Postimehe paberleht 14 06 2014 by Postimees

TRIIN OJARI

VENEETSIA BIENNAALILT

KRISS SOONIK: K Pesu pole enam võrgutamiseks, võrg vaid tõstab tõsta enesekindlust. Arteris veel: Ekstreemfotograafi värvikad tabamused Kaunis naine kõrges eas igavesti noor

jalgpallimm.postimees.ee Värskeimad tulemused, kommentaarid, turniiritabel

AKs veel: Toomas Raudam, Thomas-Andreas Põder, Bruno Pao, Urve Eslas,, Urmas Vadi,, Ben Okri, Leelo Tungal, Tõnis Kahu. ARV kultAuMuUS r 14. JUUN

I 2014 NR

308

foto: ap/sca

npix

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee

THOM AS-A

NDREAS

VÕTTIS RE M KOOLHAAS VE ARHITE NE ETSIA BI EN KTUURI NA TÜKKID ALIL EKS

PÕDE R URVE ESLA USU KÜSI S «TE MER IT KASKTAPATE MU ÄRA» TOOM AS RAUDMUS • ÜLAR PLOO AM NAA M USUT LUS EHK «TA BRUSPOLI VÄRSID VARB LASE NÄDA LA NIGE ERIA KIRJA ON EEST IS KIND ITIKA LAST I VÄGA • BRUNO PAO JA INIM MEH E PLAAT JACK NIKU VENNAKS KÜÜD POPU LAAR WHIT E’I BEN OKRIGA • SAAM ISEST KRISTA «LAZZARE NE» • URMITAM INE KUM TTO» • JUUR IKAS BERG LEELO TUNG AS VADI LUUL ETAJA EEST I FILA LA TELISTID «PUU DEL PEDR ON WAN NABE KRIS O JA IGAT TEGI D OMA SUSTASU» TUS MARGID TÄIS

LAUPÄEV, 14. JUUNI 2014 • NR 138 (7129) • HIND 2 € • TIRAAŽ 57 158 • 201 000 LUGEJAT • 60 LEHEKÜLGE

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 14. JUUNI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

marti aavik

Faktid võitluses hämaga

Varro Vooglaiu hurjutamise asemel oleks antihomofoobidel mõistlik asjalikult ja ausalt vastata tavaliste inimeste hirmudele. Loetlen mõttes teemasid, mille käsitlemisest võiks Eesti ühiskonnale palju rohkem ja selgemalt kasu tõusta. Praegu näiteks kaitse(hangete) areng või see, et matemaatika lõpueksami jagamine kitsaks ja laiaks paistab nullivat kogu mataeksami sunduslikuks muutmise mõtte. Meie oleme aga hõivatud Varro Vooglaiu, Peeter Võsa ja veel mõne seksualisti personaalküsimusega. Miks inimesed ikkagi homoteema peale nii leili lähevad? On lihtne aru saada homoseksuaalsetest endist, sest nende jaoks on see identiteediprobleem. Küllap nõuab julgust tunnistada, et nad on nagu on ja nii jääbki, ent eelkõige lähedaste (vanemate jt) armastust ja tunnustust on neil vaja nagu igal teiselgi inimesel. Ühiskonnana ei saa me seda ju otseselt pakkuda, ent saame luua soodsa tausta, et iga inimene võiks olla õnnelik. Mõõdukat hirmu homoseksuaalsuse leviku ees võib mõista nagu ka kõhklusi perekonnaõiguse lahjendamise asjus, rääkimata asjatundlikust kriitikast konkreetse eelnõu suhtes (see viimane ei paista eriti kedagi huvitavat). Inimesi, kelle jaoks võitlus homoseksuaalsete kooselu seadustamise vastu on saanud elu sisuks ja päevatööks, on hoopis raskem mõista. Miks see teema teile ometi nii korda läheb? Raha USAst või hoopis Venemaalt? Mulle tundub, et siira homovastasuse taga on peamine hirm, et sallivuse tagajärjel võtavad homod kogu kultuuri üle – homoseksuaalsusest saab uus normaalsus. Seda võimendab asjaolu, et homod ise on pidanud aastakümneid «võitlust», et üha rohkem nendesarnaseid tunnistaks oma seksuaalset sättumust. Olen meile saadetud lugudest näinud, et tõesti ongi olemas ristisõdija vaim «oma usuõdede ja -vendade» vabastamiseks, mis aga olemuslikult vaid kinnitab enamuse hirmu.

iigikontrolli audit kurikuulsa VEB fondi kohta on lõpuks valminud. Viimasel paaril aastal on selle loo kohta ühes Eesti Panga siseauditi (2013) ja järgmisel nädalal avaldatava riigikogu uurimiskomisjoni aruandega läbi hekseldatud aukartust äratav hulk materjali. Peab tõsiselt tunnustama riigikontrolli uurimisrühma, kes kühveldas end läbi sellest hiigelkuhjast tööst. Sedavõrd põhjalikku faktikogumit riikliku VEB fondi saaga kohta pole avalikkusel varem kasutada olnud. Kõige kokkuhankimine, süstematiseerimine ning ka õigete küsimuste püstitamine – et neile siis materjali põhjal vastuseid otsida – oli seda komplitseeritum ülesanne, et hulk materjalist on juba paarkümmend aastat vana. Mida me siis teada oleme saanud? Dokumentidest ja järeldustest avaneb pilt, et Eesti Pank tegutses 1990ndate alguses nagu riik riigis. Keskpank ei hoolinud sellest, mida rahvaesindajad

parlamendis otsustasid või milline oli väljastpoolt tulev kriitika. Näiteks venitati fondi üldkoosoleku kokkukutsumisega nahaalselt aastaid, isegi veel pärast kohtuotsust. Rohmakat tegutsemist Eestis ei saa siiski põhjendada sellega, et Moskva külmutas kahe panga – Eesti Panga välisoperatsioonide valitsuse ja UBB – kontodel oleva valuuta ning et probleemi juured jõudsid meile ühes Nõukogude Liidu lagunemisega. Eesti Panga korraldamisel jagati külmunud raha teadmata arvutuskäigu ja põhimõtete järgi pankade ja hoiustajate rahaks, kellest viimased jäeti n-ö külma kätte. Selline lahendus oli riigile ja keskpangale lihtsalt odavam. Keskpank toimetas VEB fondiga sel moel, et tõi ohvriks pankade hoiustajad, päästmaks toonast Eesti riigiga läbi põimunud pangandussektorit ja vältimaks toona pool aastat käibel olnud krooni usaldusväärsuse langust. Sellised olid tolle aja valikud. Riigikontroll tegeles põhiliselt sündmuste dokumentaalse jälje taastamise ja süstematiseerimisega. Kuid paberid võivad olla kiretud, need ei anna iga kord aimu osaliste motiividest. Seevastu parlamendi uurimis-

komisjon on pannud rõhu asjaosaliste intervjuudele. Kahjuks ei ole paljud neist avameelsusega hiilanud. Sensatsioonilisi paljastusi pole ilmselt ka sealt oodata.

JUHTMÕTE Kõige parem, kui skeemiga seotud lõpetaks «ei mäleta»hämamistaktika ja loo ausalt ära räägiksid. Nad võlgnevad seda Eesti avalikkusele, kel on õigus tõele. VEB fondi saaga üks mustem etapp on see, kuidas Vene firma TSL International Moskvast Eesti Panga juhtide selgel mahitusel 32,3 miljonit dollarit kätte sai. Tegu on lihtsalt Eesti rahandusajaloo ühe häbiväärsema peatükiga. Peab tunnustama Eesti Panga praegust presidenti Ardo Hanssonit, kelle ajal on keskpank tegutsenud selle nimel, et asja lõpuks valgust tuua. Kõige parem, kui skeemiga seotud lõpetaks «ei mäleta»-hämamistaktika ja loo ausalt ära räägiksid. Nad võlgnevad seda Eesti avalikkusele, kel on õigus tõele.

urmas nemvalts

Homotont

KÕVA SÕNA Valimas käinud valisid oma parlamendisaadikuid, mitte aga komisjoni presidenti. Härra Juncker ei kandideerinud kuskil ja keegi teda ei valinud.

PÄEVA KOMM Homoseksuaalsus ei võta mitte kunagi kogu populatsiooni üle, see ei saa uueks statistiliseks normiks.

Suurbritannia peaminister David Cameron, PM 13.06

Püüdsin leida uuringuid, mis kinnitaks usaldusväärselt, et tolerantsetes ühiskondades suureneb homoseksuaalsete inimeste arv. Seda pole siiani mitte kusagil juhtunud. Homoseksuaalsus ei võta mitte kunagi kogu populatsiooni üle, see ei saa uueks statistiliseks normiks. Kui tahate homokartlikke ümber veenda, siis tasub rääkida just seda. Mitte näiteks eputada jutuga, et me sallimatus on Euroopa taustal piinlik – on ilmne, et selline sõnastus tekitab vaid trotsi. Iga skeptiku homofoobiks tembeldamine samuti. Moraal? Riigi ülesanne on kaitsta meid üksteise vägivalla eest, aga mitte inimest ta enda eest (erandiks tuvastatav vaimne häire). Kui tahame, et keegi ei tuleks meie õuele õpetama, kuidas me elama peame, siis peame leppima, et ka meil pole õigust teiste elu määrata, kuni need teised pole kaasinimeste suhtes vägivaldsed. Seepärast: kui poliitiline konservatiiv tahab takistada homoseksuaalsete inimeste õigust nende kooselu seaduslikuks kaitseks, läheb ta vastuollu konservatiivse mõtte tuumaga. Sellegi poolest ei tasu võitlevatel antihomofoobidel kõiki sildistada – «otsi ikka endale sõpru oma vaenlaste hulgast ja sa oled suuremeelne ning võitmatu».

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Postimees 1890. aastal Tallinna Olewiste kirik pühitseb neil päiwil 50 aastast jubeli päewa. Kuda wanemad inimesed weel mäletama saawad, lõi nüüd umbes 50 aasta eest pikne Olewiste kiriku torni põlema, mis, nagu teada, üks kõige pikematest kirikutornidest maailmas on. Kirik sai tuleroaks. Õndsa keisri Nikolai armu läbi wõis aga kaunis pühakoda jälle uuel ilul üles ehitatud saada, - Jumala auuks ning koguduse rõõmuks ja jäädawaks kasuks. Jaanikuu 16. päewal 1840 oli uuendatud kiriku sissepühitsemine. Selle päewa mälestuseks saab nüüd Olewiste kirikus suurem laulu- ja orelikontsert ole-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

ma. Sellest saawad osa wõtma Tallinna tähtsamad kunstlauljad, teiste seast nimelt ka Proua Beh,ning organistid Genrich ja Reinicke. Mis kontserti meile Eestlastele iseäranis tähtsaks ja armsaks teeb, on see, et meie suguwend herra Konstantin Türnpuu Peterburi konserwatooriumist, kes praegu Tallinnas wiibib, ühe orelitüki oma mängida on wõtnud. Meie soowime seepärast, et ka Tallinna Eestlased, kes nimelt kirikukontsertidest ikka ja alati iseäranis elawuse ja soojusega osa on wõtnud, rohkel arwul seda kontserti kuulama läheksiwad. 14.06.1890

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 14. JUUNI 2014 || NÄDALA NÄOD || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

KANNAPÖÖRE. Majandusminister Urve Palo jättis ametisse astudes mulje, et toetab mõtet anda praamiäri riigi kätte. Nüüd on ta meelt muutnud.

Vjatšeslav Leedo kaitseingel

foto: urmas luik/pärnu postimees

imelt esitas Palo neljapäeval valitsuskabineti istungil ettepaneku, et tänavu juunis kuulutatakse välja hange Rohuküla-Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinidele käitaja leidmiseks, seejuures peab tulevasele käitajale kuuluma neli parvlaeva. Teatavasti vastab sellistele tingimustele ainult Leedo äri. Hanke võitjaga sõlmitud lepingusse lisatakse, et riik võib kümne aasta pikkuse lepingu lõppedes 2026. aasta oktoobris praamid välja osta. Ühtlasi peeti kabinetinõupidamisel vajalikuks, et konkurentsi tagamiseks osaleb riigihankel AS Tallinna Sadam. See viimane klausel mõjub pehmelt öeldes sügavamõttelisena, sest praamikonkursi vastu seatud argumendid põhine-

sid väitel, et kahe ja poole e aasta jooksul pole riigil – Tallinna Sadamal – võimalik praame hankida. Saab b siis näha, kas Tallinna Sadama juhid, kes on tuntud d tarkade inimestena, lähevad nüüd Leedoga konkureerima või kuidas nad seda teevad. Minister ei jäänud oma valitsuskabineti ette viidud kava suhtes langetatavat otsust isegi ära ootama, vaid lendas pärastlõunal Luksemburgi. Nii ei jätkunud tal aega oma meele-muutuse avalikkusele sel-gitamiseks enne kui eilsess ETV «Terevisioonis». «Täna a puudub mul igasugune kind-lustunne, et kui me täna lä-heksime praame ostma, siiss 2016. aasta sügisel ka laeva-liiklus mandri ja saarte va-hel käiks,» selgitas ministerr rahvusringhäälingule. «Sel-lest kaalutlusest tulenevaltt otsustasin minna opereeri-mise hankele, aga selle vaahega, et kuulutame selle rututtu välja. See annab võimaluse se siiski osaleda erinevatel pakkkujatel.» Kuna uskumine tähenndab ebatõenäoliste asjaade võimalikuks pidamist, t, siis jääb üle vaid uskuda, ett hanke kiire väljakuulutamiine toob kohale rohkelt pakkkujaid. Pigem näib, et kaitseinngel ei lase Leedo äril närbuuda. andres reimer r

Mees, kes ei oska kaotada

ootsis elav Peter-Kalev Hunt, kes peab ennast poolenisti saarlaseks, teeb Eestis suuri tegusid. Ja mitte ainult Eestis – tal on tootmine veel Poolas ja Saksamaal ning nüüd siis ka Soomes ja Venemaal. Küsimusele, kas ta kohtas Eestis 1996. aastal Vändra vaibatehast ostes ja hiljem Wendret üheks Euroopa moodsamaks vooditekstiilide tootjaks arendades ka vastuseisu, vastas Hunt: «Äi, seda pole ma millaski öieti tund.»

«Eesti inimene on töökas, kuid ta peab öppima müüma. Me ei saa oodata siin Pärnus, et äkki keegi helistab ja tahab midagi osta,» lausus ta. Hunt ise ei oota, vaid otsib ja leiab uusi turge mängleva kergusega. Küsimusele, miks ta on oma ettevõtetes ainuomanik, vastas Hunt: «Ma vötan otsuseid vastu kiiresti ja sageli puhtalt köhutunde pealt, ilma pikalt kalkuleerimata. Kui oled üksinda, on seda nii palju kergem teha.» sirje niitra

Kaanepoisi võimas avalöök

rasiilias toimuval jalgpalli MM-finaalturniiril loodavad võõrustajad eelkõige oma 22-aastasele superstaarile Neymarile. Juba aastaid enne MMi hakati rääkima Neymarist kui brasiillaste suurlootusest, kes võiks neile tuua kuuenda maailmameistritiitli. Mida lähemale finaalturniir jõudis, seda rohkem leidus aga kahtlejaid, kes arvasid, et koorem, mille 200 miljonit kaasmaalast tema õlule on asetanud, on noorele me-

hele ilmselgelt liiast. Kõigele sellele lisas hoogu juurde kõikuvate esitustega debüüthooaeg FC Barcelonas, kus põhitähelepanu tõmbasid kahtlased tehingud, mis ta üldse Hispaaniasse tõid. Vähemalt MMi avamäng us näitas Neymar, et võõrustajad on teinud panuse õigele mehele ja kui ta jätkab sama hooga, siis võib tänavuse MMi kaanepoisilt oodata järgneva kuu aja jooksul veelgi suuremaid tegusid. madis kalvet

foto: peeter langovits

Saaremaal temaga kellelgi tülli minna ei soovitata – mäletavat kaua. Kuid ka Tallinnas tasub olla ettevaatlik. Endise majandusministri Meelis Atoneni poliitiline vähikäik sai alguse kümne aasta tagusest katsest Leedo praamiäri kõigutada. Pole välistatud, et Partsi samalaadne üritus aitas nüüd kaasa sotside tõusule valitsusse. Selles kontekstis näib Palo ootamatu meelemuutus igati arukana. Kui alguses jäi mulje, et Palo toetab Partsi ideed ning võtabki praamiäri Leedo käest riigile, siis nüüd selgus, et minister tegi oma otsustes kannapöörde.

foto: reuters/scanpix

ngel kuulub taevalike nähtuste hulka, kelle tegude õigsusesse tuleb uskuda – isegi siis, kui need esmapilgul seletamatuna tunduvad. Majandusminister Urve Palo võttis sellel nädalal oma kaitsva tiiva alla Saaremaa kroonimata kuninga Vjatšeslav Leedo ja rahustas kõiki neid, kelle arvates on just see mees ainuke õige saartega parvlaevaühenduse pidaja. Palo eelkäija Juhan Partsi alluvad selgitasid varem välja, et maksumaksjad võidaksid kümneid miljoneid eurosid, kui parvlaevad kuuluksid riigile. Nii ei peaks doteerima Leedo ja tema partnerite prisket kasumit. Tallinna Sadam alustas ettevalmistusi praamide soetamiseks. Nii oleks saanud korraldada konkursi käitaja leidmiseks või kasutada samasugust lahendust, millel töötab Elron: riigifirma veab reisijaid. Kuid sadamas hakkasid asjad venima. Parvlaevaliiklusega näib ju niigi kõik korras olevat: laevad on uued ja ilusad, meremehed ja kaldateenindajad on viisakad ja abivalmid, pilet taskukohane ja lihtsalt kättesaadav. Palo vastse kaitsealuse kohta võib öelda, et Leedot peetakse kõvaks lobitegijaks, kes ühtegi võimalust käest ei lase ega põlga ka äriliselt agressiivseid võtteid. Kuid seni pole olnud kuulda, et ta oleks kedagi petnud või mõnda lepingut rikkunud.

Õunpuu võtab hoogu

elles, et eesti kultuuri kõige silmapaistvamad esindajad pöörduvad ühisrahastusplatvormi Hooandja vahendusel inimeste poole, et nende abiga oma loomingulisi ideid realiseerida, pole midagi uut. Teater NO99gi on nõnda talitanud. Nüüd ka Veiko Õunpuu, kes kogub raha oma uue filmi «Roukli» tarvis. Kui Spike Lee tegi mullu ookeanitaguses ühisrahastusplatvormis Kickstarter sama, mis Õunpuu, kutsus see esile diskussiooni. Miks peaks sellist

meetodit kasutama üks Ameerika tuntumaid (rõhuga just sellel sõnal) filmilavastajaid, küsiti. Küsida võiks – ei, küsima suisa peaks – ka Eestis. Põhimõttelisi küsimusi. Näiteks miks mahub tavapärase kultuurirahastamissüsteemi piiridesse vaid ellujäämise nimel pingutamine? Või miks pärsib jäik filmirahastussüsteem ideede spontaansust ja värskust, ka ennast tõestanud meistrite puhul? Aitäh hooandjatele, et nad olemas on! tiit tuumalu

4 || EESTI || POSTIMEES, 14. JUUNI 2014

protsendipunkti vähenes Eestis tööhõive esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes.

Kohus karistas Tapa erikoolis mässanuid Viru maakohus tunnistas 11 Tapa erikoolis tänavu 22. jaanuaril toimunud kooli vara lõhkumises osalenud 14–17-aastast noormeest süüdi avaliku korra raskes rikkumises grupi poolt, mõistes neile erineva pikkusega reaalseid ja tingimisi vanglakaristusi. Üks 17-aastane noormees tunnistati süüdi teiste isikute tahtlikus kallutamises õigusvastasele teole. Kohus rahuldas ka Tapa erikooli esitatud 3603-eurose tsiviilhagi ja mõistis raha süüdistatavatelt solidaarselt välja. virumaateataja.ee

Häädemeeste vallavanem otsustas ametist taanduda Mullusügiseste valimiste järel Häädemeeste vallavanemaks saanud Ants Järvesaar esitas vallavolikogule lahkumispalve. Ta selgitas, et astuski ametisse vahevalitsuse juhina. «Olen juba üle 65 aasta vana ja tegelikult peaksid valla asju ajama nooremad, aktiivsemad, agaramad ja oskajamad inimesed kui olen mina,» lausus Järvesaar. ERR Uudised

Viisaga türklast ei lubatud Eestisse

Nafta hind tõusis järsult

24-aastane Türgi kodanik saadeti Tallinna lennujaamast kodumaale tagasi, sest politsei- ja piirivalveameti andmeil oli mehele Schengeni viisa väljastanud varem teine riik, kuid tema reisipõhjendused ei vastanud enam tegelikele reisivõimalustele. postimees.ee

Konflikti eskaleerumine Iraagis kergitas üleeile järsult nafta hinda – New Yorgis kaubabörsil tõusis nafta hind kaks protsenti, 106,53 dollarini barreli eest, mis on kõrgeim hind alates septembrist. Iraak ekspordib umbes 2,5 miljonit barrelit naftat ööpäevas. majandus24.ee

Postimees.ee küsitlus Milline on olnud sinu suurim lotovõit?

Üle 10 000 euro

Mitusada eurot

21%

Ma pole kunagi lotoga võitnud

1766 vastajat

68% Alla saja euro

Kogu Eesti küsimus Ja läkski. Kibekiiresti koondasid Eesti juristid – alates Notarite Kojast ja lõpetades kõigi seniste justiitsministritega, enamik neist Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kasvandikud – oma read ning asusid koostama pöördumisi Tartu Ülikooli juhtkonnale, et see ikkagi iseseisva õigusteaduskonna alles jätaks. Näiteks üleeile Eesti Advokatuuri 95. aastapäevale pühendatud kõnekoosolekul andsid 80 advokaati allkirja üleskutsele, et enne kui ülikooli nõukogu senati otsust kinnitama hakkab, kuulataks ära ka Eesti juristide seisukohad. «Kõik on tagajalgadel, sest keegi ei tea, mis toimuma hakkab,» ütleb advokatuuri aseesimees Hannes Vallikivi. Juristid kinnitavad kui

POSTIMEES.EE

1,1

õned signaalid ja vihjed Tartust jõudsid koguni New Yorki. Aga Eesti Teaduste Akadeemia värske liige Lauri Mälksoo ei pööranud noile suurt tähelepanu. Õigemini, peegeldas need oma meeltest välja, nagu ta ütleb. Sest lõppeks oli Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Mälksoo tulnud New Yorki, et pühenduda seal kaheksa kuu kestel teadustööle. Ta kirjutas raamatut Venemaa ja rahvusvahelise õiguse teemal. Aga selle nädala algul, kui Mälksoo oli juba rohkem kui kuu Eestis tagasi, juhtus see, millest kauased vihjed olid märku andnud. Tartu Ülikooli senati vastuvõetud uues ülikooli põhikirjas on senisest üheksast teaduskonnast moodustatud neli. Õigusteaduskonda, ühte neljast vanimast teaduskonnast, nende hulgas pole. «Asi läheb tõsiseks,» lausus Mälksoo lõppeva nädala keskel Postimehele.

Ülikool peab aru saama, et ülikool ei ole saapavabrik, vaid on rahvuslik väärtus. Õigusteaduskonna vilistlane, riigikogu liige Igor Gräzin

Tartu Ülikooli rektor, professor Volli Kalm, kes viibib Hollandis Gröningenis Euroopa vanimaid ülikoole ühendava Coimbra grupi aastakoosolekul, leidis seal siiski aega juristide muredele vastata. Ta kinnitab meilitsi, et ülikooli uue põhikirja koostamise kallal on vastav komisjon töötanud poolteist

Vahemehelik arvamus Õiguskantsler Indrek Teder ütleb, et saab eraisku ja õigusteaduskonna vilistlasena aru nii Tartu Ülikooli juhtkonna kui Eesti juristide seisukohast. «Ma mõistan, et juristid tunnevad muret Tartu Ülikooli õigusteaduskonna saatuse pärast. Ilma hea õigushariduseta pole ka püsivat õiguskorda. Rõhk aga peakski minu arvates olema heal õigusharidusel, sisul, mitte niivõrd sellel, kuidas ülikool haridusasju korraldab.»

Samas lisab Teder, et mõistagi on sisu ja korralduse vahel seos. «Ei saa olla head haridust ilma akadeemilise vabaduseta. Siiani ei ole mul aga tekkinud muljet, et Tartu Ülikool on tõsiselt ohustanud akadeemilist vabadust. Selles, et õigusteaduse õpetamine viiakse tihedamasse ühendusse sotsiaalteadustega, pole iseenesest midagi halba,» arvab ta. Priit Pullerits

aastat ning kõik on olnud avalik, senatis ja ka õigusteaduskonnas mitu korda läbi arutatud. «Kui see tuleb õigusavalikkusele ootamatult, siis on midagi viltu ülikooli ja ülikooliväliste juristide omavahelises kommunikatsioonis,» nendib Kalm. Enamasti ratsionaalsed ja kainelt kaalutlevad juristid ilmutavad õigusteaduskonna võimalikust kadumisest rääkides tundelisust. Riigikogu õiguskomisjoni liige Valdo Randpere, kes lõpetas õigusteaduskonna 32 aastat tagasi kiitusega, hüüatab: «Püha müristus! Kui sa õigusteaduskonna ära kaotad, on see traditsioonide jalge alla tallamine. Niipalju võiks [TÜ juhtkonnal] väärikust olla, et ühe näpuliigutusega sellist asja kraavi ei visata. Ma tunnen end lausa solvununa.» Tema kolleeg õiguskomisjonis Igor Gräzin (lõpetas Tartu Ülikooli 1975. aastal cum laude) lausub nii: «Likvideerida teaduskond, mis on asutatud aastal 1632, on enam-vähem sama, mis võtta Ermitaažist Katariina-aegne pokaal, hakata sellest õlut jooma ja pärast see puruks visata.» Ent emotsionaalsed mõtteavaldused ei tähenda, nagu puuduks juristidel mõistuslikud vastuargumendid. Eesti seadused panevad just Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale vastutuse selle eest, et Eesti riigis jaguks piisava ettevalmistusega piisaval arvul juriste. Juhul kui õigusteaduskond kaob, nendib selle dekaan, professor Jaan Ginter, on seadustega pandud vastutust raske kanda, sest otsustamine õppekavade, õppekorralduse ja õppejõudude üle läheb uue, suure sotsiaalteaduskonna kätte. Uue teaduskonna 25-liikmelises nõukogus saavad juristid vaid kolm-neli kohta. Lisaks kehtestavad seadused, et õigusteaduskonna esindajad peavad kuuluma kohtuniku, prokuratuuri ja advokatuuri eksamikomisjoni. «Kui teaduskonda enam pole ...» jääb Ginteril lause pooleli, sest tuleb telefonikõne. «Jah, me mobiliseerime kogu vabariigi juristkonda,» kinnitab ta helistajale.

FILOSOOFIATEADUSKOND* 3342 üliõpilast**

Juristid mõistagi möönavad, et ülikoolil on õigus otsustada, mismoodi oma akadeemilist struktuuri korraldada. Ent sõltumatu riik, nagu täheldab riigikohtu esimees Pikamäe, eeldab iseseisvat õigusharidust. «Seda enam,» lisab ta, «et õiguskord on alati autonoomne, ühe riigi põhine. Eesti õigust ei õpetata kusagil mujal maailmas, erinevalt näiteks füüsikast.» Nõndaviisi ei saa Pikamäe sõnul pidada õigusteaduskonna saatuse küsimust pelgalt ülikooli siseküsimuseks. Rektor Kalm tõdeb, et vas-

Täna mälestatakse juuniküüditamise ohvreid

Toetus Reformierakonnale kasvas juunis veelgi

Täna mälestatakse Eestis 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid. Tallinnas Lindamäel kell 12 algaval mälestustseremoonial peab kõne riigikogu esimees Eiki Nestor ning palvuse viib läbi EELK piiskop Einar Soone. Linda kuju jalamile asetavad pärjad presidendi käsundusohvitser, riigikogu esimees Eiki Nestor, peaminister Taavi Rõivas, kaitseväe peastaabi ülem mereväekapten Igor Schvede ja Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Ilmar Tamm, Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, diplomaatilise korpuse vanem, Iirimaa suursaadik Peter McIvor, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu ja teised.

Kõige populaarsem erakond juunis oli Reformierakond, keda toetas 31 protsenti valimisõiguslikest kodanikest, selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud ja TNS Emori läbi viidud üle-eestilisest küsitlusest. «Ma ei teeks kaugeleulatuvaid järeldusi, küsitlustulemustes on kindlasti europarlamendi valimiste mõju. Valitsuskoalitsiooni toetus kokku näitab selget ootust valitsusliidu järgmiste sammude – tööjõumaksude langetamise ja lastetoetuste tõstmise järele,» ütles Postimehele Reformierakonna peasekretär Marin Kukk. Kui Reformierakonna toe-

Lisaks Lindamäel toimuvale korraldavad Tallinnas erinevaid mälestusüritusi ka kodanikuühendused. Kell 16 avatakse Noblessneri valukojas näitus «Inimõigustest nõukogude ühiskonnas» ning Eesti küüditamislugude kaart, kuhu on võimalik märkida oma perekonna küüditamise koht. Samas kogutakse algatuse Kogu Me Lugu raames inimeste lugusid küüditamisest. Õhtul näidatakse Noblessneri valukojas mängufilmi «Risttuules». Kell 17 toimub mälestusüritus küüditamisohvrite mälestusmärgi juures Pääskülas. Juuniküüditamise käigus viidi Siberisse üle 10 000 süütu inimese. Uwe Gnadenteich

Usuteaduskond

Arteri vanemtoimetaja

Tartus pandi eile nurgakivi tuleva aasta märtsis valmivale avavanglale, mille ehitus läheb maksma ligi 2,2 miljonit eurot. Kolmekorruseline vanglahoone kerkib Tartu vangla territooriumile ning see on mõeldud kuni 60 kinnipeetavale, keda valmistatakse ette ühiskonda naasmiseks. «Selleks et inimestel oleks vabanedes oma elu lihtsam uuesti üles ehitada ja neil oleks kindel sissetulek, võimaldab avavangla neil vangistuse ajal tööl või koolis käia,» selgitas justiitsminister Andres Anvelt (pildil) avavangla toimimist. BNS

3% Üle 1000 euro

priit pullerits

ühest suust, et Tartu Ülikooli kavatsus viia õigusteaduskond loodava suure sotsiaalteaduskonna alla on tabanud neid ootamatult ning muudatuse häid ja halbu külgi pole õigusala esindajatega koos läbi vaetud. Riigikohtu esimees, Tartu Ülikooli erakorraline professor Priit Pikamäe tunnistab, et on ülikooli struktuurireformi plaanidest juba mõnda aega kuulnud, aga laiemat arutelu selle tagajärgede üle pole peetud. Sama ütleb Sten Luiga, ligi tuhandet advokaati koondava Eesti Advokatuuri esimees. Ta lausub õigusteaduskonna kaotamise plaani kohta: «See tuli äkki ja kiiresti, lõi meid kõiki pahviks.»

Viljandi kultuuriakadeemia

Tartu avavanglale pandi nurgakivi

Eesti juristid läksid ülikooli vastu lahingusse

Filosooﬁateaduskond

Riigiprokuratuur ei alustanud Keskerakonna esitatud kuriteoteate alusel kriminaalmenetlust teiste erakondade tegevuse uurimiseks avaliku raha kasutamisel. «Analüüsides kuriteoteates ning selle lisades toodud asjaolusid, samuti tutvudes mõningate avalikest allikatest kättesaadavate materjalidega, jõudis riigiprokuratuur veendumusele, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudub seaduslik alus,» ütles prokuratuuri pressiesindaja. Keskerakond esitas juuni alguses riigiprokuratuurile IRLi ja Reformierakonna reklaamide pärast kuriteoteate. postimees.ee

SÕNASÕDA. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna saatus on viinud Eesti helgemad pead sõnasõtta ülikooli juhtidega.

