Postimehe paberleht 10 07 2014 by Postimees

KOOL JÄÄGU

KUNI ON RAHA, VALLAD ALAMÕÕDULISI KOOLE EI SULGE. EESTI LK 4–5

TERE TULEMAST NEW YORKI!

SEATEMP

Prantsuse tipp-poliitiku Strauss-Kahni advokaat ähvardas režissööri kohtusse kaevata. KULTUUR LK 14

Metssead panid ööga nahka ja keerasid kihva Aravu küla memme talvekartuli. Kuidas pahategijad põllust eemal hoida?

Vaata Argentina-Hollandi mängu tulemust

AED JA KODU LK 18–19

Brasiilia koondise treener

LUIZ FELIPE SCOLARI: Olin võimetu midagi tegema, kui meie jaoks kõik kokku kukkus. SPORT LK 16–17 NELJAPÄEV, 10. JUULI 2014 • NR 158 (7149) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 496 • LUGEJAID 201 000

ARVAMUS

LAULUPIDU

Vana vorm on surnud Reklaamiagentuuri Der Tank juht Joel Volkov mõtleb end järgmisele laulupeole, millele eelnes neli aastat ettevalmistust, mis andis peole professionaalse väljanägemise, suurepärase suhtekorralduse, rahvusvahelise meediakajastuse, hästi korraldatud liikluse, telefoniäpi, LED-suunaviidad ja veepihustid kuuma ilma puhuks. LK 12

Linnad võitlevad vabaõhunapsitajatega Kõige karmim on avalikus kohas alkoholi tarvitajate vastu Pärnu, sealne linnavalitsus keelab alkoholi joomise näiteks terves kesklinnas, rannapromenaadil ja parkides.

Rooside sõda Tallinna botaanikaaias

LAPSED

Mure või rõõm? Selmet lapsi juurde muretseda, tuleks neid juurde rõõmutseda, kirjutab Rein Taagepera. Sest muretsemine pole pooltki nii lõbus ja pärast üht-kaht väsib muretseja ära. LK 13

AAFRIKA TULEVIK

Veel üks kaotus Oleme vaevu kolm aastat püsinud LõunaSudaani kokkuvarisemise tunnistajaks, kirjutab Indrek Lepik. Suur osa arenguabist kulub korruptiivsetele riigijuhtidele, ent Euroopa ja USA ei tunnista, et riigi probleemid on süsteemsed. LK 2

Kõige vabameelsemalt suhtub avalikus kohas alkoholi joomisse ilmselt Tartu, mille juhid leiavad, et kui jooja teisi linlasi ei häiri, ei peaks korrakaitsjad sekkuma.

50 aastat tagasi istutati Tallinna botaanikaaia äsjavalminud rosaariumi esimesed taimed. Tollest ajast alates on botaanikaaia roosipäevad iga aastaga järjest populaarsemaks saanud. Laupäeval-pühapäeval on kogu rosaarium taas õitehurmas ja ootab sünnipäevalisi külla. Eile vuntsisid aednikud sünnipäevalast peoks üles. Rosaariumi vanemaednik Else Liventaal nuusutab «Valget roosi», mis oli Rooside sõja (1455–1487) ajal Yorkide suguvõsa sümbol. Punane on «Apteekri roos», mis oli samal ajal Lancasterite dünastia vapilill. Tallinna botaanikaaia rosaarium taimestati 50 aastat tagasi botaanikaaia esimese direktori, roositeadlase Arnold Puki, rosaariumi ja kogu botaanikaaia kujundaja, maastikuarhitekt Aleksander Niine ning roosiaretaja ja -teadlase Vello Veski juhatusel. Praegu kasvab rosaariumis umbes 660 sorti, mitmed neist on aretatud Eestis. fotod: erik prozes

EESTI LK 7

arvamus.postimees.ee

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 10. JUULI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

indrek lepik

Koolivõrk reha ootuses

Kolm aastat tagasi tekkis maailmakaardile uus kontuur, mis hakkas kandma nime Lõuna-Sudaan. Praegu hoiatab aga organisatsioon Piirideta Arstid, et pooleaastasest kodusõjast räsitud noore vabariigi olukord on juba hullem kui pärast 22-aastast sõda endise keskvalitsusega. Kui 2005. aastal vahendasid läänejõud eesotsas USA ja Euroopa Liiduga põhja-lõuna rahuplaani, oldi entusiasmi täis. Napilt kümme aastat hiljem põgenevad aga elanikud sadades tuhandetes nälja eest Etioopiasse, kelle enda 1980ndate näljahäda on üks BBC ajakirjanik kirjeldanud kui kõige lähedasemat maapealsele põrgule. Riik, milles on paarisaja kilomeetri jagu asfalteeritud teid, teenib 98 protsenti oma tulust toornafta ekspordist. Ent kuigi eraldunud lõunasudaanlaste naftavaru mahtu hinnatakse Aafrikas suuruselt viiendaks, pumpas endine pealinn põhjas koos toorkütusega ka kogu müügitulu, jättes poole lõunaprovintside elanikkonnast allapoole absoluutset vaesuspiiri. Ometi suutis Lõuna-Sudaani esimese ja praegu võimul oleva presidendi Salva Kiiri kõigest 75-pealine ametnikkond – «kitsikust trotsides» – üle kolme miljardi euro ehk kolmandiku riigi aastasest SKTst korruptiivselt ümber kantida. Seega oleme taas ühe Musta Mandri noore riigi kokkuvarisemise tunnistajaks. Kui palju on Aafrikas selliseid riiklikke moodustisi ning kelle kätte ja kelle huvisid teenima läheb suur osa arenguabist? Ainuüksi ameeriklaste miljardite eest on riigijuhte ja nende võsukesi küll koolitatud, küll ringi sõidutatud. Fakt on aga see, et dollarikohvritest ja rahuvalvepüüdlustest sõltumata kaunistab inimarenguindeksi edetabeli viimast veerandit Aafrika pea totaalne domineerimine.

Kui kaob kool, kaob ka vallast/külast elu.» See argument on uuringufirma Praxis juunis avaldatud Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüsi järgi väga levinud põhjendus, miks mitmel pool Eestis asuvaid väheste õpilastega koole ikka alles jätta püütakse. Samas dokumendis nenditakse ka, et niisuguse põhjenduse näol on tegemist pigem tohutu lihtsustusega ning kool üksi ühtegi piirkonda elujõule ei aita. Mitte just eriti üllatuslikult saab tänasest Postimehe vaatlusest omavalitsuste kooliplaanide asjus lugeda, et omavalitsuste esindajad hindavad nii Praxise uuringut kui ka haridusministeeriumi survet koolide arvu vähendamiseks tihtipeale kui kohalike olude mittemõistmist. Oma kool on tähtis. Seda üritatakse pidada ka negatiivsete asjaolude kiuste niikaua kui võimalik. Koolimaja on märk, see kannab oma piirkonna traditsioone, tavasid ja uhkust. Mõnelgi pool võib armsaks saanud kooli sulgemise otsusest kasvada ko-

danikuaktiivsuse taimelava, kus oma inimene seisab vastamisi keskusest või lausa pealinnast kohale sõitnud asjamehega, kelle tarkus pärineb kiretust Exceli tabelist. Ning teatud puhul võibki see võitlus olla põhjendatud, teinekord isegi edukas. Lõpuks ei ole isegi sündimusja rändeennustused selline asi, kus iialgi ei eksita. Põhiosas peavad aga eeldused, millele ka Praxise uuring on ehitatud, paraku suure tõenäosusega paika. Eesti koolivõrk liigub lähiaastail ikkagi kahanemise, mitte laiendamise poole. Muidugi ei puuduta see korraga kõiki ning on ka neid maakondi, kus suuremaid muutusi lähiaastatel ilmselt tulemas ei ole. Kui riigikontroll mullu riigi omandis olevate koolide ja kutseõppeasutuste viimaste aastate investeeringuid uuris, jõudis ta järeldusele, et kõige kallimaks läheb ühiskonnale valeotsuste tegemine – kulutatakse palju raha, sh ühekordsetest välistoetustest sinna, kus tegelikult perspektiivi pole. Sama ohtu võib näha ka omavalitsuste koolide puhul. Praxise arvestuse järgi oleks juba 2020. aastal, mis ei ole üldse min-

gi kauge perspektiiv, Eestis optimaalne põhikoolide arv 352. See on tervelt 132 kooli võrra praegusest vähem. Uuringufirma tõstab esile ka mõttetut rahakulu. Selle asemel et mõnekümne õpilasega koolil iga hinna eest hinge sees hoida, võiks summa ju suunata suurema kooli õppetöö taseme parandamiseks ning ka õpetajate palkadesse.

JUHTMÕTE Koolimaja on märk, see kannab piirkonna traditsioone, tavasid ja uhkust. Mõnelgi pool võib armsaks saanud kooli sulgemise otsusest kasvada kodanikuaktiivsuse taimelava.

LK 4–5

KÕVA SÕNA

PÄEVA KOMM

Otsusest kumab läbi nõukogudeprokuratuurlik karistuslikkus, süü presumeerimine.

USA presidendi Barack Obama sõnul on Aafrika tulevik aafriklaste endi teha, kuid praegu on mandril kaks korda rohkem rahuvalvajaid kui 1990ndatel.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste (Reformierakond) maadevahetajate süüdimõistmisest, PM 9.07

Postimees 1896. aastal

USA presidendi Barack Obama sõnul on Aafrika tulevik aafriklaste endi teha, kuid praegu on mandril kaks korda rohkem rahuvalvajaid kui 1990ndatel, neist 70 protsenti nn Mustas Aafrikas. Rahuvalvajate mandaat piirdub seejuures enamjaolt pealtvaataja rolliga. Lõuna-Sudaani kriisimissiooni UNMISS isikkoosseisu kuulub 12 500 sõjaväelast ja 1323 politseinikku, lisaks võrreldav tsiviilkomponent, kuid nende mandaat piirdub arenguabi osutamisega. Iseseisvuse kuulutamise juures olnud Euroopa riigid ja USA ei paista tahtvat tunnistada, et riigi probleemid on süsteemsed, mistõttu ei aita arenguabi suurendamine ega rahuvalvajate hulga suurendamine, vaid riigi struktuursete probleemide lahendamine. Lõuna-Sudaani rahuläbirääkimistele tuleb kutsuda kõik n-ö osanikud, kaasa arvatud usuliidrid, kes on ühed viimased, kel rahva silmis on veel mingigi legitiimsus. Läbirääkimiste tulemuseks ei saa olla kõigest relvarahu ja status quo ante jätkumine, vaid struktuursete reformide läbiviimine, mis kaasaks juhtimisse ka presidendi kliki väliseid inimesi. See kehtib nii Lõuna-Sudaanis kui ka kõigis teistes nn läbikukkunud riikides.

Jalgrattaid olla Ühisriikides wiimasel ajal nii rohkel arwul walmistatud, et enam kõigile ostjaid ei leita. Selle pärast jääda üks wabrik teise järele bankrotiks ja jalgrattad müüdawat oksjoni pääl ära. See teeb aga nende hinna nii odawaks, et 100 dollari wäärilist jalgratast nüüd harilikult 35 dollari eest müüa pakutawat. Arwatawasti ulatab see hinna alandus ka Euroopasse. Tallinna politseimeister on politseiametnikkudele ülesandeks teinud, selle pääle waadata, et rattasõitjad hoiatuse märki peawad kellasignaliga andma, aga mitte muul kombel nagu see wahel on sündinud. Rattasõitja, kes selle wastu

Indrek Lepik on Postimehe välistoimetuse suvereporter

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Reaalsuses on aga just kooli lähedus see, millest kuidagi loobuda ei taheta. See teeb ka Praxise väljakäidud optimumi poole liikumise raskeks. Nii omavalitsuste kui ka riigi seisukohast on aga kõige kahjulikum ebaselgus ja sellega kaasnev kindlusetuse tunne. Kui vallajuhtidel on ees pilt, mis ulatuses saab hariduse korraldamisele toetust oodata, oskavad nad ka omaenda võimalusi paremini hinnata.

urmas nemvalts

Vaba Aafrika traagika

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

eksib, langeb seadusliku wastutamise alla. Suukorwi kandmise wiimsel maksmise-ajal, 15. webr 1. juulini on üleüldse 708 koera kinni püütud. Neist lunastati ainult 167 koera 334 rublaga wälja, kuna 541 koera ära tapeti. Koerapüüdja sai selle aja eest 616 rubla palka, nii et kui 334 rbl makstud raha maha tõmbame, linn omalt poolt weel 282 rbl juurde pidi maksma. Seda weidrat nähtust wõib üksnes sellega seletada, et 1. januaril tulewal aastal koeramaks sisse seatakse ja et paljud, kes seda maksu ei taha maksta, oma koeradest seega püüdsiwad lahti saada, et nad kinni püüda ja ära surmata lasiwad. 10.07.1896

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

4 || EESTI || POSTIMEES, 10. JUULI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Rahvusarhiiv ootab riigitegelaste arhiive

VÄIKEKOOLID VISAD KADUMA. Praxise soovituslikust koolivõrgust õnnestub 2020. a

Riigiarhivaar Priit Pirsko saatis 15-le Eesti riigitegelasele või nende järeltulijatele kirja, kus palus neil kaaluda oma isikuarhiivi üleandmist rahvusarhiivile. Ta märkis, et nende tegevuse jäädvustamine ja isikuarhiivide säilitamine on Eesti ajaloo seisukohalt väga oluline. Seni on ettepanekule positiivselt reageerinud riigikogu kunagine esimees Toomas Varek (pildil) ning endised peaministrid Siim Kallas ja Andres Tarand. postimees.ee

Koolivõrk ei jõua veel n

Ministeerium vaeb vana trahvikorra taastamist Siseministeeriumis kaalutakse mõtet taastada võimalus maksta trahv ära sündmuskohal – selline võimalus likvideeriti 1990. aastatel. «Mulle on ülesandeks selline ettepanek augusti lõpuks välja töötada ja justiitsministeeriumile esitada,» lausus siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Uku Särekanno. «Raskemate rikkumiste korral tuleb muidugi kogu menetlus läbi teha.» BNS

3667

eurot tasus Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu linnavalitsusele välireklaami kulude eest.

Välismaalased jätavad liiklustrahvid maksmata Välisriigi kodanikud, kes on Eesti teedel trahvi saanud, jätavad pea pooltel juhtudel trahvid lihtsalt tasumata, trahvide hilisem sissenõudmine on aga osutunud tihti liiga töömahukaks, et sellega üldse tegeleda. Mullu trahviti Poola raskeveokeid 34 korral, tänavu märtsiks ei olnud neist trahvidest tasutud ühtegi. Läti veokitele tehtud 122 trahvist oli makstud neljandik, ka pooled Leedu veokitele määratud trahvid olid märtsis veel maksmata. BNS

Saarlased õngitsesid merest pudelposti Leetu Nidasse seilanud Roomassaare jahi Cassandra saarlastest meeskond õngitses 29. juunil Liepāja lähedal pootshaagi abil merest välja pudeli, milles oli lätikeelne kiri. Piltide järgi otsustades teatas pudelpostikiri, et üks õnnelik paar on kihlunud, kirjutas Saarte Hääl. Cassandra kapten Jaanis Prii rääkis, et Liepāja sadamakapten avaldas arvamust, et huvitava kujundusega pudelisse pandud kiri võidi vette visata mullu sügisel. tarbija24.ee

Ämaris saab näha lennukeid ja lende Ämari lennubaas avab pühapäeval, 20. juulil kõikidele huvilistele värava, et tähistada Eesti ja NATO liitlaste ühise lennu-show’ga õhuväe 95. aastapäeva. Demonstratsioonja kõrgpilotaažlende teevad ligi 30 Eesti ning liitlaste lennuvahendit. postimees.ee

Eesti õllepurgid tekitavad Soomes probleeme Soome ringhääling YLE edastas, et Eesti päritolu metallist õllepurgid on Soomes kaasa toonud probleemi. YLE andmetel ummistavad Eesti õllepurgid Vantaa jäätmeelektrijaamas seadmeid, kuna need pannakse segajäätmete hulka. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Kumb meeskond pääseb jalgpalli MMil teisest poolfinaalist edasi finaali? Holland

Argentina

82%

18%

2679 vastajat

Poolt või vastu? oliver kund reporter

mavalitsusjuhtide sõnul ei sulge nad alamõõdulisi koole enne, kui lõpeb raha või laste arv langeb kriitilise piirini. Koolivõrku kärpida sooviv haridusministeerium ei mõista kohalikke olusid, väidavad väikevallad. Harjumaal Kose vallas tegutseb praegu kuus kooli. Kuigi alevikus töötab gümnaasium, asub Koselt kolm kilomeetrit eemal veel Kosejõe kool – põhikool, kus õpib 52 erivajadustega last. Üheksa kilomeetrit teisel pool alevikku tegutseb 28 õpilasega Harmi põhikool, igas klassis alla viie lapse. Lisaks asuvad vallas Oru põhikool, Kose-Uuemõisa lasteaedkool ja Ardu kool. Kose abivallavanema Ott Valdma sõnul on õpilaste arv küll väike, kuid ühtki kooli vald lähema nelja aasta jooksul sulgeda ei plaani. Kohalike elanike soov kodulähedast põhikooli hoida on suur ja kuni raha jätkub, seda ka tehakse. «Piltlikult öeldes doteerivad Kose gümnaasium ja Oru põhikool kõiki meie ülejäänud koole, kus on klassides vähe õpilasi. Rahaga tuleb tänu sellele välja,» tunnistas Valdma. Äsja koolivõrgu prognoosi avaldanud uuringukeskus

Gümnaasiume

VASTU! Haridusameti juhataja Andres Pajula: Tallinnas põhikooli õpilaste arv kasvab ja koos sellega ka vajadus. Üheksa kooli sulgemine ei ole tõsiseltvõetav.

Kose vald

-3

VASTU! Abivallavanem Ott Valdma: Kooliläheduse prinstiibi järgi võiks sulgeda kaks kooli, aga seal käib praegu piisavalt lapsi.

Põhikoole

2014 2020

-53

Harjumaa

133

108

-25

Ida-Virumaa

-16

Pärnumaa

-19

Tartumaa

-15

Viljandimaa

-15

Lääne-Virumaa

-9

Lääne-Virumaa

-14

Pärnumaa

-8

Ida-Virumaa

-9

Raplamaa

-5

Läänemaa

-9

Valgamaa

-5

Jõgevamaa

-9

Jõgevamaa

-4

Raplamaa

-7

Järvamaa

-4

Põlvamaa

-5

Põlvamaa

-4

Võrumaa

-5

Viljandimaa

-4

Järvamaa

-5

Läänemaa

-3

Valgamaa

-4

Pärnu

Võrumaa

-3

Tartumaa

-3

Saaremaa

-2

Hiiumaa

-2

Hiiumaa

-1

Saaremaa

-1

VASTU! Linnapea Toomas Kivimägi: See ei ole reaalne, mida Praxis pakub. Viie aasta perspektiivis on meil vähem üks põhikool, aga kindlasti mitte viis.

KOKKU

194

-136

484

352

-132

2014 2020

KOKKU

Praxis leidis, et aastaks 2020 peaks põhikoolide arv Eestis vähenema 132 ja gümnaasiumide arv vähemalt 136 võrra. Sealjuures on Kose vald üks neist «patustest», kes võiks tahtmise korral kohe sulgeda kolm kooli. Kui nii talitada, oleksid allesjäävad haridusasutused kvaliteedi tagamiseks piisavalt suured ja õpilastega vähemalt 70-protsendiliselt täidetud. Lähim põhikool poleks õpilase kodust kunagi kaugemal kui viis kilomeetrit ja gümnaasium kaugemal kui 40 kilomeetrit.

Kose vald pole sugugi ainus probleemne omavalitsus, neid on vähemalt sadakond. Kui Saaremaal, Tartumaal ja Valgamaal ollakse optimaalsele koolivõrgule lähedal, siis näiteks Viljandimaal, Lääne-Virumaal ja Läänemaal on koole endiselt 40 protsendi võrra üleliia. Praxise hinnangul seisneb põhiprobleem selles, et mõnekümne õpilasega koolide pidamine neelab arutult raha ega lase parandada õppekvaliteeti. Kui Soomes makstakse üle poole üldhariduskuludest õpe-

Praktiline töö sissepääsu nimel

foto: martin ilustrumm

-9

Harjumaa

Praxise hinnangul seisneb põhiprobleem selles, et mõnekümne õpilasega koolide pidamine neelab arutult raha.

Ülikoolides korraldatakse neil päevil sisseastumiseksameid. Eile tegid Eesti Kunstiakadeemia (EKA) disainiteaduskonna moedisaini eriala bakalaureuseõppesse kandideerinud praktilisi töid. Pildil visandab üks moedisaini õppima minna ihkav neiu modelli, kes võis iga veerand tunni tagant poosi vahetada. Kõikide erialade peale kokku esitas EKA bakalaureuseõppesse minekuks avalduse 646 noort, sisseastumiskatsed vältavad homseni. Katseid teevad ka teistesse ülikoolidesse kandideerijad. Tartu Ülikooli sisseastumiseksamid said akadeemilise testiga alguse teisipäeval. Eesti vanima kõrgkooli bakalaureuseõppesse tahab pääseda 7519 noort. Tallinna Tehnikaülikoolis algasid sisseastumiseksamid teisipäeval ning kestavad täna õhtuni. Bakalaureuseõppesse tuli taotlusi 4931. Tallinna Ülikoolis, mille bakalaureuseõppesse on laekunud 6928 avaldust, algavad sisseastumiskatsed täna. postimees.ee

Tallinn

Poliitikauuringute keskuse Praxis hinnangul tuleks optimaalse koolivõrgu saavutamiseks vähendada 2020. aastaks gümnaasiumide hulka kolm korda ja põhikoolide arvu kolmandiku võrra. Sellisel juhul asuks lähim põhikool alati kuni viie ja gümnaasium kuni 40 kilomeetri kaugusel. Osa omavalitsusjuhte on kärpeplaaniga päri, teised aga ütlevad, et Praxise rehkendus ei arvesta kohalike oludega.

