Postimehe paberleht 11 07 2014

TÖÖJÕUMAKSUD KAS ANDA MAKSUSOODUSTUST VÕI MAKSTA TOETUSI? MAJANDUS LK 9

ÄÄDIKAKÄRBSEL TÕESTATUD Kui ajus asuv «täiskõhu keskus» välja lülitada, võib katseloom end kõhkluseta lõhki süüa.

EESTI LK 7

KONFLIKTIKOLDED Euroopa äärealadel püsivad külmutatud konfliktid, sest Venemaa on separatiste toetanud juba 1990. aastate algusest.

REIS

Eesti avastamata pärleid tutvustav suvesari jätkub Kohtla-Järvel.

LK 21

VÄLISMAA LK 10–11

REEDE, 11. JUULI 2014 • NR 159 (7150) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 901 • LUGEJAID 201 000

VENEMAA ENESEKUVA

Putin lunastab rahva Putinit peetakse uueks Staliniks, kes teeb venelastest äravalitud rahva, vahendab kohtumisi viimaselt Venemaa-reisilt kirjanik ja kolumnist Olev Remsu. Näiteks rongi tamburis kohatud mees ütles Remsule, et Putin tõstis venelased põlvedelt üles. LK 12

Külm võttis köögivilja Potipõllupidajad üle Eesti on püsti hädas, sest kevade kuuma- ja jaanipäeva külmalaine laastas porgandi-, kaalika- ja peedipeenrad. Jaanipäeva eel tundunud koguni, et porgand kasvatab pealseid maa sisse, et mitte külma saada.

Suvi on seni olnud väga helde neile, kes armastavad tilli, sibulat või aedmaasikat.

Ka oasaak tõotab korralik tulla.

Kasvuhoones aga mühisevad kasvada arbuus ja paprika. Kavalamad viisid sinna ka külmetava porgandi.

EESTI LK 4–5

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

Linnainimesed maainimestel külas

KARISTUS

Vangla pole ainus võimalus Vangistus on kõige ebaefektiivsem ja samas maksumaksjale üks kallimaid karistusi, mida tuleks kasutada nii harva ja lühikest aega kui võimalik, osutab teadusuuringutele justiitsminister Andres Anvelt (SDE). LK 13

PRESIDENT

Säutsuda või mitte?

Toomas Hendrik Ilvese laulupeoselfile ja liigsele telefoni vaatamisele võib läheneda hoopis nii, et president ei istunud seal niisama, vaid tegi tööd – esindas ja esitles Eestit maailmale, arutleb Henrik Roonemaa. LK 13

Saaremaal käivad Veiko Õunpuu mängufilmi «Roukli» võtted. Kuulu järgi räägib film linnainimestest, kes sunnitult maamajja kokku satuvad. Näitleja Mirtel Pohla vahetab taluõuel mõtteid pruuni kanaga. Pruuni munakana soontes voolab tõenäoliselt kõige rohkem roodailendi tõu verd.

Esialgu filmitakse Saaremaal järjest kaks nädalat, seejärel tullakse taas

kokku augustis, kuid ilmselt jätkatakse kaadrite ülesvõtmist sügisel, võib-olla ka talvel. Režissöör loodab, et film jõuab kinodesse kevadel, kuid palju oleneb sellest, kas õnnestub koguda piisavalt raha. Iserahastusplatvormis Hooandja loodetakse esmaspäevaks kokku saada 15 000 eurot, eile keskpäevaks oli filmi toetanud 281 inimest kokku 11 712 euroga. PM foto: irina mägi

KULTUUR LK 14–15

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 11. JUULI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Suurem vastutus, tervem elu

Kaebamismaks Saapa äravajunud kannakapp, keemilises puhastuses rikutud vaip, defektne arvuti – selliste kaebustega on tarbijakaebuste komisjoni poole pöördunud arvukad nördinud tarbijad juba aastaid. Kui praegu on kaebamine veel tasuta, siis uue tarbijakaitseseaduse jõustumisel tuleval aastal võib komisjon kaebuse läbivaatamise eest küsida kümme eurot.

Kui pöördumine on õigustatud, antakse raha hiljem tagasi. Kiuslik tarbija jääb sellest aga ilma. Just. Muudatuse taga olev majandus- ja kommunikatsiooniministeerium loodab, et nii väheneb kiuslike ja tühiste tarbijavaidluste arv ja seeläbi komisjoni koormus. Ehkki statistika näitab, et suurem osa tarbijatest saab komisjonis õiguse.

Selline muudatus oleks vaid asja üks ja vähem tähtis külg, mis tarbijat mitte kuidagi ei aita, seega täielik nonsenss. Tegelik põhjus, mis suurendab ka komisjoni töökoormust, on eelkõige aina suurenev praagitootmine. Ka müüjad pole sageli abiks peidetud puuduste ja ohtude avastamisel, kaitstes pigem tootja ja turustaja kui tarbija huve.

Märkimisväärne kaebuste hulk näitab, et probleeme on palju. Komisjonil võib koormus suur olla, kuid iga kaebusega kaasneb suur ajakulu ka kaebajale endale. Läbida tuleb pikk ja vaevaline tee, mille võtavad nähtavasti ette ainult need, kes on veendunud, et neil on õigus, ja kelle kahju kaaluks üles need vaevad. Oma olematut õigust taga nõudvat kiuslikku tarbijat see kümme eurot vaevalt pidurdab. Kas peaks siis rohkem küsima? Usutavasti tekitaks see veelgi suuremat trotsi. Tarbija ootab riigilt kaitset, ent oma murele pealemaksmises ta seda kindlasti ei tunneta.

M

õni nädal tagasi kirjutas Postimehe arvamusküljel tervishoiuekspert Ain Aaviksoo muutustest, mida Eesti tervishoiusüsteem vajaks. Üks tähelepanek Aaviksoo loos puudutas inimese enda vastutuse olulisust: aastate jooksul omaenda käitumisega rikutud tervist ei suuda lühike arstivisiit või mõned haiglas veedetud päevad kuidagi heastada.

Ideed, mis Aaviksoo välja käis, olid õiged ja head ja väärivad kindlasti edasist arutelu. Tänases lehes ilmuvas intervjuus lisab haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross diskussiooni mitu huvitavat mõtet, mida tulevikuotsuseid tehes silmas pidada tasuks.

Küsimus on laiem, kui esmapilgul paistab. Ühelt poolt aitaks õigemate terviseotsuste tegemisele kaasa praegusest tunduvalt suurem tähelepanu ennetustegevusele, ja see tähendaks praeguse valdavalt ravimispõhise korralduse muutmist nii, et tervisenõustajate võrgustikul, kes inimese valikuid toetaksid või suunaksid, oleks senisest suurem roll. Kuid teisalt ja ehk veel otsesemalt mõjutaksid tervisekäitumist

tervishoiumaksud. Teisisõnu, kuna tervistkahjustava käitumisega kaasneb tõenäoliselt enam kulu tervise taastamiseks, peaks see ilmselt kajastuma ka summas, mida inimene ühiskassasse panustab.

Mõlema võimalusega käivad kaasas teatud küsitavused ja probleemid.

Esiteks, valik ühe või teise kasuks tähendaks valikut selle arusaama vahel, mis meil riigi funktsioonidest laiemalt on. Veenmine tervislikumaid eluviise valima viitab arusaamale riigist kui manitsevast lapsevanemast, kellelt oodatakse suunavaid instruktsioone. See aga omakorda ei pruugi olla kooskõlas arusaamaga, et inimene peaks olema ise suuteline oma tervise suhtes õigeid otsuseid langetama või võimalike tagajärgedega arvestama. Tervishoiumaksude kaudu käitumise reguleerimine seevastu muudaks vastutuse enam inimese enda asjaks.

Kuid ka see ei ole probleemitu lähenemine. Probleem ei seisne üksnes selles, kuidas inimese tehtud valikute ja harjumuste kohta ammendavat informatsiooni saada või millised harjumused tervistkahjustavaks lugeda, vaid ka solidaarse tervishoiusüsteemi põhimõttes üldisemalt. See põhimõte on aga väärt kaitsmist. Nagu Tanel Ross intervjuus viitab, solidaarsus tervisekindlustuses ei ole pelgalt moraal-

ne termin, vaid sel on tugev positiivne mõju rahvastiku tervisele üldisemalt.

Sellest loobumine oleks samm erakindlustuse poole, kuid see ilmselt ei ole tee, mida mööda sooviksime minna. Solidaarne tervisekindlustus tagab inimestele võrdsemad ja vähem inimese sissetulekust sõltuvad võimalused arsti juurde pääseda.

JUHTMÕTE Solidaarsest maksumäärast loobumine oleks samm erakindlustuse suunas, kuid see ilmselt ei ole tee, mida mööda sooviksime minna.

LK 6

KÕVA SÕNA Kuidas sai rõõmutseda, kui mõnede arvates pidanuks muretsema?

Eks ikka rõõmulihaseid arendades.

PÄEVA KOMM

Politoloog Rein Taagepera, PM 10.07

Kõigi tarbijate karistamine ettekäändel, et meil on ka kiuslikke tarbijaid, ei ole lahendus.

Postimees 1900. aastal Neile, kes valla magasiaitade üle on seatud. Palju asju näitavad hääl ajal meile täiesti asjatud ja tühised olevat, aga häda ajal, kus meie nende häid külgesid tundma õpime, paneme imeks, et meie seda enne mitte aru ei saanud. Nõnda on siis häda küll kõige suurem õpetaja. Niisugust hääd asja on küll möödaläinud puuduserikas kevade meile meie magasi-aitadest näidanud. Suureks kustutajaks ja häätegijaks on küll vastuvaidlemata magasi-aidad tänavu aasta kõigile olnud, iseäranis aga vaesematele inimestele, olgu nad kohapidajad ehk ilma maata, see on muidugi sääl, kus magasiaidad kõige oma sisuga täiesti korras peetud.

Teine on asi, nagu paraku kahetsedes tunnistama peab, kus magasiaidad otsegu moodi või kombe pärast olemas.

Ministeerium aga leiab, et tarbijate õiguste kaitstus hoopis suureneks. Nimelt kaoks koos menetlustasu kehtestamisega rahaline piir ehk edaspidi oleks võimalik komisjoni poole pöörduda ka juhul, kui tarbijale on olulist kahju põhjustanud 20 eurost odavam kaup. Kes võtaks selle teekonna ette kümneeuroste saabaste pärast? Maksaks veel kümneeurost kaebamismaksu?

Ministeerium õigustab, et kümneeurone kaebamismaks on «pigem sümboolne», et sama skeem toimib ka näiteks Taanis, kus tarbijalt küsitakse pisut üle 20 euro, Küprosel, kus peab maksma 5–17 eurot.

Siinkohal võrreldakse võrreldamatut. Pealegi, enamasti on ELi liikmesriikides vaidluse lahendamine riiklikes asutustes tarbijale tasuta.

Juba praegu löövad paljud käega ja kannavad kahju. Kaebamismaksu kehtestamisel oleks käegalööjaid rohkemgi.

Uute tasude leiutamise asemel võiks mõelda, kuidas tarbijaprobleemide lahendamine riigi tasandil tõhusam ja lihtsam oleks. Kõigi tarbijate ebaõiglaselt ühesugune karistamine ettekäändel, et meil on ka kiuslikke tarbijaid, ei ole lahendus.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Üheks lahenduseks oleks ilmselt aktsiisid, mis ei maksusta mitte tarbimist, vaid ostmist. Kuid ka sellega ei ole lugu niisama lihtne. Aktsiiside tõstmisega oleme seni üsna tagasihoidlikud olnud ja võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega on siin veel pikk tee minna.

Ilmselt ei ole lahendus ühe või teise suuna vahel valimises, vaid teha tuleks veidi üht ja veidi teist: suurendada veidi ennetustegevust, kergitada veidi aktsiise ja panustada kvaliteetsesse raviprotsessi, millest suure osa moodustab ka arstide-õdede õiglane tasu. Kuid lisaks sellele tuleb jätkata arutelu.

urmas nemvalts

piret lakson

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

Sääl ei või nemad nii hästi tänavu kui ka teistel aastatel mingisugust kasu tuua.

Neis kohtades, kus magasiaidad nagu seaduse sunnil alal peetakse, on nad ajajooksul täiesti sõkla ja prügi hoiupaigaks saanud. Ei sääl peeta muret, et nendel kindlad katused oleksivad, ei ka, et vili mitte muidu sumbuma ei läheks. Kõige suuremat halbtust tehakse muidugi laenu sissevõtmisega.

Sääl võetakse hää mehe poolest kõik vastu, mis magasi-aida juurde laenu tasumiseks on toodud. Tänavu kevade, kus puudus nõnda suureks läks, et vilja veel ainult linna kontoritest osta saadi, oleksivad magasiaidad pea igal pool suuremat häda kustutada võinud, kui sääl ka kõlblik vili sees oleks olnud. Vähe on aga neid magasi-aitasid, kus seemne tarvis vilja võiks laenata.

11.07.1900

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

4 || EESTI || POSTIMEES, 11. JUULI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

India kohus vabastas laevakaitsjad süüdistusest India kohus lükkas tagasi piraaditõrjelaeva Eesti kodanikest meeskonnaliikmetele esitatud süüdistuse. India Chennai kohtunik leidis, et piraaditõrjelaeva Seaman Guard Ohio kõigile meeskonnaliikmetele esitatud süüdistustel illegaalses relvaveos ei ole alust. Ainsana ei puuduta otsus laeva kaptenit, teatas välisministeerium. postimees.ee

Ene Ergma lahkub poliitikast Kauaaegne riigikogu esimees Ene Ergma (IRL, pildil) ei kavatse riigikogu valimistel kandideerida ning lahkub poliitikast. «Igal asjal on algus ja lõpp. See on ühe etapi lõpp, ma armastan oma elu muuta,» ütles Ergma.

Seda, mida ta edasi kavatseb tegema hakata, ei tahtnud ta avaldada. «Mul on plaanid olemas,» kinnitas ta. postimees.ee

Kiivri kandmist tõenäoliselt kohustuslikuks ei tehta Palju vastukaja põhjustanud ettepanek muuta täiskasvanud jalgratturitel kiivri kandmine kohustuslikuks võetakse tõenäoliselt tagasi ja kiivrikandmine jääb ka edaspidi vabatahtlikuks. «Liiklusseaduses praeguse seisuga kiivri kandmist jalgratturitele kohustuslikuks ei tehta,» rääkis siseministeeriumi korrakaitseja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Uku Särekanno BNSile. «Reaktsioon avalikkuse poolt oli selge: tänan, ei, samas on positiivne, et see teema nii palju tähelepanu sai, äkki mõni hakkab nüüd sagedamini kiivrit kandma,» lisas ta. postimees.ee

25–30

kraadi sooja on oodata laupäeval ja pühapäeval.

Eesti meremehed sattusid Senegali rannikul merehätta Eestist pärit meremehed sattusid nädala alguses Lääne-Aafrikas Senegali ranniku lähedal puksiirlaevaga merehätta, laeva vöör on täitunud veega, joogivesi on lõppemas ja meeskond on pidanud tagasi tõrjuma rüüstajaid.

Kaks soomlast ja kolm eestlast sõitsid 23. juunil Libeeriasse, et toimetada Soome ettevõttele Rauma Cata kuuluv puksiirlaev Riiga, kirjutas Iltalehti. Soomlasest meeskonnaliige helistas Soome välisministeeriumisse ja palus abi, et Dakari sadamast saadetaks laevale loots, kes aitaks aluse sadamasse toimetada.

Juhtunuga tegeleb Soome esindus Nigeeria pealinnas Abujas. postimees.ee

Kolga-Jaanis leiti tee äärest vigastatud mees Kolmapäeval leiti Kolga-Jaani vallas Oiu külas Ulge puhkekeskuse lähistel tee äärest raskete vigastustega mees, kes võis viga saada kokkupõrkel mõne sõidukiga. Politsei palub kõigil, kel on juhtunu kohta infot, helistada telefonil 433 8947 või 110.

Valitsus esitas Ansipi Euroopa Komisjoni liikme kandidaadiks Valitsus esitas Eesti kandidaadiks Euroopa Komisjoni liikme kohale endise peaministri Andrus Ansipi. Valitsuskabinet toetas Ansipi kandidatuuri põhimõtteliselt juba 29. mail ning 12. juunil arutas Ansipi kandidatuuri ka riigikogu. BNS

Postimees.ee küsitlus

Kummale meeskonnale ennustad võitu jalgpalli MMi finaalis?

Saksamaa

Argentina

82%

18%

682 vastajat

Kauni aia pidaja Tiia Krönström oli nutikaimast nutikam: pani kevadel porgandi-peedi tavapäratult kasvuhoonesse ja naudib juba krõmpsuvaid vilju.

UNTSUS SAAK. Potipõllupidajad üle Eesti on hädas – külm ja vesine juuni on võtnud ae

Seisvad porgandid ja kük tuuli koch reporter

V

aid mõned vihmata päevad terve juuni peale, öökülmaoht või siis napilt 4–5 öösoojakraadi surusid aedviljal kasvu kinni ja ka praegune kuumus ei pruugi väga enam aidata.

Rõngus elav Leili on alati iseenda, laste ja lastelaste tarbeks värsket rohelist kasvatanud. Sel aastal kurdab ta, et kurk ja tomat ei taha isegi kasvuhoone lämbuses kasvada, rääkimata avamaa kurgist.

«Vihma on nii palju olnud ja võib arvata, et kartul on suures osas mäda,» ohkab ta, aga naerab siis: «Aga samas on vihma jälle nii palju olnud, et kartulimardikaid pole üldse!»

Ta käib oma peenramaal ringi ja vangutab pead: «Porgandid on nii närbid... Üksnes sibul-till mühavad. Ja need on vist ka ainsad visad, mis üle Eesti hakkama on saanud. Ja uba on üsna kobe.»

Köögivili kiratseb kõikjal üle Eesti. Võrumaal oma tarbeks talvist tervist kasvatav Heli tõdes, et kuival ja kuumal kevadel tulid porgand, peet ja kaalikas väga ebaüht-

laselt üles. «Vahepeal tundus, et porgand kasvatas pealseid maa sisse, et mitte külma saada,» naerab ta.

Paprikad on kasvuhoones aga kasvada mõnulenud, seeeest avamaa kurk on loori all külmale alla jäänud. Kurk vajab öösooja, aga Võrumaad kimbutanud öökülm pani kurgi lõdisema. Ka maasikal oli keeruline punaseks kasvada, pigem võttis niiskus ohjad üle ja suur osa marjadest mädanes lihtsalt puhma otsa ära.

Samas Räpinas elav Heljo rõõmustab igati kobeda kapsasaagi üle ja muu aedviligi on üsna tubli. Erilist tähelepanu ja hoolt saavad kasvuhoonesse tema lapselapse Annika istutatud arbuusid, mis annavad selgi aastal maitsmisrõõmu.

Harjumaal Kiisal oma 1967. aastal soetatud suvila tänaseks talvitumiskohaks ümber ehitanud Tiia Krönström oli sel kevadel targem kõigist ilmaennustajatest ja põllupidajatest: kuna kasvuhoones jäi tomatite kõrval ruumi üle, siis pani ta porgandi-peedi sel korral hoopis sooja klaasi taha kasvama.

Tõmbab välja värskeid juurikaid, mil proportsioonid küll veidi paigast ära: söödav osa peaaegu kümme sentimeetrit, rohelised pealsed aga poolemeetrised. Peedid on kaunid ja Tiia soovitab, kuidas peedilehtedest mõnusat suvesuppi teha.

Tiia korjab sel nädalal ilmselt ühe viimase sellesuvise maasikasaagi ja ka seal on suhe nihkes: suhu panemiseks sai maasikaid väikse kausi jagu, vihma käes läks mädanema ja hallitama kaks korda sama palju. Imekauni ja mitmekesise aia omanik tõdeb, et näiteks suvikõrvits andis külmale loobumisvõidu ega jaksa kasvada. Ka lilledel pole olnud sel aastal sama värvi ja lõhna, mis eelnevatel. Sest soojust on

Aga mida siis oodata, kui Võrumaal tuli jaanilaupäeva õhtul nii võimas rahe maha, et ei tahtnud järgmiseks õhtukski ära sulada.

