Postimehe paberleht 09 08 2014

350 TÖÖTUT JUHTMETEHASE KOLIMINE ANNAB HAAPSALULE RÄNGA HOOBI. MAJANDUS LK 7

ABI MEESTELE Naistele on Eestis kümmekond varjupaika ja tugikeskust, kuid meestele mitte ainsatki. Varsti aga saavad mehedki abikeskuse.

ANU TALI: Kõik sõltub enda häälestusest, see nakatab.

Arteris veel: Elu roosades värvides Hõrk ja tervislik ilu

EESTI LK 4–5

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee Jalgpallikoondise peatreener

MAGNUS PEHRSSON Mul on hea meel, et ettevalmistuse osa hakkab lõppema.

SPORT LK 14 LAUPÄEV, 9. AUGUST 2014 • NR 184 (7175) • HIND 2 € • TIRAAŽ 55 153 • 201 000 LUGEJAT • 48 LEHEKÜLGE

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 9. AUGUST 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

kaspar jõgeva

Munad ühes korvis

De jure seda maksu pole. De facto on. Või kuidas nimetada postkontorite ülalpidamist, mille käive on kolm eurot päevas? Kuidas kutsuda kirjakastide igapäevast kontrolli, olgugi et neisse libistatakse üks kiri päevas? Eesti Post maksab igal aastal pea kolm miljonit eurot, et tagada postkontorite ja kirjakastide tihe võrgustik ning kirjasaatmise teenus odavate postmarkide abil. Kolm miljonit – see on lihtsalt nokkimine?

Aga jutt ei käi kolmest miljonist. See on tilgake tiigis. Analoogseid monumente on Eesti täis. See on betoon ja metall, mille ülalpidamine maksab raha. Lisaks tuleb tasuda betoonihalduritele.

Postkontorite funktsiooni saaks asendada pakiautomaatide, kirjakastide ja margiautomaatidega. Kuid postkontorid kui monumendid sümboliseerivad riigi kohalolu maal. Kas riik on tegelikult kohal või mitte, postkontor loob vähemalt illusiooni selle olemasolust.

Monument on sümboolse väärtusega rajatis, mille funktsioon on hõlpsasti asendatav.

Monumentideks võib pidada väikekoole, kus õpib mõnikümmend õpilast. Üks selline asub Mehikoormas. Õppeaasta kulu õpilase kohta on üle 5000 euro, Rocca al Mare erakoolis on sama näitaja väiksem. Viimast koos riigitoetuse ja vanematelt küsitava õppemaksuga.

Monumentideks võib pidada ka linnakoole, mis mahutavad tuhatkond, kuid opereerivad mõnesaja õpilasega. Üks selline on Tallinna Pääsküla gümnaasium. Vahet pole, et õpilased teistesse koolidesse saaks suunata.

Monumentideks võib pidada väikehaiglaid, kes ostavad üksteise võidu tehnikat kokku.

Olgugi et tehnikat kasutavaid spetsialiste pole. Samamoodi omavad vaid monumentaalset väärtust need uhked klaasist liuguksed, mida haiglatesse paigaldatakse. Las maksavad. Vähemalt on ilus vaadata, mis sellest, et haiglates piisavalt arste pole.

K

ui Eesti-suuruses riigis kaotab ühes maakonnas korraga töö 347 inimest, siis on see kogu piirkonna toimetulekule tõsine hoop. Autotööstusele juhtmeköidiseid valmistav PKC Eesti kolib oma tootmisliinid Keilasse ja Leetu ning vähemalt Keilas saaks umbes kolmandik koondatuist uuesti tööle asuda. Kuigi pea 80 kilomeetri kaugusel tööl käimine on ebamugav variant, pole töötukassa hinnangul sellisele hulgale inimestele 23 000 elanikuga Läänemaal lihtsalt rakendust.

Kohalikul omavalitsusel, kelle jaoks suure tööandja kadumine tähendab ühelt poolt auku eelarves ja teiselt poolt lisakulusid abivajajate toetamiseks, on aga valikuid veel vähem.

Koondamisteade võtab kahjuks ka argumendi selle poolt, et kõike on võimalik igal pool toota, kui vaid pealehakkamist ja tahtmist on. Nii lihtne see ikkagi pole.

Rahvusvahelises ettevõttes vaadatakse arve, mitte kohaliku kogukonna toimetulekut, ja rahvusvaheline alltöövõtt on alati risk. See toob küll leiva lauale, kuid võib selle sealt sama kiiresti viia, nagu Haapsalus nüüd juhtuski. Kliendi huvid eelkõige, on PKC põhjendus, ja sellist suhtumist ei saa ettevõtjale kuidagi pahaks panna.

See, viimaste aegade suurim koondamine, on omakorda taas tõstatanud küsimuse väljaspool Tallinna tegutsevatele ettevõtetele maksusoodustuste tegemisest.

Riigipoolsetes soodustustes imevitsa näha on muidugi lihtne, ent kas see nii ka töötaks? Oletame lihtsustatult, et valitsus otsustab tõmmata 20-kilomeetrise ringi ümber Tallinna ja kehtestab väljaspool seda perimeetrit registreeritud ettevõtetele maksusoodustused. Selle tulemusena elavneks ettevõtlus pööraselt Tallinnast mõnekümne kilomeetri kaugusel, kuid see oleks ka kõik. Arvude armutus maailmas otsib ettevõtja ikka minimaalse kulu ja maksimaalse tulemuse summat. Nii ongi tootmise kolimine Haapsalust Keilasse kurbloolise loogika tagajärg.

Palju on räägitud sellest, et omavalitsused peaksid toetama ettevõtlust ja soodustama uute töökohtade loomist.

See nõuab haldustarmukust ja aega, kuid inimene ei saa nii kaua tööta oodata. Vahepeal on töötukassa küll vapralt valmis tööotsijaid koolitama, nõustama ja aitama, kuid tööd annab ikkagi tööandja.

JUHTMÕTE See, viimaste aegade suurim koondamine, on omakorda taas tõstatanud küsimuse väljaspool Tallinna tegutsevatele ettevõtetele maksusoodustuste tegemisest.

LK 7

KÕVA SÕNA Tahaks ka eestivene meedias näha otsustavat kriitilist suhestumist Ukraina sündmustesse, intellektuaalset seisukohavõttu, millega kaasneks vene vaimuloo kriitiline mõtestamine.

Vene intellektuaalid, võtke vastutus, sõnastage oma ühemõtteline eitus Venemaa kuritegelikule poliitikale!

PÄEVA KOMM Ajad muutuvad, kuid õpetajad, politseinikud ja teised sisulise töö tegijad võivad palgatõusu edasi oodata. Viimast seni, kuni monumendimakse vähendatakse.

TÜ maailmakirjanduse dotsent Liina Lukas, PM 08.08

Suurusjärgus 450 000 eestlast töötab erasektoris. Seega, kolmandik eestlastest maksab koostöös ettevõtetega kinni monumentide ülalpidamise ja nende haldamise. Monumente reeglina kohalikust eelarvest ei rahastata, aga peamise kasu lõikavad kohalikud väikevürstidest betoonihaldurid, kes taovad vastu rinda: «Vaadake, meil on postkontor!» Mis siis, et postkontori käive on kolm eurot. Ja mis siis, et vallavalitsus saab palka olenemata faktist, et valitseda on paari Lasnamäe kortermaja jagu inimesi.

Mõned aastad tagasi käisin Gruusias. Seal polnud elektroonilisi tõkkepuid. Gruusias tagati raudteeülesõitude ohutust nii nagu Eestis 1990ndatel. Mõtlen neid vennikesi, kes istuvad tornis ja kelle kohustuseks on tõkkepuud tõsta ja langetada. 1990ndate alguses tegutsesid ka kolhoosid. Tollal pani Mart Laar «poe kinni».

Ajad muutuvad, kuid õpetajad, politseinikud ja teised sisulise töö tegijad võivad palgatõusu edasi oodata. Viimast seni, kuni monumendimakse vähendatakse. Tuleb uut Laari oodata.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Maailmas pole haruldane praktika, kus käiaksegi tööl saja kilomeetri kaugusel. See aga tähendab, et investeeringud taristusse, mis liikumise Eesti erinevate punktide vahel kiiremaks muudab, ongi mõjusaim regionaalpoliitika. Et inimesed saaksid armsaks saanud kodukohas edasi elada, kuid ometi tööandja tuules edasi liikuda.

urmas nemvalts

Monumendi maks

Postimees 1922. aastal Karskuseliikumine.

Rootsi keeluseaduse rahvahääletamine on uue põhiseaduse järele ainult nõuandev: selle rahvahääletuse põhjal annab hiljemini riigipäev keeluseaduse välja.

Rahvahääletusel on meestel ja naistel ühesugune hääleõigus, kuid alkoholisõbrad on jõudnud läbi suruda, et meeste ja naiste hääled eraldi loetaks: arvatakse, et keeluseadus just naiste häältega läbi läheb, mis muidugi alkoholisõbralikkudele meestele suuri keelusea-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

duse vastutõrkumise põhjusi võib anda.

Arvamised keeluseaduse rahvahääletuse tagajärgede kohta lähevad Rootsi karsklaste juures lahku. Ühed arvavad, et saadakse tuntav häälte enamus, teised arvavad, et saadakse küll enamus, kuid nii väikene, et selle põhjal riigipäev keeluseadust ei julgevat välja anda.

Alkoholisõbrad loodavad muidugi keeluseaduse läbikukkumist.

Varsti näeme, kellele jääb õigus. 9.08.1922

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, PO OSSTI TI M ME EES, 9. AUGUST 2014 || NÄDALA NÄOD || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

MAAILMADE KOKKUPÕRGE. Kõige kehvem reaktsioon n Vladimir Putini impordikeelule oleks teha seda, mida idamaine valitseja ootab – hakata üksteist süüdistama.

Putin, kohuke ja vürtsikilu

S

ee, keda lääs on oma sanktsioonide sihtmärgiks valinud, ja keda ründab Venemaa president Vladimir Putin oma vastusanktsioonidega, esitab ilmekalt, kui palju erineb rahva ja riigi suhe Euroopas sellest, kuidas valitsetakse Venemaad. Sanktsioonidega püütakse ju mõjutada nende käitumist, kelle sõnal on kaalu. Kes või mis valitakse rünnatavaks, näitab vastaspoolte hinnangut, mis on teise jaoks tähtis või milline on tema nõrk koht.

Mingem dramaatiliselt ajalooliseks: sanktsioonide sihtmärkide valikust joonistub välja lääneliku ja Kremli idamaise, bütsantsliku riigikäsituse erinevus.

Lääne sanktsioonid olid esmalt suunatud kitsa Kremli lähiringi vastu ning ega nüüdsed rahastamist ja tehnoloogia müüki puudutavad piirangudki pole sellised, mille seos igapäevaeluga jõuaks iga lihtsa venemaalase teadvusse üheselt arusaadaval moel ja kiiresti.

Putin ründab vastusanktsioonidega aga seda, mis KGB koolides edasi kantud idamaise mõtteviisi järgi on muidugi põlastusväärne Euroopa nõrkus – poliitikud peavad rahvast, tema kõikvõimalikke huvigruppe kannatlikult kuulama ja tagasivalimise pärast muretsema, selle asemel, et isevalitseda kindlakäeliselt «tugevat riiki».

Putin sanktsioneerib Euroopa põllumehi ja toidutööstusi. Põllumehed, teadagi, on

Euroopas hästi organiseerunud ja häälekas huvigrupp, kes on harjunud väiksemategi hädade peale piima Brüsseli tänavatele kallama. Kiusa neid natuke ning küllap tõuseb hädakisa taevani, küllap nemad korraldavad oma poliitikutele juba sellise segaduse, et lase aga olla.

See, et Moskva keskmik ei saa enam osta mingit Euroopa juustu, pole aga üldse oluline, sest selle keskmiku arvamus on valitseja jaoks niikuinii üks mõttetu sääsepirin, mille vajadusel summutab jõud. Vast märkame ses võrdluses väärtusi, mida me kaitseme.

K

õige kehvem reaktsioon Putini impordikeelule oleks teha seda, mida idamaine valitseja «kummalistelt läänlastelt» just ootab.

Seepärast ei tohi minna närvi ega hakata paanikat külvama ja üksteist süüdistama. Tema ju võttis teiselt suveräänselt riigilt – Ukrainalt – sõjajõuga Krimmi ja rikkus sellega aastakümneid kehtinud arusaamu rahvusvahelisest õigusest.

Just Kreml saatis Ida-Ukrainasse segadust ja surma külvama terroristid, kes lisaks kõigile muudele jubedatele tegudele lasid alla reisilennuki. Alles selle veretöö peale kehtestasid Euroopa poliitikud viimased sanktsioonid. Need asjad kaaluksid vaevad kohukeste ja kilude müügil üle isegi siis, kui Putini vastusanktsioonide mõju Euroopa ja ka Eesti majandusele oleks palju-palju kordi suurem.

Olgu, liiga dramaatiliste ste üldistustega on oht muutuda uda sama propagandistlikuks kui Kreml. Putini kolmapäevasaste keeldude otsene mõju kogu Eesti majandusele on väike ja mõju kogu Euroopa majandusele väga väike. Euroopa opa tarbijate jaoks läheb toit odadavamaks, mis on ju tore. Sama ma ilmne on aga seegi, et tootjad jad kannatavad ja üks osa neist st kannatab rängalt. Jah, Veneemaa turu riskantsus on ollnud kõigile teada, ent prae-gused laussanktsioonid d on siiski uus olukord. Ter-vel ELil tuleb kiiresti leida a vastused, kas ja kuidas oma ma tootjaid sellest löögist toibubumisel aidata.

Eelkõige Venemaa enda nutimehed ja teravkeeled ironiseerivad muidugi mõnuga selle üle, millised hakkavad välja nägema nende poeletid. Venemaalaste elukvaliteet käib b mitmete tegurite koosmõjul jul htija KGB meeste targal juhtimisel alla. Kokkuvõttes näeäeme Venemaa sulgumise jättku, mille majanduslik mõõõde on vaid üks osa suurest st pildist.

Mul on Venemaa inimestest kahju – siiralt, igasuguse irooniata. Kirjandusestki teame, et venelased sed on üks väheseid rahvaid maaaailmas, kes oskavad hinnata ta sprotte ja vürtsikilu. On kahhju, et nemad neid nüüd väheemalt mõnda aega ei saa. Söööme need siis ise ära – kiluvõiõileib on hea. marti aavik vik

Kangelaskoerast uurimisaluseks Politseikoera juhi seisukohalt oli see tehniliselt eeskujulik kinnipidamine. Vastuhakkaja kahjutuks tegemisel võib teoorias minna palju kehvemini – et koer haarab inimese käest või jalast, mis sisaldavad olulisi artereid ja närve.

See, et koerajuht suunas teenistuskoera kihvad vastuhakkaja tagumikku, oli parim variant.

Kui nii sobib kannatanu seisukohalt muidugi öelda. Kuskilt ei paistnud, et sellest haardest puhutakse lõkkele skandaal.

Enne seda olid viieaastane saksa lambakoer Macho, ametliku nimega Golttvizen Hof Miro, ja tema koerajuht kohanud vaid edu ja tunnustust. Kahel viimasel aastal võitis Macho Põhja prefektuuri kutsemeisterlikkuse võistlused. Rotary klubi valis ta Eesti parimaks.

Tema tuntumate juhtumite

hulka jääb aasta tagasi Tallinnas Lasnamäel Vana-Kuuli bussipeatuses toimunud tapmise lahendamine. Päevi pärast kuritegu võttis sündmuspaigale toodud patrullkoer Macho sündmuskohal otsejoones suuna võpsikusse ja juhatas politsei bussipeatuses nooruki maha lasknud ja end hiljem tapnud mehe laibani.

Demonstratsioonesinemistel saatis Machot vaimustunud laste ja täiskasvanute aplaus.

Ja nüüd äkitselt uurimisalune.

Sõites tol õhtul väljakutsele Patarei vanglasse, paistis kõik pealtnäha olevat lihtne. Machol oli käsil puhkuse-eelne viimane töövahetus. Selle lõpuni jäi vähem kui viis tundi. Eelnenud õhtu oli toonud kolm pealtnäha tühist väljakutset. Patareisse sõit tundus neist tõsiseim, kuid ei midagi üliväga erilist – massikaklus.

Vastuhakkajate rahustamiseks piisab tavaliselt pelgalt politseikoera haukumisest. Nii võinuks olla seegi kord. See, et Macho politseinikega maas väänlevat korrarikkujat tagumikust hammustama pidi, polnud ette plaanitud. See olnud sundolukord.

Pealtnäha kõik toimis. Tagumikku klammerdunud Macho jäi ootama koerajuhi käsklust «Anna!». See tähendab, et koer peab haarde vabastama. Üldjuhul lõpevad sellised olukorrad vastuhakkajale traumapunktis õmblemisega, mistõttu ei ole koeraga sekkumine politseis sage praktika.

Võib-olla algas just seetõttu siit meediakampaania, kuhu pikiti sisse pooltõdesid või siis suisa valetati. Võtkem või süüdistajate väide, et pikalt Soomes elanud kannatanu on

puhta minevikuga mees. Soomest tulnud info räägib midagi muud.

Või siis väide, et koer hammustas kannatanut kulmust.

See võiks olla tõsi, juhul kui kannatanu pea asuks seal, kus tema tagumik. Ilmselt põhjustas näohaava hoopis kinnipidamise käigus kannatanu näoga kruusa surumine.

Eesti parimaid koerajuhte ja tema koer sattusid ootamatult kriminaaluurimise alla. Kriminaalse maailmavaatega noorukid nõuavad politsei verd. Kõik olevat videos. Neidsamu videoid uurisid sel nädalal Soome politseikoerte koolitajad. No aga milles teil seal probleem on, küsisid soomlased pärast asja läbivaatamist. Vastused peab andma sisekontrolli kriminaaljuurdlus. risto berendson

Politseikoer Macho

foto: politsei

4 || EESTI || POSTIMEES, 9. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

ABI MEESTELE. Selleks et väheneks lähisuhtevägivald, tuleb

Mehed tahavad ver ja mees peab iga hinna eest ise hakkama saama. Mehed on jäänud igas mõttes esindamata,» arvab nõustaja, kelle sõnul põletavad kõrgendatud ootused soorollile mehed läbi.