2422 718 202

Prokuratuur ei menetle Keskerakonna kaebust

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

tus kasvas võrreldes maiga kahe protsendipunkti võrra, siis Sotsiaaldemokraatlik Erakond jällegi kaotas toetust kahe protsendipunkti võrra. Sotsiaaldemokraadid on siiski endiselt populaarsuselt teine erakond Eestis, neid toetas juunis 25 protsenti vastanutest. Napilt jäi sotsidest maha Keskerakond, keda toetas nii mais kui ka juunis 24 protsenti vastanutest. Parlamendiparteidest väikseim, 14-protsendine toetus on Isamaa ja Res Publica Liidul, kes on võrreldes maiga kaotanud toetust veel ühe protsendipunkti võrra. postimees.ee / ERR Uudised

POSTIMEES, 14. JUUNI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Tartu Ülikooli jääb alles neli teaduskonda Praegused üheksa teaduskonda ning neli kolledžit koondatakse peagi nelja laiahaardelise teaduskonna alla. * Praeguste teaduskondade ja kolledžite uud jaotus põhineb 2013. aasta lõpus loodud nelja ainevaldkonna hallatavate üksuste jaotuse kaval. Teaduskondade koosseisu kuuluvate akadeemiliste üksuste täpne jaotus, nimed ning põhikirjad pannakse paika 2015. aasta suve lõpuks. ** Päevase õppe ja avatud ülikooli õppe bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste arv kokku (sh välistudengid) aastal 2013.

SOTSIAALTEADUSKOND 7358

ARSTITEADUSKOND 1971

LOODUSTEADUSKOND 3354

üliõpilast

Rektor Kalm nendib, et puhkenud diskussioonis räägivad juristid liiga palju nimest ja vormist ning vähe õigusõppe sisust ja tasemest. «Tuntus ja respekt saavutatakse sisu ja koostööga, mitte nime kaudu,» väidab ta. «See kehtib ka juristide kohta – rahvusvahelisel kõrgharidusmaastikul on nimest olulisem õigusõpetuse sisuline tase.» Selle kohta esitab Kalm küsimuse: «Mind huvitaks näiteks väga, mida meie õigusavalikkus arvab õigusteaduskonna praeguste õppekavade ülesehitusest ja sisust ning ka teaduskonna struktuurist, kus on era-, avaliku ning riigija rahvusvahelise õiguse instituudid. Kas need on tänapäeval, kus pea igat õigustloovat akti peab suhestama enam kui 170 000-leheküljelise Euroopa Liidu õigusloomega, üldse enam asjakohased?»

Matemaatika-informaatikateaduskond

Loodus- ja tehnoloogiateaduskond

2290 1064

1498 473

Kehakultuuriteaduskond

Arstiteaduskond

Euroopa kolledž

Narva kolledž

Pärnu kolledž

Majandusteaduskond

Õigusteaduskond

2981 1635 1119 841 690 92

Sotsiaal- ja haridusteaduskond

Seadusemehe manitsus

Allikas: Postimees, Tartu Ülikool; graafika: Silver Alt

tuseisu muudatustele kohtab paratamatult alati, aga spekulatsioonid õigushariduse lõpust Tartu Ülikoolis on lihtsalt pahatahtlikud. «Muudatuste eesmärk ei ole ju iseseisvuse kaotamine, vaid sotsiaalteaduste valdkonna arengu tugevdamine,» lisab ta.

Löök koostöövaimule Senise üheksa teaduskonna asemele nelja suure teaduskonna loomise mõte on tihendada eri valdkondade koostööd. Professor Mälksoo peab seda iseenesest kiiduväärseks, aga meeto-

did teadusharude vahel sünergia saavutamiseks ei tohi olla vägivaldsed. «Kui õigusteadlaste enamik tahab, et neil oleks oma teaduskond, aga see neilt ära võetakse, siis see on kaudses mõttes vägivald,» selgitab ta. Ka dekaan Ginter sedastab, et uues teaduskonnas saab sünergiat loota vaid siis, kui sinna koonduvad üksused liituvad vabatahtlikult. Aga ta ennustab, et ressursi jagamisel – olgu selleks raha või professuuride jaotamine – tekiks uues teaduskonnas paratama-

tult jagelemist, mis hakkaks koostöövaimu häirima. Juhul kui ülikooli nõukogu ülehomme uue, nelja teaduskonnaga põhikirja kinnitab, saab Ginteri andmeil Eestist ainus riik Euroopas, kus ei leidu ühtegi õigusteaduskonda. Ja see, et Eestis, kui kasutada kõrghariduse rahvusvahelist, ingliskeelset kõnepruuki, pole siis enam Faculty of Law’d või Law School’i, teeb samuti paljusid juriste murelikuks. «Välismaailmaga suhtlemisel peab kindlasti arvestama ka

maine ja reputatsiooniga: iseseisev teaduskond ja instituut ei ole selles kontekstis võrreldavad,» märgib professor Julia Laffranque, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik. Gräzin, kel on 34 aastat õigusõppejõu staaži kolme riigi neljas ülikoolis, tõdeb: «Igasugused õigusakadeemiad ja inimõiguste instituudid närivad küüsi, et nad ei saa kunagi öelda, et nad on Law School.» Ta nimetab iseseisva õigusteaduskonna kaotamist sigaduseks ja jumalateotuseks.

Tartu Ülikooli rektori professor Volli Kalmu vastuseid Eesti juristide väljendatud muredele saab täismahus lugeda Postimehe veebist.

Pole kahtlust, et Tartu Ülikooli juhtkonna ja Eesti juristide vastasseis on läinud teravaks. Dekaan Ginter ütleb, et kui ülikoolis kaob õigusteaduskond, võib juhtuda, et tuleb otsida seni seadustega õigusteaduskonnale pandud funktsioonide täitmiseks teisi organisatsioonilisi vorme. Kui küsida, mida see kantseliit tähendab, vastab ta, et ju tuleb hakata juriste ette valmistama kuskil mujal kui Tartu Ülikoolis. «See teema on päris palju juba üleval,» kinnitab ta. Rektor Kalm vastab hoiatusele nii: «Eks sel on väljapressimise maik juures, aga võtan seda juristide kampaania osana.» Riigikogulane Gräzin omakorda tuletab meelde, et ülikooliseadus on riigikogu tehtud ja kui vaja, teeb riigikogu selle ka ümber – sest riigikogu kõigis fraktsioonides leidub piisavalt õigusteaduskonna kasvandikke. «Ülikool peab aru saama, et ülikool ei ole saapavabrik,» manitseb Gräzin, «vaid on rahvuslik väärtus, ja kõik, mis ülikoolis toimub, on seotud eesti rahvuse ja kultuuriga – ja selle eest vastutab riigikogu. Ja kui me näeme, et midagi läheb meie arvates eesti rahvuse ja kultuuri kui terviku huvide vastu, annab see meile kohustuse seda kaitsta.» Ta avaldab siiski lootust, et nii kaugele ei pea minema ja et terve mõistus võidab. Rektor Kalm pakub välja, et sõltumata ülikooli nõukogu ülehomsest otsusest kutsub ta kokku õigusvaldkonna ühenduste ümarlaua, et juristid saaksid aidata oma ettepanekutega ülikoolil õigushariduse kvaliteeti parandada.

14. JUUNI 2014 || LEINAPÄEV || 7

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Obeliski jalamil olev kivitahvel ütleb eesti ja vene keeles, et sinna on maetud Nõukogude sõjaväelased.

neminspektor Kalle Merilai täpsustas, et obelisk püstitati juba 1948. aastal. «Obeliski peal nimesid ei ole,» lausus muinsuskaitsja. «Mul ei ole alust seada kahtluse alla ei ühe ega ka teise sõnu selle kohta, kes sinna maetud on, ja seal võivad olla nii ühed kui ka teised,» lausus Merilai. «Tollest ajast on teada palju haudu, kus on valed nimed, see oli propaganda.» Elvi Pääro foto isa haualt pärineb samast ajast, mil ühishauda olevat justkui hulk võitlejaid maetud. Eakate naiste sõnul ei ole see sisuliselt pealematmiElvi Pääro Jõhvi kalmistul oma isa Helvig Ranniste ja teiste 1941. aasta sügisel tapetud kohalike ühishaual, mida tähistab viisnurgane tõenäoline ainuükfotod: jaanus lensment ja erakogu ga obelisk. si seetõttu, et nii värskelt, mõni aasta pärast eelmist matust ei maeta uusi surnuid peale. Eesti Sõjamuuseumi teadur Ülle Kraft leidis riigiarhiivi sõjakomissariaatide arhiivist veidi täpsemaid andmeid Jõhvi vennashaua langenute kohta. Muude allikate ja Vene ühinisnn gu Memorial andmeRa da Lin ja g ud: Helvi Noored ja õnnelik te põhjal on teada, et al. st aa . 38 19 Elviga te koos pisitütre 17 inimesest rohkem kui poolte kohta andmed puunende mehed on maetud, käisid kesed hauakünkad olid lükatud tes on siiani elavalt ka Helvig duvad, ülejäänud on aga maeneil nimeta haudadel. siledaks platsiks. Ranniste, kes oli olnud noortud mitmele teisele kalmistule 1945. aasta kevadel, kui suur Igal juhul 1972. aastaga on te seas oma küla hing, kes veja muusse matmispaika. anneli sõda oli lõppemas, Saksa oku- dateeritud kiri, mille Linda Uus- das kohalikus rahvamajas näiHelvig Ranniste kohta on ammas reporter patsioon asendunud taas Nõu- mees (endine Ranniste) oli kirju- temängusid. Pika elu elanud Juaga viide, et ta on maetud hookogude okupatsiooniga, kaevati tanud ja ilmselt kohaliku ajalehe ta Ploomi silmadesse tuleb sära, pis Kohtla-Järve vennashaukaks ühishauda lahti ning üri- toimetusele saatnud. See kiri il- kui ta endast üle kümne aasda. Kohtla-Järve keskel asuval lvi Pääro oli nelja- tati surnukehi tuvastada. Üks, mus alles 20 aastat hiljem Põh- ta vanemat Helvigit meenutab. nõukogudeaegse vennaskalmu nimetahvlil on Ranniste ja aastane, kui tema kelle omaksed ära tundsid, oli jarannikus põlevkivimuuseumi Aga muinsuskaitseameti mitme teise eestlase nimed tõeisa 1941. aasta kee- Elvi isa. Enamik jäi aga tuvas- direktori Artur Ruusmaa artik- dokumentides ei ole kirjas, et poolest kirjas. Elvi Pääro teab, rulisel sügisel Jõhvi tamata. 22. aprillil 1945 korral- lis «Valuga kirjutatud read». Helvig Ranniste ja tema saaet tema isa seal kindlasti ei ole. lähedal tapeti. Oma dati matus ja 15 punase linaga «Selles ühishauas, mis on tusekaaslased oleksid sellesse isa Elvi ei mäleta, kaetud kirstu maeti Jõhvi kal- Jõhvi surnuaial, ja millel on mo- hauda maetud. «Meie ei keela kellelgi panaga tema silme ees mistule. nument peal, ei ole ühtegi sõna mälestustahvlit oma läheon pilt, kuidas neli Miks tapeti 1941. aasta sügi- javäelast. Mulle jääb mõistatu93-aastane Juta Ploom mäletab dasele, kui on tõestatud, et iniaastat hiljem, 1945. sel 1908. aastal sündinud Helvig seks, miks sinna samba jalamimene on sinna maetud,» lausus nii Helvigit kui ka 70 aasta Merilai. «Tõestusmaterjal on ka aasta kevadel viidi Ranniste, Jõhvi kalmistu naab- le on asetatud tahvel langenud taguseid matuseid ja teab, mälestus,» lisas ta. «Sinimägeautoga Jõhvi uuele kalmistule ruses asuva Edise küla mees? sõdurite nimedega. Jõhvi ümbpunase riidega kaetud kirstud, Tema isa oli pärast Vabadussõ- ruse lahinguis sai surma ka sõet sellesse ühishauda ei ole de ühishaudadele on üsna palenamasti Venemaalt, panühes neist Elvi isa. da saanud mõisasüdamest väik- dureid nagu kõikjal, ainult neid hiljem kedagi peale maetud. jud, nud mälestusplaate konkreetElvi mäletab, kuidas ta ema- se talu, ta oli aidanud seda ta- ühtegi poole maetud sinna, kus sete inimeste kohta, kellest on ga sageli kalmistul ühe valge lii- lu pidada ja tal oli Jõhvi kiriku seisab nende nimedega tahvel,» teada, et nad on sinna maevaga kaetud hauakünka juures lähedal väike poeke. Juba en- kirjutas Helvig Ranniste lesk. Muinsuskaitseametist on Eltud,» tõi Merilai näiteks. käis, ja tema albumis on fotod ne keeruliste aegade saabumist Ta jätkas 1941. ja 1945. aas- vi Pääro saanud Alutaguse MeJõhvi ühishaud on üks pal1950. aastate keskelt, vanaema töötas Helvig ka Kukruse kae- ta traagiliste sündmuste mee- mento esimehe Uno Säästla vamatuste ajast, kus selle haua- vanduses. Miks ta tapeti? nutamisega, mida oli läbi ela- hendusel vastuse, et 1985. aastal judest, mis 9. mail täitub nelkünka juures seisab ühel pildil Elvi Pääro, nagu ka tema nud ning pealt näinud. Ruus- koostatud «Suure Isamaasõjaga gikuhilatega. Kui Elvi Pääro Elvi ema Linda ja teisel nooreks kakskümmend aastat tagasi maa ütles, et Elvi ema kirjelda- seotud ajaloomälestiste ülevaapaar nädalat hiljem isa hauaneiuks sirgunud Elvi ise. Taga- kõrges eas lahkunud ema Lin- tud sündmused olid just niisu- tuse akti järgi on Jõhvi kalmisle läks, olid närtsinud kuhilad plaanil paistavad ühist matmis- da, arvab, et isale sai saatusli- gused ja sama juttu rääkisid ka tul langenud Nõukogude armee alles, aga ta leidis koha, kuhu paika ümbritseva aia viisnurka- kuks, et temast tehti Nõuko- mitmed teised traagilistel aas- võitlejate vennashaud. Maetute istutada lill ja süüdata küünal. üldarv on teadmata, kuid aktis dega postid. gude esimese okupatsiooni ajal tatel Jõhvis elanud inimesed. Vene saatkond Eestis on Neil fotodel pole haudu tä- kaevanduse allmaaraudtee reRuusmaa sõnul on sellesse on 17 sõjaväelase nimed ja aueriti viimasel aastakümnel toehistavaid nimeplaate, aga Elvi mondibrigaadis kümnik. hauda maetud 1941. aastal tape- astmed». tanud vennashaudade kordateteab, et ühe künkakese all puhElvi hinges ei ole 1941. aas- tud ja ei kedagi teist. 1990. aasVeelgi enam, 1987. aasgemist ja ka Jõhvi hauamonukab tema isa – kohalik mees, tal juhtunu pärast viha, ta teab, tate algul kerkis esimest korda ta andmetel on lähtudes Eesmendi põhjalikumaks korraskelle kohalikud omakaitsela- et see oli nii karm aeg, mil kah- avalikult jutuks, et valede ni- ti NSV sõjakomissariaadi andtamiseks on üks firma küsinud sed 1941. aasta septembris ma- juks sageli vend ei tundnud ven- medega tahvel haualt eemalda- metest kirjas, et vennashauda muinsuskaitselt luba. Merilai sõnul ei saanud luba anda, kuha lasid. 1941. aastal, sõja algul, da. Elvi soovib aga täita oma taks. «See jäi ära kohalike või- on maetud «20 Nõukogude arna firmal polnud kaitsealusel kui Nõukogude okupatsioon oli ema soovi ja isa haua tähistada. mude vastuseisu tõttu,» tõdes mee võitlejat, kes langesid 1941. objektil töötamise õigust. lõppenud ja Saksa okupatsioon Mis võiks olla lihtsam? Aga ajaloolane Ruusmaa. ja 1944. a. Jõhvis ja selle ümbrualanud, oli Elvi isa ja veel 14 ko- ei ole lihtne. Millalgi, tõenäoliEdise küla veskitalu pere- ses. [---] 1953. aastal maeti Jõhhalikku meest ja naist kui kom- selt kusagil 1960. aastate lõpus tütar, praegu 93-aastane Juta vis, Toilas, Sompas 1941. ja 1944. munistide käsilased Toila-Oru või 1970. aastate alguses ilmus Ploom mäletab nii Helvigit kui aastal langenud Jõhvi kalmistu maantee ääres rauamaagi puur- kohalike meeste-naiste ühis- ka 70 aasta taguseid matuseid vennashauda, mil sinna püstiKood avab video aukude juures tapetud ning sin- hauaplatsile ootamatult tahvel ja teab, et sellesse ühishauda ei tati ka mälestusmärk». Jõhvi kalmistust, na ka auku aetud. Elvi ema ja 16 tundmatu Nõukogude sõduri ole hiljem kedagi peale maetud. Kirja koostanud muinsuskuhu on maetud Elvi Pääro isa. teised naised, kes teadsid, kuhu ja ohvitseri nimedega ning väiToona noore neiu mälestus- kaitseameti Ida-Virumaa va-

AJALOOLINE VALE. Jõhvi kalmistul puhkavad Vene sõjaväelaste nimedega vennashauas 1941. aastal maha lastud kohalikud mehed.

Tütar püüab tähistada isa matmispaika

LOE KA AK LK 6

POSTIMEES, 14. JUUNI 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, VALIS@POSTIMEES.EE

PIKK TEE RAHUNI. Kriisi lahendamiseks välja pakutud rahuplaanid pole lõpetanud konflikti Ida-Ukrainas.

Ukrainas on hävitatud kaks vene tanki jürgen tamme toimetaja

aatamata sellele, et Ukraina president Petro Porošenko käis nädala eest oma ametissevannutamisel välja järjekordse rahuplaani, mis nägi muu hulgas ette vägivalla lõpetamist selle nädala lõpuks, jätkub Ida-Ukrainas relvakonflikt. Kõige teravam oli vastasseis Donetski oblasti suuruselt teises linnas Mariupolis, mille üle on separatistid ja Ukraina julgeolekujõud võidelnud alates aprillist. Eile teatas Kiiev poole miljoni elanikuga sadamalinna kontrolli alla võtmisest. Võimud lubasid, et linn saab naasta tavaelu juurde, ja selle märgiks andis Porošenko korralduse viia separatistide hõivatud Donetski oblastivalitsus üle just Mariupolisse. Ukraina võimude teatel sai linna üle peetud lahingutes haavata neli Ukraina sõdurit, tabada õnnestus 30 võitlejat. Separatistide allikas teatas uudisteagentuurile Interfax viie võitleja surmast. «Kõik terroristide tähtsad tugipunktid on võetud enda kontrolli alla,» kinnitas Ukraina siseminister Arsen Ava-

Sissid lähenesid Bagdadile Iraagi väed võitlesid Diyala provintsi pealinnale Baqubale lähenevate pühasõdalastega, kelle pealetung oli eilseks jõudnud Bagdadist 50 kilomeetri kaugusele. Islamistid eesotsas sunniidi rühmitusega Iraagi ja Levandi Islamiriik (ISIL) on sel nädalal vallutanud juba Tikriti ja riigi suuruselt teise linna Mosuli. ISILi pressiesindaja Abu Mohammed al-Adnani tõotas, et võitlejad tungivad pealinnani ja sealt edasi šiiitide pühasse linna Kerbalasse. Teadaolevalt on USA peatanud oma väljaõppemissiooni Bagdadist põhja pool asuvast Baladi lennuväebaasist ja evakueerib sealt oma kodanikke. AFP/AP/BNS

Bergdahl naasis USAsse USA sõjaväelane seersant Bowe Bergdahl, kes pärast vabanemist viieaastasest vangistusest islamiliikumise Taliban käes Saksamaal kosus, on nüüd tagasi Ühendriikides, teatas Pentagon eile. Pentagoni pressiesindaja John Kirby ütles, et Bergdahl jõudis eile varahommikul Saksamaalt Ramsteini õhujõudude baasist San Antoniosse Brooke’i sõjaväe meditsiinikeskusesse. Viis aastat Talibani käes olnud Bergdahl pääses vabadusse eelmisel laupäeval. Vastutasuks vabastas Washington Guantánamo vangilaagrist viis Talibani ametnikku. AP/BNS

kov oma suhtlusvõrgustiku Facebook kontol. «Mariupoli kesklinnas asuv ala, kus operatsioon läbi viidi, on ülejäänud linnast isoleeritud.» Lahingud jätkusid ka mujal Donetski oblastis. Ukraina kaitseministeeriumi teatel sai üleeile Stepanovka linna lähedal kokkupõrgetes surma 40 separatisti. Ministeerium teatas ka kolme separatistide soomustransportööri, kahe tanki ja veoautodele paigutatud raskekuulipildujate hävitamisest. Ukraina võimude teatel pärineb tehnika Venemaalt.

Nn Donetski rahvavabariigi liider Deniss Pušilin ütles Vene riigitelevisioonile, et nende arsenali kuuluvad tõepoolest tankid. Venemaa on separatistidele sõjavarustuse saatmist aga eitanud. Niinimetatud Donetski rahvavabariigi liider Deniss Pušilin, kelle auto üleeile õhtul Donetskis mässuliste peakorteri ees õhku lasti, kuid kes ise autos ei viibinud, ütles Vene riigitelevisioonile, et nende arsenali kuuluvad tõepoolest tankid, lisades, et nende päritolu kohta küsida on kohatu. Venemaa esitas ÜRO Julgeolekunõukogule uue resolutsioonikavandi, mis puudutab kriisi lahendamist. Venemaa eelmine, juuni alguses esitatud

kavand, mis nägi ette kohese relvarahu kehtestamist ja humanitaarkoridori loomist, toetust ei pälvinud. Venemaa suursaadiku Vitali Tšurkini sõnul näeb uus kavand ette vägivalla viivitamatut lõpetamist, püsiva vaherahu sõlmimist ja ÜRO suuremat sekkumist. Pole teada, millal julgeolekunõukogu selle üle hääletab. Tšurkin juhtis tähelepanu väidetele, nagu kasutaksid Ukraina julgeolekujõud Ida-Ukrainas keelatud relvastust. Vene meedia on teatanud näiteks raskeid põletushaavu tekitava valge fosfori pommide ja süütepommide kasutamisest. «Me oleme sellest väga häiritud,» ütles Tšurkin AFP vahendusel. Ukraina armee nimetas neid väiteid aga absurdseks. Vene välisministri Sergei Lavrovi sõnul ei täida Kiiev oma lubadusi. «Üha suuremat muret valmistab väiksemagi edasimineku puudumine püüdlustes lõpetada vägivald ja peatada sõjaline operatsioon,» ütles Lavrov üleeile RIA Novosti vahendusel, nõudes taas Ukraina valitsemissüsteemi muutmist. Venemaa ja Ukraina pole jõudnud kokkuleppele ka gaasi hinna küsimuses. Vene gaasimonopoli Gazprom teatel ootavad nad esmaspäevani ja kui Kiiev ei ole selleks ajaks hakanud maksma Moskva hinnangul 4,5 miljardi dollari suurust gaasivõlga, keeratakse gaasikraanid kinni.

Mariupoli elanikud uudistasid eile lahingutes purustatud tehnikat.

foto: reuters/scanpix

Lõhed separatistide leeris Aprillis päev pärast Slovjanski linnavalitsuse hõivamist end linnapeaks kuulutanud 49-aastane Vjatšeslav Ponomarjov (pildil), kes kerkis separatistide juhtfiguuriks ka rahvusvahelises meedias, tagandati «rahvameeri» ametist, kinnitas end nn Donetski rahvavabariigi ametlikuks uudisteagentuuriks tituleeriv veebiportaal NovorosInform eile.

Ponomarjovi vallandamisest saabusid esimesed teated juba nädala alguses, kuid «rahvavabariigi» esindajad eitasid alguses Ponomarjovi vallandamist ja arreteerimist. NovorosInformi lühikeses teates ei mainita arreteerimist, kuid märgitakse, et nokkmütsi ja kuldhammaste poolest tuntud Ponomarjovi kahtlustatakse

linna raha kõrvaldamises ning teda hoitakse separatistide kontrollitavas Ukraina julgeolekuteenistuse hoones. Slovjanski mässuliste tähtsaim komandör Igor Strelkov, keda Ukraina salateenistused tunnevad Vene sõjaväeluure agendi Igor Girkinina ja keda peetakse Venemaa Ida-Ukraina salaoperatsioonide juhiks, nimetas Slovjanski uueks «rahvameeriks» Vladimir Pavlenko. PM

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 14. JUUNI 2014 TÄNA 25 AASTAT TAGASI

Kalle Muuli

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Järjekordade võlu Inimesi tõmbab selle poole, mis neile kohutavalt ei meeldi

Vatti ei ole!

eerand sajandit tagasi sündis Eestis peaaegu kaks korda rohkem lapsi kui praegu. Laulev revolutsioon tõi kaasa beebibuumi. Venestamiskuritegude avalikustamise tõttu tajus rahvas ühtäkki eriti valusalt ohtu jääda omal maal vähemusse, teisalt innustas noori inimesi peret looma tohutu vabadusjoovastus. Hando Runneli laulusõnad «Maa tuleb täita lastega!» mõjusid seetõttu mitte ainult üleskutsena, vaid vahel lausa käsuna. Aga see, millistes tingimustes lapsed sündisid, oli suur saladus. Sellest rääkisid naised vahel isekeskis õuduslugusid, kuid ajalehtede veergudele paiskus sünnitusmajade masendus alles tänu Naisliidule, mille taasasutamisest möödus tänavu kevadel 25 aastat. Otsa tegi 1989. aasta jaanuari lõpus lahti siiski Roheline e Liikumine, korraldades Tallinnas avaliku arutelu «Loomulik sünnitus – millal ometi?». Just seal tegi noor tekstiilikunstnik Signe Kivi, tulevane viie lapse ema, ettepaneku luua Naiste Liit, et võidelda a õiguse eest inimese moodi sünnitada. Sünnitusmajades kehtis veerand sajandit andit tagasi sisuliselt vanglarežiim. Enne ja pärastt sünnitust lamasid naised suurtes ühispalatites hulgakesti ulgakesti koos. Seal ei tohtinud neid keegi külastada, tada, isegi lilli ja kingitusi oli keelatud saata. Lapse apse isaga sai ema suhelda heal juhul ainult läbi suletud uletud palatiakna viipekeeles. Kõvasti kinni mähitud lapsed toodi emade juurde ainult toitmioitmise ajaks, kõik korraga rangelt iga 3,5 tunnni tagant, siis viidi nad jälle ära. Sünnitatati sünnituslaual, muud võimalust polnud. ud. Küll aga võis veidi varieeruda sünnitaja asend. Pärnu sünnitusmajas näiteks tõmmati «jalad tugedele rihmaga kinni (suunaga lakke), liigutada ei saa, ainus toetuspunkt on selg» (meenutus 1989. aasta 2. juuni Edasist) Tagantjärele on raske aru saada, miks nõukogude võim võttis eriti võikaid vorme just sünnitusmajas, aga paljud arstid paistsid sellise olukorraga a rahul olevat. «Liialdus on pidada meie maja aja j range režiimiga kinnipidamiskohaks, aga kindel režiim peab tõesti olema,» vastas naiste ste kurtmisele Edasis Tartu sünnitusmaja peaaarst Tiiu Aro, hilisem Eesti Vabariigi sotsiaalminister. «Režiim on kehtestatud naisiste endi tervise pärast. Reeglid on mõistagi personalile mugavamad ja meelepäraseemad kui patsiendile, aga viis-kuus päeva pole ju pikk aeg.»

jakirjandustudeng Kati Murutar, samuti tulevane viie lapse ema, kirjeldas 1989. aasta 25. aprilli Edasis elu Tartu sünnitusmajas nii: «Üll kortsus, «Minzdrav»-kirjadega põlvini dekolteega öösärk, peal vööta, öta,, nööpideta hommikumantel, roheline kinnnitamisvõimaluseta kalts jalge vahel. No andke andeks! ks! Hügieenilise lapi puhul on nii maksimaalselt aega ja vahendeid kokku hoitud, et seda saab minimaalselt kasutada. Meenutagem, et kohalik vormiriietus ei käi kinni, seda hoitakse käega. Eriotstarbelisel, niiskust üldse mitte imaval kaltsul on ka kaks otsa, millest vaja kinni hoida. [---] Peletiseks muudetud naine jõuab oma mõnitavas pakendis sansõlme. Sõlm mis sõlm: kõik eriotstarbelised atribuudid on ühes ruumis. Üks dušš väikeses sünges ruumis, mille uks ei käi kinni. Kolm prill-lauata potti sulgematute uste taga. Ainsa bidee kraan on suunatud alla. Dušil on arusaadavalt pidev järjekord. Tunnistamas kannatusi kempsus. On palju naisi, kes juba selle korrald(amat)use pärast kõhukinnisuse saavad.» Paljusid hädasid võis muidugi seletada üldrahvaliku omandiga ja üleüldise vaesusega, kuid mitte kõike. 1989. aasta kevadel kadus Eesti poodidest jäädavalt näiteks seep ja seejärel kohe ka kõik muud pesuained. Mõistagi ei jätkunud neid siis ka sünnitusmajades. Aga miks ei võinud nõukogude naine sünnitusmajja kaasa võtta oma aluspesu ja isegi mitte hügieenisidemeid, eriti kui haiglas neid polnud, sellest ei saanud keegi peale arstide aru. Hügieenisidemeid tol ajal loomulikult müügil polnud (tampoone vist ei tuntudki), neid tehti ise vatist ja marlist. Vatt, muide, oli 1989. aastal juba samasugune defitsiit nagu seepki. Et naised asjatult proviisoreid ei tüütaks, rippusid apteekide vaateakendel sildid: «Vatti ei ole!»

ariisis armastatakse järjekorras seista. Kell üheksa hommikul tekib järjekord ühes Champs-Élysées’ pagaripoes. Kõrval on kümneid samasuguseid ärisid samasuguse hõrgutava valikuga, aga järjekord on just selles. Sest õiget saia küpsetatakse ainult siin. Kui olete vaadanud Ilmar Raagi filmi «Eestlanna Pariisis», siis seal teeb Jeanne Moreau’ kehastatav peategelane Eestist pärit vaesele hooldajale peapesu sarvesaia pärast, mis on ostetud valest kohvikust. Nii ongi: ükski endast lugupidav prantslane ei hakka sööma teab kust pärit saia. Aga miks seisab selles sabas inimesi igast maailmajaost, igast nahavärvist ja rassist, sarides ja džellabades, sarongides ja šervanides, peas hijab’id ja turbanid; miks hõiklevad venelased korealastega, trügides kassa juurest, tšekk näpus, müügileti juurde ning tš haruldane Aafrika dialekt peab kah hekõnet laulva itaalia keelega? h Valitseb 30-kraadine kuumus, põrgulikult õhkavast köögist kantakse välja hulluksajavalt rasva ja tulise šokolaadi järele lõhnavaid plaate, konditsioneeri pole, me oleme kõik üksteise vastu surutud ja jälgime kõik apla pilguga müüjannat, kes kõneleb ainult prantsuse keelt. Aga nagu Bulgakov õigesti ütles, leidub hetki, mil kõik mõistavad prantsuse keelt: parfümeeriapoes, passija juures ja, võin omalt poolt lisada, pagaripoes. Minu põlvkond veetis pool elu järjekorras. Hädavajaduse tõttu. Sest muud võimalust midagi osta, hankida, saada ei olnud. Teaduslikud uuringud on näidanud, et juba kümmekond minutit sabas tekitab inimese psüühikas traagilisi muutusi: vaibub erutus, agressioon, tekib depressiivne meeleolu, mis saadab välja suitsiidisignaali … Miks me ometi pagaripoes tungleme? Sest me ei saa elada selleta, mis meid erutab, häirib, tüütab, endast välja viib – see on osa meie elust, meie tungidest, meie füsioloogilisest vajadusest olla ärevil ja rahulolematu.

uures kaubanduskeskuses Pariisi Jumalaema kiriku lähedal on tasuline tualett. Selle ukse taga on pikk järjekord. Tegutseb tualeti kohta ebatavaline meeskond. Kõige enam avaldab mulle muljet piiaar-mees, kes on pannud kaubanduskeskuse tema hoolde usaldatud osas käima uskumatu reklaamikampaania. Kogu koridor tualeti sissekäigu ees on kaetud stendidega, millel ilutsevad kõige algupärasemad ja haruldasemad tualettpaberirullid, millel on kujutatud Mona Lisat, «Einet murul», «Absindijoojaid». Paberit on kõigis vikerkaarevärvides ja igasuguse faktuuriga. Samadel seintel ripuvad enneolematud potikaaned, mis peavad rahuldama ka kõige delikaatsema maitse peenimaid vajadusi. Neid on kaunistanud tänapäeva kunstnikud nii üksikeksemplaridena (kallid) kui ka seeriatoodanguna. Siinsamas müüakse veini, mis kaasneva teksti järgi on saanud nime keisrinna Eugénie väljaravitud põiepõletiku auks. Tualetimamsel aga kiidab mitmes keeles elavalt pottide puhastamiseks mõeldud harja, mille kujunduses on eeskuju võetud Briti kaardiväelastelt, kes teatavasti kannavad suurt karunahast mütsi.

