Postimehe paberleht 15 08 2014 by Postimees

PAREM PÕLI

LUKSUSAUTODE MÜÜGI KINDEL KASV NÄITAB ELUJÄRJE PARANEMIST. MAJANDUS LK 10

REKORDIMEES

ÕIGLUSE VÕIT

Kolmapäeva õhtul kümnenda tiitlivõistluste medali võitnud kettaheitja Gerd Kanter tõusis Eesti edukaimaks kergejõustiklaseks.

Eestlanna sai netifirmalt Google tagasi mitusada eurot, mille laps oli teadmatusest arvutimängu peale raisanud.

SPORT LK 14–15

REIS

Suurupi tuletornid jutustavad meresõidu ajalugu. LK 17

EESTI LK 6

www.postimees.ee

12.–17.08.2014

Euroopa Komisjoni volinik

SIIM KALLAS: Saab rääkida kartmata, et maha tambitakse.

799

55% Lõhefilee vaakumis Norra, 1-3 kg

1435

EESTI LK 3

Toodet on piiratud koguses!

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

KUHU KAOB RAHA

Inimesed jäävad Töötuks jäänud inimesele makstavad toetused peaks olema nii suured, et inimesel oleks võimalik otsida uut tööd või proovida kätt ettevõtluses, leiab Lääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau. Praeguse töötutoetuse korral, mis pigem meenutab näljapajukit, näib kõige lihtsama lahendusena Soome laevapilet. LK 11 SUUR LUGU

Juurte juurde Eestile sihte seades võiks mõelda, miks näiteks Vargamäe Andrese kavatsused ebaõnnestusid, miks ta suured unistused tema lapsi ei nakatanud, kirjutab Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop. Eesti lugu ei koosne vaid suurtest sihtidest ega sündmustest, vaid sellest, mida oleme uskunud ja õigeks pidanud, kuidas oleme armastanud ja vihanud, mida kartnud ja põlanud. LK 11

REEDE, 15. AUGUST 2014 • NR 189 (7180) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 964 • LUGEJAID 201 000

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 15. AUGUST 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

marti aavik

1 8 5 7

Soome sild Sotši

Mis sajandil me elame? Kella oleks justkui tuhat aastat tagasi pööratud. Kremli käitumine. Nii tuulenuusutajast Žirinovski räuskamine kui sealsete pärisotsustajate mõtteviis. Kalifaadi taastajad Iraagis ja Süürias. Omas ajas, kusjuures, oli Bagdadi kalifaat ju kultuuriime (edumeelne, kui soovite), ent taastajate püüdlusi näeme kõige muu kui edumeelsena. Isegi ühisväärtustele tuginevas Euroopas on mitu riiki, kus demokraatlikult võimule pääsenud valitsused leiavad, et liberaalne riigikorraldus tuleb kõrvale heita. Rääkimata nii vasak- kui paremäärmuslaste häältesaagist igati vabadel valimistel Lääne-Euroopas. Rääkimata sellest, et miljonilinnas Donetskis, kus veel aprillis kogunes pro-Venemaa meeleavaldustele vaevu mõnetuhandepealine rahvahulk, seisab telekaamera ees püssiga mees ja räägib, et tema püha eesmärk on kaitsta inimelusid Maidani fašistide eest, aga oodake vaid, banderalased – kui Kiievisse jõuame, ei jää seal mitte keegi ellu. (Sellist lihtsa inimese peas tekkinud arusaama inimelude kaitsmisest nägin TV3 dokfilmist.) Seesama Kreml aga rakendab Konstantinoopoli keisripalees poolteist tuhat aastat tagasi (!) sõnastatud «aabitsatõdesid» sellest, kuidas valitseda barbareid. Väga paljude objektiivsete näitajate järgi selgelt allakäinud Moskva rakendab neid suhteliselt edukalt Euroopa peal, mis on ju ometi nii tehnoloogia kui kultuuri ja vabaduse mõttes tipus. Kuidas on see võimalik? Poolteist tuhat aastat tagasi olid need nipid tõesti keisrite salatarkus, ent juba sadu aastaid on need täiesti avalikult ajalooõpikutes kirjas …

ui Postimees küsis maikuus intervjuus Soome presidendilt Sauli Niinistölt tema kontaktide kohta Vene presidendi Vladimir Putiniga, tõdes põhjanaabrite riigipea: «Olen kohtunud temaga mitu korda ning võtan ühendust kohe, kui selleks tekib vajadus.» Ilmselt on see vajadus nüüd saabunud, kuna täna leiab Venemaal, olümpialinnas Sotšis aset Niinistö ja Putini kokkusaamine. Tegemist on ühega suhteliselt vähestest otsekontaktidest, mis Putinil lääne riigijuhtidega pärast Ukraina kriisi algust tänavu varakevadel on olnud. Euroopa Liit on õigupoolest kokku leppinud, et n-ö regulaarsetest kohtumistest Venemaa esindajatega hoidutakse, kuid samas on Putin saanud ikkagi kokku nii Angela Merkeli, David Cameroni kui François Hollande’iga, käinud visiidil Austrias ning osalenud 1944. aasta D-päeva dessandi mälestusüritusel Norman-

dias. Telefonikõnesid on riigijuhtide vahel peetud pidevalt, nendest on lausa edetabeleid koostatud. Soomet külastas juunis Vene välisminister Sergei Lavrov. Postimehe intervjuus maikuus ütles Niinistö: «Me ei veereta Soomes sellist mõtet, et meist võiks saada niisuguse kriisi oluline lahendaja.» Eile ütles ta Soome ajakirjanikele sisuliselt sedasama: «Ma ei kujutle end suure rahuvahendajana.» Pärast Venemaa poolt läinud nädalal lääneriikide toidukaupadele kehtestatud impordipiiranguid tekib muidugi esimene mõte, et Soome huvi on kaubelda välja leebemat suhtumist nende kaupa – nagu Venemaa pole keelanud näiteks Šveitsi või Jaapani toiduainete sissevedu. Selle kahtluse lükkasid aga soomlased eile ise ümber. Välisminister Erkki Tuomioja väitis, et sanktsioonid ja vastusanktsioonid ei tule mingil kujul jutuks. Tegelikult on päris raske ette kujutada, mida sellisel kohtumisel üldse võiks saavutada – peale fakti enda, et Putin ja üks ELi riigijuhte istuvad maha ja kõnelevad vahetult. Mõlema poole ametlik info kõneluste sisu kohta on üpris napp. Kremli teatest saab infot,

See, et läbimurdeid ei tasu oodata, saab selgeks juba kohtumise taustal toimuvaid sündmusi vaadates. Putin külastas äsja Krimmi, kus väitis: «Mingit Krimmi annekteerimist ei olnud. Jah, me kasutasime oma relvajõude, kuid referendumi läbiviimiseks.» Jätkuvalt on teemaks Vene väidetava «humanitaarkonvoi» kummaline teekond sõjapiirkonda ja Ida-Ukrainas käivad edasi ägedad lahingud valitsusvägede ning Venemaa toetatud relvajõukude vahel.

Lääne politseiprefekt Priit Suve, PM 14.08

Francis Fukuyama on küll üks meie ajastu nutikamatest ja elegantsematest mõtlejatest, ent ta kõige populaarsem kujund «ajaloo lõpp» on teiste hulgas ka minu suureks kurvastuseks totaalselt läbi kukkunud. Paraku pole nii, et inimeste vabaduse (ja ettevõtlusvabaduse) eelised ühiskonna korraldamisel oleks ühemõtteliselt eelistatavad kõigi jaoks. Kui sa oled näiteks Janukovõtš ja saad lühikese ajaga 12 miljardit või oled Putin ja saad … Kui Venemaal hakatakse rääkima patriotismist, siis järelikult on kusagil midagi ära varastatud. Kahjuks pole ajalugu otsa lõppenud. Endiselt on tarvis väärtuste määratlemist ja mehisust nende eest seismisel ning seda kaugeltki mitte ainult lahinguväljal. Endiselt loeb see, kas me inimestena ja rahvana suudame kanda inimlikke väärtusi või jookseme üksnes mammona järel. Liberaalne riigikorraldus vajab endiselt häid uusi viise, kuidas eri probleemid ja arvamused keskpõrandale kokku tuua ning üksteist mõistma õppida. Ajalugu pole paratamatu sirgjooneline areng üha suurema õitsengu poole, vaid sõltub inimeste valikutest ja vaprusest. Seda isegi tänapäeval, mitte ainult varasematel «eepilistel aegadel».

Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Pärast Venemaa poolt läinud nädalal lääneriikide toidukaupadele kehtestatud impordipiiranguid tekib muidugi esimene mõte, et Soome huvi on kaubelda välja leebemat suhtumist.

Alkoholi tarvitamise absoluutsest keelust loobumise ja häirimise mõiste sissetoomisega tegi seadusandja võimsa sammu – andis võimu igaühele. Nüüd on meil kõigil võim kujundada avalikku korda, sisustada häirimine.

Kui suudame Paides Arvamusfestivalil mõnusa mudeli luua, oleme andnud ajaloole rohkem, kui ehk esmalt loota oskame.

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

JUHTMÕTE

KÕVA SÕNA

PÄEVA KOMM

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369

et visiit leiab aset Putini kutsel (teisiti poleks mõeldavgi) ning kõne all on Soome-Vene kahepoolsed suhted, rahvusvaheline olukord ja Ukraina «terava sisepoliitilise kriisi rahulik reguleerimine, humanitaarkatastroofi ületamine». Soome teade ütles vaid, et «töövisiit keskendub Ukraina kriisile».

urmas nemvalts

Ajalugu on ohus

Postimees 1898. aastal Austriast. Ishli linnas on Hollandi muusikamees Sieveking wangi pandud, sest et ta haige juurde mineja preestri ees mütsi maha ei ole wõtnud. Sieveking oli pühapäew parajasti üle Ristiplatsi minemas, kui ta selja tagant kellukese häält kuulis. Et Sieveking ewangeliusuline ja esimest korda katoliku maal, et pannud ta kellukest tähelegi. Korraga tundis ta, et keegi talle käe õla pääle pani. Ta pööris ümber ja nägi, et preester tal kannul. Preester ütles: «Mispärast ei wõta teie mütsi maha?» Sieveking wastas Prantsusekeeli, ta ei saawat aru, mis waimulik mees tahtwat.

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

Selle pääle preester õige waljult: «Kas Te juut, muhamedlane wõi umbusklik olete, see on üks puhas. Katoliku maal peate Te mütsi maha wõtma.» Sieveking ütelnud selle pääle ühe sõimusõna. Kokku kogunud inimesed hoidsiwad kõik tublisti preestri poole ja käisiwad kunstnikul kannul, kui see koju pääsis. Warsti sai Sieveking kuulda, et ta pääle kaebtust tõstetud ja ta wangi peab minema. Lugu jutustades tähendawad ajalehed, et wiimasel ajal niisuguseid asju Austrias ikka enam ja enam ette hakkawat tulema. 15.08.1898

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 15. AUGUST 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Purunenud rehviga lennuk maandus õnnelikult

USA soomusüksus hakkab paiknema Tapal Oktoobris Eestisse saabuv Ameerika Ühendriikide soomusüksus hakkab paiknema Tapal, kus asub Eesti kaitseväe 1. jalaväebrigaad. USA saadab Balti riikidesse ja Poolasse raskeüksuse 600 sõdurit, ent kui palju tanke, jalaväe lahingumasinaid ja soomukeid nad kaasa võtavad ning kuidas need nelja riigi vahel jaotuvad, seda alles otsustatakse. Kaitseväe peastaabi pressijaoskonna staabiohvitser nooremleitnant Roland Murof ütles, et Tapa lähedal asub kaitseväe keskpolügoon, kus USA soomustehnikat saaks kasutada väljaõppel. «Ameeriklaste soomustehnikat saaks näiteks kasutada soomusüksuste kokkuharjutamisel,» märkis ta. postimees.ee

Barack Obama tuleb Eestisse USA president Barack Obama (pildil) külastab sel aastal Eestit. Välisministeeriumist kinnitati eile, et Obama visiit Eestisse toimub lähiajal. Tõenäoliselt toimub see septembri algul. Varem on USA ametisolevatest presidentidest Eestit külastanud president George W. Bush, kes käis siin 2006. aasta novembris. postimees.ee

Tallinnas tegi eile kell 20.24 hädamaandumise Estonian Airi lennuk, millel oli purunenud rehv. Lennuki CRJ900 pardal viibis 82 reisijat ja neli meeskonnaliiget, kellest keegi vigastada ei saanud. Põhja päästekeskusest öeldi, et päästjad võtsid lennuki vastu ning jahutasid telikut, et vältida tulekahju puhkemist.

BNSi andmetel oli tegemist Tallinnast väljunud Amsterdami suundunud lennukiga, millel purunes rehv. Lend väljus Tallinnast kell 18.10. Enne hädamaandumist tiirutas lennuk Tallinna kohal, et kulutada kütust. Päästjate jaoks oli tegemist kõrgeima ehk neljanda taseme hädaolufoto: karli saul korraga. postimees.ee

Kood avab video ja galerii.

Nädala lõpus juhitakse Eestit Paide linnusest reporter

ärast Andrus Ansipi tagasiastumist sai Siim Kallasest peaministrikandidaat. Tollal ütles ta, et tahtis koalitsioonilepingusse Arvamusfestivali vaimu tuua. Kas see õnnestus? «Ma loodan küll,» vastas Kallas. Selle aasta festivalil osaleb ta ekspeaministrite debatil. Samal arutelul võtavad sõna Juhan Parts ning Andres Tarand. Mehed räägivad raskematest valikutest, mida nad oma ametiajal tegema pidid. Kas oleks võinud midagi teisiti teha? See selgub täna keskpäeval Paide linnusevaremete jalamil. Kallas rääkis, et festivali võib pidada omaette teabekanaliks. Televisioonis võivad kaamerad kõneisikute esinemist mõjutada. Mõni läheb närvi. Mõne episoodi võtab kaamera fookusesse, mõnda mitte. Festivali puhul tekib nüüdja-praegu-efekt. «See on lõdvemas õhkkonnas. Saab rääkida kartmata, et maha tambitakse,» ütles ekspeaminister.

Vähem kantseliiti «Pealtnägija» eestvedaja Mihkel Kärmas käis festivalil möödunud aastal ning läheb ka tänavu. «Uskumatu, et Kristi Liiva ja kompanii nii tugeva A-kate-

Eile seati festivalipaigas korda laste mänguväljakut. foto: tiit reinberg / järva teataja

gooria osalejate nimekirja kokku suutis ajada,» rääkis ta. Mullune üritus üllatas teda. «Üllatav. Positiivses mõttes,» ütles Kärmas festivali kohta. Tema hinnangul tõstab see eestlaste suhtluskultuuri taset ning loob mõistmist. See tekitab ühise infovälja. Mida arvab Kärmas Kallase arvamusest, et inimesed end seal lõdvemas õhkkonnas väljendada saavad? «Mingil määral kindlasti. Kui seal on selline pikniku õhkkond, siis poliitikud saavad end vähem kantseliitlikult väljendada,» rääkis Kärmas. Samas märkis ta, et kaamerad on üritusel olemas. Festivalil osalevate välis- ja julgeolekupoliitika ekspertide nimekiri on muljetavaldav: erukindral Ants Laaneots, endine kaitseuuringute keskuse juht Kadri Liik, sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort, rii-

Arvamusfestivali Postimehe lava 15. august • Kl 14–15 Inimene on muutumas masinaks, kas seda saab peatada? • Kl 16–17 Kas tagasi külma sõtta? Kui kindlad võime olla Eesti julgeolekus pärast seda, kui Venemaa on Krimmi annekteerinud? • Kl 17–18 Venelaste uus põlvkond Venemaa ja lääne vahel.

16. august • Kl 10–10.45 Tänase Eesti pressi ülevaade. • Kl 12–13 Raadio Kuku «Keskpäevatund». • Kl 14–15 Euroopa Liidu tulevik. • Kl 16–17 E-kultuur. Kas eesti kultuur on jõudnud e-ajastusse? • Kl 18–19 Terve Eesti eest ehk kuidas saada surematuks. • Kl 19.30–21 Arutlevad kolme parlamendierakonna juhid.

töötegijat oli tänavu teises kvartalis, mis oli eelnenud kvartaliga võrreldes 19 000 võrra enam.

Kohus arutab laevakaitsjate passide tagastamist

MÕTTEVAHETUS. Arvamusfestivalile Paide Vallimäel tulevad nii riigijuhid kui ka ärimehed, ajakirjanikud ja arvamusliidrid.

kaspar jõgeva

624 000

gikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Eesti välispoliitika instituudi juht Andres Kasekamp. Nimesid võib loetlema jäädagi. Külma sõja teemal räägitakse ka Postimehe laval. «Praegu tundub, et küsimus võib varsti olla juba selles, kas seda sõda ikka võib nimetada külmaks,» ütles Postimehe välistoimetuse juht Evelyn Kaldoja, viidates sündmustele Ukrainas. Putini plaan kasvatada Vene armee miljonipealiseks, õhuväebaaside kasutuselevõtt Valgevenes ja plaan luua propagandakanalite võrgustik Londonisse, Washingtoni, Helsingisse ja Berliini – see kõik tekitab küsimusi.

Erasektor soovitab Baltika grupi juhatuse liige Maire Milder soovitab üritusest osa võtta. Ta ise kõneleb sotsiaalse innovatsiooni laval. Milder rääkis, et Eesti avalikus ruumis peaks olema enam konstruktiivset kriitikat ning ühtlasi ka lahenduste otsimist. Ta viitas sellele, et sageli jääb kriitika liialt lakooniliseks ja lahmivaks. Nõnda lahendustele lähemale ei jõua. Kas Arvamusfestival võiks olla kanaliks konstruktiivse kriitika edendamisel ja lahenduste otsimisel? «Kindlasti on võimalus see seal tekitada,» vastas Milder. Ta rääkis, et kui inimene kurdab näiteks lasteaiakohtade nappuse üle, siis suuremad ettevõtted ja omavalitsusasutused võiksid need proovikivid koostöös ületada.