Läänemaa taimekaitse peainspektor Jaak Otisalu

olnud vähe. Aga tema lemmikud moonid pakuvad rõõmu talle ja mesilastele, kel meeldib moonitolmu sees püherdada.

Paar maja Tiiast edasi näitab üks proua pöialt ja nimetissõrme pikkusühikuna kasutades, kuidas porgandi pikkuseks tuleb avamaal napilt viis sentimeetrit. «Vili tuli suve alguses üles ja jäi siis lihtsalt seisma. Ei enam talle jõudu taha tule. Pigem tuleb põld üles kaevata,» leidis ta.

Viljandimaal Paistus peenramaad pidav Mare ütleb, et mais tulid praeguse ilmaga sarnases kuumuses kõik porgandid-kõrvitsad kenasti üles, aga närbusid või jäid lihtsalt kasvus pidama. Kurkidest rääkimata. «Mis seal ikka teha.

Noored maasikataimed annavad saaki Külma juuni tõttu on Eestis maasikasaak jäänud kesiseks, kuid viimase nädala soe ilm lubab veel saaki maasikataimedelt, mis on sel kevadel mulda pandud.

Viljandimaa Sultsi küla Metsarõõmu talu peretütre Madli Saare sõnul peaks saak talu põllul valmima tänaseks ning siis saavad korjajad seal tööle asuda. «See, nagu ka meie teine põld, on ühe hektari suurune, kuid siin on esimese aasta tai-

med, mis kannavadki saaki hiljem,» selgitas Saar. «Loodan saada veel umbes kaks tonni maasikaid ja hea ilma korral peaks see ka võimalik olema,» rääkis peretütar.

Abja vallas Atika külas asuva Koidu talu perenaine Tuuli Vaarak kinnitas, et vanematel põldudel, mis on maasikaid kandnud ka eelmistel aastatel, on saak tänavuseks läbi ja sealt jagub marju veel vaid enese tarbeks. Vaarakuga nõustus Viljandi

vallas Pinska külas asuva Maiste talu peremees Taavo Kirs, kelle sõnul müügiks maasikaid enam ei jätku. Vaarak rääkis siiski, et tema põllult, mis kannab saaki esimest suve, on veel maasikaid oodata. Olgugi et turuletid enam maasikate alla mattunud pole, võib sealt veel leida mõne suurema saagi pakkuja. Kolmapäeval jäi Viljandimaal maasika kilohind kolme ja nelja euro vahele.

Eret Talviste / Sakala

POSTIMEES, 11. JUULI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Abilinnapea Martinson teenis mullu Savisaarest tunduvalt rohkem uwe gnadenteich uwe@postimees.ee

Majandushuvide deklaratsioonide andmetel teenis mullu Tallinna linnavalitsuse liikmetest kõige rohkem abilinnapea Merike Martinson, kes sai oma ametis 62 003 eurot tulu.

Talle järgneb abilinnapea Taavi Aas, kelle aastane sissetulek oli 61 013 eurot. Selgituseks olgu öeldud, et majandushuvide deklaratsioonid ei kajasta kõiki linnavalitsejate tulusid, vaid ainult neid, mis on saadud oma ametikohal.

Abilinnapea Arvo Sarapuu tulu oli 44 425 eurot ja tema kolleegil Eha Võrgul 42 913.

Linnapea Edgar Savisaar teenis vaid 39 981 eurot. Temast vähem said vaid abilinnapead Kalle Klandorf (33 690 eurot) ja Mihhail Kõlvart (33 447 eurot).

Savisaare ametipalk on küll suurem kui abilinnapeadel, aga nood saavad tulu ka äriühin-

gute nõukogudest. Näiteks Aas kuulub Tallinna Linnatranspordi ASi ning nii Ida-Tallinna kui Lääne-Tallinna keskhaigla nõukokku ja Ühistupanga Asutamise Sihtasutuse nõukokku.

Savisaar on vaid viimatimainitu nõukogu liige. Martinson on Ida-Tallinna keskhaigla, LääneTallinna keskhaigla ja Tallinna lastehaigla nõukogus.

Sarapuu kuulub aga Tallinna Tööstusparkide ja Tallinna Soojuse nõukokku.

Ettevõtlustaustaga Sarapuu on kõrvaltegevusena kokku 26 ettevõtte nõukogus või juhatuses. Neist seitse kuuluvad ATKO gruppi. Sellega

Linnavalitsuses on niisugune kord, et kompensatsiooni saajal on kas isiklik auto või ta peab esitama selle auto passi, millega ta sõidab.

Abilinnapea Arvo Sarapuu

seletab Sarapuu ka tema deklaratsioonist nähtuvat anomaaliat – ta on saanud üle 6000 euro autokompensatsiooni, aga ühtegi sõidukit tema nimel ei ole.

«Auto on arvel ühes minu ettevõttes, sellepärast ei ole seda seal kirjas. Linnavalitsuses on niisugune kord, et kompensatsiooni saajal on kas isiklik auto või ta peab esitama selle auto passi, millega ta sõidab. Mina olen esitanud selle Mercedese passi, millega ma sõidan, ja olen selle alusel kompensatsiooni saanud,» rääkis Sarapuu. Mingil põhjusel on tema ainus, kelle deklaratsioonis on autokompensatsioon soodustusena kirjas.

Klandorf kinnitas, et temagi sõidab iga päev oma autoga ning saab selle eest kompensatsiooni. Miks see deklaratsioonis kirjas pole, ei osanud ta öelda.

Edgar Savisaar on Alexander Kofkinile võlgu veel ligi 28 000 eurot karin kangro karin.kangro@postimees.ee

Tüüpiline tänavune aiamaavili. Peet on kidur ja omanikud on andnud loobumisfotod: jaanus lensment võidu umbrohule.

edviljalt kogu jõu.

kitavad peedid Sel aastal siis lihtsalt niimoodi,» ei pea köögiviljakasvatajad tujuka ilmaga suuremat võitlust.

Põllumajandusameti Läänemaa taimekaitse peainspektor Jaak Otisalu tõdes, et tema Läänemaa kodus ei saa peenrapealsete üle kurta, aga tema Võrumaa põllulapil on vihma ja külma tõttu pilt teine. «Aga mida siis oodata, kui Võrumaal tuli jaanilaupäeva õhtul nii võimas rahe maha, et ei tahtnud järgmiseks õhtukski ära sulada,» muigab Otisalu.

«Ja jaaniööl oli sooja 2,2 kraadi jõululaupäeva nelja kraadi vastu. Läksin pärast südaööd välja ja panin kattevarjud peale.» Kartuli üle ta ei kurda – oma varajane on juba laual.

Ka sai avamaale nüüd paprika pandud.

Otisalu Raplamaa kolleeg Ülle Andrespok tunnistab, et liigne vihm rikkus nende kandis savisel maal esimese rapsi ja tuli teha korduskülv. «Kodus aiamaal on küll näha, et köögivili ei taha väga edeneda.

Ka tomat kasvuhoones,» ütleb Andrespok.

Kui aiapidajad kurdavad, siis põllumehed on ilmaga üldiselt leplikumad. Teraviljale on suvealguse jahedus isegi sobinud ja niiskus vilja tugevaks sirutanud. Pigem on viljale kahjulik põud ja leitsak, mis tekitab taimedes stressi ja teeb nad igasugustele haigustele vastuvõtlikumaks. Nii nagu inimesel külma ja pimedaga.

Kui veel paar aastat tagasi oli Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea eraisikutele võlgu enam kui 200 000 eurot, siis praeguseks on tema võlakoorem kahanenud 28 000 euroni, selgub majandushuvide deklaratsioonide andmetest.

Veel 2011. aastal oli Savisaar kahele eraisikule võlgu 205 506,6 ning 2012. aastal kokku 207 398,6 eurot. Eelmisel aastal selgus tema majanduslike huvide deklaratsioonist, et kahest laenust oli järele jäänud vaid üks, 31 955,8 euro suurune laen. Suurema, 173 550,8-eurose laenu nõudeõigusest oli võlausaldaja loobunud.

Savisaare esindaja, advokaadibüroo Lextal advokaat Oliver Nääs selgitas eelmise aasta suvel, et kustutatud laenu võttis Savisaar abieluvaralepingu järgi tekkinud varaliste kohustuste täitmiseks Liechtensteini ärimehe ja juristi Peter Kaiseri äriühingult Pipa Business Corporation. Laenu tasus Savisaar enda sõnul raamatute kirjutamise eest saadud honorariga.

Väiksema laenu sai Savisaar ärimees Alexander Kofkinilt, kes on ka ise kinnitanud, et on andnud Savisaarele laenu ning toetanud lisaks nende mõlema ja veel mõne inimesega seotud välismaist juriidilist isikut, mis tege-

Edgar Savisaar

les trüki- ja kirjastustegevusega. Sellest laenust on Savisaar värske huvide deklaratsiooni järgi viimase aasta jooksul tagasi maksnud ligi 4000 eurot.

Kokku on ta dokumendi järgi ärimehele võlgu veel 27 957 eurot.

Savisaare segased rahaasjad on toonud kaasa kriminaalmenetluse, mida prokuratuur alustas rahapesu käsitleva paragrahvi alusel 2011. aasta veebruari alguses. Mõni päev hiljem saatis Eesti prokuratuur Šveitsi õiguskaitseasutusele õigusabitaotluse.

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja kinnitas eile Postimehele, et kriminaalasja menetlus jätkub.

Kuressaares võistlevad tuletõrjujad

Poelettidel napib kodumaist porgandit Kodumaist porgandit müüakse kolmest suuremast jaeketist praegu ainult ühes, sedagi vaid pakendatud kujul.

Kaks päeva tagasi avastasid poekülastajad, et supermarketite köögiviljariiulilt on kadunud kodumaine porgand. «Mis toimub? Kas te tahate öelda, et Eestis ei leidu piisavalt tootjaid, kes teid varustada suudaks?» uuriti kaupluste Facebooki lehtedel.

Rimi kommunikatsioonijuht Katrin Bats selgitas, et tavaliselt on varasematel

aastatel Eesti porgandit poodides jagunud uue saagini. Paraku ei pidanud eelmise aasta porgandid tänavu uue saagini vastu ning hankijad ei saanud neid pakkuda. «Selliseid olukordi ei esine sageli, küll aga läks sel aastal just nii,» nentis Bats.

«Möödunud aasta porgand on põllumeestel kahjuks juba otsas ja varajase porgandi jaoks on veel pisut liiga vara. Ilmad on olnud pikalt külmad ja see on seganud porgandite kasvatamist,» põhjendas kauba puu-

dumist Prisma kommunikatsioonijuht Silver Säga.

Eilseks oli selge, et esimesed Eesti porgandid tänavusest saagist on Rimi lettidel järgmise nädala lõpus. «Loodetavasti jõuab Prismasse kodumaine varajane porgand müügile lähiajal,» avaldas lootust Säga.

Selveris on müügil pakendatud Laheotsa talu porgand.

«Lahtist kohalikku porgandit peaks saama samuti juba paari nädala jooksul,» lubas Selveri avalike suhete juht Annika Vilu. Liis Velsker

Kuressaare linnastaadionil toimuvad eilsest tänaseni Eesti tuletõrjespordi meistrivõistlused ning selgub tuletõrje eliitkomando. Eliitkomando võistlusel osaleb üheksa komandot, tiitlikaitsjana asub võistlustulle Kuressaare päästekomando. Konkurentsi pakuvad Sillamäe, Häädemeeste, Tartu, Muuga, Kiviõli, Rakvere, Pärnu ja Võru komando.

Võitja selgub viie ala kokkuvõttes: riietumine, liiklus-

avarii lahendamine, kombineeritud harjutus, vigursõit ja tulekahju kustutamine.

Eesti tuletõrjespordi meistrivõistlustel osaleb 89 tuletõrjesportlast (registreeritud 56 mees- ja 31 naissportlast). Võisteldakse 100 meetri takistusriba läbimises, 4 x 100 meetri teatejooksus ja hargnemises mootorpumbaga. foto: irina mägi Fotol hetk eilselt võistluselt. PM

6 || EESTI || POSTIMEES, 11. JUULI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

SÕNA SEKKA. Haigekassa juhatuse esimehe Tanel Rossi sõnul mõeldakse haigekassas sellele, kuidas hakata tasustama tulemuslikkuse põhjal ehk maksma siis, kui inimene on terveks ravitud.

vaesemate rühmade sõeluuringutel käimist, siis see töötab mõnda aega, aga ei pruugi tuua pikaajalist muudatust. Mina arvan, et Eestis on meil oluline panustada ikkagi ennetusse, haigekassa puhul preventiivsetesse tegevustesse, muuhulgas näiteks vähi sõeluuringutesse.

Solidaarne tervishoid on suur väärtus intervjuu liis velsker reporter

H

aigekassa juhatuse esimees Tanel Ross arutleb tervishoiueksperdi Ain Aaviksoo tõstatatud teemal, kas Eesti tervishoiu rahastamissüsteem on aegunud ning vajaks suuremat patsiendi omaosalust ja vastutust, kas raha peaks haigetelt tervetele ümber jagama.

Kuidas vastate kriitikale, et tervishoiu rahastamissüsteem on iganenud ja lähtub printsiibist, et arstiabis peaks pidevalt pakkuma rohkem teenuseühikuid, selle asemel et mõõta ravitulemusi?

Mulle näib, et Aaviksoo praegust süsteemi otseselt ei laida, aga ta paneb ette, et me ei peaks küsima iga teenuse eest raviarvet, vaid mõõtma ravi ja selle tulemuslikkust. Tervishoiu igavene küsimus on, kuidas tervishoiuteenust rahastaja seisukohast defineerida. Seal on laias laastus kaks lähenemist, mida me Eestis ka kasutame. Esmatasandil ehk perearstiabis on rahastamine selline, et maksame igale perearstile aastas teatud summa, mis sõltub nimistus olevate patsientide arvust, ja vastutasuks perearst lubab, et pakub vajalikke kvaliteetseid teenuseid. Eriarstiabis maksame aga iga konkreetse ravijuhu eest – mitte tingimata iga teenuse eest, sest ravijuht sisaldab mitmeid teenuseid. Samuti kombineerime statsionaarses ravis teenustepõhist maksmist diagnoosipõhise rahastamisega. Meie tasustamissüsteem ei ole midagi unikaalset, see on praktiliselt igal pool olemuselt nii.

Ehk Aaviksoo leiab, et peaksime perearstipõhist rahastamist laiendama eriarstiabile.

Ta ütleb, et peaksime ravijuhtu defineerima laiemalt – lähen perearsti juurde, sealt edasi ambulatoorsele vastuvõtule, siis suunatakse haiglasse statsionaari ja pärast veel taastusravisse ning me mõõdame inimese raviprotsessi algusest lõpuni ja maksame selle eest mingi terviku.

Praegune süsteem on ristitud mikrojuhtimiseks.

Selle terminiga ma küll ei nõustu. Suurel osal esmatasandi vastuvõttudest me ei «mikrojuhi» midagi. Ambulatoorses eriarstiabis me tõepoolest tasus-

Terviseekspert ütleb, et ei ole võimalik «traditsiooniline ravikindlustuse ümberjagamine tervetelt haigetele või noorematelt vanematele», et see peaks hoopis kohanduma personaalsetele riskidele.

tame ühte visiiti ja sellest tulenevaid uuringuid, mida raviarst vajalikuks peab. Võib arvata, et selline lähenemine toetab olukorda, kus teenusepakkuja justkui genereerib rohkem visiite. Ma ei saa kuidagi nõustuda väitega, et haigekassa ja arstid on huvitatud, et inimesed ei tule arsti juurde. Sellel ei ole mingit sisulist või vormilist paikapidavust, vastupidi hoopis. Mure võib olla selles, et ambulatoorses pooles tehakse rohkem uuringuid, kui oleks vaja, sest haigekassa maksab kõik kinni.

Ma olen kindel, et meie väikeses ühiskonnas ei ole solidaarsus pelgalt moraalne termin tervisekindlustuses, vaid tal on väga oluline positiivne mõju rahvastiku tervisele. Ehk siis – võrdsem juurdepääs ja väiksemad erisused ühiskonnagruppide tervisenäitajates mõjuvad positiivselt rahvastiku tervisele tervikuna.

Ameerika Ühendriigid on tüüpiline näide, kus tervishoiusüsteem on täielikult üles ehitatud eratervishoiule. Kui inimesel on seal hea kindlustus, saab ta kindlasti head arstiabi, aga on väga suur osa elanikkonnast, kes ei saa arstiabi. Kui me vaatame Ameerika Ühendriikide keskmisi tervisenäitajaid, siis need on kehvemad kui Euroopas, kus süsteem on üles ehitatud solidaarsusele.

Mida haigekassa tahaks süsteemis muuta?

Äkki oleks kasulikum hoopis raha tervisefondidesse koguda?

Me oleme tõesti mõelnud, et toome tasustamisse sisse tulemuslikkuse ehk maksame siis, kui inimene on piltlikult öeldes terveks ravitud.

Variant on, et kehtestada n-ö pensionisamba süsteem, kus inimene säästab ja paneb kõrvale lootuses, et tal on endal piisavalt raha ja ta saab lisaks riigi pakutavale täiendavat abi.

Siis peab ühiskond aktsepteerima, et rikastel ongi parem juurdepääs tervishoiule.

On riike, kus on kasutusel tervisekontod, näiteks Singapur. Seal on tekkinud korduvalt täiendavate fondide loomise vajadus, et katta tegelikult vajalikuks osutunud kulutused.

Ma arvan, et igasugune äkiline omaosaluse suurendamine toob kaasa selle, et need, kellel läheb paremini, saavad rohkem, ja need, kellel läheb kehvemini, saavad veelgi vähem. Suureneb ebavõrdsus ja rahvastiku tervis üleüldiselt halveneb.

Eeskätt on oluline, et inimesed teaksid, kuidas elada nii, et tõenäosus kauem ja tervemana elada on suurem.

Patsiendi tervikliku käsitluse tagamise küsimused ja nendega tegelemine on haigekassa arengukavas selgelt kirjas. Kuidas sinna suunda aga liikuda… ma ütlen ausalt, see on väga keeruline küsimus. Keda sellisel juhul üldse tasustada? Kas anda kogu raha perearstile, kes ostab justkui erinevatelt osalistelt teenust oma patsiendi ravimiseks?

Mida teha siis, kui järeldub, et ravi polnud kvaliteetne?

Aaviksoo jutt on täitsa mõistlik, aga kuidas seda rakendada, on hoopis keerulisem küsimus. Alustuseks on vaja informatsiooni, et ravikvaliteeti mõõta. Kui meil täna veel puudub efektiivne riiklik süsteem haiglate ravikvaliteedi omavaheliseks võrdluseks, siis kuidas me saame rääkida sellest, et hakkame tasustama hoopis teistel põhimõtetel?

Vahest seisab süsteemimuutus eteenuste taga?

E-teenused on kindlasti olulised.

E-tervise peamine eeldus on, et oleks hõlpsasti kättesaadav informatsioon, mis ravimeid inimene on kasutanud, mis diagnoose talle on pandud, kuidas ravitud. Kui mõelda sellele, et maksta rohkem ravitulemuste eest ja jälgida raviprotsessi terviklikult, siis peab olema teave, mis on patsiendiga tehtud. Kas Eestis on praegu kõik need eeldused olemas? Ei ole.

Näib, et üks Aaviksoo põhiidee on suurendada tervishoius individuaalset vastutust, ka patsientide omaosalust. Mida teie sellest arvate?

Kui efektiivne on meie praegune rahastamismudel võrreldes välisriikide omaga?

Küsimusele, kas mina ja teie peaksime vastutama oma tervise eest, on loomulikult vastus, et jah, peaksime. Mina leian, et Eestis on terviseedendus ja ennetus väga oluline. Eeskätt on oluline, et inimesed teaksid,

Diagnoosipõhine rahastamine on Eestis kasutatav juhupõhise rahastamise süsteem, kus ühesuguse kliinilise pildi ja ressursikuluga patsiendid kvalifitseeritakse samasse rühma. Põhineb eeldusel, et ühe ja sama diagnoosiga patsientide ravimiseks tuleb teha teatud hulk teenuseid, mille keskmine hind on fikseeritud summa. Kui inimene läheb haiglasse statsionaarsele ravile, siis haigekassa tasub 30 protsenti teenuste maksumusest ja 70 protsenti selle diagnoosiga patsiendi ravimise kokkulepitud maksumusest.

kuidas elada nii, et tõenäosus kauem ja tervemana elada on suurem. Teisalt räägitakse sellest, et see, mida ma elus teen, sõltub väga palju sellest, mida ma olen nõus selle eest maksma. See on selgelt poliitiline otsus, millistele kaupadele ja kui palju aktsiisi panna. Tubakaja alkoholiaktsiis on siin selged näited, kuid maailmas ei ole minu teada tõendeid sarnaste maksupoliitiliste sammude tulemuslikkusest.