Jelena Skulskaja Griinpiislased on juba ammu mures nende peakatete pärast, mille valmistamine toob surma karudele, aga vaat, nüüd otsustas Prantsuse kemmerg osutada Briti kuningakojale sõna otseses mõttes karuteene, pakkudes kõigile võimalust samuseid kaardiväelasi potti toppida, et see ikka puhtusest hiilgaks.

õiks arvata, et pikas tualetisabas seisev inimene ei lase end sihtmärgile lähenedes mitte mingi hinna eest millestki eksitada. Aga ei, vastupidi! Inimesed peavad elavalt ja autoriteetsel häälel aru, kas poliitkorrektsust silmas pidades on imetabast harja ikka ka mugav kasutada. Arvamusi on mitmesuguseid, puhkeb vaidlus. Järjekord tardub, otsekui oleksid inimesed järsku unustanud, milleks nad siin seisavad … Ja veel üks hindamatu detail: sissepääs, võiks öelda – lausa pildigaleriist, väärt tualetti maksab ühe asemel kaks eurot. Aga kui oled selle tasunud ja suundud kabiinide poole, siis näed pärast suurejoonelist fassaadi üsna tagasihoidlikke seinu ja vaest tualetiteenindajat päevi näinud lauakese taga, millel seisab kriimuline kandik jootraha jaoks. Teenindaja silmad on suured ja kurvad ning on lausa hämmastav, et andekas piiaar-mees ei ole asetanud talle rinnale vastsündinut. Tallinnas lõppes juba tavaliseks muutunud teatrifestival Treff, mida korraldab meie enda NUKU teater. Seekordne eeskava oli erakordselt sisutihe. Praegu tahaksin aga tähelepanu pöörata Londoni Blind Summit Theatre’i vaimustavale etendusele «Laud». Asi ei ole ainult selles ega isegi üldse mitte selles, et kolm näitlejat tegutsevad virtuoosselt ühe ja sama nukuga, kelle nimi on Mooses, kes elab laua peal ja on sellega väga rahul, pidades seda pinda kogu universumiks. Asi on eelkõige tekstis, dramaturgias, mis suunab kogu etendust. Mooses on enesekindel: ta peab end prohvetiks ja laskub Jumalaga vaidlussegi. Jumal: Sinu päevad on loetud, Mooses! Mooses: Issand, no anna veel natuke olla!

Võiks arvata, et pikas tualetisabas seisev inimene ei lase end sihtmärgile lähenedes mitte mingi hinna eest millestki eksitada. Aga ei, vastupidi!

Jumal: Sinu päevad on loetud, Mooses! Mooses: No luba veel tibakenegi olla … Jumal: Karda Jumalat, sa oled elanud juba 120 aastat! Mooses: Kas nii sobib nüüd Jumalal rääkida?! Mooses on filosoof: ta arutleb lõputult laua üle, mõõdab seda, uurib igakülgselt, imetleb selle ilu ja mõtiskleb selle lõpliku mõistetamatuse üle. Mooses on seelikukütt: ta flirdib naissoost pealtvaatajatega ja õhutab üht neist isegi lavale tulema ning endal žestikuleerida aitama, sest Moosese parema käega tegelnud näitleja läks eemale. Saalis leidub alati naisterahvas, kes on valmis abistama vaest parema käeta jäänud mehikest. Mooses on mustkunstnik ja müstik: ta on veendunud, et võib eksisteerida ka ilma kehata näitlejate abiga, kelle kätes hakkab tegutsema kujutletav nukk, ja vaatajate võimsa kujutlusvõime varal. Tema keha puhkab vahepeal aga lauaserval. Iseenesest vatrab Mooses sellest, millest meiegi armastame kõige enam kõnelda, milles me kõik peame end asjatundjaks ja teadjaks: me kaldume kõrvale, käime ringiratast, ei suuda keskenduda, aga teame see-eest täpselt, et oma mõistuse, kõneosavuse, tähelepanelikkuse ja teadmiste üle me nüüd kurta küll ei saa. Lõppude lõpuks oleme kõik nõus elama pähklikoorde suletuna, et vaid elada, isegi kui see elu on pelgalt uni, liiati veel košmaaridega täidetud.

tendus käib inglise keeles, aga tõlget pole vaja isegi neile, kes, nagu mina, oskavad inglise keelt kehvasti. Mu meelest pole maailma seletamiseks tingimata sõnu vajagi, piisab juba intonatsioonist, millega sõnad kuuldavale tuuakse. Kõik saavad üksteisest kenasti aru mis tahes keeles, mistõttu juba rääkimine ise on muutunud universaalseks keeleks nagu tants, miimika, žestid. Me kuuleme ja mõistame just seda, mida tahame kuulda ja mõista. Võtame näiteks meie Tallinna politseinikud. Nad liiguvad aeglaselt ja vankumatu rahuga, otsekui Inglise lordid halbades filmides, mööda öist linna. Või siis sõidavad autodega mõõdetud tempos. Neid ei suuda miski endast välja viia – tõelised džentelmenid! Nende ümber käib kurat teab mis: metsikult röökiv jõuk vajub kõrtsist välja, oksendab purskkaevu ja kuseb viietärnihotelli seina vastu, tänavamuusikud kolgivad trumme kella viieni hommikul, narkomaanid tõmbavad Harjumäel kanepit ja süstivad jumal teab mida, võimsate võimenditega velotaksod ei lõpeta ega lõpeta oma muusikaprogrammi … Ma olen mõistnud, et meie väärikad politseinikud on vandaalidega ühes paadis! Sest pole midagi ebameeldivamat kui öösel rahulikult magav vanalinna elanik! Vähe sellest, et ta elab Euroopa kõige kaunimas paigas, anna talle nüüd veel rahu ja asu ka?! Linlasele unetu öö kindlustamisega suudab korrakaitsja lõpuks leppida vajadusega olla hommikuni öövahis. Jah, kui järele mõelda, siis milline võlu küll peitub järjekordades! Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

ARVAMUS kultuur

foto: ap/scanpix

14. JUUNI 2014 NR 308

REM KOOLHAAS VÕTTIS VENEETSIA BIENNAALIL ARHITEKTUURI TÜKKIDEKS THOMAS-ANDREAS PÕDER USU KÜSIMUS • ÜLAR PLOOM VÄRSID VARBLASE JA INIMMEHE VENNAKS SAAMISEST TOOMAS RAUDAM NAABRUSPOLIITIKA • BRUNO PAO KÜÜDITAMINE URVE ESLAS «TE TAPATE MU ÄRA» EHK «TA ON EESTIS KINDLASTI VÄGA POPULAARNE» • URMAS VADI LUULETAJA ON WANNABE KRISTUS MERIT KASK USUTLUS NIGEERIA KIRJANIKU BEN OKRIGA • KRISTA KUMBERG LEELO TUNGLA «PUUDEL PEDRO JA IGATSUSTASU» NÄDALA PLAAT JACK WHITE’I «LAZZARETTO» • JUURIKAS EESTI FILATELISTID TEGID OMA MARGID TÄIS

2 || FOOKUS || AK || POSTIMEES, 14. JUUNI 2014

Veneetsia arhitektuuribiennaali üks edu pante on võime end ka sisuliselt uuendada ja tänavune väljalase teeb seda rohkem kui ükski teine.

triin ojari

Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor

TÜKKIDEKS E LAHTIVÕETUD ARHITEKTUUR

JA TEISED LOOD VENEETSIA BIENNAALIL 1

foto: ap/scanpix 1. Korea paviljon. foto: afp/scanpix 2. Peanäitus «Põhitõed». foto: ap/scanpix 3. Suurbritannia paviljon. foto: afp/scanpix 4 Prantsusmaa paviljon. 5. Eesti paviljon. Pildil Johanna Jõekalda, Johan Tali foto: reio avaste ja Siim Tuksami.

rinevaid kunstivaldkondi haarav Veneetsia biennaal on ilmselt üks vanimaid nn kultuuritööstuse brände maailmas (kunstibiennaal toimus esimest korda juba 1895. aastal, arhitektuuribiennaali korraldati uppuvas linnas tänavu 14. korda). Vaatamata kriitikale staarisüsteemi aadressil ja biennaali kui formaadi massilisele kopeerimisele üle maailma on Veneetsia endiselt arhitektuurimeedias tõmbenumber ja jututeema number üks: kes kureerib, keda kutsutakse ja kes on uued tähed? Üks edu pante on biennaali võime end ka sisuliselt uuendada ja tänavune väljalase tegi seda rohkem kui ükski teine. Ilmselt võis korraldajate kontor end õnnitleda juba hetkel, kui 2014. aasta biennaali peakuraatoriks saadi ei keegi muu kui tänavu 70-aastaseks saav Rem Koolhaas, üks maailma kuulsamaid ja karismaatilisemaid arhitekte. Mees, kelle rõhutatud puudumist viimase aastakümne biennaalidelt tõlgendati kõneka süsteemikriitikana, mees, kes nüüd nõustus kureerima vaid oma tingimustel. Esiteks näituse pikem ettevalmistusaeg – tavapärase aasta asemel kaks – ja teiseks lubadus,

et näitus ei pea rääkima kaasaegsest arhitektuurist. «Tahtsin sellest lahti ütelda, sest arhitektuuribiennaal hakkas aina enam sarnanema kunsti omaga ja see häiris,» ütleb Koolhaas ühes oma arvukatest intervjuudest. Tema kureeritud biennaali peanäitus «Põhitõed» («Fundamentals») on ajalukku tagasi vaatav ülevaade arhitektuuri baaselementidest, asjadest, millest majad koosnevad: uksed, aknad, seinad, põrandad, rõdud, koridorid, vannitoad jne. Kokku viisteist tervikust lahti rebitud tükki, mida kasutavad kõik arhitektid igal ajal ja igal pool ja mis näitavad arhitektuuri kui kummalist segu millestki väga vanast ja püsivast ning väga uuest ja muutlikust. Paljud eksponeeritud «fundamentaalid» pärinevad 5000 aasta tagusest ajast, inimühiskonna algusaegadest, tehnoloogia mõjul on neist saanud masinlikud tüüptooted (à la trepist eskalaator) ning tänaseks juba ka digitaalsete vahenditega kontrollitavad süsteemid. Me elame standardiseeritud maailmas, kõikvõimalikud ettekirjutused tõmbuvad aina tihedama ringina meie ümber koomale ja sellele ei näi lõppu tulevat. «Lugu sellest, kuidas kunagi kaaluka ja kindlana näivad elemendid, tiined sisemisest tähendusest ja käsitööoskusest, on taandunud õhukeseks ekraanide ja pindade maailmaks, mis tehnoloogiamaagia libedal teel veel «targaks» on muutunud,» kirjutab näituse ülevaates The Guardian, süüdistades Koolhaasi äkilises pessimismis kogu eriala suhtes: näitus ütleb, et asjad pole enam nii nagu ennevanasti, meid ootab hukk. Loomulikult pole mehe enda sõnul tema sõnum ei negativistlik ega kuuluta ka arhitektuuri mõttetust («arhitektina pole mul lubatudki seda öelda»), pigem poliitiline – ehituslike põhielementide baasilt kirjutab ta tegelikult oma arhitektuuriajaloo, punub loo ümber asjade, millest seni mööda on vaadatud. Sõnaga, (kunsti)ajalookriitiline ajaloonäitus. Vahemärkusena olgu öeldud, et lifti leiutamise epohhiloovast tähendusest kõrghoonete arhitektuuris või modernismi masinlikest tüüpprojektidest räägib iga praegusaegne arhitektuuriajalugu, pigem raputatakse biennaalil maha liitsõnaosis «arhitektuuri-», see sidus ja autorikeskne lugu, ning kogutakse enneolematusse 2000-leheküljelisse kataloogi tükid, mis lammutusest järele jäävad. «Ma ei arva, et arhitektidelt on nende jõud röövitud,» arvab Koolhaas, «me saame endiselt hoonetüüpe leiutada, ent me peaks tunduvalt kriitilisemalt suhtuma oma ettekujutusse, kuidas me projekteerime ja ehitame.»

eanäitus on kui kollektiivis peituva jõu manifestatsioon: kaasatud on meeletul hulgal asjatundjaid, ajaloolasi, üliõpilasi, muuseume, erakollektsioone. Nii on üks Saksa professor juba 60 aastat trepi ajalugu uurinud ja vastavale erialale aluse pannud; Inglise fanaatikust ehitusantikvaari Charles Brookingu kogust pärineb seinatäis eeskujulikku ajalooliste aknaraamide väljapanekut. Sama toa teise serva paigutatud masin tänapäeva aknatehasest on illustratiivne kujund sellest, kuidas nikerdatud raamide ja sulgurite maailm on

POSTIMEES, 14. JUUNI 2014 || AK || FOOKUS || 3

asendunud raamita klaaspindadega, kuidas «klaassein on akna alla neelanud». Kui põhitöö on tehtud Koolhaasi enda juhendatud Harvardi disainikooli üliõpilaste abiga, siis näiteks fassaadide toa on kureerinud Koolhaasi kunagine kaastöötaja Alejandro ZaeraPolo, Tallinnaski esinenud mees, kes on juba aastaid mõrul ilmel rääkinud majade väliskestast kui praeguste arhitektide jaoks viimasest vabaks jäänud tegevusväljast. Näituse sümboolseks keskmeks on Giardini peapaviljoni kuppelsaal, mille sajandivanuse imeilusa sinikuldse klaaskupli alla on riputatud kõige triviaalsem ripplagi, mis lõikes eksponeerib enda peal meeletut tüsedat kihti masinaid ja kommunikatsioonitorusid – lagi kui tehnoorganism, millel kõht julmalt lahti lõigatud. Sama mõtlemapaneva alatooniga on kamina lugu: endisest sotsiaalsest kogunemiskohast ja toa ehtest on tänapäeval saanud «tark» küttesensor, mis järgib inimese liikumist ja personaalseid seadeid. Biennaalil tavapäraste tuntud nimede ja spektakulaarsete linnavisioonide asemel on seekord ukselingid, tualetipotid, fassaadielemendid, turvaväravad ja kogu muu tänapäeva ruume iseloomustav banaalne substants – suurepärane kontseptsioon selleks, et kogu näituse taustal tõuseks esile õigupoolest vaid üks nimi, üks kuraator, Remi enda pikk ja kõhetu figuur, kelle fenomeni saladuseks on alati olnud provokatiivsus, nüüdismaailma

määravate elementide suurepärane tundmine ja ülihea kommunikatsioonivõime. Kas näiteks filmibiennaal võiks endale punasest vaibast loobumist lubada?

ui Koolhaas oma nõudmistes vajas juurde aega, siis tegi ta seda ka rahvuspaviljone silmas pidades – kuraatori eesmärgiks oli pea- ja rahvusnäituste suurem ühtsus kui eales varem, allutades nad etteantud teemale «Põhitõed: modernsuse omaksvõtt 1914–2014». Sada aastat, kust riik võis valida oma teema, perioodi, nimed. Tõepoolest, kuraatori taktikepi all on paviljonidega palistatud Giardini aeda (ja oma koduta riikide väljapanekuid Arsenales) tabanud tõeline üksmeel ja tahe modernismi ajaloole kriitiliselt otsa vaadata, näitused on oma sisukuses juba palju positiivset vastukaja pälvinud. Nii teeb Brittide paviljon ülevaate Teise maailmasõja järgsest planeerimisnäidetest linnades nagu Milton Keynes ja Thamesmead, segades mütoloogilise varjundiga kokteili William Blake’i pastoraalsest romantikaihast ja Stanley Kubricku sci-fi-utoopiast (Eesti vasteks sobiks ehk Mati Unt ja Mustamäe). Prantslaste näitusel on kesk-

Veneetsia on endiselttõmbenumber ja jututeema number üks: kes kureerib, keda kutsutakse ja kes on uued tähed?

sel kohal kuulsa Jacques Tati film «Minu onu» (1958) ja filmi peategelaseks olev äärelinna maja, aga ka moderniseerimise pahupool – ühes kõrvalruumidest on jutustatud Pariisi lähistel asuva, 1930. aastatel rajatud La Muette’i modernistliku elurajooni lugu, mis leiti hiljem olevat sobiv juutide koonduslaagriks. Pikem ülevaade paviljonide kirjust seltskonnast nõuaks omaette artiklit, olgu siiski nimetatud mõned arhitektuurinäituse moetrendid. Kui tegeleda suurnimedega, siis teha seda tema loomingu vähem tuntud aspektist, välisruumi analüüsimisest tunduvalt personaalsema ja õdusama touch’i annab interjööri ja koduteema. Viljakas on arhitektuuriajaloo vaatlus laiemal kultuuriväljal, nagu film, kirjandus ja loomulikult poliitika; vana tõdemus, et meediumis o n sõnum – esindatud olid nii näitus kui tootemess, kui tehnoloogiliselt rafineeritud sündmusruum ja variant kogu ekspositsioon taandada ajaleheks. Kuldlõvi pälvinud Korea paviljon vaatles poliitilise võimu ja ruumi suhet, analüüsides ühe tervikuna ja teineteisest mitte nii väga erinevana koos Põhja- ja Lõuna-Korea moderniseerumist.

esti noorte arhitektide Johanna Jõekalda, Johan Tali ja Siim Tuksami kureeritud ekspositsioon «Vaba ruum» oli biennaalil erandlik – eestlased tegelesid ainsana väga

otseselt tulevikuteemaga, täpsemalt füüsilise ja digitaalse avaliku ruumi kokkupuutepunktiga ja selle mõjuga linnaruumile. Kuraatorite sõnul oleme murdepunktiks, kus suhestume avaliku ruumiga üha enam reaalaja infotulva, asjade interneti ja sotsiaalvõrgustike kaudu. Meie füüsilise ruumi kujundamine on aina enam sõltuvuses selle digitaalsest vastest. Teema ankurdamiseks linnaruumi oli valitud Tallinna bastionaalvööndi kui avaliku sfääri ajalugu, mida kuvati näitusekülastaja liikumisele reageeriva digitaalse pildipilvena saali seintel ning üsna klassikalisel kombel ka seinaorva peidetud maketina. Samas orvas võis lasta end mõneti ehmatada ka tõsisel ilmel Eesti e-riigist kõnet pidavast president Ilvesest – riigivõimu sümboliseeriv kujund par excellence, mis tekitas vastukaaluks noorte kuraatorite poolt jutlustatud uuest osaluspõhisest vabadusest küsimusi digitaalmaailma tegelikult detailsest kontrollitavusest, manipuleeritavusest ja e-demokraatiast kui riikliku ideoloogia tööriistast. Et vastasseinas sekundeeris praegusele presidendile Konstantin Pätsi kõne, siis võis õnneks aimata dialoogiruumi peidetud irooniat. Eestlaste noorusliku pealehakkamise pinnalt tehtud paviljon püüdis ruumistada tegelikult nähtamatut – kuidas võrgustunud tehnoloogiatele toetuv virtuaalkeskkond mõjutab «päris» sündmuste sündi, ot-

sustusprotsesse ja lõpuks nii ka linna ennast. See kõik on alles ebalev ja kompiv küsimine, mis näituseruumi seintele ja põrandale projitseeritud pikslimaailmana ei anna end vaatajale kahjuks kuigi kergelt kätte. Enda lahtirebimine sellest ruumist, mida me kasutame ja tunneme, kus me täna ja loodetavasti ka edaspidi päriselt liigume, suhtleme, piire kompame ja oma inimeseks olemisest rõõmu tunneme, on raske ja – vähemalt esmaste Veneetsia muljete põhjal – palju autorite seletamist nõudev. Kui virtuaalkeskkond on olemuselt püsimatu, pidevalt muutuv ja oma lõpmatutes infokihtides lahti rulluv, siis näituseruumis oli külastajale ette nähtud kihid üsna piiratud. Paradoksaalsel kombel sai asjahuviline näituse rikkaliku tõlgendusampluaa kätte ikkagi üle 500 aasta vanuse tehnoloogiaga toodetud infoallikast – paksust ja paberist kataloogist. Tänapäeva kõige globaalsema mõjuga arhitektid töötavad teadupärast filmitööstuses ning nende poolt meie kõigi ekraanidele ja ajju projitseeritud uus tehnoloogiline ajastu on paratamatult palju atraktiivsema ja (kohati) hirmuäratavama kujuga. Eestlaste «Vaba ruum» Veneetsias julges olla ausam, hallim ja analüütilisem. Paviljon, mis kujutas ühiskonnas toimivaid protsesse mineviku asemel läbi tuleviku prisma ja kinnitas sellisena Koolhaasi modernismi uurimise projekti lõppematust.

4 || ARVAMUS || AK || POSTIMEES, 14. JUUNI 2014

Küsimus tõest ning sellest, mis aitab elus orienteeruda ja rahus surra, ei ole taandatav kvantiteedile.

RELIGIOONISOTSIOLOOGIA –

UUE VAIMSUSE PREESTRINNA? thomasandreas põder teoloog

lljärgnevate mõtete ajendajaks on hea kolleegi Lea Altnurme arvamuslugu «Usk ei sure välja», mis ilmus hiljuti AKs (PM, 3.05). Minu tagamõte ei ole kristlust päästa või võidelda nn uue vaimsuse vastu. Juba seetõttu mitte, et küsimus tõest ning sellest, mis aitab elus orienteeruda ja rahus surra, ei ole taandatav kvantiteedile. Kristluse või mõne teise religiooni või liikumise tõde või ebatõde, kehtivus või mittekehtivus pole tuvastatav järgijate hulga põhjal. Küll aga inspireerib mind reageerima soov aidata vältida ohtu, et sotsioloogia muutub naiivseks propagandaks. Seda nii seetõttu, et ei olda põhimõistete kasutamises piisavalt kriitiline, kui ka sellise kirjatöö mõjuvõimu pärast – selle pärast, millist tulevikku see konstrueerib, millist arusaamist juurutab ning mille levitamise instrument see tahes või tahtmata on. Niisiis ei tegele ma siin kristluse määratlemisega. Küll aga soovin osutada ühele vastuolule ja ebajärjekindlusele. Nimelt on religioonisotsioloogist autor valmis möönma kristluse kitsalt institutsionaalse määratluse ebapiisavust ja võtab arvesse, et kristliku usu enesemõistmine ei pea võimalikuks tõlgendada kirikut üksnes institutsioonina. Samas kasutab ta aga ikkagi pigem naiivset, jäika ja nurgelist arusaama sellest, mis on kristlus. Seevastu uue vaimsuse koha pealt ollakse paindlik: nii paindlik, et enesestmõistetavalt ebaoluliseks peetakse mitte ainult uue vaimsuse institutsionaalset, vaid ka enesemääratlust. Viimane oleks justkui täiesti ebavajalik oma identiteedi avastamiseks (religioonisotsioloogia ärgitusel ja abil!) uues vaimsuses. Selleks et olla identifitseeritud uue vaimsuse esindajana, pole vajalik mitte institutsionaalne side ega isegi enesemääratlus, vaid pigem teatud praktikate viljelemine.

uidas aga ikkagi tuvastada kristluse identiteeti? Millele või kellele peaks religioonisotsioloog toetuma? Igal juhul näib olevat võimalik kõneleda kristluse «salgamatust äratuntavusest» üksnes ülimalt lihtsustatud (optimistliku või mingis mõttes autoritaarse) kristluse käsitluse tunnustamisel ja omaksvõtmisel. Ometi eeldaks religioonisotsioloogialt kristluse käsitlemisel samasugust komplekssuse tunnustamist ja tundlikkust, milleks ollakse valmis uue vaimsuse puhul. Lähemal vaatlusel osutub enamik uue vaimsuse identiteedi tähistajaid sellisteks, mis võiks vabalt kõne alla tulla ka krist-

luse identiteeti lahates. On ju kristlus igal juhul – ja isegi ennekõike – isiklik usk. Usk on alati taandamatult individuaalne ja seega individuaalselt mitmetine. Nõnda peitub tõde ütlemises, et nii palju kui on kristlasi, nii palju on ka kristluse vorme. Seega ei paista olevat põhjust ebajärjekindluseks eitada ühelt poolt kitsalt institutsionaalset või siis naiivdoktrinäärset kristluse määratlust, ent kasutada ikkagi üsna jäika, naiivset ja autoritaarset kujutlust sellest, mis on kristlus. On tõsi, et arusaam kristluse identiteedist ja kristluse tõest on teoloogia keskne teema ja põhivaidlus ning ületab (ja seega ühendab) ajastuid ja kontekste. Siiski ootaks ka religioonisotsioloogilt kristluse ja uue vaimsuse võrdset kohtlemist, st kristluse identiteedi küsimuses sama suurt suuremeelsust ja paindlikkust, nagu näidatakse üles uue vaimsuse vastu.

ue vaimsuse keskse tunnusmärgina esile tõstetud vaimne eneseareng näib küll olevat kriteerium, mida võib soovi korral sama hästi kujutleda tähistamas kristlust. Enamasti oleks küll vaja täpsustada, et sellist arengut ei mõisteta mitte päästetingimuse, vaid loomuliku ja enesestmõistetava tagajärjena ja usus kasvamisena. Niisiis, võtmeküsimus oleks: millist elumõistmist ja elupraktikat vallandab kristlus? Kaalumist vajaks kristluse osalus mõistetes «isik», «individuaalsus», «solidaarsus», «inimsus» jmt. Kõik need mõisted, aga ka nendega seonduvad praktikad, on olulisel määral tingitud kristlusest. Pidades silmas religioonisotsioloogia avarat suhtumist uude vaimsusse, võiks ütelda, et näiteks enesevaatlus, enesekriitika, koguni lugemine ja emakeeles lugemine on osaliselt kristluse kaasnähtused ning nende praktikate esindajad seega mingis mõttes – muidugi varjatumalt – kristlased. Lühidalt: miks lugeda üksnes uue vaimsusega ühenduses selle esindajaks neid, kes end ise otsesõnu nõnda ei määratle, kuid kelle mõnede kujutluste ja praktikate järgi paneb sotsioloog diagnoosi, et siin avaldub uus vaimsus? Kahtlemata on sotsioloogilised uurimused vajalikud. Sama vajalik on aga instrumentide ehk mõistete kriitiline ja fenomeni komplekssust arvestav kasutamine. Toda komplekssust arvestades on iseäranis vajalik ettevaatlikkus ja kriitilisus tõlgendustes ning nende tutvustamisel. Vastasel korral võib avaldatu osutuda lihtsalt tendentslikuks, positsiooniliseks propagandaks ning seega – olgu heaks või halvaks – (religiooni) poliitiliseks aktiks. Kui ei taheta, et religioonisotsioloogia satuks, olgu lihtsameelsusest või tahtlikult, mingi kindla huvigrupi või kindla huvi tööriistaks, tuleks olla tagasihoidlikum. Muidu võib tekkida

oht, et religioonisotsioloogilist teadmist ja kirjeldust tõlgendatakse suisa tahtliku pettusena ning religioonisotsioloogi tegelike kavatsuste või huvide varjamisena. Kristluse lõpu – selle kadumise ja väljatõrjumise – küsimust ohustab kindlasti ideoloogia-süüdistus. See muutub iseäranis teravaks terminite «kristlus» ja «uus vaimsus» ambivalentse ja hägusa kasutamise korral. Väide, et järgmise inimpõlvega kristlus ilmselt veel ei lõpe, kuna seda õpitakse jmt, võib seetõttu samuti paista mitte enama kui pelga retoorika ja muljeavaldamisena. Arvestades kasvõi asjaolu, et kristluse osakaal on püsinud Euroopas viimase saja aasta vältel pigem muutumatu ning on maailmas jätkuvalt suurim, on tõenäoliselt välistatud, et lähimate põlvkondade jooksul võiks kristlus Eestist kaduda. Võib-olla saaks seda veel kuidagi kujutleda, kui Eesti oleks muust maailmast isoleeritud, kuid kommunikatsioon – ka religioonikommunikatsioon – on tänapäeval globaalne, ning globaalselt on kristlus – vähemalt religioonisotsioloogiliselt – kõike muud kui drastiliselt kahanemas.

SAMAL TEEMAL Lea Altnurme «Usk ei sure välja», PM AK 03.05

elgelt libisevad ideoloogiasse ülalnimetatud arvamusloo vihjed kristluse antidemokraatlikkusele või antiliberaalsusele. Autor jätab täiesti arvestamata asjaolu, et kristlust elatakse eri aegadel ja eri paikades tõepoolest erinevalt. See, millise suhtumise kristlus ja kristlik vaimsus vallandavad, erineb kultuuriti. Just seetõttu on iseäranis oluline arvestada konfessioonide eripäraga. Ja sellega ei ole veel kindlasti – ka mitte sotsioloogiliselt – arvestatud kõiki olulisi erinevusi, ka mitte konfessioonide sees.

Võib öelda koguni nii, et praktikate järgi, võib-olla teistegi külgede järgi, ei ole n-ö puhast kristlust võimalik üldse «salgamatult äratuntavalt» tuvastada. Teisiti: arvestada tuleb tõsiasjaga, et kristlus ise on muutumises. See muudab väited kristluse kadumisest pigem naiivseks. Ka kristlust uurides tuleb ilmselt otsida teid uute, muutuvate ja sageli ehk latentsete vormide tuvastamiseks. Kristlus integreerib, transformeerib, transtsendeerib kontekste, kultuure, ajastuid ja nende elemente – ning on nõnda ka ise mitmeti muutumises. Niisiis, tuleb enesekriitiliselt küsida, millest tuleneb meie valmisolek sildistada uue vaimsuse esindajatena inimesi, kes näiteks ei pea kohaseks samastada inimest tema tööalaste saavutuste või jõukusega. Ehk on tegemist hoopis ürgvana tõsiasjaga, et inimene ongi enam kui vaid asi, ning et tema olemise struktuur, läbielatu ja osakssaanu ajendavad ikka ja jälle küsima enama kui vaid toidu, peavarju ja seksi järele?

kristlust võimalik üldse «salgamatult äratuntavalt» tuvastada. Kui vaadata praktikaid, avaldub kristlus mitmes vormis – viisidel, mille analooge võib kohata mujalgi. Või ka vastupidi: mujal kasutusel olevaid praktikaid võib täheldada ka kristluse juures. Lisaks väärib rõhutamist: kui olla seda meelt, et uut vaimsust võiks vaadelda religioonina, ja põhimõttelisi vastuväiteid on sellele raske leida, siis kindlasti ei ole õigustatud kujutlus, et tegemist on millegi puhtindividuaalse ja kitsalt vaimsega. Religioonid on kultuuriliselt olulised. Vaimsusel on järelmid. Vaimsus vallandab eetose – see on alati nii. Eetos on mitmuslik ning personaalselt konkreetne! Ka kristlik vaimsus ja eetos ei ole ei monotsentrilised, monotoonsed ega monomorfsed. See kehtib teoloogiliselt ning peaks kehtima ka sotsioloogiliselt.

