Postimehe paberleht 14 11 2014 by Postimees

UUS KORD

KIIRLAENE EI TOHI ENAM TELES JA RAADIOS REKLAAMIDA, OTSUSTAS VALITSUS. MAJANDUS LK 9

JANT ARVUDEGA Minister Urmas Kruuse väitis telesaates, et Eesti võib töövõimereformiga venitades kaotada mitukümmend miljonit. Tegelikult on jutt pigem kümmekonnast miljonist. EESTI LK 5

LITSENTS KÄES Aasta alguses loodud Eesti bobivõistkond sai kätte võistluslitsentsi ja seljataga on ka esimene treeninglaager Austrias.

Tuneesias saavad kokku Euroopa ja Aafrika.

SPORT LK 17

www.postimees.ee Eesti Keele Instituudi juht

URMAS SUTROP: Tallinna Televisioon on selle kõrval ju täitsa süütu lambuke.

ARVAMUS LK 13 REEDE, 14. NOVEMBER 2014 • NR 266 (7257) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 50 829 • LUGEJAID 198 000

REIS LK 19

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 14. NOVEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Kiirlaenuriske tuleb maandada

Propaganda asemel Venemaa plaanib hakata infoagentuuri Sputnik (või oli see Putnik?) kaudu edastama teleja raadiosaateid 34 riiki, teiste seas ka Eestisse ja eesti keeles. Eesmärkidest ei tee Moskva saladust: Dmitri Kisseljovi, ühe Kremli propagandameistri sõnul tahetakse parandada Ukraina kriisis kannatada saanud Venemaa imagot. Propaganda? Muidugi. Kas me peaks end ohustatuna tundma? Ilmselt mitte. Seda mitte seepärast, nagu poleks infosõjas võimalik surma saada – mängida inimeste peas toimuvaga on vahel ohtlikumgi kui mängida nende peadega –, vaid seepärast, et meil on propaganda vastu kaitsesüstimine tehtud. Tõsi, mida kaugemale okupatsiooniajast, seda vähesematel. Kuid vaktsineerimine on lihtne ja tõhus. Erinevalt levinud arusaamast ei ole see vastupropaganda, vaid huumor ja kriitika propaganda suhtes. See on koht, kus tuleks rääkida Eesti sisepoliitikast ning selle suhetest mõtlejate ja ajakirjandusega. Arusaam, nagu oleks kriitika riigile kahjulik, on üsna veider. Vastupidi, kui miski ühe riigi kodanikke propaganda (ja ka välispropaganda) suhtes vastupidavamaks muudab, on see heatahtlik suhtumine kriitikasse. See aga ei ole sugugi üleliia levinud. Tänases lehes kirjutab Martin Ehala, kuidas sildistamise ja tõrjumisega kriitiline hääl vakka sunnitakse. Veider küll, aga kriitikuid marginaliseerides teevad meie endi poliitikud Kisseljovi tööd. Urmas Sutrop, teise tänase arvamusloo autor, leiab, et Venemaa plaan luua propagandakanal peaks meie ametkondi veel läbimõeldumalt tegutsema sundima. Kui varem muretsesime venekeelse elanikkonna pärast, siis nüüd peaks tegutsema ka selle nimel, et mitte kaotada eesti keele kõnelejaid Vene propaganda mõjusfääri.

n meeldiv tõdeda, et riik on ometi kord kiirlaenude valdkonna tõsisemalt käsile võtnud. Teema puudutab otseselt kümneid tuhandeid inimesi, aga kaudselt, läbi hoiakute ja mõjude, tegelikult kogu ühiskonda. Samas jääb küsimus, kuivõrd efektiivseks lahendused lõppeks osutuvad ning kas ka tegelikult suudetakse mingilgi määral kaitsta nõrgemaid, kes kergekäeliselt laenates elu hammasrataste vahele jäävad. Nagu mõnes teiseski valdkonnas, nii on ka kiirlaenude puhul tegemist süsteemi loomisega olukorras, kus korratus tekkis üleöö ning meenutab nüüd hambapasta tuubi tagasi toppimist. Eelmisel kümnendil seoses tehnoloogia arenguga (interneti levik, nutitelefonid jne) plahvatuslikult levinud ärimudel – «piiks-piiks ja raha tuleb»stiilis laenud – jõudis õigusruumi puudumise tõttu (headest tavadest rääkimata) massidesse. Laenu sai lihtsalt ja kiiresti kätte, psühholoogiline barjäär

oli laenajale madalam – see kõik soosis, et laenuotsust ei kaalutud piisavalt läbi. Praeguseks on teemaga jõutud Eestis juba üsna süvitsi tegeleda ning uurijad on jõudnud kiirlaenudega seotud riske välja selgitada. Kevadisel tarbijakaitseameti, Kaubandus-Tööstuskoja ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse konverentsil «10 aastat kiirlaene. Aeg otsustada» joonistus taas välja vajadus senist üsna liberaalset regulatsiooni oluliselt karmistada. Kiirlaenude ohjeldamist pidas äsja oma esimeses pikemas intervjuus oluliseks ka värske rahandusminister Maris Lauri. Mitmel korral on seaduste muutmise vajadusest rääkinud majandusminister Urve Palo ja justiitsminister Andres Anvelt. Valitsuse eilne otsus saata riigikogule arutamiseks reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt keelatakse kiirlaenude reklaam televisioonis ja raadios, tekitas juba eos paksu verd. Kanal 2 ja Trio LSL Raadiogrupi juhataja Urmas Oru kritiseeris septembris Postimehe arvamusküljel, et pelgalt reklaami keelamine tähendab sisuliselt probleemi kiiret silma alt ära koristamist, mis võimaldab

poliitikutel valimiste eel rahvale tegusust näidata. Valus küsimus jääb samas endiselt alles. Sellele on raske vastu vaielda ning avalikkus peaks nõudma terviklikumat lahendust. Riigikogu menetluses on juba eelnõu, millega kaob kiirlaenuandjatel võimalus omaenda inkassofirma kaudu võlgnikku täiendavalt pitsitada. Samm edasi kindlasti.

JUHTMÕTE Kiirlaenamise, nagu üldse igasuguse tarbijakäitumise puhul hoiakuid muutes tuleb läheneda korraga mitmelt suunalt.

LK 9

PÄEVA KOMM

KÕVA SÕNA

Kokkuvõtvalt, propaganda vastu ei aita vastupropaganda, vaid selleks on kaks kõva relva: kriitika ja huumor.

Eesti peaks Euroopa kogemusest õppima. Peame oma lõpptoodangu tehnilist keerukust tõstma ja viima selle oma kaubamärkide alla.

Ma ei tea, mida ametkondade all silmas peetakse, kuid see näib sarnanevat arusaamaga asutusest, kus tehakse vastupropaganda-plaane. See võib olla oluline, kuid mitte kõige olulisem. Mitte niivõrd ametkonnad ei peaks tegutsema hakkama, vaid gümnaasiumidel ja ülikoolidel peaks laskma teha seda, mida nad standardiseeritud hariduse andmise survest hoolimata on viimased paarkümmend aastat teinud: aidanud areneda kriitilisel mõtlemisel ja arusaamal, et eri arvamused pole oht, vaid kilp. Kokkuvõtvalt, propaganda vastu ei aita vastupropaganda, vaid kaks kõva relva: kriitika ja huumor. Aga kriitikal ja huumoril on veel üks ühine omadus: et neid rakendada saaks, peab olema võimalus ühest allikast saadud infot teisega kõrvutada. Tallinna TV on naljakas, sest selle kõrval on ETV. Ajalehte Pealinn saab suhtuda kriitiliselt, sest selle kõrval on Postimees, Päevaleht ja Eesti Ekspress. Eestikeelses infoväljas elavatel inimestel on kõrvutamisvõimalus olemas. Mis puutub siinsesse venekeelsesse infovälja, siis ei ole see nii kindel. Kuid Eesti venekeelne infoväli ei vaja vastupropagandat, vaid sarnast võimalust võrdlemiseks. Kui kriitika ja huumor kusagil sünnib, siis just seal. Arusaamal, et võit tähendab oskust mitte muutuda ise oma ründaja sarnaseks, on tõepoolest sügav sisu.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Kuid riik on siiski seni olnud palju inertsem kui mitu sammu ees olevad kavalad laenukontorid. Kiirlaenamise, nagu üldse igasuguse tarbijakäitumise puhul hoiakuid muutes tuleb läheneda korraga mitmelt suunalt. Luua senisest tõhusam järelevalve ja piirangud, et tagada krediidiasutuse sotsiaalselt vastutustundlikku suhtumist, on asja üks külg. Aga ära ei tohi unustada ka tarbija harimist.

urmas nemvalts

urve eslas

Swedbank Eesti juht Priit Perens, PM 13.11

Postimees 1927. aastal Mälestussammas noortele kangelastele. Tallinnas hakkas suur torm ja lumetuisk pühapäeva hommikul möllama. Paari tunni jooksul kattusid tänavad umbes 20 sm. lumekorraga. Autod suutsid ähkides-puhkides veel lumehangedest tigusammul edasi liikuda. Tänavraudteel oli liikumine peagi seismas. Jalakäijail ähvardas tuul ja tuisk suu ja silmad kinni matta, liiguti majade varjus vaevaliselt edasi. Selle tormi ajal avati mälestussammas sõjas langenud kooliõpilastele ja õpetajatele. Näis, nagu oleks taevas tahtnud meele tuletada vabadussõja aegu, mil noored hinged tormisest isamaa-armastusest haara-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

tuina vaenlasele vastu ruttasid. Neile tuli-hingedele püstitas tänulik rahvas mälestussamba. Ütlemata ilusaks kujunes avamistoiming tormis ja tuules. Valge lumi süleleb vast paljastatud pronksist kangelase kuju, millelt riigivanema käsi katte tõmbas. Paljastatud peadega kuulati piiskop Kute ja preester Pätsi vaimulikku talitust. Palju halle päid, millele valge lumi langes, õrnalt langes, kui ka palju noori lõkendavaid nägusid, palju vaimustusest säravaid silmi. Valged kui lumi-memmed seisid lipukandjad liikumata oma kohtadel. 25 kooli lippu vajusid alla lumeraskuse all – nende taga tihe sein noori. 14.11.1927

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

4 || EESTI || POSTIMEES, 14. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Lähte koolis leviv lõhn ei ole lastele ohtlik

Politsei uurib kultuurkapitali rahaeraldust

Terviseametis toimunud nõupidamisel jõudsid osalejad järeldusele ja kinnitasid üksmeelselt, et Tartumaal Lähte ühisgümnaasiumi C-korpuses leviv häiriv lõhn ei ohusta laste tervist. Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste tehtud materjaliuuring kinnitas, et koolis levivat lõhna põhjustab paigaldatud PVC-põrandakatte all olev niiskus. Koosolekul osalejad kiitsid heaks edasise tegevuskava, mille järgi paigaldatakse Lähte kooli ventilatsioonisüsteemi magnetilised õhuionisatsiooniseadmed. BNS

merike teder

Jürgen Ligist sai riigikaitsekomisjoni esimees Eelmisel nädalal keskkonnaministri kandidaadiks nimetatud reformierakondlase Mati Raidma asemel asus parlamendi riigikaitsekomisjoni juhtima tema erakonnakaaslane, varem nii rahandus- kui ka kaitseministri ametit pidanud Jürgen Ligi (pildil). Komisjoni aseesimehena jätkab varem opositsioonilisse Keskerakonda kuulunud, kuid sügisel samuti opositsiooni kuuluvasse Isamaa ja Res Publica Liitu astunud Aivar Riisalu. postimees.ee

merike.teder@postimees.ee

Riigikontroll leidis kultuurkapitalis tehtud auditi käigus, et kirjandusfestivalile HeadRead raha eraldamisel võidi rikkuda korruptsioonivastast seadust, sest kirjanduse sihtkapitali nõukogusse kuulus Krista Kaer, kes kuulub ka festivali korraldava mittetulundusühingu juhatusse. Auditi tulemusena esitas riigikontroll märgukirja nii kultuurkapitalile kui kultuuriministeeriumile. Ühtlasi edastas riigikontroll asjassepuutuvad materjalid politseile, et see kontrolliks, kas toimunu vastas ikka seadusele. Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja sõnul pole veel

otsustatud, kas ja millist menetlust asjas alustatakse. Kultuurkapital on alates 2011. aastast eraldanud kirjandusfestivali HeadRead korraldamiseks seitsmel korral kokku 172 525 eurot. Protokollide andmetel võttis hääletustest osa ka nõukogusse kuulunud kirjastuse Varrak peatoimetaja Krista Kaer, kirjutas eilne Eesti Päevaleht. Kultuurkapitali juhataja Olavi Laido ütles Postimehele, et Kaer tegelikult hääletuses ega arutelus ei osalenud, kuid protokollides jäi see korrektselt vormistamata. «Krista Kaer on komisjoni liige, kes hääletab rahaeraldusi. Ta peab end taandama, kui on temaga seotud projektid. Siin on veel mitu asja: ühel hetkel,

kui Krista Kaer määrati sellesse nõukogusse, arvati ta välja HeadRead korraldava mittetulundusühingu juhatusest, et oleks vähem seotust. Aga ilmselt seegi polnud ka päris korrektselt vormistatud, mistõttu jäi see registrisse kandmata,» selgitas Laido. «Nii oli ta juriidiliselt MTÜst välja arvatud, aga sisuliselt seotud. Meie oleme kultuurkapitalis kõik olnud seisukohal, et sellisel juhul ikka taandame end aruteludest.» Laido hinnangul võisid vormistusvead sisse lipsata see-

Asi polegi niivõrd sisuline, kuivõrd vormiline. See võib heale asjale halva pleki juurde anda. Kultuurkapitali juhataja Olavi Laido

tõttu, et HeadRead on tuttav ja hea festival ning otsustamine käis seepärast ruttu. «Eks see on valus õppetund kõigile. Juba suvel viisime ennetavalt sisse lisameetmeid, et inimestele rohkem südamele koputada, et nad kinnitaks sellistel puhkudel [otsustamisel mitte osalemist] oma allkirjaga. Asi polegi niivõrd sisuline, kuivõrd vormiline. See võib heale asjale halva pleki juurde anda,» lisas ta. Kultuurkapitali juhataja lubas, et ilmsiks tulnud juhtumit analüüsitakse, et edaspidi ise targad olla ja anda hinnang, kas selliseid asju suudetakse edaspidi vältida. «Karistamine pole eesmärk omaette, oluline, et seda rohkem ei juhtuks,» toonitas Laido.