HIIUMA

Audru vald

-4

VASTU! Vallavanem Siim Suursild: Vallale ei anna koolide sulgemine mingit efekti, sest lasteaiad peavad väikekoolide piirkondades nii või naa jääma.

-5

tajate palkadeks, siis Eestis vaid 36 protsenti. Ülejäänu eest köetakse pooltühje koolimaju ja dubleeritakse personali. Tegelikult andis Praxis oma soovitused koolivõrgu muutmiseks juba 2005. aastal, kuid omavalitsused pole seda järgida võtnud. Teravaim probleem on praegu 12-klassilised koolid keskmise tihedusega asustatud maapiirkondades. Analüütikute soovituste järgi piisaks seal 20 gümnaasiumist, praegu on neid alles üle 60. «Täistsükligümnaasiumitel

SAAREM

POSTIMEES, 10. JUULI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

aastaks saavutada parimal juhul pool.

niipea «optimumini» 77

Kümme omavalitsust, kus Praxis soovitab viie aasta jooksul suurimaid KOOLE 2020 koolikärpeid KOOLE 2014

8 4

Kohtla-Järve

Narva

HARJUMAA

LÄÄNEVIRUMAA

IDA- VIRUMAA

4 1 A

MAA

Lääne-Nigula vald

Õpilaste arv maakonnas 2020. aastal

JÄRVAMAA

RAPLAMAA

JÕGEVAMAA

LÄÄNEMAA

5 1

u 10 000 u 2500

u 1000

u 500

TARTUMAA

u 150

1 PÄRNUMAA

Suure-Jaani vald

-4

Põlva vald

PÕLVAMAA

VALGAMAA

Viljandi vald

POOLT! Vallavanem Tõnu Aavasalu: Tegime reformi, sest tundsime ise seda vajadust. Õpetajad ja rahvas ei näinud enam koolidel tulevikku.

VILJANDIMAA

-7

VASTU! Vallavanem Ene Saar: Praxise teooria meile ei sobi. Vald on ju 650 ruutkilomeetrit ümber Viljandi linna ja ühe kooli loomine pole mõttekas.

VÕRUMAA

Allikas: poliitikauuringute keskus Praxis, «Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüs aastaks 2020»

on maapiirkondades oma staatus. Omavalitsused on selles kinni, aga samas ei tea, mida nendega ette võtta,» põhjendas üks uuringu autoreid, Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi lektor Triin Lauri. Praxis ning haridus- ja teadusministeerium pakuvad, et gümnaasiumiosad võiks loovutada tõmbekeskustele või liita riigigümnaasiumiteks. Alles jääv põhikoolivõrk tuleks aga üle vaadata ja osa põhikoole võiksid omavalitsused õpilaste nappusel ka kahasse ülal pida-

da. Praegu ei ole teada ühtki sellist näidet. Üks väheseid omavalitsusjuhte, kes Praxise vaadet jagab, on Viljandimaa Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu. Tema vallas soovitab Praxis 2020. aastaks sulgeda gümnaasium ja kolm põhikooli, sest seal elab selleks ajaks vaid 459 õpilast. Suure-Jaani vald koondabki sel sügisel neli kooli ühise juhtimise alla. Õppekohad jäävad aga esialgu alles ja enamikus neis hakkavad tööle ühe- kuni kuueklassilised lasteaed-algkoo-

lid. Gümnaasiumist loobutakse Viljandi kasuks. «Me tundsime ise seda vajadust. Õpetajad ei näinud asjal enam tulevikku ja rahva enamus toetas seda,» kirjeldas Aavasalu. «Kõige raskem probleem oli seitsmes kuni üheksas klass: nende jaoks peavad olema aineõpetajad ja -kabinetid. Neljas kohas ei ole mõtet seda toimetada, see on kallis ja sealt peab tulema ka tase.» Seevastu Viljandi valla vallavanema Ene Saare ajab Praxise arvutus kurjaks. Analüüti-

kute hinnangul tuleks rõngasvalla kaheksast koolist seitse sulgeda, sest viie aasta pärast on vallas järel vaid 315 õpilast. «Me oleme ju 650 ruutkilomeetrit ümber Viljandi linna. Kui me tahaks Viljandis koolis hakata käima, siis peaks sinna tegema ühe suure kooli, aga see pole meie inimestele mõistlik,» ütles Saar. Seetõttu paneb Viljandi vald kaheksast koolist kinni vaid ühe ja ülejäänute suhtes jäädakse ootele. Sulgemise teed minnakse siis, kui kooli jääb alla 50 õpilase või väheneb riigi rahastus. Pärnumaa Audru valla vallavanem Siim Suursild ütles, et väikekoolide sulgemisega mängitakse lihtsalt inimeste närvidel. «Omavalitsusele ei anna kooli sulgemine eriti mingit efekti, sest lasteaiad peavad nendes piirkondades nii või naa jääma, kui lapsi on. Ja lapsi meil on,» lausus ta. Pärnu linnapea Toomas Kivimägi kinnitas, et kui linna põhikoolid suudavad kolme paralleelklassi ülal pidada, siis sulgemist ei tule: «See ei ole reaalne, mida Praxis välja pakub. Viie aasta perspektiivis on linnas vähem üks põhikool, aga kindlasti mitte viis.» Ükski omavalitsusjuhtidest ei usu, et Praxise optimaalne koolivõrk 2020. aastaks saavutataks. Parimal juhul jõutakse poolele teele. Lauri sõnul vajaks esmajoones muutusi just gümnaasiumivõrk, sest omavalitsustel lihtsalt ei jagu selle pidamiseks raha. «Ministeeriumil tegelikult hoobasid reformi mõjutamiseks jagub, näiteks üldhariduse toetuse kaudu,» pakkus ta.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Raiemeistrid treenivad ja võistlevad Luual Laupäeval peetakse Jõgevamaal Luua metsanduskoolis rahvusvahelisi raiemeistrivõistlusi. Metsalangetamises, saeketi vahetuses, kombineeritud järkamises, täpsussaagimises ja laasimises võtavad omavahel mõõtu kuue riigi raievõistlejad. Võistlus on osa Husqvarna/Jonseredi raievõistlejate ettevalmistusest raie maailmameistrivõistlusteks. Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu ja Valgevene meeskonnad treenivad alates tänasest Luua metsanduskooli territooriumil ja õppemetsades rootslasest raie maailmameistri Lars Strandelli juhendamisel. «Treeningutel viimistletakse oma oskusi, et olla maailmameistrivõistlusteks parimas vormis,» rääkis Husqvarna Eesti tegevjuht Jaanus Vahesalu. «Võistlused on lisaks professionaalidele olulised kõigele metsameestele, sest aitavad propageerida korrektseid töövõtteid. Seekordne laager on kergelt juubelihõnguline, sest

toimub Eestis juba kümnendat korda. Esimene sellesarnane raievõistlejate laager oli 20 aastat tagasi.» Täna algava laagri esimesed kaks päeva on treeningupäevad, kus lihvitakse oskusi ja jagatakse kogemusi nii metsas puude langetamisel kui ka platsialadel. Iga kahe aasta järel toimuvad raie maailmameistrivõistlused peetakse tänavu 10.–13 septembrini Šveitsis Brienzis. Iga osalev riik saadab võistlusele kolmest kogenud professionaalist ja ühest juuniorist koosneva tiimi. Eestit esindavad tänavu Valgamaa mees Andres Olesk, Taavi Ehrpais, Sulev Tooming ja juunior Jarro Mihkelson. Eesti meeskond tuli maailmameistriks 2006. aastal Otepääl 27. raie maailmameistrivõistlustel, 2008. aastal pälviti 15. koht, 2010. aastal jõuti 3. kohale ja individuaalarvestuses tuli Andres Olesk maailmameistriks. 2012. aastal said eestlased 8. koha. Valgamaalane

Eesti Rahva Muuseum kutsub pildistama 19. oktoobrini kestab Eesti Rahva Muuseumi (ERM) fotovõistlus «Minu koht», kuhu on oodatud fotod kohtadest, kus Eestis elavad inimesed tihti käivad või kus neile meeldib niisama olla. «Me käime iga päev kuskil, sageli veedame aega samades kohtades, kasutame ühtesid ja samu otseteid. Aga miks meile meeldib nendes kohtades käia? Miks on need kohad meie jaoks olulised? Fotovõistlusega «Minu koht» soovimegi koguda fotosid ja kirjeldusi Eestis elavate inimeste meeliskohtadest ja nende

tähendusest,» selgitas ERMi koordinaator Jaanika Jaanits. Võistlusel osalemiseks tuleb üles pildistada koht, kus väga tihti käid või kus meeldib niisama olla, ning laadida see veebilehele www.erm. ee/minukoht. Võitjad kuulutatakse välja oktoobri lõpus. Võistlusele saabunud parimatest ja huvitavama kirjeldusega fotodest tehakse näitus, mis avatakse ERMi näitusemajas Tartus novembri teises pooles. Lisainfo e-posti aadressil jaanika.jaanits@erm.ee või telefonil 735 0447. PM

Kantsler Holm: riik on valmis gümnaasiumid oma õlule võtma Seitsme aasta pärast võiks olla ülekaalus riigigümnaasiumid ja säilinud vaid kuni viis alamõõdulist munitsipaalgümnaasiumi paikades, kus olud seda nõuavad, pakub haridusministeeriumi kantsler Janar Holm (pildil). Kui vaadata omavalitsuste tegutsemist gümnaasiumidega ja kõrvutada seda Praxise soovitatud koolivõrguga, tundub tõenäoline, et tulevikus jäävadki alles vaid riigigümnaasiumid. Meil ei ole selle vastu midagi, kui see sinnani jõuab. Meie oleme valmis üldkeskhariduse eest vastutuse võtma. See ei juhtu mõne aastaga, aga ma arvan, et tulevikus saab see olema täiesti normaalne, et kutseharidus ja üldkeskharidus on mõlemad riigi koordineeritud. Ometi olete jätnud Praxisele võimaluse ikka veel arvestada 2020. aastaks teatud hulga alamõõduliste gümnaasiumidega, mis ei saa olla riigigümnaasiumid. Miks? Alati on natuke seda x-faktorit, mille tõttu on põhjendatud omavalitsusel hoida mõnes kohas täiendavat kooli. Kui teatud paikades on olud, mis tingivad väiksemate gümnaasiumide olemasolu, siis ei ole midagi teha. Tõsi, selliste gümnaasiumide hulk võiks tulevikus olla loetav pigem ühe kui kahe käe näppudel. Kas soovitava koolivõrgu saavutamiseks kavatsete muuta üldhariduse raha jagamist? Otsest seost prognoosi ja rahastamismudeli vahele tõmmata ei saa. See, kuidas kohalikke

omavalitsusi rahastatakse, on hoopis teine küsimus. Kohalik omavalitsus otsustab, kas ta peab seda kooli või ei pea. Milliseid hoobasid plaanite reformi utsitamiseks kasutada? Saame mõjutada ainult positiivse mõjutamise kaudu: pakkuda investeeringutoetusi ja infot. Ma olen kindel, et omavalitsused on nüüdseks ise jõudnud arusaamisele, et koolivõrgu kokku tõmbamine on nende enda sääst ja võimalus tõsta õppekvaliteeti. Ma ei usu, et oleks vaja hirmsasti omavalitsusi survestada. Mitmed omavalitsused liidavad mitu kooli ühe nime alla, aga jätavad endiselt alles õppekohad senistes pooltühjades koolimajades. On see lahendus? Eesmärk pole lihtsalt kulusid kokku hoida või optimeerida, vaid kindlustada, et raha läheks õigesse kohta. Kui võimalik, tuleks tühjade ruutmeetrite kütmisele eelistada raha panustamist õpetajate palkadesse või õppevahenditesse. Samas võib ka omavalitsuse selline otsus olla igati mõistlik – [kui see] aitab kokku hoida ühe direktori töötasu ja asutuse piires koolitööd paindlikult korraldada. Kas usute, et 2020. aastaks on saavutatud prognoosis soovitatud koolide arv? Kindlasti ei saa Eestis olema 44 gümnaasiumi, see ei ole reaalne. See arv on kindlasti suurem, aga usun, et praegusega võrreldes vähemalt poole võrra vähem võiks neid küll olla (194 asemel 97 – toim). Oliver Kund

6 || EESTI || POSTIMEES, 10. JUULI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

SFINX. Retseptikeskuse või haigla infosüsteemiga integreeritud andmebaas aitab vältida arstimite koostoimes tekkivaid ohtlikke kõrvalnähte.

Ravimite kõrval- ja koostoimed

Uus andmebaas aitab ära hoida ravimite koostoimet

• Ravimite kõrvaltoime on suur kliiniline probleem – üks 39 uuringu andmeid võrrelnud analüüs näitas, et haigla keskkonnas esines tõsisemaid ravimite kõrvaltoimeid ligi seitsmel protsendil kõikidest patsientidest. • Ravimite kõrvaltoime on ainuüksi Ameerika Ühendriikides igal aastal 106 000 surma põhjuseks. See on umbes samas suurusjärgus suremus nagu diabeedi, kopsuhaiguste või õnnetusjuhtumite tõttu. 10–20 protsenti neist ebasoodsatest kõrvaltoimetest on seletatavad ravimite koostoimega. • Ravimite koostoime tekke võimalus suureneb koos kasutatavate ravimite hulgaga – kui patsient kasutab ühel ajal kolme ravimit, siis halvimal juhul võib ta kokku puutuda kolme koostoimega, samal ajal viit ravimit kasutav patsient võib puutuda kokku kümne koostoimega ning kümmet ravimit kasutav patsient 45 koostoimega.

marina lohk Tarbija24 reporter

eloleval sügisel jõuab Eesti arstide ja apteekriteni ma hukas andmebaas SFINX (Swedish, Finnish, INteraction X-referencing), mis hoiatab ravimite samaaegsel kasutamisel tekkivate koostoimete eest ja pakub välja alternatiivid. Et ligi neljandik kõigist eestimaalastest kasutab korraga kahte või enamat retseptiravimit, puudutab see paljusid. «Üks probleemidest on see, et info hulk on tohutu. Meie andmebaasis on 18 000 ravimite koostoimet,» selgitas üks SFINXi loojatest, Soome Turu ülikooli farmakoloog Kari Laine. «Kui patsient võtab seitset ravimit ja arst tahab välja kirjutada veel ühte, peab ta raamatust kontrollima mitut erinevat aspekti. Raamatust, mis on vähemalt kaks aastat vana, sest selle toimetamine ja avaldamine võtab aega,» lisas ta.

• Samal ajal viit kuni üheksat ravimit kasutavatel patsientidel on vähemalt ühe koostoime esinemise risk 50 protsenti, ühel ajal 10–14 ravimit kasutavatel patsientidel 81 protsenti, 15–19 ravimit kasutavatel patsientidel 92 ja korraga üle 20 ravimi kasutavatel patsientidel 100 protsenti. • Kasutatavate ravimite hulk suureneb koos patsientide vanuse tõusuga. • Pooled üle 65-aastastest Eesti elanikest kasutavad iga päev vähemalt kaht retseptiravimit. • Ravimite koostoimete ulatus Eestis on välja selgitamata. allikas: medbase (sfinxi ning teiste meditsiiniliste andmebaaside loomise ja haldamisega tegelev soome ettevõte)

Ravimite koostoime andmebaas SFINX

Näitab ära alternatiivid 2005. aastal Soomes, aasta hiljem Rootsis ning hiljem ka Saksamaal, Austrias ja Itaalias kasutusele võetud digitaalses andmebaasis uuendatakse aga infot neli korda aastas. Lisaks võtab selle kasutamine vaid kümmekond sekundit, samas kui võimalike koostoimete kontrollimine raamatust – kui arst seda korralikult teeb – võib võtta vähemalt 15 minutit. «Kuid arstil ei ole seda 15 minutit ja seetõttu jääb see sageli tegemata,» tõdes Laine. Farmakoloog tõi näite: patsiendile, kes võtab juba mitut rohtu, kirjutab neuroloog välja karbamasepiini, krambivastase ravimi, mida võidakse kasutada kas epilepsia või kolmiknärvi neuralgia raviks. Kuid karbamasepiin kiirendab teiste samal ajal kasutatavate ravimite metabolismi ehk ainevahetust, mis tähendab, et need ei pruugi tavapäraste annustena enam toimida. «Nii et see neuroloog, ehkki tal on head kavatsused ning ta teeb oma eriala raames korrektset tööd, võib ära rikkuda kõikide teiste raviarstide töö,» märkis Laine, meenutades taas, et arstid ei saa lihtsalt nii suure infohulgaga hakkama. «Meie andmebaasis on umbes 60 000 A4-suuruses lehekülge infot. Seda peast teada on võimatu.» Farmakoloog tõi veel ühe levinud koostoime näite: «Aneemiaga patsiendile, kes võtab rauapreparaati, kirjutatakse välja antibiootikum. Kui ta aga võtab antibiootikumi koos rauaga, muutub esimene ebaefektiivseks ja samal ajal ei imendu organismi ka raud.» Probleem võib tekkida ka ravimitega, mis vedeldavad

• Soome ja Rootsi meedikute seas enim kasutatud ravimite koostoime veebiandmebaas, mis on kasutusel ka Saksamaal, Austrias ja Itaalias. • Valminud Rootsi Karolinska Instituudi, Stockholmi maakonna omavalitsuse ning Soome Turu ülikooli keskhaigla kliiniliste farmakoloogide koostöös, sisaldab infot ligi 18 000 koostoime kohta. • Andmebaasi tõlkimise ja integreerimisega tegeleb Eestis ajakirju Eesti Arst, Perearst, Apteeker ja Pereõde ning portaale med24.ee ja kliinik.ee haldav ettevõte Celsius Healthcare. Andmebaasi eestindab kliinilistest proviisoritest ja arstidest koosnev ekspertide meeskond. • Andmebaasi hakatakse kasutama iseseisva veebiteenusena ja integreeritult haigla infosüsteemi kaudu, kus meeldetuletus ravimite koostoimete kohta edastatakse arstile automaatselt digiretsepti kinnitamishetkel. • Läbirääkimised andmebaasi integreerimiseks käivad nii haiglate, apteekrite kui ka perearstidega. Sarnaselt Soomega hakatakse Eestis andmebaasi pakkuma teenusena tervishoiuteenuste osutajatele, kuid paljudes Euroopa riikides on see riiklikult finantseeritud. • Haigekassa ravimiosakonna juhataja Erki Laidmäe sõnul võib teenuse rahastamine tulevikus kõne alla tulla. allikas: pm foto: corbis/scanpix

verd. Kui panna kokku vere hüübimist vähendav aspiriin ja kolesterooliravimid, suureneb verejooksurisk. Kuid enamasti tekivad tugevamad koostoimed just nende ravimite puhul, mida kasutatakse täiesti erinevate haiguste ravis. Lisaks sellele, et andmebaas näitab ära, mis võib juhtuda kahe ravimi kombineerimisel, pakub see Laine sõnul ka alternatiive. «Kui süsteem pakub teist ravimit, soovitab see ühtlasi ka seda, kui palju peaks muutma

annust ja mida patsiendi puhul edaspidi jälgida,» lausus ta. Rootsis tehtud esimene kliiniline uuring näitas, et SFINXi juurutamisel esmatasandi tervishoiuasutustes vähenes ravimite koostoimete esinemissagedus kohe 20 protsendi võrra.

Eriti kasulik residendile Eesti Kardioloogide Seltsi juht ja Tallinna Tehnikaülikooli tehnomeedikumi professor Margus Viigimaa tõdes, et ravimi-

te koostoime on suur probleem, mis on osalt tingitud ka sellest, et patsiendid ei räägi kõigist oma ravimitest. Näiteks ei soovi mõni patsient rääkida südamearstile psühhiaatri või günekoloogi välja kirjutatud ravimitest, sest see on tema jaoks ebamugav ega tundu oluline. Kuna inimesed võtavad Viigimaa sõnul tõepoolest väga palju ravimeid, võib kolme, nelja või viie rohu kombineerimisel võimalike koostoimete ennustamine minna päris kee-

ruliseks, seda hoolimata asjaolust, et peamisi koostoimeid ja vastunäidustusi teavad arstid peast. Tema hinnangul võib ravimite koostoime andmebaasist eriti palju abi olla residendile, kes alles alustab praksist. Tallinna Järveotsa perearstikeskuse perearst ja Eesti Perearstide Seltsi juht Diana Ingerainen märkis, et perearstid tahtsid ravimite koostoime andmebaasi juba sel ajal, kui see Soomes kasutusele tuli, kuid siis ei olnud see rahaliselt võimalik. Ta

tunnistas, et SFINX teeb vastuvõtu oluliselt kiiremaks. Tartu Ülikooli kliinikumi kliinilise proviisori Jana Lassi hinnangul peaks ühtse koostoime andmebaasi kasutuselevõtt suurendama ka jaemüügi apteekrite ning pere- ja eriarstide koostööd. Ohtlikumaid koostoimeid märgates võiksid apteekrid tema sõnul täpsustada, kas arst ongi teadlikult kirjutanud omavahel mitte sobivad ravimid või on erinevate erialade arstid teinud seda teadmatusest.

10. JUULI 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

AVALIK JOOMINE. Mõned omavalitsused tahaksid küll alkoholivabasid tsoone, ent jääksid piirangute kontrollimisega hätta.

