Postimehe paberleht 12 06 2014 by Postimees

TULI SÜTTIB PÜHAPÄEVAL SÜÜTAB DIRIGENT ALO RITSING TARTUS LAULUPEOTULE EESTI LK 3

EUROOPA RAHA

TEATRISUVI

Eile Eleringile 32 miljonit eurot laenanud Euroopa Investeerimispank aitab väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kellele kommertspankade tingimused ei sobi.

Põhjalik ülevaade sel suvel Eestimaal etenduvatest lavastustest, mille seast peaks meelepärase tüki leidma igaüks.

MAJANDUS LK 8

AED JA KODU

Mõne lihtsa nipiga mahutab suvise lille- ja maitsetaimepeenra ka rõdule.

KULTUUR LK 14–15

LK 18–19

www.postimees.ee hokimängija

ROBERT ROOBA: Keerulistel aegadel tuleb end tagant utsitada. SPORT LK 16 NELJAPÄEV, 12. JUUNI 2014 • NR 136 (7127) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 47 295 • LUGEJAID 201 000

VENE GAAS

Häda käes Venemaa ehitab veealuseid gaasitorusid selleks, et juhtida Kesk- ja Lääne-Euroopasse eksporditav gaas Ukrainast mööda, ent lõunapoolse toru rajamisega on Venemaa riiklik gaasifirma nüüd hätta sattunud, kirjutab energiapoliitika ekspert Andres Mäe. LK 12

EUROOPA LIIT

Teistmoodi terror Demokraatlik süsteem püsib sellel, et valimistel kaotanud poliitilised jõud lähevad opositsiooni, kritiseerivad võimulolijaid ja ootavad oma tundi, meenutab Evelyn Kaldoja. Mitte ei õhi end parlamendisaalis, ei ahelda end valitsushoone ukse külge ega püüa demokraatiat mingite salasobingutega maha suruda. LK 2

Kolmik Savisaare vastu Tallinnas opositsioonis olevad Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ja sotsiaaldemokraadid kavandavad rünnakut linna valitseva Keskerakonna ja Edgar Savisaare vastu.

Esimese sammuna tahab kolmikliit saada ülevõimu viies linna kaheksast halduskogust. Pealtnäha tähtsusetud halduskogud saavad ometi kaasa rääkida linna arengus.

Tänasest valitseb maailmas jalgpallihullus Täna õhtul, kui Brasiilias São Paulo staadionil lähevad jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiri avamängus vastamisi võõrustajamaa Brasiilia ja Horvaatia koondis, algab kuu aega kestev jalgpallihullus. Elevile pole see spordimaailma suursündmus ajanud mitte ainult vutisõpru, vaid peaaegu kõiki inimesi. Näiteks Hiinas Shenyangis lõikas kokakooli õpilane (vasakul) eile oma õpetaja juhatusel arbuusikoorele Argentina jalgpalluri Lionel Messi (vasakul) ja Portugali eest palliva Cristiano Ronaldo portree. Omal kombel on hullus tabanud ka eestlasi – näiteks on MMi eel märgatavalt kasvanud suurte, enam kui 46-tollise ekraanidiagonaaliga telerite müük. PM foto: reuters/scanpix

JALGPALLI MM LK 4–5

JUHTKIRI LK 2 EESTI LK 6–7

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 12. JUUNI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

evelyn kaldoja

Tallinnas susiseb

Kas Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt oli tol aprillipäeval, kui ta ise, tema parteikaaslased Rootsi moderaatidest ja ülejäänud Euroopa konservatiivsed parteid endale Euroopa Komisjoni presidendi kandidaati valisid, Dublini konverentsikeskuse saalis või limpsis hoopis kusagil kaldapealsel Guinnessi? Ja kui palju pidi ta seda limpsima, et alles kaks kuud hiljem taipas, et demokraatlikul hääletusel, kuhu tedagi kutsuti, osutus valituks Jean-Claude Juncker? Kuigi isiklikus plaanis on alkoholism tõsine tragöödia, tunnistan, et globaalses plaanis meeldiks mulle rohkem, et mõnel valitsusjuhil on probleem ülemäärase napsitamisega, kui see, et tal on probleem demokraatiaga. Aitab täiesti tollest Saksa karskest taimetoitlasest, kellele demokraatia ei istunud. Nüüd on ajalugu pöördunud. Berliin on kurikuulsa karsklase pärandi eest kümnendeid järjest vabandust palunud ning muutunud jõuks, kelle poole prantslased lootusrikkal pilgul vaatavad siis, kui tundub, et oma liidritel mõistust napib. Vaieldamatult oli Angela Merkel esmaspäeva õhtul Rootsi Reinfeldti ning tolle Briti ja Hollandi kolleegide David Cameroni ja Mark Ruttega kohtuma lennates läbipaistva ja demokraatliku mängu poolel. Merkeli vastas istus aga trotsi täis kolmik. Kui Reinfeldt justkui pidanuks läbi Dublini olema Merkeli poolel, siis kahe ülejäänu kibestumus on arusaadavam. Briti konservatiivid marginaliseerisid end ise viie aasta eest, kui lahkusid ülejäänud konservatiivide juurest, tegid oma fraktsiooni ja asusid populistidega võidu ELi siunama. See on nad nüüdseks viinud olukorda, kus nende põhiliitlased on Poola Kord ja Õiglus, Taani Rahvapartei ja Põlissoomlased, ning äsjastel valimistel jäädi alla populistidele, sest rahvas eelistas siunamisvõistlusel originaali koopiale. Rutte võitlus oli juba ette kaotatud, liberaalid ei kogu kunagi üle ELi nii palju mandaate, et päris tippu saada. Hea iseloomustus olukorrale on Rumeenia liberaalide värske otsus liituda konservatiivide fraktsiooniga.

amal ajal kui valija üha tugevamalt joondub jaanilõkke ja grillvorsti lainele (kõnelemata jalgpallist), küünitab vastaline poliitikaaktiiv pealinnas näppe hoopis võimupiruka suunas. Seda korraga kahel rindel. Esiteks kangutab opositsioon Edgar Savisaart ja teisi linnajuhte, kes figureerivad riigiprokuratuuri algatatud, 2013. aasta kohalike valimiste eel käinud reklaamikampaania kriminaaluurimises. Teisalt on sihikule võetud linnaosade halduskogudes toimuv – võib olla ju lausa üllatav, aga Tallinnas on veel veidikene võimu kasutamiseks jäetud ka linnaosa tasandile. Plaanis on ka luua opositsiooninõukogu ja olla üldse pildil nähtavam kui seni. Kui vastasrindel õnnestub kasvõi halduskogude kaudu ainupartei võimutegelastele mõni nutikas torge korraldada, siis vähemalt veidi mängu ilu on sellega ikka püütud. Kummaline olekski oodata, et pealinna poliitika-

elus püsib vesi täiesti seisev ja tasane kuni 2017. aastani välja. Kui tõsiselt tuleks aga seda kõike võtta, on teine küsimus. Kriminaalasjade algatamine on Eesti poliitikute jaoks teadagi nagu hane selga vesi. Hiljutisest praktikast on tuua üks justiitsminister, keda kuigivõrd ei kõigutanud, kui prokuratuur uuris tema seotust erakonna rahastamisprobleemidega. Ta lahkus ametist märksa hiljem, vaid mainekahju ajendil. Kas pole mitte silmakirjalik nõuda nüüd Keskerakonna esimehelt kõrgema standardi järgimist ning ametikohast loobumist, kuniks on selgeks tehtud teda linna rahaga rahvale promonud teleklippide juriidilised peensused? Rahva raha eest poliitkampaaniate tegemine on taunitav, selge see. Kuid valija sügisel 2013 sellest kuigivõrd ei hoolinud. Meeri kostitati ligi 40 000 häälega. Sestap on raske uskuda, et nüüd, kolmveerand aastat hiljem võiks Tallinna elanikud samast teemast hoogsalt tuld võtta. Või et opositsiooni järjekordne püüd Savisaare tooli kõigutada pühib kahtlased poliitikavõtted pealinna juhtimisest kui puhastav

hiidlaine. Pigem kohtavad uudised järjekordsest poliittsirkusest volikogumajas tüüpilise linlase õlakehitust ja huvipuudust, eriti kui veel kalendrist aastaaega kiigata.

JUHTMÕTE Kummaline oleks oodata, et pealinna poliitikaelus püsib vesi täiesti seisev ja tasane kuni 2017. aastani välja.

LK 6–7

KÕVA SÕNA

PÄEVA KOMM

Kui reform jääb tegemata, siis on väga paljud praegu töötada soovivad osalise töövõimega inimesed sunnitud tööotsinguil üksinda võitlema.

Kuigi alkoholism on tõsine tragöödia, tunnistan, et globaalses plaanis meeldiks mulle rohkem, et mõnel valitsusjuhil on probleem ülemäärase napsitamisega, kui see, et tal on probleem demokraatiaga.

Peaministri nõunik Maris Lauri, PM 11.06

Postimees 1913. aastal

Demokraatlik süsteem püsib sellel, et kaotajad lähevad opositsiooni, kritiseerivad võimulolijaid ja ootavad oma tundi. Mitte ei õhi end parlamendisaalis või ahelda valitsushoone ukse külge. Käituvad nii, nagu kolmandat korda järjest teiseks jäänud eurosotsid – tunnistavad võitja õigust võtta peaauhind. Kolmik Rootsi tippkohtumiselt tundub aga endast kujutavat suuremat ekstremismiohtu kui kõik need mõttetud äärmuslased Le Penist Kuldse Koidikuni kokku. Neil on peaministrid, kes tahavad järgmisel Ülemkogul nõuda rahva ees arusaadavate reeglite alusel tehtud valiku asendamist kinniste uste kokkuleppega, kärpida rahva valitud europarlamendi otsustusõigust ning määrata nii majanduse kui julgeoleku mõttes pöördelisi aegu läbi tegevale ELile sihilikult nõrga liidri.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Oluline on toimuvat jälgida siiski Eesti poliitika insaiderite jaoks. Juba korduvalt on paremerakondadele ette heidetud, et kohalike valimiste eel ärgatakse liiga hilja. Kui vastasrinne seekord täpselt samasse ämbrisse ei astu ning koordineerib tegevust kogu valimisperioodi tõhusalt, on šanss järgmisel jõukatsumisel edukas olla kindlasti parem. Samuti on pealinnas poliitikaelu elavdamine üks osa riigikogu valimiste eelsest tööst. Kevadel 2015 on Eestis kaalul hulga rohkem kui praeguse või järgmise Tallinna linnapea nimi.

urmas nemvalts

Euroterroristid

Naiste hääleõigus Norramaal. Nagu teatatud, on Norra parlament ühel häälel otsuseks teinud naisterahvastele niisamasugust walimiseõigust anda kui meesterahwastel on. Enne oli Norramaal ainult neil naisterahwastel walimiseõigus, kes ise wõi kelle mehed sissetulekumaksu oliwad maksnud, linnas 400 krooni eest aastas ja maal 300 krooni eest. Aga nüüd on kõigil naisterahwastel täielik kodaniku-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

õigus, kes wähemalt 25 aastat wanad ja wähemalt 5 aastat Norramaal on elanud. Enne oli hääleõiguslikke naisterahwaid arwata 300 tuhat, aga nüüd on neid 525 tuhat, arwata 25 tuhat rohkem kui mehi. Sotsialistid paniwad parlamendis anda hääleõigust kõigile meestele ja naistele, kes üle 21 aasta wanad on, aga kõik kodanlised saadikud andsiwad oma hääled selle ettepaneku wastu. 12.06.1913

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 12. JUUNI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Laulu- ja tantsupeotuli süttib pirrulõkkest anneli ammas anneli.ammas@postimees.ee

Pühapäeva varahommikul kell neli süüdatakse Tartus Raadil Eesti Rahva Muuseumi juures kokku kantavast pirrulõkkest lauluja tantsupeotuli. Raadi mõisa juurde seatud lõkkeasemesse kannavad pirrud lauluja tantsupeo kunstilise toimkonna liikmed, lauljad, tantsijad ja pillimehed. Tulesüütamise tseremooniameistri, laulupeol sega- ja naiskooride dirigendi Raul Talmari sõnul süütab lõkke Tartu jaoks laulupidudega seotud väärikaim mees, dirigent Alo Ritsing. Tulele laulab väe sisse Mari Pokinen koos ansambliga Vägilased. Kõlab nii laulu- kui tant-

supeo tunnuslaul, Kristina Ehini ja Tõnu Kõrvitsa «Puudutus». Lõkkest süütavad peotõrviku laulupeo juht Hirvo Surva ja tantsupeo juht Maido Saar. Sealt minnakse Raadi kalmistule austama lauluja tantsupidude ammuseid juhte ja heliloojaid. Tuli liigub edasi Narva mäele 145 aastat tagasi toimunud esimese laulupeo paika tähistava kivi juurde ja sealt laulupeo muuseumi aeda. Kell 9.30 liigub tulerongkäik edasi mööda Roosi tänavat, millest Eesti Rahva Muuseum loodab kujunevat Raadil valmivat muuseumi ja linnasüdant ühendava tee. Talmar kutsus tuleriituse ja tulesaatmisega ühinema kõiki

tartlasi, kes on valmis pühapäeva hommikul enne päikesetõusu või veidi hiljem ärkama, et erilisest sündmusest osa saada. Laulupeatus tehakse veel Toomemäel ja sealt laskutakse alla Raekoja platsile, et anda tuli üle 20 päeva pikkust tuleteekonda korraldavale naiskoorile Emajõe Ööbikud ja Emajõe Akadeemilisele Meeskoorile. Läbi seitsme maakonna liikuvat peotuld saadavad 1000-kilomeetrisel teekonnal 260 kollektiivi 4000 tantsija, laulja ja pillimehega.

1000-kilomeetrisel teekonnal saadavad peotuld 260 kollektiivi 4000 tantsija, laulja ja pillimehega.

4.–6. juulini toimuvale lauluja tantsupeole on müüdud üle 60 000 pileti, kusjuures tantsupeo kolme kontserdi 30 000 piletit on välja müüdud. Laulupeo laupäevaõhtusele kontserdile on lauluja tantsupeo sihtasutuse kommunikatsioonijuhi Sten Weidebaumi sõnul müüdud veidi alla 16 000 pileti. Laulupeo pühapäevasele kontserdile üle 16 500 pileti. Tantsupeo reedehommikusele peaproovile on tasuta kutsutud kõik tantsupeolt eemale jääma pidanud rühmad, kes peost siiski vähemalt pealtvaatajana soovivad osa saada. «Neid kollektiive, kes on teatanud soovist peaproovi vaatama tulla, on juba palju, aga kohti on veel,» lausus Weidebaum.

Estonial valmis helikindel külaliskorter

USA suunab üksused alaliselt NATO idatiivale USA suunab NATOsse kuuluvatesse Ida- ja Kesk-Euroopa riikidesse täiendavalt eliitvägede sõdureid. Kaitseministeeriumi teatel on Ameerika Ühendriikide eriväelased juba Eestis ja nad tegutsevad siin koos meie kaitseväe eriväelastega. Kaitseministeeriumi pressiesindaja Artur Jugaste ütles, et jääb saladuseks, kui palju USA eriväelasi Eestis on ja millega nad täpselt tegelevad. Samuti see, kui kauaks nad siia jäävad. «Kõike seda tehakse selleks, et Eesti riigi kaitset veelgi enam kindlustada,» ütles Jugaste. postimees.ee

Rõivas: töövõimetoetuse eelnõuga ei ole vaja kiirustada Peaminister Taavi Rõivas (pildil) rääkis eile riigikogu infotunnis, et töövõimereform on tekitanud palju küsimusi ja suurt vastuseisu puuetega inimeste poolt, ning lisas, et reformi ühe osaga – töövõimetoetuse seaduse eelnõuga – peab veel palju tööd tegema ning eelnõu ei pea enne suve ilmtingimata vastu võtma. «Sügisel, ma usun, jõuame sellesse faasi, et see eelnõu on ka vastuvõtmiseks küps,» ütles Rõivas. postimees.ee

miljoni

euro võrra võib väheneda tuleva aasta teehoiu rahastamine, sellist võimalust arutab valitsus järgmisel nädalal.

Justiitsministeeriumi kantsleriks võib saada Aas Justiitsminister Andres Anvelt teeb täna valitsusele ettepaneku nimetada 1. septembrist justiitsministeeriumi kantsleri ametikohale Norman Aas. Valitsuse seaduse kohaselt nimetab kantsleri ametisse valitsus ministri ettepanekul avaliku teenistuse seaduses ettenähtud alustel, kuulates ära riigisekretäri arvamuse. Tippjuhtide valikukomisjoni arvamusel sobib Norman Aas justiitsministeeriumi kantsleri ametikohale. Alates 2005. aasta veebruarist on Norman Aas olnud riigi peaprokurör. BNS

Savisaare komisjon pani Glebova konkursita ametisse

Rahvusooper Estonia ehitas koos Tele 2ga ooperimaja neljandale korrusele helikindla külaliskorteri, mille valmimist tähistati eile pidulikult. Magamistoas on suur voodi ja imeilus vaade vanalinnale. Kuna tegemist on majaga, kust kostab alati muusikat, otsustati tuba helikindlaks teha. «Et oleks täielik rahu ja vaikus,» põhjendas rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe. Selle tõestuseks siirdus sopran Heli Veskus (pildil) magamistuppa ning hakkas laulma – kuulda oli väga vähe.

Elutoast, mis on ühtlasi ka köök, avaneb vaade merele ning tuba valvab Georg Otsa kostüüm ooperist «Võluflööt». Ajaloole vastukaaluks on akna alla pandud midagi tänapäevast– virtuaalne klaviatuur. «Saad kohvi peale kallata ja midagi ei juhtu,» naljatles Mäe. «Laud tuleb ainult uus osta aga klaviatuur jääb terveks.» Esikus on sein, kuhu hakatakse kinnitama külaliste pilte. Esimesena riputati seinale Georg Malviuse pilt. «Siia mafoto: liis treimann hub 62 pilti,» sõnas Mäe. Maria Reinik

Tallinna linnavalitsus kinnitas eile Tondiraba jäähalli direktoriks iluuisutaja Jelena Glebova, kelle oli sellele ametikohale ilma konkursita välja valinud komisjon eesotsas linnapea Edgar Savisaarega. «Konkurssi ei olnud. Miks, see on küsimus minu tulevasele tööandjale. Kui oleks olnud konkurss, oleksin kindlasti sellel osalenud,» ütles Glebova. tallinncity.ee

Kood avab fotogalerii Estonia külaliskorterist.

Laevakaitsjaid ähvardab jälle vanglasse saatmine toomas randlo toomas.randlo@postimees.ee

Rohkem kui seitse kuud tagasi Indias kinni võetud Eesti, Briti, Ukraina ja India laevakaitsjaid ohustab nende tööandja AdvanForti sõnul vanglasse saatmine, sest kindlustusfirmad keelduvad väljamakseid tegemast ning mehed võivad elupaiga kaotada. Teisipäeval pidi toimuma kohtuistung, kuid see jäi ära, sest prokurör ei ilmunud kohale. Laevakaitsja lähedase sõnul ütles advokaat, et istung võib toimuda homme-ülehomme, kuid samahästi esmaspäeval või teisipäeval. «Nad on olnud väga tublid. Nad on kaks nädalat pinge all olnud. Iga päev öel-

dakse, et kui firma pole homseks hotelliarvet tasunud, visatakse nad välja.» 5. aprillil vanglast vabanenud mehed elavad Chennai kolmetärnihotellis Shelter. Nad peavad end registreerima iga päev hommikul kell kümme ja õhtul kell kaheksa umbes kümne kilomeetri kaugusel Mylapore’i politseijaoskonnas. Laevakaitsjate tööandja AdvanFort väitis, et ligi aasta tagasi sõlmitud kindlustuspoliisid firmadega Aon, Lodestar ja Travelers peaksid katma reisimise, haiguse ja õnnetustega seotud kulutused. AdvanForti sõnul võivad aga laevakaitsjad vanglasse tagasi sattuda, kui neile ei suudeta pakkuda peavarju, toitu ja arstiabi.

«Selle asemel et anda hädavajalikku abi, on Aon, Lodestar ja Travelers meid seitse kuud pärast toetamist kuivale jätnud,» lausus AdvanForti omanik Al Farajallah. Ta avaldas lootust, et kindlustusfirmad siiski aitavad mehi. Vastukaaluks kirjutasid laeva 35 meest pöördumise kindlustusfirmadega seotud suurettevõttele Berkshire Hathaway. Kirjas väljendavad nad muret Berkshire Hathaway juhile Warren Buffettile, et nad on ilma jäänud oma varast, ning

Nad on kaks nädalat pinge all olnud. Iga päev öeldakse, et kui firma pole homseks hotelliarvet tasunud, visatakse nad välja.

palusid kindlustusfirmadel lepingust kinni pidada. «K ind lustusa ndjad ei tohiks kohelda niimoodi hädaolukorras mehi, kellest mõned on olnud Iraagis ja Afganistanis,» seisab kirjas. «Piraadiküttide laeva kindlustusandja lükkas tagasi 35 meremehe palganõude ja soovitas neil pöörduda heategevuslike organisatsioonide poole. Kuid see ei mõjuta ainult 35 meest, vaid ka nende naisi, tütreid, poegi, emasid, isasid.» Laev Seaman Guard Ohio sattus India vetesse mullu 11. oktoobril. Päev hiljem eskortis India piirivalve laeva koos meeskonnaga Tuticorini sadamasse. Laevalt konfiskeeriti 35 relva ja 5680 padrunit.

Riigikogu IRLi fraktsioon pole rahul töökorraga

Doonorlus kasvas mullu neli protsenti

IRLi fraktsioon pole rahul riigikogu juhatuse töökorraldusega, kuna opositsioonile ei jäeta piisavalt aega eelnõudega tutvuda. «See likvideerib parlamentaarse debati juba eos,» ütles IRLi fraktsiooni liige Helir-Valdor Seeder. BNS

Mullu loovutas Eestis verd 37 256 inimest ehk neli protsenti rohkem kui 2012. aastal. Tervise Arengu Instituudi analüütik Ingrid Valdmaa märkis, et suurenenud on korduvveredoonorite osatähtsus, kuid väheneb uute doonorite arv. BNS

Postimees.ee küsitlus Milliste tulemustega lõpetasid gümnaasiumi/keskkooli? Ma polegi gümnaasiumi lõpetanud

8% Sain hädavaevu gümnaasiumi lõpetatud

4% 32% Keskmiste hinnetega

Lõpetasin kuldmedaliga

8% Lõpetasin hõbemedaliga

2199 vastajat

41% Heade hinnetega

4 || JALGPALLI MM || POSTIMEES, 12. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, SPORT@POSTIMEES.EE

Brasiilia MM arvudes

Uue väravalöömisrekordi ootuses

Täna antakse avalöök 20. jalgpalli MM-finaalturniirile, kui pall pannakse Eesti aja järgi kell 23.00 São Paulos mängu. Avamängus asuvad lahingusse võõrustajad brasiillased ja horvaadid. MMi eel on Brasiiliast kuulda aga ka nurinaid, kuna staadionite ehitamiseks on kulutatud liiga palju raha. Kokku läheb tänavune MM hinnanguliselt maksma kuni 12 miljardit eurot ja seega saab sellest läbi aegade kõige kallim finaalturniir. Siia juurde võib lisada, et kaks eelmist MMi maksid kokku vähem kui tänavune. Siinkohal toome välja veel huvitavaid arve seoses tänavuse jalgpallipeoga.

2006. aastal võttis Brasiilia jalgpallilegend Ronaldo enda nimele MM-finaalturniiride ühe ihaldusväärseima rekordi, kui tõusis 15 tabamusega maailmameistrivõistluste läbi aegade suurimaks väravakütiks. Tänavusel finaalturniiril on see rekord aga tõsises ohus, kuna sellest jääb vaid ühe tabamusega maha Saksamaa koondise tänavuse MMi ainus puhtakujuline ründaja Miroslav Klose (pildil). 36-aastase mehe klubikarjäär ei ole olnud just kõige säravam, ent koondise eest on ta alati olnud suurepärases hoos. 2002. aasta MMil lõi Klose kõik oma viis väravat peaga ja selles arvestuses on endiselt tegemist rekordiga. 2006. aasta kodusel MMil tõusis ta viie tabamusega väravakuningaks ja neli aastat tagasi jõudis veel nelja väravani. 1974.–2006. aastani kuulus MMi väravarekord sakslaste legendaarsele ründajale Gerd Müllerile ja nüüd on Ronaldo rekordi ohustaja jälle Saksamaa koondislane. «Ma olen selle rekordi üle väga uhke, kuid rekordid ongi ületamiseks,» sõnas Ronaldo Sportsmailile. «Loomulikult oleks tore olla veel mõnda aega rekordi omanik, kuid samas hoian pöialt, et keegi selle ületaks. See oleks jalgpallile hea.» Brasiiliasse finaalturniirile sõitnud mängijatest järgnevad MM-väravate arvult Klosele hispaanlane David Villa kaheksa tabamusega ja uruguaylane Diego Forlán kuue vära-

0 Põhjamaad osaleb tänavusel MMil, viimati ei olnud ühtegi Põhjamaad 1982. aasta MMil.

1 meeskond – Bosnia ja Hertsegoviina – teeb MM-debüüdi.

korda on Brasiilia jalgpalli MMi võõrustanud, esmakordselt tehti seda 1950. aastal.