Kas kindlustusmakse võiks sõltuda sellest, kuidas inimene elab, milline on tema tervisekäitumine?

Maailmas ei ole siiski leitud kindlat korrelatsiooni kindlustusmakse suuruse ja tervisliku eluviisi vahel, eriti universaalse ravikindlustuse korral.

On uuritud, et kui motiveerida suitsetamist maha jätma või

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross on kindel, et Eesti peaks kindlaks jääma ravikindlustusele, mis põhineb solidaarsusel. Küsimus on aga, kuidas tasuda tervishoiuteenuste eest ravikvaliteedi alusel.

Meie arstiabi rahastamiseks läheb Eesti rahvamajanduse kogutoodangust suhteliselt vähe – üle viie protsendi. Euroopas on keskmine üheksa, Ameerika Ühendriikides 17 protsenti.

Kui me vaatame protsentuaalselt raha hulka, mis läheb ravimisse igaühe enda panusena tervishoiu kogukuludes, siis ei ole see meil ühiskonnas oluliselt väiksem ega suurem kui Euroopa Liidu keskmine.

Meil on ta jagunenud nii, et arsti juures käimise eest maksab inimene vähe ja rohkem läheb raha ravimitele ja hambaravile.

foto: liis treimann

Kas hambaravihüvitis täiskasvanutele tuleb?

SAMAL TEEMAL Ain Aaviksoo «Tervishoid ootab kultuurinihet», PM 30.06

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Me analüüsime hambaravi korraldusega seotud temaatikat terviklikult, mitte ainult senise rahalise hüvitise põhimõtete uuendamist. Näiteks lastele on tagatud tasuta hambahaiguste ennetus ja ravi, aga meie võimalusi ei kasutata täies mahus ära. Oleme tellinud ka hinnangu rahvusvahelisest kogemusest. Teeme sellesisulise ettepaneku nõukogule augustis.

11. JUULI 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

NÄRVIRAKUD. See, kes mõistab aju toimimist, suudab kontrollida tunge ja käitumist.

Eestlane võttis söömispiduri maha arko olesk TLÜ/Postimees

K

as on võimalik end sõna otseses mõttes lõhki süüa? Jah, kui sa oled äädikakärbes ja sul on välja lülitatud ajukeskus, mis ütleb, et nüüd aitab. Selle ajukeskuse tuvastas Ameerika Ühendriikides Californias õppinud noor Eesti teadlane AllanHermann Pool.

Eelmisel nädalal kõrgetasemelises teadusajakirjas Neuron ilmunud artiklis näitab Pool, et kärbeste söömiskäitumises mängivad võtmerolli vaid neli närvirakku. «Nende rakkude väljalülitamisel kaotavad katseloomad võime tunnetada ebameeldivaid maitseid või täiskõhutunnet ning muutuvad kontrollimatult aplaks,» ütleb teadlane. Kas samasugune mehhanism kontrollib toitumist ka inimeste ajus, vajab siiski veel uurimist.

«Meie töö kirjeldas äädikakärbse närvisüsteemis söömist kontrollivat ajukeskust, mis on vajalik, et suruda alla piiramatu ja valimatu söömistung,» räägib Pool, kes sai nüüd avaldamiseni jõudnud töö eest eelmise aasta lõpus neuroteaduste doktori kraadi mainekast California Ülikoolist Berkeleys.

Seejuures, väidavad Pool ja tema kolleegid, on loomadele vaikimisi omane just soov piiramatult ja valimatult süüa.

Avastatud närvirakud on vajalikud selleks, et seda tungi vaos hoida, ning seetõttu on leitud neuronid pidevalt aktiivsed.

Vaid siis, kui mujalt organismist tuleb signaal, mis ületab närvirakkude seatud lävendi, hakkab kärbes sööma.

Katseloomad, kellel Pool katsete käigus avastatud ajukeskuse välja lülitas, ei suutnudki söömist lõpetada.

«Tavalised kärbsed, kui neid on mõnda aega näljas või janus hoitud, sirutavad rõõmsalt suu välja ja joovad, kuni jõuavad küllastumusläveni,» kirjeldab teadlane läbiviidud katseid. «Küllastumusläve juures nad lõpetavad. Juhul kui kärbsele veel süüa või juua pakkuda, lükkab ta selle lausa jalgadega eemale.»

Ebameeldiv maitse ei sega Pooli sõnul ei jõua isendid, kellel on ajukeskus välja lülitatud, kunagi küllastumusläveni.

«Kui tavaline kärbes saab janu täis mõne sekundiga, siis pidurdava närvisignaalita kärbsed söövad oksendamiseni või vahel ka kõhu rebenemise ja lõhkemiseni. Kohe, kui kärbes joomise lõpetab, ta oksendab, ja vaatamata sellele, et on füüsiliselt pilgeni täis, püüab ta endiselt juua, kui võimalus avaneb,» kirjeldab teadlane.

«Nende katsete põhjal on näha, et teatud ajuregiooni tegevust otseselt manipuleerides võime küllastumuse täielikult ära kaotada,» lisab ta.

Ajupiirkonna täiendaval aktiveerimisel ilmnes vastupidine

Küllastumatu kärbes enne söömist.

Küllastumatu kärbes oksendamas pärast ülesöömist.

efekt. «Näljas või janus isendite küllastuskeskust aktiveerides on võimalik söömist ning joomist vähendada pea kahekordselt,» selgitab Pool. «Küllastuskeskuse aktiivsusest sõltub, kui palju ja kas nad üldse joovad.»

Sama ajukeskus näib reguleerivat ka seda, mida kärbes üldse sööb. Kui tavaliselt pakkus Pool kärbestele siniseks värvitud vett või suhkrulahust, siis katse ühes osas püüdis ta neile sisse sööta ebameeldiva maitsega vedelikku, et uurida, kuidas ajukeskus kontrollib maitsemeelest sõltuvat käitumist.

«Kui pakun kärbsele midagi ebameeldivat, näiteks kibedat ainet, siis tavatingimustes püüab ta seda vältida,» kirjeldab teadlane, näidates jutu kõrvale videoklippi, kus on näha neli korda järjest jalgadega kibedat lahust tõrjuvat kärbest.

«Ta tõesti ei soovi sellega tegemist teha.»

Ent seejärel lasi Pool käiku uudse ja viimastel aastatel palju tähelepanu pälvinud meetodi nimetusega optogeneetika. «Selle abil saame reaalajas muuta otsust, kas kärbes soovib või ei soovi süüa,» ütleb teadlane.

Lähenemine on revolutsiooniline, kuna võimaldab elavas organismis närviimpulsse jooksvalt ning soovi järgi sisse-välja lülitada. Selleks on organismi viidud valgustundlik valk, mis aktiveerudes mõjutab närviraku aktiivsust.

Käivitumiseks vajab valk vaid valgusimpulssi, mis antakse laseriga. Kui impulss lõpeb, kaob ka valgu mõju ja närvirakk naaseb algsesse olekusse.

Seega, algul tõrjusid kärb-

Tavaline kärbes enne nälja kustutamist.

Söömist kontrolliv närvilüliti kärbse närvisüsteemis on roheline, närvisüsteem aga lilla.

sed kibeda aine eemale. Siis lülitas Pool laseri sisse, et küllastuskeskuse pidurid maha võtta.

«Kui pakun transgeensele kärbsele ebameeldiva maitsega aineid, siis joob kärbes meelsasti,» sõnastab teadlane tulemuse. Seejuures näitas ta, et kärbeste maitsemeel on säilinud ja efekti põhjustab söömispiduri puudumine.

Äädikakärbes kui pioneer Pool ei julge praegu lubada, et tulevikus on meil olemas tablett, mis suudab inimestel analoogset ajukeskust mõjutada ning sellega meid vähem sööma panna.

«Kas ja kuidas meie leiud kärbses laienevad muudele organismidele, vajab veel täpsustamist,» tõdeb ta. «Hetkel uurime, mis on need geenid või hormoonid, mis mõjutavad selle ajukeskuse aktiivsust, et selgitada, kas imetajates mõjutavad söömiskäitumist samad protsessid.»

Kui algul arvati, et leitud ajukeskus reageerib seedeelundite saadetud hormoonidele, kui kõht saab täis, siis Pooli katsed näitasid, et nii see siiski pole. Pigem lülituvad maost tulevad signaalid sõltumatult

Algul tõrjusid kärbsed kibeda aine eemale.

Siis lülitas AllanHermann Pool laseri sisse, et küllastuskeskuse pidurid maha võtta.

toitumist juhtivasse neuronivõrgustikku ning leitud ajukeskus on selle võrgustiku üldine reguleerija.

Pooli selgitusel on tulemus oluline eelkõige mõistmisel, kuidas aju üldse käitumist juhib. «On üllatavalt vähe käitumisi, mille kohta me teame, kuidas närvisüsteem neid vahendab,» lausub teadlane, kes alustas oma uurimistööd soovist teada saada, kuidas ajuprotsessid kontrollivad lihtsaid motivatsioone, nagu nälg ja janu.

See eeldab arusaamist, mis laadi signaalidele ajurakud reageerivad, kuidas nad seda töötlevad ja kuhu edasi käsklusi saadavad, et tulemuseks oleks kindel käitumine, kõnealusel juhul näiteks otsus söömine lõpetada.

Selle ajukeskuse leidmiseks lülitas Pool süstemaatiliselt erinevaid ajukeskuseid välja ning uuris, kuidas see muudab kärbse toitumiskäitumist. Nende katsete käigus avastas teadlane kummaliselt käituvad kärbsed, kes õgisid sõltumata sellest, kui vastikult toit maitseb või kui palju eelnevalt oli söödud. Geneetilisi meetodeid kasutades tegi ta kindlaks, et selle valimatu söömistungi kutsus esile vaid nelja raku väljalülitamine kärbse kesknärvisüsteemis. «Äädikakärbes on ilmselt esimene organism, mille puhul saame lähema aastakümne jooksul teada, millised on eri käitumiste närvivõrgud ning kuidas nende talitlus käitumisi vahendab,» sõnab Pool. «On ainult aja küsimus, kui hakkame katseloomadelt õpitu abil enda soove ja tahtmisi närvisüsteemiga mängides muutma.»

Tavaline kärbes pärast nälja kustutamist sinise suhkrulahusega.

POSTIMEES, 11. JUULI 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ÜHTSED REEGLID. Arenenud tööstusriike koondav OECD on andnud kõikidele riikidele suuniseid maksuerandite kaotamiseks.

Euroopa soovib makse muuta anette parksepp reporter

S

el nädalal arutlesid Euroopa Liidu rahandusministrid tööjõu maksukoormuse vähendamise üle, mida tuleks Eesti rahandusministri Jürgen Ligi sõnul teha eelkõige maksuerandite kaotamise arvelt.

«Mõni [Euroopa] riik on seda julgenud ka välja öelda, aga maksuerandid on sotsiaalse õigluse seisukohalt kõige julmemad,» lausus ta. «Eesti kuulub sinna, mida Euroopa on harjunud nimetama sotsiaalselt ebaõiglaseks. Igasugused eluasemelaenu intressid ja taolised käibemaksu madaldatud määrad ei jagune sotsiaalselt efektiivselt, eriti nendes riikides, kus palgatase on madalam ja tarbimisosakaal sissetulekutest suurem.»

Ligi sõnul võiks kaotada kõik maksuerandid peale maksuvaba miinimumi ja pensionisamba. «Teiste puhul ikkagi annab põhjendusi otsida,» lisas ta.

Ligi selgitas, et mõnel juhul on hädavajalik maksuerandid kompenseerida, näiteks lastega perede puhul, et kehvemas olukorras inimesed ei kannataks.

«See raha tuleks ikkagi samasse sektorisse tagasi anda, aga tõhusamalt kui maksusoodustuste kaudu,» lausus minister.

Soodustus või toetus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et on üldjoontes nõus ettepanekuga muuta tööjõu maksukoormust ning suhtub positiivselt ka maksuerandite kaotamisse, kuid viimasel puhul tuleks vaadata konkreetseid maksuerisusi ja jälgida riikidevahelist konkurentsi.

Ta tõi näiteks turismi: majutusteenustele on madalama

Elvas asuvas elektroonikatehases Enics Eesti ei katke töö öösel ega nädalavahetusel. Tehases töötab 740 inimest, kelle eest makstakse riigile makse. Edukas tehas foto: jaanus lensment tunneb aga puudust spetsialistidest.

maksumäära kehtestanud 24 Euroopa Liidu liikmesriiki ja uuel aastal lisandub veel üks.

Kui Eesti otsustaks erandist loobuda ja majutusteenuse hind võrreldes naaberriikidega tõuseks, kaotaks Eesti välisturiste ja väheneks siseturism. Seega ei kaotaks sissetulekus üksnes hotellid, vaid suur hulk sellega seotud teenusevaldkondi ja kaubandussektor tervikuna.

Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis ütles, et kuna Eestis on maksuerandeid niigi vähe, ei saaks nende kaotamisest märkimisväärset lisaraha, eriti kui arvestada sellega, et mingi osa lisarahast tuleks sihtgrupile toetustena tagasi anda.

«Maksueranditele võib läheneda mitut moodi. Mõni unistab nn puhtast maksuõigusest, mida ei oleks «risustatud» sotsiaalpoliitikaga. Mõni lähtub sellest, et maksuametil oleks lihtsam töötada. Mõni võib-olla sellest, et saada

rohkem võimu ja kontrolli, see tähendab rohkem raha, mida «eraldada» ja toetustena jagada,» lausus ta.

Lehise hinnangul tuleb maksuerandeid vaadata ükshaaval ning hinnata, kas on lihtsam ja otstarbekam anda maksusoodustust või maksta toetusi. «Eriti teades varasemaid kogemusi, kus rahandusministeerium lubab kaotatud maksusoodustuse algul asendada täiendavate toetustega, aga hiljem «unustab»,» sõnas ta.

Rahandusminister Ligi sõnul oleks tööjõumaksude vähendamise kompenseerimiseks mõistlik tõsta ka käibemaksu, varamakse ja tarbimismakse üldiselt.

Eesti Ametiühingute Kesk-

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul võiks ära kaotada kõik maksuerandid peale maksuvaba miinimumi ja pensionisamba.

liidu esimehe Peep Petersoni sõnul on ta nõus sellega, et tööjõumakse tuleks vähendada, kuid pole nõus, et käibemaksu peaks tõstma. Ametiühingute keskliidu arvates tuleks maksustada omandit, nii et rohkem maksaksid suuremate ettevõtete ja kinnisvara omanikud ehk need, kellel on rohkem raha.

Lehis ütles, et ka maksumaksjate liit ei toeta ühegi maksu tõstmist ega uute maksude kehtestamist. Tema sõnul on Eestil piisavalt alternatiive nii kulude kärpimisel kui ka olemasolevate maksude paremal kokkukogumisel.

«Pigem võiks anda mõningaid maksusoodustusi, mis soodustaksid uute ettevõtete asutamist ja töökohtade loomist Eestis – sellest tekiks ka täiendav maksutulu,» ütles Lehis.

«Teisisõnu, mitte maksumäärasid pole vaja tõsta, vaid suurendada maksubaasi, sest kui suurenevad inimeste sissetulekud, kasvab ka tarbimine ja käibemaksu laekumine.»

tonis.oja@postimees.ee

USA keskpanga hiigelmahukas võlakirjade ostuprogramm, mida kutsutakse ka rahatrükiks, lõpeb majanduse jätkuva taastumise korral juba oktoobris, selgub riigi rahapoliitika üle otsustava Föderaalreservi Vabaturu Komitee juunikuise koosoleku protokollist.

Praegu vähendatakse igal koosolekul võlakirjade ostu mahtu 10 miljardi dollari võrra – juunis oli maht 35 miljardit kuus. Praeguse plaani järgi vähendatakse ostude mahtu septembris ja oktoobris 15 miljardit ning novembris keskpank enam võlakirju ei osta.

Esimene võlakirjade ostmise programm ehk rahapoliitika kvantitatiivne lõdvendamispoliitika kuulutati välja finantskriisi ajal 2008. aasta lõ-

pus. Kuna majandus piisavalt ei elavnenud ning tööpuudus jäi suureks, taasalustati võlakirjade ostmist 2010. aasta sügisel, millele järgnesid uued voorud 2011. ja 2012. aastal.

Nüüd on võlakirjade maht keskpanga bilansis kasvanud 900 miljardilt dollarilt 4,4 triljonile. Veel mõni aasta tagasi peeti sellist mahtu mõeldamatuks.

Riiklike võlakirjade ostuprogramm on hoidnud pikaajaliste võlakirjade intressimäärad madalal ning suunanud investorid riskantsemate väärtpaberite, nagu aktsiate või ettevõtete võlakirjade poole. See omakorda on ärgitanud firmasid rohkem laenama, kulutama, investeerima ja palkama uusi töötajaid.

Kui Föderaalreserv kuulutas 2012. aastal välja viimase võlakirjade ostuprogrammi, oli töötuse määr 7,8 protsenti; nüüd on see langenud 6,1 protsendini.

Programm saab läbi • 2013. aastal ostis USA keskpank võlakirju 85 miljardi dollari eest kuus.

• Alates 2014. aasta jaanuarist vähendati mahtu 10 miljardi võrra kuus.

• Praeguste plaanide järgi lõpeb võlakirjade ostmine oktoobris. allikas: usa föderaalreserv

Tõsi, majanduskasv on valmistanud pettumust, inflatsioon on püsinud alla kahe protsendi taseme, aga viimasel ajal on hakanud tasapisi kiirenema.

Kriitikud on hoiatanud, et nn rahatrükk võib põhjustada finantsvarade mulli või liigkiire inflatsiooni, ilma et see looks uusi töökohti. Föderaalreservi ametnikud ja teised lõdva rahapoliitika pooldajad on kinnitanud, et rahatrükk on aidanud

Eurostati andmetel oli 2012. aastal Eesti tööjõu maksukoormuselt Euroopa Liidu keskmiste seas ehk 13. kohal.

42,8% BELGIA ELi kõrgeim keskmine

35% EESTI

Konkurents olgu aus Euroopa Komisjoni peatselt ametisse astuv president JeanClaude Juncker ütles sel nädalal, et Euroopas tuleks kehtestada ühtsed maksureeglid ning ära tuleks kaotada ebaõiglane konkurents ettevõtete tulumaksu osas, mis teeb osast riikidest, sealhulgas Eestist, maksuparadiisi.

Kaubandus-tööstuskoja juht Palts ei usu, et ühtset ettevõtete tulumaksusüsteemi kunagi tekib, sest riikidevaheline konkurents toimib ja on positiivne.

Ka Lehis ütles, et kuritarvituste ja maksudest kõrvalehiilimise vastu võitlemine on väga oluline, kuid selleks ei pea ilmtingimata hakkama riikide maksuseadusi ühtlustama. Tema hinnangul tuleb tagada, et riikide maksukonkurents oleks aus ehk riikide maksusüsteemid võivad küll erineda, aga neid erisusi ei tohi kuritarvitada.

Ühendriikide rahatrükk lõpeb oktoobris tõnis oja

Harju keskmine

majandusel kasvada kiiremini, kui see oleks muidu kasvanud.

«Kui vaadata ajavahemikku 2008–2013, siis see on olnud oluline lisategur, aitamaks Föderaalreservil hoida intressimäärad madalana, kinnistada inflatsiooniootused ning toetada majanduse taastumist,» ütles The Wall Street Journalile suurpanga JP Morgan Chase ökonomist Bruce Kasman.

Mõned süüdistavad eelkõige just rahatrükki selles, et varade, nagu globaalsed aktsiad, mitmel pool kinnisvara, toorained, hinnad on kasvanud muust majandusest kiiremini.

Juunikoosoleku protokollist aga ei selgu, millal võtab Föderaalreserv ette järgmise, veel pikema sammu rahapoliitika karmistamisel – baasintressi tõstmise. Enamik investoreid usub, et see võib toimuda järgmisel suvel.