Eile otsustas India Tuticorini magistraadikohtunik, et Eesti laevakaitsjate passide ja isiklike asjade tagastamise arutelu lükkub esmaspäevale. «Eesti kodanike advokaat on valmis saanud dokumendid, et anda sama kaasus sisse Madurais asuvasse ülema astme kohtusse,» ütles New Delhis asuv Eesti konsul Mats Kuuskemaa. «Sama kaasusega, mida arutatakse Tuticorini magistraadikohtus, pöördutakse paralleelselt Madurais asuvasse osariigi ülemkohtusse.» BNS

Venemaa lennuk rikkus Eesti õhupiiri Kolmapäeval sisenes ilma loata Eesti õhuruumi Venemaa relvajõududele kuuluv lennuk Tu-134. Lennuk sisenes Eesti õhuruumi Vaindloo saare piirkonnas kell 21.23, teatas kaitseväe peastaap. Tu-134 sisenes Eesti õhuruumi vähem kui meremiili sügavuselt ning viibis siin alla minuti. Lennukijuht oli Eesti lennujuhtimiskeskusega raadiosides ja nimetas piiririkkumise põhjusena äikesetormi. postimees.ee

Paide juhid on ilma palgata Paide linnapea Priit Värk ei ole kaks kuud palka saanud ja Paide volikogu juht Tarmo Alt ei ole sama kaua saanud hüvitist. Linnajuhid on rahata, kuna volikogu unustas töötasu ja hüvitise määras kokku leppida. Volikogu asub asja lahendama järgmisel nädalal. jt.ee

Ida-Virumaal pole enam suurt tuleohtu Reedest ei ole IdaVirumaal enam suurt tuleohtu. Mujal Eestis kehtib tuleohtlik aeg, mis tähendab, et looduses võib tuld teha selleks ettenähtud kohtades. Metsaskäijatel soovitab päästeamet kasutada ametlikke lõkkekohti. BNS

Postimees.ee küsitlus Millise medali võidab Rasmus Mägi EMil reedel 400 m tõkkejooksu finaalis? Jääb medalita

23% Kulla

Pronksi

Hõbeda

10%

1899 vastajat

61%

4 || EESTI || POSTIMEES, 15. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

ARGIPÄEV. Odaviskekuulsuse ema ei huvita poja medalid, vaid et poeg oleks terve ja elaks oma elu oma perega.

Aino Värnik: kah et poeg läks tipps Jah, ta ongi depressioonis ja ta ei saa sellest kuidagi välja. Ta ei suuda sellest välja tulla. nils niitra

Kes oli see inimene, kellega Andrusel säärane vägivaldne olukord tekkis?

reporter

ndrus Värniku ema Aino Värnik ütles eile läbi pisarate, et ei tea enam, kuidas oma allakäigukuristikku kukkunud poega aidata. Ta kahetseb, et Andrusest sai tippsportlane. Kuidas Andrusel praegu läheb ja millised on teie arvates võimalused, et ta oma praegusest olukorrast välja tuleb?

Ma olen ausalt öeldes mures – ta ei lase kedagi ligi. Ta ei usalda kedagi, ta ei võta abi vastu. See ongi kõige suurem mure, mis mu hinge piinab: olen püüdnud teda igatpidi aidata – kõik on püüdnud –, aga ta ei võta vastu. Ma ei tea, mis temast saab. Olen sellest kõigest suures šokis. Kas ta praegu tööl käib?

Ta käib vahel juhutöödel, aga kindlat töökohta tal ei ole. Pärast läinud aasta augustis juhtunud koledat sündmust läks Andrus psühhiaatrilisele ravile, oma isa matusteks veebruaris lubati ta erandkorras haiglast välja. Mis tal olla võis – kas tal on sügav depressioon?

Kui mina seal ööbisin, siis käis see naine ümber maja ja ma ütlesin Andrusele, et ära mine välja, aga ta ikka läks. See naine tarbib ka alkoholi. Kui nad siis öösel koos viina võtsid, siis ütlesin, et palun mine minema. Aga nad ei elanud koos. Minu andmetel on ta väitnud, et sai Andruselt kolm korda peksa.

Ta valetab. Aga mul on ka hing täis oma poja peale, sest kui sa ka vihkad – sa ei tohi lüüa! Eks ta oli purjus ja mul on häbi oma poja pärast, et ta lõi. Kas pigem põhjustasid Andruse psüühilised probleemid alkoholitarbimise või põhjustas alkoholitarbimine psüühilised probleemid?

Ma mõtlen, et ta oli juba psüühiliselt haige ja eks see alkohol mõjutas samuti. See kõik läks kokku. Kas võib öelda, et Andruse probleemiks on olnud tema nõrk iseloom?

Jah, ta ei oska «ei» öelda, aga ta on hakanud ka kõvasti alkoholi tarvitama. Mul on väga kurb, olen püüdnud teda aidata ja oleme käinud arstide juures, aga ta tõesti ei oska oma sõpradele «ei» öelda.

Aino Värnik foto: arno saar / õhtuleht

Teil on hea nõu täitsa otsa saanud?

Jah, ma helistasin ka täna haiglaõele, et äkki ta on juba tulnud haiglasse, aga ei ole. Olen pidevalt ühenduses ka oma psühholoogiga, kes mind toetab. Tema ütles, et nüüd pean ma lihtsalt ootama Andruse otsust, mis ta oma eluga edasi teeb. Ma olen püüdnud kõik, mis võimalik. Ja mida ta ise oma elust arvab?

Tema ütleb, et «jah, küll saab korda». Seda lauset olen ma juba aastaid kuulnud: «Küll saab korda ...» Kuivõrd pani poja allakäik pitseri tänavu 13. veebruaril lahkunud isa tervisele?

Väga raske! Kui ma olin linnas poja juures, siis suhtlesime Üloga igal õhtul ja see mõjus ka

Andrus Värnikut süüdistatakse naisepe nils niitra risto berendson henry linnard uudised@postimees.ee

Andrus Värniku (36) kohtu ette minek seoses naise jõhkra peksmisega on järjekordne aste odaviske kunagise maailmameistri allakäigutrepil. Postimehele teadaolevalt on Värniku suhtluspartner kinnitanud, et mees peksis teda kolm korda. Viimane kord mullu augustis oli sedavõrd jõhker, et naine vajas haiglaravi; tabloidajakirjanduse andmetel purustas Värnik tal muu hulgas lõualuu. Paraku ei olnud see ka esimene kord, kui meedia kirjutab endise sportlase vägivallatsemisest õrnema soo esindajate kallal. Värnik läheb kohtu alla korduva ja suurt valu tekitanud kehalise väärkohtlemise eest ehk piinamissüüdistusega. Jutt ei käi piinamisest selle sõna keskaegses tähenduses, vaid just nimelt korduvast ja jõhkrast peksmisest.

2003. aasta maailmameistrivõistlustel hõbeda ja 2005. aastal kulla võitnud mehe enesehinnangule mõjus tippu jõudmine paraku juba õige pea halvasti – mitte selles mõttes, et tema enesehinnang oleks langenud, vaid vastupidi, tema arvamus endast ja oma kohast ühiskonnas muutus ebaadekvaatseks. Värnik on hea näide sellest, kui oluline roll on tipus püsima jäämisel sportlase tarkusel – temal seda paraku ei jagunud ning tagantjärele on mees seda isegi meediale tunnistanud. Värnikuga seostuvad lakkamatud skandaalid, lahmivad sõnavõtud teiste sportlaste aadressil, lubatud sõidukiiruse ületamine ning joobes sõidukijuhtimine, samal ajal kui spordimehena on ta tasapisi põrmu vajunud. 2009. aastal pani Värnik müüki oma poolelioleva villa Harjumaal Saku vallas Tänassilma külas ning juba 2012. aastaks oli mees omadega sellises seisus, et isa ja ema ostsid talle korteri

Tallinnas Kuldnoka tänaval, aga ei kirjutanud seda poja nimele. Samal 2012. aastal taotles ühe Tallinna kesklinnas asuva korteri omanik, et muudetaks korterisse sisse kirjutatud Värniku aadressi, sest tal polnud õigust korterit kasutada ning ta ka ei elanud enam seal. Pole sugugi välistatud, et ekssportlane jättis lihtsalt üüri maksmata ja väljatõstmise vältimiseks ostsidki vanemad pojale uue korteri. Ostsid selleks, et pojal oleks lihtsalt kindel koht, kus elada. Paraku muutus korter peagi sagedaste pummelungide kohaks, sest Värnikut sportlaseteele tagasi kangutada üritanud spordientusiastidel sai jaks otsa ja «sõpradena» võtsid koha sisse joomakaaslased. Värniku ema Aino tun-

nistab kõrvalolevas intervjuus, et pojal on paraku nõrk iseloom ning ta ei oska «ei» öelda. 2005. aasta fännid ja toetajad kadusid vaikselt ja nende asemele asus kahtlasem kontingent. Pärast mullust peksmisjuhtumit läks Värnik psühhiaatrilisele ravile ja oli seal Postimehele teadaolevalt kuude kaupa. Ka isa matustele veebruaris tuli ta haiglast ja nüüdki loodab ema, et poeg läheb ravile tagasi. Värnik elatub ema kinnitusel juhutöödest ja tema majandusseis on kehvapoolne. Vara tal pole ja märtsist alates on maksmata mobiiltelefoniarve. Tänavu kevadel oli tal kokkupuude ka inkassofirmaga. Kristiine linnaosas

Pärast mullust peksmisjuhtumit läks Andrus Värnik psühhiaatrilisele ravile ja oli seal Postimehele teadaolevalt kuude kaupa.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 15. AUGUST 2014 || EESTI || 5

hetsen, sporti isale väga rängalt – ta ei uskunud, et poeg võib nii alla käia. Ta ei uskunud ka siis, kui ma seda talle ütlesin – ta ütles, et ei usu. Ma ütlesin, et asi on tõsine. Ta ei tahtnud endale tunnistada, et tema poeg nii alla käis. Ülo suri äkksurma.

Tagaplaanil olevate meeste me sõnul on nad koos Andrus Värnikuga Tallinnas Marja poe taga väfoto: erik prozes gijooke pruukinud. S Samuti olevat Värnik pildil nähtavas telgis ööbinud.

Te arvate, et tema tervise ülesütlemine emine on samuti seotud poja olukorraga?

Jah, täpselt – ma käin siin Antslas iga päev Ülo haua peal. See viis isa rutem ära – ta oleks võinud veel 20 aastat elada. Ta ei uskunud seda, et poeg ... (Rääkija hääl katkeb ja edasine tuleb läbi pisarate – N. N.) Kas olete ka kahetsenud seda, et poeg korra nii kõrgesse tippu jõudis ja ...

..... Jah, ma kahetsen seda! Oleks ta lihttööline! Ma nii kahetsen, et ta sporti läks, aga paps oli see, kes tahtis, et ta teeks. Isa oli talle vahepeal kuri ja range ... Ma tahaks oma tervet poega, ma ei taha mitte midagi muud, kui et mu poeg oleks terve ... Et ta oleks lihtsalt oma elu elanud ... Ma nii kahetsen, et ta hakkas spordiga pihta. Olen öelnud sõpradele, et ärge kunagi nõudke viimast, sest tagajärjed on väga rasked ... Mõni tuleb välja, aga mõni ei tule. Aga ta ise tahtis ka, ta ei tahtnud kunagi kaotaja olla, ta tahtis olla alati esimene ...

ksus Marja poe taga on üks suitsukonidest, alkoholipudelitest ja muust rämpsust ümbritsetud pink, millel võib aegajalt näha Värnikut oma muresid pudelisse uputamas. Sellel el pingil istuvad mehed, kes imestavad ja kahetsevad, kuidas mees, kes on spordis korda saatnud imetegusid, metegusid, nüüd ennast nii põhja jõi. Mingisugust sissetulekut ekut Värnikul meeste sõnul ei ole. «Ma ei teagi, kust ta joomise jaoks raha leiab,» rääkis üks pingil istujatest. «Eks talle vist mõni tuttav annab aeg-ajalt viieka või kümneka.» Meeste sõnul Värnik spordist palju ei räägi. «Vahel siiski läheb siia lähedale ähedale staadionile. Ütleb, et läheb teeb trenni. Tegelikult ei tee tühjagi, lihtsalt jalutab seal ringi!» ütleb mees pead vangutades. Endisest maailmameistrist on järele jäänud vaid mälestus.

Kunagine absoluutne sporditipp on niisiis peaaegu absoluutses põhjas – asotsiaalid räägivad, et ka põhjas olles on elul oma võlud. Puuduvad kohustused ja mis tähtsaim, puudub ka hirm kukkumise ees, sest pole ju kuhugi kukkuda. Aga loodetavasti on Eestis endiselt piisavalt ka neid inimesi, kes südamest loodavad, et kahte äärmust näinud mees suudab oma elus taas tasakaalu saavutada.

Andrus Värnik üheksa suve tagasi Helsingis kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 87.17 meetrini kandunud võiduviske järel foto: scanpix sweden triumfeerimas.

6 || EESTI || POSTIMEES, 15. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Eestlanna sai lapse kulutatud raha Google’ilt tagasi

merike teder reporter

apsele populaarse arvutimängu ostnud tallinlanna Piret (40) avastas paar kuud hiljem ootamatult, et tema krediitkaart on tühjaks tehtud. Järjekindla nõudmise tulemusel õnnestus naisel Google’ilt saada tagasi ligi 400 eurot, mille laps oli mängides ära kulutanud. Algul kaardi kuritarvitamist kahtlustanud naine sai asja uurima asudes jälile, et tegelikult on laps hoopis teist mängu mängides pahaaimamatult suuri oste teinud. Lugu algas märtsis, kui Piret andis järele lapse kuudepikkusele lunimisele ning laadis tütre tahvelarvutisse 5,49 euro eest mängu «MineCraft». «12. juunil avastasin järsku, et minu krediitkaart on täiesti tühi, ehkki seal pidi olema vähemalt 400 eurot. Väljavõttest nägin, et vahemikus 26. maist 5. juunini on toimunud 29 tehingut eri summadega, vahemikus 5–29 eurot. Makseselgituses oli kirjas vaid «google.com/ gameloft»,» rääkis Piret.

Pikk ja nõudlik kiri «Algul arvasin tõsiselt, et keegi on minu kaarti kuritarvitanud. Küsisin lapselt, kas sõna «Gameloft» ütleb talle midagi. Algul ta täielikult eitas, aga kui rahulikult järele mõtles, siis hiljem tunnistas, et kui ta hakkab oma ponimängu mängima, tuleb algul see kiri ekraanile,» lisas naine. Selguski, et tasuta alla laaditud mängus «My Little Pony» oli laps ostnud maju, mägesid ja muid vidinaid. Tüdruk tegi seda, olles siiras teadmatuses, et kulutab pärisraha, sest segadust tekitas asjaolu, et osa oste

Ka Eesti tüdrukute ja poiste seas populaarses hobusemängus «My Little Pony» fotod: kuvatõmmis saab laps pärisraha eest osta mänguraha.

sai teha ise mängu käigus teenitud raha eest. Kõigepealt käis Piret pangas küsimas, kas tehinguid saab vaidlustada. «Pank ütles, et ma olen ise Google Playst ostu teinud ja selle kinnitanud, mistõttu jäävad sinna minu krediitkaardi andmed alles, kui ma just ise neid pärast ei eemalda,» rääkis ta. Abi saamiseks soovitati pöörduda Google’i poole. «Kirjutage Google’ile» – see tundus esialgu sama võimatu missioon nagu tuule püüdmine. Naine otsis kõikvõimalikke teid pidi kontakte ja saatis laiali mitu murekirja. Näiteks Google’i asepresidendilt sai ta vastuse, et ettevõte ei saa midagi teha, sest videomängufirma Gameloft kasutab lihtsalt nende keskkonda oma mängude müümiseks. Gamelofti tugikeskusest tuli vastus, milles öeldi, et nemad tema krediitkaardi andmeid ei näe, aga neile tundub, et raha võeti maha Google Play kaudu. «Küsiti minu arvete koopiaid, mida mul aga anda polnud – mul oli vaid konto välja-

võte. Pärast nelja päeva pikkust vaikust saatsin neile uue kirja. Saabunud vastuses üritati välja selgitada, mis konto kaudu on lapse tahvelarvuti Google Play seotud, sest minu e-posti aadressiga nad tehinguid ei näinud. Samuti anti mulle Google’i abikeskuse link,» rääkis Piret. Google’i keskkonna kaudu saadetud kaebusele tuli esmalt vastus, et asjaga tegeldakse. «Edasi hakkasid selguma üksikasjad: minu krediitkaart oli seotud lapse e-posti kontoga, maha oli võetud kokku 382 eurot, kuna mängitud oli kaht mängu. Samuti saadeti õpetus, kuidas eemaldada Google Walleti äpist oma krediitkaardi andmed,» kirjeldas Piret. Veel sai ta juhendi, kuidas panna arvutile peale parool, mida küsitakse edaspidi enne iga krediitkaardimakset, nii et

Gamelofti tugikeskusest tuli vastus, milles öeldi, et nemad tema krediitkaardi andmeid ei näe, aga neile tundub, et raha võeti maha Google Play kaudu.

laps enam lubamatuid oste teha ei saaks. Seepeale kirjutas Piret vastuseks pika, viisaka, ent väga nõudliku kirja. «Selgitasin, et tegu on minu seitsmeaastase lapse e-postiaadressiga seotud kontoga ning mängu ostes veendusin, et ma ei andnud kuskil luba edaspidisteks makseteks. Rõhutasin korduvalt, et laps mängis tasuta mängu, ta ei mõista sõnagi inglise keelt ja on loogiline, et ta ei saanud aru, et kasutab minu krediitkaarti. Laps oli juhtunust teada saades samuti šokeeritud ja väitis, et kasutas ainult enda teenitud mänguraha,» refereeris naine. «Lisasin, et minu hinnangul on see ebaseaduslik, et mingi mäng kasutab minu krediitkaardi raha, ilma minult selleks kinnitust küsimata või e-kirja saatmata, ning on arusaadav, et lapsel ei ole krediitkaarti. Kirjutasin, et nad peavad küsima iga kord makse kohta täiskasvanu nõusolekut, eriti kuna nad teavad, et mänge mängivad lapsed. Lõppu kirjutasin, et soovin seda raha tagasi saada.»

Kõik tehingud kirjas Kuue tunni pärast saabus Google’i abikeskusest vastus, et Pireti taotlus on läbivaatamisel ja vastus tuleb 14 päeva jooksul. Vaid paar päeva hiljem logis naine saadud õpetuse järgi oma lapse kontole Google’i keskkonda sisse. «Avastasin sealt oma krediitkaardi andmed, samuti loetelu kõigist neist rahalistest tehingutest, mille järel märge: tagastatud. Ma ei saanud algul aru, mida see tähendab,» lausus Piret. Siis avas naine internetipangas oma krediitkaardi andmed ning avastas, et juba päev hiljem oli Google talle tagasi kandnud kogu kulutatud raha, kaasa arvatud «MineCrafti» eest makstud viis eurot. Enne jaanipäeva saabus tema e-postkasti Google’i tugikeskkonnast ka kiri palvega täita rahuloluküsitlus.