Linnad piiravad napsitamist tunnistas, et alkoholi tarvitamine oli teatud avalikes kohtades juba enne seda lubavat seadust populaarne. Tema sõnul ei suuda politsei väikeses linnas sellele lihtsalt piisavalt tähelepanu pöörata.

tiina kaukvere reporter

uuli alguses jõustus korrakaitseseaduse säte, mis lubab paljudes avalikes kohtades alkoholi tarbida, kui sellega ei häirita teisi. Samas jäeti omavalitsustele õigus määrata kindlaks lastele suunatud või tervise edendamiseks mõeldud paiku, kus see lubatud ei ole. Näiteks on Pärnu juba kuulutanud alkoholivabaks alaks kesklinna, rannapromenaadi, ja pargid. Alkoholi joomine on kesklinnas lubatud vaid toitlustusasutustes. «Me ei soovi näha inimesi jalutamas mööda Rüütli tänavat, õllepudel käes, või Rüütli ja Martensi väljakul napsi võtmas,» lausus linnapea Toomas Kivimägi. Alkoholi joomine on lubatud suvepealinna mõnes pargis, kus inimesed on harjunud piknikut pidama. Samuti rannaliival eeldusel, et seda ei tehta klaaspudelist.

Pealinn kaalub kitsendusi Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf märkis, et ilmselt keelatakse alkoholi tarbimine pealinna randades. «Ma arvan, et Eesti inimene ei ole nii viisakas ja kultuurne, et ta oskab juua,» arvas ta. Pirita linnaosa valitsus on selleks palve linnavalitsusele juba esitanud. «Mõistame, et nii mõnigi peab alkoholi tarbimise all silmas sõõmu veini ja romantilist päikeseloojangut, kuid paraku ei ole sellised mõtted mitte kõigil ja erandeid

Otsused suve lõpus

Tallinna Vabaduse väljaku suurelt ekraanilt saab tänavugi jälgida jalgpalli maailmameistrivõistluste lõpumänge. Väljaku treppidel on kombeks sellal foto: toomas tatar pruukida ka vägijooke. Üks üleeilse Brasiilia–Saksamaa mängu vaatajatest.

pole võimalik teha,» lausus linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik Andre Hanimägi. Alkoholi joomise tahavad randades ja laste mänguväljakutel keelustada ka Põhja-Tallinn ja Haabersti. Haabersti linnaosa asevanem Juhan Hindov nentis, et vägijookide tarbimine avalikus ruumis on suur probleem, sest linnaosas on palju pargialasid.

Kõige vabameelsemalt suhtub alkoholi tarbimisse avalikes paikades ilmselt Tartu.

«Kisa ja jõuramine käivad üle mõistuse, linnamööblit lohistatakse paigast paika, lasteaedade ümber on kujundatud teisaldatud pinkide abil joomalehtlad,» kirjeldas ta. Võhma linnapea Anneli Siimussaar lausus, et ka neil on alkoholi tarbimine avalikes paikades suurenenud, ent omavalitsus ei ole jõudnud asjaga veel tegelda. Tema sõnul hakatakse augustis arutama napsitamise keelamist mänguväljakutel ja linna keskplatsil. Sillamäe arenguosakonna spetsialist Anton Makarjev

Naps kooli territooriumil Korrakaitseseaduses on kirjas, et alkoholi ei või tarvitada vaid üksnes ühissõidukipeatuses ja sõitvas ühissõidukis. Samuti koolide, lasteasutuste ja noortelaagri territooriumil ajal, mil seal toimub õppetegevus. Seega poleks avalik napsitamine kooli territooriumil õhtuti ja suvel seaduse järgi justkui keelatud. Ka ei tohi alkoholi tarbida tervishoiu- ja hoolekan-

deasutustes ning lastele mõeldud avalikul kogunemisel. Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõuniku Sander Põllumäe sõnul ei ole oluline vaadata konkreetseid kohti või seda, kas näiteks õppe-, kasvatus- ja tervishoiuasutused sel hetkel töötavad, vaid oluline on silmas pidada seda, et alkoholi juues ei tohi teisi häirida ega ohustada. PM

Nii Makarjevi kui ka Loksa linnapea Värner Lootsmanni hinnangul võib omavalitsus uusi piirangualasid kehtestada, kuid piirangutest üleastujate karistamisega jäädakse ikkagi hätta, sest kontrollimiseks pole ei inimesi ega raha. Mitu omavalitsust on aga veel äraootaval seisukohal. «Kuna seadus on nii värske, on raske hinnata, kas miski on muutunud. Ise loodan, et ükski seadus ei pane inimesi rohkem alkoholi tarbima,» rääkis Keila abilinnapea Timo Suslov. Kui alkoholi tarvitamine avalikus kohas muutub probleemiks, siis seisavad erimeetmete rakendamise arutelud ees näiteks Võrus. Pärast suve plaanivad küsimust arutada ka Viljandi ja Kuressaare. Jõgeval oli teema päevakorral viimasel volikogu istungil, ent kuna suvi on selles linnas rahulik, ollakse ootel, kuidas hakkab linnapilt muutuma. Haapsalu, Valga ja Saue ei pea muudatust praegu probleemiks. Kõige vabameelsemalt suhtub alkoholi tarbimisse avalikes paikades ilmselt Tartu. Linnasekretär Jüri Möldri sõnul on korrakaitseseaduses juba sätestatud, et alkoholi juues ei tohi teisi häirida. Ta märkis veel, et ka kohtud ei ole pidanud põhjendatuks korrakaitseorgani sekkumist olukorras, kus alkoholi tarbimine teisi ei häiri või ei ole ohtlik.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 10. JUULI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Teisipäeval kohtusid Euroopa Liidu rahandusministrid, et arutleda maksuküsimusi. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et maksukoormus tuleks sotsiaalmaksult mujale viia. Muudatuse kompenseerimiseks tuleks tema sõnul kaotada maksuerandid. Ta rääkis, et mõistlik oleks tõsta käibemaksu, varamakse ja tarbimismakse üldiselt. «Kergelt see kõik muidugi ei tule,» tõdes ta. majandus24

Air Baltic tunnistati riigiabi nõuetele vastavaks Euroopa Komisjon otsustas, et riigiabi andmine Läti lennufirmale Air Baltic oli Euroopa Liidu nõuetega kooskõlas, ilma et abi oleks pärssinud konkurentsiolukorda. BNS

OMX TALLINN

804,48 ▲ +0,14%

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

VI 2013 VIII 2013 X 2013

MAJANDUS24.EE

Ligi sõnul tuleks maksusüsteemi muuta

XII 2013 II 2014

IV 2014

3,42 ▼ –4,17%

VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,100 0 Baltika 0,506 2,85 Ekspress Grupp 1,030 1,98 Harju Elekter 2,720 0,74 Järvevana 0,740 0 Merko Ehitus 7,180 0,56 Nordecon 1,050 1,94 Olympic Group 1,950 0 Premia Foods 0,710 0 Pro Kapital Grupp 2,500 0 Silvano Fashion 2,000 0 Skano Group 1,070 5,94 Tallink Grupp 0,750 -0,13 Tln Kaubamaja 5,050 0 Tallinna Vesi 13,300 0 Trigon Property 0,452 0

9.07 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,449 0,19 Hiina jüaan 8,434 0,07 Jaapani jeen 138,380 0,09 Kanada dollar 1,451 -0,01 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,404 0,08 Poola zlott 4,128 -0,15 Rootsi kroon 9,259 -0,42 Rumeenia leu 4,390 0,02 Šveitsi frank 1,216 0,02 Briti naelsterling 0,796 0,21 Taani kroon 7,455 -0,01 Tšehhi kroon 27,433 -0,01 Ungari forint 309,130 0,09 USA dollar 1,360 0,1 Venemaa rubla 46,403 -0,24

bns

Tallinna Kaubamaja aktsionäride koosolekul osalesid teiste seas suuromanikud nõukogu esimees Jüri Käo (vasakul) ja foto: peeter langovits nõukogu liige Enn Kunila.

Harju Elektri aktsionäride koo

OSANIKE LOIDUS. Eesti aktsionäride osavõtt meie börsiettevõtete koosolekutest

Aktsionäride üldkoosolek tõnis oja

majandusajakirjanik

Püüame teha kiirelt ja konstruktiivselt,» juhatas jäätisetootja Premia Foods aktsionäride üldkoosoleku sisse ettevõtte juht Katre Kõvask. Kiired ja konstruktiivsed (mõnikord liigagi) olid peaaegu kõikide börsiettevõtete selle aasta aktsionäride üldkoosolekud, kus Postimehel õnnestus osaleda. Jäätisetootja koosoleku ametlik osa kestis vaid 25 minutit, mille jooksul võeti läbi neli päevakorrapunkti: lisaks tavapärasele eelmise aasta majandusaruande kinnitamisele, kasumi jaotuse otsutamisele ja audiitori valimisele otsustati ära ka oma aktsiate omandamise ja tagasiostuprogrammi kindlaksmääramise küsimus. Vaid mõni üksik koosolek kestis üle tunni, enamasti saadi hakkama kolmveerand tunniga. Tõsi, Premia Foodsi koosolekul oli pärast ametliku osa lõppu veel avatud nn vaba mikrofon, kus aktsionäride küsimused protokolli ei läinud. Küsimused-vastused olid tõesti vabas vormis. Nii õpetas nõukogu esimees Indrek Kasela aktsionäre kvartalitulemuste presentatsioone leidma ja vaatama. Kui ettevõtete kvartali- või aastaaruanded on võhikule keerulised lugeda ja aru saada, siis Premia Foods esitab börsi kodulehel ka lihtsama ja selgema presentatsiooni.

Katre Kõvaski ametlik ettekanne eelmise aasta majandustulemuste kohta kestis vaid umbes minuti, see oli lühim koosolek, mida õnnestus jälgida. Ühe põhjalikuma ettekande, mis kestis tervelt 35 minutit, tegi Baltika aktsionäride koosolekul ettevõtte juht Meelis Milder. «Aasta lõpptulemus ei olnud ootuspärane ja valmistas pettumuse,» ütles Milder ning selgitas põhjalikult, miks ei läinud nii, nagu oli oodatud. Baltika sai küll eelmisel aastal väikese kasumi, aga rahavood polnud piisavad ning moerõivaste tootja ja müüja pidi taas aktsionäride käest lisaraha küsima.

Lühikesed kõned Juhtide lühikesed ja lakoonilised ettekanded on üks peamine eripära, mille poolest erinevad meie börsiettevõtete aktsionäride üldkoosolekud lää-

neriikide suurte börsifirmade omadest, kus ettekanded majandustulemuste kohta on põhjalikud ning aktsionäride suhtes lugupidavad. Ühe ettevõtte juhi ja suuromaniku poolt võis märgata kerget kärsitust, kui aktsionärid soovisid ettevõtte ja selle tuleviku üle arutleda. «Seda võime pärast kohvilaua juures arutada,» ütles ta vähem kui kolmveerand tundi kestnud koosoleku ajal päris mitu korda. Teine meie koosolekute eripära on väga väike osalejate arv. Näiteks Tallinkil on üle 11 000 aktsionäri, aga üldkoosolekul käis neist vaid 75, Ekspress Grupi aktsionäride arv on üle 3000, aga koosolekul oli Äripäeva andmetel vaid 11. Võrdluseks võiks tuua Nokia, kellel oli eelmise aasta lõpus 225 587 aktsionäri ning novembris toimunud erakorralisest üldkoosolekust, kus kiide-

ti heaks mobiiliüksuse müük Microsoftile, võttis osa umbes 5000 aktsionäri. Alati on rahvarohked investeerimisguru Warren Buffetti juhitava valdusettevõtte Berkshire Hathaway aktsionäride üldkoosolekud, kus sel aastal osales üle 30 000 investori. Kokku on ettevõttel üle poole miljoni aktsionäri. Tõtt-öelda ei ole Berkshire Hathaway koosolek tavaline. Kuna tegemist on ettevõtete konglomeraadi või portfelliga, on igal aastal mai esimesel nädalavahetusel toimuv üritus paljuski justkui ettevõtete laat või mess, millest suure osa moodustab meelelahutus. Väikeaktsionäride aktiivsuse poolest erines Tallinna Vee koosolek. Üks aktsionär oli mures selle pärast, et vee-ettevõte vahetab tal igal aastal veemõõtjat.

Börsiettevõtted on aja jooksul muutunud me Kui Tallink 2005. aasta detsembris börsile läks, oli tal 17 000 aktsionäri. Nüüdseks on nende arv kahanenud 11 500-le, aga kui kõik nad sooviksid üldkoosolekule tulla, mahuks see inimeste hulk ära ainult lauluväljakule. Mõne meie börsiettevõtte üldkoosolek, kus osaleksid kõik aktsionärid, mahuks ära ka Lilleküla jalgpallistaadionile või piisaks suuremale osale aktsionäridest Rocca al Mare suurhallist või Nordea kontserdisaalist. Aga see, et kõik aktsionärid üldkoosolekule tuleksid, pole reaalne,

mistõttu on suur roll ajakirjandusel, et edastada infot koosolekul toimuva kohta. Tihti ei piisa ainult koosoleku otsuste teatavaks tegemisest, vaid investoritel on kasulik teada, mida vastab ettevõtte juht aktsionäride küsimustele. Teinekord võib see tähtsamgi olla. Sellist infot ei saa edasi anda börsiteadetega, seda saavad edastada vaid kohal viibivad ajakirjanikud. Lääne börsiettevõtete (suurte firmade, mille vastu on suur avalik huvi) aktsionäride koosolekutel on ajakirjanike

töö tehtud nii mugavaks kui võimalik. Näiteks sügisel toimunud Nokia aktsionäride koosolekul oli ajakirjanike jaoks eraldi pressiruum ning Helsingi jäähallis, kus koosolek toimus, oli ajakirjanikele eraldatud omaette sektor. Varasematel aastatel on Eesti börsiettevõtted hoidnud pressi aktsionäride koosolekutest eemal ning selleks et koosolekutel toimuvat kajastada, on meediaettevõtted olnud sunnitud börsiettevõtete aktsiaid ostma. Postimees uuris, kas

tänaseks on olukord muutunud, ning taotles kõigilt Tallinna börsi põhinimekirjas noteeritud ettevõtetelt luba üldkoosolekute vaatamiseks. Ainus erand oli Skano (endine Viisnurk), sest nende koosolek toimus Pärnus ning sinna ei olnud ajakirjanikul koosoleku toimumise päeval võimalik minna. Tulemused olid üllatavalt positiivsed. Enamik ettevõtetest ei olnud vastu, et ajakirjanik üldkoosolekul osaleb. Keeldus ainult viis ettevõtet, kusjuures neist kaks, Merko Ehitus ja Nor-

POSTIMEES, 10. JUULI 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Finantskirjaoskuses said Eesti õpilased kolmanda koha liina laanemets

liina.laanemets@postimees.ee

osolekust võttis osa sadakond aktsionäri.

foto: mihkel maripuu

on äärmiselt tagasihoidlik.

ud on lakoonilised «Pole mõtet igal aastal veemõõtjat vahetada,» arvas aktsionär. Küsimusi esitati ka saastetasude liiga suure kõikumise ning intresside vahetustehingu kohta.

Osalejaid vähe Aga meie aktsionäride koosolekutel osalejate arv on selgelt liiga väike. Keskmiselt käis koosolekul paarkümmend aktsionäri. Aktsionäride koosolek on ainus koht, kus väikeaktsionäril on õigus ja võimalus Enn Pandi, Armin Karu või Toomas Annuse käest otse midagi küsida või pärast koosolekut neil nööbist kinni haarata ja oma mure või heameel ettevõtte käekäigu pärast ära rääkida. Ainus erand on siin Harju Elekter, mille koosolekust võttis osa sadakond aktsionäri, mis arvestades aktsionäride

üldarvu – umbes poolteist tuhat –, on üpris suur. Nii globaalsete suurettevõtete kui ka meie börsifirmade koosolekute eripära on see, et hääletusel otsustatakse üldjuhul nii, nagu tegevjuhtkond ja nõukogu on ette pannud. Üsna tihti esitavad mõned aktsionärid alternatiivettepanekuid, aga tavaliselt need läbi ei lähe. Nii on näiteks perekond Rockefelleri esindajad maailma suurima börsil noteeritud kütusekompanii Exxon Mobil koosolekul teinud mitmel aastal ettepaneku lahutada nõukogu esimehe ja tegevjuhi amet, aga seni tulemusteta. Exxon Mobili, nagu veel mitme USA suure naftakompanii juured ulatuvad John D. Rockefelleri asutatud Standard Oilini ning Rockefelleri järglastele kuulub paar protsenti Exxon Mobili aktsiatest.

eediasõbralikumaks decon andsid võimaluse vahetult pärast selle toimumist rääkida juhiga. Võimaluse kõnelda juhatuse liikmetega andis ka Tallink, aga juhatuse esimees Enn Pant intervjuuks aega ei leidnud. Täieliku keeldumise saime ainult kahelt börsiettevõttelt – naistepesu tootjalt Silvano FG ja kummalisel kombel ka meediaettevõttelt Ekspress Grupp. «Aktsionäride koosolek on aktsionäridele, mitte mee-

diashow,» vastas palvele Ekspress Grupi tegevjuht Gunnar Kobin. Nagu hiljem võis lugeda Äripäevast, kes osales koosolekul aktsionärina, oli seal üsna palju show’d, tõsi, mitte küll meediashow’d, millest aga paljud aktsionärid teada ei saanud. Tuleb muidugi märkida, et vahel kirjutatud, aga tavaliselt kirjutamata reeglite järgi pole ajakirjanikel enamasti õigust aktsionäride koosolekutel ettevõtte juhtidele küsimusi esitada.

See privileeg on vaid aktsionäridel. Tõsi, on ka erandeid. Üks osa Warren Buffetti juhitava Berkshire Hathaway üldkoosolekust on tunde kestev küsimuste-vastuste maraton ning mõni aasta tagasi anti võimalus küsimusi esitada ka neljale väljavalitud ajakirjanikule. Meil andis ajakirjanikele võimaluse koosoleku ajal küsimusi esitada Olympic EG nõukogu esimees ja suuromanik Armin Karu. Tõnis Oja

Alati ei lähe aga õlitatult ka meie börsiettevõtete koosolekud. Näiteks võib see ära jääda, kuna kvoorumit ei saada kokku, või ei lähe hääletus plaanipäraselt. Nii juhtus Arco Vara aktsionäride koosolekul, kus ei läinud läbi juhatuse soov korraldada 3,5 miljoni euro suurune aktsiaemissioon, mille nõukogu oli eelnevalt heaks kiitnud. Vastu hääletasid nõukogu liige Arvo Nõges ning AS Baltplast, mille ametlik omanik on Mari Tool. Koosolek lõppes Arvo Nõgese ja ettevõtte juhi Tarmo Silla sõnasõjaga. Sild teatas kohe, et kokku kutsutakse uus aktsionäride koosolek, ja nii ka juhtus. Uuel, erakorralisel koosolekul sai aktsiaemissioon vajalikud poolthääled, aga ettepanek Toomas Tool ja Arvo Nõges nõukogust välja arvata piisavalt hääli ei saanud. Väike konflikt toimus ka Harju Elektri aktsionäride koosolekul. Nimelt lahkus ametikohalt nõukogu liige Madis Talgre, kes selgitas, et lahkumise põhjuseks on asjaolu, et ta ei suutnud mõjutada nõukogu maksma aktsionäridele suuremaid dividende. Harju Elektri aktsionäride üldkoosolek võttis vastu otsuse maksta omanikutulu 1,74 miljonit eurot, mis moodustas 33,7 protsenti eelmise aasta puhaskasumist. Varasematel aastatel on ettevõte maksnud dividendidena üle 40 protsendi ning 2009. aasta tulemuste eest koguni 70 protsenti puhaskasumist. Lisaks oli Talgre rahulolematu sellega, et ettevõtte varade hulgas liiga palju Soome ettevõtte PKC Group aktsiaid.

Eesti põhikooliõpilastel on teiste riikide eakaaslastega võrreldes väga head finantsoskused, ilmneb värskelt avaldatud õpilaste õpitulemuslikkuse hindamise programmi «PISA 2012» finantskirjaoskuse testi tulemustest. Finantskirjaoskuse testi tegi Eestis 1088 õpilast. PISA testis kontrolliti finantskirjaoskust praktiliste ülesannete abil. Põhikooliõpilased pidid analüüsima, milline tehing on soodsam, ja lugema graafikutelt välja olulist infot, et teha mõistlik otsus. Finantskirjaoskuse testi tulemustest selgus, et peredes, kus vanemad õpetavad lastele rahaga ümberkäimist ning lapsi kaasatakse aktiivselt vestlustesse rahaasjadest, on laste finantsteadmised teistest paremad. Rahaga seotud valikute mõistmine ja planeerimine on tänapäeval üha tähtsam. «Järjest enam pakutakse tarbijatele uusi finantstooteid, kaupa saab osta eri riikidest, mis nõuab õigete otsuste tegemiseks ja oma heaolu tagamiseks varasemast oluliselt suuremaid finantsteadmisi,» rõhutas haridusminister Jevgeni Ossinovski. Ettevõtluse koolitaja ja SA Junior Achievement Eesti direktor Epp Vodja on finantskirjaoskuse testi tulemustega väga rahul. «Esimene reakt-

Õpilaste järjestus 1. Hiina 2. Belgia 3. Eesti 4. Austraalia 5. UusMeremaa 6. Tšehhi 7. Poola 8. Läti 9. USA

10. Venemaa 11. Prantsusmaa 12. Sloveenia 13. Hispaania 14. Horvaatia 15. Iisrael 16 Slovakkia 17. Itaalia 18. Kolumbia allikas: oecd

sioon oli üllatus, aga ega see enam nii väga üllatav olegi.» Vodja toonitas, et Eesti õpilased on tublid ning käinud juba 20 aastat ettevõtlus- ja õpilasfirma võistlustel. «Meie lapsed on ka seal Euroopa paremiku seas.» Ka minister Ossinovski sõnas pressikonverentsil, et Eesti põhiharidus on üks maailma parimaid. Paraku on eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste finantskirjaoskuse vahel käärid: vene õppekeelega õpilased jäävad eesti koolis käivatest eakaaslastest teadmiste poolest maha. Eestikeelses koolis oli keskmine tulemus 540, vene õppekeelega koolis aga 498. Eestis antakse läbi mängu juba algklassides põhilisi teadmisi rahast ja rahaga ümberkäimist, täpsustas Vodja. «Eks oli natuke ebameeldiv üllatus, et eesti ja vene õppekeelega koolides olid erinevad tulemused.» Majanduse ja ettevõtluse

teadmisi õpetatakse Junior Achievementi programmi järgi 46 koolis, millest neli on venekeelsed. Sellega põhjendab ka Vodja, miks vene õpilaste testid jäid eesti õpilaste omadele alla. «Nende koolide õpilased, kus on majandust õpetatud, sooritasid teste ilmselt ka tugevamalt.» «Vene koolides on matemaatika ja teised reaalained üsna tugevad, kuid võib-olla siiski on see õpe natuke rohkem teoreetiline ja vähem seotud meie igapäevaeluga,» leidis Vodja. Haridusminister ütles samuti, et asi seisneb selles, kas matemaatikat õpetatakse fakti- või probleemipõhiselt. Et matemaatikat on kaua õpetatud seda päriseluga seostamata, võib nende matemaatikateadmiste rakendamine elus, näiteks pangaga suheldes või poest oste tehes, osutuda keeruliseks. PISA riiklik koordinaator Gunda Tire tõi esile fakti, et võrreldes teiste riikidega on Eesti õpilastel rohkem praktilisi kogemusi igapäevaste pangateenuste kasutamisega. Epp Vodja, kes on ühtlasi ka majandusõpetaja, leiab, et eestlaste finantskirjaoskus peab olema parem, kuna siis on elus vähem pettumusi. «Suur osa neist, kes võtavad rumalaid ja läbimõtlematuid laene, teavad tegelikult, et selline käitumine on ohtlik.»

