Postimehe paberleht 17 07 2014 by Postimees

TULUS MÄRJUKE

TURISTIDE OSTUD JA TARBIMINE MOODUSTAVAD VEERANDI KOHALIKUST ÕLLETURUST. MAJANDUS LK 8–9

UPPUMINE MÄNGUMAAL

SAAGA JÄTKUB

Valgamaal Cantervilla mängumaal uppus vaatamata nõuetekohastele turvameetmetele basseinis väikelaps.

Stockholmi ringkonnakohus jättis jõusse käsu vahistada Wikileaksi asutaja Julian Assange.

EESTI LK 6

AED JA KODU

Lopsakaid roosiõisi kosutab presidendi kantselei kohvipaks. LK 20–21

VÄLISMAA LK 10–11

Jalgpallur

KONSTANTIN VASSILJEV Leping oli juba laual ning ma ei oskagi öelda, mis muutus.

SPORT LK 19

ARVAMUS

NELJAPÄEV, 17. JUULI 2014 • NR 164 (7155) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 524 • LUGEJAID 201 000

arvamus.postimees.ee

Poliitbluus Tuleb aktsepteerida Steven Seagali soovi laulda bluusi ja teha seda kus iganes. On see hea või halb, on juba liiga keeruline küsimus, mõtiskleb Janar Ala. 20. sajandi kultuuriloost võib üles lugeda terve rea totalitaarseid režiime pooldanud suurnimesid. LK 2 USALDUSVÄÄRSUS

Politseist kaotatakse suurreformiga 270 töökohta, töö kaotab umbes 80 tugiteenistujat ja kümneid inimesi Tallinnas asuvates kesküksustes. Politseinike palgatõusuks toob see 4,8 miljonit eurot.

Kohalikke konstaableid koondamiskava ei puuduta, nende töö korraldatakse ümber. Umbes 900 kriminaalpolitseinikust pooled hakkavad alluma kohalikule politseijaoskonnale ja nendest saavad süüteomenetlejad.

EESTI LK 5 JUHTKIRI LK 2

TAUNIMISEST

Suur politseireform võimaldab palka tõsta Uus sats Ukraina vabatahtlikke sõitis võitlema

Ülikooli tuum

Õigus ja usk on sõltumatud – ja see on õhtumaise mõtlemise alus, kirjutavad Peeter Espak, Marju Lepajõe ja Priit Rohtmets TÜ usuteaduskonnast. Ülikool on püsivalt truu humanismi ideedele. LK 14

TÖÖSUHTED

Jonnakus Tööandjad ja töötajad on omavahelise läbirääkimise kunsti küll omandamas, kuid kohtuväliste kokkulepete traditsioonini on veel pikk tee käia, tõdeb tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu. Töösuhete järelevalves ilmneb aga kahjuks, et seadusega antud võimalusi ei osata kasutada. LK 15

Eile andis Ukraina pealinnas Kiievis vande järjekordne sats vabatahtlikke sõdureid. Pruutidega ja sugulastega hüvasti jätmise järel asusid värsked Aasovi pataljoni liikmed teele Donbassi suunas, et

asuda seal terrorivastase operatsiooni käigus võitlema venemeelsete separatistidega. Operatsioon on juba nõudnud enam kui 250 Ukraina sõduri elu, intensiivsed kokkupõrked riigi idaosas jätkuvad.

Riigi peaministri Arseni Jatsenjuki hinnangul kulub Ukraina idaosa taastamiseks üle kaheksa miljardi grivna (üle 500 miljoni euro), kui aga konflikt jätkub, siis veelgi rohkem. foto: reuters/scanpix

VÄLISMAA LK 10–11

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 17. JUULI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

janar ala

1 8 5 7

Reform, mida kodanik ei peakski eriti märkama

Märulistaar Steven Seagali ülesastumine bluusiartistina tänavuse Augustibluusi ühe peaesinejana on osutunud suuremaks uudiseks, kui oleks võinud arvata. Kuna näitleja on esinenud Vladimir Putini režiimi ja selle käikude toetajana, on leitud, et sellise artisti esinemine Haapsalus pole õige. Tõnis Mägi kutsus Augustibluusi lausa boikoteerima, välisminister Urmas Paet arvas samuti, et asi on taunitav. Augustibluusi korraldaja Indrek Ditmann on öelnud, et Seagal tuleb Haapsalusse kui muusik, ja jättis tema poliitilised eelistused kommenteerimata. Linnar Priimägi kirjutab oma Facebooki-postituses Tõnis Mäe avalduse kohta, et üks laulja ei tohiks kunagi kutsuda üles teist boikoteerima. Millegipärast meenus mulle selle peale mõned kuud tagasi veebiküljel Za/um ilmunud kirjanik Kaur Kenderi kiri Vladislav Surkovile, juhtivale Kremli ideoloogile. Sellel kirjal oli kirjanduslikku kvaliteeti ja selle tõttu jäid Kenderi seisukohad lahtiseks – selline on paraku kunsti loomus. Küll võis sellest aga soovi korral välja lugeda toetust Putini režiimile. Kuna kiri ilmus ka vene keeles, leidis see resonantsi vene meediaruumis ning isegi «veli Surkov», nagu Kender tema poole kirjas pöördus, võttis vaevaks lühidalt tänada ja vastata. Hiljuti ilmus Kenderil koos Taavi Eelmaaga kahasse raamat «Kaurile/Kadunud sõbra juhtum». Raamatut «Kaurile» soovitas Facebookis kultuurisoovitusena ka president Toomas Hendrik Ilves. Selle peale võiks ju küsida, kas president toetab Putini režiimi.

ui mõni riigiorganisatsioon oma koosseisu ja tegevust ümber korraldama asub, jääb muutuste vajaduse tegelik taust tavakodanikule tihti võrdlemisi kaugeks ja ähmaseks – enamasti lihtsalt seepärast, et valdkonnaga pole otsest kokkupuudet. Mõni ütleb muidugi alati emotsionaalselt, et ametnike hulka tulebki vähendada, mõned muretsevad teenuse pärast – et riik on juba liigagi õhuke. Politsei- ja piirivalveamet on oma 5000 töötajaga suurim riigiasutus, kuid see pole tema ainus eripära – kodanikule tähendab selle ametkonna töö igapäevast turvalist elukeskkonda, see tähendab aga suhteliselt lähedast kontakti igaühega meist. Seda nii kodutänaval kui võõras linnas, veekogudel kui ka psühholoogilises plaanis – et meie piir on kaitstud, seega ka lähedased, tuttavad, kogu riik. Hea politseitöö sisendab kodanikule tunnet, et

korrakaitsjad on tema jaoks alati olemas – nad peavad olema ühest küljest nähtavad ja teisalt vajadusel kiiresti abipalvele reageerima. Politsei on otsustanud end põhjalikult reformida, eesmärgiga suurendada organisatsiooni efektiivsust, ja esmajoones tõsta madalamapalgaliste, sageli just patrullis rasket tööd tegevate politseinike keskmist töötasu (peatamaks kaadrivoolavust). Avalikkuse peamine ootus seejuures on, et reform mööduks võimalikult märkamatult. Kui see toob kaasa organisatsiooni tugevnemise, tajuvad ka kodanikud seda mingil määral kindlasti. Kuid iseäranis selgelt tajutakse sellise reformi läbikukkumist. Kui organisatsioonist kaob enesekindlus, avaldub see kindlasti nii-öelda põllul ja sel juhul langevad reformi läbiviijad üsna kiiresti avalikkuse tugeva pahameele alla. Praegu kavandatavat reformi, mille käigus kaotab töö umbes 80 tugiteenistujat ja kümneid inimesi Tallinnas asuvates kesküksustes ning millega lisandub töötajate palgafondi ligi viis miljonit eurot, on seetõttu vara kritiseerida või, vastupidi, ka taevani ülis-

tada. Reformivajadus politseis on olemas, seda on kinnitanud mitu endist siseministrit, samas on selge, et palgatõusu ei saa tekitada ainult igal aastal mingite (poliitiliste) trikkidega raha juurde küsides.

JUHTMÕTE Iseäranis selgelt tajutakse sellise reformi läbikukkumist. Avalikkuse peamine ootus on, et reform mööduks võimalikult märkamatult.

LK 5

urmas nemvalts

Steven Seagali bluus

PÄEVA KOMM

Kolumnist ja Tallinna linnavolinik Abdul Turay (SDE), PM 16.07

Postimees 1920. aastal

Intervjueerisin kevadel tähtsat iiri kirjanikku John Banville’i, kellelt küsisin muuhulgas, kas romaani tuleb hinnata esteetilistest või eetilistest kategooriatest lähtuvalt. Ta vastas, et ainult esteetilistest, eetikaga pole sel midagi pistmist. Vladimir Nabokov nimetas eetikaküsimustega tegelevat George Orwelli «1984» kunagi «üksnes päevakajaliseks rämpsuks» ja pidas kunstiteose ülevaimaks eesmärgiks tekitada «esteetilisi võbelusi». Peetakse ju Nabokovi enda «Lolitat» moraalses mõttes kaheldavaks, kuid kui kirjandusteadlased sellest kirjutama hakkavad, ei tule jutuks moraal, vaid ilu. 20. sajandi kultuuriloost võib üles lugeda terve rea totalitaarseid režiime pooldanud suurnimesid: filosoof Martin Heidegger, luuletaja Ezra Pound, kirjanik Louis-Ferdinand Celine jne. Muidugi on see nende tööd mõnel ajahetkel ka varjutanud, kuid vaatamata poliitiliste seisukohtade küsitavusele on nende kunst ajaproovile vastu pidanud ja praeguseks kindlalt igavikku kirjutatud. Ma ei ütle, et Ilvese Kenderi-kiitus on sama, mis Seagali poolehoid Putini vastu. Ma ei ütle ka, et Seagal on bluusilauljana või näitlejana sama tähtis kui Heidegger filosoofina või Pound luuletajana. Küll tuleb aga aktsepteerida Seagali soovi laulda bluusi ja teha seda kus iganes. On see hea või halb, on juba liiga keeruline küsimus.

Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

KÕVA SÕNA Ma ütlen välja selle, mida kõik teavad, aga keegi ei taha öelda: opositsioon võitleb tuuleveskitega.

Tuleb aga aktsepteerida Seagali soovi laulda bluusi ja teha seda kus iganes.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369

Senikaua kui politsei- ja piirivalveameti usaldusväärsus püsib ka lähiaastatel praegustes kõrgustes ehk stabiilselt üle 80 protsendi, pole põhjust muretseda. Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher on öelnud: «Politsei jaoks ei ole usaldus ainuüksi prestiiž – meie jaoks on usaldus elu ja surma küsimus.» Usaldust reformi läbiviijate vastu süvendab kindlasti ka tõsiasi, et ümberkorraldused puudutavad ka tippjuhtkonda – praeguse viie peadirektori asetäitja asemel jääb kolm.

Viimasel ajal on ajakirjanduses häält tõstetud valitsuse ja omavalitsuse asutuste ametnikkude arvu vähendamise suhtes. Avalikust häälest ei saa ega taha Vabariigi Valitsus tähelepanemata mööda minna. Ja nüüd on, nagu kuulda, kavatsused käimas, kuidas ja mis mõõdul asutuste ametnikkude ja teenijate arvu tuleb vähendada. Selles mõttes on siis ka asutuste juhatustelt sellekohaseid aruandeid ja teateid nõutud, et üleüldist pilti saada ja selle järele otsusele jõuda, missuguse tööjõuga tulevikus ülesandeid täita suudetakse. Nähtavasti jagatakse selle juures asutused ja kantseleid teatud kategooriatesse, ütleme näituseks linnade politseid, maakondade politseid, rahvaväelaste ja kaitseliitlaste registreerimise asutused jne.

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

– igaüht omalaadilistega liigitades. Nagu teiselt poolt kuulda, ei peeta seda nähtavasti küllalt silmas, et ka ühelaadilistes asutustes töörohkus mitte ühesugune pole, selle peale vaadates, kui suurena linn või maakond teatud asutuse taga seisab, tööd andes ja kokku kuhjates. Kui siin enam-vähem shablooni tahetakse läbi viia, ilma et ütluste iseloomu ja ulatavust tähele pannakse, siis ei vasta see tarbele ja võib oletada, et lühema või pikema aja järele uute muudatustega peab katseid ette võetama. Kui näituseks Tartu maakonda 70 valda kuuluvad, kuna aga nii mõneski teises kreisis 40, 30 või koguni 20 valda leidub, siis on see koht, mida tuleb tõsiselt arvesse võtta. 17.07.1920

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 17. JUULI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Madalikele sõitjaid on tänavu palju rohkem merilyn säde merilyn.sade@postimees.ee

Politsei- ja piirivalveameti andmetel on sel aastal Eesti vetes madalikule sõitnud juba 18 veesõidukit, eelmise aasta samaks ajaks oli seesuguseid õnnetusi juhtunud vaid seitsmel korral. Ameti pressiesindaja Kaja Grak ütles, et peamiselt sõideti madalikele Lääne prefektuuri vastutusalas olevatel merealadel, kokku 14 korral. 18 juhust ühel puhul oli tegemist kaubalaevaga. «Sagedasemad madalikule sõitmise põhjused on seotud kas harrastusmeresõitjate vähese meresõidukogemusega või tehakse navigatsioonivigu,» rääkis Grak. Ka Eesti Jahtklubide Liidu peasekretär Ott Kallas arvas, et selliste õnnetuste puhul on ena-

masti tegemist inimestega, kellel pole piisavalt kogemusi. Samuti võib tihti tegemist olla üürijahiga ja selle pardal olevatel inimestel pole ka küllaldaselt teadmisi meresõidust. «Mulle teadaolevalt ei ole selliseid asju juhtunud inimestega, kes on näiteks mõne jahtklubi liikmed,» ütles Kallas ja lisas, et jahtklubide liikmete seas on üldjuhul väga head purjetajad. «Need inimesed on elu jooksul purjetamist õppinud ning teavad, mida ja kuidas teha,» lausus ta. Veeteede ameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmo Ots ütles, et neil pole täpset ülevaadet Eesti vetes väikelaevadega juhtunud õnnetustest. «Õnnetusi juhtub, peamisteks põhjusteks loeme eelkõige väikelaevade arvu kasvu,» lausus Ots. Juhataja sõnul toob paadikasutajate suurem hulk

merel kaasa ka võimaluse, et midagi võib juhtuda. Veeteede ameti kontrollid näitavad, et üldiselt on aluste tehniline seisukord ja väikelaevnike teadmised pigem paranenud. «Meie töö käib kogu aeg, et ohutust suurendada, ning alles hiljuti valmis meil Võrtsjärve lõunaosa kaart, mida piirkonna paadisõitjad juba pikalt oodanud on,» rääkis Ots. Ta lisas, et veeteede ameti kodulehel on saadaval ohutu laevasõidu kavandamiseks vajalik info. Politsei- ja piirivalveamet soovitab kasutada meresõidul navigatsioonikaarte ning mitte usaldada vaid oma vaistu.

Veeteede ameti hinnagul on aluste tehniline seisukord ja väikelaevnike teadmised üldiselt pigem paranenud.

Spetsialist: anonüümsed lennud tavareisijat ei ohusta

«Kindlasti ei tohiks võtta asjatut riski ning üritada sõita oma arvates lühemat teed,» ütles Kaja Grak. Samuti tasuks meresõitjal, kes on sõiduks valinud endale tundmatu teekonna, valida enne teeleasumist võimalikult ohutu marsruut ning selgitada välja merevee taseme hetkeseis. «Soovitatav on hoida ka raadiojaam sisselülitatuna, sest sel moel on mereseiret tegevatel ametnikel võimalik veesõidukiga ühendust võtta ja anda teada, kui kurss võib viia madalikule,» õpetas Grak. Tarmo Ots soovitas omalt poolt alati enne merele minekut veenduda, et kogu vajalik varustus on kaasas ja sidevahendid töötavad. «Kaine olek ja päästevesti kandmine on elementaarne tarkus, mida ilmselt ei peakski üle kordama,» lisas ta.

Noorpaar valis pulmasõidukiks suure veoauto

Kuigi Rootsi pilootide liidu hinnangul kujutavad radariekraanidele nähtamatud lennukid tsiviillennukitele üha kasvavat ohtu, siis Lennuliiklusteeninduse ASi lennuliiklusosakonna juhataja Üllar Salumäe sõnul mõjutavad seesugused lennud tavareisijat vähe, sest nende hulk on kaduvväike. Ta lisas, et isegi kui lennukil puudub transponder, on neil enamasti olemas selle lennuplaan. Samuti toimub raadioside õhusõidukiga. «See tähendab, et lennuohutust on võimalik tagada, lihtsalt lennujuhi töökoormus on suurem,» lausus ta. postimees.ee

Arvo Pärt pälvis maineka Jaapani kunstipreemia Jaapani Kunstiühing kuulutas eile välja maineka Praemium Imperiale auhinna tänavused laureaadid viies kunstivaldkonnas, muusika valdkonnas pälvis sel aastal preemia helilooja Arvo Pärt (pildil). Imperiale kunstipreemiaid annab Jaapani keiserlik perekond ning seda loetakse kultuurivaldkonnas samaväärseks Nobeli preemiaga. Pärt on esimene eestlane, kes Praemium Imperiale on pälvinud. Lisaks Pärdi pälvivad tunnustuse tänavu veel USA tipparhitekt Steven Holl, prantsuse maalikunstnik Martial Raysse, itaalia skulptor Giuseppe Penone ja lavastaja Athol Fugard Lõuna-Aafrikast. Auhinnad antakse üle 15. oktoobril Tokyos. BNS

protsenti Eesti prostituutidest on ÜRO andmeil nakatunud HIVga.

Tarmo Miilits sai Afganistani missiooni üheks juhiks Tarmo Miilits nimetati Euroopa Liidu EUPOLi Afganistani missiooni politsei valdkonna juhiks. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Miilitsa nimetamine sellesse ametisse tunnustus ka Eesti politseile. «Väga oluline on panustada Afganistani edasisse arengusse, et riiki ootaks ees stabiilne tulevik,» ütles Paet. «Riigi julgeolekuolukorra seisukohalt on oluline panustada Afganistani politsei väljaõppesse.» Miilits töötas kuni möödunud aasta augustini politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitjana korrakaitse alal. BNS

Tallinn katsetab betoontee ehitamist

lul puudu ei tulnud: neile meeldib Volvo automark, seejuures tõeliseks lemmikuks on eriti suured Volvod ja üldse suured masinad. Lisaks suunas valikut rekka kasuks ka soov paista välja ning olla teistest pruutpaaridest erinev. Tasub mainida ka, et kummagi vastabiellunu töö pole kuidagi suurte autodega seotud. PM foto: liis treimann

Viljandis võttis mees oma lapse pantvangi

Ministeerium vaataks alkoholiseaduse uuesti läbi

Viljandis puhkes eile pärastlõunal pantvangikriis, kui juhuslik mööduja kutsus politsei lapsega kodus olnud agressiivse ja purjus isa taltsutamiseks. Kohale saabunud patrullpolitseinikud nägid läbi akna, nagu ka nad kohale kutsunud inimene, purjus, räuskavat meest koos lapsega, kuid selle asemel, et politseinike korraldustele alluda, ähvardas pereisa nii enda kui lapse tappa. Paar tundi hiljem lasi isa lapse majast välja ning sotsiaaltöötaja võttis ta oma hoole alla, mees ise blokeeris end aga hoonesse. Tema tõid pisut

Majandusministeeriumi hinnangul vajab alkoholiseadus jätkuvalt tervikuna läbivaatamist ja tänapäevastamist, kuna sellesse on ilma põhjaliku analüüsita tehtud palju eraldiseisvaid muudatusi. Lahendamist vajavad ministeeriumi hinnangul mitmed alkohoolsete jookide müügiga seotud küsimused, näiteks pakendamata alkohoolsete jookide müük kauplustes, alkohoolsete jookide laenamisega seonduv tegevus, mis tegelikkuses võimaldab tegeleda alkohoolsete jookide müügiga seadusega keelatud ajavahemi-

hiljem hoonest välja sinna akna kaudu sisenenud politseinikud. Mees viibis vabaduses tingimisi: selle aasta alguses vägivallatses ta oma naise kallal ja ründas töökohustusi täitnud politseinikke. 20. jaanuarist 22. aprillini oli ta vahi all, misjärel määras kohus mehele kokkuleppemenetluse korras aastapikkuse vangistuse. Sellest neli kuud ehk juba trellide taga oldud aeg loeti reaalseks vangistuseks ning järgnevaks kaheksaks kuuks määrati tingimisi vangistus kaheaastase katseajaga. Sakala

Kood avab fotogalerii meeleolukast pulmast.

kul, ja muu sarnane. Alkoholiseadus vajab ülevaatamist ka seoses alkoholipoliitika rohelise raamatuga ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse rakendamise tõttu tehtud muudatustega. Ministeeriumi ettepanekul võiks lahendada alkoholiseadusega seonduvad küsimused kompleksselt ning algatada alkoholiseaduse tervikteksti väljatöötamise, kaasates sellesse valdkonnaga kokkupuutuvad riigiasutusi, koostööpartnereid nii ettevõtjate kui kohalike omavalitsuste ühendustest. BNS

POSTIMEES.EE

Eile heitsid Tallinnas Õnnepalees ühte Harjumaalt pärit Pille-Riin ja Villu Jõgi. Pulmaautoks valisid noored aga üsna ebatavalise sõiduki – nimelt suure ja läikiva Volvo rekaauto. Põhjustest, miks vastabiellunute valik langes veokile ja mitte näiteks limusiinile või hobukaarikule, Pille-Riinil ja Vil-

Sel nädalal valatakse betoonist teekatet Põhja-Tallinnas Sõle tänaval Nisu peatuses, järgmisel kevadel rajatakse esimene betoonist tänavalõik. Tänavatele ja eriti just ühissõidukipeatustesse tekkivad pikiroopad on Tallinna tee-ehituses ammune probleem, mida nüüd püütaksegi lahendada betooni kasutamisega. «Katselõigu pealt on näha, kuidas selline tee vastu peab. Teoorias on kõik lihtne, aga meil puuduvad praktilised kogemused,» lausus Willbach. postimees.ee

Järvamaal avati suur ja moodne lüpsifarm

Järvamaal Väätsa Agros kolisid eile sajad lehmad sisse äsja valminud Baltikumi suurimasse ja moodsaimasse, 2200 lehma mahutavasse lüpsifarmi. Uudses laudalinnakus on kõige vajaliku kõrval olemas ka näiteks laut erivajadustega lehmadele, lägalaguunid ja isegi oma mobiilside mast. «Neil on palju ruumi, õhku, valgust, vett. Neil ongi vabadus,» kirjeldas Väätsa Agro loomakasvatusjuht Pille Palumaa. ERR Uudised foto: dmitri kotjuh / järva teataja

4 || EESTI || POSTIMEES, 17. JUULI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

AMETIST PRIIKS. Narva kultuuriosakond peab maksma ebaseaduslikult vallandatud Narva Kreenholmi gümnaasiumi direktorile Henry Kallastele hüvitist.