Nahkur proovis 2010. aastal MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juures pakkuda eraldi nõustamisteenust lähisuhtevägivalla all kannatavatele meestele. Naiste kriisikodu juhataja Inga Mikiver kinnitas aga, et pöördujaid oli vähe ning nad soovisid pigem kohtuda nooremate naispsühholoogidega.

tiina kaukvere

Eesti uudiste päevatoimetaja

E

estis tegutseb üle kümne naistele mõeldud tugikeskuse või varjupaiga. Sealt saab naine lähisuhtevägivalla korral nõu või peavarju. Ühtegi sarnast meestele suunatud asutust praegu ei tööta, ent olukord on muutumas.

Mullu laekus politseile üle 8000 teate perevägivalla kohta, kümnel protsendil juhtumitest oli kannatajaks mees.

«Kui kümnest vägivallajuhtumist üheksa puhul on kannatajaks naine, siis oleks loogiline suunata kõik ressursid meestele, et ära hoida need koledad juhtumid,» leiab nõustaja Renee Nahkur, kes on asutanud Tallinnasse MTÜ Meeste Kriisikeskus.

Mullu laekus politseile üle 8000 teate perevägivalla kohta, kümnel protsendil juhtumitest oli kannatajaks mees.

«Kui naistele suunatud keskuses vaadatakse meest kui vägivallatsejat, siis mees suhtub pöördumisse väga umbusklikult – kas temast ikka saadakse õigesti aru, kui oma tegevuses vaadatakse vaid naisi ohvritena,» arvas naiste kriisikodu juhataja. Äriregistrist selgub, et tänavu veebruaris on asutatud veel teinegi samalaadne asutus – Järvamaal Imavere vallas Eistvere külas registreeritud MTÜ Kesk-Eesti Meeste TugikeskusVarjupaik, mis taotleb tegevuseks raha nüüd hasartmängumaksu nõukogult.

Tugi ohvritele ja kiusajatele Praegu taotleb MTÜ tegutsemiseks väiketoetust Norra finantsmehhanismi programmist. Hasartmängumaksu nõukogult aga raha ei taheta. See mõte tundub Nahkurile vastuoluline, kuna mängurlus on nii mõnegi vägivallajuhtumi taga.

«Võime pigistada silma kinni, et raha läheb valdkonda, kus seda on väga vaja, aga see on ju nagu surnud ring. Seetõttu ei ole meeste kriisikeskus ka nii hästi ilmselt arenenud,» arvas Nahkur.

Norra toetustega loodetakse aga välja arendada informatiivne kodulehekülg, pakkuda meestele näiteks suhte- ja kriisinõustamist ning õigusabi. Äärmuslikul juhul saaks mees ka kriisimajutust.

Varjupaik meestele

Tänavu veebruaris asutatud MTÜ Kesk-Eesti Meeste Tugikeskus-Varjupaik taotleb tegevuseks raha hasartmängumaksu nõukogult.

Abi tahetakse pakkuda nii neile meestele, kes on ise perevägivalla ohvrid, kui ka neile, kes lähedaste kallal vägivallatsevad.

Sotsiaalministeerium on meestekeskuse püüdlustest teadlik.

«Nii uuringute kui ka statistika kohaselt esineb kõige sagedamini perevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige abikaasa või elukaaslase suhtes. Samas kannatavad perevägivalla all ka mehed.

Sotsiaalministeerium peab väga oluliseks, et ka meesohvritele oleks tagatud võimalused abi saada,» kinnitas ministeeriumi meediasuhete nõunik Aleksandra Solntseva.

Mehed seni esindamata MTÜ Meeste Kriisikeskus asutaja Nahkur usub, et meeste probleemid on ebaõiglaselt kauaks varju jäänud. «Meil on siiani oldud harjutud mõttega, et õrnem sugupool on oh-

Taotlusest selgub koguni, et mehed on oma tee juba varjupaika leidnud. Paides asuvas varjupaigas on ööbinud kaks meest ja kaks last. Üks abivajaja ööbis koos lastega varjupaigas ühe kuu. Teine mees jäi varjupaika nädalaks vägivaldse suhte tõttu vanemaga. Kriisinõustamist on pakutud aga kuuele mehele.

Järva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhatajat Inge Mihkelsaart aga ei tee see uudis rõõmsaks, vaid hoopis murelikuks, kuna MTÜ tegevuse kohta puudub igasugune info. Seega ei ole ka selge, milline on abi kvaliteet.

«Oleme sotsiaalministeeriumis ka teemaks võtnud, et vaja oleks selliste teenuste osutajatele tegevusloa kehtestamine ning täiustada tuleks kontrolli MTÜde üle, kes lähisuhtevägivalla all kannatavatele inimestele abi pakuvad,» lausus ta.

Meeste kriisikeskuse juhataja

KOMMENTAAR

eha reitelmann MTÜ Eesti Naiste Varjupaikade Liit juhatuse liige

Eestis oleks kindlasti vaja arendada tõsiseltvõetavaid pikaajalisi programme perevägivallatsejatele, kelleks on paraku enamasti mehed.

Naiste tugikeskused ei tegele lihtsalt suhtenõustamisega ega paku peavarju või

nõustamist peretülide puhul. Meie poole pöörduvad enamasti naised, kes on tõeliselt hirmul enda ja oma laste elu ja tervise pärast.

Samas teame, et on ka mehi, kes oma lähisuhtes vägivalda kogevad ja kes vajavad eelkõige professionaalset nõustamist. Nii tugikeskuste telefonidele kui ka tugitelefonile 1492 on nõu küsimiseks helistanud nii mõnigi vägivalda kogenud mees.

Ükski meie poole pöördunud mees pole seni vajanud majutust, küll aga emotsionaalset tuge ja nõuannet. Teiste riikide praktika näitab, et meeste kriisikeskuste jutule pöördutakse tavaliselt eelkõige suhteprobleemidega, samuti majanduslike probleemide, mitte niivõrd vägivalla tõttu.

Mullu pöördus naiste varjupaikade poole 1524 naist. Varjupaigas elas kokku 189 naist ja 165 last.

POSTIMEES, 9. AUGUST 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Uue telekanali tegevusluba tühistati

aidata ka vägivallatsejat, kelleks on enamasti füüsiliselt tugevam sugupool.

oma kriisikeskust

Tänavu 1. juunist pidi vaatajateni uusi saateid tooma hakkama Kanal 8, mille juhtkond aga palus tehnilise järelevalve ametilt oma tegevusluba tühistada. Kanali vastutav toimetaja Hans Ulmiste ütles, et uue kanali rajamiseks kuluv tehniline töö kujunes suuremaks, kui esialgu arvati ja praegu taotletakse juba uut luba. Ta avaldas lootust, et uut kanalit võib näha septembrist. Kanal 8 puhul on tegijate kinnitusel tegu üldhariva Eesti elu ja tegemisi kajastava programmiga. postimees.ee

Kiviõli jäi koondatud abilinnapeale kohtus alla Kiviõli linn kaotas lõplikult kohtulahingu 2012. aastal ebaseaduslikult koondatud abilinnapea Risto Lindebergiga (pildil), kellele linn peab nüüd maksma kopsaka hüvitise ja tasuma ka kohtukulud, kirjutas Põhjarannik. Nii Tartu halduskohus kui ka Tartu ringkonnakohus tunnistasid Lindebergi koondamise ebaseaduslikuks, kuna koondamise hetkel kasvatas mees alla kolmeaastast last.

Riigikohus ei võtnud Kiviõli linna kaebust menetlusse. postimees.ee

314

miljonit eurot laekus tänavu seitsme kuuga Tallinna linnakassasse. See moodustab 60,7 protsenti aastaks planeeritud laekumistest.

Juulis oli vaadatuim telekanal Kanal 2 Eesti vaadatuim telekanal oli eelmisel kuul Kanal 2, millele järgnes napilt ETV ja kolmandal kohal oli TV 3, selgub uuringufirma TNS Emor teleauditooriumi ülevaatest. Kanal 2 vaatas juulis 15,7 protsenti inimestest, ETVd 15,3 protsenti ja TV 3 vaadatavus oli 9,9 protsenti.

Venekeelsetest kanalitest oli esikohal PBK 6,7 protsendiga, järgnesid NTV Mir 5,9 protsendiga ja RTR Planeta 4,6 protsendiga. BNS

Viimsi valda rajatakse riigigümnaasium Harjumaa Viimsi valla juhid ja haridusminister allkirjastavad 11. augustil kokkuleppe riigigümnaasiumi asutamiseks Viimsisse, gümnaasium alustab Randvere tee ja Tammepõllu tee ristis tegevust hiljemalt 2018. aastal. Tegemist on esimese kokkuleppega riigigümnaasiumi loomiseks pealinna piirkonnas ja Harjumaal üldse. Viimsi vallas on viimastel aastatel nõudlus koolikohtade järele hüppeliselt kasvanud. postimees.ee

a Renee Nahkur leiab, et meeste probleemid on ebaõiglaselt kauaks varju jäänud.

foto: jaanus lensment

Mehe kogemus: lapse saanud naine muutus vägivaldseks Mees – 40 eluaastat, 10 aastat kooselu, seitse aastat isadust, üks aasta naisest lahus. Probleemid said alguse lapse sünniga.

«Olin sellest teadlik, et lapse tulek muudab palju, aga mitte nii palju. Aasta pärast lapse sündi tundsin end mitte üksikuna, vaid pigem üleliigsena. Mulle tundus, et kõik, mida ma teen, on vale. Mingi hetk oli selline, kus võisin kõike teha ja kõik tegemata jätta.

Tulemus oli ikka sama.

Mind saatsid mõnitused kõiges. Algselt kodus, hiljem juba kõikide nähes ja kuuldes.

See kasvas üle räigeteks roppusteks ja seda ka lapse kuuldes. Vihkasin ennast. Istusin oma toas, tihti jõin, et und saada. Mõnikord jäin meelega sõprade juurde ööseks, et ei peaks hommikul kodus ärkama.

Pidev vaimne terror minu suhtes kandus üle juba füüsiliseks. Oli hetki, kus mind loobiti asjadega (telefon, käärid jms) Ühel hetkel tundsin, et mõistan, miks keegi kellegi lihtsalt maha lööb. See oli hirmutav.

Abi ma esialgu ei otsinud, tundus imelik kellelegi sellest rääkida. Lõpuks läksin meeste psühholoogi juurde, kellest

kuulsin läbi tuttavate. Esimesel kohtamisel sain aru, et see elu, mis ma elan, ei ole normaalne. Ise pidasin seda normaalseks, sest inimesed ju ikka tülitsevad.

Mind saatsid mõnitused kõiges. Algselt kodus, hiljem juba kõikide nähes ja kuuldes. See kasvas üle räigeteks roppusteks.

Sain jõudu end koguda ja oma õiguste eest seista. Sain teada, et võin pöörduda politseisse ja lastekaitsesse. Sinna

ma ei pöördunud, sest ei tahtnud asja hullemaks ajada.

Tulin kodust ära ja üürisin endale korteri.

Terror minu suhtes jätkus. Näiteks sain teada, et minu korter ei sobi kohtumiseks lapsega. Olukord paranes, kuid mitte kiiresti.

Meeste probleeme peab rohkem esile tooma. Millist abi võiks saada meeste kriisikeskustest? Eelkõige nõustamist, kuidas endaga hakkama saada. Käitumist tuleks õpetada ka naistele – mida tähendab austus ja hoolivus partneri suhtes.»

Estonia kaevanduses hukkus kopplaaduri juht

Pirital tegutsevad petturitest õhupuhtuse kontrollijad

Eile varahommikul juhtus Ida-Virumaal Estonia kaevanduses raske tööõnnetus, milles hukkus 53-aastane kopplaaduri juht Anatoli. Tööõnnetuse asjaolusid uurivad lisaks Eesti Energiale ka politsei ja tööinspektsioon. tarbija24.ee

Pirita linnaosa valitsusele teatati ühele elanikule tehtud kõnest, milles väideti, et linnaosa on tellinud õhu puhtuse mõõtmise kodudes. Pirita linnaosa vanema sõnul on tegemist inimeste petmiseks väljamõeldud valega. tallinncity.ee

Postimees.ee küsitlus Kas lähete avalikus kohas teisi häirivat purjutajat korrale kutsuma?

10%

Olen läinud, ent kasu sellest pole

16%

Vajadusel läheksin, kuid seni pole juhust olnud

5%

Olen läinud ja mind on kuulda võetud

1744 vastajat

69% Ei

6 || EESTI || POSTIMEES, 9. AUGUST 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Tartus hukkus auto ja rongi kokkupõrkes mees Tartus hukkus eile hommikul kella 8.45 ajal Elroni reisirongile Betooni tänava ülesõidul ette sõitnud auto juht.

79-aastane mees viibis autos üksinda.

Esialgsetel andmetel põles raudteeülesõidul õnnetuse hetkel punane foorituli ning kostis hoiatav helisignaal. Samuti andis ülesõidule ilmunud sõiduautole Audi signaali rongijuht, kel polnud pidurdamisest hoolimata võimalik rongi nii kiiresti peatada. Tartu suunas liikunud rongis viibis umbes 50 reisijat, kes kõik jäid terveks.

Eesti Raudtee teatel lasti reisijad rongist välja vei-

di pärast kella üheksat ning 9.35 vabastati tee. Rong suutis omal jõul liikuda Tartu jaama, raudtee õnnetuskohas kahjustada ei saanud.

Politsei algatas juhtunu täpsete asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetluse.

Lõuna prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Tõnu Kürsa märkis, et raudteeülesõit on ohtlik koht, mistõttu tuleb sellele lähenedes olla äärmiselt tähelepanelik. «Enne raudtee ületamist tuleb igal liiklejal piisavalt veenduda, et ületus on ohutu ning rongi ei ole lähenemas,» ütles ta prefektuuri teatel. postimees.ee

Rummu karjääris käib nii palju rahvast, et vangla ümbrusesse jääv teeserv on tihedalt autosid täis pargitud. Karjääris suplevad noored armastafotod: mihkel maripuu vad vette hüpata mahajäetud hoone varemetelt, mõtlemata vees vedelevale risule.

OHT PINNA ALL. Tehnoloogiaportaal Gizmodo kirjeldas hiljuti Rummu karjääri kui paradiisi. Helesinine vesi on aga täis nii okastraati kui oksi.

Hulljulged noored suplejad merilyn säde reporter

R

ummu karjäär meelitab suvel paljusid ning salapärane ja helesinise veega laguun jätab endast tõepoolest üsna täiusliku mulje. Kuid rahuliku ja meelitava veepinna all varitsevad okastraat, raudkonstruktsioonid ja teravad puuoksad, mida paljud suvitajad siiski ohtlikuks ei pea.

«Issand jumal, sa hüppasid selle oksa katki!» Need sõnad kajasid üle Rummu karjääri, kui neiu peanupp pärast vettehüpet veepinnale ilmus. Kaaslaste sõnade peale vaatas tütarlaps küll korra ehmunult enda kõrval vees ringi, kuid jätkas seejärel rahulikult ujumist.

Noori ei takistanud oksad, teravad kivid ega ka puruks löö-

dud varbad – ujumine ja kartmatu hüppamine jätkus.

Eri vanuses poisid hüppasid nii pea ees kui ka saltodega ning langesid siis kõva plaksatusega vette. Kaldalistujad ahhetasid.

Tekkis tunne, et käimas on üks suur etendus, mille peamiseks küsimuseks kujuneb, kas vettehüppaja ka terveks jääb?

Nii mõnigi tütarlaps liitus poistega ja hüppas veidi madalamalt, lagunenud müüri pealt vette. «Tule nüüd, noh, ma aitan sind,» lausus noormees tüdrukule ning sikutas teda samal ajal käest, kui teine müüri pealt jala toetamiseks sobivat pinda otsis. Lõpuks pidi tütarlaps siiski loobuma, sest terav kivi lõikas jalga.

Tallinnast pärit Janar, Gristofer ja Rasmus rääkisid, et on Rummu karjääris ujumas esimest korda. Küsimusele, kuidas nad üldse vees seisva hoone otsa ronida julgesid, vastasid noored: «Teiste pealt vaatasime, nemad said sealt hüpata ja midagi ei juhtunud.»

Noormehed ise ei arvanud, et hüppamine oleks kuidagi ohtlik. «Sealt ülevalt on näha, et vee sees ei ole midagi,» ütles Janar. Palju ohtlikumaks pidasid poisid seda, kuidas hoone otsa üldse saada. «Seal tuleb ikka korralikult ronida,» näitas Rasmus hoone poole, mille ukseavast paistis puidust, väsinud olemisega redel.

Sukeldumisklubi Oxygen juhataja Kert Meidra ütles, et nende majade ümbruses, kus vettehüppeid tehakse, pole põhi ühtlaselt sile. «Vee põhjas on majatükid ja kamakad, mis on põhja kukkunud, samuti võib seal raudkonstruktsioone olla,» lausus Meidra ja lisas veendunult, et sealt vette hüppamine on väga ohtlik.

«Võimalus midagi hüpates tabada on tegelikult väga suur,» ütles Meidra, kes on karjääris ise sukeldunud ning näinud, missugune on olukord veekogu põhjas tegelikult.

Samuti sukeldumisega tegelev Põhja prefektuuri polit-

seijaoskonna juht Vahur Tamuri ütles, et maja varemete juures hüppamine on rumalus.

«On vaid aja küsimus, kui keegi maandub põhjas oleva paneelitüki, puuoksa või raudarmatuuri pihta,» ütles Tamuri ja lisas, et põhjas leidub ka ohtralt okastraati, mille külge võib kergesti takerduda.

Tamuri ütles, et ülalt vaadates ei ole esemed selgelt eristatavad ning nende mõõtmetest ei saa täpselt aru.

Vasalemma vallavanem Mart Mets ütles, et ka nende arvates on varemetelt vette hüppamine riskantne. «Eriti nende inimeste jaoks, kes ei ole kohalike oludega kursis,» lisas ta.

Vallavalitsusele teadaolevalt on Rummus ainus õnnetus karjääris juhtunud ühe sukeldujaga.

Kood avab video suplejatest Rummu karjääris.

POSTIMEES, 9. AUGUST 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

HOOP KOGU MAAKONNALE. Osale Haapsalus suletava PKC Groupi tehase töötajatest pakutakse võimalust asuda ametisse firma Keila tehases.

