Postimehe paberleht 17 10 2014 by Postimees

PAIGALSEIS

SUURIMATE ETTEVÕTETE EDETABEL NÄITAB MAJANDUSE PAIGALSEISU. MAJANDUS LK 10–11

TRUU HING

KESKTEE

Mitu korda Keskerakonnast lahkumise mõttega mänginud Jüri Ratas otsustas seegi kord keskparteisse jääda.

Riiklik lepitaja tegi oma pakkumise tervishoiutöötajatele ja haiglatele töötingimuste ja palkade osas. Natuke kaotaks kõik.

REIS

Tarragona – pärlitest tulvil iidne Rooma linn. LK 20–21

EESTI LK 5

EESTI LK 4

www.postimees.ee Vandeadvokaat

ANTS NÕMPER: Ei ole nii, et kõigi teiste isikute tegevust võib kohus reguleerida, aga kui on tegemist ajakirjandusega, ei tohi kohus üldse sekkuda.

REEDE, 17. OKTOOBER 2014 • NR 242 (7233) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 48 329 • LUGEJAID 186 000

EESTI LK 4

EESTI ELU

Plaani on vaja Kui meie juhid ütlevad, et elame-oleme lihtsalt, eksisteerime rahulikult edasi, küll kõik laabub iseenesest, olemegi jõudnud hävingu kiirteele, kirjutab Viimsi vallavanem Jan Trei (IRL). Et väikeriiki ei tabaks väiketalude saatus, on vaja selget plaani. LK 14

Praamiäri peidus pool Riigilt praamiliikluse käigushoidmiseks sadu miljoneid saanud ettevõtja Vjatšeslav Leedo on vargsi ehitanud äriimpeeriumi, mis ometi riigi toetusest sõltub.

Leedo ettevõtted annavad tööd ligemale poolele tuhandele saarlasele ning kui peremees tulusast ärist ilma jääb, ähvardab paljusid töö kaotamine.

Lisaks tähendaks praamiliikluse sattumine kellegi teise kätesse saarlastele maksutulu vähenemist – suurem osa Leedo ettevõtteist tegutseb Kuressaares.

EESTI LK 6–7

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

Lääneriikide juhid avaldavad Venemaale survet

LINNAPILT

Hirmus maja Tallinna kohtumaja arhitektuurikonkursi võidutöö pilte vaadates ehmatas Argo Ideon ära. Sest maja meenutab külili lükatud paragrahvimärki ja tekitab tunde, et midagi head selles majas küll kuulda ei saa. Kas sellist tunnet tahavadki tulevased asukad tekitada? LK 2 ÄÄRMUSLUS

Kaks kurja Kui hinnata inimohvrite arvu ja sotsiaalsete tagajärgede raskust, ei jää stalinism kuidagi alla natsismile. On raske näha põhjust, miks peaks demokraatlik Euroopa pilgu ära pöörama sellelt, mis toimub kunagisel stalinismi kasvulaval, kirjutab riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste (Reformierakond). LK 15

Eile Itaalias Milanos alanud Euroopa ja Aasia riikide juhtide tippkohtumisel kaldub põhitähelepanu ilmselt Ukraina kriisile. Pärast kriisi vallandumist selle lahenduste otsimisel olulist rolli mänginud Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli (pildil vasakult koos Prantsusmaa välisministri Laurent Fabiusiga ja Prantsusmaa presi-

dendi François Hollande’iga) sõnul on ses asjas võtmeroll Venemaal. Merkel märkis, et Moskva peab täitma Minski rahuplaani, ning sama toonitas oma sõnavõtus ka Hollande. Plaan näeb muu hulgas ette oktoobri lõpus Ukraina idaosas vali- VÄLISMAA LK 13 miste korraldamist ja Venemaa vägede väljaviimist. PM foto: reuters/scanpix

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 17. OKTOOBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Tähtis julgeolek või mugavuspoliitika?

Külili paragrahv Kolmapäeval avalikustati Tallinna uue kohtumaja arhitektuurikonkursi võitjad. Võitjatöö märksõnaga «Matrix» (Arhitektuuristuudio Siim ja Kreis OÜ, pildil) ja teised paremad on näha Riigi Kinnisvara veebis. Tallinnas Lubja tänaval endise politseimaja asukohta kerkivasse hoonesse kolivad praegused Harju maakohtu mitme maja töötajad, Põhja prokuratuur jne. Ilmselt on kaalukaid põhjusi, miks tunnistati parimaks just see töö, ent kavandi fassaadipilte vaadates on esimene mõte: see on ju külili lükatud paragrahvimärk. Selline suhteliselt kurjakuulutav kõverik, mis tahaks justkui kogu olemusega öelda: vaadake ette! Sellesse majja on teil parem mitte sattuda. Mõelge parem hästi järele, enne kui punase fooritulega üle tänava lippate (mis siis, et ühtki autot pole tulemas). Karistus on vältimatu. Mida ma öelda tahan: kohus ja prokuratuur on sellised institutsioonid, millega asjaajamine on inimestel tõenäoliselt seotud suure stressiga. Sinna minek, ühes või teises rollis, ei ole mingi pidupäev. Samuti on stressirohke nende inimeste argipäev, kes kohtus või prokuratuuris töötavad. Seetõttu võiks üks väga oluline kriteerium nendele asutustele uute hoonete püstitamisel olla inimsõbralikkus. Arhitektuur võiks mõjuda klientide stressi ja pingeid leevendavalt. See tähendab, et tänapäevane kohtumaja peaks olema võimalikult pehmo, isegi nunnu. Tõenäoliselt ei ole kohtuarhitektuuris küll mingi võttega võimalik saavutada sellist nunnumeetri taset nagu Muumimajas või Lottemaal, sest teatud turvanõudmistest ilmselt taganeda ei saa – selles hoones võib ju olla tarvis pidada ka maffia- või terrorismiprotsesse. Ikkagi peaks püüdma selle poole, et vähemalt seadusehoone arhitektuuriline põhilahendus ei lööks kohe nuiaga lagipähe igale möödujale, kelle jaoks igasugune juriidika ja seda enam kohus võib mõjuda hirmutavalt.

iigikogu arutas eile olulise tähtsusega riiklikku küsimust «Muutunud julgeolekuolukord Euroopas». Parlamendi väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni, välisminister Urmas Paeti ja kaitseminister Sven Mikseri ettekanded kirjeldasid kokkuvõttes üsna mitmekülgselt kontinendi julgeolekupoliitilist hetkeseisu ning Eesti olukorda selles kontekstis. Fookuses oli Venemaa agressiivne poliitika, kuid äramärkimist leidsid teisedki teemad islamiäärmuslusest Ebola viiruse levikuni. Meile on julgeolekuvaldkonnas põletavaim mõistagi meie idanaabri tegevust puudutav ning siinkohal tuleks vaadata just Euroopa Liidu positsiooni. Euroopa julgeolekustrateegia pärineb 2003. aastast, nagu Mihkelson eilses arutelus tabavalt esile tõi. See näitab ühelt poolt, millises mugavustsoonis ühendus on olnud ning teisalt ühtse välis- ja julgeolekupoliitika pehmelt öeldes nõrka seisu. Kuigi välisminis-

ter Paet möönis, et «Ukraina kriis on muutnud Euroopat ühtsemaks ja seeläbi tugevamaks», oleks uute ühtsete aluspõhimõtete ning kindlama ja resoluutsema tegutsemise alusteni jõuda hädavajalik. «Euroopa ei saa vaikida, kui otse meie vahetus naabruses rikutakse rahvusvahelist õigust,» kirjutas Euroopa Komisjoni president in spe JeanClaude Juncker 21. mail Postimehes ilmunud artiklis, milles rõhutas muu hulgas, et nimelt Ukraina kriis on näidanud, kui väga vajab euroliit ühtset välispoliitilist häält ning paraku sedagi, kui pikk tee selleni praegu veel minna on. Seejuures on kahtlemata vajalik ka Eesti panus ning see võiks senisest sagedamini väljenduda mitte ELi vanade liikmesriikide pehmetele kokkulepetele takkakiitmises, vaid kasvõi selles, et asju nimetataks nende õigete nimedega. Näiteks agressorit agressoriks, nagu märkis eilses arutelus vabaerakondlane Andres Herkel. Toompeal kõlas eile mitmeid täpseid mõtteid ja rõhuasetusi, kuid meepotis oli ka annus tõrva. Nimelt läks 73 liikmega alustanud riigikogu suur saal järk-järgult aina tühjemaks. Nii on

paraku olnud mõnel varasemalgi korral, kui parlamendis on arutatud olulise tähtsusega riiklikke küsimusi. Sel viisil talitades on erakonnad püüdnud jätta muljet, et «olulise tähtsuse» silt on riputatud külge populaarsele teemale, mis võimaldab kellelgi poliitilisi loorbereid lõigata.