Otsijad, kahtlejad, identiteedis ebakindlad, mitmete praktikate proovijad – mida me sellega saavutame, kui paigutame nad «uue vaimsuse» sildi alla ja kuulutame religiooni esindajateks? Aristoteles nentis, et alles jõudeelu võimaldas tekkida filosoofial. Võib-olla ei ole vaja isegi jõudeelu, vaid piisab näiteks ootamatust kogemusest, mis ajendab vaatama silmapilgust kaugemale, ajendab küsima enama kui tööelu ja päevapoliitika järele? Kui aga nii, siis on vist iga selline inimene uue vaimsuse esindaja? Ma ei taha sugugi väita, et taolise vaimsuse mõiste saaks konstrueerida üldistest elementidest ning et see oleks siis ühtlasi religiooni üldmõiste. Võib-olla ongi probleem hoopis selles, et uut vaimsust üldse religiooniks nimetatakse? Milleks identifitseerida uut vaimsust religioonina ja nimetada seejärel uue vaimsuse esindajaks inimesi, kes end ise selle uue vaimsuse esindajatena ei mõista? Loomulikult võib seda teha. Küsimus on aga, millise religioonimõistega ikkagi opereeritakse ja miks seda tehakse. Selliste üldmõistete puhul on alati oht, et need kalduvad erinevusi, ka olulisi erinevusi mitte arvestama. Niisiis võib üldine religioonimõiste osutuda religioonisotsioloogias liiga töntsiks. Pole kahtlust, et eri inimesed, ka eri religioossed inimesed, ka eri kristlased võivad mingil ajahetkel levinud tavad vabalt oma ellu integreerida. Näiteks igasugused meditatsioonid, hingamised, enesearendus on kristliku religiooni pikas traditsioonis ja ka tänapäeval ikka ja jälle aktuaalsed ja kasutusel. Võib öelda koguni nii, et praktikate järgi, võib-olla teistegi külgede järgi, ei ole n-ö puhast

Kristlust võib ka Eestis pidada väga levinuks ning selle esindajateks väga paljusid. Kasvõi seetõttu, et näiteks sekulaarse riigi kujunemine on oluliselt ka kristluse toimimise tagajärg.

agu juba viidatud, tähistavad konfessioonid teatud ühiselt jagatud erinevusi. Kuid ka need ei ole midagi jäika. Kristlust ei ole põhjust ka sotsioloogiliselt taandada näiliselt selgepiirilistele kujudele, mis üksnes iseennast või ehk veel väheseid omataolisi tõeliseks kristluseks peavad. Neil on muuhulgas poliitiline tähendus ja kõik sellest järelduv. Kui seda paljusust arvestada, võib kristlust ka Eestis pidada väga levinuks ning selle esindajateks väga paljusid. Kasvõi seetõttu, et näiteks sekulaarse riigi kujunemine on oluliselt ka kristluse toimimise tagajärg. Seejuures on loomulikult õigustatud küsimus, mida me taolise esindajate hulga kasvuga saavutame. Kas on see vajalik? Ja kui on, siis millisest vaatepunktist? Sotsioloogilisest? Religioossest? Teoloogilisest? Mind inspireerinud ja intrigeerinud arvamusloo kohta tõden lõpetuseks: selles kasutatud kristluse ja uue vaimsuse mõiste näivad kõike muud kui võrreldavalt tundlikud. Ühtlasi näib tõsiseid probleeme olevat kummagi mõiste määratlemisel. Seetõttu on väide, et kristlus on Eestis taandumas ja uus vaimsus kasvamas, enam kui küsitava tõesusega. Eelöeldu ei ole loomulikult mõeldud religioonisotsioloogia kui teaduse kriitikana ega Eesti religioonisotsioloogia senise tänuväärse töö tühjaks kuulutamisena. Küll aga seisab meil ees palju tööd, et Eesti religioosse maastiku diferentseeritud ja kompleksseid arenguid veenvamalt ja usaldusväärsemalt kirjeldada. Nähtused on lihtsalt ülimalt komplekssed. Ühtki uurijat eraldi ei saa süüdistada selles, et sellise olukorraga toimetulek on kohati üle jõu käivalt keeruline. Praegu on ennekõike põhjust teravdada instrumentaariumi ning olla andmete tõlgendamisel ettevaatlik ja tagasihoidlik. Retooriliselt kõlavatesse ja tähelepanu äratavatesse üldistustesse peaksime suhtuma iseäranis ettevaatlikult. Need võivad osutuda poliitilisteks ja paratamatult ka religiooniparteilisteks aktideks. Seevastu pahatahtlikuks võiks pidada neid, kes on valmis tituleerima Eesti religioonisotsioloogiat uue vaimsuse ülempreestrinnaks. Tõsi, vaieldamatult seisab religioonisotsioloogia Eestis küsimuse ees, kas olla Eesti religioosse maastiku kirjeldaja ja analüüsija või uue religioosse identiteedi looja. Thomas-Andreas Põder on Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud.

POSTIMEES, 14. JUUNI 2014 || AK || ESSEE || 5

TOOMAS RAUDAM KIRJANIK

NÄDALA LUULETUS ÜLAR PLOOM näe varblane lendab me õuele, nokib seal terakest, teraselt piilub – kas iva see? või hoopis kest? minagi vaatan, ja vaatan ka oma vaatamist – ei tea, kas piilub nii lind? ma ikka ise, vist

lendangi juba murule – ei leia lindu ei ennast –, edasi linna turule – tunnen sust puudust, vennas

Ülar Ploom on kirjandusteadlane, tõlkija ja kirjanik, mitme luulekogu autor. Selle luuletuse saateks ütleb ta ise järgmist: «See tekst on kirjutatud Liivi sünnipäeva eel, aga muidugi on tihasest saanud varblane. Ja muidugi võib temast saada mis tahes muu lind, oleneb kirjutaja natuurist. Nii et juhan on juhan on juhan, aga ikka oma moodi.»

NAABRID

E ARVAMUSkultuur Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli AK toimetuse juhataja Neeme Korv Kujundus Jaanus Koov, Grete Teearu Arvamus Urve Eslas, Marti Aavik, Argo Ideon Kultuur Heili Sibrits, Tiit Tuumalu, Janar Ala, Rein Veidemann Juurikas Mart Juur Tõlkija Marek Laane Maakri 23a, 10145 Tallinn, 666 2202, faks 666 2201, ak@postimees.ee

lan nüüd Pärnus. Ja mul on uued naabrid. Lasnamäel elasin enam-vähem täpselt nelikümmend aastat. Minu naaber, kõhetu mees oma matsaka mammiga, teismelise tütre, vanaema, nuumatud kassi ja suure koeraga, kes muidu lifti ei mahtunud, kui pidi ta saba pooleks murdma, oli pärit Uuralite tagant. Vene ajal teenis ta endale elatist vihmavarjude parandamisega, uuema aja kohta ma nii kindel pole, ehkki vihmavarjud on jäänud samaks. Nagu ka kingad. Need vist ainsana on jäänud samaks. Ja neid saab siis soovi korral ka parandada. Võimalik, et ta töötaski mõnes taolises müügiketti paigutatud töökojas. Me saime hästi läbi. Tütar käis meie juures eesti keele lõpueksamiks nõu küsimas. Nemad jälle käisid jalutamas meie väikest kinematograafilist koera, kelle ema oli Arvo Iho taks. Panime talle nimeks Mutsi. Ta oli nii Mutsi moodi. Kui mulle saadeti Andorrast värviline pildialbum – saatjaks üks mingilt kultuuriürituselt leitud juhututtav, kes oli väga mu poja moodi –, siis esimene, keda raamatut avades nägin, oli Mutsi. Selliseid segatõugu penisid on vist terve maailm täis. Ühe naabri kõrvalmajast tõin ma koju. Ta ise ei jõudnud. Seisis prügikasti kõrval ja värises nagu mõni Kierkegaardi filosofeem. Raske kott, mis tal käe otsas rippus, kiskus ta ühest õlast alla, teises käes oli kepp ja sama käega hoidis ta kinni prügikasti servast. Oli palav suvepäev, päike kõrvetas, prügikasti plekist serv oli tulikuum. Ta oli purjus, kuid mitte eriti. Sellises seisus on raske tasakaalu hoida. Võtsin koti enda kätte. Ma vii-

sin ta koju. Uksekoodi ta õnneks mäletas. Ta elas viimasel, viiendal korrusel. Uksel võttis meid vastu tige tulehark, tõeline vene baaba. Miks sa ta, raisa, koju tõid, pahandas ta minuga. Parem, kui oleks kõngenud. Tal on astma, ega ta palju oleks vastu pidanud. Sellega asi lõppes. Päris sõpradeks me ei saanud. Kuid iga kord, kui ma teda tänaval kohtasin, tõstis ta oma vigase käeköndi semulikuks tervituseks ja mulle meenus prügikasti tuline raud, millest ta oma käega kinni oli hoidnud. «Vaata, kui ilus siin on! Lilled õitsevad, isegi lõvipeadest purskab vett. Varem seda polnud, mehaanik ütles mulle, et see on süsteemi viga ja et nii ruttu see korda ei saa. Tead, R., mul on nii hea meel, et süsteem korda sai, eks räägi see üht-teist ka meie riigist.»

Ning pole võimatu, et kabiinist leitakse lisaks veel kolme nooremapoolse kultuurikriitiku, eetilisi väärtusi eitava või nivelleeriva kolmainsusliku K. läbinäritud kõridega laibad. Jutuajamine leiab aset Kadrioru muuseumi taguses pargis, käin siin vahel jalutamas, päris hea meel kedagi näha, paar sõna vahetada. R. on mu tuttav ülikooli ajast, ühtlasi on ta ka minister. R. minu vaimustust ei jaga. «Käivad siit lilli varastamas,» pobiseb ta. «Kes?» tunnen alandlikku huvi. «Kes? Eks ikka Lasnamäe venelased!» Mul sees kihvatab, pööran selja ja kähvatan: «Aga mina olen ka Lasnamäelt. Head õhtut ja veel paremat elu sulle ja su prouale!» Nüüd elan ma Pärnus. Siin on vaiksem. Ja poliitikud on kaugemal. Kaks korda nädalas saame naabritega naabri värava all kokku. Hea inimene Audrust toob

meile head maapiima. Piimamannergute jaoks on vana tool. Paneme mannergud toolile ja jääme piimanaist ootama. Juttu puhuma. Millest me räägime. Räägime ja ei räägi ka. Sest kui midagi naabri jutus ei meeldi või kui arvad, et oled targem (hoidku jumal selle eest!), siis on parem vait olla. Me räägime (ja ei räägi ka) sellest, et Ilves võiks paraadidel nätsu mitte närida. Kui ta vaid teaks, kui paljusid ta sellega solvab ja et kas talle siis polegi tähtis, et teda kõik armastaksid? Kas ta teab sellest, millest me räägime? Võiks ju teada, oleks talle endale kasulik. Oleme kindlad, et vastav aparatuur on tal olemas ja et see ulatab isegi meie koduuulitsasse. Aga võib-olla ta ei tahagi teada ja võib-olla ei lasta tal teada saadagi, meie ju ei tea, kuidas need asjad seal käivad ja kes meie presidendi ihulist ja vaimset tervist võib-olla tema enda teadmata kaitsma peavad, sest süsteem on ju selline, teisiti vist ei saa. Räägime sellest (ja ei räägi ka), et viimasel ajal on palju ufosid nähtud ja et kindlasti tähendab see, et midagi on tulekul, mis nad muidu siis luurivad. Räägime sellest (ja ei räägi ka), et vanasti vene ajal oli parem ja vabrikud töötasid ja kunagi ei olnud nii, et surnud kala oleks rannas vedelenud, kõik tehti jahuks ja kellelgi ei olnud millestki puudust. Me räägime (ja ei räägi ka) iseendist, kes me varem võisime suure põllu üles künda, aga nüüd enam ei suuda. Kuhu küll see jõud on kadunud. Ja me räägime sellest, et kuidas küll saab nii olla, et poliitikud polegi nagu inimesed, ja et pole midagi, mis neid vaost välja viiks, ja et kui poliitik «Foorumis» alandlikult pastaka püsti tõstab ja sõna palub, et miks siis on selline tunne, et tegemist pole mitte lapsega, kes me kõik oleme olnud, vaid mitte-inimese või inimesega, kes suudab endast enamjagu inimlikku välja kraapida. (Sama asja pani ka William Blake imeks: «Mul on hale oma kaasmaalastest, kes jändavad poliitikaga. Saadikud alam- ja ülemkojas on minu arvates lollid. Nad ei tundu mulle olevat inimesed. / They seem to me something other than human life./») Merleau-Ponty on kirjeldanud, kuidas üks mees hakkas tänaval vihmavarju lahti tegema ja ta sai äkki aru, et tegemist on inimesega. Ka neis mu naabrites, kellega ma nii, sõnatult sõnadega, piima ootel juttu vestan, tunnen ma ära inimesed, kes räägivad sama sundimatult, nagu sajaks vihma ja nad hoiaks oma pea kohal vihmavarju. Paraku pole mitte kõik nii pilvitu. Üks mu naaber kaebas mu peale. Tema piimaootaja pole. Ma olevat oma aia liiga kõrgeks ehitanud. Varjavat valguse ära. Mingid ametnikud sõitsid kohale, tegid pilte. Nii on taaselustatud igipõline koputamistraditsioon. Mitte-inimese äratundmine on ääretult tähtis. Sel moel kõnetab meid kuristik, mis haigutab igavust tundmata iharalt meis enestes. Kui peaks kunagi juhtuma, et satun ühte lifti eelmainitud poliitikuga või pealekaebajast naabriga, ja kui sõit peaks viima pilvelõhkuja tippu ja uksi vahepeal lahti ei tehtaks, siis peaksin ennast kõvasti pingutama, et mitte teha lõppu mõlema mitte-inimese (inimliku, liiga inimliku) eksisteerimise vormiga. Ning pole võimatu, et kabiinist leitakse lisaks veel kolme nooremapoolse kultuurikriitiku, eetilisi väärtusi eitava või nivelleeriva kolmainsusliku K. läbinäritud kõridega laibad.

6 || AJALUGU || AK || POSTIMEES, 14. JUUNI 2014

eg täis eredaid sündmusi, hulgas lausa valusalt põletavaid, ja õnneihaluses inimtulva, mis väsitab tähelepanu. Aju pakib midagi, justkui olulist oma habrastele riiulitele ning unustab sinna nimesid ja olukordi – enamasti paha ja seda, millest me enam teada ei taha. Aga me mõtleme ja mälu leiab teravikke, mida ei saa ega tohi unustada. Ma mõtlesin ajast, millal Stalin veel elas. Tema võimu ajal küüditati Eestist «rahvavaenulikku elementi» kaugetesse rajoonidesse igavesele asumisele. Silme ette kerkis rida musta kaantega raamatuid linna raamatukogu riiulil, kus kümnete tuhandete arreteeritute ja küüditatute trükimustas nimed. Teiste hulgas minu vanema venna nimi. Ta lubas mind koolitada, kinkis isegi suure kooliatlase, mille esimeses klassis pähe õppisin. Aga seejärel arreteeriti ta Jaagarahu sadamas seisvast laevast. Kokatüdruk oli koputanud, et Viktor Pao laotas peidus olnud sinimustvalge lipu luugile, kui Soome lennuk laeva kohale ilmus. Ta kuulanud salaja ka keelatud Rootsi raadiot. Venda ei jõutud sakslaste pealetungi kiire edenemise tõttu teadmatusse viiagi, vaid tapeti kuklalasuga Kuressaare linnuses. Ja ühtäkki nägin ilmsi läbi akna halli varest, kes saaki varitsedes kiskus naabri aias kolmest pesakastist halastamatult lennueelses eas kuldnokapojad ja viis noka vahel teadmatusse. Nüüd ta joob meie kuuri vihmaveerennist südamerahustuseks. Kogedes, et võimureid kardetakse. Kui vares oskaks rääkida, praaliks ta puuladvas, et julge hundi rind on rasvane. Selle mõttekäigu juures tuleb elavalt meelde Pärnumaal Lavassaare alevis elav Naanu Mihkel, elupõline jahimees, kes juba nõukogude ajal otsis rabaäärses metsas üles hundipesi ja pani, püss seljas, hundikutsikad kotti. Nende eest maksti looduskaitses head raha. Küsisin kord õllekruusi juures Mihklilt, kas ta vana hunti ei karda. Kardan küll, vastas tema, aga kui ma poegadega metsast tulen, siis hiilib vana üsna lähedal põõsaste taga. Ta ei ründa, vaid tunneb uudishimu, kuhu ma ta pojad viin. Hunt olevat intelligentne loom. Nüüd on Mihkel juba eakas mees. Nägin hiljuti, et sõidab rohkem autoga. Aga elupõline loodushuvi kutsuvat teda mõnikord jõe äärde, kus koprad tammi ehitavad. Küllap kartmatult töökad loomad tuletavad noorust meelde. Lavassaare rabast on turbatootmise lõppedes saanud loodusparadiis. Seda tõdeb ka Mihkli naabruses elav Saima Jaagu, kes ammu enam raba peal ei käi ja kardab kepi najal koduõuelgi vääratada, sest 80-aastasel inimesel võib tasakaal üsna ootamata ulama minna. Elusügisel hakkavad noorusehoidjad haldjad ennast äralen-

Püssimeestele teed näitama tulnud valla kommunist on hädas. Tema ees ajab end püsti plaani täitmise tõrge.

NIMED MUSTA KAANEGA RAAMATUST bruno pao o mereajaloolane e

damiseks valmistama nagu pehmed udusuled. Vaatamata sellele tahab meile antud elu väärikalt lõpuni elamist.

Kaali järv lähedal Saima kartis hirmsasti lapsepõlves, 13-aastaselt, kui vastu hommikust ööd tulid Kaali järve lähedasse kodumajja küüditajad, kolmel sõduril püssid käes. Ema Alviine oli keskmise tütrega poolest ööst Valjala veskile sõitnud, õmblustöö eest saadud vilja leivajahuks jahvatama. Isa Jakobi olid püssimehed juba 44. aasta jõululaupäeval ära viinud ja polnud teada, on ta veel eluski. Räägiti, et ta olevat koos teiste Kaali omakaitse meestega viinud 41. aastal linna ühe hävituspataljoniga liitunud komnoorest tüdruku, kes Kirblas sakslastele vastupanuks korraldatud operatsioonil maju maha põletanud. Saima oli üksi kodus, vanem õde linnas koolis, teine oli läinud külast laenatud hobusevankril veskile, vend oli Laimjalas tuttavatel külas. Ta kargas hirmunult voodist välja. Püssimehed tuhlasid tubades ja vaatasid voodite alla. Kus on ülejäänud kaasa antud paberil kirja pandud nõukogude võimu vaenlaste käsilased? Püssimeestele teed näitama tulnud valla kommunist on hädas. Tema ees ajab end püsti plaani täitmise tõrge. Ta käib koolimajast helistamas. Kästakse oodata, kuni puuduolevad välja ilmuvad. Sõdurid ei tea, et veskilisi on koduteel hoiatatud. Alviine juures õmblust õppimas olnud Eiste küla Aadu Nadja ema võtab hobuse suu kõrvalt ohjad ja juhib ehmatatud varjule. Kolmanda päeva hommikuks on sõdurid tüdinenud. Nad mängiksid ajaviiteks kaarte, majas aga patupiibli pakki pole. Saimale on kaupluse trepi pealt salamisi näidatud: pane plagama. Ta on südamevärinal nõus minema naabrite juurest kaarte laenama. Mõninga kahtluse järel soldatid nõustuvad. Saima paneb soojalt riidesse ja läheb. Üks püssimees jälgib teda. Umbes paarisaja sammu kaugusel hakkab tüdruk äkki jooksma. Stoi! Karje ajab kõik mehed välja. Hakatakse Saimale järele laskma. Paugud

kajavad. Tüdruk põikab juba riigimetsa puude vahele. Paukude peale õue tulnud Pärna Õie päästab Saima, peites teda naaberkülas. Seis on null. Sõdurid viiakse ära. Tulevad rahandusosakonna inimesed peremeheta vara arvele võtma. Pooleliolev maja, 0,35 hektari maad, üks lehm, kolm kana ja kukk… Jakobi tööriistad. Need päästab sündmuskohale tõtanud vend. Maja ja lehm määratakse vastasutatud kolhoosile. Kaks laeva Jaagarahu sadamast vägivaldselt äraviidutega on võtnud kursi Paldiskile. Kaalis ilmub sündmuskohale vilgas tööjõu värbamise volinik, kohalikke inimesi tundev mees Haeskast. Tema on leidnud peidus olnud perenaise ja palub luba võtta rekvireeritud kodust tema jaoks mõned isiklikud riided, voodipesu ja lastele hädavajalikud asjad. Alviine ise palub pisarsilmil jätta talle õmblusmasin, millega ta on leiba teeninud kakskümmend viis aastat. Seltsimees volinik värbab purupaljaks tehtud naise Lavassaare turbatööstusse. Riigile nii vajalikku turvast tootma. Külanõukogus kantakse majapidamisraamatusse märkus: «Evakueeritud 27. III 1949.» Selle juurde on hiljem kirjutatud: «Lahkus turbarabasse IV 49.» Jahtunud elumaja uksed on lahti. Iga uudishimulik võib veel võtta, mis järel on.

Lavassaares Lavassaare ehk Jööpre rabade massiiv on üks suurimaid Eestis. Suurem kui Muhu saare pindala. Lavassaare ligi 30 meetri kõrguse mäe lähedale rajati turbatööstus juba 1919. aastal, et varustada Pärnu suuremaid ettevõtteid kütteturbaga. 1934 rajati isegi kitsarööpmeline raudtee Lavassaarest Pärnu, et rahuldada Sindi kalevivabriku ja Pärnu linavabriku kasvavat energiavajadust. Saksa okupatsiooni ajal asus paar kilomeetrit mäest, niinimetaud vanas asulas Eesti julgeolekupolitsei I ja II osakonna töö- ja kasvatuslaager, kus turvast lõikasid ja kuivatasid vangid. Sõja järel majutati tühjaks jäänud barakkidesse värvatud töölisi. Tööliste hulgas oli ka venelasi. Mäe peale, kus enne sõda lokkasid talumeeste põllud, rajati uus korruselamute massiiv, millest 1949. aastal sai alevi keskus. Barakis elas ka Alviine Takkis. Päeval ladus tur-

baväljal aunadesse tükkturvast, õhtul õmbles laste kasvatamiseks raha saamiseks ülemuste naistele kleite. Vanem tütar Silvesta pidi Kuressaarest pärast seda, kui tehnikumi tekstiili eriala 49. aasta kevadel suleti, kolmandalt kursuselt koos seitsme Saaremaa tüdrukuga jätkama õpingud Tallinnas õpetajate instituudis. Ta päästsid koolivennad, peites tüdruku küüditamise ajal maakonna apteegi keldrisse, kuni teda enam ei otsitud. Tallinnas aga kutsuti ta eelviimasel kursusel rektoraati ja öeldi, et rahvavaenlase tütar ei saa lõpudiplomit. Soovitati minna juba tööle, sest kooliõpetajatest valitses karjuv puudus. Ta valis Pärnu, et olla emale lähemal. Haridusosakonnas isikuankeeti täites kirjutas ta isa nime järele: teadmata kadunud. Ta pidi salgama oma isa, et saada tööd. Õilmet varjas osavõtlik Peeter Teesalu Põidel, seni kui ta võis minna ema juurde. Peagi leidis ta tööd Pärnu linavabrikus. Keskkool oli pooleli jäänud. Poeg Enno sõitis dresiiniga Lavassaare-Pärnu vahel. Vedas turvast ja reisijaid. Külmetas tuult läbilaskvas kabiinis ja suri noorelt kopsupõletikku, sest Lavassaare raba niiske kliima oli tervist nõrgestanud. Lastetu emaõde Marie võttis pesamuna Saima Paidesse kostile ja aitas lõpetada seitsmendat klassi. Noor neiu tuli 1950. aastal tagasi Lavassaarele turbaväljale. Emale seltsiks. Ühel piduõhtul tutvus ta klubis pika ja ilusa mehega. Temaga tantsides tundis tüdruk, kuidas alateadvuses painanud hirm hakkas ootamatust turvatundest pudenema. See mees oli temast seitse aastat vanem, Lavassaare alevi täitevkomitee esimees Aksel Jaagu. Aksli isa Tõnis Jaagu oli taluperemees, kes 1941. aasta suvel võttis sugulaste poolest enda juurde hoiule Venemaale evakueeriva mii-

Saima paneb soojalt riidesse ja läheb. Üks püssimees jälgib teda. Umbes paarisaja sammu kaugusel hakkab tüdruk äkki jooksma. Stoi!

litsa varanatukese. Miilits kihutas mootorrattaga Pärnu poole. Metsavennad olid aga sidunud üle tee puude vahele köie. Missuguse risuhunniku alla mees maeti, pole tänaseni teada. Jaagu talule langes aga punane vari. Kiusuks varjati Punaarmee tagasituleku eel lühikest aega Enge vallast pärit Ilmar Jürissoni partisanide gruppi, kes oli pääsenud Kikepera rabas tehtud haarangust. Pärast sõda pandi Jaagu majale mäealuse tee ääres valge mälestustahvel inimestest, keda varjati. Vanem poeg Aksel astus miilitsakooli ja võeti vastu kommunistliku partei liikmeks. Ta oli punase varjuga. Peagi edutati ta mäe peale alevi esimeheks. Saimat kohates imestas ta tüdruku noorust ja usalduse märke. Nad abiellusid. Saimal nooruse tõttu ema pass kaasas. Üsna pea kutsuti Alviine appi lapsi hoidma. Tänavu tähistas Saima oma suurt juubelit samas majas, mis on nüüd juba pikka aega ilma tahvlita ja üle värvitud. Murukamaras värvikatel peenardel õitsevad lilled. Vitaalse joonega mees suri Eesti taasiseseisvumise aastal vähktõppe. Neljast lapsest on poeg Kalev ka surnud, ta uppus alumiiniumpaadi katsetusel Pärnu lahel. Isata kasvanud poeg on isa sarnane. Kolm Saima töökat last on perekonnainimesed. Jaagu taluõuel õnnitles ema, vanaema ja vanavanaema ligi paarkümmend järglast… Mina õemehena nende hulgas. Alviine oli olnud 17-aastaselt naabritüdrukuna minu ema pulmas. Mina olin kunagi ka Saima vanema tütre Ülle pulmas isameheks. Ülle vanem poeg Rivo Kajo on muusik ja kultuurijuht, noorem poeg Sandro, vanaema lemmik, töötab Soomes ja ehitab Lavassaare kõrge mäe külje alla, vanaema koduaeda oma tuleviku maja. Ülle koduks on korter mäe peal, Kersti elab oma perega Pärnu linna külje all ja Saima vanem poeg Ülo naisega Audrus. Alviine suri 1983. aastal. Elanud kaheksakümmend viis aastat. Tütar Õilme, kes on samuti lesestunud, elab Pärnus kalmistu lähedal, viib tihti haudadele lilli. Isa Jakob puhkab samal kalmistul. Tema tuli Norilski surmalaagrist eluga tagasi. Oli valmistanud laagri ülemale lõõtspilli (karmoška). Ülema naine toimetanud laagri toidulao hoidja kaudu ellujäämiseks vahel söögipoolist ja ülem vabastas ta töödejuhataja kaudu välitöödest. Mees saabus naise juurde justkui hauast, sõnaaher, närviline ja võõravõitu. Läks Pärnu ehitustöödele. Hakkas uuesti pilli mängima. Ühele vanemale vabale naisele ta meeldis ja too tõmbaski paljukannatanud mehe hoovi. Peibutuse siidipatjade peale. Võõras inimene pärandas pillid ja mälestused. Ja peagi said ka tema päevad otsa. Oma loomuliku lõpuni oli jõudnud varem ka Stalini aeg ja elu, mis purustas miljonite unistused õnnest. Sellised on minu põlvkonna inimeste lood.

POSTIMEES, 14. JUUNI 2014 || AK || REIS || 7

«Te tapate mu ära!» Paar päeva tagasi tuldi USAst. Eelmisel õhtul Poolast Obamaga kohtumast. Hommikul oli Eesti lipu päeva üritus, ennelõunal küberkonverentsi ettekanne. Õhtul Riias mälestusüritusel peakõnelejana ja siis Poolas kaks kõnet. Postimehe ajakirjanik Urve Eslas käis 4.–7. juunini kaasas presidendi visiidil Lätis ja Poolas.

AJAKIRJANIK «VAENLASE TAGALAS» «Mis sulle söör Isaiah Berliniga seondub?» See on Toomas Sildam, endine kolleeg Postimehest, presidendi avalike suhete nõunik. «Ee...» Leht peab kohe trükki minema. Üks käsi püüab juhtkirja edasi kirjutada. «No ütle lihtsalt, tead sa, kes ta on?» Muidugi tean. «Selge. Kas sul juuni algus on vaba?» Leht jääb hiljaks. Aga õnneks vaid veidi. Ühendriikide uuriva ajakirjaniku Edward J. Epsteini kodulehele ligipääsemiseks tuleb lahendada loogikaülesandeid. Näiteks selline: president on riigivisiidil, esmaspäeval Lissabonis, teisipäeval Madridis, kolmapäeval Roomas. Ühes kolmest linnast kavatsetakse teda rünnata. Kus ja millal, enne linna jõudmist ei tea. Kas saab loogiliselt mõne linna ja päeva välistada kui presidendi jaoks turvalise? Selle kõrval tundub üsna loogiline, et presidendiga kaasa sõitmiseks tuleb teada, kes on Isaiah Berlin. Tegin vist testi ikka ära, sest saan mõni nädal hiljem instruktsioonid, kus ja millal olla. Pärast räägib Ilvese turvamees, et Obamal oli Poolas kaasas kolmsada turvameest. Aga see tuli palju, palju hiljem. «Te tapate mu ära!» Ilves on Tallinna lennujaama jõudnud ja tugitooli kukkunud. See «te» oli mõeldud avalike suhete osakonna juhatajale. Too pööritab silmi ja patsutab Ilvest käsivarrele. «Pole hullu. Elad üle.» Paar päeva tagasi tuldi Ühendriikidest. Eelmisel õhtul Poolast, Obamaga kohtumast. Hommikul oli Eesti lipu päeva üritus, ennelõunal küberkonverentsi ettekanne. Õhtul on Isaiah Berlini mälestusüritus Riias, kus Ilves on peakõneleja. Ja siis Poolas kaks kõnet. Isaiah Berlini 1958. aastal ilmunud «Kahes vabadusekontseptsioonis» on muu hulgas selline mõte: kõik on, mis ta on. Vabadus on vabadus, mitte võrdsus või õiglus. Berlin on minu jaoks üks angloameerikaliku mõtteviisi näide. Kõik on, mis ta on. Ajakirjanik on ajakirjanik. Poliitik on poliitik. Ürgvaenlased, ütles Edward Epstein, toosama, kes oma kodulehele pääsemiseks loogikaülesandeid lahendada laseb. Ma ei ole sellega päriselt nõus. Aga mõlemal poolel on hulk jäiku eelarvamusi. Arusaam, et kõik on see, mis ta on, ainult kinnistab neid. Tintla ja … ei, ma ei taha seda välja öelda. Ja siin ma nüüd olen. Epsteini mõistes vaenlase tagalas. Air Balticu väike propeller

on kohal, auto on vastas. Ilves ootab, kuni me lennukist maha saame. Naeratan ettevaatlikult. Ilves naeratab vastu. Õhtusöök presidendiga. Kohalik suursaadik on kohal. Suursaadikutega on üldse nii, et nad peavad välja tulema, kui president riigis on. Isegi siis, kui ta teeb seal ainult vahemaandumise. Kuna Eestist on otselende väga vähestesse paikadesse, tähendab see, et Läti ja Soome suursaadik tulevad vahel keset ööd lennujaama, viieteistkümneks minutiks. Räägime Isaiah Berlinist. Ütlen, et mulle meeldib «Siil ja rebane». Need mõtlejad, kel on üks kindel eesmärk ja idee, on siilid. Teised, kel on palju eri sihte ja eri tõdesid, on rebased. Ja et mulle need rebased meeldivad rohkem. Ilvesele meeldib see raamat ka. Räägime sellest natuke pikemalt. Jube hea avokaadovõi on. Ilves vaatab aknast, kas hakkab sadama või ei. Vilkuritest on kõrini, tahaks jalutada. Väljas on äikse-eelne põud. Nädal varem, Stockholmi internetifoorumil arutleti paneelis selle üle, kuidas luua ühised reegleid globaalse võrgu jaoks. See on väga raske, leiti, sest valdkond on arenenud nii kiiresti, et Euroopas, rääkimata muust maailmast, pole poliitikuid, kes aru saaks, kuidas internet ülepea toimib ja millised probleemid sellega seonduvad. Et on piinlik kuulata, kui poliitikud sellest teemast räägivad. Poliitikud olid ise ka laval. Oli tõesti piinlik kuulata. Vaheajal tuli üks panelistidest (see, kes ei olnud poliitik) minu juurde. Kuulasin ta halamise stoiliselt ära. «Oleks ma sinu olukorras,» ütles ta siis, üsna ootamatult. «On sul alles president.» Tõstsin silmad taldrikult üles (jube hea kookoshelvestega kook oli). «Ainus Euroopas, kes asjast üldse midagi jagab! Pagan, ma olen kade!» Ümisesin midagi vastu, suu kooki täis. See võis tähendada umbes midagi sellist, et jah, ta on täitsa, aga Bildt on ju ka tore. Vihma ei hakanud sadama. Meil on veidi aega. Kui president saabub, annab vastuvõtja riik oma turvamehed. Neid on päris mitu. Jalutame. Ilves jalutab eriti aeglaselt, sest pole mingit mõtet liiga vara kohal olla. On kuum, asfalt sulab. Turvamehed venivad ka. Käsundusohvitser pühib vargsi higi. «Toomas, jäta järele!» Avalike suhete osakonna juhataja kannatus on üles öelnud. Ilves ainult naeratab. Saadik on veidi ettepoole nihkunud ja püüab, nii viisakal moel kui vähegi või-

malik, jätta muljet, et tal pole selle veidra kambaga midagi pistmist. Seda veidrat kampa on võimatu mitte märgata. Juurde astub seljakotiga mees. Kohalik. Turvamehed, kes teesklesid juhuslikke möödakäijaid, on sekundiga kohal. «Ma tahtsin ainult tere öelda,» pomiseb ehmunud mees. «Ma olen Ilvese suur fänn.» Nojah. Seda ikka saab.

