Postimehe paberleht 12 07 2014 by Postimees

LÄBI LÕI ÜKS

«AJUJAHI» VÕITJATEST ON VEEL AASTAID HILJEM EDUKAS CLICK & GROW. MAJANDUS LK 10–11

KESKAAFRIKA VABARIIK

PIRET KALDA: Lapsepõlv kestab järjest kauem.

Puruvaene rahvas istub rikkuste otsas, ministrid peavad süüdlaseks harimatust.

Arteris veel: Lastelaagrid vanasti ja tänapäeval Rannamoe paremad palad

VÄLISMAA LK 12–13

www.postimees.ee Haridus- ja teadusminister

JEVGENI OSSINOVSKI: Paljuski ei hinnata eesti keele tasemeeksamil keeleoskust, vaid kuulamise tähelepanelikkust.

EESTI LK 7

LAUPÄEV, 12. JUULI 2014 • NR 160 (7151) • HIND 2 € • TIRAAŽ 55 442 • 201 000 LUGEJAT • 52 LEHEKÜLGE

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 12. JUULI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

indrek kuus

1 8 5 7

Sõda pole meist kaugel

Umbes 40 aasta eest sündis ühes kenas Eestimaa paigas töölisperekonnas väike tüdruk, kes õppis hästi, isegi toredasti. Ei saanud ta kodus ebaõiglaselt vitsa, ei sattunud koolikiusamise ohvriks, 1988. aasta varasügisel nõudis söögiks kartulikoori. Siis käis korralikult instituudis ega elanud liiga uljast seksuaalelu. Leidis asjaliku mehe, tegi paar titte ja leidis tubli inimesena talutava palgaga töökoha. Kuid toredast tüdrukust sirgus ülimalt nõudlik tarbija. Ehk inimolevus, kes on kindlal veendumusel, et klient on kuningas iga kell ja kõik kassapidajad, pangatellerid, torumehed jne on tühised inimolendid, kes peavad täitma kõik tema soovid. Ülimalt nõudliku tarbija jaoks oli kirsiks tordil, kui ta sai kellegi kallal iriseda ja oma võimu tunda. Kui see ei õnnestunud, siis kirjutas ta kaebuse, kirjutas lehetoimetusse. Seda kõike oma õiglustundest pakatava südamega ja loomulikult oma kalli iluuneaja arvelt. (Kõrvalepõikena: Facebookis ja mujal avaras internetis ikka kritiseeritakse meediat, kes tõrjub riiklikult ülitähtsate küsimuste põhjalikku kajastust ning tegeleb selle asemel tarbija-asjandusega. Ent kuidas sa jätad abitu inimese abita ja infosulgu, kui ta on pidanud rongis peaaegu pool tundi seisma, ostma kirehoos pigistavad kingad, leidnud arbuusist liiga suure seemne, ja mis suisa kohutav – kartulikotis oli ussike, mis röövis pere söögiisu!) Ükskord, kui nõudlik tarbija oli veetnud poes kaupa uurides ja hindu analüüsides sama kaua aega kui turist Rootsi kuninga lossis, läks tal kodus elekter ära. Ometigi oli ta hilistel õhtutundidel kõik voolupaketid ja kokkuhoiumeetmed läbi arvutanud. Varsti jõudis tarbimisest võrdlemisi väsinud naine kuue toidukotiga oma tarbijakoju, kus teda ootasid ees sajad tarbimisesemed. Kuid ootas ka sajandi katastroof: elektrit polnud!

kraina idaosas on käimas täiemõõduline relvakonflikt. Seni ei paista selle lõppu kusagilt ning sealsete suurlinnade Donetski ja Luganski elanikel tuleb elada pidevas ohuseisundis. Venemaa teeb näo, justkui huvitaks teda rahumeelne lahendus, kuid tegelikult liigub üle nõrgalt kontrollitava piiri separatistidele nii soomustehnikat, varustust kui ka inimtäiendust. Kui juuni lõpus lõppes vaherahu, millest separatistid küll tegelikult kinni ei pidanud, otsustas Ukraina president Petro Porošenko, et seda vaheaega ei ole põhjust pikendada. Ukrainlased alustasid pealetungi. Nüüd juba teist nädalat kestnud sõjategevuses on Ukraina terrorivastasel operatsioonil osalevaid üksusi saatnud märkimisväärne edu: vabastatud on separatistide olulisteks tugipunktideks peetud Slovjansk, Kramatorsk ja mitmeid muid asulaid. Donetski rahvavabariigi isehakanud kaitseminister Igor Girkin-Strelkov põgenes oma sissidega Donetskis-

se. Moskva telekanalite propagandasõnumid, kuidas taasheisatud sinikollase lipu all hakkavad «banderalased» ja «paremsektori» äärmuslased rahulike elanikega arveid õiendama, osutus muidugi täielikuks jamaks – president Porošenko korraldusel asus Ukraina armee kohe jagama elanikele esmavajalikke toiduaineid ning võimud teevad jõupingutusi kommunikatsioonide ja põhiteenuste taastamiseks. Propagandasõda käib täiel rindel edasi, kuid läbi müra on kuulda olnud ka jahmatavaid üksikasju elust konfliktipiirkonnas. Neljapäeval tuli avalikuks Slovjanski separatistide kohtupidamine kohaliku elaniku üle, kes oli varastanud ühest majast kaks särki ja püksid. Tühisevõitu kuritöö eest, millel polnud mingit seost sõjategevusega, pälvis selle toimepanija surmaotsuse ja lasti suure tõenäosusega maha (kõike seda tõendavad põgenenud separatistidest maha jäänud dokumendid). Mehest jäi maha lapseootel naine. Samal ajal on Venemaal kavas pidada kohut Ukraina naislenduri üle, kelle separatistid sõjapiirkonnas vangi võtsid. Kuidas sõjavang üle piiri Venemaale sattus ja mis õigusega teda seal kinni peetakse, on äärmiselt segane. Võimalik, et sellest sünnib propagan-

distlik näidisprotsess kättemaksuks Vene ajakirjanike hukkumise eest lahingualadel. Sõjategevus hävitab pidevalt inimelusid. Eile teatas Ukraina kaitseministeerium 23 sõduri langemisest viimase ööpäeva jooksul, enamik neist sai surma Donetski oblastis ühe küla juures aset leidnud raketirünnakus. Venemeelsete kaotusi võib vaid aimata, kuid näiteks Vene Novaja Gazeta on teinud head tööd, kirjeldades surmasaanute vedu üle piiri koju Venemaale, ning konkreetsete sõdalaste lugusid kuni võõrsil hukkumiseni.

JUHTMÕTE Venemaa teeb näo, justkui huvitaks teda rahumeelne lahendus, kuid tegelikult liigub üle piiri separatistidele nii soomustehnikat, varustust kui ka inimtäiendust. Kui Venemaa loobuks separatistide toetamisest, õnnestuks Ukrainal piirkonnas rahu taastada ilmselt üsna kiiresti, võtmeküsimus on praegu piiri sulgemine. Samal ajal pole kuhugi kadunud ka konflikti eskaleerumise oht.

urmas nemvalts

Tüütu tarbija elu ja surm

KÕVA SÕNA Tõenäoliselt on president Ilves üksinda suurema auditooriumiga kui näiteks ERRi ingliskeelne uudisteportaal.

PÄEVA KOMM

Kolumnist Henrik Roonemaa, PM 11.07

Kuidas sa jätad abitu inimese infosulgu, kui ta on pidanud rongis peaaegu pool tundi seisma, ostma kirehoos pigistavad kingad, leidnud arbuusist liiga suure seemne.

Postimees 1933. aastal «Mäss» aurik «Neptunil». Gulänjele sõitwad wenelased ähwardasid heita kapteni üle parda. Esmaspäewa lõuna ajal tekkis Peipsiga ühendust pidawal aurik «Neptunil» wäike mäss, mille mahasurumiseks tuli isegi appi wõtta laskeriistu. Selle juures sai üks wenelane haawata. Esmaspäewal sõitis aurik «Neptunil» Tartust wälja salk Kulje walla wenelasi, et minna kodukohta gulänjele. Tuju tõstmiseks olid mehed juba Tartus wiina wõtnud ja wõimalik, et nad seda tegid ka salaja laewal. Kuna meestel kõwa «kilk» peas oli, siis hakkasid nad lärmitsema. Kapten asus meeste ra-

Ta haaras telefoni, et helistada ja nõuda ja kaevelda, kuid liin oli umbes. Pärast kümnendat katset sai telefoni aku tühjaks ja tarbija vajus nõutult diivanile. Mõni minut mõtisklenud, muutus ta meeleolu helgemaks, ta tegi paar joogaharjutust, luges artiklit toortoidust, silitas kassi, libistas kolm klaasi veini, sisendas endale enesekindlust ja jäi lõpuks tukkuma. Kahjuks ärkas ta varsti üles. Tegi mehele süüa ja läks uuesti magama. Aastad möödusid. Tarbija läks üha ogaramaks, sest tervis läks kehvaks, meel tigedamaks ja arstid osutusid loomulikult ebakompetentseks. Kätes polnud enam rammu, et õhtuti kaebekirju saata. Ühel külmal talvepäeval heitis nõudlik tarbija hinge ja matustel olid ka torumees, kassapidaja ja teller. Nende eelviimane toost peielauas oli hauakaevaja ettepanekul: «Oleks vaid vähem tüütuid tarbijaid, rahu tema põrmule!»

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

hustamisele. Ent see ei meeldinud wenelastele. Nad hakkasid tikkuma kaptenile kallale ning ähwardasid laewajuhti üle parda Emajõkke wisata. Selliste ähwarduste peale haaras kapten rewolwri ja hoidis seda enesekaitseks laskewalmis. Korraga hüppas aga üks mees kapteni juurde ja lõi kapteni käele, milles oli rewolwer. Samal silmapilgul kõlas ka pauk ja kuul lendas samas läheduses seiswale Kulje walla mehele Mihhail Kerepkinile reide. Nii leidsid wenelased end gulänje asemel arestikambrist. Haawatud Kerepkini wigastus on tunnistatud kergeks. 12.07.1933

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 12. JUULI 2014 || NÄDALA NÄOD || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

SÜÜDLANE LEITUD. Brasiilias on riigi jalgpallikoondise juhendaja amet üldse kõige tähtsam töökoht. Luiz Felipe Scolari peab nüüd vastutama 200 miljoni inimese hingevalu eest.

Mees, kes pani Brasiilia nutma kes pani sedapuhku 200 miljonit brasiillast nutma. See taak jääb Scolarit saatma isegi vaatamata tõsiasjale, et tegemist on mehega, kes tõi peatreenerina Brasiiliale 2002. aastal nende seni viimase MM-tiitli. Seda juba ainuüksi seetõttu, et kodumaal toimuv jalgpallipidu on midagi erakordset, kuid on nüüd juba kahel korral lõppenud brasiillaste jaoks rahvusliku katastroofiga. Tõenäoliselt murdus ka Scolari süda Saksamaaga peetud poolfinaalmängu jooksul tuhandeks tükiks nii nagu tema kaasmaalastelgi. Olid ju 200 miljonit inimest asetanud oma ootused ja lootused just tema juhendatud meeskonnale.

Piiriks on kosmos

ne Ergma on olnud kõike muud kui tavapärane poliitik. Ta on tähed ja taevas ja teadus. Helge, kange ja riukalik naine. Ikkagi 29. veebruaril sündinud. Pärast tema sellenädalast teadet poliitikast lahkumise kohta võis kuulda lauset: «Kuidas saab poliitikast lahkuda, kui sa pole kunagi poliitikas olnudki.» Ergma ongi olnud erakondade- ja poliitikaülene spiiker. Ta pole usinalt sekkunud Isamaa ja Res Publica Liidu argipoliitikasse.

Pigem võttis Ergma iga riigikogu liikme ette emalikult ja korralekutsuvalt. Ja seda kõike oma mõnusal boheemlaslikul moel. Eestist kosmoseriigi tegemisel oli just Ergmal suur roll. Seejuures leppis ta kosmosemuti tiitliga: europarlamendi valimisüritustel kandis ta särki, millel Eesti Ekspressist tuntud kosmosemutid Juula ja Marta. Oskus iseenda üle nalja teha on kosmosesuurune oskus. tuuli koch

foto: reuters/scanpix

foto: toomas huik

ugeva isiksusena võttis Scolari loomulikult kogu vastutuse enda peale ja tegi seejärel veel ka meediale selgeks, et tema käe all on koondis ju tegelikult edukalt mänginud. Need on aga siiski vaid sõnad ja raskeid momente tuleb neil päevil Scolaril üle elada mitmeid. Kindlasti ei ole pisaradki talle praegu võõrad. Nagu tõestavad fotod, tõi vestlus Brasiilia jalgpalliliidu presidendi José Maria Mariniga neljapäevasel koondise treeningul taas legendaarsele juhendajale klombi kurku. Samas juhtub tõenäoliselt niimoodi iga brasiillasega, kes meenutab teisipäeva õhtul Belo Horizontes juhtunut. Ja nii kestab see veel kümneid ja kümneid aastaid. Nagu ajalugu on näidanud, võib Brasiilia võita järjepanu maailmameistritiitleid, kuid oma kodus saadud kaotusi mäletatavad ka järgnevad põlvkonnad. Nii ongi brasiillaste jalgpallifolkloori tekkinud juba uus sõna «Mineiraço» (kohtumise toimumispaiga Estádio Mineirão järgi, kirjeldamaks seal saabunud šokki), mis võtab kokku kogu teisipäevase alanduse, milleni jõuti seni ikkagi kõrgelt hinnatud Scolari juhtimisel. madis kalvet

Kõvemat kätt

eisipäeval Gazas sõjalise operatsiooni «Kaitseserv» käivitanud Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu (64) on läänes tuntud kõva käe poliitika ja konservatismi austajana. Sellegipoolest seisab ta dilemma ees: partnerid ja rahvas nõuavad temalt veelgi jõulisemat tegutsemist äärmuslaste vastu, rahvusvaheline üldsus aga relvarahu. 2009. aastal taas peaministriametisse tõusnud Netanyahu on varasemate va-

foto: priit simson

is on Brasiilias kõige tähtsam? Loomu liku lt on see jalgpall. Maailma populaarseima mänguga hingavad ühes rütmis kõik riigi 200 miljonit elanikku. Ühtlasi on selles Lõuna-Ameerika suurriigis kõige olulisem ametipost jalgpalli rahvuskoondise juhendaja töökoht. Kui maailma suurim jalgpallipidu jõudis 64 aasta pikkuse pausi järel taas Brasiiliasse, lootsid sealsed elanikud, et lõpuks suudetakse unustada 1950. aasta tragöödia, kui koduse MMi esikohamängus kaotati Uruguayle. Austav ülesanne tiitel koju tuua anti 2012. aasta lõpus legendaarsele treenerile Luiz Felipe Scolarile. Loodetud rõõmupeo asemel peab 65-aastane mees nüüd aga elama teadmisega, et just tema juhendamisel tabas koondist ajaloo suurim fiasko, kui koduse finaalturniiri poolfinaalis kaotati Saksamaale 1:7! Vaid võite tunnistavate brasiillaste jaoks on tegemist alanduse tipuga, mida ei olegi võimalik andestada. 1950. aastal tembeldati Brasiilias kaotuse järel süüdlasteks mustanahalised mängumehed Bigode, Juvenal ja Barbosa. Kõige suuremaks kannatajaks jäi nendest kokkuvõttes väravavaht Barbosa, kes on meenutanud, et tema elu kõige kurvem hetk saabus kaks aastakümmet pärast finaalmängu, kui poes osutas üks ema näpuga temale ja ütles oma pojale, et see on mees, kes pani kogu Brasiilia nutma. Tänapäeval pole jalgpallimaailm õnneks enam nõnda rassistlik, nii et vaevalt tuleb praegustel tumedanahalistel koondislastel kogeda Barbosa saatust. Pigem tundub usutav, et süüdlase otsingul rakendatakse vana tõde, et võidab meeskond, aga kaotab treener. Nii jääbki Scolari igavaseks sambamaa inimeste mällu mehena,

Tüütu Galojan

litsusjuhtidega võrreldes oma Palestiina-poliitikas koostööaltim, mistõttu kaotab aga riigis liitlasi. Päev enne «Kaitseserva» algust teatas ultranatsionalistliku erakonna Yisrael Beiteinu liider Avigdor Lieberman, et kuigi edaspidigi jätkatakse Netanyahu erakonnaga Likud ühises valitsuskoalitsioonis, lõpetatakse omavaheline poliitiline liit just arusaamade põhimõttelise erinevuse tõttu Palestiina küsimuses. indrek lepik

as keegi mäletab veel, kuidas Anna-Maria Galojan tuntuks sai? Kas mõne jumeka idee või eduka algatusega? Meenuvad vaid üle mõistuse käivad kulutused, jabur brändilembus ja omastatud 60 000 eurot. Tõsi, uudisvoost leiame, et üks meesteportaal on talle kunagi andnud seksikaima poliitiku tiitli ning eks ole ühest poest 7000 euro eest riiete ostmine omaette saavutus. Galojani pahategudest on möödas seitse ja süüdimõist-

misest kolm aastat. Fakt on aga, et veel nüüdki köidab meie tähelepanu inimene, kes on tuntuks saanud mitte midagi tehes. Tema vangi toimetamise nimel on vaeva näinud hulk ametnikke ning magama pandud hunnik raha. Oleks ta oma karistust kohe kandma asunud, oleks ta juba 2011. aasta lõpus vanglast välja saanud ning me kõik võiksime lubada endale luksust mitte teada, millega ta parasjagu tegeleb. tiina kaukvere

4 || EESTI || POSTIMEES, 12. JUULI 2014

Seli süüasja ei saadeta tagasi prokuratuuri Riigikohus jättis jõusse Tallinna ringkonnakohtu otsuse mitte saata Eesti Olümpiakomitee presidendi ja Tallinna Sadama nõukogu esimehe Neinar Seli süüasja uuesti prokuratuuri, tühistades seega aprillis langetatud Harju maakohtu määruse, mille kohaselt on süüdistus toimingupiirangu rikkumises puudulik tõendite lahtikirjutamise osas ja see tuleb prokuratuuri tagasi saata. Eelnevalt on Seli kaitsjad teinud riigiprokuratuurile taotluse süüasi, mis puudutab Tallinna Sadama nõukogu otsust annetada Eesti Olümpiakomiteele veerand miljonit eurot, sootuks lõpetada. BNS

Minister vabastas maaameti juhi ametist Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus vabastas riigikohtu otsusega maadevahetuse süüasjas pistisevõtmises lõplikult süüdi mõistetud Kalev Kanguri (pildil) maa-ameti peadirektori ametist. Kanguri teenistussuhe peatati maaametis juba 2006. aasta oktoobris. Uue peadirektori leidmiseks kuulutatakse välja avalik konkurss. Uue juhi leidmiseni täidab maaameti peadirektori ülesandeid peadirektori esimene asetäitja Raivo Vallner. postimees.ee

4,4

protsenti Eesti tööealisest elanikkonnast oli juunis võetud töötuna arvele.

Galojan vaidlustas enda Eestile välja andmise Eestis omastamise eest vangi mõistetud, kuid karistuse eest Suurbritanniasse pagenud AnnaMaria Galojan vaidlustas Londoni Westminsteri magistraadikohtu otsuse tema Eesti riigile loovutamise kohta. Teda Eestis peetud protsessil kaitsnud vandeadvokaat Sven Sillar ütles, et praegu pole teada, millal tuleb otsus Galojani kaebuse kohta. 2011. aasta mais mõistis Harju maakohus Galojani süüdi suures ulatuses omastamises ja võltsitud dokumendi kasutamises ning karistas teda aasta ja kümne kuu pikkuse vangistusega. ERR Uudised

Postimees.ee küsitlus

Kui sageli käid sisseoste tegemas turul? Mitu korda nädalas

Ma ei käi turul üldse

21%

Korra nädalas

12% 2794 vastajat

Paar korda kuus

15% 38% Korra või paar aastas

8% Korra kuus

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

SUURE MEHE LAHKUMINE. Mart Kadastik: Heldur Tõnisson (25.06.1912–11.07.2014) andis Postimehele majandusliku kindluse ja missioonikeskse mõtlemise.

