Postimehe paberleht 08 08 2014 by Postimees

TÜHI TÖÖ

DOPINGUSKANDAALI UURINUD KOMISJON EI TÕESTANUD KELLEGI SPORT LK 12 SÜÜD EGA SÜÜTUST.

VÕTKE VAIKSEMALT!

KONTROLL KARMIMAKS

Laupäeva õhtul avalikus kohas napsitajaid korrale kutsudes mõjub jutt küll nagu hane selga vesi, aga vähemalt ei kipu keegi manitsejale peksa andma.

Maanteeamet kaalub võimalust hakata mõõtma sõidukite keskmist kiirust. Praegused seadused sellist kontrolli aga ei luba.

EESTI LK 7

REIS

Põlvamaal näeb Eesti maanteeliikluse ajalugu. LK 15

EESTI LK 7

www.postimees.ee Riigikogu liige

TÕNIS KÕIV: Peame mõistma, et siin ilmas tehakse väga palju selliseid asju, mis meile ei meeldi.

EESTI LK 6

REEDE, 8. AUGUST 2014 • NR 183 (7174) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 847 • LUGEJAID 201 000

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

VALIMISIGA

Asjatu hirm 16-aastasi võiks rahuliku südamega valima lubada, sest neile juba antud muude õiguste väärkasutamine võiks tekitada märksa suuremat kahju kui sedel valimiskastis, leiab 16-aastane Andrus Punt. Liiati on praegused 16-aastased tihtipeale maailma asjadega paremini kursis kui näiteks nende vanavanemad. LK 10

Impeerium andis vastulöögi

VENEMAA

Tükkhaaval

LK 10

1. mail 2012. aastal lõid toonane president Dmitri Medvedev (vasakul) ja äsja taas presidendiks valitud peaminister Vladimir Putin Moskva restoranis kokku kanne kodumaise Žiguli õllega ning maitsesid head-paremat, millest suurem osa venemaalastest peab nüüd suu puhtaks pühkima. Impordipiirangu kehtestamine «polnud kerge otsus, kuid see oli möödapääsmatu», märkis praegune peaminister Medvedev eile. foto: reuters / scanpix

Venemaa otsus keelata toidukaupade sissevedu lääneriikidest on võrdselt ränk hoop nii tootjatele kui ka tarbijatele ehk Venemaa kodanikele – viimaste jaoks toiduvalik väheneb ja kallineb.

Eestis tabab Venemaa otsus kõige valusamalt piima- ja kalatootjaid. Ühtekokku võivad Eesti firmad piirangute tõttu kaotada 75 miljonit eurot, Soome ettevõtted aga enam kui 400 miljonit eurot.

JUHTKIRI LK 2, MAJANDUS LK 4–5

Vaadetes, kuidas Venemaa elektroonilisi suhtluskanaleid kinni keerab või oma tahtele allutab, on samasugune tunne, nagu Rubiku kuubiku kokkukruttimist jälgides, märgib ajakirjanik Henrik Roonemaa. Üksik liigutus nagu ei tähendakski midagi, aga ometi saab tervik kokku.

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 8. AUGUST 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

nils niitra

1 8 5 7

Lask iseenda jalga

Kui mina 2001. aastal maale kolisin, siis oli pool rongi juba läinud, aga sabast sain siiski kinni. Riik erastas toona inimestele maad ja esimene erastamisring oli tolleks hetkeks läbi. Hinnad olid tõepoolest soodsad ja lastega pere sai maad põhimõtteliselt katastriüksuse moodustamise hinnaga. Niisiis õnnestus mul erastada ligi 15 hektarit. Ühe inimese maaostule oli seatud piiranguks vististi 200 hektarit. Ent juba toona askeldasid kõikjal kodumaised ärihaid, kes palkasid variisikuid, kes neile hulgi maad kokku ahmisid. Variisikuid oli palju ja mõnda neist tunnen isiklikult. Aga leidus ka teistsuguseid omanikke, nagu näiteks soomlane Risto Teinonen, keda laiem üldsus tunneb vist kapo aastaraamatust seoses tema väidetava natsimeelsusega. Teinonenil oli siin minu krundi kõrval 22,6 hektari suurune metsa- ja põllumaa. Ta helistas ja pakkus kinnistut müügiks. Vaevlesin toona tohutus rahapuuduses, aga Teinonen oli väga vastutulelik – ta müüs mulle maad juba toona väga odava hinnaga, vaid 50 000 krooniga. Seejuures sobis mehele mitmeaastane maksegraafik. Usun praeguseni, et Teinonen müüs oma kinnistu mulle lihtsalt sellepärast, et ta nägi noort peret, kes kolis maale selleks, et seal elada ja toimetada. Mõnikord siiski juhtub, et ka inimestevahelistes ärilistes suhetes on oma roll emotsioonidel, patriotismil ja muul säärasel. Ma ei petnud ka Teinoneni ootusi, sest hakkasingi kohapeal elama ja lambaid kasvatama. Naaberkrunt läks variisiku kaudu ühele suurfirmale, mis käis siin aastaid ainult niitmas ja müüs siis kinnistu edasi mulle täiesti tundmatule teisele ettevõttele. Selles äris puudub igasugune emotsioonikoefitsient, siin määrab üksnes ja ainult hind. Ja kui määravaks on hind, siis tõrjutakse kohalik inimene oma kesise rahakotiga lihtsalt kõrvale.

ee polnudki nii kaua aega tagasi, 2010. aastal, kui toonane Vene Föderatsiooni president Dmitri Medvedev külastas USAd. Koos president Barack Obamaga sõitsid nad ühte Virginia osariigi hamburgeripuhvetisse, kus Vene riigipea lõi hambad isuga Ameerika elulaadi sümbolisse: priskesse kotletisaia Cheddari juustu, sibulate, jalapeno-paprikate ja seentega, ning jõi peale Coca-Colat. Nüüdsel Venemaal, kus tarbijakaitseasutus Rospotrebnadzor on andnud kohtusse McDonald’si ühes kõigi tema juustuburgeritega, mõjuks see juba pühaduseteotusena. Kolmapäeva õhtul allkirjastas president Putin ukaasi «spetsiaalsetest majandusmeetmetest Vene Föderatsiooni julgeoleku tagamiseks», et keelata üheks aastaks enamiku toiduainete sissevedu Venemaa sanktsioonide alla pannud lääneriikidest. Eile kinnitas Medvedevi valitsus sisseveokeelu nimekirja. Seal on hulk peamisi toitaineid nagu näiteks seaja veiseliha, linnuliha, kala, neist val-

mistatud tooted, puu- ja juurviljad, vorstid, piim ja piimatooted, näiteks juust. Keeld ei puuduta lastetoite, samuti võivad venelased isiklikuks tarbeks välismaalt toitu kaasa tuua. Venemaa on suur toiduimportija riik. Moskva kaubamajades on seni leidunud ka kõige luksuslikumaid Lõuna-Euroopa hõrgutisi. Mõned kommentaatorid ongi viidanud, et impordikeeld karistab Vene suurlinnade valgekraelist keskklassi, kes on õppinud mozzarella’t ja prosciutto’t tarbima. Izvestija trükkis ära artikli, milles autor-gurmaan kahetseb üksnes parmesani juustu eelseisvat kadumist, kuna kõik muu on kodumaisega asendatav. Ent piirang võib Venemaal kaasa tuua ka üldisema toiduainete hinnatõusu, mis lööks kogu elanikkonda. Euroopa ning sealhulgas Eesti majanduse seisukohalt on tegu väga negatiivse uudisega. Kui peaminister Taavi Rõivas eile kinnitas, et «kogumõju Eesti põllumajandusele ei saa kindlasti olema sedavõrd märkimisväärne, et seda ei oleks võimalik asendada Euroopa-suunalise ekspordiga», siis see on kardetavasti ülevoolav optimism. Nii võiks ju mõelda,

kui piirang kehtiks vaid Eesti toodetele, aga mitte olukorras, kus kogu Euroopa toidueksport Venemaale korraga kinni pannakse. Piirangute mõju sh Eesti riigieelarvele on vaja kiiremas korras läbi analüüsida.

JUHTMÕTE Euroopa ning sealhulgas Eesti majanduse seisukohalt on tegu väga negatiivse uudisega. Piirangute mõju sh Eesti riigieelarvele on vaja kiiremas korras läbi analüüsida.

LK 4–5

KÕVA SÕNA Kui ma esimest korda minister olin, siis oli Venemaa tähtsus ääretult suur, tänasel juhul on Venemaa tähtsus kaubanduspartnerina märksa väiksem.

PÄEVA KOMM

Põllumajandusminister Ivari Padar Venemaa toiduimpordi piirangutest, PMO 7.08

Suured ettevõtted on maad ja metsad kokku ahminud ja istuvad nüüd oma kännu otsas nagu kapitalistid muiste.

Postimees 1916. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonna asjus toowad tänased päälinna lehed järgmise Petr. tel. tal teate. Hariduseministerium pani Tartu ülikoolile ette eelseiswa õpeaasta alguseks wiibimata usuteaduskonna kawa läbi waadata ja Wene keeles õpetuseandmise küsimus harutamise alla wõtta, kus juures Wene keeles õpetuseandmine eelseiswa õpeaasta algul maksma panna tuleb. Ainult praktilise usuteaduse õpetamise juures wõib kohalikka keeli tarwitada. Ülikoolile on ette pandud eradotsentide kutsumise eest hoolt kanda, kes praktilist usuteadust üliõpilaste emakeeles õpetada wõiksid. Liikuma hakkab siis Tartu ülikooli usuteaduskonna uuenduse asi ometi. Õnneks mitte ses sihis, kui wiimaste teadete järele karta wõis, nii et iseseisew teaduskond Tartu ülikooli juures

Mul on tõsiselt kahju sõbrast, kes võttis endale tänavu paar kitse ja nuputab nüüd, kuidas ja kust natukenegi maad juurde saada. Suured ettevõtted on maad ja metsad kokku ahminud ja istuvad nüüd oma kännu otsas nagu kapitalistid muiste. Seejuures on pandud sellistele firmadele kohati üsna patriootlikud nimed ja ostmisel kasutatakse vanureid moosides vägagi emotsionaalseid argumente. Aga kui maa on juba nende küüniste vahel, siis turuhinnaga seda enam kätte ei saa. Pole kahtlustki, et Eesti metsade koondumine suuromanike kätte jätkub ja on pöördumatu protsess. Prognoosin, et ajapikku müüvad ka kodumaised suuromanikud oma metsad edasi globaalsetele konglomeraatidele. See, mis on toimunud panganduses, toimub ka põllumajanduses ja metsanduses. Oleks naiivne soovitada inimestel oma maad mitte müüa, sest nad müüvad niikuinii. Küll aga võiks kasutada müügil sama lähenemist mida suurfirmadki – öelge maaklerile, et olete nõus küll müüma, aga kolmekordse turuhinnaga. Ja siis kuulake, mis ta vastab: «Lolliks olete läinud või!?»

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Laias vaates tähendab Vene impordipiirang sisuliselt majandussõja alustamist läänega. USA ja ELi sanktsioonid on puudutanud üksikuid inimesi, mõnd konkreetset ettevõtet ning viimati teatud sektoreid. Toiduimpordi seiskamine on oluliselt laiahaardelisem samm. Vene peaministri Medvedevi kinnitusel on laual järgmisena lääne lennufirmade ülelendamise keeld. Olukorra lahendamise võtmeks on muidugi Ukraina. Kui Vene varjatud agressioon piirialal jätkub või eskaleerub varjamatuks, läheb ka majandussõda tõenäoliselt karmimaks.

urmas nemvalts

«Lolliks olete läinud või?»

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

oleks ära kaotatud ja selle asemele waimulik akademia asutatud. Et usuteaduskond Tartu ülikooli juures uue kuju saab, wõime selle poolest iseäraliku rõõmuga terwitada, et hariduseministeriumi määrust mööda nüüd kohe tegeliku usuteaduse alal õpetust kohalikkel keelil hakatakse andma. Kuis seks esiotsa mitte weel täielikka professorid ametisse ei seata, waid ainult eradotsendid tööle kutsutakse, siiski on sellega samm Eesti ja Läti professorite ametisse seadmisele usuteaduskonnas lähemale jõutud. Sest olgu aeg pikk, ehk lühike – tegeliku usuteaduse ettekandmiseks Eesti ja Läti keeles peawad ka täielikud professorid saama. Ja siis on Saksa waimule Tartu ülikooli usuteaduskonnas wähemalt tarwilik wastukaal muretsetud. 8.08.1916

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

4 || MAJANDUS || POSTIMEES, 8. AUGUST 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

VASTULÖÖK. Venemaa kehtestas eilsest sisseveokeelu enamikule toiduainetele Euroopa Liidust, USAst, Kanadast, Austraaliast ja Norrast.

Täielik keeld mõjus Eesti tootjaile kui külm dušš kadri hansalu majandustoimetuse juhataja

ene peaminister Dmitri Medvedev kinnitas eile hommikul president Vladimir Putini palvel sisseveokeelu lääneriikidest pärit looma- ja sealihale, puu- ja juurviljadele, linnulihale, kalale, piimale ja piimatoodetele. Kui Putin rääkis üleeile õhtul vastukaaluks lääneriikide kehtestatud sanktsioonidele piirangutest nende toidu impordile, siis keeldusid ettevõtjad uskumast, et keeld võib olla täielik ehk kehtida kõikidele riikidele ja toodetele. Veel eile hommikul rõhutasid ka Eesti ettevõtjad küllalt rahulikult, et kõigepealt tuleb täpne nimekiri ära oodata ja alles siis saab hakata rääkima, mida võib see endaga kaasa tuua. Keskpäeva paiku tulnud teade täielikust keelust mõjus kui külm dušš. «Otsus tuli kangem, kui arvasime. Eeldasime, et sõbralikumad piirkonnad nagu Soome jäävad ikkagi lahti, aga Venemaa otsus oli väga resoluutne,» ütles Eesti Piimaliidu juht Jaanus Murakas. «Aga see ongi uus reaalsus, et iga päev võib olla uus reaalsus.» Venemaa osakaal nii Eesti koguekspordis kui ka põllumajandussaaduste ekspordis on tasapisi aasta-aastalt vähenenud, kuid toidukaupade puhul on tegemist ikkagi suurima ekspordiriigiga, kuhu viidi mullu ligi viiendik eksporditud toidust. Üle poole sellest moodustavad omakorda joogid, eelkõige alkohol, mis aga on enamasti re-eksport ehk mujalt sisse ostetud kauba edasimüümine.

Keelud pole midagi uut Olulisimad impordikeelu otsesed kannatajad on piima- ja kalatootjad. Neist enamik on aga juba aasta algusest saati pidanud uusi turgusid otsima, kuna Venemaa fütosanitaaramet keelas peaaegu kõigi Eesti piima- ja kalatöötlejate ekspordi Vene tolliliitu. Vaevalt jõuti mõni neist keeldudest tühistada, kui sadas peale uus ja täielik keeld. Poliitikud usuvad, et Vene turult eemalolekukogemus tuleb Eesti ettevõtetele aga kuhjaga kasuks.

«Me oleme karastunud juba igasugustes Venemaa poliitikates, olgu selle nimi siis sealiha ekspordipiirangud või paljude Eesti ettevõtete väljajäämine Venemaa ekspordist. Karastust on kõvasti,» ütles põllumajandusminister Ivari Padar. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium arvestas välja, et Venemaa keelu mõju võib eelmise aasta andmete põhjal ulatuda ligikaudu 75 miljoni euroni.

Ma isiklikult väga loodan, et nendel ettevõtetel on olemas alternatiivsed plaanid. Eesti peaminister Taavi Rõivas

Ettevõtjaid paneb aga eelkõige muretsema keelu mõju Euroopa Liidu siseturule – kõik see kaup, mis jääb Venemaale müümata, tuleb ju kuskil maha müüa. Piltlikult öeldes hakkavad Euroopas näiteks voolama piimajõed, kuna piima toodetakse Euroopas üha rohkem ja tunduvalt enam kui endal tarvis. See võib tuua kaasa drastilise hinnalanguse esmatootjatele ehk põllumeestele. Selleks et kaubast lahti saada, peavad hindu langetama tõenäoliselt ka tööstused, nii et euroliidu tarbijatele muutuvad toiduhinnad ilmselt ajutiselt odavamaks. «Ma arvan, et need muutused [hindades – K.H.] saavad olema väga suured, sest turgudel on komme isegi ette reageerida. Võib-olla reageerivad turud isegi üle. Juba praegu on tundidega näha, kuidas Euroopas piimatoodete hinnad langevad,» rääkis Murakas. Kindel on see, et kogu Euroopa Liidu põllumajandussektori pöörab see keeld pea peale. Oluline on mõista, et mõju Eesti majandusele ja ettevõtetele ei avaldu vaid selles, et siinsetele tootjatele jääb kaup kätte, vaid Euroopas tekkiv ülepakkumine tekitab ülitiheda konkurentsi ka ELi siseturul, kuhu üritatakse enamik Venemaast üle jääv kaup pressida. Eriti mures on aga Läänemere kalatöötlejad, kelle jaoks on Venemaa sisuliselt asendamatu eksportriik, kuna siinsetes vetes väga levinud räime ja kilu süüakse peamiselt ainult Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes. Eesti Kalurite Liidu juhatuse esimehe Mart Undresti sõnul on Läänemere regioonist

Venemaale liikuva kala hulk liiga suur, et seda kuhugi ümber suunata. «Oleks see nii, et ainult Eesti läheb kinni, aga kogu Läänemere regioon põhimõtteliselt. See tähendab, et mitusada tonni kala jääb kuskil üle. Alternatiivsed turud nagu Ukraina ja sealsed arengud ei ole ka midagi positiivset. Pluss need, kes teevad kalast konserve, nende turust jääb ka suurem osa itta. Niikuinii on see seis olnud viimane aasta juba väga pingeline. See samm lükkab selle nüüd kuhugi uude äärmusesse,» rääkis Undrest.

2% 2% 2% Liha ja Kakao 6% söödav 5% Kohv, ja Muu rups tee, 5% 6% Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud

Mitmesugused toiduvalmistised

mate ja vürtsid

kakaotooted

Tooted teraviljast, jahust, tärklisest või piimast, valik pagaritooted

20% Piim ja piimatooted, linnumunad, naturaalne mesi, mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained

52% Joogid, alkohol ja äädikas

Samm tõi turule heitlikkust Piimatöötlejad on veidi optimistlikumad. Valio Eesti tegevjuht Maido Solovjov ütles, et see samm tõi turule heitlikkust, aga inimesed kogu maailmas vajavad endiselt süüa. «Siin peaks vaatama suurt pilti. Lõpuks on kogu maakera üks anum ja tuleb ühel või teisel viisil ära toita. Küsimus on selles, kes kuhu müüb. Pigem siis otsitakse uusi turge, » rõhutas Solovjov. Kui sanktsioonide mõju kogu Eesti majandusele hinnatakse pigem tagasihoidlikuks, siis peaminister Taavi Rõivas nentis, et sel võib olla siiski märkimisväärne mõju konkreetsele ettevõttele. «Ma isiklikult väga loodan, et nendel ettevõtetel on olemas alternatiivsed plaanid. Ma loodan, et nad on kuulnud neid hoiatusi, mida on öelnud välja nii poliitikud kui ka analüütikud, et Venemaa-suunaline kaubavahetus võib saada tagasilöögi, tulenevalt Ukraina sündmustest,» selgitas Rõivas.

Eeldasime, et sõbralikumad piirkonnad nagu Soome jäävad ikkagi lahti, aga Venemaa otsus oli väga resoluutne. Eesti Piimaliidu juht Jaanus Murakas.

Majandus- ja taristuminister Urve Palo rõhutas, et keelu mõjud on tunduvalt pikemaajalisemad ja kaudsemad, kui esmapilgul võib tunduda. «Venemaa ja vene turg nõrgeneb, rubla nõrgeneb ja ostujõud väheneb. Praegu tuleb 16 protsenti turistidest Eestisse Venemaalt. Kui nende ostujõud väheneb, ei jaksa nad reisida, ja sellest saab loomulikult ka meie majandus kannatada,» kirjeldas Palo.

Eesti põllue t s u d a a s s u majand aale m e n e V t r o eksp

Allikad: põllumajandusministeerium, Eurostat, World Trade Organization, Canada.ca, Stockjournal.com

i 20 13 . a a ss te s t m ü ü d u d a a s s u d aja n Ee s ti p õ ll u m e n ti . m il le s t s u u re le 19,2 p rots a a m s a lko h o l, m ta l Ve n e ud ta d s o u d to o e o s m ll e s t id e s t s is ik ri t s te E n a m iku s e is te k s p o rt e h k os a o li re - e . s p o rt to o ra in e e k

Saksa ajakirjanik ennustab Nõukogude aega Vene poodidesse «Impordikeeld vaid suurendab Venemaa rahvusvahelist isolatsiooni ja töötab nende enda huvide vastu,» tsiteeris CNN eile üht anonüümset USA administratsiooni esindajat. «Vene keskpank tõi eile välja, et importtoidu keeld lööb üles Venemaa niigi kõrge inflatsiooni, õõnestades Vene kodanike ostujõudu,» leidis ta. Sarnast seisukohta väljendas Deutsche Welle ajakirjanik Bernd Johann: «Nagu Nõukogude ajal võib Venemaa taas läbi ajada lääne toodete-

ta. Kreml tahab karistada ELi ja teisi riike. Kuid kõige rohkem kannatavad vene tarbijad.» DW analüüsi järgi teevad sanktsioonid halba nii venelastele kui eurooplastele. «Just seetõttu EL kõhkleski nii kaua, enne kui lõpuks sanktsioonid käiku lasi. Malaisia reisilennuki allatulistamine otsustas aga käigu. Ajakirjanik juhtis tähelepanu ka sellele, et kui lääs valis oma sanktsioonide sihtmärgiks Vene ettevõtted, kes on Kremlile lähedased, siis Putin po-

le oma kättemaksus valikuid teinud. «Tema piirangud lääne toodetele kahjustavad paljusid äriinimesi, kel pole selle konfliktiga midagi pistmist,» tõdes Johann. «Kuid Putini sanktsioonid saavad olema Vene tarbijatele eriti kahjulikud,» lisas ta. «Supermarketites on väiksem kaubavalik. Tarbijad peavad toitu ostes rohkem taskuid tühjendama. Venemaa üksi ei suuda tarbijanõudlust rahuldada. Tagajärg on kõrgemad hinnad ja kaubapuudus.» BBC kohaselt oli

EList Venemaale imporditavate toidukaupade pingerida mullu järgnev: puuviljad (1076 miljoni euro eest), juust (985 miljoni euro eest), sealiha (969 miljoni euro eest), juurviljad (769 miljoni euro eest), kange alkohol (725 miljoni euro eest), vein (597 miljoni euro eest), pagaritooted ja pasta (575 miljoni euro eest), täpsustamata muu toidukaup (496 euro eest), loomatoit (483 miljoni euro eest) ning rupskid ja muu liha (460 miljoni euro eest). Evelyn Kaldoja

POSTIMEES, 8. AUGUST 2014 || MAJANDUS || 5

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Venelased peavad valmistuma püksirihma pingutama

Venemaa keelustas toidu impordi lääneriikidest Venemaa president Vladimir Putin kehtestas üheaastase impordikeelu kõigile põllumajandussaadustele, sh lihale, puu- ja köögiviljadele, mis on pärit Euroopa Liidust, Ameerika Ühendriikidest, Norrast, Kanadast ja Austraaliast.