Haapsalu maksutulust võib kaduda seitse protsenti reportaaž liina laanemets reporter

L

äänemaa suurim tööandja, rahvusvaheline ettevõte PKC Group, mis valmistab autotööstusele juhtmeköidiseid, lõpetab aasta lõpuks tootmise oma Haapsalu tehases. Seetõttu kaotab töö kuni 347 inimest.

Eile ennelõunal valitses PKC Groupi Haapsalu tehase juures pingeline õhkkond, kuid avalikult kommentaaride andmisest töölised keeldusid. Üks meeldiv proua tegi siiski kontori ukse lahti ning juhatas meid Haapsalu tehase juhataja kabinetti.

«Kes teid sisse lasi?» küsis tehase juhataja Leo Mander. Midagi muud ei öelnud aga temagi, viidates sellele, et tegu on börsiettevõttega, nii et kommentaare jagavad ainult pressiesindaja ning juhatuse esimees Lauri Rohtoja.

Ettevõte põhjendas Haapsalu tehase sulgemist sellega, et tootmisvajadus on suurem, kui Läänemaal töökäsi jagub. «Jätkuv kliendibaasi konsolideerumine ja muutunud ostukäitumine seavad järjest suuremaid nõudmisi tehastelt eeldatavale paindlikkusele, mida Haapsalu tehas, arvestades tööjõu saadavust ning tootmise mastaapi, tulevikus pakkuda ei suuda,» rääkis PKC Eesti juhatuse esimees Rohtoja. Ta lisas, et Haapsalu tehase sulgemisega muutub PKC Group efektiivsemaks ning suudab seeläbi vastata paremini oma klientide ootustele. Ümberkorralduste käigus plaanib ettevõte loobuda renditööjõust ning asendada oma Keila tehase renditöölised Haapsalust vabanevate töötajatega.

Haapsalus koondatavate inimeste arv selgub lõplikult siis, kui on teada, kui paljud töötajad võtavad vastu ettevõtte pakkumise jätkata tööd Keilas. Tööd seal pakub PKC 100–120 inime-

sele, kelle transporti Haapsalu ja Keila vahel on firma valmis ka korraldama.

«Transport on korraldatud ainult märtsikuuni, nii et pole mõtet Keila töökohta vastu võtta,» teadis öelda aga keskealine naine, kes on töötanud tehases kolm aastat. Tehase ümber töölistega rääkides väitsid kõik kui ühest suust: «Kodukohast töökoha leidmine ei ole sugugi kerge, pool Haapsalut töötab siin.»

Tumedapäine neiu, kes on tehases töötanud kaks aastat, tunnistas, et tema ei saa Keilasse tööle asuda. «Mul on väike laps, seega pole võimalik vahetustega tööl käia.»

Haapsalu tehase sulgemine tuli kui välk selgest taevast.

«Kui kutsuti kõik töölised kokku, siis polnud õrna aimugi, et selline otsus juhtkonna poolt tuleb,» tunnistas 23-aastane neiu. «Peale teate kättesaamist hakkasin õhtul kodus töökuulutuste portaale sirvima.»

PKC Eesti informeeris tehase töötajaid ja usaldusisikuid eelseisvast Haapsalu tehase sulgemisest neljapäevasel üldkoosolekul.

«Meile öeldi, et see on äri,» lausus proua, kes on Haapsalu tehases töötanud 13 aastat. Ta lisas, et töötajatele loeti ette samasugune pressiteade, nagu saadeti linnaisade ja ajakirjanike postkasti. «Sellele järgnes küsimuste-vastuste voor.»

Juhatuse esimees Rohtoja ütles, et PKC Eesti püüab igati kaasa aidata, et kõik Haapsalu tehase töötajad leiaksid endale kiiresti sobiva töökoha ning nende toetamiseks ja abistamiseks tehakse koostööd töötukassa ja seotud omavalitsustega.

«Ma arvan, et eks meil on hea sotsiaalsüsteem ja Haapsalus tööd ikka pakutakse, nii et tuleme sellest välja. Aga see on väga halb uudis,» tõdes Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

ÄRILAUSE Alates augustist, hiljemalt septembrist, võib oodata toiduainehindades täiendavat hinnalangust, mis võib olla päris märgatav.

SEB analüütik Ruta Arumäe Venemaa kehtestatud sanktsioonide mõjust. majandus24.ee, 8.08

Eesti Energia nõukogu juhiks pakutakse Raasukest Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo ja nõukogu liige Olari Taal lahkuvad ametist, uue juhina soovivad paljud, nende hulgas Käo ja ettevõtte nõukogu liige Märt Vooglaid, näha Erkki Raasukest. Rahandusminister Jürgen Ligi vabastab Käo ametist siis, kui nõukogu pakub välja uue esimehe kandidaadi. majandus24.ee

314 709 reisijat lendas Estonian Airiga aasta esimese seitsme kuuga.

Nordecon peab maksma üle 600 000 euro kahjutasu Üksi PKC Haapsalu tehase töötajatest oma nime all Postimehega vestelda ei tahtnud. foto: toomas tatar

Ehk tuleb lihtsalt korter maha müüa ja mõelda Keilasse sõidu asemel hoopis laevapileti ostmisest.

PKC Haapsalu tehases 15 aastat töötanud naine

Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman ütles, et olukord on halb. Ta selgitas, et linna maksubaas väheneb ja sotsiaalne olukord halveneb, kuna PKC on Haapsalus väga oluline tööandja. Haapsalus on kokku umbes 4700 maksumaksjat, nii et PKC töötajate osa moodustab maksutulust umbes seitse protsenti.

«See on ehe näide sellest, kuidas vabariigi valitsusel puudub sisuline regionaalpoliitika,» kommenteeris PKC Eesti Haapsalust lahkumist linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid. Ta selgitas, et riik pole loonud stiimuleid, et hoida ettevõtlust väljaspool Harjumaad.

Haapsalu tehase puhkenurgas olnud töölised jõid eile kohvi, suitsetasid ja lobisesid. Nägudest võis välja lugeda, et miski teeb neile muret, kuid seda prooviti varjata valju naeruga.

«Lugesin lehest, et linnapea on šokis, et tehas kinni pannakse,» ütles naisterahvas, kes on tehases töötanud selle avamisest saadik. Ta lisas, et linnapea pole ise 16 aasta jooksul kordagi tehast külastanud. «Ta sai ise ka teada, kus Haapsalus on tehas, kust ta oma tulumaksu saab.»

«Mingisugune grupp töölistest läheb kindlasti Keilasse, neil ei jää muud üle. Me elame lihtsalt regionaalselt vales kohas. Neil oli õnne, et meil omal ajal see tehas siia toodi,» kommenteeris 15 aastat oskustöölisena töötanud naine.

Ta lisas, et vaevalt on töötukassa õnnelik, kui näeb enda ukse taga 350 õnnetut töölist. «Omal ajal olid väga ilusad ajad, linnas oli uhke tunne rääkida, kus töötad. Nüüd oleme linna peal väga kuulsad – kõik peatuvad ja küsivad, mis meist saab,» naeris ta.

«Ehk tuleb lihtsalt korter maha müüa ja mõelda Keilasse sõidu asemel hoopis laevapileti ostmisest,» tunnistas naine, kes lisas, et mis elu see on, kui kell pool viis hommikul väljub buss Haapsalust Keilasse. «Ega nad mind ukse eest ju peale ei korja.»

Pensionieale lähenev tööline ütles, et kuna ta elab üksi, siis mõjutab koondamine oluliselt tema finantsseisu. «Aga minu olukord pole veel kõige hullem, sest siin töötab ka peresid – nii mees kui ka naine –, kus mõlemad teenivad tehases,» arvas ta siiski.

Riigikohus kohustas Nordeconi maksma endisele tütarettevõtte väikeaktsionärile Aivar Noormetsale 633 506 eurot, ehitusfirma kavatseb summa ka tasuda. Nõue tekkis ühe osaluse müügilepingu tõttu, mis sõlmiti Nordeconi ja selle tütarfirma Euroconi väikeosaniku Noormetsa vahel enne majanduskriisi algust. BNS

OMX TALLINN

756,32 ▼ –1,53%

1000 800 600

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 13 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

3,54 ▼ –20,09%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,060 0 Baltika 0,500 -0,20 Ekspress Grupp 1,050 +0,96 Harju Elekter 2,650 +1,53 Järvevana 0,827 -0,12 Merko Ehitus 7,110 -0,97 Nordecon 1,000 -2,91 Olympic Group 1,930 -0,52 Premia Foods 0,635 -4,51 Pro Kapital Grupp 2,500 0 Silvano Fashion 1,600 -2,44 Skano Group 1,010 0 Tallink Grupp 0,644 -2,28 Tln Kaubamaja 4,950 -2,17 Tallinna Vesi 12,700 -2,31 Trigon Property 0,445 -7,10

8.08 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,442 +0,03 Hiina jüaan 8,245 +0,11 Jaapani jeen 136,450 -0,23 Kanada dollar 1,461 -0,01 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,360 -0,12 Poola zlott 4,201 -0,07 Rootsi kroon 9,244 +0,11 Rumeenia leu 4,444 +0,06 Šveitsi frank 1,214 -0,11 Suurbritannia nael 0,797 +0,34 Taani kroon 7,455 -0,01 Tšehhi kroon 27,825 -0,10 Ungari forint 313,720 -0,66 USA dollar 1,339 +0,15 Venemaa rubla 48,579 -0,13

bns

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 9. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

VENE SANKTSIOONID. Euroopa puuviljakasvatajad muretsevad juba saatmisvalmis pandud saagi tühjalaskmise pärast.

«Õun päevas hoiab Putini eemal» evelyn kaldoja välisuudiste toimetuse juhataja

A

insa NATOsse mitte kuuluva riigina Moskva toidukeelunimekirja maandunud Austraalia peaminister Tony Abbott avas eilse päeva teravate sõnadega Ukraina piiri äärde kuhjatud ligi 20 000 Vene sõduri kohta.

«Ma ütlen selle otse välja – Venemaa on olnud riiukukk.

Venemaa on suur riik, kes üritab terroriseerida väikest riiki,» sõnas ta AFP teatel. «Kui Vene väed üle piiri liiguvad, pole see humanitaarmissioon, vaid invasioon.»

«Ja ma tahan öelda president Putinile, et kui ta tahab, et temas nähakse maailma liidrit, mitte saada rahvusvaheliselt paariaks, hoidku oma väed tagasi,» jätkas Abbott. «Püsi piirist kaugel. Ja lase Ukraina asjad klaarida ukrainlastel.»

Austraalia valitsusjuhi kinnitusel sepistab nende riik praegu Venemaale karmimaid sanktsioone. «Kui Venemaa tahab ära hoida suuremad sanktsioonid, peaks ta lõpetama selle, mida ta paistab praegu ette valmistavat,» lausus ta.

Venemaa sanktsioonide kohta märkis Abbott, et nende riigist eksporditakse sinna suhteliselt vähe kaupu. Austraalia valitsus oli juba varem lubanud, et annab endast parima sanktsioonide mõju vähendamiseks, nende seas sõlmib kaubandusleppeid, et leida põllumajandustootjatele uusi turge.

Kui Vene sanktsioonide teema Euroopa meedias eile domineeris, siis Ameerika Ühendriikides paistis see tähtsuselt pigem teisena. Samuti võtsid Venemaale Vanast Maailmast tunduvalt vähem eksportiva USA väljaanded küsimust rahulikumalt.

Brookings Institutioni vanemteadur Steven Pifer, kes on ka Ühendriikide endine suursaadik Ukrainas, leidis, et lääne põllumajandustoodete keelamine toob Putinile ilmselt populaarsust, kuid on üldiselt ebapraktiline.

«See meeldib kodumaisele valijaskonnale maapiirkondades,» sõnas ta. «Probleem on aga selles, et üleöö ei rajata õunaaedu, mis asendaksid 700 tonni Poola õunu.»

Suurim toiduainegrupp, mida Ühendriikidest Venemaale eksporditakse, on kanaliha.

Kuid Moskva oli toiduohutusega põhjendades Ameerika kanaliha ära keelanud juba aasta alguses.

USA suurim kanalihatootja Tyson Foods Inc. väljendas Wall Street Journali kohaselt küll pettumust Venemaa uute võtete üle, kuid lisas, et ülejääva toodangu ostavad ära lihtsalt teised riigid.

Wall Street Journal oli rääkinud näiteks Lõuna-Saksamaa õunakasvataja Klaus Dubenkropiga, kes valmistus üleeile just parajasti mitut tonni õunu Venemaale minevatele veokitele laadima, kui sai ostjalt Skype’i sõnumi, millega leping tühistati. Nüüd on tema parim lootus viia need koormad mahlatööstusse.

«Täishinna saamise asemel saame vaid sente, kui üldse midagi,» kurtis Dubenkrop. «Oleme pisut šokeeritud ja hämmastunud.»

Vene keelust võidab üks suur NATO riik

Eile Venemaa pealinnas Moskvas Metro poe letil uuena reklaamitud Prantsuse päritolu lihatoode kaob sealt foto: reuters/scanpix värske toidukeelu tõttu tõenäoliselt üsna peagi.

Üheks suurema löögi saajaks peetakse Poolat. Alates Ukraina kriisi algusest on Poola eksport Ukrainasse ja Venemaale kukkunud 25 protsenti ja kukub nüüd tõenäoliselt veelgi rohkem. Konsultatsiooniettevõtte Eurasia Group Euroopa analüütiku Tsveta Petrova sõnul on poolakad aga löögiks valmis: «Nad seavad julgeoleku majandusest ettepoole.»

«Lääne-Euroopa riigid nagu Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania võivad jõuda teistsugusele järeldusele,» tõdes Foreign Policy eilne artikkel.

Ka Prantsuse uudistekanal France24 meenutas oma Venemaale eksportivate puuviljakasvatajate kannatusi kirjeldades poolakaid. Juba enne seda nädalat algatati Poolas kampaania, kus oma rahvast julgusta-

takse rohkem õunu sööma ja siidrit rüüpama. «Õun päevas hoiab Putini eemal,» tsiteeris France24 poolakaid.

Saksa põllumajandusminister Christian Schmidt jäi Financial Timesi kohaselt eile aga siiski optimistlikuks, ennustades, et Moskva meetmed annavad kõva löögi Vene tarbijaile, nende mõju Euroopa talunikele on praegu aga veel ebaselge.

Türgi võib olla enamiku Euroopa riikide liitlane NATOs, kuid erinevalt Austraaliast, Kanadast, Norrast ja Ameerika Ühendriikidest nad Vene toidusanktsioonide osas Euroopa Liidu saatust ei jaga.

Venemaa keeld Euroopale loob arvatavasti võimaluse Türgi tootjatele, märkis riigi Eksportööride Assamblee juht Mehmet Büyükekşi. Ta avaldas lootust, et eriti võiksid praegusest olukorrast võita nende puuvilja-, munaja kanatootjad.

Uludaği puu- ja juurviljaeksportööride liidu esimees Salih Çalı pakkus, et nüüd võib Venemaa ehk lõdvendada kontrolli, mis viimastel aastatel nendega kaubitsemist on pidurdanud.

Vene valitsus on lubanud, et läänest blokeeritud kaupa püütakse asendada suurema impordiga Türgist ning neile sõbralikest endise Nõukogude Liidu riikidest ja Ladina-Ameerikast. Möödunud kuul käis president Vladimir Putin mitmes Lõuna-Ameerika riigis rääkimas kaubandus- ja investeerimissuhetest.

Nagu Brasiilia lihaeksportijate liit ABIEC juba üleeile õhtul teatas, pakub impordikeeld Euroopale ja Ühendriikidele kuldse võimaluse neile. Liidu teatel ekspordib praegu Venemaale oma toodangut ligi 40 kanaliha- ja 12 sealihatootjat.

Tšiili kaubandusorganisatsiooni Direcon juht Andrés Rebolledo omakorda teatas, et tema ja teiste Ladina-Ameerika riikide esindajad kohtusid Vene ametnikega, kes soovisid nimekirja toodetest, mida nad võiksid neile eksportida.

AFP/Hürriyet/PM

Vene karud jäävad Poola õunu igatsema

Venelased importkauba ärajäämisega kaasnevaid probleeme veel ei pelga

Paljud tänavu 150. sünnipäeva tähistava Moskva loomaaia asukad saavad esimeste seas tunda toidukeelu tagajärgi oma menüüs. Siiani on selles leidunud rohkelt Hollandi juurvilju ja Poola õunu.

Viimaseid armastasid eriti karud. «Üldiselt anname importtooteid loomadele erinevatel põhjustel, mille seas on nii nende endi eelistused kui ka hind,» rääkis loomaaia pressiesindaja. «Me vaatame, mida teha annab, aga lihtne see olema ei saa.»

Pressiesindaja sõnul valmistab neile suurt muret uute kala- ning puu- ja juurviljatarnijate leidmine, eriti just selleri ja õunte osas. «Paljud loomad söövad õunu ja me ostsime Poola õunu, mis olid hea kvaliteediga ja odavad,» meenutas ta.

Lisaks kehtestas Venemaa veterinaarinspektsioon sel nädalal eurooplastele veel teisigi loomi puudutavaid keel-

Esimese löögi saavad Vene tarbijad, kelle toidu hind tõuseb, prognoosis ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) vanemökonomist Abdolreza Abbassian. Venelaste endi reaktsioonid paistavad siiani südid.

«Seda, kes talonge mäletab, sanktsioonid ei hirmuta,» kommenteeris eile näiteks üks portaali RosBiznesKonsulting (RBK) Facebooki lehe jälgija.

«Oligi aeg!» teatas Raadio Vaba Euroopale 77-aastane pensionär Svetlana, kelle sõnul on abikaasa juba lubanud teda vajadusel turule värske puu- ja juurvilja järele sõidutada.

End gurmaaniks nimetanud 57-aastane Maia polnud eriti õnnelik perspektiivi üle, et ei saa enam osta Itaalia spagette ja balsamico-äädikat.

«Ma ostan Itaalia tooteid, tihti Prantsuse veine ja juustu,» rääkis ta. «Kui nad need ära keelavad, olen ma kurb, kuid mida

Moskva loomaaia pruunkaru basseiniveest jahutust otsimas. foto: repro de. Nimelt ei tohi nüüd teatud Bulgaaria, Itaalia ja Kreeka piirkondadest importida veise-, kitseja lambaspermat. Keelatud on ka kari-, tsirkuseja loomaaialoomade sissetoomine. Keeld laieneb muuseas sellistele loomadele nagu kaamelid ja laamad, kuigi ükski neist Vahemere äärde jäävatest riikidest pole tuntud kui suur selliste loomade kasvataja.