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 10. JUULI 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Tuhanded ukrainlased on pagenud Venemaale Suur Vene šovinism, mis on praegu Venemaal tõusuteel, sõltub suuresti eliidist, kes püüab seda elustada. See on väga ohtlik. Ma pole kindel, et see saab viie aasta jooksul läbi, kuna see on väga spetsiifiline president Putinile. Leedu president Dalia Grybauskaitė näeb toimuvas ohtu.

Abbas: Iisrael korraldab Gazas genotsiidi Palestiina president Mahmud Abbas (pildil) süüdistas eile Iisraeli genotsiidis seoses juudiriigi sõjalise operatsiooniga Gazas, milles on alates teisipäevast hukkunud 43 palestiinlast. «Tervete perekondade tapmine Iisraeli poolt on genotsiid palestiinlaste vastu,» ütles Abbas Palestiina juhtide kriisikohtumisel Läänekaldal Ram Allah’s. «See, mis praegu toimub, on sõda palestiinlaste, mitte palestiina sõjaliste elementide vastu,» lisas ta. «Me teame, et Iisrael ei kaitse ennast, vaid oma põhiprojekti – asundusi,» ütles Abbas. Alates operatsiooni «Protective Edge» algusest ööl vastu üleeilset on Iisraeli rünnakutes tapetud vähemalt 43 ja haavata saanud 370 palestiinlast. Iisraeli sõjalennukid on pommitanud Gazas 430 sihtmärki ning Hamasi võitlejad on Iisraeli tulistanud 117 raketti. BNS

66 000

kilo niklit lasi Norilsk Nikli Soome tehas nädalavahetusel jahutusveega Kokemäe jõkke.

Venemaa katsetas edukalt uue põlvkonna raketti Venemaa katsetas eile edukalt uue põlvkonna raketti Angara. Kaitseminister Sergei Šoigu teavitas president Vladimir Putinit, et Angara saadeti teele kell 12.00 GMT (kell 15.00 Eesti aja järgi) Plessetski kosmodroomilt Arhangelski oblastis, edastasid Vene uudisteagentuurid. 21 minutit pärast starti jõudis rakett kavandatud sihtkohta 5700 kilomeetri kaugusel asuval Kamtšatka poolsaarel, ütles kaitseministeeriumi kõneisik. Angara katsetus pidi algse kava järgi toimuma juunis, kuid automaatne süsteem seiskas stardi vahetult enne raketi teelelähetamist, tekitades piinliku hetke teleotseülekandes. BNS

Saksamaa uurib teist spioneerimisjuhtumit Saksa võimud uurivad juba teist arvatavat spioneerimisjuhtumit, teatasid eile ametnikud. «Föderaalpolitsei alustas hommikul süüdistatava kodu ning kontori läbiotsimist Berliini piirkonnas seoses kahtlustustega luuretegevuses. Vahistamisi pole tehtud,» teatas prokuratuur. Seda uurimist peetakse tõsisemaks kui eelmisel nädalal USA luure keskagentuuri (CIA) heaks töötamises süüdistatava Saksa topeltagendi juhtumit. BNS

Ukraina nõuab Venemaalt röövitud lenduri vabastamist Ukraina välisministeerium avaldas protesti seoses Ukraina sõjaväelenduri Nadežda Savtšenko (pildil) viimisega Venemaale ning nõuab kõigi asjaolude kohta viivitamatult selgitust. Meediast on läbi käinud teade, et separatistid viisid vangivõetud Ukraina lenduri Venemaale. 31-aastane lendur langes juunis pärast 30-päevast lahingutegevust vabatahtlike võitlejate pataljoni Aidar koosseisus Luganski oblastis vangi. Meedia andmeil on separatistid valmis vahetama lendurit oma võitlejate vastu, kuid läbirääkimised Savtšenko vabastamise üle on mitmel korral nurjunud. BNS

Piiriäärne Rostovi oblast Venemaal on pidanud kõige rohkem Ukraina põgenikke vastu võtma. Kohaliku hädaolukordade ministeeriumi teatel on oblastis juuni lõpu seisuga registreeritud 15 802 Ukraina põgenikku, kellest rohkem kui 6000 on lapsed. Lisaks on seal palju registreerimata ukrainlasi. ÜRO andmete kohaselt on selle aasta algusest saadik Venemaale põgenenud 110 000 ukrainlast, veel 54 000 on kodu maha jätnud ja mujale Ukrainasse kolinud. Ukraina võimud on süüdistanud Vene poolt selles, et Moskva on põgenike arvu kunstlikult paisutanud. Möödunud kuul kõlas föderatsiooninõukogu spiikri suust arv, mis oli ÜRO hinnangust neli korda suurem. Eile tehtud fotol on Rostovi oblasti Novošahtinski põgenikelaager. WSJ/PM foto: reuters/scanpix

MINEVIKU VARJUD. Vilniuses tapeti kunagise kurikuulsa Vilniuse brigaadi juhtliige.

Julm mõrv Leedus tõi meelde vanad maffiasõjad eglĖ digrytĖ Vilnius

ellest on nüüdseks möödas palju aega, kui Vilniuse tänavail võis kuulda tulistamist, kuid 1990. aastate algul polnud lasud ja plahvatused arveteklaarimise puhul harvad. Hiljuti oleks aga minevik justkui taaselustunud: maha lasti kurikuulsa maffiarühmituse kunagine ladvikuliige Igoris Tiomkinas ehk Timocha. Laupäeva hilisõhtul toimunu meenutab episoodi krimiseriaalist. Vilniuses Trinapolise tänaval kuuldi vahetult enne südaööd mitut lasku, kurjategija sai 54-aastase Tiomkinase kätte ühe kortermaja ees. Politsei ja kiirabi saabudes oli mees veel elus. «Parameedikutel ei õnnestunud siiski ta elu päästa,» ütles Vilniuse politsei komissariaadi asejuht Antonis Mikulskis. Pealtnägijate jutu järgi oli Tiomkinasega tulistamise hetkel koos üks naisterahvas, kes laskude peale karjuma hakkas ning nõudis, et kutsutaks kiirabi. «Seda oli võimatu mitte kuulda,» ütles üks kortermaja elanik. Pealtnägijate sõnul tormas sündmuskohalt minema musta riietunud maskita mees. Politseinike saabudes olid aga nii tundmatu naisterahvas kui ka tulistaja justkui õhku haihtunud ning nende jalajälgi ei suutnud võimud isegi politseikoera abiga leida. Ekspertidel läks õnnetuspaiga uurimisel aega päiksetõusuni. Timocha pihta oli tulista-

Igoris Tiomkinas tapeti Vilniuses Trinapolise tänava kortermaja ees.

tud neli lasku. Viimane neist oli ühe-kahe meetri kaugusel tehtud kontroll-lask pähe. Ohver oli mõrva hetkel just majaukseni jõudnud ja kavatses sisse astuda. Uurijad järeldasid, et kurjategija oli ohvrile selja tagant ligi hiilinud ning tule avanud, olles kindel, et tema nägu ei ole võimalik näha. Politsei vaatab praegu läbi hoone lähedale paigutatud turvakaamerate linte, kuid jääb juhtumi kommenteerimisel kidakeelseks. Praegu teateid vahistamiste või kahtlusaluste kohta pole. Samal ajal peatuvad Vilniuse politsei peakorteri ees üha uued kallid autosid, sest ülekuulamisele on palutud Timocha sõbrad ja kunagised kaasosalised. Tiomkinas oli üks kurikuulsa kuritegeliku grupeeringu Vilniuse Brigaad liidritest. Hästi toimivat ja mõjuvõimast rühmitust nimetasid toona paljud Leedu maffiaks. Vilniuse Brigaadi hiilgeajad jäävad siiski 1990. aastate keskele. Nende arvele kirjutatakse ka omal ajal kogu riiki šokeerinud juhtum. 1993. aasta oktoobris tapsid nad lähilasuga 33-aastase päevalehe Respublika peatoimetaja asetäitja Vitas Lingyse, kes oli

fotod: 15min.lt

olnud ka üks väljaande asutajaid. Kuulus ajakirjanik oli enne tapmist saanud tapmisähvardusi. Brigaadi eeldatav ristiisa, Leedus sündinud Gruusia juut Boriso Dekanidzės vahistati õige pea pärast intsidenti ja mõisteti mõrva tellimise eest surma. Ta hukati 1995. aastal – tegu oli viimase riigis täide saadetud surmanuhtlusega. Ühe hoobiga jäeti ka Vilniuse Brigaad ilma peata.

Timocha pihta oli tulistatud neli lasku. Viimane neist oli ühe-kahe meetri kaugusel tehtud kontroll-lask pähe. Timocha oli gängijuhi lähedasim kaaslane, hierarhia järgi tähtsuselt teine mees. Politsei info järgi oli tema töö koguda teistelt grupeeringu liikmetelt nn obštšak’i ehk maksu ühiskassasse. Ta hoolitses ka relvade eest ning määras vajadusel karistusi. Pärast Dekanidzėse hukkamist redutas Timocha mõnda aega välismaal, kuid saadi lõpuks kätte ning anti Leedu võimudele üle. Lingyse mõrvajuhtumi süüdistajad ei suutnud tõestada, et

Tiomkinasel oli selle kuritöö korraldamises oma osa. Sellest hoolimata mõisteti ta 1997. aastal Vilniuse Brigaadi tegude ja ärimees Semiono Dielnikolt väljapressimise eest kümneks aastaks trellide taha. Timocha sai vanglast tänu heale käitumisele aasta varem katseajaga välja. Kuigi ta oli äsja vabadusse pääsenud, ei vaevanud teda rahapuudus. Ta ehitas endale Vilniuse äärelinna maja, sõitis ringi MercedesBenzi sedaani ja Toyota maasturiga ning veetis rohkem aega Riias kui Leedu pealinnas. Ringi liikusid kuuldused, et teised Vilniuse Brigaadi liikmed maksid talle vaikimise eest heldelt. Mitu aastat tagasi oli Tiomkinas seotud ka veidra looga, kui tema Staffordshire’i terjer rebis end rihma otsast lahti ja ründas väikse koeraga jalutanud naist. Viimane teatas juhtumist politseisse. Asi võttis tõsisema pöörde, kui üht politseinikku süüdistati selles, et ta oli kirjutanud raportisse, nagu poleks terjeriga jalutanud mitte Tiomkinas, vaid tema sõber Andrei. Politseinik tunnistas hiljem oma süü üles ja pidi ametist lahkuma. Kriminaalide tulistamine või nende õhkimiskatsed pole leedukate jaoks vaid Hollywoodi filmidest äratuntav teema, sest viimaste aastakümnete jooksul on sealsed gängisõjad valdavalt olnud verised. Üks kurikuulsamaid juhtumeid oli Remigijus Daskeviciuse ehk Daske mõrv. Ta oli nii Kaunase kriminaalse rühmituse Daskiniai ninamees kui ka Leedu poksiliidu president. Tema tulistati ühe kuuliga surnuks 2001. aastal Vilniuse kesklinnas, kui ta oli restoranist lahkumas.

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 10. JUULI 2014

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Neli aastat kestnud ettevalmistus. Professionaalne visuaal. Laulupeo muuseum. Suurepärane PR. Rahvusvaheline meediakajastus. Hästi korraldatud liiklus, parkimiskohad, telefoniäpp, LED-suunaviidad, veepihustid kuuma ilma puhuks – selline on meie laulupidu, kirjutab reklaamiagentuuri Der Tank juht Joel Volkov. Kui mitte seekord, siis ehk viie aasta pärast?

Laulupidu 2.0

egelikult algas see juba neli aastat tagasi, kui näidati eile lõppenud laulupeo uut visuaalset nägu. Ma ei oska selle kohta muud öelda kui «hõrk». Vaimustav ja kirgas segu Põhjala kindamustri motiividest ja noodikirja rütmist – värviline, skaleeritav ja interaktiivne, moodustades kindlas maatriksis kaleidoskoopilisi mustreid vastavalt heli tugevusele ja kõlapildile. Lihtne idee, kuid kuratlikult geniaalne leid ühe nii dünaamilise nähtuse jaoks, nagu seda on laulupidu. Mitte nagu eelmine laulupidu, kus ilmselt LaMuu jäätisefirma oli kogu graafika neile annetanud. Respect LaMuule, aga mis on jäätisel ja laulupeol ühist? Ei võtnudki rohkem kui aasta, et iga viimane kui vähegi tõsiselt võetav disainiblogi üle maailma meie laulupeo uut identiteeti refereeriks. Ja Art Directors Clubi identiteedikategooria Kuldpliiats ning Cannes’i disainikategooria grand prix olid lihtsalt vormistamise küsimus. Aga see selleks – rong oli kuldsete lõvide jagamiseks juba jupi maad edasi liikunud. Laulupeo muuseum. Rännak läbi aja – justkui segu Energia Avastuskeskusest ja ABBA muuseumist Stockholmis. Lineaarne, kuid oma interaktiivsuses nii pagana haarav. Kuidas pagan nad nii lihtsate vahenditega seda teha suudavad... Igatahes läks peale minu liimile nii Fast Company kui ka New York Times. Esimene isegi nii hullult, et pani Hirvo Surva oma USA versiooni esikaanele – «The man who makes the nation the choir» (mees, kes teeb rahvusest koori). Ameerikalikult üle pakutud, aga samas – why not?

üts maha Stenbocki helgemate peade ees, kes pärast Milano fiaskot (pean silmas seda ebaõnnestunud esinemist EXPO-l) ja peaaegu läbikukkunud «Eesti 100» juubeliüritusi suutsid ennast kokku võtta ja korraliku rahvusvaheliste meediasuhete juhi kaasata. Margit Wennmachers firmast Andreessen Horowitz – mitte keegi poleks uskunud, et see naine võiks kasvõi Eesti lähedalegi sattuda. Kuigi sellest pole juttu olnud, kahtlustan endamisi TammkiviJürvetsoni duot, kes suutsid Margiti Silicon Valleys pagan teab mis vahenditega ära rääkida. Võib-olla meis siiski on midagi? Igatahes pärast selle daami pilti ilmumist hakkas asju juhtuma. Ajakiri Elle tegi möödunud aasta lõpus rahvusmoe erinumbri, kus Eesti sai jaburalt palju tähelepanu. Laulu- ja tantsupeost räägiti Xenia ja Antonio kollektsioonide ees ja järel. Ajakiri Economist on võtnud üha reipamalt sõna väikeste, kuid kontsentreeritud rahvusriikide äriidentiteedi vooruste teemal. Sealt edasi ei viitsinud isegi

Postimees enam registreerida neid kümneid rahvusromantilisi teemakäsitlusi sadade erinevate nurkade alt üle maailma, kust ikka ja alati kõlas läbi Eesti laulu- ja tantsupidu ning meie müstiline rahvuslik pärand koos või ilma meie ulmelise IT ning Smart City mantraga. Justkui Läti ja Leedu laulupidusid polekski olemas... Mingil hetkel hakkasin ma ennast tundma justkui šveitslasena – täisväärtusliku väikerahva esindajast maailmakodanikuna. Noh, kui teised meist nii hästi räägivad, äkki me olemegi siis midagi väärt? Aga tagasi teemasse. Minu eelmise korra laulupeokülastuse kogemus oli masendus kuubis. Ja seetõttu ma tegelikult kartsin tänavu peole minna. Asi on selles, et ma pole laulja – ma olen pealtvaataja. Ma ei saa sõita Nõmmelt lastega rattaga Piritale. Ja bussiga minna pole ka võimalik, kuna need on lihtsalt puupüsti täis. Ma ei tea, mis selle viimase viie aastaga on juhtunud, aga kõik oli teisiti. Pirita tee oli muudetud nutikaks parklaks, kus sajad assistendid juhtisid liiklusvooge nii, et kordagi ei tekkinud liikumispause. Olukorrale reageerivad LED-suunaviidad, parkimissektorite tähised, sõbralikud reguleerijad, loogilised liikumisteed erinevatele liikumisvoogudele – kõik see hakkas juba Tondilt vaikselt pihta ja kulmineerus sujuva parkimisega Orlovi lossi juures. Ja justkui sellest oleks vähe – Tesla logodega, väga Segway moodi veduritega elektrivankrid viisid parklatest inimesi laululava väravasse. Ilmselt oli see mingi kommertsiaalne promo-erilahendus, kuna vankritel olid World Smart City Summiti logod, mis toimub sügisel Tallinnas (vist päris suur üritus, kõik maailma suuremad linnad on esindatud – vähemalt nii ma aru sain). Mis oli aga lahe, oli see, et vankris olid ekraanid, kust tuli otseülekanne laulupeol toimuvast ning paralleelselt jooksis kava, kust sai aru, kaugel pidu juba on. Tegelikult laadisin ma juba seal vankris oma telefoni laulupeo ametliku äppi – mulle ilmus ekraanile lihtsalt vastav pakkumine ja nii lihtne see oligi. See oli muide esimene kord, kus ma seda ilma raevu minemata aktsepteerisin. Tegelikult oli see vidin palju enamat kui lihtsalt mingi suvaline äpp. Kontserdi ajal oli sellest igal juhul suur abi. Esiteks kogu kava interaktiivselt süvitsi lõpuni välja (isegi lapsepõlvesõber Tõnu lapsepõlveni). Teiseks kokkulepitud sõprade leidmine nii plaani kui ka suuna järgi. Kolmandaks kõikide müügipunktide leidmine, ja mitte ainult – ka navigeerimine vastavalt rahvatihedusele. Ja neljandaks ja viiendaks ja kuuendaks – pole vist mõtet loetleda seda kõike, miks enamik rahvast käis ringi, telefon käes. Nüüd on kontsert läbi, kuid see äpp muutus omamoodi arhiiviks – kust ta aru saab, mida ma vaatasin

ja mis mul tähelepanuta jäi? Mul on siin kõik laulud, ma saan valida nurka, kust vaadata, ja uurida nii teoste kui ka tegijate taustu. Koos kommentaaridega. Vabalt. Multitasking, you know! Igatahes kihvt. Eriti äge oli see koht, kus «Mu isamaa» ajaks paluti kõigil telefonid ekraaniga taeva poole tõsta ja siis näidati suurelt ekraanilt, mismoodi kõik 100 000 väikest ekraanikest oli ühendatud üheks suureks lauluväljakusuuruseks pildiks, mis voogas ja näitas aeg-ajalt Gustav Ernesaksa ning mingite muude tegelaste pilte. Ma ei tea, miks, aga see kuidagi puudutas mingil kummalisel moel. Ma sain olla üks piksel mingis suuremas pildis. Imelik, kuid tähendusrikas kogemus.

Ühesõnaga – ma sain esimest korda aru, et laulupidu ei ole pelgalt nostalgiahõnguline lauljatele mõeldud üritus, vaid absoluutselt tänapäevane, fenomenaalne ja mõnus üritus kõigile – Eesti visiitkaart maailmas. No kui isegi Hispaania kuningas koos Rootsi kroonprintsiga ei pidanud paljuks tulla, siis mida siin enam rääkida.

Koonerdav, vanaaegne, vaatajat ja maailma ignoreeriv laulupeo formaat ja konfiguratsioon oleks varem või hiljem surmale määratud.

leüldse – lauluväljak oli võrreldes eelmise korraga tundmatuseni muutunud. Selged ja läbimõeldud käiguteed (võiks öelda, et suisa käigumaanteed), mida julgestasid lugematud rahvusromantilised, kuid asjalikud abilised, kes kõrvaldasid iga tropi, mis võis hakata tekkima. Ühest lauluväljaku otsast teise liikumine ei võtnud tunde, vaid minuteid. Ma olin sellest omamoodi šokis. Selged LEDviidad, mis informeerisid soovitavatest liikumissuundadest, kui oli soov kuhugi kindlasse punkti jõuda (näiteks WCsse!) ja mis muutsid soovitusi vastavalt masside koondumisele või liikumisele. Nädala alguses oli selge, et see laulupidu tuleb eelmisest palju vihmasem, aga NATO hävitajad suutsid oma tsükloneid hajutavate ultrahelirakettidega päikese välja võluda – kõik kohale tulnud kroonitud pead ja niisama megakuulsused väärisid ju viisakat vastuvõttu. See aga tähendas, et oli täpselt sama palav kui eelmine kord. Ma ei tea, kes oli see geenius, aga igal juhul suur tänu talle nende uduvihmatorude eest, mis aeg-ajalt liikumisteid ääristasid. See oli väga värskendav ning hoidis ilmselgelt ära mitu kuumarabandust. Ja ma kahtlustan, et ilmselt sama tegelane mõtles ka sellele, et teisel pool laulukaart tahavad äkki ka inimesed laulupeost osa võtta, ning paigutas sinna ekraanid ja korraliku helitehnika.