43,5 %

Keeld moodustab 43,5% Venemaa 32,1 miljardi euro suurusest põllumajandussaaduste impordist aastal 2013

Põllumajandussaaduste kaubavahetus Venemaaga miljardites eurodes

76%

11,8 Euroopa Liit

0,97 USA

0,7

põllumajandussaaduste osakaal koguekspordist 33% Venemaale

Norra

15,4% 0,4 Kanada

9,9%

11,7%

0,08

Austraalia

USA

Aust- Ka- Norra raalia nada

Lääneriikidest toiduainete sisseveo keeld toob Venemaale järsu hinnatõusu ja turusegaduse. Venemaa peaminister Dmitri Medvedev ähvardas kohe pärast lääne toidu keelamist oma riigi kaupmehi repressioonidega, kui nad peaksid hakkama hindu tõstma. Igasugusele katsele teenida impordikeelu abil spekulatiivset tulu tõmmatakse Medvedevi sõnul rist peale. Venemaa on seni pidurdanud näiteks bensiini kallinemist, ähvardades tanklakette nn administratiivsete meetmetega. Vene finantsanalüütikud ennustasid üksmeelselt eelseisvat hinnatõusu, sest embargo alla pandud Euroopa, Ameerika Ühendriikide, Kanada, Austraalia ja Norra toiduained moodustavad ligi 44 protsenti riigi toiduimpordist. Lihatoodete puhul näib korduvat sama, mis veebruarikuus, kui Venemaa peatas sealiha sisseveo Euroopast. Inflatsioon suurenes kuue kuuga üks-kaks protsendipunkti, lihatoodete hulgihinnad tootjatele kasvasid viiendiku ning jaehinnad kauplustes 12 protsenti, kirjutas Vedomosti. VTB-Kapitali prognoosi kohaselt kaasneb nüüd

1,5-protsendiline inflatsiooni kasv ja 10–15-protsendiline kõikide lihatoodete, ka Venemaal toodetu, kallinemine. Venemaa Keskpank kinnitas, et impordipiirangutega kaasnevad inflatsioonilised ootused toovad kaasa ka nende toiduainete ja teenuste kallinemise, mis keelatud nimekirjas pole. Toiduembargo tabas venelasi nagu välk selgest taevast, mistõttu ettevõtjad ei osanud eile tagajärgi selgelt prognoosida. Avalikult oma nime all esinenud ärimehed vürtsitasid prognoose patriootiliste loosungitega, kuid anonüümsust soovinud allikate sõnavõttudest kumas läbi meeleheide. Ettevõtjad, kelle lettidel asuvatest kaupadest pool pärines keelu alla pandud välisriikidest, pidasid tõenäoliseks, et peavad oma tegevuse lõpetama. «Me mõistame poliitilisi raskusi, mistõttu joondume nende järgi,» ütles päevalehele Kommersandi kaubandusketi Magnit kaasomanik Sergei Galitski. «Õunad olid meil peamiselt imporditud, sealhulgas Poolast. Kuid Euroopa pole ainuke põllumajandustoodete turg.» Restoranipidaja Andrei Dellos tõdes, et näljahäda

Sanktsioonid tabavad valusalt Soome liha- ja piimatootjaid Venemaa vastusammud tabavad väga valusalt Soomet, põllu- ja metsamajandustootjate keskliidu (MTK) juht Juha Marttila nimetas toimuvat tõsiseimaks kriisiks toiduainetootmise ajaloos. Marttila ennustas, et sisseveokeeld võib tarbijahindu ajutiselt alandada, kuid pikemas perspektiivis on oodata toidukorvi kallinemist. Nii totaalne keeld oli nii Marttilale kui ka MTK metsavaldkonna juhile Antti Sahile täielik üllatus. «Emotsioonidele ruumi ei jäetud. Faktid on sedavõrd robustsed,» nentis Sahi Iltalehtile antud intervjuus. Enim saavad kannatada piima- ja lihatööstused. Sahi sõnul on keelu mõju nii eurodes kui protsentides võimatu öelda, kuid selge on see, et tootjatele läheb see kalliks maksma. Euroopa siseturul tekib ruttu ülepakkumine, mis viib hinnasõjani, ja mõnda aega on seda näha ka tarbijahindades. Konkurents kärbib tootjahindu, mida on tunda siis juba otse tootjate juures. Soome toiduainete eksport Venemaale oli mullu kokku 430,2 mil-

Valio tooted kadusid Vene lettidelt juba möödunud kuul. foto: itar/tass/scanpix jonit eurot, millest 350 miljonit ehk 81 protsenti oli Valio osa. Ülejäänud 80 miljonit Soomest Venemaale suunduvast ekspordist jaguneb mitme eri tooterühma vahel. Toiduainetööstuse liidu tegevdirektori Heikki Juutineni sõnul tabab keeld tooterühmadest enim juustu ja võid. Juustu ja juustulaadseid tooteid viiakse Soomest Venemaale 128 miljoni euro eest, võid 73 miljoni euro eest. Jogurteid ja muid hapendatud piimatooteid veeti välja 21 miljoni euro ulatuses. «Valiole on see siiski suur väljakutse, kuid ettevõte võib otsida omale uusi turge ja val-

mistada kasutamata jäänud toorainest piimapulbrit,» rääkis Juutinen ajalehele Helsingin Sanomat. Valio Venemaa turule suunatud tootmine on peatatud, firma tegevjuht Pekka Laaksonen kinnitas STT-le, et piima kasutatakse muul otstarbel. Tema sõnul jätkab ettevõte tootjatelt toorpiima vastuvõtmist. Valio käive Venemaal on ligi 400 miljonit eurot, mis on viiendik kontserni kogu käibest. «Olukord on äärmiselt murettekitav,» nentis Laaksonen. Lihatoodetest moodustas mullu suurima osa sealiha, mida veeti Soomest välja 12 miljoni euro väärtuses. Vene-

maa pole lubanud sealiha riiki vedada jaanuarist saadik ja nii ei too vastusammud liha ja lihatoodete valdkonnas kaasa muutusi. HKScani tegevjuhi Hannu Kottoneni kinnitusel on vireletud juba aasta algusest saadik, kusjuures samal seisukohal on Atria kommunikatsioonijuht Hanne Kortesuoja. Juutineni oletusel on sisseveokeelu mõju Venemaale endale suur. «Siin on tegemist nii paljude tooterühmadega ja suurte kogustega, seega oleksin väga üllatunud, kui venelastest tarbijad sellele mingil moel ei reageeri. Lisaks annab ekspordiahel Venemaal paljudele tööd.» Mari Kamps

Venemaad ei ähvarda, ehkki toidu valik võib aheneda. «Meil oli tõepoolest aeg vastata,» lausus Dellos. «Mul on mulje, et nad läänes tunnevad ennast täiesti ohutuna ja võivad meid suvaliselt pressida.» Venemaa diplomaadid said ülesande leida juba lähima paari päeva jooksul asenduskaubad Ladina-Ameerika ja Aasia riikidest, kes on seni hoidunud Venemaa agressiooni Ukrainas hukka mõistmast. Eile alustati konsultatsioone Ecuadori, Brasiilia, Tšiili ja Argentina diplomaatidega. Ärimeeste kinnitusel kulub hulgiladudel aga ligi kaks kuud, et keelu alla sattunud tooted uutega asendada, kuid Venemaa meedia sisendab avalikkusele, et toiduainete defitsiiti pole vaja karta. Eksperdid tõdevad aga, et puudus võib kätte tulla just kvaliteetsemate ja kallimate toiduainete puhul. Kuid isegi tavalise või kättesaamine võib raskenduda, sest selle tootmine nõuab suurel hulgal kvaliteetset toorpiima, mida Venemaal tuntavalt napib. Venemaa suudab ennast ise varustada päevalilleõli, vilja ja munadega, kuid peab importima liha, piima, suhkrut ja isegi sibulat. Andres Reimer

Haapsalus kaotab töö kuni 347 inimest Autotööstusele juhtmeköidiseid valmistav rahvusvaheline PKC Group sulgeb selle aasta lõpuks Haapsalu tehase ja PKC Eesti jätkab tööd Keila tehases. Haapsalus töötab 347 inimest, kellest sadakonnale pakutakse tööd Keilas. PKC Eesti informeeris tehase töötajaid ja usaldusisikuid eelseisvast Haapsalu tehase sulgemisest eile üldkoosolekul ning võttis ühendust koostöö tegemiseks töötukassa ja seotud omavalitsustega. «Ma arvan, et eks meil on hea sotsiaalsüsteem ja Haapsalus tööd ikka pakutakse, nii et tuleme sellest välja. Aga see on väga halb uudis,» tõdes Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Haapsalus on umbes 4700 maksumaksjat, nii et PKC töötajad moodustavad maksutulust umbes seitse protsenti. BNS

OMX TALLINN

768,06 ▼ –1,6%

1000 800 600

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014 VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 13 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

4,42 ▲ +2,45%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,060 1,92 Baltika 0,501 -6,00 Ekspress Grupp 1,040 -3,70 Harju Elekter 2,610 -3,33 Merko Ehitus 7,180 0,98 Nordecon 1,030 -1,90 Olympic Group 1,940 -1,02 Premia Foods 0,665 -3,34 Silvano Fashion 1,640 0,61 Skano Group 1,010 0 Tallink Grupp 0,659 -3,80 Tln Kaubamaja 5,060 -0,78 Tallinna Vesi 13,000 -0,76 Järvevana 0,828 0 Pro Kapital Grupp 2,500 0 Trigon Property 0,479 0,21

7.08 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,441 0,59 Hiina jüaan 8,235 0,14 Jaapani jeen 136,760 0,13 Kanada dollar 1,461 -0,19 Leedu litt 3,452 0,00 Norra kroon 8,370 -0,48 Poola zlott 4,203 -0,02 Rootsi kroon 9,233 -0,13 Rumeenia leu 4,440 -0,02 Šveitsi frank 1,215 -0,02 Suurbritannia nael 0,794 0,15 Taani kroon 7,455 -0,00 Tšehhi kroon 27,853 0,07 Ungari forint 315,800 -0,08 USA dollar 1,336 0,17 Venemaa rubla 48,641 0,60

bns

6 || EESTI || POSTIMEES, 8. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

AVALIK NAPSITAMINE. Poliitik Tõnis Kõiv leiab, et kui häirimise korral keegi sellest viisakalt märku annab, siis tavaliselt enam ei häirita.

Sõiduki keskmist kiirust arvutav kiiruskaamera Prantsusmaal. foto: afp/scanpix

Maanteeamet valmistub kiirust uudselt mõõtma andres einmann andres.einmann@postimees.ee

Maanteeamet kaalub kümmekonnal maanteelõigul kiirusemõõtmise süsteemi, mis põhineb kahe mõõtepunkti läbimisele kulunud aja alusel sõiduki keskmise kiiruse arvutamisel. ERC Konsultatsiooni OÜ koostas mullu maanteeameti tellimusel kiirusemõõtmise süsteemi analüüsi Eesti jaoks ning pakkus välja 11 teelõiku, kus võiks tulevikus selline kiirusemõõtmise süsteem tööle hakata. Konsultatsioonifirma pakutud teelõigud asuvad Tallinna–Tartu, Tallinna– Narva, Tallinna–Pärnu, Tartu– Viljandi ja Ääsmäe–Haapsalu maanteel. Esmalt analüüsis ERC Konsultatsiooni OÜ 57 teelõiku, kus on viimase viie aasta jooksul hukkunud kokku 144 inimest. Neist teelõikudest valis amet omakorda välja 16 lõiku, mis vastasid sellise kiirusemõõtmise süsteemi kasutamise kriteeriumitele. Teelõigu pikkus peab jääma vahemikku 2–12 kilomeetrit, kogu lõigu ulatuses peab kehtima sama lubatud maksimaalne sõidukiirus ning teelõigul ei tohi olla ristuvaid teid, kus sõidab päevas üle 300 auto. Samuti ei tohi selline teelõik läbida asulaid. Pärast 16 maanteelõigu tasuvusanalüüsi jäi alles 11 lõiku, kus sellise süsteemi kasutamine oleks majanduslikult tasuv.

Maanteeameti peaspetsialisti Siim Vaikmaa sõnul praegu Eesti seadused sellist kiirusemõõtmist ei võimalda ning selliste süsteemide paigutamiseks maanteedele tuleb muuta seadusi. «Mida täpselt muuta tuleks, seda peab selgitama juriidiline analüüs,» lausus ta. Keskmise kiiruse arvutamisel põhineva süsteemi võimalikku maksumust on Vaikmaa sõnul raske hinnata, kuna see sõltub paljuski tehnoloogilisest lahendusest. Vaikmaa lisas, et sõiduki keskmist kiirust arvestava kiirusemõõtmise kasutuselevõtmiseks tuleb osta maanteedele täiesti eraldiseisvad süsteemid ning olemasolevaid kiirusekaameraid ei ole võimalik selleks kasutada. Praegu ei ole veel selge, kas selline süsteem hakkab Eesti teedel tööle ja millal see võib teoks saada, kuna enne otsuse langetamist peab maanteeamet seda põhjalikult kaaluma. Sõiduki keskmist kiirust arvutav süsteem koosneb mitmest komponendist. Aktiveerimismoodul tuvastab sõiduki ja aktiveerib kaamera. Erinevatel seadmetootjatel võib moodul töötada eri põhimõtetel, näiteks laserskanneriga või teekattesse paigaldatud induktiivanduriga. Sama kiirusemõõtmise metoodikat on analüüsitud mitmes Euroopa riigis, näiteks Rootsis ja Austrias.

Pakutud maanteelõigud • Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa mnt 48,8.–54. km vahel • Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa mnt 67,9.–73. km vahel • Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa mnt 101.–106. km vahel • Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa mnt 156,2.–161,8. km vahel • Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa mnt 170,4.–176,4. km vahel • Tallinna–Narva mnt 145,4.–152,6. km vahel • Tallinna–Narva mnt 187,5.–195,8. vahel • Tallinna–Pärnu–Ikla mnt 53,3.–59,7. vahel • Tallinna–Pärnu–Ikla mnt 166,3.–169,9. vahel • Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme mnt 11.–16,7. vahel • Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla mnt 12,2.–18. vahel

Saadiku soovitus: rääkige joodikutega hanneli rudi Tarbija24 juhataja

iigikogu Reform ie r a k o n n a fraktsiooni liige Tõnis Kõiv on koostanud juhendi, milles jagab soovitusi, kuidas avalikus kohas lärmavaid joodikuid viisakalt ära ajada.

Korrakaitseseadusel on kaks poolt. Üks pool on see, mis on kõige tähtsam, et teist inimest ei tohi häirida. Teine pool on see, et need häirimise kohta käivad keelud on leebemad. Kui minu selja taga paistvad noormehed ei häiri kedagi õlut juues ja suitsu tehes, siis nad võivad seda teha. Paljudele on teada Tartu Pirogovi platsi juhtum, mis on aastaid kirgi kütnud, kas ikka võib seal õlut juua või mitte, et see on traditsioon ja tava. Ka korrakaitseseadus ütleb, et kui tarvitatakse avalikus kohas alkoholi ja see kedagi häirib ning kui kokkuleppele ei jõuta, siis tuleb kohale politseinik, kes kehastub keskmiseks inimeseks ja peab hindama, kas tohib või ei. Muuhulgas peab arvestama ka sellega, millised on selle piirkonna tavad. Kui Pirogovi kuju ümber on tavaks õlut juua, siis võib seda teha. Kirjutasite oma blogis, et ei piisa sellest, kui keegi kedagi häirib, vaid seda peab suutma ka põhjendada. Milline peaks teie hinnangul olema väärikas põhjendus, mille peale alkoholi pruukijad peaksid püsti tõusma ja ära minema?

Peame mõistma, et siin ilmas toimub väga palju selliseid asju, mis meile ei meeldi. Inimesi on väga erinevaid ja meile võib üks või teine asi mõne inimese juures mitte meeldida. Meile ei meeldi võib-olla, et ta on nii kõhn või nii paks, meile ei meeldi võib-olla tema juuste värv, aga me saame ju aru, et mis siis... Aga neid asju ei ole korrakaitseseaduses reguleeritud, erinevalt alkoholitarbimisest.

LÜHIDALT bns, majandus24.ee

Välisministeerium palus Venemaa saatkonnal loobuda diplomaatilisest puutumatusest liiklusrikkujast töötaja suhtes, saatkond sellega ei nõustunud. Vene saatkonna töötaja tekitas 26. juulil Tallinnas saatkonna autoga liiklusohtlikke olukordi, eiras politsei peatumismärguandeid ja pages lõpuks saatkonda.

Kiirlaenuvõlglaste arv üha suureneb Majandusminister Urve Palo tutvustas eile valitsuskabinetis kiirlaenuturu korrastamise hetkeseisu. «Raskustesse sattunud inimeste arv /.../ on aasta algusega võrreldes suurenenud enam kui 1200 inimese võrra. Maksehäireregistri andmetel oli juuli lõpus kiirlaenude alusel tekkinud maksehäired 35 975 isikul,» lausus ta.

Kui lähen igal õhtul lapsega lasteaiast koju ja kodupoe ukse taga istuvad tinutavad sellid, siis kas pean seda taluma – mis sellest, et nad mind häirivad ja mina pean seda ebanormaalseks?

Kui nüüd järele mõelda, siis mitte see ei ole häiriv, kus nad seda teevad. Me petame tegelikult ennast, kui arvame, et kui nad jooksid poe taga nii, et me neid ei näeks, siis oleks elu ilus.

Uus korrakaitseseadus on väga paljud inimesed välja vihastanud, sest lubab avalikus kohas alkoholi pruukida. Teie olete teisel seisukohal.

allikas: erc konsultatsiooni oü

Vene saatkond ei võta liiklusrikkujalt puutumatust

Ka seadusandja poolt ei ole see tolereeritav. Kodanikuühiskonnas on kohane, et me lihtsalt ei ütle, et see on keelatud ja nüüd politsei tulgu ja ajagu see asi korda. Tegelikult peame suutma suhelda sellega, kes midagi häirivat teeb.

Siin ongi oluline aru saada, et see, mis meid häirib, ei ole mitte see inimene selles kohas, vaid midagi, mida ta teeb. See tegevus peab olema siis ilmselt ka õigusvastane. On selleks ebatsensuursed sõnad, mida joomise käigus tuleb tihti ette. See on õigusvastane, see on avaliku korra rikkumine. Ma arvan, et lastele halva eeskuju näitamine alkoholi tarbides ja suitsetades on ka üks õigusvastastest asjadest, mida ei peaks taluma.

Kas see on piisav põhjendus minna ütlema, kui minu arvates on avalikus kohas joomine põhimõtteliselt väär?

Siin jõuame selleni, et minu arvates on põhimõtteliselt väär, et te joote alkoholi, et te sööte rasvast toitu, te liigutate ennast liiga vähe, te käitute ebatervislikult. Kas meil on see õigus minna teisele inimesele ütlema, et kuule, sa peaksid elama teistmoodi? Mis on mõjuvad põhjused, millal võiks minna ütlema?

Tõnis Kõiv (paremal) nädal tagasi rääkimas Tallinnas alkoholi tarvitavate potentsiaalsete häirijatega. Poliitiku sõnul mõistsid nad häirimise lufoto: mihkel maripuu bamatust ja olid nõus kohe mujale minema.

Tõnis Kõivu soovitused 1. Mõtle enese jaoks läbi, mis kellegi teise isiku tegevuses sind konkreetselt häirib. Korrakaitseseaduse § 55 sätestab avalikus kohas käitumise üldnõuded ja nende rikkumine on igal juhul häirimine. 2. Kui oled enese jaoks häirimise olemuse selgeks mõelnud, siis tuleb seda öelda sellele isikule, kelle tegevus sind häirib. Rahulikult ja viisakalt, hoidudes nii kõrgendatud hääletoonist kui ka halvustavast sõnakasutusest. Alati on hea korrata korrakaitseseaduse lihtsat põhimõtet – igaühel on täielik õigus teha, mida ta soovib, kui ta ei sega teist inimest oma õigusi realiseerimast. Avalikus kohas alkoholitarbimine on lubatud, aga samas laste mänguväljakutel ja üldse laste nägemisulatuses seda siiski teha ei tohi. 3. Mõnikord on vaja anda häirijale reageerimiseks aega ja mõne hetke (näiteks viie minuti) pärast uuesti pöörduda ja oma

palvet korrata. On äärmiselt oluline ka teisel korral jääda viisakaks ja mitte laskuda konflikti. Teistkordse tähelepanujuhtimise lõpuks tuleks öelda, et kui häirija mitte kuidagi ei reageeri, siis olete sunnitud helistama politseisse. Te ei tahaks seda teha, aga häirija ei jäta teile muud võimalust. 4. Kui siis tõesti ei ole mingitki muutust ehk häirimine jätkub, siis tulebki valida 110 ja anda politseile edasi konkreetne sõnum: teie, eesnimi ja perekonnanimi, helistate, et esitada politseile avaldus häirimise kohta ja sellele ei ole kuidagi reageeritud. 5. Seejärel ei jää muud üle, kui oodata politsei saabumist, mis olenevalt teie asukohast võib võtta isegi tund aega. Väga oluline on seegi, kui häirijad teie politseisse pöördumise peale siiski heituvad ja lahkuvad, sellest ka politseile teada anda, uuesti numbrile 110 helistades.

Kui kostab ebatsensuurne sõnakasutus, prahistamine, teiste häirimine, verbaalne tülitamine – neid võimalusi on päris mitu. Aga see, et keegi kusagil istub ja joob nulliprotsendilise [alkoholisisaldusega] vedeliku asemel 40-protsendilist ei ole põhjus, et öelda – ära ela nii. Mis õigusega me läheme teisele inimesele ütlema, kuidas tema elab? Teie julgete poliitikuna minna vastu avalikule arvamusele, mis nõuab korrakaitseseaduse muutmist?

Mina väidan, et avalik arvamus on selliseks kujunenud, sest talle on näidatud vaid ühte medali poolt, et nüüd võib juua. On täiesti rääkimata jäänud see teine pool, mis on hoopis tähtsam, et teist inimest ei tohi häirida. Kui ei häiri, siis tehke, mis tahate.

Kood avab täispika intervjuu Tõnis Kõivuga.

Kood avab videoloo Tallinna kesklinnast.

POSTIMEES, 8. AUGUST 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Euroliit sunnib unehäirega autojuhi ravile tiina kaukvere

tiina.kaukvere@postimees.ee

Hollywoodi klubi ees lärmasid kaks Eesti noormeest, kes vastasid palvele vaiksemalt pidutseda venekeelsete roppustega.

