selleks samuti hästi komplekteeritud. «Westerlundi jaoks pole tähtsad üksikud staarid, vaid see, kuidas meeskond tervikuna töötab ja mängib,» selgitas ta.

Vaid nädalapäevad tagasi peetud viimasel Eurotuuri etapil võis näha juba senisest palju töökamat Venemaa meeskonda. Mõistagi pole MM Venemaa ja Soome vastasseis, vaid soosikute ringi kuulub tavapäraselt kuus või seitse koondist. Lisaks kahele juba mainitud meeskonnale ka Kanada, USA, Tšehhi, Slovakkia ja mõistagi tiitlikaitsja Rootsi. Mullune hõbe Šveits võib taas näidata head mängu, kuid teist aastat järjest medalile jõudmist neilt ei oodata. Rootsi koondises on vaid kaks Sotši olümpial hõbeda võitnud mängijat – NHList tul-

nud Gustav Nyguist ja ainsa Rootsi liiga mängijana olümpial käinud Jimmie Ericsson. «Rootsi on ainus riik, kus mitmed staarid jätsid koondisse tulemata, kuna nad ei soovi Valgevenes mängida,» teadis MMi viimasteks päevadeks ise samas toimuvale rahvusvahelise alaliidu kongressile sõitev Jõgi. Vaatamata superstaaride puudumisele ei saa aga Rootsit pidada sugugi nõrgaks meeskonnaks. Tšehhi koondise tõmbenumbriks on 42-aastane Jaromir Jagr, kes lõpetas järjekordse NHLi hooaja ja otsustas MM-turniiriga hooaega pikendada. Legendaarse mehe kiituseks tuleb ütelda, et viimastel aastatel on ta koondise kutsele vastanud peamiselt jaatavalt. Lisaks Jagrile on Tšehhide koosseisus veel viis NHLi mängijat. Kanada ja USA toovad MMile seevastu nooremapoolsed koosseisud. «Meie jaoks pole need nimed nii tuntud, kuid NHLi mõistes on tegemist noorema põlvkonna staaridega,» teadis Jõgi. «Kanada võtab vahepealseid MMi aastaid ettevalmistusena järgmiseks olümpiaks. Seal peaksid praegused noored koondislased olema juba tegijad. USA koondislased tunnevad aga üksteist väga hästi, kuna enamik neist on mänginud koos riigi noortekoondistes.» Hokihullu riigipea Aleksandr Lukašenko alamatel pole aga MMil erilist võimalust suurüllatust pakkuda. Meeskonna tuumik mängib küll KHLis ja oma NHLi meeski on neil olemas, kuid tervikuna polevat koondise tase ja vaim sellised, mis lubaksid püüda kõrget kohta.

POSTIMEES, 8. MAI 2014 || SPORT || 21

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

KORVPALL. Eesti rahvusnaiskond asub põhjaliku ettevalmistusega püüdma kohta Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril.

Koondisel tuleb seljatada väsimus ja kõvad vastased mariel gregor

mariel.gregor@postimees.ee

el nädalal tuli kokku Eesti naiste korvpallikoondis, et võidelda 2015. aasta EM-finaalturniiri pääsme eest. Eesti peab otse edasipääsuks saama alagrupis Itaalia, Läti ja Portugali ees esikoha. Samuti saavad koha finaalturniiril iga alagrupi viis paremat 2. koha naiskonda. Peatreener Jaanus Levkoi sõnul on head tingimused loodud – koosseis üsna tummine ja ettevalmistusaeg korralik. Enne juuni alguses toimuvaid valikmänge peetakse mai lõpus kaks kontrollkohtumist Soomega ning osaletakse turniiril Slovakkias, kus mängitakse Saksamaa, Slovakkia ja Ungariga. «Viis kontrollmängu ja kuu aega on ettevalmistuseks suurepärane, rohkem ei olegi vaja. Loodan, et kõik on terved, kui tähtsad mängud algavad, siis pole see mansa sugugi paha,» sõnas Levkoi, kes liidritena näeb jätkuvalt kogenud Merike Andersoni ja Viive-Kai Rebast. «Eks nemad peavad seda vankrit vedama. Meie koosseis on aga üle pika aja selline, et igale positsioonile on kolm mängijat, ja see on meie jaoks suur asi,» rääkis peatreener. «Mängijate konditsioon on praegu küll erinev, sest osa lõpetas alles mõni päev tagasi hooaja, teised on juba kuu aega puhanud, see tuleb tasa saada.» Anderson krooniti äsja Belgia meistriks ja jätkab samas klubis veel kaks hooaega. Rebane mängis Itaalia esiliigas, kus oli läbi hooaja hädas põlvevaluga. Nüüd sai ta kuu aega puhata, kuigi päris kadunud valu ei ole. «Mõned siin just lõpetasid viiemängulise finaalseeria ja on ilmselgelt tippvormis, eks ma pean neile järele jõudma,» vihjas Rebane Eesti meistriliiga finaalseeriale. «Ma ei ütleks, et me grupis mingid autsaiderid oleme, meil on täiesti arvestatav koosseis, millega annab nii mõndagi ära teha,» sõnas Rebane alagrupi kohta.

Pirgit Püü (ees) ja Viive-Kai Rebane alustasid koondiselaagrit erinevalt platvormilt, ent loodavad lõpuks ühte sihtkohta jõuda. foto: liis treimann

Võrreldes eelmise suve mängudega, on põhitegijatest puudu koondise üks stabiilseimaid, Mirjam Nikolai. Erinevatel põhjustel ei tulnud koondisesse ka Annika Köster, Heila Rosenfeldt ja Kerli Haas. Juures on aga kahemeetrine Valeria Kast, kes eelmisel aastal terviseprobleemide tõttu koondisesuve vahele jättis. Kast lõpetas hooaja Bulgaaria meistriliigas. «Isiklikus plaanis jäin rahule, sain palju mängida ja üle

EM-valikturniir Eesti alagrupimängud (kodus – võõrsil süsteemis): • 8.06 kl 18.30 Itaalia – Eesti • 11.06 kl 18 Eesti – Läti • 15.06 kl 18 Eesti – Portugal • 18.06 kl 18 Eesti – Itaalia • 22.06 kl 20.15 Läti – Eesti • 25.06 kl 21 Portugal – Eesti

pika aja korraliku hooaja teise poole,» sõnas Kast pärast koondise treeningut. Klubi mängijate tase ja suhtumine jättis aga tema sõnul soovida. «Näiteks mängu poolajal käisid nii treener kui mitmed mängijad suitsupausil,» tõi keskmängija veidi üllatava näite. Lisaks Kastile on taas rahvusnaiskonda aitamas ka Oksana Miil ja Kerttu Jallai. Koos Miili ja Jallaiga Tallinna Ülikooli äsja Eesti meistriks vedanud Pirgit Püü sõnul tahaks keha pärast pikka hooaega veidi puhata, ent kurtmiseks pole põhjust. «Mingi väsimus on, tulime ju pärast ühepäevast puhkust siia, aga midagi hullu pole, pigem annab finaalide emotsioon indu juurde,» sõnas Püü. «Hetkel pole trennid veel väga rasked ka. Tervisega on muidu korras, ainult krampidega on väiksed probleemid, kuid sellise koormuse pealt on see normaalne,» lisas Püü. «Sellest hooajast saadud hea energia ja enesekindlus tulevad ka koondises ainult kasuks. Ja mõnes mõttes on ilma puhkuseta laagrisse tulemine parem, sest ei jää pausi sisse ja ei pea end uuesti nullist üles töötama,» lisas tagamängija. «Pall on ümmargune ja kõik on võimalik, ei tahaks kedagi ala- ega ülehinnata.» Ka peatreener Levkoi usub, et finaalis tema juhendatava Eclex/1182 alistanud Tallinna Ülikooli naised said pikast seeriast pigem head emotsiooni. «Edu tekitab edu – nad naudivad hetke ja tahavad tõestada. Usun, et väsimusest saadakse jagu. Püü tellis omale ka mänguaega juurde, ta oli siiski selle hooaja liiga parim mängija ja eks ma treenerina pean teda nüüd ka siin rohkem usaldama,» lisas juhendaja. Koondise laagris osalevad Pirgit Püü, Viive-Kai Rebane, Kerttu Jallai, Merike Anderson, Laina Mesila-Kaarmann, Mailis Pokk, Valeria Kast, Trine Kasemägi, Jane Svilberg, Kadri-Ann Lass, Marit Maaring, Birgit Piibur, Oksana Miil, Kaia Kosk, Liisi Sokman, Maaja Bratka.

Prantsusmaa liigas karastunud kaksikõed Polina ja Natalja Bratuhhifoto: mihkel maripuu na on alati valmis koondise au kaitsma.

Eesti pole valikturniiril ei favoriit ega autsaider VÕRKPALL. Eesti naiste võrkpallikoondis alustab reedel Montenegros Euroopa meistrivõistluste valikmängude esimest ringi. Alagrupis on lisaks võõrustajatele vastasteks Leedu ning Bosnia ja Hertsegoviina. Edasi järgmisse ringi pääseb kaks paremat. Koondise peatreeneri Peeter Vahtra sõnul on edasipääs reaalne, ent vastased peale Leedu üsna tundmatud. «Leedut me aasta tagasi MM-valiksarjas võitsime kindlalt, ent neile on lisandunud tugevas Bakuu klubis mängiv kogenud nurgaründaja Valdone Petrauskaite,» sõnas Vahtra. Tundmatud vastased «Kuuldavasti ka Prantsuse liigast üks mängija, seega on leedulannad kindlasti üllatamisvõimelised. Bosniast ei tea suurt midagi, ent ka nende paremad ei mängi koduses liigas. Suuri tulemusi koondise tasandil pole ei Bosnial ega Montenegrol, ent näiteks Montenegro nurgaründaja pallib Prantsusmaa parimas naiskonnas RC Cannes’is ja tema võib kindlasti mängu saatust palju mõjutada. Samuti osaleb üks nende koondislane tugevas Saksamaa liigas,» rääkis juhendaja vastastest. Peatreeneri sõnul ei tule keegi alagrupimängudele autsaiderina ega ka favoriidina. «Tuleb päev-korraga-turniir, kompromissitu võitlus, kus kõik võivad üllatada,» sõnas ta. Eesti trumbiks peaks saama tugev serv ja kõva kaitse. «Euroopa mõistes eredaid täh-

ti meil pole, pikkusega samuti kedagi ei ehmata, aga võistkonnana suudame mängida kohati päris stabiilselt ja hästi. Mängustiil on kiire, vastuvõtt peab seega samuti hea olema,» rääkis Vahtra.