Vilkurid, eskort, 170 km/h. Viimane lennujaam. Järjekorras kuues, aga võib-olla ka kaheksas, lugemine on ammu segi läinud. Kell on kuus hommikul. Kohalik turvamees räägib, et ta pole Ilvese riigis olemise ajast alates tundigi maganud, sest nii püsib ta enam ärksana. Ta jääb magama kohe, kui lennujaama jõuame. Püstijalu. Delegatsioonist oleme järel vaid mina, Ilves, käsundusohvitser ja isiklik turvamees. Ilves tahab Weisswurst’i. Loeme Postmehe veebist Toomas Kiho lugu kooseluseadusest. Ilves ütleb, et tal on maailmakaarti vaadates häbi, et kooseluseaduse kohalt oleme meie seal autoritaarsemate riikide leeris. Ma olen nõus, aga kõik mõtted tunduvad nii kohmakad, et hakkan miskipärast hoopis rääkima sellest, kuidas soome sotsioloog avastas korrelatsiooni kurgede ja laste arvu vahel. Käsundusohvitser köhatab ja ütleb, et Weisswurst on tehtud veel sündimata loomadest. «See kindlasti ei ole nii!» hüüatab Ilves. Käsundusohvitser naeratab. Vaatan talle tänulikult otsa.

Ettekanne. Politseieskort. Vilkurid. 150 km/h. Vastassuunavööndis, mööda trammiteed, trammide vahel. Panen igaks juhuks silmad kinni. Nõunik räägib, kuidas geograafiliselt lõunasse liikudes muutuvad reeglid aina veidramaks. Eestis sõites kasutatakse vilkureid harva. Lätis on neid juba rohkem. Leedus veel rohkem. Ja Poolas pannakse tänavad kinni. Paar tundi vaba aega. Istume Ilvese, saadiku ja nõunikuga konverentsikeskuse aias. Saadik on avastanud ajakirjaniku. Kannused paistavad. «Millist kollast jama see Eesti ajakirjandus jälle kirjutab? Näed, esiuudis: Ilves sai kikilipsu kandmise idee Ristsoolt. Täielik jama.» «Mida sa loed?» «Delfit.» Ilves muigab. Postimehe esiuudis on Ukraina sündmustest. Aga saadik pole mingi papist poiss. «Hea küll, aga kus on Postimehe kajastus Obama Poola-visiidist? Sellise asja jätate lehte panemata?» Vaatan Ilvese poole. Ilves muigab juba laiemalt. Saadik on Postimehe arvamuskülje lahti saanud. «Oh, näed, ongi juhtkiri. Võtan sõnad tagasi.» Ilves muigab juba päris laialt. Saadik paneb päikseprillid ette. Tund enne viimast ettekannet. Sama konverentsikeskuse aed. Uus kõne vajab kirjutamist. «Nii, kas keegi teab, mis on Altamont?»

Berlin on minu jaoks üks angloameerikaliku mõtteviisi näide. Kõik on, mis ta on. Ajakirjanik on ajakirjanik. Poliitik on poliitik. Ürgvaenlased, ütles Edward Epstein.

Mina ei tea. Ilves seletab, et Altamont oli 1969. aastal Woodstocki järellainetusena toimunud festival, mis vägivaldseks muutus. Vaatan pärast Youtube’ist klippi, kus Rolling Stonesi esinemise ajal inimene tapeti. Ilves räägib pärast kõnes, et rahu, armastus ja Woodstock on läbi, liberaalne demokraatia on autoritarismile ideede võitluses vastu alla jäänud ja pole suutnud vältida ultraparempoolsete esiletõusu Euroopas. Räägime, mida kõnes kasutada, ja vaidleme, kas ühiskonnast aru saamiseks sobib paremini varane või hiline Wittgenstein. Ilves tsiteerib «Tractatust». Tulevad ajakirjanikud. Kaamerad, mikrofonid. Ilves räägib, teised teevad kõrval nägusid. «Oh, nad teevad alati nägusid, kui ma räägin.» Avalike suhete osakonna juhataja pööritab silmi. Tuleb suursaadik. Tal on püksilukk lahti. Õhtul saab Ilves Atlandi Nõukogu Vabaduse auhinna. USA senaatorite vahel läks vaidluseks, kellel on õigus auhind Ilvesele üle anda. Öösel toimuval etendusel kuvatakse Ilvese nimi laseritega veeseinale. Ilves oskab ka nägusid teha.

Ilves on läinud. Oleme Riia lennujaamas. Kojulennuni on kolm tundi. Ainus allesjäänud turvamees teeb ettepaneku linna peale minna. See ei ole hea mõte. Me näeme välja nagu ooperist põgenenud teatritrupp. Käsundusohvitser räägib anekdoote, et meeleolu üleval hoida. Koban koti välistasku kallal ja käsundusohvitser võtab vilunud liigutusega rinnataskust Nicorette’i paki. Kui ma seda lugu paar päeva hiljem Berliinis järjekordsel internetikonverentsil kirjutasin, astus mu juurde hallipäine IT-guru. «Teil on presidendiga kohutavalt vedanud. Aga ju te saate ise ka aru. Selline intellektuaal. Ta on Eestis kindlasti väga populaarne.» Nagu ikka, topin suu kooki täis ja ümisen midagi. Ainus relevantne vastus, mis meelde tuleb, oleks «mitte omal maal», aga see tundub trafaretne ja kuidagi õõnes. Lõunasöögi ajal tuleb järgmine, seekord selline nooremapoolne. Tundub tähtis olevat. «Ma kuulsin teie presidenti läinud aastal Lõuna-Koreas. Parim kõne, mida ma kuulnud olen. Sellise presidendi saab valida vaid väike ja tark rahvas.» Paus. «Meil ei vali presidenti rahvas, vaid parlament.» Paus. «Aa.» Paus. See kala mu taldrikul tundub kuidagi raske närida. «Aga vedanud on teil küll hullu moodi.» Noh, vist on jah.

e võime ju oletada ja ette kujutada, kas ja mida ja kui hästi Liiv oleks kirjutanud siis, kui ta olekski saanud elada kutselise kirjaniku elu, nii nagu ta tahtiski. Ja võib kohe öelda igasugu asju, nagu näiteks, et siis oleks ta täiesti tavaline keskmine kirjanik. Või et alles siis oleks saanud avalduda tema tegelik suurus. Kõik see on muidugi üks tühi jutt, sest on nagu on, meil on just selline Liiv, kelle tekstid on läbi kasvanud traagikast ja üksindustundest ja painajatest, nii et neid ei olegi võimalik kuidagi sealt lahutada. Kõlab suureliselt, aga Liiv oli nagu oma aja ja rahva peegel. Just nii nagu ta kirjutab, et ta on täpselt nii haige, nagu on tema rahvas. Mida aga rahvas sellest järeldab? Kas näiteks seda, et väärtustada lasteaedades ja koolides ja ülikoolides õpetajaid? Võib-olla. Aga võib-olla me loeme vaid seda luuletust ja näeme, kui ilus luuletus see on, ja kui traagiline. Ja me vajame seda traagikat, mida kõrvalt jälgida. Sellepärast vist luuletajaid vaja ongi, et keegi elaks läbi, sõnastaks ja kannataks meie eest. Halb on olla ise näljas ja hull ja üksik. Sellepärast vist ei kao ka kunagi see küsimus, milleks luuletajale raha, haigekassakaart või elu, kui ta on luuletaja.

6/02 KULTUURIKOMMENTAAR URMAS VADI: MILLEKS ON MEILE VAJA LUULETAJAT?

õik, kes me midagi Juhan Liivist teame, teame, et ta oli hull. Lausa kahekordne hull. Esimeseks suurushullustus: ta arvas, et on Vene tsaari ja Koidula poeg ja et talle peab kuuluma Poola kroon. Teiseks põdes ta jälitusmaaniat, et kõik kuulavad ja vaatavad teda ja ajavad taga, ta ei saa olla ei linnas ega maal, ei õues ega toas. Eriti aga häiris teda politsei. Liiv kujutas ette, et politseinikud on isegi tal maakodus lae peal, on puurinud läbi lae augu ja vahivad teda sealt. Huvitav, kui kiiresti läheks Juhan Liiv hulluks tänapäeva kaamerate, GPSide ja igasugu jälgimis- ja jäljejätmistehnoloogiate juures? Mida rohkem aga selle Liivi hulluse peale mõelda, seda enam olen ma veendumusel, et Liiv ei olnud hull. Vaid ta aeti hulluks. Ja sellele on tegelikult viidanud ka mõned tema kaasaegsed. See aeg ja need olud, kuhu Liiv potsatas, olid ikka kõike muud kui Liivile ja tema luulele vastuvõtlikud. Tuglas on oma Liivi monograafias kirjeldanud väga hästi 1800. aastate lõppu, mil rahvusliku liikumise vaimustus oli vaibunud, kui talude väljaostmisbuumile järgnes masu, kui kirjanikena võtsid maad need, kes kirjutasid vaid lilledest ja liblikatest. On selge, et Liiv, kes küsis, kui tume veel kauaks on sinu maa, või ütles, et ükskord on Eesti riik, mõjus nagu ufo. See, kuidas ja millest ta kirjutas, oli kas arusaamatu või siis polnud neid tekste kellelgi vaja. Ja see ajaski Liivi hulluks. Sest ju ta ise teadis, kes ta on. Sellel hetkel oligi ta eesti kirjanduspildis nagu Poola kuningas, keda keegi ära ei tundnud. Muidugi oleks ülim liialdus väita, et Liiv oli kohe kirjanikuna valmis ja hea, pigem läksidki tema tekstid aja jooksul koos hulluse, vaesuse, üksinduse ja painajatega paremaks. Kronoloogiliselt on huvitav Liivi tekste vaadata. Kui tekib hullus, kaob esmalt ära pikem proosa, haiguse süvenedes lähevad luuletused järjest lühemaks, kuni lõpuks jäävad järele vaid paarirealised. Mis on ikka pagana täpsed ja lõikavad nagu nuga. Selle lühiduse põhjus oli see, et ta lihtsalt ei suutnud pikemaks ajaks end kontsentreerida.

Nigeeriast pärit kirjanik Ben Okri ütleb, et kirjutamine on talle sügav, tume ja ohtlik teekond.

KUIDAS MAAILM UUEKS LUUA?

intervjuu uu merit kask ajakirjanik

ui Aafrika üks tuntumaid kirjanikke Ben Okri oma läbimurdeteost «Näljutatud tee» (eesti keeles 1998) kirjutas, oli tal hirm naha vahel. Ta kartis, et pärast romaani avaldamist peetakse teda hullumeelseks. Et ta naerdakse välja. Selle asemel tõi Aafrika mütoloogiast ja vaimsusest läbi imbunud teos autorile juba tema 32. eluaastal Bookeri kirjanduspreemia. Selsamal kursil jätkab Okri praeguse ajani. Ikka ja jälle esitab ta nii endale kui lugejatele küsimusi, millest suuremaid me ei leia. Miks me oleme siin? Miks oleme otsustanud jääda? Äsja ilmus eesti keeles ka tema esimene luulekogu «Aafrika eleegia».

Romaani «Näljutatud tee» peategelaseks on Aafrika mütoloogiast pärit tegelane, vaimulaps abiku. Kes ta selline on?

Ta on laps, kes on samaaegselt nii mütoloogiline olend kui päris inimene. Tavaliselt on sellised lapsed väga õrna ja ilusa tunnetusega. Nagu nad poleks loodud selle maailma jaoks. Sellised lapsed ei taha aga siia maailma väga kauaks pidama jääda. Abiku laps on müütiline selles mõttes, et sedasorti uskumuses on midagi sügavalt Lääne-Aafrika traditsioonile omast. Ta väljendab väga võimsalt ideed meie katkematust seotusest surmaga. Teisest küljest on abiku lihast ja luust inimene. Mind hakkas see huvitama seetõttu, et mu õde oli abiku. Ja ka sellepärast, et otsisin uusi viise, kuidas edasi anda mitmeid endale olulisi asju. Kuidas väljendada uut moodi reaalsust, kuidas väljendada seda kummalist loogikat, mil moel elu eraldab teineteisest surematuse ja surelikkuse. Ja ma tahtsin avastada ka midagi, mis paneks mind uuesti tundma, mis tunne on olla mina. Mida rohkem ma mõtlesin, seda enam mõistsin, et abiku

Mulle on maailm lõppematu mõistatus. Sa saad ühe saladuse jälile ja selle taga on juba järgmine.

laps on ainuke, kes näeb maailma pidevalt uuena. Talle on surm palju tuttavam koht kui elu. Surm on talle igav, samas kui elu on see, mis on põnev. Hakkasin vaatama maailma selle lapse silmade kaudu ja sealt tuli kõik muu, nii et sellest sai rännak meie ajastu hinge. «Näljutatud tee» maailm pole kunagi paigas, vaid see muudab kogu aeg kuju.

Jah, meid kasvatatakse üles maailmas, mis on rangelt jaotatud. Tegelikult on see aga meie teadvus, mis annab ümbritsevale kuju, see, mis paneb elu kas särama või teeb ta tumedaks. Teadvus on pidev pulseerimine, pidev kiirgus, mis vormib ja kujundab kõike. Olen mõnda aega üritanud oma raamatuid kirjutada nii, et need oleksid justkui peegliks sellele, kes neid loeb. Seda sellepärast, et elu on jälle omakorda peegliks sellele, kes seda elab. Jah, see mõte tuleb tuttav ette ka romaanist «Jumalaid hämmastades». Jäin mõtlema, kuidas seda üldse lugeda. See on justkui mõistatus, mis kutsub nuputama, mida ühe või teise asjaga öelda tahetak-

foto: jaan tootsen

8 || KIRJANDUS || AK K |||| POSTIMEES, POSST PO TIIM MEE EES, ES, S, 14. JUUNI 2014

POSTIMEES, 14. JUUNI 2014 || AK || KIRJANDUS || 9

Ben Okri • Romaanikirjanik, esseist ja luuletaja Ben Okri sündis Nigeerias 15. märtsil 1959. aastal. 1970ndatel kolis ta Londonisse õppima, kus tal tuli esialgu rahapuuduse tõttu mõnikord pargipinkidelgi ööbida. • Esimese romaani «Flowers and shadows» avaldas 21-aastaselt. • Eesti keeles on Okrilt ilmunud romaanid «Näljutatud tee» (1998) ja «Jumalaid hämmastades» (2012) ning luulekogu «Aafrika eleegia» (pildil), mida esitleti kirjandusfestivali HeadRead ajal. se. Teisest küljest aga: teie raamatutes on sageli saladustest juttu ja nii mõnigi kord tundub, et saladuste tähendus ei peitugi lahenduses, vaid saladuses endas.

Ma arvan, et kui sa ei püüaks aru saada, mis on selle taga peidus, siis oleksid sa lõpuks parajas jamas. Aga see oleks head sorti jama. Meid on õpetatud koolis, et maailmast on võimalik aru saada. Ma tegelikult ei usu, et see on võimalik. Ma ei ütle, et me ei peaks selle poole püüdlema, aga arvata, et suudame maailma seletada, on maailma pisendamine, piiramine. Mulle on maailm lõppematu mõistatus. Sa saad ühe saladuse jälile ja selle taga on juba järgmine. Nii et peamine retk, mille kirjanik saab ette võtta, on minna läbi valguse ja tumeduse labürintide, kus sa ühel hetkel arvad, et oled midagi mõistnud, ja hetk hiljem saad aru, et tegelikult ikkagi mitte. See on inimhinge lõppematu rännak. Meid peibutab võimalus kõike teada saada ja sellepärast vallutamegi mägesid ja läheme kuule. Väga raske on ju leppida, et mõned asjad ongi mõistetamatud.

Jah, ma olen täiesti nõus. Meil on vaja selgeid konkreetseid asju. Tooli, millel istuda, raha, millega üüri maksta. Me tahame asju defineerida ja mõistatused tõmbavad meilt pinna jalge alt ära. Rainer Maria Rilkel on üks luuletus, kus ta räägib inimesest, kes arvab, et ta seisab kindlal pinnal, aga siis avastab, et tegelikult on ta all hoopis kalad. Just selline see tunne ongi. Teisest küljest oleks maailm ilma mõistatusteta väga igav paik. Meie vangistatus sellesse kohta oleks täielik. Selle ilma ime seisnebki selles, et see pole vangla. See on hoopis lõputu hulk võimalusi. Aga mis siis ikkagi sai teie õest?

Te ei unustanudki teda ära! Selleks, et abiku laps jääks siia, tuleb neid väga hästi kohelda. «Näljutatud tee» paradoks seisneb selles, et siin sünnib too poiss kannatuse ja viletsuse keskele. Ema peab siin veelgi enam pingutama, et anda lapsele põhjust elamiseks. Nii et mind huvitas see vastuolu, vastus küsimusele «Miks me elame edasi?». Miks inimesed, kes peavad niivõrd palju kannatama, üha edasi lähevad? Minu silmis on see üks suuremaid ja fundamentaalsemaid küsimusi üldse. Kuni me pole sellele vastanud, me ei tea, mida me teeme. Me teeme seda, mida ema, isa ja ühiskond käsivad meil teha. Aga ühel hetkel peavad kõik endale selle küsimuse esitama. Alles siis muutub elamine teadvustamata harjumuse asemel teadlikuks tegevuseks. Nii et teie õde läks ära?

Ei, mu ema meelitas teda väga osavalt. Ta meelitas erilis-

te jutustustega. Üks peamisi asju, mille oma emalt sain, olidki lood. Kui asjad olid väga halvasti, siis ütles ema ikka, et tulge, ma räägin teile ühe jutu. Ta rääkis kõikvõimalikke lugusid, mõned mõtles ta ise välja, teised oli traditsioonilised lood. Need jutud olid alati võimatutest olukordadest, keerulistest valikutest, ohverdustest, rännakutest võõrastele maadele, kus tegelased jäid omapäi ning pidid üksinda leidma tee tagasi koju. Mõnel olendil oli seal kolm silma, teisel neli pead, kolmas vaatab sind nii kaua, et sul hakkab halb. Te sündisite Nigeerias ja kolisite siis üsna pea Inglismaale. Olite 6–7-aastane, kui tulite tagasi Aafrikasse. Kas on tõsi, et keeldusite perega kaasa sõitmast ja ema meelitas teid laevale?

Jah, ta mängis mulle vingerpussi. Mu sõbrad rääkisid, kuidas Aafrikas elavad inimesed puude otsas ja igal pool on lõvid ja ma loomulikult uskusin neid. Ema ütles mulle: «Kas sa oled peast segi läinud? Kas sulle tundub, nagu ma oleksin terve elu puu otsas elanud?» «Ma ei tea,» vastasin ma, aga ütlesin ikka: «Teie minge, mina jään siia.» Ja ema vastas, et hästi, aga tule vähemalt laeva peale, et hüvasti jätta. Läksingi laevale ja see oli hiiglaslik, vaatasin igal pool ringi. Kui hakkasin ära tulema, nägin kallast juba kaugel eemal. Olime merel kaks nädalat. Ühel hommikul äratas ema mu üles ja ütles: «Tule, vaata, me hakkame koju jõudma.» Läksin välja ja esimese asjana nägin puid. Jõudsime üha lähemale ja ma sain aru, et puude otsas polnudki inimesi. See oli mu esimene pettumus. Teist korda pettusin siis, kui sain aru, et siin polnud ka lõvisid.

Kirjutamine pole lihtsalt elukutse, see on olemise viis. See on samasugune olemise viis nagu vanadel aegadel kullasseppadel. Selline käitumine oli mu emale väga tüüpiline. Ta oli suurepärane psühholoog. Ma õpin siiamaani temalt ka kirjanikuna. Sa ei saa lihtsalt rääkida lugu ja küsida siis, kas sa tahad tulla minuga koos? Mitte keegi ei taha tegelikult teekonda ise ette võtta. Me asume teele üksnes siis, kui me kas tahame midagi saada, kui me jookseme millegi eest ära või kui me ei suuda sinna midagi parata. Sellepärast olen ka «Näljutatud tee» oma emale pühendanud. Mida kirjutamine teile praegu tähendab? Teete te seda enda jaoks või tunnete, et seda on vaja teistele?

Kindlasti teiste pärast. See on kummaline asi. Enda jaoks kirjutamine oleks väga isekas. Kirjutamine pole lihtsalt elukutse, see on olemise viis. See on samasugune olemise viis nagu vanadel aegadel kullasseppadel. Kullaga töötamine polnud lihtsalt üks amet teiste seas, vaid see oli rituaal, selles peitusid saladus ja vägi. See teekond oli täis initsiatsioone ja sellesse mindi aja jooksul üha sügavamale sisse. Selles mõttes on kirjutamine mulle samasugune teekond. Ja viimaks on see ka suhe traditsiooniga, mille sees ma üles kasvasin, aga ka maailma traditsiooniga, mis meid kõiki ühendab. Kui ma kunagi alustasin, siis ütlesin, et olen kirjanik. Enam mitte. Nüüd tundub see midagi palju sügavamat, tumedamat, ohtlikumat, riskantsemat.

10 || KIRJANDUS || AK || POSTIMEES, 14. JUUNI 2014

Leelo Tungal muretseb oma raamatus, et lapsed on pahatihti üksi jäetud.

TÄNAPÄEVA TÄISKASVANUD ON KÄEST ÄRA! Raamat Leelo Tungal

«Puudel Pedro ja igatsustasu» Illustreerija Kirke Kangro Petroneprint 2014

krista kumberg lastekirjanduse uurija

emmikloom toob inimestes esile nende parema poole. Nii võiks sõnastada Leelo Tungla vastse proosateose esimesena kätte tuleva sõnumi. Lugemist jätkates lisandub sellele veel tõdemusi, mida autor just teisele täiskasvanule südamele panna tahab. Tungal on alati laste (ja koerte) poolel. Talle teeb muret praegusel ajal võimust võttev suundumus, et lapsed on pahatihti üksi jäetud. Iga kord isegi mitte füüsiliselt. Tööd murdval, karjääri tegeval vanemal puudub jaks kodu ja lapsega tegeleda. Vahet pole, kas pere on vaene või rikas. Vahet pole, kas isa on Soomes ehitaja või Brüsselis ametnik. Kunagi kõneks olnud igatsustasu peaks aga maksma hoopis lapsele, mitte kõrgel

ja kaugel asuvale täiskasvanule, leiab Tungal. Raamat jutustab lastest ja loomast. Sellel tõsielulisel nüüdisaegsel lool on «vanade heade (lastejutu)aegade» mekk man. Autor kõrvutab kaht peret. Kummaski viibib üks vanematest (küll erineval põhjusel) eemal. Üks tüdruk elab suures majas, neil on teenija ning mõistagi palju raha. Teise tüdruku peres tuleb hoolega raha lugeda. Üks on enesekindel ja ettevõtlik, teine tagasihoidlik ja äraootav. Liisa isa on pere juurest ära läinud. Tal on nüüd noor naine ja pisipoeg. Omal kombel lohutuseks saavad lapsed valida varjupaigast endale koera. Aivi peres pole millestki puudust, aga koera seal pole ega võetagi. Ema töötab Brüsselis ja isal on kogu aeg palju tööd. Aivi jätab esialgu ebameeldiva mulje. Ta kiusab Liisat, narrib teda tema riiete ja koolikoti pärast. Pärast puudel Pedro sekkumist saavad tüdrukutest head sõbrad. See juhtub küll kui imeväel… Esialgu võibki lugu jätta pisut muinasjutu moodi mulje. Pedroga kokku puutuvad inimesed muutuvad ühtäkki lahkeks ja vastutulelikuks. Tõre naabritädi soostub nii pisipõnni kui ka koera kantseldama. Tänu koerale leiab tädi endale koguni abikaasa. Väike Matu oskab äkki r-tähte ütelda. Koer justkui uuriks arvutis koeraportaali. Eelootus, et Pedro tõttu imed

sündima hakkavad, on loodud, aga jääb kohe alguses soiku… Koera-teema aga on läbiv. Pedro jätab küll peaosaliste rolli tüdrukutele, aga Aivi südamest tulev koertelembus toob mängu koerte varjupaiga ning näitab ka lugejale võimalusi, kuidas nad päris lihtsalt saavad hädas olevaid loomi aidata. Muuseas, raamatu tagakaanel seisab, et selle ostes toetad Varjupaikade MTÜ hoole all uut kodu ootavaid loomi.

aamatus on üks mõtlemapanev sündmus. Liisa isa on otsustanud siirduda poliitikasse ja osaleb valimiskampaanias. Selle tarbeks tuleb filmida reklaamklipp, milles mees kõneleb kaunisõnaliselt laste õigustest ja vajadustest. Klipp võetakse üles tema endises kodus, taustaks «vanad» lapsed, uus naine ja pisipoeg. Etendatakse silmakirjalikult perekondlikku idülli. Kui palju see Liisale ja Matule haiget teeb, nende ema alandab, selle peale täiskasvanud ei mõtle. Autor laseb selle sündmuse kommentaariks Aivil vihaselt hüüda: «Kõik laste heaks, jah? Et lapsed on meie tulevik – aga kuidas nad olevikus hakkama saavad, see pole kellegi asi!» Tungal tunneb muret praeguses ühiskonnas toimuva pärast. Kuidas mõjub see lastele? Kuidas nad hakkama saavad? Mida kõrva taha panevad? Milliseks kujunevad? Süda on neil

praegu küll õigel kohal. Nemad hoolivad. Hoolivad nii mahajäetud koerast kui ka oma kaugel viibivast vanemast. Taas tuleb tsiteerida Aivit: «Tead, ega midagi pole öelda: need tänapäeva täiskasvanud on tõesti käest ära läinud! Vanasti ikka muretseti laste pä-

rast, aga meil on täiesti vastupidi: muudkui aga pabista, kus su vanemad on ja mida teevad!» Lõpuks saab lugeja teada, mis põhjusel Pedro Liisa isa uut naist kartis ja kes üürib enesele naabri Antoni korteri. Lugu lõpeb pulmade ja tulevikulootustega.

Töölaua taga: Leelo Tungal ajakirja Hea Laps toimetuses.

foto: andres haabu

POSTIMEES, 14. JUUNI 2014 || AK || PLAADID || 11

LED ZEPPELIN

AJA AUK

– NEEDSAMAD VANAD DEEMONID

nsambli Led Zeppelin esimene, teine ja kolmas album on äsja koos lisadega ilmunud ja ma isiklikult pole neist veel ära väsida jõudnud. Kuid siin ja praegu, selle artikli piires, huvitab mind pigem kontekst kui tekst. Led Zeppelini tulek oli populaarses muusikas murrang ja veelahe, võiks ka öelda, et mitmeti probleemne. Kõige toimunu eelduseks olid radikaalsed muutused kogu 1960. aastate lõpu popmuusikatööstuses. Põhimõtteliselt tunnistasid need struktuurid enesele järgmist – jah, uus põlvkond noori muusikuid, kes ennast rokiks nimetab, teeb kõike «valesti», rikub kõiki professionaalse muusikategemise reegleid, ilmutab soovimatut poliitilist ja kultuurilist disrespekti, kuid... see toimib ja see müüb ja me peame seda ära kasutama. Nad loovutasid ajutiselt initsiatiivi ja tegid õigesti. 1967. aasta Monterey popfestival oli üks murdekoht, biitlite edu loomulikult teine ning sama hästi kui üleöö enneolematult tüsedaks kasvanud lepingute tõttu kerkis esile see rikka ja kõikvõimsa rokkstaari tüüp, mis arenes järgmistel kümnenditel välja kuni paroodia piirile. Led Zeppelin oli üks sellise äki-

Kasabian «48:13» (Columbia/Sony)

OMA KINGADES Mida arvata sellest, kui juba suhteliselt staažikas bänd paneb albumile nimeks selle kogupikkuse, võõpab esikaane roosaks ning kirjutab sinna peale palade pikkused veel eraldi ning tagatipuks võtab oma kitarristi produtsendiks? Mnjah, mõtteid tekib nii mõningaidki, kuid vaatame asja lähemalt. Kujundus on kindlasti üle võlli, nagu ka mitmed albumi palad, kui natuke kõrva teritada. Meelega muidugi. Ja kitarrist Sergio Pizzorno

50 Cent «Animal Ambition» (G-Unit)

TUHMUV SÄRA Ajakirja GQ juuninumbris ilmus äsja imepärane portreelugu 50 Centist. Ajakirjanik otsis parimat viisi, kuidas läheneda mehele, kes on kõigist tugevam ja elust suurem; gängsterile, keda tulistati üheksa korda, kuid kes jäi ellu; räpparile, kelle hääle ja maneeri tunneb sekundiga ära; ärihaile, kelle varandus on väärt miljoneid. Ta palus 50 Centil, kelle uus album ausalt öeldes kedagi enam eriti ei huvita, hakata enda elustiilitreeneriks. Räppari nõuanded kirjatsurale olid lihtsad: võrdle oma tüdruksõbraga tulevikuvi-

lise metamorfoosi tulemus. Atlantic oli seni olnud mustanahaliste poppi vahendav plaadifirma, nüüd täiendati oma huvisid n-ö progressiivsesse suunda. Led Zeppeliniga sõlmitud leping andis bändile tohutu ja mõneti isegi seletamatu loomingulise vabaduse, vastu loodeti nende tõusu nišimuusikast 1970. aastate roki eliiti. Selleks tõusuks vajaliku potentsiaali realiseeris Led Zeppelin paljuski juba 1969. aasta lõpuks, kulminatsiooniks oktoobrikuine esinemine New Yorgi Carnegie Hallis, kaasas selleks ajaks juba kaks esmaklassilist albumit. Kommertsedu oli märkimisväärne, samas kui Ühendriikide kriitikud ei usaldanud bändi eriti. Tagantjärele oleks kerge tark olla ja toonaseid hinnanguid ignorantsuses süüdistada, kuid tegelikult oli kriitikutel loomulikult suuresti õigus. Argumendid bändi vastu olid kahte liiki – esteetilised ja moraalsed. Esimene tähendas lihtsalt seda, et Led Zeppelin oli võimas, aga maitsetu. See oli ülepingutatud ja pompoosne tõlgendus muusikast, mis oli alles suhteliselt hilju-

Led Zeppelin käitus neile mittekuuluva traditsiooniga brutaalsete sõjaväemanöövrite vaimus.

oli kaasprodutsent ka Kasabiani ühe õnnestunuma, 2011. aasta albumi «Velociraptor!» juures. Nende viies album «48:13» näitab kindlasti seda, et bänd on jätkuvalt evolutsiooni teel, mis küll revolutsiooniks ei paisu. Tegu on siiski korraliku albumiga, mille üks põhiväärtusi on haarav ja isikupärane saund. Zeppilik «Bumblebee» on nagu muskleid paisutav atleet püünel, tšellotüminal algav «Stevie» paisub plärisevaks tantsurokiks, «Treat» on aga juba päris klassikaline electro-rock, «Eez-eh» on midagi ska ja rave’i vahepealset. Midagi jääb siiski terviku moodustumisest vajaka ja paraku on see miski just see, mis tõstaks «48:13» kõrgemale korraliku keskpärasuse kategooriast. margus haav

sioone ja kanna tööl ülikonda. Kõige selle taustalt koorus välja tõsine ja üksik tuhmuva säraga superstaar. Pärast sellise loo lugemist oli mul 50 Centi uue albumiga tekkinud juba isiklik side – 50, ära vea mind alt, sa oled ju tore poiss! «Animal Ambition» on üllatavalt sooja kõlaga plaat, sämplitud on nii Curtis Mayfieldi kui Marvin Gaye’d, aga sellest hoolimata jääb produktsioon kuidagi nõrgaks ja üksluiseks, sämpleid on viimase piirini kurnatud ja biidid korduvad. Siiski on sellised träkid paremad kui elektroonilised, karmi gängsta efekti taotlevad palad, mis kõlavad lihtsalt aegununa. Ka teemad on 50 oma tuntud headuses/igavuses: raha, relvad, bitch’id. Ning isegi hitte pole! Aga mis seal ikka, tänavu peaks mehel ilmuma veel teine album, las proovib uuesti. silvia urgas

ti haaratud Ameerika kultuurilisse mõtlemisse kui midagi ajalooliselt tähendusrikast, detailset ja juurtelt sügavat – jutt on bluusist kitsamalt, afroameerika kõladest laiemalt. Rokkmuusika väärtus tuleviku jaoks seisnes tollase tõlgenduse järgi selles, millisena ta oma minevikku defineerib. Led Zeppelin käitus neile mittekuuluva traditsiooniga brutaalsete sõjaväemanöövrite vaimus – militaarset päritolu sõnapaar heavy metal juurdus selle kirjeldamiseks alles hiljem. Teine, moraalne aspekt tulenes sellestsamast. Led Zeppelin esindas nimelt pigem kurjust, toore jõu kultust ja agressiooni. See polnud 1960. aastate hipiideoloogiast väljuvale rokile tavaline õhustik. Jah, näi-

teks Bob Dylan (mees, kes agressiivsuse ja negatiivsuse suuresti rokkmuusikasse tõi) oli teatava õelusega mänginud oma publiku ja selle ootustega, kuid see oli boheemlaskultuuri loomulik osa. Led Zeppelin tundus ohtlikum – just oma füüsilisuse ja mastaapsuse tõttu, kallakute tõttu misogüüniasse ja machoseksismi. See pidi arusaadavalt tunduma allakäik – bluus, selle allasurutusest sündinud väljenduslaad, võimendatakse valge mehe üleolevaks, oma erektsiooniga edvistavaks triumfikäiguks. 60ndate üleminek 70ndateks oli valuline, süütundega segatud protsess ja Led Zeppelin selle muutuse sümbol. Jah, rokk oli võitnud, ka jõukuses ja popu-

laarsuses, talle avanesid staadionid ja senisest luksuslikumad stuudiod (ning Led Zeppelin oli väga uhke stuudiobänd ja Jimmy Page erakordne, mu meelest isegi alahinnatud produtsent). Kuid ikkagi küsiti lihtsalt ja natuke naiivselt: mis oli kaduma läinud ja mis saab edasi? Meie praegu enam sedamoodi mõtlema ei pea. Võib-olla on Led Zeppelini uusväljaanded lihtsalt «head», lihtsalt classic rock, ilma mingite probleemideta selle kõige varjus. Kuid siiski, võtke neilt plaatidelt mõni eriti kaalukas lugu – «Dazed And Confused» või «Whole Lotta Love» – ja pange tähele, et noodsamad vanad deemonid pole siit ikka veel kuhugi kadunud. tõnis kahu, muusikakriitik