JUHTMÕTE Euroopa uute ühtsete julgeolekupoliitiliste aluspõhimõtete ning kindlama ja resoluutsema tegutsemise alusteni jõuda on hädavajalik. On ütlemata kahetsusväärne, kui samasugune suhtumine laieneb julgeolekuvaldkonnale. Saalist puudunud võivad ju väita, et nad jälgisid veebi ülekannet, tegeledes samas kuskil kabinetis mõne muu vajaliku asjaga. Kuid näidates avalikkusele pilti hõredast saalist, luuakse mulje, et ka Eestit rahuldab Euroopa enesega rahuloleva mugavustsooni jätkumine, või näidatakse tahtmatult, justkui võiks mõni asi olla Eesti turvalisusest olulisem.

urmas nemvalts

argo ideon

KÕVA SÕNA Pimedad pole võõras inimlaadne liik. Nad on inimesed, kes lihtsalt ei näe. Ja see omakorda ei muuda neid kuidagi ühe vitsaga lööduks. Lavastaja Jaanika Juhanson, PM 16.10

Postimees 1929. aastal Mõne aasta eest alustati inglise firma «New-Consolidated-Goldfields Co» poolt meie põlevkivi kasutamise asjas läbirääkimisi pidama. Ühtlasi aga algas firma mitmesuguste katsete tegemist. Esialgsed katsed andsid sedavõrd häid tagajärgi, et firma Jõhvi jaama läheduses enesele 30 000 ha suuruse maa-ala reserveeris. Kahe aasta eest saatis see ettevõte Eestist Inglismaale 2000 tonni põlevkivi, missugune saadetis täielikult katseteks oli määratud. Ettevõte ehitas omale vastava vabrikugi. Esimese vabriku juures aga ei annud katsed tagajärgi, kuna ehitus ei vastanud meie põlevkivi omadustele. Selle järele ehitati teine vabrik uutel printsiipidel. Teises vabrikus hakati täiesti süstemaatiliselt katseid läbi viima. Selle juures

Vaadake näiteks, milline on praegune Tallinna Liivalaia tänava kohtumaja – põhimõtteliselt nagu keset linna püstitatud madal vangitorn. Olen töö tõttu seal mitu korda käinud ning kunagi ühel protsessil tunnistaja olnud – ei, mingit nummifaktorit selline maja kellelegi ei sisenda. Loodan, et see lammutatakse. Täiesti vastupidine näide on riigiprokuratuuri hoone Tallinnas Wismari 7 – vana, sopiline ja armas, mõnusa rõduga, kus võiks suvel meeldivalt kohvi juua. Sisenedes on vähemalt minul iga kord tunne, et siin töötavad meeldivad inimesed, sest niisuguses majas ei saa kurje inimesi olla. Pole mingi ime, et omal ajal hakkas peaprokurör Raivo Sepp raevukalt vastu justiitsministeeriumi plaanile seda maja prokuratuurilt ära võtta. Ning siiamaani pole see kellelgi õnnestunud. Kui seda hõngu õnnestuks kanda ka uude Lubja tänava kohtuhoonesse, kasvõi kilplaste kombel kotiga, siis oleks Eesti taas kõigile elamiseks veidi parem paik.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

taheti saada täpseid andmeid selle kohta missugusel määral meie põlevkivi tooresõli suudab anda. Ettevõtte poolt hakati andmeid koguma ka teiste asutiste ja ettevõtete poolt korraldatud katsete kohta. Eile saabus nimetatud ettevõttelt meie vastavale ametiasutusele telegramm, et senised katsed on väga häid tagajärgi annud. Katsete tulemused on osutunud paremateks kui seda arvata võidi. Selle tõttu on kindlaid andmeid, et nimetatud ettevõte meiega juba lähemal ajal kontsessiooni sõlmib. Katsed viiakse lõpule umbes kolme nädala pärast. Selle järele asutakse ettevõtte poolt täpsate kalkulatsioonide tegemisele, mille järele juba kontsessiooni lepingu kokkuseadmiseks läbirääkimisi hakatakse pidama. 17.10.1929

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

4 || EESTI || POSTIMEES, 17. OKTOOBER 2014

Politsei kahtlustab maanteeametnikku omastamises Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo esitas teisipäeval maanteeameti Viljandi esinduse peaspetsialistile Allan Allikule (pildil) kuriteokahtlustuse tööandjale kuuluva vara omastamises. Prokuratuur ei taotlenud kohtult luba kahtlustatava vahi alla võtmiseks. Maanteeameti peadirektor alustas menetluse ajaks teenistusest kõrvaldatud ametniku suhtes ka distsiplinaarmenetluse. Allik ütles Sakalale, et isiklikku kasu ei ole ta saanud. postimees.ee

Reinsalu: tüdrukud võiksid ajateenistuse teavituse saada Riigikogu liige Urmas Reinsalu (IRL) leiab, et Eesti naiste seas tuleks ajateenistust populariseerida. «Norrakate uus süsteem faktilist kohustuslikku ajateenistust naistele ei kehtesta, lihtsalt seda propageeritakse enam,» lausus ta. «Võiksime [Eestis] kaaluda, et kõik vastava aastakäigu tüdrukud saavad teavituse ajateenistusest ja võimalusest osaleda ning need, kes soovivad, saavad anda positiivse vastuse.» postimees.ee

1,3

miljoni euro võrra suureneb Tartu linnaeelarve tänu linnavolikogus heaks kiidetud tänavusele teisele lisaeelarvele.

Valitsus toetas alkoholi avaliku tarbimise keelamist Valitsus kiitis eilsel istungil heaks justiitsministri esitatud korrakaitseseaduse muutmise, millega keelatakse avalikus kohas alkoholi tarbimine. Samas ei toetanud valitsus Keskerakonna sarnase sisuga eelnõu. Justiitsministeerium algatas korrakaitseseaduse muutmise, et viia avalikku alkoholitarbimist lubav olukord vastavusse ühiskonna ootuste ja inimeste harjumuspärase käitumisega. postimees.ee

Rõivas kutsus Indiat koostööle laevakaitsjate osas Peaminister Taavi Rõivas kutsus eile Itaalias Milanos Euroopa-Aasia tippkohtumisel India asevälisministrit Vijay Kumar Singhi leidma lahendust 14 Eesti laevakaitsemeeskonna liikme olukorrale Indias. Valitsusjuhi sõnul teeb Eesti kodanike olukord ja pikale veninud kohtupidamine talle ja kogu Eesti rahvale muret. India ülemkohus New Delhis arutab laevakaitsjate asjade ja dokumentide tagastamist 27. oktoobril. postimees.ee

Parts soovib välisministriks Kallast

Pärnu arsti kahtlustatakse mitmes kuriteos

Et Eesti ei oleks sabassörkija, tuleb praeguse välisministri Urmas Paeti asemele panna mõjukas ja usutav isik, ütles riigikogu liige Juhan Parts (IRL) ja pakkus ise välja selleks Euroopa Komisjoni hiljutist volinikku Siim Kallast. postimees.ee

Lääne ringkonnaprokuratuur kavatseb esitada Pärnu haigla ortopeedile Fred Veberile süüdistuse raha eest ebaseaduslike töövõimetuslehtede ja puudedokumentide vormistamises, vahendasid ERRi raadiouudised. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus

Kas Jüri Ratas tegi Keskerakonda jäädes õige otsuse? Ei, oleks pidanud Reformierakonnaga liituma

Jah, seal on tal enim šansse midagi ära teha

37%

52%

1958 vastajat

12%

Ei, oleks pidanud sotsidesse minema

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

«PEALTNÄGIJA». Teleajakirjanik Mihkel Kärmas tegi korrektset tööd, aga sattus ikka löögi alla.