Läbiproovitud koosseis Koosseisu valides panustas Vahtra eelkõige piiri taga mängivatele naistele. Alagrupiturniirile sõidab seitse välismaal pallivat sportlast. Üks liidreid, nurgaründaja Anu Ennok karastus lisaks Soome meistriliigale ka eurosarjas. Õed Polina ja Natalja Bratuhhina mängisid Prantsusmaa kõrgliigas, Julija Mõnnakmäe Rootsis, Eliisa Peit pallis samuti Prantsusmaal. Kolm mängijat teeb kaasa USA üliõpilasliigas: Kadi Kullerkann, Liis Kullerkann ja Kristel Moor. Neist ei sõida Montenegrosse Kadi Kullerkann. Kohila mängijatest liitusid koondisega Merilin Salben, Nette Peit, Mari-Liis Graumann, Pille Vahtra ja Kertu Laak. «Kõik, kes kutsutud, on kohal ja terved. Võtame reis korraga, esimesele etapile ei sõida Kadi Kullarkann.» Reedel kell 17.30 kohtub Eesti Leeduga, laupäeval kell 20 mängitakse Montenegroga ja pühapäeval kell 18 Bosnia ja Hertsegoviinaga. Teise ringi mängud peetakse mai lõpus. Alagrupi võitja osaleb turniiridel Hispaanias ja Tšehhis. Kes teisena edasi pääseb, mängib Austrias ja Rumeenias. Mariel Gregor

Rein Taaramäe: uues lepingus vaatan eelkõige rahanumbrit RATTASPORT. Rein Taa-

ramäel oli kõige parajam, kui mitte viimane aeg pärast kaht terviseprobleemide tõttu untsu läinud aastat jalule tõusta, sest selle hooaja lõpus saab ta leping Cofidise profitiimiga otsa. Taaramäe ei oska veel täpselt oma tulevikku kirjeldada, kuid kaldub arvama, et lahkub Cofidisest. «Tahaksin sõita World Touri meeskonnas ning ka Šveitsi ja Itaalia velotuuridel, kuhu me praegu peale ei pääse. Samas vaatan lepingu sõlmimisel eelkõige rahanumbrit, sest nägin, millise pasa sisse võib sportlane tervisehädade tõttu ühtäkki sattuda.» Pole tulemust, pole head

palka, nii lihtne see ongi. Paraku etapivõit ja kokkuvõttes teine koht Türgi tuuril veel miljonit pangaarvele ei too, nagu suurtuuridel esikümnesse trügiv meeskonna liider võiks loota. Miljonit ei teeninud Taaramäe ka parimail päevil, umbes poole vähem aga küll. Piisavalt, et tasuda Monaco maksu ja profisportlaste paradiisis elada. Taaramäe tunnistab, et tema mänedžer tegeleb uue lepinguga, uurib maad ja meeskondade huvi, kuid veel mitte ülemäära aktiivselt. «Mul pole piisavalt võite või kõrgeid kohti, mis oleks aluseks heale palgale.»

Sügiseni ehk viimse hetkeni ei kavatse Taaramäe venitada, vaid tahab kontrahti allkirjastada võimalikult ruttu ja valida õige hetke. «Eelmise lepingu Cofidisega sõlmisin Tour de France’i ajal, pärast edukalt kulgenud etappi. Paremat hetke oli raske leida. Seega tuleb ka nüüd midagi korda saata, oodata momenti ja siis, mil paber õige palganumbriga lauale pannakse, kohe tehing lukku lüüa.» Kui veel mõni aasta tagasi rääkis Taaramäe idealistlikku juttu mõnusast väiketiimist ja et soe suhtumine ja toredad inimesed seisavad rahast kõrgemal, siis praeguseks

Rein Taaramäe foto: tour of turkey

on ta omandanud materiaalsema maailmavaate. Elu räsib ja õpetab. «Nüüd vaatan eelkõige rahanumbrit,» tunnistas Taaramäe puhtsüdamlikult. «Sportlase karjäär on lühike ja selle ajaga tuleb korralikult teenida. Kui karjäär katkeb ja taskud on tühjad, on jama.» Taaramäel pole kindlat seisukohta, kas lahkuda Cofidisest või mitte. Cofidis on väike tiim ega suuda palgata piisavalt väärt abimehi, ja pealegi, eks ole ses meeskonnas oldud kah. «Palju rattureid on olnud seitse aastat ühe klubi palgal, nagu mina Cofidises? Vähesed. Vaatame, milli-

sed pakkumised tulevad, kuid põhimõtteliselt sooviksin sõita World Touri meeskonnas, kes pääseb ka Šveitsi ja Itaalia velotuuridele.» Samas on olemas ka teine lahendus: Cofidis võib kerkida kõrgemasse seltskonda, World Touri tiimiks. «Praegu oleme Euroopa tuuri edetabeli tipus ning kui seal ollakse ka hooaja lõpus ja leitakse ka sponsoreid ehk raha korralike sõitjate palkamiseks, siis ma ei näe põhjust, miks ei peaks Cofidisest saama World Touri tiim,» rääkis Taaramäe ning tõdes, et sel juhul – ja kui töötasu on sobiv – pole suurt põhjust uut meeskonda otsida. Jaan Martinson

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

22 || vaba aeg || postimees, 8. mai 2014

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

teater rahvusooper estonia Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 8.05 kl 19

BAJADEER

L. Minkuse ballett Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Nanae Maruyama, Sergei Upkin, Luana Georg, Andrus Laur, Jonathan Hanks jt 9.05 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 9.05 kl 19 Carmeni rollis Stella Grigorian (Gruusia) ja don José rollis Michael Wade Lee (USA)

CARMEN

G. Bizet’ ooper Dirigent: Vello Pähn Osades: Stella Grigorian (Gruusia), Michael Wade Lee (USA), Albina Kotšetova, Jassi Zahharov, Janne Ševtšenko jt 10.05 kl 19

BALLETIÕHTU: SYMBIONT(S). PETRUŠKA

Osades: Sergei Upkin, Luana Georg, Jonathan Hanks, Vitali Nikolajev jt 11.05 kl 12

PIPI PIKKSUKK

Ü. Vinteri ja Ü. Raudmäe muusikal Dirigent: Priit Aimla Osades: Ingel Marlen Mikk, Kristo Ukanis, Agnes Aaliste, Terje Pennie, Riina Airenne, Raivo E Tamm jt 15.05 kl 19 Esietendus!

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Vello Pähn 16.05 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 16.05 kl 19

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

G. Harangozó lasteballett T. Kocsaki muusikale Dirigent: Jüri Alperten Osades: Heidi Kopti, Aleksandr Kanapljov, Galina Rohumaa, Aleksandr Prigorovski, Michele Pellegrini, Anatoli Arhangelski jt 17.05 kl 19 Välja müüdud!

ARMUJOOK

Eesti Draamateater Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

SUUREs saalis 8., 13., 15., 24.05 kl 19

Aiamajas

Jane Bowles Lav. Priit Pedajas, osades Ülle Kaljuste, Jaan Rekkor, Maria Klenskaja, Laine Mägi, Taavi Teplenkov, Kersti Heinloo, Hilje Murel, Marta Laan, Viire Valdma, Ester Pajusoo, Mari Lill. 9., 11., 21., 22.05 kl 19

Wabadusrist

Indrek Hargla Lav. Hendrik Toompere jr, osades Ivo Uukkivi, Ain Lutsepp, Tiit Sukk, Tõnu Oja, Jüri Tiidus, Harriet Toompere, Guido Kangur, Indrek Sammul, Uku Uusberg jt.

Väikses saalis 8., 20., 21.05 kl 19

Varesele valu...

Mari-Liis Lill, Paavo Piik Lav. Mari-Liis Lill, Paavo Piik, osades Osades: Robert Annus, Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Piret Krumm, Ursula Ratasepp (Tallinna Linnateater), Britta Soll, Veiko Tubin (Tallinna Linnateater). 9.,22.05 kl 19

Kõik on täis

Becky Mode Lav. Priit Pedajas, mängib Taavi Teplenkov. 10.05 kl 19

Saatuse heidikute kuu

Eugene O´Neill Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Jaan Rekkor, Roland Laos, Märt Avandi, Taavi Teplenkov või Pääru Oja.

Teater Vanemuine Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel. 744 0165. Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 t. enne etendust www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

suur maja 8.05 kl 19

HELISEV MUUSIKA 75. etendus! R.Rodgersi muusikal

G. Donizetti ooper Dirigent: Vello Pähn

Väike maja

Talveaias

FANNY JA ALEXANDER

12.05 kl 9.15 välja müüdud! 12.05 kl 11

HUNT JA SEITSE KITSETALLE

Haridusprojekt etenduse sünnist. Korraldaja: Rahvusooper Estonia

9.05 kl 19

I. Bergmani draama Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt. 10.05 kl 19

FANNY JA ALEXANDER I. Bergmani draama

Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt.

Sadamateater 9.05 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt. 10.05 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

NOKIA Kontserdimaja 11.05 kl 13

MARY POPPINS

R.B.Shermani/R.M.Shermani/ G.Stilesi muusikal Peaosas Hanna-Liina Võsa

Ugala Teater Ugala kassa on avatud E-L 12 - 19, tel 433 0777 ja pühapäeval üks tund enne etenduse algust.

suur saal 9.05 kl 19

ROSENCRANTZ JA GUILDENSTERN ON SURNUD

Tom Stoppard Lavastaja Üllar Saaremäe, Kunstnik Kristi Leppik.

väike saal

7.–10. maini Tartus, 10. mail Rakveres

Neljapäev, 8. mai 16.30 Vene kirjaniku Mihhail Velleri loeng

„Inimkonna mõte ja funktsioon universumi evolutsioonis“ TÜ Filosoofiateaduskonnas (Jakobi 2, ruum 226)

Monokomöödia P. Pedmanson. Lav. T. Palu Mängib Sepo Seeman

Valges saalis 8.05 kl 19

TOTAALSELT SINUST ÜLE Noortekomöödia M. Ravenhill, Lav. E.Keerd 9.05 kl 19

DUSSAERT´I KAASUS

Loeng-etendus J. Mougenot, esitaja Kaili Viidas

Vene teatris 12.05 kl 13

HIIRED PÖÖNINGUL Lastelavastus A. Kivirähk, Lav. P.Loog 12.05 kl 19

TOPELTELU

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd. Osades: Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar

Rakvere Teater Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

William Douglas Home Lavastaja Peeter Tammearu, Kunstnik Jaak Vaus.

