Postimehe paberleht 16 08 2014 by Postimees

MEDALIJOOKS!

TÕKKEJOOKSJA RASMUS MÄGI VÕITIS ZÜRICHIS TOIMUNUD EM-IL SPORT LK 12 HÕBEMEDALI.

TUNTUD MAITSED

CURLY STRINGS – ja maailm heliseb!

Eestlased jäätisetööstuse uuendustega kaasa ei lähe, vaid on läbi aastate truuks jäänud paarile kindlale maitsele.

Arteris veel: Doonorivere keeruline teekond Kanuuga Lätimaa jõgesid vallutamas

MAJANDUS LK 7

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee

Ajakirjanik

AARNE MÄE: Ja mis lasteaiast teie olete? Tapa Pisipõnn! ARVAMUS LK 11

LAUPÄEV, 16. AUGUST 2014 • NR 190 (7181) • HIND 2 € • TIRAAŽ 56 025 • 201 000 LUGEJAT • 48 LEHEKÜLGE

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 16. AUGUST 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Kaks ei jää kolmandata

hanneli rudi

Iga Arvamusfestival jätab avalikku dialoogi uue kultuurikihi

Sel suvel oli mul vaja sõita Rootsi väikelinnast Landskronast Taani pealinna. Rootsis ostetud rongipiletiga ei saanud ma sõita mitte ainult kahte riiki ühendaval liinil, vaid see kehtis ka Kopenhaageni kohalikus rongis. Ainus tingimus oli, et rongi peale tuli minna tunni aja jooksul pärast pileti ostmist. Kuigi tegu on kahe erineva riigi ja täiesti erinevate rahaühikutega, on seal suudetud ühistransport nii integreerida, et seda oleks võimalikult mugav kasutada, ja seda ka tehakse. Üsna arvukalt rootslasi sõidab iga päev üle Öresundi lahe teise riiki tööle. Eestis kõlab see otsekui kirjeldus ulmefilmist, sest meil ei suudeta ühes riigiski omavahel asju koos toimima panna. Pealinnas on küll ühistransport tasuta, aga arvukad linnapiirist veidi maad väljaspool töötavad Tallinna maksumaksjad peavad ise vaatama, kuidas kohale saavad, sest ühtset liinivõrku pole. Lihtsam pole ka linnatagustest uusasumitest Tallinna tööle pääsemine. Meil on mitu infosüsteemi ühissõidukite väljumiste kohta, aga ühes neist on info vaid valitud liinide kohta ja teisel on info uuendamisega probleeme. Mandrimeeste tehtud portaalist võib küll bussipileti ette ära osta, aga saarlased seda tunnistada ei taha. Nii on tekkinud olukordi, kus ühele kohale on pileteid müüdud topelt või tuleb jänest sõita, sest Kuressaare bussijaama piletimüügisüsteem ostetud piletit kätte ei anna. Kohekohe lisandub veel üks veebimüügisüsteem, mis juba olemas olevatega ei ühildu, nii et sõitja jaoks läheb pilt veelgi segasemaks. See, et busside sõidugraafikud omavahel ei ühildu, on juba habemega lugu.

aidlustes sünnib tõde, öeldi VanaKreekas. Seda väidet tuleks teise Paides aset leidva Arvamusfestivali kontekstis mõnevõrra ümber sõnastada, õieti selle teine sisu anda. Ei pea sündima tõde. Festivali eestvedajad rõhutavad nimelt avalikes esinemistes alati sõna «kultuur». Arvamuskultuur, oskus argumenteeritult kõnelda, aga vahest veel enam kaasvestlejat ära kuulata. Dialoogi pidamise oskus. «Tahame, et arutelukultuur Eestis paraneks. Et eriarvamusi ei kardetaks ega vaenataks, vaid võetaks kui normaalsust, võimalust kuulda midagi uut ja endagi mõtted selgemaks mõelda. Et on täiesti normaalne ka mitte ühisele arvamusele jõuda,» kirjutas Arvamusfestivali algataja Kristi Liiva Postimehe arvamusküljel (PM, 13.08). Oleme vabas Eestis elades aastaaastalt järjest enam mõistnud, mis on demokraatia ja pärisosana selle juurde kuuluv vaba ühiskondlik mõttevahetus. Arvamusfestival asetab selles-

se protsessi veel ühe kultuurikihi. «Vaba», see tähendab korraldajate filosoofias faktipõhist, ühiskonnaülest, isetekkelist ja kõigile avatut. See on olnud ka teise festivali kindel sõnum. Ainuüksi asjaolu, et festival on teine. Et Rootsist Visbyst eeskuju ja innustust saanud ning mullu Paide Vallimäele paar tuhat inimest kokku toonud üritus sai jätku. Postimees on alati näinud oma rolli arutelukultuuri arendajana, pakkudes ühest küljest võimalusi eri seisukohtade avaldamiseks oma veergudel ning teisalt soovides olla ka ise oluliste ühiskondlike teemade tõstataja ja debattide vedaja. Seepärast olime Paides kohal nii aasta tagasi esimesel Arvamusfestivalil kui ka tänavu. Ja mitte lihtsalt kohal, et ajakirjanikena sündmust kajastada, vaid oma lava ja kavaga, kaasates ka koostööpartnereid (Avatud Eesti Fond, Liikumisaasta jt). Kaks ei jää kolmandata. Kolmas Arvamuskultuuri festival tuleb päris kindlasti. Korraldajatele saab see olema kahtlemata veel suurem proovikivi, kuid kogemused aitavad teha õigeid valikuid. Esimesel festivalil valitses väikese ürituse kammerlik vaim. Teisel festivalil on korraldajatel olnud

kasutada rohkem raha, paarikümnest arutelupaigast on saanud mõnikümmend. Kui esimese festivali suhtes valitses uudse asja puhul alati esinev skepsis, siis seekord küsitakse kindlasti, kas seda kõike pole hoomamiseks mitte liiga palju.

JUHTMÕTE Ühiskond on järjest enam mõistnud selle festivali ideed ja olemust. Tullakse perega, väike vihm osalisi ei häiri. Võime üha kindlamalt rääkida traditsioonist. Samas on ühiskond järjest enam mõistnud selle festivali ideed ja olemust. Tullakse perega, väike vihm osalisi ei häiri. Võime üha kindlamalt rääkida traditsioonist. Üks oluline aspekt mõttevahetuse juures on ka see, et sõnast sünniks tegu ehk midagi käega katsutavat. Arvamusfestivalil ei asutata ega deklareerita, kuid juba mulluse festivali järel oli leheveergudel ja raadioeetris siin-seal kuulda fraasi «idee, mis öeldi välja ka Arvamusfestivalil». Iga sellise lause sees kõlab kinnitus, et seesugust üritust on vaja. Uus kultuurikiht on jälle sündinud.

urmas nemvalts

Tahtmatus või saamatus

Mina olen vanamoodne inimene ja mulle suured narratiivid meeldivad. Ma usun ka, et Eesti suurt narratiivi ei pea hakkama välja mõtlema, seda tuleb lihtsalt jutustada. Iga inimene ja iga põlvkond saab teha seda oma rõhuasetuste ja tähenduste lisamisega.

PÄEVA KOMM Riik on küll eesmärgiks võtnud ühistranspordi kasutajate arvu kasvatada, aga inimesed ei jäta autot koju enne, kui ühistransport on kiire ja mugav.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop, PM 15.08

Kõik need näited annavad tunnistust sellest, et Eesti ühistranspordisüsteemist puudub terviklik nägemus ja käsitlus. Endine majandusminister Juhan Parts oli kindlalt seda meelt, et riigi keskvõim ei peaks ühistranspordi korraldusega tegelema, see olgu kohapealse võimu ülesanne. Aga mida teha siis, kui kohalikul võimul puudub pädevus või igasugune soov seda teha? Riik on küll eesmärgiks võtnud ühistranspordi kasutajate arvu kasvatada, aga inimesed ei jäta autot koju enne, kui ühistransport on kiire ja mugav. Mugavad bussid Tallinna-Tartu liinil, aga ka uued rongid näitavad ilmekalt, et autost ollakse valmis loobuma küll. Riik kulutab ühistranspordi toetamiseks üksjagu raha ja pole ju palju tahta, et iga maksumaksja taskust võetud euro läheks asja ette. Ehk oleks nüüd õige aeg senine korraldus ja süsteem kriitilise pilguga üle vaadata? Loobuda unelmast, et ärimeeste koostöö päästab riigi ebamugava teemaga tegelemast. Ühe piletiga Annelinnast Mustamäele sõitmine jääb ilmselt lähiajalgi helesiniseks unistuseks, aga korralikult toimiv ja reisijate huve arvestav ühistransport võiks ühel riigil sellegipoolest olla.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

KÕVA SÕNA

Postimees 1927. aastal Kalameeste seisukord nõuab parandamist. Meie kalameeste seisukord on raske. Paranemist ei ole kuigi palju märgata. Kui meie oma mõnekümnetuhandelist kalapüügist elatawat kodanikkude kogu edasi kiratseda laseme, siis läheb meie ühe looduswara – kalade kasutamine tagurpidi, mis meie rahwamajandusele tunduwa hoobi wõib anda. Kalameeste pere kiratsemise peapõhjuseks on nõrk püügi ja ümbertöötamise tehnika. Puuduwad tarwilikul määral korralikud püünised ja ajakohased paadid. Riik on püüdnud kalamehi odawa laenuga toetada, asutades seks 50-miljonilise laenufondi. Seni on sel-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

lest fondist kalameestele läinud ümmarguselt 42 miljonit, kuna ülejääw loodetakse saada weel käesolewal sügisel lisaeelarwega. Peale selle antakse riigi poolt toetusraha E. Ühistegelise Liidu nelja kalandusinstruktori ülalpidamiseks. Wäga raskes seisukorras on ka meie kalakaubandus. Kalamehele sünnitab tõsiseid raskusi kala turuletoimetamine. Meie rannikul wõib seda küllalt weel näha, et kalamees kalakoormaga teele läheb, et oma kauba wastu põllumehelt wilja saada. Kui rannikul hea kalasaak, siis on ülesostjate poolt pakutaw hind sedawõrd madal, et kalamehe töötuju kaob. 16.08.1927

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, POS OST TIIMEES ME M EES ES, 17 117. 7. AU A AUGUST GUST 2014 || NÄDALA NÄOD || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE .EE

MÄRGILINE KÜLASKÄIK. USA presidendi saabumine ükskõik millisesse maailma riiki on oluline sündmus, väikeriigi puhul seda enam.

Obamat oodates ilmne koorem ka välispoliitikas – paremat konti Dmitri Kisseljovi ja a teiste Vene propagandistide hammbu oleks raske isegi välja mõelda. a. Nõukogude ajal kasutati lääne ääne pidevatele etteheidetele inimõiguste uste asjus vastuseks argumenti «Aga a teil lintšitakse ju neegreid!», ning Fergurgusoni juhtumist ajendatud protestilaitilaine kutsub nüüd Moskvas esile üpris samasuguse argumentatsiooni.

foto: mihkel maripuu

Oskuslik vanameister

uvitav, kui palju on inimesi, kes veel suve keskel olid arvamusel, et kettaheitja Gerd Kanteri (35) ajad on möödas ja EMil on medalivõit ebatõenäoline? Ilmselt oli neid palju, sest Kanter ei meenutanud seda meest, kes viimase kümne aasta jooksul on tiitlivõistlustelt kõiksugu karva medaleid võitnud. Pessimistide arvamus polnud tegelikult tähtis – oluline oli see, et Kanter ise ja tema abiline Indrek Tustit ei kaotanud hetkekski lootust. Vi-

salt tegid nad kõik selleks, et hooaja alguses treeninguid ja võistlusi seganud vigastusest paraneda. Kui aga keha oli juba seisus, mis lubas maksimaalselt rassida, oli medalivormi timmimine pelgalt kogemuste ja oskuste küsimus. Neid aga Kanteril jagub – nooruses maksis ta oma esimestel tiitlivõistlustel piisavalt kooliraha, et nüüd, vanameistrina, ka pealtnäha kehva hooaja alguse järel nooremate eest medaleid napsata. peep pahv

foto: jaanus lensment

uhteliselt ettearvamatu on n ka see, et George W. Bushi hi Iraagi-invasiooni tauninud d Obama pidi nüüd ise andma kääsu, et USA lennukid pommitakksid Iraagis asuvaid sihtmärke. Isslamistlike radikaalide ründed tsisiviilelanike vastu ei jätnud aga lihthtsalt muud võimalust. Lisame siia a Iisraeli ja Gaza sektori palestiinlaste e vahel jätkuvad pinged, ning on üheselt eselt arusaadav, et USA ametisolev presiresident ei ela augustis 2014 läbi sugugi gugi oma kahe presidendiaja kõige rahuahulikumat perioodi. Obama toetusreiting oli Gallupi llupi andmeil augusti algusnädalal 42 protsenti, mis on kehvapoolne, kuid mitte tema riigipeaks olemise aja madaladalseis – see oli 2011. aastal, 38 protsenti. enti. Muid Balti riike Obama reis seekord ei hõlma, kõik vajalikud kohtuhtumised Eesti, Läti ja Leedu riigipeade eade ning teiste poliitikatippudega leiavad aset Tallinnas. Hoolimata Tallinllinna remondis tänavatest või muudest dest praktilistest raskustest saab Obama ama külaskäigust Eestis kindlasti tänaänavune välispoliitika tähtsündmus. s. Ja ka selle ebamugavuse, kui meie pealinna keskus mõneks tunniks sama ama hästi kui kinni pannakse, elame vast suuremate kaotusteta üle. argo ideon eon foto: peeter langovits

ui Ameerika Ühendriikide president Barack Obama (53) tänavu 3. septembril Eestit külastab, saab temast ajaloos teine ametisolev Ühendriikide president, kes meile seda au on teinud. Eelmisel korral võtsime vastu president George W. Bushi 2006. aastal. Et superriigi järgmise juhi visiidini ei kulunud kümmet aastatki, on selge märk, et Eesti on praegu maailma kaardil selgemalt kui ilmselt eales varem. Ja seda eelkõige tänu NATOle – Obama tuleb Euroopasse eelkõige kaitsealliansi tippkohtumise tõttu Suurbritannias Walesis, ning NATO kollektiivne kaitse on ka teema, mida Eesti külastamisega saab esile tõsta. Praeguses olukorras, kus Ukrainas käib ägedate lahingutega sõda ning Venemaa aktiivne roll selles saab üha ilmsemaks, on täpselt õige aeg sellisest visiidist teada anda. Äsjased uudised on samuti kõnelenud sellest, et Ühendriikide roteeruvad üksused kindlustavad Eesti kaitset lähikuudel mitte üksnes kergema relvastusega, vaid siia saabuvad ka USA tankid ja muu soomustehnika. Obama septembrikuine Euroopasõit leiab aset tingimustes, kus kogu maailmas jätkub probleeme kuhjaga. Mõneti ootamatult on ka Ühendriikides puhkenud ägedad protestiavaldused, mille ajendiks augusti algul Missouri osariigis Fergusoni väikelinnas aset leidnud intsident, kus politseinik tulistas surnuks relvitu mustanahalise noormehe. Sisepoliitilise rahu taastamine pole president Obama seisukohalt sujunud kuigi hõlpsalt. Hambuni relvastatud politseiüksuste ja meeleavaldajate vastasseis on Ühendriikidele

Hea haldjas

risti Liivale (42) ei sobi, kui teda ülemuseks kutsutakse. Talle meeldib «eestvedaja» tiitel. Arvamusfestivali ajal on tal telefon kogu aeg kõrva ääres. Ja kui ei ole, siis ... «Kristi, mul on mure,» helistab kolleeg. «Rahu, rahu. Istume maha. Ma kuulan sind ära,» kõlab vastus. Suviti läheb mõni Tartu Ülikooli kommunikatsioonitudengitest praktikale Liiva osalusega ettevõttesse JLP. Pärast praktikat koostavad üliõpilased aruande ja kaitse-

Põllumeeste lobist

vad seda suuliselt. Sel kevadel oli tagasiside tudengile järgmine: «Sa oled organisatsiooni ära armunud ja ei suuda seda kriitiliselt analüüsida.» Mihkel Kärmas üllatus: kuidas küll suutis Liiva nii palju A-kategooria kõneisikuid Arvamusfestivalile kohale meelitada? Liivale on raske «ei» öelda. Tal on läbirääkimiskunstides must vöö. Arenguruumi palju pole. Kõigest pisut. Läbirääkimised jumalaga luhtusid – ilm võinuks parem olla. kaspar jõgeva

ue koalitsiooni ametisse astumisel kevadel teist korda põllumajandusministriks saanud Ivari Padaril (49) on olnud kohe algusest peale äärmiselt töine ja kriisirohke ametiaeg. Kõigepealt tuli ära kinnitada järgmise seitsme aasta eurorahade jaotus. Seejärel ei jõudnud ta veel õieti hakata tegelemagi piima- ja kalatootjate ekspordikeeluga Venemaale, kui Eesti lõunapiiri tagant avastati üliohtlik Aafrika seakatk. Kaks päeva pä-

rast seakatku-teemalist kriisikoosolekut teatas Venemaa, et keelab kogu toidu eksportimise lääneriikidest. Ja kokku kutsuti uued kriisikoosolekud. Seakatku koosolekul lonkas Padar paremat jalga ja heitis nalja, et kui on seakatkuoht, siis on põllumajandusministril vaja kogu kaastunnet, mis võimalik. Tundub, et kriisid ei lõppe ja jalga tuleb veel pikalt longata. Nüüd läheb vaja rahandusminister Jürgen Ligi kaastunnet. kadri hansalu

4 || EESTI || POSTIMEES, 16. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Piirijõest leiti mustanahalise mehe surnukeha Politsei- ja piirivalveamet teatas, et neljapäeval anti Piusa kordoni piirivalvuritele teada, et Põlvamaal Värska vallas Voropi külas Piusa jõe kalda äärest kõrkjatest on leitud umbes 30-aastase mustanahalise mehe surnukeha. Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja sõnul saatis politsei seni tuvastamata mehe surnukeha surma põhjuse selgitamiseks kohtuarstlikule lahangule. Surnukeha oli vägivalla tundemärkideta. postimees.ee

Tänavune kartulisaak jääb Lääne-Virumaal kesiseks Pikk kuiv kuum periood on halvasti mõjunud kartulile: mugulaid on küll palju, kuid need on väikesed. Lääne-Virumaa kartulikasvatajad hindavad, et saak tuleb alla keskmise. «Simuna kandis, kus meie põllud paiknevad, ei tulnud viis nädalat tilkagi vihma,» rääkis kartulikasvataja Gustav Põldmaa ja lisas, et mingit supersaaki muidugi loota ei ole. VäikeMaarja vallas kartulikasvatusega tegeleva Mati Mere (pildil) sõnul varajaste sortidega väga hullusti ei ole ja nende koristus tasapisi juba ka käib. virumaateataja.ee

931

seafarmi üle Eesti laseb veterinaar- ja toiduamet Aafrika seakatku tõttu kontrollida volitatud veterinaararstidel.