Saatekeeld pole lõplik priit pullerits

vanemtoimetaja

leeile keskpäeval saabus «Pealtnägija» saatejuhi Mihkel Kärmase e-postkasti kaks teadet, mis lõid augu ETV õhtusesse publitsistlikku menusaatesse. Üks kiri tuli Harju maakohtult, teine advokaadilt, kes kaitses Eesti mereväe ohvitseri. Kirjade sisu rääkis ühest ja samast: kohus keelas «Pealtnägija» õhtuses saates näidata lõiku, mis sisaldab kinnisel kohtuistungil salvestatud materjali mereväeohvitseri kohta. Esimest korda «Pealtnägija» 15 aasta pikkuses ajaloos sattus kavandatav lugu keelu alla, mistõttu kolmapäevane saade jäi plaanitust kuus minutit lühemaks. «Kohtumäärus oli mustvalge, selgelt keelav,» ütles Kärmas. «Seda ei olnud mõistlik trotsida. Me allusime sellele.» Küll aga nimetas ta naljakaks seda, et Harju maakohtu kohtunik, kes oli saatelõigu näitamist keelava määruse allkirjastanud, oli palunud Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juristi, et tema nime avalikult ei mainitaks. Harju maakohtu esimees Helve Särgava lausus Postimehele, et pole selle kaasuse nüanssidega kursis, ent lisas, et kui saatelõigus on kasutatud kinnise kohtuistungi materjale, siis on täiesti selge, et need materjalid ei ole mõeldud üldsusele.

Endine riigikohtu esimees ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste ütles eile, et igal sammul, mis tõkestab või piirab sõnavabadust, demokraatliku ühiskonna alustala, peavad olema väga kaalukad põhjused. Nendeks põhjusteks on enamasti kas eraelu, riigi- või ärisaladuste kaitse.

Korrektsus maksis kätte Üleeile taas avalikkuse ette jõudnud kohtusaaga sai alguse kolm aastat tagasi, mil ajakirjandusse, sh «Pealtnägijasse» jõudis endise mereväeohvitseri Georg Kirsbergi kirjutatud memo mereväes toimunust. Kaitseväe kõrged esindajad, kes kinnitasid, et on kõiki Kirsbergi esitatud etteheiteid kontrollinud, kuulutasid tema memo väljamõeldiseks. Üks mereväeohvitser, keda Kirsberg memos mitu korda mainis, kaebas aga Kirsbergi ja Delfi kohtusse, kuna veebiportaal oli avaldanud memo täisnimedega ja kommentaare küsimata. Delfi tunnistas eksimust ja kustutas materjalid tunamullu, aga Kirsberg oma viga ei möönnud ja jätkas kohtus võitlust. «Pealtnägija» tegijail õnnestus enda valdusse saada kinnise kohtuloo materjalid, sh helisalvestis, kust Kärmase sõnul tuleb välja väga jaburaid asju. Kärmas rääkis, et püüdis nädal enne kavandatud saatelõigu eetriaega – andes endale aru, et lugu on konfliktne – saada kõigi osaliste kommentaare. Seepärast saatis ta kõigile asjaosalistele, sh Kirsbergiga võidelnud mereväeohvitseri advokaadile, koguni oma saatelõigu stsenaariumi.

Mihkel Kärmase sõnul otsustas «Pealtnägija» toimetus keelavat kohtumäärust mitte trotsida. foto: andres haabu

Ants Nõmper

«Selle asemel et sisulist vastust anda,» tõdes Kärmas, «marsiti kohtusse ja sain [saate]keelu.» Ajakirjanik lisas, et kui ta poleks püüdlikult ülimat korrektsust taga ajanud, oleks saatelõik takistusteta ekraanile jõudnud. Advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous partner Ants Nõmper, kes on esindanud kohtus paljusid Eesti suuri ajakirjandusväljaandeid, selgitas, et telesaadete ärakeelamine kohtus ei ole midagi erakorralist. Tema kinnitusel on seda ette tulnud peaaegu kõigis riikides, mistõttu ta ei pea põhjendatuks, kui ajakirjandus serveerib sellist otsust enda suhtes ülekohtuna. «See ei ole nii,» selgitas Nõmper, «et kõigi teiste isikute tegevust võib kohus reguleerida, aga kui on tegemist ajakirjandusega, siis kohus ei tohi üldse sekkuda. Meil on ikka õigusriik, mitte ajakirjandusriik.»

Tõde ei saa kinni panna Kummatigi ei tähenda Harju maakohtu üleeilne määrus «Pealtnägija» kohta, et vaidlusalune saatelõik jääb igaveseks ekraanilt eemale. Nõmper selgitas, et kui ERR vaidlustab keelu ja näitab kavandatud saatelõiku kohtunikule ning viimane veendub oma silmaga, et saatelõik kedagi põhjendamatult ei kahjusta, võib kohus keelu tühistada ja lubada lõigu ekraanile. Praegune keeld tähendab tema sõnul pelgalt seda, et «ajutiselt on aeg maha võetud,

et saaks rahulikult analüüsida, kellel on siin õigus». Kärmas kinnitas, et saatelõik, mida ta kavatses üleeile õhtul näidata, ei puuduta kellegi eraelu ja tal ei olnud plaanis kedagi risti lüüa. Ta selgitas, et saatelõigu eesmärk oli hoopis näidata, kuidas kaitsevägi on püüdnud kogu kõnealust juhtumit, mis sai alguse Kirsbergi memost, korduvalt kalevi alla panna. Saatejuhi sõnul on see piisav põhjus, miks avaldada kinnise kohtuasja materjale, mille vastu valitseb ülekaalukas avalik huvi. Liiati märkis Kärmas, et paljud nood materjalid on nagunii internetis avalikult saadaval. Ta viitas «Pealtnägija» leheküljele Facebookis, kuhu üks inimene on postitanud nonde materjalide lingi. «Moodsal ajastul pole võimalik tõde kinni panna,» lausus Kärmas. «Seda tobedam, et minnakse frontaalkokkupõrkele.» ERRi õigusosakonna juhataja Karin Victoria Kuuskemaa teatas eile, et ERR kavatseb «Pealtnägija» loo asjus tehtud keelu kindlasti vaidlustada. Nõmper ei jaganud eile meedias levitatud kartust, et sellised keelavad määrused, nagu sai äsja osaks «Pealtnägijale», lähevad edaspidi ajakirjanduse piiramisel sagedamini käiku. Ta kinnitas, et Eesti juristid on niisuguse käigu võimalikkusest ammu teadlikud, ent tõsiasi, et nad on sellist käiku niivõrd harva kasutanud, näitab, et seda ei hakata ka tulevikus tihedamalt rakendama.

Jüri Ratas loodab võimuliidule sotsidega tuuli koch

tuuli.koch@postimees.ee

Nii oravatest kui ka sotsidest läbirääkijad jäid eile pika ninaga, kui riigikogu aseesimees Jüri Ratas otsustas jätkata Keskerakonnas, kus tema sõnul on energiat, jõudu, tahtmist. Tegemist on kolmanda korraga, kui olete kaalunud Keskerakonnast lahkumist, aga ikka jäänud. Esimene kord oli siis, kui teid Tallinna linnapea kohalt ära toimetati, seejärel oli üks parteikongress, kus üsna napilt esimehe koha võitluses Edgar Savisaarele kaotasite, ja nüüd. Millega teid ära, õigemini tagasi meelitati?

