Postimehe paberleht 15 11 2014

VLADIMIR SAZONOV:

ÄÄRMUSLASTE EKSISAMM

ALAR TAMMING:

Kõik minu uued ärimõtted on tulnud tööst eemal.

SUHTED

Arteris veel: Värvikas ja võimas Portugal Sära koos kukujukudega!

Reklaam tekitab himu tarbetute asjade järele.

LK 18–19

AKs veel: Peeter Volkonski, Fridon Sakvarelidze, Aimar Ventsel, Indrek Tarand, Lauri Kärk, Peeter Langovits

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee

LAUPÄEV, 15. NOVEMBER 2014 • NR 267 (7258) • HIND 2 € • TIRAAŽ 60 047 • 198 000 LUGEJAT • 68 LEHEKÜLGE

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Tarbija otsustab, sest tarbija ei ole rumal

Krimm ehitab uut elu Homme möödub kaheksa kuud päevast, kui 95 protsenti hääletama tulnud Krimmi elanikke otsustas Ukraina asemel edaspidi elada Venemaa lipu all. Enamik maailma riike, ka Eesti, seda referendumit ei tunnista ning peab Krimmi Ukraina okupeeritud territooriumiks.

Meeleolu Krimmis meenutab mõnes mõttes Eesti iseseisvumist 1991. aasta augustis, mille järel püsis eufooria üsna kaua. Kõigil oli toona raske, probleeme oli ju murdu, aga ikkagi oli enamik inimesi väga õnnelikud. Olin just üle nädala aja Krimmis ja sealsed venelased on praegu just samasuguses jätkuvas õnneseisundis. Ükskõik, millest sa inimestega ka ei räägi, kõik oli Ukraina ajal halvem kui praegu.

Täielikku õnne tumestab jämedalt võttes vaid kaks asjaolu: kiiresti kasvavad hinnad – sisuliselt on Krimm maa, mere ja õhu kaudu blokeeritud ning sõltub Ukraina elektrist, veest ja suures osas ka toidukaupadest, ja endiselt võimule jäänud Ukraina-aegsed ametnikud. Väidetavalt on umbes kolmveerand endistest ametnikest ja saadikutest säilitanud oma kohad – nad lihtsalt jooksid kevadel kiiresti Ukraina võimuparteist üle Venemaa võimuparteisse Ühtne Venemaa.

Kreml lubab viie aastaga ehitada Krimmist Venemaa näidisregiooni. Krimmi peaminister Sergei Aksjonov rääkis intervjuus Postimehele, et kui uuest aastast rakendub poolsaarel erimajandustsoon, siis lihtsustub oluliselt bürokraatia ja äriajamine muutub palju vabamaks kui mujal Venemaal. Turismi-, tööstus-, põllumajandus- ja ehitusettevõtetele tähendab see tuntavaid tulu- ja käibemaksusoodustusi, mis peaks meelitama Krimmi ettevõtteid üle Venemaa ning ka välismaalt.

T

änases lehes on lugu reklaamidest ja sellest, kuidas need meie otsuseid ja valikuid mõjutavad. Lugu algab üleskutsega võtta reklaame heatahtliku skepsisega. Tõepoolest: ühelt poolt on tegu kultuurivalda kuuluva nähtusega, mida sarnaselt filmidega näidatakse ka festivalidel. Teisalt on reklaamidel, erinevalt paljudest teistest kultuurilistest väljendusvormidest, oma kindel äriline funktsioon: anda oma panus, et kaup läheks hästi, ostjaid jätkuks ja äri õitseks. See omakorda tähendab, et kriitikavabalt neile läheneda ei saa.

Ega reklaamide ärilises pooles olekski midagi taunimisväärset – kui majandus kasvab, on seda tunda kõigi rahakotis. Kuid ometi on reklaamide puhul alati küsimus, kust alates lähevad need vastuollu meie eetiliste tõekspidamistega. Olgu näitena toodud kas või kiirlaenufirmade üleskutse võtta suure protsendiga laenu või alkoholireklaam, mis propageerib ennasthävitavaid eluviise, neid sageli vabaduse või

sotsiaalse tunnustatusega seostades.

Reklaamipsühholoog Talis Bachmann loetleb raamatus «Reklaamipsühholoogia» kolm reklaami eesmärki: teavitada inimest toodetest, mida tal vaja on; mõjutada valima sarnastest toodetest just seda ühte kindlat; ja tekitada vajadust selle järele, mida inimene enne ei teadnudki end vajavat. Kui esimene neist eesmärkidest on selline, millest inimesel võiks abi olla, siis kaks viimast on vähemal või suuremal määral suunatud sellele, et inimest mingil viisil käituma mõjutada. Ja just see on koht, kus skepsis ja kriitika abiks võiksid olla.

Just eetiline aspekt on reklaamide puhul aina olulisemaks muutunud. Kas on ikka õige pakkuda kiirlaene neile, kellele pangad laenu ei anna, sest nende maksekäitumine või sissetulekud lubavad arvata, et neil ei ole võimalik laenu võtta? Kes on see, kes lõpuks reklaami eest vastutab? Kas reklaami tellija? Kui kuulata, mida räägivad reklaamifirmad, siis nende siht on teha seda, mida reklaami tellija soovib. Kuid reklaami tellija vajadus on üsna lihtne: saada majanduslikult võimalikult efektiivne reklaam. Nii võib juhtuda, et alati ei nähta probleemi selles, kui eetilistele piiridele liiga lähedale minnakse.

Tänases lehes leiab ühe reklaamifirma esindaja, et reklaam püüabki enamasti neid piire kombata ja aitab eetiliste normide kujunemisele kaasa, ning lisab, et moraalitsemisega minnakse teinekord liiale. Ühes on tal õigus: reklaam liigub aina enam eetiliste piiride lähedal. Kas selle eesmärk on aga piire edasi nihutada, see ei ole nii kindel.

JUHTMÕTE Reklaami tellija vajadus on lihtne: saada võimalikult efektiivne reklaam.

Nii võib juhtuda, et alati ei nähta probleemi selles, kui eetilistele piiridele liiga lähedale minnakse.

LK 18–19

KÕVA SÕNA

PÄEVA KOMM

Eesti ühiskondlik mõte on muutumas iseenda pantvangiks. Meil ei ole võimalik arutada ühiskonna arengu küsimusi, kartmata sattuda sildistamise ohvriks, saada liigitatud alama sordi tegelaseks ning kaotada seeläbi oma ühiskondlikku mõju.

Teoreetiliselt on ju täitsa võimalik luua seal õnneliku elu katselabor.

Praegu on aga seda raske uskuda.

Väga tore muidugi, kui Krimmi inimesed hakkavad senisest palju paremini elama, sest teoreetiliselt on ju täitsa võimalik luua Venemaal õnneliku elu katselabor. Praegu on aga Venemaa oma Hongkongi raske uskuda kasvõi sellepärast, et seda «Krimmi imet» hakkavad looma samad ametnikud, kes olid osa Ukraina äärmiselt korrumpeerunud riigisüsteemist.

Kogu selle jätkuva eufooria taustal on täiesti eraldi lugu Krimmi elanikest jämedalt võttes 15 protsenti moodustavate krimmitatarlastega, kellest siiani paljud peavad Venemaad okupandiks. Kaheksa kuud tagasi referendumil rõhuv enamus neist hääletamas ei käinud.

Jah, Ukraina ajal oli krimmitatarlastel samuti probleeme, kuid Vene võimud käituvad nende suhtes palju repressiivsemalt. Selgelt on näha krimmitatarlaste suhtes võitja-üleolekut – me sunnime teid jõuga tunnistama Venemaa õigust Krimmile ja meile allumist. Arvamus- ja sõnavabadus pannakse peagi Krimmis samasuguse mitme luku taha nagu mujal Venemaal. Seetõttu tuleb inimõigustest lugu pidaval maailmal väga tähelepanelikult jälgida krimmitatarlaste saatust.

Keeleteadlane Martin Ehala, PM 14.11

Postimees 1910. aastal Kirjandusest. Katekismuse seletused. O. Sild. K. Sööt´i trükk ja kirjastus, Tartus 1910. Lhk. 282. Hind 35 kop.

Katekismuse küsimus on meie aja usuõpetuse korralduse juures kõige valusam koht. Kuna katekismus lastele usutõdesid peab selgitama, millest arusaamine teatavat sisemist äraelamist ja rohket elutundmist nõuab, tahavad paljud koguni mõõdukad usuõpetuse uuendajad teda täiesti koolist välja heita ja tervelt leeriõpetuse hooleks jätta. Teised selle vastu püüavad teda piiblilugudega ühendada ja üksikute piiblilugude läbiharutamisel võidetud äratundmise kokkuvõttena tarvitada. Kolmandad an-

Kood avab Jaanus Piirsalu veebipäeviku

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Et reklaam ei väljuks eetilistest piiridest, selles on oma osa kõigil osalistel.

Kui meenutada kas või mõne viimase kuu reklaamiapsakaid – kingade reklaamimist viitega seksismile ja särkide reklaamimist viitega lapstööjõule, mis mitmes riigis senini valus probleem on –, võib näha, et eetikaga vastuollu minemine ei tule lõppkokkuvõttes kasuks ka reklaami tellijale endale. Lõpuks on tarbija see, kes otsustab. Ja tarbija ei ole sugugi rumal.

urmas nemvalts

jaanus piirsalu

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

navad temale iseseisva koha, kuid püüavad selle juures võimalikult rohkete näituste abil ja laste eneste äranägemisi appi võttes õpilasi seletatava tõelause pääle viia. Igatahes on üleüldine püüd paljaid sõnu abstrakt mõisteid, mille sisust mitte aru ei ole saadud, mitte tarvitada, vaid seda hingelist alust tabada, millest teatava tõe äratundmine sündida võib. Usk ei ole mitte kiriku õpetuste õigekspidamine, vaid elav Jumala tundmine, mis mõnikord maksva õpetusega isegi vastuolus võib olla.

Kuidas täidab O. Sild seda nõudmist, selle küsimise pääle tohib ka tema töö arvustaja vastust otsida.

15.11.1910

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

foto: reuters/scanpix

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Väike robot külmal komeedil

U

Kindrali esimesed triibulised

K

tik ei saa käituda nagu elevant portselanipoes ja terve oravapartei astus jälle üle piiri.

Teiste jaoks on kindralite sirgjoonelised väljaütlemised tavalise sileda poliithäma kõrval sõõm värsket õhku. See kõnelevat lõpuks ometi poliitikutest, kes pole mugavad ei võõrastele ega omadele.

Triibulised anti, see on selge. Ainult et kelle käes oli valusam vits ja kes tegelikult naha peale sai, otsustab kevadel valija. oliver kund foto: kaader filmist

ui erukindralid räägivad, on ekstsessid vältimatud. Kuidas teisiti võtta kokku eelmisel nädalal Reformierakonna Eesti tuuril toimunut, kui erukindral Ants Laaneots nimetas kaitseväe juhatajat Riho Terrast IRLi marionetiks ja Johannes Kert ajateenistusse minemata jätjaid meesteks, kellega pole mõtet abielluda. Poliitkonkurendid kütsid seepeale süüdistuste sauna kuumaks ja Eesti ühiskond jagunes kahte leeri.

Esimesed ütlevad, et polii-

Jälle need lätlased?

V

ene riiklik filmiarhiiv avastas oma kogust filmi «Laenatud naene», mis on üles võetud Tallinnas tõenäoliselt 1913. aastal ja kus mängivad eesti näitlejad, sealhulgas Paul Pinna. Kohe tekkis õigustatud küsimus: kas Johannes Pääsukese «Karujaht Pärnumaal», mis valmis 1914. aastal, polegi enam vanim eesti mängufilm?

On ikka. Vähemalt seni, kuni pole selgunud stsenarist, režissöör ja operaator.

Pea ainus, mida teame, on see,

et filmi lasi Tallinnas valmistada Riia levikontori omanik Mintus. Ja et Pinna ise olevat selle olemasolu eitanud. Segane lugu. Oluline on, et «eestil» ja «Eestil» on vahe. Esimene tähendab eestlaste kultuuri, teine Eestis tehtavat kultuuri. Kas soomlase Klaus Härö film «Vehkleja», mida sel suvel Soome initsiatiivil Eestis eesti näitlejatega ja eestikeelsena vändati, on eesti film, Eesti film või Soome film? Nüüd on meie kord avastada. tiit tuumalu

TALLINKI UUS KÄILAKUJU. Janek Stalmeister viis laevafirma omal ajal börsile ja vallandas Eestis omamoodi finantslaulupeo.

Esimene mees Läänemerel

R

le jõudmine on kumbki enneolematu teadussaavutus ning ei tasu unustada, et kosmosetehnoloogiaid arendades tuleb ikka ette avastusi, mis osutuvad hiljem kasulikuks ka Maa peal. Kosmosereisid kõditavad inimkonnas korraga nii ambitsioone kui ka puhast uudishimu, mis on üks äärmiselt edasiviiv jõud. Missioon on aidanud eredamalt särama lüüa Euroopa Kosmoseagentuuril, mis kidakeelsuse tõttu kipub sageli jääma NASA varju. liisa tagel foto: sander ilvest

mbes külmkapisuurune kosmoserobot Philae laskus sel nädalal emalaevalt Rosettalt komeedile ja inimkond võib rõõmustada veel ühe suure sammu üle kosmoses. Õigemini maandus Philae pisut eemal õigest paigast, ent ta on kohal ja puurib komeedi pinda. Võib-olla ei õnnestu väiksel robotil tühjeneva aku tõttu avastada elu tekkimise ja vee Maale jõudmise saladusi, ent juba 6,5 miljardi kilomeetri läbimine kosmoses ja komeedi-

POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014 || NÄDALA NÄOD || 3

aamatupidaja Janek Stallmeister (40) on tavaline, e, silmatorkamatu ja töökass eesti mees. Tänaval talle e järele ei vaadata. Tal pole e ühtegi sõpra — Faceboookis kuvamiseks.

Hommikul läheb Stalmeister kontorissse. Vajaduse korral teeb ületunde. Saadetakkse komandeeringusse – lendab nurisemata. a.

Puhkehetked veedab naise, tütre ja pojaaga. Külastab meelsasti perega Korkeasaari ri loomaaeda Helsingis ja Gröna Lundi lõbusstusparki Stockholmis. Käib Alpides suusaatamas. Suvel sõidab jalgratta ja rulluiskuudega. Pühib higi ja sõidab edasi. Viimasel el viiel aastal mängib talvel tennist. Ta ei koogu marke ega maale. Kasutab kodumasinaid d vaid ettenähtud otstarbeks. Palka saab üle e 20 000 euro. Mitte aastas, vaid kuus.

Mõnikord on tööandja saatnud teda a ajakirjanikele firma asju selgitama, kuid d i. isegi ajakirjanikud ei tunne teda nägupidi.

Ta räägib lihtsalt ja arusaadavalt, kuid ka a ettevaatlikult. Arvestab, et börsiettevõtte e esindaja iga hooletult poetatud sõna võib b põhjustada tormi. Mis sest, et veeklaasis..

Ta ei edvista, kuid ei hoidu ka iroo-niast. «Viking Line’i laeva on võimalik osta vaid Viking Line’ilt,» nähvas ta mullu u Kuku raadio ajakirjaniku küsimuse peale, e, miks ostis Tallink Riia-Stockholmi liinile e laeva konkureerivalt Viking Line’ilt.

Postimehe fotoarhiivis on temast ainult lt üks foto aastast 2005. Facebooki profiilipilldiks valis ta 2010. aasta 13. oktoobril kajaaka portree, mille alternatiiviks on veel foto o inimese silmast või punavalgest meremärrgist keset tühja vett. Kõik. Ajab haigutama. a.

Kuid sellel neljapäeval Swissôteli balllisaalis aasta ettevõtja galal varjutas Stallmeister kõik auhinnakandidaadid. Ei-ei, i, ta ei kandideerinud aunimetusele. Sellest st hoolimata kogunesid vaimustatud ja eruutatud fännid tema ümber nagu mesilased d sülemisse. Kõik tahtsid õnnitleda, tutvumiiseks silma vaadata. Hea, et ribadeks ei rebiinud või laiaks ei litsunud. Kuluaarides tekiitas ta rohkem elevust kui preemiasaajad..

T

ema viis 2005. aastal Tallinki bör-sile. Aktsiate ostmisest kujuness moodsatele eestlastele midagi fi-nantslaulupeo sarnast. Ma pole näinud d Tallinki väikeaktsionäridest rusutumaid d inimesi, kui laevafirma aktsia üha odav-nes ja odavnes. Kuid esimest korda bör-sil oleku aja jooksul maksis Tallink 2013.

3. aastal dividende.

Tema korraldas 2006. aastal soomlaste e rahvusliku uhkuse pärisosaks kujunenud d laevafirma Silja ülevõtmise Tallinki poolt. t.

Soomlased said valust üle ja Tallink tõu-sis Läänemere kõige võimsamaks laevafirmaks.

Tema korraldab Tallinki laevade pardapoodide kaubandust, mis on tõenäoliselt maailma suurim laevafirma tax free poeäri.

Stalmeistril täitus nüüd 15 aastat Tallinkis.

«Mulle on tehtud pakkumisi ka teis-test firmadest, kuid mul on Tallinkis hu-vitav, sest teen asju, mis on ainulaadsed ja a Eesti äris sageli esmakordsed,» ütles ta. iKuid mitte tööjuubeli pärast ei soovinud Eesti ärihaid nüüd Swissôteli ballisaalis Stalmeistri kätt suruda, vaid sellepärast, et temast sai sellel nädalal Tallinki juhatuse esimees. Ettevõtte senine käilakuju Enn Pant suundub Tallinki nõukogusse ja valitakse tõenäoliselt nõukogu esimeheks.

Kui Pant 1996. aastal rahandusministeeriumi kantsleri ametikohalt laevafirmasse suundus, siis õige pea, 1999. aastal kutsus ta ministeeriumis rahvusvahelisi fi-

nantssuhteid korraldanud Stalmeistri enda juurde ametisse.

Nüüd on Tallinki tormilise kasvu aastad läbi ja varem suuri muutusi juhtinud Stalmeister kavatseb firma sisemiselt tugevamaks muuta. Uute liinide avamist või järgmiste laevafirmade ostmist tema töölaual ei ole. Et rahule jääksid nii kliendid

kui ka aktsionärid. Vähemalt nii selgitas ta Postimehele. Mida see ka ei tähendaks.

Ja lendama Tallink ei hakka, ehkki publik hakkas juba sellist pilti vaimusilma ette manama. Lendama hakkab Tallinki suuraktsionär Infortar. Arvatakse, et lendama hakkab Pant. andres reimer

4 || EESTI || POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Inimesed ei taha kuidagi paroolikaardist loobuda

Andrus Ansip ei vaimustu igast oravaparteiga liitujast Reformierakonna endine kauaaegne esimees Andrus Ansip ütles, et kuigi ta isiklikult ei ole mõnest parteivahetajast väga vaimustuses, ei ole erakond kunagi teinud uutele liitujatele takistusi. Ta ütles Kuku raadio saates «Nädala tegija», et ei pea parteivahetusi niivõrd erakonna, kuivõrd nende inimeste enda probleemiks. Oktoobri lõpus teatasid oravaparteisse astumisest seni IRLi kuulunud Eerik-Niiles Kross ja ja Yoko Alender. postimees.ee

Jens Stoltenberg väisab neljapäeval Eestit NATO peasekretär Jens Stoltenberg (pildil) külastab järgmise nädala neljapäeval Eestit, tegemist on oktoobris ametisse astunud NATO uue peasekretäri esimese Eesti-visiidiga. Välisministeeriumi pressiesindaja sõnul on visiidi kava veel täpsustamisel. Praegu on teada, et Stoltenberg kohtub president Toomas Hendrik Ilvese, peaminister Taavi Rõivase, välisminister Keit PentusRosimannuse ja kaitseminister Sven Mikseriga. postimees.ee

Suur osa ID-kaardi omanikest ei kasuta seda elektroonselt, sest on endiselt harjunud panga paroolikaartidega. Need pole teatud tehingute jaoks aga enam piisavalt turvalised.

Tänavu jaanuaris avas maanteeamet keskkonna eteenindus.mnt.ee, kus saab kontrollida sõiduki tausta enne ostu sooritamist, vormistada sõiduki omanikuvahetuse, tellida uue registreerimistunnistuse postiga, muuta sõiduki kasutajate andmeid, kustutada sõiduk ajutiselt registrist ning muuta ja anda volitusi. Septembris lisandus ka võimalus uuendada juhiluba, mille saab koju tellida lihtkirjaga.

«Sõiduki omanikuvahetuse teenuse leviku probleemiks on see, et inimesed kasutavad aktiivselt pankade paroolikaarte.

Me teeme küsitlusi, miks ini-

mesed tulevad büroosse ja ei kasuta e-teenuseid, siis öeldakse, et pole ID-kaardi PIN-koode või sertifikaate,» nentis maanteeameti peadirektori asetäitja Lauri Lugna.

Viimati nimetatud asjaolu takistab e-teenuste juurutamist, kuivõrd paroolikaardid pole teatud tehingute jaoks piisavalt turvalised. Nii tullakse neid toiminguid, mida paroolikaartidega sooritada ei saa, tegema büroodesse.

Lugna sõnul sai maanteeamet sertifitseerimiskeskusest teada, et Eestis oli 5. septembri seisuga 1 221 536 aktiivset ID-kaarti. Viimase kuue kuu jooksul on seda elektrooniliselt kasutanud aga vaid umbes 450 000 inimest.

Sertifitseerimiskeskuse müügi- ja turundusosakonna juhataja Sandra Roosna ütles,

et enam kui 1,2 miljoni ID-kaardi omaniku seas on nii täiskasvanud kui ka lapsed. Samas eelistab umbes 60 protsenti e-teenuste kasutajatest paroolikaarti ID-kaardile ja mobiil-ID-le.

Riigi infosüsteemi amet (RIA) mõõdab autentimist riigiportaalis eesti.ee. Sinna sisenetakse ID-kaardiga siiski rohkem kui panga kaudu. Esimese poolaasta jooksul on eesti.ee keskkonda sisenenud 56 protsenti inimestest ID-kaardiga ja 37 protsenti läbi panga. Ülejäänud kasutavad mobiil-ID lahendust.

RIA infoturbe ekspert Anto Veldre selgitas, et ID-kaart

1 221 536 ID-kaardi omanikust on vaid umbes 450 000 seda viimase kuue kuu jooksul elektrooniliselt kasutanud.

on turvalisem seepärast, et selle kasutamiseks vajab inimene teadmist (PIN) ja eset (kaart) korraga.

«Et vajatakse kahte asja korraga, siis nimetatakse seda ka veel kahefaktoriliseks autentimiseks. Kui nüüd keegi paha inimene leiab võõra ID-kaardi ning sellele pole just PIN-koode peale kirjutatud, siis e-teenusesse sisenemiseks seda kuritarvitada ei saa,» selgitas ta.

Swedbanki teatel kasutab üha rohkem inimesi mobiilipanka, millesse sisenemiseks on kõige kiirem ja mugavam viis mobiil-ID, kuid seda võimalust kasutab vaid 25 protsenti eraklientidest. See tähendab omakorda, et 75 protsenti eraklientidest kasutab mobiilipanka sisenemiseks kas panga paroolikaarti või PIN-kalkulaatorit. Tiina Kaukvere

PÖFFi fookus on Poola filmikunstil

53

miljonit eurot suunab siseministeerium järgnevatel aastatel Ida-Virumaale investeeringuteks.

Sven Mikser allkirjastab uuel nädalal Javelinide ostulepingu Kaitseminister Sven Mikser allkirjastab tuleva nädala teisipäeval tankitõrjesüsteemi Javelin ostulepingu. USA välisministeerium kiitis raketisüsteemi müügi Eestile heaks juba oktoobri alguses. Tehingu maht on 55 miljonit dollarit ehk ümberarvutatult 43,3 miljonit eurot. Eesti on avaldanud soovi osta Ameerika Ühendriikidelt 350 tankitõrjeraketti Javelin, samuti laskeseadeldisi, sihikuid, õpperakette, varuosi jms. BNS

Soomusväelased saavad koolitust Soomes Eesti soomusväelased hakkavad alates tuleva aasta veebruarist koolitust saama Soome soomusvägede koolis Panssarikoulus. Koolitustele lähevad nii ohvitserid, allohvitserid kui ka kadetid. Kursused puudutavad erinevaid valdkondi masinate juhtimisest ja pardarelvade käsitsemisest taktika ja hoolduseni. Soomes väljaõppe läbinud kaitseväelased hakkavad omakorda koolitama teisi Eesti kaitseväelasi. Eesti ja Holland kirjutavad 44 jalaväe lahingumasina CV90 ja toetusmasinate hankelepingule alla detsembris. BNS

Paat ja rong toovad Haapsalule kenasti sisse Haapsalu linnavalitsuse teatel teenis huvirong suvega umbes 18 000 eurot ja paar nädalat merereise teinud aurupaat 4500 eurot, vahendas portaal Läänlane. Virumaa Teataja

Tarand võõrustab Brüsselis kodutuid Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand kutsub Brüsselis külla 13-liikmelise rühma Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse kliente, et näidata neile kohapeal, mida Brüsselis tehakse. tallinncity.ee

Postimees.ee küsitlus Kas olete kiirlaenu võtnud?

3%

6%

Jah, üks kord

Jah, korduvalt

2781 vastajat

91% Ei

Eile anti Tallinnas Nordea kontserdimjas pidulik avalöök Poola-fookusega 18. Pimedate Ööde filmifestivalile (PÖFF).

Festivali ametlik avafilm «Varssavi 44» on üks Poola kinoajaloo edukaimaid linateoseid, esimeste

linastuspäevadega müüdi üle poole miljoni kinopileti. «Varssavi 44» linastuse eel poseerisid produtsent Jan Kwiencinski (pildil vasakult), režissöör Jan Komasa, PÖFFi direktor Tiina Lokk ning peaosalised Anna Próchniak ja Józef Pawłowski koos PÖFFi

hundiga. Tänavusel PÖFFil näidatakse rekordiliselt kümmet rahvusvahelise ja üheksat Euroopa täispika filmi esilinastust. Kokku linastub festivalil 260 täispikka mängu- ja dokumentaalfilmi ning teist sama palju lühi- ja animafilme. PM foto: mihkel maripuu

Jarmo Aderi haiglaarve Tais oli 3400 eurot Kahe nädala eest Lõuna-Tais Phuketis puhkusel olles õnnetusse sattunud Jarmo Aderi (pildil) seisund ei olnudki nii kriitiline ning tema haiglaarve oli väike võrreldes kümnetesse tuhandetesse eurodesse küündinud annetustega, mis laekusid tema isa, tuntud personaaltreeneri Argo Aderi kontole.

Vachira Phuketi haiglas Jarmo Aderi eest hoolitsenud meditsiiniõde Methavee Maneesri rääkis, et noormehel juhtus mopeediõnnetus. 26 aastat haiglas töötanud õe sõnul ei ole liiklusõnnetuses midagi ebatavalist, sest vihmahooajal on Phuketis teed märjad ja ilmselt Ader lihtsalt libises. Maneesri sõnul ei ole välismaalastel üldse mõttekas sel ajal mopeediga ringi sõita.

Jarmo Ader lahkus haiglast neli päeva tagasi, siis maksti ka

kogu arve ära. Selleks oli 4265 USA dollarit ehk umbes 3422 eurot (sama suurusjärku kinnitas ka teine juhtumiga kursis olev isik, kes ametikoha tõttu soovis jääda anonüümseks – M. M.).

Maneesri sõnul oli noormehe seisund haiglast lahkudes hea. Austraalias töötanud ja Taisse sukeldumislaagrisse tulnud Ader ei mäletanud vaid õnnetusega seonduvat. Medõde kinnitas, et see on ajukahjustuste puhul tavaline.

Jarmo Ader oli Maneesri sõnul tõesti kolm-neli päeva koomas, millest esimesed kaks veetis intensiivravis. Tal diagnoositi difuusne (Eesti Kliinilise Neurofüsioloogia Seltsi sõnaraamatu järgi «aju laiematel aladel esinev» – toim) ajukahjustus. Ajuoperatsiooni siis-

ki vaja ei olnud, küll aga tehti talle väiksemaid operatsioone, näiteks näopiirkonnas.

Miks Jarmo Ader juba kaheksa päeva pärast välja sai?

«Tal olid vigastused, aga ajuoperatsiooni ei olnud vaja. Tal ei olnud mingit võimetust – ta sai kõndida, süüa,» lausus Maneesri.

Argo Ader kommentaare ei andnud. «Oleme neuroloog-kirurgi juures, ei saa rääkida. Kogu info, mis puudutab Jarmot, saate minu Facebooki leheküljelt. Ärge mind palun enam tüüdake,» vastas ta vaid.

Viimaste andmete järgi laekus Jarmo Aderi raviks annetusi ligi 20 000 euro eest. Lisaks teatas IF Kindlustus, et noormehel oli kindlustus olemas ja tema ravikulud kaetakse 30 000 euro piires. Kü-

simustele, mis saab ülejäänud annetatud rahast, kui kriitiline Jarmo Aderi seisund ikkagi oli ja miks ta ei ole jaganud fotosid oma pojast, Argo Ader ei vastanud.

Viimane, 10. novembrist pärinev postitus personaaltreeneri Facebooki lehel lõppeb sõnadega: «Tahame väga poja koju tuua. Tõsine mure on, et ajukahjustus on väga suur. Sellest on väga raske kirjutada. Homme on jälle päev, püüan siis millalgi veidi juurde kirjutada. Aitäh Teile kõigile, kes Te Jarmole kaasa elate.»

Argo Ader on varem Postimehele öelnud, et haiglaarvele lisandub ka muid kulutusi, nagu näiteks mopeedi kinnimaksmine. Tais kohapeal andsid Jarmo Aderi vanematele öömaja aga sõbrad. Marian Männi

6 || EESTI || POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

priit pullerits

vanemtoimetaja

E

erik-Niiles Kross, kellega ma pole elu sees rääkinud, tunnistab, et ootas mu kõnet. Selge, et talle oli asjade käigust ette kantud.

Sest tema ülehüpet Reformierakonda oli seni meedias lahatud vaid parteilisest vaatepunktist – et mis talle IRLis ei sobinud. Aga sootuks tähelepanuta oli jäänud küsimus, miks võttis juhtiv valitsuserakond oma ridadesse mehe, kelle USA, Eesti olulisim julgeoleku tagaja ja liitlane, on kuulutanud juba aastaid tagasi persona non grata’ks. Ehk inimeseks, keda oma riigi territooriumile mitte lubada.

Kui keegi võiks teada USA silmis mustas nimekirjas Krossi Reformierakonda vastuvõtmise tagamaid, siis küllap oravapartei mõjukad niiditõmbajad Kristen Michal ja Rain Rosimannus.

Vähe vastuseid

VASTAMATA KÜSIMUSED. Eerik-Niiles Kross põikas IRList Reformierakonda, aga minevik tuleb talle ka sinna järele.

Luurates endise luuraja järel foto: kristjan lepp / kroonika

Michal, Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimees, ei vasta kahe päeva jooksul ühelegi mu telefonikõnele ega SMSile.

Rosimannus, kes on tuntud sõnumisuhtleja, vastab palvele vestelda Krossist ja tema minevikust vasturünnakuga: «Ärge muutuge oma lugudega IRLi Kesknädalaks. Kross oli samasugune Kross ka IRLis, ka IRLi valitsuses oleku ajal. Midagi pole muutunud.»

Täpsustan, et teemaks on Krossi sissesõidukeeld USAsse.

Rosimannus pareerib: «Ma pole kuulnud, et Kross sooviks kaasa lüüa USA poliitikas. Ikka Eesti omas.»

«Ah sa mait, ma ei teadnudki!» lähen temaga samale lainele. «Olgu IRLiga, nagu oli, aga fakt on see, et nüüd on Kross oma USA-keeluga Reformierakonna probleem.»

«See on nüüd küll väga vana uudis,» vastab Rosimannus. Ja saadab viite aasta tagasi Eesti Ekspressis ilmunud intervjuule, kus Kross tunnistab: «Vastab tõele, et ma mingil perioodil ei ole saanud [USAsse] sõita.» Küsimusele, miks, vastab ta: «Põhjendust mul ei ole.

See juhtus samal ajal, kui venelased tulid välja selle Arctic Sea süüdistusega.»

Läkitan Rosimannusele SMSi: «Tean seda. Aga seal pole kogu tõde.»

Rosimannus ei vasta enam.

Terve lõppeva nädala teise poole tegelesin krossilikult luuretööga. Tunnistan ausalt: luurasin endise luuraja järele. Teisisõnu kuulasin hästi informeeritud inimeste juures maad. Mitte ükski neist ei reetnud, mis on Krossi USA-keelu põhjus – või ei tea seda nemadki. Ühelt pärisin, et kui teadjate hulk Eestis jääb alla viie, siis olgu telefonis kaks sekundit vait. Mille peale tuli mõne sekundi pärast naer ning keeldumine sedagi kinnitada.

Mõistagi jäävad kõik nood allikad salajasse. Sest nagu üks neist märkis: kui midagi peaks temaga seostatavalt välja tilkuma, jääb meie jutuajamine viimaseks.

Küll aga möönsid kõik vestluspartnerid, et igal juhul peab olema Krossi tegu, millega ta

ameeriklasi ärritas, äärmiselt tõsine, sest muidu poleks Ameerika, Eestile sõbralik riik, tema viisat tühistanud. Enamgi veel, lisasid mõned allikad: ameeriklased olla keeldunud Krossile määratud sissesõidukeeldu tühistamast hoolimata sellest, et nii mitmedki Eesti kõrgema ešeloni poliitikud olevat püüdnud neid keelitada otsust üle vaatama. Seegi polevat kõik: ameeriklased on Krossi suhtes jätkuvalt äärmiselt jäigad, välistades igasuguse järeleandmise, väitis üks allikas.

USA suursaatkond Tallinnas viitab eraelu kaitsele ja keeldub kommenteerimast Krossi viisaküsimust.

Presidendi kantselei kinnitas, et Toomas Hendrik Ilves küll ei ole ameeriklastega Krossi küsimust arutanud.

Sedasi ringlevad Krossi USA-keelu kohta endiselt mitmed kuuldused. Alates tema seotusest Arctic Sea kaaperdamisega (ühe mu allika kinnitusel ei ole see kindlasti sissesõidukeeluga seotud) ja Eestis loodud küberkaitsesüsteemide loata müümisega ning lõpetades põrkumisega Ameerika huvidega Ladina-Ameerikas ja USAd kahjustava tegevuse vahendamisega.

Kuna Kross pole seni andnud ammendavaid vastuseid, märkis üks salaallikas: «Kogu selles loos puudub Krossil igasugune alibi. See ei tähenda süüdi olekut, aga teeb süüdi olemise palju tõenäolisemaks.»

Teine allikas lisas, et Krossi hingel ei saa olla kriminaalset tegu, sest muidu oleks ta kriminaaluurimise all.

Täitevametisse asumise eeldus on see, et suhted Ameerikaga tuleb enne klaariks saada ja sissesõidukeeld tühistada.

Peaminister Taavi Rõivas (RE)

Kahtlemata pole Krossi USA-keeld küsimus, millest juttu tegemine Reformierakonda rõõmustaks. Partei peasekretär Martin Kukk, kui teemaga tema poole pöördun, proovib poliitikute viimase aja uut võtet: et räägiks algul off-the-record ehk ainult omavahel ja pärast teeme intervjuu. Keeldun, sest sedasi püüaks ta mind lõksu: avaldaks mulle infot, mida võin juba niigi teada, aga ei saaks seejärel kasutada. Seejärel palub Kukk saata küsimused e-kirjaga.

Päev hiljem saan oma kuuele küsimusele neljalauselise vastuse, sh: «Krossi kohta on meedias levitatud igasuguseid lugusid, selle põhjal võib teda lausa omaette nähtuseks pidada, aga objektiivselt võttes – kui ta sobis toonase valitsuserakonna IRLi ridadesse aseesimehena, siis küllap ei ole ta kellegile kahjulik, olles Reformierakonna lihtliige.»

Ent Krossi kohta on tekkinud küsimus ka reformierakondlastel. Erakonna juhatuse liige Valdo Randpere lubab reedeõhtuses «Kolmeraudse» jutusaates, et võtab Krossi teema üles erakonna juhatuses. «Minu jaoks on alati olnud veider, et ta ei oska kahele küsimusele vastata: miks venelased teda tahavad ja miks ameeriklased teda ei taha?» lausus Randpere TV 3 saates.

Reede ennelõunal sõidab peaminister Taavi Rõivas Pärnusse. Krossi küsimus on nüüd ka tema kui Reformierakonna esimehe probleem. Teeme kii-

POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

relt läbi tuttava «räägiks enne off-the-record»-rituaali – ei, aitäh! – ja asume asja juurde.

Vestleme ligi pool tundi. Järgnevalt olulisim.

«Kas te teate, miks Kross on ameeriklaste silmis persona non grata?» küsin.

«Ei tea,» vastab Rõivas.

«Kui teaks, ei saaks öelda.»

«On teid peaministrina Krossi asjus briifitud?»

Peaminister selgitab «Seda, mille kohta peaministrit briifitakse, ei saa avalikult kommenteerida. Aga mulle ei ole esitatud infot, mis takistaks teda osalemast Eesti poliitikas, sealhulgas parlamendi töös.»

«Mida ütlete selle kohta, et Kross on juhtivas valitsuserakonnas nüüd oluline nimi, aga samas kehtib talle USAsse sissesõidu keeld?»

«See, et Krossil on sissesõidukeeld, on teada fakt. Aga Eesti seaduste järgi ei piira see tema osalemist ühiskondlikus elus ega valimistel.»

«Kas Krossil on lootust pärast valimisi mõnele täitevvõimu kohale?»

«Ma ei näe takistusi, miks ta ei võiks töötada riigikogu liikmena. Täitevametisse asumise eeldus on see, et suhted Ameerikaga tuleb enne klaariks saada ja sissesõidukeeld tühistada. Ma ei kujuta ette, kuidas saaks täitevvõimu ametis töötada, kui ei saa vabalt reisida.»

«Kas kavatsete Krossi USAsse sissesõidu keelu tühistamise võtta jutuks Ameerika esindajatega?»

«Sellist plaani mul ei ole.

Ma ei usu, et see on koht, kus poliitiliselt sekkuda. Küllap Kross saab sellega ise hakkama. See ei ole riiklikku sekkumist vajav küsimus.»

Eile varaseks ennelõunaks on Kross juba ootel, millal viimaks temaga ühendust võtan.

Tunnistan, et ei saanud seda teha enne, kui eelinfo kogutud.

Kross ei tee ettepanekut, et «räägiks enne off-the-record».

Churchilli tarkus Ta meenutab, kuidas 2010. aasta lõpus kutsuti teda telefonitsi viisakalt Tallinnas USA konsulaati, kuidas ta ulatas seal läbi luugi passi ning umbes viie minuti pärast oli sellesse kleebitud USA viisale löödud tempel «Revoked» – tühistatud.

Pärinud põhjuse järele, kuulis Kross USA esindajalt vastuseks, et saatkond ei tea põhjusi.