Erakordne, vastuolu

ile suri 102 aasta vanusena riigivanem Jaan Tõnissoni poeg ja Postimehe endine suuromanik, ettevõtja Heldur Tõnisson. Postimehe nõukogu esimehe Mart Kadastiku sõnul lahkus meie seast erakordne, ent samas vastuoluline ja mõistatuslik isiksus. «Tõenäoliselt on Heldur Tõnissoni näol tegemist kõige karismaatilisema isikuga, kellega mul on avanenud elus võimalus kokku puutuda. Mitte ainult elatud aastate tõttu, mis on juba iseenesest tähelepanuväärne, vaid tegemist on isiksusega, kes oli täis mõistatuslikke vastuolusid, mida võib-olla polegi võimalik lahendada,» rääkis Kadastik. «Inimesi, kes teda tõeliselt tunnevad, on vähe ka tema sugulaste ja pereliikmete seas, nii et polegi õieti kedagi, kellega arutada, mis mees see Heldur Tõnisson oli. Mõistatuslikkus jääb püsima ja seegi on omamoodi ilus.» Heldur Tõnisson paistis ka veel kõrges eas silma erakordse vitaalsusega. «Kui mina temaga esimest korda kohtusin, oli ta 80-aastane. Aastate järgi vana mees, kes küll tegi trenni ja jooksis. Kuid kõik siin elus on suhteline, sest ta tundus keskealisena. On täiesti unikaalne näha, kuidas 85-aastane inimene nooruslikult mõtleb ja tegutseb,» meenutas Mart Kadastik. «Eks see ole üldise suhtumise küsimus. Meie, kes me siin 60-le läheneme ja kellest mõni on juba ülegi – tundub, et peaksime olema juba maha kantud. Heldur Tõnisson näitas, et inimene võib vabalt olla 80–90 aasta vanusena võimeline ühiskonnas kaasa rääkima ja tegutsema.» Kadastiku sõnul on Heldur Tõnissoni mõju talle olnud üsna tugev. «Elukogemus on tol hetkel juba nii suur, et see, kel avaneb võimalus niisuguse inimese lähedal viibida, kuuleb palju väärtuslikke tähelepanekuid ja nõuandeid. Kui sa ei loe seda psühholoogiaõpikust, vaid kuuled elavalt inimeselt, kõlab see nii enesestmõistetavalt ja loomulikult.»

Milles siiski seisnes Tõnissoni vastuolulisus? On ju räägitud, et ta oli täiesti emotsioonideta, tundetu inimene, kelle kõik äritehingud lähtusid ainult rahast ja omakasupüüust. Kadastik kinnitab, et kaugelt vaadates võib tõesti niisugune mulje jääda, kuid Heldur Tõnissoni tundemaailm oli sügavale peidetud. «Meenub hetki, kus Heldur Tõnisson on olnud pisarateni murtud mees, kus tema tundeid on valusalt puudutatud. Pilt, mida ma nägin tema abikaasa ärasaatmisel Stockholmi kirikus – seal oli hoopis teine Heldur Tõnisson.» Ka tema suhtumine Postimehesse põhines Kadastiku sõnul tunnetel, see ei olnud lihtsalt mingisugune äriprojekt. «Need kuus aastat, mis ta Postimehega oli, ei lugenud ta lakkamatult raha – ta luges Postimeest emotsiooniga, mõnikord liigagi suure emotsiooniga, mis väljendus näiteks suhtumises ajalookäsitlustesse, Konstantin Pätsi isikusse. Aga mitte ainult – kui talle meeldis või siis ei meeldinud näiteks mõni lehes avaldatud foto, siis järgmisel kohtumisel ei varjanud ta seda. Kogu tema olemus oli täis nii ärilist pragmatismi kui ka tundeid.»

eldur Tõnisson on öelnud: kui investeerid, siis arvesta, et see raha ei tule tagasi – kui tuleb, siis ole rõõmus, see on kingitus. «Ärimehena oli ta nagu malemängija – talle pakkus naudingut äri planeerimine, kombinatsioonide tegemine,» rääkis Kadastik.

Üks Heldur Tõnissoni kirgi olid kiired autod. Kadastik meenutab, et kord Ameerika Ühendriikides kohtudes saabus ta kohale Corvette’iga niimoodi kihutades, nagu ta ei olekski 85-aastane väärikas vanahärra, vaid 25-aastane uljaspeast võidusõitja. Ta oli üks vanimaid Ferrariga sõitvaid mehi maailmas. «Tema elu oli pööraselt põnev ja talle ka endale põnevust ja rahuldust pakkuv. Ta ei teinud ühtki asja tuima rutiini, vaid ikka selle mängulise elemendi pärast.» Kadastiku sõnul oli Tõnissoni tulek 1992. aastal Postimehe omanike ringi ajalehele sajandi võimalus. Kollektiivile erastamine ei olnud Kadastiku sõnul pikemas perspektiivis jätkusuutlik mudel – polnud ressurssi, et turul vastu pidada, Heldur Tõnissonil seevastu oli nii raha kui ka missiooni. Tema missioon oli jätkata sealt, kus Jaan Tõnissoni töö pooleli jäi, ehk teha Postimehest üle-eestiline ajaleht number üks. Selle eeldus oli, et leht peab olema tugev Tallinnas. Jaan Tõnisson tahtis minna Tallinna, ent kukkus läbi. Helduri eesmärk oli niisiis olla pealinnas number üks ja me täitsime selle unistuse,» ütles Kadastik. Tänu Heldur Tõnissonile sai Postimees ja kogu Eesti Meedia grupp majanduslikult jalad alla ja missioonikeskse mõtlemise. «Tegemist on inimesega, kellele Postimees on väga-väga palju vaimselt võlgu, rahalised võlad ei maksa selles ilmalikus elus mitte kui midagi,» ütles Kadastik. Kui Heldur Tõnisson ena-

1997. aastal Californias: Mart Kadastik (vasakult), Vahur Kalmre, Heldur foto: erakogu Tõnisson ja Marko Mihkelson.

musosaluse 1998. aastal Norra meediahiiule Schibsted müüs, oli see Postimehele kahtlusteta taas hea tehing ja peegeldas taas aateid ja väärtushinnanguid: «Heldur Tõnisson sai kahtlemata raha, ent samas sisaldus tehingus tingimus, et norralased teevad Postimehesse suure investeeringu.»

iipalju kui Eesti ajakirjanduses Heldur Tõnissonist on kirjutatud, on alati juhitud tähelepanu sellele, et ta ei käinud kordagi vabas Eestis. «Ta tahtis Eestisse tulla 1990ndate alguses ja läks kiiruga moodustatud Eesti saatkonda, kaasas sõjaeelses Eestis välja antud pass. Seal selgus, et sellega polnud midagi teha. Tema, Jaan Tõnissoni poeg, kes pidanuks aueskordi saatel Eestisse toodama, olles seal tund aega oodanud, oli pettunud. Taolistes asjades, mis puudutavad reetmist ja lojaalsust, oli ta pika vihaga. Hiljem rääkis ta, et tahab kaua elada ning emotsionaalne šokk Eestisse tulles võiks olla tema jaoks liiga ränk – et ta 90-aastasena ei ela enam seda üle,» rääkis Kadastik Kadastiku sõnul oli isa Jaan väga tihti Heldur Tõnissoni jututeemaks. «Tõenäoliselt lahkus nüüd viimane inimene, kes oli ise tunnistaja sellele, mis 1939. ja 1940. aastal toimus. Heldur Tõnisson töötas isa erasekretäri ja juristina ning nägi kõike kõrvalt – seda, mida tehti Jaan Tõnissoniga juba enne nõukogude võimu tulekut. Siit on ka mõistetav, miks tema viha Konstantin Pätsi suhtes oli pöördumatu ja lepitamatu. Tema jaoks oli see Pätsi kui süüdlase ja Jaan Tõnissoni kui kannataja suhe,» rääkis Kadastik. Viimati kohtus Kadastik Heldur Tõnissoniga kaks aastat tagasi, tema 100. sünnipäeval. Ka sellest on jäänud ere mälestus: «Kuulmine polnud tal hea, seda kogu elu. Kuid juubelil suhtles oma külalistega neljas keeles – eesti, saksa, inglise või rootsi keeles – sõltuvalt sellest, mis keeles teda kõnetati.» Postimees mälestab endist omanikku.

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 12. JUULI 2014 || EESTI || 5

uline ja mõistatuslik isiksus Ideedest tulvil kogu pika elu peeter schneider Heldur Jaan Tõnissoni kaastöötaja ja esindaja Eestis

Heldur Tõnisson (vasakul) koos venna Ilmariga 1920. aastate alguses. foto: filmiarhiiv

Koos isa Jaan Tõnissoni ja õe Laglega 1920. aastate lõpupoole. foto: kirjandusmuuseum

Heldur Tõnisson • Vanemad poliitik ja riigiva- • 1943. aastal põgenes nem Jaan Tõnisson ning Soome kaudu Rootsi. Hildegard Lõhmus. • Elanud lisaks Eestile • Keskhariduse omandas Rootsis, Šveitsis ja AmeeTallinna Westholmi gümrika Ühendriikides. naasiumis. • Oli kauaaegne Postimehe • Lõpetanud Tartu Ülikooli suuromanik, müües viiõigusteaduskonna cum mased enda käes olnud laude. Postimehe omanikfirma Eesti Meedia aktsiad Nor• Enne Teist maailmasõda ra meediakontsernile töötas Tallinnas vandeadSchibsted 2007. aastal. vokaadi abina.

Remonditud raadiomaja ootab raadiorahvast Eile hommikul avas värskelt remonditud raadiomaja uksed kõigile uudishimulikele. Lindi ukseesisel lõikasid läbi rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa (vasakult), peatöövõtja Fund Ehituse esindaja Mihkel Kruuse, Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmus ja kultuuriminister Urve Tiidus. Esialgu sai imetleda siiski vaid tühje ruume, sest ehitustööd raadiomajas lõppesid alles äsja ning kolimine värskelt remonditud ruumidesse pole veel alanud. Uue kuue saanud majast jõuavad rahvusringhäälingu raadioprogrammid eetrisse mõne kuu pärast. postimees.ee fotod: peeter langovits

Kood avab video renoveeritud raadiomajast.

Heldur Jaan Tõnissoni pikk elutee oli sisukas ja teguderohke. Võõral maal alustas Heldur oma tegevust ettevõtjana. Tema võimekusest räägib fakt, et alustanud äritegevust pisiasjadest, jõudis tema tegevus teaduse valdkonda (satelliitantennide tootmine, nanotehnoloogia ja superkondensaatorite väljatöötamine). Äritegevuses oleks temalt palju õppida. Huvitav oli see, kuidas Heldur leidis ideed, millega tasuks äri alustada. Tema lugemus oli üllatavalt suur: iga päev luges ta üle maailma eri riikides ilmuvaid ajalehti. Eriti huvitasid teda majandusuudised, mida analüüsides oskas ta leida vajaliku materjali tarviduse, millest tundis puudust mõni suurtootmine. Nii alustas ta ka Siberis naftapuuraukude taastamist. Meile, kes jääme pensionile 65-aastaselt, tundub kindlasti uskumatu, et Heldur Tõnisson alustas täiesti uues valdkonnas äritegevust 80-aastaselt. Aktiivsest tööelust tõmbus ta kõrvale alles 95-aastaselt. Heldur pidas väga tähtsaks põhimõtet «terves kehas terve vaim». Veel kõrges eas harrastas ta hommikust jooksu. Hobiks olid tal sportautod, mida ta oma eluajal kollektsioneeris. Viimane neist oli Ferrari F50, mida ta ise roolis kõrge eani. Tema mõistus oli elu lõpuni ergas. Asjaajamistes oli ta väga täpne ja nõudlik enda ja teiste suhtes. Teda iseloomustav omadus oli ettevaatlikkus ja märgiline sõna «usaldus». Ta ei taganenud iial oma tõekspidamistest ja suuri eksimusi ei andestanud mitte kunagi. Teades Eesti riigi hävingu üle elanud inimeste saatust, ei ole üllatav nende sügav huvi praegu Eesti riigis toimuva vastu. Nii oli ka Helduriga. Ta soovis väga, et ei korduks vaikiv ajastu. Tema arvamus oli, et ausate eesmärkide saavutamisele aitab kaasa ajakirjandus. Eesti taasiseseisvumise järel elas Heldur kaasa kõigele Eestis toimuvale. Tema südameasjaks sai isa Jaan Tõnissoni tegevuse väärtustamine (toetas Postimeest, asutas ajakirjad Luup ja Kroonika). Viimastel eluaastatel taotles ta oma isa Tartu külje all asuvate maade õiguspärast tagastamist ja õigluse jalule seadmist. Jaan Tõnissonile kuulunud maad natsionaliseeriti okupantide tulekuga ja teist korda Eesti riigi poolt 1990ndatel. Eile teatas valitsus, et Jaan Tõnissonile kuulunud maid ei tagastata. See teade jõudis ka Heldurini. Heldur Jaan Tõnissoni jäävad leinama abikaasa ja poja pere lastega. Ühele rikkaimale eestlasele oli raha ainult vahendiks, oma ülesandeks ja elu mõtteks pidas ta aga loovust. Viimased elupäevad veetis ta Šveitsis.

6 || EESTI || POSTIMEES, 12. JUULI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

UUS PILGUHEIT. Nõukogude julgeoleku toimikute ja kohtumaterjalide läbivaatamine tõi ilmsiks nii mõnegi seni tähelepanuta jäänud fakti Ain Merest.

Eesti ohvitser lavastati NKVD agendiks risto berendson reporter

ee pole katse hakata ajalugu ümber kirjutama, kuid ajaloolaste senine tõdemus, et Teise maailmasõja aegse Saksa julgeolekupolitsei ülem ja Eesti koonduslaagrite rajaja Ain Mere (1903–1969) oli KGB eelkäija NKVD agent, võib olla lavastuse tulemus. Sellisele järeldusele jõudis ajaloohuviline endine tippkriminaalpolitseinik Rauno Võsaste, kui oli rida rea haaval läbi töötanud ajalooarhiivis asuva Mere KGB formulartoimiku (kindla isiku jälitamiseks sisse seatud operatiivtöö toimik – toim). Viimane on tõe seisukohalt eriti oluline – formulartoimik võib agenditoimikust suuresti erineda. Kui esimene koostatakse vajaduse tekkides tagantjärele ning sinna annab ajalookonteksti sobitamise huvides üht-teist lisada, siis agenditoimik peaks teoreetiliselt sisaldama vaid sinna aja jooksul kogunenud originaalmaterjale. «Mere toimik ei ole adekvaatne,» leiab Võsaste. «See on täis vastuolusid ja alustatud 1960. aastal tõenäoliselt tagantjärele vaid selleks, et KGB-l oleks midagigi, millega Inglismaal elanud Meret plaanitaval värbamiskatsel survestada.»

Ajaloo seisukohalt on see tõsine avaldus. Saksa okupatsiooni aegse julgeolekupolitsei juhist Merest rääkivad ajalehelood on seni olnud valdavalt ühes toonis. Eesti mustima minevikuga mees reetis mängeldes. Merest sai Eesti iseseisvuse kadudes NKVD agent, varjunimega Müller. Tänu tema edastatud infole paljastati 1940. aastal Eesti ohvitserkonnas levinud kurikaval plaan korraldada riigipööre. «Võtame kasvõi selle agendinime Müller. No kust pagana kohast pidanuks ühele salajasele kaastöötajale Eestis 1940. aastal selline nimi pandama?» küsib Võsaste. Mülleri nimi sai kuulsaks alles Teise maailmasõja ajal või hilisematest Stirlitzi-filmidest. Agent Mülleri toimik loodigi KGBs alles tagantjärele 1960. aastal. Põhjenduseks öeldi, et Mülleri agenditoimik ja töötoimik olevat sõja puhkedes viidud Riiga ning hävitatud kui operatiivsisult väheoluline. Selline oli Nõukogude versioon juhtunust. «Kuidas nii, et sisult väheoluline?» küsib Võsaste. See on koht, kus venelased kogenud uurija silmis tõsiselt eksisid. Esiteks paljastas agent Müller ju väidetavalt okupatsioonivõimudele plaanitava riigipöördekava Eestis. Teiseks oli ta teatanud NKVD-le Saksamaal plaanitavast kallaletungist Nõukogude Liidule ja andnud üle isegi Leningradi vallutamise detailse plaani. «Kui selline agent osutub

ebaoluliseks, siis ma ei tea, mis sorti infot need olulised agendid NKVD-le veel andsid,» märgib Võsaste. Uurinud läbi paarsada lehekülge Mülleri formulartoimikut ja kõrvutanud igas dokumendis esinevaid kuupäevi, jõudis Võsaste veendumusele, et tegelikult Mere polnud agent. Vähemalt ei saa seda väita olemasolevate materjalide põhjal. «Ühegi julgeoleku toimiku sisu ei saa võtta iseenesestmõistetavana,» ütleb endine uurija. «Minu kui uurija jaoks ei piisa ainult üldise teksti sündmuste konteksti sobitamisest. Fakte peab olema, ja neid Mere vastu eriti pole. Isegi seda tema poolt reedetud organisatsiooni, mis NKVD väitel Eestis riigipööret kavandas, polnud olemas.»

Ain Mere formulartoimikut hakati KGBs taastama vaevalt kuu enne seda, kui tema suhtes algatati kriminaaluurimine seoses Eestis väidetavalt toime pandud sõjakuritegudega. Juuni alguses valmis Võsastel seetõttu oma kulu ja kirjadega ning sõprade toetusel Merest rohkem kui 200 lehekülge paks ajalooraamat pealkirjaga «Ain Mere. Valel poolel». See on autoril pärast politseiteenistusest lahkumist juba kolmas pärast Raudristi rüütli kavaleri Harald Riipalu ja Eesti Leegioni kindralinspekto-

ri Johannes Soodla elulooraamatuid. Teose valmimisel leidsid vastused nii mõnedki teised ajaloohuvilisi vaevanud küsimused. Näiteks levis jutt, et Mere võis langeda Iisraeli salateenistuse Mossad kättemaksu ohvriks, kui juudiriigi agendid ta Leicesteri kodu garaažis maha lasid. «Tegelikult polnud Merel kodus mingit garaaži ja ta suri kaunis rahulikku surma,» ütleb Võsaste. Lisades siia veel aastakümnetega politseis tekkinud kuritegude lahendamise oskuse, võtab praegu erasektoris endale turvalahendustega tööd andev endine politseinik julguse avalikult väita: Mere oli KGB laimukampaania ohver. Eesmärgiga saavutada, et Inglismaal Leicesteris elanud mees hakkaks välismaal nende kaastööliseks. Ja kui see ei õnnestunud, mõisteti Mere hiljem sünnimaal tagaselja surma. Nende kahe asja seotust näitab seegi, et Mere formulartoimikut hakati KGBs taastama vaevalt kuu enne seda, kui tema suhtes algatati kriminaaluurimine seoses Eestis väidetavalt toime pandud sõjakuritegudega. «See, et tema ajal koonduslaagrid Eestis eksisteerisid, oli fakt ja selleks see ka jääb. See, et ta oli NKVD agent, pole fakt mitte ühestki otsast,» ütleb Võsaste. «Selle KGB soperdise põhjal hakata väitma, et Mere oli agent, on kas rumalus või pahatahtlikkus.»

Endise kriminaalpolitseiniseiniamat ku Rauno Võsaste raamat annab faktiülevaate Ain eMere elu- ja sõjamehefoto: erik prozes teest.