Kui räägime 2007. aastast, siis ma pole kunagi kaalunud erakonnast lahkumist. See on kindel. Kui räägime tänasest (eilsest – toim) otsusest, siis minu jaoks oli määrav see, et ma näen, et Eesti poliitilist seisu on vaja muuta. Kui vaadata, kes kõige rohkem Eesti ühiskonnas erinevaid gruppe kõnetab, siis on see sama erakond, kuhu olen 14

aastat kuulunud. See on Keskerakond. Oluline oli ka see, mida nägin viimase kahe nädala jooksul, mil Kadri Simsoni kandidatuur oli üleval. Ma nägin Kadrile väga suurt toetust erakonna liikmete seas, aga ka väljastpoolt. See viitab selgelt, et energiat ja jõudu ja tahtmist on väga suurel grupil inimestest. See andis usku, et tegelikult suudab Keskerakond ka Eesti ühiskonda muuta, suudab seda muuta sidusamaks, turvalisemaks ja tugevamaks. Räägite muutustest, endast, Simsonist, kuid on üks aga – Savisaar. Neid muutusi koos tema ja pideva opositsioonis olemisega ei saa kuidagi ellu viia.

Erakonnad valmistuvad valimisteks. See, et räägime Eesti poliitikast aastal 2014 või 2015, et mängus on üks kaart, üks persoon, ei näita väga suurt poliitilist küpsust. Usun, et seda küpsust on tegelikult rohkem, ja seda andis mõista ka sotside juht

Sven Mikser, kes ütles, et ei välista koostööd Keskerakonnaga. Ehk on teil ja Mikseril sel juhul kindlad andmed, et Savisaar ei ole enne järgmisi valimisi või nende järel enam Keskerakonna juht, sest teised parteid on välistanud koostöö Savisaare juhitud erakonnaga?

Mulle tundub, et selles mõttes suudame Mikseriga tõesti lugeda ühte märki Eesti ühiskonnas. Ja see märk on see, et viimased kaks aastat on sotside ja Keskerakonna toetus olnud suurem kui Reformierakonna ja IRLi oma. Ja see annab päris hea pinnase teha pärast 1. märtsi teistsugune koalitsioon. Tahaksin luua koalitsiooni, kel eesmärgiks see, et Eesti inimeste arv ei väheneks, et nad ei läheks välismaale, et meie iive tõuseks. Üks asi on maksuja majanduspoliitika ning selle muutus, aga nii sotsid kui ka meie oleme rääkinud, et Eesti vajab regionaalpoliitiliselt väga tugevat muutust. Kolmandaks hariduspoliitilised muudatused.

Kas Savisaar saatis teid «karistuseks» teisitimõtlemise eest teiste titaanide vastu märtsivalimistel just Harju- ja Raplamaale, kus te ei pruugi Taavi Rõivase, Juhan Partsi ja Mikseri kõrval teha nii head tulemust kui koduses Mustamäe ja Nõmme piirkonnas?

Harju- ja Raplamaa on Eesti suurim piirkond. Mul on suur au olla seal koos kolme peaministrikandidaadi ja kahe erakonna esimehega. Inimesed ju näevad, kuidas inimesi Keskerakonnas hoitakse, ära ostetakse. Kriminaalkorras karistatud eksminister saab linnavõimu juures töökoha. Teie otsusest võib välja lugeda, et peate seda kõike õigeks. On see õige stiil Eesti arenguks?

Soovin jätkata poliitikat, kus erakond kõnetab võimalikult laia Eesti ühiskonda ja hoolitseb selle eest, et Eesti inimesed ei koli välismaale. Te ei vastanud küsimusele.

Soovin teha kõik, et Eesti rahvas oleks sallivam, tolerantsem.

POSTIMEES, 17. OKTOOBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Riiklik lepitaja esitas palgapakkumise tiina kaukvere

Eesti uudiste päevatoimetaja

graafika: silver alt

iiklik lepitaja Henn Pärn esitas eile tervishoiutöötajatele ja haiglatele oma pakkumise töötingimuste ja palga kohta. «Ma arvan, et see on õige ettepanek, ja realiseeritav, kui kõik osapooled – tööandjad, töövõtjad, valitsus ja haigekassa – koos mõtlevad selle üle,» rääkis ta. Pärn lisas, et ükski osaline siiski täpselt seda, mida soovis, ei saanud. Riiklik lepitaja leidis, et selleks et kollektiivlepingus jõutaks kokkuleppele, peaks kehtestama tulevast aastast arsti miinimumpalgaks 9 eurot tun-

nis, õel 5 eurot tunnis ja hooldajal 3 eurot tunnis. Tegemist on tõepoolest keskteega, sest arstid nõudsid näiteks 2015. aastaks miinimumpalgaks 9,50 eurot tunnis, ent haiglad pakkusid 8,50 eurot tunnis. 2016. aastast peaks lepitaja hinnangul palk olema arstil 10 eurot tunnis, õel 5,50 eurot tunnis ja hooldajal 3,30 eurot tunnis. Peale palgatõusu nõudsid tervishoiutöötajad veel mitmete töötingimuste parandamist. Näiteks nõuti ületundide eest 1,5-kordset töötasu, öötöö eest 50 protsenti suuremat lisatasu, nädalavahetusel töötamise eest 30 protsenti suuremat lisatasu ning seitse päeva lisapuhkust. Pärn nentis pärast sotsiaalministeeriumi ja haigekassa esindajatega kohtumist, et lisaraha puudumise tõttu ei ole neid punkte võimalik täita. Sestap te-

gi lepitaja ettepaneku sõlmitava kollektiivlepinguga reguleerida töötasu alammäärad ja paika panna töökoormuse standardid. Edasi peavad tervishoiutöötajad ütlema pakkumisele «ei» või «jah», aga tööandjad peavad asuma haigekassaga läbi rääkima. Kuna haigekassa eelarve ja tervishoiuteenuste loetelu kinnitamise protsess alles käib, siis ei ole kollektiivlepingu tingimuste täitmiseks vajaliku raha olemasolu tööandjatele praegu tagatud. «Teeme pooltele ettepaneku sõlmida tingimuslik eelkokkulepe, milles kirjeldatakse sõlmitava kollektiivlepingu tingimusi,» kinnitas Pärn. Kui osalised lepitaja pakutuga ei nõustu, siis koostatakse eriarvamuste protokoll ja

loetakse menetlus lõpetatuks kokkuleppele jõudmata. Pärna sõnul ei ole streik sellisel juhul kõige hullem asi, mida karta. «Kui tööõhkkond on rikutud ja igapäevane elu ei toimi pika perioodi jooksul, siis see on palju hullem. Kõige hullem on see, kui kõik vindub ja ei suudeta mingisuguseid tulevikku vaatavaid otsuseid langetada,» märkis ta. Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule ütles eile, et nad on pakkumise kätte saanud ja oma liikmetele laiali saatnud. «Meil on kohustus vastata riikliku lepitaja pakkumisele kolme tööpäeva jooksul ja seda me teemegi,» lausus ta.

Milline tuleb vastus, seda ta eile kommenteerida ei osanud. «Me lubasime, et kui saame pakkumise, mis vastab meie algtingimustele, siis hakkame seda kindlasti arutama, ja seda me ka teeme,» ütles Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa. Ka tema ei soovinud teemat rohkem kommenteerida. Eesti Arstide Liit, Eesti Õdede Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutse-

liit töötajate poolt ning Eesti Haiglate Liit ja Eesti Kiirabi Liit tööandjate poolt pöördusid 16. septembril riikliku lepitaja poole ühise avaldusega töötüli lahendamiseks.