Kross väidab, et USAsse sissesõidu keelu saamise asjaolud on talle siiamaani arusaamatud. Jah, ta on kuulnud igasuguseid versioone, aga pooletunnises usutluses kinnitab, et need on jaburad – kas lausa valed või kaheldavad.

«Kuna enda teada ei ole ma midagi sellist teinud [mille pärast viisat tühistada],» lausub Kross, kui on kõik versioonid tagasi lükanud, «saan järeldada ainult seda, et põhjus ei ole mitte tegu, vaid ilmselt keegi Ameerika süsteemis usub mingit väljamõeldist või tõlgendab midagi valesti ja sinnapaika see asi on jäänud. Seda on väljaspoolt väga keeruline ümber lükata, kui ei tea, milles on asi.»

Kas ameeriklased võiksid tema asjas lõpuks järele anda?

Selle kohta meenutab Kross kunagist Briti peaministrit Winston Churchilli, kes on öelnud: ameeriklased teevad lõpuks alati õige otsuse, pärast seda kui on kõik muud variandid ära proovinud.

Kross lükkab kõik kuuldused tagasi priit pullerits

priit.pullerits@postimees.ee

Eerik-Niiles Kross ütleb, et ei ole viimastel aastatel talle kehtestatud USAsse sissesõidu keeldu vaidlustada üritanud, sest ei pea poliitikuna õigeks seda teemat Eesti Vabariigile liiga palju jalgu toppida.

Mida USAsse sissesõidu keeld endast täpsemalt kujutab?

Mul oli vanast ajast, kui Eesti ja USA vahel kehtis viisarežiim, pikaajaline viisa, mis oli antud minu tollastest ülesannetest lähtuvalt. Formaalselt võttes ameeriklased tühistasid selle 2010. aasta lõpus. Põhjust ei ole mulle öeldud. Ma ise ei tea, et mul oleks mingitki põhjust olla USAsse sissesõidu keelu all.

Kas olete hiljem proovinud taotleda USAsse sissesõidu luba?

Vahetult pärast viisa tühistamist üritasin kompida, kui tõsine see asi on, aga nii kaugele ei ole läinud, et oleksin hakanud end küsimustega peale suruma.

Selle kohta, mis on viisa tühistamise põhjus, olen kuulnud linna pealt versioone, mis on kõik olnud suhteliselt jaburad. Üks versioon on see, et olen esinenud Ameerika valitsuse agendina Guatemalas. Selle kohta oskan öelda, et ma ei ole Guatemalas käinud. Ma ei ole lõuna poole Mehhikot jalgagi tõstnud, ja Mehhikos käisin viimati 1993 või 1994, kui olin Washingtonis ametis. Tõsi, minu ettevõttel Trustcorp on olnud Guatemalas ühe energeetikaettevõttega nõustamisleping.

Teine versioon on see, et viisa tühistamine on Arctic Sea kaaperdussüüdistuse mingisugune järelm või tulem. Et ameeriklased on otsustanud, et niikaua kui nad püüavad venelastega hästi läbi saada – viisakeeld pandi ajal, kui president Barack Obama reset-poliitika Venemaaga oli veel vägagi elus –, ei taha nad endale seda probleemi, mis võib tekkida, kui olen nende territooriumil ja venelastel peaks tekkima mingi huvi hakata mind välja nõudma.

Välistada ei saa ka seda, et venelased on midagi kuskile sokutanud – seda nad oskavad.

Võib olla, et keegi on jäänud uskuma midagi, mida venelased räägivad.

Ma ei oska Arctic Seaga seotud versiooni hinnata.

Ise pean kõige tõenäolisemaks kahte asja. Ilmselgelt on tegemist mingisuguse pahatahtliku infoga või valearusaamaga. Pärast 11. septembrit on imelihtne sattuda ameeriklaste süsteemis mingisse nimekirja, näiteks lennukeelu nimekirja.

Viisa tühistamine tundub Eestist vaadates väga haruldane, aga see ei ole unikaalne. Eks ma eeldan, et varem või hiljem saabub lahendus. Ühe versiooni järgi olete vahendanud arenevatele riikidele küberkaitsesüsteeme, mis on Eestis USA osalusel välja töötatud ja mille müümiseks ei ole teil olnud õigust.

Ma ei ole seda versiooni isegi kuulnud. Tõele vastab see, et oleme Trustcorpiga proovinud vahendada mõne Eesti et-

tevõtte e-lahendusi, aga need on tsiviilsed, ning mingil määral nõustanud küberkaitse alal, aga et seal oleks litsentsiprobleeme... Minu ettevõte ei ole kunagi otseselt kellegi teise asja müünud, vaid vahendanud. Ei kujuta ette, et see võiks olla mingi teema.

Veel üks versioon räägib, et Kross olevat vahendanud oma firma kaudu Eestile sõbralikus riigis kellegi teise käe läbi narkoäri, relvakaubandust või terrorismiga seotud tegevust.

See on küll täielik väljamõeldis. Ma ei ole vahendanud ühtegi sellist asja.

Kas olete teinud plaani, mida ette võtta, et keelust lahti saada?

Praegu ei ole mõnda aega sellega tegelenud ja kindlasti ei hakka ka enne valimisi sellega tegelema.

USAsse sissesõidu keeld teeb teil ilmselt võimatuks täitevvõimus osalemise, isegi kui peaksite riigikogu valimistel saavutama hea tulemuse. Olete nõus?

Eesti valitsemise otsustab ikka Eesti valija, mitte ükski välisriik. Kui valija on otsuse teinud, siis olen kindel, et lõpuks ei jää ka minu viisa tühistamise küsimus mingiks takituseks.

Teie USAsse sissesõidu luba tuleb päevakorda ja saab lahendatud?

Kui Eesti Vabariigil on põhjendatud huvi see küsimus lahendada, siis olen kindel, et kõik osalised lähenevad sellele senisest teistmoodi.

8 || EESTI || POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

HALL KARDINAL. Kallaste formaalsed juhid on n-ö tankistid,

Kallaste varilinnapea nils niitra reporter

E

hkki kohus kõrvaldas Kallaste linnapea Viktor Nukka ametist juba mullu märtsis, istub nüüdseks omastamises süüdi mõistetud mees endiselt linnapea kabinetis ja juhib omavalitsust abilinnapeana.

Linnavalitsuse endine pearaamatupidaja ja üks omastamisskeemi peaarhitekte Aive Laumets töötab aga firmas Arve RP, mis osutab Kallastele raamatupidamisteenust.

Linnapea kohusetäitjaks on aga valitsev koalitsioon määranud Igor Goidin-Karlovi, kes töötab põhikohaga kaabeltelevisioonifirma STV Tartu osakonna juhatajana. Goidin-Karlov peab olema väga võimekas inimene – vaevalt leidub Eestis teist linnapead, kes juhib linna põhitöö kõrvalt. Kas ei võiks tema eeskuju nakatada teisigi omavalitsusi?

Küsisin Goidin-Karlovi käest, kust ta selle energia võtab. Mees teatas, et tal on koosolek, ja neljapäev talle vestlemiseks ei sobinud.

Postimehele teadaolevalt elabki Goidin-Karlov Tartus.

Ta on kunagi kandideerinud ka Konstitutsioonierakonna ridades riigikokku ja valimisliidu Initsiativa nimekirjas Tartu linnavolikokku.

Kümme kummalist päeva Mullu sügisel jõudis kümmekond päeva Kallastet juhtida ka Lydia Reisenbuk, kellele tehti kiiresti selgeks, et teda oli vaja sisuliselt allkirju vorpivaks tankistiks, mitte linnajuhiks.

«Kui mind kutsuti sinna tööle, siis sain ma asjast nii aru, et vajatakse linnapead, ja minu kogemus lubab linnapea olla küll,» rääkis ta. «Tekkis paraku selline kummaline olukord, et ma ei saanud endale töölauda ega tööarvutit. Alul mõtlesin, et lihtsalt nii kiiresti ei jõuta asju korda seada. Istusin siis suure volikogu laua taga ja üritasin tööd teha.»

Kui Reisenbuk mainis töölaua puudumist, teatanud linnasekretär, et iga päev ei olegi vaja tööl käia. «Ma tõesti ei saanud aru, kuidas mul pole vaja iga päev tööl käia. See kõik oli lihtsalt nii üle mõistuse ja kummaline!»

Kõige hullem oli tööarvuti puudumine. «Nukka lihtsalt andis vahepeal oma arvutit, et hakka siis tegema,» lisas Reisenbuk. «Seal olid mingid paroolid, proovisin paar korda ja ei saanud isegi internetti sisse.

Mul ei olnud midagi!»

Volikogu lauaga samas kabinetis oli ka linnapea töölaud, mille taga istus ikkagi tol hetkel arendusspetsialistiks palgatud Nukka. Ühel hommikul püüdis ökonomist-raamatupidaja kõrgharidusega Reisenbuk juba häirivalt palju linnapea olla. «Ütlesin siis Nukkale, et see asi tuleb ära teha, ta läks endast välja ning teatas, et tegelikult on te-

ma linnapea ja mina ei ole üldse keegi,» lausus ta.

Kui Reisenbuk oli tunnikese järele mõelnud, jõudis talle pärale, et ta võeti linna formaalseks juhiks selleks, et keegi annaks allkirju ja teeks, mida kästakse.

Paradoksaalsel kombel tegi just Reisenbuk oma viimasel tööpäeval kohtu poolt linnapeaametist kõrvaldatud tagandatud Nukkast abilinnapea.

«Tahtsin sealt ära minna ja tekkis probleem, et kui ma lahkun, siis ei saa linna nimel enam lepinguid alla kirjutada, ja nii ma tegingi Nukkast abilinnapea,» lisas ta. «Ma ei ole isegi pettunud, see oli lihtsalt üks väga kummaline aeg minu elus.»

Ka Kallaste volikogu esimees Fjodor Plešankov on kriminaaluurimise all – prokuratuur kahtlustab teda toimingupiirangu rikkumises. Kohalik kalandusettevõtja on nimelt osalenud volikogu istungitel, kus on hääletatud tema osalusega ettevõtete huvides. Sellistest hääletustest tuleb end taandada, aga Plešankov seda ei teinud.

Eelmisel nädalal riputas Nukka vastutava isikuna riigihangete registrisse hanketeate, mis puudutab Kallaste laevaremondi slipi ehk laevade veest väljatõmbamise rajatise sissesõidukanali setetest puhastamist.

Teate järgi on seda vaja, et reisipraam Koidula pääseks slipini.

Tegelikult on Kallaste sadama kinnistu koos sadamakanaliga sellesama volikogu esimehe Plešankovi firma valduses ning kõik seal toimuv ka tema huvides. Euroraha eest rajatud slipp jääb sadamakanali lõppu ja nüüd siis tegeleb linnavalitsus Plešankovi kanali süvendamisega praami Koidula vajaduste sildi all. Postimehele teadaolevalt pole Koidula seni Kallaste sadamas käinud, aga ju siis nüüd läheb.

Kriminaaluurimise ajal olid Nukka ametivolitused linnapeana peatatud, sel esmaspäeval astus ta linnapea ametist lõplikult tagasi, ent jätkas vähemasti eile abilinnapeana.

Küsisin volikogu esimehelt Plešankovilt, millal ikkagi Nukka Kallaste linnavalitsuse tolmu jalgadelt pühib.

Esmaspäeval astus Viktor Nukka linnapea ametist lõplikult tagasi, ent jätkas vähemasti eile abilinnapeana.

«Meil tuleb esmaspäeval uus volikogu, siis valime uue linnavalitsuse,» lausus Plešankov. «Sellest kuupäevast Nukka enam kindlasti linnavalitsuses ei tööta.»

Küsisin Plešankovilt, kuidas saab suuromastaja Laumets töötada firmas, mis osutab nüüd linnale raamatupidamisteenust. «Aga ta ei tööta ju Kallaste linnavalitsuses,» vastas Plešankov.

Jah, aga ta töötab firmas, mis teeb linnale raamatupidamist. «Mis siis,» lausus volikogu esimees.

Kallaste opositsionääri ja en-

Viktor Nukka (pildil paremalt) kandis tänav tusmärgi juurde nelke. Samas viibisid ka v

dise linnapea Jaak Üpruse sõnul püüdis volikogu opositsioon seoses omastamisskandaaliga esmaspäeval eraldi umbusaldada nii Nukkat, Plešankovi kui ka samuti koalitsiooni kuuluvat revisjonikomisjoni esimeest.

Hääletus kukkus läbi. Üpruse hinnangul juhib Kallastet maffia, kes jagab omavahel linna raha. «Esmaspäeval valib volikogu uue linnavalitsuse ja tõenäoliselt saab linn nüüd ka linnapea,» lisas ta. «Sisuliselt jääb ta nukuvalitsejaks, linna valitseb Plešankov ja ma ei oska öelda, kas Nukka jääb abilinnapeaks.»

Kas Nukka lahkub?

Nukka sõnul vabastas linnavolikogu ta sel esmaspäeval ametlikult linnapea kohustustest ja linnavalitsus esitas ka lahkumispalve.

Küsisin, millal ta kavatseb ise abilinnapea kohalt lahkuda. «Minu töö üle otsustab valimisliit, mitte mina isiklikult,» lausus ta. «Kui nemad otsustavad, et ma jätkan, siis ma jätkan, kui otsustatakse, et ma ei jätka, siis ma ei jätka ka.»

Kas seda mõtet ei ole, et marsiks lihtsalt Kallaste linnavalitsuse hoonest välja ja tagasi enam ei läheks?

«On neid mõtteid olnud küll ja küll, aga mina ei ole selline indiviid, kes müüb ja ostab ja vahetab. Kui oleme kokku leppinud, et valimisliit on ühtne, siis lähen ma kõigepealt valimisliidu juurde,» ütles ta.

Tartus STV heaks töötava linnapea kohusetäitja GoidinKarlovi võimekuse kohta ütles Nukka, et keegi ei sundinud teda sellele kohale asuma. «Seadus ei keela mitmes asutuses töötamist,» lausus ta.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014 || EESTI || 9

omastamises süüdi mõistetud endine linnapea jätkab liidrina.

a töötab põhikohaga Tartus

vu 9. mail, nn Suure Isamaasõja lõpu päeval armeepõlvest pärinevaid aumärke ning viis Kallaste mälesfoto: erakogu volikogu esimees Fjodor Plešankov ja linnapea Igor Goidin-Karlov (tagaplaanil).

Kokkuleppemenetlus • Tartu maakohus tunnistas 15. oktoobril Kallaste endise linnapea Viktor Nukka (45) kokkuleppemenetluses süüdi omastamises ja võltsitud dokumentide kasutamises. Linnavalitsuse endine pearaamatupidaja Aive Laumets (55) ja endine vanemraamatupidaja Kiira Leonova (48) tunnistati süüdi samades kuritegudes ning lisaks veel dokumentide võltsimises.

• Kohus mõistis Nukkale ühe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga, mille jooksul peab ta alluma kriminaalhoolduse käitumiskontrollile. Laumets ja Leonova peavad kandma aastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.

• Kallaste linnavalitsuse esitatud tsiviilhagi katteks peab Nukka tasuma 11 325, Laumets 16 245 ja Leonova 14 974 eurot. Osa kuritegudega tekitatud kahjust on süüdistatavad praeguseks juba hüvitanud.

• Süüdistuse järgi pandi kuriteod toime ajavahemikus 2010. aasta algusest kuni 2012. aasta augustini.

• Pea- ja vanemraamatupidajaid süüdistati selles, et nad sõitsid endise linnapeaga kooskõlastatult linna kulul reisibüroo kaudu Türki puhkama, kuid sõit oli vormistatud hoopis koolitusena.

• Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus koguti tõendid, mille alusel esitati kõnealustele isikutele süüdistus selles, et nad esitasid linnale võltsitud või fiktiivseid tšekke ja arveid, mille alusel maksti neile linnakassast raha. allikas: tartu maakohus

10 || MAJANDUS || POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ÄRILAUSE Eestis on käes aeg teha üks korralik maksureform, sest protsendipunktidega mängimisest ei ole enam kasu.

Keskerakonna aseesimees Kadri Simson. BNS, 14.11

Parvlaevahanke asjus ei algatata menetlust Rahandusministeerium ei algata järelevalvemenetlust majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) korraldatud RohukülaHeltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinide operaatorihanke üle, millega MKM tunnistas TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping pakkumise hankel edukaks. Järelevalvemenetluse algatamist taotles Väinamere Liinid. BNS

652

miljardi dollarini on kasvanud Apple’i turuväärtus.

Estonian Airi kahjum suurenes

Transferwise’i finants- ja pangaoperatsioonide juhi Triin Hertmanni sõnul on IT-ettevõtete eelis see, et töötada saab paindliku ajagraafiku alusel.

Lennufirma Estonian Airi tänavu üheksa kuu müügitulu oli 52,2 miljonit ja kahjum 6,4 miljonit eurot, ent mullu samal perioodil oli ettevõtte müügitulu 55,4 ja kahjum kuus miljonit eurot. majandus24.ee

Tallinlaste tasuta rongisõit pealinnas võib lõppeda Tallinlaste tasuta rongisõit linna piires võib lõppeda, sest Tallinn peab reisijate rohkuse tõttu Elronile maksma esialgu kokku lepitud summast mitu korda rohkem ning arvet kergitab ka tänasest kehtima hakkav piletihinna tõus. Kui selle aasta alguses planeerisid Tallinna linn ja Elron inimeste arvu, kes Tallinna piirkonnas hakkavad rongiga sõitma, ei osanud keegi aimata, et neid inimesi on ligi viis korda rohkem. err.ee

Reklaamipiirang viib kanalid kahjumisse

Viis ELi riiki on vajunud deflatsiooni

«Tarbijakrediidi reklaami keelustamisel raadios ja televisioonis kaotavad Eestis tegutsevad kommertsjaamad aastas vähemalt 3,6 miljonit eurot reklaamitulu,» ütles Eesti Ringhäälingute Liidu juhatuse esimees Toomas Vara. BNS

Eurostati andmetel oli oktoobris viis Euroopa Liidu riiki deflatsioonis.

Kreeka aastainflatsioon oli oktoobris –1,8 protsenti ja Hispaanias oli see –0,2 protsenti.

Bulgaarias oli aastainflatsioon –1,5 protsenti ning Poolas ja Ungaris –0,3 protsenti. BNS

OMX TALLINN

762,30 ▲ 0,34%

1000 800 600 XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

X 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

2,92 ▼ –33,02%

X 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,915 0,00 Baltika 0,479 -2,24 Ekspress Grupp 1,050 0,00 Harju Elekter 2,720 1,12 Merko Ehitus 7,050 0,00 Nordecon 1,010 -0,98 Olympic Group 1,840 0,55 PRFoods 0,700 0,00 Silvano Fashion 1,830 -0,54 Skano Group 0,938 0,00 Tallink Grupp 0,654 1,24 Tln Kaubamaja 4,990 -0,20 Tallinna Vesi 13,10 0,00 Järvevana 0,830 0,00 Pro Kapital Grupp 2,510 0,00 Trigon Property 0,421 -4,10

14.11 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,433 0,58 Hiina jüaan 7,623 -0,12 Jaapani jeen 144,940 0,74 Kanada dollar 1,415 0,31 Leedu litt 3,452 0,00 Norra kroon 8,453 -0,04 Poola zlott 4,229 0,03 Rootsi kroon 9,237 -0,07 Rumeenia leu 4,427 -0,07 Šveitsi frank 1,201 -0,02 Briti naelsterling 0,794 0,40 Taani kroon 7,443 0,01 Tšehhi kroon 27,653 0,03 Ungari forint 306,120 -0,08 USA dollar 1,243 -0,16 Venemaa rubla 58,828 1,36

bns

foto: sander ilvest

MIS SOOKVOODID? Kuigi igast viiest IT-töötajast vaid üks on naine, on tegu valdkonnaga, kuhu neid väga oodatakse.

IT-äri ootab naisi marge tubalkain majandusreporter

Ü

ks põhjuseid, miks naised hindavad tööd IT-firmas, on just paindlik tööaeg – statistika kohaselt kulutavad naised kodustele töödele ligi kaks korda enam aega kui mehed.

«Kui ma neile ütlen, et kui lapsed haigeks jäävad, siis nad saavad kodus töötada, on nad väga rõõmsad ja tänulikud,» ütles IT-ettevõtte Transferwise finants- ja pangaoperatsioonide juht Triin Hertmann.

Isegi kui inimene on õhtuses vahetuses, saab ta võtta lapse lasteaiast, toimetada ning kodust edasi töötada. «See on väga suur pluss, mida ei osata Eestis veel väärtustada,» ütles ta.

Põhimõtteliselt on IT-valdkonnas võimalik asukohast täiesti sõltumatu töömudel, mille ainsateks eeldusteks on ligipääs internetile ning valmidus töötada vaid meilide ja videokõnede vahendusel.

Hertmann ise alustas magistriõpinguid ühekuuse lapse kõrvalt ning läks Transferwise’i tööle, kui laps oli pooleaastane. «Püüdsin teha kõike siis, kui sain – tööd tegin valdavalt lapse uneajal, loengumaterjalid lugesin diktofonile ja kuulasin pargis kärutades neid üle,» meenutas ta.

Esimene aasta oli tema jaoks väga paindliku graafikuga, sest alluvaid tal veel polnud. Nüüd on tal üle 30 alluva, kellest vaid kaks on mehed, fi-

nants- ja makseoperatsioonide osakonnast.

Hertmann ütles, et kulutatud ajast olulisem on see, et töö oleks tehtud. Kui sa inimesse usud ja paned talle kogu vastutuse tema töö eest, saad sa temalt vastu ka jäägitu kohusetunde. Isegi kohati liiga palju, mistõttu juhtub, et inimene teeb ületunde. Eriti ettevõttes, mis kasvab nii kiiresti kui Transferwise, tuleb koormuse kasvades teadlikult tööülesandeid ümber jagada ja abi paluda. Seda tööd, mida Hertmann tegi kaks aastat tagasi üksinda, teeb nüüdseks 60 inimest. «Kui ma poleks teadlikult ülesandeid ära andnud, oleksin praegu väga läbipõlenud,» ütles ta.

Kiiresti arenev ettevõte Transferwise on praeguseks väga kiiresti kasvav IT-ettevõte, mis pakub valuutavahetusega seotud ülekandeid pankadest märksa soodsamalt. Tööpõhimõte on lihtne: kui sa soovid kanda raha eurost naeltesse, siis kannad raha Transferwise’i eurokontole. Transferwise kannab sama summa oma naelakontolt saajale. See nõuab vaid kahte kohalikku makset ning mingit valuutavahetust ega naelte ostmist ei toimu.

Praegu lisandub Transferwise’i kontorisse keskmiselt 20 inimest kuus. Kuigi seda on palju, pole töötajaid leida üldiselt raske. Välja arvatud arendajaid, keda otsitakse tikutulega nagu igal pool mujalgi.

Janika Liiv, kes töötab Toggl OÜs programmeerijana, sattus infotehnoloogia alale pigem asjaolude kokkulangemisest kui suurest soovist. Tema keskkooli lõpukirjand läks oodatust kehvemini ning ta ei

saanud suurema populaarsusega humanitaaraladele sisse.

«Lõpuks lihtsalt kasutasin kainet mõistust ja otsustasin, et infotehnoloogiaga seotud eriala valides on mu tulevik raudselt kindlustatud, ning olgugi et ma programmeerimisest IT Kolledžisse sisse astudes eriti ei teadnud, olin kindel, et leian sealt ikka midagi, mis mulle huvi pakub,» ütles Liiv.

Ta lisas, et kuigi ta ei teadnud, mida teha tahab, teadis ta, et tahab olla inimene, kes suudab oma teadmiste ja oskustega midagi ära teha. «IT-süsteemide arendamise eriala tundus selles mõttes hea partii ja seni pole ma oma valikut kahetsema pidanud. » Liiv märkis, et kuigi temalgi on võimalus teha tööd suvalisel ajal suvalisest kohast, ta seda võimalust eriti ei kasuta.

«Seni pole mul olnud vajadust ega tahtmist neid võimalusi ära kasutada, sest kontoris käimine on nii mõnusaks tehtud, aga tore on elada teadmisega, et ma seda teha saan, » ütles ta. Kuna töö neelab ta tihti endasse, siis on tema aja peremeheks tööülesanded ja kood, mitte tema ega tööandja.

ruldased ja paistavad silma,» ütles Hertmann.

Mõned ettevõtted üritavad naisi isegi liiga innukalt tööle saada. «Aeg-ajalt tuleb ka ette, et naiste valdkonda meelitamiseks tehakse ülearu nunnu-roosasid kampaaniaid, millel võib olla hoopis vastupidine efekt,» ütles naisi ITsse julgustava MTÜ TechSisters kaasasutaja, disainiagentuuri Velvet äriarendaja ja disainijuht Mari-Liis Lind.

Isegi kui inimene on õhtuses vahetuses, saab ta võtta lapse lasteaiast, toimetada ning kodust edasi töötada.

Inimene peab end tõstama Kuigi IT-valdkonnas on naised üsna tagasihoidlikult esindatud, ei tähenda see, et nad pole sinna teretulnud.

«Minu jaoks on oluline, et inimene tõestaks end tegude, mitte sõnadega. Kui naine on tark ja suudab end tõestada, siis on tal pigem eelis. Nad on ha-

Naised toovad meeskonda tasakaalu – kui arvestada, et toodetel on kasutajate hulgas nii mehi kui naisi.

Tema sõnul toovad naised meeskonda tasakaalu – kui arvestada, et pea kõigil toodetel ja teenustel on kasutajate hulgas nii mehi kui naisi, siis on suisa hädavajalik, et tooteid arendaksid mehed ja naised, arvestades kõikide inimeste kasutajamugavust.

Palgaläbirääkimistel tuleb neilgi ilmutada otsustavust.

«Aeg-ajalt kuuleb, et ka IT-sektoris on samal kohal töötavate naiste palgad madalamad kui meestel, aga olen veendunud, et see pole reegel, vaid pigem kinni igas indiviidis ja tema enesekindluses palgaläbirääkimistel,» ütles Lind.

Ta märkis, et inimesed valivad töö IT-valdkonnas kindlatel põhjustel. «Enamasti on levinud kaks suunda, miks ITsse tullakse: ollakse tõsised asjaarmastajad või on kampaaniad äratanud huvi teema ning kõrgelt tasustatud töökoha vastu.

Kindlasti on üheks mõjutajaks ka seesama pandlik töögraafik ja -koht, kuna paljud noored on võrdlemisi ettevõtlikud ega soovi traditsioonilist üheksast viieni tööpäeva,» ütles ta.

POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014 || MAJANDUS || 11

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

PÕLLUMAJANDUS. Filmitegelase nimekaimude Tšeburaškinite Moskva-lähedase piimatööstuse käive on 6,5 miljonit eurot.

Kuidas Potsatajaga kohut käia, et piima müüa jaanus piirsalu Moskva

M

oskvas elavad vennad Tšebu rašk inid, kes said USAs hiilgava majandushariduse, läksid Venemaale tagasi ning hakkasid lehmi kasvatama.

Nende nullist pihta hakanud äri on seni olnud puhas edulugu. Venemaa otsuse taustal hakata ise tootma toitu nii palju kui võimalik tekib küsimus, mis vendade piimaärist nüüd veel edasi saab. Kui edukaks on võimalik tänasel Venemaal saada, kui eesmärk on kõike teha hästi korralikult ja kvaliteetselt?

Tore lugu oli vendadel juba võitlusega õiguse pärast kasutada oma nime iseenda toodetud piima müümisel.

Venemaal on nimelt juba nõukogude ajast väga populaarne multifilmitegelane Tšeburaška. Eesti kodudes tuntakse seda suurte kõrvadega armsat elukat Potsataja nime all. Selle tegelase mõtles 50 aastat tagasi välja kirjanik Eduard Uspenski, kes 1990. aastatel registreeris Tšeburaška ka kaubamärgina Venemaa patendiametis.

Kolm aastat pidasid Vladislav ja Stanislav Tšeburaškin patendiametiga võitlust. Patendiamet ei tahtnud kuidagi nõus olla sellega, et nad tohiksid omaenda maal omaenda loomadega toodetud piima müüa omaenda nime all.

Alles tänavu suvel õnnestus neil võime veenda, et nende perekonnanimi on vanem kui Potsataja tegelaskuju ning et logo Vendade Tšeburaškinite Farm ei kasuta ära kirjanik Uspenski tegelase loodud positiivset mainet.

Vähe head piima Põllumajandusega soovitas vendadel 2000. aastate algul tegelema hakata nende isa pärast seda, kui oli andnud lastele USAs hea hariduse. Põllumajandus oli tollal Venemaal täiesti madalseisus, kuid Kaug-Põhjas Norilskis sealse maailma suurima niklitehase jäätmete puhastamisega korraliku kapitali teeninud Tšeburaškin-vanem nägi just seetõttu põllumajanduses tulevikku. Ta arvestas, et kvaliteetne toit peab ükskord ka Venemaal hinda minema.

Kõigepealt ostsid vennad Moskva oblastis kahe lagunenud kolhoosi varad ning hakkasid piima tootma. Mõne aastaga oli neil 4500 looma, neist 2500 lüpsilehma. Kõik veised tõid nad sisse välismaalt, peamiselt Ungarist.

«Meil läks väga hästi, sest kvaliteetset värsket piima oli turul vähe,» rääkis Vladislav Tšeburaškin (40). «Seejärel tekkis meil huvi, kuidas seda piima võimalikult kvaliteetsena lõpptarbijani viia.»

Vladislav Tšeburaškini sõnul on piima hind Venemaa kehtestatud toidu sisseveo keelu tõttu kerkinud 15-20 foto: jaanus piirsalu protsenti ning see tuleb nende piimatööstusele kasuks.

Sel sügisel avasidki Tšeburaškinid Moskvast pooleteisetunnise autosõidu kaugusel moodsa tehase, mille võimsus on sada tonni piimatooteid päevas. Nende eesmärk on pääseda 12 miljoni elanikuga Moskva turule värske, nii-öelda elusa piimaga ja kvaliteetsete piimatoodetega. Esimesed Moskva poed müüvad nende piima praegu 140 rubla liiter (2,6 eurot). Võrdluseks, tavaline, pastöriseeritud poepiim maksab Moskvas keskmiselt 60 rubla liiter (1,1 eurot).

Vene suurima majanduslehe Vedomosti hinnangul saavad väikse ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtted Venemaal tänu Kremli kehtestatud importtoidukaupade piirangutele harukordse võimaluse turule pääseda ja seal oma koha leida.

Vladislavi sõnul ei mõjuta sanktsioonid nende plaane esialgu kuidagi. «Kui see piirang kehtib ainult ühe aasta,

Tšeburaškinite palgal on farmides ja piimatehases 300 töötajat. Keskmine palk on 30 000 rubla.

siis see ei aita Venemaa põllumajandust,» väitis ta. «Äriplaanide tegemisel saaks arvestada impordipiirangutega, kui see embargo kehtiks vähemalt viis aastat.»

Vladislav lisas, et üldise hinnatõusu tõttu tuleb impordikeeld muidugi kasuks. Võrreldes aasta algusega on Moskva poodides näiteks piimaliitri hind kallinenud 15–20 protsenti.

Farmidesse ja tehasesse on Tšeburaškinid investeerinud 1,2 miljardit rubla (tänase kursi järgi 22 miljonit eurot), sellest pool kulus tehase rajamiseks.

Tehase ehitamise raha loodavad nad tagasi teenida kümne aastaga. Käive tuleb neil tänavu 350 miljonit rubla (6,5 miljonit eurot).

Laenata on kallis Tähelepanuväärne on see, et pankadest pole nad laenanud sentigi. Venemaal on laenud keskmise suurusega ettevõtja jaoks endiselt väga kallid. Kõik on nende enda raha ja Vladislavi sõnul «laenud partneritelt».

Vendade Tšeburaškinite lugu meenutab veidi nõukogude riigi lõpuaastatel populaarset komöödiafilmi Jack Vosmjorkinist, kes 1917. aasta revolutsiooni ajal põgenes Venemaalt Ameerikasse ja tuli siis tagasi, et hakata tema meelest vabal Nõukogudemaal farmeriks, aga

lõppes see kõik muidugi katastroofi ehk kolhoosiga.

Tšeburaškinid teevad ise uutmoodi kolhoosi, kus töötajad ise tahavad töötada. Tšeburaškinite palgal on neljas farmis ja piimatehases 300 töötajat. Keskmine palk on 30 000 rubla (555 eurot) kandis. Seda pole eriti palju, aga arvestada tuleb, et Moskva ümbruse endistes kolhoosikülades pole kuskil võimalik eriti tööd leida. Selle rahaga saab maal elatud, kui sul on oma elamine ja majapidamine.

Spetsialistide töölemeelitamiseks ehitasid Tšeburaškinid tehase lähedale 24 korteriga majad, kus töötajad peavad maksma vaid kommunaalkulud, ning pärast kümneaastast töötamist saavad nad korterid endale.

«Spetsialiste tehasesse ja farmidesse otsime mööda Venemaad taga,» tunnistas Vladislav. Farmides käivad loomi pidevalt üle vaatamas loomaarst ja zootehnik Saksamaalt, sest selle ala häid spetse ümbruskonnas lihtsalt pole.

Vladislav Tšeburaškin ütles, et nad rõhutavad meelega kõige loomisel, tootmisel ja ehitamisel kvaliteeti ja korralikkust: «Meie laiem eesmärk on tõsta farmerluse prestiiži Venemaal ja et sellega tegelejad oleksid uhked oma töö üle.»

12 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014

Vatikan hakkab pakkuma kodututele pesemisvõimalust Paavst Franciscuse (pildil) määruse järgi rajatakse Vatikani kodututele kohad, kus nad saavad tasuta dušši võtta. Dušiprojekt algatati pärast seda, kui paavsti esindaja oli kohtunud kodutuga, kes keeldus söömast, kuna oli pesemata ja haises, edastas YLE. Kodutud saavad tulevikus end pesta Püha Peetruse väljaku kolonnaadide juures asuvates WCdes. Lisaks Vatikanile rajatakse kodutute pesemiskohad umbes kümmekonna kiriku juurde Roomas.

Dušiprojekti eestvedaja on paavsti ametlik almuste jaga-

ja, poola päritolu piiskop Konrad Krajewski.

Krajewski teatas väljaandele La Stampa, et kohtus ühe Sardiiniast pärit kodutuga, kellel oli 50. sünnipäev ning kes on kümme aastat Roomas kodutu olnud. Piiskop kutsus mehe koos endaga sööma, kuid mees keeldus esmalt, öeldes, et ta haiseb liiga hullusti, et süüa puhta laua taga.

Lõpuks läks kodutu Krajewskiga siiski Hiina restorani sööma. Seal kõneles ta, et Roomas leidub kodututele alati palju süüa, kuid pesemisvõimalusi ei ole. postimees.ee

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, VALIS@POSTIMEES.EE

KONTVÕÕRAS. Rootsi ametivõimud kinnitasid piiririkkumist ja nõudsid riigipiiri austamist.

Võõras alus Rootsi vetes mari kamps välisuudiste toimetaja

R

ootsi kaitsejõud tulid avalikkuse ette konkreetsete tõenditega võõra veealuse tegevuse kohta Stockholmi saarestikus, kuid kindlale süüdlasele näpuga ei osutanud.

Eilsel pressikonverentsil rääkisid juhtunust ja näitasid avalikkusele tõendusmaterjalidest fotosid peaminister Stefan Löfven, kaitseväe juhataja kindral Sverker Göranson ja kaitseminister Peter Hultqvist.

Göransoni sõnul pole mingit kahtlust, et oktoobris liikus saarestikus võõra riigi väike allveelaev. «Tegemist on väga tõsise rikkumisega,» lisas ta.

Rootsi territoriaalvetes liikunud laeva päritolu kohta ei saa aga midagi kindlat öelda.

Samas on selge, et tegemist oli sõjalaevaga.

Kindrali kinnitusel on olemas kolm kindlat tõendit sellest, et saarestikus tõepoolest viibis allveelaev. Esimene neist on ühe tavakodaniku 17. oktoobril tehtud foto, kus on näha allveelaeva ülemist äärt.

«Fotol olev valge vaht on pärit allveelaeva ventiilidest väljuvast veest,» lisas Göranson ja kinnitas, et kaitseväel on veel teisigi fotosid.

Kindral ei tahtnud oletada, mida allveelaev Rootsi vetes tegi. «See oleks üksnes spekulatsioon,» nentis ta.

Pressikonverentsil näidati ka merepõhjast tehtud fotot, kus oli näha seal lebanud miniallveelaeva kere värske jälg.

Allveelaeva päritolu oleks saa-

Rootsi peaminister Stefan Löfven (pildil vasakult), kaitseminister Peter Hultqvist ja kaitseväe juhataja Sverfoto: reuters/scanpix ker Göranson eile pressikonverentsile suundumas.

Mereoperatsioon • Leidis aset 17.–24. oktoobrini • Osales enam kui 200 kaitsejõudude sõdurit ja mereväelast • Maksumus vähemalt 2,2 miljonit eurot allikas: rootsi ametivõimud

nud kindlalt tuvastada juhul, kui see oleks kätte saadud ja laev oleks olnud sunnitud pinnale tõusma.

Göransoni sõnul on tõendid väga kindlad. Samas pole selgust, kas fotol olev allveelaev on sama, mis jättis merepõhja jälje.

Hultqvisti sõnul kavatseb valitsus kaitsta Rootsi territoriaalset puutumatust kõikvõimalikul viisil. «Toimunud piiririkkumine on jõhker ja täiesti andestamatu,» märkis ta.

Löfven kordas üle, et allveelaeva päritolumaa kohta kind-

lat teavet pole. Ta ei tahtnud hakata kaitseväelt saadud teabe põhjal spekuleerima.

«Mõningaid järeldusi võib teha, kuid valitsuse ja vastutustundlike poliitikutena saame jääda üksnes faktide juurde.

Me ei tea, kes on piiririkkumise taga, kuid võin kinnitada selle eest vastutavatele isikutele, et seda ei saa kuidagi aktsepteerida ja me nõuame Rootsi riigipiiri austamist,» lausus Löfven.

«See on täiesti andeksandmatu, me tugevdame suutlikkust tuvastada oma territooriumile sissetungijaid,» rääkis Rootsi valitsusjuht. «Ma ei taha, et tekiks selline arusaamine, justkui oleks meie riik akuutses ohus.»

Göransoni selgituse järgi on põhimõtteliselt kõigil riikidel, mis evivad allveelaeva, võimalik omada ka miniallveelaevu.

Samas ei saavat ta kindlalt öelda, millistel riikidel see arsenalis leidub.

Kindrali sõnul saadi nüüd

kindlaid tõendeid ühe väikese allveelaeva kohta. «Seal võis olla ka mitu laeva, kuid ma ei saa seda kommenteerida,» lausus ta.

Hultqvisti sõnul kinnitab intsident arvamust, et julgeolekuolukord lähipiirkonnas on teravnenud. Kaitseminister rõhutas Rootsi ja Soome omavaheliste suhetes tähtsust ning tõi esile koostööd teiste Põhjamaadega ning NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO vahel.

Rootsi kaitsejõud ja merevägi alustasid 17. oktoobril Stockholmi saarestikus suurt mereoperatsiooni tavakodanike tähelepanekute ning varasema vastava informatsiooni alusel, et selgitada välja, mis ja kes vee all tegutseb.