Rauno Võsaste foto: kristjan teedema

POSTIMEES, 12. JUULI 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Ossinovski: raskeim oli keeleeksami kuulamisosa

Ain Mere (1903–1969) • Koolipoisina Vabadussõjas osalenud Ain Mere sai 1919. aasta kevadel raskelt haavata, kui soomusrongi vagun, kus ta viibis, sai granaadist täistabamuse. Plahvatus paiskas noormehe kuulipildujaluugist välja ja ta sai raskeid haavu pähe. • Sõjakooli lõpetamise järel sai Merest elukutseline sõjaväelane. Eesti okupeerimisel 1940. aastal sai temast 180. Eesti laskurdiviisi staabi operatiivosakonna ülema asetäitja. Teise maailmasõja puhkedes jooksis Mere sakslaste poole üle, võttes kaasa kogu staabi kirjavahetuse ja kaardimaterjali. Tema kaasatoodud kaartide abil ründas sakslaste lennuvägi Tuleblja salajast lennuvälja, kus hävitati üle 60 Punaarmee lennuki. • Eestis sai Merest julgeolekupolitsei ülem, kellele allusid tuhandetele inimestele surmaotsuseid

langetanud erikohtud. 1942. aasta augustis loodi tema alluvuses Jägala koonduslaager. • 1943. aasta aprillis sai Merest kõrge ohvitser Eesti Leegionis, kus ta jõudis ametis olla rohkem kui aasta. 1944. aasta suvel sai Merest Eestis sõjaväe ringkondade staabiülem, kes evakueeriti hiljem Saksamaale. Sõja lõppedes viibis ta mõnda aega vangilaagris. • 1947. aastal siirdus Mere Inglismaale, kus töötas surmani Leicesteris kohalikus tekstiilivabrikus. • 1961. aastal mõisteti Mere Tallinnas toimunud sõjakurjategijate protsessil tagaselja surma. Suurbritannia ei andnud Meret Nõukogude Liidule välja, sest pidas tema vastu rääkivaid tõendeid alusetuks. allikas: pm

aridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski (SDE) sooritas eile eesti keele C1-taseme eksami, et saada aimu eksami keerukusest ja oma keeletasemest. «Läks enam-vähem, tunne on normaalne,» ütles ta vahetult pärast eksamit. Üldiselt pidas Ossinovski eksamit teostatavaks ja avaldas lootust, et rohkem kui pooled antud vastustest olid õiged. Ta on varem teinud rahvusvahelise inglise keele eksami, mistõttu ei suutnud eesti keele eksam teda väga üllatada, sest kõik eksamid kalduvad tema sõnul olema sama struktuuriga. «Aga mõni küsimus ikkagi üllatas ka, et nii keerulisi asju küsitakse,» nentis poliitik samas. Näiteks pidas Ossinovski keeruliseks eksami kuulamisosa. Eksami ajal kuulati Vikerraadio saadete lõike. Minister tõi esile, et räägiti üsna kiiresti ning info tuli esimese korraga haarata ja analüüsida. «Paljuski ei hinnata keeleoskust, vaid seda, kui tähelepanelikult sa raadiolinti kuulasid ja kas said täpselt õige nüansi kätte,» rääkis ta. Kirjutamisega ei olnud ministril probleeme, ehkki ka seda osa hindas ta küllaltki keeruliseks. «Pidi interpreteerima Eurobaromeetri uuringute tabeleid. Olen harjunud selliseid andmeid vaatama ja interpreteerima. Tõenäoliselt mõnele ini-

Jevgeni Ossinovski eile minemas keeleeksamile.

mesele, kes igapäevaselt sellist tööd ei tee, on see keerulisem,» nentis Ossinovski, kes läks eksamile ettevalmistuseta. «Ettevalmistuseta on seda keerulisem teha. Selleks eksamiks on võimalik end väga hästi ette valmistada, aga see ei pruugi näidata keeleoskust, vaid pigem oskust eksamit kirjutada,» ütles ta. Haridusminister uuris ka ise sihtasutuse Innove töötajatelt, kas nad teeksid eksami sajale protsendile. Töötajad kahtlesid selles, sest nii heale tulemusele on testi teinud vähesed. «Kes on rohkem akadeemilise toimetamisega seotud olnud, sellele on see test harju-

foto: jaanus lensment

muspärasem,» ütles Ossinovski kokkuvõtteks. C1-tasemel esti keele oskust nõutakse näiteks kõrgematelt ametnikelt, ohvitseridelt, juristidelt, sekretäridelt, asutuste juhtidelt, arstidelt, eripedagoogidelt, eesti keele õpetajatelt, politseinikelt ja päästeametnikelt. Kõigis riikides on kõrgtaseme ehk C1-eksam võrdse raskusega, sest kõigil riikidel on kohustus koostada see Euroopa Keelemapi põhimõtete alusel. Samas on eri riikides eksami sooritajate ja läbi kukkuvate inimeste protsent erinev, sest eksam on korraldatud erinevalt. postimees.ee

8 || EESTI || POSTIMEES, 12. JUULI 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

FOTOLUGU. Fotograaf Liis Treimann jälgis poole aasta jooksul ühe Tallinna balletikooli õpilase, 13-aastase Maximo Ermi

Balletikooli seitsmenda k

oja hariduskäiku kavandavatele vanematele ei turgata balletikool pähe tõenäoliselt esimesena. Harjumusest kujutame ette, et balletti tantsivad naised. Nii õpib ka Tallinna balletikoolis praegu iga viie tüdruku kohta vaid üks poiss. Nõukogude aja suur huvi balleti vastu on järjest kahanenud. Kool loodab, et tants saab taas populaarseks ja köidab ka poisse, sest balletikool annab konkurentsivõimelise hariduse ja elukutse ning pealekauba hea füüsilise vormi. Maximo Erm harrastas varem edukalt võistlustantsu, nagu ka tema parim sõber Marcus. Sõbra eeskujul astus Maximo balletikooli, kus ta on seitsmendas klassis ainuke poiss. Balletikool on Maximo hinnangul tavakooliga võrreldes ägedam. Teda ei häirinud, et endised Paide klassivennad koolivahetust pahaks panid. Kui teed seda, mis sulle meeldib, ei pea pelgama teiste arvamust. Balletiga tegeles omal ajal ka Maximo ema Bionika, kes leiab, et laps harrastagu seda, mis on talle südamelähedane. Maximo on tantsinud kuuendast eluaastast saadik. See oli ta enda valik. Mõtisklus tulevikust tantsijana näiteks Estonia laval toob Maximole naeratuse suule. Balletikool oli õige valik.

Klassikatund – balleti alustala, hüpe Pas échappé. Maximo ütleb, et poisse võiks olla rohkem – oleks lõbusam.

Maximo on naiste seltskonnaga harjunud. Vanaema juures Paides on koos temaga ema Bionika, õde Bianca ja vanaema Tiiu.

Parimad sõbrad Marcus ja Maximo sisustavad vaba aega arvutimängudega.

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 12. JUULI 2014 || EESTI || 9

tegemisi.

lassi ainuke poiss

Vaata veel fotosid.

Balletis ei tule midagi kergelt, kõige taga on treening läbi higi ja pisarate.

Kuigi venituste tunnis peab palju pingutama, leiab Maximo, et võistlustants, mida ta varem harrastas, väsitas balletist enam.

Väsinud, aga õnnelik. Maximo meelest ei peaks mitte midagi teistmoodi olema, ta on oma valikuga väga rahul.

Oodates esinemisjärjekorda Estonia lava taga balletikooli lõpugalal. Maximo soovib siduda oma elu tantsimisega.

10 || MAJANDUS || POSTIMEES, 12. JUULI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

«AJUJAHT». EASi ellukutsutud ettevõtlu on seni edu saatnud vaid nutikat taimeka

Seitsmest ük kalev aasmäe reporter

«Ajujahi» seni edukaima võitja, Click & Grow asutaja Mattias Lepp loodab tänavu müüa 300 000 Smart Herb Gardeni taimekasvatussüsteemi. fotod: kristjan teedema

eebruaris 2008 nimetati esimese «Ajujahi» konkursi võitjaks ja 300 000-kroonise auhinnaraha omanikuks mobiiltelefonidele mõeldud hääljuhitavat kalendrilahendust arendanud võistkond CellTells. Järgmiseks kevadeks muutis tiim oma tegevusala ja algsest ideest arenes välja asukohapõhiste pakkumistega tegelev Flipper. Viimati esitatud, 2012. aasta kohta käiva majandusaruande järgi oli Flipper 2403 euro suuruse käibe juures 33 597 euroga kahjumis. CellTellsi ja Flipperi asutaja Mikk-Alvar Olle sõnul oli ettevõtte tulemus vilets ka mullu. «Tegime Flipperi raames koostööd EMTga. EMT võrgutehnoloogia lõpetas aga selle tarkvaralise osa toetamise, mida Flipperil oli toimimiseks vaja. Praegu me sellisel kujul Eesti turul ei tegutse,» lausus ta ning lisas, et tiim on sellegipoolest koos ja töötab edasi, lootes läbi lüüa Euroopa turgudel.

«Meil on paar päris tõsist rauda tules, räägime läbi paari suure mobiilsideoperaatoriga. Vastavalt lepingutele ei saa me aga enne hõisata, kui meil midagi reaalset näidata ei ole,» rääkis Olle, kelle sõnul on suuremat arengut oodata juba sügisel.

Click & Grow naudib edu 2009. aastal võitis «Ajujahi» konkursi sensorite toel toimivat kalakasvatussüsteemi arendanud Growfish, mis sai auhinnarahana 235 000 krooni. Sama aasta sügisel asutasid tiimi liikmed ettevõtte Primefish Solutions, mis aga sarnaselt esimese «Ajujahi» võitjaga õiget hoogu sisse ei saanudki. «Reaalset tegevust ei ole meil viimased paar aastat toimunud,» tunnistas nüüd Skype’is leiba teeniv Growfishi tiimiliige Martin Koppel. «Ettevõtte alustamine sattus sellise aja peale, kus Eesti kalakasvatajate jaoks oli väga kehv suvi, ning meil oli väga keeruline leida kedagi, kes oleks valmis prototüüpi ostma.» Koppeli sõnul pole lähiajal plaanis kunagist äriideed edasi arendada. Seni edukaim «Ajujahi» võitja on 2010. aastal esikoha saanud nutikas taimekasvatussüsteem Click & Grow, mis au-

POSTIMEES, 12. JUULI 2014 || MAJANDUS || 11

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

skonkursi seitsme hooaja võiduideedest asvatussüsteemi Click & Grow.

ks on läbi löönud hinnarahana sai toona 321 000 krooni. Ettevõte müüs kolme aastaga oma esimest toodet Smartpot kokku ligikaudu 150 000 eksemplari ja rajas paar aastat tagasi kontori ka Silicon Valleysse. Just Ameerika Ühendriikidest ja Lähis-Idast ootab firma juht Mattias Lepp lähiajal suurimat kasvu. «Meie müük kasvab Araabia Ühendemiraatides, kus oleme sees näiteks Virgin Megastore’is, ning ka Ameerika Ühendriikides, kus oleme kohe sisenemas väga suurtesse kettidesse,» ütles ta. Märtsi lõpus jõudis müügile ettevõtte teine toode Smart Herb Garden. Juhul kui seda suudetakse aasta lõpuks müüa toote väljalaskmisel ennustatud 300 000 ühikut, võib ettevõtte käive Lepa sõnul küündida tänavu kuni kümne miljoni dollarini. 15 töötajaga Click & Grow’l on plaanis laieneda toidutootmise ja farmitehnoloogia valdkonda, milleks kavatsetakse lähiajal investoritelt raha juurde küsida.

Usk tõukerattasse veel alles Taimekasvatuse alal tegutseb ka 2011. aastal «Ajujahi» finaalis esikoha ning 17 500 eurot auhinnaraha saanud, mahetoodangut tootvaid põllumehi ja lõpptarbijaid ühendav projekt Virtual Garden. Mitte küll nii edukalt kui Click & Grow – aruande järgi ettevõttes mullu majandustegevust ei toimunud, tänavu kaalutakse selle taasalustamist. Ka kaks aastat tagasi ettevõtluskonkursi võitnud kolmerattalist tõukeratast Raybike arendav tiim ei ole saavutanud sellist kasvu, mida võistlust võites loodeti. Eelmisel aastal kahanes ettevõtte müügitulu tunamulluselt 10 638 eurolt 2618 eurole, lepingulisi töötajaid ei olnud ja juhatuse liikmed palka ei saanud.

Üks Click & Grow toodetest, hooldusvaba lillepott.

Tiimi juhi Märt Pikkani sõnul «pood veel kinni pandud ei ole» ja usk tootesse on alles. Rattaid pannakse käsitsi kokku ja müüakse Eestis, välisturgudel pole aga seni jalga ukse vahele saadud. «Peamine põhjus on meie enda kogenematus, me ei ole suutnud õigeid teadmisi ja oskusi hankida,» tunnistas tarkvaraarendajana töötav mees. Pikkani oli siiski kindel, et kui leida õige meetod rahvusvahelisele turule pääsemiseks, on Raybike’il maailma muutmiseks kindlasti potentsiaali. Hiljuti kaasati tiimi uus liige ja läbimurret loodetakse juba lähitulevikus. Mullu krooniti «Ajujahi» võitjaks lapsevanematele mõeldud platvormi Kids OS arendav tiim, mille idee järgi saab vanem kas arvutist või telefonist jälgida oma lapse liikumist ja tegemisi. Auhinnarahaks sai võistkond 17 000 eurot. Tiimi liikme Oleg Knuti sõnul pole ideed kuigivõrd edasi arendatud, kuna meeskonna liikmete prioriteedid on muutunud. «Pärast konkursi lõppu avanesid mitmed teised väljakutsed ning tuli olulisi valikuid teha. Kids OS ei olnud mõne koha pealt nii prioriteetne. Plaa-

ni idee mahamatmiseks ei ole meil kunagi olnud, pigem ootame õiget hetke,» oli ta siiski lootusrikas.

Viimane võitja kaeb kaugele Tänavu võitis «Ajujahil» esikoha metsamaterjali mõõtvat rakendust arendav võistkond Timber Diameter, mis saab auhinnarahana kahes osas kokku 50 000 eurot. Eelmise aasta lõpus asutatud ettevõtte juhatuse liikme Vallo Visnapuu sõnul valmib teenus ilmselt sügiseks ning selle vastu on huvi tuntud juba ka väljastpoolt Eestit, näiteks Soomest ja Prantsusmaalt, kuid ka eksootilisematest riikidest, nagu näiteks Tansaania. «Meile oli algusest peale selge, et ainult Eesti turule pole seda mõtet arendada. Esimeste sihtturgudena näeme riike, kus on Eestiga sarnased puuliigid ning sarnane metoodika, ehk meie naaberriigid – Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Venemaa,» rääkis mees. Juba enne «Ajujahi» võitu kogus Timber Diameter raha ka Eesti päritolu nn äriinglitelt, kogusummas 25 000 eurot. Idufirma palgal on kaks töötajat, laoprogrammi ja disaini arendavad praegu lepingu järgi teised ettevõtted.

KOMMENTAAR tunud ja kasvanud. Konkursi algne idee oli toetada aktiivsemaid tudengeid nende äriideede genereerimisel ja elluviimisel, et nad näeksid ühe karjäärivalikuna ka ettevõtjaks hakkamist. Tänaseks on «Ajujaht» Eesti prestiižseim ja tuntuim äriideede elluviimise projekt, milles tudengid moodustavad väiksema osa ning enamik osalejaid on hoopis kõrgharidusega spetsia-

anu puusaag «Ajujahi» programmi koordinaator

«Ajujahi» konkurss on oma seitsme hooaja jooksul väga palju muu-

OMX TALLINN

800,50 ▲ +0,22%

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

VI 2013 VIII 2013 X 2013

XII 2013 II 2014

IV 2014

VI 2014

3,72 ▼ –12,96%

listid, kes nüüd oma teadmisi oma äri loomisesse rakendavad. «Ajujahi» võistlejate keskmine vanus viimasel hooajal oli 30 eluaastat, 2007. aastal oli see 23 eluaastat. Ka konkursile esitatud ideede kvaliteet on läbi aegade paranenud. Kui konkursi algusaegadel toetati pigem katsetamist ning tegelikke tugevaid uusi ettevõtteid EAS ei oodanudki,

siis nüüd on konkursi ideed juba selgelt tugevamad ja konkursi võitjatest oodatakse ka rohkem. Samas ei ole «Ajujaht» kindlasti veel tegutsema jäävate ja edukate ettevõtjate konkurss, pigem ikkagi äriidee genereerimise, selle elluviimise algatamise ja proovimise võistlus, kuid võimalus edukaks saada on ilmselt suurema tõenäosusega.

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,150 -1,71 Baltika 0,500 0 Ekspress Grupp 1,030 0 Harju Elekter 2,730 0 Järvevana 0,750 0,67 Merko Ehitus 7,100 0 Nordecon 1,050 1,94 Olympic Group 1,970 1,55 Premia Foods 0,700 -1,41 Pro Kapital Grupp 2,340 0 Silvano Fashion 1,920 0,52 Skano Group 1,070 0 Tallink Grupp 0,748 -0,40 Tln Kaubamaja 5,020 0,40 Tallinna Vesi 13,300 0 Trigon Property 0,452 0

11.07 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,446 -0,39 Hiina jüaan 8,435 -0,06 Jaapani jeen 137,750 -0,09 Kanada dollar 1,447 -0,34 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,377 0 Poola zlott 4,143 0,02 Rootsi kroon 9,218 0,01 Rumeenia leu 4,417 0,48 Šveitsi frank 1,214 0 Briti naelsterling 0,794 -0,12 Taani kroon 7,456 0,01 Tšehhi kroon 27,440 0 Ungari forint 310,150 -0,08 USA dollar 1,360 -0,07 Venemaa rubla 46,424 0,2

bns

12 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 12. JUULI 2014

LÜHIDALT afp/interfax/bns/pm

Poola valitsus püsib Poola peaminister Donald Tusk võitis eile teise usaldushääletuse viimase kahe nädala jooksul, nurjates opositsiooni katse tema paremtsentristlik valitsus pealtkuulmisskandaali tõttu tagandada. Tuski kahe partei koalitsiooni toetas hääletusel 236 parlamendiliiget, 155 oli vastu ja 60 jäi erapooletuks. Paremtsentristlik valitsus sattus löögi alla juuni keskel skandaali tõttu, kus ajakirjandusse lekkinud helisalvestised viitavad valitsuse ja keskpanga kokkuleppele tugevdada eelarvet ja kasvatada valitsuse poliitilist toetust.

Raketirünnak nõudis sõdurite elu Eile hommikul langes Ukraina idaosas Luganski oblasti Sverdlovski rajooni Zelenopolje asula lähedal raketirünnakus vähemalt 19 Ukraina sõdurit, teatas riigi kaitseministeeriumi allikas. Ministeeriumi andmetel kasutasid separatistid Ukraina valitsusvägesid rünnates raketisüsteeme Grad. Donetski ja Luganski piirkonnas jätkusid eile aga lahingud. Kohalikud elanikud on teatanud uute sõjamasinate saabumisest Venemaalt, kuigi Ukraina võimude kinnitusel on piir nende kontrolli all.

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

KESK-AAFRIKA VABARIIK. Kriisis maa ministrid süüdistavad hädades nii oma

Keskaafriklased istuv evelyn kaldoja Bangui

esk-Aafrika Vabariigi presidendipalee on kaunis tagasihoidlik madal valge hoone, mille ees laiub suur parkimisplatsi-laadne väljak siniseservalise basseiniga keskel. Maja ees seisavad Prantsuse sõdurid, sees turvavad veebruaris ametisse pandud üleminekupresidenti Catherine Samba-Panzat Aafrika Liidu – konkreetsemalt Rwanda – sõdurid. Juba ainuüksi presidendi julgestamise korraldus iseloomustab kaunis hästi seda, mis seisus on riigi enda armee. Otse öeldes: seda pea polegi. Samuti kehtib KAVile rahvusvaheline relvamüügi embargo – ka politseile ja sõjaväele relvade ostmiseks –, sest seal ringleb niigi kõvasti rohkem relvi kui vaja. Sestap korraldavadki isegi riigipea lähimatki kaitset võõrsõdurid. Teisest küljest ei paista president end ohustatuna tundvat – maja ümber on vaid üks aed ning Eesti kaitseministri Sven Mikseri delegatsiooni saabudes võtavad valvajad oma tööd üsna rahulikult. Fakt, et KAVi presidendil on rõõm loovutada terve tund Eesti kaitseministri võõrustamiseks, on Eesti seisukohast küll uhke, kuid üldplaanis ka veidi kurb märk. Umbes samamoodi nagu seal praegu käivat ELi rahuvalvemissiooni käsitlev Wikipedia artikkel, milles märgitakse, et esialgne jõud moodustus Prantsuse ja Eesti sõdureist. Sest see peegeldab halasta-

matult, kui väike on lääne huvi selle kõigi rahvusvaheliste kriteeriumite järgi viimases hädas olijaks tunnistatud riigi vastu. Samal ajal, kui näiteks Afganistan on aastaid supelnud aina saabuvate presidentide, pea-, kaitse- ja välisministrite tähelepanus, on KAVi ka pärast ELi ja ÜRO missioonide algatamist harva sattunud kedagi peale Prantsuse presidendi ja ministrite. Kui presidendiloss ise on tagasihoidlik ja otse peaukse kõrval asuva käimla loputuskastile asetatud sinisetriibuline teekann veega omal moel humoorikas, siis president SambaPanza on vähemalt väliselt imposantne daam. «Tere tulemast Kesk-Aafrika Vabariiki,» teatab värvirohkuselt isegi KAVi lippu ületavas kleidis riigipea särava naeratusega Eesti ministrile. Kui Mikser pärast kolmapäevast kohtumist hoonest väljub, ootavad teda ka kohalikud ajakirjanikud. «Kas te arutasite presidendiga ka Eesti üksuse suurendamist?» küsib telereporter otse küsimuse, mida Eesti minister kuulis oma eile lõppenud visiidi käigus ka KAVi riigi esindajailt väga mitu korda. «Eesti oli üks esimesi riike, kes võttis vastu otsuse lähetada oma kaitseväelased ELi missioonile. Me oleme väike riik, meil on kõigest 1,3 miljonit elanikku ja meie umbes 50 kaitseväelase suurune kontingent on meie suurust arvestades päris märkimisväärne,» alustab Mikser diplomaatilist vastust. «Eesti parlament on andnud mandaadi üheks neljakuuliseks rotatsiooniks ELi missioonile,» jätkab Mikser. «ELi missiooni tähtajaks on kuus kuud täisvõimsuse saavutamisest ehk see ELi missioon saab läbi detsembri keskel. Sellele järgneb

Konflikti tõttu oli Banguist aasta alguseks põgenenud rohkem kui pool pealinna

kõigi eelduste kohaselt ÜRO missioon.» «Proua president tõesti avaldas soovi näha eestlasi ÜRO missioonil,» möönab ta lõpuks. «Selle soovi ma võtan ka kodumaale kaasa, me arutame seda valitsuses, aga otsus vägede lähetamise kohta on parlamendi käes.» Mikser meenutab veel korra meie riigi väiksust ja ressursside piiratust ja lõpetab siis oma vastuse sõnadega: «Seda, et Eesti osaleks ÜRO missioonil,

ei saa kindlasti välistada, aga täna on midagi selle kohta veel vara öelda.» Eesti kaitseministri visiidi teine päev algab teatega, et tema kohtumine KAVi sisejulgeoleku ministri Denis Wangao Kizimaletiga on edasi lükatud. Samal põhjusel on lipp igal pool Banguis pooles vardas. Nädala alguses Bambaris toimunud rünnaku tõttu, milles sai surma 26 ja vigastada 35 Püha Joosepi kirikus varju otsinud inimest, on riigis välja kuulutatud lein.