Osa Kalev Spa esisele parkimisplatsile kogunenud noortepuntidest panid oma auto helisüsteemi korralikult proovile.

kaadrid videost

Kanuti aias oldi väga ülemeelikus tujus. Kuulati muusikat küll vaid mobiiltelefoni vahendusel, kuid kilked ja naer kostsid kvartali kaugusele.

EKSPERIMENT. Kuidas õnnestub joobes inimestega rahulikult vestlemine?

Purjutajad pidasid piiri reportaaž rivo veski reporter

aupäeva õhtu Tallinna tänavatel. Koos videoreporter Jaanus Lensmentiga käime mõttes läbi kohad, kus võiks kohata purjutavaid seltskondi, kes ühtlasi ka rahu rikuvad, et siis nende peal riigikogu liikme Tõnis Kõivu soovitusi katsetada. Eksperimendis osalejate sihtgruppi sobivad hästi ka need alkoholi pruukijad, kes valinud napsutamise kohaks mõne lastemänguväljaku, sest lõppastmes otsime ju häirijaid, ent sõna «häiriv» võib iga vaatleja jaoks tähendada väga paljusid asju. Juba idee tasandil tekitas eksperiment toimetuses elevust, sest purjutavad seltskonnad on ettearvamatud ning võimalus lihtsalt peksa saada jutuga «olge nüüd tublid, minge jooge ja lärmake kusagil mujal» tundus üsna tõenäoline. Minul lipsmikrofon särgi all peidus ja videoreporteril valmidus minu vestlust joogisõpradega eemalt filmida, hüppame siiski pea ees tundmatusse.

Laupäeval tohib rohkem Kell 21.30 Politseipargis. Meeleolu on lõbus, kuid mitte häirivalt. Mitu seltskonda on pargi eri otstes – kes häälekamad, kes tagasihoidlikumad. Põhjust kellelegi midagi ütlema minna saab vaid otsida ning seda me ei tee. Jäämegi eemaltvaatajateks.

Kristiine keskuse ümbrus pidavat olema suisa magnet purjutavatele seltskondadele. Ühe kortermaja hoovis napsutav seltskond teeb seda peaaegu haudvaikuses, eemalolijale vaevukuuldavalt üksteisega vesteldes. Koidu ja Virmalise tänava ristil paiknev park võõrustab nelja seltskonda, kelle seast kaks noormeest mänguväljaku pingil õlut rüüpavad ja maailmaasju arutavad. Koht pole selleks just kõige sobilikum, kuid hilisel õhtutunnil ei ole ka ükski lapsevanem oma rüblikuga sinna mängima tulnud – seega ette heita pole midagi. Umbes 40 minutit meie vaatluse algusest ja väljas muutub juba üsna pimedaks. Kell on 22.10 ja Westholmi gümnaasiumi vastas pargis on õhtuselt vaikne. Siiski peidavad puudpõõsad enda taga umbes kuutseitset seltskonda, igaüks neist kahe- kuni kümneliikmeline. Park on nende vahel rahumeelselt ära jagatud ja lärmi keegi üleliia ei tee. 15 minutit hiljem saabume Mere puiesteele, Vene kultuurikeskuse kõrvale parki, kus purskkaevu ümber on mitu seltskonda ohtra alkoholi, naeru, kilgete ja rõketega. Kalev Spa treppidest üles liikudes avaneb vaade parkimisplatsile, mis täitub vaikses tempos suveõhtunautijatega. Jõujaamaks sellele piirkonnale tundub olevat Rimi toidupood, mis oli küll meie saabumise ajaks alkoholimüügi lõpetanud, kuid punased kilekotid siin-seal andsid ostude päritolule selge kinnituse. Jätame mõneks hetkeks sel-

le paiga, et käia vahepeal Balti jaamas ja Snelli pargis. Jaama trollipeatuse juurest sõidab Selveri juurde politseibuss, kuid seegi poevarguse tõttu. Lärmajaid pole, jaama püsiasunikest pudelitühjendajaid ka mitte. Snelli pargis on küll mitu seltskonda, kuid kõik käituvad viisakalt ja teisi mitte häirides.

Soovitused töötasid Vabaduse väljakult nn Bermuda kolmnurka liikudes saame aimu, et vanalinnas valitseb juba muust linnast «ülevam» peomeeleolu. Esimene seltskond, kellel palume oma häält vaigistada, leiab, et miks peaks see kedagi häirima. «Miks me ei või [karjuda]?» küsib noormees, ja kui ütlen, et võtke vaiksemaks, tõstab ta veelgi häält: «Jumala p....i!» «Siin võib siis karjuda?» küsin. «Jaa, absoluutselt!» saan vastuseks. Ei jää üle muud, kui kehitada õlgu, sest ega peomeeleollu joonud meestel pole tõenäoliselt ühtki mõjuvat põhjust enne keskööd «pidurit vajutada». Läheme tagasi Kalev Spa esisesse parklasse, kuhu nüüdseks on kogunenud mitu seltskonda, kes üksteise võidu auto helisüsteemi testivad. Lähen

Kõige elavamad ja lärmakamad kohad Tallinnas asuvad alkoholija toidukaupluste vahetus läheduses.

ühe sellise auto juurde ja uurin, kas uuest korrakaitseseadusest ollakse teadlikud ja kas teatakse, et avalikult lubatud alkoholi tarbimine ei tähenda luba teiste rahu häirida. Vastus tuleb peaaegu identne eelmisega: «Aga täna on ju laupäev...» Kolmas seltskond on Mere puiestee pargis ja ei püsi enam jalgadel. Tüdrukud tulevad põõsastest välja, tõmbavad seelikud põlvedele ja küsivad pargis istuvalt ülejäänud seltskonnalt alkoholilisa. Juttu korrakaitseseadusest ei taha nad mõistagi kuulda. Eesti keel tundub neile liiga keeruline jälgida, niisiis läheme üle inglise keelele. Palvele häält vaiksemaks kruttida konkreetset vastust ma ei saanudki, kuid selle võib joogikoguse arvele kirjutada. Poole üheks saab selgeks, et ilusa sooja ilmaga ei taha paljud siseruumides istuda ning nad tulevad kesklinna end välja elama. Laupäev ju, nagu põhjuseks toodi. Mingi seaduspärasus ikkagi leidub – kõige elavamad ja lärmakamad kohad Tallinnas asuvad alkoholija toidukaupluste vahetus läheduses. Ehk tasuks ka politseil neid paiku varasemast rohkem kontrollida. Mis aga puutub poliitik Tõnis Kõivu antud soovitustesse, siis võiks öelda, et need töötasid hästi. Keegi ju agressiivselt ei reageerinud. Samas võib arvata, et meil lihtsalt vedas. Teisest küljest – ehk ongi nii, et kui oled ise viisakas, rahulik ning oma sõnumis selge ja konkreetne, ei pane seda keegi sulle pahaks ning on kaks varianti – sind kas ignoreeritakse või kuulatakse.

Euroopa Komisjon võttis juulis vastu direktiivi, mille kohaselt ei tohi juhiluba väljastada inimestele, kes kannatavad päevast väsimust tekitava uneapnoe sündroomi all. Liikmesriikidel on direktiivi kohaldamiseks aega järgmise aasta lõpuni. Uneapnoe on hingamisteede kokkulangemise tagajärjel tekkiv hingamisseisak une ajal. Selle põhiliseks tekkepõhjuseks on norskamine. Soodustavateks teguriteks on veel tüsedus ja anatoomilised iseärasused: lühike kael, väike või tahapoole tõmbuv alalõug ja ninahingamise takistused. Komisjon toonitab, et hiljuti on avaldatud mitmeid uuringuid, mis kinnitavad, et obstruktiivne uneapnoe sündroom ehk unelämbustõbi on üks mootorsõidukiõnnetuste suurimaid riskitegureid ning seetõttu ei tohiks seda terviseprobleemi juhiluba käsitlevates õigusaktides enam ignoreerida. Direktiiv sätestab, et kui tervisekontrollis tekib kahtlus, et juhil võib olla keskmine või raske uneapnoe, siis suunatakse inimene edasi spetsialisti juurde uuringutele.

Arstini jõuavad vähesed Kui selgub, et inimese terviseprobleem paraneb raviga ja haigust on võimalik kontrolli all hoida, siis võib talle ikkagi juhiloa väljastada. Loa säilitamiseks peab selle diagnoosiga I kategooria sõiduki juht tervisekontrollis käima iga kolme aasta tagant ning II kategooria sõiduki juht korra aastas. Eesti Uneapnoe Haigete Ühingu esimees Andrus Helenurm nendib, et diagnoos ei ole varem juhiloa saamisel probleemiks olnud. Samas teab ta, et tervisehäire võib roolis olles probleeme valmistada.

«Kui noor inimene käib õhtuti palju pidudel, siis on tal päeval raskem olla. Samasugune magamatus tekib selle haigusega – tekivad ootamatud olukorrad, kus ei kontrollita oma üleval olekut,» räägib ta.

Osa tervisekontrollist Eesti Unemeditsiini Seltsi juhatuse liikme Mae Pindmaa kinnitusel puuduvad täpsed andmed selle kohta, kui palju võiks Eestis uneapnoe sündroomiga haigeid olla, ent Soome uuringute põhjal võib järeldada, et suurusjärgus kuni 50 000. Samas on oma haigusest teadlikud vaid vähesed. «Arstile jõuavad need, keda perearstid suunavad päevase unisuse, öiste hingamispauside või südameprobleemide tõttu,» nentis Pindmaa, kelle sõnul on sümptomeid võimalik raviga kontrolli alla saada. «Inimesed tulevad sageli ise arsti juurde siis, kui unisus muutub autoroolis segavaks. Mõni näeb miraaže, mõni ei mäleta üldse, kuidas ta mingit otsa läbis,» rääkis arst. Unemeditsiini selts ja teadustööga tegelev OÜ Res-Medica on muuhulgas maanteeameti palvel välja töötanud spetsiaalse küsimustiku, et perearst või liikluskomisjoni arst saaks autojuhti küsitleda, kas juhil on kalduvus roolis magama jääda või mitte. Maanteeameti liiklusohutuse osakonna peaspetsialist Reigo Ude nentis, et n-ö unisuse test oleks autojuhi tervisekontrolli osana vajalik, kuid koostöös sotsiaalministeeriumiga on vaja arutada, kui kulukaks see võib kujuneda ning kes selle eest peaks tasuma. Sotsiaalministeeriumi kinnitusel aitab ka uus tervisetõendi väljastamise kord jälile saada, kas juht on kimpus unehäirega või mitte. Oluline on ka tervisetõendi muutumine digitaalseks.

Lasnamäe Linnaosa Valitsus

TEATAB

Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2010 määruse nr 33 „Reklaami või teabe eksponeerimiseks ehitise pinna kasutusse andmise kord” § 4 lõike 1, § 8 lõigete 1, 3, 5, § 19 lõike 1 punkt 8, § 20 alusel, lähtudes Tallinna Linnavalitsuse 29. septembri 2010 korraldusest nr 1463-k „Reklaami või teabe eksponeerimiseks Tallinna linnale kuuluva ehitise pinna otsustuskorras kasutusse andmise tasu miinimummäärade (alghindade) kehtestamine“ ja kooskõlas Lasnamäe Linnaosa Valitsuse põhimääruse § 8 lg 1 antakse kasutusse otsustuskorras ehitise pind aadressil: Paekaare tänav T1/ Võidujooksu tänav T4, Paepargi 57 kõrval Laagna teelt väljuval sõidusuunal Reklaamtreiler OÜ-le (registrikood 10807005) mobiilse konstruktsiooni paigaldamiseks välireklaamikampaania läbiviimise eesmärgil. Pinna üüritasu suurus on 32 eurot kogu lepingu perioodi eest. Lepingu kehtivus 11.08.2014-24.08.2014. Alus: Lasnamäe linnaosa vanema 06.08.2014 korraldus nr 1-15/174.

Lasnamäe Linnaosa Valitsus

TEATAB

Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2010 määruse nr 33 „Reklaami või teabe eksponeerimiseks ehitise pinna kasutusse andmise kord” § 4 lõike 1, § 8 lõike 1, § 19 lõike 1 punkt 1 ja § 20 alusel ning kooskõlas Lasnamäe Linnaosa Valitsuse põhimääruse § 8 lõikega 1 antakse kasutusse otsustuskorras Triinu Kodumasinate OÜ-le (registrikood 11694862) ehitise pind aadressil: Juhan Smuuli tee T6/Vesse tn 3 juurdesõidu juures teabekandja paigaldamiseks. Pind antakse kasutusse tasuta (liiklusmärk nr 636). Lepingu kehtivus 01.09.2014-01.08.2017. Alus: Lasnamäe linnaosa vanema 06.08.2014 korraldus nr 1-15/173.

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 8. AUGUST 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Venemaa pikendas Snowdeni elamisluba kolme aasta võrra Venemaa andis endisele USA riikliku luureameti (NSA) töötajale Edward Snowdenile kolmeaastase elamisloa, teatas eile tema advokaat Anatoli Kutšerena. Snowden esitas elamisloa pikendamise taotluse Venemaa föderaalsele migratsiooniteenistusele juulis, senine aastane elamisluba sai läbi 31. juulil. «Taotlus rahuldati ja Edward Snowden sai alates 2014. aasta 1. augustist elamisloa kolmeks aastaks, » ütles Kutšerena eile pressikonverentsil. Elamisluba võimaldab Snowdenil Venemaal vabalt ringi liikuda ning välismaal reisida.

LÜHIDALT bns

«Tulevikus peab Edward otsustama, kas jätkata elu Venemaal ja võtta Vene kodakondsus või naasta Ühendriikidesse,» ütles Kutšerena. Snowdenile laieneb õigus taotleda Vene kodakondsust nelja aasta pärast. Snowden lekitas 2013. aastal avalikkusele tundlikku informatsiooni Ühendriikide luureprogrammidest ja põgenes seejärel USAst. Ta jõudis Hongkongi kaudu Venemaale, kus talle anti asüüli. Tõenäoliselt halvendab Snowdeni elamisloa pikendamine veelgi Venemaa ja USA suhteid, mis on juba niigi pingelised. BNS

Poola kiirendab lahingkopterite hankeprotsessi Poola kaitseministeerium teatas eile uute lahinghelikopterite hanke kiirendamisest seoses naaberriigis Ukrainas jätkuva konfliktiga. Kaitseministeerium on toonud ettepoole 30 lahingkopteri tarnija väljavalimise, ütles ministeeriumi pressiesindaja Jacek Sońta. Poolakad langetavad valiku USA lennufirma Boeingu kopterite Apache AH-64E, Saksa-Prantsuse konsortsiumi mudeli Eurocopter Tiger ning Briti-Itaalia AgustaWestland kopterite NV Agusta AW129 Mongoose’i vahel.

Aafrika seakatku leiti Läti Valka maakonna veel ühes farmis

Eile sattusid konflikti Maidani järelejäänud asukad ja korrakaitsjad, kes kaitsesid telklinna lammutama saadetud hooldustöötajaid. foto: afp/scanpix

Läti toidu- ja veterinaarameti (PVD) andmetel leiti Lätis aafrika seakatku veel Kirde-Lätis Madonas kahel surnud metsseal ning Valka maakonna veel ühe farmi kahel koduseal, ütles PVD pressiesindaja Anna Joffe. Peale selle on seakatku viirust leitud kahel Valka maakonnas jahimeeste tapetud metsseal ning kahel Dagda piirkonna metsseal, kellest üks tapeti ja teine leiti surnult. Seni on Lätis aafrika seakatku leitud 51 metsseal ja 56 koduseal.

NATO lubas Ukrainale abi

PALJU KÄRA. Kiievis toimusid eile nii Rasmusseni visiit kui ka kokkupõrked.

kadri veermäe välisuudiste toimetaja

ilne päev möödus Uk rainas taas sündmusterohkelt – pealinna Kiievit külastas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, Iseseisvuse väljakul toimusid aga kokkupõrked järelejäänud sadakonna sealse telklinna asuka ning seda lammutama saadetud hooldustöötajatele julgestuseks kaasa pandud vabatahtlike pataljoni vahel. Konflikt lõppes kiirelt ning väljaku vahetusse lähedusse jäid barrikaadid püsti, kuid üldiselt kuivab järelejäänud telkla iga päevaga üha rohkem kokku.

Rasmussen lubas eile Kiievis, et allianss toetab Ukrainat Vene agressiooni vastu ja kutsus Moskvat üles piiri pealt oma vägesid tagasi tõmbama. «NATO on valmis toetama Ukrainat nõunike ja muu abiga,» ütles eile Ukraina pealinna Kiievit külastanud Rasmussen ajakirjanikele. «Ärgitan Venemaad astuma sammu tagasi, viima väed piirilt ära ja mitte kasutama rahuvalvamist sõjategemise ettekäändena,» lisas ta. Alliansi peasekretäri sõnul on rünnaku all Ukraina vabadus ja tulevik. «Igal riigil on õigus valida oma välispoliitikat ilma välise sekkumiseta. NATO austab seda õigust täielikult, ent täna on Ukraina vabadus ja tulevik rünnaku all,» lausus ta. Rasmusseni sõnul jätkab Venemaa konflikti deeskaleerimise asemel Ukraina destabiliseerimist. Ukraina valitsus teatas va-

rem, et Rasmussen arutas peaminister Arseni Jatsenjukiga ühisplaane Ukraina ja alliansi koostöö tihendamiseks. Ukraina valitsuse teatel rääkisid Rasmussen ja Jatsenjuk peamiselt võimalustest kasutada NATO abi Ukraina kaitsevõime tugevdamiseks. Hiljem kohtus peasekretär Ukraina ülemraada esimehe Oleksandr Turtšõnoviga. Parlamendi pressiteenistuse teatel mõistis Rasmussen hukka Venemaa tegevuse Krimmi annekteerimisel ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse rikkumise. «NATO peatab koostöö Venemaaga, tugevdab kollektiivkaitset kõigi liikmesriikide kaitseks ja on otsustanud tõsta koostöötaset Ukrainaga,» tsiteeris ülemraada Rasmusseni. Rahutust Ida-Ukrainast teatasid separatistid, et on suutnud alla lasta Ukraina hävita-

ja. Intsident toimus Donetski linnast ligi 40 kilomeetri kaugusel ning õhusõiduk kukkus seal põllule. Piloodil õnnestus katapulteeruda. Lennuki allakukkumise koha lähedal oli näha kahte mässulist. Lisaks tegi avalduse nn Donetski rahvavabariigi peaminister Aleksandr Borodai, kes ütles, et paneb ameti maha. Borodai, kel on Venemaa kodakondsus, teatas taandumisest välikomandör Aleksandr Zahhartšenko kasuks. Borodai sõnul ei kavatse ta Donetski separatistide käes asuvalt territooriumilt lahkuda ning jätkab asepeaministrina. Ukraina vägede üha tugevnev surve Donetskile on suurendanud kartusi Venemaa võimalikust sekkumisest. Lääne liidrid süüdistavad Venemaad vägede koondamises Ukraina piirile, Moskva eitab seda.

Sinu varustaja Pärnus

Pärnu, Suur-Jõe 58, 80042 info@kanpol.ee tel: 4479111

POSTIMEES, 8. AUGUST 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

TAPPEV VIIRUS. Libeeria pealinnas ei usu 92 protsenti inimesi, et selline tõbi on üldse olemas.

Ebolat toidab aafriklaste haiglakartus evelyn kaldoja välistoimetuse juhataja

askused, mida kohtavad kolmes Aafrika riigis praegu möllavat Ebolat ennetada ja tagasi lüüa püüdvad meedikud, selgitavad paljusid tõve laia leviku põhjuseid. Ajakiri Foreign Policy toob näite Zango linnast Libeerias, kuhu Ebola jõudis juulis. Kuigi asulas on USA abiorganisatsiooni Samaritan’s Purse meditsiinikeskus, ei tõtta kohalikud sinna arstiabi saama just ummisjalu. Paljud usuvad, et Ebolat pole olemas, teised arvavad, et keskus tegeleb inimeste tapmisega. Üks hea vahend Ebola-nakkuse hävitamiseks on kloor. Paar nädalat tagasi klooriga saabunud puhastusmeeskonnale läksid linnaelanikud kallale ja üritasid põlema pista ka nende autot. Ajakirjaga rääkinud 23-aastane zangolane Henry Jallah on Ebolale kaotanud ema, onu, tädi ja kaks last. Või nii ütlevad meedikud. Ta ise usub, et ehk jõid lähedased maatüli pärast mürgitatud vett või siis langesid needuse ohvriks.

Projekt abiraha saamiseks Samaritan’s Purse korraldas hiljuti Monrovias umbes tuhande inimese seas küsitluse, millest selgus, et ka Libeeria pealinnas ei usu 92 protsenti inimestest, et selline haigus on olemas. Nad arvavad, et tõve mõtles välja valitsus selleks, et saada välismaist abiraha. Rahva seas levinud kahtluste tõttu on tervishoiutöötajail raske saada kätte isegi Ebola-ohv-

rite laipu. Näiteks Libeeria Kolahuni piirkonnas blokeeris rahvas surnukehale järele tulnud tervishoiutöötajatele tee, lõi sisse nende auto esiklaasi ja purustas matšeetega rehvid. Üks autosolnuist sai ka haamriga peksa. Samaritan’s Purse’i järeldus oli, et nad ei saa endale lihtsalt lubada riski, mis kaasneb laipade kogumisega, kuigi tegu on nakkusega, mis levib surnukehalt edasi. Uudisteagentuuri AFP eilsete teadete kohaselt on kaos Libeeria pealinnas jõudnud selleni, et Ebolasse surnute laibad jäetakse lihtsalt tänavale või kodudesse vedelema. Sama kehtib ka kahe ülejäänud kriisiriigi – Sierra Leone ja Guinea – kohta. Freetownis kogunes ülemöödunud nädalavahetusel Ebola-keskuse juurde tuhandeid inimesi, kes uskusid endise meediku väiteid, et jutt surmaviirusest leiutati haiglas toimuvate kannibalistlike rituaalide varjamiseks. Guineas tuli aprillis üks kliinik rünnakute eest evakueerida. Sel nädalal otsustas Sierra Leone saata haiglaid kaitsma 800 sõdurit. Samal ajal teatati ka just Somaalias oma Aafrika Liidu rahuvalverotatsiooni lõpetanud Sierra Leone kaitseväelastele, et nood peavad turvakaalutlustel jääma sõjast laastatud missioonipiirkonda ega tohi naasta surmava haigusega kimpus kodumaale. Nagu nendib Foreign Policy, on aafriklaste skepsis haigla-

Kaos on Libeeria pealinnas jõudnud selleni, et Ebolasse surnute laibad jäetakse lihtsalt tänavale või kodudesse vedelema.

te suhtes osati õigustatud. Näiteks USA endise presidendi John Fitzgerald Kennedy ehk JFK järgi nimetatud Monrovia suurimat hospidali kutsutakse rahvasuus «just for killing» (e.k «ainult tapmiseks» – toim). See on tuntud kui koht, kus inimesed surevad ka haigustesse, mille vastu on ravi olemas. Ebola-patsiente sinna enam ei viida, sest JFK personal ei järginud nende ravimisel vajalikke protseduure.