NÄDALA PLAAT: EKSTSENTRILINE PARAAD Jack White «Lazaretto» Third Man / X

ksperimenteeriva ekstsentriku Jack White’i teine sooloalbum on kõike muud kui keskpärane üle kompresseeritud ja üle mängitud kitarririffide paraad. Kohati näibki, et plaadi saundile on pööratud rohkem tähelepanu kui meloodiale ja rütmidele. Analoogtehnika suure austaja ja kollektsionäärina tuntud White salvestas selle oma klassikalise 8-realise stuudiomagnetofoniga, kuna sellise salvestuse kõla meeldib talle digividinatest rohkem. Lihtne. 38-aastane Jack White ehk kodanikunimega John Anthony Gillis on mees nagu orkester ja orkester nagu mees. Katoliiklikus peres kümnenda ja ühtlasi noorima lapsena kasvanud Jack hakkas trumme mängima juba kuueselt, maailma pani aga endast rääkima 1999. aastal, kui koos tollase abikaasa Megiga loodud duo The White Stripes üllitas oma esimese, omanimelise kauamängiva. Juba siis oli põhjust rääkida enamast kui muusikast. Puna-valge-musta identideediga bänd müristas vasturää-

kivustest ja kooskõladest, tegi nalja ja oli tõsine. Ja ega keegi ei teadnud täpselt, kas nad on meest-naist või venda-õde. Kahe aasta eest soolodebüüdiga «Blunderpuss» ilmarahva ette astunud Jack White pani tänavu maailma endast jälle rääkima siis, kui meelitas oma semu, pahuravõitu karuse vanameistri Neil Youngi maailma ainsasse veel töötavasse, 1947. aastast pärinevasse Voice-O-Graphi salvestusputkasse ning andis välja suurepärase kaveriplaadi «A Letter Home». Aasta esimesel poolel tegeleski White paralleelselt kahe albumiga, üks «A Letter Home» ja teine enda oma. Mõlemal juhul oli ta produtsent ning albumid ilmusid White’i enda leibeli Third Man alt. «Lazaretto» materjal põhineb

White’i enda varajasel loomingul, mida ta pani kirja hilisteismeliseperioodil. 20 aasta taguse natuke naiivse ja vihase mehe maailm kohtub küpse mehe vormi, vaimu ning laheda mängu- ja stuudiotehnikaga. «Lazaretto» on mürisev garagerock, kõrtsikantri, baaribluus, artrock, vana kooli rock’n’roll ja funk. Zepilikult algava art-rock’i avapala «Three Women» avasõnad on sellised: «I got three women, red, blonde and brunette / It took a digital photograph to pick which one I liked.» Mitmel tasandil nauditav «Lazaretto» on White’ile tüüpiliselt rämedavõitu ja vali, kõlade ja stiilidega eksperimenteeriv 11 palaga plaat, kus on rohkem kunsti kui poppi, aga see on muidugi kiitusena mõeldud. margus haav

12 ||

POSTIMEES, 14. JUUNI 2014 || AK || P

KEVIN ULJA ST E T ULEB TAGA SI

TÕEHETK

«Homoaktivist lubas mu ära vägistada!» Igor Gräzin

uuno prostamool ol

Mul on väärt sponsorid, kes toetavad mind oma võimaluste viimasel piiril, ja me oskame seda hinnata. Swedbankile kandis mamma osa raha isegi tagasi, kui selgus, et neil on näpud nii põhjas, et ei jaksa enam Haapsalu kontorit lahti hoida. Mis Tartus Plasku katusel juhtus?

Midagi ei juhtunud. Mamma tahtis lihtsalt Neinar Selile näidata, kui oluline on sportlase jaoks olümpiakomitee toetus, ja riputas härra Seli natukeseks ajaks üle katuseserva rippuma. Mingit ohtu ei olnud, mamma hoidis härra Seli jalgadest kõvasti kinni. Telefoni, rahakoti ja autovõtmed, mis härra Seli taskutest välja kukkusid, tõid tuukrid Emajõest välja.

Euroopa Haige Mees

Kas Eestis on raske tippsporti teha?

UUDISEID LOODUSEST

õigile suvelembestele eurooplastele teeb kindlasti palju rõõmu teadlaste viimane avastus! Nimelt selgus katsete tulemusel, et sääsedpuugid hoiavad aktiivselt eemale inimestest, kes naudivad vahekorda verdimevate putukatega. «Kui puuk tahab sulle metsas püksi pugeda, ära hakka kiljuma, rabelema ja kätega vehkima. Seda just puuk naudibki – ohvri kisa ja rabelemist,» kirjutab professor Mari Metsallik teadusajakirjas Mad Science. «Parem lama vaikselt ja katsu toimuvat nautida. Puuk kaotab sellest oma erektsiooni, ronib maha ja läheb uut partnerit otsima.» Sama võib öelda ka neile, keda piiravad õieli nokkadega sääsed. Need kirglikud putukad otsivad oma ellu intiimset ja paljutähenduslikku suhet, kus saavad vallutada tõrksa partneri ja talle oma tahet peale suruda. Näita sääskedele välja, et oled neist ise aktiivselt huvitatud – see paneb sääse kohmetust tundma ja lahkuma, kirjutab teadusajakiri. «Just nii käituvad sääskedega konnad,» kinnitab professor Metsallik, «keel pikalt suust väljas, silmad unistavalt pilukil – sääsed väldivad sellist lähenemist! Selline tegelane on neile lihtsalt vastik.» Paljud massimeediakanalid avaldavad mõtlematult lugusid puukidest kui jõhkratest mässajatest ja antikangelastest. See on suur viga. Selliste lugude lugemine muudabki puugid metsikuks. «Öelge puugile, et tahate temaga abielluda, ja puuk on kadunud nagu tina tuhka,» soovitab professor Metsallik lõpetuseks. Paraku ei saa julgustada neid, kes soovivad suvel külastada mereranda või ujuda, sest rannas võivad puhkajat tülitada narkouimas delfiinid. Nii avaldab BBC hoiatava loo naisest, kes oli vastu tahtmist vahekorras delfiiniga ning peab nüüd kasvatama delfiini poega. «Mõelge kui raske on talle koolivormi leida,» ütleb murest murtud naine BBC ajakirjanikele. «Ja loibade otsa mahuvad ainult kõige suuremad tennised.» «Ma ei tea sellest kõigest midagi,» kommenteerib naisega seksinud delfiin. «olin purjus, LSDst segi ja ei mäleta midagi!»

Nii et raha pole mingi probleem?

Suusatamine on kallis lõbu. Varustus, reisimine ja laagrid polegi nii kallid. Maksavad spetsialistid, kellele tuleb korralikku palka maksta. Uljaste tiimi kuuluvad treener Mati Karlovitš, füsioterapeut ja hooldemees Spede Kusinen, kes aitab ka kombinesoone õmmelda, pesta ja triikida, lüpsilehm Kirjak koos sertifitseeritud karjakuga ning spordiarst Ville Villemsoo. Kasutame kommunikatsiooniekspert Raul Rebase teeneid, tema koostab pressiteateid, kirjutab anonüümseid kommentaare, helistab toimetustesse ja raadiosse ja televisiooni ja igale poole, kuhu vaja. Härra Rebane töötab tunnihinna alusel. Väljaminekuid on kõvasti, aga õnneks pole põhjust sissetulekute üle nuriseda. Sponsoreid leida on lihtne?

Rahaküsijal peab olema mõistust. Meil tegeleb rahaasjadega mamma ja temal seda mõistust ikka jätkub. Mamma ütleb, et ega raha ole rukis, et aastas korra saab. Mamma ütleb, et paari-kolme tuhande euro pärast pole mõtet inimesi tülitada. Mamma ütleb, et meie prügikalaga ei tegele, mingite väikeettevõtjate ja farmeritega, meie töötame suurfirmade ja magnaatidega. Annetusi tuleb robinal?

Esimese hooga ehk tõesti mõni ettevõtja kohe ei taju, kui oluline on

MEIE KÜSIME, TEIE VASTATE

Sama võib ilmselt öelda ka Swedbanki kohta?

pordimaailma vapustab sensatsioon: legendaarne suusaäss Kevin Uljaste naaseb tippsporti! Eile varahommikul ilmus Uljaste tiimi – nn Kevini gängi – Facebooki lehele ootamatu sõnum, kus öeldakse, et vastu tulles tuhandete fännide soovile ning tänu olümpiakomitee, suusaliidu ja arvukate sponsorite lahkele toetusele jätkab Uljaste oma küllaltki edukaks kujunenud karjääri. Noor suusahunt toibub kevadisest külmetusest ja viibib kodusel voodirežiimil, sellele vaatamata leidis ta jõudu eksklusiivintervjuuks. Oleneb, kes teeb ja kuidas. Keda huvitavad ainult turismireisid talispordikuurortidesse, sellel pole tõesti kerge. Kui teed sporti täie rauaga, oled maksimaalselt pühendunud, siis on väga mõnus tippsportlane olla.

VIIMANE VEERG

Juunikuus lumi on maas. Võimsaks comeback’iks valmistuva Kevin Uljaste auks pandi Otepääl tööle lumekahurid.

Uljaste ja doping Kevin Uljastet nn Bernatski komisjoni ette ülekuulamisele ei kutsutud. Kristjan Port olevat vaadanud tulemusi ja öelnud, et pole mõtet aega raisata, Uljaste on puhas poiss. Samas kinnitab Uljaste, et Vitali Bernatski nimi pole talle võõras: «Kus ta siis võõras on. Vitali müüs soodsa hinnaga tolmuimejaid, kõik suusatajaid ostsid, meie mammaga ostsime ka. Kusjuures väga hea tolmuimeja on, imeb vilinal!»

Kas suusaliidu peasekretär Jaak Mae viibis nädal aega Tehvandi alpimajas oma vabal tahtel?

Jaak Mae ise lukustas ennast alpimajja, kui nägi mammat jälle tulemas. Mamma väga viisakalt koputas uksele, et oleks vaja veel natuke rahast rääkida, aga Mae ei teinud enne lahti, kui toiduvaru ja joogivesi lõppesid. Teil on eelarve järgmiseks hooajaks koos ja algavad treeningud…

Kohe, kui nohust lahti saan, hakkan koos Aleksei Poltoraniniga trenni tegema. Mul on kasahhi kolleegile palju õpetada. Poltoranin käib igal hommikul küsimas, kas Kevin on juba terve ja tohib õue tulla, aga mamma ütleb, et ei, poiss peab natuke veel kosuma.

investeerida Eesti suusasporti. Siis mamma seletab talle neid asju.

… aga paljud Eesti sportlased ilmselt kadestavad teid. Näiteks Kaarel Nurmsalu pidi rahapuudusel tippspordist loobuma.

Teie suursponsor on Eesti Energia. Kuuldavasti olid läbirääkimised Sandor Liivega üpris keerulised?

Elu on karm. Toetatakse neid, kes suudavad esineda tipptasemel. Nurmsalul seda õiget purakat kahjuks ei tulnud. Ma tunnen Kaarlit hästi, spordikooli ajal elasime ühes toas. Andekas sell, pole midagi öelda. Paraku on Nurmsalu probleem kaalu hoidmine. Kooli ajal juhtus sageli, et Nurmsalu tõusis öösel üles ja pistis salaja nahka kotletid, pirukad, koogid ja saiakesed, mis mamma oli mulle kaasa pannud. Liigsöömine maksab varem või hiljem kätte.

Võin kinnitada, et härra Liive suhtes vägivalda ei rakendatud. Jutud säästupirni keeramisest kuhugi ja elektriga piinamisest on täielik jama, mamma ei jaga elektrivärki üldse. Kui esines voolukatkestusi ja pingekõikumisi, siis tulenes see võrkude ülekoormusest ja Eesti Energia taristu nõrkusest. Härra Liivel oli valida, kas investeerida Jordaania-projekti või Kevin Uljastesse, ning tõsiasi, et ta valis Uljaste, näitab usaldust, mida püüan suusarajal õigustada.

Psühhiaatrite suverõõmud

Küsis

mart juur

1. Tartu Ülikool kavatseb likvideerida a) õigus-, usu-, kehakultuuri- ja matemaatika-informaatikateaduskonna b) filosoofia-, arsti- ja majandusteaduskonna c) ülikooli ajalehe ja kohviku d) rektori ametikoha 2. Kes tegi riigikokku pesa? a) ilves b) siil c) jänes d) karu 3. Mida tegi riigikogu õiguskomisjoni istungil Peeter Võsa? a) magas b) urineeris nurka c) kakas püksi d) rõvetses 4. Mitu inimest on Kristiina Ojulandil partei registreerimiseks puudu? a) 1000 b) 100 c) 10 d) 1 5. Mida tahab uus ERRi pealik Ainar Ruussaar? a) uut Baskinit b) uut Leopoldi c) uut Allikmaad d) uut Võsa-Petsi 6. Mis oleks Indrek Neivelti arvates Eestile suurepärane ergutussüst? a) Tartu Ülikooli sulgemine b) Kristiina Ojulandi partei registreerimine c) 1000-eurone maksimumpalk d) 1000-eurone miinimumpalk 7. Mida tekitavad hummus, küüslauk, baklažaan ja paljud puuviljad? a) näljatunnet b) puhitustunnet c) kodutunnet d) hirmutunnet 8. Mida proovis Kristo Elias? a) politsei teenistuskoera b) politseiautot c) politseimundrit d) politsei teenistusrelva 9. Krimmis käibivad peenraha asemel a) kurgid b) tomatid c) baklažaanid d) Indrek Neivelti arvamused 10. Neljapäeval toimus Ülenurmel Eesti Põllumajandusmuuseumis konkurss a) Eesti Miss b) Eesti Tiss c) Eesti Viss d) Eesti Piss ÕIGED VASTUSED: 1.a, 2.b, 3.bcd, 4.b, 5.abcd, 6.d, 7.b, 8.d, 9.a, 10.c.

Ainult digilehes Bussireisil Siguldasse tegid Eesti filatelistid oma margid täis. *** «Boratino seiklused» – haarav lastefilm «Borati» ja «Brüno» tegijatelt. Te ei taha seda näha! *** Pihtimus: Farmi-Gabriel on kõik, mida ma tänapäeva loomakasvatusest tean.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Kui elu pisiasjad hakkavad üle pea kasvama, siis lase neist lahti. Unerahu need enam siis ei häiri. Elu lihtsustub silmanähtavalt.

SÕNN Ootamatud kohtumised endiste sõpradega on lõbusad, kuid samas põgusad. Saad teada midagi, mis võib tekitada hea meeleolu, kuid ka kellegi aususes kahtlema panna.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 14. JUUNI 2014 || VARIA || 11

ERNIE

KAKSIKUD Rakendad uusi suhtlus- ja käitumisviise. Elu näitab hoopis teist nägu. Ära suurest uljusest siiski vinti üle keera ja endale vaenlasi tekita.

Edwin I. Eddy – The Problemist, 1958 Matt kahe käiguga

VÄHK Ka sind võidakse ühte skandaali kiskuda ja sinu maine võib kahjustada saada. Sa ei kurda selle üle, sest ühel hetkel keerab kõik skandaalitsejate vastu.

Eelmise ülesande lahendus: 1. Lg7! (käigupuudus) 1. … Rc6 2. La1+ Oa5/Ra5 3. Vc6:++/Ob7:++; 1. … Oc8: 2. Va7+ Oa7: 3. La7:++; 1. … Oc7: 2. Lc7: Oc8:/R~ 3. La7++/Ob7:++; 1. … Oa7 2. La1+ Kb6 3. La7:++; 1. … Oa5 2. Vc6+ Ob6/ Rc6: 3. La1++/Lb7:++; 1. … Ka5 2. La1+ Kb4 3. La3++.

LÕVI

Oled möllamise meeleolus ja naudid emotsioonihooge. Sa ei karda ületada piire ega erineda. Oled igas olukorras õnnelik, sest ei sõltu välisest.

SA EI VÕTA OMA TÖÖD PIISAVALT KIRGLIKULT.

NEITSI Võimalik, et oled väljast vaadates kaotaja seisundis. See on vaid väljast. Seesmiselt oled aga võitja, kuid suure egoga tegelased seda ei tea. KAALUD Tahad reegleid eirata ja teha seda väga oskuslikult. Selleks õpid reeglid pisiasjadeni selgeks. Nii nagu mõtled, nii lähebki. SKORPION

Oled juba lootust kaotamas, kui asjasse sekkub saatus. Järelikult ei pannud sa varem õigeid asju tähele. Astud samme, mis aitavad vanu vigu parandada.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Elu asetab teele uusi võimalusi, ent need teostuvad vaid siis, kui sa mitte minutitki ei kõhkle. Lase oma ellu suuremaid ja väiksemaid naudinguid.

VEEVALAJA Oled samaaegselt nii valju- kui ka mahehäälne. Tead, millal tulla ja millal lahkuda. Eelkõige aga tuleb sul jääda diskreetseks. KALAD Rahahunnik ei ole veel elu, sest elu parimad asjad on sinu silmis tasuta. Värske õhk, päikesepaiste, loodus ja linnulaul. Samuti sulle armsad inimesed.

mtü liivimaa mälu

EG UA OG TÖÖD K ÄRA A MU TETUGA! T SEG A MÕ MULA S M I O IM HT JU

KAS NÜÜD SAI PAREM VÕI HALVEM? MA EI OSKA ISE ÖELDA.

1. Mitsubishi autokontserniga kaudselt seotud poliitiku maadele on ehitatud Tallinnas Veskimöldre elamurajoon. Ta on endine hugenott ja Tartu Ülikooli audoktor. Ta on neli korda juhtinud Eesti Vabariigi valitsust, sealhulgas kolme valitsust järjest. Kellest on jutt? 2. Kes on vanim artist, kes kunagi Eurovisiooni lauluvõistluse võidulaulu on esitanud? 3. Ameeriklane Henry Wadsworth Longfellow on kuulsa eepose «Laul Haiavatast» («The song of Hiawatha») autor. Eepos sündis indiaani mütoloogia põhjal, värsimõõdu laenas autor aga ühe teise rahva eeposelt. Milliselt? 4. Selle Hispaania autonoomse piirkonna territooriumile jäävad Euroopa mandriosa lõunapoolseim punkt Tarifa ja Euroopa vanim linn Cádiz, aga ka Sierra Nevada mäed ning Euroopa sademetevaesem paik Cabo de Gata-Níjar. Mis nime see piirkond – flamenko sünnimaa – kannab? 5. Endistest Nõukogude Liidu liiduvabariikidest elab kõige rohkem venelasi Ukrainas. Millises endises liiduvabariigis elab venelasi kõige vähem? Vastused: 1. Jaan Teemant. Mitsubishi logol on kolm teemanti. 2. Dave Benton (kodanikunimega Efrén Eugene Benita) oli koos Tanel Padariga võidulaulu lauldes 50-aastane. 3. «Kalevalalt». 4. Andaluusia, pealinn Sevilla. 5. Armeenias.

KALJUKITS Kas oled naermise ja elu rõõmsa poole sahtlisse peitu pannud? Nüüd on aeg need välja võtta, sest ilma nendeta ei saa sa uue eluülesandega hakkama.

MÄLUMÄNG

DILBERT

AKNE

VALDO JAHILO ANEKDOODID Mees: «Kallis, mis meil täna õhtusöögiks on?» Naine: «Midagi ei ole.» «Kuidas nii? Ka eile õhtuks ei olnud midagi!» «Jah, ma tegin korraga mitmeks päevaks.» ••• Mafioosolt küsitakse, mida ta info hankimiseks kõige rohkem kasutab: raadiot, telerit või internetti? «Kuuma triikrauda!» vastab mafiooso.

12 || SPORT || POSTIMEES, 14. JUUNI 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2394, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALLI MM. Neljapäeva hilisõhtul alanud jalgpalli MMi avamäng tõstis korraldajamaa Brasiilia koondise kohale palju küsimusi.

Ta on uus staar, kes võiks õige autoga võita ka MM-tiitli.

Tiitlisoosik Brasiilia vaj

Endine vormelipiloot Gerhard Berger usub, et nädalavahetusel oma karjääri esimese MM-etapi võitnud Daniel Ricciardo võib tulevikus võita maailmameistritiitli.

peep pahv

TENNIS

Kontaveit kaotas veerandfinaalis Anett Kontaveit (WTA 182.) langes Nottinghamis toimuval 50 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiril veerandfinaalis konkurentsist. Kontaveit kaotas veerandfinaalis tšehhitarile Andrea Hlavockovale (WTA 118.) 7:6, 0:6, 4:6.

8182

punkti

kogus Maicel Uibo Eugene’is USA üliõpilasmeistrivõistlustel, kui ta krooniti kümnevõistluses võitjaks. KORVPALL

Hallik võitis Rumeenias hõbemedali Eesti korvpallikoondislase Reinar Halliku koduklubi Oradea Minicipal sai Rumeenia meistriliiga otsustavas finaalmängus valusa 94:100 (48:47) kaotuse, millega eestlane pälvis hõbemedali. Hallik pääses otsustavas kohtumises väljakule 12 minutiks, mille jooksul kogus seitse punkti (vabavisked 4/4, kahepunktivisked 0/1, kolmepunktivisked 1/3) ja ühe lauapalli.

JALGRATTASPORT

Kangert jätkuvalt kümnes Jalgratturite mitmepäevasõidu Dauphiné velotuuri eilsel etapil saavutas Tanel Kangert (pildil) 27. koha ning jätkab kokkuvõttes endiselt kõrgel 10. positsioonil. Rein Taaramäe sai eilsel sõidul 96. koha ja üldarvestuses on ta 140. Liidrina jätkab endiselt Chris Froome, kes edestab 12 sekundiga Alberto Contadori ja Wilco Keldermani.

KORVPALL

San Antoniot lahutab tiitlist üks võit NBA korvpalliliiga finaalseeria neljandas mängus näitas taas võimu San Antonio Spurs, kes alistas võõral väljakul kahe eelmise hooaja meistri Miami Heati 107:86 ning läks nelja võiduni peetavat seeriat 3:1 juhtima. Järgmine kohtumine peetakse pühapäeval San Antonio koduväljakul. NBA ajaloos pole mitte ükski meeskond finaalis 3:1 edu maha mänginud.

sporditoimetuse juhataja

nglismaa jalgpallilegend Gary Lineker kirjutas Twitteris, et raske on valida, kas jalgpalli MMi avamängus oli brasiillaste parim Neymar või hoopis kohtunik. Kaheksa aastat tagasi Itaalia maailmameistriks tüürinud kapten Fabio Cannovaro arvates tegi kohtunik Brasiilia meeskonnale ilusa kingituse. Kaotusevalus Horvaatia koondise peatreeneri Niko Kovaci sõnul muutub MM samamoodi jätkudes lihtsalt naeruväärseks tsirkuseks ning jalgpalli mängimise asemel võiks minna koju korvpalli toksima. Need kolm näidet on vaid imetilluke osa neljapäeva hilisõhtul Brasiilias alanud jalgpalli MMi avamängule antud hinnangutest. Jah, korraldajamaa Brasiilia võttis kohustusliku võidu 3:1, kuid seejuures räägitakse vähe Neymari või Oscari meisterlikest väravatest ja väga palju jaapanlasest vilemehe Yuichi Nishimura poolt horvaatide väravasse määratud naeruväärsest penaltist. Aga ka sellest, et vaieldamatult suurima võidukohustusega meeskond ei jätnud oma avamängus kuigi veenvat muljet. Postimehe palvel MMi avamängu analüüsinud Eesti rekordinternatsionaali Martin Reimi sõnul oli Brasiilia mäng kõikuv – kohati särav ja loov, kuid näiteks teisel poolajal arusaamatult passiivne. «Tempo läks alla ja initsiatiiv anti ära – võib-olla oli see taotluslik, kuid arvestades viigiseisu, on seda raske uskuda,» arutles Reim. «Brasiilia rünnak polnud meeskondlik, vaid tugines peamiselt Neymari ja Oscari individuaalsele meisterlikkusele, kes hankisid palli ja lõid tänu osavale triblingule ohtlikke olukordi.» Reim lisas, et kui Horvaatiaga mängides võis sellest piisata, siis tugevama ja distsiplineerituma kaitsemänguga meeskondade, näiteks Saksamaa puhul

on sama taktikaga väravani jõuda hoopis keerulisem. «Sellise mänguga, nagu Brasiilia näitas esimeses kohtumises, on maailmameistriks tulek keeruline,» nentis ta. Ka rahvusvahelises meedias ilmus spetsialistide arvamusi, et pika pingiga Brasiilia peaks teiseks kohtumiseks tegema koosseisus muudatusi, sest vastasel korral on tiitlile raske pretendeerida. Rääkides penaltiolukorrast, kus brasiillasest jõujurakas Fred viskas end trahvikastis erilise põhjuseta pikali, oli Reim enamusega ühte meelt: «Kui nii suur ja tugev mees sellisest puudutusest maha kukub, siis on tal ilmselt jalad nõrgad.»

Gary Lineker kirjutas Twitteris, et raske on valida, kas jalgpalli MMi avamängus oli brasiillaste parim Neymar või hoopis kohtunik. Rahvusvahelises meedias ilmunud uudiskillud aga kõnelevad sellest, et brasiillased ise ei lase end avamängu ebaõiglusest rääkivatest järelkajadest segada. Näiteks nende suurim staar, Barcelonas palliv ründaja Neymar pakatas rahulolust. «Mäng õnnestus paremini, kui lootsin,» vahendas rahvusvahelise jalgpalliliidu koduleht tema sõnu. «Loomulikult ma uskusin, et võidame, kuid lüüa MMi avamängus kaks väravat on kirjeldamatult hea tunne.» Peatreener Luiz Felipe Scolari tõstis Neymari kõrval esile Oscari panust, kes mängis tema hinnangul suurepäraselt. «Meie meeskonna analüütik ütles pärast mängu, et just Oscar sai vastastelt kätte kõige rohkem palle, ta liikus väljakul väga palju ja lõi ohtralt teravusi,» kiitis Scolari. «Olen lapsest saadik unistanud MM-debüüdist ja midagi paremat olnuks sellest raske oodata – ma lõin värava ja mängisin väga hästi,» õhkas ka Oscar ise. Kaitseliini tugisamba David Luizi hinnangul õpetas raskelt kulgenud avamäng kogu meeskonda probleeme ületama. «Mängisime väga targa ja meisterliku vastasega ning kahjuks seadsime end kaotusseisu jää-

Brasiillane Fred on murul istuli ja jaapnalasest kohtunik Yuichi Nishimura on

des keerulisse olukorda,» rääkis ta. «Kuid õppisime probleeme ületama ja astusime sammu edasi. Nüüd tuleb teha veel kuus sammu.» Mõistagi jäi brasiillastel õigust üle ka penaltiolukorrast rääkides. Scolari hinnangul käitus kohtunik õigesti: «Kohtunik

Sellise mänguga, nagu Brasiilia näitas esimeses kohtumises, on maailmameistriks tulek keeruline. Martin Reim

nägi penaltit. Ta andis penalti ja tema on see, kes otsustab! Me arvame samuti, et see oli penalti.» Lisaks naeruvääristas Scolari ka Kovaci väidet, nagu muutuks MM tsirkuseks. «MM on tsirkus? Brasiilia on võitnud selle tiitli viis korda. Tuleb välja, et Pelé, Romario ja Ronaldo võitsid tsirkuses,» lausus ta naerdes. Oscar lisas, et Brasiilia võitnuks ka penaltita. «Lõime mängu jooksul palju häid võimalusi – kui meile poleks antud penaltit, löönuks me värava mõnes muus olukorras.»

Viru rallit juhib avapäeva järel Timmu Kõrge Eile tehti algust Viru ralliga, kui avapäeval oli kavas neli kiiruskatset. Kõikidel katsetel näitas parimat minekut Timmu Kõrge (teisel katsel näitas temaga võrdset aega Aleksei Lukjanuk), kes edestab esimese võistluspäeva järel 6,8 sekundiga Lukjanuki. Kolmandal kohal on Siim Plangi, kes kaotab Kõrgele 15,1 sekundiga. Teisel katsel kaotas aega üks favoriite Rainer Aus, kes lõhkus rehvi. Avapäeva järel kaotab ta 40,2 sekundiga, mis annab talle kümnenda koha. Täna on Viru rallil kavas seitse kiiruskatset, millest esimene algab kell 10.17. foto: timo anis PM

POSTIMEES, 14. JUUNI 2014 || SPORT || 13

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2394, SPORT@POSTIMEES.EE

as Jaapani abipaketti MMi PÄEVIK madis kalvet reporter

Läbi aegade suurim võidukohustus

langetanud selle MMi esimese skandaalse otsuse.

foto: reuters/scanpix

Jalgpalli MM Brasiilia – Horvaatia 3:1 (29., 71. pen Neymar, 90.+1. Oscar – 11. ov Marcelo) Mehhiko – Kamerun 1:0 (61. Peralta)

MMi ajakava 14. juuni

15. juuni

• 19.00 Colombia – Kreeka

• 19.00 Šveits – Ecuador

• 22.00 Uruguay – Costa Rica

• 22.00 Prantsusmaa – Honduras

• 01.00 Inglismaa – Itaalia

• 01.00 Argentina – Bosnia ja Hertsegoviina

• 04.00 Elevandiluurannik – Jaapan

rasiilias toimuv jalgpalli MM-finaalturniir saab võõrustajate jaoks lõppeda ülima võidu või järgmise rahvusliku katastroofiga (1950. aastal kaotati koduplatsil esikohamängus Uruguayle). Seejuures loetakse ebaõnnestumiseks kõik kohad peale esimese. Nii ongi Brasiilia koondisele finaalturniiriks peale pandud uskumatult suur pinge ja võidukohustus. Viie MM-tiitliga läbi aegade edukaim jalgpalliriik on nelja aasta taguse võitja Hispaania kõrval seni ainus maailmameister, kes pole suutnud koduväljakul tiitlit võita. Arvestades, et järgmine sarnane võimalus võib neil tulla alles 50 aasta pärast, võibki väita, et nii suure võidukohustusega polegi keegi varem vast jalgpalli MMi alustanud. Brasiilia koondist kammitsevatest pingetest ja ootustest võis üleeilses kohtumises Horvaatiaga aimu saada juba enne avavilet, kui brasiillased laulsid emotsionaalselt ja täiest hingest hümni ning nii mõnegi mehe silmis võis näha helkimas pisaraid. Esimestest kammitsatest oleks Brasiilia koondise justkui vabastanud vasakkaitsja Marcelo omavärav. Kuigi Horvaatia esitas kokkuvõttes väga südika partii, sai võõrustajate jaht ihaldatud tiitlile võiduka alguse. Loomulikult saavad brasiillased avamängu järel ülistada koondise praegust suurimat staari Neymari, kes saatis horvaatide väravavõrku kaks palli. Samas võiks Brasiilia uueks rahvuskangelaseks niisama hästi ristida ka jaapanlasest kohtuniku Yuichi Nishimura, kes kinkis teisel poolajal seisul 1:1 võõrustajatele väga kerge penalti. Brasiilia ei olnud avamängus just kõige veenvam – paljuski võis see sõltuda avamatši suurest pingest. Nii ehk võime 17. juunil näha juba tunduvalt säravamat Brasiiliat, kui Fortalezas minnakse vastamisi Mehhikoga. Mõningaid positiivseid märke võisid brasiillaste fännid üleeilsest matšist siiski välja lugeda. Palju loodetakse teatavasti FC Barcelona staari Neymari peale, kuid vähemalt samaväärse, kui kohati isegi mitte parema etteaste tegi peatreener Luiz Felipe Scolari üks suuremaid usaldusaluseid Oscar. Londoni Chelsea ründav poolkaitsja langes hooaja lõpus Jose Mourinho käe all koduklubis küll pingile ja viimased kontrollkohtumised ei kulgenud tema jaoks just kõige paremini, kuid õigel hetkel suutis ta juhendaja usaldust õigustada ja tiivustas seeläbi ka võõrustajate edasisi lootusi.