Tallinna jõulukuusk jõudis eile Raekoja platsile

korral avastasid maksu- ja tolliameti töötajad tänavu esimesel poolaastal postisaadetistest uimasteid.

Liikluskaamerate abil saab peagi linnas trahvida Valitsus kiitis eile heaks ja saatis riigikogule arutamiseks liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse, mis teeb muuhulgas võimalikuks automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide kasutuselevõtu asulasisestel teedel. Kui riigikogu muudatuse vastu võtab, saab näiteks Tallinna linn õiguse trahvida bussirajal sõitvaid autojuhte, kes on kaamera ette jäänud. Seadusemuudatusega võimaldatakse ühissõidukirada kasutada elektrisõidukitel. Kas lubada ühissõidukirajale ka jalgrattad ja mopeedid, seda hakkab otsustama teeomanik. tallinncity.ee

Tartu valmistab ette rahvusvahelist lennuhanget

Omniva müüb oma postkontoreid Omniva on pannud müüki 39 kinnisvaraobjekti üle Eesti. Kokku kuulub firmale 48 hoonet, ruumi või kinnistut. Pindade müük ei tähenda postiasutuste sulgemist, vaid uute omanikega sõlmitakse rendileping või otsitakse uus asukoht. virumaateataja.ee

Eurosaadikud aitavad Eesti laevakaitsjaid koju Euroopa Parlamendi Eesti saadikud pöörduvad ELi välispoliitika juhi Frederica Mogherini poole, et ta aitaks kaasa Indias viibivate laevakaitsjate kojutoomisele. Hiljuti sai eurosaadik Tunne Kelam laevakaitsjate esindajalt abipalve. ERR Uudised

Postimees.ee küsitlus Kes on olnud Reformierakonnale kõige parem juht? Siim Kallas

Taavi Rõivas

26%

3263 vastajat

66% Andrus Ansip

Eile pealelõunal jõudis Raekoja platsile Tallinna tänavune jõulukuusk, mis toodi seekord Kose ja Kiili valla piirilt Pahkla külast. Umbes 23 meetri kõrguse ja 4,5 tonni raskuse kuusepuu mahavõtmine ja transportimine läks libedalt. Vaid ühes kohas kippus kraana pehmel metsateel kinni jääma. «Meil

POSTIMEES.EE

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul valmistab Tartu ette rahvusvahelise lennuliini hanget ja on uurinud õiguslikke võimalusi Tartu lennuühenduste toetamiseks. Lennuühendust toetada on põhimõtteliselt võimalik, kui see mahub üldhuvi teenuse alla. Lennufirma Flybe esindajatega kohtunud Klaasi sõnul pole Tartu-Helsingi lennukite praegune täitumus – oktoobris pisut üle poole – rahuldav. postimees.ee

vedas, et ilmad on kuivad olnud. Kui terve see nädal oleks vihma sadanud, oleks asi palju raskem,» ütles Kesklinna valitsuse linnakeskkonna osakonna juhataja Aigar Palsner. Aastaringide järgi loeti puu vanuseks 68 aastat. Kui kuuske vedav auto Raekoja platsile jõudis,

arenesid sündmused juba tuttavat rada – inimesed tormasid kuuse juurde selfie’sid tegema ja jõuluvana kostüümis veokijuht pakkus kõigile kommi. Kuusk ehitakse täielikult ära esimeseks advendiks. tallinncity.ee foto: tairo lutter

Piiri rikkunud venelasi karistati vangistusega

Anvelt: kuritegusid uurides tuleb vältida dubleerimist

Viru maakohus määras eile reaalse vangistuse kahele Vene kodanikule, kes septembri keskel sõitsid paadiga Narva jõel ebaseaduslikult Eestisse ning hakkasid vastu neid kinni pidama tulnud Eesti piiriametnikele. Viru maakohus tunnistas 63-aastase Mihhail Suhušini ja 54-aastase Aleksandr Ladurovi süüdi Eesti-Vene ajutise kontrolljoone ületamises ning karistas neid kokkuleppemenetluse korras kahe kuu ja üheksa päeva pikkuse vangistusega. Ühtlasi kehtestas kohus meestele viieks aastaks Eestisse sissesõidu keelu. 20. septembril kell 12.20 teatati Vasknarva kordoni piirival-

Justiitsminister Andres Anvelti sõnul tuleb politseil ja prokuratuuril kriminaaluurimiste puhul vähendada teineteise dubleerimist. «Justiitsministeerium on ka need sammud juba teinud, me alustame kriminaalmenetluse revisjoni just sellepärast, et vabastada ressurssi dubleerimisest,» kinnitas Anvelt valitsuse pressikonverentsil. «Ma julgen öelda, et dubleerimist on selles palju, seda on öelnud ka uus peaprokurör,» lisas minister. «Me viime läbi menetlust nii kohtueelses staadiumis kui kohtus täpselt ühtedel alustel, see on raiskamine.» Anvelti arvates ei peaks

vuritele, et Narva jõel on Eesti poolel kalastamas Vene Föderatsiooni registreerimisnumbriga kalapaat. Sündmuskohale läinud piirivalvurid selgitasid välja, et kaks Vene Föderatsiooni kodanikku olid ületanud ajutise kontrolljoone ning pannud sellega toime ebaseadusliku piiriületuse. Kinnipidamisel osutasid mehed piirivalvuritele tugevat vastupanu ja eirasid neile antud korraldusi. Lisaks üritasid mehed põgeneda tagasi Venemaale, lõigates kolmel korral noaga läbi köie, millega nende paat oli kinnitatud piirivalvekaatri külge. Mehed peeti kahtlustatavana kinni ja viidi Jõhvi arestimajja. postimees.ee

küsimusega tegelema mitte ainult asjassepuutuvad asutused, vaid kaasata tuleks ka näiteks õigusteadlasi, nagu tehti karistusseadustikku üle vaadates. Peale kriminaaluurimiste dubleerimise vähendamisele on Anvelti sõnul juba riigikogu menetluses ka väärteomenetluse seadus, mis annab politseile õiguse otsustada, kas väärteoasja menetleda või piirduda selle fikseerimisega. «Siiamaani me oleme elanud printsiibiga, et politsei ja prokuratuur peavad menetlema kõike, mitte ainult kuritegusid, ka väärtegusid,» ütles Anvelt. BNS

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 14. NOVEMBER 2014 || EESTI || 5

HIRMUTUS. Töö- ja terviseminister Urmas Kruuse eksitas avalikkust, väites, et kui 2019. aastaks pole 31 000 erivajadustega inimest töötukassast teenuseid saanud, võetakse Eestilt ära kümneid miljoneid euroraha.

Minister ümardas ülespoole anneli ammas reporter

öövõimereformi vedav minister Urmas Kruuse vassis kolmapäevases ETV saates «Foorum», kui väitis, et Eesti võib töövõimereformiga venitamisel kaotada mitukümmend miljonit eurot euroraha. Töö- ja terviseminister Urmas Kruuse ütles «Foorumis»: «Aastal 2018 Euroopa Liit vaatab, kas vahearuanne on täidetud. See tegelikult tähendab seda, et 2018. aastaks peaksime olema täitnud juba vahe-eesmärgi. Kui me neid ei täida, siis ülejäänud raha me endale ei saa. Ehk osa raha, ja need pole mitte ainult paar miljonit, vaid mitukümmend miljonit, jääb meil saamata.» Minister eksis, sest kui üldse, siis tegelikult ei ole õhus mitte mitukümmend miljonit, vaid 13,7 miljonit nn tulemusreservi raha. Kogu raha, mis otseselt töövõimereformile Euroopast eraldatakse, on 170 miljonit eurot. «Kui tahate lingvistiliselt öelda, et 13,7 miljonit, mis on rahandusministeeriumi arvutus meie jaoks, mille alusel ma seda väitsin, on väike liialdus võrreldes mitmekümne miljoniga, siis see võimalus teil on,» vastas Kruuse Postimehe viitele, et ta telesaates hämas. «Minu jaoks tähendas mitukümmend rohkem kui kümme, sest mul ei olnud täpselt meeles, kas see oli 13,7 või 15,7,» selgitas minister. «Ma ei ole kordagi öelnud, et reformi edasilükkamine võib meid rahast ilma jätta. Ilma jääme rahast juhul, kui jätame reformi üldse tegemata.» Millest üldse jutt käib? Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Kadri Tali selgitas, et rahastamisperioodi alguses jäetakse kuus protsenti rahast tulemusreservi. Lähtudes riigi võetud kohustusest, vaadatakse saavutatu üle 2018. aastal vahearuandena ja 2023. aastal tegevuse lõpus.

Töövõimereformi puhul tähendab see, et Eesti on lubanud, et 2018. aastaks on 31 420 erivajadustega inimest saanud töötukassast abi töö leidmisel. 2023. aastal peaks neid olema 54 181. Kokku 3,54 miljardi euro suuruse toetusraha puhul, mida Eestil on õnnestunud Euroopa Komisjonilt välja rääkida, on tulemusreserv 212 miljonit eurot. Kui töövõimereformi puhul ei õnnestu olla piisavalt edukas, siis selle reservi 13,7 miljonit eurot saab Eesti valitsus anda mõnele teisele valdkonnale, mis on olnud edukas. Inimeste hulk, kes töövõimereformi käigus peaks tuge saama, võib tunduda väga suur, kuid sotsiaalkindlustusamet on arvestanud, et nii või naa on igal aastal vaja hinnata töövõimet 55 000 inimesel. Need on suures osas praegused töövõimetuspensionärid, kes kuni viieaastase vahega, paljudel juhtudel kahe aasta tagant, peavad ka praegu käima sotsiaalkindlustusametis tõendamas, et vajavad endiselt töövõime osalise või täieliku puudumise tõttu riigilt pensioni. Reformi loogika järgi hakatakse seda nimetama töövõimetoetuseks, mida makstakse töötukassa kaudu. Töötukassa tegeleb aastas juba praegu 80 000 inimesega ning erinevaid tööturuteenuseid, mida juba praegugi saavad töövõimekaoga inimesed, pakutakse 40 000 töötule. Kui töötukassa töötajate hulk kasvab reformiga seniselt 530 inimeselt ligi kuuesajani, ei ole tehniliselt keerukas 2018. aasta lõpuks aidata 31 000 erivajadustega inimest. Kui praegu reformiga hoog maha võetaks ja töötukassa hakkaks erivajadustega inimestele massiliselt pühenduma 2016. aasta asemel aasta hiljem, ei jääks Euroopa Komisjonile antud lubadused ilmselt täitmata. Võidetud aastaga jõutaks aga põhjalikumalt ette valmistada ja ka läbi katsetada kõikvõimalikud erivajadustega inimeste ja nende hooldajate inimväärsemaks eluks vajalikud teenused. See on just see, mida puudega inimesed valjuhäälselt soovivad. Kruuse tuletas meelde, et reformi on juba esialgse kava-

ga võrreldes poole aasta võrra edasi lükatud – 2015. aasta juuli asemel 2016. aasta algusesse. «See tähendab, et vahearuandeni jääb meil tunduvalt vähem aega, mistõttu neid asju, mida kavandasime teha kolme aasta jooksul, tuleb teha poolteise või aastaga,» ütles Kruuse. «Minu asi ei ole hirmutada, aga kui on selge oht, lähtudes meie kohustuste võtmisest, siis on minu asi seda öelda.»

