Postimehe paberleht 16 10 2014

HINNATÕUS

ÕLIGA KÜTMINE LÄHEB PEAAEGU 40 PROTSENTI KALLIMAKS. MAJANDUS LK 10–11

MEELEMUUTUS Keskerakonna liikmena riigikogu aseesimeheks tõusnud Jüri Ratas, kes on kandideerinud ka erakonna esimeheks, on otsustanud parteist lahkuda.

EESTI LK 5

VEELAHE Rootsi peaministri Stefan Löfveni lubadus tunnustada Palestiinat iseseisva riigina tõi küsimuse päevakorda teisteski riikides.

AED JA KODU

Parim lõikelaud on tehtud ühest puutükist.

VÄLISMAA LK 12–13

www.postimees.ee Teaduste Akadeemia president

TARMO SOOMERE: Akadeemikute kohus oma ala parimate spetsialistidena oleks asjadel silma peal hoida.

EESTI LK 6

NELJAPÄEV, 16. OKTOOBER 2014 • NR 241 (7232) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 48 034 • LUGEJAID 186 000

LK 22–23

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 16. OKTOOBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

andres reimer

1 8 5 7

Tallinn võtab tööle

Tõenäoliselt kaotab Vjatšeslav Leedo kahe aasta pärast mandri ja saarte vahelise praamiliikluse äri, sest riigile kuuluv Tallinna Sadam tegi majandusministeeriumi hankekonkursil parema pakkumise. Riigiettevõte lubas sama teenuse eest kulutada kümne aasta jooksul ligi 60 miljonit eurot vähem kui pakkus Leedo.

Kui riik oleks varasematel aastatel ise laevaliiklust korraldanud, võib-olla oleks saanud sarnase summa arvelt maksta kõrgemat palka nii õpetajatele, politseinikele kui ka päästjatele.

Leedo oskas riigi poolt kinni makstud laevaäriga igal aastal magusaid miljoneid oma kasuks teenima panna, kuid temast sai justkui riigi regionaalpoliitika varjatud elluviija. Suurem osa Leedo kümnetest ettevõtetest tegutseb just Saaremaal, andes tööd sadadele saarlastele.

Leedo tegutseb erakordselt laia haardega: ehitus, teetööd, kinnisvaraarendus, autotransport, bussiveod, turism, majutus, põllumajandus, toiduainete tootmine, mesindus, sport ja kehakultuur, rääkiv ja kirjutav ajakirjandus.

Suurinvestori stiili näitab ajalehe Saarte Hääl käekäik, mille väljaandja on viimasel paaril aastal teeninud sadu tuhandeid eurosid kahjumit. Eelmisel aastal sai firma ligi 442 000-eurose müügitulu pealt ligi 357 000 eurot kahjumit, mis oli märkimisväärselt parem tulemus kui aasta varem. Kuid muretsemiseks pole põhjust, sest ettevõtet finantseerib Leedole kuuluv Holostovi Kinnisvarahaldus, millele leht võlgneb juba üle kolme miljoni euro. Saarte Hääl isegi ei kuulu formaalselt Leedole, vaid ühele eraisikust täisosanikule. Holostovi Kinnisvarahaldusele seevastu kuulub saarlaste seas armastatud Raadio Kadi, kus töötavad samad inimesed, kes annavad välja lehte.

Ligi 760 000-eurose müügituluga raadio kahjum oli mullu vaid paarkümmend tuhat eurot.

E

ile sai avalikkusele teatavaks, et Tallinna linnapea õigusnõunikuna on tööle asunud endine Harju maakohtu kohtunik Valeri Lõõnik, kes jäi omal ajal avalikkuse tähelepanu fookusse selle kohtunikuna, kes esimeses astmes mõistis kurikuulsa maadevahetuse protsessi süüalused õigeks. Üks viimastest oli ka endine põlluminister, algul Rahvaliitu, seejärel Keskerakonda kuulunud riigikogu liige Ester Tuiksoo. Lõpptulemusena jäi ta aga protsessil süüdi pistise võtmises ning teda karistati tingimisi vangistusega.

Tuiksoo pidi süüdimõistetud kurjategijana lahkuma nii parlamendist kui Keskerakonnast. Nüüd on ta leidnud rakendust pealinna munitsipaalvõimu juures, asudes tööle Tallinna ühistupanga loomist ettevalmistavas sihtasutuses. Tema üle kohut mõistnud Lõõnik on aga 13. oktoobril ehk selle nädala esmaspäeval võetud vastu Keskerakonna liikmeks.

Millest sellised kaadrivalikud kõ-

nelevad? Lõõniku puhul meenub see, kuidas Keskerakond ja tema juht Edgar Savisaar on varemgi tõmmanud enda poolele neid, kes esmapilgul peaksid olema kindlad vastased.

Näiteks omal ajal Savisaare lindiskandaali uurimist juhtinud riigiprokurör Indrek Meelak, kes lõpetas vastava kriminaalasja, leides, et asjal puudub seaduse puudulikkuse tõttu kohtuperspektiiv. Edasi sai Meelakust Keskerakonna liige ning riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees. Hiljem aga pööras ta parteiga lahkhelidesse ning lahkus tsentristide ridadest.

Niisiis pole ka ekskohtunik Lõõniku parteiga ühinemine ja töölevõtmine midagi sellist, mille üle peaks eriti imestama. Lõpuks on see tema kui pensionäri õigus ja vaba valik. Ning Tallinna keskerakondlik linnavalitsus ei oleks ilmselt tema ise, kui Savisaare nõunikeks ei leitaks just nimelt selliseid figuure, kelle puhul avalikkus kõigepealt teeb ehmunud nägu: kuis ometi nii?

Samas jääb ikkagi õhku küsimus: mis asi see on, kui üks kohtunik teeb ühe erakonna jaoks soodsa otsuse (kuid teistes astmetes see pidama ei jää) ning hiljem astub sama partei liikmeks ja võetakse otse parteiliid-

ri lähiringi? See võib ju olla JOKK – ent ületab paljude jaoks ka selle piiri, mis inimeste korruptsioonitundlikkuse närvi kihelema ajab.

JUHTMÕTE Mis asi see on, kui üks kohtunik teeb ühe erakonna jaoks soodsa otsuse ning hiljem astub sama partei liikmeks ja võetakse otse parteiliidri lähiringi?

LK 6–7

urmas nemvalts

Mis saab nüüd Saaremaast?

PÄEVA KOMM

Tallinna linnapea õigusnõunik, endine Harju maakohtu kohtunik Valeri Lõõnik, PMO 15.10

Postimees 1931. aastal

Pole välistatud, et varem parvlaevaäris konkurentsi puudumise tõttu suureks puhutud dotatsiooni-miljonid võivad pakkuda finantsilist võimendust ka teistele Leedo äridele. Niimoodi läheb see raha otse just saarlaste heaolu parandamiseks, ehkki suurärimehe nägemuse kohaselt. Eraettevõtja saab endale lubada metseenlust ja investeerimisotsuseid ilma, et ta otsuseid avalikult selgitama peaks. Keegi ei tohiks ette heita, justkui oleks Leedo praamidega teenitud raha kuidagi valesti kasutanud. Pigem on ta avalikkuse jaoks hoidnud oma positsiooniga võrreldes liigagi tagasihoidlikku joont.

Sellegipoolest on tore, et praamisõiduks kõikide maksumaksjate – enamikus mandriinimeste – taskust korjatava summa muutub nüüd väiksemaks ja selle kasutamine loodetavalt ka läbipaistvamaks.

Saarlaste jaoks oleks igal juhul parem, kui kõik need kümned Leedo asutatud eriilmelised firmad osutuvad kahe aasta möödudes elujõulisteks ka ilma praamiäri lisamiljoniteta.

Leedo pole ka varem saatusele niisama lihtsalt alla vandunud, mistõttu me veel ei tea, kes kahe aasta pärast hakkab praamiäri ajama ja mis saab Saaremaast.

Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

KÕVA SÕNA Mis ma ikka kodus istun, vahiksin telekat, viskaksin pikali ja nii ei viitsigi enam midagi teha. Ma olen 40 aastat õigus- ja korrakaitsealast tööd teinud ja teeksin seda hea meelega edasi.

Pole välistatud, et varem parvlaevaäris konkurentsi puudumise tõttu suureks puhutud dotatsioonimiljonid võivad pakkuda finantsilist võimendust ka teistele Leedo äridele.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369

Ester Tuiksoo puhul võib leida Keskerakonna käitumismustrit, et omasid ja lojaalseid maha ei jäeta. Kui sa asud tegutsema n-ö pealiini vastu, heidetakse sind kiirelt kõrvale. Seda on näinud näiteks omaaegne siseminister Kalle Laanet.

Tuiksoo aga näitas end isegi seaduse poolt sunnitud lahkumise ajal ideelise keskerakondlasena, sestap on parteil põhjust teda mitte unustada.

Ega lõpuks ole ka see mingi hea lahendus, kui üks süüdimõistetu tõugatakse ühiskonnaelust ja töisest tegevusest hoopis kõrvale. Iseasi, kui mõttekas see Tallinna kavandatav ühistupanga projekt üldse on, millesse Tuiksoo nüüd kaasati.

Tsoorus lasti maha salapärane mees. Põgeneja, kelle tabamiseks tuli organiseerida Kaitseliit ja rahwas.

Kolmapäewal pärast lõunat laskis Tsooru wallas Joh. Schmits maha 26 aastase Sergei Russakowi, kes on pärit Senno wallast.

Esmaspäewal nähti Tsooru wallas ümber kolamas meest, kes oli palja peaga; mehe wälimus oli õige salapärane. Esmaspäewal wiibis ta paaris talus, küsides süüa.

Teisipäewal hulkus ümbruskonnas sama mees ja äratas endiselt tähelepanu. Kolmapäewal läks Russakow Tammemäe tallu, kus küsis süüa ja wõimalust riiete kuiwatamiseks. Sealgi äratas mees kahtlust. Wahepeal oli ta kokku saanud Joh. Paapiga, kes wiis mehe Tiisi tallu. Pererahwas hirmus kartuses,

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

et mõne põgenenud wangi wõi hullumeelsega tegemist on. Üks talu inimestest ruttas wallawanemat otsima, et siis meest kui kahtlast isikut kinni wõtta. Juhust kasutades S. Russakow põgenes.

Peatselt olid põgenejal kannul A. Ruus ja J. Schmits. Wiimane jahipüssiga. Wahepeal oli teatatud loost ka kohalikule kaitseliidu ülemale, kes organiseeris põgenejat taga ajama kaitseliitlaste grupi.

Warsti tekkis tulewahetus põgeneja ja tagaajajate wahel. Põgeneja laskis rewolwrist, kuid ei tabanud. Küll aga tabas J. Schmitsi laeng põgenejat surmawalt. Mahalastu taskutest leiti mitmesuguseid kahtlasi dokumente.

Esialul ollakse arwamisel, et kahtlasel mehel on tegemist olnud wõibolla poliitilise tegewusega. 16.10.1931

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

4 || EESTI || POSTIMEES, 16. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Kohus keelas viimasel minutil «Pealtnägija» loo

aias, et lapsed saaksid kasvada selles kultuuriruumis ja selle sisse.

Meil ei ole vaja rääkida üksnes venelastega, vaid ka eestlastega. Et kas me oleme valmis panema korraks kõrvale oma mineviku, et minna edasi tulevikuga.

Harju maakohus keelas eile õhtul eetrisse minema pidanud ETV saate «Pealtnägija» loo mõni tund enne saate algust. Saatelõik kajastab endise mereväelase ja mereväe vahelist kohtuprotsessi. Georg Kirsberg süüdistab mereväge ebakompetentsuses ja rikkumistes, mereväe staabiülem Ivo Värk lükkas tema süüdistused tagasi. «Pealtnägijal» õnnestus enda valdusse saada aga kinniselt kohtuprotsessilt pärit helisalvestis, millest selguvad saatejuhi Mihkel Kärmase sõnul väga jaburad asjad. Eesti Rahvusringhääling kaalub võimalust kohtumäärus vaidlustada, kaitsevägi eitab seost keelatud saatelõiguga. postimees.ee

Kas kauaaegsed IRLi liikmed mõistavad teie avatud rahvusluse juttu?

Kallaste meer jäi korruptsioonis süüdi Tartu maakohus mõistis eile omastamises süüdi Kallaste linnapea Viktor Nukka (pildil) ning linna endised raamatupidajad Aive Laumetsa ja Kiira Leonova. Kokkuleppemenetluse korras määrati Nukka karistuseks aasta ja kuus kuud vangistust tingimisi, raamatupidajatele aasta vangistust tingimisi. Kohus mõistis nad süüdi ametiisikuna suures ulatuses omastamises (kokku 42 544 eurot) ning dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises. Kallaste veebilehe andmetel asendab süüdi mõistetud linnapead praegu linnavalitsuse liige Igor Goidin-Karlov. tartu.postimees.ee

7. oktoobril hääletas riigikogu kooseluseaduse vastuvõtmise poolt. Riigikogu ees avaldasid meelt seaduse vastased, eesotsas Varro Vooglaiuga. foto: liis treimann

TULEVIKU JUHT. Kunagi IRLi juhiks tõusta sooviv Yoko Alender ehitaks üles moodsal rahvuslusel põhineva hoolivuspartei.

Meie probleem on 1 392 634 minevikukesksus

eurot kulutas Eesti USA presidendi Barack Obama visiidi korraldamiseks.

intervjuu tuuli koch reporter

Valitsus arutab avaliku alkoholijoomise keelamist Valitsus arutab täna seaduseeelnõu, mis keelab avalikus kohas alkoholi ja toidugruppi mittekuuluva joovet tekitava aine tarbimise. Endiselt jääks kohalikule omavalitsusele õigus määrata kindlaks kohad, kus on alkoholi tarvitamine lubatud. BNS

Riik ei toeta kohustuslikku keskharidust Tööandjad soovivad värske manifesti kohaselt muuta Eestis keskhariduse kohustuslikuks. Haridusministeerium leiab, et tuleks hoopis vähendada põhiharidusega inimeste osakaalu. Riigi täiskasvanuõppe strateegia püüab pöörata tähelepanu neile, kes langevad välja põhikoolist ja gümnaasiumist. uudised.err.ee

Ebola-koldest tervena tagasi

Politsei otsib 11-aastast poissi

Eesti arst Argo Parts saabus tagasi Libeeriast, kus ta osales ÜRO kriiside ja katastroofide koordineerimis- ja hindamismeeskonna (UNDAC) liikmena neljanädalasel missioonil tõkestamaks Ebola viiruse haiguspuhangu levikut. Parts Ebola-haigetega kokku ei puutunud. tervis.ee

Politsei otsib 11-aastast Kirilli, kes lahkus esmaspäeval Tallinnas koolist ja jäi kadunuks.

Kirill on umbes 155 cm pikk, helepruunide lühikeste juustega ja täidlasema kehaehitusega.

Tal on lõua all väike arm. Politsei palub Kirillist teada numbril 612 5408 või 110. tallinncity.ee

Postimees.ee küsitlus Kas Eestis võiks ka naistele ajateenistus kohustuslik olla?

T

allinna volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni aseesimees Yoko Alender pidas pärast riigikogu kooseluseaduse hääletust vajalikuks telesaates «Punker» avalikult vabandada, sest tema erakond oli hääletanud vastu.

Alender pakub, et mõistmatust ja vastasseisu saanuks ennetada seisukohti põhjalikumalt selgitades. Oma sõnadest õppust võttes selgitab ta IRLis idaneva moodsa rahvusluse ideed.

Eelmisel nädalal oli kuulda, et IRL on kooseluseaduses lõhenenud. Kui valuline protsess teis oli?

Asi läks käest ära, kuna enne eelnõu esitamist ei selgitatud seda piisavalt. Võib ju öelda, et pole olemas ebapopulaarseid otsuseid, on vaid liialt vähe selgitustööd. Me pole ju riigivastalised, vaid tagame inimeste põhiõigusi. Rahva nii valulist reaktsiooni võib analüüsida nii psühholoogia kui ka ajaloo ja ühiskonna seisukohast.

Ent poliitikud kannavad vastutust ühiskonda edasi viia ja tagada kõigi ühiskonnaliikmete kaitse – selle nurga alt vaadates oleks tõesti võinud kõigepealt teha lihtsate sõnadega infokampaania, miks seda seadust on vaja, ja alles siis eelnõuga välja tulla.

Poliitikud oleks võinud kohe alguses ausad olla.

44% Jah

3728 vastajat

kute vastutusel, aga ka üksikinimese vabadustel ja vastutusel.

Ja neile peavad lisanduma avatus ja hoolivus.

56% Ei

Asjad käisid kiiresti ja läksid emotsionaalseks. Meie fraktsioon häälestus vastu.

Eks Eesti vajab üht konservatiivset erakonda, kes seisab selle eest, et suudame Eesti kui kogukonna tööle panna. See on minu konservatiivse maailmavaate alus. See põhineb poliiti-

Seda praegu IRLis pole?

Meil on väga tugev suund majanduslikule heaolule. Väga toetan madalapalgaliste tulumaksuvabastust, mis näitab üles hoolivust ja astub olulise sammu meie kõigi hüvanguks. See viib ühiskonda edasi ja tekitab suuremat sidusust.

Aga lisaks palgalõhele ja sotsiaalse toimetuleku lõhele on mitmeid muid lõhesid, millega tuleb tegeleda. Konservatiivne erakond peab sellega tegelema.

IRLi probleem on olnud meie minevikukesksus. Juhan Parts on võtnud sellele väga selge vastassuuna. On oluline näha kaugemale ette.

Kuuldavasti näete teie end tulevase IRLi juhina. Suudab tänane juht Urmas Reinsalu IRLi uuendada või näete end erakonna juhina juba praegu?

Mina tunnen selgelt, et minu kutse on praegu pühenduda poliitikale ja soovin jõuda valijate mandaadiga riigikokku. Arvan, et Reinsalu ja Partsi tugevus on see, et kohalikel valimistel mõistsid nad, et vajame erakonda uusi jõude, kel on elukogemus, erialased oskused, siiras soov ja kirg nende asjadega tegeleda. Valija otsustab, kes on erakonna eesotsas või riigikogus.

See on IRLi pluss, et inimesed ütlevad selgelt välja oma arvamuse. Ütlen oma seisukoha otse välja, sest arvan, et minu valijal on õigus teada, mille eest ma seisan.

Nii et kui uus riigikogu koosseis hääletab kooseluseaduse rakendusakte, siis hoolimata erakonna pealiinist hääletate teie poolt?

Olen aru saanud, et kooseluseaduses on kitsaskohad, millega tuleb tegeleda. Parandusettepanekud tuleb esitada õiguskomisjonile. Mina toetan samasooliste õigust kooselu registreerida. Niigi valib abiellumise vähe inimesi, suur osa pigem lahutab.

Ma ei näe, miks peaksin hääletama vastu. Ehk peaksime pigem tegelema sellega, et lapsed, noored, kõik inimesed kasvaksid ennast paremini tundvateks ja seeläbi suhtes paremateks partneriteks, kooselus õnnelikumaks.

Kas vastab tõele, et kooseluseaduse poolt hääletanud saadikud oleks IRList välja visatud?

Kui selline ähvardus peaks esitatama, tuleb eneselt küsida, kas soovin sellisesse erakonda kuuluda. Minu senine kogemus IRLis küll sellist diktatuuri ja väiklust ei näita. Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsioonis sellist asja kindlasti pole.

Paljud teie erakonna liikmed toetavad seda seadust. Kas enne valimisi inimestega kohtudes peaksid nad oma suhtumise maha salgama või julgema selgitada?

Kui nende veendumus ütleb, et see seadus on vajalik, siis peavad nad ka oma valijatele selgeks tegema, miks nad nii arvavad. Igale jääb õigus arvata ühtvõi teistmoodi.

Selle protsessi käigus olen palju kasvanud ja nüüd veelgi ettevaatlikum sildistamise, eelarvamuse, negatiivsete emotsioonide peegeldamise ja genereerimise suhtes.

Milline on moodne rahvuslus?

On oluline aru saada, et ühiskonna sidususe huvides peaks lõimumine olema mitte rahvus-, vaid kultuuri- ja väärtuspõhine.

IRLile on ette heidetud, et me ei räägi vene inimestega, meil pole neile sõnumit. Ehk alustaks sellest, et paneme teatud ajaks kõrvale sõnad nagu «okupatsioon» ja räägime ühisosast.

Ehk on lõimumine eesmärgina vale? Pigem peaks see olema vahend saavutamaks tervet ühiskonda.

Meil on vene rahvusest, ja mitte ainult, kodanikke ja mittekodanikke, kes pole sulandunud, kes ei tunneta oma vabadust ega vastutust. Sulandumine algab kodust ja lasteaiast.

Keeleõpe peab algama laste-

Ehk suudame olla lüli, mis hakkab vaateid ühel hetkel ühendama. Oluline on inimestele selgitada, kas neil on midagi kaotada või võita. Keegi ei tule meie rahvuskultuuri kallale. Kui anname kodakondsuse Eestis sündinud lastele, kelle vanematel pole kodakondsust, on see sõnum, et nad on ühiskonda vastu võetud. See on esimene eeldus selleks, et inimene saab hakata seostama end siinse kultuuriga.

Need vene rahvusest eestimaalased, kes praegu siin elavad, pole okupandid. Me peame selle välja ütlema. Muidu pole üldse eeldusi edasi minna, pigem jõuame lähemale võimalusele, et ajalugu kordub.

Jah, see on raske, valus protsess. Aga on aeg, et neist lastest ja noortest, kes on sündinudkasvanud meie kultuuri, kasvatame väärtuspõhiseid eestimaalasi. Ja keegi ei peaks kartma, et meie rahvus kaob.

Kuidas teile tundub, on teie mõtted erakonnas vastuvõetavad? Et pole ainult Yoko Alender, Anvar Samost, Eerik Niiles Kross, Juhan Parts, kes saavad ühtemoodi aru ja räägivad ühte keelt. On vaja seda eelkõige erakonnas selgitada?

Kindlasti on vaja. Maailm muutub ja peame pidevalt analüüsima, mida teha, et edasi minna.

Me ei tohi laskuda loosungite ja emotsioonide maailma, mille tõi välja kooseluseaduse protsess. Nii kui inimene tunnetab, et talle on midagi peale sunnitud, tekib tal hirm ja väga raske on edasi rääkida.

Need vene rahvusest eestimaalased, kes praegu siin elavad, pole okupandid.

Me peame selle välja ütlema.

Teie meelitasite erakonda teleajakirjanik Maire Aunaste. Mis nipi või lubadusega saab ühe poliitikakauge inimese riigikokku kandideerima?

Esmalt tahan enda näitel tõestada, et oluline on sisu ja inimene, mitte poliitiku kutse. Tahan muuta poliitiku kuvandit: üle 50-aastane mees, kõht ees, hall ülikond seljas, igav tõsine jutt. Oluline on, et igaüks saab ühiskonnas anda panuse ka pere kõrvalt ja tabusid murdes, kui on selge siht ja veendumus, et teed oma inimeste ja riigi jaoks õiget asja.

Mairel on selged veendumused ja ta on kogu aeg inimesi kuulanud. See on olnud tema töö, tal on hea ülevaade Eesti inimese olukorrast. On imetlusväärne, et ta on nõus astuma selle sammu ja olema rahva esindaja riigikogus.

Keskerakond tegi otsuse, et nendega ei saa võimujagamisel arvestada. Sotsid on paljuski Reformierakonna sabarakuks. Opositsiooni sattumine oli teile võit?

Absoluutselt. See oli parim, mis sai juhtuda. Tekkis võimalus vaadata asjadele kaugemalt, ja seda on vaja puhtfüüsiliselt.

Saame analüüsida, kus me oleme ja kus olla soovime. Et milline on see riik aastal 2050, kui minu lapsed on täiskasvanud.

Yoko emot

POSTIMEES, 16. OKTOOBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

NÄDAL HILJEM. Pärast kooseluseaduse vastuvõtmist frustreerusid teisitimõtlejad.

Kooseluseaduse vastane heideti erakonnast välja vapärane, et süüdistatavat enne «hukkamist» ära ei kuulata?

«Seda ei oska ma öelda. Mina olen otsusega rahul. Tegin avalduse, kuna ma ei soovi olla samas erakonnas inimesega, kes sarnaseid mõtteid avalikku inforuumi pillub,» selgitas Laasi.

«Tema kutsus võimuorganit kedagi likvideerima. Vaatasin sõnaraamatust järele – «likvideerima» tähendab kedagi füüsiliselt kõrvaldama. Kuhugi tuleb piir tõmmata. Kõike ei saa tolereerida. Olen rõõmus, et juhatus minu seisukohta jagas.»

Laasi tunnistas, et pärast seaduse vastuvõtmist on paljud inimesed pöördunud nii tema kui ka teiste erakonna liikmete poole. Peamiselt kirjutavad valijad.

tuuli koch tuuli.koch@postimees.ee

Ü

le kümne aasta Keskerakonda kuulunud Silver Kuusik väljendas pärast kooseluseaduse nappi vastuvõtmist riigikogus oma Facebooki seinal vastumeelt nelja (eks)erakonnakaaslase poolthäälele.

«Eesti ühiskond jätkas oma allakäiguteed nende kõrgepalgaliste riigihävitajate otsuse näol!» alustas Kuusik.

«Mul on häbi, et poolt hääletajatest neli kuuluvad Keskerakonda (Laasi, Toobal ja Sõtnik).

Kaks esimest ehk aitab KAPO likvideerida, kuid kurb on, et nende nelja seas on ka Keskerakonna nn peaministrikandidaat Kadri Simson. Minu jaoks on mees ja on naine, koos on nemad paar ja nende suurim armastuse näitaja on abielu ning selles sündinud laps. Ülejäänu on väärastunud ja ühiskonda hävitav kooslus.»

Seepeale saabus talle kiri riigikogu liikmelt Lauri Laasilt: «Sina rott, sinu «likvideerimisega» tegelen personaalselt järgmisel nädalal. Kloun.» Ülekeemine ja ähvardus on mõlemas kirjas, aga kõik see lõppes sellega, et pühapäeval arvati Kuusik Keskerakonnast välja. Laasi tegi oma lubaduse teoks: ta tegi erakonna juhatusele vastava avalduse ja juhatus kiitis selle kohe heaks. Juhatuses tõdes Kadri Simson, et tema isa, Tartu piirkonna juht Aadu Must soovitas Kuusikul postitus kustutada ja rahus edasi minna, kuid Kuusik seda ei teinud.