2 isiklikku turvameest jälgivad

MMil Portugali koondise staari Cristiano Ronaldo (pildil) liikumisi.

2–3

korda võivad kohtunikud MMil mängude ajal seisakuid teha, et mängijad saaksid kuuma ilma korral end jahutada.

5 MM-tiitlit on Brasiilia võita suutnud, kuid

tiitlivõitjatest on nad Hispaania kõrval ainsad, kes pole kodusel MMil võidutsenud.

8 inimest sai MMi staadioneid ehitades surma. 12 linna – Rio de Janeiro, Brasília, São Paulo,

Fortaleza, Belo Horizonte, Porto Alegre, Salvador, Recife, Cuiabá, Manaus, Natal ja Curitiba – võõrustavad tänavust finaalturniiri.

19 MMi on peetud enne tänavust finaalturniiri. 23 mängijat saab iga meeskond MMile registreerida.

25 kohtunike kolmikut määrati MMiks ametisse. 32 meeskonda osaleb MMil. 32 päeva kestab tänavune finaalturniir. 36 aastat tagasi toimus MM viimati LõunaAmeerikas, kui 1978. aastal oli võõrustajaks Argentina.

64 mängu peetakse MM-finaalturniiril. 65–925 eurot maksab üks mängupilet

sõltuvalt kohtumisest ja istekohast.

99 mängu on läbi ajaloo MM-finaalturniiridel

pidanud Saksamaa meeskond, alagrupimäng Portugaliga teeb neist esimese koondise, kes on mänginud MMidel 100 kohtumist.

2208 väravat on löödud seni MMide ajaloos. 7525 kilomeetrit tuleb ühel meeskonnal

keskmiselt läbida, et jõuda kõigile kolmele alagrupimängule.

78 838

pealtvaatajat mahutab finaalmängu võõrustav Maracanã staadion Rio de Janeiros

152 101 inimest tegi FIFA-le avalduse, et

asuda MMil vabatahtlikuna tööle, tegemist on kõigi aegade rekordiga.

170 000 turvatöötajat tegutseb MMil. 600 000 välismaalast külastab MMi ajal

mänge.

3 000 000 mängupiletit leiavad endale arvatavasti omaniku.

3 720 225

inimest maksimaalselt saab kohtumisi külastada.

6 000 000 eurot teenib iga MMil osalev meeskond.

26 000 000 eurot teenib MM-tiitli

võitev koondis.

426 000 000 eurot on kogu MMi auhinnafond.

MMi läbi aegade suurimad väravakütid 1. Ronaldo (Brasiilia) – 15 väravat (1998, 2002, 2006) 2. Gerd Müller (Saksamaa) – 14 väravat (1970, 1974) 2. Miroslav Klose (Saksamaa) – 14 väravat (2002, 2006, 2010) 4. Just Fontaine (Prantsusmaa) – 13 väravat (1958) 5. Pelé (Brasiilia) – 12 väravat (1958, 1962, 1966, 1970) 6. Sándor Kocsis (Ungari) – 11 väravat (1954) 6. Jürgen Klinsmann (Saksamaa) – 11 väravat (1990, 1994, 1998)

vaga. Viis väravat on kirja saanud sakslased Thomas Müller ja Lukas Podolski ning hollandlane Wesley Sneijder. Cristiano Ronaldo ja Lionel Messi on senise karjääri jooksul mõlemad osalenud kahel (2006. ja 2010. aastal) MMil ja väravaid on neil kirjas vastavalt kaks ja üks. Cristiano Ronaldo sahistas 2006. aastal penaltist Iraani väravavõrku ning 2010. aastal sai ta Portugali 7:0 võidumängus Põhja-Korea üle enda nimele matši viimase värava. Messi seni ainus MM-värav pärineb 2006. aastast, kui ta lõi Argentina 6:0 võidumängus Serbia ja Montenegro vastu kohtumise viimase värava. M a d i s Kalvet

JALGPALLI MM. Täna pannakse p Eelmisel finaalturniiril neli aastat t koondisele laineid ka kaheksajalg

Avalöök on

Brasiilia sünnipäraga pallureid jagub ka teistesse koondistesse Täna õhtul jookseb jalgpalli MM-finaalturniiri avamängus platsile vähemalt 11 brasiillast, kuid ilmselt rohkemgi, sest Brasiilia vastase Horvaatia ridadesse kuulub samuti kaks sambamaa päritolu mängumeest – Eduardo ja Sammir. Sünni poolest brasiillasi jagub aga veel päris mitmesse rahvuskoondisesse. Kõik viis jutuks tulevat meest sündisid Brasiilias, kuid lahkusid klubijalgpallis õnne otsima mujale ja on nüüdseks jõudnud uute koduriikide koondisesse. Viimaste aastate kuulsaima «üleminekuga» sai hakkama Madridi Atléticos säranud ründaja Diego Costa (pildil), kes tegi 2013. aasta kevadel Brasiilia eest debüüdi, kuid sai mullu septembris Hispaania kodakondsuse ja otsustas uue kodumaa esindamise kasuks. «Brasiillasest jalgpallur, kes keeldub kandmast Brasiilia koondise särki ja võistlemast oma kodumaal toimuval MMil, eemaldatakse automaatselt meeskonnast. Ta pöörab selja miljonite inimeste unistusele,» kommenteeris Brasiilia koondise peatreener Luiz Felipe Scolari toimunut sapiselt. Costa lõi lõppenud hooajal Madridi Atlético särgis 36 väravat ja aitas klubil võita Hispaania meistri tiitli, kuid reielihase vigastuse tõttu jäi tema panus hooaja otsustavates mängudes tagasihoidlikuks. Nüüd on Costa aga enda sõnul täiesti terve ning valmis senistele koondisemängudele MMil lisa hankima. See, kas tal õnnestub Brasiilias elu esimese koondiseväravani jõuda, pole

Stephen Hawking.

k indel, kü l l aga on selge, et igal staadionil ootab Costat ees vilekoor. R ü n d a j a Eduardost sai «hor v a at» juba 2002. aastal Zagrebi Dinamos mängides ning nüüdseks on teismelisena Brasiiliast lahkunud mees löönud Horvaatia eest juba 29 väravat. MMil esimest korda kaasa lööv Eduardo on end ise määratlenud lihtsalt – töö poolest horvaat, südamelt brasiillane. «Ma armastan mõlemat riiki ja seega laulan avamängu eel kaasa mõlemat rahvushümni,» lausus ta. Hor v a atia koond isse kuulub alates 2012. aastast ka 27-aastane ründav poolkaitsja Sammir, kes on uut kodumaad seni esindanud kuus korda. Euroopasse jõudis ta seejuures 19-aastasena just tä nu Eduardole, kes pallis toona samuti Zagrebi Dinamos. Kuue koondisemängu jooksul on Sammiril veel väravaarve Horvaatia eest avamata, kuid ta on juba tõusnud põhimeeste hulka. Madridi Realiga äsja Meistrite Liiga võitjaks tulnud keskkaitsja Pepe lahkus Brasiiliast Portugali klubisse Marítimo 2001. aastal. Peagi sattus ta juba Portosse José

Inglased 1966. aastal MM-karikaga.

Mourinho käe alla ning 2007. aastal 30 miljoni euro eest Reali. 2006. aastal uuris toonane Brasiilia koondise peatreener Dunga, kas Pepe oleks huvitatud sünnimaa koondise esindamisest, kuid mees keeldus, sai paar aastat hiljem Portugali kodakondsuse ning on nüüdseks nende rahvuskoondises asendamatu mees. São Paulos sündinud Thiago Motta on aga sarnaselt Costaga Brasiiliat esindanud, mängides nende särgis 2003.

aastal CONCACAF Gold Cupi turniiril. Ent temal on topeltkodakondsus ning tänu sellele oli tal õigus otsustada 2011. aastal Itaalia esindamise kasuks. Kristjan Jaak Kangur

POSTIMEES, 12. JUUNI 2014 || JALGPALLI MM || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, SPORT@POSTIMEES.EE

Jalgpalli näeb tänavu vaid vähestes avalikes kohtades

Kaheksajalg Paul.

pall mängu jalgpalli MM-finaalturniiril. tagasi lõi lisaks võidukale Hispaania Paul ning tõenäoliselt hakatakse talle järglast otsima.

käes ja hullus aina kasvab madis kalvet reporter

maailmameistrivõistlused jalgpallis

es võidab tänavuse jalgpalli MMi? Kui osaleda ennustusvõistlusel, siis kellele võiks panustada? Äkki sel korral on jälle minu lemmiku kord? Aga võib-olla näeme tänavu hoopis üllatusvõitjat? Kas seekord saab lõpuks ebaõnnejada lõpu ja maailmameistriks tuleb …? Sarnaseid küsimusi esitavad MM-finaalturniiri eel ja ajal kindlasti miljonid jalgpallifännid. Seega on taas käes hea aeg ennustajatele, ekspertidele ja statistikutele ning mõnel pool isegi maagidele ja nõidadele, kes teevad oma pakkumisi ja ennustusi. Kuna ülemaailmne jalgpalli MMi hullus aina kasvab, siis loomulikult on liikvel igasuguseid seoseid ja ennustusi. Jalgpalli sünniriik Inglismaa on seni maailmameistriks kroonitud vaid kodusel 1966. aasta MMil ja seejärel on neid saatnud lõputuna näiv ebaõnn. Nii ollakse seal valmis leidma igasuguseid seoseid, mis ennustavad neile finaalturniiril edu. Loomulikult on sobiv kombinatsioon leitud ka tänavu, milleks on seos 1966. ja 2014. aasta vahel. Tänavu võidutses Eurovisioonil teatavasti Austria, kelle viimane võit pärineb 1966. aastast. Selle kauge aastanumbri sees juhtus veel kaks asja, mis tänavu kordusid: nimelt tuli Hispaania jalgpallimeistriks Madridi Atlético ja Meistrite karika võitis Madridi Real. Seega võiksid inglased justkui võidutantsu alustada, sest üks tundub ju kindel olevat – MM-tii-

tel on lõpuks ometi nende poole teel. Samas võib viimase ennustuse hoopis teise valdkonna kaudu kohe ümber lükata. Nimelt peetakse MM-finaalturniir kaheksandat korda Ameerika maailmajaos. Senised seitse võitu on omavahel jaganud vaid Uruguay, Argentina ja Brasiilia ehk tulemas võiks justkui olla Lõuna-Ameerika suur pidu. Pideva ennete otsimise üle viskas hiljuti nalja Inglismaa jalgpallilegend Gary Lineker, kes pööras huumoriks seiga, kui Inglismaa ja Ecuadori vahelise kohtumise mänguprotokoll koos inglaste passinumbritega jõudis sotsiaalmeediasse. «Inglismaa ei ole kunagi varem MMil kaotanud, kui mängijate passide numbrid on avaldatud sõpruskohtumise mängueelses protokollis,» kirjutas ta Twitteris. MMi eel tegi Inglismaa koondise kohta oma ennustuse ka füüsikageenius Stephen Hawking, seda küll kihlveofirma Paddy Power palvel. Teadlase arvutuste kohaselt peaks Inglismaa kasutama väljakul formatsiooni 4–3–3, mängida tuleks punases vormis, penalteid peaksid lööma blondid mängijad, kohtumised peaksid toimuma merepinnal, mängupaikade õhutemperatuur ei tohiks eriti kõikuda, mänge peaksid vilistama eurooplastest kohtunikud jne. «Nad leidsid, et füüsikuna olen ma võimeline tegema natuke täpsemaid ennustusi kui kaheksajalg Paul,» viskas mees nalja. Siinkohal jõuamegi eelmise MMi sensatsiooni (Paulil lasti mängutulemusi ennustada ka 2008. aasta EMil) ehk «oraakel» Paulini. 2010. aasta MMil ennustas Paul õigesti kõik seitse Saksamaa koondise tulemust ja lisaks nägi ta ette Hispaania triumfi finaalis Hollandi üle. Kõigel sellel olid ka omad tagajärjed: Saksamaa koondise poolehoidjad nõudsid pärast poolfinaali kaotust Oberhauseni okeanaariumis elanud Pauli keetmist ja seejärel söömist, Argentinast pärit kokk Nicolas

Bedorrou postitas pärast argentiinlastele kaotuse ennustamist Facebooki kaheksajala söömise retsepti. Kõige selle peale pakkus Hispaania tollane peaminister José Zapatero Paulile nende riiklikku kaitset. Pauli maine teekond lõppes 2010. aasta oktoobris ja seega võib olla kindel, et tänavuse MMi ajal saame näha mitmeid uusi loomadest «ennustajaid». Mäletatavasti sai 2012. aasta EMfinaalturniiri

vahele jätma või vähemalt ei saa ta mängida Ghana vastu. Selleks on parim võimalus tema vigastus,» vahendas The Guardian Bonsami karmi ennustust. «Seda vigastust ei suuda ravida ükski arst. Nad ei suuda aru saada, mis on vigastuse põhjus, kuna siin on mängus vaimud. Täna teeb talle muret põlv, kuid homme reis ja järgmisel päeval juba midagi muud.» Üks asi on MMi eel igatahes selge – lisaks maailmameistrile hakatakse tõenäoliselt otsima ka uut ennustamise meistrit, kuna Paulist tühjaks jäänud troon vajab samuti täitmist.

Kuna sellel aastal oli avalikus ava kohas jalgpalli maailmam maailmameistrivõistluste näitamiseks vaja Rahvusvahelise Jalgpalliliidu (FIFA ( ) luba, siis hirmutas see p paljud söögikohad ära ning 9. mai ma tähtajaks oli Eesti RahvusringhääRahvusrin lingu (ERR) andmetel loa taotettevõtet. lenud vaid ligi 30 ettevõte Tegelikult pole FIFAFIFA-lt loa saamine keeruline – selleks sellek tuli vaid ankeet täita ning tingimus on see, et piletiraha ei tohi küsida. ERRilt tuleb mängum de avalikuks näitamisek näitamiseks luba küsida ja neile tasu m maksta ainult siis, kui avalik näitamine toimub kohas, kohas mis on üldsusele avatud avat sisenemistasu eest. eest Suuremate linnade linnad väljakutel on ERRiE le teadaolevalt teadaol plaanitud näidan ta vaid fi finaalmänge. Üks neist, kes sel aastal enam eraljalgpaldi jal li ei näita,

Nõid Nana Kwaku Bonsam.

ajal oma «võimeid» näidata ka Tallinna loomaaia elevant Fien. Kui loomennustajad panevad «tööle» inimesed, siis tegudele asuvad tihtilugu ka maagid. Tänavuse MMi eel on endale esimesena rahvusvahelises meedias nime teinud Ghanast pärit nõid Nana Kwaku Bonsam (tõlkes – Kolmapäeva Saatan), kes teatas, et just tema kätetöö on Portugali tähtmängija Cristiano Ronaldo põlvevigastus. Ghana loositi MMil G-alagruppi, kus ka Portugal. «Ma ütlesin neli kuud tagasi, et teen tema kallal tõsist tööd ning ta peab seetõttu MMi

on pealinna iiri pubide kett St. Patrick’s. See on üllatuslik, sest teatavasti on jalgpall ülioluline osa iiri ja inglise pubikultuurist. St. Patrick’si juhi Priit Vahe sõnul jagub Tallinnas jalgpallisõpru vaid mõne üksiku spordibaari jaoks. Nende telerites käivad mängud küll taustaks, aga heli teiste külastajate eemalepeletamiseks peale ei keerata. «Eestis lihtsalt pole seda jalgpallikultuuri. Võib-olla tahaksime ennast Inglismaa ja Iirimaaga võrrelda, aga tegelikult see ei ole nii. Spordifänne jätkub Tallinnas ühte-kahte kohta,» rääkis Vahe. Need, kes on siiski otsustanud jalgpalli näidata ja seda suuremalt välja reklaamida, võtavad seda enamasti kui tavapärasele külastusele pakutavat lisaväärtust ning võimalust oma söögikohta uusi inimesi tuua. Tulenevalt suurest ajavahest Brasiiliaga toimuvad mängude ülekanded õhtuti, viimane mäng algab alles kell üks öösel. MMi alguses näidatakse pigem vaid esimest, kell 19 algavat mängu, kuna hilisemad mängud kestavad kauem kui baarid lahti on. Finaalid lubatakse aga kõik ära näidata. Restorani Massimo Trattoria turundusjuht Tene-Riin Vaarmann ütles, et nemad otsustasid jalgpalliülekannete näitamisega suveõhtutele elu sisse puhuda. «Kuna oleme sellises piirkonnas, kus suvel on üsna vaikne, siis tahtsime siia rohkem rahvast meelitada. Meil on suur koht ja saame lavale suure ekraani tõmmata,» rääkis ta. End õlle- ja spordibaarina defineeriv Beer Garden on oma kliente juba jalgpalliga harjutanud ning näitab kõiki olulisemaid võistlusi. «Kui on jalgpalli päev, siis ma tean, et on tööpäev,» ütles Beer Gardeni perenaine Mirell Sepp. Neil on plaanis näidata kõiki mänge peale öösel kell üks algavate. «Samas kui keegi helistab, et ma tulen 50 sõbraga vaatama, siis näitame ka öist mängu,» lisas Sepp. Filmide asemel näitab tänavu jalgpalli ka Katusekino, mille eestvedaja Aivar Laane sõnul näidatakse kokku kuu aja jooksul 45 mängu 64st, lisaks ka päevaseid kordusi. Katusekino sai innustust jalgpalli MMi näidata 2012. aasta EMi kogemusest, mil publikuhuvi oli väga suur. Kadri Inselberg

Jalgpallisõbrad ostavad MMi vaatamiseks tehnikat Paljud jalgpallihuvilised on jalgpalli MMi vaatamiseks soetanud uusi telereid ja tahvelarvuteid ning suurendanud andmeside kasutusmahtusid. Tele2 Eesti kommunikatsioonijuht Hans Saarvelt ütles, et mais kasvas Tele2s tahvelarvutite müük ligi 15 protsenti ja andmeside lepingute maht veerandi võrra. «Jalgpalli MM on üks selliseid sündmusi, mida inimesed vaadata tahavad ja on nõus eraldi seadme ostma,» lausus ta. Tele2 ootab jalgpalli MMi ajal mobiilse interneti kasutusmahu kasvamist kümme protsenti. «Inimesed vaatavad live stream’i, hiljem väravaid Youtube’ist, aga ka lihtsalt otsivad tulemusi ja infot internetist rohkem,» selgitas ta. Elioni jaekaubanduse äri-

juht Aivar Ots rääkis, et nende esindustes on eriti kasvanud suurte, enam kui 46-tolliste telerite müük. Inimesed ostavad ka tavapärasest rohkem lisaseadmeid, näiteks kodukino, ja pulkasid, millega vaadata arvutist tasuta digilevi kanaleid. Starmani juhatuse liikme Indrek Ildi sõnul on jalgpalli MM neile teleteenuste pakkujana oluline aeg. Suurvõistluse puhul muutis Starman eilsest oma võrgus ETV HD-kanali kõigile tasuta kättesaadavaks. Elisa tootejuht Kertu Kriisk ütles, et tänavu kasvasid Eurovisiooni lauluvõistluse ajal interneti kasutusmahud kaks korda. Kuna samasugune muutus oli ka 2012. aastal jalgpalli EMi ajal, ollakse internetimahtude kahekordistumiseks valmis ka seekord. Anette Parksepp

6 || TALLINN || POSTIMEES, 12. JUUNI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, TALLINN@POSTIMEES.EE

Tallinna opositsiooniliider Eerik-Niiles Kross (IRL) on üheks võitlusvahendiks valinud meeleavaldused. Ka täna õhtul e

AMETLIK VASTUHAKK. Opositsioonijõud püüavad Edgar Sav vastu hakata linna rohujuuretasandil – saada ülevõim haldus

Ühine löögirusi tuuli koch reporter

allinna linnapea Edgar Savisaar on saanud kogu ametiaja jooksul nautida peaaegu opositsioonivaba linnajuhtimist, kuid nüüd on kolm pealinnas võimuta jäänud erakonda loonud ühisrinde ja alanud on esimene etapp Savisaare mahavõtmisel. Just nii nimetavad nad uut tekkinud vastujõudu ise: esimene etapp Savisaare kukutamisel. Naiivseid lootusi neil ei ole, aga hirmutada ja häirida saavad Reformierakond, Isamaa ja Res

Publica Liit ning arvatavasti ka sotsid küll. Esimeseks näiteks on täna õhtul aset leidev järjekordne Savisaare umbusalduskatse, mis sunnib linnapead istungile vähemalt kohale tulema. Tülikas seegi. Juba viimased paar kuud on koos käinud kõigi Tallinna opositsiooniparteide juhtkujud. Ühisopositsiooni loomisel koostatakse valdkondade kaupa ühiste kavatsuste protokoll, mille sisuks kõigi kolme erakonna ühisosas leiduvad mõtted, mida on reaalses elus võimalik sõltumatult Savisaarest ellu viia. Siinkohal on oluline märkida, et need algatused võiksid ühte jalga astuda Tallinna linna ja riigivõimu parema koostööga. Seetõttu kaasatakse loodavasse opositsiooninõu-

kogusse ka Tallinnaga seotud inimesed kõigist kolmest riigikogu fraktsioonist ehk luuakse pealinna volikogu ja riigikogu ühistöörühm. Plaanis on koordineerida ühistegevust riigikogu, volikogu ja Tallinna linnaosade halduskogude vahel. Korraldada opositsiooni pressikonverentse. Arutada ja toetada halduskogudes opositsioonieelnõusid. Halduskogud võivad esmapilgul paista üsna tähtsusetud, kuid just neis arutatakse linnaosasid puudutavaid detailplaneeringuid ja kogudelt oodatakse neile soovituslikku heakskiitu. Kui opositsioonijõud ühinevad, on neil ühine asi ajada kaheksast linnaosa halduskogust viies, kus nad esimehe ja aseesimehe kohti jagama hakkavad: Kesklinnas, Kristiines,

Tallinn kaotab kohtus järjekindlalt uwe gnadenteich reporter

allinn käib erakoolidega nende tegevuskulude katmise osas pidevalt kohut, kuigi protsessimine on kulukas ning lisaks vaidlusalustele summadele lisanduvad veel vastaspoole kohtukulud, rääkimata linna ühelt kaotuselt teisele viivate juristide tasudest. Alates 2012. aastast kuni praeguseni on selliseid kohtuasju menetluses olnud vähemalt 13. Neist viis on jõustunud, nelja otsuse puhul käskis kohus Tal-

linnal välja maksta kõik erakoolide esitatud tegevuskulude arved, viiendal juhul tuli seda teha osaliselt. Viiest kohtuasjast neljas pidi Tallinn kaotajana kinni maksma vastaspoole kohtukulud, mis ulatusid mõnesajast eurost kuni enam kui 5000 euroni. Nii mõistis Tallinna halduskohus 22. augustil 2012 Tallinnalt Rocca al Mare kooli kasuks välja 5278,99 eurot menetluskulu. Asi oli linna jaoks võitlemist väärt, sest Rocca al Mare kool soovis Tallinnalt 152 810 eurot tegevuskulude katteks 2011. aasta septembri, oktoobri, novembri ja detsembri eest ning 178 572 eurot 2012. aasta esimese viie kuu eest. Kokkuvõttes pidi Tallinn lisaks erakooli arvetele veel vähemalt 10 000 eurot peale maksma, sest

vaevalt linna kohtukulud vastaspoolest väiksemad olid. Kes arvab, et pärast selle kohtuotsuse jõustumist sai Rocca al Mare kooli juhtkond rahus laste õpetamisele pühenduda, eksib rängalt. Möödunud oli mitu kuud, Tallinna elanikeregistris olevad lapsed olid seal õppinud ja taas ei tahtnud Tallinn selle eest arveid tasuda. 2012. aasta oktoobris otsustas Tallinna halduskohus jälle, et Tallinn peab Rocca al Mare kooli esitatud arved maksma, seekord sama aasta juuni, juuli ja augusti eest. Kohtuotsuse jõustumine venis niikaua, kuni riigikohus oli otsustanud jätta rahuldamata Tallinna kaebuse haridus- ja teadusministeeriumi vastu. Linn nõudis ministeeriumilt talle põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega pandud lisakohus-

