Postimehe paberleht 14 08 2014

OHTLIK ÄRI VENEMAAGA ENERGIAÄRI AJAV UNGARI VÕIB MUUTUDA PUTINI JUHTKIRI LK 2 MARIONETIKS. MAJANDUS LK 6–7

PEITUSEMÄNG

ÕIGED MEHED

Ukrainale lahkelt humanitaarabi pakkunud Venemaa pole siiani soostunud Punasele Ristile näitama, mis lasti ligi 300 veokit üle piiri vedama peaks.

Treenerite kutsekomisjon leidis, et väidetavalt dopingut ostnud Mati Alaveri ja Harry Lembergi ei saa karistada.

VÄLISMAA LK 8

AED JA KODU

Võõramaised viljad tuleb hoolikalt puhtaks küürida.

LK 17

SPORT LK 15

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee Ukraina peaminister

ARSENI JATSENJUK: Oleks parem, kui Venemaa saadaks 300 tühja veokit oma bandiitide tagasiviimiseks.

EESTI LK 8

NELJAPÄEV, 14. AUGUST 2014 • NR 188 (7179) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 358 • LUGEJAID 201 000

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

KORRAKAITSE

Rasmus Mägi jooksis rekordiga finaali

Paremad reeglid Alkoholi tarvitamise absoluutsest keelust loobumine ei tähenda piirangutest loobumist, vaid piirangute mitmekesistumist, leiab Lääne politseiprefekt Priit Suve. LK 10

Eestis napib osavaid töökäsi

LIIKLUS

Igavene vaidlus

Peaaegu kõik Eesti tööstusettevõtted kurdavad, et oskustöölisi on vähe, samas aga käivad spetsiifiliste oskustega inimesed sageli kodust väga kaugel tööl.

Kunagi kuulutasid humoristid Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov jalakäijad parimaks osaks inimkonnast, meenutab Andres Einmann.

Viimasel ajal on üha häälekamaks muutunud jalgratturid, kes nimetavad hoopis iseennast parimaks osaks. Kahtlemata ei pea ennast inimkonna halvimaks osaks ka autojuhid. LK 2

Praegu on Eestis sadakond ettevõtet, kuhu otsitakse oskustöölisi.

Keskmiselt on igas ettevõttes kaks vaba töökohta, nii et puudu on 200 kätepaari.

Väikest leevendust tööjõuprobleemile võivad tuua Soome majandust tabanud raskused – tootmist vähendanud või selle suisa peatanud ettevõtted lasevad esmalt vabaks eestlased.

Eile õhtul jooksis Rasmus Mägi Šveitsis kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel 400 meetri tõkke- SPORT jooksu kolmandas poolfinaalis parima aja, Euroopa hooaja tippmargi ja uue Eesti rekordi – 48.54.

LK 15

EESTI LK 4–5

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 14. AUGUST 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Euroopa delikaatne probleem – Viktor Orbán

Lõputu vastasseis Vene huumoriklassikud Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov tituleerisid ligi sada aastat tagasi jalakäijad parimaks osaks inimkonnast. Viimastel aastatel on üha häälekamaks muutunud jalgratturid, kes nimetavad hoopis iseennast inimkonna parimaks osaks. Kahtlemata ei pea ennast inimkonna halvimaks osaks ka autojuhid.

Suhtumine teise liikumisviisi harrastajatesse sõltub suures osas sellest, millises rollis on inimene ise. Suhtumine võib näiteks autoroolist jalgrattasadulasse asudes oluliselt muutuda.

Kasutan enamasti liiklemiseks autot ja autoroolis istudes häirivad mind paljud jalakäijad ja jalgratturid. Mind häirivad ratturid, kes hoolimata jalgrattatee olemasolust sõidavad autotee servas. Veel rohkem häirivad mind jalgratturid, kes sõidavad sõiduteel mitmekesi kõrvuti, võttes ühe sõiduraja enda alla. Samuti häirivad mind jalgratturid, kes sõidavad täiskiirusel ülekäigurajale, arvestamata, et jalgratturil pole ülekäigurajal eesõigust ja autojuht ei pruugi ootamatult ülekäigurajale tuhisenud jalgratturi ees pidama saada. Autojuhina häirivad mind vales kohas üle tee jooksvad jalakäijad.

Suvel kasutan igapäevaseks liiklemiseks sageli jalgratast. Sõidutee ääres vändates häirivad mind autojuhid, kes mööduvad minust vaid mõnekümne sentimeetri kauguselt. Mind häirivad jalgrattateel kõndivad jalakäijad, kes ei teadvusta, et tee on mõeldud vaid rattaga sõitmiseks ja jalakäijatel ei ole sinna asja.

Jalakäijana häirivad mind kõnniteedel liiga kiiresti sõitvad jalgratturid, kes ei võta jalakäijast möödudes hoogu maha ja jalakäijate vahel slaalomit harrastades 20–30 km/h kiirusega mööda tuhisevad. Ka häirivad mind autojuhid, kes ei vaevu ülekäiguraja juures hoogu maha võtma ja jalakäijal praktiliselt üle varvaste sõidavad.

U

ngari peaministri Viktor Orbáni üha autokraatiameelsemaks muutuvad avaldused ning ta tihenev koostöö Putini Venemaaga annavad muretsemiseks põhjust küll ja küll. Küsimus on ju selles, kui ühtne on Euroopa esiteks oma väärtustes ja teiseks sõjaka Kremli ohjeldamisel. On selge, et Kreml otsib Euroopas nõrku kohti. Endiselt majandushädades siplev Ungari ja selle populistlikult Brüsseli-vastane peaminister on paraku üks sellistest nõrkadest kohtadest.

Piiblis sai Saulusest Paulus. Orbán on aga muutunud Paulusest Sauluseks. Mees, kes nüüd sarjab liberaalset riigikorraldust, valiti 1992. aastal Liberaalse Internatsionaali aseesimeheks. Oma esimesel peaministriks oleku ajal (1998–2002) tegi Orbán paremtsentristliku valitsusega kiireid ja radikaalseid reforme ning vedas majanduse vägagi edukalt arengule. Toona kurjustas Orbán Euroopa Komisjoniga, et see venitab liitumisläbirääkimi-

si. Nüüd võtab ta sisepoliitikas punkte, esitades ennast iga väiksemagi asja peale kui Ungari ainulaadsuse kaitsjat kurja Brüsseli eest. Kusjuures iroonia seisneb selles, et just Orbáni enda käitumine näitab ilmekalt, kui piiratud on ELi võimalused liikmesriiki mõjutada, juhul kui riigi peaminister ei püüagi läbirääkimisi pidada, vaid ajab lihtsalt igale väiksemalegi asjale sõrad vastu.

Küsimusele, mida teeks Orbán, kui Kreml talle mingisuguse ultimaatumi esitaks, ei oska õigupoolest keegi vastata. Isegi ta enda kauaaegsed võitluskaaslased ütlevat: Orbán on muutunud mees, ta ei kuula kedagi. Ta on saanud kaks korda järjest parlamendivalimistel enamuse, naudib suurt isiklikku populaarsust ning saab endale lubada suurte asjade otsustamist peaaegu üksinda. Väited, et Ungari on juba autoritaarne riik, on praegu siiski ülepakutud.

Orbán on ungarlaste jaoks sotsialistide korraldatud hädadest päästja. On õige, et vasakpoolsed majandasid 2002– 2010 Ungarit väga halvasti. Eriti marru läks rahvas siis, kui kaheksa aastat tagasi lekkis toonase peaministri Ferenc Gyurcsány erakonna sees peetud kõne

lindistus, kus ta otsesõnu ütles, et võidu saavutamiseks parlamendis valetas tema valitsus oma saavutuste kohta ja tegelikult ei saadud nelja eelnenud aastaga hakkama millegi muu kui võimul püsimisega. Sellest hoobist pole Ungari sotsiaaldemokraadid siiani kosunud.

JUHTMÕTE Mida teha, kui üks liikmesriik oma peaministri isikus väga kummalisele ja ohtlikule rajale pöörab? Näpu vibutamisest on vähe kasu. Midagi radikaalsemat aga ka justkui teha ei saa.

LK 6–7

KÕVA SÕNA Otsetoetused pankadele ehk pensioni teise samba maksed riigieelarvest ja töötajate taskust ligikaudu 400 miljonit eurot aastas on üks taasiseseisvunud Eesti suuremaid rumalusi.

PÄEVA KOMM

IRLi volikogu esimees Helir-Valdor Seeder, PM 13.08

Jalgratturid nimetavad hoopis iseennast inimkonna parimaks osaks.

Kahtlemata ei pea ennast inimkonna halvimaks osaks ka autojuhid.

Postimees 1938. aastal Saksamaa – sõjalaager.

Tsehhoslovakkia kaitsenõukogu kokku.

Berliinist, 13.aug. (Reuter) Laiaulatuslikud ettevalmistustööd Saksa jala- ja õhuväe manöövriteks, mis algavad tuleval nädalal, on tekitanud närvilisust elanikkude hulgas Baieris, Saksimaal ja Reinimaal.

Neis piirkondades toimuvad peamanöövrid.

Ettevalmistused on nii põhjalikud ja silmatorkavad, et on tekkinud täieline sõjameeleolu. Manöövrid on tõenäoliselt põhjuseks, miks sel nädalal börsil ja üldse ärimaailmas väärtpaberite hinnad ootamatult langesid.

Paljudest Saksa riigi osadest saabub teateid suurejoonelistest veoautode, sõiduautode ja hobuste rekvireerimisest. Reini-

Nii autojuhtidel, jalgratturitel kui ka jalakäijatel on kasulik aeg-ajalt oma liikumisviisi muuta. Igapäevased automobilistid võiksid proovida jalgrattasõitu. Jalgratturid võiksid ronida sadulast maha ja mõnel päeval hoopis jalgsi tööle minna. Jalgratturid või jalakäijad võiksid võimalusel läbida oma igapäevase marsruudi autoga.

Auto asemel jalgrattaga sõites võib mõista, miks jalgrattur ei kasuta sõitmiseks jalgrattateed ja sõidab hoopis teeservas. Rattateele pääsemiseks võib olla vaja ületada kõrge äärekivi või võib rattatee ristuda iga paarikümne meetri järel kõrvaltänavatega, mis nõuab ratturilt tee andmist ja aeglustab liikumiskiirust.

Autojuht võib mööduda jalgratturist ebameeldivalt lähedalt, kuna teeservad on autosid täis pargitud, vastu tuleb teine auto ja muud võimalust ei olegi.

Tavapärasest rollist välja astudes võib märgata uusi asju ja mõista kaasliiklejat paremini. Ja võidavad sellest kõik, nii autojuhid, jalgratturid kui ka jalakäijad, olenemata sellest, kes neist on parim osa inimkonnast.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Seekord pole Orbánil majanduse taastamine läinud kaugeltki sama edukalt kui 1990ndate lõpus. Majandusarengut on aga väga vaja, sest just selle lootusega teda valiti. Nii haarabki ta Kremli pakutud õlekõrrest ning teeb üha kummalisemaid avaldusi.

Teiste Euroopa riikide ees on aga äärmiselt delikaatne küsimus: mida teha, kui üks liikmesriik oma peaministri isikus väga kummalisele ja ohtlikule rajale pöörab? Näpu vibutamisest on vähe kasu. Midagi radikaalsemat aga ka justkui teha ei saa.

urmas nemvalts

andres einmann

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

maalt teatatakse, et kindlustustööde piirkonnas võidakse üle piiri minejat karistada mahalaskmisega koha peal.

Prahast teatab Havas: Üldiselt arvatakse, et Saksamaa ei valmista ette sõjalist aktsiooni. Ennem kaldutakse arvamisele, et Saksamaa uue sõjalise demonstratsiooni üheks eesmärgiks on Tsehhoslovakkiat hirmutada.

«Lidove Noviny» kirjutab: Saksamaa tahab sundida Prahat vastu võtma kõiki Henleini nõudmisi. Meie tahame rahu, kuid meie ei alistu ühelegi diktaadile, kirjutab leht.

Nüüd kinnitatakse ametlikult, et Tsehhoslovakkia riigikaitse ülemnõukogu on kokku kutsutud tulevaks teisipäevaks.

14.08.1938

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 14. AUGUST 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Põllumehed nõuavad abi Vene sanktsioonide vastu

Tallinna büroohoone süttis lambist

Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsuvad valitsust üles otsima kiiresti lahendusi Venemaa impordikeelu tõttu surve alla sattunud Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete olukorra leevendamiseks.

Venemaa impordipiirangutel on laiem mõju Euroopa Liidu põllumajandusturgudele, mida tuleb hinnata erinevate põllumajandussektorit tabanud negatiivsete asjaolude kontekstis, seisab eile laiali saadetud Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Põllumeeste Keskliidu pressiteates.

«Venemaa piirangute tõttu on häiritud tavapärased tarnekanalid ja paljude ELi liikmesriikide tootjad otsivad uusi tur-

Esmaspäeva hilisõhtul Tallinna kesklinna büroohoones puhkenud tulekahju sai ekspertide esialgsel hinnangul alguse päevavalguslambist. «Eksperdid, uurijad ja prokurör käisid teisipäeval sündmuskohaga tutvumas. Ekspertide esialgsel hinnangul sai tuli alguse ruumi lae alt päevavalguslambist, mis oli kinnitatud vahelae külge, ning tuli hakkas kõigepealt levima anduritest kõrgemal vahelae ja lae vahel.

Seetõttu reageerisid andurid põlengule mõningase viiteajaga,» ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Arno Põder. tallinncity.ee

ge. Kui Venemaa turule samas mahus alternatiivseid turge ei suudeta leida, siis on oht, et «ülejäägid» jõuavad tootmiskuludest madalama hinnaga Eesti turule ning suruvad konkurentsist välja kohaliku toidukauba ja -toorme,» ütles Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Põllumeeste esindajad nõustuvad avalduses välisminister Urmas Paeti väljaöeldud seisukohaga Äripäevas, et «loomulikult peavad vastutustundlikud riigid püüdma solidaarsusest lähtudes abistada oma ettevõtteid, keda tabab piirangute põhiraskus. Julgeolekuolukorra parandamiseks läbielatavaid raskusi peaksid ühiskonnad kandma solidaarselt, et need ei jääks täies mahus vaid

mõnede ettevõtete ja tootjate õlgadele».

ELi uutel liikmesriikidel on õigus lisaks eurorahale riigieelarvest põllumehi kuni 2020. aastani täiendavalt toetada, et kompenseerida meie põllumeeste väiksemaid toetustasemeid võrreldes vanade liikmesriikide tootjatega. Sel aastal on Eestil lubatud oma põllumajandustootjaid täiendavalt toetada 24,5 miljoni euro ulatuses ja tuleval aastal 23 miljoni euroga.

Sellel aastal vajalikku raha rii-

On oht, et «ülejäägid» jõuavad tootmiskuludest madalama hinnaga Eesti turule ning suruvad konkurentsist välja kohaliku toidukauba ja -toorme.

Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus

gieelarves pole ja ka tuleva aasta suhtes on poliitikud olnud pessimistlikud.

Põllumeeste Keskliit ja Põllumajandus-Kaubanduskoda leiavad, et vaatamata pingelisele riigieelarvele ei tohi valitsus Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime arvelt enam kokku hoida. Valitsus ja riigikogu peavad leidma võimalused tuleva aasta riigieelarvest põllumajanduse üleminekutoetuste täies ulatuses maksmiseks, et leevendada Venemaa impordikeelu negatiivseid mõjusid.

Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsuvad kõiki eestimaalasi üles eelistama kodumaiseid toiduaineid, et leevendada Vene sanktsioonide mõju kohalikule toidutootmisele. PM

112. Häirekeskuse uus positsioneerimise IT-lahendus sai korralikud tuleristsed esmaspäeva öösel, kui Tallinna kesklinnas oli suurpõleng.

Uus IT-lahendus teeb päästjate töö kergemaks

Pentus-Rosimannuse suhtes ei alustatud menetlust Põhja ringkonnaprokuratuur ei alustanud kriminaalmenetlust keskkonnaministri Keit PentusRosimannuse (pildil) ja Rain Rosimannuse suhtes, mida taotles Keskerakonna juhatusse ning erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kuuluv Jaanus Karilaid. Karilaid tõi põhjenduseks suure rahasumma liikumise ettevõtte Autorollo kontole. «Raha liikus Pentuse hallatava Keskkonnainvesteeringute Keskuse ning sealt edasi MTÜ Pakendiringlusele AS Autovaal kaudu,» põhjendas Karilaid eelmisel nädalal oma avaldust. postimees.ee

12 000

reservväelast, tegevväelast, ajateenijat ja kaitseliitlast osaleb tuleval aastal õppusel «Siil».

Eesti suursaadikuks Colombias sai Mart Tarmak hanneli rudi

President Toomas Hendrik Ilves nimetas eile ametisse Eesti suursaadiku Colombias, kelleks sai värskelt Brasiilias suursaadikuna tööd alustanud Mart Tarmak. Lisaks Brasiiliale on Tarmak ühtlasi Eesti suursaadik Peruus, Tšiilis ja nüüd ka Colombias. postimees.ee

reporter

Ol i n K a ngadžungli põlengu ajal tööl ja leidsin tänu uuele süsteemile üles Kunderi tänava hüdrandi,» rääkis Põhja päästekeskuse vanemoperatiivkorrapidaja Ramon Ruotsi. Ta selgitas, et tegelikult on vaid üksikud hüdrandid tänaval näha ja enamik neist on tänava all.

«Tänaval olevaid hüdrante näed niigi, aga nende kaevukaante all olevate leidmiseks tuli varem paberites lapata, kus asuvad lähimad veevõtukohad,» rääkis ta.

Uus süsteem pakub operatiivkorrapidajale võimaluse arvutada välja, kui pikk on vahemaa hüdrandi ja põlengu koha vahel. «Näiteks kui on sada meetrit, siis ma saan kohe välja rehkendada, et kuna üks voolik on 20 meetrit pikk, siis on vaja kustutamiseks ühendada viis voolikut,» kiitis ta uut süsteemi.

Ka pakub uus IT-lahendus võimaluse arvutada välja põlengupindala, mis on väga oluline metsapõlengute ajal. Ka võimaldab uus süsteem lisada andmebaasi suurte hoonete, nagu hotellid ja koolid, plaanid, see kiirendab märgatavalt kustutustööde planeerimist. Uus ITlahendus positsioneerib hädaabinumbrile 112 helistaja ning näitab digikaardil õnnetuskohale lähimaid kiirabi- ja päästemeeskondi.

Kõikidesse kiirabi- ja päästeautodesse paigaldatud arvutid näitavad digikaardil sündmuskohale välja sõitnud meeskonnale, kus asub õnnetuspaik, ning pakub välja nii kiireima tee kui ka alternatiivse variandi kohalejõudmiseks. Digikaart põhineb maanteeameti kaardil ning esialgu ei arvesta see tee-

Lennuki ohtlikku maandumist ei põhjustanud rike Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ohutusjuurdluse keskuse esialgsel hinnangul ei põhjustanud Bulgaaria lennukiga maandumisel juhtunud intsidenti tehniline rike.

Bulgaariast Tallinna naasnud Smartlynxi lennuki Airbus A320 saba puudutas 31. juulil lennujaama maandumisrada, keegi lennuki pardal olnud inimestest vigastada ei saanud. Ohutusjuurdluse keskuse juhataja Jens Haug lausus, et tegemist on vägagi tagasihoidliku vahejuhtumiga ning ta pole kindel, kas see ohutusjuurdluse huviorbiiti jõuab. postimees.ee Põhja päästekeskuse vanemoperatiivkorrapidaja Ramon Ruotsi jälgib uut süsteemi.

fotod: toomas tatar

meeter,» kinnitas süsteemi välja töötanud CGI Eesti tegevjuht Avo Kask.