6 || EESTI || POSTIMEES, 17. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

KÕIK ON SEOTUD. Otsusest Vjatšeslav Leedo praamiveoõiguseta jätta ei pruugi kujuneda vaid ühe ärimehe, vaid paljud

Monopoli lammutamise varjat

Ebaselge raha liikumine Hoopis mustem pilt avaneb aga Leedo impeeriumi teisest sambast. Kahetsusväärselt on just seal mängus riigi raha. Teine sammas on nn Tuule Grupp, mille Leedo on alates 1990. aastate keskpaigast üles ehitanud Eesti riigi tellitud praamivedude teenindamiseks. Grupi südameks on Saaremaa Laevakompanii (SLK), mis annab tööd umbes 175 inimesele siinja sealpool väinu. Leedo väitel on SLK ja Väinamere Liinid koledas kahjumis seetõttu, et ettevõtte investeeringud uutesse praamidesse olid suured, riiklik praamisõidutellimus aga liiga väike. Riigi ligi 16 miljoni eurone praamidotatsioon liigub läbi Leedo osalusega vahendusfirmade tema äripartneri Olav Miili ettevõtetele, kelle käest renditakse kolme praami – Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa. See viiski süüdistuseni, et Leedo ostab dotatsioonirahaga endale läbi iseenda osalusega vahendusfirmade eralaevastikku ja kogu skeemist olevat raske läbi näha, kelle taskusse dotatsioon tegelikult läheb. Loo võti seisneb selles, et

Emotsionaalne löök Saarlastele ehk olulisemgi on aga see, et Tuule Grupi ettevõtted on valdavalt registreeritud Kuressaarde. SLK ja selle laevandusega seotud tütarfirmad on ainuüksi viimase kahe kuu-

69% OÜ Pöide AG

töötajate arv

koguvara

184 163

2013:

831 733 27 025 570 030

OÜ Muhu Farmid

90 493

2013:

Saaremaa Lihatööstus OÜ 256

OÜ Tolli Vara

1206 799 146 -36 519 7770

602 537

2013:

917 027 272 182 404 237

75%

OÜ Compakt Maadehaldus

312 000 2013: -18 000 -100 000

0 710 000 -75 000 -202 000

2013:

OÜ Compakt Capital 0

2013:

0 716 594 -27 356 375 231

2013:

Varamaad Kinnisvara OÜ 7000 3 000 000 51 182 636 998

25 2013:

Tuulaja OÜ

Raadio Kadi OÜ

AS Wris 493 392 807 211 105 585 198 677

449 169

2013:

255 902 -21 774 -6673

2013:

287 755

100%

108 000 13 400 00 -239 000 2 200 000

2013:

100%

98,34%

95,4%

0 3923

OÜ Compakt Kinnisvara 33,2% AS Holostovi Kinnisvarahaldus, Vjatšeslav Leedo 33,5% 33,3% Kristjan Leedo

50%

66,6%

100%

OÜ Muratsi Maja 0

Develas OÜ

488 233 21 000 80 265

100%

AS Väinamere Teenindus

3 150 000 12 100 000 849 000 798 000

100%

Vjatšeslav Leedo äriimpeerium

2013:

112 160 542 000 2227 -1 000 000

Saaremaa Lihatööstus Finland OY

2013:

OÜ Aquatal

2013:

1 800 000 -249 419 533 197

100%

2013. aasta puhaskasum eelmiste perioodide jaotamata kasum

100%

Audla OÜ

palgakulu

2013:

98%

mesele, ülejäänud töötavad Tallinnas. Hiljuti Leedoga pikaajalise koostöö lõpetanud suhtekorraldaja Meelis Kubitsa meelest olnuks Eestile parim mudel kutsuda SLK juba mitu aastat tagasi laua taha ja rääkida ausalt läbi uus pikk leping. Tulnuks leppida kokku läbipaistev tootlus, lõpetada piletihindade kunstlik madalal hoidmine ja viia ettevõtte nõukogusse riigi esindajad. «Oleks tekkinud tõeline rahvaettevõte. Kõik oleks võitnud. Praegu näen ma ainult kaotajaid,» sõnas Kubits. Ain Seppik läheb isegi kaugemale. «Tegelikult oleks riigil olnud viisakas Leedot tänada selle eest, mis ta teinud on. Tõenäoliselt tahtis ta sellel konkursil osaledes teha oma

100% Mändjala motell OÜ

33 795

16 922 -81 000 2013: -244 000

0 493 000 19 476 -157 000

2013:

92,18% AS Holostovi Kinnisvarahaldus

kaks sammast pole tegelikult teineteisest nii lahus, kui paberil paistab. Terase ärivaistuga Vjatšeslav Leedo on kahe samba ettevõtted aastate vältel omavahel osavalt läbi põiminud, et üks tooks tulu ka teise jaoks. Nii näiteks korraldab praamidel toitlustustust ja jaemüüki Holostovi Kinnisvara osalusega AS Väinamere Teenindus, mis omab nelja kauplust ja kümmekonda teeninduspunkti. Samuti Holostovi Kinnisvara alla kuuluv Raadio Kadi te-

ga, mis asub Tallinnas ja mida saarlaste huvid nii lähedalt ei puuduta,» ütleb Seppik. Postimehega suhelnud saarlased kinnitavadki kui ühel häälel, et eelkõige oleks Leedo praamiveoõiguse kaotamine saarlastele emotsionaalne löök. Väinamere Liinid on saarlaste survel teinud lisaks riiklikule tellimusele ka kommertssõite, uus vedaja ei pruugi neist vajadustest aga hoolida. Leedole lähedal seisev poliitik Kalle Laanet ütleb, et laevapered tunnevad juba praegu muret, mis neist edasi saab: «Regionaalpoliitiliselt on Leedo panus palju suurem, kui kõrvalt paistab.» Näiteks Saaremaal üht suuremat sadamat omav Tallinna Sadam annab Laaneti sõnul seal tööd vaid ühele ini-

7,82% OÜ Compakt Kinnisvara

aljuski riigi praamiraha peal oma äriimpeeriumi üles ehitanud Vjatšeslav Leedost sõltuvad Saaremaal praegu sajad töötajad. Kui riik praamidotatsiooni kraanid 2016. aastast kinni keerab, küsivad nad: «Mis meist saab?» «Kui praamidega hakkab sõitma Tallinna Sadam, siis kõik see, mis meile tuli, läheb nüüd kuhugi mujale. See tähendab tugevat sotsiaalset pauku: üks asi on töökohad, aga teine asi kultuur ja kõik muu, mis on selle küljes olnud. Näiteks ooperipäevad ja Saaremaa ralli,» ütleb Raadio Kadi tegevjuht Gunnar Siiner avameelselt. Jutt käib rahast, mis otse või kaude Saaremaale tuleb. Olgu öeldud, et ka Siiner ise on Leedo alluv, sest Raadio Kadi kuulub Leedo omanduses olevasse, 21 ettevõttest koosnevasse aktsiaseltsi Holostovi Kinnisvarahaldus. Kuressaare südalinna magusa krundi järgi ristitud aktsiaselts moodustabki Leedo äriimpeeriumi esimese ja väga jõulise samba. Selles sisalduv ettevõtete palett annab tööd ligemale 400 saarlasele ja tegeleb kõige võimalikuga alates põllumajandusest ja veisekasvatusest ning lõpetades eksklusiivsete kortermajade püstitamisega Tallinnas. Kuigi osas Holostovi Kinnisvarahalduse ettevõtetes näib tegevus seisvat ja mõnel on üleval koguni maksuvõlad, paistab tervikpilt enam kui helge: lisaks varem kogunenud 25 miljonile eurole teenis grupp mullu 1,62 miljonit eurot puhaskasumit.

reporter

100%

Vjatšeslav Leedo

100%

Holostovi Kinnisvarahaldus AS

100%

Gruppi kuulub 21 ettevõtet

OÜ Compakt Varahaldus 0

397

4 500 000

0 6 000 000 -66 000 1 280 000

2013:

57 100 000 1 620 000 25 200 000

2013:

100% OÜ Tuule Piletikeskus 2

ISIKLIKUD VÕI PEREÄRID

2013:

Saare Finants OÜ 0 2013:

0 37 782 2302 -

Saare Tennisekeskus OÜ 2 2013:

100% Vjatšeslav Leedo

77 688 611 460 52 293 453 064

16 316 1 010 000 -35 788 3740

AS Saare Erek 63

598 964

2013:

1 700 000 451 15 268

Osanikud: Vjatšeslav Leedo, Maire Leedo, Martin Leedo, Kristjan Leedo Katrin Leedo kõik võrdselt 20% 68,4% Vjatšeslav Leedo

25% Holostovi Kinnisvarahaldus

reporter

risto berendson

ga maksnud ligi 550 000 eurot makse. Üks osa sellest läks riigi, teine Kuressaare linna kassasse, mille eest parandatakse teid ja elavdatakse kohalikku elu. Leedo lähedase sõbra, ekspoliitik Ain Seppiku hinnangul pole kahe samba põimumises midagi halba, sest kui ettevõtja teenib ühest kohast kasumit, võibki ta ise otsustada, kuhu see investeerida. Riigi mõtlematus tegutsemises on Seppik aga pettunud, sest kui majandusministeerium peaks praamihankes peale jääma, on kohalikul laevandusel sama hästi kui lõpp peal. «Selge on see, et sellisel kujul Saaremaa Laevakompanii Saaremaalt kaob. See asendatakse riigi mingi monstrumi-

25% Holostovi Kinnisvarahaldus

oliver kund

geleb aga digitaalmeedia müügiga parvlaevadele ja sadamatesse. Oleks ennatlik järeldada, et see kõik kannab pelgalt Leedo ärihuve. Näiteks on praamikuningas viimastel aastatel maksnud oma varadest järjepidevalt kinni maakonnalehe Saarte Hääl ligi 400 000 euro suuruseid kahjumeid. Tõsi, sellega hoiab ta lahti reklaamikanali oma firmadele, ent säilitab ka konkurentsi kohalikus meedias.