(lav. Hardi Volmer)

Salme Kultuurikeskuses 8.05 kl 13 ja 18

ARABELLA

Muusikal Libretist Leelo Tungal, Helilooja Olav Ehala, Lavastaja Margus Kasterpalu, Muusikaline juht Peeter Konovalov.

KUMU auditooriumis

Uno Bossa 9.05 kl 19

8 armastavat naist (lav. Eili Neuhaus)

Väike saal 8.05 kl 19

Lahuselu

(lav. Kalju Komissarov) 9.05 kl 19

Leping

(lav. Indrek Apinis) 13.05 kl 19

Leenane´i kaunitar (lav. Üllar Saaremäe)

12.05 kl 19

Vanemuise väike maja

Abi Morgan Lavastaja Taago Tubin, Kunstnik Liisa Soolepp.

12.05 kl 19

LOVESONG. ÜHE ARMASTUSE LUGU

Endla Teater Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

suures saalis 9.05 kl 19

TESTOSTEROON

Hormonaalne komöödia A.Saramonowicz. Lav. E. Keerd. Osades: Raivo Rüütel (külalisena), Sepo Seeman, Ago Anderson, Lauri Kink jt

Romantiline komöödia J. Austen. Lav. K. Komissarov. Osades: Kaili Viidas, Katrin Valkna, Ireen Kennik, Helle Kuningas, Carmen Mikiver, Piret Laurimaa, Triin Lepik, Priit Loog jt

Küünis 8., 15.05 kl 19

ARMASTUSE ÕIGEKIRI Melodraama

kontserdid kloostri aidas

kontsert

Viivi Luik - „Olgu maailma rohud haljad“

Eesti Kontsert

10.05 kl 20

Luulet loevad: Viivi Luik, Tõnu Õnnepalu, Mait Joorits. Tšello: Leho Karin. Pilet 5-20.14.05 kl 20

Tantsuklubi Sissepääs prii.

VAT Teater Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaalis 8., 9.05 kl 18

„SOKRATES. Pidusöök Prytaneionis“

Lavastaja: Aare Toikka Osades: Raivo Trass, Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Margo Teder ,Tanel Saar ja Ago Soots

Rahvusraamatukogu Tornisaalis 12., 13.05 kl 18

Tsaar Saltaan

A. Puškin Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Von Krahli Teater

suur saal 8., 17.05 kl 19

VANA ÕNGITSEJA

UHKUS JA EELARVAMUS

Prima Vista

EESTI MEES JA TEMA POEG

10.05 kl 17

10.05 kl 19 Viimane etendus!

Tartu kirjandusfestival

D. Smirnova filmistsenaariumi ainetel. Lav. G.Kordemets. Osades: Carmen Mikiver, Piret Laurimaa, Ireen Kennik, Lii Tedre, Ago Anderson, Tambet Seling ja Priit Loog 10.05 kl 19

Meie, mehed

(lav. Toomas Suuman)

Palmse mõisa moonakatemaja 15., 16., 17., 19., 20., 26., 27., 28., 29., 30.05 kl 13 26., 27., 28.05 kl 16

Mina olin veel väikene (lav. Ivo Eensalu)

THEATRUM Piletid : Kloostri Aidast (E-R 9-19, L 12-19), Theatrumi kassast (T 12-17), Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889 theatrum@theatrum.ee

Kloostri Aidas 8., 9.05 kl 19

Kokteiliõhtu

T. S. Eliot. Lav Lembit Petetrson. Osades Maria Peterson, Anneli Tuulik, Mare Peterson, Andri Luup, Marius Peterson, Helvin Kaljula, Lembit Peterson, Tarmo Song ja Eva Eensaar. Pilet 14/11

Piletid eelmüügis Piletilevis, Piletimaailmas ja Von Krahli Teatri kassas (Rataskaevu 10, iga päev kl 9-23) www.vonkrahl.ee

Noblessneri kvartalis, Jahtklubi II-korrusel

7.06 kl 19 Esietendus! 9., 10., 11., 12., 13., 14., 17., 18., 19., 20.06 kl 19

Solarise needus

Von Krahli Teatri kosmoseodüsseia Stanislaw Lemi romaani “Solaris” ainetel. Etendusel on vene- ja ingliskeelsed subtiitrid. Lavastaja: Marianne Kõrver Dramaturg: Taavi Eelmaa Osades: Taavi Eelmaa, Mari Abel, Ivo Reinok, Tõnis Niinemets

Teater NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee

26.05 kl 19 Eelviimane etendus

NO59 26. lennu finaalnädal: samm lähemale 27.05 kl 19 Viimane etendus!

NO59 26. lennu finaalnädal: samm lähemale 28.05 kl 19 Eelviimane etendus

NO57 26. lennu finaalnädal: Enesetapja

9. ja 10. augustil 2014

20.30 Kristina Viina luulekogu „Nõtkel

Kohtade broneerimine algab 13. mail kl. 8.00 Antsla TÜ kontoris (Antsla, Jaani 4). Telefoni teel broneerimine algab 14.mail kl. 8.00 tel.78 55 109

Lisaks: Pargiraamatukogu ja raamatulaat, raamatuesitlused, lasteprogramm ja palju muud!

Kava täismahus: www.kirjandusfestival.tartu.ee

Kontserdisari “Muusika Eestimaale”

Mustvee kirik 10.05 kl 16

Kontserdisari “Muusika Eestimaale”

Vanemuise kontserdimaja 9.05 kl 19

Paide kultuurikeskus 10.05 kl 19

Emadepäeva kontserttuur “2 1/2 meest”

Uku Suvitse, Kristjan Kasearu ja Jaagup Tuisu

Jõhvi kontserdimaja

8.–11. mai VII JÕHVI BALLETIFESTIVAL 2014 2014. aasta festivali peaesineja on Tarass Ševtšenko nimeline Ukraina rahvuslik ooperija balletiteater 8.05 kl 19

“RAIMONDA”

Glazunov. Ballett kahes vaatuses 9.05 kl 19

“METSALAUL”

Skorulski ballett kolmes vaatuses Lesja Ukrainka samanimelise draama ainetel 10.05 kl 18

BALLETIÕHTU

õhtu esimeses pooles Bizet’– Štšedrini “CARMEN-SÜIT” teises pooles galakontsert, esinevad solistid Eesti balletiteatritest ja Kiievi külalisteatrist.

Mustpeade maja 10.05 kl 19

Kontserdisari „Müstilised hääled“

Setu meestelaulukoor LIINATŚURAQ Meelis Vindi džässansambel

Eesti Pärimusmuusika Keskus www.folk.ee

Pärimusmuusika aida suur saal 15.05 kl 13

17.05 kl 20

Aida hooaja lõpupidu ZETOD Kaasa tegev Ugala bänd

Eesti Jazzliit Piletid kohapealt, Piletilevist ja Piletimaailmast. Info: www.jazz.ee

NO99 Jazzklubi 9.05 kl 22

Tiit Lauk kvartett

VABA AEG

19.00 Prima Vista noortekas Arhiivis –

(Jakobi 1): Kristiina Ehin ansambliga „Naised köögis”

9.05 kl 19

Pärimusmuusika ait

NO53 Kadunud sõbra juhtum

19.00 Lu:leGrup: esitleb: improvisatoorne

21.00 Matrooni õhtu TÜ endises kirikuhoones

Tapa Jakobi kirik

22., 23.05 kl 19

NO51 Mu naine vihastas

Gaudeamus. Külas on üks tuntumaid noori udmurdi kirjanikke Arzami Otšei (Aleksei Arzamazov).

elevandisammul“ esitlus Arhiivis

8.05 kl 19

Päevane kontsertkohtumine: Evelin Võigemast

18.00 Udmurdi õhtu TÜ raamatukogu kohvikus

esinevad Eda Ahi, Sveta Grigorjeva, Kristjan Haljak, Indrek Lõbus, Lauri Teder ja Kelly Turk.

Tallinna Jaani kirik

10.05 kl 19 Esietendus! 12., 13., 15., 16., 17., 19., 20.05 kl 19

17.30 Luuletund muusikaga Pargiraamatukogu platsil: Mait Vaik ja Allan Vainola

rütmiseeritud luulekava Jüri Üdi/Juhan Viidingu luulest Pargiraamatukogu platsil

www.concert.ee

ilmub esmaspäevast laupäevani

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Näed maailma just nii, nagu näed, kuid just sellest võib tekkida kellegi teise maailmaga kokkupõrge. Teie maailmad kattuvad mingil viisil ja just siis saab konflikti lahendada.

SÕNN Kellegi ülekavaldamise ja ületrumpamisega ei pruugi sa võitu saada, vaid võid kaotajaks jääda. Eriti veel siis, kui tundub, et võit on käes. Vaenlane aga teab sinu nõrka kohta.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 8. MAI 2014 || VARIA || 23

ERNIE

KAKSIKUD Lased minna kõigel, mida oma elus heaks ei kiida ega armasta. Koged küll pärast seda tühjust. See on samas tühi ruum, kuhu saab tulla uus ja parem.

Newman Guttman – Arbejder Skak, 1956 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Kd1!

VÄHK Sinus esiletungivad vanad negatiivsed emotsioonid on need, mis toovad kaasa meeleolukõikumisi. Küünte närimisest ja märtri mängimisest ei ole abi. Otsi abi. LÕVI

Sa ei muretse selle üle, kas sinu armastusele vastatakse või mitte. Sa lihtsalt oled armastavas ja väga rõõmsas meeleolus ning naudid seda seisundit iga keharakuga.

NEITSI Ei ole tähtis, kas oled patune või pühak. Seda just välismaailma silmis. Kõige tähtsam on see, kes oled enda silmis. Siis ei ole nimel ega siltidel tähtsust. KAALUD Oled ilus, spontaanne ja loomulik ning sellest teadlik. Oskad oma neid külgi hästi välja mängida ja sellest kasu lõigata.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT MISKIPÄRAST ON SINU EELMISE AASTA EESMÄRKIDENA KIRJAS, ET «JOO PALJU KOHVI» NING «EIRA AUTORITEETE».