Mis tingimustel tin Euroopalt raha saab? Eesti E

Eesti saab 2014.–2020. 2014 aastani 3,53 miljardit eurot, millele Eesti lisab omalt oma poolt 551 miljonit eurot. Töövõimereformi Töö osa eurorahast on 169,1 miljonit eurot, millele millel Eesti lisab eurot. 29,8 miljonit eu Rahandusministeeriumi eelRahandusmi arve osakonna juhataja asetäitja Kadri Tali selgitas, kuidas ja millistel tingiEuroopalt abiramustel E saadakse: ha saada «Eurotoetuste kasu«Euro tamiseks lepivad Eesti tamisek Komisriik ja Euroopa Eu (ühtekuuluvuspoliijon (üht fondide rakendustika fo kavas 2014–2020) omavahel kokku, omav millised tulemused millis peame selle raha pea eest ee erinevates valdkondades va saavutama. Tulesa muste poole m püüdlemist mop tiveerib Euroopa t Liit L selle kaudu, et perioodi alguses jäetakse kuus protsenti raha reservi ja liikmesriik saab Urmas Kruuse ütles, et kõneles kümnetest miljonitest kaotsi minevatest eurodest, kuna ei mäle- kätte vaid 94 tanud täpset summat, aga teadis, et see oli üle kümne miljoni. foto: erik prozes protsenti ra-

hast. Edukad valdkonnad, mis saavutavad kokkulepitud tulemused, saavad kätte ka kuus protsenti tulemusreservi jäetud raha. Tulemusreservi maht arvestatakse iga valdkonna tulemuste pealt eraldi (näiteks transport, haridus jne) ja kokku moodustab see summa Eestile maksimaalselt 212 miljonit eurot. Euroopa on jätnud tulemusreservi arvestamisel väikese puhvri ettenägematute juhtumite jaoks. Edukaks loetakse need valdkonnad, kus tulemused on täidetud 85 protsendi ulatuses. Kui saavutustase jääb 2018. aasta lõpuks alla 65 protsendi kokkulepitust, on Euroopa Komisjonil õigus valdkonna rahastamine peatada, kuniks liikmesriik võtab kasutusele tulemuslikkust parandavad meetmed. Kui perioodi lõpuks jääb sihttaseme saavutamine alla 65 protsendi ehk me ei täida 2023. aastaks kokkulepitud sihttaset, on Euroopa Komisjonil õigus osa konkreetsele valdkonnale suunatud toetustest liikmesriigilt tagasi küsida.» Anneli Ammas

6 || EESTI || POSTIMEES, 14. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

KINDLUSTUS. Rännuhuviline peaks kindlustuse valikul hoolikalt tutvuma tingimustega, kallim poliis ei pruugi anda su

Reisikindlustuse hindade vahel la

Seesamis «läheb Egiptus Euroopa piirkonna alla», kuigi kooligeograafia teadmistega kindlustusostja peab seda osaks Aafrikast. IF Kindlustuse pressiesindaja Rain Porsi sõnul lähtutakse kindlustusmakseid koostades kahjustatistikast ja teatud riske võivad seltsid erinevalt hinnastada. «Kallim kindlustus on Euroopast väljapoole reisides, samuti eakamatel inimestel (alates 70. eluaastast), kindlustusmakset tõstab ka see, kui minnakse tööle või sportima,» rääkis Porss. Ka Ameerikasse reisides on kindlustus kallim, kuna seal on

Kindlustuspoliisi hind Tervisekindlustuse kindlustuskate kate Reisitõrke kindlustuskate

Pere viieaastase lapsega Egiptuses (üks nädal)

45 000

rinevaid reisikindlustusi võrreldes selgub, et hinnavahe võib olla pea kahekordne, kusjuures kallima pakkumise kindlustuskaitse on odavamast hoopis väiksem. Kui Ergo kindlustus pakub Egiptusesse nädalasele päikesepuhkusele minevale viieaastase lapsega perele reisikindlustust 42 euro eest, siis Seesam esitab 80 euro suuruse arve. Kusjuures Ergol on tervisehädade korral kindlustuskate 100 000 eurot, aga Seesamil 35 000. Tõsi küll, Seesam pakub Egiptusesse minejatele kogu maailma hõlmavat reisikindlustust, Ergol kuulub Egiptus samasse kindlustuspiirkonda Venemaa ja Euroopa riikidega. «Igal firmal on omad tingimused ja hinnastamise poliitika – mida keegi riskantsemaks ehk hinda tõstvamaks peab. Reeglina tuleneb hinnavahe pigem pakutavate katete erinevusest – kas on siis terviseabi ulatus suurem või on kaetud ka riskid, mida teised seltsid enda katta ei taha võtta,»

oluliselt kallimad meditsiiniteenused. Erinevalt kahest teisest vaatluse all olnud kindlustusest vanematele kui 70-aastased IF veebilehe vahendusel kindlustust ei müügi, vaid eakad peavad enne reisi pöörduma kontorisse. «Üle 70-aastaste puhul on lepingu sõlmimise jaoks vaja täpsemat infot isiku tervise, reisi pikkuse ja sihtkoha ning eelnevate kahjude kohta,» põhjendas Porss seda erisust. Kõige sagedamini tuleb kindlustustel reisikindlustuse sõlminud klientide puhul tegeleda raviarvete hüvitamisega. Tervisehädadest on Porsi sõnul kõige levinumad kõhuhädad ning hingamisteede haigused. Sagenenud on ka vanemate inimeste südamehädad. «Aasia riikides tuleb aga näiteks arvestada, et seal on kõiksugu nahavigastused palju kallima ravikuluga kui meil siin Eestis,» rääkis Porss. Reisitõrke põhjused on tänapäeval väga erinevad. «Enamasti ei tulene reisitõrge mitte inimese haigestumisest tulenevast sunnitud reisi katkestamisest, vaid üha sagedamini on põhjuseks lennufirmade lennuplaanimuutused,» rääkis Pärli. Seetõttu on reisitõrkekindlustus tema sõnul oluline juhul, kui reisitakse ümberistumisega või kasutatakse mitut transpordiliiki.

100 000

Tarbija24 juhataja

«Paljuski on erinevate seltside pakutavad tingimused sarnased, kuid väikesed erinevused võivad kahju korral suure vahe teha. Näiteks hüvitab Seesam arsti määratud meditsiiniliste abivahendite ostmise kulud, samuti ei ole paljude spordialadega tegelemiseks vaja osta lisakatet,» tõi ta näite. Täpsustavale päringule nii suure hinnavahe kohta selgitas firma turundusspetsialist Liljan Männiste, et Seesamis «läheb Egiptus Euroopa piirkonna alla», kuigi kooligeograafia teadmistega kindlustusostja peab seda osaks Aafrikast.

35 000

hanneli rudi

rääkis Ergo kommunikatsioonijuht Merilin Pärli. Ergo tegi kahel juhul kolmest kõige odavama pakkumise, kusjuures alla 100 000-eurost kindlustuskatet veebis nad ei pakugi. «Soovime oma klientidele pakkuda katet, mis tegelikult ka kulud kataks, kui midagi tõsist juhtuma peaks, sest elu näitab, et raviarved võivad välismaal väga suureks kujuneda,» põhjendas Pärli, miks pole võimalik väiksemat tervisekindlustust valida. «Hinnavahe 30 000 ja 100 000 kindlustuse vahel on väike, aga võimaliku kahju korral on suuremat summat omada kindlasti parem,» rõhutas Pärli. Ka ei paku Ergo erinevalt teistest kindlustustest eraldi kindlustust Põhjamaadesse minejatele. «Meie statistika näitab, et Põhjamaades toimunud kahjud ei ole mujal Euroopas toimunutest odavamad, pigem võib olla isegi vastupidi, seetõttu ei ole põhjust seda eraldi tootena hinnastada,» selgitas Pärli. Egiptusesse päiksepuhkusele minevale perele Ergoga võrreldes pea kaks korda kallima pakkumise teinud Seesami reisikindlustuse tootejuhi Jonatan Jõksi sõnul tulenevad hinnaerinevused peamiselt sellest, kui laia kaitsega lepingut erinevad kindlustusandjad pakuvad.

300

80,26

EUROT

200

320

44,58 58,59 EUROT

EUROT

Seesam

ERGO

IF Kindlustus

Kogu maailm

Euroopa, Venemaa, Küpros, Türgi, Kanaarid, Madeira, Assoorid, Iisrael, Egiptus, Tuneesia ja Maroko

Kogu maailm v.a USA ja Kanada KINDLUSTUSPIIRKOND

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 14. NOVEMBER 2014 || EESTI || 7

uurimat kindlustuskaitset.

aiutavad suured käärid * Võrdlusesse on valitud väiksem pakutav kindlustuskate. ERGO-l on kõigil kindlustuskatetel ainus valik 100 000 eurot.

Reisikindlustuse pakkumised

300

40,

EUROT

320

200

34,

EUROT

56,01

EUROT

300

35 000

100 000

35 000

20-aastane Tais (üks kuu)

25 000

35 000

67-aastane vanaema hoiab Soomes lapsi (üks kuu)

100 000

Postimees võrdles kolme reisijatüüpi: Aasias rändavat noort, lapsega Egiptusereisil olevat peret ja Soomes lapsehoidjana töötavat pensionäri.

200

320

61,09 48,69 39,29 EUROT

EUROT

Seesam

ERGO

IF Kindlustus

Seesam

ERGO

IF Kindlustus

Põhjamaad

Euroopa, Venemaa, Küpros, Kanaarid, Madeira ja Assoorid

Põhjamaad

Kogu maailm

Kogu maailm, v.a USA, Kanada ja Austraalia

Kogu maailm, v.a USA ja Kanada

KINDLUSTUSPIIRKOND

Laen kolmeks kuuks Võõrsil hätta sattunud inimene saab paluda riigilt tagatiseta laenu kodumaale pöördumiseks, kuid see tuleb kolme kuu jooksul tagasi maksta. Kuigi enamasti tasuvad hädasolija kodumaale jõudmise eest sugulased ning välisministeerium vaid vahendab raha liikumist, on ka juhuseid, kus riik annab kojutulekuks tagatiseta laenu. «Summad võivad olla erinevad, aga siiski mitte väga suured, need jäävad tavaliselt paarisaja euro kanti,» rääkis välisministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakov. Vastavalt välisministri määrusele on laenusaaja kohustatud selle 90 päeva jooksul tagasi maksma. Seda võib maksta ka osadena ja välisminister võib tagastamise aega pikendada. «Tagasimakse pikendamist esineb,

samas on need juhtumid nii harvad, et mingit trendi on raske välja tuua,» rääkis Sudakov. Samas on ka ette tulnud, et ministeeriumil tuleb võlg välja nõuda. Lisaks abi vahendamisele tuleb välisministeeriumil tegeleda nendegagi, kes võõrsil saadud arveid ära ei maksa. «Meie roll on olnud ka vaadata, et keegi külma arvet tehes ära ei jookse, sest see tuleb järgmistele eestlastele kahjuks,» rääkis välisministeeriumi konsulaarabibüroo lauaülem Liina Viies. Kui inimesel on üles jäänud võlgnevus teises riigis ning pretensiooniga pöördutakse Eesti välisesinduse poole, siis vahendab välisministeerium selle nõude inimesele. «Täitemenetlusega välisministeerium ei tegele,» kinnitas Sudakov. Hanneli Rudi

POSTIMEES, 14. NOVEMBER 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

EELNÕU. Laenukontorid teenivad lisa võlgu sisse nõudes, riik kavandab sissenõudmiskulule ülempiiri.

Kiirlaenufirmad koorivad võlgnikult seitse nahka reporter

iirlaenua ndjad on leidnud mitmeid viise, kuidas võlgu jäänud laenuvõtjate pealt lisa teenida – näiteks luues laenukontori kõrvale omaenda inkassofirma. Seaduseelnõu üritab võlgade menetlemiskulule ülempiiri seada. «Üks võimalusi, kuidas ettevõtja teenib lisa võlgu jäänud klientide pealt, on suure sissenõudmistasu võtmine ning suure hulga tasuliste kirjade ja teadete saatmine,» selgitas justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Kristiina Koll. Teine võimalus on, et kirjade saatmine jätkub ning nõue loovutatakse inkassofirmale ka juhul, kui võlausaldaja ja võlgnik vaidlevad sisuliste asjade üle, mida peaks tegema kohtus, või kui osapooled on võla tasumises juba kokkuleppele jõudnud. Laenu võidakse anda inimesele, kes tõenäoliselt ei suuda seda tagasi maksta, kui laenukontoril ja inkassofirmal on sama omanik. «See tähendab, et võla sissenõudmiskulu tekkimisega võib arvestada juba laenulepingu sõlmimise hetkel,» ütles Koll. See, et SMS-laenufirmal on kõrval inkassofirma, mis võlgu sisse nõuab, on täiesti tavaline. Inkassofirmasid peavad just Eesti SMS-laenuandjad. «Miks selliseid seoseid luuakse? Eks reeglina ikka selleks, et siis pole vahet, kas raha läheb vasakusse või paremasse taskusse,» põhjendas vaid inkassoteenust pakkuva Intrum Justitia tegevjuht Ivar Tammemäe. «Laenukõlbmatutele inimestele laenates tekib laenuandjal võimalus ja kiusatus suurendada mõõdutundetult kõrvalnõuete osa. Rahvusvahelisel kapitalil põhinevad ettevõtted ilmselgelt hoolivad oma mainest rohkem kui kohalikule kapitalile rajatud firmad.» Inkassokeskus OÜ kuulub

Valitsusele arutamiseks saadetud eelnõu piiraks sissenõudmiskulu 5 euroga kirja kohta ning 50 euroga nõude kohta. Inkassokeskuse omaniku Martin Kolu hinnangul ei tooks piirmäär head, vaid pigem suurendaks kohtuvaidluste arvu.