KOMMENTAAR

henrik roonemaa tehnoloogiaajakirjanik

Firmad, kes neid mänge teevad, on aru saanud, et ainus viis raha teenimiseks on pakkuda mängu tasuta, kuid selle sees tuleb kasutada raha, et edasi jõuda. Näiteks tuleb meelde Kim Kardashiani mäng, mis teenib talle aastas sadu miljoneid. See on valdav ärimudel. Selle põhjus on lihtne: kui kunagi maksid konsoolidele mõeldud mängud 40–60 eurot, siis tahvelarvutite pealetungiga kukkusid nende hinnad vaid mõnele eurole ning ikkagi neid enam ei osteta. Küll aga on inimesed nõus mängu mängides vähehaaval ostma. Kuidas käituda, et lastel ei tekiks olukordi, kus nad luba

küsimata vanema raha kasutavad? See on erinev. iPadis ja iPhone’is saab mängusisesed ostud üldse ära keelata. Uues versioonis, mis sügisel välja tuleb, lisandub võimalus laste isikliku iPadi jaoks. Laps saab iga ostu tegemiseks luba küsida: emale tuleb sõnum, et väike Karl-Markus tahab osta mõõka, kas sa lubad. Androidi rakendustes on võimalusi rohkemgi. Google Play poes saab ära määrata, et iga ostu puhul küsitakse iga kord parooli. Kui laps parooli ei tea, ei saa ta mitte midagi osta. Mina soovitan selle sisse lülitada. Teine Androidi seadmete võimalus on tõmmata programme, mis võimaldavad põhjalikult tahvelarvutile piiranguid peale panna, alates loetelust, mis rakendusi laps üldse kasutada saab, kas osta saab jne. Näiteks on sellega võimalik ka piirata, et laps ei saa Youtube’is vaadata videoid, mis ei ole tema vanusele sobivad.

Kuidas toimida? Valemaksete vaidlustamine Google’iga 1. Mine lehele https://support.google.com/wallet, üleval paremal on link «Contact Us».

Krediitkaardi andmete eemaldamine lapse arvutist 1. Logi sisse kontole wallet.google.com/manage. 2. Vajuta nupule «Makse info» («Payment information»). 3. Vajuta nupule «Eemalda» selle kaardi andmete juurest, mida soovid eemaldada.

Krediitkaardi andmete eemaldamine lapse telefonist 1. Ava Google Walleti äpp (kui sul seda ei ole, saad selle Play Store’ist tasuta alla laadida). 2. Vali seadistused ja vajuta lingile «Krediit- ja deebetkaardid». 3. Vali kaart, mille andmed tahad eemaldada, ning vajuta nuppu «Toimeta». 4. Vali käsk «Eemalda kaart» ja vajuta «OK». allikas: google

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 15. AUGUST 2014

TOIMETAJA MARI KAMPS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

AUTOKOLONNID. Ukraina veokid liiguvad Donbassi poole, Vene Kamazid seadsid end laagrisse riigipiiri lähistel.

Ida-Ukraina elab h mari kamps reporter

kraina presidendi Petro Porošenko korraldusel komplekteeritud humanitaarabiveokid liiguvad Donetski ja Luganski oblasti poole, Venemaa nn abikolonn jõudis eile aga piirist ligi 35 kilomeetri kaugusele ja jäi sinna laagrisse. Ukraina 71 veokit, mille laadungiks on 773 tonni toidu- ja tarbekaupu, alustasid teed Kiievist, Harkivist ja Dnipropetrovskist. Infrastruktuuride ministri Maksim Burbaki sõnul on toiduabi hulgas lisaks kuivainetele (tangud, suhkur) konserve. Ida-Ukraina olukorra lahendamiseks moodustatud komisjoni juhi Irõna Heraštšenko sõnul teevad ametivõimud kõik endast oleneva, et abi jõuaks ka Luganskisse. Heraštšenko kinnitas Interfaxile, et võimud tagavad konvoi ohutu läbipääsu, kuid oht võib tekkida siis, kui veokid jõuavad separatistide kontrolli all olevale alale. Venemaa nn humanitaar-

abikolonn, mille moodustavad 280 Kamazi veokit, jõudis eile pärast marsruudi ootamatut muutmist Rostovi oblastisse. Ukraina poolelt jääb nende laagripaiga lähedusse Izvarõne piiriületuspunkt, mis asub Luganski oblastis. Ukraina vägedel õnnestus eile täielikult ära lõigata Luganski valitsusvastaste tugipunkti viimane maismaaside Vene piiriga, kinnitas Kiiev. Valitsusväed said oma kontrolli alla Novosvitlivka küla ja nii said nad sulgeda viimase maanteeühenduse ikka veel valitsusvastaste käes oleva Luganski ja teiste Vene palgasõdurite kontrolli all olevate piirkondade – sealhulgas Izvarõne piirpunkti – vahel, teatas julgeolekujõudude kõneisik Andri Lõssenko. Olukord Luganski linnas on trööstitu, kohalikud elanikud on juba enam kui nädal ilma joogivee, toiduainete ja elektrita. Pideva tulistamise tagajärjel on purunenud telefoniliinid. Pingeline lahingutegevus jätkub ka Donetskis. Terroristide kinnitusel oli linn eile valitsusvägede jõulise suurtükitule all. Ukrainlased on linna sisse piiramas ja plaanivad selle lähipäevil tagasi võtta. Kui Ukraina abiveokite liikumisest on olemas konkreetne teave, siis Vene veokite kohta on üksnes oletused. Kamazid

Vene veokijuhid kosutasid end Rostovi

keerasid üllatuslikult ära lõunasse ehk Doni-äärsesse Rostovisse suunduvalt maanteelt ja pöördusid Kamensk-Šahtinski linna juurest läände, võttes suuna Luganski oblastile. Just sealt viib otsetee Izvarõnesse. Veokid pargiti eile teeäärsetele põldudele. Sellest on Twitteris teatanud ka mitmed välisajakirjanikud. Konvoiga on liitunud soomusmasinad ja sõjaväehelikopterid. Pole kindel,

POSTIMEES, 15. AUGUST 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA MARI KAMPS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

humanitaarabi ootuses Ukraina ülemraada kiitis heaks sanktsioonide seaduse

oblastisse loodud ajutises laagris arbuusiga.

millal konvoi oma teekonda jätkab – üles on pandud telgid ja välidušid. Ukraina piirivalveamet pole saanud mingit teavet sellest, kus Kamazid kavatsevad piiri ületadad. Vene riiklik meedia põhjendas marsruudi muutumist sellega, et Ukraina valitsus keelas veokitel siseneda riiki Harkivi kaudu. Lõssenko on varem öelnud, et Ukraina kavatseb

foto: reuters/scanpix

takistada kolonni sissepääsu, kui Venemaa ei luba abisaadetisi kontrollida. Mõne meediaväljaande väitel on veokite lähistel nähtud Punase Risti esindajaid. Organisatsioon teatas Twitteris, et on olnud abikolonniga ühenduses. Eile kinnitas abiorganisatsioon, et ei saa võtta endale vastutust Vene veokite eest seni, kuni Moskva ei võimalda veokite laadungeid kontrollida.

Ukraina parlament võttis eile vastu rahvusvaheliste sanktsioonide eelnõu terrorismi toetajate ja rahastajate suhtes. Selle poolt hääletas 244 rahvasaadikut, kokku oli end ülemraada saalis registreerinud 290 rahvaesindajat. Peaministri kt Arseni Jatsenjuk tänas saadikuid pärast hääletust valitsuse nimel ning märkis, et riik astus kaks ajaloolist sammu energiasõltumatuse poole ja näitas ka, et Ukraina suudab end kaitsta. Jatsenjuki sõnul tehti teisel lugemisel hulk parandusi, vahendas UNIAN. «See on raamseadus, mis annab riigile õiguse kaitsta oma huve. Ukraina riigipeal on riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu (SNBO) kaudu õigus kehtestada rida sanktsioone sarna-

selt nendega, mida kehtestavad meie lääne partnerid – Euroopa Liit, USA ja G7.» «Sanktsioonieelnõu võeti vastu – meie riik kaitseb end agressori, tema terroristide ja nende toetajate vastu,» kirjutas Jatsenjuk Twitteris. Seadus võimaldab kehtestada sanktsioonid Venemaa ettevõtetele ja kodanikele, aga ka peatada kaubatransiidi läbi Ukraina territooriumi. Seaduseelnõus oli kirjas, et tegemist on vastusega Ukraina riikliku julgeoleku võimalikule ohustamisele, sealhulgas näiteks vaenutegevusele, teiste riikide või mitteriiklike üksuste relvastatud rünnakutele, elanikkonna elu ja tervise ohustamisele, pantvangide võtmisele, riigiomandi sundvõõrandamisele.

Eelnõust jäeti välja mitu vastuolulist punkti, mis andnuks julgeolekuametnikele õiguse keelustada kohtu poole pöördumata välismaa ja kohalikke meediaväljaandeid. Jatsenjuk selgitas, et välja jäid punktid postiteenuste piiramisest, meediaväljaannete sulgemisest ja telekanalite ning raadiojaamade translatsiooni katkestamisest. Ta rõhutas, et niisuguseid otsuseid saab langetada üksnes kohus ja see peab olema vastavuses kehtivate seaduste ning konstitutsiooniga. Kiiev teatas varem plaanist kehtestada sanktsioonid Venemaa ja teiste riikide 172 eraisiku ning 65 juriidilise isiku suhtes seoses Ukraina Vene-meelsete separatistide toetamise ja rahastamisega. Interfax/UNIAN/PM

10 || MAJANDUS || POSTIMEES, 15. AUGUST 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Kallid ja kiired autod Eestis

ÄRILAUSE Olgu sul nii plaan A kui ka B, kuid hoolitse ka, et vundamendina oleks raudselt paigas plaan C.

219

Danske Banki tegevjuht Aivar Rehe, Äripäev, 14.08

Krediidikulukuse määrale tuleb kindel piir

121

Valitsus kiitis eile heaks justiitsministeeriumi seaduseelnõu, mis seab ülempiiri krediidikulukuse määrale ning keelab vahekohtute kasutamine tarbijavaidluste lahendamisel. «Kiirlaenuorjusesse langenud inimeste arv meie ühiskonnas on ammu liiga suur, mistõttu püüame leida võimalikult kiiresti lahendusi, millega inimesi aidata,» ütles justiitsminister Andres Anvelt. Eelnõu järgi ei tohi tarbijalaenu krediidikulukuse määr olla suurem kui kolmekordne Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine eraisikutele antud tarbimislaenu kulukus. BNS

Rail Balticu trassialternatiiv võeti Harjumaal võrdlusesse Kolmapäeval toimunud Rail Balticu juhtkomitee kohtumisel otsustati lisada trassialternatiivide hulka Harju maavanema pakutud uus trass Harjumaal. Komitee toetas ette pandud trassi, mis kulgeb Saku vallas, puutub Kiili valla põhjaosa ning Rae vallast suundub Ülemiste reisiterminali ja Muuga sadamasse. Projekti maakonnaplaneeringute ekspert Pille Metspalu ütles, et Harjumaa trassialternatiivi peavad vähim häirivaks Rae, Kiili ja Saku valla esindajad. BNS

ud Müüd autode arv s luksu 47 53 37

2008

2007

2009

OMX TALLINN

765,74 ▼ –0,92%

800 600

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014 VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

4,55 ▲ +7,90%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,030 -0,96 Baltika 0,485 -3,00 Ekspress Grupp 1,040 -2,80 Harju Elekter 2,600 -0,76 Järvevana 0,828 0 Merko Ehitus 7,190 0 Nordecon 1,020 0 Olympic Group 1,930 0 Premia Foods 0,675 0,75 Pro Kapital Grupp 2,500 0 Silvano Fashion 1,670 0 Skano Group 1,000 0 Tallink Grupp 0,660 -2,65 Tln Kaubamaja 4,950 -1,00 Tallinna Vesi 13,00 0 Trigon Property 0,444 0

14.08 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,435 -0,15 Hiina jüaan 8,229 0,09 Jaapani jeen 136,990 0,07 Kanada dollar 1,457 -0,19 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,226 -0,14 Poola zlott 4,180 -0,35 Rootsi kroon 9,184 -0,05 Rumeenia leu 4,433 -0,06 Šveitsi frank 1,212 -0,09 Briti naelsterling 0,802 0,24 Taani kroon 7,455 0 Tšehhi kroon 27,845 0,02 Ungari forint 312,730 -0,43 USA dollar 1,337 0,1 Venemaa rubla 48,036 -0,82

bns

2010

2011

8234

2014

2013

2012

10 5 9 0

8848

15 350

Uute autode kogumüük

17 267

19 5 0 0

24 347 30 902

Allikas: AMTEL

EDEVAD AUTOD. Koos majandusseisu paranemisega on hakatud rohkem ostma nii uusi autosid kui ka luksusautosid.

Luksusautode müük kosub kalev aasmäe reporter

1000

Eestis populaarne luksusauto Porsche Panamera maksab keskmiselt üle 100 000 euro

ä n av u k uue kuuga on Eestis müüdud juba 45 luksusautot ehk vaid kaks autot vähem kui 2012. aasta jooksul kokku. Luksusautode müügi kõrgaeg jäi Eestis buumiaastatesse. Toona kasvasid uute autode müüginäitajad kõrgustesse, milleni automüüjate hinnangul lähimatel aastatel kindlasti ei küündita. Koos majanduskriisiga kuivas kogu sektor aga kokku – kui 2007. aastal müüdi Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) andmetel 30 902 uut autot, millest 219 olid luksusautod, siis 2010. aastal olid vastavad näitajad ainult 8848 ja 30. Kui Euroopas hinnatakse luksusautode turuosaks umbes 0,2 protsenti, siis Eestis küündis see buumiajal juba 0,7 protsendini. Viimastel aastatel on

see siiski püsinud 0,3–0,4 protsendi piires. Porschesid, Bentleysid, Lamborghinisid ja Lotuseid Eestisse toova Auto100 turundusjuhi Lemmo Tigase sõnul ei ole luksusautode müük võrreldes buumiajaga taastunud, alates 2011. aastast on tendents taas positiivne. «Viimasel ajal on tekkinud palju ostjaid, kellel kindel eelarve ees, mille raames tuleb oma soovide ja võimaluste vahel kompromiss leida, ehk on kliendid, kes liiguvad uue auto valikul nii-öelda redelil ülespoole. Loomulikult näitab selline trend klientide majandusliku kindlustunde jätkuvat kasvu,» selgitas Tigane. Tema sõnul on meil luksusautode põhilisteks ostjateks tublid ja edukad Eesti tööandjad. AMTELi juht Arno Sillat toonitas, et kuigi levivad eksiarvamused, et luksusauto on «iga suurem ja musta värvi sõiduauto», on autoklasside mõisted tegelikult konkreetsed ning iga toodetud automudel täpselt paigas. Euroopa Liidus klassifitseeritakse need F-segmendi alla, kus ilma teevad peamiselt Sak-

samaa autotootjate tippmudelid. Näiteks on populaarsed Audi A8, Porsche Panamera, BMW 7. seeria ning Eestis väga menukas Mercedes Benzi S-klass. Silberauto Mercedes-Benzi sõiduautode müügidirektor Toomas Kreek ütles, et Eestis on müüdavate luksusautode arvu tänavust kasvu tublisti mõjutanud uue S-klassi müügile tulek. Kohalikul luksusautode turul sõltub palju uute mudelite turuletulekust ning järgmiseks aastaks ta erilist kasvu ei ennusta.

Kui Euroopas hinnatakse luksusautode turuosaks umbes 0,2 protsenti, siis Eestis küündis see buumiajal juba 0,7 protsendini. «Siiski ei ole siinkohal tegu mitte tarbijate eelistuste praktilisemaks muutumise, vaid luksusautode segmendi spetsiifikast tulenevate muutustega,» lisas ta. Sillati hinnangul muutuvad ostja valikud Eesti autoturul aina mõistlikumaks ja ratsionaalsemaks, peale auto os-

tuhinna analüüsitakse põhjalikult ka selle jooksvaid kulusid, võimalikku jääkväärtust kasutamisperioodi möödudes ning auto kasutamisomadusi. «Emotsioonid jäetakse üldiselt tagaplaanile, kuigi oma roll on neil alles,» kommenteeris ta. Tema sõnul rõhutab üldist mõistlikkuse tendentsi luksusautode osakaalu pidev vähenemine alates majanduslanguse aastatest. AMTELi juhi sõnul liigub Eesti üldiselt Euroopa autoturgude poole, põhiline erinevus on see, et praegu ja ilmselt ka tulevikus on meil miniautode osakaal väiksem. «Pere teist-kolmandat autot ei saa meil enamik veel lubada, Euroopas on miniautod just sellistena kasutusel,» ütles Sillat. Autoostjad on üha rohkem huvitatud ka vähekasutatud luksusautodest. Tigase sõnul on kasutatud autode turul kasvanud näiteks Porsche osakaal, seda tänu korraliku teeninduse tekkele. «Selliseid kliente, kes põhimõtteliselt Saksamaalt uue auto ostavad, on pigem vähemaks jäänud,» kommenteeris ta.

Poodi lubatakse venekeelse etiketiga tooted kadri hansalu kadri.hansalu@postimees.ee

Põllumajandusministeerium teatas, et Venemaa sanktsioonide tagajärgede leevendamiseks lubatakse erandkorras Eestis müüa ka Venemaa turu jaoks pakendatud ja märgistatud toidukaupa. Selleks tuleb taotleda veterinaar- ja toiduameti erakorraline luba ning müügikohas peab kauba kõrval olema ka eestikeelne tooteinfo. Luba Venemaa turu jaoks pakendatud toidukaupa Eestis müüa pole ettevõtted seni küsinud, kuid arvestades, et müügikeeld hakkas kehtima päevapealt, tekib tootjatel tõenäoliselt vajadus kaup

siin maha müüa. Samasugune luba on ettevõtjatele antud ka näiteks Soomes. Lisaks otsitakse Eesti piima- ja kalatoodetele aktiivselt uusi turge. Näiteks saatis veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel eile kirja Indoneesiasse, Taiwani, Keeniasse ja Tansaaniasse, et need saadaksid Eesti piimatoodetele impordinõuded. Nimelt peavad loomsete saaduste eksportimiseks olema täidetud sihtriigi nõuded, mida nad esitavad aga ainult neile sobivatele riikidele. Amet loetles ka riigid, kes on teavitanud Eestit oma piima- ja kalatoodete sertifikaatide mudelitest, mille nõuete tõendamisel saab amet neile

sertifikaadi väljastada, aga kuhu neile teadaolevalt Eesti kala- ja piimatooteid ei ekspordita. Piima- ja piimatooteid saaks eksportida Kuubale, piimatooteid Ukrainasse, kalatooteid Brasiiliasse ning piima- ja kalatooteid Türki. Eile toimus Brüsselis põllumajandusturgude ühise korralduse komitee kohtumine, kus Eestit esindasid kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvak ning põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Erkki Miller. Nõlvak rääkis, et komisjon tutvustas esialgset sanktsioonide mõju analüüsi ning räägiti ka võimalikest abinõudest.

Kõige kriitilisem kaup on Euroopa Liidu jaoks puuja köögiviljad, kuna need ei säili kaua ja praegu on nende koristusaeg. «Abinõud ja vahendid on olemas, ollakse valmis tegema otsuseid, mis kindlasti aitavad. Sõnum oli kindlasti see, et Euroopa Liit sekkub sellesse probleemi ja loomulikult võimalikult kiiresti,» rääkis Nõlvak. Vene peaminister Dmitri Medvedev teatas 7. augustil, et Moskva kehtestab täieliku embargo looma- ja sealihale, puuja aedviljadele, linnulihale, kaladele, juustule, piimale ja piimatoodetele Euroopa Liidust, USAst, Austraaliast, Kanadast ja Norrast.