Võitlus Ebolaga Ebola viirus hõivab inimrakud, et sisestada neisse oma genoom ja muuta rakud viirusevabrikuiks. Viimaste molekulaarbioloogiliste uuringute kohaselt võiksid selle protsessi peatada geene vaigistavad ravimid. Ebola viirus Haigus levib kontaktist nakatunud inimese vere või kehavedelikega, sealhulgas higiga.

Haiglatöötajad omakorda on kandnud võitluses Ebolaga tõsiseid kaotusi. Wall Street Journal toob näiteks Kenema haigla Sierra Leones, kuhu kolme kuuga on toodud 228 Ebola-haiget. Seal on haigus nakanud ka 14 meedikule, kellest kümme on surnud. Valitsuse teatel on ülekoormatud haiglas nüüdseks puudus nii arstidest, õdedest, tugipersonalist kui laibakottidest. Kaks Libeerias Ebolaga nakatunud Samaritan’s Purse’i ameeriklasest töötajat on praeguseks viidud ravile kodumaale. Neile on antud alles katsetusfaasis ravimit Zmapp. Kui USA presidendilt Barack Obamalt küsiti, kas Ühendriigid oleksid valmis Aafrika riike selle ravimiga toetama, märkis ta, et siiani pole veel täit kindlust, kas rohi ikka aitab. USA riigipea sõnul peaksid praegu Ebolaga kimpus riigid pigem keskenduma tugeva riikliku infrastruktuuri rajamisele. Eile jõudis Ebola ka Euroopasse. Nimelt tõi Hispaania sõjaväelennukiga kodumaale ravile 75-aastase katoliku preestri Miguel Pajaresi. Vaimulik andis positiivse Ebola-proovi Monrovia Püha Joosepi haiglas, kus ta töötab ühe Hispaania abiorganisatsiooni Juan Ciudad ONGD palgal. Nüüd saab ta ravi troopilistele haigustele spetsialiseerunud Madridi Carlos III haiglas.

Diameeter 80 nanomeetrit, üks tuhandik inimese juuksekarva jämedusest, pikkus umbes 1000 nanomeetrit. Inimproteiin: peremeesrakult võetud kiht suurendab nakkuvust.

Meedikud ohus

Viiruse kest: välismembraan on kaetud peplomeeridega – glükoproteiiniga –, mis seob retseptorid peremeesrakuga.

A. Sümptomid: palavik, peavalu, liiges- ja lihasvalu, isutus. B. Ülemäärane põletikureaktsioon: immuunrakud vabastavad tohutus koguses tsütokiine – valke, mis põhjustavad põletikureaktsiooni.

Maatrikskiht: sisaldab viiruse proteiine – VP40 ja 24 –, mis võimaldavad viirusel paljuneda ja lüüa peremeesorganismi immuunsuse rivist välja.

veresoon

C C. Septiline šokk: Nakatunud rakud eralduvad veresoontest, põhjustades suure verekaotuse kogu kehas, neeru- ja maksapuudulikkuse. viirus

TIM-1 retseptorid tsütoplasma 2. Penetratsioon: viiruse kest sulandub kokku peremeesrakuga, siseneb tsütoplasmasse.

Genoom: Üheahelaline negatiivse genoomiga RNA molekul, mis sisaldab geene ja polümeraasivalku. Polümeraas käivitab paljunemise. Negatiivse genoomiga RNA on peegelpilt informatsiooni-RNAst (mRNA), mida on vaja replikatsiooniks.

1. Kinnitumine: glükoproteiin seondub TIM-1 retseptormolekulidega hingamisteid katvatel epiteelrakkudel, silma sidekestal, naha- ja kehaõõnsustes. Nakatunud immuunrakud võimaldavad levikut üle kogu keha. 5. Pungumine: Viirusest tekivad uued viirusosakesed, mis hakkavad otsima uusi rakke, mida nakatada.

Geenide vaigistamine RISC: RNA tekitatud vaigistamiskompleks sisaldab sünteetilist RNAd (siRNAd) ja Argonaute valku. siRNA

Argonaute

GUAC

PEREMEESRAKK

Sihtmärk: RISC kasutab sünteetilist RNAd viirusliku mRNA äratundmiseks. mRNA

3. Kesta eemaldumine: viiruse kest väljastab nukleiinhapet.

tuum

4. Translatsioon: mRNA kasutab peremeesraku süsteeme viiruse RNA paljundamiseks.

Geenide vaigistamine: Kui siRNA leiab mRNA ahela, aktiveerib ta Argonaute. RISC lõikab RNA ohututeks ahelateks ja blokeerib replikatsiooni. © GRAPHIC NEWS

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 8. AUGUST 2014 MEIE UUS MAAILM M

Henrik Roonemaa aa a Naer ei tule peale

iisiis Vladimir Putin peab praegu Ukrainas 21. sajandi sõda, nagu spetsialistid ütlevad. Asümmeetriline konflikt. On sõda ja ei ole ka. On armee ja ei ole ka. Keegi nagu tulistab kedagi ja midagi liigub üle piiri, aga kes või mis või kustpoolt kuhupoole, seda me eriti ei tea. Venelased? Ukrainlased? Mässulised? Kasakad või tšetšeenid? Teame ainult, mida öeldakse, ja saame valida, kumma poole infot uskuda. Sama vägev innovatsioon käib praegu Venemaal internetis. Me naersime, kui Austraalia hakkas kodanike kaitseks internetifiltrit ehitama. Naersime, kui Hiina hakkas oma suurt tulemüüri ehitama. Naersime, kui Türgi hakkas Youtube’i ja Twitterit keelama. Naersime isegi siis, kui Eesti maksuamet netikasiinosid blokeerima hakkas. See on internet, saage aru, ütlesime me leebelt muiates. See on inimajaloo suurim saavutus, tõeline piirideta suhtluskanal. See on valguse võit pimeduse üle. Seda ei ole võimalik kotti tagasi toppida, pole võimalik tsenseerida. Iga pisike inimene on nüüdsest info peremees. Enam ei saa te meid propagandaga üle ujutada, pikka aega paljudele inimestele valetada. Kollektiivne aju saab teada. Mis on kord internetti pandud, seda enam kinni ei püüa. Araabia kevad pidi seda tõestama. Twitteri-revolutisoon, nagu siis räägiti. Tuhanded ja tuhanded noored inimesed, telefonid käes, kurjade korrumpeerunud tagurlike vanameeste vastu eksprompt-meeleavaldusi organiseerimas, terved suured riigid nende ees kaitsetud. See pidi sealt hakkama levima nagu kulutuli ning mitte peatuma enne, kui terve maailm on vabastatud ja kättpidi võrdsete võimalustega infoühiskonda toodud. Aga Vladimir Putin on kõigest paari aastaga kõikvõimsa interneti niimoodi puuri pannud, et meil siin jääb üle suu lahti imestada. See, mis pidi olema võimatu, on osutunud vägagi hästi võimalikuks. Nüüdsest on Venemaal nii, et kui sa oled blogija ja sul on vähemalt 3000 lugejat, pead end riigiametis registreerima ning edastama neile oma pärisnime ja aadressi. Kõik selle nimel, et netis ei leviks laim, ekstremism ega avalikku korda ohustav info. Venemaa kolm suurimat sotsiaalvõrgustikku Vkontakte, Odnoklassniki ja Moi Mir on nüüd Kremli sõpradest ärimeeste kontrolli all. Kui tahad vene internetis midagi ebasobivat piiksatada, viivad kõik teed kiiresti pisikesse kambrisse.

ga Twitter ja Facebook, ütlete te. Need on ju vabad! Tahaks näha, kuidas Kreml Facebooki tsenseerima hakkab! Ka sellele on mõeldud. Äsja sai Putini allkirja seadus, mis kohustab kõiki netifirmasid Venemaa kodanike kohta käivat infot säilitama Venemaa piires ning seda võimude nõudmisel ilma kohtuotsusteta üle andma. Ametlik põhjendus: kaasmaalaste kaitsmine läänes lokkava küberkuritegevuse vastu. Juulis kuulutas Venemaa välja võistluse: kes iganes suudab internetti anonüümselt kasutada võimaldava võrgustiku Tor lahti muukida, saab 110 000 dollarit. Loeme, et Tori kasutavad pedofiilid ja muud kurjategijad. Ei loe, et paljudes suletud ühiskondades ka dissidendid. Selline tunne on, nagu vaataks pealt, kuidas keegi paneb Rubiku kuubikut kokku. Iga pisike liigutus omaette ei tähendagi palju, aga järk-järgult võtavad küljed värvi. Paar osavat keerutust veel ja ongi valmis. Näete, ei ole ju nii keeruline. Eile sai Edward Snowden loa veel vähemalt kolm aastat Venemaal viibida. Miks ka mitte, sest suuresti on ta oma töö teinud. Snowdeni jääkprodukt on hirmuõhkkond. Kui su elu ja tervis ikka otseselt sõltuvad sellest, kas su tegevus on anonüümne või mitte, siis kas enam ikka julged uskuda, et internetis veel üldse midagi anonüümne on? Vaat niimoodi topitakse internetti kotti tagasi.

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Valimisiga tuleb langetada Kuueteistaastane on piisavalt tark, et osaleda kodukandi volikogu valimistel

esti kihab! Külapoodides ja linnabaarides on teemaks valimisiga. Eestimaalaste südametunnistuse ja väärikuse viimased vaprad hoidjad, anonüümsed netikommentaatorid, avaldavad oma tugevat vastuseisu alaealistele hääleõiguse andmisele, kandideerimisõigusest rääkimata. Kahjuks ei ole asi vaid anonüümsetes netikommentaatorites. Keskmine inimene tunneb hirmu. Anda Eesti noortele võimalus hääletada kohalike omavalitsuste volikogude valimistel alates kuueteistkümnendast eluaastast ei saa ju olla õige?! Rääkimata võimalusest hääletada riigikogu valimistel. Demokraatia printsiipi, et otsustamisse peab olema kaasatud võimalikult palju, võimalikult erineva sotsiaalse taustaga inimesi – sedasama, mille nimel esivanemad kodumaad veristes lahingutes vabastades võitlesid –, on oluline meeles pidada ka praegu. Mina olen Eestimaa noor, kuusteist aastat vana ja toetan valimisea langetamist. Ma ei saa nõustuda, et kuueteistaastane pole valmis andma oma häält targalt ja kaalutletult. 2009. aastal valminud rahvusvahelise «IEA kodanikuhariduse uuringu» üks järeldusi oli, et juba neljateistkümneaastased saavad ühiskonnas toimuvatest protsessidest aru. Ma ei usu, et inimestega juhtub üleöö ime, kui nad saavad kaheksateist, et just siis hakkavad nad maailmast aru saama. Loomulikult on noori, kes ei pruugi lõpuni teada, mis on liberaalne maailmavaade või netopalk.

ne teema. Sügisest algab mul uus elu, alustan õpinguid gümnaasiumis. Kevadel pidime nii mina kui ka minu eakaaslased langetama mitmeid senise elu kõige suuremaid otsuseid. Kas gümnaasium või kutsekool? Või piisab põhiharidusest? Sealt edasi tuli otsustada, mis haru või eriala on kõige õigem valik. Tuli mõelda, kas valida lai või kitsas matemaatika kursus, mis ülikooli minnes võib seada suuri piiranguid erialade osas, mida õppima pääsed. Iga päev oleme pidanud valima ja otsuseid vastu võtma.

Andrus Punt, 16-aastane Tartu kooliõpilane, küsib, miks on valimisiga praegu just 18 aastat, ning leiab, et ka kaks aastat nooremad on sama hästi valmis valimistel osalema.

iks meeldib inimestele kõike piirata? See, kui maksimaalselt 25 000 noort saavad õiguse valida, ei hammustaks kelleltki tükki küljest. See ei teeks Eesti elu halvemaks. Pigem rikastaks ja paneks poliitikuid rohkem mõtlema noortele ja sotsiaalsetele probleemidele. Üle kogu planeedi, sealhulgas Eestis, on täisealiseks saamas ainulaadne ja võimas põlvkond. Sündinud ajavahemikul 1980 kuni 2000, on tegu arvukaima, parima haridusega, kultuurilt kõige mitmekesisema, tehnoloogias vilunuima ja sotsiaalselt kõige aktiivsema generatsiooniga, mida maailm kunagi näinud. Noored on alati olnud suurte ühiskondlike muutuste esirinnas. Me ei karda uut ja harjumatut. Kuueteistkümneaastastel on just olnud ühiskonnaõpetuse tunnid. Meie infoväli on suurem kui keskmise keskealise oma, kuna me ei tutvu üksnes kohaliku meediaga, vaid oleme tõelised maailmakodanikud ja vaatame ka kaugemale. Jah, mõistan, et eestlastele tekitab ajalooliste kogemuste tõttu ikka veel hirmu ja isegi viha kõik poliitikaga seonduv. Kuid aeg on edasi läinud. Minu jaoks on poliitika oma kõige pühamate väärtuste ja tõekspidamiste laiale ilmale tutvustamine ausal ja motiveeritud moel. Mitte pelgalt lootus, et ehk läheb paremaks, vaid usk ja teotahe, et mina aitan paremal sündida. Leian, et poliitikas ei mängi rolli

SAMAL TEEMAL Rait Maruste «Noorte hääle kuulamine tuleb kasuks», PM 5.08 Juhtkiri «Kardame valimisõigust jagada – isegi oma lastega?», PM 1.08

ga igas riigis ja sotsiaalses grupis on ja jääb olema selliseid inimesi. Kui me tahame, et niinimetatud rumalad valimiskasti juurde ei pääseks, tuleks teha enne valimisi alati valijaeksam, kuid mina ei taha elada riigis, kus inimese ühte põhiõigust – õigust valida – hakatakse piirama vaid seetõttu, et inimese teadmised poliitilistest terminitest ja võimude lahususest on kehvad. Inimesel peab süda olema õige koha peal. Poliitiku ja valija vahel peab olema usaldus. Selleks ei ole valijal tarvis peensusteni teada, kuidas seadusandlik võim toimib. Valimisea langetamine on mulle äärmiselt südameläheda-

See, kui maksimaalselt 25 000 noort saavad õiguse valida, ei hammusta kelleltki tükki küljest, ei tee Eesti elu halvemaks. Pigem rikastaks ja paneks poliitikuid rohkem mõtlema noortele ja nende sotsiaalprobleemidele.

vanus, vaid mõtteviis, lähenemisnurk. Olen kõlanud vast natukene naiivselt, kuid noor peabki idealistlikult mõtlema ja uskuma, et ka teisiti on võimalik. Kui me olime väiksed lapsed, küsisime kõik, miks miski on nii ja mitte teisiti. Just küsimuses «miks on see nii?» peitub võti. Küsingi, et miks just kaheksateist? Ei ole tõendust, et valimisiga peaks olema just 18. Kuigi valimisiga on seadustega fikseeritud, peegeldab see eeskätt ühiskondlikku kokkulepet, mis võib muutuda. See peegeldub tavades ja uskumustes. Eestis on valimisiga kõikunud 16–22 eluaasta vahel. 1990. aastal, kui toimus Eesti kodanike esinduskogu Eesti Kongressi valimine, oli valimisiga kuusteist eluaastat. Ka üldine trend maailmas on valimisea langetamine. Austria langetas valimisiga kuueteistkümnele eluaastale 2007. aastal ja ühiskond ei ole veel kokku kukkunud. Brasiilia langetas valimisiga juba 1988. aastal. Usun, et kuueteistkümneaastane on piisavalt tark, et leida enda kodukandi poliitik, kes teeb tema elu paremaks.

eljateistkümneaastast saab vastutusele võtta tehtud väär- või kuriteo eest. Viieteistkümneaastane noor saab mõlema vanema nõusolekul abielluda. Kuueteistaastane võib relv käes kodumaad kaitsma asuda. Kas otsus abielluda ei ole kaalukausil mitte raskem kui üks sedel valimiskastis?! Mitmed minu välismaa sõbrad on üllatunult öelnud, et eestlased on teadlikud oma ajaloost, aga ei ole selle pantvangid. Ma tahan elada Eestis, mis ei ole oma hirmude pantvang, sest hirm pärsib suurimate soovide poole pürgimist. Meie tugevus on alati olnud meie üksmeel. Niinimetatud laulupeo fenomen. Kui eestlased oleksid igapäevaselt sama tugevalt üksteisega seotud nagu laulupeo ajal, siis ei oleks ühtegi riigijuhti, kes julgeks oma väed meie vastu saata. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks ei peaks valimisiga langetama. Astume sammu tervema demokraatia poole ja näitame kogu maailmale, millega Eesti võib hakkama saada, kui me vaid suudame vaadata kaugemale ja kõrgemale ning unustame oma hirmud. Kutsun üles kõiki inimesi usaldama noori ja toetama valimisea langetamist! Me väärime seda!

Vene intellektuaalid, peatage Putin!

ärast Praha kevadet ei suutnud tšehhi kirjanik Milan Kundera enam lugeda Dostojevskit, oma senist lemmikut. Ta süvenes nüüd Diderot’ loomingusse. Intellektuaali võimalus võidelda poliitilise agressiooni vastu oli keeldumine agressori kultuuri tarbimisest. Paljud maailma intellektuaalid reageerisid samamoodi saksa kultuuritraditsioonile pärast teist maailmasõda. See kriitika vaibus, kui saksa kultuur ise asus süvenenult tegelema kriitilise eneserefleksiooniga, otsima 20. sajandi tragöödia põhjuseid oma vaimsest pärandist, oma kultuuri tüvitekstidest.

Fašism korrumpeeris kogu saksa vaimuloo, ning tänini ei mõelda sellest kriitikavabalt, Herderist Heideggerini. Ainult tänu sellele pole fašismi tagasitulek Saksamaal enam võimalik. liina lukas

us on vene kultuuri enesekriitiline refleksioon? Kus on vene intellektuaalne väli, mis mõistaks otsustavalt hukka putinliku agressiivse poliitika? Tõsi, on neid vene intellektuaale, kes suhestuVene küsim vad toimuvasse kriitilahendam use lõpliku ise projekt liselt, kuid vene vaimuL ega kultuurieliit pole Putini režiimi hukka mõistt nud, pigem seda õigustan nud n kas otse või kaude, kriitikute argumente dek

Tartu Ülikooli maailmakirjanduse dotsent

10 || ARVAMUS

|| POSTIMEES,

6. AUGUST

2014

TOIMETAJA

MARTI

AAVIK, TEL Kirjanik Indrek 666 2264, ARVAMUS@ Hargla vastas POSTIMEES. reisilennuki EE ajakirja Naised ka neid EestiMH17 allatulistamist (24.07) küsimus peaks Venema ajakirjanik tooteid, mis on märgista ad boikotee ele, kas pärast Nikolai Karajev tud rima, boikoteerida keerab Harglavene keeles. Venekee et tema ei osta saab Putini lse Postime hüüatuse Venemaad, absurdi, he aga mitte keelt ja kultuuriosutades, et .

SAMAL TEEMAL Nikolai Karajev «Vene küsimuse e lõpliku lahendamise projekt», PM 6.08