Lasnamäelased saavad kevadeks sauna Lasnamäele Pae 19 kinnistule rajatav avalik saun saab valmis järgmise aasta märtsiks. Hoonesse tuleb 520 ruutmeetrit põrandapinda. Lisaks meeste- ja naistesaunale, mis kumbki mahutavad 30 saunalist, rajatakse Raua sauna eeskujul ka aurusaun. Lasnamäe linnaosa valitsuse kalkulatsioonide järgi läheb saunahoone ehitus ja sisustamine maksma ligikaudu 870 000 eurot. tallinncity.ee

Lotovõitja vormistas võidu Eurojackpoti loosimisel 6. juunil 5+1 võidutasandi võidu saanud mängija käis oma võitu vormistamas. Võitjaks osutus pensionärist naine Viljandimaalt, kes ostis võidupileti Viljandi Männimäe Selverist. Naine viivitas 211 681-eurose võidu vormistamisega, sest ei olnud oma võidust teadlik. Suurvõidu eest plaanib naine soetada uue auto ja süntesaatori, et lastelastega perebändi teha. Ülejäänud raha kavatseb ta anda lastele ja lastelastele. BNS

Rumeenlased üritasid raha välja petta

Reisijad said loomale otsa sõitnud autos viga

Politseinikud tabasid neljapäeval Kuressaares neli Rumeeniast pärit kelmi, kes kurttummadele annetusi kogudes inimestelt raha välja petsid. Politsei määras meestele karistuseks rahatrahvi, pärast vabanemist lahkusid nad saarelt. BNS

Ida-Virumaal neljapäeva õhtul metskitsele otsa sõitnud, juhitavuse kaotanud ja üle katuse rullunud autos sai viga kaks kaasreisijat. Õnnetus juhtus kell 21.25 Lüganuse vallas Tallinna-Narva maantee 138. kilomeetril. BNS

Postimees.ee küsitlus Kuidas suhtute lennukiga reisimisse?

9% 19%

Naudin seda väga

2871 vastajat

Viimaste juhtumite tõttu kardan pisut

52% Neutraalselt

20%

OIen lennureise alati kartnud

Iga võtte jaoks pidi tankide vahel plahvatava pürotehnika uuesti üles seadma.

fotod: albert truuväärt

«1944». Elmo Nüganeni uue sõjafilmi võtted teeb enneolematuks raskerelvastuse hulk,

Päevad täis püssirohtu henry linnard reporter

õdurid panevad ennast mäenõlva taga valmis, kohendavad kiivreid ja laevad püssid padrunitega. Tankistid võtavad soomukis koha sisse, lukustavad sihtmärgid ning on valmis vastase pihta tuld andma. Jääb veel mõni hetk hinge tõmmata ja taeva poole palveid lugeda. Siis tuleb märguanne ja mehed jooksevad mäenõlva tagant sõjahüüete saatel välja, tankid nende ees, vahel ja järel. Kõik tulistavad, kuulid lendavad igasse ilmakaarde. Tan-

kikahurid raputavad maad, veelgi enam teevad seda nende pihta tulistatud mürsud. Tankid saavad pihta, mehed saavad pihta, veel viimased ellujäänud jooksevad kartmatult edasi. Ühtäkki kõlab: «Stopp! Kõik tagasi! Teeme uuesti!» Eesti ei ole sattunud sõjaolukorda, vaid Lääne-Virumaal Tapa polügoonil käivad Elmo Nüganeni lavastatava mängufilmi «1944» lahingustseenide võtted.

Ühe mehe asemel kümme Kui enne filmivõtete algust polnud Eesti pikka aega ühtegi lahinguvalmis tanki nähtud, siis nüüd on neid lausa kolm. Tankide kolmik kannab nimesid Reval, London ja Praha. Reval on pärit Lagedi sõjamuuseumist ning renoveeriti just «1944» võtete jaoks. Londo-

ni ja Praha muretses filmi jaoks Taska Film OÜ soomlasest sõjavarustuse kollektsionääri Sten Johanssoni käest, kelle kollektsiooni kuulub üle saja tanki ja soomuki. Tankide vahel jooksevad vanades Punaarmee mundrites Viru jalaväepataljoni ajateenijad, kes on filmivõtetel osalemiseks ohverdanud oma vaba nädalavahetuse. Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi staabiohvitseri kapten Marek Vitsuri sõnul ei nuta sõdurpoisid vabu päevi taga, vaid pigem naudivad filmivõtetel madistamist. Nad krahmavad aina

Produtsent Kristian Taska sõnul võetakse päevas üles umbes kaks minutit kinolina jaoks kõlblikke lahingustseene.

peoga paukpadruneid ja elavad rolli sisse. Kuigi kolm tanki on väikese Eesti jaoks isegi palju, ei saa ainult nendega ühte korralikku lahingustseeni teha. Selle mure lahendamiseks on mõeldud välja plaan, kuidas kolmest tankist ja sadakonnast sõdurist teha terve armee. Võtteplats on jaotatud kolmeks sektoriks. Igaühes neist filmitakse Punaarmee rünnakut eraldi ning pärast monteerib Heiki Luts animatsiooni ja visuaalsete efektide stuudiost FrostFX oma meeskonnaga pildid kokku. Nii jääb mulje, nagu jookseks mäenõlval umbes tuhatkond sõdurit ja kõmmutaks kümmekond tanki. Niimoodi terve päev ühte lahingustseeni filmides toodetakse Taska Film OÜ produt-

Hädamaandumise teinud lennukil purunes rehv ka juunis tiina kaukvere tiina.kaukvere@postimees.ee

Neljapäeva õhtul purunenud rehvi tõttu Tallinna lennuväljal hädamaandumise teinud Estonian Airi lennukil CRJ900 purunes rehv ka 30. juunil Amsterdami lennuväljal. Lennufirma pressiesindaja Ilona Eskelineni kinnitusel ei olnud lennuk Amsterdamis veel hoovõturajalt õhku tõusnud, kui viga avastati. Rehv on praegu ekspertiisis. Seejuures purunes ka Amsterdamis lennuki vasakpoolse tagumise teliku sisemine rehv, nagu neljapäeval Tallinnas. Viimati kontrolliti probleemset lennukit 13. augustil. Rehvil mõõdeti ka rõhku ja tehti väline vaatlus.

«Selline rutiinne kontroll tehakse iga kahe päeva tagant,» ütles Eskelinen, kelle sõnul viidi lennuk hooldusesse. «Esmalt viiakse läbi väga põhjalik kontroll ja uuritakse, mis on saanud kahjustada. Kui lennuk on hoolduse ja testid edukalt läbinud, alles siis saadetakse see liinile.» Majandusministeeriumi ohutusjuurdluse keskuse juht Jens Haug (pildil) lausus, et rehvi purunemine on intsident, mida tuleb ikka ette, ning seda ei loeta tõsiseks ega ohtlikuks. «Aga kogume infot ja anname kindlasti hinnangu. Avame juurdluse juhul, kui näeme mingeid asjaolusid, mis viitavad süsteemsele riskile,» lisas ta. Haug ütles, et lennukite rehvidega tuleb aeg-ajalt ikka probleeme ette. Rehvid võivad

olla liigselt kulunud, neid võivad kahjustada maandumisrajal olevad objektid või peale jäänud pidurid. «Õhusõiduki rehve vahetatakse ennetavalt vastavalt nende kulumisastmele ja kulumismarkeritele, ressurss sõltub lennuradade pikkusest, kattest, pidurdamise intensiivsusest jne. Rehvi ressurss võib oluliselt varieeruda ning on mõnisada tsüklit (õhkutõus-maandumine – toim),» kirjeldas ta. See, kuidas meeskond tekkinud probleemist aimu saab, sõltub nii õhusõiduki tüübist kui ka sellest, millal ja kuidas rehv puruneb. «Teatud juhtudel ei pruugi meeskond seda märgata. Praegusel juhul teavitas juhtunust meeskonda lennujuhtimine,» rääkis Haug.

Neljapäeva õhtul kell 20.24 tegi hädamaandumise purunenud rehviga Estonian Airi lennuk, mille pardal oli 82 reisijat ja neli meeskonnaliiget. Päästjad võtsid lennuki vastu ning jahutasid telikut, et vältida tulekahju puhkemist. Tegemist oli Tallinnast kell 18.10 Amsterdami suunas väljunud lennukiga, mis enne hädamaandumist tiirutas Tallinna kohal, et kütust kulutada. 58 reisijat läksid Amsterdami juba samal õhtul lisalennukiga, 17 inimest paigutati hotelli. Soovi korral oleks lennufirma reisijatele raha tagasi maksnud, ent keegi ei loobunud lennust Tallinna–Amsterdami liinil. Kuna tehniline rike läheb erakorraliste asjaolude alla, pole reisijatel võimalik hüvitist taotleda.

POSTIMEES, 16. AUGUST 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Elmo Nüganen näitab sõduritele, mida täpselt teha.

Kaks Eesti Leegioni võitlejat annavad kaevikus punaarmeelaste pihta kuulipildujaga tuld.

Peale kahe statsionaarse kaamera filmiti lahingut ka väikese kopterkaameraga.

Tankide London ja Praha omanik Sten Johansson ATVd roolimas.

mis on selle tarvis Eestisse toodud.

ja kahuriliha sendi Kristian Taska sõnul vaid umbes kaks minutit kinolinale kõlblikku materjali. Kuna kaamerad ja võttemeeskond asuvad tankidest ja sõduritest kaugel, on raske näitlejatega suhelda. Filmi jaoks on aga vaja, et tankid tulistaksid täpselt ettenähtud ajal ning sõdurid jookseksid just sellises mustris nagu plaanitud. Kõik peab käima nagu kellavärk. Kuna raadioside tankistide ja võttemeeskonna vahel on kehv, peab midagi muud välja mõtlema. Võttemeeskond kasutab seda, mis kohapeal võtta on, ning annab sõduritele märku vihmakeepidega. Kollase vihmakeebiga vehkimine tähendab, et peab liikuma, ja punane vihmakeep tähendab seisakut. Kõik sujub. Kui meeste ja tankide-

ga stseenide tarvis paljundatakse filmitut, siis lennukeid, mis lahinguplatsil ringi lendama peaks, ei ole kusagilt võtta. Need tehakse täielikult arvutigraafika abil. Ka arvutigraafika loodud lennukid ei valmi ajakuluta. Lutsu sõnul läheb mõnesekundilise kaadriga aega kaks või kolm päeva. Stuudios, kus ta töötab, toodetaksegi tema sõnul kõigest paar sekundit materjali nädalas. Arvutigraafika eeliseks peab Luts võimalust lavastada kaadreid, mida muidu oleks äärmiselt keeruline või lausa ohtlik teha. Näiteks saab panna lennuki madalalt meeste pea kohalt üle lendama. Kõmmutavaid tanke ja lennukeid ei tehta siiski vaid arvutigraafikaga. Võtteplatsil mäe-

nõlvalt vaadates on tanke lahingutandril mainitud kolme asemel tegelikult seitse. Nendest neli aga ei sõida ega tulista. Tegelikult ei ole neisse isegi võimalik sisse minna. Tegu on butafooriaga – ehtsat tanki matkivate puust, vineerist ja penoplastist meisterdatud makettidega. Need on valmistanud filmi «1944» kunstniku Kalju Kivi poeg Mihkel Kivi ja tema meeskond. Seda juba möödunud suvel, kui filmivõtted algasid.

Ilm olgu ühesugune Tankide jaoks otsiti internetist joonised, vaadati üle, mõõdeti ka paari ehtsat tanki, ja seejärel butafooria valmis tehtigi. Nelja võltstanki tegemiseks kulus aega kaks nädalat. Mäe otsast vaadates ei tee päristankil ja dekoratsioonil va-

Paides ei hoitud arvamusi vaka all Arvamusfestival algas eile Paide Vallimäel Orulaval endiste peaministrite Andres Tarandi, Siim Kallase ja Juhan Partsi debatiga, mida oli kuulama kogunenud sadu inimesi. Festival läks suure hooga käima – kümneid kuulajaid jagus iga lava ümber, niisamuti Postimehe lava kanti (pildil). Igal pool oli näha, et inimesed ei tulnud mitte vaid kuulama, vaid ka oma seisukohti väljendama, seda võimalust neile ka pakuti. Ehkki päeva jooksul kastsid hoovihmad platsi mitu korda oma tihke sajuga üle, ei lasknud keegi end sellest häirida – arvamustevahetus üha edenes. Täna üritus jätkub. PM foto: peeter langovits

het. Kalju Kivi sõnul ei peaks tankile lähenedes silmapettest aru saama veel kümne meetri kauguselgi. Võttepäev on väga vihmane. Kohati küll taevas selgineb ja vihm lakkab, aga jääb mulje, et niipea kui kaamera tööle pannakse, hakkab jälle sadama. Võttemeeskonna sõnul kehv ilm filmimist eriti ei takistagi. Oluline on aga, et kui ilm on kehv, peab see olema kogu aeg kehv – kui sektorites filmitud kaadrid hiljem kokku monteerida, on väga erineva ilmaga kaadreid raske kokku kleepida. Mängufilm «1944» valmib Eesti Filmi Instituudi, kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude toetusel. Filmivõtted kestavad kuni augusti lõpuni ja filmi esilinastus on kavandatud järgmise aasta veebruarisse.

6 || EESTI || POSTIMEES, 16. AUGUST 2014

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse infosüsteemide arenduskeskuse juhataja Eneli Sutt näitab plagiaadiprogrammi KRATT, millega saab Eestis kaitstud diplomitöid omavahel võrrelda. foto: jaanus lensment

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

AUSUS. Plagiaadituvastussüsteem märkab loomevargusi ja vormistusvigu.

KRATT tabab valemängijad tiina kaukvere Eesti uudiste päevatoimetaja

ariduse Infotehnoloogia Si ht a s u t u s (HITSA) on ülikoolidele loonud eestikeelse plagiaadituvastussüsteemi KRATT (kraaditööde autorsuse tuvastamise tarkvara), mis kasutab dokumentidest korduste leidmiseks digitaalsetes arhiivides olevaid töid, otsib sarnasusi internetist ja eestikeelsest Vikipeediast ning ka süsteemi lisatud töödest. Kahtluste ilmnedes koostab KRATT raporti, kus probleemsed kohad on võrdlusmaterjaliga kõrvuti esile toodud. Portaaliga on liidestunud Tartu Ülikooli (TÜ), Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ), Tallinna Ülikooli (TLÜ), Eesti Maaülikooli (EMÜ), Sisekaitseakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli (TTHKK) ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli (TTHK) kraaditööde arhiivid. HITSA in fosü steem ide arenduskeskuse juht Eneli Sutt ütles, et KRATTil on praegu umbes 2000 kasutajat. Umbes kolmandik kasutajaid on TLÜst. Arhiivides on kraaditöid 10 000 ja lisatud dokumente 3200. Süsteemi on seni kasutatud üle 7600 korra.

TLÜ akadeemilise audiitori Kristel Marmori sõnul oli KRATT tänavu ülikoolis kasutusel esimest korda. «Igal üliõpilasel on võimalus kontrollida oma igat iseseisvat tööd süsteemis üks kord,» selgitas naine, kelle sõnul ei pea tegemist olema vaid diplomitööga. «Õppejõududel on võimalus soovi või kahtluse korral tudengite töid süsteemis kontrollida. Kordade arv ei ole piiratud.» Levinuim probleem on see, et viited on korrektselt märkimata. «On esinenud ka töid, mis on kokku kirjutatud kahe olemasoleva töö või artikli kopeerimisel, mida võiks nimetada tahtlikuks plagieerimiseks,» tunnistas Marmor. TTHKK õppeprorektor Inge Paju kinnitas, et ehkki kool on KRATTiga liidestunud, kasutavad nemad hoopis programmi Plagiarism Detector. Selle abil vaatab lõputööd üle kooli endine õppejõud Priit Pärnapuu. «Kui programm tuvastab lõputöös probleemi, siis plagiaadikahtlusega tööd suunatakse neljaliikmelisse plagiaadikomisjoni, kes teeb otsuse, kas lõputöö lubatakse kaitsmisele või mitte,» kirjeldas Paju. Ka tänavu olid mõned tööd komisjoni luubi all. Pärnapuu tunnistas, et probleemseid töid oli rohkem kui üks, kuid ühte lõputööd ei lubatud plagiaadikomisjoni otsusega ka kaitsmisele. Pärnapuu kodulehelt selgub koguni, et ta on viie aasta jook-

sul kontrollinud programmiga kolme kõrgkooli 552 tööd, millest 246s on esinenud võimalikule loomevargusele viitavaid lõike. Seejuures 81 töö puhul on neid esinenud vähemalt 26 rea jagu. «Statistika osas on mul andmeid TTHKK, TTHK, EMÜ ja Tallinna Tehnikakõrgkooli kohta, kuid olen lubanud, et ma ei avalda ega lekita neid,» jäi Pärnapuu napisõnaliseks. TTÜ teadusosakonna juhataja Marko Piirsoo teada pole tänavu ette tulnud, et plagiaadiprogrammist läbi käinud diplomitööd kaitsmisele pole lubatud. «Teadusosakonna tehtud pistelises doktoritööde kontrollis selgus, et levinuim probleem on oma artiklitele korrektselt viitamata jätmine – eelkõige doktoritöö üldteoreetilises sissejuhatuses,» märkis ta. EMÜ ja TÜ esindajad kinnitasid, et ka neil on programmi kasutamine vabatahtlik, mõeldud on see abivahendiks pigem õpilastele ja juhendajatele. Sutt ütles, et ülikoolidel oli vaja just eestikeelset programmi, mis on liidestatud siinsete kõrgkoolide arhiividega ja võimaldaks võrrelda Eestis kaitstud töid omavahel. «Nii saab välistada juhtumeid, kus sama tööd esitatakse muudetud kujul eri koolides. Seda välismaised programmid ei võimalda, kuna neil puudub adekvaatne ligipääs Eesti koolide arhiividele,» lisas ta.

POSTIMEES, 16. AUGUST 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Euroala majanduskasv on seiskunud Neljapäeval avaldatud andmetel jäi Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodang (SKT) tänavu teises kvartalis täpselt samaks kui eelnenud kolme kuu jooksul. Selle aasta avakvartalis kasvas euroala SKT 0,2 protsenti. Inflatsioon langes juulis 0,4 protsendi peale, kirjutas Financial Times. Kasvavad geopoliitilised pinged suhetes Venemaaga on õõnestanud usaldust Saksamaal, kus SKTd tabas 0,2-protsendiline langus – esimene alates 2012. aastast. majandus24.ee

OMX TALLINN

766,39 ▲ +0,08%

1000 800 600 X 2013

Madal hind ja telereklaam mõjutavad Kristiine Prisma tootejuhi Tiina Sarapiku sõnul jäätise ostmist kõige enam.

foto: jaanus lensment

MAIUS. Jäätisemüüki mõjutavad nii ilm, kauba hind kui ka maitse tuntus ja reklaam.

Eestlased jäätisetööstuse uuendustega kaasa ei lähe hanneli rudi Tarbija24 juhataja

uigi Eesti jäätiselettide valik võtab silme eest kirjuks ja igal aastal tuuakse turule ühe uusi sorte, on magusasõbrad läbi aastate truuks jäänud paarile kindlale maitsele. «Jäätis on toiduainetööstuses kindlasti üks kõige intensiivsema tootearendusega valdkondi,» tunnistas Premia juhatuse esimees Katre Kõvask. Igal suvel ja talvel toovad tootjad ainuüksi Eestis turule paarkümmend uudistoodet. Samas näitab Premia kogemus, et läbi ajaloo on Eestis eelistatuimad maitsed olnud ikka vanilli-, šokolaadi-, karamelli- ning maasikamaitseline jäätis. Kõvask lisas, et kui vaadata Eesti jäätiseleti pikkust ning pakutavaid maitsekombinatsioone, siis anname oma lahetagustele naabritele kindlasti silmad ette.