Kõik need suhted, sidemed, tehnilised lahendused ja muu vajalik on olemas olnud kauem kui viis aastat. Laulupidu ise üle saja aasta. Samamoodi nagu meie riik. Väga mõnus oli istuda (!) Eesti gurmeetoitu nautimas selles megavälirestoranis, kus tüdrukud rulluiskudel imemaitsvat roosi-kamapudingut ette tassisid (minu totaalne lemmikmaitse sellelt laulupeolt). Ahjaa, see äpp, millest ma enne rääkisin – sellest sai ka erinevate restoranide laudu broneerida ning tellimusi teha. Väga smart.

Täna kuulsin raadiost, et kohal olid käinud pea kõikide maailma mõjukamate meediamajade esindajad. Üritust transleeriti paarikümnes keeles üle maailma. iConcert ja Mezzo ning isegi Discovery planeerivad erisaateid meie rahva laulufenomenist – igaüks oma nurga alt muidugi. Avalikult ja incognito osales pealtvaatajate hulgas mitusada maailmakuulsust, et oma silmaga näha Pärdi lõpuoratooriumi ning Wilsoni «tantsivaid õhupalle», mis seda saatsid. See, mida Google koos Boeinguga nende heeliumdroonide ja aerokaameratega tegi, oli lihtsalt uskumatu – kuidas on võimalik teha nii, et miljonid inimesed üle maailma saavad üle interneti igaüks teha oma personaalsete ülesõitudega režii meie väikesest armsast laulupeost. Ilmselt on seal mingi räme matemaatika vahel, kuna need droonid ju ei liikunud, vaid lihtsalt seisid mustris kõrgel õhus. Minu meelest matkis see muster ühtlasi selgelt ka laulupeo sümboolikat. Igatahes võimas!

a ei saa ainult ühest asjast aru. Miks ei saanud seda kõike teha juba eelmine kord? Kõik need suhted, sidemed, tehnilised lahendused ja muu vajalik on olemas olnud kauem kui viis aastat. Laulupidu ise üle saja aasta. Samamoodi nagu meie riik. Kas me tõesti hoolisime endast ja oma ainsast rahvast tõeliselt siduvast nähtusest nii vähe, et ei suutnud mõelda enama kui hädavajaliku peale? Kes oli see tola, kes ütles, et laulupidu on ainult lauljate asi ja kõik teised võivad metsa minna? Minu meelest on see olnud meie võimalus juba ammu. Võimalus, kuhu tulnuks investeerida aega, teadmisi, vahendeid, suhteid ja raha (palju raha). Tulevik on täna ja meie oleme tulevikku suunatud väike rahvas, kelle ekspresident oli selfitegijast 9gags’i staar ning IT-apostel. Mida kuradit me nii kaua passisime?! Üks on kindel: senine koonerdav, vanaaegne, vaatajat ja maailma ignoreeriv laulupeo formaat ja konfiguratsioon oleks varem või hiljem surmale määratud. Jumal tänatud, et keegi suutis seda aegadetagust paradigmat muuta.

POSTIMEES, 10. JUULI 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Raha põgeneb koos inimestega

esti ühiskonda ehmatas maapiirkondade pangakontorite sulgemise uudis põhjalikult ja valusalt: me avastasime ühtäkki, et maal ei elagi enam (piisavalt) inimesi, kellele universaalpanga teenust osutada; ning kui elab, siis ei ole neil (piisavalt) raha, et kontori pidamine kasumit tooks. Appi hüüdsid kohalikud elanikud, appi hüüdis valitsus. Mis Eestis toimub? Elu, sh Eesti rahanduselu on muutunud väikeste kindlate sammudega kogu meie iseseisvuse aja. Üllatuse põhjus on selles, et pikalt tagasi vaadates on muutus olnud kolossaalselt suur. Uus, moodne pank asub igaühel kodus arvutis ning see, kes enda järele «luuramist» ei pelga, tasub kõigi oma ostude eest plastrahaga. Sularaha ei olegi vaja. Meist osa jaoks on sularahal siiski fluidum, millest kuidagi loobuda ei suuda. See on seotud ühest küljest vanusega (paberraha on armas!), kuid teisest küljest ka privaatsussooviga, mis ei ole samuti ebatavaline. Kui 1990. aastatel võitlesid universaalpangad selle nimel, kes suudab rohkem sularahaautomaate paigaldada ja pangakontoreid avada, siis nüüd võistlevad nad selle nimel, kes suudab neid kõige kiiremini ära korjata ja kontoreid kinni panna. Konkurentsieelis on vastupidine. Siis oli vaja kliente pangaga siduda, nüüd on neid vaja kodupangas «vangis» hoida – laenuside on tugev ja palju otsustamisruumi ei anna. Universaalpangad on bürokraatlikud ja paindumatud ning – naljaga pooleks – laenu antakse neile, kellel seda vaja pole. Tavaline Tootsi ja kindlate käemeeste lugu. Hea äri on ikka teistpidi – anda tuleb sellele, kellel seda vaja on.

Homne pank on sularahatu ja nähtamatu, pangateenuse iseloom muutub, kirjutab Bigbanki juhatuse esimees Kaido Saar.

Kontorite sulgemise buumi tõukejõud on suurtes halduskuludes ning pangateenuse iseloomu muutuses. Telleriga suhtlemine on sedavõrd kallis teenus (mille peale ei olegi nii lihtne tulla), et selle suudavad kinni maksta vaid väga jõukad kliendid – kuigi elus külastavad kontorit just need, kes kas ei osta eriti teenuseid või ei ole neil selleks võimekust, kuid neil on väga palju aega. Universaalpangad on valiku ees: kas teenida maapiirkondades kahjumit või loobuda klientidest. Viimane on paraku mõistlikum, koguni tark ja arukas, kuigi poliitikud peavad seda vastutustundeks. Pangateenus on sama iseenesest mõistetav teenus nagu üldkasutatavad teed. Kui inimesed Haapsalust lahkuvad, siis vähemalt autoteid keegi üles ei kisu. Raudtee siiski kisti ning selle taastamine kõlab ulmeliselt. Mis kord on läinud, enam tagasi ei tule.

Ü SAMAL TEEMAL Andrus Karnau «Pankuri paar lauset», PM 6.06

hest küljest tuleb loomulikult kõigil inimestel häälestada kodupangaks oma koduarvuti. See trend on olnud pidev ja stabiilne. Noorte jaoks iseenesest mõistetav. Need, kes kontorit vajavad, on enamasti vanemad inimesed. Homne pank on sularahatu ja nähtamatu – peakontorite logod jäävad ja mõned logoreklaamid ehk ka, kuid mitte kontorid. Siiski on liikumine selles suunas ajast ette rutanud. Nagu paberajalehed peaksid olema ammu surnud, ootavad nad (irooniline olles) oma eutanaasiavõimalust juba ligi 15 aastat. Maailmakuulus ajaki-

Pangakontorite puhul ei ole normaalne, et ka Tallinnas ja Tartus tuleb neid tikutulega taga otsida ning kui leiad, siis pead tund aega sabas seisma.

ri Newsweek, mis 2012. aasta detsembris napilt enne oma 80. sünnipäeva paberkujul ilmumise lõpetas, ilmub taas paberil – uue ärimudeliga. Pangakontorite puhul ei ole normaalne, et ka Tallinnas ja Tartus tuleb neid tikutulega taga otsida ning kui leiad, siis pead tund aega sabas seisma.

eine nüanss on selles, et inimene – olgu vaene või rikas, noor või vana – vajab füüsilist kontakti teenindajaga. Kuigi kassiiridest vabanemise tee on ette võtnud ka näiteks Selver, ei pruugi sellelgi trendil olla jäägitut tulemust. Küsimus ei ole nostalgias, et «Tahan inimesega rääkida!», vaid praktilises vajaduses pidada pangaga (või teenindusasutusega) monoloogi asemel dialoogi – mitte nii, et pank ütleb sulle elektrooniliselt, mida sa tegema pead, ning sina oled kõigega nõus, vaid sa saad telleriga suheldes ka küsida, täpsustada, vastugi vaielda. Kui varem oli nii, et kohalikud väikeettevõtjad ei pruukinud laenu saada, kuna nad ei vastanud kõigile läbipaistvuskriteeriumitele, siis nüüd ei ole neil kelleltki enam laenu isegi küsida. Spetsiaalpankadel jäävad siin sageli käed lühikeseks, et seda tühimikku täita – kohal saad sa olla seal, kus saab pakkuda kogu teenustepaketti. Praegu on segamini läinud minevik, olevik ja tulevik. Osa ühiskonnast elab minevikus – nad ei saa/suuda/taha minna muutunud trendidega kaasa ja nõuavad kontorit. Osa ühiskonnast elab liiga olevikus (pangad ja pangaametnikud) ning loeb vaid kasumit, mida iga üksus üksikuna sisse toob, sest alaline kahjum tapab varem või hiljem niikuinii. Tulevikku vaatajaid on vähem. Noored on. Nende päralt muidugi tulevik ongi.

Lapsi juurde rõõmutseda

õib ju ka lapsi juurde muretseda, aga see pole üldsegi nii lõbus. Pärast üht-kaht last tüdib ära. Enne kui lapse muretsed, muretsed juba ette, et nüüd jätkub muret kohe 20 aastaks. Meie abikaasa Marega hoopis rõõmutsesime lapsi juurde. Üks laps oli huvitav. Kahega sai nalja kolm korda rohkem: kummagagi eraldi ja lisaks jälgides nende omavahelist tegevust. Miks siis mitte veel kolmandat juure rõõmutseda? Olime vastutustundetud kah. Ei küsinud, enne kui juurde rõõmutsesime, et mis see kõik maksma läheb. Esimese lapse eest nõudis sünnitushaigla Mare ja minu kuise sissetuleku. Riiklikku tervishoidu polnud veel. Lootsime uduselt, et küllap tulud kasvavad, kui oskusi omandame. Esimene laps mahtus kahetoalisse korterisse, teise tulles kulus ära kolmetoaline. Sinna mahtus ka kolmas laps. Kuidas sai rõõmutseda, kui mõnede arvates pidanuks muretsema? Eks ikka rõõmulihaseid arendades. Need vajavad kah trenni. Muidu võtab võhma välja. Eriti siis, kui muretsemislihased on tugevaks aetud ja vastu töötavad. Väike näide siitsamast Tartu Jänese rajalt. Enne supelranda on kraav. Meeter sügav ja täitsa kuiv. Tuleb ema-isa kolmeaastase lapsega. Hoiatavad kaugelt ette, et siin on kraav. Muretsevad. Mina laseksin lapsel kraavist läbi ukerdada. Lasta tal rõõmu tunda väljakutsest ja ise rõõmutseda tema kakerdamist

rein taagepera politoloog

pealt vaadates. Kus tal siis kukkuda on rohkem kui käpuli, just nii palju kui kulub ära, et saada kogemust? Tagasiteel saaks jälle rõõmutseda, vaadates, kuidas laps juba osavamalt kraavist üle saab. Sellel lapsel võeti kummaltki poolt käest kinni ja talutati vangina läbi kraavi. Hea, et nad kõik ei kukkunud. Sellele lapsele naljalt teist juurde ei muretse. Kui juba ühegagi on nii palju muret. Mis sa ära teed, kui rõõmutsemisvõimalus minema muretsetakse! Kust see tuleb? Eeskujudest. Sellest, kuidas ema-isa ennast kasvatati. Kuidas enda ümber lastega suheldakse. Istub isa Lotmani purskkaevu juures. Näpib moblat. Poeg jändab vee ümber ja sees. Minagi vaatan möödudes mõnuga. Isa ei näe. Pidi lapsega välja minema. No läks. Poja tegevust jälgida? Milleks? Koht on ju turvaline. Su poeg pole kunagi enam viis aastat ja 37 päeva vana. Ja sa lasksid selle mööda. Igavusest näppides moblat, kui oli nii palju märgata. Kui oleksid osanud. Oli selline tühine juhtum Jänese rajal ja mittejuhtum purskkaevu ääres. Igapäevane. Igapäevane kuhjumine aastate kaupa, kas rõõmutsemist või ainult muretsemist. Mida see isa näeks, kui vaataks?

Mu rõõmutsemine kolme last ja seitset lapselast jälgides on olnud pidev avastusretk, mida kõike saab lapsele siiski lubada, ilma et juhtuks midagi hullu.

Esmakorral mitte midagi. Me näeme asju ainult võrdluses eelnevaga, ja võrdlust ei saa olla, kui varem pole poega jälginud. Kui vaid meenuks, kuidas ise selles vanuses toimisid! Siis tunnetaksid, et poja nahas oleks mul isu teatavat tempu teha. Siis vaatad huviga, kas poeg teebki nii. Välja arvatud, kui oled treenitud ütlema: «Seda ei tohi teha!» Miks ei tohi? Selle pärast, et nii oleks minu ema-isa ütelnud. Tugevamat põhjust tihti polegi.

u rõõmutsemine kolme last ja seitset lapselast jälgides on olnud pidev avastusretk, mida kõike saab lapsele siiski lubada, ilma et juhtuks midagi hullu. Kõige viimane oli kummipuu potist mulla välja kaapimine. Juhtub see, et kaabib paar pihutäit. Rohkem ei viitsi. Mina pühin mulla kühvli-harjaga tagasi potti paari sekundiga. Teisel päeval kordub. Kolmandal ei kordu. Pole huvitav, kui pole keelatud vilja müstikat. Ja mina mõtlen, et miks ma, tola, eelnevate mudilastega nädalate kaupa võitlust pidasin? Kas see tähendab, et laps teeb, mis tahab – kurikuulus vabakasvatus? Ei, aga mitte ka keelukasvatus, mis paneb aina muretsema. Rõõmutseda laseb võimestuskasvatus. Ise jooksed, ise kukud, ise tõused ja pühid riided puhtaks. Ja võimestud: tead, kuidas edaspidi kukkumist vältida, või vähemalt kiiremini tõusta. Sellist arengut on rõõmus pealt vaadata.

oliver lomp

reklaamibüroo Imagine AD copywriter

Jalgpallirevolutsioon on kindlustatud

len olnud põlvepikkusest poisikesest peale Argentina jalgpallikoondise toetaja, mis tähendab automaatselt vastandumist selle suurimale rivaalile Brasiiliale. Käin pea iga päev vähemalt korra maailma suurimas Argentina fännide foorumis ning tegin seda ka eile, Brasiilia katastroofi järgsel hommikul. Kuigi brasiillastele soovitakse selles grupis alati kaotust, nägin nüüd midagi enneolematut. Brasiiliale tunti 1:7 kaotuse tõttu kaasa kõikjalt maailmast, Ameerika Ühendriikidest Bangladeshini, Soomest Omaanini. Ükskõik kui mitu Brasiilia koondislast pärast mängu rahva käest andeks palus, lömastas meediateerull nad sama halastamatult, nagu Saksamaa oli eelmisel õhtul teinud väljakul. Kõige bravuurikam oli spordileht Lance, kes nimetas poolfinaali avamängu ajaloo suurimaks häbiks. Ent kui Brasiilia teekonda natukene süveneda, on selge, et seesama hävitavaid hinnanguid pilduv meedia mängis Brasiilia katastroofis sama suurt rolli kui mängijad. Brasiiliat peeti turniiri eel suveräänseks favoriidiks. Meedia tegi kohe selgeks, et kõik tulemused alla kulla on totaalne läbikukkumine. Kõrged eesmärgid on viiekordse maailmameistri kodus mängitaval turniiril igati tervitatavad ja õiged, kuid eelkõige tuleks jääda realistiks ning lasta asjadel omasoodu minna. Me kõik teame, mis on saanud jalgpalli sünnimaa Inglismaa koondisest, mille mängijate õlule on aastakümnetega laotud meeletu pinge. Kui jätta välja koduseinte võimas toetus, on Brasiilia MMil oma standardite järgi nõrk ja kogenematu koondis. Neli aastat tagasi Lõuna-Aafrika Vabariigis peetud koondisest jooksis seekord algkoosseisus väljakule vaid kaks meest (Maicon ja Julio Cesar), nagu ka 2011. aastal peetud Copa America rivistusest. Eelmisel aastal mängiti küll edukalt MMi peaprooviks nimetatud Maailmajagude Karikaturniiril, kuid MMi kõrval on see umbes sama oluline nagu Rahvaliiga. Korraldajamaana MMvalikturniiril ei mängitud ning just tõsiste mängude karastusest jäi kogenematutel brassidel puudu.

ähelepanuväärne on ka see, et põhiraskus jäi vaid 22-aastase Neymari kanda, kes on küll äärmiselt andekas, kuid pole teiste tippude kõrval Euroopas veel tõelist läbimurret teha suutnud. Me ei saa kunagi teada, mis juhtunuks, kui Neymar mänginuks, kuid mängu käiku arvestades olnuks üsna ebatõenäoline, et üks mees võinuks midagi päästa. Endine koondislane Gilberto Silva sõnastas telekanalis ESPN karmi tõe, kui ütles, et brasiillased peidavad end viiekordse maailmameistri maski taha ning on hakanud mõtlema, et võidud tulevad iseenesest. Praegu on Brasiilia šokis, kuid alles pärast seda nähakse, mida MM-tiitlita jäämine ja õõvastav kaotus tegelikult tähendada võib. Suures osas vaesuses siplevale rahvale võrdus hirmkalli suurturniiri korraldamine – ainuüksi turvalisusele ehk võimalike protestide ärahoidmisele kulutati 600 miljonit eurot – kõrbehädalisele tühja veepudeli näitamisega. On enam kui tõenäoline, et riiki tabavad lähiajal laiaulatuslikud meeleavaldused. «Mul on kohutavalt kahju meie kõigi pärast,» kirjutas riigi president Dilma Rousseff Twitteris. Kas need sõnad on prohvetlikud ja vapustatud riiki ootab ees revolutsioon? Jah? Ei? Võib-olla. Aga jalgpallirevolutsioon on pärast sellist kaotust kindel.

LOE KA SPORT LK 16–17

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 10. JUULI 2014

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

VASTUOLULINE FILM. Kultusrežissöör Abel Ferrara viimane linateos võimumehi ei armasta.

Seksiskandaalist absurdini

ja langus? Meritokraatia?» kirjeldab praeguse kriisi allikana eliidi läbikukkumist. Nüüdisaja poliitilisel ja finantseliidil, kes «kõlbavad juhatama panka ühtviisi nii Bulgaarias kui Bangladeshis», napib legitiimsust ja valitsemisvõimet tänu nende sõltumatusele ühiskonnast. «See, mis praegused eliidid nii vastuvõetamatuks teeb, on just nimelt nende konverteeritavus ja nende enesepilt, just nagu nad teeniksid oma raha «õigesti» ega oleks midagi kellelegi võlgu ega kuuluks kusagile,» kirjutab Krastev.

arvustus joonas filmijutt.blogspot.com

«Welcome to New York» Režissöör Abel Ferrara Prantsusmaa-USA 2014 Sõpruse kinos 26. juunist

emalt vaadates, taustamüra põhjal võib ameerika indikino teenelise iseäraku Abel Ferrara uus film paista kolletava klatšikana, millest oodata sama palju meelelahutust kui suvalisest kobrulehest või kõmuportaalist. Tõestisündinud seksiskandaali ekraniseering? No selge, saab jälle kord selle ilma kuulsate, rikaste ja vägevate siidtrussikuisse piiluda, näha seal pulbitsevat ilget mülgast ning õiglases vihas süljata. Ptüi, millised tõprad neis tõldades ikka sõidavad, maivõi. Mõni teine, süütum ja harmooniajanulisem hing kostab, et küllap autor on lasknud asja ühekülgses valguses paista, üle võlli liialdanud ja dehumaniseerinud. Tõde on ju tuhatline ja kes teab, kuis tegelikult. Ega edukas tippjuht saa ainuüksi hooramisele pühenduda – kindlasti murrab ta ka mehemoodi tööd ja puhkehetkil hooldab hellalt oma plüüšpartide kollektsiooni. Miks seda pole näidatud?