Keelu põhjuseks toodi lammaste katarraalse palaviku ehk sinikeele oht. AFP / Moscow Times / PM

ma saan teha?»

«Asja mõte on tegelikult see, et me peaksime ise asju tootma,» arutles Maia. «Kuid riik on hävitatud nendesamade inimeste poolt, kes sanktsioonid kehtestasid.»

Oletatakse, et kõige teravamalt torkab toidukeeld jõukamaid linnaelanikke, kes on harjunud Prantsuse juustu ja Saksa vorstiga, kuid moodustavad vaid murdosa valijaskonnast.

«Suurem osa rahvast on jätkuvalt orienteeritud lihtsatele toodetele ja neid toodetakse Venemaal või riikides, kellega pole probleeme,» väitis Vene riikliku sotsioloogiliste uuringute firma VTsIOM rahvusvaheliste uuringute direktor Olga Kamentšuk. Samas märkis ka tema, et hinnatõus võib ähvardada kogu rahvast.

Vene keskpank hoiatas juba selle nädala alguses, et selektiivne importtoidu keeld ohustab katseid vähendada inflatsiooni.

Wall Street Journaliga

rääkinud Peterburi restoraniomaniku Varvara Turova sõnul on mõningate kaupade hulgihinnad juba praeguseks pea poole võrra tõusnud.

«Varustajad tõstavad kõige hindu, olgu see kohalik või import,» kirjeldas ta. «Nad räägivad, et kõik linna restoraniomanikud üritavad toitu varuda.»

Vene poepidajad kaaluvad viise, kuidas tooteid asendada. Suure jaemüügiga tegeva ettevõtte Dixy Group pressiesindaja Jekaterina Kumanina tunnistas, et Euroopa juustusid on raske mõne teise piirkonna importjuustuga asendada, mistap tõenäoliselt võtavad nende asemel põhikoha sisse Vene oma tooted.

Venemaa suurima jaekaubandusettevõtte OAO Magnit investorsuhete juht Timothy Post ennustas, et mõnel juhul võivad kliendid lihtsalt vahetada tooteid.

«Kui poes pirne pole, ostab rahvas banaane jne,» pakkus ta. WSJ/FT/PM

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 9. AUGUST 2014

ühes väikses eesti linnas… indrek sarapuu ajalehe Koit ajakirjanik

Mis on Põlva kihelkonna suurim linn?

Kas elate linnas või maal?» küsib uuringufirma küsitleja minult telefonikõne lõpetuseks. «Elan vallasiseses maakonnakeskuses,» kostan. Küsitleja vaikib hetkeks ja siis ütleb: «Selge, sain aru.» Mina mõtlen, et huvitav, millest ta küll aru sai. Kas tal oli variantide hulgas selline kastike olemas või lihtsalt oli kaval ja tegi risti sinna, kuhu oli kirjutatud «maa». Ju seal maal elavad veidrikud ja ega «normaalseid» mehi sinna enam jäänud ei ole – kõik Soomes või Norras tööl, naised kauplustes müümas. Põlvamaa ajalehe Koit kultuuri-, haridus- ja ka sporditoimetajana olen mõelnud me vahvale maakonnalehele reklaamlausegi: «Mehed on Soomes, Koit on kodus.»

Aga ilma naljata – kus ma siis õigupoolest elan? Kas linnas või maal või mõlemas korraga? Põlva on nüüdseks aastapäevad liidetud teda ümbritsenud vallaga. Piir linna ja maa vahel oli ammu hägune. Valimisedki sai peetud nii, et moodustus uus tervik, seda küll ainult juhtimise osas. Muidu ajab üks ikka valla, teine linna asja, ja tulevikuprognoos on, et edaspidi pääseb vallapirukat jagama ainult linna häältega. Maa hääbuvat.

Kõige parem indikaator ühe omavalitsuse elus näikse olevat igasugu sündmused. Põlvas on juhtunud nii, et vanemat ja lihtsakoelisemat rahvast tirib lõõtsa, vähe särtsakamat teatri poole, ja noorem tirib hoopis Tallinnast nutikamat ja kodanikuteadlikumat rahvast hea muusikaga metsafestivali poole Intsikurmu.

Lõõtsarahvas jättis tänavu lausa märgi maha, sest neil on vallaraha rohkem käes. Põlva kultuurikeskuse ette trepile tekkis enamikule tundmata kunstniku Juhan Veini valmistet skulptuur lõõtsamees Karl Kikasest. Eks väikelinna funktsionääridegi hulgas on pärast seda kunstiakti küsimusi tekkinud.

Avalikult sellest rääkida eriti ei taheta – äkki kaob töökoht.

Mõni ema hirmutavat taiesega lapsi. Ilu on vaataja silmades ja Kanepi kihelkonna rahvas on rõõmus, et naabrid nende oma Kikase Põlvas püsti seadsid.

K

õik see on pannud mõtlema, mis võiks olla kohaturunduslikult tähtsam. Kas see, et meie linnas/vallas toimub kogu aeg miskit, või siis on targem reklaamlause «Tulge meile elama, meil ei toimu ühtegi suuremat palagani»? Äkki meie linnake ei peagi olema ühegi asja pealinn?

Seevastu saavad lapsed käia heade õpetajate koolides, pangaautomaadid ja -kontorid töötavad, poodide valik on piisav jne.

Töökohti on ja tuleb juurde, sest meil on hää elada. Enamik väikelinna inimesi ei pea ju sugugi lõõtsa mängima ega isegi mitte suve armastama, nagu linna loosung uhkelt kuulutab.

Kui Põlva veel omaette linn ja vald oli, näitas reibas ja vahva Põlva viimane vallavanem Mati Meeliste mulle üht kabinetti ja palus arvata, mis on pildil valesti. Ma ei saanud kohe aru. Siis pööras ta mu tähelepanu töölauale, mis oli ühe töötaja jaoks parajaks saetud. Selmet moodsat tooli kangidega üles-alla kruttida, sooritati mööbliesemega tagasipöördumatu toiming.

See mõistupilt kujutab hästi maal/linnas tekkinud olukorda: ametikohalt minnakse jalad ees.

Kui mõelda, siis kas ei oleks maaelu tulevikuvõti see, et saaks vähemalt avaliku teenistuse paremini roteeruma. Need, kes oma ideed kolme-nelja aasta jooksul on teostanud, läheksid tegutsema teise valdkonda, tekitaksid uusi ettevõtmisi.

«Aga Vanal Võromaal, Põlva kihelkonnas läheb elu hästi. Intsikurmus mängitakse hääd muusikat ja Setos valitakse sootskadeks toredaid inimesi,» ütlen telefoniküsitlejale. Ta häälest võib aru saada, et teda see tõesti ka huvitab.

Pealkirjas püstitatud küsimusele on vastus tegelikult imelihtne – Põlva kihelkonna suurimaks linnaks oli, on ja jääb Võru.

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Otsi meest!

K

õik sai alguse Herbertist. Tema nime ma muutsin ära, lihtsalt igaks juhuks. Oma nime ma ei hakka muutma, sest mind see palju ei aitaks. Herbert kutsus meid, oma sõpru, enda juurde tallu külla. Tema talu asub pärapõrgus, Tartust sada kilomeetrit, peaaegu Läti piiri ääres. Inimesi seal ei ole. Isegi vargaid ei ole. Majauksed on lahti, aga senimaani pole miskit ära viidud.

Herbert ostis selle maja viis aastat tagasi, siis oli see kokkukukkumise äärel. Ajas selle püsti, asendas alumised palgid, mis olid mädanenud, pani uue katuse ja põrandad, lasi ahjud ära parandada. Kokkuvõttes oli terve hunnik tööd. Mis tähendas muidugi sama suurt hunnikut raha. Aga lõpuks sai maja valmis ja Herbert tahtis loomulikult sellega uhkustada. Miks mitte?

Ta kutsus ainult mehi. Herbert ütles – ja selle ma oleksin pidanud endale meelde jätma –, et kui on ainult mehed, siis ei minda riidu, sest ei ole, kelle pärast. Keegi ei esine, keegi ei taha olla parem, keegi ei püüa näida keegi teine. Naiste juuresolekul tekib alati mingi jama.

Mehed lähevad tülli ja kisklema.

Ma ei mäletagi, võibolla keegi jorises vastu, aga kokkuvõttes otsustati ära proovida elu ilma naisteta, elu nagu kosmosejaamas.

Me olime talus terve ööpäeva.

Sõime, jõime, grillisime. Siis jalutasime metsa ja tagasi, siis sõime, jõime ja grillisime. Nii hommikuni välja. Ja oh imet! Meist said paremad sõbrad, kui me enne olimegi. Osa tegi lõket, osa tassis vett, osa pesi vabatahtlikult nõusid, mis naiste kohal olles oleks ju olnud täiesti mõttetu töö! Osa ei teinud üldse midagi, vahtis n-ö lakke ehk taevasse – aga ei mingeid pahandusi. Valitses mehine idüll.

Järgmisel päeval sõitsime Tartusse tagasi. Kõik naeratasid veidi lollakalt, mis kõrvalt vaadates võis päris narr välja näha. Tartus viskasime kotid ära, et saame hiljem uuesti linnas kokku. Oli tekkinud selline maleva tunne, ei raatsinud sellest kuidagi lahkuda. Suurem osa kadus loomulikult koju ja välja ei ilmunudki.

Mina ja Herbert saime siiski linnas kokku. Tolgendasime mööda hansapäevi, aga pärast talu tundus linn üsna mõttetu. Kõik kohad olid inimesi täis, polnud ruumi hingatagi. Vaja oli varju! Oli ju vaja?

Varjualuseks valisime me loomulikult ühe kõrtsi. Sest mida paremat saaks olla kui varjualune, kus müüakse veini. Ma vist unustasin öelda, et selleks ajaks olid meil juba naised? Sellised pooltuttavad, tänavalt leitud, aga kenad. Üks hele, teine tume.

E

Ootamatult linnapilti tekkinud Karl Kikase skulptuur. foto: indrek sarapuu

sialgu mingit jama ei tekkinud. Ja mina olin muidugi algusest peale kindel, et naised iseenesest veel õnnetust kaela ei too. Herbert ütles, et ta on (naiste) asja põhjalikult uurinud ja et tasub olla ettevaatlik. Herbert on insener, põhjalik inimene, ma oleks pidanud teda rohkem kuulama. Muud ei midagi, aga ma võtsin juba kergelt tuure üles. Herbert ütles, et pangu ma ennast tähele, maal oleks ma jäänud väga rahulikuks.

Aga olgu. Vahepeal olime me kohta vahetanud. Kolisime Rüütli tänavale. Varju enam vaja ei olnud.

Oli juba üsna õhtu. Ja siis ma juba seletasin midagi. Too heledapäi-

Mart Kivastik ne oli tegelikult juba Eestist läinud.

Oli siin ainult korraks käimas. Kui kõik ilusad naised Eestist ära lähevad, siis meil küll võibolla pole pahandusi, aga elu oleks väga üksluine. Ma ütlesin, et muidu on ta kena, aga kõrvarõngad on liiga suured, ilma nendeta oleks parem. Ta ütles, et mu jutt teda eriti ei huvita.

V

õib mulje jääda, justkui ma olin mõne veini ikka joonud, ja see pole vale. Mul ei ole midagi varjata. Enda järgi ma aru ei saanud, aga Herbert näis väsind. Üsna loppis oli. Kui ma uuesti tüdruku poole vaatasin, olid sel kõrvarõngad kõrvust kadund nagu tina tuhka. Ma vist hakkasin sellest mingeid järeldusi tegema, aga koht pandi kinni, Herbert tahtis koju, mina ei tahtnud, kas on võimalik, et ma hakkasin tüdrukut jälitama? Kui kõike arvestada, siis on see absoluutselt võimalik.

Ma vist unustasin öelda, et kui me maalt tagasi jõudsime, võtsin ma kodust jalgratta. Sellepärast, et ma olen niikuinii kogu aeg rattaga. Ma panin isegi tuled põlema. Ja hoolimata tuledest ja kõigi teiste eeskirjade täitmisest panin ma korraliku käntsa. Mida ma tavaliselt ei tee. Ma võin jalgrattaga sõita, kuidas tahan: käed lahti, jalad lahti, üldse lahti ja ei kuku. Kõige hullem, et ma kukkusin kõige valemal ajal üldse. Ma kukkusin rattaga otse politsei nina ette. Ühesõnaga, vaevalt olin ma saanud püsti ja hakanud lenksu sirgeks sättima, kui nad tulid autost välja ja panid minu ja mu ratta kongi. Suurt seletamata. Ausalt öelda, ega ma eriti ei pabistanud. Ma arvasin, et nad viivad mu koju. Sest ma olin tõepoolest väsinud. Aga ... võta näpust!

Kodu asemel magasin ma kongis. Ja mitte üksi, vaid naabriga!

Kusjuures mu kõrval ei olnud heledapäine kõrvarõngastega tüdruk, kelle pärast kogu see jama juhtus, vaid mingi tüüp. Ma parem ei kirjelda teda. Ta erines must veel selle poolest, et ta magas nagu ront, samal ajal, kui mina üritasin vangist erineval moel pääseda nagu krahv Monte Cristo. Mille peale üks mu-

Kodu asemel magasin ma kongis.

Ja mitte üksi, vaid naabriga! Kusjuures mu kõrval ei olnud heledapäine kõrvarõngastega tüdruk, kelle pärast kogu see jama juhtus, vaid mingi tüüp.

relik valvur vaatas läbi pilu kongi ja ütles, et «kui te ei rahune, tuuakse teile ju käerauad!». Loogiline! Ma rahunesin kohe.

Kes on varem kongis olnud, see teab, ja kes ei ole, see ei tea, et seal ei ole kuigi mugav. Esimesel ööl ei saa kindlalt sõba silmale, järgmiste kohta ma ei tea veel öelda. Padjast ei maksa unistada. Magatakse kõval lavatsil. Kuna silmad on lahti, siis vahid lakke. Lakke, umbes kolme meetri kõrgusele, oli kirjutatud suurte tähtedega m…n. Ma keerasin ühte ja teist külge, aga ei olnud mugav. Mugav oli lakke vaadata, aga siis vahtis jälle see kiri vastu.

Kuidas nad üldse nii kõrgele kirjutama ulatusid? Aga vangid pididki olema ülileidlikud.

Hommikul keerati kongi uks lahti. Mind viidi üles, kuhugi tuppa, anti mu asjad tagasi ja küsiti, kas ma ei taha advokaati. Ma olin kindel, et need magavad vaat et magusamini kui mu konginaaber.

Neil on kaheksast viieni kurjategijatest isegi villand. Milleks veel üks, pühapäeva hommikul kell kaheksa.

Pealegi ei ole mul raha. Mulle tehti protokoll, paragrahv kuuskümmend üheksa, lõige üks. Ma kirjutasin alla ja olin vaba. Hiljem võib ju uurida, mis see paragrahv tähendas. Ma sain oma ratta ja sõitsin koju. Nagu tavaliselt, käed lahti.

Kaljukindlalt ja ikka veel imestasin, et mis mulle küll öösel pähe lõi?

Ma ei usu ise ka ennast, et ma ikka veel imestasin, kuigi kõik oli ju ilmselge! Aga mul võttis aega.

J

ärgmise nädala olin Võsul, ujusin, munesin niisama, lakkusin haavu, siis tulin Tartusse tagasi. Ma tulin raudteejaamast linna poole, kotid kaasas, tennisereketid ja värgid, ja jälle oli linn politseid täis! Ma juba mõtlesin, et olen muutunud paranoiliseks, aga ei olnud. Linnas oli ralli. Pool linna kinni pandud, sealhulgas minu auto. See seisis ühes hoovis, igast küljest aiaga piiratud.

Teisel pool aeda seisis turvatüdruk, kes ütles, et auto juurde pääsemine on keelatud.

Pika mangumise peale poetas ta värava siiski lahti, nii et ma sain oma Volvo juurde. See on vana, ehitatud 1987, ja odav: maksis viissada eurot, aga neelab iga kuu sama raha eest kütust, nii et kokkuvõttes justkui luksusauto. Aga sõidab.

Ma hakkasin hoovist välja keerama, aga … võta näpust. Toosama tüdruk oli saanud käsu mitte kedagi mitte kuhugi lasta. Ma hakkasin muidugi õiendama, sest mul oli autot vaja. Siis ilmus tüdruku kõrvale mingi täielik tolbajoob ja käratas, et meil on ralli, ma võin politsei ka kutsuda! Teinekord on päevi, kus kõik lihtsalt ei lähe nii, nagu sa oled plaaninud. Teinekord on selliseid päevi mitu tükki järjest, turgatas mulle pähe. Aga üks oli kindel, ma vihkasin rallit!

Sest miks see kõik nii läks?

Herbertil ja Freudil on õigus! Kõik naiste pärast! Sest mehe aju on nii ehitatud, et naised muudavad ta täielikuks idioodiks. Ja mis nad siis teevad? Nad lähevad loomulikult rallit sõitma, nad sõidavad keset Tartut kahesajaga ja kes on kõige kiirem, see saab kõik naised täiega endale! Kõik ülejäänud, kellel pole autodest sooja ega külma, imegu näppu. Ma tean nüüd, mida tähendab paragrahv kuuskümmend üheksa lõige üks, see jääb mulle elu lõpuni meelde. See tähendab, jumala pärast, ära kuula prantslasi, ära sa jumala pärast otsi naist! Võib juhtuda, et leiadki...

POSTIMEES, 9. AUGUST 2014 || KULTUUR || 11

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

KODUMAA TUTVUSTAJA. Suuresti tänu Tove Janssoni 100. sünniaastapäevale on Soome tänavu Frankfurdi raamatumessi peakülaline ning soome kirjandust antakse välja sadade nimetuste kaupa mitmekümnes keeles.

Tegi tööd ja armastas kätlin kaldmaa kirjanik ja kriitik

H

arva juhtub, et ilma sünnib inimene, kes on võrdselt andekas rohkem kui ühel kunstialal. Tove Jansson (1914– 2001) oli üks selliseid imeinimesi, kes ise pidas end eelkõige maalikunstnikuks, ent on maailma kultuurilukku kinnistunud lastekirjaniku ja illustraatorina.