POSTIMEES, 15. AUGUST 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Eesti suur lugu ei saa läbi tüvitekstideta Kas Eestil on vaja uusi sihte või hoopis tunnet, et riigi sihid on meie kõigi sihid?

Püüdes Eestile sihte seada, võiks mõelda, miks näiteks Vargamäe Andrese kavatsused ebaõnnestusid, miks ta suured unistused tema lapsi ei nakatanud, kirjutab Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop.

SAMAL TEEMAL Heli-Valdor Seeder «Eesti riigi seitse sihti», PM 13.08

itmedki tüvitekstides kõneks olevad teemad vajaksid mu meelest täna läbiarutamist. Näiteks miks Vargamäe Andrese kavatsused ebaõnnestusid? Miks need suured unistused ja sihid, mis tal olid, tema lapsi ei nakatanud? Miks need sõnad – «Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus» – laste puhul tõeks ei osutunud? Miks naised murdusid ja lapsed pagesid isatalust, jättes isa üksi oma suurte unistustega? Kas oli ehk asi selles, et Andrese unistused jäidki üksnes tema unistusteks? Andrese seatud sihid vajasid teostamiseks küll kõigi pereliikmete, sulaste ja naabertalupoegade abi, ent teised ei jaganud neid, ei pidanud neid oma sihtideks. Moodsas keeles võiks öelda, et Andres ei kaasanud piisavalt teisi oma unistuste teostamisse, oli liiga autoritaarne ega austanud kaasinimeste enesemääramisõigust. Soo kuivendamine, jõe allalaskmine ja maa muutmine viljakandvaks oli pereisa isiklik projekt, mille täideviimiseks ta kasu-

Eesti lugu ei koosne vaid suurtest sihtidest ega ajaloosündmustest, vaid sellest, mida oleme uskunud ja õigeks pidanud, kuidas oleme armastanud ja vihanud, mida kartnud ja põlanud, mida lootnud ja oodanud.

Lasteaiakoht olgu tasuta

LUGEJA KIRI

mingil juhul teha! Eesti suur narratiiv saaks vaid siis olla võrdne sihtidega, mida seab üks erakond, kui kõik toetavad seda erakonda. Selline olukord saab aga tekkida vaid totalitaarses riigis. Seega, Eesti narratiiv ei ole midagi, mis kuuluks poliitikutele. Eesti lugu ei koosne vaid suurtest sihtidest ega ajaloosündmustest, vaid sellest, mida oleme uskunud ja õigeks pidanud, kuidas oleme armastanud ja vihanud, mida kartnud ja põlanud, mida lootnud ja oodanud. See räägib sellest, kuidas oleme sünnitanud lapsi ja matnud oma esivanemaid, harinud oma põldu ja ehitanud oma riiki. See on ka meie tuleviku lugu – meie unistuste ja plaanide sõnastamine. Meie kultuuri tüvitekstid, nagu «Kalevipoeg», Tammsaare «Tõde ja õigus», Lutsu «Kevade», Kitzbergi «Libahunt» või Kivirähki «Rehepapp», on tüveks, millest Eesti suur narratiiv tuge leiab. Need tekstid aitavad meil oma mõtteid korrastada ja mõista oma sügavamat olemust. Ent nad on abiks vaid siis, kui neid ikka uuesti omaks loetakse.

Varsti algab lastele kooliaasta, kuid valitsus on unustanud, et toimunud haridusuuendus nõuab lastevanematelt laste koolitamisel suuri väljaminekuid ja seega vajab lapsevanem suuremat riigi toetust ja abi. Tänu haridustee reformimisele algab tänapäeval laste üldharidus juba lasteaias. Kahjuks ei võimalda kõrged lasteaiatasud väikese kuusissetulekuga peredel lapsi lasteaeda panna. Kas tõesti puudub neil lastel võimalus kooliteed alustada, sest esimesse klassi pääseb katsete alusel? Aeg, mil kooliteed alustati tähtede ja numbrite õppimisega, on möödas. Kui uskuda riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi (SDE) toodud andmeid artiklis «Naist sunniga sünnitama ei pane» (PM 18.06), kuluvat lapse peale keskmiselt 280 eurot kuus, eri vanuses erinevalt: pisut üle

400 euro imikueas ning veelgi rohkem 18–19-aastase puhul. Samas mainitakse, et riigi, omavalitsuste ja kogu ühiskonna suhtumine peaks igati soosima ja soodustama laste saamist, et lapsed kasvaksid inimväärsetes tingimustes ja saaksid hea hariduse. Paraku on need ilusad sõnad, mis ei lähe praeguse valitsuse tegudega kokku. Näiteks 1. septembrist tõstab Tartu linnavalitsus, kuhu kuulub ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond, lasteaiakoha tasu 53,25 eurole, mis moodustab 15 protsenti alampalgast, ja jaanuaris tõuseb see 58,50 eurole. See tähendab, et vaeste vanemate lastel pole rahapuudusel võimalik lasteaeda pääseda, seega edaspidi praktiliselt üldse kooliteed alustada, kui nõutavaid katseid ei soorita. Kuigi laste arv aasta-aastalt väheneb, ei jõua omavalitsused nendelegi lasteaiakohti kindlustada. Aina lubatakse. Esimesed haridusteel kemplemise viljad on tänavuseks valminud, võime-

tas teisi ära, küsimata neilt, mida nemad ise soovivad. Andres ei mõistnud, et tööga käib armastus kaasas vaid siis, kui inimene tegutseb enda seatud sihtide nimel. Kas meil on siit midagi õppida? Kas Eestil piisab suurte eesmärkide sõnastamisest või tuleb taotleda seda, et need, kes peavad aitama kaasa suurte eesmärkideni jõudmisel, peaksid neid ka omaenda sihtideks? Kas Eestil on vaja uusi sihte või hoopis tunnet, et riigi sihid on meie kõigi sihid, et kõigist Eesti inimestest sõltub see, et Eesti elaks, õitseks ja kasvaks? Selleks et noored ei läheks Eestist ära, nagu nad pagesid Vargamäelt, peame kuulama ka noorte soove ja unistusi, mitte rääkima neile vaid endi omadest. Peame andma neile varakult võimaluse olla ise peremehed, sest vabadus kasvatab vastutust.

ina olen vanamoodne inimene ja mulle suured narratiivid meeldivad. Ma usun ka, et Eesti suurt narratiivi ei pea hakkama välja mõtlema, seda tuleb lihtsalt edasi jutustada. Iga inimene ja iga põlvkond saab teha seda oma rõhuasetuste ja tähenduste lisamisega. Eesti loo jutustamine aitab mõtestada meie tänast olemist, küsida, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme. Oleme kõik tahes või tahtmata osa loost, mis algas enne meie sündi ja loodetavasti jätkub ka pärast meid. See lugu on ühtne siis, kui me räägime ühest ja samast asjast, isegi kui vaatame seda eri nurkade alt. Tüvitekstid on selle ühise «eesti asja» sõnastamisel suureks abiks. Neid tekste tuleb aga tunda, sügavalt läbi tunnetada ning iga põlvkonna poolt omaks mõelda. Ja loomulikult peab igale uuele põlvkonnale jääma õigus teha tüvitekstidest oma valik. Paide Arvamusfestivalil küsitakse, kas Eesti tulevikulugu peab olema «suur narratiiv» või paljude paralleelsete, ristuvate ja põrkuvate lugude kogum. Umbusk suurte jutustuste ehk metanarratiivide suhtes on postmodernsele maailmakäsitlusele iseloomulik. Samas on küllalt ka neid, kes pole postmodernsusest kuulnudki, või neid, kelle meelest on see ammu oma aja ära elanud. Nii on kõik võimalused lahti. Ootan huviga, mida arvavad need, kes Paide Arvamusfestivali esimese päeva õhtul ühiselt Eesti tulevikulugu rääkima hakkavad.

kaid tudengeid on tänavu vähem kui ülikoolis kohti ja haridusministeerium ennustab sama tendentsi jätkumist. Põhiseaduse järgi on perekond riikliku kaitse all. Sellest võib aru saada, et lapsi ei kasvatata ainult endale, vaid see on põhiväärtus, kellest sõltub riigi julgeolek. Põhiseaduse järgi on igaühel õigus tasuta üldharidusele ja seega ilma maksuta. Jääb arusaamatuks, miks peaks lasteaiakoha eest siis üldse tasuma, kui laste üldharidustee peab algama lasteaiast, nn eelkoolist. Ei maksa ju üldharidus- ja kutsekoolis ega ka ülikoolis õppija kohamaksu ega õppemaksu. Arusaamatust tekitab, kuidas on võimalik siis põhiseaduses ette nähtud tasuta üldharidust nii väänata, et koolieelne haridus lasteaedades on tasuline. Eesti riigi ja rahva püsimajäämiseks peaks olema küll igale lapsele hariduse saamiseks lasteaiakoht tasuta. jüri laurson

Andrus Karnau Suletud tehas

õni ettevõte on ülimalt kärarikas, teist ei pane nagu tähelegi. PKC Haapsalu juhtmetehas oli see teist sorti. Toimetas vaikselt kusagil äärelinnas. Viimati sai ta tähelepanu eelmisel aastal, kui tõi juhtmeid köitma lätlasi. Haapsalu-suuruses linnas torkab see silma, kui kuskil toimetab korraga iga päev kümneid lõunanaabreid. Võõrtööjõu toomine viitas juba eelmisel aastal probleemile, töökäte puudusele. Või kui veel täpsem olla, siis madalapalgalise, aga kohusetundliku töörahva puudusele Läänemaal. Kui pole piisavalt soodsa hinnaga töökäsi, pole ka ettevõttel erilist mõtet. Seda enam, kui kusagil mujal on need olemas. Eesti riigi positiivse tähelepanuta pole PKC jäänud – 2012 sai firma EASi ettevõtlusauhinna. Suuremat tunnustust ettevõtjale Eestis vist polegi. PKC ümberkorraldused tervikuna paistavad Eesti jaoks isegi positiivsena. Keila tehasest saab insenerikeskus, mis hakkab uudistoodangu kasutuselevõttu valmistama ette ka Brasiilia tootmise jaoks. See rida ettevõtte börsiteates kõlab vähemalt paljulubavalt – et vabrik areneb millekski enamaks kui lihtne juhtmekimpude kokkulappamine. PKC sulgeb ümberkorralduste käigus kolm tehast: Poolas, Brasiilias ja Eestis Haapsalus. Brasiilia tehase sulgemine peaks samuti Eestiga seotud olema, sest kevadel läks sealset tootmist juhtima kohalik mees Ivo Volkov. Ilmselt on sinna maetud ka kontserni otsus hakata uudistoodangut ette valmistama Ladina-Ameerika jaoks just Keilas. Haapsalu tehas on kolmest suletavast kõige väiksem – 347 inimest. Brasiilia Itajuba tehases on töötajaid 500 ja Poola Sosnowieces veelgi rohkem. Mure 300 Läänemaa inimese töökoha pärast on aga meile kõige lähem ja ilmselt ka kõige tähtsam. Inimlikult on see ülikeeruline olukord, sest uut tööd leida pole lihtne. Swedbanki grupi juht Michael Wolf ütles mõni nädal tagasi tähelepanuväärsed sõnad: kui inimene jääb Rootsis töötuks, siis sotsiaalne turvavõrk aitab tal eluasemelaenu edasi maksta, Eesti turvavõrk on aga nii õbluke, et laenumakseiks ei jätku. Kui otsida PKC juhtumist üldistusi, siis see on kahtlemata üks neist. Töötuks jäänud inimesele makstavad toetused peaksid olema nii suured, et inimesel oleks võimalik otsida uut tööd või proovida kätt ettevõtluses. Praeguse töötutoetuse korral, mis pigem meenutab näljapajukit, näib kõige lihtsama lahendusena Soome laevapilet.

Ü kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

õned head aastad tagasi leidsin Saksamaal ühelt raamatulaadalt Tammsaare «Tõe ja õiguse» I osa saksakeelse tõlke. Kohalik raamatukogu müüs tollal ühe marga eest igal sügisel maha kõik raamatud, mida kümne aasta jooksul polnud keegi laenutanud. Ka meie rahva suurteos oli kuulutatud selliseks teoseks, mida keegi ei taha lugeda. Vaatasin, kuidas selle sisu raamatukaanel lugejale tutvustati. Lühike annotatsioon teatas, et raamat räägib soode ja metsade keskel elava eesti talupoja raskest võitlusest maaga. Võib-olla oli sellist tutvustust vaja selleks, et Saksa DVs raamatu tõlkimiseks raha saada, nüüdseid lugejaid selle teemaga Saksamaal tõesti ei püüa. Aga Eestis? Tammsaare «Tõde ja õigus» on kirjandusteadlaste järgi eesti kultuuri tüvitekst, mis aitab meil mõista eestlase sügavamat olemust. Kui elav on aga meie enda tänane suhe selle tekstiga? Kas teame, kui paljud praegused noored seda veel loevad ja kuidas nad sellega suhestuvad? Tüvitekstide püsimajäämine ei sõltu mitte ainult sellest, kas neid koolitunnis käsitletakse, vaid kas neile ehitatakse üles uusi tekste, kas nad toimivad tõepoolest kui tüvi, mille küljest kasvavad välja hargnevad oksad. Tekst toimib tüvitekstina vaid siis, kui see kõnetab kõiki põlvkondi, kui uued lugejad leiavad uusi tõlgendusvõimalusi ning teos sünnib uutes lugemistes üha uuesti. Me ei mäleta, et meie avalikus diskursuses oleks «Tõe ja õiguse» teemadest viimasel ajal kuigi palju räägitud. Äkki ongi meie kultuurimälu juba auklik ja peale laulupeo polegi eestlastel enam ühist tüviteksti? Tammsaare «Tõde ja õigus» tuli mulle meelde siis, kui lugesin üleeilsest Postimehest Helir-Valdor Seedri artiklit «Eesti riigi seitse sihti». Teades, et Paides toimuval Arvamusfestivalil hakatakse arutlema selle üle, milline võiks olla Eesti tulevikulugu, küsisin endalt, kas seda artiklit peaks võtma kui sisendit arutellu Eesti suure narratiivi teemal, mille vajalikkuse peaminister Taavi Rõivas ametisse astudes kahtluse alla pani. Kas tõesti püüavad Eesti poliitikud Eesti suurt narratiivi võrdsustada partei- või valitsusprogrammiga, mis sõnastab Eesti riigi ees seisvad sihid? Seda ei tohiks ju

KUHU KAOB RAHA

he vabriku sulgemine pole probleem, probleem on see, kui uusi vabrikuid asemele ei tule. Läänemaale neid tulemas pole. Ilmselt on sel palju väikesi põhjusi, miks eelistab kapital teisi Eesti piirkondi. Tööjõud, tooraine, traditsioonid, üldine maine. Keila võidab, Haapsalu kaotab. Eesti riigi jaoks tervikuna ei ole see ilmselt hea lahendus, kui Harjumaa kogu aeg võidab ja kõik teised maakonnad kaotavad. Nii maksuerisused kui ka kohalike omavalitsuste suuremad õigused-kohustused ettevõtluse toetamisel oleksid abiks Harjumaalt kaugemale jäävate piirkondade konkurentsivõime kasvatamisel. PKC sulges tehase, sest maailm muutub ja sellist tootmisüksust polnud suurel kontsernil enam vaja. Maha jäävad aga töötud inimesed ja omavalitsuste tühi rahakott. Haapsalu linna maksumaksjaist töötas viis protsenti juhtmetehases. Vabrikut enam pole, aga omavalitsuse kulud on endised. Haapsalu lähivaldadele tähendab tehase kadumine umbes samas suurusjärgus kaotust. Nüüd on küsimus, kas piirkond kohaneb või kiireneb hääbumine.

12 || VABA AEG || POSTIMEES, 15. AUGUST 2014

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 5.09 kl 12.00 – 17.00

ESTONIA TEATRILAAT: BALLETIPÄEV Tasuta 5.09 kl 20

BALLETIGALA VÄLILAVAL 6.09 kl 12.00 – 17.00

ESTONIA TEATRILAAT: OOPERIPÄEV Tasuta 6.09 kl 20

OOPERIGALA VÄLILAVAL Tasuta 7.09 kl 12.00 – 15.00

ESTONIA TEATRILAAT Tasuta 10.09 kl 19 Hooaja avaetendus! Adina osas Tatiana Lisnic (Moldova), Nemorino osas Cataldo Caputo (Itaalia)

ARMUJOOK G. Donizetti ooper Dirigent: Vello Pähn 11.09 kl 19

MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn 12.09 kl 19

FAUST C. Gounod’ ooper Dirigent: Jüri Alperten 13.09 kl 19

MEDEA G. Schiavoni ballett Dirigent: Vello Pähn 14.09 kl 17 Tõnu Kilgas 60

SILVA I. Kálmáni operett Dirigent: Lauri Sirp 17.09 kl 19 Soodustus pensionäridele 40%

PRINTS JA KERJUS

Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUURES SAALIS 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

LAITSE GRANIITVILLAS 19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

PAIDE KULTUURIKESKUSES 22.08 kl 19

ENDLA TEATRI SUURES SAALIS

19.09 kl 19

MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn 20.09 kl 19

RINALDO G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen

SAUEAUGU TEATRITALU 21., 22., 23.08 kl 18 (välja müüdud) 24.08 kl 16 (välja müüdud)

Mere märgid Autor Gardner McKay. Lavastaja Margus Kasterpalu (külalisena). Osades Kadri Adamson (külalisena), Meelis Rämmeld.

MÄNNIMÄE KÜLALISTEMAJA AED

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

TOOMA TALU

27., 28., 29., 30.08 kl 19

Üks pealuu Connemaras

KÜLALINE Éric-Emmanuel Schmitt Lav. Ingomar Vihmar, osades Rein Oja, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar, Roland Laos.

TEATER VANEMUINE

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

SADAMATEATRIS 25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

Kirjaklambritest vöö Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

TEATRID TARTU HANSA HOOVIS Piletid saadaval Hansa Hotellis, Piletilevis, Piletimaailmas ja 2 tundi enne etendust kohapeal! www.hansahoov.ee (Aleksandri 46, Tel 737 1800) 20.08 kl 20

„PARIMAD PALAD“

koguperelavastus Autor Kenneth Grahame. Lavastaja, dramatiseerija ja kunstnik Oleg Titov. Osades: Janek Vadi, Lauri Kink (Endla Teater), Aarne Soro, Peeter Jürgens, Luule Komissarov jt

(lav. Üllar Saaremäe)

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

27.08 kl 20

VANA BASKINI TEATER

Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

SUURE-JAANI LAULULAVA 18.08 kl 20

TARTU HANSAHOOV 25.08 kl 20

Nädal aega kolmekesi Lavastaja Eero Spriit. Mängivad: Anti Kobin, Taavi Tõnisson, Merilin Kirbits.