ähtudes põhimõttest, et «Venemaaga moloko’d. ei ole Loomulikult vaja mingisugusei vaadata sama ei tohi ka d asju ajada, on probleem… tud Stanley romaani järgi vändaei kulKubricku Omal ajal tuurilisi, za Dnjomis rick on, muide, filmi. (Kubei poliitilitegin Den intervjuu si», ei osta üldse häbiväärt (st holokaustieita revisionisti gelane: ta meie fanlavastas tega, kes parajasti ja) Jürgen GrafiHargla Vene taasiakirjanik Indrek Boikoteerida ka «Lolita».) tuleb samuti küsisin: «Kuidas Eestit külastas, son Wellesi ke, kui neil kaupu ega ka kohalikOrja leidub venekeelne li olemasolusse? te suhtute Iisrae(«Salajane «Härra Arkadinit» Veel seisab kiri. raport»), rääkimata » Graf vastas: Hargla «kakskeelraelil ei ole nõukogudeva suse sissesurumise «Iisjuba õigust olemas da nende » ja «brežneFlemingust stast teeselnud Ian vistliku kolonisatsioon olla. Mijuutidega koos oma siis peale ta? Me oleme bozaboištsiko vastu, mil kindral Grui jätkamise» haka«siia kultuursed vi ja Vene hävitada ga. Mitte juurde toodi, venelasi rongidega inimesed, neid ei tohi. mingil juhul luurajatega teha? … Mida nendedata seriaali mägesid ja ehitati neile Lasnaei tohi vaaMa ei tea.» Õismägesid tegelasi on «Star Trek»: selle ki kõik asjad ja siis pididüks Pavel Chekov! Rassiseadus on üldse olema». Et igal pool kahes keeles Venelasi ed abiks igal pool. eestlased Lühidalt, Tõsi, siinkohal ju tuleks oma tooteid märgistavad võtta Vatikanist eeskutuleb meenutada, et küsimus tada oma biväärne» vene keeles, on «häIndex Librorum ja koos«Mida teha?» ning vene (jah, torum ehk matuid selles Indrek Hargla Prohibivene!) raamatu on ühe raakeelatud keeles ri. Nii et, raamatute gister – ja pealkiTahan siinkohal ei ilmu. armsad eesti mõistagi relisada sellesse võib-olla filmid, laulud, üles tunnispatrioodid, tada, et olen tõepoolest tuleks sed toppida halikku kinno arvutimängud. Kümmekond teinud ränka pattu. Kosamasugustes venelaaastat tagasi ei tohi juba gidesse, millega mõtteliselt sin Indrek se ronpõhitõlkiminna: seal Hargla jutu saata idapiirile? neid siia veeti, leida vene ne keelde võib eest ja subtiitrid, kogumiku «Õed» veet Ida-Virumaa Kuigi ma arvan, gi on kohutavalt mis pealesi kroonikad» «Uued tuleks ära jaoks. TõlkisinMarlähedal eestikeelmitte liialt setele. mulikult heita, piinelda. autori nõusolekul looJa Tallinn et muti. Ja Tartu ma ei eksi, Kõik on ja kui saoligi see jutt – gi: vaadata selge televisiooniga spetsiaalselt Samuti tuleksikkagi Jurjev ju. kirjutatud ei tohi lisaks end lahti dada Vene kanalitele Ahvatlesin kogumiku tarbeks. Vene teleühengaasist, mitte ka sellele aga Vene bensiini sionistlikult neid, mis kollaboratna: antoloogia teda just tarvitada mitõlgivad saateid ku, mis saabubja mitte hingata keelde. Patrioodile Kalugin palus koostaja Aleksei vene Eestisse idast. õhmul ühendust keelatud tuleb maha lite hulka ta kohalike kanaVeel võtkuuluvad on ehitatud lammutada kõik, mis nii Euronews kui ka (see ki on nad ulmekirjanikega, äkvalmis kirjutama ei vähemalt okupatsiooni ajal tum) Mezzo, ole nii ilmselge juhRay Bradbury (või midagi viia kuhugi kus lauldakse «Marsi kroonikate» Soovitav kord vene auks. Eks mõnioleks maha kalmistule). keeles. Ostrakismi ma siis kõik vanad kiskuda ka riks peavad See patt tuleb võtsingi. ohvkirikud koos langema ka kuidagi lunasga, et keegi tikunsti saavutused. tada. Seepärast tornidevene balleei saaks hakata otsustasin rima Brodskit, – see on Kremli Baleriini ta Indrekut tsiteejalg ja kõiki, kes aidakel «vene käsi. Ärge kab Eesti end sellest teid pooldavad, tema laske kirikutornil». silm puhära petta! ning koostada vaaEga ikka ne küsimuse Tuleb katkestada puhka küll! Säh neile! velõpliku lahendamise biilioperaator lepingud projekti Eestis. Sellega ei moitega: nende duda. Kõik saa siiski veel piirdes kõlab jadega toodete Venekeelsete kirvõrkuvene keel. venelik tuleb kuni võiduka Üldse ei tohi minna ne on kõigest ostmise lõpetamihävitada vene internetilehek esimene samm. tis pole enam lõpuni. Isegi kui dele, samuti da on reeturlikult EesSelehekülgedele ülgevähe! tuid, inimesi, vene filme, raamakuvad venekeelset rioot peab , mis olema valmis Eesti patjääb kahjuks liidest. BBC pavenelikku teks – sel rima üldse boikoteemidagi ikka veel on vene teenistus, näikõike, mis alles. ku jumal vene keelega. on seotud hoidise üldse ei ole sinna sattumast! Ja Kõige keelatu tada: seal mõtet internetti kasuon nimekiri ju vene keelt. palju, selgelt liiga Raamatutega palon asi lihtne: hi osta venekeelseid Kindlasti ei toei tohi end da kokkupuuteg raamatuid ega tõlkeid rüvetavene keelest a mõne meditsiiniasutusega, Dostojevskit, ega lugeda kus da vene keelt, võib kas või kuulvit, Pelevinit, Aksjonovit, Nabokoja loomulikult ravimine gi tuleb ära Marininat – ja lastelon venekeelse keelata. Samuti täiesti lubamatu. arsti juures hi osta DVDsid ei toselliste Kallid rioodid, ega millel on vene subtiitridfilmidega, te ometi ei eesti patha enam nekeelne hoia rameie pankades? pealelugemin ja/või veKuidas siis ta juba venekeelsest e (rääkimaEsiteks on Hoiate? nii? kombel seotudEesti ajalugu alatul hoidu sugugi Need pangad ju kaanetutvustusest). Vaenlane ei Venemaa ei maga! Seda on muidugi laamimast end vene keeles rekajalooga. Erilist tähelepanu ja lausa suhtlevad tada ajalooõpikutevõimalik praaviles keeles rata mõningate tuleb pööselkõigi nende täieliku ümberkirjutamisega ga, keda siia lääne kirjanike iseenesest justkui järeltulijaterongidega õõnestustegev kõigi ebaõigeteja raamatukogu gis pangaautoma sele, kes propageerivad veeti. Kõidest uraamatute atides on damisega. valik» – mis tuuri. Meenub vene kul«keele Tuleb lihtsalt eemalmuud see oma tõeministeeri kavala kolonisatsioon line Anthony näiteks kahepalgeon kui salaasutada Burgess, kelle Oma raha i lavärgiga Teiseks keel. um. «Kelpeab hoidmajätkumine? apelsini» punkti. Esiteks Siin on kaks alategelased piiri taga tavad vene kas kaugel või sügaval keelest tuletatud kasuoskavad patrioodid põranda all. ja käivad Ei tohi sõita slängi vene keelt, paljud piimabaaris leb kindlasti kus elab venelasi.piirkondadess aga see tumüüakse e, Indrekule Korova, kus Nendega juks puudub ära unustada. Kahühel tänaval nii vastumeelt ei tohi kuidas õpitudteadusel seni meetod, venelastega käia. Aga mida nende peale hakata? keeli kiiresti tada. Kirurgiliste Vaat see unusmeetoditega aju (näiteks Broca ja Wernicke osa

piirkonna) eemaldamine hea lahendus. pole Püsivat mõju päris saavutada pigem hüpnoosigavõib ma usungi, ja et selle peaks Eesti patriootlikus muutma teaduses teetseks uurimissuuna prioriks.

Erilist tähelepa nu tuleb mõningate iseenesest pöörata kirjanike justkui lääne õõnestustegevu propageerivad sele, vene kultuuri kes . Teine alapunkt puudutab sisme. Lausa rushämmastav, gi kõige edumeelsema et isedid lubavad d patrioolistel sõnadelenda suust kõlada selvai ja pakaa. nagu pohhuist, taselgelt vene Tiblast, mis on klaarkeelest tuletatud, parem ei kõnelegi. ma Keelest tuleb eemaldada üldse kõik on kuidagi sõnad, mis vene kopsik, piiskop keelega seotud: hüvasti jätta jne. Kahjuks tuleb sest see tulebka sõnaga raamat, ju selgelt ɝɪɚɦɨɬɚ. sõnast Teen tada see välja ettepaneku vahekeeles leiduva sõbralikus inglise sõna book dusega kas muganParem olekskujul buuk või bukk. muidugi tugevaks teha, sest algustäht eesti keeles teatavasti b-tähega ju algavaid omasõnu ei ole, pukk juba aga paraku on puuk olemas. ja Kolmandaks loomulikult ne geenid. veIsegi kui inimene paistab välja nagu gi välistatud, eestlane, pole sugugeene. Mitte et temas leidub vene et niisugusedmiski ei garanteeri, geenid ei mest venemeelse tõuka imperialismi inijakuulutavale kurkõverteele. Taas tuleb tunnistada, suure kurbusega eemaldada et teadus ei oska veel organismist tavaid geene. ainult teaLahendus ki olemas, ehkki pikemaon siismõeldud: aja peale vene tel tuleb keelatageenidega eestlaspaljunemine. tundlikult Asjakoostatud aitavad eesti rassiseadused teil tulebki patrioote, aga kui just milleski või kokku hoida, millegagi dage meeles, siis kannatage ja pihädavajalikudet teie pingutused on liku kõigest ülima paleuse, täievenelikust saavutamisek vabanemise s. Ega ma midagi unustanud? Jah, see tee ei ole kerge. gi polegi lubanud, Aga keeet see peaks ma kerge. oleP.S. Igaks internatsiona juhuks lisan: ma olen sut) fantast list ja isegi (õige pikreedoga: väga lihtsa poliitilise «Hei, elagem sõpruses!»

Kõigis pangaau «keele valik» tomaatides on on kui salakav – mis see muud ala jätkumine? kolonisatsiooni hoidma kas Oma raha peab kaugel piiri taga või sügaval põranda all.

Vene keelest ümber pannudeesti keelde Marek Laane

magoogiliselt absurdi viies (nagu teeb seda Nikolai Karajev kolmapäevases Postimehes). Käed rüpes istudes toitub vene kultuurieliit sellestsamast kuritegelikust režiimist ja ühtlasi toidab seda. Tahaks ka eestivene meedias näha otsustavat kriitilist suhestumist Ukraina sündmustesse, intellektuaalset seisukohavõttu, millega kaasneks vene vaimuloo kriitiline mõtestamine. Mis on viinud Vene 20. sajandi kuritegudeni, totalitarismi, stalinismi, kolonialismi? Vene intellektuaalid, võtke vastutus, sõnastage oma ühemõtteline eitus Venemaa kuritegelikule poliitikale! Seda ootab teilt demokraatlik maailm! Vaid teie võimuses on peatada Putin!

POSTIMEES, 8. AUGUST 2014 || KULTUUR || 11

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2259, KULTUUR@POSTIMEES.EE

TEATER. Urmas Vadi süvenemine on lugupidamist väärt..

Leitud – üks Juhan Liiv arvustus

se pärast Juhan Liiviks justkui loodud. Pikk ja kõhetu, teravate näojoonte ja eksleva pilguga kuju. Ometi oskab ta Liivi rolli (ennekõike noore Liivina) harjumatut elurõõmu tuua. See on just see Liiv, kellega me nii palju kokku puutunud pole: entusiastlik, vaimukas, püsimatu ja kirglik. Alles hiljem lisanduvad sellele ebakindlus, haprus, üksindus ja paranoia. Lihtsalt uskumatu kadalipu läbib näitleja Raivo E. Tamm, mängides kokku kuues eri rollis ühelegi neist hinnaalandust tegemata. Meeldejäävaimaks osutub kavalehel lakooniliselt sõnastatud roll «Mingi tüüp», kelles koonduvad ja kehastuvad kõik Liivi painajad ja ärritajad, hirmud ja õõvad ning niisama tülikad tüübid, kes rahu ei anna ja luua ei lase. Olgu neiks painajaiks siis tiisikusega kaasnev paratamatu surm või tüütu autogrammikütt. Äärmiselt minimalistliku lähenemisega loob Tamm groteskse huumori ja õuduse piirimail balansseeriva karakteri, kelle ootamatu ilmumine publikugi kõhust õõnsaks võtab.

põim kama kultuurikriitik

Urmas Vadi

«Kus sa oled, Juhan Liiv?» Lavastaja Urmas Vadi. Kunstnik Liisi Eelmaa. Helilooja Jaan Pehk Osades Aarne Soro, Raivo E. Tamm, Klaudia Tiitsmaa ja Jaan Pehk Liivi muuseumi esietendus 31. juulil muuseumi rehe all

uba mõni kuu on Urmas Vadi ja tema kaaskond otsinud Alatskivi lähedal asuvas luuletaja kodupaigas Juhan Liivi. Oma leiud toovad nad publiku ette lavastuses «Kus sa oled, Juhan Liiv?». Esimene hämmastav asi, kui keegi hakkab Juhan Liivist lavastust tegema, on küsimus, miks seda veel siiani tehtud pole. Teatraalsemat eluloolist ainest oleks ju raske leida – vääritimõistetud, oma ajast ees elanud geenius, ülitundlik, vaene ja vaimuhaige Juhan Liiv. Küllap on vastuseks vastutus. Kui kõikvõimalike teiste Eesti kultuuriloo suurkujude elu- ja loomingulugu lüpsavad teatrid igal hooajal, siis Liiviga on lugu keerulisem. Meil puudub üheselt mõistetav ja heakskiidetud Liivi-kuvand, millest lähtuda. Tuglase käsitlus on selgelt aegunud, Talveti oma veel suhteliselt tundmatu. Üldvalitsevaks on jätkuvasti koolipingist pärinev poolmüütiline kujutelm, mis põhineb Liivi haletraagilisel elulool ning loodus- ja isamaalüürikal ning mis paljusid haigutama ajab. Tähelepanuta jääb Liivi huumorimeel, iroonia, sotsiaalne närv ja kõrgendatud ilutaju. See paneb Liivi ainese dramatiseerija raskesse olukorda. Tal tuleb Liiv uuesti luua, näidata senitundmatuid vaatenurki ning tuua esile see, mis on Liivis ka tänapäeval aktuaalset ja mõistetavat. Tal tuleb leida oma Juhan Liiv.

Aarne Soro – Liiviks loodud Autori ja lavastaja Urmas Vadi põhjalik süvenemine Liivi loomingusse ja eluloolisse ainesesse väärib lugupidamist. Lähtudes põhimõttest, et luule sünnib just nimelt tuulest – ini-

LÜHIDALT postimees

Tauno Aints pühendas pühale mehele teose Lauritsapäevaga seoses kõlab Kuusalu kiriku aias täna, homme ja ülehomme Tauno Aintsi suurvorm «Lauritsa lubadus», mis põhineb Püha Laurentsiuse martüüriumil ja Kuusalu Lauritsakiviga seotud muistenditel. Urmas Lennuki libreto seab lavastuseks Saima Kallionsivu, dirigent on Ott Kask. Organiseerib Veljo Tormise kultuuriselts.

Müüt on müüt on müüt

Juhan Liivi otsimas: Aarne Soro (vasakul) ja Raivo E. Tamm. foto: kalev saar

mest ümbritsevatest oludest, sündmustest, juhusest ja kaaskondsetest –, on Vadi valitud palad Liivi luulest sidunud tema elulooliste episoodidega ja terava huumoriga. Kui noor Liiv tuleb vanematele kaebama, et «must lagi on meie toal, on must ja suitsuga, sääl ämblikuvõrku, sääl nõge, on ritsikaid, prussakaid ka», käratab pojas pettunud isa talle peale, et võta siis lapp kätte ja pese puhtaks, kui ei meeldi. Ja üldse, ajad on rasked ja vaesed: talude päriseksostmine on päädinud majanduskriisiga, ärkamisaja kangelased on surnud, valitseb lämmatav venestamine ning keegi ei saa enam rahvuslike küsimustega tegele-

Kaspar Jancis teeb Riias tsirkust Multitalent Kaspar Jancise loominguline haare üha laieneb – nüüdsest kuulub sinna ka tsirkuselavastamine. Tema lavastus «Viktor ja kollane kera» tuleb täna õhtul välja Euroopa kultuuripealinnas Riias ja seda esitavad tsirkus Folie ja ansambel Kriminaalne Elevant. Kongresside keskuse ees mängitav lavastus kuulub nüüdistsirkusefestivali RE RE Riga kavva.

da; igaüks vaadaku, kuidas endal vaid hinge sees hoitud saab. Kellel siis siin see parem ja puhtam lagi on? Iseasi muidugi, kuivõrd mõistab seda tihedat tähenduste- ja seostevõrgustikku vaataja, kes Liivi elu, loomingu ja aegruumiga väga hästi kursis ei ole? Kas tervik hakkab tööle ja mõjuma ka ilma piisava taustainfota? Kuid Vadi lavastused muudabki sümpaatseks asjaolu, et ta ei püüa iga hinna eest publikule meelepärane ja arusaadav olla ning ei too oma loomingut keskpärasusele ohvriks. Võibolla just see seob Vadit ka Liivi endaga. Ugala näitleja Aarne Soro oleks juba puhtalt oma välimu-

Lavastuse tehnilise poole dikteerib peamiselt keskkond. Liivi kodumaja rehe all toimuva etenduse õhustiku määravad needsamad pääsupesade sädinast kirjatud tumedad laed ning avatud ustest paistvad lõhnavad niidud, mis ka Liivi enese elu ja loomingut saatsid. Kuna Liivil eluajal märkimisväärset materiaalset omandit ei olnud, ei vaja ka teatriLiiv enese ümber mingit butafooriat. Tegemist on sõna otseses mõttes vaese mehe teatriga. Tegelikult ei ole Liiv mõistagi kuhugi kadunud. Igaüks, kes vähe sagedamini Tartust Alatskivi suunas sõidab, on Liivi tõenäoliselt juba kohanud. Vähemalt ühte paljudest Liividest. Pikk kõhn mees, kes kõnnib aeglasel mõõdetud sammul piki maanteeäärt kusagil Koosa kandis kas Tartu või Alatskivi poole. Hoolimata palavast suveajast on tal seljas paksud talveriided. Pimedal ajal kannab ta viisakalt helkurvesti. Ega me temast tegelikult midagi ei tea. Ei tunne lihtsalt huvi. Kui ka tunneksime ja teaksime, siis ei mõistaks. On lihtsalt mingi hulluke kõndimas. Parafraseerides Gertrude Steini: müüt on müüt on müüt.

Segakoor HUIK! korjab raha kiriku renoveerimiseks

Lavatudengid naeravad eestlaste puhkamise üle

Juba teist suve korraldab segakoor HUIK! kontserte, pööramaks tähelepanu maakirikute rollile meie kultuuriloos. Sel suvel aitab koor kaasa Karuse Margareeta kiriku renoveerimisele. Eile esineti Tallinna Katariina kirikus, täna Karusel ja pühapäeval Muhu Katariina kirikus. Kavas on vaimulikud rahvaviisid. Koori juhatab Kaspar Mänd.

Lavakunstikooli tudengid avavad standup-lavastuses eestlasliku puhkuse olemuse – lavastust «Puhkamisest väsinud» saab näha täna ja homme Lottemaa vabaõhuteatrilaval. Kuigi mängitakse seda laste teemapargis, on tegu täiskasvanutele mõeldud lavastusega. Ühistööna valminud teksti ja sketšid seab lavale Mehis Pihla.

Laurentsius avab Haapsalus näituse Laurentsius avab teisipäeval Haapsalus Evald Okase muuseumis maalinäituse. «Massiivsed mustad megaraamid miniatuurse roosimaaliga, külmad industriaalsed metalltaustad kontrastiks kölerlike maalide soojusele, grafitisketšid, lendavad kirsid, ja pildid, mis justkui segu fotorealismist ja Pallase maalilisusest,» iseloomustab kunstnik oma viimase aja töid.

12 || SPORT || POSTIMEES, 8. AUGUST 2014

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Kui enamikus liigades on teatud meeskonnad, kes alati võidavad, siis Inglismaal võib liider ka viimasele kaotada. Liverpooli jalgpalliklubi peatreener Brendan Rodgers hoiatas Manchester Unitedi juhendajat Louis van Gaali.

TENNIS

Eesti tennisistid saavutasid Prantsusmaal kolmanda koha Eesti U16 poistekoondis võitis Prantsusmaal toimunud Summer Cupi tenniseturniiril Itaalia koondist 3:0 ja saavutas sellega hinnatava kolmanda koha. Mattias Siimar võitis Enrico Dalla Vallet kolmes setis 6:3, 5:7 ja 6:3. Martin Randpere alistas Riccardo Balzerani kahes setis 6:3 ja 6:4. Mattias Siimar ja Martin Randpere võitsid ka paarismängu Dalla Valle ja Samuele Ramazzotti vastu 2:6, 6:3 ja 10:5. Eesti võidukasse võistkonda kuulus veel Kristofer Siimar ning kaptenina juhendas poisse Ekke Tiidemann. Eestile oli selle aasta turniir kõigi aegade edukaim.

KERGEJÕUSTIK

Kristjan Port (vasakul) ja Neinar Seli pärast komisjoni töö esmaste uuringutulemuste avaldamist pressikonverentsil juuni alguses.

Kupper sihib kergejõustiku EMil kohta finaalis Euroopa meistrivõistlusteks valmistuv kettaheitja Martin Kupper osales üleeile heitjate seeriavõistluse etapil ning heitis võidutulemuseks 61.42. Mullu 65 meetri joonest jagu saanud ja esmakordselt suurvõistlusel osalev Kupper tegi Audentese staadionil viimase võistluse enne Euroopa meistrivõistlusi. «Püüaks piirduda mitte ainult kolme katsega, vaid tahaks ka finaali ajal areenil olla,» ütles Kupper.

7,5

miljonit eurot teeniks Soome jäähokilegend Teemu Selänne ühe hooaja jooksul, kui ta liituks Helsingi Jokerite jäähokiklubiga. JALGPALL

Benzema pikendas lepingut Madridi Realiga Madridi Reali jalgpallimeeskonna ründaja Karim Benzema pikendas Hispaania klubiga lepingut, mis hoiab nüüd teda tiimis 2019. aastani. Benzema senine leping oleks lõppenud järgmise hooajaga ning seetõttu on teda seostatud ka võimaliku klubivahetusega. Nüüd on nendele kuulujuttudele kriips peale tõmmatud. Benzema liitus Realiga 2009. aasta suvel. Madridi klubi särgis on ta pidanud 235 mängu ja löönud 111 väravat.

UJUMINE

USA meistrivõistlustel pidi Phelps pettumuse üle elama Läbi aegade kõige edukam olümpiasportlane Michael Phelps pidi USA ujumise meistrivõistlustel 100 meetri vabaujumises leppima alles seitsmenda kohaga. Tippsporti naasnud Phelps on sihikule võtnud Rio de Janeiro OMi ja soovib seal hankida oma 18 OM-kullale lisa. OMile pääsemiseks tuleb seega Phelpsil kahel järgmisel aastal veel kõvasti vormi koguda.

Legia jõudis Meistrite liiga alagrupiturniirile lähemale Eesti jalgpallikoondislase Henrik Ojamaa koduklubi Varssavi Legia alistas Meistrite liiga kolmanda eelringi korduskohtumises võõrsil 2:0 Glasgow Celticu ja jõudis koondtulemusega 6:1 play-off’i.

Ivanov pidi Kaasanis ITF-turniiril leppima veerandfinaaliga Vladimir Ivanov kaotas Kaasanis toimuval 10 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiril veerandfinaalis venelasele Richard Muzajevile kahes setis 2:6 ja 2:6.

foto: mihkel maripuu

DOPING. See, kas Vitali Bernatski dopinguloos mainitud inimesed on süüdi või mitte, jääb iga lugeja enda otsustada.

Port: süüdistuse saanute käitumine oli häiriv peep pahv sporditoimetuse juhataja

opinguainete väidetava vahenda misega tegelenud Tartu endise spordiarsti Vitali Bernatski tegevuse uurimise komisjoni pikka aega oodatud aruanne sai eile lõpuks avalikuks. Nagu eeldada võis, ei tõestata seal otseselt kellegi süüd või süütust. Järgmiste sammude tegemiseks viskas komisjon palli Eesti Olümpiakomitee kätte. Nimelt leitakse komisjoni töö järeldustes, et EOK peaks oma volitusi kasutades välja selgitama, mis põhjusel ei soovinud mitmed Bernatski mainitud inimesed komisjoni töös osaleda, ja kaaluma nende sobivust spordis aktiivselt osalevate isikute ametikohtadele või rolli. «Juba komisjoni töö esimestest minutitest alates oli selge, et me ei saa viia läbi juurdlust,» tõdes komisjoni esimees Kristjan Port ning selgitas, et tegemist on ühe ja teise poole sõna sõna vastu juhtumiga. «Küll aga tasub vaadelda inimeste käitumist sõna vastu – olgem ausad, need käitumised on häirivad. Inimesed, keda väidetavalt mustatakse, ei püüagi ennast kaitsta, vaid tõmbuvad hoopis eemale.» EOK presidendi Neinar Seli sõnul tuleb võimalikke edasisi samme arutada EOK täitevko-

mitees. «Saime samuti komisjoni raporti alles äsja kätte. Seda tuleb rahulikult lugeda ja lasta asjal pisut settida,» rääkis ta. «Kindlasti teeme ka mingid järeldused.» Samas oli Seli arvamusel, et suurt nõiajahti ilmselt korraldama ei hakata, sest neil inimestel, keda aruandes mainitakse, on nagunii juba plekk küljes. «Usun, et spordiringkondades teatakse sellest teemast isegi rohkem, kui raportis kirjas – ka seda, kes tegi komisjoniga koostööd ja kes mitte,» arutles Seli. «Port on ütelnud, et süüdistuste alla sattunud sportlased võiksid enda kaitsmiseks pöörduda kohtu poole. Samas on need inimesed ütelnud, et mis me kohtusse läheme, kui me midagi nagunii ei saa.» Selil on õigus – Eesti spordis leidub inimesi, kes teavadki Bernatski loost või dopingu tarvitamisest laiemalt, rohkem, kui aruandes kirjas. «Komisjoni töö alguses ei osanud me arvata, kas mõni süüdistuse alla sattunud inimene tunnistab üles või tuuakse meile muud informatsiooni. Toodigi – kuid mitte sellisel kujul, et saanuksime seda avalikustada,» märkis Port. «Kui üks inimene tuleb ja ütleb midagi, siis nende väidete tõesust tuleb kontrollida. Meil sellist võimalust polnud. Oleks meil teistsugused seadused, saanuks ütlusi kontrollida koostöös politseiga.» Komisjoni aruandest selgub, et ükski Bernatski mainitud sportlane või treener ei tunnistanud oma seotust endiselt arstilt kasvuhormooni ostmisega. Aruandes tuuakse siis-

ki esile mitmete Eesti spordis siiani olulistes rollides olevate inimeste tegevus. Eesti tunnustatuim suusatreener Mati Alaver oli Bernatski esitatud arvete põhjal tema kliendiks 2002. aasta septembrist kuni 2004. aasta jaanuarini. Viimane keelatud ainetega seotud kohtumine olevat aga olnud Alaveriga 2006. aasta augustis. Aruandes viidatakse ka Alaveri õpilase Andrus Veerpalu dopinguloole, mis mäletatavasti oli seotud samuti kasvuhormooniga. Komisjoniga kohtumisest Alaver loobus, piirdudes vaid e-kirjaga, kus märkis, et tema võimuses pole avalikkuses liikuva suusasporti, aga ka Eesti spordi mainet tervikuna kahjustava informatsiooni ümberlükkamine. Ta lisas, et mingigi info või tõendite olemasolu korral, mis lubaksid valeväiteid ümber lükata, oleks ta neid kindlasti komisjoniga jaganud.