Kui esmalt saadi vihjeid juhuslikelt pealtnägijatelt, siis nüüd suudeti saada neile kinnitust kaitsejõudude sensorite abiga ja toimunus pole mingit kahtlust. See, milliste tehniliste abivahenditega juhtunule jälile saadi, on saladus.

Moskva suurendab survet Pariisile jürgen tamme

jyrgen.tamme@postimees.ee

Kuigi Prantsuse presidendi kantselei kinnitusel kohtub François Hollande täna või homme Austraalias G20 tippkohtumisel oma Vene kolleegi Vladimir Putiniga, et arutada ka Moskvaga sõlmitud sõjalaevade müügi lepingut, ei pruugi laevade saatus veel niipea selguda.

Poolte vahel sõlmitud leping näeb väidetavalt ette, et Prantsusmaal on õigus pikendada laevade üleandmise tähtaega kuni kolm kuud. Pariis on esimese laeva – Vladivostoki – üleandmist tellijale alates septembrist korduvalt edasi lükanud, kuigi lepingu järgi tulnuks Vladivostok üle anda oktoobris.

Viimati seadis Pariis uue tähtaja oktoobri lõpus, kui Prantsuse kaitseminister JeanYves Le Drian lubas otsust novembris. Samas on president Hollande lihtsalt öelnud, et lõplik otsus laeva üleandmise kohta tuleb õigel hetkel.

Küll aga ei toimunud eile Lääne-Prantsusmaal Saint-

Nazaire’is Vladivostoki üleandmise tseremooniat, nagu kuulutas Vene asepeaminister Dmitri Rogozin oktoobri lõpus, avaldades oma Twitteri kontol ka Vene riikliku relvamüügiettevõtte Rosoboronexport juhile väidetavalt Prantsuse kaitsetööstushiiu DCNS saadetud kutse.

Üleandmine veebruaris?

Vene meedia andmetel valmistavad Rosoboronexporti advokaadid ette hagi DCNSi vastu. Rosoboronexport on nimetanud selliseid väiteid valeks.

Põhjendatud alus DCNSi kohtusse kaebamiseks tekib Rosoboronexportil veebruaris, kui Pariis lepingu järgi esimese laeva üleandmist enam edasi lükata ei saa.

«Kõikide ootuste kohaselt annab Prantsusmaa sel ajavahemikul kopterikandjad üle Vene mereväele,» ütles anonüümne sõjalis-diplomaatiline allikas eile Vene uudisteagentuurile Interfax. «Vastasel juhul seisab Prantsusmaa silmitsi järjekordse probleemiga, millele lisanduvad ka sotsiaalsed

pinged Prantsuse laevatehastes, kes ei tea, mida kopterikandjatega edasi teha.»

Sama allikas ei pidanud tõenäoliseks võimalust, et Prantsusmaa need laevad kellelegi teisele müüks või rendiks.

«Nende müümine kolmandatele riikidele pole eriti võimalik, sest kopterikandjad kohandati vastavalt Vene mereväe vajadustele.»

Seesuguse ettepaneku on teinud näiteks rühm USA kongresmene, kelle hinnangul võiks Prantsusmaa müüa või rentida Venemaa tellitud helikopterikandjad NATO-le. Kaheksa kongresmeni tegid ettepaneku kuu alguses NATO peasekretärile saadetud kirjas.

Väidetav ultimaatum Vene uudisteagentuur ITARTASS viitas aga anonüümsele sõjaväeallikale Brüsselis, kelle sõnul puudub NATO-l raha, et tasuda isegi pool kahjurahast, kui Prantsusmaa otsustab lepingut rikkuda ja laevu Venemaale mitte üle anda. Võimalik kahjusumma ületaks allian-

si tänavuse eelarve kahekordselt, väitis allikas, kelle tausta agentuur ei täpsustanud.

Prantsuse meedia kirjutas eile Vene uudisteagentuuridele viidates Moskva poolt Pariisile esitatud ultimaatumist. Kes selle esitas, jäigi selgusetuks. Venemaa uudisteagentuurid viitasid «anonüümseks jäänud kõrgele allikale», kelle sõnul valmistab Moskva ette erinevaid tegevuskavu. Allika sõnul peab Prantsusmaa olema valmis «tõsisteks finantsnõueteks», kui novembri lõpuks pole esimest laeva üle antud. Prantsuse päevalehe Le Monde teatel keeldusid Kreml ja Vene kaitseministeerium kommentaaridest.

«Härra Putin, nii need asjad ei käi,» ütles aga Le Figaro vahendusel Prantsuse sotsialistliku võimuerakonna peasekretär Jean-Christophe Cambadélis. «Prantsusmaa on iseseisev riik, kes otsustab, kas ta soovib Mistralid kohale toimetada või mitte,» lisas ta.

DCNSi esindajad ei soovinud väidetavat ultimaatumit kommenteerida.

ARVAMUS kultuur 15. NOVEMBER 2014 NR 320

AIMAR VENTSEL

PEREKONNA DEFINEERIMINE MITMENAISEPIDAMISEST TÄNAPÄEVA EESTI MINIPERENI

PEETER VOLKONSKI, FRIDON SAKVARELIDZE, KADRI VEERMÄE VESTLUSRING GRUUSIA TULEVIKUST VLADIMIR SAZONOV HIRMUKALIFAATI EHITAV ISLAMIRIIK TOETUB AJALOOLISTELE VÕTETELE JA LÕPETAB SAMA REHA OTSAS INDREK TARAND NOOR EESTI • JAAN MARTINSON EESTI POLE PÕHJAMAA EGA VAIMULT VABA LAURI KÄRK KÕIGI MAADE KINEASTID, ÜHINEGE?! • LUULEHETK PROHVETLIK ÕPETLANE PEETER LANGOVITS KAARDITAKSOFONID • KUNO-JACKSON KUKESEEN TALLINKI RÖSTLAEVAD

2 || FOOKUS || AK || POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014

Hirm ja terror, mida külvab Islamiriik Lähis-Idas, on paraku alati olnud ajaloos väga oluline inimeste psühholoogiline mõjutamisfaktor. Sellepärast ongi vägivald Islamiriigi üks alussambaid, kirjutab assürioloog Vladimir Sazonov.

HIRMUKALIFAAT: VÄGIVALD JUMALA

B

rutaalse ideoloogia ja sellest lähtuva sama julma terroripoliitika ajaloolised juured Lähis-Idas ulatuvad islamieelsesse ajastusse, mil esimesed despootlikud suurriigid (nt Uus-Assüüria impeerium) olid Lähis-Ida regioonis alles tekkimas. Tegelikkuses püsibki 21. sajandi alguses mõnes mõttes imekombel sündinud kalifaat (IS) paljuski tänu tema poolt läbi viidavale hirmu ja terrori poliitikale, kuid kindlasti ka tänu heale ettevalmistusele, väljaõppele, relvastusele, rahastusele jne.

Islamiriik müüb naftat, gaasi, tegeleb orjakaubandusega, inimröövidega jne. See organisatsioon üritab lõigata kasu igalt poolt, kust seda annab teha, ning kuigi islam usuna ei toeta inimeste tapmist, ei propageeri orjakaubandust ega julmi piinamismeetodeid, on väga küünilised ja pragmaatilised Islamiriigi võitlejad nõus teostama kõike, et nende võim regioonis säiliks.

Džihadistid ISi näol kutsuvad oma toetajaid üles ususõjale lääne vastu ja selles toetutakse salafistlikele ideoloogidele, kuid ka koraanile, kust nopitakse välja kohad, mis nagu õigustaksid vägivalda ja sallimatust, nagu näiteks (suura 9:29-30, Haljand Udami tõlkes): «Võidelge nendega, kes ei usu Jumalat ega viimset päeva, kes ei pea keelatuks seda, mille Jumal ja tema sõnumitooja on keelanud, nagu ka nendega Raamatu rahva hulgast, kes ei järgi tõelist usku, kuni ei hakka omaenese käega ja alandlikult maksma kümnist. Juudid on väitnud: «Uzair on Jumala poeg.» Kristlased on väitnud: «Messias on Jumala poeg». Kuid need on pelgad sõnad, mis nende suust on tulnud, ja meenutavad juttu, mida rääkisid need, kes olid uskumatud ammu enne neid. Et Jumal neid nuhtleks! Nad on väga kaugel (tõest)!»

Kui uskuda seda lõiku üheksandast suurast, siis isegi pühakirjaga rahvastel – juutidel ja kristlastel – pole äärmuslaste silmis lootustki saada õigele teele ja nad pole sugugi «paremad» kui muud uskmatud, ku-

na nad eksivad ja on tõest väga kaugel. Sellised kohad koraanis on islamistidele aluseks viia läbi ususõdu, tappa ja piinata inimesi, müüa neid orjadeks jne. Ilmselt üks kõige tuntumaid panislamistlikke rühmitusi on kurikuulus Moslemi Vennaskond, mis loodi 1928. aastal Egiptuses ja mis oli hiljuti Egiptuses ka võimul, seni kuni see polnud kukutatud suvel 2013.

Moslemi Vennaskonna asutaja Hassan al-Banna unistuseks oli panislamistliku impeeriumi või hiigelkalifaadi loomine Hispaaniast Indoneesiani ning ta väljendas oma põhimõtteid järgnevalt: «Jumal on meie eesmärgiks, koraan aga meie õigus, prohvet on meie juht, džihaad on meie tee ning surm Allahi (Jumala) eest on meie ülim taotlus.»

Al-Banna moto sobib hästi ka ISi võitlejate programmiks.

Liberalismile, sõnavabadusele, muudele demokraatlikele väärtustele ja põhimõtetele ega ka usuvabadusele Islamiriigis kohta ei leidu, kuna koraan ja šariaat on islamistidele põhiseaduseks, kõikide normide ja seaduste alus, ideede ja maailmavaate vundament.

Selleks et levitada salafistlikku ideoloogiat, tapavad ISi võitlejad julmalt sadu ja tuhandeid inimesi Iraagis ja Süürias. Eriti neid, kes pole nõus ISi ametlikku kurssi ja ideoloogiat toetama. Aga tapetakse ja piinatakse ka neid, kes pole džihadistide silmis õiget usku – jeziidid, druusid, kristlased, šiiidid. Igale vastutegevusele Islamiriigi suhtes vastab IS jõhkra genotsiidi ja terrori lainetega.

N

äiteks oktoobri lõpus tapeti Ramadi linnas palju inimesi. Sealsamast ühishauast on leitud 150 laipa. Anbari provintsis tapeti ligi 70 meest, kellest suurem osa oli teeninud Iraagi politseis või Sahwa rühmituses, mis tegutseb ISi vastu. Samas Anbari provintsis mõrvasid ISi võitlejad hiljuti veel ligi sada sunniidi hõimuliiget, tapeti nii mehi, naisi kui lapsi. Osal neist raiuti pead maha.

Väga sageli tuleb selliseid teateid jõhkrast vägivallast, mida IS kasutab Iraagis ja Süürias

nii oma vastaste vastu kui ka tsiviilelanikkonna suhtes. Piinamised, tapmised on ISi poliitika üks alussambaid, millega IS loodab külvata hirmu rahva seas, suruda maha vastupanu.

Islamiriik käitub oma terrori poliitikas sarnaselt muistsete Araabia kaliifidega, aga ka neile eelnenud Pärsia, Assüüria ja Babüloonia julmade despootidega, nagu nt Tiglatpileser III, Sennaherib või Kyros II, kes Süüria ja Iraagi aladel ning ka mujal Lähis-Ida regioonis tegid palju koledaid asju – sh massiliselt küüditasid tuhandeid, nende käsul torgati inimesi pimedaks, raiuti otsast jäsemeid, päid, nüliti nahka jne.

A

ssüüria impeeriumi üks julmemaid, küünilisemaid ja külmaverelisemaid valitsejaid oli endine edukas kindral ja vallutaja kuningas Tiglatpileser III (8. sajandil eKr). Ühes oma raidkirjas räägib see «Assüüria Hitler» vähemalt 72 950 Urartu kuningriigi inimese küüditamisest ning seoses sellega mainib Tiglatpileser III, et ta tappis julmalt Urartu sõjamehi: «nende [sõjamehi] ma tapsin [ja] täitsin mägede kuristikud [nende laipadega]».

Ta õigustas oma ekspansioonipoliitikat ja massmõrvamisi jumalate tahtega. Jumala nimel tegid assüürlased koledaid asju – naha nülgimine, peade maharaiumine, piinamine jne, kõike seda, mida teeb tänapäeval Islamiriik Allahi nimel.

Kuigi ISi ja Assüüria impeeriumi vahel on rohkem kui 2600 aastat, on neil palju ühiseid jooni. Tundub, et selles mõttes pole Lähis-Idas viimase 2500–3000 aasta jooksul erilist muudatust või arengut toimunud – samad julmad meetodid, mis olid kasutusel 3000 aastat tagasi ja varemgi, on kasutusel ka tänapäeval.

Lisandunud on vaid modernne relvastus, tehnoloogia, internet jne, mis teevad olukorra Lähis-Idas veelgi keerulisemaks, kui see oli kunagi ammu.

Süüriat valitsev Assadi klann on ka paistnud silma jõhkrate tegudega. Mõlemad Assadid, nii isa Hafez kui ka ta poeg Bashar on kasutanud repressiivseid meetodeid nii oma vastaste kui ka tsiviilelanikkonna vas-

tu. Siiski on Assadi klann tunduvalt mõõdukam ja leebem kui IS. Islamiriigist märksa leebemaks ja inimlikumaks osutub ka Saddam Hussein, kes on samuti paljude silmis olnud julm valitseja. Teadagi oli Husseini Iraagis läbiviidud poliitika aluseks paljuski hirm. Samas muidugi toetas ja arendas Hussein riigi majandust ning pööras erilist tähelepanu muinastsivilisatsioonide uurimisele – muistsele Sumerile, Babülooniale ja Assüüriale, mis asusid kunagi Iraagi territooriumil.

Sellel oli muidugi ka tähtis poliitiline ja ideoloogiline põhjus – Saddami huvitasid muistsed jõhkrad despoodid eeskätt seetõttu, et neilt õppis Hussein valitsemismeetodeid. Näiteks kui 1988 lõppes Iraani-Iraagi sõda, astus Iraagi sõjavägi Saddami käsul Põhja-Iraagis elavate kurdide vastu. See oli väga jõhker sõjaline kampaania, mida võib pidada genotsiidiks. Husseini sugulane al-Majid, tuntud ka kui Keemia-Ali, kes seda operatsiooni juhtis, hävitas 4000 kurdi küla ja keemiarünnaku käigus tapeti 5000 kurdi.

Kurdi-vastases sõjakäigus mõrvati ligi 182 000 kurdi.

Ilma välise abita ja ilma toetuseta nii Iraak kui Süüria riikidena ilmselt kauaks püsima ei jääks ning langeksid veel suuremasse kaosesse.

Väga julm oli Assüüria kuningas Sennaherib (valitses 704–681 aa eKr), kes hävitas 689. aastal eKr täiesti Babüloni linna, uputades seda verre, tappes sadu tuhandeid babüloonlasi. Sennaherib kirjeldab oma kroonikates enamasti vaid sõdu, piinamisi, küüditamisi, massmõrvamisi, linnade hävitamisi.

Näiteks Hirimmu linnaga käitus Sennaherib eriti toorelt: «Hirimmu linna elanikke, kangekaelseid vastaseid, surusin maha relvadega, mitte ühtegi järele jättes. Nende laibad riputasin ma postidele ning ümbritsesin nendega linna.» Oma Babüloonia-vastast sõjakäiku kirjeldab Sennaherib ühes oma kroonikas väga detailselt, uhkustades oma terroripoliitika-

ga: «Minu isanda jumala Aššuri jõuga ma piirasin sisse Babüloonia 89 võimsat linna (ja) kindlust ja 620 väikest maakohta (alevikku) nende ümbruses, vallutasin ja rüüstasin. Urbi, Aramu ja Kaldu inimesi Urukis, Nippuris, Kišis, Hursagkalammas, Kuthas (ja) Sipparis ühes koos linnakodanikega, kes ennast tabada ei lasknud, viisin ma minema ja arvestasin saagi hulka.»

Seejärel kirjeldab Sennaherib küüditamist ja massmõrvamisi, mida ta korraldas: «Minu tagasitulekul vallutasin ma ühtviisi Tu’muna, Rihihu, Jadaqqu, Hamrānu, Hagarān, Nabatu (ja) Li’tau, (minule) mitte truu-alamlikke aramea(hõime). 208 000 inimest, suuri (ja) väikeseid, mehi (ja) naisi, 7200 hobust (ja) muula, 11 073 eeslit, 5230 kaamelit, 80 100 veist (ja) 800 600 lammast viisin ma raske saagina Aššuri maale….»

Sennaheribi poeg kuningas Asarhaddon, kes surus Liibanoni aladele ülestõusnud foiniikia linna Sidoni maha, kasutas eriti tooreid ja jõhkraid meetmeid ülestõusu mahasurumisel. Põgenenud Sidoni kuningas Abdi-Milkuti oli Asarhaddoni käsul vangistatud ning Asarhaddon kirjeldas oma raidkirjas Abdi-Milkuti surma järgnevalt: «Abdi-Milkuti, (sidonlaste) kuningas, nähes mu relvi, põgenes mere keskele. Jumala Aššuri, mu isanda, käsul, ma püüdsin ta kinni kui kala keset merd ning lõikasin otsast tema pea».

Asarhaddoni poeg, n-ö valgustatud despoot, ühe suurima vanaaja raamatukogu (Ninive raamatukogu) rajaja, erudeeritud haritlane, peen esteet, elunautija ja aristokraatlik kuningas Aššurbanipal (valitses 669– 630 eKr) paistis silma oma erilise brutaalsusega. Oma pealinna Ninive aedades armastas ta puhata koos oma naise ja perekonnaga, kuulates ilusat muusikat ja nautides luulet. Ühel assüüria bareljeefil, mis on pärit aastast 645 eKr, on säilinud idülliline banketistseen, kus Aššurbanipal pidutseb Ninive aedades koos oma perekonnaga, nende lähedal asetseb võidetud Elami kuninga Teummani pea, mille Aššur-

POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014 || AK || FOOKUS || 3

NIMEL

banipal lasi ära lõigata.

Oma raidkirjas hoopleb Aššurbanipal: «Mina, Aššurbanipal, Assüüria kuningas, panin Teummani, Elami kuninga pea avalikult vaatamiseks välja, väravate ees linnas.» Ka mitmed Araabia kalifaadi valitsejad ja nende väepealikud paistsid silma erilise jõhkrusega. Islamiriik on võtnud endale eeskujuks muistsed jõhkrad despoodid ja karmi käega Lähis-Ida valitsenud julmad kaliifid.

A

naloogselt Sennaheribi või Asarhaddoniga hirmutab ka Islamiriik oma vastaseid (liberaalsetele normidele toetuvat lääne ühiskonda) seesuguse poliitikaga, šokeerides peade maharaiumisega. Niimoodi käitudes loodab Islamiriik, et lääs enam ei sekku Iraagi ja Süüria siseasjadesse.

Mingi hetk tänavu, eriti kevadel ja suvel, kui IS oli eri-

ti edukas oma vallutustes, kerkis esile küsimus: kas tegelikkuses on Islamiriik nii visa ja kas lagunemisstaadiumis olevad riigid nagu Süüria ja Iraak kaovad lõplikult Lähis-Ida poliitiliselt areenilt juba lähimal ajal ning need neelab alla aina võimsamaks muutuv islamistide rajatud kalifaat?

Aasta lõpus tundub tõenäoline, et see stsenaarium ilmselt aset ei leia, kuid siinkohal peab tunnistama, et ilma välistoetuseta oleksid Damaskus ja Bagdad jäänud väga tõsisesse hätta.

Isegi praegu USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, Kanada ja teiste riikide sõjalisel toetusel, mida saab Iraagi riik ja ISi vastu võitlevad kurdid, ei ole Islamiriigi võitlejaid sõjas kerge võita.

Ilma välise abita ja ilma toetuseta nii Iraak kui Süüria riikidena ilmselt kauaks püsima ei jääks ning langeksid veel suuremasse kaosesse. Miks aga nii?

Siin tuleks otsida põhju-

si ajaloost. Nimelt: nii Iraak kui Süüria on mõlemad olnud alati haprad, ebastabiilsed riiklikud moodustised.

Need loodi 20. sajandi esimesel poolel meelevaldselt ja kunstlikult lääneriikide eestvedamisel. Näiteks Iraagi kui riigi loomine on paljuski brittide nii-öelda kinnisidee tulemus.

Suurbritannia poliitikute rumala otsuse mõrkjaid ja mürgiseid vilju saame süüa täies mahus seni, kuni süda ei lähe pahaks, kuid paraku näib, et oleme veel kaugel sellest, et nende viljade valmimisaeg oleks läbi saamas.

Süüria riik on paljuski 20. sajandi prantsuse poliitikute tegevuse pärand. Mõnes mõttes on Süüria nende ebaõnnestunud lapsuke. Sellega on lood sama kehvad kui Iraagiga. Tegelikkuses ilmselt veelgi kehvemad.

Lootusetus paistab välja igalt poolt. Lepitada ajaloolisi verivaenlasi Süüria ja Iraagi aladel oleks isegi Heraklese jaoks meeletu väljakutse. Peab kurvalt tunnistama ja kons-

tateerima, et need kaks riiki (Süüria ja Iraak) polnud algusest peale väga tugevad ja jätkusuutlikud, kuna nende loomisel ei arvestatud mitmeid olulisi faktoreid.

Arvestamata jäid nii keerulised etnilised ja religioossed suhted kui ka regiooni kultuuriline, ideoloogiline, ajalooline, majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline omapära. 20. sajandi Süüria ja Iraagi lühinägelikud loojad ei teadnud või ei tahtnud teada midagi kohalikest traditsioonidest, tavadest, kommetest ning ka tõsistest sisemistes vastuoludes, mis selles piirkonnas on alati olnud suur probleem.

Muistse Mesopotaamia alad, milleks on tänapäeva Süüria ja Iraak, on juba aastatuhandeid olnud pidev konfliktikolle, kus sõjad hõimude, gruppide, klannide, usulahkude vahel on käinud juba viimased 5000 aastat. Mõnikord on hingetõmbeks võetud väikeseid pause ja on tundunud, et piirkond on maha rahunenud, kuid see on olnud petlik, sest juba kohe-kohe on uus konflikt valla pääsemas. Seda vastuolulist piirkonda on vapustanud ja laastanud nii palju sõdu ja konflikte, mida ükski Euroopa piirkond pole kunagi näinud ja ilmselt ei näegi.

Olles inimkonna üks tsivilistiooni hälle, assüürlaste, elamlaste, pärslaste ja paljude teiste rahvaste ja seejärel ka Aleksander Suure vägede tallermaa, seejärel Rooma ja Sassaniidide impeeriumide pikaajaline tüliõun, seejärel Araabia kalifaadi tuumikala, Ottomani ja Säfavaiidide impeeriumide ihaldusobjektid, olid Süüria ja Iraak alati raskesti hallatavad territooriumid.

Alates 16. sajandi algusest oli Mesopotaamia mitu sajandit Ottomani impeeriumi koosseisus, kuid see polnud rahulik ajastu. Siiski suutsid türklased neid territooriume hädaga pooleks kontrolli all hoida, kuna türklased mõistsid paremini kui eurooplased selle piirkonna keerukat ajalugu ja probleemsust.

Kui aga Ottomani impeerium I maailmasõja tulemusena lüüa sai, lagunes ja lakkas olemast, hakkasid Süüria ja Iraagi saatuse üle otsuseid langetama Euroopa suurjõud – eelkõige just Suurbritannia ja Prantsusmaa poliitikud, kes istusid mugavates kabinettides Pariisis ja Londonis, nautides viskit või head Prantsuse veini, ning Iraak ja Süüria jäid nende jaoks mingiteks kaugeteks hägusteks lapikesteks kusagil maailmakaardil, kus impeeriumid mängisid oma suurt malemängu, tuues ohvriteks rahvaid ja riike.

On vaid aja küsimus, mil islamiäärmuslik salafistlik liikumine, tuntud kui IS, hääbub ja kaob areenilt. Kuid kerkib hirmutav küsimus: kes tuleb asemele?

Süüria ja Iraagi probleemid on paljuski Suurbritannia ja Prantsuse koloniaalpoliitika ning imperialismi pärand. Pärast I maailmasõja lõppu saigi Iraagist brittide hallatav Rahvasteliidu mandaatterritoorium.

Brittide toetusel pandi Iraagi troonile 1921. aastal Hejazist pärit Hašemiidide dünastia. Iraagi

esimeseks kuningaks sai endine Süüria kuningas Faisal I, kes polnud just eriti karismaatiline ja särav isiksus – läbikukkunud Süüria kuningas. Alles 1932. aastal sai Iraagist iseseisev kuningriik.

Süüria on samuti suhteliselt noor riik, mis tekkis samuti 20. sajandil. Süüria oli analoogselt Iraagiga mitu sajandit türklaste võimu all. Ottomani impeerium hõivas Süüria alad 1516. aastal.

Kuni I maailmasõja lõpuni kuulus Süüria Ottomani impeeriumi koosseisu. Pärast Ottomani impeeriumi lüüsaamist I maailmasõjas kuulutati vahepeal iseseisva kuningriigi kehtestanud Süüria prantslaste hallatavaks Rahvasteliidu mandaatterritooriumiks.

1920. aastal Faisal I loodud Suur-Süüria kuningriik (sinna kuulusid Süüria, Liibanoni ja Palestiina alad) püsis vaid mõne kuu. Juba juulis 1920 hõivasid Prantsusmaa väed riigi. Süüria kuningas Faisal I ei hakanud Prantsusmaale vastu ning oli saadetud riigist välja selleks, et hiljem teha karjääri inglaste juures Iraagi marionett-kuningana.

1920–1946 oli Süüria Prantsusmaa kontrolli all. Iseseisev Süüria Vabariik sündis 17. aprillil 1946. aastal.

A

jaloost teame palju näiteid selle kohta, et kui riike tabavad vapustused ning tekib kriis, hakkavad isegi kõige stabiilsemad ja monoliitsemad riigid sageli ragisema ja lagunema, rääkimata juba sellisest vastuolude ja vanade konfliktide koldest nagu Lähis-Ida. Seega pole ka ime, et sellist olukorda kasutavad ära mingid jõud – olgu need islamiäärmuslased või sõjalised huntad.

Mõistagi on Islamiriigi juhtiv ladvik pigem pragmaatiline seltskond kui fanaatikute grupeering, kes otsustas Iraagi ja Süüria rasket olukorda ära kasutada. Saddami ajal polnuks neil lootuski võimule pääseda, kuna Saddam oli karmikäeline valitseja, kes suutis Iraaki kontrollida.

Pärast Saddami kukutamist tekkis islamistidele soodne olukord, et oma ideid ja soove ellu viia. Läbinisti küüniline ja pragmaatiline ISi juhtkond kasutab oma huvides ära islamit ja fundamentalistlikku ideoloogiat vaid selleks, et saavutada oma strateegilisi eesmärke. Äärmusliku ideoloogia seemned on alati viljakad just nendes piirkondades, kus valitseb vaesus, suur sotsiaalne ebavõrdsus, kus on näljahäda, haigused ja hariduse tase on üpris madal ning kus etnilised ja usulised konfliktid on sagedased.

Kuigi Lähis-Ida hegemooniks pürgiv Islamiriik on osutunud suhteliselt visaks liikumiseks, kellel on suur toetajaskond, pole sellel siiski tulevikku. Vaatamata sellele, et mitmed lääne ja Lähis-Ida riigid ühinesid oma tegevuses ISi vastu ning korraldavad õhurünnakuid äärmusislamistide baaside ja tugipunktide vastu, Islamriik veel püsib. Lisaks on ISil käimas verine võitlus kurdidega ning Süüria ja Iraagi keskvõimuga.

Sõda kõikide vastu ei õnnestu kunagi võita. Seega on vaid aja küsimus, mil islamiäärmuslik salafistlik liikumine, tuntud kui IS, hääbub ja kaob areenilt.

Kuid kerkib hirmutav küsimus: kes tuleb asemele?

Autor on Tartu Ülikooli orientalistika vanemteadur ja kaitseväe ühendatud õppeasutuse teadur.

4 || ARVAMUS || AK || POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014

Sõnaühendi «traditsiooniline perekond» sisu varieerub üle terve maakera ja on väga raske leida ühisnimetajat, mis kehtib «traditsioonilise perekonna» kohta kõikides kultuurides.

Vast sellepärast ongi «perekonna» (mõnevõrra lihtsustatud) definitsioon: «Perekond on sotsiaalne liit, mille eesmärk on laste soetamine ja nende eest hoolitsemine.»

MIDA TÄHENDAB «TRADITSIOONILINE PEREKOND» aimar ventsel l etnoloogiadoktor

T

PEETER LANGOVITS TAGASIVAADE

änaseks pole vist ühestki inimesest mööda läinud sõnapaar «traditsiooniline perekond». Selle nimel materdatakse üksteist, polemiseeritakse ja viskutakse dzotile. Just eriti igat masti traditsioonikaitsjate sõnavõttudest jääb mulje, et tegemist on mingi konstantse suurusega, millegagi, mis ei muutu ajas ega ruumis.

Tegelikult see muidugi nii ei ole ning sõnaühendi «traditsiooniline perekond» sisu varieerub üle terve maakera. Iseenesest on väga raske leida ühisnimetajat, mis kehtib «traditsioonilise perekonna» kohta kõikides kultuurides. Vast sellepärast ongi «perekonnas» (mõnevõrra lihtsustatud) definitsioon: «Perekond on sotsiaalne liit, mille eesmärk on laste soetamine ja nende eest hoolitsemine.»

Tänapäeva eesti perekond käib mõiste alla «nukleaarperekond» ehk tegemist on kõige väiksema ja kompaktsema versiooniga kõigist levinud perekonnavormidest. Põhimõtteliselt koosneb perekond Eestis ühest emast, ühest isast ja lastest. Vanavanemate lülitumine sellise perekonna tegemistesse pole Eestis ei kohustuslik ega ka mingite normidega määratletud. Veel mitte nii ammu elasid eestlased suurperedena, kus igal inimesel oli, johtuvalt vanusest ja soost, oma sotsiaalselt määratletud roll. Veel varem, Läti Hendriku aegadel, olla eestlased suisa mitmenaisepidajad olnud. Irvega pooleks võib

väita, et nõukogudeaegne eesti perekond oli märksa traditsioonilisem kui tänapäeval, sest siis elasid väga tihti kolm põlvkonda koos kitsas hruštšovkas, kus igaüks andis oma panuse perekonna funktsioneerimisse.

Mitmenaisepidamine on levinud üle terve maailma, ent palju vähem intensiivselt, kui arvatakse. Põhjus on selles, et mees peab suutma ka oma naisi ja nende lapsi toita. Sellepärast on mitmenaisepidamine alati olnud jõukate privileeg. Minu esimene kohtumine ametliku mitmenaisepidamisega jääb aastasse 1994, kui ma õppisin koos ühe jõuka nigeerlasega, kelle isal oli neli naist. Päris huvitav oli vaadata perealbumit, kus oli pilte kõigist neljast naisest ja nende lastest. Paistis, et elu selles perekonnas oli sulnis ning kõik olid olukorraga rahul. Samas ei ole vaja arvata, et mitmenaisepidamine on mingi «murjanite» privileeg. Ka Eestis suhteliselt aktiivsed USA mormoonid olid ametlikult mitmenaisepidajad kuni 19. sajandi lõpuni, mitteametlikult aga tänapäevalgi.

Oma traditsiooni kaitseks – ehk õiguse eest mitut naist pidada – pidasid mormoonid USAga maha suisa kodusõja.

S

uurperel on mitmesuguseid vorme, iseloomulik on neile aga see, et sellises ühiskonnakorralduses peavad ühe põlvkonna liikmed ennast sageli vendadeks ja õdedeks.

Ma olen sellega otseselt kokku puutunud näiteks Siberis, kus terve 1500 elanikuga küla jagunes kolmeks suguvõsaks, mille sees ühe põlvkonna liikmed rääkisidki üksteistest kui õdedest-vendadest. Etnoloogile tegi see uurimistöö raskeks, sest kui alguses pidasin endale tutvustatud isikuid lihasteks lähisu-

gulasteks, siis hiljem asjast aru saades pidin ma suure vaevaga rekonstrueerima bioloogilisi genealoogiaid. Asja tegi komplitseerituks veel see, et Põhja-Jäämere ääres Kaug-Idas on väga traditsiooniline adopteerimine.

Igas perekonnas, kus oli neli kuni kuus last, oli vähemalt kaks neist adopteeritud. Kusjuures pealtnäha toimus adopteerimine ilma igasuguse loogikata: esimene laps oli oma, teine näiteks adopteeritud, kolmas jälle oma ja neljas adopteeritud. Kusjuures tihti adopteeriti lapsi kahe perekonna vahel ehk tegemist oli omalaadse lastevahetusega. Selline suhe valitses vaid lähisugulaste vahel ja adopteeriti enamasti ühe suguvõsa sees. Lapsed teadsid nii oma kasu- kui ka bioloogilisi vanemaid ja pidasid mõlemaid ka isaks-emaks.

Lisaks mitmenaisepidamisele esineb ka mitmemehepidamist, ehkki ääretult vähe. Klassikaline mitmemehepidamise näide on Nepali mägede orgudes elavad hõimud, kus naine abiellub hulga vendadega, kes siis teda ja ta lapsi kamba peale ülal peavad. Mitmemehepidamine on tavaliselt tingitud tüdrukute suurest suremusest, mille põhjus pole selle kirjatüki teema. Hiina vaestes maarajoonides on olemas ka üks teine, mõnevõrra sarnane traditsioon. Et raha kaasavara pealt kokku hoida, ostavad poegadega vanemad väikese tüdruku, kes kasvab koos poistega üles ja peab siis ühega neist hiljem abielluma. Samas kinnitavad uurimused, et siin läheb traditsioon vastuollu psühholoogiaga. Ühes perekonnas üles kasvanud tüdrukud-poisid peavad üksteist enamasti õdedeks-vendadeks, abielu kipub sellisel juhul olema väga formaalne ning ebaloomulik: kui värskel perekonnal saab

olema lapsi, siis tähendavat see tavaliselt, et naisel on kõrvalsuhted.

Kui vendadega abiellumine on maailma mastaabis väga marginaalne traditsioon, siis õdedega abiellumine mitte. Eriti mitmekesiselt paistavad olevat erinevad variandid levinud Vaikse ookeani saartel ja KaguAasias. Üle terve maailma on levinud komme, et üks perekond kipub õdesid paari panema teisest perest pärit vendadega. Just stepi- ja preeriarahvastel on levinud abiellumine oma naise õega, kui tema mees on surnud. Põhjus on selles, et enamik stepi- ja preeriarahvaid on ajalooliselt olnud väga sõjakad ning sellest johtuvalt on nendes kultuurides meeste suremus ka suur.

Eriti sõjakate rahvaste juures on üks perekonna osa ka nn naiseks muutunud mehed. Sõdalashõimudes peab mees ennast pidevalt tõestama.

Mitmel juhul ei suutnud või ei soovinud mehed ettekirjutatud rolli täita.

Kui surnud sõdalase naisel pole kuhugi minna, siis läheb ta tavaliselt koos lastega oma õe perekonda ja saab tema mehe liignaiseks. Sellisel naiste liikumisel on ka teine vorm, nimelt naiste pärimine, levinud nii Aasias kui Aafrikas. Naistepärimisel on mitmeid vorme, ent kõige avatum – kui niimoodi võib väljenduda – on tava, kus nooremad pärivad oma vanemate surnud lähisugulaste naised. Nii pärib noorem vend vanema venna surma puhul tema naise(d), poeg isa surma puhul tema abikaasad jne.

Eriti sõjakate rahvaste juures on olnud üks traditsioonilise perekonna osa ka nn naiseks muutunud mehed. Sellist sotsiaal-

set sugu vahetanud inimest tähistatakse etnoloogias tavaliselt prantsuskeelse sõnaga berdache.

Väga levinud oli berdache Põhja-Ameerika preeriaindiaanlastel, aga ka Siberi ühe sõjakama rahva tšuktšide juures. Nimelt on sõdalashõimudes mees surve all ja peab ennast pidevalt tõestama kui juht, sõjamees ja kütt. Mitmel juhul ei pidanud mehed sellele ühiskondlikule survele vastu ja ei suutnud või ei soovinud neile traditsiooni poolt ettekirjutatud rolli täita. Üks vähestest võimalustest taganeda oma – traditsiooni poolt ettekirjutatud – soorollist oli vahetada sugu. Kusjuures selles polnud midagi häbiväärset. Mitmete hõimude juures omistati sellistele soovahetanutele hoopis maagilisi ja müstilisi võimeid. Sellised naiseks muutunud mehed hakkasid kandma naisterõivaid ja elasid muidu tavalist ja reeglitepärast naiseelu.

Tihti nad abiellusid ja elasid liignaistena mõne sõdalase peres.

K

a lapse ja vanema, eriti lapse ja isa vaheline suhe on eri traditsioonides erinev. Kagu-Aasia džunglihõimudel on näiteks selline komme, et kord-paar aastas kogunevad abiellumisealised noored ja suunduvad rituaalide saatel paaridena metsa, kus nad siis tegelevad sellesamuse vanainimese asjaga. Pärast seda ööd tüdruk noormeest enam ei näe, ta abiellub mõne juba täiskasvanud mehega, kes siis isana last kasvatab. Vaikse ookeani saartel olla siiamaani ühiskondi, kus traditsiooni järgi seksuaalakti ja lapse sünni vahel pole mingit seost.

Sellistes ühiskondades saavad tüdrukud lapsi kõrgemate võimude armust ning nii vanemad kui abikaasad aktsepteerivad sellist jumala tahet ilma mingite probleemideta.

Väga laialt on levinud emaliini pidi pärimine. Sellises traditsioonis on ühiskond organiseeritud emaliini pidi: mees kolib elama naise juurde, lapsed ja vara kuuluvad naisele, ühiskonda juhib kas matroon või siis – nagu irokeesidel – matroonide valitud meeste nõukogu. Emaliini ühiskonnas ei kasvata enamasti last mitte isa, vaid hoopis ema vend. Ka on lapsed emotsionaalselt lähedasemad oma emapoolse onu kui isapoolsete sugulaste lastega.

Traditsioonijutu lõpetamiseks võib veel väita, et traditsioonilise perekonna alustala on suguvõsade või vanemate organiseeritud abielud. Traditsioonilises ühiskonnas on oluline suguvõsa julgeolek ja äraelamine, indiviidi tahe ei maksa siin üldjuhul midagi.

raeguste telekommunikatsiooni võimalustega harjunule tundub kauge kajana aeg, mil valitses telefonide põud, puudusid korralik telefonivõrk ja rahvusvahelised sidekanalid. Mobiilne side igamehe taskus oli kõrgelennuline fantaasia. Helistamiseks tuli ikka otsida telefoniputkat, et siis kahekopikaliste eest kõneleda. Väliskõne tuli tellida sidejaoskonnas või kaugekõnepunktis. Eesti taasiseseisvumise ajal oli riigis peaaegu 3000 telefoniautomaati, enamik neist aga amortiseerunud. Oli tavaline, et kõned katkesid, automaadid lihtsalt «sõid» münte või olid vandaalide rüüstatuna ilma numbriketta või kõnetoruta.