KADRINA LAULULAVA 17.08 kl 20

ARUKÜLA LAULULAVA

16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

Kanuusõit algajatele

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo

PLMF

EESTI KONTSERT

Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

www.concert.ee

KÕRGESSAARE MÕISA PARK 16.08 kl 18

Tšellokvartett C-JAM

HAAPSALU MARIAMAGDALEENA ÕIGEUSU KIRIK PROMENAADIL 16.08 kl 20

Haapsalu suvemuusika Ansambel ORTHODOX SINGERS Kunstiline juht ja dirigent Valeri Petrov. Õigeusu kirikumuusika

TARTU JAANI KIRIK 16.08 kl 20

“Õhtu ilu” Ka Bo Chan (kontratenor) Eda Peäske (harf)

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAAL BRAND

KONTSERT

29.09 kl 13

Tuul pajuokstes

Yasmina Reza. Lav. Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Mait Malmsten, Liisa Pulk, Ivo Uukkivi.

26.08 kl 19

KOSE KULTUURIKESKUSES

„EGON ja INDREK“

HÄVITUSE INGEL

ENDLA TEATRI KÜÜNIS

Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

22., 23., 24., 28., 29., 30.08 kl 18 23., 24., 29., 30.08 kl 14

26.08 kl 19

18.09 kl 19 Esietendus! G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen

Teatrikassa on avatud E–L kl 12–17, tel 433 0777, e-post kassa@ugala.ee. Piletid on müügil ka Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades.

Lääne-Virumaa, Uusküla

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd

RINALDO

UGALA TEATER

19.08 kl 20 Lavastaja Eero Spriit. Mängivad: Ene Järvis, Väino Laes, Agnes Aaliste, Veljo Reinik, Martin Kõiv ja Madis Milling.

HALLISTE KIRIK 20.08 kl 16

“Klassikatähed 2013” Heigo Rosin (löökpillid) Johan Randvere (klaver) Kangro, Tüür, Uusberg, Volans, Prokofjev, R. Strauss, Schumann jt

KADRIORU LOSS 23.08 kl 18

OLEV AINOMÄE 60 Olev Ainomäe (oboe), Annemari Ainomäe (viiul), Johanna Marie Ainomäe (viiul) Anne Ainomäe (vioola), Silver Ainomäe (tšello), Lembit Orgse (klaver), Vahur Vurm (klarnet), Rait Erikson (metsasarv), Kristjan Kungla (fagott) Ansambel Hortus Musicus A.Vivaldi. Oboekontsert C-duur W. A. Mozart. Klaverikvintett Es-duur KV 452 T. Kaumann. “Folia” oboele ja keelpillikvartetile (esiettekanne)

25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

RAHVUSRAAMATUKOGU TORNISAAL

21.09 kl 17

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu

BAJADEER

31.08 kl 19

L. Minkuse ballett Dirigent: Lauri Sirp

HALDJAKUNINGANNA

Tsaar Saltaan

H. Purcelli semiooper

Lavastus: Rühmatöö

23., 24.09 kl 18

VABA AEG

ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee

(Pille Lille Muusikute Fond)

X Tallinna Kammermuusika Festival 21. - 31. august 2014

20.08 kl 20

Kammermuusika kolmapäevad Enno Lepnurm (tšello) Tatjana Lepnurm (harf) Kavas: Händel, Offenbach, Hasselmans jt. (sissepääs loomaaia piletiga, NB! kassa avatud kuni 19.00)

20.-21.08 VABA SISSEPÄÄSUGA kontserdid FESTIVALI TELGIS Vabaduse väljakul igal täistunnil 12.00 - 18.00

HITIVABRIK

MUSTPEADE MAJA

www.hitivabrik.ee

21.08 kl 19

FESTIVALI JUUBELIGALA Pille Lill (sopran), Mari Tampere-Bezrodny (viiul), Ivari Ilja (klaver), Oliver Kuusik (tenor), Atlan Karp (bariton), Sigrid Kuulmann-Martin (viiul), Kristina Kriit (viiul), Johanna Vahermägi (vioola), Andreas Lend (tšello), Neeme Ots (trompet), Irina Zahharenkova (klaver), Madis Kari (klarnet), Marko Martin (klaver) Kavas: Chopin, Verdi, Prokofjev, Tubin jt. (10€, 5€)

TALLINNA RAEKODA 22.08 kl 19 Atlan Karp (bariton), Neeme Ots (trompet), Irina Zahharenkova (klaver) Kavas: Mussorgski, Sviridov, Ravel jt. (10€, 5€)

NIGULISTE KIRIK 23.08 kl 19

RAMEAU 250 Arete Teemets (sopran), Oliver Kuusik (tenor) ja Ensemble Ausonia (Belgia) Kavas aariaid Rameau ooperitest (10€, 5€)

NIGULISTE KIRIK 24.08 kl 17

Tenso Euroopa kammerkoor dirigent Kaspars Putninš Kavas: Mendelssohn, Wagner, Pärt jt. (10€, 5€)

ESKU KABEL (Vihula vald) 19.08 kl 18

Kirikuklassika Kitarriduo Jelena Ossipova & Daniel Julle Kavas: Albéniz , Fleury, Piazzolla jt.

TALLINNA PIISKOPLIK TOOMKOGUDUS Piletid Piletilevist või tund enne algust kohapeal

Orelinädal „LadegastiSaueri orel 100“

TALLINNA TOOMKIRIK 20.08 kl 18

LOHUSALU SADAM 21.08 kl 21

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid

TARTU HANSA HOOV 15.08 kl 21

Vaiko Eplik & Eliit 22.08 kl 20.30

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid 28.08 kl 21

Hendrik Sal-Saller & Smilers

HAAPSALU PIISKOPILINNUSE ÕU 15.08 kl 19

PÄRNU REIU JÕE KALLAS 16.08 kl 19

Jaan Tätte sünnipäevapiknik «Peatus»

Galakontsert „Saueri orel 100. Muusikat oreli sünniajast“ Kristel Aer, Piret Aidulo, Maris Oidekivi-Kaufmann, Kersti Petermann, Kadri Ploompuu, Aaro Tetsmann, Tiit Kiik. Kavas: Reger, Vierne, Dupré, Hoyer, Tobias, Süda Sissepääs annetusega 21.08 kl 19

Orelikontsert Tobias Horn (Saksamaa) Kavas: Bach, Reger, Liszt Piletid 7/5 € 22.08 kl 19

Orelikontsert Ines Maidre (Norra/Eesti) ja saksofonikvartett SaxEst Kavas: Bach, Tournemire, Tobias, Zariņš, Tüür „Excitatio ad contemplandum“ (Eesti esiettekanne) Piletid 7/5 € 23.08 kl 18

Orelikontsert Markku Hietaharju (Turu, Soome) Kavas: Bach, Guilmant, Sibelius Piletid 7/5 € 24.08 kl 17

Lõppkontsert Pekka Suikkanen (orel) ja Chœur de Barytons (Helsingi, Soome). Kavas: Franck, Gounod, Merikanto, Maasalo, Viitala. Piletid 7/5 €

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

Tasuta

EESTI DRAAMATEATER

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 15. AUGUST 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA KAAREL ARB, TEL 666 2259, KULTUUR@POSTIMEES.EE

«KAPTEN GRANTI LAPSED». Nutikast lavakujundusest ja uhkest laevast lavastuse õnnestumiseks ei piisa.

Kui teater tahab olla elust suurem arvustus hanneli rudi

tarbija24 juhataja

Jules Verne

«Kapten Granti lapsed» Dramatiseerija ja lavastaja Vahur Keller Mängivad NUKU teatri trupp, NUKU noortestuudio, külalisosatäitjad Esietendus 9. augustil Lennusadamas jäämurdja Suur Tõll pardal

u kuteatrile meeldib riskida, võtta ette suurejoonelisi projekte, neid oskuslikult turundada, kuid lõpptulemus paneb õlgu kehitama. Midagi nagu oli ka, aga loodetud elamus jääb saamata. «Kapten Granti laste» lavastuse puhul riskis teater nii kohavaliku kui ka algmaterjaliga. Kui nõukogude ajal ekraniseeriti Jules Verne’i romaan seitsmeosalise teleseriaalina, siis nüüd püütakse see kokku võtta ühte lavastusse. Asukoha valik õnnestus täielikult. Suur Tõll sobib purjeka ossa igati ja tegevustki on tema pardal piisavalt, et tegevuspaika õigustada. Võib-olla oli see silmapete, aga nähtud etendusel tundus meri kaasa mängivat ja kiigutas laeva just siis, kui tegevus seda nõudis. Aga nutikast lavakujundusest ja uhkest laevast lavastuse õnnestumiseks ei piisa. «Kapten Granti laste» lavastusele sai saatuslikuks see, et lavastaja ja dramaturg oli üks ja sama isik. Vahur Kelleril oli oma kindel nägemus ja kuna kõrvaltvaata-

Suur Tõll sobib purjeka ossa igati ja tegevustki on tema pardal piisavalt, et tegevuspaika õigustada. Aga nutikast lavakujundusest ja uhkest laefoto: jaana süld/nuku vast lavastuse õnnestumiseks ei piisa.

ja pilk puudus, siis ei raatsinud ta ilmselt ühestki esmapilgul vahvana näinud ideest loobuda. Usun, et lavastus ei oleks olnud nii pikk ja lohisev, kui selle oleks lavale seadnud keegi teine. Keegi, kes oleks soovitanud dialooge tihendada ja monolooge kärpida. Praegu aga muutis üks-mees-kahes-rollis-lahendus raskeks näitlejate töö, kes isegi ootamatusi täis mänguplatsil peavad kasutama üliinimlikke võimed, et etenduse ajal pinget ja sujuvust hoida. Kohati nagu saadi tükk elama, aga siis näitlejate jõud rauges. Rabedana tundusid ka

stseene siduvad sillad. Nii mitmekülgne ja mitmes paigas toimuv tegevusliin nõuab kindlasti n-ö koori, kes viiks vaataja fantaasia õigetele radadele, kuid ainult massile lootma jäädes seda ei juhtu. Teater annab suurepärase võimaluse lavadebüüdiks alles mullu Viljandi kultuuriakadeemias näitlemist õppima asunud tudengitele, kes saavad näidata kõike, mida nad on talve jooksul õppinud. Noored on tublid ja kindlasti on sealt tulemas uusi andekaid näitlejaid, ent kohati on nad kui lapstööjõud. Ilmselt on neile antud kätte üldine suu-

nis «tee nii», aga pole pööratud tähelepanu kooskõlale. Massistseenide puhul häiris, et tegevus hajus avaral laval laiali ja raske oli tähelepanu kuhugi suunata, sest kõik toimus korraga. Ilmselt läksid nii mõnedki noorte säravad etüüdid seetõttu vaatajate jaoks kaduma, et need polnud õigesti ajastatud. Liiga palju oli massistseenides ka jämekoomikat joodikute kujutamisel. Kindlasti on sadamates üksjagu lõbunaisi, aga kõiki sadamaid ei saa ainult selle kujundiga illustreerida. Arusaamatuks jäi lavastaja soov täiskasvanud vaatajatega

flirtida. Jah, me kõik teame Hemingway kuulsat lauset, et igas sadamas võib kohata ühte eestlast. Aga milleks on vaja takuse parukaga ja pasteldes selli tegelaste vahele sõnatult tatsuma, jääb arusaamatuks. Nagu ka viited Lutsu «Kevadele» ja rätsepmeister Kiire poja kummalisele nimele. Omaaegsest seriaalist mäletan ma siiani vaid Lembit Ulfsaki mängitud hajameelset geograafi Paganeli, seda tänu Ulfsaki suurepärasele tööle, aga ka vaieldamatult kõige värvikamale karakterile. Ilmselt jääb ka seekordsest etendusest enne-

kõike meelde Andres Roosilehe mängitud geograaf. Dramaturglavastaja pakkus talle lahedalt mänguaega (võib-olla isegi liialt palju) ja Roosileht oskas seda kasutada isegi siis, kui tal tuli jääda tagaplaanile. Lavastuse algus, kus Mary Grant lükkab teenri eemale, andis lootust, et osatäitjal Teele Kaljuvee-O’Brockil on võimalus mängida oma ajastu kohta ebatavaliselt südikat ja vaprat neidu. Tegelikult tuli noorel näitlejal piirduda järgneva kolme tunni jooksul suuresti vaid dramaatilise ohkamisega. Etenduses kaasa teinud poisi KeijoJohann Nordeni suhtes oli lavastaja märksa armulisem ja ta sai oma rolliga hästi hakkama. Nähtud etendusel oli publiku vaieldamatult lemmikstseen see, kus Tarmo Männard treenis kindluse komandandina oma 13 poega. Noored näitlejad ei jäänud selles stseenis sugugi alla neist märksa kogenumatele linnateatri noortele meestele «Pál-tänava poistes». Kui üks teater soovitab väikseid lapsi etendusele mitte kaasa võtta, siis pole tegu mitte teatrirahva pahatahtlikkuse, vaid igati põhjendatud soovitusega. Väikelapsed lihtsalt ei suuda kolm tundi paigal istuda, eriti kui etenduses on üksjagu pikki heietusi kaugetest maadest ja meredest. Kohati käis see etendus üle jõu ka neile, kes lavastaja nägemuse järgi oleksid pidanud olema sihtrühm. Kuna suur osa publikust olid lapsed, siis andis rahutu nihelemine kohe märku, kui lugu taas venima hakkas. Neid hetki nähtud etenduses jagus. Nukuteater peaks kindlasti edaspidigi riskima ja tooma lavale suuri projekte. Aga kas kogu suure töö usaldamine ühele inimesele on õigustatud, on iseküsimus.

14 || SPORT || POSTIMEES, 15. AUGUST 2014

kommentaar peep pahv

sporditoimetuse juhataja

Medalimasin otsib emotsiooni

nimene harjub kõigega, ka pidevate tiitlivõistluste medalitega. Kolmapäeva hilisõhtul võitis oma kümnenda autasu kettaheitja Gerd Kanter ning nüüd on ta pärast taasiseseisvumist enim medaleid võitnud Eesti sportlane. Tõeline medalimasin! Aga isegi suurepärase ümmarguse arvuni jõudmine ei tekitanud vägilases endas täit rahulolu. Mõni noorem sportlane, kel auhinnakapis seni vaid väiksematelt jõuproovidelt saadud tavalise metalli karva aurahad, oleks EMi hõbeda pärast arust ära. Ka fännid ülistaksid esimest või isegi teist-kolmandat korda medalini küündivat sportlast taevani. Kui aga pika karjääri jooksul on esikolmiku kohti olnud nii palju, muutub medalist tähtsamakski protsess ise – mängu ilu ja sellest saadav emotsioon. Mitmel eelmisel aastal oli juba enne kettaheitevõistluse algust selge, et sakslase Robert Hartingu alistamine on ebatõenäoline. Seekord oli aga kuningas haavatav ning viis aastat tagasi troonilt tõugatud Kanteril avanes hiilgav võimalus ise uuesti valitsejaks tõusta. Loomulikult võib mõtelda ka nii: Kanteri tänavu hooaeg on möödunud üle kivide ja kändude ning edetabelikoha poolest polnudki ta eriline soosik. Tõsi, Kanteril oligi hooaja esimeses pooles palju probleeme, kuid viimasel ajal liikusid asjad ilmselgelt tõusvas joones ning kogenud sportlase enda sõnul jõudis ta Zürichi võistluse ajaks viimaste aastate parimasse vormi. Seda kinnitasid viimased võistlused ja seda märkas ka pearivaal Harting. Seepärast on ka mõistetav Kanteri jutt, et seekordne hõbe, nagu ka mullune Moskva MMi pronks, ei tekitanud temas head emotsiooni. Medalivõit on küll iseenesest vägev saavutus, aga kui sportlane ise teab, et tegelikult oli ta sellel hetkel võimeline märksa enamaks, polegi emotsioon õige. Kõik need on aga värsked tunded. Suure tõenäosusega vaatab ka Kanter ise kümne aasta pärast seekordsele medalile tagasi hoopis soojema tundega. 35-aastasele vanameistrile tuleb ju anda au – veel suve hakul ei paistnud tavapärast Kanterit kusagilt. Vigastus häiris treeninguid ja võistlusi ning kettakaared jäid harjumatult lühikeseks. Juba jõudsid kiibitsejad kuulutada, et olümpiavõitja aeg on ümber. Kanter aga ei andnud alla. Tasapisi hakkasid tulemused paranema ja juba paar nädalat enne EMi võis teda julgelt pidada medalisoosikuks. Zürichi EMi hõbeda muudabki eriliseks täpselt timmitud vorm ja mõistagi ka võistluse käigus viimasel hetkel keerulisest seisust välja tulles medalitulemuse heitmine. Uskumatult kõva mees ja kõva saavutus!

EMi tulemused FINAALID M kettaheide: 1. Robert Harting (Saksamaa) 66.07, 2. Gerd Kanter 64.75, 3. Robert Urbanek (Poola) 63.81... 9. Martin Kupper 60.89. M kümnevõistlus: 1. Andrei Krautšanka (Valgevene) 8616, 2. Kevin Mayer (Prantsusmaa) 8521, 3. Ilja Škurenjov (Venemaa) 8498... 18. Andres Raja 7580. N kaugushüpe: 1. Eloyse Lesueur (Prantsusmaa) 6.85, 2. Ivana Spanovic (Serbia) 6.81, 3. Darja Klišina (Venemaa) 6.65. M 100 m jooks: 1. James Dasaolu (Suurbritannia) 10,06, 2. Christophe Lemaitre (Prantsusmaa) 10,13, 3. Harry Aikines-Aryeetey (Suurbritannia) 10,22. N 100 m jooks: Dafne Schippers (Holland) 11,12, Myriam Soumare (Prantsusmaa) 11,16, 3. Ashleigh Nelson (Prantsusmaa) 11,22. EELVÕISTLUSED M 200 m jooks: 1. Adam Gemili (Suurbritannia) 20,39... 23. Marek Niit 21,04. M odavise: 1. Ruuskanen 83.76... 10. Risto Mätas 78.97, 18. Tanel Laanmäe 75.29, 22. Magnus Kirt 74.33.

Täna võistlustules

Kätlin Piirimäe, N kuul (eelvõistlus, A-grupp) 11.04 Eleriin Haas, N kõrgus (eelvõistlus, A-grupp) 11.35 Grete Udras, N kõrgus (eelvõistlus, B-grupp) 11.35 Jekaterina Patjuk, N 3000 mtj (1. eeljooks) 12.00 Grit Šadeiko ja Mari Klaup, N seitsmevõistlus: kaugushüpe 12.40, odavise 19.04, 800 m 22.15 • Rasmus Mägi, M 400 mtj (finaal) 21.52

• • • • •

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

KERGEJÕUSTIKU EM. Gerd Kanter kerkis Eesti edukaimaks kergejõustiklaseks.