HAGAR HIRMUS

EHK PEAKS SINU JÄRGMISE AASTA EESMÄRK OLEMA MINU EESMÄRGID LÄBI LUGEDA ENNE NENDE KINNITAMIST.

SAAVUTAMINE PAKUB RAHULDUST. PROOVI.

1. Tänavustel jalgpalli maailmameistrivõistlustel Brasiilias on ka üks finaalturniiride debütant. Mis riik? 2. Hispaania brändid laagerduvad tavaliselt šerrivaatides ja solera meetodil. Samal meetodil saab joomiskõlblikuks ka šerri. Mida see meetod endast kujutab? 3. Inimkond on seda taime kasutanud tuhandeid aastaid. Teda on nii rohelist kui ka musta. Taime nimetus tuleb tuttav ette seoses ühe linna ja selle orkestriga, loomulikult ka kokandusega. Mis taim? 4. 1922. aastal uuris ameerika biokeemik ja toitumisteadlane Elmer Verner McCollum tursamaksaõli, milles A-vitamiin oli hävitatud, ja avastas selles täiesti uued ravitoimed. Teadlane nimetas aine D-vitamiiniks. Miks just D-vitamiiniks? 5. Linnaaluste küla on teadaolevalt üks suuremaid viikingiaegseid asulaid Baltimaades. Mis maakonnas küla asub?

SKORPION

AMBUR Sinu arusaamad ja tõed võivad kellegi jaoks liiga häirivad või kibedad olla. Sa ei pea end pehmendama ega muutma, sest oled just selline, nagu oled. KALJUKITS Kui näed end ikka ja jälle ohvri rollis, tõmbad uuesti ligi olukordi, mis sind sellesse seavad. Loo endast pilt kui võluvast, targast ja andekast ning kõik laabub.

AKNE

Vastused: 1. Bosnia ja Hertsegoviina. 2. Üldiselt seisavad vaadid kolmes reas. Alumisest reast, mida nimetatakse solera’ks, eemaldatakse veerand sisust, mis läheb tarbimiseks. Sama kogus eemaldatakse keskmisest reast (esimene criadera) ja valatakse alumisse vaati. Seejärel eemaldatakse sama kogus ülemisest vaadist (criadera) ja valatakse keskmisesse. Ülemine vaat täidetakse seejärel uue värske destillaadiga. 3. Elettaria cardamomum ehk kardemon. «Kardemoni linna rahvas ja röövlid». 4. Sest see oli järjekorras neljas avastatud vitamiin. 5. Rapla maakonnas Kehtna vallas.

Tunnetad mingit sisemist tühjust. Näed, et see on kaasnenud sellega, et oled püüdnud olla nagu teised ning läinud massi- ja tarbimishullusega kaasa.

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Kui mõistad kohut, siis ole valmis, et ka sinu üle kohut mõistetakse. Annad aga tunnustust ning saad ka ise seda suurel hulgal. KALAD Oled piisav just sellisena, nagu oled. Me kõik teeme vigu. Kui andestad endale ja palud teistelt andestust, siis laheneb olukord positiivselt.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID «Miks te ei abiellu, Holmes?» küsib doktor Watson. «Abiellumine toob kaasa meeletult probleeme,» vastab Holmes. «Noh, võtame näiteks järgmise olukorra. Istute pärast väsitavat tööpäeva tugitoolis ja loete ajalehte. Äkki kostab eesukse tagant teie naise hääl ja samal hetkel kostab tagaukse juurest teie koera haukumist. Kelle te esimesena majja lasete?» «Tõenäoliselt selle, kes kõvemat häält teeb ...» «Esimesena tuleb sisse lasta koer, Watson. Tema jääb pärast sisselaskmist vähemalt vait.» ••• Uusrikas siseneb kallisse hotelli Kanaari saartel, selja taga mulatist teener, kes kannab suuski. «Vabandage, sir, kuid olete midagi segi ajanud,» ütleb portjee. «Meil siin pole lund.» «Tean, tean,» lööb uusrikas käega. «Lumi tuuakse alles järgmise lennukiga.»

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || AED & KODU || POSTIMEES, 8. MAI 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

Keemiaga kutsumata neljajalgsete külaliste vastu hanneli rudi hanneli.rudi@postimees.ee

Väikelinnas elav lastega pere armastab küll loomi, kuid mitte võõraid kasse, kes nende hoovis asjal käivad. Aianduspoed soovitavad kutsumata neljajalgseid külalisi peletada sprei või graanulitega. «Meil on tõrjevahendite osakonnas ja lemmikloomaosakonnas müügil koerte ja kasside peletamise vahendid nii spreipudelites kui ka graanulitena, mis muudavad loomade harjumusi, sest lõhn on äärmiselt ebameeldiv,» rääkis Hortese lemmikloomaosakonna klienditeenindaja Aave Augjärv. Taimedele peale ei soovita ta spreid piserdada.

foto: elmo riig/ sakala

«Samuti tuleks arvestada, et vahend on üldiselt tõhus, kuid alati võib olla erandeid,» lisas Augjärv. Ka tuleb pärast vihma soovitud piirkonnad kindlasti vahendiga uuesti üle käia, sest vihmaga mõju kaob. «Küsijal soovitame raputada graanuleid ümber peenarde ja liivakasti,» rääkis müüja. Hansaplanti turundusjuht Anna Ansmitt soovitas kasutada pritsitavaid peletusvahendeid. «Madalamate taimede ümber võiks panna ilupiirded,» jagas ta näpunäiteid. Kui aga probleemiks on hoopis laste liivakastis käivad koerad/ kassid, siis võiks sinna peale ööseks panna katte ning lähiümbrus lasta üle peletusvahendiga.

Valik kasside-koerte tõrjevahendeid Pink-Nit+ (250 g, 7,25 eurot, Hansaplant) Vihmakindla geeli lõhnaained vabanevad järk-järgult ja püsivad kaua. Takistab loomi ebasoovitavaid kohti uriiniga reostamast. Et loom ei tunneks ära varem märgistatud kohta, on väga tähtis töödeldavat pinda enne veega pesta.

Akyszek (350 ml, 4,20 eurot, Hansaplant) Sprei lõhn peletab kassi ja koera kohast, mida ta märgistab uriiniga ja/või kuhu jätab väljaheiteid. Võib kasutada nii ruumi-

des kui ka väljas. Lõhnaaine vabaneb järk-järgult, muutes toime pikaajaliseks.

Zapi (1 l, 12,90 eurot, Hortes) Graanuli lõhnaaineid on kassidele ja koertele ebameeldivad ja takistavad neid reostamast haljasalasid, peenraid, terrasse, seinu, uksi ja aknaraame, õuesid, aedu ja teid.

Pink-Nit (500 ml, 6,60 eurot, Hortes) Sprei lõhn on kassidele ja koertele äärmiselt ebameeldiv. Pa-

rema tulemuse saamiseks tuleb reostunud pindu eelnevalt pesta Uro-Septikuga. Esimese nädala jooksul pritsida saastatud kohti iga päev või üle päeva. Jätkata, kuni loomade halvad harjumused kaovad.

Zapi (500 ml, 12,90 eurot, Hortes) Aitab vältida kodumajapidamise, põrandate, seinte, autorataste, ukse- ja aknaraamade, aedade ja õuede reostamist. Spreil on kassidele ja koertele ebameeldiv lõhn ning pikaajaline mõju.

KASVUHOONE. Nagu iga rajatise, saab ka kasvuhoone valida vastavalt võimalustele, soovidele ja oskustele.

Kõige tähtsam vundament ja p hanneli rudi Tarbija24 juhataja

ogenud ehitaja Toomas Torimi sõnul peaks kasvuhoone ehitamine olema jõukohane igaühele, kes mõistab haamrit käes hoida. Tuleb vaid teada, et esialgne koonerdamine võib hiljem kalliks maksma minna. «Kasvuhoonega peaks hakkama saama ka see, kes viimati käsitööklassis haamrit käes hoidis. Tuleb vaid meeles pidada, et nael tuleb lüüa sinna, kuhu vaja, mitte sinna, kus meeldib,» rääkis sel kevadel Paldiski lähistel triiphoonet ehitanud meistrimees, kel kiiruse ja kvaliteedi huvides lisaks haamrile ja käsisaele kasutada naelapüstolid ja muud profitööriistad. Enne suurt kasvuhoone rajamist tuleb muidugi koduaias kriitilise pilguga ringi vaadata ja otsida välja koht, kus päikest kõige rohkem. «Et päikest oleks päev läbi,» soovitas Torim.

Vundament on peamine Kuigi kasvuhooneid saab rajada mitut moodi, on meister veendunud, et mingi vundament võiks sel ikka olla. Tema kodusel kasvuhoonel on näiteks vundamendiks telliste rivi, millest täiesti piisab. Aga võib piirduda ka postvundamendiga või plokkidega, mis käivad jalgadeks karkassi alla. «Vundament on oluline just siis, kui on puitkarkassiga rajatis, seda pole mõtet ilma teha,» on ehitusmees veendunud. Kui aastatetagusest tomatikasvatusest on aiamaal vundament juba olemas, võib rahumeeli sellegi taaskasutusse võtta, nagu Paldiski lähistel tehti. Kuna pererahvas soovis potipõllundust senisest suuremalt ette võtta, tuli vanale valatud lintvundamendile osa juurde laduda, sest muidu oleks ehitis liiga kitsas saanud. Muidugi võib vundamendi ka valada, kuid plokkidest läheb töö kiiremini ja tulemus saab sama hea. Kuigi tänapäeval müüakse ka metallkarkassiga kasvuhooneid, eelistab Torim puitu. «Puiduga on tööd rohkem, aga see näeb palju nägusam välja, on nagu vanasti,» kiitis mees. Torimi sõnul sõltubki kasvuhoone hind ennekõike sellest, millist materjali kasutatakse. «Kui on soovi, võib teha karkassi ka täisimmutatud puidust, mis peab kauem vastu. Paberite järgi on immutusvahend suisa puidu sisse pressitud,» rääkis mees. Kodus juba olemasolevatest

ehitusjääkidest saab karkassi sootuks muidu valmis. «Aga seda on vaja ise immutada ja eks oma töö maksab ka midagi,» arutles mees. Immutamisest aga pole pääsu, kui on soov, et ehitis peaks kauem vastu kui vaid paar suve. «Kasvõi alumine osa tuleks ära immutada,» ütles mees veendunult. Korralikult immutatud karkass peaks aga vastu pidama vähemalt viis kuni kümme aastat, korraliku hoolitsusega kauemgi.