POSTIMEES, 12. JUUNI 2014 || TALLINN || 7

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, TALLINN@POSTIMEES.EE

enne volikogu istungi algust avaldatakse meelt soovi vastu tõsta linna noortekogud linnaosavalitsuste alla.

foto: andres haabu

visaarele skogudes.

kas Savisaare vastu Mustamäel, Nõmmel ja Pirital. Lasnamäel, Põhja-Tallinnas ja Haaberstis on keskerakondlikud halduskogu juhid. Ühisopositsiooni teemadeks on Suur-Tallinn, teed, tänavad ja liiklusseadus, tänapäevane ühistransport, reklaamimaks, tasulise parkimise teema ja muukeelsetes lasteaedades eesti keele õpe. Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni esimees Eerik-Niiles Kross ütles, et Tallinna opositsiooni eripära on see, et kuigi riigi tasemel ollakse kord ühes, kord teises leeris, siis Eesti poliitikas laiemalt on kolm Tallinna opositsioonierakonda need, kes kuuluvad euroopalikku demokraatliku aluspõhjaga poliitilisse perre. Samas on Tallinna keskerakondlik linnavõim juba aastaid

esindanud hoopis teise maailma kuuluvat sovetlik-populistlikku poliitilist kultuuri. «Ainus mõistlik ja minu arvates kõige selgemalt ka meie valijate huve esindav lähenemine on opositsioonijõudude ühendamine linnas. Kui erakondlikku kemplemist on mõnikord ehk tarvis, siis jäägu see Toompeale,» leidis Kross. «Loomulikult on opositsiooni eesmärk savisaarluse lõpetamine Tallinnas. Opositsiooni visadusest sõltub Eesti arengus praegu väga palju. Meenutan Savisaare valimisjärgset ennustust, et Kross väsib umbes kuue kuu pärast. Nüüd ma ütleks, et olen alles hoogu sisse saamas.» Reformierakonna Tallinna piirkonna juht Kristen Michal

erakoolidele tuste täitmiseks 2010. aasta eest 234 436 euro ning 2011. aasta eest 4 672 270 euro väljamaksmist. Riigikohus jättis Tallinna kaebuse rahuldamata. Pärast seda loobus Tallinn ringkonnakohtule esitatud apellatsioonist ning jõustus halduskohtu otsus, mille kohaselt tuli Rocca al Mare koolile järjekordse kolme kuu arved välja maksta. Suurusjärk – veidi üle 30 000 euro ühe kuu eest. Aga see pole kõik. 2012. aasta lõpul andis kohtunikuhaamri kolksatus mõista, et Tallinn peab Rocca al Mare koolile maksma 34 776 eurot septembri ja 35 328 eurot oktoobri arvete kohaselt. Sarnase kadalipu peavad läbima teisedki erakoolid. Vaid kristlikele erakoolidele tehti erand. Mai lõpus trahvis aga riigikohus Tallinna 750 euroga selle eest, et ta ei täitnud era-

tõdes, et tegemist on esimese pääsukesega ühistöös, mis saab pärast suvepuhkust hoo sisse augustis-septembris. «Alustades tööd halduskogudes, paneme seljad kokku, et valmistuda 2017. aasta kohalikeks valimisteks,» ütles Michal. «Ajendeid võitlemiseks praeguse linnajuhtimise vastu ei tule enam mitte iga nädal, vaid iga päev. Ja on märke, et Keskerakond annab ka endale aru, et need võivad olla nende neli viimast aastat Tallinnas.» Sotsiaaldemokraadid on kuni augustini veel äraootaval seisukohal. «Oleme ise loomas Positiivse Tallinna programmi ja teeme oma organisatsiooniga tööd, et olla sügiseseks poliithooajaks valmis,» põhjendas sotside Tallinna piirkonna juht Rainer Vakra viivitust.

«Ühisopositsioonist ei tohi tulla ühe päeva PR-projekt ja seepärast tuleb esmalt paika panna sisu. Mul seisavad juulis ees kohtumised kõigi sotsiaaldemokraatidest ministritega, et mõelda, kuidas riik saab pealinna toetada.» Vakra sõnul ei tohi kannatada suur hulk Tallinna elanikke, kes Edgar Savisaart ei toeta ega vali. «Riik saab appi tulla oluliste maanteede puhul või sellega, et oluline turismiobjekt – Tallinna teletorn – jääks müümata. Sellega, et Tallinnas oleks mõni riigigümnaasium.» Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ainult rõõmustas ühisrinde teadet kuuldes: «Jõudu! Tubli! Oligi aeg, et opositsioon hakkaks käituma opositsiooni moodi.»

KOMMENTAAR kooli Läte kasuks tehtud kohtuotsust. Praegu on Tallinna halduskohtu menetluses või jõustumata seitse kohtuasja, milles nõutakse Tallinnalt erakoolide tegevuskulude katmist vastavalt seadusele. Tallinna linnavolikogu aga hakkab tänasel istungil arutama taotlust riigikohtule, milles soovitakse kehtetuks tunnistada erakooliseaduse säte, mis paneb kohalikele omavalitsustele kohustuse tasuda nende territooriumil elavate laste erakoolides õppimise kulud. Kõnealune paragrahv ütleb, et «vald või linn osaleb eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil».

kaupo nõlvak linnavolinik, Reformierakond

Esitasin linnapea Edgar Savisaarele arupärimise, milles oli ka küsimus erakoole puudutavate kohtuasjade kohta ning vastus oli üsna sümptomaatiline. Savisaar vastas, et minu arupärimine oleks justkui hea võimalus arutleda sisuliselt kohaliku omavalitsuse haridusvaldkonna kohustuste olemuse üle, kuid mina ei ole

sellist arupärimist esitanud. Kohtuasjade põhjenduseks toob ta oma vastuses, et erakoolide rahastamine justkui ei ole õiguslikult korrektselt reguleeritud. Mis ajast on õigussubjektil, mida Tallinn kindlasti on, õigus mitte täita seadust põhjendusega, justkui seadus ei põhineks korrektsel õiguslikul regulatsioonil? Ja siis jätta veel kohtuotsus täitmata? Minu arupärimisele vastas Savisaar, et viimase kolme aasta jooksul on erakoolide tegevuskulude hüvitamise

nõuete lahendamisele kulunud 3 594,52 eurot. Sellised probleemid on ka teistes valdkondades. Ma olen olnud volikogus mitu aastat ja kuulunud ka revisjonikomisjoni. Selle tõttu tean, et varade tagastamise ja kinnisvaraga seotud kohtuasjade puhul on Tallinn korduvalt jätnud mõne kohtuotsuse lihtsalt täitmata ja on saanud selle eest mitmesuguseid trahve. Kohalikku omavalitsust on trahvitud selle eest, et ta on jätnud riigikohtu otsuse täitmata!

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 12. JUUNI 2014

Nordea alandas majanduskasvu 1,2 protsendile Nordea värske majandusprognoosi kohaselt jääb Eesti majanduskasv sel aastal 1,2 protsendi tasemele. Eesti majanduse pööret kasvule on aeglustanud majanduse kiire jahtumine esimeses kvartalis, välisturgude aeglane taastumine ja poliitilised riskid seoses Ukraina sündmustega. Eksporditurgude taastumise, Euroopa Liidu uue programmiperioodi vahendite kasutuselevõtu ja investeeringute kasvu toel jõuab SKT kasv järgmisel aastal 3,2 protsendini. Hinnatõusuks prognoosib Nordea sel aastal ühe protsendi ja järgmiseks aastaks mõõdukat kiirenemist 2,6 protsendini. Majandus24

801,43 ▲ +0,11%

800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

VI 2013

VIII 2013

X 2013

XII 2013

II 2014

EIP laenab Balti riikidesse umbes 100 miljonit aastas Kommertssektor ei anna infrastruktuurisektorile pikemaajalist laenu kui viis kuni kuus aastat. Isegi sellistes riikides nagu Holland on maksimum kaheksa aastat. Meie võime vajadusel anda laenu kuni 30–35 aastaks, sõltuvalt muidugi investeeringu elueast. Me ei võistle kohalike pankadega. Kui osaleme mingis projektis, siis kohalik erasektor on selles osalemisest rohkem huvitatud, kui nad oleksid ilma meie osaluseta. Alati osaleb investeeringus 50–60 protsendi ulatuses teisi osalisi. Meil on väga head suhted Euroopa Komisjoni ja rahvuslike valitsustega.

intervjuu majandusajakirjanik

Alates sellest nädalast toimetab maksu- ja tolliamet maksukohuslastele dokumendid kätte elektrooniliselt e-maksuameti keskkonnas ning haldusaktist teavitatakse isikut elektronposti aadressil või mobiiltelefoni lühisõnumiga. Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmanni sõnul peab dokumendi kättesaamiseks e-maksuametisse sisse logima ja dokumendi avama ning sellega registreerib keskkond automaatselt ka kättetoimetamise kinnituse. Majandus24

1000

PANK. Balti riigid on Euroopa Investeerimispangalt saanud laenu teiste piirkondadega võrreldes suhteliselt rohkem, ütleb panga asepresident Pim van Ballekom.

tõnis oja

MTA edastab dokumente elektrooniliselt

OMX TALLINN

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

3,63 ▼ –9,02%

IV 2014 VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,200 +3,45 Baltika 0,440 -2,65 Ekspress Grupp 1,040 +0,97 Harju Elekter 2,700 -0,74 Järvevana 0,720 -1,23 Merko Ehitus 7,100 +1,43 Nordecon 1,000 0 Olympic Group 1,900 0 Premia Foods 0,657 +0,61 Pro Kapital Grupp 2,610 0 Silvano Fashion 2,000 -2,44 Skano Group 1,020 0 Tallink Grupp 0,790 0 Tln Kaubamaja 5,150 +2,18 Tallinna Vesi 12,900 -0,77 Trigon Property 0,488 +3,83

11.06 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,442 -0,27 Hiina jüaan 8,438 +0,06 Jaapani jeen 138,190 -0,32 Kanada dollar 1,475 -0,24 Leedu litt 3,452 0 Norra kroon 8,109 +0,24 Poola zlott 4,114 +0,19 Rootsi kroon 9,047 -0,24 Rumeenia leu 4,396 +0,15 Šveitsi frank 1,218 -0,07 Suurbritannia nael 0,807 -0,06 Taani kroon 7,462 +0,01 Tšehhi kroon 27,445 -0,02 Ungari forint 305,620 +0,49 USA dollar 1,355 0 Venemaa rubla 46,586 +0,01

bns

ile sõlmisid Elering ja Euroopa Investeerimispank (EIP) 32 miljoni euro suuruse laenulepingu avariireservelektrijaama ehitamiseks Kiisale. Postimees rääkis Balti riikide piirkonna eest vastutava panga asepresidendi Pim van Ballekomiga. Kõigepealt paluksin meie lugejatele selgitada, mis institutsioon on EIP ja mis on teie missioon?

Meie missioon on toetada majanduslikult elujõulisi projekte Euroopa Liidus. Euroopa Investeerimispank on suurim avalik finantsinstitutsioon maailmas, palju suurem kui Maailmapank. Meie laenumaht oli möödunud aastal 72 miljardit eurot ning tegime üle 490 investeeringu enam kui 60 riiki. Lisaks oleme aktiivsed ka väljaspool Euroopa Liitu. Kümme protsenti meie investeeringutest läheb väljapoole. Meie missioon on toetada valitsusi nende investeerimisprogrammide realiseerimisel. Alates finantskriisist oleme keskendunud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, sest see on oluline tööpuuduse alandamiseks. Teine suund on investeerimine uuringu- ja arengutöödesse ning innovatsiooni. Kolmas suund on hariduse edendamine. Need on kolm

Euroopa Investeerimispanga asepresidendi Pim van Ballekomi sõnul ei moonuta tema pank turgu, vaid annab finantssektorile lisaväärtust. foto: liis treimann

peamist suunda, kuhu investeerime. Ütlesite, et kümme protsenti investeeringutest läheb väljapoole Euroopa Liitu. Miks te seda teete?

Ma olen vastutav Balti ja Beneluxi riikide, aga ka niinimetatud AKV riikide, see tähendab Kesk- ja Lõuna-Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna eest. See on oluline ajaloolistel põhjustel. Teine pool on naaberriigid, mis võivad tulevikus saada Euroopa Liidu liikmeks. Kui võrrelda Eestit ja teisi Balti riike muude regioonidega, kas investeeringute suhteline maht siia on väiksem, suurem või keskmine?

Suurem. Aga see on suhteline. Absoluutmahtudes on muidugi meie suurimad kliendid Hispaania ja Poola. Meie laenude jääk Balti riikides on 1,5 mil-

jardit eurot, keskmine aastane maht on umbes 100 miljonit eurot. Kui võrrelda seda Eesti, Läti ja Leedu osalusega pangas ning teie riikide SKTga, on see küllalt suur summa. Oleme siin üleeksponeeritud. Aga see on osaliselt seotud panga filosoofiaga. Oleme turgudel, kus meid kõige rohkem vajatakse. Balti riikides vajatakse meid rohkem kui näiteks Saksamaal. Selle vastu võib vaielda, aga EIP annab lisaväärtust. Oleme AAA reitinguga institutsioon ja võime iseennast rahastada üsna odavalt. Teiseks, võime anda laenudele väga pikki tähtaegu.

Oleme AAA reitinguga institutsioon ja võime iseennast rahastada üsna odavalt. Teiseks võime anda laenudele väga pikki tähtaegu.

Aga teisest küljest see, et teie omanikud on riigid, ja see, et – nagu ma aru saan – EIP on mittetulundusorganisatsioon, toob kaasa turumoonutuse.

Nagu ma juba ütlesin, teistega me ei võistle, sest teistel ei ole toodet. Kui kommertspangad ei saa investeerida infrastruktuuriettevõttesse 25 aastaks, siis turul konkurentsi ei ole. Euroopa Liidus ei ole mitte ühtegi kommertsfinantsinstitutsiooni – arvan ka, et terves maailmas –, kes investeerib 100 protsenti ühte projekti. Spetsiifiliste investeerimisprojektide korral moodustavad nad kõik finantskonglomeraadi. Me anname finantssektorile lisaväärtust. Kui meid poleks tahetud, poleks me mitte kunagi olnud ka turul. Selles mõttes me ei moonuta turgu, vaid täiendame turgu. Paistab, et ma ei veennud teid? Ei. Ma küsisin sama küsimuse ka Põhjamaade Investeerimispanga juhilt ja tema vastus oli samasugune.

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 12. JUUNI 2014

TOIMETAJA MARI KAMPS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Ajalugu versus tänapäev

1938 2. september – brittide nõudmisel nõustub Tšehhoslovakkia Sudeedimaa iseseisvumisega. 15. september – Sudeedimaa nõuab sakslaste sissemarssi. 29. september – Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia allkirjastavad Müncheni kokkuleppe, millega Sudeedimaa läheb Saksamaa koosseisu. 2. november – leiab aset Tšehhoslovakkia jagamine, millega Ungari saab endale Lõuna-Slovakkia.

1939 märts – Tšehhoslovakkia riigi lõpp, Hitler kuulutab Prahas välja Böömi- ja Määrimaa protektoriaadi ja Slovakkiast saab natsi-Saksamaa nukuriik. Ungari hõivab Ukraina Karpaadid. Allikas: PM; graaﬁka: Silver Alt

SAKSAMAA

DE ED IM

POOLA BÖÖMI- JA MÄÄRIMAA PROTEKTORIAAT UKRAINA KARPAADID

SLOVAKKIA

POOLA LÕUNASLOVAKKIA

AUSTRIA

RUMEENIA

UNGARI

SLOVAKKIA

AJALOO KEERDKÄIGUD. Vene ja Saksa käitumisest leiab ühiseid jooni. UNGARI

Võrdpildid: 1938 ja 2014 peeter raudsik, reporter

arnasustele 1930. aastate lõpu Saksamaa agressiooni ja Venemaa praeguse tegevuse vahel on Ukraina sündmuste jooksul osutatud korduvalt. Iseseisva riigi osa annekteeritakse ja liidetakse jõuga enda külge. Ühistest joontest kõneldes viidatakse esmalt natsi-Saksamaa juhi Adolf Hitleri ja Venemaa presidendi Vladimir Putini sarnasele retoorikale. Eestis osutas paralleelile esimeste seas kindral Ants Laaneots ja seda on pärast ohtrate näidetega illustreerinud Eerik-Niiles Kross (PM, 21.03). Rahvusvaheliselt on Putinit Hitleriga samastanud nii Walesi prints Charles kui USA endine välisminister Hillary Clinton. Hitler rääkis 1938. aastal vajadusest päästa Tšehhoslovakkia sudeedisakslased rõhuva re-

interfax/afp/bns/pm

LÜHIDALT

Lavrov: Vene humanitaarabi jõuab Ukrainasse separatistide toel Moskva saadab humanitaarabi Ida-Ukrainasse Kremli-meelsete separatistide vahendusel, teatas Venemaa välisminister Sergei Lavrov eile OSCE peasekretärile Lamberto Zannierile, tunnistades esimest korda otsesõnu Moskva sidemeid Kiievi keskvõimu vastustajatega.

žiimi ikke alt. Putini sõnul astus Venemaa välja Ukrainas tagakiusatud venelaste õiguste ja tahte kaitseks. Ajalooline side muutis mõlemal juhul võimatuks kaasmaalaste hülgamise, kusjuures nii Sudeedimaa kui Krimmi puhul tehti seda veretult. Kaks režiimi rõhutasid oma pühendumust rahule ja stabiilsusele.

Ülekohus ja dialoog Oluline on ka ajalooline ülekohus, mida mõlemad riigid püüdsid dialoogiga parandada. Esimese maailmasõja järel tekkinud olukord oli sakslastele talumatu. Putin on nimetanud Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 20. sajandi suurimaks veaks ja proovib nüüd korda taastada. Mõlemal puhul osutatakse lääne vastumeelsusele olukord rahumeelselt lahendada. Saksa ja Venemaa sarnasused ei lõpe kahe juhiga, vaid ka nende käsilased täitsid sarnast rolli. Hilteri meheks Sudeedimaal oli Sudeedisaksa Partei asutaja ja hilisem piirkonna juht Konrad Henlein. Berliin andis Henleinile juhtnööre ja toetas parteid rahaliselt. Do-

Assad: lääneriigid on oma positsiooni muutmas «Süürias revolutsioonijõude toetavad lääneriigid on oma suhtumist muutmas,» ütles Süüria president Bashar al-Assad. Tema sõnul on riigid oma arvamust muutnud, kuna džihadistid kujutavad ohtu ka neile. «Ühendriigid ja lääs on hakanud saatma signaale muutuste kohta. Terrorism on nüüd nende pinnal,» ütles

kumentidest selgub, et sudeedisakslaste soov pidi rahvusvaheliselt välja paistma sõltumatu rahva tahtena. Alles lõpus, pärast näilist olukorra kaalumist, otsustati sudeedisakslaste tahtele vastu tulla. Putini meheks Krimmis sai Sergei Aksjonov, kes viis samuti ellu krimlaste tahet ja alles seejärel palus parandada ajaloolise vea, viidates Krimmi «referendumi» tulemustele – Vene sõdurite kohalolek tagas väidetavalt 97-protsendilise toetuse Venemaaga liitumiseks. IdaUkrainas täidavad sama rolli Moskvast pärit Aleksander Borodai ja Deniss Pušilin, nn Donetski Rahvavabariigi peaminister ja parlamendi spiiker. Sarnaselt Berliiniga peab Moskva samuti oluliseks enese näilist distantseerimist separatistidest. Enne Donetski «referendumit» palus Putin avalikult separatistidel oodata selle läbiviimisega, kuid Pušilin lükkas soovituse dramaatiliselt tagasi, öeldes, et rahvas ei saa enam vaiki olla. Pärast lausus Putin, et Venemaa austab idaukrainlaste tahet. Relvastatud ja märgistamata väikeük-

sused tulid üle piiri Donetskisse, ja neid tuleb siiani. Tšehhoslovakkiale sai aga saatuslikuks lääneriikide lepituspoliitika Hitleri Saksamaa suhtes. Müncheni kokkuleppe järel 30. septembril 1938 andsid liitlased Sudeedimaa Saksamaale, lootes, et sellega on Esimese maailmasõja järgsed piirivead parandatud. Tšehhoslovakkia polnud valmis üksi Hitleri vastu sõdima ja leppis olukorraga. Praegu me veel ei tea, kuid on vähetõenäoline, et Kiievi uus võim ei konsulteerinud aprillis Krimmi osas läänega. Tulemus oli Tšehhoslovakkiaga võrreldav ja jääb vaid loota, et kuluaarides ei antud neile sama nõu, mis 1938. aastal.

Sarnased vahendid Retoorika, sündmuste arengu ja olukorra võrdlemisel ilmneb, et Saksamaa Teise maailmasõja eelne territooriumide hõivamine on väga sarnane Venemaa praeguse tegevusega. Vahendid oma eesmärkide saavutamiseks on Hitleril ja Putinil tõepoolest samad. Kuid marurahvusliku ideoloogia hulluse triumf oli kindlasti suurem kui prae-

ta. Paavst mõistis

hukka «surmakaupmeestest» inimsmugeldajad

Peskov: Putinit pole kutsutud Porošenkoga kohtumisele

Vene mereväeõppustel Läänemerel osaleb 24 sõjalaeva

Paavst Franciscus mõistis eile hukka inimsmugeldajatest nn surmakaupmehed pärast viimase nädala jooksul Itaalia vetes asetleidnud mitut sisserändajate paadiõnnetust. Järgmises elus peavad korrumpeerunud inim- ja relvasmugeldajad andma aru Jumalale, kinnitas paavst Vatikanis.

Vene presidendi Vladimir Putini pressisekretär Dmitri Peskov rääkis, et plaanis pole mitte mingeid Ukraina ja Venemaa kõrgetasemelisi kohtumisi ega läbirääkimisi, nagu neist rääkis Euroopa Liidu energeetikavolinik Günther Oettinger. «Ei täna ega ka mitte lähiajal,» lisas ta, sest vastavat kutset pole.

Vene mereväeõppustel Läänemerel osaleb 24 Balti laevastiku sõjalaeva ja muud alust, kinnitas Vene kaitseministeeriumi kantselei eile. Laevade rühm harjutab Vene riigipiiri turvamist, laevastiku side- ning navigatsioonisüsteemide kaitsmist, õhuturvet ning vaenlaste aluste tuvastamist.

POSTIMEES, 12. JUUNI 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA MARI KAMPS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

2014 21. veebruar – Ukraina president Viktor Janukovõtš lahkub Kiievist. veebruari lõpp – märgistamata vormides Vene sõdurid hõivavad Krimmis valitsusja haldushooneid ja piiravad sisse Ukraina sõjaväeosi. 16. märts – «Krimmi referendumi» tulemuste järgi soovib 96 protsenti liitumist Venemaaga. 18. märts – Krimmist saab ametlikult Venemaa koosseisu kuuluv autonoomne vabariik. Krimmi annekteerimist ei tunnista ÜRO, EL, USA ega Ukraina. aprill – Donetski oblastis hõivavad relvastatud üksused valitsusja haldushooneid. 11. mai – «Referendumite» tulemusel kuulutatakse välja nn Donetski ja Luganski Rahvavabariik. mai-juuni – Ukraina armee viib läbi terroritõrjeoperatsiooni Donetski ja Luganski oblastis. Hukkunud on vähemalt paarsada inimest.

VALGEVENE

LUGANSKI RAHVAVABARIIK

VENEMAA

UKRAINA

MOLDOVA

RUMEENIA

gusel Venemaal, kus inimesed küll toetavad Ukrainas elavaid kaasmaalasi, kuid on vähem altid astuma Ukrainaga konventsionaalsesse sõtta. Küll aga toetatakse nn rahvavabariike agaralt relvastuse ja eriüksustega. Putini demoniseerimine või ka deemoni idealiseerimine ei vii olukorra parema mõistmiseni. Donetski ja Luganski sündmused näitavad Putini kaasmaalaste-poliitika kaalutletust – otseseks sõjaliseks vastasseisuks ollakse vähem valmis kui kolmveerand sajandit tagasi Saksamaal. Kaose üleval hoidmise ja Ukraina armee kurnamisega püütakse Ida-Ukraina separatistidele anda aega Kremli-meelsete valitsemisstruktuuride ülesehitamiseks. See võiks ehk päädida 1939. aasta Slovakkiaga sarnase nukuvalitsuse võimuletulekuga.