Muutused algasid 1993. aastal, kui äsja loodud telekommunikatsiooniettevõte Eesti Telefon hakkas riigi sidevõrku ajakohastama. Samm uude ajastusse astuti 1. veebruaril 1993, kui Tallinnas hakkas tööle viis esimest magnetkaardiga telefoniautomaati, mille koostöös Eesti Telefoniga oli paigaldanud Belgia firma Alcatel-Bell. Päev varem hakati katsetama ka uut rahvusvahelist telefonikeskjaama.

Pidulikum osa toimus hotellis Olümpia, kus esimesed kõned uue taksofoniga pidasid Eesti Telefoni tehnikadirektor Jaak Ulman ning Belgia suursaadik Eestis Jacques D’Hondt. Eesti-sisene kaart maksis 30 krooni, rahvusvaheliste kõnede jaoks tuli tasuda 250 krooni. Paari nädala jooksul jõudsid esimesed kaardiga taksofonid ka Tartusse ja Valgasse. 1997. aastaks olid kõik kopikaautomaadid asendatud 3000 kiipkaartidega töötavate taksofonidega. Mobiilside kiire võidukäik viis selleni, et 1. detsembril 2010 lülitati välja viimane taksofon.

Eestist sai maailmas üks esimestest riikidest, kus lõpetati taksofonide töö.

POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014 || AK || ESSEE || 5

INDREK TARAND POLIITIK

LUULEHETK – HETK LUULES VALMAR ADAMS Tuglase ja Tammsaare ajastu on lõplikult läbi.

Plancki kvantteooria kehtib ka homses luuleprotsessis.

Sõda ja Rahu on muutumas fragmentide sülemiks.

Praguneb Parthenon, vajub Veneetsia, kasvavad ainult kastid ja nupud, aga vähestele teada on nende keerukas skeem.

Signaliseerin sellest teilegi aktualiseeritud keeles.

Luuletaja ja õpetlane Valmar Adams (1899–1993) läheb Eesti Guinnessi rekordite raamatusse kui vanim debütant (88. eluaastal) romaanikirjanikuna («Esta astub ellu», 1987). Luuletajana debüteerib ta Siuru ja Tarapita järellainetuses 1924 («Suudlus lumme»). Enesekesksus, tung ülimina poole («Olla «mina» ning alati «enam kui mina»), valgustaja deklaratiivsus ja mõttepäevikulisus – nii on ta ka ise oma luulet nimetanud – iseloomustavad Adamsi luuleloomingut.

Prohvetlikkust õhkub siinsestki, 1982. aastal kogus «Õhtune valgus» ilmunud luuletusest. Kolmkümmend aastat hiljem peame tõepoolest tunn istama, et Tuglase sõna-esteetika ja Tammsaare eepilisus on pöördumatult (?) minevikku vajumas, sõja ja rahu piirid hägustunud, Parthenoni ümber ikka veel tellingud ja Veneetsia vajub endiselt.

Jah, ainult kõikvõimalikud «vidinad» jätkavad kasvamist. rein veidemann

ARVAMUSkultuur Vastutav väljaandja Peatoimetaja AK toimetuse juhataja Kujundus Arvamus

Mart Luik Merit Kopli Neeme Korv Jaanus Koov, Grete Teearu Urve Eslas, Marti Aavik, Argo Ideon Kultuur Heili Sibrits, Tiit Tuumalu, Janar Ala, Rein Veidemann Juurikas Mart Juur Tõlkija Marek Laane

Maakri 23a, 10145 Tallinn, 666 2202, faks 666 2201, ak@postimees.ee

UNISTUS EESTI NOORTE ÜHISEST KOGEMUSEST Päevapoliitiline proloog Rahvatarkus hoiatab lahtisest uksest sissemurdmise eest. Et astu lihtsalt sisse, ära vaeva end muukimisega. Samas kui vaatad, et Eesti erakonnad on otsustanud lahtise ukse murdmise asemel koguni korstna kaudu tühja majja siseneda, siis peab kaaluma, kas nende tegevusi ei peaks mitte peatama ja õigemale rajale suunama.

Miks tegeletakse nn töövõimereformiga, kus valitsus presenteerib end Santa Clausina, kes korstna kaudu ulakatele lastele kingitusi teeb ehk Euroopa rahakraanidest kõigile massaažiduši võimaldab?

Vähe sellest, et Euroopa Liit meile midagi peale ei sunni. Tegemist olla koguni peaministri usutavuse ja prestiiži probleemiga. Mina nii ei arva, sest alles äsja elasime kaasa ühe vähemuse õiguste suurendamise protseduurile, mille külge peaminister oma autoriteeti ei kinnitanud. Ühiskondlik lärm oli aga suur.

Sellel taustal on veider poliitiline ja emotsionaalne loidus ühiskonnas, mis saadab protsessi reguleerimaks vähemust, aga siin soovib seadusandja vähemuse õigusi hoopis vähendada. Jah, loomulikult pean ma silmas puuetega inimeste pihta löövat «töövõime reformiks» nimetatud seadust. Sihtgrupi võitlus viis sihile – nimelt lubas meie parlament korraldada riiklikult tähtsa küsimuse arutelu. Paraku trampis valitsuskoalitsioon selle saavutuse puruks. Juba aegsasti enne arutelu teatas Heljo Pikof meediale: on kokku lepitud, et seadus võetakse parlamendis novembri jooksul vastu. No mida siin siis enam arutada, kui kõik on juba kokku lepitud?

Siinse kirjutise eesmärk pole bürokraatiarägastikku tungimine, samuti mitte valitsuse mesimagusate ning sihtgrupi pisarkibedate argumentide ja meediavõitluse ülekordamine. Kindel on, et Euroopa Liit pole meile ette kirjutanud just täpselt valitsuse pakutut.

Mu eesmärk on teha hoopis Martin Luther Kingi häält ja lausuda: «I have a dream...» (e.k mul on unistus)

Kõik (asendus)teenistusse Alguse sai mõte sellest, et kättesaadavate andmete kohaselt suudab Eesti kaitsevägi igast aastakäigust ajateenistusse väljaõppele võtta ümmarguselt 1/3 meessoost kodanikke. Kes omakorda on siis 1/6 kogu aastakäigust, kui arvestada, et poisse ja tüdrukuid on võrdselt. Põhiseadus lausub

selgelt: «Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või asendusteenistus...» (§ 29 lg 2), millest mina järeldan, et vabariigi valitsus diskrimineerib suurt hulka kodanikke.

Sõltub nüüd, kumma mätta otsast vaadata: kui pidada sundteenistust mõttetuks ajakuluks, siis diskrimineeritakse vähemust, kes selle läbima peavad. Kui aga tunnustada, et riigikaitse idee on suhteliselt populaarne ning ajateenistusse on pigem raske kui kerge sattuda, siis diskrimineerib valitsus tervet suurt enamust – neid noori, kellelt võetakse võimalus anda oma panus Eesti Vabariigi teenimisse julgeoleku ja turvalisuse suurendamiseks.

Kuidas sellist kisendavat ebaõiglust jälle tähele pandud pole? Osa kodanikest on ära lõigatud võimalusest oma põhiseaduslike õiguste ja, kui soovite, kohustuste täitmisest. Ning see ei paista mitte kedagi häirivat. Mind muidugi häirib, mind häirib igasugune õiguste jalge alla tallamine.

Meie üha rohkem atomiseeruvas eesti kogukonnas on tarvis vähemalt ühte kõikidele omast ühiskogemust. Pole enam ainsat alma mater’it, laulupeodki ei kõneta igaüht. Kohustuslik teenistus saab seda lünka täita.

Sestap pakungi välja, et alates näiteks 2015. aastast hakatakse põhiseadust rakendama selle sõna ja mõttega kooskõlas ning kõik noored kodanikud vanuses 18– 27 aastat kutsutakse teenistusse. Kaitsejõud valivad enda jaoks tervemad, sobivamad ja motiveeritumad välja. Ülejäänud, sammu marss! – asendusteenistusse!

Juba kuulen tõusmas protestikoori: «See on ennekuulmatu, kust see raha võetakse?» Minu arvates on tarvis teha lihtne operatiivplaan, milleks on meil Eestis piisavalt nii teoreetikuid kui ka praktilisi mänedžere. Võttes aastakäigu suuruseks 11 000, siis edasine arvutus on lihtne. 3000 võetakse kaitseväkke ja 8000 jääb järele. Neist omakorda umbes 500 on suurema või vähema puudega inimesed ja sadakond on lapseootel. Viimastega tegeletakse eraldi. Puudega inimese puhul on variandid puude tõsidusest johtuvad. Muide, faktid lausuvad, et

kehtivas asendusteenistuses on aastas keskmiselt 30–40 noort. Millest see kõneleb?

Seega on meil tarvis kasarmupinda 8300 inimese tarbeks, väljaõppeklasse ja teatud harjutusala, kus noored vabal ajal füüsilist vormi hoiavad. Transporti ja kolme söögikorda päevas ning samasugust tasu, mida makstakse sõduritele kaitseväes. Näiteks asendusteenistujale 100 euro maksmine kuus teeb aastas 9,9 miljonit. Mis on köömes võrreldes Euroopa Sotsiaalfondist meile lubatud 300 miljoniga.

Mida need lapsed ja noored siis teeksid? Saaksid vastavalt õppekavale väljaõpet esmases meditsiinis ja psühholoogias, puudega inimeste õigusi käsitlevas juriidikas. Praktilisi oskusi, millest tänapäeva noortel vajaka jääb – nõudepesemine, enda järelt koristamine jne. Edasi «kantakse teenistust», mille käigus kas lahingpaaridena, üksinda või jao koosseisus sooritatakse toiminguid, mis on tarvilikud puudega inimeste õiguste realiseerimiseks ühiskonnas. Aidatakse neid tööle või mõnele rekreatiivsele üritusele, pimedatele loetakse ette raamatut või suheldakse niisama. Taibukamad võivad omandada lisapädevusena viipekeele.

Mõne inimese puhul on tarvis hooldavale pereliikmele anda võimalus väljas käia. Olgu tööl või siis asjaajamistel Eesti Vabariigi asutustes. Võimaldada paariks päevaks kuni nädalaks hooldajale puhkust. Muidugi, selles teenistuses on ka hetki, mida Andrei Hvostov on kirjeldanud oma poleemikat tekitanud artiklisarjas «Elu Annleenaga». Loomulikult ei pruugi ettevalmistamata nooruki ja sügava vaimupuudelise vahel tekkida otsekohe kontakti, mis tepsiks. Probleeme on, kuid nende mahavaikimine või nende ignoreerimine ei anna ammugi tulemusi.

Ja tegelikult ei tee ühelegi noorele halba hoolimist kogeda.

Miks ma noorte suhtes nii kuri olen?

Hoopis heasoovlik olen, sest usun vägagi, et meie üha rohkem atomiseeruvas eesti kogukonnas on tarvis vähemalt ühte kõikidele omast ühiskogemust. Pole enam ainsat alma mater’it, minevikku on läinud ka ehitusmalevad, laulupeodki ei kõneta siiski mitte igaüht. Aga kohustuslik teenistus saab seda lünka täita. Pealegi oleks see moraalne, et noored teevad midagi, mida on vaja.

Ja sootsiumis, kus hinnanguliselt ligi 1/10 on puudega inimesed, lisaks vanadusest nõdrad hooldushaiglates ja hulk lapsi lastekodudes, on mõistlik nende inimestega hoida elavat, inimlikku sidet. Mis omakorda tagab selle sideme hoidjate seas praktilise ja tugeva sisemise sideme. Avardab noorte elutunnetust (paljud neist ju pole eluski ühtegi puudelist näinudki). Niimoodi vermubki tasapisi uus ühendav kogemus, tekkib ka eluaegseid sõprussidemeid hoolitseja/tugiisiku ning abivajaja vahel. Kindlasti tekib. Ning see kõik suurendab ühiskonna kaitsevõimet. Sest sidus ühiskond kaitseb ennast alati paremini kui atomaarne, kibedas konkurentsis ja järelikult ka omavahelises tülis olev ühiskond.

Päevapoliitiline epiloog Praeguse töövõimereformi nui neljaks läbisurumise taga seisab muidugi nn poliitilise au küsimus, ja see on karm surve.

Kuid antud asjas on aust olulisem ausus.

Ka otstarbekus. Minu kirjeldatud süsteem on määratult efektiivsem, kui seda eales saaksid olema 500 tulevast funktsionääri töötukassas. See on õiglane, kreatiivne ja vähekulukas. Ning mis peamine – see oleks jätkusuutlik. Seega moraalne.

Sotsidel, kelle pihus nii kaitseministri kui ka pool sotsiaalministri portfellist, on reaalne võimalus selline seadus enne valimisi valmis teha.

Aga muidugi võib ka teeselda Santa Clausi, kes korstna kaudu kingitusi toob.

Reformierakonna küünilist mehhanismi me tunneme. Sotsiaaldemokraadid on valimistel 2015 selle küünilisuse järgmine ohver, aga ma pakun neile võimalust toimetada minu arvamise kohaselt.

Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand on Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu president.

6 || INTERVJUU || AK || POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014

foto kristjan teedema

Peeter Volkonski ja praegune Gruusia parlamendisaadik Fridon Sakvarelidze said tuttavaks 1971. aastal Musta mere ääres Krasnodari krais üleliidulises pioneerilaagris Orljonok. Nende sõprus kestab tänini. Sakvarelidze külaskäigu ajal Eestisse toimus mõlema osavõtul Gruusia-teemaline vestlusring, kus Postimehe poolt esitas küsimusi Kadri Veermäe.

LÄBIKÄIDUD ETAPID JA ÜLESKÜNTUD TULEVIK

POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014 || AK || INTERVJUU || 7

Eesti meedia käsitleb Ukraina teemat väga põhjalikult, ei möödu pea päevagi, mil sellest ei kirjutataks.

Kas grusiinide lähenemine on samasugune või erinev?

Fridon Sakvarelidze (F. R.) Me jälgime väga täpselt, tund tunni kaupa, mis toimub Luganskis, Donetskis, Mariupolis.

Peeter Volkonski (P. V.) Küsin kallutatuse kohta ka. Kelle poolt grusiinidel Ukrainas süda valutab?

F. R. Ukraina pärast, kelle muu pärast me ikka võiks südant valutada. See on imelik küsimus mu meelest. (Naerab.)

P. V. Et ei saa mingit kahtlustki olla. Aga kui ma nüüd küsin ka seda, et Saakašvili käis Maidanil, kuidas grusiinid sellesse suhtuvad, et just tema seal käis?

F. R. Ta on väga aktiivne inimene. Ta tahab jääda poliitikasse, olla kasvõi rahvusvahelises plaanis nähtav. Nii otsustas ta sõita Ukrainasse ja on käinud seal sageli: pakkus valitsusele teeneid ja lubas Porošenkole oma nõunikke anda – sellest viimasest küll viisakalt keelduti. Ukrainlased on aga nõus üle võtma seda, mida Saakašvili jõudis Gruusias positiivset teha.

Näiteks dokumentide vormistamine ja passide kiire kättesaamine – kähku, ilma altkäemaksu ja viguriteta.

New York Times kirjutas hiljuti artikli Saakašvilist, kes, punased lühikesed püksid jalas, kusagil New Yorgis moodsas linnajaos ringi hängib ja kuidas tänaval tulevad tema juurde grusiinid ja annavad kätt, ise vaimustuses, nagu oleks mõne staariga kohtunud. Kuidas Saakašvilit aga kodumaal hinnatakse?

F. R. Gruusial on temast nagu kogu ülejäänud maailmal täiesti kõrini, juba ammu on ta kõik täiesti ära tüüdanud. Mis aga puutub sellesse, et ta elab kuskil rikkas elurajoonis, siis hiljuti andis ta Gruusia televisioonile intervjuu ja nuttis, et kujutage ette, tal ei jätku raha, et osta lennukipiletit Kiievisse. Kuskohast tal see raha peakski tulema, ta ei olnud ju presidendina korruptiivne inimene, ei pannud toona raha kõrvale.

Aga tema fännid on tõesti olemas. Gruusias on Saakašvili parteil (Ühtne Rahvuslik Liikumine – toim) austajaid umbes kümme-üksteist protsenti.

P. V. Nii et ikkagi on fänne?

F. R. Jah, on sellised fännid-fundamentalistid, aga selle kümne protsendi toetajate seas on ka inimesi, kellega saab rahulikult rääkida, kes seletavad oma arvamusi lahti. Aga üldiselt – Miša on möödanik.

Mis temast edasi saab? Gruusias arestiti ta varad, sama saatus tabas ka tema abikaasat ja ema. Kui kaugel see protsess on?

F. R. Kõigepealt olid süüdistused, mille põhjal ka varad arestiti. Teatavasti pannakse talle süüks vanglaafääri ja riigi raha kulutamist. Saakašvili moodustas ise enda jaoks fondi, mille kohta käivad dokumendid olid templiga «täiesti salajane».

Ja siis tuli hiljem välja, et sealt läks raha massööridele, igasugusele Botoxile ning mingite jahtide ja helikopterite rendiks. Kuna summad oli suured, siis pandi dokumentidele märge, et tuleb salastada.

P. V. Palju see Botox maksab, ma ei kujuta ette, seda on lihtsalt piinlik panna, aga jaht on ju tõesti lihtsalt kallis ja helikopteri rent ka, ning seetõttu tuli need siis salastada.

F. R. Septembri lõpus arestiti tema enda, ta naise, ema ja vana-

ema kinnisvara. Prokuratuuri selgitusel oli Saakašvili eelnevast koostööst uurijatega keeldunud ning neil oli ka andmeid, et ta kavatseb varad maha müüa. Mul pole mingit kahtlust, et asi on õigustatult arestitud, aga küsimus on pigem selles, kas siis oli kõige õigem aeg seda teha, sest just enne seda oli USA teinud avalduse, et Gruusias mingit poliitilist jälitamist ei tohi olla.

P. V. Fridon on küll Vabariikliku Partei koosseisus Gruusia valitsuskoalitsioonis, kuid eile õhtul me just rääkisime temaga sellest, et vabariiklased arvavad: võiks üldse selle Saakašvili rahule jätta. Ega ta olnud ka nüüd sada protsenti pätt, midagi tegi ta seal ju ikkagi head ka, näiteks see, kuidas ta käitus politsei, eriti liikluspolitseiga – enam ei peatata iga saja meetri tagant lihtsalt altkäemaksu jaoks.

Et aitäh GAI eest, kuid vabanda, Miša, aga sa oled juba läbikäidud etapp ja parem jätta asi rahule.

F. R. Absoluutselt, olen täiesti nõus.

Aga kui levinud selline arvamus fraktsiooni sees on? Kas seal leidub selliseid inimesi ka, kes tahaks ta ikka süüdi mõista?

F. R. Me oleme selles küsimuses üksmeelel. Tahame seda, mis toob maale kõige suuremat kasu. Meil on muud, targematki teha ja ei ole mõtet väiklase asja pärast rahvusvahelisi suhteid rikkuda. Gruusiale kui riigile on tunduvalt mõttekam sellega mitte tegeleda.

Teisest küljest on aga olemas jällegi surve altpoolt ja seda avaldavad endised poliitvangid. Üldse istus Saakašvili ajal kinni 40 000 inimest, mis on Gruusia rahvaarvu arvestades väga palju, praegu on vange 20 000.

Aga need endised puhtpoliitilised vangid – keda on kokku umbes 200 – on selle surve algatanud: kui te praegu õiglust jalule ei sea, siis me lähme ja lammutame kõik maha! Ning paljud toetavad neid ja seepärast tehti ka neid protsesse.

P. V. Lõunamaine temperament, et kiiresti-kiiresti protsessid ja kohtu alla anda. Me rääkisime eile pikemalt ka, et meil jääb niisugune mulje, et niipea kui uued tulevad, siis hakkavad eelmiste pead lendama ja nad hakkavad ise kätte maksma. Ei ole ise! Neile on altpoolt surve.

Ise ei tahagi, aga on sunnitud, kuna neid on valitud?

P. V. Nad on sunnitud seda nii kiiresti tegema. Nagu Fridon ütles, Miša oli kõiki juba ära tüüdanud, ta ei saanud ise sellest aru. No lõi kusi pähe vahepeal.

Ja siis sai valimistel pähe ja ei oska siiamaani olla…

Suhteliselt ripakil paistab ta küll olevat.

F. R. Aga protsesside kohta – need on kõik lahtised. Palun, sõida kohale, mine, tee monitooring, jälgi.

P. V. Ükskõik, mis välisajakirjanik, spetsialist… [Õiguskantsler Indrek] Teder võib sõita kohale kontrollima. Seda, mis toimus Miša ajal vanglates, näidati parlamendile, need olid salastatud kaadrid. Ja filmiti ka seda, kuidas saadikud neid kaadreid vaatavad. Üle viie minuti ei olnud võimalik seda vaadata.

F. R. Samal ajal hakati üksteise kohta ka komprat koguma.

Piinlik rääkida, aga juhtus sedagi, et mees ja naine, abikaasad, kogusid teineteise kohta komprat. Aga räägime nüüd parem tulevikust!

Aga natuke veel minevikust. Endine president ja siiani riigis väga populaarne Bidzina Ivanišvili kritiseeris uut valitsust, et sel olevat samuti küüned enda poole. Kuidas selline kriitika vastu võeti ja kas see oli õigustatud?

F. R. Ivanišvili ütles kohe, et tema jääb lühikeseks ajaks, pärast aastat läheb minema. Keegi seda muidugi ei uskunud, et tuleb selline tugev isiksus ja siis lahkub – no ei. Ja nüüd Ivanišvili tegelebki valitsusvälise organisatsiooniga, mille nimi on Kodanik. Väljamaal ja üldiselt on selline arvamus, et ta justkui ikkagi salaja valitseb ise kuskilt kulisside tagant, aga ei ole nii. Ta teeb kõike avalikult ja kriitika on ka avalik.

Valitsus suhtub sellesse väga tõsiselt, kuulab ja võtab kriitikat ka arvesse.

Fridon Sakvarelidze (60) • Sündinud 3. septembril 1954 Thbilisis • Meditsiinikõrgkooli arstidiplom • Olnud Gruusia arengu- ja koostöökeskuse direktor • Praegu Gruusia parlamendi asespiiker • Kuulub Vabariiklikku Parteisse

konfliktis ei olnud me kummagi poolt, kuigi mõlemalt poolt nõuti, et me midagi ütleksime. See andis meile võimaluse mõlema naabriga juttu ajada ja vahendaja olla. Ilma Gruusiata on see regioon väga keeruline.

P. V. See on nüüd minu tähelepanek: grusiinlastele on üliomane – ja ma panen seda ka Fridoni puhul tähele – selline asi, mida me siin ei näe: see on tolerantsus. Mitte keegi ei salli sul Venemaa poliitikat ja Putinit, aga mis puutub venelastesse ja vene keelde – need on ju täiesti erinevad asjad. Ole sa venelane või ole sa ükskõik kes – mitte mingit küsimust ei ole.

Gruusia rahval näiteks sellist russofoobiat ei ole, mida siin jälgida saab, antiputinism on muidugi (naerab), aga seda on kõikjal maailmas.

Kas võtab omaks ka?

F. R. Üritame, sellega arvestatakse väga, kuna tegemist on tõesti Gruusia kõige mõjukama inimesega.

P. V. Aga see ei tähenda, nagu oleks ta mingi hall kardinal. Seda ei saa võrrelda sellega, mis Venemaal toimub. Mina olen Gruusia puhul kokku puutunud sellega, et hea küll, see korruptsioonivärk ja kõik, aga rahvas kui niisugune – nad on ikka avatud inimesed. Ja see, mis toimus Saakašvili hilisel perioodil, kui hakkas peale see tohutu vohamine ja vassimine, mille tõttu need süüdistused on tulnud – et kui pandi kaustikule tempel «salajane», vaat see hakkas neile kõige rohkem hinge, varjamine ja kõik see pealekaebamine.

See ei käi grusiinlasega kokku.

Muide, Saakašvilist ja Ivanišvilist veel, ka meil mõned arvavad, et Saakašvili oli läänemeelne, Ivanišvili jällegi vastupidi venemeelne. Moskva lihtsalt loodab, et millalgi tuleb Gruusias võimule keegi, kes oleks venemeelne.

F. R. Venemeelsusest rääkides, 10–12 inimest lõid meil organisatsooni ja räägivad Euraasia Liitu toetavat juttu. Nad käivad Vene lippudega ringi ja räägivad Euraasia Liidust, saavad aga kogu aeg peksa. Käivad siniste silmadega ringi ja neid kaitseb ainult politsei. Viiendaid kolonne ei tule kohe kuskilt otsast.

Ega Ivanišvili raha pole ka vaid Venemaalt pärit, tal on ärid ka Prantsusmaal, Seišellidel.

Kust aga tulevad sellised jutud, nagu ta oleks väga venemeelne – see on pärit Saakašvili parteist. Nad hakkasid kaotama poliitilist mõjuvõimu ning oleksid olnud täitsa null, kui Gruusias oleks esile kerkinud mõni teine läänemeelne partei. Seetõttu tahtsid nad ise näidata, nagu oleksid nemad ainus läänemeelne partei Gruusias.

Enne ei pööratud põllumajandusele üldse tähelepanu – et kellele seda vaja on. Nüüd on see meie prioriteet.

Reformi käigus künti 700 000 majapidamisele tasuta maa üles.

Fridon Sakvarelidze

Aga grusiinidega on üsna teised lood, olid juba nõukaajal ja on ka praegu. Ma küsisin Fridonilt hiljuti, kuidas neil vene keele õppimisega koolis on. Nagu meil oli vene keel teisest klassist ja teine võõrkeel oli viiendast, neil oli sama. Aga siis lihtsalt vahetati keeled ära ja nüüd on inglise teisest klassist ja vene tuleb viiendast-kuuendast. Palju teil praegu üldse venelasi on?

F. R. Kaks-kolm protsenti umbes, võib-olla 50 000 inimest.

Mis seis on praegu Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga? Kas on konkreetseid edusamme või hingitsevad need kaks moodustist lihtsalt edasi?

Nagu Fridon ütles, Miša oli kõiki juba ära tüüdanud, ta ei saanud ise sellest aru. No lõi kusi pähe vahepeal. Ja siis sai valimistel pähe ja ei oska siiamaani olla…

Peeter Volkonski

1990. aastatel oli Gruusial piirkondliku liidri positsioon, kuid praegu tundub, et kohalikest oludest tähtsam on orienteeritus NATO-le ja Euroopa Liidule. Samas asub riik ikkagi selles kohas, kus ta on, ja sellest ei saa üle. Kuidas regionaalsete suhetega on?

F. R. Pärast võimuvahetust tavaliselt nii ongi. Möödunud aastal oli majanduslangus, sest investorid ei tea, mida kujutab endast uus võim, vaadatakse. Nii et kõigepealt tuleb see asi korda teha. Armeenia ja Aserbaidžaani

F. R. Põhimõtteliselt on Abhaasia konflikt paraku ikka justkui külmutatud, aga sellele vaatamata toimuvad vaikselt kuskil Londoni lähedal Gruusia ja Abhaasia esindajate kohtumised – ja need toimuvad pidevalt.

Seal kaugel on need sellepärast, et lihtsalt keegi ei segaks. Gruusiale ei ole paremat ega õigemat teed kui oma eeskujuga näidata, et nad ise saaksid aru, neil oleks tunduvalt parem olla tagasi koos grusiinidega. Me peame saavutama selle, et hakkaksime teineteisele meeldima.

Abhaasid mõtlevad juba tugevalt selle peale, kui palju ohustab nende rahvuslikku identiteeti liit Venemaaga. Gruusiaga koos olles ei tekkinud sellist probleemi kunagi. Praegu on aga kõik asjad venelaste käes – kinnisvara ja maad on ära ostetud peaaegu võileivahinna eest.

P. V. Ma saan aru, et Lõuna-Osseetiaga on muud mured. Kaugelt vaadates tunduvad need kaks justkui sama. Kuid Abhaasial on unistus – iseseisvus –, aga Lõuna-Osseetia tahab lihtsalt Venemaaga liituda. Mulle tundub, et osseetidele pole iseseisvus kunagi eesmärk olnud.

F. R. Nad on täiesti sõltuvuses Venemaast. Kuigi põhiidee pole lõunaosseetide jaoks Venemaaga liitumine, vaid hoopis kahe

Osseetia taasühendamine. Aga andke andeks, mis ühendamisest siin rääkida saab, kui nende vahel on ikka veidi kõrgemad mäed kui need, kuhu Peeter mind viis.

P. V. Käisime temaga paar aastat tagasi Suurel Munamäel. Džomolungmani on siit veel 8500 meetrit või midagi. (Naer.)

F. R. Osseetidel on ikka natuke kõrgemad mäed vahel, ühendamisest on ikka täiesti absurd mõelda. Samal ajal on jätkuvalt õhus küsimus Lõuna-Osseetia ja Abhaasia n-ö krimmiseerumisest. See mõte pole Venemaal veel maha maetud.

P. V. Seda ei tea keegi, mis sel Majakovski nimekaimul seal kolu sees toimub.

Tahtsite rääkida ka Gruusia tulevikust. Palun.

F. R. Selles ei tohiks üldse kellelgi mingit kahtlust olla, et kurss euroatlandi integratsioonile on selge ja püsiv. Ukraina sündmused muidugi kiirendasid assotsieerimisprotsessi, kuid ma arvan, et NATO poolt oleme rohkem ära teeninud, kui seni saanud. Mitte ainult seetõttu, et oleme NATO nõudeid täitnud.

See kõlab küll hangeldamisena, aga me oleme valanud oma sõdurite verd koos NATO maadega, me oleme panustanud rohkemgi kui mõni NATO riik. See paber polegi nii tähtis – pigem garantii, et tullakse appi. Me võiks olla ikkagi sammuke eespool, kui me praegu oleme.

Gruusia olukorrast rääkides tahan objektiivsuse huvides veidi kõnelda ka sellest, mida eelmine valitsus head tegi. Kõigepealt patrullid ehk politsei, siis parandas eelmine võim riigiametnikega asjaajamist – passi on nüüd võimalik saada poole tunniga. Uusi dokumente saab ilma maksmata – maksta muidugi tuleb ikka, aga riigile. Eelarve suurenes seetõttu kakskolm korda.

Ka likvideeriti madala ja keskmise taseme korruptsioon, seevastu lõi õitsele eliitkorruptsioon, n-ö kõige kõrgemas ešelonis. Võimud likvideerisid küll seaduslikud vargad (allilmategelased), aga asusid ise nende asemele. (Naer.) Kuidas nad aga vargad likvideerisid – tavaliselt on nad mööda vanglaid laiali, aga Gruusias pandi kõik kokku ühte vanglasse. Ja võite ise nüüd ette kujutada, mis nad seal üksteisega tegid.

P. V. Väga lihtne lahendus ja efektiivne. (Naer.)

F. R. Kuigi eelmise valitsuse kohta võiks öelda ka seda, et nad peksid inimesi, tahan praegu rääkida head. Teine asi on üldine tervisekindlustus. Sellist süsteemi polnud Gruusias kunagi varem olnud. Nüüd on 4,5 miljonist inimesest neljal miljonil riiklik tervisekindlustus, ülejäänud käivad eraarsti juures.

Siis põllumajandus. Enne ei pööratud põllumajandusele üldse tähelepanu – et kellele seda vaja on. Nüüd on see meie prioriteet.

Reformi käigus künti 700 000 majapidamisele tasuta maa üles.

Lisaks juuriti välja vägivald jõustruktuurides. Loomulikult ei ole välistatud, et mõni politseinik võib teinekord kätele voli anda, aga see ei ole enam süsteemne. Varem oli vägivallatsemine süsteemi osa.

P. V. See üleskündmine on minu meelest väga märgiline kujund Gruusia muutuste kohta. Künda kõik üles, nagu uudismaad teha.

F. R. Selles on ka omamoodi erootikat…

P. V. … ei jäta meil lõunamaine inimene mainimata.

8 || REKLAAM || AK || POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014

Nordic noir’i kriminaalromaanid on tumedad, ausad ja räägivad tegelikkusest.

EESTI POLE PÕHJAMAA EGA VAIMULT VABA

jaan martinson on Postimees

P

õhjamaade kriminaalromaanid moodustavad uue ja maailmavallutusliku žanri – nordic noir –, sest on tumedad, ausad ja räägivad tegelikkusest. Noir paraku saab sündida vaid ühiskonnas, kes on vaimult vaba ja suudab reaalsust taluda.

Ei saa öelda, et skandinaavlased oleks esimesed noir-žanri viljelejad. Hispaania kirjanikud üritasid juba ammu, enne sõda, kaasmaalaste silmi avada, avaldades raamatuid korrumpeerunud poliitikutest, hämarast kuritegevusest ja selle seosest politsei ning riigivalitsejatega. Ühesõnaga, kirjutati nii, nagu on. Mõistagi rookis Franco režiim need raamatud lettidelt ning mõtted patusest riigist rahva peast.

Ega rahvuslikke noir’e palju olegi. Palju mugavam on ju kirjutada muinasjutte: lihtsat mõrvalugu või sadistliku rikkuri maailmavallutusplaanidest, millele kangelane à la James Bond käe ette paneb, või kuritegevusest keskaegses ühiskonnas.

Muinasjutt ei häiri kedagi.

Natsi-Saksamaa hävitas krimikirjandust, nõukogude sotsialistlik revolutsioon samuti, Nõukogude Eesti tsensuur tühjendas raamatukogud krimkadest... Ah jaa, alles hiljuti üritas ühe end demokraatlikuks pidava riigi kultuuriminister käsu korras piirata rahval juurdepääsu nii-öelda kolekirjandusele ja nõudis vaid muinasjuttude lugemist.

Tõsi, Eestis on ilmunud ka paar realismist tulenevat krimiraamatut – «Punane elavhõbe» ja «Direktor» –, ent needki sündmused, millest raamatuis räägitakse (brutaalsed üheksakümnendad ja Tallinna turu

erastamine), on toimunud kunagi varem ega eruta enam publikut. Mis oli, see oli, nüüd on uued ajad.

Mõni aasta tagasi linastunud film «Klass» tõi kaasa tõhusa tormi – asjast hakati lõpuks rääkima. Filmi autor Ilmar Raag tõdes toona, et Eesti pole valge laik maakeral, pole prii probleemidest, mis koolitulistamiseni viisid. «Ei ole küsimus, et kas, vaid millal see juhtub.» Raagil oli traagilisel moel õigus.

Mõni tund pärast Viljandi sündmusi kerkis vestlusringides küsimus, kust sai tulistaja relva. Siis veel ei teatud, et kodust.

Küsijad polnud ilmselgelt lugenud nordic noir’i, sest nii Soome, Rootsi kui Norra romaanides tuuakse ehedalt välja riik, kust on ääretult lihtne relva hankida, kasvõi partiide kaupa – muidugi Eesti! Üsna samal ajal tuli ka teine uudis, mis jäi küll suurema tähelepanuta: kaasmaalased olid ühe eestlase naeltega jalgupidi kaubavagunisse kinni löönud.

Taas ei midagi uut siin ilmas – tegu olla Eesti kurjategijate tavapärase karistusviisiga, nagu kirjeldatakse ühes Norra krimiromaanis.

Jätame siinkohal välja nordic noir’i üldise õhustiku – kaamose, millest on hea lugeda, trimbates kaminavalgel veini ja tundes end turvaliselt. Jätame välja sümpaatsed peategelased, kirglikud, rämpstoitu tarvitavad, ülemäära alkoholi pruukivad politseikomissarid, kes on justkui meie (või nagu millised me tahaks olla) ehk inimlikud. Räägime sisust.

Nordic noir on lihtne, realistlik ja täpne. Ei liigseid sõnu ega metafoore. Kusjuures põhirõhk on sõnal «realistlik».

Rootslased Anders Roslund ja Börge Helleström selgitasid Stockholmi maa all elava-

MARTINSONI RAAMATUBLOGI arvamus.postimees.ee

POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014 || AK || KIRJANDUS || 9

Ega rahvuslikke noir’e palju olegi. Palju mugavam on ju kirjutada muinasjutte: lihtsat mõrvalugu või sadistliku rikkuri maailmavallutusplaanidest.

test hüljatutest rääkiva raamatu «Tunnelitüdruk» lõpus, et nad ei häma ega mõtle midagi välja.

«See on tegelikkus. Meie romaan räägib tänavalastest, keda ametlikult Rootsis olemas ei ole.

Me tegime seda, mida sotsiaalhoolekandega tegelevad ametnikud ei tee. Me otsime neid. Tunnelitüdruk Jannike on koondpilt viiest tegelikust tüdrukust, kes on elanud Rootsis tänavalastena.

75 protsenti kõigist Rootsi tänavalastest on tüdrukud.

Miks? Sest tüdrukuid pole näha ega kuulda. Poisse on. Nad kaklevad ja sahmerdavad ringi, politsei leiab nad üsna kähku üles ja nende eest kantakse jälle hoolt. Tüdruku peale me sülitame. Ta on vait ja vagane, kaob maa alla või keldritesse või liftišahtidesse. Teda ei leita niisama kergesti. Ta käib palju hullemini alla kui poisid, ja kui ta leitakse, kulub tal normaalsesse ellu tagasipöördumiseks rohkem aega.

Rootsi tänavalaps ei sünni kloaagitunnelis, vaid kasvab ühiskonnas, mis ei ole suutnud näha last, kes seisab meie ees ja palub abi.»

K

ui Lene Kaaberbøl ja Agnete Friis kirjutavad lastekaubandusest, siis nad kirjutavad tegelikkusest.

Kui Roslund ja Helleström kirjutavad balti ja slaavi prostituutidest, siis nad kirjeldavad tegelikkust. Kui Stieg Larsson kirjutab Rootsi korruptsioonist, siis ta kirjutab tegelikkusest. Kui Henning Mankell kirjutab Rootsi ühiskonna külmusest ja ultranatsionalismist, siis ta kirjutab tegelikkusest. Kui Jo Nesbø kirjutab Norra kuritegelikest politseinikest ja riiki räsivast narkomaaniast, siis ta kirjutab tegelikkusest.

Kas Eestis pole inimkaubandust, prostitutsiooni, korruptsiooni, politseinike kuritegevust (hei, aga too Tartu jõuk?), külmust, natsionalismi, tänavalapsi ega narkomaaniat?

Ju siis ei ole.

KUHU KAOVAD LAPSED? Raamat Lene Kaaberbøl ja Agnete Friis

«Poiss kohvris» tõlkinud Eva Velsker Pegasus 292 lk

K

Stieg Larssoni nordic noir on jõudnud «Millenniumi» triloogiana ka kinolinale, kus selle kangelasele Lisbeth Salanderile annab näo Noomi Rapace. foto: repro

a Taani on patune maa, selgub. Kapitalistlik kuritegelik mülgas. Normaalses riigis ei leita pagasiruumist kohvreid, milles on poiss.

Ning kui lõpuks selgub, milleks see pisike leedulane Taani saadeti, siis... Õõvastav. Õõvastav tänapäeva reaalsus.