23,3% MALTA ELi madalaim

Allikas: Eurostat Taxation trends in the European Union

OMX TALLINN

798,72 ▼ –0,72%

1000 800 600 VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

VI 2013 VIII 2013 X 2013

XII 2013 II 2014

IV 2014

4,28 ▲ +24,96%

VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,170 6,36 Baltika 0,500 -1,19 Ekspress Grupp 1,030 0 Harju Elekter 2,730 0,37 Järvevana 0,745 0,68 Merko Ehitus 7,100 -1,11 Nordecon 1,030 -1,90 Olympic Group 1,940 -0,51 Premia Foods 0,710 0 Pro Kapital Grupp 2,340 -6,40 Silvano Fashion 1,910 -4,50 Skano Group 1,070 0 Tallink Grupp 0,751 0,13 Tln Kaubamaja 5,000 -0,99 Tallinna Vesi 13,300 0 Trigon Property 0,452 0

10.07 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,452 0,23 Hiina jüaan 8,440 0,07 Jaapani jeen 137,870 -0,37 Kanada dollar 1,452 0,06 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,377 -0,32 Poola zlott 4,142 0,33 Rootsi kroon 9,217 -0,45 Rumeenia leu 4,396 0,12 Šveitsi frank 1,214 -0,12 Briti naelsterling 0,795 -0,06 Taani kroon 7,455 0 Tšehhi kroon 27,440 0,03 Ungari forint 310,400 0,41 USA dollar 1,360 0,01 Venemaa rubla 46,333 -0,15

bns

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 11. JUULI 2014

Berliin saadab riigist välja kõrgeima USA luureametniku Berliin on andnud kõrgeimale USA luureametnikule Saksamaal korralduse spionaažisüüdistuste tõttu riigist lahkuda. Saksa valitsuse pressiesindaja Steffen Seiberti sõnul on otsus tingitud kahest eelmisel nädalal alustatud juurdlusest Ühendriikide heaks spioneerinud isikute suhtes, aga ka viimastel kuudel esil olevatest küsimustest USA salateenistuste tegevuse kohta Saksamaal. Saksa võimud on viimase 11 päeva jooksul vahistanud ühe väidetavalt Ühendriikide luure heaks töötanud isiku ning teise suhtes alustanud juurdlust. Reedel teatati 31-aastase Saksa välisluureteenistuse (BND) töötaja kinnipidamisest, keda süüdistatakse üle 200 dokumendi edastamises USA Luure Keskagentuurile (CIA). Eile otsisid Saksa võimud läbi arvatava Saksa sõjaväe töötaja kodu ja kontori. Teda kahtlustatakse USA-le saladuste edastamises. BNS

1,7

miljoni

elaniku võrra on aastaga kasvanud Euroopa Liidu rahvaarv.

Iisraeli meedia: Netanyahu välistas relvarahu Relvarahu Palestiina äärmusrühmituse Hamas võitlejatega ei ole isegi mitte päevakorras, edastas Iisraeli ajaleht eile peaminister Benjamin Netanyahu (pildil) sõnu parlamendikomisjonile. «Relvarahust ma hetkel kellegagi ei räägi. See pole isegi päevakorral,» vahendas Haaretz Netanyahu sõnu Knesseti välisasjade ja kaitsekomisjonile. Iisraeli õhujõud pommitavad Gaza sektorit kolmandat päeva operatsiooni Protective Edge raames, mille eesmärk on hävitada Hamasi taristu. Konflikti algusest ööl vastu teisipäeva on surma saanud vähemalt 80 palestiinlast. BNS

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

EBASELGED ALAD. 1990. aastate algusest saadik on Venemaa soodustanud mitme separatistliku piirkonna säilimist.

Tunnustamata, kuid hingitsemas liisa tagel toimetaja

K

rimmi annekteerimine ja Id a-Uk ra i na separatistlike niinimetatud rahvavabariikide väljakuulutamine on algusest peale tõstatanud küsimuse, milline võiks olla järgmine samalaadsete probleemidega riik, kuhu Venemaa oma kaasmaalasi toetama läheb.

Pärast Krimmi poolsaare annekteerimist ja Ida-Ukraina sündmusi on Venemaad võrreldud Teise maailmasõja eelse Saksamaaga ning isegi prints Charles kõrvutas Vladimir Putinit Hitleriga. Iseenesest ei ole aga separatistlike piirkondade toetamine Nõukogude Liidu lagunemise järgse Venemaa jaoks oma mõjuvälja säilitamiseks ja laiendamiseks midagi uut. 1990. aastate algusest saadik on Venemaa soodustanud mitme separatistliku piirkonna säilimist

ning takistanud lahenduste leidmist, nii et Euroopa äärealadel püsivad endiselt külmutatud konfliktid. Territooriumil, mida rahvusvaheline üldsus näeb suveräänse riigi territooriumi osana, tegutsevad end iseseisvaks kuulutanud, ent rahvusvahelise tunnustuseta riigid. Venemaa provotseerib, õhutab rahvuslikke pingeid ja kasutab varjatud sõjalist sekkumist, mille puhul on raske kohe otsustada Venemaa otsese osaluse üle.

1990. aastate algusest saadik on Venemaa toetanud aga otsesemate ja kaudsemate vahenditega nelja endise Nõukogude Liidu territooriumil asuva separatistliku piirkonna eraldumist. Need on Moldova Dnestri jõe ja Ukraina vahel asuv Transnistria, Gruusia põhjaosas paiknev Lõuna-Osseetia ja Musta mere äärne Abhaasia ning vähemal määral ka Armeenia ja Aserbaidžaani vahel asuv Mägi-Karabahh. Moskva sekkumine on kõigis neis ai-

Venemaa provotseerib, õhutab rahvuslikke pingeid ja kasutab varjatud sõjalist sekkumist.

danud kaasa sellele, et tekiks ja püsiks külmutatud konflikt, kus eraldunud piirkonnad ei allu enam neid oma territooriumi osaks pidava riigi keskvalitsusele ning kohalikud de facto juhid tegutsevad Venemaa kaitseja mõjuväljas.

Riike, mis territooriumi enda osaks peavad, on tõuganud see aga järjest tihedamate sidemete arendamisele lääneriikidega. Ukraina kriisi senistest samalaadsetest konfliktidest kiirem eskaleerumine ja Krimmi annekteerimine tõid kaasa selle, et lõpuks said Venemaa vastuseisust hoolimata sõlmitud assotsiatsioonilepped Euroopa Liidu ning Gruusia, Moldova ja Ukraina vahel.

Transnistria Krimmi annekteerimise järel oli just Transnistria see, millest räägiti kõige enam kui järgmisest Venemaaga liidetavast alast. End ise Dnestri-äärseks Moldaavia Vabariigiks nimetav piirkond hääletas 2006. aastal Venemaaga ühinemise poolt, Moskva on aga ise sellele tänini vastu. Moldova jaoks on tegu aga autonoomse piirkonna, mit-

VALGEVENE

U K R A I N A

MOLDOVA Transnistria RUMEENIA

BULGAARIA

te eraldi riigiga. Pärast Moldova assotsiatsioonileppe sõlmimist ELiga teatas Venemaa, et see rikub enklaavi õigusi, ning sõlmis Transnistriaga hulga uusi leppeid.

1990. aastal kuulutas ala end iseseisvaks, ajendatuna hirmust, et Moldova võib soovida ühineda Rumeeniaga. 1992 peeti lühike kodusõda, mis lõppes siis, kui Vene sõjavägi sekkus Transnistria poolel. Piirkonnas on endiselt ligi 1500 Vene sõdurit. Mägi-Karabahh on kurikuu-

POSTIMEES, 11. JUULI 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Vaidlusalused piirkonnad

VENEMAA

LõunaOsseetia

Abhaasia

Kaspia meri

Krimm Must meri

GRUUSIA ASERBAIDŽAAN Mägi- Karabahh

TÜRGI lus eelkõige korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse poolest, sest rahvusvaheline õigus seal ei kehti. Transnistria iseseisvust tunnustavad peale Venemaa veel vaid Abhaasia, Mägi-Karabahh ja Lõuna-Osseetia.

Kõik neli kuuluvad ka Tunnustamata Riikide Ühendusse.

Mägi-Karabahh Niipea, kui toimus Krimmi nn referendum, kuulutas Mägi-Karabahh selle heaks pretsedendiks, millest võiks lähtu-

IRAAN da ka nende tulevik, ja Venemaa surve all oli Armeenia üks vähestest riikidest maailmas, kes toetas poolsaarel toimunut.

Armeenlaste enamusega Mägi-Karabahh kuulus Nõukogude Liidu autonoomse oblastina Aserbaidžaani koosseisu ja kannab armeenlaste jaoks nime Artsahh. Aserite ja armeenlaste relvastatud konflikt puhkes perestroika ajal ning 1990. aastate algul peetud sõjas hukkus kuni 30 000 inimest, 1992 iseseisvuse välja kuulutanud Mä-

gi-Karabahh läks aga armeenlaste kontrolli alla. Moskva on kogu konflikti vältel relvadega varustanud mõlemat vaenupoolt, kuigi ametlikult osaleb ta Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) missioonil, mille eesmärk on lõpuks ometi lahendus leida.

Armeenia, kes idapartnerlusprogrammi objektina pidas samuti ELiga assotsiatsioonileppe sõlmimise kõnelusi, teatas pärast Krimmi annekteerimist, et liitub tolliliiduga.

Aserbaidžaan seevastu ei ole end kindlalt positsioneerinud ja probleeme valmistab ka see, et Mägi-Karabahhi ei tunnistata rahvusvaheliselt riigi lahutamatuks osaks, nii nagu näiteks Gruusia Lõuna-Osseetiat. Pärast ELi leppe allkirjastamist kolme idapartneriga on Vene tolliliidu-surve aseritele kasvama hakanud.

Abhaasia Samal ajal, kui kõigi silmad olid Ukrainal, kukutas Abhaasias opositsioon tunnustamata valitsuse Kremli-meelse presidendi Aleksandr Ankvabi. Mai lõpus esitas Ankvab parlamendi survel ka lahkumisavalduse. Juhtunu võib paista Ukraina sündmuste lainetusena, ent selle taga nähakse pigem presidendi liigset võimuhaaramist ja Moskva võimu tugevamat kindlustamist. Abhaasia elab suuresti Venemaalt tuleva raha najal, ent Ankvab pani sellest Moskva jaoks liiga suure osa oma taskusse ja tegutses rohkem oma huvidest lähtudes, jagades näiteks Abhaasia grusiinidele Abhaasia passe, mis andis neile hääleõiguse ja talle potentsiaalset lisatoetust.

Minarc Evo -tuoteperhe Kemppi Minarc Evo tootepere Kvaliteetne keevitustulemus, iganes te ka ei keevitaks Laadukasta jälkeä missäkus ikinä hitsaatkin Minarc Evo -laitteet on uusimpia jäseniä jo ennestään menesMinarc Evo seadmed on uusimad Minarc tootepere liikmed. tyksekkäässä Minarctuoteperheessä. Tämä uusi tuotesarja siSellesse uude tootesarja kuuluvad 150A elektroodkeevitussältää 150 ampeerin puikkokoneen, 170 ja 200 ampeerin MIG/ seade,-koneen 170 ja sekä 200A200 MIG/MAG-seadmed ning 200A DC TIGMAG ampeerin DC TIG -koneen.

Minarc Evo seade. Elegantsed Evo tooted on kasutatavad 1f-230V -tuotteet ovat 230 Minarc voltin yksivaiheverkossa toimivia tyylikkäitä toitepingega. Nendes sisalduvad kõik tuntud ja hinnatud hitsauslaitteita.

Ne sisältävät kaikki tunnetut ja arvostetut MinarcMinarc seeria omadused, mida nüüd onversioina. veelgi edasi arendatud. ominaisuudet entistä kehittyneempinä

Hind alates 440 eur + km.

Kemppi ametlik esindus Eestis. Müük, hooldus ja rent.

RKR Seadmed OÜ | Peterburi tee 83, 11415 Tallinn +372 683 5235 | info@rkrseadmed.ee | www.rkrseadmed.ee

Seoses ELi assotsiatsioonileppe sõlmimisega on õhus hirm, et Venemaa püüab Gruusiale selle eest tagasi teha ning olukorda separatistlike piirkondade abil destabiliseerida.

Gruusia jaoks on pärast augustisõda tegemist okupeeritud alaga, nii näeb seda ka enamik rahvusvahelist üldsust.

Abhaasias paikneb 1700-liikmeline Venemaa väekontingent. ÜRO liikmesriikidest tunnustavad Abhaasia iseseisvust Venemaa ning Nicaragua, Venezuela ja Okeaania pisike saareriik Nauru.

Lõuna-Osseetia Mägine piirkond on ametlikult Gruusia osa. Lõuna-Osseetia on pikalt olnud piirkonna pingeallikas ning ka 2008. aasta augustisõda sai hoo sisse siis, kui Lõuna-Osseetia nn relvajõud ründasid Tshinvalis Gruusia vägesid. Sõja järel kuulutas LõunaOsseetia end iseseisvaks ja pälvis Venemaa tunnustuse. Gruusia on aga vankumatul seisukohal, et ala staatuse küsimuses kompromisse ei tehta – seisukoha kindlust näitab seegi, et Lõuna-Osseetia asemel nimetab Thbilisi piirkonda järjekindlalt Tshinvaliks. Möödunud kuul toimusid Lõuna-Osseetias parlamendivalimised. Tunnustamata hääletuse võitis Ühtne Osseetia, mis, nagu nimigi ütleb, soovib ühineda vennasriigi PõhjaOsseetiaga ehk saada Venemaa osaks. Uus parlamendispiiker Anatoli Bibilov sõnas Vene uudisteagentuurile ITAR-TASS, et küsimus pannakse rahvahääletusele, kuid millal see toimub, seda ta ei öelnud. Moskva pole Lõuna-Osseetia kavatsust kommenteerinud.

Ukraina sõdurid eile Donetski lähedal positsioonil.

foto: afp/scanpix

Kiiev: separatistid võivad vastu pidada veel kuni kuu Ukraina võimud möönsid täna, et Vene-meelsed relvastatud separatistid võivad Donetski ja Luganski oblastis vastu pidada veel kuni kuu aega.

Uudisteagentuuri AFP teatas eile, et Ukraina sõjaväe pooleteise kilomeetri pikkune soomuskolonn jõudis 20 kilomeetri kaugusele Donetski linnast. Eile õhtul alustasid relvajõud mitmel rindelõigul pealetungi.

Ukraina sõjaväe teatel on viimase 24 tunni jooksul lahingutes surma saanud kolm ja vigastada 27 sõjaväelast.

«Me saame praegu prognoosida, millal osutub võimalikuks vägede väljatõmbamine Donetskist ja Luganskist. Eeldatavasti õnnestub seda teha kuu aja jooksul,» ütles Ukraina siseministeeriumi nõunik

Stanislav Retšinski riigitelevisioonile.

Ukraina tervishoiuministeerium teatas eile, et ligi kolm kuud väldanud konflikti käigus on Ida-Ukrainas hukkunud 478 ja vigastada saanud 1392 tsiviilisikut.

Retšinski välistas õhuja suurtükirünnakud mõlemas linnas, et säästa tsiviilelanike elu. Kiievi kontaktid separatistidega on seni piirdunud madala taseme konsultatsioonidega. Ukraina presidendi Petro Porošenko kantselei ülema asetäitja Valeri Tšalõi sõnul on ametlikud läbirääkimised terroristidega võimatud.

Ukraina relvajõud on alates laupäevast separatistide käest tagasi võtnud mitu linna, mida sissid alates aprilli keskpaigast enda käes hoidsid. BNS

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 11. JUULI 2014

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Putin võidab Ukraina fašistid, ei luba pühale Venemaale rõlgusi, teeb dollari asemel tähtsaks rubla – Putin on uus Stalin, kes teeb venelastest valitud rahva. Kirjanik ja kolumnist Olev Remsu jagab muljeid oma viimasest Venemaa-reisist.

Tagasi valitud rahvaste hulgas

J

uunikuus tegin viiepäevase rongireisi Venemaal, veeresin Baikalini välja. Milline eufooria! Milline rõõm!

Kupeekaaslased vaheldusid, kuid ikkagi olid neist mitmed kõrgendatud meeleolus, tahtsid seda minuga jagada, seda enam, et mu aktsent oli kohe kuulda. Tegelikult puutusin sellise erilise häälestatusega kokku juba Tallinnas. Istusin enne väljasõitu Kuku kohvikus Vabaduse platsil, tuntud venemeelne publitsist tuli mu kõrva laulma «Sevastopolski vals’i».

Ta pilgus leegitses rahulolev kättemaks – see on sulle iseseisvuse eest, see on sulle eesti keele eest!

Moskvas, Jaroslavli vaksali pakihoius toimus ilmet andev stseenike. Keegi päikeseprillidega, tühjade kätega mees sammus otse teenindusluugi juurde, ja kehtestatud kord andis talle selleks ka õiguse. Oma sakvuajaaži välja võtta võis ilma järjekorras seismata.

Teine, hästi karvase turjaga mees, kes kandis sinist maikat ja tammus pikas sabas, seda ei teadnud ning käratas tema meelest vaheletrügija peale – jo… maidan! Nii et Saatan pole enam üksnes fašist, nüüd on rohked Saatana-sünonüümid täienenud maidani-sõnaga. Nii see keel nüanssidega rikastub.

Mille üle siis minu kupeekaaslased heameelt tundsid?

Et tänu Putinile ei tule Krimmi NATO baase. Et Putin võidab Ukraina fašistid. Et Putin ei luba pühale Venemaale rõlgusi. Et Putini kaotab varsti ära Ameerika dollari tähtsuse, asendab selle rubladega. Et Putin on uus Stalin ning laiendab «naši» piire Kasahstani ja Valgevene ning varsti juba teiste riikide alade võrra.

«Kõik, kes meie juurest reeturilikult jalga lasid, tulevad ise põlvili paluma, et me nad tagasi võtaksime,» kuulutas arvutimees Jekaterinburigast, seesama, kes Putinit uueks Staliniks pidas.

Keegi naispensionär, varem siseministeeriumi kantseleitöötaja, kes oli Ukraina idaaladelt pärit, rääkis, milliseid venelaste ja ukrainlaste vahelisi kaklusi peeti tema kooliajal Ždanovis (ta kasutas Mariupoli linna tolleaegset nime).

Nemad sõimasid ukrainlasi hohollideks ja banderalasteks, ukrainlaseid neid vastu moskaliteks. Küsisin temalt, kas ta teab, mis ajal Stepan Bandera tegutses. Ta ei teadnud ega tahtnudki seda teada. Küsisin, kas ta teab, et sakslased-hitlerlased panid Bandera

koonduslaagrisse? Ta nimetas seda valeks ja väljamõeldiseks. Ukrainlased muud ei teegi kui valetavad, oli ta veendunud.

Kõik rõõmustasid. Sellest et vagunitualetist kadus vesi, ei hoolinud keegi. Kirgede puhul ei loe olud, ei loe argumendid. Kes nendele vihjab, on rahvuse vaenlane.

«Putin tõstis meid põlvedelt üles,» ütles mees, kes vagunitamburis salaja suitsetas. Tema kandis T-särki Vabadussamba ja kirjaga «New York». Putini jumaldaja võiks tõmmata ülle rõivatüki Kremli pildi ja kirillitsas «Россияga». Või koguni Putini endaga.

Näiteks pildiga, kuidas mees kurgi lendama õpetab.

Kes siis surusid 140-miljonilise suurrahva põlvili? Vaenlased! Gorbatšov, Jeltsin, pribaltid, ameeriklased, kogu NATO ja kõik teised läänemeelsed.

Ja kuhu siis Putin nad tõstis?

Tagasi valitud rahvaste hulka.

Putin pakub revanšilootusi, teeb praegu sama, mida Hitler sakslastega tegi 30ndail aastail ja 40ndate alguses.

Muidugi, venelased on end ikka pidanud valitud rahvaks. Mõnikord salamisi, mõnikord malbemalt, siis jälle täiel rinnal. Lenin küll vihkas suurvene deržimordasid (tema väljendusviis), kuid pakkus ka uue ekspansionismiidee, nimelt bolševismi. Rünnata sai, kuid territoorium ei suurenenud.