Tagaselja väljaviskamist peab Kuusik solvavaks. «Mu ainus soov pärast kümneaastast erakonnas viibimist oli see, et saaksin ennast ja oma maailmavaadet kaitsta,» ütles Kuusik. «Ma ei tea, millised likvideerimissanktsioonid hr Laasil veel plaanis on, ja esitasin seetõttu politseile avalduse ähvarduse pärast.»

Tema kutsus kedagi likvideerima ehk füüsiliselt kõrvaldama. Kuhugi tuleb piir tõmmata. Kõike ei saa tolereerida.

Lauri Laasi (KE)

Elu näitab, et mitmed selle seaduse vastaste hirmud põhinevad eelarvamustel või isegi kellegi poolt üles köetud eelarvamustel.

Eiki Nestor (SDE)

Alender ütleb end olevat mõistnud, kui tähtis on oma seisukohti selgitada, ja on nüüd veelgi ettevaatlikum sildistamise, eelarvamuse, negatiivsete tsioonide peegeldamise ja genereerimise suhtes. foto: liis treimann

Jüri Ratas Reformierakonda? Mikser ja Keskerakond?

Läinud pühapäeval läks nii, nagu oli arvata – Keskerakond joondus Edgar Savisaare taha, mis sundis Jüri Ratast poolt valima. Täna võib Ratas teatada pigem Reformi, aga ka sotsidega liitumise poolt. Asjade selline käik ei jätnud järgmise võiduliidu loo-

mise teemal kõhklusi ühelegi erakonnale peale sotsiaaldemokraatide.

Eilses riigikogu infotunnis päris Kadri Simson sotside juhilt Sven Mikserilt nii: «Kas sotsiaaldemokraatide eesmärgiks on pärast 2015. aasta (riigikogu) valimisi olla osa koalitsioonist,

mis võimaldaks kehtestada euroopaliku astmelise tulumaksu ning taastada klassikalise ettevõtte tulumaksu Eestis?»

Mikser vastas pikalt, aga teatas muu seas: «Sotsiaaldemokraadid mitte ainult ei soovi olla osa sellest koalitsioo-

nist, kes Eesti maksusüsteemi õiglasemaks muudab, vaid sotsiaaldemokraadid soovivad suisa sellise koalitsiooni moodustajateks olla. Kui teie küsimuses on nüüd varjatult kirjas, kas sotsiaaldemokraadid on seda koalitsiooni valmis moodustama Keskera-

konnaga, siis mina ütleksin, et tänasel päeval kindlasti ei ole põhjust sulgeda uksi.» Nii Reformierakonna juht Taavi Rõivas kui ka Isamaa ja Res Publica Liidu juht Urmas Reinsalu on välistanud koostöö Savisaare juhitava Keskerakonnaga. Tuuli Koch

Esmaspäeval viis ta Tartu Keskerakonna kontorisse 21 lahkumisavaldust, millele üleeile lisandus veel kaks ja täna tuleb Kuusiku hinnangul veel neli-viis juurde. Just need viimased on seotud sellega, et Edgar Savisaar määras end taas erakonna peaministrikandidaadiks ega andnud võimalust Simsonile, ning neli keskerakondlast hääletas kooseluseaduse poolt.

Riigikogu liige Lauri Laasi leidis, et kui juhatus temaga nõustus, oli see igati õigustatud.

Aga on see Keskerakonnas ta-

«Minu süda on kerge, sest tegin otsuse, mida õigeks pean ega pidanud leidma eraldi julgust,» ütles Laasi. «Olengi riigikogus selleks, et otsuseid langetada, mitte põgeneda.» Ähvardus- või kahetsuskirjadega on pidanud protsessi jooksul toime tulema kõigi riigikogu fraktsioonide liikmed.

Nii näiteks saabus Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni paljudele liikmetele kokku umbes 3000 e-kirja. IRL hääletas kooseluseaduse vastu, kuigi nende juhtfiguuride seas on mitmeid poolt-mõtlejaid.

Reformierakonna fraktsiooni juht Kristen Michal tõdes, et nende erakonnas on pärast hääletust rahu. Kuigi ka nemad andsid vahetult enne otsustavaid hääletusi saabunud küsitlustulemuste järel endale aru, et pooled nende valijad ei mõista seaduse pooldamist.

«Otsus on tehtud, pinge maas,» ütles Michal. «Las kired vaibuvad, justiitsministeerium analüüsib olukorda, asume koostama rakendusakte, et teemaga tuleval aastal edasi minna. See oli põhimõtteline valik – mitte sallida sallimatust.»

Algusest saadik kooseluseaduse poolt kõnelenud sotsiaaldemokraadist riigikogu esimees Eiki Nestor nentis, et lugenud läbi suure hulga kirju ja kohtunud inimestega meeleavaldustel, aitaks nüüd asjade edasine arutamine rahulikus toonis.

«Ja päris kindel olen selles, et elu ise näitab, et mitmed selle seaduse vastaste hirmud põhinevad eelarvamustel või isegi kellegi poolt üles köetud eelarvamustel,» leidis spiiker. «See pole Eestis esimene kord, kui arvamustes tekib selline suur lõhe, aga soovitan jääda rahulikuks, naeratada üksteisele ja suhtugem siin elavatesse inimestesse poolehoiu ja mõistmisega.»

6 || EESTI || POSTIMEES, 16. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Tarmo Soomerest (esiplaanil) sai Eesti Teaduste Akadeemia järjekorras üheksas president. Tagaplaanil akadeemia senine juht, geneetik Richard Villems (vasakult) ja ajaloolasest akadeemik Valter Lang.

foto: tairo lutter

UUS EESTKÕNELEJA. Eesti Teaduste Akadeemia valis eilsel üldkoosolekul 35 poolthäälega oma presidendiks mereteadlase Tarmo Soomere, biomeditsiinitehnoloog Mart Ustav kogus 28 poolthäält.

Soomere eelistab inimlikku teaduskeelt Teilt oodatakse, et muudaksite akadeemia mõjukamaks ning tooksite selle rohkem pildile. Kuidas seda teha tahate?

intervjuu toomas randlo reporter

T

eaduste Akadeemia uueks presidendiks valitud meretead la ne Tarmo Soomere (57) tahab parandada teadlaste ühenduse suhtlust ühiskonnaga.

Mida kavatsete esimese asjana Teaduste Akadeemia presidendina teha?

Esimene plaan ja kohustus on panna kokku meeskond. Mingis mõttes on see keeruline, sest meeskonna valib üldkogu, kuid presidendi soovitust arvestatakse tugevalt.

Akadeemial ees seisvate ülesannete lahendamiseks on vaja väga jõulisi inimesi. Kõik need akadeemikud on aga täielikult hõivatud oma erialase teadusliku tööga. Need inimesed, keda meeskonda kutsuda, peavad olema nõus sellega, et loobuvad osast oma teadustööst ja pühendavad suure osa oma ajast akadeemiale. See on valus valik.

Seda kindlasti oodatakse, aga see ei ole elu ja surma küsimus. Tegelikult on akadeemia pildis liikmete kaudu. Praeguses arengustaadiumis oleme personaalakadeemia, mille tugevus on liikmete tugevuses ja tegevuses.

Võtame näiteks akadeemik Ene Ergma, kes oli aastaid riigikogu esimees; akadeemik Jaak Aaviksoo, kes oli aastaid minister; akadeemik Endel Lippmaa, kes sisuliselt saavutas MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt – toim) tühiseks tunnistamise.

Akadeemia on liikmete kaudu kogu aeg pildis. Kus on see pudelikael? Nende tegevust ei seostata akadeemiaga. Arvan, et selle pudelikaela ületamine võtab aega, sest inimesel tuleb kirjutada pagunite hulka veel vähemalt üks sõna. See on harjumatu.

Kas plaanite hakata päevakajalistel teemadel rohkem sõna võtma?

Näiteks praegu on maailmas paanikat tekitamas Ebola viirus. Selle ohtlikkusest inimestele lihtsa ülevaate andmine rahustaks kindlasti paljusid.

Üks akadeemia tulevikuplaanidest ja ka minu isiklikest soovidest on, et akadeemikud niisugustes olukordades reageeriksid. Kui seda natuke bürokraatlikumal moel väljendada, siis et kõik akadeemikud monitooriksid valdkondi, mis külgnevad nende teadusega. Niipea kui nad näevad midagi, mis on hakanud viltu minema või vajab selgitust, nad kohe sekkuvad. Mõte on selles, et kui suudame anda mõistliku selgituse kohe alguses või korrigeerida kõrvalekalded juba eos, siis hoiame sellega kokku tohutut inimressurssi.

Akadeemia ja akadeemikute sisuline kohus oleks jooksvalt oma ala parimate spetsialistidena asjadel silma peal hoida.

Paljudes asjades on nii, et millegi efektiivselt tegemiseks tuleb midagi muud ära jätta.

Akadeemia ja akadeemikute sisuline kohus oleks jooksvalt oma ala parimate spetsialistidena asjadel silma peal hoida.

Isegi kui akadeemikud ei ole selle ala parimad eksperdid, suudavad nad leida pari-

mad. Me näeme vajadust töötada käsikäes teadusajakirjanikega, et sünniksid tekstid, mis oleks mõistetavad ka tavalugejale. Nii peaks sündima parim populaarteadus.

sess läheb nii edasi, ja kui ühiskond mõistab, et akadeemia pakutaval on väärtus, siis see on alus, mille baasil saab tekkida rahastamise suurenemine. See on kahepoolne protsess.

Teaduse rahastamine pole 2008. aastast kasvanud. Kas on loota rahastuse suurenemist või peate hoopis kulusid kokku tõmbama?

Teaduste Akadeemias on 79 akadeemikut, nendest 77 mehed ja kaks naised. Millest tuleneb selline meeste domineerimine? Kas teadus ei suuda naisi oma ridadesse meelitada või on sellel mõni muu põhjus?

Akadeemia rahalised vahendid vähenesid isegi rohkem kui teaduse finantseerimisel. Alates 2008. aastast pole teaduse finantseerimine suurenenud, ja see tähendab, et jooksevhindades on vähenemine olnud ligi 30 protsenti. Usun, et suurelt jaolt on selle taga olnud kommunikatsiooniprobleemid.

Akadeemia süü on see, et me pole suutnud selgeks teha, kus on akadeemia, teadlaste ja kõrghariduse tegelik panus ühiskonda. Seda on raske selgitada, kui ühiskonnas pole piisavalt haritud kuulajaid.

Selleks, et akadeemia muutuks nähtavaks, on vaja aastaid eeltööd. Akadeemia on hakanud rääkima inimkeeles ning samal ajal haridustaseme tõusuga on kasvanud nende inimeste hulk ühiskonnas, kes saavad aru akadeemikute pakutavast sõnumist. Eks see prot-

Minu doktorantidest kipuvad rohkem kui pooled olema tüdrukud ja need, kes on seni kaitsnud, on jagunenud pooleks. Akadeemiasse valimisel on sõel äärmiselt tihe, kuid mitte niivõrd kandidaatide arvu poolest, vaid kandidaadiks saada on äärmiselt keerukas.

Akadeemiasse saamiseks peab olema kombinatsioon mitmetest omadustest. Mitte ainult teaduslik tublidus või siis loominguline kuulsus, mis on ka mingis mõttes väga oluline, vaid peab olema ka sotsiaalne närv ning teatav võimekus oma sõnumit kohale viia.

Millegipärast on juba kandidaatide seas väga vähe naisterahvaid. Mingis mõttes on tippteaduse probleem kogu maailmas, et see on väga maskuliinne.

Eesti konsul kohtus Eston Kohvriga

Maadevahetuse kohtunik ja süüa

Eile õnnestus Eesti konsulil Moskvas neljandat korda kohtuda Lefortovo vanglas kinni peetava kaitsepolitseiniku Eston Kohvriga (pildil).

Välisminister Urmas Paeti sõnul kestis konsul Signe Matteuse ja Kohvri kohtumine taas umbes tund aega. Konsul viis Kohvrile teateid kodustelt ja lähedastelt, kellega tal pole siiani ühtegi otsekontakti olnud.

«Saime ka kindlust, et mehe tervislik seisund on endiselt rahuldav, aga taotleme endiselt, et Kohvri saaks üle vaadata ka Eestist pärit arst,» rääkis Paet.

andres einmann

Matteus on jäänud ainsaks inimeseks Eesti poolelt, kellel on võimalik ajuti Kohvriga kokku saada. Kohtumised ei toimu kunagi n-ö nelja silma all, kuid sel korral võisid kaks eestlast omavahel eesti keeles rääkida.

Tõsi, nende jutt tõlgiti vanglaametniku jaoks vene keelde.

Kohvrile on saadud vanglasse viia ka esmatarbevahendeid, riideid, toiduaineid. Palju rohkem ei ole Eestil võimalik tema vanglasoleku leevendamiseks teha.

Eesti advokaadi palkamine lisaks FSB määratud kohalikule advokaadile võiks Paeti sõnul olla teoreetiliselt võimalik. «Aga selleks peab ta ise soovi avaldama,» lausus ta. Niisugust soovi pole Kohver konsulile kohtumistel väljendanud.

«Eks seal valmistutakse kohtuistungiks ja 5. novembriks, kui lõpeb Kohvri esimene kinnipidamistähtaeg, peavad nad ka midagi otsustama,» selgitas Paet asjade edasist käiku.

Anneli Ammas

andres.einmann@postimees.ee

Maadevahetuse süüasja kohtunik Valeri Lõõnik (68) ja süüalune Ester Tuiksoo (49) asusid mõlemad Tallinna linna palgale, Lõõnikust sai linnapea Edgar Savisaare õigusnõunik, Tuiksoo aga tegeleb Tallinna ühistupanga loomise ettevalmistustega.

Lõõnik on pealinna palgal 1. oktoobrist. Kui veel eile hommikul ütles mees, et tegeleb linnavalitsuses üldiselt õigusküsimustega, siis lõuna ajal täpsustas abilinnapea Arvo Sarapuu,

et ekskohtuniku ülesanne on analüüsida mupo tegevust.

Sarapuu sõnul on Tuiksoo töötanud sihtasutuses Ühistuline Krediidiasutus paar nädalat.

Sihtasutusel oma ruume ei ole, ühistupangaga tegelemiseks kasutavad töötajad linnavalitsuse ruume. Ühistulise Krediidiasutuse nõukogu liige Ahti Kallaste ütles eile, et ka nõukogu kohtumised juhatusega on toimunud linnavalitsuse ruumides.

Kui maadevahetuse protsessi ajal oli kohtunik Lõõnik parteitu ja kohtu all olev Tuiksoo Keskerakonna liige, siis nüüd-

seks on rollid vahetunud. Keskerakonna juhatus võttis selle nädala esmaspäeval Lõõniku Keskerakonna liikmeks, Tuiksoo pidi aga tänavu suvel pärast riigikohtu süüdimõistvat otsust lahkuma nii riigikogust kui ka Keskerakonnast.

Kuigi nii kohtuniku kui ka süüaluse Tallinna palgale saamine sai avalikuks eile, on see Lõõniku sõnul juhus, et nad mõlemad ühes majas tööle asusid. Lõõnik ütles eile, et ta ei ole Tuiksood kohanud ei enne ega ka pärast maadevahetuse kohtuprotsessi ning nad ei ole

POSTIMEES, 16. OKTOOBER 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

TIPPAMET. Eesti Energia uus pealik Hando Sutter räägib nime vahetamisest, tööst Urmas Sõõrumaa turvaimpeeriumis ja sealt lahkumise põhjustest.

Sutter: palju on julgelt ette võetud intervjuu risto berendson reporter

E

esti Energia uus juht Hando Sutter (44) räägib uue ametikohaga seoses antud esimeses pikemas usutluses, kuidas ta selle ametikoha sai ning millised on tema ootused ettevõtte tuleviku osas.

Te ei kandideerinud Eesti Energia juhikonkursil. Kuidas selliseid töökohti saadakse?

Mind kutsuti. Juhikonkurss oli kogu aeg ju nii, et osa oli avalik ja osa oli headhunt ehk kutsetega kandidaadid.

Kes teid kutsus?

Ariko Reserv kui konkursi korraldaja.

Praeguse elektribörsi juhina sobite sellele tööle muidugi suurepäraselt. Ometi leidub inimesi, kes arvavad, et selle koha mängis teile kätte sõber ja Eesti Energia nõukogu liige Märt Vooglaid.

Ma olen lugenud ka versiooni, et olen tegelikult hoopis Urmas Sõõrumaa «jope». (Muigab.) Eks inimestele meeldib ikka tiitleid panna. Märti (Vooglaidu – R. B.) tunnen ma juba 1990. aastast, kui õigesti mäletan. Kas ma teda nüüd sõbraks saan nimetada, ei oska ma öelda. On sõprade ring ja tuttavate ring.

Aga samamoodi tunnen ma pikka aega enamikku nõukogu liikmeid ja selle teooria kohaselt võin ma olla ajakirjaniku jaoks nõukogus iga liikme «oma jope».

Kust tutvus Vooglaiuga pärineb?

Eks me kuskil Saaremaal kunagi mingis seltskonnas kokku trehvasime. Tema on Saaremaa mees, mina ei ole, kuid olen Saaremaal palju käinud.

Aga Vooglaiuga te oma uue ametikoha osas rääkisite?

Mitte enne, kui otsus langes.

Ma hoidsin spetsiaalselt madalat profiili. Ei teinud protsessi jooksul ühtegi asja, et valituks saaksin. Kui võiks arvata, et valituks saamiseks tuleb teha lobitööd, siis minu puhul see nii ei olnud.

turvavaldkonnas on maksude osa väga suur, sest see on väga tööjõumahukas ala. Eks me olime seal pinnuks silmas.

Kui meie palgatase oli kaks korda kõrgem, kui mõnel konkurendil Lätis, tekitas see konkurendile probleeme. Aga minu põhimõte oli ja on, et käitu ise korrektselt teistega, siis käituvad ka teised sinuga korrektselt.

Kuidas suhtuda määratlusse «Sõõrumaa jope»?

Ma võiks siis juba olla ka «Sonny Aswani jope», kelle juures aastaid töötasin. Aga võib-olla see nimi ei kõla nii põnevalt kui Sõõrumaa. Ja miks siis mitte ei võiks ma olla «Armin Karu jope», sest olin temagi palgal.

Ma arvan, et need inimesed on head visionäärid. Mul on olnud õnn nende inimestega koos töötada ja olen neilt palju õppinud. Kui vaadata, mida need inimesed on ära teinud – nad ei ole seda tüüpi juhid, et «paneme ühe poe Tallinnas käima ja üritame sealt maksimumi välja keerata». Neil on alati oma laiem nägemus asjadest, nad on läinud edasi.

Enne veel kui turvaärist lahkusite, võtsite endale uue nime. Miks sai Hando Sulevist Hando Sutter?

Ma tavaliselt labastele üleostmistele ei allu ja iga pakkumise peale ei jookse.

Olen hingelt tootmise inimene, mehaanikainsener.

Püsime Sõõrumaa teemal. Olite üheksakümnendatel aastatel läbi ja lõhki tema mees.

See oli üks etapp, mis minu jaoks lõppes taanlastega (turvafirma Falck – R. B.) läbi viidud ühinemisega. Sellest hetkest algas selle ettevõtte uus etapp.

Mina olin seal hästi kiire laienemise ajal. Kui alustasin, oli see Tallinna-keskne ettevõte, mille põhitegevus oli välisesinduste valvamine. Kui ära läksin, oli see üks Baltikumi suurimaid teenindusettevõtteid. See oli hea hetk vaatamaks muid asju.

Aswani ei ostnudki teid Tolaram Gruppi üle?

Seda ei saa nii otse, jah, öelda.

Ma tavaliselt labastele üleostmistele ei allu ja iga pakkumise peale ei jookse. Olen hingelt tootmise inimene, mehaanikainsener. Ja eriti selles vanuses arvasin, et õige oleks ikka midagi toota. Siis oli see Tolarami etapp minu jaoks loogiline samm õiges suunas.

Kõrvaltvaatajale tundub turvaäri seksikam kui mingi tselluloositööstuse käimasaamine.

Kui me 1997. aastal turvaäriga Lätis alustasime, siis oligi väga huvitav aeg. Meie kreedo oli, et kui me makse ei suuda maksta, siis pole mõtet seda äri teha. Ja

See on hästi pragmaatiline lugu. Sutter on minu isa ja vanaisa sünnipärane nimi. Sutterist sai Sulev kolmekümnendatel datel aastatel, kui Eestis oli justkui stkui nimevahetamise psühhoos. s. Vanaisa ütles, et otsest muud põhjust nimevahetuseks polnudki, udki, kui see, et kõik teised muutsid. utsid.

Kui sain 1997. aastal poja, võtsin nimevahetuse ette, e, sest mul oli koolis kogu aeg probleeobleeme, kumb on eesnimi ja kumb perekonnanimi. Seetõttu u mõtlesin, et pean oma perekonna konna ajaloolise nime tagasi võtma. õtma.

Rääkisin oma vanematega ega läbi, sain nende õnnistuse.

Mis tüüpi juhiks te end peate? te?

Kui te just nii küsite ja ma a pean vastama, siis olen selgelt meeskonnamängija. Ma ei karda kaasata oma meeskonda endast targemaid inimesi. Suudan an selgelt oma tiimi liikmetele sõnastada oma ootused. Ning g olen väga selgelt edasimineja. Tahan asjadega edasi liikuda.

usaldatakse nüüd Eesti Energiat juhtima, ning ilmselt, kui olnuksin oma tööandjatele mittelojaalne, siis me seda juttu täna siin ei räägiks. Ma arvan, et lojaalsus on Eesti Energia juhi puhul väga oluline kriteerium.

Kuluaarides liigub üks hirmus stsenaarium: teie võite elektrifirma uue juhina lasta eelmise juhtkonna maksumaksja raha Jordaanias ja USAs kulutamise eest kerge liigutusega kriminaalvastutusele võtta.

Kindlasti ei ole ma seda tüüpi, et lähen sinna mingi eelarvamusega. Ma võtan 1. detsembril ettevõtte üle heas usus ja mul pole põhjust praegu kahelda, et seda ettevõtet oleks halvasti juhitud.

Need otsused, mis on tehtud, on tehtud. Siin tagantjärele targutada, et küll ma oleks kuus aastat tagasi tark olnud ja teinud teise otsuse – see on lihtne täppisteadus. Ma ei ole seda tüüpi. Ma pigem olen konstruktiivne ja vaatan, mida teha edasi.

Loomulikult, kui peaks kuskilt selguma midagi kriminaalset, siis käitun nii, nagu juhatuse esimehe vastutus ette näeb.

Aga senise teadmise põhjal ma küll ei eelda, et praegune juht-

kond poleks ettevõtet juhtinud heas usus.

Levib kartus, et ettevõtlusringkondades «raamatupidaja» kuulsusega Erkki Raasukese juhitava nõukogu ajal loobub Eesti Energia igasugustest investeerimisprojektidest ja hakkab riigieelarvesse n-ö stabiilset raha tiksutama. Innovaatilisuse ja investorite seisukohalt tähendab see surnud ettevõtet.

Eesti Energia tulevane juht Hando Sutter peab juhina oma suurimaks tugevuseks meeskonnatöö korraldamist. foto: jaanus lensment

Seda on vara rääkida. Ma hea meelega räägiksin sellest pärast 1. detsembrit. Ma teen praegu sisuliselt kahte tööd – tegelen Eesti Energiaga ja tõmban praegusel kohal otsi kokku. See Eesti Energia asi tuli mulle väga ootamatult. Ma üritan alles g vaikselt Eesti Energia asjadesse sisse pugeda. Oleks ülekohtune praegu Eesti Energia kohta midagi puusalt tulistada.

Nii et te ei ütle, et Eesti Energia saab tulevikus olema senisest palju konservatiivsem.

Üks asi on selge – väga palju on julgelt ette võetud ja mitmed asjad on kuskil poole peal. Väga palju rohkem ette võtta on keeruline, sest ilmselt ei jätku rohkem jõudu.

Nõukogu ootus on, et olemasolevad asjad tuleb edukalt realiseerida. See on selge asi. See, kui palju ettevõttes on veel ressurssi edasi tulistada, saab mulle selgeks lähiajal.

Teie nõrkus?

Kui protsessid on väga intensiivsed, siis on langejaid. id. Ma pean aitama neil üles tõusta, jagama tunnustust, toetama. etama.

Kui oled väga kiirete protsesrotsessidega harjunud, võib juhtuda, htuda, et kipud tagasiside pealt lt aega kokku hoidma. See on kindlasti vale lähenemine. Kui ui olin noorem ja väiksema kogemuogemusega juht, siis minuga seda da juhtus. Aga ma olen üritanud ud seda poolt parandada.

Te ju mõistate, et Eesti Energia rgia tulevase juhina üritatakse teid d edaspidi palju rohkem kõrvalt suunata. uunata.

Ega ma päris «värske» selles osas loomulikult ei ole.. Muidugi on huvigruppe, kes üritavad oma läbi suruda. Olen len üle 20 aasta tegelnud suurte e ettevõtmiste juhtimisega ja a mind

alune võeti pealinna palgale juhuslikult kohtunud ka Tallinna linnavalitsuse majas.

Harju maakohtu esimehe Helve Särgava sõnul ei erine pensionile läinud kohtunik ükskõik millisest muust pensionärist. Ta märkis, et igal inimesel on põhiseaduslik õigus valida endale töökoht.

Kuigi pistise võtmises lõplikult süüdi mõistetud Tuiksoo ei tohi vastavalt seadusele olla erakonna liige ja kuuluda riigikogusse, ei keela seadus tal töötada vabalt valitud ametis. Kohtul on küll võimalus keelata süüdimõistetul min-

giks ajaks teatud ametikohtadel töötamine, kuid maadevahetuse kohtuotsuses sellist märget ei ole.

Lõõniku sõnul tegi Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf talle ettepaneku tulla linnavalitsusse tööle septembri keskel.

Aastakümneid miilitsas ja iseseisvuse taastamise järel mõned aastad ka politseis töötanud mees on sama taustaga Klandorfiga vana tuttav.

Lõõniku kinnitusel ei avaldanud talle Keskerakonda astumiseks keegi survet ning ta langetas selle otsuse vabatahtli-

kult. Mees kuulus Keskerakonda ka aastatel 1996–1997 enne kohtunikuks saamist. Kui erakond talle võimalust pakub, on Lõõnik valmis kandideerima ka järgmise aasta märtsis toimuvatel riigikogu valimistel.