Pretsedenditu juhtum Narva linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Viktoria Lutus (pildil) kinnitab, et Kreenholmi gümnaasiumi direktori ametist vabastamine oli õigustatud.

Õpetajad nõuavad direktorit tagasi irina tokareva Den za Dnjom

petajate tuppa üüritud kohvimasin ja äpardus riigieksami tulemusi sisaldava ümbriku kinnikleepimisega viisid Narva Kreenholmi gümnaasiumi direktori Henry Kallaste päevapealt lahtilaskmiseni. Töövaidluskomisjoni hinnangul oli vallandamine ebaseaduslik ja seepärast peab Narva linn maksma Kallastele 10 000 eurot valuraha. «Kogu lugu kinnitab veel kord, et Narva on riik riigis, kus elatakse oma seadusi mööda,» sõnab Henry Kallaste, kes jõudis direktorina töötada vaid kaks kuud. Juhtum on juba teine Kreenholmi gümnaasiumiga seotud skandaal. Esimene puhkes möödunud sügisel, kui piketiga nõuti Kreenholmi gümnaasiumi tollase direktori Gennadi Bõkovi ametist vabastamist, sest ta oli rikkunud seadust ning tekitanud koolis pingeid, mis takistasid õppetööd. Viis kuud kestnud asjaolude selgitamise järel vallandas linnavalitsus Bõkovi. Vakantseks jäänud kohale kandideeris 13 inimest. Valituks osutus Henry Kallaste, kes sel ajal oli Tapa erikooli õppealajuhataja, enne seda aga oli juhtinud Tapa Vene ja Kunda ühisgümnaasiumi. Konkursiko-

misjoni esimees, Narva linnapea Eduard East teatas tookord, et komisjon valis välja inimese, kellel oli õppeasutuste juhtimisel kõige suurem kogemus. Kreenholmi gümnaasiumi töötajate usaldusisik, eripedagoog Jelena Jakovleva meenutab, et algul suhtus kollektiiv uude direktorisse umbusuga. «Kuid kahe kuuga suutis ta lahendada paljud probleemid, taastas kollektiivis normaalse olukorra,» räägib Jakovleva. «Võite naerda, aga endise direktori ajal kehtis koolis kirjutamata reegel, et rohkem kui kahekesi ei tohtinud koguneda. Kohe kahtlustati vandenõud juhtkonna vastu. Uue direktori ajal ei peljanud õpetajad enam õpetajate tuppa minna.» Kallaste sõnul otsustaski ta just selleks, et töötajad tunneksid end mugavalt, paigaldada õpetajate tuppa kohvimasina. Masina rent (38 eurot kuus) ning kohvi ja suhkur ei läinud linnale maksma sentigi: kõik kulud võtsid ühiselt enda kanda õpetajad ise. «Firma Fusion Varahalduse AS annab kohvimasinaid üürile panga Citadele & Factoring AS vahendusel. Pank soovis isikut tõendavat dokumenti, kinnitades, et edaspidistele lepingutele annan ma kui gümnaasiumi direktor allkirja elektrooniliselt. Ma jäin sõna otseses mõttes keeletuks, kui sain teada, et see ongi minu vallandamise peamine põhjus,» nendib Kallaste. Teiseks põhjuseks sai valesti kinni kleebitud ümbrik riigieksami tulemustega. Kui eksam läbi sai, pani välisvaatleja tööd

kümnekaupa ümbrikusse ja sulges need, siis aga asetas suurde ümbrikusse, mille Kallaste pidi allkirja andes vastu võtma ja viima kultuuriosakonda. «Suure ümbriku sulgemisega tekkis vaatlejal raskusi ja ta pöördus abi saamiseks minu poole. Ma ei saanud veel õieti midagi teha, kui ta juba haaras minu käest ümbriku ja rebis kleeplindi ära. Kohe aga andis sõnadega «Oi, ma tegin midagi valesti …» ümbriku mulle tagasi,» räägib Kallaste. «Ma asetasin lindi õigesti kohale. Aga kui andsin ümbriku kultuuriosakonnas üle, rääkisin igaks juhuks ka neile, mis oli juhtunud,» meenutab Kallaste. Töövaidluskomisjon ei näinud kohvimasina loo puhul direktori tegevuses mingeid rikkumisi, kuna eelarve piires lepingute sõlmimine on direktori pädevuses. Vahejuhtumi puhul eksamitulemuste ümbrikuga pööras komisjon tähelepanu sellele, et seaduse järgi lasub vastutus eksamidokumentide hoidmise eest nii direktoril kui ka välisvaatlejal, kelle määras kultuuriosakond. Pealegi oli rikkumine vähetähtis ja eksamitulemused loeti kehtivaks. «Kõigil võib juhtuda ümbriku kinnikleepimisel äpardusi – sellest ei järeldu veel, et ta ei tule oma tööga toime,» leiab komisjon oma otsuses. Komisjon jättis linnavalitsusele valiku: kas ennistada direktor ametisse või maksta talle hüvitust. Ametnikud eelistasid viimast varianti. Kallaste ise usub, et vallandamise tegelik põhjus oli suut-

Henry Kallaste arvates vääriks tema juhtum esikohta konkursil «Kogu foto: ilja smirnov Eesti irvitab», kui see poleks vaid nii kurb.

matus teha koostööd õppealajuhataja Irina Janovitšiga, kes enne tema tulekut täitis direktori kohuseid ja kandideeris ka ise sellele ametikohale. Kallaste sõnul ei täitnud Janovitš tema korraldusi ja ta oli sunnitud õppealajuhataja lahti laskma. Päev hiljem sai ta aga teada oma vallandamisest. Janovitšile andis kultuuriosakond ameti tagasi ja praegu täidab ta taas direktori kohuseid. Jelena Jakovleva räägib, et kohe pärast Kallaste vallandamisest kuulmist läksid õpetajad kultuuriosakonda ja palusid ta ametisse ennistada. «Me

tunneme end enesetapjate klubi liikmetena. Kuid me ei saa jätta seda võrdlemata varasema direktori äärmiselt tõsiste rikkumistega – ja tema vallandamise üle mõeldi viis kuud. Kallaste aga vallandati hetkega ning täiesti pöidlast väljaimetud põhjusel,» ei ole Jakovleva rahul. Tema sõnul on õpetajad kirjutanud juba nii Narva linnapeale, linnavolikogule kui isegi kultuuriministrile, et Kallaste taas direktoriks nimetataks. Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane.

Kas Henry Kallaste vallandamiseks oli kaalukaid põhjusi? Põhjusi vaieldamatult oli. Esiteks ei suutnud härra Kallaste kindlustada riigieksami läbiviimist vastavuses kehtiva korraga. Pärast eesti keele kirjaliku riigieksami lõppu Kreenholmi gümnaasiumis avati õpilaste töid sisaldav ümbrik. See seadis ohtu tööde vastuvõtmise eksameid korraldava organisatsiooni poolt, mis omakorda ähvardas õpilasi korduseksamiga. On suur õnn, et tööd võeti siiski hinnata. Sellist pretsedenti meie töös ei ole olnud, seni on kõik direktorid suutnud tagada riigieksamite nõuetekohase läbiviimise. Teiseks kirjutas härra Kallaste alla dokumendi kavatsuste kohta sõlmida kooli nimel pikaajalisi finantskohustusi sisaldavaid lepinguid ja seejärel sõlmiski ühe sellise. Kreenholmi gümnaasium on munitsipaalasutus ja pikaajaliste finantskohustustega seotud otsused kuuluvad eranditult linnavolikogu pädevusse. Iseseisvalt kooli direktor niisuguseid otsuseid langetada ei tohi. Kuidas suhtute töövaidluskomisjoni otsusesse? Töövaidluskomisjoni otsus tundub ebaõiglane, eriti kui arvestada, et härra Kallaste oli katseajal. Komisjoni loogika järgi oleks selleks, et tõendada härra Kallaste sobimatust direktori ametikohale, pidanud kümned õpilased taluma korduseksami stressi. Lisaks tuleb eirata seda, et kooli direktor võtab ainuisikuliselt vastu linnavolikogu pädevusse kuuluvaid otsuseid. Seepärast tundub see otsus mulle äärmiselt ebaõiglane. Kas see kaevatakse edasi, otsustab Narva linnapea lähipäevil.

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

270

töökoha koondamine toob politseinike palgatõusuks

POSTIMEES, 17. JUULI 2014 || EESTI || 5

Politseireform toob kõrgema palga

Eesseisva politseireformi käigus kaotab töö umbes 80 tugiteenistujat ja kümneid inimesi Tallinnas asuvates kesküksustes. Politseinike arv prefektuurides väheneb reformi käigus minimaalselt - 28 inimese võrra. Prognoosi kohaselt on järgmise aasta 1. jaanuarist Lõuna prefektuuris praegusega võrreldes vähem tööl viisteist, Lääne prefektuuris seitseteist ja Põhja prefektuuris viis politseinikku. Ida prefektuuris suureneb politseinike arv üheksa võrra.

miljonit

Koostas: Risto Berendson

EUROT

125

TÖÖTASU TÕUSEB

üle

1000

politseinikul

Kokkuhoiult saadav lisaraha jaotus prefektuuriti

1,5

mln eurot

Põhja prefektuur

40%

Senised neli merevalvekeskust (Kärdlas, Kuressaares, Kundas ja Tallinnas) koondatakse Tallinna ja maakondade valvekeskuse töötajatele pakutakse tööd Tallinnas. Muudatus ei puuduta neid, kes inimesi reaalselt merelt päästavad.

Tallinna kesküksuste arvelt

36%

Tallinna kesküksuste arvelt

0,5

Narva

Kunda

Tallinn

Ida prefektuur

Vasknarva

Kärdla

mln eurot

Mustvee

Saatse Piusa

4436 4322 4204 4070 3847

politseinikul

ligi

900

EUROT OT T

politseinikul

1,3

Praeguse viie peadirektori asetäitja asemel jääb kolm.

Idapiiril jääb senise 13 kordoni asemel viis. Teenistuskohtadena säilivad kõik 13, aga töö juhtimine hakkab toimuma viiest kordonist.

Kordonite piirivalvureid ei koondata, kokkuhoid tuleb juhtide vähendamisest. Juhtidele pakutakse võimalust jätkata spetsialisti kohal.

mln eurot

politsei- ja piirivalveameti peadirektor: «100- või 80-eurose palgatõusuga me politseinikke rikkaks ei tee, aga rohkem pole meile praeguse eelarve piires jõukohane.»

Kordonid

Kuressaare

Politseinike arvu vähenemine

400

Politsei- ja piirivalveameti peakontori reform

mln eurot Lääne prefektuur

ligi

TÖÖTASU TÕUSEB

Elmar Vaher,

Merevalvekeskus

31%

TÖÖTASU TÕUSEB

Lennukipark Loobutakse piirivalvelennukist, millel puuduvad mereseireks vajalikud lisaseadmed.

Lõuna prefektuur

46%

Tallinna kesküksuste arvelt

Joosep Kaasik hakkab juhtima ameti strateegilist poolt

Priit Pärkna

Tauno Tuisk

hakkab juhtima ameti menetluslikku tööd. Talle alluvad ka kriisiolukorras ühtset juhtimist nõudvad piirivalve lennukid, laevad ning kodakondsuse ja migratsiooni pool.

hakkab juhtima ameti tugivaldkondi (kinnisvara, autod jms)

Praeguse nelja arendusbüroo asemel jääb üks.

Politsei- ja piirivalvejaoskondade tulevased juhid Laevastik Teenistusest arvatakse välja piirivalvelaev PVL-107, mille ehitusaastaks on 1963.

Ida prefektuur Narva politseijaoskonna juht - Sergei Andrejev Jõhvi politseijaoskonna juht - Kalle Kuusik Rakvere politseijaoskonna juht - Indrek Link

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Lõuna prefektuur

Konstaablid Piirkonnapolitseinikke ehk tavakeeles kohalikke konstaableid koondamiskava ei puuduta. Nende töö korraldatakse ümber nii, et tulevikus tegeleb piirkonnapolitseinik ainult piirkonnatööga. Seni on keskmiselt ligi pool konstaablite tööajast kulunud teistele ülesannetele, peamiselt patrullis käimisele. Pooled (ehk u 150 senisest 300st) konstaablitest liituvad patrulliüksusega ja pooled hakkavad ainult piirkonnatööd tegema.

2014

2013

2012

2011

2010

Kriminaalpolitseinikud Umbes 900 kriminaalpolitseinikust pooled hakkavad alluma kohalikule jaoskonnale ja neist saavad süüteomenetlejad. Kohalike süütegude menetlemine hakkab toimuma ühtse meeskonna poolt, olgu tegu väärteo või kuriteoga. Nimetus «kriminaalpolitsei» hõlmab keeruliste ja raskete kuritegude uurijaid, kes lahendavad narko-, korruptsiooni- ja majanduskuritegusid, uurivad kuritegelikke grupeeringuid, rahapesu ja keerulisi tapmisi.

Tartu politseijaoskond - Veiko Järva Viljandi politseijaoskond - Künter Pedosk Põlva politseijaoskond - Helmer Hallik Jõgeva politseijaoskond - Ivar Dubolazov Võru politseijaoskond - Madis Soekarusk Valga politseijaoskond - Tiit Allik

Lääne prefektuur Pärnu politseijaoskond - Andres Sinimeri Rapla politseijaoskond - Janno Ruus Paide politseijaoskond - Margus Toomsalu Haapsalu politseijaoskond - Argo Tali Kuressaare politseijaoskond - Rainer Antsaar Kärdla politseijaoskond - Aare Allik

Põhja prefektuur Lääne-Harju politseijaoskond - Veiko Randlaine Ida-Harju politseijaoskond - Valter Pärn Kesklinna politseijaoskond - Kaido Saarniit Allikas: politsei- ja piirivalveamet

6 || EESTI || POSTIMEES, 17. JUULI 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

TRAGÖÖDIA VALGAMAAL. Viieaastane poiss kaotas õnnetute kokkusattuvuste tõttu Cantervillas elu.

Mängumaal uppus basseini laps kaspar jõgeva reporter

šahh-tšahh, vuhisevad lapsed Cantervilla mängumaa 10 meetri kõrgusest liumäest alla. Mõni paneb teisele jalaga takka. «Mitmekesi korraga ei või,» hüüatab päästetöötaja liumäe tornist poistele. See päästetöötaja on Cantervilla mängumaa juhataja Canter Värtoni isa Relvo Värton. «Kui vana oled?» küsib mees põnnilt. Too vastab, et seitsmene. Liu mäele nooremaid ei lubata. Samas on raske laste vanust kontrollida ja liumäele lubatakse nad ausõna peale. Lastelt võib küll küsida, kas vanemad neid valvavad või liumäele lubavad, kuid vastuseks võib kõlada näiteks, et ema päevitab liumäe all. Ükshaaval lapsi vanematega kokku viima ja kontrollima ei hakka keegi. On teie laps 7-aastane? Kas ta ujuda oskab? Võib ta liumäge kasutada? Vaatate ka ise oma lapse järele? Praktikas pole võimalik neid küsimusi kõigilt lapsevanematelt küsida. «Liumägi ja bassein,» hõikavad kaks tüdrukutirtsu, kui peavad Cantervilla mängumaa

parimat atraktsiooni nimetama. Mõlemad on pisut pikemad kui meeter. Neil on heleblondid õlgadeni juuksed, sinised silmad ja eneseteadlik olek. Tüdrukud kannavad värvilisi kleite: Anetti kleit on kirsikimpudega, Liselli oma lilledega. Anett kannab kleidiga ühesugust kirsikimpudega mütsi, mille alt paistavad blondid lokid. Tüdruk on 8-aastane. Tema hambad pole veel vahetunud. «Kaks uut hammast on,» ütles preili naerulsui ja lükkab oma keele kohta, kus peaks paiknema vasakpoolne alumine silmahammas. Sealt paistab kergelt välja turritava jäävhamba serv. Tihti tüdrukud liumäel käivad? «Väga-väga harva,» ütleb 5-aastane Lisell, kes on Cantervilla mängumaa juhataja Canter Värtoni tütar. Neid lubatakse sinna vaid vanemate loal. Tüdrukud teadsid, et üleeile hukkus seal Liselli-vanune poiss. «Tal jäi hing kinni, ma enne emme käest küsisin,» ütleb üks. Canter Värton ei soovinud eile juhtunut kommenteerida. Ta ütles vaid, et poiss hulpis basseinis. Seejärel nägi teda liumäe all olev vetelpäästja, kes tõi lapse veest välja. Algas elustamine. Tulemusi polnud. Saabusid meedikud, kuid poissi ei õnnestunud päästa. Relvo Värton ei osanud vastata, kaua poiss vees oli olnud. Ta seletas, kuidas lapsed mängivad. «Näe,

Cantervilla mängumaa bassini seinal on esile toodud, mida seal teha teha võib ja kellel külastada lubatud.

see laps seal oli peaaegu minut vee all,» rääkis mees ja osutas veemõnusid nautivatele lastele. Ehk nägi Relvo, kuidas laps uppus ja mis tal juhtus? Ei näinud. «Mina ise olin üleval,» ütles Canter nutusel häälel. Kuidas te siis ei näinud? Ta vaikib, ütleb midagi läbi hammaste. Vaikus … Ligi kahemeetrine sajakilone mees luksatab. Mehe silmad lähevad punaseks. Ta poetab pisara. Kõrvalt küsib tütar Lisett midagi kübarate kohta. Uudisteagentuurile

BNS sõnas mees eile, et pani oma mängumaa müüki. «Me ei teinud mängumaad selleks, et keegi surma saaks. See oli kokkulangevus ja eksitav moment. Ma ise olen ka inimesi päästnud, sest olin sõjaväes vetelpäästja, aga mind polnud ka kohal – Jumal ei kaitsnud, ütleme nii. Seal oli vaja kokkusattuvust, et kas mina või keegi oleks olnud kõrval ja jälginud spetsiaalselt seda last. Aga selleks on ikkagi lapsevanem,» ütles ta.

Värtonid tegelevad lastele mõeldud meelelahutusega juba kakskümmend aastat. Nad korraldavad noortelaagrit «Relvo sport». 1996. aastal soetasid nad trööstitus seisus oleva Pikajärve mõisa. 2000. aastate keskel tekkis mõte luua lastele mängumaa ja kaks aastat tagasi avas Cantervilla uksed. Olenevalt päevast töötab mängumaal 15–18 inimest. Basseini ümbritsevat ala turvab kolm inimest. Kaks inimest seisavad künka otsas ning jälgivad

foto: kalev saar

ülalt. Üks vetelpäästja valvab all. Liumägi viib inimese otse basseini, mis on meetrisügavune. Lisaks laseb osa, keelule vaatamata, liumäest alla kaheliikmelises rakendis. Nii võib osutuda ohtlikuks ka madal veetase. Küsimus, mis juhtus 5-aastase poisiga üleeilsel pärastlõunal, jääb lahtiseks. Sellega tegelevad uurijad. Päev hiljem oli külastajaid rohkelt. Täiskasvanud päevitasid, ajasid juttu ja nautisid järvemõnusid. Lapsed sõitsid liumäest alla või suplesid basseinis.

Keskkonnaministeerium kavandab mätaskatusega keskkonnamaja Keskkonnaministeerium kavandab umbes 40 miljonit eurot maksvat puidust ja mätaskatusega, loodussõbralikku keskkonnamaja, kuhu koonduks enamik valdkonna asutusi, ning mis lubaks praegu kõigi asutuste all olevat pinda vähendada veerandi võrra. Ministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp ütles eile BNSile, et mõte keskkonnamajast on juba kümme aastat vana ning see on koostöös Riigi Kinnisvara ASiga (RKAS) nüüdseks täpsema kuju võtnud. «Analüüsisime praegust minis-

teeriumi ja allasutuste ruumivajadust ja -kasutust. Kui tekiks võimalus kõik need asutused koondada, saaks vajalikku pinda vähendada umbes 25 protsenti,» lausus Lamp. Keskkonnamaja peaks Lambi sõnul olema maksimaalselt keskkonnasõbralikuna avalikuks eeskujuks energiatõhusast, säästlikult ehitatud hoonest. Võimalik maja ei asuks kallil südalinna krundil, vaid võiks Lambi sõnul olla looduslähedane näidishoone. «Ehk siis piltlikult öeldes – uhke klaasist büroohoone asemel näiteks

sammalkatusega puithoone,» sõnas Lamp. Uude majja koonduksid ministeerium, keskkonnaagentuur, ministeeriumi infotehnoloogiakeskus, keskkonnaameti ja -inspektsiooni Tallinna ja Harju struktuurid. Praegu pole veel selge, kust tuleks maja ehitamiseks vajalik 40 miljonit eurot. Keskkonnaministeerium koliti 2004. aastal südalinna eraomandis olevasse majja, kus üürileping lõpeb kaheksa aasta pärast. Ministeeriumi ülejäänud asutused on praegu laiali üle linna büroohoonetes. BNS

Suur valik kvaliteetset Poola tehnikat OTSE MAALETOOJALT

Leiame alati Teile sobiva lahenduse!