Kui häirekeskuse rakendus töötab, siis operatiivautode seadmed tahavad häirekeskuse juhi Janek Laeva sõnul veel veidi seadistamist. «Siin on veel veidi tegemist, sest autosid on pisut enam kui kakssada ja igat masinat tuleb eraldi vaadata, sest auto ei ole juhtme otsas, seal on leviala, kaabeldamise küsimused,» selgitas Laev.

Seetõttu kulub operatiivautodele pandud süsteemide häälestamisele veel aega ja selle tööga loodetakse ühele poole saada aasta lõpuks. «Kui kõik probleemid on lahendatud ja kasutajad koolitatud, siis saame öelda, et see töötab nii nagu vaja. Täna on seda veel veidi vara öelda,» tõdes Laev.

Esialgu ei ole uue süsteemiga ühendatud ka tummadele ja vaegkuuljatele mõeldud süsteem, millega nemad saavad häirekeskusega suhelda. «Selle me liidame juurde, sest inime-

ne, kes rääkida ei saa, peab saama riigiga suheldud sama moodi nagu meie kõik,» lubas Laev.

Tallinna kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul on nemad uut IT-lahendust kasutanud mitu nädalat ja esialgu tuleb seda veel parandada. «Põhiprobleem on selles, et autos olev aparaat ja keskserver alles õpivad üksteist tundma, aga see on alguses ikka nii,» tõdes Adlas. Ta lisas, et siiani on nende kogemus olnud positiivne.

«Kui ta töötab ja teeb seda tõrgeteta, siis on sellest palju kasu olnud,» kinnitas ta.

Esialgu on uue süsteemiga liitunud vaid päästeamet ja kiirabi, lähiaastatel peaks sellega ühinema politsei. Uues süsteemis näeb häirekeskus vabatahtlike päästjate liikumist, kuid nende autodel see rakendus puudub. Süsteemi hakati looma 2010. aastal, Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames. See maksab 1,5 miljonit eurot, millest 85 protsenti annab Šveits ja 15 protsenti Eesti.

töid ega reaalsest liiklusolukorda, kuid tulevikus peaks ka see võimalus sinna lisanduma.

Hädaabinumbril 112 helistades positsioneerib uus süsteem lauatelefonilt helistades maja täpsusega, hajaasustusega piirkonnas 200–300-meetrise täpsusega. «Kõne lõpus võib positsioneerimise täpsus olla mõni

Põhiprobleem on selles, et autos olev aparaat ja keskserver alles õpivad üksteist tundma, aga see on alguses ikka nii.

Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas

Tallinnas ei põle veerand tänavavalgustusest

Elering lokaliseeris elektrijaama reostuse

Tallinn alustas öist tänavate pimendamist majanduskriisi ajal 2009. aastal. Kuigi majandus on taastunud, püsivad tänavad ja pargid öösiti endiselt hämarad. Tallinnas on ligikaudu 55 000 tänavavalgustit, millest üle 7000 on pidevalt välja lülitatud. err.ee

Elering on lokaliseerinud Kiisa elektrijaamast möödunud nädala lõpus Soo ojja ja Keila jõkke sattunud reostuse. «Elering on alates nädalavahetusest tegelenud intensiivselt reostuse tagajärgede likvideerimisega,» ütles Eleringi pressiesindaja Ain Köster. BNS

Postimees.ee küsitlus Kas plaanite minna Arvamusfestivalile?

Ei, kindlasti mitte

90%

Jah

1525 vastajat

7% 3% Pole veel otsustanud

4 || EESTI || POSTIMEES, 14. AUGUST 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

TÖÖTURG. Ettevõtted kurdavad, et ei leia kergesti häid spetsialiste.

Oskajad mehed ja naised peavad aga kodust kaugel tööl käima.

Ettevõtted on hädas spetsialistide leidmisega liina laanemets reporter

O

skustöölistest on puudus pea kõigil tööstusettevõtetel ja see probleem üha süveneb.

Mitmeid spetsiifilisi erialasid Eesti kutsekoolide programmides ei õpetata ja vajaliku kutseoskusega töötajad tuleb ettevõtetel endil välja koolitada. Kuid ka koolitamiseks sobivaid inimesi on raske leida.

Eelmise nädala lõpus tekitas Läänemaa elanikes paanikat PKC Groupi Haapsalu tehase sulgemine, kuna aasta lõpuks koondatakse 347 töölist.

Tehase sulgemist põhjendati just töökäte vähesusega.

CV Online’i turundusjuhi Heikko Grossi sõnul on praegu Eestis kõigi valdkondade peale oskustöölistele kokku umbes 200 tööpakkumist. Ettevõtte kohta on keskmiselt kaks pakkumist, seega aktiivsed töökuulutused on umbes sajal ettevõttel. Üks võimalus oskustööliste puuduse leevendamiseks on teha tihedamat koostööd haridusasutustega. Üks viimaseid näiteid on Elroni ja Tallinna Tehnikakõrgkooli koostöö uute rongijuhtide koolitamiseks.

«Kõrvalt vaadates tundub, et pahatihti jääb ettevõtete ja haridusasutuste koostöö vägagi

piiratuks või jääb see soovunelmaks mõlema jaoks, sest tihedat koostööd tegelikult ei tehta,» leidis Gross.

Teiseks on alati võimalik ettevõttel endal sobivat tööjõudu omal käel koolitada. Mõlemad mainitud võimalused on ressursimahukad, aga kahjuks häid, odavaid ja kiireid lahendusi ei tundu olevat, tõdes Gross. Ta lisas, et veel jääb ka võimalus eelnevalt välisriikidesse tööle suundunud eestlasi tagasi meelitada. Seejuures tõstatuvad uued küsimused ja probleemid.

«Teatud mõttes on praegune olukord nii-öelda lõiv, mida meil tuleb maksta selle eest, et eriti kriisiaastatel läks hulk eestlasi Soome, aga ka teistesse põhjamaadesse tööle,» leidis Gross.

Osaühing TMB Element toodab Tartus monteeritavaid raudbetoonelemente ning oskustööliste järele on vajadus suur. Ettevõtte juhataja Taavi Vesperi sõnul ei ole nende ettevõttes ja Soome samalaadsetes ettevõtetes pakutav palgavahe suur, kuigi inimeste ajudesse on kinnistunud arusaam, et vahe on vähemalt kahekordne.

«Tegelikult jääb TMB Elemendi tehases oskustööliste brutopalk vahemikku 1500–2500 eurot ning Soomes võib sama töö eest teenida 2000–3000 eurot,» kommenteeris Vesper.

Vesperi sõnul unustatakse aga suurema palga lummuses tihtipeale ära välismaal töötamise miinused, nagu suuremad elatuskulud ja paljude Soomes töötavate eestlaste puhul ka

iganädalased või -kuised transpordikulud, mis kokkuvõttes sealse palga Eesti omaga võrdsustavad.

Vesperi sõnul on oskustöölistega alati probleeme, mitte ainult neil, vaid ka teistel firmadel. «Praegu on olukord eriti vilets, kuna on suveperiood,» ütles Vesper, kes peab konkurentideks ehitusfirmasid, kes tõmbavad töömehed teatud perioodiks ehitusobjektidele. «Sügisel olukord jälle natuke paraneb.»

«Oleme kasutanud eri tööotsinguportaale ning ka kutseja ametikoolides kohapeal käinud, aga sobivaid töölisi on äärmiselt vähe,» selgitab Vesper.

Praegu oleks TMB Elemendil kindlasti vaja 10–20 oskustöölist, tunnistas Vesper. «Üldiselt on meie oskustöölised need, kes on varem ehituses töötanud, kuid veel parem oleks, kui nad oleks samalaadset tööd varem tehases teinud.»

Vesperi sõnul on nende oskustööliste hulgas neidki, kes varem aastaid Soomes töötanud. «Soome majandusolukord on praegu vilets, paljud tehased on ajutiselt kinni pandud ja selle tõttu hoitakse kindlasti kohalikku tööjõudu,» leidis Vesper. Tema sõnul on Soomes riiklikud abiprogrammid, mis toetavad tehaseid, et juhid hoiaksid oma töölisi. «Sellepärast lastakse eestlased lahti või saadetakse kodumaale ajutiselt või lõplikult tagasi.»

Eelmisel aastal oli probleem, et väljaõpetatud mehed suundusid poole aasta jooksul Soo-

me tööle, kuid tänavu on natuke parem, tõdes Vesper. «Ressursivool on ikkagi Eesti poole rohkem, inimesed tulevad vaikselt tagasi.»

«Inimesed vaatavad alati palka, kuid üldine tendents on ikkagi see, et töölised on hakanud aru saama, et ei ole tasuv veeta elust mitu aastat välismaal ja võita sellega umbes 500 eurot kuus,» tõdes Vesper. Ta lisas, et mõni aasta tagasi, kui Soomes olid veel suuremad palgad, siis võis see ära tasuda.

Olen Hekotekis töötanud juba 11 aastat, ükspäev arvutasin kokku, et aastas sõidan ainult töö pärast 30 000 kilomeetrit, see teeb nende aastate peale kokku ju kaheksa tiiru ümber Maa. Hekoteki töötaja Teet Habo

Tartusse tulevad oskustöölised suuremas osas LõunaEestist, Põlvast ja Võrust, tunnistas Vesper. «Üldiselt sõidetakse iga päev, kolm-neli meest autos, samuti on ka võetud üürikorterid, kuid nädalavahetuseks sõidetakse koju,» selgitas Vesper.

Hekotek on puidutöötlemise seadmeid projekteeriv ja valmistav masinaehitusettevõte Harjumaal. «Meie töötajate elukohtade geograafia on lai,» ütles Hekotekis 20 aastat tsehhijuhatajana töötanud Vahur Eggert. Hekoteki tööstus asub Tallinnast 13 kilomeetri kaugusel Jüris, kuid oskustöö-

Rummu karjääris vette hüpanud neiu sai viga merilyn säde

merilyn.sade@postimees.ee

Kuigi paljud ei pea Rummu karjääri varemetelt vette hüppamist ohtlikuks, juhtus eelmisel nädalal seal õnnetus 17-aastase neiuga, kes oma selga vigastas.

Häirekeskuse avalike suhete juht Jaana Padrik ütles, et häirekeskusele tuli 7. augusti pärastlõunal teade, et Rummu karjääris oli 17-aastane neiu hüpanud vette karjääris asuvalt hoonemüürilt ja löönud selja vastu vett. Kiirabi viis neiu haiglasse, kust ta pärast ravi saamist koju lasti.

Kui Postimees eelmisel nädalal Rummu karjääri ääres noortega rääkimas käis, ei arvanud keegi, et hoonelt vettehüppamine ohtlik oleks. Ohutust põhjendati sellega, et ülevalt vaadates ei paistvat vee põhjas midagi ning et keegi pole viga saanud.

Sukeldumisega tegelev Põhja prefektuuri politseijaoskonna juht Vahur Tamuri ütles, et paljud inimesed ei jõuagi vette hüpates karjääri põhjani, kuid ka kõrgelt kukkumine võib õnnetusi põhjustada.

Noored ei pea Rummu karjääri varemetelt vette hüppamist ohtlikuks.

Tamuri sõnul leidub karjääri põhjas paneelitükke, puuoksi, raudarmatuure ja ka okastraati. «Kõigil soovijatel on internetist võimalus otsida ja leida videoid ning näha ise, milline Rummu karjääri põhi tegelikult on,» ütles Tamuri.

«Kõige ohutum on ujuda Keila-poolses osas, kuid ka seal tuleb väga ettevaatlik olla ning vanematel tuleb oma lapsi pingsalt jälgida, sest ka väikesed sügavused muutuvad seal kiirelt kuni kaheksa meetri sügavuseks,» hoiatas politseinik.

foto: mihkel maripuu

Kuigi noorte seas levib üldine arvamus, et Rummu karjääris õnnetusi ei juhtu, on sel suvel karjäär võtnud ka ühe sukelduja elu. Sukelduja viidi kiirabiga haiglasse, kuid arstidel ei õnnestunud tema elu päästa.

lised käivad tööle Tartust, Paidest, Raplast, Märjamaalt, Paliverest ja loomulikult Tallinnast ning selle lähiümbrusest.

«Kaugelt? Jah! Järelikult on nad head spetsialistid, või õigemini on nendest saanud head spetsialistid,» tunnistas Eggert. Tema sõnul on nii neid, kes sõidavad iga päev tööle, kui ka neid, kes on leidnud elamispinna sugulaste juures. «Seitse aastat sõitsid iga päev Rakverest mehed tööle, aga 12 aastat tagasi kolis tehas Jürisse ja sõit pikenes 15 kilomeetrit ning mehed loobusid tööst.»

«Meile tullakse kaugemalt tööle, kuna Hekotek maksab korralikku palka ja töö on huvitav ning kodukoha ligidal ei ole ilmselt spetsialisti väärtustavat tööd,» tunnistas Eggert.

Tartust ja Paliverest pärit töölised elavad Tallinnas sugulaste juures. Rapla ja Märjamaa inimesed sõidavad aga iga päev kodu ja tööpaiga vahet. «Tööle sõidetakse tavaliselt 60–70 kilomeetri kauguselt ja tagasi samapalju,» teadis öelda Eggert, kes lisas, et ka ostujuht sõidab samapalju.

Teet Habo töötab Hekotekis painutuspingi taga ning käib tööle Kehtnast. «Olen siin töötanud juba 11 aastat, ükspäev arvutasin kokku, et aastas sõidan ainult töö pärast 30 000 kilomeetrit, see teeb nende aastate peale kokku ju kaheksa tiiru ümber Maa.» «Edukas firma peaks püüdlema sinnapoole, et tal oleks tööl ainult spetsialistid,» leidis Eggert. Tema sõnul tuleb oskus-

Tallinna lähedal Jüris asuvasse puidutöötlemise seadmete tootmisettevõttesse Hekotek käiakse tööle lisaks lähematele paikadele ka Tartust, Paidest, Raplast ja Märjamaalt. foto: jaanus lensment

Napsitamise lubamine ei koorma pealinna politseid Juulist kehtima hakanud uus korrakaitseseadus, mis lubab avalikus kohas teisi häirimata alkoholi tarvitada, ei ole Tallinna politseile praeguseks tööd juurde toonud. Samuti ei saa öelda seda, et hädaabinumbrile laekub senisest mitu korda rohkem teateid purjutavatest seltskondadest, ütles Põhja prefektuuri Kesklinna konstaablijaoskonna vanem Uudo Sepa.

Ta märkis, et pigem suureneb väljakutsete arv nädalavahetustel, kui politseini jõuab rohkem avaliku korra rikkumise teateid.

«Kõige enam tuleb kõnesid selle kohta, et keegi rikub alkoholi tarvitades avalikku korda – näiteks karjub, tülitab teisi või käitub muul viisil teisi häirivalt – Tallinna kesklinnas ja vanalinna piirkonnas,» sõnas Sepa. Samuti saab rohkem teateid joobnud inimestest, kes on avalikus kohas magama jäänud.

«Selliseid teateid tuleb kõige enam Tallinna kesklinnast,» ütles ta.

«Samas on uue korrakaitseseaduse jõustumise järeldusi veidi vara teha, sest kuu ja paar nädalat ei anna veel selget pilti võimalikust muutunud olukorrast meie tänavatel,» sõnas Sepa.

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi kinnitusel tekitab aga alkoholi laustarbimine avalikus ruumis probleeme. «Korrakaitseseadusest lähtuv alkoholitarbimise järsk liberaliseerimine mõjub negatiivselt nii avaliku korra seisundile kui noorsoo hoiakute kujunemisele,» nentis Klandorf.

Seoses kõnealuse probleemiga on oma arvamuse kujundanud ka linnaosade valitsused. Nende üldine seisukoht on, et alkoholi laustarbimine avalikus ruumis ei ole vastuvõetav.

Pirita linnaosavalitsus on esitanud linnavalitsusele palve alkoholi tarbimist piirata.

Alkoholi joomise tahavad randades ja laste mänguväljakutel keelustada ka Põhja-Tallinn ja Haabersti. BNS

POSTIMEES, 14. AUGUST 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. foto: toomas tatar

Tööotsijatel tuleb olla paindlik

töölised ise välja koolitada, kui neid tööturult ei leia.

«Kahjuks on nii, et ka kõige lihtsama eriala spetsialist, kes tööturul liigub, ei ole meie firmale valmis spetsialist,» ütles Eggert. On ju igal firmal oma spetsiifika, oma nõudmised, väljakujunenud käitumisreeglid ning tavad.

Alati on kahju, kui hea spetsialist lahkub, tõdes Eggert, kelle sõnul uue töötaja koolitamine võtab Hekoteki kogemuste põhjal umbes pool aastat. «See tähendab «spetsialisti» ümberõpetamist meie spetsialistiks,»

täpsustas Eggert, kellel on hulgaliselt kogemusi lukkseppadekeevitajatega. «Tulevad mehed ja taovad rusikaga vastu rinda – olen eurosertifikaadiga keevitaja – ja nõuavad Eesti mõistes päris kõrget palka.»

Hekotek organiseerib töötajatele ühisüritusi ka koos perekondadega. «See on hoidnud meie töötajaid koos ja äraminejaid on olnud suhteliselt vähe,» tunnistas Eggert. On olnud ka neid, kes on läinud ja tagasi tulnud ning tunnistanud Hekoteki häid töötingimusi ja töötajasõbralikku õhk-

konda. «Alati ei ole palk kõige tähtsam.»

Töökäte puudus mõjutab Estanci nõukogu esimehe Raigo Tammo sõnul ettevõtet oluliselt. Estanc otsib eelkõige kõrgema kvalifikatsiooniga keevitajaid, aga ka kõrgharidusega projektijuhte ja konstruktoreid.

Tammo sõnul leitakse parimad töötajad oma töötajate kaudu.

«Rahulolev töötaja on parim tööjõu värbamise abivahend,» selgitas ta. Firma on proovinud töölisi leida töökuulutusportaalide kaudu, kuid need töötajad ei pruugi püsima jääda. Tammo

ütles, et kõigi töötajate CVs väljatoodud oskused ei pruugi tõele vastata.

Tammo sõnul leidub neil töötajaid, kes iga päev sõidavad Jüri tootmishoonesse tööle Raplast või Risti alevikust Läänemaalt.

Praegu on Eestis kokku umbes 200 tööpakkumist oskustöölistele. Ettevõtte kohta on keskmiselt kaks pakkumist, seega aktiivsed töökuulutused on umbes sajal ettevõttel.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles Haapsalus üle jäävate oskustööliste edasisi võimalusi kommenteerides, et kindlasti leiavad üsna paljud koondatavatest endale töö. «Selleks peavad loomulikult vajalikud oskused olema või on nad valmis neid ka juurde õppima või oma profiili muutma,» täpsustas ta.

Küsitav on aga see, kas tööd on võimalik leida elukoha läheduses. «See on paraku Eestis üks suur probleem,» tunnistas Palts.

Ta lisas, et kui kodukoha juures ei pruugi tööd leida, siis tuleb valmis olla kompromissiks. «Kas inimene on valmis nädala sees sõitma ning mujal tööl käima või ajutise elukoha leidma. Muidugi sõltub kõik ka töötasust,» ütles Palts.

Loomulikult ei ole Haapsalu asukoha mõttes kõige soodsam, tunnistas Palts.

«Praegu on ka juhuseid, kus inimesed käivad Haapsalust pealinna või selle külje alla tööle.»

«Oskustöölistega on Eestis loomulikult kehvasti, töökäsi, kes on ametialase väljaõppega ja õppimisvõimelised, on pigem puudu.» Palts lisas, et tööandjad otsivad pidevalt juurde töölisi, kes on nõus mõnda oskust juurde õppima ja arenema.