KRIMM

Te teate nendest lõpututest katsetest, mida ma olen teinud Austria ja Sudeedimaa küsimuste rahumeelseks selgitamiseks ja mõistmiseks. Kõik need on jäänud [lääne] vastuseta. Adolf Hitler (1. oktoober 1938, Reichstag)

Sudeedisakslased soovivad täielikku vabadust, et jääda truuks saksa rahvale ja Saksa poliitilisele filosoofiale. Konrad Henlein (24. aprill 1938)

Me pakume pidevalt koostööd kõigis võtmeküsimustes. Me soovime tugevdada oma usaldusväärsust, et meie suhted oleksid võrdsed, avatud ja ausad. Neile sammudele ei ole [läänest] vastatud. Vladimir Putin (18. märts 2014, riigiduuma)

Donetski inimesed on alati olnud osa Vene maailmast, olenemata oma etnilisest kuuluvusest. Venemaa ajalugu on meie ajalugu. Deniss Pušilin (11. mai 2014)

Vägivald Iraagis tõi kaasa põgenikevoolu Iraagi suuruselt teisest linnast Mosulist, mille pühasõdalased vallutasid kaks päeva tagasi, on vägivalla eest põgenenud 500 000 inimest. Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel on vägivald Mosulis toonud kaasa palju ohvreid tsiviilelanike hulgas. Genfis asuva organisatsiooni teatel asub neljast haiglast koosnev tervisekeskus keset lahingupiirkonda ja sellele ei pääse ligi. «Mõned mošeed on muudetud haiglateks, et kannatanutele abi anda.» Autod kesklinna ei pääse, inimestel tuleb ellujäämiseks põgeneda jalgsi. Lisaks Niineve provintsile ja selle pealinnale Mosulile on mässuliste kontrolli all eksdiktaatori Saddam Husseini kodulinn Tikrit. AFP/PM foto: scanpix

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 12. JUUNI 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Kiirlaenude reklaami tuleb ja saab piirata, et tarbija saaks teha oma otsused läbimõeldult ja vajadusest lähtuvalt, mitte vaistu või emotsiooni ajel, kirjutab majandusminister Urve Palo (SDE).

Miks ja kui palju laenureklaami piirata

estis on terve Pärnu linna täis tarbimislaenude tõttu makseraskustesse sattunud inimesi. Kolmandik välja antud kiirlaenudest ei laeku õigeks ajaks tagasi. Üle 60 protsendi laenureklaamidest on selliseid, mis vilistavad piirangutele kehtivas reklaamiseaduses. Need on kuivad faktid. Paneme sinna vastu teleklipi mehest, kes kadedusest naabri parema elujärje üle endale laenu abil robottolmuimeja soetab. Pulmamessil jagatavad, kiirlaenu reklaamivad voldikud, mis kaude õhutavad ühist elu alustama suurelise pulmapeoga – küll selleks vaja mineva laenu kunagi hiljem tagasi maksta jõuab. Plakat bussipeatuses väitega, et just see laenupakkuja on kõige usaldusväärsem ja temaga sa vastu pükse ei saa. Kõik need reklaamid rõhuvad emotsioonile ja õhutavad tegema läbimõtlematut otsust. Tutvustasin mais plaani piirata oluliselt kiir- ja tarbijalaenude reklaamiturgu. Esiteks pakkusin välja keelata krediidi reklaamimine raadios, televisioonis ja internetis. Teiseks soovin piirata nii tarbijakrediidi, järelmaksu, liisingu, eluasemelaenu kui ka tarbimislaenu reklaami sisu nii, et see tohib sisaldada vaid seaduses lubatud infot, mitte kübekestki rohkem. Reklaamis tohiks olla välja toodud teenuse osutaja nimi ja tegevusloa number, tegevuskoha kontaktandmed, krediidi kulukuse määra näide ja üleskutse tutvuda finantsteenuste tingimustega. Ei mingit emotsiooni.

eed ettepanekud ei sündinud tühjalt kohalt. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüüsist selgus, et kiirlaen on praegu kõige suurem maksehäirete tekitaja trahvide järel, aasta alguse seisuga oli kiir- või tarbijalaenu tõttu makseraskustesse sattunud üle 30 000 inimese. Keskmine laenuintress on 50 protsendi ümber, kuid on ka laenukontoreid, kelle küsitav intress ulatus mitmetesse sadadesse protsentidesse. Lisaks intressile on kasumiallikaks ebamõistlikult suured kõrvalkulud, näiteks lepingutasud ja teatised makse hilinemise korral, ja viivised. Analüüsist selgus ka, et tervelt kolmandikku välja antud laenudest ei maksta õigeaegselt tagasi, mis näitab, et laenukontorite ärimudel ongi üles ehitatud inimestele, kellest suur osa nagunii laenu tagasi maksta ei suuda.

See olukord on aasta-aastalt eskaleerunud. Kiirlaenude turg on kasvanud väga jõudsas tempos, umbes 30 protsendi võrra aastas. Sisuliselt võlaorjusse sattunud inimesi on aina enam. Kui kodumaal on pangaarved võlgade tõttu arestitud, ei jää üle muud, kui otsida töö- ja elukohta näiteks Soomes. Kui suur osa väljarännanutest on tegelikult põgenenud finantsprobleemide eest kodumaal, ei näita ükski statistika. Seega ei ole enam tegemist üksikuid kergeusklikke või vastutustundetuid inimesi puudutava küsimusega, vaid laiema sotsiaalse probleemiga.

akkusime oma analüüsis välja konkreetsed jõulised lahendused ning nüüd on lisaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile oma valdkonnas ettevalmistusi tegemas ka rahandusministeerium, justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium. Selle aasta jooksul valmiv pakett, mis sisaldab intressile piirmäära kehtestamist, sissenõudmiskulude ja kõrvalkulude vähendamist, laenukontorite allutamist järelevalvele ning tõhusamat võlanõustamist, peab laenurallile lõpu tegema ning aitama ka neid, kes on juba hädas. Kui eelnimetatud meetmed on ka laenu pakkuvate firmade seas valdavalt heakskiitu leidnud ja mõni turuosaline on lausa palunud, et neid senisest rohkem reguleeritaks, siis reklaami otsustav piiramine on asjaosaliselt peamiselt kriitikat saanud. Püüan välja tuua peamised kõlama jäänud etteheited ja neile ka vastata. Esiteks on väidetud, et tele-, raadio- ja internetireklaami keelamine ei too kaasa kiirlaenude mahu vähenemist. See väide on minu, eraettevõtluses pikalt toimetanud inimese jaoks kummaline. Milleks muuks reklaami üldse tehakse, kui mitte oma kaubamärgi tutvustamiseks ja müügi suurendamiseks. Eelnõu eesmärk on emotsiooni ajel ja põhjalikult kaalumata laenuvõtmise vähendamine. Ka sigarettide reklaam on Eestis keelatud ja me ei diskuteeri ju praegu selle üle, kas sellel on mõju inimeste tarbimisharjumustele või mitte. Teiseks küsitakse, miks keelata reklaam just teles, raadios ja internetis, lubada seda aga ajalehtedes ja välireklaamis. Kui turuosaliste soov on reklaamipiiranguid veelgi karmistada, siis oleme loomulikult valmis seda kaaluma. Praegu aga lähtusi-

me sellest, et just teles, raadios ja internetis on laenureklaam kõige agressiivsem ja tarbijaid ka kõige enam mõjutav – need on kanalid, mille kaudu sõnum jõuab tarbijani kõige väiksema süvenemismääraga. Seda toetab ka Tartu Ülikoolis koostatud ekspertarvamus. Kolmandaks: laenureklaami on ju korduvalt piiratud, kas pole juba küllalt? Uued piirangud on vastuolus ettevõtjate vabadusega inimesi oma teenustest teavitada. Jah, oleme korduvalt üritanud pehmemate meetoditega olukorda kontrolli alla saada, kuid tulemusteta. 2013. aasta suvel kehtestati piirangud, et reklaam peab olema vastutustundlik ja tasakaalustatud ning ei tohi otseselt laenuvõtmisele ahvatleda. Seda, et ettevõtjad sellest kinni ei pea, näitavad lihtsad arvud: muudatuste kehtima hakkamisest alates vaatas tarbijakaitseamet poole aasta jooksul üle 112 reklaami, millest 70 olid rikkumised ehk seadusega vastuolus. Tarbijakaitseamet ise on mattunud vaidlustesse nende

mõistete sisustamise üle – mida tähendab vastutustundlik? Seetõttu pean vajalikuks tõlgenduslike piirangute asemel kehtestada ühemõttelisemad piirangud, mis reklaamide intensiivsust ka reaalselt vähendaksid, hõlbustaksid järelevalvetööd ning vähendaksid ohtu selle takerdumisele pikkadesse kohtuvaidlustesse. Jah, muidugi on kavandatud muudatuste puhul tegemist ettevõtlusvabaduse mõningase riivega, kuid võttes arvesse eesmärke ning sotsiaalriigi põhimõtet, ei saa pidada riivet ebaproportsionaalseks. Samuti on eelnõu kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

Kui suur osa väljarännanutest on tegelikult põgenenud finantsprobleemide eest kodumaal, ei näita ükski statistika.

mõtet

• Kiirlaen on praegu kõige suurem maksehäirete tekitaja trahvide järel, aasta alguse seisuga oli kiir- või tarbijalaenu tõttu makseraskustesse sattunud üle 30 000 inimese. • Tervelt kolmandikku välja antud laenudest ei maksta õigeks ajaks tagasi, mis näitab, et laenukontorite ärimudel ongi üles ehitatud inimestele, kellest suur osa nagunii laenu tagasi maksta ei suuda. • Soovin piirata nii tarbijakrediidi, järelmaksu, liisingu, eluasemelaenu kui ka tarbimislaenu reklaami sisu nii, et see tohib sisaldada vaid seaduses lubatud infot, mitte kübekestki rohkem. Ei mingit emotsiooni. • Miks keelata reklaam just teles, raadios ja internetis, lubada aga ajalehtedes ja välireklaamis? Praegu lähtusime sellest, et need on kanalid, mille kaudu sõnum jõuab tarbijani kõige väiksema süvenemismääraga. • 2013. aasta suvel kehtestati piirangud, et reklaam peab olema vastutustundlik ja tasakaalustatud ning ei tohi otseselt laenuvõtmisele ahvatleda. Muudatuste kehtima hakkamisest alates vaatas tarbijakaitseamet poole aasta jooksul üle 112 reklaami, millest 70 olid rikkumised ehk seadusega vastuolus.

Küsisime arvamust ka reklaami sihtgruppidelt ehk neilt, kellele laenureklaamid tegelikult suunatud on ja kelle finantsotsuseid ettevõtjad nende reklaamide abil mõjutada üritavad. Kodanikke esindavad organisatsioonid ei ole nii jõulised kui oma ärihuvide eest seisvad firmad, kuid mõned seisukohad siiski saime. Nii näiteks arutas Eesti Noorteühenduste Liit küsimust oma üldkoosolekul ja vastu võeti ühine otsus muudatusettepanekuid toetada. Muudatusi peab vajalikuks ka Tartu tarbijanõustamis- ja infokeskus.

aenureklaami piiramine ei ole võluvits, vaid sel on tulemus osana suuremast paketist. Selle meetme mõju on võrreldes teiste paketi osadega raske mõõta ning seetõttu on ka mõistetav turuosaliste jõuline reaktsioon. Kuid nagu ütles tarbijakaitseameti aastakonverentsil «10 aastat kiirlaene. Aeg otsustada» esinenud Tartu Ülikooli psühholoogiateadur Andero Uusberg: riigi ülesanne on kaitsta oma kodanike vabadust teha ratsionaalseid otsuseid. Ja just läbimõeldud, ratsionaalsete otsuste vastu töötabki inforuum, mis on täis kutseid krediiti võtma, ükskõik kui tasakaalustatult on see kutse esitatud. Samadel põhimõtetel on keelatud ka näiteks advokaatide ja pankrotihaldurite teenuse reklaam – et tarbija, kes teenust vajab, teeks oma otsused läbimõeldult ja vajadusest lähtuvalt, mitte vaistu või emotsiooni ajel.

POSTIMEES, 12. JUUNI 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Gazprom on toruga hädas

peeter koppel

SEB privaatpanganduse strateeg

Lahendust otsitakse koostööst Austriaga

Venemaa ehitab veealuseid gaasitorusid selleks, et juhtida Kesk- ja LääneEuroopasse eksporditav gaas Ukrainast mööda, ent lõunapoolse toru rajamisega on Venemaa riiklik gaasifirma nüüd hätta sattunud, kirjutab energiapoliitika ekspert Andres Mäe.

uroopa Liidu sanktsioonide ähvardusel pidi peaminister Orešanski peatama torujuhtme ehituse. Bulgaaria valitsuse liikmed ruttasid kinnitama, et South Streami torujuhtmest ei ole loobutud, kuid see ei vabasta Bulgaariat kohustusest viia torujuhtme rajamine kooskõlla Euroopa Liidu reeglitega. Panused on kõrged. Bulgaaria loodab, et South Streami valmides on neil võimalik asutada regionaalne müügisõlm, kuhu tahetak-

eist olulisim on soodustada konkurentsi energiaturgudel, eraldades energiavõrgud -tootjaist ja -müüjaist. Gazprom otsustas sellest nõudest mööda minna, sõlmides South Streami rajamise lepped iga üksiku riigiga eraldi. Kuid riikidevahelised ühendused saab ehitada alles pärast Brüsseli heakskiitu. Lisaks vaidlustas Gazprom torude eraldamise nõude, väites, et South Streami puudutavad lepingud sõlmiti enne kolmanda energiapaketi jõustumist. Vaie ei pea paika, sest energiavõrkude tarnijast eraldamise nõue on sätestatud juba Euroopa Liidu teises energiapaketis, enamik ühenduse liikmesmaid pole seda nõuet täitnud. Ka on Gazprom juba teinud möönduse Euroopa Liidu reeglitele, loovutades kontrolli Jamal-Euroopa torujuhtme üle Poola operaatorile Gaz-System (torujuhe oli valmis ammu enne kolmanda energiapaketi vastuvõtmist). Euroopa Komisjoni survel muutis Gazprom korra ka South Streami trassi marsruuti. Esialgu oli kavas viia kõik neli toru Austriasse, kus asub Baumgarteni maaalune hoidla ja Kesk-Euroopa suurim maagaasi müügisõlm CEGH. Gazprom taotles Austria firmalt OMV 50 protsendi suurust osalust CEGHs, kuid Euroopa Komisjon ei andnud selleks luba. Seetõttu valis Gazprom South Streami lõpp-punktiks Tarvisio Põhja-Itaa-

Tõenäoliselt olnuks Gazpromile odavam hoiduda poliitilise tellimuse täitmisest ja korruptiivsetest skeemidest Ukrainas kui kulutada kümneid miljardeid uuele torutrassile.

Kiiver kohustuslikuks ka pummeldajatele

LUGEJA KIRI

se koondada mitu maagaasi trassi: esiteks olemasolev torujuhe Venemaalt läbi Ukraina, Moldova ja Rumeenia. Teiseks Transbalkani torujuhe, mille kaudu on seni varustatud Türgit maagaasiga Venemaalt, kuid mis võimaldab importida gaasi Türgi kaudu Aserbaidžaani (vastav tarnelepe on juba sõlmitud). Kolmandaks South Stream, mis tehakse valmis Gazpromi raha eest, ning neljandaks toruühendus Kreekaga, mis võimaldaks sisse osta gaasi sealsetest LNG taasgaasistamise terminalidest. Kuigi Euroopa Komisjon peatas Ida-Ukraina sündmuste tõttu South Streami teemalised kõnelused Gazpromiga, pole Brüssel otsesõnu avaldanud vastuseisu torutrassi rajamisele. Nõutud on vaid projekti Euroopa Liidu reeglitega vastavusse viimist.

Planeeritav liiklusseaduse täiendus, kus tahetakse hakata nõudma kõigilt jalgratturitelt kiivri kandmist, on meie demokraatlikus ühiskonnas täiesti arusaamatu. Tundub, et kiivritootjad on jõudnud oma tootmisega niikaugele, et ainus võimalus kauplustes liigsetest kiivritest vabaneda on teha liiklusseadusse parandus. See on seaduse täiendajatel muidugi väga primitiivne samm. Liikluses on palju laiem ring, kellele tuleks ette näha kohustus kiiver pähe panna, sest kui jalgratturid rikuvad liiklusseadust, siis nad seavad ohtu nii enda kui ka jalakäijate elu. Seega, kui juba kiivri nõudmine seadustatakse, tuleks seadustada, et kiivrit kannaksid peale jalgratturite kõik jalakäijad, kellele võib jalgrattur otsa sõita. Tähelepanuta on jäetud kiivrikandmi-

se nõue meie rahva hukatuseks 1. juulist jõustuvas korrakaitseseaduses, mis mõningate mööndustega lubab alkoholi avalikus kohas tarbida. Kiirabi ja erakorralise meditsiini arstid teavad küll ja televisioonis näeme ka, kui palju on vägijookide tarbijatel ette tulnud peatraumasid. Iga erakonna nägemuse järgi ei tuleks liiklusseadust muuta. Pigem tuleks kõigile jalgratturitele kiivrikandmise asemel teha kohustus järgida praegu kehtivat liiklusseadust ja liikluspolitsei peaks tõhustama kontrolli. Kahjuks on teoksil korrakaitsjate koondamine, mis küll olukorda ei paranda. Praegu vilistavad paljud jalgratturid kehtivale liiklusseadusele (LS § 31 lg 5), mille kohaselt tohib jalakäija vahetus läheduses jalgrattaga sõita jalakäija tavakiirusega. Õnneks leidub meil siiski veel jalgrattureid, kes seadusi järgivad. Kõnniteel tohib jalgrattaga sõita alla 13-aastane jalgrattur ja temaga kuni

lias, kuid sealtkaudu tulnuks Austria, Slovakkia ja Ungari gaasiga varustamiseks rajada täiendavad toruühendused, muuta väljakujunenud tarnerežiimi ja kehtivaid pikaajalisi leppeid. Koostöö Austriaga. Vaatamata vastuoludele Euroopa Liidu reeglitega ja probleemidele Bulgaarias on Gazprom sõlminud leppe South Streami veealuse osa ehitamiseks Itaalia firmaga Saipem (sama ettevõtte osales Türki viiva torujuhtme Blue Stream veealuse osa ehitamises 2001–2002). Ka on alanud torude tootmine ja laoplatsidele tarnimine. Gazpromi enesekindlust saab osaliselt seletada valmisolekuga teha ikkagi mööndus Euroopa Komisjoni nõudele ja eraldades osa South Streami mahust mõnele teisele ettevõttele Euroopasse gaasitarneteks. Väljavalituks on pikaajaline koostööpartner – Austria firma OMV. Alates veebruarist on Gazpromi juht Aleksei Miller kohtunud mitmel korral OMV peadirektori Gerhard Roissiga. Kuigi OMV loobus 2012. aastal osalusest South Streamis, on austerlaste kaasamisel kaks põhjust. Esiteks on Gazpromil võimalus naasta esialgse plaani juurde ja suunata kaks torujuhet neljast Baumgarteni maa-alusesse hoidlasse Austrias, kust on soodsam varustada gaasiga Ungarit ja Slovakkiat. Teiseks on OMV-l osalus Musta mere gaasileiukohas Domino-1 Rumeenia rannikul (partneriks ExxonMobil). OMV tahab alates 2020. aastast katta seal toodetud gaasiga vähemalt kaks kolmandikku Austria aastasest tarbimisest ja soodsaim vahend selle gaasi Austriasse transportimiseks on South Stream. Seega on huvi vastastikune ning Gazpromi ja OMV kokkulepe peaks kõrvaldama peamise põhimõttelise takistuse South Streami valmimiselt.

ulgaaria nurjumisele ja Austria kaasamisele vaatamata jääb kaheldavaks ettevõtmise eesmärk – vältida gaasitransiiti läbi Ukraina. Tõenäoliselt olnuks Gazpromile odavam hoiduda poliitilise tellimuse täitmisest ja korruptiivsetest skeemidest Ukrainas kui kulutada kümneid miljardeid uuele torutrassile. Seda enam, et maagaasi aastane tarbimismaht South Streamiga seotud riikides (v.a Itaalia) moodustab vaid poole torutrassi transpordivõimsusest.

kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur, samuti jalgrattur, kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud (LS § 32 lg 1). Kahjuks puuduvad linnades sageli tähistatud jalgrattateed ja seepärast peavad jalgratturid sõitma kitsastel sõiduteedel. Sellisel juhul on kiivri kandmine õigustatud, kuid ega see sõiduteel sõitjale ohutust kindlusta. Praegune jalgrattateede tükatine ehitus on nagu koera saba jupiti lõikamine. Arvan, et vaiksel metsateel võib vabalt sõita kiivrita. Ei ole õige teha kohustuslikuks kiivri kandmist igal pool. Jalgratturite ja ka teiste liiklejate teadlikkus ning liikluseeskirja järgimine on see, mis tagab ohutuse liikluses. Mõttetute seaduste loomine on seaduste tegijatel lihtsalt aja ja maksumaksja raha raiskamine. jüri laurson liikleja

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

azpromi suurprojekti – South Streami torutrassi – tähtajaks valmimine on kahtluse all, sest selle ehitus Bulgaarias on Euroopa Komisjoni nõudel peatatud. Põhjuseks ühenduse reeglite rikkumine torujuhtme ehitushankel. Bulgaaria peab korraldama uue hankekonkursi, kuid see ei kõrvalda torutrassi põhimõttelist vastuolu Euroopa Liidu nõuetega. Viimast loodab Gazprom saavutada koostöös Austriaga. Eelmisel nädalal selgus, et Bulgaaria poliitikud on petnud nii Venemaa kui ka Euroopa Komisjoni usaldust. Alates South Streami rajamise väljakuulutamisest on Brüssel nõudnud torujuhtmega seotud Euroopa Liidu liikmesmaadelt, et nad lähtuksid lepingute sõlmimisel ühenduse siseturu reeglitest. Bulgaaria liidrid on korduvalt lubanud, et Brüsseli pretensioonid Bulgaaria-Venemaa riikidevahelise leppe, South Streami meres paiknevat osa puudutavate seadusemuudatuste, ettevõtte South Stream Bulgaria õigusliku staatuse ja hankekonkursi tingimuste suhtes lahendatakse veel enne torutrassi ehituse algust. Samas on Gazpromile ja Moskvale Sofiast kinnitatud, et South Streami rajamiseks on Bulgaarias kõik vajalikud toimingud tehtud. Bulgaaria opositsioonipoliitikute andmeil koostati torujuhtme meres paiknevat osa puudutav seadusemuudatus suisa Gazpromi näpunäidete järgi, et Euroopa Liidus kehtivatest normidest mööda hiilida. Lisaks lubati Gazpromile mööndusi maksude osas (riigiabi reeglite rikkumine), anti valitsustevahelises leppes South Stream Bulgariale kui torujuhtme omanikule õigus kehtestada tariifid torujuhtme kasutamiseks (ELi reeglite kohaselt saab seda teha vaid riiklik regulaator) ning Venemaa ja Bulgaaria ettevõtteile eelised ehituse hankekonkursil.

Varanduslik lõhe ainult süveneb

iimased tehnika saavutused ja lähimineviku trendid jaotavad ajaloo kõige mehisema filmi pealkirja «Head, halvad ja inetud» järgi. «Hea» trend on näiteks, et esialgu võime unustada ohu, et fossiilsete kütuste tootmine dramaatiliselt väheneb. Võib eeldada, et USAst saab maailma suurim naftatootja ning OPECi võime nafta hinda oluliselt liigutada väheneb märkimisväärselt. Teine «hea» trend on tehnoloogia võidukäik: tundub, et robotmuruniidukid ja isesõitvad autod on alles algus. Sama mündi teine külg osutab paljude jaoks «halvale» trendile. Robotid asendavad üha enam inimtööjõudu, ja need töökohad ei tule tagasi. Seega panustab robotite revolutsioon varandusliku kihistumise kasvu. Robotid kipuvad inimesi asendama esmajärjekorras neis töödes, mis on suhteliselt lihtsad, aga kus inimese tööturult väljalangemisel on ühiskonna jaoks negatiivne mõju. Juba praegu on taksoteenus arenenud maailmas liikumas suunas, mis on taksojuhid kaigastega tänavale toonud. Selle olukorra on tekitanud meie Taxify-nimelise äpi vaimne isa Uber, mis on maha lihvinud taksoteenuse kõige vastikumad nurgad. Kujutage ette, kuidas reageerivad taksojuhid siis, kui taksot hakkavat sõitma isesõitvad autod ehk tõelised automobiilid. See näide on veel lihtne, sest tehnoloogia kipub ka mitterutiinsete ülesannete kallale. Selliste protsesside tekitatav rahulolematus süvendab küllap veel ühte «halba» trendi. Nimelt ootust, et riik peaks võimalikult paljudes protsessides jõuliselt osalema, muutudes vahendist eesmärgiks iseeneses. Sellele arengule aitab kaasa, et kogu arenenud maailm oleks keskpankade pideva agressiivse sekkumiseta juba praegu teistsugune. Võib muidugi väita, et ilma sekkumiseta oleks olukord halvem. Teisalt on keskpankade tegevus on loonud finantsturgudel ilmseid moonutusi, mis ühel hetkel lõpevad pisaratega. Kuidas, seda ei tea veel keegi.