Oluline on hind Premia Eesti jäätisesortimendis on üle 125 eri nimetuse jäätist, terves Baltikumis aga ligi 300 nimetust. Kõvaski sõnul on mõnel aastal turul ülekaalus eksootilisemate maitsete eelistamine, teisel aga lähevad hästi kaubaks just kodumaised maitsekombinatsioonid. Ka mõjutab jäätise valikut

tugevalt suvine ilm. «Kui soe suveilm on kestnud pikalt, ollakse agaramad katsetama ja proovima uusi maitseid. Kui aga ilm on külm, jäädakse truuks vanadele lemmikutele ja tuttavatele kaubamärkidele,» rääkis Kõvask. Balbiino enim müüdavad jäätised on samuti vanilli ja šokolaadi omad, neist ei jää palju maha banaanimaitselised jäätised. «Eesti inimesed on altid proovima uut, mis siiski ei ole liialt eksootiline või võõrapärane. Hinnatud on kodused ja Eesti suvesse kuuluvad maitsed, nagu tikker ja vaarikas,» rääkis Balbiino turundusjuht Enel Kolk. Kristiine Prisma sügavkülmutatud kaupade tootejuht Tiina Sarapik ütles, et ostuotsuse tegemisel mängib rolli ennekõike hind, mitte maitse. «Eks ostetakse ikka kollaste (allahindlust tähistavate – toim) siltide järgi, sest meie ostja on väga hinnatundlik,» rääkis ta. Kindlasti mõjutab müüki ka telereklaam. Sel ajal küsitakse poest konkreetset jäätist, isegi kui see pole kõige odavam. Balbiino jäätiseid müüakse lisaks Balti riikidele ka Soomes, Taanis, Venemaal ja Saksamaal. «Maitsete kohta võiks Soomega võrreldes küll välja tuua, et kui Eesti inimesed armastavad pigem puhtaid maitseid või väheste lisanditega, siis jäätised, mida pakume Soomes, on üldjuhul magusamad ning rohkemate lisanditega,» tõdes Kolk. Ta möönis, et kindlasti mängib siin oma rolli üldine toidukultuur. «Soomes on vä-

ga suur osa külmletist lagritsajäätistel. Ning üks põnevamaid leide oli sel kevadel Soome turul vahukommi-lagritsa jäätis,» tõi ta näite.

Koorejäätis on nõutud kaup Balti riigid aga torkavad tema sõnul teiste piirkondadega võrreldes silma suure koorejäätiselembusega. «Nii laia valikut koorejäätiseid nagu meil ei leia naljalt mujalt,» oli Kolk veendunud. Jäätisetootjatel tuleb lisaks maitsele arvestada ka üllatavate detailidega. «Mida lõuna poole, seda kirevamaks ja läikivamaks lähevad pakendid,» tõi Kolk näite. Premia juhi Katre Kõvaski sõnul on eestlased jäätisesõprade edetabelis kõrgel kohal. «Eestis on keskmine tarbimine kaheksa liitrit inimese kohta, Soomes, mis on maailmas kolmandal kohal, ligikaudu 13

Kui soe suveilm on kestnud pikalt, ollakse agaramad katsetama ja proovima uusi jäätisemaitseid. Kui aga ilm on külm, jäädakse truuks vanadele lemmikutele ja tuttavatele kaubamärkidele. Premia juhatuse esimees Katre Kõvask

liitrit inimese kohta ning USAs, mis on maailmas jäätisetarbimiselt inimese kohta kindel liider, on aastas inimese kohta tarbitav jäätise hulk 22 liitrit,» ütles ta. Samal ajal on Lõuna-Euroopas jäätisetarbimine inimese kohta võrreldav Eestiga, kohati isegi väiksem. Lätis on jäätisetarbimine inimese kohta ligikaudu kuus liitrit aastas, Leedus neli-viis liitrit aastas. Muide, Premia kogemuse kohaselt eelistavad leedulased kirevamaid ja magusamaid maitsekombinatsioone. Lõunanaabrite jäätisevalikut mõjutab märgatavalt ka arvukas venekeelne kogukond. «Pakendite puhul on Läti venekeelse elanikkonna seas populaarsemad need, mis kirjumad ja säravamad, maitsetest annavad tooni vana hea brüleekreem ning mandel ja pistaatsia,» rääkis Kõvask. Muidu väga altilt küsimustele vastanud jäätisetootjad ei soovinud selgitada, millised nende tooted pole viimastel aastatel oma müügiootusi õigustanud. Kõvaski sõnul saab kiiresti selgeks, kui mõni uudistoode on turule jõudnud valel ajal või vähem sobiva maitsega. «Nii ongi tavaks iga hooaja lõpul teha korralik inventuur ning võtta sortimendist välja tooted, mis kas ajale jalgu jäänud või ebaedukaks osutunud,» rääkis ta. Balbiino tõi tänavu turule 13 uut jäätist. «Kuna kaupluste letid ei ole kummist, siis umbes sama palju kui tuleb uusi tooteid turule, kaob neid ka turult ära,» tunnistas Kolk.

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,000 -2,91 Baltika 0,480 -1,03 Ekspress Grupp 1,090 4,81 Harju Elekter 2,610 0,38 Järvevana 0,828 0 Merko Ehitus 7,180 -0,14 Nordecon 1,040 1,96 Olympic Group 1,920 -0,52 Premia Foods 0,675 0 Pro Kapital Grupp 2,500 0 Silvano Fashion 1,660 -0,60 Skano Group 1,000 0 Tallink Grupp 0,660 0 Tln Kaubamaja 5,040 1,82 Tallinna Vesi 12,90 -0,77 Trigon Property 0,444 0

15.08 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,436 0,06 Hiina jüaan 8,237 0,1 Jaapani jeen 137,330 0,25 Kanada dollar 1,459 0,19 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,221 -0,07 Poola zlott 4,181 0,01 Rootsi kroon 9,154 -0,33 Rumeenia leu 4,440 0,15 Šveitsi frank 1,211 -0,08 Briti naelsterling 0,802 0,07 Taani kroon 7,456 0 Tšehhi kroon 27,882 0,13 Ungari forint 312,890 0,05 USA dollar 1,339 0,11 Venemaa rubla 48,144 0,22

bns

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 16. AUGUST 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

SÕDA. Sellal kui Venemaa «humanitaarabi» veokid on jäänud kodumaale toppama, sisenes idanaabri soomukiüksus öösel vastu eilset Ukrainasse.

Me moodustame lähemal ajal uue institutsiooni, mis hakkab tegutsema plaanikomitee asemel. India peaminister Narendra Modi ütles eile riigi iseseisvuspäeval peetud kõnes, et plaanikomitee aeg on läbi.

Ebola tõttu kannatajad saavad toiduabi ÜRO annab toiduabi miljonile Lääne-Aafrikas puhkenud Ebola epideemia tõttu kannatavale inimesele. «Maailma terviseorganisatsiooni ja asjast huvitatud valitsuste palvel paneme kokku abi umbkaudu miljonile inimesele Guineas, Libeerias ja Sierra Leones,» ütles maailma toiduprogrammi esindaja Fabienne Pompey. Ebola ohvrite arv tõusnud juba 1069 inimeseni. Nakatunuid on ligi 2000. AFP/BNS

Itaalia ähvardab lõpetada paadipõgenike päästmise Itaalia soovib Vahemerelt paadipõgenike päästmise lõpetada ja anda selle ülesande Euroopa Liidule, kuna Põhja-Aafrika migrantide arv on ületanud 100 000 piiri. Siseminister Angelino Alfano ütles, et Itaalia operatsioon Mare Nostrum, mis algatati pärast kahe põgenikealuse põhjaminekut, ei saa enam teist aastat jätkuda, vaid ELi piiriagentuur Frontex peab selle üle võtma. AFP/BNS

Gruusia pani Saakašvili tagaotsitavate nimekirja Gruusia endine president Mihheil Saakašvili (pildil) pandi riigisisesesse tagaotsitavate nimekirja. Prokuratuur esitas kolmapäeval Saakašvilile süüdistuse riigi raha kasutamises isiklikuks otstarbeks. Interfax/BNS

Türgi võimupartei valib järgmisel nädalal uue juhi Türgi presidendiks valitud peaminister Recep Tayyip Erdoğan ütles eile, et tema võimuerakond Õigluse ja Arengu Partei koguneb 21. augustil, et kokku leppida, kes saab partei uueks esimeheks ja peaministriks. Seaduste kohaselt peab presidendivalimised esimeses voorus võitnud Erdoğan lahkuma nii peaministri kui ka parteijuhi ametist, kui ta 28. augustil presidendiks vannutatakse. AFP/BNS

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Putin pole loobunud Ukrainasse sekkumast Niinistö ja Putin arutasid olukorda Ukrainas

indrek lepik reporter

kraina piiri taga peatunud Vene «humanitaarkonvoid» kontrollivad Kiievi võimud, ent selle varjus on venelased konflikti taas sõjaliselt sekkunud. Ööl vastu eilset sisenesid Ukraina territooriumile Vene soomustransportöörid, seda kinnitasid nii välisajakirjanikud kui ka Ukraina ja NATO esindajad. Lisaks koguneb piiri äärde aina suurem hulk Vene sõjatehnikat. Eile Suurbritannia peaministri David Cameroniga kõnelnud president Petro Porošenko kinnitas, et Ukraina suurtükituli on märkimisväärse osa riiki sisenenud kolonnist hävitanud. Idanaaber pole viimast väidet kommenteerinud, kuid eile teatas FSB, et mingit piiriülest liikumist pole toimunud. Vaatlejate sõnul on tegu Venemaa sõjalise sekkumisega. Skepsis Venemaa «humanitaarmissiooni» suhtes läänes aina suureneb. Vene pool pole endiselt nõus konvoi koorma ümbertõstmisega – ettepaneku järgi liiguksid veokid edasi ühe venelasest juhi ja ühe Punase Risti töötajaga. Punane Rist on toonitanud, et ei nõustu militaareskordiga, ent Venemaa on piiri äärde koondanud soomusmasinaid, millele on võõbatud rahuvalvejõudude initsiaalid MS. Samal ajal on Luganskisse

TEATAB

Teade detailplaneeringutest Tallinnas: Tallinna Linnavalitsus otsustas 13. august 2014 istungil: 1. korraldusega nr 1180-k: algatada Neeme tn 29 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu eesmärk on elamumaa maakasutuse sihtotstarbega Neeme tn 29 kinnistu jagamine kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine ühe 2 maapealse korrusega üksikelamu ning 1-korruselise abihoone ehitamiseks ning olemasoleva elamu ja abihoonete laiendamiseks. Planeeritava maa-ala suurus on 0,34 ha. 2. korraldusega nr 1181-k: võtta vastu Nõmme linnaosas asuva 0,34 ha suuruse maaala kohta koostatud Lootuse pst 103 kinnistu detailplaneering, OÜ On Arhitektid töö nr 01109. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada elamumaa sihtotstarbega Lootuse pst 103 kinnistu kaheks krundiks, määrata ehitusõigus ühele krundile olemasoleva kahe korteriga elamu laiendamiseks ning uue abihoone rajamiseks, teisele krundile kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega üksikelamu ehitamiseks ja olemasoleva abihoone rekonstrueerimiseks ning uue abihoone ehitamiseks. Lisaks antakse planeeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringutega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/

Üht Ukraina poole liikuvat Venemaa soomukite kolonni pildistasid fotograafid eile foto: reuters/scanpix Rostovi oblastis Kamensk-Šahtinskis.

jõudnud Ukraina humanitaarkonvoi. Kiievi ja Harkivi sinised kaubikud sisenesid sissepiiratud linna ning jagasid elektri ja toimiva veevärgita elanikele vett, toitu ja esmaabitarbeid. Nii Donetsk kui ka Lugansk on varustusteedest ära lõigatud ja sisse piiratud. Venemaa on aga Ukraina sõjategevust nimetanud oma humanitaarmissiooni saboteerimiseks. Venelaste väidete järgi mineerib Ukraina Luganskisse viivaid teid, et rünnata konvoid ja selles hiljem «separatiste» süüdistada. Venemaa eirab endiselt fakti, et Kiiev on välistanud konvoi sisenemise Ukraina territooriumile. Pea 300 veokit saadeti teele juba nädala alguses – seejuures Moskva lähedalt, mit-

«Rahvavabariigid» on lagunemas. Nii Donetski kui ka Luganski võimuladvikust on mitu isikut pagenud.

te lähedalasuvast Rostovist –, kuid lubatud teekonda on pidevalt muudetud. Tõenäoliselt üritatakse piiri ületada Izvarõne punktis ehk terroristide alal, kuid nüüd puudub selle maantee kaudu ühendus Luganskiga. Vaatlejate sõnul on «rahvavabariigid» lagunemas. Nii Donetski kui ka Luganski võimuladvikust on mitu isikut pagenud. Venemaa on aga kinnitanud, et piiri taha koondatud 40 000 sõdurit viibivad seal õppuste tõttu. Ka ei tunnistata siiani, et terroriste on relvastuse ja muu varustusega toetatud. Ukraina välisministeeriumi teatel lendab välisminister Pavlo Klimkin pühapäeval Berliini, kus kohtub Vene kolleegi Sergei Lavroviga. Kohal on ka Saksamaa ja Prantsusmaa välisminister. «Olen pühapäeval Berliinis. Olgu läbirääkimiste laud kandiline või ümmargune – meil on vaja rääkida,» teatas Klimkin Twitteri vahendusel.

Soome ja Vene riigipea eilse kohtumise eel Sotšis öeldud tervitussõnadest selgus, et Sauli Niinistö tahab arutada eelkõige Ukraina kriisi, Putin aga majandussuhteid. Ukraina kriis pole katastroof üksnes ukrainlastele, tõdes Niinistö pärast kohtumist. Ta avaldas lootust, et kokkulepped Venemaa, Ukraina ja Punase Risti vahel siluvad teed relvarahule. «Venemaa peab tagama, et relvastatud üksused ei liiguks üle piiri,» märkis ta. Niinistö sõnul mõjutavad hiljutised sunnimeetmed kõigi riikide majandust. «Nende põhjus on Ukraina kriisis, mistõttu rääkisime palju selle lahendamisest.» Lääne kehtestatud Venemaavastased sanktsioonid avaldavad negatiivset mõju kogu maailma majandusele, tõdes Putin. «Usun, et sanktsioonid avaldavad negatiivset mõju kaubandusele, ärihuvidele, meie riikide dünaamilisele arengule ja lõpuks – kogu maailma majandusele,» rääkis Putin. Tema sõnul sattusid sanktsioonide tõttu ohtu muu hulgas Vene ja Soome majandussuhted. Niinistö lubas, et Moskva ja Helsingi ei loobu ühistest investeerimisprojektidest. Riigijuhid lubasid teha kõik võimaliku Ukrainat raputava kriisi lahendamiseks ja tulevahetuse lõpetamiseks. Soome riigipea sõidab Sotšist edasi Kiievisse, kus kohtub täna president Petro Porošenkoga. Mari Kamps

10 || reklaam || postimees, 16. august 2014

Sisalik pagasis Ühe hüppega Mayfairist Mallorcale Anna Nicholas Tõlkinud Maria Lepik Kirjastus Tänapäev, 312 lk

Londoni koorekihi suhtekorraldaja Anna kolib šotlasest abikaasa ja kuueaastase pojaga vanasse lagunenud maamajja looduskauni Mallorca mägedes. Ta asub avastama värvikaid kohalikke (nii loomi kui ka inimesi), saare kokakunsti, traditsioone ja pidusid ning lihtsa elu rõõme ja varjukülgi, püüdes samal ajal leppida asjaoluga, et Mallorcal toimub kõik, kaasa arvatud ehitustööd tema majas poc a poc – sammhaaval, ärritava aeglusega. Nagu sellest kõigest veel vähe oleks, üritab Anna valmistuda elu esimeseks maratoniks, tulla Mallorca ja Londoni vahet pendeldades toime lennuhirmuga ning jätkata suhtekorraldustööd üha võõrastavama suurlinna rikaste veidrike seltskonnas.

Kõigi vastu Kriis NSV Liidus ja võitlus võimu pärast riigi juhtkonnas esimesel sõjajärgsel aastakümnel Viktor Suvorov Tõlkija Ülar Lauk Kirjastus Tänapäev, 352 lk

Väljapaistva ajaloolase, kirjaniku ja sõjandusanalüütiku Viktor Suvorovi uus raamat on triloogia «Suure Aastakümne kroonika» esimene osa, kirjutatud bestseller «Vanakuradi vanaema» parimates traditsioonides, grandioosne 1940. aastate lõpu – 1950. aastate esimese poole, mil raske sõjajärgne kriis sundis Nõukogude Liidu juhtkonda otsima riigi arengu uusi teid, sündmuste ajalooline rekonstruktsioon. Kõnealune raamat on sellest, kuidas Stalini pidevad läbikukkumised sise- ja välispoliitikas sõjajärgsetel aastatel viisid maa üliraskesse kriisi, klannide võitlusest nõukogude juhtkonna sees ja nende salajastest plaanidest, poliitilistest intriigi-

dest ja sellest, kuidas tegelikult oli korraldatud riigi ja selle satelliitide juhtimise süsteem. Tolle aja sündmused said pöördepunktiks Nõukogude Liidu arengus ja määrasid ette järgneva NSV Liidu kokkuvarisemise ning kapitalistliku majanduse ja vaba turu triumfi. «Kõigi vastu» on meie ajaloo uus sensatsiooniline versioon, mis purustab tavalised ettekujutused ja müüdid XX sajandi keskpaiga võtmesündmuste põhjustest.

Lõppmäng Becca Fitzpatrick Tõlkinud Mai Tõnisoo Kirjastus Tänapäev, 400 lk

Nora on kindlam kui kunagi varem, et armastab Patchi. Langenud ingel või mitte – tema on see õige. Kuid just nüüd peavad noored koondama jõud viimase ohtliku katsumuse läbimiseks, kus naasevad vanad vaenlased, uusi tuleb juurde ning sõbra reeturlikkus seab ohtu rahu, mille poole Patch ja Nora nii väga püüdlevad. Kerkib valus küsimus: kelle poolt on Patch ja kelle poolt Nora? Ja kas nüüd on teel takistus, mida isegi armastus ei võida? Becca Fitzpatricku bestsellerite «Salajane» (2010), «Crescendo» (2011) ja «Vaikus» (2013) järg.

Tsoon. Kohver Sergei Dovlatov Tõlkinud Jüri Ojamaa Sari «Punane raamat» Kirjastus Tänapäev, 304 lk

Sergei Dovlatovi «Tsoon» põhineb tema isiklikel kogemustel vanglast, kus ta valvurina aega teenis. See on pilt jõhkrast, vägivaldsest ja absurdsest maailmast okastraataia taga, kus inimelu ei maksa midagi, kus võidakse kakelda surmani teepaki pärast või süüa koeri. Maailmast, kuhu tavainimene loodab mitte sattuda, tundmatagi

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

täielikult selle jubedust. Ometi ei kirjuta Dovlatov tsoonist ja vangidest, vaid elust ja inimestest, heast ja halvast, rõõmust ja murest, mõõdab inimest kui liiki olelusvõitluse teravaimal rindejoonel. Raamatus «Kohver» meenutab autor kurbnaljakat elu 1970. aastate Nõukogude Liidus. Sergei Dovlatovil lubatakse Nõukogude Liidust emigreerumisel kaasa võtta kolm kohvritäit asju. Kirjanik avastab üllatunult, et tegelikult piisab talle ühest kohvrist. Kaheksa kaasavõetud asja kaudu meenutab ta oma elu Nõukogude Liidus. Sergei Dovlatov (1941–1990) oli armeenia ning juudi päritolu Vene kirjanik. Ta elas pikemalt Peterburis, aastatel 1974–1976 Tallinnas ning 1979. aastal emigreerus Ameerikasse.