Laenukõlbmatutele inimestele laenates tekib laenuandjal võimalus ja kiusatus suurendada mõõdutundetult kõrvalnõuete osa. «Arvestades menetlemisega seotud kulu (töötajad, taustapäringud, maksehäirete avaldamine, kirjade saatmine jne), mis ületab tulevikus lubatud sissenõudmiskulu, hakkavad ettevõtted rohkem nõudeid otse kohtusse saatma ega ürita enam kliendiga kokkuleppele jõuda,» ennustas Kolu. Tema hinnangul jääks nii kaotajaks laenuvõtja, keda kaitsta üritatakse. Kolu pakkus,

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

marge tubalkain

kiirlaenufirma Raha24 juurde ja see asutati kolm aastat tagasi. «Inkassokeskus arenes välja Raha24 võlamenetlusosakonnast eesmärgiga pakkuda inkassoteenuseid Eesti ettevõtetele,» ütles mõlema firma osanik Martin Kolu. Inkassokeskusesse jõuab ligikaudu seitse protsenti Raha24 laenudest, aastaid tagasi anti sisse nõuda 30 protsenti laene. Raha24 hinnakirjast selgub, et võlgnevusest teavitav kiri võlglasele maksab 14 eurot. SMS Laen seab tingimuseks, et kui makse hilineb kaheksa või enam päeva, on menetluskulu vähemalt kümme eurot, 22 või enam päeva vähemalt 25 eurot, 36 või enam päeva vähemalt 45 eurot. Meeldetuletuskiri maksab 10 eurot. SMS Raha nõuab esimese kahe meeldetuletuskirja eest 12 eurot, kolmas maksab 20, ent SMS või e-kiri maksab 5 eurot. «Võtsin kahel kuul järjest 300 eurot SMS-laenu. Esimesega läksin üle tähtaja, kuid teise tähtaeg ei olnud veel saabu nud, kui maksin mõlemad ära. Tagasi maksin kokku 761,20 eurot,» meenutab üks laenuvõtja kokkupuudet kiirlaenukontori inkassofirmaga. 600 euro laenamine läks talle vähem kui kahe kuuga maksma seega 161,20 eurot. Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõuniku Kristiina Kolli hinnangul on mõne kiirlaenufirma sissenõudmiskulu liiga suur. «Kõigis valimis olnud lahendites polnud sissenõudmiskulu, aga neist, kus sissenõudmiskulud olid välja mõistetud, selgus, et kohtus väljamõistetud sissenõudmiskulude üldkeskmine oli 94 eurot, mediaan aga 38 eurot,» valgustas ta justiitsministeeriumi uuringu tulemusi.

et kõigi eelduste kohaselt on Inkassokeskus sunnitud enamiku töötajaid koondama. Omaniku kinnitusel pole Inkassokeskus kolme aasta jooksul veel kasumis olnud. Möödunud aasta kahjum oli 101 000 eurot. Intrum Justitia tegevjuht Ivar Tammemäe aga on rahul, et lõpuks on leitud tahe piirata eraisikute võlgade sissenõudmiskulu – äriühingute võlgu käsitlev muudatus tehti ära juba aasta tagasi. «On ebanormaalne, et eraisik on nõrgemas seisus kui äriühing. Liiati on paljude inimeste võlateadlikkus üsna olematu,» ütles Tammemäe. Sissenõudmiskulule ülempiiri seadev eelnõu tuleb valitsuse ette esimesel võimalusel. Eile kiitis valitsus heaks kiirlaenureklaami keelamise raadios ja teles. Krediidikulukuse määrale piirangu kehtestav ja tarbijavaidluste lahendamisel vahekohtu kasutamist keelav eelnõu oli 23. oktoobril riigikogus esimesel lugemisel.

ÄRILAUSE Viimase kolme-nelja aastaga on kõik lennufirmad muutunud odavlennufirmadeks. Estonian Airi juhatuse liige Indrek Randveer. PM, 13.11.

Riigiametnike arv peab vähenema 500 võrra aastas Riigiametnike arv peaks igal aastal vähenema ligikaudu 500 inimese võrra, võib-olla isegi kiiremini, ütles riigikogus avaliku teenistuse aruannet tutvustanud rahandusminister Maris Lauri (RE). «Tööealine elanikkond väheneb ning loomulik on eeldada, et ka valitsussektoris liigub töötajate arv enam-vähem sünkroonis sellega,» ütles Lauri. «Oluline on, et hõivatute seas ei tõuseks valitsussektori töötajate osakaal.» majandus24

USA hoiatab kaotatud aastakümne ohu eest USA rahandusminister Jacob Lew hoiatab Euroopat, et kui see majanduskasvu ergutamiseks midagi tõsiselt ette ei võta, võib järgneda kaotatud aastakümme, kirjutab Bloomberg News. Eriti manitseb minister Saksamaad ajama elavamat rahapoliitikat. BNS

79,85

dollarit barreli eest maksis toornafta eile üle nelja aasta.

Maavara kaevandamisõigus kallineb kuni kuus protsenti Valitsus kehtestas maavarade kaevandamise tasumäärade iga-aastase kasvu kolm kuni kuus protsenti sõltuvalt varust aastatel 2016– 2025. Suurim tõus ootab täitepinnasena kasutatava liiva, hästilagunenud turba, keramisiidisavi ja madalamargilise dolokivi kaevandajaid. Põlevkivi kaevandamine kallineb kolm protsenti aastas. majandus24.ee

Tallinki reisijate arv vähenes

Viking Line’i reisijate arv kasvas

Tallink vedas koos tütarettevõtetega kolmandas kvartalis kokku ligi 2,6 miljonit reisijat ehk 5,8 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Kontserni konsolideeritud müügitulu kolmandas kvartalis vähenes mulluse kolmanda kvartaliga võrreldes 5,7 protsenti, 262,7 miljoni euroni. majandus24.ee

Reisijate arv Viking Line’i laevadel kasvas aasta esimese üheksa kuu jooksul 1,8 protsenti, 5,1 miljoni reisijani võrreldes mullu sama ajaga, samas kui ettevõtte konsolideeritud käive vähenes 4,4 protsenti, 401,1 miljoni euroni. Ettevõtte äritulu ulatus 9,5 miljoni euroni. majandus24.ee

OMX TALLINN

759,71 ▲ +0,05%

1000 800 600 XII 2013

Aasta ettevõtjaks nimetati advokaat Jüri Raidla kadri.hansalu.ee

Audiitor- ja konsultatsiooniettevõtte Ernst&Young Baltic eestvedamisel valiti eile õhtul seitsmendat aastat järjest Eesti aasta ettevõtja, kelleks tänavu nimetati advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous asutaja ja vanempartner Jüri Raidla (57, pildil). Raidla oli taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimene justiitsminister aastatel 1990–1992. 1993. aastal asutas ta omanimelise advokaadibüroo Eestis, mis oli üks taasiseseisvunud

Eesti esimesi advokaadibüroosid. 1994. aastal laienes büroo Lätti, 2001. aastal Leetu ja 2012. aastal Valgevenesse. Praegu töötab büroos 155 inimest. Elutöö preemia pälvis aga Saaremaa ettevõtja Enn Meri (72), kes asutas 1996. aastal osaühingu Merinvest, mis toodab autotööstustele kummitihendeid ja -membraane. Ta müüs 80 protsenti ettevõttest 2012. aastal, oma 70. sünnipäeval, ühele maailma suuremale kummitootjale, Saksa firmale Freudenberg Dichtungs- und Schwingungstech-

nik GmbH & Co, kuid jätkab ettevõtte nõukogus. EY Eesti aasta ettevõtja 2014 tiitlile kandideerisid veel Aleksandr Maljugin LTH-Baas ASist, Galina Nikitina IDEABProjekt Eesti ASist, Heiti Hääl ja Marti Hääl Alexela Group OÜst ning Veiko Pak Kadarbiku Talu OÜst. Ernst&Young Baltic ASi partneri Ranno Tingase sõnul räägitakse palju sellest, kuidas muuta Eesti heaoluühiskonnaks, kuid mitte piisavalt sellest, kuidas muuta Eesti ühtlasi atraktiivseks töökeskkonnaks. «Hästi tasustatud ja rahuldust pakkuva tööga kaasneb

sageli üldine heaolu. Ettevõtjatel kui tööandjatel on selles tähtis roll. Seega peaksime palju rohkem märkama ja tunnustama ettevõtjate panust ja pingutusi,» rääkis Tingas. Tema sõnul väärivad tunnustamist kõik Eesti ettevõtjad, kes ei ole pead norgu lasknud vaatamata Venemaa tollisanktsioonidele, Ukraina sõjale, Ebola epideemiale Aafrikas, majanduslikule stagnatsioonile Euroopas või Soome ja Rootsi majanduse madalaseisule.Eelmisel aastal pälvisid aasta ettevõtja tiitli Peeter ja Priit Rebane (BDG Holdings OÜ).

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

X 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh

MAJANDUS24.EE

kadri hansalu

II 2014

15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

4,37 ▲ +0,92%

X 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,915 -1,61 Baltika 0,490 -2,39 Ekspress Grupp 1,050 0 Harju Elekter 2,690 0 Järvevana 0,830 0 Merko Ehitus 7,050 +0,43 Nordecon 1,020 0 Olympic Group 1,830 0 PRFoods 0,700 0 Pro Kapital Grupp 2,510 -0,40 Silvano Fashion 1,840 +0,55 Skano Group 0,938 0 Tallink Grupp 0,646 -0,31 Tln Kaubamaja 5,000 +0,20 Tallinna Vesi 13,100 +0,77 Trigon Property 0,439 0

13.11 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,425 -0,45 Hiina jüaan 7,632 -0,08 Jaapani jeen 143,870 0,17 Kanada dollar 1,411 0,01 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,457 0,18 Poola zlott 4,228 0,21 Rootsi kroon 9,244 0,17 Rumeenia leu 4,431 -0,04 Šveitsi frank 1,202 -0,04 Suurbritannia nael 0,791 0,41 Taani kroon 7,442 0,01 Tšehhi kroon 27,644 0,15 Ungari forint 306,360 -0,33 USA dollar 1,246 -0,09 Venemaa rubla 58,038 0,55

bns

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 14. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

EPIDEEMIA. Paarkümmend ÜRO missioonil olevat sõdurit on Malisse jõudnud viiruse tõttu karantiini pandud.

Eesti sõdurid teenivad uusimas Ebola-tulipunktis intervjuu evelyn kaldoja välistoimetuse juhataja

bola viirus on jõudnud Mali pealinna Bamakosse, kus teenib kaks Eesti kaitseväelast. Kuigi tõvepuhang on viinud karantiini ka nendega samal missioonil teenivaid sõdureid, ei hakata eestlasi esialgu missioonilt koju tooma. Esimest korda suri inimene Malis Ebolasse neli nädalat tagasi. See oli koos vanaemaga naaberriigist Guineast saabunud tüdruk, kes heitis hinge Bamakost 600 kilomeetri kaugusel asuvas Kayesi haiglas. Kuigi õnnetu lõpu leidnud mudilane sõitis haigena bussis läbi pika ja mitme peatusega teekonna, temalt keegi Malis nakkust ei saanud. Uuesti jõudis tõbi Malisse 70-aastase imaami Goika Sekouga. Mali piirile jäävas Guinea külas elanud mees käis haigestumise järel mitmes meditsiinipunktis ja jõudis lõpuks välja Bamako Pasteuri kliinikusse, kus suri 27. oktoobril. Neli temaga samas autos Mali pealinna sõitnud sugulast suundus tagasi Guineasse ja on nüüdseks samuti elavate kirjast lahkunud. Teadaolevalt esimeseks Ebolasse surnud Mali elanikuks sai Bamakos Guinea imaami põetanud 25-aastane medõde Saliou Diarra. WHO andmeil on surnud ka üks Sekoud haiglas vaatamas käinud sõber ja nakatunud üks teda ravinud arst. Samas viidi Sekou surnukeha otse pärast surma haiglast edasi ühte Bamako mošeesse, kus see läbis rituaalse pesemistseremoonia ja saadeti seejärel tagasi Guineasse. Matusekombed on kogu nakkuspuhangu ajal aidanud Ebola viirusel levida. Nüüd otsivad uurijad inimesi, kes võisid imaamiga enne tema mahamatmist kokku puutuda. Ka Pasteuri kliinik on karantiinis. Lisaks meditsiinipersonalile hoitakse isolatsioonis

LÜHIDALT interfax, bns, esa, pm

Venemaa seadis Arktikas töökorda kolm õhutõrjesüsteemi Venemaa sõjaväelased seadsid Põhja-Jäämeres Kotelnõi saarel töökorda kolm õhutõrjesüsteemi Pantsir, mis osalesid juba ka õppustel. Venemaa riikliku tellimuse ja ekspordi jaoks on ettevõte Štšeglovski Vai tootnud juba 200 Pantsir-süsteemi, mis suudavad töötada õhutemperatuuril +50 kuni -50 kraadi Celsiuse järgi.

Politseinik valvamas karantiini pandud Bamako Pasteuri kliinikut.

imaami surma ajal seal ravil viibinud patsiente. «MINUSMA kinnitab, et paarkümmend missioonil teenivat kaitseväelast, kes võeti oktoobris Pasteuri kliinikusse seoses Põhja-Malis teenistuskohuste täimisel saanud vigastustega, on praegu samas kliinikus,» tunnistati üleeile ÜRO missiooni Facebooki-lehele ilmunud postituses. «Ühelgi MINUSMA inimesel pole haigussümptomeid ilmnenud,» jätkus postitus. «Sellegipoolest on nad jälgimisel kogu perioodi, mis kulub viiruse tuvastamiseks.» Uudisteagentuuri AFP andmeil on tegu Aafrikast pärit sõduritega. Samas on MINUSMA staabiohvitseride nimekirjas ka kaks Eesti kaitseväelast: neist üks baseerub Bamakos ja teine Timbuktus. Lisaks teenib kuus Eesti kaitseväelast ELi väljaõppemissioonil EUTM-Mali veel kolmandas linnas, Koulikoros. Eesti kaitseväe esindajate teatel hoitakse end Mali olukorraga kursis ning seal teenivad kaitseväelased on nakkusohust ja selle vältimise meetoditest teadlikud. Juba varem on kaitsevägi lubanud, et kui liitlased otsustavad oma sõdurid sealt Ebola-ohu tõttu ära tuua, teeb seda ka Eesti.

foto: reuters/scanpix

Kõigi aegade rängim Ebola-puhang • Mullu sügisel alguse saanud Ebola-puhang on kõigi aegade pikim ja ohvriterohkeim, olles nõudnud rohkem kui 5100 elu. Enamik ohvritest on olnud kolme kõrvuti paikneva Lääne-Aafrika riigi – Guinea, Sierra Leone ja Libeeria – elanikud.

• Seekordsest epideemiast puudutatud riikidele on see esimene kokkupuude viirusega. Varem on Ebolat esinenud neist ida poole jäävates Aafrika keskosa riikides: Gabonis, Kongos, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Ugandas ja Lõuna-Sudaani aladel.