üll aga on selge, et keskpankade kaootilistest improvisatsioonidest koosnevad eksperimendid on samuti panustanud varandusliku kihistumise kasvu. Nimelt on erinevate varade hinnad viimaste aastate jooksul mainitud eksperimentide käigus päris kenasti kosunud. Praegu peab arenenud maailma mõningates piirkondades osa seni hästi hakkama saanud kihte harjumuspärase kvaliteediga kinnisvarast suu lihtsalt puhtaks pühkima. Varahindade inflatsioon tähendab, et vorst maksab poes sama palju kui eile, kuid tegelikult on vaesed vaesemad ja rikkad rikkamad. «Halb» on ka see, et Euroopa elektri ja maagaasi hinnad prognoositakse järgmisel paarikümnel aastal olevat USA hindadest kuni poole kallimad. Energia on aga väga oluline tootmises ning märkimisväärne osa kodumajapidamiste kulutustest. Euroopa konkurentsivõimele on see ebasoodne – eurooplane vaatab morni näoga USA poole, kus on rohkem tööd ja ka energia maksab vähem. «Inetutest» trendidest rääkides tuleb mainida rahvastiku vananemist, jätmata mingitki lootust, et arenenud maailma senine sotsiaalsüsteem alles jääb. Äriliselt loob see muidugi nii meditsiinis kui ka teiste seenioridele mõeldud teenuste näol võimalusi tulusat äri ajada. Samas, varandusliku kihistumise kontekstis ei saa nn tavainimese jaoks kuidagi pidada positiivseks, et mida aeg edasi, seda suuremaks kujuneb tõenäoliselt isiklik rahaline panus nii enda kui lähedaste tervishoidu, haridusse ja vanaduspõlve veetmisse. Halvad ja inetud trendid näivad domineerivat. Need ennustavad kasinamat elu kõigile, kes ei osale varahindade inflatsioonis. Nagu ühe siinse panga juht hiljuti tabavalt ütles: käimas on varjatud vaesumine.

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 12. JUUNI 2014

«Kass kuumal plekk-katusel» draamateatris.

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

foto: mats õun

«Tokerjad» lähevad augustis uuele suveringile. foto: jaanus laagriküll

TEATRISUVI. Raimond Valgrest kapten Granti lasteni, sekka Andrest ja Pearut ning ohtralt eelmiste suvede lemmikuid.

Kõigile teatrit! Kogus HEILI SIBRITS, aitäh Eesti Teatri Agentuurile (teater.ee)

JUUNI

11. juuni

esietendused

«Valged ööd»

4. juuni

«Lenni» Objektilavastus olemasolemisest. Autor Ringo Ringvee, lavastanud Anne Türnpu, mängivad Katri Pekri ja Katariina Tamm (Eesti Nukuteater) ning tudengid lavakunstikooli 26. lennust. Mängukoht: NO99 kammersaal.

6. juuni

«Kajakas» Vanalinna Hariduskolleegiumi teatrikooli diplomitööks valminud Anton Tšehhovi komöödia. Autor Anton Tšehhov, lavastanud Maria Peterson, osades VHK XVI teatrilennu õpilased. Mängukoht: Esna mõis.

7. juuni

«Solarise needus» Stanisław Lemi romaanist inspireeritud lavastus. Dramaturg Taavi Eelmaa, lavastaja Marianne Kõrver, mängivad Mari Abel, Ivo Reinok, Tõnis Niinemets, Taavi Eelmaa. Mängukoht: Noblessneri jahtklubi (Von Krahli teater).

10. juuni

«Kass tulisel plekk-katusel» Suure Papa jõukas majapidamises mööduvad ärev õhtu ja öö, millest saavad tõerääkimise hetked nii pere noorele põlvkonnale kui ka vanadele. Autor Tennessee Williams, lavastaja Ingomar Vihmar. Osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Tõnu Aav, Kleer MaibaumVihmar. Mängukoht: Laitse Graniitvilla (Eesti Draamateater).

Üks vana unistaja veedab aega linnakärast eemal vaikses maamõisas. Elustuvad kirglikud mälestused noorusea eredaimast seiklusest, mil ta kohtas tütarlast nimega Nastenka. Sentimentaalne noorpõlvejutustus «Valged ööd» on kirjutatud 1848. aastal ning seda peetakse Fjodor Dostojevski kõige helgemaks teoseks. Autor Fjodor Dostojevski, lavastaja Leino Rei, osades Andres Tabun, Martin Mill, Adeele Sepp ja Rait Õunapuu. Mängukoht: Õisu mõis (Ugala).

13. juuni

«Laul, mis jääb» Lavastus Raimond Valgre ajast ja temast selle aja sees. Ja sellest, kuidas sünnivad laulud, mis jäävad. Autorid Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov, lavastaja Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt. Mängukoht: Eesti Draamateatri suur saal (Eesti Draamateater).

13. juuni

«Üks pealuu Connemaras» Mick Dowd on viiekümnendates aastates mees, kes igal sügisel palgatakse kohalikule surnuaiale vanu luid välja kaevama, et uutele haudadele ruumi teha. Kui ta aga peab välja kaevama oma surnud naise luud, tõstavad külakeses taas pead kuulujutud sellest, et

Mick on ise oma naise surmale kaasa aidanud. Autor Martin McDonagh, lavastaja Üllar Saaremäe, osades Ines Aru, Hannes Kaljujärv, Velvo Väli, Imre Õunapuu. Mängukoht: Lääne-Virumaa, Uusküla, Tooma talu (Rakvere teater).

15. juuni

«Rummu Jüri ehk tamasseri rauad» Rummu Jüri satub omast sajandist 1948. aastasse, mil teda kõige rohkem vajatakse, ja ajalugu läheb hoopis teist rada. Publik satub aega, kus metsas on varjul metsavennad ja Lutsu külas kakerdavad ringi miilitsad, külvivolinikud, kommunistid ja muu pahn. Autor Jaanus Tordik, lavastaja Jaan Willem Sibul, osades Madis Milling, Merle Jääger, Helje Põvvat, Uno Nagelmaa, Peeter Sibul, Piret Kägu, Janno Rüütle jt. Mängukoht: Prantso talu hoov (Lutsu teater).

16. juuni

«Et keha mäletaks» Lavastus uurib lugusid ja mälestusi, millest me koosneme. Noored näitlejad kogu Euroopast, inspiratsioon Homeroselt ja reaalsusest endast. Esietendus Peterburis, seejärel etendused Soomes ja Eestis. Autor ja lavastaja Maria Lundström. Eesti näitlejana mängib Helena Pruuli. Mängukoht: NO99 teatrisaal, Hiiumaa Suursadam ja Kuressaare Linnateater (produtsendid NO99 ja teatrid Soomest, Tšehhist, Itaaliast ja Taanist).

16. juuni

«Heleaines» Interaktiivne, kohapõhine ja kontekstile orienteeritud lavastus.

Vaataja muutub ka kuulajaks, nuusutajaks, katsujaks, maitsjaks ja mõtlevaks tegutsejaks (vaatajatel soovitatav selga panna riided, mille määrdumise kahju poleks emotsionaalselt laastav). Meeskond: Mari Mägi, Inga Vares, Kaja Lindal, Eve Ormisson, Kristel Maamägi, Keili Retter, Kairi Kivirähk, Henry Griin. Mängukoht: Tartu Uus Teater (G9).

19. juuni

«Jäämurdja sajand» Muusikaliste numbrite ja pöördeliste episoodidega Suure Tõllu 100 aasta juubelile pühendatud vabaõhuetendus, mida mängitakse Lennusadama kail ja jäämurdja Suur Tõll pardal vaid kaks korda. Lavastaja ja autor Jaanus Rohumaa. Nimiosas jäämurdja Suur Tõll, peaosades Üllar Saaremäe ja Loore Martma, solist Jarek Kasar, teistes osades madrused, sõjaväelased, kütjad, koor. Mängukoht: Tallinna Lennusadam.

26. juuni

«Segajad» Lavastus kasutab Eesti autorite – Raimond Valgre, Uno Naissoo, Arne Oidi jt – loomingut, nii laulude originaal- kui ka muudetud versioone ja kombineerib neid lugude ja tekstidega, mis räägivad nii konkreetsete laulude saamisloost kui sellest, kuidas tunnevad ennast tänapäevased, noorema põlvkonna loojad, kelleks teksti autorid – Priit Strandberg ja Tanel Jonas – ise on. Idee autorid: Priit Strandberg, Tanel Jonas, Ele Sonn, Maria Soomets. Näitlejad ja ansambel: Maria Soomets, Priit Strandberg, Tanel Jonas, Ele Sonn. Lavastaja: Tanel Jonas. Mängukoht: Luke mõisa park.

Anton Tšehhovi «Kajakas» Esna mõisas Vanalinna Hariduskolleegiumi teatrikoo

Veel mängitakse Sakari Pälsi «Mina olin veel väikene», lav Ivo Eensalu, Palmse mõisa moonakatemajas (esietendus 15.mai) A. H. Tammsaare «Vanad ja noored», lav Vallo Kirs, Vargamäe rehetares Marsha Norman «Head ööd, ema», lav Vilja Nyholm-Palm, Hüüru mõisas Urmas Vadi «Nukitsamees 2», lav Andres Dvinjaninov, Tartus Kammivabriku klubis Ferenc Molnár «Pál-tänava poisid», lav Mart Koldits, Tallinna Linnateatri lavaaugus Ott Aardam «Mee hind», lav Ott Aardam, Saueaugu teatritalus Tiit Palu «Talgud», lav Tiit Palu, Kuressaare sadamaaidas Maria-Lee Liivak «Mõnikord on kõik nii selge»,

lav Kertu Moppel, Viinistu kunstimuuseumis

JUULI esietendused

4. juuli

«Kajakas» Tšehhovi tuntuim näidend, mille keskseteks teemadeks on kunst ja armastus. Autor Anton Tšehhov, lavastaja Tiit Palu, osades Külliki Saldre, Maria Soomets, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger, Jüri Lumiste, Priit Strandberg, Raivo Adlas, Peeter Volkonski jt. Mängukoht: Tartu Ülikooli kirik (Vanemuine).

4. juuli

«Imede aasta» September 1944. Kolm Eesti diviisi võitlejat on jäänud rindejoone taha. Üks neist viib relvavennad pruudi tallu varjule. Esmapilgul näib see pääsemisena. Aga kaos, mis ümberringi valitseb, saab nad sealt kätte. Tulemuseks on armastuskolmnurk, mis on sõjaajale kohane. See on lugu kiusatusest ja lootusest. See on lugu rasketest valikutest. Autor Tiit Aleksejev, lavastaja Madis Kalmet. Näitlejad Mari-Liis Lill, Henrik Kalmet, Tarvo Sõmer,

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 12. JUUNI 2014 || KULTUUR || 15

Von Krahli Teatri "Solarise needus" G. B. Shaw «Mesallianss», lav Roman Baskin, Ohtu mõisa tallis William Shakespeare «Hamlet», lav Roman Baskin, Rakvere linnuses Renate Valme «Pung», Nargenfestivalil, Omari küünis Gerda Kordemets «Vanameestesuvi» Tõstamaa rahvamajas

AUGUST esietendused

1. august

«Vaga vend Vahindra»

oli diplomitööna. Pildil vasakult nooruk Sorin (Ken Rüütel) ja arst Medvedenko (Henri Georg Viies). Helgur Rosenthal ja Hans Kaldoja. Mängukoht: Jäneda Pullitall (R.A.A.A.M).

9. juuli

«Dara-Bara» Fantaasiaküllane lavastus, mis räägib eri kultuuride üksteisemõistmisest. Kuidas mõista võõraid, kes tunduvad meist väga erinevad? Lugu sellest, et ka ilma sõnadeta on võimalik üksteisest aru saada. Etenduses saab näha fantaasiaküllaseid tegelasi, tsirkust ja akrobaatikat, teadusteatrit, põnevat koreograafiat ning kõike seda saadab lavastuse tarbeks loodud originaalmuusika. Autor Erni Kask, lavastaja Anti Kobin. Näitlejatena on laval laulja Elina Born, näitlejad Merilin Kirbits, Maarius Pärn, Jevgeny Moissejenko ja akrobaat Anni Veskimäe. Mängukoht: Tallinna teletorni õu.

10. juuli

«Woyzeck» Kuidas leida oma koht elus, kui sulle pole kätte jagatud just kõige paremaid kaarte? Miks peavad paljud inimesed leppima elus ainult pealtvaataja rolliga – jälgides, kuidas vaid vähesed väljavalitud saavad nautida head ja elamisväärset elu, võimu ja rahaga? Need küsimused painavad lihtsat noort meest Franz Woyzeckit, kes töötab professionaalse sõdu-

rina ning teenib lisaraha doktori juures meditsiinilistes eksperimentides osaledes. Autor Georg Büchner, lavastaja Hendrik Toompere. Osades Priit Loog, Kaili Viidas, Carmen Mikiver, Jaan Rekkor, Indrek Taalmaa, Ago Anderson, Tambet Seling, Ahti Puudersell ja Sander Rebane. Mängukoht: Endla suur saal (Endla).

18. juuli

«Vargamäe unistaja» Urmas Lennuki uus dramatiseering A. H. Tammsaare «Tõe ja õiguse» I osa põhjal. Lavastus keskendub kõikidele nendele väikestele motiividele, unistustele ja sisemistele salasoovidele, mis on nii Andrest ja Pearut kui Krõõta ja Mari Vargamäel tegutsedes inspireerinud. Selle suvelavastuse märksõnadeks on naturaalsus, siirus, lapsemeelsus ning mäng. Käbid, kivid, oksad, vesi, lumi, leib... Lavastaja Urmas Lennuk. Näitlejad Ott Sepp, Liisa Pulk, Loore Martma jt. Mängukoht: Tammsaare muuseum Albu vallas.

23. juuli

«Kanuusõit algajatele» Sisu poolest kelmikomöödia, aga kohati võtab see draama värve, kohati pöörab situatsioonikoomikasse, lõpupoole võtab lausa farsi

ilme, aga päris lõpus, kus tegevus jõuab kulminatsiooni, saab sellest järsku «must» komöödia. Autor Mike Yeaman, lavastaja Eero Spriit, osades Ene Järvis, Väino Laes, Agnes Aaliste, Veljo Reinik, Martin Kõiv ja Madis Milling. Mängukoht: Lohusalu sadam ja üle Eesti (Vana Baskini teater).

26. juuli

«Vaese mehe ututall» Rapla kultuurikeskus tähistas möödunud aasta lõpus oma 80. sünnipäeva. Just nii mitmed aastad tagasi, 1933. aastal, avatud Rapla Haridusseltsi rahvamaja avaüritusel mängis kohalik näitetrupp August Mälgi kirjutatud näidendit «Vaese mehe ututall». Kui aktuaalne on see näidend praegu? Autor August Mälk, lavastaja Piia Põder, osades Anelle Trepp, Inga Tarto, Merilyn Elge, Krete Pregel, Carl Alas jt. Mängukoht: Raplamaa, Nõmme kõrts.

29. juuli

«Nipernaadi» Klassiku hurmavalt romantiline lugu armastusest, ilust, unistustest ja minekust. Autor August Gailit, lavastaja Jaan Urvet, osades Helve Esta Sillamaa, Kristjan Arunurm, Mari-Liis Leivalt, Piret Põllu, Ago Täpsi jt. Mängukoht: Hiiumaa Soera talumuuseum.

foto: dmitri kotjuh/ järva teataja

31. juuli

«Kus sa oled, Juhan Liiv?» On möödunud 150 aastat Juhan Liivi sünnist. Statistika järgi viitab kõik sellele, et aeg nii väikese rahva jaoks nagu eestlased, on küps, et võiks sündida uus Juhan Liiv. Me vajame teda, et keegi näitaks meile teed, vajame kedagi, keda lugeda, kuulata ja armastada. Meil on sotsiaalne tellimus – Juhan Liiv. Autor ja lavastaja Urmas Vadi, osades Raivo E. Tamm, Aarne Soro, Klaudia Tiitsmaa, Jaan Pehk. Mängukoht: Alatskivi Liivi muuseum (Liivi Muuseum).

Veel mängitakse Norm Foster «Neljakesi paaris», lav Vello Janson, Jõelähtme golfiklubis Maksim Gorki «Vassa Zelesnova», lav Eili Neuhaus, Kukruse Polaarmõisas August Strindberg «Preili Julie», lav Roman Baskin, Kõue mõisas Hristo Boychev «Titanicu orkester», lav Madis Kalmet, Tapa raudteejaamas

Vend Vahindra, kodanikunimega Karl Tõnisson alias Karlis Tennisons oli 1920. aastate Eestis tähelepanuväärne tegelane, «paljasjalgse Tõnissoni» hüüdnime all tuntud seikleja, veidrik ja tihtipeale rahva pilkealune. Samas oli ta üks esimesi läänlasi, kes möödunud sajandil budistliku kerjusmunga eluviisi omaks võttis. Kirgliku ja radikaalse antikristlasena kuulutas ta end Baltimaade budistlikuks peapiiskopiks ja unistas õndsast Pan-Baltoonia ilmariigist. See riik saabus Vahindra enese jaoks 1962. aastal Birmas, kui ta siitilmast lahkus ja peale seda bodhisattvaks kuulutati, olles nõnda ainus eesti päritolu budistlik pühak. Autor Mihkel Seeder, lavastaja Taago Tubin, osades Tarvo Vridolin, Tanel Ingi, Janek Vadi, Kristian Põldma jt. Mängukoht: Eesti Maanteemuuseum (R.A.A.A.M).

1. august

«Hääled» Kaks näitlejat ja tšello. Mees ja naine. Tüdruk ja poiss. Ema ja poeg. Õpetaja ja õpilane. Hääled meis ja meie ümber. Üksi teineteises. Ja vaikus kõige üle. Pärast etendust on soovijatel võimalik jalutada Esna kabelisse ja kuulata seal Johann Sebastian Bachi süite soolotšellole Johannes Sarapuu esituses. Autor Jaan Kruusvall, lavastaja Lembit Peterson. Osades Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Mängukoht: Esna mõis (Theatrum).

1. august

«Kvartett» Muusikainimestele mõeldud vanadekodu iga-aastaseks traditsiooniks on kujunenud Giuseppe Verdi sünnipäeva tähistamine galakontserdiga. Selle omapärase maja kuulsaimad asukad on neli endist ooperilauljat, kes moodustasid kunagi kuulsa ja hinnatud kvarteti. Ent nende omavaheline läbisaamine ei ole kiita. Elustuvad ühised mälestused ja hetked la-

foto: mikk-mait kivi

val, armumised ja lahkuminekud. See on südamlik lugu, mis ajab ühteaegu naerma ja paneb kurvastama ning toob Endla lavale kokku vanema põlve armastatud näitlejad. Autor Ronald Harwood, lavastaja Enn Keerd. Osades Lii Tedre, Helene Vannari, Feliks Kark ja Raivo Rüütel. Mängukoht: Endla teatri suur saal (Endla).

9. august

«Kapten Granti lapsed» Kui 19. sajandi Šotimaal leitakse hai kõhust katkendlik pudelikiri, algab suurejooneline seikluslugu, mis viib vaataja ümbermaailmareisile kadunud kapteni jälgedes. Aga millised silbid ja sõnad ikkagi sobituvad tegelikult selle salapärase kirja lünkadesse? Meremuuseumi Lennusadamas kehastub jäälõhkuja Suur Tõll oma juubeli puhul aurujaht Duncaniks ning asub uljalt koos laevatäie šotlaste ja ühe veidravõitu prantslasega üle ookeani teele. Mängus on üllad tunded, romantilised ideaalid, ennastohverdav kangelaslikkus, põnevus, salakavalus ja reetlikkus, aga kuna tegu on šotlastega, siis loomulikult ka tants, torupill, ruudulised seelikud ja mahe huumor. Osades kapten Granti lapsed: Lisa Marie Silbaum või Teele Kaljuvee-O’Brock, Keijo-Johann Norden või Märten Männiste. Teistes osades Anti Kobin, Lee Trei, Mihkel Tikerpalu jt. Autor Jules Verne, lavastaja Vahur Keller. Mängukoht: Tallinna Lennusadam (NUKU).

12. august

«Mere märgid» Üks väike saar. Küllap on selliseid maailma eri nurkades palju. Paigad, mis keelduvad muutumast, kuigi maailm nende ümber muutub järjest kiiremini. Ühel pulmapeol näeb noormees Colm linnatüdrukut. Ilusat tüdrukut, kellesarnast muidu seal saarel juba ei kohta. Timothead. Aasta hiljem kirjutab Colm talle kirja. Ilusama, kui temasugusest lihtsast kalurist ealeski võiks oodata. Autor Gardner McKay, lavastaja Margus Kasterpalu. Osades Kadri Adamson ja Meelis Rämmeld. Mängukoht: Saueaugu teatritalu (Ugala).

Veel mängitakse Aino Pervik «Kunksmoor», lav Andres Dvinjaninov, ERMi mõisapargis Raadil Kenneth Grahame «Tuul pajuokstes», lav Oleg Titov, Männimäe külalistemaja aias Anne Türnpu, Eva Klemets «Tokerjad», Anija mõisas Toomas Lunge, Anneli Aken «Valge Daami saladus» Haapsalu piiskopilinnuses

16 || SPORT || POSTIMEES, 12. JUUNI 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

Mägi sai Teemantliigas 3. koha Rasmus Mägi sai Oslos peetud Teemantliiga etapil 400 meetri tõkkejooksus 3. koha ajaga 49,88. Jooksu võitis kümnevõistluse viimaste aastate valitseja Ashton Eaton ajaga 49,16. Ameeriklase paar päeva tagasi Hengelos püstitatud isiklik rekord on vaid üheksa sajandikku parem. Teise koha sai Mägi ees ameeriklane Johnny Dutch ajaga 49,77.

Kangert püsib kõrges mängus Prantsusmaal jätk u v a l Dauphiné velotuuril võitis neljanda etapi venelane Juri Trofimov (Katjuša). Tanel Kangert (Astana, pildil) lõpetas koos oma tiimi liidri Vincenzo Nibaliga peagrupis, mis tuli üle lõpujoone Trofimovist 2.10 hiljem. Rein Taaramäe (Cofidis) jäi viimasel tõusul liidrite grupist maha ja sai alles 157. koha, kaotades võitjale üle 20 minuti. Tuuri kokkuvõttes on endiselt liider Chris Froome (Sky), Kangert on endiselt kõrgel, 11. kohal, kaotades Froome’ile 1.35. Taaramäe langes üldarvestuses 143. kohale, kaotust liidrile on kogenenud juba 34 minutit ja 24 sekundit.

Kontaveit alustas võidukalt Anett Kontaveit alistas Nottinghami 50 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiri avaringis kindlalt ameeriklanna Madison Brengle’i (WTA 150.) 6:2, 6:1. Kontaveit murdis Brengle’i servi viiel korral ja loovutas ise vaid ühe servigeimi. Teises ringis kohtub Kontaveit kuuendana asetatud poolatari Magda Linettega (WTA 124.).

Voronova sai MK-etapil 14. koha Münchenis toimuval laskmise MK-etapil saavutas naiste püssi standardharjutuses 3 x 20 lasku Anžela Voronova hooaja tippmargiga 582 silma 14. koha. Voronova seeriad olid põlvelt asendist 98 ja 97, lamades asendist lastes aga 100 ja 99. Püstiasendist oli tulemuseks 94 ja 94. Meeste õhupüstoli harjutuses sai Peeter Olesk 554 silmaga 105. koha.

Robert Rooba peab veel paar päeva jääl rassima, enne kui kauaoodatud puhkusele pääseb.

foto: toomas tatar.

JÄÄHOKI. Eesti parim hokimees Robert Rooba alustas eile oma koduklubi Espoo Bluesiga Tallinnas treeninglaagrit.