Mikser: Eesti ei saa võtta globaalse politseiniku rolli Eesti panus torkab KeskAafrika Vabariigis kindlasti rohkem silma, kui 50 sõduri puhul võiks eeldada, märkis kaitseminister Sven Mikser (pildil) intervjuus Postimehele. Olete kuulanud ülevaateid Kesk-Aafrika Vabariigi olukorra kohta. Kas sellel riigil on mingit lootust? Kindlasti on sellel riigil lootust. Neil on erakordselt suur potentsiaal, kui vaadata siinset inimvara ja loodusvarasid. Aga selle potentsiaali realiseerimine nõuab, et julgeolekuolukord saaks stabiliseeritud, et inimestel oleks turvatunne tuleviku ees. Korraga tuleb vaadata kolme asja: esiteks akuutse humanitaarkriisi leevendamine, teiseks elementaarse turvatunde tagamine ja kolmandaks sotsiaalmajanduslik areng. Ilma rahvusvahelise toeta selle kriisi lahendamine võimalik ei ole. Mis mulje teile jäi: kas kohalikel on mingi idee praegusest olukorrast välja ra-

belemiseks peale selle, et nad ütlevad kogu aeg, et rahvusvahelist abi on vaja? Ka selle plaani paikapanemisel on vaja rahvusvahelist abi. See riik on läbi elanud mitu kataklüsmi, riigipööret, kogukondadevahelise vägivalla puhangut ja riigi enda julgeolekujõud on sisuliselt lakanud toimimast. Ühiskonnas nagu KAV peab poliitiline võim, et olla elanikkonna silmis legitiimne, toetuma ka jõule – oma politseile, oma armeele. Täna seda sisuliselt pole. Kohtudes jõuministeeriumite esindajatega, oli selge, et üleminekuvalitsuse ministritena neil väga selgeid vastuseid, kuidas jõuda legitiimse ja erinevaid kogukondi esindava politsei ja armeeni, pole. Aga ega olukord pole lihtsam olnud ka teistes kriisikolletes, kus Eesti on oma kaitseväega osalenud – näiteks Afganistanis. Ka seal alustati nullist,

täna oleme jõudnud olukorda, kus riigi oma jõud on võimelised tagama elementaarse julgeoleku ja on tunnustatud kui kõige tugevam n-ö mängija selles väga keerulises võrrandis. KAV pole praegu seal, aga ma ei ütle, et sinna jõuda oleks võimatu. Mitu korda teilt selle visiidi vältel küsiti, kas Eesti oleks valmis veel panustama? Palju küsiti. Ühest küljest peegeldab see, et väeloome ELi missioonil oli väga keeruline, et vaatamata poliitilisele juhisele operatsiooni alustamiseks polnud väga paljud Euroopa riigid tegelikult valmis panustama. Eesti mitte väga arvukas kontingent oli siin üks esimesi ja võib-olla tundub suurem, kui arvud eeldaksid. Teisest küljest on see tunnustus meie kaitseväelastele, kes on siin teinud väga head tööd. Eesti jalajälg siin missioonil on kindlasti

suurem, kui umbes 50 kaitseväelase puhul eeldaks. Eesti peab oma välisoperatsioonide planeerimisel arvestama ühelt poolt meie käsutuses oleva ressursiga ja teiselt poolt ka poliitiliste prioriteetidega, mis meil on. Kui tõenäoline on see, et Eestil läheb süda pehmeks ja me panustame veel? Ega me panusta ju ühelegi välisoperatsioonile puhtalt emotsiooni ajel. Kui üht riiki ähvardab kaos ja genotsiid, on rahvusvahelise kogukonna kohus aidata ja see laieneb ka Eestile. Samas on selge, et Eesti ei saa üle oma varju hüpata ja võtta globaalse politseiniku rolli: me peame lähtuma oma inim- ja rahalisest ressursist ning arvestama ka prioriteetidega, milleks meile on osalemine esiteks NATO ja teiseks ELi operatsioonidel, millest üks on ka KAV. Oleme arutanud nii poliitilises debatis kui ka kaitseväega, et ehk tulevikus pärast ISAFi operatsiooni

lõppu (NATO juhitud missioon Afganistanis lõpeb aasta lõpus – toim) võiks Eesti kaaluda ka ÜRO operatsioonidel suuremat osalemist. Need on asjad, mille vahel tuleb valida. Kuigi n-ö raamriikidele on oluline näha missioonil võimalikult palju riike ja lippe vardas, peab Eesti tegema mingi valiku, et meie kaitseväelased saaksid kogemuse ja rahvuslikud huvid esindatud. Me ei saa kiirustada ühe sideohvitseriga, kes näitab lippu, igale missioonile maailmas. KAVis on meie panus tuntav. Nii tänu meie kaitseväelaste kvaliteedile kui ka sellele, et siin tõesti väga paljusid suuri ja mõjukaid ELi riike n-ö saabastega maa peal kohal ei ole. Viimane ei tähenda, et nad ei panustaks – mitu riiki annab oma panuse, pakkudes strateegilist transporti ja logistilist toetust. Missioonijuhtidele on aga kindlasti tugevaim lisandväärtus sõdurid, kes maa peal iga päev tööd teevad. Evelyn Kaldoja

POSTIMEES, 12. JUULI 2014 || VÄLISMAA || 13

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

rahva harimatust kui ka naabrite sekkumist.

vad puruvaesena rikkuste otsas

Tagasihoidlikku presidendipaleed valvasid väljas Prantsuse ja sees Rwanda sõdurid.

Kesk-Aafrika Vabariik 200 km

SUDAAN

TŠAAD

KAMERUUN

LÕUNASUDAAN

elanikest, ülejäänud püüavad aga kohaneda ja igapäevaeluga edasi minna. fotod: evelyn kaldoja, reuters/scanpix

Üsna pea saabub aga teade, et Kizimalet on nõupidamiselt naasnud ja valmis Eesti ministrit võõrustama. Ja nii nagu presidendilossis, paistab ka sisejulgeolekuministeeriumis vähemalt nende personaalne julgeolek ja väline uhkus olevat suhteliselt teisejärgulised mured. Kuigi uksel on ka justkui mingi valve, sammub Eesti pressiohvitser, relv vööl, neist muretult mööda ja jõuab peaaegu ministriga samasse ruumi, enne kui sinises politseivormis daam ta

nina ees ukse suleb ja ta niimoodi peatab. Väljas oodanud Eesti sõdurite kirjeldustest selgub hiljem, et ilmselt tegeletakse samas majas ka sisejulgeoleku madalamate tasemetega. Nimelt on nemad tunnistajaks, kui samasse kohta toimetatakse kolm granaatidega tabatud meest. Korrakaitsjad sisenevad samasse majja nii kinnipeetute kui ka kättesaadud granaatidega. Minister Kizimalet jätab aga otsekohese mulje. «Tööd

Bambari elanikud kodu lävel. Samas linnas asuvas kirikus sai nädala alguses toimunud rünnakus surma 26 inimest.

jätkub siin riigis kõigile. Siin on väga palju maad, mis vajab harimist,» sedastab ta kohtumisel Eesti delegatsiooniga. Kizimalet meenutab, kuidas ta avaliku halduse ministrina sai saudidelt pakkumise saata nende juurde tööle 3000 ehitajat, kuid ei suutnud leida terve riigi peale kümmetki sobivat meest. Edasi osutab ta kohtumisruumi lihtsatest valgetest kahhelplaatidest põrandale. «Isegi põrandaplaate on terve riigi peale võimelised panema um-

Bossangoa Bouar

KESK-AAFRIKA VABARIIK

Bangui

Berberati

KONGO VABARIIK

bes viis inimest,» ütleb ta. «Me toome selleks Angolast töölisi sisse.» «Ka see, kui meil aidataks inimesi harida, et nood suudaksid teha ja maha panna põrandaplaate, oleks suur võit,» esitab ta tagasihoidliku unistuse. «Tõenäoliselt oleks neil, kes seisavad praegu relvadega tänavanurkadel, rohkem kasu sellest, kui nad oskaksid mõnd konkreetset tööd ja saaksid sellega midagi ära teha.» KAVi kaitseministeeriumi

KONGO DEMOKRAATLIK VABARIIK

sissesõidul on uhke väravarajatis, kuid väravat ennast ees ei ole – teetõkiseks on madal kett, mis oodatud külaliste saabudes maha lastakse ja nende lahkudes uuesti üles pingutatakse. Kollaste kardinatega veidi ülemöbleeritud ruum, kus kaitseminister Thomas Theophie Tchimangua Eesti kolleegi võõrustab, näeb välja nagu paneelelamupensionäri elutuba. Tchimangua näikse jagavat sisejulgeolekuga tegeleva kolleegi arusaama KAVi hädade juurtest.

«Meie riigil on palju ressursse, aga ta on vaene. Olen sündinud piirkonnas, kus leidub teemante. Kui meil on teemandid, siis miks me peaksime olema vaesed?» pärib Tchimangua. Eelmine minister on juhtinud tähelepanu muuseas ka sellele, et kui KAVis leidub teemante ja ametlikult on teemanditootmine nullilähedane, siis millegipärast tegutseb teatud naaberriikides – kelle loodusrikkuste hulka teemandid ei kuulu – hulgaliselt nende kalliskivide kokkuostjaid. Nagu Tchimangua jutust selgub, tuleb üle piiri KAVi ühtteist ka tagasi. Kongo ja Kamerun on tema kinnitusel head naabrid, Lõuna-Sudaan ja Tšaad aga «varustavad» KAVi järjepidevalt valitsusvastaste võitlejatega. «80 protsenti valitsusvastastest võitlejatest on pärit Tšaadist,» väidab Tchimangua. «Enamik neist on Darfurist. Te teate, mis olukord seal on. Sealt tuleb palju lapssõdureid, kes on sündinud ja kasvanud sõjas, nad kasutavad narkootikume, pole kunagi koolis käinud. Ka Pärsia lahe riigid toetavad mässulisi.» Tchimangua väitel tekkisid esimesed seekordse konflikti sädemed just naftamaardlate pinnalt, kui KAVi saabusid hiinlased ja indialased, kes asusid seda nende riigi loodusvara ekspluateerima. «Kriisi põhjused on liiga sügavad,» tunnistab Tchimangua. Kui Mikser pärib, milles võiks olla lahendus, arvab tema KAVi kolleeg, et vaja oleks tugevat armeed ja tugevat liidrit, kes paneks paika kõik, kes tahavad nende riigi ressursse kuidagi valesti kasutada. Ajakirjaniku reisikulud KAVi tasus kaitseministeerium.

14 || ARVAMUS || POSTIMEES, 12. JUULI 2014

ühes väikses eesti linnas… hans väre Sakala peatoimetaja

Lõhnav Võhma

itukümmend aastat võis Võhma ja lihakombinaadi vahele panna võrdusmärgi. Rohkem kui kaks kolmandikku linnakese tööealisest elanikkonnast teenis seal liha alla leiba, enamik Võhma kortermajadest on suurettevõtte rajatud ning tubli osa koolist ehitatud lihatööstuse abiga. Muu hulgas ostis linna suurim tööandja koolile kaks tiibklaverit ja rajas lameda maanurga laste tarvis liumäe – tõsi küll, viimati nimetatu eest sai kooli direktor noomida, sest oli lasknud omavoliliselt pinnavorme muuta. Igal vorstil on aga teatavasti kaks otsa ja Võhma lihakombinaadi oma kippus teisest hallitama. Niisugust varastamist, mis seal nõukogude ajal toimus, on tänapäeval raske ettegi kujutada. Sellega olevat juhtkond põhjendanud ka madalaid palkasid – niikuinii ju varastate juurde. Veelgi uskumatum oli aga vahel firma enda majandamine. Näiteks on selle kunagine direktor Arvi Kotsar Sakalas meenutanud, et mingil ajal oli loomade eluskaalu sisseostuhind 2 rubla 67 kopikat, välja müüdi liha aga 2 rublaga. Sellistel tingimustel ei õnnestuks kasumit välja võluda ilmselt isegi Warren Buffettil, kes muidu paistab kõik oma puudutusega kullaks muutvat nagu mütoloogiline kuningas Midas. 20 aastat tagasi läks lihakombinaat väikelinna suureks šokiks pankrotti. Mitte varastamise ja tolleks ajaks juba lõppenud äraspidise äriloogika pärast, vaid peamiselt Vene turu kadumise, kapitalismi saabumise ning vananenud sisseseade tõttu. Mõneks ajaks õnnestus ettevõttele veel küll hing sisse puhuda, kuid 1996. aastal vajus väsinud härg lõplikult põlvili. Järele jäi ainult veise pea linna vapil ja hiiglaslik hüljatud tootmiskompleks. Monofunktsionaalne asula oli funktsioonita. Inimesed kolisid ridamisi ära, kortereid võis osta üliodavalt ja Võhma alles jäänud elanikud pidid läbi ajama veel vähemaga, kui ülejäänud eestlastel 1990ndatel oligi. Kõige tipuks sai linn kaela EBRD soojalaenu, mis omavalitsuse lõpuks saneerimise alla viis. Kuidagiviisi jäi linnake siiski püsima ning uue aastatuhande alguses hakkasid puhuma uued tuuled. Kultuurimaja ümbruses lõhnasid need iseäranis hästi, sest seal pani šveitsi abielupaar Elke ja Peter Wüthrich püsti pisikese lõhnaküünalde tootmise.

üünlavabrikus sai toona tööd vaid kolm inimest, kuid see oli esimene pärast lihakombinaadi sulgemist Võhmas loodud ettevõte. Veelgi märkimisväärsem on, et Wüthrichid ei rajanud seda rahateenimiseks, vaid nimme soovist tööd pakkuda. Inimeste aitamine oli missioon, millega nad Eestisse saabusid. «Näljasele on õigem anda õng, mitte väljapüütud kala,» tõdes Peter Wüthrich 2000. aasta suvel antud intervjuus. Enne küünalde tootmist oli ta koos abikaasaga püüdnud võhmalasi aidata Šveitsi sõprade abiga soetatud toiduaineid jagades. Töötajate arvult pole Eesti Valguse nime kandev firma lihakombinaadiga ka praegu samas suurusjärgus. Valgust on šveitslaste ettevõte suurpankroti järel pimedusse mattunud väikelinnale aga aja jooksul tublisti heitnud. Näiteks on Wüthrichite eestvõttel rajatud parafiinist liuväli, tehtud tasuta kunstiringe lastele ja pidusid pensionäridele, ehitatud kolmetoaline korter ümber vanainimeste ühiskoduks ning igal talvel korraldatakse suurt küünlalaata. Elurajoone ja koolimaju väike küünlatehas muidugi püstitada ei suuda, kuid arvestades Võhma vähenevat rahvaarvu pole seda praegu vajagi.

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Minu päevik 2014 29. JUUNI Minuni jõudis Z. Brze-

zinski hiljutine ettekanne Euroopa julgeolekuarhitektuurist. Selles analüüsib ta Ukraina kriisi Venemaal viimased seitse aastat kestnud kvaasimüstilise šovinismi tõusu valguses. ZB toob välja neli Venemaa enda teadlaste esitatud võtmekontseptsiooni: 1) killustatud rahvas, 2) kaasmaalaste kaitsmine välismaal, 3) «vene maailm» ja 4) «suure vene tsivilisatsiooni» säilitamine ja arendamine. Kõik Ukrainas toimunu ja toimuv pole mitte Putini äkilise vihahoo tagajärg. Ei, kõik kasvab loogiliselt välja neist neljast kontseptsioonist. Samas leiab ZB, et Venemaast oleks olnud targem teha kõike seda, mida ta nüüd ülepeakaela tegi, alles kümne aasta pärast. Siis, kui ta oleks juba majanduslikult tugevam. Ukraina kriisi lahendamisel loodab Brzezinski muuhulgas Venemaa üha kosmopoliitsemaks muutuvale keskklassile, kes pettub Putinis ja võtab endale kaalukama poliitilise rolli, kui Putin kõrvale astub. Aga millal see juhtub? Varem või hiljem. Brzezinskit lugedes tundub maailm lihtne ja arusaadav. ZB kirjutab nii, nagu oleks ta lugenud mu noore sõbra Tristan Priimäe soovitust filmikriitikutele suvisest Müürilehest: «Kogu tekst peab olema täismahus kergesti loetav.» Ja ometi on Brzezinski, kes oli juba president Carteri julgeolekunõunik, 86-aastane! Miks säilib mõne vanamehe töövõime nii kaua? Kui mu sõber Vanapagan sai kaheksakümmend, imestas üks ajakirjanik, et kuidas ta veel ikka nii nooruslik on. Vanapagan vastas: «Ju ma ei ole veel välja kujunenud.» Seda lugesin, kui lehitsesin Teet Kallase «Mälestusi II». Peab millalgi edasi lugema.

••• 30. JUUNI Hiina komparteisse astus möödunud aastal 1,56 miljonit inimest. Arv tundus tuttav ja nii ongi – täpselt sama suur oli Eesti NSV rahvaarv 1989. aastal.

••• 1. JUULI Olen küll seaduskuulekas, aga haljasalale jooma kohe esimesel päeval, kui lubati, ei läinud. Selle asemel lõpetasin sõber Teedu mälestuste lugemise. Põnev raamat sellest, kuidas joodi haljasaladel alates 1960. aastatest. Aga mitte ainult! Ka sellest, kuidas joodi kõrtsides ja korterites. Teet on avastanud uue lemmiksõna – «aegruum» – ja endale vist tõotanud, et seda saab kasutada igas tekstis. Enamasti saabki – siinses ja praeguses aegruumis on see lihtne.

••• 3. JUULI Suri Jüri Tuulik. Ma ju-

Aasta 2001. Pankrotistunud lihakombinaadi hoone on oma kunagise uhkuse minetanud. foto: elmo riig/sakala «Ühes väikses Eesti linnas…» on arvamustoimetuse suverubriik, milles ajakirjanikud räägivad mälestusväärseid lugusid väikestest Eesti linnadest. Kalle Muuli autorirubriik «Täna 25 aastat tagasi» jätkub augustis.

ba näen, kuidas järgmisel kevadel vaatavad Abrukale saabunud kuldnokad üksteisele hämmingus otsa ja küsivad nõudlikult: «Aga kus on uued pesakastid?!»

•••

Madis-Ulf Regi arvamusliider

4. JUULI Pension on juba üle kantud. Elame veel! («Colas Breugnon»)

••• 5. JUULI Õhtul mitte laulupeol, vaid Jänedal Tiit Aleksejevi «Imede aasta» esietendusel. Aga rahvuslik üritus seegi. Hindan tegijate julgust käsitleda Eesti 1944. a minemise/jäämise dilemmat, millele pärast «Pilvede värve» polegi nagu suurt lisada. Pullitalli interjöör ja nõid Liina tegelaskuju lõid eeldused lausa maagiliseks realismiks. Kuid armunud noormeeste lõpututes mõtisklustes kadus sõjaolukorra pinge ning võidule pääses harilik külaromantism.