Raio Piirojale mõisteti tingimisi karistus ja ta pidi maksma Norra riigile kopsaka summa JALGPALL. Endine Eesti jalgpallikoondise kapten Raio Piiroja otsustas mitte jätkata maksmata jäetud maksude osas kohtuvaidlust Norra riigiga ja sõlmis kokkuleppemenetluse, millega kohus määras talle kaheksa kuu pikkuse tingimisi karistuse. Piiroja rääkis Postimehele, et vaatamata karistusele on tal hinges positiivne tunne, sest lõpuks ometi on pikk saaga läbi. Lisaks soovitas ta kõigile Skandinaaviasse mängima minevatele jalgpalluritele maksuasjad väga suure hoolega läbi vaadata. Mitu aastat kestnud protsessi ajal valdas Piirojat pidev

teadmatuse tunne, kuna ta ei osanud arvata, milline uurimise lõpplahendus tulla võib. Aastatel 2004–2011 mängis ta Norras Fredrikstadi ridades ning tol ajal jäi riigile maksmata 800 000 Norra krooni ulatuses makse. «Kõigi nende aastate jooksul ei teadnud ma täpselt, kuhu uurimine jõuda võib. Nüüd aga pidin lõpuks otsustama, kas tahan veel kolm-neli aastat kohut käia või asi kokkuleppemenetlusega ära lõpetada,» rääkis Piiroja. «Kohtuprotsessi ajal jääks kogu elu seisma. Ei oskaks arvata, mis see kõik maksma läheb ja kuidas lähedastele mõjub.»

Veel mõni aeg tagasi arvas endine koondise kapten, et läheb kohtus lõpuni välja ja proovib oma süütust tõestada. Siiski otsustas ta nüüd vastupidise stsenaariumi kasuks. «Oli õige otsus. Pigem tunnen positiivset vabanemist – üks asi on nüüd läbi,» selgitas ta. Piiroja mõistab, milles teda süüdistati, kuid süüdlasena end ometi ei tunne. «Sain aru, milles mind süüdistati, kuid maksuvaidlusel on alati kaks mätast. Mõistsin ka nende seisukohti ning tunnistasin end süüdi. Oleksin pidanud ennast kohalike seadustega kurssi viima.»

Piirojale esitati tasumata jäänud maksude eest ka 100 000 euro suurune nõue, mis on Norra riigile juba tasutud. Skandinaavia klubidesse mängima minevatele kaasmaalastele soovitab ta aga ettevaatlik olla. «Kindlasti tuleb asjad maksuadvokaatidega läbi vaadata. Mõtled küll, et ise ma oma makse ei maksa, aga tegelikult vastutad ikka.» Piiroja käis külas ka Fredrikstadi klubis ning seal võeti ta endiselt hästi vastu. Kellegi vastu ta vimma ei pea ning tekkinud olukorras kedagi peale enda ei süüdista. Kaarel Täll

Ukrainalt võeti EM, Baltikumi ühisest turniirist asja ei saa KORVPALL. Riigis valitseva

poliitilise ebastabiilsuse tõttu ei toimu 2015. aasta korvpalli Euroopa meistrivõistlused Ukrainas. Selline uudis levis eile kulutuluna kõigis korvpallist kirjutavates infoportaalides. Rahvusvaheline alaliit (FIBA) otsib võistlusele uut korraldajat ning asjast huvitatud riigid peavad esitama taotlused enne 31. juulit. Varem on korduvalt räägitud, et Eesti, Läti ja Leedu esitavad ühiselt avalduse suurvõistluse korraldamiseks. Eesti korvpalliliidu peasekretäri Keio Kuhi sõnul taotleb Eesti ilmselt ühe alagrupi korraldamise õigust, kuid uudisena rääkis ta sellest, et kolme riigi ühisest projektist ilmselt asja ei saa. «Kõik kolm riiki on huvitatud alagrupiturniiri korraldamisest, kuid keegi meist ei leia endas jõudu ega võimalusi taotleda vahegruppide ja otsustavate kohamängude korraldamise õigust,» nentis Kuhi. «Seega esitame kõik avalduse, aga mingist ühisest korraldusest ja jõudude ühendamisest rääkida ei saa. Pealegi tuli FIBAst info, et nad ei pooldagi ühes regioonis finaalturniiri korraldamist.» Kuhi sõnul on Euroopa korvpallijuhtide peas küpsemas plaan, et EM-finaalturniir võidakse pidada korraga mitmes riigis ja väga erinevas

regioonis. Näiteks kui üks alagrupp mängib Eestis, siis teine alagrupp võib olla Türgis ning vahegrupid ja kohamängud hoopis kusagil kolmandas ja neljandas piirkonnas. Idee on omapärane ja Kuhi ei osanud ütelda, kuidas see tekkis. Konkurents mängude korraldamiseks on ilmselt suur, kuna juba varem on oma soovist teatanud mitu riiki. Juhul kui EMi korraldus antakse aga ainult ühele riigile, peetakse soosikuks Hispaaniat, kes korraldab tänavu sügisel ka MM-finaalturniiri. Ukraina ei jää siiski oma võimaluseta. Olukorra stabiliseerumise korral antakse neile eelis 2017. aasta EMi korraldamiseks. Lisaks otsustati muuta ka EMi formaati – nii nagu MMil hakkab ka EMi play-off’is mängima 16 meeskonda. Kuhi sõnul ei puuduta EM-finaalturniiri taotlus mõni päev tagasi ilmunud uudist, et Eesti, Läti, Leedu ja Soome soovivad ühiselt korraldada 2019. aasta MM-finaalturniiri. «Selle taotlusega teeme jätkuvalt koostööd ning FIBA-le saadetud paberil on all kõigi nelja alaliidu pitsatid,» kinnitas ta. «Eesti võimalused piirduvad siiski ainult ühe alagrupi mängudega, kohamängudele me ei pretendeeri. See käiks meile lihtsalt üle jõu.» Peep Pahv

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

14 || vaba aeg || postimees, 14. juuni 2014

teater rahvusooper estonia Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 14.06 kl 19

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Eve Andre-Tuga, Sergei Upkin, Olga Rjabikova jt 15.06 kl 17 Välja müüdud!

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Pirjo Püvi, Aare Saal, Hanna-Liina Võsa, Urmas Põldma, Juuli Lill, Tõnu Kilgas jt 18.06 kl 19 Välja müüdud!

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd

Osades: Janne Ševtšenko, René Soom, Hanna-Liina Võsa, Urmas Põldma, Juuli Lill, Tõnu Kilgas jt 19.06 kl 19

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Eve Andre-Tuga, Sergei Upkin, Olga Rjabikova jt

Eesti Draamateater Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

SUUREs saalis

14., 15., 17., 18., 19.06 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret Saul-Gorodilov Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Laitse Graniitvillas 15., 17., 19.06 kl 19

KASS TULISEL PLEKKKATUSEL

Tennessee Williams. Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

Teater Vanemuine

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Tartu Ülikooli vanas kirikus Jakobi 1, Tartu Ainult 8 etendust!

4.07 kl 20 Esietendus! 5., 6., 8., 9., 10., 11., 12.07 kl 20

KAJAKAS

Anton Tšehhovi komöödia kahes vaatuses Lavastaja Tiit Palu Kunstnik Silver Vahtre Kostüümikunstnik Maarja Meeru Osades: Külliki Saldre, Maria Soomets, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger, Jüri Lumiste, Priit Strandberg, Raivo Adlas, Peeter Volkonski jt

Ugala Teater Alates 01. juunist kuni 29. juunini ja 4. augustist kuni 30. augustini on kassa avatud E-L kell 12.oo-17.oo. Seoses Ugala Teatri kollektiivpuhkusega on kassa suletud 30. juunist kuni 03. augustini 2014.a.

Õisu mõisa pargis 14., 15.06 kl 19

VALGED ÖÖD

Fjodor Dostojevski Lavastaja Leino Rei, Kunstnik Marion Undusk.

Vargamäe rehetares

17., 18., 19., 20., 21., 25., 26., 27., 28., 29.06 kl 19

VANAD JA NOORED

Anton Hansen Tammsaare Dramatiseerinud Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

Rakvere Teater Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Palmse mõisa moonakatemaja 14., 20., 21., 22., 27., 28.06 kl 13 27., 28.06 kl 16

Mina olin veel väikene (lav. Ivo Eensalu)

Tooma talu

Lääne-Virumaa, Uusküla 14., 18., 19., 20., 21., 22., 26., 27., 28.06 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Pileteid on võmalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 644 6889 theatrum@theatrum.ee

KLOOSTRI AIDAS

Et keha mäletaks (Memories for Life) 30.06 kl 19 1.07 kl 19

NO51 Mu naine vihastas

Suursadamas Hiiumaal 21., 22.06 kl 21

Et keha mäletaks (Memories for Life)

17.06 kl 20

Kuressaare Linnateatris

pilet 5/10/15/20

26., 27., 28.06 kl 19

Abraham’s Cafe 18.06 kl 20

WeekendGuitarTrio pilet 5/10/15/20

VAT Teater Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo

Rahvusraamatukogu Tornisaal 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Teater NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 14.06 kl 19

NO50 Lenni 16.06 kl 19 Esietendus Eestis! 17., 18., 19.06 kl 19

Monoteater esitleb

Et keha mäletaks (Memories for Life)

R.A.A.A.M. Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas www.raaam.ee

Jäneda Pulli talus

5.07 kl 19.30 esietendus! 6., 9., 10., 11., 12., 22., 23., 24., 25., 27., 28., 29., 30., 31 . 07 kl 19.30 1.08 kl 19.30 13.07 ja 3.08 kl 15

IMEDE AASTA

Autor: Tiit Aleksejev Lavastaja Madis Kalmet Näitlejad Mari-Liis Lill (Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Helgur Rosenthal ja Hans Kaldoja

Rakvere Linnuses 5.07 kl 20

Võru Kandle aias Kuressaare Lossi hoovis

Narva Linnus

Kärdla laululaval

Mustpeade maja

6.07 kl 20

13.07 kl 20

14.07 kl 20

Liblikad Siseorganites ehk Armastus, mis päästab maailma

Laval Jan Uuspõld ja Piret Kalda

kontsert Eesti Kontsert

Viinistu Kunstimuuseumis 27., 28.06 kl 19.30 4., 5., 12.07 kl 19.30 29.06 ja 6., 13.07 kl 15

Mõnikord on kõik nii selge Lavastaja: Kertu Moppel Näitlejad: Maarja Mitt, Liisa Pulk, Katariina Ratasepp (VAT Teater), Lauri Kaldoja, Roland Laos, Jüri Tiidus (Eesti Draamateater), Hendrik Toompere jr jr

Tapa Raudteejaamas

10., 11., 12., 15., 16., 17., 18., 19., 22., 23., 29., 30.07 kl 19.30 13., 20.07 ja 3.08 kl 15

Titanicu orkester

Lavastaja: Madis Kalmet Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).

14.07 kl 19 SIGRID KUULMANN (viiul), MARKO MARTIN (klaver) Kavas: L. van Beethoven

PlMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Laagna Vanatare Hingemuusika

www.concert.ee

Haapsalu kuursaal 14.06 kl 20

Haapsalu suvemuusika Villu Veski & Tiit Kalluste - the best of!

14.–17. juuni IN HORTO REGIS IV Hortus Musicuse suvefestival

Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast. Lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater)

12.07 kl 19

14.06 kl 19

1.08 kl 20 Esietendus! 2., 7., 8., 9., 13., 14., 15., 16., 17.08 kl 20

VAGA VEND VAHINDRA

Mustpeade maja

10.07 kl 19 RIIVO KALLASMAA (oboe), KADRI-ANN SUMERA (klaver) Kavas: M.Ravel, G. Jacob, B. Britten

Eesti Maanteemuuseumis

R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseum esitlevad:

Kuressaare Linnuse saal 29.06 kl 19

«Tango Nuevo», «Põhjala saarte hääled» jt Villu Veski (saksofon), Tiit Kalluste (akordion)

Varbuse

C. Debussy, H. Eller, J. Brahms

Väravatorn 14.06 kl 16

“Muusika viivuks”

Henry Purcelli ja inglise XVI– XVII sajandi heliloojate looming 15.06 kl 16

“Oriendi lummuses”

Kaugete maade traditsiooniline muusika

XVII SUURE-JAANI MUUSIKAFESTIVAL 17.–23. juuni 2014 Kunstiline juht professor Andres Uibo

Eesti Interpreetide Liit

Oksana Sinkova (flööt) Tatjana Lepnurm (harf) Kavas: Saint-Saens, Massenet, Bach-Gounod, Schubert jt. Vaba sissepääs

KREEGI PÄEVAD HAAPSALUS 14.–15. juuni www.nargenfestival.ee piletid Piletilevist

Haapsalu Toomkirikus 14.06 kl 18

LEINAPÄEVA KONTSERT

Cyrillus Kreek – Requiem Tõnu Kõrvits – Paabeli jõgede kaldail (esiettekanne) Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester. Dirigent Tõnu Kaljuste 15.06 kl 16

KADRI VOORAND TRIO

Seaded Kreegi muusikale Kadri Voorand (vokaal, kalimba, meloodika ja kellamäng) Virgo Sillamaa (elektri- ja akustiline kitarr) Mihkel Mälgand (kontrabass)

VIHULA MÕISA SUVEMUUSIKA www.muusikaagentuur.ee

Piletid Piletilevist ja kohapeal (3€ - 8€) www.interpreet.ee

3. juuli

Läänemaa Ühisgümnaasiumi saal

10. juuli

27.06 kl 19

Mustpeade maja 17.07 kl 19 ANDREAS LEND (tšello), RALF TAAL (klaver) Kavas: O. Respighi,

Marko Matvere ja Peep Raun “Merelaulud” Birgit Õigemeel ja Mihkel Mattisen 17. juuli

Kreekapärase muusika ansambel “Zorbas” 24. juuli

Kõrsikud 31. juuli

Tanel Padar ja Tarvo Valm

POSTIMEES, 14. JUUNI 2014 || VABA AEG || 15 TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka v천rguv채ljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

16 || kuulutused || postimees, 14. juuni 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Müüa kauplus Kiisa suvila rajoonis. Aastaringsed püsikliendid. H 155 000 €. Tel 5565 6614.

Annika Laas

Üürile anda 2 eraldi ruumi Räpinas, 30 m² ja 60 m². Tel 513 5036.

1. II 1968 – 14. VI 2004

10. surma-aastapäeval mälestavad ema, isa ja vend.

Hooldusniidukite müük ja rent. Valmistatud USAs. Tel 5552 0666, www.abefarmer.ee

Südamlik kaastunne Jannole perega isa, vanaisa ja äia

Ülo Haljaste surma puhul. Töökaaslased Siimu vahetusest

Ostan erinevaid EW sõjaväe märke. Maksan 120 €/tk. Tel 5808 5338. Teatame kurbusega, et lahkus kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Müüa talu Valgamaal Tõlliste vallas Tagulas (ü-p 304 m², krunt 9194 m², oma tiik, rem vajav, 12 600 €). Osta-müüa-üürida aitab kutseline maakler Peeter Meus. Tel 506 2212, 786 8080, www.aadlivillakv.ee

Edgar Nagel

Müüa või vahetada elamu Tartus korteri vastu. Tel 5300 3330. Ostame raieõigust ja metsa kinnistuid kuni 10 000 €/ha. Tel 525 8067. Üürin omanikult korteri Tallinnas, tel 508 9052.

Ostan sõjaaegseid Eesti rahvus värvides varrukaembleeme (maksan 70 €/tk). Tel 5613 8008. Kasutatud raamatute ost Tallinnas, Tartus. Tel 734 1901.

Sügav kaastunne Anu Laanistele isa kaotuse puhul.

16. III 1930 – 12. VI 2014

9. VI öösel varastatud Tartust Vaksali tänavalt jalgratas Scott Contessa 640. Infot vaevatasu eest oodatakse numbril 501 5209.

Lesk ja tütar Piret poegadega Hüvastijätt 18. skp. kell 12 Vana-Peetri kalmistu kabelis.

Töökaaslased

HAUAKIVID MATUSEPLAADID Teatame kurbusega kalli õe ja tädi

Hauakivid ka tellija materjalist - maakividest. TÕNU SILLO, Tartu, Tammelehe 4. Tel 738 3204, 501 7237.

Eha Tilseni

Veoautojuhi ADR- ja ameti koolitused Tallinnas ja Tartus. Tel 507 8230, www.sõiduõppe.ee

14. VI 1914 – 1. I 2009

lahkumisest. Ärasaatmine 16. skp. kell 15 Kambja kirikus. Helgi ja Tarmo

Kallist ema, vanaema ja vanavanaema mälestavad 100. sünniaastapäeval lapsed ja lapselapsed peredega.

Mul oli aeg ja ma läksin siit, kuid meie vahele jäi salaniit – tundke ära tuul, milles tulen taas, mille sosinais jään teid valvama ...

Märkide ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Meenutame kallist ema, abikaasat, õde, vanaema, vanavanaema, tädi, vanatädi

Liivi Toompalu (sünd. Siim) 6. II 1939 – 14. VI 2013

1. surma-aastapäeval. Lähedased

Ikka mõtteis tuleme su juurde, hinges mälestus helge ja hea ...

Anne Nirk Meie südamlik kaastunne lähedastele. Endised majanaabrid Tartust, Sõpruse puiesteelt

Kasutatud hambakroonide ost kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Katuste süvapesu. Tel 5638 8994. Põltsamaa Roosiaed tuleb 17. juunil jälle Tartu turule roosi istikuid müüma. Ettetellimine tel 517 6181 või info@eestiroos.ee

Vanavara ost parema hinnaga kl 10–16 Kadaka tee 36, tel 655 0040.

Meeta Muuk

15. XII 1925 – 13. VI 2014

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

Langebrauni portselani (koha vaated) ost parema hinnaga kl 10–16 Kadaka tee 36, Tallinn, tel 655 0040.

Enno Liivamägi

Rullsilo valmistamine teenus tööna (niitmine, pressimine, kiletamine). Tel 505 3095.

Teeme remont- ja siseviimistlus töid. Uued vannitoad, sanitaar tehnilised ja maalritööd, parketi paigaldus. Tallinn. Tel 5616 2340. Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Olgu koit sul küünlatuleks, õhtulambiks ehajoon ... Avaldame südamlikku kaastunnet omastele poja, abikaasa, isa ja vanaisa

Ivo Nõveri kaotuse puhul.

Soovime osta põllumaad üle Eesti. Tel 506 9600.

Ostame põllumaad. Tel 5340 4975. polluvara@vestman.ee www.vestman.ee

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Südamlik kaastunne Karinile ja Erlendile kalli ema

Veera Ludmilla Peenema 1924–2014

Valus on mõelda, et sind enam pole ja sa iial meie juurde ei tule. Töökaaslased Laulasmaa Spast

lahkumise puhul. Aili, Hans ja Aivar perega

Ja nüüd, kui oled manalamees, elad ikka me südame sees. Elad kevadkaunis öös, elad sügishommiku kastes ja me lastes ja lastelastes.

Teispool mäge on aed, sirelipõõsaste all. Pehkinud raketes kaev, teistmoodi liigub seal aeg. Iirised õitsevad sääl ja iirised õitsevad siin ...

Mälestame

Erna-Johanna Värk

Vajatakse harvester'i (1070) operaatorit. Tel 513 6628.

Nõo vallavolikogu algatas 29. V 2014 otsusega nr 30 Nõo vallas Nõo alevikus A. Lätte tn 20 asuva kinnistu detailplaneeringu, mille eesmärgiks on krundi jagamine kaheks, uuele krundile ehitusõiguse, hoonestusala ja juurdepääsu määramine. Planeeritava ala pindala on u 0,55 ha.

Kõike võib tahta, karta ja loota, seda, mis tuleb, mitte keegi ei oota ...

Aivar Sillakivi

14. VI 1914 – 1. VII 1999

teisel surma-aastal. Lesk ja pojad peredega

Mälestame kallist ema, vanaema ja vanavanaema 100. sünniaastapäeval. Omaksed

Jaan Aare

Südamlik kaastunne Liivile ning lähedastele kalli venna ja sugulase

14. VIII 1956 – 15. VI 2012

Aavo Lepiku

Varalahkunud kuldse südamega maailmakodanik

Peeter Ristsoo 1950–2014

Toronto, New York, München, Tallinn, Kolga-Jaani Hiilgeaegu mõnuga meenutades Andres Koern ja Hain Rebas

Meie südamlik kaastunne Margole ja Jaanusele peredega kalli ema ja vanaema

Helvi Pullese

kaotuse puhul. Udo, Erkki ja Mati peredega

Aleks Raja Mälestame tantsuisa. Südamlik kaastunne omastele. Tarvastu tantsumemmed ja Anu

Ilse Tammekand

Armas Janis, oleme mõtetes sinuga, kui jätad hüvasti oma kalli isaga. Kaastunne ka teistele lähedastele. Luule, Andres ja Rait perega

kaotuse puhul. Perekonnad Alep, Köidam, Parik, Mõru, Reimand, Rajalo ja Suvi

Valli Kelder

Enno Liivamägi

Südamlik kaastunne Tiia Kelderile ema kaotuse puhul. Töökaaslased AS Ida-Tallinna Keskhaiglast

Sügav kaastunne kolleeg Linnar Liivamäele kalli isa surma puhul. Riigikogu õiguskomisjon Riigikogu Kantselei

Ärasaatmine 18. skp. kell 14 Tartu krematooriumis. Omaksed

Evi Kure

Anne Nirk

Südamlik kaastunne Hellele abikaasa ning lastele perekondadega isa, vanaisa ja äia

11. IV 1925 – 10. VI 2014

28. X 1937 – 12. VI 2014

Mälestavad lapsed ja lapselapsed.

Mälestame

Julius Kährit

15. VI 1892 – 16. IV 1978

Lesk, 3 last, 11 lastelast ja 18 lastelastelast

18. IV 1936 – 10. VI 2014

Mälestame sügavas leinas. Tunneme südamest kaasa omastele. Aime, Viive, Jaak

Avaldame kaastunnet Aavole õe

Helvi Pullese surma puhul. Naabripered Kiidjärvelt

Avaldame kaastunnet Katrile, Tanelile, Küllikile ja Kirsile kalli vanaema kaotuse puhul. Perekond Laos Nõost

Teatame kurbusega, et on lahkunud

Ants Tiidenberg 19. III 1948 – 10. VI 2014

Ants Tiidenbergi

surma puhul. Tiiu, Ilmar, Eve, Mihkel, Evi ja Kaarel Tunneme südamest kaasa Aino Aavikule kalli venna

Jüri Ulsti

11. V 1949 – 9. VI 2014

surma puhul. Ülla ja Ilmar

POSTIMEES, 14. JUUNI 2014 || SUHTED || 17

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MIHKEL.NIGLAS@POSTIMEES.EE

PUHKUS. Ehkki tavaliselt on kodus kogunenud hulk tegemist vajavaid töid, tuleks suvepuhkuse saabudes keskenduda eelkõige ikka puhkamisele, et ülejäänud aasta jooksul oleks jõudu tarmukalt tegutseda.

Puhkuse ajal tuleks end välja puhata KOMMENTAAR sirje niitra

toimetaja

iidekapp ja köögiriiulid vajavad kordategemist, kuurikatus parandamist, aed ülevärvimist ja parkett õlitamist. On nii palju töid, mida kogu aeg puhkuse ootuses on edasi lükatud! Samas tahaks randa ja kontserdile, lastega lõbustusparki, laulupeole ja suveetendusele. Kuidas selle kõigega 28 päeva jooksul toime tulla, nii et pärast puhkust rohkem väsinud ja stressis ei oleks kui enne? Perearst Mirjam Türkson soovitab tegelda puhkuse ajal teiste asjadega kui töö. Parim, mis teha saab, oleks sõita kuhugi teise keskkonda, näiteks lihtsalt maale või teha võimetekohane matk lähiümbruses. «Kindlasti peaks välja magama ning mitte kasutama arvutit ega teisi tehnoloogiasaavutusi. Aitab ka suhtlemine heade sõpradega, muusika kuulamine, lugemine, põlluharimine ja muu selline tegevus. Ehk kokkuvõtteks, tegeleda tuleks asjadega, mis on enda jaoks huvitavad ja meeldivad,» kõlab arsti soovitus. Arengukeskuse Avitus psühholoogiline nõustaja ja koolitaja Anneli Valdmann on oma töös kohanud inimesi, kes ei suuda töörežiimilt puhkamisele ümber lülituda. «Nad küll lahkuvad töö juurest, kuid tunnevad, et peavad kogu aeg edasi sebima, midagi korraldama ja ära tegema. Nad ei suuda niisama olla, istuda või lesida ja lihtsalt elu nautida. Samas on neil sageli juba ilmselged läbipõlemise tundemärgid,» kirjeldab ta olukorda, mida oma töös näinud on. Kui puhata ei osata, siis tuleb seda õppida, muidu võib tervis lõplikult käest minna. «Prefektsionism võib lõpuks ära tappa,» hoiatab psühholoog, sest püsiv stress põhjustab paljusid raskeid haigusi. Häda on selles, et paljud teevad puhkuse ajal tööd edasi, ainult teistsugust tööd: nad remondivad maja, reisivad pidevalt ringi, korraldavad iga nädal grilliõhtuid ja käivad igasugustel suveüritustel.

Mõni ei oska puhata «Organism töötab vanas tempos edasi. Kohustusi on nii palju, et närvisüsteem ei saagi puhata. Osa hakkab juba enne puhkust hirmu tundma selle ees, et nende elust kaob organiseeritud tegevus,» võtab Valdmann kokku nähtuse, mida võib nimetada suvepuhkuse depressiooniks. Vale on kogu puhkus tegevusi täis planeerida. Tasakaalustatud inimene oskab ühelt olukorralt teisele ümber lülituda ja naudib ka iseenda seltsi. «Kust tulevad need täiskasvanud, kes puhata ei oska ja ennast surnuks töötavad?» küsib Valdmann ja vastab ise: «Eks ikka neist lastest, kelle elu on

jüri ennet psühhiaater

Puhkus võiks olla vaheldusrikas, metsaskäik aitab linnaelu stressi maandada.

väiksest peale nii täis planeeritud, et vaba aega üldse ei jää.» Puhkusele minnes ei mõtle keegi sellele, mis puhkuse ajal juhtuda võib, kuid sellega tasuks kursis olla. Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam peab näiteks igal suvel vastama küsimusele, mis saab siis, kui inimesel on vaja graafikus olevat korralist puhkust muuta. Kui pooled sel juhul kokkuleppele saavad, on käik hästi, aga alati see nii ei lähe. «Eks tööandja on arvestanud sellega, kuidas ta töötaja puhkuse ajal tööd korraldab, ja ka töötaja on oma plaanid juba teinud. Kui aga juhtub midagi ja tuleb muudatus, siis kerkib küsimus, kas töötaja peab tööandja ettepanekuga arvestama. Üldjuhul saab graafikus ette nähtud puhkust muuta või seda edasi lükata ainult poolte kokkuleppel,» selgitab jurist. Samas tuleb ette ettenägematuid olukordi, kus tööandja võib töötaja puhkuse katkestada ja ta tööle tagasi kutsuda. Need võivad olla seotud mõne hädaolukorra või õnnetusega, aga ka ootamatult saadud suure tellimusega, mille täitmata jätmine tooks ettevõttele olulist kahju. Väikeettevõtete puhul, kus vähe töötajaid, võib selline olukord tekkida ka mõne töötaja haigestudes. Tööandja võib seista valiku ees, kas panna näiteks pood kinni või kutsuda töötaja puhkuselt tagasi. Paljud ei tea, et tööandja peab sel juhul hüvitama töötaja puhkuseks tehtud kulutused, näiteks soetatud sõidupiletid või suvituskoha ettemaksu. Siitami sõnul praktikas sellist asja eriti sageli ette ei tule. Esiteks ei pruugi töötajad sellisest võimalusest teada ja teiseks leitakse tavaliselt pooli rahuldav kompromiss. Vahel annavad töötajad tema hinnangul ka liiga kergesti järele tööandja soovile puhkuselt varem välja tulla, sest mingit hädaolukorda tegelikult pole. Teisalt annavad ka tööandjad vahel töötaja soovidele väga kergesti järele, mida mõned töötajad võivad hakata oma huvides ära kasutama.

Palju sagedamini põhjustab probleeme töötaja haigestumine puhkuse ajal. Kui varem pikenes puhkus automaatselt haiguspäevade võrra, siis nüüd see enam nii ei ole. Uue korra järgi peab töötaja tööandjat kohe oma haigestumisest teavitama ja ütlema, kas ta soovib puhkust pikendada või poolte kokkuleppel teisel ajal kasutada. Sellist olukorda, et töötaja teatab tööandjale puhkuse viimasel päeval, et oli haige ja naaseb tööle hiljem, enam tekkida ei tohiks. «Keegi ei keela ju ka töötajal puhkuse ajal haige olemast,» märgib Siitam.

Plaanid tehakse vara Uurisime, mida inimesed peagi saabuvalt puhkuselt ootavad ja milline oleks nende unistuste puhkus. Grete (25) ütles, et suure muusikasõbrana tahab ta koos sõpradega käia võimalikult palju kontsertidel ja festivalidel nii kodumaal kui ka naabrite juures. «Piletid on juba olemas Kings of Leoni kontserdile. Kindlasti lähen Positivuse festivalile Lätis ja folgile Viljandis.» Grete sõnul ei eelda parim puhkus ilmtingimata välisreisi ja palmide all mõnulemist. «Väga hästi puhkan end välja, kui saan linnast eemale maale vanaema juurde. Niidan seal muru, rohin peenraid ja teen vaimsele tööle vahelduseks veidi ka füüsilist.» Kati (38) veedab suvepuhkuse perega Eestimaal. Osa ajast on nad kodus ja tahaks ka Eestimaal ringi sõita. «Oktoobris läheme abikaasaga kahekesi Ameerikasse. Parim puhkus minu jaoks on perega reis.» Ira (66) tahab nii palju kui võimalik rannas käia ja ujuda ning tutvuda loodusega, külastada näiteks RMK matkakohti. «Kuna minu kodulinnas Pärnus on suvel vilgas kultuurielu, siis külastan kindlasti ka paljusid kontserte. Neeme Järvi festivalile ja Monomaffiale on piletid juba olemas. Et hooldan oma vana ema, siis väga kaugele sõita praegu ei saa, ehkki Vahemere maad tõmbaksid.» Tiina (46) ütleb, et veedab puhkuse Saaremaal koos pere-

foto: margus ansu

ga. «Suvel on Saaremaal nii mönus!» Parim puhkus on see, kui saab olla koos lähedastega, sõpradega, lugeda raamatut, nautida merd ja päikest või hoopiski aias toimetada, näpud mullas, või metsas marjul käia. «Kindlasti soovin ka osa saada headest muusikaelamustest Saaremaal.»