Taani kultuuri näoraamatu lehekülg kuulutab rõõmuga, et kirjanike duo Kaaberbøl – Friis esimene krimka on saanud eestlaste lugemisvaraks. Mis näitab veel kord, et krimikirjandus on osa kultuurist. Kultuurist, mitte massikultuurist. Sest kui head raamatut loeb mass, ei vähene selle väärtus. Hiljutistel Arvo Pärdi päevadel oli tõsine tunglemine tema loomingut

kuulama. Kas Pärt on nüüdsest massihelilooja?

Mida enam põhjamaisesse krimikirjandusse süüvida, seda enam võib tunnetada niinimetatud väärtkirjanduse pealiskaudsust. Üksikisiku marginaalsed mured on kõrgkultuursetes raamatutes puhutud teinekord mõistmatult suureks ja kui krimkades räägitakse tõelisest draamast, pigem tragöödiast – kusjuures tõelisest, tegelikust, reaalselt toimunust –, siis kirtsutab esteet nina: häh, jamps, suunatud madalate instinktide rahuldamisele.

Tegelikult ei taha ühiskond eriti teada, millega puutuvad kokku halastajad, näiteks kohvripoisi raamatu peategelane, pagulastega (või teiste elu hammasrataste vahele jäänutega) tegelev Punase Risti õde Nina Borg. Tema maailm on meile ilmselt vastuvõetamatu. Kusjuures ongi. Kes taluks enda kõrval naist, kes muretseb võõraste, heidikute pärast, kuid jätab aegajalt hooletusse oma pere? Õnneks on talujaid.

Krimikirjandus on osa kultuurist.

Kultuurist, mitte massikultuurist.

Sest kui head raamatut loeb mass, ei vähene selle väärtus.

Lapsi kaob. Paraku. Kaob igas riigis. Võib peita pea teki alla, kuid see ei päästa. Lapsed kaovad ikka. Miks? Kuhu?

Kuidas? Tihtipeale ilmuvad kadunud välja mujal, kuskil kaugel. (Või... Kas Taani on meist kaugel?) Neist on saanud kaup.

Nende väärtus pole enam hingeline, vaid rahaline.

Niisiis leiab Borg poisi.

Kohvris. Leiab tänu inimesele, kel südametunnistus on rohkem väärt kui elu. Paraku pole poiss määratud talle. Poiss on kaubaartikkel, väärt miljon dollarit, ning müüja ei kavatse rahast loobuda, vaid peab kauba tagasi saama. Borg peab last kaitsma.

Maailmas on üks kummaline hingeseisund, mis võib samaaegselt luua ja hävitada – armastus. Kohvripoisi ostja tegi ostu armastusest, müüja müüb armastusest raha vastu, Borg püüab poissi päästa armastuses maailma vastu ning kuskil on veel armastav ema. Kõik armastavad, aga kokku saab õuduse. Kummaline küll, aga säärane meie maailm juba on.

Eelnev võib tunduda segane, aga krimka on eelkõige lugemiseks, mitte sellest kirjutamiseks. jaan martinson

10 || FILM || AK || POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014

Võitlus Moskva filmimuuseumi eest ulatub kaugele üle Venemaa piiride.

KÕIGI MAADE KINEASTID, ÜHINEGE?! lauri kärk k filmikriitik

J

ah, see vana, kunagi tüütuseni leierdatud ning vastik loosung.

Mis nüüd kummatigi uues kuues uuele elule ärganud.

Jutt teadagi meie idanaabrist. Sellest, et alati ei ole seal kõik nii ühene. Moskva festivali ülevaates suvel kirjutasin vene kineastide kolmest avalikust seisukohavõtust seoses Ukraina sündmustega: nn uue kinoliidu avalikust solidariseerumisest Ukraina ja ukraina kineastidega, Vene ametlikku poliitikat toetavate kultuuriinimeste allkirjadest sealse kultuuriministeeriumi veebilehel ning nn vana(de) kinematografistide liidu üldsõnatsemisest – niisiis spekter kogu diapasoonis.

N

üüd on kõneks Moskva filmimuuseum ning selle legendaarne juht ja hing Naum Kleiman.

Moskva filmimuuseum asutati veel perestroika aegadel 1989 (jätame siin eelloo kõrvale), sellele leiti siis ka ruumid vastses kinokeskuse hoones Krasnaja Presnjal. Ent ajad muutusid, 2004 otsustati muuseum sealt välja tõsta, mis paraku ka teostus, hoolimata kõigist protestikirjadest ja kineastide väljaastumistest (teiste seas ka nt Quentin Tarantino). Nii on muuseum peaaegu viimased kümmekond aastat sunnitud tegutsema, kus võimalik. Fondidele leiti ajutine asupaik Mosfilmis (kokku üle mitmesaja tuhande säiliku), filmiüritusi on korraldatud võimalust mööda Moskva kinosaalides.

Loomulikult pole see olnud normaalne, jääb üksnes hämmelduda, kuidas seesugustes võimatutes tingimustes seni siiski eksisteerida ja tegutseda on suudetud. 2013 üritati Kleiman välja vahetada, siis see

ei õnnestunud, küll aga tänavu suvel. Juulist juhib muuseumi direktorina Larissa Solonitsõna, Naum Kleimanile leiti uus ametinimetus: president. Kummatigi, viimaste sündmuste ja vastasseisude valguses ei osutunud see isegi mitte aupresidendi staatuseks. Uus direktor on majandusküsimustega tegelemise kõrval või asemel sekkunud muuseumi sisulisse töösse, «optimeerinud muuseumi isikkoosseisu» – kuidas just, eks me või seda teada ju lähemategi näidete varal.

Muuseumi kollektiivi ja määratud direktori vastasseis päädis viimase kollektiivse umbusaldamisega oktoobris, millele järgnes – kuna midagi ju ei järgnenud! – 24. oktoobril kiri Vene kultuuriministrile (kelle käskkirjaga direktriss oli ametisse määratud), milles muuseumi teaduskollektiiv oli sunnitud teatama oma kollegiaalsest tagasiastumisest (loetav internetis, vastavad viited artikli lõpus).

Mõistagi pole see äärmuslik ja pretsedenditu samm jäänud d vastukajadeta. Mõistagi pole vaikinud ka uus kinoliit. Sünddmusi on kajastanud raadio Svovoboda. Filmimuuseumi saatustt on fookuses hoitud Peterburi filmiajakirja Seans veebilehel..

moteegil. Nende vahendusel on vene filmikunsti suurteosed saanud mõistetavamaks paljudele kineastidele ja filmifriikidele üle kogu maailma. Palume respekteerida Kleimani ja tema meeskonna teadmisi ning usaldusväärsust, nii tagame kultuuri järjekestvuse, selle ulatumise minevikust tulevikku.

Alla on kirjutanud Mark Cousins, Tilda Swinton ning Thierry Frémaux. Kriitik, näitleja, festivali juht. Aga sel pole iseenesest tähtsust. Nad kutsusid üles soovi korral solidariseeruma. Kutsusid kõigi maade kineaste ühinema. Sest tähtis on kirja sisu.

T

õesti, võrdlus legendaarse Henri Langlois’ga on igati omal kohal. Prantsuse uue laine lavastajaid on kutsutud ka Cinémathèque’i või Langlois’ lasteks. Just Cinémathèque Française’i seanssidel, üha uusi ja uusi – või täpsemalt üha vanu ja veelgi vanemaid – filmiajaloo teetähiseid enesesse ahmides omandasid toonased noored filmiharidu-

se, kujunesid nende filmiarusaamad – et seejärel juba oma filmidega kujundada järgnevate põlvkondade filmiarusaamu.

Miks ma seda kõike kirjutan?

Et me ei laseks end liialt pimestadarammestada kõikvõimalikest vastasseisudest Venemaaga.

Tilda Swinton: käed eemale eem e ale Moskva filmimuuseumist!

A

ga mitte ainult. Briti filmiinstituudi ajakikiri Sight & Sound aval-das oma veebilehel 30. oktoobobril avaliku pöördumise Vene valitsusjuhi Dmitri Medvede-vi poole: 1968. aastal pöördusid maailma filmitegijad, nagu gu Orson Welles või Carl Theodor or Dreyer, kirjaga Prantsuse valititsuse poole, väljendades oma pahameelt seoses Cinémathèque ue Française’i juhi Henri Langlois’ ois’ tagandamisega. Niisamuti tahame meiegi nüüd öelda:: Moskva filmimuuseum pole ainult teie oma, see on ka meie oma. Me usaldame Klei-manit ja tema meeskonda.

Nende erudeeritus on esmaklassiline, nende oskustest on õppida igal arhiivil ja fil-

Samuti on see olnud Moskva filmimuuseumis. Sellised vene uuema filmi esindajad nagu Andrei Zvjagintsev, Boriss Hlebnikov, Aleksei Popogrebski, Andrei Proškin – neid ja veel paljusid teisi peetakse sõltumata nende kinematograafilisest haridusteest üksiti Moskva filmimuuseumi kasvandikeks.

Kui Langlois veebruaris 1968 tagandati, korraldasid tema kasvandikud protestimeeleavalduse.

Mäletate Bertolucci «Unistajate» algust, kus mängufilmi kaadritesse põimuvad kunagised dokumentaalsed jäädvustused?

Kuidas Truffaut sel puhul ütleski – aja möödudes ilmnes, et demonst-

ratsioonid Langlois’ toetuseks olid võrreldes 1968. aasta maisündmustega sama, mis pikale filmile eelnev reklaamirull.

M

iks ma seda kõike kirjutan? Et me ei laseks end liialt pimestadarammestada kõikvõimalikest vastasseisudest Venemaaga, et me märkaksime ja teaksime: Venemaa on mitmekesisem. Ja et me ei unustaks vajaduse korral seda teistsugust Venemaad toetamast. Nagu kineastid Sight & Soundi e-veergudel.

P. S. See kirjutis on Postimehes olnud mõnda aega n-ö ooterežiimil. Sestap lisagem-uuendagem inforida. Sight & Soundi veebilehel on lisandunud veel üks kineastide avalik pöördumine.

Toimunud on mitu koosistumist Moskvas. Aga asjata.

Positiivset pööret pole toimunud. Sest vaevalt saaks selleks pidada asjaolu, et mitu muuseumi töötajat siiski naaseb tööpostile. Teevad nad seda aga tänaseks juba tõesti muuseumi endise presidendi Naum Kleimani enese palvel – et muuseum asjatundmatute ametnike omavolis täielikult ei hävineks. Juba huvituvat asjast ka prokuratuur. Tuntud dokumentalist Vitali Manski võrdleb Moskva filmimuuseumi praegust seisu olukorraga, kus ehitati küll lasteaed, nüüd üritatakse seal aga bordell avada.

Väljaanne Novõje Izvestija kirjutab filmimuuseumi ja muuseumide olukorrast üldse. Venemaal leidub igasuguseid muuseume, küll kurgi-, küll triikraua-.

Küll purki kogutud … ei, mitte tolle, vaid hoopiski ajaloolise 1917. aasta õhu muuseum. Koguni inimnurjatuste muuseum kaugel Vladivostokis. Kummatigi ei taheta neis avarustes leida enam kohta filmimuuseumile.

Internetis inglise keeles: • Sunnitud kollektiivse tagasiastumise märgukiri: http://calvertjournal.com/ news/show/3288/entire-staff-ofmoscow-museum-of-cinema-resigns-inprotest-new-director • Kineastide pöördumised Sight & Soundi e-veergudel: http://www.bfi.org.uk/ news-opinion/sight-sound-magazine/ comment/letter-dmitry-medvedevconcerning-naum-kleiman, http://www. bfi.org.uk/news-opinion/sight-soundmagazine/comment/open-letterdefence-moscow-s-museum-cinema-its Internetis vene keeles: • Moskva filmimuuseumi tegevuse kohta vt http://www.museikino.ru • Sunnitud kollektiivse tagasiastumise märgukiri: http://www.museikino.ru/ post/239644 • Peterburi Seans: http://seance.ru/ • Kinoliidu pöördumine: http://www. kinosoyuz.com/news/?pub=2384 • Filmimuuseumi käekäiku käsitlev uudisvoog FBs Sergei Eisensteini virtuaallabori lehel: https://www. facebook.com/eisenlab?pnref=lhc • Filmimuuseumi FB-grupp: https://www. facebook.com/groups/45505797431/

POSTIMEHE ŽÜRII HINDAB

Keskmine

2,75 tiina lokk

PÖFFi juht ja filmikriitik

«Allan» Dokumentaalfilm Kristuse eas pimeda noormehe elu helgemast ja tumedamast poolest.

Režissöör ja operaator Arko Okk Acuba Film 2014 Alates 6. novembrist Tallinnas kinos Artis

Arko Okk oskab mõtelda visuaalselt ja ka siin on huvitavaid visuaalseid kujundeid. Paraku jääb sellest väheks: kangelane ei ava ennast ekraanil, ja see on ikka režissööri, mitte kangelase probleem.

olle mirme

Kanal 2 programmidirektor

Loodetavasti on see taotlus, et selle filmi heliriba on märksa huvitavam kui ekraanil unelev fragmentaarne pildirida. Loodetavasti oligi idee teha pimedast poisist film, mida võib rahulikult ka kinnisilmi vaadata. Kui nii, siis annaksin neli punkti. Kui mitte, siis null. Kuldne kesktee – kaks.

2014/15:

lenna kuurmaa

roman baskin näitleja ja lavastaja

«Ma ei tule tagasi» – 4,0

Hea kontrast: igatsuste Rooma, mida ei näe, vaid ainult kuuled ja tajud. Pimedate spetsiifilisse maailma viiakse kenasti sisse, aga Allan ise jääb natuke enesessesuletuks. Tahtnuks, et teda oleks rohkem avatud.

On olemas kaks mõistet: «kunst» ja «kunstitamine». Vahe nende vahel on õhkõrn, aga see on olemas. Siin kisub lugu kunstitamisse, kuigi on tahetud kunsti teha. Võimalik, et oleks pidanud portreteeritavat rohkem usaldama, ta oleks filmi välja vedanud. Sellise karmi teema juures eriti.

Teisisõnu, inimese kaudu tekib filosoofia ja üldistus, mitte vastupidi.

«Kuidas ma Aafrikat päästsin» – 3,75

muusik

«Lendurid koduteel» – 3,75

«Kirsitubakas» – 3,5 «Maastik mitme kuuga» – 3,0 «Otsides valgust» – 3,0

POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014 || AK || PLAADID || 11

POLE ENAM NALJAKAS

Röyksopp «The Inevitable End» (Dog Triumph / Wall Of Sound)

TUME MATEERIA Tromsø tehnikute duo Svein Berge ja Torbjørn Brundtlandi ehk Röyksopi diskograafias on vahvate nimedega albumid «Junior» ja «Senior», mis muusikalisest küljest teab mis vahvad ei olnud, ning väheütleva nimega «Melody AM», mis jällegi on puhas klassika. Uus Röyksopp on taas väga hea Röyksopp, üks nende parimaid, kui vaata et mitte lausa see kõige parem. See nädal on üldse hüvastijätualbumite nädal olnud (vt Pink Floyd). «The Inevitable End» on Röyksopi kinnitusel nende viimane, vähemalt viimane traditsiooniline albumiformaadis album. Mis saab edasi, selle kohta veksleid välja ei anta, aga muusikast nad loobuda ei kavatse. Nauditav on see nende hüvastijätt. Puhas ja karge inimlikest emotsioonidest pakitsev elektroonika. Külma Põhjamaa soojus ja digitaalajastu inimlikkus. Biidid ja vokoodrid on liigutavad ja nakatavad ning kuigi bänd peab seda millegipärast oma üsna süngeks luigelauluks, nii need asjad siiski õnneks ei ole. Täiesti kindalt ei ole Röyksopp oma lõppsõna veel öelnud. margus haav

NÄDALA PLAAT: PINK FLOYDI «HEAD AEGA» Pink Floyd «The Endless River» (Parlophone)

Theophilus London «Vibes!»

(Warner)

KANYE PROTEŽEE Theophilus London on Brooklynis elav ja töötav Trinidadi päritolu räppar, kes põhimõtteliselt, võib öelda, teeb kõik õigesti, ent midagi siiski ei klapi.

Näiteks on tema täiesti korraliku ja Kanye Westi ülevaataja silma all ja Karl Lagerfeldi disainiga teine plaat täiesti korralik moodsa produktsiooniga hoogne, sillerdav ja lõbus funk-mats. Küll selline, mille puhul tähelepanu aeg-ajalt uitama võib minna, aga samas – kuna ta siis läinud pole?

Küll müüs aga plaat esimesel ilmumisnädalal Ameerikas kõigest 3000 koopiat, mida on ilmselgelt liiga vähe. Uurisin natuke asja ja selgus, et Theophiluse eelmine plaat müüs ka esimesel nädalal umbes samas mõõdus. Ei tea, milles asi – ehk on asi artisti nimes, ehkki nimede üle ei tohi nalja teha. Mõni võib ju siis öelda, et sinu nimi on Janar ja et inimeste nimed ongi imelikud.

Plaat, nagu öeldud, on korralik – on funki, reggae’t, 80ndate stiilis elustiilisouli; Theophilus Londoni räppimismaneer on ka meeldiv. Tõsi muidugi on, et plaadil puuduvad lood, millest võiks tulla hitte, mis võiks jäädagi inimeste pähe mängima ja sealt mitte enam lahti lasta. «Vibes!» on eeskujulikult funktsionaalne spordiklubi taustamuss. Kui see asi varsti ära jagatakse, küll siis müük ka arenema hakkab. janar ala

Grouper «Ruins» (Kranky)

ÕHUST TEHTUD Sõber küsis ükspäev, kuidas uus Grouper ka on. Ütlesin, et väga vaikne ja õrn. Sõber nentis seepeale, et noh, nagu ikka. Raske oli seletada, et sugugi mitte, vaid veel tasasem ja peaaegu olematu.

Kui Spinal Tap keeras volüümi üheteistkümneni, siis Grouper on oma minimalismis jõudnud miinus üheteistkümneni. «Ruins» on omamoodi field recording, ühe inimese eksistentsi salvestus. Arvopärdilikud klaverimotiivid, vokaal, mille puhul sõnadest eriti aru ei saa, «Holdingus» vihmasabin ja «Labyrinthi» lõpus väidetavalt mikrolaineahju piiksumine, mis oma ootamatuses luust ja lihast läbi käib. Nagu ikka, kui üksi kodus olles imelikud hääled seest kõhedaks võtavad. Ja see on kõik, millest see plaat tehtud on. Imelik, kuidas nii vähesest nii palju ilu kokku tuleb, sest tegu pole sugugi end lihtsalt avava muusikaga. Olgu, algust ja lõppu raamivad vastavalt «Made of Metal’i» šamaanitrumm ja «Made of Air’i» drone. Viimane neist muide kodulindistus aastast 2004, traditsioonilise Grouperi võtmes. Kogu ülejäänud album on salvestatud Portugalis 2011. Mida selle materjaliga kolm aastat tehti, jääb saladuseks. Võib ju teoretiseerida, et tegu on sellise muusikaga, mis aastatega aina valjemaks ja selgemaks muutub.

Ehk ei oleks «Ruins» varem inimkõrvale kuuldav olnud. silvia urgas

P

ink Floyd. Vaieldamatult üks rokiajaloo olulisemaid bände. Põhimõtteliselt tahtsid nad saada rikkaks ja kuulsaks.

Said ka, aga tootsid selleks täiesti ikoonilist muusikat. Vahel läheb nii. Pink Floydi hilisem ajalugu lühidalt: 1979. aasta «The Walli» tuuri käigus peletas tollane ninamees Roger Waters bändist multiinstrumentalist Richard Wrighti.

Ise lahkus ametlikult 1985. Allesjäänud algliikmed Dave Gilmour ja Nick Mason kutsusid Wrighti tagasi. Kolmekesi tehti kaks stuudioalbumit: «A Momentary Lapse of Reason» (1987) ja «The Division Bell» (1994).

«The Endless River» ongi põhimõtteliselt Pink Floydi seni viimase, juba 20 aastat tagasi ilmunud «The Division Belli» sessioonidest ülejäänud materjal, mida on niivõrdkuivõrd modifitseeritud 21. sajandi tehnoloogiaga ja siin-seal uusi osi arendatud. Ilmselt olid need 20 aasta tagused sessioonid ikka väga põhjalikud ja inspireerivad, sest ülejäänud, DAT-kassettidele talletatud materjali osutus olevat tubli 20 tunni jagu. Mõ-

lema albumi juures oli produtsendina ametis Phil Manzanera ning seda kummalisem ongi, et ülejäänud ehk justkui nõrgemast materjalist loodud «The Endless River» on niiöelda emaplaadist nii vormilt kui ka vaimult tunduvalt tugevam. Üks erinevus kahe albumi vahel on see, et «The Endless River» on läbinisti instrumentaalne kuni viimase palani. Stephen Hawkingi kõnesüntesaatori sämpling kuulub ilmselgelt tehnikamaailma.

Maitse asi muidugi, aga laulmine ei ole päris kindlasti David Gilmouri tugevaim külg. Viimases palas «Louder Than Words» ta siiski laulab. Selle pala sõnad on kirjutanud Gilmouri abikaasa Polly Sampson ja need on pühendatud aastal 2008 vähki surnud Wrighti mälestusele, nagu tegelikult kogu album. Wrighti kohalolek ei ole pelgalt metafoorne, «The Division Belli» juures oli ta väga tegev. Tervelt kaheksal «uuel» palal on ta kas autor või kaasautor. Kasutatud on tema hääle sämplinguid ning tema oli enamasti ka klahvpillide taga, millest eriti tuttava kõlaga on spetsiifiliselt kosmilis-psühhedeelse saundiga Hammond ja Farfisa orelid.

Nii kummaline kui see ka ei ole, ent nende viieteistkümnenda, ämbientlikku instrumentaalmuusikat sisaldava albumi «The Endless River» kohal hõljub hoopiski väga tajutavalt Roger Watersi aegse Pink Floydi vaim. Pigem just kuskile «Animalsi» ja «Dark Side Of The Mooni» kanti isegi. margus haav

Jessie J

Coco Steel & Lovebomb

«Sweet Talker» (Republic)

«The Chillout Album» (Melodica)

FOON SOSISTAB

GENEETILINE AMBIENT

Ma arvan, et Jessie J on tubli inimene, sest ta on teinud jälle ühe plaadi. Kuulasin seda praeguse arvustuse kirjutamise eelsel päeval ja pean tunnistama, et ei mäleta sellest suurt midagi. Jessie J-d ja Nicki Minajd olen viimasel ajal kõige sagedamini näinud kordadel, mil Postimehe kohvikus üksi einetamas käin.

Kui näiteks koos Mart Juurega seal einetan, siis räägime tavaliselt juttu ja mul pole mahti pöörata tähelepanu sellele, mida Jessie J ja Nicki Minaj parasjagu televiisoris teevad. Kui aga üksi, siis ma näen ja natuke ka kuulen ja sageli pööran ka tähelepanu.

Jessie J muusikat võib pidada millekski selliseks, mida Michel Foucault nimetas diskursuseks. Diskursus on selline lakkamatu vaikne pobin, mida väga vaikseks keerata ei saa. See kõneleb ka meie sees ja sel on soovitav silm peal hoida. Plaadi pealkirigi on «Sweet Talker». Eesti keeles siis mahe kõneleja. Vt ka mahekõne.

Diskursus, vabandage väljendust, aga mögiseb pidevalt ja produtseerib mingeid sõnumeid, mida keegi ei kuula, ent ometi moodustab see fooni, mis ka kuidagi määrav on. Diskursuse avaldumisvormina võime näiteks tuua ka telesaate «Su nägu kõlab tuttavalt», mis pühapäeva õhtul lihtsalt kolm tundi elutoas oma asja ajab ja ilmselt kuidagi ka määrav on, kasvõi selle pärast, et sellest räägitakse jne. Neid näiteid on palju ja diskursusega kokkupuuteid on kõigil. Mõnele meeldib diskursus rohkem, mõnele vähem. Kellele rohkem, neile võib tõenäoliselt ka Jessie J plaadi kuulamisest rõõmu sündida, kellele vähem, neile aga algab siit kannatuste rada. janar ala

20 aastat tagasi andis see Londonis alguse saanud elektroonilise muusika trio Chris Mellor (Coco), Lene Stokes (Steel) ja Craig Woodrow (Lovebomb) välja albumi nimega «It!», mille põhilugu oli ja on «Feel it!». Seda kuulati veel nullindate alguses samasuguse tuhinaga, nagu oleks see eile ilmunud.

Peamiselt koosnes selle albumi arhitektuur garage’ist, house’ist ja diskost ning ambient’ilikest linnasotsioloogilistest vahepaladest, mille kompositsioon tuletab kuulajale veel kümnendki hiljem meelde, kui sõnulseletamatult hea see album on.

See trio on läbi elanud briti acid-house’i, tekno ja ambient’i ajalookihid, mis on vorminud neist võibolla ühed parimad produtsendid üldse. Alati võib muidugi vaielda. Kui kõrvutada nende 1994. aasta albumit «It!» ja 2014. aasta «The Chillout Albumit», pole mitte ühestki kohast tunda, et trio ajatu muusika retsepti unustanud oleks. Näib, et loomulik ja orgaaniline «lasta asjadel kulgeda, nagu nad kulgeda soovivad» on neil geenides. Tõsi, nende kahe albumi vahele mahuvad veel «New World» ja «Sun Set», kuid nende tiraaži marginaalsuse tõttu on need sama rariteetsed kui mõni Bang The Party ilmumata EP. Kui teate legendaarset briti filosoofilist ambientgruppi The KLF (põletas 1992. a performance’il avalikult miljon naela) ja nende esimest albumit «Chill Out», siis võib käesolev album teie 2014. aasta lemmik olla. See oleks justkui hommage nullindatele, kuid samas ei kõla see nagu nullindad. Liiga palju on siin ajatust ja põhiväärtusi, et lasta sellel albumil kuskile ajastusse kuuluda. Igatahes on see ambient’i ja chill-out-sõprade must-have/hear. risto kozer

AJA AUK

Tusk» oli Californias tegutseva soft-rock-bändi Fleetwood Mac kaheteistkümnes stuudioplaat ja valmis sai see 1979. aasta oktoobri keskpaiku. 35 aastat tagasi sel nädalal võttis see enda valdusesse Briti plaadimüügitabeli tipu. USAs nii hästi ei läinud, laeks jäi neljas koht. Asjaolusid arvestades oli see tegelikult nende kolmas plaat. Bänd oli selles mõttes kummaline, et läbis enne päriselt suureks maailmalavade artistiks saamist mitu faasi ja koosseisu, mille ankruks oli küll alati bändi asutajaliige, trummar Mick Fleetwood. Kolmas plaat oli see nende tänaseni vahelduva eduga koos mängivale rivistusele – Stevie Nicks, Lindsay Buckingham, Christine Mc.Vie, John Mc.Vie ja juba mainitud Mick Fleetwood.

Kujutleme nüüd natuke ette olukorda, milles bänd oli, kui nad hakkasid salvestama plaati «Tusk». Nende eelmine album «Rumours» (1977) oli massiivselt edukas – see on müünud tänaseks 40 miljonit koopiat ja asub sellega kõigi aegade müügitabelis kohal number 6. 70ndate lõpu California soft-rock-skeene oli sel ajal absoluutne muusikamaailma rahamahuti, mille käive, ütleme nii, oli maailma suurim. Et kogu olukorda näitlikustada, võiks käiku lasta taigna kujundi. Tohutu suures anumas keerleb tohutu hulk raha, bändid ning muidugi ka muu industri, piima asemel kallatakse sinna patta pidevalt kokaiini. Masin aina hekseldab, tainas aina kerkib. Me võime kõike teha, annab iga signaal meile märku.

Fleetwood Mac koosnes kahest abielupaarist: Buckingham ja Nicks ning Mc.Vied pluss Mick Fleetwood, kes kunagi ühes intervjuus väitis, et on oma eluea jooksul kokaiinile kulutanud kaheksa miljonit dollarit. Mõlema abieluga oli just «Rumoursi»-järgsel ajal hakanud asjad selgelt allamäge minema. «Tusk», mis on eriti Buckinghami puhul inspireeritud sel ajal aktuaalsest new-wave-muusikast, ütlebki seda, et me võime kõike teha. Meid ei huvita hitid, meid ei huvita müük, te vaadake, kuidas me teie silme ees lihtsalt maani maha põleme.

P

laadi nimiloos laulab Lindsay Buckingham: «Why don’t you tell me what’s going on? Why don’t you tell me who’s on the phone? Why don’t you ask him what’s going on?» «Mis toimub, kellega ma räägin,»küsib Buckingham ja tema hääle taga hiilib samade sõnadega tema abikaasa Stevie Nicksi hääl. Selles pasunate ja monotoonse trummeldamisega loos kuuleme justkui kokaiinipsühhoosis ja armukadeduses telefoniga tühjusesse rääkivat meest. Ka teised Buckinghami lood räägivad tüdimusest ja karika täis saamisest, kuid teevad seda vihaselt, mitte resigneerunult. «Ei ole naljakas, kui miski sind enam ei eruta,» laulab ta loos «Not that Funny», või «kõigile on küllalt» loos «That’s All For Everyone».

«Tusk» on 19 looga topeltplaat, mis koosneb kolme autori autorilugudest – Buckinghami, Nicksi ja Christine Mc.Vie. Buckinghami lugusid iseloomustabki mingi psühhootiline nõudlikkus ja kiirelt närviline americana-põlemine. Nicks on elegantselt elektriline AM-lainepikkuste müstik, nõid, šamaan, kelle maailm tundub olevat hõljuvam ja sellisena märksa rohkem kontrolli all. Nõndasamuti on ka Christine Mc.Vie väikeste intiimsete lugudega, mida kujutad ette mängitavat mõnes öises raadiosaates, kuhu helistavad ka üksildased unetud vaevatud hinged.

«Tuski» tegemisele kulutati miljon dollarit ja tegemise hetkeks oli see maailma kalleim plaat. Müüs nelja miljoni eest, mida võrreldes «Rumoursiga» tajuti kui täielikku läbikukkumist. Muidugi otsiKood avab ti ka süüdlasi. MuusikaajaluYoutube’is gu seda kui suurteost siiski ei Fleetwood Maci salga. janar ala loo «Tusk»

12 ||

POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014 || AK || P

VALITSUSE UUED MINISTRID From: andrus.ansip@ec.europa.eu To: valitsus@valitsus.ee Subject: Mis toimub????

Seltsimehed!

TÕEHETK

«Kahetsen, et kõvemini ei löönud.»

Villu Jürjo

kuno-jackson kukeseen juhtimisanalüütik

TALLINKIL UUS ÜLEMUS

K

alaröstimisettevõte Tallink, mille maitsvad röstkilud on võitnud tee tuhandete eestimaalaste südametesse ja viinud keele alla rajatagustel investoritel ja gurmaanidel, ei ole jäänud loorberitele puhkama, vaid vaatab julgelt tulevikku! Kogunisti nõnda julgelt, et ettevõtte senine kindlameelne juht, kuldsete käte ja sooja südamega muhe laevakokk Pandi Enn, võib nüüd rahuliku meelega tüüri nooremate kolleegide innukatesse kätesse usaldada ja kaptenisillalt maha astuda, et auga väljateenitud kuldset vanaduspõlve veeta.

«Las noored poisid möllavad, neil käed-jalad hakkamist täis ja pilk tulevikurandadele suunatud,» ütleb Enn kelmika naeratuse saatel ja rehmab rõõmsalt käega.

«Neil nüüdse aja noortel ju kõiksugu kõrged koolid läbi käidud ja kompuutrid ja keeled kõik selged.»

Aga kuhu jäävad nüüd imemaitsvad räimed tomatis ja tummine silgusült, mis imearmas oli viina kõrvale hammustada – kerkib küsimus vägisi huultele...

«Oh, ei need kuhugi jää!» peletab Pandi Enn lustaka naeru saatel murekübemed reporteri ajudest. «Küll kilusülti ja lesta-struudlit Tallinkis edasi tehtakse!»

Aga ikka ei taha mure südamest täitsa kaduda: «Ega seal äkiste nüüd hoopis miskeid «sushisid» ega «vushisid» ei hakata kokku keerama? Noored ju kangesti ägedad kõiksugu väljamaa totrusi järele ahvima?»

«Ei seda küll karta pole,» lööb Pandi Ennu nägu naeru täis. «Egas Janeki-poiss mõni säherdune kehkadivei pole! Tema on läbi ja lõhki tubli ja terve Eesti mees! Näe, börsilgi tõusis Tallinki aktsia eila 40%!

Ole sina mureta, seal küll miskit säherdust «susherit-vusherit» ei tule!»

Nii et, armas lugeja, rahuliku meelega tõmban sooja salli kaela ja astun täie vaardiga Tallinki säravast klaaskontorist tuulisele novembritänavale – südames kindlus, et Tallinki röstlaevade võitmatu armaada jääb veel pikkadeks aastateks uhkelt Läänemere laineid kündma! Ja sullegi soovitan – pane oma säästu-rahad kindla peale Tallinki aktsia peale kuhjaga kasu teenima – mis nad sul ikka ilmaasjata seal sukasääres konutavad nagu Kört-Pärtli sääreväristajad sealauda aia vahel! Parem juba siga rukkis kui vasikas katusel!

Mis Eestis toimub? Täna hommikul ilmus ootamatult minu kabinetti vana kolleeg Urmas Paet. Urmas oli šokis, värises üle keha, suutis vaevu rääkida. Ütles, et oli sunnitud kodumaalt ülepeakaela põgenema. Isegi pesu ei olevat jõudnud pesta, kupatatud otse ministeeriumist lennuki peale, pamp mustade trussikute ja sokkidega kaenlas. Paet kõneles, et minna pole kuhugi. Tunneb end kui pesast kukkunud lind. Pakkusin Urmasele kohvi ja angerjavõileiba.

Soovitasin tal kohe enesele Brüsselis korter üürida, sest hotellid küsivad hingehinda. Ma ütlesin, et kindlasti tasub soetada selline elamispind, kus oleks pesumasin ja triikraud, sest pesemata ja triikimata riietes ei lasta teda europarlamenti sisse. Ja veel palju teisigi kasulikke näpunäiteid jagasin ma õnnetule Paetile, aga vaevalt neist kasu on, sest üleskirjutusi Urmas ei teinud. Selle asemel hakkas ta lolli juttu ajama. Paet ütles, et kavatseb minu korterisse elama kolida. Tahab ennast minu magamistoas sisse seada, mina võivat endale diivani peale aseme teha.

Olevat iga õige eestlase püha kohus tulevast Eesti presidenti majutada.

Kamandasin jalamaid Oettingeri kohale. Günther on minu alluv, ametinimetusega digivolinik. Praktikas tähendab see midagi kammerteenri, autojuhi ja turvamehe sarnast. Meie koostöö on väga hea, frits teeb kõik, mis ma käsin. Andsin tublile Güntherile korralduse kutsumata külaline diskreetselt kabinetist eemaldada, mis ka viivitamatult sündis tänu Oettingeri tugevatele lihastele. Kahjuks purunes rüseluse käigus portselanist vaas, Tartu akadeemilise naiskoori kingitus. Palun vabariigi valitsusel võtta tarvitusele abinõud, et säärased stseenid ei korduks. Ma ei soovi oma kabinetis näha kukutatud ministreid. Euroopa komisjoni digivaldkonna asepresidendi büroo, veel enam aga minu mugav, triikraua ja pesumasinaga varustatud kahetoaline peakorter pole mingi pagulaslaager. Aitab sellestki, kui meie erakonna auesimees, lugupeetud Siim Kallas mulle öösiti vintis peaga helistab, kurbi Valgre laule laulab ja pikalt-laialt heietab, mis ta kõik teeks ja oleks, kui tagasi kodu-

maale pääseks ja uuesti «Mnemoturniiri» saatejuhiks saaks.

Euroopa komisjoni digitaalvaldkonna asepresident, härra Andrus Ansip PS: Jälgige mind Twitteris ja Instagramis ning lugege minu blogi!

From: taavi.r6ivas@valitsus.ee To: valitsus@valitsus.ee Subject: Uued inimesed

Head kolleegid!

Palusin itimeestel blokeerida Ansipi aadressilt tulevad kirjad. Valitsuse listi pole spämmi tarvis. Keda need digivoliniku mõtted ikka huvitavad.

Nüüd aga olulisemate asjade juurde. Keidu istutasime välisministriks.

Proua Pentus-Rosimannusel on rahvusvahelise suhtlemise kogemused olemas, Autorollo tegeles ka rahvusvaheliste autovedudega. Nagu te olete võib-olla märganud, on meil paar täitsa uut inimest ametis. Nende nimed mulle hetkel kahjuks ei meenu, aga tegemist on hinnatud spetsialistidega. Loodetavasti saame uute kolleegidega lähemalt tuttavaks valitsuse jõulupeol. Parimat!

Teie kallis peaminister Taavi Rõivas From: keit.pentus-rosimannus@autorollo.ee To: valitsus@valitsus.ee Subject: RE: Uued inimesed

Esimesed päevad väliministri ametis on olnud meeletult põnevad! Ükspäev helistas Läti välisminister, teatas uhkusega, et on gei ja soovis kõigile edu! Teine päev helistas Vene välisminister, teatas veel suurema uhkusega, et on hetero ja soovis samuti edu! Ma ise helistasin Soome välisministrile, ütlesin heihei ja soovisin kõigile edu! Diplomaatia on nii laheeee!!!!

Välisminister Keit Pentus-Rosimannus From: mati.raidma@valitsus.ee To: valitsus@valitsus.ee Subject: RE: Uued inimesed

Mati Raidma ja Volli Kalmu ootamatu kohtumine

Tere. Ma olen üks nendest uutest.

Mati on minu nimi. Olen kuldsete kätega töömees, kui tilga viina saan. Keskkonnaministri ametis on minu prioriteet number 1 lollide looduskaitse alla võtmine. Lollide nimekirjad on koostamisel. Musi püksi kõigile!

Keskkonnaminister Mati Raidma From: jevgeni.ossinovski@valitsus.ee To: valitsus@valitsus.ee Subject: RE: Uued inimesed

Lugupeetud peaminister!

Olen uue rahandusministri proua Maris Lauriga paar korda vestelnud. Andke andeks, kallis Taavi Rõivasovitš, selle inimesega on võimatu asja ajada. Temaga suhtlemine on kohutavalt raske, just nagu tassiks 10-pangest samovari. Mina räägin proua Laurile selges eesti keeles, kui palju mul summasid vaja läheb ja mis kuupäevaks, aga tema ei reageeri mitte kuidagi. Ütleb et dengi netu ja vsjoo! Täielik košmaar.

Oli see Jürgen Ligi mis ta oli, sõimas mis ta sõimas, aga rahakest ei keelanud kunagi, ikka andis nii palju finantsi kui küsiti. Kas ei saaks Jürgen Herbertovitšit rahandusministri ametisse ennistada?

Olen valmis tema ees vabandama.

Luban, et edaspidi olen solvumisega üliettevaatlik.

Haridusminister Jevgeni Ossinovski From: andrus.ansip@ec.europa.eu To: valitsus@valitsus.ee Subject: RE: Mis toimub????

Miskipärast ei läinud minu eelmine kiri kohale, arvuti ütleb et minu aadress on ära blokitud. Käskisin Güntheril asja uurida. Ilmselt mingi jama kuskil, saadan uuesti!