Kile või klaas või plastik Kõige lihtsam ja odavam on kasvuhoone karkass katta kilega, mis hoolsa omaniku käes peab vastu mitu aastat. Eriti usinad võtavad sügisel kile maha ega jätta seda ilma meelevalda, et katte kasutusaega pikendada. «Mõned kasutavad katusekilet, aga eks päike küpsetab sellegi ikka ära,» tõdes mees. On kuulda olnud, et karkassile tõmmatud musta värvi kile on suisa sulama hakanud. Klaaskasvuhoone on küll kilemajast pikaealisem, kuid on jällegi kallim, pealegi on klaasi lõikamine ja paigaldamine aeganõudev töö. Torim eelistab kasvuhooneid teha polükarbonaadist, mida saab erinevalt klaasist lõigata käepäraste vahenditega – nii sae kui ka terava ehitusnoaga. «See töötab päikse käes teisti ja imab paremini sooja,»kiitis ta moodsa aja materjali. Kui poes müüdavate kasvuhoonete tegemisel kasutatakse 6 mm polükarbonaati, siis meister kasutab oma ehitatud kasvuhoonete katusel 10 mm paksust, sest see talub lume raskust paremini. «Panin ühe kasvuhoone kokku 6 mm plaatidest, aga talvel vajutas lumi katuse keskelt sisse,» rääkis mees.

Kallim, aga mugavam Seina võib panna õhemaid plaate, kuid siingi eelistab Toomas paksemat, 8 mm plaati. Polükarbonaatplaadi eelis klaasi ees on seegi, et pole tarvidust karkassile sooni sisse lõigata, parajasse mõõtu saetud plaadi saab panna üle mitme sarika või seinaroovi ja kinnitada liistudega, mis kinnitatakse läbi plaadi. Materjali suurim puudus on kõrge hind. «Aga eks tasub allahindlusi jälgida,» vihjas mees. Polükarbonaadi puhul tasuks kindlasti jälgida, kumb pool jääb päikse poole. Vastav tähis on plaatidel olemas. Kuigi Eestis on rohkem levinud viilkatusega kasvuhooned, soovitab Toomas hoopis kaarkasvuhoonet. «Kaar on palju tugevam, seda ütleb juba vana ehitustarkus,» sõnas ehitusmees. Ka kaarkasvuhoonet saab edukalt teha polükarbonaadist. «Poes müüakse se-

Mis see maksab? • Paldiski lähistele rajati 24-ruutmeetrine kasvuhoone. • Materjal umbes 1300 eurot, sellest polükarbonaat 600 ja karkass (puit, immutusvahendid, kinnitusvahendid) 700 eurot.

da suurte tahvlitena, mida annab hästi painutada,» ütles ta. Kes on usinam ja soovib uude kasvuhoonesse korraliku mulla tuua, sel tasuks ust tehes arvestada, et saaks käruga uhkelt sisse sõita. Kasvuhoone õhutamiseks soovitab Toomas katuseluukide asemel teha õhutusluugi otsaseina. «Õhk peab liikuma, aga katuseluugist pole nii palju abi kui otsaakendest,» on meister veendunud. Kas isetehtud kasvuhoone tuleb kokkuvõttes poe omast odavam, pole mitmeid triiphooneid püstitanud ehitusmeister veendunud. «Kui sul on kodus kõik materjalid olemas ja sa oma tööd rahaks ei arvesta, siis võib-olla,» arvab ta. «Eks kodus ise tehtud kapp tuleb ka kokkuvõttes kallim kui poest osta.»

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

mad on plast

POSTIMEES, 8. MAI 2014 || AED & KODU || 25

AED JA KODU Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Nutikas ehitaja paneb kasvuhoonele ka vihmaveerenni.

Uhke triiphoone rajamiseks kulus nädal.

Kuidas kasvuhoonet valida Kõige esimeseks peaks läbi mõtlema, mida ja kui palju on plaanis selles kasvatada.

Asukoht Kasvuhoone oleks hea paigutada päikeselisele kohale aias, eemale suurtest puudest. Hea suund oleks põhi-lõuna, sest siis saavad taimed maksimaalselt valgust. Suurte puude all on oht, et tuulega võib peale kukkuda mõni suurem oks, samuti koguneb lehti ja muud prahti, mida on tüütu puhastada.

Suurus Suurust peaks võtma alati varuga. Üldiselt pole ükski kasvuhoone veel tühjaks jäänud, pigem tuleb ruumist puudus. Kahju on sellest, kui valik tehtud ja siis avastatakse, et ikka liiga kitsas. Hobiaednikule oleks parim suurus 10–14 ruutmeetrit. Sellele pinnale mahub valik tomateid, kurke, paprikaid, samuti maitsetaimi ja rohelist. Suuruse ülemist piiri pole. Väga väikeste kasvuhoonete (4–7 ruutmeetrit) juures peab arvestama, et õhk kuumeneb seal kiiremini ning ühtlast niiskust ja temperatuuri on palju raskem hoida. Samuti on väikesed mudelid enamasti liiga madalad mugavaks liikumiseks.

Eluiga Kasvuhoone eluiga sõltub konstruktsioonist ja kvaliteedist. Enamik üliodavatest kasvuhoonetest puruneb tormidega või lume raskuse all. Korralikud Euroopas toodetud kasvuhooned püsivad paarkümmend aastat ja kauem. Moodsad alumiiniumist konstruktsioonid püsivad väga kaua, raudkonstruktsioon roostetab läbi 5–10 aastaga. Polükarbonaadile antakse tavaliselt 12-aastane garantii, aga see peab vastu palju kauem.

Materjal Klaaskasvuhoone tekitab küll nostalgiat ja on veidi odavam, aga puruneb kergesti ning vajab rohkem hooldust. Polükarbonaat on taimedele parim, sest hajutab valgust, laseb läbi taimedele vajalikku spektriosa ja hoiab hästi sooja (oluline öökülmade ajal). Polükarbonaat ei purune löögist, on pikaealine, kerge ja lihtne hooldada. Polükarbonaadi paksus võiks olla 6–8 mm. Kuigi väga väikestel kasvuhoonetel kasutatakse ka 4 mm paksust plasti, peaks suuremates kasvumajades alla 8 mm paksust katet vältima, kuna lumi võib selle sisse vajutada. allikas: rodoaed

Kogenud meistrimees Toomas Torim soovitab kasvuhoonele kindlasti fotod: tairo lutter, indrek kuus vundamendi teha.

Pererahva unistus kasvuhoonest sai alguse jõude seisvast vanast vundamendist, mida laiendati ja millele püstitati karkass.

Polükarbonaat osteti poest suurte tahvlitena.

26 || kuulutused || postimees, 8. mai 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Ei tulek ega minek ole me endi teha, vaid see, mis sinna vahele jääb – ja see on elavate mäletada. (J. Viiding)

Kõikjal jälgi su töödest ja tegudest, mida loonud sa aastate reas. Elad edasi meeltes ja mõtetes, oled alati meie seas. Leinas mälestame Esko talu peremeest

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Vello Eensalu

Alviine Kungla

23. IX 1953 – 28. IV 2014

(sünd. Pruks) 30. VI 1922 – 6. V 2014

Siiras kaastunne perekonnale ja lähedastele. Eestimaa Talupidajate Keskliit

Õde Inge, vend Märt ja pojatütar Terje

Värvitööd. Tel 5552 0507.

Aleksandra Laud

Palju õnne! Kallist ema, vanaema ja vanavanaema õnnitlevad kolm järeltulevat põlvkonda.

Võrumaa Kutsehariduskeskus kuulutab välja avaliku konkursi kaubanduse ja teeninduse valdkonna kutseõpetaja (1,0 ametikohta) leidmiseks. Kandideerijatel esitada: kirjalik avaldus, CV, haridust tõendavate dokumentide koopiad, isikut tõendava dokumendi koopia. Täpsem info tel 785 0803, 5668 9042 (õppedirektor). Dokumendid esitada 26. V 2014 e-posti aadressil vkhk@vkhk.ee või postiaadressil Võrumaa Kutsehariduskeskus, Väimela 65566, Võrumaa. OÜ Feliton Grupp otsib oma meeskonda kogemustega ventilatsioonisüsteemide monteerijaid. Vajalik B-kat juhiluba. Info tel 529 5967.

Sylvia Crowther

(sünd. Laas) 2. IV 1918 – 29. IV 2014 Bermuda

Mälestavad Lo, Ly, Raivo ja Lea perega.

Mälestame leinas Riigivapi teenetemärgi kavaleri

Valeri Kalabuginit

Kollektsionäär ostab erinevaid NSVLi spordimärke. Maksan 15 €/ tk. Tel 5595 8057. Tulen ise järele.

Ostan erinevaid koolimärke. Maksan 15 €/tk. Tel 5595 8057. Ostan merevaiku (keed, prossid). Tel 5801 7103.

Müüa läikivlehelise tuhkpuu ja viirpuu hekiistikuid. Hind 0.80 tk. Info tel 5693 4121.

12. VII toimub Kaarmise küla kokkutulek ja Kaarmise järve avamine, kl 12–13 kogunemine ja registreerimine. Kaasa palume võtta piknikukorvi, kohal ka kauplusauto. Info tel 5615 7012 või oie.kaer@ mail.ee

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

Mälestame meie hulgast lahkunud

Aale Häggblomi ja avaldame kaastunnet lähedastele. 1961. aastal Hullo 7-klassilise kooli lõpetanud

Küünal kustus, eluraamat sulgus.

Aino Iila Avaldame siirast kaastunnet Andresele ja Reinule ning nende lähedastele ema ja vanaema kaotuse puhul. Mati ja Eeri Iila peredega

Teatame sügava kurbusega, et lahkus meie kallis

Valeri Kalabugin 10. XI 1947 – 30. IV 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 10. skp. kell 12 Pärnamäe krematooriumis.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis 0n nukraid hetki elu jätnud meile, on lahkumisi rohkem kui peaks ...

Leida Meerits

Veera Mann

Leinavad ristilapsed ja sugulased.

24. X 1926 – 5. V 2014

Tiina Nummela 20. XII 1952 – 4. V 2014

Leinavad tütar Greta ja poeg Kristo peredega.