Eesmärk sunnib suvel rassima peep pahv sporditoimetuse juhataja

ues on esimene suvekuu, päike särab ja ilusamatel päevadel täituvad rannad päevitajate ja niisama puhkajatega. Eesti parim hokimees Robert Rooba veab aga koos kaaslastega hokivarustuse selga, seob uisusaabaste paelad kinni ja tuiskab karge õhuga jäähallis hokiplatsile. Tallinnas on käimas Soome meistriliiga meeskonna Espoo Bluesi treeninglaager. Rooba ei salga, et treeningutel rassimine pole kerge, seda enam, et pärast hooaja lõppu pole ta veel puhkusele pääsenudki. «Vaimselt on treeningud rasked ja nüüd juba ka füüsiliselt… Keerulistel hetkedel tuleb end tagant utsitada. Kuna eesmärgid ja prioriteedid on selged, pole selles kõiges midagi

hullu,» sõnab ta ja lisab, et pärast reedeõhtust harjutuskorda algab lõpuks ka kauaoodatud puhkus. «See ei tähenda niisama vedelemist, vaid meile antakse kaasa treeninguplaanid, mida peame puhkuse ajal täitma. Ütleme nii, et tegemist on aktiivse puhkusega.» Rooba meeskonnakaaslased pääsesid esimest korda puhkusele juba aprillis, pärast Soome meistrisarjas konkurentsist pudenemist. 21-aastane eestlane ühines aga Eesti koondise treeningutega ja aitas meeskonnal võita 2. divisjoni MM-turniiri Serbias. Sealt naastes algas aga Espoo meeskonna kuus nädalat kestnud üldfüüsilise ettevalmistuse tsükkel. Mullu läbis Rooba samasuguse kadalipu. «See on ka üks põhjus, miks ma pole kunagi tahtnud Eesti koondisse tulemise kohta öelda midagi kindlat,» selgitab ta. Eile Tallinnas alanud ja homme õhtul lõppev lühike treeninglaager on esimene kord, kui Espoo tiim läheb taas koos jääle. «Üldkehaliste treeningute vahel oli samuti

võimalus uisutada, kuid kõik koos pole me seda teinud,» räägib Rooba. «Seni olid meie treeningud väga mitmekesised, sisult seinast seina. Jooksime, tõstsime sangpomme, tegime bodypump’i.» Hõlpu ei anta hokimeestele ka Tallinnas, jääl käiakse kaks korda päevas ja üks harjutuskord kestab poolteist tundi. Laagri viimasele päevale on kavandatud ka üks pikem jõusaalitreening. Rooba jaoks käib kogu töö selle nimel, et ta suudaks tuleval hooajal Espoo klubi tuumikus tugevamini kanda kinnitada. «Tegelikult oli ka lõppenud

See, et paljud tugevamad mängijad lahkusid, ei tee minu elu küll kuidagi kergemaks, sest uued mehed tuuakse asemele. Jäähokimängija Robert Rooba

hooaeg hea – sain palju mänguaega ja tegutsesin täiesti korralikult,» vaatab ta klubi esindusmeeskonnas veedetud debüüthooajale tagasi. «Nüüd tuleb aga edasi töötada, saada tugevamaks, kiiremaks ja muuta oma mäng stabiilsemaks. Tean, et mul on veel palju õppida.» Lisaks füüsilisele arengule peab Rooba väga tähtsaks ka vaimset tugevust. Ta rõhutab, et hokimehele on see väga oluline. «Tihti on mängijal kõik oskused olemas, kuid enesekindluse puudumisel ei julge ta mängus neid oskusi kasutada,» toob ta näite. Kahe hooaja vahel on Espoo meeskonna koosseisus pooled mängijad vahetunud. Osa hokimehi lahkusid Venemaale KHLi klubidesse, mõned mehed läksid sama sarjaga liituva Helsingi Jokerite palgale, leidus ka Rootsi siirdujaid. Lisaks Roobale jätkab aga meeskonnas ka Siim Liivik, Eestist pärit, kuid nüüdseks Soome passiga mängumees. «See, et paljud tugevamad mängijad lahkusid, ei tee minu elu küll kuidagi kergemaks,

sest uued mehed tuuakse asemele,» nendib Rooba ja lisab, et on peatreeneriga oma rollist põgusalt vestelnud. «Jutt oli tõesti vaid põgus, eks asjad saavadki selgemaks nüüd, kui oleme meeskonnaga jääl. Aga tegelikult näitas eelmine hooaeg, et paljud asjad muutuvad pidevalt – mängisin ju vahepeal esimeses ja teises viisikus, seejärel kolmandas või neljandas.» Rooba lähim eesmärk ongi tõeline läbilöök NHLi ja KHLi järel tugevamate liigade hulka kuuluvas Soome meistriliigas. Samas pole ta matnud maha soovi mängida kunagi ka Ameerika mandril. Hokilegend Igor Larionovi abiga on ta varasematel hooaegadel käinud NHLi klubide juures noortele mõeldud treeninglaagrites. «Koostöö Igoriga jätkub. Samal ajal kui mina mängisin koondisega MMil, käis tema U18 MMi ajal Soomes ja kohtus seal minu agendiga, lisaks oleme umbes kord kuus ühenduses,» räägib Rooba. «Kui vajan abi, saan seda alati temalt küsida, kuid praegu on Ameerikaga seotud projektid ootel.»

Eesti korvpallinaiskond Läti kaitse vastu ei saanud KORVPALL. Eesti naiste korv-

pallikoondis kohtus 2015. aasta EM-valikmängude raames kodus Lätiga, vastu tuli võtta 56:74 kaotus ja pärast kahte mängu jätkatakse võiduta. Avakohtumises kaotas Eesti Itaaliale 58:66. «Lätlannade kaitse oli väga agressiivne ja tugev. Niisuguseid momente oli taas liiga palju, kus me jookseme pea ees korvi alla, aga ei suuda skoori teha. Samuti tegime liiga palju lihtsaid pallikaotusi,» sõnas Levkoi. Levkoi sõnul lööb otsustavatel hetkedel jätkuvalt välja ko-

gemuste puudumine. Nii Itaalial kui Lätil on mängijad, kes on väga tugevates liigades ja harjunud päevast päeva kõrgel tasemel tegutsema. Ja Läti eesliinimängijad olid füüsiliselt eestlannadest kõvasti üle. Heaks näiteks on lõunanaabrite mängujuht Elina Babkina, kes kogu mängu oli justkui ei midagi erilist, ent neljandal veerandajal, kui Eestil tekkis väike lootus kaotusseisust välja tulla, olid just tema järjestikused korvid need, mis vahe taas üle kümne silma käristasid. 18 punktiga võitjate re-

sultatiivseimaks tõusnud Babkina mängis eelmisel hooajal Tšehhi kõrgliigas ja on Euroliiga karastusega. «See näitabki mängija klassi. Aga kokkuvõttes ma ei põe, tuleb Portugal ära süüa ja itaallannadega suudame ehk taas kõvasti pusida,» kommenteeris Levkoi. Eesti liider Merike Anderson tõi samuti välja vastaste kaitse, lisades, et mängujoonisest ei peetud kinni. «Itaalia mängus kaitse nii agressiivne ei olnud. Seal mängisime oma kohad välja, aga ei pannud ära. Läti kaitse

Merike Anderson kohtumises Läti vastu rünnakul. foto: toomas tatar

vastu ei jätkunud meil piisavalt kannatust, et lõpuni mängida. Suudame 15 minutit normaalset mängu näidata, ent edasi hakkab nii-öelda maailmapäästmine peale ja mängujoonis ununeb sootuks. Kui seda isetegevust vähem oleks, siis tegelikult suudame me päris hästi tegutseda,» võttis 11 punkti toonud Anderson kohtumise kokku. «Midagi meil kaotada pole, me pole siin alagrupis ei favoriidid ega autsaiderid. Heal päeval võime kõiki üllatada, aga selleks tuleb oma joonisest kinni pidada. See on müstika, miks me se-

da 40 minutit teha ei suuda,» lisas Anderson. Eesti resultatiivseimaks kerkis Läti vastu 17 punktiga Pirgit Püü. Järgmisena võõrustatakse Audentese spordihallis pühapäeval kell 18 Portugali. Kvalifikatsiooniturniirilt pääsevad edasi iga alagrupi võitjad ja lisaks viis paremat 2. koha naiskonda. 2015. aasta suvel Ungaris ja Rumeenias peetavale finaalturniirile on juba koha taganud Ungari, Rumeenia, Kreeka, Hispaania, Türgi, Serbia, Valgevene ja Tšehhi. Mariel Gregor

POSTIMEES, 12. JUUNI 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA MARIEL GREGOR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

VÕRKPALL. Martti Juhkami saab end uuel hooajal proovile panna Euroopa Meistrite liigas, liitudes Austria tippklubi Innsbrucki Hypo Tiroliga.

Juhkami pääses Meistrite liigasse mariel gregor reporter

iljuti peetud Euroopa meistrivõistluste valiksarjas playoff ’i pääsenud Eesti võrkpallikoondises stabiilseimaks skooritegijaks kerkinud nurgaründaja Martti Juhkami mängib uuel hooajal seitsmekordse Austria meistri Innsbrucki Hypo Tiroli ridades. Austria võrkpalli valitseja osaleb ka Meistrite liigas, mis oli eelmisel hooajal Saksamaa Bundesligas TV Bühli esindanud Juhkami jaoks klubivalikul põhiline argument. «See oli muidugi kõige olulisem, et saan Meistrite liigas kaasa teha,» sõnas Juhkami. Varem on eestlastest sama klubi värve esindanud Raimo Pajusalu ja Eerik Jago. «Innsbruck on tänu Meistrite liigas mängimisele palju professionaalsem kui Bühl,» sõnas aastase lepingu teinud mängumees, kes võtab Austriat kui üht vaheetappi veelgi kõrgemale pürgimisel. Lisaks tasemel treeningutingimustele saab Juhkami end proovile panna ja näidata tugevates sõpruskohtumistes Itaalia tippklubidega. «Kindlasti soovin edaspidi pääseda mõnda tugevama liigaga riiki, ent võrreldes Saksamaaga on Meistrite liiga samuti samm edasi ja olen rahul,» ütles Juhkami. Eelmisel hooajal mängiti Bühliga ka CEV Cupi, kus jõuti veerandfinaali. Seal tulid vastu Pariisi Volley ja koondisekaas-

lane Ardo Kreek ning pariislased võtsid kahe mängu kokkuvõttes võidu. Kreek krooniti Pariisi klubiga lõpuks CEV Cupi võitjaks ning uuel hooajal mängitakse samuti Meistrite liigat. Lisaks saab Euroopa tugevamas sarjas mängimas näha ka Eesti naiste koondise üht liidrit Anu Ennokit, kes jätkab pallimist Soomes Salo Viesti ridades. Juhkamit soovis enda käe all mängimas näha ka Eesti koondise uus peatreener Gheorghe Cretu, kes hakkab tuleval aastal juhendama Poola kõrgliigaklubi Cuprum Mundo Lubin. «Gianni (Cretu hüüdnimi – toim) tahtis mind tõepoolest kaasa võtta, ent Poolas oleksin olnud kolmanda nurga staatuses ja minu jaoks on ka mänguaeg tähtis – pingil istudes arengut ei tule,» põhjendas Juhkami oma otsust. Cretu sõnul on uus klubi Juhkami jaoks samm edasi. «Meistrite liiga on Meistrite liiga. Martti saab end teisel tasemel proovile panna ja Hypo Tirol on arengu seisukohalt suurepärane koht – tasemel mängud ja tingimused, hea treener – tunnen teda ja sealset süsteemi hästi,» sõnas Cretu, kes on Austrias varem töötanud. Tal on ka Austria pass ning ta on esindanud nende koondist nii mängija kui peatreenerina. «Martti tegi Eesti koondises hea esituse ja Austria on tema jaoks hea vahesamm, et tulevikus veel tugevamasse liigasse pääseda. Ka koondise seisukohalt on see positiivne. Muidugi oleksin hea meelega teda oma klubis näinud, ent ma ei saanud ses osas piisavalt kiiresti tegutseda ja soovitasin tal Hypo Tiroli pakkumine vastu võtta,» lisas Cretu. Tegelikult oli Juhkamil

Imeline viskeõhtu viis Spursi juhtima KORVPALL. Korvpalliliigas

NBA pidi tiitlikaitsja Miami Heat kolmandas finaalmängus tunnistama San Antonio Spursi 111:92 paremust. Spursile tõi edu suurepärane visketabavus avapoolajal, kui esimese tosina minutiga visati tervelt 41 punkti ja poolajaks juhiti 71:50. «Vaevalt me kunagi veel esimesel poolajal 76-protsendiliselt tabame. Hullumaja!» võttis Spursi peatreener Gregg Popovich toimunu kokku. Teisel poolajal jõudis Heat paar korda 15 punkti kaugusele, kuid mitte lähemale. San Antonio meeskonna parimana tõi Kawhi Leonard 29 punkti, Danny Green ja Tony Parker lisasid 15 silma. Meeskonna tugitalad Tim Duncan ja Manu Ginobili panustasid vastavalt 14 ja 11 punktiga. Heati parimatena viskasid 22 silma LeBron James ja Dwyane Wade. Spurs juhib finaalseeriat 2:1, sealjuures on tiitlikaitsja Heat juba teist korda jäänud tagaajaja rolli, sest ka avamängu järel oldi 0:1 kaotusseisus.

Kawhi Leonard (paremal) pani LeBron Jamesi tee korvile kinni. foto: usa today sports

Heati tuju rikkus ka Dwyane Wade’ile määratud karistus – Miami tähtmängija peab maksma liigale 5000 dollarit trahvi, sest pettis teises finaalmängus teesklemisega kohtunikelt välja vea San Antonio tagamehele Manu Ginobilile. PM

Gheorghe Cretu vahetab Katari Poola vastu

Martti Juhkami Eesti koondise särgis. Uuel hooajal saab nurgaründaja end proovile panna Euroopa tugevaifoto: volley.ee mas klubisarjas.

uue tööandjaga eelleping olemas juba enne mai lõpus peetud koondisemänge, ent kuna Juhkami on senini Tallinna Selveri mängija ja klubivahetused käivad läbi omanikklubi laenulepingu alusel, pee-

ti ses osas veel läbirääkimisi. Nüüdseks on probleemid lahendatud ja Juhkami saab rahulikult uueks hooajaks valmistuda. Uue klubi juurde läheb ta augustis. Koos Juhkamiga Bühlis

mänginud koondise temporündaja Andri Aganits on samamoodi veel ühe hooaja ametlikult Selveri mängija. Temagi on Saksamaa liigast mujale siirdumas ja loodab lähiajal nende asjadega ühele poole saada.

Eesti võrkpallikoondise rumeenlasest peatreener Gheorghe Cretu juhendab uuel hooajal Poola kõrgliigaklubi Cuprum Mundo Lubin. Cretu on Poolas töötanud ka varem – Olsztyni klubis, kus juhendas ka Eesti koondise kaptenit Kert Toobalit, kelle kaudu ta hiljem Eestisse jõudiski. «Klubi on ambitsioonikas, juba eelmisel hooajal komplekteeriti nad selle mõttega, et nüüd kõrgemas seltskonnas mängida,» kommenteeris juhendaja, kes võtab Poola kaasa üldkehalise ettevalmistuse treeneri Mirko Fasini. Fasini oli tegev ka Eesti koondise juures. «Klubile ehitati 4000 pealtvaatajat mahutav mängusaal ja loome seal uut süsteemi. Meeskond on peaaegu koos, kolm mängijat saan veel värvata,» lisas Cretu. Möödunud hooajal töötas Cretu Kataris Dohas Al Arabi meeskonnaga. Cretu sõnul on sealne võrkpallielu üsna omapärane – kõik kuus klubi on ühes linnas ja kasutavad ka ühte ja sama mängusaali. Pealtvaatajaid on mängudel 20 ringis ja klubid on tegelikult kohalike šeikide eralõbu ja omavaheline võistlus. «Klubiomanikud seal võrkpallist või spordist ei hooli, kuhjatakse kokku meeskonnatäis välismaalasi, kohalikke peaaegu pole. Ja eesmärk on teistele omanikele lihtsalt ära panna,» selgitab Cretu. «Raha seal ei loeta, vahel sõlmitakse nädal enne hooaja lõppu 10-päevalisi lepinguid meeletute summade eest ja tuuakse näiteks finaaliks kaks tippmängijat juurde,» kirjeldab Cretu sealset süsteemi. Palgad on utoopilised, tuues sinna palju brasiillasi, kuubalasi, samuti mängijaid Euroopast. Mariel Gregor

18 || AED & KODU || POSTIMEES, 12. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

SILMAILU. Nutikalt planeerides võib rõdulegi luua aiakese, kuhu mahuvad kasvama nii maitsetaimed kui ka suvelilled.

Räämas rõdu hanneli rudi Tarbija24 juhataja

eni oma Tallinnas Kalamajas asuva kodu rõdu pesukuivatamiseks kasutanud pere tahaks sinna kasvama panna pisut «lilli ja tilli», kuid aianduses algajatena soovisid nad asjatundja näpunäiteid, kuidas õhtupäikese-poolsele rõdule miniaeda rajada. «Võib-olla tasuks selle rõdu puhul kaaluda isegi väikest remonti,» tõdes aianduskeskuse Hansaplant kontseptsioonijuht Marek Jakobi rõdu pilte vaadates. Kuna ajahamba jälgi on näha nii majaseinal kui ka rõdu piirdel, pakub ta esmalt välja taimi just nende kohtade varjamiseks. «Kuna rõdu sisemine piire ei näe hea välja, võiks sinna panna midagi, mis hakkaks ronima. Midagi võiks panna ka ülevalt rippuma, et kataks selle serva ära, kui seal just remonti pole plaanis,» soovitas ta. Ripptaimede jaoks soovitas Jakobi pikka rõdukasti, mida rahvasuus tuntakse ka lillesilla nime all. «Seda on hea kasutada, sest selle saab panna rõ-

dupiirde peale, see ei vaja eraldi konkse,» kiitis ta värvilisi lillekaste. Ka on plastkastid hoolduskindlamad ja vastupidavamad. Ühe lillesilla mudeli üks pool on disainitud väikese lauana. «Sinna saab näiteks ajakirja või klaasi panna, taimede jaoks jääb ka veidi ruumi, kuigi mitte üleliia palju,» tõdes asjatundja.

Kast aastaks või kauemaks

ühe hooaja; kui aga sisse panna peenrakangas, siis kaks. Sama lühike kasutusiga on ka kookosest, maisi- ja vesihüatsindi lehtedest tehtud amplitel ja kastidel. «Kilevoodriga punutud alustele tuleb mõned augud sisse teha, et üleliigne vesi välja valguks, sest sinna sisse jäädes pole see taimedele hea,» soovitas Jakobi. Mererohust anumad peaksid asjatundja hinnangul olema pisut vastupidavamad. «Aga eks odavamad plastkastid peavad ka paar hooaega vastu,» lausus ta. Veel enne, kui poest sobivad rõdukastid välja valida, tasuks uurida, kas korteriühistu nende kasutamist üldse lubab. «Olen kuulnud, et paljud ühistud ei luba taimi istuda väljapoole, vaid ainult sisse, et ei oleks nagu Petseris, kus iga rõdu on isemoodi. Tupsud siin ja tupsud seal,» rääkis Jakobi. Kalamaja rõdule paistab päike õhtuti, kuid asjatundja sõnul see taimevalikule mingeid piire ei sea. Rõdukasti lilli valides soovitab ta perel otsustada, kas valida taimi kontrasti põhimõttel või lähtuda ühest värvist, kasvõi roosast, ja kombineerida erinevaid toone heledamast tumedamaks. «Sageli tehakse see viga, et pannakse ühte kasti kõik erinevad taimed – üks petuunia,

Aianduspoodides on ka suur valik teada-tuntud plastist lillekaste. Lihtsamad ja odavamad, samas käega katsudes tuntavalt pehmemast materjalist kastid kipuvad aga välja venima, kui sinna muld sisse panna. Kallimad kastid on tugevamast plastist ja mõni mudel on alt kastmissüsteemiga, teisel on eraldi alus, kuhu liigne vesi saab vajuda. Sellistesse kastidesse taimi istutades pole vaja rajada drenaaži. Kui rõdul on vihmaveetoru, siis ka selle külge saab kinnitada spetsiaalse lillepoti. «Ise pole seda katsetanud, aga on ilmselge, et seda kasutades peab vihmaveetoru olema kindlalt kinnitatud,» märkis Jakobi. Punutud lillekorvid näevad väga romantilised välja, kuid kuigi neil on kile sees, kipub niiskus ikkagi liiga tegema ja need peavad Jakobi sõnul vastu

hõbepael

kerakirburohi

ronitatar

RÕDU Lillepottide hindu 0 23.7

14.30

5.90

11.60

.50

29.9 17.50

15.65

14.70

2.50

maitsetaimede miks

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 12. JUUNI 2014 || AED & KODU || 19

Leinalipu heiskamine

Tallinnas Kalamajas elav pere soovib katsetada oma rõdul aiapidamist. foto: erakogu

pelargoon ja tagetes,» jagas Jakobi näpunäiteid. Pigem võiks lillekastis olla üks-kaks n-ö fookustaime, millele on täiendmaterjaliks lisatud foontaimi, näiteks konnatatart või padipõõsast. «See loob lillele rahuliku tausta ja nad tulevad paremini esile,» lausus ta.

Maitsetaimed kodukööki Kalamaja perele soovitas Jakobi rippuvatest taimedest kerakirburohtu, hõbepaela, aga ka kipslille. Fookustaimedest pakkus ta välja petuuniaid, ent ka pelargooni, mis vahepeal oli põlu all. «Ripp-petuunia ‘Million Bells’ on kenade väikeste õitega ning peab tuulele ja vihmale paremini vastu,» sõnas ta. Samuti sobivad rõdule üheaastased kõrrelised nagu paruktarn või hiidhirss. Tõsi küll, kõrgekasvuline hiidhirss sobiks pigem põrandal olevasse kasti.

Väsinud ilmega majaseina varjamiseks soovitas Jakobi rõdupõrandale panna lillekastid, kuhu istutada n-ö ülespürgivaid taimi, näiteks lillehernest, lilluba, sundaville’i või tiivulist tunbergiat. «Kui lilledega varjata rõdupiiret, siis ühte rõdunurka – kasvõi ukse kõrvale – võiks rajada mõnest potist koosneva ürdipeenra,» märkis asjatundja. Maitsetaimedest soovitas Jakobi kasvatada basiilikut, sidrunmelissi, piparmünti, peterselli või tüümiani. Neid võib ka läbisegi istutada või panna neile seltsiks mõne maasikataime. «Sealt ei saa suurt saaki loota, aga pigem on tegu silmailu või emotsiooniga, et oi kui vahva, oma maasikad,» rääkis Jakobi. Väga edukalt saab rõdupottides kasvatada ka kirss- ja ploomtomateid. Maja seina külge saab ka kinnitada spetsiaalse istutustoru. «Sinna tuleks valida rippuvamaid liike, sest esialgu see väga ilus välja ei näe, aga kui taimi täis kasvab, siis annab efektse tulemuse,» rääkis Jakobi ning pani perele ette muretseda rõdule pisut mööblit.

Rõduaia loomisel tuleks kindlasti kasuks spetsiaalse lillemulla ostmine, kus on väetis sees.

PEREEMA KOMMENTAAR Rõdu korteri küljes küll näib nagu lisaväärtus, ent on selles mõttes «mittekoht», et meie kliimas on tal tegelik otstarve vaid paaril suvekuul. Aianduseksperdid soovitasid küll rõdu veidi remontida, kuid et korteriühistu planeerib fassaadi renoveerimistöid, pole sellel praegu mõtet. Rõdust hiiglasliku lillekasti kujundamine võiks olla huvitav kogemus. Midagi üle mõistuste käivat ei paista see olevat ning alustuseks mõjutab minu poti- ja taimevalikut kindlasti hind. Ürdiaeda ma rõdule vist siiski rajama ei hakka – minu huvi köögis toimetamise vastu on selleks liiga väike. Soovi taimedega rõdu «väsimust» varjata mul pole –

see on minu enda rõdu ja tean hästi, milline. Pealegi, harjutamiseks sobib räämas pind paremini. Ma pole kindel, et raatsiksin äsja renoveeritud rõdu oskamatult mulda täis plödistada. Küll aga kahtlen ma sügavalt soovituses väikesele kortermaja rõdule mööblit osta. Esiteks kaob seal siis viimane vaba pind. Teiseks aga, kui peres on lapsed, võib see isegi ohtlik olla. Muidugi on lubamatu lasta last üksi rõdule, kuid palaval ajal, kui uksed-aknad on risti-rästi lahti, on klapptool rõdul väga riskantne – väikesele inimesel piisab ainult hetkest, et silma alt kaduda. Istuda võib rõdul ka võimlemismatil, padi selja taga. PM

pelargoon

petuunia

hiidhirss

mustasilmne susanna

tippu välja

LIPUMASTI Kui leinalipp heisatakse lipumasti, siis üldjuhul lipule ei kinnitata musta linti. Selleks tõmmatakse lipp algul aeglaselt lipumasti tippu ja seejärel langetatakse nii, et lipu mastipoolne alläär on lipumasti keskkohas. Leinalipu langetamiseks tõmmatakse lipp esmalt lipumasti tippu ja seejärel langetatakse.