POSTIMEES, 17. JUULI 2014 || REKLAAM || 7

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

ECCOM OÜ Kreutzwaldi 56/4, Tartu 51014, tel 507 8307, info@eccom.ee

BPW CONSULTING OÜ Lõõtsa 8, Tallinn 11415, tel 518 7218, evelin.kuusik@bpwconsulting.com

www.eviko.ee

VÄRSKA SANATOORIUM AS Väike-Rõsna küla, Värska vald, Põlvamaa 64034, tel 799 3901 www.spavarska.ee

LEMMIK LILLEÄRI OÜ Kesk tn 5, Põltsamaa, Jõgevamaa 48105, tel 775 1460 www.lemmiklilleari.ee

BALTIC FASHION GROUP OÜ Estonia pst 5, Tallinn 10143, tel 502 5495, info@fashionclub.ee

USESOFT AS Tobiase 8, Tallinn 10147, tel 630 5105 www.usesoft.ee

KH ENERGIA-KONSULT AS Laki 13, Tallinn 12915, tel 659 8970, kh@energia-konsult.ee

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 17. JUULI 2014

EAS on suunanud majandusse miljard eurot Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uuringust selgus, et enim on ettevõtetel aidanud kasvada tehnoloogiainvesteeringud, vähim mõjusid innovatsioonimeetmed. Viimased tahab EAS enne uut eelarveperioodi kriitiliselt üle vaadata. EASi juhatuse liikme Taavi Lauri sõnul mõjutasid EASi toetused oluliselt Eesti ettevõtlusmaastikku, kuhu on kümne aasta jooksul suunatud üle miljardi euro. «Perioodi 2007–2013 jääb iseloomustama väga suur hulk erinevaid EASi kliente. Toetuse saaja võis olla nii alustav ettevõte ühe töötajaga kui ka Eesti kõige suurem eksportöör,» sõnas Laur. Majandus24

LHV Group teenis poolaastaga 3,3 miljonit eurot kasumit

804,86 ▲ +0,31%

800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

VI 2013 VIII 2013 X 2013

XII 2013 II 2014

IV 2014

5,24 ▲ +3,72%

VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,170 0 Baltika 0,477 0,42 Ekspress Grupp 1,040 0 Harju Elekter 2,690 -1,47 Merko Ehitus 7,170 0 Nordecon 1,050 2,94 Olympic Group 1,990 1,02 Premia Foods 0,700 0 Silvano Fashion 1,920 0 Skano Group 1,070 0 Tallink Grupp 0,750 0,40 Tln Kaubamaja 5,050 1,00 Tallinna Vesi 13,200 -0,75 Järvevana 0,751 0 Pro Kapital Grupp 2,450 0 Trigon Property 0,478 5,75

16.07 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,448 -0,29 Hiina jüaan 8,397 -0,56 Jaapani jeen 137,730 -0,40 Kanada dollar 1,456 -0,32 Leedu litt 3,452 0,00 Norra kroon 8,385 -0,54 Poola zlott 4,137 -0,08 Rootsi kroon 9,249 -0,07 Rumeenia leu 4,436 0,28 Šveitsi frank 1,215 0,12 Suurbritannia nael 0,790 -0,35 Taani kroon 7,456 -0,00 Tšehhi kroon 27,446 0,05 Ungari forint 309,130 -0,02 USA dollar 1,353 -0,60 Venemaa rubla 46,551 -0,39

bns

Õlleturg püsib turistide õlul tõnis oja

majandusajakirjanik

esti õlleturg on olnud stabiilne juba alates buumieelsest ajast, aga seda suudetakse hoida vaid tänu turistidele, kes võtavad kesvamärjukest üha rohkem kaasa ja tarbivad enam ka kohapeal. Õlleliidu andmetel on kohapeal tarbimine (koos turistide ostudega) püsinud 100 miljoni liitri kandis juba alates 2005. aastast, müük see-eest on kasvanud juba 134 miljoni liitrini. Müük sadamates ja laevade kauplustes kasvas eelmisel aastal umbes 17 protsenti. Turistid ostsid 2013. aastal kaasa 29,9 miljonit liitrit õlut, veidi kasvas ka turistide õlletarbimine Eestis kohapeal. Kokku moodustasid turistide ostud ja tarbimine õlle 2013. aasta siseturumüügist umbes neljandiku. A. Le Coqi juht Tarmo Noop arvab, et sel aastal jääb müük eelmise aasta tasemele. Õlle ja muude karastusjookide, mida nii A. Le Coq kui ka Saku Õlletehas toodavad järjest enam, müük sõltub paljuski ilmast, mis sel aastal pole kõige parem olnud. «Ma ei mäleta oma eluea jooksul, et kolmel päeval juunis oleks lund sadanud,» ütles Noop, «selleks ei pea hiromant

olema, et arvata, et see oma jälge jätab,» lisas ta. Õllemüügile võib mõju avaldada ka aktsiis, mis Eestis on juba üsna kõrge. Kuna Lätis (aga ka Leedus) on aktsiis mitu korda madalam kui Eestis, võib Noobi sõnul Eesti-Läti piiril juhtuda sama, mis praegu toimub Eesti-Soome turul – inimesed hakkavad õlut ostma Lätist. Eesti õlleturu eripära on suur kontsentreeritus, kus kahe suurema tegija käes on 80 protsenti turust. Suurim õlle- ja karastusjookide tootja on A. Le Coq, mille käive kasvas eelmisel aastal poolteist protsenti, ulatudes rekordilise 81 miljoni euroni. A. Le Coq kuulub Soome õlletootjale Olvi ning moodustab umbes veerandi kontserni kogukäibest ja 40 protsenti eelmise aasta kasumist. A. Le Coqi eelmise aasta kasum oli 13,9 miljonit eurot, mis on suurem vähemalt 2007. aasta kasumist, kusjuures enam kui 10 miljoni eurost kasumit on püsivalt teenitud juba aastaid. Muuseas, A. Le Coqi töötajate hulk, eelmisel aastal keskmiselt 314, moodustab Olvi kontserni 2000 töötajast vaid 16 protsenti. A. Le Coq on üks väheseid välisomandusse kuuluvaid suurettevõtteid, kes on aastaid omanikele dividende maksnud. Tarmo Noobi sõnul on nad seda teinud vähemalt 2010. aastast. Eelmisel aastal maksis ettevõte Olvile omanikutulu 10 miljonit eurot ja riigile maksti ettevõtte tulumaksu 2,7 miljonit eurot. Siinjuures oleks huvitav märkida, et A. Le Coqi emafir-

ma Olvi maksis oma aktsionäridele eelmisel aastal dividendideks 10,4 miljonit eurot, mis tähendab, et Olvi aktsionäridele maksis omanikutulu A. Le Coq. Sel aastal maksis Olvi aktsionäridele dividende 13,5 miljonit eurot, majandusaruande kohaselt maksis A. Le Coq Olvile dividende 10 miljonit eurot. Maailma suuruselt neljandale õlletootjale Carlsbergile kuuluva Saku Õlletehase tulemused on olnud heitlikumad, ehkki käive on kasvanud Lõuna-Eesti konkurendi omast kiiremini. Eelmisel aastal suurenes Saku müügitulu 71,4 miljoni euroni ja kahe kange joogitootja käibe erinevused on kahanenud vähem kui 10 miljoni euroni. Kasumit teenis Saku eelmisel aastal 2,9 miljonit eurot, mis oli pea viiendiku võrra väiksem kui 2012. aastal. Samal ajal kui A. Le Coq on viimastel aastatel omanikele korralikult dividende maksnud, pole Saku pärast börsilt lahkumist seda teinud. Aastast 1996 kuni 2008. aastani, mil Saku Õlletehase aktsiatega kaubeldi Tallinna börsil, oli ettevõte üks kindlamaid dividendimaksjaid. Kokku maksis ettevõte aktsionäridele dividende 43 miljonit eurot, millest enamik läks küll suuromanikule, aga midagi pudenes ka siinsele 4000 väikeaktsionärile. Lisaks kahele dominandile tegutseb kohalikul õlleturul kümme korda väiksem Viru Õlu, mille eelmise aasta käive kasvas kahe protsendi võrra ja ulatus 8,2 miljoni euroni.

KASUM

miljonites eurodes 12,1 12,2 11,8 10,7 11,9 10,1 6,5 2008

2009

2007

1,6 2010

-2,6

13,9

3,8

3,5

2,9

2011

2012

2013

-4

Konkurents läheb üha tihedamaks A. Le Coqi ja Saku Õlletehase käive ja kasum

81,3

OMX TALLINN 1000

ÕLLETURISTID. Turistide ostud ja tarbimine moodustasid veerandi kohalikust õlleturust.

71,4

LHV Group teenis 2014. aasta esimesel poolaastal 3,3 miljonit eurot puhaskasumit: pank teenis 1,9 miljonit eurot, varahaldus 1,3 miljonit eurot ja Leedu äriüksus 0,5 miljonit eurot. LHV Groupi esimese poolaasta omakapitali tootlus aastasel baasil oli 16%. LHV Groupi tänavu teise kvartali puhaskasum oli 1,6 miljonit eurot (esimeses kvartalis 1,7 miljonit eurot), millest pank teenis miljon eurot (0,9), varahaldus 0,8 miljonit eurot (0,5) ja Leedu äriüksus 0,1 miljonit eurot (0,4). BNS

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Allikas: majandusaruanded

Kahjumit sai ettevõte eelmisel aastal 0,4 miljonit eurot. Väikestest õlletootjatest on viimasel ajal palju juttu olnud, aga nende osakaal turul on nii pisike, et kogu turgu veel ei mõjuta. Tarmo Noobi sõnul jääb väikeste kumulatiivne maht alla ühe protsendi õlletootmise kogumahust, aga turule tervikuna mõjuvad nad positiivselt.

POSTIMEES, 17. JUULI 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Google Street View’ autod on taas Eestis

KÄIVE 73,9 miljonites eurodes

58,8

A. Le Coq AS

Saku Õlletehase AS

20 07 20 08 20

3 20 1 1

, 9 4

65,2

43,5

20 09

201

Eilsest kuni augusti lõpuni uuendab AS Regio Eesti suuremates linnades, Lätis ja Leedus Google Street View’ tänavapilte. Regio kogub GPS-asukohti, pilte, lasermõõdistamise teel saadud objektide kujusid ja liiklusmärkide infot. Street View’ rakenduses olevat pildimaterjali uuendavad nad seekord vaid Eesti suuremates linnades, sõidetakse linnade keskosades ja suurematel tänavatel, autod liiguvad vaid mööda avalikke teid ja olulisi turismiobjekte. «Privaatsusküsimused on meile väga olulised, seetõttu oleme oma tegevuse kooskõlastanud andmekaitseinspektsiooniga ning hoiame ka edaspidi neid oma kavadega jooksvalt kursis,» ütles Regio kaardilahenduste osakonna müügijuht Tanel Ilves. «Enne kui Google kasutab tehtud pilte oma Street View’ teenuses, hägustatakse kõigi piltidele jäänud inimeste näod ja autode numbrimärgid ning kohe pärast piltide avalikustamist luuakse võimalus esitada taotlus oma valduste Street View’s hägustamiseks,» kinnitas ta. Juhul kui keegi näeb Street View’ autosid mööda sõitmas ning seoses tehtavate töödega tekib küsimusi, leiab lisainfot veebiaadressilt http://google.ee/streetview või on oma täpsustav küsimus võimalik saata meiliaadressil streetview@regio.ee. Majandus24

57,6 76,1

Google Street View’ auto.

foto: ap/scanpix

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 17. JUULI 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Mõned nomineeritavad väljendavad avalikult oma Kremli-meelseid seisukohti. Leedu presidendi Dalia Grybauskaitė sõnul ei sobi mõned kandidaadid Euroopa Liidu välispoliitika juhi kohale.

Läti uurib KGB dokumente Lätis moodustati komisjon Nõukogude Liidu endise julgeolekuorgani KGB materjalide interdistsiplinaarseks uurimiseks, teatas Läti haridusministeerium eile. Komisjoni esimene koosolek toimus eile. Lätis võeti mais vastu seaduseparandused KGB dokumentide kasutamise kohta, mille järgi uurib valitsuse heakskiidetud komisjon neid enne avalikustamist 2018. aastal. BNS

Gaza konflikti ohvrite arv suurenes Möödunud teisipäeval alanud Iisraeli sõjaline operatsioon Gaza sektori vastu oli eilseks nõudnud vähemalt 220 palestiinlase elu. Gazas baseeruva Palestiina Inimõiguste Keskuse (PCHR) andmetel on üle 80 protsendi ohvritest tsiviilisikud. Islamistide raketirünnakutes Iisraeli territooriumile on seni surma saanud üks inimene, raskesti haavatuid on neli. Operatsiooni jooksul on Iisraeli tabanud tuhatkond raketti. AFP/BNS

6,9

miljonit inimest vajab ÜRO teatel Sudaanis humanitaarabi.

Holland vastutab osa Srebrenica ohvrite eest Kohus vabastas Hollandi riigi vastutusest valdava osa 19 aastat tagasi Srebrenicas tapetud 8000 moslemi tapmise eest, kuid riik peab maksma hüvitist Bosnia serblaste vägedele üle antud 300 mehe peredele, teatas Hollandi kohus eile. Otsus tähendas võitu vaid murdosale Bosnia massimõrva ohvrite peredest, kes süüdistavad ÜRO Hollandi rahuvalvajaid suutmatuses kaitsta kõiki 8000 Srebrenicas mõrvatud moslemist meest ja last. AFP/AP/BNS

Süüria president andis ametivande Kodusõjast räsitud Süüria president Bashar al-Assad (pildil) vannutati eile järjekordseks seitsmeks aastaks riigipea ametisse. Assad andis ametivande parlamendi erakorralisel istungil presidendipalees. Tseremoonial hoiatas ta lääne- ja araabia riike, et need maksavad terrorismi toetamise eest kõrget hinda. Üle kolme aasta kestnud sõda Süürias on nõudnud enam kui 170 000 süürlase elu ning sundinud miljoneid kodudest põgenema. AFP/BNS

Ajaloolises Fenghuangis uputab

Vene politsei pidas kinni kaks metrootöötajat

Ajalooline Fenghuangi vanalinn Hiina Hunani provintsis on jäänud seoses paduvihmahoogudega suures osas vee alla ning piirkonnast on evakueeritud tuhandeid inimesi. Jõe kallastele ehitatud vanalinn on tuntud oma Qingi ning Mingi dünastia aegse arhitektuuri poolest. Vanalinna külastab iga päev umbes 30 000 inimest ning see kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. AFP/BNS

Vene uurimisorganid pidasid eile seoses Moskva metroos 21 inimese elu nõudnud õnnetusega kinni kaks metrootöötajat. Komitee teatel peeti kinni Moskva metroo teeteenistuse meister Valeri Baškatov ja tema abi Juri Gordov, kes kuulati üle ja kellele esitatakse süüdistus ohutusnõuete eiramises. Uurijad peavad õnnetuse põhjuseks pöörangumehhanismi ebakvaliteetset paigaldamist. Interfax/BNS

Ei maksa arvata, et turistide vähenemine tähendaks, et neid üldse Krimmis pole. Pildil Jalta rand selle kuu algul.

foto: itar-tass/scanpix

Vene turistid Krimmi ei kibele kadri veermäe toimetaja

ivikliburandadest hoolimata populaarset suvituspaika Krimmi külastavate turistide arv vähenes aasta esimesel poolel märgatavalt. Tegemist on vaid ühega väljakutsetest, millega Venemaa peab poolsaart enda majandusruumi lõimides rinda pistma. Selle kuu algul avaldatud värsketest andmetest selgus, et 1. jaanuari ja 30. juuni vahelisel perioodil külastas poolsaart 1,72 miljonit inimest – pea kolmandiku võrra vähem kui mullu, kirjutas hiljuti Briti väljaanne Financial Times. Vene reisikorraldajate liidu teatel oli Krimmi hotellide täitumus juuli lõpus keskmiselt 30 protsenti. Ka prognoosis liit, et aasta jooksul saavad poolsaare hotellid võõrustada poole vähem

turiste kui 2013. aastal. «Praegu peaks olema tipphooaeg, kuid mul on seni olnud vaid üks perekond, kes möödunud kuul nädalaks jäi,» sõnas Jaltas kortereid välja üüriv Maria Pahhomova FT-le. Vene president Vladimir Putin on käskinud turismi edendamiseks langetada ka lennukipiletite hinda Moskvast Simferopolisse. Kui tavaliselt maksaks edasi-tagasi reis 13 200 rubla (280 eurot), siis nüüd pääseb puhkama 7400 rubla (160 euro) eest. Lisaks doteeritakse Krimmi rongipileteid. Et aga inimestele Krimmi kui meeldivat puhkuspaika meelde tuletada, näitavad riiklikud telekanalid väsimatult reklaame poolsaarest kui turismiparadiisist. Ka on mitmed riiklikud ettevõtted valitsuse üleskutsele vastanud ja ostnud oma töötajatele – kes ei pruugi üldse ihaldadagi Krimmi minna, vaid hoopis kõigi mugavustega Türgi kuurorti – pakettreisid Krimmi. Kes tahab aga tööandja seas heas kirjas püsida, kuid poolsaarele ei soovi sõita, võib osta internetist ka

võltsitud dokumente, kus on näha, et isik on Krimmis puhanud. Turistide vähenemine peegeldub ka teistes majandusharudes. Aasta esimese viie kuu jooksul kerkis põllumajandussektori tootmine küll 4,1 protsenti, kuid tööstustoodang langes üheksa protsendi võrra. Kapitaliinvesteeringud kukkusid möödunud aasta sama perioodiga võrreldes koguni 77 protsenti ning kaubavedu vähenes ligi 30 protsenti.

Krimmi külastavad turistid on pea eranditult pärit Venemaalt, kuid ka neil on raskusi poolsaarele pääsemisega. Vene valitsus kavatseb Krimmi annekteerimisega kaasnevate vältimatute majanduslike tagajärgedega võitlemiseks pumbata 2020. aastani kestva pikaajalise arendusplaani raames majandusse 825 miljardit rubla (17,63 miljardit eurot). Lühikeses plaanis tekitab probleeme Euroopa Liidu möödunud kuul kehtestatud Krimmi impordikeeld. Erand tehakse vaid neile

tootjatele, kel on Ukraina valitsuse tõend. Krimmi võimud väidavad aga, et impordikeeld mõjutab poolsaare põllumajandust vähe, sest peamiselt eksporditakse kaupa niikuinii Venemaale ja Kagu-Aasiasse. Praegu Krimmi külastavad turistid on pea eranditult pärit Venemaalt, kuid ka neil on raskusi poolsaarele pääsemisega, sest Krimmi ja Venemaad eraldab Kertši väin, kust praegu saab üle päevinäinud praamidega. Möödunud nädalal ootas seal ülesaamist 1400 autost koosnev järjekord. Vene võimud on lubanud ka Kerši silla ehitada, kuid projekti puhul on ilmnenud rahalised küsimused – kas küsida hiljem autojuhtidelt sillamaksu või finantseerida kogu projekt riigi rahakotist. Silla maksumus on ka märtsist alates pidevalt kasvanud, kui siis pakuti hinnaks 50 miljardit rubla (üle miljardi euro), siis nüüdseks on see kerkinud kuni 250 miljardi rublani (5,3 miljardit eurot). Kui sild valmis ehitatakse, saab sellest kõige kallim omataoline ehitis Venemaal.

Rootsi kohus jättis Assange’i vahistamis indrek lepik

indrek.lepik@postimees.ee

Eile Stockholmi ringkonnakohtus toimunud istungil langetati otsus jätta jõusse käsk Wikileaksi asutaja Julian Assange’i vahistamiseks. Assange’i, kes on juba üle kahe aasta Londonis Ecuadori saatkonnas olnud, kahtlustatakse seksuaalkuritegudes kahe rootslanna vastu. Ka vastupidine otsus oleks olnud kõigest esimene samm saatkonnahoone seinade vahelt pääsemise suunas, sest hetkeseisuga arreteeritaks ta sellegipoolest, kuna Londonis rikkus Assange saatkonda põgenemisega oma kautsjoni tingimusi, mis keelasid tal enne rootslastele väljaandmise otsust koduarestist lahkuda. Vahistamiskäsk anti välja juba 2010. aasta lõpus, kuid kaitsjate sõnul on põhjuseks, miks kaasus siiani sellisel kujul laual on, prokuratuuri laiskus, kuivõrd süüdistajad pole nõustunud Assange’i Londonis üle kuulama. Prokuröri sõnul oli aga va-

histamiskäsk ning sellest tulenev Euroopa vahistamiskäsk sellisel kujul õigustatud, sest Assange’il lasus toona kahtlus, et ta üritab enne juurdluse algust riigist lahkuda, mis ka juhtus. Kaitse väitel polnud tegu aga põgenemise, vaid graafikujärgse tööülesandega Londonis, kus mees end ka hiljem politseile üles andis. Ecuadori saatkonda põgenes Assange 2012. aasta suvel kartuses, et kui britid ta Rootsile välja annavad, kasutaks USA olukorda ära ja taotleks omakorda rootslastelt mehe väljaandmist, et teda juba oma riigi pinnal vastutusele võtta. Assange’ile Wikileaksi lekete jaoks informatsiooni hankinud Chelsea Manning mõisteti USAs eelmisel aastal 35 aastaks vangi, süüdistatuna muu hulgas spionaažis. Sama seaduse alusel süüdistatakse ka Edward Snowdenit, kelle kaudu lekkis eelmisel suvel meediasse informatsioon USA riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) mahukast jälitustegevusest. Samasugust saatust kardab ka Assange.

