Postimehe paberleht 16 05 2014 by Postimees

KOHAVAHETUS

REFORMIERAKOND TÕUSIS SOOSITUIMAKS PARTEIKS, SOTSID KUKKUSID TEISELE KOHALE. EESTI LK 4

Intress alates 15%

Tähelepanu! 7HJHPLVW RQ ¿ QDQWVWHHQXVHJD (QQH WHHQXVH NDVXWDPLVW WXWYXJH WLQJLPXVWHJD Y}L NRQVXOWHHULJH DVMDWXQGMDJD

REIS

UUED MÕTTED Töö- ja tervishoiuminister pakkus välja uued ideed, kuidas lahendada vaidlus apteekide asutamise piirangute üle.

Tenerife kujundab end turisti maitse järgi. LK 22–23

EESTI LK 4

www.postimees.ee Vaata uuenenud Ilmajaama

Kunstnik

JAANUS SAMMA: Hirmu tekitab teadmatus.

KULTUUR LK 18

AJAKIRJANDUSE TULEVIK

Inforeostus Informatsioonist küllastunud demokraatlikes riikides arutletakse juba mõnda aega murelikult, mis saab professionaalse ajakirjanduse tulevikust, sest ajakirjandusliku sisu tootmist rahastanud reklaam on mujale kolinud, kirjutab Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit. LK 17

REEDE, 16. MAI 2014 • NR 113 (7104) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 48 643 • LUGEJAID 201 000

Praegu kasu, hiljem kahju Välismaal töötavad eestlased toovad või saadavad koju sadu miljoneid eurosid aastas, vähendavad tööpuudust ja saavad uusi kogemusi.

Samas toob tööjõu väljaränne kaugemas tulevikus kaasa ka probleeme, näiteks väheneb sündimus ja rahvastik vananeb.

Eesti suurim probleem on asjatundjate hinnangul selles, et võõrsile minnakse igaveseks, tahtmiseta kunagi koju tagasi tulla.

MAJANDUS LK 12–13

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

Postimees Ukrainas: Kiievil napib jõudu ALUSEPANIJAD

Kaks isa Eesti ajakirjandusel on kaks isa, usub Rein Veidemann: Johann Voldemar Jannsen ja Juhan Peegel. Neid ühendab arusaam ajakirjandusest kui inimkesksest ja inimest teenivast vaimuteost. Mis sünnib või saab sündmuseks, sünnib inimese endaga. LK 2

KASUTU TAKTIKA

Hoiatus Putin on valmis kannatama majandusraskusi, kui usub, et see on Venemaa riiklikes huvides, avaldab ajakirja Economist toimetaja Edward Lucas veendumust. Ta on valmis kasutama jõudu. Ja ta on valmis valetama, jultunult ja korduvalt valetama. Meie seevastu arvame seniajani, et võime ohu olematuks mõelda. LK 16

Mõne päeva jooksul Ukraina idaosas ringi vaadanud ja inimestega rääkinud ajakirjanikel tekib tõsine kahtlus, kas Kiiev suudab selles piirkonnas enam kunagi oma mõjuvõimu kehtestada. Probleem pole

selles, et Venemaa oleks selle piirkonna üle ujutanud oma agentidega – sealsed elanikud lihtsalt leiavadki, et kuuluvad pigem Venemaa kui Ukraina koosseisu.

Näiteks Kramatorskis, mis Kiievi teatel juba mitu nädalat tagasi «mässajatest puhastati», on võim endiselt maskides ja automaatidega meeste käes, nagu pildilt näha. PM foto: mihkel maripuu

LK 6–7

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 16. MAI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Partnerivahetus tõi Reformierakonnale edu

Headuse Peegel Tuleval esmaspäeval saanuks Juhan Peegel 95-aastaseks. Täna kogunevad Tartusse tema õpilased ja õpilaste õpilased, et tähistada Peeglile pühendatud järjekordse mälestusteraamatu «Ma lõpetan selle jama ära» ilmumist ning ühtlasi kuuekümne aasta möödumist akadeemilise ajakirjanduse uurimise algusest, mis oli puhtalt Peegli teene. Tõenäoliselt pole ma ainus, kelle meelest on eesti ajakirjandusel kaks isa, kaks Juhanit. Johann Voldemar Jannsen ja Juhan Peegel. Neid ühendab arusaam ajakirjandusest kui inimkesksest ja inimest teenivast vaimuteost. Mis sünnib või saab sündmuseks, see sünnib lõppkokkuvõttes ikkagi inimese endaga. Nõnda on inimesel ka õigus küsida, mis, miks ja kuidas, õigus olla informeeritud ja asjasse pühendatud. See mistahes kujul toimivale meediale suunatud nõue pole kaotanud oma tähenduslikkust. Miks Peegli sünniaastapäevad meile korda lähevad? Sest et Peegel on Headuse etalon. Niisugune headus, kuhu mahub kõrvuti elama vaprus ja leebus, meelekindlus ja tasakaalukus, visadus ja leplikkus, tõsidus ning nali. Vaadatagu tema eluaastaid, mis mahuvad 1919 ja 2007 vahele. See on sõjas või sõjast tulenevalt suures osas kaotsi läinud meeste põlvkond, kelle mälestuse on Peegel raiunud romaaniks «Ma langesin esimesel sõjasuvel». Ja meil on ettekujutus, et ellujäänuid ja pääsenuid saab iseloomustada vaid kättemaksuiha või kibestumus ülekohtusest saatusest. Aga Peegel, vastupidi, tõestab oma eluga, et inimene saab olla suurem saatusest ja et iseendaks saab jääda ka kõige vaenulikumas ümbruses. Ning et lõpuks jääb ikkagi võitjaks headus ja armastus. Olgu siinkohal taas meenutatud üht Peegli kangelastegu, seda, et ta keset märatsevat stalinismi sõidab 1946. aastal Venemaa pärapõrgusse, Kirovi oblastisse ning toob koju, Saaremaale tagasi küüditatud ema.

ärske Emori uuringu järgi on Reformierakonna populaarsus kasvanud 29 protsendini – kui riigikogu valimised toimuksid homme, siis hääletaks nii paljud suurema valitsuspartneri poolt. Viimati oli toetus oravatele sellisel tasemel poolteist aastat tagasi, 2012. aasta oktoobris-novembris. Sotsid on 27-protsendilise toetusega teisel kohal – võrreldes eelmise kuuga sisuliselt samal tasemel. Sõltumatu kinnituse sellele, et valitsusparteide populaarsus on kasvanud, saime nädala algul avaldatud Eurobaromeetri uuringu tulemustest. Märtsis usaldas Eestis valitsust 44 protsenti küsitletutest (2013. aasta novembris 38 protsenti). Kusjuures Euroopa Liidus keskmiselt on valitsuse usaldusprotsent 26. Märkida tuleb sedagi, et ka usaldus parlamendi, omavalitsuste, Euroopa Liidu ning mitmete teiste institutsioonide vastu on Eestis märkimisväärselt suurem kui ELis keskmiselt. Sageli korratav väide, justkui oleks meil riik kuidagi eriliselt

rahvast kaugenenud, ei pea vähemalt usaldusnäitajate järgi küll paika. Miks on toetus Reformierakonnale kasvanud? Arutledes võib «süüdlasteks» pakkuda mitmeid tegureid. Kõige olulisem ja ilmsem muutus on, et Reformierakond vahetas märtsis välja oma valitsuspartneri. Detailides oli see vahetus äärmiselt rabe ja veider, nagu mäletame. Populaarsuse järjekindel kasv näitab aga, et strateegiliselt on see poliittehnoloogiline vangerdus Reformierakonnale kasu toonud. IRL tajus opositsiooni tõrjumist reetliku ja ebaõiglasena, ent nende populaarsuse vähenemine osutab, et sellele tagantjärele hinnangut andes kalduvad valijad pigem võitja poolele, selle asemel et neid reetlikkuse eest karistada. Reformierakonnale omane vahetuste idee sarnaneb Inglismaa välispoliitilise käitumisega alates 16. sajandi lõpust: nii nagu inglased toetasid Euroopa mandril domineerimise eest võitlevast kahest tugevast alati nõrgemat, upitab Reformierakondki oma konkurentidest seda, kes on parasjagu nõrgem. See käitumisloogika on neile edu toonud. Mis seisab ees? Praegu pole vaja üleloomulikke ennustajavõimeid ütlemaks, et paljud koalitsioonileppes-

se kirjutatud lubadused tuleb koalitsioonil järgmise aasta eelarvet tehes kahjuks tagasi võtta. Kui lepe sündis, kirjutasime Postimehe juhtkirjas: «Ilmselgelt tuleb olla valmis võimaluseks, et sündiv koalitsioonivalitsus peab näitama võimet reageerida muutuvatele oludele kiirelt ja paindlikult. Nii nagu seda suutsid Mart Laari kaks valitsust ning Andrus Ansipi teine valitsus.» (PM 21.03)

JUHTMÕTE IRL tajus opositsiooni tõrjumist reetliku ja ebaõiglasena, ent tagantjärele hinnangut andes kalduvad valijad pigem võitja poolele.

LK 4

KÕVA SÕNA Me ei saa rahul olla sellega, kuidas meie ühine välispoliitika praegu toimib.

PÄEVA KOMM

Euroopa Rahvapartei kandidaat Euroopa Komisjoni presidendi kohale Jean-Claude Juncker, PM 15.05

Peegel on Headuse etalon. Niisugune headus, kuhu mahub kõrvuti elama vaprus ja leebus, meelekindlus ja tasakaalukus, visadus ja leplikkus, tõsidus ning nali.

Postimees 1914. aastal Kodumaa tundmine kahaneb ühtesoodu. Kolm aastakümmet tagasi, siis vältas sunduslikult kõigis meie algkoolides, maal ja linnas, kodumaaõpetus mitu kuud, enne kui ligilähedalt sammsammult kaugemale, laiemale maateadusele asuti. Klassitoa seinal rippus kodumaakaart, kuhu koolilapse silm ühtelugu võis langeda ja kuhu teda ka lugemise tunnis sagedasti juhiti. Koolilaste käes oli Blumbergi «Kodumaatundmise õpetus» tarvitada, et kooliõpetaja-suusõna kinnitada ja meeles hoida. Ei võinud raamat küll nüüdseid nõudmisi täita, aga oli omal ajal ikka hää kooliõppenõu ja teda loeti hiljem kodugi armumeelega. Venestamine tõi suurt muudatust. Ei olnud koolilastel enam kodumaad. Seda öeldi neil Venemaa olevat. Aga see mõõtis laiuti ja

Kuid Peegli headus on ka täiesti mõõdetav headus. Eesti ajakirjanduse akadeemilisele uurimisele alusepanemisest oli juba juttu. Ent Peegli töödest eesti keele ja rahvaluule uurimisel ei saa samuti üle ega ümber. Kuis teaksime, kui väljendusvõimekas on eesti keel, kui meil poleks Juhan Peegli «Nimisõna poeetilisi sünonüüme eesti regivärssides». Akadeemiline Peegel on keskendunud eesti vaimuruumi südamikule. Ta on asunud seal, kus saavad kokku keel, meel ja mõte. Olgu öeldud sedagi, et üksnes hea inimene saab olla muhe. Peegli ellukutsutud Heinrich David Rosenstrauchi «Neli tahedat lugemist» mõjuvad hingekosutavalt. Olen mõelnud, miks ikka ja jälle olen mõelnud Peeglile. Muidugi on põhjuseks tema kordumatu isiksus, keda, nagu ühtegi isiksust, pole võimalik kopeerida. Ja kelle jäljendamiseks peaksid ajatingimused olema samad, mis talle. Aga seda me ju ei soovi. Jääb üle headuseigatsus. Võib-olla just meie aeg januneb selle järele kõige enam. Headuse peegeldumise järele.

LOE KA LK 17

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Paraku ei anna olud ja ohud mingit võimalust uskuda, et koalitsioon saaks muuta riburada kõik oma lubadused eelarveridadeks ja sedakaudu muutusteks inimeste päris elus. Tuleb teha valikuid – mida jätta, mida võtta – ja loomulikult tähendab see vaidlusi, pahameelt ja tülisid. Sotsid ei saa sugugi kindlad olla, et just nemad sellest järgmiste valimiste ajaks võitjana välja tulevad.

urmas nemvalts

rein veidemann

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

pikuti ääreala kaugustusse, nii et ta lapse hinges sooja ega kodust tunnet ei äratanud. Kui laps viimaks Venemaa geograafia raamatus Läänemere ääre jõuab, kõneldakse sääl ¼ ehk ½ lehekülje pääl ühest maast, kelle rahvas loomadega ühes ruumis asuvat, seentest, metsmarjadest ja metslindudest ennast elatavat, igapidi harimata ja metsik olevat. Neis ei tunne Eesti laps oma maad ja oma rahvast iial ära. Kodumaa kaartki, kui teda endisest ajast järele jäänud, on vahel uue koolivalitsuse ees hädaohus; mitmes ministeeriumikoolis ei lubata teda ostagi: laste kodumaa olevat ju Vene riik. Kui meie vallakoolides endise aja kajana kodumaaõpetus alles püsib, siis emakeele tundide ja koolilugemise raamatu varal. Aga viimasestki lastakse kodumaalised lugemised välja visata. 16.05.1914

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

4 || EESTI || POSTIMEES, 16. MAI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Ilves: e-hääle andmine on usaldusavaldus Eesti riigile President Toomas Hendrik Ilves (pildil) hääletas eile, Euroopa Parlamendi valimistel ehääletuse esimesel päeval oma töökabinetis ja ütles, et e-hääle andmine on usaldusavaldus ühele maailma paremale IT-süsteemile, usaldusavaldus Eesti riigile. «See on Eestile kui tuntud ja tunnustatud eriigile kohane lahendus, mis annab tänapäeva mobiilses infoühiskonnas võimaluse hääletada ka neil, kes on valimiste ajal oma kodukohast eemal,» lausus ta. postimees.ee

Postimees korraldab kolm online-väitlust Järgmisel nädalal toimub Postimehe arvamusportaalis kolm online-väitlust europarlamendi kandidaatide vahel. Esmaspäeval väitlevad Kadri Simson (Keskerakond) ja Kaja Kallas (Reformierakond), teisipäeval Ivari Padar (SDE) ja Anvar Samost (IRL) ning kolmapäeval üksikkandidaat Indrek Tarand ja Martin Helme (EKRE). Debatid toimuvad Postimehe, Eesti Väitlusseltsi ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse koostöös. postimees.ee

1102

sündi, neist 573 poisslast ja 529 tütarlast, registreeriti aprillis Eesti perekonnaseisuasutustes. Suri 1330 inimest.

Komisjon pooldab suvilasse tungimise karistamist Riigikogu õiguskomisjon toetas eile põhimõtet, et kriminaalkorras karistatavaks jääks ka suvilasse tungimine. Karistusseadustiku ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse algne eelnõu nägi ette, et kriminaalkorras jääks erinevalt kehtivast seadusest karistatavaks vaid eluruumi tungimine. Seejuures peetakse eluruumiks elamut või korterit, mida kasutatakse alaliseks elamiseks. BNS

PPA kokkuhoiuplaan viib koosseisust 250 ametikohta Politsei- ja piirivalveamet (PPA) koondab lähikuudel 70 ametnikku, et leida palgafondis lisaraha politseinike miinimumpalga tõstmiseks, kokku vähendatakse aga tänavu koosseisu ligi 250 ametikoha võrra. Koondamine ootab kümneid PPA logistikuid, personalitöötajaid, dokumendihaldureid ning teisi tugiteenistujaid, ütles ameti kommunikatsioonijuht. Kokkuhoiuplaani eesmärk on leida PPA palgafondis kokku 4,8 miljonit eurot, et tõsta politseiametnike miinimumpalk 900 euroni. postimees.ee

Tallinn kinkis Rüütlile Maarjamäel elamumaa

Kohus jättis kahe mehe väljaandmise jõusse

Tallinna linnavolikogu otsustas eile linnavalitsuse ettepanekul võõrandada kaks pealinnas Maarjamäel asuvat kinnistut endisele riigipeale president Arnold Rüütlile. BNS

Tallinna ringkonnakohus lükkas tagasi kahe küberkuritegudes süüdistatava mehe kaebuse, milles nad vaidlustasid halduskohtu varasema otsuse nad USA-le välja anda. BNS

Postimees.ee küsitlus Kui kaugel asub sinu elukohast lähim apteek?

10%

Rohkem kui 50 km kaugusel

5-10 km

12%

10-50 km

4020 vastajat

23%

1-5 km

53% Vähem kui kilomeeter

RAVIMIMÜÜK. Apteegivaidluses on laual uued võimalikud lahendused: küsida linnas asuvatelt apteekidelt tegevusloatasu ja luua apteekrite koda.

Apteeke võib oodata tegevusloamaks tiina kaukvere reporter

öö- ja tervishoiuminister Urmas Kruuse (Reformierakond) tutvustas riigikogu sotsiaalkomisjonile ministeeriumi ettepanekuid apteegikorralduse reguleerimiseks. Arutlusel on nii linnas asuvatelt apteekidelt tegevusloatasu küsimine kui ka apteekrite koja loomine. «Riigikogu sotsiaalkomisjoni palvel esitas sotsiaalministeerium komisjonile oma ettepanekud, kus ministeerium lähtub ennekõike eesmärgist parandada rahvatervist ja ravimite kättesaadavust Eestis,» lausus ministeeriumi pressiesindaja Armo Vask, kes lisas, et kui selgub vajadus ettepanekuid rakendada, siis tuleks korraldada veel analüüse ja arutelusid. Kruuse tegi ettepaneku arendada välja maapiirkonna apteekide toetussüsteem. Maa-

apteeke võiks toetada otse riigieelarvest. Teine variant on kehtestada suurema käibega apteekidele tegevusloatasu. «Kuidas seda maksu kehtestada ja kas üldse, see ei ole veel päris selge, aga selle raha eest saaks toetada apteeke maapiirkondades,» ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof (SDE), kelle sõnul väärib ettepanek kindlasti kaalumist. Samuti peab sotsiaalministeerium kaalumist väärivaks ideeks apteekrite koja asutamist, kellele delegeerida apteegiteenuse korraldamine ning vastutus selle eest, et teenus oleks kättesaadav ka maapiirkondades.

Hulgi- ja jaemüük lahku «Kui hulgimüük ja jaemüük lahku lüüakse, siis võiksid apteekrid moodustada endale koja ja reguleeriksid ise apteegiteenuse kättesaadavust linnaja maapiirkondades. See oleks nende vastutusala,» kirjeldas Pikhof. Ka riigikohtu endine esimees, vandeadvokaat Märt Rask on öelnud, et Eestis tuleks luua avalik-õiguslik ap-

teekrite koda, kes võtaks endale vastutuse kutsekvalifikatsiooni nõuete täitmise, atesteerimise, täienduskoolituse, apteekide paiknemise ning teenuse kättesaadavuse eest. Tema sõnul peaks koda toimima samamoodi, nagu praegu toimib notarite koda.

selline institutsioon, kes tagaks apteegiteenuse kättesaadavuse Eestis, ja see tõenäoliselt tulekski läbi maksu või näiteks läbi kohustuse pidada väiksemas piirkonnas apteeki. Apteegi omanikud oleksid kohustatud kuuluma sellesse kotta,» ütles apteekrite liidu esinaine Ülle Rebane. Ta lisas, et see eeldaks siiski omandireformi, et apteegi omanik oleks proviisor.

Märt Raski sõnul peaks apteekrite koda toimima samamoodi, nagu praegu toimib notarite koda. Ajutine piirang tuleb «Toon näite: notarid elavad oma teenuse osutamisest üsna hästi ära Tallinnas, aga notariteenust on tarvis ka Põlvas, Jõgeval, Suure-Jaanis. See tähendab seda, et notarite kojale on pandud seadusega kohustus tagada teenuse kättesaamine kogu Eesti territooriumil,» selgitas Rask. Tema sõnul doteerib koda oma sisemiste ressursside arvelt notariteenuse kättesaadavust nendes piirkondades, kus elab vähem elanikke ja tehakse vähem tehinguid. «Apteekrite liidu seisukohalt on Märt Raski välja käidud mõte väga hea. Koda oleks

Esmaspäeval otsustab riigikogu sotsiaalkomisjon tõenäoliselt, et apteekide asutamise piirangute kadudes kehtestatakse ajutine apteegipiirang, mis takistaks apteekide massilist asutamist linnadesse ja nende sulgemist maal. Praegu on komisjoni laual ettepanek, mis lubaks kuni 2015. aasta lõpuni suuremates omavalitsustes uue apteegi avada ainult omavalitsuse soovil ja ravimiameti nõusolekul. «Ajutine piirang on vältimatu, aga ootame ikkagi ära põhiseaduskomisjoni arvamuse, mis tuleb esmaspäeval, ja siis teeme lõpliku otsuse,» ütles komisjoni esimees Pikhof.

6 || POSTIMEES UKRAINAS || 16. MAI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Erinevalt paljudest omakaitse võitlejatest ei varja Kramatorskist pärit Oleg (vasakpoolsel fotol), kes liitus separatistidega kaks kuud tagasi, oma nägu. Temaga koos Kramatorski separatistide peakorteri juures patrulliv võitleja nä

LÕPUTA KRIIS. Donbassi venemeelsete omakaitsevõitlejate lemmiklause paistab olevat «Võitleme surmani!» ning ka ukraina keelt kõnelevad kohalikud räägivad separatistidest kui «meist».

Läänest tulnud palgasõdurid ja ukrainlaste lõbuks hävitatud baar risto berendson

reporter, Donbass

Ida-Ukrainas veedetud mitu päeva täis tihedat tööd ja kohtumisi tekitavad paratamatult kahtluse, kas Kiievi keskvalitsusel üldse õnnestub selles regioonis olukord endiseks tagasi pöörata. Üks on raudkindel: uskudes meediast jäävat muljet, nagu kontrolliks Ukraina armee enamikku Donbassi territooriumist ja äärmuslikud separatistid on Slovjanskis sisse piiratud, saate kindlasti petta. Tegelikult kohtab separatiste Donbassis sisuliselt igas asulas. Nad kas valvavad teetõkkeid või tegelevad millegi muuga, näiteks piketeerivad. Ja nad ei ole sissesõitnud Vene luureohvitserid – kuigi ka neid on

mihkel maripuu

fotograaf, Donbass

Donbassis ilmselt sadu –, vaid lihtsad kohalikud elanikud. Sellest arusaamiseks piisab nende nägemisest. Neil kõigil on sinuga ilmtingimata asja, sest iga ajakirjanik on kahtlane element. Kohe nii kahtlane, et tema nina ees võib vehkida püstoliga ja karjuda, et igasugune pildistamine on potentsiaalne spionaaž – iga omakaitse liikmest meedias avaldatud foto võib tingida selle, et Ukraina bandiidid mõrvavad ta hiljem. Kui teetõkke ülem aga avastab, et ajakirjanike kasutuses on vaenulikust Kiievist renditud auto, on hetkega õhus variant selle konfiskeerimisest rahvavabariigi tarbeks. Õn-

neks meil asi nii hullusti ei läinud, sest meid kaitses üks väike templiga valge paberilipik – Donbassi rahvavabariigi väljastatud ametlik ajakirjaniku akrediteerimistõend. See, keda Donbassis peab tikutulega taga otsima, on korda tagav Ukraina sõjaväelane. Ja isegi otsides jäi ta meil leidmata. Militsionääre on selles piirkonnas küllaga, aga nemad hoiavad venemeelsete poole. Või mida muud peaks järeldama Donetskisse sissesõidul kontrollpunktis avanevast vaatepildist, kus liiklusinspektorite selja taga veedab aega kamp Berkuti eriüksuse punaste barettidega automaatureid. Jah, Ukraina armee on piiranud Slovjanski ümber, kuid ümberkaudseid juurdepääsuteid kontrollivad kümnete kilomeetrite raadiuses ikkagi kohalikud võitlejad. Kui kohalik

Kramatorski koolipoisid uudistavad sõjatehnikat. Linn on täielikult omakaitse kontrolli all.

ukraina keeles jutustav külamees meile päev pärast IdaUkraina relvakonflikti verisemat üllatusrünnakut lahingupaika näitas, kasutas ta sõna «meie» separatistide kohta ja «nemad» oli tema suus Ukraina sõjavägi. Slovjanskist kümmekonna kilomeetri kaugusele jääv Kramatorsk – linn, mille Ukraina armee uudiste kohaselt juba nädalaid tagasi separatistidest «puhastas» – on reaalsuses täielikult rahva omakaitse kontrolli all. Selles veendus linna külastanud Postimees oma silmaga. Ukraina sõdur konutab Donbassis lihtsalt kuskil põõsas, sest neil napib inimjõudu ja sõjatehnikat, mis lubak-

Separatistid väidavad, et noorte Ukraina sõdurite selja taga seisavad lahingus kurikuulsa Paremasektori esindajad.

sid ümbruskonna jäädavalt enda kontrolli alla võtta. Avalikel maanteedel «ukrainlasi» ei kohta. Küll on seal sadade kaupa separatiste. Kokkupõrgetes osalevad separatistid väidavad, et noorte Ukraina sõdurite selja taga seisavad lahingus kurikuulsa Paremasektori esindajad, kes jälgivad, et keegi noorsõduritest kartma ei lööks. «Nagu kunagised tšekistid, kes taganejad maha lasid,» ütles omakaitse võitleja, kes kandis Briti sõjaväevormi. Kes mäletab veel eelmisest nädalast ühe Saksa ajalehe jaburana tundunud uudist, mille kohaselt teenib Ukrainas üle 400 äsja Afganistanis tööta jäänud eraturvafirma palgasõduri? Võib-olla on niisugune väide osa infosõjast, ent seda juttu kordas meile Kramatorskis üle mitu sealset omakaitse võitlejat. «Ma mitte ei tea seda, vaid olen neid siin ka ise

Kood avab video Kramatorskist.