ÜKS ÕIGE KOHT PÕLLU- JA METSAMAA MÜÜGIKS

Vabariigi Presidendi Kantselei

Mälestame kallist vanaema. Lapselapsed Maret Kristjan ja Marek peredega

Ärasaatmine 10. skp. kell 12.30 Tartu Ropka-Tamme kalmistu kabelis.

Ärasaatmine 15. skp. kell 11.30 Pärnamäe kalmistu suures saalis.

Kõik on lihtne, maa ja meri, tuul ja ilmavalgus, kivid, pilved, inimesed, aeg ja lõpp ja algus. (Jaan Kaplinski)

Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb ...

Mälestame head grupikaaslast

Mälestame endist kolleegi

www.kinnistu.ee, tel 501 7886.

Sirje Põllu

Rein Rindet

Rein Rindet Avaldame südamlikku kaastunnet lähedastele.

Arne Pärna Südamlik kaastunne perekonnale Kuut isa, äia ja vanaisa surma puhul.

28. III 1942 – 4. V 2014

Luunja vallavolikogu 24. IV 2014 otsusega nr 25 on kehtestatud Marguse kinnistu (Ridaküla tee 6) detailplaneering Lohkva külas. Avaliku väljapaneku kestel planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ega vastuväiteid ei laekunud.

Leinavad pojad ja vend peredega. Ärasaatmine 10. skp. kell 14 Pärnamäe krematooriumis.

Kolleegid aktsiaseltsist Hinkus ja osaühingust Sepa Rehv

Avaldame kaastunnet abikaasa Milvile ja nende lastele perekondadega. Tallinna Polütehnilise Instituudi tööstuselektroonika eriala grupikaaslased

Südamlik kaastunne poegadele peredega

Kallis Leelo Fatal, avaldame kaastunnet kalli abikaasa

Südamlik kaastunne Sten-Martinile kalli ema

Südamlik kaastunne Romeole kalli ema

Vello Aidi

Raivo Fatali

Ulme Kreisbergi

kaotuse puhul. Mälestavad endised naabrid Jaska, Salu ja Saal peredega

kaotuse puhul. AS Eugesta Eesti kollektiiv

kaotuse puhul. Kolleegid Linxtelecomist

Avaldame kaastunnet Andresele isa ning tema perele ja lähedastele kalli

Kuldsete kätega eluseltsilist

Leiname kallist klassivenda

Vello Aidi

Diedrich Jõgisood

Avaldame sügavat kaastunnet emeriitdotsent Ada Kuuseoksale abikaasa

August Kuuseoksa

Südamest tulev kaastunne lähedastele. Priidu klassikaaslased Tallinna 10. keskkoolist

21. VIII 1937 – 5. V 2014

kaotuse puhul. Sõbrad Urb, Tarmo, Ummi, Raido, Margus, Heddy peredega

leinab Taivi ja avaldab kaastunnet tütardele.

Jekaterina Aruoja

Hea Riina, oleme leinas sinuga, kui viimsele teekonnale läheb

Sügav kaastunne Valli perele. Tokra endised ja praegused vanema rühma tantsijad

Ellen Borotkin 25. IX 1942 – 5. V 2014

Valeri Kalabugin Andres ja Meelike

Lahkunud on meie kauaaegne liige ja hea kolleeg

surma puhul. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Avaldame kaastunnet omastele

Kaljo Kõrgvee lahkumise puhul. Soojest OÜ

Mälestame 1. surma-aastapäeval ja 80. sünniaastapäeval. Poeg perega, tütar ja lesk

Mälestame endist kauaaegset töötajat ja avaldame kaastunnet omastele. Tartu Kaubamaja

Linda Kask

Eda Maadra

Avaldame sügavat kaastunnet Jüri Kasele perega armsa ema ja vanaema lahkumise puhul. Tartu Ülikooli kunstide osakond

Sügav kaastunne lähedastele. Töökaaslased Aino, Heljo, Maimu, Mai, Juta, Ene, Helle, Viiu EKE Projekti päevilt

Elret Epnerit Siiras kaastunne omastele. Jaan

23. XII 1923 – 5. V 2014

Südamlik kaastunne lähedastele. Helgi ja Gennadi, Helgi ja August

Jaan Sepa

21. VI 1956 – 2. V 2014

kaotuse puhul. Töökaaslased Vasar OÜ-st

Vaike Tael

Avaldame sügavat kaastunnet Rain Tomingasele isa

Lea Lindpere

Mälestan leinas head sõpra

Lilia Nikkareva

Südamlik kaastunne lähedastele

Südamlik kaastunne Sergole kalli abikaasa

Aleks Karba

kaotuse puhul. Tartu Kommertsgümnaasiumi kollektiiv

Jäi tühjaks koduõu ja kodumaja, veel heliseb seal mälestuste kaja ...

Tiia Savitsch Mälestame meie ühistu kauaaegset aktiivset liiget ja avaldame kaastunnet lähedastele. KÜ Polükoop elanikud

Mälestame sõbralikku ja abivalmis kolleegi. Avaldame kaastunnet omastele. TA Keemia Instituudi endised töökaaslased

Sügav kaastunne Ilona Borotkinile kalli ema

26. III 1934 – 7. V 2013

Priit Nigu

Lilia Nikkareva

Avaldame südamlikku kaastunnet omastele. Eesti Tõlkide ja Tõlkijate Liit

25. IX 1942 – 5. V 2014

kaotuse puhul. Kolleegid Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnast

Arvo Saarik Sügav kaastunne Elele kalli abikaasa kaotuse puhul. Töökaaslased osaühingust Varr

Mälestame kauaaegset külaelanikku. Sügav kaastunne poegadele ja nende lastele. Perekonnad Ristmäe, Sõstar, Kanistik, Männik, Palsi ja Lilienthal

Kallis Ilona! Sügav kaastunne armsa ema surma puhul. Tartu Kommertsgümnaasiumi algklasside õpetajad

Valeri Kalabugin

Hilda Metsalliku

AS MSI Grupp

Vello Kängsepp Avaldame kaastunnet perekond Salusele isa ja vanaisa kaotuse puhul. Töökaaslased Taisto Bussidest ja Bussiremondist

Ellen Borotkini

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156

Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele.

Mis tulema peab – see tuleb. Kellel saab otsa aeg – see läheb. Minnes võtab ta lambist tule ja süütab taevasse tähe.

Tiia Pampuse surma puhul. Anne-Reet, Maia, Kersti, Enn, Annela

Avaldame südamest kaastunnet Jaak Prozesele armsa ema

10. VIII 1925 – 3. V 2014

Tõnu Tomingase

surma puhul. Ärasaatmine 10. skp. kell 10 Rahumäe kalmistu kabelis Tallinnas. ERGO kollektiiv

Toivo Vahtrik

kaotuse puhul. Kolleegid ja sõbrad Fenno-Ugria Asutusest

Siiras kaastunne Milvile, Maile ja Hannole peredega kalli abikaasa ja isa kaotuse puhul. Elvi, Galina, Auli, Ain ja Marju peredega

Avaldame sügavat kaastunnet Meelis Reinule kalli isa

Helle-Mall Viidu

Vladimir Malova

Erich Reinu

surma puhul. Töökaaslased Kesklinna Sotsiaalkeskusest

surma puhul. AS Kanal 2

Kallist onutütart mälestavad sugulased ja avaldavad kaastunnet lähedastele.

On lahkunud meie kallis sõber

Südamlik kaastunne dr. Liivika Reimannile armsa isa

Leida Meerits

Rein Rinde

Avaldame kaastunnet Ene Višnevile isa

Avaldame kaastunnet Irina Beskrovnajale ja Niina Malovale kalli isa

Mälestavad Dolly, Helgi ja August.

Evi Prozese

kaotuse puhul. Töökaaslased AS Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinikust

16. V 1936 – 3. V 2014

Aleksander Višnevi surma puhul. Kaitseministeerium

POSTIMEES, POSST PO TIM I EES, 8. MAI 2014 || MEELELAHUTUS || 27

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE S.EE

EBAÕNNESTUMINE. Eurovisiooni poolfinaalis naalis põrunud Eesti tiim ei teinud halva mängu juures head nägu.

Tanja Mihhailova: esinen ikka edasi verni leivak

reporter Kopenhaagen

ärast Kopenhaagenis peetava Eurovisiooni lauluvõistluse esimest poolfinaali pidid ajakirjanikud Eesti delegatsiooni tükk aega pressikeskuses ootama. Ikka on nii olnud, et kui finaali ei pääseta, läheb aega kauem. Lõpuks seitsmeminutiline kohtumine, mida segas edasisaanute kõvahäälne juubeldamine kõrvalsaalis, siiski toimus. Ei saa öelda, et masendust üritati varjata. «Nii rõõmus olen,» kostis Tanja Mihhailova nukralt. Kas delegatsioon saabub nüüd kodumaale või jäädakse Kopenhaagenisse edasi, ei olnud veel otsustatud. «Ega minu elu sellega peatu, esinen ikka edasi,» lisas laulja. Mihhailova oli võimaluse eest Eurovisioonil osaleda tänulik, sest kindel on, et teda tuntakse nüüd mujalgi kui ainult Eestis. «Juba tulid suurepärased tööpakkumised. Nii et kui viitsin ära õppida prantsuse keele, ootab mind väga suurepärane töö Prantsusmaal. Aga ma ilmselgelt ei viitsi prantsuse keelt õppida, eesti keel oli niigi raske,» suutis ta naljagi heita.