Seetõttu on ta ka ecuadorlaste külalislahkust tänulikult ära kasutanud, juhtides Wikileaksi tegevust stuudiokorteriks ümber ehitatud kabinetist. Aknast paistavad seejuures Londoni politseinikud, kes siiani ööpäev ringi tema võimalikke liikumisi ootavad. Briti riigikassat on selline ettevõtmine kuuldavasti kergendanud enam kui kuue miljoni naela võrra. Viimati sisustas Assange oma aega jalgpalli maailmameistrivõistlustega, hoides igati kohaselt pöialt just Ecuadorile. Meediale suunatud konverentsikõnes kirus mees ka televiisori kehva signaali, lohutades end aga tähelepanekuga, et loodetavasti on see kinnituseks saatkonna ruumide pealtkuulamise keerulisusest. Eelmisel aastal kandideeris Assange aga oma Wikileaksi parteiga Austraalia üldvalimistel. Tulemus polnud paraku nii hea kui loodeti: üleriigiline häältesaak jäi alla ühe protsendi. Edukaim oldi Victoria osariigis, kus esinumbri-

Julian Assange’i toetaja eile Londonis Ecuadori saatkonn

Protsess • 2010 nov: prokurör taasväljastab augustis esitatud, kuid tagasi võetud vahistamiskäsu. Detsembris annab Assange end üle Londoni politseile. • 2012 mai: Briti kohus otsustab lõplikult, et Assange tuleb Rootsile välja anda. • 2012 juuni: Assange palub Ecuadorilt asüüli, varjudes riigi Londoni saatkonda.

POSTIMEES, 17. JUULI 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Venemeelne mässuline üleeile Donetski lähedal asuvas Petrovski linnas.

foto: afp/scanpix

Ida-Ukraina mäsleb jätkuvalt Kokkupõrked Ida-Ukrainas jätkuvad ning eilegi tulistasid mässulised Ukraina rahvuskaardi positsioone Donetski oblastis Marõnivka küla lähistel. Sümboolne pöördepunkt toimus Donbassi sündmustes 5. juulil, kui Ukraina sõjaväelased haarasid tagasi separatistide kantsid Slovjanksis ja Kramatorskis, kuid käigu strateegiline tähtsus on ebaselgem. Ukraina oli Slovjanski linnas ja selle lähedal kaotanud enim lennukeid, kuid ebaselgeks jääb, kas sõjavägi oleks suutnud linnad samavõrd hoogsalt vallutada ka juhul, kui mässulised poleks sealt põgenenud. Praegu tekitab küsimusi pigem see, kas Ukraina sõjavägi suudab oma senist hoogu säilitada. Teist kuud Ukraina presidendi ülesandeid täitev Petro Porošenko on suutnud üllatavalt edukalt muuta Ukraina sõjaväe tõhusaks löögirusikaks. Kaasa on aidanud ka see, et Ukraina on saanud USA-lt 20 miljoni dollari (ligi 14,8 miljoni euro) eest sõjalist abi, lisaks on Ühendriigid abistanud Kiievit nõu ja luurega. Ukraina sõjaväge on paljus-

ki mõjutanud ka uue valitsuse kontroll, otsustavus ja valmisolek sõdurite kaotuseks. Ida-Ukraina mässulised paistavad olevat aga otsustanud, et nende positsioone Slovjanski, Kramatorski, Atemivski ja Družkivka lähedal pole Ukraina sõjaväe sealse ilmse ülekaalu tõttu mõtet kaitsta ning on tõmmanud tagasi Donetski ja Luganski linna. Separatistide kasuks ei mängi aga praegu see, et nad pole suutnud kohalike elanike seas laialdast poolehoidu võita. Selle asemel, et sütitada venemeelset rahvaületõusu, on nad hoopis endast võõrandanud suurema osa Donbassi elanikest. «Separatistid on külalislahkuse ära kulutanud. Elanikud on toimuvast tüdinenud,» sõnas Washingtonis asuva mõttekoja Brookings Institutioni vanemteadur Steven Pifer, kes on olnud ka USA suursaadik Ukrainas. Esmaspäeval süüdistas Porošenko Vene sõjaväelasi separatistidega koostöö tegemises. Ukraina ametnike sõnul tulistati kaheksa inimesega Ukraina transpordilennuk alla tõenäoliselt Venemaalt tulnud raketiga.

käsu jõusse

na ees meelt avaldamas. foto: afp/scanpix

na kandideerinud Assange’i nimekiri kogus 1,18 protsenti koguhäältest. Ecuadori saatkonna turvaliste seinte vahele põgenenuna on Assange ennast aga vastuolulisse olukorda pannud: otsides Wikileaksi ja enda elu finantseerimiseks vahendeid, on ta peale koostöö vaba ajakirjanduse allasurumise poolest tuntud Ecuadoriga juhtinud ka saa-

det Vene propagandakanalile Russia Today. Saade «Maailm homme» pälvis läänes suurte väljaannete kriitika; saadet nimetati arusaamatuks ja Assange’i ennast «kasulikuks idioodiks». Toetust avaldas aga teiste seas Wikileaksi lekkeid avalikustanud ajakirjanik Glenn Greenwald. Samasugust kriitikat on pälvinud ka otsus just Ecuadorilt poliitilist varjupaika paluda. Riik, mis asub pressivabaduse tabeli teises sajas, on järjepidevalt ajakirjandusvaenulikku poliitikat ajanud. Assange’i enda saates kritiseeris Ecuadori president Rafael Correa meediat riigi ründamises. Correa toonaste sõnade järgi ei anna erahuvisid teenivatele ajakirjanikele pastaka ja mikrofoni omamine veel õigust solvata ja laimata. Eilne otsus jätab aga tuleviku lahtiseks. Juba neljandat aastat kestva saaga lõppu ei pruugi niipea veel näha. Assange on lubanud mitte alla anda ning Ecuador on endiselt valmis talle varjupaika pakkuma.

Möödunud reedel oli Kiiev teatanud, et Grad-rakett, mis surmas 23 Ukraina sõdurit, näitab seda, et Vene relvad jõuavad üle piiri separatistideni. Venemaa lükkas kuuldused ümber. Olukord on jätkuvalt ebaselge. Porošenko ja Putin võivad lahingute intensiivistudes lasta end tõmmata ohtlikku tsüklisse, kus hakatakse sündmuste eest üksteisele kätte maksma. Möödunud nädalavahetusel lubaski Moskva pöördumatuid tagajärgi, kui Venemaal sai väidetavalt Ukrainast tulistatud mürsu tõttu surma üks inimene. Endine Ukraina suursaadik Pifer väitis Reutersile, et erinevalt Slovjanskist saab Donetski ülevõtmine Ukraina sõjaväe jaoks tunduvalt keerulisemaks tööks. Iga miljonilinnas ette võetav operatsioon, mis tooks kaasa hulgaliselt ohvreid tsiviilisikute või separatistide hulgas, võiks muuta avaliku arvamuse Ukraina valitsuse vastaseks. «Tähtis on ka see, et Porošenko vinti üle ei keeraks. Pole tarvis sõjalist operatsiooni, mis rahva sinu vastu üles keeraks,» sõnas Pifer. Kadri Veermäe

Venemaa president Vladimir Putin on oma riigis populaarsuse tipul. foto: reuters/scanpix

Putini poolt, kuid sekkumise vastu Möödunud nädalal teatas Nezavissimaja Gazeta poliitikakorrespondent Aleksandra Samarina, et Venemaa üldsuse arvamus on Ukraina sündmuste ja Euroopa sanktsioonide mõjul vaikselt muutumas, hoolimata sellest, et Venemaa meediakanalid kajastavad katkematult Ukraina sõjaväe hirmutegusid Ukraina idaosas ja osa riigiduuma opositsioonist korraldab meeleavaldusi, kus nõutakse sõjalist sekkumist. Sõltumatu Levada keskuse andmetel ei toeta 49 protsenti venemaalastest Ukraina kaupade boikotti ja 66 protsenti ei toeta Venemaa sõjalist sekkumist Ukrainas. Sellest hoolimata on Venemaa presidendi Vladimir Putini käigud kasvatanud tema populaarsust.

Kui jaanuaris toetas Putinit 65 protsenti Levada kesksuse küsitluses osalenud venemaalastest, siis möödunud kuul juba 86 protsenti. 2008. aastal toetas Putinit 88 protsenti. «Alati hinnatakse neid võimuolevaid isikuid, kes näitavad end kindla ja otsustavana,» teatas keskuse asedirektor Aleksei Graždanik Bloombergile. «Vastasseis Venemaa ja läänemaailma vahel konsolideerib inimesi üha rohkem ja rohkem võimude ümber,» lisas ta. Ka teised uuringud kinnitasid Putini populaarsuse kasvu. Kremli-meelse uuringufirma VTSIOM andmetel poleks 66 protsendil küsitletutest midagi selle vastu, kui Putin istuks presidenditoolil 2024. aastani ehk ajani, mil ta saab 72-aastaseks. Kadri Veermäe

Briti politsei pidas kinni sadu arvatavaid pedofiile Briti politsei pidas kuus kuud kestnud suuroperatsiooni käigus kinni 660 võimalikku pedofiili ning päästis otsesest ohust üle 400 lapse, teatas eile Ühendkuningriigi riiklik uurimisagentuur (NCA). BBC andmetel kuulub vahistatute hulka teiste seas arste, õpetajaid, sotsiaaltöötajaid, skaudijuhte ning endisi korrakaitsjaid. Möödunud aasta oktoobris alanud suuroperatsioonis osales 45 politseiüksust üle terve riigi. NCA asedirektor Phil Gormley sõnul polnud operatsiooni eesmärk mitte ainult juba lapsi väärkohelnud pedofiilide tabamine, vaid eelkõige lastest tehtud ebasündsaid pilte jagavate isikute kindlaks tegemine. «Osa neist, kes alustavad ebasündsatest fotodest internetis, liiguvad hiljem edasi laste ahistamise juurde,» selgitas Gormley. 660 kinnipeetu hulgas oli 39 varem registreeritud seksuaalkurjategijat, ent suurem osa kinnipeetutest ei olnud varem võimudele rikkumistega silma jäänud.

NCA ei täpsustanud, kui paljudele kinnipeetutest on esitatud ka ametlik süüdistus, ning kinnitas, et uurimine jätkub. Juba esitatud süüdistused varieeruvad ebaseadusliku ebasündsa materjali omamisest raskete seksuaalkuritegudeni. Viimastel aastatel on Ühendkuningriiki tabanud mitmed vapustavad juhtumid, kui on selgunud, et nii mõnigi 1970ndatel ja 1980ndatel aastatel armastatud kuulsus on seotud laste seksuaalse väärkohtlemisega. Sel kuul mõisteti alaealiste tüdrukute väärkohtlemise eest vangi tuntud meelelahutaja Rolf Harris ning 2012. aastal paljastas politsei, et BBC saatejuht Jimmy Savile oli samuti pedofiil. Samuti uuritakse mitme 1980ndate aastate poliitiku võimalikku seotust pedofiiliaga. NCA kinnitas aga, et nende praegune uurimine ei tegele otseselt n-ö ajalooliste kuritegude, vaid hetkel tegutsevate potentsiaalselt ohtlike isikute vastu. postimees.ee

ELi tähelipuga protestija Kiievis Ukraina kriisi avangus möödunud aasta novembris. foto: afp/scanpix

EL kavandab uusi sanktsioone Euroopa Liit kaalub Venemaale lisasanktsioonide kehtestamist, väidetavalt on kavas ka Euroopa Investeerimispanga (EIB) ning Euroopa Rekonstruktsioonija Arengupanga (EBRD) programmide külmutamine Venemaal. Samuti on juttu uute nimede lisamisest sanktsioneeritavate nimekirja, sõnas asjaga kursis olev diplomaatiline allikas. EL on seni kehtestanud viisakeelu ja külmutanud varad 60 Vene ja Ukraina ametiisikule rolli eest Ukraina kriisis, ent ei ole veel rakendanud Moskva vastu nn kolmanda faasi sanktsioone, mis oleksid suunatud Venemaa majandussektorite vastu. Washingtonist tulevad signaalid annavad aga märku sellest, et USA on ette valmistamas ühepoolseid majandussanktsioone, sõl-

tumata sellest, kas EL suudab lisasanktsioonides kokku leppida või mitte. USA eelistaks aga liikuda koos ELiga, sest sel juhul oleksid sanktsioonid efektiivsemad. Ühendriikide president Barack Obama on kulutanud nädalaid toetuse kogumisele ELi liikmesriikide seas. Valge Maja hinnangul ei ole Venemaa täitnud juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 tingimusi Ukraina destabiliseerimise lõpetamiseks. Tingimuste seas on nõue, et Venemaa sulgeks piiri raskerelvade saatmisele Ida-Ukrainasse. Ka soovib lääs, et Venemaa teeks koostööd Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniga (OSCE) Vene-Ukraina piiri vaatlemisel. Lisaks ootab lääs Venemaalt survet separatistidele relvade mahapanekuks. Kadri Veermäe

14 || ARVAMUS || POSTIMEES, 17. JUULI 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Nelja algse teaduskonna, sh usuja õigusteaduskonna säilitamine näitaks, et ülikool on püsivalt truu humanismi ideedele, mida järgides Tartu Ülikool rajati, kirjutavad Peeter Espak, Marju Lepajõe ja Priit Rohtmets TÜ usuteaduskonnast. See näitaks samuti, et õigus ja usk on sõltumatud – ja see on õhtumaise mõtlemise alus.

Miks teaduskonnad ülikooli reformiga nõus ei ole? On oluline hea seista selle eest, et traditsioonidesse klammerdumine ei muutuks ülikooli arengu takistuseks,» öeldakse Tartu Ülikooli juhtimisja struktuurireformi seletuskirjas. Ometi toetab üheksast teaduskonnast reformi selgesõnaliselt üksnes kolm suuremat. Kas tõesti on kõik teised teaduskonnad nii stagneerunud, sulgunud oma umbsesse minevikku ega taha midagi teada uuest ja ilusast elust? Kas nad on tõesti «pimedad, ebateadlikud talupojad, kes ei mõista kollektiviseerimise tähtsust» (Lenin)? Milles on konflikti tuum? Hariduse andmine ja teaduslik uurimistöö tugineb usaldusele. See on kõige kindlam garantii, millega ei suuda võistelda ükski kontrollisüsteem. Institutsiooni teeb usaldusväärseks kindlatest ja kõrgematest printsiipidest kinnipidamine – see on teatav hariduslik ja teaduslik julgeolek, mis nõuab ajalugu. Tartu Ülikool on viimased sada aastat esindanud teataval moel Eesti rahva au ja südametunnistust. Ta on olnud vundament omariikluse edendamisel ja vaimsel emantsipeerumisel. Ta on andnud võimaluse Eesti teadusel tõusta maailmatasemele ja temaga on seotud rahva lootused, et üha uued põlvkonnad viivad Eesti elu vastutustundlikult edasi. Rahva usaldus on kõige suurem vastutus. Seetõttu ei ole Tartu Ülikoolis toimuv ainult ülikooli siseasi. Kui Tartu Ülikoolis viia läbi põhimõttelisi reforme, peaks nende sisu olema selge ja põhjendatud. Praegune pingeline vastasseis teaduskondade ja ülikooli juhtkonna vahel näitab aga seda, et reformide vajadust ja sisu põhjendada ei suudeta. Suutlikkus põhjendada on aga teaduselus conditio sine qua non. Just selle tõttu on suurele osale akadeemilisest kogukonnast praegune protsess vastuvõetamatu. See käib teaduse ja õpetamise eetika vastu.

aks reformi eesmärki on seletuskirjas tõesti sõnastatud: 1) muuta ülikooli ja valdkonna arenguks vajalike eesmärkide täitmine olulisemaks individuaalsete eesmärkide täitmisest; 2) parandada ülikooli ja valdkonna juhtimises kaasa rääkimise tahet ja võimalusi, sidudes tugevamalt juhtimistasandid ning loobudes otsustusõiguseta koordinatsioonitasanditest. Esimene eesmärk tähendab aga sisuliselt seda, et tahetakse jõuda olukorda, mis juba on: inimeste jaoks, kes ülikoolis töötavad, ongi ülikooli eesmärgid individuaalsetest olulisemad. Seda näitab kas või asjaolu, et kõige suurema loengukoormusega õppejõud teevad oma tööd palga eest, mis ei suuda

konkureerida isegi Tallinna trollijuhtide palgaga. Teist eesmärki reform aga ei toeta. Isegi reformi elluviimise protsess näitab seda: ühel hetkel ei maksa isegi terve eriala hääl enam midagi. Reform ei ole metodoloogiliselt piisavalt põhjendatud. Omaette artiklit vääriks põhikirjakomisjoni töö katmine saladuselooriga, protokollide kättesaadavaks tegemine alles senati liikmete mitmete arupärimiste järel ja lõpuks selgunud tõsiasi, et põhikirja väljatöötamise algfaasis hakati kohe liikuma nelja teaduskonna loomise suunas, ilma et teisi võimalusi oleks kaalutud. Põhikirjakomisjoni liikmed ise on mõista andnud, et algusest peale liiguti «ülevalt» tulnud ja ette kindlaks määratud juhiste järgi.

elda avalikkuses põhikirja vastuvõtmise järel, et ühiskonna tormiline reaktsioon on ülikooli juhtkonnale ootamatu, sest põhikirja väljatöötamine oli toimunud avalikult, on eelnevat arvesse võttes küüniline ja silmakirjalik. Akadeemilisele töötajale paistab, et ülikooli juhtkond soovib reformida üksnes juhtimist, st senise keeruka bürokraatliku skeemi lihtsustamist, mille käigus suur hulk allüksusi taandataks neljale suuremale üksusele, ja otsuseid, sh eelarvelisi, võtaks vastu kitsas ring inimesi. Paraku toob see kaasa teaduskondade sundliitmise mehaanilistel alustel, mis tähendab, et senine teaduskond, kes vastutab oma eriala teadusliku taseme, õpetamise sisu ja õppejõudude koosseisu eest, ei saa oma vastutust enam täiel määral teoks teha. Ent sama ohtlik on eri teaduste vaatepunktide hägustumine ja nivelleerumine. Ülikooli kui universitas’e mõte on just selles, et eri teaduste vaatekohad oleksid võrdselt esindatud, sõltumata sellest, kas mingit eriala õpib parajasti sada või tuhat noort. Kvantiteedid võivad muutuda juba järgmisel aastal, aga vaadete pluralism peab olema püsiv. Sellel tugineb ülikooli tasakaal ja suutlikkus kesta. Kahjuks on juhtimisprobleem olnud seni seotud just suurte teaduskondadega, st see, mis näeb paberil välja hea ja lihtsa lahendusena nelja ristküliku kujul, võib tegelikkuses ajada olukorra hullemaks. Senise olukorra analüüsi põhjal on just väikesed teaduskonnad oluliselt efektiivsemad ja paremini juhitavad kui suured – sest õppejõud teab oma vastutust. Küllap seepärast on rektor Kalm oma argumentides olnud heitlik: küll võib lugeda, et suuremad teaduskonnad on paremad ja tugevamad, siis jälle, et väikestel on liiga hea, nad on nartsissistlikud ja enesessesulgunud ku-

ningriigid, kellel võiks olla halvem – nagu suurtel. Kuidas piisakski teaduskonna nõukogudest uute hiigelteaduskondade haldamiseks? Otsuseid hakkaksid omakorda langetama inimeste kogud, kellel puudub kompetentsus nende vastuvõtmiseks. Väga palju hakkab sõltuma juhtide isiksuseomadustest ja isiklikest tõekspidamistest. Reform ei lahenda juhtimisprobleeme. Korduvalt on rõhutatud, et reformi kõige olulisem idee on luua tugevad instituudid. Ent praeguses reformikavas selle tulemuseni ei jõuta, sest kuidas saab instituut olla tugev, kui otsustustasand pole mitte instituudi, vaid teaduskonna nõukogu, kus iga instituuti esindab 1–2 inimest ja otsuseid ei tehta enam pädevusest? Instituut jääb praegu eunuhhiks, kuigi võib-olla sarmikaks. Lisaks toob suurte teaduskondade loomine kaasa õppekavade ühtlustamise, n-ö sidumise. Senised protsessid on näidanud, et see toimub alati eriala põhjalikkuse arvelt, üliõpilaste teadmiste ja ettevalmistuse arvelt. Eesti suurimaid probleeme on juba praegu professionaalsuse nappus peaaegu kõikides eluvaldkondades – seda tendentsi ei tohiks ülikool soodustada. Samas interdistsiplinaarsus, erialade koostöö, mida reformilt oodatakse, toimib praegu väikestes teaduskondades väga hästi, teaduskondi liitmatagi. Senist diskussiooni on püütud esitada nimetülina, justkui oleks teaduskondadele tähtis ainult tiitel. Küsimus on siiski sisuline, mitte vormiline. Seda mõistet ei ole sisuliselt korrektne kasutada mehaaniliselt moodustatud uue üksuse puhul (kuigi ajaloos on seda tehtud). Ei ole piisavalt arvestatud, et teaduskond (ladina facultas ehk ’võime, oskus, vastav jõud’) ongi just sellepärast tugev mõiste (ja tugev allüksus alates XII sajandist), et ta tugineb erialale, teatud kindlale teadmiste osale.

tunnistada. Sellise valdkondliku süsteemi järgi tegutsevad näiteks Oxfordi ja Uppsala ülikool. Teaduskondade kui väiksemate üksuste kaotamise teed pole nendes ülikoolides mindud. Ülikooli areng sõltub rahvusvahelisest suhtlusest ja mainest. Kui ülikooli tuum on selgelt ajalooline põhistruktuur, siis on see juba ise kõige olulisemaid ja püsivamaid kvaliteedimärke, mis hetkepopulaarsusest ei sõltu.

Kui ülikooli tuum on selgelt ajalooline põhistruktuur, siis on see juba ise kõige olulisemaid ja püsivamaid kvaliteedimärke, mis hetkepopulaarsusest ei sõltu.