Kanteri kümme erinäolist medalit kaarel täll Zürich

ettaheitja Gerd Kanter võitis Zürichis Euroopa meistrivõistlustel oma karjääri kümnenda tiitlivõistluste medali, mis teeb temast Eesti kõigi aegade edukaima kergejõustiklase. Varem jagas 35-aastane Kanter esikohta legendaarse kümnevõistleja Erki Noolega. Ühtlasi kerkis Kanter taasiseseisvunud Eesti medalirikkaimaks sportlaseks. Vaatasime koos Kanteriga tagasi kõigile võidetud medalitele. Meenutasime, millised on olnud kõige magusamad võidud, millised pole aga loodetud emotsiooni pakkunud. «Meie ala on väga selgesti mõõdetav. Vahel võidetakse küll medal, kuid ei heideta soovitud tulemust. Kui näiteks maadleja saab hea koha, siis keegi ei saa tema tulemust mõõta, loeb ainult koht. Mina olen aga medali toonud heite järel küll pettunud olnud,» rääkis Kanter.

Helsingi MM 2005 – kõige magusam Hõbe, 68.57 «Emotsiooni koha pealt on karjääri esimene pood iu m i k oht täiesti eriline. Kui kõik kümme medalit järjekorda panna, siis oleks ilmselt just see täiesti tipus,» meenutas Kanter Helsingis toimunud võistlust, kus ta tunnistas ainult toona tippvormis olnud Virgilijus Alekna paremust. Edukale medalijadale sai tehtud väärikas algus.

«Tribüünidel oli tohutult Eesti lippe – nagu oleks kodustaadionil võistelnud. Kõik see tekitas väga võimsa tunde. Juurde andis loomulikult ka see, et kaks viimast tiitlivõistlust olid ebaõnnestunud. See oli hetk, kui tulin noore sportlase staatusest tõeliste tegijate hulka.» Kaugel polnud tegelikult ka kuldmedal, kuna viimase vooru eel püsis Kanter veel esimesel kohal. Alekna võitis kulla viimasel hetkel. Järgnesid aastad, kus Baltimaade kaks kanget lugematul hulgal põnevaid duelle maha pidasid.

Göteborgi EM 2006 – keeruline aasta Hõbe, 68.03 «V i g a s t u s te aasta. Just siis hakkasid tõsised probleemid seljaga. Käisime pidevalt laeva, kopteri ja lennukiga Soome vahet, et ravi saada. Sealne spordiarst Seppo Pehkonen oli väga heal tasemel ja temast oli tõesti väga palju abi,» meenutas Kanter. «Pidev reisimine oli aga väga väsitav. » Kanteri sõnul oli EMile eelnenud aega raske nautida nii temal kui ka treeneril. Lõpuks tuli siiski medal, mis aga ei pakkunud erilist vaimustust. «Nii kvalifikatsioonis kui ka lõppvõistlusel oli kehv algus. Kolmandal katsel heitsin 68 meetrit siiski täis. Sellel hetkel realiseerisin hea vormi. Lõpuks jäi kuld ainult poole meetri kaugusele.»

Osaka MM 2007 – oodatud kuld Kuld, 68.94 «MMile eelnes pikk vägikaikavedu Aleknaga. Küll oli üks peal, siis jälle teine,» rääkis

Kanter. Hooaja otsustav punkt oli mõni aeg enne suurvõistlust, kui Kaunases toimusid Alekna omanimelised võistlused. «Enne viimaseid heiteid juhtisin 69 meetriga. Viimases voorus põrutas Alekna aga 71 ja poole meetri peale ning Leedu publik läks hulluks. Minu viimasele katsele eelnes meeletu vilekoor, kuid suutsin ometi üle 70 heita. Jäin küll teiseks, kuid Alekna sai sellel hetkel aru, kui heas vormis ma olen.» Toona hoidis Alekna oma suurimal konkurendil pidevalt silma peal ning muutis Kanteri tulemuste järgi ka oma treeningplaani. «Lõpuks saigi ta raskes treeninglaagris vigastada ja MMil temast enam vastast ei olnud. Ta tundis kuklas minult tulevat ohtu ning mõnes mõttes sundisin ta enne MMi eksima.» Kõigi kümne medali edetabelis asetas heitja Osaka kulla kindlasti esimese kolme või nelja hulka.

Pekingi OM 2008 – armastuse võitmine Kuld, 68.82 «Võistlusele eelnes raske aeg. Mu lähedased inimesed nägid, kuidas tõmbusin OMi lähenedes üha rohkem endasse. Eesti on väike rahvas ja igal olümpiamedalil on uskumatult suur kaal. Seda koormat oli enne võistlust väga keeruline kanda,» vaatas Kanter tagasi kuue aasta tagusele ajale. «Samas olin ma aastaid

selle eesmärgi nimel töötanud. Liikusin kindlal kursil ja realiseerisin end – see oli nagu töövõit, mis ei pakkunud aga sellist emotsiooni nagu mõni teine medal. Olümpiamedal on teistest väga erinev. Selle tähtsusest kohapeal aru ei saa, kuid hiljem jõuab kõik viimaks kohale.» Kanter meenutas, et olümpiale järgnenud koolide külastamine ja pidev poolehoidjatega kohtumine andis väga tugeva emotsiooni. «Siiamaani räägivad inimesed lugusid, kus nemad medalivõidu ajal olid ning mis neil veel selle aastaga seoses meenub. Olümpiamängud ei ole nagu MM või EM – seda vaatavad kõik inimesed, mitte ainult spordisõbrad. Tunnen, kuidas see võit andis mulle eestlaste seas armastatud positsiooni.» Kanter meenutas ka lugu, kuidas ta 2001. aastal oli Raul Rebase käest küsinud, kes võidab 2008. aasta OMi. «Tema ei osanud sellele küsimusele vastata, küll aga pakkusin mina võitjaks just ennast.»

Berliini MM 2009 – vigade aasta Pronks, 66.88 «See oli üks kummaline aasta ja kummaline võistlus. Ma polnud sellel hooajal kaotanud mitte ühtegi mõõduvõttu. Kuni MMini... Tegime ettevalmistusel palju vigu,» rääkis Kanter. «Alustasime kevadel maailmarekordikampaaniat ning keskendusime kettaheitmise asemel liigselt kangitreeningutel rekordite püstitamisele.» Kanteri sõnul oli Berliini võistlus kindlasti ühe hea perioodi lõpp, millele järgnesid

Mätas: mul on võimeid finaaliks KERGEJÕUSTIKU EM. Oda-

viskaja Risto Mätas jõudis Zürichis toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel lõppvõistlusele. Kvalifikatsioonis sai Mätas 78.97ga kümnenda koha. Tulemust loodab ta aga pühapäevasel lõppvõistlusel tublisti parandada ning sihib kohta esikaheksas ehk finaalis. «Tulemus võiks pühapäeval kindlasti kaheksaga alata,» arutles Mätas. «Võin kvalifikatsiooniga rahule jääda. Esimene eesmärk sai täidetud,» arutles 30-aastane Mätas, kes teab täpselt, kuidas pühapäeval sentimeetreid ja meetreid lisada: «Pean hoojooksu paika saama. Hetkel jään enne viske sooritamist

korraks seisma. Nii ei saa kogu aeg teha!» Mätta sõnul tahab ta väga tunda seda tunnet, kui oda sisse saab pandud kogu jõud: «Trennis on see õnnestunud, kuid tahan ka võistlustel nii visata. Tohutu tahe on sees ja ootan lõppvõistlust väga. Mul on võimeid, et finaali jõuda.» Võistlus ebaõnnestus Tanel Laanmäel, kes sai kirja 75.29, mis andis 18. koha. «Pärast esimest katset tuli kramp sisse. Kui ka teine üritus välja ei tulnud, siis hakkasin juba mõtlema, et ainult kolm katset kokku ju ongi,» rääkis Laanmäe pärast võistlust. Eestlase probleem ei olnud

mitte kehv hetkevorm, vaid nõrk närvikava. «Olen aastatega suutnud saavutada stabiilsuse, kuid külma närvi ei oska hoida,» ütles Laanmäe. Huvitavas olukorras oli Magnus Kirt, kes viskas oma treeneri Mättaga samas grupis. «Hea on koos treeneriga võistelda,» ütles Kirt, kes sai iga katse järel juhtnööre. Lõpuks sai Kirt 74.33ga 22. koha. «Vaimne pool oli mul võistluse ajal korras, kuid probleem on mõnes tehnilises nüansis,» selgitas Kirt. Treener Mätas noogutas kõrval tunnustavalt ning ütles lõpetuseks: «Sellest mehest te tulevikus veel kuulete!» Kaarel Täll

Risto Mätas

foto: mihkel maripuu

POSTIMEES, 15. AUGUST 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Eesti medalimasinad Gerd Kanter tõusis Zürichi EMil võidetud hõbedaga kõige tiitlimedalirikkamaks sportlaseks taasiseseisvumise järel - talle on olümpial, MM ja EM-võistlustel kaela riputatud 10 autasu.

Edukaimad sportlased Gerd Kanter Kristina Šmigun-Vähi Erki Nool Indrek Pertelson Irina Embrich Aleksei Budõlin

III

I IIII IIII IIII

2 3 3 1 1 1

5 4 4 3 4 3

3 2 2 5 3 4

10 9 9 9 8 8

rasked ajad. «See pronksmedal mingit rõõmu ei tekitanud. Pigem tundsin, et olin mingisse auku kukkunud.»

Helsingi EM 2012 – kummaline Harting Hõbe, 66.53 Esimest korda toimusid ühel suvel nii Euroopa meistrivõistlused kui ka olümpiamängud. «Täiesti uudne kogemus kõigi jaoks. See aga devalveeris EMi rolli,» selgitas Kanter, kelle sõnul oli siiski tegemist põneva võistlusega. Kummalise käitumisega jäi eredalt meelde aga Robert Harting, kes enne viimast katset otsustas Kanterit segama hakata. «Tuli minu juurde ja hakkas rääkima, et tahaks pärast võistlust mingit pikkade var-

ipu ar

ke ih :m

to fo

«2010. aastal jäin ilma medalita ning sellest on siiamaani väga kahju,» rääkis Kanter, kelle sõnul tuli Berliinile järgnenud mõõnaperiood pikas perspektiivis tegelikult kasuks – medalinälg tuli tagasi. «Ettevalmistus oli veidi ligadi-logadi ja ootused väga kõrged ei olnud. Seda enam oli hea meel taas medalimeeste hulka tõusta.»

Daegu MM 2011 – tagasi tippude hulka Hõbe, 66.95

rukatega Eesti särki saada. Väga kummaline jutt, mida enne EMi finaali viimast heidet rääkima tulla. Eks ta vist tajus minu poolt ohtu.» Harting võitiski lõpuks Kanteri ees. Eestlase sõnul Helsingis 2005. aasta MMiga sarnane melu puudus ja ka eestlasi polnud enam nii palju kohal. Oli ju olümpia-aasta.

Londoni OM 2012 – isa nimel finaali Pronks, 68.03 «Võistluse eel sain treeningul üle kahe aasta taas 70 meetri joone kätte, seega läks ettevalmistus väga edukalt,» ütles Kanter kahe aasta taguse OMi kohta. «Kvalifikatsioonis jätsin kõik jälle kolmandale katsele. Mõtlesin

enne otsustavat heidet tribüünil viibinud isale, kelle kohale meelitamiseks olin palju vaeva näinud.» Lõpuks läkski kõik hästi ning Kanter sai tasavägisel võistlusel kolmanda koha. «Väga hea heitlus oli. Ehsan Hadadi virutas kohe võimsalt ja Harting oli väga tugev. Kolmekesi heitsime lõpuks ühe ketta läbimõõdu sisse. Esimest korda tegin hooaja tippmargi tiitlivõistlusel. Kindlasti asetuks see pronks medalite pingereas väga kõrgele. Ehk oli isegi tegemist ühe parima mittekullaga.»

Kas Mägi kerkib EMil poodiumile? KERGEJÕUSTIKU EM. Täna seisab Zürichis Euroopa meistrivõistlustel eestlaste jaoks ees järjekordne suur päev. Meeste 400 meetri finaalis läheb suure soosikuna stardipakkudele Rasmus Mägi. Kellega tuleb aga 22-aastasel sportlasel medalite nimel võidelda? Mäel kedagi konkreetset polegi vaja karta – on just eestlane ju hooaja edetabelijuht. Ta on sellel aastal juba kolm korda Eesti rekordit parandanud, kusjuures viimati tegi seda kolmapäeva õhtul EMi poolfinaalis, kui sai kirja 48,54. Sellega juhib ta ka Euroopa hooaja edetabelit ning on maailmas tänavu viies mees.

Kuigi Mägi kurtis pärast võidetud poolfinaali, et tema rinnal olev sinine edetabeliliidri number on veidi ahistav, võib see teise nurga alt süstida ka enesekindlust. Tuletab teistest erinev rinnanumber ju selgelt meelde, et kõik vastased on võidetavad. Eestlase suurim konkurent teel kuldmedalile on ilmselt venelane Timofei Tšalõi, kes jooksis Mäega poolfinaalis ja sai kirja 48,69. Heas hoos on ka sakslased Felix Franz ja Varg Königsmark, kes said teel finaali protokolli ajad vastavalt 48,96 ja 49,12. Koduseinte toel võib kõrgesse mängu sekkuda ka

šveitslane Kariem Hussein, kes pääses kaheksa hulka ajaga 49,12. Möödunud aasta Moskva MMil pronksmedali võitnud serblane Emir Bekric jooksis poolfinaalis oma hooaja parimaks tulemuseks 49,21 ja sai napilt edasi. Tema isiklik rekord on aga koguni 48,05. Ainult 23-aastane Bekric ongi isiklike rekordite võrdluses Mäest parem. Finaal algab Eesti aja järgi kell 21.52. Mägi vajab kõigi eestlaste pöidlahoidu, sest medalite nimel läheb eriti tihedaks rebimiseks – kõik konkurendid on võimelised alla 49 sekundi jooksma. Kaarel Täll

Moskva MM 2013 – hotell Kosmos Pronks, 65.19

Zürichi EM 2014 – komplekt koos Hõbe, 64.75

«See oli keeruline hooaeg, sest seljavalu segas möödunud aastal ikka kõvasti, kuid lõpuks õnnestus medalile tulla. Näitasin, et olen suurvõistluste mees,» rääkis ta. Lisaks terviseprobleemidele mängis vingerpussi ka kohalik hotell nimega Kosmos. «Kond itsioneeri seal polnud – lihtsalt voodis pikutades voolas higi mööda keha alla. Ka väljas oli 32 kraadi sooja,» meenutas Kanter raskeid olusid. «Finaalis tundsid, et jõudu lihtsalt ei olnud. Ei saanud lõpus enam juurde panna.»

«Kümnes medal on siiski mingi tähis. Nüüd tundub, et komplekt oleks nagu koos. Kui peaks juhtuma, et ma rohkem medaleid ei võida, siis usun, et saan selle eestlastelt andeks,» arutles Kanter, kes lisas kiiresti, et ei otsi tulevikuks mingeid alibeid. Rio olümpial on eesmärk kõige kõrgem – võita taas olümpiamängudelt kuld. Kanteri sõnul on viimasel kahel tiitlivõistlustel medaleid liiga odavalt ära jagatud, aga noored ei võta kandikul pakutud võimalusi vastu. «See aga näitab, et kettaheites maksavad kogemused,» vaatas ta lootusrikkalt tuleviku poole.

Hõbedane Kanter kukutas Kupperi finaali ukse taha Kolmapäeva hilisõhtul Zürichis toimunud kettaheite lõppvõistlusel pakkus Kanter taas omamoodi põneva närvide mängu. Esimese kahe vooru järel hoidis ta alles 12. kohta, kuid kolmanda katsega (64.75) heitis ta end teiseks. Oma tulemust tal enam parandada ei õnnestunud, kuid ükski konkurent eestlasest siiski ei möödunud. Kolmapäevane võistluspäev venis halva ilma tõttu ning ajakava nihkus paigast. Rasketes tingimustes jäid kõigi tulemused kesiseks. «Sellist võistlust ei oodanud küll keegi. Kvalifikatsiooni pealt oleks pakkunud, et tänase võidutulemusega (66.07, Robert Harting) saab hoopis pronksi,» ütles Kanter vahetult pärast võistlust. Martin Kupper (pildil) sai kirja tubli üheksanda koha. Kolmandas heitevoorus hoidis ta veel finaali viivat kaheksandat positsiooni, kuid Gerd Kanteri hõbedat väärt heide kukutas kaasmaalase üheksandaks. Kupper sai kirja 60.89, millega ta lõpuni rahule ei saanud jääda. «Ei olnud enam sellist särtsu sees nagu kvalifikatsioonis. Edasipääs oli ju käeulatuses, kuid asjad lihtsalt ei läinud plaanipäraselt,» arutles ta. «Nukrutsemiseks pole tegelikult ju mitte mingit põhjust.» Kaarel Täll

14 || REIS || POSTIMEES, 15. AUGUST 2014 16

HORVAATIA PUHKUSEREIS

al 299 €

L Õ

PARIIS, LOIRE’I ORU LOSSID + ALSACE

10 päeva 29. VIII – 7. IX 26. IX – 4. X

29. VIII al 355 € 26. IX al 325 €

ITAALIA

16.–24. VIII 20.–28. IX 18.–26. X 15.–23. XI

16. VIII al 299 € 20. IX al 269 € 18. X al 269 € 15. XI al 219 €

PÕHJA-ITAALIA

9 päeva 23.–31. VIII 4.–12. X *18.–26. X

ITAALIA päeva PUHKUSEREIS: RIMINI 12 18.–29. VIII JA ITAALIA 10.–21. IX TUNTUIMAD LINNAD

8 päeva

VENEETSIA KARNEVAL 4.–11. II 2015

5. X al 179 € *19. X al 209 €

8 päeva 16.–23. VIII

29. VIII al 489 €

7 päeva 5.–11. X *19.–25. X

AUSTRIA 8 päeva

8 päeva 20. VIII al 249 € 21. IX al 219 € 18. X al 189 €

12 päeva 29. VIII – 9. IX

AUSTRIA 7 päeva

8 päeva 20.–27. VIII 21.–28. IX 18.–25. X

UNGARI

TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

23. VIII al 309 € 4. X al 309 € *18. X al 339 €

18. VIII al 399 € 10. IX al 359 €

al 239 €

R O

P A

Bohemian Travel: kvaliteedistandard Ida-Euroopa reisidele. Kõigi mugavustega reisibuss. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, WC/dušš igas toas), hommikusöök iga päev (kolmetärnihotell lisatasu eest). Mitte ühtegi ööbimist bussis! Kolm päeva Ungaris, kaks päeva Budapestis (Buda loss, Vajdahunyadi lossikompleks, Gellerti mägi, Kalameeste bastion jpm), Szechenyi – Euroopa suuremaid termaalveebasseinide komplekse, kolm linna Doonau kallastel: Esztergom, Visegrad, Szentendre – eestikeelsed linnaekskursioonid hinna sees. 8-päevasel reisil veedame Ungaris päeva rohkem. Lisaks tavapärasele programmile näeme Balatoni järve, Tihany poolsaart ning Szekesfehérvari. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.