16. MAI 2014 || POSTIMEES UKRAINAS || 7

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

äoga pildile jääda ei taha, sest paljud venemeelsed kardavad kättemaksu.

Lääne jõudude sekkumist Kramatorskis näha ei soovita. .

hävitanud – neegreid, ameeriklasi, inglasi, itaallasi, prantslasi,» rääkis täiesti juhuslikult kaamera ette sattunud kohalik võitleja. Ta ei häbenenud ei oma nime ega nägu. «Meil on siin surnukuuris mitu neegri laipa. No mis ajast Ukraina armees neegrid sõdivad.» Kui Ukraina regulaarväed paar nädalat tagasi terroritõrjeoperatsiooni alustades Kramatorski ja Slovjanski ümbruskonna «puhastamiseks» mööda maanteid piirkonnale lähenesid, tuli neil oma teel läbida ja põlema panna kümmekond separatistide teetõket. «No kui nad oma tehnikaga tulid, siis lasid nad üle meie peade ja minu mehed panid põllu peale jooksu. Ega me saa ju palja rinnaga tankide vastu minna,» rääkis Kramatorski naabrusesse jääva Družkivka kontrollposti ülem. Tema meeste relvastuseks on ühe-

raudne püss ja püstol. Ja enamik süüdatud tõketest on taastatud. Reaalses sõjategevuses osalevate separatistide valduses on siiski päris lahingutehnika. Postimees nägi kolmapäeva päeval Kramatorskis pealt, kuidas separatistide staapi toodi sületäite kaupa uut, ikka veel pakitud lahingrelvastust. «Te vaid proovige praegu mind pildistada,» ähvardas süles mitut RPG granaadiheitjat varjendisse vedanud võitleja, kes vaevalt mõni minut varem oli Postimehega lahkelt rääkinud. Kuna uudiseid vallutatud Ukraina armeelaost pole kuulda olnud, pole raske aimata, kelle juurest see uus relvastus pärineb. Ja mida peaks välja lugema seigast, et Kramatorski separatistide juht sõidab ringi maasturiga, millel on pooleldi kinnikaetud diplomaatiline numbrimärk? Kramatorski omakaitse

võitlejad lubavad, et nemad Kiievi huntale järele ei anna. Võitlevad surmani. Seda lauset sai kuulda korduvalt. Seega, kui läbirääkimisi ei tule, on sellele konfliktile raske kiiret lõppu ennustada. Relvaga jõupositsioonilt rääkimine kujuneb aga mõlemale poolele lõpuks väga veriseks. Uurisime Kramatorskis sealsest separatistide peakorterist mõnesaja meetri kaugusel kambakesi haljastustöid tegevatelt küpses eas naistelt, mida nemad toimuvast arvavad, sest kõige rohkem on ümbruskonnas ju endiselt tavalisi tsiviilelanikke. Üllatusime, et meie küsimusele ei järgnenudki tavapärast sõimu ajakirjaniku aadressil, mis räägib «NATO sabarakust, kes kirjutab ainult valet ja kellega pole niikuinii mõtet rääkida». Naised uurisid hoopis meilt, kas meie oleks rahul oma kodulinnas juba nädalaid kehti-

va sõjaolukorraga. «Meil tuleb selle sõjaga leppida. Nende Kiievi isehakanud valitsejatega me nõustuda ei saa, sest nad haarasid võimu kelleltki teiselt küsimata,» rääkisid naised. «Kas see on normaalne, kui nad nüüd Kiievis neile ebasobivaid parteisid parlamendist välja viskavad?» Kas te tahate tõesti Venemaaga ühinemist? «No milleks meile see Venemaa. Sealt ei tule midagi head. Me tahame teineteisega arvestavat Ukrainat.» Teineteisega arvestamine poleks Donbassis kindlasti paha variant. Ehkki pealtnäha paistavad inimesed separatistide ülestõusu suhtuvat ükskõikselt, ei jagu Ukraina armee kohta ühtegi kiidusõna. Selle kõnekaks kinnituseks on Slovjanskisse viiva maantee ääres seisev baar Totška, mille linna sisenevad Ukraina väed 3. mai hilisõhtul käigu pealt oma raskekuulipildujaist ja automaatrelvadest sõelapõhjaks lasid. Pelgalt lõbu pärast. Baaris käib nüüd juba mitmendat nädalat pealesunnitud remont. «Ma ei tea, miks armee seda tegi, miks see hoone neile ette jäi,» kehitab baariomanik õlgu. «Hea, et me selle õhtu oma töötajatele vabaks andsime ja baar inimestest tühi oli. Kujutage ette, kui keegi sel hetkel oleks siin suurema seltskonnaga midagi tähistanud.» Nii on raske kohalike poolehoidu teenida. Aga mis tooks Donetski ümbrusesse rahu? «Ukraina armee peaks siit ära minema. Sinna, kust nad tulid. Meie neid siia ei kutsunud ja võitleme nendega surmani. Mul on siinsamas Kramatorskis kodus kaks last ja naine ootamas, kuid ma ei lähe koju enne, kui vaenlane võidetud,» lubas kohalik võitleja. Ida-Ukraina kriisi lõppu ei paista endiselt kusagilt.

8 || EESTI || POSTIMEES, 16. MAI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

BUSSI RIOT. Üks skandaalne poliitik, üks piraat, üks aktivist. 4578,97 eurot annetatud raha. Ja üks vana Volkswageni mikrobuss, mis iga 40 kilomeetri järel paksu suitsu välja ajama hakkab. Üksikkandidaat Silver Meikari valimiskampaania on ilmselt kõige veidram asi, mida Eestis on nende valimiste ajal nähtud.

Kus suitsu, seal Meikar urve eslas

arvamustoimetaja

euroopa parlamendi valimised 25. MAI 2014

äitsa lõpp, ütleb Meikar ja kargab bussiuksest välja. Vana Volkswagen on jälle paksu tossu täis. Annetusena saadud mikrobuss, Meikari Bussi Riotiks ristitud kampaania sõiduvahend on mootoririhma jälle kuhugi Saaremaa teedele kaotanud ning kui veepaagilt kork pealt keerata, lendab mootorist taeva poole paras kogus keevat vett. Veidi kõrvetada saanud Meikar urgitseb mootori kallal, aga mingi jubin, mis tuleks kätte saada, on kruvidega kõvasti kinni. «Noh, isegi kaugele jõudsime,» ütleb aktivist Gea bussi tagaistmel stoiliselt ja hakkab magamiskotti lahti pakkima. «Pole midagi,» ütleb Meikar, «küll tullakse appi.»

Roosad ponid ja demokraatia Kogemus näitab, et tullaksegi. Teel on oldud kolm päeva, ikka 40 kilomeetri kaupa, sest kauem ei pea buss vastu. Kui päris kriitiliseks on läinud, on Saaremaa ümbruskaudsete külade elanikud leidnud mõne tuttava või tuttava tuttava, kes bussile esmaabi annab. Eelmise sundpeatuse ajal andis kohalik remondimees paar mootoririhma tagavaraks kaasa, aga et seda peale panna, tuleb see jublakas enne kätte saada. Seekord tundub, et oleme küladest liiga kaugel. Ja jublakas mootori küljest ei tule ega tule lahti. Meikar on näost juba üsna punane. «Võta välgumihkel,» soovitab piraat bussi tagaistmel asuvast büroost, mille moodustavad sülearvuti ning mobiilne WiFi. Kogu kampaania plaan pannakse kokku seal, sõidu pealt. Meikar on roolis, sest keegi teine seltskonnast ei jaksa roolivõimuta masinat juhtida. Asju arutada saab ainult hõigetega, sest vana mootor karjub kõigist üle. Meikar võtab välgumihkli. Jublakas annab alla. «Valid mind, saad Põdra ja Kangilaski kauba peale!» seisab Meikari kodulehel. See «kauba peale» ongi bussi tagaistme duo, kellest üks kiiresti pressiteadet koostab ja teine on magamiskoti tagasi kinni pakkinud (mootorile sai rihm peale ja selgus, et kraavivesi kõlbab jahutusvedelikuks küll) ning nüüd bussile vildikatega ponisid joonistab. Ponid on roosad. Ponide kõrval on veidi lapseliku käekirjaga maha kuluma hakanud loosung: «Demokraatia on maagiline.» Selle kirjutasid sinna kohalikud teismelised eelmises peatuskohas. Valimisel kandideerib Meikar üksikkandidaadina, aga te-

gelikult on neid kolm, kes Brüsselisse läheksid. Ta on lubanud meeskonnana kaasa võtta kodanikuühiskonna aktivisti Gea Kangilaski ja Piraadipartei asutaja Märt Põdra. Esimene tahaks seista selle eest, et kodanikuühiskonna idee Euroopas laiemalt leviks, ning teine võidelda internetivabaduse kaitseks, kuna kruvisid on hakatud turvalisuse nimel aina enam kinni keerama.

Kui oled kandideerija teel hädast välja aidanud, saab jutt hoopis teise mõtte kui tänaval möödakäijatele voldikuid jagades. Üldiselt arvatakse, et korraliku kampaania tegemiseks on vaja aega, raha ja suurt meeskonda. Meikari kampaaniatuuri kaudne mõte on näidata, et ka väga väheste vahenditega on võimalik kampaaniat teha. Tegelikult ega raha eriti ei ole ka. See vähene, mis on, kogunes annetustena. Meikar peab piinliku täpsusega kampaaniakulude aruannet («ma ei taha, et keegi leiaks põhjuse sellest kinni hakata»), mille postitab oma ko-

dulehele. Seni on raha kulunud peamiselt diisli ja autokleebiste peale. Kleebised on magnetiga, sest sõidu ajal ei tohi kampaaniat teha. Kogu mõistliku loogika vastaselt näib selline kampaania tegemise viis mingil veidral moel isegi töötavat. Kui sa oled kandideerija teel hädast välja aidanud, talle öömaja pakkunud ja ta oma lauda kutsunud, saab seal laua ääres räägitud jutt hoopis teise mõtte kui tänaval möödakäijatele voldikuid jagades. Tõsi, inimesi, kelleni jõutakse, on vähem. Oluliselt vähem.

Sahmakas kuuma vett Kui aus olla, ei ole see ka muus mõttes päris kampaania. Voldikuid ei jagata, valimistest peaaegu ei räägita. Päev varem toimusid Kuressaares vabavara talgud, kus inimestele pakuti võimalust installida arvutisse Eesti oma operatsioonisüsteem Estobuntu. Sinna tuli umbes nelikümmend inimest. Kogu ürituse jooksul ei mainitud valimisi sõnagagi. Tõsi, vahepeal andis piraat Põder telefoni teel intervjuu, kuid see puudutas talguid, mitte valimisi. Bussi tagumises otsas, vi-

«Teeme ära!» Meikari moodi. Tarkvaratalgutel Kuressaares said arvutid pahavarast puhtaks Eesti oma operatsioonisüsteemi Estobuntu abil. Kuidas, seda näitavad piraat Märt Põder ja Silver Meikar.

kerkaarevärvilise lipu ja Guy Fawkesi (Occupy liikumise ajal laiemalt tuntuks saanud kui Anonymouse) maski kõrval ripub Meikari ülikond. Niipalju, kui mina näen, sinna ta rippuma jääbki. Järgmine pahmakas kuuma vett mootorist leotab selle põhjalikult läbi. Kolmanda päeva õhtul ei pea minu närv enam vastu ja küsin otse, kuidas nad kavatsevad hääled kokku saada. Meikar tõmbab kopsud õhku täis ja hakkab rääkima kogukonnatunde olulisusest, aga selle summutab bussiseltskonna naer tagaistmel. Naerdakse siin üldse palju, ja peamiselt naerdakse üksteist välja, kui keegi end liiga tõsiselt võtma hakkab. Hea küll, tõe huvides peab ütlema, et kampaaniatuuri mahtus ka hulk asjalikke arutelusid (Meikaril on paarikümneleheküljeline programm, mis puudutab internetivabadust ja demokraatia olukorda), mõned avalikud debatid teiste eurokandidaatidega ning hulk bussi tagapingil valmis sepistatud ideid, mis ehk kunagi avalikkuse ette jõuavad. Või siis ei jõua, just nagu juhtub minema. Kui tagasi Tallinna jõuame (buss on hakanud uuel ja veidi

muretsema paneval viisil häälitsema, nii et kohati on tunne, et istume keeva katla otsas, mis kohe õhku lennata ähvardab), siis tunnistan Meikarile, et ma ausalt ei tea, mida sellest tuurist kirjutada. «Pole üldse oluline, et sa kirjutad,» ütleb kandideerija. «Peaasi, et tore oli.» Pärast kuulen, et buss pidas kangelaslikult vastu täpselt Nõmme piirini. Edasi, viimased paarsada meetrit tuli seda tagant lükata. Nädal hiljem, Verevi järve ääres seisab kalamees, õng käes. Meikar on riided seljast koorinud, et ujuma minna. Mõtleb, et igaks juhuks küsib, kas nii võib. «Ega teid ei sega, kui ma siin alasti ujun?» – «Ei sega,» vastab kalamees. «Ega siin tegelikult kala püüda ka ei tohi.» Mingis mõttes sobib see stseen kogu Meikari kampaaniatuuri kirjelduseks päris hästi.

Klassikutel on õigus: kõik, millele me loota saame, on vahendid ja hea õnn. Kui vahendeid eriti ei ole, jääb ainult õnn. Silver Meikarile kampaania tegemiseks annetatud Volkswagen on jälle üle kuumenenud ja ajab jõudsasti tossu välja. «Isegi kaugele jõudsime,» ütleb Gea Kangilaski stoiliselt. «Pole midagi,» ütleb Silver Meikar, «küll tullakse appi.» Ja tullaksegi. fotod: erakogu

P. S. Buss sai kuuldavasti siiski liikuma ja tuuritab taas mööda Eestit ringi. Kui keegi märkab tee ääres suitsevat vana Volkswagenit, siis pidage auto kinni ja küsige, ega abi vaja ei ole.

Silver Meikari tiim kaalus, kas istutada TV3 valimisprojekti raames vagudesse ravikanepit või piirduda legaalse köögiviljaga nagu ette nähtud. Piirduti köögiviljaga. Ravikanepit lihtsalt polnud.

Estobuntu. Viirusevaba alternatiiv Windowsile, mida Piraadipartei ja Silver Meikar kasutada soovitavad.

POSTIMEES, 16. MAI 2014 || EESTI || 9

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Garaažiuksed ja välisuksed

Garaažiukse- ja väravaajamid

Tööstushoonete uksed

Laadimistehnika

Paljud noored otsivad endale tööd kas suvekohviku ettekandjana, jäätisemüüjana või ajalehepoisina. foto: margus ansu

Suvetöö tegija nõudku lepingut Iga töölemineja peaks piret lakson reporter

ks hooajatööliste peamisi probleeme on, et tööandja ei taha sõlmida kirjalikku töölepingut. Ent probleeme on teisigi, mistõttu tasub suvel tööle minejatel silmas pidada mitut asja. «Üks töötajate põhiline probleem on selles, et ei taheta kirjalikku töölepingut sõlmida või sõlmitakse see hiljem tingimustel, milles kokku ei lepitud (nt tööülesanded, töötasu). Samuti rakendatakse tasuta proovipäevi ega maksta ületunnitöö eest tasu,» rääkis tööinspektsiooni nõunik Niina Siitam. Samas jäävad tihti hätta ka tööandjad. «Sageli lahkutakse töölt omavoliliselt, töötatakse päev või paar ja siis enam tööle ei tulda,» nentis ametnik. Kõige ebakindlam on töötamine ilma kirjaliku lepinguta. Tööd tehakse üldjuhul töölepingu alusel, kuid sõlmida võib ka käsundus-, töövõtu- või muu seesuguse lepingu. Alla 18-aastasel noorel peab lepingu sõlmimiseks olema ka

• tööle asuma ainult kirjaliku lepingu alusel, soovitatavalt töölepingu alusel; • enne lepingule alla kirjutamist veenduma, et selles on kindlaks määratud vähemalt tööülesanded, töötasu, töötasult makstavad maksud, tööaeg, töötegemise koht, samuti töölepingu kestus ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjus (nt hooajatöö); • teadma, et tööandjal ei ole õigust nõuda tasuta proovipäevi; • nõudma, et tööandja maksaks töötasu ka siis, kui ta ei anna kokkulepitud tööd; • avaldama soovi, et tööandja teataks, kuidas on korraldatud töö- ja puhkeaeg, kas töötatakse tavapärase tööaja või summeeritud arvestusega (graafiku alusel); • teadma, et alaealisel peab tööle minekuks olema ühe vanema nõusolek, alla 14-aastase töötamiseks on vaja ka tööinspektori nõusolekut; • arvestama, et ületunnitöö ja töötamine riigipühal hüvitatakse kas rahaliselt või vaba aja andmisega. allikas: niina siitam

seadusliku esindaja nõusolek. Kui tööleping sõlmitakse aga 7–14-aastasega, peab tööandja peale lapsevanema nõusoleku taotlema nõusolekut ka tööinspektorilt. Lisaks sellele, et töölepingus peavad kirjas olema põhilised tööd puudutavad andmed, peab tööandja teavitama töötajat sellest, kui kaua tuleb töölepingu ülesütlemisest ette teatada, ning viitama, kus saab töötaja tutvuda asutustes kehtestatud töökorralduse reeglitega. Samuti peab tööandja rää-

kima noorele töötajale ja alla 15-aastase töötaja seaduslikule esindajale alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest. Kui tööandja ei täida oma kohustusi, näiteks ei maksa kokkulepitud palka, siis tuleks esialgu püüda omavahel asjad selgeks rääkida. Kui see ei õnnestu, võib pöörduda kohtusse või töövaidluskomisjoni. Viimases on vaidluse lahendamine tasuta ning komisjon teeb tavaliselt otsuse 30 päeva jooksul.

Suviti saab marketites kauem ostelda Selver pikendas juba 1. maist mõne poe lahtiolekuaegu, Rimi aga otsustas sellest loobuda, kuna tulu sellest ei tõuse. «Suveperioodiks pikenevad nende kaupluste lahtiolekuajad, kus on selleks suurem nõudlus,» rääkis Selveri pressiesindaja Annika Vilu. Alates 1. maist on osa kauplusi õhtul tunni võrra kauem avatud, aga on ka neid, mis avatakse hommikul varem. «Pikendame igal kevadel kaupluste lahtiolekuaegu ning läheme igal sügisel tagasi talvisele graafikule,» lisas ta. Tallinnas on Selverid aasta läbi kella 23ni avatud ja ainsaks muutuseks on Tondi Selveri avamine tunni võrra varem. «Küll pikenes näiteks kõi-

Tõstuksed ja uksed Euroopa turuliidrilt

gi Pärnu kaupluste ja mitmete maakonnakeskuste poodide lahtiolekuaeg. Saaremaa, Hiiumaa, Pärnu ja mitmete teiste puhkusepiirkondade kauplustes on suvel külastatavus suurem kui talvel,» lausus Vilu. Pikem avamisaeg nõuab ka lisatöökäsi. «Kuna osa kaupluste tippkoormus jääbki suveaega, palkame nendesse suveks lisatööjõudu,» rääkis Vilu. Oma poode plaanib kauem lahti hoida ka Maxima. «30. mail pikendame suveks tunni võrra, kella 23ni Pärnu Maxima XXX, Kuressaare Maxima XX ja Õismäe Maxima XX kaupluse lahtiolekuaegu,» rääkis Maxima pressiesindaja Erkki Erilaid. Rimi oma konkurentide optimismi ei jaga. «Oleme klien-

divoogu hilisõhtusel ajal meie kauplustes analüüsinud ning jõudsime sel korral seisukohale, et meie kaupluste lahtiolekuaegu oluliselt ei pikenda,» rääkis Rimi pressiesindaja Katrin Bats. Nii otsustati pikendada vaid nelja Säästumarketi lahtiolekuaega. «Tunni võrra kauem, kella 22ni on alates maist avatud Narva (Rakvere mnt), Pärnu (Papiniidu), Kuressaare (Mooni tn) ja Kärdla Säästumarket,» täpsustas Bats. Teiste Säästumarketite ja Rimi kaupluste lahtiolekuajad jäävad ka suvel samaks. Prismast kinnitati, et kõik Prisma hüpermarketid on iga päev avatud kella 8–23 ning muudatusi selle osas pole plaanis. Liis Velsker

www.hormann.ee

10 || TALLINN || POSTIMEES, 16. MAI 2014

Juske: Tallinn peaks vanima mälestusmärgi tähistama

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, TALLINN@POSTIMEES.EE

Tallinnas valmistati maailma pikim kiluvõileib

Ajaloolasest linnavolinik Jaak Juske (SDE) tegi eile linnapeale saadetud kirjas ettepaneku tähistada infotahvliga Tallinna vanim mälestusmärk, 1561. aastal püstitatud Blasius Hochgreve rist Kitseküla asumis Marta tänava ääres. Jaak Juske sõnul on see nelinurksest kivist postamendil asuv umbes 2,8 meetri kõrgune ja 1,5 meetri laiune paekivist rist pühendatud Tallinna kodanikule ja suurkaupmehele Blasius Hogrevele (ka Hoegreve, Hochgreve), kes hukkus sealkandis 1560. aasta septembris Liivi sõja ajal peetud Jeruusalemma mäe lahingus. «See Tallinna vanim mälestusmärk seisab täna unustatuna rohtu kasvanud kinnistul ja väärib kindlasti tähistamist,» rõhutas Juske. tallinncity.ee

miljonit

eurot võtab Linnatranspordi AS laenu trammitaristu arendamiseks.

Tallinlased saavad uue laevaga Aegnale tasuta sõita Tänasest hakkab uus reisilaev Vesta sõitma Tallinna ja Aegna vahel, tallinlastele on sõit tasuta. 47-kohaline liinilaev väljub linnahalli kõrval asuvast Kalasadamast ning ülesõit Aegna saarele kestab umbes tund aega. Mais, septembris ning oktoobris (kuni 12. oktoobrini) sõidab Vesta vaid reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti. Juunis, juulis ja augustis väljub laev kõikidel nädalapäevadel peale teisipäeva. Teisipäeviti saab sama laevaga sõita Naissaarele. Tallinlase tasuta sõidu õigust tõendavaks dokumendiks on isikustatud ühiskaart koos isikut tõendava dokumendiga. tallinncity.ee

Raekojas avaldati austust teenekatele linnakodanikele Eile, Tallinna päeval kogunesid Tallinna aukodanikud raekotta traditsioonilisele pidulikule istungile, kus uutele aukodanikele anti üle vapimärk ja teenetemärgid. Linnavolikogu otsustas tänavu anda linna erilise austusavaldusena vapimärgi Tallinna loomaaia kauaaegsele teenekale direktorile Mati Kaalule ning tunnustada teenetemärgiga 27 silmapaistva isiku aastakümnetepikkust panust linna ja linlaste hüvanguks. Ühtlasi anti teatrijuhile, näitlejale ja lavastajale Eino Baskinile ning dirigendile ja muusikategelasele Eri Klasile üle Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia. tallinncity.ee

Eile meisterdati Raekoja platsil Tallinna päeva auks valmis maailma pikim kiluvõileib, mis sealsamas kohe lahti lõigati ja rahvale jagati. «Kuna Tallinna on juba ammu kilulinnaks kutsutud, valisime just kilu rekordilise võileiva tooraineks,» ütles Kesklinna vanem Mihhail Korb. Teadaolevalt ei ole varem kusagil püütud valmistada maailma pikimat kiluvõileiba. Võileiva tegid valmis kokad ligi 20 kesklinna restoranist ja kohvikust. Võileib oli veidi üle 20 meetri pikkune ja 30 sentimeetri

laiune ning toetus kümnele lauale. Võileivahimulisi oli platsile kogunenud palju ja kohati meenutas asi nõukogudeaegset banaanijärjekorda. Mõnes kohas hakkasid hääled tõusma ja tundus, et kohe läheb löömaks, kuid õnneks lahenes asi rahumeelselt. Küll aga sai nii mõnegi huvilise mantlihõlm võileivakattega kokku. Maailma pikima kiluvõileiva valmistamise korraldas Kesklinna valitsus, sponsoriks oli Viru Rand. Uwe Gnadenteich foto: martin ilustrumm

Kood avab fotogalerii.

Mustamäel mõõdab tabloo liiklusmüra uwe gnadenteich uwe@postimeees.ee

Mustamäel Lepistiku trollipeatuses on üleval müratabloo, mis näitab tänavamüra detsibelle. Aeg-ajalt muudavad tablool olevad arvud värvi. «Kuni 69 detsibelli on talutav tänavamüra, siis on tabloo näit roheline,» selgitas keskkonnaameti juhataja kohusetäitja Relo Ligi. Sealt edasi, 70–74 detsibelli puhul lähevad arvud kollaseks ja kui müranivoo tõuseb 75 detsibellini või kõrgemale, on need juba punased.

Abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul paigaldatakse tulevikus selliseid tabloosid ka mujale. «Üks pannakse kindlasti Kristiine ristmikule. Nende kõikide andmeid saab näha ka Vabaduse väljakul asuvalt keskkonnaekraanilt, kuhu kogu info kokku jookseb,» rääkis Sarapuu. Müratabloo andis kohe pärast avamist Sõpruse puiesteel liikuvate sõidukite tekitatud helidele oma hinnangu. Niikaua kui fooris põles jalakäijatele roheline tuli ja kesklinna poole suunduvad sõidukid pidid punase tule taga ootama, oli tab-

loo näit roheline ning detsibellid kusagil 60 kandis. Niipea, kui autodele süttis roheline tuli ning sõidukite vool liikuma pääses, tõusis müratase ligi saja detsibellini ning arvud tablool muutusid punaseks. Müramonitor aitab Sarapuu sõnul linna mürataset võrrelda teiste Euroopa linnadega ning piiritleda linna müratsoonid ja

Kui sõidukite vool liikuma pääses, tõusis müratase ligi saja detsibellini ning arvud tablool muutusid punaseks.

paigad, kuhu linnaplaneerijail tulevikus eluhooneid rajada ei soovitaks. «Saadud andmed aitavad uusi elumaju rajada just vaiksetesse piirkondadesse ja ka paremini tulevasi liiklussõlmi planeerida,» mainis abilinnapea. Tabloo näitas ilmekalt sedagi, et liiklus pole tänaval ainus müraallikas. Nimelt tegid keskkonnaametnikud müratabloo kontrollimiseks veel lisakatse spetsiaalselt selleks kaasa võetud lastepasunaga ning plastmassist mänguasja prääksatused ajasid näitajad tablool samuti punaseks.

12 || MAJANDUS || POSTIMEES, 16. MAI 2014

ELi nõrgima majandusega riigid on Küpros ja Eesti Esimeses kvartalis olid Euroopa Liidu suurima majanduslangusega riigid Küpros ja Eesti, selgus Eurostati esialgsetest andmetest. Küprose majandus langes Eurostati andmetel esimeses kvartalis 4,1 ja Eesti majandus 1,5 protsenti. Majandus langes veel Kreekas (1,1 protsenti), Hollandis (0,5 protsenti) ja Soomes 0,8 protsenti. Kiireima majanduskasvuga riigid on Poola (3,8 protsenti) ja Rumeenia (3,5 protsenti). Euroopa Liidu majandus tervikuna kasvas esimeses kvartalis 1,4 ning euroala majandus 0,9 protsenti. e24.ee

Ligi sõnul tunnevad liiga suuri reserve vaid naftariigid Töötukassa reservid on viimastel aastatel väga kiiresti kasvanud ning aasta lõpuks ulatuvad rahavarud ilmselt juba 580 miljoni euroni. Rahandusminister Jürgen Ligi pole aga nõus kriitikaga, et reservide kogumisega on liiale mindud. «Ühest seisukohta, milline on optimaalne reservide tase, pole olemas. Aga liiga suuri reserve tunnevad ehk ainult naftariigid. Ka äsja Ecofinil kõlas üleskutse reserve koguda, et kriisiks valmis olla, ning äsjane majanduslanguse uudis sunnib meelde tuletama, et töötukindlustus on kõige kõikuvamate kuludega ja haavatavam riigirahanduse osa,» ütles Ligi ERRile. e24.ee

OMX TALLINN

773,22 ▼ –0,78%

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014 V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2 IV 2013 VI 2013 VIII 2013 X 2013 XII 2013 II 2014

3,81 ▼ –3,54%

IV 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,080 -1,82 Baltika 0,434 +5,85 Ekspress Grupp 1,020 0 Harju Elekter 2,830 +0,35 Järvevana 0,710 0 Merko Ehitus 7,040 -1,40 Nordecon 0,980 0 Olympic Group 1,790 +0,56 Premia Foods 0,658 +0,15 Pro Kapital Grupp 2,680 0 Silvano Fashion 1,850 -1,60 Skano Group 0,970 +1,04 Tallink Grupp 0,752 -2,46 Tln Kaubamaja 4,860 -1,42 Tallinna Vesi 13,600 +0,74 Trigon Property 0,495 0

15.05 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,459 -0,05 Hiina jüaan 8,509 -0,42 Jaapani jeen 139,170 -0,34 Kanada dollar 1,485 -0,76 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,105 -0,14 Poola zlott 4,179 -0,22 Rootsi kroon 8,974 -0,28 Rumeenia leu 4,433 -0,13 Šveitsi frank 1,223 +0,23 Suurbritannia nael 0,815 -0,31 Taani kroon 7,464 0 Tšehhi kroon 27,440 +0,04 Ungari forint 303,620 -0,22 USA dollar 1,366 -0,44 Venemaa rubla 47,445 -0,45

bns

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

TÖÖ VÕÕRSIL. Välismaale lahkunud töörändajad toovad Eestisse raha, vähendavad tööpuudust ja rikastavad oma kogemusi sealse oskusteabega.

Töörändajad toovad Eestisse sadu miljoneid eurosid tõnis oja majandusajakirjanik

öödunud nädalal Eesti Pangas toimunud seminaril ütles keskpanga ökonomist Orsolya Soosaar, et tööjõu vaba liikumise strateegia eesmärk on saavutada võimalikult kaasav majanduskasv, suurendada üldist tööhõivet ja tõhustada olemasoleva tööjõu kasutamist. «Tööjõu vaba liikumine on ühtse majandusruumi alustaladest,» toonitas Soosaar. Statistikaameti andmetel ulatus Eesti registreeritud väljaränne 2011. aastal 47 090 inimeseni. Paraku jääb märkimisväärne osa väljarändest registreerimata ning seda arvu saab hinnata vaid kaudselt. Hinnanguliselt moodustab registreerimata väljaränne 20 000 inimest, siis see tähendab, et alates sajandivahetusest on riigist lahkunud umbes 67 000 inimest. Riigi majandusele on suurim probleem see, et väljaränne võimendab rahvastiku vananemist, sest välja rändavad

2,4 1998

2,1 1999

peamiselt nooremad inimesed ja tööealisi maksumaksjaid ühe pensioniealise kohta jääb järjest vähemaks. «Pikemas perspektiivis on rändel suur mõju sündide arvule, mis tähendab survet sotsiaalkindlustussüsteemile,» sõnas Soosaar. Ka LHV panga majandusekspert Heido Vitsur kinnitas, et meil tuleb arvestada ka sellega, et väikese sündimuse ja noorte suure väljarände korral rahvastik vananeb tunduvalt kiiremini, kui välja sureb, mistõttu tööealise rahvastiku vähenemise negatiivne mõju majandusele hakkab end tunda andma tunduvalt varem kui rahvaarvule. «Ja kui meie majandus suudaks veel toime tulla madalamast sündimusest tingitud vananemise tingimustes, siis topelt kiiremini halveneva tööealiste ja ülejäänud elanikkonna suhte juures muutub see järjest küsitavamaks,» toonitas Vitsur. «Seega, ülekaalukas väljarändes poleks ei pikas ega ka lühiajalises perspektiivis mingit majanduslikku probleemi, kui see ei toimuks vananeva rahvastiku foonil,» lisa ta. Teise riiki suunduvatele inimestele võib ümberasumine kaasa tuua palju positiivset. Kõige otsesem mõõdetav kasu on rahaline, sest mõnes mõttes

4,4 2000

12,3 2001

on see sarnane ekspordi või välisabiga. Eesti Panga andmetel saatsid välismaal elavad ja töötavad inimesed eelmisel aastal Eestisse 324 miljonit eurot ehk 245 eurot elaniku kohta, mis moodustab 1,8 protsenti riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Võrdluseks oli Euroopa Liidu toetuste netosissevool 3,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ehk vaid veidi vähem kui kaks korda rohkem. Mõne riigi majanduse jaoks on emigrantide poolt kodumaale saadetud tulud ja tööjõutulud, mida riigi residendid teenivad, enamasti naaberriikides töötades väga olulised. Näiteks võib tuua Kesk-Aasia riigid, kus sellised tulud moodustavad SKTst väga suure osakaalu: 47,5 protsenti Tadžikistanis, 31,4 protsenti Kõrgõzstanis ja 21,3 protsenti Armeenias. Euroopa Liidu riikidest on tulude sissevool suurem suhtena SKTsse just uutel liikmesriikidel. Maailmapanga andmetel on see Eestist suurem näiteks Leedus (4,5 protsenti) ja Lätis (2,6 protsenti).

213,1 2005

134,1 2004

45,3 2003

20 2002

«Selline tulude sissevool aitab toetada saajariigi majanduse sisenõudlust – tarbimist ja investeeringuid,» sõnas Soosaar. Teiseks on olukorras, kus meie majandus ei suuda luua inimestele piisavalt töökohti, eriti aga inimese soovidele vastava palgaga töökohti, väljaränne praktiliselt ainuke tööturu ja lõppkokkuvõttes ka majanduse tasakaalustaja. «Mõelgem kasvõi sellele, et kui 60 000 meie inimest ei leiaks rakendust üksnes Soomes, poleks meil tööpuudus Euroopa 12 protsendi suurusest keskmisest mitte nelja protsendipunkti võrra madalam, vaid

POSTIMEES, 16. MAI 2014 || MAJANDUS || 13

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

323,7 319,4

312,2

2006

2012

299,9

2013

292,2

2007

2011 Selveri kassad.

246,1

241,6

2008

219,8

2010

2009

Eestlaste välismaal teenitud tulu kasvas hüppeliselt kümme aastat tagasi Eesti residentide poolt välismaalt saadetud tööjõutulu (palgad, grandid, stipendiumid jne) ja töötajate rahaülekanded Eestisse miljonites eurodes. Allikas: Eesti Pank

hoopis suurimate hulgas,» toonitas Vitsur. «Kui need 60 000 inimest oleks jäänud Eestisse, oleks nad jäänud suure tõenäosusega täiendavaks kuluks meie niigi rahapuuduse all kannatavale sotsiaalsüsteemi eelarvele ning lisaks sellele oleks meie sisemajandus jäänud ilma nendepoolsest täiendavast nõudlusest,» lisas ta. Vitsuri sõnul on sellel soodsal majanduslikul mõjul varjatud negatiivne tahk: «Me ei taju seetõttu õigesti, kui väheatraktiivne meie majanduskeskkond ettevõtjatele tegelikult on, ja meile tundub tihti,

et meil on vajalike reformidega veel aega.» Lisaks otsesele rahalisele tulule on välismaal töötamisest tulu ka veidi kaudsem. Näiteks saavad oma ala professionaalid, kõrgelt kvalifitseeritud ja haritud töötajad uues riigis uusi töökogemusi ning võimalusi oma oskusi edasi arendada ja mitmekesistada. Säilinud sidemete kaudu või pärast kodumaale tagasi pöördumist annavad nad neid teadmisi edasi kodumaistele kolleegidele või rakendavad saadud oskusi oma riigi hüvanguks. «Ausalt öeldes ei kujuta kasvõi enda valdkonnas või

elektroonika valdkonnas ette, et spetsialistid ei oleks ennast täiendanud, või siis õppinud või töötanud koduriigist väljas. Maailm on avar ja neid võimalusi tasub kasutada,» sõnas Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm. Mida rohkem me tema sõnul integreerume globaalsesse allhanke ahelasse, seda rohkem tuleb piirideülest tööd. Seega saab rahvusvahelist kogemust rahvusvahelises firmas töötades, sealhulgas Eestis. «Saab teha tööd kodus, kuid üle riigipiiride. Ka koolituse valdkonnas võimaldab kaugõpe saada osa erinevate õppeasu-

tuste täiendusõppest,» ütles Palm. «Toimub heas mõttes globaliseerumine läbi suuremate valikute. Palju Eesti noori õpib välisriikides ja see on sama tendents mis mujal,» lisas ta. Väljaränne, mille puhul luuakse pere mujal, on aga väikese riigi jaoks negatiivse varjundiga. Kuni Eesti elatustase on madal, on risk, et minnakse selleks, et jääda. Eks ta suurem risk ole vist naisterahvaste puhul, sest reeglina on väga raske meelitada kedagi soojemast kliimast, Euroopa keskustest ja kõrgema sissetulekuga töökohtadelt põhja poole. «On ju ajaloolisi näiteid, kus isegi Põhjamaade kuningakodadesse oli raske saada täiendust mujalt Euroopast,» rääkis Tõnu Palm. Heido Vitsur lisas, et mis aga nn Kalevipoegadesse puutub, siis kuigi nemad väljarändajate hulka ei kuulu, lahendatakse ja silutakse siin meie majandusprobleeme liig tihti inimprobleemide suurenemise arvel, mis juba keskpikas perspektiivis võib meile saadud kasust rohkem maksma minna. «Samas pole piiriüleses töötamises iseenesest midagi taunitavat,» ütles Vitsur. «Euroopas on piirkondi, kus piiriüleselt töötab kuni viiendik inimestest. Kõik sõltub siin motiividest ja tingimustest,» lisas ta.

Suurim lennunduse vabaõhuüritus

foto: toomas huik

Kassapidajate skeemitamine on Eestis laiemalt levinud hanneli rudi hanneli.rudi@postimees.ee

Skeemitavad kassapidajad pole ainult Selveri probleem, ka teised poeketid kinnitavad, et seisavad silmitsi sama murega. «Vastavalt ETK teeninduskontseptsioonile on töötajal keelatud kasutada isiklikku, lähi- või kaugsugulase, sõbra või tuttava või täiesti võõra isiku Säästukaarti või Säästukaart Plussi selleks, et teha kliendile kassas allahindlust või koguda boonuspunkte,» rääkis Eesti Tarbijate Ühistu turundusjuht Kaili Kahl. Ta tunnistas, et selle reegli vastu eksitakse. «ETK Jaekaubanduse kauplustes on viimase poole aasta jooksul esinenud paar sellist juhtumit,» rääkis Kahl. Selliseid skeemitamisi tuvastatakse sisekontrolli käigus, kui selgub, et mõnda kaarti on ebatavaliselt tihti ühes kaupluses kasutatud. «Mõnikord toimitakse nii, kuna usutakse, et see on kliendile kasulik. Kliendile on siiski kasulik personaalse Säästukaardi või Säästukaart Plussi vormistamine,» oli Kahl veendunud. Ka Maxima pressiesindaja Erkki Erilaiu sõnul on sellist skeemitamist nende poes ette tulnud, kuid tema kinnitusel on tegu üksikute juhtumitega. «Ostjad ei kaeba, kuid kassiiride tegevust saab vajadusel

kontrollida,» vastas ta napisõnaliselt küsimusele, kuidas eksimusi avastatakse. Rimi pressiesindaja Katrin Batsi sõnul tehti nende kliendikaardi arendamisel ära suur töö kaardi väärkasutamise vältimiseks. «Seetõttu meil taolisi juhtumeid sageli ei esinegi,» kinnitas Bats. Rimisse tööle asumisel on kõigil kohustus tutvuda töö sisekorra eeskirjadega, kus on loetletud tingimused sooduskaardi kasutamiseks. «Seega, teenindaja, kes registreerib oma kaardi mõne teise isiku (näiteks kliendi) ostude eest tasumisel, on käitunud ebaausalt,» sõnas Bats. Rimi annab kõigile oma töötajatele välja oma töötajakaardi, mis toimib ühtlasi ka kliendikaardina kõikides kauplustes. «Töötajatele laienevad kliendikaardiga lisaks tavasoodustustele veel täiendavad hüved, mis pole mõeldud inimestele, kes ei tööta Rimis,» selgitas Bats. Eelmise nädala lõpus tunnistas Selver, et mitmel korral on klienditeenindaja kogunud klientide maksete pealt boonuspunkte. Selveri boonuspunktid arvestatakse ümber rahaks ning neid saab poes kasutada arve maksmisel. Samasugune boonuspunktide ümber arvestamine rahaks on kasutusel ka teistes poodides.

UUED KORTERID JA ÄRIPINNAD TARTU KESKLINNAS

Eesti Lennupäevad 24. ja 25. mail Tartumaal Eesti Lennundusmuuseumis

Peaesinejad: Baltic Bees ja Jurgis Kairys Reaktiivlennukite üksik- ja grupilennud Akrobaat- ja huvilennud Langevarjuhüpped Simulaator, katapult, batuudid www.lennundusmuuseum.ee

23.-25.05 Estonian Airi veebis ja kohapeal eripakkumised lennupiletitele!

SOOLA TÄNAV 2 Info tel 511 4272 | eve@kaarsilla.ee | www.soola2.ee

14 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 16. MAI 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

PÕHJA-AAFRIKA. Prantsusmaa seab end sisse pikemaks võitluseks Põhja-Aafrika isla

Seda näitab aeg. Soome kaitseminister Carl Haglund ei soovinud prognoosida Ukraina kriisi mõju Soome ja NATO koostööle.

NATO sõdurid sattusid Lätis sekeldustesse Läti valitsus koguneb täna erakorralisele istungile, et arutada hiljutist vahejuhtumit sadamalinnas Ventspilsis, kus NATO sõdurid kohalikelt peksa said. Ventspilsi kakluse asjus on algatatud kriminaaljuurdlus ja neli inimest on kinni peetud. Politsei on välja selgitanud, et mitme kohaliku elaniku ning kahe rahvusvahelisel miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit osaleva Hollandi sõjaväelase vahel puhkes Ventspilsi meelelahutusasutuse juures konflikt. Kokkupõrke järel toimetati üks hollandlane raskete kehavigastustega haiglasse. Teine arstiabi ei vajanud. Ventspilsi linnapea Aivars Lembergs esitas seoses mereväelaste käitumisega tema juhitavas linnas NATO peasekretärile Anders Fogh Rasmussenile kaebuse. BNS

Afganistani valimistel tuleb teine voor Afganistani presidendivalimistel peetakse 14. juunil teine voor endise välisministri Abdullah Abdullah’ ja endise Maailmapanga ökonomisti Ashraf Ghani vahel. Abdullah sai 5. aprillil esimeses voorus 45, Ghani 31,6 protsenti häältest. Esimeses voorus valituks osutumiseks tulnuks koguda üle 50 protsendi häältest. Teine voor oli algselt kavas korraldada 28. mail, kuid see lükati edasi. «Mõningad tundlikud materjalid, mida teiseks vooruks sõltumatu valimiskomisjoni peakorteris hoiti, hävisid 29. märtsil Talibani rünnakus, nende uuesti ettevalmistamine nõuab aega,» ütles valimiskomisjoni esimees teise vooru edasilükkamist põhjendades. AFP/BNS

Terrorismivastane rin evelyn kaldoja

välistoimetuse juhataja

Samal ajal, kui Afganistanis tõmmatakse ISAFi baase kokku ja vähemalt uue presidendi ametisse vannutamiseni on selgusetu, kas ükski välissõdur seal tuleva aasta 1. jaanuaril veel teenida tohib, on kogunenud muljetavaldav hulk rahvusvahelist sõjajõudu operatsioonidele Malis. Selle Põhja-Aafrika riigi ilmselge eestkostja on Prantsusmaa, kes on tekitanud nii oma tahtekoalitsiooni lahingumissioonil «Serval» kui ka hoolitsenud, et platsis oleks ka üle 6000 ÜRO rahuvalvaja ja üle 500 Euroopa kaitseväelase väljaõppemissioonil EUTM Mali. Kui Pariis möödunud nädalal teatas, et täidab juba tükk aega tagasi antud lubaduse vähendada oma Põhja-Malis «Servalil» teenivat vägede arvu seniselt 4500-lt tuhandele, ei tähendanud see 3500 sõduri kojutoomist. Hoopiski «Servali» laiendamist veel kolme riiki: 2000 Prantsuse sõdurit jaotuvad nüüd Tšaadi, Nigeri ja Burkina Faso vahel. «Me jääme kohale nii kauaks kui vaja. Lõpptähtae-

ga paigas pole,» lubas Prantsuse kaitseminister Jean-Yves Le Drian 8. mail. Samal päeval pidi ta teatama ka kaheksanda Prantsuse sõduri – 25-aastase seersandi Marcel Kalafuti – langemisest Mali operatsioonil. BBC Lääne-Aafrika analüütiku Paul Melly hinnangul näitab Pariisi otsus, et neile ei valmista muret mitte pelgalt kaos, mida Sahara islamistid võiksid külvata Lääne-Aafrikas ja Magrebi piirkonnas, vaid ka oht Euroopale. «On järeldatud, et nähtavas tulevikus pole Aafrika riigid ja nende sõjaväed piisavalt tugevad, et omal käel džihadismiohuga toime tulla,» nentis ta.«Kõige tipuks on Prantsusmaal värsked lahingukogemused osalusest Afganistani sõjas.» BBC ekspert tunnistas, et islamistlike rühmituste täielik väljajuurimine näib kaunis raske ülesandena. Eriti olukorras, kus nad saavad hõlpsasti varjuda Liibüa lõunaosa kaoses. «Kuid tugevdatud Prantsuse üksused saavad kriiside korral kiiresti reageerida ning peaksid suutma hoida alles jäänud džihadistide jõugud surve all, pärssides sellega nende suutlikkust korraldada uusi rünnakuid,» põhjendas ta. Melly sõnul tervitavad prantslaste tegusust ka selle piirkonna riikide valitsused.

Problemaatilisemaks on muutunud aga Prantsusmaa enda avalikkuse toetus kulukatele Aafrika-operatsioonidele. Kuigi Aafrika Liidu riigid on esindatud nii Malis «Servalil» kui ka pisut lõuna poole jääva Kesk-Aafrika Vabariigi rahuvalves, on neil vaatlejate hinnangul lisaks sõjaliste suurjõudude parema tehnilise toe saamisele veel üks väga selge lisamotiiv Euroopa sõjalise abi saamiseks. Nimelt kaasneb sellega tavapäraselt ka lääne raha kohaliku sõjaväe ja üldise humanitaartegevuse toetuseks.

Mõni kuu pärast prantslaste «Servali» algust oma väljaõppemissiooni EUTM Mali käima saanud EL lubas oma panust Mali toetuseks suurendada juba möödunud kuul. Siis otsustasid ühenduse kaitseministrid pikendada EUTM Mali mandaati 2016. aastani ning laiendada eesmärki varem kehtinud plaanilt koolitada pooli Mali sõjaväe üksusi neile kõigile koolituse andmisele. Juurde lubati veel umbes 50-pealine missioon, mis hakkab nõu andma Mali politseinikele. 2012. aastal õnnestus kol-

Lahingumissiooni

9/11 jäädvustati muuseumis

USA president Barack Obama osales eile Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide endises asupaigas 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakutes hukkunutele pühendatud muuseumi avamisel. Obama nimetas muuseumi pühaks paranemise ja lootuse paigaks ning rõhutas, et kõigil muuseumikülastajatel on nüüd võimalus õppida tundma seda tragöödiat ja selle sügavust. 21. maini jääb muuseum avatuks vaid rünnakute tõttu hukkunute lähedastele ja päästetöödel osalenutele, pärast seda saavad seda külastada kõik huvilised.

Muuseumis näeb muuhulgas kaksiktornide rusudest välja toodud esemeid, ellujäänute toodud asju, tulelõõmas hävinud hoone konstruktsiooni osi ja kaadreid toimunust. Näitus on jagatud kahte ossa: põhjalik ja emotsionaalne 11. septembri sündmuste kronoloogia ning juhtunu analüüs ja reaktsioonid, kus näidatakse maailma enne ja pärast terrorirünnakut. Muuseum on pühendatud kõigile 2977le 11. septembri sündmuste tõttu hukkunule ja kuuele 1993. aastal Maailma Kaubanduskeskusele korraldatud pommirünfoto: afp/pm nakus elu kaotanule. PM

Kood avab fotogalerii muuseumi avamisest.

POSTIMEES, 16. MAI 2014 || VÄLISMAA || 15

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

amistidega.

nne rivistub Saheli piirkonda Kolm operatsiooni «Serval» • Prantsusmaa juhitav lahingumissioon algas 11. 01. 2013. • Osalevad kaheksa Euroopa riiki, Aafrika Liidu maad, Araabia ÜE, USA ja Kanada. • Langenud on 152 sõdurit. EUTM Mali • ELi väljaõppemissioon algas 2013. aasta kevadel. • Osaleb enamik ELi riikidest, nende seas Eesti kuue instruktori ja kahe staabiohvitseriga. MINUSMA • ÜRO rahuvalvemissioon algas aprillis 2013. • 35 riigi sõdurite seas osalevad selles ka Eesti sõdurid. • Langenud on kaheksa MINUSMA missioonil osalenut.

il «Serval» osalevad Prantsuse sõdurid Põhja-Malis Gao piirkonnas.

foto: afp/scanpix

mel suurel islamistlikul rühmitusel okupeerida suurem osa Põhja-Malist. Islamistid asusid seal kohe šariaati kehtestama ja tsiviilisikute kallal julmusi korda saatma. Bamako keskvalitsusel õnnestus pool riiki tagasi saada alles pärast seda, kui 2013. aasta alguses saabusid nende palvel appi Prantsusmaa ja naaberriikide väed.