••• 6. JUULI Väsinud, aga õnnelik,

jõudsin laulupeolt koju. Põhimulje: väga palju inimesi. Kuigi ma ei arva, nagu hüüdis üks neiuke teisele, kui ta oma siredate säärtega üle minu väljasirutatud kõverate koibade ronis: «Issand, siin ei ole mitte kunagi nii palju rahvast olnud!» Vaatasin lõppu üleval Lasnamäe nõlval puude varjus. Kui algas «Mu isamaa on minu arm», jäi päris vaikseks: vist tundsid ka rääkijad ja huikajad, et midagi on õhus. Ning ainult need, kes kusagil kunagi midagi ei märka, mõmisesid edasi. Miks need inimesed üldse laulupeole tulid? Miks nad Eestis elavad? Miks nad üldse elavad? Lähen magama. Homme võtan kokku laulupeo maise poole.

••• 7. JUULI Ostsin pileti (õpilane/ tudeng/pensionär/laps al. 7 a) – 5 € – ja kava – 3 €. Need olid ko-

Kui üks loll läheks Toompeale ja kirjutaks miljonipeldiku seinale «Regi on loll!» – ma ei annaks ju Tallinna kommunaalametit sellepärast kohtusse! Nii et minu poolest kommenteeri, pööbel, julgesti!

hustuslikud väljaminekud. Veel ostsin keskmise suurusega Eesti lipu, rahvusliku motiiviga sõle (H-le), hai hambast tehtud ehte (L-ile, kuigi ei või teada, kas see talle üldse meeldib), mängutoosi «Puudutuse» viisiga, sinimustvalge heegeldatud tuttmütsi, purgikese kiluvürtsi (kõik endale), sõin vahepeal pool meetrit meetrivorsti, ühe pika kommi ja kama maasikajogurtiga, ostsin keraamilise kassiga prossi (V-le), sepistatud pudeliavaja «Õllemurdja» (17 €), hiljem leidsin veel odavama Kuusalu kollase mustriga pudeliavaja (2 €), juustupatsi, ühe polüfunktsionaalse alusmati (kuuma-alus, istmikualus, saunamatt, murumatt), sõin singi-juustupiruka Suur Peeter ja toorjuustukoogi astelpajumoosiga Raja Teele, hiljem grill-lõhe friikartulitega, jõin mitu mineraalvett ja kalja, toetasin vähihaigeid (enda kohta kopsaka summaga), ostsin antikvariaadiletilt mõned raamatud, sealhulgas M. Kaarma «Eesti rahvarõivaste» 3 köidet (nende asemele, mis mul kevadel suvilast ära varastati), paari rahvuslikke sokke ja veel ühte-teist, mida ei raatsinud enam letile tagasi panna. Kogu see rõõm kokku maksis natuke üle pensioni. Ma mõistan kõiki, kellele laulupeo lõpp tõi pisara silma.

••• 9. JUULI Saksamaa võitis Bra-

siiliat 7:1! Ma ei kirjutaks seda triviaalset lauset oma päevikusse, kui maailm ei oleks täna nii ebaõiglane. Kõik on šokis: «Brasiilia kaotas!», asudes alateadlikult nõrgema poolele. Vähesed suudavad sõnastada adekvaatselt, mis toimus tegelikult. Aga väga lihtne: Saksamaa võitis! Euroopa Inimõiguste Kohus arutas Delfi kaebust Eesti riigi vastu. Muudes asjades ma ei tea, aga selles asjas ma toetan küll täielikult Delfit. Mina kommentaatoreid ei karda! Kuigi nad on ka minu kohta kirjutanud, et mu nägu ei meeldi, mõtetest rääkimata. Aga kaevata portaal sellepärast kohtusse, et pööbel räuskab? Tõelisele mehele ei tuleks seda mõtetki! Minu au ei lubaks mul üldse mingite anonüümsete kommentaatoritega vaidlema hakata. Ma jälestan igasugust anonüümsust. Nagu ütlesid vanad eestlased: anonüümsus on arguse peapadi. Ja milles portaalid üldse süüdi on? Kui üks loll läheks Toompeale ja kirjutaks miljonipeldiku seinale «Regi on loll!» – ma ei annaks ju Tallinna kommunaalametit sellepärast kohtusse! Nii et minu poolest kommenteeri, pööbel, julgesti!

••• 11. JUULI Vedasin G-ga kihla, et

Brasiilia võidab Hollandi 2:1 ja Saksamaa Argentina 3:1. Või mis sa oskadki arvata? Holland (van Gaal) teatas, et neile pole 3. koha mäng tähtis. Brasiiliale võiks olla, aga pärast eelmist mängu on nende häbiplekk nii suur, et seda ei võta välja ka pronkspesu. Ja sakslased on sakslased. Võidavad, ja pärast vabandavad kogu maailma ees.

18 || SPORT || POSTIMEES, 12. JUULI 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SUUR FINAAL. Saksamaa ja Argentina selgitavad Eesti aja järgi pühapäeva õhtul kell 22, kellest saab läbi aegade kahekümnes jalgpalli maailmameister.

MM-tiitli selgitab rekordiline duell 2014. aasta jalgpalli MMi ﬁnaal

madis kalvet

SAKSAMAA

reporter

maailmameistrivõistlused jalgpallis

änavune suur ja lgpa l l ipidu saab läbi pühapäeval, kui paljude arvates ühe parema MMi finaalis lähevad vastamisi igipõlised rivaalid Saksamaa ja Argentina. Kui viimastel suurturniiridel raevukalt esikohta jahtinud sakslased sihivad oma neljandat MM-tiitlit, siis viimati 1990. aastal esikohale mänginud argentiinlased loodavad Kuldse Jumalanna pea kohale tõsta kolmandat korda. MMil kohtuvad Saksamaa ja Argentina juba seitsmendat korda, finaalis on see aga kolmas omavaheline vastasseis. Kui argentiinlaste jaoks on alati olnud tulised heitlused naabri Brasiiliaga ning eurooplastest on ajalooliselt olnud oluline vastasseis Inglismaaga, siis sakslased on enamasti suuri lahinguid pidanud Itaalia, Prantsusmaa ja Inglismaaga. Vaatamata sellele on aga MMide ühed klassikalisemad duellid olnud just Saksamaa ja Argentina vahel, keda geograafiliselt lahutab üle 10 000 kilomeetri. Seitsmes omavaheline kohtumine tähistab MMide rekordi kordamist. Kolmas omavaheline finaal on loomulikult aga absoluutne rekord. Üle ühe korra on finaalis kohtunud veel vaid Brasiilia–Itaalia (1970 ja 1994).

ARGENTINA

13. juuli Estadio Maracana, Rio de Janeiro

Treener: Joachim Löw Kapten: Philipp Lahm Suurim väravakütt: Thomas Müller

OMAVAHELISED MÄNGUD

Saksamaa 6

12. juuli

Treener: Alejandro Sabella Kapten: Lionel Messi Suurim väravakütt: Lionel Messi

Argentina 9

Maailmameistrivõistlustel

VÕITE

VIIKE

KAOTUSI

VÕITE

VIIKE

KAOTUSI

VIIMASED KOHTUMISED

Finaalturniiril: 18 korda Parim koht: võit (1954, 1974, 1990) 2010. a MM: kolmas koht Pärast kaotust poolfinaalis Hispaaniale võitis kolmanda koha mängus Uruguayd.

TEEKOND FINAALI

Bosnia ja Herts. 2: 1 1. mäng Portugal 4 :0 1: 0 Iraan 2. mäng Ghana 2 :2 3: 2 Nigeeria 3. mäng USA 1 :0 *1: 0 Šveits 4. mäng Alžeeria * 2 :1 1: 0 Prantsusmaa 1 :0 veerandfinaal Belgia † 0: 0 Brasiilia 7:1 poolfinaal Holland

MEESKONNA STATISTIKA

17 4 64 24 3421 32 57

Mänguminuteid: 562 Parema jalaga löödud väravaid: 4 Vasaku jalaga löödud väravaid: 1

LÖÖKE VÄRAVALE

Kroos Müller

Sööte: 170 Suluseise: 6

Schürrle Müller

1 Higuain, Messi

Messi

Väravate aeg Ise löödud-endale lastud

Özil

Neuer

4: 0

Boateng

Khedira

Müller

2:0

Parema jalaga löödud väravaid: 0 Vasaku jalaga löödud väravaid: 4

478

Löögid raamidesse: 55,5%

458 443

Sööte: 214 Mängus läbitud vahemaa: 51,9 km

Zabaleta

Lavezzi Biglia

Demichelis Romero

Väravate aeg Ise löödud-endale lastud

Mascherano

Klose

2:1

Mänguminuteid: 573

Suluseise: 3

Messi

3: 0

Kroos

Schweinsteiger Kroos Hummels

Lahm

EELDATAVAD ALGKOOSSEISUD

Höwedes

Mascherano

1 Khedira, Özil

Lionel Messi

SÖÖDUD

Di Maria

Mängus läbitud vahemaa: 68,8 km

8 3 61 34 2928 44 56

Löödud väravaid Sisse lastud väravaid Lööke raamidesse Möödalöögid Söödud Nurgalöögid Pallivaldamise protsent

VÄRAVASÖÖTE

Löögid raamidesse: 62,5%

Argentina on esmakordselt pärast 24-aastast vaheaega MMi finaalis ja loodab ilmselt praeguse maailma parima jalgpalluri Lionel Messi juhtimisel tulla oma ägeda rivaali Brasiilia kodus maailmameistriks.

†4-2 penaltid

*lisaaeg

Thomas Müller

lisaajal: 2:1 2:1

Finaalturniiril: 16 korda Parim koht: võit (1978, 1986) 2010. a MM: veerandﬁnaalis Kaotas Saksamaale 0:4, lastes endale teisel poolajal lüüa kolm väravat

Saksamaa 1 :3 Argentina sõprusmäng Argentina 0 :4 Saksamaa MM

2012 2010

Saksamaa on rekordiliselt kaheksandat korda MMi finaalis ja loodab võita esmakordselt pärast 1990. aastat. See oleks Euroopa meeskondadele esimene võit LõunaAmeerikas peetaval MMil.

2:1

Garay Higuain

Lahm

lisaajal: 1:0 1: 1 1: 0

3: 1

0:0

Perez

1: 1

Rojo

1: 0

Maailmameistrid aasta võitja

1930 1934 1938 1950 1954 1958 1962 1966 1970

23.00 Brasiilia – Holland (pronksimäng)

13. juuli 22.00 Saksamaa – Argentina (finaal)

4 väravat

5 väravat

Sakslastel soosikukoorem Pühapäeval platsile jooksvatest meestest on varem maailma suurima jalgpallipeo esikohamängus väljakule saanud vaid MMi kõigi aegade suurim väravakütt Miroslav Klose. 36-aastane Klose sai 2002. aastal tunda kaotusevalu, kui esikohamängus jäädi alla Brasiiliale. «Finaalis kaotamine on kohutav. Seega on meie kord võita,» teatas Klose mängu eel fifa.com’ile. Finaalmatši eel kiputaksegi soosikukoormat veeretama poolfinaalis Brasiilia 7:1 üle mänginud sakslaste kaela. Pärast alagrupimänge vaid kaks väravat löönud argentiinlased on seni üllatanud lõunaameeriklaste kohta väga distsiplineeritud mängupildiga, mida teised Euroopa tiimid ei ole suutnud sel MMil veel murda. Siinkohal pilguheit finaalturniiride ajalukku, kus omavahelistes heitlustes on seni domineerinud sakslased. 1958. aasta MMil jäi alagrupiturniiril 3:1 peale Saksamaa. 1966. aastal mängiti taas alagrupis ja siis jäi matš 0:0 viiki. Seejärel on aga asi läinud tõsiseks. 1986. aastal kohtuti finaalis, kus Diego Maradona juhtimisel võttis Argentina 3:2 võidu. Neli aastat hil-

Ajakava

korraldaja

Uruguay Uruguay Itaalia Itaalia Itaalia Prantsusmaa Uruguay Brasiilia Lääne-Saksamaa Šveits Brasiilia Rootsi Brasiilia Tšiili Inglismaa Inglismaa Brasiilia Mehhiko

1974 1978 1982 1986 1990 1994 1998 2002 2006 2010

jem mängiti taas finaalis ja siis võitis Saksamaa Andreas Brehme penaltist 1:0. Omavahel on kohtutud ka kahel eelmisel turniiril ja siis on vastamisi mindud veerandfinaalides. 2006. aastal sai Saksamaa 1:1 viigiga lõppenud normaal- ja lisaaja järel võidu penaltiseeria järel. Ne-

Lääne-Saksa L-Saksamaa Argentina Argentina Hispaania Itaalia Mehhiko Argentina Itaalia Lääne-Saksamaa USA Brasiilia Prantsusmaa Prantsusmaa Brasiilia Jaapan/L-Korea Saksamaa Itaalia LAV Hispaania

ESTADIO MARACANA Avati 1950 Rekonstrueeriti 2013 Maksumus 452 mln USD Mahutab 76 804 inimest Ajalooline koht jalgpalliajaloos, kus Brasiilia lootis heastada kurikuulsa kaotuse Uruguayle 1950. aasta MMi ﬁnaalis.

li aastat tagasi purustas Saksamaa aga Lõuna-Ameerika rivaali koguni 4:0. Loomulikult loodavad argentiinlased, et nende suurim staar Lionel Messi suudab nende jaoks negatiivset ajalugu homme muuta, kuid turniiri edenedes ei ole tema täht enam

nii eredalt säranud kui alagrupimängudes. Nii polegi Messi suutnud play-off’is oma neljale väravale enam lisa hankida. Eile esineski äreva sõnavõtuga jalgpallistaari isa. «Ta on kurnatud ja ta tunneb, et mõlemad tema jalad kaaluksid justkui 100 kilo,» teatas ründaja isa

Jorge Messi Brasiilia ajalehele Folha de S. Paulo. Sakslastel on loomulikult juba küpsenud ka plaan Messi peatamiseks. «Seda me praegu küll ei avalda,» viskas abitreener Hans-Dieter Flick nalja. Pika turniiri lõpus räägitakse väsimusest aina rohkem

Võimalik penaltiseeria? Soosikuks loomulikult Saksamaa Läbi MMide ajaloo on seni finaalis asi penaltiseeriani läinud kahel korral. 1994. aastal alistas Brasiilia 0:0 lõppenud normaal- ja lisaaja järel 11 m karistuslöökidega Itaalia 3:2. Teist korda otsustati maailmameister n-ö loteriiga 2006. aastal, kui üheks osapooleks

oli taas Itaalia. Toona oli õnnejumal itaallaste poolt, kes mängisid penaltiseerias 5:3 üle Prantsusmaa. Seega pole sel aastal esikohale mängivad Saksamaa ja Argentina varasemalt finaalis penaltiseeriates osalenud, kuid seeeest on mõlemal selles

vallas kogemusi piisavalt. Argentiinlased jõudsid ju mäletatavasti just samamoodi finaaligi. Pilk ajalukku tõestab siinkohal, et alati kõigeks filigraanselt valmis olevad sakslased on olnud läbi ajaloo finaalturniiridel kõige edukamad mängujärg-

sed 11 m karistuslöökide lööjad. Seni on nad osalenud neljas penaltiseerias ning need kõik on ka võidetud. Argentina on saanud samamoodi õnne katsuda viis korda ning seni on kirjas neli võitu ja üks kaotus. Ainus allajäämine pärineb seejuures just

Saksamaale 2006. aasta veerandfinaalist. Meeskondadest, kes on penaltiseeriates osalenud üle ühe korra, on Saksamaa MMide ajaloos seni ainus, kelle võiduprotsent on 100. Argentina on 80 protsendiga selles tabelis aga teine. PM

ka finaali lähenedes. Sakslased on seni pidanud mängima vaid ühe lisaaja, argentiinlastel on tulnud seda teha kahel juhul. Lisaks oli teine neist ju poolfinaalis. Saksamaa sai oma poolfinaali ära pidada seejuures veel päeva võrra varem ehk nende taastumisaeg on olnud pikem. «Sakslased otsustasid poolfinaalis asja ära esimese poolajaga ja võisid seejärel juba kergemalt võtta. Meie pidime finaali jõudmiseks endast välja pigistama aga viimse higipiisa,» võrdles argentiinlaste juhendaja Alejandro Sabella fifa. com’i veergudel poolfinaale ja kiitis seejärel sakslasi. «Neil on läbi ajaloo olnud füüsiliselt tugevad mängijad, kes on vaimselt ja taktikaliselt tugevad. Lisaks on neil olnud loovaid mängijaid, kes oleks justkui pärit Lõuna-Ameerikast.» Argentiinlaste leeris on finaali eel eelkõige küsimärke nende ühe suurima staari Angel Di Maria tervisliku seisundi kohta. Lihasvigastusega hädas oleva Madridi Reali staari tervis on praeguste teadete kohaselt paranemas ja ta on meeskonnast eraldiseisvalt osalenud juba ka treeningutel.

Šanss teha ajalugu Kui Argentina poolehoidjad muretsevad Di Maria tervisliku seisundi pärast, siis Saksamaa poolel on olnud küsitavusi põlvetraumaga hädas olnud keskkaitsja Mats Hummelsi mänguvalmiduse osas. Seni turniiril peaga kaks väravat loonud Hummels peaks tiimi mänedžeri Olivier Bierhoffi sõnul olema pühapäeval kindlasti mänguvalmis. Di Maria võib tänavu jõuda aga erakordse saavutuseni, millega viimati sai 2002. aastal hakkama Brasiilia jalgpallilegend Roberto Carlos. Nimelt on Roberto Carlos viimane mees, kes võitnud ühel aastal nii MM-tiitli kui ka Meistrite liiga. Brasiillane võitis toona Meistrite liiga Madridi Reali särgis, tänavu sai samaga hakkama ka Di Maria. Samas on samasugune mees olemas ka sakslaste rivistuses. Suurema osa klubihooajast põlvetrauma tõttu konkurentsist väljas olnud Sami Khedira oli Reali ridades finaalis samuti väljakul ja praeguseks juba väga heasse vormi tõusnud mees on finaalis kindlasti sakslaste üks võtmemängijaid. Kumb mees saab ühel aastal pea kohale tõsta koondise- ja klubikarjääri kõige tähtsamad karikad, saab näha pühapäeva hilisõhtul, kui Rio de Janeiros antakse kohtumisele avavile Eesti aja järgi kell 22.

POSTIMEES, 12. JUULI 2014 || SPORT || 19

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

LeBron James läheb tagasi Clevelandi KORVPALL. Maailma kuul-

saim tegevkorvpallur LeBron James teatas, et lahkub Miami Heati ridadest ja mängib uuest hooajast taas oma endises koduklubis Cleveland Cavaliersis. «Minu suhe Kirde-Ohioga on korvpallist suurem. Neli aastat tagasi ma veel ei mõistnud seda. Nüüd mõistan,» kirjutas James väljaandele Sports Illustrated saadetud ametlikus kirjas. Nelja aasta eest lahkus James Clevelandist ja liitus Miami Heatiga, tõmmates sellega enda peale endise koduklubi fännide viha. Koos Chris Boshi ja Dwyane Wade’iga võideti nelja aasta jooksul kaks NBA meistritiitlit.

Peo asemel töö

Roger Federeri (pildil) käes on rekord – 18 suure slämmi võitu meeste üksikmängus – ning seda üritavad purustada Rafael Nadal ja Novak Djokovic.

foto: ap/scanpix

PURUSTAMATUD. Margaret Courti, Wayne Gretzky ja Josef Bicani tipptulemusi ei löö keegi.

Kas Federeri rekord on igavene? jaan martinson spordiajakirjanik

oger Federeril jäi tänavu Wi mble don i võidust ja karjääri 18. suure slämmi tiitlist pisut puudu, küll aga lisas Novak Djokovic auhinnakappi järjekordse, seitsmenda suure trofee. Djokovic ja Rafael Nadal, kes võitnud 14 suurturniiri, ihkavad Federeri rekordi – enim suure slämmi turniiride võite meeste üksikmängus – üle lüüa ning on selleks ka võimelised. Spordis on aga saavutusi, mida ületada pole võimalik. Siinkohal jäävad vaatluse alt välja üksikalade purustamatud rekordid, nagu Florence Griffith-Joyneri 10,49 naiste

100 meetri jooksus või 600 silma laskmisharjutuses 60 lasku lamades. • Austraallanna Margaret Court on võitnud tennise suure slämmi turniiridelt 62 tiitlit: 24 üksikmängus, 19 paarismängus ja 19 segapaarismängus. Courtile sai kõige lähemale tšehhitar Martina Navratilova 59 võiduga (18-31-10), sealtmaalt tuleb juba tükk tühja maad. Rekord on purustamatu ainuüksi seepärast, et tänapäeval tipptennisistid paarismängudes eriti ei osale. Tegevmängijatest on kõige enam suurturniiride võite – 32 – Serena Williamsil (17-13-2), meestest Bob Bryanil (0-15-7). • Tšehhi-Austria jalgpallur Josef Bican, kes mänginud ka mõlema riigi koondises, on löönud 1,59 väravat mängu kohta – 918 kohtumist, 1468 tabamust aastatel 1928–1955. Cristiano Ronaldol, Lionel Messil ja teistel pole midagi kõrvale panna.