Lõõnik mõistis 2012. aasta juunis maadevahetuse süüasja osalised õigeks. Tallinna ringkonnakohus omakorda mõistis 2013. aasta juunis osalised süüdi. Ka riigikohus langetas tänavu juunis süüdimõistva otsuse.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Valeri Lõõnik

foto: mihkel maripuu

Ester Tuiksoo

foto: liis treimann

POSTIMEES, 16. OKTOOBER 2014 || TALLINN || 9

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TALLINN@POSTIMEES.EE

KATSE. Ametnike ja jalgrattaaktivistide ühine rattasõit andis mõlemale kasulikke teadmisi.

Enda loodud rattateid proovimas uwe gnadenteich reporter

H

iljuti loodud jalgratturite ümarlauast osavõtjate ühine teekond algab teisipäeva pärastlõunal Vabaduse väljakult mööda Pärnu maanteed suunaga Kosmose kino poole. Äsja remonditud tee serva on joonitud lai jalgrattarada ja esimesed paarsada meetrit on tore sõita. Siis aga sulgevad tee autod, mis on pargitud pooleldi kõnniteele, pooleldi rattarajale.

Hea, et pärastlõunasel ajal on vähe autosid, muidu oleks selle koha läbimine päris ebamugav.

Kuni kevadeni tohtis sellel teelõigul parkida ja see, et siinne autojuht sõidab mälu, mitte liiklusmärkide järgi, on liikluskorraldajatele juba vana tarkus.

Pooleldi kõnniteele joonistatud parkimiskohtade jooned on veel osaliselt säilinud.

«Kõnniteele olid ju mitmesse kohta välja pandud täiendavad märgid, et parkimine on keelatud. Siin on lihtsalt järelevalve küsimus, mupo patrull peaks siin sagedamini käima,» ütleb transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa.

Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Marek Rannala paneb veel tähele, et üks äsja valminud ülekäik jääb täpselt teeäärse parkla kõrvale ning seda kasutatakse parklasse sisse- ja väljasõiduks. Rüütelmaa lubab asja üle vaadata.

Jalgratturite õudusunenägu ehk pööre Kaarli puiesteelt Luise tänavale. Kõige ees kommunaalameti juhataja Ain Valdmann.

fotod: mihkel maripuu

Segane teemärgistus Pärnu maantee ja Tõnismäe tänava nurga juures kohtub ratturite kolonn esimese suurema teisest suunast tuleva liiklusvooga.

Aga autojuhid on pikka ratturite rida nähes ettevaatlikud ja sõit sujub. Üksikul ratturil oleks seal ilmselt hoopis teine tunne, eriti tipptunni ajal.

Pärast Pärnu maantee viadukti tehakse järgmine peatus.

Siin tuleb jutuks teemärgistus. Ühes kohas tähistab rattarada pidev, teises kohas katkendlik joon. Segadust tekitab ka see, et paljudes kohtades on näha nii uued kui ka vanad jooned.

«See pole veel midagi,» lausub kommunaalameti juhataja Ain Valdmann. «Seal on ikka igasuguseid jooni maas.»

Mari Jüssi kinnitas Ain Valdmanni kiivririhmad.

Kitseküla ülekäigu tegijaid on maa põhja vandunud ilmselt kõik, kes sealtkaudu kas jalgratta või lapsevankriga üle raudtee on pidanud minema.

Rüütelmaa sõnul on nähtav kivi linna lepingupartneri kapsaaeda. «Uued jooned tõmmati enne peale, kui vanad alt ära said.

Joonijate brigaad jõudis lihtsalt enne kohale kui teised, kes pidid teepinna puhtaks tegema,» kirjeldab ta nõukogude aja parimaid traditsioone meenutavat töötegemist. «Aga meie kliimas on positiivne see, et mõne aja pärast on need vanad jooned asfaldilt kadunud.»

Säästva Eesti Instituudi vanemekspert Mari Jüssi teeb ettepaneku uuendada rattaradade märgistust kevadel, mitte septembri alguses.

«Endla tänav oli väga halb näide ja sellisel asjal me kindlasti korduda ei lase. Teeme kõik, et seda rohkem ei juhtuks. Aga mis puudutab rattaradasid, siis nendes kohtades, kus sõidetakse, peab ju teekate korras olema,» selgitab Rüütelmaa.

Rannala uurib, kas rattaradadele tulevad nüüd ka sellised märgid, mis defineerivad raja ühesuunalisuse. «Paljud ratturid arvavad millegipärast, et see on kahesuunaline, kuigi ma ise selle peale ei tuleks. Teine asi oleksid rattaraja märgid või siis ohtlikumates kohtades võiks rada olla ühtlaselt värviga täidetud,» soovitab ta.

Rüütelmaa ütleb, et Tallinna liiklusruumis on liiklusmärke niigi palju rohkem kui paljudes Euroopa linnades. Tema sõnul on mõte kasutada liiklusmärke nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik.

«Rattaraja jaoks on parim lahendus piktogramm. Märk maha ja nii autojuhil kui jalgratturil on selge, kus on kellegi koht.

Kopli tänaval sõidab enamik seltskonnast kõnniteel.

Ja võib-olla oleks tõesti vaja sinna nooled juurde panna, et kellelgi ei tekiks mõtet, et rattarada on kahesuunaline,» räägib Rüütelmaa.

Takistusriba ülekäigukohal Sõitjad soovivad ka seda, et ohtlikumad kohad oleksid rattaradadel punase värviga värvitud, nagu näiteks Tehnika tänava ristmike juures.

Viadukti juurest sõidetakse majade vahelt Asula tänavale ja sealt Kitseküla raudteeülekäigu juurde. Seda kohta ja selle tegijaid on maa põhja vandunud ilmselt kõik, kes sealtkaudu kas jalgratta või lapsevankriga üle raudtee on pidanud minema.

Seal on tee tõkestatud torudega ja takistusribast läbi pääsemiseks tuleb teha kaks 180-kraadist pööret.

Enamik ratturitest sõidab tõkkest kõrvalt mööda. Meie pole esimesed, murule on ratastest lai porine rada tekkinud.

Linnaametnikud laiutavad käsi – nemad pole teinud. Jüssi sõnul olevat see Eesti Raudtee arusaamine turvalisusest.

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna töötaja Alo Kirsimäe selgitab, et seaduse jär-

gi peaks jalgrattur jalakäijatele mõeldud ülekäigukohas raudteed ületama, ratas käekõrval.

See on kõigile uudiseks. Kõik leiavad ühiselt, et kõnealune koht on ka ratta käekõrval lükkamiseks äärmiselt ebamugav ja inimvaenulik.

Pärast raudteeületust kulgeb tee mööda Tehnika tänava servas olevat rattarada. Ühtlasi kummutatakse ka müüt, et mulluse kapitaalremondi käi-

Tehnika tänaval asub korralik jalgrattarada.

gus tänavale ehitatud ohutussaared muutvat tee liiga kitsaks ning jalgratas ja auto ei mahtuvat neist kõrvuti mööduma.

Mahuvad küll, vaja on vaid elementaarset teistega arvestamist. Õnneks jõuame Tõnismäele hetkel, kui autosid on vähe ja nii saab ka ohutult ümber Kaarli kiriku tagasi pöörata. Seal on see kurikuulus koht, kus rattatee läheb diagonaalis üle esimese sõiduraja. Ratturid panevad autoliikluse hetkeks seisma, aga autojuhid lasevad meid rahumeelselt läbi. Peatselt jõuab kolonn mööda Luise, Tehnika ja Rohu tänavat Telliskivisse ning sealt edasi Balti jaama, kus retk lõppenuks kuulutatakse.

Kalamaja liikluskorralduse näidete varal lepivad kommunaalameti ja transpordiameti esindajad omavahel kokku, et järgmise aasta teeremonti kavandades vaadatakse liikluskorraldust ka pisut kaugemale, kui on ühe või teise objekti töömaa piir. Et ei tekiks olukorda, mis on praegu üsna mitmes kohas: üks tänav või teelõik on korda tehtud ja seal liikluskorraldus paika pandud, aga pärast seda vaadaku (kerg)liikleja ise, kuidas ta edasi saab.

10 || MAJANDUS || POSTIMEES, 16. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ÕLIKÜTE. Aktsiisimuudatus teeb kütteõli kasutajate elu kibedaks, sest riik keelab erimärgistatud kütuse kasutamise.

Riik läheb kodanike rahakoti kallale

ÄRILAUSE Auto- ja bussijuhtide madal palgatase ei motiveeri noori auto- ja bussijuhina töötama.

Majandus- ja taristuminister Urve Palo. BNS, 15.10

Lihatööstus suurendas investeeringuid Eesti lihatööstus investeeris tänavu kuue kuuga 4,37 miljonit eurot, kasum aga oli esimesel poolaastal viis miljonit eurot. Lihatööstuse investeeringud suurenesid esimesel poolaastal mullu sama ajaga võrreldes 39 protsenti. majandus24.ee

Nafta hind tegi suure kukkumise Nafta hind tegi teisipäeval kahe aasta suurima kukkumise pärast seda, kui Rahvusvaheline Energiaagentuur teatas, et nõudluse kasv on viie aasta aeglaseim. Londonis kukkus nafta hind 4,3 protsenti, 85,04 dollarini, New Yorgis 81,84 dollarini barreli eest. majandus24.ee

OMX TALLINN

740,28 ▼ –1,36%

1000 800 600 XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

X 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

5,67 ▼ –1,22%

X 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,955 0 Baltika 0,470 0 Ekspress Grupp 1,010 +1,00 Harju Elekter 2,580 -0,77 Järvevana 0,806 0 Merko Ehitus 7,020 0 Nordecon 1,000 -0,99 Olympic Group 1,850 -2,63 Premia Foods 0,700 -0,43 Pro Kapital Grupp 2,580 +0,39 Silvano Fashion 1,620 -1,22 Skano Group 0,960 0 Tallink Grupp 0,607 -3,04 Tln Kaubamaja 4,950 -1,79 Tallinna Vesi 12,700 +0,79 Trigon Property 0,411 0

15.10 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,453 +0,36 Hiina jüaan 7,760 +0,17 Jaapani jeen 135,500 +0,16 Kanada dollar 1,441 +1,28 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,380 +1,09 Poola zlott 4,208 +0,12 Rootsi kroon 9,200 +0,46 Rumeenia leu 4,415 +0,05 Šveitsi frank 1,207 -0,06 Suurbritannia nael 0,796 +0,15 Taani kroon 7,445 +0,01 Tšehhi kroon 27,545 0 Ungari forint 306,460 -0,06 USA dollar 1,267 +0,16 Venemaa rubla 51,688 +0,15

bns

hanneli rudi Tarbija24 juhataja

P

aljusid Eesti elanikke ootab ees ränk toasooja hinna tõus, sest riik otsustas riigikassa täitmiseks tõsta õlikateldes kasutatava diislikütuse aktsiisi.

«Kes siiani kasutas punast kütust (erimärgistatud kergkütteõli – H. R.), hakkavad 1. jaanuarist kasutama sinist (erimärgistatud diislikütust – H. R.), mingit vahet ja ebamugavust sellega ei kaasne,» ütles rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees.

Erimärgilist diislikütust võib kasutada 1. maini ja pärast seda kuupäeva tuleb sellest vabaneda. «Kui on tegu väga väikse kogusega, alla 100 liitri, on võimalik aktsiisvahe kinni maksta ja see jääb tarbimiseks,» rääkis Lelumees.

Küsimusele, mis saab juhul, kui külmal talvel tuleb diislikütust juurde tellida ja kõike ei jõuta 1. maiks ära kasutada, vastas Lelumees, et inimene ise saab küttevajadust küllaltki täpselt prognoosida.

«Tavapärasest külmema talve korral tellib inimene vajadusel väiksemaid koguseid juurde ja pärast 1. maid on eriotstarbelise diisli kasutamine kütmiseks keelatud,» ütles ametnik. Kas selliseid majapidamisi tuleb maksuamet kontrollima, jääb ameti enda otsustada.

Üle sajaliitriselt jäägilt riik aktsiisi vahe maksmist ei luba, sest see raskendaks oluliselt kontrolli kütuse sihtotstarbelise kasutamise üle. Ülejääv kütus tuleb võõrandada kütusemüüjale või aktsiisilaopidajale.

Kuigi meedias levivad väited, nagu kohustaks riik inimesi õliküttekatlaid välja vahetama, kinnitas Lelumees, et seda sundust ei ole. «Te võite kasutada diislikütust, aga selle aktsiis tõuseb tavadiisliga samale tasemele,» selgitas Lelumees.

Keskmiselt peaks sel juhul kütmine minema 38 protsenti kallimaks. «Vaevalt et neid inimesi väga palju on, kes on nõus sellise aktsiisi korral diisliga katelt kütma,» möönis Lelumees.

Toasooja sellisel kallinemisel on väga lihtne põhjus. «Eks see otsus eelarve täitmise eesmärgil tehti, ega muud põhjendust oskagi välja tuua,» ütles Lelumees.

Järgmisel aastal peaks riigieelarve tänu toasooja kallinemisele teisel poolaastal saama juurde 7,8 miljonit, 2016. aastal 13 miljonit. «Edaspidi on prognoositav aktsiisi tõstmise mõju vähenemine, sest suur osa inimestest läheb ilmselt üle muudele kütteliikidele,» arvas ametnik.

Kui paljusid selline ränk hinnatõus ees ootab, ei osanud Lelumees täpselt öelda. Ehitusregistri andmetel kasutatakse õlikütet ligi pooltes keskmisest suuremates eramajades (üldpinnaga üle 200 m2). Kokku on

ehitusregistris õliküttel olevana märgitud ligemale 2000 väikeelamut, selliseid kortermaju on registri kohaselt umbes 200.

«Ehitusregistri andmed ei pruugi olla päris täpsed, sest eriti eramajade puhul on hoonete küttesüsteeme asendatud tihti ilma kohalikku omavalitsust sellest teavitamata ning muudatused ei pruugi olla kajastatud ka ehitusregistris,» arvas Lelumees.

Kokku on ehitusregistris õliküttel olevana märgitud ligemale 2000 väikeelamut, selliseid kortermaju on registri kohaselt umbes 200.

Keskmiselt peaks kütmine minema 38 protsenti kallimaks.

Rahandusministeeriumi peaspetsialist Lauri Lelumees

Riik soovitab õliküttekatelde omanikel kaaluda küttekolde väljavahetamist kas pelleti-, ahju-, maakütte vastu, kuid see toob kaasa täiendavaid suuri kulutusi.

«Eks isegi siis, kui riik maksab osa investeeringust kinni, eeldab see inimeselt ikkagi teatavat investeerimisvõimekust,» ütles Lelumees.

Plaanide kohaselt peaks Kredex hakkama selleks toetust maksma ja kavandatava määruse eelnõu kohaselt võib inimene saada küttesüsteemi ümberehitamiseks toetust kuni 40 protsenti ja mitte üle 4000 euro. Inimese enda kanda jääb 60 protsenti väljaminekust.

Eile teatas Eesti Linnade Liidu juhatus, et tegu on eluvõõra seadusemuudatusega ning liit soovib, et nende sätete jõustumine lükatakse edasi.

Liit teeb ettepaneku pikendada erimärgistatud vedelkütuse kütmiseks lubamise tähtaega

Harjumaal Lagedil asuva korteriühistu esime

1. juulini 2018, sest praegu sätestatud tähtaeg kuni 2015. aasta maini on ümberehituste vajadust ja ühekordseid kulusid arvestades ebareaalselt lühike.

Kohila vallavanema Heiki Hepneri (IRL) sõnul on tegemist küündimatult koostatud seadusemuudatusega. «Kui ei küsita erinevate osapoolte arvamust, siis sünnivadki seadused, mis on täiesti eluvõõrad ja ootavad edasilükkamist,» ütleb Hepner.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadus võeti riigikogus vastu 1. juulil 2014.

Täiuslikud elamused erilisteks hetkedeks!

mahetoit ökoloogilised pesu- ja puhastusvahendid ökoloogiline kosmeetika - kauplused Tallinnas ja Pühajärvel - veebipood www.sahver.ee - kaup koju ja kontorisse - hulgimüük

OÜ Ökosahver, Mulla 6a, TALLINN tel 673 8318; e-mail tellimine@sahver.ee facebook.com/Okosahver

www.sahver.ee

www.catering.ee | tel 66 11 025 www.e-catering.ee | valik valmispakette

POSTIMEES, 16. OKTOOBER 2014 || MAJANDUS || 11

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Toasooja hinnatõus sundis õiguskantslerilt abi otsima

ees Rainer Kuulme näitas eile ühistu õlikatelt, millega kütmine kallineb tulevast aastast ligi 40 protsenti. foto: sander ilvest

Täiendav kulu aastas eeldusel, et erimärgistuse kadumisel on hind 1,175 eurot/liiter

1700 eurot 2014 2 201 20 014 01 14 4

2346

38% HINNATÕUS

2550

3519 eurot

eurot

eurot

2015 20 201 20 015 01 15 5

20 201 2014 20 014 01 14 2015 20 20 201 015 01 15 5 eur eurot e urot3 eurott eurot euro 3000 300 000 0 00 0 0 llii liitrit iitrit iitri iit it eu it

euro e eu eur urrot eurot eur urot ot 2000 200 2 00 00 0 lii lliitrit iit iit iitrit i2346 trit346 t 1170 7700 0o20 0 2 234 23 34

2550 2 255 550 55

3519 3 51

Suur toasooja hinna tõus ajendas ühte Harjumaa korteriühistut õiguskantslerilt abi otsima. Kuigi õiguskantsler oli eelnõu menetlemise ajal selle probleemidele viidanud, jäi loodetud abi saamata. «Aktsiise tõstva seaduse kohta ei ole minule teadaolevalt seni avalikkusele põhimõtteliselt avaldatud, mida toob see seadus kaasa inimestele, kes kasutavad hoone kütmiseks õlikütet,» ütles Lagedil asuva korteriühistu esimees Rainer Kuulme.

Ta tõi näiteks, et aktsiise tõstva seaduse eelnõu seletuskirjas on kirjas, et riigil puudub täpne ülevaade, kui palju kasutatakse Eestis õlikütet toasooja ja sooja vee saamiseks. «See on aga ilmselt vale, sest kütte ostmiseks tuleb saata vastav kinnitus maksu- ja tolliametile ning valitsusel on täpsed andmed selle kohta, kui palju kergkütteõli ja diislikütust tarbitakse,» rääkis Kuulme.

«Riigieelarvesse on raha vaja ja on leitud koht, kust vajalik lisaraha saadakse 100-protsendiliselt kätte, sest eluasemeid ja ka muid hooneid on ju vaja kütta, enamik õlikütet kasutavaid era- ja juriidilisi isikuid ei olegi aga ilmselt teadlikud, et alates 1. maist 2015 tõusevad nende küttekulud püsivalt ligi 40 protsen-

ti,» ütles mees.

Kuulme sõnul räägitakse seaduse eelnõu seletuskirjas küll võimalikust Kredexi toetusest küttesüsteemi väljavahetamise korraldamiseks, kuid hetkel reaalseid toetusmeetmeid rakendatud ei ole ning on selgusetu, kas ja mis kujul väidetud toetust antakse.

Ilmne on ühtlasi see, et ka võimaliku toetuse korral jääb oluline osa küttesüsteemi väljavahetamise kuludest elanike endi kanda ning tõenäoliselt väga paljudel perekondadel selline vaba raha puudub.

Kütteallika väljavahetamiseks on igal juhul vaja võtta laenu, mida ei anta aga ühistule, kus liikmetel juba on makseraskused. Nende ühistule tehtud hinnapakkumised uue kütteallika hankimiseks on olnud vahemikus 50 000 kuni 80 000 eurot, selle summa on aga ilmselgelt ühistuliikmetele üle jõu käiv.

Mehe sõnul ei tohiks olla aktsepteeritav, et riik tõstab väga lühikese aja jooksul ühte maksumäära 350 protsenti ja teatud isikute maksukoormust 40 protsenti, ilma et oleks eelnevalt selgitatud, kuidas ja kui paljude inimeste elu ja toimetulekut see mõjutab. Nimelt ei nähtu seaduse eelnõu seletuskirjast, et oleks tehtud mingitki analüüsi selgitamaks,

kas selline ülisuur maksutõus on õlikütet kütteks kasutavatele perekondadele jõukohane või mitte. Kusjuures on ilmselge, et väga paljudele perekondadele ei ole jõukohane ei selline maksutõus ega ka uue kütteallika hankimine – küsimus on vaid selles, kui suur on selliste perekondade arv, keda riigipoolne ülisuur maksutõus maksejõuetuks muudab.

Kuulme sõnul juhtis õiguskantsler juba eelnõu arutamise ajal tähelepanu sellele, et ei ole teada aktsiisimuudatuse mõju õlikütet kasutavatele majapidamistele, ja et seaduse jõustumise tähtaeg ei ole ilmselgelt piisav, et kodumajapidamised saaksid mõistlikult kaasneva muudatusega kohaneda. «Õiguskantsleri pöördumise tagajärjeks oli õlikütet puudutava maksutõusu edasilükkamine vaid kuni 2015. aasta maini, millist aega ei saa aga ilmselgelt pidada piisavaks, et perekonnad jõuaks koguda raha sellise maksutõusu katteks või uue kütteallika soetamiseks,» rääkis korteriühistu esimees.

Kuulme pöördus sel teemal ka ise õiguskantsleri poole. «Õiguskantsleri asetäitja kahjuks seaduse vastuolu põhiseadusega ei näinud,» tõdes ühistujuht.

Hanneli Rudi

Parvlaevad projekteerib Norra firma Tallinna Sadama uute parvlaevade projektid ja tehnilised parameetrid töötas välja ning koostas laevatehastele vajaliku ehitusdokumentatsiooni Norra projekteerimisfirma LMG Marin.

Tallinna Sadam sõlmib nelja uue parvlaeva ehituslepingud kahe laevatehasega. Koos Tallinna Sadama juhatuse liikme Allan Kiiliga sätestab laevaehitajatega lepingu detaile LMG Marini juhatuse esimees Torbjørn Bringedal, teatas ettevõte.

«Alustasime Tallinna Sadamaga koostööd juulis sobiva parvlaevatüübi kohandamisega kohalike olude tarbeks ning sobivate laevatehaste selekteerimisega,» ütles LMG Marini tegevjuht Torbjørn Bringedal.

Projekteerimiseks kulunud aeg ning laevade valmimise tähtaeg vastavad Bringedali sõnul igati rahvusvahelisele praktikale sarnastes hankeprotsessides.

«Praegu on valmis laeva alusjoonised ja ehituse alustamiseks vajalike nn pikaajalise sihiga komponentide kõik tehnilised tingimused – näiteks mootorite tüüp ja ka LNG laevakütusena kasutamise valmisolek tulevikus, terase tüüp ja laevakere ehitamiseks vajaminevad kogused ning komponendid,» lausus Bringedal.

Tema sõnul ei tähenda ehituslepingu sõlmimine laevanduses projekteerimistöö lõppu, vaid see jätkub jooksvalt ka laeva etapiviisilise valmimise jooksul. «Esimene laeva projekteerimise ja ehituse järk on kere, sellele järgneb sisemuse ehk kommunikatsioonide ja sisedisaini viimistlemine,» ütles ta.

«Tuginedes LMG Marini pikaajalisele kogemusele parvlaevade projekteerimisel ja ehitamisel, sealhulgas Tallinna Sadama kaasatud tehastega, oleme ehituslepingute sõlmimiseks ajaliselt igati sobivas seisus, et parvlaevad valmiksid tähtajaks,» lausus Bringedal. majandus24.ee

12 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 16. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

RIIK VÕI MITTE? Rootsi uue peaministri lubadus tunnustada

Palestiina tunnust jürgen tamme toimetaja

«Julgeolek iisraellastele. Vabadus, väärikus ja riik palestiinlastele. Rahu ja õitseng mõlemale rahvale,» sõnastas Ühendriikide välisminister John Kerry nädalavahetusel Egiptuse pealinnas Kairos toimunud konverentsil mõlema poole nõudmised. Mõjukaima vahendaja Kerry panus pole Iisraeli-Palestiina konflikti reguleerimisse siiski tulemust andnud.

Nii pole tal läinud korda veenda vaenupooli uuesti alustama aprillis katkenud rahukõnelusi.

Hoolimata edasiminekute puudumisest lähiajaloo kõige keerulisema ja pikaleveninuma konflikti lahendamisel, on Palestiina omavalitsus jätkanud püüdlusi, et neid rahvusvaheliselt iseseisva riigina tunnustataks. Värskeim võit saavutati kuu alguses, kui Rootsi uue peaministrina ametisse asunud Stefan Löfven lubas tunnustada Palestiinat riigina.

«Kahe riigi lahendus nõuab vastastikust tunnustamist ning tahet rahumeelselt koos eksisteerida,» põhjendas Löfven otsust parlamendile. Lubadus Palestiinat tunnustada erineb Rootsi eelmise, parempoolsete moderaatide juhitud valitsuse positsioonist.

Näiteks ei toetanud Rootsi eelmise valitsuse välisminister Carl Bildt Palestiina omavalitsuse tunnustamist enne, kui osapooled on omavahel kokkuleppele jõudnud. «[Palestiina] Riik tuleb rajada okupatsioo-

ni lõpule ja okupatsiooni lõpu alus peab olema kokkulepe Iisraeliga,» ütles Bildt 2011. aastal.

Samal aastal ei toetanud Rootsi ÜRO peaassambleel Palestiina vastuvõtmist ÜRO haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsiooni (UNESCO) liikmeks.

Aasta hiljem vahetas Rootsi aga leeri, kui toetas Palestiina omavalitsusele vaatlejastaatuse andmist. Siiski ei tähendanud see Palestiina riigi de jure tunnustamist, mis on palestiinlaste eesmärgiks.

Sotsiaaldemokraadist Löfveni kavatsust kritiseerisid nii Iisrael kui ka Ühendriigid. Juudiriigi välisministeerium leidis, et Rootsi uus valitsusjuht kiirustas ega jõudnud probleemi süveneda. Ka kutsus välisministeerium selgitusi andma Rootsi suursaadiku Iisraelis.

Iisraeliga sarnast seisukohta jagas ka USA. «Meie hinnangul on Palestiina riigi rahvusvaheline tunnustamine enneaegne,» teatas USA välisministeeriumi pressiesindaja Jen Psaki uudisteagentuuri AFP vahendusel.

Rootsi välisministri lubadus on kaasa toonud debati teistes riikides. Nii on näiteks nii valitseva Koonderakonna taustaga Soome president Sauli Niinistö kui peaminister Alexander Stubb kinnitanud, et Helsingi Stockholmi eeskuju ei järgi.