Vastupidi, kahanes! Stalin tõi rahvusluse ja suurriikluse tagasi ning tegi maailma kõige võimsama riigi, viis ellu tsaaride ja rahva unistuse. Ent viimasel kuuekümnel aastal kippus magus äravalituse tunne kuhtuma. Uusi kinnitusi jäi kasinaks.

Mõned õnnemomendid siiski vilksatasid (Ungari, Tšehhoslovakkia, Afganistan rünnaku alguses), Aafrikas tehti inglastele ja Kuubas ameeriklastele ära, kuid need polnud siiski need päris õiged, kuna maatükke ei lisandunud. Vaat Gruusia ja Krimm on juba asjalikumat maiku.

Mis unistuste vald siis see on, kuuluda valitud rahvaste hulka?

R

ahvaid, kes ennast äravalituks peavad, on suuri ja väiksemaid, jätame täna väiksemad (näiteks juudid) kõrvale. Valitud rahva staatus võib olla teiste poolt tunnustatud, kuid üldjuhul ta seda ei ole, kuna need, kes ennast valitud rahvaks peavad, on suured vallutajad. Helleenid jõudsid Indiani, roomlased

muutsid Vahemere oma sisemereks, araablased kehtestasid kalifaadi Hindustanist Püreneedeni, mongolid (tegelikult ka väikerahvas, neid oli 13. sajandil vaid 700 000) haarasid enda alla Euraasia Hiinast Aadria mereni, hispaanlased ja portugallased hõivasid Ameerika, venelased murdsid Moskoviast Vaikse ookeanini, inglased hoidsid peos veerandit maailma.

Kõik rõõmustasid. Sellest et vagunitualetist kadus vesi, ei hoolinud keegi. Kirgede puhul ei loe olud, ei loe argumendid. Kes nendele vihjab, on rahvuse vaenlane.

Vaid ennast tõelisteks taevapoegadeks pidanud hiinlased eelistasid vallutamise asemel isolatsionalismi, oma kõrkuse tõttu ei pidanud nad ümbritsevaid barbareid isegi anastamisvääriliseks. Üldjuhul on ikka tahetud saada kogu maailma valitsejaks ning vaid ühel juhul on see asjaosaliste enda arvates õnnestunud. Kui Batu-khaan 1242. aastal Aadria mereni jõudis, oli ta kindel, et vanaisa, Tšingis-khaani käsk on täidetud, maailm on vallutatud. Mongolid lihtsalt ei teadnud, et maailm on avaram kui nende hiigelriik, mida me praegu peame kõigi aegade suurimaks maismaaimpeeriumiks. (Vaid brittide oma oli suurem.)

Ikka on teiste allaheitmist õigustatud mõne kindla missiooniga või siis üldise nii-öelda tsiviliseerimisega.

Araablased sõdisid islami, hispaanlased ja portugallased katoliikluse eest, suurushullustus on tabanud meie naabreid rootslasigi, nemad võitlesid kunagi luterluse eest. Usulevitamine pidi varjama atavistlikku, loomariigile omast territooriumihõivamistungi. Üksnes Hitler julges ausalt ja otse rääkida saksa rahva eluruumi laiendamisest. Valitud rahvas ameeriklased pole viimasel ajal ametlikult liitnud enda külge maid, kuid nemad on veel hullemad. Nemad allutavad oma mõju ja kultuuriga. Ja seda isegi edukamalt kui pommitamiste ja invasioonidega. Ameerika kohe imbub naha vahele. Näe, rongitamburis suitsetaja kandis «New Yorgi»-särki. Tõeline agressioon! Ja okay-ütlemine keelatakse Venemaal lihtsalt ära.

Omamoodi tsiviliseerijad olid ka mongolid, nemad olid nomaadid ning vihkasid linnatsivilisatsiooni, nemad tegid maatasa linnad ja hävitasid linnarahvad.

Nõukogude satelliitriigiks olnud Mongoolia rahvavabariigis oli keelatud Tšingis-khaanist kirjutada, rääkida ja mõelda (!). Küllap viimast tuvastati pealekaebuste teel. Praegu on Tšingis-khaani pilt Mongoolia rahatähtedel, stepisopkade otsas kõrguvad talle pühendatud 40-meetrised obeliskid.

Mis see on? Uhkus, et kunagi olime me valitud ja vallutajarahvas. Või on tegemist lootusega, et Tšingis-khaan viib tänagi valitud seltskonda? Selle nimel antakse andeks või lihtsalt suletakse silmad selle ees, et tegemist on kõigi aegade suurima massimõrvariga.

A

ga tänased sakslased, vastupidi, ei hooli olemisest valitud rahvaste hulgas, nemad tunnevad piinlikkust just sellepärast, et natsionaalsotsialismimürk nakatas peaaegu sajaprotsendiliselt nende vanemaid ja vanavanemaid.

Kuidas suutsid revanši- ja vallutushimud kaotada kõik moraalsed tõkked? Kuidas hakkas aumõiste tähendama orjalikkust?

Ma usun, et vastavas ajaloosituatsioonis ja osavalt kultiveeritud propaganda puhul võib seda teha iga rahvaga. Pidurdav kultuurkiht meie teadvuses on õhuke, see minema pühkida ja rahvas brutaalseks ja sõnakuulelikuks, metsikuks muuta on lihtne.

Ehk häbevad sakslased seetõttu, et Kolmandast Reichist on liiga vähe aega möödas? Näe, prantslased Napoleoni jumaldavad!

Ometi on see asi kahe otsaga. Tsiviliseerimine on iseenesest rassistlik termin, ent ometi oleme meie, eestlased, tänulikud paavst Innocentius III-le, et ta meid tsiviliseerida võttis ning alustas ristisõda Liivimaa paganate vastu.

Venelased on end ikka pidanud valitud rahvaks. Mõnikord salamisi, mõnikord malbemalt, siis jälle täiel rinnal.

Nii, Putin viib venelased tagasi valitud rahvaste hulka. Aga mis ta ise vastu saab? Ta naudib 86-protsendilist rahva toetust ning tõenäoliselt saab temast eluaegne president. Tahaks loota, et mitte samasugune nagu oli Hitler sakslastele eluaegse kantslerina…

POSTIMEES, 11. JUULI 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

NATO peab muutuma

N

ATO on rajal tagasi – kui ta vaid tahab olla. Sügisesel tippkohtumisel Newportis Walesis selgub, kas allianss soovib tarmukalt täita oma põhiülesannet, milleks on liikmesriikide territooriumi kaitsmine.

Enam ei piisa kõigest viitamisest Atlandi harta viiendale artiklile, mis tunnistab ühe liikmesriigi ründamise rünnakuks kogu alliansi vastu. Eduka rakendamise korral oleks see mõistlik vastus korrapärasele sõjale, millel on oma algus, keskpaik ja lõpp. See ei ole mõistlik aga häguse ehk sellise sõja korral, mida peab Venemaa Ukraina vastu ning mille kulg ja suund on lääne segadusse ajamiseks teadlikult hägustatud.

Venemaa uus sõjaliik ühendab majandusliku ja poliitilise surve küberrünnakutega, korruptsiooni, propaganda ja provokatiivsete sündmustega, mida aitavad korraldada luurajad ja eriväed. NATO ei ole üles ehitatud selliste probleemide lahendamiseks. Alliansi käsuahel suudab langetada sõjalisi otsuseid, kõik muu on aga poliitilise tasandi ülesanne ja seal langetatakse otsuseid konsensuse alusel.

Kui Põhja-Atlandi allianss ei suuda muutunud julgeolekuolukorrale reageerida, saab sellest raha neelav tühikoht, hoiatab ajakirja Economist toimetaja Edward Lucas.

M

öödunud kuul Brüsselis peetud NATO infosõjakonverentsil esitasin soovi, et allianss parandaks oma kohalolekut ühismeedias. Aga kui ma tõin näiteks, et allianss võiks paigutada mõningaid vahendeid tõlketöösse, et, ütleme, bulgaaria keeles paljastada Venemaa mõjutamiskatseid Bulgaarias, katkestati mind kohe: kuidas saaks NATO

ametlikult soodustada liikmesriigi valitsuse kritiseerimist?

Ma väitsin, et lahenduseks oleks selliste asjade tegemine NATO hõlma all, aga mitte NATO ametliku väljundina. Mõne riigi Brüsseli esinduste (silma paistavad Kanada ja NATOsse mittekuuluv Rootsi) suurepärased Twitteri kontod näitavad ilmekalt, mida on võimalik nii ära teha. Siinkohal võiks olulist osa etendada Läti vastne strateegilise kommunikatsiooni oivakeskus (see tegutseb NATO tiiva all, aga ei kuulu käsuahelasse).

Samuti peab NATO meelde tuletama vanu õppetunde. Balti riigid ja Poola vajavad tõelist kaitsmist praegu ja otsekohe. Asjade senine korraldus, isegi kui arvestada viimase aja täiendusi, näeb ette väiksed ajutiselt riigis viibivad välisjõud. Eriolukordade ja tugevdamise kavad näevad ette suuremate jõudude siirmise kriisi korral.

Sellest enam ei piisa. Kriis võib olla liiga hägune, et käivitada vajalik reaktsioon. Või siis võib see areneda liiga kiiresti, et välised jõud suudaksid midagi tõhusalt ette võtta: venelased võivad välksõjaga hõivata territooriumi, näiteks koridori Kaliningradi, kõigest mõne tunniga. See seaks alliansi silmitsi sündinud tõsiasjaga, mida oleks väga raske tagasi pöörata jõuga.

Heidutuse tugevdamiseks, kohalike elanike julgustamiseks ja

NATO peab viibima püsivalt Kirde-Euroopas, eelistatavalt olulisi jõude sisaldavate baaside, korraliku taristu ning hästi sisse seatud kütuse-, laskemoona ja varustuse ladudega.

MEIE UUS MAAILM LM

omaenda valmisoleku süvendamiseks peab NATO viibima püsivalt Kirde-Euroopas, eelistatavalt olulisi jõude sisaldavate baaside, korraliku taristu ning hästi sisse seatud kütuse-, laskemoona ja varustuse ladudega.

Samuti on vaja tihendada sidemeid Rootsi ja Soomega. Need riigid on piirkonna kaitsmisel eluliselt tähtsad ja koostöö nendega ongi aina suurenenud, aga nende kuulumine allianssi on ikka veel aastate taga.

Ahvatlev oleks võrrelda NATOt abieluga: abielus kas ollakse või ei olda. Ähmasus liikmestaatuse osas kahandab ajendeid liituda ja ühtlasi nõrgestab viienda artikli julgeolekugarantiid.

T

eoreetiliselt on tegu mõjukate argumentidega, kuid need kaalub üles praktiline vajadus hõlmata Rootsi ja Soome kiiresti ja põhjalikult piirkonna kaitsesse. Mõlemad kuuluvad juba NATO rahupartnerluse riikide sekka. Aga nad vajavad midagi enamat – nimetagem seda kuldkaardipartnerluseks –, millega kaasneks kõrgel tasandil poliitiline dialoog, tihe koostöö koostegutsemisvõime tagamisel ja võimete arendamisel, küberkaitse, merejulgeoleku ja muu sellise vallas. Nad peavad olema võimaluste piires maksimaalselt kaasatud kõigisse NATO asjakohastesse komiteedesse, õppustesse, väljaõppesse ja plaanimisse.

NATOs leidub küllaga neid, kes peavad niisuguseid muudatusi ebamugavaks, isegi ebasoovitavaks. Kuid ilma nendeta muutub allianss vaid raha neelavaks tühikohaks.

Kas iga kurjategija väärib vanglat?

K ujutlege, et teie kodu keldrisse on sisse murtud.

Naabritega rääkides selgub, et neil on samalaadne asi juhtunud, ja nii kogu teie elamupiirkonnas.

Kogukahju on tekitatud 6500 eurot. Kurjategija tabatakse ja saadakse teada, et ta on 26-aastane põhiharidusega töötu mees, narkomaan, nimeks Robert. Tal on varasemast mitmeid karistusi, ta on olnud ka vanglas – elukutseline kurjategija. Ja nüüd on teil võimalik osaleda tema karistuse määramisel. Kui te olete keskmine Eesti elanik, siis suure tõenäosusega saadaksite ta tagasi vanglasse ja oluliselt väiksema tõenäosusega narkoravile.

Kuigi ka kohtunik saadaks ta tõenäoliselt vanglasse, peaksite kohtunikuga tõsise vaidluse selle üle, kui pikaks ajaks ta trellida taha saata. Olles jällegi keskmine eestimaalane, määraksite talle karistuseks veidi üle nelja aasta, kohtunik aga aasta ja kaheksa kuud. Nii kohtunikule kui teile oleks kõige tähtsam see, et Robert saaks karistuse. Umbes sama oluline on teile, et kahjud saaksid korvatud. Aga kõige vähem huvitaks teid teie kui ohvri ja Roberti lepitamine.

See kirjeldus vastab tüüpilisele Eesti elanikule, mis koorub välja justiitsministeeriumi ja meie partnerite koostöös läbi viidud uuringust, kus uuriti elanike, kohtunike, prokuröride ja politseinike karistushinnanguid.

Inimesed kipuvad muudele karistustele eelistama vangistust, mis ilmselt tuleneb sellest, et muid

andres anvelt justiitsminister, SDE

karistusi eriti ei teata, ja kui teatakse, siis nendesse ei usuta. Tegelikult ilmselt saab suurem osa inimestest aru, et vangistus pole lahendus ja on ehk üldse ajale jalgu jäänud, aga ega teisi karistustüüpe väga täpselt ei teata.

Samas on teised karistused täiesti olemas: üldkasulik töö, elektrooniline valve, sõltuvusravi.

Lisaks tingimisi karistuse ja menetluse lõpetamise puhul näiteks leppimine ja sotsiaalprogrammi läbimine. Vangistus on kõige ebaefektiivsem ja samas maksumaksjale üks kallimaid karistusi, mida tuleks kasutada nii harva ja lühikest aega kui võimalik, näitavad teadusuuringud. Teisalt ei hinnata karistusalternatiive alati nende mõju järgi, karistust peetakse ka kättemaksuvahendiks, mis selgitab vangistuse populaarsust.

Eriti karmidel juhtudel on kurjategija isoleerimine ainuke võimalus tegeleda kurjategijaga, aga suuremal osal juhtudest mitte. Seetõttu ei saa karistuse eesmärk olla isoleerimine. Rääkides ootustest karistustele, tuleks mõelda rohkem sellele, kuidas tuua ohvritele leevendust ja korvata nende kahjusid. Iga konkreetne kuritegu ning toimepanija on erinev, mistõttu ei tuleks rääkida niivõrd leebetest või karmidest karistustest, kuivõrd karistuse mõjust.

Vangistus on kõige ebaefektiivsem ja samas maksumaksjale üks kallimaid karistusi, mida tuleks kasutada nii harva ja lühikest aega kui võimalik, näitavad teadusuuringud.

Tulles nüüd tagasi Roberti loo juurde, siis kas te tõesti usute, et tagasi vanglasse saatmine teeks temast seal parema inimese? Vaevalt küll. Kas tema vanglasse saatmine tekitab teis tunnet, et õiglus võidutseb? Võib-olla mõne jaoks jah, aga mitte paljude jaoks – ohver ei pruugi saada rahulolutunnet sellest, kui kurjategija saab eriti karmi karistuse, kuid temale tekitatud kahju hüvitamisest võib seetõttu rääkima hakata alles aastate pärast, kui Robert uuesti vanglast väljas on ning tööd püüab leida.

Aga mõelge, kui Robertit ei olekski vanglasse saadetud, vaid ta peaks silmitsi seisma kõigi nendega, kelle keldrisse ta sisse murdis, kuulma, nägema oma ohvrite tundeid ja selgitama neile oma tegevust. See ei teinuks temast uut inimest – mõne ohvri jaoks muutunuks ta ka põlastusväärsemaks –, küll aga oleks Robert astunud sammukese selles suunas, et ta oleks adunud oma teo tagajärgi.

Muidugi, lõputult ei saa inimest kuritegelikult teelt ära hoida.

Lõplikud valikud jäävad iga inimese enda teha. Ka see on omamoodi vabadus. Kuid igaühele tuleb anda võimalus, mitte ainult maitsta kättemaksu. Nii nagu vägivald sünnitab vägivalda, sünnitab ka kättemaks kättemaksu ja agressiivsust ühiskonna vastu. Vangla suuresti lükkab probleemi edasi ja kaitseb ühiskonda, kuid varem või hiljem tuleb meil taas Robertiga silmitsi seista. Meie oleme läinud edasi, arenenud, tema oskab ikka ainult varastada.

Henrik Roonemaa Kaks presidenti presiden nti korraga

M

õni aeg tagasi sattusin vestlema minust põlvkonna jagu vanemate haritlastega, ja nagu ikka tihti juhtub, läks ühel hetkel jutt poliitikale. Nemad ütlesid, et ei saa üldse aru, millega tegeleb Eesti president Toomas Hendrik Ilves: mis asju ta ajab, mis on talle oluline, mida ta väärtustab, mida olulistest asjadest arvab. See oli väga üllatav, sest minu jaoks pole ükski teine Eesti president olnud nii nähtav ning selgete seisukohtade ja väärtustega kui Ilves. Siis tuli välja, et nad keegi ei kasuta Twitterit. Minu jaoks jällegi on Twitter igapäevane lahutamatu kaaslane. Ja president Ilvese jaoks ka.

Twitteri-voogusid analüüsiva veebisaidi Tweetails andmetel postitab president Ilves keskmiselt 31,43 säutsu (sõnumit) päevas. Selle sees on nii ta enda kirjutatu kui ka teiste postitatud säutsude kordused – esiletõsted üldisest infovoost, mida president on pidanud piisavalt tähtsaks, et ka oma ligi 30 000 jälgijale neid korrata. Tweetails hindab, et president kulutab Twitteris 20 tundi kuus ning kõige rohkem sissekandeid teeb ta laupäeviti, kõige aktiivsem aeg on hilisõhtud.

Eestil on justkui kaks presidenti. On see president Ilves, keda näeb «Aktuaalses kaameras», rääkimas vist tihti asjadest, millest ta peab rääkima. Ja see president Ilves, keda näeb Twitteris, tavaliselt rääkimas asjadest, millest ta tahab rääkida.

Twitteris on meil president, kes võtab kirglikult sõna Venemaa ja Ukraina teemadel: postitab linke maailmatasemel analüüsidele, uudistele ja sõnavõttudele ning kasutab iga võimalust veenda maailma selles, et Venemaasse ei tasu sinisilmselt suhtuda (tema viimase aja säutsudes enim esinenud sõnad on «Ukraina», «Venemaa», «NATO» ja «Putin» ning üle poole viimase kuu aja säutsudest on olnud Venemaa või Ukraina teemal). President, kes promob väsimatult Eesti ITd: meie e-riiki ja idufirmasid, ITharidust ja muid e-saavutusi. President, kes soovitab teistele eesti muusikat, raamatuid ja kunsti, kes tuletab küüditamise aastapäevadel maailmale eestlaste kallal toime pandud terrorit valusalt meelde, kes jaaniööl näitab maailmale Eesti maagilisi valgeid öid ning laulupeo ajal selle suurust ja võimsust.

Just sellesama laulupeo, millel tehtud selfi osa eestlasi väga pahandas ning kus ta väidetavalt vaatas liiga palju oma telefoni ja liiga vähe koorilauljaid.

I

ga Eesti president on pidanud päris palju ise oma rolli mõtestama ning president Ilves on otsustanud olla palju rohkem näoga välismaa poole, kui oli näiteks Arnold Rüütel. Üks kanaleid, mida ta selle jaoks efektiivselt kasutab, on Twitter.

Analüüsiteenuse Followerwonk andmetel on üle 24 000 inimese ehk 86 protsenti president Ilvese jälgijatest Twitteris ingliskeelsed, mis tähendab, et keskmiselt 31,43 korda päevas ütleb meie president midagi, mis jõuab otse kümnete tuhandete välismaa inimeste arvutitesse ja telefoniekraanidele. Paljud neist on mõjukad poliitikud, ametnikud, ajakirjanikud ja nii edasi. Milline teine Eesti asutus või inimene jõuaks regulaarselt nii suure ja mõjuka ingliskeelse auditooriumini? Kas meil üldse on sellist? Tõenäoliselt on president Ilves üksinda suurema auditooriumiga kui näiteks ERRi ingliskeelne uudisteportaal, eriti kui veel arvestada, et tema sissekannete jagamisel kasvab auditoorium mitmekordseks.