Ülikool on ärganud ja peab näitama, et suudab oma tegevust nii korraldada, et kaitstud oleksid nii suuremate kui ka väiksemate teaduskondade huvid. Kui mõiste erialast lahutada, siis teaduskonna mõiste jõud uuele nähtusele iseenesest edasi ei kandu ja devalveerub kohe, kaotades sisu. Seepärast, kui üldse suurte allüksuste moodustamise teed minna, võiks uue üksuse nimi pigem valdkond olla, sest see, mis moodustatakse on lai ja ebamäärane, ajaloo ja traditsioonideta – seda tuleks

Nelja algse teaduskonna, sh usuja õigusteaduskonna säilitamine näitaks, et ülikool on püsivalt truu humanismi ideedele, mida järgides Tartu Ülikool rajati. See näitab samuti, et õigus ja usk on sõltumatud – ja see on õhtumaise mõtlemise alus. Ilma usuja õigusteaduskonnata ülikool ei ole maailma mõistes enam ülikool.

eformiga muutub aga Tartu Ülikool harvaesinevaks eksperimentaalülikooliks. Sellist mudelit ei ole omaks võtnud mitte ükski tõsiseltvõetav tippülikool kogu regioonis. Eestist saab ainus Euroopa Liidu riik ilma universitas’eta. Nii reformi sisu kui ka vorm ning samuti ülikooli uus põhikiri vajaksid põhjalikumat läbikaalumist. Arutelu ei tasu karta, vaid ülikooli juhtkond peaks eri teaduskondi ja instituute, teadustöötajaid ja õppejõude ka veel nüüd, kaheteistkümnendal tunnil, julgustama, et need põhikirja kohta arvamust avaldaksid. Ülikool on ärganud ja peab näitama, et suudab oma tegevust nii korraldada, et kaitstud oleksid nii suuremate kui ka väiksemate teaduskondade huvid. Protsess, mille eesmärk on saavutada konsensus, ongi aeganõudev, ent otsus on sellisel juhul küps ja tagab arengu, mis vastab ühiskonna ootustele ja vajadustele. Kuni praeguseni on reformi läbi viidud jõuga, üksuste tahte vastaselt, ja see ei ole ülikooli vääriline. Ülikooli nõukogu on oma ülesannet täitnud seni hästi, juhindudes põhimõttest, et bürokraatiat pole juurde tarvis, ning kuulanud ära ka ühiskonna ja erialaseltside seisukohad. Lõpplahenduse leidmine on aga väärikas ülesanne senati uuele koosseisule, mis alustab peagi tööd.

POSTIMEES, 17. JUULI 2014 || ARVAMUS || 15

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Eesti jonn ja läbirääkimised

kirjanik

Praegune töölepingu seadus on kehtinud juba viis aastat. Milliseid muutusi on see kaasa toonud, kirjeldab tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.

äreldus on ilmne – «aegunud» erialaga töötajad vajavad motivatsiooni selleks, et omandada uus ja vajalik eriala. Siit pärinebki teine oluline töölepinguseadust läbiv idee –elukestev õpe. Seadusega pandi tööandjale kohustus töötajaid koolitada ja töötajale kohustus võtta osa tööandja korraldatud koolitustest ja täiendada end ka ise. Teine aspekt on see, et registreeritud töötus on viimastel andmetel 4,6 protsenti. See on ikka väga madal ning tööandjad kurdavad üha häälekamalt tööjõu puudumise üle. Demograafiline pilt pole paraku lootusrikas ja tööturg peab olema avatud ka neile, kes tahaksid töötada, aga on seni kõrvale jäänud, näiteks eakad või vähenenud töövõimega inimesed. Vanusest või tervislikust seisust tulenevate erivajadustega on innovaatilisemad ja avatumad tööandjad juba ka arvestanud ning pakuvad välja töötajale sobilikke lahendusi. Heale töösuhtele loob aluse tööleping. On olemas ka teisi leppeid, mille alusel saab tööd teha, igaühel oma eripärad, millest peab olema teadlik. Eelistama kiputakse jätkuvalt töövõtu- või käsun-

jalootundidest mäletame pildikesi eelmise sajandi algupoolelt, kus ekspluataatorid kehtestasid jõhkraid nõudmisi, millele töötajad pidid alluma või lahkuma – aga ega minna polnud eriti kuhugi. Töösuhe on nüüdseks arenenud selliseks, et jäikasid ühepoolseid tingimusi kehtestada ei saa. Siin kehtib üks reegel – hea tulemus saavutatakse siis, kui töötaja ja tööandja peavad teineteisest lugu ja on huvitatud teineteise heast käekäigust. Suhte toimimiseks tuleb avatult läbi rääkida. Sellest mõtteviisist kantud töölepinguseaduseni jõudmiseks tuli aga aastaid vaeva näha, kuigi kõik osalised olid nõus, et vana seadus oli ilmselgelt aegunud. Töölepinguseaduse märksõna on turvaline paindlikkus. Paindlikkus tähendab, et õigusnormid peavad võimaldama pooltel kokku leppida töötingimustes, mis arvestaks poolte vajaduste ja huvidega. Turvalisus väljendub seaduses sätestatud miinimumtingimus-

Töösuhete järelevalves ilmneb aga kahjuks, et seadusega antud võimalusi ei osata kasutada.

Kutse kaklusele?

LUGEJATE KIRJAD

tes, millest kokkulepetega ei tohi kõrvale kalduda. See loob eeldused vabaks eneseteostuseks, ettevõtlusvabaduseks, suurendab tööelu kvaliteeti ja majanduse konkurentsivõimet. Möödas on ajad, kui inimene töötas 40 aastat ühes ametis, sai pensionile minnes kingituseks nimelise kella ning seejärel jäi koju lapselapsi kantseldama ja muruaeda klanima. Ka on muutunud tööturg ja selle vajadused. 2010. aastal anti Nobeli majanduspreemia nn lukuaugu teooria eest, mis ütleb seda, et teil võib olla võtmekimp, aga te ei saa ust lahti siis, kui teil pole seda õiget võtit. Nii saavad koos eksisteerida nii tööpuudus kui ka tööjõu puudus. Sest vabade töötajate eriala on see, mida enam ei vajata.

Tunnistan, et ma ei saanud aru, mida kõike tahtis linnavolinik Abdul Turay oma pika arvamuslooga «Miks me ei kolgi keskerakondlasi?» öelda. Täitis hapukurgihooajal Postimehe veerge? Kinnitas arvamust, et poliitik mõtleb oma tulevastele häältele ka südasuvel? Hüpliku arutluse ainsaks lõpuni arendatud teemaks jäi vastuse otsimine pealkirjas püstitatud küsimusele. Vähemasti puänteeris autor sellega oma veniva kirjatöö. Oli üsnagi hirmuäratav teada saada, et inimene meie keskel muretseb juba tükk aega – nagu ta seda ise nüüd tunnistab –, et «miks ei käi seal (linnavolikogus) kähmlusi ega loobita üksteist mobiiltelefonidega?». Jumalale tänu, et tema ongi ainus, kes seda (2008. aastast) ootab. Ja et ikka ja jälle peab ta tunnistama, et Tallinna volikogus endiselt «ei valitse mingit kibedust ega vimma» ning et just keskerakondlased – hoolimata sellest, et mõned neist omavahel aeg-ajalt vene keelt pruugivad – tervitavad opositsionääri soojalt ja pakuvad talle isegi tööd. No kuidas sellistele mobiiliga virutada?! Siiski-siiski, loo lõpp heidab õhku

hoiatuse «Järgmine kord me võidame!». Kas siis hakatakse teisitimõtlejaid ka kolkima? PS. Mis vene keelde puutub, siis võin kinnitada, et nii linnavolikogu kui ka komisjonid ja fraktsioonid kasutavad oma töös riigikeelt. Küll aga on vabas riigis igal inimesel õigus suhelda sõprade-tuttavatega just selles keeles, mida nad ühiselt eelistavad. Näiteks linnavolikogu sotside fraktsiooni liikmed suhtlevad omavahel sageli inglise keeles, sest Abdul Turay ilmselt ei saaks teisiti kaasa rääkida. ester šank Tallinna linnavolikogu avalike suhete nõunik

Põhjust muretsemiseks küllaga! Pean kohatuks arusaama, et igal inimesel on õigus oma arvamusele. Kas ka narkodiileril, kes luusib lasteasutuste lähedal, on õigus oma toodangut lastele pakkuda? Ilmselt mitte. Seega, tuleb arvestada iga konkreetse olukorraga. Suured diktaatorid, nii Hitler, Stalin

duslepingu sõlmimist ka nendel juhtudel, kui töö tegija ilmselgelt tööandja juhtimisele ja kontrollile allub, mis on tegelikult omane ainult töölepingulisele suhtele. Sellistel valikutel on oma mõju ka töökeskkonnale ja tööohutusele. Võlaõiguslike lepingutega töötamise korral võtab töötegija endale kogu vastutuse. Samuti on tema enda vastutada tööohutuse. Nagu igas suhtes, tekib ka töösuhetes probleeme. Tööinspektsiooni juristid nõustavad klientide vastuvõttudel, infotelefonis ja e-kirjadele vastates igas kvartalis üle 10 000 inimese. Juristide üks sõnumeid töötajatele on, et võimaluse korral tuleb töövõtu- või käsunduslepingule alati eelistada töölepingut, kuna see aitab tagada turvalise töösuhte. Uus töölepingu seadus mõjutas kõige suuremal ja emotsionaalsemal määral töölepingu lõpetamisega seotud küsimusi – ühest küljest muutus töösuhte lõpetamine tööandjale vähem kulukaks, teisalt tuli juurde lisakohustusi, mis suurendavad töötajate turvalisust. Töösuhete järelevalves ilmneb aga kahjuks, et neid seadusega antud võimalusi ei osata kasutada. Seda eelkõige olukordades, kus korraga tuleb koondada suur osa töötajatest ehk toimub töölepingute kollektiivne ülesütlemine.

eadus näeb sellisteks puhkudeks ette konkreetse protseduuri, mille raames töötajaid informeeritakse ja nad kaasatakse. Lisaks pakub töötukassa tugiteenuseid nii tööandjale kui ka töötajale, kuid teadlikkus nende võimaluste kohta on kahjuks väike. Ka töösuhte lõppemisega seotud vaidlused ei ole võrreldes eelmise seaduse ajaga oluliselt vähenenud. Töösuhetes õigust ja õiglust taga ajades on kolmel viimasel aastal jõutud oma lahkarvamusi töövaidluskomisjoni ette lahendama pea 3000 korral aastas. See on küll ligi poole vähem kui majanduse madalseisu ajal viis aastat tagasi, kuid siiski päris suur hulk. Tööandjad ja töötajad on omavahelise läbirääkimise kunsti küll omandamas, kuid kohtuväliste kokkulepete traditsioonini on veel pikk tee käia.

kui ka Mao Zedong, rakendasid kunsti oma propagandamasina teenistusse. Sealjuures oli Hitler tookord kahtlusteta väga populaarne oma rahva hulgas. Putini üks vahendeid oma ideede õigsuse kiitmiseks ongi välisartistide kaasamine, nagu Steven Seagal (bluusivirtuoos, samuti musta vöö omanik võitluskunstis akido) või Gerard Depardieu. Viimased propageerivad Venemaa tegevuse õigsust, olgu Gruusias või Ukrainas. Sellised mehed ei kohtuks tagasi ka tunnistamast Venemaa õigust Ida-Virumaale või suuremale osale meie kodumaast. Mind teeb eriti murelikuks see, et osa kaasmaalasi on samuti valmis selliseid kunstnikke-poliittegelasi kummardama. Kuidagi ei sooviks, et korduks 40ndad, kus mõned kunstiinimesed läksid koostööle anastajatega. Ma pole küll Tõnis Mäe fänn, kuid laulupeol kõlas tema esituses «Koit» ülimalt suurepäraselt. Kas tõesti oleksime need ülevad hetked nõus taas loovutama oma vabaduse eest? Augustibluusi korraldajatel tasuks rahva meelsusega arvestada ja mõelda veidi laiemalt! endel susi

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

ammsaare räägib jonnakast eestlasest, kes otsib tõde kuni kohtuni. Smuuli Sõgedate külas kiitleb Ruudi Aer, et siin seisab mees, kes seinakella pärast kolmkümmend aastat kohut käis. Läbirääkimised jätab Tammsaare pigem Kaval-Antsu pärusmaale. Üks tavaline eestlane justkui ei peakski sellise asjaga tegelema, küll see kohtukull asja korda ajab ja teise poole paika paneb. Õigusriigis on kohane, et igaüks võib oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. Kohtus käimine võib mõnele valmistada naudingut, aga üldjuhul on see siiski kurnav, nii ajaliselt, rahaliselt kui ka emotsionaalselt. Välise otsuselangetaja järele tekib vajadus siis, kui suhted on juba väga sassis ja läbi rääkida enam ei osata. Töösuhe on pere kõrval üks meie elu määravamaid suhteid. Nüüdseks juba viieaastane töölepinguseadus innustab läbi rääkima, rõhudes tööandja ja töötaja vastastikusele usaldusele, lojaalsusele ja ühisosa otsimisele.

toomas raudam

Häbi

erbert von Karajanil mõõdeti ükskord orkestri juhtimise ajal pulssi. Selgus, et pulsi kõikumine ei sõltunud mitte liigutustele kulunud energiast, vaid muusikast, selle rütmist ja meeleolust. Näiteks lennukit juhtides (muide, ta oli ka hea piloot) ja maandades kõikus pulss märksa vähem. Sama kehtib ka kuulaja kohta. Hea muusika, nagu ka hea kirjandus, on eelkõige rahustaja ja lepitaja. Ta eraldab, ehitab kuulaja ja elu vahele müüri, mille taga ka kõige seltsivam või sõjakam inimene on hetkeks ihuüksi. Üksi oma mõtetega. Kõik, mis seda segab, on äärmiselt häiriv. Tänapäeval on üsna raske, kui mitte võimatu, sellest hoiduda. Tõsidus kipub maa pealt kaduma. Ma poleks kunagi uskunud, et keegi, kes on seotud bluusiga, kuulutab oma poliitilist meelsust, vähe sellest, suisa allianssi ühe kõige rüvedama poliitikuga. Olen oma silmaga näinud, kuidas George Bush lavalt p***e saadetakse – «Bush, get out of town!». Ei mäleta, kes seda tegi, kuid pole tähtis. Patti Smith sülitas lavale tulles. Ja tal oli õigus – sülg on valge plekk universumi pilkases päästmatus pimeduses. Mis ka Haapsalu bluusifestivalil pärast Tõnis Mäe tehtud boikoteerimiskutset ei juhtuks, üks on selge – kontsert on rikutud. Sinna tulevad need, kes tahavad näha sensatsiooni, võib olla isegi verd. Kuid siis on too Seagali nime kandev tühisus saanud selle, mida ta oma filmides kuuldavasti propageerib. Ma ise polnud temast varem midagi kuulnud. Tolle tüübi esinemine bluusifestivalil on minu silmis võrdne sellega, kui Hitler dirigeeriks Wagnerit. Või veel tabavam, tapvam – Mozartit. Kõige hullem, kui midagi ei juhtuks. Kui ei lendaks ükski mädamuna. Küllap on turvameestel tööd rohkem. Seda, et nad oma tööd oskavad, olen kogenud, kui mind väravas läbi on otsitud. Ütlen seda ilma igasuguse irooniata. Nad oskavad pilgust välja lugeda, kas sa armastad bluusi või mitte. Nüüd siis on nii, et armastuse selgeim märk on mädamuna. Mul oli häbi, kui esimesel Rock Summeril Jethro Tulli esinemise ajal hakkasid purjus publiku seast tühjad pudelid lavale lendama. Nüüd Haapsalus mul häbi ei oleks. Häbi on siis, kui midagi ei ole.

luus on meie võib olla ainus võimalus, kuidas olla vastu. Vastu kõigele, millega tahetakse öelda midagi kindalt, tagasivõetamatut, graniiti raiutut. Ka seda ei tohi öelda, et Venemaa on selline. Just tuli telekast suurepärane film «Toru» ja režissöör ütles, et ta loodab, et Venemaa ei jää selliseks. Ka meil tuleb loota. Loota, et ka Eestimaa muutuks. Aastaid tagasi olin ma tunnistajaks, kuidas B. B. King, vastuseks vihjele, nagu oleks Eric Clapton kuskil öelnud, et King on temalt õppinud, ütles, et nii see ju ongi ja et ei tasu selle üle üldse imestada, kui isad on kehvemad kui pojad. Ja veel ütles ta, et kogu muusika on hea ja et ta kuulab hea meelega ka räppi. Võib olla ta poleks nii öelnud, kui poleks olnud küsija nõmedat kindlust selles, et ainult bluus on hea. Bluus on hea just sellega – armastusega. Ja sellega, et poliitikud peavad põlvitama, kui tahavad bluusilt autogrammi saada. Igal juhul tuleb olla alandlik. Nagu ka bluus ise on alandlik inimeste ees, kellel pole elus võib-olla kõige paremini läinud. Iga kummardus võimu poole on bluusis välistatud. Ma võin sellega veel kuidagi leppida, kui bluesman’il on kõik hambad suus või kui ta laulab ooperilaulja häälega või kui ta ei põegi vähki või kui tal pole (kunagi olnud) pohmelli, ent mitte ühelgi juhul sellega, kui ta mingi lurjusest limukaga koos lavale tükib. Ja kui peaks juhtuma, et teid Haapsalu lossi väravatest sisse lastakse ja mädamuna kotist ei leita, siis tahaks loota, et teil õnnestub oma hinges säilitada absoluutne ükskõiksus. Sest enamat – valget tatti – pole väärt too tüüp, kelle nime ei taha suhu võtta, sest siis tekiks seal kõrb.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

16 || VABA AEG || POSTIMEES, 17. JUULI 2014

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

TEATER

Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

RAHVUSOOPER ESTONIA

LAITSE GRANIITVILLAS

3., 5., 6., 7., 10., 12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19 Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee

TALLINNA RAEKOJAS 18.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Kataržyna Mackiewicž (Poola) ja Rauno Elp, klaveril Jaanika Rand- Sirp. 22.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Angela Papale (Itaalia), klaveril Fabio Marra (Itaalia). 25.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Joanna Freszel (Poola) ja Oliver Kuusik, klaveril Tarmo Eespere. 29.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

* SEMINAR "Mets ja Jahindus Põlvamaal" * Saesaare-Kiidjärve avastusretk LONNYGA * Metsateemaline orienteerumismäng Meenikunnos * PALKHOONE TAASTAMISE õpituba Kikkaharjal * Maanteemuuseumi eriprogrammid * Retk KUKLASTE KUNINGRIIKI, see imeline sipelgariik * NAHKHIIRTEÕHTU Piusa koobastes

Esinevad: Iveta Jiřiková (Tšehhi) ja Filip Bandžak (Tšehhi), klaveril Maria Bachmann (Eesti). Järgmise, 109. hooaja etendused Estonia laval alates 10. septembrist 2014

EESTI DRAAMATEATER

Teatri kassa on suvepuhkusel 20.06–27.07. Pileteid saab osta teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUURES SAALIS

7., 8., 9., 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

* RONGISÕBRA LOODUSÕHTU Ilumetsas raudteeäärne kodu, meteoriidikraatrid, päikeseloojang rabas * JÄÄLINNU retked Taevaskojas, pühendatud Aasta Linnule * Loodusgiidiga ekskursioonid TAEVASKOJAS * TAASKASUTUSE PÄEV Mooste Mõisas: Taaskasutuskoja kirbuturg, tõrvakeetmine, lõngavärvimine, Rahvamuusikakooli pillivalmistamise õpituba jm * SEENERETK ja seenekulinaaria õpituba Kopli Taluköögis * TERVISEPÄEV jagab eesti ja idamaade pärimusmeditsiini teadmisi Hundiallika Keskuses

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass,

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATER VANEMUINE

18., 26.07 kl 19 9.08 kl 19

WOYZECK

Georg Büchner . Lav. Hendrik Toompere. Osades: Priit Loog, Kaili Viidas, Carmen Mikiver, Jaan Rekkor, Indrek Taalmaa, Ago Anderson jt 19.07 kl 19

TESTOSTEROON

Hormonaalne komöödia A.Saramonowicz. Lav. E. Keerd. Osades: Raivo Rüütel (külalisena), Sepo Seeman, Ago Anderson, Lauri Kink jt

KÜÜNIS 23., 31.07 kl 16

PÕRRR…!!!

Mudilastele mutukate elust. Autor ja lavastaja Kaili Viidas 24.07 kl 19 Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

KASSITOOME ORG 27.07 kl 20

Vanemuise Sümfooniaorkestri suvekontsert

Solist HELI VESKUS /Sopran, Rahvusooper Estonia/ Dirigent PAUL MÄGI Õhtut juhib HANNES KALJUJÄRV SISSEPÄÄS TASUTA!

SADAMATEATRIS 25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu 31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

ENDLA TEATER Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

SUURES SAALIS 17., 25.07 kl 19 7.08 kl 19

TOPELTELU

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd. Osades: Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar

EESTI MEES JA TEMA POEG Monokomöödia P. Pedmanson. Lav. T. Palu Mängib Sepo Seeman

VALGES SAALIS 24.07 kl 19

DUSSAERT´I KAASUS

Loeng-etendus J. Mougenot, esitaja Kaili Viidas

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

TOOMA TALU

Lääne-Virumaa, Uusküla 27., 28., 29., 30.08 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

ESNA MÕIS 1.08 kl 19 Esietendus! 2., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 11., 13.08 kl 19

Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

RAHVUSRAAMATUKOGU TORNISAAL 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

R.A.A.A.M. Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas www.raaam.ee

TAPA RAUDTEEJAAMAS

17., 18., 19., 22., 23., 29., 30.07 kl 19.30 20.07 ja 3.08 kl 15

Titanicu orkester

Lavastaja: Madis Kalmet Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).

JÄNEDA PULLI TALUS 22., 23., 24., 25., 27., 28., 29., 30., 31.07 kl 19.30 1.08 kl 19.30; 3.08 kl 15

IMEDE AASTA

Autor: Tiit Aleksejev Lavastaja Madis Kalmet Näitlejad Mari-Liis Lill (Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Helgur Rosenthal ja Hans Kaldoja

EESTI MAANTEEMUUSEUMIS

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAAL 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

Lavastaja: Christian Römer

ALATSKIVI LOSS

TUISULIIVA PUHKEMAJA ÕUEL 24.07 kl 20

Lauri Saatpalu ”Isa tuli koju”

19.07 kl 14

CORELLI MUSIC

Lauri Saatpalu ja ansambel Saaremaa ooperipäevad 20.-27. juuli 2014

Lisainfo: www.corelli.ee

Muusika Eestimaale” «Isa tuli koju»

ARENSBURGI VABAÕHUKOHVIK 20.07 kl 17

Saaremaa ooperipäevade avamine Ain Angeri ja Matti Pelo meistrikursuste avamine

KURESSAARE LINNATEATER 20.07 kl 20

Kontsertetendus “DIIVA” Annaliisa Pillak (metsosopran) Siim Selis (klaver)

KURESSAARE LOSSI OOPERIMAJA 21.07kl 20

Tšaikovski. “JEVGENI ONEGIN”

Teater Vanemuine Lavastaja Dmitri Bertman

KURESSAARE LAURENTIUSE KIRIK 22.07 kl 16 ja 20

REEKVIEM

RAIKKÜLA MÕIS 18.07 kl 18

ÕISU MÕIS 19.07 kl 18

KUKRUSE POLAARMÕIS 20.07 kl 16

EESTI MÕISAD 2014

Heategev kontserdisari Toetame koos TÜ Kliinikumi Lastefondi! ESINEJAD: Lilian Langsepp (ajalooline harf), Corelli Consort, Jüri Kuuskemaa

NARGENFESTIVAL Omari küün, Naissaar

Piletid Piletilevist Lisainfo nargenfestival.ee Transport Naissaarele laevaga MONICA Lennusadamast!