Soome valitsusliitu kuuluvad sotsiaaldemokraadid ja rohelised ning opositsiooniline Vasakliit on aga teatanud, et toetavad Palestiina tunnustamist. Sotsiaaldemokraadist välisminister Erkki Tuomioja on öelnud, et Rootsi otsus võib mõjutada ka Soomet, sest Põhjamaad ajavad seesugustes asjades tavaliselt ühte joont. Ta-

Palestiina toetaja esmaspäeval Londonis p

sub märkida, et Põhjamaa Island tunnustas Palestiinat iseseisva riigina juba 2011. aastal.

Lisaks Põhjamaadele on küsimus esile kerkinud ka Ühendkuningriigis, mille parlamendi alamkoda toetas esmaspäeval häältega 274:12 Palestiina ettepanekut, mille kohaselt peaks Briti valitsus tunnustama Palestiinat iseseisva riigina. Kuna tegemist oli mittesiduva hääletusega, ei kohusta see David Cameroni valitsust millekski, kuid survestab nii teda kui järgmist valitsust.

Läti koalitsioonivaidlus jätkub Straujuma juhtimisel evelyn kaldoja

evelyn.kaldoja@postimees.ee

Läti senine peaminister Laimdota Straujuma (pildil) sai eile president Andris Bērziņšilt ametliku heakskiidu jätkamaks ka järgmise lõunanaabrite valitsuse juhina.

Bērziņši kantselei teatel toetab riigipea ka seda, et samaks jääksid Ühtsusse kuuluva Straujuma koalitsioonipartnerid – Roheliste ja Põllumeeste Liit ning Rahvuslaste Liit.

Läti rahvusringhäälingu portaali kohaselt jätkuvad nende kolme erakonna vahelised kõnelused ministriportfellide jaotuse üle aga vähemalt selle nädala lõpuni. Üsna tavatul moel üritas üleeile õhtul oma sõna Läti valitsuse moodustamisse öelda europarlamendi sotsialistide ja demokraatide (S&D) fraktsioon.

S&D saatis välja pressiteate, kus kutsuti president Bērziņšit üles kaasama ka nende Läti sõsarerakonda Koosmeel.

«Vastavalt demokraatia vaimule kutsub S&D grupp selle vabariigi presidenti Andris Bērziņšit täielikult austama valijate tahet ning rõhu-

tab, et Koosmeel – sest partei võitis enim hääli – peaks olema kaasatud «vikerkaarevalitsusse»,» põhjendas europarlamendi sotside fraktsiooni itaallasest juht Gianni Pitella.

«Arvestades, et paljud vähemusrahvustest valijad toetasid Koosmeelt, näitaks selle osalus suures koalitsioonivalitsuses ka soovi võtta arvesse nende arvamusi ja õigustatud huve,» jätkas Pitella. «Vähemuste kaasav ja tolerantne kohtlemine on Lätile parim garantii igasuguste Ukraina kriisist tulenevate geopoliitiliste ja julgeolekuliste väljakutsete vastu.»

4. oktoobril toimunud seimivalimised andsid lõunanaabrite sajaliikmelises parlamendis Koosmeelele 24 kohta, neile järgnes konservatiivne Ühtsus 23, tsentristlik Roheliste ja Põllumeeste Liit 21, konservatiivne Rahvuslaste Liit 17 ning uustulnukad Regioonide Blokk ja Südamest Lätile vastavalt 8 ja 7 saadikukohaga.

Sarnaselt Eestiga moodustavad ka Läti poliitilises süsteemis valitsuse tavaliselt pi-

gem koalitsioonid kui ilmtingimata suurima mandaatide arvu saanud partei. Sarnaselt Keskerakonnaga Eestis on Koosmeel sõlminud koostööleppe Vladimir Putini koduerakonnaga Ühtne Venemaa ning nende valitsusse kaasamine on Läti parteide seas olnud siiani tabu.

Samas on Läti rahvusringhäälingu portaali kohaselt Koosmeelel õnnestunud leida endale liitlane, kellega teha uues seimis opositsioonis olles koostööd. Selleks on üks kahest uustulnukast – erakond Südamest Lätile.

Endise riigikontrolöri Inguna Sudraba juhitav Südamest Lätile oli valimiste eel aga kimpus oma skandaaliga – mitmed nende nimekirjas juba kinnitatud kandidaadid palusid enda poolt mitte hääletada, sest kahtluse alla sattus partei ootamatult kopsaka rahastuse päritolu.

Valimiste järgselt on skandaali sattunud Ühtsus. Nimelt kahtlustatakse neid mõningates piirkondades häälte ostmises. Selle tõttu on end taandanud Ühtsuse pikaaegne parlamendifraktsiooni juht Dzintars Zaķis.

POSTIMEES, 16. OKTOOBER 2014 || VÄLISMAA || 13

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

a Palestiinat riigina pole muutnud Eesti seisukohta.

tamine tekitab erimeelsusi Eesti pole meelt muutnud

parlamendihoone ees.

Eesti naaberriikidest on Palestiina iseseisvust seni ainsana tunnistanud Venemaa, kelle alaline esindaja ÜRO juures Vitali Tšurkin andis hiljuti mõista, et Palestiina iseseisvuse tunnustamise küsimus võidakse tõstatada juba tuleval nädalal julgeolekunõukogus.

Läti välisministeeriumi kinnitusel pole tunnustusküsimus päevakorras ning Riia seisukoht, mille kohaselt toetavad lõunanaabrid kahe riigi lahendust, pole muutunud. Samal seisukohal on ka Leedu.

foto: reuters/scanpix

Eri leerid • Palestiinat on riigina tunnustanud 134 ÜRO liiget 193st, teiste seas seitse ELi riiki.

• 2012. aastal sai Palestiina omavalitsus ÜROs vaatlejastaatuse. Peaassambleel hääletas poolt 138, vastu 9, erapooletuks jäi 41 riiki, teiste seas ka Eesti.

• 2011. aastal sai Palestiina omavalitsusest UNESCO liige. ÜRO peaassambleel oli poolt

107, vastu 14 ja erapooletuks jäi 52 riiki, teiste seas ka Eesti.

• Mõlemad hääletused näitasid erimeelsusi ELi riikide seas.

2012. aastal hääletas Palestiinale vaatlejastaatuse andmise poolt 14, vastu üks ja erapooletuks jäi 12 ELi riiki. 2011. aasta hääletusel oli poolt 11, vastu viis ja erapooletuks jäi üheksa ELi riiki.

Stubb võitleb tuumajaama eest Soome koonderakondlasest peaministril Alexander Stubbil (pildil) on keerulised ajad, lisaks parlamendiliikmete erimeelsustele energiafirma Fennovoima ja selle äripartneri Rosatomi tuumajaamahanke osas tuli tal n-ö jõudu katsuda Põlissoomlaste värvika juhi Timo Soiniga.

Uue tuumareaktori ehitamist vastustanud rahvasaadikute sõnavõttudes oli valitsusjuhi hinnangul tunda selget russofoobiat. Soini otsust boikoteerida Stubbi juhitud majandusnõukogu eilehommikust istungit nimetas valitsusjuht aga okasroosikeselikuks käitumiseks.

Stubb rääkis rahvusringhäälingule YLE, et meelsamini tahaks kommentaari andes rääkida isiksuste poliitilisest mängust, kuid tegelikkuses tuleb keskenduda tõsisele asjale ehk Soome majandusolukorrale.

«Mina loodan, et me, soomlased, saame ühiselt päästa Soome heaoluühiskonda. Nüüd peame aga Okasroosikest meenutavat vestlust, et kes on kutsutud ja kellega koos ollakse,» jätkas ta.

Soini põhjendas eemalejäämist sellega, et Põlissoomlased püüavad valitsust kukutada majanduspoliitikat puudutava arupärimise abil.

foto: afp/scanpix

Valitsus oli kutsunud majandusnõukogu istungile seekord ka opositsioonierakondade juhid, milles Keskerakonna juht Juha Sipilä küll mingit vastuolu ei näinud. Midagi huvitavat ta aga istungil ei kuulnud.

Ta peab võimalikuks, et erakond liitub arupärimisel Põlissoomlastega, juhul kui selle sisus jõutakse kokkuleppele. Parteid hakkavad seda küsimust arutama täna. Üks teema, mis parlamendisaadikute emotsioonid kuumaks kütab, on aga põhimõttelise nõusoleku andmine Fennovoimale ja tema koostööpartnerile Rosatomile uue tuumareaktori ehitamiseks. Seda oli hästi näha eile, kui erakondade esindajad arvamust avaldasid.

Parlament arutas 2010. aastal Fennovoima tuumajaama-

le antud põhimõttelise otsuse täiendust, kuna erinevalt varasematest plaanidest osaleb ettevõtmises Saksa firma E.ON asemel Rosatom. Rahvasaadikud ei jõudnud ühisele arusaamisele, kas kavandatav tuumajaam suurendaks või vähendaks sõltuvust Venemaa energiast.

Roheliste esindaja Oras Tynkkynen ütles näiteks, et Rosatomil on räpased sidemed president Vladimir Putini administratsiooniga, vahendas Helsingin Sanomat.

«Rosatom pole mingi tavaline Vene firma, vaid endine Nõukogude Liidu aatomienergiaministeerium, mis vastutab endiselt Venemaa tuumarelvade eest. See on Putini valitsuse haldusalasse kuuluv äriettevõte, mille ülesannete hulka kuuluvad Venemaa geopoliitilised huvid,» rääkis Tynkkynen.

Peaminister Stubb süüdistas rahvasaadikuid russofoobia õhutamises Fennovoimat puudutavas arutelus. Ta oli nördinud, et energiapoliitilises mõttes olulise asja juures üritati lõkkele puhuda Vene-hirmu.

Fennovoimale antava loa küsimust hakkab peagi arutama majanduskomisjon ning parlamenti hääletusele jõuab see enne aasta lõppu. YLE / Helsingin Sanomat /PM

«Oluline on, et Iisrael ja Palestiina jõuaksid läbirääkimiste teel kokkuleppele kahe riigi lahenduse küsimuses. Siis on võimalik Palestiina riiki riigina tunnustada.

Oluline on, et kokkuleppega tagataks nii Iisraeli julgeolek kui see, et Palestiina riik saaks kokkulepitud territooriumil täielikult toimida,» vastas välisminister Urmas Paet Postimehe küsimusele, mis tingimustel on Eesti valmis Palestiinat tunnustama.

Rootsi peaministri lubadus Palestiinat tunnustada on mitmes riigis kaasa toonud debati, Eestis pole seda aga juhtunud. Peaministri büroo juhataja Liina Kersna kinnitas Postimehele, et valitsus pole küsimust pärast Rootsi valitsusjuhi teadet arutanud.

Lähtudes erakondade parem-vasak skaalast, on toetus

Palestiina tunnustamisele suurem vasakpoolsete poliitikute seas. Selle kinnituseks on ka Rootsi sotsiaaldemokraadist peaministri lubadus ning Soome vasakpoolsete erakondade toetus Palestiina tunnustamisele.

«Eesti Sotsiaaldemokraatlikul erakonnal pole selles küsimuses seisukohta, mis erineks Eesti ametlikust seisukohast,» teatas Postimehele erakonna esindaja Barbi-Jenny PilvreStorgård. «Riigikogu väliskomisjon, mille liige olen, pole Palestiina tunnustamise küsimust arutanud.»

Sotsiaaldemokraatide valitsuspartneri Reformierakonna kinnitusel ühtib nende positsioon erakonna aseesimehe, välisminister Paeti seisukohaga.

Jürgen Tamme

Natsismivastane vaktsiin, mis sõjajärgses Euroopas välja töötati, hakkab oma jõudu kaotama, sellest annab märku uusnatside aktiveerumine Balti riikides ja Ukrainas.

Venemaa president Vladimir Putin rääkis Serbia väljaandele Politika antud intervjuus natsismiohust Euroopas.

Norra kehtestas naistele kohustusliku ajateenistuse Norrast sai eile esimene riik Euroopas, kus ajateenistus on kohustuslik ka naistele. Kohustus hakkab kehtima 2016. aasta keskpaigast ning kutsealused hakkavad olema selleks sobivad 19-44 aastased naised. Eesmärk on parandada relvajõudude soolist tasakaalu, praegu on naisi sõjaväes umbes kümme protsenti. Vabatahtlikuna on naised saanud Norra sõjaväes teenida 1976. aastast. AFP/PM

17

matkajat hukkus eile Nepalis lumetormis, veel sajaga puudus võimudel side.

Teine Texase tervishoiutöötaja nakatus Ebolasse Texase haiglas, kus leidis aset esimene Ebolasse nakatumine USAs, andsid positiivse vastuse ka teise tervishoiutöötaja analüüsid. Ta reisis enne haiguse avastamist riigisisesel lennul, mistap tahetakse kontrollida kõiki tema kaasreisijaid. Mõlemad nakatunud on õed, kes hoolitsesid Ebolasse surnud libeerlase eest. AFP/BNS

16 || ARVAMUS || POSTIMEES, 16. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Pimedad pole võõras inimlaadne liik. Nad on inimesed, kes lihtsalt ei näe. Ja see omakorda ei muuda neid kuidagi ühe vitsaga lööduks. Seda hirmutavat «teist» on alati lihtne üldistada ja sellest peaks loobuma, kirjutab lavastaja Jaanika Juhanson.

Kes kardab pimedat?

P

õhikooli ajal veetsin õige mitmel talvel õige mitu nädalat silmakliinikus. Iga silmaoperatsioon oli meile, lasteosakonna asukatele, päeva tähtsündmus. Me jooksime ligi, kui keegi raamiga palatisse sõidutati, seisime ta voodi ümber ja jagasime kogemusi. Tolle operatsiooni järel oli aga mul halb olla. Lesisin voodis, mõlemad silmad marlipatjadega kinni teibitud, ja teised käratsesid ümber. Üks poiss torkas mingi naljaka inspiratsiooni ajel mulle õunasüdame suhu. Ma pöörasin pea padja poole ja hakkasin nutma. Kõik jäid vaikseks ja läksid ära.

Peamine, mida ma tookord tundsin, oli äralõigatus. Ma olin küll nalja kese, kuid ei saanud sellest osa. Kui mõtlen sõnale «abitus», siis esmaselt tuleb mul meelde just see haiglavoodi ja õunasüda.

Minu elu üks suurimaid hirme ongi olnud pimedaksjäämine. Mu ebaadekvaatses kujutluses kehastusid sellesse võimalikku situatsiooni tolle voodiabituse tunded.

Arvasin, et siis pole mõtet edasi elada. Praegu on mul toonaste mõtete üle sügavalt häbi. Sama häbi, valus ja piinlik on, kui kuulen, et keegi on mõnelt mu pimedalt sõbralt küsinud: «Kuidas te üldse niimoodi elada saate? Kas nii on mõtet elada?» Kuid ma saan aru, et neis küsimustes pesitseb ilmselt peegeldusena enda hirm, mis rumalal moel välja prahvatatakse.

H

irmu teine poolus on haletsus. Platvorm, mis langetab teise inimese sõltuvusse, aga enda tõstab kaasatundja mõnusasse rolli. Näiteks kujutle, et lähed mööda tänavat ja keegi surub sulle kaasatundvalt mõned sendid pihku nagu kerjusele. Või kui satud kellegagi rääkima ja ikka kumab lõpuks sõnadest või intonatsioonist haletsus. Tüütu? Või öelda veel rängemalt? Või kujutle end nooreks emaks, kes on nägijast väikese pojaga bussis. Siis tuleb üks vanamemm, kes sussutab: «Oh sa vaene lapsekene küll, et sellist elu pead elama, aitad muudkui ema ja...»

Haletsusega käib ühte jalga ebakonstruktiivne abistamissoov. Mis ühest küljest on tore, kuid teisalt mõjuvad tühiaktsioonid veidralt ja häirivalt. Näiteks.

Noormees kõnnib aeglaselt mööda kõnniteed ja möödub ülekäigurajast. Järsku tunneb, kuidas mingi mees võtab tal sõnagi lausumata käe alt, sisuliselt tassib üle tee ja ütleb: «Palun.» Noormees tänab ja läheb üle tee tagasi. Võiks tunduda ju üsna mõiste-

tav reegel, et enne kõneta ja küsi, kas su abi vajatakse, mitte ära otsusta ise teise eest ära ning mine käppapidi kallale.

Haletsusel on ka teine vorm – maskeerumine imetluseks. On imepärane, kui öeldakse: «Sa inspireerid mind.» Kui ainult see inspiratsioon ei tuleneks faktist, et teine inimene on pime, saab eluga hakkama ega sumpa sügavas meeleheites. Mis nagu näitaks, et inspiratsioon seegi, et teine julgeb elus olla.

S

uvel kõnetas mind pärast pimedate ühingu ja tehnikakõrgkooli ühislavastuse etendust heatahtlik proua: «Ma alati imetlen neid, kes jaksavad tegeleda puuetega inimestega. See on ju teile ka raske, selline lavastamine.»

Kõige tihedamini mulle esitatav küsimus ajakirjanikelt on: «Ja mis on pimedatega teatrit tehes kõige raskem?» Mõlemas situatsioonis olen püüdnud selgitada, et andke andeks, aga ei ole raske. Sama raske ja põnev kui iga lavastuse puhul. Muidugi, tegu on harrastajatega, mis seab erinõudmisi. Muidugi peab misanstseenidega natuke skeemitama, teksti kordamine on abivahendeid nõudev ja lavastusse paneme kirjeldustõlkelisi lõike. Aga ma ei tunne enda õlul eneseohverduse painet. Meil on väga äge punt.

Võõrahirm on ka üks püsihirme. Hirm teisest rahvusest, religioonist, seksuaalsest orientatsioonist, ükskõik mille poolest erineva inimese ees. Ja hirmu suured silmad maalivad teisest midagi ebaloomulikku. Kas just koletise, aga kindlasti põhimõtteliselt teistmoodi funktsioneeriva humanoidi.

Ja kui see teine on pime, võiks talt küsida: kas pimedad magavad, silmad lahti? Kas pimedad näevad unenägusid? Kuidas nad trepist üles, teisele korrusele saavad? Kuidas pimedad armuvad?

Kas pimedad seksivad? Kuidas pimedad seksivad? Kuidas küll pime lapsi kasvatab?

Samas on veel müüte, mis määravad tolle humanoidiliigi omadusi: nad on eriti tundlikud, kuulevad hästi ja neil on hea mälu. Üks mu pime sõber ütles seepeale: «Iseenesest ei tule siin midagi.» Ehk need omadused võivad tõesti mõnel konkreetsel isikul olla, kuid ei pruugi.

Pimedad pole võõras inimlaadne liik. Nad on inimesed, kes lihtsalt ei näe. Ja see omakorda ei muuda neid kuidagi ühe vitsaga lööduks. Seda hirmutavat «teist» on alati lihtne üldistada ja sellest peaks loobuma.

Seesmise ebaluse näiteks võib tuua situatsiooni, kus mõni pime inimene töiselt kellestki jõhkralt üle sõidab või tüütult peale käib.

Siis kõheldakse tema puhul reageerimast nii, nagu tahaks, sest «äkki ta arvab, et suhtun tõrjuvalt temasse kui pimedasse». Ei. See tank ei olnud mitte «pime inimene», vaid «see inimene». Pime inimene ei pea mulle meeldima ainult sellepärast, et ta on pime. Ka see on üks haletsusvorme.

Ilmselt leebeim hirm on hirm sobimatult käituda või haiget teha. Vähemalt esimene pool aastat, kui pimedate ühingus teatritunde tegin, püüdsin piinliku täpsusega jälgida, et ma ei ütleks «Nägemist!» või «vaata».

Nüüd tean, et kui neid sõnu ei kasuta puhtast tähelepanematusest, on need vaid mõisted. Sõnahirmu näiteks sobib lugu, kuidas seltskonnas keegi noormees vaimustusega ilusast päikesetõusust rääkis, siis aga pimedat tütarlast märkas ja vabandas. Tüdruk naeris, öeldes: «Kuule, üldiselt ma ei pane pahaks, et sa näed.»

Olen püüdnud selgemaks mõelda, miks inimesed käituvad vahel teise inimesega ebaadekvaatselt. Aga mina pole ju hirmuspetsialist. Näiteks ei oska ma mitte kuidagi hirmudega põhjendada tähelepanematust ja ignorantsust. Ma ei oska vastata, miks ametnik, kelle juurde noor pime naine koos saatjaga läks, küsis saatjalt: «Kas ta kirjutada ka oskab?» Saatjast ema vastas, et aga küsige talt ise. Rääkida oskab ta ka.

Või miks keegi netikommentaator kirjutas artikli alla, mis kirjeldas pimeda noormehe teekonna keerukust praeguses teederemondi-Tallinnas, et väikse inimgrupi tõttu ei peaks teised kannatama. Nimelt, need piibitavad valgusfoorid ja sellest tulenev mürasaaste ajab ju hulluks.

Või miks on olemas selline päev, mil keegi ei vasta, kui üks noormees küsis bussipeatuses saabuva bussi numbrit.

ge vaid äärmine erand? Miks pimedate tegevuskeskuse rahastus, mis annaks paljudele pimedatele võimaluse muuta oma elujärg aktiivsemaks ja töisemaks, aina venib ja venib?

Võiksin küsida ka töövõimeseaduse kohta, aga täna pigem mitte. Võib ju öelda, et meil on niigi palju probleeme, mida lahendada, need võivad oodata. Ei ole olemas esimese või teise järgu probleeme. Kellelegi on probleem alati esimene.

Ma ei oska vastata, miks ametnik, kelle juurde noor pime naine koos saatjaga läks, küsis saatjalt: «Kas ta kirjutada ka oskab?»

Saatjast ema vastas, et aga küsige talt ise. Rääkida oskab ta ka.

See tank ei olnud mitte «pime inimene», vaid «see inimene».

Pime inimene ei pea mulle meeldima ainult sellepärast, et ta on pime. Ka see on üks haletsusvorme.

Või miks ema, kelle lapse vastu on kogemata puututud, jätkas räuskamist ka siis, kui on vabandust palutud ja öeldud: «Ma olen pime.» Mille peale ema vaikis hetkeks ja tulistas lõpetuseks: «Aga lapse pead võiks ikka näha.»

Võiksin küsida ka, miks Tallinnas, kõigi uute teede ehitamise käigus, on unustatud reljeefsed ülekäiguraja tähistused? Miks on Eesti teatris ja kinos kirjeldustõl-

Jõuan ringiga jõuan tagasi silmakliiniku voodi juurde. Olen eelnevalt kirjutanud aktiivsetest pimedatest ja vähenägijatest, kes saaks kui mängleva kergusega kõigega hakkama. Kuid iga inimene võib vajada teatud hetkel abi. Oldagu siis märkavad. Sest ma tean, et kõik ei liigu valge kepiga kartmatult liikluskeerises, vaid kuskil kummitab kedagi ka samalaadne äralõigatuse ja abituse tunne kui toona mul, õunasüda suus. Kuidas astuda esimene samm? Kuidas võita pimedatega seotud hirme endas? Pakun kolm toetuspunkti.

E

siteks, teadlikkus ja heatahtlik huvi ilma pealetükkivuseta. Ma võin ju imestada, miks ei teata, kuidas pimedad arvutit kasutavad või et on olemas pimedate lauatennis. Aga olgem ausad, aastaid tagasi kõhklesin pimedale massöörile e-kirja saates, olemata päris kindel, kuidas ta seda loeb. Nii et – parem juba küsida. Muidugi jäädes terve mõistuse ja taktitunde piiridesse. Aga maailm saab avaram ja huvitavam, ma luban.

Teiseks, tähelepanelikkus ilma haletsuseta. Märgatagu ja suheldagu. See ongi kõik, mingit erilist lähenemisviisi pole vaja.

Kolmandaks, huumor ilma hoolimatuseta. Huumorimeele näiteks. Kust sai Terateater nime? Üks meie teatriliige pakkus naljaga, et kui juba, siis paneme Pime Kana Leiab Tera. Nii jäänudki, kuigi samas kangastuvad teraga seoses ka «kahe teraga mõõk», «tarkusetera», «päikesetera», «silmatera» või «Hoopis teine tera!»

Jaanika Juhanson on pimedate ja vaegnägijate teatri – Terateatri – kunstiline juht.

POSTIMEES, 16. OKTOOBER 2014 || ARVAMUS || 17

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Lonkav reform ohustab lõimumist

R

aske on nõustuda Juhan Kivirähki (PM, 30.09) väitega, et riik unustas eelnevatel aastatel taktitunde, surudes vene kolidele kiiresti peale eestikeelse õppe. Eesti kogemus vene kooliga on aastaid unine ja teovõimetu hoiak.

Vene kooli tõhus reform peab olema hariduspoliitiline prioriteet, kuna see kätkeb endas riikliku tähtsusega küsimusi, alates majandusedust ja lõpetades kodurahuga. Kuigi juba 1993. aastal pandi seadusega paika, et üleminek peab toimuma, alustati reaalse üleminekuga alles 2007. aastal. Me lihtsalt ei suutnud vajalikke samme astuda. Samal ajal õpetajate riigikeele valdamise probleem säilis (keeleinspektsiooni andmetel ei osanud 2011. aastal ca 70 protsenti keelt nõutud tasemel), venekeelsed õpilased sattusid tööjõuturul raskustesse vähese keeleoskuse ja kesiste sotsiaalsete sidemete tõttu. Vene kooli sisekliima muutus aina pingelisemaks, kuna kool ei suutnud ühiskonnamuutustega kaasas käia.

2007. aastal hakati esimesi aineid, nagu ühiskonnaõpetus ja eesti kirjandus, järk-järgult viima üle eesti keelele. Kava oli paika pandud ja koolid alustasid liikumist 60-protsendilise eestikeelse õppe suunas. Mõnes progressiivses koolis toimus see kiiresti, teistes aga aeglasemalt, kuna oli raske leida õpetajaid või kooli juhtkond ei võtnud muutusi tõsiselt. Omaette takistuseks oli õpilaste keeletase, mis kõigub kooliti.

ettevõtja

Selle asemel et pidevalt rünnata eestikeelset õpet vene koolides, tasuks mõelda pigem sellele, kuidas tuua keelekümblus igasse vene põhikooli, kirjutab üliõpilane Sergei Metlev.

SAMAL TEEMAL Jaak Aaviksoo «Soovmõtlejad, keda teenite?», PM 6.10 Juhan Kivirähk «Tark lõimumispoliitika või tahte triumf?», PM 30.09 Anneli Ammas «Raport Ossinovskile», PM 20.09

N

eid probleeme me teame.