Tallinna ja Rakvere vahet liiguvad inimesed väga palju, samuti käiakse Rakverest tööle Ida-Virumaale.

«See liikumine on muutumas tavaliseks,» leidis Palts. Tema sõnul peeti veel mõned aastad tagasi pigem tavaliseks, et töökoht peab olema kindlasti kodukoha vahetus läheduses. «Täna on inimesed valmis rohkem sõitma ja muidugi on mõned teed ka paremaks läinud.»

Liina Laanemets

6 || MAJANDUS || POSTIMEES, 14. AUGUST 2014

TOIMETAJA RAIN UUSEN, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ENERGIA JA JULGEOLEK. Kiievi elanikud on sooja veeta, sest gaasitarned Ungarist Ukrainasse vähenesid juulis ligikaudu poole võrra – püsib aga oht, et Venemaa nõuab Ungarilt kogu gaasitransiidi katkestamist Ukrainasse.

Putin saab krediidi abil Ungari kaspar jõgeva reporter

E

u roopa Liitu ühendab Ukrainaga kolm gaasitrassi. Neist üks paikneb Ungaris, mille peaminister Viktor Orbán ütles märtsis, et tema ei poolda Venemaa-vastaseid sanktsioone. Ta jätkas õli tulle valamist aprillis, nõustudes Putini seisukohtadega. «Ilmekas oli tema väljaütlemine, et Kiiev peaks tagama Ungari vähemuste heaolu,» rääkis Eesti välispoliitika instituudi juhataja Andres Kasekamp.

Orbán jätkab samal kursil nüüdki. Kaks nädalat tagasi esines Ungari valitsusjuht avaldusega, mille kohaselt tahab ta loobuda liberaaldemokraatiast. Ta rääkis, et Ungarist ei tohi saada Brüsseli majanduslik koloonia. Mehe sõnade kohaselt peaks Ungari muutuma heaoluriigist töötegijate riigiks – eeskujudena nimetas ta Hiinat, Türgit ja Venemaad.

Moscow Times kutsus hiljutises artiklis Orbáni juhitavat Ungarit euroliidu Trooja hobuseks. Eelmisel nädalal kus-

tutati Orbáni nimi ka Oxfordi ülikooli tunnustatud vilistlaste nimekirjast. Kunagi varem pole tegevpoliitikuid sealt eemaldatud.

Ungari vaba meedia põhineb blogidel ja veebiväljaannetel – ülejäänud meediat on kergem tsenseerida. Riigi pressivabadusest annab ülevaate pressivabaduse indeks, milles Ungari on tagapool sellistest Aafrika riikidest nagu Mauritaania või Senegal.

Blogides kutsutakse Orbánit Venemaa presidendi Vladimir Putini uueks kassipojaks.

Miks? Veel 2000. aastate keskpaigas vastandus ta Venemaale, Gruusia sõja küsimuses jäi ta grusiinide poolele. Nüüdseks on tuuled pöördunud.

Kümne miljardi tehing Mis seob Orbánit Venemaa presidendiga? Möödunud aastal külastas ta Moskvat – visiidile mindi Ungarist suure delegatsiooniga: kaasa sõitsid nii rahvusliku arengu minister Németh Lászlóné kui ka majandusminister György Matolcsy.

Tollal polnud selge, miks oli visiit vajalik, see selgus alles järgmisel aastal.

Selle aasta jaanuaris sõitis Orbán taas Moskvasse, kus ta sõlmis Putiniga kümne miljardi eurose laenutehingu, mis si-

saldab kahe uue energiaploki ehitamist Ungari tuumajaama Pakšis. Miks Orbán Venemaalt laenab?

Ungari välisvõlg on 85 protsenti riigi aastasest sisemajanduse kogutoodangust – see on 82 miljardit eurot. Seega, Ungari jaoks on soodsatel tingimustel võlausaldajate leidmine raskendatud, kahe uue energiaploki ehitamine maksab aga kuni 12,5 miljardit eurot.

Eelkõige seisneb energia- ja julgeolekuküsimus selles, kui kaugele otsustab Orbán tuumatehinguga minna.

Eelkõige seisneb energia- ja julgeolekuküsimus selles, kui kaugele otsustab Orbán tuumatehingu kindlustamisel minna – mida ta teeks, kui Rosatomi esindajad paneksid ta fakti ette, et energiaplokkide saamiseks tuleb lõpetada gaasitransiit Ukrainasse? Juhul kui Ungari õlg Ukraina alt kaoks, suureneks viimase gaasidefitsiit rohkem kui kümne protsendi võrra.

Ungari valikute ees Fideszi-nimelisse erakonda kuuluv europarlamendi liige György Schöpflin ütles, et hüpoteetiliselt on kõik võimalik.

Kuid mida teeks Orbán sellises

olukorras? «Ma ei arva, et Putin seda paluks,» vastas ta.

Facebookis avaldatud postituses juhtis Schöpflin tähelepanu sellele, et liberalism on ideoloogiline ning ebatolerantne teiste maailmavaadete suhtes.

Ukraina globaaluuringute keskuse juhataja Mihhail Gontšar teadvustab Ungari riskitegurit. Energiapoliitika ekspert Andres Mäe peab aga Orbáni sekkumist ebatõenäoliseks.

Ta viitas tõsiasjale, et Ukrainale müüb gaasi Saksa ettevõte RWE. Kui Ungari tarned peataks, saaks RWE nad kohtusse kaevata – seega kaasneksid juriidilised tagajärjed, sest mõlemad kuuluvad Euroopa energiatarbijate harta liikmesriikide hulka.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson pidas tõenäoliseks, et Putin võib Orbánilt teenet paluda, kuna Moskva võib läheneda ultimaatumite vormis ükskõik millistele välislepingutele – eesmärgiks realiseerida oma jõupoliitilisi eesmärke. Ta lisas, et hilisemad kahjud Venemaa-suunalistele järeleandmistele oleksid tõenäoliselt suuremad.

Mihkelson, Kasekamp ja Mäe ei usu, et Orbán kraanid kinni keeraks, sest selle otsuse tagajärjed oleksid Ungarile liialt rängad.

Euroopa energeetiline vereringe sõltub Ukrainast Ukrainavastane sõjaline rännak tähendaks energeetilist katastroofi euroliidule, kuna Venemaa tarnevõime väheneks kahe kolmandiku võrra. Ukraina ise peab hakkama saama väiksema gaasikogusega kui varem, olenemata sellest, kas Venemaa teda ründab või mitte.

Lään

SAKSAMAA

178

TŠEHHI

Gaasitransiit Euroopasse

S

AUSTRIA

UN

miljardites kuupmeetrites ITAALIA

55 30 läbi Ukraina

läbi Nord Streami

läbi Valgevene

POSTIMEES, 14. AUGUST 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA RAIN UUSEN, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Pärnus asuv Apollo kino ostab Solarise kino Tallinnas

i teelahkmele suruda 500 km

SOOME

d No r

St r

ea m

EESTI

VENEMAA Moskva

LÄTI

nemeri

LEEDU

POOLA

VALGEVENE

Kiiev

SLOVAKKIA

UKRAINA MOLDOVA

NGARI RUMEENIA GRUUSIA

Must meri

Allikad: Ukraina globaaluuringute keskus, energeetikaekspert Andres Mäe

Gaasitarned Ukrainasse miljardites kuupmeetrites

8-10

5,5

Slovakkiast

Ungarist

Ukraina

40

22 1,5 Poolast

aastane toodang

aastane vajadus

Ukrainlaste toad jäävad talvel jahedaks Gaasihoidlates pole piisavalt varusid ja sooja vee defitsiit Ukrainas süveneb – riik peab tulema toime enda energiatootmise võimsuse ja Euroopa Liidu tarnete abil. Ülemöödunud nädalal teatas Ukraina, et euroliidust tuleb neile lubatust vähem gaasi, sest tarned Ungarist vähenesid juulis ligikaudu poole võrra.

Madjarid nimetasid vähenenud tarnete põhjuseks maa-aluste hoidlate täitmist. «Elanike sooja veega varustamine taastub külmade ilmade tulekuga septembri lõpus,» rääkis Kiievi linnapea Vitali Klõtško.

Ja ilmad lähevad tõesti külmaks – septembri teises pooles võib Kiievi öine temperatuur langeda kümne kraadini.

Ukraina globaaluuringute keskuse juhataja Mihhail Gontšari sõnul peavad ukrainlased leppima eeloleval talvel 15kuni 19-kraadise toatemperatuuriga. Energeetikaekspert Andres Mäe lisas, et talve üleelamiseks vajab Ukraina hoidlatesse 18 miljardit kuupmeetrit gaasi, septembri lõpuks suudetakse aga koguda vaid 16 miljardit ühikut.

2011. aastal oli Ukraina vajadus 59 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas, tänavu peab aga riigil piisama 40 miljardist kuupmeetrist. Samas, varasematel aastatel on umbes 10 protsenti gaasist raisku läinud.

Ukrainlanna Ivanna Volochiy, kes omandas magistrikraadi Maastrichti üli-

koolis Euroopa õpingute alal, rääkis, et väiksema gaasikogusega toimetulek tundub loogiline. Tema hinnangul pole organiseeritud küttelahendusi Ukrainas kunagi olnud.

Naine tõi ilmeka näite. «Mu vanemad elavad Ukraina lääneosas. Kui õues on 20 kraadi külma, siis korteris on 29 kraadi sooja. Nad teevad aknad lahti, et poleks nõnda palav,» rääkis ta. Temperatuuri ei saanud madalamaks sättida, kuna tegu on tsentraalse küttelahendusega.

Sooja vee defitsiit on riigis aga tavapärane.

«Praegu pole isegi Kiievis sooja vett,» ütles ta.

Samas – 15-kraadist või madalamat toatemperatuuri ei kujutaks ta ette.

Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk teatas, et Ukraina võib gaasitransiidi peatada. Riik on aga seotud Euroopa energiatarbijate hartaga, millest ühepoolselt taganeda ei saa.

«Otsese sõjalise rünnaku korral on see võimalik,» ütles Ukraina globaaluuringute keskuse juhataja Gontšar. Ta lisas, et oht oli erakordselt kõrge möödunud reedel, kui arvati, et Vene väed võivad siseneda riiki.

Lääne-Euroopa energeetiline vereringe sõltub Ukrainast. 2013. aasta gaasitransiit Ukraina kaudu oli 178 miljardit kuupmeetrit. Võrdluseks, pelgalt Saksamaa tarbis möödunud aastal 88 miljardit ühikut.

Kaspar Jõgeva

Apollo kontserni kuuluv Apollo Kino OÜ sõlmis möödunud nädala reedel lepingu Solaris Kino OÜ ostmiseks, tehingule peab heakskiidu andma konkurentsiamet, vahendas BNS. Apollo Kino eesmärk on laiendada oma tegevust Tallinna ja pakkuda mõlemas kinos kõrge kvaliteediga teenust võimalikult paljudele tarbijatele. Solaris Property Partners soovib keskenduda oma teistele tegevusaladele. Koondumist nõustava advokaadibüroo Sorainen hinnangul ei mõjuta see kahe kino tarbijaid, sest üks kino asub Pärnus ja teine Tallinnas.

Solarise keskuses tegutsevat kino proovis selle omanik Solaris Property Partners suvel Forum Cinemasele maha müüa, kuid konkurentsiameti nõusoleku puudumise tõttu jäi tehing katki. Majandus24

OMX TALLINN

772,86 ▲ +0,55%

1000 800 600

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014 VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 13 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

4,21 ▼ +6,84%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,040 0,97 Baltika 0,500 0,00 Ekspress Grupp 1,070 0,00 Harju Elekter 2,620 0,00 Merko Ehitus 7,190 -0,96 Nordecon 1,020 0,00 Olympic Group 1,930 -0,52 Premia Foods 0,670 -2,90 Silvano Fashion 1,670 -0,60 Skano Group 1,000 0,00 Tallink Grupp 0,678 1,80 Tln Kaubamaja 5,000 0,60 Tallinna Vesi 13,00 1,56 Järvevana 0,828 -0,36 Pro Kapital Grupp 2,500 0,00 Trigon Property 0,444 0,00

13.08 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,437 -0,22 Hiina jüaan 8,221 0,06 Jaapani jeen 136,890 0,29 Kanada dollar 1,459 -0,14 Leedu litt 3,452 0,00 Norra kroon 8,237 -0,06 Poola zlott 4,194 -0,27 Rootsi kroon 9,188 0,07 Rumeenia leu 4,436 -0,04 Šveitsi frank 1,213 -0,02 Suurbritannia nael 0,799 0,53 Taani kroon 7,455 0,00 Tšehhi kroon 27,839 -0,02 Ungari forint 314,080 -0,11 USA dollar 1,336 0,10 Venemaa rubla 48,432 0,40

bns

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 14 AUGUST 2014

LÜHIDALT interfax, bns

L

Leedu toetab Radoslaw Sikorski kandidatuuri

Venemaa jätab Prantsuse varustuse siiski ostmata

Leedu toetab Poola välisministri Radoslaw Sikorski kandidatuuri euroliidu välispoliitikajuhi kohale, teatas Leedu parlamendi asespiiker ja väliskomisjoni juht Gediminas Kirkilas. «See on väga hea ja tõsine kandidatuur,» lausus ta Poola raadiojaamale.

Ta rõhutas, et Leedu vaatevinklist on Venemaa suhtes karmi lähenemist pooldav Sikorski parem kandidaat kui Federica Mogherini. Ukraina seisukohalt on olukorda tundev ja energiline Sikorski palju parem variant, ütles Kirkilas.

Venemaa ei kavatse Prantsusmaalt sõduri varustuskomplekte osta, teatas ajakirjanikele Vene relvaekspordiagentuuri delegatsiooni juht Igor Sevastjanov relvastusmessil. Tema sõnul on kaitseministeerium otsustanud välja töötada oma varustuse.

«Läbirääkimiste, kooskõlastuste, võimaluste, hinna ja tehniliste karakteristikute uurimise tulemusel suutis Vene kaitsetööstus tõestada, et meie varustus ületab mitme näitaja poolest prantslaste pakutu oma,» sõnas ta.

TOIMETAJA RAIN UUSEN, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

UKRAINA. Peaminister Arseni Jatsenjuk soovitas venelastel veokeid oma võitlejate tagasiviimiseks pruukida.

Vene «abikolonni» tegelik sisu püsis müsteeriumina evelyn kaldoja

välistoimetuse juhataja

S

uurem osa üleeile Moskvast teele asunud Venemaa väidetavast humanitaarabikonvoist, mida Euroopa ja USA meedias korduvalt ka tõenäoliseks Trooja hobuseks tituleeriti, seisis eile õhtul enne Postimehe trükki saabunud teadete kohaselt Ukraina piirist 600 kilomeetri kaugusel Jeletsi linna lähedal maanteel.

Eilseks juba täiesti kindel fakt, et Punane Rist, kelle sildi alla Kreml oma veokikolonni panna üritas, ei tea «abiüritusest» midagi. Kuigi Moskva ametnikud väitsid, et konvoi pole sõjaline ja on seotud Rahvusvahelise Punase Risti Komiteega, kinnitas Punase Risti esindaja uudisteagentuurile AFP, et nad pole selles ürituses osalised ega ole saanud ka kontrollida veokite sisu.

Vene väidete kahtlast tausta kinnitas ka juba enne sedagi tõsiasi, et konvoi asus teele sõjaväebaasist, absoluutset poliitilist neutraalsust taotlev Punane Rist ei liigu aga kunagi mitte ühegi riigi või muu jõu sõjaväelistes konvoides.

Vene välisministeerium jäi aga jätkuvalt väite juurde, et ma-

Teated konvoi edasiliikumisest pärinevad üleeilsest. Eile õhtul ei saanud olla kindel, millises suunas konvoi teefoto: ap/scanpix konda siiski jätkab.

sinates on humanitaarvarustus – medikamendid, beebitoit, magamiskotid ja elektrigeneraatorid. Punase Risti kõneisik Andre Loersch kommenteeris seda aga sõnadega: «Konvoi on teel ja Rahvusvahelisel Punase Risti Komiteel pole olnud võimalust kontrollida, mis seal sees on.»

Punase Risti kinnitus, et nemad pole valgete veokite saatmisega seotud, suurendas veelgi kahtlusi, et Kreml valetab ka nende sisu kohta.

Nii Kiiev kui ka mitu lääneriiki kordasid eile võimalust, et kui Venemaa on oma abisoovis siiras, võib ta saadetise piiril maha laadida. Sealt eda-

si saaksid oma maal juba toimetada Ukraina võimud. Vastuseks hakkasid aga ringlema kuulujutud, et Vene veokid võtavad kursi mujale, mitte Ukraina piiripunkti, kus nad saanuks kontrolli läbida.

«Iga konvoid, mida saadavad sõjaväelased, mis koosnevad sõjaväelastest ning millel ei ole Punase Risti mandaati või mis ei ole humanitaarabi nende kaitse all, käsitletakse kui agressiivseid üksusi. Ka reaktsioon saab olema vastav,» lubas eile Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitsenõukogu infokeskuse pressiesindaja Andri Lõssenko.

Venemaa kombib Soome meediaruumi Vene valitsuse rahvusvaheline raadiokanal Voice of Russia otsib võimalusi saada ringhäälinguluba Soomes. Põhjanaabrite sõnul neil aga vabu raadiosagedusi saadaval pole ning nende välisministri Erkki Tuomioja kinnitusel pole nad ka valmis andma ringhäälinguluba välismaisele riiklikule organisatsioonile.

Soome ei ole ainuke lääneriik, kus Voice of Russia otsib võimalusi tegevuse alustamiseks. Põhjanaabrite rahvusringhäälingu YLE andmetel on Moskva meediakanal seadnud sihiks Washingtoni, Londoni, Berliini ja Helsingi.

Suurimad esindused on planeeritud Washingtoni ja Londonisse, kuid ka Helsingi osas kavandatakse arvestatavaid investeeringuid. YLE andmeil tahaksid venelased Soomes palgale võtta 25 inimest ja hakata tootma soomekeelseid uudiseid, mis esitaksid Kremli vaatenurka.

Voice of Russia liideti mullu detsembris uudisteagentuuriga RIA Novosti kokku riiklikuks meediakanaliks nimega Rossija Segodnja. Otsust, mis nime hakkaks kandma organisatsiooni Soome esindus, pole veel langetatud.

YLE andmeil on Vene valitsuskanal palganud endale konsultandi, kelle ülesandeks on leida raadiojaamale sobiv asukoht Helsingi südalinnas. Sama

Voice of Russia • Oma eelkäijaks peab 1922 asutatud Raadio Moskvat.

• Aastaks 1939 edastas saateid inglise, saksa, prantsuse, araabia, indoneesia ja itaalia keeles.

• Külma sõja aastail oli nende esimeseks sihtmärgiks USA, 1960ndail aga hakati tegema saateid Aafrika eri keeltes.

• Riikliku tsensuuri alt pääses 1991. aastal.

• Mullu detsembris liideti RIA Novostiga kokku riiklikuks meediakanaliks Rossija Segodnja, peatoimetajaks määrati senine RT peatoimetaja Margarita Simonjan. allikas: wikipedia/pm

allika kohaselt arutavad Voice of Russia, nende väliskonsultant ning Soome transpordija kommunikatsiooniministeerium litsentsi küsimust selle nädala lõpus.

Venelastele on juba öeldud, et Helsingi raadiosagedused on niigi üle koormatud. Ühtki püsilitsentsi Helsingis praegu välja ei anta, küll aga peaks valitsus avama sel kuul võimaluse pakkumisteks raadiosagedustele mujal Soomes. Kui eesmärk on avada uus raadiojaam

Helsingis, oleks üks võimalus selleks hankida ajutine FM-litsents või ringhäälinguluba AMülekanneteks, mis aga Soome kuulajaskonnani ei jõuaks.