Seega võiks ehk laulupeoselfile ning liigsele telefoni vaatamisele läheneda hoopis nii, et president Ilves ei istunud seal niisama, vaid tegi tööd, esindas ja esitles Eestit maailmale. Eesti inimeste arusaamad, mis see presidendi töö on, lähevad lihtsalt kohati lahku.

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 11. JUULI 2014

TOIMETAJA SILVIA URGAS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Üks peaosalisi Juhan Ulfsak koos võttemeeskonnaga esimest stseeni filmimas.

FILMIVÕTTED. Idüllisel Saaremaal Eesti tippnäitlejate osalusel filmitav Veiko Õun linnainimesed kokku ühte maakohta, sest linnas viibimine on muutunud võimat

Õunpuu uus film oota silvia urgas reporter

«Roukli» Lavastaja Veiko Õunpuu Osades: Mirtel Pohla, Juhan Ulfsak, Lauri Lagle, Meelis Rämmeld, Eva Klemets ja Peeter Raudsepp.

Hooandjas võimalik toetada 14. juulini https://www.facebook.com/rouklitammik

O

n palav juulipäev täiesti tavalises Saaremaa taluhoovis Rahuste külas. Ringi jooksevad kanad, kass ja koer ning maja ääres istub tugitoolis räsitud välimuse ja veriste sidemetega mees, kes lähemal vaatlusel osutub Meelis Rämmeldiks. Ootamatult oksendab must kass murule karvapalli, tulevad kanad ja söövad tekitatud segaduse ära.

Hoovi taga võpsikus filmitakse Eesti tippnäitlejatega Veiko Õunpuu uue filmi «Roukli» esimest stseeni.

Roukli nime kannab iidne tammik siinsamas Õunpuu enda talu serval. Filmi sisust rääkides on nii näitleja kui ka filmilavastaja kidakeelsed. Ühelt poolt kõlab ümberjutustav sisu ise banaalsena, teisalt võib paljutki veel muutuda.

Hooandja tutvustusest jäi mulje, et ka filmitegijatele endile on kindel vaid Roukli tam-

mik ja eskimote sõna iktsuarpok, mis tähendab ebamäärast ootusärevust, mis sunnib inimest liiga sageli välja vaatama minema, et ega keegi ei tule.

Tegelikult film täielikult improvisatsioonil ei põhine.

Paindlikkus ja rahulikkus Näitleja Lauri Lagle näitab 50-leheküljelist stsenaariumi, mille valmimisele on lisaks Õunpuule kaasa aidanud Taavi Eelmaa. «Stsenaariumi struktuur on selge,» ütleb Lagle, näitlejad ei tea aga veel, kes nende tegelased täpselt on või kas nad seda üldse kunagi teada saavad. Eva Klemets aga kinnitab, et tegu pole abstraktse looga, vaid jutustusega linnainimestest, kes sunnitult maamajja kokku sattuvad. «Linnas viibimine on võimatuks muutunud ühiskondlikel ja poliitilistel põhjustel,» viskab Klemets õhku intrigeeriva sisuvihje. «Algselt filosoofilised konfliktid muutuvad aktuaalseks,» selgitab Õunpuu.

Näitlejate jutust tekib tunne, et filmis on kergelt maaväliseid ja seletamatuid elemente. Ulmefilmiga siiski tegu pole: «Ka see puu siin on seletamatu tegelane, keset loodust stiihilises olukorras on kõik, mis su ümber toimub, suhteliselt seletamatu,» tõmbas Klemets paralleele.

Ei Lagle ega Rämmeld taha näitlejatele antavat vabadust uueks meetodiks nimetada. «See kõlab nagu mingi sekt,» ütleb Lagle. Mirtel Pohla sõnul on traditsioonilise filmitegemisega võrreldes põhili-

seks erinevuseks paindlikkus ja rahulikkus. Ruumi on proovimiseks ja katsetamiseks. Paljuski tugineb selline lähenemine usaldusele.

Esialgu filmitakse Saaremaal järjest kaks nädalat, seejärel tullakse taas kokku augustis, kuid ilmselt jätkatakse kaadrite ülesvõtmist sügisel, võib-olla ka talvel. «Film on valmis siis, kui tekib terviku tunne,» selgitab Lagle. Õunpuu loodab, et film jõuab kinodesse järgmise aasta kevadhooajaks, kuid palju oleneb ka sellest, kas õnnestub koguda vajalik raha.

Õõvastav korrektsus «Roukli» rahakott sõltub iserahastusplatvormi Hooandja üles pandud projekti edukusest. Eile keskpäevaks oli projekti toetanud 281 inimest kokku 11 712 euroga. Soovitud 15 000 euroni jõudmiseks on aega 14. juulini. Kas rahataotlemiseks vähem närvesöövaid viise ei ole? Õunpuu sõnul on põhjuseks traditsiooniliste struktuuride loomingulisusele vastu töötav reglement. «Stsenaarium analüüsitakse üksi-

Muidu peab alati süüd tundma, et tegu on maksumaksja rahaga ja rahvas ei taha näha mingeid esoteerilisi katsetusi.

pulgi läbi, nagu oleks tegu juba päriselt eksisteeriva asjaga.

Neid inimesi ei ole, kes oleksid võimelised analüüsima filme arengufaasis. Ma isegi veel ei tea, kuhu film täpselt tüürib, keegi ei tea. Loomingulist protsessi ei alustata kunagi lõpust,» ütleb Õunpuu.

Fondid aga üldjuhul just seda nõuavad. «Võib-olla ei ole kõik need mehhanismid loodud ennekõike bürokraatide töökohtade kindlustamiseks, aga süsteem on üles ehitatud juriidilisele korrektsusele ja see ahistab totaalselt kunstnikke,» ütleb Õunpuu, leides, et probleem on palju laiem kui lihtne aruandlus.

Abivalmis kohalikud Hooandja annab ka puhta südametunnistuse – filmi toetavad inimesed, kellele see tõesti korda läheb. «Muidu peab alati süüd tundma, et tegu on maksumaksja rahaga ja rahvas ei taha näha mingeid esoteerilisi katsetusi,» tunnistab Õunpuu.

Omamoodi on tegemist liikumisega tagasi Õunpuu esimese filmi «Tühirand» valmimise aega. ««Tühiranna» tegemine oli meeldiv töö ja loomingulise tegevusena rahuldavam kui järgnevad filmid,» meenutab režissöör, kes toob uudse lähenemise ühe põhjusena ka «Free Range’i» valmimisega kaasnenud frustratsiooni. Ükski filmis osalevatest näitlejatest palka ei saa. «Suvel teatrit tehes üritatakse ikka koos olla nendega, kellega tahetakse, ega ka suvelavastustes osalemise põhieesmärk

POSTIMEES, 11. JUULI 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA SILVIA URGAS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Värske Eesti rabaromanss pälvis tšehhi filmipublikult sooja aplausi helmut jänes, Karlovy Vary kultuur@postimees.ee

L Lavastaja Veiko Õunpuu otsib filmimiseks parimat maastikku.

Näitlejad Meelis Rämmeld ja Lauri Lagle talumaja ees.

fotod: irina mägi

npuu «Roukli» toob uks.

ab hooandjaid ei ole raha,» mainib Klemets.

Hooandja raha kulub tehnikarendile, muus ollakse väga tänulik kohalike vastutulelikkusele. Erinevalt teistest Õunpuu filmidest võetakse «Roukli» üles digitaalselt, mitte filmilindile.

Näitlejad elavad filmimise ajal ümberkaudsete inimeste taludes, kes on neid lahkelt majutama soostunud. «Kes saab anda kas või kaerahelbeid, annab neid. Ka mõtteline toetus on väga tähtis,» on Klemets tänulik.

Kood avab fotogalerii

ühikesed püksid, kõikvõimalikku tavaari sisaldav seljakott, käes täissirgeldatud programmivoldik ja rinna peal õõtsuv kaelakaart – need märksõnad iseloomustavad kõige enam Ida-Euroopa suurima, Karlovy Vary filmifestivali keskmist publikut, kelle maksimaalseks vanuseks julgen pakkuda heal juhul 25 eluaastat.

Umbes 50 000 elanikuga kuurortlinna, mis on kuulus oma firmajoogi Becherovka ja ravivate kuumaveeallikate poolest ning kus festivaliväliselt annab tooni vanaldane vene puhkaja, voorib igal aastal tuhandeid kinopisikust nakatunud noori üle kogu Tšehhimaa.

See omanäoline elustiil annab juba 49. aastat toimuvale suurele filmipeole näo. Tšehhi publik armastab kino, seda on näha ka eranditult läbimüüdud seanssidest ja juba iseenesestmõistetavaks kujunenud soojast aplausist nii enne kui ka pärast seanssi. Arusaadavalt armastab tšehhi publik just oma riigi filme ja nii püsib juba mitmendat päeva järjest publikuhääletuse põhjal esikohal nende oma suur klassika, Jiří Menzeli 1966. aasta magusnukker draama «Rongid range järelevalve all».

Tänavu on esindatud lausa neli Eesti filmi. Auhinda püüavad neist kaks: dokumentaalfilmide sektsioonis on selleks Putini režiimi lahkav Vene-Eesti koostööfilm «Tähtaeg» ning Ida-Euroopa ja endiste sotsialismimaade regiooni režissööride esimesi ja teisi täispikki filme esindavas võistlusprogrammis «East of the West» linastuv Katrin ja Andres Maimiku «Kirsitubakas». Festivali ajaloo esimese animafilmina on ametlikus võistlusprogrammis lätlanna Signe Baumane «Kivid minu taskutes».

Filmi peaosalised Gerd Raudsep ja Maris Nõlvak.

Eestlasena välismaa festivalidel viibides on alati kasvõi eksperimendi korras huvitav kogeda kohalike reaktsiooni Eesti filmile. Kaks aastat pärast Toomas Hussari «Seenelkäiku» maailmaesilinastust, mis pikka aega püsis publikuhääletuse põhjal kõrgel kohal, on taas põhjust loota ja oodata. Võistlusprogrammis «East of the West» on filme kokku 12. Kõik filmid linastuvad festivalil rahvusvahelise seltskonna ees esimest korda. Koos Eestiga on filmidega väljas kümme riiki. Rääkides filmide tasemest, siis see on nagu ikka, seinast seina, kuid programmi sobib iseloomustama «Kirsitubaka» ühe režissööri Andres Maimiku tervituses välja öeldud mõte: «Me kõik oleme idaeurooplased.» Seega saame asjadest ka ühtviisi aru. Ka igapäevane festivalileht tutvustab programmi kui kriisis vaevleva ühiskonna «lihtsa inimese» võitlust parema tuleviku nimel, mis on tuttav ja mõistetav kõigile.

Maimikute «Kirsitubakas» on žanrilt komöödia, mida võib iseloomustada ka turbaraba armastusloona. Noorte inimeste eneseavastamine ning nende maailmavalu näikse kandvat kogu festivali programmi sõnumit. Kõrvu «Kirsitubakaga» on «East of the Westi» programmis peategelasteks noored maailmaparandajad Serbia neonatsidest kõnelevas «Barbari-

kaader filmist

tes», valusas ja šokeerivas Venemaa filmis «Parandusklass», minimalistlikus ja klaustrofoobses Sloveenia draamas «Puu» ja üheks programmi favoriidiks peetavas Ungari absurdikomöödias «Pärast elu».

Vormilt väga erinevad filmid jõuavad kõik ühe tõdemuseni: noor olla on raske. Samasugust nooruse rasket taaka kannavad enda õlul ka siinkirjutaja parimateks filmielamusteks kujunenud tegelased linatöödes «Sõna» (Poola), «Hõim» (Ukraina) või «Starred Up» (Suurbritannia).

Sain tuttavalt vihje, et Karlovy Vary linnateater on ainus koht maailmas, kus on toimunud kolm Eesti filmi maailmaesilinastust. 2008. aastal Rene Vilbre film «Mina olin siin», tunamullu oli kord «Seenelkäigu» käes, nüüd on siis võistlustules «Kirsitubakas». Samas kohas võitis 2006. aastal oma võistlusprogrammi aga rahvusvahelise esilinastuse raames Ilmar Raagi «Klass». Seega, õnnelik koht Eesti filmide jaoks, ning arvestades publiku pikka aplausi ja soosivat naeru, võib Eesti film taas ühe plussi kirja panna. Teeme universaalseid filme, millest saadakse aru. Festivali auhinnad selguvad laupäeva õhtul, eks näis, kas lisaks publiku poolehoiule Eesti film ka žüriile muljet avaldas.

Eesti kinodesse jõuab «Kirsitubakas» septembris.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Armastad ennast liiga palju selleks, et sa end kahjustaks. Teiste mõistmine on samm edasi harmoonia suunas.

Sea soovid tähtsuse järjekorda.

SÕNN Võid saada kõik soovitud välise, kuid üsna kiiresti muutub see tüütavaks. Siis tekivad aina uued ja uued soovid.

Teed vaimu tasandil endaga rahu ja siis kaovad ka liigsed soovid.

MALE

koostaja margus sööt

2013, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 11. JUULI 2014 || VARIA || 17

8

à 4 ì ô 3 ì â 2 5

ERNIE

a

b

c

d

e

f

g

h

MÄLUMÄNG

DILBERT SAATSIN SULLE POWERPOINTI ETTEKANDE KOHTUMISEKS INVESTORITEGA.

TEGIN SÕNASTUSE LIHTSAMAKS, ET KA MITTE-INSENERID ARU SAAKSID.

SINU ASEMEL MA KÜSIMUSTELE VASTAMA EI «TEHNIKA – HAKKAKS. HEA.»

HAGAR HIRMUS

Hoiad eemale paikadest ja inimestest, mis ja kes mõjuvad toksilisena. Kui varem olid agar keelt peksma, siis nüüd on see sinu jaoks muutunud mõttetuks.

1. Poola pealinnas Varssavis on tänav nimega Ulica Kubusia Puchatka, Ungari pealinnas Budapestis asub aga Micimackó utca. Mis nime kannaksid need tänavad eesti keeles?

2. Milline oluline sündmus seoses 11. novembril 1918 lõppenud Esimese maailmasõjaga sai teoks 3. oktoobril 2010, seega peaaegu 92 aastat hiljem?

3. Ukrainas valiti aastatel 2007–2008 lisaks Ukraina seitsmele imele ka seitse silmapaistvat loodusmälestist. Neist ühe rajas aastatel 1882–1889 Tartu Ülikoolis õppinud Friedrich Jakob Falz-Fein. Inspiratsiooni selle rajamiseks võis ta saada õppevaheaegadel, mil ta külastas kõiki tolle aja suuremaid botaanika- ja loomaaedu. Millisest Ukraina loodusobjektist on jutt?

4. Igal viiendal saksa mehel on oma Stammtisch ehk kõrtsikülalise laud, mille ümber juuakse õlut ja arutatakse maailma asju. Sellele tavale pani aluse Preisi kuningas Wilhelm I. Mis nime all seda tava siis tunti?

5. Kes eesti kunstnikest on teinud autoportree silmusega?

Vastused: 1. Karupoeg Puhhi tänav. 2. Saksamaa tasus viimase reparatsioonimakse. 3. Askania-Nova bio sfäärikaitseala (Hersoni oblastis). 4. Tubakakolleegium. 5. Adamson-Eric (kodanikunimega Erich Carl Hugo Adamson).

KALJUKITS Hirm võib maadligi suruda. Küsid endalt, kas sa oled ikka piisavalt hea ja vajalik. Oled. Tõsta esile oma tugevaid pooli ja tugevda nõrku külgi.

è

mtü liivimaa mälu

SKORPION

AMBUR Oled segaduses ja ebakindel? Praegu peabki nii olema, sest uued suunad ei ole veel paika loksunud. Veel mõnda aega kestavad mässavad tunded ja ideerünnakud.

ä â î è

Ferenc Fleck – Vörös Meteor, 1957 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rf6! (ähvardab 2. Vb3+ Kc5 3. Re4:++) 1. ... Lf4: 2. Vc2+ Kd3 3. Lb3++; 1. ...

Kc5 2. Re4:+ Kd4 3. Vb3++; 1. ... Ke5 2. Ve2+ Kf4: 3.

Re4:++.

Sukeldud tundmatusse, sest vaid nii tunned end elusolevana. Kui lased ego käiku, siis tekib sinu teele takistusi. Kui aga lähtud sõprusest ja armastusest, on tee märgatavalt mõnusam.

KAALUD Küllus saabub järsku igal elutasandil. Jätad lõplikult maha inimesed ja olukorrad, mis on aina negatiivsust juurde tekitanud.

à

1

VÄHK

NEITSI Minevik on möödas ja ei tule enam kunagi tagasi.

Valusate asjade pidev ketramine võib viia vaid ummikusse.

On asju, mida muuta ei saa. Õpi koos nendega elama.

ê ê

6

Naudid teekonda isegi siis, kui see on üsna künklik ja käänuline. Just ootamatused ja lahendust nõudvad probleemid teevad elust elu.

Kui tekib omanditunne ja kontroll, siis kaob ka romantika. Püüa loobuda kadedusest ja armukadedusest. Mida vabamalt armastus voolab, seda mõnusam on elu.

æ æ

7

KAKSIKUD

LÕVI

ò

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Oled pidevas vaimses liikumises, otsimises ja arengus. Oskad elulainetel üsna hästi tantsida, kuid pead olema valvel ohtlike karide suhtes.

KALAD Sind võib tabada mure ja hirm toimetuleku ees. Ümbruses on palju segadust ja intriige. Suuna oma energia ja tegevus vaid sellele, mis on sulle vajalik ja kasulik.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Kaks nädalat puhkusel olnud naistöötaja avab arvuti, loeb töömeilid läbi ja silm peatub pealkirjal: «Veelkord meest.»

Toksab lahti, vaatab mingit tabelit ja loeb: «Lugupeetud naised!

Palun teid kirja panna, kes pole veel saanud, aga tahaks; kes on juba saanud, aga tahab veel; ja kes pole veel üldse saanud ja ei tahaks ka.»

Teie mesinik Tobi ••• Politsei peatab auto kinni, kuna see ületas kiirust, lööb juhile kulpi ja ulatab juhile paberi, et see seletuskirja kirjutaks. Juht mõtleb, et mis ta sinna küll kirjutab, jube kiire on ka. Murrab siis lehe pooleks, paneb sajaeurose sinna vahele ja ulatab politseile. Korravalvur võtab paberi, vaatab sisse ja ütleb: «Jaa ... hästi kirjutad ... õigesti kirjutad ... ainult liiga vähe kirjutad ...»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on PLIKAOHTU

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

18 || SPORT || POSTIMEES, 11. JUULI 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2226, SPORT@POSTIMEES.EE

Kalju ja Sillamäe pääsesid üle noatera JALGPALL. Nõmme

Kalju oli Euroopa liiga esimeses kvalifikatsiooniringis suures hädas Islandi klubiga Reykjaviki Fram, andes kaks korda eduseisu käest ja viigistades 2:2, kuid avamängu 1:0 võit tõi siiski edasipääsu.

«Halle juukseid tuleb kogu aeg, aga see mäng oli natuke erilisem. Viimased 30 minutit tekitasid palju muret, arvestades seda, et meie järgmine vastane on kordades ja kordades tugevam,» nentis Kalju peatreener Igor Prins. «Viimase pooltunni organiseerimatus ja kaos teeb murelikuks.

Teada oli, et vastane mängib hästi standardolukordi. Me ei saanud hakkama pikkade pallidega, täielik déjà-vu eelmise aastaga, kus lasime neist olukordadest endale palju väravaid lüüa,» kirus ta.

Kui Hidetoshi Wakui (pildil) 2:1 tabamus hiilgas iluga, siis Felipe Nunese avavärav ja mõlemad Frami löödud väravad sündisid kaitseliini eksimuste tagajärjel. Framile 2:2 viigi toonud värava juures vääratas Vitali Teleš, parandades samas oma prohmaka mitme järjestikuse suurepärase tõrjega. «Kui olime 2:1 ees, tekkis

mitu võimalust mäng ära tappa, aga me ei saanud sellega hakkama ja ühel hetkel hakkasid endal kõik söödud sinna-tänna minema. Tekkis paanika ja vastased muudkui tulid ja tulid…» kirjeldas keskkaitsja Mikk Reintam.