Aga enne kui draamat lavastada, tasuks teadvustada saavutusi. Riik maksis lisaainete eesti keelele üleviimise eest suuri toetusi ning korraldas, ja minu teada siiamaani korraldab, keelekursuseid ja täienduskoolitusi, kuhu vene koolide õpetajad on alati oodatud. Suurenes märgatavalt eesti emakeelega õpetajate arv venekeelsetes koolides.

Oluline osa vene koolidest ja lasteaedadest on võtnud kasutusele keelekümbluse programmi, mis tagab häid tulemusi aine- ja keeleõppes. Meetod töötab meie riigis alates 2000. aastast ja on koolidele vabatahtlik. Keelekümblus eel-

dab motiveeritud õpetajaid ja õpilasi ning väga head koostööd lapsevanematega. Varase keelekümbluse klassides toimub esimese pooleteise aasta jooksul õppetöö ainult eesti keeles, 2. klassi teisest poolaastast lisandub vene keel kui emakeel ja 4. klassist õpetatakse osa aineid vene keeles.

K

eelekümblusega tegeleva sihtasutuse Innove statistikast selgub, et programmiga on liitunud 45 lasteaeda ja 35 kooli, osaleb üle 6000 õpilase ja rohkem kui 1000 õpetajat.

2012. aastal lõpetas gümnaasiumi esimene lend varase keelekümblusprogrammi õpilasi. Neist tervelt 25 protsenti lõpetas kooli kuld- või hõbemedaliga. Ka Narvas on koole, kus keelekümblus toimib suurepäraselt. Olen ise kuulnud Narva Vanalinna riigikooli keelekümblusõpilaste ilusat eesti keelt. Järeldus: õppimine eesti keeles ei tähenda aineteadmiste halvenemist. Statistika seda samuti ei kinnita.

Seetõttu ei ole õige öelda, et pandi fakti ette ja ei pakutud toetavaid tegevusi. Üleminek on olnud väga veniv ja mitmetahuline, mis ühelt poolt kahandas motivatsiooni, teiselt hoidis ära šoki. Ei ole korrektne väita, et eestikeelset õpet tajutakse alati assimilatsioonina. Juhan Kivirähk tõi välja viieteistkümne kooli valitsusele esitatud taotlused venekeelse õppe säilitamiseks kui märgi tõsisest protestist. Ei ole saladus, et keskerakondlik võim Tallinnas ja Narvas lükkas teema oma 2013. aasta valimisvankri ette ja survestas koole taotlusi esitama. Sellest kirjutas kaitsepolitsei oma aastaraamatus. Mõnede taotlejakoolide arengukavades on must valgel kirjas, et nad tahavad liikuda 60-protsendilise eestikeelse õppe poole.

Kritiseerimist väärib mitte muutuste radikaalsus, vaid pigem kõikuv poliitiline tahe ja vähene prioriteetsus, mis viis olukorrani, kus eestikeelse õppe tase on ebaühtlane ja ühiskonnas ringleb tohutul hulgal kuulujutte ja väärarusaamu (üks neist on see, et riik soovib hävitada vene keelt Eestis).

Kui meil puuduks segregeeritud koolisüsteem, ei oleks Venekeelne kanal ERRis nii aktuaalne.

Miks haridusministeerium ei ole pööranud tähelepanu vajadusele koostada venekeelse kooli arengukava? Vene koolil on spetsiifilised probleemid ja vajadused, millele arengukava võiks lahendusi pakkuda. Tore, et haridusminister Jevgeni Ossinovski pani kokku komisjon, mis tuli ammu ja ette teada olnud järeldusele, et kvaliteet kõigub ja tase on ebaühtlane. Ka eelmised ministrid panid kokku komisjone.

Poliitiliste sõnumitena töötab see hästi. Tõhusat tegevusplaani on aga selle alusel pea võimatu koostada. Õpilaste kultuuri ja emakeele säilitamiseks võiks mõelda konkreetsetele sammudele, nagu rahvuskultuuride komponendi tugevdamine õppekavas. Õpilased võiksid rohkem õppida oma kultuuri ja kirjandust valikainete raames. Samuti oleks mõistlik taastada vene keele kui emakeele lõpueksam gümnaasiumides, kus õpe on 40 protsendi ulatuses venekeelne.

Lõimumisprobleemid nagu inforuum, keelebarjäär, julgeolek on otseselt seotud kooliharidusega. Kui meil puuduks segregeeritud koolisüsteem, ei oleks venekeelne kanal ERRis nii aktuaalne.

Keeleülemineku negatiivsete külgede rõhutamise asemel tuletagem ikka meelde, milleks seda kõike vaja on.

E

t venekeelsed noored saaksid omandada koos eestlastega hea kõrghariduse ja leida hea töökoha. Et oleks mõistmine ja ühine soov Eestit hoida.

Et meie riigi eri kultuuritaustaga noortel oleksid võrdsed võimalused ühiskonda panustada. Eesti riigil on kohustus seda kõike tagada. Kui seda ei juhtu, siis toimub venekeelse vähemuse marginaliseerumine, mis bumerangina lööb lõimumise pihta ja kahjustab kogu ühiskonda.

Küsimus ei tohiks seisneda selles, kuidas endise olukorra juurde naasta või kuidas iga hinna eest pinget mitte tekitada. Rohkem kui pool sajandit tagasi loodud segregeeritud kahekeelset koolisüsteemi ei olegi võimalik muuta ilma pingeteta. Mõelgem pigem sellele, kuidas tuua keelekümblus igasse vene põhikooli, kuidas suurendada informeeritust, süsteemselt aidata hädas olevaid koole ja säilitada õppetöös kultuuriline mitmekesisus.

Kõhutäidet kodust ja võõrsilt

T

änase ülemaailmse toidupäeva puhul tasub igaühel meist oma taldrikusse vaadata ning küsida, kust minu söök pärineb? Kellele sellest kasu sünnib, et ma just seda söön?

Parafraseerides üht Martin Luther Kingi kuulsaks saanud ütlust: juba enne hommikusöögilauast tõusmist kohtume poole maailmaga – kohv ja tee me tassides pärineb vast Keeniast või Indiast, banaanid Panamalt, juust Hollandist, tomatid Hispaaniast... Tarbijatena tehtud otsused mõjutavad otseselt nii meie kui ka toidutootja elu, ning mitte alati paremuse poole – hoolimata suurtest ekspordimahtudest peituvad müügiarvude taga pahatihti lapstööjõud, absoluutsest vaesuspiirist allapoole jääv elukvaliteet, immigrantide ärakasutamine ning, saatuse irooniana, ka nälg.

Nukra tõsiasjana puudub enamiku

karli lambot

aliine lotman antropoloog, MTÜ Mondo vabatahtlik

Tänasest saab lugeda MTÜ Mondo rahvusvahelist toidublogi, kus sõpruskoolid Eestist, Afganistanist, Keeniast, Jeemenist, Ghanast, Ugandast ja Kambodžast kirjutavad lugejatele oma toidulauast ja sinna jõudvatest söökidest.

Loe food.maailmakool.ee.

eestlaste toidulaualt aga tihtipeale toit, mille ostmine aitaks kaasa lähipiirkonnas asuvate peretalude säilimisele. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) eestvedamisel on tänavune toidupäev pühendatud just neile – peretaludele, kelle olemasolust sõltub nii kodu- kui ülemaailmne toidujulgeolek. Just peretalude kätes on toidu- ja põllumajandustraditsioonide säilimine, sordirikkuse tagamine ning võti jätkusuutliku tootmise arenguks.

Aasta alguses tõdeti Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) 25 aasta juubeli konverentsil kurba fakti: alates 2001. aastast on kadunud ligi 65 protsenti Eesti peretaludest.

Kuigi ETKL on nõudnud avalikus pöördumises ministeeriumi abi peretalude säilimiseks, tasuks siinkohal oma südametunnistusele koputada ka tavatarbijal. Lisaks ökopoodidele leiab aina rohkem väiketootjate kaupu ka poekettidest ning

aina käepärasemaks muutub ka online-toiduvõrgustike (Tagurpidi Lavka, Maakaup jm) kasutamine.

Talukauba tarbimine on lisaks majandusele kasulik ka keskkonnale, tervisele ja maitsemeeltele – värske, hõlpsasti kontrollitavast tootmisest pärinev söök teeb heameelt nii gurmaanidele kui «soust ja kartul»-toitumistüübiga eestlastele.

Toit ja selle eelistused on suuresti kultuuriline nähtus, sestap tasuks söögilaua-teadlikkust õpetada juba maast madalast. Miks mitte alustada koolitoidust? Õpilastele pakutava toidu maaläheduse edulugusid ei ole vaja otsida Jamie Oliveri tõsielusarjadest ega ka FAO raportitest. Head kohalikku eeskuju pakuvad näiteks Lääne-Eesti ja saarte kogukonnad, kelle projekti «Kohalik toit kogukonna lauale» tulemusena tekkis kooliköökide ja kohalike talude vahele parem koostöö ning õpilaste tunnimaterjalide sekka ka erinevaid toiduteemasid.

Palgavaesuse lõksust välja

M

eie keskne mure on palgavaesus – kaotame aastas Paide linna jagu parimas tööeas kodanikke, ja seda suuresti põhjusel, et nende palk ei taga enam kodust toimetulemist. Valutum on väljarännet vältida kui asuda tööjõuturgu hiljem tasakaalustama sisserändajatega. Praegu vähendavad aga lahkujad otseselt meie majanduse kasvuvõimalusi.

Meie vasakerakonnad näevad palgavaesusega võitlemiseks võimalusi ennekõike riikliku sunni rakendamises. Mäletame Keskerakonna 2007. aasta riigikogu valimiste lubadust tõsta keskmine palk nelja aastaga 25 000 kroonini. Plaan rajanes avaliku sektori töötajate palgatõusul, mille ainus rahaline kate oleks olnud erasektori konkurentsivõimet alandav järsk maksutõus.

Oleks kordunud Kreeka juhtum.

Sotsid rakendaksid riiklikku sundi aga selleks, et tõsta viie aastaga alampalk 800 euroni. Iseenesest ei ole midagi lihtsamat, kui kirjutada tulumaksuseaduses üks number ümber, kuid kas see samm loob nende ootustele vastavat uut kõrgema tootlikkusega ühiskonda, selles tuleb jällegi kahelda. Küll aga lisanduks maksumaksja ülalpidamisele uusi töötuid. Eesti paremerakonnad usuvad turgu ja nõustuvad, et palgakasvu loob ennekõike suurenenud tootlikkus ja kasvav nõudlus tööjõu järele, kuid on samas viinud viimased kümme aastat ellu reforme, kus tööjõu maksukoormust on selle vähendamise loosungi all nihutatud palgalt vaid selle tarbimisele, ilma et palgasaajate reaalne ostuvõime sellest muutuks.

Reformierakonnal on aga endiselt pooleli pikk valimislubadus muuta «reeded maksuvabaks!», mille raames langetatakse tulumaks ettevõtjate dividendidelt 2004. aasta 26% tasemelt 18%ni. Isegi tööandjate keskliit tegi just avalduse, et ettevõtjate maksukoormust ei tasu enam vähendada.

Eesti riiki peavad üleval palgatöölised, makstes riigieelarvesse võrreldes teiste riikidega keskmisest suuremas osas tööjõu- ja tarbimismakse. Seevastu omandi- ja varamaksude osakaal riigieelarve maksutuludes on meil Euroopas üks madalamaid.

Maksupoliitika peab toetama inimeste soovi töötada Eestis. Üheks selliseks sammuks oleks tööjõu maksukoormuse osaline nihutamine meie väga madalatele kapitalimaksudele. Ettevõtete maksustamiseks on paljud poliitikud ja ettevõtjad eelistanud nn klassikalist ettevõtete tulumaksu. Klassikalise ettevõtte tulumaksu sisseviimise puhul on puudusteks ennekõike mahukas ja nõudlik regulatsioon, vajadus kvalifikatsiooni omavate maksuametnike järele ja finantsarvestuse oluline töömahu kasv ettevõtetes.

Niisugune halduskoormuse kasv mõjub halvasti riigile ja eriti väikeettevõtlusele.

A

lternatiivse lahendusena võiks kaaluda omakapitalimaksu. Madalaprotsendilise ettevõtete omakapitalimaksu sisseviimine täiendaks suurepäraselt praegu kehtivat dividendide tulumaksu.

Palgatöötajate tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 154 eurolt 500 eurole maksab umbes 500 miljonit eurot. Kui nihutada see maksukoormus ettevõtetele klassikalise tulumaksuna, tuleks rakendada 10-protsendilist maksumäära. Kui sama maksutulu koguda aga ettevõtete omakapitalimaksuna, tuleks kehtestada vaid 1,2-protsendlise aastamääraga maks. Meie üldine maksukoormus ei suureneks. Küll aga võimendaks selline muudatus alustavaid firmasid ja neid majandussektoreid, kus kasutatakse rohkem tööjõudu. Omakapitalimaksu on lihtne administreerida nii maksuametis kui ka ettevõtetes. Šveitsis saavad selle seadustamise ja kogumisega edukalt hakkama omavalitsused. Tõsisem miinus selle maksu puhul on selle tasumise raskus majanduskriisides, kuivõrd riigil on kergem oma kohustuste katmiseks laenu võtta kui ettevõtjatel.

18 || KULTUUR || POSTIMEES, 16. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Avalikud (paaris)mängud Mart Kadastikult ja Katariina Tammertilt

Anna Litvinoval valmis esitlusel töö «Paarismäng», mis jääb kaunistama Kadastiku kodu.

«Paarismängu» autor Triin (Katariina) Tammert (paremal) ja Varraku fotod: liis treimann kirjastuse peatoimetaja Krista Kaer.

Kohe näha, et vanad sõbrad: ärimees Indrek Toome, teatrimees Margus Kasterpalu, poliitik Rein Lang ja keeleteadlane Urmas Sutrop.

«Paarismängu» Hannese ja Kristini karaktereid esitasid esitlusel näitlejad Hannes Kaljujärv ja Inga Salurand.

Eesti Draamateatri juht Rein Oja jälgib, kuidas Mart Kadastik kirjutab raamatusse «Paarismäng» pühendust.

Mart ja Ülle Kadastik. «Paarismäng» oli esimene raamat, mida luges enne trükki minekut Ülle Kadastik. «Arvestasin tema tähelepanekuid karakterite loomisel,» tunnistas Mart Kadastik intervjuus Postimehele.

Kirjanduskriitik, skandalist ja looja Kaur Kender ning Kanal 2 reporter-saatejuht Elo Mõttus-Leppik.

Doktor Andrei Sõritsa koos abikaasa Svetlanaga lööb klaase kokku doktor Peep Preega.

PAARISMÄNG. Selleks et tajuda piiri olemasolu, on vaja see piir ületada.

Kahevõitlused iseendas arvustus rein veidemann nn TLÜ EHI professor / Postimees

Mart Kadastik Katariina Tammert

«Paarismäng» Romaan, Tallinn, Varrak, 310 lk

R

aamat algab kaantest, kus autorinimi/nimed, pealkiri, visuaalne kujund(us), seljal intriigi sõnastused ja teose annotatsioon. Kujunduseks (Mari Kaljuste) kasutatud pilt intiimses vastasseisus olevast mehest ja naisest, viimane kikivarvul küündimas suudluseks

või kallistuseks, viitab tunnete asümmeetriale, millele romaani üks jutustajatest Hannes teose lõpus jõuab. Kaksikautorluski on hierarhiliselt paigas: mees üleval, naine all. Mehe-naise ühisteoseid on eesti kirjandusväljal olnud varemgi. Meenuvad Lilli Prometi ja Ralf Parve reisiraamatud, Ellen Niidu ja Jaan Krossi «Muld ja marmor» – aga see on ühine publitsistika.

Kaks naist ühe mehe, Richard Ehrlichi nime all on kirjutanud mitu romaani. Need on Erika Esop ja Ira Lember. Igasuguseid variante autorluses on olnud teisigi, nagu näiteks mehenimed pseudonüümidena naiskirjanikel ja vastupidi. Kadastiku–Tammerti romaan näib sellises koosluses olevat üks esimesi Eestis, nagu ka annotatsioonis pakutakse. Siiski, 2008. aastast on teada Jüri v. Graubergi ja Monika Vidmani ühisteos, triloogia «Viirus», «Tõbi-

sed» ja «Ravi», aga see on tõesti ü h i ne teos. «Paarismängu» puhul võib paaris kirjutamist käsitada rollimänguna. Tammert kehastub reklaaminduses töötavaks Kristiniks, Kadastik psühhiaater Hanneseks. Fookus on siiski rohkem Hannese läbielamistel, Kristin on tema sparringu-, või nagu Kristin ise pakub, tennisepartner. Kumbki vajab siiski teineteist, nagu tangokski vajatakse kahte.

Lugu ise on sama triviaalne nagu kõik armastuskolmnurgad. Keskea järelkriisis mees armub nooresse naisesse. See on asümmeetriline armastus, sest Hannes on 57, mitmekordne vanaisa, Kristin 30, alles oma valikute alguses. Kui palju oleme maailmakirjanduseski lugenud seesuguseid vastasseise, vana mees – noor naine, kuni sinnamaani, et vana mees ja tüdruk (Nabokovi «Lolita»). Asümmeetrial põhinevad ka kõik sei-

susi murdvad armastuslood. Ja need, kus õpetajad armuvad oma õpilastesse ning vastupidi. «Paarismänguski» on levinud muster – arsti ja patsiendi suhtedraama.

Draamaks – Hannes nimetab seda oma lühikeseks odüsseiaks – muudab selle armusuhte paarisajal leheküljel hargnev kassi–hiire mäng, mis romaani esimeses ja viimases stseenis (sest tegemist on raamjutustusega) jõuab Hannese eneseirooniliselt öeldud «mehise meeletuseni». Kõik, mis selle vahele jääb, on mitte mängurõõm, vaid üks lõputuna tunduv vaev, Hannese ja Kristini kahevõitlused iseendas. Varjamised, valetamised, reetmised, milles oma rolli etendavad Hannese naine Anu ja Kristini peigmees Henri.

Tragöödiaks siiski ei lähe, konfliktolukorrad lahenevad Hannese äratundmises, et kui sind juba kahtlustatakse truu-

dusetuses, siis tulebki seda murda. Selleks et tajuda piiri olemasolu, on vaja see piir ületada. Kristinile on aga armulugu Hannesega lost & found looks. Ta arvab, et tänu Hannesele andumisega, mis laseb end nii kaua oodata, leiab Hannes endas kaotatud tasakaalu.

Hannese viimane kiri Kristinile lasebki seda aimata, ehkki lugejana pole ma selles väga kindel.

Iseenda eest ei põgene. Nabasuitsu armi – mõjus kujund romaanis! – võib küll nagu sünnimärgigi kirurgiliselt eemaldada, aga siis jääb sellest omakorda arm.

Romaanis on teisigi teraseid kujundeid, lömastatud Kassist saab koguni sümbol. Lugu arendatakse kirjanduslikus referentsis. Hannesele meenub eneseirooniliselt, et ta on nagu Jack Nicholson filmist «Lendas üle käopesa». Ken Kesey pealik Bromdenist jääb teda lahuta-

ma siiski kuristik, ehkki vihje psühhiaatriakliinikule on omal kohal.

Kõik, mida olen kirjutanud Mart Kadastiku diloogia «Kevad saabub sügisel» ja «Suvi sulab talvel» kohta – filmilikkus, vaatepunktide vahetus (nüüd lausa kaasautori tasemel), peatükkide puänteeritus, õõnsa pateetika maandamine groteski või eneseirooniaga, dialoogide sujuvus –, peab paika sellegi teose puhul. Katariina Tammerti varasema loominguga pole ma tuttav, aga võib oletada, et see partnerlus viib uute lugude kirjutamisele. Tegelikult varjubki tõeline väljakutse kirjutamiseks loos, mis järgneks pärast kahevõitlust iseendas ja piiri ületamist, ehk siis selles, missugune on ühe asümmeetrilise paari elu pärast pattulangemist. Ehkki ka sellest on loetud suurejoonelisi romaane. Aga alati on võimalik eesti variantki.

POSTIMEES, 16. OKTOOBER 2014 || KULTUUR || 19

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

GRUUV ON SEE. Homse Mutant Disco peaesinejaks on soome alternatiivmuusika postripoisi projekt Cola & Jimmu.

Uus ja vana Jimi Tenor intervjuu janar ala toimetaja

«This space-voodoo, that i can shake,» laulab mu kõrvaklappides Jimi Tenor. Teda võib pidada kultusmuusikuks. Halb sõna, aga paremat pole. 90ndatel muud juttu ei kuulnudki kui Jimi Tenor ja Jimi Tenor.

See oli ka aeg, mil plaadifirma Warp üritas teha temast plaadifirma superstaari, sellist techno-kabaree artisti. Jimi Tenor sellise asjaga ei leppinud, vaid tegi hoopis koos 55-pealise Lodzi Suure Teatri orkestriga Poolas nüüdismuusikana kõlava orkestraalse soul-funk-oopuse «Out of Nowhere», mis läks plaadifirmale rohkem maksma, kui neile meeldis. Siinkirjutaja arvates on see üks parimaid plaate, mis eales tehtud.

Homme esineb Tenor koos oma abikaasa Nicole Willisega nime all Cola and Jimmu Mutant Discol. Mitte alati ei saa intervjueerida iidoleid. Seekord sain. Kell on 9.30 hommikul, mil võtan Soome kõne. Jimi Tenor räägib mõnusalt veniva ja laisa häälega. Juhul kui olete kuulnud rääkimas housemuusika maestrot Moodymanni, siis midagi sellist. Jimi Tenor ütleb: yeeeea!

Eelmisel korral, kui intervjueerisin soomlast, Stupido Recordsi bossi Joose Berglundi, siis palus ta ka, et helistaksin vara. Kas soomlased ärkavad vara?

Yeeeeea! Võivad isegi ärgata jaa.

Eks see ole selle aja jäänuk, mil inimesed pidasid talusid, ja siis tuli enne kukke ja koitu ärgata, et tööd tehtud saaksid. Nüüd elame küll linnades, aga ikka

ärkame vara (naerab väga lõbusalt.) Meil üldiselt on peres ka komme vara ärgata.

«Intervison» (1997)

Eestis on meil vanasõna «vara üles, hilja voodi, nõnda jõukus majja toodi».

«Organism» (1999) «Out of Nowhere» (2000)

(naerab) Vot-vot. See ta on.

«Joystone», koos Kabu Kabuga (2007)

Olete nimetanud Cola ja Jimmu «deep house revival»-projektiks.

«Inspiration Information» (2009)

Ma ei teagi. See on tantsumuusika. Kas just deep, aga house on ta kindlasti.

Cola and Jimmu: «Enigmatic» (2013) «I Give To You My Love And Devotion» (2014)

Millal te ise esimest korda elus house’i kuulsite?

Mutant Disco homme teatris No99 kell 23

Uhuu. (Mõtleb.) See võis olla ilmselt 1989 või 1990 ja ilmselt juhtus see New Yorgis. Tegelikult tüütas house mind üsna kiiresti ära.

bändis klahvide peal siis ja sai käidud.

Cola and Jimmu plaadid on välja antud teie enda plaadifirma all. Üsna värske plaadifirma see teil.

Poolteist aastat tagasi alustasime selleks, et oma muusikat välja anda. Tüütu on ju oodata, millal teised reageerivad. Mõtlesime, et teeme ise ja saame kõik raha ka endale (naerab).

Samuti on plaadifirmat tore teha, anda muusikat välja, teha promot – kõike seda, mida üks plaadifirma tegemine tähendab. Ja me teame ka, kuidas seda teha. Yeaaaa.

On teil mingid kriteeriumid ka, keda te oma plaadifirma all välja annate. Näiteks kui mul on lugu ja tahan seda teie plaadifirma all välja anda, mis seda peab iseloomustama?

Žanr polegi kuigi oluline. Kui lugu on piisavalt hea, siis ik-

Miks ma vaatan uut filmi, kui võin ikka ja jälle vaadata mõnd Kurosawa oma.

Jimi Tenori plaate

Loo «Year of Apocalypse» video tegite ka ju Eestis

Jaa. Lasnamäel sai seda filmitud ning ühe bensujaama juures, kus asus see kuulus UFO-maja. Futuro vist oli selle nimi, 60ndatel Inglismaal hakati seda tootma. Selline retrofuturistlik värk, Soomes me ei leidnud enam sellist ja siis tuli Eestisse tulla. ka anname välja. Andsime välja näiteks sellise soome artisti nagu Haunted by Hallucinations plaadi, nemad on selline aeglane, isegi psühhedeelne rock-muusika, üsna selline muusika teises spektris asuv kraam.

Teil on ka raadioshow Helsingis.

Suurepärane saade mu arust, suurepärane muusika. Peamiselt vist vanem muusika, mida mängite?

Kas uus on vilets?

Näiteks kui ma lähen filmi vaatama, siis mul pole vaja vaadata seda kõige uuemat filmi.

Enamik sellest on jama nii või teisiti. Pigem lähen ja vaatan 50ndate, 60ndate, 70ndate fil-

mi. Ma olen filmifänn. Miks ma vaatan uut filmi, kui võin ikka ja jälle vaadata mõnd Kurosawa oma. Muusikaga on täpselt samuti.

Nemad ongi lauluga house. Jimi Tenor ja Nicole Willis ehk Cola & Jimmu.

Mainisite enne filme. Te ise olete ka ju filmitegemise alal käpp.

Nägin hiljuti pilte, kui esinesite Tallinnas koos indie-bändiga Jimi Tenor and his Shamans, 1990, lokaalis Roheline Konn. Oli see teie esimene Eesti esinemine?

Jaa, just lõpetan uut filmi, mille tegin koos Jori Hulkkoneniga (ka mainekas soome muusik – J. A.). Tallinnas tuleb millalgi esitlus ka. See on selline film, kus me mängime ise live’is soundträki peale. Ilma love’ita polegi seda mõtet vaadata.

Ei, varem käisime ka. Oli see 1983? Kurat, ei olnud, hiljem oli, 1984? Jäähokistaadion või mingisugune suur hullumeelne betoonist hoone mere ääres oli.

Elate Soomes. Eestis räägitakse talentide kojutulekust. Te tulite ka soojast Barcelonast külma Helsingisse.

See on linnahall. Praegu on see praktiliselt mahajäetud tondiloss.

Veider maja jah. Ma olin ühes

foto: jimi tenor

Meie põhjused olid eelkõige seotud sellega, et lapsed lähevad kooli. Häid koole on ju raske leida.