Samal ajal otsib Voice of Russia ka võimalusi koostööks olemasolevate Soome raadiojaamadega, kes võiksid nende saateid oma sagedusel edastada. Igal juhul plaanib Vene riigikanal hakata oma uudiseid edastama veebis – selleks pole ringhäälinguluba vaja.

Nagu Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi vanemnõunik Sini Wirén sedastas, võib ringhäälinguettevõte jääda oma sagedust ootama kauaks.

Helsingis on raadiosagedused välja jagatud aastani 2019.

Samuti on põhjanaabrite pealinnas tavapäraselt sageduste taotlejaid rohkem kui sagedusi ehk Venemaa kanal ei pruugi ka pärast seda endale sagedust saada.

Välisminister Erkki Tuomioja sõnul on ringhäälingulubade jagamine transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi teema. «Omalt poolt võin aga öelda, et ei näe, et Soome raadio- ja telelitsents antaks välismaisele valitsusettevõttele,» lisas ta.

Russia Today esindajad oma plaane YLE-le kommenteerida ei soovinud. YLE/PM

Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk märkis eilsel kabinetiistungil, et Moskva künismil pole piire. «Kõigepealt tõid nad tanke, Grad-rakette, terroriste ja bandiite, et ukrainlasi tulistada, ning nüüd toovad nad vett ja soola,» tsiteeris teda AFP. «Oleks parem, kui Venemaa saadaks 300 tühja veokit oma bandiitide tagasiviimiseks. Siis polekski vajadust humanitaarabi saata.»

Ida-Ukrainast saabus aga omakorda Vene uudisteagentuuri ITAR-TASS teade, et isehakanud Donetski rahvavabariigi kaitseminister Igor Girkin, võitlejanimega Strelkov, on raskelt viga saanud.

Moskva ajakirjanik: poes juustu jagub Kuigi Twitteris liigub juba mitu päeva pilte tühjenevatest toiduriiulitest Venemaal, kinnitas Vene uudisteportaali RBK siseuudiste osakonna asetoimetaja Aleksandr Artemjov eile Postimehele, et Moskva poodides pole pilt muutunud.

«Niipalju kui ma aru saan, on mõnedes hulgimüügikettides defitsiit embargo alla läinud toidukaupadest, kuid tavalistes poodides on olukord üsna normaalne, kõik juustud on jätkuvalt riiulis,» rääkis Artemjov. «Kuid kõnekäänd «поешь как в последний раз» (e.k laula, nagu laulaksid viimast korda – toim) on saanud tavapäraseks.»

Moskva kuulutas aastase embargo lihale, kalale, piimatoodetele ning puu- ja juurviljadele, mis on toodetud ELis, USAs, Austraalias, Kanadas ja Norras.

Tegu on kättemaksuga USA ja Euroopa sanktsioonide eest, mis on kehtestatud president Vladimir Putini lähikondlastele ning Krimmi ja Ida-Ukraina sündmustega seotud Kremlile lähedastele isikutele ja ettevõtetele. PM

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 14. AUGUST 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Alkoholi tarvitamise absoluutsest keelust loobumine ei tähenda piirangutest loobumist, vaid piirangute mitmekesistumist, nende andjate ringi suurenemist ja kogumina ühiskondlike sidemete tugevnemist, kirjutab Lääne politseiprefekt Priit Suve.

Lauskeelu asemel võimu juurde meile kõigile

A

lkoholil peab ikka võimas mõju olema, kui ainuüksi sellest rääkimine võib kaine mõtlemise varjutada. Pean silmas korrakaitseseaduse muudatusi, mis enamasti kõneks negatiivses kontekstis – joomine olevat kõikjal lubatud, ühiskond on lükatud (allakäigu)trepi äärele ja järgnevat uperpallitamist jääb üle vaid pealt vaadata.

Minule seevastu tundub, et oleme maha magamas ühte suurimat võimalust omavaheliste sidemete ja kogukondade tugevdamisel ning demokraatia arendamisel tervikuna.

Riikliku iseseisvuse taastamisele järgnes võimas emotsionaalne soov midagi ära teha ja demokraatlikku riiki hakkasime rajama ilma vastavate praktiliste oskusteta. Turvalisuse valdkonda iseloomustas kõrge ja jõhker kuritegevus, mida tänasega võrreldes suur hulk politseinikke lämmatada püüdis. Läbiv käitumismuster oli seotud negatiivse vabadusega (millestki), väljendudes ise-tean-misteen käitumises ning läks aega, enne kui mõistsime, et tagajärjeks on üksik ja õnnetu ühiskond.

Käesoleva aasta juulis jõustunud korrakaitseseadus on enim kõneainet pakkunud just alkoholi tarvitamise küsimuses. Suurimas hädas ja segaduses tunduvad olevat kohalikud omavalitsused. Mõni ruttab kehtestama uusi piiranguid, et kord oleks majas ja võimalus karistamiseks olemas. Omavalitsuse soovi kohalikku elu korraldada tuleb kahtlemata tunnustada ja mõista nende olukorda, kus vox populi nõuab korda ja väljendab ihalust karmi käe järele. Samal ajal on uus seadus loonud täiesti uue keskkonna, kus vanade reeglitega edu ei saavuta.

Mulle tundub, et siin on jälle seesama vana reha, mille otsa 90ndatel juba astusime. Alkoholi tarvitamise absoluutsest keelust loobumine ei tähenda piirangutest loobumist, vaid piirangute mitmekesistumist, nende andjate ringi suurenemist ja kogumina ühiskondlike sidemete tugevnemist.

See on meie võimalus kujundada oma elukeskkond just selliseks, nagu soovime, st vabadus positiivses mõttes (millekski). Tegemist on uue olukorra ja uute mängureeglitega, kus vanade reeglitega mängides jääb mängu ilu nägemata.

Jättes kõrvale juriidika, keskendun järgnevas muutustele, mille mõistmine määrab meie igapäevaelu juba täna. Niisiis, asjaga on kiire.

Esimesena tuleb märkida üleminekut sisult protsessile. Uue seaduse jõustumiseni oli avalikus ruumis keelatud igasugune ja igasuguse alkoholi tarvitamine.

Nüüd võib alkoholi tarvitada (mõne erandiga), kui see ei häiri teisi. Seega, keelatud ei ole tarvitamine iseenesest, vaid selle häiriv viis.

Kuid keda häiritakse ja kelle soovid moodustavad avaliku korra?

Siiani võis jääda mulje, et alkoholi tarvitamisega häiritakse (politsei)ametnikke, kuigi juba mõnda aega vastutab avaliku korra eest selle rikkuja.

Avalik kord ise ei ole enam niivõrd kirjutatud reegel, kuivõrd eeskätt omavaheline kokkulepe ja ei pruugi olla kõikjal ühtmoodi sisustatud.

Näiteks mõnes suuremas linnas ei pruugi kümme suitsetavat alaealist mingeid emotsioone esile kutsuda, kuid Kärdlas oleks see kindlasti oluline hälve, mis annaks kõneainet pikaks ajaks. Seega on avalik kord mingi tunne või kontekst, mida me ise loome, igapäevase käitumisega sisustame ja naudime.

T

uleb ju tunnistada, et kui näiteks Pärnu Rannapargis istuvad noored armunud ja peavad piknikku koos pokaali veiniga ning sealsamas pargis istuvad räuskavad ja ilmselgelt purjus asotsiaalid, siis need on erinevad olukorrad, mille lahendamine üldise keeluga ei ole adekvaatne.

Kuigi mõlemad seltskonnad tarvitavad alkoholi, on selle mõju meile erinev.

Ootus kokkuleppelisust toetava raamistiku järele oli suur ja pinnas soodne juba põhjusel, et ühiskond on muutunud nii mitmekihiliseks, et ainult formaalsete mehhanismide (nt politsei) püüdlused turvalisust tagada on juba ette läbikukkumisele määratud. Lisatõuke kokkuleppelisuseks annab territoriaalse ruumi killustatus.

Kui riigi territoorium on viimastel kümnenditel püsinud muutumatuna, siis avalik ruum on märkimisväärselt killustunud ja riigi valvatav osa sellest aina väheneb. Kõige ilmsemad näited on vabaaja- ja kaubanduskeskused, kus turvalisuse valuläve määravad ja käitumismustri kujundavad turvatöötajad. Selliseid turvasaari, kuhu riik ei ulatu, on nii organisatsioonide kui eraisikute valduses.

Niisuguses killustunud ruumis vertikaalsed hierarhiad üksinda ei toimi ning käitumise aluseks saavad omavahelised kokkulepped.

Just viimast rõhutab ka uus sea-

dus, kuigi selle seletuskiri on üsna normatiivne ja muud tõlgendused piirduvad käskude-keeldude küsimusega.

Uues õiguslikus raamis sisustavad inimesed ise avaliku korra mõiste ning see on ilmselt erinevates ruumides erinev, kuid vastab just konkreetse ruumi kasutajate soovidele. Kriminoloogia aabitsatõde ütleb, et kõrge kuritegevus on nõrga kogukonna tunnuseks. Seetõttu on reeglite kujundamisel igaühel tähtis roll, mis avaliku korra mõttes tähendab häirivale käitumisele reageerimist. Häirija peab saama tagasiside, et tema käitumine ei ole oodatud. Igasugusele ühiskondlikule käitumisele järgneb omamoodi kinnitusstruktuur – see kas kiidetakse teiste poolt heaks või mitte. Niisugustest üksikutest kinnitusstruktuuridest moodustubki avalik kord, mis on pidevas muutumises.

H

iseenesest nii keeruline ja mitmetahuline, et selle sissetoomine siia artiklisse on isegi natukene hirmutav, kuid mööda vaadata ka ei saa.

Levinud käsitluse kohaselt tähendab võim kellegi sundimist millekski, mida ta muidu ei teeks.

Peamiselt hierarhilisena oleme harjunud võimu käsitlema ka turvalisuse küsimustes. Siin ei ole midagi imelikku ning teatud sunnivõim jääb riigi monopoliks veel päris pikaks ajaks. Mina pean silmas võimu omamist ja avalik kord on ka siin hea näide.

Reeglite kujundamisel on igaühel tähtis roll, mis avaliku korra mõttes tähendab häirivale käitumisele reageerimist. Häirija peab saama tagasiside, et tema käitumine ei ole oodatud.

äiriva käitumise äratundmiseks tuleb harjutada teistmoodi lugemisoskust.

Lisaks kirjalikule tekstile peame õppima lugema inimeste käitumist, mis võib olla vägagi kõnekas.

See tähendab, et kuni me veel harjume tagasiside andmise ja saamisega, tuleb tagasisidet lugeda välja ka käitumisest. Kui pargis räuskavate inimeste lähedal on pargipingid tühjad ja inimesed valivad liikumiseks teisi teid, siis see ongi tagasiside. Ei ole vaja mingit kirjalikku kaebekirja, vaid lugemisoskust. Muidugi, ka ametnikele tuleb anda vihjeid sellest, kus huvitav lugemismaterjal parajasti asub.

Kui näiteks pargis istuvad noored armunud ja peavad piknikku koos pokaali veiniga ning sealsamas istuvad räuskavad ja purjus asotsiaalid, siis need on erinevad olukorrad, mille lahendamine üldise keeluga ei ole adekvaatne.

Nii killustatud ruum kui käitumismustrite lugemise oskus eeldavad omakorda aktsepti ka justiitssüsteemilt, sest kindlasti esineb konflikte, mille lahendamiseks on vaja riigi sekkumist, ning formaalsed struktuurid peavad uues olukorras toimimist toetama.

Avalikus ruumis alkoholi tarvitamise absoluutse piirangu kaotamine viitab otseselt võimu problemaatikale. Täpsemalt, võimu mõistmise küsimusele. Võim on

Eelnevalt toodud killustatud ruumi probleem tõstatab olulise nüansi võimu aspektist – tsentraalne, ühte kohta koondunud võim on sellises ruumis võimetu. On vaja teisi võimu mehhanisme. Kui tsentraalne võim üksinda on hambutu, siis tuleb see jagada nendele, kellel on vajadus ja võimalused.

Alkoholi tarvitamise absoluutsest keelust loobumise ja häirimise mõiste sissetoomisega tegi seadusandja võimsa sammu – andis võimu igaühele. Nüüd on meil kõigil võim kujundada avalikku korda, sisustada häirimine. Avalik kord ei ole enam universaalne juriidiline termin, vaid individuaalne tunne, mis varieerub erinevates keskkondades.

Ekslikult võib jääda mulje, et riik loobus tema käes olevast võimust. Tegelikkuses on olukord vastupidine. Mida rohkem võimu on üksikisikutel otsustamaks neid puudutavate küsimuste üle, seda suurem on riigi võim tegelikkuses.

Eelmine, nõukogude ühiskonnakorraldus oli hierarhilise võimu saamatuse musternäide. Seda peaks paljud veel mäletama.

Kokkuvõttes tuleb öelda, et alkoholi avalikus kohas tarbimise absoluutsest keelust loobumine lisas meile võimalusi iseenda elukeskkonna korraldamiseks ja, mis veel tähtsam, lubas astuda järgmise olulise sammu demokraatia arendamisel Eestis. Kuna muudatused on põhimõttelised, siis on mõnetine segadus arusaadav ja tuleb teha pingutusi, et me teist korda sama reha otsa ei astuks. Selleks ei ole aega ega mingit vajadust.

POSTIMEES, 14. AUGUST 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Kasiinokapitalismi lõpp ja Eesti eluruumi edasikestmine Eestimaa arenguvalikute tegemisel tuleks lähtuda inimeste esmasest huvist kodus edasi elada, leiab TÜ regionaalplaneerimise dotsent Garri Raagmaa.

P

uidu- ja toidufirmad ei pea asuma suures linnas. Küll vajavad need aga kallima toodangu loomiseks, müümiseks senisest märksa enam disainereid, tootearendajaid ja turundajaid. Küttepuitu ei tasu enam kui 50 kilomeetri taha vedada, mistõttu jõujaamad ja nende juurde passivad tööstused sobivad Eestis ennekõike maakonnalinnade külje alla. Hooldekodu asukad soovivad olla heas keskkonnas, mistõttu eriti hästi passivad nendeks tugeva vaimuga mõisaansamblid ja koolimajad.

Nendes kolmes valdkonnas võiks mõnekümne aastaga luua 30 000 – 40 000 uut töökohta. Umbes sama arv Tallinna-välisest Eestist välja kolinud tööstus-, transpordi- ja tervishoiutöötajaid (lisame siia pereliikmed!) ootab kutset koju.

Vähendamaks sotsiaalset ebaõiglust, ressursside ja taristu alakasutust ääremaal ja tuumalade ülekoormust, mis omakorda põhjustab kinnisvarainflatsiooni, liiklusummikuid ja nõuab üha uusi taristuinvesteeringuid, planeerivad Euroopa Liit ja vanad riigid oma ruumilist arengut ja rakendavad ühtsus-regionaalpoliitikaid. See tähendab era- ja riiklike investeeringute suunamist taristusse, tööstuskinnisvarasse ja teadmusinfra (kutseja kõrgkoolide) arendamisse.

Eestis räägiti regionaalpoliitikast palju 1990ndate keskel. On mõneti paradoksaalne, et 1990ndatel aktiivselt diskuteeritud ja taga-

M

is toimub? Esiteks ei taga vahendamine-spekuleerimine, mille arvelt kerkisid maailmalinnad ja tornid, enam varasemaid kasumeid. Tootmist on ka ikka vaja: islandlased püüavad jälle kala, eestlased ehitavad puitmaju ja sakslased toodavad masinaid. Teiseks loobuvad arenenud riigid järk-järgult fossiilkütustest, asendades selle taastuvenergiaga. Kolmandaks annab üha

Vahendamine-spekuleerimine, mille arvelt kerkisid maailmalinnad, ei taga enam varasemaid kasumeid. Tootmist on ka ikka vaja: islandlased püüavad jälle kala, eestlased ehitavad puitmaju ja sakslased toodavad masinaid.

Mida peaks patrioot piimaga tegema?

LUGEJA KIRI

enam märku arenenud maailma, aga eriti Euroopa, 21. sajandi needus elik rahvastiku vananemine: senised pensioni-, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemid ei vea enam välja, kuid õitsema saavad ka terviseja sotsiaal- elik hõbemajandused. Äriteenustel on ülioluline lähedus rahale ja võimule. Kontorirotid annab nii tihedalt kokku pakkida, et kõik Eesti bürokraadid-spekulandid mahuks kümmekonda tornmajja. Äriteenuste buum kasvatas linnade kinnisvara hinnad läänes 1980ndatel ja meil 2000ndatel taevasse ja tõi kaasa deindustrialiseerumise: tööstus kolis suurlinnade linnapiiri taha, ääremaale ja arengumaadesse. Tööstus, ökoenergeetika ehk laiemalt rohemajandus ja hõbemajandus vajavad aga enam ruumi, energiat, tööjõudu, tooret ja head keskkonda.

Kutsutakse üles igat eestimaalast jooma päevas lisaklaasi piima. Hea mõte.

Pakuksin aga välja veel mõned variandid: 1. Kaubanduskeskustes võiks olla jahutatud koht, kuhu saaks piimatooteid annetada. Ostaksin igal poeskäigul piima või muid piimatooteid. Annetaksin need siis määratud kohas ning tunneksin heameelt, et olen toetanud Eesti piimatootjaid, siinseid puudusekannatajaid ning Eesti julgeolekut. Miinuseks on, et osa inimesi võib-olla üritaksid vaid tasuta piima saada.

2. Meenub kunagi hambaarsti ooteruumis loetud Kroonika, kus Anu Saa-

gim jagas iluõpetussõnu piimavannist.

Ehk võiks mõni meie spaadest pakkuda eriti eksklusiivseid piimavanne?

Võib-olla seda juba kusagil tehakse, aga sel juhul võiks ettevõtmisele reklaamiga rohkem jumet anda ja hindu liigutada. Kindlasti on olemas patriootlikke kodumaiseid ning kaunisnahkseid välismaiseid turiste, kes just sellest teenusest on puudust tundnud.

3. Piimatootjad koostöös meelelahutajatega võiksid korraldada Eesti piimatoodete propageerimise festivale, kus kandvaks ürituseks võiks olla rahvusvaheline piimajoomisvõistlus.

Mõistagi peaks see toimuma tohtrite valvsa pilgu all, et keegi endale viga ei teeks. Võitjale auhinnaks 100 kg Eesti juustu. Piimajoomisvõistlus oleks vää-

meremees

sihoidlike vahenditega rakendatud regionaalpoliitika kadus valitsuste retoorikast pärast Euroopa Liitu saamist. Ehkki 2007–13 perioodil eraldati EList regionaalse arengu – s.o ennekõike töökohtade loomise! – tarvis vahendeid enam kui eales varem, siis suunati see raha just kohaliku eliidi survel valdavalt koolide-lasteaedade, turismi ja elukeskkonna projektidesse.

Tööstusaladega asuti tegelema alles siis, kui kriisiga oli tööpuudus osas regioonides kasvanud üle 25 protsendi. Jätkurada toimib aga ka kohtadel edasi: ehkki rida omavalitsusi on kaotanud töökohtade puudumise tõttu üle kolmandiku oma nooremast elanikkonnast, ei takista see neil jätkuvalt nuiata raha lasteaedadele, koolidele, spordihooneile ja kergliiklusteedele. Kellele?

Ka kesksed ettevõtluse arengu poliitikad keskenduvad ennekõike kavalate teenuste ja nutividinate arendajaile, kelle osakaal ekspordis ja ammugi maksutulus on marginaalne. Tööstustootjad, kes suudaksid kohalikku teadmus- või materiaalset ressurssi väärindada ja tahaksid eksporti kasvatada, kipuvad sellistest tugiskeemidest välja jääma.