Aruandest selgub, et ükski Bernatski mainitud sportlane või treener ei tunnistanud oma seotust endiselt arstilt kasvuhormooni ostmisega. Avalikult on Alaver väitnud, et pole pärast Bernatski lahkumist Eesti suusakoondise juurest 1990. aastal temaga kontaktis olnud. Eesti üks tulemuslikumaid jooksutreenereid Harry Lemberg olevat Bernatski väidete kohaselt ostnud kasvuhormooni ja EPOt. Ja kuigi kogu loo alguses väitis Lemberg, et ei tunne Bernatskit, tunnistas ta hiljem komisjonile, et teab teda

hästi, kuid eitas keelatud ainete ostmist. Komisjoni pakutud vastandamisest, kus oleks saanud ära kuulata mõlema poole vastakad seisukohad, Lemberg loobus. Kettaheite olümpiapronks ja praegu treeneri ning spordiselts Kalev juhina tegutsev Aleksander Tammert olevat Bernatski väidete kohaselt ostnud temalt kahel korral kasvuhormooni. Tammert aga väitis, et ei tunne Bernatski-nimelist isikut ning sarnaselt Lembergiga loobus ka temaga vastandamisest. Laskesuusatamise vanameister Roland Lessing olevat Bernatski sõnul saanud temalt kasvuhormooni paaril korral aastatel 2003 ja 2004. Ainsa tegevsportlasena süüdistatavate nimekirja kuulunud Lessing keeldus komisjoni küsimustele vastamast ning piirdus lühikese e-kirjaga: «Kõik antud juhtumiga meedias ilmunud väited minu kohta ei vasta tõele. Kogu juhtum on tekitanud mulle ja mu perekonnale korvamatult kahju.» Komisjoni ette ärakuulamisele minekust loobusid ka endised odaviskajad Margus Kübar ja Donald-Aik Sild, endise kaugushüppaja Priit Soosaarega ei õnnestunud sootuks kontakti saada. Endine suusaäss Raul Olle andis küll ütlusi, kuid eitas keelatud ainete ostmist ning loobus ka võimalusest komisjoni juuresolekul Bernatskiga kohtuda. Seega ei ühtegi ülestunnistust, kuid hulgaliselt näiteid süüdistatavate käitumisest. Kas ja kes on süüdi, jääbki iga lugeja enda otsustada.

POSTIMEES, 8. AUGUST 2014 || SPORT || 13

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

TRIATLON. Elus kannapöörde teinud Heiko Sepp lõpetas maailma üheks raskemaks peetava triatloni 30. kohaga.

Muutunud spordimehe katsumus mariel gregor reporter

ugusti alguses toimus Norras maailma üheks raskemaks täispikaks triatloniks peetav Isklar Norseman Xtreme’i triatlon, mille läbis ka eestlane Heiko Sepp. Ajaks 12 tundi 55 minutit ja 5 sekundit. Viimased aastad Norras elav Sepp on varem Prantsusmaal jalgrattur olnud ja ka Eesti koondises pedaalinud, ent tollal pidas ta pidutsemist spordiga samavõrd oluliseks või tähtsamakski. «Ma ikka panin pidutsemisele ja joomisele suuremat rõhku. Olin laisk ja tahtsin liiga kergelt asju saada,» tunnistab Sepp. «Et tippsporti teha, peab lisaks füüsisele ka vaimselt tugev olema ja nõrgemad loobuvadki. Prantsusmaale läksin esmakordselt 1999. aastal, vahepeal sõitsin Eesti koondises, ent ühel hetkel sai spordist lihtsalt siiber ja lõpetasin 2005. aastal,» muljetab Sepp oma minevikust. Triatloniga on Sepp tegelenud vaid veidi üle aasta. «Üks kooliaegne sõber vajas ühele

meeskondlikule triatlonile kedagi jooksudistantsi läbima ja tegin ära. Siis tuli mõte ka täispikk distants läbi teha, ja edasi kuidagi pooljuhuslikult jäingi sellega tegelema. Niisama õhtul kodus teleka ees passimine pole ka õige asi,» sõnab ta. Nüüdsest karsklasena elav Sepp treenib tööpäevadel enamasti pärast tööd kaks tundi, sest tahab oma aega ka perele pühendada. Alkoholist loobumine tuli samuti pooljuhuslikult ja ilma pingutuse või piinata. «Pärast ühel puhkusereisil kogetud kohutavat pohmakat mõtlesin, et olen kaks nädalat joomata. Ja hiljem ei tulnud enam selle pealegi, et juua, meenutab Sepp. «Nüüd olen kolm aastat kaine olnud, ei tee ka suitsu. Nii lihtne see ongi, seepärast on minu jaoks arusaamatu, kuidas inimesed ei suuda alkoholist loobuda,» imestab spordimees. Sepp läbis Norsemani ultratriatloni juba teist korda. Eelmise aasta võistlusega võrreldes oli tema aeg ligi kaks tundi parem. «Nüüd valmistusin ikka korralikult. Eelmisel aastal külmusin ikka korralikult nii ujudes kui rattasõidus,» meenutab ta. 3,8 km pikkune ujumine tuleb läbida lumiste mäetippu-

Heiko Sepp võistleb keeruliste tingimuste kiuste.

dega ümbritsetud Hardangerfjördis, kus vee temperatuur jääb tavaliselt vahemikku 13– 15 kraadi. Seejärel sõidetakse 180 kilomeetrit rattaga mägiteedel ja lõpuks 42,2 pikkune maratonijooks Gaustatoppeni mäetippu. Hullumeelne. Jooksudistantsi viimased 17,2 km läbitakse seejuures järsu ja järjepideva tõusuna enam kui 1800 meetri kõrguse-

A-koondisega liitub kuus mängijat KORVPALL. Eesti meeste

korvpallikoondise B-koosseis lõpetas kolmapäeval koduse Tallinn Cupi turniiri võiduga USA üliõpilaste üle ning kindlustas sellega turniirivõidu. Sellega lõppes tänavuseks suveks B-koondise projekt ning treenerite valiku järgi ühinevad kuus paremat meest A-koondisega. Üleeile võitis Eesti Tondiraba uues spordihallis peetud turniiri viimases mängus 77:65 USA üliõpilasi ning võttis sellega ameeriklaste ja samuti turniiril osalenud austerlaste ees esikoha. Alles koduseks turniiriks koondisega ühinenud ning üleeile 12 punkti visanud

Rain Veidemani sõnul oli sisekliima B-koondises väga hea. «Selle meeskonna vaim on nii tugev… kõik mehed andsid endast maksimumi,» kiitis Veideman kolmapäevase võidu järel. Eesti koondise peatreeneri Tiit Soku sõnul läksid nii kodune turniir kui ka varasemad mängud plaanipäraselt ning B-koondise projekt õnnestus. «Saime mängijatest hea pildi ja iga kohtumisega läksid mehed paremaks,» rääkis Sokk. «Meie eesmärk oli saada juurde kolm-neli mängijat, keda saaks lähitulevikus kasutada. Suuri muutusi koondises ei tule,» lisas Sokk.

Eesti A-koondist ootavad järgmisena ees kolm kohtumist võõrsil. Augusti lõpus minnakse Hispaanias vastamisi MMil mängivate Senegali, Egiptuse ja Angolaga. Vastavalt treenerite otsusele asuvad nende mängude jaoks A-koondisega treenima Tanel Kurbas, Rain Veideman, Timo Eichfuss, Rait-Riivo Laane, Rain Raadik ja Toomas Raadik. Tänavune koondisesuvi on seega lõppenud Janari Jõesaare, Martin Paasoja, Erik Keeduse, Sven Kaldre ja Kristjan Kitsingu jaoks, kellest viimane läheb uuel nädalal silmaoperatsioonile. Kadi Parts

le merepinnast ja viimased kilomeetrid joostakse mägisel, ilma konkreetse teeta kaljurajal. Seal on võistlejatel kohustuslik kanda seljakotti, kus peab olema spetsiaalne varustus (toit ja riided) juhuks, kui ilm peaks mägedes halvaks minema. «Käisin nüüd talvel end taliujumisega karastamas ja seekord oli ujumine lihtne. Rattasõit kulges siledatel lõikudel

foto: erakogu

probleemideta, ent mäkke minek oli äärmiselt raske. Jooksmine on minu jaoks alati suur piin, sest tekivad krambid ja ei ole mõnus,» kirjeldab ta võistlust. «Enesetunne muidu on väga hea, aga lihtsalt jalad ei talu pingutust.» Rattadistantsil võivad temperatuurid mägedes kõikuda ligi 20 kraadi ulatuses, kaela

võib lisaks vihmale saada rahet ja lund. Lisaks ebameeldiv vastutuul. «Sel aastal oli lihtne, ainult kolm tundi saime vihma,» rõõmustab Sepp. Sepa sõnul teeb Norsemani nii keeruliseks see, et kunagi ei tea, mis sind ees ootab. Ilmaolud muutuvad. Katkestamismõtteid pole seal aga aega mõelda. «Emotsioon on kogu aeg nii laes, pealtvaatajad raja ääres ergutamas, et katkestamisele küll ei mõtle. Väga oluline on hooldetiim ehk sõbrad, kes tuju üleval hoiavad. Olulisel kohal on huumor! Ka ise viskan mõne nalja, kui raskeks läheb ja krambid kiusavad, see aitab edasi,» räägib ta. Võrreldes eelmise aastaga oli sel korral pärast ligi 13 tundi kestnud võistlust finišisse jõudes emotsioon hea, ent mitte võrreldav esimese korraga. «Esimesel korral oli ikka eriline, siis ei suutnud ka pisaraid tagasi hoida. Nüüd sujus kõik kuidagi mugavalt ja stressivabalt,» vaatab ta läbitule tagasi. Sepp tahab Norsemani võistluse läbi teha veel viiel korral, et saada selle eest autasuks roheline särk. «Firma, kus Norras töötan, on võistluse suursponsor ja seetõttu saan sinna alati peale,» räägib ehitajana töötav eestlane, kes osaleb oma lõbuks mööda ilma reisides teistelgi raskematel triatlonidel.

14 || REIS || POSTIMEES, 8. AUGUST 2014

KAKS SAART: MUHUMAA JA SAAREMAA

6.–7. IX

MÕISTATUSLIK JA SALAPÄRANE IDA-VIRUMAA

S K -

27.–28. IX

29. VIII – 9. IX

Väljasõit Tartust. Ööbimine Toila spa hotellis. Hommiku- ja õhtusöök. Kolm Narvat: Narva-Jõesuu silmufestival, piirilinn Narva ja Vasknarva klooster. Kuremäe klooster ja püha vesi, Toila-Oru park ja Pühajõgi, Illuka mõis ja veemõnud Toila termides.

8 päeva 20. VIII al 249 € 21. IX al 219 € 18. X al 189 €

Bohemian Travel: kvaliteedistandard Ida-Euroopa reisidele. Kõigi mugavustega reisibuss. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, WC/dušš igas toas), hommikusöök iga päev (kolmetärnihotell lisatasu eest). Mitte ühtegi ööbimist bussis! Kolm päeva Ungaris, kaks päeva Budapestis (Buda loss, Vajdahunyadi lossikompleks, Gellerti mägi, Kalameeste bastion jpm), Szechenyi – Euroopa suuremaid termaalveebasseinide komplekse, kolm linna Doonau kallastel: Esztergom, Visegrad, Szentendre – eestikeelsed linnaekskursioonid hinna sees. 8-päevasel reisil veedame Ungaris päeva rohkem. Lisaks tavapärasele programmile näeme Balatoni järve, Tihany poolsaart ning Szekesfehérvari. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.

BOHEMIAN TRAVEL Pronksi 3, III korrus tel 640 3928, mobiil 5853 2739 info@bohemiantravel.ee www.bohemiantravel.ee

Bohemian Travel: kvaliteedistandard Ida-Euroopa reisidele. Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis! Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev hinna sees. Kolmetärnihotell ja õhtusöök lisatasu eest. Kuus täispäeva Horvaatia kuurordis Kvarneri rivieral. Rovinj, Pula, Motovun, Krki saar, Plitvice järved, Zagreb – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osal sõitudel bussi tagareas allahindlus 14 €.

BOHEMIAN TRAVEL Pronksi 3, III korrus tel 640 3928, mobiil 5853 2739 info@bohemiantravel.ee www.bohemiantravel.ee

Kõigi mugavustega reisibuss. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, WC ja dušš igas toas), hommikusöök. Mitte ühtegi ööbimist bussis. Viin (Schönbrunni loss, Hofburgi lossikompleks, Püha Stefani katedraal, Huntertwasseri maja), Salzburg (Püha Peetri kirik, Mozarti residents, Hochensalzburgi kindlus, Mirabelli lossiaed), Viini mets (Hinterbrühl), Baden – eestikeelsed linnaekskursioonid hinna sees. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €. *19.–25. X 2014 – koolireis. IGA 12. KOHT TASUTA!

CARINTHIA REISEN Pronksi 3, III korrus tel 640 3928, mobiil 5853 2739 info@carinthia.ee www.carinthia.ee

Kõigi mugavustega reisibuss. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, WC ja dušš igas toas), hommikusöök. Mitte ühtegi ööbimist bussis. Viin, Doonau väikelinnad (Melk, Dürnstein, Krems), Salzkammerguti mäed ja järved, Hallstatt, Mondsee, Bad Ischl, Alpid ning Hohenwerfeni kindlus – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.

CARINTHIA REISEN Pronksi 3, III korrus tel 640 3928, mobiil 5853 2739 info@carinthia.ee www.carinthia.ee

AUSTRIA 8 päeva

5. X al 179 € *19. X al 209 €

8 päeva 16.–23. VIII

PARIIS, LOIRE’I ORU LOSSID + ALSACE

al 299 €

L Õ

10 päeva 29. VIII – 7. IX 26. IX – 4. X

29. VIII al 355 € 26. IX al 325 €

ITAALIA

16.–24. VIII 20.–28. IX 18.–26. X 15.–23. XI

16. VIII al 299 € 20. IX al 269 € 18. X al 269 € 15. XI al 219 €

PÕHJA-ITAALIA

9 päeva 23.–31. VIII 4.–12. X *18.–26. X

ITAALIA PUHKUSEREIS: RIMINI JA ITAALIA TUNTUIMAD LINNAD

12 päeva 18.–29. VIII 10.–21. IX

VENEETSIA KARNEVAL

8 päeva 4.–11. II 2015

P A

al 97 €

29. VIII al 489 €

5.–11. X *19.–25. X

EST-REISID 16. reisihooaeg Raatuse 20, Tartu, tel 744 1666 estreisid@neti.ee Kesk 2, Põltsamaa Lossi 13, Põltsamaa, tel 5551 2921 poltsamaa.estreisid@neti.ee Reisiprogrammid: www.estreisid.ee

7 päeva

AUSTRIA 7 päeva

R O

EST-REISID 16. reisihooaeg Raatuse 20, Tartu, tel 744 1666 estreisid@neti.ee Kesk 2, Põltsamaa Lossi 13, Põltsamaa, tel 5551 2921 poltsamaa.estreisid@neti.ee Reisiprogrammid: www.estreisid.ee

12 päeva

HORVAATIA PUHKUSEREIS

Väljumine Tartust ja Põltsamaalt. Ööbimine turismitalus. Hommikusöök. Muhumaa kaunis Portselaniaed, ökoseebi valmistamine, Sõrve säär – sõjaajaloo- ja loodusmuuseum, omapärane rannaaed kadakate ja roosidega, kadakasiirup, puutumatul kujul säilinud Leedri küla vana tänavavõrgu ja kiviaedadega, Kuressaare piiskopilinnus, Kudjape kalmistu – tõeline raid- ja sepiskunsti muuseum, Muhu kirik.

al 85 €

8 päeva 20.–27. VIII 21.–28. IX 18.–25. X

UNGARI

TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

23. VIII al 309 € 4. X al 309 € *18. X al 339 €

18. VIII al 399 € 10. IX al 359 €

al 239 €

R O

P A

Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev. Näeme Pariisi (Champs Elysees, Ooperi kvartal, Pariisi Jumalaema kirik, De Gaulle’i väljak, Trocadero, Concorde’i väljak, Louvre, Cité saar, Ladina kvartal, Pantheon, Eiffeli torn jpm), Versailles’d, Loire’i oru losse: Amboise, Blois, Chambord. Lisaks külastame Alsace’i piirkonda (Colmar, Veinitee – Riquewihr, Strasbourg). Eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.

AVENUE FRANCE Pronksi 3, III korrus tel 640 3929, mobiil 5818 3690 info@avenuefrance.ee www.avenuefrance.ee

Kõigi mugavustega reisibuss. Mitte ühtegi ööbimist bussis! Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, WC/dušš igas toas), hommikusöök iga päev. Rooma, Vatikan, Firenze, Pisa, San Marino, Veneetsia – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.

LA STRADA Pronksi 3, III korrus tel 640 3929, mobiil 5818 3690 info@lastrada.ee www.lastrada.ee

Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis! Kahetärnihotell (kaheinimesetoad; dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev. Milano, Garda ja Como järved, Bellagio, Sirmione, Verona, Veneetsia, Murano ja Burano saared, Trieste – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €. *18.–26. X 2014 – koolireis. IGA 12. KOHT TASUTA!

LA STRADA Pronksi 3, III korrus tel 640 3929, mobiil 5818 3690 info@lastrada.ee www.lastrada.ee

Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev. Kolmetärnihotell ja õhtusöök lisatasu eest. Kuus täispäeva Itaalia tuntuimas kuurordis. Rooma, Firenze, Pisa, San Marino, Veneetsia. Eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osal sõitudel bussi tagareas allahindlus 14 €.

LA STRADA Pronksi 3, III korrus tel 640 3929, mobiil 5818 3690 info@lastrada.ee www.lastrada.ee

Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev. Veneetsia ja Padova eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees.

LA STRADA Pronksi 3, III korrus tel 640 3929, mobiil 5818 3690 info@lastrada.ee www.lastrada.ee

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

Muuseum eimillestki hanneli rudi di tarbija24.ee juhataja

ituumeni koostis ja teeaugu tekkelugu pole mind kunagi huvitanud, ka Kirovetsi traktor ei pane silmi särama, aga just neid maanteemuuseumis tutvustatakse, ja uudistamist jagub pikaks ajaks. Mõne aasta eest hakkas levima kumu, et kusagil lõuna pool, Tallinnast vaadates eikuskil, keset põldu ja metsi, on üks tõeliselt äge muuseum, mis on lahti suviti. Maanteemuuseumi nimi kõlab ilmselt atraktiivselt ainult tulihingelisele teeinsenerile, aga suust suhu liikuvat reklaami usaldades sai Põlvamaale Kanepi valda Varbusele sõit ette võetud. Iga kilomeeter seda teed oli sõitmist väärt.

Leidlik muuseumirahvas Maanteemuuseum ei üllata mitte ainult omapärase teemavalikuga, vaid ka ebatavalise väljapanekuga. Usina muuseumisõbrana pole ma kunagi sattunud välinäitusele, kus tuleb pidevalt jalge ette vaadata. Ei, asi polnud katkises tees, aga Varbusel on see lihtsalt üks ja oluline osa väljapanekust. Võib ju rääkida ja näidata pilte, kuidas nägi välja roi-

gastest laotud sootee ristirüütlite saabudes, aga hoopis teine asi on mööda seda käia. Õõnestee ja ehtne verstapost on ka tänapäeval imestamist ja vaatamist väärt. Niiviisi mööda erinevaid teid ja neid liikunud sõiduvahendeid uudistades saab kulgeda läbi Eesti ajaloo. Tuleb tunnustada muuseumirahva leidlikkust, kes on suutnud teede ajalugu siduda isegi näiliselt täiesti kokkusobimatute asjadega nagu hinge müümine kuradile või viinamüük. Aga miks ka mitte, kui hinge müügiks on ainus sobiv koht nelja tee ristmik ja sedagi vaid neljapäeva südaööl. Viinamüük oli omal ajal teeäärsetes kõrtsides väga oluline. Aga eks ole lahutamatult teedega seotud ka Žiguli müügile tulemisega tekkinud uus ajaveetmisviis nn garaažikultuur ja rändkaupluse kaubavalik. See, tõsi küll, valmistas pisukese pettumuse, sest omaaegset põhikaupa räim tomatis seal müügil polnud. Küll aga sai osta kalosse ja nõukaaegses pakendis kõrsikuid. Kui tavaliselt seisavad muuseumitädid vaikides kusagil nurgas ja jälgivad, et keegi jumalapärast midagi ei katsuks, siis Varbusel on lood vastupidi. Viksilt vaikides temast mööda jalutanud pere poole pöördus muuseumitöötaja ise ning jagas lahkelt selgitusi, mis vahe on toobil ja kortlil ning miks vanasti oli teede ääres nii

POSTIMEES, 8. AUGUST 2014 || REIS || 15

REIS

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Sellise pisikese punase käruga müüdi 20. sajandi alguses randades ravimeid.