LIPUVARDASSE

Suurim viga rõduaias Aianduskeskuse Hansaplant kontseptsioonijuhi Marek Jakobi sõnul on rõduaednike suurim viga see, et nad ei kontrolli pidevalt mulla niiskust ja lasevad taimed ära kuivada. «Selliseid taimi tuleb tihedamalt kasta, sest pott on juuri täis ja mullapall kuivab kiiresti läbi,» rõhutas ta. Jakobi lisas, et paljude taimede puhul ei aita neid uuesti elule ka hilisem turgutamine. Kuna kõnealusele rõdule paistab päike õhtul, soovitas ta sealseid taimi hommikul korralikult kasta. PM

kipslill

Lisaks võib valitsus otsustada erakorraliselt Eesti lipu heiskamise leinalipuna, näiteks Riia poevaringu ohvrite mälestuseks (24.11.2013). Eesti lipp heisatakse ka üleriigilise leina ajaks, näiteks Haapsalu lastekodu põlengu ohvrite mälestuseks (21.02.2011).

Kuna majalipp on varda külge kinnitatud ja seda ei saa langetada, siis seotakse selle ülemisse otsa 50 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani (lindi pikkus umbes 330 cm).

Allikas: nimi

keskele

uue elu ootuses

Aastas on vaid üks lipupäev, mil Eesti lipp heisatakse leinalipuna. See on 14. juuni - juuniküüditamise aastapäev.

20 || VARIA || POSTIMEES, 12. JUUNI 2014 MÜRAKARUD

JÄÄR

Ilu ja õnn tulevad seest, neid ei anna välised asjaolud. Tunned end seesmiselt tugevamana ning naudid oma ilusat keha ja säravaid silmi.

SÕNN Pereliikmed ootavad sinu panust, kuid sind ei pruugi nende ettevõtmine huvitada. Olukorrast välja keerutamine võib raske olla, kuna nad tunnevad sind läbi ja lõhki. KAKSIKUD Sa ei lase end häirida, kui sinu uusi oskusi kohe tähele ei panda. Mõistad, et kõik hea saabub siis, kui oled selleks küps.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

7 5

ì 3 à 1

ò b

æ è e

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT HUHH! SELLINE TUNNE, NAGU TÄNA TAHAKS IGA VIIMANE KUI TÖÖTAJA MILLEGI ÜLE KURTA.

ASI VÕIB OLLA NÄITEKS SELLES, ET SINU JUHTIMISOSKUSED ON MUUTNUD MEIE TÖÖKOHA NAGU MINGIKS SKUNGIOOPERIKS.

ÕNNEKS SA EI MÕISTA VÕRDLUSI.

SEE ON MIDAGI LAULMISEGA, EKS?

HAGAR HIRMUS

1. Klarett on vürtsvein, mida valmistati ja müüdi Tallinna Raeapteegis 1467. aastast ning tänapäeval uuesti 2006. aastast. Klaretti valmistab Raeapteegi jaoks käsitöönduslikult vanade retseptide järgi vaid üks joogitehas. Milline? 2. 830 aastat tagasi pühitseti ametisse esimene Gruusia naisvalitseja, kes on tänapäevani iga grusiini südames, sest tema valitsemisaega nimetatakse ka «kuldseks ajastuks», aga ka «… taskus», sest kuninganna kaunistab 50-larist rahatähte. Mis on tema nimi? 3. Kui sind vaevab Hallux Valgus, siis millise kehaosa või organi juures on häda? 4. Venemaa tsaar Nikolai II olevat kunagi öelnud selle kunstiliigi kohta, et see on täiesti kasutu ja rumal lõbustus, mis võib huvitada ainult idioote. Tema arvamus muutunud ja teda haaranud vaimustus, kui talle näidati ühte 1913. aastal valminud kunstiteost, eriti vaimustunud ta teose dominantidest – rohutirtsust ja sipelgast. Riigipööraja Vladimir UljanovLenin pidas seda kunstiliiki aga kõikidest kunstidest kõige tähtsamaks. Millisest kunstiliigist on jutt? 5. Esimene kogu maailma naiste hulgas on ameerika kirjanik ja pedagoog Ann Bancroft. Mille poolest?

Vastused: 1. AS Valtu Vein Raplamaal Kaereperes. 2. Tamara ehk Tamar. 3. Varba juures. Suurvarba pikitelge hoidvate lihaste nõrgenemine. Varvas pöörab ennast teiste varvaste peale või ka alla. 4. Kinokunst. «Rohutirts ja sipelgas» on üks poola-leeduvene-prantsuse animaatori Władysław Starewiczi (nimekujud ka Vladislovas Starevičius, Vladislav Starevitš ja Ladislas Starewitch) tuntumaid filme. 5. Esimene naine, kes viibinud mõlemal poolusel: 1986. aastal põhjapoolusel ja 1993. aastal lõunapoolusel.

AKNE

VEEVALAJA Jätad mineviku seljataha ja liigud kergel sammul edasi. Eesolev ei ole takistuseks, pigem näed võimalust areneda sulle soovitud suunas. KALAD Sinu elust hakkavad kaduma nii suured kui ka väikesed kokkupõrked. Näed, et oled ise need oma ellu kutsunud, et kogeda midagi tavapärasest erinevat.

Algaja autor viib teatrisse oma näidendi. «Ma ei saa lubada, et minu teatris kõlaksid roppused,» ütleb direktor, kui on teksti läbi lugenud. «Kuid minu näidendis ju pole roppe sõnu!» vaidleb autor vastu. «Aga kindlasti hakkab neid kostma publiku hulgast!» ••• Kirjastaja noorele autorile: «Teie jutustuses võib leida mõningaid õnnestunud kohti, kuid üldiselt on teil siiski vaja veel palju töötada, lugeda, lugeda ...» «Ja te arvate, et see aitab?» «Aga kuidas siis, muidugi aitab. Mida rohkem te loete, seda vähem jääb aega kirjutamiseks.» ••• Kui näitleja hilineb proovile, siis ... Algaja näitleja saab käskkirjaga karistada. Keskpärane näitleja saab suusõnalise noomituse. Hea näitleja pääseb vabandusega. Väga hea näitleja ees aga palutakse ise vabandust.

Alfrēds Dombrovskis – Konkurs Latviiskoi SSR, 1958 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Oa4!

AMBUR Lähed riskile ega hooli sellest, et oled varem samasuguse asjaga alt läinud. Nüüd oled märgatavalt enesekindlam ja tead, et just see aitab sind igas asjas.

VALDO JAHILO ANEKDOODID

ä a

KAALUD Murrad pead nii oma koduse olukorra kui ka maailmas toimuva kallal. Tunned end ühtaegu olevat nii tipus kui ka porimülkas. Aga just see ongi elu.

KALJUKITS Õpid, et vahel on iseenda seltsis väga hea olla. Sa ei vaja enam kogu aeg maailma kära enda ümber. Igapäevane lühike vaikusehetk on õnnistus.

ERNIE

NEITSI Milliseid uskumusi peaksid muutma? Kui varem olid paindlik, siis nüüd võid olla paindumatuks muutunud. Just seda peadki muutma.

Kui oled olnud pessimist, siis ei ole kunagi liiga hilja oma mõttemalle ja käitumist muuta. Alustad samm sammu haaval, kuid tulemused on üsna kiiresti näha.

ä ô ì à

LÕVI

SKORPION

ê ê â

VÄHK Tegutsed nutikalt, sind peetakse nii geeniuseks kui ka targaks kavalpeaks. Nüüdne looming võib vastu pidada väga pikka aega. Elu on teater, kuid sa ei taha kogu aeg laval olla ja maski kanda. Tahad ka tõelist elu, milles on oma orud ja mäed ning sõbrad ja vaenlased.

SUDOKU www.sudoku.ee RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on VOORUSLIK

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

postimees, 12. juuni 2014 || vaba aeg || 21

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

teater rahvusooper estonia Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 12.06 kl 19

BAJADEER

L. Minkuse ballett Dirigent: Risto Joost Osades: Nanae Maruyama, Sergei Upkin, Luana Georg jt

Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Laitse Graniitvillas

12., 13., 15., 17., 19.06 kl 19

KASS TULISEL PLEKKKATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

Teater Vanemuine

14.06 kl 19

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Eve Andre-Tuga, Sergei Upkin, Olga Rjabikova jt 15.06 kl 17 Välja müüdud!

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Pirjo Püvi, Aare Saal, Hanna-Liina Võsa, Urmas Põldma, Juuli Lill, Tõnu Kilgas jt 18.06 kl 19 Välja müüdud!

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Janne Ševtšenko, René Soom, Hanna-Liina Võsa, Urmas Põldma, Juuli Lill, Tõnu Kilgas jt

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Tartu Ülikooli vanas kirikus

Jakobi 1, Tartu Ainult 8 etendust! 4.07 kl 20 Esietendus! 5., 6., 8., 9., 10., 11., 12.07 kl 20

KAJAKAS

Anton Tšehhovi komöödia kahes vaatuses Lavastaja Tiit Palu Kunstnik Silver Vahtre Kostüümikunstnik Maarja Meeru Osades: Külliki Saldre, Maria Soomets, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger, Jüri Lumiste, Priit Strandberg, Raivo Adlas, Peeter Volkonski jt

Kassitoome org 27.07 kl 20

SUVEKONTSERT 2014 Kaunid ooperiaariad ja avamängud Dirigent Paul Mägi Tasuta!

19.06 kl 19

Ugala Teater

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Eve Andre-Tuga, Sergei Upkin, Olga Rjabikova jt

Alates 01. juunist kuni 29. juunini ja 4. augustist kuni 30. augustini on kassa avatud E-L kell 12.oo-17.oo.

TUHKATRIINU

Eesti Draamateater Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

SUUREs saalis

13.06 kl 19 Esietendus! 14., 15., 17., 18., 19.06 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret Saul-Gorodilov Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert

Ott Aardam Lavastaja Ott Aardam, Kunstnik Kaarel Eelma, Muusikaline kujundaja Ivar Põllu.

Rakvere Teater Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Palmse mõisa moonakatemaja

14., 20., 21., 22., 27., 28.06 kl 13 27., 28.06 kl 16

Seoses Ugala Teatri kollektiivpuhkusega on kassa suletud 30. juunist kuni 03. augustini 2014.a.

Õisu mõisa pargis 12., 13., 14., 15.06 kl 19

VALGED ÖÖD

Fjodor Dostojevski Lavastaja Leino Rei, Kunstnik Marion Undusk.

Vargamäe rehetares

17., 18., 19., 20., 21., 25., 26., 27., 28., 29.06 kl 19

VANAD JA NOORED

Anton Hansen Tammsaare Dramatiseerinud Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

Tooma talu

Lääne-Virumaa, Uusküla 13., 14., 18., 19., 20., 21., 22., 26., 27., 28.06 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Piletid : Kloostri Aidast (E-R 9-19, L 12-19), Theatrumi kassast (T 12-17), Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889 theatrum@theatrum.ee

Esna mõisas

12. ja 13.06 kl 19 13.06 Välja müüdud!

Kajakas

A. Tshehhov. Lavastaja: Maria Peterson. Kostüümikunstnik Kristiina-Hortensia Port. Muusikaline kujundus Eva Eensaar. Osades: VHK XVI teatrilennu õpilased: Stefan Peetri, Anna Kristin Peterson, Steffi Pähn, Karl Valkna, Henri Georg Viies, Jakob Tulve, Lotte Krall, Hanna Aunin, Nils Mattias Steinberg, Ken Rüütel, Ilo-Ann Saarepera, Tiina Adamson, Priit Põldma (VHK teatrikooli vilistlane) Piletid (10/7)

KLOOSTRI AIDAS 17.06 kl 20

Abraham’s Cafe pilet 5/10/15/20 18.06 kl 20

WeekendGuitarTrio pilet 5/10/15/20

VAT Teater Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

Lavastaja: Ingo Normet

Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

Rahvusraamatukogu Tornisaal 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Teater NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 12., 13., 14.06 kl 19

NO50 Lenni 16.06 kl 19 Esietendus Eestis! 17., 18., 19.06 kl 19

2., 7., 8., 9., 13., 14., 15., 16., 17.08 kl 20 R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseum esitlevad:

VAGA VEND VAHINDRA Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast. Lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater)

Viinistu Kunstimuuseumis 27., 28.06 kl 19.30 4., 5., 12.07 kl 19.30 29.06 ja 6., 13.07 kl 15

Mõnikord on kõik nii selge Lavastaja: Kertu Moppel Näitlejad: Maarja Mitt, Liisa Pulk, Katariina Ratasepp (VAT Teater), Lauri Kaldoja, Roland Laos, Jüri Tiidus (Eesti Draamateater), Hendrik Toompere jr jr

Tapa Raudteejaamas

10., 11., 12., 15., 16., 17., 18., 19., 22., 23., 29., 30.07 kl 19.30 13., 20.07 ja 3.08 kl 15

Titanicu orkester

Lavastaja: Madis Kalmet Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).

Monoteater esitleb

Et keha mäletaks (Memories for Life) 30.06 kl 19 1.07 kl 19

NO51 Mu naine vihastas

Rakvere Linnuses 5.07 kl 20

Suursadamas Hiiumaal

Võru Kandle aias

Et keha mäletaks (Memories for Life)

Kuressaare Lossi hoovis

21., 22.06 kl 21

Kuressaare Linnateatris

26., 27., 28.06 kl 19 Et keha mäletaks (Memories for Life)

R.A.A.A.M. Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas www.raaam.ee

Jäneda Pulli talus

5.07 kl 19.30 esietendus! 6., 9., 10., 11., 12., 22., 23., 24., 25., 27., 28., 29., 30., 31 . 07 kl 19.30 1.08 kl 19.30 13.07 ja 3.08 kl 15

6.07 kl 20

13.07 kl 20

Kärdla laululaval 14.07 kl 20

Haapsalu Piiskopi Linnuses 15.07 kl 20

Liblikad Siseorganites ehk Armastus, mis päästab maailma

Laval Jan Uuspõld ja Piret Kalda

kontsert Eesti Kontsert

IMEDE AASTA

Autor: Tiit Aleksejev Lavastaja Madis Kalmet Näitlejad Mari-Liis Lill (Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Helgur Rosenthal ja Hans Kaldoja

Eesti Maanteemuuseumis Varbuse 1.08 kl 20 Esietendus!

www.concert.ee

Haapsalu kuursaal 14.06 kl 20

Haapsalu suvemuusika Villu Veski & Tiit Kalluste - the best of! «Tango Nuevo», «Põhjala saarte hääled» jt

Villu Veski (saksofon), Tiit Kalluste (akordion)

14.–17. juuni IN HORTO REGIS IV Hortus Musicuse suvefestival

NORMAN-ILLIS REINTAMM (klaver, Kanada) Tubin, Tamberg, Saar, A. Kapp, Miido

Väravatorn

Johann Köleri kodukohtmuuseum

“Muusika viivuks”

17.06 kl 21

14.06 kl 16

Henry Purcelli ja inglise XVI– XVII sajandi heliloojate looming 15.06 kl 16

“Oriendi lummuses”

Kaugete maade traditsiooniline muusika 16.06 kl 18

“Itaalia barokiajastu suured meistrid” Arcangelo Corelli ja Antonio Vivaldi 17.06 kl 17

“Vahemere mosaiik”

Hispaania, itaalia ja prantsuse renessanss- ja barokkmuusika

XVII SUURE-JAANI MUUSIKAFESTIVAL 17.–23. juuni 2014 Kunstiline juht professor Andres Uibo

Lubjassaare

“VÄIKE ÖÖMUUSIKA” Keelpillikvintett: Maano Männi (viiul), Terje Männi (viiul) Toomas Nestor (vioola), Aare Tammesalu (tšello), Tiit Pärtna (kontrabass) W. A. Mozart. “Väike öömuusika” L. van Beethoven. Keelpillikvartett op. 8 nr 4 V. Kapp. Eleegia

Suure-Jaani gümnaasiumi aula 18.06 kl 12

V MART SAARE NIMELINE VOKALISTIDE KONKURSS Vokalistide konkursi I voor

Olustvere leivakoda

Plektrum Festival MTÜ

“IHULE JA HINGELE”

Rataskaevu 10, Tallinn http://plektrumfestival.com/ Info tel 5288 6326

16.06 kl 14 Suure-Jaani Muusikafestival esitleb: Mari-Liis Uibo (viiul), Kristi Mühling (kannel), Aare Tammesalu (tšello)

Kapi ühingu maja 17.06 kl 12

Jaanus Siimu fotonäituse “Suure-Jaani muusikafestival 2013” avamine Musitseerib Olavi Kasemaa (saksofon). Tall, Debussy, T. Kõrvits, Thomys

Kappide majamuuseum

Tartu Jaani kirik 12.06 kl 21

Silberauto kutsub: Sven Grünberg «Vaadates sisse» Pilet 9.-11.-.

Tallinna Kitarrifestival 9.–13. juuni 2014

17.06 kl 14

FESTIVALI AVAKONTSERT

www.kitarrifestival.ee

Suure-Jaani Muusikafestivali konkursside laureaadid läbi aastate: Ott Indermitte (bariton), Ksenia Kutšukova (sopran), Auli Lonks (klaver), Marcel Johannes Kits (tšello)

Tallinna Teletorn

Mart Saare majamuuseum

Päikeseloojangu kontsert

Hüpassaare 17.06 kl 18 AVO KITTASK (bariton, Kanada)

Piletid piletilevis ja enne algust kohapeal

12.06 kl 21

Duo Ain Agan ja Andre Maaker €10

Mustpeade maja 13.06 kl 19

Lummavalt kaunis Iiri ja Soti muusika Matthew McAllister ( Sotimaa ) €12/10

NARGENFESTIVAL www.nargenfestival.ee piletid Piletilevist

Estonia kontserdisaal 13.06 kl 19

AVAKONTSERT

Ludwig van Beethoven – Meeresstille und glückliche Fahrt, op. 112 Ralph Vaughan Williams – Flos Campi Gustav Mahler – Sümfoonia nr 4 G-duur Malin Hartelius (sopran, Rootsi) Andres Kaljuste (vioola) Eesti Filharmoonia Kammerkoor Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Tõnu Kaljuste

KREEGI PÄEVAD HAAPSALUS 14.–15. juuni www.nargenfestival.ee piletid Piletilevist

Haapsalu Toomkirikus 14.06 kl 18

LEINAPÄEVA KONTSERT Cyrillus Kreek – Requiem Tõnu Kõrvits – Paabeli jõgede kaldail (esiettekanne) Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tallinna Kammerorkester dirigent Tõnu Kaljuste 15.06 kl 16

KADRI VOORAND TRIO Seaded Kreegi muusikale Kadri Voorand (vokaal, kalimba, meloodika ja kellamäng) Virgo Sillamaa (elektri- ja akustiline kitarr) Mihkel Mälgand (kontrabass)

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

G. Donizetti ooper Dirigent: Lauri Sirp Osades: Cataldo Caputo, Kadri Kipper, René Soom, Rauno Elp, Janne Ševtšenko jt

MEE HIND

(lav. Ivo Eensalu)

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS

ARMUJOOK

18., 19., 20., 21., 22.06 kl 19

Mina olin veel väikene

13.06 kl 17.30

13.06 kl 19 Nemorino osas Cataldo Caputo (Itaalia)

Saueaugu Teatritalus

22 || kuulutused || postimees, 12. juuni 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Ostan merevaigust keesid, prosse ja kive. Tel 5590 0256. Müüa 1-toal krt Raplas. Tel 5841 7373.

Üürile anda kaks eraldi ruumi Räpinas, 30 m² ja 60 m². Tel 513 5036. Üürin omanikult korteri Tallinnas, tel 508 9052.

Kallist täditütart

Felix Roolaid

Endla Hansonit

100. sünniaastapäeval mälestavad Erkko ja Tiiu peredega.

mälestab sügavas leinas ja tunneb kaasa omastele onutütar Ivi.

28. IX 1914 – 15. I 1996

Märkide ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217.

Kasuta klaaskiudarmatuuri – innovatiivne lahendus ehitusel. Odavam, kergem, kindlam! PMD BALTIC OÜ, tel 524 1525, www.pmdbaltic.com

Kutse on tulnud ja ma olen rännakuks valmis ...

Lea Hirse

Teen korterite, majade ja suvilate remonti. Tel 501 6542.

Müüa karmikarvalise foksterjeri kutsikad. Sündinud 23. IV 2014. Lisainfo tel 5559 8178.

Alice-Marie Roolaid 12. VI 1914 – 9. X 2001

Müüa maja koos kõrvalhoonetega, 55 000 €, tel 5393 1725.

Mälestab õde Ena.

Igasuguste spordimärkide ost parema hinnaga kl 10–16, Kadaka tee 36, Tallinn, tel 655 0040.

Mälestame alati abivalmis

Lea Hirset Meie kaastunne poeg Toomasele.

Avaldan kaastunnet pojale perega.

KÜ Kondi majanaabrid

Su tugev elutahe lõpuks väsis, kevadtuultes murdus elupuu.

Valus on taluda kesk kevade hurma kaotusevalu ja surma ...

Teatame kurbusega, et meie hulgast on lahkunud

Ave Kuks

Kõigel on kuskil algus, lõpp on kuskil ka. Kuskil süttimas valgus – teisal on kustunud ta. Mälestame kauaaegset töökaaslast

Aave Kauksi ning avaldame siirast kaastunnet omastele. Endised töökaaslased aktsiaseltsist A&G

Peeter Kiir Sügavas kurbuses mälestame head sõpra ja kolleegi ning avaldame kaastunnet lahkunu perekonnale. Kalatöötlejad Tartust

Rullsilo valmistamine teenus tööna (niitmine, pressimine, kiletamine). Tel 505 3095.

Ostame autoromusid ning korras autosid ja kaubikuid. Paku kõike! ARKist kustutamine. Tel 5678 6526.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

Laurette Altma kaotuse puhul. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku majandustalitus

Kasutatud raamatute ost Tallinnas, Tartus. Tel 734 1901. Kasutatud hambakroonide ost E–R kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Katuste süvapesu. Tel 5638 8994. Müüa uus käibemaksukohustuslase firma. Tel 508 9565.

Otsime mööbli valmistajat. Info ja pakkumised tel 748 2779. Pakume tööd CE-kat veoauto juhile. Töö vahetustega, kaks nädalat tööl, nädal kodus. Vajalik töökogemus pool- ja/või täishaakel ja eesti keele oskus. Kasuks tulevad: kohusetunne, ausus, lojaalsus. Stabiilne töö SoomeRootsi vahel. Korralik tehnika ja palju tööd. Tel 5340 0065. Pakun tööd autojuhile välismaal, vajalikud C- ja E-kat juhiload. Info tel 5344 5700.

Ostan sõjaaegseid Eesti rahvus värvides varrukaembleeme (maksan 70 €/tk). Tel 5613 8008.

26. IV 1933 – 9. VI 2014

Leinavad töökaaslased. Ärasaatmine 13. skp. kell 13.30 Pärnamäe krematooriumis. OÜ Kompton

Südamlik kaastunne omastele

Müüa tiibeti mastifi kutsikad kennelis Barnedi. Info barnedi. weebly.com, tel 5662 3705.

Ostan erinevaid EW sõjaväe märke. Maksan 120 €/tk. Tel 5808 5338.

Hella Kink

SA Ida-Viru Keskhaigla müüb kirjalikul enampakkumisel ühele pakkujale alljärgnevad kinnistud: 1. Viru Maakohtu kinnistusosakon na registriossa nr 2849807 kantud kinnistu, aadress Kohtla-Järve linn, Torujõe tn 13. Kinnistul asub kaks hoonet – suletud netopindadega 231 ja 33 m², ehitisregistri koodid 102010596 ja 102039407). 2. Viru Maakohtu kinnistusosakon na registriossa nr 2849707 kantud kinnistu, aadress Kohtla-Järve, Torujõe tn 15. Kinnistul asub hoone suletud netopinnaga 323 m², ehitisregistri kood 102010535. Kinnistute sihtotstarve – ühiskond like ehitiste maa. Kinnistute alghind kokku on 1500 €. Kinnistutega tutvumiseks ja enampakkumisel osalemise tingimuste saamiseks esitada päring hiljemalt 1. juulil e-posti aadressile info@ivkh.ee, pakkumuste esitamise tähtaeg on 4. juuli.