Järgmises ringis läheb Kalju kokku Poola klubi Poznani Lechiga. «Tean neist vaid niipalju, et neil pole hooaeg alanud ja nad tulevad mängima treeninglaagri pealt. Igasuguseid üllatusi võib juhtuda, meie ise peame püüdma jalgpalli mängida – see, mida tegime viimased 30 minutit, ei ole see, mida tahtsime näha!» sõnas Prins.

Tõelise heitluse pidas maha Sillamäe Kalev, kes lasi Espoo Honkal normaalaja viimasel minutil lüüa 2:1 värava ja viia vastasseisu kahe mängu kokkuvõttes lisaajale. 105. minutil tegi Roni Porokara Honka eduseisuks 3:1, kuid lisaaja viimasel minutil lõi Jevgeni Kabajev skooriks 3:2 ja Sillamäe järgmise vooru vastaseks on Venemaa klubi Krasnodari Kuban. Tartu Santos kaotas eile võõrsil 1:6 Tromsöle ja edasi ei pääsenud.

Kristjan Jaak Kangur

Argentina jalgpalli kaks ikooni Lionel Messi ja Diego Maradona. Kui Maradona viis argentiinlased 1986. aastal MM-tiitlini, siis praeguselt sangarilt foto: afp/scanpix Messilt oodatakse samasugust triumfi tänavu.

JALGPALL. Lionel Messi on sammunud MM-turniiril rahvuskaaslase Diego Maradona jälgedes ning viinud Argentina koondise finaali.

Messi püüab Maradonalt kuninga saua üle võtta kristjan jaak kangur reporter

maailmameistrivõistlused jalgpallis Martin Kangur (vasakul), Siim Plangi, Raul Jeets, Timmu Kõrge ja Karl Kruuda katsumas Rally Estonia võidutrofeed. foto: tairo lutter

Plangi: tänavu on Rally Estonial kõva rivistus AUTORALLI. Järgmisel nä-

dalavahetusel toimuva Rally Estonia eel annab Eesti ralliparemik vormile viimast lihvi, et kodusel aasta suursündmusel võidelda võitjale ette nähtud ihaldatud kiivri eest. Tänavu on Rally Estonia esimest korda ka Euroopa meistrivõistluste etapp ning ralli direktori Urmo Aava sõnul pole võimatu, kui poodiumi hõivaksid vaid eestlased.

Eesti rallispordi viimase aja esinumber Ott Tänak viibib Rally Estonia eel praegu veel Itaalias, kus tegeletakse usinasti testimisega. Ülejäänud nimekamad Eesti rallimehed said eile poseerida koos võitjale ette nähtud kiivriga, mida hea õnne korral saab üks nendest meestest tuleval nädalal taas enda käes hoida.

Kõige huvitavamas olukorras on eestlastest ralli eel vast Siim Plangi, kes stardib koos kaardilugeja Marek Sarapuuga Peugeot Sport tehasemeeskonna värskeima toodanguga, Peugeot 208 T16 R5 võistlusautoga. Seejuures jõuab masin temani alles teisipäeval ehk kaks päeva enne starti.

«Teisipäeval on mul esimene test ja siis näen autot esimest korda. Mingi pilt mulle saadeti ja seal olid juba kleepsud peal. Läbi internetimaailma olengi vaid autot seni näinud,» tunnistas Plangi.

«Praegu on tegemist ühekordse projektiga. Loomulikult ma loodan, et see võiks olla mitmekordne projekt. See sõltub eelkõige sellest, millist tulemust suudan näidata ja kuidas tähtsatele inimestele silma jään.»

Lisaks Tänakule ja Plangile on nimekamatest kohalikest sõitjatest stardis ka Karl Kruuda, Timmu Kõrge, Raul Jeets ja Martin Kangur. Kokku tuleb Aava sõnul starti koguni 170 ekipaaži.

«Eestlastest on tänavu väga kõva rivistus. Kui Kaspar (Koitla) ja Aleksei Lukjanuk oleksid ka veel R5 autode pundis, siis oleks tõsiselt põnev,» arvas Plangi, kes ootab tugevat konkurentsi ka piiri tagant tulevatelt meestelt. «ERC-sarja liider (Esapekka Lapp) on siin kindlasti äärmiselt kiire, ja ka teised välismaalased.» Madis Kalvet

N

eli aastat järjest maailma parimaks jalgpalluriks valitud Argentina koondise ründajal Lionel Messil on pärast Argentina poolfinaalivõitu Hollandi üle viimaks võimalus kõigile kahtlejatele näidata, et kaasmaalase Diego Maradona ja Pelé kõrval kandideerib ka tema tõsiselt maailma kõigi aegade parima mängija tiitlile. Penaltiseerias saadud 4:2 võit viis Argentina 24 aasta järel taas finaali, kus minnakse vastamisi vana vastase Saksamaaga.

Võib tunduda kummaline, et sünnimaal Argentinas pole Messit kunagi üleliia hinnatud, rääkimata tema tõstmisest Maradonaga samale pulgale. Messi ei olegi MM-finaalturniiridel hiilanud – seni oli ta kahel turniiril osalenud kaheksas mängus ning löönud vaid ühe värava. Kui Argentina 2006. aastal mängus Saksamaaga välja langes, ei pääsenud Messi tolles kohtumises platsilegi, ning ka nelja aasta tagusel turniiril Lõuna-Aafrikas jäi ta märkamatuks. Hoolimata koduklubi Barcelonaga võidetud karikatest ning neljast Ballon d’Orist oli Messi kriitikutel alati varnast võtta argument: ta pole ju koondise eest särada suutnud.

Barcelona eest on Messi löönud keskmiselt 0,84 väravat

mängus, Argentina eest oli tal aga enne MMi kirjas keskmiselt «vaid» 0,44 väravat. Ning ebaõnnestumise korral on argentiinlased mõistagi olnud varmad Messi kohta märkima, et tegelikult on ta pigem katalaan. Kui Maradona oli Argentina rahva kangelane, siis Messi on mees, kelle tegemisi vaadatakse sünnimaal vaid teleri vahendusel.

Isegi Hollandi peatreener Louis van Gaal heitis enne poolfinaali Messile kinda, märkides: «Kõige tähtsamal areenil pole ta alati edukas olnud.

Rahvusvahelistes mängudes on säramine tema jaoks keeruliseks osutunud ja ta soovib sel turniiril seda muuta. Soovime tema kurba seeriat jätkata, nii et see on päris korralik väljakutse,» sõnas van Gaal. Hollandlased suutsidki Messit taltsutada – kubemevigastusest paranenud ja algkoosseisu kuulunud Nigel de Jong jälitas teda varjuna, meenutades nii mõnelegi vaatajale itaallase Claudio Gentile mängu 1982. aasta turniiril, kui ta noore Maradona rajalt maha võttis ja Itaalia argentiinlased välja lülitas.

Neli aastat hiljem saabus Maradona Mehhikosse samuti sooviga maailmale tõestada, et suudab olla koondise liider. Neljal finaalturniiril osalenud Maradona jaoks oli just see tõeline läbimurdeturniir – Argentina 15 väravast oli ta osaline kümnes ning andis rohkem väravasööte ja tekitas rohkem väravavõimalusi kui ükski teine mängija. Seejuures tehti talle üle kahe korra rohkem vigu kui kellelegi teisele.

Käimasoleval turniiril on Argentina saanud viiel korral üheväravalise võidu. Neis mängudes on Messi löönud neli väravat. «Tänu talle oleme jõudnud pärast 1990. aastat esimest korda finaali. Temast sõltub palju,» sõnas Maradona väljaandele Times of India.

«Kas kogu rahva ootusi on raske enda õlul kanda? Aga selline ju ongi rahvusvaheline jalgpall. Kui nii tähtsa mängu kaotad, leinab kogu riik. Kui võidad, siis rahvas tantsib, naerab, nutab ja laulab. Kõik vaid ühe jalgpallikohtumise pärast… Lõunaameeriklased on lihtsalt hullud jalgpalli järele!» selgitas Maradona. «Ja Messi

Jalgpalli MM POOLFINAAL

Holland – Argentina 0:0, penaltid 2:4 Penaltid: 0:0 Vlaar (vv tõrjus), 0:1 Messi, 1:1 Robben, 1:2 Garay, 1:2 Sneijder (vv tõrjus), 1:3 Agüero, 2:3 Kuyt, 2:4 Maxi Rodriguez

teab seda paremini kui keegi teine.»

1986. ja 1990. aastal kandis ühe mehe sära Argentina finaali. Messi on tänavusel turniiril leidnud tasakaalu individuaalse tegutsemise ja meeskonnakaaslastele toetumise vahel.

Sel MMil on ta loonud kaaslastele rohkem väravavõimalusi kui ükski teine mängija. Ehkki ametlikult on maailma parim jalgpallur praegu Cristiano Ronaldo, märkis Argentina peatreener Alejandro Sabella, et finaalturniiriga on Lionel Messi selle tiitli tagasi võtnud. Kas see ka tegelikult nii on, näitab pühapäevane finaal.

Penaltiseerias otsustavad eelnevad kokkulepped Tänavuse jalgpalli MMi veerandfinaali penaltiseeriaks väravavahi vahetamisega spordimaailma üllatanud Hollandi koondise peatreener Louis van Gaal ei suutnud poolfinaalis Argentina vastu sarnast käiku kuskilt võtta ning eelnevate kokkulepete koost lagunemine tähendas lõpuks argentiinlastele penaltiseerias 4:2 võitu.

Hiljem tunnistas van Gaal, et võimaluse korral oleks ta taas väravavahti vahetanud, kuid tal

oli selleks hetkeks kolm vahetust tehtud, lisaks oli kaks mängijat keeldunud penalti löömisest.

Esimesena tuli seetõttu püünele astuda kaitsja Ron Vlaaril, kelle löök aga tõrjuti.

«Argentina ja Hollandi vahelises penaltiseerias mängis rolli eelkõige see, et Holland muutis lööjate järjestust,» tõi spordipsühholoog Aave Hannus välja hollandlaste eksimuste põhjused.

«Norra spordipsühholoog Geir Joret on män-

gujärgseid penaltiseeriaid väga põhjalikult analüüsinud ja kõik kaader-kaadri haaval läbi vaadanud. Tema hinnangul ongi kõige olulisem aspekt see, et mängijad oleksid valmis ning kõik asjad oleksid varasemalt kokku lepitud.»

Penaltiseeriate kohta tehtud uuringud on aga tuvastanud, et esimesena löömist alustanud meeskond võidab keskmiselt 60 protsendil juhtudest. Käimasoleval fi-

naalturniiril on kaks viimast penaltiseeriat lõppenud aga teisena löönud tiimi võiduga.

«See võib niimoodi olla, sest teisena lüües võib hakata peas mängima teadmine, kui mina mööda löön, siis on vastastel juba eelis.

Siiski ma seda kõige suuremaks mõjutajaks ei peaks,» märkis Hannus. «Penaltiseeria tervikuna on jalgpallimängu juures psühholoogiliselt kõige raskem aspekt.» Madis Kalvet

POSTIMEES, 11. JUULI 2014 || SPORT || 19

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

TOPELTRAUDMEES. Jurist Rait Ratasepp läbis esimese eestlasena kahekordse triatloni.

Ööpäev iseendaga võidu priit pullerits vanemtoimetaja

Õ

htupimeduses, kui Rait Ratasepp alustas jooksmist, pani teda imestama – pisut, mitte palju –, et eelnevalt veedetud ligi tosin tundi ratta seljas pole teinud tema selga kangeks ega jalgu tuimaks. Seda hoolimata tõsiasjast, et vahetult enne 360 km pikkust pedaalimist oli ta rohkem kui kaks ja pool tundi ühtejutti ujunud.

Nüüd, pärast varavalgest kuni päikeseloojanguni kestnud pidevat pingutust, ootas teda ees 84,4 km pikkune jooksumaa. Ehk kaks maratoni.

Kui mõned arvavad, et täispikk triatlon, mida kutsutakse raudmehe võistluseks, tähendab inimvõimete piiri kompamist, siis Ratasepp oli otsustanud noid piire kaks korda kaugemale nihutada. Ta võttis Ungaris ette ultratriatloni. Ehk kahekordse raudmehe katsumuse.

Mitte ükski Eesti inimene polnud sellega varem hakkama saanud. Üks oli korra proovinud, ent katkestanud.

Varane võiduaimdus

SPORT.POSTIMEES.EE

Hommikul kell seitse Ungari suuruselt kolmandas, Velence järves alanud võistlusel tuli esmalt ujuda 7,6 km. Ujumine on juristiharidusega 31-aastasel Ratasepal kolmest alast nõrgim. Liiati eksis ta korra vale poi poole suundudes paariks minutiks rajalt. Lõpuks kaotas ta parimale kroolijale veidi üle veerand tunni, kuid tuli sellegipoolest veest meeste arvestuses neljandana.

Rattasõit kulges seitsmekilomeetrisel lõigul, mida tuli läbida 26 korda edasi-tagasi. See oli iseenesest hea, tunnistab Ratasepp, sest nii nägi pidevalt konkurente ning sai oma silmaga veenduda, kellega vahe suureneb ja kellega väheneb. Iga edasi-tagasi otsa järel tegi ta ligi minutilise pausi, et juua vitamiinidega vett ning

Taimse toiduga võidukaks

süüa arbuusi, banaani, datleid, chia-seemneid ja goji-marju. Saja kilomeetri järel tõusis Ratasepp teisele kohale.

Päike küttis päeva peale õhutemperatuuri 30 kraadi ligi. Pole teada, kas süüdi oli põletav palavus või senise liidri väljapaistev muskulatuur, mis nõuab rohkem toidet, aga peagi kustus juhtkohta hoidnud rivaal nii kapitaalselt, et sellal, kui Ratasepp läbis järgmised 30 kilomeetrit, suutis too vaid poole sellest, 15.

360-kilomeetrise rattasõidu lõpuks käristas esikohale tõusnud Ratasepp vahe järgmisega ligi poolele tunnile. Ja kuna enesetunne püsis hämmastavalt hea – ei mingeid kehalisi vaevusi ega kurnatust –, jõudis ta juba esimeste jooksukilomeetritega veendumusele, et jääb konkurentidele püüdmatuks.

Tugeva jooksjana läbis Ratasepp ööpimedas pooleteise kilomeetri pikkusel ringil esimese maratoni 3:27ga ja teise sinna otsa 4:09ga. Tõsi, vahepeal tuli pealetikkuvat und peletada kokakoolaga.

Pöörane jalavalu Ratasepp lõpetas esimese eestlasena topelttriatloni ajaga 22:17.56. Võidupreemiaks sai ta viissada eurot (osavõtumaks oli 250 eurot). Teise koha mees kaotas talle ligi kolme tunniga.

Ratasepp finišeeris koguni nii varakult, hommikul kella poole kuue ajal, et pidi seejärel tund aega ootama, kuni võistluspaika saabub dopingukontroll.

«Ultratriatlon tundus algul hirmuäratav,» rääkis Ratasepp Postimehele, kusjuures miski tema olekus ega ükski tema liigutus ei andnud märku läbitud katsumusest. «Lõpuks osutus see tavaliseks mõnusaks võistluseks. Ma olin väga hästi valmistunud.»

Tõepoolest, mullu oktoobris lahkus Ratasepp vandeadvokaadi abi kohalt Paul Varuli advokaadibüroos ning kolis elama Kanaari saarestikku Lanzarote saarele spetsiaalse eesmärgi-

Triumf! Rait Ratasepp on lõpetanud, nagu näitab tabloo, ligi ööpäevapikkuse võistlusliku tööpäeva. Ta on võitnud Unfoto: erakogu garis ultratriatloni. Järgmist meest annab oodata ligi kolm tundi.

Ultratriatloniks ei saa valmistuda, kui kellast kellani tööl käia, sest treeninguaega lihtsalt ei jätku.

Kanepi jõudis poolfinaali

Touril võidutses Greipel

Prantsusmaal toimuva 100 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITFi tenniseturniiril alistas Eesti esireket Kaia Kanepi (WTA 66.) veerandfinaalis prantslanna Laura Thorpe’i (WTA 156.).

Turniirile esimese asetuse saanud Kanepi võidunumbrid olid ülekaalukad: eestlanna võitis mängu 6:0, 6:1.

Poolfinaalis kohtub Kanepi Luksemburgi esindaja Mandy Minellaga (WTA 136.).

Prantsusmaa velotuuril eile sõidetud 194 km pikkusel kuuendal etapil sai grupifinišis esikoha Andre Greipel (Lotto-Belisol). Teiseks tuli Alexander Kristoff (Katjusha), kolmas oli Samuel Dumoulin (Ag2r).

Tanel Kangert (Astana) lõpetas 101. kohaga, etapil kukkunud Rein Taaramäe (Cofidis) oli 187. Liidrina jätkab Vincenzo Nibali, Kangert on 36. (+6.31), Taaramäe 164. kohal (+42.11).

U20 koondis alustas kaotusega Eesti U20 korvpallikoondis alustas EMi B-divisjoni finaalturniiri 58:70 kaotusega Rumeeniale.

Avapoolaeg lõppes eestlaste eduseisul 31:28 ja ka kolmanda veerandaja järel oli Eesti juhtimas, aga viimasel veerandajal viskasid rumeenlased 26 punkti eestlaste 13 vastu ja nii võeti kindel võit. Eestlaste parimana viskas Sten Olmre 15 punkti, 13 punkti lisas Hendrik Ruut.

ga valmistuda ultratriatloniks.

Ta oli varem sportinud töö kõrvalt, peamiselt jooksnud. Kolm aastat tagasi osales ta oma esimestel, rohkem kui 80 km pikkustel mägistel ultrajooksudel, mille eduka läbimisega lunastas pääsme 119 km pikkusele jooksule ümber Mont Blanci.

«Too on siiani minu kõige raskem kogemus,» lausub Ratasepp, «raskem kui ultratriatlon.» Eeskätt pikkade ja järskude laskumiste tõttu, mis tegid juba esimese distantsipoole lõpuks jalalihased väljakannatamatult valusaks. «Pärast seda oli ainult kannatamine,» meenutab ta. Ometi jooksis Rata-

Epp Mäe võitis hõbemedali Ungaris peetavatel üliõpilaste MMil maadluses võitis kehakaalus 75 kg hõbemedali Epp Mäe. Veerandfinaalis oli Mäe 2:0, 0:0, 0:0 parem hispaanlannast Noelia Lalin Candast, poolfinaalis alistas Mäe 8:0 Julia Salata. Finaalis kohtus Mäe Erica Wiebega ja tasavägise esimese kolmandiku võitis kanadalanna 4:2 ning sellest piisas matšivõiduks ja maailmameistritiitli võitmiseks.

sepp lõpuni, läbides ränga raja, kus tõusumeetreid kogunes 7500, veerand tundi vähem kui ööpäevaga.

Ultratriatloniks ei saa valmistuda, kui kellast kellani tööl käia, sest treeninguaega lihtsalt ei jätku. Lanzarotel, juristitööst priina, sai Ratasepp tõsta koormused peaaegu kahekordseks.

Kui varem treenis ta aastas 550 tundi, siis käesoleva hooaja lõpuks peaks see näitaja tõusma vähemalt tuhandeni. Mõnel kuul harjutas ta Lanzarotel koguni 115 tundi. Näiteks pikemad rattatrennid küündisid 240 kilomeetrini.

Ultratriatlon pole olüm-

Kui kaua läks?

Rait Ratasepa tulemused ultratriatlonil: • koguaeg 22:17.56 • 7,6 km ujumist 2:42.46 • 360 km rattasõitu 11:43.19 • 84,4 km jooks 7:36.26

Selleks et ultratriatloniks valmistudes peaaegu kahekordistunud treeningkoormustest paremini taastuda, otsustas Rait Ratasepp aasta tagasi loobuda liha söömisest ning pool aastat tagasi ka piimatoodetest.

Varem, advokaaditöö kõrvalt treenides, pani Ratasepp sageli tähele, et niipea, kui ta harjutas nädalas rohkem kui tavapärased 15–18 tundi, jäi ta haigeks. «Tõusis palavik ja pidin puhkama,» meenutab ta. «Aga kui töölt ära tulin ja koormusi tõstsin, otsustasin, et midagi tuleb veel muuta – ja muutsin toitumist.»