Ü

ks tööstusettevõte loob 2–3 korda enam töökohti allhankivates ja teenindavates harudes. Aga seda peab nutikalt, regiooni eeldusi ja tugevusi arvestades planeerima. Näiteks nii nagu saarlased oma väikelaevaehitusega.

Kuidas aga Harjumaal end mugavalt sisse sättinud ametnike ja poliitikute huvi muu Eesti arengute vastu kasvatada? Praegu elab veel 60 protsenti riigikogu valijatest väljaspool Harjumaad. Tegelikult on ka paljudel uusharjukatel veel sugulased ja head sõbrad Setoja Saaremaal. Alles me laulsime kätest kinni hoides «Ei ole üksi ükski maa!». Kas nüüd, kui elu Eestis on keskeltläbi parem kui kunagi varem, jätame tõesti Viru- ja Võrumaa maha?

Eestimaa arenguvalikute tegemisel tuleks lähtuda inimeste esmasest huvist kodus edasi elada.

Asustuse säilitamiseks on vaja uusi töökohti lähikonnas, tasemel teenuseid ja toimivat transporti.

2015. aasta valimistel ei peaks inimesed enam uskuma lubadusi uutest spordihoonetest. Või siis ammugi palga–pensioni tõstmisest taevasse. Nõuda tuleks ennekõike töökohti ja realistlikke plaane sellest, kuidas ja millistel ettevõtetel neid konkreetsetel kohtadel luua aidatakse. Ja seda täiesti avalikult, ilma et ettevõtjad peaks kilekotiga midagi parteikontorisse tassima.

rikalt konkureeriv üritus naisekandmisvõistlusele.

4. Piimatootjatele annaks hingamisruumi, kui lasteasutustes ja sõjaväes suurendataks piimatoodetest valmistatud toite näiteks 10% võrra. Ka siin ei tundu esmapilgul miinuseid paistvat, vaja on vaid pisut organiseerimiskunsti.

Kasvõi mingile osale neist ettepanekutest rakenduse leidmine aitaks meie piimatootjaid ja -töötlejaid raske aja lihtsamini üle elada. See aitaks ka vältida olukorda, kus kahju korvatakse vaid Euroopa Liidu ja Eesti valitsuse dotatsioonidest, mille tagajärjel tootmine küll jätkuks, kuid väärt toiduaine tuleks ületootmise tõttu maha valada. aivo rebane

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

V

iimase nädala lugudest torkasid Postimehe veergudel silma Tallinna liikluskaos, Haapsalu juhtmetehase sulgemine, monumendimaks ja väliskapitali maade kokkuostmine.

Need uudiskillud kajastavad Eesti eluruumiks nimetatava klotsi eri tahke. Inimeste kokkukuhjumine Tallinna linnastusse jätkub.

Inimeste lahkumisega riigi teistest piirkondadest kahaneb ühelt poolt töötajate valik ja teisalt jääb vähemaks tarbijaid nii era- kui ka avalikele teenustele. Maade spekulatiivne kokkukrabamine ja euroheina toetamine vähendab maakasutust ja kitsendab omakorda maal ettevõtluse ja elamise võimalusi. Ühe äärmusliku avalduse põhjal pidavat elu Eestis lõppema juba Tartu maantee Statoili taga. Aga ka palju mõistlikumad eksperdi staatuses inimesed on üsna veendunud, et Eestil piisab ühest või siis äärmisel juhul kahest linnast ning ülejäänu võiks maha jätta. Isegi massiline riigist väljaränne pole neile argument. Niikuinii kasvavat ainult suurlinnad ja see protsess olevat pidurdamatu.

Selle üheks põhjuseks on pärast kommunismi kukkumist 1990ndatel levinud usk kõikereguleerivasse turgu. Nagu ütles vana tark mees George Soros, on turg üks neid asju, millesse usutakse.

Tegelikult on kapitalismi üheks olulisemaks negatiivseks kõrvalmõjuks ruumiarengu moonutused.

Maailmas pole ka ühtegi riiki või regiooni, mis oleks ainult vabaturuga rikkaks saanud. Ikka on edu aluseks olnud nutikalt seatud tuleviku võimalusi arvestavad poliitikad. Teine suurem põhjus on ilmselt nn rajasõltuvus: eliit on privileegid välja võidelnud ja isiklikult nende kestmisest huvitatud. Muutusi ei soovita. Sealjuures ei ole ruumiarengu hoiakutes kuigivõrd määravaks poliitiline kuuluvus, vaid ennekõike püsielukoht – see, kas ülepea adutakse «Muu-Eesti», «Teise Eesti», «Põllu-Eesti» probleeme. Viimase kümnendi globaalsete majandusmuutuste ajel tuleks seniseid ruumipoliitikaid muuta.

mairold vaik

Taevalaternate rämpsuinvasioon Eestis

O

lin hiljuti seltskonnas, kus tähistati lapse sünnipäeva. Pereema kraamis kotist välja poest ostetud mingite asjade puntra, mis pärast lahtipakkimist osutusid taevalaternateks. Küsisin, et milleks need? Ilus on ju, vastati mitmelt poolt. Õnneks oli väljas tuul liiga tugev ja laternad ei saanud õhkutõusmiseks piisavalt sooja. Põlesid sealsamas lõpuni. Siis oli mure, et kust leida ülejäänud sodi jaoks lähim prügikast.

Teine kokkupuude taevalaternatega oli eelmisel aastal muinastulede öö ajal Saaremaal Panga pangal. Mitu seltskonda süütas pimeduse saabudes traatidesse mässitud süütekuubiku, mis paberialust õhku soojendades vedas leegist kumava kupli kõrgustesse. Imelikul kombel tõusis õhku vaid mõni üksik, enamik pudenes üle pangaääre alla. Kõik siiski vaateulatusest kaugele.

Kahjuks pole need sugugi ainukesed näited. Taevalaternaid kasutatakse erinevatel üritustel, nii perekondlikel koosviibimistel kui ka suurkogunemistel üha enam.

Samas ollakse laternaid lendu lastes veendunud, et tegemist on looduses laguneva materjaliga ja midagi tõsist sellest ju ei juhtu.

Sellele aga suurt ei mõelda, et mõne tunni pärast ligunevad paberi-, traadi- ja põlemisjäätmed juba kuskil vees, puu otsas või maapinnal, kus nad takerduvad ka taimedesse ja edasi loomade külge.

Hiiumaal on näiteks rand, kuhu mõned päevad pärast suuri suveüritusi Taanis ja Lõuna-Rootsis kogunevad taevalaternate jäätmed ja heeliumõhupallide riismed. Ja see pole Läänemeres ainuke niisugune koht. Pärnu randa on pärast muinastulede öö üritust meri tagasi kandnud paberjääkidega traadipuntraid, mis taevalaternatest järele jäänud. Selle üle võib nuriseda, kuid me ise ju tegelikult heitsime selle rämpsu sinna.

Hea küll, tegemist on ilmselt ilusa traditsiooniga kaugel idamaades, kus hiina laternad, paberlaternad ja muu selline on sealse kultuuri osa. Samuti ei salga, et tõesti on õhus lendlevaid tulukesi ilus vaadata. Aga esiteks ei jaga ma päriselt seda veendumust, et väljastpoolt sisse toodud traditsioone ja meelelahutuslikke tegevusi, mis veel kaude kahjustavad ka meie loodust, peaks Eestis avalalt vastu võtma. Teiseks ei ole ka Hiina ja selle naaberriigid, kust me laternaid ja vastavat kultuuri sisse toome, tingimata heaks eeskujuks loodushoiul.

M

illeks on meile vaja võõra kultuuri lendlaternaid, õhupalle, ilutulestikku ja kõike sellist? Mitmes riigis on muide taevalaternad (sky lanterns) juba keelatud. Kas ka Eestis need ära keelata? Või piisab meie omaenda tarkusest? Õnneks ei ole laternate lennutamine meil veel nii levinud, veel on aega oma suhtumist nende kasutamisse muuta. Taunigem sõprade ja tuttavate laternalembust, et neil hakkaks piinlik. Pealegi on aasta 2014 ka Soome lahe aasta, mil kolme riigi inimesed tihendavad koostööd, et meie ühine veekogu oleks edaspidi kaitstum. Meie saame omalt poolt aidata sellega, et järgmisel ühisüritusel ei heida rämpsu õhku, mere poole ega jäta muul viisil loodusesse.

Meie kohalikuks traditsiooniks on olnud ikkagi lõkete süütamine meile tähtsatel päevadel – lõkketuled, mis on meie endi kontrolli all. Rämpsuinvasioon ja -transiit ei kuulu ei meie keskkonda ega Eesti kultuuri.

12 || KULTUUR || POSTIMEES, 14. AUGUST 2014

TOIMETAJA KAAREL ARB, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Eesti-Soome kultuurifestival Saksamaal

KUNST. Kumu kunstimuuseumis on avatud omavahel läbi põimunud näitused «Sinine

Saksamaal Fellbachis toimub kuni 27. septembrini Eesti-Soome kultuurifestival «Europäischer Kultursommer Fellbach 2014: Estland-Finland». Eesti festivaliprogrammi on suures osas koostanud Berliini saatkonna kultuuriatašee Harry Liivrand.

Festivalil toimuvad Andres Uibo, Ingrid Lukase ja Siiri Sisaski kontserdid, etendub Vanemuise ballett «Casanova», esineb OMAtsirkus ja saab kuulata Arvo Pärdi muusika kontserti. 28. septembrini on Fellbachi linnagaleriis avatud Birgit Püve fotonäitus. PM

Suvine hübriidleitsak m

Linnateater uurib kultuurikonteksti 23. augustil Tallinna Linnateatris toimuv hooaja avasündmus «#Kontekst» pöörab pilgu teatrist välja – kultuurikontekstile, kuhu teater sünnib. Selle raames saab teatrimajas tutvuda valikuga tänasest eesti kirjandusest, filmist, muusikast ja kunstist.

Lavaaugus toimub päeval kaasaegse eesti kirjanduse staadionikontsert, kus Eda Ahi, Sveta Grigorjeva, Valdur Mikita ja Robert Kurvitza tekste kannavad ette linnateatri näitlejad. Õhtul ja öösel näeb aga linnateatri näitlejate osalusel sündinud BFMi lühifilme.

Taevalava hõivab ;paranoia teabepäev Kiwalt, Põrgusaali aga linnateatri loomejõudude heliinstallatsioon «Nähtamatu etendus». PM

tARTuFFi publikulemmik on «Parandusklass» Möödunud laupäeva öösel lõppenud filmifestival tARTuFF tõi kuue päeva vältel Raekoja platsile, Elektriteatrisse ja festivali eriüritustele üle 25 000 külastaja. Publiku lemmikfilmiks osutus erivajadustega noortest kõnelev Venemaa linateos «Parandusklass».

Kõige publikurohkemaks linateoseks oli festivali avafilm «Uus algus» ligikaudu 3800 vaatajaga. Järgnesid «Parandusklass», Kanada draama «Lapsnõid» ja klassika «Cherbourg’i vihmavarjud». Festivalil näidati 15 täispikka filmi. PM

sten ojavee kunstikriitik

Merike Estna isikunäitus

«Sinine laguun» Kuraator Kati Ilves Rahvusvaheline maalinäitus

«Mina kui maal» Kuraatorid Kati Ilves ja Merike Estna 2. novembrini Kumu kunstimuuseumis

E

nam kui 30-kraad ise k uu muse eest on Kumu kunstimuuseumi viiendale korrusele kliimaseadmete vahele paigutatud kaks eraldiseisvat näitust: Merike Estna isikunäitus «Sinine Laguun» ja rahvusvaheline grupinäitus «Mina kui maal», mida järgnevalt kirjeldan ühiselt sõnaga «näitus».

26. juunil avatud näitus pakub külastajatele kõike muud kui harjumuspärast maalinäitust ning üleüldse mitmetähenduslikku käsitlust kaasaegsest maalikunstist ja selle arengusuundadest. Suvise leitsaku eest varjab ennast muuseumis viiendal korrusel väljapanek, mis tekitab küsimusi paljude

kunstihuvilistest näitusekülastajate peades.

Osa publikust avastas alles pärast avamisel käimist, et viibisid maalikunstinäitusel. Mõni avamisel viibinud ajakirjanik leidis näiteks kõige kajastusväärsemaks tähelepanekuks kodanlikest väärtustest kauge inimesena rõõmsailmelised sefiirikorvikesed ja lõbusa joogipoolise kõrvalt allkorrusel jopega plaatekeerutava ja hiljem klassikaliselt mustas riietuses jopeta Heidy Purga. Värvitu klassika ja segadust oh kui palju.

Juba 1980. aastatel valdas mitmete lääne maalikunstnike loomingut vaadates publiku seas huvitav võõrandustunne: Paistab Nagu..., kuid on midagi muud. Sarnane võõristus tekkis ka minul seda näitust külastades. Maalil võib kõndida, maali võis avamisel juua, maali võis avamisel süüa, maal on näitusesaalist kõrbesse seiklema läinud ja seejärel näitusesaali oskuslikult tagasi projitseeritud.

(Oskuslikult? Muuseumi viienda korruse installeerimise vaatepunktist ilmselgelt kõige ebasõbralikum teravnurk on kenasti projektsiooniga kaetud ning oskuslikult «alistatud».)

Maal on võtnud hübriidmonstrumi kuju, kelle sees veel avamisel hingas Kris Lemsalu unnesuikunud keha, maali võib lehitseda (olgugi et ettevaatus-

Maal võtab hübriid-monstrumi kuju: Frank Ammerlaani videoprojektsioon laineplekil, Dan Re mika. Taamal Merike Estna kamuflaaž-maalinäitus.

POSTIMEES, 14. AUGUST 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA KAAREL ARB, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

e laguun» ja «Mina kui maal».

maalinäitusel

eesi maal-lauad ning Kris Lemsalu keraafoto: eesti kunstimuuseum

abinõuna seisab põrandal keelav märkus, mis julgustab lehitsemiseks näitusevalvuri appi kutsuma), kuumarabandusest oimetu propeller-maal abitult maas vingerdamas ja üle ääre ripakil tekstiil alumise korruse kohalikule maalitraditsioonile pilku heitmas.

Walesist pärit kunstniku Dan Reesi vaakumis eksponeeritud lõuend viitab klassikalise maalikunsti isoleeritusele ja hapnikupuudusele. Olukorrale, mil alates 1960. aastatest kunstiteadus- ja kriitika maalikunstist eemaldusid, jättes kaasaegse maalikunsti olukorda, kus see tänapäevani ei ole teoreetikute huviorbiiti naasnud.

Tõsi, teatud strateegiad pakuvad kunstiteooriale endiselt huvi, nagu näiteks apropriatsioon (fotokunsti võte, mille puhul kunstnik kasutab varasemaid pilte muutmatul kujul teistsuguses kontekstis ja teistsugusel eesmärgil, muutes sel viisil pildi algset tähendust), küüniline parodeerimine ja nüüdseks juba unustusse vajunud maalikunsti tagaleinamine. Üheks põhjuseks, miks kaasaegse maalikunsti näituse kirjeldamisel ja analüüsimisel paljud külastajad hätta jäävad ning miks kaasaegse maalikunsti vaatlemine just seesuguste strateegiate prisma läbi kaunikesti piiratud on, tuleneb 1960. aasta-

te kunstiteooria ja -kriitika poolt hüljatusse jätmisest.

Tagasivaatavalt ja küsivalt vaatab kohalikule modernistlikule maalikunsti saalile (just sellel ajal nägid kohalikus kontekstis ilmavalgust tasapinna ja pintslitõmbe uute interpreteerimisvõimalustega seotud maalistrateegiad, mis omakorda rakenduvad ka kaasaegse maalikunsti eksperimentides Kumu näitusel) otsa Estna üle ääre rippuv, enda algeid otsiv kohatu maal tekstiilil.

Kui otsida uusi teoreetilisi suundi, millega kaasaegsele maalikunstile läheneda, siis selle näituse kontekstis ongi põnev jälgida ja vaadelda inimest, kes harjub «uue» maaliga, maali mõiste rekonstrueerimisega.

Merike Estna ja Kati Ilvese kureeritud näitus tõstatab nii teoste ajastu- ja kohaspetsiifilise eksponeerimisega kui ka maalikunsti vormiliste ja tehniliste uuendustega küsimusi kaasaegse maalikunsti enda puuduliku lähimineviku tõlgendamise osas ning pakub ühe mängulise võimaluse probleemiga kaasa mõtlemiseks.

Näituse idee ja eesmärgi võtab ilmekalt kokku Jon Rafmani unenäoline rännak maali sisemusse, kutsudes vaatajat avastama seninägemata tahke ja uusi, traditsiooniliselt kahemõõtmelise lõuendi varju jäävaid suundi kaasaegses maalikunstis.

Uus inverterkeevitusseade ESABilt

Vastupidav ja töökindel Lihtne kasutada Energiasäästlik

Lisainfo: Tel: 56 636 235 E-mail: andres.metsmaker@alas-kuul.ee

14 || SPORT || POSTIMEES, 14. AUGUST 2014

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

kommentaar peep pahv

sporditoimetuse juhataja

Kooliraha maksmata tippu ei jõua Selleks et kasvada tõeliseks tippsportlaseks, tuleb aastaid teha tööd tuima järjekindlusega – laduda tipptulemuste tegemiseks korralik vundament, saada esmalt koduseks valitsejaks, seejärel harjutada end võistlema üha tugevamas konkurentsis ning loobuda kõigest kõrvalisest ja segavast. Just nii on talitanud Rasmus Mägi – mees, kes pärast Zürichi EMi 400 m tõkkejooksu poolfinaali tõusis veel suuremaks kullasoosikuks, kui ta vaatamata Euroopa hooaja edetabeli liidri kohale oli juba enne EMi algust.

Olenemata sellest, kuidas lõppeb Mägi jaoks reedene finaaljooks, peaks ta olema kõigile alles tippu pürgijatele hea eeskuju. 22-aastane noormees on käinud läbi tiitlivõistlustel statistiks olemise kadalipu – olümpia 28., MMi 16. – ja maksnud auga oma kooliraha.

Seepärast ei maksa liiga kriitiliselt suhtuda ka Zürichis oma debüüti tegevatesse ja statisti rolliga leppivatesse sportlastesse.

Keskmaajooksja Liina Tšernov ja vasaraheitja Kati Ojaloo ei suutnud EMi normi täita ning Zürichisse võistlema pääsesid nad tänu Eesti Kergejõustikuliidu taotlusele anda neile tiitlivõistlusel osalemiseks vabapääse. Mis olnuks nende jaoks hea tulemus? Mõistagi hooaja tippmark või Eesti rekordi püstitamine.

Paraku ei jõudnud kumbki piiga oma hooaja parimatele tulemustele lähedalegi. Kuid vaatamata sellele ei saa öelda, et nende EMile saatmine oli mõttetu.

Mullu uuele tasemele tõusnud ja tänavu 1500 m jooksus Eesti rekordi püstitanud Tšernovi jaoks oli tiitlivõistluste tugevas konkurentsis jooksmine hädavajalik. Ta polnud ülbe, kui võrdles koduseid jõuproove külavõistlustega, konkurentsi puuduses peab ta leppima soolojooksudega ja nii ei arene. Keskmaajooksus on olulisel kohal taktika ning nende nõksudega kohanemiseks tuleb joosta tugevas seltskonnas. Kasu on isegi sellest, kui konkurentsist pudeneda juba enne viimast ringi – vähemalt tunnetus, kuidas sellistel võistlustel joostakse, on palju väärt.

Ojaloo on tänavu samuti hästi arenenud.