• Prantslane Just Fontaine lõi 1958. aasta jalgpalli MMil 13 väravat. Pärast seda on kõige lähemale pääsenud sakslane Gerd Müller, kes sahistas 1970. aastal võrku kümme korda. Kahel viimasel MMil võideti Kuldne Jalgpallisaabas viie väravaga, tänavusel turniiril on kolumbialane James Rodriguez kirja saanud kuus tabamust. • USA ujujal Michel Phelpsil on auhinnakapis 18 olümpiakulda. Ainus, kes võib selle rekordi purustada, on Phelps ise, kui ta kavatseb karjääri jätkata. Järgmised ses arvestuses on üheksa kullaga. Tegevsportlastest kuulub Norra laskesuusatajale Ole Einar Bjørndalenile kaheksa kirkaimat medalit. • Edwin Moses, USA 400 meetri tõkkejooksja, võitis üheksa aasta, üheksa nädala ja üheksa päeva jooksul 122 võistlust järjest. • Venemaa vägilast, kreeka-rooma maadlejat Aleksandr

Karelinit võib pidada läbi aegade domineerivaimaks atleediks omal alal. Ta püsis kaotuseta kuraditosin aastat, võites raskekaalus kolm olümpiakulda, üheksa MM- ja 13 EM-tiitlit. Kusjuures viimase kuue võiduaasta jooksul ei saanud keegi temaga maadeldes ainsatki punkti. • USA golfimängija Jack Nicklause 18 suurturniiri võitu peeti ületamatuks, kuni lavale ilmus Tiger Woods. Kui tumedanahaline nooruk oli esimese kuue profiaastaga kogunud auhinnakappi kaheksa suurt karikat, teatas isegi Nicklaus, et tema rekord ei püsi kaua. Ent Woodsi hoog rauges: ta sai lisaks veel kuus esikohta, ent viimased kuus aastat pole võite tulnud. Kui Woods ei suuda, ei suuda keegi. • Kanada hokiäss Wayne Gretzky sai NHLis karjääri jooksul kirja 2857 resultatiivsuspunkti (värav või sööt).

Arvestades, et kõigi aegade edetabelis teisel kohal paikneval Mark Messieril on 970 punkti vähem, võib öelda, et mitte keegi mitte üheski hokiliigas ei purusta Gretzky tippmarki. • Ameerika pesapallur Cal Ripken mängis profiliigas MLB 2632 järjestikuses kohtumises ehk jooksis enam kui 16 aasta jooksul (MLB põhihooajal mängitakse 162 mängu) aina platsile, teenides hüüdnimeks Iron Man. • Ja lõpetuseks: omapärane ja löömatu rekord kuulub ka Eesti kreeka-rooma maadlejale Johannes Kotkale – ta oli 28 aastat järjepanu valitsev Euroopa meister. Nimelt krooniti Kotkas 1939. aastal Oslos vana maailma tšempioniks raskekaalus. Teise ilmasõja ajal EMi ei peetud, jätkati alles 1966. aastal, kuid siis 51-aastane Kotkas enam tiitlit kaitsma mõistagi ei läinud.

Kas Hollandi esimene penalti Argentinale jäi lugemata? JALGPALL. Asjatundjate ar-

vates lõppes jalgpalli MMi poolfinaal Argentina ja Hollandi vahel pärast seda, kui Argentina väravavaht tõrjus penaltiseeria avanud Ron Vlaari löögi, misjärel tulpide maa vaim murdus. Aga kas löök ka tegelikult tõrjuti või veeres pall siiski üle joone ja kohtunik ei pannud seda lihtsalt tähele? Ron Vlaar lööb, Sergio Romero hüppab õiges suunas ja saab käe ette. Telekaamerad jälgivad rõõmust röökivat väravavahti ning masenduses hollandlast, samuti kohtunik ja publik. Keegi ei näe palli, mis samal ajal vaikselt värava poole veereb. Kummalisel kombel ei pöö-

Hetk veel ning Ron Vlaari löödud pall on väravajoonel. foto: afp/scanpix

ranud ükski enam kui 30 kaamerast pärast penaltitõrjet tähelepanu pallile, küll aga salvestas toimunut ühe pealtvaataja mobiiltelefon. Pall saab Romero kätest võimsa tagurpidivindi, põrkab väljakule, tabab peaaegu Vlaari, veereb vaikselt väravajoonele ning jääb seisma. Selle nurga alt pole näha, kas pall on joone täielikult ületanud või mitte. Väravajoonetehnoloogia igatahes Türgist pärit vilemehele Cüneyt Cakirile märku ei anna, ent kas see oligi enam sisse lülitatud? Teleriekraanile mingit graafikat, nagu varasemate mängude ajal, kui tekkis kahtlane olukord, millegipärast ei ilmunud.

Suurbritannia ajaleht The Guardian tõstis teema igatahes üles. On kaks küsimust. Esiteks: kas Vlaar puutus palli või mitte? Videost on näha, et hollandlane tõmbab õla palli eest viimasel hetkel ära. Teiseks: kas pall ületas väravajoone? Reeglites on öeldud, et kohtunik otsustab ainuisikuliselt, millal penaltilöök on lõppenud. Samas tundub, et Cakir lihtsalt ei märganud või ei mõistnud toimuvat, sest keeras kohe pärast tõrjet selja, kuigi võinuks minna ja vaadata, kas joonele seisma jäänud pall on väravas või mitte. Tagantjärele rusikatega paraku ei vehita, finaali pääses Argentina. Jaan Martinson

«Kõige raskem on lahkuda sellest, mille koos nende kuttidega üles ehitasime. Olen mõnega neist juba rääkinud ja räägin ka ülejäänutega. Miski ei muuda seda, mille me üheskoos saavutasime,» märkis James, kellest sai viimase hooaja lõppedes vabaagent. «Ammu enne seda, kui kedagi üldse huvitas, kus ma korvpalli mängima hakkan, olin poiss Kirde-Ohiost. Seal ma kõndisin. Seal ma jooksin. Seal ma nutsin. Sellel paigal on minu südames eriline koht. Sealsed inimesed on näinud mind kasvamas. Vahel tunnen ennast nende pojana. Nende kirg võib olla liig. Aga see sunnib mind tegutsema. Tahan neile võimaluse korral lootust anda. Tahan neid võimaluse korral inspireerida,» jätkas James. «Mingit pressikonverentsi ega pidu ei tule. Nüüd on aeg tööle asuda.»

Rahu sai sõlmitud Pärast seda, kui James nelja aasta eest Clevelandiga idakonverentsi poolfinaalis kaotas ja seejärel klubist lahkus, kirjutas Cavaliersi omanik Dan Gilbert vihase avaliku kirja, milles nimetas korvpallurit muu hulgas argpüksiks. Jamesi sõnul kumbki pool teise peale seetõttu enam vimma ei pea. «Olen Daniga silmast silma kohtunud, nagu mehed omavahel. Rääkisime asja selgeks. Igaüks teeb vigu. Ka mina olen neid teinud. Kes olen mina, et kellegi peale vimma kanda,» sõnas James. James veetis Cavaliersis NBA-karjääri seitse esimest aastat, kogudes keskmiselt 27,8 punkti, 7,2 lauapalli ja 6,9 korvisöötu. 2007. aastal jõuti NBA finaali, kuid kaotati San Antonio Spursile. Kristjan Jaak Kangur

LeBron James naaseb Clevelandi. foto: reuters/scanpix

20 || kuulutused || postimees, 12. juuli 2014

Müüa kauplus Kiisa suvilarajoonis. Aastaringsed püsikliendid. H 155 000 €. Tel 5565 6614.

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb.

Ostan korteri Tallinnas. Vastan kõikidele pakkumistele. Tel 5820 0800.

Eino Küün Mälestame kallist töökaaslast ja sõpra. Südamlik kaastunne perekonnale. OÜ Männiku Piim

Kasutatud hambakroonide ost kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn.

Aeg mure ja leina kord kergemaks muudab, kuid mälestust sõbrast aeg võtta ei suuda ...

Kriimani järve juures müüa hubane suvila koos garaaži, väikese aiamaja, kuuri, välikuivkäimla ja suure kasvuhoonega. Maakler Kadri Lest, tel 5691 8256. www.domuskinnisvara.ee

Eino Küün Ostan sõjaaegseid Eesti varrukaembleeme 100 €/tk. Tel 5450 7799.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema ja vanaema

Soovin üürida 2-3toal korteri otse omanikult. Kiire. Tel 5667 8641.

Pakkuda võib kõike. Ostame vanavara kl 10–16 Kadaka tee 36. Kojukutsed tel 655 0040.

Su tugev elutahe lõpuks väsis ja suvetuules murdus elupuu ...

Mälestame kallist sõpra

Teatame kurbusega kalli isa, vanaisa ja vanavanaisa

Peeter Orusalu

Teatame sügava kurbusega, et lahkus meie kallis

Südamlik kaastunne Olgale ja Olarile perega kalli abikaasa ja isa surma puhul. Perekond Pavelson

Südamlik kaastunne Marika Kirsile kalli isa kaotuse puhul. Kolleegid SA TÜK Lastekliinikust

Leinavad omaksed.

Eino Küün

Avaldame sügavat kaastunnet Andresele perega kalli isa, vanaisa ja äia

Ärasaatmine 15. skp. kell 14 Viimsi Püha Jaakobi kirikus.

Hea ja tubli inimese teekond on lõppenud. Tunneme südamest kaasa Sirje perele. Sirje, Avo, Tiiu, Peeter

Maria Lepaste Tunneme kaasa Märdile abikaasa lahkumise puhul. Endised majanaabrid ja Virve

Südamlik kaastunne Lev Nikitkinile isa

Avaldame kaastunnet Sirjele, Janarile ja Janekile perega

Avaldame kaastunnet Andrusele armsa ema

Vassili Frolovi

Eino Küüni

Hiira Martoja

surma puhul. OÜ Tarbus dispetšerid ja bussijuhid

surma puhul. Andres ja Silver perega

kaotuse puhul. Töökaaslased Mikko Korhonen Oy-st

Südamlik kaastunne Ly Holmile kalli isa

Südamlik kaastunne Sirjele kalli abikaasa

Südamlik kaastunne Andrusele ja tema lähedastele kalli

Peep Holmi

Eino Küüni

Hiira Martoja

Mälestame head endist majanaabrit. Avaldame kaastunnet lähedastele. Tiiu, Vello, Asko, Tõnis

Mälestame kauaaegset osakonnajuhatajat ja avaldame siirast kaastunnet omastele. Endised töötajad Tartu KRT plaani-, tootmis- ja töötasuosakonnast

Elli Kivi

17. VI 1929 – 10. VII 2014

HAUAKIVID MATUSEPLAADID Hauakivid ka tellija materjalist - maakividest. TÕNU SILLO, Tartu, Tammelehe 4. Tel 738 3204, 501 7237.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min. Katuste süvapesu. Tel 5638 8994. Valmistame ja restaureerime puidust tooteid, uksi ja aknaid, klaasime palkoneid ja lodþasid. Tel 5551 1325. Ühemeheorkester. Tel 5647 2730. Teeme remont- ja siseviimistlustöid korterites, sh sanitaartehnilised ja plaatimistööd ning põrandate paigaldus. Tallinn, tel 5616 2340. Ostan märke parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Võtan rendile ja ostan põllumaad Rõngu, Palupera ja Puka piirkonnas. Tel 512 8817.

Sel õitsval juulikuul jäi kurvaks koduõu ja tühjaks tuba ...

Avaldame sügavat kaastunnet Sirje Küünile ja kogu perele kalli abikaasa, isa, vanaisa ja äia kaotuse puhul. Radioloogia registratuuri tüdrukud ja Silvi

Rein Karemäe

Müüa inglise buldogi kutsikad. Tel 515 2186.

USA hooldusniidukite ja põllutehnika müük ja rent. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Turba keskkooli V lennu klassikaaslased ja klassijuhataja

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 16. skp. kell 12 Raadi kalmistu leinamajas.

Heino Karlson

AS Rõngu Mahl ostab aed- ja metsamarju. Info tel 745 9565.

Laine Kangur

19. VI 1935 – 9. VII 2014

Leinavad lapsed peredega. Hüvastijätt 13. skp. kell 11 Viljandi Riia maantee kabelis.

Unustamatut lapsepõlvesõpra mälestavad naabripoisid Ülo ja Valter peredega.

kaotuse puhul. Meie siiras kaastunne omastele. Sanofi kliiniliste uuringute osakond

Sõjaajaloo uurija otsib EW ohvitseride paraadportree fotosid (maksan 10 €/tk). Tel 5808 5338.

Uus rattapood Tartus Näituse 26. Tel 740 6116. Eriti kogenud rattamehaanik. Kae perrä!

surma puhul.

Tõnu Krauti

Hiira Martoja

Ilse Vallaste

Dalmaatsia koera kutsikad dokumentidega soodsalt. Tel 528 2179.

Küttepuud soodsalt (kask, lepp). Tel 504 1527.

Teatame kurbusega, et on lahkunud

23. XI 1927 – 9. VII 2014

Südamlik kaastunne abikaasa Hiljale ning poegadele Heikile ja Urmasele peredega. Mersi peredega

Paulis Leišovnieks

Alfred Poska

24. XI 1920 – 9. VII 2014

lahkumisest. Leinavad omaksed. Ärasaatmine 13. skp. kell 15 Raadi kabelis.

Andres Pärl

20. VII 1920 – 10. VII 2014

ADR- ja veoautojuhtide ametikoolitused Tallinnas ja Tartus. Tel 507 8230, www.sõiduõppe.ee

Abi alkoholisõltuvuse korral 98%. Hiina meditsiin, Ly Chini OÜ (eesti, vene). Tel 505 8381.

Sügav kaastunne Aitale ja Einarile poja

Sügav kaastunne Sirjele, Janarile ja Janekile perega.

Eino Küün Müüa Illi vesiveski elamu Võrumaal Vastseliina vallas (ehit 1940, ü-p 180 m², krunt 6428 m², paisjärv, 55 000 €). Osta-müüa-üürida aitab kutseline maakler Peeter Meus, tel 506 2212. www.aadlivillakv.ee

Aeg möödub ja riivab nii mõnda, elu viib paljugi käest. Aja õigus on võtta ja anda, kuid mälestus sinust on jääv.

OÜ otsib autojuhti Eesti-Belgia-Eesti vedudele. Täiskoormad, Volvo veokid. Töökoht asub Tartus, tel 517 4720. Pakume tööd CE-kat veoautojuhile. Töö vahetustega, kaks nädalat tööl, nädal kodus. Abiks varasem töökogemus pool- ja/või täishaakel ja eesti keele oskus. Kasuks tulevad kohusetunne, ausus, lojaalsus. Stabiilne töö Soome-Rootsi vahel. Korralik tehnika ja palju tööd. Tel 5340 0065. Pakun tööd autojuhile välismaal, vajalik C- ja E-kat juhiluba. Info tel 5344 5700. Kiire! Raam Transport otsib oma meeskonda kohusetundlikke CE-kategooria autojuhte Eesti, Euroopa ja Skandinaavia sisetööle. Tel 503 7040.

Avaldame kaastunnet Kalju Kivile ema kaotuse puhul. Eesti Maaülikooli haldusteenistus

Sügav kaastunne vanematele poja

Tõnu Kraudi kaotuse puhul. Sõbrad Eliisa, Raigo, Merit, Jaak, Irma, Peeter, Tuuli, Arbo, Jaanika, Marcello

Tõnu Kraut Avaldame südamlikku kaastunnet lähedastele. Koostööpartner Tele2 Eesti AS

kaotuse puhul. Endised töökaaslased TÜ Kliinikumi analüüsi-marketingiteenistusest

Südamlik kaastunne kalli

Eino Küüni kaotuse puhul. Anne, Ardo, Kattrina, Reimo, Andrus ja Kristel

Südamlik kaastunne Sirjele perega kalli

Eino Küüni

1. IX 1921 – 3. VII 2014

kaotuse puhul. Tom, Külli, Rain, Illar, Siiri, Ahto ja Kalle

Liivia Michelis Meie siiras kaastunne Aino Koltsile kalli tütre surma puhul. Õed peredega

Maga vaikselt, puhka rahus, südamed on sinuga.

Helju Muld

12. VII 1934 – 4. II 1999

kaotuse puhul. Siegne, Ludmilla, Asta, Ida, Arno

Mälestame kallist ema, vanaema, vanavanaema 80. sünniaastapäeval. Lapsed peredega

Südamlik kaastunne Sirjele, Janarile ja Janekile perega kalli abikaasa, isa ja vanaisa

Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele

Heino Küüni

Kaupo Otsa

Südamlik kaastunne Marikale kalli isa

Andres Pärli kaotuse puhul. Töökaaslased osaühingust Tartu Koolitervishoid

Neeme Pärn Kallist klassivenda mälestavad klassikaaslased M. Härma nim. Tartu 2. keskkooli 1968. a. lennust.

Neeme Pärn Mälestame kallist klassivenda Miina Härma koolist ja avaldame kaastunnet omastele. Mart ja Tiit

Jüri Simsel Kallis Susän, avaldame sulle kaastunnet kalli isa kaotuse puhul. Reet, Irina, Meeri

Langetame leinas pea

Aleksandr Stepanovi

kaotuse puhul. Ene-Tiina, Matti, Anneli ja Elmar

lahkumise puhul. Urmas Püssa perekonnaga

surma puhul. Sügav kaastunne omastele. Majanaabrid Koosalt

Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb. Jagame Sirje ja laste leina kalli

Südamlik kaastunne lähedastele

Sügav kaastunne Vilvele ema

Els Pedeli

Linda Tiitso

kaotuse puhul. Helju, Udo, Maire, Vaike, Hille, Tiia ja Kalle

surma puhul. Majanaabrid Kaunase pst 13

kaotuse puhul. Linda Jõks perega

Südamlik kaastunne Janekile perega kalli

Avaldame kaastunnet Elle Rästale perega kalli

Eino Küüni

Els Pedeli

Eino Küüni

kaotuse puhul. Perekonnad Keskpalu ja Kohv ning Ilve ja Oss

surma puhul. Endised klassikaaslased Miina Härma gümnaasiumist

Mälestame alati sõbralikku ja abivalmis organisaatorit

Südamlik kaastunne Janekile perega ning Sirjele ja Janarile kalli

20. XII 1933 – 6. VII 2014

Tõnu Krauti

Eino Küüni

Südamlik kaastunne lähedastele. SK Raudsõrmus

kaotuse puhul. Karin, Heiki, Hilja

Ivar Kurg

Siiras kaastunne Sirjele, Janarile ja Janeki perele kalli abikaasa, isa ja vanaisa

Sügav kaastunne Luulele perega kalli abikaasa ja isa kaotuse puhul. Maie, Aili ja Anne endisest Ülikooli raamatupoest

Andres Pärli

kaotuse puhul. Ago, Andres, Jüri, Rein, Elle, Kaja, Raido ja Arne

Eino Küüni

kaotuse puhul. Kaire, Madis, Helle, Juhan, Margus ja Urmas peredega

Eino Küün

Viida Leht

Südamlik kaastunne Sirjele lastega. Leinavad endised laulukaaslased Haaslava meeskoorist.

Mälestame kallist tädi ja avaldame sügavat kaastunnet omastele. Tiit, Ain ja Helmut

Helmi Puur

Südamlik kaastunne Paavole ja Jaanile peredega kalli ema, vanaema, ämma lahkumise puhul. Perekond Tamme, Julia, Mihkel, Otto, Richard

Andres Pärl

Linda Tiitso Mälestame. Avaldame kaastunnet tütrele perega. Perekond Pettai

Teatame, et lahkus kallis isa

Tiit Vahimets Pojad Martin ja Priit

Tiit Vahimets

Meie südamlik kaastunne Monikale, Annikale ja Andresele kalli isa surma puhul. Tiiu, Harri, Ly, Heddy

Avaldame sügavat kaastunnet Martinile kalli isa surma puhul. Perekond Samarüütel, Sten ja Margit

Ta lahkus, su õpetaja

Avaldame kaastunnet Aini Sildveele kalli ema

Andres Pärl Avaldame kaastunnet omastele. Mälestavad õpilased Tartu 13. 8-kl kooli ja 3. keskkooli päevilt.

Laine Võime

surma puhul. Töökaaslased osaühingust Meriton Hotels Group

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Kuigi on suvi, võivad elutuuled praegu põhjast puhuda. Lase käiku värskendav huumorimeel, sest see aitab igas olukorras. Ka siis, kui mitte kriipsugi positiivset ei paista.