Maanteemuuseumis saab teha ka väikese sõidu omaaegse postitõllaga.

palju kõrtse. Seda kõike mahlakas keeles, kuhu vargsi lipsasid sisse murdesõnad. Kui mõnel lapsel jäi jonn mõõtmata või ei pannud ta vanaaegset kiike tähele, siis soovitas ta sinna kindlasti minna. Tõelise uhkusega aga näitas lahke proua graafilist betooni. Maanteemuuseum olevat Eestis esimene koht, kus sellist lahendust kasutati. Arvata võib, et Soomest toodud betoon pole odav, aga see sobib muuseumi suurepäraselt. Täiskasvanule pakuvad äratundmisrõõmu nõukogude ajast tuttavad vanad bensiinitankurid, eri ajastutest pärit ea-

kad liinibussid ning vanad liiklusmärgid. Tänapäeval tundub uskumatu, kui vähe oli seitsmekümnendate alguses Eestis tanklaid, ja eks ole sellestki iga aastaga aina keerulisem aru saada, et kütust said poole sajandi eest autoomanikud töökohast. Ühes angaaris seisavad uhkelt kõrvuti Ida-Saksamaa Trabant ja Eestis 2008. aastal tehtud esimene elektriauto. Sealsamas on Uno Veebergi enda kätega 1980. aastal ehitatud sõiduauto Taksikoer, mis oma välimuse poolest oleks tol ajal sobinud pigem vaba maailma teedele vurama.

fotod: hanneli rudi

1967. aastal konstrueeritud väikeveoki ET-600 saatus aga annab selgitust, miks lätlastel õnnestus omal ajal luua oma autotööstus ja muuta RAF üle Nõukogude Liidu tuntud nimeks, aga Eestis sama ettevõtmine ühe inimese vastuseisu tõttu lörri läks, kuigi mõlemas kohas tehti katsetusi samaaegselt.

Isad kühveldamishoos Keda huvitab, kuhu riik ikkagi need teedeehituseks mõeldud miljonid matab, siis käige Varbusel ära. Seal tehakse võhikutele puust ja punasest selgeks, kui palju materjali nõuab

ühe korraliku tee tegemine ja milline näeb välja tulemus, kui lihtsamalt läbi ajada. Kel plaan sinna lastega minna, varuge aega ja kannatust. Elektriautode ja kõikvõimalike rataste proovimine võtab lihtsalt aega. Ahjaa, isad laske ikka lastel ka kopaga liiva kühveldada. Need kaks pereisa, keda mina liivahunnikus koos lapsega askeldamas nägin, sattusid nii hoogu, et süles olnud laps kopaga ise mängida ei saanudki. Igatahes on maanteemuuseumi ja arhitektuuribüroo Salto koostöös valminud äge muuseum eimillestki.

16 || VARIA || POSTIMEES, 8. AUGUST 2014 MÜRAKARUD

MALE

2014, postimees, urmas nemvalts

JÄÄR

Oled väga sisseelamisvõimeline. Ole ettevaatlik, et sa ei hakkaks kellegi teise elu enda omaks pidama. Jää iseendaks ja oma põhiarusaamade juurde.

SÕNN Rõõm ja viha vahelduvad spontaanselt. Tunded võivad kasvada nii tugevaks, et ei allu enam mõistuse kontrollile. Praegu on kas üks või teine, mitte tunnete hall tsoon.

koostaja margus sööt

ERNIE

KAKSIKUD Oled rumaluse korda saatnud? Ja mis sellest, kes meist seda ei ole. Võid saada isegi tagasisidet, et see ei olnud kellegi silmis rumalus, vaid elu vürtsitamine.

John Rice – The Tablet, 1959 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Oc7!

VÄHK Oled kontrollija ja kooshoidja. Tahad tegeleda kõige sellega, mis on vajalik, kuid hakanud laiali lagunema. Lagunemisele määratud asjadel lased laguneda. LÕVI

Mingi haare on sul teistega võrreldes laiem, mingis asjas aga näed asju kitsamalt. Oskad asju organiseerida endale kasulikul viisil.

NEITSI Tekitad mingi uue käitumismustri ja suhtumisega elevust. Oled mingis mõttes ka maksimalist. Eluenergia on nii võimas, et pead seda mingil määral alla suruma. KAALUD Pead end toimetulemiseks täielikult mobiliseerima. Auahnus võib aga üle pea kokku lüüa. Kõigud nii kõvasti, et lähedased võivad sinu tervise pärast muretsema hakata.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT SA EI TÄITNUD MITTE ÜHTEGI SEATUD EESMÄRKI.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Sina ja naiivne? Võid meelega jätta natuke tobeda mulje, sest just siis saad selle, mida enim vajad. Oled nii teadlikult kui ka alateadlikult pidevalt valvel.

AMBUR Sinu mõttekäik võib olla nii hüplev, et sinust on raske aru saada. Tegelikkuses on sinu vaim terav, sest suudad näha sulle öeldud sõnade taha ja lugeda ridade vahelt. KALJUKITS Tagantjärele tarkus on sinu silmis prügikasti kaup. Kui kohe asjast aru ei saada, siis ei ole mõtet pingutada. Hetkel on see sinu seisukoht.

AKNE

VEEVALAJA Tõmbad mingile varem kavandatud tegevusele kriipsu peale, sest näed, et see ei vii sind loodetud suunas. Uus suund tundub õigem ja paljulubavam. KALAD Oled kellestki sõltuvusse sattunud? See on nii selle inimese energia kui ka maailmavaade, mis tema sinu jaoks köitvaks teeb.

SEE ON HALVA JUHTIMISE PÄRAST.

MA SELETAN SEDA TÄPSEMALT OMA 360 KRAADI TAGASISIDE VORMIS.

MA TAHTSIN ÖELDA, ET SA TEED HEAD TÖÖD.

MA PIDIN SAMA ÜTLEMA.

1. Raadio 2 ja Eesti Ekspressi kultuurilisa Areen valisid välja 100 parimat eestimaist heliplaati läbi aegade. 14 plaati oli firmalt Melodija. Millised olid kolm järgmist plaaditootjat selles nimistus? 2. Foucault’ pendel on üks kuulsamaid riistapuid, mille abil saab näidata, et maakera tõepoolest pöörleb. Eestis on selline pendel üleval olnud Tartu tähetornis ja Tartu Ülikooli füüsikahoones. Sellest suvest saab Foucault’ pendlit näha ka ühes Eesti kirikus. Millises? 3. Selle juutide poolt austatud kangelase kohta on kirjanik Ülo Tuulik öelnud: «Ta jäi ellu Budapestis ning teda ei karistanud sakslased, vaid venelased. Temaga juhtus sama, mis Poola rahvusriigiga 1939. aastal: ta jäi sakslaste ja venelaste vahele ning kuulus seetõttu likvideerimisele kui häiriv institutsioon.» Kellest on jutt? 4. Mis alal püstitas 21. septembril 1934 maailmarekordi Voldemar Vunn (1935. aastal eestistatult Valdu Rannaleet; eluaastad 1902–1974)? 5. Kokakunsti suurkuju Georges Auguste Escoffier (1846–1935) oli vaimustuses Austraalia lauljannast, kelle sünninimi oli Helen Porter Mitchell (1861– 1931). Kuna kuulus sopran ei saanud oma hääle pärast nautida jäätist, siis leiutas kokk häälepaeltesõbraliku jäätisedesserdi, mis kiiresti muutus populaarseks moetoiduks. Ameerika Ühendriikides on 13. jaanuar kuulutatud koguni selle magustoidu päevaks. Kes oli see laulja, kelle nime magustoit nüüd kannab? Vastused: 1. Mortimer, Snerd, Umblu. 2. Kadrina kirikus Lääne-Virumaal. 3. Raoul Wallenberg (1912– 1947?), Rootsi diplomaat, kes päästis Budapestis kindlast hukust enam kui 100 000 juuti. 4. Iseseisvas purilennus. Lendas Tallinnast Soome enam kui 60 kilomeetrit, maandus Santahamina sõjalennuväljal. 5. Dame Nellie Melba. Magustoiduks virsikuvaarikadessert Peach Melba, Ameerika Ühendriikides on 13. jaanuar Peach Melba Day.

TÄNANE HOROSKOOP

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

SUDOKU www.sudoku.ee RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Tsirkuses heliseb telefon. Direktor võtab toru. «Vabandage, ega teil rääkivat hobust vaja ei ole?» küsitakse temalt. Direktor mõtleb, et keegi teeb temaga nalja, ütleb resoluutselt: «Ei!» ja paneb toru ära. Mõne aja pärast heliseb taas telefon: «Vabandage, ega teil rääkivat hobust vaja ei ole?» Direktor ärritub selle tüütu naljamehe peale, käratab: «Ma juba ütlesin, et ei ole vaja!» ja paneb toru ära. Varsti heliseb taas telefon: «Oodake, palun, ärge pange toru ära! Ma saan aru küll, et teil on kiire, aga ärge pange toru ära, mul on kabjaga pagana raske numbrit valida ...» ••• Autoinspektor peatab auto. «Kas te märki ei näe? Siin on lubatud sõita ainult ühes suunas.» «No ja mis siis? Kas ma sõidan kahes suunas või?»

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

postimees, 8. august 2014 || vaba aeg || 17

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATER

RAKVERE TEATER

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis

8., 9., 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Laitse Graniitvillas

10., 12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATER VANEMUINE

Tooma talu

Lääne-Virumaa, Uusküla 27., 28., 29., 30.08 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

ENDLA TEATER Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

suures saalis 8.08 kl 19

VARES

Ajalooline müsteerium M. Kivastik, Lav. K. Komissarov. Osades: Indrek Taalmaa, Karin Tammaru, Triin Lepik, Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Priit Loog, Sepo Seeman, Ago Anderson jt 9.08 kl 19

WOYZECK

Georg Büchner . Lav. Hendrik Toompere. Osades: Priit Loog, Kaili Viidas, Carmen Mikiver, Jaan Rekkor, Indrek Taalmaa, Ago Anderson jt 10.08 kl 19

KVARTETT

R. Harwood. Lav. Enn Keerd. Osades: Lii Tedre, Helene Vannari, Feliks Kark ja Raivo Rüütel

THEATRUM

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Sadamateatris 25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

Esna mõis 8., 9., 11., 13.08 kl 19

Hääled

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu 31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

UGALA TEATER

Jaan Kruusvall. Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port. Piletid (13/16)

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Teatrikassa on suletud kuni 4. aug. Piletid müügil Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades.

Rahvusraamatukogu Teatrisaal

ÕISU MÕIS

16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

Valged ööd

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo

BRAND

8., 9., 10.08 kl 19 NB! Teatribuss viib Viljandist Õisu 7.08 kl 18. Autor Fjodor Dostojevski. Lavastaja Leino Rei (külalisena). Osades Adeele Sepp, Martin Mill, Andres Tabun, Rait Õunapuu, Peeter Konovalov.

SAUEAUGU TEATRITALU

12.08 kl 18 Esietendus! (välja müüdud) 13.08 kl 18 (välja müüdud), 14., 21., 22., 23.08 kl 18, 24.08 kl 16

Mere märgid

AutorGardnerMcKay.LavMargus Kasterpalu (külalisena). Osades Kadri Adamson (külalisena), Meelis Rämmeld.

25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu 2., 6.10 kl 18

Andromeda saar

Lavastaja: Leino Rei Osades: Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

7., 8.10 kl 18

Faust

Lavastaja: Aare Toikka Osades: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Madis Muul

Rahvusraamatukogu Tornisaal 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Kose Kultuurikeskuses 29.09 kl 13

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

TEATRID TARTU HANSA HOOVIS Piletid saadaval Hansa Hotellis, Piletilevis, Piletimaailmas ja 2 tundi enne etendust kohapeal! www.hansahoov.ee (Aleksandri 46, Tel 737 1800) 13., 20.08 kl 20

„EGON ja INDREK“ 27.08 kl 20

„PARIMAD PALAD“

VANA BASKINI TEATER Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

Põltsamaa Lossihoov 11.08 kl 20

Suure-Jaani Laululava 18.08 kl 20

Nädal aega kolmekesi Lavastaja Eero Spriit. Mängivad: Anti Kobin, Taavi Tõnisson, Merilin Kirbits.

EESTI TEATRI- JA MUUSIKAMUUSEUM

13., 14.08 kl 19

JAAN SÖÖT ja ALO KÕRVE

kontsert- luuleõhtu «Juhanid ja Jaanid»

KONTSERT EESTI KONTSERT

www.concert.ee

XXVIII TALLINNA RAHVUSVAHELINE ORELIFESTIVAL 31. juuli – 10. august 2014

Kullamaa kirik 8.08 kl 19

“Eesti orelid” 8

Andres Uibo, Peter van Dijk, Johannes Sandner , Ulla Krigul Rossi, Pachelbel, Buxtehude, Bach, Brahms, Tobias, Lüdig, Gade

Tallinna toomkirik

“Klassikatähed 2013”

24.08 kl 17

Heigo Rosin (löökpillid) Johan Randvere (klaver) Kangro, Tüür, Uusberg, Volans, Prokofjev, R. Strauss, Schumann jt

dirigent Kaspars Putninš Kavas: Mendelssohn, Wagner, Pärt jt. (10€, 5€)

Tartu Hansa Hoov

Köismäe torn

22.08 kl 20.30

25.08 kl 19 Oksana Sinkova (flööt), Tatjana Lepnurm (harf) Kavas: C. Fh. E. Bach, Chausson, Debussy jt (10€, 5€)

28.08 kl 21

Lohusuu kirik 10.08 kl 16 Johannes Sandner (orel, Saksamaa)

Haapsalu toomkirik 9.08 kl 23.50

Haapsalu suvemuusika HORTUS MUSICUS Kunstiline juht Andres Mustonen

Niguliste 10.08 kl 16

Orelipooltund Tiit Kiik (Eesti)

Valga kirik 10.08 kl 16

Orelifestival / kontserdisari “Muusika Eestimaale”

Hans Davidsson (orel, Rootsi)

Tallinna Jaani kirik 10.08 kl 20

Festivali lõppkontsert

Lihula kõlakoda

Väravatorn

Pärnu Elisabeti kirik

9.08 kl 15

“Armastuse graatsiad” Ansambel Rondellus Ajaloolise tantsu ansambel Saltatores Revalienses Kavas renessansi ajastu armastuslaulud ja tantsud

Niguliste 9.08 kl 16

Hortus Musicus

Kunstiline juht Andres Mustonen

“Eesti orelid” 11

9.08 kl 19

10.08 kl 20

Aare-Paul Lattik, Toomas Trass, Ines Maidre, Piret Aidulo Bach, Arro, Karindi, SaintSaëns

Bastioni Aed

Niguliste

Lavastaja Eero Spriit. Mängivad: Ene Järvis, Väino Laes, Agnes Aaliste, Veljo Reinik, Martin Kõiv ja Madis Milling.

Iisaku kirik

20.08 kl 16

8.08 kl 20 Aivars Kalējs (orel, Läti) Edouard Oganessian (orel, Prantsusmaa)

8.08 kl 20 Bernhard Haas (orel, Saksamaa)

09.08 kl 20

Kanuusõit algajatele

Niguliste kirik

Bernhard Haas (orel, Saksamaa) Klaaspärlimäng Sinfonietta, kammerkoor Collegium Musicale. Solistid Arete Teemets (sopran), Ott Indermitte (bariton) Piret Aidulo (orel) Dirigent Endrik Üksvärav Ferenc Liszt. Sonaat h-moll Hugo Lepnurm. Kantaat “Lunastus Kristuses”

Põltsamaa kirik

12., 13.08 kl 20

Halliste kirik

9.08 kl 20

Pärnu Reiu Puhkekeskus Suure Munamäe vabaõhulava

Glass, Hindemith, Tõnu Kõrvits. Uus teos (esiettekanne)

9.08 kl 20 Hans Davidsson (orel, Rootsi)

Tartu Jaani kirik 9.08 kl 20 Iris Oja (metsosopran) Ulla Krigul (orel)

14.08 kl 13 Peter Sheppard Skærved (viiul, London) 16.–17. sajandi heliloojad, Skærvedile kirjutatud nimekate nüüdisheliloojate teosed – Poul Ruders, Hans Werner Henze jt

Kõrgessaare mõisa park 16.08 kl 18

Tšellokvartett C-JAM

Haapsalu MariaMagdaleena Õigeusu kirik promenaadil 16.08 kl 20

Haapsalu suvemuusika Ansambel ORTHODOX SINGERS

Kunstiline juht ja dirigent Valeri Petrov. Õigeusu kirikumuusika

Tartu Jaani kirik 16.08 kl 20

“Õhtu ilu”

Ka Bo Chan (kontratenor) Eda Peäske (harf)

Kadrioru loss 23.08 kl 18

OLEV AINOMÄE 60

Olev Ainomäe (oboe), Annemari Ainomäe (viiul), Johanna Marie Ainomäe (viiul) Anne Ainomäe (vioola), Silver Ainomäe (tšello), Lembit Orgse (klaver), Vahur Vurm (klarnet), Rait Erikson (metsasarv), Kristjan Kungla (fagott) Ansambel Hortus Musicus A.Vivaldi. Oboekontsert C-duur W. A. Mozart. Klaverikvintett Es-duur KV 452 T. Kaumann. “Folia” oboele ja keelpillikvartetile (esiettekanne)

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

X Tallinna Kammermuusika Festival 21. - 31. august 2014 20-21.08 VABA SISSEPÄÄSUGA kontserdid FESTIVALI TELGIS Vabaduse väljakul igal täistunnil 12.00 - 18.00

Mustpeade Maja 21.08 kl 19

FESTIVALI JUUBELIGALA

Pille Lill (sopran), Mari Tampere-Bezrodny (viiul), Ivari Ilja (klaver), Oliver Kuusik (tenor), Atlan Karp (bariton), Sigrid Kuulmann-Martin (viiul), Kristina Kriit (viiul), Johanna Vahermägi (vioola), Andreas Lend (tšello), Neeme Ots (trompet), Irina Zahharenkova (klaver), Madis Kari (klarnet), Marko Martin (klaver) Kavas: Chopin, Verdi, Prokofjev, Tubin jt. (10€, 5€)

Tallinna Raekoda 22.08 kl 19 Atlan Karp (bariton), Neeme Ots (trompet), Irina Zahharenkova (klaver) Kavas: Mussorgski, Sviridov, Ravel jt. (10€, 5€)

Tenso Euroopa kammerkoor

(Laboratooriumi 27)

Tallinna Raekoda 26.08 kl 19 Johanna Vahermägi (vioola) ja Amael Piano Trio (Sloveenia) Kavas: Schubert, Mahler, Škerjanc (10€, 5€)

Köismäe torn (Laboratooriumi 27)

27.08 kl 19 Petr Nouzovsky (tšello, Tšehhi), Andreas Lend (tšello) Kavas Steineri tšelloduo maailma esiettekanne (10€, 5€)

Tallinna Raekoda 28.08 kl 19 Anna-Liisa Bezrodny (viiul), Jan-Erik Gustavsson (tšello, Soome), Marko Martin (klaver) Kavas: Ravel jt. (10€, 5€)

Tallinna Loomaaia triiphoone 13.08 kl 20

Kammermuusika kolmapäevad

Kristina Kriit (viiul) Levi-Danel Mägila (tšello) Kavas: Paganini, Händel, Halvorsen jt. (sissepääs loomaaia piletiga, NB! kassa avatud kuni 19.00)

Esku Kabel (Vihula vald) 19.08 kl 18

Kirikuklassika

Kitarriduo Jelena Ossipova & Daniel Julle Kavas: Albéniz , Fleury, Piazzolla jt. 20.08 kl 20

Kammermuusika kolmapäevad

Enno Lepnurm (tšello) Tatjana Lepnurm (harf) Kavas: Händel, Offenbach, Hasselmans jt. (sissepääs loomaaia piletiga, NB! kassa avatud kuni 19.00)

HITIVABRIK

Niguliste kirik 23.08 kl 19

RAMEAU 250

Arete Teemets (sopran), Oliver Kuusik (tenor) ja Ensemble Ausonia (Belgia) Kavas aariaid Rameau ooperitest (10€, 5€)

www.hitivabrik.ee

Lohusalu sadam 13.08 kl 21

Hendrik Sal-Saller & Smilers

21.08 kl 21

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid 15.08 kl 21

Vaiko Eplik & Eliit Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid Hendrik Sal-Saller & Smilers

Karksi ordulinnus 08.08 kl 19

Kaarma maalinn 09.08 kl 19

Jaan Tätte sünnipäevapiknik «Peatus»

TARTU KONTSERT

Lisainfo: www.kontsert.ee

SMILERS - MOJITO Tallinna Linnateatri lavaauk 10.08, kell 19:00

KOIT TOOME & UNPLUGGED LIVE BAND

Pärnu Ammende Villa aed 13.08, kell 19:00 Saue, Vanamõisa Vabaõhukeskus 15.08, kell 19:00 Pühajärve laululava 16.08, kell 19:00 Vihula mõisa aed 21.08, kell 19:00 Luke mõisa aed 22.08, kell 19:00 Haapsalu, Veskiviigi sadam Jahta 23.08, kell 19:00

MARKO MATVERE & OOPER KVARTETT Vihula mõisa aed 14.08, kell 19:00 Viljandi, Sakala Keskuse õu 15.08, kell 19:00 Padise, Kallaste talu Kalju Lava 16.08, kell 19:00 Pärnu Ammende Villa 17.08, kell 19:00

Tartu laululava 14.08 kl 20 Väravad kell 19.00

TARTU LAULULAVA 20

Smilers, Fix, Ott Lepland, Koit Toome, Karl-Erik Taukar, Maarja-Liis Ilus,Jassi Zahhaorv. Õhtut juhib Genka.

RUJA MUUSIKUD JA MUUSIKA Eile nägin ma Eestimaad Tartu Laululava 21.08 kell 20:00 Väravad kell 19.00

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

18 || kuulutused || postimees, 8. august 2014

Kaevumeister: kaevude kaevamine, salv- ja puurkaevude puhastamine, süvendamine, pumba paigaldus, kanalisatsiooni ja imbväljakute rajamine. Tel 5873 9451.

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Aeg annab teised tagasi, ei emasüdant iialgi

Soe suvetuul võttis su käest, viis teele, kust tagasi ei tulda.

Anne-Liis Jääger

Lahkus kallis sugulane ja hea sõber

(end. Allik) 26. III 1948 - 6. VIII 2014

Marta Otti

12. VIII 1934 - 29. VII 2014

Teatame sügava kurbusega oma armsa ema ja abikaasa surmast. Leinavad tütred peredega ja lesk.

Mälestavad tädilapsed Aino, Laine, Lembit ja Juta peredega ning Auli ja Elle. Urnimatus 16. skp. kell 14 Pauluse kalmistul.

Ärasaatmine 11. skp. kell 14 Rahumäe krematooriumis. Tuhalaane mõisa ait-kuivati Viljandimaal Karksi vallas (ü-p 913 m², krunt 1 ha, maakivist, hind 26 000 €). Osta-müüa-üürida aitab kutseline maakler Peeter Meus tel 506 2212. www.aadlivillakv.ee Soovin üürida Mustamäel või Nõmmel 1-toalise korteri. Tel 5823 9152.