Zürichiski jäi ta oma heitetehnikaga rahule, kuid kurtis samas, et särtsu ja kiirust nappis.

Ilmselged närveerimise tunnused. Väga vähe on sportlasi, kes esimest aastat rahvusvahelise taseme lähedale jõudes suudavad kohe oma esimesel tiitlivõistlusel maksimumi tasemel pingutada.

Tiitlivõistlusel staadionikatlas heitmine on midagi muud kui Kadrioru staadioni harjutusväljakul. Harjumiseks tuleb maksta kooliraha – selleks ongi debüütvõistlused. Järgmisel korral aga enam allahindlust ei tehta ja siis tuleb võistelda oma maksimumi tasemel.

EMi tulemused FINAALID M 20 km käimine: 1. Miguel Angel Lopez (Hispaania) 1.19,44, 2. Aleksandr Ivanov (Venemaa) 1.19,45, 3. Denis Strelkov (Venemaa) 1.19,46 M 10 000 m jooks: 1. Mo Farah (Suurbritannia) 28.08.11, 2. Andy Vernon (Suurbritannia) 28.08.66, 3. Ali Kaya (Türgi) 28.08.72 EELVÕISTLUSED N 400 m tõkkejooks: 1. Eilidh Child (Suurbritannia) 55.32, … 24. Maris Mägi 1.03,04 N 800 m jooks: 1. Alison Leonard (Suurbritannia) 2.01,47, … 25. Liina Tšernov 2.07,95 N vasaraheide: 1. Anita Wlodarczyk (Poola) 75.73, …

22. Kati Ojaloo 59.63 M 400 m tõkkejooks: 1. Matthew Hudson-Smith (Suurbritannia) 45.30, … 9. Marek Niit 45.80 M 400 m jooks: 1. Rasmus Mägi 48,54

Täna võistlustules

• Grit Šadeiko, N seitsmevõistlus: 100 m tõkkejooks (kolmas jooks) 11.46, kõrgushüpe 13.05, kuulitõuge (A-alagrupp) 20.50, 200 m (teine jooks) 22.21 • Mari Klaup, N seitsmevõistlus: 100 m tõkkejooks (esimene jooks) 11.30, kõrgushüpe 13.05, kuulitõuge (A-alagrupp) 20.50, 200 m (esimene jooks) 22.12 • Marek Niit, M 200 m (kolmas eeljooks) 13.21, edasipääsu korral poolfinaal 21.15 • Tanel Laanmäe, M odavise (eelvoor) 18.30 • Risto Mätas, M odavise (eelvoor) 19.45 • Magnus Kirt, M odavise (eelvoor) 19.45

Eesti kergejõustikukoondise tulihingelised fännid Rauno (vasakult), Urmas ja Rein Letzigrundi staadionil.

foto: mihkel maripuu

KERGEJÕUSTIKU EM. Zürichisse kaasa sõitnud Eesti poolehoidjate arvates on meie kergejõustik tõusuteel.

Kergejõustikufännid usuvad helgesse tulevikku kaarel täll Zürich

Eesti kergejõustik on tõusuteel.

Koondis on suur ja andekaid noori on palju.

Koos sportlastega hakkab vana head taset saavutama ka fänlus ning vaatame positiivselt helge tuleviku suunas,» rääkis Zürichisse Euroopa meistrivõistlustele omasid toetama sõitnud kogenud fänn Rein hetkel, kui Letzigrundi staadionil olid parajasti võistlustules vasaraheitja Kati Ojaloo ja kümnevõistleja Andres Raja.

55-aastane fänluse legend Rein istus koos sõprade Urmase (53) ja Raunoga (27) tribüünil ning nautis võistlust, samal ajal meenutati aga kõik koos nägu naerul minevikku. «Kõik algas 1998. aasta Budapesti EMil, kui Erki Nool kuldmedali võitis. Siis oli just tekkinud temale suunatud fänniklubi ning järgnesid pöörased aastad. Ühe aasta jooksul käisime kolmel või neljal kümnevõistlusel. Suurte bussidega sõideti kohale ning aidati oma mehi nii kuis võimalik,» meenutas Rein, kes muuhulgas oli ka Noole 2000. aasta Sydney olümpiavõidu tunnistajaks. «Ilmselt olin esimene eestlane, kes värske kullamehega plaksu sai lüüa.»

Aktiivsemalt kergejõusti-

kule kaasa elamine lõppes Eestis aga koos Noole karjääriga.

Nüüd vaadatakse ajalukku veidi mõtlikul pilgul – kas selline melu tuleb tribüünidele tagasi? «Lootust on. Meil on siin praegu 30 tublit sportlast. Kusjuures mitmed tugevad tegijad jäid erinevatel põhjustel koju, kuid tulemused on endiselt väga head. Noored näitavad end väga heast küljest. On näha, et alaliidus ollakse õigel teel ning aasta-aastalt läheb olukord taas paremaks,» arutles Rauno, kelle arvates paisutavad head tulemused kindlasti ka fänniarmaadat. Lisaks uutele poolehoidjatele loodetakse tagasi tuua ka vahepeal ära kadunud mehi ja naisi.

Kolmiku sõnum oli selge: sportlastega kaasa sõitmise nimel tasub pingutada, sest lisaks heale emotsioonile ja toredale reisile saab aidata kergejõustiklastel häid tulemusi saavutada. «Vanasti tekkis meil näiteks Noolega ikka väga hea klapp. Siiamaani oleme head tuttavad – temaga on alati millestki rääkida,» mõtiskles Rein. «Ma ei välista, et näiteks Rasmus Mägiga midagi sarnast tekib – ta on väga sümpaatne inimene.»

Kümnevõistlejate ja poolehoidjate vahel on alati olnud omamoodi klapp, sest kahepäevane võistlus tekitab erilise sideme. Fännid liiguvad meestega sektorist sektorisse kaasa ning lõpuks tänavad kõik kümnevõistlejad publikut traditsioonilise auringiga. «Samas Mä-

gi võistlus kestab siin näiteks kolm päeva, vahepeale jääb isegi üks päev analüüsimiseks,» naljatles Urmas, kelle sõnul kulub reisivale seltskonnale puhkepäev alati marjaks ära.

Noole poolehoidjad olid rahva seas tuntud oma kollaste särkidega, mis väiksematel staadionidel täitsid terveid sektoreid. «Vahel jaotasime end jooksudistantsidel raja peale ära, et igal pool ikka toetust tunda oleks. Meil olid isegi oma vimplid ja pastakad. Eks tulevikus võiks jälle sellise tasemeni pürgida,» arutles Rein.

On näha, et alaliidus ollakse õigel teel ning aasta-aastalt läheb olukord taas paremaks.

Spordifänn Rauno

Pidev reisimine tekitas ka mõnevõrra ootamatuid, kuid samas meeldivaid vahejuhtumeid. «Omal ajal ei olnud me teretuttavad mitte ainult Noolega, vaid ka teistega sai suheldud. Näiteks ükskord nägin juhuslikult Praha lennujaamas Tomas Dvorakit – teretasime viisakalt ja läksime jälle oma teed,» meenutas Urmas. Tema sõnul võidavad headest omavahelistest suhetest nii sportlased kui ka fännid.

Rauno toob noorematele sportlastele suhtlemise osas eeskujuks just Noole. «Erki oskas rahvast kaasa tõmmata ning see aitas teda paremate tulemusteni. Pärast medalivõite tuli ta alati fännide hul-

ka ja veetsime õhtuid samas seltskonnas. Samas tuli ta alati meie juurde ka pärast teivashüppe nulli ja vabandas – ta sai aru, et oleme tema pärast kohale sõitnud,» arutles ta. «Sellised kohtumised on need, mida on pärast hea meenutada.

Näiteks saab koos pilti teha ja muljeid jagada.»

Zürichi Letzigrundi staadioni kiitsid kogenud fännid heaks. «Mõnus staadion – väike ja kompaktne. EMiks täiesti sobilik,» ütles Rein. «Korralduslikult ei saa mitte midagi ette heita. Näiteks Saksamaal aetakse tihti näpuga rida ja ei lasta isegi mitte lipuga tribüünile, siin aga suhtutakse kõigesse mõistvalt. Meile siin väga meeldib,» arutles rõõmsameelne seltskond.

Kindlaid plaane järgmiseks suveks meestel tehtud pole, kuid ilmselt võib neid samas koosseisus näha ka Pekingi maailmameistrivõistlustel. «Siinkohal tahame kindlasti tänada ka alaliitu, kes meid alati reiside plaanimise juures aitab ning erinevatest sündmustest teavitab. Ilma nendeta jääks mõni oluline võistlus ehk kahe silma vahele,» kiitis Rein kergejõustikuliitu.

«Siia tasus sõita kas või EMi esimese päeva nimel. See oli ju sportlaste poolelt fantastiline. Kohe Eesti rekord kirjas,» kiitis Urmas reisi algust ning vaatas lootusrikkalt nii lähipäevade kui ka lähiaastate suunas. «Nii sportlased kui ka fännid liiguvad õiges suunas.»

POSTIMEES, 14. AUGUST 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

KERGEJÕUSTIKU EM. Rasmus Mägi näitas EMi poolfinaalides võimu ja püstitas nii uue Eesti rekordi kui Euroopa hooaja tippmargi.

Mägi jõudis võimsalt finaali kaarel täll kaarel.tall@postimees.ee

«Finaalis tuleb väga tugev konkurents. Kõik mehed on võimelised alla 49 sekundi jooksma,» rääkis eile Zürichis toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel Eesti rekordi (48,54, eelmine rekord 48,77) jooksnud 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi reedesele suurele finaalile viidates.

Kohe pärast Mägi käis ilma tõketeta 400 meetri jooksus rajal ka Marek Niit, kuid tema jäi 45,80ga napilt finaali ukse taha.

Eilset võistluspäeva segasid tugevad tuuleiilid ning kõik õhtused jooksud lükati poole tunni võrra edasi. See lõi omakorda sassi sportlaste ettevalmistuse stardiks. «Päris karm värk, et edasi lükati. Pidi oma plaanid ümber mängima,» meenutas Mägi jooksule eelnenud tunde. «Õnneks saime poistega koos nalja visata ning see tegi veidi rahulikumaks.»

«Jooksu ajal tuul ei seganud enam. Täna oli vajalik hea start saada ning see ka õnnestus. Eile olin alguses veidi arglik. Täna sain kohe ilusti käima,» arutles ta. «Kümnes tõke ei tulnud päris hästi välja ja lõpus vaatasin korra ka kõrvale. Lõppu arvestades oli tänane aeg veidi üllatav.»

Mägi hakkab analüüsima Mida oodata aga homsest jooksust, kus Mägi eesmärgiks on kindlasti medal? «Raske ennustada, mis juhtuma hakkab,» arutles ta. Sportlane ei osanud öelda, mitu kümnendikku tal poolfinaalis veel varuks jäi.

«Seda saan küll alles kunagi hiljem öelda, siis kui olen jooksu analüüsinud.»

Kõige suuremate konkurentidena tõi Mägi välja venelase Timofei Tšalõ, kodupubliku toel jooksva šveitslase Kariem Hus-

seini ja kogenud serblase Emir Bekrici. Samuti lisas Mägi nimekirja sakslased Felix Franzi ja Varg Königsmarki. Just Tšalõ sai kirja poolfinaalide teise aja (48,69) ning kaotas finišiheitluses eestlasele.

Täna on Mägil vaba päev ning täpseid plaane ta veel öelda ei osanud. «Sellises olukorras pole ma varem olnud – alati, kui olen finaali saanud, siis on jooksud järjestikustel päevadel olnud,» selgitas ta. «Nüüd vaatan rahulikult kõik jooksud üle ja analüüsin. Pole veel selge, mida ma homme (täna – toim) teen. Võib-olla puhkan, võib-olla teen kerge sörgi.»

Favoriidi staatus on Mägile samuti uus kogemus. Kui keegi teine talle seda meelde ei tuleta, siis enne jooksu rinnale vaadates tuleb segav fakt taas mõtetesse. Nimelt on Euroopa hooaja edetabelijuhil teistest erinev võistlusnumber. «Peab tunnistama, et sinine number on päris ahistav ja paneb pinged peale,» arutles ta.

Rasmus Mägi oli eile nii kiire, et püstitas uue Euroopa hooaja tippmargi.

foto: mihkel maripuu

Eesti rekord tekitaks Šadeikos rahulolu Täna tulevad Zürichis toimuval kergejõustiku EMil starti seitsmevõistlejad Grit Šadeiko ja Mari Klaup. Päev enne võistlust olid naised positiivses meeleolus ning võistluse suhtes ootusrikkad.

Eesti rekordinaine (6221 punkti) Šadeiko läheb oma sõnul võistlema sama tundega nagu tavaliselt. «Lähen lihtsalt

endast maksimumi andma,» selgitas ta. «Võistluseks ettevalmistus on mul kulgenud tõusvas joones ja vorm on läinud pidevalt paremaks.» Šadeikol on silme ees ka siht, mille täitmine pärast võistlust igal juhul rahulolu pakuks.

«Eesti rekordit sooviks rünnata,» ütles ta.

Teise eestlasena täna

DOPING. Vitali Bernatski do-

Jaak Salumets EOK täitevkomitees asja arutamas.

nõukogu liige lisas, et Alaver ja Lemberg võiksid litsentsi kaotada vaid seetõttu, et rikkusid treeneritöö eetikat, aga selleks peavad olema ümberlükkamatud tõendid, mida pole.

Kutsekomisjoni seisukohad, mis puudutavad märksa enamat kui pelgalt Bernatski juhtum, edastatakse 28. augustil kogunevale EOK täitevkomiteele, mis

nise esireket Jürgen Zopp (ATP 299.) kaotas Itaalias Cordenonsis toimuval 42 500 euro suuruse auhinnafondiga ATP turniiril avaringis itaallasele Filippo Volandrile (ATP 147.) 6:7 ja 3:6 ning langes konkurentsist välja. Zopp servis kohtumises Volandri vastu kaks ässa ja tegi kaks topeltviga. Volandri servis seevastu ühe ässa ja tegi samuti kaks topeltviga. Zopp murdis itaallase ühe servigeimi ning Volandri murdis kaks eestlase pallingut. PM

DOPING. Justiitsminis-

starti minev Mari Klaup tunneb samuti, et on suurvõistluseks valmis.

«Kuigi suvi kulges üle kivide ja kändude, siis nüüd enne võistlust on tunne päris hea,» arutles ta. Veidi tekitab Klaubile muret vihmane ilm, mis kõva raja libedaks muudab. Samas tunnistas ta, et tingimused on ju kõigile võrdsed ning liigselt

Bernatski-pall löödi EOK täitevkomiteele pingusaaga hakkab lõppema.

EOK treenerite kutsekomisjon võttis vastu seisukoha, kas endiselt Tartu arstilt väidetavalt keelatud aineid saanud Mati Alaver ja Harry Lemberg on sobivad sportlasi juhendama.

Seisukoht kõlas: kutsekomisjonil puudub juriidiline alus mainitud isikud treenerilitsentsist ilma jätta. Lõpliku otsuse Bernatski juhtumi kohta peab tegema EOK täitevkomitee.

Treenerite kutsekomisjoni liige, endine Eesti korvpallikoondise peatreener Jaak Salumets tõdes, et need, kes nõuavad Alaveri ja Lembergi verd, peavad pettuma: «Bernatski komisjoni raporti alusel – see pole juriidiline dokument – ei saa kedagi põhja lasta, treeneri taset langetada või ametist vabastada. Meie komisjon on erialane ja mehed on oma töös pädevad. Samas ei muudaks midagi, kui Alaveri ja Lembergi süü oleks tõestatud, sest juhtum on aegunud.»

Kristjan Port, treenerite kutsekomisjoni esimees ning ühtlasi ka Eesti Antidopingu

TENNIS. Eesti meeste ten-

Ministeerium kutsus kokku ümarlaua

Niit: mind ei jätkunud Niit sai poolfinaalides üheksanda aja ning oma jooksus oli neljas. «Nii palju, kui mul üldse sees oli, endast ka rajale jätsin. Läks nii, nagu läks,» rääkis Niit. Sprinter tunnistas, et sellel hooajal ei õnnestunud tal piisavalt 400 meetrit harjutada. «Mind lihtsalt ei jätku viimaseks 50 meetriks. Eks nüüd olen jälle targem.»

Täna ootab Niitu 200 meetri eeljooks. See-, kui palju eestlane seal endast välja paneb, selgub alles hommikul. «Starti lähen kindlasti, aga kas seal ka jooksma hakkan – seda veel ei tea. Arvan, et mind lihtsalt ei jätku, pole võimalik endast 100 protsenti välja panna, kuna panustasin 400 meetrile.»

Zopp kaotas Itaalias avaringis

foto: liis treimann

peaks tegema otsuse ja lõpetama aastapäevad kestnud saaga.

«Täitevkomitee saab väljendada väärtushinnanguid – kas Bernatski kirjeldatud sündmustel võib olla mingi tõepõhi ja kas see kahjustab Eesti sporti või probleemi pole,» selgitas Port. «Misjärel võib teema lõpetanuks lugeda, sest vaevalt uusi fakte enam laekub.»

Pordi arvates toob Bernatski juhtum tulevikku silmas pidades kindlasti kasu: «Räägitakse, et kriisita ei toimu midagi. Ühiskond ja poliitikud said kinnituse, et Eesti pole dopinguvaba. Nüüd peaks EOK survestama ametkondi, et võetaks vastu seadused, mis raskendaksid keelatud ainete vahendamist ja tarvitamist, kui tahame olla õigusriik.»

Salumetsa sõnul oligi treenerite kutsekomisjoni seisukoht suunatud tulevikku. «Dopinguteemaga peavad tegelema kõik, sest spordis liigub palju raha, mille jõud on suur, survestades nii sportlast kui treenerit. Vaadake, mis toimus jalgrattaspordis: Prantsusmaa meeskondades tarvitati ohjeldamatult keelatud aineid, kuni ses riigis dopingupruukimine kriminaliseeriti. Sama toimus Itaalias ja seejärel Hispaanias.

Riigi kohus on kaitsta sporti, sportlasi ja noori. Ning jutt ei käi vaid tippspordist, sest keelatud aineid liigub palju ka tavalistes jõusaalides. Meil on vaja seadusi, mis teeksid spordi puhtamaks.» Jaan Martinson

pole vaja ilma peale mõelda.

«Esimene eesmärk oleks kirja saada hooaja parim tulemus,» pani ta enda jaoks paika eesmärgi. Sellel aastal on Klaup kirja saanud 5699 punkti, samas on tema isiklik rekord 6002 silma. «Võistluseks valmistumiseks on Zürichis loodud väga head tingimused.» Kaarel Täll

ter Andres Anvelt saatis eile dopinguvastase konventsiooni rakendamisega seotud asutustele kutse osaleda ümarlaual, et vaadata üle kehtivad õigusaktid ning otsida täiendavaid võimalusi dopingu leviku tõkestamiseks. «Vitali Bernatski juhtumi komisjoni kokkuvõttest oli näha, et dopinguained on Eestis lihtsasti kättesaadavad ja nende tarvitamine on võrdlemisi levinud. Järelevalve dopingu levitamise ja kasutamise üle on nõrk,» ütles Anvelt. «Eesti on dopinguvastase konventsiooni ratifitseerinud juba 1997. aastal, aga Bernatski juhtumist on näha, et peame vaatama üle kehtiva õiguskorra ja arutama, kas oleme pööranud piisavat tähelepanu õigusnormidele ja eeskirjadele, mis võiksid dopinguainete levikut takistada,» lisas Anvelt. Dopingu ümarlaud toimub justiitsministeeriumis 26. augustil. PM

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

16 || vaba aeg || postimees, 14. august 2014

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA

10.09 kl 19 Hooaja avaetendus!