20 || SPORT || POSTIMEES, 16. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Kalev/Cramo alustas Balti liigat võiduga BC Kalev / Cramo meeskond pidas eile esimese kohtumise Balti liigas ja alistas Tondiraba hallis peetud mängus kindlalt 82:51 Jurmala.

Samuti alustas eile Balti liiga hooaega Pärnu KK, kes sai aga kodus napi 70:74 kaotuse Pyrintö meeskonnalt. foto: albert truuväärt

SPORT. POSTIMEES.EE

Klubi ei suutnud talle anda nii palju raha, kui ta tahtis.

Madridi Reali jalgpalliklubi peatreener Carlo Ancelotti väitis, et Angel di Maria lahkus sel suvel meeskonnast vähese raha tõttu

JALGPALL

UEFA asus SerbiaAlbaania mängu uurima Euroopa Jalgpalliliit (UEFA) algatas ametliku uurimise üleeile toimunud Serbia ja Albaania 2016. aasta EM-valikmängu suhtes. Teisipäeval peetud Serbia–Albaania mäng kulmineerus suure kaosega, kui väljaku kohal Albaania lipuga lennanud drooni asus alla kiskuma serblane Stefan Mitrovic. Selline käitumine ei meeldinud aga Albaania mängumeestele, kes omakorda Mitrovicile kallale tormasid. Järgnenud rüseluse tõttu otsustas väljakukohtunik Martin Atkinson saata mängijad riietusruumi, teel sinna loopisid kodumeeskonna Serbia toetajad Albaania mängijaid kõikvõimalike kättejuhtuvate esemetega. Kokkuvõttes otsustas Atkinson kohtumise katkestada, sest Albaania mängijad keeldusid väljakule naasmast. UEFA teatas eile, et nad hakkavad matšil juhtunut uurima. «Algatasime täna hommikul mõlema riigi jalgpalliföderatsiooni suhtes distsiplinaarmenetluse,» kinnitas UEFA esindaja.

VÕRKPALL

Kreegi koduklubi kaotas superkarika Üleeile Pariisis peetud Prantsusmaa võrkpalli superkarika kohtumises kaotas Eesti koondise temporündaja Ardo Kreegi koduklubi Pariisi Volley napilt 2:3 valitsevale meistrile ja põhilisele rivaalile Tours VB-le. Mäng kulges üles-alla ning geimivõite nopiti kordamööda.

Avageimi võitis napilt 26:24 Tours, teise aga 25:22 Pariis. Kolmas vaatus kuulus juba kindlamalt 25:19 Toursile, kuid neljas napilt 25:23 jällegi Pariisile. Viimase geimi võitis napilt 15:13 Tours, vahendas portaal volley.ee.

Postimees vahendab Bigbanki ja Selveri mängu

Rammo kerkis Hiinas üheksandaks

Käesoleval nädalal toimub võrkpalli EestiLäti ühisliigas koguni üheksa mängu, millest kuus peetakse Eestis.

Nimetatud kuuest mängust esimene on kavas juba täna Tartus, kus Bigbank Tartu võõrustab täiseduga jätkavate tiimide heitluses Selver Tallinna.

Postimees toob täna kell 19 algava kohtumise otsepildis vaatajateni.

Hiinas Qingdaos toimuval purjetamise ISAFi Maailma karika etapil võistlev Karl-Martin Rammo (Rein Ottosoni Purjespordikool / Tallinna Jahtklubi) sõitis eilsel võistluspäeval kõva edelatuulega kaks sõitu ning lõpetas need 16. ja 5. kohaga.

Nelja sõidu kokkuvõttes hoiab Rammo Laser-klassis üheksandat kohta, klassi liider on Tonci Stipanovic.

Rein Taaramäe saab Cofidise vormist paari kuu pärast priiks, kuid elukaaslane Hanna, kelle ta aasta pärast altari ette viib, ja välkkiire koer jäävad.

MUUTUSTE TEEL. Profirattur Rein Taaramäe kannab viimaseid nädalaid Cofidise särki, jätkab elu Monacos ja peab pulmad aasta pärast.

Taaramäega Astanast, rahast intervjuu uu jaan martinson spordiajakirjanik

H

et kel, k u i kellad kuulutavad 2015. aasta algust, saab Rein Taaramäest klubi Astana jalgrattur. Senimaani tuleb tal aga kanda Cofidise vormi, kuigi hooaeg on ammu lõppenud. Taaramäe ei tea täpselt, mis teda Astanas ees ootab, kuid on kõigeks valmis. Optimismi puudumises ei saa teda kindlasti süüdistada.

«Puhkan ja käin pisut rattaga sõitmas,» räägib Taaramäe ja lisab, et sebimist on piisavalt.

«Pean omanimelisele rattaklubile sponsoreid otsima ja muud sellist.» Äsja helistanud semu ja uuest aastast ka klubikaaslane Tanel Kangert ja palunud Cofidise särke, mida Tallinna jalgrattalaadal müüki panna.

Raha läheks heategevuseks, osa ka koduküla Vändra rattaklubile.

Müüki lähevad viimased Cofidise särgid – uuest aastast oled ju Astana mees –, seega eksklusiivne kaup, võite hinda tõsta.

Minu Cofidise särke enam tõesti ei saa, Gert Jõeääre omi küll, tema ju jätkab ses klubis. Samas kurdetakse, et Jõeääre sär-

gid on liiga suured. Nojah, minu omad olla taas liiga väikesed.

Lõikasid hooaja pärast MMi kui noaga läbi. Kas adrenaliin on veel kehas ja näed unes, kuidas Hiina velotuuri sõidad?

Hiina tuuri tahaksin hirmsasti sõita, paraku ei saanud Cofidis starti. Hooaja lõpus polnud sobivaid sõite – üks oli, Prantsusmaa karika etapp, ja selle võitsin. Helistasin bossile ja ütlesin, et ei taha tasamaa sõitudel aega raisata, sel pole mõtet. Üle pika-pika aja saan aasta värskes olekus lõpetada ja täiesti puhanuna uueks hooajaks valmistuma hakata.

Aastaga jäin rahule – sain kaks võitu ikkagi. Ja uue klubi. Ent mis tähtsaim – pärast Tour de France’i käis sees justkui mingi klõks ja hakkasin end ka võidusõitudel väga hästi tundma. Loodetavasti see tunne jätkub uuel aastal.

Sõidad ringi ikka veel Cofidise vormis?

Rattamaailmas on asjad lihtsad – leping algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Seega olen aastavahetuseni Cofidise palgal ja pean ka punast vormi kandma. Isegi Astana esimestes laagrites, mis veel tänavu toimuvad, pean Cofidise särgis trenni tegema. Kui ei teeks, saaks Cofidis kohe hea põhjuse leping lõpetada ja pisut kokku hoida.

Tanel Kangert ehmatas MMil Astana-rahva ära, kui

kuulutas, et Taaramäele tuleb kahes suuruses vormid valmistada, sest ta on talviti kümme kilo raskem. Tegi minu kulul nalja, sest mina itaalia keelt, milles jutt käis, ei oska.

Palju sul praegu tegelikult ülekaalu on?

Neli kilo, sest kaks nädalat sõin seda, mida tavaliselt ei tohi – hamburgereid ja šokolaadi. Aga need kilod tulevad kergelt maha.

Ma ei saakski EPOt pruukida, sest jääksin kohe vahele – verepassi näidud ju muutuvad.

Rein Taaramäe

Kuidas sul Astana teise töökeele ehk vene keelega on?

Kehvasti. Ne pogovorju, või kuidas see oli... Ei räägi, ühesõnaga. Jah, neid kolmetähelisi sõnu tean, mis iseenesest ajapikku eestikeelseteks on muutunud, aga nendega asju ära ei aja. Samas ma ei muretse, sest Astanas on koos rahvusvaheline seltskond ja jutt korratakse inglise keeles üle.

Küll aga loodan itaalia ja vene keele pisut selgemaks saada, ehk läheb tulevikus vaja.

Et siis palgale lisaks saan tasuta keelekursuse.

Kas palk on Astanas normaalne või pead Monacost välja kolima ja täissuitsuvorsti asemel poolsuitsuvorsti sööma?

Palk pisut langes, sestap tuleb

elustiili pisut muuta. Saan Monacos siiski edasi elada, lubada endale kõike, mida vajan, ega pea muretsema.

Kiitsid Astana rattaid, pidid olema maailma parimad. Millal enda oma kätte saad?

Kuus aastat sõitsin Lookiga, nüüd saab näha, kuidas Specialized, mida peetakse parimaks, mulle sobib. Kuna Astana baas on minu kodu kõrval Nice’is, siis loodan seadistused teistest varem ära teha ja ratta enne teisi kätte saada.

Valdav osa astanalasi, muide, elab minu piirkonnas – nooremad mehed Nice’is, kõrgemapalgalised Monacos. Hea on ka see, et saan kasutada Astana massööri teenust. Varem pidin ise maksma, 80 eurot kord.

Kusjuures see oli soodushind jalgratturitele, Monaco vanuritelt kasseeriti kolmandiku võrra rohkem.

Kas Astanast vallandatud vendade Inglinskite vahelejäämine dopinguga sind ettevaatlikuks ei teinud?

See, et nad vahele jäid, polnud rattamaailmale üllatus, sest nad sähvatasid aeg-ajalt kahtlaselt. Maksim näiteks ei teinud väiksematel sõitudel midagi, siis võitis äkitselt Liege-Bastogne-Liege’i, pani lõpuga isegi Vincenzo Nibalile ära. Hea, et mehed vahele jäid, see näitab, et dopingut väga pruukida ei saa.

Kuidas ratturite siseringis säärasesse vahelejäämisse suhtutakse?

POSTIMEES, 16. OKTOOBER 2014 || SPORT || 21

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

TELGITAGUSED. Eduka kergejõustikumänedžeri töö aluseks on võime ära tunda noori ja andekaid või oskus meelitada enda juurde küpseid sportlasi.

Karotamm kaotas «naiste klubi» ekskolleegile Karotamme sõnul pole mänedžeri töö pelgalt sportlaste võistlustele sokutamine ja juba tippu tõusnud atleetide reklaamilepingute sõlmimine. Selles töös on vaja tunnetada, millise sportlasega tasub tegeleda, ning seejuures tuleb neid leida juba väga noorelt.

«Bogdan Bondarenkoga alustasin siis, kui ta oli alles 16-aastane,» viitas Karotamm kõrgushüppe valitsevale maailmameistrile. Üheksa aastat tagasi alanud koostöö nõudis kannatlikkust – 2008. aastal juunioride maailmameistriks kroonitud ukrainlane avanes täiskasvanute tiitlivõistlustel alles mullu Moskva MMil. «Nüüd võtsin oma gruppi viis uut olümpiavõitjat – noorte olümpiapäevade võitjat. Perspektiivikate noorte leidmiseks peab väga palju suhtlema, kuulama treenereid, kuid ka endal peab olema piisavalt silma, et ühe või teise noore potentsiaali märgata. Põhimõtteliselt pead olema ka ise nagu treener.»

peep pahv

sporditoimetuse juhataja

A

foto: mari luud / õhtuleht

ja dopingust Astana meestele vaadatakse viltu?

Astanale, väga tugevale klubile, pole see tõesti hea, annab rivaalidele põhjuse halvasti öelda. Ei, ise ma ei muretse ega pelga Astana süsteemi. Ma ei saakski EPOt pruukida, sest jääksin kohe vahele – verepassi näidud ju muutuvad.

On sul selge, kuidas töö Astanas käima hakkab, kes treeningplaanid koostab?

Eks esimeses laagris ole näha, seni ei kujuta ette. Praegu sõidan end vaikselt sisse, novembris hakkan rohkem harjutama. Tahan olla heas konditsioonis, kui õige ettevalmistus algab.

Sa võid foorumitest, muide, lugeda, mida oled viimastel aastatel valesti teinud ja milline oleks õige tee tippu – hulk fänne teab täpselt, kuidas asjad käivad.

Ei kahtlegi selles. Kui käid korvpalli vaatamas, siis näed hulka supertreenereid, kes, õllepurk käes, on märksa targemad kui Tiit Sokk või Gert Kullamäe.

Oled sa hakanud tulevaks aastaks eesmärke seadma ja kaaluma, millistel võidusõitudel osaleda sooviksid?

Vaikselt ikka. Astana on World Touri klubi ja seetõttu on kalender mitmekülgsem.

Leian, et võiksin väiksematel võidusõitudel, kus valmis-

tutakse suurtuurideks, proovida midagi ära teha. Tahaksin hoos olla juba veebruarismärtsis, kuid palju sõltub sellest, kas Itaalia velotuuri sõidan või mitte. Suurtuuril, kus ilmselgelt pean liidreid abistama, tuleb olla tippvormis.

Kuidas Rein Taaramäe rattaklubil läheb?

Kenasti. Mul endal pole küll aega asjaga tegeleda, kuid meie treenerid on väga head.

Tahame pakkuda noortele eelkõige liikumisrõõmu, võimalust koduseinte vahelt välja tulla. Me ei pingesta kedagi, et võita on vaja ja tulemust teha. Kui tuleb talent, kes tahab tippu jõuda, siis ta ka jõuab, selles pole kahtlustki.

Rahvast ühistreeningutele Tartus enam ei kutsu?

Ei. Ning vabandan kõigi fännide ees. Ühistreeningud, kus kõik said koos minuga sõita, olid ääretult toredad, kuid rahvast kogunes liiga palju, üle saja inimese, ning ma ei soovinud nende eest vastutada. Kui midagi juhtuks, poleks mina küll süüdi, aga Postimees kirjutaks ikka, et näe, Taaramäe treeningul juhtus see ja teine.

Oled elukaaslase juba tanu alla viinud?

Oleme Hannaga kihlatud, pulmad toimuvad aasta pärast oktoobris. Kus? Jätame esialgu enda teada.

astaid ainsa eestlasena kergejõustikumaailmas aktsepteeritud mänedžeride hulka kuulunud Aivar Karotammele on kodus tekkinud noored konkurendid. Oma agentuuri on loonud viimastel aastatel tema abilisena töötanud Kadri Kallas, heitjate ja tõukajate vahendamisele on pühendunud Hans Üürike.

28-aastane Üürike on seejuures kergejõustikumänedžeride hulgas eriline inimene – ta on esimene eestlane, kes suutis mullu detsembris läbida selleks tööks vajaliku litsentsi eksami, ühtlasi oli ta sellel hetkel maailma kergejõustikus tegutsevatest litsentseeritud mänedžeridest noorim.

Tänavu detsembris ootab eksam Kallast, kellele on teadmiste kontrolli edukas läbimine eluliselt vajalik. Nimelt lõi ta suvel endanimelise agentuuri, mille Facebooki lehekülje andmetel on klientideks tugevad Läti naissportlased, aga ka Eesti staar Ksenija Balta. Kõik nad kuulusid varem Karotamme gruppi.

Vähemalt Euroopa mõistes on Kallas saanud endale soliidse seltskonna. Lisaks 2009. aasta kaugushüppe Euroopa sisemeistrile Baltale kuuluvad sinna Helsingi EMi seitsmevõistluse hõbe Laura Ikauniece-Admidina ja tänavuse maailma edetabeli 5. odaviskaja Madara Palameika.

Turul on veel ruumi

Mänedžeri raske töö Karotamm nimetab Kallase gruppi naiste klubiks. «Töö käigus tekkisid Kadri ja sportlaste vahel sõbralikud suhted,» märkis ta. «Aga niimoodi neid asju ikkagi ei tehta. Tegelikult ei saagi Kadri päriselt mänedžerina töötada, kuna tal pole vastavat litsentsi.»

Olgu eetiliste küsimustega kuidas on, kuid pärast eksami sooritamist pole Kallasel oma töö tegemiseks vähimaidki takistusi. Juhul kui eksami tegemine peaks ebaõnnestuma, tohib ta töötada ainult nende sportlastega, kes ei mahu maailma 30 parema hulka. Üürike on jaganud Kallasele eksami suhtes soovitusi ja ta loodab, et kaasmaalane suudab teadmiste kontrolli läbida.

Noorte inimeste lisandumine on tema sõnul igati tervitatav – praegu peab ta suhtlema peamiselt endast põlvkonna jagu vanemate inimestega.

«Eksami sooritamine pole muidugi lihtne, õppisin selleks väga pikalt ja põhjalikult,» meenutas Üürike oma katsumust.

«Koos minuga oli eksamit sooritamas 44 inimest ning neist ainult üheksa suutsid selle ära teha. Minu tulemus oli Euroo-

Aivar Karotamm kuulub väheste Eesti kergejõustikumänedžeride hulfoto: tairo lutter / õhtuleht gas oma liigasse.

pa inimestest parim.» Üürike lisas, et küsimused nõudsid väga täpset faktide ja numbrite teadmist. Karotamm ja teised vanad tegijad said uue litsentsi eksamita.

«Eksamit hakati nõudma seepärast, et igasugused inimesed ostsid endale mänedžeri litsentsi ja hankisid selle abil endale suurvõistluste akrediteeringuid. Rahvusvaheline alaliit tahtis sellise olukorra lõpeta-

Perspektiivikate noorte leidmiseks peab väga palju suhtlema, kuulama treenereid, kuid ka endal peab olema piisavalt silma.

Aivar Karotamm

da,» teadis Üürike eksami nõude tagamaid.

Kõiksugu seaduste ja kergejõustikku puudutavate reeglite tundmine on mõistagi väga oluline, kuid mänedžeri töö eeldab väga head suhtlemisoskust ja inimeste tundmist. Karotamme ja Kallase näitel ei puudu ka võitlus inimeste endale meelitamise nimel.

Vanameister Karotamm ei varjagi, et aastaid tema gruppi kuulunud sportlaste lahkumine jättis hinge okka. Ta ei osanud ütelda, kas sportlased olid tema tegevuse suhtes rahulolematud.

Ja kui olidki, leidis Karotamm, siis samamoodi peaksid nad olema rahulolematud ka Kallasega, kes töötas viimased kolm aastat tema abilisena. «Need sportlased langetasid ise oma otsuse, kuid minu juurde neil enam tagasiteed pole. Arvan, et neil läheb väga raskeks, sest Kadril pole õigeid sidemeid.»

Sama meelt on ka Üürike, kes tegelebki esialgu peamiselt vaid noorte sportlastega. Suuri tulusid sellest esialgu ei saa, kuid juba gümnaasiumiõpilasena Gerd Kanteri abistamist alustanud ja seega spordi – eriti aga heitjate ja tõukajate – maailma tundev noormees loodab, et tulevikus tasub see ennast ära. Seni nimetab ta aga seda oma tegevusse investeerimiseks.

«Olen aastas neli-viis kuud kodunt ära. Käin mööda võistlusi ja treeningulaagreid ning püüan leida andekaid sportlasi,» rääkis Üürike oma töömetoodikast. «Olen tutvustanud ennast treeneritele ja loonud sidemeid erinevate riikide alaliitudega. Inimeste tundmine on selles töös väga oluline.» Üleöö ei juhtu siiski midagi. Üürikesele on mänedžerina töötamine juba paar aastat põhiline tegevus. Tema gruppi kuulub 16 kergejõustiklast, peamiselt Skandinaaviast, ja ei ühtegi Eestist, ning kõik nad on heitjad ja tõukajad.

«See on minu teadlik valik.

Tunnen seda valdkonda hästi, seepärast pole mõtet hakata tegelema jooksjatega,» selgitas ta.

Väga kõlavaid nimesid Üürikese klientide hulgast ei leia. Veel.

Lootust aga on, kuna nimekirja kuulub neli U20 EMi medalivõitjat.

Kuigi aastaid oli mänedžeri töö Eestis ainult Karotamme pärusmaa, on Üürikese arvates turul ruumi veel küllalt. «Tegelikult on ka Eestis palju kergejõustiklasi, kes võiksid palju rohkem välismaal võistelda. Üks mänedžer jõuab normaalselt hallata umbes 25 sportlast,» märkis ta.

Arvestades seda, et Üürikesel endal pole grupis ühtegi eestlast ja Karotamme seltskond koosneb peamiselt ukrainlastest, venelastest ja valgevenelastest, paistab tööturul tõesti ruumi olevat.

22 || AED & KODU || POSTIMEES, 16. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

KÖÖGIS ASENDAMATU. Telekokk Jamie Oliveri fännid teavad, et libisemise vältimiseks tuleb hakkimise aluse alla pann

fotod: liis velsker, akg images/scanpix

Jaht kõige paremale lõikelau liis velsker

E reporter

lu lihtsustamiseks mõeldud köögitarvikute valik käib juba praegu paljudele üle mõistuse, nõudmised lõikelauale püsivad siiski üsna aegumatud – iga kodukoka arsenali võiks kuuluda raske puidust hakkimise alus.

Kaubamaja kodumaailma teenindusosakonna juht Aires Rühka tõdes keset allahindluskampaania saginat, et Osturalli ajal paisati müügile samuti hulk lõikelaudu, mis ei ole siiski tavamüügis ning on poodi toodud sooduspakkumiseks.

«Need ei ole nii vastupidavad kui meil muidu müügil olevad lõikelauad,» möönis Rühka ja lisas: «Kui perenaine on suur söögitegija ja tal on soov lõikelaud küllaltki sageli välja vahetada, siis ta võib ka odavama toote osta, et kui sellele maitsed külge tulevad, see lihtsalt minema visata.»

Ent professionaalsemad kokad ja need, kes toiduvalmistamist rohkem naudivad, soetavad Rühka kinnitusel korraliku suure lõikelaua. «Kui vaadata kokasaateid, siis lõikelaud on ikka suur, kindlasti peab see olema mitte väga kerge. Tihe puit ei kulu nii ruttu,» soovitas ta.

Eelistada võiks täispuidust lõikelauda. «Mida rohkem on toode tehtud ühes tükis, seda paremini see vastu peab. Eriti tugevad on õunapuu ja tamm, üldiselt kasutatakse ikka lehtpuu puitu,» rääkis Rühka.

Joseph Josephi plastist lõikelaua saab voltida kühvliks. Hind 19,40.

Joseph Josephi kahepoolne lõikelaud koos noaga maksab 69,99.

«Kui võtta suur lõikelaud, siis ei ole ohtu, et see libiseb või minema lendab, ei ole hirmu kasutada lihahaamrit ja muud tugevamat köögiriista.

See on ohutu ja samas ei lähe hakitav toit söögilaua peale laiali,» näitas spetsialist poes üht mõõtudelt suuremat paksu puidust alust. Väikese lõikelaua juures on oluline, et sel oleks ääres vagu, kuhu liha ja puuvilju lõigates saab koguneda mahl.

Populaarne kaup poes on telekokk Jamie Oliveri tooted.

«See on keskmise suurusega, mis ongi ostjate seas populaarne, sest kuna köögid on paljudel väikesed ja tööpinda on vähe, siis armastatakse keskmist suurust,» tutvustas Rühka. Naise sõnul ostetakse kaubamajast kõige rohkem keskmise suurusega puidust lõikelaudu. Üldjuhul on puidust tooted uuena õlitatud, kuid pärast kasutamist vajavad taas õlitamist.

Selleks võib võtta mooniõli või ehituspoes müüdavat õli, mis sobib pindade õlitamiseks. Enne tasuks kareda svammi või

liivapaberiga eemaldada lõikelaua pealmine kiht, mis on juba maitsed sisse võtnud.

«Seda tuleb kindlasti teha hästi peenikese liivapaberiga.

Metallnuustik vms võib lõikelaua sisse teha juurde kriipse, kuhu sodi hakkab sisse kogunema,» õpetas Rühka.

Reegel lõikelaudade juures on see, et need peavad saama pärast kasutamist õhu käes seista ja kuivada. Seega ei tohi lõikelauda panna kohe sahtlisse, kus niiskus püsib paratamatult kauem lõikelaua küljes.

Reeglina on õrnematel puidust lõikelaudadel tark kasutada teravat nuga. «Kui nuga on terav, siis pole tarvis väga suure jõuga lõigata. Kui nuga on nüri, siis peab väga tugevalt suruma ja saagima, ning kui nuga lõpuks lihast läbi läheb, siis läheb ka puu sisse. Aga eks noad tekitavad ikka puitu sisselõikeid,» märkis Rühka.

Populaarne puidust Jamie Oliveri laud maksis kaubamajas 27,95 eurot.

Noasõbralikkuse edetabel algab puiduga, järgnevad polüpropüleen ja laminaat, viimasena klaas ja kivi.

Lõikelaudu leidub teistestki materjalidest. Kui noa kestvusele mõelda, siis nn noasõbralikkuse edetabel algab puiduga, millele järgnevad polüpropüleen, laminaat ning kõige viimasena klaas ja kivi – marmor.

«Laminaat on tugevam materjal, mis ei võta nii palju lõikamise täkkeid sisse, aga samas ei ole see kindlasti puu ja selle eluiga võib olla lühem,» tutvustas spetsialist. Bambus on tugev, aga õhuke materjal. «Sellel tootel on lõikelaud tehtud nii, et avadest kukub leivapuru peamise plaadi alla. Pärast saad alla kogunenud leivapuru ära raputada. See on hea näiteks paprikate tükeldamisel,» jagas Rühka näpunäited.

Inimesed kasutavad ka klaasist ja marmorist lõikelaudu. «See konkreetselt on küll juustualus, aga kodudes lõigatakse ka sellesama peal. See on väga eksklusiivne ja köögis ilus, aga mõeldud pigem sellele kokale, kes harva lõikab,» ütles Rühka ja põhjendas: «Need on lihtsalt nii tugevad, et nürib noa ära.»

Puidu kõrval on aga mõist-

Osavam kokkaja eelistab paksemat lõikelauda. Hind 29,95 eurot.

lik kasutada ka plastist st lõikelaudu. «Polüpropüleen on hea, sest kogub endasse vähem maitseid ja lõhnu ning ng seda saab masinas pesta. Puitu uitu masinasse panna ei tohi,» » juhendas Rühka.

Liha ning köögi- ja a puuvilju ei tohiks iialgi sama ma lõikelaua peal hakkida. Liha ha tükeldamisel on alati oht, ett bakterid võivad levida.

«See on ühelt poolt olt bambusega, teisest küljest plastiga: plastiga poolel lõikad näiteks liha ja teisel köögivilja. a. Samas on see ümmargune ja kui ui sellelt toitu potti valada, on suur uur tõenäosus, et toit kukub anuma kõrvale,» hindas Rühka a toodet.

Populaarsed on kaubamaaubamajas ka veidi krõbedama hinnaga plastist Joseph Josephi hi lõikelauad. «Meie klient on keskmisest ostujõulisem ning g armastab brändi ja eksklusiivsust. siivsust.