TARGEM Ajuvõimekuse arendamise uus teadus

Üks mees saabub Bangkokist Oslosse ja kõnnib läbi Kvadratureni, Norra pealinna narkomüügikeskuse, kus valitseb uut tüüpi uimasti, mida kutsutakse violiiniks. Müüki juhib salapärane Dubai, keda ei ole keegi näinud. Linna saabunu astub odavasse hotelli ja täidab registreerimislehe. Amet: mõrvad. Nimi: Harry Hole. Ta külastab endist ülemust politseiprefektuuris ja saab loa kohtuda eeluurimisvanglas istuva süüdistatavaga. Harry ei tunne noormeest peaaegu äragi. Kuid pole kahtlust, tegu on Olegiga, kelle ema on naine, keda Harry ikka veel armastab.

NullNullNull

Dan Hurley Tõlkinud Lauri Liiders Kirjastus Tänapäev, 322 lk

Roberto Saviano Itaalia keelest tõlkinud Cathy Laanela Kirjastus Varrak, 384 lk

Raamat räägib intelligentsuse uurimisvaldkonnast revolutsiooni käigus, kus aina enam uurijaid loobub käsitlusest, mis peab muutlikku intelligentsust sama muutumatuks nagu silmavärvi, ning näeb seda pigem millegi lihasjõu sarnasena, millel on bioloogiline alus, kuid mis allub ka treeningule. See lugu jutustab erakordsest muutusest meie arusaamas ühe inimese põhiomaduse kohta: kas ratsionaalse mõtlemise võime – õppimisoskuse – piirid pannakse paika juba meie sünnihetkel või saame ise selle suhtes midagi ette võtta?

Kokaiinist kirjutamine on nagu selle tarbimine. Sa tahad sellest üha rohkem ja rohkem teada, uut informatsiooni koguda, see aga osutub nii mahlakaks, et sa ei suuda enam ilma selleta elada. Oledki sõltuvuses. Lood sisaldavad üksikasju, mis meid ikka ja jälle hämmastama panevad, kuigi nad järgivad alati sama etteaimatavat skeemi. Mõni lugu tungib sulle sügavale ajusse ja jääb sinna kummitama, kuni üks uus ja veel uskumatum lugu, mis osutub tõeseks, astub eelmise asemele.

Doktor Proktor ja maailma lõpp. Võib-olla Jo Nesbø Norra keelest tõlkinud Minna Salmistu Kirjastus Varrak, 320 lk

Doktor Proktori ja ta sõprade tegemistest jutustavas kolmandas raamatus tuleb juttu sisekosmosest pärit invasioonist, koorilaulust ja orkestrimuusikast, doktor Proktori jõujoogist, sellest, kuidas sokid TEGELIKULT pesumasinast kaovad, tõelistest konnmeestest, mitte nii tõelistest paavianidest, hirmsast vahvlimasinast ja katsetusjärgus tasakaalukingadest. Lisaks veel seitsmekoivalisest ämblikust, kuningast, kes on eksiilis Lõuna-Trøndelagis ja maailma lõpust. Võib-olla. Vahvlimasinas ei kuule keegi su karjeid.

Raamatureklaamid ilmuvad laupäeviti Info ja reklaami tellimine: Kaire Lind, tel 666 2322, kaire.lind@postimees.ee

Kummitus Jo Nesbø Norra keelest tõlkinud Maarja Siiner Kirjastus Varrak, 416 lk

Heaolu saladused. Teejuht elu suurte küsimuste juurde Inna Segal Inglise keelest tõlkinud Kaja Riikoja Kirjastus Varrak, 302 lk

Rahvusvaheliselt tunnustatud tervendaja Inna Segali teine raamat keskendub vaistu kuulamise ja arendamise teemale. Intuitsiooni ei pea autor väljavalitute andeks, vaid tööriistaks, mis on kõigil olemas, kuid mida tuleb teadlikult kasutama õppida. Raamatu kakskümmend üks teemat on autor valinud välja nende küsimuste hulgast, mida tema raviseanssidel kõige sagedamini on esitatud – alates kaalus alla võtmisest või suhete parandamisest kuni kaotusvaluga toimetulekuni.

POSTIMEES, 16. AUGUST 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

ühes väikses eesti linnas… aarne mäe Virumaa Teataja

Tapa – nimi on selline

Minu päevik 2014 4. AUGUST Ei kadesta neid, kes elavad ka 2039. aastal ja keda tabab sel sajandil juba teine paralleelide tõmbamine oleviku ja saja aasta taguse aja vahele. Paratamatult külvavad need ajakirjanduslikud paralleelid segadust ja tunnet, et sõjaoht on reaalne. Nii nagu praegu ongi juhtunud. Päevikupidajatele langeb niisugustel aegadel erakordne vastutus. Pean hoolega jälgima, et ma ei kirjutaks nendel päevadel midagi tühist ega muutuks tulevaste põlvede silmis naeruväärseks nagu mõni Louis või Nikolai. 5. AUGUST Tüütud nagu tänavu-

sed herilased on need aina sagenevad hääled, kes nõuavad alaealistele valimisõigust. Nagu ma ei mäletaks, kui poliitiliselt ebaküps olin ma ise 16-aastaselt, kui naiivne! Näiteks venelaste sissetung Tšehhoslovakkiasse 1968 ei tekitanud minus suurt kurvastust, veel vähem masendust. Sest selles vanuses (nooruses) vajasin ma eelkõige optimismi. Ma otsisin kõiges positiivset. Ja juba see, et kogu seda värki – et mitte öelda sotsialismi – oli lubatud üldse reformida, juba see andis elujõudu aastateks. Tähendab, suured muutused on siiski võimalikud! Oma naiivsuses ma ei näinud ette, et neid muutusi tuleb oodata veel paarkümmend aastat. Ja vastupidi: kui ma meenutan omaenda viimase aja otsuseid, siis tuleks ka vanakeste valimisõigust piirata. Kuni selle õiguse äravõtmiseni. Sest mida ma näen enda pealt? Toimub isiksuse vaikne, kuid järjekindel ja ilmselt pöördumatu kapseldumine ja konserveerumine. Näiteks mida ma olen teinud vähemalt viimased 15 aastat, kui mitte kõik need 23? Olen valinud alati ühte ja sama erakonda. Sõltumata sellest, kas ta on mu meelest tõesti momendi parim valik või ei ole. Ühesõnaga, ma valin juba ammu rutiinselt, ja ma tunnistan, et minusugused valijad ei vii asja edasi. Millal peaksid inimesed valimas käimise lõpetama? Esialgu võiks kokku leppida, et pensioniiga on see piir. Selle arvestusega, et edaspidi, kui pensioniiga tõuseb, tuleb valimisea ülempiiri alandada. Jah, innovatiiv-konservatiivne valijaskond 20 ja 60 eluaasta vahel on see, mida Eesti praegu vajab.

6. AUGUST Kurb teade tuli Sakust, Harjumaalt: sõber Peeter Oja tõmbas keset etendust jala ära. Kui loll võib üks inimene olla! Ma olen talle kogu aeg öelnud, et «püstijalakoomik» ei ole mingi tõsiseltvõetav ametinimetus. Kui paljalt «koomik» ei tundu piisavalt soliidne, siis «soolokoomik» võiks olla see termin. 9. AUGUST Pidin Võtikvere raa-

matukülast varem ära tulema, sest vihmavarju ei olnud kaasas. Nii

12. AUGUST Kurb teade tuli Ti-

Madis-Ulf Regi arvamusliider

jäigi kirjastajatelt saamata vastus põhiküsimusele: kas raamatut ostetakse vabas õhus, pargi vilus, paremini kui umbses raamatupoes kuskil kesklinnas? Ise ei ostnud seekord midagi. Põhjuseks juba kevadel endale antud lubadus: ära osta, MadisUlf, enam kunagi raamatuid, millest sa juba poes näed, et sa ei loe neid kunagi.

10. AUGUST Lugesin superkuu valgel Freedom House’i aastaaruannet demokraatia arengust IdaEuroopas. Natuke üllatasid Eestile antud head punktid, eriti aga detailsus, millega oli kirjeldatud kõige väiksemaidki suursündmusi Eesti meediaelus 2013. aastal. Siis aga leidsin, et tegemist on Eesti oma autoritega, ja üllatus asendus sujuvalt mõistmisega. 11. AUGUST Žirinovski on Vene telekas öelnud, et väikestest Balti kääbusriikidest ei jää pärast vaippommitamisi midagi järele: Venemaa on sunnitud kordama neile ja Poolale 1945. aasta mai õppetundi, et sealt ei tõuseks Venemaa poole ükski lennuk ega rakett. Kui Baltimaad ja Poola on hävitatud, võib NATO pöörduda läbirääkimisteks Vene välisministri poole. «Siis me peatume.» Huvitav, kas Eesti julgeb Vene duuma asespiikri sõjakuulutusele kuidagi reageerida? Või julgeme midagi ette võtta alles sõjaseisukorras? Näiteks Ukraina siseministeerium algatas juba juulis kriminaalasja Vene duumaparteide juhtide, sealhulgas Ž. vastu – ärgu ikka abistagu relvastatud separatiste. Ja Ukraina peaprokuratuur nõuab Ž. arreteerimist ja tema menetlemist Interpoli abil.

Tundub, nagu oleks Euroopa peale lahti lastud hulk kohalikke doktor Bernatskeid, kes lausa vägisi süstivad sportlastesse rekordihirmu.

buronist, Californiast: meie hulgast lahkus Robin Williams. Ja kohe purskusid maailma igast nurgast tuhanded pisarad ja kommentaarid. Mitte midagi niisugust ei olnud, kui läksid Paul Pinna ja Ervin Abel, või Juhan Viiding ja Kaljo Kiisk, või Urmas Kibuspuu ja Jüri Krjukov. Sest näitleja puhul ei ole asi mitte tema ande, vaid tema keeleruumi suuruses.

13. AUGUST Lõpuks ometi! Poo-

la ja Läti kutsusid Vene saadiku välja ja uurisid, mida Ž. esmaspäevane jutt pidi tähendama. Isegi Vene duuma eetikakomisjon lubas teema üles võtta. Aga Eesti vaikib. Võimalik, et meil on juristipoja tervisliku seisundi kohta täpsemaid andmeid ja seda teemat torkida pole lihtsalt eetiline. Aga kergelt kiunatada siiski võiks. Mäletan, et talvel, kui seesama Ž. tuli lagedale plaaniga moodustada Venemaa rüpes Kesk-Aasia föderaalringkond, tõusid ametlikult tagajalgadele kõik regiooni riigid eesotsas Kõrgõz- ja Kasahstaniga. Ja jutt oli kõigest administratiivsetest ümberkorraldustest, nende riikide tõstmisest tagasi Venemaa koosseisu, mitte hävitamisest. Sõber Gerd sai kümnenda suurvõistlusmedali! Olude sunnil nõrgema tulemusega (64,75 m) kui kunagi varem. Nüüd, kui tulemuste parandamine läheb järjest raskemaks, võikski hakata huvi pärast proovima, kui vähe võiks üldse heita, et ikka veel medal saada. See ajaks vastased eriti marru! (Täna oleks saanud veel 63,55ga.) Üldiselt on aga EMi tulemused tagasihoidlikud (ja mitte ainult kettaheites). Tundub, nagu oleks Euroopa peale lahti lastud hulk kohalikke doktor Bernatskeid, kes lausa vägisi süstivad sportlastesse rekordihirmu. Kuigi on ka meeldivaid erandeid (nt Rasmus Mägi).

14. AUGUST Valmistusin terve

päeva Paide arvamusfestivaliks – naudin juba ette neid kahte päeva vihmas ja päikeses, omasuguste seltsis. Ma ei taha kellelegi oma arvamust peale suruda, aga erakonnajuhtidelt ja peaministrikandidaatidelt küsiksin küll. Svenilt: kes me oleme? Urmaselt: kust me tuleme? Eriti aga Taavilt: kas ta ikka teab, kuhu me läheme? Neist vastustest oleneb minu valimiskäitumine järgmisel kevadel.

15. AUGUST Otsustasin selle arvamusfestivali siiski vahele jätta. Aeg on ärev. Ja kõike protokollitakse. Juhtub keel vääratama, ja katsu siis pärast seletada. Pole ju teada, millal valgete krusade kolonn humanitaarabi ja muu kultuuriga üle Narva silla veereb. Võib-olla veel enne, kui uus sild valmis saab.

sun, et kõik teavad lugu sellest, kuidas Tapa linnas olla sügaval stagnaajal keelatud kohalik ajaleht Tapa Kommunist ja pandud sellele nimeks Tapa Edasi!… On see nüüd päriselt olnud või rahvaloba, mine võta kinni, ent tõsijutt on see, mida rääkis mõne aja eest kohaliku lasteaia Pisipõnn õpetaja. Nimelt peetud kusagil Eestimaa teises otsas lasteaiapedagoogide koolitust ning ühises ringis tutvustati end järgemööda. «Tere, mina olen Liidia Viimsi Vikerkaarest.» «Mina olen Anne, Põlva Põngerjas.» «Ja mis lasteaiast teie olete?» «Tapa Pisipõnn!» Selle koha peal läksid kõigi silmad esiti hirmust suureks ning pisukese kohmetuse järel hakati laginal naerma. Aga see polnud sugugi esimene kord. Tapalane peab end mujal olles tutvustades alati arvestama sellega, et tema armsa kodulinna nime kohta sõna võetakse. Või siis selle üle vähemasti nalja heidetakse. Anekdoote Tapa nime ümber tekib uute põlvkondade peale kasvades aina edasi. Vanal ajal räägiti lugu võrukeelsest vagunisaatjast, kes küsinud enne jaama jõudmist, kes läheb maha «Tapan», ja keegi ei julenud iitsatadagi ning kõik põrutasid Tamsalu poole edasi. Hiljem oli suisa kohustuslik Facebooki seinale riputada pilte liiklusmärgist Tapa-Loobu teeristis. Aga kuigi kohalikud on selliste naljadega juba harjunud, on aeg-ajalt siiski tulnud ette tõsisemaid arutelusid linna nime muutmise üle. Kunagine Tapa Jakobi koguduse õpetaja ja tollane Tapa volikogu esimees Algur Kaerma ajas Tapa nime muutmise asja siis, kui Tapa linn ning Lehtse ja Saksi vald omavahel 2005. aastal ühinesid. Tegelikult ongi ju see omavalitsus praegu vald, Tapa vald. Uue loodava omavalitsuse nimekonkursil osales tol ajal 17 inimest ning pakuti 37 nime. Üks esimesi pakutud variante oli Loppekunna vald. Pakutud oli ka Salepa vald ja Saleta vald (tuletatud ühinenud omavalitsuste silpidest Saksi, Lehtse, Tapa). Nimevariandiks oli veel ka Tapsi, mis on Tapa saksakeelne variant.

apa muuseumi asutaja Harri Allandi on rääkinud, et Tapa on sõnast «tapma» tuletatud küll. Legendid räägivad, et Liivi sõja ajal olnud sealkandis verine lahing, mistõttu Tapa küla oma nime sai. Dokumentides esineb nimi mitmel kujul: Tappes, Tappus, Tappas. Tapa küla asus Tapa mõisa pargist edelas, Tapa–Ambla–Paide maantee ääres, praegusest Tapa linnast 3,5 kilomeetri kaugusel. Tapa volikogu esimees, kindral Urmas Roosimägi, keda tuntakse lopsaka jutu poolest, rääkis kunagi, kuidas tegi koolitust Ukraina sõduritele. Kui need küsisid, mida Tapa nimi tähendab, vastas ta neile: «Ubi bljäd!» Ja sõduritel oli nalja kui palju. Tapat tuntakse ka vorstipealinnana, esimene vorstitööstus rajati sinna juba 1889. aastal. Ja kus sa seda ilma tapamajata teha saad. 1929. aastal ehitas Eesti loomasaaduste ostu-müügi ühing sinna suisa eksporttapamaja. Enne sõda olnud Tapal soodsa transpordigeograafilise asendiga suur osatähtsus just liha- ja vorstitööstusel ning pisikeses linnas tegutses kaugelt üle kümne karni. Tapa vorstide head kvaliteeti kiideti lähedal ja kaugel ning peatselt sai linn rahvasuus vorstilinna tiitli. Kuigi vorstitööstusi on seal nüüd vähem, korraldatakse vorstifestivale Tapal tänaseni. Aga see pole ainus huvitava nimega linn Lääne-Virumaal. Eesti põhjarannikut külastavatele tšehhidele meeldib end kangesti Kunda sildi juures pildistada, alatihti näeb neid seal itsitades poseerimas. Nimelt tähendavat Kunda tšehhi keeles ühte teatud roppu sõna. Iseenesest on aga tegemist toreda tsemenditehase- ja sadamalinnaga.

Tapa vallavalitsuse hoone Pikal tänaval. foto: arvet mägi / virumaa teataja

12 || SPORT || POSTIMEES, 16. AUGUST 2014

kommentaar

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

Rasmus Mäele EMilt teenitud hõbemedal

peep pahv

sporditoimetuse juhataja

Reeglitega etendus, mitte palagan

ui kaks nädalat tagasi toimunud kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel jäeti autasustamisele mitte ilmunud takistusjooksja Kaur Kivistik väljateenitud hõbemedalita, kostis nurinat, nagu poleks sellise asja eest diskvalifitseerimine õige – mees ju jooksis teise koha vääriliselt ja see on kõige tähtsam. Kuid reeglid on reeglid ja Kivistikust valusamalt sai seda Zürichi EMil tunda Mehiedine Mekhissi-Benabbad. 3000 m takistusjooksu Euroopa valitseja jõudis juba kolmandat korda EMi finaalis esimesena finišisse, kuid Euroopa meistriks teda ei kroonitud. Põhjus on lihtne: Prantsusmaad esindav Mekhissi-Benabbad kiskus finišisirge alguses särgi seljast. Kergejõustiku reeglid on aga karmid – näiteks võistleja number peab asuma selleks ette nähtud kohal, Mekhissi-Benabbadi võistlusnumbrit polnud aga üldse näha, pealegi ei võistelda staadionil palja ülakehaga. Olgu, kõik ju teadsid, kes on võitjana triumfeerinud võistleja, ja kõik nägid ka seda, et ta oli konkurentidest selgelt kiirem, kuid küsimus on rohkem põhimõttes. Kergejõustik, nagu ka muu sport, on eelkõige etendus ja show ja mõistagi kuuluvad sinna juurde emotsionaalsed võidutähistamised ja vahel ka ekstravagantsed teod. Kuid kõik see peab toimuma varem kehtestatud reeglite järgi, ning kui keegi on neid reegleid rikkunud, ei jää kohtunikel muud üle kui sellele reageerida Spordivõistlus ei saa muutuda palaganiks, kus iga mees või naine teeb, mida heaks arvab. Raske on ette kujutada seda, kui jooksu lõpusirgel rebivad medalitele tulijad särgid seljast – kes võtab ihukatte hambu, kes pistab selle püksivärvli vahele, kes aga viskab selle sootuks publikusse… või ilmub mõni kõhukas kuulitõukaja sektorisse nii, et number on rinnale värvitud. See poleks ju enam õige ja klassikaline spordivõistlus. Osa kergejõustiku võlust peitubki lisaks vaimustavatele tulemustele konservatiivsuses ning reegleid muudetakse sellel spordialal väga harva. Õnneks ei mõtle keegi tõsiselt sellele, et kõik kettaheitjad võiksid heitevahendi korraga lendu saata või et mõõta kaugushüppe tulemust äratõuke kohast. Las jääda kergejõustik selliseks spordialaks, nagu oleme aastakümnetega harjunud – sest kui lubada üks erand ja jätta reeglite rikkuja karistuseta, võib sellest kergesti saada seaduspärasus.