Adina osas Tatiana Lisnic (Moldova), Nemorino osas Cataldo Caputo (Itaalia)

Paide Kultuurikeskuses

G. Donizetti ooper Dirigent: Vello Pähn

Endla teatri suures saalis

ARMUJOOK 11.09 kl 19

Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 5.09 kl 12.00 – 17.00

ESTONIA TEATRILAAT: BALLETIPÄEV Tasuta 5.09 kl 20

BALLETIGALA VÄLILAVAL

Tasuta 6.09 kl 12.00 – 17.00

ESTONIA TEATRILAAT: OOPERIPÄEV Tasuta 6.09 kl 20

OOPERIGALA VÄLILAVAL Tasuta 7.09 kl 12.00 – 15.00

ESTONIA TEATRILAAT Tasuta

MANON

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn

22.08 kl 19

26.08 kl 19

HÄVITUSE INGEL

FAUST

Yasmina Reza Lav. Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Mait Malmsten, Liisa Pulk, Ivo Uukkivi.

13.09 kl 19

Endla teatri Küünis

12.09 kl 19 C. Gounod’ ooper Dirigent: Jüri Alperten

MEDEA

26.08 kl 19

14.09 kl 17 Tõnu Kilgas 60

Éric-Emmanuel Schmitt Lav. Ingomar Vihmar, osades Rein Oja, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar, Roland Laos.

G. Schiavoni ballett Dirigent: Vello Pähn

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Lauri Sirp 17.09 kl 19 Soodustus pensionäridele 40%

KÜLALINE

TEATER VANEMUINE

18.09 kl 19 Esietendus!

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen 19.09 kl 19

MANON

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn 20.09 kl 19

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis

14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Laitse Graniitvillas

14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATRID TARTU HANSA HOOVIS

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Piletid saadaval Hansa Hotellis, Piletilevis, Piletimaailmas ja 2 tundi enne etendust kohapeal!

Tooma talu

www.hansahoov.ee

Lääne-Virumaa, Uusküla

(Aleksandri 46, Tel 737 1800)

27., 28., 29., 30.08 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

20.08 kl 20

„EGON ja INDREK“ 27.08 kl 20

„PARIMAD PALAD“

KONTSERT

Rahvusraamatukogu Teatrisaal

EESTI KONTSERT

16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

www.concert.ee

BRAND

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd

RAKVERE TEATER

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Sadamateatris 25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu 31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

UGALA TEATER

Teatrikassa on avatud E–L kl 12–17, tel 433 0777, e-post kassa@ugala.ee. Piletid on müügil ka Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades.

SAUEAUGU TEATRITALU

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu 2., 6.10 kl 18

Andromeda saar

Lavastaja: Leino Rei Osades: Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar 7., 8.10 kl 18

Faust

Lavastaja: Aare Toikka Osades: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Madis Muul 10., 13.10 kl 18

BRAND

Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 14.10 kl 16

Kirjaklambritest vöö

14., 21., 22., 23.08 kl 18 (välja müüdud) 24.08 kl 16 (välja müüdud)

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

Autor Gardner McKay. Lavastaja Margus Kasterpalu (külalisena). Osades Kadri Adamson (külalisena), Meelis Rämmeld.

Rahvusraamatukogu Tornisaal

MÄNNIMÄE KÜLALISTEMAJA AED

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Mere märgid

22., 23., 24., 28., 29., 30.08 kl 18 23., 24., 29., 30.08 kl 14

Tuul pajuokstes

koguperelavastus Autor Kenneth Grahame.

Lavastaja, dramatiseerija ja kunstnik Oleg Titov.

Osades: Janek Vadi, Lauri Kink (Endla Teater), Aarne Soro, Peeter Jürgens, Luule Komissarov jt

23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

Kose Kultuurikeskuses 29.09 kl 13

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

Väravatorn

14.08 kl 13 Peter Sheppard Skærved (viiul, London) 16.–17. sajandi heliloojad, Skærvedile kirjutatud nimekate nüüdisheliloojate teosed – Poul Ruders, Hans Werner Henze jt

Kõrgessaare mõisa park 16.08 kl 18

Tšellokvartett C-JAM

Haapsalu MariaMagdaleena Õigeusu kirik promenaadil 16.08 kl 20

Haapsalu suvemuusika Ansambel ORTHODOX SINGERS

Kunstiline juht ja dirigent Valeri Petrov. Õigeusu kirikumuusika

Tartu Jaani kirik 16.08 kl 20

“Õhtu ilu”

Ka Bo Chan (kontratenor) Eda Peäske (harf)

Halliste kirik 20.08 kl 16

“Klassikatähed 2013”

Heigo Rosin (löökpillid) Johan Randvere (klaver) Kangro, Tüür, Uusberg, Volans, Prokofjev, R. Strauss, Schumann jt

Kadrioru loss 23.08 kl 18

OLEV AINOMÄE 60

Olev Ainomäe (oboe), Annemari Ainomäe (viiul), Johanna Marie Ainomäe (viiul) Anne Ainomäe (vioola), Silver Ainomäe (tšello), Lembit Orgse (klaver), Vahur Vurm (klarnet), Rait Erikson (metsasarv), Kristjan Kungla (fagott) Ansambel Hortus Musicus A.Vivaldi. Oboekontsert C-duur W. A. Mozart. Klaverikvintett Es-duur KV 452 T. Kaumann. “Folia” oboele ja keelpillikvartetile (esiettekanne)

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

TOIMETAJA RAIN UUSEN, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 14. AUGUST 2014 || AED & KODU || 17

TERVISETARKUS. Kõhutõbede vältimiseks tuleb puuvilju enne söömist korralikult pesta, kuid paljud piirduvad vaid nende loputamisega.

Puuviljad – pesta või loputada?

AED JA KODU Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Laupäev SUHTED

hanneli rudi Tarbija24 juhataja

Katse tegemiseks ostsin Tallinna keskturu esiselt tänavalt, kus jalakäijate vahel mahtusid liikuma ka tuvid ja sõiduautod, kolm keskmise suurusega nektariini.

Esimese neist jätsin pesemata, teist solgutasin korra jooksva vee all, nagu paljudel tavaks.

Kolmandat aga pesin hoole ja armastusega, just nii, nagu ametlikult soovitatakse – hõõrudes puuvilja mitu minutit õrnalt käte vahel ja sooja jooksva veega loputades.

Kuigi internetis soovitatakse puuvilju ka pooleks tunniks sooja vette likku panna, siis see plaan jäi tegemata, kuna asjatundjate kinnitusel annab see bakteritele hea võimaluse paljunemiseks. Ka jäi kõrvale bakterifoobide soovitus pesta nektariini äädika või nõudepesuvahendiga.

Tallinna veterinaar- ja toidulaborist anti lahkelt kaasa kolm katsutit vastava lahusega ja näpunäited, kuidas proove võtta. Et tulemus oleks võimalikult täpne, tuli analüüside võtmiseks tõmmata kätte ka kummikindad. Edasi oli kõik lihtne – laborist saadud ja lahuses olnud vatipulgaga tuli nektariin hoolikalt üle nühkida, et kõikvõimalikud bakterid saaksid kenasti üles korjatud. Üllatusena selgus, et pesemata nektariini koor oli nii räpane, et vatipulk muutus silmanähtavalt halliks. Pestud ja loputatud nektariini mustus vähemalt vatipulgalt välja ei paistnud.

Proovid katsutisse, kork kindlalt peale ja taas tuli min-

na laborisse, kus bakterite kolooniaid 30 soojakraadi juures 72 tundi kasvatati. Tulemused olid üllatavad.

Pesemata nektariinil oli 2800 bakteripesa, loputatul 1300 ja korralikult pestul vaid 210. Laias laastus võib öelda, et kui loputamine vähendas bakterite arvu poole võrra, siis korralik pesemine enam kui kümme korda.

«Bakterite üldarv näitab kõike, mida seal pinnal leidus, seal on nii hallitust kui ka pärmseeni, aga ka kõike muud, mis kol-

Üllatusena selgus, et pesemata nektariini koor oli nii räpane, et vatipulk muutus silmanähtavalt halliks.

me päevaga välja kasvas,» rääkis veterinaar- ja toidulaboratooriumi toidumikrobioloogia talituse peaspetsialist Piret Saart.

Puuviljal hallituse leidumine on tema sõnul täiesti normaalne, sest just sealt hakkabki puuvili hiljem mädanema.

«See, et pesemata pindadel on baktereid ning ka muud mikrofloorat, on loogiline, sest ega nektariinid pole steriilsed ning neid käidelnud töötajate käed ja transpordipinnad, nt kastid, pole ideaalselt puhtad,» rääkis Eesti Maaülikooli toiduhügieeni professor Mati Roasto.

Meie katses olnud pesemata nektariini bakterite arvu hindas ta pigem väikeseks, sest näiteks ühes grammis loomade nahapinna mustuses võib olla sa-

du miljoneid baktereid. «Selline üldarv ei tohiks ehmatada, vaid näitab lihtsalt puu- ja juurviljade pesemise vajalikkust,» lisas ta.

Katse tulemused tõestasid Roasto hinnangul hästi, kui tõhus on puuviljade korralik pesemine voolava vee all. «On tõenäoline, et nende bakterite hulgas võib leiduda patogeene (haigustekitajaid), aga mida vähem neid on, seda väiksem on tõenäosus haigestuda,» selgitas professor.

Puuviljade pesemise eesmärk polegi tema sõnul saavutada täielikku puhtust (rääkimata steriilsusest), vaid viia bakterite arv tasemele, mis vähendaks haigestumise ohtu.

Kui bakterite arv oleks pesemata nektariinidel olnud lii-

ga väike, oleks see teadlase hinnangul olnud pigem ohumärk, sest annaks tunnistust, et puuvilju on ohtralt kemikaalidega pritsitud. «Kui valida, kas keemiline või mikrobioloogiline oht, siis mina valiksin pigem viimase, sest seda on lihtsam kõrvaldada,» sõnas Roasto.

Samuti tuletas teadlane meelde, et mikroobide kõrge arv on ohtlik eelkõige siis, kui tegemist on tõvestava floora esindajatega. «Voolava vee all puu- ja juurviljade pesemine peaks olema piisav vähemasti toidu pinnal oleva mikrofloora oluliseks vähendamiseks ning seega ka toiduohutuse tagamisel. Toidu keemiliste ohtudega ei pruugi olukord niisama lihtne olla,» toonitas ta.

Kõige vähem tuvastati laboris baktereid nektariinil, mida eelnevalt sooja vee all mitu minutit ja korralikult pesti. fotod: erik prozes

18 || kuulutused || postimees, 14. august 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Uus ööpäevaringne ennustusliin, hind 1.08 €/min. Tel 900 9889.

Võlgade sissenõudmine.

Tel 730 0818.

Meie seast on lahkunud Elu on tundmatu tee, keegi ei tea, kus lõpeb see ...

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Maie Annus

28. I 1940 - 12. VIII 2014

Leinavad lesk ja tütar perega.

Hüvastijätmine 15. skp. kell 14.30 Pärnamäe krematooriumis.

Ostan jahimeeste märke parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38.

Tel 655 9217.

Ly Lehtmets-Lukk

18. VIII 1928 Tallinn - 11. VIII 2014 USA

Mälestame armast sõpra ja avaldame siirast kaastunnet omastele.

Elo, Rene, Mari, Vilma

Märkide ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Mõni hetk on elus valusam kui teine, mõni hetk on lihtsalt väga, väga valus ...

Teatame kurbusega meie kalli

Harald Rentpower OÜ pakub Soomes tööd kogenud plaatijatele. Vajalik vähene soome keele oskus ja auto olemasolu. Info tel 5567 5320 või harald@rentpower.ee Tartu Mart Reiniku kool võtab tööle füüsikaõpetaja (koos loodusõpetusega 1,0 ametikohta). Sooviavaldus koos dokumentide koopiatega saata 20. augustiks aadressile kool@reiniku.edu.ee, lisainfo tel 5393 5042.

Tänan südamest Tartu EMO töötajaid, kes tegelesid minuga 25. juulil ja Tartu Ülikooli Kliinikumi üldkirurgia osakonna kirurge, oma raviarsti Darja Moltšunit ja kogu medpersonali. Tatjana Jakoby

Oleg Rjabinini 1. IV 1960 - 13. VIII 2014

Thea Kriis

6. VII 1932 - 11. VIII 2014

Siiras kaastunne Maie-Õie Kuldmäele kalli abikaasa

Leinavad õed ja vend koos peredega ning avaldavad kaastunnet abikaasale ja pojale perega.

12. VI 1954 – 11. VIII 2014

Aeg annab teised tagasi, ei ema südant iialgi ...

Teatame sügava kurbusega oma armsa ema, abikaasa ja vanaema

Eha Maidla

30. XI 1942 - 9. VIII 2014

surmast.

Leinavad tütar perega ja lesk. Ärasaatmine 14. skp. kell 12 Alatskivi kabelis.

Töökas ja hooliv oli su hing, miks küll puhkama kutsuti sind ...

Vaike Tamm

16. XI 1947 - 11. VIII 2014

Südamlik kaastunne Svetlanale perega isa, vanaisa ja vanavanaisa

Pjotor Pastistjuki kaotuse puhul.

Naabrid Kibena, Kivaste ja Saar

Mati Rebane

10. X 1940 - 18. VII 2014

Leinavad lesk Õie, õde Vaike ja teised omaksed.

Ain Vääti

Leinab tütar perega.

Jagame Ada, Raini, Tõnu ja Toomase pere leina.

Teatame sügava kurbusega kalli

Avaldame sügavat kaastunnet Maie-Õie Kuldmäele abikaasa

Mälestame head naabrit ja ilusa kodu loojat

Arvo Kuldmäe

On lahkunud meie hulgast kallis

Aide Valk

22. I 1936 - 12. VIII 2014

Ärasaatmine 16. skp. kell 14 Tallinna Liiva kalmistu kabelis.

12. VI 1954 - 11. VIII 2014

kaotusel.

TÜ Kliinikumi statsionaarse taastusravi kolleegid Lahkunu ärasaatmine 16. skp. kell 12 Puiestee leinamajas.

Meenutame ilusaid koosoldud aegu, mälestades

Siiras kaastunne Ernestile, Janale ja Janekule peredega abikaasa, ema, ämma ja vanaema surma puhul. Erich ja Ilme peredega

13. IX 1931 - 12. VIII 2014

Arvo Kuldmäe

Teatame kurbusega, et on lahkunud

surmast.

Leinavad omaksed.

Hüvastijätt 16. skp. kell 13 Tartu krematooriumi suures saalis.

Eha Dorchi

Tuul nii tasa puude ladvus liigub, linnud unelaulu laulavad.

Silvia Murulat

Helle ja Peeter, Helen ja Kristjan peredega

Mälestame kallist pinginaabrit ja klassiõde

Vaike Tamme

lahkumisest. Leinavad omaksed. Ärasaatmine 16. skp. kell 11 Ilmjärve kalmistul.

surma puhul. Spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku statsionaarse taastusravi osakond

Südamlik kaastunne ValterJohannesele abikaasa kaotuse puhul.

Jalaja talu rahvas

Voldemar Kilk

Aino Maasalu

Südamlik kaastunne Gerta Merimaale venna kaotuse puhul.

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku 3. osakond

Südamlik kaastunne Sirjele perega.

Endised klassikaaslased A. H. Tammsaare nim. Tartu 1. Kk päevilt

Avaldame kaastunnet perekond Ojale kalli

Sergei Kljubin

Avaldame kaastunnet Sirje Maasalule tütrega ema ja vanaema

Mälestame päikeselist varalahkunud sõpra

Alexander Timberg

Aino Maasalu

Anne Reinjärve

surma puhul.

AS Tartu Agro

Sügav kaastunne emale. Töökaaslased ja sõbrad Meistrite Hoovist

Kallist isa leinavad pojad Olev ja Kalev peredega.

Hüvastijätt 14. skp. kell 15.30 Pärnamäe kabelis.

Mälestame ja avaldame sügavat kaastunnet omastele.

Kolleegid aktsiaseltsist Fujitsu Estonia

Mälestame sügavas leinas head sõpra

Mälestame sõbralikku ja abivalmis

Thea Kriisi

Aino Maasalu

Siiras kaastunne abikaasa Reinule ja poeg Tarmole perega.

Abelid, Kuked ja Tikod

Südamlik kaastunne lahkunu omastele.

TAMS-i kangakudujad

Leonida Oja kaotuse puhul.

Perekond Pettaid

Raul Roopõld

Sügav kaastunne lähedastele.

Elle ja Toivo

Krista Tikka Mälestame head kolleegi ja tunneme kaasa omastele.

Töökaaslased Ilves Spordist

5. IV 1923 - 9. VIII 2014

Avaldame kaastunnet Tarvole ja teistele lähedastele

Kaastunne Riho Roopõllule isa kaotuse puhul.

Kolleegid Swedbankist

Vladimir Valleri kaotuse puhul.

Jaanus ja Jasper peredega

Kaunis kodu Tartu lähedal Tatraoru nõlval. Hind 115 000 €. Tel 529 1972.

Südamlik kaastunne Sirje Maasalule ema

Siiras kaastunne Astridile ja Ainile peredega

Teatame, et on lahkunud

Müüa Jõgeva linnas 2-toaline korter.

Tel 511 8334.

Aino Maasalu

Peeter Söödi

10. XI 1933 - 11. VIII 2014

surma puhul.

Toakaaslased EPA päevilt

kaotuse puhul.

Helgi, Arvo ja Ants perega

Leinavad lapselapsed. Ärasaatmine 15. skp. kell 16 Rahumäe kalmistul.

Avaldame kaastunnet Sirjele perega kalli ema ja vanaema

Teatame kurbusega, et meie hulgast on lahkunud

Sügav kaastunne Lembole isa

Soodsa hinnaga trepid üle Eesti. trepimeister.ee, tel 5668 5317.

25. XI 1937 - 10. VIII 2014

Lembit Veidemanni

surma puhul.

Iloona, Eevi, Eve, Sveta, Valve ja Aina

Leinavad lapsed peredega.

Hüvastijätt 15. skp. kell 16 Pärnamäe krematooriumis.

surma puhul.

Margus ja Aavo peredega

Südamlik kaastunne Arvole ja Urvele kalli ema

Mälestame nooruslikku ja elurõõmsat klassivenda

Südamlik kaastunne Lembole perega kalli isa, äia, vanaisa ja vanavanaisa

Aino Maasalu Autode keretööd ja värvimine Tartus. Tel 5604 7389.

Vaike Mere

7. XII 1923 - 7. VIII 2014

JALGRATTAMEHAANIK

KALLE KIRSIAED Näituse 26, Tartu.

Tel 740 6116, www.velotandem.eu

Peeter Sööti

25. XI 1937 - 10. VIII 2014

Lembit Veidemanni

kaotuse puhul.

Kolleegid TTÜ füüsikainstituudist

Siiras ja südamlik kaastunne omastele.

Tartu 1. keskkooli 1959. a. XIc klass

kaotuse puhul. Oleme mõtetes teiega sel raskel ajal. Sirle, Herle, Hedli

Kallid Urve ja Arvo.

Avaldame sügavat kaastunnet ema

Südamlik kaastunne Ernestile, Jaanale ja Janekule peredega kalli abikaasa, ema ja vanaema

Südamlik kaastunne Saimale isa

Vaike Mere surma puhul. Kolleegid TTÜ materjaliuuringute teaduskeskusest

OOTAB VANU JA UUSI KLIENTE

NÜÜD UUEL AADRESSIL

Peeter Sööt

Helvi Vasemägi

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156 info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

Vaike Tamme

surma puhul.

Heiki, Kristiina, Urmas, Katrin

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Lembit Verniku kaotuse puhul.