Selle tootja materjal on n vastupidav ja väidetavalt noasõbraoasõbralik,» kiitis spetsialist.

«Siin tootel on näiteks eks peal väiksed ogad, kuhu paned ned liha nii, et lõigates ei libise e praad maha, mahla laiali voolamist oolamist

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

na märg käterätik.

uale

Üks pool on bambusega, teine plastiga. Hind 5,10.

takistab alumine serv.

Algul kasutad ühtepidi, aga siis saad keerata teise poole ja lõigata siledal pinnal muid asju,» kirjeldas Rühka ühte firma lõikelauda ning tutvustas seejärel teist: «Selle toote eelis on volditavus. Lõikad toidu ära ja muudad lõikelaua kühvliks, millega tükid potti valad.»

Palju on müügil lõikelaudu, millel on jalad all. «Kui jala alla satub köögis õli, võib lõikelaud libisema hakata. Seega, mida vähem jalgu all, seda stabiilsem. Jamie Oliver paneb lõikelaua alla näiteks märja köögirätiku,» õpetas spetsialist.

POSTIMEES, 16. OKTOOBER 2014 || AED & KODU || 23

AED JA KODU Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

24 || vaba aeg || postimees, 16. oktoober 2014

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee Festival „Estoonlastelt saarlastele“ 12.–16. oktoober 2014

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

EESTI DRAAMATEATER

TEATER VANEMUINE

Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

SUUREs saalis 16.10 kl 19

Leke

SILVA

Jordi Galceran. Lav Hendrik Toompere jr, osades Merle Palmiste, Marta Laan, Jan Uuspõld, Sulev Teppart (külalisena), Lauri Kaldoja (külalisena).

17.10 kl 19

16.10 kl 18

Michael Cooney. Lav Andrus Vaarik, osades Mait Malmsten, Tiit Sukk, Ain Lutsepp, Jan Uuspõld, Ivo Uukkivi, Maria Avdjushko, Kersti Kreismann jt.

18., 23., 29.10 kl 19

Kuressaare Spordikeskuses 16.10 kl 13

I. Kálmáni operett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Helen Lokuta, René Soom, Urmas Põldma, Jassi Zahharov, Kristina VähiMatesen, Tõnu Kilgas jt

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Janne Ševtšenko, Andres Köster, Urmas Põldma, Jassi Zahharov, Kristina VähiMatesen, Tõnu Kilgas jt 17.10 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 17.10 kl 19

BAJADEER

L. Minkuse ballett Dirigent: Risto Joost Osades: Nanae Maruyama, Sergei Upkin, Luana Georg jt 18.10 kl 19

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen Osades: Monika-Evelin Liiv, Mati Turi, Olga Zaitseva, Aare Saal, Kristel Pärtna, Juuli Lill jt 19.10 kl 17

COPPÉLIA

L. Delibes’i ballett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Eve Andre-Tuga, Sergei Upkin, Vitali Nikolajev jt

Talveaias

18.10 kl 10.00 ja 11.30

KONTSERT KÕIGE PISEMATELE

Beebikontsert väikelastele vanuses 0–3. Korraldaja: Rahvusooper Estonia

Rahauputus

Tuhk ja akvaviit

Bengt Ahlfors. Lav Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus.

Väikses saalis 16., 17.10 kl 19

Varesele valu...

Mari-Liis Lill, Paavo Piik. Lav Mari-Liis Lill, Paavo Piik (Linnateater), osades: Robert Annus, Henrik Kalmet (Linnateater), Piret Krumm, Ursula Ratasepp (Linnateater), Britta Soll, Veiko Tubin (Linnateater).

19., 21.10 kl 19

Hävituse ingel

Yasmina Reza. Lav Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Mait Malmsten, Liisa Pulk, Ivo Uukkivi.

Maalisaalis 18.10 kl 19

Link: Varesele valu, harakale haigus...

Vestlevad Mari-Liis Lill, Paavo Piik, Brit Kerbo, Katrin Sangla, Igor Gräzin.

23.10 kl 19

Tund aega, et hinge minna

Kristel Leesmend. Lav Kristel Leesmend, mängib Viire Valdma.

UGALA TEATER

TEATER NO99

KONTSERT EESTI KONTSERT

Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 ja P tund enne etendust, tel 433 0777.

Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee

suur maja

Suur saal

MINU JÄREL, SELTSIMEES!

Kahe isanda teener

17.10 kl 19

R. Cooney farss Markus Luik, Maria Soomets, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger jt.

18.10 kl 19

HELISEV MUUSIKA

R. Rodgersi muusikal Birgit Õigemeel, Jüri Lumiste.

Dir. Lauri Sirp

Väike maja 16.10 kl 19

PAPLID TUULES

18.10 kl 15 Eelviimane etendus

Autor Carlo Goldoni. Lavastaja Vallo Kirs. Osades Uku Uusberg (külaline), Adeele Sepp, Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Kristian Põldma, Martin Mill, Rait Õunapuu, Vallo Kirs

Balti Teatri Festivalil Riias 18.10 kl 21 Viimane etendus

Väike saal 16., 21.10 kl 19 18.10 kl 17

Mere märgid

Autor Gardner McKay. Lavastaja Margus Kasterpalu.

Osades Meelis Rämmeld, Kadri Adamson (külaline).

Tallinna Linnateater

L. Noréni draama Lavastaja Andres Noormets.

Osades Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Margus Jaanovits, Sten Karpov

Autor F. Dostojevski. Lavastaja Vallo Kirs. Osades Rait Õunapuu, Klaudia Tiitsmaa, Adeele Sepp, Kristian Põldma, Tarvo Vridolin, Marika Palm jt.

Sadamateater 16.10 kl 19

KAKS VANA NAIST

R. J. Walleri draama Anne Veesaar, Terje Pennie jt.

Lavastus Merle Jääger 18.10 kl 19

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu Lavastaja Avtandil Varsimašvili (Gruusia). Jaanika Arum,Linda Kolde,Kärt Tammjärv,Marian Heinat, Veiko Porkanen, Reimo Sagor, Markus Dvinjaninov, Tanel Jonas 19.10 kl 16

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri draama Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

Teatri Kodu

NO51 Mu naine vihastas

17.10 kl 19

G. Sibleyras’ kerge draama Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Jüri Lumiste 17.10 kl 19

DEEMONID

16.10 kl 20

18.10 kl 19

Idioot

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

suur maja 16., 25.10 kl 19

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi (lav. Toomas Suuman) 17.10 kl 19

NO54 Kolmapäev NO54 Kolmapäev

Balti Teatri Festivalil Riias 22., 23., 24.10 kl 19

NO53 Kadunud sõbra juhtum

POINT ESITLEB: PEETER OJA STAND-UP

Piletid Piletilevist ja kohapealt www.point.ee

KUI LOLL VÕIB INIMENE OLLA lisaetendused:

Mooste Mõisa Folgikojas 17.10 kl 19

Tallinnas Nordea Kontserdimajas 19.10 kl 19

Võru Kultuurimajas Kannel 23.10 kl 19

CLUB FACTORY Madara 22a

Püssi kultuurimaja

Piletid Piletilevis

(lav. Peeter Tammearu)

Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale (lav. Üllar Saaremäe)

Vene Teater 20.10 kl 19

19., 20., 21.10 kl 19

(T)öö klubis

John Godber, komöödia Lavastaja Sander Pukk Osades: Kait Kall, Tõnis Niinemets, Karl-Andreas Kalmet, Veiko Tubin

16.10 kl 11

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi (lav. Toomas Suuman)

SÕLTUMATU TANTSU LAVA

L. Aškenazy lastelavastus Katrin Kalma, Priit Strandberg, Jaanus Tepomees

Vene Teatri väike saal

Telliskivi 60A

ARMUNUD KASTIS

ENDLA TEATER Kassa tel 442 0666 Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

Suures saalis 16., 24.10 kl 19

BOYBAND

20.10. kl 19

Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale (lav. Üllar Saaremäe)

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

18.10 kl 19

Rahvusraamatukogu Teatrisaal

Küünis

SOKRATES. Pidusöök Prytaneionis

17., 31.10 kl 19

WOYZECK VARES

17., 23.10 kl 19

MANDEL JA MERIHOBU 18.10 kl 19

EEDENI AED

Kuimetsa Rahvamajas 16.10 kl 19

EESTI MEES JA TEMA POEG

16., 17.10 kl 18

A. Toikka. Lav Aare Toikka Osades: Raivo Trass, Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Margo Teder ,Tanel Saar ja Ago Soots 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

R. Sikora. Lav Christian Römer Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

Estonia kontserdisaal 16.10 kl 19

Vanemuise kontserdimaja 17.10 kl 19

Kontserdisarjad “Eliitkontserdid” ja “Baltic Concert Express” MARI POLL (viiul) MIHKEL POLL (klaver) Mozart, Brahms, Prokofjev, Enescu. Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga

Tartu Peetri kirik 17.10 kl 18

Armastus tööpostil

17.10. kl 19

www.concert.ee

15., 16.10 kl 19 Sõltumatu Tantsu Lava avamisprogramm:

Meelega 2 / Raido Mägi

TARTU UUS TEATER Lai 37, Tartu uusteater.ee

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas 24.10 kl 19 Esietendus!

25.10 kl 19

SELGROOGUPIDIKOOS

laval Maarja Jakobson, Kristel Leesmend, Helgur Rosental, Siim Angerpikk, Marja-Liisa Plats, Salme Regiina Palu lavastaja Gabriela Liivamägi helikunstnik Martin Rästa kostüümikunstnik Triinu Pungits valguskunstnik Rene Liivamägi

EESTI RAHVUSMEESKOOR Ene Salumäe (orel)

Dirigent Mikk Üleoja Gabrieli, Aints, Kreek, Uibo, Tobias, Sink

Kostivere kultuurimõis 17.10 kl 19

Saksofonikvartett SaxEst

Puurmani loss 17.10 kl 19

«Kaks tenorit»

Lembit Saarsalu (saksofon) Raivo Tafenau (saksofon)

Väravatorn 18.10 kl 16

Pärnu kontserdimaja 19.10 kl 17

“Rikaste linnade rikas kultuur” HORTUS MUSICUS Kunstiline juht Andres Mustonen

ERSO

www.erso.ee

Estonia kontserdisaalis 17.10 kl 13 ja 19

STAR WARS

Sarja GURMEE II kontsert: filmimuusika John Williams Süit muusikast filmile “Harry Potter” Kolm pala muusikast filmile “Schindleri nimekiri” Süit muusikast filmile “Tähesõjad” (“Star Wars”) Lasse Joamets (viiul) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent MIKK MURDVEE

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB ema.edu.ee/kontsert

Adamson-Ericu muuseum (Lühike jalg 3) 16.10 kl 18

KITARRIÕHTU

Siim Kartau ja Matteo Laurenzi Heiki Mätliku Kitarriklassist Kavas: J. S. Bach, E. Granados, R. Dynes, L. Petracca, J. Rodrigo, N. Paganini, D. Aguado jt.

Sissepääs muuseumipiletiga 2,50 / 1,50

POSTIMEES, 16. OKTOOBER 2014 || VARIA || 25

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Võnked on äkilised ja selle tõttu pead plahvatada võivate isikutega ettevaatlikult ümber käima. Kui sinus keeb millegi tõttu viha, siis lase see lahti.

SÕNN Sinu positsioon võib kõikuda, kuid sul on tagavarakäik varuks, kui jalgealune tõesti peaks kuumaks minema.

Uus vaatenurk aitab asju selgemalt näha.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

ERNIE

KAKSIKUD Päevas on palju erinevaid energiaid. Kui oled mees, võid hakata naisi paremini mõistma ja vastupidi. Sugudevahelised erimeelsused vähenevad.

Jan Vašta – Československý šach, 1946 Matt kolme käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Od6!

VÄHK Ületad kõik senised piirid ja jõuad uuele tasemele.

Oled tunnetes kirglik ja intensiivne. Rutiinne tegevus võib selle tõttu täiesti väljakannatamatu tunduda.

LÕVI

Võid üsna karmi provotseerimise ohvriks langeda ning ei pruugi aru saada, mis on selle taga olijate eesmärk. Oled kindel, et sinuga saab kõik korda.

NEITSI Oled üsna mässumeelne, sest vana ei sobi enam sulle. Eirad reegleid ja seadusi. Naudid tekkinud olukorda, sest see on sulle lõppkokkuvõttes kasulik.

KAALUD Rutiinsus võib ühe suhte tappa. Kui oled sellest isikust ja tema sinust pisut aega eemal olnud, siis nüüd leiate teineteises uudsust.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT LIIDES PEAB OLEMA NII LIHTNE, ET SEDA OSKAKS KASUTADA ISEGI SINU EMA.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Oled surnud punktis? Põdeda ja end haletseda ei ole vaja, sest elus tuleb ikka tõuse ja mõõnu ette. Kui tugev ja tundlik oled tegelikult?

AMBUR Kas jätkata vanal viisil ja pooleldi toimiva asjaga või lasta kõigest lahti ja lõpetada? Kahetsemiseks ja süütunneteks ei ole aega, sest kõik liigub väga kiiresti.

NO MÕTLE SIIS KELLEGI TEISE EMA PEALE.

KAS MA VÕIN MÕELDA ÜHELE SEKSISTLIKULE IMBETSILLILE?

Vastused: 1. Nimekiri. 2. «Laula mu laulu...»

3. Arizona. 4. Luunja (Tartumaa). Luunjasse on maetud Venemaa peaminister aastatel 1740–1741 Burkhard Christoph von Münnich. 5. Vitali Klõtško, praegune Kiievi linnapea.

KALJUKITS Kas oled kahetsusele ja süütunnetele liiga palju ruumi andnud? Kui oled, siis nüüd on õige aeg oma tundeid muuta ja asju helgemalt näha.

MU EMA ÕPPIS NÄDALAVAHETUSEL KASUTAMA RUBY ON RAILS RAAMISTIKKU.

1. Nomenklatuur oli nõukogudeaegne eliitrahvas, kellele oli ette nähtud hulk privileege, millest tavainimene võis vaid unistada. Nomenklatuuri hulka kuulusid strateegilistel ametikohtadel riigiasutustes ja komparteis funktsioneerivad tegelinskid. Nimetus on tuletatud ladina keelest. Mida see tähendab originaalis?

2. Millise telesaate tunnusloo on kirjutanud Kenneth Donald (Kenny) Rogers ning millele on eestikeelse teksti kirjutanud Leelo Tungal?

3. Väidetavalt kõige päikesepaistelisem linn maailmas on Yuma Ameerika Ühendriikides. Päike paistab selles linnas aastas keskmiselt 4015 tundi ehk 11 tundi ööpäevas. Millises osariigis asub Yuma?

4. Ühe Eesti valla aladel tegutses 19. sajandi lõpul puiduärimehena endise NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni vanavanaisa. Vallakeskuses on ka ühe Venemaa peaministri viimne puhkepaik. Valla vapil on kujutatud kuldset rukkihakki. Mis vald?

5. Kes on esimene profipoksi raskekaalu maailmameister, kes kaitsnud edukalt ka filosoofiadoktori kraadi?

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Midagi iga hinna eest tahtmine võib tagasilöögi anda. Pead nüüd kõik plaanid ümber tegema ja samas paindlikum olema.

KALAD Kui oled kellessegi või millessegi klammerdunud, siis nüüd on aeg kõik vabaks anda. See võtab ära ka sinu sees kihava mässu- ja lõhkikistuse tunde.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Apteegis.

«Paluksin viis pakki kõhnumistablette.»

«Proua, aga ma müüsin teile juba 10 minutit tagasi viis pakki!»

«Aga ma ei saanud kõhtu täis ...»

••• Võõrasemajja siseneb turist ja pöördub portjee poole: «Teatte ma vägga keffalt eesti keel rääkima. Vastakke paluks selkelt jaa aeklaselt ... Kas oleb teil vabba tubba?»

«E-e-e-i-i-i ...»

••• «Arst ütles mulle, et tavaliselt tabab haigus organismi kõige nõrgemat osa.»

«Ahaa, sellest sul siis need sagedased peavalud ongi.»

••• Sõbrad omavahel.

«Mida sinu naine ütleb, kui nii hilja koju lähed?»

«Ma ei ole abielus.»

«Mis kuradi pärast sa siis nii kaua väljas hulgud?»

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

26 || kuulutused || postimees, 16. oktoober 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Ehitus- ja remondimees otsib tööd.

Tel 501 6542.

Võib-olla Sul jäävana tundun kui meri või põline laas, või taevas, mis pea kohal kummub, kui kastetilk auramas maas. (U. Alender)

Kasutatud raamatute ost. Tallinn, Tartu, tel 734 1901.

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud kallis isa ja vanaisa Aitäh, Tarmo! Oli õnn kohtuda.

Telli oma sauna mõõtude järgi kokkupandav lavakomplekt. Valikus on 20 erinevat laudisemustrit.

Lavakomplekti toimetame soovitud aadressile koju kätte üle Eesti. Tel 5375 7000, www.saunapoint.ee Märkide ja vanavara ost kl 10–16 Kadaka tee 36, Tallinn, tel 655 0040.

Ummistuste likvideerimine. Tel 5848 9023.

Veerennide puhastus. Tel 5638 8994, KPE OÜ.

Vaimukas, kreatiivne, heatujuline, innovatiivne saatejuht on harvaesinev luksus. Kuku tegijatel ja kuulajatel õnnestus niisugust hiilgavat omadustekombinatsiooni

Tütred ja tütrepoeg Ärasaatmine 18. skp. kell 12 Otepää leinamajas.

Tarmo Leinatamme väel kogeda ja kuulda.

Nende hulk, kes said tänu Tarmole hea tuju ja muutsid sellega enda ja teiste päeva paremaks, on mõõtmatu, nagu ka see, kui paljusid häid ideid inspireeris ta oma olemusega.

Teatame sügava kurbusega, et lahkus meie kallis abikaasa ja isa

Raadio Kuku Trio LSL Raadiogrupp

Võlgade sissenõudmine. Tel 520 4306.

Matti Koosel

9. VI 1949 – 14. X 2014

Leinavad lesk ja pojad peredega.

Hüvastijätt 18. skp. kell 15 Tartu krematooriumi suures saalis.

Baltest Mööbel OÜ pakub tööd seoses töömahu suurenemisega köögimööbli paigaldajale Soomes, ka Tartus. CV koos palgasooviga saata kalev@ sisustuspood.ee, info tel 529 9670.

Koristajale vahetustega töö toidupoes.

Palk 2,5 €/t. Valida on Mustamäe, Kopli, Lasnamäe poed. Helista tel 5816 3193.

Ostan Langebrauni portselanist suveniiresemeid. Maksan 100 €/tk. Tel 5558 8070. Tulen Eesti piires ise kohale.

Heldur Aart

11. I 1937 – 12. X 2014

Valge päeva on varjanud mure kivine sein.

Tõde valus on uskuda, raske kaotuse lein.

Lahkus meie kallis

Firma võtab tööle geoinformaatiku (PHP, JavaScript, OpenLayers, PostgreSQL). Tel 511 1666, aarne@ maad.ee

Ann Kõiva

25. II 1984 – 14. X 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 19. skp. kell 14 Rapla kalmistu kabelis.

Firma võtab tööle metsameistri.

Takseerimisoskus on vajalik. Tel 511 1666, aarne@maad.ee

Siiras kaastunne Marcellole perega kalli

Aino Liinari kaotuse puhul.

Arens-Mööbel

Pakun tööd ehitusel Tallinnas (katusetööd, üldehitus). Tel 5629 8738, info@palmergrupp.ee Saeveski Rõngus pakub tööd operaatorile ja töölisele. Info tel 512 0542; oerzen1@gmail.com Teatame kurbusega, et on lahkunud

Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium võtab tööle alates 1. XI 2014 IT-spetsialisti 0,5 koormusega. Avaldus ja CV saata merike.kaste@raad.tartu.ee hiljemalt 28. okt.

Ostan erinevaid EPA-rombe. Maksan 30 €/tk. Tel 5595 8057.

Märkide ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Keila teatab: vastavalt planeerimisseaduse § 16 lg 3 teatame, et Roheline tn 5 ja 7 ning Ülesõidu tn 1 kinnistutele detailplaneeringu eskiisi ja lähteseisukohtade avalik väljapanek toimub 20.–27. X 2014 Keila LV I korrusel ja www.keila.ee. Avalik arutelu on 27. X kl 17.30 Keskväljak 11 II korruse saalis.

Planeeritav u 3500 m2 suurune ala asub Keila linna miljööväärtuslikus keskosas ja on osaliselt Keila kiriku kinnismälestise kaitsevööndis. Linna üldplaneeringus on ala juhtfunktsioon segahoonestusala.

Kinnistutel asuvate hoonete asemele on kavas rajada kuni 3-korruseline polüfunktsionaalne hoone, kus võivad olla ka ruumid perearstidele ja avalik parkla. Detailplaneering määrab ehitusõiguse ulatuse, juurdepääsu ja parkimiskorralduse, haljastuse ning tehnovarustuse lahendamise ja vastab Keila linna üldplaneeringule.

OÜ Ortumäe – Oru Põllud ja Metsad

METSA-, PÕLLU-, RO HU MAA n i n g RAIEÕIGUSE OST Busside tellimine. bussi.tellimine@ mail.ee, tel 502 2397.

PÕLLUMAA – 3300 €/HA

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

E-post marek.ujuk@gmail.com

Tel 5595 2906

Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis isa ja vanaisa

Leinavad vend Arne, õed Lehte ja Endla peredega. Ärasaatmine 19. skp. kell 14.30 Kambja kirikus.

23. XI 1926 – 14. X 2014

Leinavad pojad peredega. Ärasaatmine 21. skp. kell 12 Siimusti kabelis.

Tunde tasa lööb aegade kell, jääb järele mälestus hea ja hell.

Valerii Semeniak

Erika Sula

25. V 1958 – 13. X 2014

2. I 1932 – 16. X 2013

Kallist abikaasat ja isa leinab perekond. Ärasaatmine 18. skp. kell 14 Põlva Püha Neitsi Maarja kirikus. Pärgi ja kimpe palume mitte tuua.

Mälestame armast ema, vanaema, vanavanaema ja ämma 1. surma-aastapäeval.

Tütred peredega

Tule, tuul ja puhu ruttu taevasse üks tee, et saaks väike pilvelammas leida kodutee.

Kodutee on allpool pilvi, teispool vikerkaart ja läbi vikerkaare ta jälle koju saab ... (E. Viilup «Väike Pilvelammas»)

Südamlik kaastunne Teelele ja Toivole perega armsa ema ja vanaema

Eve Viilup

surma puhul.

Eve Viilupi

15. IV 1953 – 12. X 2014

Kolleegid advokaadibüroost Pohla & Hallmägi

Südamlik kaastunne lastele ja lähedastele.

Armsale Evele jäävad laulma väikesed ja suured Lasteekraani Muusikastuudio laululapsed, kolleegid ja lapsevanemad.

Veel igatsusi hinges tuikab, veel unistuste luikgi huikab, veel kuskil kõrgel luigeparv on teel ...

(U. Alender)

Mis tulema peab, see tuleb.

Kellel saab otsa aeg – see läheb.

Minnes võtab ta lambist tule ja süütab taevasse tähe.

Kui lahkud, jäta küünal põlema.

Võib-olla veel kord naased majja sesse ... (A. Alliksaar)

Südamlik kaastunne Agnesele isa

Tõnu Aring

Lahkus igavesele unele meie kallis

15. VIII 1951 – 14. X 2014

Helgi Aus

6. VII 1935 – 13. X 2014

Leinavad lesk, poeg ja tütar peredega ning õde perega. Ärasaatmine 17. skp. kell 15.30 Pärnamäe krematooriumis.

Leinavad õde Valli ning õepojad Harri ja Are peredega.

Mõnikord seisatub hetk, kuhu sõnad ei mahu ...

Soe sügistuul võttis sul käest, viis sinna, kust tagasi ei tulda ...

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie armas abikaasa, ema ja vanaema

Lahkus meie kallis abikaasa, ema ja vanaema

Sügav kaastunne Monika Paadele armsa ema

kaotuse puhul.

Kolleegid Lõuna-Eesti haiglast

info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

Olev Rekk

Armastagem üksteist piiritult, sest me ei tea, millal meie aeg tuleb ...

Heldur Aardi

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156

Su tugev elutahe väsis, jäi tühjaks koduõu.

Kalju Pajuste

15. VIII 1928 – 14. X 2014

Niina Gering

27. VI 1937 – 13. X 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 17. skp. kell 12 Tartu Raadi leinamajas.

Niina Geringu 27. VI 1937 – 13. X 2014

surma puhul.

Kolleegid aktsiaseltsist Eesti Telekom

Ille Irval

Mälestame

Üllar Einbergi Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele.

AÜ Trelli II liikmed

Mõni hetk on elus valusam kui teine, mõni hetk on kohe väga-väga valus. (Jaan Tätte)

28. X 1940 – 14. X 2014

Aili Kottisse

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 17. skp. kell 12 Tallinna krematooriumi kabelis Pärnamäel.

Mälestame kallist klassikaaslast.

Südamlik kaastunne kõigile lähedastele.

Fr. Tuglase nim. Ahja KK 22. lend

postimees, 16. oktoober 2014 || kuulutused || 27

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Mälestame head kolleegi

Tarmo Leinatamme Sügav kaastunne lähedastele.

Armast

Enn Püttseppa mälestavad rühmakaaslased TRÜ-st.

Eve Viilup

Ma tean, et täheks saad sa taevas, sest valgustada on su ind.

Igaveseks pühendatud laulu sul vastu saadab maapind.

Eve Viilup

15. IV 1953 – 12. X 2014

Sügav kaastunne Lembitule.

Marika, Lembi, Pille, Kärt, Jaanus, Kalle, Diana

Mälestame ja avaldame kaastunnet perele ja lähedastele armsa Eve kaotuse puhul.

Igatsema jääb ETV noortekoor

Emma Eero

Leiname ühingu liiget

28. XII 1951 – 10. X 2014

Mälestame kallist klassiõde. Avaldame sügavat kaastunnet tütar Triinule.

Endised klassikaaslased Püssi keskkooli X lennust Armast sugulast

Aino Heinpalu 11. V 1931 – 11. X 2014

mälestavad ja avaldavad kaastunnet lähedastele Helgi, Viia, Marika ja Teet peredega.

Hilda Hurt

Maie Raidvere kaotuse puhul.

Linda ja Marge perega

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit

Need, kel osaks saanud rõõm, teavad, mis on kurbus – teenimatult kibe sõõm laulma harjund kurgus.