EMi tulemused FINAALID N 200 m jooks: 1. Dafne Schippers (Holland) 22,03, 2. Jodie Will (Suurbrutannia) 22,46, 3. Myriam Soumare (Prantsusmaa) 22,58 M 400 m jooks: 1. Martyn Rooney (Suurbritannia) 44,71, 2. Matthew Hudson-Smith (Suurbritannia) 44,75, 3. Donald Sanford (Iisrael) 45,27. N 400 m jooks: 1. Libania Grenot (Itaalia) 51,10, 2. Olha Zemljak (Ukraina) 51,36, 3. Indira Terrero (Hispaania) 51,38 M 800 m jooks: 1. Adam Kszczot (Poola) 1.44,15, 2. Artur Kuciapski (Poola) 1.44,89, 3. Mark English (Iirimaa) 1.45,03 N 1500 m jooks: 1. Sifan Hassan (Holland) 4.04,18, 2. Abeba Aregawi (Rootsi) 4.05,08, 3. Laura Weightman (Suurbritannia) 4.06,32 M 110 m tõkkejooks: 1. Sergei Šubenkov (Venemaa) 13,19, 2. William Sharman (Suurbritannia) 13,27, 3. Pascal Martinot-Lagarde (Prantsusmaa) 13,29. M 3000 m takistusjooks: Yoann Kowal (Prantsusmaa) 8.26,66, 2. Krystian Zalewski (Poola) 8.27,11, 3. Angel Mullera (Hispaania) 8.29,16. N odavise: 1. Barbora Špotakova (Tšehhi) 64.11, 2. Tatjana Jelaca (Serbia) 64.21, 3. Linda Stahl (Saksamaa) 63.91. M kolmikhüpe: 1. Benjamin Compaore (Prantsusmaa) 17.46, 2. Ljukman Adams (Venemaa) 17.09, 3. Aleksei Fjodorov (Venemaa) 17.04. M 50 km käimine: 1. Yohan Diniz (Prantsusmaa) 3:32.33, 2. Matej Toth (Slovakkia) 3:36.21, 3. Ivan Noskov (Venemaa) 3:37.41. EELVÕISTLUSED N kuulitõuge: 1. Christina Schwanitz (Saksamaa) 19.35 ... 15. Kätlin Piirimäe 15.66. N 3000 m takistusjooks: 1. Sviatlana Kudzelitš (Valgevene) 9.46,89 ... 16. Jekaterina Patjuk 10.03,60.

Eesti tõkkesprinter Rasmus Mägi jooksis Zürichis toimuvatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel eilses finaalis ja sai hõbemedali! Euroopa meistrivõistlustel hooaja edetabelijuhina võistelnud Mägi jooksis finaalis kolmandal rajal ja kuigi tegi võimsa lõpusprindi, jäi tema ajaks 49,06 ja saagiks hõbedane teine koht. Kuldmedali ja Euroopa meistri tiitli võitis viiendal rajal võistelnud Türgi jooksja Kariem Hussein, kes jooksis ajaga 48,96 välja oma isikliku tippmargi. Pronksmedali võttis Vene tõkkesprinter Deniss Kudrjavtsev, kes sai kirja aja 49,16. Varem oli Mägi kolmapäevases poolfinaalis püstitanud uue Eesti rekordi ja Euroopa hooaja tippmargi ajaga 48,54. PM foto: mihkel maripuu

KERGEJÕUSTIKU EM. Kõrgushüppe lõppvõistlusele pääses kaks eestlannat.

Pisarate, pettumuse ja vihma kiuste lõppvõistlusele Mätas sihib finaali tohutu tahte toel

kaarel täll Zürich

õrgushüppajad Eleriin Haas ja Grete Udras said hakkama suurepärase saavutusega ning jõudsid mõlemad Zürichis Euroopa meistrivõistluste lõppvõistlusele. Naised ületasid esimesel katsel 1.85, kuid 1.89 jäi eestlannadele alistamatuks. Võistlusjärgsed emotsioonid olid Haasil ja Udrasel aga täiesti erinevad. «Pettumus! Häbi on sellise tulemusega finaali saada,» ütles Haas vahetult pärast võistlust. «Mina olen väga rahul. Tavaliselt olen märja rajakattega väga halvasti hüpanud, kuid täna kordasin hooaja tippmarki,» kommenteeris omakorda Udras võistlusjärgseid tundeid. Märja rajakatte tõttu pidid Haas ja Udras enne võistlust valima, milliste naelikutega võistlema minna. Udras otsustas 9 mm pikkuste naelte kasuks, Haas läks peale 2 mm lühematega. «Soojenduse ajal proovisin pikematega, kuid siis jäid jalad justkui maa külge kinni. Seejärel vahetasin jalanõusid,» selgitas Haas. Udras oli aga pikkade naeltega rahul ning tal õnnestus võistlus suurepäraselt. «On juhtunud, et

Eleriin Haas jõudis harjumatu tulemuse kiuste lõppvõistlusele.

vihmaga ei saa ma algkõrgusestki üle,» meenutas ta. Sellel aastal isikliku rekordi 1.93 hüpanud Haas ei uskunud pärast kolmandat ebaõnnestunud katset kõrgusel 1.89, et võib lõppvõistlusele jõuda. «See oli masendav ja võttis korra ka pisara lahti. Seejärel tõstis treener tribüünil pöidla püsti, aga ma ei saanud aru, mida ta öelda tahtis. Ka kohtunikud tulid mulle selgitama, et võin edasi pääseda,» meenutas Haas kvalifikatsioonis toimunut. Haasi sõnul jäi tal eile lihtsalt lennukusest puudu, kuid pühapäevale vaatas ta vastu siiski rõõmsal pilgul. «Loodetavasti leian taas oma hüpped üles.»

Tavaliselt olen märja rajakattega väga halvasti hüpanud, kuid täna kordasin hooaja tippmarki. Kõrgushüppaja Grete Udras

foto: mihkel maripuu

Udras täitis oma eesmärgi täielikult ning läheb homme hüppama mõnusa tundega. «See oli väike ime, et ma üldse siia võistlema jõudsin. Juunikuu jäi mul täielikult vahele, kuna koperdasin tõkkehüpetel ja vigastasin hüppeliigest. Diagnoositi sideme rebend. Juulikuus sain taas ree peale ning nüüd olen siin. Suured tänud minu arstile ja füsioterapeudile.» Kvalifikatsiooninormi (1.94) ei pidanud eile keegi ületama ning lõppvõistlusele pääses kokku 15 naist. Oma karjääri jooksul kahe meetri kõrguselt üle hüpanud naisi on stardis kolm: venelanna Maria Kutšina (2.00), hispaanlanna Ruth Beita (2.02) ja rootslanna Emma Green (2.01). Sellel aastal on selle piirini kerkinud vaid Kutšina. Lõppvõistlus toimub pühapäeval Eesti aja järgi kell 16.16.

Pühapäeval astub Zürichi Euroopa meistrivõistluste meeste odaviske lõppvõistlusel üles möödunud aasta MMi kaheksas mees Risto Mätas. Kui kvalifikatsioonis ei õnnestunud mehel oma võimeid täielikult realiseerida, siis finaalis loodab 30-aastane kogenud sportlane endast maksimumi välja pigistada. Mätta jaoks on kindel eesmärk mitte piirduda kolme katsega, vaid jõuda finaali kaheksa parema hulka. Kui kvalifikatsioonis mõõdeti eestlase odakaare pikkuseks 78.97, siis pühapäeval võiks tema tulemus alata kindlasti kaheksaga. Mätas kinnitas, et treeningutel on tal õnnestunud kogu jõud oda sisse suunata ning ta loodab seda võimsat tunnet kogeda ka võistlusel. Eesti parim odaviskaja peab leidma üles õige tunnetuse ja hoojooksu paika saama. Mätta sõnul on tal sees tohutu tahe ning tunne on selle aasta parim. Kui tal õnnestub end pühapäeval realiseerida, võib eestlane kerkida vähemalt esikuuikusse, kuid miks mitte ka kõrgemale. Esimene eesmärk on siiski finaali pääsemine. Kvalifikatsioonis suutsid kokku seitse meest 80 meetri joone ületada. Parima tulemuse said kirja soomlased Antti Ruuskanen (83.76) ja Tero Pitkämäki (81.48). Kaarel Täll

POSTIMEES, 16. AUGUST 2014 || SPORT || 13

TOIMETAJA KADI PARTS, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

KERGEJÕUSTIKU EM. Eesti koondise noorim liige, kuulitõukaja Kätlin Piirimäe loodab tulevikus ületada maagilise 20 meetri piiri.

Käimises uus rekord

Isepäine maailmavallutaja

KÄIMINE. Eile nähti Züric-

kaarel täll, Zürich

silmaga, kuidas välismaa tõelised tipud võistlevad ja treenivad. Varem olin ainult telekast näinud, kuid nüüd on nad elusuuruses,» rääkis Piirimäe, kelle lemmiksportlane on meeste kuulitõuke kahekordne maailmameister David Storl. «Ühtegi Eesti ega välismaa sportlast ma endale siiski liiga suureks eeskujuks ei too – ma ei tahaks kedagi jäljendada. Ainsateks eeskujudeks on mu vanemad, kuid ma tahan siiski olla enda moodi,» arutles ta. «Spordipisik on võib-olla isegi päritud – mu isa suusatas noorena, ema tegi kergejõustikku. Vanavanemate kohta ma ei tea.»

kaarel.tall@postimees.ee

esk-Eestis 463 elanikuga Koigi külas elab ja treenib ambitsioonikas kuulitõukepiiga Kätlin Piirimäe. Tal on tagahoovis ise ehitatud kuulitõukesektor ning ka treener on kohe kodust võtta. Kätlinil ei ole eeskujusid, kuna ei soovi kedagi jäljendada. Ta usub, et on võimeline tõusma maailma tippu. 18-aastane Eesti koondise pesamuna osales eile esimest korda täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustel, kus oli konkurentsitult noorim kuulitõukaja. Kui sellel aastal sai ta veel eelviimase ehk 15. koha, siis tulevikus on Piirimäel juba suuremad plaanid. Kuidas aga jõudis üks noor Koigi tüdruk üldse sellise ala juurde, mis tavaliselt ei ole noorte hulgas väga suur tõmbenumber? «Viis aastat tagasi viisid vanemad mu lihtsalt trenni. Nad tahtsid, et ma millegagi tegeleksin,» meenutas Piirimäe. «Alguses hakkasin ketast heitma. Võib isegi öelda, et sel ajal ma vihkasin kuulitõuget. Ketas lendas lihtsalt paremini kui kuul.»

Tugev närvikava

Treenib tagahoovis

SPORT.POSTIMEES.EE

Peagi hakkas aga alade vahekord muutuma ning kuulitõukes oli areng tunduvalt kiirem. «Tundsin, et mul on sellel alal potentsiaali. Sain aru, et võin saada Eesti parimaks,» jätkas ta. Piirimäe tunneb, et praegu areneb ta pidevalt ning järgmistel aastatel on oodata rekorditesse parandusi. Kuulitõuge ei kuulu Eesti tüdrukute seas just kõige populaarsemate hobide sekka ning alaga käib kaasas nii mõnigi eelarvamus. See pole aga Piirimäed seganud. «Minusse pole kunagi keegi halvustavalt suhtunud – ei ole hakatud rääkima, et kuulitõukajad lähevad ajaga liiga suureks jne. Kõik sõbrad ja tuttavad elavad mulle väga kaasa ning aitavad.» Senine kuulitõuke Eesti kõigi aegade parim tulemus pärineb 1980. aastast, kui Veroni-

Kätlin Piirimäe nautis esimest täiskasvanute tiitlivõistlust ja ammutas motivatsiooni.

ka Minina tõukas 18.03. Kätlini senine tipptulemus on 16.80, mis on alla 23-aastaste arvestuses Eesti rekord. «Tulevikus tahaks ikka 20 meetrit tõugata. See on selline maagiline piir, mille poole püüelda.» Treeningtingimused on Piirimäel omapäraselt mugavad.

Kanepi kohtub 164. reketiga

Tiisaar liitub Soome klubiga

Eesti naiste tennise esireket Kaia Kanepi osaleb New Havenis peetaval Premieri taseme turniiril, kus kohtub kvalifikatsiooni avaringis seitsmenda asetusega Shahar Peeriga (WTA 164). Lisaks kinnitas Kanepi oma Facebooki lehel, et osaleb ka aasta viimasel suure slämmi turniiril US Openil, lisaks mängib Aasia turniiridel. Kanepi oli pärast Bastafi turniiri haige ja alustas trennidega eelmisel nädalal.

TTÜ võrkpalliklubis mänginud 205 cm pikkune diagonaalründaja Mart Tiisaar pallib järgmisel hooajal Soome meistriliigas mängiva LEKA Volley meeskonnas. Tiisaar käis end tänavu Kuopios kokku pandud klubis näitamas eelmise nädala lõpus ning praeguseks on leping allkirjastatud. «Kontakti sain agendi kaudu, kuuldavasti oli ka Eesti treenerite käestsoovitust küsitud,» rääkis Tiisaar volley.ee portaalile.

«Kuulitõukesektor on mul koduhoovis. Ise ehitasin! Treener on ema Külli Tambre. Teen trenni siis, kui ise tahan, ning ei ole kellestki sõltuv,» rääkis Paide gümnaasiumi lõpuklassi minev sportlane. Eilsele võistlusele kindlustas Piirimäe koha juba möödu-

Rannajalgpallikoondis kaotas taas Eesti rannajalgpallikoondis minetas eile lootused tõusta Adivisjoni, kui euroliiga finaalturniiri Bdivisjoni teises mängus kaotati Türgile 1:3. Eesti jäi kaotussseisu avakolmandikul, viimasel kolmandikul veidi enne lõppu lõi Eesti auvärava Marko Truusalu. Kuna Eesti kaotas varem ka 0:1 Ungarile, muutus oma alagrupi võitmine võimatuks. Eesti peab viimase mängu Inglismaaga.

City poolkaitsja läks Venemaale Manchester City jalgpalliklubi kinnitas, et nende poolkaitsja Javi Garcia sõlmis Peterburi Zenitiga viie aasta pikkuse lepingu. Venemaa klubi maksis Garcia eest 16 miljonit eurot. 2012. aastal Inglismaa meeskonnaga liitunud Garcia sai Manchester City särgis kahe hooaja jooksul kirja 71 mängu ning võitis korra Inglismaa kõrgliiga ja liigakarika. Hispaania koondise eest on ta kirja saanud kaks mängu.

foto: mihkel maripuu

nud aastal, kui ta juunioride EMil 16.80ga pronksmedali võitis. Zürichis jäi kuulikaar küll rohkem kui meetri võrra lühemaks (15.66), kuid tulemusest tähtsamaks peab noor sportlane suure tiitlivõistluse kogemust. «Sain siit tohutult motivatsiooni juurde. Näen oma

Kui Eesti kõigi aegade edukaim kergejõustiklane Gerd Kanter rääkis juba üsna noorena kõrgeimatest eesmärkidest, siis Piirimäe hoiab end veel veidi tagasi. «Ma võtan selle koha pealt tagasihoidlikumalt ning praegu seitset aastat ette küll ei julge prognoosida. Tean, et kahe aasta pärast tahaks olla Rio olümpial,» pani ta siiski paika lühiajalisema ja enda sõnul kindlasti teostatava eesmärgi. Piirimäe on enda sõnul tugeva närvikavaga sportlane ja loodab, et sai oma närveerimised ära teha noorteklassi tiitlivõistlustel. «Zürichis pole kordagi värinat sisse tulnud. Eks oma osa oli ka sellel, et mul polnud pea mingit lootust edasi pääseda. Sain pingevabalt võistelda,» arutles ta. «Korraks lõi motivatsiooni maha, kui vaatasin, et olin enne EMi Euroopa hooaja edetabelis 45. kohal. Siia jõudes oli täielik üllatus, et ainult 16 võistlejat kohale tuli. Päevapealt kerkisin Euroopa 15. kuulitõukajaks,» naljatles Piirimäe, kes jättis Zürichis selja taha endast viis aastat vanema rootslanna Frida Åkerströmi. Mis saab aga tulevikus? Kas maailma tippude hulka on võimalik kerkida koduhoovis treenides? «Ausalt öeldes pole ma veel sellele mõelnud. Lõpetan keskkooli kõigepealt ära. Üks võimalus on seejärel Tallinna kolida, kuid võib-olla vaatan ka piiri taha.»

his kergejõustiku MMil maailmarekordit, kui Prantsusmaa esindaja Yohann Diniz püstitas uue tippmargi meeste 50 km käimises. Diniz finišeeris ajaga 3:32.33 ning sellega ületas ta alates 2008. aastast venelasele Denis Nižegorodovile kuulunud tippmargi 3:34.14. «Terve võistlus oli üks suur kannatamine,» sõnas oma Portugalist pärit vanaema auks lisaks Prantsusmaa lipule ka Portugali lipu juba enne finišit kätte haaranud Diniz. PM

Suurfavoriit põrus, kuid võitis medali

TÕKKESPRINT. Tänavu

110 m tõkkejooksus 12,95ga Prantsusmaa rekordi püstitanud ja teise Euroopa tõkkejooksjana alla 13-sekundilise aja kirja saanud Pascal Martinot-Lagarde jäi Zürichi kergejõustiku EMil finaalis esmalt esimesena medalita, kuid tõusis lõpuks siiski poodiumile. Martinot-Lagarde lõpetas finaali neljanda kohaga, aga kolmandana lõpetanud kaasmaalase Dimitri Bascou diskvalifitseerimise järel tõusis suurfavoriit ikkagi poodiumile. PM

Täna võistlustules • • • • •

Lily Luik, N maraton 10.00 Liina Luik, N maraton 10.00 Leila Luik, N maraton 10.00 Evelin Talts, N maraton 10.00 Markus Ellisaar, Mart Muru, Mikk Mihkel Nurges, Rait Veesalu, M 4 x 100 (esimene eeljooks) 16.35

Homme võistlustules

• Ilja Nikolajev, M maraton 10.00 • Roman Fosti, M maraton 10.00 • Elerin Haas, N kõrgushüpe (finaal) 16.16 • Grete Udras, N kõrgushüpe (finaal) 16.16 • Risto Mätas, M odavise (finaal) 17.11 • Tiidrek Nurme, M 5000 m jooks (finaal) 17.30 • 4x100 m (finaal) 18.05

14 || SPORT || POSTIMEES, 16. AUGUST 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALL. Täna antakse avalöök Premier League’is.