Tragöödia vallandas türklaste viha jürgen tamme

jyrgen.tamme@postimees.ee

Eileõhtuste andmete järgi 282 inimelu nõudnud kaevandusõnnetuse tõttu toimusid Türgi linnades teist päeva järjest kokkupõrked meeleavaldajate ja politseinike vahel. Kõige vihasemaks kujunes vastasseis riigi lääneosas asuvas, riigi suuruselt kolmandas linnas İzmiris, kus BBC andmetel avaldas meelt hinnanguliselt 20 000 inimest. Politseinikud kasutasid nende vastu pisargaasi ja veekahureid. Teist päeva järjest kogunes rahvahulk meelt avaldama ka pealinnas Ankaras, kus üleeile tuli politseinikel meeleavaldajate laialiajamiseks jõudu kasutada. Meelt avaldati ka riigi suurimas linnas İstanbulis, kus pinged valitsusvastaste ja julgeolekujõudude vahel on viimase aasta jooksul korduvalt vägivaldseks muutunud. Teateid protestidest tuli ka Bursast, Antalyast ja teistest linnadest. Riigis kolmepäevase leina välja kuulutanud president Abdullah Gül külastas eile katastroofipaika Somas. Päev varem oli peaminister Recep Tayyip Erdogan samas tema tagasiastumist nõudva rahvahulga poolt välja vilistatud. Riigipea nimetas juhtunut suureks katastroofiks, lubades astuda samme, et tulevikus selliseid õnnetusi ära hoida. «Me peame haavade parandamiseks üles näitama suurt solidaarsust,» ütles Gül Türgi päe-

Türgi peaministri nõunik Yusuf Yerkel löömas Somas kinni peetud profoto: reuters/scanpix testijat.

valehe Hürriyet vahendusel, lisades, et töötajate töötingimusi tuleb parandada. «Kindlasti tehakse kõik vajalik, et sellist piina ei tuleks enam mitte kunagi tunda.» Valitsusjuhi visiiti Somasse jäi ilmestama ka vahejuhtum, kus tema nõunik Yusuf Yerkel tabati löömast meeleavaldajat. Pealtnägijate kirjelduste järgi sai intsident alguse sellest, et meeleavaldaja lõi peaministri konvoisse kuuluvat autot, mistõttu julgeolekutöötajad ta kinni pidasid. Väidetavalt juhtunut pealt näinud Yerkel olevat sattunud raevu, jooksnud mehe juurde ja teda kolm-neli korda löönud. Yerkel põhjendas oma tegu sellega, et mees, keda ta lõi, po-

le mitte leinaja, vaid vasakäärmuslane, kes oli Somasse saabunud tüli tekitama. «Ta ründas ja solvas nii mind kui ka peaministrit. Kas ma oleksin pidanud vait jääma?» küsis Yerkel. Sotsiaalvõrgustikes levis ka videosalvestis, kus Erdoğan rahvahulga ja tema turvameeste rüseluse käigus väidetavalt ka ise rusikad käiku laskis. Seda, kas valitsusvastaste protestide kui ka ulatusliku korruptsiooniskandaali tõttu löögi alla sattunud Erdoğan tõepoolest ka kedagi lõi, pole võimalik salvestiselt kindlaks teha. Toimunut veresaunaks nimetanud neli suuremat ametiühingut kuulutasid eile kogu riigis välja päevase üldstrei-

gi, süüdistades riigi kaevanduste halvas seisukorras valitsuse erastamispoliitikat. «Sajad meie töötajad on jäetud algusest peale surema, kuna neid on sunnitud töötama hirmsates tootmisprotsessides, mille eesmärk on saavutada maksimaalset kasumit,» teatasid uudisteagentuuri AFP vahendusel ametiühingud ühisavalduses. Esialgsetel andmetel põhjustas riigi ajaloo rängima tööstusõnnetuse elektririke, mis tõi kaasa plahvatuse ja varingu. Eilseks oli endiselt kadunud umbes 90 töölist, kuid nende arv võib olla ka suurem, sest arvatakse, et osa kaevandusse lõksu jäänud kaevuritest võis töötada ebaseaduslikult. Teadaolevalt kontrolliti kaevandust viimati tänavu märtsis. Türgi opositsioonierakonna teatel palusid nad möödunud kuul uurida tööõnnetusi Soma kaevandustes, kuid väidetavalt olevat valitsus sellest keeldunud. Türgi meedia andmetel oli terve kaevanduse peale vaid üks viieruutmeetrine ruum, kuhu õnnetuse korral varjuda ning kus olid hättasattunute tarbeks hapniku-, vee- ja toiduvarud. Samas, alles mullu aprillis väitis ametlikel andmetel 6500 töötajaga kaevanduse omanik Alp Gürkan intervjuus kohalikule päevalehele Dünya, et selliseid ruume on mitu ning õnnetuse korral on seal hättasattunute jaoks hapnikku ja toitu 20 päevaks.

Sõda mõjutab Eesti instruktoreid Põhja-Malis käiv lahingumissioon «Serval» mõjutab ilmselt ka lõunaossa jäävas Koulikoros teenivate kaitseväe instruktorite tööd, kinnitas Eesti kontingendi ülem kapten Marek Leiner. «Mõju saab olema ilmselt väljaõppealane,» ütles just sel nädalal puhkuselt tagasi Malisse lennanud Leiner Postimehele.Leineri sõnul saab kuueliikmeline Eesti instruktorite meeskond infot Põhja-Malis toimuva kohta igapäevastel briifingutel. Samuti tõstetakse aeg-ajalt häiretaset nende oma teenistuskohas. Ta ennustas, et ilmselt ootavad senisest sagedamini ees ka tugevamad turvameetmed, ning lisas: «Aga kuna sõjalise operatsiooni protseduurid on üsna ühesed, siis väljaõpe jätkub ja ülesanne täidetakse. See on rutiin.»

Praegu Malis teeniv instruktorite meeskond on teine omataoline üksus. Sissejuhatuseks pidid nad treenima korra juba EUTMi väljaõppe läbinud lahingugruppi, kes naasis Põhja-Malist oma esimeselt operatsioonilt. «Mali sõjaväelased on teadlikud sellest, mis neid ees ootab ja mis põhjusel nad väljaõppes osalevad. Nad on väga uudishimulikud ja neil on oma väljakujunenud arvamus,» kirjeldas Leiner. «Viimasel ajal on suurt rõhku pandud sõjaõigusealasele väljaõppele ja hindamisharjutustest on näha, et nende teadlikkus on tõusnud ja nende käitumine on kriisiolukorras adekvaatne,» hindas Eesti kontingendi ülem. «Suurimaks probleemiks nende enda arvates on armee varustamine, sest seda tunnetavad nad eelkõige omal nahal.» «Mis puutub konf-

likti lahendamisse, siis on nad teadlikud, et nii nagu nemad suhtuvad oma vastasesse, nii suhtutakse ka neisse, vägivald tekitab vägivalda,» märkis Leiner. Malis teenib praegu üheksa Eesti kaitseväelast. Kaheksa on EUTM Mali hingekirjas: kuus moodustavad Põhjala-Balti väljaõppegruppi kuuluva Eesti meeskonna, kelle ülesanne on õpetada välja Mali armee üksusi, kaks ohvitseri töötavad missiooni staabis. ÜRO missioonil MINUSMA teeniv eestlane tegeleb logistikaga. Kaitseministeeriumi pressiesindaja Artur Jugaste sõnul plaanib Eesti anda samasugust abi Malile ka tuleval aastal. «Arvestades Eesti huvi suurendada panust ÜRO missioonidel, ei saa välistada, et Eesti osalus MINUSMAs saab täiendust, kuid hetkel on sellest veel vara rääkida.» PM

16 || ARVAMUS || POSTIMEES, 16. MAI 2014

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Suurbritannia ja teised lääneriigid on alates Venemaa taassünnist läinud üle kinnipigistatud silmade ja ristisurutud sõrmede poliitikale, kirjutab Economisti toimetaja Edward Lucas.

Ohtu ei saa olematuks mõelda

Ukraina – Euroopa riik – seisab silmitsi Venemaa pealesurutud valikuga lagunemise ja kodusõja vahel. Mida veel peaks vaja olema maailma äratamiseks sügavast unest ja mõistmiseks, millist ohtu kujutab Venemaa eesotsas kurjakuulutava võimuri Vladimir Putiniga? Venemaa juht on peksnud kildudeks reeglid, millele aastakümneid toetus Euroopa julgeolek. Ta on koos oma semudega röövinud igal aastal Venemaalt kümneid miljardeid dollareid – ning pesnud need puhtaks Londoni Citys, korrumpeerides sel moel meie avalikku sfääri. Oma tahtmise saavutamiseks kasutavad nad äraostmist ja hirmutamist. Kodumaal panevad nad vastaseid vangi ja kiusavad taga. Kes nende tegevusele vähegi tõsisemat ohtu kujutab, lõpetab surnukuuris. Üks neist oli mu kolleeg Anna Politkovskaja, südi uuriv ajakirjanik, kes lasti maha 2006. aastal. Veel üks oli ülehüppaja Aleksandr Litvinenko, kelle Venemaa agendid mõrvasid 2007. aastal otse Londoni tänavail radioaktiivse mürgiga. Nood tapmised sundisid mind kirjutama raamatut «Uus külm sõda», mis ilmus 2008. aasta algul. Selles hoiatati läänt, et Putini režiim kujutab endast uut hirmuäratavat ohtu. Seda režiimi rahastas kuritegevus ja suuräri ning selle südames pesitses kunagise Nõukogude KGB kurjus. See režiim oli aldis kasutama repressioone kodumaal ja agressiooni välismaal. Seda õhutas tagant ahnus, paranoia ja sügav põlgus lääne vastu. Konkreetsemalt ajendas mind toda raamatut kirjutama Venemaa 2007. aasta küberrünnak Eesti vastu, mis oli esimene riikidevahelise kübersõja juhtum. Ma hoiatasin, et sellele järgneb teisigi ja et me peaksime Venemaad vaos hoidma, kuni veel suudame. Kui me aga kõhkleme, muutub kõik aina ohtlikumaks ja meile kulukamaks. Uue Venemaa arvatav demokraatia ja kapitalism, mida läänes nii väga kiideti, oli petuvärk, nende mõistete tegeliku sisu moonutatud ja pahupidi pööratud versioon.

igupoolest on Suurbritannia ja teised lääneriigid alates Venemaa taassünnist Nõukogude Liidu kokkuvarisemise käigus 1991. aastal läinud üle kinnipigistatud silmade ja ristisurutud sõrmede poliitikale. Tõde on ent see, et Venemaa suutmatus lammutada KGBd ja Kremli keeldumine tunnistada Nõukogude mineviku kuritegusid on Venemaad saatuslikult mürgitanud. Ma töötasin parajasti Moskvas, kui Putin tuli 1999. aastal võimule korterelamutes plahvatanud pommidest tekkinud segaduse keskel, milles süüdistati üsna ebaveenvalt tšetšeeni terroriste. Ainult mõned vähesed julged söandasid välja öelda, et tegelikult oli tegu Kremli provokaatorite küünilise lavastusega.

Selle siht oli terrorismi abil süvendada venelastes paanikat, et nood võtaksid omaks endiste kagebeelaste režiimi, mis turvalisust pakkudes röövis nende vabaduse.Paljud nimetasid seda hirmu külvamiseks. Väljapaistvad diplomaadid ja nimekad Venemaa-asjatundjad panid mu hirme naeruks. Venemaa ei ole küll täiuslik, aga on siiski nüüd kapitalistlik ja demokraatlik, kinnitasid nad. See kuulub läände. Putini režiim pole hullem kui paljud muud. Välismaalaste ärivõimalused on head. Mõned minu kriitikud olid lihtsalt naiivsed. Teised olid küünilised. Suurbritannia oli – ja on tänini – üle külvatud Venemaa rahast.

gasugusele tänapäeva Venemaa kriitikale astus vastu mõjukas pankuritest, juristidest, raamatupidajatest ja ärimeestest koosnev Kremli-meelne seltskond, kelle mõnus eluviis sõltus luksuslikest tasudest ja lepingutest, mille nad olid pälvinud Kremli semukapitalismi mädapaise teenistuses. Nad eirasid fakti, et Venemaal oli maad võtmas uus ideoloogia. See oli õigupoolest vana idee, tsaariaegse autokraatia, rahvusluse ja õigeusu sümbioosi taassünd. Putin ja tema endistest kagebeelastest semud ei talu vähimatki opositsiooni. Neis valitseb kurjakuulutav ja ebausklik veendumus oma saatuses. Nad soovivad taastada Venemaa suurust ja ülevust ning usuvad, et nende poolel on ka Jumal. Nad kombineerivad seda eriskummalisel viisil Nõukogude-nostalgiaga: mitte küll nostalgiaga Vladimir Lenini läbikukkunud kommunistliku eksperimendi, vaid Nõukogude impeeriumi võimsuse suhtes. Kui ma sellele osutasin, süüdistati mind russofoobias. Paraku läks nii, et mu raamat ei õhutanud mitte hirmu, vaid hoopis alahindas ohtu. Ma ütlesin toona, et «Uus külm sõda» kõneleb pankadest, mitte tankidest. See kõneles õõnestamisest, eksitamisest, propagandast ja raha kasutamisest poliitilistel eesmärkidel. Ma ei osanud aga ette näha, millisel määral suudab Venemaa moderniseerida oma relvajõude. 2008. aastal suutis ta vaevu sisse tungida naaberriiki Gruusiasse konflikti käigus, mille ta ise oli küüniliselt provotseerinud ja mille puhkemises ta siis Kremlile iseloomuliku jultumusega asetas süü lüüasaanud ohvrile. Selle tagajärg oli väikese läänemeelse riigi tükeldamine ning selle toetajate, peamiselt Ühendriikide alandamine. Suurem osa Venemaa sõjaväest on tegelikult siiani kehvas olukorras. Kuid kaitse-eelarve üüratu suurendamine on siiski aidanud parandada varustust, väljaõpet ja valmisolekut. 2009. aastal korraldas Venemaa tohutud õppused NATO piiri ääres, otse Poola ning Balti riikide Eesti, Läti ja Leedu piiri taga. Lääne sõjaväejuhid olid vapustatud, kui luureteated andsid teada

õppuse stsenaariumi. Venemaa harjutas sissetungi Balti riikidesse ja nende okupeerimist, kusjuures selle käigus imiteeriti ka tuumarünnakut Varssavile. 2010. aastal õppuseid korrati. Nüüd sattusid lääne sõjalised vaatlejad juba tõsisemasse ärevusse, täheldades, kui jõudsalt oli paranenud Venemaa võime liigutada suurel hulgal mehi ja varustust väga lühikese ajaga väga kaugele. Ajal, mil Venemaa investeeris suuri summasid sõjaväkke, kärpisid NATO riigid oma kaitse-eelarvet. Ainult üksikud riigid, nende seas Poola, Eesti ja Suurbritannia, kulutasid riigikaitsele kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust, nagu allianss on isekeskis kokku leppinud. Üks Rootsi uurimus, mis võeti ette pärast Venemaa möödunudaastast rünnakuimitatsiooni, leidis, et riik ei ole Venemaa rünnaku korral suuteline vastu pidama nädalatki. Venemaa on samuti ägedalt õhutanud Ameerika-vastaseid meeleolusid, mis on praegu Euroopas laialt levinud. Põgenikust Ameerika luure kaastöötaja, Edward Snowdeni nüüd Moskvas varjupaiga leidnud kaheldava väärtusega ja sensatsiooniks puhutud paljastused on täiesti naeruväärsel kombel veennud paljusid eurooplasi, et hoopis Ühendriigid on maailmarahu peamine oht. Ameerika on mõistetavalt selle peale vihane. Nad on niigi laenanud raha, et tasuda Euroopa kaitsmise eest. Kui Venemaa peaks proovile panema NATO otsusekindluse, riskiks Ameerika kolmanda maailmasõjaga – ikka nendesamade kitside ja tänamatute eurooplaste kaitsmiseks. Ehkki Ameerika tõttas pärast Ukraina kriisi puhkemist tooma sümboolse žestina Euroopasse mõningaid vägesid, on suundumus sootuks vastupidine.Esimest korda pärast 1944. aasta Normandia dessanti ei ole Ameerika tanke Euroopa pinnal. Viimased lahkusid eelmisel aastal. NATO esimene suur õppus IdaEuroopas, möödunud sügisel korraldatud «Steadfast Jazz» oli alliansi esimene katse reageerida Venemaa ähvardavatele õppustele. Sellel harjutati, kuidas peaks NATO kaitsma oma kõige enam ohus liikmesriike Poolat ja Baltimaid.

sinasse sadu miljoneid naelsterlingeid. Värvikas ja särtsakas RT telekanal paiskab Kremli-meelseid saateid kogu maailma. Niisugused meediaväljundid toonitavad lääne dekadentsi, topeltstandardeid ja nõrkust. Samal ajal on poliitikud ja bürokraadid hävitanud kunagi võimsa BBC World Service’i. Külma sõja ajal oli see BBC lipulaev. Kui ma 1980. aastatel seal töötasin, võisin uhkusega jalutada maailmateenistuse muljet avaldava peakorteri Bushi maja sädelevais marmorsaalides, kus kunagi olid liikunud suured vabadusvõitlejad, näiteks minu eeskuju George Orwell.

Ma hoiatasin, et me peaksime Venemaad vaos hoidma, kuni veel suudame. Kui me aga kõhkleme, muutub kõik aina ohtlikumaks ja meile kulukamaks.

Ma palvetan, et mu vaprad eestlastest, tšehhidest ja poolakatest sõbrad ei peaks taas maksma ränka hinda lääne rumaluse eest. Kuid Ameerika saatis kohale vaid sümboolse kontingendi. Saksamaa aga, kes on alati olnud Venemaa arvamuse suhtes ülitundlik, üritas üldse takistada õppuse toimumist. Ma alahindasin sedagi, kui tõhusalt suudab Venemaa võidelda veel ühel, nimelt propagandarindel. Kreml paiskab oma propagandama-

World Service’i programmid nii inglise keeles kui ka teistes keeltes pakkusid väärtuslikku vastulööki Nõukogude propagandamasinale. Nad andsid lootust hirmus ja viletsuses elavatele inimestele. Nüüdseks on maailmateenistus mutta tallatud ja rahast ilma jäetud tühi kest, mille programme ilmestavad poliitiline korrektsus ja vaoshoitus, mis on põhja viinud ülejäänud BBCgi. Kunagi tohutu audients Venemaal ja IdaEuroopas on kokku kuivanud.

ga asi pole ainult selles, et me ei suutnud vastu võidelda. Me ei saanud õieti isegi aru, et Kreml peab taas meie vastu infosõda. Putin on tugev vastane. Ta on näidanud, et on valmis tegema kolme asja, mida lääs peab endiselt vastuvõetamatuks. Ta on valmis kannatama majandusraskusi, kui usub, et see on Venemaa riiklikes huvides. Ta on valmis kasutama jõudu. Ja ta on valmis valetama, jultunult ja korduvalt valetama. Meie seevastu arvame seniajani, et võime ohu olematuks mõelda. Me ei taha kehtestada tõelisi sanktsioone ning soovime, et rikkad võllaroogadest venelased ja nende ettevõtted suunaksid jätkuvalt oma raha meie finantssüsteemi ja kinnisvaraturule. Me ei soovi isegi takistada neid tulemast Londonisse ostlema ja pidutsema. Me ei ole valmis kulutama rohkem raha riigikaitsele. Me põrkame tagasi mõtte ees, et võime olla sunnitud kasutama enda kaitsmiseks jõudu. Selle tagajärjel ripub NATO tulevik imepeene niidi otsas. Ja me ei soovi nimetada Putinit selleks, kes ta tegelikult on: gangsterite riigi gangsterist juht. Ma palvetan, et mu vaprad eestlastest, tšehhidest ja poolakatest sõbrad ei peaks taas maksma ränka hinda lääne rumaluse eest. Mida pikemaks venib Kremli vari Euroopa kohal, seda vähem rõõmu on öelda: «Aga ma ju ütlesin seda.»

POSTIMEES, 16. MAI 2014 || ARVAMUS || 17

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

MEIE UUS MAAILM LM

Ajakirjanduse kolm paradoksi inforeostuse tingimustes

nformatsioonist üleküllastunud demokraatlikes riikides räägitakse juba mõnda aega murelikult, mis saab professionaalse ajakirjanduse tulevikust – ajakirjandusliku sisu tootmist finantseerinud reklaam on mujale kolinud. Ajakirjandus uudistetootjana on kaotanud monopoolse seisundi, aga kedagi pole üle võtmas võimude kontrollija rolli. 21. sajandi alguses lootustandvad kodanikuajakirjandus ja blogid ei osutunud siiski jätkusuutlikeks valvekoeradeks. Puudub vastav majandusmudel ja mehhanismid, mis tagavad mitteprofessionaalsete infotootjate autonoomia. Vähem räägitakse suurtes riikides aga sellest, et n-ö punasesse raamatusse ei pea kandma mitte ajakirjandust, vaid ajakirjanikke. Suurtes riikides ei ole inimressurss üldse nii kriitilise tähtsusega kui väikeses riigis. Ajakirjanike käsitlemist kvalifitseeritud ekspertidena takistab aga iseäralikult seegi, et ajakirjanikuamet on olnud traditsiooniliselt n-ö vaba elukutse: ajakirjanikuks

Ajakirjandus uudistetootjana on kaotanud monopoolse seisundi, aga kedagi pole üle võtmas võimude kontrollija rolli, kirjutab Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki HarroLoit. Täna on Eesti akadeemilise ajakirjandushariduse 60. aastapäev.

Kood avab tänase konverentsi «60 aastat akadeemilist ajakirjandusõpetust. Ajakirjanikkonna tulevik» päevakava.

õib kirjeldada kolme paradoksi, mis viimase kümnendi arengut iseloomustavad. Esmalt: vaesuv ajakirjandus pigem tõmbab ligi odavat tööjõudu – sellise uudisajakirjanduse loomine aga, mida ühiskond vajab, nõuab kalleid tippeksperte, kelle infotöötlemisvõimekust oskavad hinnata ka teised ettevõtted peale ajakirjandusorganisatsioonide. Eesti ajakirjanike keskmised palgad olid head 1990. aastatel, praegu on need paremad Rumeeniast, kuid jäävad maha näiteks Hispaaniast, keskmine jääb 1000–1500 euro vahemikku. Ajakirjanduse majandusteooria väidab, et ajakirjandus on atraktiivne eneseteostusvaldkond mõjukuse, mitmekesisuse, dünaamilisuse tõttu. Suurtel tööturgudel (nt Saksamaa, Hispaania, aga ka Rumeenia ja Bulgaaria) on seetõttu ajakirjandusorganisatsioonide uste taga järjekord – noored töötavad kuid ja aastaid väga väikese palga eest ja vahel ka praktikantidena tasuta. Eestis õnneks ei ole sellist tööjõu ülepakkumist. Õnneks, sest hea ajakirjaniku kasvamine on aeglane ja ressursimahukas protsess, kus on vaja nii head haridust, professionaalset haritust kui ka töökogemust. Rohke, odav ja vähekvalifitseeritud tööjõud võib tõrjuda aga hea hariduse ja töökogemusega ajakirjanikud mitteajakirjanduslikesse sektoritesse. Teine paradoks on, et kunagi demokraatia jaoks kõrgelt väärtustatud informatsiooni mitmekesisus hakkab töötama demokraatia vastu. Klikipõhine massiivne uudistetootmine kasvatab informatsiooni

Kas professionaalne ajakirjanike kogukond võiks olla see jõud, kes suudaks luua «pigem vähem, aga usaldusväärseid uudistevoogusid»?

Ühisest arvest

VASTUKAJA

võib lihtsalt hakata, selleks pole vaja kvalifikatsioonitunnistust nagu advokaadi, arsti või inseneri elukutse puhul. Viimased kaks sajandit on ajakirjaniku (reporteri) odav elukutse ja ajakirjanduse mõjukuse määr konfliktis olnud. Uudne on, et nüüd on uudisteturule tekkinud palju sisutootjaid (näiteks organisatsioonide kommunikatsiooniteenistused) ja uudiste ümberpakendajaid, kes jagavad uudiseid tasuta. Just jagavad, mitte ei tegele sellega, et suurest hulgast dokumentidest välja kaevata uudisväärtuslikud killud, neid võrrelda, kontrollida, kaaluda asjaosaliste huve ja lõpuks kogu faktoloogia kokku panna ladusaks jutuks.