BOHEMIAN TRAVEL Pronksi 3, III korrus NB! Alates 25. VIII asume uuel aadressil – Toompuiestee 17A, III korrus tel 640 3928, mobiil 5853 2739 info@bohemiantravel.ee www.bohemiantravel.ee

Bohemian Travel: kvaliteedistandard Ida-Euroopa reisidele. Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis! Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev hinna sees. Kolmetärnihotell ja õhtusöök lisatasu eest. Kuus täispäeva Horvaatia kuurordis Kvarneri rivieral. Rovinj, Pula, Motovun, Krki saar, Plitvice järved, Zagreb – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osal sõitudel bussi tagareas allahindlus 14 €.

BOHEMIAN TRAVEL Pronksi 3, III korrus NB! Alates 25. VIII asume uuel aadressil – Toompuiestee 17A, III korrus tel 640 3928, mobiil 5853 2739 info@bohemiantravel.ee www.bohemiantravel.ee

Kõigi mugavustega reisibuss. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, WC ja dušš igas toas), hommikusöök. Mitte ühtegi ööbimist bussis. Viin (Schönbrunni loss, Hofburgi lossikompleks, Püha Stefani katedraal, Huntertwasseri maja), Salzburg (Püha Peetri kirik, Mozarti residents, Hochensalzburgi kindlus, Mirabelli lossiaed), Viini mets (Hinterbrühl), Baden – eestikeelsed linnaekskursioonid hinna sees. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €. *19.–25. X 2014 – koolireis. IGA 12. KOHT TASUTA!

CARINTHIA REISEN Pronksi 3, III korrus NB! Alates 25. VIII asume uuel aadressil – Toompuiestee 17A, III korrus tel 640 3928, mobiil 5853 2739 info@carinthia.ee www.carinthia.ee

Kõigi mugavustega reisibuss. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, WC ja dušš igas toas), hommikusöök. Mitte ühtegi ööbimist bussis. Viin, Doonau väikelinnad (Melk, Dürnstein, Krems), Salzkammerguti mäed ja järved, Hallstatt, Mondsee, Bad Ischl, Alpid ning Hohenwerfeni kindlus – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.

CARINTHIA REISEN Pronksi 3, III korrus NB! Alates 25. VIII asume uuel aadressil – Toompuiestee 17A, III korrus tel 640 3928, mobiil 5853 2739 info@carinthia.ee www.carinthia.ee

R O

P A

Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev. Näeme Pariisi (Champs Elysees, Ooperi kvartal, Pariisi Jumalaema kirik, De Gaulle’i väljak, Trocadero, Concorde’i väljak, Louvre, Cité saar, Ladina kvartal, Pantheon, Eiffeli torn jpm), Versailles’d, Loire’i oru losse: Amboise, Blois, Chambord. Lisaks külastame Alsace’i piirkonda (Colmar, Veinitee – Riquewihr, Strasbourg). Eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.

AVENUE FRANCE Pronksi 3, III korrus NB! Alates 25. VIII asume uuel aadressil – Toompuiestee 17A, III korrus Tel 640 3929, mobiil 5818 3690 info@avenuefrance.ee www.avenuefrance.ee

Kõigi mugavustega reisibuss. Mitte ühtegi ööbimist bussis! Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, WC/dušš igas toas), hommikusöök iga päev. Rooma, Vatikan, Firenze, Pisa, San Marino, Veneetsia – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.

LA STRADA Pronksi 3, III korrus NB! Alates 25. VIII asume uuel aadressil – Toompuiestee 17A, III korrus tel 640 3929, mobiil 5818 3690 info@lastrada.ee www.lastrada.ee

Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis! Kahetärnihotell (kaheinimesetoad; dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev. Milano, Garda ja Como järved, Bellagio, Sirmione, Verona, Veneetsia, Murano ja Burano saared, Trieste – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €. *18.–26. X 2014 – koolireis. IGA 12. KOHT TASUTA!

LA STRADA Pronksi 3, III korrus NB! Alates 25. VIII asume uuel aadressil – Toompuiestee 17A, III korrus tel 640 3929, mobiil 5818 3690 info@lastrada.ee www.lastrada.ee

Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev. Kolmetärnihotell ja õhtusöök lisatasu eest. Kuus täispäeva Itaalia tuntuimas kuurordis. Rooma, Firenze, Pisa, San Marino, Veneetsia. Eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osal sõitudel bussi tagareas allahindlus 14 €.

LA STRADA Pronksi 3, III korrus NB! Alates 25. VIII asume uuel aadressil – Toompuiestee 17A, III korrus tel 640 3929, mobiil 5818 3690 info@lastrada.ee www.lastrada.ee

Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev. Veneetsia ja Padova eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees.

LA STRADA Pronksi 3, III korrus NB! Alates 25. VIII asume uuel aadressil – Toompuiestee 17A, III korrus tel 640 3929, mobiil 5818 3690 info@lastrada.ee www.lastrada.ee

POSTIMEES, 15. AUGUST 2014 || REIS || 17

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

REIS

VÄÄRIKAD HOONED. Tallinna lähedal Suurupis aitavad laevameestel kurssi hoida ülemine ja alumine tuletorn, viimane on meie ainus töötav puitmajakas.

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Tuletornide Suurupi

Laupäev SUHTED

aimar altosaar

Lääne-Harju elanik

Eesti avastamata pärle

aissaare ümbruses on rohkesti karisid ja veealuseid madalikke, mis on meresõitjatele aastasadu probleeme tekitanud. Meremehi abistava tuletorni rajamiseni jõuti aga alles 1760. aastal. Esimene kaugele nähtav meremärk ehitati kõrgele Suurupi paelavale 16-meetrisena, kõrgel klindil asuv tornituli tõusis merepinnast aga ligi 60 meetri kõrgusele. See paistis meremeestele silma juba väga kaugelt. Täna näeme mitte 250 aasta vanust torni, vaid algsele alumisele kivist osale 1951. aastal peale ehitatud raudbetoonist torniosa ning tuleruumi metallkonstruktsiooni. Maapinnast on see torn nüüd 22 meetrit kõrgemal, merepinnalt aga 66 meetrit ja tule nähtavuskaugus on 18 meremiili. Kuid Suurupis on veel üks tuletorn, mis asub ülemisest kahe kilomeetri kaugusel, piki rannikut kirde suunas. Selle mit-

Suurupi alumine tuletorn Suurupi ülemine tuletorn

Muraste Suurupi Tallinn

Paldiski Keila

Suurupi ülemine tuletorn.

foto: toomas huik

mes mõttes erandlik torn ei ole väga kõrge ning liivakivikallaski, millel ehitis asub, kõrgub mere kohal vaid mõned meetrid. Kuni 1990. aastate alguseni jäi ehitis varjatuks mitte ainult looduslike takistuste tõttu, vaid see oli nõukogude piirivalvurite valvatud tsoon, kuhu ei olnud juhuslikel liiklejatel asja. Ka Kallaku tee, mis tänapäeval ühendab Muraste mõisa madala mereäärse järsakuga, lõppes juba klindiserva all, 1960. aastail rajatud suvilate alal. Sealt edasi – kunagises

Suurupi alumine tuletorn.

suletud piiritsoonis, seisis müürina väga tiheda alustaimestikuga lehtmets, millest läbitungimine oli veel 15 aastat tagasi igale matkajale ilma metsaradu teadmata raske ülesanne. Tänapäeval saab renoveeritud ja pikendatud Kallaku teed mööda Suurupi alumise majakani kerge vaevaga, kuid see ei vähenda selle imepärase torni lummavat välimust. Ettevalmistamata jalutajale võib ootamatult rannapuude vahelt välja paistev ehitis tunduda mõne veidriku ehita-

Erilised elamused! SEBE Tellimusreis

SEBE tellimusreisid pakuvad mugavaid 16-49 kohalisi busse reisimiseks nii Eestis kui välismaal! Päringuid ootame telefonil 681 3403 või e-posti aadressile tellimine@sebe.ee

foto: jaan vali

tud groteskse elamuna, mis on sinna 1990. aastate alguses ehitatud Vene vägede lahkumisel tekkinud kohalikku võimuvaakumit ära kasutades. Ligemale jõudes võib veenduda, et maja on muidugi vanem, kuid igaüks ei oska kohe pidada seda kummalise kujuga puidust tornehitist majakaks. 2001. aastal Agu Veetamme avaldatud raamatust «Tallinnast Keila-Joale» leiame mõlema Suurupi torni kohta täpsemaid andmeid. Eesti ainus töötav puittuletorn, Suurupi alumi-

ne tuletorn, ehitati 1859. aastal. Selle idasein oli algselt värvitud valgeks, teised seinad kollaseks, katus aga punaseks. Kõrguseks merepinnast mõõdeti 18,2 meetrit ning torni jalamilt 14,3 meetrit. 1860. aastal paigutati tuletorni ülaossa nurkvalgusti, mis julgestas meresõitu Naissaare madaliku lõunaosa ja Vahemadala põhjaosa vahel. 1885. aastal remonditi torn põhjalikult ja ehitati kolmas korrus ehk laternaruum, mis lisas tornile 3,5 meetrit. Siis ehitati ka kivist kütuseait ja tee-

nindava personali palkmaja. 1888. aastal uuendati laudvooder. Lõpuks kaeti teravatipulise katusega tüvipüramiid valge värviga. Sellest ajast peale ei ole tuletorni väljanägemist muudetud. 1998. aastal restaureeriti Suurupi alumine tuletorn. Tule nähtavuskaugus on 11 miili. Mõlemad tornid on tänapäeval kergesti ligipääsetavad. 16. augustil peetakse Suurupis tuletornide päeva. Kell 11.00–15.30 on mõlemad tuletornid tasuta avatud.

18 || kuulutused || postimees, 15. august 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min. Talu Põlvamaal Mikitamäe vallas Puugnitsas, Ääre (eh 1927, ü-p 53,7 m², krunt 1ha + lisamaa, 14 000 €). Osta-müüa-üürida aitab kutseline maakler Peeter Meus. Tel 506 2212, www.aadlivillakv.ee

Soodsa hinnaga trepid üle Eesti. trepimeister.ee, tel 5668 5317.

OÜ Perearst Külli Paal võtab tööle meditsiiniõe Puurmani perearsti keskusesse alates 1. septembrist 2014. Võimalik ka osaline tööaeg. Soovi korral helistada tel 516 5334 kuni 25. aug. Tööd saab CE-kat autojuht Tartus. Tel 516 8210.

OSTAB METSAKINNISTUID Tel 50 72 544

Müüa telksaun. Tel 5566 3781.

On kõrvus veel su häälekõla ja meeles valusalt see päev, kui maha jätsid valud, vaevad ja lahkusid meilt jäädavalt.

Lahkunud on kallis

Piret Jõesaar

Arda-Maria Kirsel

13. VIII 1966 - 13. VIII 2014

Omaksed

Autode keretööd ja värvimine Tartus. Tel 5604 7389.

Paul Kundi surma puhul.

Kallist tädi

Hilda-Armilda Laari

Alles veel hetked, mis üheskoos oldud, alles need ajad, mis meelest ei läe ...

Asta-Meery Pukk

Eduard Punga 15. VIII 1914 - 1. XI 1989

29. IX 1941 – 13. VIII 2013

Mälestame ja avaldame kaastunnet omastele kalli

Avaldame sügavat kaastunnet Lii Simmole ema surma puhul.

Mälestame 100. sünniaastapäeval.

Grete-Marie Laaspere

Töökaaslased Haigekassa Harju osakonnast

Lesk Leili ja tütar Eda perega

Mälestame kallist onupoega. Avaldame kaastunnet Janikale ja Erikule.

15. VIII 1914 - 24. I 2014

mälestab 100. sünniaastapäeval Andres perega.

Ilmar Ranne

Hannes ja Arne peredega

Hilariuse koolipere

Tartu linnavalitsus suunas avalikule arutelule Narva mnt 104 krundi detailplaneeringu eskiislahenduse. Krunt pindalaga 7333 m² paikneb Raadi-Kruusamäe linnaosas ehitismälestise Peetri kirik kaitsevööndis. Planeering näeb ette ehitusõiguse olemasoleva Peetri tn 33 hoone rekonstrueerimiseks põhikooli ja õpilaskodu hooneks. Eskiislahendust tutvustav avalik arutelu toimub 3. IX 2014 kell 15 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamisruumis Raekoja plats 3 (III korrus, tuba 303).

Mälestuste kauneid jälgi kõigi hinge sinust jäi ...

Tartu linnavalitsus suunas avalikule arutelule Riia tn 1 krundi detail planeeringu eskiislahenduse. Krunt asub Kesklinna linnaosas ehitismälestise Vabaduse pst 1 kaitsevööndis ning arheoloogilises miljööpiirkonnas. Krundil asub Tartu kaubamaja. Planeering näeb ette ehitusõiguse hoonele neljanda korruse peale ehitamiseks. Eskiis lahendust tutvustav avalik arutelu toimub 4. IX 2014 kell 15 linna planeerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamisruumis Raekoja plats 3 (III korrus, tuba 303).

Avaldame sügavat kaastunnet Tarvo Vallerile isa

Vaike Tamm

Täname südamest kõiki, kes meie kalli Raul Tippoga hüvasti jätma tulid ja meid kaotusvalus toetasid. Täname hooldekodu töötajaid tänuväärse hoole ja abi eest viimsele teele saatmisel. Ema, tütar, õde

surma puhul.

Meie siiras kaastunne lesele ja lastele peredega.

Vabariigi Presidendi Kantselei

Majanaabrid Meerilt

Meie siiras kaastunne Ehale ja Rutile perega kalli

Pjotr Basistjuki

Piret Jõesaare

surma puhul. Mõisavahe 19 elanikud

surma puhul. Mari ja Jaak peredega

Südamlik kaastunne Eda Annikvele isa

Viktor Jürsalu

Oleg Rjabinini

surma puhul. Eesti Soojustehnikainseneride Selts

surma puhul. Tartu Ülikooli raamatukogu

Olga Laur

Mälestame kauaaegset majanaabrit

Südamlik kaastunne Helle Sorgele kalli ema kaotuse puhul. Miina Härma gümnaasiumi koolipere

Avaldame sügavat kaastunnet Kallele perega poja ja venna ning teistele lähedastele kalli

Hendrik Libliku

Südamlik kaastunne Tormisele kalli ema

Salme Karlepi

Raul Otsa

surma puhul. Laborikaaslased TTÜ geenitehnoloogia instituudist

mälestavad Olev ja Endel perekondadega ning avaldavad kaastunnet tütrele.

Südamlik kaastunne Ülle Barkalale kalli isa

Raul Otsa

Uno Karuse kaotuse puhul. Elva Tarbijate Ühistu

Mälestame meie ühistu kauaaegset liiget ja avaldame kaastunnet lähedastele. KÜ Polükoop

Raul Otsa

ostab

14. VII 1931 - 13. VIII 2014

surma puhul. Kolleegid Patendiametist

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Südamlik kaastunne Jürile isa

Kuuluta Postimehes! kuulutus.postimees.ee

Igor Rubtsovi

Aino Maasalu

Head sõpra

surma puhul. Töökaaslased Ropka perearstikeskusest

Avaldame siirast kaastunnet kolleeg dr. Marina Rubtsovale abikaasa

surma puhul. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ambulatoorne eriarstiabi

Sügav kaastunne Liisile vanaema

surma puhul. Tallinna linnakantselei

Oleg Rjabininit Südamlik kaastunne ema Liiliale, lesk Anule ja poeg Varmole. Elva Pikk 69 elanikud

kaotuse puhul. Ülle, Aivar ja Ants peredega

Mälestame kauaaegset töökaaslast. Südamlik kaastunne tütrele perega. Kolleegid endisest Arengu villavabrikust

kaotuse puhul. Kolleegid Tallinna Linnavaraametist

Piret Jõesaare

Thea Kriisi

Südamlik kaastunne Svetlana Persidskajale. PUKO OÜ kollektiiv

Endel Ehte

Südamlik kaastunne Ruthile perega

Südamlik kaastunne Anu Rjabininile abikaasa

Vladimer Valleri

16. XI 1947 - 11. VIII 2014

Sügav kaastunne Eda Annikvele isa

Avaldame kaastunnet Rein Kriisile abikaasa

Avaldame südamlikku kaastunnet Eve Otsale isa

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Mälestus sinu headusest jääb helge ja hea, meie mõtetes püsid sa ikka, elad edasi meie seas.

Cedo Kaubandus OÜ kollektiiv

Endel Ehte

Rent ja müük. Põllutehnika USA-st. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Avaldame kaastunnet Toomas Kundile isa

Ärasaatmine 16. skp. kell 12.45 Paldiski mnt. 68 saalis.

Ärasaatmine 16. skp. kell 10 Tartu krematooriumi suures saalis.

Südamlik kaastunne Vitalile perega

Kasutatud hambakroonide ost, igasuguse vanavara ost E–R kl 10–16 Pärnu mnt 38. Tel 655 9217.

62. sünniaastapäeval mälestab perekond Vijard.

Armast abikaasat, isa, vanaisa ja äia mälestavad 65. sünniaastapäeval lesk ja lapsed peredega.

surma puhul.

Märgid ja Langebrauni ost parema hinnaga E–R kl 10–16 Kadaka tee 36, Tallinn. Tel 655 0040.

Valeri Vijard

15. VIII 1949 - 12. XII 2011

Saunad, vannitoad ja basseinid: www.insauna.ee, tel 5633 6315.

Hotell Tallinna kesklinnas otsib toateenijaid. Tel 631 5680 E–R 8.30–17.

Mälestus sinust elab igavesti ...

Indrek Lee

Norrasse üldehitustöödele. Tel 515 7377.

Harald Rentpower OÜ pakub Soomes tööd kogenud plaatijatele. Vajalik vähene soome keele oskus ja auto olemasolu. Info tel 5567 5320 või harald@rentpower.ee

ADR- ja veoautojuhi ametikoolitused Tallinnas ja Tartus. www.sõiduõppe.ee, tel 507 8230.

Kes valguses elab, ei vanu, kes kuulub kõiksusse, kõigile jagub, ei kulu. (Doris Kareva)

A. Karuse AS (Rükkeli 4, Valga) pakub tööd rahvusvaheliste vedude autojuhile. Info tel 507 3000 või allain@akaruse

Ants Peetsoni surma puhul. Tampe Toit OÜ kollektiiv

Mälestame eluaegset Polli metskonna metsnikku

Asta-Meery Pukki

Avaldame kaastunnet lahkunu omastele. Perekond Põldma

Südamlik kaastunne Janika Sillatile kalli isa

Ilmar Ranne kaotuse puhul. Universal Industries OÜ

Elna Talviste kaotuse puhul. Kolleegid Konekeskost

Mälestame head noorepõlvesõpra

Vaike Tamme Avaldame kaastunnet perele. Viia ja Lembit

Siiras kaastunne Väinole perega kalli

Krista Tikka kaotuse puhul. Sõbrad ja jahikaaslased Elva jahiseltsist

Krista Tikka Mälestame endist kolleegi ja avaldame kaastunnet lähedastele. AS Ilves-Extra

Siiras kaastunne kõikidele lähedastele kalli

Krista Tikka lahkumise puhul. Milvi, Guido ja Pille peredega

Avaldame sügavat kaastunnet Irina Vikmanile perega kalli

Ivan Tšimšiti surma puhul. EMÜ VL söötmise osakond

Aide Valk Mälestame head kolleegi. Endised töökaaslased Sveta, Iriina ja Kadri

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Liigutad midagi, mida oleks pidanud liigutama juba ammu. Keegi võib sinus kahelda, kui sa aga ise endas ei kahtle, siis kaovad ka need kiibitsejad.