Libeeria lõpetas eriolukorra Libeeria president Ellen Johnson Sirleaf kuulutas eile lõppenuks augustis Ebola pärast kehtestatud eriolukorra. Haigus on nõudnud ligi 3000 libeerlase elu, kuid nüüd on selle levik riigis ilmutanud taandumismärke. Sirleaf rõhutas riiklikus raadiojaamas ELBC edastatud teates, et eriolukorra lõpetamine ei tähenda võitluse lõppu. «Viiruse levides kujutas see endast selget ohtu meie riigile, naabritele ja ülejäänud maailmale,»

Kosmoserobot maandus kalju varju

Venemaa süüdistab NATOt propagandas

Komeedil 67P/Tšurjumov-Gerasimenko maandunud kosmoserobot Philae näib olevat jäänud kalju varju ega pruugi saada seetõttu piisavalt päikesevalgust, et patareisid laadida. Teadlased püüavad välja selgitada, kas roboti asendit on võimalik muuta. Probleeme on ka komeedile kinnitumisega – praegu seisab robot kolmest jalast vaid kahe peal.

Aleksander Gruško, Venemaa saadik NATO juures, teatas eile, et väited Venemaa õhujõudude aktiviseerumisest Euroopa lähistel on propagandakampaania, millega püütakse õigustada NATO jõudude tugevdamist alliansi idapiiril. Gruško tõi näiteka õppuse Trident Juncture, kus liitlasriigid harjutavad Norras Eesti kaitsmist vaenlase sissetungi eest.

meenutas Sirleaf. Eriolukorra ajal kehtestas Libeeria piiriületus- ja liikumispiiranguid, sulges koole ja piiras avalikke kogunemisi. Muu hulgas veendi rahvast ka loobuma traditsioonilistest surnu katsumist sisaldavatest matusekommetest, mis on olnud üks Ebola leviku põhjuseid. Ka Punase Risti korraldatud n-ö riskivabade matuste kampaaniaga läks Libeeria kaasa märksa innukamalt kui siiani tempokalt leviva viirusega hädas olev

Sierra Leone. Ebola-puhang on tekitanud ka küsimuse, kes võõrustab tuleval aastal jalgpalli Aafrika karikat. Algul pidi seda tegema Maroko. Kui see riik aga soovis seoses Lääne-Aafrikas lokkava haigusega võistluse edasilükkamist, võeti neilt korraldamisõigus sootuks ära. Järgmisena oli suurim lootus korraldamisõigus endale saada Angolal, kes aga loobus konkureerimast üleeile. AFP/BBC/PM

IS avaldas väidetava alBaghdadi helisalvestise

Leedu plaanib luua strateegiliste rajatiste ümber turvatsoonid

Sunniitlik äärmusrühmitus Islamiriik (IS) avaldas eile helisalvestise, millel väidetavalt kõneleb nende liider Abu Bakr al-Baghdadi, kes mõne allika sõnul sai paari päeva eest õhurünnakus surma või haavata. videos räägib mees vajadusest jätkata džihaadi läänemaailma vastu. Pole selge, millal esinemine on salvestatud.

Leedu transpordiministeerium plaanib luua turvatsoonid strateegiliste rajatiste ja taristuelementide ümber, et võimudel oleks võimalus kontrollida, ega investorid ei ohusta riiklikku julgeolekut. Praegu pole uute investorite tausta uurimiseks seaduslikku alust, mistap ei saa võimalikku kahtlast investeeringut tagasi lükata.

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 14. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Varimajanduse eeskujul võiks rääkida ka varipõhiseadusest. See on põhiseadusega vastuolus olevate varjatud käitumisnormide kogum, mille järgi tegutsemine annab eeliseid teatud ühiskonnaliikmetele teiste arvel, kirjutab keeleteadlane Martin Ehala.

Vabariigi varipõhiseadus

arimajandus on illegaalne majandustegevus, mille eesmärk on anda selles osalejatele ebaausaid eeliseid. Varimajanduse eeskujul võiks rääkida ka varipõhiseadusest. See on põhiseadusega vastuolus olevate varjatud käitumisnormide kogum, mille järgi tegutsemine annab eeliseid teatud ühiskonnaliikmetele teiste arvel. Varipõhiseadus lahterdab inimesed keele, nahavärvi, päritolu, poliitiliste ja seksuaalsete eelistuste, soo, vanuse, varandusliku või muu tunnuse alusel sortidesse ja õigustab inimestevahelist ebavõrdsust. Tema osakaal ühiskonnaasjade otsustamisel sõltub ühiskondlikust suhtluskultuurist: mida normaalsemaks peetakse poliitiliste vastaste või ühiskonna allrühmade sildistamist ja mida räigemate väljenditega seda tehakse, seda suurem on varipõhiseaduse võim. Varipõhiseadus on olemas igas ühiskonnas. Seda kirjutab rahvas ise, see on tõeline vox populi. Kuid varipõhiseaduse ulatus eri ühiskondades erineb. Võtmeküsimuseks on see, kas ühiskondlik-poliitiline eliit võtab räigesõnalise suhtluskultuuri omaks või astub sellele avalikult vastu. Eestis on minu hinnangul viimase kümne aasta jooksul varipõhiseaduse osakaal oluliselt kasvanud. Talutavuse piirid selles osas, millist sõnakasutust avalikkuses lubatavaks pidada, on oluliselt lõdvenenud. Eriti halb on see, et sildistav poliitiline suhtluskultuur on omaks võetud Eesti ühiskonna kõige kõrgemal tasemel: teisi halvustavaid väljendeid on kasutanud nii peaministrid kui ka professorid ning paljud ülejäänud, kes sinna vahele jäävad.

lmselt on sellesse oma tugeva panuse andnud anonüümse kommentaariumi muutumine peavoolumeedia osaks. Paraku ei muutu tugevalt halvustavate sõnade tähendus sellest pehmemaks, kui neid sagedamini kasutatakse. Vastupidi, räigete sõnade tungimine avalikku mõttevahetusse muudab sildistamise tugevamaks. Toon ainult ühe näite. Sõna «tõbras» on avalikult kasutanud kaks nimekat ühiskonnategelast kahe isiku suhtes, kellest üks on kohtus süüdi mõistetud ja teisele on keelatud Eestisse sissesõit. Sügavalt halvustava tähendusega sõna kasutamine on taunitav isegi kurjategija kohta, rääkimata poliitilisest vastasest. Sa-

mas annab ühiskondliku positsiooniga inimeste eeskuju voli kõigile teistele sama sõna kasutamiseks oma vastaste sildistamiseks, kui need millegi poolest sarnanevad algsete ohvritega. Ja mida rohkem seda sõna kasutatakse, seda suuremaks kasvab tema halvustav jõud. Protsessi süvendab see, et Eestis ei ole sõimajal ja sildistajal erilist riski kaotada oma autoriteeti, halvimal juhul võib ilma jääda vaid ametikohast. Meie ühiskondlikus suhtluspraktikas puudub ühine ettekujutus lubatava väljenduse piiridest, mis ohjeldaks materdajaid ja tagaks aruteluruumi eneseregulatsiooni. Pigem tundub olevat normiks, et mida vängem sõnakasutus, seda suurem tähelepanu ja populaarsus saab osaks ärapanijale. Kui väljendid «Kommarid ahju!», «Trubetsky ne proidjot!», «Punaprofessorid!», «Moraalsed värdjad!», «Geneetilised kommunistid!», «Ära kaaguta!», «Kommar-koerajuht!», «Tartu kaabakas!» oleks anonüümsed netikarjatused, võiks neid ehk ignoreerida, paraku on neid kasutanud nimekad inimesed enda nimel teiste ühiskondlikus arutelus osalejate kohta. See ei ole lihtsalt värvikas ütlemine, see on soov vastast madaldada ja tema autoriteeti õõnestada. Kõige äärmuslikumalt avaldub see protsess Savisaare tasalülitamises. Tema mõnitamine on nii üldine, et seda võib võrrelda koolikiusamisega. Rahvaasemik väänab ta nime kõikvõimalikes variantides, riivates ta isiku puutumatust sümboolsel tasandil. Ajakirjanik torkab talle mikrofoniga näkku ega pea vajalikuks vabandada, ning meediakanal laseb lõigu eetrisse, justkui teistele võimalikele kiusajatele julgustuseks. Selle tagajärjel on täiesti normaalsed inimesed hakanud uskuma, et Savisaar ongi paaria, kelle suhtes on kõik lubatud. Teda võib materdada, kartmata avalikkuse hukkamõistu. Tema kulul on kerge populaarsust võita ja isegi riskivabalt teenida: pane ta nimi plakatile koos koleda lõustaga ja piletid ostetakse ära kolm kuud ette. Paraku ei nõua Savisaare materdamine ei kodanikujulgust ega sotsiaalset närvi. Küll aga riskib igaüks, kes püüab teda kaitsta, tõsiselt oma mainega – meenutagem kasvõi nõiajahti Trubetsky vastu. Ma ei väida, et Savisaart või keda tahes teist ühiskonnategelast ei tohi kritiseerida. Probleem on selles, et me peame loomuli-

kuks, et seda võib teha inimväärikust alandaval viisil. Varipõhiseadus ei puuduta mitte üksnes inimeste ebavõrdset kohtlemist, see on ka vahend ühiskondliku diskussiooni väljasuretamisel. Mitte et Eestis poleks võimalik avalikult oma arvamust väljendada. Sõnavabadus ei ole Eestis kuhugi kadunud, interneti levikuga pigem kordades avardunud. Suretamise all pean ma silmas sildistamise kasutamist vaba mõttevahetuse tasalülitamiseks.

ii on meil suur osa poliitilisi valikuid tugevalt halvustatud seose kaudu kommunismi, natsismi või Venemaaga. Näiteks igaüht, kes pooldab ühiskondliku rikkuse suuremat ümberjaotamist, võib sildistada kommunistiks, kes julgeb kahelda kooseluseaduses või vene kooli eesti keele reformi mõttekuses, võib sildistada vene mõjuagendiks, kes räägib immigratsiooni ohtudest, võib kutsuda natsiks. Taas, küsimus ei ole ühe või teise poliitilise valiku õigsuses. Küsimus on selles, et isiku halvustamist peetakse meil ühiskondliku mõttevahetuse loomulikuks osaks. Viimase kümne aastaga on varipõhiseaduse jõud kasvanud, selle põhimõtted selgemalt ja valjemalt väljendatud, selle kuulutajad julgemad kui kunagi varem. Meil on järjest selgem kodanike sordisüsteem ja järjest valjuhäälsemad ja avalikumad halvustamistavad. Ebavõrdsuse kultiveerimine nõrgendab ühiskonda juba iseene-

sest, kuid lisaks on selle tagajärjel Eesti ühiskondlik mõte muutumas iseenda pantvangiks. Meil ei ole võimalik konstruktiivselt arutada ühiskonna arengu küsimusi, kartmata sattuda sildistamise ohvriks, saada liigitatud alama sordi tegelaseks ning kaotada seeläbi oma ühiskondlikku mõju.

Võtmeküsimuseks on see, kas ühiskondlik-poliitiline eliit võtab räigesõnalise suhtluskultuuri omaks või astub sellele avalikult vastu.

mõtet

• Varipõhiseadus ei puuduta mitte üksnes inimeste ebavõrdset kohtlemist, see on ka vahend ühiskondliku diskussiooni väljasuretamisel. • Eesti ühiskondlik mõte on muutumas iseenda pantvangiks. Meil ei ole võimalik konstruktiivselt arutada ühiskonna arengu küsimusi, kartmata sattuda sildistamise ohvriks, saada liigitatud alama sordi tegelaseks ning kaotada seeläbi oma ühiskondlikku mõju. • Ka parteid on sama süsteemi ohvrid. Seeläbi on Eesti poliitika muutunud nii jäigaks, et ei suuda kurssi muuta isegi selleks, et vigu parandada või reageerida muutunud olukorrale maailmamajanduses ja rahvusvahelistes suhetes.

Ka parteid on sama süsteemi ohvrid, süsteemi ohvrid, mille loomises nad ise on aktiivselt osalenud. Varipõhiseadus on muutumas nendestki tugevamaks, ähvardades populaarsuse kaotusega iga erakonda, kes mõnele tundlikule teemale avameelselt otsustab läheneda. Seeläbi on Eesti poliitika muutunud nii jäigaks, et ei suuda kurssi muuta isegi selleks, et vigu parandada või reageerida muutunud olukorrale maailmamajanduses ja rahvusvahelistes suhetes. Ma ei usu, et parteide poliittehnoloogid ei näe selle moraalse madaldumise võimalikke katastroofilisi tagajärgi, kuid ma ei tea, kas neil jätkub vastutustunnet luua parteiülene liit varipõhiseadusega võitlemiseks.

õib-olla on mu vaatenurk liiga pessimistlik. Kuid ma kardan, et varipõhiseaduse jõud võib kasvada nii suureks, et ühel hetkel hukutab see Eesti riigi ja ühiskonna. Barack Obama Tallinna kõnest noppisime rehepaplikult välja julgeolekugarantiisid, kõne ideoloogiline sõnum jäi peaaegu tähelepanuta: «Väärikus võidab, sest kõik inimesed on sündinud võrdsena, neil on vaba tahe ja võõrandamatud õigused. Nii kukub lõpuks läbi igasugune riigivõim või valitsuskord, mis neid õigusi eitada üritab, ning riigid, kus neid väärtusi au sees hoitakse, muutuvad aina tugevamaks.» Valgustusajast alates on ideed inimeste võrdsusest, inimõigustest ja vabast eneseväljendusest juhtinud ühiskondi nende täiustumise teel. Need põhimõtted on kirjas ka Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on põhimõtted, mille kaitsel seisab NATO, ka siin, Eestis. Aga kui me need ise jalge alla tallame, siis ei ole NATO-l siin Eestis midagi kaitsta.