Sellegipoolest kinnitab Ratasepp, et toitub nüüd palju mitmekülgsemalt kui varem. Aga mis peamine, lisab ta, taastumine treeningutest läheb kiiremini ning kogu aeg on hea ja kerge olla. Tagatipuks on kaal alanenud ning püsib stabiilne. Kui ta mullu sügisel Lanzarotel ultratriatloniks treenima hakkas, kaalus ta 82 kilo, pärast taimetoidule üleminekut on kaal püsinud pidevalt 74–75 kilo kandis. PM

piaala, seetõttu pole ka Ratasepal tiitlivõistluste eesmärke. Teda on innustanud end proovile panema inimlik huvi saada teada, milleks ta lihtsalt võimeline võib olla. Järgmiseks aastaks on ta leidnud endale uued sihid: kas võtta ette kolmekordne triatlon (11,4 km ujumist, 540 km rattasõitu, 126,6 km jooksu) või läbida viiel päeval järjest üks täispikk triatlon.

Aga pole needki jõuproovid inimvõimetele midagi äärmuslikku. Ungaris sai Ratasepa järel teise koha ungarlane, kes võitis mulle Itaalias võistluse, kus tuli täispikk triatlon läbida iga päev 30 päeva ühtejutti.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2234; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 11. JUULI 2014 || REIS || 21

Kohtla-Järve – võõrastav ja sõbralik REIS

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

rivo veski reporter

K

ohtla-Järvet reisisihtkohaks valida ei pruugi esiti paljude eestlaste pähegi tulla, ent kui seal kord käidud, tuleb tunnistada, et avastamist peidab see paik eneses küllaga.

Kohtla-Järve linnaosad paiknevad laialipaisatuna IdaVirumaa südames ühel ja teisel pool Jõhvi linna ning seetõttu on Kohtla-Järve üks omanäoline moodustis. Ühe omavalitsusena toimivas linnas elab 37 000 inimest, mis teeb Kohtla-Järvest suuruselt viienda Eesti linna.

Minu Tartu kooliõde Anneli Kont (25), kes elas kaevurite linnas oma elu esimesed aastad, käis eelmisel kuul, pea kaks kümnendit pärast sealt ärakolimist taasavastamas lapsepõlveradu.

Retk minevikus käidud teede ja mällu jäänud paikadega taaskohtumiseks kulges läbi Järve linnaosa pargi, mida parajasti valmistati ette jaanipeoks. Miljööväärtusliku stalinistliku arhitektuuriga linnas, kus üle 80 protsendi on venekeelne elanikkond, peeti jaanipäeva samasuguse lustiga nagu igal pool mujal Eestis.

Pargi veerel asub 1952. aastal valminud, toona Viktor Kingissepa nime kandnud kultuuripalee, mida väljast parajasti kõpitseti. Ent sellegipoolest oli hoone endiselt stiilipuhas ja ehe. Nähes hiilgava rajatise fassaadil möödaniku jäänukeid – sirpi ja vasarat –, võis tajuda, kuidas aeg oleks justkui seisma jäänud.

Kunagisse kodulinna naasnuna tundis Anneli vaid head meelt, et vananeva ja väheneva elanikkonnaga linn nägi välja korrastatud.

Kultuurikeskuse ees võidukalt purskav kaev oli justkui sissejuhatuseks linna keskalleele, mida ääristavad stalinistlikud kahe- ja kolmekorruselised viilkatustega kivimajad. Mõne sellesse ansamblisse kuuluva maja esimesele korrusele on koha leidnud ilusalong või juuksla, möödunud ajal olid need peamiselt elumajad.

Kohtla-Järvelt pea 20 aastat tagasi lahkunud Anneli Kont oma kunagise kodu hoovis.

Ühe maja aknaruudud reedavad aga, et püsiasukaid enam seal pole. On ju just selles linnas korterihinnad ühed Eesti madalamad, mis suursugusesse linnamiljöösse süveneja hetkeks pisut nukraks teeb.

Keskallee äärde jääb pompoosne administratiivväljak, mille südames kõrgub 1970ndate stiilis valitsemishoone. Annelile on see kõik tuttav ja valmistab äratundmisrõõmu, võõrale ja linnas esimest korda viibijale näivad 50ndate stiilis allee ning väljaku keskel asuv «valitsemistorn» kui teineteisele vastanduvad ja mitte just kõige paremini läbi saavad arhitektuurivormid.

Väljaku vastas üle allee asus kunagi populaarne restoran Turist. Maja välisilmet selgesti mäletanud Anneli pidi nüüd leppima tänapäevase tänavajoone ja Maxima plekk-karbiga. Head meelt valmistas neiule aga see, et linn elab, on hoolitsetud, puhas ja mis peamine – suviselt roheline.

Selles, et mujalt tulijaid pisut võõrastatakse, võis tänaval jalutades aimu saada küll. Kuid Keskallee lõpus ja järgmise väl-

jaku veerel, kus kunagi tegutses turg ning mida tõenäoliselt praegugi sel eesmärgil aegajalt kasutatakse, oli aseri köögiga söögikoht, mille eesti keelt purssiv teenindaja tegi kõik, et külla saabunud võõraid heal tasemel teenindada.

Venekeelsest menüüst polnud mitut rooga parajasti saada, kuna üks või teine toiduaine oli köögis otsa lõppenud.

Läksime kõige lihtsamat teed – tellisime seljankat, hartšood ja aseripäraseid baklažaane. Toit oli maitsev.

Kõht aseri moodi täis, naasime Anneli lapsepõlveradadele, kus taasavastamist ootasid lasteaed Kirju-Mirju ja kunagine kodumaja. Lasteaed on tundmatuseni muutunud ning saanud värvikireva fassaadi ja uhkete atraktsioonidega lastemänguväljaku.

Eestlaste ja venelaste vastandamist Anneli oma lapsepõlvest ei mäleta. Oma kunagise kodu juurde jõudes tulevad talle meelde esimesed sõbrannad Diana ja Julia. Maja taga kunagi kõrgunud papleid meenutavad praegu vaid siin-seal muru seest piiluvad kännud.

Eesti avastamata pärle

NarvaJõesuu

Kohtla-Järve

Kohtla-Järve linnaosad

Järve

Sillamäe

Kukruse O Oru

Sompa

Narva

Viivikonna V

Jõhvii

Sirgala Ahtme

IDA-VIRUMAA

Venemaa

See 1950. aastatel valminud kultuuripalee on üks uhkemaid Kohtla-Järve ehitisi.

fotod: erakogu

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 11. JUULI 2014 || TÄNA || 23

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

TEEB ÜLEVAATE KODUMAISE KAUBA HINDADEST EESTI SUUREMATEL TURGUDEL.

NIMEPÄEV: ASKO, ASKUR Ülo Lepik (pildil) 93, mehaanikateadlane, akadeemik Vello Ilmoja 84, arst Kristin Kuutma 55, antropoloog, etnoloog ja folklorist Ants Johanson 52, pärimusmuusik Vahur Made 43, ajaloolane Stanislav Jermakov 38, tantsija Raio Piiroja 35, jalgpallur

foto: dmitri kotjuh / järva teataja

VIIMANE VEERG

Tõukerattamehe 1000 kilomeetrit täitus Järvamaal Nädala alguses jõudis Järvamaale tõukerattal mööda Eestit sõitev Riho Tammert (56), kes peatus 22-päevase ja 996-kilomeetrise rännaku järel Väätsa vallas Rooveres.

Nuku- ja noorsooteatri 35-aastase tööstaažiga bussijuht ja näitleja on tõukerattasõidu kaudu tuntud tõukerattamehena. Ehkki praeguseks on Tammert tõuganud rattavõistluste ja niisama sõitude peale kokku 15 000 kilomeetrit, ei ole ta säärast suvist matka mööda Eestit varem ette võtnud. Järva Teataja

Pärnus ristiti uus uuringulaev kalandusteadlastele Teadlased said Euroopa kalandusfondi toel uuringulaeva, mida hakatakse kasutama Pärnu lahel ning Liivi lahel ihtüoloogia- ja kalandusalaseks uurimistööks. Laevale pandi ametlikult nimi eile pärastlõunal Pärnu vallikraavis Tallinna värava juures.

Aurelie nime kandev uurimislaev ehitati Pärnumaal Uulus Polar Shipyardi laevaehituskojas. Laeva pikkus on 15 meetrit, laius 4,3 meetrit ja süvis veidi alla ühe meetri.

Pärnu Postimees

HOMME POSTIMEHES:

FOTOLUGU 13-AASTASEST BALLETIPOISIST, KELLE PÄEVAD MÖÖDUVAD ENAMASTI NAISTE KESKEL. EUROOPA

Kuumus taandus

TALLINN +19

KÄRDLA +19 HAAPSALU +21

eva-maria sula la

ilmateenistuse sünoptik ptik

NARVA +22

RAKVERE +21

PAIDE +20

10 5–

m

/s

Põhjanaabrite juures on end sisse seadnud kõrgrõhkkond, mis täna meid oma mõjualas TARTU hoiab. Antitsükloni servas on PÄRNU VILJANDI +21 +20 kirde- ja idatuul puhanguline +21 KURESSAARE ning valitsev õhuvool on Eesti +21 kohale kandnud tunduvalt jahedama õhumassi. Kuigi päev möödub särava suvepäikesega, siis VÕRU maksimaalsed termomeetrinäiVALGA +21 +21 dud jäävad 20 kraadi lähedale.

Täna on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub kirVEETEMPERATUUR KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS de- ja idatuul 5–10 kraadi, saartel Anne kanal +21 Laupäev, 12.07 Pühapäev, 13.07 Esmaspäev, 14.07 ning rannikul puhanguti 14 m/s.

Emajõe vabaujula +21 Tallinn +11/+23

+16/+25

+18/+22

Õhutemperatuur on 17–22 kraadi.

Kakumäe rand +12 Tartu +12/+24 +18/+27 +17/+27 Kuressaare +25 Narva +9/+25 +17/+30 +19/+28 Pelgurand/Stroomi +13 Pärnu +13/+23 +17/+25 +18/+25 Pirita rand +14 Kuressaare +13/+21 +17/+24 +17/+23 Pärnu rand +17

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.23 4.24 4.35

loojub 22.30 22.13 22.34

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +29,6 kraadi (1933) +4,8 kraadi (1862) Tartus +32,1 kraadi (1914) +7,4 kraadi (1965, 1975)

KUUFAASID 5. juuli 14.59 12. juuli 14.25 19. juuli 5.08 27. juuli 1.42

+27 +32 +26 +23 +25 +22 +25 +22 +22 +25 +18 +17 +27 +21 +30 +22 +22 +28 +18 +23 +20 +25 +19 +18 +22 +13 +23 +26 +23 +18 +23 +24 +22 +22 +31 +10 +31 +41 +20 +28 +27 +29 +29 +34 +19 +31

TELE- JA RAADIOKAVAD • REEDE, 11. JUULI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Pojengid II. Sulev Savisaar 07 00 Maahommik 45 Osoon (ETV 2012) 08 15 Ringvaade* 55 Kodused mehed (Austraalia 2013) 09 40 Holby City haigla: Öövahetus* 10 40 Eesti mäng* 11 10 ENSV: Püha Jüri* 40 Mustad teemandid (Hispaania-Portugali 2013)*. Draama 13 15 Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori kevadkontsert “Uni”* 14 15 Kodused mehed* 15 00 Holby City haigla: Võitja võtab kõik 16 00 Tour de France: 7. etapp: Epernay – Nancy 233 km 18 30 AK 45 Reisile minuga: Mauritius. Pamplemousses Garden 19 15 ENSV: Tollane allveelaev 45 Dallas: Tõde teeb haiget (USA 2012) 20 30 Tippkohtumine, 1 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Küljetuul (Eesti Telefilm 1983) 22 40 Lilyhammer, 1/8 (Norra-USA 2011) 23 30 Dallas: Tõde teeb haiget (USA 2012)* 00 10 Positivus – rokk, roll ja saldejumps* 01 10 ETV kuld: Pop, 1 (ETV 2012) 42 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Teaduspalavik, 5/6: Salasilm* 30 Smallville: Kuulikindel* 10 10 Kinoklassika: Lahus laudkonnad (USA 1958). Draama 11 45 XXVI laulu- ja XIX tantsupidu. Rongkäik* 17 35 Kevad a la carte 18 00 Rula ja Ratas, 7/14 (ETV 2013) 30 Piknikutort: Karuonu 35 Võlukarussell: Kuldse kojaga tigu 45 Fiksikud: Kuidas tehakse vahukoort?

50 Pimmi ja Pammi seiklused: Õgard 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Langev täht 19 05 Minu lemmikloom: Lammas 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 45 Maa ja taeva vahel, 5/10 20 15 Idioot, 6/10 21 05 Lõputa maailm, 2/8: Kuningas 50 Ööülikooli rännakud, 3/8: Bioloog Fred Jüssi.

Kakerdaja raba 22 45 Meie Aja Kunst: Tõnis Saadoja 23 15 Eesti TOP 7* 50 Linnu Tee (ETV 1990) 00 34 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 50 Taltsutamatu süda, 12* 07 40 Garfield: Garfield dieedil. Jon on hädas unega. Joonissari 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 23* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5798 35 Rosamunde Pilcher – Kajakad tuules (Saksa 1999) 13 30 Kalailm* 14 00 Lindprii: Kahtlane rodeo 55 Punased roosid, 796 16 00 Küladetektiivid, 34: Tüli lehmalaudas 17 00 Taltsutamatu süda, 13 18 00 Armastus ja karistus, 24 20 00 Suvereporter 21 00 Galileo 30 Kaks kanget Indias 22 30 Komissar Rex: Sügav sina 23 30 Neetud United (The Damned United, Inglise 2009). R: Tom Hooper. O: David Roper, Henry Goodman, Colm Meaney. Komöödia 01 25 Korruptant (USA 1999) Põnevusmärul 03 10 Viimane võmm: Kadunud poeg* 55 Suvereporter* 04 45 Heeringas Veenuse õlal* 05 10 Küladetektiivid, 34: Tüli lehmalaudas*

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 34* 08 55 Kirgede torm, 1423* 09 55 Vaprad ja ilusad, 6767* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss. Saatejuht Erkki Sarapuu.

11 10 Kättemaksukontor 7, 9: Elu pärast surma, 1* 12 10 Moodne perekond 3, 17: 29. veebruar 35 Moodne perekond 3, 18: Saatke klounid välja 13 05 Suvesangarid, 21* 35 Selgeltnägijate tuleproov 8, 6* 14 30 Selline on elu!: Kõht ära, rinnad ära ja tööle!

15 25 Vaprad ja ilusad, 6768 55 Armastuse pisarad, 35 16 50 Midsomeri mõrvad 7, 2: Halvad uudised 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Minimissid 1, 6 21 00 Hullumeelsed perekonnad, 6 22 45 Simulant (USA 2005). Komöödia 00 30 Hawaii 5-0 3, 19: Lähedane sõber 01 25 Rotilõks (Eesti 2011). Põnevik 03 20 Hullumeelsed perekonnad, 6* 04 50 Seitsmesed suvesadamas

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 113 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 670 09 15 Emmerdale, 224* 45 Küladetektiivid, 218: Vahekohtuniku surm 10 45 Süütu süüdlane, 4 11 45 Top Shop 12 00 Staariminutid: Antonio Banderas 05 Staariminutid: Morgan Freeman 10 Staariminutid 15 Staariminutid 20 Poissmees, 3* 14 00 Piinlikud kehad: Vähi eri* 15 00 Aedniku aabits* 30 Süües saledaks, 5* 16 00 Ainult Essexis!, 33 30 Ainult Essexis!, 34 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Vabane stressist 19 00 Kodus ja võõrsil, 5799 30 Emmerdale, 225 20 00 Tohter Olaf 21 00 Romantiline reede – Metsik/ilus (Crazy/ Beautiful, USA 2001).

R: John Stockwell.

O: Kirsten Dunst.

Noortefilm 23 00 Poissmees, 4 00 45 Suvereporter 01 35 Bordell 232: Laureni tõus 02 25 Tohter Olaf* 03 10 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 4* 45 Suvereporter*

06 30 Kalailm* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 125: Kaliiber 7,65* 09 20 Conan, 265* 10 10 Näljased meremehed, 44: Coverack* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 28/86: Välk selgest taevast* 14 35 Knight Rider, 33/90: Luupainajad* 15 30 Näljased meremehed, 45: Port Navas 16 20 Komissar Rex, 126/167: Hiina varjud 17 10 Supermani uued seiklused, 29/86: Jõuluahnus 18 05 Knight Rider, 34/90: Vaikne rüütel 19 00 Galileo 30 Motoreporter Baikalis – Surm siin või Siberis, 3/3 20 00 Tuvikesed: Ohvitser ja prügimees*; Lihtne lahku minna, 1* 21 00 Kaks ja pool meest: David Copperfield sebis mu ära* 30 Päratu ämblik (USA 2012). Vaimukas põnevuskomöödia 23 00 Kalailm* 30 Illusioonimeistrid 00 20 Kaks ja pool meest: Ma alustaksin kassiga 45 Tuvikesed: Lihtne lahku minna, 2-3 01 35 Südamelt ära, 18 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 5, 4: Kahe tule vahel* 11 00 Galaktika kangelased (USA 1999)*. Ulmeline seikluskomöödia 13 00 Kõige naljakamad koduvideod 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 5, 4: Kahe tule vahel* 15 00 Kõige naljakamad koduvideod 10 Kohver, 9 16 00 Kutsuge Cobra 11 5, 5: Avarii kaubaks 17 00 NCIS kriminalistid 4, 4: Teesklus 18 00 Perepea 6, 17* 30 Simpsonid 3, 10* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 6, 3-4: Lõpetamata; Metroosõjad 20 00 Perepea 6, 18 30 Simpsonid 3, 11 21 00 Suvesangarid, 9 30 Ässad (Hot Shots, USA 1991). Komöödia 23 15 Puhkus Mehhikos 2, 48; ekstra 2, 48 00 30 Kuidas ma kohtasin teie ema 6, 3-4* 01 20 Kohver, 10* 02 10 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 78/142* 45 Dr Vassiljevi terviseminutid* 10 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 11 00 Austraalia metsik loodus, 1/5*. Dokfilm 50 Maatriks* 12 35 Aarete saar (Prantsuse 2007)*.

Mängufilm 14 15 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 109/304* 17 00 Armuleek, 110/304* 45 Armuleek, 111/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 79/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Ars longior. Sinu kuus kunstiteost, 4/6* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Kas tohib?* 22 15 Tanner Hall (USA 2009). Mängufilm 23 50 Täna. Uudised (subtiitritega)* 00 05 Suvemiks* 50 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Märt Treier 09 45 Spordisäde. Nikolai Novosjolov 10 05 Huvitaja. Silver Kuusik 11 30 Naiseotsing, V 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Piret Kriivan 14 05 Luulelahing 15 00 Pärastlõunased uudised 16 05 Stuudios on Silver Kuusik 17 05 Kihnukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Spordisäde* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Anu Välba 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Unustamatud 22 05 Sport 30 Naiseotsing* 23 03 KÖP. Helihoidis aastast 1994. Marje Lengi intervjuu Kaarel Kilvetiga 00 05 Huvitaja* 01 00 Kihnukeelsed uudised* 10 Aiatark* 30 Kauamängiv* 02 15 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater. Väljakutse Lõosilma, 5 10 05 Muusikatuba.

Nele-Eva Steinfeld.

Muusikatoas esineb Itaalia pianist Frederico Colli, kes on oma taset tõestanud mitmel uhkel konkursil.

11 05 Album. Saariaho Peegeldused. SoomePrantsuse nüüdishelilooja Kaija Saariaho autoriplaadile on salvestatud tema kuulsaima ooperi “L´amour de loin” põhjal loodud laulutsükkel Cinq reflets, Nymphea reflection (mis on inspireeritud Kronos kvartetile loodud teosest) ning seitsmeosaline orkestriteos kooriga Oltra mar (Üle mere).

12 02 Delta. Anne Prommik. Delta Pärnu stuudios!

14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga.

15 15 Amadeus + 16 05 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis.

Stuudios on toimetaja Nele-Eva Steinfeld.

21 00 Crossover. Pisut üle piiri 22 05 Fantaasia. Berk Vaher 00 05 Nokturn