W. A. Mozart. Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tallinna Kammerorkester Dirigent Risto Joost

17., 23., 24., 25., 27.07 kl 20

NIGULISTE

26.07 kl 19 Omari küüni 119. aastapäev

22.07 kl 19

Pühendus Mariale

Kompanii NII ja Renate Valme lavastus PUNG SINGER-VINGER

Varbuse 1.08 kl 20 Esietendus! 2., 7., 8., 9., 13., 14., 15., 16., 17.08 kl 20 R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseum esitlevad:

Kaia Urb (sopran) Alina Sakalouskaya (mandoliin) Kadri Ploompuu (orel) Cherubini, Donizetti, Schubert, Saint-Saëns jt

HITIVABRIK

www.hitivabrik.ee

Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast. Lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater)

XXVIII TALLINNA RAHVUSVAHELINE ORELIFESTIVAL

31. juuli – 10. august 2014 Kunstiline juht prof Andres Uibo

VAGA VEND VAHINDRA

MONOTEATER ESITLEB

Hääled

Jaan Kruusvall. Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port. Piletid (13/16) NB! 6. augusti etendusele on võimalik tulla ja Tallinna tagasi saada tellitud bussiga. Theatrumi sildiga buss väljub Mere puiesteelt kell 17.00. Teatripileti hinnale lisandub 12€.

Orelil Ene Salumäe Willaert, Cabezón, Cornet, Morley, Byrd, Bevin, Pellegrini, Lasso, Sweelinck, Agricola, Gizeghem, Palestrina

VILJANDI UUEL LAULULAVAL 17.07 kl 20

TARTU LAULULAVAL

KABLI PÄIKESELOOJANGU FESTIVAL Piletid Piletilevis ja enne sündmust kohapeal. Festivalibuss Pärnust Kablisse sõidab 13/7 Kõrsikute ja 2/8 Anne Veski kontsertidele rannatee.ee/kablifestival

18.07 kl 20

KABLI RANNA LAVAL

RAPLA LAULULAVAL

19.07 kl 22

19.07 kl 20

KABLI RANNAPIDU Karl-Erik Taukar

PÄRNU VALLIKÄÄRUS

RANNAKODU PUHKEKÜLAS

20.07 kl 20

Liblikad Siseorganites ehk Armastus, mis päästab maailma

Laval Jan Uuspõld ja Piret Kalda

KONTSERT EESTI KONTSERT

20.07 kl 20

RANNAKODU TEATER Andrus Kivirähki monokomöödia

«Sinised kilesussid jalas» Mängib Indrek Taalmaa.

HÄÄDEMEESTE MIIKAELI KIRIKUS 22.07 kl 20

www.concert.ee

ÕHTUMUUSIKA Heigo Rosin marimbal

PAIDE LAULULAVA 23.07 kl 20

RAKVERE LAULULAVA 24.07 kl 20

Marko Matvere ja VLÜ juubelituur, külalised Jalmar Vabarna ja ansambel Zetod

LOHUSALU SADAM 5.08 kl 21

Vaiko Eplik & Eliit 13.08 kl 21

Hendrik Sal-Saller & Smilers 21.08 kl 21

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid

TARTU HANSA HOOV 15.08 kl 21

Vaiko Eplik & Eliit 22.08 kl 20.30

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid 28.08 kl 21

Hendrik Sal-Saller & Smilers

ARUKÜLA LAULULAVA PARK 06.08 kl 19

TARTU JAANI KIRIK

KOSMONAUTIKA PUHKEKESKUSES

RÕUGE ÖÖBIKUORG

19.07 kl 20

23.07 kl 20

Jaan Tätte sünnipäevapiknik «Peatus»

“Tuulemuusika”

Stuudio Cantores Vagantes:

KOSMOSE KOLMAPÄEV Svjata Vatra

07.08 kl 19

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329

POSTIMEES, 17. JUULI 2014 || KULTUUR || 17

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

arvustus kaarel arb toimetaja

«Armastajate igavene elu» («Only Lovers Left Alive») Rezissöör Jim Jarmusch Suurbritannia-Saksamaa 2013 Linastub kinos «Sõprus»

Verejanu surevas linnas

Muuseumi kasutusest: Elmgreen & Dragset, «MUUSEUM / Jõuetud struktuurid», 2001

foto: madis kats

MOODNE NÄITUS. Tartu Kunstimuuseumis kestab arheoloogiafestival

Ruum, loodus, küsimärk arvustus krista piirimäe kunstiajaloolane

«Arheoloogiafestival – kihistusi pildist ja ruumist» Kunstnikud Michal Elmgreen & Ingar Dragset, David Fernando Giraut, Cyprien Gaillard, Ragnar Helgi Ólafsson, Simon van Tilt, Salla Tykka, Dénes Farkas, Paul Kuimet, Triin Tamm, Anu Vahtra ja Mare Vint. Kuraator Maria Arusoo. Tartu Kunstimuuseumis avatud 24. augustini.

ohe Raekoja platsilt sisenedes seisab külastaja silmitsi kahe kunstinä itustega seotud probleemiga. Esimene avaldub seinatekstis, kuhu on seekord kontsentreerunud kõik viimase aja kunstikirjutiste hädad: võõrsõnad, keerulised laused, ebaloogilisus. Selle üks põhjuseid näib olevat arusaam, et hea kunst peab olema filosoofilise või siis terava ühis-

konnakriitilise sõnumi kandja, kuid tihti see nii ei ole ning kunstnik, kuraator ja kriitik on sunnitud targutama. Erandiks on Kumu harivad tekstid ja nad toovad kunsti vaatajale lähemale. Arusaamatused algavad juba pealkirjast, sest näitusel ei ole midagi pistmist ei arheoloogia ega festivaliga, ei lahata pilti. Kuraator nimetab kunstnike mõtlemist arheoloogiliseks, mis Marju Lepajõe teada on uus moesõna. Segast infoteksti ja mitut teose kirjeldust ei seletanud lahti ka muuseumi noored giidid («katoptrofiilia»,«transmutatsioon», «efermeerne» jm). Teine nähtus on, vastupidiselt, ligitõmbav. See on ruumi kaasamine kunstiteosesse, akende katmine stendidega, seinte värvimine, praegusel näitusel ka lõhkumine, või siis luksuslik seinte tühjaks jätmine. Töö on olnud meeletu ja tulemus suurejooneline, lausa pidulik. Lummus algab juba esimeses saalis lõunamaiste, laeni ulatuvate potitaimedega. Näituse kontseptsiooni

ülesleidmise veeretab kuraator vaataja õlgadele. Mina hoomasin kolme peateemat – loodus ning, sel aastal juba teist korda, muuseum ja viltune maja. Simon van Til mõtiskleb selle üle, kuidas antiiksed kunstiteosed tunnevad ennast neile võõras ümbruses, Cyprien Gaillard on pildistanud hävinevaid kunstiväärtusi viisil, kus ka foto neist pikapeale hävineb, Dénes Farkas on pannud seintele tühjad raamid. Seda võtet pole veel Tartus kasutatud. Teisel korrusel on kõige põnevam Òlafssoni «Tagavaatepeegel»: suurest videost näeme iseennast vaheldumisi varasemate näitusekülastajatega, kes on salvestatud arvutimälusse. Järgmises saalis mängib kuulus duo Elmgreen ja Dragset tähtedega sõnast MUSEUM, kust seinale on riputatud USE ja teised tähed on põrandal. Taies on näituse vaimukaim (kui on originaalne?), kaaskiri kõige loetavam. Tegelikult tark ja selge visuaalne mõte ei vajagi teksti, nii nagu Ene-Liis Semperi või Jaan Toomiku videod.

Kõige enam paelub kolmanda korruse looduse käsitlus oma iluga. Esimese saali kolm seina täidavad Mare Vindi pargivaated ja kogu neljanda Gaillardi võimas pargivideo. Hubasust rikub vaid aegajalt puust välja paiskuv suitsupilv, mis õnneks hajub. Järgmises saalis näeme Denes Farkase suurepärast fotot kaevatud mullast.

Tegelikult tark ja selge visuaalne mõte ei vajagi teksti, nii nagu Ene-Liis Semperi või Jaan Toomiku videod. Ekspositsiooni lõpetab Paul Kuimeti fotoinstallatsioon valguskastides. Vaataja jõuab väga lähedale loori kandvale naisekujule – seda on pildistatud kaks korda, aga nägu ikka ei näe. Kes ja kus? Domineerima jääb maastik. Kolmanda korruse illusoorne (kui kasutada teist moesõna) loodus ühineb ehtsa loodusega esimesel korrusel ning nii võtavad nad oma hõlma alla kõik otsijad ja eksijad.

Vaiko Epliku olulised vastuolud arvustus margus haav kriitik

Vaiko Eplik

«Nelgid» Mortimer Snerd

Vaiko Epliku kaheksas kodustuudioalbum «Nelgid» on sajaprotsendiline Eplik oma tavatu andega ühendada vastuolud – tuttav ja etteaimamatu, turvaline ja täis üllatusi. Emale sünnipäevaks pühendatud, kollase idüllilise plaadikaanega plastkarbis «Nelgid» on kammerlik ja õrn, kuid samas mõnusalt ja sõbralikult irooniline. Vokaal ja sõnad on tundlikud, kuid mit-

te enam haavatud. Poeetiline ja meloodiline, selge ja siiras, kuid ilmselgete ja huvitavate allhoovustega. Plaat, mida ei saa taustaks kuulata ja seda mitte ainult tähelepanuväärselt heade sõnade, vaid ka nutikate instrumentaallahenduste ning nauditavate ja teraste arranžeeringute pärast. Epliku eelmine, järjekorras seitsmes album, alles kevade hakul ilmunud «Nõgesed», oli suurepärane ja kõrvetavalt hea ning sealt võis selgelt hoomata alles värskeid isikliku kõrvetuse jälgi. Seitset peetakse üldiselt õnnenumbriks, Eplik interpreteeris seda plaadikaanel vikati kui stiliseeritud seitsmega. Kummulikeeratud kaheksa abil on armastatud tähistada lõpmatust. Lõpmatuses on teatavasti kõik võimalik ja «Nelgid» rändab

tõepoolest igavikulistel radadel ning saab üldjuhul toime kaelamurdvate ülesannetega, nagu näiteks muutes estraadi intellektuaalseks, kohati kuluma kippunud trubaduuri-kitarrifolgi värskeks laineks ning andes bossanova standarditele uue hingamise. Kaks Unot, Loop ja Naissoo, Antonio Carlos Jobim ja Tim Buckley tulevad esimeses järjekorras meelde, kui just tingimata peab mõtte paralleelide järele sirutama. Ja muidugi romantiline kannatajanatuur Raimond Valgre, keda Eplik on kasutanud otsese inspireerijana albumi nimiloos, kuhu

«Nelgid» rändab tõepoolest igavikulistel radadel ning saab üldjuhul toime kaelamurdvate ülesannetega

on lisatud täiesti ebavalgrelik irooniavõti. Vaiko Eplik on rõhuva enamiku albumist taas ise teinud. Plaadiümbrisel võtab ta omaks kirjutamise, mängimise, laulmise, joonistamise, salvestamise ja miksimise. Tõsi, on ka külalisi, kes sobituvad nii filigraanselt üldisesse pilti, et ei olegi üldse mingid külalised – nagu näiteks Tallinna Kammerorkestri viiulid, vioola, tšello ja kontrabass. Keelpilliseaded on Jakob Juhkamilt. Päris kindlasti on kümne palaga ja ainult natuke üle poole tunni kestev «Nelgid» tänavuste kodumaiste plaaditippude seas koos Jarek Kasari mõni päev varem ilmunud perfektse ja nukralt rõõmsa albumiga «Liiga palju viiuleid» ja muidugi ka Epliku enda šedöövriga «Nõgesed».

Vampiiride käsi ei käi tänapäeva popkultuuris just üleliia hästi. Kui näiteks zombid on «Elavate surnute» ja BBC suurepärase «In The Fleshi» (haarates vaid kaks kõige aktuaalsemat näidet) abiga elujõulised ja korraliku streetcred’iga, siis vampiirid on teadagi millise raamatu- ja filmifrantsiisiga muundatud hädiseks naljanumbriks. «Armastajate igavese elu» esivampiir Adam (Tom Hiddleston) ei teaks, kui keegi küsiks, kübetki ei «Videvikust» ega «Elavatest surnutest», ta elab oma isiklikus suletud maailmas, kuhu kumab sisse vaid hoolikalt valitud parim osa popkultuurist. Zombid on siin esindatud vaid sõimusõnana, mida öeldakse manduva inimkonna pihta. Jarmuschile omaselt on film kärisemiseni pungil vihjetest kõigele, mis talle huvitav, matemaatikast kirjanduseni, filmiajaloost mükoloogiani, lisaks on kõige selle ümber ja vahel ikka ja alati muusika. Muusika on õigupoolest üks «Armastajate igavese elu» peategelasi. Või ehk ainus tõeline peategelane. Esmajoones mürisev drone-muusika, mida filmis loob Adam, analoogtehnika ja sajandivanuste instrumentidega, tegelikkuses aga Jarmuschi enda bänd SQÜRL. Aga armastus? Jah, siin on tegu siiski armastuslooga, mitte ainult Jarmuschi armastusega muusika ja popkultuuri vastu, vaid ka sajanditepikkuse romansiga Adami ja Eve’i (Tilda Swinton) vahel. Adam ja Eve, Aadam ja Eeva, see ehk võiks olla filmi kõige ilmsem ja igavam vihje, kuid Jarmusch on märkinud, et ei valinud kahe armastaja nimesid mitte Piiblist, vaid Mark Twaini satiirilisest «Aadama ja Eeva päevikutest». Et Jarmusch alles liiga hilja taipas, et vaataja esimene seos tekib tahes-tahtmata ikka piiblitemaatikaga, näitab taas, missuguse sümpaatse popkultuurinohikuga meil tegu on. Hiddleston ja Swinton. Kui kaks armastajat pärast pikka ja lõplikult seletamata lahusolekut taas kokku saavad, moodustavad nad fantastilise, aga mis olulisemgi, usutava paari, luues üha uusi väikeseid episoode täis sõbralikku nääklemist ja piiritut hoolimist ning öist uitamist mööda surevat Detroiti. Vampiiriarmastust raamivad sama tugevad kõrvaltegelased. Jätkuvalt supervormis John Hurt vana ja kustuva vampiiri Kit Marlowe’na ei jäta kahtlustki, et ta tõesti on kirjutanud lõviosa Shakespeare’i parimatest töödest, ning kindlasti pole see veel kõik. Mia Wasikowska Eve’i «õe» Avana ilmub ja kaob, jätab aga jälje mitte vaid oma tegelaskujuna kaost luues, vaid ka uskumatu intensiivsusega särades ja peategelaspaari hetkeks sama hästi toimivaks trioks muutes. «Well, that was visual,» märgib Eve, olles just jälginud laiba lahustumist happejões, sarnasena mõjuvat elamust nii silmale kui kõrvale pakub ka «Armastajate igavene elu». Lõpuks ei olegi «Armastajate igavene elu» niivõrd film vampiiridest ega nendevahelisest armastusest, ega ka paralleelidest uimastite ja vampiirluse vahel, kuigi seda graafiliselt vägagi rõhutatakse. Kõik see lahustub nohiklikus kires popkultuuri ja teaduse vastu, pühendunud vihjete küllastunud mikromaailmas, mis haarab vaatajal kõrist, silmist ja kõrvust ning lahti enam ei lase.

Tom Hiddleston ja Tilda Swinton

foto: outnow.ch

18 || SPORT || POSTIMEES, 17. JUULI 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

Levadia põrus Tšehhis, Kalju kohtub poolakatega JALGPALL. Eesti jalgpalliklubidest käis sel

nädalal esimesena väljakul FC Levadia, kes kohtus Meistrite liiga teise eelringi avamängus võõrsil Praha Spartaga. Kui avaringi korduskohtumises alistas Levadia koduväljakul 7:0 San Marino meistri La Fiorita, siis sel korral jäädi võõrsil Spartale omakorda alla 0:7. Võitjate poolel säras ründaja David Lafata, kelle arvele jäi koguni viis väravat. «Mängu saatuse otsustas meeskondade tasemevahe. Sparta mängis Euroopa ja meie Eesti tasemel. Meie ja nende mängijate individuaalses tasemes on suur vahe,» sõnas Levadia peatreener Marko Kristal klubi kodulehele. «Sellist tulemust ma küll ei oodanud. Kõik meie eksimused karistati karmilt ära.» Selle paari korduskohtumine on kavas järgmise nädala teisipäeval Kadriorus. «Läheme tegema paremat mängu ja tulemust, kuid edasipääseja on selge,» rääkis Kristal. Euroopa liiga teises eelringis tulevad täna Eesti klubidest väljakule Nõmme Kalju ja Sillamäe Kalev. Kalju võõrustab Kadriorus (19.00) poolakate Poznani Lechi, kellega on kaasa oodata ka mitte just kõige parema mainega mõnesajapealist fänniarmeed. Sillamäe Kalev võõrustab (21.30) Lilleküla staadionil aga venelaste Krasnodari. PM

SPORT. POSTIMEES.EE JALGRATAS

Touril võidutses Gallopin Eile sõidetud Tour de France’i velotuuri 11. etapi võitis prantslane Tony Gallopin (LottoBelisol). Teise koha sai sakslane John Degenkolb (Giant-Shimano) ning kolmas oli Itaalia rattur Matteo Trentin (Omega Pharma-Quick Step). Tanel Kangert (Astana) lõpetas etapi peagrupis ja sai kirja võitjaga sama aja. Rein Taaramäe (Cofidis) saagiks jäi 76. koht, kaotust võitjale kogunes täpselt kaheksa minutit. Üldarvestuses jätkab liidrina Kangerti tiimikaaslane Vincenzo Nibali, kes eile lõpetas 20. kohaga. Kangert jätkab 26ndana (+15.27), Taaramäe on 118. kohal.

LASKESUUSATAMINE

Sakslanna sai dopingu eest võistluskeelu Venemaal Sotšis toimunud olümpiamängudel keelatud aine tarvitamisega vahele jäänud nimekas Saksa laskesuusataja Evi Sachenbacher-Stehle (pildil) sai kaheaastase võistluskeelu. Saksamaa laskesuusakoondise peatreener Gerald Hönig kommenteeris uudist kuuldes Saksamaa väljaandele Welt, et ilmselt 33-aastane Sachenbacher enam koondise juurde ei naase.

TENNIS

Zopp jõudis veerandfinaali Tallinnas toimuval ITF tenniseturniiril Nordecon Open jõudis veerandfinaali esimesena asetatud Jürgen Zopp (ATP 263.), alistades teises ringis leedulase Lukas Mugeviciuse (ATP 907.) kahes setis 6:1 ja 7:5. Zopp kohtub veerandfinaalis Micke Kontineniga (ATP 441.).

Juventus vahetas peatreenerit Üleeile õhtul teatas Juventuse jalgpalliklubi peatreener Antonio Conte, et lahkub ametist, kuid 18 tundi hiljem oli meeskonnal olemas uus juhendaja – Massimiliano Allegri. Väidetavalt on Allegri sõlminud Juvega kaheaastase lepingu, mille järgi teenib ta kaks miljonit eurot hooaja kohta. Itaallane juhendas eelnevalt Milani meeskonda.

Navas läheb Reali Jalgpalli MMil staariks kerkinud Costa Rica väravavaht Keylor Navas on Hispaania meedia väitel juba üsna kindlalt liitumas Madridi Realiga. Hispaania väljaande Marca väitel maksab Real Navase senisele koduklubile Levantele kaheksa miljonit ja Navasele endale kaks miljonit eurot. Väidetavalt tehakse tehing ametlikuks siis, kui Real on maha müünud Diego Lopezi.

Ott Tänaku ja Raigo Mõlderi võistlusauto on seekord tänu suurtoetajale harjumatu disainiga.

foto: timo anis

AUTORALLI. Seitse Eesti rallimeest said õiguse osaleda ERC-sarja prioriteeti omavatele sõitjatele mõeldud kvalifikatsioonikatsel.