Euroopa komisjoni digitaalvaldkonna asepresident Andrus Ansip Valitsuse serverit häkkis

mart juur

VIIMANE VEERG

«LAENATUD NAENE» TÕI KRIITIKULE RAHATRAHVI

V

ene filmiarhiivist leiti kõige vanem eesti film, 1913. aastal vändatud jantlik komöödia «Laenatud naene». Riia kubermangu arhiivist leiti üleskirjutus samal aastal toimunud kahe eraisiku vahelisest telefonikõnest, mida sandarmivalitsus pealt oli kuulanud. Avaldame vestluse lühendamata kujul.

«Preili Amalie, kas tohib teid õhtul kinematograhwi etendusele paluda?»

«Meeleldi, härra Hans! Mis kinopilt täna repertuaaris on?»

«Metropolis demonstreeritakse algupärast linateost päälkirjaga «Laenatud naene». Tundub täitsa tore kinematograhwi-etendus olevat. Seitungis kirjutatakse, et enne vaatemängu algust müiakse buffetis kuuma teed ja küpsetatud kartohveli laastusid ja kinofilmi taustaks klimberdab klaverit Peterburi konservatooriumist joomise pärast välja visatud pianist Alfred Mülgas.»

«No ma tõesti ei tea. Eesti filmid on nii depressiivlised. Nigu näituseks see «Utotškini lendamised Tartu kohal», mida me mineva nädal Modernis vaatamas käisime, see ajas suisa judinad iho pääle. Kas midagi lõbusamat ei ole, mõnda lustmängu Itaalia- ehk Prantsuse maalt?»

Sandarmivalitsuse toimikust selgub, et vestluses osalenud naiskodanikku trahviti kodumaise filmikunsti süstemaatilise halvustamise eest 20 hõberublaga ja talle kehtestati lähenemiskeeld kõigile Vene impeeriumi kinoteatritele.

Uut meie teleilmas Esmaspäeval kuulutati välja konkurss 12-osalise draamasarja tegemiseks. Uuelt kvaliteetselt draamasarjalt oodatakse temaatika haakumist Eestile olulisega minevikus, olevikus või tulevikus, põhisündmused peaksid toimuma Eestis. Lugu võib lahendada draama, komöödia, krimiloo, põneviku või romantilise komöödia žanris. Ühe osa pikkuseks on planeeritud üks tund. Draamasarja valmimist rahastab kultuuriministeerium, draamasarja vaatajad leitakse koostöös sotsiaalministeeriumi ja siseministeeriumiga.

Selges eesti keeles «Kreml soovib intensiivistada totalitaarse ja neostalinistliku revanšismi ideoloogia eksporti demokraatlikesse riikidesse.» (Sven Mikser)

Ainult digilehes Ilmaloll lubab kuumalainet. *** Kalamaja hipsterid armastavat käsitööõlut ja taskupiljardit. *** Uudiseid Hundisilmalt: Savisaar üllitab jõuludeks singi.

Kotkas hakkab munele. *** Kes saab IRLi naljanumbriks Ida-Virumaal?

POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Must mass meie tänavatel

K

ülmal ja pimedal ajal vaatan Tallinna tänavapildis hämmeldusega kaaslinlasi. Ehkki meie riigi elanikkond on väike ja pealinna oma veel väiksem, paistavad nad justkui olevat kuskil kokku leppinud, et külmal ja pimedal peavad riided seljas olema mustad. Või võimalikult tumedad.

Vaadakem tänavapildis ükskõik kuhu: inimesed kõnnivad, tõttavad, ootavad foori taga, istuvad ja seisavad bussis, trollis ja trammis, asjatavad poes, seljas mustad, tumesinised, tumehallid, tumepruunid, harvem tumerohelised või tumepunased riided. Nii mehed kui ka naised, nii noored kui ka vanad, nii eestlased kui ka mitte-eestlased. Vanuseks, kus see komme algab, on keskkooliiga, sest põhikooli hängijatele meeldib siiski veel kanda värvikirevaid jopesid.

Aga siis, mingil hetkel saab see isu klõpsti otsa ning indiviid sulatab ennast kuulekalt ja enesestmõistetavalt üldisesse tumedasse massi. Mustad ja tumedad mantlid, joped, pintsakud, kleidid, kostüümid, püksid, sukkpüksid, saapad, kingad... Ainult mõnel mässajamal on küljes arglikult norme trotsiv valge esemeke, näiteks müts või kindad. Ja siis on kuskil veel hipsterid, aga tänavapildis jäävad nad märkamatuks.

Sama võime näha sõiduteel ja parklates – kõige levinumad autovärvid Eestis on tumesinine ja hall oma eri toonides. Kui tõstad praegu neid ridu lugedes pilgu ja vaatad aknast välja, on väga tõenäoline, et kui su vaatevälja jääb vähemalt kolm autot, siis on need hallid või tumesinised. Ja kui nende kõrvale sõidab neljas, on seegi hall või tumesinine.

See totaalsus tumedate ja ilmetute toonide lembimisel on imekspandav ja hämmastav. See ei saa olla mingil juhul üksnes moe või praktilisuse küsimus, vähemalt mitte olulisel määral. See peab olema tingitud mingitest ühiskonnale üldiselt omastest sisimatest, varjatud, salajastest põhimõtetest. Või lausa, see peab väljendama mingeid Eesti elanikkonnale omaseid tõekspidamisi, tema ellusuhtumist ja maailmanägemist.

M

ulle tundub, et meie tänavapildis liikuva musta ja ilmetu massi tekkes on oma osa selles, et meie ühiskonnas ei julgeta teistest erineda, teiste hulgas silma, massist välja paista. Individualism on ebasoovitav. Õige on teha nii, et teistest ei eristuks. Norm on ees, sina täida seda normi, muidu paistad kahtlane või tõmbad endale tähelepanu, mis aga on ebameeldiv ja lõppkokkuvõttes tähendab ikka, et paistad kahtlane. Nii lihtsalt ei tehta! Tuleb teha nii, nagu kõik teevad! Eks ole, kui oled mees ja paned jalga punased püksid, oled pede! Mees käib ikka tumesiniste teksade ja musta jopega! Kuidas nii, et panen selga helesinise jope – järsku keegi jääb mind vaatama ja mõtleb ei tea mida?

Kõik see taandubki suurele painajale meie sees, meie ugrisagarais igivasardavale küsimusele: mida teised minust arvavad? Peavad ikka

jaak urmet kirjanik

hästi arvama, hoidku selle eest, et keegi halvasti arvab! Ei saa ju elada, kui naaber takka ei kiida! Kui palju on selles mentaliteedis nõukogude aja hurraa-kollektivismi mõju, kui palju traditsioonilise taluühiskonna jäänukit? Piinav mõte, mida küla asjast arvata võtab, on läbi Eesti ajaloo palju vallasemasid laukasse ajanud.

Asjaolu, et esimene laps sündis vähem kui üheksa kuud pärast abiellumist, ajas isegi noore Marie Underi koos mehega Tallinnast Moskvasse elama, et jälgi segada. Selles mõttes sobitus nõukogude kollektivism, kus isepäisus võis samuti tuua kaasa sanktsioone, eesti talupojaühiskonna otsa nagu valatult, ühenduskohtagi ei ole näha.

H

ando Runnel on meenutanud, et tema nooruspõlve külas peeti veidrikuks meest, kes luges tööst vabal ajal traktorirooli taga raamatuid. Tahtsid kirjutada, tuli minna linna, maal ei oleks sellist tegelast omaks võetud. Jaak Jõerüüt kirjutas hiljuti ühes essees, millist hukkamõistu pidi oma noorpõlves hipiliku väljanägemise pärast kogema. Stalini ajal öeldi: täna mängid saksofoni, homme reedad kodumaa. Aga kuldsetel kuuekümnendatel, kui telekas jooksis juba lustlik «Horoskoop», tähendas nõuetekohaselt pügamata silmnägu siinsamas meie armsas Eestis, Tallinnas, Nõmmel kaaseestlaste silmis põhimõtteliselt sama – olid, Jõerüüdi sõnul, «vale inimene».

Jah, igal sammul massi sallimatus erisuste suhtes, olgu lipp siis vardas parajasti see või teine. Ole siis niimoodi indiviid! Oma arvamuse omamine, rääkimata selle lagedale toomisest sõnas, teos või väljanägemises, on nõnda suur katsumus.

Nagu näitas ka hiljutine sõnalahing kooseluseaduse asjus. Või nagu tegelikult näitab peaaegu iga päev oma uute uudistega. Eesti ühiskonnas domineerib mass, kelle jaoks on olemas ainult üks tõde. Teisi tõdesid ei ole. See on nagu televiisor ühe kanaliga. Ja kui keegi üritab lagedale tulla oma tõega, on tagajärjeks sõi-

Eesti ühiskonnas domineerib mass, kelle jaoks on olemas ainult üks tõde. Teisi tõdesid ei ole. See on nagu televiisor ühe kanaliga.

mamine, alandamine, mõnitamine.

Hea et veel molli ei anta! Või seina äärde ei panda! Ma olen sellest juba varemgi kirjutanud, et minu arvates on praegu eestlaste seas täiesti olemas see kriitiline mass, kes oleks valmis hommepäev koonduslaagrid püsti panema ja inimesi represseerima puhtalt selle järgi, kas kellegi tõde on «õige» või «vale».

M

õni võib arvata, et liialdan, aga mulle tundub küll, et tegu ei ole pelgalt «jopeküsimusega». Tegu on märgiga, mis väljendab midagi. Ma ei kavatse nüüd kindlasti omakorda väita, et igaüks, kes ei tõmba endale selga psühhedeelselt lõkendavaid hõlste, on tuim ja isikupärata, oma arvamuseta inimene. Küll aga toodab ta paraku ometi juurde seda massi, mis võimendab ühiskonnas tuimust ja isikupäratust, oma arvamuseta olemist.

Seda enam, et poodidest ilusaid värvilisi rõivaid, kingi ja aksessuaare tegelikult ei leiagi, isegi kui tahaks. Mehed siinriigis ei ole saanud sellistest asjadest kunagi unistada, aga viimasel ajal on ka naistemoes koha sisse võtnud mustad meeleolud. Värvid lõpevad tegelikult juba lasteosakonnas. See on loomulikult reegel, et tüdruktittede ainus õige värv on roosa ja poisstittedel helesinine. Kuid näiteks võis ühe väga populaarse brändi kaubamajas mõni aasta tagasi näha ka varateismelistele tüdrukutele ainult tumedaid ja ilmetuid toone. Samas on poed suurel määral ostjate peegel – kui ei taheta, ei küsita, ei ole nõudlust, siis ka ei tooda müüki.

Ah, kuidas mina olen otsinud endale pidevalt ilusaid erksates toonides riideid! Mäletan, kuidas ma 18-aastasena unistasin punastest teksapükstest. Ja siis, 1997. aasta septembris ma sellised leidsingi, ühest poekesest Raekoja platsi nurgal. Olid küll natuke lühikesed, aga mitte liiga palju. Eesti filoloogia üliõpilase jalga passisid küll. Ja küll ma siis neis käisin! Kuni rebisin need 2000. aasta kevadel ühe kivi otsa hüpates puruks, riie oli juba nii kulunud...

Pärast seda polegi ma enam punaseid teksapükse leidnud. Nende defitsiit on küll midagi ainult Eestile ainuomast, sest näiteks Kopenhaagenis on meeste teksad kättesaadavad kogu värvipaletis. Tõsi, mitte minu pikkusele, nii et olen endiselt ses osas õnnetu. Jõuluvana, too mulle minule parajad punased teksapüksid, ma nii tahaksin!

Lõppude lõpuks – mida on värvid meie ümber veel? Värvid meie ümber on rõõm. Ere värvilaik pimedas sügisõhtus on tegelikult rõõmus suvine kiljatus, mis ajab pimedust ja masendust natuke kaugemale. Inimene, kes on ennast riietanud heledatesse, rõõmsatesse, säravatesse värvidesse, on saadik, kes kuulutab, et ka sügise, pimeduse ja talve jõud ei ole igavene. See inimene ütleb meile: eh, vennad, kõik ei ole veel kadunud! Kõik ei pea olema pime ja hall!

«Must on kuub, mis eesti rinda vanast’ juba varjanud...» Nii ütleb laul. Aga ometi on eesti rahvariieteski kirevad värvid olemas. Nii et nad on olemas. Neid on nähtud. Kuskil on nad endiselt olemas. Tuleb nad ainult üles otsida ja omaks võtta.

TÄNA 25 AASTAT TAGASI

Kalle Muuli Olev Silla kangelastegu

N

ovembris 1989 sai selgeks, et vaidlus selle üle, kas Eestis taastatakse 1940. aastal okupeeritud vabariik või luuakse uus, ENSV elanikkonnast lähtuv riik, otsustatakse Rahvarinde ja kodanike komiteede omavahelise poliitilise jõukatsumisega hiljemalt järgmise aasta kevadel, kui valitakse kaks esinduskogu: Eesti Kongress ja uus ülemnõukogu. Ülemnõukogu valimispäevaks määrati 18. märts 1990 ja valimisseadus võeti vastu 17. novembril 1989. Kaks nädalat varem, 4. novembril asutasid eestimeelsed tippkommunistid eesotsas valitsusjuht Indrek Toomega ja kompartei ideoloogiasekretäri Mikk Titmaga ühenduse Vaba Eesti, kuid hoidsid oma uut «parteid» esiotsa veel salajas. Vaba Eesti eesmärk oli võidelda ülemnõukogu valimistel Rahvarinde ainuvõimu vastu.

Nagu teisedki poliitilised jõud, tahtis ka Rahvarinne iseseisvat Eestit, kuid sellist, kus otsustusõigus on ENSV elanikel, sealhulgas ka sadadel tuhandetel migrantidel. Rahvarinne lootis saada uues ülemnõukogus absoluutset häälteenamust, et nimetada ülemnõukogu siis Asutavaks Koguks, mis kuulutab välja uue riigi ja valmistab ette uue põhiseaduse.

Mõlemad, nii kompartei kui ka Rahvarinde juhid materdasid seejuures kodanike komiteede liikumist, mille eesmärk oli valida veebruaris 1990 ainult Eesti kodanike esinduskoguna Eesti Kongress ja taastada riik õigusjärglusest lähtudes. Üks kõige ägedamaid ründajaid .

0 9 ärtsil 19 ipäeval, 11. m oli Viljannn sü a ill S u Olev ss tuli kokk di kommunistide Eesti Kongre juht ja Vaba Eesti liige Jaak Allik, praegune sotsiaaldemokraat, kes ajalehes Sakala nimetas Eesti Kongressi hammaste pesemiseks tagumiku kaudu. Rahvarinde liider Edgar Savisaar süüdistas kodanike komiteesid rahva lõhestamises ja tankide meelitamises tänavatele.

K

ummatigi avasid just need rünnakud kodanike komiteedele leheveerud. Ajakirjandus oli seni selle liikumise lihtsalt maha vaikinud, nüüd puhkes äge vaidlus ja toimetused pidid hakkama avaldama arvukaid vastulauseid.

11. novembril 1989, kaks päeva pärast Berliini müüri langemist, tegi kodanike komiteede liikumine uue suure sammu: Tallinnas Ametiühingute Majas (praegu on samas kohas Euroopa Liidu maja) valiti kodanike peakomitee, mis hakkas ette valmistama Eesti Kongressi valimisi. Selleks ajaks oli registreeritud juba üle 300 000 kodaniku. Seda tööd tegid tuhanded inimesed puhtast isamaa-armastusest, vähimagi lootuseta tasule ja isegi tänule. Rekordimees oli 70-aastane Jaan Ersto Valgast, kes registreeris üle 10 000 kodaniku.

Kogu kodanike komiteede masinavärki hoidis liikvel üks liikumispuudega mees, lihaste kärbumise tõttu juba lapsest saati ratastooli aheldatud Olev Sild. Kahetoalises Kopli üürikorteris, kus ta koos emaga elas, käisid registreerimislehti saamas sajad inimesed üle terve Eesti. Olev Silla käest käis mõne kuu jooksul läbi üle 900 000 registreerimislehe, aga tema põhitööks peakomitee liikmena oli sidepidamine kõigi komiteedega. Varahommikust südaööni rippus ta telefoni otsas ja pidi paraku sageli vastu võtma ka ähvarduskõnesid. Nagu ta hiljem on meenutanud, ei sõimatud ega tehtud tapmisähvardusi kunagi vene keeles, helistajateks olid ikka eestlased.

Eesti Kongress tuli kokku Olev Silla sünnipäeval, 11. märtsil 1990. Aga sünnipäevalaps ja suure vaeva nägija ei tulnud kongressile, sest kartis, et see on tema haprale tervisele liiga tundeküllane üleelamine.

Võib-olla on praegustele puuetega inimeste õiguste eest võitlejatele toeks teadmine, et hämmastava töövõimega ja tahtekindlusega oma rasket haigust trotsides jõudis Olev Sild väga palju muudki teha. Ta oli kümnekordne Eesti meister kirikabes ja komponeeris arvutil muusikat. Sadu Olev Silla loodud arvutigraafikapilte saab vaadata internetis tema pildigaleriis. Õnneks, erinevalt mõnest teisest oma kangelasest, ei unustanud Eesti riik Olev Silda ära. Natuke aega enne surma, aastal 2001, sai Olev Sild presidendilt Riigivapi teenetemärgi.

14 || SPORT || POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014

Tänak Walesi rallil avapäeva järel 8.

TOIMETAJA MARIEL GREGOR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALL. Eesti koondis läheb täna kell 19 2016. aasta EM-valiksarjas võõrsil vastamisi San Marino koondisega, kelle vastu sihitakse vaid võitu.

Koondisel lasub kolme madis kalvet t

reporter, Serravalle e

Suurbritannias Walesis toimuval MM-rallil teeb WRC-klassis kaasa ka Ott Tänak, kes kihutab DMACKi meeskonna Ford Fiestal. 8. kiiruskatse järel on eestlane 8. kohal, kaotades liider Sebastien Ogier’le 2.29,4. Karl Kruuda hoiab WRC2 arvestuses 5. ja Martin Kangur 11. kohta. PM foto: timo anis

SPORT. POSTIMEES.EE KORVPALL

Rock, Tarvas ja TTÜ meistriliigas võidukad Eesti meistriliigas alistas Tartu Rock 121:61 Audentese/Noortekoondise. Rakvere Tarvas oli TLÜ/Kalevist üle 89:67 ja TTÜ alistas tänu Kiur Akenpärgi lõpusekundite viskele 91:89 Valga meeskonna.

VÕRKPALL

Pärnu alistas poolfinaalis 0:2 kaotusseisust Tartu Võrkpalli Eesti karikavõistlustel pidasid poolfinaalis põnevus- ja maratonmatši Tartu Bigbank ja Pärnu Võrkpalliklubi. Pärnu võitis üle kahe ja poole tunni kestnud mängu lõpuks viiendas geimis, olles seejuures jäänud geimidega 0:2 kaotusseisu. Kaks esimest geimi kuulusid 25:23 ja 25:22 tartlastele, kuid kahes järgmises olid 25:23 ja 29:27 paremad pärnakad. Kordusmäng peetakse 23. novembril.

TENNIS

Zopp alistas Hanescu ja jõudis poolfinaali Soomes toimuval ATP Challengeri turniiril näitab suurepärast tennist Jürgen Zopp, kes jõudis nelja parema hulka. Zopil (ATP 285.) ei kulunud maailma 124. reketi, rumeenlase Victor Hanescu alistamiseks aega tundigi ja kindel 6:3, 6:3 võit viis eestlase poolfinaali. Zopi vastane tuleb paarist Herni Laaksonen (Šveits) – Egor Gerasimov (Valgevene).

J

algpalli 2016. aasta EM-valiksarja ilusa võiduga Sloveenia üle alustanud Eesti vajab pärast kahte kaotust tabeliseisu parandamiseks kolme punkti ning tänane matš San Marinoga on kindlasti koht, kust tuleb võit hankida, et jätkata liikumist seatud eesmärgi ehk EM-pileti poole.

Eestlaste tänase mängu peaproov lõppes mäletatavasti edukalt, kolmapäeval alistati 1:0 Norra. Selle mängu eesmärk oli peatreener Magnus Pehrssoni sõnul harjutada ründamist, ja kui seda saigi tehtud, siis täna tuleb vastaste väravat ohustada veelgi rohkem. «Midagi saime kindlasti ära proovida.

Siiski tuleb kohtumine San Marinoga hoopis teistsugune, palju mehi on ühel väljakupoolel.

Väravad tuleb siiski ära lüüa,» vaatas poolkaitsja Konstantin Vassiljev tänasele mängule ette.

«Mängud tulevad kindlasti väga erinevad, kuna seekord peamegi meie olema ründav meeskond. Ka Norra vastu suutsime tekitada mõned päris head võimalused, peame olema siiski veel teravamad,» lisas kolmapäeval sarnaselt Vassiljeviga vaid esimese poolaja mänginud Sergei Zenjov. «Võib öelda, et olen korralikus vormis. Peatreener otsustas, et norralastega mängin ühe poolaja, et olla järgmiseks matšiks valmis.»

Seni on Eesti ja San Marino kohtunud vaid korra, kui 2002. aastal alistasid eestlased vastase võõrsil tänu Indrek Zelinski tabamusele 1:0. Ka toonane mäng toimus Serravalles Stadio Olimpico areenil. Läbi ajaloo on sanmarinolased teeninud va-

Eesti koondis läheb tänasele mängule vastu hea emotsiooniga. Pildil mängijad tähistamas Konstantin Vassiljevi väravat Norrale.

liksarjades vaid kaks punkti.

Kuid siinkohal tasub mainida, et viigid on kätte saadud Türgilt ja Lätilt.

«Võrreldes meie teiste vastastega kaitsevad nad rohkem ja selles mõttes on mäng meie jaoks tavapärasest muidugi erinev, kuna peame domineerima ja looma väravavõimalusi. Vastase alahindamise ohtu ei ole, kuna kõik teavad, mida need

Võrreldes meie teiste vastastega kaitsevad nad rohkem ja selles mõttes on mäng meie jaoks tavapärasest muidugi erinev.

Peatreener Magnus Pehrsson

kolm punkti meile juurde annavad. Sellega säiliksid meie lootused ja see on meile piisav motivatsioon,» rääkis Pehrsson.

«Mänguliselt sarnanevad nad Gibraltariga ja seega on nendega kevadel peetud kaks kohtumist kokkuvõttes väga olulised.»

Klubide tasandil on Eesti ja San Marino meeskond vastamisi läinud kahel korral. Sel suvel kohtusid valitsev Eesti meister FC Levadia ning San Marino parim klubi La Fiorita Meistrite liiga esimeses eelringis. Kui võõrsil teenis Levadia vaid 1:0 võidu, siis Tallinnas oldi vastastest üle koguni 7:0. Viimatises koondisemängus saidki levadialased jalga

proovida, kui matši lõpuvile kõlades oli neid Norra vastu väljakul koguni kuus.

Midagi lihtsat kokkuvõttes võõrsil San Marinoga kohtudes siiski oodata ei ole. Siinkohal teeme tagasivaate Eesti koondise senistele mängudele n-ö jalgpallikääbustega, kellega mängides oodatakse alati võitu.

Esimest korda läks Eesti jalgpallikoondis sellise võidukohustusega väljakule 2000. aasta EM-valiksarjas, kui meiega ühte alagruppi oli loositud Fääri saarte tiim. Kodumäng lõppes eestlastele koguni 5:0 võiduga ning võõrsil alistati vastane läbi raskuste 2:0.

Ajalooline spordikongess kui tühi tuul väljal kommentaar taa ar jaan martinson

spordiajakirjanik

P

ärast legendaarset kongressi, mille järel pole uude ajajärku astunud Eesti sport enam endine, tekkis hirm ootamatult tabanud seniilsuse pärast – et ei saa enam maailmaasjadest aru. Hulk kõnesid spordirahvale rahustas: ei mingit seniilsust, üritus oligi jama, udune häma, läbikukkumine, kui pehmelt väljenduda. Ehk nagu üks legendaarne mees arvas: korraldame telesaate «Foorum» ja nimetame Eesti spordi kongressiks.

Hea, kui aeti vaid tühja juttu, sest see raiskas kõigest aega. Rumal jutt on hullem. Avakäigu tegi kultuuriminister Urve Tiidus, kusjuures tema sõnum oli sedavõrd suurejoone-

line, et postitati pressiteatena laiali: «Spordi kongress võttis 2002. aastal vastu otsuse, millega seadis eesmärgiks kümmekonna aastaga luua kõikjale Eestisse nüüdisaegsed spordirajatised. Praeguseks on see plaan koostöös riigi ja omavalitsustega teostunud.»

Proua Tiidus võiks võtta ette käigu vehkemissaali, kus sünnivad medalivõitjad. Too niinimetatud Kännu Kuke saal, mis on nii kitsas, et ei mahuta täismõõtmetes vehklemisrada, ning kus suvel on temperatuur kui saunas ja talvel kui külmikus, ehitati aastal, mil omavalitsuse nimi oli Tööpunalipu ordeniga autasustatud Lenini rajoon, ning on sealtmaalt ka remontimata.

Proua Tiidus võiks küsida ujujailt, kas Eesti pikkades basseinides antakse neile spordiga tegelemiseks piisavalt aega.

Võiks uurida, kas rulaparke piisab ja miks on suur osa olemas-

olevaist lagunenud. Kas jääaelle on vaja või mitte? Kas...

Kultuuriministrilt poleks oodanud mitte uhkustamist, et meil on kõik spordiobjektid olemas, vaid konkreetset sõnumit: Eesti sport vajab neid, neid ja neid rajatisi, need ehitatakse selles ja selles järjekorras ning valmivad sel ja sel aastal.

Arutelu koolispordi teemal...

Tuleb kokku trio ja räägib õiget juttu, aga... Linnapea, koolijuht ja sotsioloog paraku ei saa õppekava muuta. Miks polnud kohal haridusministeeriumi esindajat, kes öelnuks selgelt ja arusaadavalt, kas kehaline kasvatus muudetakse liikumisõpetuseks, ja kui, siis millal?

Sport ja majandus... EMT ja Tallinn Horse Show said tasuta reklaami, aga kuhu see jutt viis? Oleks aidanud ühest lausest: raha ei ole.

Mõni märge siiski.

Esiteks. Selle asemel, et tribüünilt pateetiliselt kurta, miks

ei täideta koalitsioonilepingut, mille järgi peaksid riigifirmad sporti toetama, võinuks EOK president Neinar Seli parteilased püünele kutsuda ja otse küsida. Vastaku.

Teiseks. Tõdeti taas, et spordi rahastamine on killustatud, riigisektori raha liigub neljaviie fondi, mitte ühe toru kaudu. Kulla velled, sedasama, ja väga põhjalikult, kritiseeris riigikontroll oma auditis kaks ja pool aastat tagasi. Miks ei küsitud saalis istunud kantslerilt Tõnu Seililt, millega kultuuriametnikud seal ministeeriumis tegelevad? Töötasu võe-

Hea, kui aeti vaid tühja juttu, sest see raiskas kõigest aega. Rumal jutt on hullem.

takse palgapäeval ilmselt suure entusiasmiga vastu.

Kolmandaks. Miks ei tõstetud üles teemat ega päritud asjaomastelt: kuidas saab olla nii, et tervislikud eluviisid on maksustatud firmades erisoodustusmaksuga, enese rasvasöömine paksumaksuga aga mitte? Äkki vahetaks ära? Rasvale maks, spordile mitte?

Sport ja vaimsus... Kui vaimsus tähendab vaid dopingusse puutuvat, millele keskenduti, siis kahju. Kusjuures doping on Eesti spordi väikseim probleem.

Eriti konstruktiivne polnud ka mõte, et alaliidud hakaku ise testimisele raha kulutama. Kui on kahtlusi (spetsialisti silm on terav ja verenäidud paljuütlevad), kutsuge kontrollid kohale – nii on ka Eestis mõnigi vahele võetud. Ja veel: teaduspõhine ettevalmistussüsteem, kus kasutatakse legaalseid aineid ja meetodeid, on tõhusam kui

doping. Kas sel, tippspordi kõige põletavamal teemal üleüldse räägiti? Kas kutsuti lavale teadlased ja teaduspõhist süsteemi koordineeriva ja rahastava ministeeriumi esindajad ning nõuti aru, kaugel asjaga ollakse?

Tippsport... Midagi ei muutu. Eesti jääb endiselt ainsaks riigiks maailmas, kus spordijuhtidel on täiesti ükskõik, kuidas atleet tippu jõuab. Võidad medali, toetame, aga sinnamaani vaata ise, kuidas hakkama saad.

Kongressi lõpp oli tähenduslik. EOK asepresident Toomas Tõnise teatas usutlustes, et loodetavasti viitsivad poliitikud Eesti spordi arengustrateegia – tuleviku alustala – läbi lugeda ja ehk jõuab teema ka riigikokku. Aga kui ei viitsita lugeda ja riigikogu ei hakka arengustrateegiat menetlema (miks, muide, riigikogulased sellele küsimusele laval vastust ei andnud?)? Mis siis? Siis oleme taas neli aastat tallanud tühja tuult.

POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA MARIEL GREGOR, TEL 666 2394, SPORT@POSTIMEES.EE

Viis Eesti naisvehklejat jõudsid MK-etapil 64 parema hulka Hiinas Xuzhous toimuval epeevehklemise MK-etapil pääses põhiturniirile viis Eesti naist.

Erika Kirpu ja Irina Embrich tagasid koha 64 seas tänu kõrgele kohale maailma edetabelis. Julia Beljajeva läbis alagrupiturniiri vaid ühe kaotusega ning pääses

punkti kohustus Kas Saaremaa saaks San Marinole vastu?

Jalgpallimängus jookseb mõlemalt poolt algkoosseisus väljakule ikka 11 meest, samas on igale spordisõbrale teada, et konkurents nendele kohtadele on igal pool erinev.

Eesti mängib enamasti ikka riikidega, kelle rahvaarv ja seeläbi ka mängijate valik on meie omast suurem. Matšid San Marino suguste väikeriikidega asetavad ka eestlased

mõnikord hiiglase rolli.

Võrdluses San Marino 32 500 elanikuga on Eesti oma 1,3 miljoniga ikkagi üsna suur riik. Et saada olukorrast täpsem pilt, võiks näiteks eestlaste seekordset vastast võrrelda Saaremaaga, kus viimase rahvaloenduse andmetel elab 31 860 inimest.

Seega alustuseks on üks põhilisi näitajaid kohe võrdne.

Järgmisena võib esile tuua, et mõlemal on üks profimängija. Kui San Marino ainus proff on Itaalia tugevuselt kolmandas liigas San Marino Calcio nimelises tiimis palliv poolkaitsja Mirko Palazzi, siis oletatava Saaremaa koondise samaväärne mees oleks Soome kõrgliigas tänavu SJK ridades hõbemedali kaela saanud väravavaht Mihkel Aksalu. Madis Kalvet

Eeldatavad algkoosseisud Teniste

Peakohtunik: Felix Brych (Saksamaa)

Morozov Pareiko Artjunin

Mets Vassiljev Zenjov

Kruglov

Dmitrijev Ojamaa

Antonov

Stefanelli

foto: afp/scanpix

Seejärel on Eesti veel korra loositud ühte alagruppi Fääri saartega (EM 2012), neli korda on ühes valiksarjas vastamisi mindud Andorraga (MM 2002, EM 2004, EM 2008, MM 2014) ning korra Liechtensteini (MM 2006) ja Luksemburgiga (MM 2006).

Kokku on seni seega peetud 16 kohtumist, millest võidetud on 15 – ainuke kaotus saadi 2012. aasta valiksarjas võõrsil Fääri saartelt. Mitmel juhul on aga raskest seisust välja tuldud alles viimastel minutitel.

Kõige eredamalt on fännidel kindlasti meeles, kuidas tollessamas 2012. aasta EM-valik-

sarjas alistati Fääri saared kodus 2:1 alles tänu kahele lisaminutitel löödud väravale.

2008. aasta EM-valiksarjas oldi kodus aga raskustes Andorraga mängides ja alles tänu Indrek Zelinski 91. minuti väravale teeniti 2:1 võit. «Kedagi ei tohi alahinnata,» tõdeb Zenjov selliste näidete kohta.

Vassiljevi hinnangul on kõige tähtsam vältida paanikat, sest mänguaega on ikkagi 90 minutit. «Tuleb mängida oma mängu ja olla kannatlik. Ei tohi närvi minna ja kõige tähtsam on oma võimalused ära realiseerida. Mäng kestab ju pikalt

Palazzi Gasperoni

Battistini

Brolli

Chiaruzzi

Della Valle Simoncini

ning aega on. Oluline on teha õigeid asju.»

Eesti koondise ridades on tänases kohtumises kõige olulisem puuduja kindlasti meeskonna kapten Ragnar Klavan.

Keskkaitsja on kohtumisel Inglismaaga teenitud punase kaardiga seekord mängukeelu all.

Traumade tõttu jäävad kõrvale

V Vitaioli

Vitaioli

Bonini

aga Ken Kallaste ja Gert Kams.

Vigastustega on hädas olnud ka Martin Vunk ja Henri Anier. Eile liitus koondisega veel kaitseväes viibiv Artur Pikk, kes tegi mäletatavasti mängus Inglismaaga korraliku etteaste. Pehrssoni sõnul võrreldes Norra-mänguga algkoosseisus suuri muudatusi oodata ei ole.

Peeter Kümmel: pole tähtis, mitmes karjamaal oled, oluline on MK-etapp

Pent põrus tõstmise MMil

SUUSATAMINE. Eesti suu-

ei saanud kuni 94-kiloste seas võistelnud Leho Pent üles rebimise algraskust 160 kilo. Eesti Tõsteliidu president Jaan Talts juunior oli pettunud ja kuri.

«Ma ei mõista, kuidas on võimalik 160-kilost kangi kolm korda mitte üles saada,» põrutas Talts. «See tähendab, et sa lihtsalt ei jõua tõsta. Aga kuidas sa ei jõua, kui rebisid kolm aastat tagasi 158 kilo? Vigastusi ju pole olnud, tõsteliit on kindlustanud kõik vajalikud laagrid ja muu. Midagi on täiesti valesti. Arusaamatu!»

Kuna tänavusel ja järgmise aasta MMil kokkuvõttes 24 edukamat riiki saaksid olümpial välja panna vähemalt kolm tõstjat, oli Eestil tänaseni lootust. «Saanuks Pent näiteks 12. ja Mart Seim pühapäeval 6. koha, olnuks me poolel teel kolme mehega Riosse. Nüüd on see võimalus Pendi tõttu kadunud.» Jaan Martinson

sahooaeg startis tavapäraselt Olosel, kus rahvusvahelistel võistlustel mängiti välja sprinterite kohad Kuusamo MK-etapile. Otsepääsme said sprindikoondise esinumber Peeter Kümmel (pildil) ja Marko Kilp, kes koondisesse ei kuulu.

Kui meie neljale vähegi arvestatavale distantsisõitjale on MK-sarjas eraldatud neli kohta, siis sprinteritele kõigest kolm. Ja tungi on, sest vett segavad ka distanstimehed. Statuut on lihtne: Olose kvalifikatsiooni kaks parimat pääsevad Kuusamosse, kolmanda valib sprindikoondise peatreener Christoph Schmid.

Asi tehti kiirelt ja selgelt klaariks – Kümmel oli ajasõidu parim, koondisesse mittekuuluv Marko Kilp, kelle mul-

lune hooaeg läks armeeteenistuse nahka, viies. «Üllatavalt kerge enesetunne oli,» tunnistas Kümmel. «Laskusime vaid kolm päeva tagasi mägedest alla ja minek pidanuks olema raske, aga polnud. Ma ei taoks rusikaga rindu ega räägiks lennutundest. Läksin lihtsalt ja sõitsin piisavalt kiiresti.»

Kümmel võitis ka veerandfinaali selge ülekaaluga, kuid edasisest loobus. «Saime siin Olosel paraja külmašoki,» selgitas ta. «Miinust oli 17 kraadi ja polnud mõtet väljas starte oodata. Esiteks olen ma selle võistluse kord juba võitnud ja teiseks pole suurt vahet, kui hea sa karjamaal oled, tegusid tuleb teha MK-etapil. Võitlesin koha Kuusamosse välja ning aitab. Üritan kvalifikatsioonivõistlustel ellu jääda – tahan

laupäeval ka 10 km klassikat korralikult sõita ning järgmisel nädalal võitleme uisusprindi kohtade nimel.»

Midagi erilist pole Kümmel suvel teinud, tavalised treeningud ja testid: «Olen püsinud terve ja normaalselt harjutada saanud. Näis, kuidas edasi läheb, kuid kahe nädala pärast Kuusamos peaks vorm olema plaanide järgi väga hea.» Ülejäänud veerandfinaali pääsenud eestlased jätkasid võitlust. Siim Sellis, Karel Tammjärv ja Kilp poolfinaali ei jõudnud, küll aga Raido Ränkel, kes pääses ka finaali, kuid jäi seal viimaseks.

Kas Kuusamos läheb klassikasprindi starti Ränkel või Sellis, selgub pühapäeval.

Naistel on MK-sarjas kaks kohta ning need läksid Piret Pormeistrile ja Triin Ojastele, kes said kokkuvõttes 11. ja 15. koha. Jaan Martinson

TÕSTMINE. Almatõs MMil

otse edasi. Katrina Lehis ja Kristina Kuusk pidid pärast alagruppi alistama veel ühe vastase ja tegidki seda, Nelli Paju paraku kaotas.

Põhiturniir peetakse laupäeval, võistkondlik turniir pühapäeval. PM

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

16 || VABA AEG || POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 15.11 kl 19 Välja müüdud!

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Lauri Sirp Osades: Oliver Kuusik, Kristel Pärtna, Rauno Elp, Pavlo Balakin, Olga Zaitseva jt 16.11 kl 12 Välja müüdud!

UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett Dirigent: Vello Pähn Osades: Luana Georg, Sergei Upkin jt 17.11 kl 11.00 ja 12.30

PÄIKESEKUNINGAST KRATINI

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUURES SAALIS 15., 30.11 kl 19

Eesti matus

Andrus Kivirähk Lav. Priit Pedajas, osades Kersti Kreismann, Aleksander Eelmaa (Tallinna Linnateater), Lembit Ulfsak, Tõnu Kark, Martin Veinmann, Ester Pajusoo, Jan Uuspõld jt.

16., 23.11 kl 19

Tuhk ja akvaviit

Bengt Ahlfors Lav. Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus.

VÄIKSES SAALIS

19.11 kl 12

15., 26.11 kl 19

W. McGregori „Symbiont(s)“, I. Stravinski „Petruška“ Osades: Sergei Upkin, Nanae Maruyama, Gabriel Davidsson jt

Éric-Emmanuel Schmitt Lav. Ingomar Vihmar, osades Rein Oja, Kleer MaibaumVihmar, Roland Laos, Tõnu Oja. Viimaseid kordi!

16.11 kl 19

BALLETIÕHTU

20.11 kl 19

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Janne Ševtšenko, René Soom, Urmas Põldma, Jassi Zahharov, Maris Liloson, Raivo E. Tamm jt

ESTONIA KONTSERDISAALIS 19.11 kl 19

SNEGUROTŠKA

N. Rimski-Korsakovi ooperi kontsertettekanne Dirigent: Vello Pähn Osades: Jevgenia Sotnikova (Baieri Riigiooper), Maksim Paster (Moskva Suur Teater), Jaroslava Kozina (Valgevene) jt

TALVEAIAS 20.11 kl 13.30 Välja müüdud!