Vajab sissekuulamist Miks Eesti ikkagi finaali ei pääsenud? Miks pääsesid edasi näiteks San Marino, kelle laul sobiks suurepäraselt Arne Oidi nimelisele lauluvõistlusele, või

tairo lutter fotograaf Kopenhaagen

islandlased, kelle välimus ja esitus meenutasid Kreisiraadiot ja kurikuulsat «Leto sveti», mis 2008. aastal Serbias poolfinaalis põrus? Üks vähestest, kes Tanja finaalijõudmises kahtles, oli Raadio Uuno peatoimetaja Andres Panksepp, kes samuti Kopenhaagenis viibib. «Tanja lugu oli nendest (San Marino ja Islandi – toim) lauludest nii palju sügavam. See ei jää esimese hooga silma, vajab pikemat sissekuulamist,» nentis ta. «Jah, hititunnused olid meie laulul täiesti olemas, aga see lugu ei toimi taustana.» Eesti Eurovisiooni fänniklubi esimees Martin Paberit tunnistas pettumust, kuid lohutas ennast: «Aga see on ju kõigest mäng. Kahju!» Lavastaja, õppejõud ja koreograaf Jüri Nael, kes üritust saalist jälgis ja laule esimest korda kuulis, ütles, et Tanja ja tema tantsupartneri Argo Liigi esitus oli suurepärane. «Me ei pidanud piinlikkust tundma. Peaksime olema uhked, et meil on sellised artistid, kes suudavad laval teha seda, mida nad tegid,» ütles Nael. Kõik tema Londoni teatraalidest tuttavadki olevat hämmastunud, et kuidas on võimalik tantsides nõnda veatult laulda, nagu Tanja? «Usun, et teda pandi tähele. Siit saab ehk tema jaoks alguse midagi suuremat. Ta väärib – rohkem kui ükskõik milline teine Eesti laulja – või-

malust alust minna laia maailma. Ta oleks eks artist, kes tõepoolest läbi lööks.» Pikk päevatöö kadus öösse ning õhtu jätkus paljudele Euroclubis. Näha sai isekeskiss istuvaid eestlasi (siiski vaid osa a delegatsioonist), kaotusele vaatamata atamata lõbusas tujus lätlasi, i, Ungari esindajat ja teisi. Ning ng muidugi juubeldasid San n Marino delegatsiooni liikmed, sest finaali pole le neil – nagu Montenegrolgi negrolgi – varem asja olnud.

Tanja on poolfinaalist mitte edasi pääsemisele vaatamata tänulik, et sai Eurovisioonil esineda, sest see avab tulevikus nii mõnegi ukse.

Pöörane öörane rõõm San n Marino delegatsiooni tsiooni liige Kelly Limonova monova tunnistass järelpeol, et kogu nende tiim sõna otseses mõttes nuttis uttis rõõmust. «Nad Nad läksid õnnest st segaseks, see e oli väga ülevoolav olav meeleolu,» u,» rääkis ta, lisades, et laulu ulu autor, A me er i k a s elav av sakslane Ralph alph Siegel on n Eurovisioonil oonil osalenud ud 40 aasta vältel ltel 20 lauluga, ga, saavutadess korra ka esikoha. ha. «Isegi Ralph poetas etas pisara,» sõnas Limonova. monova. Edasipääsemisele eelnes terve rve aasta väldanud tuuritamine ne ja laulu promomine kõikjal Euroopas. «Samas otsustati, et tänavu võetakse asja vabalt, ilma ma liigsete lootusteta.»

Habemega naine ja poolakate pesupäev

Lõbus punt: Pollapönk Eurovisiooni laval (intervjueeritud Haraldur Freyr Gíslason kollases kostüümis).

Pollapönk: me ei uskunud, et edasi saame Euroclubis lasid Eurovisioonile järgnenud ööl rihma lõdvaks ka dressidesse riietunud Islandi laste- ja punkmuusikat viljeleva bändi Pollapönk liikmed. Kitarrist Haraldur Freyr Gíslason tunnistas Postimehele, et finaali pääsemist nad ei uskunud. Lootsite finaali pääseda algusest peale?

Me ei lootnud seda, aga kui

nägin, et San Marino sai edasi, panin juba vaimu valmis, et meie nagunii ei pääse. Aga kui nägin imestusega, et poolfinaali läbisid paljud artistid, kelle edusse ma polnud uskunud, tekkis lootus. Ja kui meie nime hõigati, röökisin rõõmust nii kõvasti kui suutsin. Ja siiski – ma ei lootnud, et finaali pääseme, ja seda kuni lõpuni. Ikkagi – miks?

Lihtsalt miski minu sees ütles, et väga võimalik, et asjad liiguvad soovimatus suunas. Loodan kogu südamepõhjast, et meil läheb ka laupäeva õhtul hästi! On võimalik, et võidate ka finaalis. Kas Island oleks Eurovisiooni korraldamiseks valmis?

Jah. Me korraldaksime seda mitte pungil täis rahakoti, vaid soojade südametega. PM

Eurovisiooni lauluvõistluse teise poolfinaali esimeseks peaprooviks oli publikuna kohale kutsutud ligi 10 000 last, sest eile oli «laste päev». Proov sujus peaaegu tõrgeteta ning oma panuse andsid sellesse ka rüblikud, kes kasutasid võimaluse piiranguteta karjuda, treppidest üles-alla joosta ja jalgu trampida maksimaalselt ära. Päris kindlasti pole täna enam «laste päev». Eeskätt soovitaks poolfinaali algust vaadata Tanja Mihhailoval ja teistel moderntantsu fännidel, sest nautida saab täiuslikku moderntantsunumbrit, mille koosseisus meie Tanja ja Argogi end mugavalt tunneks. Kahtlemata kuulusid kõvemad aplausid saalis poolakate Donatan and Cleo etteastele, mis sisaldas melodeklamatsiooni, rahvatantsuelemente, erootilist piimatoodete valmistamist ning pesupesemist. Paraku ujutas pesupesijast poolatar lavapõranda nii üle, et lavatöölistel oli selle kuivatamisega tõsiseid raskusi. Soosivalt suhtus publik ka

Teise poolfinaali avab muljetavaldav moderntantsunumber.

Austria habemega naise Conchita Wursti hingestatud esitusse – noor daam sooritab kogu etteaste küll ühel kohal seistes, kuid laulu sõnum jõuab publikuni ometi. Väga tugeva ja maskuliinsusest nõretava lauluga astuvad üles Soome noormehed ansamblist Softengine. Tegemist on The Killersi või Bastille’ hitte meenutava palaga, mis kuulaja raudselt üles kütab. 13ndana astuvad lavale kreeklased. Nende Freaky For-

tune feat. RiskyKidd meeldis saalis istuvatele lastele eriti, kuid vaatamist vääriv on eelkõige laulu viimane minut, mil saab näha tõelist õhuakrobaatikat. Kõige jahedama vastuvõtu said Leedu ja Gruusia artistid. Punktiandmise aja sisustab värvikas tantsu- ja laulushow Austraalia teemadel – saab ju saadet sealgi täies pikkuses vaadata. Kokku on laval 15 maa esindajad. PM

28 || TÄNA || POSTIMEES, 8. MAI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VALIMISSTUUDIO PEATUB ERAKONDADE VALIMISKAMPAANIATEL.

NIMEPÄEV: TIMMO, TIMMU, TIMO Eve Kivi (pildil) 76, filminäitleja Margus Pilter 60, arhitekt Tiit Noormets 55, ajaloolane ja arhivaar Kaire Nurk 54, kunstiteadlane ja -kriitik Teet Kask 46, lavastaja-koreograaf ja tantsija Marge Kõrkjas 40, ujuja Kaspar Jancis 39, animaator ja muusik

Kihnu rahvamaja vajab põlengu järel kõva remonti Eile hommikul süttis Kihnu vallale kuuluv rahvamajahoone. Lääne päästekeskuse menetlejate hinnangul sai tulekahju alguse autost. Sõidukist levis tuli edasi majale ja sealt mööda seina katusele. Hoones sees sai üks ülemise korruse ruum suitsukahjustusi ja saal veekahjustusi, tulekahju sisse ei levinud. Väljast hävines kokku umbes 150 ruutmeetrit seina ja katust. Vallavanem Ingvar Saare ei osanud eile veel kahjude suurust hinnata. Ta tänas Kihnu päästekomandot operatiivse reageerimise eest, mis hoidis ära hullema. Hoone oli kindlustatud. Pärnu Postimees

HOMME POSTIMEHES:

REISIKÜLG KIRJUTAB 33-TUNNISEST JOOKSUVÕISTLUSEST ÜMBER SUNDI VÄINA. EUROOPA TALLINN +12

KÄRDLA +9 HAAPSALU +11

maile meius ilmateenistuse sünoptik optik

NARVA +13

RAKVERE +14

PAIDE +14

Eestisse vihmase öö toonud madalrõhkkond on piki Läänemerd jõudnud Ahvenamaa TARTU PÄRNU lähistele ning selle jõuvarud VILJANDI +15 +12 +15 on ammendumas. Tihedam KURESSAARE sajutsoon taganeb Soome +10 poole, kuid selle järel jäävad täna meie aladele liikvele mitmed hoovihmapilved. Tuul pöörVÕRU VALGA dub kõikjal edelasse, õhusooja ja+16 +16 gub maksimaalselt kuni 16 kraadi ning kerged soojakraadid jäävad KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS püsima ka eeloleval ööl. Täna on pilves selgimistega ilm. Reede, 9.05 Laupäev, 10.05 Pühapäev, 11.05 Hooti sajab vihma. Tuul pöördub Tallinn +5/+13 +10/+13 +6/+11 kagust edelasse, puhudes 5–12 Tartu +6/+16 +10/+18 +8/+15 m/s, saartel puhanguti 15 m/s, +5/+16 +9/+18 +7/+12 õhtul puhangud nõrgenevad. Soo- Narva Pärnu +4/+14 +9/+15 +6/+13 ja on 9–16 kraadi. Kuressaare +6/+12 +9/+12 +8/+12

5–12 m/s

Vihmaperiood jõudis kätte

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: ingvar saare / facebook

VIIMANE VEERG

Kood avab valimisdebatid.