Ljudmilla Erstu Mälestame kauaaegset majaelanikku ja avaldame kaastunnet omastele. Tiigi 21 majaelanikud

10. II 1950 – 8. VI 2014

Südamlik kaastunne Agole, Rainile ja Raidile peredega kalli abikaasa, ema ja vanaema kaotuse puhul. Anne, Toivo, Katre perega ja Rünno

Tunneme kaasa Andrusele abikaasa

Agnes Karindi surma puhul. Laulu- ja mängukoor Üks Lust

Mälestame armsat onutütart ja vanaonu tütart

Hella Kinku

Mälestame auliiget

Tamara Rekki

Vilbert Tambets

Sügav kaastunne lähedastele.

Avaldame kaastunnet Peebule kalli isa surma puhul.

Eesti Hambaarstide Liit

Mälestame koostööpartnerit

Tiiu Oja Avaldame kaastunnet lastele peredega. Tähtvere Vallavalitsus

Siiras kaastunne Ene Altmäele õe

Tiiu Oja

Urmas ja Indrek peredega

Vambola Vilson Mälestame ja avaldame kaastunnet lähedastele. Tartu Kesklinna Kool

Vambola Vilson Mälestame endise ELVI aretuskeskuse juhatajat. Jõudluskontrolli Keskus

Hele-Mall Laumann ja tema poeg Peeter Laumann perekonnaga

kaotuse puhul. Anne, Aino, Aimi, Raja, Maire, Ene, Liisu

Avaldame kaastunnet lastele ja lastelastele kalli

Avaldame siirast kaastunnet Ene Altmäele õe

Vambola Vilson

Eevi Kuke

Tiiu Oja

surma puhul. Töökaaslased TTÜ keeltekeskusest

kaotuse puhul. Perekond Moor

kaotuse puhul. Kolleegid Tartu Lõunakeskuse Rimi hüpermarketist

Mälestame head kolleegi ja sõpra. Sügav kaastunne omastele. EPA 1960. a. veterinaaria ja loomakasvatuse aspirandid

Südamlik kaastunne Enale lastega kalli õe ja tädi

Aavo Lepik

Helvi Pulles

Avaldame südamlikku kaastunnet lähedastele

Avaldame sügavat kaastunnet Olga Volginale armsa ema

Niina Gretsi

8. III 1927 – 8. VI 2014

Lea Hirse kaotuse puhul. KÜ Tarbatu-1

26. IV 1933 – 9. VI 2014

Sügav kaastunne Janetile perega isa ja vanaisa surma puhul. Endised töökaaslased Lõunakeskuse Rimist

Südamlik kaastunne Toomasele perega kalli ema ja vanaema

Teatame kurbusega meie kalli

Lea Hirse

18. IV 1936 – 10. VI 2014

kaotuse puhul. Ruta ja Silver

Sügav kaastunne kolleeg Toomas Hirsele ema

Enno Liivamägi surmast. Ärasaatmine 14. skp. kell 11.30 Tallinnas Pärnamäe krematooriumis. Abikaasa ja lapsed

Avaldame kaastunnet Jürile, Jaanusele ja Margole peredega abikaasa ja ema surma puhul. Eevi, Kersti, Harri, Valve, Kati, Marju ja Kersti perega

Helvi Pulles (sünd. Sööt)

Mälestan kallist õde. Sügav kaastunne abikaasale, lastele ja lastelastele. Leinab vend perega.

17. X 1929 – 9. VI 2014

Vambola Vilsoni

surma puhul. EMÜ VLI loomageneetika ja tõuaretuse osakond Avaldame sügavat kaastunnet Ene Kulasalule kalli isa

Vambola Vilsoni

surma puhul. SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus Avatud Meele Instituut

Aleks Raja

Raimund Virkus

Mälestame kauaaegset tantsupedagoogi. Siiras kaastunne omastele. Konguta tantsurühm Pihlakobar

Siiras kaastunne Vellole kalli isa kaotuse puhul. Osaühingu Tarbus bussijuhid ja dispetšerid

Südamlik kaastunne õde Elole, tütardele ja abikaasale lapsepõlvesõbra

Unustamatut kallist kursusekaaslast

Südamlik kaastunne Rajale kalli isa

Andres Odamuse

Helju Roostalu

Raimund Virkuse

lahkumise puhul. Liis abikaasaga

mälestavad Tartu Ülikooli 1959. a. lõpetanud keemikud. Meie siiras kaastunne lahkunu omastele.

kaotuse puhul. Miia, Virve, Monika, Sirje, Moonika, Lia

Mälestame head

Mälestame ühingu taasasutajat

Mälestame

Peeter Johannsoni

Tiiu Oja

Vilbert Tambetsit

ja avaldame kaastunnet lahkunu perekonnale. Eesti Arhivaaride Ühing

Tunneme kaasa omastele. Milvi, Jüri ja Meelis peredega

Lea Hirse surma puhul. RMK metsahaldus

Oleme leinas Toomase ja tema perega

Lea Hirse surma puhul. Vanaema, tädi ja täditütar perega

12. X 1940 – 6. VI 2014

Kaja, Eduard, Epp, Signe

Johannes Nopason Mälestame kauaaegset head naabrit. Sügav kaastunne lastele ja lähedastele. Rahu 12 elanikud

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156 info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

Tiia Voites Oleme mõtetes teiega, kallid Maia ja Maret peredega, kui jätate hüvasti oma armsa ema ja vanaemaga. Koit ja Jana

TOIMETAJA MARGUS MIHKELS, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 12. JUUNI 2014 || MEELELAHUTUS || 23

SUVESAADE. «Peitusemeistrid» paneb Eesti pered end nende endi kodudes põnevaid peidukohti leiutama.

Nagu «Sind otsides», aga suvises võtmes arvustus kaarel arb reporter

Telemäng

«Peitusemeistrid» Esmaspäeviti kell 21 Kanal 2s

uvi on teleaasta uneaeg, täidetud lõputu küünlapäevana korduvatest saadetest ja sarjadest, mida juba pähekulumiseni nähtud. Uut on vähe ja seegi on justkui mitu korda lahjendatud «kerge meelelahutus». Ehk ei tasugi siis imestada, et 121 000 silmapaari leidis suve avanädalal üles ühe vähestest uutest teleprojektidest, Kanal 2 «Peitusemeistrid», mis põhihooajal ehk järjekordsete suurja superprojektide vahel tahtmatult peitu oleks võinud jääda. Esmaspäeva õhtul kell 21, kohe pärast «Suvereporterit», on ka magus aeg ning nädala esimese tööpäeva lõpetuseks mõjub «Peitusemeistrid» meeldivalt vähenõudliku meelelahutusena. Saate sisu on kirjeldatav üllatavalt lühidalt – perekond peidab end oma kodus ära ja tuntud inimene katsub nad poole tunni jooksul üles leida. Kui tutvusringkond koosneb suures osas kuni kahetoalistes

üürikorterites elavatest paaridest, võib tunduda, et üle viie minuti ei tohiks sellisele ülesandele kuluda, ent juba avasaade tõestas, et kui perel on vähegi suurem elamine, jääb ülesandeks antud poolest tunnist väheks. Eriti kui peitjarollis perekond ei pea paljuks pesumasina-

Sisu siin ju peaaegu polegi, kuid tundub, et «Peitusemeistrid» ei katsugi olla midagi enamat kui lihtne ja kerge meelelahutus.

te poolekssaagimist ja oma kodu peaaegu ümberehitamist. Avasaate otsija Tiit Sukk tundus siin olevat veidi ebaõiglases olukorras, sest see, kust leidmata jäänud pereliikmed lõpuks välja ronisid, võis tekitada mulje üsna ulmelisest asjade käigust. Pea ees tundmatusse viskunud Sukk sai siiski üsna hästi hakkama, kuigi pea laiali otsas mööda maja ringi jooksmist annaks kindlasti põnevate ja naljakate sõnavahetustega vürtsitada.

Just siit koorubki välja «Peitusemeistrite» üks suurimaid puudusi, mis edasiste saadetega loodetavasti paraneb. Ka saatejuht Mart Toomele poleks justkui keegi seletanud, mis on tema ülesanded. Just Toomel oli võim muuta saadet hoogsamaks, kruvida pinget ja tuua mängu huumorit. Lõviosa avasaatest veetis Toome aga nurgas itsitades. Siiski on Toome teretulnud uustulnuk kodumaiste saatejuhtide rivis ning koge-

Avasaate otsija Tiit Sukk ja saatejuht Mart Toome nuusivad peitu pugenud perekonna jälgi. foto: kanal 2

muse suurenedes võib temalt oodata nii mõndagi. Teine ja suuremgi puudus, mis paljuski esimesest tingitud, on saate kummaline lohisemine. Kummaline eriti seetõttu, et saade ise on lühem kui otsijale antud pool tundi ning sinna mahub ka perekonna tutvustamine, peidukohtade ehitamine ning vestlus otsija ja otsitavate vahel. Ei tahaks uskuda, et otsijate jooks läbi kodu on suures osas nii igav, et seda ei annaks veidi rohkem näidata või et perekondadelt ei annaks asjalikemate küsimustega midagi põnevamat välja meelitada. Loodetavasti on tegu vaid algusraskustega, sest «Peitusemeistrites» on varjul hulgaliselt potentsiaali. Pool tundi täis üdini positiivset meelelahutust, kus keegi otseselt kellegagi ei võistle, on lõõgastav lõpuks ehk ka misantroobile, kes suuremat osa sellistest vähese eelarvega heatujuprogrammidest reeglina mitte ei vaata, vaid vihates vaatab. Sisu siin ju peaaegu polegi, kuid tundub, et «Peitusemeistrid» ei katsugi olla midagi enamat kui lihtne ja kerge meelelahutus, mis võib-olla otseselt vaatama ei kutsugi, aga eemale ka ei peleta. Ja see on juba suur asi! Kui juba vaatama jääd, kasvõi uudishimust, avastad märkamatult, et «Peitusemeistrid» on salakavalalt ja sõbralikult naha alla pugenud ning elad kaasa nii otsijale kui peitjatele.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 12. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: ESKEL, ESKO Herta Elviste (pildil) 91, näitleja Ivo Linna 65, levilaulja ja muusik Tiiu Kesküla 60, arhitekt Aivar Kuusmaa 47, korvpallur ja treener Matti Maasikas 47, diplomaat Ewert Sundja 31, muusik ja laulja Liisa Pulk 29, näitleja

Eesti sõdurid elavad Aafrikas askeetlikes tingimustes Alates eelmisest kuust Kesk-Aafrika Vabariigis teenivad Eesti kaitseväelased elavad praegu riigi pealinnas Banguis vanal tekstiilitööstuse territooriumil telkides, kuid peagi kolitakse nad konteinerelamutesse, kuhu luuakse EUFORi vägede baasi. Elamistingimused on askeetlikud, kuid kõik eluks vajalik on olemas, teatas kaitsevägi. Nii pesemisvõimalused kui ka toitlustamine on head, sõdurid on ehitanud endale ka väikese jõusaalinurga. Elamispiirkonna läheduses on ka eestlaste vastutusala, kus sõdurid patrullivad. Tegu on Bangui 8. linnaosa Galabadja piirkonnaga, mis on kristlaste eluala. postimees.ee

Vabadussõja pärg jõuab tagasi Risti kirikusse

POSTIMEES ÕNNITLEB: Britt Rosen 46, Arteri toimetaja Kristjan Teedema 26, Tartu Postimehe fotograaf

HOMME POSTIMEHES:

REEDETI HAKKAME REISIKÜLJEL TUTVUSTAMA EESTIMAA AVASTAMATA PÄRLEID. EUROOPA

Pidev sadu hoiab ilma jahedana

TALLINN +14

RAKVERE +13

KÄRDLA +15 HAAPSALU +15

eva-maria sula la ilmateenistuse sünoptik ptik

NARVA +18

2–7 m/s

foto: kristel maasikmets

VIIMANE VEERG

KAJASTAB, MIDA TUVASTAS RIIGIKONTROLL VEB FONDI AUDITIS.

PAIDE +14

Madalrõhkkond seab end täna sisse Põhjalahele. Madalrõhulohk asus juba öösel TARTU siiapoole teele. Päeval liiPÄRNU VILJANDI +16 +15 gub see ühes vihma- ja +15 KURESSAARE äikesepilvedega üle Eesti +17 itta, Lääne-Eesti saartel peaks sadu õhtuks lõppema. Õhuvool pöördub loodesse ja VÕRU põhjalaiustelt saabub jahedamat VALGA +18 +17 õhku. Termomeetrinäit jääb pilvise taeva all tagasihoidlikuks. Täna on enamasti pilves ilm. KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS RANNAILM Vihmasadu levib läänest itta, saAnne kanal +19 Reede, 13.06 Laupäev, 14.06 Pühapäev, 15.06 du on kohati tugev, on äikest. PuEmajõe vabaujula +19 Tallinn +10/+15 +10/+14 +8/+15 hub muutliku suunaga tuul 2–7 Kakumäe rand +10 Tartu +9/+16 +8/+17 +6/+16 m/s, pärastlõunal saartel ning Pirita rand +12 Narva +8/+17 +8/+15 +7/+15 läänerannikul lääne- ja loodetuul Pärnu rand +18 7–12 m/s. Sooja on 13–18 kraadi. Pärnu +11/+19 +9/+17 +8/+17 Pühajärv +21 Kuressaare +11/+17 +11/+14 +9/+16 Võsu rand +15

PÄIKE

Harjumaal asuvasse Risti kirikusse jõuab täna tagasi haruldane, nüüdseks konserveeritud Vabadussõja pärg, mis on ainus teadaolev omasugune Eestis. Metallpärja lintidelt võib lugeda, et selle on Risti kihelkonna langenute mälestuseks toonud Eesti Vabariigi sõjaministeerium. Pärg paigutati Risti kirikaias oleva Vabadussõja mälestussamba juurde tõenäoliselt monumendi avamisel 29. juunil 1924. Ennistuskojas Kanut konserveeritud pärg hakkab paikneKood ma kiriku eeskoja lõunapoolavab galerii sel seinal. BNS

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.05 4.07 4.17

loojub 22.38 22.19 22.41

Intress alates 15%

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas +28,0 kraadi (1986) +1,1 kraadi (1980) Tartus +30,1 kraadi (1876) +1,5 kraadi (1911)

KUUFAASID 5. juuni 23.39 13. juuni 7.11 19. juuni 21.39 27. juuni 11.08

Tähelepanu! 7HJHPLVW RQ ¿ QDQWVWHHQXVHJD (QQH WHHQXVH NDVXWDPLVW WXWYXJH WLQJLPXVWHJD Y}L NRQVXOWHHULJH DVMDWXQGMDJD

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+21 +30 +30 +29 +22 +24 +28 +21 +30 +26 +18 +13 +22 +19 +32 +30 +22 +32 +21 +27 +19 +21 +23 +20 +24 +12 +20 +34 +25 +22 +24 +26 +21 +30 +32 +16 +31 +34 +19 +28 +22 +33 +24 +35 +25 +24

TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 12. JUUNI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Taevasina, 19/24 09 40 Ilus maa: Kuremaa spordilaager 55 Terevisioon* 11 55 Ringvaade* 12 35 ENSV: Tervitusi teisest ilmast, 1/2* 13 05 Welcome To Estonia ehk kellest saab au-eestlane?* 35 TV 10 olümpiastarti: IV etapp* 14 00 Aeg ei peatu* 25 Kolm tiiru ja edasi (Prantsuse 2010)*. Dokfilm 15 15 Taevasina, 19/24* 16 05 Holby City haigla: Välja jäädes 17 05 Mõistlik või mõttetu (Eesti 2013) 35 Meie inimesed: Kristjan (ETV 2013) 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Reisile minuga: Istanbuli aarded (Eesti 2008) 19 15 ENSV: Tervitusi teisest ilmast, 2/2 (ETV 2011) 45 Kodused mehed, 13/13 (Austraalia 2013) 20 30 Ela sajaga (Eesti 2013) 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 10 Jalgpalli MM 2014: Avamäng Brasiilia – Horvaatia 01 00 Kodused mehed, 13/13* 53 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Metsapeatus, 1* 30 Kroonprintsess ja kuningriik, 2/2: Troonipärija ja rahvamees* 10 25 Surma õukond, 1/3: Richard Teine* 11 15 Projekt “Square”, 1/3: Elu e-riigis* 12 15 Neli blondi ja neli brünetti* 51 ERR uudised 16 45 R2 Live: PõhjaTallinn (ETV 2012)* 17 15 Smallville: Vereliin 18 00 Hei, pöialpoisid! 30 Võlukarussell: Võluriidekapp 40 Maša ja karu 50 Pimmi ja Pammi seiklused: Haigus 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Kurgisoolveeallikas 19 05 Indiaanipoiss Yakari: Kivist labürint 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Rakett 69 20 15 Virtuaalne revolutsioon, 2/4: Riigi vaenlane? 21 15 AD 1790, 9/10: Surnute hääled 22 15 Maailma kino: Millennium. Tüdruk, kes mängis tulega (Rootsi-Saksa-Taani 2009). „Millenniumi”triloogia teine osa. 00 20 Sild, 9/10 (RootsiTaani 2011)* 01 20 Rabarock 2008 (Eesti 2008) 53 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 50 Manhattani tuhkatriinu, 157/163* 07 40 Imeline võlukunst: Armas draakon. Joonissari 08 05 Suvereporter* 09 10 Armastus ja karistus, 3* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5777 35 Rosamunde Pilcher – Pilved silmapiiril (Saksa 1995). Romantiline draama 13 30 Galileo* 14 00 Lindprii: Pangaröövlid 55 Punased roosid, 776/800 16 00 Küladetektiivid, 13: Surm paadis 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 158/163 18 00 Armastus ja karistus, 4 20 00 Suvereporter 21 00 Heeringas Veenuse õlal 30 Viimane võmm 22 30 Eliitkillerid (Killer Elite, USA-Austraalia 2011). R: Gary McKendry. O: Clive Owen, Robert De Niro, Jason Statham. Märul 00 45 Chuck: Chuck vs kassirühm 01 40 Harry seadus 02 25 Mentalist: Roosa chanel-kostüüm 03 05 Hooaeg* 40 Suvereporter* 04 30 Aiasaade* 55 Kodusaade* 05 20 Lemmikretseptid*

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 13* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss 11 10 Kättemaksukontor 6, 6: Lilleäri, 1* 12 10 Ootamatult isaks 3, 3 35 Ootamatult isaks 3, 4 13 05 Suvesangarid* 35 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 2, 14* 14 30 Seitsmes taevas 9, 13: Olla hea vanem 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 14 16 50 Midsomeri mõrvad 2, 4: Veri lööb välja 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 6, 7: Lilleäri, 2 21 00 Selgeltnägijate tuleproov 8, 2 22 00 Suvesangarid, 7 30 Suletud ukse taga 23 30 Dr House 7, 1 00 25 Euroopa pokkeriturnee 01 30 Ärkvel 1, 12 02 20 Suletud ukse taga* 03 10 Euroopa pokkeriturnee* 04 10 Vaid Venemaal pluss* 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid* 50 Vaid Venemaal pluss*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 92/163 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid 09 15 Emmerdale, 203* 45 Küladetektiivid, 199: Hilinenud kättemaks 10 40 Beebiminutid: Rasedus ja seks 45 Südametukse, 83 11 45 Top Shop 12 00 Poissmees, 3/11* 13 50 Staariminutid: Johnny Depp; Halle Berry 14 00 Pereolümpia (USA 2011)*. Komöödia 15 50 Staariminutid: Jodie Foster; Gwyneth Paltrow 16 00 Ameerika tippmodell 15, 9/13 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Rosie O’Donnell pärast infarkti 19 00 Kodus ja võõrsil, 5778 30 Emmerdale, 204 20 00 Kuula mu laulu, 8 21 00 Süües saledaks, 1 30 Aedniku aabits 22 00 Piinlikud kehad: Brighton 23 00 Poissmees, 4/11 00 45 Suvereporter 01 35 Ameerika tippmodell 15, 9/13* 02 20 Miljonäri salamissioon 03 05 Kuula mu laulu, 8* 55 Staariminutid: Al Pacino 04 00 Südametukse, 83* 45 Suvereporter*

06 30 Krimi* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 104: Mõrvarisse armunud* 09 20 Conan, 227* 10 10 Näljased meremehed, 23: Lostwithiel* 11 05 Jututuba 13 35 Supermani uued seiklused, 7/86* 14 25 Knight Rider, 12/90: Libedal teel* 15 20 Näljased meremehed, 24/50: Looe 16 15 Komissar Rex, 105/167: Kuulsaks iga hinna eest 17 10 Supermani uued seiklused, 8/86 18 05 Knight Rider, 13/90: Ära unusta mind iial 19 00 Galileo 30 Kalailm. Uus! 20 00 Tuvikese: Vaba raadio* 30 Tuvikesed: Kingadeta Al* 21 00 Kaks ja pool meest: Haiglane ja mitte värske* 30 Metsik Metsik Lääs (USA 1999). Seikluskomöödia 23 30 Conan, 228/483: Charles Barkley, Lyle Lovett 00 25 Kaks ja pool meest: Muld on märg 50 Tuvikesed: Noor armastus; Kes tuleb kostile 01 40 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 15, 12* 11 00 Komandör Taylor (USA 2008)*. Komöödia 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 15, 12* 15 00 Malaisia, 8 16 00 Kutsuge Cobra 11 15, 13: Tulevikumudel 17 00 A-Rühm 4, 19: Pinna all 18 00 Perepea 5, 16: Griffinite perekonna ajalugu* 30 Simpsonid 2, 3 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 4, 9-10: Alasti Mees; Kaklus 20 00 Perepea 5, 17: Stewie B. Hea 30 Simpsonid 2, 4: Homer maskotiks 21 00 Betty White ja ulakad vanurid 1, 4 30 Raudmees (USA 2008). Märul 23 50 Puhkus Mehhikos 2, 31; ekstra 2, 31 01 05 Kuidas ma kohtasin teie ema 4, 9-10: Alasti Mees*; Kaklus* 02 05 Malaisia, 8* 55 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 57/142* 45 Kultuurimeeter* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Suvemiks* 11 15 LV pressikonverents* 45 Pillimeeste klubi* 12 45 Koolitants 2014, 2* 13 40 Ameerika eestlased. Läänerannik, 1/7* 14 10 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 25/304* 17 00 Armuleek, 26/304* 45 Armuleek, 27/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 58/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Päevakava* 15 Dr Vassiljevi terviseminutid 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Klaperjaht Bin Ladenile, 1/2 (BBC 2012). Dokfilm 22 35 Lihtsalt koos (Prantsuse 2007). Mängufilm 00 10 Täna. Uudised* 25 Suvemiks* 01 10 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Taavi Libe 09 45 Laste lood. Jubejutud, 3 10 05 Huvitaja. Silver Kuusik 11 30 Asjad, IV 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Varik, Arp Müller 14 05 Reporteritund. Opositsioonitund. Mirko Ojakivi 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Mulgikeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Melomaania 22 05 Sport 30 Asjad* 23 03 KÖP. Liblikate aeg. Georg Aher, Marje Lenk 00 05 Kauamängiv* 01 00 Huvitaja* 02 00 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Osavad käed, 4. Clifford Simaki ulmejutt “Osavad käed”. Loeb Raivo E. Tamm. 10 05 Muusikatuba. Kersti Inno Esineb Madalmaade Raadio Sümfooniaorkester Alexander Vedernikovi juhatusel. Richard Strauss – Metsasarvekontsert (solist Stefan Dohr), Dmitri Šostakovitš – Sümfoonia nr 6. 11 05 Album. Liszt Symphonic Poems. Ferenc Liszti Sümfoonilisi poeeme esitab BBC Philharmonic Gianandrea Noseda juhatusel. Albumit (Chandos 2008) tutvustab Kersti Inno. 12 02 Delta. Kristiina Kiis 15 15 Amadeus + 16 05 Raadio Ööülikool 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis. Tallinna Kammerorkester. Esineb Tallinna Kammerorkester Risto Joosti juhatusel. 20 00 Ilmakaar. Womex 2013 Muusikat festivalilt “Womex 2013”. 21 00 Delta* 22 05 Fantaasia. Ott Kagovere 00 05 Nokturn