AS A. Le Coq

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Tahad söösta kõrgele ja oled selleks valmis. Sul tuleks aga enne vabastada end teatud ootustest, lootustest ning käitumis- ja mõttemallidest.

SÕNN

Oled varasemaga võrreldes temperamentsem ja saad selle eest komplimente.

Märkad väga paljusid asju, mis muutmist nõuavad.

KAKSIKUD Üks väike untsuminek vaid karastab. Maailma silmis võib kõik üsna suur jama olla, kuid sinu jaoks oli see lihtsalt üks etapp.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 14. AUGUST 2014 || VARIA || 19

î à

8 7

à ì

6 5 4

ê â

3 2

ERNIE

æ

1 a

b

ê ô à

à ì è c

d

â

ò e

f

g

h

Eeltje Visserman – British Chess Federation, 1961 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. h3! (ähvardab 2. Le2:+ Kf5 3. Lg4++) 1. ... h5 2. Lg3 (ähvardab 3. Rd6++) 2. ...

Of3 3. Lg6:++; 1. ... Kf5 2. Lh4 g5 3. Lh7:++; 1. ... g5 2.

Lh1:+ K~ 3. Lb1++.

VÄHK Praegu tasuks kompromissile minna. See võib olla energiat nõudev, kuid siis saad aru, et ego tagaajamine ja kergitamine on üsna mõttetu.

LÕVI

Millises suunas elu rihib ja sihib? Oled ikka veel mõnusal suvelainel ning ei taha keerulistest ja rasketest asjadest midagi kuulda.

NEITSI

Tahad olemasolevat säilitada ja kindlustada. Selle tõttu teed oma ümbruses muudatusi, et end veelgi kindlamana ja kaitstumana tunda.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT ÜHEL PÄEVAL TEEVAD KÕIK TEHNILISED TÖÖD ROBOTID JA INIMESTELE JÄÄB VAID LOOMINGULINE OSA.

KUI TEIE, INSENERID, KÕVASTI TÖÖD TEETE, SIIS HÜVED LÄHEVAD VABADE KUNSTIDE ESINDAJATELE, KES SIIS PIDU PANID, KUI TEIE ÕPPISITE.

MULLE ON KIIDETUD ORIGAMIT. POLE HILJA SELLEGA TEGELEMA HAKATA.

KAALUD Oled romantiline ja süttid kiiresti. Iha võib olla küll väga mõnus kogeda, kuid sinu suureks kurvastuseks lahtub see sama kiiresti, kui tekkis.

SKORPION

Päevavalgele tulevad sinu jooned, mis just annavadki sinu loomusele värvingu. Sa ei peida, kes sa tegelikult oled. Sind ei huvita, mida teised sinust arvavad.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Oled avameelne ja siiras, kuid keegi võib sinu juttu tahumatuks pidada. Loomulikult ei kaota sa ühe sapise märkuse peale pead ega südant.

Vastused: 1. Vassili Blažennõi peakirik (Собор Покрова Пресвятой Богородицы на Рву). 2. «Ainult hulludele ehk Halastajaõde», režissöör Arvo Iho, naispeaosas Margarita Terehhova. 3. Tartus, õmblusvabrik Sangar.

4. 131 miili tunnis ehk 210,8 km/h. 5. Kreekakeelsest sõnast komētēs, mis tähendab «pikajuukselist».

KALJUKITS Sind paeluvad eelkõige käega katsutavad asjad, mitte hämarad ja kauged ideaalid. Kui sulle antakse mingis asjas võimalus, siis haara kinni. See on elu suur võimalus.

1. Aastatel 2007–2008 valiti Venemaa seitse imet. Üks neist asub Moskvas. Nimetage see.

2. 1991. aastal Itaalias San Remo autorifilmide festivalil oli esindatud ka kaks Eesti mängufilmi. Üks neist oli Sulev Keeduse «Ainus pühapäev». Teise filmi peaosatäitja pälvis Rita rolli eest koguni festivali parima naisnäitleja auhinna. Milline oli teine film?

3. Kus asus ja mis nime kandis esimene ning ainus vabrik endises Nõukogude Liidus, kus valmistati teksapükse ehk nn vene kulukaid? Mujal maailmas levinud denimi asemel toodeti neid materjalist nimega Orbita.

4. Sakslanna Sabine Katharina Lisicki püstitas tänavu juulikuu lõpus maailma naistennisistide servikiiruse rekordi. Mis oli tulemus?

5. Komeedid on piklikel orbiitidel liikuvad – ja enamasti nähtamatud – sabatähed, Päikesesüsteemi väikekehad, mis koosnevad jääst, süsihappelumest ja kivimitest. Millest on tulnud sõna «komeet», mida on edukalt muuski valdkonnas kasutatud (kompvek Komeet, omaaegne Tallinna Polütehnilise Instituudi tudengite meeliskohvik jne)?

AKNE

VEEVALAJA Võimalik, et hoiad liiga jäigalt oma seisukohtadest kinni. Sel juhul oleks targem seisukohad üle vaadata ja vajadusel korrektuure teha.

SUDOKU www.sudoku.ee

KALAD Oled meeleline ja mugav. Kuna suvi kestab veel, ei kavatse sa liigselt pingutada.

Suvi on meeleolukate pidude ja lõbutsemise aeg.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Talumehed omavahel.

«Kuidas sinu lehm alati päevas 40 liitrit piima annab?!»

«Tuleb ikka häid sõnu kasutada ja hellalt läheneda – enne lüpsmist paitan teda ja küsin: «Kas täna on piim või veiseliha?»»

••• Sõbrad omavahel: «Kuule, sa oled habeme kasvatanud? Misjaoks?»

«Ah, ära tüütas, et kõik rääkisid, et muidu normaalne mees, aga naiseliku näoga.»

«Noh ja nüüd?»

«Aga nüüd räägivad, et nagu habemega naine ...»

••• «Miks teil on nii suured kõrvad?» küsitakse poliitikult.

«Eks ikka sellepärast, et kõiki riigisaladusi kuuleksin.»

«Aga miks nii väike nina?»

«Noh, see sellepärast, et saaksin oma nina sinna toppida, kus seda kõige vähem vaja on.»

«Aga miks nii suured silmad?»

«Aga see on selleks, et näeksin, kelle taskusse raha toppida!»

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on ÖKOLOOGIA

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 14. AUGUST 2014

TOIMETAJA MARGUS MIHKELS, TEL 666 2394, MARGUS.MIHKELS@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

KIRJUTAB, KUI SUUR OLI TEISES KVARTALIS TÖÖPUUDUS.

NIMEPÄEV: GISELLA, SVEA Urmo Kööbi (pildil) 75, arst ja poliitik Indrek Puusepp 63, arhitekt Marika Vernik 57, näitleja Andres Herkel 52, poliitik Janne Andresoo 49, raamatukogundustegelane Mart Madiste 45, laulja Mihkel Poll 28, pianist

EUROOPA TALLINN +22

maile meius

KÄRDLA +19 HAAPSALU +22

ilmateenistuse sünoptik

NARVA +21

RAKVERE +19

PAIDE +20

/s

Eestit katavad sajupilved

m

foto: marko saarm / sakala

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

REISIKÜLG TUTVUSTAB AVASTAMATA PÄRLI – SUURUPI TULETORNI.

1– 7

Põhjamerel pöörleva madalrõhkkonna lõunaservas tekkis eile väike osatsüklon.

TARTU Täna päeval liigub süvenev PÄRNU VILJANDI +17 +19 keeris Poola kohalt üle +18 KURESSAARE Leedu edasi kirdesse ja +21 jõuab hilisõhtuks Baltimaade idapiiri taha. Meist lõuna poolt mööduv madalrõhkkond VÕRU kannab Eestisse järjekordsed VALGA +15 +17 sajupilved ja pilvealuse ilmaga jääb õhutemperatuur mitmel KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR pool 20 °C madalamale.

Täna on pilves selgimistega Anne kanal +22 Reede, 15.08 Laupäev, 16.08 Pühapäev, 17.08 ilm. Sajab vihma, kohati on äiEmajõe vabaujula +22 +11/+19 +12/+20 Tallinn +10/+20 kest ja sadu võib olla tugev. Tuul Kakumäe rand +15 Tartu +9/+21 +10/+20 +11/+20 on muutliku suunaga, puhudes Kuressaare +24 Narva +11/+22 +13/+20 +12/+21 1–7 m/s, äikese ajal on tugevaid Pirita rand +15 tuuleiile. Õhutemperatuur on Pärnu +12/+20 +12/+20 +13/+19 Pärnu rand +15 17–22 °C, sajupilvede all 15 °C. Pühajärv +24 Kuressaare +15/+20 +14/+19 +14/+19

Kadestamisväärt töökeskkond Viljandis Männimäe tööstuspiirkonnas, mille taristu linnavalitsus mullu välja ehitas, on valmis saanud esimene tootmishoone – OÜ Cleveron pakiautomaatide tehas. Enam kui miljon eurot maksma läinud tehas annab mugavuse poolest silmad ette mõnelegi Tallinna büroohoonele, näiteks on tehases massaažitooliga kööginurk (pildil). Tehas, kus hakatakse valmistama nii Eestis kui ka Soomes kasutatavaid pakiautomaate, avatakse pidulikult järgmisel teisipäeval. Sakala

PÄIKE

Saaremaal möllas erakordne äike Ööl vastu kolmapäeva möllas Saaremaa lääneosas ja Vilsandi saarel äikesetorm, mis kestis koos pausidega ligi seitse tundi, teatas ilmateenistus. Keskkonnaagentuuri teatel registreeriti Saaremaal üleeile ligi 430 ja eile 70 äikeselööki. Vilsandil registreeriti umbes 35 äikeselööki.

Ilmateenistuse ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi ütles, et nii pikalt kestev äike ei ole tavaline, sest tavaliselt kestab äike pool tundi kuni tund. «Äikesetormi rekordaeg on aga üheksa tundi ja nelikümmend minutit, selline äike oli 29. mail 2000. aastal Väike-Maarjas,» lisas ta. ilmajaam.ee

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 5.34 5.31 5.45

loojub 21.15 21.03 21.21

MAAILM Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas +27,5 kraadi (1939, 1940) +5,9 kraadi (1956) Tartus +31,6 kraadi (1868) +4,1 kraadi (1995)

KUUFAASID 10. august 21.09 17. august 15.26 25. august 17.13 2. september 14.11

TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 14. AUGUST ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Presidendi roosiaed. Rein Joost ja Eve Silm 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 10 Sinine 1988* 55 Vaalasaarte Maria: Hüva nõu 09 45 Iga pink räägib loo, 9/12* 10 15 Kes on Otto Tief?

50 Minuscule: Edev põrnikas 11 00 Kergejõustiku EM Zürichis 14 30 Barbarid (Eesti 2003) 45 Päikseline itaalia köök, 4/6: Accettura* 15 15 Vaalasaarte Maria: Hüva nõu* 16 05 Holby City haigla: Pattude andeksandmine 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Tanel 18 00 Õnne 13 30 Aktuaalne kaamera 45 Kergejõustiku EM Zürichis 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 Tähelaev: Tiit Meren 23 30 The Hollies. Vaata läbi iga akna 01 35 Teledisko laulud (ETV 1980) 02 01 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Metsapeatus, 8* 30 Kirstie retrokodu – vana saab uue elu, 2/5: Jannine ja Shaun Cartwright* 10 20 Surma õukond, 1/3: Henry Viies* 11 05 Kontsert.

Sündinud Riias* 13 02 ERR uudised 16 45 R2 Live: Sibyl Vane* 17 15 Smallville: Nõidus 18 00 Vembu ja Tembu seiklused, 5/9 25 Pingviin Jasper 30 Võlukarussell: Doktor Tuks 18 40 Maša ja karu: Onupoja külaskäik 45 Hiirelabor: Rohelise koletise lima 50 Pimmi ja Pammi seiklused: Kuulsus 55 Tinga Tinga lood 19 10 Minu lemmikloom: Kanad ja pardid 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 45 Suvel (Eesti Telefilm 1968) 20 05 Attenborough – 60 aastat looduses, 2/3: Loodusriigi mõistmine 21 00 Kergejõustiku EM Zürichis 23 00 Maailma kino: Viis augustipäeva (USA 2011). Sõjadraama 00 50 Rabarock 2012, 1 01 24 ERR uudised

06 05 Meeleheitel koduperenaised: Nii vähe, milles kindel olla 50 Taltsutamatu süda, 36/162* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 47* 11 05 Kodus ja võõrsil 35 Rosamunde Pilcher – Südameasjad (Austria-Saksa 2010).

Romantiline draama 13 30 Galileo* 14 00 Heeringaminutid 10 Lindprii: Hog Adamsi kutse 15 05 Lindprii: Elamata elu 16 05 Küladetektiivid, 58: Sigade vaikimine 17 05 Taltsutamatu süda, 37/162 18 05 Armastus ja karistus, 48 20 00 Suvereporter 21 00 Heeringas Veenuse õlal – Guido Kanguri eri 30 Viimane võmm: Klassikokkutulek 22 30 Bourne’i identiteet (Saksa-Tšehhi-USA 2002) Põnevik 00 50 Chuck: Chuck vs kaljuronija 01 35 Harry seadus: Armsad sõbrad 02 20 Nikita 03 00 Naabriplika* 45 Suvereporter* 04 35 Küladetektiivid, 58: Sigade vaikimine* 05 25 Keda ma küll armastasin?!* Doksari

TV3

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 58 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Ulakad vanurid 2 11 10 Kättemaksukontor 9, 4: Läbitantsitud kingad 2* 12 10 Viimane tõeline mees 2, 16-17 13 05 Suvesangarid, 40* 35 Juurdlust viivad läbi sensitiivid, 37* 14 30 Selline on elu!

15 25 Vaprad ja ilusad, 6792 55 Armastuse pisarad, 59 16 55 Midsomeri mõrvad 10, 3: Kuninga Kristall 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 9, 5 Minimissid 1 21 00 Selgeltnägijate tuleproov 8, 11 22 00 Suvesangarid, 41 30 Suletud uste taga 5, 9: Kahtlased asjaolud 23 30 Dr House 7, 10: Piits või präänik 00 30 Euroopa Pokkeriturnee 01 30 Peamine kahtlusalune 1, 8: Vee all 02 20 Suletud uste taga* 03 10 Euroopa Pokkeriturnee* 04 05 Suvesangarid, 41* 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 41* 50 Reisijaht

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 137 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 694 09 10 Emmerdale, 248* 40 Eluteed, 24 10 05 Küladetektiivid, 242: Upsakus ajab hauda 55 Süütu süüdlane, 28 11 45 Top Shop 12 00 10 aastat nooremaks USA 25 Poissmees, 3/13* 14 05 Jahihooaeg 2 (USA 2008)*. Animafilm 15 40 10 aastat nooremaks USA* 16 00 Tuuni superstaari, 9 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Avameelne vestlus Charlie Sheeniga 19 00 Kodus ja võõrsil, 5823 30 Emmerdale, 249 20 00 Saare sosinad 21 00 Süües saledaks 30 Aedniku aabits 22 00 Piinlikud kehad – kliinik, 1/19 23 00 Poissmees, 4 00 45 Suvereporter 01 35 Unustamatu: Kadunud asjad 02 20 Saare sosinad* 03 05 Staariminutid: Leonardo DiCaprio 10 Staariminutid: Charlize Theron 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane* 45 Suvereporter*

06 30 Krimi* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex* 09 20 Conan, 239* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Argentina* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 52* 14 35 Knight Rider, 57/90: Kameeleon* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Brasiilia 16 20 Komissar Rex, 150: Kassi silmad 17 10 Supermani uued seiklused, 53 18 05 Knight Rider, 58: Tapamasin 19 00 Galileo 30 Kalailm 20 00 Tuvikesed, 37: Elvise hullustus* 30 Tuvikesed, 38: Suska kõrgelt* 21 00 Kaks ja pool meest: Matslik ja tarbetu* 30 Tindisüda (USASaksa-Inglise 2008).

Seiklusfilm 23 30 Suvepunker+, 1* 00 00 Conan, 240: Julie Bowen, Billy Eichner, Ziggy Marley 50 Kaks ja pool meest: Jah, kapten 01 15 Tuvikesed, 39: Matk loodusesse 40 Tuvikesed, 40: Oma koht 02 05 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 5, 10: Täiuslik mõrv* 11 00 Riskikuller (USAPrantsuse 2002).

Märul* 12 55 Kõige naljakamad koduvideod 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 5, 10: Täiuslik mõrv* 15 00 Kälimehed 2, 5 16 00 Kutsuge Cobra 11 5, 11: Isa ja poeg 17 00 NCIS kriminalistid 5, 4: Identiteedikriis 18 00 Perepea 8, 9* 30 Simpsonid 5, 2* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 8, 3-4: Lapsehoidjad; Kes tahab ristivanemaks saada?

20 00 Perepea 8, 10 30 Simpsonid 5, 3 21 00 Suvesangarid, 33 30 Riskikuller 2 (Prantsuse-USA 2005). Märul 23 15 Puhkus Mehhikos 2, 67; ekstra 2, 67 00 30 Kuidas ma kohtasin teie ema 8, 3-4* 01 30 Kälimehed 2, 5* 02 20 Suvesangarid, 33* 45 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 102/142* 45 Kultuurimeeter* 10 15 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 30 Suvemiks* 11 15 LV Pressikonverents* 45 Pillimeeste klubi* 12 45 Koolitants 2014, 11/19* 13 40 Ameerika eestlased. Idarannik, 3/13* 14 10 Peaminister, 9/14* 15 05 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 211/304* 17 00 Armuleek, 212/304* 45 Armuleek, 213/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 TÄNA. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 103/142 20 00 TÄNA. Uudised 15 OTSE: Suvemiks 21 00 Päevakava* 15 Dr Vassiljevi terviseminutid* 30 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 45 Iidsed salatoimikud, 1/3. Dokfilm.

22 35 Üks suund (Saksamaa, 2006) 00 30 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 45 Suvemiks* 01 30 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Märt Treier 09 45 Laste lood. Sajab arbuuse 10 05 Huvitaja. Meelis Süld 11 30 Järjejutt. Moby Dicki otsimas, IV 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Varik 14 05 Nostalgia. Vene teleseriaalid 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Mulgikeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30–23 00 Kergejõustiku EM 23 03 KÖP. Loomade rekordid, II. Georg Aher, Marje Lenk 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

+19 +36 +26 +35 +21 +22 +19 +19 +23 +33 +16 +21 +34 +20 +24 +18 +19 +30 +27 +24 +27 +16 +20 +21 +22 +10 +19 +28 +31 +21 +23 +22 +21 +20 +32 +15 +30 +39 +18 +27 +27 +27 +27 +32 +14 +31

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater. Ekke Moor, 9 10 05 Muusikatuba.

Kersti Inno Veljo Tormise loomingut välismaa kooride esituses. Esineb Prantsusmaa kammerkoor Mikrokosmos Loic Pierre’ juhatusel.

11 05 Album. Wagner & Dietsch (Naive 2013) 12 02 Delta. Kristiina Kiis 14 05 Kooskõla Klassikalise muusika suurteos kommentaariga.

15 15 Amadeus + 16 05 Kontserdisaalis.

ERSO hooaeg Richard Strauss 150.

Esineb Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigeerib Olari Elts.

Ludwig van Beethoven - Katkendid näidendimuusikast “Ateena varemed” * Richard Strauss Sümfooniline poeem “Nõnda kõneles Zarathustra”.

17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Delta* 20 00 Ilmakaar* Saate toimetab Ivo Heinloo.

21 00 Kontserdisaalis.

Laulavad Pirjo Püvi (sopran) ja Teele Jõks (metsosopran), klaveril Piia Paemurru.

22 05 Fantaasia. Tuuli Velling 00 05 Nokturn