25% Holostovi Kinnisvarahaldus

0 2013:

Muhumaa (Dagenhart) Saaremaa (Paxton Assets) Hiiumaa (Reyna Trade)

0 28 800 000 246 954 -489 330

47,7% Holostovi Kinnisvarahaldus 52,3% SLK Väinamere Liinid OÜ 31

367 948*

2013:

6 140 000 -3 040 000 -4 030 000

15% SLK

* palgakulud maksudega

Paxton Assets OÜ 0 2013:

100%

Vjatšeslav Leedo

590 692

2013:

3 400 000 34 973 186 241

Kolm tütarettevõtet

175

18 299 659 2013:

0 30 869 207 327 000 -160 000

SSC Ferries SIA Tegevus ajutiselt peatatud

netovara negatiivne -2,3 mln

Reyna Trade OÜ

2013:

AS Saaremaa Laevakompanii

65%

AS Sarbuss

0 30 238 464 473 585 282 053

15% SLK

RENDITUD LAEVAD

15% SLK

Dagenhart OÜ

-2 250 000 -4 600 000

100%

POSTIMEES, 17. OKTOOBER 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Järelevalve võib saarte praamihanke tühistada

de saarlaste traagika.

ud mõju

aivar õepa

aivar.oepa@postimees.ee

Tallinna Sadama võidetud majandusministeeriumi läbirääkimistega hange Väinamerele kümneks aastaks reederi leidmiseks on õigustühine, seisab eile avalikuks saanud rahandusministeeriumi riigihankeosakonna koostatud järelevalveotsuse projektis. Et see on alles otsuse projekt, on veel siiski vara rääkida hanke tühistamisest, ja võimalik, et seda tühistamist ei tulegi. Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Armin Lastovets selgitas, et majandusministeeriumi valitud läbirääkimistega hange on erandlik. Seadus annab võimaluse seda hankevormi kasutada vaid juhul, kui avalikule hankele ei tule ühtki pakkumust või taotlust või kui esitatud pakkumused on oluliselt erinevad hanke esemest. Hanke erandlikkus ajendaski rahandusministeeriumi järelevalvemenetlust tegema.

luigelendu ehk teha veel viimased kümme aastat ja siis minna pensionile. Seda Eesti riik ei võimaldanud, vaid otsustas temaga sõdida, mis on minu meelest inetu,» ütles Seppik. Selles, et Leedo suudab SLK praamid mujal maailmas tööle rakendada, Seppik ei kahtle. «Ärilises mõttes ei juhtu Leedoga midagi. Laevade prahtimine vaevalt valmistab maailmas erilisi probleeme, ja tundes tema ärivaistu, on ta Saaremaa elus ikkagi persoon, keda kõik kuulavad ja kelle arvamusega kõik arvestavad.»

Ministeeriumid eri meelt Hanke ese ehk see, mida majandusministeerium avaliku hankega hankis, oli teenuse osutamine nelja parvlaevaga Rohuküla-Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu liinil aastatel 2016–2026, lisaks riigi õigus osta teenuse osutajalt parvlaevad. Avalikule hankele tuli üks pakkumus, Saaremaa Laevakompanii tütarettevõttelt Väinamere Liinid. Majandusministeeriumi hankekomisjon leidis, et see pakkumus on «oluliselt erinev» hanke esemest, mis võimaldas pakkumuse diskvalifitseerimist ning järgmist etappi, läbirääkimistega hanget. Rahandusministeerium leidis järelevalvemenetluses, et majandusministeerium pole oma otsust piisavalt põhjendanud. Siit lähevadki ministeeriumide seisukohad lahku ja võt-

Vjatšeslav Leedole kuulub suur hulk ettevõtteid, mis annavad tööd mitmesajale saarlasele ning maksavad Kuressaare linna kassasse kopsakat maksu, mille eest parandatakse teid ja foto: toomas huik elavdatakse kohalikku elu.

meväljend on just seadusetekstis olev «oluliselt erinev». Nimelt teatas majandusministeerium, et Väinamere Liinide pakkumuses puudus mitu tähtsat dokumenti, nagu näiteks laevade prahileping või laevade omaniku kinnitus, et riik need laevad lepingu lõppedes endale osta saab. Rahandusministeerium aga leidis, et mõne dokumendi esitamata jätmine on pigem kõrvalekalle, aga olemuslikult pakkumus hanke esemest «oluliselt erinev» polnud.

Läbirääkimised jätkuvad Rahandusministeerium koostas järelevalvemenetluse tulemuste põhjal otsuse projekti, kus muu hulgas seisab järeldusena, et faktilised asjaolud ei andnud majandusministeeriumile õigust läbirääkimistega hanget alustada, seega on kõik selles hankemenetluses tehtud toimingud ja otsused algusest peale õigustühised. See projekt läkitati peale majandusministeeriumi ka Väinamere Liinidele ja kahele Tallinna Sadama tütarettevõttele. Selle läkitamise käigus lekkis ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud dokument ka avalikkusele. Majandusministeeriumil on nüüd viis päeva aega vastuväiteid esitada; peamiselt ootab rahandusministeerium just hankekomisjoni põhjendusi, miks siiski otsustati, et Väinamere Liinide pakkumus oli «oluliselt erinev». Rahandusministeeriumi avalike suhete juhi Sigrid Laeva sõnul on tõenäoline, et kui põhjendused on rahuldavad, siis otsuse projektist otsust ei saagi ehk kogu menetlus lõpeb. Läbirääkimistega hanke 200-miljonilise dotatsioonisooviga võitnud Tallinna Sadam jätkab seni läbirääkimisi laevaehitajatega. «Tallinna Sadama jaoks juriidiliselt midagi muutunud ei ole – liigume paika pandud tegevuskava järgi edasi ning jätkame läbirääkimisi laevaehitajatega,» ütles sadama turundusosakonna juhataja Sirle Arro.

8 || EESTI || POSTIMEES, 17. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

avalike ürituste koguarv erakondade korraldatud avalike ürituste arv

KODANIKUAKTIIVSUS. Viimase kahe aasta jooksul on eestlased «tänavale tulnud» rohkem kui kunagi varem.

Kui raha ei ole, ei kuule sind keegi marian männi reporter

estimaalased käivad aina enam meelt avaldamas. Vähemalt nii tundub. Riigikogu esine on viimasel ajal igati popp paik. Sinna oleks nagu kõigil asja. Kristlastel ja geidel, puuetega inimestel ... Ja neil kõigil on midagi öelda. Selleks et Tallinnas meeleavaldust ehk avalikku üritust korraldada, pidi varem küsima linnavalitsuselt luba. Nüüd otsustab selle üle politsei. Uurisin, kes ja milliseid üritusi on viimase tosina aasta jooksul pealinnas korraldanud. Paistab, nagu armastaks eestlased aina enam meelt avaldada. Seda näitavad ka arvud. Oleme nagu väike Prantsusmaa – kui midagi ei meeldi, siis barrikaadidele! Mullu tuli rahvas tänavatele tahet näitama umbes 600 korda ehk keskmiselt kaks korda päevas.