Soomes tähistatakse Janssoni suurt tähtpäeva muidugi laialt.

Muumitrollid olid ikkagi ammu enne Nokiat ja kurje linde, ning jaapani turiste käib Klovharuni saarel paaditäite kaupa.

Tuula Karjalainen kirjutas mitu aastat uut elulooraamatut «Tove Jansson. Tee tööd ja armasta», mis soome keeles ilmus juba eelmisel sügisel. Eks ikka selleks, et väliskirjastajatel oleks aega raamat juubeliks välja anda.

See ohtra pildimaterjaliga – esindatud on niihästi fotod Janssoni igapäevaelust, maalid, karikatuurid kui ka muumilugude illustratsioonid – varustatud raamat on võrratu teejuht tema elu ja loomingu juurde. Lisaks põhjalikule kunstiloomingu ülevaatele avatakse lugeja jaoks ka muumilugude tagamaad, nii et pärast selle lugemist saavad Nuuskmõmmikud, Mymlad ja Tuu-tikid hoopis lähedasema hingamise.

Lastele on lisaks kõikide Janssoni enda kirjutatud raamatute kordustrükkidele ilmunud veel mitu uut muumiraamatut, seda küll teiste autorite mõtte- ja pintslitööna. Näiteks raamatu «Muumimamma ohtlik noorus» on kirjutanud Johanna Sinisalo ja teisedki kirjanikud on muumide kallal kätt proovida saanud. Siinkohal võib märkida, et muumimaailma üle valitseb Janssoni vennatütar Sophia Jansson, kellel on parasjagu elu kõige kiiremad aastad, ja see tramburai algas juba viis aastat tagasi, kui käesolevaks juubeliaastaks valmistuma hakati.

Kunstnikepere kasvandik Tove Jansson sündis 9. augustil 1914 kunstnike perekonda. Tema isa Viktor Jansson oli perekonna Suur Kunstnik, kujur, kes mitme oma skulptuuri loomisel on modellina kasutanud noort Tovet. Ka ema Sig-

ne Hammarsten-Jansson, Ham, alustas kunstnikuna, võitles Rootsis aktiivselt naiste õiguste eest – näiteks võitles ta tüdrukutele välja õiguse telgis ööbida. Ent tema pidi pärast abiellumist ja laste saamist võtma enda kanda pere igapäevaelu ning nii tuli tema käe alt välja rohkem kui 200 postmarki ja lõputu hulk illustratsioone kõikvõimalikele raamatutele.

Nii hakkas Tove ema süles juba väikese lapsena joonistamise kunsti õppima, ning ei läinud kaua aega, kui temagi asus joonistama karikatuure, illustratsioone ja kaanepilte, näiteks aastatel 1940–1953 vasakpoolsele satiirilisele soomerootsi ajakirjale Garm, kus tema meelistegevuseks oli Hitleri ja Stalini üle kurja nalja heitmine. Emaga oli Tovel kuni tolle surmani väga tugev side.

Soome on kakskeelne riik ja Jansson kirjutas oma raamatud juba tollal üsna marginaalses positsioonis olevas rootsi keeles. Kui praegu ilmuvad olulisemate soomerootsi autorite raamatud ühekorraga niihästi rootsi kui ka soome keeles, siis Janssoni teekond soome keelde käis tegelikult hoopis läbi inglise keele.

Tänu sellele, et muumikoomiksid hakkasid 1954. aastast ilmuma maailma tollases ühes suurimas ajalehes The Evening News, kust need levisid edasi kaheteistkümnesse riiki ja sadadesse erinevatesse ajalehtedesse, pandi ka soomekeelses maailmas lõpuks tähele, et neil on selline kunstnik-kirjanik.

Ja läkski kõigest üheksa aastat, enne kui 1955. aastal ilmus soome keeles esimese muumiraamatu tõlge. See oli «Sabatäht» (esmailmumine rootsi keeles 1946. aastal), ning sellest peale on Tove Jansson ja muumitrollid osa soome kultuurist. Eesti keeles ilmus see raamat muidugi alles 1995. aastal.

Muumitrollid olid esialgu üsna väike osa Janssoni elust.

Pärast lepingut The Evening Newsiga hakkas see aga elu üle võtma ja see tegi talle palju muret. Õnneks võttis vend Lars koomiksite joonistamise enda peale ning Tove sai jälle natuke rohkem tegelda maalikunsti ja kirjutamisega.

Nagu Helsingis Ateneumis suurel ülevaatenäitusel näha võib, võttis Jansson maalimist väga tõsiselt. Väljas on hulganisti autoportreesid, maastikumaale, natüürmorte ja seinamaale, hilisemast perioodist abstraktseid töid. Sõja ajal ei jaksanud

1956. aastal andmas intervjuud Lars Ramstenile.

Jansson nii palju maalida, kui osta taheti – inimesed eelistasid raha hoidmise asemel kunsti investeerida. Nii ongi väga paljud Janssoni tööd erakogudes laiali.

Kaks naist kivisaarel Näituse kolmeaastase ettevalmistusperioodi kestel kuulutati tähtsamates lehtedes mitu korda, et otsitakse näituse tarvis Janssoni töid, ja nii ilmus välja nii mõnigi maal, mille olemasolu tuli perekonnale uudisena.

Lisaks maalidele on näitusel väljas hulganisti muumiraamatute illustratsioone ja koomikseid; põnev on vaadata varaseid katsetusi, kus tulevased muumimaailma tegelased alles hakkavad autori peas kuju võtma.

Tove oli suurepärane joonistaja, seda õppis ta oma ema käest iga päev, ja jääb küll mulje, et ta võinuks joonistada mida tahes mis tahes asendis.

Punktiks «i» peal on uhked muumimaailma mudelid. Paljud neist on Janssoni pikaajalise elukaaslase Tuulikki Pietilä (1917–2009) nikerdatud, aga ka Tove andis oma panuse – kunsti tegemine selle ükskõik millises vormis oli selle paari jaoks elu sisu.

Jah, väga pikalt vaikiti faktist, et Jansson elas suurema osa oma elust koos Pietiläga.

Ka Janssoni ema keeldus sellest rääkimast. Ometi elasid ja töötasid need kaks naist mitukümmend aastat koos nii Helsingis kui ka suviti viis kuud Klovharuni kivisaarel.

Toona ei olnud see comme il faut. Õnneks on ajad muutunud ja Janssoni elutööst rääkides ei pea sellest olulisest faktist enam kinnisilmi mööda tormama. Õige mitmes täiskasvanutele kirjutatud novellis ja romaanis käsitleb Jansson meisterlikult kahe naise suhet. Eesti keeles neid raamatuid küll olemas ei ole, õnneks tulevad appi soome ja inglise keel. Ja muidugi rootsi keel.

Peagi eestikeelne elulugu Kuidas oleme meie Eestis Tove Janssoni saja aasta juubeliks valmistunud? Julgelt võib öelda, et mitte kuidagi.

Eelmisel aastal anti uuesti välja kirjaniku täiskasvanutele mõeldud «Suveraamat», mis räägib väikesest plikast Sophiast ja tema vanaemast väikesel saarel,

Muumitrollid olid ikkagi ammu enne Nokiat ja kurje linde, ning jaapani turiste käib Klovharuni saarel paaditäite kaupa.

1961. aastal ühes oma suvemajadest Bredskari saarel.

millele teeb ringi peale nelja ja poole minutiga, aga mis nende kahe suvedes on ometi universumi mõõtmed võtnud. Ühtegi muumitrolliraamatut pole uuesti välja antud, poes on järel mõni igiviimane eksemplar.

Jõuludeks peaks eesti keelde saama seesama Tuula Karjalaineni kirjutatud elulooraamat «Tove Jansson. Tee tööd ja armasta». Järgmisel nädalal jõuab raamatukauplustesse uus novellikogu «Sõnumid», tegemist on valikuga autori kogu novelliloomingust, ja kõik on uued tõlked.

Lapsed, Janssoni esimene publik, on aga täiesti tähelepanuta jäänud. Neid nagu polekski olemas. Muumitrolle nagu polekski olemas, nagu ka koomik-

siraamatuid. Rääkimata raamatutest, mida Jansson lisaks enda omadele illustreeris. Kasvõi J. R. R. Tolkieni «Kääbik», mis nüüd soome keeles taas välja anti. Õnneks on Helsingi lähedal, saab seal seda ilu vaatamas käia ja mõne raamatu kaasa tuua. Kahju on ikkagi.

Tove Janssoni näitus viib mõtted paratamatult meie enda Edgar Valterile, kes on senimaani ületamatu illustraator, väärt lastekirjanik ja maalikunstnik.

Tahaks loota, et tema tähtpäev niisama märkamatult ei möödu. Valteri saja aasta juubelini on veel aega, see jõuab kätte 2029. aastal, aga suureks ülevaatenäituseks peab juba valmistuma hakkama. Elulooraamatust rääkimata.

1961. aastal koos elukaaslase Tuulikki Pietiläga kalaretkel.

Muumide maailma looja 1973. aastal koos oma tuntuima «lapse» Muumitrollifotod: scanpix ga.

1991. aastal sügisel oma Helsingi-kodus.

12 || tÜÖ || postimees, 9. august 2014

tel 666 2327, kristjan.kokk@postimees.ee

tel 666 2327, kristjan.kokk@postimees.ee

postimees, 9. august 2014 || tÜÖ || 13

14 || SPORT || POSTIMEES, 9. AUGUST 2014

TOIMETAJA KAAREL TÄLL, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Kõikide probleemidega võitlemine on väsitav.

Vormel-1 sarja sõitja Kimi Räikkönen tunnistas, et hooaja esimene pool on olnud kurnav

AERUTAMINE

Eesti kahesüst jõudis MMil finaali Moskvas toimuval aerutamise MMil sai Eesti koondise kahesüstapaar Kaarel Alupere – Kaspar Sula poolfinaalis teise koha ja sõidavad pühapäeva hommikul meeste 500 meetri kahesüstade finaalis. Eile hommikupoolikul sõidetud eelsõitudes näitasid Alupere – Sula oma sõidus kolmandat aega ning jõudsid poolfinaali kokkuvõttes kuuenda ajaga. Oma poolfinaalis sõitsid eestlased välja teise koha, mis tagas pääsu finaali. Hommikustest eelsõitudest pääses meeste 500 meetri ühesüstal poolfinaali Tarmo Tootsi, kes aga oma poolfinaali lõpetas kolmandana ning jäi nelja sõidu aegade võrdluses esimesena finaalist välja. Kaspar Sula sai 200 meetri sprindis oma eelsõidus neljanda koha.

39:41

kaotas hooajaeelses mängus Margus Hundi koduklubi Cincinnati Bengals Kansas City Chiefsile.

VÕRKPALL

Kollo – Vesik alustasid Šveitsis edukalt Sel nädalal peetakse Šveitsis Bielis tänavune neljas Euroopa karikasarja etapp – Bienne Masters. Eestlastest on võistlustules Kristo Kollo ja Rivo Vesik, kes avapäeval pidasid kaks võidukat alagrupimängu. Avalahingus olid Kollo – Vesik tulemusega 2:0 (22, 17) üle Poola duost Piotr Kantor – Bartosz Losiak. Poolakad asuvad maailma edetabelis 38. kohal. Teises mängus alistasid eestlased 2:1 (-24, 14, 9) tugevad šveitslased Philip Gabathuler – Mirco Gerson, kes said turniiril kolmanda asetuse.

KORVPALL

Durant MMile ei lähe USA korvpallikoondist on MMi eel tabanud mitme tähtmängija vigastused ja eemalejäämised. Eile selgus, et koondise suurim staar Kevin Durant (pildil) ei saa samuti MMil kaasa teha. Durant viskas 2010. aasta MMil kolmes viimases mängus keskmiselt 33 punkti ja aitas USA võidule, ent nüüd tuleb ameeriklastel temata läbi ajada, sest ta otsustas Hispaanias peetavale MMile mitte sõita. «Koondises tahaksin täielikult pühenduda ja endast kõik anda, võlgnen selle tiimikaaslastele. Ent ma ei suuda seda teha, astun sammu tagasi ja võtan aja maha,» ütles Durant.

Drogba lõpetas koondisekarjääri

Nurmsalust sai müügijuht

Chelsea jalgpalliklubi ridadesse kuuluv Didier Drogba teatas täna, et lõpetab koondisekarjääri oma kodumaa Elevandiluuranniku eest.

36-aastane Drogba osales Elevandiluuranniku ridades juunis ja juulis toimunud MMil, ent see jääbki hiljuti taas Chelseaga liitunud mängumehe viimaseks esituseks oma koondise eest. «Teatan suure kurbusega, et olen otsustanud lõpetada oma karjääri rahvusvahelises jalgpallis,» vahendas Drogba sõnu Eurosport.

Juuni alguses tippsportlase karjääri lõpetamisest teatanud endine suusahüppaja Kaarel Nurmsalu on valinud uue karjääritee.

«Paljud inimesed küsivad siiamaani, millal ma tagasi spordi juurde pöördun ja oma «puhkuse» lõpetan, vastus neile on ilmselt see: alates esmaspäevast 04.08.2014 olen mina, Kaarel Nurmsalu, töömesilane ja hästi kollane, Ramirendi müügijuht Tallinna ja Harjumaa piirkonnas,» kirjutas Nurmsalu pressile saadetud kirjas.

Dmitri Kruglov (vasakult), Martin Vunk, Aleksandr Dmitrijev ja Enar Jääger esitlesid eile koondise uut mänguvormi.

foto: mihkel maripuu

JALGPALL. Koondise peatreener Magnus Pehrsson kinnitas, et eesmärk on jõuda Prantsusmaal toimuvale EMile

Läbi murede ja rõõmude suure eesmärgi suunas kaarel täll reporter

P

äeva võrra vähem kui kuu aja pärast algab Eesti jalgpallikoondise jaoks üks ajaloo olulisimaid valikturniire. Võitlema hakatakse koha eest 2016. aastal Prantsusmaal toimuval EMil, kuhu esimest korda pääseb võistlema 24 riiki. Eesti alagrupp on mängitav ning seda tunnetavad nii jalgpallurid, fännid kui ka peatreener. Keegi ei salga, et ootused on kõrged.

Eile tulid koondislased meedia ette Tallinna teletornis, kus põrandale tõmmatud nool näitas, et Pariisi on 1855 km. Kui ülejärgmisel suvel peaks jalgpallikoondis tõesti selle reisi ette võtma, siis on hakkama saadud millegi suurega. Praegu on oluline aga see, et kindel eesmärk on seatud.

Töö EMi jaoks käib täie hooga ning peatreener Magnus Pehrsson valmistub lahinguteks kõiki oma teadmisi mängu pannes. «Mul on hea meel, et ainult kuu aega on jäänud ning ettevalmistuse osa hakkab lõppema,» rääkis koondise rootslasest loots, kelle silmis oli näha sära ja ootusärevust – paistis, nagu tahaks Pehrsson kohe võitlusesse minna ja võite noppima hakata.

8. septembril saab koondis esimesi punkte püüda kodumängus Sloveenia vastu. Neli päeva varem antakse ettevalmistusele viimane lihv Rootsis, kus minnakse vastamisi Pehrssoni kaasmaalastega. Koondise

seis on nende kahe mängu eel aga põnev – hulgaliselt on murekohti, kuid samas on suvele tagasi vaadates ka positiivseid noote.

Võtmemängijad Konstantin Vassiljev ja Enar Jääger on terve suve tulutult klubi otsinud. Samas seisus on ka Sander Puri ja Tarmo Kink. Esiväravavaht Sergei Pareiko ei pääse koduklubis isegi mitte pingile. Levadia hingekirjas olev Dmitri Kruglov taastub vigastusest ega tea, kas septembri alguseks täiesti valmis on. Tema klubikaaslane Aleksandr Dmitrijev lõpetas veebruarist juulini kestnud mängupausi ning tegi kümmekond minutit kaasa Eesti meistriliigas.

Mured kogenud meestega Kuu aja pikkuse mängupausi pidas maha ka möödunud aastal koondises enim väravaid löönud Henri Anier. Suve alguses vigastada saanud Henrik Ojamaa on nüüdseks mänguvalmis ning kogus esimesed minutid ka Poola kõrgliigas.

«Jälgime kõigi meeste seisu äärmiselt tähelepanelikult. Ausalt öelda olen ma sellises olukorras esimest korda, kuna pole varem koondiseid juhendanud.

Samas ei taha ma meeste pärast liigselt muretseda, sest mul puudub nende situatsiooni üle kontroll ning mina ei saa siin midagi muuta,» arutles Pehrsson. «Samal ajal proovime loomulikult igal võimalusel mängijatele toeks olla – aitame neid taastusravil või proovime ulatada abikäe uue klubi leidmisel.»

Pehrsson vihjas, et ilma mängupraktikata ja kehva vormi pealt pole ka võtmemängijatel koht algkoosseisus kindel – mängupäeval peavad väljakule minevad mehed olema 100

protsenti valmis ja terved. Samas nentis peatreener, et esiväravavahina näeb ta vaatamata probleemidele siiski kogenud Pareikot.

Pehrsson avaldab koondise koosseisu umbes kahe nädala pärast. Lisaks kogenud meestele on sinna nimekirja oodata just tema käe all esile kerkinud noorema generatsiooni mehi Hannes Anieri, Ilja Antonovit, Karol Metsa ja Ken Kallastet.

«Viimane on küll juba 25-aastane, kuid rahvusvahelisel tasemel on ta siiski veel kogenematu. Need neli meest mängisid sõprusmängudest ennast kindlasti põhikoosseisu piirimaile. Hannes sai kaks korda vahetusest väljakule, Islandi vastu oli ta väravale lähedal, Tadžikistani vastu lõi oma võimaluse ära. Ta on väga põnev kuju,» kiitis 38-aastane juhendaja.

Igaüks võib ise arvutada, mitu punkti edasipääsuks peab koguma, mina sellega tegeleda ei taha.

Eesti koondise peatreener Magnus Pehrsson

Itaalia tippklubi Napoli noortemeeskonnas mängiv Frank Liivak jättis samuti Pehrssonile hea mulje, kuid ootab temalt vägitegusid veidi kaugemas tulevikus. «Mulle meeldib tema suhtumine. Ta tuli väljakule ja tahtis kohe näidata, mida oskab. Eesti mõistes on ta loomulikult suur talent ning sellistest noormeestest peab viimase välja võtma. Taktikaliselt on ta praegu veidi nõrk, kuid paar otsustavat sammu veel ning ta murrab end koosseisu.