POSTIMEES, 14. NOVEMBER 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA MARTTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Venemaa käivitab eestikeelse propaganda Putinlik propagandamasin plaanib palgata Tallinnas kümneid eesti ajakirjanikke

õne aja eest lugesime uudist, et Vene riiklik meediakanal, täisnimega Rahvusvaheline Informatsiooniagentuur Rossija Segodnja, plaanib oma esinduse avada ka Tallinnas. Nüüd on selle agentuuri plaanid saanud selgemaks. Meediaagentuur teatas äsja, et välisriikides hakatakse tegutsema brändinimega Sputnik, kuna see on nii romantiline kui ka nostalgiline ja tuntud sõna. Venemaal jäädakse tegutsema RIA Novosti nimega. Keskus peab end nõukogude propaganda jätkajaks. Kui parimatel aegadel suudeti eetrisse anda 300 tundi võõrkeelseid saateid päevas, siis nüüd on kavas 800 tundi raadiosaateid ööpäevas. Agentuuri juhtkond tunnistab, et nõukogudeaegsed tublid töötajad ei teadnud täpselt detaile, mis kohalikke elanikke huvitavad. Seepärast avatakse esindused kolmekümnes riigis, et uudiseid paremini lokaliseerida. Riigid on jagatud regioonidesse. Tallinna, Riia ja Vilniuse esindus kuulub endise Nõukogude Liidu regiooni.

lmselt on sellise jaotuse eesmärgiks ühelt poolt leida rahulolematuid lollikesi, kes nõukogude aega taga igatsevad, ja teiselt poolt näidata, et Venemaa ei tunnista Eesti, Läti ja Leedu kuulumist vabade rahvaste perre. Lähtutakse kinnismõttest, et üles on ehitatud paljurahvuseline tsivilisatsioon, mis nende arvates asub ka Venemaa ümber. Loodetakse ajaloo tagasipööramist ja valmistada ette Baltimaade taasokupeerimist. Esindusi kutsutakse hellitavalt ingliskeelse sõnaga hub, mille üks tähendusi on huvide ja aktiivsuse keskus. Tallinna keskusesse on plaanis värvata 20 kuni 30 eestikeelset aja-

Kui seni muretsesime eelkõige selle pärast, kuidas meie venekeelsed kaasmaalased paremini meie inforuumiga siduda, siis nüüd peame hakkama mõtlema ka sellele, kuidas mitte kaotada eesti keele kõnelejaid Vene propaganda mõjusfääri, kirjutab keeleteadlane Urmas Sutrop.

kirjanikku, kes saavad end täiesti vabalt realiseerida ja on oma ajakirjanikutöös vabamad kui üheski teises Eesti toimetuses. Teleprogrammi tootmine ei ole agentuuri esialgsetes kavades. Keskus plaanib avada eestikeelse raadiokanali. Kui neile ei anta leviluba, st sagedust, siis on plaanis levitada saateid digitaalselt interneti kaudu. Lisaks plaanitakse eestikeelset online-veebiportaali, eestikeelseid multimeediarakendusi nutitelefonidele, eestikeelse sotsiaalmeedia hõlvamist, eestikeelset uudistevoogu ja pressikeskuse avamist.

uidugi tekib küsimus, kus need paarkümmend eesti ajakirjanikku on, kes unistavad täielikust loomevabadusest ja heast sissetulekust putinlikus propagandamasinas. Kust nad leitakse? Tallinna televisioon on selle kõrval ju täitsa süütu lambuke. Kui juba Tallinna TV on hädas sellega, et väga paljud avaliku elu tegelased neile intervjuusid anda ega nende saadetes esineda ei taha, siis kuidas ja kellega hakkavad Sputniku ajakirjanikud lugusid tegema? Eks seda näitab aeg. Ilmselt on ajakirjaniku nimi ja taotletav pressikaart siiski pigem kattevari teiste agentuuride (FSB, GRU) agentide infooperatsioonidele. Sputniku töötajad usuvad, et paljud rahvad tunnevad end koos Venemaaga. Keskuse ideoloogia lähtub eeldusest, et inimesed on tüdinud lääne ja eelkõige USA «valedest», et inimesed otsivad usaldusväärset infokanalit. Plaanis on rääkida seda, mida teised ei rää-

Kus need paarkümmend eesti ajakirjanikku on, kes unistavad täielikust loomevabadusest ja heast sissetulekust putinlikus propagandamasinas. Kust nad leitakse? Tallinna televisioon on selle kõrval ju täitsa süütu lambuke.

gi, edastada «kontrollitud» ja «usaldusväärset» infot ning lääne meediale alternatiivseid interpretatsioone. Usutakse, et maailm on väsinud ühekülgsest (monopolaarsest) infost. Asemele tahetakse pakkuda multipolaarset, mitmevärvilist ja multikultuurilist infot. Kõik see näitab, et Venemaa elab nõukogudeaegsete soovunelmate nostalgias. Osaliselt puudub neil reaalsustaju, aga on olemas riiklik soov ja sund maailma destabiliseerida. Kui esialgu Rossija Segodnja Sputnik eestikeelset telekanalit avada ei plaani, siis ei tähenda see, et meid televisiooniga õõnestada ei soovita. Arvukatel vene kanalitel on digivõrkudes juba niigi eestikeelsed subtiitrid. Viimased uudised Pervõi Baltiiski kanali PBK aktiivsusest näitavad samuti, et lisaks venekeelsetele vaatajatele püütakse hõlvata ka eestikeelset vaatajat.

lles see oli, kui PBK teatas, et nad sooviksid osta Eesti riigi tehtud saateid, et sellega suurendada oma kanali usaldusväärsust. Ja samas nende usaldusväärsete saadete vahel seda rohkem vaenulikku propagandat levitada. Eestikeelsete vaatajate vene kanalitega sidumise eesmärki täidab ka PBK kava hakata näitama vene kinoklassikat eestikeelsete subtiitritega. Kõigest sellest ei tasu paanikasse minna, aga meie vastavad ametkonnad peavad nappide vahenditega veelgi läbimõeldumalt tegutsema asuma. Kui seni muretsesime eelkõige selle pärast, kuidas meie venekeelsed kaasmaalased paremini meie inforuumiga siduda, siis nüüd peame hakkama mõtlema ka sellele, kuidas mitte kaotada eesti keele kõnelejaid Vene propaganda mõjusfääri. Urmas Sutrop on Eesti Keele Instituudi direktor ja Tartu Ülikooli antropoloogilise ja etnolingvistika professor, Reformierakonna liige.

Eelarve tasakaalu kohta räägitakse pooltõdesid

lljärgnev on kommentaariks riigikogu rahanduskomisjoni liikme Helir-Valdor Seedri (IRL) väitele, et Euroopa Komisjoni värske hinnang Eestile näitavat, et järgmise aasta riigieelarves laiub 300 miljoni euro suurune auk. Kumb eksib, kas Euroopa Komisjon või rahandusministeerium? Eelarvenõukogu on oma arvamuses korduvalt rõhutanud, et Eesti valitsussektori struktuurse positsiooni kohta on erinevaid hinnanguid ning rahandusministeeriumi oma võib teiste taustal pidada igati arvestatavaks. Nii Euroopa Komisjoni kevadprognoosis kui ka äsja avaldatud sügisprognoosis avaldatud hinnangud Eesti valitsussektori eelarvepositsiooni kohta on teiste rahvusvaheliste institutsioonidega võrreldes üsna erinevad ning me vajame kindlasti rohkem infot selle erinevuse põhjuste kohta. Millest need erinevused ikkagi tulla võivad? Komisjoni metoodiline lähenemine ei ole detailides paraku nii avatud, et kõrvalseis-

raul eamets eelarvenõukogu esimees, Tartu Ülikooli makroökonoomika professor

ja saaks seda järele teha. Selge on vaid see, et komisjoni hinnangul on Eesti majanduse tootmispotentsiaal väiksem kui rahandusministeeriumi arvates, ning seetõttu peaksid ka kulutused eelarvestruktuurse tasakaalu saavutamiseks olema väiksemad. Samas on oluline rõhutada, et nii keerulise näitaja nagu struktuurne eelarvepositsioon rakendamine igapäevaelus eeldab majandustsükli pidevat hindamist. See võibki osutuda väga keeruliseks ning vaidlusi tekitavaks ja sellest ei tohiks teha liiga dramaatilisi järeldusi.

as kavandatav riigieelarve tuleks uue info valguses oluliselt ümber teha? Eesti riigieelarve seadus nõuab valitsussektori eelarvepositsiooni vähemalt struktuurses tasakaalus hoidmist, kuid sama seadus iseenesest ei täpsusta, millise metoodika järgi eelarve struktuurset positsiooni hinnata tuleb. Hinnangute paljusust silmas pidades soovitas eelarvenõukogu käesoleva aasta septembris struktuurse positsiooni hindami-

MEIE UUS MAAILM M

Henrik Roonemaa aa a Mardid ja seapraad

umal tänatud, et Facebook on olemas, sest ma polekski muidu teada saanud, et vahepeal oli mardipäev. Keegi jagas või kommenteeris või laikis Aapo Ilvese 2009. aastal avaldatud artiklit sellest, kuidas 31. oktoobri õhtul ilmusid tema tuttava poetessi ukse taha kohmetud halloviinid, mispeale poetess käskis neil minema minna ja mardipäeval tagasi tulla. Lapsed ollagi tulnud, loopinud saabaste sisse kuivatatud herneid ja esitanud mõistatusi. Huvitav aga, kust oleks lapsed pidanud teada saama, et mardipäev on olemas? Võib-olla vanemad või vanavanemad ütlesid? Või räägiti koolis? Ma loodan, sest kui nad oma harjumuspärased infokanalid lahti tegid, vaatasid sealt küll kindlasti vastu ainult halloviinid. Minu Facebook, Instagram ja Youtube olid küll sel ajal pigem hambuliste kõrvitsate kui tahmaste takukollide nägu. Ja kaubanduskeskused ka. Halloviinid elavad võrgus ja kaubanduskeskuses, mardisandid elavad vanades raamatutes. Kui nüüd küsida, kas lapsed veedavad aega pigem võrgus ja kaubanduskeskuses või vanades raamatutes, hakkab paistma paratamatu järeldus, et laste ja mardisantide teed ei saagi nii väga lihtsalt ristuda. Mardisandid ei ole tiigrihüpet veel teinud ja lapsed ei loe raamatuid. Aga asi pole mitte ainult kõrvitsates, vaid meie kommetes ja tavades laiemalt. Võtame näiteks toidu. Google’i otsimootor teab Eesti toitudest küll palju, Youtube seeeest peaaegu mitte midagi. «Seapraad hapukapsaga» annab Youtube’is null vastet. Mõne lihtsalt seaprae siiski leiab. Lihapirukate ja mannavahuga näiteks on täitsa kehvad lood. Õnneks on seal siiski olemas mulgipuder ja sült. Google’i otsimootori tähtsus ajas väheneb, sotsiaalvõrgustike ja Youtube’ilaadsete oma suureneb. Paar nädalat tagasi kirjutas Postimees, et riigikantselei soovib Eesti lipule oma mobiilirakendust ehk äppi, mis tutvustaks inimestele interaktiivselt Eesti lipu kasutamise korda. Peamine eesmärk rakenduse loomisel oleks jõuda võimalikult laia tarbijaskonnani, et teavitustöö oleks tõhus, seisis artiklis.

E seks kasutada mitut alternatiivset meetodit. Erinevate metoodikate järgi ei ole välistatud, et valitsussektori eelarve ülejääk tuleb 2015. aasta lõpuks praegu kavandatust väiksem või on 2015. aastal väike struktuurne puudujääk. Seetõttu soovitas eelarvenõukogu, et valitsussektori struktuurse positsiooni eesmärk ei kujuneks väiksemaks kui 0,8 protsenti SKT suhtes, mis maandaks ka võimalikke mõõtmisriske. Sellest soovitusest on valitsus kinni pidanud. Tulude ja kulude prognoosimisel tuleb jälgida nii Eesti kui maailmamajanduses toimuvat. Euroopa Komisjoni teistsugune eelarve tasakaalu hindamise metoodika ei muuda iseenesest seda, kui täpselt on prognoositud maksutulusid või mõnda kulurida. Eelarvenõukogu hinnangul on eelarve aluseks olev majandusprognoos üsna realistlik. Meie hinnangul ei ole tulude prognoosi suurendamine otstarbekas ja kulude puhul peaks iga kulurea suurendamist tasakaalustama mõne teise kulurea vähendamine, et eelarve kogukulu ei kasvaks.

estiks olemise sisu alates seakoodist ja lõpetades Eesti lipu kasutuskorraga tuleb küll internetti viia, aga äpp siin eriti hea vahend ei ole. Miljonite äppide seast äpipoes silma paista on väga keeruline ning statistika näitab paraku, et enamik inimesi avab allalaaditud äpi vaid korra-paar ja seejärel enam mitte kunagi. Eriti keeruline on äpiga laia mõju saavutada riigiasutustel ning kõikvõimalikel projektipõhiselt tegutsejatel, kellele on selle loomiseks korra eelarvest raha eraldatud, sest äpp vajab pidevat kastmist ja väetamist nagu nõrguke taim. Pole olemas ühtegi sellist äppi, mis korra valmis tehtuna oleks pikaks ajaks suure populaarsuse saavutanud ja paljusid inimesi mõjutanud. Äpp ei ole projekt, vaid pidev tüütu ja ka kallis töö, mille õnnestumise tõenäosus ei ole teab mis suur. Tuletame kas või meelde paar aastat tagasi valminud ja üle 30 000 euro maksma läinud rahvakalendri äppi. Tuli täitsa tore välja, aga kui paljud teavad kedagi, kes teaks kedagi, kes seda pidevalt kasutab? Me peame ise oma mardid ja seaprae internetti viima. Riigikantselei ei pea seda meie kümnete tuhandete eurode eest pidevalt tegema. Järgmine kord, kui teil mardisandid koridoris taidlevad, tehke neist telefoniga video ja pange Youtube’i ja Facebooki üles. Kui teete jõuluajal perega koos sülti, jäädvustate ka see internetti. Kui pidupäeval koduhoovi Eesti lippu heiskate, tehke sellestki video ja seletage järeltulevatele põlvedele, mis ja miks seal toimub. Need on pisikesed ja triviaalsed asjad, aga neist kokku saab üks suur.