Vaipade ning pehme mööbli puhastus kodus või kontoris. Küsi hinda vanastuueks@gmail.com või tel 5666 0428, 5666 0365.

Mõnikord seisatab hetk, kuhu sõnad ei mahu ... Teatame, et on lahkunud kallis

Mälestame kauaaegset majanaabrit

Endel Saliste

Irene Avi

1. IX 1937 - 6. VIII 2014

Leinavad lapsed, lapselapsed ja tädilapsed. Ärasaatmine 10. skp. kell 12 Tartu Raadi leinamajas.

ADR- ja veoautojuhi ametikoolitused Tallinnas ja Tartus. www.sõiduõppe.ee, tel 507 8230.

Müük ja rent. Hooldusniidukid, põllutehnika USA-st. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Tiiu Kääri

Ants Adamson Veokijuhi täienduskoolitus 16., 17. ning 23., 24. augustil Tartus Riia 10. Tel 745 6040, www.autosoit.ee

Sügav kaastunne abikaasale, lastele ja lastelastele kaotuse puhul. Erika ja Janeki pere

Südamlik kaastunne Ahtole ja Agole peredega armsa ema, vanaema ja ämma

Marie Altjõe

Pakkuda võib kõike. Ostame vanavara kl 10–16 Kadaka tee 36 tel 655 0040.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

Robert Hüssoni

Tiit Koppelit

Naima Metsanurga

Peeter Sepa

kaotuse puhul. Ene, Linda, Aulis, Andres ja Indrek peredega

mälestab Eesti Maaülikooli veemajanduse osakond.

kaotuse puhul. Maa-amet

surma puhul. Viljandi tee 34 keskmise trepikoja elanikud

Avaldame sügavat kaastunnet Tiiule ja ta perele kalli ema, vanaema ja ämma

Sügav kaastunne Tiina perele abikaasa, isa ja vanaisa

Südamlik kaastunne Zinaidale abikaasa

Tõnu Johannese

Elsa Järve

surma puhul. Ain ja Merike koos laste ja nende peredega

Mälestame

Eljo Kaldalu

Helve Kuhi

7. XI 1942 - 5. VIII 2014

surma puhul. Helju, Piret ja Katre perega, Sirje, Urmas, Tiiu ja Tõnu Hallik

Südamlik kaastunne Gennadile perega

Südamlik kaastunne Pille Siimerile ema ja tema lähedastele armsa

Mälestame

Vladimir Laponogovi

Helgi Möldri

kaotuse puhul. AS Grüne Fee Eesti

kaotuse puhul. Endised kolleegid Tallinna Linnavaraametist

Erkki Nikkarev Mälestame muhedat ja heasüdamlikku naabrimeest. Sügav kaastunne lähedastele. Perekond Põldmaa, Lutsuveer ja Parv

Südamlik kaastunne Sirjele perega kalli ema, ämma, vanaema ja vanavanaema surma puhul. Jaan, Villu, Toomas, Jüri ja Matti peredega

Sügav kaastunne Olgale ja Gennadile kalli äia ja isa

Mälestame kauaaegset kolleegi ja head sõpra

Avaldame kaastunnet omastele

Avaldame kaastunnet lahkunu omastele. OÜ Klaisent

Südamlik kaastunne Küllile perega kalli isa ja vanaisa

Avaldame kaastunnet kallile Renole ja Katrinile armsa isa ja elukaaslase

Mälestame andekat, sõbralikku ja abivalmis silodoktorit

Paul Lättemäed

Andres Peekmann 12. I 1959 - 3. VIII 2014

kaotuse puhul. Helina, Marika, Leelo peredega, Keity, Kaile, Tõnis, Kirsi 4 elanikud

Avaldame kaastunnet lähedastele. Kehtna Mõisa OÜ

Südamlik kaastunne Tiiule perega armsa isa, vanaisa ja äia

Mälestame oma kauaaegset koostööpartnerit

Avaldame sügavat kaastunnet Urmas Pohlakule isa

Meinhard Kivimäe

Paul Lättemäed

Endel Pohlaku

kaotuse puhul. Tea, Anneli, Urmas ja Tõnu peredega, Helle ja Kalli

Avaldame kaastunnet lahkunu omastele. Kuivajõe Farmer OÜ

surma puhul. Loo kooli pere

Mälestame toredat rühmajuhendajat

Mälestame abivalmis naabrimeest

Südamlik kaastunne Aimarile kalli isa

Tiit Koppelit

Edgar Mandelit

Avaldame kaastunnet omastele. 1986. a. TTÜ lõpetanud õpperühm EV

Südamlik kaastunne omastele. Aile, Lemme, Malle ja perekond Sass

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Evi Sild

Olga Laur

kaotuse puhul. Andrei, Vitali ja Jüri

Meie sügav kaastunne Kaiale ja Kristjanile. Ester ja Priit

Peeter Seppa Avaldame kaastunnet lahkunu lähedastele. Puhja KÜ

Avaldame kaastunnet Heilale vanaema surma puhul. Töökaaslased osaühingust TMB Element

Erkki Nikkarevi

Meelis Hiiemäed

Peeter Sepa

surma puhul. Liivaku pered

Vladimir Lopanogovi

Aadu Haamerit

Südamlik kaastunne Tiinale kalli abikaasa

Veera Mihkelsoni

Tartu linnaraamatukogu mälestab endist direktorit ja tunneb omastele kaasa.

Kalev Kangro

Vabariigi Presidendi Kantselei

Mälestame head naabrit. KÜ Ropka Torn liikmed

Sügav kaastunne omastele. Perekond Ahas

Mälestame head sõpra

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Avaldame kaastunnet Mati Metsanurgale ema

Avaldame kaastunnet omastele. Tartu Ülikooli raamatukogu

Südamlik kaastunne Ailile, Antile ja Karinile. Ilme ja Vello, Rein ja Inge perega

Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele.

Lugupeetud koostööpartnerit prof.

Siiras kaastunne lähedastele. TÜ loodusmuuseum

Mälestame

Aino Runget

Südamlik kaastunne Piia Mõttusele perega kalli isa, vanaisa ja äia

Silvi Eilartit

kaotuse puhul. KÜ Ropka Torn naabrid

Mälestame leinas Valgetähe teenetemärgi kavaleri

Margus, Sirli, Erkki, Olga

Mälestame teenekat kolleegi, pikaajalist Tartu linnaraamatukogu direktorit

Oivo Einaste

Møller Auto Mustamäe sõbrad ja kolleegid

mälestavad TRÜ 1968. a. lennu inglise filoloogid. Tunneme kaasa lähedastele.

Avaldame sügavat kaastunnet Leole ja Airele perega kalli abikaasa ja vanaema

Silvi Eilartit

Raivo Reinsalu

kaotuse puhul.

surma puhul. Tõnu Randala, perekonnad Haug, Usin, Laurson, Soome, Otter, Toode, Kiisk, Toomla, Must, Vikman, Epner, Koorits

Eevart Arrak

15. III 1937 - 1. VIII 2014

Erkki Nikkarev

Avaldame kaastunnet Ivile elukaaslase

Erich Kaasiku

Mälestame unustamatut sõpra. Kaastunne omastele.

surma puhul. Raul ja Sigre

Mälestame kallist kolleegi

Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik ...

Avaldame kaastunnet omastele. KÜ Ilmatsalu 18a elanikud

Südamlik kaastunne Keijo Kaasikule kalli isa

(sünd. Ploomann)

kaotuse puhul. Tiina, Eva, Merike, Mare, Ain ja Silvi

Mälestame endist kauaaegset töötajat. Siiras kaastunne lähedastele. Tartu Kutsehariduskeskuse pere

Märkide, müntide ja vanavara ost E–R kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

On lühikesi teid ja pikemaid. On möödas aeg, mil koos sai käidud neid. Alati rõõmsameelset

OSTAB METSAKINNISTUID Tel 50 72 544

Hääbus hääl, kustus küünal, sulgus uks ...

Leinab perekond Ots ja avaldab sügavat kaastunnet lähedastele.

Aksel Pärnalaasi

Vladimir Strizhakovi surma puhul. KÜ Uus 10

Sügav kaastunne Svetlanale isa

Vladimir Strizhakovi surma puhul. Töökaaslased Ülikooli Perearstikeskusest

Ilme Sööt Südamlik kaastunne omastele. Maie ja Rein

Südamlik kaastunne Tiiule perega kalli

Koit Teesalu

surma puhul. Luunja keskkooli IX lend

10. X 1994 - 27. VII 2014

Südamlik kaastunne Margusele perega isa, äia ja vanaisa

Südamlik kaastunne Annelile perega poja, venna ja lapselapse

Jaanus Rubergi

Koit Teesalu

surma puhul. Tiiu Roodus abikaasaga ja Villu Astok perega

kaotuse puhul. Perekond Malm

Härta Saks Avaldame kaastunnet Kristi Haardele vanaema surma puhul. Kolleegid Viimsi Kaubahoovist

kaotuse puhul. Vika

Avaldame südamlikku kaastunnet Jelena Koffalile kalli isa

Anatoli Trubatševi kaotuse puhul. Töökaaslased Tallinna Ettevõtlusametist

POSTIMEES, 8. AUGUST 2014 || TÄNA || 19

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VAHENDAB VENEMAA IMPORDIKEELU JÄRELKAJASID.

NIMEPÄEV: SILVIA, SILVI, SILVA, SILVE Ene Puusemp 72, ajakirjanik Vardo Rumessen (pildil) 72, pianist, muusikateadlane ja poliitik Gunnar Paal 68, sporditegelane ja ajakirjanik Jelena Skulskaja 64, ajakirjanik POSTIMEES ÕNNITLEB: Hille Karm 47, multimeediakunstnik Maris Jõks 40, keeletoimetaja-korrektor Liina Vahtrik 42, näitleja Siret Aarna 38, tellimiskeskuse müügiesindaja Villem Tomiste 39, arhitekt

foto: afp/scanpix

VIIMANE VEERG

TALLINN +24

RAKVERE +25

KÄRDLA +25 HAAPSALU +24

ilmateenistuse sünoptik ptik

Musta mere ääres asuva Krimmi Taigani loomaaias nägi möödunud nädalal ilmavalgust sebra ja eesli järglane. Töötajate sõnul sõbrunesid loomaaias elavad, kuid end üksikuna tundnud sebra ja eesel, edastas straitstimes.com. See, et nad järglase võivad saada, oli üllatus. Noorloom (pildil emaga) sai nimeks Telegraf. Tema keha on pruunikas nagu eeslil, kuid jalad triibulised nagu sebral. Ka varem on ette tulnud liikidevahelist järglaste saamist, kuid varem ei ole olnud loomaaedades ühtegi emast sebra, kes eesliga järglase saab. elu24.ee

EUROOPA

Üürikeseks veidi lahedam taimi paljak

Krimmi loomaaias sündis sebraeesel

HOMME POSTIMEHES:

KULTUURIKÜLG UURIB, KUIDAS SOOMLASED TOVE JANSSONI 100. SÜNNIAASTAPÄEVA TÄHISTAVAD.

PAIDE +27

NARVA +24

2–8 m/s

Tänase päeva jooksul läheb üle Eesti madalrõhuvöönd. Ilmataat poetab vihmaTARTU hooge – laiguti saab maa PÄRNU VILJANDI +28 +25 korralikult kastetud, mõni +26 KURESSAARE koht vaid üürikese rabina +25 või jääb päris ilma. Üürikeseks ajaks tõrjutakse kuumus idapiiri taha ja termomeetriVÕRU näidud saavad Eesti oludele koVALGA +29 +27 hasemaks. Täna on Lääne-Eestis taevas selge ja ilm sajuta. Kesk- ja IdaVEETEMPERATUUR KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Eestis on pilvi enam. Sajab hooAnne kanal +24 Laupäev, 9.08 Pühapäev, 10.08 Esmaspäev, 11.08 vihma, on äikest. Puhub valdavalt Emajõe vabaujula +23 Tallinn +16/+25 +15/+27 +17/+28 läänekaare tuul 2–8 m/s, äikese Kakumäe rand +11 Tartu +15/+26 +17/+27 +18/+29 ajal on tugevamaid puhanguid. Kuressaare +24 Narva +13/+25 +16/+29 +16/+28 Õhusooja on 24–29 kraadi. Pirita rand +12 Pärnu +14/+27 +16/+26 +16/+29 Pärnu rand +20 Kuressaare +17/+26 +20/+27 +18/+27 Pühajärv +26

Jalgrattalinnast ei tulnud suurt midagi välja

PÄIKE

Umbes aasta tagasi Rakverre jõudnud kümnest elektrijalgrattast pooled seisavad kasutuseta. Hotellikülastajate seas, kellele mõeldes sõiduvahendid hangiti, need populaarsed pole. «Ma ise oleks arvanud, et neid küsitakse rohkem,» lausus linnavalitsuselt klientidele laenutamiseks kolm elektrijalgratast saanud Art hotelli omanik Anne Nõgu. Kaks elektrijalgratast läksid hotelli Wesenbergh, kust öeldi samuti, et väga tihti pole põhjust neid hoiuruumist välja võtta. Kolm kaherattalist on hoiul Rakvere linnavalitsuse õue peal asuvas garaažis. Kaks elektrijalgratast on Targa Maja käsutuses. Virumaa Teataja

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 5.21 5.18 5.31

loojub 21.30 21.17 21.36

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +30,8 kraadi (1850) +7,4 kraadi (1948) Tartus +33,6 kraadi (2010) +6,3 kraadi (1957)

KUUFAASID 4. august 3.50 10. august 21.09 17. august 15.26 25. august 17.13

+24 +30 +28 +26 +25 +25 +27 +23 +27 +30 +17 +25 +29 +22 +26 +26 +20 +34 +29 +25 +25 +21 +23 +26 +25 +13 +25 +31 +26 +25 +21 +27 +28 +27 +31 +14 +31 +37 +23 +26 +27 +27 +29 +31 +18 +31

TELE- JA RAADIOKAVAD • REEDE, 8. AUGUST ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu 07 00 Maahommik 45 Osoon (ETV 2013) 08 15 Ringvaade* 55 Vaalasaarte Maria, 11: Pilgeni täis karikad 09 45 Holby City haigla: Kõik võib ainult paremaks minna* 10 45 Eesti mäng* 11 15 ENSV: Limonaadi Joe* 45 Terve Eesti, 8/10* 12 15 Paraadi lõpp, 3/3* 13 45 Lang Langi ja Herbie Hancocki kontsert O2 Worldis* 15 10 Vaalasaarte Maria, 11: Pilgeni täis karikad* 16 05 Holby City haigla: Peegeldunud tõde 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Inge 18 00 Õnne 13 30 Aktuaalne kaamera 45 Reisile minuga: Balatoni järv 19 15 ENSV: Lõks 45 Dallas: Pärand (USA 2013). Draamasari 20 30 Tippkohtumine, 5 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 35 Nipernaadi (Eesti 1983). Seiklusfilm 23 05 Lilyhammer, 5/8 (Norra-USA 2011). Draamasari 50 Dallas: Pärand* 00 35 ETV kuld: Rock, 2 01 10 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Teaduspalavik: Laborist väljas* 30 Smallville: Torm* 10 15 Hannah ja ta õed (USA 1986). Komöödia 11 57 ERR uudised 17 05 Attenborough – 60 aastat looduses, 1/3: Elu läbi kaamerasilma* 18 00 Rula ja Ratas, 11 30 Võlukarussell: Teo Tiidu suur näitus 40 Fiksikud: Fiksikud parandavad tõmblukku 45 Pingviin Jasper (Prantsuse 2002) 50 Pimmi ja Pammi seiklused: Kummitus pööningul 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Kadunud raamatu juhtum 19 10 Minu lemmikloom: Madu 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Maa ja taeva vahel, 9/10 20 15 Idioot, 10/10 21 05 Kuritegu, 2/20* 22 05 Lõputa maailm, 6/8: Vanker* 50 Ööülikooli rännakud, 7/8: kirjanik Kristiina Ehin ja bioloog Fred Jüssi 23 50 Meie Aja Kunst: Paul Kuimet 00 15 Eesti TOP 7* 58 ERR uudised

06 05 Meeleheitel koduperenaised: Ta vajab mind 50 Taltsutamatu süda, 32* 07 40 Garfield: Milline nõid? Suur aevastus 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 43* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5818 35 Kui süda murdub (Austria-Saksa 2010). Romantiline draama 13 30 Kalailm* 14 00 Heeringaminutid 10 Lindprii: Lapsuke ukselävel 15 05 Lindprii: Peni New Yorgis 16 05 Küladetektiivid, 54: Püha Antoniuse jälg 17 05 Taltsutamatu süda, 33 18 05 Armastus ja karistus, 44 20 00 Suvereporter 21 00 Galileo 30 Kaks kanget Indias 22 30 Komissar Rex: Kolmas mees 23 30 Minu unistuste Aafrika (USA 2000). Haarav draama 01 35 Teispoolsus Libahuntide mäss (Uus-Meremaa-USA 2009). Õudusfilm 03 05 Viimane võmm: Hoolitsetud surm* 50 Suvereporter* 04 40 Nikita: Patuoinas 05 20 Küladetektiivid, 54: Püha Antoniuse jälg*

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 54* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Ulakad vanurid, 2, 3 11 10 Kättemaksukontor 9, 1: Teadmata kadunud 1* 12 10 Viimane tõeline mees 2, 9-10: Võluv arhitekt; Abiline 13 05 Suvesangarid, 37* 35 Selgeltnägijate tuleproov, 8, 10* 14 30 Selline on elu!: Kahekordne maooperatsioon 15 25 Vaprad ja ilusad, 6788 55 Armastuse pisarad, 55 16 55 Midsomeri mõrvad, 9, 7: Läinud aasta mudel 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Minimissid 2, 1 21 00 Hullumeelsed perekonnad, 10 22 45 Kallis oled, vana (USA 2009). Komöödia 00 50 Hawaii 5-0 3, 23: Pereäri 01 40 Adam (USA 2009). Romantiline draama 03 25 Hullumeelsed perekonnad, 10* 04 25 Võimalik vaid Venemaal* 50 Seitsmesed suvesadamas

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 133 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 690 09 10 Emmerdale, 244* 40 Eluteed, 20 10 05 Küladetektiivid, 238: Viimane seanss 55 Süütu süüdlane, 24 11 45 Top Shop 12 00 10 aastat nooremaks USA: Paranemise teel 25 Poissmees, 11/12: Finaal* 14 05 Piinlikud haigused – laste eri, 4* 15 00 Aedniku aabits* 30 Süües saledaks, 9* 16 00 Tuuni superstaari, 5 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Dieedipidamise vead 19 00 Kodus ja võõrsil, 5819 30 Emmerdale, 245 20 00 Saare sosinad 21 00 Romantiline reede – Ajaränduri naine (USA 2009). Romantiline draama 23 00 Poissmees, 12 55 Gok Wan annab moenõu* 00 45 Suvereporter 01 35 Unustamatu: Leekides 02 30 Allilma emandad, 10 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 24/153* 45 Suvereporter*

06 30 Kalailm* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 145: Kentaurid* 09 20 Conan, 273* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Patagoonia* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 48* 14 35 Knight Rider, 53/90: Pätikamp* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Paapua Uus-Guinea 16 20 Komissar Rex, 146: Ulg 17 10 Supermani uued seiklused, 49/86: Supernaine 18 05 Knight Rider, 54: Häbistatud rüütel 19 00 Galileo 30 Eesti kõige-kõige 20 00 Tuvikesed, 29: Krediitkaardi mõnud* 30 Tuvikesed, 30: Sõbrapäev* 21 00 Kaks ja pool meest: Seepärast see ongi ballisaal* 30 Uppuv maailm (Saksa 2008). Katastroofipõnevik 23 30 Illusioonimeistrid, 13 00 20 Kaks ja pool meest: Hoiatan, see on räpane 45 Tuvikesed, 3132: Põgenemine; Impotent 01 35 Südamelt ära, 26 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Nokaut (USAKanada 2011)*. Märul 12 55 Kõige naljakamad koduvideod 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed, 2, 1 16 00 Kutsuge Cobra 11, 5, 7: Risttules 17 00 NCIS kriminalistid, 4, 24: Surmaingel 18 00 Perepea, 8, 5* 30 Simpsonid, 4, 14* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema, 7, 1920: Vennasvanne; Triloogia-aeg 20 00 Perepea, 8, 6: Kolmanda klassi lugu 30 Simpsonid, 4, 15: Ma armastan Lisat 21 00 Suvesangarid, 29 30 Ma armastan sind, Beth Cooper (USA 2009). Romantiline komöödia 23 30 Puhkus Mehhikos, 2, 64; ekstra, 2, 64 00 45 Kuidas ma kohtasin teie ema, 7, 19-20* 01 45 Kälimehed, 2, 1* 02 35 Suvesangarid, 29* 03 00 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 98/142* 45 Dr Vassiljevi terviseminutid* 10 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 11 00 Austraalia metsik loodus, 5/5* 50 Maatriks* 12 35 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 193/304* 17 00 Armuleek, 194/304* 45 Armuleek, 195/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 99/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Valgust!* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Kas tohib?* 22 15 Nero Wolfe, 1/8. Krimisari 23 55 Täna. Uudised (subtiitritega)* 00 10 Suvemiks* 55 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Märt Treier 09 45 Spordisäde. Kaido Höövelson 10 05 Huvitaja. Madis Kimmel 11 30 Järjejutt. Asja, V 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Hussar 14 05 Maailmapilt 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Loomaaia lood. Mati Kaal, Haldi Normet-Saarna 16 05 Stuudios on Reimo Sildvee 17 05 Kihnukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Spordisäde* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Anu Välba 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Unustamatud 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 KÖP. Helihoidis aastast 1995. Õhtu Villem Raamiga. Saate autor on Ott Kool 00 05 Huvitaja* 01 00 Kihnukeelsed uudised* 10 Aiatark* 30 Kauamängiv* 02 15 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater. Ekke Moor, 5 10 05 Muusikatuba, Nele-Eva Steinfeld Muusikatoimetaja valik sündmusi ja helindeid. 11 05 Album. Erkki-Sven Tüür 12 02 Delta. Nele-Eva Steinfeld 14 05 Kooskõla Klassikalise muusika suurteos kommentaariga. 15 15 Amadeus + 16 05 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis. Paavo Järvi Esinevad Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester ja tšellist Steven Isserlis, dirigent Paavo Järvi. * Sergei Prokofjev Tšellokontsert * Jean Sibelius - Sümfooniad nr. 6 ja nr. 7. 21 00 Crossover Pisut üle piiri 22 05 Kontserdisaalis. Heli ja keel. Kontserdil “Kooskõlast sünnib maailm” kõlas Malle Maltise muusika ja Hasso Krulli luule. Kontsert on salvestatud Tallinna Õpetajate majas 23. jaanuaril 2014, helirežissöör Aili Jõeleht, toimetaja Nele-Eva Steinfeld. 00 05 Nokturn