Mehel on helge tulevik ja mingil juhul ei ole ta praegu meie valikust väljas. Sellises vanuses

võib mängija meeletu kiirusega arenda,» kiitis Pehrsson.

Alagrupivastased on Eestil põnevad: põlvkondade vahetust tegev Inglismaa, stabiilse mängu musternäide Šveits, meie jaoks mängitavad Sloveenia ja Leedu ning kääbusriik San Marino. Fännidele pakub loomulikult enim huvi oktoobris toimuv kodumäng inglastega, kuid Pehrsson nii kaugesse tulevikku veel ei süvene.

Mängitavad vastased «Praegu mõtlen ma ainult mängudele Rootsi ja Sloveeniaga. Nende meeskondade puhul oleme laskunud detailidesse, kuid Inglismaa koha pealt ei tahaks ma väga sõna võtta,» arutles peatreener. «Neil on käsil põlvkondade vahetus ja noored mängijad, näiteks Raheem Sterling, tõusevad esile ja võivad tulevikus suuri tegusid teha. Mina aga mõtlen nüüd Sloveeniale, kellega peaks tulema võrdne heitlus. Mängud sloveenide ja leedukatega tulevad rasked, kuid üldse mitte võimatud.»

Numbrite ennustamine Pehrssonile aga ei meeldi ning mingit punktide kogumise eesmärki ta koondisele ei sea.

«Igaüks võib ise arvutada, mitu punkti edasipääsuks peab koguma, mina sellega tegeleda ei taha. Keskendun võimalikult heale sooritusele ja punktide peale otseselt ei mõtle,» selgitas rootslane.

Otse EMile pääsevad iga alagrupi kaks esimest ning parim kolmanda koha saanud meeskond. Ülejäänud kaheksa kolmanda koha koondist mängivad play-off’is välja veel neli meeskonda, kes Prantsusmaale sõidavad. Koht turniiril on tagatud vaid korraldajamaale.

POSTIMEES, 9. AUGUST 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

Ülbe ignoreerimine ja tahtmatus otsustada ülevaade peep pahv

sporditoimetuse juhataja

K

ui inimese kohta esitatakse avalikult valesüüdistus, on tal kaks mõistlik ku lahendust: kas panna laimajale lihtlabaselt vastu hambaid, mis oleks ilmselgeks märguandeks, et viimane aeg on oma valest loobuda, või anda laimaja kohtusse. Seejuures ei peaks olema oluline kahjutasu nõudmine, vaid valeväidete ümberlükkamine.

Ebatõenäolisem on see, et jäädakse ükskõikseks ja taandutakse loost vaikselt pomisedes, et ei olda selle teemaga seotud ja seepärast pole ka midagi ütelda.

Selline tegutsemine tundub terve mõistuse vastane, sest kui inimene kaljukindlalt teab, et hing on puhas, ei saa tal ju olla midagi ka põhjaliku uurimise vastu. Kummalisel kombel valisid aga kõik Tartu dopinguarsti Vitali Bernatski juhtumis dopingutarvitamisega seotud inimesed just viimase tee.

Suusatreener Mati Alaver, kergejõustiklaste juhendaja Harry Lemberg, siiani tegevsportlasena uueks laskesuusatamise hooajaks valmistuv Roland Lessing peitsid jaa-

nalinnu kombel pea liiva alla.

Nad justkui ignoreeriks, et Bernatski on üldse nende kohta süüdistusi esitanud.

Seejuures käitutakse kohati üleolevalt ja ülbelt. Näiteks Bernatski väidete uurimiseks moodustatud komisjoniga koostöö tegemisest polnud juttugi. Neljapäeva õhtul võisid aga kõik ERRi uudistest näha, kui ebaviisakalt käitus teda küsitlenud telereporteriga Mati Alaver. Tema olekust ja ühestki lausest ei kumanud läbi soov seada jalule tõde. Vägisi tekib küsimus – miks?

oli osava käiguga, sest kutsekomisjoni juhib ei keegi muu kui Kristjan Port.

Kuidas reageerisid EOK kirjale ja kogu juhtumile alaliidud? Selge on see, et suuri otsuseid ei maksa nendelt oodata.

Iga alaliidu valik

EOK kirjad alaliitudele Kahjuks napib konkreetsust ka Eesti spordi tippjuhtide tegevuses. Pärast seda, kui Bernatski juhtumi uurimiseks moodustatud komisjon avalikustas neljapäeval oma töö raporti ning komisjoni esimees Kristjan Port rääkis, et oma seisukoha peaks võtma Eesti Olümpiakomitee, püüdsid olümpiaisad palli kiiresti enda käest edasi sööta. Sõnum oli selge – ebamugava teemaga seotud inimeste kohta langetagu otsused alaliidud.

Eile saadetigi EOKst Eesti Suusaliidule, Eesti Kergejõustikuliidule, laskesuusatamise föderatsioonile ja treenerite kutsekomisjonile kirjad, kus oodatakse seisukohavõtte. Kõige tõsisem küsimus püstitati kutsekomisjoni ette: hinnata tuleb kõrgeimat treenerikvalifikatsiooni omavate Alaveri ja Lembergi kutsesobivust. Tegemist

Mati Alaver ei käinud Vitali Bernatski väidete uurimiseks loodud komisjoni ees ega ole liigseid kommentaare jaganud. foto: mihkel maripuu

Ojamaa koduklubi jäeti Meistrite liiga kohast ilma JALGPALL. Jalgpalli Meistrite

liigas kvalifikatsiooni viimasesse vooru pääsenud, ent mängukeelu all olnud mängijat kasutanud Varssavi Legia meeskond jäeti tähtsast võidust ja edasipääsust ilma. Tiimi peatreener Henning Berg oli sellise otsuse üle väga pettunud.

Eesti koondislase Henrik Ojamaa koduklubi Varssavi Legia alistas Meistrite liiga kvalifikatsiooni kolmandas eelringis Šotimaa klubi Glasgow’ Celticu kahe mängu kokkuvõttes esialgu 6:1, ent jäi edasipääsust siiski ilma. Nimelt otsustas Eu-

roopa Jalgpalliliit (UEFA), et kuna Legia kasutas kolmapäevase korduskohtumise lõppfaasis endiselt mängukeelu all olnud Bartosza Bereszynski teeneid, määratakse neile selle mängu eest 0:3 kaotus, ning nii pääses 4:4 viigiseisul paremate võõrsil löödud väravate tõttu edasi just Celtic.

Juhtunu uurimisel selgitasid Legia esindajad, et möödunud hooaja lõpus Euroopa liigas punase kaardi ja kolmemängulise keelu teeninud Bereszynski oleks pidanud kolmapäeval olema juba mängukõlblik, sest

jättis vahele kaks kohtumist St Patrick Athleticuga ning avamängu Celticuga. UEFA omakorda teatas, et kuna Bereszynskit polnud ühe St Patrickuga peetud mängu ajal meeskonna koosseisu üles antud, siis ei läinud see kohtumine mängukeelu realiseerimisena arvesse ning nii pidigi ta vahele jätma ka korduskohtumise Celticuga.

Legia peatreener Henning Berg oli UEFA käitumisest äärmiselt nördinud. «Et UEFA teeb sellise otsuse, millel on sellised tagajärjed ... see on uskumatu,» rääkis Berg. Kadi Parts

Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi rääkis, et raportis mainitud inimesed saavad oma edasiste sammude üle ise otsustada ning alaliidul on võimalik selles osas olla lihtsalt nõuandvas rollis. Millist nõu kavatsetakse anda, pole teada. Teigamägi viitas ka sellele, et tema juhitav alaliit võitleb aktiivselt keelatud ainete kasutamise vastu. «See on olnud meie jaoks oluline – rohkemgi, kui me igapäevaselt laseme välja paista,» sõnas ta.

Suusaliidu peasekretär Jaak Mae väitis, et Alaver ja ka sama looga seotud Raul Olle on alaliidu juhatuse ees juba varem aru andnud. «Nüüd peame otsustama, kas küsime nende käest neid asju uuesti või saadame EOK-le juba talvel saadud seisukohad,» rääkis Mae. Huvitav on see, et Alaver pidas vajalikuks asju selgitada oma alaliidu juhatuses, kuid keeldus seda tegemast Bernatski komisjoni ees.

Laskesuusatamise föderatsiooni peasekretär Kristjan Oja meenutas, et Lessinguga vesteldi juba skandaali puhkedes, ja pidas tõenäoliseks, et sportlane kutsutakse veel kord ju-

tuajamisele. Igatahes lubatakse EOK-le saata vastused. Oja oli ainus, kes möönis, et süüdistuste alla sattunud inimeste soovimatus uurimisele kaasa aidata on pisut kummaline. Kergejõustiklaste ja suusatajate hulgas ei tekitanud see aga mingeid küsimusi. Eks seegi viita arusaamale, et parem oleks vana asja mitte torkida.

Tegelikult polegi probleemsete olukordade olematuks muutmises midagi uut. Palju on küsitud, mis on saanud Kristina Šmigun-Vähi dopinguloost?

Tunnistas ju suusatajana Eesti rahvuskangelaseks tõusnud Šmigun-Vähi vahetult enne Sotši olümpiat, et ühes tema vanas dopinguproovis on avastatud molekule, mis viitavad keelatud ainete kasutamisele. Samas kinnitas ta, et pole dopingut tarvitanud. Šmigun-Vähi sõnas toona, et advokaatidelt saadud juhiste kohaselt ei tohi ta rohkem sisulisi kommentaare anda.

«Kuid ootan kannatamatult päeva, kui saan vastata kõigile küsimustele,» seisis tema toonases avalduses.

Möödunud on pool aastat, kuid uudiseid pole ikka. Kui inimene on puhas, siis ei tohiks tema jaoks olla probleem selgitada, milliseid samme on oma süütuse tõestamiseks astutud. Praegu püütakse aga jätta muljet, nagu poleks midagi juhtunudki. Täpselt nii käituvad ka Bernatskiga seotud loo peategelased.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

16 || vaba aeg || postimees, 9. august 2014

TEATER EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis

Laitse Graniitvillas

10., 12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

UGALA TEATER

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATER VANEMUINE

9., 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu

KVARTETT

R. Harwood. Lav. Enn Keerd.

Osades: Lii Tedre, Helene Vannari, Feliks Kark ja Raivo Rüütel

ÕISU MÕIS SAUEAUGU TEATRITALU

12.08 kl 18 Esietendus! (välja müüdud) 13.08 kl 18 (välja müüdud), 14., 21., 22., 23.08 kl 18, 24.08 kl 16

Mere märgid

Autor Gardner McKay. Lavastaja Margus Kasterpalu (külalisena).

Osades Kadri Adamson (külalisena), Meelis Rämmeld.

ENDLA TEATER Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

suures saalis 9.08 kl 19

WOYZECK

Georg Büchner .

Lav. Hendrik Toompere.

Osades: Priit Loog, Kaili Viidas, Carmen Mikiver,

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

Piletid müügil Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades.

Valged ööd

Sadamateatris

10.08 kl 19

RAKVERE TEATER

9., 10.08 kl 19 Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Jaan Rekkor, Indrek Taalmaa, Ago Anderson jt

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Tooma talu

Lääne-Virumaa, Uusküla 27., 28., 29., 30.08 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

Esna mõis 9., 11., 13.08 kl 19

Hääled

Jaan Kruusvall. Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port.

Piletid (13/16)

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu 2., 6.10 kl 18

Andromeda saar

Lavastaja: Leino Rei Osades: Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar 7., 8.10 kl 18

Jõgeva Kultuurikeskus

Haapsalu toomkirik

15.10 kl 19

9.08 kl 23.50

Lavastaja: A. Toikka Osades: Katariina Unt, Raivo Trass ja Meelis Põdersoo

Kunstiline juht Andres Mustonen

Karin ja Pearu

TEATRID TARTU HANSA HOOVIS

Niguliste

Piletid saadaval Hansa Hotellis, Piletilevis, Piletimaailmas ja 2 tundi enne etendust kohapeal!

Tiit Kiik (Eesti)

www.hansahoov.ee (Aleksandri 46, Tel 737 1800) 13., 20.08 kl 20

„EGON ja INDREK“ 27.08 kl 20

„PARIMAD PALAD“

BRAND

Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 14.10 kl 16

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi 16., 17.10 kl 18

SOKRATES. Pidusöök Prytaneionis

Lavastaja: Aare Toikka Osades: Raivo Trass, Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Margo Teder ,Tanel Saar ja Ago Soots

Rahvusraamatukogu Tornisaal 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo 20.10 kl 18 Esietendus 21., 22., 23., 24.10 kl 18

Unfinished bisnes

Lavastajad: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv Osades: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv

KONTSERT EESTI KONTSERT

www.concert.ee

XXVIII TALLINNA RAHVUSVAHELINE ORELIFESTIVAL 31. juuli – 10. august 2014

Lihula kõlakoda 9.08 kl 15

“Armastuse graatsiad” Ansambel Rondellus Ajaloolise tantsu ansambel Saltatores Revalienses Kavas renessansi ajastu armastuslaulud ja tantsud

Niguliste 9.08 kl 16

Hortus Musicus

Kunstiline juht Andres Mustonen

Põltsamaa kirik 9.08 kl 19

“Eesti orelid” 11

Aare-Paul Lattik, Toomas Trass, Ines Maidre, Piret Aidulo Bach, Arro, Karindi, SaintSaëns

Niguliste

9.08 kl 20 Hans Davidsson (orel, Rootsi)

Tartu Jaani kirik

9.08 kl 20 Iris Oja (metsosopran) Ulla Krigul (orel) Glass, Hindemith, Tõnu Kõrvits.

Uus teos (esiettekanne)

Kose Kultuurikeskuses

Iisaku kirik

Kirjaklambritest vöö

Lohusuu kirik

29.09 kl 13

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

10.08 kl 16

Orelipooltund

Valga kirik 10.08 kl 16

PLMF

Hans Davidsson (orel, Rootsi)

Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Orelifestival / kontserdisari “Muusika Eestimaale”

Tallinna Jaani kirik 10.08 kl 20

Festivali lõppkontsert

Faust

Lavastaja: Aare Toikka Osades: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Madis Muul 10., 13.10 kl 18

Haapsalu suvemuusika HORTUS MUSICUS

9.08 kl 20

10.08 kl 16 Johannes Sandner (orel, Saksamaa)

Olev Ainomäe (oboe), Annemari Ainomäe (viiul), Johanna Marie Ainomäe (viiul) Anne Ainomäe (vioola), Silver Ainomäe (tšello), Lembit Orgse (klaver), Vahur Vurm (klarnet), Rait Erikson (metsasarv), Kristjan Kungla (fagott) Ansambel Hortus Musicus A.Vivaldi. Oboekontsert C-duur W. A. Mozart. Klaverikvintett Es-duur KV 452 T. Kaumann. “Folia” oboele ja keelpillikvartetile (esiettekanne)

Bernhard Haas (orel, Saksamaa) Klaaspärlimäng Sinfonietta, kammerkoor Collegium Musicale. Solistid Arete Teemets (sopran), Ott Indermitte (bariton) Piret Aidulo (orel) Dirigent Endrik Üksvärav Ferenc Liszt. Sonaat h-moll Hugo Lepnurm. Kantaat “Lunastus Kristuses”

Väravatorn 14.08 kl 13 Peter Sheppard Skærved (viiul, London) 16.–17. sajandi heliloojad, Skærvedile kirjutatud nimekate nüüdisheliloojate teosed – Poul Ruders, Hans Werner Henze jt

Kõrgessaare mõisa park 16.08 kl 18

Tšellokvartett C-JAM

Haapsalu MariaMagdaleena Õigeusu kirik promenaadil 16.08 kl 20

Haapsalu suvemuusika Ansambel ORTHODOX SINGERS

Kunstiline juht ja dirigent Valeri Petrov. Õigeusu kirikumuusika

(Pille Lille Muusikute Fond)

X Tallinna Kammermuusika Festival 21. - 31. august 2014 20-21.08 VABA SISSEPÄÄSUGA kontserdid FESTIVALI TELGIS Vabaduse väljakul igal täistunnil 12.00 - 18.00

Mustpeade Maja 21.08 kl 19

FESTIVALI JUUBELIGALA

Pille Lill (sopran), Mari Tampere-Bezrodny (viiul), Ivari Ilja (klaver), Oliver Kuusik (tenor), Atlan Karp (bariton), Sigrid Kuulmann-Martin (viiul), Kristina Kriit (viiul), Johanna Vahermägi (vioola), Andreas Lend (tšello), Neeme Ots (trompet), Irina Zahharenkova (klaver), Madis Kari (klarnet), Marko Martin (klaver) Kavas: Chopin, Verdi, Prokofjev, Tubin jt. (10€, 5€)

Tallinna Raekoda 22.08 kl 19 Atlan Karp (bariton), Neeme Ots (trompet), Irina Zahharenkova (klaver) Kavas: Mussorgski, Sviridov, Ravel jt. (10€, 5€)

Niguliste kirik 23.08 kl 19

RAMEAU 250

Arete Teemets (sopran), Oliver Kuusik (tenor) ja Ensemble Ausonia (Belgia) Kavas aariaid Rameau ooperitest (10€, 5€)

Niguliste kirik

Tartu Jaani kirik

24.08 kl 17

“Õhtu ilu”

dirigent Kaspars Putninš Kavas: Mendelssohn, Wagner, Pärt jt. (10€, 5€)

16.08 kl 20

Ka Bo Chan (kontratenor) Eda Peäske (harf)

Halliste kirik 20.08 kl 16

“Klassikatähed 2013”

Heigo Rosin (löökpillid) Johan Randvere (klaver) Kangro, Tüür, Uusberg, Volans, Prokofjev, R. Strauss, Schumann jt

Kadrioru loss 23.08 kl 18

OLEV AINOMÄE 60

Tenso Euroopa kammerkoor

Tallinna Loomaaia triiphoone 13.08 kl 20

Kammermuusika kolmapäevad

Kristina Kriit (viiul) Levi-Danel Mägila (tšello) Kavas: Paganini, Händel, Halvorsen jt. (sissepääs loomaaia piletiga, NB! kassa avatud kuni 19.00)

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, faks 666 2301, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Oled nn universaalse energia kandja. Selle tõttu võid külge tõmmata ka isikuid, kellega sa ei sobi. Nemad näevad sinus oma jõu allikat.