Põnevaim, kuid suurte staarideta ülevaade madis kalvet reporter

äna antakse avalöök Inglismaa jalgpallimeistrivõistlustele, mida peetakse suurliigadest põnevaimaks, ühtlaseimaks ning ka tugevaimaks. Premier League’i bränd on üle maailma tuntud ja sealsetel klubidel on poolehoidjaid Aasiast Ameerikani. Siiski võib tõdeda, et maailma jalgpalli absoluutseid tippnimesid jääb seal pigem vähemaks ning nende nägemiseks tuleb heita pilk Hispaania kõrgliigale, kus omavahel heitlevad Madridi Real ja FC Barcelona. Juba teist suve järjest on tekkinud olukord, kus Premier League’i säravaim mängija siirdub La Ligasse. Eelmisel aastal läks Gareth Bale umbes saja miljoni euro eest Tottenhamist Madridi Reali. Sel suvel vahetas Inglismaa kõrgliiga mullune parim mängija Luis Suarez 94,5 miljoni euro eest Liverpooli särgi FC Barcelona oma vastu. Kui siia lisada Cristiano Ronaldo, kelle eest maksis Madridi Real 2009. aastal Manchester Unitedile 94 miljonit eurot, siis jalgpalliajaloo kolm suuremat üleminekut on viinud Premier League’i tolle hetke kõige säravama tähe Hispaaniasse. Real ei ole puhanud ka sellel suvel: 80 miljoni euro eest hangiti AS Monacost MMi suurim väravakütt James Rodriguez. Kui Barcelona lisab siia oma kasvandikud Lionel Messi ja Andres Iniesta ning eelmise suve suurostu Neymari, siis võib tõdeda, et El Clasicos jookseb väljakule selline staariarmee, millele ei ole Premier League’il midagi vastu panna.

Osav Chelsea Loomulikult pole Inglismaa klubid istunud, käed rüpes, oste teevad nemadki. Suvel tehtud tehingud lubavat mullusest veelgi põnevamat hooaega. Favoriitidest rääkides tuuakse esile Manchester City, Liverpool, Londoni Chelsea, Londoni Arsenal ja mullu katastroofiliselt esinenud Manchester United. Oma sõna üritavad kindlasti sekka öelda ka Tottenham Hotspur ning Everton. Favoriitidest on üleminekutega seoses kõige vähem rääkida vast tiitlikaitsjast Manchester Cityst. Vastavalt UEFA Financial Fair Play reeglitele ei saanudki City suvel rahakraane päris valla päästa ja nii oli nende suurimaks ostuks Prantsusmaa koondisega MMil käinud keskkaitsja Eliaquim Mangala, kelle eest tuli maksta koguni 40 miljonit eurot. Tasuta saadi aga äärekaitsja Bacary Sagna ja laenulepingu alusel liitus nendega Frank Lampard. Suareze Hispaaniasse müünud Liverpool on suvel kulutanud üle saja miljoni euro ja meeskonda on toodud Adam

Londoni Chelsea on sel suvel teinud korralikke täiendusi: meeskonnaga foto: afp/scanpix liitusid Diego Costa (seljaga) ja Cesc Fabregas.

Lallana, Rickie Lambert, Lazar Markovic, Emre Can ja Dejan Lovren. Samas võib neid ettevaatlikuks teha Tottenhami näide, kes mullu lõi laiaks Bale’i müügist teenitud raha, kuid kokkuvõttes oldi ilma nii suurimast staarist kui ka ihaldatud Meistrite liiga kohast. Ekspertide hinnangul Inglismaa klubidest üleminekuturul kõige osavamalt tegutsenud Chelsea hankis endale 40 miljoni euro eest Diego Costa ja 36 miljoni euro eest Cesc Fabregase. Tiimis on tagasi Didier Drogba, laenult naasis Thibaut Courtois ja veel osteti Filipe Luis. Teist suve järjest on otsustanud raha kulutada ka Londoni Arsenal, kes on soetanud Alexis Sancheze, David Ospina, Mathieu Debuchy ja Calum Chambersi. Esimese eest maksti koguni 44 miljonit eurot. Mullu katastroofiliselt esinenud Manchester Unitedi juures on kõige rohkem kõneainet pakkunud uus peatreener Louis van Gaal. Üleminekuturul on nende ümber olnud rohkelt kõmu ja nendega on seostatud mitmeid staare (Angel Di Maria, Arturo Vidal, Juan Cuadrado, Daley Blind, Marcos Rojo), kuid tegelikult on soetatud vaid Ander Herrera ja Luke Shaw, kelle eest kokku maksti koguni 70 miljonit eurot. Premier League’i tiimide suurtest tuludest ja liiga ühtlasemast tasemest annab kindlasti aimu suvel aset leidnud tehing, kui Everton ostis endale Chelseast 35 miljoni euro eest ründaja Romelu Lukaku. Nüüd, kui Premier League’i kõlavamatele üleminekutele on tiir peale tehtud, võiksid sära-

vamateks Inglismaale siirdunud meesteks olla Alexis Sanchez, Diego Costa ja taas tee Londonisse leidnud Cesc Fabregas. Kui võrrelda taas Inglismaa ja Hispaania kõrgliigat, võib öelda, et nii Sanchez kui ka Fabregas olid mehed, kes ei suutnud FC Barcelonas lõplikku läbimurret teha ega meeskonna liidrite sekka tõusta.

MMi tähtedeta Mõru pilli pidi Premier League alla neelama ka suvel, kui juba teist MMi järjest ei mahtunud finaalturniiri kümne parema mängumehe sekka ühtegi Inglismaal mängivat jalgpallurit. Hispaania kõrgliiga kõrval on selles vallas kahel viimasel korral teiseks teenäitajaks olnud Bundesliga. Saksamaa nimekaim klubi Müncheni Bayern ei ole kunagi üleminekuturul lehvitanud nii suurte rahapakkidega nagu Hispaania hiiud. See ei tähenda aga, et nad ei suudaks tippmängijaid endale meelitada. Üks maailma säravamaid ründestaare Robert Lewandowski liitus nendega tänavu üldse tasuta. Nii ongi jalgpallimaailmas olukord, kus suurimad staarid ei suuda ära öelda Madridi Reali ja FC Barcelona pakkumistele, Kesk-Euroopas on ülimaks Müncheni Bayerni kutse ja sobiva pakkumise korral on mõni tähtmängija valmis liituma raha mitte lugeva PSGga. Kui nimetatud tiimid kõrvale jätta, siis ülejäänud koore riisuvadki Premier League’i tiimid ja kuna raha on seal rohkem kui ühel meeskonnal, siis vaatemängulisus ja teistest suurliigadest ühtlasem tase ongi tagatud.

postimees, 16. august 2014 || tĂśĂ&#x2013; || 15

vaata reklaami lk 14

tel 666 2327, kristjan.kokk@postimees.ee

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

16 || vaba aeg || postimees, 16. august 2014

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 5.09 kl 12.00 – 17.00

ESTONIA TEATRILAAT: BALLETIPÄEV Tasuta 5.09 kl 21

BALLETIGALA VÄLILAVAL

Tasuta 6.09 kl 12.00 – 17.00

ESTONIA TEATRILAAT: OOPERIPÄEV Tasuta 6.09 kl 20

OOPERIGALA VÄLILAVAL

Tasuta 7.09 kl 12.00 – 15.00

ESTONIA TEATRILAAT

Tasuta 10.09 kl 19 Hooaja avaetendus! Adina osas Tatiana Lisnic (Moldova), Nemorino osas Cataldo Caputo (Itaalia)

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Vello Pähn 11.09 kl 19

MANON

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn 12.09 kl 19

FAUST

C. Gounod’ ooper Dirigent: Jüri Alperten

13.09 kl 19

MEDEA

G. Schiavoni ballett Dirigent: Vello Pähn 14.09 kl 17 Tõnu Kilgas 60

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Lauri Sirp 17.09 kl 19 Soodustus pensionäridele 40%

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd 18.09 kl 19 Esietendus!

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen 19.09 kl 19

MANON

K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale Dirigent: Vello Pähn 20.09 kl 19

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen 21.09 kl 17

BAJADEER

L. Minkuse ballett Dirigent: Lauri Sirp

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis

16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Laitse Graniitvillas 19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

Paide Kultuurikeskuses 22.08 kl 19

Endla teatri suures saalis 26.08 kl 19

HÄVITUSE INGEL

Yasmina Reza Lav. Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Mait Malmsten, Liisa Pulk, Ivo Uukkivi.

Endla teatri Küünis 26.08 kl 19

KÜLALINE

Éric-Emmanuel Schmitt Lav. Ingomar Vihmar, osades Rein Oja, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar, Roland Laos.

TEATER VANEMUINE

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret Saul-Gorodilov.

UGALA TEATER

Teatrikassa on avatud E–L kl 12–17, tel 433 0777, e-post kassa@ugala.ee. Piletid on müügil ka Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades.

SAUEAUGU TEATRITALU

21., 22., 23.08 kl 18 (välja müüdud) 24.08 kl 16 (välja müüdud)

Mere märgid

Autor Gardner McKay. Lavastaja Margus Kasterpalu (külalisena). Osades Kadri Adamson (külalisena), Meelis Rämmeld.

MÄNNIMÄE KÜLALISTEMAJA AED

22., 23., 24., 28., 29., 30.08 kl 18 23., 24., 29., 30.08 kl 14

Tuul pajuokstes

koguperelavastus Autor Kenneth Grahame. Lavastaja, dramatiseerija ja kunstnik Oleg Titov. Osades: Janek Vadi, Lauri Kink (Endla Teater), Aarne Soro, Peeter Jürgens, Luule Komissarov jt

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Sadamateatris 25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu 31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

Faust

Lavastaja: Aare Toikka Osades: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Madis Muul 10., 13.10 kl 18

BRAND

Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 14.10 kl 16

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

Rahvusraamatukogu Tornisaal 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Kose Kultuurikeskuses 29.09 kl 13

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

TEATRID TARTU HANSA HOOVIS

Tooma talu

Lääne-Virumaa, Uusküla

Piletid saadaval Hansa Hotellis, Piletilevis, Piletimaailmas ja 2 tundi enne etendust kohapeal!

27., 28., 29., 30.08 kl 19

www.hansahoov.ee

(lav. Üllar Saaremäe)

(Aleksandri 46, Tel 737 1800)

Üks pealuu Connemaras Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

7., 8.10 kl 18

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

20.08 kl 20

„EGON ja INDREK“ 27.08 kl 20

„PARIMAD PALAD“

KONTSERT EESTI KONTSERT

BRAND

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu 2., 6.10 kl 18

Andromeda saar

Lavastaja: Leino Rei Osades: Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar

VABA AEG

ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329

www.concert.ee

Kõrgessaare mõisa park 16.08 kl 18

Tšellokvartett C-JAM

Haapsalu MariaMagdaleena Õigeusu kirik promenaadil 16.08 kl 20

Haapsalu suvemuusika Ansambel ORTHODOX SINGERS

Kunstiline juht ja dirigent Valeri Petrov. Õigeusu kirikumuusika

Tartu Jaani kirik 16.08 kl 20

“Õhtu ilu”

Ka Bo Chan (kontratenor) Eda Peäske (harf)

Halliste kirik

Niguliste kirik 23.08 kl 19

RAMEAU 250

Arete Teemets (sopran), Oliver Kuusik (tenor) ja Ensemble Ausonia (Belgia) Kavas aariaid Rameau ooperitest (10€, 5€)

20.08 kl 16

Niguliste kirik

Heigo Rosin (löökpillid) Johan Randvere (klaver) Kangro, Tüür, Uusberg, Volans, Prokofjev, R. Strauss, Schumann jt

24.08 kl 17

“Klassikatähed 2013”

Kadrioru loss 23.08 kl 18

OLEV AINOMÄE 60

Olev Ainomäe (oboe), Annemari Ainomäe (viiul), Johanna Marie Ainomäe (viiul) Anne Ainomäe (vioola), Silver Ainomäe (tšello), Lembit Orgse (klaver), Vahur Vurm (klarnet), Rait Erikson (metsasarv), Kristjan Kungla (fagott) Ansambel Hortus Musicus A.Vivaldi. Oboekontsert C-duur W. A. Mozart. Klaverikvintett Es-duur KV 452 T. Kaumann. “Folia” oboele ja keelpillikvartetile (esiettekanne)

PLMF

Tenso Euroopa kammerkoor

dirigent Kaspars Putninš Kavas: Mendelssohn, Wagner, Pärt jt. (10€, 5€)

Köismäe torn (Laboratooriumi 27)

25.08 kl 19 Oksana Sinkova (flööt), Tatjana Lepnurm (harf) Kavas: C. Fh. E. Bach, Chausson, Debussy jt (10€, 5€)

Tallinna Raekoda 26.08 kl 19 Johanna Vahermägi (vioola) ja Amael Piano Trio (Sloveenia) Kavas: Schubert, Mahler, Škerjanc (10€, 5€)

Köismäe torn (Laboratooriumi 27)

Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

27.08 kl 19 Petr Nouzovsky (tšello, Tšehhi), Andreas Lend (tšello) Kavas Steineri tšelloduo maailma esiettekanne (10€, 5€)

X Tallinna Kammermuusika Festival 21. - 31. august 2014

Tallinna Raekoda

(Pille Lille Muusikute Fond)

20.-21.08 VABA SISSEPÄÄSUGA kontserdid FESTIVALI TELGIS Vabaduse väljakul igal täistunnil 12.00 - 18.00

28.08 kl 19 Anna-Liisa Bezrodny (viiul), Jan-Erik Gustavsson (tšello, Soome), Marko Martin (klaver) Kavas: Ravel, Debussy jt. (10€, 5€)

Mustpeade Maja

Tallinna Raekoda

21.08 kl 19

FESTIVALI JUUBELIGALA

Pille Lill (sopran), Mari Tampere-Bezrodny (viiul), Ivari Ilja (klaver), Oliver Kuusik (tenor), Atlan Karp (bariton), Sigrid Kuulmann-Martin (viiul), Kristina Kriit (viiul), Johanna Vahermägi (vioola), Andreas Lend (tšello), Neeme Ots (trompet), Irina Zahharenkova (klaver), Madis Kari (klarnet), Marko Martin (klaver) Kavas: Chopin, Verdi, Prokofjev, Tubin jt. (10€, 5€)

29.08 kl 19 Sigrid Kuulmann-Martin (viiul), Oksana Sinkova (flööt), Madis Kari (klarnet), Ralf Taal (klaver) Kavas: Saint-Saens, Chausson, Debussy jt. (10€, 5€)

Hopneri Maja 30.08 kl 19 Agata Igras–Sawicka (flööt, Poola) Andreas Lend (tšello, Eesti) Mariusz Rutkowski (klaver, Poola), Kavas: Poulenc, Hüe, Martinu, Guiot, Herdzin (10€, 5€)

Tallinna Raekoda

Rootsi-Mihkli kirik

22.08 kl 19 Atlan Karp (bariton), Neeme Ots (trompet), Irina Zahharenkova (klaver) Kavas: Mussorgski, Sviridov, Ravel jt. (10€, 5€)

31.08 kl 17 Kristina Kriit (viiul), Johanna Vahermägi (vioola), Andreas Lend (tšello), Ralf Taal (klaver) Kavas: Schumann, Brahms jt. (10€, 5€)

Tallinna Loomaaed 20.08 kl 20

Kammermuusika kolmapäevad Tallinna Loomaaias

Enno Lepnurm (tšello) Tatjana Lepnurm (harf) Kavas: Händel, Offenbach, Hasselmans jt. (sissepääs loomaaia piletiga, NB! kassa avatud kuni 19.00)

Esku Kabel (Vihula vald) 19.08 kl 18

Kirikuklassika

Kitarriduo Jelena Ossipova & Daniel Julle Kavas: Albéniz , Fleury, Piazzolla jt.

Kõue mõis 29.08 kl 19

«I fiori di Belcanto»

Julia Savitskaja (metsosopran) Piia Paemurru (klaver) Kavas klassikalised pärlid, kuulsatest ooperitest ja romanssidest (7€, 5€)

TALLINNA PIISKOPLIK TOOMKOGUDUS Piletid Piletilevist või tund enne algust kohapeal

Orelinädal „LadegastiSaueri orel 100“

Tallinna Toomkirik 20.08 kl 18

Galakontsert „Saueri orel 100. Muusikat oreli sünniajast“

Kristel Aer, Piret Aidulo, Maris Oidekivi-Kaufmann, Kersti Petermann, Kadri Ploompuu, Aaro Tetsmann, Tiit Kiik. Kavas: Reger, Vierne, Dupré, Hoyer, Tobias, Süda Sissepääs annetusega 21.08 kl 19

Orelikontsert

Tobias Horn (Saksamaa) Kavas: Bach, Reger, Liszt Piletid 7/5 € 22.08 kl 19

Orelikontsert

Ines Maidre (Norra/Eesti) ja saksofonikvartett SaxEst Kavas: Bach, Tournemire, Tobias, Zariņš, Tüür „Excitatio ad contemplandum“ (Eesti esiettekanne) Piletid 7/5 € 23.08 kl 18

Orelikontsert

Markku Hietaharju (Turu, Soome) Kavas: Bach, Guilmant, Sibelius Piletid 7/5 € 24.08 kl 17

Lõppkontsert

Pekka Suikkanen (orel) ja Chœur de Barytons (Helsingi, Soome) Kavas: Franck, Gounod, Merikanto, Maasalo, Viitala Piletid 7/5 €

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Tahad midagi muuta seoses vara ja praeguse seisundiga. Usud oma võimetesse ja positiivsusesse, mis aitab neid muudatusi teha.

SÕNN Loobud kõigist piiravatest tõekspidamistest. Need elu takistavad asjad on sulle juba pikemat aega närvidele käinud. Nüüd saabub hinnaline vabadus. KAKSIKUD

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 16. AUGUST 2014 || VARIA || 17

ERNIE

Avardad oma meeli ja vaimujõudu. Sõnastad oma eesmärgi ja käid täpselt selle järgi. Soovitad seda ka teistel teha, sest sinu puhul see töötas.

Nils G. G. van Dijk – Scandinavian Championship, 1961 Matt kahe käiguga

VÄHK Kas kahtled iseendas? Iseendas ei tasu kahelda, küll aga sinu ette kerkivates oludes. Uurid, mis neist sulle sobib ja mis mitte.

Eelmise ülesande lahendus: 1. Og3!

MÄLUMÄNG

LÕVI

NEITSI Sa ei tee suud enne lahti, kuid oled kõik üksipulgi läbi mõelnud. Varasem kõigi mõtete väljaütlemine ei andnud tulemusi. Keegi võib sinu kaines mõistuses tõsiselt kahelda. KAALUD Tahad olla siiras, kuid see ei pruugi just eriti hästi välja kukkuda. Tunnete virvarr hakkab üle pea kerkima. Oma lähedastele tunnistad mingit tõde. SKORPION

Tunned, et lõdvestumisega võib sul raskusi tekkida. Enda säästmiseks tasuks liikuda just sellises tempos ja kiirusega, mida suvine soojus võimaldab.

mtü liivimaa mälu

DILBERT NII ET ... KUIDAS TÖÖ LÄHEB?

HAGAR HIRMUS

AMBUR Tahad tarbida asju, millest oled varem kauge kaarega mööda käinud. Elu on nautimiseks. Võid teha ka mõne emotsionaalse ostu. KALJUKITS Oled auahne, kuid samas usaldatav. Tahad kõrgustesse ronida, kuid teed seda omal viisil ja ettevaatlikult. Ronides tasub siiski ka elu nautida. VEEVALAJA Sa ei ava end uues suhtes kohe, vaid vajad selleks aega. Kui oled kaaslast usaldama hakanud, näitad oma südame sügavamaid soppe. KALAD Leiad end kogemuse kaudu, mis teiste silmis on liiga riskantne ja liiga ekstreemne. Tuled katsest edukalt välja, teed järeldused ja oled õnnelik.

NAGU MIND MAETAKS ELUSALT KARTULIKOTIS, MIS ON TÄIS NÄLJASEID ROTTE.

JA JÄLLE MA EI HOOLI.

KAUA LÄHEB, KUNI NEED ASJAD JOONDE AJAD?