Vastuseks Raivo Videviku artiklile «Kohustused ununesid», PM 15.05 Ühise arve rakendamiseks puuduvad ka täna seadusandluses piirangud, elektrituruseaduse järgi võivad võrguteenuse osutaja ja elektrimüüja leppida kokku ühise arve esitamises. Tänane reaalsus on kahjuks see, et ühte arvet esitavad vaid need võrguettevõtjad, kellel on elektrimüügi tegevusluba ja kes müüvad oma võrgu tarbijatele elektrienergiat. Ehk elektrienergia müüjad ja võrguettevõtted (kui nad pole samas kontsernis) pole suutnud omavahel kokku leppida. Olukord on tingitud sellest, et Eesti elektriturg avati alles 2013. aastal ja kuni

avamiseni oli kõigil võrguettevõtjatel kohustus müüa elektrienergiat nendele tarbijatele, kes ei olnud vabatarbijad. Sellega seoses on neil säilinud ka ühtne arveldussüsteem. Euroopa Liidu konkurentsipoliitika eesmärk on kaitsta ja arendada tarbijate huvides tõhusat konkurentsi siseturul. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium töötab koos elektrituru osalistega välja vajalikke seadusemuudatusi, mis muudaksid elektritarbijatele avatud elektriturul toimetamise mugavamaks ja kiiremaks ja üks selliseid teemasid on ühise arve võimaldamine. Samas ei saa sellesse suhtuda kergekäeliselt, kuna see puudutab krediidiriskide haldamist, tarbijatele teenuste osutamise ulatuse määramist, paralleelsete äriprotsesside võimalikku loomist ja seetõttu võimalikku lisakulu tar-

prügimäge, kus on kõrvuti nii oluline kui ka ebaoluline informatsioon. On vaja aga motivatsiooni, taipu ja selekteerimisharjumust, et ühiskonnas toimuva mõistmiseks vajalik ja usaldusväärne informatsioon ära tunda. Kas professionaalne ajakirjanike kogukond võiks olla see jõud, kes suudaks luua «pigem vähem, aga usaldusväärseid uudistevoogusid»? Kolmas paradoks puudutab informatsioonile juurdepääsu vabadust – väärtust, mis on kaheldamatult üks demokraatliku valitsemise aluseid. Samas, mida enam on infokeskkonnas kõnelejaid, seda keerulisem on otsustada, kelle huve avaldatu toetab. Eestis on praegu umbes 900 professionaalset ajakirjanikku (Rootsis näiteks umbes 2000, seda loetakse keskmiseks meediaturuks), 1990. aastate keskel oli Eestis umbes 1500 ajakirjaniku töökohta. Kui sammhaaval hääbub kriitiline mass professionaalseid ajakirjanikke, siis juhtub halvim: märkamatult hääbub ka nn neljas võim. Nagu ökoloogiline reostuski, toimub info- ja uudistereostus pikkamööda, märkamatult. Kui tundub, et meil on väike ja vaene kultuur, mis niikuinii majanduslikult ennast ära ei tasu, siis vaadakem Ida-Euroopasse ja me saame teada, kui halvasti võib demokraatlikul ühiskonnal minna ilma autonoomiat väärtustava ajakirjanduskultuurita, mida meie ühiskond enesestmõistetavaks peab. Võrdlevate ajakirjandusuuringute taustal tundub mulle küll, et meil on, mida kaotada. Politiseeritud või majandusvürstide mõjuväljas olev ajakirjandus, mida inimesed ei usalda ja mida tarbitaksegi vaid meelelahutusena, võib tunduda mõnele inimesele, kes ajakirjanikke kirunud on, mugava võimalusena, aga pikas perspektiivis on ühiskonnal väga vaja inimesi, kel on motivatsiooni, aega ja oskusi uurida, «kes nihutas koma».

rofessionaalse kogukonna teadmuse jaoks on oluline, et 60 aastat tagasi pani Juhan Peegel eesti ajakirjandushariduse idanema Tartu Ülikooli. Mujal Nõukogude Liidus õpetati ajakirjandust parteikoolides. Kui 40 aastat akadeemilist ajakirjandusharidust aitas omal viisil tõkestada sovetiseerimist, siis on ehk lootust, et kui akadeemiline ajakirjandusharidus, praktiline ajakirjandus ja sotsiaalselt vastutustundlikud poliitikud seljad kokku panevad, säilib ajakirjanike professionaalne kogukond ka turumajanduslikes keeristes.

bijatele, andmeedastuskanalite loomist. Ka teised Euroopa Liidu riigid analüüsivad juba aastaid ühise arve esitamise mõju, kasulikkust ja rakendatavust ning senini ei ole head mudelit leitud. Üldjuhul esitatakse ühine arve võrguteenuste ja elektrienergia eest nendele tarbijatele, kes ostavad elektrit reguleeritud hinnaga, st kes ei osale elektriturul ega vaheta elektrimüüjat. Ka Põhjamaad, kus elektriturg on olnud avatud märksa kauem kui meil, pole ühtse arveni veel jõudnud. Seega, kokkuvõttes: keegi ei keela ka praegu ettevõtetel omavahel kokku leppida, et oleks üks arve. Tõsine töö kõigi osaliste vahel selle nimel käib, et tulevikus see nii oleks.

rasmus ruuda

majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

Surma mõista, mitte armu anda» – kujutlegem, et see fraas koos sisu määrava komakohaga on 30-leheküljelise ettepanekute mustandi 28. leheküljel. Otsustajatele saadetakse dokument laiali kaks tundi enne koosoleku algust. Otsuse mustandi sõnasõnaliseks läbilugemiseks on vaja head funktsionaalse lugemise oskust ja motivatsiooni kõik muud tegevused kõrvale lükata ning süveneda, nii komakohta kui ka kujutletavatesse tagajärgedesse, mida otsus kaasa toob – kes sellise otsuse tagajärjel võidab, kes kaotab? Kujutlegem, et otsustuskogust ei pööranud komakohale keegi tähelepanu. Kui selgusid otsuse tagajärjed, asusid ajakirjanikud uurima, kuidas otsus nii, küsimusi tõstatamata läbi läks. Dokumentidele juurdepääs polnud ei osalejatele ega ajakirjanikele probleemiks, aga kirjapandut oli palju. Kes pani koma valesse kohta? Mis eesmärgiga? Miks keegi tähendust muutvat komakohta ei avastanud? Kõige selle uurimine ja tegeliku loo kokkukirjutamine võtab aega ja nõuab spetsiifilisi oskusi. Kujutlegem, et uurivat ajakirjandust pole ja «komakoha nihutajatel» ei ole isegi ohutunnet, et keegi võiks midagi avalikustada. Just infoküllasuse taha on parim varjuda ning peita otsuseid ja tegusid, mille maskeerimine on kellelegi kasulik.

Henrik Roonemaa Isa, ma abiellun robotiga

e võib-olla arvasite, et kuna see siin on IT-kolumn, siis ma kindlasti kirjutan selle nädala kõige kuumemast IT-teemast ehk e-valimistest, aga vaat ei kirjuta. Selle kohta ei ole enam mitte midagi rohkem öelda, kui juba öeldud on, ja sedagi on juba liiga palju olnud. Minge hääletage internetis või jaoskonnas või mis iganes muul seadusega lubatud viisil ja las siis jäävad seekordsed valimised meelde selle poolest, et ajakirjanduses ei arutatud kõige elavamalt mitte kandidaatide, programmide ega lubaduste, vaid just valimiste enda üle. Väga meta-. Ma kirjutasin siinsamas veerus eelmise aasta lõpus, et üks Eesti suuri ideid võiks olla riigivalitsemise algoritmi koostamine. Pakkusin, et võib-olla õnnestuks meil välja töötada piisavalt hea algoritm, mis näiteks riigieelarvet koostab ilma igasuguste katuserahade ja riigikogu öiste istungiteta, kiretult ja kuivalt. Aga maailm ei seisa paigal. Kuni meie siin arutlesime selle üle, kas arvutid on inimestele oma seisukohtade väljendamiseks piisavalt turvalised või mitte, nimetas üks Hongkongi investeerimisfirma, Deep Knowledge Ventures arvuti oma juhatuse liikmeks. Õigemini mitte arvuti, vaid loomulikult programmi, mis selles töötab. Deep Knowledge Ventures on investeerimisfirma ning nüüdsest on nii, et nende juhatus ei tee investeerimisotsuseid enne, kui oma seisukoha on välja öelnud tehisintelligents ehk programm nimega VITAL. Inimesed on emotsionaalsed ja subjektiivsed, arvutid seevastu kalkuleerivad ning kui panna kokku juhatuses istuvate inimeste intuitsioon ja arvuti loogika, peaks tulemuseks olema väga hea meeskond investeerimisotsuste tegemiseks, usub üks Deep Knowledge Venturesi juhte. Ja nii see algab. Muidugi ei ole juhatuse laua taga ju veel üks tühi koht arvutile eraldatud, aga pole mingit kahtlust, et Deep Knowledge Ventures lihtsalt ütles välja selle, mis paljudes firmades niikuinii ühel või teisel viisil juba toimub: ilma arvutita suuri otsuseid ei tehta. Sel nädalal arutas ÜRO esimest korda ajaloos küsimust, kas kogu maailmas peaks ära keelama tapjarobotid ehk militaarse tehisintelligentsi, mis oma sihtmärgid ilma inimese sekkumiseta ise välja valib ning teeb ka ise otsuse, kas võtta vaenlaselt ehk tegelikult ju inimeselt elu või mitte.

rvestades, et praeguseks on ilmselt juba rohkem kui kolmandik USA sõjaväe käsutuses olevatest lennumasinatest droonid ja et robootika areneb praegu maailmas väga kiiresti, oleme selliseid roboteid tõenäoliselt üsna varsti valmis tootma. Kaks nädalat tagasi kirjutas kuulus inglise teadlane Stephen Hawking koos kahe kolleegiga arvamusartikli, milles ta sisuliselt hoiatab inimkonda tehisintelligentsi teemasse liiga leigelt suhtumise eest. Kui me peame väga intelligentseid masinaid ulmelisteks ega suhtu sellesse teemasse piisavalt tõsiselt, võime teadlaste sõnul teha kogu inimkonna jaoks saatusliku vea. Niikaua kuni tehisintelligents püsib meie kontrolli all ja teeb meile kasulikke asju, on kõik korras, aga kui masinad hakkavad tegema masinaid ning ennast järk-järgult võimsamaks disainima, on asjad korraga väga halvasti. Kinodes jookseb praegu Johnny Deppi uus film «Transcendence», mis just täpselt sellest räägibki: ühe teadlase aju liigutatakse inimkehast arvutisse ning tulemus on piisavalt õudne, et sellest saaks keskpärane Hollywoodi masstoodang. Näete, isegi filmimaailm ei võta roboteid veel piisavalt tõsiselt. Aga kui täna on tolerantsi etaloniks Conchita Wurst, siis võib-olla 2030. aastal on selleks küsimus, kas sa lubad oma lapsel käia kohtamas robotiga.

18 || KULTUUR || POSTIMEES, 16. MAI 2014

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

RAHVUSVAHELINE MEES. Järgmisel Veneetsia kunstibiennalil esindab Eestit Jaanus Samma Nõukogude Eesti gei-elu ja selle kriminaliseeritust käsitleva teosega.

Vaade ajaloo sügaviku janar ala toimetaja

aanus Samma on viimasel ajal võitnud siinses kunstilmas pea kõik, mis võita on andnud – eelmisel aastal võitis ta kaasaegse kunsti auhinna Köler Prize nii žürii kui ka publiku lemmikuna. Mõni nädal tagasi otsustati, et just tema projekt «NSFW. Ajaloo sügavikust» on see, mis esindab Eestit järgmise aasta Veneetsia kunstibiennaalil. Selles arendab ta edasi ka Köleri võidutöö «Ooper «Esimees»» teemasid, mis tegeles nõukogudeaegsete geide eluolu uurimisega. Taustaks niipalju, et «Esimees» lähtus ühest eduka kolhoosiesimehe loost, kes homoseksuaalsuse eest vangi mõisteti ning kellest pärast seda sai üks Tartu gei-underground’i markantsemaid kujusid. Oled ka tänavuse Köler Prize’i žüriis. Kuidas väljapanek tundub?

Jaa, mulle meeldis. Need Köleri näitused on üsna sarnased. Iga kunstnik teeb küll seda, mida ise tahab, aga see muster on sarnane ja seda on huvitav jälgida. Formaat on tore sel näitusel. Selliseid formaate pole meile kindlasti rohkem vaja, aga see annab hea pildi neile, kes pole kõigil näitustel pidevalt käinud. Eelmise nädala lõpul pandi eelmisel Veneetsia biennaali Eestit esindanud Denes Farkasi ekspositsioon Kumus kinni. Sina vist käisid seda Veneetsias vaatamas?

Käisin. Mingis mõttes olen ma nüüd, jah, justkui sellises olukorras, kus ise Veneetsiasse sõitjana, teatava järjepidevuse kandjana pean varasemaga nagu paremini kursis olema. Denesi näitus vajas süvenemist. Mina ei olnud Veneetsias selle ekspositsiooni tavaline vaataja, vaid eestlasena võtsin selleks juba eos rohkem aega. Mõtlesingi seal, et kuidas suhestub asjaga selline tavaline biennaalikülastaja, kellel on seal juba totaalne kunsti üledoos ja kes need paviljonid lihtsalt läbi jookseb. Arvan, et Veneetsia on selline koht, kus sa tahad kiiresti laksu saada, kuna kõike on nii palju. Kui palju Denes selles osas vastu vaatajale tuli, on iseasi. Denesi tööks peab aega võtma. Sinu projekt selle poolest on ehk isegi vastutulelikum, kuna sul on seal taga üks arvatavasti kõiki huvitav lugu. Lood huvitavad inimesi.

Lõpuks on ikkagi küsimus selles, kuidas töö on vormistatud. Iga idee on ju iseenesest huvitav. Kõigil projektidel, mis Veneetsiasse on valitud, on kandev lugu. Mõni on ehk haaratavam ja mõni vähem. Olen mõelnud, et minu projekti miinus ongi võib-olla, et see tundub suhteliselt kergesti haaratav, selline kollasemat laa-

di info. Loodan, et see ei lähe ikkagi ainult sellesse auku. Mind huvitab pigem see, mis on nende suhtedraamade taga, ja see nõuab samuti süvenemist. Mind ei huvita ainult selle esimehe lugu, vaid neid «esimehi» oli ju veel, mind huvitavad nende kõigi lood, süsteem nende taga. Aga kataloogi lugemine ei tule kunagi kahjuks. (Naerab.) Kirjutad samal teemal EKAs praegu ka doktoritööd. Kui lihtne või keeruline see arhivaari töö on olnud, kuidas need lood sulle kätte on tulnud?

Üks asi on suuline ajalugu, intervjuud, mis ma olen teinud. See on emotsionaalselt raske, sest sa pead leidma inimesed ning nende usaldust mitte ära kasutama. Üldiselt on üks kontakt viinud teiseni, sest mingit nimekirja ju ei ole. (Naerab.) Kuna ma olen rääkinud vanemate inimestega, kes on oma homoseksuaalsust terve elu pidanud varjama, siis miks nad peaksid mulle tahtma sellest väga vabalt rääkida? Arhiivide puhul on muidugi mingisugused nimekirjad olemas, kuid selle häda on, et nimekiri pole kuigi pikk ja enamik dokumentidest on rutiinse protseduuri korras hävitatud. Selle põhjal järelduste tegemine on keeruline – liigselt ei tohi üldistada, kuna iga juhtum on erinev. Seda paragrahv 118-t, mis homoseksuaalsust kriminaliseeris, väga palju ei kasutatudki, kasutati muid paragrahve, kuna neid juhtumeid oli ikkagi väga keeruline tõestada. Kohtuotsused on alles, kuid seda, kuidas otsusteni jõuti, pole. Leiab näiteks kohtuotsuseid, kus keegi on hoopis huligaansuse eest süüdi mõistetud, kuid me ei tea, kui palju seal on seda n-ö päris huligaansust ja kui palju hoopis muud. Kuidas sulle tundub, kas Eesti ühiskond on ajas muutunud homofoobsemaks või mitte?

Pole põhjust arvata, et ühiskond tervikuna on muutunud homofoobsemaks, pigem vastupidi. Küll on aga äärmuslikumad vaated rohkem pead tõstnud. Kuid ma ei usu, et selle põhjal peaks üldistama. Pigem avastab üha rohkem inimesi, et nende sõbrad, pereliikmed räägivad neil teemadel avalikult, ning nad saavad aru, et tegemist ei ole millegagi, mis toimub kuskil naabri naabri juures. Kui sa tunned inimest, siis saad aru, et tegu on samasuguse inimesega nagu kõik teised, mitte mingisuguse tulnukaga. Hirm kujuneb vast teadmatuse ees. Sellepärast ongi oluline neist teemadest rääkida. Venemaal on homofoobia peaaegu riiklikult heaks kiidetud, meil on hetkel palju kära kooseluseaduse ümber, teemad on õhus. Mis sa arvad, kui palju see aktuaalsus selles kaasa rääkis, et just sina Veneetsiasse sõidad?

Seda ma öelda ei oska, tahaks loota, et pigem saavad määravaks mingisugused kunstilised kvaliteedid. Samas, kuna

Kunstnik ateljees. Jaanus Samma ütleb, et teda ei huvita mitte ainult lood, vaid

Veneetsiasse tuleb mitu riiki, kus homoseksuaalsus on tänase päevani kuritegu, on hea selle teemaga sinna minna.

KOMMENTAAR

Sa oled «Esimehe» installatsiooniga ka Euroopas käinud. Kuidas tagasiside on olnud?

See lugu on inimesi huvitanud. Küllaltki palju leiab paralleele ka Lääne-Euroopast. Olen aru saanud, et pole ühtset lugu, kuidas jõuti näiteks kooseluseaduseni või abieluni. Iga riik on niivõrd erinevat rada sinna liikunud. Ameerika versioon on selline, kuidas 1960ndatel–70ndatel toimusid revolutsioonilised muutused, 80ndatel tuli aids jne. Euroopas sellist mudelit pole. Aga minu projekt ei ole ainult gei-lugu, see räägib vägivallast ja teistsugususest üldisemalt, ja selles osas on äratundmist paljudel. Muidugi rõhuga totalitaarsetel riigikordadel. Sinu kuraatoriks on itaalia kuraator Eugenio Viola, kes eelmisel aastal kureeris EKKMis Mark Raidpere näitust ja oli ka Köler Prize’i žüriis. Kellelt tuli initsiatiiv?

Initsiatiiv tuli minult. Mõtlesin, et see töö võiks sinna sobida. Minu jaoks polnud see koht, kuhu igal võimalusel kandideerin, aga mõtlesin, et seekord võiks sobida. Kui mul praegu poleks sellist ideed olnud, siis oleksin oodanud järgmist korda, sest Veneetsia on ikka oluline. See on muidugi ka projekt, millel näen potentsiaali kasvada.

maria arusoo, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse direktor, valiku teinud žürii liige

Jaanus Samma ja Eugenio Viola projekt «NSFW. Ajaloo sügavikust» on rahvusvahelises plaanis korraga silmapaistvalt visuaalne ja sisuliselt äärmiselt kõnekas näituseprojekt. Ühelt poolt illustreerib «NSFW» Eesti ajalugu ja hetkesituatsiooni, samas on selles võrdselt rahvusvahelist kõlapinda juba lähenemisviisi tõttu. Arvestades sellega, et projekt kasvab välja Samma doktoritööst, on kunstiteoste läbitöötatuse ja mõtestatuse aste väga kõrge. Selle näituseprojekti puhul on oluline äärmiselt intelligentne, päevakohane ja mitmekülgne teemapüstitus, mis vaatab tagasi Nõukogude Eesti ühiskonnale tavalisest tunduvalt isiklikumas perspektiivis. Lisaks sellele on Jaanus Samma kunst tuntud äärmise ruumitundlikkuse ja kontekstualiseerimisvõime poolest. Sammal on suurepärane võime käsitleda problemaatilisi teemasid traumavabalt, diskreetselt, ent vaimukalt, nii et see puudutab paljusid ja kutsub kaasa mõtlema.

POSTIMEES, 16. MAI 2014 || KULTUUR || 19

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Koridoride kõrbemuusika

ust

pille-riin purje, teatrikriitik

Roland Schimmelpfennig

«Araabia öö» Lavastaja Tamur Tohver Esietendus 24. aprillil Polygon Teatris

süsteemid lugu taga.

foto: liis treimann

Roland Schimmelpfennigi «Araabia öö“ tekst lummab: olmeliselt algav õhtu globaliseerunud elanikega korrusmajas muutub aina müstilisemaks, poeetilisemaks. Viie tegelase sisekõned, ihad ja igatsused, muinasjutulised mälupildid ja kujutluste hülgamised ristuvad, rabelevad, rüselevad. Kuni saabub õiglane lõpp. Lavastaja Tamur Tohver on «Araabi öö» seadnud Polygoni amfiteatri saali, kus tekib täiuslik korrusmaja illusioon: ehtsad trepid saalikülgedel, lehvivate kardinatega aknad ülal lava kohal, tinglik kõle liftikarkass (kujundus Illimar Vihmar, Keili Retter) võimaldavad misanstseenides ootamatusi ja rikkiläinud kordumisi. Koridorides kõlava laulu jäljed manab kohale Mart Soo sugestiivne muusika, helide katkematu unevägi, eksootiline koloriit. Näitlejate häälte partituuris kuuleb viie hingelaulu dissonantse ja kooskõlasid, mõnel hetkel tekkis häälte valjuses staatilisuse oht, siis ootasin kergemini kuuldavaid sosinaid. Tamur Tohveril ja tema Polygon Teatril on tugev isikupärane käekiri, lavailmadega seostub pigem depressiivne hingus, ebamugavad hingekidad, pidev ohustatus, millesse huumor lõikub nagu vahe külmrelv. Üks läbivaid teemasid on võõrandumine, väärdunud ja väändunud suhted, mille lahkamiseks valib Tohver kvaliteetseid lavatekste. Ka «Araabia öös» kohtab änginärve-värve, aga näidendi ebaloogikast lähtudes muutub lootusrikkus üha tugevamaks, selgemaks, helgemaks. Loo raam- ja tuumtegelaseks on Meelis Rämmeldi Lomeier, tumesinises kitlis majahoidja. Mitte ükski eesti näitleja ei oska töökitlit nii orgaaniliselt, veendunult kanda kui Rämmeld. Samuti suudab ta oma kargel ja napil

Üleval: grafitist inspireeritud kampsunite teemaga kavatseb Samma jätkata oma sügisesel personaalnäitusel. All: katkend ooperist «Esimees». fotod: www.jaanus samma.eu

Jaanus Samma (31) Hariduselt graafik, praegu õpib EKA kunsti ja disaini doktoriõppes 6. Tallinna rakenduskunsti triennaali Eesti Kunstnike Liidu auhind ( 2012) Personaalnäitusi «Chairman. The Opera» Saksamaal Kielis (2013) «AAFAGC» (koos Alo Paistikuga), (2011) «Mare Vint. PARK. Jaanus Samma» (2010) «Filter»(Artishoki aastanäituse raames) «Sõda» (2008)

LÜHIDALT postimees

Araabia öö - elu globaliseerunud elanikkonnaga kortermajas.

moel paotada hinge, mis selle kitliga nagu maskiga kaetud. Päris peategelane on printsess Franziska, uinuv kaunitar, kelle paljad jalad magades musikaalselt sibavad, nii et ta ühtaegu põgeneb ja tantsib, kelle kuutõbisus või kõrbeneedus hullutab, magnetina ligi tõmbab. Kristiina-Hortensia Port mängib Franziskat kütkestavalt, kogu irreaalsuses täiesti loomulikult. Lomeieri ja Franziska ettemääratud uneretk teineteiseni saab lavastuse teljeks, koos loovad nad legendi ja ajaliku elu sundimatu ühtsuse.

«Araabia ööd» tuleks vaadata korda viis, et igaühe eksirännakut üksisilmi jälgida. Kolm ülejäänud tegelast on Karin Raski Fatima, Franziska araabia päritolu kaasüüriline, kes mõjub oma elulises enesekindluses põhiüürnikuna; Roland Laose Kalil, Fatima öökallim, ja Mart Aasa Karpati naabermajast, mõlemad kahtlased, salapaheliste silmadega mehed. Kõik kolm stardivad teravalt ja klaarilt, igaühel sihikindlad tahtmised. Peagi hakkavad neid kolme justkui juhuslikult, aga järjekindlalt ja pöördumatult tabama äpardused. Õiged uksed sulguvad, valed aknad avanevad. Kas sattumine võõra muinasloo sisse on juhus, saatus, ärateenitud karis-

Kultusmuusik Sõpruses

Malvius tõi lavale koomilise ooperi

Kinos Sõprus astub 22. mail kontserdiga üles üheks koduslindistamise isaks peetav ameeriklane R. Stevie Moore. Kuna koduslindistamine on üks 2010ndate muusika märksõnu, siis on võimalik kohtuda tõelise pioneeriga. R. Stevie Moore’i eklektilist muusikat kuulates hakkas muusikat tegema näiteks Ariel Pink. Eesti muusikutest peab Moore’i üheks oma iidoliks Vaiko Eplik.

Rootsi lavastaja Georg Malvius tõi eile Estonia teatris välja Gaetano Donizetti koomilise ooperi «Armujook». «Tegemist on väga lihtsa süžeega: kaks inimest armastavad teineteist, kuid tunnistavad seda alles loo lõpus. Donizetti muusika on lihtsalt suurepärane, lausa mesi sinu kõrvadele, kui nii võib öelda,» ütleb lavastaja ise. Peaosades on Oliver Kuusik, Kristel Pärtna, René Soom, Rauno Elp ja Olga Zaitseva.

foto: mats õun

tus? Peab olema lavastuslikult sihilik, kuidas noid kolme imab endasse korrusmajade kõrbeliiv, nad pihustuvad, pudenevad tükkideks. Ainus, kelle puhul lavastus- ja mängujoonis teksti vahvale sürrealismile alla jäi, oli Karpati – tema pöörane metamorfoos tundus laval armutult kaine, ärritavalt ratsionaalne, oleks igatsenud jaburamat, hullnaljakat lahendust. «Araabia ööd» tuleks vaadata korda viis, et igaühe eksirännakut üksisilmi jälgida. Aga ei seegi aitaks, vaata või tuhat üks korda, ikka kisub kaasa armastus, mis tugevam kui... Finaalis saab äraneetud kolmiku langemine ja needusest vabastatud armastatute hingeline lendutõus kergeks, mänglevaks. Meelis Rämmeldi tegelased naeratavad haruharva, Lomeieri naeratusest Franziska läheduses pääseb kahe üksilduse kõrbeliivas voolama puhas allikas. Koduteel meenus mulle, et tükk aega käib meie korrusmaja trepikojas lifti remont. Korraga teadsin täpselt, mida mul tuleb teha: siseneda oma korterisse, võtta baarikapist poolik konjakipudel ja kukutada aknast alla; siis väljuda ja lukustada uks, unustades võtmed sissepoole; vantsida aegamisi mööda treppe üha kõrgemale, kuni vantsimisest saab tantsimine; samal ajal otsida mälukõrbest üles majahoidja nimi ning naeratus.