SÕNN Ootamatus ootamatuse otsa. Teisenemised ja muutused on ülikiired ning seda põhjusel, et vanad suhtemustrid vajuvad just nagu iseenesest põrmu.

KAKSIKUD

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 9. AUGUST 2014 || VARIA || 17

ERNIE

Tunned, et mingis olukorras on kohatu tundeid näidata. Varjadki neid ja tunned end seetõttu turvalisemalt. Kõik ei ole siiski selline, nagu tunduda võib.

József Szöghy – Magyar Sakkélet, 1960 Matt kahe käiguga

VÄHK

Märkad järsku asju, mis varem jäid sinust kaugele.

Kas saatusel on sulle midagi meeliülendavat varuks? Või püütakse sind õiges suunas juhtida?

Eelmise ülesande lahendus: 1. Oe6!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

LÕVI

Võimalik, et pead Põhja-Korea stiilis karmi propagandat tegema. Mingi asi saab laiema kõlapinna, teine aga kukub kokku ja kaob, nagu ei oleks seda kunagi olnudki.

NEITSI

Päevakorral on avantüürid ja afäärid, mis ei ole sinu tekitatud, kuid sind püütakse neisse mässida või tõmmata. Näita, kust kulgeb sinu piir.

DILBERT AVASTASIN KIIRE NIPI, KUIDAS SIND MOTIVEERIDA JA MUUTA KONKURENTSIVÕIMELISEMAKS.

KAALUD Kas oled hakanud enda taga uksi paugutama?

Saad õigel ajal jälile, mis sind häirib, ja eemaldad häirija. Kellelegi oled sellise käitumisega jätnud aga kustumatu mulje.

SKORPION

Elu on praegu nagu loterii. Naudid suviseid seiklusi ja ei tea, kuhu päeva lõpuks jõuda võid. See, kes varem segas, on sinu elust ise lahkunud.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Mingi suhe võtab väga ägeda iseloomu. Sa ei saa aru, kes oli algataja, kuid üks asi on kindel – see tuleb lahendada enne, kui see kahe vastaspoole sõjaks muutub.

VEEVALAJA

Kuulad ennast, usaldad ennast ja toimid oma äratundmist mööda. Kui kuuled vastuolulist sõnumit, et asjad peaksid olema nii või naa, siis lase see kõrvust mööda.

KALAD Loomupärane jonnakus annab ruumi millelegi helgemale. Ego sõna otseses mõttes jookseb rahulolu ja helgete mõtete eest ära. Sa ei pea olema esimene, kuid ei ole ka viimane.

AINSAD TEADAOLEVAD KÕRVALTOIMED ON PSÜHHOPAATSUS JA EDUKAM ARMUELU.

Vastused: 1. Riia Vabadussammas. 2. Riddarholmskyrkan Riddarholmeni saarel. 3. «Malev», režissöör Kaaren Kaer. 4. Kitakyushu. Toonane Kokura linn on nüüd selle linna linnaosa. 5. Eestimaa esimene juugendstiilis mõis.

KALJUKITS Püüa vältida seltskonda, mille liikmete tegevus sulle kahtlasena paistab või siis sul info puudub. Sellega hoiad ära palju sekeldusi.

MA TEAN, ET SEE ON TURVALINE, SEST SEE ON LOODUSLIK VAHEND.

1. Belgia pealinna Brüsseli põhjaosas avati 1989. aastal park Mini-Euroopa, Euroopa üks suuremaid ehitiste miniatuursete koopiate parke. Ehitised sinna on valitud kas nende kõrge arhitektuurilise taseme tõttu või seepärast, et nad sümboliseerivad üht või teist Euroopa riiki. Mini-Euroopa teeb eriliseks makettide suur täpsus ja kvaliteet. Mis esindab Mini-Euroopas Lätit?

2. Sajandeid oli see kirik Rootsi kuningliku perekonna matmispaigaks. Esimesena maeti sinna Rootsi kuningas aastatel 1275–1290 Magnus Aidalukk (Magnus Ladulås, Magnus Birgersson; eluaastad 1240– 1290), viimasena 1950. aastal Gustav V (1858– 1950), kuningas aastatel 1907–1950. Mis kirik?

3. Millise Eesti filmi maailmaesilinastus toimus 5. augustil 2005 Usbekistani pealinnas Taškendis? Filmi alapealkirjaks on «Läti Henrik valetas».

4. Ameeriklased heitsid 9. augustil 1945 aatomipommi Nagasaki linnale. Nagu hiljem selgus, oli objektiks hoopis teine linn, kuid selle linna elanikud suutsid osava suitsukattega pommilennuki eemale peletada. Milline tänapäeva Jaapani linn pääses nii aatomipommi katastroofist?

5. Mille poolest on meie mõisakultuuri ajalukku läinud Ander ja Hannah Ildi omanduses olev Neeruti mõisahoone Kadrina vallas Lääne-Virumaal?

AKNE

VALDO JAHILO ANEKDOODID Politseijuhi käskkiri: «Seoses riigi eelarve puudujäägiga keelan hoiatuslaskude tegemise ja möödalastud kuulide maksumus peetakse politseiametniku palgast kinni.»

••• Mees hakkab Pariisi sõitma ja küsib naiselt: «Kullake, mida sulle Pariisist tuua?»

«Too, mida tahad,» vastab naine. «Tänapäeval osatakse kõike ravida.»

18 || kuulutused || postimees, 9. august 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Maailmakuulus tervendaja ja selgeltnägija Veet Mano Tartus 12. VIII (J. Tõnissoni 1), «Selg ja kael korda!» kl 15–17; «Alusta Uut Elu!» kl 18–22. Piletid Piletilevis ja otse korraldajalt. Otse korraldajalt ka lisasoodustus: seljagrupp + seminar koos. Tel 5689 6670; www. veetmano.eu. Veet Mano seljagrupp ja seminar Pärnus 13. VIII; Veet Mano seminar Rakveres 11. VIII; Veet Mano seljagrupp kl 13–15 ja seminar kl 16–18 Tallinnas 14. VIII.

Ei kunagi ei iial keegi või asendada mulle sind.

Kuigi saatus kustutas su eluleegi, su häälekaja saadab kõikjal mind.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Rein Laidna

Rutt Käsper

13. I 1946 - 6. VIII 2014

28. II 1952 – 3. VIII 2014

Leinavad omaksed.

Laul, see olgu me tunnete kaja, armus ja truuduses südamelöök.

Tõe ja õiguse kuulutaja, priiuse väravas kaitsev mõõk.

Leinavad lesk Ülle, tütar Terje ja poeg Tarmo perega. Ärasaatmine 13. skp. kell 14 Tartu krematooriumis.

Mälestame lahkunud kolleegi, Riigikogu VIII koosseisu liiget

Aino Runget

On lahkunud meie hea lauluvend

17. VI 1926 - 3. VIII 2014

Hendrik Liblik Koos veedetud aeg ja mälestused jäävad meie kõigi südameid soojendama alatiseks.

Sügav kaastunne Hendriku lähedastele.

Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor

Ehitus ja remont. Tel 5353 6160.

Sügava kurbusega teatame, et lahkus meie kallis abikaasa ja isa

Lahkunud on meie hulgast kallis abikaasa, ema ja vanaema

HAUAKIVID MATUSEPLAADID Hauakivid ka tellija materjalist - maakividest.

TÕNU SILLO, Tartu, Tammelehe 4.

Tel 738 3204, 501 7237.

Töökas ja hoolitsev oli su hing, miks küll puhkama kutsuti sind ...

Nüüd puhkab rahu puhtaimas kristallis Su hing.

Ons võimalik, et Sa ei tunne, Ema, kuis kiinduvalt oo, pärand igikallis! - Su veri jäänd mu verre igatsema?

(Marie Under) Oma armast emmekest

Kui sul perre ratast tarvis, haara kärmelt härjal sarvist, sea sammud poodi Tarvis. Põltsamaa, Kesk 1, tel 506 3909.

Avaldame kaastunnet omastele.

Riigikogu

Teatame kurbusega, et on lahkunud igavikuteele meie kallis

Meie sügav kaastunne Hannes Danilovile perekonnaga ja teistele lähedastele armsa

Helgi Aljaste

Irja Avandi

7. IV 1922 - 7. VIII 2014

Eevi Teppot

(sünd. Tomson) 8. VIII 1934 - 12. VII 2012

mälestab tema 80. sünniaastapäeval tütar Liljana.

kaotuse puhul.

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 12. skp. kell 12.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis.

Tiina, Raul ja Inga Talvik ning Katrin Gross-Paju perekonnaga

Mälestame head sõpra ja kursusekaaslast

Sügav kaastunne Marika Valgule kalli ema

Raivo Reinsalu

Aino Runge

Norrasse üldehitustöödele.

Tel 515 7377.

Elamukrundid üle 3000 m²; 1,5 €/m² Elva piirkonnas. Tel 503 2419.

Müüa või vahetada 650 m2 ärihoone-elamu korteri vastu + kompensatsioon. Tel 5300 3330.

Ostan korteri Tallinnas.

Vastan kõikidele pakkumistele.

Tel 5820 0800.

Ostan korteri Tallinnas.

Tel 5300 3330.

Tartu Veeriku kool vajab al 21. VIII 2014 klassiõpetajat inglise keele lisaerialaga. Avaldus, CV ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad saata 15. augustiks Veeriku 41, 50407 Tartu või Ruth.

Ahven@raad.tartu.ee, info tel 529 2841.

Täname kõiki, kes jagasid meie valu kalli Koit Teesalu kaotuse puhul ning olid teda ära saatmas.

Anneli, Kaupo ja Kaur

Oleg Sapožniniga hüvasti tulid jätma, kalmu lillesülemitega katsid ja meile raskel hetkel igati toeks olid.

Leinav lesk ja poeg perega

Meie seast lahkunud korteriühistu juhatuse liiget

Pakkuda võib kõike, vanavara ost.

Kl 10–16 Kadaka tee 36.

Tel 655 0040.

AS Rõngu Mahl ostab aed- ja metsamarju. Info tel 745 9565.

Erich Kaasiku kaotuse puhul.

Moller Baltic Import ja Moller Auto Baltic kolleegid

Egle perega

Mälestame Tallinna teenetemärgi kavaleri

Aino Runget

Jäägu koit sul küünlatuleks, õhtulambiks ehajoon ...

Mälestame unustamatut

Peeter Seppa

Südamlik kaastunne lähedastele.

17. II 1929 - 4. VIII 2014

Tallinna linnavolikogu Tallinna linnavalitsus

Sügav kaastunne abikaasale perega. Tõnu pere Ärasaatmine 9. skp. kell 15 Tartu krematooriumi suures saalis.

Aadu Haamer

Sügav kaastunne Ülle Laidnale kalli abikaasa

7. XI 1942 - 5. VIII 2014

Tunneme kaasa lähedastele.

EPA metsamajanduse eriala 1966. a. lõpetanud. Ärasaatmine 9. skp. kell 14.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis. Palume pärgi mitte tuua.

Teatame kurbusega kalli

Malle Tõlgo

27. II 1944 - 8. VIII 2014

Sügav kaastunne Eerikale ja Annikale kalli ema

Südamlik kaastunne Ludmilla Helemäele kalli ema

Avaldame kaastunnet Mart ja Maire Ojale lastega ema, ämma ja vanaema

Priit Aeglo

Anne-Liis Jäägeri

Olga Lauri

Leonida Oja

surma puhul.

RMK nõukogu ja juhatus

kaotuse puhul. Merle, Kert, Krista, Ele ja Dagmar peredega

surma puhul.

Töökaaslased aktsiaseltsist Sangar

surma puhul.

Mart Reiniku kooli pere

Sügav kaastunne Piret Lantinile isa

Avaldame sügavat kaastunnet omastele ja lähedastele

Priit Aeglo

Erich Kaasiku

Südamlik kaastunne Hellele, Millale ja Mallele armsa ema, vanaema, vanavanaema ja ämma

Kallis Urmas perega.

Südamlik kaastunne kalli ema, ämma ja vanaema

surma puhul.

Töökaaslased RMK Tallinna kontorist

kaotuse puhul.

Nesco Group kollektiiv

Südamlik kaastunne Urve Palmistele kalli ema

Mälestame armsat kolleegi

Helgi Aljaste kaotuse puhul.

Töökaaslased TÜ Kesklinna apteegist

Helgi Kljonovit Avaldame südamest kaastunnet omastele.

MTÜ Tartu Maarja Tugikeskus

Paul Lättemäe Mälestame ja tunneme kaasa omastele.

Pajumäe talu

Armas kunagine klassiõde, langetame sügavas leinas pea sinu lahkumise puhul.

Mälestame kallist lapsepõlvesõpra

Silvi Eilart

Avaldame südamlikku kaastunnet Annelile, Andresele ja Leole.

Jana, Silvi ja tädi Helga

Avaldan siirast kaastunnet Villu Laksile kalli õe kaotuse puhul.

Ene

Südamlik kaastunne Üllele ja lastele kalli abikaasa ja isa

Sügava kurbusega teatan, et on lahkunud kallis abikaasa

Mälestame lähedast sõpra ja kolleegi

Silvi Eilartit Sügavas kaastundes omastele Jane ja Toomas Frey

Rutt Käsperit

28. II 1952 - 2. VIII 2014

Rein Laidna surma puhul.

Eve, Kerli, Merike

Naima Metsanurk

Avaldame kaastunnet Tõnu Väädile isa surma puhul.

Avaldame kaastunnet Milvi ja Margus Sepa perele kalli

Sügav kaastunne Piret Lantinile isa

surma puhul. Alli ja Olev

Ain Väät

Helgi Mölder

mälestavad Sõbra 31/33 elanikud.

Olga Lauri

Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu nõukogu liikmed ja töötajad

AS Ajakirjade Kirjastus

kaotuse puhul. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste pere

5. V 1940 - 4. VIII 2014

Rein Laidna

kaotuse puhul.

surmast. Omaksed Hüvastijätt 12. skp. kell 15 Tartu krematooriumi suures saalis.

Mälestame alati rõõmsameelset endist kolleegi.

Avaldame kaastunnet lähedastele.

Nõmme spordikeskus

Klassikaaslased Jõgeva keskkooli 1955. aasta lennust

Müük ja rent. Hooldusniidukid, põllutehnika USA-st. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Anne-Liis Jäägeri

Kaastunne Keijo Kaasikule isa

Mälestame head klassivenda.

Tartu I keskkooli 1954. ja 1955. a A-klasside poisid.

Avaldame kaastunnet lahkunu omastele.

Ants Adamsoni

Uus rattapood Tartus Näituse 26.

Tel 740 6116. Eriti kogenud rattamehaanik. Kae perrä!

Meie siiras ja sügav kaastunne Eerikale ja Annikale peredega armsa ema, vanaema

kaotuse puhul.

Täname südamest kõiki, kes meie kalli

Märkide, müntide ja vanavara ost E–R kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Soe suvetuul võttis su käest, viis teele, kust tagasi ei tulda ...

Leonida Oja

Peeter Sepa kaotuse puhul.

Kolleegid Puhja vallamajast

Lehte Taul Siiras kaastunne Sirjele kalli ema ja Ulvile armsa vanaema kaotuse puhul.

Kolleegid Eesti Maaülikooli aianduse osakonnast

Avaldame kaastunnet perekond Trubatšovile isa, äia ja vanaisa

Anatoli Trubatšovi

kaotuse puhul. Kristine ja Pille peredega ning Kaja, Heino ja Maie

kaotuse puhul.

Tartu Annelinna gümnaasiumi pere

Avaldame kaastunnet Urmas Ojale ja Priit Meierile ema ja vanaema

Siiras kaastunne Toomasele perega ja teistele lähedastele kalli vanaisa ja vanavanaisa

Leonida Oja surma puhul. Töökaaslased aktsiaseltsist TATOLI

Enno Pajustik Avaldame kaastunnet Egerd Pajustikule isa surma puhul.

Tartu kriminaaltalitus

Hugo Varese

surma puhul. Taivo, Gunnar, Helger ja Gaius peredega

Avaldame kaastunnet Anne-Lyle ema

Hellen Varusoni kaotuse puhul.

Rõngu vallavolikogu Rõngu vallavalitsus

Südamlik kaastunne Mailile ja tema perele kalli ema, ämma ja vanaema

Silvia Murula

Sõnad liigsed kõik, ainult vaikida võib ...

Sügav kaastunne Margusele, Sanderile ja Milvile lähedastega kalli

Leinab lesk Valter-Johannes.

Peeter Sepa

kaotuse puhul. Tantsuselts Opsal

surma puhul.

Töökaaslased salongist Muster

22. VIII 1931 - 6. VIII 2014

Maire Väljamäe

POSTIMEES, 9. AUGUST 2014 || MEEDIA || 19

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

Peeter Oja täidab lava ära hendrik alla reporter

Peeter Oja stand-up

«Kui loll võib inimene olla» Autorid Peeter Oja, Mart Normet, Erik Moora Esietendus 5. augustil Nõmme kultuurimajas

N

iipea kui teleek raanile või lavale ilmub Peeter Oja, seab publik oma naerulihased valmis. «Kui loll võib inimene olla» teisipäevane esietendusepublik võttis mustas T-särgis ja teksades, naljakate punaste papudega monostaari vastu heakskiitva kahinaga. Esimeste naerupahvakute nimel lasti Ojal siiski tööd teha. Selles suhtes ei kannata Oja võrdlust selle žanri kohaliku suurtegija Jan Uuspõlluga, kes lavale astudes natuke oma võlutolmu lehvitab ja publik on tal kohe peos.

Etenduse pealkiri pani mind ootama Ojalt teravat ja ühiskonnakriitilist turmtuld.

On ta ju suurtel teemadel varem korduvalt originaalselt ja häälekalt oma arvamust avaldanud nii ajaleheveergudel kui autopesulas. Nii etenduse reklaam kui Oja avasõnad tõotasid Ülima Tõe kirgast mäekristalli

Peeter Oja võib tunduda laval lausa pealetükkiv – ta teeb nägusid, žesfoto: gert nõgu tikuleerib ja karjub.

huumori roostevabast terasest kaelavõrus.