SÕNN

Oma inimsõbralikkuse ja rahulikkuse tõttu oled väga populaarne. Tegeled inimõigustega, sest sinu silmis on neid rikutud.

KAKSIKUD

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 12. JUULI 2014 || VARIA || 21

7 æ

Marian Wróbel – Probleemblad 99 TT, 1956 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Vg5!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT MINU PROJEKT EDENEB HÄSTI. KÕIK ON GRAAFIKUS JA EELARVE PIIRES.

KAALUD Moodustad kellegagi tõelise paarisrakendi, sest täiendate teineteist. Teie vahel on ka pingeid, kuid need vaid lähendavad teid – seda siis, kui teravad nurgad on maha nühitud. HAGAR HIRMUS

AMBUR Sul on hea nina selle suhtes, mis sinu ümber toimub. Kes on kellega sõber ja kes on kellega vaenujalal. Tõmbad teatud asjade suhtes enda ja teiste vahele piiri.

KAS SA TÕESTI ARVAD, ET MA USUN, ET KÕIK LÄHEB NII ILUSTI?

EI, AGA TUNDUB, ET SA ARVAD, ET MA TEEN TÖÖD, JA SEE OLI JUBA PIISAVALT SUUR ÜLLATUS.

1. Millist restoranitoitu kutsutakse «teutoonlase menüüks»? 2. Hawaii saarte populaarseim riideese meestele on lilleline havai särk, mida ka aloha-särgiks kutsutakse. Kuidas kutsutakse havai naiste lillelisi pikki kleite? 3. See kuulus kirjanik läks vanast peast pisut segi. 61-aastasena asutas ta vene rahva sõprade ühingu, hiljem vaimustus Oktoobrirevolutsioonist. Kui ta 77-aastaselt sai Nobeli kirjanduspreemia, andis ta auhinnaraha Venemaa näljahädaliste aitamiseks. Kes? 4. Üks selle grupi liige on bändi nime ja filosoofiat tutvustanud nii: «Mängime kahe sõnaga – ..., millest esimene on eriti pehme ja teine eriti kõva. Sellised me olemegi: väga naiselikud, aga meil on peas need hirmuäratavad maskid. Mõned näevad meid ja löövad kartma.» Mis bänd? 5. Ameerika Ühendriikides on nad kasutusel juba üle 40 aasta, vähe on sealseid raamatukogusid, kus neid ei ole. Tallinna keskraamatukogus on nad 2013. aasta oktoobrist, veidi hiljem Tartu linnaraamatukogus, Narva ja Võru keskraamatukogus, samuti Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Millest või kellest jutt? Vastused: 1. Õlu ja seakoot. 2. Muu-muu. 3. Anatole France, kodanikunimega François Anatole Thibault. 4. Pussy Riot. 5. Lugemiskoer.

KALAD Oled sisseelamisvõimeline ja õppimistahteline. See harmoneeriv ühendus loob uued võimalused, millest sa veel mõnda aega tagasi unistadagi ei osanud.

1 a

NEITSI Tood endaga kaasa värskendava tuulepuhangu. Järsku näevad kõik, et just sina oled see inimene, keda nad vajavad. Sinust võib saada kellegi jaoks nii taevas kui ka põrgu.

VEEVALAJA Lased asjadel areneda ja jõuad vajalikule tasemele just õigel ajal. Tasa ja targu tegutsedes oled sammu võrra teistest ees. Saad mõnda aega rahulikku elu nautida.

LÕVI

KALJUKITS Sa ei kingi oma südant kiiresti, vaid uurid inimesi enda ümber põhjalikult. Kui mõni ei vastagi sinu natuurile, kuid on huvitav, ei jäta sa teda oma sõprusringist välja.

ê è ä

Vajad isiklikku mänguruumi, sest vaid nii saad anda endast parima. Oled seltskondlik, kuid vahepeal pead kaduma, et akusid laadida.

Tunned, et oled kellelegi hingeliselt võõras, kuid sellegipoolest kuulad ta ära. Kui tema ei sega sind, siis sina ei sega teda.

ERNIE

VÄHK

SKORPION

6 æ

Sinu peas võivad olla plaanid, kuidas elu progressiivsemaks muuta. Lase ohjad lõdvaks, sest pingutades ja karm olles ei pruugi sa eesmärki saavutada.

Õpid end kehaliselt ja vaimselt välja lülitama. Võimalik, et hakkad huvi tundma meditatsiooni vastu ja saad ebatavalise vaimse kogemuse.

VALDO JAHILO ANEKDOODID AKNE

Naine ostab endale jõuludeks uhke kasuka. «Kas see on nüüd viimane moeröögatus?» küsib mees. «Ei, see on eelviimane,» vastab naine. «Viimane röögatus tuleb siis, kui sa arvet näed!» ••• Brežnev ja Gromõko on lennuväljal ning musitavad teineteist põsele. Ikka vasakule põsele ja paremale põsele, vasakule põsele ja paremale põsele. Mehed musitavad lõpuks teineteist ära, lähevad siis ühe ja sama lennuki peale ning lendavad minema. ••• «Isa, kas ma võin täna kinno minna? Palun!» «Ei või! Üleeile süstiti sind rõugete vastu, eile tõmmati sul hammas välja ja täna tahad kinno minna! Kas ei ole liiga palju lõbustusi ühe nädala kohta?»

VARBAD KUIVAD ATS ROOTSMA

22 || MEELELAHUTUS || POSTIMEES, 12. JUULI 2014

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

Keerleb, pöörleb Õllesummer, reportaaž janar ala toimetaja

Täna

Õllesummeril The Bootleg Beatles (Suurbritannia), Ott Lepland, Merlyn Uusküla, Gorõ Lana, Üllar Jörberg jpt.

jah, ma käisin Õllesummeril ning mu keha on pisut tugev, võiks alustuseks natuke valesti tsiteerida Onu Bellat. Kehastusin sel korral mingis mõttes antropoloogiks, et uurida elu. Lähi-antropoloogiks, nagu on end nimetanud prantsuse antropoloog Marc Auge. Pähe tõmbasin sonimütsi ja selga panin jope, et rahvaga ühte sulada. See ei olnud mu esimene Õllesummer ja ei jää ka viimaseks. Mulle meeldib Õllesummer, ilma irooniata Mida teha esimese asjana, kui ollakse Õllesummeri väravast sisse astunud? Mina mõtlesin, et võiks kinnitada keha. Nii ka talitasin. Süüa ehk ikka šašlõkki, mitte mingit ninnunännu Jaapani toitu, mis on ka kindlasti hea. Õhtu tuleb pikk ja korralik toit tuleb alati kasuks. Šašlõkipakkujaid on Õllesummeril alati palju, nii et valikut teha on raske. Silma hakkas müügipaviljon, mille peale oli kirjutatud «Armeenia šašlõkk».

Teadlane tegutseb Kuna selle ümber tiirutas ilmse šašlõkiostusooviga prominentne teleprodutsendipaar, siis mõtlesin, et nemad tõenäoliselt viletsat kraami ju ei söön, ja võtsin sappa. Kaks armeenia meest, sonimütsid peas, tundusid ka vardaid keerutades väga asjatundliku ilmega. Siit tuleb küll hea suutäis, olin veendunud. Šašlõkiputka taha olid nagu kord ja kohus sätitud pingid ja lauad, kus sai istet võtta. Prominentne teleprodutsendipaar oli juba istet võtnud, võtsin ka. Minu kõrval istus üks vanapaar, ütleme umbes kuuekümnesed, ja sõid kahe peale šašlõkiportsu. Pealiskaudse vaatluse järgi võis ju öelda, et mõlemad olid omal ajal töötanud mõnes põl-

Elu Õllesummeri «peatänaval»: kokku saavad šašlõkisuits, rahvavoog, päikesepaiste ja mere sillerdus, neli elementi, mis moodustavad maailma.

lumajandusega tegelevas majandis ja olnud töös tublid. Nad sõid ja vaikisid. Ühel hetkel küsis naine niimoodi vaikselt: «Kui palju see õlu maksis?» Ma ei kuulnud, et mees, kes ilmselt oligi selline ülivaikne eesti mees, oleks midagi vastanud, aga naine reageeris siiski kerge ärritusega: «Ei no ma niisama tahtsin teada, ära nüüd pahanda.» Ei pannud tähele, et mees oleks pahandanud, kuid küllap mõistis vanapaar lugeda ka vaikimisest. Teises lauas tegutses hoopis üks teist masti ja märksa kuraasikam naisterahvas, kes pigem sundis oma kaaslast uut õlut tooma, kui sel klaas juhtus tühjaks saama, ning rääkis ta nii: «Võtsin endale 12 aastat noorema mehe, hakkasime kokku elama, kuid siis mees suri ära.» Joviaalne naisterahvas pajatas oma elutraagikast väga rõõmsalt ja kulistas aeg-ajalt õlut. Tunnistan ausalt, et jõin ka õlut. Kuigi ajakirjanikuna ei peaks ma sellist juttu rääkima, sest niimoodi võib jääda ebausaldusväärne mulje, et täitsin ametikohuseid joobeseisundis. Samas, antropoloog või etnoloog peab oma uurimisobjektiga sama seisundi saavuta-

ma, osalema samades rituaalides, isegi kui selleks toimub meele mürgistamine. Ohverduski võib olla tarvilik, et koguda välitööl teaduslikku materjali. Nii suur antropoloog ma siiski polnud, et oleks julgenud igasugustele väiksematele, suurematele ja ühele väga suurele kuradirattale ronida. Tundub, et lisaks õllele ja söömisele on Õllesummer ka üks suur ringikeerutamispidu. See on vägagi mõistetav, sest inimesed on tulnud ju lõõgastuma. Lõõgastumine tähendab, et unustatakse ära rutiin, mingis mõttes väljutakse iseenesest, saavutatakse ehk kehaväline seisundki, omalaadne transs. Joomine ajab ju samuti pea ja meeled ja tagatipuks ka ke-

Tundub, et lisaks õllele ja söömisele on Õllesummer ka üks suur ringikeerutamispidu. See on vägagi mõistetav, sest tuldud on lõõgastuma.

ha sassi. Samamoodi on igasuguste ratastega. Pööritus on väga rutiinivaba seisund. Pööritus on midagi, mida prantsuse filosoof Paul Virilo on nimetanud «kadumise esteetikaks». Virilio räägib, kuidas eelkõige lastele meeldib igasuguseid keerukujumänge mängida ja neil ei lähe pea sassi.

Muljetavaldav masin Suurtel inimestel läheb pea kiiremini sassi, sest nende maailm on selline fikseeritum. Õllesummerile ja üldse sedasorti vabanemisfestivalidele tulevadki inimesed oma fikseeritusest vabanema, keerlema ja pöörlema. Hetk Õllesummerilt. Kaks meest jalutavad mulle vastu, õlletopsid käes, hingepuistamis- ja vennastumisseisund saavutatud. Üks teisele: «Tead, kui hea see vabadusetunne ikka on, ohh!!! Aga sina seda muidugi ei tea.» Miks teine vabadusetundest midagi ei tea, jäi mulle kahjuks saladuseks, sest mehed kõndisid vastassuunas ja kadusid mõne karusselli vahele melusse. Melu aga oli vägev. Õllesummeri helimaastiku kohta võib kasutada muusikateoreetik R. Murray Schaferi termi-

nit «skisofoonia». See on maastik, kus helid kisuvad kümnesse eri suunda laiali. Eri lavadel esinevad erinevaid stiile ja valjusastmeid viljelevad bändid, õhku paisatakse külmi ja kiireid Sky Plusi tüüpi kommertsteateid, kõik kutsuvad kõiki kaupa proovima, atraktsioonid kolisevad, inimesed kiljuvad jne. Muljetavaldavaim karussellatraktsioonidest oli kahtlemata Boosteri-nimeline, millele oli veel väiksemas kirjas lisatud, et tegu on «power machine’iga». Et asi ikka selge oleks. Selle vastu teised ei saanud. Booster kujutas endast pikka pöörlevat metallkonstruktsiooni, mille kahes otsas olid istekohad, kuhu inimesed siis kinnitati. Vertikaalasendis ulatus Booster lauluväljaku tuletorni kõrgusele ja võttis siis keerutada inimesi maa ja taeva vahepeal nagu tõeline trikster. Jälgisin huviga, milliste nägudega olid inimesed, kes ehk ka pisut vindistena need surmasõlmed läbisid. Väga õnnelikud näod paistsid masinalt maha astuvat ja jaladki ei tundunud kellelgi olevat töntsiks läinud. Ühel tütarlapsel jäi vist küll adrenaliinilaksust hing kinni, kuid pigem jättis asi

fotod: viktor burkivski

sellise ekstaatilise õhupuuduse mulje. Keegi paksem mees vastas aga aparaati veel mitteproovinule kindla soovitusega ja kirjeldas tunnet «nagu siis, kui piss tuleb püksi». Kuid mitte kõigil ei olnud Õllesummeril lõbus ja see on paraku ning kahjuks elu seadus. Nimelt oli üks atraktsioon selline, kus sai värvikuulidega tulistada meest, kellel oli jänesekostüüm seljas ja kes papist üles pandud valemetsa vahel seikles ning «ole-ise-jahimeeste» eest pelgupaika pidi otsima. Mina juhtusin peale momendile, kus see jänes oli endal jänesepea ära võtnud ja puhastas oma värvist punetavaid silmi niiske lapiga, valmistades end ette uueks katsumuseks. Reportaaži kõlbab lõpetada taas Onu Bellaga: «Mindi ära laiali / keegi ei löönud lokku / tuleval aastal tullaks jälle kokku.»

Kood avab telefonis mahukama Õllesummeri pildigalerii.

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 12. JUULI 2014 || MEELELAHUTUS || 23

suve selgroog Jalgpallilegend Martin Reim (pildil parempoolne) peomeeleolus.

Retrodeelse look’iga Liis Lemsalu.

Ilma karussellideta Õllesummer läbi ei saa – keerelda on lõbus.

TELE- JA RAADIOKAVAD • LAUPÄEV, 12. JUULI ETV

07 30 Lastesaated 09 00 Terveks eluks, 1/4: Mis on autism? 30 Õnne 13 (subtiitritega) (Eesti 2014) 10 00 Mahemaa, 1/4 (ETV 2013) 30 Terve Eesti, 5/10 (Eesti 2012) 11 00 Vaalasaarte Maria: Advent 45 Muusikatuba: Evelyn Glennie* 12 45 Üleaedsed (Eesti 2013) 13 30 Seenelkäik (Eesti 2012)* 15 00 Tour de France: legend, 1/2 (Prantsuse 2013). Dokfilm 16 00 Tour de France: 8. etapp: Tomblaine – Gerardmer 161 km 18 30 Aktuaalne kaamera 40 Loodusdokk: India looduse saladused, 1/3: Elevantide kuningriik 19 30 Normanni vallutused, 11/16: Dubai 20 00 Lauluga maale 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 20 Sport. Sport 35 Elu Poirot’na (Being Poirot, Inglise 2013). Dokfilm 22 30 Jalgpalli MM FIFA 2014: Pronksimäng 01 00 Palli-Propeller (ETV 1991) 36 ERR uudised

ETV 2

09 00 Lastesaated 11 00 Wikmani poisid, 5* 30 Kullaketrajad* 12 45 XIX tantsupidu “Puudutus”* 15 10 Elav kalmistu* 16 00 Laul Maarja külale 2009. Kuula, palun!, 2* 17 00 Wallace ja Gromit: leiutajate maailm: Parem karta kui kahetseda 30 Kalle Blomkvist ja Rasmus (Rootsi 1997). Lastefilm 18 45 Minu lemmikloom: Lammas* 55 Jalgpalli Premium liiga: Tallinna FC Levadia – Narva JK Trans 19 30 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 35 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 45 Jalgpalli Premium liiga: Tallinna FC Levadia – Narva JK Trans jätkub 21 00 R2 Live: Mimicry (ETV 2012) 30 Eesti lipp ümber Islandi, 5/10 22 00 EÜE segu, 6/6: Mälu 30 Vaba tahe: Suvesupp 23 00 IT-osakond: Kõne (Inglise 2008) 25 Meie Aja Kunst: Tõnis Saadoja* 50 Maailma kino: Ringreis (Prantsuse 2010)*. Tragikomöödia 01 45 ERR uudised

KANAL 2

06 00 Modellielu 50 Galileo* 07 20 Suvereporter* 08 15 Joonissarjad 09 05 Top Shop 20 Kaks kanget Indias* 10 20 Saabastega Kassi tegelikud seiklused (Prantsuse 2009). Eestikeelne joonisfilm! 12 00 Tohter Olaf 13 00 Reisile meiega: Samarkand 30 Nuuskija* 14 35 Süvahavva: Doktor Luks 15 30 Tuhat ja üks ööd, 25 17 05 Armastus fjordi ääres – Hüvastijätt Hannah’ga (Saksa 2012) 19 00 Mägede varjud. Viimane! 20 00 Suvereporter+ 35 Arthur ja Maltazardi kättemaks (Prantsuse 2009). Animafilm 22 25 Harry Potter ja Azkabani vang (USAglise 2004). R: Alfonso Cuarón. O: Rupert Grint, Daniel Radcliffe. Kahele Oscarile kandideerinud pere seiklusfilm. 01 05 Alistamatu (USA 2009). Eluloodraama 03 15 Kiirem (USA 2010)*. Põnevik 04 50 Suvereporter+* 05 20 Seadusesilm: Igaühel oma nõrkus*

TV3

05 40 Kirgede torm, 1424-1425 07 25 Kung fu panda 45 Winxid 08 10 Aladdin 1, 49: Elava muda öö 35 Kung fu panda* 09 00 Glee 3, 11: Michael 10 00 Rajalt maha: Ballsy mänguväljak 11 00 Moemaailma Tuhkatriinu 1, 2 12 00 Kartulid ja apelsinid, 6 13 05 Minimissid 1, 6* 14 05 Võimalik vaid Venemaal 30 Kolmedok: Mina, Lenna 15 25 Minu sõber Flicka 2 (USA 2010). Perefilm 17 10 Ühe armastuse lugu, 67/100 19 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 KINO3: Imelised (USA 2004). Animakomöödia 21 45 Palume lavale: parimad palad, 6 22 45 Koduabiline (USA 2011). R: Tate Taylor. O: Emma Stone, Viola Davis, Bryce Dallas Howard. Draama 01 35 Panda jälgedes (Hiina 2009). Perefilm 03 10 Minu sõber Flicka 2 (USA 2010)*. Perefilm 04 45 Võimalik vaid Venemaal* 05 10 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp

KANAL 11

05 30 10 aastat nooremaks USA: Peotüdruku kättemaks 55 Staariminutid: Hugh Grant 06 00 Suvi Elsassis 07 45 Linnaelu 08 40 Staariminutid: Renee Zellweger 45 Top Shop 09 00 Süües saledaks 10 00 Aedniku aabits* 30 Gordon Ramsay koduköök 11 00 Rachael Ray argipäevaroad, 5 12 00 Metsik/ilus (USA 2001)*. Noortefilm 13 55 Mõrvamüsteerium: Nägemus mõrvast (USA 2005). Jätkub krimifilmide sari 15 35 Aedniku aabits* 16 00 Tippjuhi salamissioon, 6 17 00 Põgenenud: Sadisti koobas 18 00 Rachael Ray argipäevaroad, 5* 19 00 Kes sa üldse oled?, 4: Matthew Broderick 20 00 Mägede varjud 21 00 Hõivatud südamed (Saksa 2014) 22 55 Kes sa üldse oled?, 4: Matthew Broderick* 23 50 Suvereporter+ 00 20 Piinlikud kehad: Vähi eri 01 15 Pantvangipõrgu puhkusel: Libeeria 02 05 Suvi Elsassis* 03 35 Piinlikud kehad* 04 20 Põgenenud* 05 05 Suvereporter+*

KANAL 12

06 30 Postimees.ee 08 10 Suvereporter 09 00 Komissar Rex, 122/167: Koletise surm* 55 Komissar Rex, 123/167: Doping* 10 50 Conan, 262: Ice-T, Whitney Cummings, Body Count* 11 40 Conan, 263: Meredith Vieira, Dean Norris, Cherub* 12 30 Merevaade* 13 00 Kalailm* 30 Peeter Paan (USAAustraalia-Inglise 2003)*. Seiklusfilm 15 30 Hull äiapapa (USA-Saksa 2003)*. Komöödia 17 20 Väikesed spioonid 4D (USA 2011)*. Perefilm 19 00 Kaks kanget Venemaal 20 00 Ohtlik puhkus, 6 21 00 Sissemurdjad, 8/20: Kontraklubi 30 Vereteemant (Blood Diamond, USA-Saksa 2006). R: Edward Zwick. O: Djimon Hounsou, Jennifer Connelly, Leonardo DiCaprio. Seikluspõnevik 00 00 Verekõrb (Red Sands, USA 2009). R: Alex Turner. O: Leonard Roberts, Shane West. Tempokas õuduspõnevik 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

Üks on selge, Tanja mõistab esineda ja meeldib rahvale.