Ähvardati kohtukulliga Kolmas kinnitab jur-korrektsuse entusiastina, et kes pole süüdi mõistetud, pole pervert. Ja isegi kui on, siis ikkagi mitte enamat kui üksikjuhtum, mille põhjal ei saa üldistusi teha. Ja nii edasi. Ning kõigil on pärast tunduvalt puhtam, kuivem ja moraalsem tunne – välja arvatud muidugi prototüüpidel, kes krigistavad jõuetus raevus kuldhambaid ja vannuvad tulist kurja. Ferrara filmi peategelase prototüübi, prantsuse tipppoliitiku Dominique StraussKahni (tuntud ka kui lihtsalt DSK) advokaat iseloomustas mai keskel Cannes’is esilinastunud teost «sita» ja «koera-

Absurdikangelase tühi pilk

junnina» ning ähvardas Ferrara laimu eest kohtusse kaevata. Peategelase naise prototüüp, DSK praeguseks juba endine kaasa Anne Sinclair rääkis omalt poolt «jälkusest», mis ajavat teda «oksele». DSK pahameel on mõistetav, sest kuigi tema nime filmis ei kasutata, käib jutt siiski selgelt temast ja tema karjäärile saatuslikuks osutunud süüdistusest lukshotelli toatüdruku vägistamisest aastal 2011. Päriselus kukkus asi New Yorgi kriminaalkohtus toatüdruku vastuoluliste ütluste tõttu kokku ja tsiviilasjas jõudsid pooled kohtuvälisele kokkuleppele, kuid DSK tähelennul oli sellegipoolest kriips peal. Mees oli

Filmi algul teatab näo poolest DSKga küllalt sarnane Depardieu intervjuulõigus iseenda nimel, et vihkab poliitikuid.

sunnitud lahkuma Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) peadirektori kohalt ega kandideerinud aasta hiljem Prantsuse presidendiks, mille võitmiseks olid tal enne skandaali üsna kõvad šansid. Ennast süüdi tunnistanud DSK aga pole ning samuti pole seda tehtud kohtus. Ferrara mängufilmi Devereaux’-nimelise peategelase süüs pole seevastu kahtlust. Üheselt mõistetav rünnakustseen pole mitte juhuslik kastmepiisk laitmatu härrasmehe smokingirevääril, vaid pigem loogiline episood ohjeldamatus porduelus, mida filmi esimene kolmandik kujutab Devereaux’ sisuliselt ainsa või vähemalt põhitegevusena. Sõltumatu kino vieil homme terrible Ferrara, kelle filmograafia avanguks oli kunagi tõlkimatu pealkirjaga taies «9 Lives of a Wet Pussy» (1976), näitab Devereaux’ orgiaid nii var-

jamatu naturalismiga, et seda võiks pidada pehmeks pornoks, kui peaosalise Gérard Depardieu korpulentne elatanud alastus ja häälekad orgasmiruiged ei vürtsitaks kaadreid pigem Ulrich Seidli paradiisi-triloogiat meenutava kõvadusega. Mittekaubanduslik, paks ja paljas vanamehekeha on paljude jaoks kindlasti šokeerivalt jäle, vastik ja vuih, kuid Depardieu julgus väärib tunnustust – mitte vähem kui tema võime anda endale ebameeldivale tegelasele lisaks karikatuursetele toonidele ka mingit tahumatut sarmi ja lapselikku süüdimatust. Filmi algul teatab näo poolest DSKga küllalt sarnane Depardieu intervjuulõigus iseenda nimel, et vihkab poliitikuid. Esimene, käepäraseim tasand Ferrara filmi mõistmiseks ongi poliitiline. Märtsikuises Vikerkaares ilmunud Ivan Krastevi artikkel «Demokraatia tõus

Orgia lukshotellis: Prantsuse staar Gerard Depardieu teeb «Welcome to New Yorgis» kiimakotist rahvusvahelise tippfinantsistina korraliku rolli. foto: kino sõprus

Just säärast eliiti esindavad nii Deveraux kui tema prototüüp DSK, kes tänapäeval istub muuseas Venemaa valitsuse asutatud Otseinvesteeringute Fondi ja sealsele riiklikule naftakompaniile Rosneft kuuluva Regionaalarengu Panga nõukogus. Koduse näitena sellisest konverteeritavusest meenub kohe kevadtalvine valitsusremondi katse. Eliidi sõltumatus ja konverteeritavus tähendab sisuliselt võimu lahutamist vastutusest. Tollest vastutustundetusest, mida mängufilmi vormis on teraselt analüüsinud näiteks Nicholas Jarecki («Arbitraaž», 2012, meie kinodes «Raha võim»), on tingitud ka üldlevinud arusaam tõbrastest tõldades. Ent Ferrara tehniliselt tagasihoidliku, dokilikult lakoonilise mängufilmi «Welcome to New York» muudab tähelepanuväärseks mitte niivõrd šokitaotluslik seks, tõestisündinud taust ega eliidi hedonistliku süüdimatuse pilkamine. Seda kõike pakkus alles äsja märksa suurema eelarve eest ja meelelahutuslikumas vormis Martin Scorsese «Wall Streeti hunt». Siin on huvitav pigem kõik ülejäänu: karmrealistlikud arreteerimis- ja vanglastseenid, bergmanlik arveteklaarimine naisega, peategelase vankumatu kindlameelsus ning tema idealistlikku minevikku ja pessimistlikku ilmavaadet valgustav monoloog. See, kuidas Ferrara ehitab justkui tühjale kohale Albert Camus’ vaimus donžuanliku absurdikangelase, väärib kahtlemata vaatamist.

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Kultuuritolm teeb kolmanda pensionisamba janar ala

janar.ala@postimees.ee

Kultuuritolm

Patarei merekindluses 11. ja 12. juulil

llesummer ei ole nädalavahetusel ainus suur kultuuriüritus Tallinnas, neljandat korda toimub ka Patarei vangla müüride vahel Kultuuritolmu nime kandev üritus. Sedakorda kannavad kaks päeva armutult tuksuvad ning muusikat ja kunsti ühendavad tolmupidustused nime «Kolmanda samba saladus». Millest selline nimi? Vastab korraldustoimkonna liige Chungin: «Kolmas sammas on teadupärast pensioniga seotud mõiste. Meie sõnum oleks aga hoopis selline, et kolmas sammas oled sa ise ja su sõbrad, mitte igasugused lipsu ja Exceliga vennad, kes sulle seda sammast välja arvutavad.» Kolmanda samba saladuseks Chungini ja Kultuuritolmu mõistes on olla õnnelik siin ja praegu. Peaesinejateks on tänavusel Kultuuritolmul soome garaaž-rock-legendid 22 Pistepirkko ja nimekas briti ambientsema techno-duo Ultramarine, kes tõenäoliselt mõlemad sobivad sooja ilmaga mere äärde nagu valatult. See ei ole muidugi kõik, sest esinemisplatse mahutab Patarei tublisti – neid on kuus. Kohtadest toob Chungin atmosfääri mõttes ühe lemmikuna välja Võluaia, mis näeb välja na-

22 Pistepirkko vajutab armutult. foto: www.22-pistepirkko.net

gu džungel. Reedel on sinna end sättinud Tallinna vanim ja mainekaim klubiüritus Mutant Disco, kus kütab peategelasena keresid kuumaks oluline briti muusikaasjapulk Jon Rust. Tema plaadifirma Levels esimese väljalaskena anti mõni aeg tagasi välja kohalike tantsumuusikakangelaste Ajukaja ja Andrevski singel «Rare Birds», mis rahvusvahelistes undergroundringkondades korralikult ilma tegi. Laupäeval möllavad seal Tallinna hipster-house’i bossid Tallinn Jäck City koos võimsa Bakey Ustliga. «Need, kes käinud ja näinud, teavad, et Bakey Ustl on väga võimas DJ,» teatab Chungin. Esile toomist väärib Chungini sõnul Kiwa juhatatava Paranoia kirjastuse showcase, kes pidid lausa oma majaga kohale saabuma. Müüakse eksperimentaalkirjandust, millele see kirjastus on pühendunud ja mida

Esinejad: 22 Pistepirkko (Soome), Ultramarine (Suurbritannia), Jon Rust (Suurbritannia), Badass Yuki, Super Hot Cosmos Blues Band, Marten Kuningas, Kali Briis Band, Jürgen Rooste, Erkki Luuk jpt.

välja andnud, ning nende osalusel leiab aset ka performance. Kunstiprogrammist toob Chungin välja veel eesti-vene kunstnike Evi Pärna ja Olga Privise performance’i «Toppeltstandard», kus kunstnikud küsivad valusaid küsimusi integratsiooni teemadel ja vaatavad, kuidas neil endil selles osas läinud on. Kultuuritolm ilma laadata poleks see. Tänavune Homeless Couture laat toimub Patareis laupäeval, teemaks 90ndad ja patrooniks kindlasti selle ala üks suurimaid asjatundjaid, stilist Jana Hallas. «Aga ei pea ainult 90ndate rõivaid müüma,» selgitab Chungin lahkelt, «võib tulla ja müüa mida iganes, näiteks kui on juhtutud pannkooke tegema ja ei jõuta neid ära süüa, võib tulla ja pakkuda,» räägib ta. Küll paneb ta aga südamele, et registreerida on vaja, päris niisama, korv näpus, sisse astuda ei saa.

POSTIMEES, 10. JUULI 2014 || KULTUUR || 15

16 || SPORT || POSTIMEES, 10. JUULI 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALLI MM. Brasiilia jalgpalli tabas kodumurul totaalne häving, kui MMi poo

Alandus! Õhtu, mil jalgpal Neljapaat asub Luzernis starti taas tuttava asetusega, kus eesfoto: fred killing sõudja kohal on Kaspar Taimsoo (paremal).

Neljapaat otsustas siiski MK-etapil startida SÕUDMINE. Eesti paarisae-

ruline neljapaat koosseisus Kaur Kuslap, Allar Raja, Sten-Erik Anderson ja Kaspar Taimsoo osaleb sel nädalal Luzernis peetaval hooaja kolmandal MK-etapil. Hooaja eel plaane tehes oli eestlastel kavas see võistlus vahele jätta, kuid nüüd asutakse ikkagi starti. «Hooaja alguses ei olnud tõepoolest plaanis Luzerni MK-etapist osa võtta. Treeningkava oli üles ehitatud selliselt, et saaksime hooaja keskel korra ka puhkust – nii vaimselt kui ka füüsiliselt,» põhjendas Raja. «Otsus ikkagi MK-etapile sõita tuli pärast Leedu võistlust, kus treener vaatas, et võistlusstardid mõjuvad meile hästi nii tehniliselt kui ka füüsiliselt. Teisalt on tugeva tasemega võistlusi vähe ja suurem auk tekibki enne MMi. Trakai võistluse järel otsustaski treener, et tuleb minna,» lisas Raja. Kui eelmisel MK-etapil ja Trakais võisteldi Kuslapi eessõudmisel, siis nüüd võtab tuttava koha taas sisse Taimsoo. «Usun, et praegu on paatkond stabiilselt tugevam Kaspari eessõudmisel. On hea, et me proovisime uut järjestust – see andis juurde värskust,

uut kogemust ja vaatenurka. Sellised vahetused on vajalikud – nüüd vanas asetuses on tunda, et oleme värskemad, ja mul on väga hea enne tulevase võistluse suhtes,» avaldas Raja. «Algusest peale sai järjekorda vahetatud selleks, et anda Kasparile puhkust eessõudja kohalt, ja tema puhkuse aeg sai praeguseks läbi. Kaspar on teinud väga häid starte kahesel eessõudjana (Merevaigust Aer ja Viljandi Paadimees) ja on näha, et talle on puhkus hästi mõjunud,» lisas treener Matti Killing. Mullune Luzerni MKetapp oli eestlaste jaoks väga edukas, kui oma teisel ühisel MK-stardil saavutati kolmas koht (kolmandad oldi ka oma esimesel ühisel MK-etapil Etonis). «Meie eesmärk on sõita finaalis, see oleks juba väga hea. Kindlasti tahame finaalis teha sellist sõitu nagu eelmisel aastal – et saaks kohe stardist parema positsiooni kätte. Me oleme medalikonkurentsis olnud kogu aeg, aga stardist ei ole saanud nii veenvat edu, mis meid rahuldaks,» rääkis Raja. Luzerni MK-etapp on kavas 11.–13. juulini. Tänavune MM toimub 24.–31. augustini Amsterdamis. Madis Kalvet

Nibali näitas võimu RATTASPORT. Nagu arvata oligi, toimusid Tour de France’i viiendal etapil, kus tuli läbida kaheksa munakivilõiku, olulised sündmused. Suursoosik Chris Froome kukkus kaks korda ning jättis velotuuri pooleli, Astana meeskonna esirattur Vincenzo Nibali näitas võimu, sai 3. koha, säilitas kollase liidrisärgi ja rebis peamise rivaali Alberto Contadoriga vahe ligi kolmele minutile. Ilm polnud ratturitele mingil moel armuline: temperatuur +14, vihm tegi teed libedaks ning kukuti üksikult ja hulga kaupa. Peamine favoriit, mullune Touri võitja Froom sadas juba esimesel etapil sadulast ning vigastas rannet. Eile kukkus Froome kaks korda. Teisel juhul ajas britt end vaevaliselt püsti ning lonkas randmest kinni hoides, valugrimass näol, meeskonna auto juurde ning istus sisse. Tema jaoks oli võidusõit lõppenud. Rein Taaramäe, kes seni varjus püsinud, puges kaheksa jooksiku sekka, kuid lõpuks käis tempo talle üle jõu. Munakivilõigud lõhkusid peagrupi ribadeks. Astana taktika töötas, liidril

Vincenzo Nibali foto: ap/scanpix

Vincenzo Nibalil jõudu jätkus ning nii püsis ta koos paari abimehega – Tanel Kangertit nende seas paraku polnud – esimeste hulgas. Contador pedaalis kaugel tagapool. Etapi lõpus korraldas Astana jõudemonstratsiooni, kui Nibali ründas koos kahe tiimikaaslasega, võttes kaasa ka ühe võõra mehe. Too võõras, Lars Boom, võitiski Jacob Fuglsangi ja Nibali ees, kes mõistagi säilitas liidrisärgi. Contador kaotas Nibalile suisa 2.40! Kokkuvõttes on teisel kohal Fuglsang, jäädes Nibalist maha 2 sekundit, kolmas on Peter Sagan (+44). Kangert on 36. (+5.32), Taaramäe 138. kohal (+34.05). Jaan Martinson

madis kalvet reporter

maailmameistrivõistlused jalgpallis

rasiilia jalgpalli on alati saatnud taak 1950. aasta kodusest MMist, kui esikoha otsustanud mängus jäädi 1:2 alla Uruguayle. Rahvasuus nende Hiroshimaks nimetatud hävingu järel on Brasiilia võitnud küll viis MM-tiitli ja sellega on nad läbi aegade edukaim vutiriik, kuid teisipäeval Belo Horizontes toimunu kirjutatakse taas mustade tähtedega Lõuna-Ameerika suurriigi jalgpalliajalukku. Kas sealsed 200 miljonit elanikku suudavad selle alanduse üldse kunagi unustada, näitab aeg. «Ajalooline alandus,» teatas ajaleht Folha de Sao Paulo pärast koondise 1:7 kaotust Saksamaale. «Ajaloo suurim häbi,» lisas Rio de Janeiro ajaleht Lance. Samasuguseid pealkirju võis näha pea kõikide sealsete väljaannete esikülgedel. Kõige äärmuslikumaks läks vast Luiz Zanin Estado de S. Paulo ajalehe veergudel, leides, et koondise püha kollast särki rüvetanud mängumehed ei tohiks enam kunagi koondist esindada. Kui 1950. aasta hävingut tuntakse rahvusuus Maracanazona (finaali toimumispaiga Maracana järgi), siis teisipäevane sündmus on saanud juba nimeks Mineiraço (toimumispaiga Estadio Mineirao järgi).

Scolari vastutab «See ei olnud lihtsalt kodumeeskonna kaotus, vaid nende tõeline häbistamine. See on kõige uskumatum jalgpalliõhtu, mida ma olen kunagi näinud, ja kõige ootamatum tulemus, mida ei oleks kunagi osanud ette näha,» võttis BBC Sporti veergudel kohtumise tabavalt kokku Inglismaa koondise legendaarne ründaja Gary Lineker. «Sellise mängu järel on brasiillastest lihtsalt kahju. Nad ei tulnud kohtumisele üleolevalt, kuid nad kaotasid lihtsalt mängu üle kontrolli.» «Kaotus on alati kaotus, kuid selline kaotus teeb kõvasti rohkem haiget,» avaldas pärast kohtumist pisaratega võidelnud David Luiz fifa.com-ile. «Mõtlesin mängu ajal endamisi, et kui see on unenägu, siis tahan sellest kohe üles ärgata.» Brasiilia koondise jaoks häbiväärne õhtu kordas nende suurimat kaotust vutimurul. Kuue väravaga olid nad seni varem kaotanud vaid 1920. aastal, kui Uruguayle jäädi alla 0:6. Siiski tekib sellise kollapsi järel esmalt küsimus, mis ikkagi juhtus ja miks. Brasiilia koondise juhendaja Luiz Felipe Scolari käekirja järgi on meeskond ikka ehitatud ümber ühe-kahe liidri, ülejäänud meeste ülesandeks on hoida mäng kontrolli all. Poolfi-

naal sakslastega tõestas aga ga ilmekalt, et suurturniiri on sellise taktikaga raske võita.. Vigastuse tõttu oli mängust väljas ründeliider Neymar ja kaartide tõttu vaimne liider Thiago hiago Silva, kõik see väljendus väljakul ideede puuduse ja suutmatmatusena midagi korda saata. a. «Olin võimetu midagi tegema, kui meie jaoks kõik kokku okku kukkus. Kui lasime niimoodi oodi järjest väravaid sisse, siis teadsin, et meie jaoks on kõik k läbi,» sõnas kaotuse eest süü ü enda peale võtnud Scolari fifa. com-ile.

Liidri puudumine Eesti Jalgpalli Liidu tehniline iline direktor ja koondise abitreener ener Janno Kivisild leidis pärast Brasiilia koondise üleeilset hävinävingut, et eelkõige maksis brasiilasiillastele kätte kohtumisest kollaste kaartide tõttu kõrvalee jäänud kapteni Thiago Silva puudumine. «Thiago Silva puudumine mine oli nende jaoks selge probleem. em. Ühelt poolt on ta keskkaitsja tsja ja kaitseliini organiseerija, kes on nende liini koos hoidnud,» ud,» arutles Kivisild. «Teiselt poolt oolt on tal tiimis selge liidriroll oll ja seekord ei olnud näha, kes võiks selle koha üle võtta.» » «Neymari puudumine oli ka kindlasti valus löök, kuuna ta lööb väravaid ja suudab ab meeskonda tähtsatel hetkeedel päästa. Ta on siiski poositiivne liider ründemängus. s. Murdehetkedel jäi puudu u sellisest tugevast natuuristt ja Thiago Silva isiksusest. t. Tema oleks olnud see auto-riteet, kes oleks oma käitu-mise ja rolliga suutnud ot-sustavalt sekkuda,» hindas Kivisild. «0:2 kaotusseisus oleks olnud vaja lihtsamalt ja riskivabamalt mängida. Reaalsuses mängiti naiivselt ja loiult edasi. Saksamaa oli naturaalne teerull, mis brasiillastest lihtsalt üle sõitis.» Kui maailm räägib põhilihiliselt Brasiilia katastroofist,, siis sakslased peavad samal ajal valmistuma juba pühapäevaseks finaaliks. Kuidas võib aga selline suureskooriline võit neile vaimselt mõjuda? «Mulle tundus, et Brasiilia värav võttis sakslastel natuke tuju ära. Sakslaste juhendaja Joachim Löw on siiski nii kogenud mees ja teab täpselt, kuidas meeskonda vaimselt ja psühholoogiliselt ette valmistada,» märkis Kivisild. «Kindlasti ei teki neil suure võidu tõttu mingit mõnusat rahulolu. Saksamaa koondis on kõige selle jaoks liiga süstematiseeritud ja organiseeritud. Nad on nagu masin, mis mängib romantilist jalgpalli.»

Jalgpalli MM POOLFINAAL

Saksamaa – Brasiilia 7:1 Väravad: 11. Thomas Müller, 23. Miroslav Klose, 24., 26. Toni Kroos, 29. Sami Khedira, 69., 79. Andre Schürrle – 90. Oscar

LOE KA LK 13

Brasiilia meedia oli pärast šokeerivat kaotust meeskonn ülimalt pettunud ja a esituses muidugi loomulikult olid va stavalt meeleolule värvile. A Gazeta ek pandud rõhk musta sponeeris pisarais le fänne ning lisas juu rasvase pealkirja «V rde suure ja eresaun».

Ajalugu ennustaski ühendatud Saksamaale edu Saksamaa koondis on olnud jalgpallimaailmas üks suurimaid jõude. Kui kolme maailmameistritiitliga jäädakse tiitlite arvult alla Brasiiliale (5) ja Itaaliale (4), siis tänavu jõudis Saksamaa juba kaheksandat korda MM-finaali ja see on absoluutne rekord. Selles arvestuses jagati varem Brasiiliaga esikohta. Lisaks on sakslastel kõige rohkem medaleid, kohti poolfinaalis ja praeguseks on jõutud 16 korda järjest MMidel kaheksa parema sekka. Järjekordne rekord seegi! Kõige selle juures

tasub aga meenutada, et suurem osa nende saavutustest ja ka kõik kolm MMtiitlit võitis omal ajal Lääne-Saksamaa. Sakslaste viimane triumf ongi pärit enne kahe Saksamaa ühendamist, 1990. aasta MMilt. Juba toona räägiti, et kui Lääne-Saksamaa on nii võimas, siis mille nimel hakkavad ülejäänud koondised heitlema pärast Lääne- ja IdaSaksamaa ühendamist. Tegelikult pole ühendatud Saksamaa siiski suutnud seni maailmameistriks tulla, nende ainuke tiitel pärineb

1996. aastast, kui võidutseti EMil. Pärast Saksamaa ühendamist ongi nende vutikoondis suurturniiridel mänginud justkui kindla mustri järgi. Kui kuus aastat pärast riikide liitmist võidutseti EMil, siis sellest kuus aastat hiljem (2002) jõuti MM-finaali, kus jäädi alla Brasiiliale. Järgmise kuue aasta pärast (2008) pääsesid sakslased EM-finaali, seal alistuti aga Hispaaniale. Viimasest finaalist on nüüd taas möödas kuus aastat ning nüüd jahib ühendatud Saksamaa oma esimest MM-tiitlit. PM

POSTIMEES, 10. JUULI 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

olfinaalis kaotati 1:7 Saksamaale.

ll muutus igaveseks

Võõrmängijad on Eesti korvpallist varsti kadunud. Hea, kui omad staarid à la Janar Talts (pildil) siiski foto: margus ansu kodumaal jätkavad ja klubid neile väärilist palka suudaksid maksta.

Post-stipendiumi ajastu: tase langeb jaan martinson reporter

Journal de S anta Catarin a esikaanel võis näha sa kslaste vära vate puhul tühjenevaid õlleklaase, m illele oli lisat paljutähend ud uslik tekst: pidu on nend (sakslaste), e pohmakas m eie.