1. Millise Euroopa riigi pealinna vanalinna kutsutakse «linnaks sildade vahel»? 2. Kes olid selle suve üldlaulupeo nimilaulu «Puudutus» autorid? 3. Priit Pullerits on ühes oma kunagises kirjutises toonud näiteid, kuidas poliitiliselt korrektset sõnakasutust arendades on välja jõutud naeruväärsusteni. Ta küsib: «Kas teate, kes on optilise illuminatsiooni tekitaja, või kes on esimese mulje direktor?» Kes nad siis on? 4. Vene kunstnik Nikas Safronov on ühes intervjuus öelnud, et Venemaad tuntakse maailmas nelja sümboli järgi. Mis sümbolid? 5. 1803. aastal sai toonase nimega Keiserlikku Tartu Ülikooli endale ametikoha lektor Friedrich David Lenz (1745–1809). See oli ajalooline sündmus ülikooli pikas ajaloos. Miks? Vastused: 1. Rootsi. Stockholmi vanalinn «Staden mellan broarna». 2. Muusika Tõnu Kõrvits, sõnad Kristiina Ehin. 3. Aknapesija ja sekretär. 4. Vodka, matrjoška, kalamari ja Kalašnikov. 5. Lenz sai eesti ja soome keele lektori ametikoha. Algas eesti keele õpetamine Tartu ülikoolis.

Takistad kõike negatiivset oma ellu imbumast. Võtad suuna positiivsele ja juba väga kiiresti tulevad muutused, mis tagavad kindlustunde.

VALDO JAHILO ANEKDOODID AKNE

«Aeg on raha,» ütles kelner ja liitis arvele kuupäeva. ••• Mees läheb hamburgeriputkasse hamburgerit ostma ja tellib ühe burgeri. Müüja küsib: «Mis kastmega?» «Kas teil on siis erinevaid kastmeid?» «Loomulikult on!» «Ahh, pange siis hakklihakastmega ...» ••• Talumees paneb oma maja ette teeviida, millele on suurelt kirjutatud «100 km». Möödasõitev auto peatub, juht pistab pea aknast välja ja küsib talumehelt: «Kuule, mees, kuhu siit sada kilomeetrit on?» «Igale poole!» vastab talunik tähtsalt.

18 || KUULUTUSED || POSTIMEES, 16. AUGUST 2014

TEL 739 0396, KUULUTUS@POSTIMEES.EE

Mis tulema peab, see tuleb, kel otsa saab aeg, see läheb. Minnes võtab ta kambrist tule ja süütab taevasse tähe ...

Ostan korteri Tallinnas. Vastan kõikidele pakkumistele. Tel 5820 0800. Müüa maamaja Jõgevamaal, Peipsi järv 1 km kaugusel. Hind kokkuleppel. Tel 5348 4111.

Avaldame sügavat kaastunnet perekond Raidmaale

Liis Härmsoni Energiatõhusate hoonete ja passiivmajade projekteerimine ja ehitamine. Eramute, tööstus- ja palkhoonete ning korterelamute projektide koostamine ehitusloa taotlemiseks ja ehitamiseks. www.arkopro.ee; arkopro@arkopro.ee. Tel 508 9796.

Müüa hubane 2-toal korter Märjal (II k, heas korras, kiire vabastus). Kutseline maakler Marge Tõnnis, tel 503 0023. www.domuskinnisvara.ee

surma puhul.

18. VIII 1928 – 11. VIII 2014

Rait Raidmaa kunagised kolleegid Toomas, Heili, Sven, Paula ja Jaanus ajalehest Post

Ly lapsed sängitavad ema tuhastatud põrmu Tallinna Metsakalmistule. Aita-Kai, Andres-Mati, Margus-Rein

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min. Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Teatame kurbusega meie kalli

Helga Pogue

Harald Rentpower OÜ pakub Soomes tööd kogenud plaatijatele. Vajalik vähene soome keele oskus ja auto olemasolu. Info tel 5567 5320 või harald@rentpower.ee

AS Rõngu Mahl ostab aed- ja metsamarju. Info tel 745 9565.

Hotell Tallinna kesklinnas otsib toateenijaid. Tel 631 5680 E–R 8.30–17.

Märkide, müntide ost tööpäevadel Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217.

Sakala Keskus Viljandis pakub tööd 0,5 koormusega valgustajale ning täiskohaga tehnikajuhile-helitehnikule. Valgustaja ametikoht eeldab teadmisi tänapäevasest valgus- ja videotehnikast ning töökogemust valgustajana. Tehnikajuhi-helitehniku ametikohal on vajalikud teadmised moodsast heli-, valgus- ja videotehnikast ning eelnev töökogemus samal erialal. Lisainfo: http://www.sakalakeskus.ee/ vabad-tookohad/ või tel 5343 8500.

Luunja vallavalitsus kuulutab välja stipendiumikonkursi (Luunja vallavolikogu 15. XII 2011 määruse nr 9 alusel). Taotlused esitada Luunja vallavalitsusele 15. IX. Täpsem info konkursside kohta valla veebilehel ja vallamajas (tel 741 7234).

HAUAKIVID MATUSEPLAADID Hauakivid ka tellija materjalist - maakividest. TÕNU SILLO, Tartu, Tammelehe 4. Tel 738 3204, 501 7237.

Armast õde mälestab 90. sünniaastapäeval Loreida.

Kas ema südant tunned sa? Nii õrn, nii kindel, lõpmata ...

Ermo Killarit

Hilda Kurg

OÜ Viikon

Mälestame head kolleegi. Südamlik kaastunne lähedastele.

Ain Aia

20. V 1957 – 14. VIII 2014

lahkumisest. Lesk ja lähedased Hüvastijätt 19. skp. kell 10 Tartu krematooriumi suures saalis.

Mälestame kauaaegset koostööpartnerit

Avaldame sügavat kaastunnet omastele.

Ain Aia

OÜ Greif kollektiiv

(sünd. Tabur) 16. VIII 1924 – 17. III 2010

Mälestame armsat ema, vanaema ja vanavanaema tema 90. sünniaastapäeval. Tütar Kai perega

Roland Loik

16. VIII 1914 – 6. VII 2002

100. sünniaastapäeval mälestavad suure austusega lapsed Vaike, Arro, Raol ja nende kolm järeltulevat põlvkonda.

Kõikjal jälgi su töödest ja tegudest, mida loonud sa aastate reas, elad edasi meeltes ja mõtetes, oled alati meie seas ... Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele kalli

Andres Raukase surma puhul. Takeda Pharma kollektiiv

Avaldame sügavat kaastunnet Maiele ja Signele abikaasa ja isa

Avaldame kaastunnet Rein Kriisile tema abikaasa

Vello Ausingu

Thea Kriisi

surma puhul. Perekonnad Kann ja Allikmets

surma puhul. Eesti Pensionäride Ühenduste Liit

kaotuse puhul. Victoria perega Ärasaatmine Pärnamäel 18. skp. kell 12.30.

Siiras kaastunne lähedastele

Siiras kaastunne Maie-Õie Kuldmäele kalli abikaasa

Südamlik kaastunne Lemmele ja tema perele

Avaldame kaastunnet Andresele ja Jaanusele

Arvo Kuldmäe

Andres Raukase

Krista Tikka

kaotuse puhul. TÜ Kliinikumi lastekirurgia osakond

surma puhul. Töökaaslased Medfilesist

surma puhul. Perekonnad Kruus ja Andrejev

Mälestame kauaaegset töökaaslast

Andres Raukast

Avaldame sügavat kaastunnet Väinole, Liiliale, Liiale, Leale ja Jaanusele

ja avaldame kaastunnet lähedastele. Kolleegid endisest Nycomedist Ants ja Ülle

surma puhul. Perekond Simson

Liis Härmsoni kaotuse puhul. Sirje, Katri ja Triinu perega

Kallist abikaasat, ema ja vanaema

Tamara Lindet mälestavad 1. surma-aastapäeval lesk ja tütar perega.

Ostame põllumaad. Teeme remont- ja siseviimistlustöid. Maalri-, plaatimistööd, sanitaartehnilised tööd, parketi paigaldus. Tallinn ja Harjumaa. Tel 5616 2340.

Pärast pikka haigust lahkus meie hulgast Pennsylvanias Mechanigsburgis

Marliese-Ly Lehtmets-Lukk

23. III 1980 – 8. VIII 2014

(sünd. Sulbi) 16. VIII 1924 Tartu – 27. IV 2006 Toronto

Soodsa hinnaga trepid üle Eesti. trepimeister.ee, tel 5668 5317.

Nüüd magama heidan su põue – olen saabunud isamaa õue. Oma kortsulise pale panen sinu oma vastu ja mullast kätega emban su maad, merd ja mulda.

Tel 5340 4975. polluvara@vestman.ee www.vestman.ee

Asta-Meery Pukk Südamlik kaastunne Sallyle ja tema perele. Kambja vallavalitsus

www.r8.ee

Sügav kaastunne Janikale kalli isa

Ilmar Ranne

Avaldame sügavat kaastunnet Anule ja Varmole kalli abikaasa ja isa

Oleg Rjabinini kaotuse puhul. Peeter, Villu ja Andres peredega

Eha Sikk Avaldame kaastunnet Katrinile kalli vanaema surma puhul. Kaastöötajad Liisu lillepoest

Krista Tikka

Helju Vahtrik Mälestame armast sõpra. Avaldame südamest kaastunnet tütrele perega. Malle ja Sirje peredega

POSTIMEES, 16. AUGUST 2014 || MEEDIA || 19

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

«Palgasõdurid 3» toob vanadele staaridele lisaks uusi nägusid arvustus kaarel arb reporter

«Palgasõdurid 3» («Expendables 3») Millennium Films, 2014 Kinodes alates 15. augustist

Nad on jälle tagasi ja neid on jälle natuke rohkem. Iga korraga lähenemas täismõõtmelise mees- või olgu siis segakoori koosseisule, on «Palgasõdurite» filmisari vähem või rohkem kustunud märulistaaridest pungil kui reedene rong. Selge see, et «Palgasõdurid»

pole film, mida tuleks või saaks tõsiselt võtta. Kui esimene film, veel piisavalt uudne, et vaatajaid ligi tõmmata, oli märulite paroodia, siis järg parodeeris juba esimest filmi ja kolmas ning kiiruga välja kuulutatud neljas film on juba nii mitmekordsed metaparoodiad, et järg, kus ja mitu korda sa parajasti käimas olevat stseeni juba näinud oled, kaob käest. Sarja kolmas osa on sisuliselt lõputute pooltevahetustega mäng Sylvester Stallone’i ja Mel Gibsoni ning nende ümber koondunud kaasmängijate vahel. Kord Stallone all ja Gibson peal, siis korraks Schwarzeneg-

ger kõige peal. Nagu ikka. Kuigi Gibson on uus ja üsnagi tervitatav lisandus, on tema roll siiski üsna valemlik ja eelmistest filmidest tuttav. Nagu kogu tegevustikki. Ühe üllatuse kolmas palgasõdurite film toob ning see võib olla üks selle suurimaid puudusi. Pärast mitte kõige edukamat missiooni Somaalias otsustab Stallone’i kehastatav tegelaskuju Barney Ross oma meeskonna laiali saata, et nende elu mitte ohustada, ning võtab ette lohiseva ja ülipikana tunduva rännaku, et leida ning palgata uued ja noored asendusliikmed.

Sihitud ja väsinud: esiplaanil Sylvester Stallone, Jason Statham ja Wesfoto: kaader filmist ley Snipes.

Vaataja ette tuuakse uued märulikangelased, keda kehastavad Victor Ortiz, Ronda Rousey, Kellan Lutz ja Glen Powell,

kes mõnevõrra ju on endale nime teinud, siin kontekstis aga ei õigusta end kuidagi. Vaataja ootab ju ikka seda,

mille poolest on «Palgasõdurid» üldse tuntud ja hinnatud, ehk vanu ja ajalooga purunematuid kangelasi üheskoos. Selle peibutiseta paistab filmi sisutus eriti valusalt silma. Filmi finaal suudab end siiski taas üles korjata, suuresti tänu salarelvale Antonio Banderasele, kes on igati teretulnud täiendus. Neljanda filmi algus näitab loodetavasti, kuidas Banderas karismavaeguse all kannatavad uustulnukad teise ilma saadab. Ja kui jätkatakse A12-reitinguga, mille alla kolmas film esmakordselt mahub, saab seda massimõrva vaadata kogu perega!

TELE- JA RAADIOKAVAD • LAUPÄEV, 16. AUGUST ETV

07 30 Lastesaated 09 00 Nõmme (Eesti Telefilm 1988) 20 Õnne 13 50 Kergejõustiku EM Zürichis 13 15 Musketärid, 5/10: Kojutulek* 14 10 Nikolaj ja Julie, 4/22 55 The Doors. Kuidas sündis “L.A. Woman” 15 55 Jalgpalli Premium liiga: Nõmme Kalju FC - Tallinna FC Flora 18 00 Päikseline itaalia köök, 5/6: Sant’Antioco 30 Aktuaalne kaamera 40 Suur Vallrahu, 2/3: Rifist vihmametsani (Inglise 2011). Loodusdokk 19 35 Normanni vallutused: Sitsiilia pulm 20 00 Lauluga maale: Keedika külapäev 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 20 Sport. Sport 35 Downton Abbey (Inglise 2012). Draamasari 22 25 Midsomeri mõrvad: Tähtedes kirjas (Inglise 2013). Krimisari 23 55 Kuritegu, 4/20 (Taani 2007). Krimisari 00 55 Tartu muusikapäevad 30: Agan, Jürjendal, Sibul ning Tõnis Mägi ja Chalice 01 28 ERR uudised

ETV 2

09 00 Rula ja Ratas, 12* 30 Max: Koduta ja koduga 10 00 Max: Pill ja pikk ilu 30 Fiksikud* 35 Willy Fogiga ümber maailma* 11 00 Wikmani poisid, 10* 25 Lutsepa lugu* 12 25 Igihaljas vaatemäng* 13 20 Siin ja praegu: Kärt Tomingas* 14 20 Öö valge on õnn. Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi* 15 25 Wallace ja Gromit: leiutajate maailm: Tunneta maailma 55 Kergejõustiku EM Zürichis 19 00 Minu lemmikloom: Koer* 10 Miriami piknik 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 45 dokkaader. Viimane häirekell oaasis (USA 2011). Dokfilm 21 20 Minuscule 30 Eesti lipp ümber Islandi, 10/10 22 00 Alpimaja, 5/5: Mitte Tallinnas 23 00 Vaba tahe: Saksa sõbrad 30 IT-osakond: Midagi on juhtunud 50 Maailma kino: Viis augustipäeva (USA 2011)*. Sõjadraama 01 46 ERR uudised

KANAL 2

06 10 Modellielu 07 00 Galileo* 25 Suvereporter* 08 20 Zig ja Sharko 45 Top Shop 09 00 Kaks kanget Indias* 10 00 Egiptuse prints (USA 1998). Täispikk eestikeelne animafilm. 11 45 Heeringas Veenuse õlal – Guido Kanguri eri* 12 15 Tohter Olaf 13 05 Reisile meiega: Sainte Anne saar 35 Lahkujad, 3/4 14 25 Kitsas king – Säästutuur 2005, 3/4 55 Kassid: Ostuhull 15 30 Tuhat ja üks ööd, 30 17 05 Rosamunde Pilcher – Kojutulek, 1/2 (Saksa-Inglise 1998). Romantiline draama 19 00 Kanal 20 20 00 Suvereporter+ 35 Võlukivi (Shorts, USA 2009). R: Robert Rodriguez. Perefilm 22 25 Kodust välja! (USA 2009). R: Sam Harper. O: Danny DeVito. Komöödia 00 10 Hawaii kelmid ja pühakud (USA 2004). Krimikomöödia 01 40 Oceani 11 – kõrged panused (USA 2001). Põnevik 03 30 Kinnisidee (USA 2009). Põnevik 05 15 Suvereporter+* 45 A ja B*, 2/3

TV3

05 40 Kirgede torm, 1454-1455 07 25 Teismelised ninjakilpkonnad 45 Winxid 08 05 Aladdin 1, 59 35 Teismelised ninjakilpkonnad* 09 00 Glee 3, 21: Suur võistlus 10 00 Rajalt maha: Pimekohting, osa 2: asi võib inetuks kiskuda 11 00 Kolmedok: Kättemaksukontori väikesed fännid 12 00 Kartulid ja apelsinid, 11 13 05 Minimissid 2, 2* 14 05 Kolmedok: Eesti pulm 15 05 Hädavale (Inglise-USA 1958). Romantiline komöödia 17 10 Ühe armastuse lugu, 77 19 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 Ratatouille (USA 2007). Animafilm 21 35 Palume lavale parimad palad, 11 22 30 Tere tulemast perekonda (USA 2005). Romantiline komöödia 00 40 Hingelt surfaja (USA 2011). Draama 02 35 Hädavale (IngliseUSA 1958)*. Romantiline komöödia 04 20 Palume lavale parimad palad, 11* 05 10 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp

KANAL 11

05 30 10 aastat nooremaks USA 55 Staariminutid 06 00 Mineviku varjud 07 45 Kuidas alasti hea välja näha? 08 45 Top Shop 09 00 10 päevaga 10 aastat nooremaks 10 00 Aedniku aabits* 30 Gordon Ramsay koduköök: Piknik 11 00 Rachael Ray argipäevaroad, 15 55 Staariminutid 12 00 Armunud Shakespeare (USA 1998)*. Armastusdraama. 14 20 Mõrvamüsteerium: Beebi (USA 2006) 16 00 Tippjuhi salamissioon, 11/14 17 00 10 päevaga 10 aastat nooremaks 55 Staariminutid 18 00 Rachael Ray argipäevaroad, 15* 55 Staariminutid 19 00 Kes sa üldse oled? 20 00 Saladused 30 Saladused 21 00 Pühapäevalapsed (Austria-Saksa 2011). Romantiline draama 22 55 Kes sa üldse oled?, 14: Gwyneth Paltrow* 23 50 Suvereporter+ 00 20 Piinlikud kehad – kliinik, 1/19* 01 15 Otsides ja leides 02 00 Tänapäeva Tuhkatriinu (USA-Kanada 2004). Romantiline komöödia 03 35 Mineviku varjud* 05 05 Suvereporter+*

KANAL 12

06 30 Postimees.ee 08 10 Suvereporter 09 00 Komissar Rex, 147: Minu rokkbänd 55 Komissar Rex, 148: Viimasel hetkel 10 50 Conan, 237: Kunal Nayyar, Max Brooks, Hurray for the Riff Raff* 11 40 Conan, 238: Seth Green, Dave Attell, O.A.R.* 12 30 Merevaade* 13 00 Kalailm* 30 Tindisüda (USASaksa-Inglise 2008)*. Seiklusfilm 15 25 Tere tulemast lõksu (USA-Inglise 2013)*. Märul 17 15 Ka gangster on inimene (USA 1999)*. Komöödia 19 05 Kaks kanget Venemaal 20 05 Ohtlik puhkus, 16 21 00 Sissemurdjad, 18/20: Titaan Cash 30 Sõrmuste isand: Kaks kantsi (The Lord of the Rings: The Two Towers, Uus-Meremaa-USASaksa 2002). R: Peter Jackson. O: Elijah Wood, Orlando Bloom, Liv Tyler, Sean Astin, Viggo Mortensen. Seiklusfilm 00 40 Ohtlik puhkus, 16* 01 30 Night Chat 05 00 Postimees.ee