Edu kvalifikatsioonikatsel annab rallis selge eelise peep pahv peep.pahv@postimees.ee

uigi Rally Estonia esimene kiiruskatse sõidetakse alles homme, alustavad Euroopa meistrivõistluste arvestuses sõitvad rallimehed võistlust juba täna. Tartu ja Otepää ümbruse teedel peetava kihutamise 16 eeldatavalt parimat sõitjat heitlevad kvalifikatsioonikatsel positsiooni eest homses stardijärjekorras. Seega saab kell 14 Otepää vahetus läheduses asuval lõigul näha juba tõsist kihutamist. Eesti rallisõprade jaoks vähetuntud kvalifikatsioonikatset kasutatakse ka mõnel MMi rallil, kuid ERC-sarja kuuluvatel võistlustel on see võistlussarja korraldaja poolt nõutud. Eksivad aga need, kes arvavad, et tegemist on puhtalt sümboolse ettevõtmisega ning tegelikult pole tähtis, kas järgmisel hommikul minna rajale esimese või kümnenda autoga – Rally Estonia peakorraldaja ja endise tipprallimehe Urmo Aava sõnul avaldab stardijärjekord tulemusele väga suurt mõju. «Neile sõitjatele, kes püüavad kohta esikümnes või isegi esiviisikus, on stardikoht väga oluline, eriti puudutab see kruusarallisid,» rääkis Aava. «Meie ralli ajaks lubatakse kuiva ilma ja sellisel juhul on esimesed viis masinat teistele justkui tee puhastajad ning parimad teeolud peaksid valitsema järgmise kümne auto piloodile. Kõige ideaalsemad tingimused peaksid olema aga kümnendana sõites.» Aava selgitas, et kruusatee-

Rally Estonia Täna kell 14 algaval kvalifikatsioonikatsel osalevad 16 rallimeest Ott Tänak Esapekka Lappi Karl Kruuda Sepp Wiegand Martin Kangur Siim Plangi Sebastien Chardonnet Jean-Michel Raoux Timmu Kõrge Robert Consani Jaromir Tarabus Kristjan Sohlberg Raul Jeets Marco Tempestini Aleksei Lukjanuk Kaspar Koitla

Eesti Soome Eesti Saksamaa Eesti Eesti Prantsusmaa Prantsusmaa Eesti Itaalia Tšehhi Soome Eesti Rumeenia Venemaa Eesti

del pühivad esimesed masinad teelt libedust tekitava lahtise kruusa, kuid umbes 15 auto läbimise järel muutub tee juba pisut pehmemaks ja eelis hakkab kaduma. Tagapool startivad masinad peavad aga tihti leppima roobastes sõitmisega. «Kõige ees teed puhastavad autod võivad kaotada 0,3 kuni 0,6 sekundit kilomeetri kohta. Arvestades seda, et esimesel päeval sõidetakse nelja kiiruskatset kahel korral, tuleb neil autodel teed puhastada umbes 60 kiiruskatsekilomeetrit. See aga tähendab umbes 36-sekundilist kaotust ning esikohalootuste luhtumist,» selgitas Aava ja lisas, et kiiretel teedel toimuval kihutamisel, kus vahed jäävad väikeseks, tähendab see juba väga suurt allajäämist. Vihmase ilmaga on olukord pisut teine – siis saavad eelise päris ees startijad. Seega pea-

Ford Fiesta R5 Škoda Fabia S2000 Peugeot 208 T16 Škoda Fabia S2000 Ford Fiesta S2000 Pegeot 208 T16 Citroën DS3 R5 Peugeot 208 T16 Ford Fiesta R5 Peugeot 207 S2000 Škoda Fabia S2000 Ford Fiesta R5 Ford Fiesta R5 Ford Fiesta R5 Mitusbishi EvoX Mitsubishi EvoX R4

vad kvalifikatsioonis osalevad piloodid olema stardipositsiooni valikul hästi teadlikud järgmise päeva ilmaprognoosist ja tundma ka kohalikke teeolusid. Kvalifikatsioon kulgeb iseenesest väga lihtsa valemi järgi. Täna kell 13 algab 16 parima sõitja vabatreening, kus igal rallimehel on õigus läbida rada kaks korda. Kell 14 al-

Meie ralli ajaks lubatakse kuiva ilma ja sellisel juhul on esimesed viis masinat teistele justkui tee puhastajad ning parimad teeolud peaksid valitsema järgmise kümne auto piloodile. Kõige ideaalsemad tingimused peaksid olema aga kümnendana sõites. Urmo Aava, Rally Estonia peakorraldaja

gab samas kvalifikatsioonisõit, kus on kasutada vaid üks võimalus. Stardijärjekord on vaba, kuid rajale tuleb minna ühe tunni jooksul. Pärast seda on sama rajalõik avatud «lihtsurelikele» võistlejatele testikatsena. Stardijärjekorra valik on huviliste jaoks avalik ja see toimub täna kell 18 Tartu südalinnas asuvas rallipargis. Pärast seda antakse võistlusele ka pidulik start. Kuidas aga 16 väljavalitu hulka pääseda? Esialgse stardinimekirja koostavad võistluse korraldajad, kes saadavad selle rahvusvahelise alaliidu FIA ja sarja promootori esindajatele kinnitamiseks. Viimased teevad vajadusel omapoolsed muudatused – näiteks seekord jäeti sellest seltskonnast välja Eesti üks kiiremaid rallimehi Egon Kaur. Aava selgitas, et ERC-prioriteedi andmisel on eesõigus neil, kes osalevad terves sarjas, ülejäänud kohad antakse teistele eeldatavalt kiiretele sõitjatele. Kaurile võis saada saatuslikuks see, et ta tuleb rajale tavalise N-rühma masinaga. «Prioriteetsete sõitjate hulgast väljajäämine tähendab seda, et ka esimese päeva tulemuste põhjal tehtav stardijärjestuse muutmine ei luba teda startima nendest sõitjatest ettepoole,» netis Aava. Ralli teisel päeval lähevad prioriteetsed sõitjad rajale vastupidi pööratud paremusjärjestuses. Eestlased on prioriteetsete sõitjate hulgas siiski soliidselt esindatud – selles nimekirjas on koguni seitse kodumaal võitlevat rallimeest. Esinumbri staatus on Ott Tänakul, keda eelistati ERC-sarja liidrile Esapekk Lappile.

POSTIMEES, 17. JUULI 2014 || SPORT || 19

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALL. Eesti jalgpallikoondislane Konstantin Vassiljev lootis karjääri jätkata Permi Amkaris, kuid ootamatult tuleb tal hakata tegelema hoopis klubiotsingutega.

Vassiljevi tulevik löödi sassi madis kalvet reporter

iimased kolm aastat Venemaa kõrgliigas Permi Akmari ridades pallinud Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Konstantin Vassiljev lootis sama meeskonna ridades jätkata ka edaspidi. Vassiljevi sõnul oli Austrias toimunud klubi treeninglaagri eel tema jaoks ka lepingupikendus laual, kuid järsku muutis klubi meelt ja nüüd tuleb hakata otsima uut tööandjat. «Praegu on seis selline, et Amkaris ma ei jätka. Natuke üllatavalt see teade minu jaoks tuli, kuna enne laagrit olime koostöö pikendamise osas kokku leppinud,» avaldas eile Eestisse jõudnud Vassiljev. «Lõpuks juhtus nii, et olin testimisel klubis, kus olin mänginud viimased kolm aastat.» Vabaagendi staatuses poolkaitsja osales viimati lisaks treeninglaagrile Amkari ridades ka paaris kontrollkohtumises, kuid tiimi serblasest peatreener Slavoljub Muslin tunnistas klubi kodulehele antud intervjuus, et Eesti koondislasele uut lepingut ei pakuta. «Meil on keskpoolkaitses palju mängijaid. Teiseks vajame Venemaa kodakondsusega jalgpallureid ja klubis seisab ees ka põlvkondade vahetus. Vajame värsket verd ja loodetavasti õnnestub meil meeskonda tuua kohalikke mehi,» põhjendas Muslin Vassiljevist loobumist ja viitas ühtlasi Venemaal kehtivale välismängijate piirangule.

Otsus oli tehtud Kuna Amkarist tulnud uudis oli üllatus ka Eesti koondise poolkaitsjale, ei ole tal praeguseks välja vaadatud ka ühtegi varuvarianti. «Leping oli juba laual ning ma ei oskagi öelda, mis muutus. Võib-olla tegi treener lihtsalt mõne uue mehe jaoks koha vabaks. Eks tulevik näitab,» sõnas Vassiljev. «Nüüd

hakkavad minu jaoks klubiotsingud otsast peale, kuna mina olin asjad enda jaoks ära otsustanud. Loodan, et leian kiiresti endale hea klubi. Teen kodus trenni ja olen valmis igal hetkel kuhugi sõitma.» Lahtine on ka eelmisel suvel Varssavi Legiaga kolme aasta pikkuse lepingu sõlminud Henrik Ojamaa edasine saatus. Ojamaad on seni meedia vahendusel seostatud nii Iisraeli, Taani kui Šotimaa klubidega. Lisaks ei nimetatud teda viimati Meistrite liiga eelringiks üles antud koosseisu ja teda pole ka Poola kõrgliiga jaoks üles antud meeskonna rivistuses. Praeguse seisuga viibib Ojamaa siiski endiselt Poolas klubi juures ning ravib jalavigastust, mis on teda juba mõnda aega seganud. Sealset meediat uskudes võib siiski eeldada, et suvel ründaja ikkagi vahetab meeskonda.

Blackpooli segane seis Eesti koondise põhimeeste sekka kuuluv Sergei Zenjov leidis juuli alguses endale küll uue koduklubi, kui sõlmis ühe aasta pikkuse lepingu Inglismaa esiliigas palliva Blackpooliga, kuid segases seisus on temagi. Inglismaa esiliigas ootab Blackpooli esimene kohtumine ees juba 9. augustil, kui võõrsil minnakse vastamisi Nottingham Forestiga. Samas on meeskonna hingekirjas vaid kaheksa mängijat ja esialgu ei ole lisa kusagilt paistmas. Tänavu suvel lisaks Zenjovile veel vaid Tony McMahoni palganud Blackpool pidi mängijate vähesuse tõttu viimati loobuma ka Hispaaniasse plaanitud treeninglaagrist. Ajelehe Blackpool Gazette teatel on sel ka selge põhjus, nimelt ei ole saanud tiimi peatreener Jose Riga ja klubi esimees Karl Oyston kokkuleppele võimalike täienduste osas. Väidetavalt on Riga esitanud klubile nimekirja soovitud mängijatest, Oyston soovib aga vältida varasemalt Inglismaal mitte mänginud meeste ülemaksmist. Praeguseks olevat kahtluse alla sattunud juba ka Riga ametipost, kuid esialgu loodetakse jõuda veel kompromissile.

Kolm hooaega Amkari särki kandnud Vassiljev (paremal) peab leidma uue koduklubi.

foto: itar-tass/scanpix

Joel Lindpere jätkab karjääri Tšehhi kõrgliigas Jaanuaris Tšehhi kõrgliigas palliva Ostrava Baniku jalgpalliklubiga poole aasta pikkuse lepingu sõlminud Joel Lindpere jätkab samas meeskonnas ka algaval hooajal. Lindpere pidi eelmise hooaja lõpus kohtumisi mäletatavasti traumade tõttu kõrvalt vaatama, kuid meeskond tõusis korralike esitustega lõpuks 10. kohale.

«Kuna meeskond jäi kõrgliigasse püsima, siis pikenes ka minu leping automaatselt,» avaldas Lindpere. «Olen praeguseks osalenud viies treeningmängus.» Eelmine hooaeg lõppes Lindperele mäletatavasti õnnetult, kui vastasmängijaga kokkupõrke tõttu vigastas tõsiselt nägu. Lisaks vaevas teda jalavigastus

ning kõige tipuks põdes ka puukborrelioosi. «Näonärv taastub, järgmine nädal lähen borrelioosi pärast viimast korda arsti juurde ning ka jala olukord on tunduvalt parem. Kui on olnud rasked trennid või vihmane ilm, siis annab puus tunda, kuid kui suudan viimase treeningmängu korralikult ära mängida, siis võin

öelda, et olen hooajaks sada protsenti valmis,» sõnas Lindpere. Tšehhi kõrgliigas ootab Banikut esimene kohtumine 25. juulil ja eesmärgid hooajaks on kõrged. «Sooviks on tagada koht Euroopa liigas,» märkis Lindpere ja lisas: «Kui pääseme eurosarja, siis võib leping aasta võrra veel pikeneda.» Madis Kalvet

Venno jätkab Austrias ja Meistrite liigas VÕRKPALL. Eesti koondi-

se diagonaalründaja Oliver Venno (pildil) mängib järgmisel hooajal Austria tippklubi Innsbrucki Hypo Tirolis ja osaleb lisaks kohalikule tšempionaadile ka Meistrite liigas. Samasse meeskonda kuulub teinegi eestlane, Martti Juhkami. Venemaa klubi Pemi Prikamje oli Vennoga rahul, et lepingut siiski ei pikendanud, kuid uue tööandja leidmisega probleeme polnud: «Variante oli mitu, parimad Venemaalt ja Türgist, kuid otsustasin Hypo Tiroli kasuks,» rääkis Venno Postimehele. «See on hea ja kindel klubi, pakkus kohe mõistlikku palka, nii et kaubelda polnud vaja. Kõik on tipp-topp ja mina rahul. Augustis lähen Austriasse kohale ja teen meeskonnaga lähemat tutvust. Suvel ma väga puhanud polegi, mängin rannavõrkpalli ja rügan jõusaalis.» Suurim panus Venno ja Hypo Tiroli ühinemisel oli Eesti koondise peatreeneril Gheorghe Cretul. «Ta soovitas mul sinna meeskonda minna. Nõustusin, sest mängida taas Meistrite liigas on kindlasti ahvatlev. Ka see, et Juhkami meeskonda kuulub, on positiivne – teinekord tekib tahtmine eesti keeles suhelda.» Lisaks Vennole ja Juhkamile löövad tuleval hooajal Meistrite liigas kaasa Ardo Kreek (Pariisi Volley) ja Anu Ennok (LP Salo). Hypo Tiroli alagruppi kuuluvad Poola klubi Belchatowi PGE SKRA, Antwerpeni Precura Belgiast ja Ceske Budejovice Tšehhist. «Venno oli viimane pusletükk, millega sai meeskond lõplikult paika,» vahendas Hypo Tiroli peatreeneri Stefan Chrtiansky sõnu portaal volley.ee. «Ta on veel suhteliselt noor, kuid suurte rahvusvaheliste kogemustega. Ma usun, et ta on diagonaali kohale õige mees, kellest meil olulistes Meistrite liiga mängudes abi on.» Jaan Martinson

Anett Kontaveit: suudan tugevatele vastu hakata küll TENNIS. Päevad pole vennad

ega õed. Kui Bastadi tenniseturniiri avaringis alistas Anett Kontaveit esimesena asetatud Alize Cornet’, siis eile tuli vastu võtta valus kaotus 4:6, 3:6 slovakitar Jana Cepelovalt. Valus seetõttu, et mõlema seti alguses läks Kontaveit juhtima ja kohati näitas väga ilusat tennist, kuid vastane ei murdunud. Esmalt esimesest mängust. Kontaveit tunnistas, et tema kui maailma edetabeli 161. mängija ei osanud kohtumisest Cornet’ga midagi oodata. Prantslanna on ikka planeedi 21. reket ehk hoopis teine tase. «Keskendusin korralikult ja mängisin oma mängu, olin agressiivne.»

Kontaveit nõustus hinnanguga, et ta domineeris Cornet’ vastu: «Olin ründavam pool. Esimese seti lasin ise kiiresse lõppmängu, kuid teises olin kogu aeg ka seisuga ees.» Cepelovaga nii lihtsalt ei läinud. Kumbki kaotas liiga palju pallingugeime põhjusel, et Kontaveit tõrjus paremini kui servis. Teises setis läks ta küll 3:0 juhtima, kuid ei võitnud sealtmaalt geimigi. Liiga suurt pettumust Kontaveit üles ei näidanud: «Kaotada maailma 64. tennisistile väga tiheda mänguga ei tee mind kurvaks. Eks võit Cornet’ vastu, kus tegutsesin tõesti hästi, segas pisut, emotsioonid kee-

sid eelmisel õhtul üle. Cepelova tegutses seti lõppudes minust kindlamalt, ise tegin samal ajal vigu. Ma ei süüdista kindlasti väsimust, kuigi olin sel turniiril mänginud Cepelovast kaks pikka matši rohkem – kvalifikatsioonis võitsin mõlemad kohtumised otsustavas setis.» Lihtvead saidki Cepelova vastu otsustavaks, ent kui Kontaveit mängu kohati jooksma sai, oli slovakitar tõsises hädas. Näiteks teises setis, seisul 2:0, ründas Kontaveit vastase igat servi, tulemus: neli tõrjepunkti nii, et Cepelova ei saanud palli puutudagi. Võimas! Ka võitis Kontaveit mõlemal päeval pikki pallivahetusi nii, et mängis vas-

tase väljakult välja ja sai punkti elegantse löögiga. «Eks ma üritagi mängu nii üles ehitada, et leiaksin selle punkti üles. Juhusele väga loota ei taha,» kommenteeris Kontaveit. Nii Cornet’ alistamine kui vastuhakk Cepelovale lisasid Kontaveidile kamaluga enesekindlust: «Sain Bastadist vaid positiivset. Nägin, et suudan tugevatele tennisistidele vastu hakata küll. Ja kahtlemata õppisin palju, nagu igast kohtumisest.» Bastadist teenis Kontaveit 18 punkti põhitabelisse pääsu ning 30 teise ringi jõudmise eest ning kerkib uuel nä-

Anett Kontaveit foto: liis treimann

dalal edetabeli kõrgeimale, 147. kohale. Järgmised mängud peab Kontaveit ookeani taga: esmalt osaleb Vancouveris 100 000-dollarilise auhinnafondiga turniiril ning seejärel üritab pääseda Montreali kvalifikatsiooni. Siis tuleb nädal vahet ning algabki US Open. Lõpetuseks tõdes Kontaveit, et pole treenerit veel leidnud ning kellegagi läbirääkimisi ei pea. Otsingud jätkuvad. Juhendajast oleks abi mängu eel ja järel, kuid mitte ajal, selgitas ta: «Väljakul meeldib ise mõelda, analüüsida ja tegutseda. Ka siis, kui mul treener oli, ei kutsunud teda väljakule nõuandeid jagama.» Jaan Martinson

20 || AED & KODU || POSTIMEES, 17. JUULI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

NÕUDLIKUD ROOSID. Kauneid ja lopsakaid õisi kosutab vabariigi presidendi residentsi

Roosiilu presidendi ae liis velsker reporter

1937. aastal Saksamaal Eesti Vabariigi esimese presidendi auks aretatud sort «Staatspräsident Päts» kipub juba vanaks jääma ja haigusi külge koguma.

Rootsi lastekirjaniku Astrid Lindgreni auks aretatud roosisort on meie kliimas väga tugev ja terve.

ähestel avaneb võimalus külastada imelist presidendi kantselei roosiaeda Kadriorus, veelgi vähem teatakse, kuidas aednik Eve Silm 1500 istikuga igal aastal rinda pistab. «Nädala jagu lükkasid tänavu jahedad ilmad rooside õitsemise aega hilisemaks küll,» nentis presidendi kantselei aednik Silm basseini ääres peenraid silmitsedes. «Näiteks seesama «Gruß an Bayern» on väiksem ja lühem, eelmistel aastatel on ta palju lopsakam ja kõrgem olnud. Muidu on ta väga hea sort – suve keskpaigast kuni sügiseni õitseb,» hindas naine erkpunaseid õisi. Riigipea tagahoovis kasvab kokku 35 roosisorti ja 1500 istikut. Aiaplaani koos sortide asetusega kujundas Põltsamaa roosiaia rajaja Rein Joost. «Tema käest tellin ma sorte, mis on talve jooksul haigeks jäänud või lihtsalt külmaga välja läinud. Ta paljundab neid» rääkis Silm.

Valdavalt on presidendi aias vanemad sordid. «Need roositaimed kasvavad siin juba 12 aastat. Nad on küllalt pikaealised, aga kui ma näen, et mingi sort ei ole nii perspektiivikas, siis vahetan selle välja,» selgitas ta. Kõige tähtsam sort aias on 1937. aastal Saksamaal Eesti Vabariigi esimese presidendi auks aretatud ja seejärel Eestisse toodud «Staatspräsident Päts». «Siin on näha, et ta on nii kaua aega tagasi aretatud, et võtab endale haigusi ja kahjureid külge ega ole talvekindel. Teda ei anna paraku ka hästi paljundada. Seepärast on mul see peenar natuke pooltühi,» silmitses aednik nukralt valgeid, õrnalt kuldseid õisi. Paraku ei õnnestunud ajaloolise roosisordi silmastamine ja pookimine, mistõttu vajab peenar nüüd uut lahendust – selle hoiab Silm esialgu saladuses. Aia sümbol on omamoodi ka maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni auks aretatud sort. ««Astrid Lindgren» on väga tugev ja terve, läikiva lehestikuga roosaõieline roos,» kiitis Silm. Lilledel seisid nupud praegu veel kinni ja ootasid avanemist nagu mitmel teiselgi sordil. Millist sorti soovitab kogemustega aednik aga hobiaednikel kasvatada? Silm ar-

vas, et sel, kes on päris algaja, tasub katsetamiseks proovida pargiroose. Ta osutas: «Seesama punane on väga hea pargiroos «Hansaland». Hästi kaua õitseb, ei ole haige. Ühesõnaga: kasvab kehvemates tingimustes väga hästi.» Roosiaia planeeringus on selgelt arvestatud kasvutingimustega. Kui ühel pool purskkaevuga basseini on päikesepaistelisem, siis vastas on varjulisem. Seega on teisele poole pandud kasvama just sellised sordid, mis nii palju päikest ei nõua – reas ilutses rodu pargiroose. Pargiroosidest tõi Silm esile «Lac Majeau». «Tema on natukene kibuvitsasarnane, lõhnab isegi kibuvitsa moodi. Kui ta ära õitseb, siis tekivad tal punased dekoratiivsed marjad,» iseloomustas aednik. Erakordset silmailu pakkus üks lumivalgete õitega taim, vanem roniroosisort «Rosa Helenae Honungros». «See sort näitab tänavu fantastilist õiteilu ning saadab lendu mõnusalt mesist lõhna,» kirjeldas Silm.

Kõige tähtsam sort aias on 1937. aastal Saksamaal Eesti esimese presidendi auks aretatud «Staatspräsident Päts».