SÕNN

Uued infokanalid avanevad ning toovad sinuni midagi kiiresti ja kergelt. Hoia silmad lahti, sest leidub kadetsejaid ja muid tujurikkujaid.

KAKSIKUD Oled loomu poolest avatud ja seiklusvalmis, kuid üks ootamatu ettepanek on isegi sinu jaoks liiga ootamatu. Võtad aega, et asjale pihta saada.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 15. AUGUST 2014 || VARIA || 19

7 6

Esmapilgul võib kõik näida ideaalne, kuid see on ainult pealmine kiht. Ära lase end võltsist pimestada. Mida sügavamale vaatad, seda parem.

NEITSI Keegi püüab kõik kohustused sinu kaela veeretada. Sa ei nurise, vaid teed kavala sammu, millega see isik peab veelgi raskema koorma enda kanda võtma. KAALUD Päev selleks, et pöörata tähelepanu iga liiki inimestele, kes sinuga sobivad. Annad kellelegi nii oma aega kui ka tähelepanu ning jääd iseenda ja antavaga rahule.

4 2

ERNIE

à à

1 a

Nenad Petrović – Nanning Memorial Tourney, 1959 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. La8!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT OLEN KIIRELT ARENEMAS ÜLITARGAKS ROBOTIKS, KELLEL ON PEA JUMALIKUD VÕIMED. SEE POLE VEEL MIDAGI!

STI! ZZZZUP

MUL LÕI ALLERGIA JÄLLE VÄLJA.

SEE POLE VEEL MIDAGI.

HAGAR HIRMUS

Keegi soovitab sul elumängus aina rohkem kaasa lüüa. Sa võid mõjuda seksika ja sümpaatsena. Kas oled valmis astuma esimese sammu?

AMBUR Paar sõna otseses mõttes vaimselt katastroofilist sündmust tekitab kahtlusi. Kas liigud ikka õigel teel, õigete inimeste keskel ja end austades?

1. 1916. aastal teatas ajaleht New York Times, et USA on saanud endale esimese dollarimiljardäri. Kes see oli? 2. Tsaar Peeter I (1672–1725) tõi oma riiki palju uuendusi. Nii asutas ta 1706. aastal paljudesse kohtadesse austeriad. Mis need olid? 3. Esimene Eesti Vabariigi ajal peetud üldlaulupidu oli 1923. aastal. Just sellest, VIII laulupeost alates otsustati hakata laulupidusid pidama iga viie aasta järel. VIII laulupeo lõpetas üllatuslikult ühe riigi saadiku sõnavõtt ja hüüdlausete hüüdmine selle riigi auks. Mis riigi saadik lõpetas VIII laulupeo? 4. Saksamaa suuruselt teise linna – Hamburgi – sadama piirkonnas asub kunagise Hamburgi reederi Albert Ballini (1857–1918) auks nimetatud BallinStadt. Tegemist on 2007. aastal avatud muuseumiekspositsiooniga, kus igaühel on võimalik teada saada, kas ka tema sugulased pole juhtumisi seotud sellega, mida ekspositsioon vaatamiseks-tutvumiseks pakub. Mis muuseum see on? 5. Oskar Lutsu (1887–1953) «Sügise» algusest võime lugeda, kuidas Joosep Toots istub uue elamu tagakambris ja jutleb oma pojaga. Mis on Tootsi poja nimi? Vastused: 1. Tööstur John Davison Rockefeller (1839– 1937). 2. Vene trahter-klubid. 3. Itaalia. 4. Väljarändemuuseum. 5. Aleksander.

Kaks asja, lõpp ja algus, mõlguvad sul meeles. Lõpuks oled valmis, kuid kas ka alguseks? Vanad kummitused tuleks endast välja saada ja vabadusse lasta.

ê à à ä î

ô ê ä

SKORPION

KALJUKITS

æ ò

VÄHK Tead, et sinu kaaslane eelistab luksust ja elegantsust. Pakud talle kõike seda ja veelgi rohkem. Võimalik, et mõne aja pärast täidab ta mingi sinu soovi. LÕVI

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Lendad peale ja teed kõik ühe sõrmeliigutusega ära. Jahmatad sellega nii uusi sõpru kui ka vanu vaenlasi. Väikesed apsud ei tähenda midagi. KALAD Aeg kihutab vormelauto kiirusel, kuid kas sa niiviisi midagi maha ei maga? Vist mitte, sest kõik vajalikud niidid on sinu kätte koondunud.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Autoturul. «Kas see auto siin on uus?» «Uus jah, uus jah. Mootor on uus, kardaan on uus, aku on uus, rool on uus ...» «Aga miks te autot siis müüte?!» «Uut tahan!» ••• Raamatukogus. «Kust ma võiksin leida raamatuid enesetappudest?» «Vaadake seal tagaruumis alumiselt riiulilt.» «Aga siin pole ühtegi!» «Nojah, ega neid eriti tagasi ei tooda ...» ••• Restoranis. «Kas teil saab kiiresti lõunatada?» «Miks mitte, meil on päevapraed – maksavad viis eurot ja 10 eurot.» «Mis vahe neil on?» «Vahe ikka on – viis eurot ...»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on OMATAHTSI

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 15. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: JOHANNA, HANNA, JAANA, JANIKA, JANA, JANNE Kalju Saareke (pildil) 88, tantsija ja ballettmeister Toomas Merila 75, kergejõustikutreener Hillar Mets 60, karikaturist Vilja Savisaar-Toomast 52, poliitik Aivar Kriiska 49, arheoloog Tiit Kevad 41, trummar Lee Trei 33, näitleja

Politseinikud võistlevad Paikusel kutsemeisterlikkuses Pärnumaal Paikuse politseikoolis peeti eile ja peetakse täna korrakaitsepolitsei kutsemeisterlikkuse võistlusi, kus selgitatakse välja parimate kutseoskustega vormikandjad. Eilsed võistlusalad olid õigusaktide tundmine, vigursõit autoga, taktikaline ülesanne, dokumentide kontroll ja ennetusteemaline harjutus. Täna pannakse oskused proovile laskmises ja sportlikul takistusrajal. Pärnu Postimees

Audru tänavavalgustid töötavad päikesepatareidel Pärnumaal Audru vallas paigaldati üheksasse bussipeatusse päikesepatareidel töötavad LED-valgustid. Valgustatud said esmajoones suurte maanteede ääres asuvad bussipeatused, kus koolilastel on nüüd palju turvalisem teed ületada ja bussi oodata, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat». Kohad, mida esmajoones valgustada, selgitati välja laste arvust ja autoliiklusest lähtudes, arvestades ka valla rahalisi võimalusi. Ühe valgusti paigaldamine läks maksma üle tuhande euro, aga edaspidi raha peaaegu ei kulu. Süsteem toimib kokkuhoidlikult: kui liikumisandur tuvastab, et keegi tuleb peatusse, hakkavad lambid eredamalt põlema. Pärnu Postimees

HOMME POSTIMEHES:

ARVAMUSLIIDER NUMBER ÜKS MADIS-ULF REGI SELGITAB, MIKS TA EI LÄHE ARVAMUSFESTIVALILE. EUROOPA TALLINN +21

KÄRDLA +20 HAAPSALU +20

eva-maria sula

PAIDE +22

ilmateenistuse sünoptik

NARVA +20

RAKVERE +21

Töönädal lõpeb hoovihmaga

5– 11

foto: urmas luik / pärnu postimees

VIIMANE VEERG

TOOB KAHE PÄEVA VÄLTEL OTSEÜLEKANNETES LUGEJATENI VALIKU ARVAMUSFESTIVALI ARUTELUDEST.

Madalrõhkkond on Eesti kohalt eemaldunud, kuid selle servast jäi siia omajagu TARTU PÄRNU niiskust. Päeva jooksul tuVILJANDI +21 +22 gevnev kõrgrõhuhari haju+21 KURESSAARE tab pilvi ja mitmel pool +19 saab päike särada. Suvisele ajale omaselt loovad päikesepaiste ning niiske õhk soodsad VÕRU tingimused hoovihma- ja äikeseVALGA +23 +22 pilvede arenguks. Täna on vähese ja vahelduva KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, pärastlõunal võib Anne kanal +21 Laupäev, 16.08 Pühapäev, 17.08 Esmaspäev, 18.08 kohati äikest olla. Puhub edelaEmajõe vabaujula +21 +10/+21 +11/+21 Tallinn +11/+20 tuul 3–8 m/s, äikese ajal on tuul Kakumäe rand +15 +12/+21 +12/+20 +12/+22 puhanguline. Õhutemperatuur on Tartu Kuressaare +20 Narva +11/+22 +11/+21 +12/+21 18–23 °C. Pirita rand +17 Pärnu +13/+19 +12/+21 +12/+20 Pärnu rand +16 PÄIKE Pühajärv +22 Kuressaare +16/+19 +15/+19 +15/+20 tõuseb loojub Tallinnas 5.37 21.12 Tartus 5.34 21.00 Kärdlas 5.47 21.18

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +29,9 kraadi (1939) +3,9 kraadi (1978) Tartus +32,6 kraadi (1868) +1,7 kraadi (1978)

KUUFAASID 10. august 21.09 17. august 15.26 25. august 17.13 2. september 14.11

+18 +36 +24 +25 +20 +22 +23 +18 +23 +32 +17 +20 +30 +20 +26 +20 +19 +31 +21 +27 +26 +20 +19 +21 +22 +12 +22 +28 +28 +20 +22 +23 +21 +22 +32 +16 +31 +39 +20 +27 +28 +28 +26 +32 +21 +31

TELE- JA RAADIOKAVAD • REEDE, 15. AUGUST ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Roosid ja vesirott 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 15 Ringvaade* 55 Vaalasaarte Maria: Mälumäng (Norra 2010). Draamasari 09 40 Holby City haigla: Pattude andeksandmine* 10 40 Minu ENSV (Eesti 2012) 11 10 Kergejõustiku EM Zürichis 14 00 Kaadris: Need vanad armastuskirjad (Eesti 2012) 20 Viska klaver tulle (Set the Piano Stool on Fire, Inglise 2010). Dokfilm 15 15 Vaalasaarte Maria: Mälumäng* 16 05 Holby City haigla: Naine pimeduses 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Jane 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Elu lugu: Ujuja Eve Maurer 19 00 Kergejõustiku EM Zürichis 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Need vanad armastuskirjad 23 40 Lilyhammer, 6/8 (Norra-USA 2011). Draamasari 00 30 ETV kuld: Estraad, 3 (ETV 2013) 01 02 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Teaduspalavik: Laborist väljas* 30 Smallville: Nõidus* 10 15 Imetegija (The Miracle Worker, USA 1962). R: Arthur Penn. O: Anne Bancroft, Patty Duke, Victor Jory. Draama 11 57 ERR uudised 17 05 Attenborough – 60 aastat looduses, 2/3: Loodusriigi mõistmine* 18 00 Rula ja Ratas, 12/14 30 Võlukarussell: Rodeojänes 40 Fiksikud: Kuidas suurendusklaasi kasutada? 45 Pingviin Jasper 50 Pimmi ja Pammi seiklused: Ajaleht 55 Tinga Tinga lood: Miks paabulind uhkeldab 19 10 Minu lemmikloom: Koer 15 Võlur Brian 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 45 Maa ja taeva vahel, 10/10 20 10 Peata oma sõbrad 21 00 Kergejõustiku EM Zürichis 23 00 Kuritegu, 3/20* 00 00 Meie Aja Kunst: Erki Kasemets 30 Eesti TOP 7* 01 08 ERR uudised

06 05 Meeleheitel koduperenaised: Kaotasin oma võimu 50 Taltsutamatu süda, 37/162* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 48* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5823 35 Rosamunde Pilcher – Armunooled (Saksa 2008). Romantiline draama 13 30 Kalailm* 14 00 Heeringaminutid 10 Lindprii: Paar parajaid 15 05 Lindprii: Enesekaitse 16 05 Küladetektiivid, 59: Vabalangemine 17 05 Taltsutamatu süda, 38/162 18 05 Armastus ja karistus, 49 20 00 Suvereporter 21 00 Galileo 30 Kaks kanget Indias 22 30 Komissar Rex: Lipud pooles mastis 23 30 Peoloom Van Wilder 2 (USA 2006). Komöödia 01 15 Dracula: surnud ja sellega rahul (USAPrantsuse 1995). Komöödia 02 40 Viimane võmm: Klassikokkutulek* 03 25 Suvereporter* 04 15 Nikita: Võrgutamise ohtlik mäng 05 00 Küladetektiivid, 59: Vabalangemine*

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 59* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Valge maja 1, 1: Kriiside kõrvaldamine 11 10 Kättemaksukontor 9, 5 Minimissid 1* 12 10 Viimane tõeline mees 2, 18: Kolledžiplika 35 Ootamatult isaks 2, 1: Imelaps 13 05 Suvesangarid, 41* 35 Selgeltnägijate tuleproov 8, 11* 14 30 Selline on elu!: Trixi otsib abikaasat 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 60 16 55 Midsomeri mõrvad 10, 4: Timukas tuleb 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Meie issi, Mrs. Doubtfire (USA 1993). Komöödia 22 25 Baytowni lindpriid (USA 2012). Märulikomöödia 00 10 Hawaii 5-0: 3, 24: Hüvasti ja kõike head 01 10 Spiderwicki kroonika (USA 2007). Seiklusfilm 02 55 Hullumeelsed perekonnad, 11* 03 45 Kolmedok: Eesti näkkide välimääraja 04 30 Võimalik vaid Venemaal* 50 Seitsmesed suvesadamas

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 138 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 695 09 10 Emmerdale, 249* 40 Eluteed, 25 10 05 Küladetektiivid, 243: Surm ujumisbasseinis 55 Süütu süüdlane, 29 11 45 Top Shop 12 00 10 aastat nooremaks USA: Võluv meistrimees 25 Poissmees, 4/13* 14 05 Piinlikud kehad – kliinik, 1/19* 15 00 Aedniku aabits* 30 Süües saledaks, 10* 16 00 Tuuni superstaari, 10/10: Finaal 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Äärmuslikud ja küsitavad vitamiinisüstid 19 00 Kodus ja võõrsil, 5824 30 Emmerdale, 250 20 00 Saare sosinad 21 00 Romantiline reede – Armunud Shakespeare (USA 1998). Armastusdraama. 23 20 Poissmees, 5 01 05 Suvereporter 02 00 Unustamatu: Kuldne lind 40 Saare sosinad* 03 20 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 29/153* 45 Suvereporter*

06 30 Kalailm* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 150: Kassi silmad* 09 20 Conan, 240* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Brasiilia* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 53/86* 14 35 Knight Rider, 58/90: Tapamasin* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Suur järvistu 16 20 Komissar Rex, 151: Tähtede nimel 17 10 Supermani uued seiklused, 54/86: Ainult mitte pühapäeval 18 05 Knight Rider, 59/90: Üle noatera 19 00 Galileo 30 Eesti kõige-kõige 20 00 Tuvikesed, 39: Matk loodusesse* 30 Tuvikesed, 40: Oma koht* 21 00 Kaks ja pool meest: Jah, kapten* 30 Sõrmuste isand: Sõrmuse vennaskond (Uus-Meremaa-USA 2001). Seiklusfilm 00 40 Kaks ja pool meest: Pissib nagu printsess 01 05 Tuvikesed, 41: Sünnipäevakink 30 Tuvikesed, 42: Kiilad ja ilusad 55 Südamelt ära, 28 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 5, 11: Isa ja poeg* 11 00 Riskikuller 2 (Prantsuse-USA 2005)*. Märul 12 45 Kõige naljakamad koduvideod 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 5, 11: Isa ja poeg* 15 00 Kälimehed 2, 6 16 00 Kutsuge Cobra 11 5, 12: Kamp 17 00 NCIS kriminalistid 5, 5: Julge hüpe 18 00 Perepea 8, 10: Telekiisu* 30 Simpsonid 5, 3* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 8, 5-6: Lahkuminekute sügis; Purunenud suhte linn 20 00 Perepea 8, 11 30 Simpsonid 5, 4 21 00 Suvesangarid, 34 30 Võida kohting filmistaariga! (USA 2004). Komöödia 23 25 Puhkus Mehhikos 2, 68; ekstra 2, 68 00 40 Kuidas ma kohtasin teie ema 8, 5-6* 01 40 Kälimehed 2, 6* 02 30 Suvesangarid, 34* 55 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 103/142* 45 Dr Vassiljevi terviseminutid* 10 00 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 11 00 Iidsed salatoimikud, 1/3*. Dokfilm 50 Maatriks* 12 35 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 214/304* 17 00 Armuleek, 215/304* 45 Armuleek, 216/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 TÄNA. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 104/142 20 00 TÄNA. Uudised 15 OTSE: Suvemiks 21 00 Valgust!* 30 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 45 Kas tohib?* 22 15 Nero Wolfe, 2/8 23 55 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 00 10 Suvemiks* 55 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Märt Treier 09 45 Spordisäde 10 05 Huvitaja. Madis Kimmel 11 30 Järjejutt. Moby Dicki otsimas, V 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Saade Paidest. Olev Kenk ja Arp Müller 14 05 Nostalgia. Johannes Heesters 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Loomaaia lood. Jääkaru. Mati Kaal, Haldi Normet-Saarna 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Jaan Elgula 17 05 Kihnukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Spordisäde* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Anu Välba 45 Kergejõustiku EM 20 40 Õhtujutt lastele 23 03 KÖP. Helihoidis aastast 1998. Donizetti ja Berlioz. Tiit Made 00 05 Huvitaja* 01 00 Kihnukeelsed uudised* 10 Aiatark* 30 Kauamängiv* 02 15 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Joosep Sang 09 30 Raadioteater. Ekke Moor, 10 10 05 Muusikatuba, Nele-Eva Steinfeld Muusikatoimetaja valik sündmusi ja helindeid. 11 05 Album. Arboles Iloran por Iluvia Helena Tulve album “Arboles Iloran por Iluvia” (ECM Records 2014) sisaldab valikut helilooja viimase kümnendi kammerteostest ning orkestriloo “Extinction de choses vues”. Stuudios räägib saates “Delta” albumist Markus Järvile helilooja Helena Tulve. 12 02 Delta. Hedvig Lätt 14 05 Kooskõla Klassikalise muusika suurteos kommentaariga. 15 15 Amadeus + 16 05 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis Salvestusi maailma kontserdisaalidest. 21 00 Crossover Pisut üle piiri 22 05 Kontserdisaalis. Heli ja keel Fookuses on Eesti helilooja Timo Steineri ja Nigeeria kirjaniku Ben Okri looming. 00 05 Nokturn