Jahedas ja tohutus, tundmatus maailmas ringi liigub lohutus – hoia teda silmas! (L. Tungal)

Avaldame kaastunnet Arnoldile ja Janele perega abikaasa, ema ja vanaema

Tarmo Leinatamme

Elu on laul, on habras ta viis, heliseb hetk... ja katkeb siis...

Meie südames jääd alati elama.

Avaldame kaastunnet Jaanek Rammole isa

Evald Rammo kaotuse puhul.

Kolleegid aktsiaseltsist Olerex

Mälestame kallist

Mälestan sooja ja armastavat

Sügav kaastunne Teelele perega

Eve Viilupi

Eve Viilupit

Eve Viilupit

Avaldame südamest kaastunnet perele.

Kristel, Jussi ja Susanna

Südamlik kaastunne pereliikmetele.

Eve Viilupi kaotuse puhul.

surma puhul.

TPI rühmakaaslased õpperühmast AV-72

Rutt Mäe

Dr.

On lahkunud kallis ema

Mälestame sõpra ja väga head arsti dr.

Tarmo Leinatamme

11. VII 1933 – 14. X 2014

Tõnis Lepa

Linda Namm

Mälestame. Avaldame sügavat kaastunnet omastele.

Tartu Ülikooli kopsukliinik

Enn-Jaagup Püttseppa

Mälestame kauaaegset kolleegi, dr.

Avaldame sügavat kaastunnet Ürjo Sihverile perega

Mälestame oma endist kauaaegset loomakasvatajat ja avaldame kaastunnet omastele.

AS Tartu Agro

Südamlik kaastunne Gristelile perega ja Viivele kalli poja ja lapselapse kaotuse puhul.

Kristina, Liia, Piret ja Anne peredega

Südamlik kaastunne Lilianile ja Üllele peredega.

Sirje ja Eve-Kai

Enn-Jaagup Püttseppa

Veera Hõpemägi

Marko Luts

Avaldame kaastunnet heale sõbrale Margusele isa

Unustamatut kolleegi, õpetajat ja sõpra

Südamlik kaastunne Gristel Rägole kalli poja

Sügav kaastunne Ilonale kalli isa surma puhul. Hillar, Toomas, Ülle, Maret, Piret, Tiina, Aili ja Arno, Väino, Maarika, Vahur

Südamlik kaastunne Anne Menertile ema

Marko Lutsu kaotuse puhul.

Evelin, Age, Seidy

Katri Org

Sügav kaastunne kõigile lähedastele.

Eesti Käsitööõpetajate Selts «Aita»

Mall Perkson

Olav Pidimi surma puhul.

Kalju, Erki, Kalju, Erik

Edgars Potseps Meie kaastunne Vaikele abikaasa surma puhul.

Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing

Enn-Jaagup Püttseppa

Südamlik kaastunne Anne Suitsule kalli ema

Sügav kaastunne Aita Raudsepale isa

Aino-Lehte Suitsu

Johannes Vassili

kaotuse puhul.

Kammeri kool

kaotuse puhul.

Tartu Hansa kooli pere

Südamlik kaastunne perekond Suitsule armsa ema ja ämma

Avaldame siirast kaastunnet Triin Raudsepale vanaisa

Sügav kaastunne Hillele ja lastele.

SA TÜK kopsukliinik

Enn-Jaagup Püttseppa 26. IX 1937 – 12. X 2014

mälestab perekond Laisaar.

Siiras kaastunne lähedastele.

Leiname ja mälestame suurepärast kolleegi ja õpetajat, dr.

Enn Püttseppa

Kolleegid ja sõbrad Tartu kopsuhaigla päevilt Toomas, Gennadi, Kaiu, Sirje, Ruth

Enn-Jaagup Püttsepa

Maie Raagi

surma puhul.

Kolleegid osaühingust BiotaP

kaotuse puhul.

Omniva

surma puhul.

Berbel, Reelika, Raili

kaotuse puhul.

Perekonnad Arukask ja Velder

Mälestame Erumetsateenijate Ühingu Hong asutajaliiget, kohusetruud metsateenijat

Voldemar Matto

Südamlik kaastunne omastele dr.

Avaldame sügavat kaastunnet dr.

Marge Raagile kalli ema

Avaldame kaastunnet abikaasale ja lastele.

Erumetsateenijate Ühing Hong

Mälestame head sõpra ja kalastuskaaslast.

Südamlik kaastunne omastele. Heino, Avo, Lembitu, Eve ja Tõnu, Ivi ja Viktor, Maaja ja Kalju

kaotuse puhul. Endised töökaaslased SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliinikust ja pulmonoloogiakeskusest

surma puhul.

Lääne-Tallinna keskhaigla kirurgia osakond

Avaldame sügavat kaastunnet Tamara Osipenkole armsa ema

Laine Miil

Südamlik kaastunne Hanno Püttsepale armsa isa

Sügav kaastunne dr. Jane Lehtmaale kalli ema

Jekaterina Kiritšuki kaotuse puhul.

Kolleegid Medicumist

Lahkus igavesele unele

Jekaterina Kiroton

Avaldame sügavat kaastunnet Kaie Voolule ema kaotuse puhul.

Kolleegid Haridus- ja Teadusministeeriumist

Mälestame Merekoolikaaslast

Tanel Moosaart

Siiras kaastunne Valentinele ja Katrinile perega.

Lea ja Retsia

Tallinna Merekooli 1990. aasta lennu automaatikud

Helle Kuningas

Südamlik kaastunne Kerlile isa

Leinan nukralt südamele lähedast onutütart ja avaldan kaastunnet Triinu-Krõõdale tütrega.

Merike laste ja lastelastega

Vello Moosuse kaotuse puhul.

Sirje, Vello ja Kristi perega

Avaldame siirast kaastunnet Epp Kõivale kalli tütre

Südamlik kaastunne Larissa Mõttusele abikaasa

Ann Kõiva surma puhul. Endised töökaaslased Põllumajandusametist

Albert Mõttuse

kaotuse puhul. Kolleegid SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla pulmonoloogiakeskusest

Enn-Jaagup Püttsepa kaotuse puhul.

Kolleegid Janssenist Puhka rahus Avaldame südamlikku kaastunnet omastele

Enn-Jaagup Püttsepa

Johannes Vassil

Mälestame kauaaegset kolleegi, dr.

Marko Lutsu

Endel Kaset

Mälestame Aita isa.

Südamlik kaastunne perele.

Tõnu, Tiina ja Liina Maria

Südamlik kaastunne Margele ja Argole peredega kalli

Enn Püttsepa

Helju Uus Meie südamlik kaastunne lähedastele kalli inimese kaotuse puhul.

Perekond Malm

surma puhul. Endised töökaaslased Maaparandusprojekti Tartu osakonnast ja Lõuna Eesti MMB-st

Südamlik kaastunne Kristiinale armsa isa

22. VIII 1928 – 6. X 2014

Helmi Sihveri

Helju Uus Südamlik kaastunne Reinule perega kalli õe surma puhul.

Merike ja Helme

Avaldame kaastunnet omastele.

Eesti Kopsuarstide Selts

Avaldame siirast kaastunnet kolleegile Heiki Rägole

Aino Johansoni

Helve Sibul

Kõike võib tahta, karta ja loota.

Seda, mis tuleb, mitte keegi ei oota.

(B. Alver)

Marko Luts

Madis Jaanikesing

Arsise kellade kool

Südamlik kaastunne kõigile omastele ja sõpradele.

Piret ja Enn Tarto

Veera Hõpemägi

Mälestame armast vanaema.

Anne ja Urmas perega

Ants Saluraidi

Leinab poeg. Ärasaatmine 18. skp. kell 11.30 Tartu krematooriumis (Jaama 122).

surma puhul.

Sõbrad Tiit, Meelis, Mart, Jüri ja Jaanus peredega

Südamlik kaastunne Urmas Lutsule poja kaotuse puhul.

Margus, Heinar, Aarne, Teo, Marko, Raivo ja Margo

Mälestame elukutselist klaverihäälestajat

Südamlik kaastunne Urmas Puusepale ema kaotuse puhul.

Töökaaslased aktsiaseltsist RTE Torutööd

Tunneme kaasa Siivile ja poegade peredele ema, vanaema ja vanavanaema kaotuse puhul. Reola laulu- ja tantsumemmed juhendajaga

29. VIII 1923 – 9. X 2014

Aune

Merlin ja Rannar

Mälestame endist Tallinna Filharmoonia direktorit

Südamlik kaastunne Harrile isa

Klassikaaslased Rakvere I keskkooli päevilt

Langetame leinas pea armsa õpetaja, kaaslase ja sõbra kaotuse puhul. Sügav kaastunne perekonnale, lastele ja lähedastele.

Hanna Ild perega

Avaldame sügavat kaastunnet Lembit Viilupile kalli abikaasa

Enn-Jaagup Püttsepp

Avaldame kaastunnet lähedastele.

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

Mälestame kallist klassiõde.

Sügav kaastunne omastele.

Eve Viilup

15. IV 1953 – 12. X 2014

Ema arm teid saadab üha, ema palve palava.

Saadab läbi elumüha kalli kauge kajana.

Kallist klassiõde leinab Elva keskkooli IV lend.

Meie südamlik kaastunne omastele.

Avaldame sügavat kaastunnet omastele.

Eesti Autorite Ühing

Eve Viilup

Maie Raagi

Maie Raidvere

Aino Suitsu

kaotuse puhul. Aino, Ilme, Valve, Helgi ja perekonnad Org, Mats, Tartes, A. Einalo Südamlik kaastunne Annele, Margusele ja Kaisale perega kalli ema, ämma, vanaema ja vanavanaema

Aino Suitsu

surma puhul. Tiiu, Voldemar, Sulev ja Eve perega, Marget lastega

Enna Tammeleht

Eve Viilup Avaldame kaastunnet perele ja laululastele Eve kaotuse puhul.

Annely Peebo ja Eesti Muusikaagentuur

Eve Viilup

Avaldame südamlikku kaastunnet Ilona Tammelehele ema surma puhul.

Töökaaslased Svensky Kaubandusest

Avaldame sügavat kaastunnet Toomasele kalli ema

Lahkunud on kõigi laululaste sõber

Renate Taube

Eve Viilup 1953 – 2014

kaotuse puhul.

Sille ja Jaanika

Pea langetavad Raplamaa lauluõpetajad ja laululapsed.

Südamlik kaastunne abikaasa Endlile ning lastele Annelile ja Toomasele peredega

Avaldame sügavat kaastunnet Teele ja Toivo Viilupile kalli ema

Renate Taube

kaotuse puhul.

Sirje, Ilma ja Maret perega

Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis

Südamlik kaastunne Silja Tiirmaale kalli isa

16. XII 1934 – 14. X 2014

kaotuse puhul.

Advokaadibüroo Glimstedt

Mälestame suurepärast inimest ja kolleegi.

Avaldame sügavat kaastunnet perekonnale.

Teletootmisfirma Ruut

surma puhul.

SA Tartu Ülikooli Kliinikum hematoloogia-onkoloogia kliinik

Aasa Romanenkova

Johannes Vassili

Endel Undi

Eve Viilupi

surma puhul.

ESTEVE Terminal AS, ESTEVE Stevedoring OÜ Mälestame oma pikaaegset koostööpartnerit ja toetajaliiget.

Sügav kaastunne lähedastele ja perekonnale

Eve Viilupi

lahkumise puhul.

Perekond Lainevee

Tütar perega. Hüvastijätt 18. skp. kell 10.30 Tartu krematooriumis.

kaotuse puhul.

Elva Tarbijate Ühistu

lahkumise puhul.

MTÜ Lastekaitse Liit

Avaldame sügavat kaastunnet Kristiinale perega armsa

Kallist venda ja onu

Helju Uus

Mälestame päikeselist laste laulukultuuri- ja loomingu edendajat

Kallist klassiõde mälestavad klassikaaslased Tartu 3. Töölisnoorte keskkooli XIb klassist.

Siiras kaastunne omastele.

Eesti Muusikaõpetajate Liit

Enn-Jaagup Püttsepa kaotuse puhul.

Luisa tõlkebüroo

Enn Püttsepp Südamlik kaastunne Juhanile kalli isa surma puhul.

Kolleegid Maaülikooli õppeosakonnast

Oolu Rõõsi

25. XI 1933 – 14. X 2014

mälestavad Milvi, Tõnis ja Madis Teesalu. Ärasaatmine 17. skp. kell 15 Pärnamäel.

Langetame leinas pea kalli

Maie Räni mälestuseks. Avaldame sügavat kaastunnet lesele ja tütardele peredega. Helgi ja Kristel perega

(sünd. Leis)

Helju Uus

31. I 1934 – 10. X 2014

Mälestame unustamatut alati abivalmis sõpra ja kauaaegset juhatuse liiget. Korteriühistu Tammsaare tee 99 pere

Eve Viilupit

Meie südamlik kaastunne Jaanus Kelnerile perega kalli ema, ämma ja vanaema

Marje Viru surma puhul. Sõbrad

28 || TÄNA || POSTIMEES, 16. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

Luule Tull 72, motosportlane Toomas Kall 67, kirjanik Priidu Beier 57, luuletaja Erkki-Sven Tüür (pildil) 55, helilooja Haldo Oravas 54, arhitekt ja poliitik Urmas Lennuk 43, lavastaja ja näitekirjanik Tiit Kikas 39, muusik

foto: vändra alevivalitsus

VIIMANE VEERG

Laste mänguväljak kallati õliga üle Möödunud nädalavahetusel avanes Pärnumaal Vändras Turu tänava mänguväljaku külastajatele masendav vaatepilt – kiiged, liuväli, ronimisredelid, matid, lauad ja toolid olid üle kallatud õlitaolise ainega. Mänguväljak on rikutud ja kasutamiskõlbmatu. Kurikaelad jätsid maha jalajäljed, õlikanistri ja kinda.

Vändra alevivanem Toomas Sonts ütles, et lapsed praegu mänguväljakut kasutada ei saa.

Tema sõnul uurivad vallaametnikud võimalusi, kuidas rikutud atraksioone puhastada ja kasutuskõlbmatuid asendada. Alevivanem ei osanud öelda, kui suure kahju mänguväljaku rikkunud huligaanid tekitasid. Pärnu Postimees

Poisike külmetas bussipeatuses Teisipäeva pärastlõunal märkas politseipatrull Pärnus ühes bussipeatuses väikest poissi, kellel oli seljas T-särk, jalas lühikesed püksid ja tagurpidi jalga pandud kummikud. Kuna väljas oli jahe sügisilm, otsustas patrull poisiga vestelda, sest tundus, et ta ei ole ilmale vastavalt riides ning jäi mulje, et ta võib täiskasvanute abi vajada. Selgus, et tegemist oli kaheksa-aastase poisiga, kes oli sõitnud bussiga ja sel hetkel linnas üksi. Patrull toimetas külmetava ja näost kaame poisi pereabikeskusesse.

Pärnu Postimees

VAHENDAB RIIGIKOGUST ARUTELU EUROOPA JULGEOLEKUOLUKORRA MUUTUMISE TEEMAL.

POSTIMEES ÕNNITLEB: Argo Ideon 48, arvamustoimetuse poliitikaja majandusanalüütik Toomas Issak 45, AS Postimees nõukogu liige

HOMME POSTIMEHES:

REISIKÜLG KIRJELDAB IMEKAUNI KATALOONIA LINNA TARRAGONA VAATAMISVÄÄRSUSI. EUROOPA

Olud lähevad külmemaks

TALLINN +7

KÄRDLA +8 HAAPSALU +7

kertu vait

ilmateenistuse sünoptik

Itta liikuva madalrõhkkonna mõju väheneb ning Eesti ilma kujundamise võtab enda kätte Soome põhjaosa kohal paiknev arktilise õhuga KURESSAARE kõrgrõhkkonna lõunaserv. +8 Õhk muutub jahedamaks, sajuhood harvenevad ning ka tuul võtab hoogu maha.

Täna on on pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Puhub ida- ja kirdetuul 4–10 m/s, rannikul kuni KOLME PÄEVA 12 m/s. Sooja on 3–8 kraadi.

Tallinn Tartu Narva Pärnu Kuressaare

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 8.01 7.51 8.08

NARVA +4

RAKVERE +5

PAIDE +5

PÄRNU +7

10 4–

VILJANDI +5

s m/

TARTU +4

VÕRU +3

VALGA +4

ILMAENNUSTUS

Reede, 17.10 –2/+6 –1/+5 –2/+4 –2/+5 +2/+6

Laupäev, 18.10 –1/+6 –3/+5 –2/+5 –2/+7 +2/+8

Pühapäev, 19.10 +2/+5 –2/+3 –3/+2 +1/+5 +5/+10

Võta ilmajaam endaga kaasa!

NIMEPÄEV: SIRJE, SIRJA, SIRET

loojub 18.11 18.06 18.20

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+14,3 kraadi (1979) –7,2 kraadi (1976) +19,1 kraadi (1907) –7,1 kraadi (1927)

KUUFAASID 15. oktoober 22.12 24. oktoober 00.57 13. oktoober 4.48 7. november 00.23

+16 +29 +25 +20 +17 +18 +20 +17 +20 +24 +15 +5 +15 +13 +21 +21 +18 +22 +13 +22 +6 +5 +19 +4 +18 +7 +7 +23 +21 +8 +15 +20 +10 +22 +33 +19 +27 +29 +20 +29 +23 +36 +21 +21 +34 +21

TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 16. OKTOOBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Doktor Martin: Relvaga boheemlane (Inglise 2011) 09 45 Üks tegu: Leivategu (ETV 2007) 10 00 Riigikogu istung.

Julgeoleku olukorrast Euroopas 13 00 Ahvatlev ettepanek: Erkki-Sven Tüür (ETV 1992)’ 30 Vennad Karusüdamed (Eesti 2005). Animafilm 50 Vabariigi kodanikud (subtiitritega)* 14 45 Tõuse ja sära!* 16 00 Holby City haigla: Lõhki rebitud (Inglise 2002) 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 (Eesti 2013) 40 Doktor Martin: Relvaga boheemlane* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Kahekõne 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Kapital 22 10 MI 35 Muusikadokk: Arthur Rubinstein (Inglise 2010).

Portreefilm 23 30 Ringvaade* 00 35 Holby City haigla: Lõhki rebitud (Inglise 2002)* 01 40 ERR.ee uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 10 05 Puutepunkt* 30 Teadlased: Rein Ahas (ETV 2008) 11 00 Kood, 3/3: Ennustused 59 ERR.ee uudised 15 30 Sibulapoisi seiklused, 1/2 16 00 Lastetuba* 10 Cedric 25 Indiaanipoiss Yakari 40 Okaspead 17 05 SimsalaGrimm 30 Buratino tegutseb jälle: Armunud Buratino (ETV 2004) 50 Miriami rohelised täpid (Eesti 2012) 18 00 Väike prints 20 Lammas Shaun 30 Lastetuba: Saskia ja võõrtähed lugemispesas 45 Väike printsess 55 Kosmoselendurid: Reis Titaanile 19 10 Sõprade linn: Maks otsib abi 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 4x4. Kasahstan ja Kõrgõzstan, 7/10* 30 Karm põhjala, 1/4: Taassünd 21 20 Minuscule: Kiilid 30 Sünge juhtum, 6/8: Kummituste majad (USA 2014) 22 25 Bluestone 42* 55 Eesti TOP 7 23 40 Vincent (Inglise 2006) 00 51 ERR.ee uudised

06 10 Lastega kodus: Väike romanss* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 27* 10 00 Taltsutamatu süda, 81* 11 00 Pilvede all* 12 00 Saladused* 30 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda* 13 30 Tuhat ja üks ööd, 66 14 30 Tuhat ja üks ööd, 67 15 25 Lastega kodus: Udus 16 00 Küladetektiivid, 103: Mõrvarlik maitse 17 00 Taltsutamatu süda, 82 18 00 Keelatud armastus, 28 19 00 Reporter 20 00 Laula mu laulu 21 30 Telerahvas 22 00 Vastikud ülemused (Horrible Bosses, USA 2011). Komöödia 00 00 Chuck: Chuck vs abielumees 55 Bordell 232: Kummifetiš 01 45 Kuidas alasti hea välja näha? 5 02 30 Rizzoli ja Isles: Kõik ühe eest* 03 15 Reporter* 04 05 Hooaeg* 40 Küladetektiivid, 103: Mõrvarlik maitse* 05 25 Doktor Oz: 10 minuti imeplaan rasvast vabanemiseks

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 103* 08 55 Südameasi 4, 8: Aus mäng* 09 55 Kirgede torm, 1952* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 25 Top Shop 40 Võimalik vaid Venemaal* 12 10 Naistevahetus, 7* 13 10 Juurdlust viivad läbi sensitiivid, 46* 14 15 Seitsmes taevas 1, 13: Ameerika tagaotsituim 15 15 Vaprad ja ilusad, 6837 50 Armastuse pisarad, 104 16 50 Kirgede torm, 1953 17 55 Südameasi 4, 9: Valejälg 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Kodumäng 30 Kättemaksukontor 12, 6: Pärandus, 2 21 30 Selgeltnägijate tuleproov 9, 5 22 35 Kolmeraudne 23 35 Dr House 7, 19: Viimane kiusatus 00 30 Euroopa pokkeriturnee 01 35 Vaga vesi 2, 4: Lisatöö 02 25 Kolmeraudne* 03 15 Euroopa pokkeriturnee* 04 10 Kodumäng* 35 Seitsmesed uudised 05 25 Selline on elu!

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Taltsutamatu süda, 19 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 739 09 05 Emmerdale, 57-58 10 05 Küladetektiivid 55 Süütu süüdlane, 73 11 50 Top Shop 12 05 Uus võimalus, 65* 30 Uus võimalus, 66* 13 00 Doktor Oz, 684/841: Doktor Drew võitlus vähiga* 14 00 7 tegemata asja (USA-Kanada 2008)*.

Draama 15 50 Soovitused iseendale 16 00 Naabriplika: Kusti pärand* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz, 685: Dr Ozi alternatiivsed ravivõtted 19 00 Uus võimalus, 67 30 Uus võimalus, 68 20 00 Pilvede all 21 00 Gok Wan kokkab, 4/6: Klassikalised Hiina toidud 30 Kuula mu laulu 22 30 Kolm naist paadis 23 00 Näpud põhjas, 34/48: Suur avamine 30 Sõbrad, 34: Kohtingud Russiga 00 00 Ellen 50 Reporter 01 45 Mehi jalaga segada: Upu või uju 02 30 Küladetektiivid* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane* 45 Reporter*

06 30 Krimi* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 26: Inimrööv* 09 20 Conan, 303* 10 10 Näljased meremehed, 22: Fowey* 11 05 Jututuba 13 30 Supermani uued seiklused, 10* 14 25 Knight Rider, 11: Ärge peatage rüütlit* 15 15 Näljased meremehed, 23: Lostwithiel 16 15 Komissar Rex, 27: Surmasüst 17 10 Supermani uued seiklused, 11/86: Läbi raputatud 18 05 Knight Rider, 12/18: Päevast saab rüütel 19 00 Tuvikesed, 127: Hüvastijätutüdruk* 30 Tuvikesed, 128: Bensiinijaam* 20 00 Kalailm 30 Usu või ära usu!

21 00 Kaks ja pool meest, 21: Ei mingit nuuskimist* 30 Kuulihaavad (USA 2001). Põnevusmärul 23 30 Conan, 304: Martin Short, Camilla Luddington, Ryan Adams 00 20 Kaks ja pool meest, 22: Mu arstil on lehmanukk 45 Tuvikesed, 129: Show Inglismaal, 1 01 10 Tuvikesed, 130: Show Inglismaal, 2 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Palgasõdurid 2 (USA 2012)*. Märul 13 10 Top Shop 50 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Tenerife, 2 16 00 Kutsuge Cobra 11 9, 7: Tuleoht 17 00 NCIS kriminalistid 8, 5: Tühi eeter 18 00 Perepea 10, 17* 30 Simpsonid 7, 12: Homeri meeskond* 19 00 Suure paugu teooria 4, 2: Ristõielise juurvilja võimendus 30 Suure paugu teooria 4, 3: Zazzy asendus 20 00 Perepea 10, 18: Suure paugu teooria 30 Simpsonid 7, 13: Kaks halba naabrit 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 KINOÕHTU: Kaval varas (USA-Saksa 2009). Krimipõnevik 23 30 Puhkus Mehhikos 3, 8; ekstra 3, 8 00 45 Suure paugu teooria 4, 2-3* 01 45 Tenerife, 2* 02 35 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Viis tärni, 3/33* 45 Meedia keskpunkt* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 LV pressikonverents* 11 00 Rahvaadvokaat* 45 Kultuurimeeter* 12 15 Ameerika eestlased. Idarannik, 12/13* 45 Surmani koos (USA-Kanada 2007)*.

Mängufilm 14 15 Kinnisvaraveeb 16 15 Meedia keskpunkt* 45 Rahvaadvokaat* 17 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Viis tärni, 4/33 19 00 Täna. Uudised 30 Lissabon – Tallinn 2014 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 15 Katastroofi ootel, 3/3. Dokfilm 22 10 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev 45 Vaba mõtte klubi* 23 45 Täna. Uudised* 00 15 Täna +* 45 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Märt Treier 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja 11 30 Järjejutt. Jumalik puudutus, IV 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Varik 14 05 Reporteritund.

Lauri Hussar 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Mulgikeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Da Capo.

Klassikaraadio saade 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 KÖP. Kuidas loomad energiat säästavad? Georg Aher, Marje Lenk 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik.

Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Õnnelik prints, 1. Oscar Wilde – 160. Muinasjutu “Õnnelik prints” loeb Salme Reek.

Helisalvestatud 1991.

10 05 Muusikatuba.

Kersti Inno. Esineb Mucha Quartet.

11 05 Album. Thomas Hampson. Inspiration Ameerika baritoni Thomas Hampsoni portreealbumil on valik tema ooperirollidest.

12 02 Delta. Kaisa Jõhvik 14 05 Kooskõla.

Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 15 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Täna kontserdisaalis. Eliitkontserdid Esinevad Mari Poll (viiul) ja Mihkel Poll (klaver). Wolfgang Amadeus Mozart – Sonaat klaverile ja viiulile Es–duur, Johannes Brahms – Sonaat klaverile ja viiulile nr 3 d–moll, Sergei Prokofjev – Viis meloodiat, George Enescu – Viiulisonaat nr 3 a-moll.

21 00 Helileid* 22 05 Fantaasia. Tõnis Leemets 00 05 Nokturn