Toomik Berliinis Täna avatakse nimekas Berliini galeriis Werkstattgalerie rahvusvaheliselt tuntuima eesti kunstniku Jaan Toomiku isikunäitus «Messages from Reality III», mille on kureerinud Eesti kultuuriesindaja Berliinis Harry Liivrand. Oma esimesel Berliini isikunäitusel eksponeerib Jaan Toomik videotöid ja maale, sealhulgas spetsiaalselt selle näituse jaoks valminud uusi suureformaadilisi figuratiivseid teoseid.

Copeland esitleb plaati Täna esitletakse üritusel «Haigla pidu» Postimehe selle nädala plaati, milleks on Copelandi «Because I’m Worth It». Copeland on oma elu Tallinna ja Londoni vahel jagav rahvusvahelist tuntust koguv elektroonilise muusika produtsent, kes varem oli üks pool hinnatud bassimuusikaduost Hype Williams. Plaati esitletakse Copelandi live-esinemisega Tallinnas klubis Ulme. Algus kell 22.

20 || SPORT || POSTIMEES, 16. MAI 2014

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

Cretu jättis Keele meeskonnast välja VÕRKPALL. EM-valikmängudeks valmistuv

Eesti võrkpallikoondis peab reedel ja laupäeval sõprusmänge Valgevenega. Koondise laagris osaleb 15 meest, maha jääb sidemängija Martti Keel – nii otsustas peatreener Gheorghe Cretu (pildil). Cretu soovil mängivad eestlased Valgevenega reedel ametliku maavõistlusmängu ning laupäeval kaks sõprusmängu, kusjuures esimeses kohtumises jookseb platsile üks seitsmik ning teises juba teine. «Tahaksin anda puhkust Ardo Kreegile, kuid meil on Valgevenes vaja nelja temporündajat ja seega jääb seekord koju Keel,» selgitas Cretu. «Peamine eesmärk on lihvida kokkumängu ja leida üksteisemõistmine. Samas lähme mängima võidu peale, olgu see sõprusmäng või valiksarja kohtumine,» lisas ta. Järgmisel nädalal jätkab koondis treeninguid jälle 15 mehega Pärnus, kust sõidetakse neljapäeval Slovakkias Popradis toimuvale esimesele Euroopa meistrivõistluste valikturniirile. Pärnu laagri järel otsustab Cretu need 12 meest, kes esindavad Eestit EM-valikturniiril. Eesti koondise koosseis Valgevenes: sidemängijad Kert Toobal ja Andres Toobal; nurgaründajad Keith Pupart, Martti Juhkami, Robert Täht, Kardo Kõresaar, Karl Jaani; temporündajad Ardo Kreek, Andri Aganits, Kevin Soo, Henri Treial; diagonaalid Oliver Venno, Renee Teppan ja libero Rait Rikberg. PM

SPORT. POSTIMEES.EE JÄÄHOKI

Läti alistas MMil USA Jäähoki MMil sai võidulisa Läti koondis, saades B-alagrupi kohtumises 6:5 jagu USAst. A-grupis oli Kanada 6:1 üle Taanist. Lätil on nüüd koos üheksa punkti ja sellega tõusti Venemaa (12 p) järel alagrupis teisele kohale, järgnevad Valgevene ja USA. A-alagrupis on kümne silmaga liider Kanada, järgnevad Rootsi, Tšehhi ja Norra. Kolmapäeva hilisõhtustes mängudes alistas Venemaa 7:2 Kasahstani ja Slovakkia 5:2 Norra.

JALGPALL

Vassiljev lõi hooaja viimases mängus värava Eesti jalgpallikoondise mängija Konstantin Vassiljev (pildil) lõi Venemaa kõrgliigas oma koduklubi Permi Amkari eest FK Krasnodarile värava. Mäng lõppes 2:2 viigiga. Eesti koondise tugitala oli täpne 20. minutil ja see oli Vassiljevi teine tabamus sel hooajal. Tegu oli Amkari klubi hooaja viimase kohtumisega, ka Vassiljevi leping klubis sai sellega läbi. Sergei Pareiko koduklubi Nižni Novgorodi Volga kaotas samal ajal 1:2 Uralile.

KORVPALL

Miami ja San Antonio pääsesid edasi Korvpalliliigas NBA tagasid pääsu konverentsi finaali mullused finalistid Miami Heat ja San Antonio Spurs. Heat alistas Brooklyn Netsi 96:94 ja võitis seeria 4:1. San Antonio oli kindlalt 104:82 üle Portland Trail Blazersist ning võitis seeria samuti 4:1. Miami läheb konverentsi finaalis vastamisi Indiana Pacersi või Washington Wizardsiga, San Antonio vastaseks läänekonverentsis saab aga Oklahoma City Thunderi ja Los Angeles Clippersi paari võitja.

Rodriguez valiti MVPks Korvpalli Euroliiga põhiturniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks ehk MVPks valiti sel aastal Madridi Reali raudvara Sergio Rodriguez. Rodriguez sai lõppenud põhihooajal keskmiselt kirja 13,5 punkti ja viis korvisöötu, nende näitajate poolest oli ta Realis ka parim.

Jürjens ja Cajasol alustasid kaotusega Korvpalli Euroliiga noorteturniiril kaotas eestlase Karl-Robin Jürjensi koduklubi Sevilla Cajasol avamängus 63:78 Belgradi Crvena Zvezdale. Eestlase arvele jäi 16 minutiga kaks punkti, üks lauapall ja üks korvisööt.

Odaviskepiiga Liina Laasma ei lase saatuselöökidel end häirida ning loodab tänavu Eesti rekordit tõhusalt edasi viia.

foto: toomas tatar

SAATUS KIUSAB. Liina Laasma: «Ärkasin üles, õlg lõi tuld, kätt tõsta ei saanud. Närv oli lihaste vahele kinni jäänud.»

Laasma ihkab lisada Eesti rekordile kaks-kolm meetrit jaan martinson spordireporter

aatamata tagasilöögile – lihaste vahele jäänud närv ei lubanud kuu aega oda visata –, loodab Liina Laasma tänavu püstitatud Eesti rekordile lisada suvel kaks-kolm meetrit. «Unistama ju peab ning ma ei näe ühtki põhjust, miks ei peaks eesmärk täituma.» Õnnetused käivad mööda inimesi, aga mitte mööda kõiki, vaid valivad välja üksikud. Tugevamaid, sest nõrgad annaks alla. Laasma oli just Portugalis kirja saanud Eesti rekordi, kõik tundus sujuvat, ja siis... «Ärkasin üles, õlg lõi tuld, kätt tõsta ei saanud,» rääkis Laasma tollest nukrast hommikust. Nüüd, kuu hiljem, on valu teinud närv

lihaste vahelt kätte saadud, piiga nägu taas naerul ning ta kordas saatusehoopidesse külmalt suhtuja mantrat. «Mis ei tapa, teeb tugevaks.» Elu pole Laasmad (22) hellitanud. Juunioride EMi kullale järgnes küünarnukilõikus ja pikk võistluspaus. Sellele omakorda kaks Eesti rekordit. Neist teine, tänavune, viis Laasma tipu jalamile – 63.17 tähendanuks mulluses maailma edetabelis 11. kohta – ja avas tee eliidi sekka. «Pidanuks läinud nädalal Tokyos võistlema,» ohkas Laasma. «Seal võideti 59 meetriga... Ma ei tea nüüd, aga alla 60 meetrit peaks mul alati käe sees olema. Juunis pääsen Teemantliigasse võistlema, siis näeb.» Aga jah, nii ta läks, et ühel hommikul keeras õlas kui puuriga. «Lood olid halvad. Öösiti ei saanud magadagi. Närvivalu, see ju närib ja närib,» meenutas Laasma. «Hispaania laagris oda ei visanud. Kordagi. Samas ajas mänedžer Aivar Karotamm välja parimad arstid ja füsiotera-

peudid. Sain nõelravi ja elektriravi ja asja korda. Ometi ei läinud Hispaania laager kaugeltki luhta. Lihvisin nõrkusi, milleks muidu suurt aega ei jää.» Nüüdseks on Laasma teinud juba kaks visketrenni. Närv enam ei häiri, impulsid toimivad, vaid lihased on jõude olemisest kanged. Annavad pisut tunda. «Tavaline lihasvalu, kannatab ära,» teatas Laasma, silmad säramas. «Ka kangus on väike mure, läheb üle. Peaasi, et saan oda täie jõuga visata. Väike kartus on õla pärast sees, aga sellest tuleb üle olla.» Järgmise stardi teeb Laasma 31. mail Tallinnas heitjate seeriavõistlusel. «Varem ei julge, pigem hoian end tagasi. Sealt edasi vaatame. Karotamm lubas mulle häid võistlusi orga-

Kui viskan hea tehnikaga ja korraliku hoo pealt, ei näe ma ühtki põhjust, miks ma ei peaks eesmärki täitma. Liina Laasma

niseerida, kuid eelnevalt pean mõistagi terve olema. Loomulikult on üks siht EMil hästi esineda.» Laasma sõnul koostab ta riskivaba programmi, et tervist säästa ja keha tulevikukoormusteks ette valmistada. Mullu võistles ta viis korda, tänavu tahab teha vähemalt kümme starti, üks-kaks ehk pealegi. Liigses tagasihoidlikkuses Laasmad kindlasti süüdistada ei saa. Hiljutist Eesti rekordit pidas ta nii ja naa tulemuseks: «Viskasin selle suuresti jõuga, tehnika oli kehv. Tulemus oli sama, mis treeningutel, ometi olen emotsionaalne sportlane, võistlustel peaks oda lendama märksa kaugemale.» Tänavune eesmärk on niisiis... «Kaks-kolm meetrit praegusele rekordile juurde panna,» kuulutab Laasma. «Unistama ju peab. Kui viskan hea tehnikaga ja korraliku hoo pealt, ei näe ma ühtki põhjust, miks ma ei peaks eesmärki täitma.»

Üllatus: Prants sai laskesuusakoondise peatreeneriks LASKESUUSATAMINE. Ees-

ti koondise peatreeneriks valiti üllatuslikult Janno Prants, kahel olümpial osalenud laskesuusataja, kes lõpetas karjääri 2006. aastal. Kiibitsejad pakkunuks laskesuusakoondise pealikuks keda vaid, kuid mitte Prantsi. Sportlasena oli ta üle keskmise Eesti taseme, sai parimal tiitlivõistlusel, Nagano olümpial 18. koha, kuid treeneritöö kogemust tal pole. «Olin ka ise üllatunud, kui säärane pakkumine tehti,» sõnas Võru spordipoe Hawaii Express praegune juhataja ja tunnistas, et talle teadaolevalt mitmed kandidaadid loobusid. Prants otsustas pakkumise vastu võtta.

«Andsin nõusoleku, sest kiusatus oli seda tööd proovida.» Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni peasekretär Kristjan Oja arvas, et Prants tuleb ülesannetega toime. Järgmise kahe nädala jooksul istutakse üheskoos maha ning pannakse paika plaanid ja koondise lõplik struktuur. «Tahame kaasata laskmistreeneri, kes peaks tulema välismaalt. Täisajaga ta koondise juures ei töötaks, vaid käiks laagrites ning suhtleks sportlastega interneti ja telefoni teel.» Ametisse saab Prants asuda juunist, kui eelmises töökohas lõpparve käes. «Suuri eesmärke ma esialgu endale ei sea,» rääkis Prants. «Võtan ühe hooaja korraga, sest pole teada, kui-

Janno Prants Torino olümpial, pärast mida tegi ta spordiga lõpparve. foto: mati hiis / õhtuleht

das sportlased mind vastu võtavad. Samas olen avatud, otsin kompromisse, arvestan kindlasti sportlastega ning leian, et tulemuse toob tiimitöö.» Prants mõistab, et uus amet pole lihtne: «Tahan kiiresti sportlastega kokku saada, pidada aru, et mis oli ja mida tuleks edaspidi teha, ning siis hakkame üheskoos rügama. Olen optimist ja usun, et asjad saavad ainult paremaks minna.» Eesti koondise liider, veteran Indrek Tobreluts jäi uuest peatreenerist rääkides napisõnaliseks: «Ahhaa, valiti Prants. Minuni pole see uudis jõudnud, alaliit pole minuga sel teemal ühendust võtnud, sestap ei oska kommenteerida.» Jaan Martinson

POSTIMEES, 16. MAI 2014 || SPORT || 21

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2229, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALLI MM. Sel suvel peetakse Brasiilias järjekorras 20. MMi finaalturniir. Viimati selgitati maailma parim jalgpalliriik Lõuna-Ameerika suurimas riigis 1950. aastal, kui võitjaks krooniti Uruguay, kes oli parim olnud ka 20 aastat varem toimunud esimesel MMil.

Väikeriik taastab suurt ajalugu madis kalvet reporter

maailmameistrivõistlused jalgpallis

uunis pannakse Brasiilias pall mängu jalgpalli MMi finaalturniiril. Postimees tutvustab avalöögi eel kõiki seniseid meistreid, esimesena võtame vaatluse alla 1930. aastal esimese MMi võitnud Uruguay.

Ajalugu Uruguay on läinud jalgpalliajalukku esimese MMi korraldaja ja võitjana. 1930. aastal kodupubliku ees maailmameistriks kroonitud Uruguay oli toona jalgpallimaailma valitseja ja selle tunnistuseks on ka 1924. ja 1928. aasta olümpiavõidud. Toona ei olnud jalgpall üle maailma veel nii organiseeritud kui tänapäeval ja nii jäi solvunud Uruguay järgmistest tiitlivõistlustest kõrvale. Kuna paljud Euroopa tippriigid ei sõitnud esimesele MMile, loobus Uruguay vastukaaluks 1934. aastal Itaalias ja 1938. aastal Prantsusmaal peetud finaalturniirist. Pärast II maailmasõda peeti esimene MM 1950. aastal Brasiilias ja taas krooniti võitjaks Uruguay. Võõrustajate kaotust otsustavas kohtumises uruguaylastele peetakse siiani Brasiilia jalgpalli ja mõnel puhul üldse riigi ajaloo kõige mustemaks päevaks. Uruguay jalgpallis algas n-ö uus ajastu 1954. aasta MMil, kui poolfinaalis kaotati 2:4 Ungarile. Tegemist oli uruguaylaste jaoks üldse esimese kaotusega finaalturniiril. Toona lõpetati kokkuvõttes neljanda kohaga, kuid edasi algasid kunagiste valitsejate jaoks raskemad ajad. Järgmisest 13 finaalturniirist ei suudetud kuuel korral turniirile pääseda, kolmel juhul piirduti MMil alagrupimängudega ja kolmel korral play-off’i avarin-

giga, vaid 1970. aastal saadi neljas koht. Uruguayd on särava mineviku tõttu loetud Lõuna-Ameerika suurjõudude Brasiilia ja Argentina järel sealse piirkonna atraktiivsuselt kolmandaks tiimiks ning viimasel ajal on seda taas tõestatud ka palliplatsil. 2009. aastal sai ühest Uruguay kuulsamast jalgpalliklubist Nacionalist esimene sealne tiim 20 aasta jooksul, kes suutnud Lõuna-Ameerika kuulsaimas klubisarjas Copa Libertadoreses taas poolfinaali jõuda. 2010. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigis toimunud MMil juhtis finaalturniiri parimaks mängijaks valitud Diego Forlan 3,4 miljoni elanikuga Uruguay jälle jalgpallimaailma tippu: turniir lõpetati neljandana. 2011. aastal võideti 16 aasta pikkuse pausi järel taas Lõuna-Ameerika meistrivõistlused Copa America.

Staarid Meeskonna suurimad staarid tegutsevad ründeliinis. Tiimi liider on 27-aastane Liverpooli mängumees Luis Suarez, kes lõi tänavu Inglismaa kõrgliigas 31 väravat ning kuulub kindlalt maailma ohtlikemate ründajate sekka. Keevalise loomu ja ettearvamatu käitumise poolest tuntud Suarez on viimasel aastal suutnud suurematest skandaalidest hoiduda. Praeguseks on Liverpooli ründaja tõusnud 38 tabamusega ka rahvuskoondise läbi aegade suurimaks väravakütiks. Suareze kõrval väärib ründeliinis kindlasti esiletõstmist tema eakaaslane Edinson Cavani, kelle eest maksis PSG eelmisel aastal läbi aegade suuruselt kuuenda üleminekusumma, 64 miljonit eurot. Endiselt on rivis ainsa uruguaylasena üle 100 koondisemängu pida-

3,4 miljoni elanikuga Uruguay on kõige väiksema rahvaarvuga riik, kes on kroonitud jalgpallis maailmameistriks.

Uruguay koondis • Koht FIFA tabelis –

• Peatreener – Oscar Tabarez (Uruguay) • Kapten –

Diego Lugano

• Rekordinternatsionaal – Diego Forlan 108 mängu • Suurim väravakütt – Luis Suarez, 38 väravat • Maailmameister – 1930, 1950 • Copa America võitja – 1916, 1917, 1920, 1923, 1924, 1926, 1935, 1942, 1956, 1959, 1967, 1983, 1987, 1995, 2011 • Olümpiavõitja – 1924, 1928

Uruguay mängud MMil D-alagrupis: 14. juuni Uruguay – Costa Rica 19. juuni

Uruguay – Inglismaa

24. juun

Uruguay – Itaalia

nud 34-aastane Forlan, kes pallib nüüd Jaapanis Osaka Cerezo ridades. Oluliste mängumeestena tasub esile tuua veel Istanbuli Galatasarays mängivat väravavahti Fernando Muslerat, meeskonna kaptenit Diego Luganot ja tema keskkaitsepartnerit Diego Godini, kes on Madridi Atletico eest teinud tänavu suurepärase hooaja.

Ootused Lõuna-Ameerika valiksarjas ei käinud Uruguay käsi kõige paremini. Üheksa meeskonna konkurentsis saavutati viies koht, mis viis neid play-off’i, kus tuli vastamisi minna Jordaaniaga. Seal pandi oma paremus kindlalt maksma, kui avamängus võeti võõrsil 5:0 võit, koduplatsil veeretati Aasia meeskonnaga mäng 0:0 viiki. MMile ei sõida Uruguay küll mitte suurfavoriidina, kuid siiski meeskonnana, kelle jõudmine otsustavate mängudeni ei oleks üllatus. Kui mitmed soosikud saavad rõõmustada pigem soodsa loosi üle, siis Uruguay sattus ühte alagruppi koos Itaalia ja Inglismaaga ehk kahele kaheksandikfinaali viivale kohale konkureerivad kolm endist maailmameistrit. Lisaks kuulub nelikusse Costa Rica.

2010. aastal valiti Diego Forlan (vasakul) MM-finaalturniiri parimaks mängijaks. Tänavu loodavad uruguaylased eelkõige Liverpoolis suurepärase hooaja teinud Luis Suarezele (paremal). foto: reuters/scanpix

Vastuolulised tõrjed aitasid pikendada aastakümneid kestvat needust JALGPALL. Kolmapäeva hi-

lisõhtul said Hispaania jalgpallifännid tähistada järjekordset rahvusvahelist karikavõitu, kui Euroopa liiga finaalis alistas Sevilla penaltiseeria järel Lissaboni Benfica. Teatavasti saavad hispaanlased rõõmustada ka järgmise nädala laupäeval, kui Meistrite liiga finaalis kohtuvad Madridi Real ja Madridi Atletico. Samas tõi kolmapäevane kaotus Benficale meelde valusa mineviku ja taas räägitakse neid saatvast needusest. Kolmapäevases Euroopa liiga finaalis oli tablool 0:0 nii normaal- kui ka lisaaja järel ning võitja selgitati lõpuks penaltiseerias. 11 m karistuslöö-

kides oli osavam Sevilla, kes sai 4:2 võidu. Oscar Cardozo ja Rod rigo penaltite tõrjumisega tõusis Sevilla kangelaseks nende portugallasest väravavaht Beto (pildil). Samas pälvis tema tegutsemine ka palju kriitikat, nimelt ei suutnud ta penaltite ajal püsida väravajoonel, nagu reeglid ette näevad, vaid tõttas juba enne lööki sealt omajagu välja. «Kohtunike poolt suhtuti reeglitesse ülimalt vabameelselt. Kuigi Oscar Cardozo ja Rodrigo penaltid olid küllaltki kehvad, oli Beto tõrjeid tehes jõudnud väravajoonest juba üsna kaugele. Seega oleksid

need penaltid pidanud tulema kordamisele,» kirjutas Eurosport pärast mängu. «Küsimus... Mida jälgivad värava kõrval seisvad kaks kohtunikku? Väravavaht oli tõrje ajal väravast tunduvalt väljas,» pahandas ka näiteks Londoni Chelsea endine puurilukk Carlo Cudicini Twitteris. Kui kohtuniku otsusel jäid kõik sooritused jõusse ja võitjaks krooniti Sevilla, siis hakati taas meenutama Benfica klubi saatvat needust. Uhke ajalooga Lissaboni klubi krooniti tänapäevase Meistrite liiga eelkäija Meistrite karikasarja võitjaks nii 1961. kui ka

1962. aastal, kuid pärast seda on kõik muutunud. Uhke kaksikvõiduni tüüris Benfica omal ajal ungarijuudi päritolu Bela Guttmann, kes leidis seejärel, et aeg oleks tema töötasu tunduvalt suurendada. Kuna klubi sellega nõus ei olnud, lahkus juhendaja meeskonnast ja teatas samas, et järgneva saja aasta jooksul ei võida Benfica Euroopas ühtegi karikat. Levinud on ka versioon, mille järgi olevat Guttmann öelnud, et ilma temata ei õnnestu neil enam võitjaks tulla. Tavapäraselt võiks sellist asja võtta lihtsalt legendaarse juhendaja hooplemisena, kuid

reaalsus on olnud seejärel portugallaste jaoks karm. Benfica jõudis kohe järgmisel aastal taas Meistrite karikasarjas finaali, kuid kaotas seal AC Milanile. 1965 jäädi finaalis alla Milano Interile, 1968 Manchester Unitedile, 1988 PSV Eindhovenile ning 1990. aastal taas AC Milanile. Euroopa liiga finaalis on tulnud lisaks tänavusele aastale kaotus vastu võtta 1983. aastal Brüsseli Anderlechtilt ning mullu Londoni Chelsealt. Seega saavad Benfica fännid taas kiruda «Bela Guttmanni needust», kuna legendaarse juhendaja klubist lahkumise järel on kaotatud kõik kaheksa eurofinaali.

Loomulikult pole Benfica leer kõik need aastad istunud käed rüpes, vaid ette on võetud ka mitmesuguseid samme. Nii käis Lissaboni klubi legendaarne ründaja Eusebio 1990. aastal Viinis peetud finaali eel ka Guttmanni haual ja palus needuse murdmist. Toonane esikohamäng lõppes siiski AC Milani 1:0 võiduga. Sevilla võib samal ajal rõõmustada küllaltki edukate statistiliste näitajate üle. Nimelt on nad klubi ajaloos jõudnud kolmel korral eurosarjas finaali ja need kõik ka võitnud. Lisaks tänavusele aastale võidutseti Euroopa liigas ka 2006. ja 2007. aastal. Madis Kalvet

22 || REIS || POSTIMEES, 16. MAI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

KOHALIKU PILGUGA. Kanaari saarte püsielanikud kinnitavad, et rahvuste kohta käivad eelarvamused kipuvad tõeks

Tenerife turisti välimääraja: päevit merike teder er reporter

älismaale puhkusereisile minnes on lihtne mõelda, et võib end rahulikult vabaks lasta, sest keegi ei tunne meid niikuinii – ometigi kujundab iga turist oma riigi ja rahvuse mainet. Kanaari saartel, mis võtavad aastast aastasse vastu miljoneid turiste, oskavad kohalikud elanikud (kelleks võib peale põliselanike tinglikult nimetada ka juba aastaid seal elavaid teiste rahvuste esindajaid) maalida üpris täpse pildi turistist, sõltuvalt sellest, kas ta tuleb Venemaalt, Inglismaalt või Skandinaaviast. 15 aastat Tenerifel elanud belglanna Chantal Sohier ütleb, et püüab kõiki turiste kohelda nii, nagu ta sooviks, et suhtutaks temasse, kui ta puhkusel on. «Nad ei ole sidrunid, keda rahast tühjaks pigistada,» leiab ta. «Kui turist läheb õnnelikuna koju, tuleb ta võib-olla tagasi ja teeb tuttavate seas reklaami ka,» põhjendab ta. Kahjuks pole tema hinnangul kõigile siiski veel kohale jõudnud, et kui turistid Tenerifele ei tuleks, peaksid paljud inimesed banaanitoidul olema. Nii leidub ikka veel kohalike seas halvustavat suhtumist guiry’desse – nii kutsuvad püsielanikud turiste. Veel 30–40 aastat tagasi oli Sohier’ hinnangul palju guiry’de ärakasutamist, sest nad ei teadnud saarest suurt midagi. Näiteks vedasid taksojuhid turiste ühest punktist teise suure ringiga või võeti neilt kohvi eest topelttasu. «Nüüd on turistid tänu internetile väga teadlikud ja selliseid pettusi poleks enam võimalikki teha,» on Sohier rahul.