Ajalehe Hoje Em Dia esikülg tegi karmilt selgeks, et unistus kuuendast MMtiitlist vajus põrmu ja alles jäi pealkirja järgi vaid häbi.

fotod: newseum.o

t, usta taevas id Brasiilia m l g oo nä bl id ta ja ja ge d Metro lu kuid tulesi si ük el ve 7. ha maa kust võis nä siilia 1, Saksa mbreid: Bra säravaid nu

Klose võttis Brasiilialt veel ühe olulise rekordi Teisipäevase jalgpalliõhtu suureks kangelaseks oleks võinud olla Saksamaa koondise vanameister Miroslav Klose (pildil), kes sahistas poolfinaalis Brasiiliaga korra väravavõrku ja tõusis nüüd 16 tabamusega MMide läbi aegade suurimaks väravakütiks. Seni jagas Klose rekordit Brasiilia legendi Ronaldoga ning eks sellegi kaotus ole brasiillastele löök, kuid Saksamaa koondise hävitava 7:1 võidu järel jäi Klose saavutus teenimatult varju. Kui aastatel 1974– 2006 hoidis MMide kõigi aegade suurima väravaküti tiitlit 14

tabamusega enda käes sakslane Gerd Müller, siis 2006. aasta finaalturniiril läks temast ühe tabamusega mööda Ronaldo. Nüüd on tippmark taas Saksamaa koondislase käes. Tavaliselt võib Kloset näha väravat tähistamas uhke saltoga, kuid sel korral otsustas ta end ajaloolise tabamuse puhul põlvede peal libistada. «Sain väravat lüües kerge löögi vastu jalga ega olnud seetõttu võimeline saltot tegema,» selgitas Klose ZDFi vahendusel. Klose on oma 16 väravat löönud nelja turniiriga. 2002. aas-

MMi väravaküttide kõigi aegade edetabel 1. Miroslav Klose (Saksamaa) – 16 väravat (2002, 2006, 2010, 2014) 2. Ronaldo (Brasiilia) – 15 väravat (1998, 2002, 2006) 3. Gerd Müller (Saksamaa) – 14 väravat (1970, 1974) 4. Just Fontaine (Prantsusmaa) – 13 väravat (1958) 5. Pelé (Brasiilia) – 12 väravat (1958, 1962, 1966, 1970)

tal lõi Klose kõik oma viis väravat peaga ja selles arvestuses on endiselt tegemist rekordiga. 2006. aasta kodusel MMil tõusis ta viie tabamusega väravakuningaks ja neli aastat tagasi jõudis veel nelja väravani. Tänavu on tal kirjas kaks väravat. Tegevmängijatest on Klose lähim konkurent 24-aastane tiimikaaslane Thomas Müller, kellel on praeguseks kirjas juba kümme MM-väravat. PM

6. Sandor Kocsis (Ungari) – 11 väravat (1954) 6. Jürgen Klinsmann (Saksamaa) – 11 väravat (1990, 1994, 1998) 8. Helmut Rahn (Saksamaa) – 10 väravat (1954, 1958) 8. Gabriel Batistuta (Argentina) – 10 väravat (1994, 1998, 2002) 8. Gary Lineker (Inglismaa) – 10 väravat (1986, 1990) 8. Teofilo Cubillas (Peruu) – 10 väravat (1970, 1978, 1982) 8. Grzegorz Lato (Poola) – 10 väravat (1974, 1978, 1982) 8. Thomas Müller – 10 väravat (2010, 2014)

esti spordis algas stipendiumide-järgne ajastu, sportlased-treenerid hakkavad saama palka ja tasuma riigimakse. Pole teada, milline näeb välja kaugem tulevik, kuid esialgu langevad korvpallurite sissetulekud ja sellega ka klubide tase, sest korralike võõramaalaste soetamiseks raha napib. Neli viimast aastat Eesti meistriks kroonitud BC Kalev/Cramo peab maksuametiga sotid klaarima ja tasuma ligi 300 000 eurot maksuvõlga. Klubi uksi lukku ei pane, vaid üritab jätkata. Kui kõva meeskond kokku saadakse, selgub ehk kuu-pooleteise pärast. «Kindlad kokkulepped on kolme Eesti mängijaga, kaheksaga oleme läbirääkimisi pidanud, neist pooled näitasid meie vastu üles suurt huvi,» selgitas Kalevi mänedžer Kaarel Sibul korvpallurite nimesid nimetamata. «Võõramaalasi me palju palgata kindlasti ei saa.»

Aktiivset tegevust mängijate turul alustab Kalev pärast 20. juulit, kui on selge, kas Ühisliigas osaletakse või mitte. «Praeguse seisuga on osalemise tõenäosus 90 protsenti,» rääkis Sibul. «Nõrgema koosseisuga kui tänavu Ühisliigas mängida ei tahaks. Pole mõtet peksupoisiks minna. Soov on kõigile vastu hakata ja mõni võit ka koju tuua.» Olukord korvpallis on pisut kummaline, sest mängijale makstav rahasumma suureneb, kuid nende sissetulek väheneb. Sibul loodab sportlaste mõistvale suhtumisele kompromisside leidmisel: «Tuleb aru saada, et klubidel pole endist maksuvõimet. Kes tugevam, pürib ilmselt piiri taha.» Tartu Rock üritab samuti jätkata Eesti pallurite toel ja arvestavad vaid ühe, äärmisel juhul kahe võõrmängijaga. Rocki mänedžeri Meelis Pastaku sõnul pole neil ja ilmselt ka Kalevil probleeme Eesti meistrivõistlusteks tugeva satsi kokkusaamisega, ent see tase ei rahulda klubi, mängijaid ega publikut: «Korvpall välja ei sure, aga mida me suudame rahvale pakkuda, on iseasi. Kõik ju tahaks, et Eesti klubid teeksid tegusid Balti liigas ja Euroopas, paraku kadus sti-

pendiumidega võimalus olla vähegi konkurentsivõimeline. Kade on vaadata, kuidas Leedus palgatakse tänu toetustele võõrmängijaid ning kuidas doteeritakse Soomes sporti.» Eesti spordiklubide mure ei huvita kedagi, sestap tuleb kuidagiviisi hakkama saada. Rock pole veel ühegi mängijaga lepingut sõlminud, küll aga peatreener Gert Kullamäega, kelle töötasu kahanes. «Vestlused sportlastega käivad ning paari nädala pärast loodame mõnega ka käed lüüa,» tõdes Pastak. «Paremat palka neile pakkuda ei saa, kuid tahame võimalikult mulluste summade lähedale jõuda. Mehed teavad olukorda, nad ju mõistlikud inimesed. Seda, et kõik meie parimad väljamaale siirduvad, ei usu.» Aga mida arvab asjast hinnatuim kodumaal mängiv Eesti korvpallur Janar Talts? «Kui töötasud langevad, pole midagi teha. Aeg on selline, tuleb leppida. Ehk siiski pakutakse mängijatele palka, mida nad aktsepteerivad,» sõnas Talts, kuid lisas, et pole otsustanud, kus tuleval hooajal tööle hakkab. «Välismaalt konkreetseid pakkumisi veel pole, vaatan, ootan. Kui midagi head ei leia, jään Eestisse.»

Kes kaitseks Eesti sporti? kommentaar jaan martinson reporter

Maksuametnikke ei saa kõiges selles süüdistada, nemad teevad lihtsalt oma tööd. Kui inimene – sportlane, karjak, autojuht – saab töö eest tulu, tuleb sellelt tasuda maksud. Nii on kirjas seadustes ning seadused on kirumiseks ja täitmiseks. Samuti pole maksuameti asi hoolitseda Eesti (võistkonna) spordi konkurentsivõime eest. Ent kes siis peab hoolitsema? Klubid, alaliidud, EOK või kultuuriministeerium? Selge, et nüüd, kus stipendium tähendab suuremat kulu kui palk – maksud nõutakse stipilt sisse tulevikus, lisaks viivis –, langeb Eesti pallimänguvõistkondade niigi kesine tase veelgi. Klubid ei suu-

da palgata häid, ei omasid ega võõraid. Tekib doominoefekt: noored ei arene nadide satside vastu mängides, publik kaob, seejärel sponsorid... Hea küll, oletame, et stsenaarium pole nii must, aga paremaks asjalood kindlasti ei muutu, sest Eesti sport on vaene ja aina vaesemaks jääb. Samas on olemas lahendusi – näiteks riigi tugi nagu Leedus või riigifirmade kohustus toetada sporti nagu Sloveenias või sponsorite maksusoodustused nagu kõikjal maailmas. Ärge öelge, et riigi ehk valitsusega pole võimalik asju ajada. Eelarvest ju leiti 3,5 miljonit eurot noortetreenerite palgatoetuseks. Ent kes peaks pallimänguklubisid esindama? Või on õige süsteem, kus igaüks teeb ise lobitööd ja üritab riigilt ühtteist välja pumbata? Paraku on EOK ja kultuuri-

ministeerium aastaid vaid pöidlaid keerutanud lootuses, et asi laheneb iseenesest või Maarjamaalt leitakse naftat. Vastasel korral oleks tosina aasta jooksul midagi ette võetud. EOK on mitmel korral deklareerinud, et nemad pühivad käed puhtaks, alaliidud vaadaku ise, kuidas hakkama saavad. Seega tuleks luua uus organisatsioon – pallimänguliit. Jõudu sel kooslusel oleks: Aivar Pohlak, Jüri Ratas, Hanno Pevkur ja Oliver Kruuda, presidendid, on kõik kõvad mehed. Kas tõesti ei anna kokku istuda – kutsuda ligi ka riigikogu spordi toetusrühm, kus sees vägagi kõlavaid nimesid, kes paraku seni vaid mulli puhuvad – ja paika panna, kuidas võiks riik klubisid aidata, ja siis ideed läbi suruda? Üks on selge, mittemidagitegemisega ei jõua kuhugi.

18 || AED & KODU || POSTIMEES, 10. JUULI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

PÕRKUVAD HUVID. Pehme talve tõttu on palju metssigu, kes teevad põllumehe meele mõruks. Jahimehed aga kutsuvad üles ise selle eest seisma, et ulukid ei pääseks põlde paljaks sööma.

Metssead sonkisid Aravu me rivo veski reporter

artumaal Meeksi vallas Aravu külas asuva Kopli talu 87-aastane perenaine Laine Härmso seisis möödunud nädalal silmitsi kurva vaatepildiga – metssead olid ööga üles sonkinud kasvama pandud talvekartuli. Postimehe toimetusega võttis ühendust talu perenaise naaber Meinhard Tamm, kelle sõnul tulid metssead kõrvalasuvale viljapõllule sisse sõidetud traktorijälgi pidi. Metsloomad tegid vanamemme põllu ööga maatasa. «Memm muudkui nutab – raha on kulutatud ja töö ja vaev on nähtud. Ise käin nüüd kepi toel ümber enda põllu ja valvan kartuleid, et seal sama ei juhtuks. Muud peale hakata ei oska,» rääkis Meinhard õnnetu naabrinaise eest, kes oli arvestanud talvekartuliga enese ja pere tarvis. Tamm leiab, et metssigade arvukuse reguleerimine peaks olema kohaliku jahiseltsi töö. «Ma ei taha kedagi süüdistada, aga keegi peab ju vastutama selle eest, et metssigu on palju. Kes need kahjud nüüd kinni maksab?» küsis Meinhard. Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et soe talv on metssigade arvukust tõstnud, kuid mitte hüppeliselt. «Praegusel juhul on kurb see, et tegemist on soliidses eas prouaga. Läheneda tuleks juhtumipõhiselt ning kui tegemist on toreda ja sõbraliku inimesega, tu-

leks leida võimalus kahju kompenseerida, vaatamata sellele, et seaduse järgi ei ole selleks kohustust,» ütles Korts. Jahimehed on varemgi sellistel juhtudel pead kokku pannud ja taluniku talvekartuliga hädast välja aidanud. «Jahimehed on väga vastutulelikud,» sõnas Korts ning lisas, et süüdlast ei ole sellistel puhkudel mõistlik otsida, eriti olukorras, kus kogu Eesti jahindus on üles ehitatud vabatahtlikkusele. «Enne kui kedagi süüdistada, tuleb endale aru anda, et ka metsloomal on õigus elada ja toituda. Kui inimene kasvatab monokultuuri, siis ta katab sellega metsloomale laua. Naiivne oleks mõelda, et loomad jätavad selle kasutamata,» selgitas Korts.

Enne kui kedagi süüdistada, tuleb endale aru anda, et ka metsloomal on õigus elada ja toituda. Kui inimene kasvatab monokultuuri, siis ta katab sellega metsloomale laua. Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts

Tartu jahindusklubi jahindusnõunik Liivi Amor ütles, et Eesti metssead kohanevad kiiresti uute oludega. «Siga on tark loom, ta harjub üsna kiirelt uute lõhnade, paugutajate ja hernehirmutistega. Metssead on harjunud isegi rapsi sööma,» toob Amor näiteid. Jahimeeste käed on aga seotud, kuna emiseid suvel lasta ei tohi, sest vastasel juhul jääksid põrsad omapäi ja looduses nad üksi hakkama ei saaks. Kopli talust linnulennult kuue-seitsme kilomeetri kaugusel laiendati mineval aastal Emajõe suursoo kaitseala, kus

näiteks kotkaste püsielupaikades on jaht keelatud. See ning soodne talv on piirkonnas sigade arvu kasvatanud, teab Meeksi jahiseltsi juhatuse liige Jaan Kalmus. «Metssead taipavad üsna ruttu ära, kus neid ei varitseta ja kus on turvaline end päevasel ajal varjata. Söömas käivad nad põldudel öösiti, ja kui 10– 15 looma on korraga põllu peal, kulub vaid poolteist tundi, et kogu saak üles tuhnida,» ütles Kalmus. Tema sõnul Kopli talu perenaine Laine Härmso talvekartulist ilma ei jää. «Jahimehed leiavad mõne koti kartulit küll,» kinnitas mees. Tõnis Korts selgitas, et talupidaja saab metssigade eemal hoidmiseks ise palju ära teha. «Paljud Eestimaa talud on nn murutalud, kus ümber hoone pole ei aedu ega tarasid. Peremeest näevad mõned sellised talud heal juhul nädalalõppudel või veelgi harvemini,» tõi Korts näiteks. Sellisel juhul ei maksa metssigu süüdistada, kui muru on pahupidi pööratud – tuleb ka ise vaeva näha ja alustada oma taluaia või pisema põllu kaitsmisest aiaga, soovitas Korts. Teine lugu on suuremate põldudega. Jahiseadus näeb ette, et metssigade arvukust reguleeritakse jahindusnõukogus, kus on nii maaomanikke, jahimehi kui ka riigi esindajaid. «Tuleb ise olla aktiivne läbi oma piirkonna ühenduste. Jahimehed on Eestis väga hästi organiseeritud ja neil on hea ülevaade ulukite arvukusest. Kui jahindusnõukogus kohtuvad kompetentsed esindajad, leitakse piirkonna ulukite arvukusele ka optimaalne lahendus. Probleemidest tuleb häälekalt teada anda,» toonitas Korts.

Aravu küla elanik Laine Härmso näitab kartulimaad, mille metssead möödunud nädalal üles sonkisid.

Sääski enam väga palju juurde ei tule

utukateadlane ja loodusfotograaf Urmas Tartes kinnitas, et hoolimata juuli soojadest ilmadest sääseuputust sel suvel enam oodata ei ole ja õige varsti kaovad needki vähesed. «Putukahooaeg käib praegu täie hooga,» lausus Tartes ja nentis: «Aga kui sääskedest rääkida, siis sellist kevadrohkust enam kindlasti ei tule. See on fenoloogiliselt möödas, sest metsasääskede aeg peaks olema kevadel.» Tema sõnul tiirutab sääski veel mõistagi ringi, aga peale tulevad teised liigid – nende hulk ei ole enam selline, nagu see võiks olla sooja kevade korral. Teatud sääseliike võib leida veel kuni augusti keskpaigani. «Nende arvukus läheb nii väikeseks, et me ei pane neid tähele. Ka seenemetsas on juba tegelikult suhteliselt rahulik,» ütles mees. Põhjused, miks sel suvel sääski eriti näha ei ole, on üsna ilmselged. «Kevadel ei olnud meil suurvett ja maikuus, kui põhiline sääskede arenemise aeg oleks pidanud olema, ei olnud väga palju vihma. Kokkuvõttes oli kuiv kevad,» avas asjatundja tagamaid. Ei tasu unustada, et praegu lendavad niiskemates kohtades ringi parmud. Nende aeg kestab augusti lõpuni. «Kui mõnusad soojad ilmad hakkavad mööda saama, siis läheb putukate elu vaiksemaks,» tõdes putukateadlane. liis velsker

Kevadise kuivuse tõttu on tänavu sääski vähem.

foto: karli saul

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 10. JUULI 2014 || AED & KODU || 19

mme kartulimaa üles

AED JA KODU Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Laupäev SUHTED

Metssead teevad põllul lühikese ajaga puhta töö.

Metssigu peletab vänge lõhn

fotod: margus ansu

Uurisime lugejatelt, kuidas nemad metssigu kartulipõllust eemal hoiavad – ennekõike pidavat aitama vänge lõhn, elektrikarjus ja muusika. Tundliku haistmisega metssigadele ei meeldi lugejate kinnitusel vänge lõhn. Nii soovitavad nad põllu lähedusse riputada kasutatud mähkmeid, hernehirmutisele selga sättida aga läbi higistatud särke. Veel soovitati ümber põllu viia inimese väljaheited. Mitmed lisasid, et metsanotsusid hoiab põllust eemal põllule pistetud põlevkiviõliga immutatud kalts. «Jubedalt haises, aga toimis,» märkis Aivar.

Põlluomanikud on proovinud metssigu peletada ka muusikaga. «Ööseks tasub raadio põllu äärde mängima jätta ning lisaks öölampe ümber põllu panna,» soovitas lugeja. Samas märkis lugeja Oleg, et tema tuttav vedas kaabli otsas valjuhääldi põllule ning jättis ööseks muusika mängima, kuid sellega harjusid sead paari öö jooksul ära ja enam ei kartnud. Aitas hoopiski kollane vilkur. Elektrikarjus olevat samuti tõhus. «Mul on juba kümme aastat elektrikarjus ümber põllu ja ükski siga ei puutu,» tõdes üks põl-

luomanik. «Kui talveks jätta elektrikarjus heinamaa ümber, jääb seegi üles sonkimata. Elekter ei pea sees olema, loomad teavad, mis see nöör on, ja mäletavad seda kaua. Kõrgus peab aga olema sätitud madalam kui lehmade karjatamiseks,» soovitas ta ning lisas: «Kui keegi räägib, et sigadele see ei mõju, siis see pole õige. Ei mõju ehk väga lahjad veneaegsed generaatorid, aga see, mis hoiab lammast aias, mõjub ka seale.» Teine lugeja aga toonitas, et elektrikarjus toimib ainult siis, kui traatide külge riputada peibutussööt, vastasel

juhul kõnnib siga traatidest lihtsalt läbi. Veel pidavat tema sõnul aitama natuke keerulisem süsteem liikumisanduri ja ultrahelipüssiga. «Inimkõrvale on heli kuuldamatu, kuid siga saab laksu kätte.» Muuseas mainiti, et väiksemale põllulapile võiks ümber ehitada aia või loota lihtsalt tublile koerale, kes metsanotsud eemale peletab. Mainiti ka vahendit «Metssigade STOP», mida pihustatakse riide- või vilditükkidele ja riputatakse kuni 15-meetriste vahedega aialippide ja puude külge. Metssigade peletaja maksab umbes 20 eurot. Piret Lakson

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Kui sind on mässitud valede võrku, siis nüüd hakkab see lahti hargnema. Vanad head ajad tulevad uuel kujul tagasi.

SÕNN Mingi suhe on end tõestanud ja tahad selle uuele tasandile tõsta. Sellega koos saabuvad üllatused, sest minevikust kerkib nii mõndagi pinnale. KAKSIKUD

Kui oled kohustustest ja igapäevaelu kiirusest väsinud, otsid seiklusi nii füüsilises kui ka romantilises plaanis. Vaatad elu varasemast erineva pilguga.

MALE

koostaja margus sööt

2013, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 10. JUULI 2014 || VARIA || 21

Kas oled mingi jama endale külge mõelnud? Nüüd näed, et kõik oli vaid ühe vaatenurga tekitatud. Vaatenurki on aga mitu.

NEITSI

Ebasoodsad mõjud on kadunud ja tegeled kaotatud tasakaalu tagasisaamisega. Selleks sobib nii füüsiline treening kui ka vaimsed harjutused.

KAALUD Sa ei karda olukorda, mis näib ebasoodsana, sest selles on võimalused. Usaldad oma mina ja intuitsiooni. Orienteerud hästi ja muudad olukorra endale soodsaks. SKORPION

Võtad oma elu nn turvavõrgu maha, ent see samm võib olla üsna hirmutav. Tahad kogeda elu, mis on ettearvamatu, kuid samas huvitav.

ä â ô

5 4

ê à

3 2

ERNIE

æ a

ê b

Miroslav Havel – Praca, 1955 Matt kolme käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Ob6:!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT TEE MINU KOHTUMISEKS INVESTORITEGA ÜKS POWERPOINTI ETTEKANNE.

MA PEAN ANDMA ÜLEVAATE KÕIGEST, MIDA MA TEAN TEHNIKAST, KONKURENTIDEST JA VALDKONNAST. NII ET ... AINULT ÜKS SLAID?

MIS MÕTTES?

KUI SUUREKS MA SELLE FONTI SAAN TEHA?