KA OOPER KÕLAB TUTTAVALT

Haridusprojekt põhikooli- ja gümnaasiumigruppidele.

Korraldaja: Rahvusooper Estonia

Külaline

Kontakt

Martin Algus Lav. Ingomar Vihmar, osades: Kleer Maibaum-Vihmar, Roland Laos, Ain Lutsepp, Jaan Rekkor, Marta Laan, Märt Avandi, Maria Avdjushko, Martin Algus või Indrek Sammul. Viimaseid kordi!

16.11 kl 16

MINU JÄREL, SELTSIMEES!

R. Cooney farss Markus Luik, Maria Soomets, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Karol Kuntsel, Liisa Pulk, Merle Jääger jt.

VÄIKE MAJA 15.11 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss Elina Purde, Andres Mähar 16.11 kl 16

GO - mäng kahele

Teet Kase ballett Lepo Sumera muusikale Dirigent Erki Pehk

TEATRI KODU

15.11 kl 12 Esietendus!

PUNAMÜTSIKE

Vendade Grimmide muinasjutt Lavastaja Veikko Täär, muusikaline kujundus Toomas Lunge 16.11 kl 12

PUNAMÜTSIKE

Vendade Grimmide muinasjutt Lavastaja Veikko Täär, muusikaline kujundus Toomas Lunge

SADAMATEATER 20.11 kl 19

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu Jaanika Arum,Linda Kolde,Kärt Tammjärv,Marian Heinat,Veiko Porkanen,Reimo Sagor,Markus Dvinjaninov,Tanel Jonas

UGALA TEATER

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

SUUR MAJA 15.11 kl 12

DETEKTIIV LOTTE

H. Ernitsa / J. Põldma / P. Pajusaare lastemuusikal Gerli Padar, Robert Annus, Maria Soomets jt.

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

VÄIKE SAAL

15.11 kl 17 Esietendus!

19., 20.11 kl 19

Illusionistid

Autor Bengt Ahlforsi. Lavastaja Janek Vadi. Osades Peeter Jürgens, Marika Palm ja Janek Vadi .

RAHVUSOOPER ESTONIA 18.11 kl 12 ja 18

Printsess Luluu ja härra Kere

Autor Piret Raud. Lavastaja Marika Palm. Osades Klaudia Tiitsmaa, Kristian Põldma, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Janek Vadi, Vilma Luik, Arvo Raimo jt.

ENDLA TEATER Kassa tel 442 0666 Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

SUURES SAALIS 15.11 kl 19

TOPELTELU 20.11 kl 19

TESTOSTEROON 21.11 kl 19

VARES

22., 28.11 kl 19

21.11 kl 13

Arabella

Autor Aino Pervik. Lav Margus Kasterpalu. Osades Maria Soomets (külaline), Hannes Kaljujärv (külaline), Rain Simmul (külaline), Tanel Ingi, Peeter Jürgens, Martin Mill jt.

Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale (lav. Üllar Saaremäe) 21.11. kl 19

Leping

(lav. Indrek Apinis) 22.11 kl 19

Majahoidja (lav. Mati Unt)

VANEMUISE VÄIKE MAJA 17.11 kl 19

Armastus tööpostil (lav. Peeter Tammearu)

PÕLTSAMAA KULTUURIKESKUS 19.11 kl 19

Algused

(lav. Nils Riess)

VANEMUISE TEATER 20.11 kl 19

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi (lav. Toomas Suuman)

CLUB FACTORY Madara 22a

KÜÜNIS

Piletid Piletilevis

15.11 kl 19

ARMASTUSE ÕIGEKIRI 21.11 kl 19

EEDENI AED 22.11 kl 19 esietendus!

26., 28.11 kl 19

GAASIVALGUS

24.11 kl 19

SUUR SAAL

20., 26.11 kl 19

MEIE AJA KANGELANE

ARUKÜLA RAHVAMAJA Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 tel 433 0777. Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

VÄIKE MAJA

TITANIC. ILUSAD INIMESED MÄNGIVAD SUURI TUNDEID

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

SUUR MAJA 21., 22., 28.11 kl 19

Maalermeister

(lav. Gerda Kordemets)

16., 28., 29.11 kl 19 7., 10.12 kl 19

Komöödialavastus «(T)öö klubis»

Lavastaja Sander Pukk Mängivad Tõnis Niinemets, Kait Kall, Veiko Tubin ja Karl-Andreas Kalmet

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAALIS 15., 17., 18.11 kell 18

Masohhisti pihtimus

R. Sikora Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

19., 20.11 kl 18

BRAND

H. Ibseni Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi ( Eesti Draamateater), Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26.11 kl 18

Faust

A. Toikka Lavastaja: Aare Toikka Osades: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Madis Muul

TARTU UUS TEATER 20., 21., 22.11 kl 18

Torm

W. Shakespeare Lavastajad: Peeter Raudsepp, Katariina Unt ja Laura Kalle Osades: Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Ester Kuntu, Karl Laumets, Karmo Nigula, Saara Nüganen, Lauli Otsar, Ott-Henrik Raidmets, Christopher Rajaveer, Liisa Saaremets, Risto Vaidla, Karl Koppelmaa, Mehis Pihla

VABA LAVA Telliskivi 60a C-hoone vabalava.ee Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas

Tartu Uus Teater

VABA LAVA SAALIS 21.11 kl 19 Esietendus!

22., 29., 30.11 kl 19

LIHA LUUDEL

lavastaja Kertu Moppel, kunstnik Arthur Arula, dramaturg Maria Lee Liivak, laval Liisa Pulk, Katariina Ratasepp, Maarja Mitt, Lauri Kaldoja, Roland Laos, Jüri Tiidus, Hendrik Toompere jr

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee 16.11 kl 14 17.11 kl 19

NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud

21., 22., 24., 25.11 kl 19

NO47

29.11 kl 22

NO99 Tantsulaager: Best-of!

MÜNCHNER KAMMERSPIELES, SAKSAMAAL 28., 29.11 kl 19.30

NO58 Ilona. Rosetta. Sue

VON KRAHLI TEATER Piletid müügil ainult Von Krahli uues piletisüsteemis! www.vonkrahl.ee/piletid 15.11 kl 19 Esietendus, välja müüdud!

17., 18., 19., 20., 22., 23., 24.11 kl 19 25.11 kl 19 1., 2., 8., 9.12 kl 19

Millest me räägime, kui me räägime armastusest ehk Barbarella Lavastaja: Peeter Jalakas Etendusel on ingliskeelsed subtiitrid / With English subtitles 15.11 kl 21 -

Von Krahl 22 – Love to Love You Baby – ehk Von Krahli 22. sünnipäevapidu

LIVE: Junk Riot, Ans. Andur, Galvanic Elephants, Big Wave Riders (FIN), DJ’d Robert Linna, Jon Mikiver, Roma Pi, Taavi Luisk, Villu Kraan, Pinksiklubi Vint 44mm Lisainfo: www.vonkrahl.ee

KONTSERT

ESTONIA KONTSERDISAAL 18.11 kl 19

Telekonkursi “Klassikatähed” 2014 võitja auhinnakontsert Katariina Maria Kits (viiul) Marcel Johannes Kits (tšello) Sten Heinoja (klaver) Pilet 15 eurot

PÄRNU KONTSERDIMAJA 19.11 kl 19

Telekonkursi “Klassikatähed” 2014 võitja auhinnakontsert Katariina Maria Kits (viiul) Marcel Johannes Kits (tšello) Sten Heinoja (klaver) Pilet 7 eurot

KURESSAARE KULTUURIKESKUS 17.11 kl 19

VALGA MUUSIKAKOOL 19.11 kl 18

Kontserdisari “Muusika Eestimaale” Helilooja Eestimaale: Peeter Vähi

Neeme Punder (flööt), Harry Traksmann (viiul) Ain Varts (kitarr), Hele-Riin Uib (vibrafon, löökpillid) Peeter Vähi (süntesaator, eksootilised pillid) «Müstiline ühinemine», «Tema kõrgeausus Salvador D’le» «Vihmategija» , «Aleatooriline heavy»

VASTSELIINA MUUSIKAKOOL 20.11 kl 18

EESTI KONTSERT

www.concert.ee

Kontserdisari «Muusika Eestimaale» “Klassikatähed”

Elina Netšajeva (sopran) Anni Ruugla-Toompere (flööt) Ksenia Kutšukova (klaver)

TARTU ÜLIKOOLI AULA

PUURMANI LOSS

15.11 kl 19

KILINGI-NÕMME KLUBI

ESTONIA KONTSERDISAAL 16.11 kl 17

EESTI RAHVUSMEESKOORI JUUBELIKONTSERT Dirigent Mikk Üleoja

20.11 kl 19

30.11 kl 16

Kontserdisari “Muusika Eestimaale” “Baroki puudutus” Maria Listra (sopran) ja keelpillikvartett Prezioso Vivaldi, Händel Mozart

POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014 || VABA AEG || 17

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

TAPA KULTUURIKODA 21.11 kl 19

Kontserdisari “Muusika Eestimaale” “Surma laulud ja tantsud”

Pavlo Balakin (bass, RO Estonia) Sten Lassmann (klaver) Šostakovitš,, Medtner, Mussorgski

VANEMUISE KONTSERDIMAJA 20.11 kl 19

JÕHVI KONTSERDIMAJA 21.11 kl 19

22.11 kl 19

PÄRNU KONTSERDIMAJA 23.11 kl 17

Kontserdisari “Müstilised kõlad”

HANG DUO (Saksamaa) Vladiswar Nadishana & David Kuckhermann

ANTSLA KULTUURI JA SPORDIKESKUS 21.11 kl 18

Kontserdisari «Muusika Eestimaale» “Klassikatähed” Elina Netšajeva (sopran) Henri Zibo (akordion) Ksenia Kutšukova (klaver)

HAANJA RAHVAMAJA 21.11 kl 19

Kontserdisari

Jaanus Nõgisto ja Tõun

VÄRAVATORN 22.11 kl 16

“Avameelselt armastusest” I

HORTUS MUSICUS Kunstiline juht Andres Mustonen.

Itaalia armastuslaule 17. ja 19. sajandist

LÜLLEMÄE KULTUURIMAJA 22.11 kl 18 Kontserdisari “Muusika Eestimaale”

«Eesti kuningriik» Jaanus Nõgisto ja Tõun

Kaks kitarrilegendi (Jaanus Nõgisto - «Ruja», Tõnu Timm «Jäääär») esitavad Hiiumaa randade pärimust, omaloodud laule, viiteid maailmamuusikale ja lõputule lootusele ehk igatsusele vaimsest Eesti Kuningriigist. Kuulda saab akustilisi kitarre ning eksootilisi pille, mandoliini, hawaii kitarri, resonaatorit jpt.

KADRIORU LOSS 23.11 kl 17

Kontserdisari “Helisevad šedöövrid Kadriorus”

Kadri Kipper (sopran, RO Estonia) Tarmo Eespere (klaver) Franz Xaver Winterhalteri maali “Vürstinna Olimpiada Barjatinskaja portree” (1863) tutvustab kunstiteadlane Aleksandra Murre.

JÕHVI KONTSERDIMAJA

SAUE MUUSIKAKOOL

Joel Remmel Trio

MUSTPEADE MAJA

23.11 kl 17

Joel-Rasmus Remmel (klaver) Heikko-Joseph Remmel (kontrabass) Aleksandra Kremenetski (löökpillid), kaastegevad Casey Moir (laul) Johan Moir (trompet) Rootsist

18.11 kl 18.30

18.12 kl 19 Lea Leiten (klaver), Arvo Leibur (viiul), Kadi Vilu (viiul), Rain Vilu (vioola), Tõnu Jõesaar (tšello) Kavas: W. A. Mozart, H. Wolf, E. Dohnányi

ESTONIA KONTSERDISAAL

PLMF

Kontserdisari “Violino!”

Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

24.11 kl 19

Barokkorekster PRATUM INTEGRUM (Moskva) Friedrich Suure õukonnamuusika: Carl Philipp Emanuel Bach 300

KÄINA HUVI- JA KULTUURIKESKUS 24.11 kl 18

PÕLTSAMAA LOSS 26.11 kl 19

Kontserdisari «Muusika Eestimaale» Ansambel ABRAHAM’S CAFE

EESTI INTERPREETIDE LIIT Piletid Piletilevist ja kohapeal (2–10€) www.interpreet.ee

NARVA LINNUS 16.11 kl 18

MUSTPEADE MAJA 20.11 kl 19 Sigrid Kuulmann (viiul), Ralf Taal (klaver) Kavas: Ludwig van Beethoveni klaveri- ja viiulisonaadid

(Pille Lille Muusikute Fond)

TARTU LINNAMUUSEUM 22.11 kl 17

«Vahemere hingus»

Gèraldine Casanova-Kuusik (sopran), Piia Paemurru (klaver) Kavas: Rossini, Ravel, Falla, Tomasi jt. (5€, 3€)

TALLINNA VENE KULTUURIKESKUS 22.11 kl 19

«Muusikasillad» Naiskoor «Viva Musica» Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste Naiskoor Dir. A. Heinapuu, T. Selke ja S. Zaugarova. Õhtut juhib sopran Pille Lill Vaba sissepääs

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB

TALLINNA NIGULISTE MUUSEMKONTSERDISAALIS 19.11 kl 18

Möödunud ajastute oreliklassika

Marju Riisikamp Niguliste kooriorelil Frescobaldi, Froberger, Muffat Piletid 10,- € Piletilevis ja kohapeal

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

EESTI MUUSIKAAGENTUUR ema.edu.ee/kontsert

ROOTSI-MIHKLI KIRIK (Rüütli 9)

16.11 kl 14

Keelpilliosakonna Bachi kontsert Esinevad EMTA keelpilliosakonna tudengid Kavas: J. S. Bach Sissepääs tasuta

Piletid Piletilevist ja kohapealt www.muusikaagentuur.ee

Lenna Kuurmaa ja Karl-Erik Taukari jõulukontserdid 18.–30. detsembrini üle Eesti

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

MUSTPEADE MAJA

“Muusika Eestimaale” «Eesti kuningriik»

18 || SUHTED || POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, BERIT.NUKA@POSTIMEES.EE

MÜÜGIMAAILM. Reklaamid, mis kujutavad asju noorusliku ja eduka elu lahutamatu osana, manipuleerivad vähese kriitikameelega inimestega.

Reklaami tuleks võtta heata sirje niitra

toimetaja

R

eklaame näeme kõikjal enda ümber. Nende eesmärk on tutvustada meile midagi uut ja kasulikku, aga sageli ka müüa meile maha midagi, mida meil tegelikult vaja pole.

Eesti tuntuim reklaamipsühholoog Talis Bachmann kirjeldab oma raamatus «Reklaamipsühholoogia» reklaamisõnumi psühholoogilist mõju kolme moodi. Esimesel juhul teavitab reklaam inimest nendest kaupadest ja teenustest, mille järele tal niikuinii vajadus on.

Teiseks mõjutab reklaam inimest valima enam-vähem võrdsete omadustega toodete või teenuste vahel, millest talle tõepoolest kasu võib olla. Sel juhul suunab reklaam inimese vajadusi.

Kolmandaks kujundab reklaam inimeses varem puudunud hoiakuid ja arvamusi, sundides teda muutma esialgseid valikuid ja ihaldama asju või teenuseid, mida ta varem ei ihaldanud. Siin tekitab või muudab reklaam inimese vajadusi.

«Mõnel juhul manipuleerib reklaam inimesega niimoodi, et ta hakkab tarbima või kasutama midagi, mida tal tegelikult üldse või mitte eriti tarvis polegi,» hoiatab Bachmann. Ta tsiteerib Will Rogersit, kes on öelnud, et reklaam on see, kui õnnestub müüa kaupa, mida inimene tegelikult ei vaja, raha eest, mida tal tegelikult ei ole.

Naljahambad on nimetanud parimaks reklaamiks sellist, mille abil õnnestub eskimole maha müüa kolmas külmkapp.

Lihtsad trikid Kõige levinumad reklaamitrikid on kõigile tuntud reklaamlaused «Parim omasuguste seas» või «Ekspertide testitud». Sageli ei mõtle me asju kasutades aga sellele, kes on need eksperdid. Näiteks keda võib nimetada lastemähkmete eksperdiks?

Kui kedagi üldse, siis ehk väikelapsi endid.

Lisaks toimivad reklaamiäris tõhusa vahendina katsed.

Pesupulbreid ju muud moodi tänapäeval ei müüdagi kui katsete abil, aga kuidas saame olla kindlad, et katse toimus päriselt? Ei saagi. Seega tuleb alati arvestada võimalusega petta saada. Väga tihti ahvatletakse meid midagi ostma kuulsuste abil. Me ei lähe ju Kristina Šmigunilt küsima, kas ta ka tegelikult Dormeo madratsi peal magab!

Tallinna Ülikooli reklaamiteooria ja -psühholoogia lektori Tiina Hiobi sõnul on reklaamid turumajanduse olukorras, kus pakkumist on rohkem kui nõudmist, täiesti loomulik nähtus. Kui konkurente palju, siis teisiti ei saagi. Ükskõik mis valdkonnas inimene tööd ei alustaks, olgu selleks siis kaunid kunstid, tootmine või kaubandus, peab ta ühel päeval endast teada andma.

Tallinna linnapilti ilmus novembris segase sõnumiga reklaam.

Kui reklaam on meelelahutuslik ja meeldiv, pakkudes esteetilist või intellektuaalset elamust, siis pole kellelgi selle vastu midagi. Kuid on ka palju rämpsreklaami, mis ärritab või isegi solvab. «Teha heale kaubale halba reklaami on küll kõige suurem patt,» märgib reklaamispetsialist.

Ta lisab, et kui inimene tunneb, et saab reklaamist kasu, siis ta tavaliselt reklaami peale väga kuri ei ole. Vahel võib siiski ka vajalik reklaam tüütuks muutuda, kui seda liiga palju saab. «Kui näiteks mulle huvipakkuva saate edastamine äkki katkestatakse ja mind sunnitakse 15 minutit vaatama midagi, mida ma pole soovinud, siis on vastuseis kerge tulema,» sõnab ta.

Selle vastu on nüüd loodud telesaadete järelvaatamise võimalus nutiseadmetega, kus saab reklaamid edasi kerida. Selline reklaamide vältimine ei meeldi kindlasti nende tegijaile ega tellijaile. Hiobi sõnul võib aga niiviisi meist mööda minna ka väga oluline info, mis tegelikult peaks meieni jõudma – kasvõi näiteks sotsiaalreklaam, mida tehakse meie kõigi ühistes huvides.

Informeerimise kõrval on reklaami teine oluline ülesanne mõjustamine. On teada, et osa inimgruppe on kergemini mõjustatavad kui teised, näiteks lapsed ja eakad. Seda kasutavad eriti hästi ära otseturundajad.

Inimene tihti ei hoomagi, kas tegu on ajakirjandusega või edastatakse talle teavet ärihuvides. Halli ala on väga palju ja keegi sellega ei tegele.

fotod: erakogu

Näiteks tegi üks puhastusvahendite tarnija hiljaaegu oma toodete esitluse ühel väikelinna pensionäride kogunemisel.

Oskusliku veenmise tulemusena lahkus iga teine inimene sealt pudelitäie pesuvahendiga.

Paljud eakad on ostnud endale järelmaksuga kalli tolmuimeja, mida neil tegelikult vaja ei ole, kuid mida neile koju tutvustama tuldi. «Oli nii kena mees ja näitas, kui hästi see tõmbab,» kommenteeris oma ostu üks üle 70 aasta vanune naine. Kuidas sellistesse asjadesse suhtuda?

Hiob vastab: «Sageli on raske öelda, mis üldse on reklaam ja mis mitte. Kui inimene käis eakate kogunemisel, kus tutvustati ka mingit kaupa, siis on tegu otseturundusega, mis tegelikult reklaami alla ei liigitu. Olukord on läinud uskumatult keeruliseks ja enamasti selget vastust polegi.»

Hall ala on suur Omavahel võivad lõimitud olla reklaam ja ajakirjandus, nii et ei saa arugi, kummaga tegu. Kardetakse, et kui artiklil on juures märge, et see on reklaamtekst, siis inimesed ei võta kirjutatut tõsiselt, ja nii püütakse alatihti lehte või digiväljaandesse sokutada reklaamimaigulisi lugusid.

Inimene tihti ei hoomagi, kas tegu on ajakirjandusega või edastatakse talle teavet kellegi ärihuvides. Halli ala on väga palju ja keegi sellega ei tegele. «Mõni asi näib nagu reklaam, aga ei ole reklaam. Teine asi jälle on reklaam, aga ei näi reklaamina.

Seda võib nimetada olemuse ja nähtumuse konfliktiks,» kommenteerib Hiob.

On ka segaseid reklaame, mille sõnumist saavad aru üksnes selle autorid. Näiteks võib tuua praegu käiva põlevkivitööstuse ulatusliku PR-kampaania, mille eesmärk on, et ei tõstetaks keskkonnatasusid. Pla-

Utopia loovjuht Alvar Jaakson

katil olev lause ei ütle seejuures midagi. Sellele vastukaaluks oli hiljaaegu joonistatud Toompeale ühele kiviseinale suur plakat tekstiga: «Kas sa müüksid maha oma ema 19 euro eest?» See teade juhatas veebikeskkonda.

Reklaamiseaduse järgi peab reklaami tellija olema alati arusaadavalt ära märgitud, et vaataja saaks aru, kelle huvides see tehtud on. Osas kampaaniates selgub tõde reklaami andja ja sisu kohta aja jooksul tükkhaaval: algul ilmub üks infokilluke, mõne aja pärast teine ja siis kolmas, kuni terve sõnum kokku tuleb ja tarbija lõpuks sellest aru saab.

Eraldi probleem on labased või lausa ropud reklaamid. Kui mullu suvel oli ühel poel reklaam «Minge p***i!», siis nüüd ilmus Tallinna tänavatele plakat «Minge **ttu!». Sellega taheti reklaamida ööklubi. Hiobi sõnul on tegu väga rumala ja häiriva reklaamiga, mis kahjustab eelkõige selle ööklubi enda mainet ja solvab loodetud sihtgruppi.

«Ma ei tea, kas ööklubi väga õnnelik on, kui kohale tuleb seltskond, keda selline kõnetamine ei solva,» nendib ta. Olgu mainitud, et nüüd on tärnid selles reklaamis asendatud tähtedega p ja i.

Vahel tundub, et reklaamitegijad teevad endale meeldivaid, niinimetatud siseringi nalju, millest teised kuigi hästi aru ei saa. Endal on neid hästi tore ja naljakas teha, aga tarbija ei pruugi midagi taibata. Siin oleks Hiobi sõnul vaja tarka ja nõudlikku klienti, kes ütleks, et see ei vasta meie eesmärkidele ja ei lähe mitte.

Olukorras, kus meie elanikkond vananeb, on suhteliselt lühinägelik see lõputu nooruse kummardamine. Peamine ostujõuline inimene on varsti 50 või 60 aastat vana, mis tähendab, et ka reklaami tehes tuleks arvestada sellega, mis neile meeldib ja mis karva turri ajab.

POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014 || SUHTED || 19

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, BERIT.NUKA@POSTIMEES.EE

ahtliku skepsisega

SUHTED Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

koos 2013. aasta maailma parima reklaami, Melbourne’i metroo-ohutuse kampaania «Dumb ways to die» (e.k «rumalad surmasaamisviisid») tegelastega.

Samas tõdeb Hiob, et reklaam peabki veidi ärritama, kuid see ei tohi kunagi brändi mainet kahjustada, rääkimata negatiivsete tunnete tekitamisest. «See suurendab antipaatiat reklaami kui nähtuse vastu ja on võrreldav iseenda sabast söömisega.»

Koolis reklaam keelatud Mida arvata aga reklaamist, mis varjub sponsorluse või mõnel juhul ka harimise taha? Näiteks jagab Red Bull kardivõistlustel alaealistele võidu korral kastide kaupa jooki. Samuti pakuvad toidu- ja joogitootjad koolidele ürituste korraldamiseks oma tooteid.

Ehkki terve talupojamõistus ütleb, et tegu on reklaamiga, reklaamiseaduse järgi see nii ei ole. Haridusasutustes on reklaam rangelt keelatud, aga kuidas suhtuda sellesse, kui mingi firma toob klassiõhtule kasti oma karastusjooke või tuleb oma (sisulise) jutuga mõni aineõpetaja tundi?

Näiteks räägib panga esindaja õigest finantskäitumisest, samas aga tutvustab ka oma pangateenuseid. Küsimusi tekitavad ka mõne nutivahendi kasutamiseks tehtud koolitused nii noorte kui ka vanade hulgas, kus ühtlasi pakutakse võimalust see vahend endale mingi aja jooksul soodustingimustel soetada.

«On ju hiiglama vahva, kui lapsed joonistusvõistlusel Jõmmut või Mõmmut joonistades hiljem selle mänguasja ka kingituseks saavad.

Kõik on õnnelikud, aga tekib küsimus, kas see on see, mida tegelikult tahtsime,» räägib spetsialist. Samas tõdeb ta, et keelamine pole ka lahendus. Ka kommertsmaailm peab saama oma elu elada ja raha majanduses liikuma.

Reklaamil on palju kasulikke külgi, midagi keelata ei ole mõtet sirje niitra sirje.niitra@postimees.ee

Vastab Utopia loovjuht Alvar Jaakson.

Milline on hea reklaam?

Vahet pole, kas tegu on kommerts- või poliitreklaamiga, reklaam peab igal juhul äratama huvi, panema rääkima ja tekitama emotsioone ning kõige sellega oma sõnumi tõhusalt edasi andma.

Mis on meie reklaamimaastikul valesti või mis võiks olla teisiti?

Tegelikult tuleb olla tänulik, et «meie reklaamimaastik» üldse olemas on. Et saame teha omakeelset ja kohalikule kultuurile toetuvat reklaami. See kõik on suur privileeg ja võimalus. Selle kõrval on kõik väikesed puudused pisiasjad ja kuuluvad normaalsete arenguhäirete valdkonda.

Kellele on suunatud reklaamid, millest tavainimesed aru ei saa, mille sõnum on ebamäärane? Linnapildis kohtab neid sageli.

Kui reklaamist aru ei saa, siis võib põhjuseid olla mitu. Kõigepealt tasub mõelda võimalusele, et reklaam on tehtudki teistsugustele inimestele.

Nii võib näiteks noortele suunatud reklaam nimme olla noortepäraste sümbolite, stiili, kõnekeelega ja vastanduda tahtlikult vanemate keelele.

Ega ka noored suurt vanadele mõeldud kampaaniaid märka ega mõista.

Teine võimalus on, et keeruline sõnum on tehtud selleks, et reklaam küsimusi tekitaks, rohkem tähelepanu pälviks. I Vahel jääb mulje, et reklaamid on

tehtud teismelistele või hästi noortele ja vanemaid inimesi need ei kõneta. Kas see tuleb sellest, et reklaamiagentuurides töötavad samuti noored inimesed?

Stereotüüp, et reklaaminduses töötavad vaid noored inimesed, ei vasta kindlasti tõele. Hea kampaania tegemiseks on vaja siiski teatud elukogemust ja silmaringi, mida võib leida natuke küpsemate inimeste juures.

Noori on ka muidugi vaja, nemad hoiavad õhu värske.

Mida arvate viimastest piirangutest alkoholi ja kiirlaenu reklaamidele? Kas üldse on vaja piirata?

Näen reklaami pigem hea asjana, millel on palju kasulikke külgi, keelamise poolt ma pole. Kui hakkame hea ja halva skaalal asju keelama, jõuame varsti kõigi reklaamide keelamiseni. Laktoositalumatutele ei meeldi piimareklaam, ökoistile autoreklaam. Mulle ei meeldi ideevaba reklaam. Keelame ära?

Keelamisest ja hoiatamisest tõhusamaks pean ma vastupropagandat. Kui alkoholivastasele võitlusele või rahva finantssilmaringi avardamisele kulutada kasvõi osa vastava valdkonna reklaamimahust, oleks tulemus kindlasti parem. Siiski on töötav näide tubakareklaami piirangute näol olemas.

Mul pole käepärast arve, aga suitsetamise aktuaalsus on sellega selgelt vähenenud, et sigaretiplakatid enam tänavalt vastu ei vaata.

Kas on asju, nähtusi või teenuseid, mida teie reklaamida ei võtaks?

Ma ei taha reklaamida kaupu ja teenuseid, millest on näha, et tulemuseks on igav või nõme reklaam.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD 2014, postimees, urmas nemvalts

JÄÄR

Kas hakkad kellegagi koos olles järsku muretsema raha pärast? Need ei ole sinu muremõtted, vaid oled kaaslase omad endale võtnud. Sinu pangaseis on korras.

SÕNN Mõtled armastusele ja tunned seda ka südames. Elu on väga ilus ja aina ilusamaks läheb. Nüüdne pime sügisaeg sulle igatahes korda ei lähe.

KAKSIKUD

MALE

koostaja margus sööt

ERNIE

Inimestel on kaks palet, hea ja halb. Kummale sina tähelepanu pöörad? Mitte kummalegi, sest iga inimene on neist segu. Seda oled ka sina, ja rahul sellega, kes sa oled.

Michael Lipton – British Chess Problem Society, 1961 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Vf1! (ähvardab 2. Ld6:+ Kf5 3. Re3++) 1. ... Kf5 2. Ld7+ Kf4 3. Re2++; 1. ... Od5 2.

Lc8+ Kf6: 3. Rd5:++; 1. ... Lf4 2. Le7+ Kf5 3. Re3++.

VÄHK Mingid sõbrad on kadumas, teised juba kadunud.

Vist ongi aeg maailmas ringi vaadata ja uusi inimesi oma ellu lubada. Keda tegelikult lubad, on sinu otsustada.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

LÕVI

Praegune olukord võib sul lausa katuse sõitma panna.

Kas leiad enda sees andestamise ja heasüdamlikkuse uuesti üles? Kohe mitte, anna endale aega.

NEITSI Vaatad, mis tuleb sulle kasuks ja mis mitte. Sa ei ole pettunud, kui sinuni jõudvad asjad ei ole praegu parimad. See tähendab, et on, mille nimel pingutada.

DILBERT LAHKUMISVESTLUS HE-HE-HEE. RÄÄGIN SUU PUHTAKS JA TÕMBAN KÕIGILE VEE PEALE.

KAALUD Tegutsed vaid enda nimel, samal ajal tõele näkku vaadates. Võid kogeda, et sinu tõde ei lange kellegi teise omaga kokku.

SKORPION

Hakkad juba aastat kokku tõmbama, kuigi seda on veel mõnevõrra alles.

Millegagi oled väga rahul, mõned teised asjad aga tahaksid oma elust välja lõigata.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Praegu ei tule miski hõlpsalt. Kõik, mis viib elu edasi, tuleb läbi pingutuste. Rakendad minevikukogemusi, mis sind aitavad.

KALJUKITS Parim aeg võtta ette asjad, mille tegemist oled pidevalt edasi lükanud. Tahad need veel enne selle aasta lõppu kaelast ära saada. Vajadusel küsi nõu ja otsi abi.

VEEVALAJA Sammu julgelt lõpuni see tee, mille valisid aasta alguses. Ära rutta sündmustest ette ning ära ka muretse. Kõik tuleb omal ajal. Vahepeal aga anna endale aega ka lilli nuusutada.

KALAD Kas sind kimbutab aastalõpu ja pimeda aja väsimus? Anna endale rohkem puhkust ja turguta end millegi heaga. Madalseisus olemine annab tõuke millegi uuega tegelemiseks.

AKNE

ANNA MULLE OMA TÖÖTÕEND JA KASI VÄLJA. KUI KEDAGI SINU ARVAMUS HUVITAKS, SIIS ME OLEKS MAKSNUD SULLE PIISAVALT, ET SA EI LAHKUKS.

NIIPALJU SIIS VÕIDUTANTSUST.

SA UNUSTASID OMA KRUUSI!

1. Kurikuulsa Ebola viiruse ristis selle nimega Peter Piot 1976. aastal Ebola jõe järgi, kus esimest korda viirusepuhangukolle avastati. Mis riigis voolab see umbes 250 kilomeetri pikkune jõgi?

2. Mario Puzo teose «Ristiisa» järgi on režissöör Francis Ford Coppola vändanud kolm filmi (1972, 1974, 1990). Vito Corleonet mänginud näitlejad, üks esimeses, teine teises filmis, pälvisid mõlemad parima meesosa Oscari. Tegemist on ainsa juhtumiga filmiajaloos, kus Oscari saavad mõlemad üht ja sama persooni kehastanud näitlejad. Kes? 3. 1986. aastal valmis Andrew Lloyd Webberil muusikal «Ooperifantoom», aluseks Gaston Leroux’ romaan. Muusikali on lavastatud paljudes riikides.

Enamik lavastusi on olnud n-ö originaallavastuse kloonid, olles täpselt sama ülesehitusega, lavakujunduse ja kostüümilahendustega jne. Vanemuine on üks vähestest teatritest maailmas, kes sai õiguse lavastada «Ooperifantoomi» oma versioon.

Omanäolise lahendusega muusikal esietendus Vanemuise suures majas tänavu 4. oktoobril, lavastajaks Georg Malvius. Mis riikide teatrid on veel sellise au osaliseks saanud?

4. Kuidas kutsuti Lääne-Euroopas kuni 1914. aastani blonde mehi?

5. Konstantin Päts oli kolme Eesti linna – Tartu, Tallinna ja Pärnu – aukodanik. Lisaks oli ta ka kolme valla aukodanik. Mis vallad?

Vastused: 1. Kongo Demokraatlikus Vabariigis. 2. Marlon Brando Jr 1972. aastal valminud filmis ja Robert de Niro Jr 1974. aastal valminud filmis. 3. Ungari, Poola, Uus-Meremaa. Lisaks muusikali 25. aastapäevaks tehtud lavastused Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides. 4. Blondiinid. Tänapäeval kasutatakse seda sõna vaid naiste kohta. 5. Tahkuranna, Iru ja Voka.

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014 || VARIA || 21

VALDO JAHILO ANEKDOODID Loomaarmastaja loengul: «Enne seda, kui piljardikuulide ja klaveriklahvide valmistamiseks hakati kasutama plastmasse, läks igal aastal vaja üle kahe tuhande elevandi.»

Hääl saalist: «Kuidas küll õnnestus õpetada välimuselt nii kohmakaid loomi sellist peent tööd tegema?»

22 || kuulutused || postimees, 15. november 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Oli armastus, rõõm, oli elu ja töö.

Leinas kodumaja seinad, lilled, puud ja koduõu.

Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis isa, vanaisa ja äi

Maria Lepik

Valdek Aus

Avaldame kaastunnet Reinule ja Aleksandrile ema surma puhul.

Leinab perekond. Ärasaatmine 16. skp. kell 14 Tartu Raadi kalmistu leinamajas.

Linter-Transport AS kollektiiv

9. IV 1939 – 11. XI 2014

Müüa eksklusiivne Peipsi järveäärne kinnistu: 2 elumaja, suveköök, paadikanal, suur rannaala (Kasepää v, krunt 6961 m², ü-p 150 m², 250 000 €), kõik tänapäevased mugavused.

Usaldusväärne kinnisvarateenus, ost-müük-üür. Personaalne nõustamine tasuta. Kutseline maakler Veiko Tamm tel 513 8494, www.ader.ee

Südamlik kaastunne Margitile perega kalli vanaema ja vanavanaema

Ostan 10-rublase kuldmündi aastatest 1909, 1910 ja 1911, maksan 400 €/tk, samuti märke, mida kuulutatakse ja parema hinnaga. Tule tööpäeviti Kadaka tee 36. Tel 655 0040.

Ostan korteri, elamu Tallinnas. Tel 5300 3330, 5330 4130.

Uus madalenergiaelamu Ülenurme vallas, maaküte, ventilatsioon, kesktolmuimeja jne. Krunt 2000 m², maja 230 m², olemas hindamisakt ja kasutusluba. Hind 189 000 €. Tel 506 2477.

Ehitus- ja remondimees otsib tööd.

Tel 501 6542.

Ennustamine. Tel 900 2020, 900 5050, hind 0,96 €/min.

14. XI 1952 – 12. XI 2014

kaotuse puhul.

surma puhul. Ärasaatmine 17. skp. kell 14 Pärnamäe krematooriumi väikeses kabelis.

Priit ja Inar peredega, Eve, Anni ja Erkki

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Igavikku lahkus

Maie Juhkami

Rein Kallasma

19. XI 1935 – 10. XI 2014

29. XI 1937 – 10. XI 2014

18. X 1937 – 13. XI 2014

kaotuse puhul.

Leinav pere

Kolleegid koduõendusest

Hüvastijätt lahkunuga lähedaste ringis.

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 22. skp. kell 11 Kuusalu kirikus.

Palume pärgi ja kimpe mitte tuua.

Avaldame sügavat kaastunnet Leena ja Margus Kuklasele perekonnaga ema, ämma ja vanaema

Ela-Isis Lepa

Veokijuhi täiendus- ja ADR-koolitused Tallinnas ja Tartus. www.sõiduõppe.ee, tel 507 8230.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Tunneme kaasa Kaile kalli ema

Fie teeb ehitus- ja remonditöid (elekt. plaatimine, torutööd jne). Tel 506 8876.

Juubelipillimees. Tel 5647 2730.

Tõnu Anupõllu

Endla Nerveneni

Su elu nagu linnul tormis nii ootamatult murdus õhtu eel ...

Müüa Illi vesiveski elamu Võrumaal Vastseliina vallas (eh 1940, ü-p 180 m², krunt 6428 m², paisjärv, 44 000 €). Osta-müüa-üürida aitab kutseline maakler Peeter Meus tel 506 2212. www.aadlivillakv.ee

Tallinna Õismäe gümnaasiumi koolipere avaldab sügavat kaastunnet Kristo Anupõllule isa

kaotuse puhul.

OÜ Zoovetvaru

Rein Kontus

Pika tee sa oled käinud, rõõmu, muret, kõike oled näinud.

On kallis mälestus, mis meile alles jäänud.

Südamlik kaastunne Reinule ja Aleksandrile peredega kalli ema, vanaema ja vanavanaema

Maria Lepiku kaotuse puhul.

Daisi, Gaida, Ester peredega

Lahkus meie armas vend, onu ja vanaonu

Evald Oder

14. XI 1927 Eesti – 10. XI 2014 Kanada

Leinavad Erika ja Endel perega.

Siiras kaastunne abikaasale, lastele ja lastelastele.

Kurb saatus tabas sind kui lindu lennult, su elurada katkes äkki ...

Valdek Aus Südamlik kaastunne Indrekule ja Annelile peredega kalli isa ja vanaisa surma puhul.

Mare, Hugo ja Aare perega

Koos me käinud lapsepõlveradu, õnne juurde otsisime teed.

Nüüd sa vaikselt igavikku astud, mälestused – meile jäävad need.

Heino Kull Südamlik kaastunne perekonnale ja õdedele.

Maie ja Jaan peredega

Tuul unustab küsida, jäljed tasandab liiv, kuid meie mälestustest sind iialgi aastad ei vii.

Armilde Parv

16. XI 1914 – 30. IX 1991

Kallist ema mälestavad 100. sünniaastapäeval tütred Malle, Maie, Mare peredega.