Kui süda tuksub, siis on inimene elus. Süda töötab aga nii: süstol ja diastol, süstol ja diastol. Töötab kogu eluaja tänu sellele, et tööle järgneb puhkus ja vahel on lõõgastumismoment. Siit saamegi esimese tarkuse. Psühhiaatrina tean, et on olemas puhkepäeva neuroos. Toimetused ja tegemised, mida ei jõudnud nädala sees ära teha, kuhjuvad nädala lõppu. Sama kehtib aasta kohta. Puhkuse ajaks jääb palju kohustusi, mida enam edasi lükata ei anna, ja see tekitab stressi. Puhkus on puhkamiseks, muud asjad tuleb selleks ajaks

sahvrisse või sauna eest ära lükata. Küll saabub aeg ka nende tegemiseks ja puhanult jõuame kümneid kordi enam. Ära ei tohi unustada vana hea külakiige või pendli põhimõtet. Ühel pool on kehaline aktiivsus ja teisel passiivne puhkus. Kui oleme päeval kehaliselt aktiivsed olnud, on õhtul lihtsam kõigest välja lülituda ja magama jääda. Kehalise aktiivsuse all ei mõtle ma mööda kaubahalle jooksmist, vaid looduses tegutsemist – rannas või metsas jalutamist. Järgmisena tuleb keskkond. Kui seda saab muuta, on väga hea. Keskkond paneb meie psüühikale märgi – pikalt üks ja sama ümbrus negatiivse. Ei pea kaugele reisima, võib näiteks ka mööbli toas ümber paigutada, et oleks teistmoodi. Kui aasta otsa käisime üht rada pidi tööle,

siis nüüd võiks teisi radu sammuda. Vägev asi on päevik. Paber ja pliiats võiksid olla öökapi peal ja kui und ei tule, siis pane sinna muremõtted kirja. Siis saab aju hommikuni ilusasti puhata. Tuleb aeg, hakkame ka kirjapandud probleemiga tegelema. See toimib. Olulised on ka rituaalid. Kes loeb õhtul kaks-kolm lehte raamatust, kes joob teed, kes võtab tilku või tablette. Mina soovitaks teha enne magama minekut pingete maandamiseks mõned kehalised harjutused. Ise teen kolm-neli ringutust, sirutust ja painutust, et lõõgastada kukal, kael, õlad ja vöökoht. Pinge kaob kui nõiaväel. Meid, inimlasi, on olnud viis miljonit aastat. Kui need 200 000 põlve enne meid on oma eluga hakkama saanud, siis miks meie ei peaks saama?

18 || MEEDIA || POSTIMEES 14. JUUNI 2014

Mai vaadatumad telesaated 1. Eurovisioon (1. poolfinaal) ETV 244 000 2. dokf «Putini varjatud varandus» Kanal 2 178 000 3. «Pilvede all» Kanal 2 173 000 4. «Õnne 13» ETV 166 000 5. «Pealtnägija» ETV 153 000 6. Eurovisioon (finaal) ETV 148 000 7. «Viimane võmm» Kanal 2 133 000 8. «Palume lavale!» TV 3 133 000 9. «Reet Linna: elame veel» ETV 132 000 10. Kuidas valmistutakse eurovisiooniks Kopenhaagenis ETV 131 000 vaatajaid saateminuti kohta; sihtrühm: 4-aastased ja vanemad eesti elanikud; periood: 1.–31.05.2014, allikas: tns emor, teleauditooriumi mõõdikuuring

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

Suri näitlejanna ja aktivist Ruby Dee

Positivus otsib fotograafe

meerika näitlejanna ja kodanikuõiguste aktivist Ruby Dee suri 91-aastasena. Näitlejanna tütar Nora Davis Day ütles Associated Pressile, et tema ema suri kolmapäeva õhtul oma kodus New Rochelle’is. Dee, keda sai sageli näha näitlemas oma abikaasa Ossie Davise kõrval, oli surres perekonna ja sõprade keskel. Dee kandideeris 83-aastaselt parima naiskõrvalosa Oscarile 2007. aastal filmis «American Gangster» tehtud rolli eest. Teda on tunnustatud ka Emmyga. Dee võitles koos abikaasaga inimõiguste eest ja seisis musta-

Positivus kutsub fotohuvilisi kandideerima festivali ametlikuks fotograafiks. See annab võimaluse olla festivali juures juba lavade ehitamise ajal ning pääseda pildistama külastajaile suletud aladele. Festivali meeskond valib välja kümme paremat fotograafi. Sooviavaldusi oodatakse 20. juuni keskpäevani. Portfoolio tuleb saata aadressile foto@positivus.com, märksõna «Positivus 2014 foto». Ametliku fotograafi peaülesanne on pildistada olulisemaid sündmusi. Iga fotograaf saab vastavalt oma stiilile ka eriülesande. Fotosid kasutatakse hiljem festivali promoks. PM

Näitlejanna Ruby Dee.

foto: ap/scanpix

nahaliste diskrimineerimise vastu. Paari võitlus sotsiaalse õigluse eest kestis terve nende eluaja – 1999. aasta arreteeriti nad meeleavaldusel, mis juhtis tähelepanu

juhtumile, milles New Yorgi politseinik lasi maha Aafrikast pärit relvastamata immigrandi. Deed jäävad leinama kolm last ja seitse lapselast. Elu24

TELE- JA RAADIOKAVAD • LAUPÄEV, 14. JUUNI ETV

ETV 2

KANAL 2

07 30 Lastesaated 09 00 TV 10 olümpiastarti: IV etapp* 30 Õnne 13 10 00 Mahemaa, 2/4 30 Terve Eesti, 2/10 11 00 Vaalasaarte Maria 45 Ela sajani* 12 15 Igatsus. Esineb tenor Jonas Kaufmann* 13 15 Eesti lood 45 Kooliproov: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ja Sisekaitseakadeemia 14 15 Atentaat. Sarajevo 1914 (Austria-Tšehhi 2014)*. Ajalooline põnevusdraama 15 55 Jalgpalli Premium liiga: Nõmme Kalju FC – Paide Linnameeskond 18 00 Aasta 1941. Surm siin või Siberis 30 AK 45 Jalgpalli MM 2014: Kolumbia – Kreeka 21 00 AK. Ilm 20 Sport. Sport 35 Inimmõju loodusele, 7/20 40 Jalgpalli MM 2014: Uruguay – Costa Rica 00 00 Jalgpalli MM 2014: Kokkuvõte. Kolumbia – Kreeka ja Uruguay – Costa Rica 50 Jalgpalli MM 2014: Inglismaa – Itaalia 02 55 Lõppematu päev 03 25 Vabaduse laul: Kerli 50 Jalgpalli MM 2014: Elevandiluurannik – Jaapan 05 57 ERR uudised

09 00 Lastesaated 11 00 Wikmani poisid, 2* 30 Kaleva müsteerium* 12 25 Jalgpalli MM 2014: Tšiili – Austraalia* 14 10 Rock Summer 25: John Lydon* 35 Eesti aja lood 15 05 Siin ja praegu: Arvo Kukumägi* 16 05 Laul Maarja külale (ETV 2004)* 55 Wallace ja Gromit: leiutajate maailm: Loodus teab (Inglise 2010). Lastesari 17 30 Veel Bullerby lastest (Rootsi 1987). Lastefilm 18 55 Indiaanipoiss Yakari: Hargnevad sarved* 19 05 Võlukarussell: Uutmoodi Tuks* 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 dokkaader: Meie, poeedid 20 45 Vana aja asjad: Kohvikud, restoranid ja klubid 21 00 R2 Live: Nevesis 30 Eesti lipp ümber Islandi, 1/10 22 00 EÜE segu, 2/6: Tegu 30 Vaba tahe: Keenia südames 55 IT-osakond: Otse põrgust 23 20 Millennium. Tüdruk, kes mängis tulega (Rootsi-SaksaTaani 2009)* 01 32 ERR uudised

05 45 Kokakool 07 25 Suvereporter* 08 20 Zig ja Sharko 45 Top Shop 09 00 Aiasaade 30 Kodusaade 10 00 Lemmikretseptid 45 Hooaeg 11 30 Rooli võim. Liiklussaade 12 00 Subboteja 13 00 Reisile meiega: Hiina imed 30 Nuuskija* 14 30 Süvahavva: Valguse isand 15 25 Tuhat ja üks ööd, 21 17 05 Armastus fjordi ääres: Tuule laul (Saksa 2010). Romantiline draama 19 00 Mägede varjud 20 00 Suvereporter+ 35 Sipelgate kiusaja (USA 2006). Täispikk eestikeelne animafilm. 22 20 Ajaränduri naine (The Time Traveler’s Wife, USA 2009). R: Robert Schwentke. O: Ron Livingston, Rachel McAdams, Eric Bana. Romantiline draama 00 25 Kustutaja (Eraser, USA 1996). Märul 02 20 Pikk nädalavahetus (USAKanada-Inglise 2005). Komöödia 03 45 Mobiil (USA-Saksa 2004)*. Põnevik 05 15 Suvereporter+* 45 Kaks kanget Indias*

TV3 05 40 Kirgede torm, 1404-1405 07 25 Joonissarjad 09 00 Glee 3, 3: Aasia F 10 00 Heimari kokaklubi 30 Kodumäng 11 00 Nurgakivi 30 Naistesaade 12 00 Kartulid ja apelsinid, 2 13 00 Minimissid 1, 2* 14 05 Võimalik vaid Venemaal 35 Kuidas varastada miljonit (USA 1966). Romantiline komöödia 17 10 Ühe armastuse lugu, 59/100 19 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 KINO3: Ratatouille (USA 2007). Romantiline komöödia. Parima animafilmi Oscar! 21 35 Palume lavale: Parimad palad 22 35 KINO3: Õnneteraapia (Silver Linings Playbook, USA 2012). R: David O. Russell. O: Jennifer Lawrence, Bradley Cooper, Robert De Niro, Julia Stiles. Komöödia 01 00 Palat (USA 2010). Õuduspõnevik 02 40 Ässad (USA 1991)*. Komöödia 04 15 Suvesangarid* 45 Nurgakivi* 05 10 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Seksikad reklaamid 06 00 Solveigi laul (Saksa 2012). Romantiline draama 07 45 Linnaelu 08 45 Top Shop 09 00 Süües saledaks, 1 30 Süües saledaks, 2 10 00 Aedniku aabits* 30 Gordon Ramsay köögisaladused, 18: Lihtsad õhtueined 11 00 Sõber koer 30 Nurjatud koerad 12 00 Kaunis naine (USA 1990)*. Romantiline komöödia 14 00 Mõrvamüsteerium (USA 2003). Uus krimifilmide sari 16 00 Tippjuhi salamissioon, 2 17 00 Briti tippmodell 18 00 Eluteed, 42/45 30 Süües seksikaks 19 00 Mägede varjud 20 00 Naistevahetus 11: Perekonnad AveryLamb ja Martin 21 00 Äralubatud pruut (Austria-Saksa 2013)*. Romantiline draama 22 55 Piinlikud kehad: Brighton* 23 55 Suvereporter+ 00 25 Pantvangipõrgu puhkusel: Kolumbia 01 10 Amsterdami ööd 35 Amsterdami ööd 02 00 Solveigi laul* 03 30 Bossi päevaraamat (USA 2006). Romantiline komöödia 05 05 Suvereporter+*

06 30 Postimees.ee 08 10 Suvereporter 09 00 Komissar Rex, 102: Blond, kaunis ja surnud* 55 Komissar Rex, 103: Õnne sünnipäevaks!* 10 50 Conan, 225/483: Adam Sandler, Tig Notaro* 11 40 Conan, 226/483: Seth Rogen, Phillip Phillips* 12 30 Merevaade*. Uus hooaeg! 13 00 Kalailm*. Uus! 30 Operatsioon «Mõõkkala» (USA 2001)*. Põnevik 15 15 Üksainus (USA 2001)*. Põnevik 17 00 Metsik Metsik Lääs (USA 1999)*. Seikluskomöödia 19 00 Kaks kanget Lõuna-Ameerikas 20 00 Ohtlik puhkus, 1 21 00 Sissemurdjad, 1/20. Uus sari! 30 Romeo peab surema (Romeo Must Die, USA 2000). R: Andrzej Bartkowiak. O: Jet Li. Põnevusmärul 23 40 Godsend – taevalik eksitus (Godsend, USAKanada 2004). R: Nick Hamm. O: Greg Kinnear, Robert De Niro, Cameron Bright. Närvesööv põnevik 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 07 00 Kaitseinglid 4, 13 08 00 Seaduse nimel 1, 1-4: Hoolitsus; Armastuseta; Komblus; Oht 12 00 Clevelandi show 3, 13: Krevetilaev 30 Kontor 7, 23 13 00 Kontor 7, 24 30 41aastane neitsi, kes pani Sarah Marshalli paksuks ja hakkas pärast hullult põdema (USA 2010)*. Komöödia 15 30 Louie 3, 10 16 00 Stop! 30 Rajalt maha 3, 11 17 30 Kirvemehed 2, 13 18 30 Simpsonid 2, 5* 19 00 Ninjasõdalased 30 S.H.I.E.L.D.i agendid 1, 15: Jah-mehed 20 30 Simpsonid 2, 6 21 00 Top Gear 2/8 22 05 Mosaiikmõistatus (USA 2010). Õudusfilm 23 45 Terra Nova 1, 2: Tekkelugu, 2 00 35 Louie 3, 10: Jutusaade, 1* 01 05 Kontor 7, 23: Hüvasti Michael, 2* 30 Paljalt naljakas 55 Mosaiikmõistatus (USA 2010)*. Õudusfilm 03 10 Power Hit Radio – KICKSTART 05 20 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 59/142* 45 Kultuurimeeter* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Suvemiks* 11 15 Terve tervis* 45 Oma valitsus* 12 15 Kas tohib?* 45 Linnaruumi arhiivist. Seewaldi kompleks* 13 15 Emberi linn (USA 2008)*. Mängufilm 14 50 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 31/304* 17 00 Armuleek, 32/304* 45 Armuleek, 33* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Dr Vassiljevi terviseminutid* 30 Keskkonnanädal 20 00 Täna. Uudised 15 Jalad ees, 10/15 45 Täiuslikud tormid, 1/6 (2013). Dokfilm 21 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Raul Vaiksooga Tallinnast Viivikonda, 1/10* 22 15 Uneteadus (Prantsuse-Itaalia 2006). Mängufilm 00 05 Täna. Uudised (subtiitritega)* 20 Keskkonnanädal* 50 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Rain Kooli 10 10 Teekond tippu. Andres Karu, Tarmo Maiberg 11 05 Rahva teenrid. Lauri Hussar 12 05 Vikerviisid 13 05 Eesti lugu. Piret Kriivan 14 05 KÖPi valikkava. Riigita rahvas. Andrus Mölder, Marje Lenk 15 05 Soovide aeg 16 05 Päevatee. Ülle Karu 17 05 Veel üks maailm. Jalanõudega seotud kombed Aasias. Martti Kalda, Haldi NormetSaarna 18 00 Päevakaja 19 05 Kuuldemäng. Aime Maripuu – Hääled läbi aja 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Rahva teenrid* 22 05 Sport 10 Ööülikool. Mikk Sarv – Ristirahva tuulekaared 23 03 Aja jälg kivis* 00 05 Kauamängiv* 01 00 Rahva teenrid* 02 00 Öömuusika

07 05 Klassikahommik 09 05 Helikaja. Liina Vainumetsa. Muusikaelu nädalakokkuvõte. Uudiseid välismaalt vahendab Nele-Eva Steinfeld 10 05 Quo vadis? Markus Järvi* 11 05 Uus raamat. Peeter Helme 15 Ennelõunamuusika 12 05 Meditatsioon* 13 05 Folgialbum. Liina Vainumetsa. Ruslan Trochynskyi Tartu Folgiklubis. Esinejat küsitleb Ants Johanson. Salvestis Tartu Jazzklubist 19. märtsil 2014. 14 05 Kunstiministeerium* 15 05 Amadeus + 16 05 Nyyd-muusika* 17 05 Heliträkk. Filmimuusikaprogramm 18 00 Täna kontserdisaalis. Kreegi päevad. Nargenfestivali Kreegi päevad. Leinapäev. 19 30 Vahemäng 20 00 Džässikontsert. Jazzkaar 2014. Marius Neset Quartet (Norra) festivalil Jazzkaar. 21 00 Fantaasiaplaat. Kaisa Jõhvik 22 05 Ilmakaar*. Muusikat festivalilt Womex 2013. 23 00 Meditatsioon 00 05 Nokturn

20 || TÄNA || POSTIMEES, 14. JUUNI 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, MARIKA.MILVE@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VAHENDAB SÕNAS JA PILDIS JUUNIKÜÜDITAMISE AASTAPÄEVA ÜRITUSI.

NIMEPÄEV: LEINA, LEINE, LEINI

Piret Lakson 25, Tarbija24 reporter

TALLINN +15

RAKVERE +17

KÄRDLA +14 HAAPSALU +16

ilmateenistuse sünoptik ptik

Neljapäeval Tallinna loomaaia elevandimaja väisanud elevantide Euroopa kaitseorganisatsiooni (Elephanten-Schutz Europa E.V.) delegatsioon leidis, et elevantide pidamistingimused Tallinnas on head, eriti meeldisid neile londiliste ruumikad välisaedikud. Ka loomaaia kolm aafrika savannielevanti Fien, Dray ja Carl said kuulda häid sõnu: vaatlejate meelest näevad nad head välja ja on just parajas konditsioonis, ei liiga paksud ega liiga kõhnad. Mõhnjalalised täiendavad ridu: esmaspäeval sündis esimene alpakavasikas, kolmapäeval juba neljas kaamelipoeg. Uue katse pesitsemisel tegid õnnekured – kesknädalal märgati pesas üht muna. Veiseliha söömisest keeldunud eakas amuuri leopard Freddi saab nüüd toiduks ainult värsket kitsetalleliha. Lasteloomaaed, mis avati tänavu loomaaia Õismäe-poolses lääneväravas asuva uue keskkonnahariduskeskuse külje all, sai juurde uue asuka – reedel kolis sinna elama noor vietnami rippkõhtsiga. Keskkonnahariduskeskuse fuajees aga sisustatakse uut ekspositsiooni, milles hakkavad elama pintšetamariinid. Möödunud nädalavahetusel tegid loomaaiasõbrad ühe tubli talgupäeva: võsast puhastati lumeleopardide aedik, uut liiva tassiti Sise-Aasia väikeste kaslaste ekspositsiooni, trimmerdati puhtaks elevantide kosepealne kõrvitsakasvatusala, pesti puhtaks amuuri leopardide vaateaknad, värviti üle Palmako poolt lasteloomaaiale kingitud aiamajakesed.

EUROOPA

Nii tuult, vihma kui ka päikest helve meitern n

Elevandid said kiita

«KASU» ARVUTAB KOKKU, PALJU MAKSAB KOOLILÕPETAJA PIDULIKUKS EHTIMINE.

NARVA +18

foto: inari leiman

LOOMAAIA UUDISED

ESMASPÄEVAL POSTIMEHES:

POSTIMEES ÕNNITLEB:

PAIDE +17

7– 12 m

Vambola Lillemäe 82, ajakirjanik Olavi Arens 74, ajaloolane Andres Lepp 71, mudellendur ja treener Tiit Paulus 69, kitarrist Valdur Ohmann 56, ajaloolane ja arhivaar Kaija Parve-Helinurm (pildil) 50, laskesuusataja Ülar Lauk 46, maletaja ja treener

Täna lisandub vihmahoogudele ka tugev põhja- ja kirdetuul. Päeva jooksul pühib tuul taeva TARTU Põhja-Eestis pilvedest puhPÄRNU VILJANDI +18 +18 taks ning annab võimaluse +19 KURESSAARE päikesele, kuid Lõuna-Eestis +15 on vastupidi. Homne päev pakub vahelduseks kuiva ja päikest, kuid soojust napib, sest põhja VÕRU poolt on saabunud jahe õhumass VALGA +19 +20 ning päevane termomeetrinäit jääb 20 kraadist madalamale. Täna on vahelduva pilvisusega KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS RANNAILM ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, Anne kanal +18 Pühapäev, 15.06 Esmaspäev, 16.06 Teisipäev, 17.06 on äikeseoht, õhtul saju võimalus Emajõe vabaujula +18 Tallinn +8/+15 +9/+15 +7/+14 väheneb. Puhub põhja- ja kirdeKakumäe rand +11 Tartu +8/+17 +6/+15 +6/+13 tuul 7–12 m/s, saartel ja rannikul Pirita rand +10 Narva +9/+14 +5/+17 +5/+12 puhanguti 17–19 m/s, õhtul tuul Pärnu rand +18 nõrgeneb. Sooja on 14–20 kraadi. Pärnu +9/+17 +8/+17 +7/+14 Pühajärv +21 Kuressaare +10/+18 +9/+16 +8/+15 Võsu rand +15

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.04 4.07 4.16

loojub 22.39 22.21 22.43

Intress alates 15%

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas +30,7 kraadi (1999) –0,2 kraadi (1980) Tartus +32,5 kraadi (1876) +1,3 kraadi (1958)

KUUFAASID 13. juuni 7.11 19. juuni 21.39 27. juuni 11.08 5. juuli 14.59

Tähelepanu! 7HJHPLVW RQ ¿ QDQWVWHHQXVHJD (QQH WHHQXVH NDVXWDPLVW WXWYXJH WLQJLPXVWHJD Y}L NRQVXOWHHULJH DVMDWXQGMDJD

TELE- JA RAADIOKAVAD • PÜHAPÄEV, 15. JUUNI ETV

ETV 2

KANAL 2

07 30 Lastesaated 09 00 Õnne 13 (subtiitritega) (Eesti 2013) 30 Õnne 13 (subtiitritega) (Eesti 2013) 10 00 Toonela lind. Musttoonekurg (Eesti Telefilm 1997) 50 Jamie Oliveri 30 minuti road: Aasiapärane lõhe 11 20 Viva Maria! (ItaaliaPrantsuse 1965)*. Seikluskomöödia 13 10 Tähelaev: Nikolai Novosjolov 14 25 Ilusad inimesed (Eesti 2008). Dokfilm 15 25 Kolm tähte Waldbühne laval (Saksa 2011) 18 00 Eesti lood: 6 tundi (Eesti 2005) 30 Aktuaalne kaamera 45 Jalgpalli MM 2014: Šveits – Ecuador 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 20 Sport. Sport 40 Puudutuse aeg: Maris Hellrand 45 Jalgpalli MM 2014: Prantsusmaa – Honduras 00 00 Jalgpalli MM 2014: Kokkuvõte. Šveits – Ecuador ja Prantsusmaa – Honduras 50 Jalgpalli MM 2014: Argentina – Bosnia ja Hertsegoviina 03 00 ERR uudised

09 00 Lastesaated 11 00 Vaba tahe: Keenia südames* 30 Ümber India ookeani koos Simon Reeve’iga, 2/6: Madagaskarilt Seišellidele 12 30 Jalgpalli MM 2014: Inglismaa – Itaalia* 14 15 Jalgpalli MM 2014: Elevandiluurannik – Jaapan* 16 00 Eesti lipp ümber Islandi, 1/10* 30 IT-osakond: Otse põrgust* 17 00 Eesti Raadio meeskvartett. Tänav, kus sa elad* 05 Tubane suvi* 30 Max* 55 Ma olen hirmus mutukas: Koibikuline 18 00 Nöbinina* 30 Bullerby laste lõbusad lood* 55 Willy Fogiga ümber maailma* 19 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Valentino – viimane moekeiser Teemaõhtu: Ivo Linna 65 21 20 Estraaditähestik: Ivo Linna (ETV 1983) 22 10 Laul, mida eile polnud veel. Telefilm 40 60xIff (ETV 2009) 23 40 Rock Summer 25: Ivo Linna ja isamaalised laulud (ETV 2013) 00 10 Iff! (ETV 1994) 38 ERR uudised

06 30 Rooli võim* 55 Mägede varjud* 07 40 Daltonid: Kaamerapettus. Vanglast põgenemine. Kihlvedu 08 05 Kanade linn: Kanaröövel. Varandusejaht. Roosad munad 35 Looney Tunes: Klienditeenindus 09 00 Koolivaheaeg Prostokvashinos 20 Peitusemeistrid* 50 Merevaade 10 20 Laula mu laulu 11 45 Nädalalõpp Kanal 2ga 13 15 Kodutunne 14 15 Pilvede all 17 05 Utta Danella – Sinilind tuleb taas, 2/2 (Saksa 2001) 19 00 Parim enne: Interjöör 20 00 Suvereporter+ 35 Sajandi armastus, 42/63 22 35 Hotell Grand: Inimrööv, 2 23 40 Purustaja (Demolition Man, USA 1993). R: Marco Brambilla. O: Sylvester Stallone, Sandra Bullock, Wesley Snipes. Märul 01 40 Pime nurk (The Blind Side, USA 2009). R: John Lee Hancock. O: Sandra Bullock, Quinton Aaron. Menukas kassahitt 03 45 Suvereporter+* 04 15 Ajaränduri naine (USA 2009)*. Romantiline draama

TV3

05 40 Kirgede torm, 1406-1407 07 25 Kung fu panda 45 Winxid 08 10 Aladdin 1, 42: Mozenrathi tuulešaakalid 35 Kuidas taltsutada lohet 09 00 Glee 3, 4: Pott kulda 10 00 Ratatouille (USA 2007)*. Animafilm 12 10 Laulupealinn, 2 14 05 Stop! 35 Palume lavale: Parimad palad* 15 35 Doktor Dolittle 2 (USA 2001). Komöödia 17 10 Ühe armastuse lugu, 60/100 19 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 Kättemaksukontor 10, 3: Vahendeid valimata, 1 20 30 Kättemaksukontor 10, 4: Vahendeid valimata, 2 21 35 007 ja liiga kitsas maailm (Inglise-USA 1999). Põnevik 00 15 Vegas 1, 14: Kolmas mees 01 10 Kättemaks 1, 13: Pühendumine 55 Tütart päästmas (USA 2012)*. Põnevik 03 25 Laulupealinn, 2* 04 55 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 05 25 Kirgede torm, 1408

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Seksikad reklaamid 06 00 Äralubatud pruut (Austria-Saksa 2013)*. Romantiline draama 07 45 Linnaelu 08 45 Top Shop 09 00 Süües saledaks, 3 30 Süües saledaks, 4 10 00 Aiasaade 30 Kodusaade 11 00 Lemmikretseptid 50 Hooaeg 12 30 Ellen 17 00 Põgenenud: Õuduste kelder 18 00 Eluteed, 43/45 30 Süües seksikaks, 7/13: Annalisa 19 00 Mägede varjud 20 00 Naistevahetus 11: Perekonnad Markiewicz ja Zusin 21 00 Naine Ladina kvartalist (PrantsuseInglise 2011). R: Pawel Pawlikowski. O: Ethan Hawke, Kristin Scott Thomas. Põnevusdraama 22 50 Trinny ja Susannah Belgias 23 55 Suvereporter+ 00 25 Elu 24 live 01 15 Põgenenud: Õuduste kelder* 02 05 Avastades Eikunagimaad (USAInglise 2004). Draama 03 45 Tippjuhi salamissioon, 2* 04 35 Nurjatud koerad* 05 00 Staariminutid: Halle Berry 05 Suvereporter+*

06 30 Postimees.ee 08 10 Komissar Rex, 104: Mõrvarisse armunud* 09 00 Komissar Rex, 105: Kuulsaks iga hinna eest* 55 Komissar Rex, 106: Muumia needus* 10 50 Conan, 227/483: Simon Helberg, Eli Young Band* 11 40 Conan, 228/483: Charles Barkley, Lyle Lovett* 12 30 Illusioonimeistrid, 5/13* 13 25 Jõugud, 3/12* 14 30 Ohtlik puhkus, 1* 15 25 Romeo peab surema (USA 2000)*. Põnevusmärul 17 25 Hawaii kelmid ja pühakud (USA 2004)*. Krimikomöödia 19 05 Kaks kanget Lõuna-Ameerikas 20 00 Rooli võim. Liiklussaade 30 Krimi* 21 00 Sissemurdjad, 2/20: Armasta ja kasuta hambaniiti 30 Jälitajad (U.S. Marshals, USA 1998). R: Stuart Baird. O: Tommy Lee Jones, Wesley Snipes. Järg kassahitile «Jälitatav». 23 55 Libisemine (Slither, USA-Kanada 2006). Humoorikas õudusfilm 01 40 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 50 Seaduse nimel 1, 5-6: Maetud; Paradiis 08 50 Rajalt maha 3, 11* 10 00 Kirvemehed 2, 13* 11 00 S.H.I.E.L.D.i agendid 1, 15: Jah-mehed* 12 00 Clevelandi show 3, 14: Märtsikuine isadus 30 Kontor 7, 25 13 00 Kia tee Riosse! 6: Rio 14 00 Defendor (Kanada-USA 2009). Krimikomöödia 16 00 Eesti rallikross 30 Rajalt maha 3, 12 17 30 Kirvemehed 3, 1: Vaenukirves 18 30 Simpsonid 2, 6* 19 00 Ninjasõdalased 30 Totaalne muutumine: kodu-eri 9, 11: Perekond Hill, 2 20 30 Simpsonid 2, 7: Bart saab autolt löögi 21 00 Moto GP. Grand Prix – Hispaania. Kataloonia ringrada 22 40 Top Gear 2/8* 23 45 Unibet Open Tallinn 2014: Kas igaüks võib võita 00 15 Valgekrae 3, 4 01 05 Rajalt maha 3, 12* 02 05 Kirvemehed 3, 1* 03 05 Power Hit Radio – KICKSTART 05 15 Ida-Virumaa uudised 20 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Kas tohib?* 45 Dr Vassiljevi terviseminutid* 09 00 Jalad ees, 10/15* 30 Keskkonnanädal* 10 00 Täiuslikud tormid, 1/6 (2013)*. Dokfilm 45 Raul Vaiksooga Tallinnast Viivikonda, 1* 11 15 Gordioni sõlm, 1* 45 Uneteadus (Prantsuse-Itaalia 2006)*. Mängufilm 13 35 Kinnisvaraveeb 15 00 Pühapäevatee 45 Terve tervis* 16 15 Armuleek, 34/304* 17 00 Armuleek, 35/304* 45 Armuleek, 36/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Nädala kokkuvõte 15 Arvutitark* 30 Kultuurimeeter* 20 00 Täna. Nädala kokkuvõte 15 Ameerika eestlased. Läänerannik, 2/7* 45 Maatriks* 21 30 Täna. Nädala kokkuvõte (subtiitritega) 45 Härra Eikeegi (Kanada-Belgia 2009). Mängufilm 00 15 Täna. Nädala kokkuvõte (subtiitritega)* 30 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Andres Ammas 09 05 Aiatark. Kaja Kärner 10 10 Jutusaade 11 05 Mnemoturniir 20 Müstiline Venemaa. David Vseviov 12 05 Vikerviisid 13 05 Linn ja ruum. Krista Taim 14 05 Kuula rändajat Hendrik Relve 15 05 Kauamängiv 16 05 Aja jälg kivis. Zürichi kirikud. Helgi Erilaid 17 05 Labor. Priit Ennet 18 00 Päevakaja 15 Spordipühapäev 19 05 Kirikuelu. Meelis Süld 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Mnemoturniir* 20 Müstiline Venemaa* 22 05 Sport 23 03 Kuula rändajat* 50 Kihnukeelsed uudised* 00 05 Päevatee* 01 00 Labor* 30 Öömuusika

+17 +29 +28 +26 +19 +19 +24 +20 +24 +25 +16 +14 +18 +19 +31 +22 +21 +33 +18 +25 +19 +20 +21 +20 +19 +11 +18 +29 +22 +16 +19 +23 +18 +23 +31 +14 +32 +35 +15 +28 +20 +32 +24 +35 +26 +26

07 05 Klassikahommik 09 05 Eesti interpreedid. Urmas Vulp. Viiuldajat Urmas Vulpi portreteerib tema tähtpäeva puhul Tiina Kuningas. 10 05 Sooviklassika. Pille Olde. Kuulajate lemmikmuusika. Telefon stuudios 611 4285. Elektronpost: klassika@err.ee 12 05 Helikaja* 13 05 Vanamuusikatund. Alessandro Stradella (1639–1682) oli üks oma aja kuulsamaid ja viljakamaid itaalia heliloojaid. 14 05 Järjehoidja. Stuudios on muusikateadlane Tiia Järg 14 30 Lemmiklood 15 05 Raadioteater. Eino Baskin 85! Deniss Fonvizin – Äbarik. 16 20 Vahemäng 50 Üks lugu 17 05 Vokalissimo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Miraaž. Cafe Zimmermann. Ansambel Cafe Zimmermann Celine Frischi juhatusel esitab Antonio Vivaldi muusikat. 20 00 Folgialbum. Margus Põldsepp. T 21 00 Džässikontsert*. Marius Neset Quartet (Norra) festivalil “Jazzkaar”. 22 05 Raadio Ööülikool 23 00 Fantaasiaplaat* 00 05 Nokturn