TV6

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 07 00 Totaalne muutumine: kodu-eri 7, 9 08 00 Seaduse nimel 3, 6-10: Kavatsus; Koidikust ehani; Kohtuprotsess; Rivistus; Immuunne 13 00 Seksisemud 1, 10: Ajuvallutaja vältimise eelis 30 Kontor 8, 16: Pärast tööd 14 00 Võida kohting filmistaariga! (USA 2004)*. Komöödia 16 00 Clevelandi show 3, 22: Söö, palju jaksad 30 Rajalt maha 5, 4 17 30 Kirvemehed 4, 5: Lahing ellujäämise nimel 18 30 Simpsonid 5, 4: Roosinupp* 19 00 Ninjasõdalased 30 Rammumeeste maailma karikasari, 2: Saksamaa etapp 20 30 Simpsonid 5, 5: Õuduste maja puu otsas IV 21 00 Top Gear 3, 7 22 15 Maisilapsed (USA 2009). Õudusfilm 00 10 Terra Nova 1, 11: Seespool 01 00 Teismeliste seksielu 2, 6* 50 Seaduse nimel 3, 6-10* 04 55 Power Hit Radio – KICKSTART 05 25 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 50 Uudistemagasin

TALLINNA TV

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 104/142* 45 Kultuurimeeter* 10 15 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 30 Suvemiks* 11 15 Terve tervis* 45 Valgust!* 12 15 Kas tohib?* 45 Peterburi-Tallinn* 13 15 Nero Wolfe, 2/8* 14 55 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 217/304* 17 00 Armuleek, 218* 45 Armuleek, 219* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 TÄNA. Uudised 15 Dr Vassiljevi terviseminutid* 30 Aleksei Turovski lood* 20 00 TÄNA. Uudised 15 Meie erilised loomad. BBC loodussari 40 Kolmanda Reichi viimased saladused, 4/6. Dokfilm 21 30 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 45 Raul Vaiksooga Tallinnast Viivikonda 10/10* 22 15 Emberi linn (USA, 2008) 23 50 Tõnissonidega Palamusel, 2014* 00 10 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 25 TeleChat

VIKERRAADIO KLASSIKA 05 30 Vikerhommik. Tiina Vilu 10 10 Teekond tippu. Andres Karu, Tarmo Maiberg 11 05 Rahva teenrid 12 05 Vikerviisid 13 05 Maailmapilt 14 05 KÖP-i valikkava. Kopli kant. Oliver Orro, Marje Lenk 15 05 Soovide aeg 16 05 Päevatee. Ülle Karu 17 05–19 00 Kergejõustiku EM 18 00 Päevakaja 19 05 Kuuldemäng 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Rahva teenrid* 22 05 Sport 10 Ööülikool 23 03 Aja jälg kivis* 00 05 Rahva teenrid* 01 00 Kauamängiv* 02 00 Öömuusika

07 05 Klassikahommik 10 05 Delta* 11 05 Uus raamat. Peeter Helme* Hellar Grabbi - “Seisata, Aeg!” 15 Ennelõunamuusika 12 05 Meditatsioon* 13 05 Folgialbum. Maarja Nuut* Tartu Folgiklubi autoritunnis esineb Maarja Nuut, keda küsitleb Ants Johanson. 14 05 Beethoveni sõber Liedertafel jõuab Eestisse. 15 05 Amadeus + 16 05 Nyyd-muusika. Musta muusika varjundid, 6. 17 05 Heliträkk Filmimuusikaprogramm 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Vanamuusikatund. Robert Staak Itaalia varabarokk instrumentaalmuusika. Saates kõlab Giovanni Paolo Cima, Dario Castello, Giovanni Battista Fontana, Michelangelo Rossi, Girolamo Frescobaldi jt muusika. 20 00 Džässikontsert 21 00 Fantaasiaplaat. Vallo Järvis* Graeme Kirkland and the Wolves Compositional Collage (Not On Label), 1993. 22 05 Ilmakaar* 23 00 Meditatsioon* 00 05 Nokturn

20 || TÄNA || POSTIMEES, 16. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: AUREL, AULIS, KULDAR, KULLAR, KULLO

TEEB VIDEOÜLEKANDE KOLME PARLAMENDIPARTEI JUHI DEBATIST ARVAMUSFESTIVALIL.

Tiina Sillam 75, raadioajakirjanik Tõnis Kõrvits 70, muusik ja arranžeerija Mare Väljataga 58, laulja ja pedagoog Jaanus Plaat 47, etnoloog ja usundiajaloolane Kadri Adamson 38, näitleja Erki Laur 38, näitleja Konstantin Vassiljev (pildil) 30, jalgpallur

«KASU» KIRJUTAB, MILLISED ON TARBIJATE LEVINUMAD KAEBUSED.

Hanneli Rudi 43, Tarbija24 juhataja

EUROOPA

Tavaline hilissuvi

TALLINN +21

NARVA +20

RAKVERE +21

merike merilain ilmateenistuse sünoptik

KÄRDLA +20 HAAPSALU +20

PAIDE Augustikuu sademete keskmine +22 summa on suur, kuid sadude jaotus ebaühtlane. Ikka satub mõnes kohas korraga palju sadama, teisest paigast TARTU läheb rünksajupilv mööda PÄRNU VILJANDI +21 +22 ja päike teeb olemise suvi+21 KURESSAARE seks. Nädalavahetusel on +19 Eesti ilma mõjutamas nõrgenev madalrõhuala, kus hoovihmad on öösel peamiselt sooja VÕRU mere kohal, päeval aga pigem VALGA +22 +22 maismaa kohal. Täna on vahelduva pilvisusega KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, on äikeseoht. Puhub edelatuul Anne kanal +21 Pühapäev, 17.08 Esmaspäev, 18.08 Teisipäev, 19.08 2–7 m/s, äikese ajal on tuul puEmajõe vabaujula +19 +10/+21 +12/+20 Tallinn +12/+20 hanguline. Õhutemperatuur on Kakumäe rand +15 Tartu +11/+21 +12/+20 +12/+21 17–22 °C. Kuressaare +21 Narva +11/+22 +11/+21 +12/+20 Pirita rand +16 Pärnu +13/+19 +12/+21 +12/+20 Pärnu rand +15 PÄIKE Pühajärv +21 Kuressaare +17/+19 +17/+19 +15/+19 tõuseb loojub Tallinnas 5.39 21.09 Tartus 5.36 20.57 Kärdlas 5.50 21.15 2– 7

foto: maaja kitsing

LOOMAAIA UUDISED

ESMASPÄEVAL POSTIMEHES:

POSTIMEES ÕNNITLEB:

Pesaehitus vaheldub suplusega Suve teise poole mahedas, välgusähvatuste ja vihmavalingutega vürtsitatud soojuses naudib enamik loomaaia asukaid, kel järglased kaela kandma kasvatatud, vanemliku hoole ja vaeva vähenemist. Veelinnutiikidel patseerivad pärast sulgimist värske väljanägemisega haned ja pardid. Hiid-merikotka nooruk istub uhkelt vanalindude vahel. Amuuri leopardi kutsikad lihvivad mänguhoos saagipüüdmistehnikaid. Alpinaariumis lasti karja hulka rõngassarveline Dalli lumelamba jäär, kes kohemaid uttesid ja tallesid karjatama asus. Gaurilehmad pääsesid patseerima suuremasse aedikusse. Algupäraselt Austraalia ja Tasmaania päritolu mustluiged (pildil) on aga just nüüd kurameerimise ja pesa ehitamisega ametisse asunud ning laste loomaaias kepsutab juba kolm paari kääbuskitse tallesid. Kesknädala keelpilliklassikakontsert, mis helises seekord keskkonnahariduskeskuse ootuspäraselt hea kõlaga fuajees, oli rõõmustavalt kuulajarohke. Selle aasta viimane kammermuusikakontsert toimub järgmisel kolmapäeval. Järgmise nädalalõpu plaani aga tasub loomaaiakülastus kindlasti võtta, sest kätte on jõudmas loomaaia juubelisünnipäev. Külalised on oodatud loomaaeda lustima ja sünnipäevaprogrammist osa saama lausa kolmel päeval: 23., 24. ja 25. augustil. Sooduspilet hinnaga kaks eurot kehtib aga üksnes õigel sünnipäeval, 25. augustil.

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +30,9 kraadi (1901) +3,1 kraadi (1978) Tartus +31,2 kraadi (1901) +3,1 kraadi (1978)

KUUFAASID 10. august 21.09 17. august 15.26 25. august 17.13 2. september 14.11

+17 +36 +23 +23 +20 +19 +21 +18 +22 +30 +18 +19 +26 +18 +29 +20 +20 +30 +22 +24 +23 +17 +20 +19 +19 +12 +20 +29 +26 +18 +21 +21 +21 +21 +33 +16 +31 +38 +23 +27 +28 +27 +28 +33 +23 +32

TELE- JA RAADIOKAVAD • PÜHAPÄEV, 17. AUGUST ETV

ETV 2

KANAL 2

07 30 Konn ja sõbrad 35 Ariol 40 Väikese Muti seiklused 45 Pimmi ja Pammi seiklused: Uisutamas 50 Mis mõttes? 55 Willy Fogiga ümber maailma 08 25 Arva ära, kui palju ma sind armastan* 35 Tinga Tinga lood 45 Lastetuba 09 00 Tallinna tramm 20 Õnne 13 50 Kergejõustiku EM Zürichis 12 45 Suur Vallrahu, 2/3: Rifist vihmametsani* 13 35 Midsomeri mõrvad: Tähtedes kirjas* 15 05 Downton Abbey* 55 Kergejõustiku EM Zürichis 18 35 Aktuaalne kaamera 45 Must 1988, 2/3 19 35 Hyacinth Bucket (Inglise 1993). Komöödiasari 20 05 Musketärid, 6/10: Pagulased (Inglise 2014). Seiklussari 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 20 Sport. Sport 35 Inspektor Banks: Kummaline lugu (Inglise 2012). Krimisari 23 05 Nikolaj ja Julie, 4/22 (Taani 2002)*. Draamasari 50 Täna õhtul Tõnis Mägi 00 51 ERR uudised

09 00 Lastesaated 11 00 Vaba tahe: Saksa sõbrad* 30 Liha (Belgia 2011) 12 20 Eesti lipp ümber Islandi, 10* 55 IT-osakond: Midagi on juhtunud* 13 15 Eesti lood: Velosoofid* 50 Rabarock 2012, 1/2* 14 15 Peata oma sõbrad* 15 05 Imetegija (USA 1962)*. Draama 16 45 Autostopp (Eesti Telefilm 1965) 17 05 Tubane suvi* 30 Max: Koduta ja koduga* 18 00 Max: Pill ja pikk ilu* 30 Bullerby laste lõbusad lood: Olle saab koera* 50 Willy Fogiga ümber maailma: Rigodoni tagasitulek* 19 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles). Teemaõhtu: Tõnu Kilgas 60 45 Teemaõhtu. Stereo (Eesti Telefilm 1978) 20 35 Teemaõhtu. Tähelaev: Tõnu Kilgas (ETV 2004) 21 50 Teemaõhtu. Kilgas, naised ja kontsert (ETV 1997) 22 10 Teemaõhtu. Inimene, keda polnud (Eesti 1989). Draama 23 40 Teemaõhtu. Operetikokteil 00 18 ERR uudised

06 15 Kanal 20* 07 05 Võlukivi (USA 2009)*. Perefilm 08 40 Joonissarjad 09 30 Kübaramoor (Vene 1974). Multifilm 50 Merevaade 10 20 Laula mu laulu – kaunimad hetked, 2/2 11 40 Nädalalõpp Kanal 2ga 13 05 Heeringafilee 35 Kodutunne 14 30 Pilvede all 17 10 Utta Danella: Keeristorm paradiisis (Saksa 2004). Romantiline draama 19 00 Parim enne: Lootus sureb viimasena 30 Parim enne: Inimesed on nii ilusad ja head 20 00 Suvereporter+ 35 Sajandi armastus, 51 22 35 Hotell Grand: Viimane õhtu, 1 23 30 Kiirendus (Torque, USA-Austraalia 2004). R: Joseph Kahn. O: Martin Henderson, Ice Cube. Märul 01 05 Valgus kaob (Whiteout, PrantsuseUSA-Kanada 2009). R: Dominic Sena. O: Kate Beckinsale, Tom Skerritt, Gabriel Macht. Põnevik 02 45 Viimane kuul (One in the Chamber, USA 2012). Märul 04 20 Suvereporter+* 50 Lahkujad, 3/4*

TV3 05 40 Kirgede torm, 1456-1457 07 25 Joonissarjad 09 00 Glee 3, 22: Head aega 10 00 Ratatouille (USA 2007)*. Animafilm 12 05 Palume lavale parimad palad, 11* 13 05 Tuletõrjedepoo koer Rexx (USA 2007). Perefilm 15 10 Minu võluv nohik (USA 2011). Komöödia 17 10 Ühe armastuse lugu, 78 19 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 Kättemaksukontor 11, 9: Surm A La Carte 1 20 30 Kättemaksukontor 11, 10: Surm A La Carte 2 21 30 KINO3 BOND: 007: Ära iial ütle iial (Never Say Never Again, Inglise-USA 1983). Märul 00 15 Politseipere 2, 2: Omade tuli 01 15 Kättemaks 1, 22: Arveteõiendamine 02 05 Minu võluv nohik (USA 2011)*. Noortekomöödia 03 45 Palume lavale parimad palad, 11* 04 35 Võimalik vaid Venemaal* 55 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 05 25 Kirgede torm, 1458

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 10 aastat nooremaks USA 55 Staariminutid* 06 00 Pühapäevalapsed (Austria-Saksa 2011)*. Romantiline draama 07 45 Kuidas alasti hea välja näha? 08 45 Top Shop 09 00 10 päevaga 10 aastat nooremaks 55 Staariminutid 10 00 Nurjatud koerad 30 Gordon Ramsay koduköök: Soodsalt 11 00 Rachael Ray argipäevaroad, 16 55 Staariminutid: Cameron Diaz 12 00 Donna Hay kerged eined: Vanad lemmikud ja uues kuues 30 Ellen 17 00 10 päevaga 10 aastat nooremaks 18 00 Rachael Ray argipäevaroad, 16* 55 Staariminutid 19 00 Kes sa üldse oled?, 15/27: Ashley Judd 20 00 Saladused 21 00 Jane Eyre (USAInglise 2011). Draama 23 15 Kes sa üldse oled?, 15/27: Ashley Judd* 00 05 Suvereporter+ 35 Truudusetu 01 20 Otsides ja leides 02 05 Jane Eyre* 04 00 10 päevaga 10 aastat nooremaks* 45 10 aastat nooremaks USA* 05 05 Suvereporter+*

06 30 Postimees.ee 08 10 Komissar Rex, 149: Ohtlik sõprus 09 00 Komissar Rex, 150: Kassi silmad 55 Komissar Rex, 151: Tähtede nimel 10 50 Conan, 239: Martin Short, Jessica Pare, Kelis* 11 40 Conan, 240: Julie Bowen, Billy Eichner, Ziggy Marley* 12 30 Suvepunker+, 1* 13 00 Sõrmuste isand: Sõrmuse vennaskond (Uus-Meremaa-USA 2001)*. Seiklusfilm 16 05 Sõrmuste isand: Kaks kantsi (UusMeremaa-USA-Saksa 2002)*. Seiklusfilm 19 05 Kaks kanget Venemaal 20 05 Ohtlik puhkus, 17 21 00 Sissemurdjad, 19/20: Kaasasündinud anne 30 Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek (The Lord of the Rings: The Return of the King, UusMeremaa-USA-Saksa 2003). R: Peter Jackson. O: Elijah Wood, Ian McKellen, Sean Astin, Viggo Mortensen. Seiklusfilm 01 00 Suvepunker+, 1* 25 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 07 00 Totaalne muutumine: kodu-eri: 7, 10 08 00 Seaduse nimel 3, 11-12: Kummitav; Murrangud 10 00 Rajalt maha 5, 4* 11 00 Tippkokk 2, 5 12 00 Rammumeeste maailma karikasari, 2: Saksamaa etapp* 13 00 Seksisemud 1, 11 25 Kontor 8, 17 50 Asterix olümpiamängudel (PrantsuseSaksa-Itaalia-Belgia 2008). Seikluskomöödia 16 00 Eesti Rallikross: Harjumaa-Vasalemma etapp 30 Rajalt maha 5, 5. Inglise telemäng 17 30 Kirvemehed 4, 6: Kohtupäev 18 30 Simpsonid 5, 5* 19 00 Ninjasõdalased 30 Totaalne muutumine: kodu-eri 9, 20 20 30 Simpsonid 5, 6: Marge jooksus 21 00 Moto GP 2014: Tšehhi, Brno ringrada 22 40 Valgekrae 3, 13 23 40 Top Gear 3, 7* 00 40 Rajalt maha 5, 5* 01 40 Kirvemehed 4, 6* 02 40 Seaduse nimel 3, 10-12* 04 55 Power Hit Radio – KICKSTART 05 20 Ida-Virumaa uudised 25 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 15 Kas tohib?* 45 Dr Vassiljevi terviseminutid* 09 00 Meie erilised loomad* 25 Aleksei Turovski lood* 55 Kolmanda Reichi viimased saladused, 4/6*. Dokfilm 10 45 Raul Vaiksooga Tallinnast Viivikonda 10/10* 11 15 Emberi linn (USA, 2008)* 12 50 Tõnissonidega Palamusel, 2014* 13 10 Kinnisvaraveeb 15 00 Pühapäevatee* 45 Terve tervis* 16 15 Armuleek, 220222* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 TÄNA. Nädala kokkuvõte 15 Arvutitark* 30 Kultuurimeeter* 20 00 TÄNA. Nädala kokkuvõte 15 Ameerika eestlased. Idarannik, 4/13* 45 Maatriks* 21 30 TÄNA. Nädala kokkuvõte (subtiitritega) 45 Daami tagasitulek, 3/4 23 30 Pillimeeste klubi laulud* 00 30 TÄNA. Nädala kokkuvõte (subtiitritega)* 45 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Tiina Vilu 09 05 Aiatark. Kaja Kärner 10 10 Jutusaade 11 05 Mnemoturniir 20 Müstiline Venemaa. David Vseviov 12 05 Vikerviisid 13 05 Linn ja ruum 14 05 Kuula rändajat. Hendrik Relve 15 05 Kauamängiv 16 05–19 00 Kergejõustiku EM 18 00 Päevakaja 19 05 Kirikuelu. Meelis Süld 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Mnemoturniir* 20 Müstiline Venemaa* 22 05 Sport 23 03 Kuula rändajat* 50 Kihnukeelsed uudised* 00 05 Päevatee* 01 30 Öömuusika

07 05 Klassikahommik 10 05 Sooviklassika Kuulajate lemmikmuusika. Telefon stuudios 611 4285. Elektronpost: klassika@err.ee 12 05 Helileid* Avastused plaadiriiulilt ja kontserdisaalist. Muusika, mis hoiab endas elamusi 13 05 Vanamuusikatund. Robert Staak * Porpora ja Farinelli ooperisõjas Händeli vastu. 14 05 Klassikud. Richard Strauss 150, III * 15 05 Raadioteater “Elu arved” Aime Maripuu “Elu arved”kuuldemäng vana õppejõu mõtisklustest oma elust. 16 05 Vahemäng 50 Üks lugu 17 05 Rahvatoonis 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Täna kontserdisaalis. Eri Klas 75 Meeleolukas ooperimuusika õhtu 22 05 Raadio Ööülikool 23 00 Fantaasiaplaat. Kadri Kõusaar* Anja Lechner, Vassilis Tsabropoulos “Chants, Hymns and Dances”. Tutvustab Kadri Kõusaar. Saade oli esmakordselt eetris 12. aprillil 2014. 00 05 Nokturn