Müüa 3 lehmvasikat. Tel 5331 3955.

Töö Soomes 4-teljelise horisontaalse spindliga CNC-metallitöötlemiskeskuse operaatorile. Tel 5845 5548.

Kasutatud raamatute ost. Tallinn, Tartu, tel 734 1901.

Kollektsionäär ostab merevaigust tooteid (prossid, keed, kivid). Tel 5801 7103.

Kasutatud hambakroonide ost.

Pakkuda võib kõike tööpäevadel kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn, tel 655 0040.

Raamatupidamisteenus. Tel 520 4306.

Tiit Pokk

Täällä Pohjantähden alla, korkeimmalla kukkulalla, katson kauas kaukaisuuten, tulet uniin uudestaan ...

Mälestame head kolleegi ja seltsi pikaaegset liiget.

Mälestame austusega pikaaegset seltsiliiget ja avaldame kaastunnet

Aade Pälli

Eesti Kardioloogide Selts

Leo Puolakaineni

Tähe 40 elanikud

Veerennide puhastus. Tel 5638 8994.

Südamlik kaastunne Peetrile perega onu

Kusta Adamsoni surma puhul.

Trükikoda Paar

Ostan märke hea hinnaga.

Pildilolevate märkide eest maksin 50 €/tk. Tel 504 2210.

Ostan Langebrauni portselanist suveniiresemeid. Maksan 100 €/tk.

Tel 5558 8070.

Mälestame 1. surma-aastapäeval meie kallist

Kaimo Andressoni

Arno Kass Tunneme kaasa sõber Joelile perega isa, vanaisa ja äia surma puhul.

Ave ja Urmas, Mare ja Urmas

Avaldame kaastunnet Kalju Komissarovile perega

Virve Komissarova

Lesk, lapsed ja lapselapsed

Sügav kaastunne Indrekule ja Annelile peredega kalli isa ja vanaisa

Avaldame sügavat kaastunnet Kristinale kalli isa

Valdek Ausi

Tõnu Kulli

kaotuse puhul.

Kertu ja Tõnis

kaotusel.

Lätte pererahvas

Avaldame sügavat kaastunnet Indrek Ausile kalli isa

Avaldame kaastunnet Arne Lepale ja Leenale perega kalli abikaasa, ema ja vanaema

Valdek Ausi

Valus on mõelda, et sind pole ja iial sa meie juurde ei tule.

Mälestame armsat endist kolleegi

surma puhul.

Ela Lepa

surma puhul.

Kõrvakliiniku pere

kaotuse puhul.

Kadri ja Mart peredega

Meie südamlik kaastunne Annelile ja Elizabethile kalli isa ja vanaisa

Need armsad, kellest äkki jääme ilma ...

On lahkunud kauaaegne sõber, mõttekaaslane, alati elurõõmus

Langetame leinas pea

Rein Põld

mälestuseks.

Sügav kaastunne poegadele peredega.

Leo perega

Südamlik kaastunne elukaaslasele Siiri-Mai Hansteinile.

TRÜ kursusekaaslased

Südamlik kaastunne Eve Määritsale kalli ema

Mälestus sinust ei kustu iial, armas

Sirje Määritsa

Rein Põld

kaotuse puhul.

Kolleegid aktsiaseltsist Benita Kodu

Leinab elukaaslane Siiri.

18. V 1948 – 11. XI 2014

Avaldame kaastunnet Maili Mesipuule perega kalli ema, vanaema ja vanavanaema kaotuse puhul. Ülenurme gümnaasium

Sügav kaastunne Mailile lähedastega kalli ema, vanaema ja vanavanaema

Mälestame head sugulast

Endla Nerveneni

Endla Nerveneni

Aksel Sarapit

kaotuse puhul.

Kuuste naiskoor ja dirigent

Rein, Toomas, Ants, Enn

Evald Oder

Meie kaastunne abikaasale ja tütrele perega. Heli perega, Irene, Irina

Ela Lepp

Siiras kaastunne Annelile, Indrekule ja kõikidele lähedastele

Kallist kursusekaaslast

Mälestame sügavas kurbuses head kolleegi ja sõpra

kaotuse puhul.

Elle, Kalle, Silvia ja Margus perega

Ela Leppa (sünd. Kogermann)

mälestavad 1952. aastal lõpetanud arstid. Meie siiras kaastunne lahkunu omastele.

Liivi Roosileht Südamlik kaastunne Raivole perega kalli ema, vanaema ja vanavanaema kaotuse puhul.

Riina, Kristel, Oliver peredega ja Erna

surma puhul.

Perekond Jaks

Valdek Ausi

Koos sügistuulte ja vihmaga lahkus

Uno Matto

Südamlik kaastunne Endelile ja tema lähedastele. Perekonnad Reimand, Olesk, Poll, Laaneots, Salumets, Taaramäe, Rajamäe, Margus, Grünvald, Ruben

Valdek Ausi

Katrin Velkmanni Avaldame siirast kaastunnet lähedastele.

Piret ja Kristiina Fortest Reisidest

abikaasale ja perele.

Tartu Ingerisoomlaste Selts ja kogudus

kaotuse puhul.

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia

30. VIII 1939 – 15. XI 2013

Sügav kaastunne perele ja lähedastele

Olaf Otsingut

Avaldame siirast kaastunnet kõigile lähedastele. Endised töökaaslased Eesti Reklaamfilmi päevilt

Olev Tegova Head kursusekaaslast mälestavad EPA metsamajanduse 1965. a. lõpetanud.

Mälestame Erumetsateenijate Ühingu Hong liiget, kohusetruud metsateenijat

Olev Tegovat

Avaldame kaastunnet lahkunu tütardele peredega.

Erumetsateenijate Ühing Hong

POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014 || MEELELAHUTUS || 23

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

SARI. «Kaardimaja» on tele uue kuldajastu paremaid ja eredamaid sähvatusi.

Halastamatult hiilgav arvustus kaarel arb ajakirjanik

Natside kuubaas filmis «Iron Sky». foto: outnow.ch

«Kaardimaja»

«Iron Sky» tegijad panevad Hitleri dinosaurusel ratsutama

(«House of Cards», USA 2013) Režissöör David Fincher, osades Kevin Spacey, Robin Wright, Corey Stoll ETV 2s neljapäeviti kell 21.30

«Kaardimaja» avaosa pole jõudnud veel esimese minuti lõpunigi, kui Kevin Spacey kehastatav halastamatu veterankongresmen Frank Underwood tõstab pilgu äsja autolt löögi saanud koeralt, vaatab sulle, vaatajale, otse silma ning seletab aeglaselt ja mõjuvalt, et maailmas on olemas kaht sorti valu: üks, mis teeb tugevamaks, ja teine, millest pole mitte mingisugust kasu.

Underwoodil kasutute asjade jaoks aega ei ole. Kõik, mis ta teeb, teeb ta iseendale, et karjäär edeneks ja võim kasvaks. «Kaardimaja» sobitub kenasti 1990ndate lõpust aina pikenevasse nimistusse, mille moodustavad telesarjad, kus keskmesse on tõstetud paheline antikangelane, kellele ometi on võimatu mitte kaasa elada.

«Kaardimaja» juured ulatuvad aga omajagu kaugemale. See põhineb BBC 1990. aasta samanimelisel minisarjal, mille aluseks oli omakorda aasta varem ilmunud raamat Briti poliitikult Michael Dobbsilt. Dobbs ilmselgelt teadis, millest kirjutab, ja BBC vormis selle tumedaks ja halastamatuks teledraamaks.

Just BBC nägemusest on ka USA versioon üle võtnud vaatajaga otse suhtlemise, Spacey Francis Underwood on aga tegelane, kes veel karmim ja otse-

Kaks külma koletist, ehk võluv abielupaar Francis (Kevin Spacey) ja Claire Underwood (Robin Wright).

kohesem, ning kuigi lugu voolab üldjoontes samas sängis, elab Netflixi toodetud uusversioon siiski ilmselgelt omas ajas ja uues maailmas.

Kui digilaenutuse hiid Netflix teeb sarja kättesaadavaks hooaja kaupa korraga, siis ETV 2 näitab seda klassikaliselt osakaupa. Terve hooaja ühe soojaga ära vaatamine ehk vaatamispummelung (binge watching) nõuab tõelist pühendumist ega andesta vaatajale juhusuhet – pane aga heaga oma paismais kõrvale ja pane tähele iga sekundit, et Underwoodi salasepitsuste peenemad detailid kaduma ei läheks.

Vaataja iga pingutus saab

Underwoodil kasutute asjade jaoks aega ei ole. Kõik, mis ta teeb, teeb ta endale, et karjäär edeneks ja võim kasvaks.

kuhjaga tasutud. Kuigi uus televisioonimudel ei ole veel lahendanud igikestvat ülesannet, kuidas kõik olulised karakterid ja tegelased avaosas sujuvalt vaatajale ära tutvustada, kaob alguse rabedus kiiresti ning «Kaardimaja» astub sealt edasi ühest kõrghetkest järgmisesse.

Neid hetki aga muudkui tuleb. Niigi tugevale loole annab lisamõju David Fincheri kogenud režissöörikäsi, tõstes sarja kunstiliselt kõrgustesse, mille tõestuseks kasvõi fakt, et «Kaardimaja» teise hooaja avaosad esilinastusid Berlinale filmifestivalil.

Lõpuks on aga sarja keskmes ikkagi Francis Underwood ning Kevin Spacey annab järjest esitusi, mis haaravad vaatajal kõrist ja südamest. Spacey loodud Underwood oma intriigipunumise ja verejanuga

oleks omal kohal nii mõneski Shakespeare’i draamas.

Säravaid rolle pillub «Kaardimaja» aga veel. Robin Wright ja Kate Mara on Spaceyle kordamööda väärikad partnerid, ühe silmapaistva rolli teeb aga Corey Stoll enesehävitajaliku kongresmeni Peter Russona.

«Kaardimaja», mis on jõudnud ETV 2s kolmanda episoodini, on end juba tõestanud ühe viimaste aastate olulisema ja mõjuvõimsama telesarjana, kindlustades nii Netflixi positsiooni uue televisiooni võtmetegelasena kui ka pannes tegutsema teiste digiplatvormide sisutootjad.

Kõige selle kõrval on «Kaardimaja» aga lihtsalt üks paremaid näiteid sellest, kuidas uus ja vana laitmatult kokku sobivad, ning lõpuks lihtsalt üks televisiooni uue kuldajastu eredamaid sähvatusi.

TELE- JA RAADIOKAVAD • LAUPÄEV, 15. NOVEMBER ETV

07 30 Lastesaated 09 00 Puutepunkt* 30 Saada sõber Euroopasse, 5 10 00 Maahommik 45 Õnne 13* 11 15 Pealtnägija (subtiitritega)* 12 00 Ajalik ja ajatu: Uusbergide pere 30 Nikolaj ja Julie, 17 13 15 Lähetus: Europarlament (ETV 2013) 45 Suure Teatri taassünd (Prantsuse 2011). Dokfilm 14 40 Viimane tango Halifaxis* 15 35 Võimu kants: Ära näe kurja, ära kuula kurja ja ära räägi kurja* 16 30 ENSV: On sündinud laul* 17 00 Epeevehklemise MK etapp Tallinna Mõõk 18 30 Aktuaalne kaamera 45 Jalgpalli EM 2016 valikmäng San Marino – Eesti 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 20 Sport. Sport 35 Downton Abbey 22 25 Agatha Christie’s Marple: Kariibi mere mõistatus 23 55 Jalgpalli EM valikmängude 4. vooru tipphetked 00 15 Kuritegu, 17/20 01 15 Vapratest vapramad, 4 46 ERR.ee uudised

ETV 2

09 00 Lastesaated 11 00 Vihmas ja päikeses* 12 25 Plekktrumm** 13 10 OP! PÖFFi eri* 40 MI* 14 05 TEDx Tartu: Raul Eamets* 25 Ervin* 15 10 ADA + OTTO* 35 Valge kaardivägi, 6* 16 20 Smallville: Iidol* 17 00 Margimeister Max (Norra-Taani 2008).

Lastefilm 18 35 Tugitoolisport* 45 Lammas Shaun* 50 Maksikoer Fik* 19 00 Mesilane Maia* 10 Näh* 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 dokkaader: Viimane limusiin (Vene 2013) 20 40 Köögi dimensioonid (Eesti 2008). Animafilm 55 GUF (Eesti 2001).

Animafilm 21 05 Karl ja Marilyn (Eesti 2003).

Animafilm 30 PÖFFi kaheksa ja pool, 2/14. PÖFF tuleb taas!

40 Teatriõhtu: Toimik (ETV 1983) 23 45 8 mm ELU, 6* 00 15 Prantsuse filmikuu: Päevade vaht (BelgiaPrantsuse 2013)*.

Draama 02 20 PÖFFi kaheksa ja pool, 2* 37 ERR.ee uudised

KANAL 2

06 15 Ma ei teadnud, et olen rase 40 Illusioonimeistrid 07 30 Reporter* 08 20 Looney Tunes: Pardi aasta. Joonissari 45 Top Shop 09 00 Aia- ja kodusaade 10 00 Lemmikretseptid 45 Hooaeg 11 30 Rooli võim 12 00 Subboteja 55 Radar*.

Ajakirjanduslik telemagasin 13 55 Kuldvillak* 14 30 Telerahvas* 15 00 Kodutunne* 16 00 Viimane võmm* 17 00 Rosamunde Pilcher – Armastuse varjud, 4/4: Leppimine (Saksa-Inglise 2010).

Romantiline draama 19 00 Reporter+ 35 Klipijaht. Lõbus telemäng 20 35 Džungli vennaskond (Delhi Safari, India 2012). Joonisfilm 22 35 Köök* 23 05 Hitch, armuasjade ekspert (Hitch, USA 2005). R: Andy Tennant. O: Eva Mendes, Will Smith.

Romantiline komöödia 01 25 Minu verine valentinipäev (USA 2009). Õuduspõnevik 03 05 Maailma vallutamine: Lahing Los Angeles (USA 2011)*. Umepõnevik 05 00 Reporter+* 30 Eesti kõige-kõige

TV3

05 40 Kirgede torm, 1521-1522 07 25 Joonissarjad 09 00 Simpsonid 5, 22 30 Simpsonid 6, 1: Pimeduse Bart 10 00 Heimari kokaklubi 30 Livin’ Aloha, 3* 11 00 Nurgakivi 30 Naistesaade 12 00 Kättemaksukontor 12, 10: Küsi surnutelt* 13 05 Kartulid ja apelsinid 2, 10* 14 05 Keskea rõõmud 1, 9: Dimensioonid* 15 05 Võimalik vaid Venemaal* 45 Kohustuslik abielukriis (USA 1953). Romantiline komöödia 18 00 Tulevikutalent 2014. Üle-eestiline õpilaskonkurss 19 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 30 Vaprake (USA 2012). Animafilm 21 25 Padjaklubi 2, 9: Kurjajuur* 22 25 Ettepanek (USA 2009). Romantiline komöödia 00 35 Pankur ja pätt (USA 2001).

Krimikomöödia 02 20 Uus tüdruk 1, 7: Kellad 45 Kohustuslik abielukriis (USA 1953)*. Romantiline komöödia 04 40 Nurgakivi * 05 10 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp

KANAL 11

05 30 Süües saledaks, 2 55 Staariminutid: Sigourny Weaver 06 00 Aafrika – Südame teekond, 2/2 (Saksa 2006). Romantiline draama 07 45 Otsides ja leides 08 45 Top Shop 09 00 Emmerdale, 281 30 Sõbrad, 51-55* 11 55 Rumal pöörane armastus (USA 2011)*. Komöödia 14 10 Miss Marple, 7/20: Nobe näpp (Inglise) 16 05 Vahemere köök, 2* 30 Aia- ja kodusaade 17 25 Lemmikretseptid 18 10 Rachael Ray argipäevaroad, 11 19 00 Gordon Ramsay köögisaladused, 9-10 20 00 Kuula mu laulu* 21 00 Hõivatud südamed (Saksa 2014).

Romantiline draama 23 00 Nero Wolfe, 13: Vaikinud kõnemees (USA 2001). Krimifilm 00 50 Reporter+ 01 20 Linnapreilid võrgutavad farmerit, 5 02 05 Süües saledaks, 11 30 Aafrika – Südame teekond, 2/2 (Saksa 2006)*. Romantiline draama 04 05 Otsides ja leides* 50 Staariminutid: Angelina Jolie 55 Staariminutid: John Travolta 05 00 Staariminutid: Sharon Stone 05 Reporter+*

KANAL 12

foto: outnow.ch

06 30 Postimees.ee 08 10 Reporter 09 00 Komissar Rex, 44: Elusalt maetud* 55 Komissar Rex, 45: Õpilase surm* 10 50 Conan, 313: Blake Griffin, Max Greenfield, Bear Hands* 11 40 Conan, 314: Ashton Kutcher, Krysten Ritter, Beck* 12 30 Punker* 13 30 Krimi* 14 00 Elav märklaud: Äärelinnaidüll* 15 00 Pettus (USA 2008)*. Põnevik 17 05 Kõikvõimas Evan (USA 2007)*.

Komöödia 19 00 Viimane võmm.

Feng shui varjus 20 00 Saladuste kütid: Koolivaenlased 21 00 Hullult armunud, 11/13: Larry salaelu 30 Pahad poisid (Bad Boys, USA 1995).

R: Michael Bay. O: Martin Lawrence, Téa Leoni, Will Smith.

Märulikomöödia 23 55 Hansuke ja Greteke – nõiakunsti sõdalased (Hansel & Gretel: Warriors of Witchcraft, USA 2013). Seiklusfilm 01 30 Night Chat 05 00 Postimees.ee

TV6

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 07 20 Totaalne muutumine: kodu-eri 9, 5 08 20 Kaitseinglid 5, 5-8 12 20 Rikaste valud 2, 9: Sõber-vaenlased 13 20 Seksisemud 1, 6: Ego talitsemise eelised 50 Liiga 3, 12: Püha Pete 14 20 Tantsufilm (USA 2009)*. Komöödia 16 00 Clevelandi show 4, 8: Clevelandi show lai maailm 30 Maailma vingeimad rekkavennad 1, 4: Amazonase džungel 17 30 Jääraja rekkavennad 5, 3: Vale suund ja kõrvetus 18 30 Simpsonid 8, 21: Vana mees ja Lisa* 19 00 Ninjasõdalased 30 Rammumeeste maailma karikasari, 13 20 30 Simpsonid 8, 22: Me usaldame Marge’i 21 00 Top Gear 4,10 22 05 Surmakõrb (USA 2006). Õudusfilm 00 00 Ameerika õudukas: nõiakool 3, 10 01 00 Ninjasõdalased* 30 Surmakõrb (USA 2006)*. Õudusfilm 03 20 Ameerika õudukas: nõiakool 3, 10* 04 20 Power Hit Radio – KICKSTART 05 20 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 50 Uudistemagasin

Ühisrahastuse toel valminud camp-pulpulmeseikluskomöödia «Iron Sky» («Raudtaevas», 2011) loojatel mõlgub meeles uus ja hullumeelsem plaan.

Selle teostamiseks kogutakse annetusi ühisrahastusportaalis Indigogo. Uue filmi tegevustik toimub 20 aastat pärast «Iron Sky» sündmusi. Maa on tuumasõjas laastatud, inimkonna viimne pelgupaik on kunagine natside kuubaas. Aga maapinna all, planeedi õõnsas sisemuses pesitseb jõud, mis võib inimliigi päästa… või hävitada. Kangelased peavad võitlema iidse reptiloidide rassiga ja nende dinosaurustest koosneva hiigelarmeega.

Kas USA president on tõesti reptiloid? Ja Hitleri lemmikdinosauruse nimi on Blondi?

See selgub siis, kui raha kokku saadakse.

Praegu on vaja minevast poolest miljonist dollarist kogutud juba üle viiendiku. kultuur. postimees.ee

Eksperimentaalajakiri esitleb esiknumbris näitusemuusikat 28. novembril ilmuv eksperimentaalne ajakiri Uus Materjal esitleb esiknumbris kogumikalbumit Eesti näitustele tehtud originaalhelikujundustest.

Helikujundus võib näitusekogemust väga tugevalt mõjutada ning luua näidatavatele teostele lisadimensiooni. Eesti näituste ajaloos leiab sellist ruumiloome osa vähe ja juhuslikult ning tihti on dokumenteerimises sellele vähe rõhku pandud. Album püüab juhtida tähelepanu näitustele loodud helikujundusele, mis toimivad ka iseseisva kunstiteosena, kuid on igal juhul oluline osa näitusekogemusest.

Albumil on esindatud Kiwa, Andres Lõo, Taavi Tulevi, Hendrik Kaljujärve, Mihkel Kleisi, Raul Kelleri, Tarvo Kaspar Toome, Mihkel Maripuu, Henri Hüti, Artur Läätse ja Barthol Lo Mejori looming. kultuur.postimees.ee

TALLINNA TV

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Viis tärni, 25/33* 45 Terve tervis* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Inimeste lood* 11 00 Rahvaadvokaat* 45 Pall korvi* 12 15 Maradona (Hispaania-Prantsuse 2008)*. Mängufilm 13 50 Kinnisvaraveeb 16 00 TeTeVeke.

Multifilm. Howli liikuv kindlus 18 00 Täna. Uudised 05 Keskkonnanädal* 35 Nädal pealinnas 19 00 Horoskoop 25 Reisile sinuga 20 00 Täna. Uudised 30 Kas tohib?

21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 05 Volare – Domenico Modugno lugu, 1/2.

Itaalia lühisari 22 55 Kultuurimeeter* 23 25 Täna. Uudised* 55 Reisile sinuga* 00 25 Kas tohib?* 55 TeleChat

VIKERRAADIO KLASSIKA 05 30 Vikerhommik.

Silver Kuusik 10 10 Perepilt 11 05 Rahva teenrid.

Aarne Rannamäe 12 05 Vasar. Peeter Helme, Urmas Vadi 13 05 Eesti lugu. Piret Kriivan 14 05 KÖPi valikkava 15 05 Soovide aeg 16 05 Päevatee. Ülle Karu 17 05 Ma elan siin.

Moldaavlanna Alice Saal. Haldi NormetSaarna 18 00 Päevakaja 19 05 Jalgpallireportaaž.

EMi valikmäng: San Marino – Eesti 21 05 Rahva teenrid* 22 05 Sport 10 Ööülikool.

Alari Allik – Ilus jaanimardikas ja tüütu kärbes: putukad jaapani kirjanduses?

23 03 Aja jälg kivis* 00 05 Vasar* 01 00 Rahva teenrid* 02 00 Kauamängiv* 55 Öömuusika

07 09 10 11

12 13 14 15 16 17 18 19

20 21 22

23 00

05 Klassikahommik 05 Helikaja 05 Delta* 05 Uus raamat.

Peeter Helme 15 Ennelõunamuusika 05 Meditatsioon* 05 Folgialbum. Laima Jansone ansambel* 05 Kunstiministeerium* 05 Rostrum. 2014, 2* 15 Kooskõla* 05 Heliträkk 20 Kella-6-džäss 05 Vanamuusikatund.

Jean Philippe Rameau oli Prantsuse barokiajastu tähtsamaid heliloojaid. Tänapäeval võlgneb ta oma tuntuse suurel määral oma ooperiloomingule. Rameau oli peaaegu viiekümnene, kui ta kirjutas oma esimese ooperi “Hippolyte et Aricie”, mis põhjustas suurt segadust ning mida Lully muusika pooldajad selle uudse harmooniakäsitluse pärast ägedalt ründasid.

00 Džässikontsert.

Ravi Coltrane Quartet.

00 Fantaasiaplaat.

Ivo Heinloo. The Cult “Love”.

05 Ilmakaar*.

Fatoumata Diawara ja Roberto Fonseca festivalil Glatt & Verkehrt Austrias.

00 Meditatsioon 05 Nokturn

24 || TÄNA || POSTIMEES, 15. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2234, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VAHENDAB EESTI RALLIMEESTE EDUSAMME BRITI MM-ETAPIL.

NIMEPÄEV: VAIKE, VAIGE, VAIGI, VAIKI Hans Kaldoja 72, näitleja Krista Karu 64, arhitekt Linnu Lydia Mae 64, logopeed Tuulikki Tolli 57, teatrikunstnik Kadri Hunt (pildil) 50, koorijuht, laulja ja helilooja Tiit Sokk 50, korvpallur, olümpiavõitja Reena Koll 18, teivashüppaja

foto: maaja kitsing

LOOMAAIA UUDISED

EUROOPA TALLINN +4

KÄRDLA +5 HAAPSALU +5

NARVA +2

RAKVERE +3

ilmateenistuse sünoptik

PAIDE +4

2–9 m

Skandinaavia põhjaosa kohal on tugevnemas uus kõrgrõhkkonna kese, mis järgTARTU neb eelmisele kagusse.

PÄRNU VILJANDI +4 +4 Täna on veel pilves, soe ja +4 KURESSAARE sombune, kuid homseks +6 saab kõrgrõhkkond rohkem sõnaõigust ning hajutab vähehaaval pilved. Selge VÕRU taeva all langeb õhutemperatuur VALGA +4 +4 ööl vastu homset suuremas osas Eestis nullist madalamale, päeval jaksab aga tõusta vaid paar püga- KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS lat soojapoolele.

Pühapäev, 16.11 Esmaspäev, 17.11 Teisipäev, 18.11 Täna on pilves selgimistega –3/+1 –3/+1 Tallinn –2/+2 olulise sajuta ilm. Puhub kagu- ja –3/+1 –4/0 –4/0 idatuul 2–9 m/s, õhtul saartel pu- Tartu Narva –4/0 –5/–1 –6/–2 hanguti 12–14 m/s. Õhutemperatuur on 2–6 kraadi.

Pärnu –2/+2 –3/+1 –2/+1 Kuressaare +2/+4 +1/+4 +2/+4

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

/s

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Selle nädala sündmusterohkeimaks päevaks kujunes neljapäev. Sel päeval pakiti transpordikastidesse kaks pooleteiseaastast jakki, Himaalaja kõrgmäestiku asukat, ning saadeti nad teele uude koju Põlvamaale. Eakas dagestani tuuri sokk Astin (pildil) aga tegi narkoosi all läbi täieliku arstliku läbivaatuse ja sõrgade värkimise ning koliti asfaltpinnasega aedikust loomaaia alpinaariumi pehmema kruusapinnasega aedikusse. Alates järgmisest nädalast, mil sinna on kolinud ka tema kaasa Knopotška, on nad taas külastajaile näha.

Neljapäeva ennelõunal avas Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf keskkonnahariduskeskuse-esisel haljasalal sümboolselt uute linnakodanike pargi. Mais läbi viidud kampaania jooksul registreeris end tallinlaseks 465 inimest ning just nii palju puid on nüüdseks istutatud Tallinnas loomaaeda, Kiviriku tänavale ja Ehitajate tee äärde.

Tavatult soe novembrikuu lubab loomaaednikel loomapidamishoonetes rahulikult teha suurpuhastust ja sanitaarremonti, varuda ja kuivatada mahalangenud puulehti loomadele talviseks allapanuks ning koguda sügisande. Samas sunnib järgmisel pühapäeval, 23. novembril peetav jääkarude Nora ja Nordi sünnipäevapidu siiski pikisilmi lumesadu ootama.

«KASU» KIRJUTAB KATSEST, KAS TELEFONIPOED KOHTLEVAD KLIENTE ÜHTEMOODI.

Selgemaks ja külmemaks helve meitern

Astin läbis tervisekontrolli

ESMASPÄEVAL POSTIMEHES:

tõuseb 8.15 8.01 8.20

loojub 15.55 15.54 16.06

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+11,0 kraadi (1938) –21,3 kraadi (1956) +11,4 kraadi (2010) –19,8 kraadi (1965)

KUUFAASID 14. november 17.16 22. november 14.32 29. november 12.06 6. detsember 14.27

+11 +17 +17 +14 +12 +12 +13 +11 +13 +9 +11 +4 +6 +10 +18 +14 +13 +12 +4 +16 0 +5 +12 +1 +12 +9 +6 +18 +11 +7 +8 +12 +4 +14 +33 +27 +26 +26 +17 +31 +21 +30 +6 +12 +21 +16

TELE- JA RAADIOKAVAD • PÜHAPÄEV, 16. NOVEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

07 09 10 11

09 00 Margimeister Max (Norra-Taani 2008)*.

Lastefilm 10 35 Looduselust, 8/10: Kiivitaja 11 00 Päikese saladused* 55 Estraaditähestik: Ervin Abel* 12 50 Noor pensionär (Eesti Telefilm 1972)* 14 15 Jäljed tähetolmus* 15 10 Mulgi puder 25 Toidukonksu otsas* 16 15 Siin ja praegu: Enn Vetemaa* 17 00 Elagu rüütlid!: Vallutatud kindlus* 30 Rallipõrsas Ruudi: Komissar Ruudi* 18 00 Härra Lapsti lasteteater: Muinasjutt kolmest kuningapojast, 1 (ETV 1995) 19 05 Mesilane Maia: Lennuluba* 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 PÖFFi kaheksa ja pool, 3/14. PÖFF tuleb taas!

Teemaõhtu: Ülle Ulla 80 19 55 Kuldar Sink Kompositsioonid (Eesti Telefilm 1970) 20 05 Ülle Ulla (ETV 1984) 55 Siin ja praegu: Ülle Ulla (ETV 1998) 21 40 Leedi Windermere’i lehvik 23 40 Meie: Ülle Ulla 00 25 PÖFFi kaheksa ja pool, 3/14* 38 ERR.ee uudised

06 00 Rooli võim* 25 Daltonid. Joonissari 50 Džungli vennaskond (India 2012)*. Joonisfilm 08 35 Klipijaht* 09 35 Nädalalõpp Kanal 2ga* 11 05 Laula mu laulu* 12 35 Saladused* 13 05 Naabriplika: Külatelefon* 14 05 Pilvede all* 15 05 Armastus, beebid ja suur süda – Lubadus (Saksa 2008). Romantikafilm 17 00 Utta Danella – Torm abielutaevas (Utta Danella: Sturm am Ehehimmel, Saksa 2013). Romantiline draama 19 00 Reporter+ 35 Sajandi armastus, 64 21 35 Hotell Grand: Kadunute tervis 23 15 Mängur (Gamer, USA 2009). R: Brian Taylor, Mark Neveldine. O: Gerard Butler, Amber Valletta. Põnevik 01 05 Sügis New Yorgis (Autumn in New York, USA 2000). R: Joan Chen. O: Richard Gere, Winona Ryder.

Romantiline draama 02 50 Hitch, armuasjade ekspert (USA 2005)*.

Romantiline komöödia 04 45 Reporter+* 05 15 Kuula mu laulu*

12 13 14

15 16 17 18

19 20

21 21 22

00

30 Lastesaated 00 Prillitoos 00 Tõuse ja sära!

15 Jamie Oliveri 30 minuti road: Brokoliorecchiette 40 Tõnis Mägi „Olla või mitte olla“ 45 Puutepunkt 10 Tähelaev: Kadri Hunt 20 Parkland (USA 2013)*. Draama 50 Unetu elu (Goodnight Nobody, Saksa-Šveitsi 2010).

Dokfilm 45 Raudse eesriide jumalused* 10 Agatha Christie’s Marple: Kariibi mere mõistatus* 40 Downton Abbey* 30 Aktuaalne kaamera 40 Ajavaod. Ärimehed: Lubjakuningas 10 Isa Brown: Kolonel Gerardi autasu 00 Hyacinth Bucket (Inglise 1995) 30 ENSV: Meeste peidupaik 00 Aktuaalne kaamera: Nädal. Ilm 40 Sport. Sport 00 NO99 Kunstikool 05 Dicte, 8/10 (Taani 2012) 50 Tõuse ja sära!* 05 Nikolaj ja Julie, 17/22 (Taani 2003)* 54 ERR.ee uudised

TV3 05 40 Kirgede torm, 1523-1524 07 25 Madagaskari pingviinid, 4 45 Littlest Pet Shopi väikesed lemmikud 1, 26: Suvine kurbus 08 10 Väike merineitsi 30 Madagaskari pingviinid, 4* 09 00 Simpsonid 6, 2 30 Simpsonid 6, 3 10 00 Monster High: Scaris – hirmude linn (USA 2013).

Animafilm 11 10 Vaprake (USA 2012)*. Animafilm 13 00 Me armastame Eestit* 14 30 Stop!

15 00 Ramona ja Beezus (USA 2010). Perefilm 17 00 Major Payne (USA 1995). Komöödia 19 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 30 Su nägu kõlab tuttavalt, 7 22 10 Thomas Crowni afäär (USA 1999).

Romantiline krimikomöödia 00 25 Politseipere 2, 15: Meie valitud elu 01 20 Castle 3, 13: Nokaut 02 10 Stop! * 35 Thomas Crowni afäär (USA 1999)* 04 35 Simpsonid 6, 3: Mälestuste teel* 55 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 05 25 Kirgede torm, 1525

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Süües saledaks, 3 55 Staariminutid: Russell Crowe 06 00 Hõivatud südamed (Saksa 2014)*.

Romantiline draama 07 45 Otsides ja leides 08 45 Top Shop 09 00 Emmerdale, 282 30 Õnnelikult lahutatud, 3: Pulma-aastapäev*; Kohtumine saatusega*; Abikaasa toetus*; Ma tahan üksi olla*; Keegi tahab mind* 12 00 Ellen* 16 30 Hooaeg 17 10 Metskassid, 11: Mõtle järele, enne kui lahkud 18 05 Ameerika tippmodell 16, 11 19 00 Telerahvas 30 Nädalalõpp Kanal 2ga 21 00 Kirjad Juliale (Letters to Juliet, USA 2010). R: Gary Winick.

O: Amanda Seyfried.

Romantiline komöödia 23 05 Nero Wolfe, 14/19: Mõrva vastu immuunne (USA 2001). Krimifilm 00 55 Reporter+ 01 25 Ameerika tippmodell 16, 11* 02 10 Allilma emandad, 9/13: Krahh 55 Metskassid, 11: Mõtle järele, enne kui lahkud* 03 35 Otsides ja leides* 04 20 Kuula mu laulu* 05 05 Reporter+*

06 30 Postimees.ee 08 10 Komissar Rex, 46: Mõrvarlik plaan* 09 00 Komissar Rex, 47: Moseri surm, 1* 55 Komissar Rex, 48: Moseri surm, 2* 10 50 Conan, 315: Jon Cryer, Bob Odenkirk, Katharine McPhee* 11 40 Conan, 316: Jake Gyllenhaal, Judy Greer, The War on Drugs* 12 30 Surmakullerid, 5: Baz* 13 30 Valged hundid* 14 30 Pahad poisid (USA 1995)*.

Märulikomöödia 17 00 Metsikud tsiklivennad (USA 2007)*. Komöödia 19 00 Radar 20 00 Saladuste kütid: Libeeria kandidaat 21 00 Hullult armunud, 12/13: Sõbrad 30 Looduse meelevallas, 8/12 22 00 Kaljukindlus (The Rock, USA 1996).

R: Michael Bay. O: Nicolas Cage, Sean Connery, Ed Harris.

Põnevik 00 40 Punker* 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 35 Totaalne muutumine: kodu-eri 9, 6 07 35 Kuritöö 2, 1-2: Peegeldused; Minu õnnepäev 09 35 Rikaste valud 2, 10: Suur lotokirg 10 35 Rammumeeste maailma karikasari, 13* 11 35 Brickleberry 1, 7 12 05 Liiga 3, 13: Matus 35 Orkide sõjad (USA 2013). Fantaasiamärul 14 30 Clevelandi show 4, 8: Clevelandi show lai maailm* 15 00 Maailma vingeimad rekkavennad 1, 5: Kanada 16 00 OTSE: Võrkpall: Schenker liiga. Kohtuvad: Selver Tallinn – TTÜ 18 00 Clevelandi show 4, 9: Pistis tuleb 30 Simpsonid 8, 22* 19 00 Ninjasõdalased 30 Totaalne muutumine: kodu-eri 9, 32 20 30 Simpsonid 8, 23 21 00 Draakoni silmad (USA 2012). Märul 22 50 Top Gear 4, 10* 23 50 Valgekrae 4, 10: Seaduslik õigus 00 50 Maailma vingeimad rekkavennad 1, 5* 01 50 Ninjasõdalased* 02 20 Valgekrae 4, 10* 03 10 Power Hit Radio – KICKSTART 05 20 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Kas tohib?* 09 00 Nädal pealinnas* 25 Keskkonnanädal* 55 Olid alles ajad!, 1/6* 10 25 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev* 11 05 Horoskoop* 30 Reisile sinuga* 12 05 Volare – Domenico Modugno lugu, 1/2* 13 55 Kinnisvaraveeb 15 00 Pühapäevatee 45 Kultuurimeeter* 16 15 Terve tervis* 45 Multifilm 55 Otse: Korvpall. St. Peterburi Zenit – BC Kalev/Cramo 18 45 TeTeVeke lastele 19 15 Otse: Korvpall.

Itaalia kõrgliiga. Acea Roma – Varese 20 00 Nädal + 20 Otse: Korvpall.

Itaalia kõrgliiga. Acea Roma – Varese jätkub 21 00 Inimese mõõde.

Helga ja Enn Nõu, 1/2* 45 Pillimeeste klubi 22 45 Nädal +* 23 05 Pühapäevatee* 50 Pillimeeste klubi* 00 50 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Silver Kuusik 09 05 Aiatark. Kaja Kärner 10 10 Jutusaade 11 05 Mnemoturniir 20 Müstiline Venemaa. David Vseviov 12 05 Nostalgia 13 05 Ahjualune. Urmas Vadi 14 05 Kuula rändajat.

Hendrik Relve 15 05 Kauamängiv 16 05 Aja jälg kivis. Helgi Erilaid 17 05 Labor. Priit Ennet 18 00 Päevakaja 15 Spordipühapäev 19 05 Kirikuelu Meelis Süld 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Mnemoturniir* 20 Müstiline Venemaa* 22 05 Sport 23 03 Kuula rändajat* 50 Kihnukeelsed uudised* 00 05 Päevatee* 01 00 Labor* 30 Öömuusika

07 05 Klassikahommik 09 05 Eesti interpreedid. RAM, 1.

Saatesari Eesti Rahvusmeeskoori arenguloost.

10 05 Sooviklassika.

Anne Prommik.

Kuulajate lemmikmuusika. Telefon stuudios 611 4285.

Elektronpost: klassika@err.ee 12 05 Helikaja* 13 05 Vanamuusikatund.

Jean Philippe Rameau* 14 05 Järjehoidja. Muusikateadlane Tiia Järg sirvib oma märkmeid kultuuriloost 30 Lemmiklood 15 05 Raadioteater. Helgi Muller “Nimetu”.

16 50 Üks lugu 17 00 Täna kontserdisaalis. RAM 70. Eesti Rahvusmeeskoori juubelikontsert.

19 05 Miraaž. Brabant Ensemble. Kontsert Utrechti varajase muusika festivalilt.

20 00 Folgialbum. Jüri Vaino autorialbum “Kahe vaikuse vahel” (2014).

21 00 Džässikontsert*.

Esineb Ravi Coltrane Quartet* 22 05 Raadio Ööülikool 23 00 Fantaasiaplaat.

The Cult “Love” (Beggars Banquet, 1985)* 00 05 Nokturn