HAGAR HIRMUS

1. 14. sajandil oli õllejoomine suure au sees. Eristati ülikutele mõeldud rüübet ja vaesematele määratud kesvamärga. Kuidas neid õllesid kutsuti? 2. 1902. aastal esitles briti insener Hubert Booth uut seadet, mis toimis hobuvankrilt akna kaudu. Osa seadmest oli klaasist ja seltskonnadaamid korraldasid vastavaid pidusid, kus selle seadme tööd imetleti. Mis seade? 3. 1800. aastal kirjutas Ameerika Ühendriikide järjekorras teine president John Adams alla aktile, millega asutati tänini maailma suurim ... Selle suurust on mõõdetud kilomeetrites, mida olevat nii umbes 900 ringis. Mis asutati? 4. Bias Prienest oli üks antiikaja seitsmest targast. Ühe versiooni kohaselt kuulub talle mõtteavaldus, mis Cicero poolt ladina keelde ümberpanduna kõlab «Omnia mea mecum porto». Mida tähendab see lendfraasiks saanud sentents eesti keeles? 5. Õpetaja ja koolijuht Lauri Leesi ütles umbes neli ja pool aastat tagasi välja mõtte, et «kõigil Tartust pärit ministritel on midagi ühist: nad ei tunne ...» Mida või keda ei tunne Leesi arvates – mõistagi erinevalt pealinlastest, kes teavad ja tunnevad – Tartust pärit ministrid? Vastused: 1. Vastavalt paatriõlu ja konvendiõlu. 2. Tolmuimeja. 3. Maailma suurim raamatukogu, Kongressi raamatukogu. Riiulite kogupikkus ulatub 900 kilomeetrini. 4. «Kõike, mis mul on, kannan endaga kaasas.» 5. Raha väärtust.

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Tegeled siira ja südamest andestamisega, kuid see ei ole just lihtne. Kõige raskem võib olla endale andestamine, sest üks viga on sinusse väga sügava jälje jätnud. KALAD Edu nimel tuleb tegutseda ja õigesti tegutseda. Võid plaani teha, kuid kui sa seda ellu ei vii ja selle nimel ei pinguta, ei ole ka tulemust.

AMBUR Alustad väikeste sammude kaupa, et liikuda hiljem suuremate sammude juurde. Lähtud vanast ütlusest, et iga meister oli kunagi algaja ja kogenematu. KALJUKITS Kui tahad paremat tulevikku, muuda just nüüd oma mõtteid. Vale ja enda suhtes hävitav mõtlemine toob kaasa uusi kannatusi. Pead suutma nõiaringist välja murda.

VÄHK Vaatad elu sügavama pilguga ja näed pealispinna alla. Seal on ka tumedaid tundeid, kuid kellel neid ei oleks. Valge kadedus on sageli elu edasiviivaks jõuks. LÕVI

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID «Isa, kas ma võin täna kinno minna? Palun!» «Ei või! Üleeile süstiti sind rõugete vastu, eile tõmmati sul hammas välja ja täna tahad kinno minna! Kas ei ole liiga palju lõbustusi ühe nädala kohta?» ••• Poisike üritab uksekella helistada, aga ei ulata – peab veel kasvama. Juhuslikult möödub vanem härra – mõtleb last aidata ja vajutab ise. Kükitab siis poisi kõrvale maha: «Noh, mis me nüüd teeme?» Poiss asjatundlikult: «Nüüd jookseme!» ••• Patsient räägib psühhiaatrile: «Näen igal ööl unes ühte kaunitari, kes tantsib minu voodi ees.» «Tahate sellest unenäost muidugi vabaneda?» «Ei, härra doktor, aga kui võimalik, siis tehke nii, et ta lahkudes nii kõvasti uksega ei prõmmiks.»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on VAATEAKEN

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

POSTIMEES, 10. JUULI 2014 || MEEDIA || 23

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

Uuriva ajakirjaniku lahkumine enn eesmaa

kolleeg teles ja poliitikas

ui alustasin teletööd, olid Rein Karemäe ja Valdo Pant parimas loomevormis. Kui Rein Karemäe alustas, oli Valdo Pant juba peaaegu et legend – raadiolegend Felix Moori mantlipärija. Ka Rein Karemäe alustas Eesti Raadios, kus töötas reporterina kolm aastat. Alates 1961. aastast oli ta Eesti Televisiooni kommentaator. Tema oli me esimene tõeline teleajakirjanik, kes tollastes igapidi kitsastes tingimustes tegi saateid, mida tänapäeval kutsume uurivaks ajakirjanduseks. Loomulikult on võimatu praeguseid tegijaid teletöö esimese ja ka teise põlvkonna saatejuhtidega võrrelda, sedavõrd erinevad olid 1960.–1970. aastatel loometingimused. Tegijaid kammitsesid keelud ja tabud, teleülemustel olid omakorda ülemused, kelle telefonikõne võis saate tegija koguni vallandada. Tsensuur jälgis küll vaid teatud vormi täitmist, kuid iga tegija sees istus paraku veel üks tsensor, kes juhindus elukogemusest ja tervest mõistusest. Rein Karemäe oskas teha saateid nii, et ülemused jäid veel rahule, vaatajad aga said targemaks Eesti elu tagamaadest, millest tavaliselt ei räägitud. Parteijuhtide kõrval said tema saadetes sõna inimesed, kel tavaliselt oli midagi olulist öelda. Karemäe oli paljude loomeotsingute innustaja ja ekraani-

le tooja. Mäletan hästi ta otsereportaaže, mille tegemine tollase tehnikaga nõudis nutikust ja sageli riskijulgust. Saated läksid ju eetrisse otse. Näiteks saatesari «Reportaaž ratastel» viis Eesti eri piirkondadesse. Sageli võis reporter teatada, et sellest või teisest kohast pole enne teleülekandeid tehtud. Õnneks olid Reinu kõrval oma ala parimad Eesti Televisioonist. Karemäe oli esimene, kes hakkas meil tegema saateid varjatud kaameraga. Oleme näinud selliseid saateid mujalt maailmast, aga alati on võrdlus kaldunud meie saadete kasuks. Läänes tehtud piilukaamerasaated on tavaliselt tõelise elu dramatiseeringud ja sageli üsna läbinähtavalt lavastatud. Rein Karemäe saated olid ausad ja ta töötas tihti riski piiril. Mäletan, et reporterit on otsesaates koguni löödud. Ei mäleta enam, kas oli kannatajaks Rein või keegi ta kolleegidest, kes vaatajaid elutõe välja selgitamise huvides provotseeris. Rein Karemäe tõi ekraanile Eesti esimese liiklussaate. Ajastus oli taas veatu, sest liiklussurmade hulk lausa nõudis probleemi avameelset lahkamist. Loomulikult kuulus Rein alati laulupeo teleülekande tegijate hulka. Koos abikaasast kolleegi Ruthiga olid nad telemaja esipaar, kellega võis pisut hiljem võrrelda vaid Mati ja Alice Talvikut. Me kõik saime omavahel hästi läbi, sest tegime küll sama

Rein Karemäe 20. august 1934 – 7. juuli 2014 • 1957. aastal lõpetas TPedI füüsika erialal. • 1958–1961 Eesti Raadios. • 1961–1976 ETVs. • Saatesarjad «Kolmnurk», «Reporter vahetab elukutset», «Ringliiklus», «Naapurivisa». • Keskerakonna asutajaliige, alates 1996. aastast Arengupartei liige, alates 1999. aastast Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (juhatuse) liige. • 1995–1999 riigikogu liige. • Eesti NSV teeneline ajakirjanik, ETV publitsistikapreemia, Valgetähe V klassi teenetemärk, kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia. allikas: vikipeedia

tööd, kuid erinevaid saateid ja sarju. Pinged hakkasid tekkima alles siis, kui vaatajate rõõmuks hakati teletegijaid populaarsuse järgi reastama. Tollaseid tegijaid ei kutsunud siiski keegi veel staarideks, esiplaanil olid ikka need, keda reporterid ja saatejuhid küsitlesid. Rein Karemäe kuulub Eesti Televisiooni ligi 60-aastase ajaloo kõige professionaalsemate tegijate sekka. Ta tähendus on eriti kõrge selle tõttu, et paljud saatevormid on tema välja mõeldud – ta püüdis esimese-

Mati Põldre telefilm «Perpetuum Mobile»: reporter Rein Karemäe küsitleb 1968. aastal tõstja Jaan Taltsi. kaader filmist: anton mutt / err-i fototeek

Saatesari «Ringliiklus»: reporter Rein Karemäe 1973. aastal. foto: heidi maasikmets / err-i fototeek

na teha ekraanil mitte pildiraadiot, vaid tõelist televisiooni. Rein Karemäe oli üks esimesi, kes suundus ajakirjandusest poliitikasse. Siis tundus see veel asjade loomuliku arenguna, sest poliitikas on vaja paljude alade inimeste tarkust ja kogemusi. Rein Karemäel oli kõike seda kadestamisväärselt palju. Kahju, et selline mees on lahkunud, tänulikud võime aga olla selle eest, et ta on meil olnud. Paljud tema saated on arhiivis säilinud ning täna ja hommegi vaatamist väärt.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 10. JUULI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VAHENDAB JALGPALLI MMi POOLFINAALMÄNGUDE JÄRELKAJA.

NIMEPÄEV: SAIMA, SAIME, SAIMI Tunne Kelam (pildil) 78, poliitik Merike Kordemets 65, arhitekt Ott Järvesaar 57, riigikohtunik Ilme Rätsep 56, tekstiilikunstnik Andrei Hvostov 51, publitsist ja ajakirjanik Virgo Veldi 45, saksofonist Urve Palo 42, poliitik

foto: meelis meilbaum / virumaa teataja

VIIMANE VEERG

Haljala soovib fooridele väärikat pensionipõlve Kuna 1. juulil hakati Lääne-Virumaal Haljalas ehitama ringristmikku, saadetakse asula foorid peagi pensionile. Maanteeameti info järgi on 1980. aastate lõpul paigaldatud fooride viimane tööpäev 14. juulil, keskpäeval võetakse need maha. «Kindlasti ei vii me foore lihtsalt vanarauda ega hävita neid,» rääkis Haljala vallavanem Leo Aadel, kelle sõnul on fooride näol tegemist valla sümboliga, millele püütakse leida uus sobiv asukoht. Kuidas ja milline rakendus fooridele edaspidi leitakse, on vallajuhi sõnul veel lahtine. Virumaa Teataja

HOMME POSTIMEHES:

POSTIMEES ÕNNITLEB: Rivo Veski 25, tallinncity.ee reporter

REISIKÜLG KAJASTAB PÖÖRIPÄEVAAEGSET KÄIKU KOHTLA-JÄRVELE. EUROOPA

Mõnus suveilm kestab

TALLINN +21

RAKVERE +22

KÄRDLA +20 HAAPSALU +24

taimi paljak

ilmateenistuse sünoptik tik

PAIDE +23

NARVA +21

2m 5–1

Kuumus kandub tänase päeva jooksul üle Läänemere ja lämbe ilm asendub mõnusa TARTU südasuvise soojaga. VärsPÄRNU VILJANDI +22 +25 kendust toob tugevnev kir+23 KURESSAARE detuul. Mõni üksik rünksaju+24 pilv võib ka lühiajalise jahutava sahmaka alla visata. Homne päev aga näitab kõrvetavat päiVÕRU kest, UV-indeks kerkib üle 6. VALGA +22 +24 Täna on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma, on äikesevõimalus. Puhub KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR kirde- ja idatuul 5–12 m/s, põhjaAnne kanal +23 Reede, 11.07 Laupäev, 12.07 Pühapäev, 13.07 rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Emajõe vabaujula +20 Tallinn +10/+21 +11/+22 +15/+24 Sooja on 20–25 kraadi, rannikul Kakumäe rand +14 Tartu +8/+21 +10/+24 +14/+28 paiguti 18 kraadi. Kuressaare +25 Narva +7/+21 +9/+25 +15/+28 Pirita rand +14 Pärnu +8/+22 +10/+23 +14/+27 Pärnu rand +20 Kuressaare +14/+23 +14/+23 +17/+22 Pühajärv +24

PÄIKE tõuseb 4.21 4.23 4.33

loojub 22.31 22.14 22.35

Karksis valitakse taas ordumeistrit

Tallinnas Tartus Kärdlas

Nädalalõpul Viljandimaal Karksi ordulinnuses peetavate valla kodukandipäevade krooniks on laupäevased ordumeistri valimised. Päevade korraldaja, Karksi valla kultuurikeskuse juhataja Kai Kannistu sõnul valitakse ordumeister seitsmendat aastat. Mõõtu võetakse vibulaskmises, mõõgaheitluses, piigiheitmises ja rüütliajastu tundmises. Meeste madistamiste vahele mahuvad kõhutantsijate, taidlejate ja üllatusesinejate etteasted. Hommikust alates on ordulinnuses käsitöömeistrite laat ja töötoad. Sakala

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

MAAILM Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +28,9 kraadi (1944) +5,1 kraadi (1862) Tartus +32,1 kraadi (1914, 1941) +4,1 kraadi (1975)

KUUFAASID 5. juuli 14.59 12. juuli 14.25 19. juuli 5.08 27. juuli 1.42

TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 10. JUULI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Pojengid I. Sulev Savisaar 07 00 Maahommik 45 Osoon (ETV 2012) 08 15 Ringvaade* 55 Kodused mehed (Austraalia 2013) 09 40 Holby City haigla: Valikud* 10 40 Eesti mäng* 11 10 ENSV: Korter on aus ja hea* 40 Iga pink räägib loo* 12 10 Üheshingamine* 13 05 Infomiin. Ansambel Vitamiin (ETV 1979) 20 Kirbuturu lood, 3 14 15 Kodused mehed* 15 00 Holby City haigla: Öövahetus 16 00 Tour de France: 6. etapp: Arras – Reims 194 km 18 30 Aktuaalne kaamera 45 Reisile minuga: Mauritius. Sugar Beach 19 15 ENSV: Püha Jüri 45 Dallas: Hüvastijätupidu (USA 2012) 20 30 Eesti mäng 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 Carte blanche: Helmi Puur 23 15 Tagasitulek 30 Muusikatuba: Evelyn Glennie 00 30 Dallas: Hüvastijätupidu (USA 2012)* 01 10 Etnopop: Ummaleelo (ETV 1998) 26 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Metsapeatus, 4* 30 Ameerika telesarja lugu, 2/4* 10 20 Surma õukond, 2/5: Henry Neljas* 11 05 Teisel pool pidalitõbe 12 00 Eesti lood: 3,2,1 – Ilus hüpe (Eesti 2010) 30 Jalgpalli MM FIFA 2014: Poolfinaal* 15 01 ERR uudised 16 50 R2 Live: Orelipoiss* 17 15 Smallville: Kuulikindel 18 00 Hei, pöialpoisid! 30 Piknikutort: Seaemand 35 Võlukarussell: Jaht paberitükkidele 45 Maša ja karu: Kalalkäik 55 Hiirelabor: Seebimootor 19 00 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Pärlijaht 10 Minu lemmikloom: Kodukits 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Rakett 69: Muusikainstrumendid 20 15 Karude viimased kantsid, 2/3: Tee põhja poole 21 05 Minuscule: Sääse pärastlõuna 15 Hummeri jälgedes, 2/6 (Eesti 2012) 22 00 Maailma kino: Ringreis (Prantsuse 2010). Tragikomöödia 23 45 Rabarock 2009 00 20 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 50 Taltsutamatu süda, 11* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 22* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5797 35 Rosamunde Pilcher – Elu parimad aastad (Saksa 1999) 13 30 Galileo* 14 00 Lindprii: Seal kaugel New Orleansis 55 Punased roosid 16 00 Küladetektiivid, 33: Jäljed lumel, 2 17 00 Taltsutamatu süda, 12 18 00 Armastus ja karistus, 23 20 00 Suvereporter 21 00 Heeringas Veenuse õlal 30 Viimane võmm: Kadunud poeg 22 30 Kiirem (Faster, USA 2010). R: George Tillman jr. O: Dwayne Johnson, Billy Bob Thornton, Maggie Grace. Põnevik 00 30 Chuck: Chuck vs mõrv 01 20 Harry seadus: Jõugusõda 02 00 Mentalist: Punane miil 40 Naabriplika* 03 20 Suvereporter* 04 10 Peitusemeistrid* 35 Elav märklaud: Kes on Guerrero?* 05 15 Küladetektiivid, 33: Jäljed lumel, 2*

TV3

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 33* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss 11 10 Kättemaksukontor 7, 8: Organiäri, 2* 12 10 Moodne perekond 3, 15-16: Tädi emme; Avastamata maa 13 05 Suvesangarid, 20* 35 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 2, 18* 14 30 Selline on elu! 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 34 16 50 Midsomeri mõrvad 7, 1: Roheline mees 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 7, 9: Elu pärast surma 21 00 Selgeltnägijate tuleproov 8, 6 22 00 Suvesangarid, 21 30 Suletud uste taga 4, 10: Mees jätab pere kodutuks 23 30 Dr House 7, 5 00 30 Euroopa pokkeriturnee 01 30 Peamine kahtlusalune 1, 3: Mõrd 02 20 Suletud uste taga 4, 10* 03 10 Euroopa pokkeriturnee* 04 00 Suvesangarid, 21* 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 21* 50 Vaid Venemaal pluss*

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 112 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 669 09 15 Emmerdale, 223* 45 Küladetektiivid, 217: Ilu hind 10 45 Süütu süüdlane, 3 11 45 Top Shop 12 00 Staariminutid: Ben Affleck 05 Staariminutid: Matthew McConaughey 10 Staariminutid 15 Staariminutid 20 Poissmees, 2* 14 00 Lelulugu (USA 1995)*. Täispikk eestikeelne joonisfilm 15 30 Aedniku aabits* 16 00 Ainult Essexis!, 31 30 Ainult Essexis!, 32 17 00 Superlapsehoidja: Harmony pere 18 00 Doktor Oz: Restoranide saladused 19 00 Kodus ja võõrsil, 5798 30 Emmerdale, 224 20 00 Tohter Olaf 21 00 Süües saledaks, 5 30 Aedniku aabits 22 00 Piinlikud kehad: Vähi eri 23 00 Poissmees, 3 00 45 Suvereporter 01 35 Bordell 232: Parim doonor 02 25 Tohter Olaf* 03 10 Superlapsehoidja: Harmony pere* 04 00 Süütu süüdlane, 3* 45 Suvereporter*

06 30 Krimi* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 124/167: Uus algus* 09 20 Conan, 264: Eric Bana, Andy Serkis* 10 10 Näljased meremehed, 43: Porthleven* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 27/86: See minu vana jõuk* 14 35 Knight Rider, 32/90: Tulesõõr* 15 30 Näljased meremehed, 44/50: Coverack 16 20 Komissar Rex, 125/167: Kaliiber 7,65 17 10 Supermani uued seiklused, 28/86 18 05 Knight Rider, 33/90: Luupainajad 19 00 Galileo 30 Kalailm 20 00 Tuvikesed: Suhe Budiga*; Kuritegu ja karistus* 21 00 Kaks ja pool meest: Solvunud Don* 30 Väikesed spioonid 4D (USA 2011). Perefilm 23 05 Krimi* 30 Conan, 265: Joel McHale, Daniel Sloss, Freddie Wong & Matt Arnold 00 20 Kaks ja pool meest: David Copperfield sebis mu ära 45 Tuvikesed: Ohvitser ja prügimees; Lihtne lahku minna, 1 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Vangikoopad ja draakonid (USA 2012)*. Seiklusfilm 12 45 Kõige naljakamad koduvideod 13 10 Top Shop 13 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kõige naljakamad koduvideod 10 Kohver, 8 16 00 Kutsuge Cobra 11 5, 4: Kahe tule vahel 17 00 NCIS kriminalistid 4, 3: Kosjakontor 18 00 Perepea 6, 16* 30 Simpsonid 3, 9* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 6, 1-2: Tähtsad päevad; Kodu koristamine 20 00 Perepea 6, 17: Ma abiellusin külalolliga 30 Simpsonid 3, 10 21 00 Suvesangarid, 8 30 Galaktika kangelased (USA 1999). Ulmeline seikluskomöödia 23 30 Puhkus Mehhikos 2, 47; ekstra 2, 47 00 45 Kuidas ma kohtasin teie ema 6, 1-2* 01 35 Kohver, 9* 02 25 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 77/142* 45 Inimese mõõde* 10 30 Täna. Uudised (subtiitritega)* 45 Suvemiks* 11 30 Ühistegevuse pooltund* 12 00 Pillimeeste klubi* 13 00 Koolitants 2014, 6/19* 55 Ameerika eestlased. Läänerannik, 5/7* 14 25 Peaminister, 4/14* 15 20 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 106/304* 17 00 Armuleek, 107* 45 Armuleek, 108* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 78/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Päevakava* 15 Dr Vassiljevi terviseminutid* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Austraalia metsik loodus, 1/5. Dokfilm 22 35 Aarete saar (Prantsuse 2007). Mängufilm 00 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Suvemiks* 01 15 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Märt Treier 09 45 Laste lood Teeehitus, 3 10 05 Huvitaja. Piret Suurväli 11 30 Naiseotsing, IV 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Varik 14 05 Luulelahing 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Mulgikeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Arno Tamm 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Melomaania 22 05 Sport 30 Naiseotsing* 23 03 KÖP. Loomade rekordid, 2. Georg Aher, Marje Lenk 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

+20 +36 +22 +27 +27 +17 +22 +14 +24 +28 +18 +25 +26 +24 +29 +18 +18 +28 +25 +22 +25 +25 +18 +25 +17 +12 +26 +26 +27 +23 +28 +21 +25 +22 +29 +7 +32 +39 +19 +28 +27 +28 +29 +36 +17 +28

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater. Väljakutse Lõosilma, 4 10 05 Muusikatuba. Kersti Inno. Esineb Slovaki Filharmoonia Koor Blanka Juhanakova juhatusel kavaga “Magnum mysterium”. 11 05 Album. Journey. Irina Kondratenko. 12 02 Delta. Signe Toomla 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga. 15 15 Amadeus + 16 05 Kontserdisaalis. ERSO hooaeg. 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Täna kontserdisaalis. Klaaspärlimäng. Festivali avakontserdil esinevad Klaaspärlimäng Sinfonietta ja Martin Kuuskmann (fagott), dirigent Andres Mustonen. Kavas on Mozart, Krigul (esiettekanne, fagotikontsert “Lähe”), Vähi. Otseülekannet Tartu Jaani kirikust vahendavad helirežissöör Tanel Klesment ja toimetaja Anne Prommik. 21 00 Kontserdisaalis. Ralf Taal 40. Kuulame valikut Ralf Taali sünnipäevakontserdilt. 22 05 Fantaasia. Joosep Sang 00 05 Nokturn