POSTIMEES, 14. NOVEMBER 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Supilinna salaselts aktsioonis: Robert Annus, Pääru Oja, Ursula Ratasepp, Mari-Liis Lill ja Hilje Murel.

foto: eesti draamateater

TEATER. Ingomar Vihmar seadis taas lavale tuntud salaseltsi seiklused.

Krimi-estraad Supilinna sektist arvustus rait avestik teatrikriitik

Mika Keränen

«Kuldne Lurich» Lavastaja ja dramatiseerija Ingomar Vihmar. Kunstnik Illimar Vihmar. Valguskunstnik Triin Suvi. Videokunstnik Sander Tuvikene. Liikumisjuht Rauno Zubko Esietendus Eesti Draamateatri suures saalis 2. novembril

ida rohkemat võiks ü h e l e teatr i lavastusele soov ida, kui et reaalses elus «lavastunud» seigad kõlksuksid kokku lavalaudadel toimuvaga. On kummaline, kuid Ingomar Vihmari lavastatud Mika Keräneni krimka «Kuldne Lurich» tekitas esmalt allusioone kahe Kallaste linna vanamuti ja ühe eluvenna (ühtlasi Kallaste linnapea) seiklustega, kui nood oma väikese kodulinna raha küüniliselt isiklikuks otstarbeks kulutasid. Aga see pole ka ainus kohalikku igapäevaelu dokumenteeriv nüanss lavastuses. Keräneni ja Vihmari juba traditsiooniks kujunenud koostöö uues etapis tegutsevad taas

Tartu Supilinna salaseltsi kuuluvad noorukid, keda Eesti kauneima linna (ilmselt suures ülekoormuses) politsei palub appi müstilise röövi lahendamisele. Nimelt on Tartus asuva Eesti Spordimuuseumi üliturvatud ruumist kadunud Georg Lurichi kullast kuju. Uurimise ja seikluste käigus tungivad noored nii ajalooliselt kui ka füüsiliselt Tartu hämaratesse sfääridesse ning peale feimi, sulli ja elamuste peaks neisse (ja ka publikusse) ladestuma paras kogus informatsiooni ehk mööndustega ja vanamoodsalt öeldes tarkust. Üldse oli kogu lavastus mingi digi-retrohõngulise estraadi sugemetega, mis tegevuskohta ilmestavas kontekstis polegi paha.

Dramatiseeringu probleem Kuigi Keräneni kirjanduslikus ja Vihmari teatriloomingus oleme harjunud elementaarse kvaliteediga, mida võime üldistades ka nimetatud lavastuse puhul tunnetada, on «Kuldses Lurichis» siiski üks kitsaskoht, mis õnneks küll täielikult ei määra kogu lavastuse saatust ning on tegelikult praegusaegse teatri üldine probleem. See on nõrk dramatiseering ehk Vihmaril pole kõige paremini õnnestunud raamatuteksti teisendamine lavatekstiks. Kuigi Vihmar teab väga hästi, mis asi on lavaaeg ja mida tuleb teha ühe raamatus mõtte-

kana paistva lausega, et see ka laval mõttekas oleks. Esimene vaatus – publikule tutvustatakse seal tegelasi ja seda, mis saama hakkab – kannatab totaalselt verbaalse müra ning tegevusetuse käes. Jah, (verbaalne) kordamine on küll tarkuse ema ja ega igasugused kultuuriloolised loosungidki, mida spordimuuseumi teadur Elmo (Tõnu Oja) noortes uurijates kultiveeris, ole üldjuhul liiast, kuid sellepärast soikus tegevus nii laval kui ka vaataja peas. Teine vaatus, kus noortel uurijatel (Ursula Ratasepp, Mari-Liis Lill, Hilje Murel, Pääru Oja, Robert Annus) olid käedjalad tööd täis ja uurimine käis nii maa peal kui keskaegsetes katakombides, oli palju õnnestunum. Tänu lavalisele tegevusele tõusis siis suurde plaani ka kunstniku (Illimar Vihmar) ja videokunstniku (Sander Tuvikene) õnnestunud töö. Lavaruum oli teatraalselt ilus ja avar, rõhutades (ideaalis) lapsepõlve juurde kuulu-

Lavastaja kiituseks tuleb öelda, et ta suutis kuni lavastuse lõpuni varjata tegelikke röövleid.

vat muretust. Võib-olla see ongi just päeval tehtava teatri paradoks, aga mitmelgi korral tuli tõdeda, et tühi lava tegi (eriti noorematele) näitlejatele justkui karuteene: kuna neil ei olnud seal midagi teha, ent olla tuli, sest tekst oli vaja edastada ja teiste oma poolilmekalt kuulata, võttiski võimust mõningane olesklemine. Võib-olla selline pehmotamine hommikusse krimi-estraadi sobibki. Kellel aga midagi teha oli, see tegi seda hästi, nagu Tiit Sukk politseinikuna, Markus Luik muuseumitöötajana, Mari-Liis Lill Saduna ning Kersti Kreismann ja Ester Pajusoo «raha- ja varahoidjatena».

Röövliks deus ex machina’na Lavastaja kiituseks tuleb öelda, et ta suutis kuni lavastuse lõpuni varjata tegelikke röövleid. Aga see poleks vist ka keeruline olnud, sest röövliteks osutunud tegelased said kriminaalideks natuke põhjendamatult, justkui deus ex machina’na. Kuigi pole võimatu, et lasin suures sõnade laviinis mõne olulise infokillu kõrvust mööda, ei tulnud lavastuses siiski välja röövijate motiivid. Kas vihje just selle segmendi materiaalsele või mentaalsele olukorrale? Aga ilmselt valitseb ka siin eluline absurdsus, just nagu Kallaste linnas ja igal pool mujalgi.

16 || SPORT || POSTIMEES, 14. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA KRISTJAN JAAK KANGUR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Rapla korvpallur tunnistas kanepi tarvitamist KORVPALL. Rapla Tyco korvpalliklubi juht-

kond peatas lepingu viimased poolteist kuud klubis mänginud Kristers Zeidaksiga (pildil), kuna sportlane tarvitas kanepit, tunnistades selle ka ise üles. «Kristers andis möödunud laupäeval mängu järel dopinguproovi ja mulle jäi silma tema reaktsioon. See tekitas minus küsimusi ja pidasin mängijaga maha tõsise jutuajamise, milles ta tunnistas kanepi kasutamist,» sõnas Rapla peatreener Aivar Kuusmaa. Kuusmaa lisas, et see on üks tema treenerielu raskemaid hetki. «Kõik on šokis – mina ise, meeskond, teised treenerid, klubi inimesed. Mulle tundub, et ka sportlane ise on šokis. Praegu on raske üldse mõelda, mis pikemas perspektiivis edasi saab. Eriti raske ongi seetõttu, et Kristers on olnud väga hea tiimiliige, kes klappis meeskonnaga hästi, tõmbas kõiki kaasa,» sõnas Kuusmaa. Klubi juhtkond võttis vastu otsuse Zeidaksi leping peatada. Selle võimaliku lõpetamise otsustab klubi dopinguproovi ametlike tulemuste põhjal, mis peaksid saabuma paarikümne päeva pärast. «Kui proov kinnitab keelatud ainete kasutamist, pole mingitki küsimust, mis edasi saab – leping kuulub ilma mingisuguse arutamiseta lõpetamisele,» lausus klubi juhatuse liige Jaak Karp. «See on kõige piinlikum hetk minu elus,» lausus Zeidaks. «Panin oma mõtlematu käitumisega löögi alla kogu Rapla meeskonna ja treeneri autoriteedi. Mul on siiralt häbi. Ma vabandan oma meeskonnakaaslaste, treeneri, klubi juhtkonna, sponsorite ja loomulikult meie fännide ees, kes on mind alati väga soojalt vastu võtnud ning pole minu rumalat viga ära teeninud,» lausus Zeidaks. PM

Kultuuriminister Urve Tiiduse tervitusele järgnes Eesti Spordi Kongressil hulk ettekandeid, kuid vähe uusi mõtteid.

SPORT. Spordirahvas on saanud valmis Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030. Kuidas ideid ellu viia, näitab aeg.

Spordirahva jututoas kõlas vaid paar huvitavat mõtet ülevaade de peep pahv sporditoimetuse juhataja

SPORT. POSTIMEES.EE KORVPALL

Kalev/Cramo andis Raplale viskekontserdi Eesti meistrivõistlustel jätkab kaotuseta Kalev/Cramo, kes alistas võõrsil kindlalt 96:69 Rapla Tyco. Mitmele põhimehele puhkust andnud ja seitsmekesi mänginud, ent 28 kaugviskest koguni 16 tabanud Kalevi parimaks kerkis 25 punktiga Sten Olmre, Martin Dorbek lisas 21 ja E. J. Singler 15 punkti. Raplale tõi Rait Keerles 24 punkti, Rait-Riivo Laane arvele jäi 19 punkti.

RALLI

Tänak peaproovil viies Sel nädalavahetusel Walesi MMrallil WRC-klassis osalev Ott Tänak (pildil) sai testikatsel viienda aja. Kiireim oli Andreas Mikkelsen Volkswagenil, kellele Tänak kaotas ühe sekundiga. Norralase meeskonnakaaslased Sebastien Ogier ja Jari-Matti Latvala kaotasid talle 3,32 km pikkusel katsel mõlemad 0,3 sekundiga. Neljas oli 0,9-sekundilise kaotusega Robert Kubica ning viies sarnaselt poolakaga samuti Fordil sõitev Tänak.

Zopp jõudis kaheksa hulka

Sildaru osaleb mainekal võistlusel

Soomes toimuval ATP Challenger-turniiril alistas Jürgen Zopp soomlase Micke Kontineni (ATP 420.) ja jõudis veerandfinaali. Zopp (ATP 285.) võitis avaseti 6:1, kaotas teise 2:6, ent võitis otsustava seti neljandalt matšpallilt 7:6 (4). Veerandfinaalis läheb Zopp kokku 33-aastase rumeenlase Victor Hanescuga, kes on ATP tabelis 124. kohal.

Vigursuusataja Kelly Sildaru sai kutse Dew Tourile, mis on üks mainekamaid võistluseid X-Gamesi järel. Tänavune Dew Tour toimub Colorados Breckenridge’is, naiste pargisõit on kavas 14. ja 15. detsembril. Võistlustest teevad ülekandeid telekanalid NBC ja NBCSN. Lisaks Sildarule pääseb naiste pargisõidus starti veel 15 sportlast.

foto: jaanus lensment

eed inimesed, kellel olid eile Paides toimunud Eesti Spordi Kongressiga seoses suured ootused, ei saanud sealt midagi. Ühtegi kõlavat otsust vastu ei võetud ning põletavatele probleemidele lahendusi ei pakutud. Ilmselt polnudki see iga nelja aasta tagant toimuva ürituse eesmärk. Kuni kongressil pole selget jõudu – ilmselt ei hakkagi seda kunagi olema –, jääbki see pelgalt kõnekoosolekuks. Tõsi, nii mõnestki teemakäsitlusest võis leida huvitavaid detaile, kuid nende seos kongressi peateemaga – Eesti spordipoliitika põhialustega 2030. aastani – jäi napiks. Tore oli küll kokku saada ja pisut rääkida, kuid reaalselt spordiklubi juhtiv inimene või treeneritöö tegija peab jätkama sama targalt kui varem ning ikkagi ise oma mõistuse järgi talitama. Üks Eesti spordipoliitika põhialuste koostamise töögrupi juhte Toomas Tõnise tegi ko-

he selgeks, et spordi tarbeks raha leidmisest või juurdeandmisest juttu ei tule. Kogu tulevikunägemus on pigem filosoofiline alustekst, mille järgi hakatakse koostama lähituleviku tegevuskava. Üks eilse kongressi häirivamaid detaile oligi Tõnise naeruvääristav suhtumine levinud hoiakusse, kus spordi arendamisest rääkides öeldakse: mis on arengukavast kasu, andke raha! Tahame või mitte, kõiksugu arengukavade elluviimine ja mõistagi ka igapäevane reaalne töö taandub ikkagi rahale. Seega on Eesti spordi põhiküsimus, kust raha juurde saada. Ainsana pakkus raha juurdesaamiseks idee välja olümpiavõitja ja praegune riigikogu liige Erki Nool, kelle arvates võiks tõsta tulumaksu ühe protsendi võrra ning inimesel oleks võimalik ise määrata, kas see raha läheb sporti, kultuuri või mõnda muusse valdkonda. Samas on ebatõenäoline, et maksumaksjad lisaprotsendi kehtestamisega nõustuvad. Ka teine eilne huvitav mõte koorus välja seoses rahaga. Spordist ja vaimsusest rääkides märkis sihtasutuse Eesti Antidoping nõukogu esimees Ralf Allikvee, et dopingukontrolli tuleks tihendada, kuid selleks on vaja raha. Iga

proov maksab 400 eurot. Seepeale kutsus nii sulgpalli- kui ka ujumisliitu juhtiv Karol Kovanen kõiki alaliite üles ise teatud arvu proovide võtmist rahastama. Mõlemad tema juhitavad alaliidud on juba seda teed läinud. Kõik! Rohkem huvitavaid ideid ei kõlanud. Võib-olla ei pidanudki, sest viis ja pool tundi kestnud kongress oli korraldajate poolt mõeldud juba eespool mainitud spordipoliitika põhialuste tutvustamiseks. Tulevikunägemus ei muutunud sellest halvemaks ega paremaks, kuid nagu eravestluses väljendas üks Eesti spordi tippjuht: kongress tuli ju ka ära pidada.