Tema sõnul ei vaja pargiroosid nii palju hoolt kui õrnad peenraroosid. «Peenraroosid tahavad kevadel pärast lume sulamist tagasilõikust – see on päris esimene töö. Meie kliimas külmuvad kõik peenraroosid praktiliselt lume piirini ja seejärel tuleb neid kevadel oskuslikult tagasi lõigata ja hilissügisel katta. Pargiroosid katmist ei vaja,» õpetas ta. Aednik rõhutas, et oluline on peenraroose pärast õitsemist ka suve jooksul tagasi lõigata. «Tugevakasvulisi taimi lõikan kuni kümme sentimeetrit tagasi, siis nad ajavad lehepungadest uued õiepungad välja ja roos õitseb suve jooksul ka teist ja kolmandat korda.» Peenraroosidest tõstis Eve esile veel Eestis aretatud sorti «Koit» ja Iirimaa sorti, kollast «Jan Speki». «Punaseid ja roosasid sorte on palju saada, aga tugevaid ja häid kollaseid on vähem,» nõustas Eve. Pinnakatteroosist leidis äramärkimist sügavpunane, elegantne «Austriana», lisaks esimene õitseja, beebiroosa «Regensberg». Viimane vajalik töö, mis Silm möödunud nädala esimeste kuumadega ära tegi, oli väetamine. «See on mul alates maikuust juba kolmas väetamine. Esimesena andsin lämmastik-

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 17. JUULI 2014 || AED & KODU || 21

AED JA KODU Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

kohvipaks.

edniku käe all

Aednik Eve Silma sõnul vajavad roosid pidevat hoolt.

väetist, siis juunis tuli täisväetis ja nüüd juulis oli teist korda täisväetis. Augustis on plaanis sügisväetis. Roosid soovivad kasvu ajal palju süüa ja juua,» tõdes aednik. Küsimuse peale, milliseid salanippe rooside kasvatamiseks presidendi aias veel kasutatakse, vastas Silm: «Kui sa kohvi lõhna tunned, siis see on sellepärast, et ma raputan kogu majast tuleva kohvipaksu roosidele. See mõjub neile väga hästi, kuna kohvipaks muutub huumuseks ja tõstab mulla viljakust.»

Algajal aednikul tasub katsetamiseks proovida pargiroose, sest need ei vaja nii palju hoolt.

fotod: tairo lutter

Esmatähtis on Silma sõnul, et roos saaks alguses õigesti istutatud. Peenraroosid on kõik poogitud või silmastatud ja pookekoht peab istutamisel jääma vähemalt viie-kuue sentimeetri sügavusele mulla sisse. «Küllalt tihti jäetakse pookekoht mulla piirini, aga ta peab olema mulla sees, sest selle koha pealt areneb kultuurroos. Vastasel korral ei pea taim meie talvetingimustele vastu ja külmub ära,» õpetas ta. Kevadel pannakse roosidele

kooremultš, mis kergendab rohimist, hoiab niiskust ja muudab peenra korrektseks. Kooremultši alla on aednik loomaaiast tellinud veel kompostmulda. Päris sügisel hilja, novembris-detsembris, kui esimene külm on üle käinud, katab Silm roosid talveks väikese liivakuhjaga. «Siis on nad juba tagasi lõigatud ja kõik lehed küljest ära nopitud. Õrnemad võrsed lõikan veel ära ja jätan ainult kõige tugevamad alles,» lausus ta. Suvel julgustas Silm roose usinalt tagasi lõikama ja neile juua andma. «Roosil on juur üsna sügaval ning selleks, et sinna vesi ligi pääseks, tuleks korralikult kasta. Suvel võib kuumal ajal varahommikul valada lausa kaks ämbritäit vett ühele istikule.» Aednik tõdes, et rooside hooldamine on töömahukas ettevõtmine – askeldamine kevadest sügiseni. Lisaks on tema vastutada kogu ülejäänud haljasala: muru, põõsad, puud. «Muru vajab tegelikult samamoodi palju hoolt – rullimine, õhutamine, väetamine, liivatamine, umbrohutõrje. Kui ikka head muru tahad saada, siis peab murul ka spetsiaalne hooldus olema.» Augustikuus ootab aednik endale taas abikätt ja praktikanti Kopli ametikoolist.

Kirevad peenraroosid harmoneeruvad Kadrioru roosiaias ka värvi järgi.

Presidendi kantselei sissekäigu trepi juures olevasse fuksiapotti on pesa teinud linavästrik.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Kui elu muutub liiga kiireks, võid tunda rahulikkuse nälga. Rahuseisundi saavutamiseks ei ole palju vaja, tuleb vaid tulla korraks tagasi iseenda juurde ja sulgeda end maailmakärale.

SÕNN

Mõistuse ja südame vastuolu võib sind lausa hulluks ajada. Tahad kõik kukele saata, kuid just kriisimomendi tipus saabub lahendus, mida sa oodata ei osanud.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 17. JUULI 2014 || VARIA || 23

KAALUD Sinu üheks deviisiks on, et «ela ise ja lase ka teistel elada». Selle tõttu püüad kellegi ellu liigselt sekkumisest hoiduda.

à ô à à ä

æ â

ERNIE

1 a

è d

André Fossum – Allround-sjakk, 1955 Matt kolme käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Od4:!

VÄHK Sinu patareid on ülelaetud. Selle tõttu jõuad tegelda kõige sellega korraga, mis varem oleks tundunud ilmvõimatuna. Suvisel ajal oled alati paremas vormis kui muul ajal.

NEITSI Kui maailm sind ei märka, siis annad endale ise tähelepanu. Teed endale kingitusi ja lõõgastud luksuses. Pärast enda laadimist oled taas valmis palehigis töötama.

Meenutad oma elu liigutavaid asju. Osa neist on sellised, mis lasid sul täiel hiilgusel särada ja olla ise. Oled tänulik, et sul on just sellised kogemused.

Oled ära teeninud kõik, mis elul on sulle anda. Lõpetad oma edu negatiivse kommenteerimise. See samm toob kaasa rahulolu.

KAKSIKUD

LÕVI

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT OLED SA KINDEL, ET SINU ANTUD ANDMED ON ÕIGED?

MA OLEN SULLE JUBA AASTAID ANDNUD SUVALISI NUMBREID. SEE ON ESIMENE KORD, KUI SA KÜSID.

MISASJA?

MA ÜTLESIN, ET ANDMED ON TÄIESTI TÄPSED.

HAGAR HIRMUS

1. Esimesed Eesti talimängud peeti 1935. aastal. Kavas oli hulk alasid, teiste hulgas väga omapäraseid. Nii võisteldi ka skijöringus. Mis ala see oli? 2. Nõukogude Liidu lagunemise hakul muutusid paljud julgemaks oma väljaütlemistega. Nii käis Peterburi linnapea Anatoli Sobtšak (1937–2000) Nõukogude Liidu rahvasaadikute viimaseks jäänud kongressil 1991. aasta septembris välja tollal uskumatu idee. Mis see oli? 3. 1952. aastal moodustati Eestisse kolm oblastit. Millisesse oblastisse kuulus Narva linn? 4. Millise tänapäeval väga sageli kasutatava mõiste võttis esmakordselt kasutusele Taani botaanik Wilhelm Johannsen (1857–1927)? Aasta siis oli 1909. 5. Mis nime all on maailmas enim tuntud Grazi (Austria) moekooli lõpetanud ja kaupluseakende dekoreerijana töötanud Thomas Neuwirth?

SKORPION

Naudid tegevust, mis sulle väga meeldib. Teed seda koos inimestega, kelle keskel end mõnusalt tunned. Õpid neilt ja nemad õpivad sinult.

Vastused: 1. Suusatamine hobuste järel. 2. Matta Vladimir Uljanov-Lenin (1870–1924) ümber oma ema kõrvale Volkovo surnuaiale Peterburi. 3. Tallinna oblastisse. Oblastid likvideeriti järgmisel aastal. 4. Geen. Wilhelm Johannsen on ka mõistete «fenotüüp» ja «genotüüp» autor. 5. Conchita Wurst, 2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitja.

AMBUR Lased kellelgi teisel särada, sest oled oma säralaksu kätte saanud. Vähemalt selleks korraks. Tunned, et mingil määral on see ka väsitav olnud. KALJUKITS Oled lõpetanud olemise, mis ei ole sulle omane. Sa ei püüa enam meeldida sellisena, kellena arvad end teistele meeldivat. Oled endaga rahu teinud.

SUDOKU www.sudoku.ee

AKNE

VEEVALAJA Sa ei pruugi aru saada, et see, mis sinul kergelt ja loomulikult kulgeb, on kellegi teise jaoks väga raske. See käib muu hulgas ka raha kohta. KALAD Satud kokku uute inimestega, kes on põnevad, abivalmid ja mõistvad. Nende seas võib olla ka kuulsusi. Maailmakõiksus võib sind veel millegagi üllatada.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Kaitseväes küsib seersant noorsõdurilt: «Kes sa tsiviilelus olid?» «Töötasin maksuametis,» vastab noorsõdur. «Siis hakkad sina igal hommikul «Äratus!» karjuma.» «Miks mina?» «Noh, oled ju sellega harjunud, et sinusuguseid vihatakse.» ••• Mees tammub närviliselt sünnitusmaja ooteruumis. Lõpuks tuleb õde ja näitab talle mustanahalist vastsündinut. «Muud ma oma naiselt ei oodanudki,» vehib mees ärritatult kätega. «Alati läheb tal kõik kõrbema.» ••• Arst patsiendile: «Mul on teile kaks uudist. Üks halb, teine hea. Millest alustan?» «Alustage heast!» «Sellele haigusele pannakse teie nimi ...»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on HINDAMATU

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 17. JUULI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, BERIT.NUKA@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VAHENDAB LÕUNA-EESTIS ALGAVA RALLY ESTONIA SÜNDMUSI.

NIMEPÄEV: MEEME, MEEMO Veljo Kaasik 76, arhitekt Mati Õun 72, sõjaajaloolane Tõnu Tormis 60, koorilaulja ja fotograaf Andres Arrak 56, majandusteadlane ja kolumnist Rita Rätsepp 52, näitleja ja psühholoog Jaan Kirsipuu (pildil) 45, jalgrattur Aarne Ruben 43, kirjanik

foto: marianne loorents / virumaa teataja

VIIMANE VEERG

Ulvi rahvas hoiatab: bussipeatus pole kemps Ulvi bussipeatuses on silt, mis kolmekordse hüüumärgiga püüab bussipeatuses viibijaile selgeks teha, et tegemist ei ole keha kergendamiseks mõeldud katusealusega. Kuna Sämi silla ümbersõidu tõttu liigub sealkandis ka palju vene keelt kõnelevaid kodanikke, on tekst kindluse mõttes tõlgitud ka vene keelde. Virumaa Teataja

Kuressaare veski saab uued tiivad Üks Saaremaa sümboleid, legendaarne Kuressaare veski saab peagi uue kuue – üleeile hakati veskile paigaldama uusi tiibu. Veski on rajatud 1899. aastal Kuressaare esimese apostliku õigeusu kiriku kohale, mis 1780ndate alguses linna tabanud tulekahjus maha põles. Veski oli töökorras kuni 1941. aastani, kuid sõja puhkedes saeti sel tiivad maha. 1972. aasta sügisel alustati tuuliku restaureerimist kohvikuks, mis avati kaks aastat hiljem. Saarte Hääl

POSTIMEES ÕNNITLEB:

HOMME POSTIMEHES:

REISIKÜLG TUTVUSTAB LÄTLASTE EESTIS ASUVAT PÕHJANABA.

Priit Tamme 31, arendusosakonna programmeerija

EUROOPA

Vihmavõimalus on väike

TALLINN +23

KÄRDLA +21 HAAPSALU +22

ülle jõemaa ilmateenistuse sünoptik

NARVA +24

RAKVERE +23

PAIDE +24

2– Hommikupoolne aeg on täna Eesti suures osas pilvedega katnud. Vihmahoogude tõeTARTU näosus aga kahaneb, sest PÄRNU VILJANDI +24 +23 Läänemere lõunaosa kohal +23 KURESSAARE tugevneb kõrgrõhkkond. +20 Õhtu lähenedes selle mõju kõikjal mere ümbruses suureneb ja võib loota, et pilvekiht mitVÕRU melgi pool hajub. Läänekaarest VALGA +25 +25 puhuv tuul on võrdlemisi nõrk ja õhutemperatuur tõuseb valdavalt üle 20 kraadi. KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR Täna on vahelduva pilvisusega Anne kanal +22 Reede, 18.07 Laupäev, 19.07 Pühapäev, 20.07 olulise sajuta ilm. Puhub edela- ja Emajõe vabaujula +21 Tallinn +14/+21 +15/+21 +15/+20 läänetuul 2–8 m/s. ÕhutemperaKakumäe rand +11 Tartu +15/+25 +15/+24 +16/+25 tuur on 19–25 kraadi. Kuressaare +21 Narva +14/+25 +13/+25 +14/+25 Pirita rand +6 Pärnu +15/+23 +15/+24 +15/+22 Pärnu rand +17 Kuressaare +14/+23 +15/+22 +15/+22 Pühajärv +22

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.33 4.34 4.45

loojub 22.20 22.04 22.25

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +30,7 kraadi (1899) +6,4 kraadi (1989) Tartus +32,7 kraadi (2001) +5,4 kraadi (1911)

KUUFAASID 12. juuli 14.25 19. juuli 5.08 27. juuli 1.42 4. august 3.50

+25 +28 +29 +29 +25 +26 +30 +25 +30 +26 +18 +22 +29 +21 +26 +26 +26 +37 +25 +26 +29 +21 +28 +20 +26 +11 +23 +32 +24 +24 +26 +29 +24 +28 +33 +8 +31 +35 +16 +28 +24 +28 +28 +34 +25 +29

TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 17. JUULI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Viinamarjad. Taavi Kivistik 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 15 Ringvaade* 55 Kodused mehed 09 40 Holby City haigla: Laenatud aeg* 10 40 Eesti mäng* 11 10 ENSV: Nikifori noorus* 40 Kuldne Trio 50 XXVIII Pärnu filmifestival. Kuskil pole kodu ehk Tiibetlane Pekingis (Hiina-USA 2013)* 13 20 Kirbuturu lood, 4 14 15 Kodused mehed* 15 00 Holby City haigla: Eraelud, tuntud näod 16 00 Tour de France: 12. etapp: Bourg en Bresse – Saint Etienne 183 km 18 30 AK 45 Reisile minuga: Tahaa saar 19 15 ENSV: 25. kaadri mälu 45 Dallas: Perekonnaasjad 20 30 Eesti mäng 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 XXVIII Pärnu filmifestival. 69: armastus, seks, eakas (Hollandi 2013) 23 55 Muusikatuba: Julian Lloyd Weber 00 50 Dallas: Perekonnaasjad* 01 38 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Eesti lood: Siim, Samuli ja Dolce Vita 25 Ameerika telesarja lugu, 3/4: Veidrikud ja kohanematud* 10 20 Surma õukond, 3/5: Henry Neljas* 11 10 Kõned, mis muutsid maailma* 12 02 ERR uudised 16 50 R2 Live: Mimicry* 17 15 Smallville: Võim 18 00 Vembu ja Tembu seiklused, 1/9 25 Piknikutort: Trix 30 Võlukarussell: Peeglike, peeglike... 45 Maša ja karu: Ulu koos huntidega 50 Pimmi ja Pammi seiklused: Fred 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Pallimängud 19 05 Minu lemmikloom: Siga 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Rakett 69: Helitehnika 20 15 Karude viimased kantsid, 3/3: Arktika rändurid 21 10 Minuscule: Nuudli nimel 15 Hummeri jälgedes, 3/6 22 00 Maailma kino: Müramuusika (Sound of Noise, Rootsi 2010). Krimikomöödia 23 35 Rabarock 2009 (ETV 2009) 00 12 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 50 Taltsutamatu süda, 16* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 27* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5802 35 Mineviku kutse (Saksa 2000). Romantiline draama 13 30 Galileo* 14 00 Lindprii: Teismeline ingel 55 Punased roosid, 800 16 00 Küladetektiivid, 38: Ematiigri naeratus 17 00 Taltsutamatu süda, 17 18 00 Armastus ja karistus, 28 19 45 Suvereporteri ootuses 20 00 Suvereporter 21 00 Heeringas Veenuse õlal – Raivo E. Tamme eri 30 Viimane võmm: Ma olen nende kõigiga maganud 22 30 Salavõmm (USA-Saksa 2005). Möllukomöödia 00 10 Chuck 01 05 Harry seadus 50 Mentalist 02 30 Naabriplika* 03 15 Suvereporteri ootuses* 30 Suvereporter* 04 20 Elav märklaud: Kuulikindel armastus* 05 05 Küladetektiivid, 38: Ematiigri naeratus*

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 38* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss 11 10 Kättemaksukontor 7, 12* 12 10 Viimane tõeline mees 1, 4-5 13 05 Suvesangarid, 25* 35 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 2, 19* 14 30 Selline on elu! 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 39 16 55 Midsomeri mõrvad 7, 6: Õlenaine 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 8, 1: Libahunt, 1 21 00 Selgeltnägijate tuleproov 8, 7 22 00 Suvesangarid, 25 30 Suletud uste taga 4, 12: Laste kaaluprobleemid 23 30 Dr House 7, 6 00 30 Euroopa pokkeriturnee 01 30 Peamine kahtlusalune 1, 4 02 15 Suletud uste taga* 03 00 Euroopa pokkeriturnee* 50 Suvesangarid, 25* 04 15 Vaid Venemaal pluss* 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 25* 50 Vaid Venemaal pluss*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 117 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid 09 10 Emmerdale, 228* 40 Eluteed, 4 10 05 Küladetektiivid, 222: Viimane retsept 55 Süütu süüdlane, 8 11 45 Top Shop 12 00 Staariminutid: Jim Carrey; Tom Cruise 10 Staariminutid: Nicole Kidman 15 Staariminutid: Tom Hanks 20 Poissmees, 7* 14 00 Lelulugu 2 (USA 1999)*. Animafilm 15 50 Staariminutid: Eddie Murphy 55 Staariminutid: Tommy Lee Jones 16 00 Ainult Essexis!, 40 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz 19 00 Kodus ja võõrsil, 5803 30 Emmerdale, 229 20 00 Meie aasta Siberis 30 Meie aasta Siberis: Miski ei vasta tõele 21 00 Süües saledaks, 6 30 Aedniku aabits 22 00 Piinlikud haigused – laste eri, 1/4 23 00 Poissmees, 8 00 45 Suvereporter 01 35 Bordell 232: Lühike kirehetk 02 25 Meie aasta Siberis* 50 Meie aasta Siberis: Miski ei vasta tõele* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 8* 45 Suvereporter*

06 30 Krimi* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 129: Emaarmastus* 09 20 Conan, 231* 10 10 Näljased meremehed, 48/50: Truro* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 32/86* 14 35 Knight Rider, 37* 15 30 Näljased meremehed, 49/50: St Mawes 16 20 Komissar Rex, 130: In vino veritas 17 10 Supermani uued seiklused, 33: Fööniks 18 05 Knight Rider, 38/90: Ajaga võidu 19 00 Galileo 30 Kalailm 20 00 Tuvikesed: Oleme sõbrad* 30 Tuvikesed: Chicago kingabörs* 21 00 Kaks ja pool meest: Minu poja hiigelpea* 30 Rööpast välja (Derailed, USA 2002). Haarav põnevusmärul 23 05 Rannavolle – Premium 7 Grand Prix 2014* 30 Conan, 232: Mindy Kaling, Colin Hanks, MGMT 00 20 Kaks ja pool meest 45 Tuvikesed: Meeleheitlik pooltund 01 10 Tuvikesed: Kuidas abielluda jobuga 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 5, 8: Topeltõudus* 11 00 Valuvaigisti Jane (USA 2005)*. Ulmeline märul 12 45 Kõige naljakamad koduvideod 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 5, 8: Topeltõudus* 15 00 Kõige naljakamad koduvideod 10 Kohver, 13 16 00 Kutsuge Cobra 11 5, 9: Tina ja Asym 17 00 NCIS kriminalistid 4, 8: Kangelane 18 00 Perepea 7, 3* 30 Simpsonid 3, 16* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 6, 1112: Näkineiu-teooria; Võltspositiivne 20 00 Perepea 7, 4 30 Simpsonid 3, 17: Erinevad kutsumused 21 00 Suvesangarid, 12 30 Sõjakunst (USA 2000). Märul 23 45 Puhkus Mehhikos 2, 50; ekstra 2, 50* 01 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 6, 11-12* 50 Kohver, 13* 02 40 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 82/142* 45 Inimese mõõde* 10 25 Täna. Uudised (subtiitritega)* 40 Suvemiks* 11 25 Ühistegevuse pooltund* 55 Pillimeeste klubi* 12 55 Koolitants 2014, 7/19* 13 50 Ameerika eestlased. Läänerannik, 6/7* 14 20 Peaminister, 5/14* 15 15 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 127/304* 17 00 Armuleek, 128* 45 Armuleek, 129* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 83/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Päevakava* 15 Dr Vassiljevi terviseminutid* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Austraalia metsik loodus, 2/5. Doksari 22 35 Atentaat Richard Nixonile (USA 2004). Mängufilm 00 10 Täna. Uudised (subtiitritega)* 25 Suvemiks* 01 10 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Märt Treier 09 45 Laste lood. Jubejutud, 6. osa 10 05 Huvitaja. Madis Kimmel 11 30 Järjejutt. Näljase hobuse juhtum, IV 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Kaja Kärner 14 05 Loomaaia lood 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Stuudios on Maian Kärmas 17 05 Mulgikeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Arno Tamm 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Melomaania 22 05 Sport 30 Järjejutt.* 23 03 KÖP. Balti ketti meenutades, I. Küllo Arjakas, Marje Lenk 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater Normandia-Neemen, 4 10 05 Muusikatuba. Kersti Inno. Esinevad Rootsi Raadio Koor Peter Dijkstra juhatusel, sopran Jeanette Köhn, Nils Landgren tromboonil, Jonas Knutsson saksofonil, Mats Bergström kitarril ja Eva Kruse kontrabassil. Kavas Johann Sebastian Bachi, Georg Friedrich Händeli, Henry Purcelli, Sven-David Sandströmi ja Antonio Vivaldi looming. K 11 05 Album. Elleri kogutud klaveriteosed III. 12 02 Delta. NeleEva Steinfeld. Otsesaade Pärnu Muusikafestivalilt 14 05 Kooskõla 15 15 Amadeus + 16 05 Kontserdisaalis. ERSO hooaeg. Lihtsalt Mozart. ERSO, dirigent Neeme Järvi, solist Kalle Randalu (klaver). 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Uudised 05 Delta* 20 00 Täna kontserdisaalis. Pärnu festival. 22 05 Fantaasia. Lauri Leis 00 05 Nokturn