PÄIKE

Inspektorid kimbutasid röövpüüdjaid kopteriga Keskkonnainspektsiooni Viljandimaa inspektorid tegid möödunud nädalal kopteriga Võrtsjärve kohal vaatluslennu, et leida kalade kudemisajal ebaseaduslikult välja pandud püügivahendeid. Kui mõni niisugune püügivahend silma jäi, võeti GPSiga selle koordinaadid ja hiljem mindi paadiga seda välja võtma. Inspektorid eemaldasid 11 püügivahendit, sealhulgas üheksa nakkevõrku ja kaks mõrda. Ebaseaduslikud püügivahendid paiknesid Viljandimaal Tarvastu ja Viljandi valla piirkonnas ning Tartumaal Rannu valla piirkonnas. Sakala

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 5.04 5.02 5.15

loojub 21.32 21.18 21.38

Amsterdam Ateena Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Edinburgh Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +22,9 kraadi (1905) –2,9 kraadi (1991) Tartus +28,2 kraadi (1934) –5,0 kraadi (1953)

KUUFAASID 7. mai 6.15 14. mai 22.16 21. mai 15.59 28. mai 21.40

+13 +22 +19 +17 +18 +20 +13 +19 +19 +15 +12 +5 +19 +12 +21 +19 +16 +27 +16 +18 +18 +4 +17 +7 +18 +7 +17 +22 +18 +7 +18 +20 +15 +18 +34 +17 +26 +26 +21 +31 +21 +33 +14 +24 +27 +20

TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 8. MAI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon. Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino. 08 55 Holby City haigla: Valitseda kuningriiki (Inglise 2007) 09 55 Terevisioon* 11 55 Pealtnägija* 12 45 Tõuse ja sära!* 14 05 Vabariigi kodanikud (subtiitritega)* 15 00 Puutepunkt* 30 Ajalik ja ajatu: Jumalaga ja ilma, 4. Tajumustrid* 16 00 Holby City haigla* 17 00 Aktuaalne kaamera 05 Õnne 13 (Eesti 2011) 35 Uued trikid: Esimene ball (Inglise 2010) 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade. Saatejuhid Marko Reikop ja Grete Lõbu. 20 05 Kahekõne. Saatejuht Indrek Treufeldt. 30 Ela sajaga (Eesti 2013) 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Kapital 22 00 Eurovisiooni lauluvõistlus 2014: 2. poolfinaal 00 00 Ringvaade* 01 05 Uued trikid: Esimene ball* 02 04 ERR uudised

07 10 Lastesaated 08 30 Vahva mees, kes pilli teeb, 9/12* 09 00 Ringvaade* 10 05 Puutepunkt* 35 Naisteta küla (Horvaatia-Prantsuse 2010) 11 30 ERR uudised 17 15 Smallville: Mürk 18 00 Hei, pöialpoisid! 20 Miriami tuulelohe (Eesti 2013). Animafilm 25 Miriami katkine pilt (Eesti 2009). Animafilm 30 Lastetuba: Paberist nuku riided 45 Mukk ja Tšavapa: Hiidsuured joonistused 55 Sõprade linn: Kuldne vaikus 19 05 Indiaanipoiss Yakari: Yakari ja lumeinimene 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Lähetus: Ärisaatkond Hamburgis 30 Linnutiivul ümber maakera, 3/6: Euroopa 21 20 Allveelennud, 1/10: Lugu lendavast mõttest 30 AD 1790, 4/10: Tere õhtust, kaunis mask 22 30 Eesti lipp ümber Islandi, 7/10 23 00 Eesti TOP 7 45 Sild, 5/10* 00 46 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 55 Timon ja Pumba 07 20 Delfiin Flipper 50 Kass Oggy ja kurjad prussakad 08 00 Reporter* 09 00 Süütu süüdlane, 131/158* 10 00 Manhattani tuhkatriinu, 132/163* 11 00 Kodus ja võõrsil, 5752 30 Pilvede all* 12 30 Heeringas Veenuse õlal* 13 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda* 14 00 Lindprii: Tormi silm 55 Punased roosid, 751/800 16 00 Küladetektiivid: Ära küpsetatud 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 133/163 18 00 Süütu süüdlane, 132/158 19 00 Reporter 20 00 Parim enne: Uute kõrguste poole 30 Laula mu laulu 22 00 Mr Deeds (USA 2002). Komöödia 00 00 Chuck: Chuck vs jäägid 55 Bordell 232: Vürtsikas seks* 01 45 Elav märklaud: Ilsa Pucci* 02 25 Hooaeg* 03 00 Reporter* 50 Aiasaade* 04 15 Kodusaade* 40 Lemmikretseptid* 05 15 Küladetektiivid: Ära küpsetatud*

TV3 06 08 09 10

12 13 14

16 18

19 20

21 23 00 01 02

03 04 05

15 Joonissarjad 00 Marina ja kapten* 00 Kirgede torm* 05 Vaprad ja ilusad* 35 Top Shop 55 Võimalik vaid Venemaal* 25 Grey anatoomia 6, 24: Surm ja kõik ta sõbrad 25 Anna otsib meest, 4* 25 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 2, 9* 25 Seitsmes taevas 8, 11: Head inimesed ja halvad vestlused 25 Vaprad ja ilusad 55 Marina ja kapten, 111 55 Kirgede torm 00 Suletud uste taga 2, 4: Elu koos endise ja uue mehega 00 Seitsmesed uudised 00 Kodumäng 30 Kättemaksukontor 11, 11: Võrrand kahe tundmatuga, 1 30 Selgeltnägijate tuleproov 00 Kolmeraudne 00 Grey anatoomia 7, 18: Laul laulu taga 00 Euroopa pokkeriturnee 05 Ärkvel 1, 7: Ricky takod 55 Kodumäng* 25 Selgeltnägijate tuleproov* 35 Uudised 25 Võimalik vaid Venemaal* 50 Kodumäng*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 67/163 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 624/800 09 15 Emmerdale, 178* 45 Küladetektiivid, 174: Puhkusereis surma 10 45 Südametukse, 57 11 45 Top Shop 12 00 Doktor Oz: Õgijate salamaailm* 13 00 Everwood: Hüvasti, kallis 14 00 Käpardist kokaks, 4/8: Grillioskused* 15 00 Kuula mu laulu, 7* 16 00 Mehi jalaga segada: Tüdruk, kes kutsus hunti 17 00 Ellen. Elleni külalised on Steve Carell ja mustkunstnik Justin Flom. 18 00 Doktor Oz: Doktor Ozi haigla 19 00 Kodus ja võõrsil, 5753 30 Emmerdale, 179/289 20 00 Pilvede all 21 00 Süües seksikaks, 10/13: Kelly 30 Kolm naist paadis 22 00 Kuula mu laulu, 8 23 00 Piinlikud kehad 00 00 Reporter 55 Ellen* 01 50 Kokakool 02 40 Kokakool 03 30 Südametukse, 57* 04 15 Staariminutid 20 Klikitähed: Inetud viisid 45 Reporter*

06 30 Krimi* 07 00 Reporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 79: Täiskuumõrvar* 09 20 Conan, 217* 10 10 Näljased meremehed, 48/50: Truro*. 11 05 Jututuba 14 30 Chuck, 53: Chuck versus metroo* 15 20 Komissar Rex, 80: Surnu tuleb tagasi 16 15 Näljased meremehed, 49: St. Mawes 17 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Uus-Meremaa 18 10 Chuck, 54/91 19 00 Tuvikesed: Karmid võtted*; Bud olla on uhke ja hää* 20 00 Guinness World Records – pööraseimad rekordid 30 Galileo 21 00 Kaks ja pool meest: Pähklid ja Demerol* 30 Luba mind sisse (Let Me In, USAInglise 2010). Õudusfantaasia 23 45 Conan, 218/483: Kristin Chenoweth, Billy Connolly, DriveBy Truckers 00 40 Kaks ja pool meest: Lammaste kohitsemine Montanas 01 05 Tuvikesed: Bundyde vedamine; Marcyle lootes 55 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 1, 34: Tappev liiv* 11 00 Narkoäri (USA 2000)*. Draama 13 40 Top Shop 14 00 Kutsuge Cobra 11 1, 34: Tappev liiv* 15 00 Kälimehed 2, 7 16 00 Kutsuge Cobra 11 1, 34: Niitristis 17 00 A-Rühm 3, 19: Liikuvad märklauad 18 00 Perepea 4, 2: Kiired ajad koolis 30 Simpsonid 23, 3: Õuduste puuonn XXII 19 00 Alexela Korvpalli Meistriliiga 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 KINOÕHTU: Üksildane mees (Solitary Man, USA 2009). R: Brian Koppelman ja David Levien. O: Michael Douglas, Susan Sarandon, Danny De Vito, Mary-Louise Parker. Romantiline komöödia 23 20 Puhkus Mehhikos 2, 11 00 20 Puhkus Mehhikos: ekstra 2, 11 35 A-Rühm 3, 16: Tšempion* 01 25 Kälimehed 2, 7* 02 15 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 33/142* 45 Meedia keskpunkt* 10 30 Täna. Uudised* 11 30 LV pressikonverents* 12 00 Kultuurimeeter* 30 Arvutitark* 45 Võistlustantsu karikasari Grand Slam ladina-ameerika tantsudes, 2014* 13 50 Kinnisvaraveeb 16 20 Need, kes meie kõrval* 45 Hiina – suurte võimaluste maa* 17 15 Meedia keskpunkt* 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 34/142 19 00 Täna. Uudised 15 Dr Vassiljevi terviseminutid 30 Kultuurimeetri arhiivist. Põhjamaade ehted ja Kadrioru siluetilõiked 20 00 Täna. Uudised 30 Otse: TeleTallinn. Linnapea tund 21 30 Arvo Pärt. 24 prelüüdi ühele fuugale. Dokfilm 23 00 Täna. Uudised* 30 Kultuurimeeter* 00 00 TeleTallinn. Linnapea tund* 01 00 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Taavi Libe 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Varjuteater, IV 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Hussar, Tarmo Maiberg 14 05 Euroopa valib. Marko Kaasik (Rohelised). Saatejuhid Arp Müller ja Mirko Ojakivi 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Mulgikeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Euroopa valib* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Tund Raadio Tallinnaga 22 05 Sport 30 Varjuteater* 23 03 KÖP. Rahvuslinnud. Georg Aher, Marje Lenk 00 05 Keelesaade* 01 00 Huvitaja* 02 30 Kauamängiv* 03 15 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Helene lapsukesed, 4. John Habberton “Helene lapsukesed”. 10 05 Muusikatuba. Kersti Inno. Esineb Luxemburgi Filharmoonia Orkester Emmanuel Krivine juhatusel. 11 05 Album. Anatoli Ljadov. Vene helilooja Anatoli Ljadovi orkestriteoseid esitab BBC Philharmonic Vassili Sinaiski juhatusel. 12 02 Delta. Tõnn Adermann 15 15 Amadeus + 16 05 Raadio ööülikool. Raadioloeng 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Täna kontserdisaalis. Rahvusmeeskoor. Aleksander Gretšaninov – “Kesköine jumalateenistus” – eepiline a cappella kooritsükkel, mis ettekavatsetult on kirjutatud nii kontsert – kui ka liturgiliseks ettekandeks. 20 15 Ilmakaar. Ablaye Cissoko, kora ja laul Esinevad Abaye Cissoko (kora ja laul) ning ansambel Constantinople. 21 00 Delta* 22 05 Fantaasia. Joosep Sang 00 05 Nokturn