TV6

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 07 30 Kõige naljakamad koduvideod* 08 00 Kuritöö 2, 3-7: Tuim; Ogi Jun; Mineviku vaimud; Avaused; Keylala 13 00 Clevelandi show 3, 19: Jeesus kõnnib 30 Kontor 8, 6 14 00 Ässad (USA 1991)*. Komöödia 15 45 Kõige naljakamad koduvideod 16 00 Liiga 4, 6: Sabas sõitmine 30 Rajalt maha 4, 8 17 30 Kirvemehed 3, 8: Õhurünnak 18 30 Simpsonid 3, 11* 19 00 Ninjasõdalased 30 S.H.I.E.L.D.i agendid 1, 19: Ainus valgus keset pimedust 20 30 Simpsonid 3, 12 21 00 Top Gear 3, 2 22 05 Delta-Delta sure! (USA 2003). Õudusfilm 00 05 Terra Nova 1, 6: Kohalik seadus 55 Teismeliste seksielu 2, 1* 01 45 Kontor 8, 6: Viimnepäev* 02 10 Delta-Delta sure! (USA 2003)*. Õudusfilm 03 45 Power Hit Radio – KICKSTART 05 20 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 50 Uudistemagasin

TALLINNA TV

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 79/142* 45 Inimese mõõde* 10 30 Täna. Uudised (subtiitritega)* 45 Suvemiks* 11 30 Terve tervis* 12 00 Ars longior. Sinu kuus kunstiteost, 4/6* 30 Kas tohib?* 13 00 Kuidas me bändi tegime, 2/3* 30 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 112/304* 17 00 Armuleek, 113* 45 Armuleek, 114* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Dr Vassiljevi terviseminutid* 30 Aleksei Turovski lood* 20 00 Täna. Uudised 15 Jalad ees, 14/15 45 Täiuslikud tormid, 5/6 (2013). Dokfilm 21 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Aja puudutus 22 25 Raul Vaiksooga Tallinnast Viivikonda, 5/10* 55 Heino Kiik SuureJaanis suvel 2012 23 50 Täna. Uudised (subtiitritega)* 00 05 Aleksei Turovski lood* 35 TeleChat

VIKERRAADIO KLASSIKA 05 30 Vikerhommik. Silver Kuusik 10 10 Teekond tippu. Andres Karu, Tarmo Maiberg 11 05 Rahva teenrid. Aivar Hundimägi 12 05 Vikerviisid 13 05 Maailmapilt 14 05 KÖPi valikkava. Sigerici jälgedes jalgsi Rooma. Krista Taime ja Julia Baliga vestleb Marje Lenk 15 05 Soovide aeg 16 05 Päevatee Ülle Karu 17 05 Veel üks maailm. Hobune Aasia kultuuris. Martti Kalda, Haldi NormetSaarna 18 00 Päevakaja 19 05 Kuuldemäng. Hugo Raudsepp Mikumärdi, 1 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Rahva teenrid* 22 05 Sport 10 Ööülikool 23 03 Aja jälg kivis* 00 05 Rahva teenrid* 01 00 Kauamängiv* 02 00 Öömuusika

07 05 Klassikahommik 10 05 Delta* 11 05 Uus raamat. Peeter Helme*. Rein Veidemann –”101 Eesti kirjandusteost” 15 Ennelõunamuusika 12 05 Meditatsioon* 13 05 Folgialbum. Sandra Sillamaa Tartu Folgiklubis* 14 05 Beethoveni sõber. Pariisi romantikud. Chopin ja Sand 15 05 Amadeus + 16 05 Nyyd-muusika. Musta muusika varjundid, 1. Afroameerika muusikat tutvustav sari 17 05 Heliträkk. Filmimuusikaprogramm 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Vanamuusikatund. Carl Philipp Emanuel Bach 300, 3*. Saate autor on Robert Staak. Saade oli esmakordselt eetris 3. mail 2014. 20 00 Džässikontsert. Kari Ikonen Trio*. Kari Ikonen Trio 15. novembril 2013 Helsingis, Kapsäkki teatris. 21 00 Fantaasiaplaat. Dhafer Youssef – Birds Requiem (OKeh Records 2013)* 22 05 Ilmakaar. Khmeeride muusikat, 1* 23 00 Meditatsioon* 00 05 Nokturn

24 || TÄNA || POSTIMEES, 12. JUULI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

NÄDALAVAHETUSEL: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: HERMAN, ARMAND, HERMO, HÄRMO, HÄRMEL Elin Toona 77, kirjanik Kristjan Haller 65, haridustegelane Jüri Kask 65, maalikunstnik Maris Jesse 46, tervishoiuametnik Tõnu Viik 46, filosoof Indrek Hargla (Indrek Sootak) 44, kirjanik Irina Embrich (pildil) 34, vehkleja

foto: tiit maran

LOOMAAIA UUDISED

ESMASPÄEVAL POSTIMEHES:

«KASU» UURIB, MIKS EELISTADA KÜTTESÜSTEEMI RENOVEERIMIST SELLE VÄLJAVAHETAMISELE.

TALLINN +23

RAKVERE +24

KÄRDLA +23 HAAPSALU +24

ilmateenistuse sünoptik tik

Tagasitulnud suvesoojuses on loomaaed pärnaõite lõhna mähkunud. Nädala algul nautisid mõnusat suverammestust ning üksteise seltsi loomaaia kolm aafrika savannielevanti: Carl, Fien ja Dray. Teravmokk-ninasarvikud ja kääbusjõehobud aga saavad koos viimaste hilisõhtustel ekskursioonidel osalejatega nautida ka öist jahedust. Nüüdseks on ka euroopa naaritsate pesakonnad üle loetud. Loomaaia liigikaitse uuringute laboris on sündinud 53 poega, Hiiumaal naaritsate kaitseala lahtilaskmisaedikutes aga 20 naaritsapoega. Tänavune keskmine poegade arv pesakonnas on viis poega. Suurim, lausa kaheksa pojaga pesakond (pildil) sündis Hiiumaal euroopa naaritsa kaitseala lahtilaskmisaedikus. 2. juulil koorus esimene sini-paabulinnu ja 7. juulil esimene mikaadofaasani tibu. Lumekaku tiiva alt piiluvad välja kaks lumekakutibu. Külastajaile avatud dekoratiiv- ja kääbuskanade ekspositsioonis on tibud siidikanadel, seramadel, paduaanidel ja araukaanadel. Kesknädalal lasti tabuuni hulka mai teisel poolel Bratislavast Tallinna saabunud noor kulaanitäkk Prahh. Pika sabatutiga väiksemat kasvu ja leebe iseloomuga täkk suutis ühe mära juba esimesel õhtul ära võluda. Ninasarvikutüdruk Kibibi sünnipäevapidu möödunud laupäeval tõi loomaaeda üle 5000 külalise. Homme aga tähistab 19. sünnipäeva amuuri leopard Freddi.

EUROOPA

Ilm läheb taas kuumaks taimi paljak

Kaheksikud pihkudes

TOOB LUGEJATENI JALGPALLI MM-I PRONKSIMÄNGU JA FINAALI.

PAIDE +24

NARVA +25

m 12 5–

Lahe suvepäev asendub taas palavusega. Karpaatide kohalt on madalrõhkTARTU kond Läänemere lõunavePÄRNU VILJANDI +25 +24 te poole teel ning selle +24 KURESSAARE idaserva mööda kandub +21 tänaseks südasuvist soojust. Homseks jõuab aga kohale Vahemere äärest pärit paVÕRU lavus, mis võib õhtupoolikul taeVALGA +25 +25 vasse võimsaid äikesevihmapilvi kergitada. Täna on vähese ja vahelduva KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR pilvisusega ilm. Õhtul võib Liivi laAnne kanal +20 Pühapäev, 13.07 Esmaspäev, 14.07 Teisipäev, 15.07 he ja lõunapiiri ümbruses hoovihEmajõe vabaujula +20 Tallinn +16/+27 +17/+23 +14/+24 ma sadada, pole välistatud äike. Kakumäe rand +8 Tartu +18/+28 +17/+25 +14/+25 Puhub ida- ja kirdetuul 5–12 m/s, Kuressaare +23 Narva +16/+30 +17/+25 +14/+25 rannikul kuni 14 m/s. Sooja on siPirita rand +11 semaal 21–25 kraadi, meretuulePärnu +17/+26 +17/+24 +13/+25 Pärnu rand +16 ga rannikul kuni 19 kraadi. Kuressaare +18/+23 +16/+22 +14/+23 Pühajärv +19

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.24 4.26 4.36

loojub 22.28 22.11 22.32

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +31,6 kraadi (2010) +7,1 kraadi (1959) Tartus +32,8 kraadi (1941) +5,2 kraadi (1965)

KUUFAASID 12. juuli 14.25 19. juuli 5.08 27. juuli 1.42 4. august 3.50

TELE- JA RAADIOKAVAD • PÜHAPÄEV, 13. JUULI ETV

ETV 2

KANAL 2

07 30 Lastesaated 09 00 Iga pink räägib loo, 2/12 30 Õnne 13 10 00 Loodusdokk: India looduse saladused, 1: Elevantide kuningriik* 50 Jamie Oliveri 30 minuti road: Spaghetti alla puttanesca 11 15 Elu Poirot’na (Inglise 2013)*. Dokfilm 12 10 Trollifännid* 35 Tähelaev: Oleg Sapožnin (ETV 2012) 13 55 Küljetuul (Eesti Telefilm 1983)* 15 00 Tour de France: legend, 2/2 (Prantsuse 2013). Dokfilm 16 00 Tour de France: 9. etapp: Gerardmer – Mulhouse 166 km 18 30 Aktuaalne kaamera 45 Elu lugu: Malle ja Johannes Karu 55 Hyacinth Bucket, 6/7 19 25 Musketärid, 1/10: Sõbrad ja vaenlased (Inglise 2014). Seiklussari 20 20 Jalgpalli MM FIFA 2014: Lõputseremoonia 40 Eesti Laul 2013: meeldejäävad hetked 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 20 Sport. Sport 30 Jalgpalli MM FIFA 2014: Finaal 01 00 Täna õhtul Smilers 02 02 ERR uudised

09 00 Lastesaated 10 30 Looduselust, 5/10: Põder 11 00 Vaba tahe: Suvesupp* 30 Ümber India ookeani koos Simon Reeve’iga, 6: Indoneesiast Austraaliasse 12 30 Jalgpalli MM 2014: Pronksimäng* 15 00 Rabarock 2009* 30 Kinoklassika: Lahus laudkonnad (USA 1958)*. Draama 17 05 Tubane suvi 30 Max: Lahe ja kristlik* 55 Ma olen hirmus mutukas: Kiil 18 00 Nöbinina* 30 Bullerby laste lõbusad lood: Me hoiame Olle õde (Rootsi 1961)* 55 Willy Fogiga ümber maailma* 19 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Kui palju teie hoone kaalub, härra Foster? Teemaõhtu: Kaarel Kilvet 70 21 00 Teemaõhtu. Kitarre käes ja mantel üle õla (ETV 1994) 45 Teemaõhtu. Kratimäng 22 40 Teemaõhtu. Siin ja praegu: Kaarel Kilvet ja Tõnu Tamm 23 30 Teemaõhtu. Löö laulu, vastas Jumal, löö laulu väike mees 00 57 ERR uudised

06 00 Mägede varjud* 45 Arthur ja Maltazardi kättemaks (Prantsuse2009)*. Animafilm 08 20 Joonissarjad 09 10 Karupoeg Puhh ja toimekas päev (Vene 1972). Joonisfilm 20 Peitusemeistrid* 50 Merevaade 10 20 Laula mu laulu 11 45 Nädalalõpp Kanal 2ga 13 10 Kodutunne 14 10 Pilvede all 17 05 Utta Danella: Kuu järve keskel (Saksa 2004) 19 00 Parim enne: Mission Impossible 20 00 Suvereporter+ 35 Sajandi armastus, 46 22 35 Hotell Grand: Petlikud muljed, 2 23 35 Pimeduse vastu (USA 2009). R: Richard Crudo. O: Steven Seagal, Jenna Harrison, Tanoai Reed. Õuduspõnevik 01 20 Jackie Chani esimene löök (Vene-USA-HongkongiAustraalia 1996). R: Stanley Tong. O: Jackie Chan. Tempokas märulikomöödia 02 40 Neetud United (Inglise 2009)*. Komöödia 04 15 Suvereporter+* 45 Nädalalõpp Kanal 2ga*

TV3

05 40 Kirgede torm, 1426-1427 07 25 Joonissarjad 09 00 Glee 3, 12: Hispaania keele õpetaja 10 00 Imelised (USA 2004)*. Animakomöödia 12 10 Laulupealinn, 6 14 20 Palume lavale: parimad palad, 6* 15 20 Booky jätab endast jälje (Kanada 2006). Perefilm 17 10 Ühe armastuse lugu, 68/100 19 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 Kättemaksukontor 10, 11: Elusalt või surnult, 1 20 35 Kättemaksukontor 10, 12: Elusalt või surnult, 2 21 35 KINO3. BOND: 007: Kuldsõrm (Goldfinger, Inglise 1964). R: Guy Hamilton. O: Sean Connery, Gert Frobe, Honor Blackman, Shirley Eaton, Bernard Lee, Lois Maxwell. Põnevik 23 50 Vegas 1, 18: Kaabakad 00 50 Kättemaks 1, 17: Kahtlus 01 40 Booky jätab endast jälje (Kanada 2006)*. Perefilm 03 10 Laulupealinn, 6* 04 55 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 05 25 Kirgede torm, 1428

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 10 aastat nooremaks USA 55 Staariminutid: Harrison Ford 06 00 Hõivatud südamed (Saksa 2014)* 07 45 Linnaelu 08 40 Staariminutid: Patrick Swayze 45 Top Shop 09 00 Süües saledaks 10 00 Nurjatud koerad, 30/38: Jed 30 Gordon Ramsay koduköök: Prantsuse köök 11 00 Rachael Ray argipäevaroad, 6 12 00 Beebiminutid: Vastsündinu 30 Ellen 17 00 Põgenenud: Kariibi merehädaline 18 00 Rachael Ray argipäevaroad, 6* 19 00 Kes sa üldse oled?, 5: Brooke Shields 20 00 Mägede varjud 21 00 Sõnad (USA 2012). Romantiline draama 23 00 Kes sa üldse oled?, 5: Brooke Shields* 50 Suvereporter+ 00 20 Tippjuhi salamissioon, 6* 01 15 Avameri (USA 2003). Põnevik 02 35 Liblikaefekt 2 (USA 2006). Ulmepõnevik 04 05 Põgenenud* 50 Staariminutid: Morgan Freeman; Colin Farrell; Drew Barrymore 05 05 Suvereporter+*

06 30 Postimees.ee 08 10 Komissar Rex, 124/167: Uus algus* 09 00 Komissar Rex, 125: Kaliiber 7,65* 55 Komissar Rex, 126: Hiina varjud* 10 50 Conan, 264: Eric Bana, Andy Serkis* 11 40 Conan, 265: Joel McHale, Daniel Sloss, Freddie Wong & Matt Arnold* 12 35 Illusioonimeistrid, 9* 13 30 Jõugud, 7/12* 14 30 Motoreporter Baikalis – Surm siin või Siberis, 3/3* 15 00 Päratu ämblik (USA 2012)*. Põnevuskomöödia 16 30 Vereteemant (USA-Saksa 2006)*. Seikluspõnevik 19 00 Kaks kanget Venemaal 20 00 Ohtlik puhkus, 7 21 00 Sissemurdjad, 9: Kes on siin boss? 30 Mr Bean: Mr Bean sõidab jälle 22 00 Mr Bean: Häid jõule, Mr Bean 30 Mr Bean: Mr Bean hotellis 23 00 Mr Bean: Lapsehoidja Mr Bean 30 Mr Bean: Remondimees Mr Bean 00 00 Täna sa sured (Today You Die, USA 2005). Põnevusmärul 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 07 50 Kuritöö 2, 8-9: Reservaadist väljas; Sayonara, Hiawatha 09 50 Rajalt maha 4, 8* 11 00 Kirvemehed 3, 8* 12 00 S.H.I.E.L.D.i agendid 1, 19* 13 00 Seksisemud 1, 1 30 Kontor 8, 7: Pami asendaja 14 00 Zokkomon (India 2011)*. Perefilm 16 00 Liiga 4, 7 30 Rajalt maha 4, 9 17 30 Kirvemehed 3, 9: Krahh ja häving 18 30 Simpsonid 3, 12: Ma abiellusin Marge’iga* 19 00 Ninjasõdalased 30 Totaalne muutumine: kodueri 9, 15: Perekond Walker, 1 20 30 Simpsonid 3, 13: Raadio Bart 21 00 Moto GP – Saksamaa. Sachsenringi ringrada 22 40 Top Gear 3, 2* 23 45 Valgekrae 3, 8: Vabalt, rivitult 00 35 Rajalt maha 4, 9* 01 35 Kirvemehed 3, 9: Krahh ja häving* 02 35 Kontor 8, 7: Pami asendaja* 03 00 Power Hit Radio – KICKSTART 05 15 Ida-Virumaa uudised 20 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 15 Kas tohib?* 45 Dr Vassiljevi terviseminutid* 09 00 Jalad ees, 14/15* 30 Turovski lood* 10 00 Täiuslikud tormid, 5/6 (2013)*. Dokfilm 45 Raul Vaiksooga Tallinnast Viivikonda, 5/10* 11 15 Gordioni sõlm, 5* 45 Aja puudutus* 12 25 Heino Kiik SuureJaanis suvel 2012* 13 20 Kinnisvaraveeb 15 00 Pühapäevatee* 45 Terve tervis* 16 15 Armuleek, 115* 17 00 Armuleek, 116* 45 Armuleek, 117* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Nädala kokkuvõte 15 Arvutitark* 30 Kultuurimeetri arhiivist. Arhitektuur linnapildis 20 00 Täna. Nädala kokkuvõte 15 Ameerika eestlased. Läänerannik, 6* 45 Maatriks* 21 30 Täna. Nädala kokkuvõte (subtiitritega) 45 Põlva päevad 2014. Heino Tartes ja sõbrad 22 15 Sisering (Prantsuse 2009). Mängufilm 23 50 Ivo Linna, Mary Ann ja Tri-Tones 00 20 Täna. Nädala kokkuvõte* 35 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Silver Kuusik 09 05 Aiatark. Kaja Kärner 10 10 Jutusaade 11 05 Mnemoturniir 20 Müstiline Venemaa. David Vseviov 12 05 Vikerviisid 13 05 Linn ja ruum 14 05 Kuula rändajat. Hendrik Relve 15 05 Kauamängiv 16 05 Aja jälg kivis. Helgi Erilaid 17 05 Labor. Priit Ennet 18 00 Päevakaja 15 Vana raud 19 05 Kirikuelu. Meelis Süld 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Mnemoturniir* 20 Müstiline Venemaa* 22 05 Jalgpallireportaaž. Jalgpalli MMi finaal. Kommenteerib Joosep Susi 00 05 Päevatee* 01 00 Labor* 30 Öömuusika

+24 +31 +23 +25 +23 +23 +26 +22 +25 +25 +19 +20 +29 +19 +27 +24 +24 +30 +27 +22 +23 +22 +22 +22 +23 +12 +24 +25 +22 +19 +18 +24 +25 +25 +31 +9 +31 +43 +18 +28 +29 +28 +29 +34 +20 +30

07 05 Klassikahommik 10 05 Sooviklassika. Pille Olde. Kuulajate lemmikmuusika. Telefon stuudios 611 4285. Elektronpost: klassika@err.ee 12 05 Helileid* Avastused plaadiriiulilt ja kontserdisaalist. Muusika, mis hoiab endas elamusi 13 05 Vanamuusikatund. Charles Burney, III saade*. 14 05 Braavo, Peter Phillips* 15 05 Raadioteater. Härra Walseri rongad. Wolfgang Hildesheimeri must komöödia “Härra Walseri rongad”. J 16 50 Üks lugu 17 05 Rahvatoonis 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Miraaž. 17. sajandi muusikat* 20 00 Täna kontserdisaalis. Haapsalu Haapsalu Vanamuusikafestivali lõppkontsert. Esinevad Ensemble Sagittarius, Ensemble Daimonion ja Kammerkoor Voces Musicales. Dirigent on Michel Laplénie. 22 05 Raadio Ööülikool Raadioloeng. 23 00 Fantaasiaplaat. Bertil Tüvi*. Neil Ardley “A Symphony Of Amaranths” (1972). 00 05 Nokturn