Aina poliitilisemaks Aga avalik üritus ei pruugi olla meeleavaldus. Ja seda ei pruugi korraldada ühendused ega eraisikud. Tuleb välja, et aina enam on korraldajateks hoopis erakonnad. Ligi kolmveerand eelmise aasta üritustest korraldasid just nemad. Kui kõik erakondade üritu-

sed välja jätta, ei olegi aastate lõikes erinevus nii suur. Näiteks kõige rohkem on ühel päeval Tallinnas toimunud 27 avalikku üritust. See juhtuski eelmise aasta oktoobris, 12. ja 19. oktoobril, enne kohalikke valimisi. Sotsioloog Juhan Kivirähk näeb siin kahte põhjust: ühelt poolt võtavad erakonnad tema sõnul nüüd ise oma mütsi alla teemasid, mis inimesi sütitavad. Teiselt poolt teevad erakonnad üha rohkem avalikke propagandaüritusi, nagu ta neid kutsub. Kümme aastat tagasi ei olnud selleks, et rahvas kokku kutsuda, valimisi vaja. Näiteks korraldas kogunemise pastor, et «tänada parlamenti, valitsust, presidenti, jumalat». Kirjandushuviline aga selleks, et propageerida kuulsa inglise kirjaniku J. R. R. Tolkieni loomingut. Üks üliõpilaste pärast muret tundev kodanik soovis aga, et tudengid hommikuti rohkem aega värskes õhus veedaksid. Nüüd

Selleks et Tallinnas meeleavaldust ehk avalikku üritust korraldada, pidi varem küsima linnavalitsuselt luba. Nüüd otsustab selle üle politsei.

tehakse aga pigem poliitikat ja peetakse vihaseid kõnesid. Kirjanik Miina Hint on olnud kõige aktiivsem kodanik. 2003. aastast alates on ta korraldanud 38 avalikku üritust. Peamiselt selleks, et «aktiveerida kodanikuühiskonda». Ta tahab rahvale meenutada, et Eestis on peremeheks rahvas, et nad mõtleksid laiemalt ning ei unustaks kõige tähtsamat – vabadust. «Kui kaotame riigi, siis pole kooseluseadusel mingit tähtsust,» räägib ta. «Siis ei küsi meie käest enam keegi, mida arvame.»

Aktiviste jagub Hindi suurimaid muresid on aga rahva kokkusaamine. Üle 40 inimese ei ole ta veel suutnud välja meelitada. Üritust korraldada on tema sõnul lihtne, aga reklaamimise jaoks tal raha ei ole. Viimast saavat endale lubada vaid erakonnad. Ürituste nimekiri ongi nagu väike väljalõige Eesti lähiajaloost – see näitab, mis teemad Maarjamaalt üle vuhisesid. Sajandi algul olid paljud üritused seotud jumalasõnaga. Siis aga tulid peale rahvusvahelised teemad – konfliktid Tšetšeenias, Iraagis, Gruusias. Üks kodanik oli Iraagis toimuvast nii häiritud, et kutsus eestlasi üles Ameerika Ühendriikide tollase presidendi George W. Bushi välispoliitika vastu meelt avaldama. Viimane ehk isegi kuulis eestlaste kogunemisest, sest samal aastal tunnistas ta, et vigu sai tehtud küll.

Kodanikuühiskonna Sihtasutuse juhataja Agu Laiuse sõnul on hea, et Eesti poliitikud kohtuvad aina enam otse valijatega. Ta kinnitab, et ka üksikisikud ja ühingud on siiski muutunud aktiivsemaks. Et nad iga päev tänavale ei kogune, ei tähenda veel, et töö teistel platvormidel ei toimu. Näiteks Facebookis. Laiuse sõnul on Eesti põhiline häda võrreldes Lääne-Euroopaga ressursside nappus. Euroopa 2012./2013. aasta sotsiaaluuringu andmetel on Eestis rahulolu demokraatiaga madalam kui Euroopa riikides keskmiselt. Kümnest punktist andsid Eesti elanikud rahva võimu toimimisele vaid 5,33. Demokraatia ei ole ka nii oluline teema nagu näiteks Põhjamaades, kuid samas olulisem kui Venemaal. Samas kirjutab näiteks Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuuri (USAID) raport, et just valimised aitasid kodanikuühiskonda Eestis elavdada. Sama ülevaate järgi on umbes kolmandik eestimaalastest seotud vabatahtliku tegevusega ning viis protsenti töötab kodanikuühenduste valdkonnas. Laiuse sõnul läheb Eestil võrreldes teiste postkommunistlike riikidega ikka väga hästi. Ja tihti teevad ühenduste eestvedajad isegi võrreldes Lääne-Euroopa pikkade traditsioonidega ameti- ja teiste ühingutega võrreldes sisukamat tööd. Seda hoolimata asjaolust, et neil raha napib.

POSTIMEES, 17. OKTOOBER 2014 || TALLINN || 9

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TALLINN@POSTIMEES.EE

UPUTAB. Haisev vesi trepikojas ja tee, mida kuiva jalaga ei läbi – selline on pärast iga suurt vihmasadu olukord Müürivahe tänaval ja Katariina käigus.

Kiirabiauto sattus liiklusõnnetusse

Vanalinnas voolab pärast vihmasadusid solgijõgi jonatan karjus

Eile kella 12.40 paiku põrkasid Tallinnas Vilde ja Mustamäe tee ristmikul kokku kolm autot, neist üks oli alarmsõitu tegev kiirabiauto. Vigastada said foto: martin ilustrumm kaks meedikut. PM

reporter

Haisev vesi tungib trepikotta, kümne sentimeetri kõrgusele esimese trepiastme ääreni ja toob kaasa kõikvõimalikku laga,» kirjeldab Müürivahe 33 elanik Siiri pärast suuremat vihmasadu Müürivahe tänavat ja Katariina käiku. Iga tugevama vihma järel peavad sel tänaval elavad inimesed sumpama õõvastavas segus suitsukonidest, puulehtedest ja muust solgist. Müürivahe tänava elaniku Toivo sõnul valgub vesi ära väga aeglaselt, sageli kulub selleks kuni kaks tundi. Kuiva jalaga ta pärast vihma koju ei pääse, vesi olevat põlvini. Tänava elanikud on harjunud selleks ajaks muid tegevusi otsima. Koridori uhutud prügi koristavad maja elanikud. «Süda läheb täis alati, aga mis teha, inimene harjub kõigega,» sõnas Siiri. Linnavalitsusega selle asja pärast piike murdnud Toivo sõnul toimib tänaval kanalisatsioonitoru vastupidiselt, see ajab pigem solki välja. Elanike sõnul on uputav vesi kahjustanud Müürivahe 50 hoonet ning teisele sa-

Lõõnik saab Tallinnalt 1200-eurost kuupalka Tallinna linnapea õigusnõunikuna tööle asunud Harju maakohtu endine kohtunik Valeri Lõõnik (pildil) saab oma tööülesannete täitmise eest 1200-eurost kuupalka. Tallinna linnavalitsus avalikustas Lõõnikuga sõlmitud töölepingu, mille järgi on tema ülesanne analüüsida kohtupraktikat väärteomenetluse asjades munitsipaalpolitsei ameti näidete põhjal. Leping kehtib 1. oktoobrist 31. detsembrini. Lõõnikule annab juhiseid ning kontrollib töö vastavust lepingutingimustele linnapea Edgar Savisaar või tema esindaja. Töö üleandmiseks ja vastuvõtmiseks vormistavad töövõtja ja tellija iga kalendrikuu viimaseks tööpäevaks töö üleandmise-vastuvõtmise akti. tallinncity.ee

Klandorfi sõnul võiks mupo saada õiguse joodikuid ära viia Selline oli vaatepilt suure saju järel Müürivahe tänava ja Katariina käigu nurgal tänavu 25. mail.