Võta näpust. Autorite kollektiiv Peeter Oja, Mart Normet ja Erik Moora on otsustanud hoopis pehmemaid ja suvisemaid teemasid käsitleda.

Tundub, et vanameister Baskini viljeldud kommunaalhuumori žanr pole teps mitte veel surnud. Käsitlusele tulid igapäevased elukondlikud teemad, näiteks kuidas Oja kodus telerialust kokku pani. Sassis

juhtmed on midagi, mida me kõik oma elus pidevalt kogeme. Küllap sellepärast kviteeris publik just elukondlikke nalju naeruga.

Riiklikule tasandile tõusis sketš meie kahe naissoost majandusministri rivaalitsemise üle, aga needki on mullused heinad. Tundub, et nagu naisi, võib ka venelasi eestlastele suunatud naljatükis mõnitada – see teeb rahvale head meelt.

Pean siinkohal silmas ropendamislaagrite-teemalist vahepala. Karakternäitleja Peeter Oja oli nauditav, kui ta laval virtuaalseid rolle vahetas, näiteks naljalugu kahe aiapidajast vanamutiga. Sedasorti dialooge võiks lavastuses rohkemgi olla.

Etenduse lõpus küsis Oja endalt, kas ta täidab lava ära.

Täidab küll, suur mees, isegi Nõmme kultuurimaja omast suurema rokilava täidaks. Oja esinemismaneer on ju äärmiselt jõuline ja pealetükkiv. Ta teeb nägusid, žestikuleerib ja karjub.

Liigub nii jõuliselt, et vigastas juba tuuri teisel etendusel tõsiselt oma jalga. Esimeses reas istudes jõudsid prožektorikiirtes sädelevad süljepritsmed peaaegu kriitiku märkmikuni. Ma ise eelistan subtiilsemat huumorit, mida viljeleb näiteks Kinoteater või Katariina Tamm ja Piret Krumm, aga jõulisus on kahtlemata Oja kaubamärk.

Kokku antakse üle Eesti 22 tunniajast etendust. Kõigil Oja talendi austajatel soovitan pileti varuda.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 9. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

NÄDALAVAHETUSEL: POSTIMEES.EE

UURIB, KUIDAS ON LOOD VEE KVALITEEDIGA EESTI SPAADES.

NIMEPÄEV: DEBOORA, IMMA, MELITA, MESIKE Ilmar Müürsepp 83, loomaarstiteadlane Valdur Napp 72, arhitekt Tiit Paaver 62, kalandusteadlane Arvo Kukumägi 56, näitleja Laurits Leedjärv 54, astronoom Aigar Leok 29, motosportlane Marek Niit (pildil) 27, kergejõustiklane

foto: inari leiman

LOOMAAIA UUDISED

ESMASPÄEVAL POSTIMEHES:

«KASU» UURIB, MIDA ARVAB FÜSIOTERAPEUT LASTELE MEELDIVATEST KOOLIKOTTIDEST.

Nädalavahetuseks vihma ja päikest KÄRDLA +25 HAAPSALU +26

ilmateenistuse sünoptik noptik

NARVA +26

RAKVERE +27

PAIDE +27

2–7 m/s

Küpselt soe viljakuu algas loomaaias pürjavasika (pildil emaga) sünniga, kes avas silmad maailma 1. augustil. Järgmisel päeval sündis juurde üks sinilambatalleke. Laste loomaaias ohtralt poegivatele merisigadele, hamstritele ja laborirottidele lisaks sai kesknädala pärastlõunal kahe tallekesega maha ka üks kääbuskitsedest.

Loomaaia uue keskkonnahariduskeskuse fuajee-ekspositsiooni kolis pintšetamariinide asemel elama teine küünisahviliik – veidi tasakaalukamad ja julgemalt uudishimulikud valgetups-marmosetid. Linnutiikidele lasti veel neli noort laiknokk-parti ja neli sinikaelparti.

Jääkarupere eluaseme värskendamiseks koliti emajääkaru Friida koos poja Noraga isajääkaru Nordi kõrvalpuuri. Esialgu isakaru lähedusest veidi häiritult puhisenud Friida rahunes peagi ja asus koos pojaga uue basseini sügavust mõõtma.

Loomaaia ekspositsiooni naasid kährikud – nende jaoks kohandati karumaja endine hüäänipuur pesukarude eluaseme kõrval. Juuli lõpul sulgimisega ühele poole saanud flamingodel, marabuudel, toonekurgedel, maasarvikutel ja avatud aedikutes elavatel kurgedel kärbiti äralendamise vältimiseks tiivasulgi.

Lõikuskuu kolmapäevaõhtuil on keelpillimuusika hindajad oodatud loomahäältega pikitud kammermuusika kontsertidele, mis tänavu toimuvad koostöös Pille Lille Muusikute Fondi ja Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsiga.

TALLINN +26

eva-maria sula

Pisipürg avastab ilma

EUROOPA

Ilmakaardil toimuvad protsessid eeloleval nädalavahetusel suhteliselt rahulikus TARTU rütmis. Nõrguke kõrgrõhkPÄRNU VILJANDI +25 +27 kond püsib Läänemerel, +26 KURESSAARE kuid täna on Lõuna-Eestis +24 lõunapoolse madalrõhkkonna mõjul hoovihma võimalus suur. Homseks jääme kahe pööVÕRU rise vahelisele alale ja päikese abil VALGA +22 +23 taevasse kerkivatest pilverünkadest võib samuti paiguti vihma KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR sadada.

Täna on vahelduva pilvisusega Anne kanal +23 Pühapäev, 10.08 Esmaspäev, 11.08 Teisipäev, 12.08 ilm. Hoovihma ja äikese võimalus Emajõe vabaujula +23 Tallinn +12/+27 +15/+27 +16/+22 on suurem Lõuna-Eestis. Puhub Kakumäe rand +11 Tartu +13/+29 +15/+30 +18/+25 muutliku suunaga tuul 2–7 m/s, Kuressaare +23 Narva +10/+29 +13/+30 +18/+24 äikese ajal on tugevamaid tuuleiiPirita rand +13 le. Õhusooja on 22–27 kraadi.

Pärnu +14/+29 +15/+30 +17/+20 Pärnu rand +21 Kuressaare +17/+27 +18/+27 +18/+20 Pühajärv +25

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 5.23 5.21 5.33

loojub 21.28 21.15 21.34

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +30,7 kraadi (1850) +5,0 kraadi (1851) Tartus +31,4 kraadi (1912) +2,1 kraadi (1968)

KUUFAASID 4. august 3.50 10. august 21.09 17. august 15.26 25. august 17.13

+21 +32 +28 +29 +26 +28 +29 +22 +28 +30 +19 +25 +29 +22 +25 +27 +21 +34 +29 +25 +28 +22 +22 +26 +28 +13 +25 +29 +25 +24 +26 +30 +28 +29 +32 +15 +31 +36 +22 +27 +27 +27 +31 +31 +19 +29

TELE- JA RAADIOKAVAD • LAUPÄEV, 9. AUGUST ETV

ETV 2

KANAL 2

07 30 Lastesaated 09 00 Elu sinu ümber 30 Õnne 13 10 00 Uskumatu, et keegi võib seal elada, 1/5. Doksari 30 Terve Eesti, 9/10 11 00 Musketärid, 4/10: Tubli sõdur* 50 Nikolaj ja Julie, 3/22 (Taani 2002).

Draamasari 12 35 Maailma ajalugu, 3/8: Sõna ja mõõgaga* 13 30 Muusikatuba: Alison Balsom* 14 30 Lõpetamata lugu Sakartvelole 15 15 Ilus maa: Kodumaised maitsed 25 Kolm, neli ja…

55 Jalgpalli Premium liiga: Nõmme Kalju FC – Tallinna FC Levadia 18 00 Päikseline itaalia köök, 4/6: Accettura 30 AK 40 Suur Vallrahu, 1/3: Looduse ime 19 35 Normanni vallutused: Etna 20 00 Lauluga maale: Illiku päevad 21 00 AK. Ilm 20 Sport. Sport 35 Downton Abbey (Inglise 2012).

Draamasari 22 25 Midsomeri mõrvad: Surm ja diivad 23 55 Kuritegu, 3/20 (Taani 2007). Krimisari 00 55 Tartu muusikapäevad 30: Mahavok 01 28 ERR uudised

09 00 Lastesaated 11 00 Wikmani poisid, 9* 30 Loojangule vastu* 12 25 Mõtõlus: Ago Ruus* 50 Kaadris: Kõrboja peremees* 13 15 Kõrboja peremees (Eesti 1979)*. Draama 14 40 Viimane trubaduur* 55 Siin ja praegu: Merle Jääger* 15 55 Ei meelest läe mul iial. Eesti filmilaulud* 17 00 Wallace ja Gromit: leiutajate maailm: Kodu, kallis kodu 30 Mustkunstnikud (Het geheim, Hollandi 2010). Lastefilm 19 00 Võlukarussell: Trilla-Milla kingitus* 10 Mis mõttes?: Rikas ja vaene (Eesti-SaksaTaani 2011) 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 dokkaader Tsunami ja kirsiõis 20 25 Minuscule 30 Eesti lood: Armastus käib kõhu kaudu 21 00 R2 Live: Sibyl Vane 30 Eesti lipp ümber Islandi, 9/10 22 00 Alpimaja, 4/5: Ingli veri 23 00 Vaba tahe: Etioopia taevas 30 IT-osakond: Viimane loendus 55 Maailma kino: Toatüdruk (Hanyo, Lõuna-Korea 2010)*.

Põnevusdraama 01 47 ERR uudised

06 10 Modellielu 07 00 Galileo* 25 Suvereporter* 08 20 Zig ja Sharko 45 Top Shop 09 00 Kaks kanget Indias* 10 00 Peeter Paan (USAAustraalia-Inglise 2003). Fantaasiarikas seiklusfilm 12 00 Tohter Olaf: Kas sinu maja tapab sind?

13 00 Reisile meiega: Mahe saar 25 Lahkujad, 2/4 14 20 Kitsas king Säästutuur 2005, 2/4 50 Kassid: Matus 15 20 Tuhat ja üks ööd, 29 17 05 Riski väärt (Saksamaa-Inglise 2008). Romantiline draama 19 00 Kanal 20 20 00 Suvereporter+ 35 Hiireke nimega Stuart Little 2 (USA 2002). Lustakas koguperekomöödia 22 00 Harry Potter ja surma vägised (USA-Inglise 2010).

Seiklusfilm 00 35 Erakool (Private, USA 2009).

Põnevusdraama 02 10 Ohtlikul pinnal (USA 1994).

Põnevusmärul 03 50 Purunematu side (USA 2009). Eluline draama 05 30 Suvereporter+*

TV3 05 40 Kirgede torm, 1448-1449 07 25 Joonissarjad 08 35 Teismelised ninjakilpkonnad* 09 00 Glee 3, 19: Ballisaurus 10 00 Rajalt maha: Pimekohting, 2: asi võib inetuks kiskuda 11 00 Moemaailma Tuhkatriinu, 1, 6 12 00 Kartulid ja apelsinid, 10 13 05 Minimissid, 2, 1* 14 05 Kolmedok: Inglilapsed 15 00 Võimalik vaid Venemaal 30 Isa, viis last ja gangster (USA 1996).

Komöödia 17 20 Ühe armastuse lugu, 75/100 19 00 Seitsmesed suvesadamas.

Nädalalõpp 30 KINO3: Megameel (USA 2010).

Animafilm 21 20 Palume lavale parimad palad, 10 22 20 KINO3: Igaühele oma (USA 2001).

Romantiline komöödia 00 20 Teel (PrantsuseInglise-USA-Brasiilia 2012). Draama 03 00 Sõbrad terveks eluks (USA 2008).

Draama 04 40 Võimalik vaid Venemaal* 05 10 Seitsmesed suvesadamas.

Nädalalõpp

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 10 aastat nooremaks USA 55 Staariminutid 06 00 Miljonäre ei suudelda. Romantiline draama 07 45 Kuidas alasti hea välja näha?

08 45 Top Shop 09 00 10 päevaga 10 aastat nooremaks 50 Beebiminutid 10 00 Aedniku aabits* 30 Gordon Ramsay koduköök 11 00 Rachael Ray argipäevaroad, 13 55 Beebiminutid 12 00 Ajaränduri naine (USA 2009)*.

Romantiline draama 14 05 Mõrvamüsteerium 15 55 Staariminutid 16 00 Tippjuhi salamissioon, 10 17 00 Gok Wan annab moenõu 18 00 Rachael Ray argipäevaroad, 13* 55 Staariminutid 19 00 Kes sa üldse oled?* 20 00 Saladused 21 00 Lordid ei valeta (Austria-Saksa 2010).

Romantiline draama 22 55 Kes sa üldse oled?* 23 45 Suvereporter+ 00 15 Piinlikud haigused – laste eri, 4* 01 15 Otsides ja leides 02 00 Gok Wan annab moenõu* 50 Miljonäre ei suudelda (Saksa 2010)* 04 20 10 päevaga 10 aastat nooremaks* 05 05 Suvereporter+*

06 30 Postimees.ee 08 10 Suvereporter 09 00 Komissar Rex, 142: Viimne matsh, 1 55 Komissar Rex, 143: Viimne matsh, 2 10 50 Conan, 270: Carl Reiner, Angela Kinsey, Reggie Watts* 11 40 Conan, 271: Gary Oldman, Gabriel Iglesias, The Hold Steady* 12 30 Merevaade* 13 00 Kalailm* 30 Sõjakunst 3: Karistus (USA 2009)*.

Põnevusfilm 15 00 Eesti kõige-kõige* 30 Mees ilma varjuta (USA-Saksa 2000)*.

Põnevik 17 30 Kummituste maja (USA 2013)*. Õudusfilme parodeeriv hirmukomöödia 19 10 Kaks kanget Venemaal 20 05 Ohtlik puhkus, 14 21 00 Sissemurdjad, 16/20: Pohmell 30 Luuser (Loser, USA 2000). R: Amy Heckerling. O: Jason Biggs, Mena Suvari.

Komöödia 23 15 Kick-Ass - uus superkangelane (Kick-Ass, USAInglise 2010). R: Matthew Vaughn. O: Nicolas Cage, Aaron Taylor-Johnson.

Põnevuskomöödia 01 15 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 07 00 Totaalne muutumine: kodu eri, 7, 7 08 00 Kuritöö, 3, 1012: Kuus minutit; Siit ülevalt; Tee Hamelini 11 00 Seaduse nimel, 3, 1-2: Kaitstud; Tikk-takk 13 00 Seksisemud, 1, 8: Mentorite eelis 30 Kontor, 8, 14: Eriprojekt 55 Värav, 2: unistused ellu (Inglise 2007).

Spordifilm 16 00 Clevelandi show, 3, 20: Potileiutis 30 Rajalt maha, 5, 2 17 30 Kirvemehed, 4, 3: Põrgulik päev 18 30 Simpsonid, 4, 15: Ma armastan Lisat* 19 00 Ninjasõdalased 30 Rammumeeste maailma karikasari, 1 20 30 Simpsonid, 4, 16: Lisa eksperiment 21 00 Top Gear, 3/6 22 15 Reede 13 (USA 2009). Õudusfilm 00 15 Terra Nova, 1, 10: Nüüd sa näed mind 01 15 Teismeliste seksielu, 2, 5* 02 05 Kontor, 8, 14: Eriprojekt* 30 Seaduse nimel, 3, 1: Kaitstud* 03 30 Seaduse nimel, 3, 2: Tikk-takk* 04 30 Power Hit Radio – KICKSTART 05 25 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 99/142* 45 Inimese mõõde* 10 25 Täna. Uudised (subtiitritega)* 40 Suvemiks* 11 25 Terve tervis* 55 Valgust!* 12 25 Kas tohib?* 55 Peterburi – Tallinn* 13 25 Nero Wolfe, 1/8* 15 05 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 196/304* 17 00 Armuleek, 197/304* 45 Armuleek, 198* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Dr Vassiljevi terviseminutid* 30 Aleksei Turovski lood* 20 00 Täna. Uudised 15 Meie erilised loomad. Loodusesari 40 Kolmanda Reichi viimased saladused, 3/6. Dokfilm 21 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Raul Vaiksooga Tallinnast Viivikonda, 9/10* 22 15 Põlva päevad 2014. S.E.K.S. 50 Risttuli (Prantsuse 2008). Mängufilm 00 25 Täna. Uudised (subtiitritega)* 40 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Silver Kuusik 10 10 Teekond tippu.

Andres Karu, Tarmo Maiberg 11 05 Rahva teenrid.

Lauri Hussar 12 05 Vikerviisid 13 05 Maailmapilt 14 05 KÖP-i valikkava.

Balti ketti meenutades, I. Küllo Arjakas, Marje Lenk 15 05 Soovide aeg 16 05 Päevatee Ülle Karu 17 05 Veel üks maailm 18 00 Päevakaja 19 05 Kuuldemäng.

Boriss Sandratski – Ma ei taha siit ära sõita!

20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Rahva teenrid* 22 05 Sport 10 Ööülikool.

Jaan Leetsaar – Ühistegevuse roll ühiskonnas 23 03 Aja jälg kivis* 00 05 Rahva teenrid* 01 00 Kauamängiv* 02 00 Öömuusika

07 05 Klassikahommik 10 05 Delta* 11 05 Uus raamat.

Peeter Helme* Kjell Westö - “Kus kõndisime kunagi” 15 Ennelõunamuusika 12 05 Meditatsioon* 13 05 Folgialbum.

Margus Põldsepp* 14 05 Beethoveni sõber Rossini elu ja looming.

Sarja autor on Märt Treier.

15 05 Amadeus + 16 05 Nyyd-muusika.

Musta muusika varjundid, 5 17 05 Heliträkk Filmimuusikaprogramm 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Vanamuusikatund.

Robert Staak* Alessandro Stradella (1639-1682) oli üks oma aja kuulsamaid itaalia heliloojaid. Ta kirjutas vähemalt kuus ooperit ja kuus oratooriumit, üle 170 kantaadi ja ligi kolmkümmend sonaati. Tema looming oli eeskujuks Corellile ja Händelile.

20 00 Džässikontsert.

Pat Metheny 60 21 00 Fantaasiaplaat.

Tarmo Tabas* Mahsa Vahdat & Mighty Sam McClain “Scent of Reunion”, 2009 22 05 Ilmakaar. Saami muusikat* 23 00 Meditatsioon* 00 05 Nokturn