Tulus vene turist Kuuendat aastat Tenerifel elav eestlane Olavi Antons arvab, et tegelikult saavad kohalikud väga hästi aru turistide määratust mõjust Tenerife majandusele. «Hinnanguliselt 80 protsenti on ühel või teisel moel ikka seotud turismiga. Seega sallivad nad turiste päris hästi,» ütleb Antons. «Küll võib aeg-ajalt aru saada, et võõramaalaste saarele kolimist seejuures ei sallita sugugi võrreldaval määral,» lisab ta. Antons toob näiteks, et

töölevõtmisel on kohalik kogukond ja hõimlased alati eelisjärjekorras, hoolimata sellest, et nad ei pruugi viletsa kvalifikatsiooni või keeleoskuse tõttu tööga hakkama saada. Antonsi sõnul peavad Tenerifel kõik rahvuste kohta käivad eelarvamused paika: «Sakslased ongi kopikakoid ja tüütuseni põhjalikud – kohalike täisvastand. Prantslased saavad šoki, kui hotellis neid nende emakeeles teenindada ei suudeta jne.» «Viimaste aastate võlusõna on muidugi turisto ruso ehk venelane, kelle tarbimisvõime kasvab iga aastaga,» lausub Antons. Tema sõnul on venelane turismitööstusele taeva kingitus, sest vastandina vana Euroopa elanikule, kelle võime tarbida on mitu korda suurem, armastab venelane ennast reisil hellitada. «Kui viimane kriis algas, siis manitsesid britid ja sakslased juba lennukis lapsi, et seekord ei mingit kolme jäätist päevas – kriis on! Ei mingeid igaõhtuseid restoranides sumisemisi – kriis! See ei tähenda sugugi, et neil oleks raha vähem olnud kui eelmisel või üleeelmisel aastal – sugugi mitte –, aga eurooplane on kasin ja hirmul ja muretseb tuleviku pärast. Venelasel aga – muidugi mitte kõigil – on kuidagi teistest paremini teada, et elame vaid üks kord ja puhkus on selleks, et puhata,» räägib ta.

Belglanna Chantal Sohier on Tenerifel elanud juba 15 aastat.

Venelane on turismitööstusele taeva kingitus, sest vastandina vana Euroopa elanikule, armastab venelane ennast reisil hellitada. Nii ei tasu imestada, et tänaval kiputakse möödakäijaid lahkelt vene keeles kohvikusse või poodi kutsuma. Antons õiendab eestlastele pahameelt tekitavat eksiarvamust: «Kallid kaasmaalased, ärge pabistage, te ei näe venelase moodi välja. Aga sisseviskaja lihtsalt väga loodab, et äkki see valge inimene on ikkagi venelane ja lõpuks tuleb ja ostab ka midagi.» Venelased on tõesti ühed vähestest, kes ikka veel Tenerifelegi ostureisidele tulevad. «Nad saabusid lennujaama, näpu otsas vaid pisike kilekott. Pärast puhkust naasid kodumaale tavalise kohvriga,» räägib Sohier. Nad kulutavad raha rõiva- ja parfümeeriapoodides ning isegi elektroonikakauplustes. Näiteks üks ehtekaupluste kett on pannud käima eribussid, millega turiste hotelli-

de juurest tasuta poodi ja tagasi sõidutatakse. Nüüd käib Tenerifel aga puhkamas ka vaeseid vene inimesi, kes peatuvad täisteenusega kolmetärnihotellides, võtavad kõige odavama ekskursiooni ega kuluta selle jooksul mitte üht senti: ei joo peatuste ajal kohvi, ei soovi lõunapausigi, sest teavad, et pärast saavad hotellis tasuta süüa.

Kohalikega kokku ei puutu Tenerifet külastavate turistide erinevuse tagamaade mõistmiseks tuleb Antonsi sõnul vaadata, milline on eri rahvaste jaoks Tenerife tähendus. «Võibolla küll kahaneval määral, aga eestlase jaoks on Tenerife ikkagi eksootiline palmisaar kuskil kaugel Aafrika külje all. Kanaari saared olid kogu pika nõukaaja ju millegi kättesaamatu sümbol, mille poole õhata. Inglastele ja sakslastele aga on Tenerife suvilaks – mitte rohkemat. Nii saab juba naisterahva kandade järgi järeldada, kas tegu on ennast eksootikareisiks pediküürinud baltlase või idaeurooplasega või hoopis sakslase või Ühendkuningriigi alamaga, kes plätude sahinal sust lihtsalt mööda suvitab.» Tõepoolest on üha enam levinud, et Euroopa pensionärid pagevad igal aastal külma talve eest Kanaari saartele. Nii on tekkinud kohalikke inglise, itaalia või põhjamaade baarerestorane, mis keskenduvadki oma kaasmaalaste teenindamisele. «Briti pensionärid, kes elavad siin võib-olla juba 20 aastat, ei pruugi sõnagi hispaania keelt rääkida. Nad käivad briti baarides, briti kauplustes, neil on oma juuksurid ... nad ei puutu üldse kohalikega kokku,» räägib Sohier. «Mõnevõrra üllatav oli minu jaoks küll see täielik huvipuudus, isegi arrogantsus, mida siin puhkavad inglased ko-

haliku kultuuri ja pärandi vastu üles näitavad,» ütleb ka Antons. «Siin 20. aastat puhkav britt võib täitsa vabalt olla neitsilikus teadmatuses selle kohta, milline võrratu koht on Masca kuristik ja milline Teide vulkaan jalamilt välja näeb. Teda see lihtsalt ei huvita. Küll on ta aga kursis õllehindadega kogu ranniku baarides ühtekokku ja igaühes eraldi,» räägib Antons. «Muide, meie raamatupidaja, kes ise on Barcelonast, jutlustab teooriat, et just britid ja nende ekstremistlikult vähenõudlik maitse on süüdi selles, et nii paljudel olematu kvaliteediga (alates köögist ja lõpetades interjööriga) söögiasutustel on läbi aastate põhjust hommikuti oma võidunud lauad terrassile lükata. Ta võdistab sealjuures alati õlgu, kui selle jutu üles võtab – nagu käiks jutt tarakanidest või ämblikest,» nendib Antons. Sohier lisab samas, et viimasel ajal näidatakse siiski üles

üha enam huvi ka saare avastamise vastu, ilmselt tänu internetist nähtud kaunitele loodusfotodele. «Eesti turisti põhitunnus aga on päikesenälg. Et pilviseid päevi tuleb ka Tenerifel ette, siis pilve all hommikul tööle sõites võin ma mürki võtta, et vähemalt iga veerand tunni tagant astub mõni kaim läbi ja uurib, millal päike jälle välja tuleb. Ja alati nii lähebki. Ja kasvõi õhtuni. Kuni päike jälle väljas ja turistid ookeani kaldal või basseini ääres maoli on,» jutustab viiendat aastat Tenerifel ekskursioonibürood pidav Antons.

Eakad ja noored pidutsejad Ka belglanna Sohier’ jaoks on kõige keerulisemad turistid tema oma kaasmaalased. «Kui nad teavad, et ma olen belglane, püüavad nad saada minult korraga kogu informatsiooni kätte ega osta ekskursiooni, vaid rendivad auto, sest nii on odavam,» nendib ta.

Paljud turistid veedavad Tenerifel terve talve ning et nende elu mugavaks teha, pakutakse neile võimalikult palju kodust: nii on näiteks brittidele olemas nende oma poed, juuksurid, baarid. fotod: erakogu

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

osutuma.

tab, poodleb või pidutseb

Viis aastat Tenerifel elanud ja õppimise kõrvalt hotellis basseini vetelpäästjana töötanud Jose Ruibal Otero räägib, et septembrist juunini on enamik Tenerife külastajatest üle 50-aastased, seevastu suvekuudel käivad nooremad inimesed saarel odavalt pidutsemas. «Briti noorem generatsioon tuleb siia pidutsema. Nad joovad väga palju, põhjustades tülisid ja kaklusi, lõhkudes hotellide vara ning laamendades tänavatel,» räägib Otero. Ta lisab, et ka hotellist lahkudes on nende toad kõige räpasemad. Et Põhjamaade turistid on kõige puhtamad, ei pea ilmselt eestlastele ütlemagi. Mandri-Hispaaniast saabuvad turistid on nõudlikud.

«Nad ütlevad: see on Hispaania, nii et see on meie maa. Neil on kõrged ootused, nad ei jõua kokkusaamistele õigel ajal, nad on kehvad jootraha maksjad – jätavad heal juhul vaid punaseid penne,» räägib bussijuhina töötav Sohier. Suvel põgenevad hispaanlased Kanaaridele koduse kuumuse eest, sest Tenerifel õhutemperatuur enamasti üle 30 kraadi ei tõuse. Talviti täidavad kolmetärnihotellid saartele puhkama sõitvad eakad hispaanlased, kellele valitsus maksab toetust. «Siis pakutakse hotellis ainult Hispaania toitu, mis tähendab, et kõigele on lisatud küüslauku, kõigele,» naerab Sohier.

Otero sõnul on hispaanlane viisakas, kuid ei kuluta palju. Kõige hullem on tema sõnul aga kohalik Kanaaride turist, kes on sageli ülbe, kulutab küll raha, kuid eeldab selle eest väga palju. Muide, Tenerife turismitööstusele on suure põntsu pannud täisteenusega (allinclusive) hotellid, seal peatuvad külastajad restoranides või baarides raha eriti ei kuluta. Teine mõjutaja on odavlennufirmad. «Turistid ei osta enam kaasa ka suveniire, veini ega mojo-kastmeid, sest nad ei mahuta neid käsipagasisse ära,» tõdeb Sohier. Autor elab Tenerifel.

POSTIMEES, 16. MAI 2014 || REIS || 23

REIS

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

postimees, 16. mai 2014 || vaba aeg || 25

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

teater

Teater Vanemuine

Küünis

rahvusooper estonia

Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel. 744 0165. Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 t. enne etendust www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

BALLETTMEISTER

Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 16.05 kl 19

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Vello Pähn Osades: Oliver Kuusik, Kadri Kipper, René Soom, Pavlo Balakin, Janne Ševtšenko jt 18.05 kl 17

MEDEA

G. Schiavoni ballett Dirigent: Vello Pähn Osades: Luana Georg, Sergei Upkin, Eve Andre-Tuga, Andrus Laur jt 21.05 kl 19 Välja müüdud!

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Pirjo Püvi, Aare Saal, Maris Liloson, Urmas Põldma, Juuli Lill, Väino Puura jt 22.05 kl 19

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Priit Pius, Märt Pius, René Soom, Juuli Lill, Aare Saal jt

Talveaias

17.05 kl 10 ja 11.30 Välja müüdud!

KONTSERT KÕIGE PISEMATELE

Eesti Draamateater Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

SUUREs saalis 16.05 kl 19

Rahauputus

Michael Cooney Lav. Andrus Vaarik, osades Mait Malmsten, Tiit Sukk, Ain Lutsepp, Jan Uuspõld, Ivo Uukkivi, Maria Avdjushko, Kersti Kreismann jt. 17., 20., 27.05 kl 19

Tuhk ja akvaviit

Bengt Ahlfors Lav. Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus. 18., 23.05 kl 19

Leke

Jordi Galceran Lav. Hendrik Toompere jr, osades Merle Palmiste, Marta Laan, Jan Uuspõld, Sulev Teppart, Lauri Kaldoja.

Väikses saalis 16.05 kl 19

Vennas

Tõnu Õnnepalu Lav. Aleksander Eelmaa, osades Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson. 20., 21.05 kl 19

Varesele valu...

Mari-Liis Lill, Paavo Piik Lav. Mari-Liis Lill, Paavo Piik, osades Osades: Robert Annus, Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Piret Krumm, Ursula Ratasepp (Tallinna Linnateater), Britta Soll, Veiko Tubin (Tallinna Linnateater).

Tartu Sadamateatris 18.05 kl 19

Tund aega, et hinge minna Kristel Leesmend Lav. Kristel Leesmend, mängib Viire Valdma.

18.05 kl 16 Lisaetendus! Viimast korda!

MARY POPPINS

R.B.Shermani/R.M.Shermani/ G.Stilesi muusikal Peaosas Nele-Liis Vaiksoo 21.05 kl 19

THRILLER-Tribute to Michael Jackson

Kontsert-tantsuetendus Semy, Tanja Mihhailova, Gerli Padarjt., Noorkuu, Vanemuise balletiartistid, live-band 22.05 kl 19

THRILLER-Tribute to Michael Jackson

Pseudoajalooline põnevuslugu U. Vadi. Lav. A.Noormets. Osades: Ago Anderson, Indrek Taalmaa, Sten Karpov, Lauri Kink, Priit Loog, Tambet Seling, Liis Laigna, Triin Lepik, Kaili Viidas

Eesti Draamateatris 19.05 kl 19 Viimast korda Tallinnas!

ESIMESED SUUDLUSED

Armastuslugu J. Hanagan, Lav. Madis Kalmet. Osades: Piret Laurimaa, Sepo Seeman

Rakvere Teater Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Kontsert-tantsuetendus Semy, Tanja Mihhailova, Gerli Padarjt., Noorkuu, Vanemuise balletiartistid, live-band 24.05 kl 19

suur saal

A.L.Webberi muusikal Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas jt.

Uno Bossa

EVITA

Sadamateater 21.05 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD R. J. Walleri. Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt. 22.05 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD R. J. Walleri. Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

16.05 kl 19

Meie, mehed

(lav. Toomas Suuman) 17.05 kl 19

(lav. Hardi Volmer)

Väike saal 17.05 kl 19

Algused

(lav. Nils Riess)

Mina olin veel väikene (lav. Ivo Eensalu)

Meie, mehed

(lav. Toomas Suuman)

21., 22.05 kl 19

Kaasavaratu

(lav. Eili Neuhaus) 26.05 kl 19

Elu ja kuidas sellega toime tulla (lav. Üllar Saaremäe)

Piletid : Kloostri Aidast (E-R 9-19, L 12-19), Theatrumi kassast (T 12-17), Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889 theatrum@theatrum.ee

LOVESONG. ÜHE ARMASTUSE LUGU Abi Morgan Lavastaja Taago Tubin, Kunstnik Liisa Soolepp.

Vargamäe rehetares

19., 20., 21., 27., 28., 29., 30.05 kl 14 22., 23., 24., 29.05 kl 19 31.05 kl 19 Reserveeritud!

VANAD JA NOORED

Anton Hansen Tammsaare Dramatiseerinud Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

Endla Teater Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

suures saalis 16., 30.05 kl 19

TOPELTELU

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd. Osades: Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar 17.05 kl 19

VARES

Ajalooline müsteerium M. Kivastik, Lav. K. Komissarov. Osades: Indrek Taalmaa, Karin Tammaru, Triin Lepik, Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Priit Loog, Sepo Seeman, Ago Anderson jt

Solarise needus

Von Krahli Teatri kosmoseodüsseia Stanislaw Lemi romaani “Solaris” ainetel. Etendusel on vene- ja ingliskeelsed subtiitrid. Lavastaja: Marianne Kõrver Dramaturg: Taavi Eelmaa Osades: Taavi Eelmaa, Mari Abel, Ivo Reinok, Tõnis Niinemets

Tartu Uus Teater Lai 37 Tartu Piletid müügil Piletilevis uusteater.ee

Teater Must Kast NERO

Teater NO99

Ugala

Carlo Goldoni Lavastaja Vallo Kirs Kunstnik Jaanus Laagriküll.

16.05 kl 19

7.06 kl 19 Esietendus! 9., 10., 11., 12., 13., 14., 17., 18., 19., 20.06 kl 19

Jõhvi kontserdimaja 16.05 kl 19

HOOAJA LÕPPKONTSERT

Tallinna Kammerorkester Akiko Suwanai (viiul, Jaapan), dirigent Kristiina Poska Beethoven, MendelssohnBartholdy, Tüür

Vanemuise kontserdimaja 16.05 kl 19 Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja

HOOAJA LÕPPKONTSERT

kontserdid kloostri aidas 16.05 kl 20

Riho Sibul - otse Londonist Pilet 5-20.19.05 kl 17

VHK Muusikakooli abituriendi Sung Kyung Kimi kontsert (viiul). Sissepääs prii. 20.05 kl 17

«Võlukeeled»

Tereza Shmerlingi viiuliõpilaste kontsert. Sissepääs prii.

VAT Teater Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaalis 16., 20., 21., 22.05 kl 18 9., 10., 11.06 kl 18

’’Masohhisti pihtimus’’

R.Sikora. Lavastaja: Christian Römer. Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder

Rahvusraamatukogu Tornisaalis 17.05 kl 18 Reserveeritud esietendus

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 16., 17., 19., 20.05 kl 19

NO51 Mu naine vihastas 22., 23.05 kl 19

NO53 Kadunud sõbra juhtum 26.05 kl 19 Eelviimane etendus

26. lennu finaalnädal: NO59 samm lähemale

27.05 kl 19 Viimane etendus!

26. lennu finaalnädal: NO59 samm lähemale

17.05 kl 16

Eesti Interpreetide Liit Piletid Piletilevist ja kohapeal (4€ - 8€) www.interpreet.ee

Rapla muusikakool 21.05 kl 15

Mustpeade maja 22.05 kl 19 KAIJA LUKAS (viiul) & LEA LEITEN (klaver) Kavas: L. van Beethoven, R. Strauss

Eesti Pärimusmuusika Keskus www.folk.ee

17.05 kl 20

Kaasa tegev Ugala bänd

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA

20.05 kl 19

“Õhtu ilu”: PÄRT UUSBERGI AUTORIÕHTU Kammerkoor Head Ööd, Vend segakoor Huik! Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli keelpilliorkester Dirigendid Kaspar Mänd, Pärt Uusberg

Väravatorn 24.05 kl 16

Hortus Musicus “Now Is The Month Of Maying” kalendrilaulud keskajast barokini

Kadrioru loss 25.05 kl 18

Hortus Musicus “Püha Markuse vennaskond”

Valga Jaani kirik

26. lennu finaalnädal: NO63 Pedagoogiline poeem

Ansambel BOMBILLAZ Kaastegev Jaak Lutsoja (akordion)

Aida hooaja lõpupidu ZETOD

29.05 kl 19 Viimane etendus!

30.05 kl 19 Eelviimane etendus

“SUVÕ ALOSTUS SUURÕ MUNAMÄE PÄÄL”

Väravatorn

28.05 kl 19 Eelviimane etendus

26. lennu finaalnädal: NO57 Enesetapja

(Haanja) 30.05 kl 20 Vabaõhukontsert

Pärimusmuusika ait

Veneetsia koolkonna heliloojate looming (Gabrieli, Monteverdi, jt.)

26. lennu finaalnädal: NO57 Enesetapja

Suure Munamäe vaatetorn

Vanemuise Sümfooniaorkester dirigent Paul Mägi Dvořák, Bernstein

Niguliste

THEATRUM

väike saal

Noblessneri kvartalis, Jahtklubi II-korrusel

www.concert.ee

TÜVKA X lennu diplomilavastus autor Mati Unt lavastaja Lennart Peep

17.05 kl 17

KAHE ISANDA TEENER

Eesti Kontsert Piletid eelmüügis Piletilevis, Piletimaailmas ja Von Krahli Teatri kassas (Rataskaevu 10, iga päev kl 9-23) www.vonkrahl.ee

16., 17., 19., 20., 26., 27., 28., 29., 30.05 kl 13 26., 27., 28.05 kl 16

Vene Teatri suur saal

suur saal

kontsert

Palmse mõisa moonakatemaja

HOOAJA LÕPPKONTSERT

Ugala kassa on avatud E-L 12 - 19, tel 433 0777 ja pühapäeval üks tund enne etenduse algust.

Von Krahli Teater

26. lennu finaalnädal: NO63 Pedagoogiline poeem

Hortus Musicus “Ümber meiupuu” muusikat briti saartelt

19.05 kl 19

Ugala Teater

H. Hütt ja S. Põllu

31.05 kl 19 Viimane etendus!

16.05 kl 19 esietendus! 17., 24., 25.05 kl 19

Vanemuise kontserdimaja 16.05 kl 19

POP, mida sooviksin jagada

30.05 kl 19

Kontserdisari “Muusika Eestimaale” EESTI RAHVUSMEESKOOR Dirigent Andrus Siimon Kunileid, Thomson, Läte

Tallinna Linnamuuseum (Vene 17) 17.05 kl 15

Trubaduurid Linnamuuseumis

Esinevad Imbi Tarumi klavessiinitudengid Kavas A. Scarlatti, J. Haydn, G. P. Telemann jt Sissepääs muuseumipiletiga

Eesti Jazzliit Piletid kohapealt, Piletilevist ja Piletimaailmast. Info: www.jazz.ee

NO99 Jazzklubi 16.05 kl 22

Paul Daniel band

Kadrioru Kunstimuuseum info: www.lossimuusika.ee 18.05 kl 17

LOSSIMUUSIKA

AARE TAMMESALU, tšello Kavas Johann Sebastian Bachi süidid soolotšellole

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

G. Harangozó lasteballett T. Kocsaki muusikale Dirigent: Jüri Alperten Osades: Heidi Kopti, Aleksandr Kanapljov, Galina Rohumaa jt 17.05 kl 19 Välja müüdud!

suur maja

16.05 kl 19 Viimane etendus!

19., 23.05 kl 18 5.06 kl 18.30

26 || kuulutused || postimees, 16. mai 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Su tugev elutahe lõpuks väsis ja kevadtuultes murdus elupuu ...

Sul raha on ja mõistust jagub, tervis hea ja täis on magu. Seksikas ja muidu kobe, töö asjadega nobe!

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa

Põlist elvakat, armastatud perearsti dr.

Signe Ustavit õnnitlevad juubeli puhul vend Peeter laste ja peredega ning muud tänulikud patsiendid.

22. IX 1925 – 14. V 2014

Leinavad lesk ja lapsed peredega. Ärasaatmine 18. skp. kell 14 Tartu Pauluse kalmistu kabelis.

Tütar ja poeg peredega. Ärasaatmine 18. skp. kell 15 Elva surnuaia kabelis.

Ostan Langebrauni portselanist pisiesemeid. Maksan 50 €/tk). Tel 5558 8070.

Sinu südame viimane tukse sulges jäädavalt siinilma ukse. Lõppenud kõik valud, vaevad, tähekene süttib taevas.

Mai Teder

13. IX 1930 – 10. V 2014

Malev Rääk

Leinavad lapsed peredega. Ärasaatmine 19. skp. kell 15.30 Pärnamäe krematooriumis.

Leinavad õde Juta, Merike ja Aivo perega.

Ostan erinevaid spordimärke, maksan parema hinna. Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217.

Kõikjal jälgi su töödest ja tegudest, mida loonud sa aastate reas. Elad edasi meeltes ja mõtetes, oled alati meie seas.

Linda Visnapuu

Tuul puude ladvas liigub, me vaikses leinas langetame pea.

On vaikus ja rahu sinuga, kustumatu mälestus meiega.

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis abikaasa, ema, vanaema ja vanavanaema

Endel Järve

Helvi Hansing

16. V 1914 – 13. II 1993

18. V 1933 – 14. V 2014

100. sünniaastapäeval mälestavad poeg ja tütar peredega.

Leinavad omaksed. Hüvastijätt 17. skp. kell 10 Tartu krematooriumi suures saalis.

Kallist onu mälestavad Riina ja Ruth peredega. Sügav kaastunne omastele.

Ostan erinevaid koolimärke, maksan parema hinna. Kadaka tee 36, Tallinn. Tel 655 0040.

Ilmar Lauritsat Siiras kaastunne Noorale ja lastele peredega. Küllike, Lembi ja Jaan peredega

Hooldusniidukid, postipuurid jne. Valmistatud USAs. Tel 5552 0666. www.abefarmer.ee

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min. Katuste pesu. Tel 5638 8994.

Kvaliteetne saunade ehitus, plaatimine ja puutööd. www.insauna.ee Lillemüüjale Tartus. Tel 528 6462. Tööjuht (teed, platsid, trassid) ootab tööpakkumist. Tel 527 6722. Vajame suveks klienditeenindajaid Tea & Coffee Centre kauplustesse Tallinnas ja Pärnus. Töö graafiku alusel. Väljaõpe kohapeal. CV saata tee@polarest.ee Võtame tööle kogemustega tänavakivide paigaldajaid. Kiire! Boston Project OÜ, e-post: info@ boston.ee. Tel +372 524 8614.

ADR-, veoauto- ja taksojuhi ametikoolitused Tallinnas ja Tartus. Tel 507 8230. www.sõiduõppe.ee

Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis ema ja vanaema

21. XI 1938 – 14. V 2014

Head rattad, hea remont ... headele inimestele. Kurmo Rattaäri, Tartu, Viljandi mnt 48, tel 518 3659.

Professionaalne müürsepp ootab pakkumisi. Tel 5833 2491.

Kevadtuultega läksid sa teele, hell mälestus sinust jääb igavest meelde.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis vend ja onu

Firma võtab üürile korteri Tallinnas. Ametlik üür. Tee pakkumine tel 5666 6137, info@besthaldus.ee

Dekoratiivkivide müük. Toimetame kauba üle Eesti. www. saunapoint.ee. Tel 5375 7000.

Ilse Kulla

18. VIII 1934 – 15. V 2014

Mälestame kurbuses kallist

Müüa otse omanikult heas korras 2-toal soe läbi maja rõduga korter 52,4 m² Lasnamäe lõpus 5-korruselises majas 4. korrusel. Tel +358 445 776 964, sirje.mail@ mail.ee. Maakleritel mitte tülitada.

Teatame, et on lahkunud meie kallis

Endel Järve

Krista Känd 39 Palju õnne! Sõbrad

Kord kõik leiavad oma taeva pealpool pilvi, valu ja vaeva

OSTAB METSAKINNISTUID Tel 50 72 544

Ostame ja hooldame teie metsa väga hea hinnaga! www.laaneteed.ee Info@laaneteed.ee tel 5682 2425

Elsa Aunison Siiras kaastunne Priidule perega ema, vanaema ja ämma surma puhul. Siigi ja Ravo

Hüvasti, kallis sõber!