Kogu tulevikunägemus on pigem filosoofiline alustekst, mille järgi hakatakse koostama lähituleviku tegevuskava. Postimees on Eesti spordipoliitika põhialuste tulevikunägemust oma veergudel juba valgustanud. Meeldetuletuseks siiski mõned põhipunktid. Valdav osa elanikest liigub ja spordib. Liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning tööandja. Liikumine ja sport on vaim-

suse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja Eesti sport on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud. Spordiinimeste seas valitseb arusaam, et nende punktide täitmiseks mõeldud ideed leiavad tee kevadiste riigikogu valimiste eel parteide programmidesse ning neid, kes seda ei tee, ei maksa valida. Tõenäoliselt kirjutavadki kõik juhtivad erakonnad populistlikult kasulikud punktid oma programmi. Omaette küsimus on aga see, kas neid lubadusi ka hiljem täidetakse. Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli tõi tabava näitena praegu võimul olevate erakondade koalitsioonilepingu, kus on selgelt kirjas riigiettevõtete toetus spordile. Siiani pole seda rakendatud – veelgi hullem, Seli ise istub kohtupingis süüdistatuna katses anda riigifirma poolt spordile raha. Kongress oli Seli jaoks hea võimalus absurdset olukorda meelde tuletada. Võrreldes varasemate kongressidega astuti seekord siiski kukesammu võrra edasi – enam ei räägitud vaid loosungite keeles, vaid püüti probleemide üle arutleda. Ent nendes aruteludes puudus teravus ja heas mõttes vihane, edasiviiv diskussioon.

Peaproov tõi Eestile magusa võidu Norra üle JALGPALL. Homme toimu-

vaks 2016. aasta jalgpalli EMvalikmänguks valmistuv Eesti koondis teenis peaproovis magusa võidu, kui võõrsil alistati 1:0 Norra. Võõrustajate ridades jooksis platsile ka üks praeguse aja jalgpallimaailma kuumemaid nimesid, 15-aastane Martin Ødegaard. Lõpuks sai aga otsustavaks koondisekarjääri 18. värava löönud Konstantin Vassiljevi tabamus. Peatreener Magnus Pehrs-

son oli enne kohtumist kinnitanud, et sellel nädalal on erilisel kohal ründemäng ja väravate löömine, kuna laupäevases EM-valikmängus San Marinoga on kindlasti vaja skoori teha. Ründajatest käisid väljakul Henrik Ojamaa, Sergei Zenjov, Igor Subbotin ja Ingemar Teever, kelle kõigi mänguga jäi peatreener rahule. «Ojamaa tegi väga tugeva esituse. Tema füüsiline vorm avaldas muljet, kuna ta pidas

väga hästi vastu. Ta on viimase kuu jooksul oma füüsilise poolega palju vaeva näinud ja töötas meeskonna nimel. Ojamaa esitus oli suur samm edasi,» kiitis Pehrsson Motherwelli ründajat. Kohtumise lõpu eel viibis korraga väljakul koguni kuus mängijat (Artjom Artjunin, Dmitri Kruglov, Ilja Antonov, Aleksandr Dmitrijev, Teever ja Subbotin), kes äsja Levadia särgis Eesti meistriks krooniti. See

Magnus Pehrsson

ei olnud Pehrssoni sõnul juhuslik, kuna ta tahtis meeste head vormi ja tuju maksimaalselt ära kasutada. Kas Mihkel Aksalu seisab väravas ka mängus San Marinoga? «Me pole otsustanud, kes laupäeval mängib. Aksalu tegi Soomes hea hooaja ja tahtsin talle võimaluse anda. Minu silmis on meie esinumber endiselt Sergei Pareiko, kes leiab loodetavasti talvel ka uue koduklubi,» rääkis Pehrsson. Kaarel Täll

POSTIMEES, 14. NOVEMBER 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2394, SPORT@POSTIMEES.EE

Eesti bobimeestel hädavajalik litsents käes madis kalvet madis.kalvet@postimees.ee

Tänavu alguse saanud idee luua esimene Eesti bobimeeskond on praeguseks jõudnud staadiumisse, kus on läbitud esimene välislaager ning Austrias saadi kätte ka Rahvusvahelise Bobisõidu- ja Kelgutamisföderatsiooni (FIBT) väljaantav bobisõitja litsents, mis tagab meeskonnale võimaluse osaleda erinevatel võistlustel. Esimene proov tehakse juba detsembris Prantsusmaal. 2.–8. novembrini Austrias Iglsi bobirajal toimunud laagris olid kohal seitse meest, kellest Carl-Robert Puhm, Gert Heinala, Hardi Link ja Harri Olak on kahese bobi juhid ning Kaspar Mesila, Indrek Hopfeldt ja Märt Lellsaar pidurimehed. Laagrist ei saanud seekord osa võtta kaitseväes viibiv Kaspar Oll. «Trennides toimus suur progress! Kui esimesel päeval oli raske rajaga harjuda, siis edasi suutsime oma sõidutehnikat olulisel määral lihvida ning omandasime baasteadmised bobikelgutamises,» kirjeldas Hopfeldt laagrit. «Esmamulje rajast oli veidike hirmutav, kuid üleval seistes ja teisi sportlasi vaadates oli igasugune kartus põhjendamatu. Loomulikult käib õppimise juurde ka bobiga rajal ümberkukkumine ning sellega kaasnevad ka

Eesti bobimeeskonna liikmed Austrias toimunud laagris treeningsõidul.

mõned marrastused ja sinikad, kuid see meid ei morjenda.» Lisaks treenerile Eddy Rivale olid koondisel laagris kaasas tehnik ja bobikelgutaja Giovanni Gesuito, meeskonna füüsilise ettevalmistusega tegelev Franco Vercelloni ja paar päeva viibis kohapeal ka tiimi mänedžer Mauro Serra. «Laagri eesmärk oli anda poistele reaalne bobitunnetus, et nad teaksid, mis tunne on bobis istuda. Samuti oli sihiks välja selgitada, kes millistele positsioonidele kelku sobivad, ning näidata neile, kuidas ennast ja bobi enne võistlusi ette valmistada,» rääkis Serra esmastest ülesannetest. «Esimeste katsete ajal juhtus pois-

tel nii mõnigi äpardus, kuid see kõik käib asja juurde. Ka esimest korda suusatades üldiselt kukutakse, kuid siis jälle tõustakse ja minnakse edasi. Just läbi äparduste õpitakse spordiala lähemalt tundma ning meie omakorda näeme poiste iseloomu. Inimese reaktsioon olukordades, kui tal ei lähe hästi, ütleb inimese kohta nii mõndagi.» «Neljal viimasel päeval tegid poisid 16 perfektset sooritust – kõik olid enesekindlad ning me saime palju komplimente ka FIBT inimestelt, kes kõik tunnustasid meie sihikindlust ja nädala jooksul tehtud head tööd,» lisas Serra. Praegu on bobimeeskond tagasi kodumaal, kuid uued

Jaan Kirsipuu lahkus Astanast, treenib noori ja loob profiklubi Mitu aastat Astana rattatiimis spordidirektori ametit pidanud Jaan Kirsipuu jäi töötuks. Meeskonnal polnud teda enam vaja, Astana farmiklubisse ei soovinud Kirsipuu aga minna. «Tööpakkumisi on, aga mitte sääraseid, mis mind huvitaks. Proovime Rene Mandri ja soomlastega koos tasapisi oma profimeeskonda luua,» selgitas Kirsipuu. Astana oli spordidirektoritest pungil. Kui koodamiseks läks, lahkusid esimesena viimased tulijad. «Pärast mind saabus meeskonda küll ka üks itaallane, aga tema oli esisõitja Vincenzo Nibali isiklik treener ja seetõttu puutumatu,» rääkis Kirsipuu ja lisas, et erilist kahetsust tal pole. «Tööd nappis ja Astanas oli kõik liiga organiseeritud. Raske oli oma hinge ja ideoloogiat meeskonda panna.» Samas tahtnuks Kirsipuu aastakese veel Astanas jätkata ja alles siis lahkuda: «Eelkõige soovinuks uustulnuk Rein Taaramäed toetada ja Tanel Kangertit tagasi ree peale aidata. See olnuks ainus motivaator.» Kirsipuu tõdes, et laual on pakkumine asuda Astana teise meeskonna spordidirektoriks, kuid ta ei võta seda vastu: «Alguses tundus projekt päris põnev, kuid kõigi nende Astana dopingujamade peale kadus huvi. Tegelikult pole Astana suhtes veel täit selgust – rahvusvaheline rattaliit teeb otsuse, kas jätta meeskond World Touri ta-

Jaan Kirsipuu foto: arno saar / õhtuleht

semele või mitte, alles novembri lõpus.» Kui oli selge, et Astanaga koostöö ei jätku, uuris Kirsipuu välja võimalikud meeskonnad, kus ta võiks spordidirektorina töötada. Valik oli kesine: «Enamik suuri tiime on oma näo juba kujundanud, nad on valmis ega taha vastu võtta uuendusi. Ma ei viitsi olla administraator ja autojuht, vaid tahan teha konkreetset tööd, meeskonda arendada.»

Niisiis elab Kirsipuu säästudest ning enda sõnul nälga ei jää. Et vaba aega sisustada, läheb ta Eesti U-23 koondisega Portugali laagrisse, peatreener Rene Mandrile appi. «Mandri teeb ja vastutab, mina annan lihtsalt nõu. Ei, ma ei piitsuta mehi tagant, kuigi tahan nendega treeningutel kaasa sõita. Tasamaal saan hakkama, mägedes läheb ülekaalu tõttu raskeks.» Vastsete hoolealuste seas olla Kirsipuu sõnul nii mõnigi, eelkõige tiimi liidrid Mihkel Räim, Oskar Nisu ja Martin Laas, kes võiks tulevikus isegi World Touri klubide palgale saada. «Füüsilised võimed on neil olemas, tööd suudavad teha. Palju sõltub sellest, kuidas meeste psüühika vastu peab.» Tasapisi tegelevad Kirsipuu ja Mandri ka Eesti-Soome profiklubi projektiga. «Tänavu läks asjaga veidi nihu, ehk järgmisel aastal õnnestub,» sõnas Kirsipuu pisut pettunult ja selgitas, et küsimus on rahas, mida tuleks leida peamiselt Soomest. «Eestiski on raha ja kui saame tiimi käima, siis leiame ehk ka koduseid toetajaid. Praegu vaadatakse, et kaks ullikest puhuvad mingit profiklubi mulli. Appi ei tulda, silmitsetakse meie tegevust pigem kõrvalt. Eks summadki ole suured. 100 000 euroga ei tee me midagi ära, raha oleks vaja kaheksa korda rohkem.» Jaan Martinson

foto: erakogu

laagrid seisavad juba ukse ees. Detsembris asutakse Prantsusmaal harjutama startimist ja kelku hüppamist ning kavva on võetud ka tiimi esimene võistlus. Pärast aastavahetust minnakse laagrisse St. Moritzisse, kus võetakse osa Šveitsi B-kategooria meistrivõistlustest. «Lisaks nendele laagritele käib intensiivne individuaalne treening laagrite vahel ka kodumaal,» lisas Hopfeldt.

Kood avab video bobimeeste treeninglaagrist ja treeningsõitudest.

18 || REIS || POSTIMEES, 14. NOVEMBER 2014

TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

CARINTHIA REISEN NB! Asume uuel aadressil – Toompuiestee 17a, III korrus (eelmine asukoht Pronksi 3) tel 640 3928, mobiil 5853 2739 info@carinthia.ee www.carinthia.ee

Mugavustega turismibuss. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, WC ja dušš igas toas), hommikusöögid iga päev. Mitte ühtegi ööbimist bussis. Viin, Doonau väikelinnad (Melk, Dürnstein, Krems), Salzkammerguti mäed ja järved, Hallstatt, Mondsee, Bad Ischl, Alpid ning Hohenwerfeni kindlus – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.

CARINTHIA REISEN NB! Asume uuel aadressil – Toompuiestee 17a, III korrus (eelmine asukoht Pronksi 3) tel 640 3928, mobiil 5853 2739 info@carinthia.ee www.carinthia.ee

Mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev. Näeme Pariisi (Champs Élysées, Ooperi kvartal, Jumalaema kirik Notre Dame de Paris, De Gaulle’i väljak, Trocadéro, Concorde’i väljak, Louvre, Cité saar, Ladina kvartal, Pantheon, Eiffeli torn jpm), Versailles’d, Loire’i oru losse: Amboise, Blois, Chambord. Lisaks külastame Alsace’i piirkonda (Colmar, Veinitee – Riquewihr, Strasbourg). Eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.

AVENUE FRANCE NB! Asume uuel aadressil – Toompuiestee 17a, III korrus (eelmine asukoht Pronksi 3) tel 640 3929, mobiil 5818 3690 info@avenuefrance.ee www.avenuefrance.ee

Mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis! Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev. Programm väljatöötamisel. Müük algab novembri jooksul. Eelregistreerimine juba käib. Jälgige reklaami!

AVENUE FRANCE NB! Asume uuel aadressil – Toompuiestee 17a, III korrus (eelmine asukoht Pronksi 3) tel 640 3929, mobiil 5818 3690 info@avenuefrance.ee www.avenuefrance.ee

Mugavustega reisibuss. Mitte ühtegi ööbimist bussis! Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, WC/dušš igas toas), hommikusöök iga päev. Rooma, Vatikan, Firenze, Pisa, San Marino, Veneetsia – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.