Signe Harjo Sügav kaastunne lähedastele. Kaja, Piret, Terje, Ruth

Jaan Harkmann Siiras kaastunne Janarile isa surma puhul. Võnnu keskkooli VIII klass ja klassijuhataja

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud kallis isa, vanaisa, vanavanaisa ja abikaasa

Hans Paal

12. I 1942 – 13. V 2014

Omaksed

Jaanus Kiiver Mälestame. Kaido ja Tarmo

Avaldame sügavat kaastunnet Rasmusele vanematega venna ja poja

Anders Klaaseni kaotuse puhul. GAG IIIa klassijuhataja, lapsed ja lapsevanemad Unustamatut

Ella Kuusikut 18. V 1914 – 4. VI 2004

Olid see, keda alati oodati, kelle juures oli ikka soe. Kellele miski polnud liig raske, kelle käsi oli alati toeks.

Anu Palk

23. III 1939 – 12. V 2014

Avaldame kaastunnet Piretile ema kaotuse puhul. Perekonnad Rämmeld, Kukk, Lodeikina, Silbek, Kuijstermans

Avaldame kaastunnet omastele

Ilmar Lauritsa surma puhul. Mart perega

Sügav kaastunne kõigile lähedastele

Ilmar Lauritsa surma puhul. Ilme, Peep ja Aivar

Mälestame kauaaegset Luunja sovhoosi direktorit

Ilmar Lauritsat

mälestavad 100. sünniaastapäeval armastuse ja tänutundega vend, lapsed, lapselapsed ning lapselapselapsed.

Avaldame kaastunnet lesele ja lähedastele. Pilka ja Kõivu küla elanikud

Südamlik kaastunne Aivele abikaasa

Maga vaikselt, puhka rahus ...

Jaan Harkmanni

Leida-Rosiine Kübar

Mälestame kauaaegset Luunja Vallavolikogu liiget ja korrakaitsekomisjoni esimeest

kaotuse puhul. Kursusekaaslased ja kursusejuhendaja kursuselt MKo14

Avaldame kaastunnet lähedastele

Südamlik kaastunne Matile kalli ema surma puhul. Virve, Ino ja Väino peredega

Südamlik kaastunne Annele kalli isa

Ilmar Lauritsat

Südamlik kaastunne omastele. Luunja Vallavolikogu Luunja Vallavalitsus

Leo Lentso

Sinust mälestus me hinges elab. Sinu hääl veel kõrvus kõlab … Teatame kurbusega, et lahkus meie armas abikaasa, isa ja vanaisa

Priit Roostfeldt 28. IV 1939 – 13. V 2014

Ärasaatmine 17. skp. kell 14 Tallinnas Liiva kalmistul.

Avaldame sügavat kaastunnet Janek Vinogradovile isa

Vello Reieli surma puhul. Aktsiaselts Kane Metall

Mälestame kallist

Jüri Reismanni 3. IV 1940 – 13. V 2014

ja avaldame südamlikku kaastunnet Evale ja Markole kalli abikaasa ja isa surma puhul. Terje perega

Hugo Sepp

22. XII 1923 – 10. V 2014

Südamlik kaastunne Eevile abikaasa surma puhul. Mare, Peeter, Annemari, Paul, Aleksander ja Alari pere

Asta Sibbol Mälestame Tartu Rukkilille lasteaia esimest juhatajat. Avaldame kaastunnet lähedastele. Rukkilille lasteaia pere

Eevi Sikk

lahkumise puhul. Sõbrad Väägvere külakapellist

Avaldame kaastunnet Ene Lukka-Jegikjanile poegadega isa ja vanaisa kaotuse puhul. Perekond Lukka

Sügav kaastunne Kaiele ema surma puhul. Janek, Taivi ja Silvi

Sinu viimane südametukse sulges selle ilma ukse.

Kõik ühiselt käidud teed, vaid mälestuseks on saanud need ...

Südamlik kaastunne Jürile kalli isa

Ilu, mis su käed on loonud, mälestuseks sinust meile jääb.

Jaanus Kiiver

Kalju Laine

Jaan Lintsi

Kristine Helemaa lahkumise puhul. Eesti Perearstide Selts

Mälestame sõpra. Kaastunne lähedastele ja lastele. Meeli, Madis, Katrin, Jüri, Ruth, Mati, Toomas

Kalju Laine

1924–2014

Kaastunne kõigile omastele. Linda

Südamlik kaastunne abikaasale, lastele ja lastelastele. Ene perega

Juta Pihel

Tunneme kaasa õppejõud Margit Luigale isa

(Räim) 28. XI 1923 – 12. V 2014

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Avaldame sügavat kaastunnet Linnu Laastikule ema surma puhul. Kolleegid Baltic Restaurants Estonia AS-ist

surma puhul. Töökaaslased Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist

Artur Rakkelt

Sügav kaastunne Andresele perega kalli

Leinavad Ruth ja Krista perega. Ärasaatmine 17. skp. kell 13 Rakvere leinamajas Kunderi tn 6. Palume pärgi mitte tuua.

Helja Tuvi

26. VII 1926 – 10. V 2014

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Maarja Simovart

kaotuse puhul. AS Andmevara

Jaan Susi

surma puhul. Jaak, Vahur, Rein, Alvar peredega

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Põhimõttekindlus on praegu sinu suurim trump. Jääd endale kindlaks ka siis, kui maapind jalge all põleb. Hiljem näed, et otsustasid õigesti.

SÕNN Praegu ei ole aeg oma varasematest üleelamistest rääkida, sest neid võidakse kasutada sinu vastu. Tasakaalukuse ja tarkusega elad kõik üle. KAKSIKUD Oled printsipiaalne ja tasakaalukas ning liigud ametiredelil selle tõttu üsna kiiresti edasi. Lisaks tööle areneb sinu eraelus miski väga tormiliselt.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 16. MAI 2014 || VARIA || 27

8 ì 6 5 à

KAALUD Näitad oma eksimatut intuitsiooni. Sinu sisemine harmooniatase määrab ära, millised on saavutused. Kui oled pisut närviline, on tulemused kehvemad.

à à

3 2

ERNIE

1 a

Miroslav Havel – Československý šach, 1955 Matt kolme käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Ved8!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT TESTID NÄITASID, ET ORANŽE NUPPE KLIKITAKSE 13% ROHKEM KUI ROHELISI.

SEEGA VÕIB AMETLIKULT ÖELDA, ET MINU VIIMANE USK INIMKONDA ON KADUNUD.

VÕTA ROHELINE, SEE ON ILUSAM.

OKEI. SEE VABASTAB MIND MÕTLEMISE TÜRANNIAST.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Igat liiki tõusikud ajavad sind lihtsalt naerma. Kuid inimloomaaed on väga suur ja kirju ning igaühel on mingi kummaline kiiks, mis paistab huvitavana.

1. Enamasti eristatakse selle taime sorte nende päritolu järgi. Euroopas on levinuim Sri Lanka ehk Tseiloni sort, Eestis Vietnami ja Indoneesia sordid. Üsna ebatavalise välimusega on Hiina sort. Millest on jutt? 2. Millisel spordialal kasutatakse valgeid ja siniseid hoiatuskaarte? Valge kaardi saanud sportlane eemaldatakse viieks minutiks, sinise kaardi saanu kümneks minutiks. 3. «Võidelda või mitte võidelda – selles seisneb dilemma. Mis oleks üllam – südames taluda see alandus, mille kaotus tooks, või, tõstes kilbile elu, viimne uni vastu võtta? Heidelda, võidelda – muud midagi, sest nõnda pääseteed otsides kaoks sarvik, põrgu, ja juudas, kes meie üle võimust tahavad võtta. Siis tuleks paradiis, mida igavesti ihkan! Vabadus ... ELU. Jah, elu ... Ent mis on ta hind?» Kelle monoloog? 4. Rimi kontserni kuuluvad odavmüügikauplused Eestis on tuntud nime Säästumarket all. Mis nime kannab Säästumarketi sõsar Lätis? 5. Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärgi kavaler Antti Juhani Herlin on Soome rikkaim mees. Tegemist on tippjuhiga. Mis firmat juhib Herlin? Vastused: 1. Kaneel. 2. Jääpall. 3. Andrese monoloog (A. H. Tammsaare «Tõde ja õigus»). 4. Supernetto. 5. KONE, lifte ja eskalaatoreid tootev ning hooldav ettevõte.

AMBUR Oled leebe ja visa, sest tunned, et see on praeguses olukorras õige. Organiseerid oma tegemisi õigel ajal. Samuti oled vajadusel väga vastupidav. KALJUKITS Elad mingis mõttes väljaspool tänast päeva. Peenetundelisus aitab sinu teele sellest tekkinud takistustega lihtsalt hakkama saada. Tunnetad kohe, mis on viltu.

LÕVI

NEITSI Oled töökas ja punktuaalne, kuna pead midagi tõestama. Ebaõnn sind ei heiduta, sest tead, et õnn on sinu enda kätes. Oled teatud mõttes magnetiline.

à â

VÄHK Maailm võib praegu tunduda julm ja selle tõttu keskendud sisemisele harmooniale. Välisele vägivallale ja väiklusele sa lihtsalt ei reageeri. Võid jätta kinnise ja eemalviibiva mulje, kuid tegelikult oled võimeline kaaslase ripsmekarvad üle lugema. Kellelgi ei ole vaja teada, mis toimub sinu sisemuses.

SUDOKU www.sudoku.ee

AKNE

VEEVALAJA Hingeline või materiaalne? Praegu ei ole võimalik neid kahte kokku viia. Pead tegema valiku, kuhu suunduda ja kuhu suunata oma energia. KALAD Oma mõistatuslikkuse ja romantilisusega köidad paljusid inimesi. Ka neid, kes ei pruugi olla just kõige puhtamate mõtetega. Ole valvel, sest sinu lähikonnas võib paar sellist olla.

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

VALDO JAHILO ANEKDOODID Naiskodanik ruttab varajasel hommikutunnil vabrikusse tööle. Vabriku prügihunnikul näeb ta vedelemas töömeest, kes on eelmisel päeval kõvasti pidutsenud ja nüüd seal oma peatäit välja puhkab. «Kuulge, mutid, mis te siin teinud olete?» pöördub naine oma töökaaslaste poole. «Sellise mehe olete prügi hulka visanud! Niisugusega oleks veel isegi elada võinud!» ••• Kolm meest on metsatööl. Hommikul teatab esimene: «Eile öösel varastati naabertalust lammas.» Lõuna ajal küsib teine: «Kas see oli päss või utt?» Õhtul töölt koju minnes ütleb kolmas: «Päev läbi ainult see lambajutt. Kui homme veel nii palju lobisete, siis ma teiega enam metsa ei tule.»

Eelmise ristsõna õige vastus on ELURAAMAT

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

28 || TÄNA || POSTIMEES, 16. MAI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: ESTER, ESTA, ESTE, ESTI Kristin-Mari Looveer 67, arhitekt Arvo Saar 65, muusikaja muuseumitegelane POSTIMEES Jüri Tamverk 60, helilooja ja pianist ÕNNITLEB: Jevgeni Nurmla 55, mälumängur Maarek Järvsoo 38, Tanel Tammet 49, arvutiteadlane ja poliitik leviosakonna Indrek Treufeldt (pildil) 45, teleajakirjanik levidirektor Pääru Oja 25, näitleja

Rahvusarhiiv avastas Pärnu Postimehe veebilehel avaldatud galeriist, et laupäeval Pärnu Kesklinna silla kõrval toimunud kirbuturul pakuti müügiks Vaimastvere vallavalitsuse 1931. aasta toimikut. «Palume, et 11. mail müügil olnud arhivaali(de) valdaja võtaks ühendust rahvusarhiivi nõuniku Hanno Varesega telefonil 738 7540 või hanno.vares@ra.ee,» teatas rahvusarhiivi infojuht. «Soovime juhtida tähelepanu arhiiviseaduse põhimõttele, et avaliku ülesande täitmise käigus loodud arhivaalid peavad olema üle antud rahvusarhiivile ja neid ei saa müüa eraisikutele.» Pärnu Postimees

Olustveres võistlevad täna tippsekretärid Viljandimaal Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis on täna üle-eestiline sekretäride kutsevõistlus «Tippsekretär», kus oma oskused ja teadmised panevad proovile sekretäritöö õpilased kogu Eestist. Võistlejad näitavad oma oskusi ja teadmisi dokumendihalduses, arvutitöös ja eesti keeles ning protokolli, etiketi ja kultuuri laitmatus tundmises. Mõõtu võtavad kutseõppurid Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolist, Pärnumaa kutsehariduskeskusest, Tartu kutsehariduskeskusest, Lääne-Viru rakenduskõrgkoolist ja Tallinna majanduskoolist. Sakala

EUROOPA

Soe hiilib lähemale

TALLINN +14

KÄRDLA +12 HAAPSALU +13

eva-maria sula ula

ilmateenistuse sünoptik optik

NARVA +15

RAKVERE +15

PAIDE +16

Ilma on kujundamas kõrgrõhuala, mis jääb siia ka nädalavahetuseks. Tänane päev TARTU algas külmavõitu õhus PÄRNU VILJANDI +16 +16 mitmel pool küll miinus+17 KURESSAARE kraadidega, kuid ühes päi+10 kesega kerkis ka termomeetrinäit. Õhuvool pöördub kagusse ja hakkab suvist soojust VÕRU meile lähemale kandma. NädalaVALGA +17 +17 lõpp tuleb päikeseline ja õhutemperatuur kerkib üle 20 kraadi. Täna on vähese või vahelduva KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS pilvisusega olulise sajuta ilm. PuLaupäev, 17.05 Pühapäev, 18.05 Esmaspäev, 19.05 hub muutliku suunaga tuul 1–7 Tallinn +2/+18 +4/+20 +11/+23 m/s. Õhusooja on 12–17 kraadi, Tartu +2/+19 +8/+23 +13/+28 rannikul paiguti 10 kraadi. Narva +2/+19 +4/+23 +10/+29 Pärnu +3/+19 +6/+22 +11/+26 Kuressaare +5/+14 +8/+16 +9/+24

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Rahvusarhiiv otsib kirbuturul pakutud arhivaali valdajat

HOMME POSTIMEHES:

SUHETEKÜLG VAHENDAB, KUIDAS TÖÖTUKASSA ABIGA ETTEVÕTJAKS SAADA.

1–7 m/s

foto: ants liigus / pärnu postimees

VIIMANE VEERG

VAHENDAB SÕNAS JA PILDIS PRINTS HARRY VISIITI EESTISSE.

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.46 4.45 4.57

loojub 21.51 21.35 21.56

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +28,1 kraadi (1975) –2,4 kraadi (1954) Tartus +27,4 kraadi (1975) –4,9 kraadi (1935)

KUUFAASID 14. mai 22.16 21. mai 15.59 28. mai 21.40 5. juuni 23.39

TELE- JA RAADIOKAVAD • REEDE, 16. MAI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Holby City haigla: Hullumeelne maailm 09 55 Terevisioon* 11 55 MI* 12 30 Kahekõne* 55 Valimisstuudio (subtiitritega)* 14 25 Kapital* 15 00 Ela sajaga (Eesti 2013)* 30 Riigimehed: Võim või võrdsus?* 16 00 Holby City haigla* 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 (Eesti 2011) 40 Minuscule (Prantsuse 2011) 45 Kodused mehed, 4/10: Viktoriin (Austraalia 2012) 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 35 Mõistlik või mõttetu 20 05 Kallima naeratus (ETV 1997). Telelavastus 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Härra Morgani viimane armastus (Belgia-PrantsuseSaksa-USA 2013). Romantiline draama 23 35 Pealtnägija* 00 20 Pärandus, 7/10 (Taani 2014)* 01 15 Ringvaade* 50 Kodused mehed, 4/10: Viktoriin* 02 39 ERR uudised

07 10 Lastesaated 08 30 Kloostrite kutse, 1/5 (Soome 2007)* 09 00 Ringvaade* 10 05 Smallville: Vaist* 50 Mehed, kes ujuvad (Inglise 2010)* 11 48 ERR uudised 16 00 Seitsmes pitser (Rootsi 1957). Fantaasiadraama 17 35 Näite mäng: Commedia dell’arte* 18 00 Väikese Muti seiklused: Väike Mutt hakkas filmitäheks 30 Lastetuba: Meisterdame Mariga. Nuku võrkkiik 40 Hiirelabor: Sukelduv aardeotsija 45 Mukk ja Tšavapa: Väikesed kalad kasvavad suureks 19 00 Must ja valge koer 05 Indiaanipoiss Yakari: Rõõmusuled 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 20 00 Valimisstuudio (vene keeles) 21 30 Keeluaja kuningas: Mõistus pähe (USA 2011)* 22 25 Keelatud kunsti kõrb (USA 2010)* 23 15 AD 1790, 5/10: Patu palk on surm* 00 15 BFM esitleb. lyhikas: Näita mulle häält* 50 Eesti TOP 7* 01 39 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 55 Timon ja Pumba: Lollidesaar. Klipironijad. Joonissari 07 20 Delfiin Flipper: Neptuni needus 50 Kass Oggy ja kurjad prussakad 08 00 Reporter* 09 00 Süütu süüdlane, 137/158* 10 00 Manhattani tuhkatriinu, 138/163* 11 00 Kodus ja võõrsil, 5758 30 Laula mu laulu* 13 00 Kodutunne* 14 00 Lindprii: Anna ja võta 55 Punased roosid, 757/800 16 00 Küladetektiivid 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 139/163 18 00 Süütu süüdlane, 138/158 19 00 Reporter 20 00 Kuldvillak 35 Galileo 21 30 Nädalalõpp Kanal 2ga 23 00 Muusika ja sõnad (Music and Lyrics, USA 2007). R: Marc Lawrence. O: Scott Porter, Drew Barrymore, Hugh Grant. Romantiline komöödia 01 05 Prohvet (USA 2007)*. Ulmepõnevik 02 40 Reporter* 03 30 Chuck: Chuck vs rõdu* 04 10 Küladetektiivid* 55 Galileo*

TV3

06 15 Joonissarjad 08 00 Marina ja kapten, 116* 09 00 Kirgede torm, 1903* 10 05 Vaprad ja ilusad, 6727* 35 Top Shop 55 Reisijaht 11 25 Kodumäng* 55 Kättemaksukontor 11, 12: Võrrand kahe tundmatuga, 2* 12 55 Selgeltnägijate tuleproov* 14 25 Seitsmes taevas 8, 17: Kaks pulma, kihlus ja matus 15 25 Vaprad ja ilusad, 6728 55 Marina ja kapten, 117 16 55 Kirgede torm, 1904 18 00 Suletud uste taga 2, 10: Ema on varas 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Me armastame Eestit 21 30 KINO3: Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst (USA 2006). Seikluspõnevik 00 30 Hawaii 5-0 3, 11: Kaitsja 01 30 Riddicki kroonikad: Kottpime (AustraaliaUSA 2000). Märul 03 35 Võimalik vaid Venemaal* 04 00 Kodumäng* 25 Reisijaht* 50 Seitsmesed uudised

Amsterdam Ateena Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Edinburgh Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 73/163 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid 09 15 Emmerdale, 184* 45 Küladetektiivid, 180: Mitte keegi ei näinud 10 45 Südametukse, 63 11 45 Top Shop 12 00 Doktor Oz* 13 00 Pan Am: Suunaga itta 14 00 Piinlikud kehad* 15 00 Kolm naist paadis* 30 Süües seksikaks, 11/13: Myra* 16 00 Mehi jalaga segada: Kodu, arestitud kodu 17 00 Ellen 18 00 Doktor Oz: Saladused, mida supermarketid ei taha teile avaldada 19 00 Kodus ja võõrsil, 5759 30 Emmerdale, 185/289 20 00 Kodutunne 21 00 See on keeruline (USA 2009). Komöödia 22 50 Otsides ja leides 23 50 Reporter 00 45 Ellen* 01 40 Kokakool 02 30 Kokakool 03 20 Südametukse, 63* 04 05 Staariminutid: Halle Berry; Denzel Washington; Tobey Maguire 20 Klikitähed: Vanad ja noored 45 Reporter*

06 30 Guinness World Records – pööraseimad rekordid* 07 00 Reporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 85/167: Lasteäri* 09 20 Conan, 239/483: Martin Short, Jessica Pare, Kelis* 10 10 Näljased meremehed* 11 05 Jututuba 14 05 Pöörased spordiklipid 14 30 Chuck, 59* 15 20 Komissar Rex, 86/167: Üle noatera 16 15 Näljased meremehed 17 15 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Kenya 18 10 Chuck, 60: Chuck vs. õuduste vahekäik 19 00 Tuvikesed: Armastatud sohva*; Kallis, ma lasin end õhku* 20 00 Motoreporteri Musta mere tuur, 2/2 30 Galileo 21 00 Kaks ja pool meest: Ma ainult magasin kommuga* 30 Maksimaalne risk (USA 1996). Põnevusmärul 23 30 Illusioonimeistrid, 1/13. Uus! 00 25 Kaks ja pool meest 50 Tuvikesed: Kui roheline oli mu õun; Sõbrapäeva veresaun 01 40 Südamelt ära, 2 05 00 Postimees.ee

06 08 09 10

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Heeroldi jutud 2/4* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 39/142* 45 Dr Vassiljevi terviseminutid* 10 00 112* 30 Täna. Uudised* 11 00 10 aastat Tallinna päevi (2011)*. Dokfilm 45 TeleTallinn Valgas* 13 15 Pillimeeste klubi laulud 2014* 14 15 Kinnisvaraveeb 16 20 Koolitants 2014, 16/19* 17 15 Dr Vassiljevi terviseminutid* 30 112* 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 40/142 19 00 Täna. Uudised 15 Oma valitsus 20 00 Täna. Uudised 30 Europarlamendi valimised 2014 21 00 Kas tohib? Enn Eesmaa* 30 Tõdemusi Eesti majandusest 1/3* 22 00 Lumekuninganna (Eesti 2010). Mängufilm 23 35 Täna. Uudised* 00 05 Oma valitsus* 50 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Andres Ammas 09 45 Miniturniir 10 05 Huvitaja. Madis Kimmel 11 30 Me tuleme merest, V 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Kaja Kärner 14 05 Euroopa valib. Andrus Ansip (Reformierakond). Saatejuhid Arp Müller ja. Lauri Varik. 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Loomaaia lood. Hiina alligaator. Mati Kaal, Haldi NormetSaarna 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Jaan Elgula 17 05 Kihnukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Miniturniir* 19 05 Euroopa valib*. 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Mulle meeldib see muusika. Arno Tamm 22 05 Sport 30 Me tuleme merest* 23 03 KÖP. Helihoidis aastast 2004. Pisarate pood. Kaja Kärner 00 05 Kihnukeelsed uudised* 30 Aiatark* 01 00 Huvitaja* 02 30 Öömuusika

11 13 14 15 16 17 18 19

21 23 00

03 04 05

00 Power Hit Radio 30 Uudised 30 Kodu keset linna* 00 Kutsuge Cobra 11 1, 39: Kütus* 00 Itaalia rööv (USA 2003)*. Põnevik* 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 00 Kutsuge Cobra 11* 00 Kälimehed 4, 1 00 Kutsuge Cobra 11 1, 40: Tappev koorem 00 A-Rühm 3, 25 00 Perepea 4,8* 30 Simpsonid 23, 11: D’oh-võrgustik* 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 2, 11-12: Lily pani jõulud pihta; Esimest korda New Yorgis 00 Perepea 4, 9 30 Simpsonid 23, 12: Laualapi uskumatu teekond 00 Ulakad vanurid 30 Jackass 3,5 (USA 2011). Komöödia 15 Puhkus Mehhikos 2, 16 15 Puhkus Mehhikos: ekstra 2, 16 30 Kuidas ma kohtasin teie ema 2, 11-12: Lily pani jõulud pihta*; Esimest korda New Yorgis* 20 Jäähoki maailmameistrivõistlused. Kohtuvad: Soome – Šveits 25 Power Hit Radio 30 Kodu keset linna* 00 Uudised 50 Uudistemagasin

+17 +20 +14 +17 +13 +14 +17 +17 +18 +18 +16 +10 +25 +13 +22 +13 +19 +25 +16 +18 +19 +18 +18 +14 +13 6 +18 +20 +14 +19 +13 +12 +17 +12 +37 +20 +28 +35 +18 +31 +32 +32 +21 +29 +26 +23

07 10 Klassikahommik. Pille Olde 09 30 Jutujärg. Käkimäe kägu. Juhan Liiv “Käkimäe kägu”. Katkendeid loeb Ants Ander. Helisalvestatud 1978. 10 05 Muusikatuba. Nele-Eva Steinfeld. Muusikatoimetaja valik sündmusi ja helindeid. 11 05 Quo vadis? Markus Järvi. Arutelusaade ühiskonna ja poliitika teemadel 12 02 Delta. Liina Vainumetsa 15 15 Amadeus + 16 05 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Täna kontserdisaalis. Paul Mägi Vanemuise Sümfoonikute ja Vanemuise kontserdimaja hooaja lõppkontsert. Mängib Vanemuise Sümfooniaorkester, dirigent Paul Mägi. Uppsala Kammerorkestri heliloomingukonkursi võiduteos, Leonard Bernstein – Sümfoonilised tantsud muusikalist “West Side Story”, Antonin Dvorak – Sümfoonia nr 8 G-duur. 21 00 Tantsutund 22 05 Fantaasia. Ivo Heinloo 00 05 Nokturn