Elanike sõnul on uputav vesi kahjustanud Müürivahe 50 hoonet ning teisele sama tänava majale on tekkinud praod.

ma tänava majale on tekkinud praod. Kahtlustatakse, et suur veekogus ja erosioon on kahjustanud linnamüüri alust. Mitu elanikku on tänaval lõhkunud oma auto. Toivo sõnul on Munga ja Müürivahe tänava kehva seisukorra tõttu tema autol põhjakatted juba ammu kadunud. Toivo on aktiivselt suhelnud

Tallinna kommunaalametiga, kuid midagi paremaks läinud ei ole. Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sule sõnul on nad teadlikud, et valingvihmade korral ei suuda kanalisatsioon kogu sademevett ära juhtida. 2014. aastal on torustiku omanik AS Tallinna Vesi teinud avariiremonti ja kaeve kor-

foto: toivo randna

rastanud, kuid tööd ei ole tulemust andnud. Sel aastal on alustatud Viru tänava rekonstrueerimise projekteerimist, mille käigus otsitakse lahendusi ka Müürivahe tänava sademevee probleemi leevendamiseks. Jonatan Karjus on Postimehe portaali tallinncity.ee reporter.

Konverentsil «Turvaline Tallinn» esinenud abilinnapea Kalle Klandorf sooviks anda munitsipaalpolitseile õiguse joodikute kainestusmajja toimetamiseks. Praegune seadus võimaldab seda teha ainult politseil. «Munitsipaalpolitseil ei ole õigust laadida joodikut auto peale. Peame valvama joodiku juures ja kutsuma politsei. Me võiks ise joodikud sinna toimetada,» lausus abilinnapea. Klandorf peab Tallinna rahuldavalt turvaliseks. Kõige ohtlikum ja kriitilisem on tema arvates kesklinn. «Kui kõik arvavad, et Lasnamäe või Kopli on ebaturvalised, siis nad eksivad.» tallinncity.ee

10 || MAJANDUS || POSTIMEES, 17. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

MAJANDUSE INDIKAATOR. Muutused Eesti suurimates ettevõtetes peegeldavad majanduskasvu üsna adekvaatselt.

ÄRILAUSE Leedu peab kaitsma end ebasõbralike riikide investeeringute eest. Leedu president Dalia Grybauskaitė. BNS, 16.10

Eestile soovitatakse gaasi varustuskindluslepet Leeduga Kuivõrd Leedu Klaipeda LNG-terminal hakkab aasta lõpus tööle, soovitab Euroopa Komisjon Eestil Leeduga gaasi varustuskindluse tagamiseks leping sõlmida. Hoolimata sellest, et Eesti energiavajadusest rahuldab maagaas vaid pisikese osa, ei ole Euroopa Komisjoni hinnangul mõtet alahinnata äkilise gaasitarnete katkestamise mõju. Miinimumprogrammi kohaselt peaks vähemalt tagama kaitstud tarbijate gaasiga varustamise, selgub Euroopa Komisjoni Euroopa gaasituru ülevaatest. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Timo Tatar ütles Euroopa Komisjoni gaasituru stressitesti kommenteerides, et lahendus Eesti gaasituru probleemidele on tarneallikate mitmekesistamine ning konkurentsile avatud turg. «Seda suudab regioonis tagada vaid meetmetepakett, mis sisaldaks regionaalset LNG terminali (teatavat leevendust pakub siin juba ka Leedusse rajatud Klaipeda LNG terminal), ühendust Kesk-Euroopaga (Leedu-Poola gaasiühendus GIPL) ning fragmenteeritud riigipõhiste gaasiturgude ühendamine ühiseks turupiirkonnaks, mille olulisemaks lüliks on Eesti ja Soome vaheline gaasiühendus Balticconnector,» ütles Tatar. majandus24.ee

227 500

euro eest soetab Eesti mobiilse põletusahju, mida saab kasutada seakorjuste hävitamiseks, et vähendada seakatku levimise riski.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul ei ole mandri ja saarte vahelise praamiveohanke puhul midagi katkestatud, vaid sõltumatu järelevalve küsis selgitusi. «Midagi pole kästud ega tühistatud, aga hankijalt on nõutud põhjendusi, miks valiti kõige erandlikum hankeviis. Seni neid pole, räägitud on asjassepuutumatutel teemadel, aga nüüd hakatud asja tõsiselt võtma. Ehk annab veel hanget päästa, kui ei, siis tuleb uus hange mu meelest. Aga otsustab sõltumatu järelevalve,» ütles minister sotsiaalmeedia vahendusel. Tallinna Sadam teatas eile, et ettevõte kavatseb jätkata läbirääkimisi laevaehitajatega. BNS/majandus24.ee

OMX TALLINN

731,61 ▼ –1,17%

800 600

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

X 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

tõnis oja

majandusajakirjanik

ostimehe koostatud 100 suurima ettevõtte edetabel näitab, et võrreldes eelmise aastaga muutusi toimunud ei ole. Praktiliselt sama suureks kui 2012. aastal jäi 100 suurima ettevõtte eelmise aasta kogukäive – 18 miljardit eurot (kasv 0,8 protsenti). Kasum kasvas üheksa protsenti, 1,2 miljardi euroni, kusjuures samaks (88) jäi ka kasumit saanud ettevõtete arv. Isegi 100 hulka pääsemise alumine piir, käive 67 miljonit eurot, mis vanas rahas on veidi

4,64 ▼ –18,17%

X 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,900 -5,76 Baltika 0,460 -2,13 Ekspress Grupp 1,000 -0,99 Harju Elekter 2,580 0 Järvevana 0,815 +1,12 Merko Ehitus 7,000 -0,28 Nordecon 1,000 0 Olympic Group 1,780 -3,78 Premia Foods 0,694 -0,86 Pro Kapital Grupp 2,580 0 Silvano Fashion 1,620 0 Skano Group 0,990 +3,13 Tallink Grupp 0,599 -1,32 Tln Kaubamaja 4,950 0 Tallinna Vesi 12,600 -0,79 Trigon Property 0,411 0

16.10 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,465 +0,81 Hiina jüaan 7,807 +0,61 Jaapani jeen 134,950 -0,41 Kanada dollar 1,445 +0,28 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,457 +0,91 Poola zlott 4,229 +0,49 Rootsi kroon 9,193 -0,08 Rumeenia leu 4,430 +0,34 Šveitsi frank 1,206 -0,09 Suurbritannia nael 0,797 +0,16 Taani kroon 7,446 0 Tšehhi kroon 27,546 0 Ungari forint 308,900 +0,80 USA dollar 1,275 +0,66 Venemaa rubla 52,404 +1,38

bns

üle miljardi krooni, jäi samaks, mis eelmisel aastal. Eesti majandus kasvas eelmisel aastal 1,6 protsenti, mis tähendab, et oluliste muutuste puudumine peegeldab majanduses toimuvat üsna hästi. Enamasti on tegemist samade ettevõtetega, kes olid nimekirjas ka eelmisel aastal, eriti tabeli esimene ots. Suurem osa muutustest toimus viimases kümnes.

Eelmise aasta suurima käibega ettevõte Eestis oli Ericsson Eesti. Riigile kuuluv Eesti Energia kerkis kaks kohta ning tõusis teisele kohale. Nii nagu aasta varem, oli ka eelmisel aastal suurima käibega ettevõte Eestis Ericsson Eesti. Riigile kuuluv Eesti Energia

kerkis kaks kohta ning tõusis teisele kohale, lükates sellelt meie suurima börsiettevõtte Tallink. Esikümnesse tõusis agressiivselt laienev jaekaubandusettevõte Maxima ning välja langes kütusefirma Neste Eesti. Ka suurimate kasumiteenijate esikolmik oli 2013. aastal sama, mis 2012. aastal: Swedbank, Eesti Energia ja SEB. Suuruselt neljandaks tõusis 49 miljoni euroga Elering. Seega olid viis suurimat kasumisaajat eelmisel aastal kolm panka ning kaks riigile kuuluvat energeetikafirmat. Postimees koostab teist aastat järjest 100 suurima ettevõtte edetabelit. Ettevõtte suurust hinnatakse reeglina kas börsiväärtuse või käibe järgi, pankasid reastatakse ka bilansimahu põhjal.

Hoogne elektrimüük paisutas Eesti Energiat andres reimer

majandusajakirjanik

Ligi: praamihanke suhtes nõutakse vaid selgitusi

1000

Ettevõtete seis näitab meie majanduse seisakut

esti mõjukaimaid ettevõtteid Eesti Energia võiks vabalt tõusta riigi suurima käibega äriühinguks, kuid liiga soe talv on seda takistanud. Mullu ligi miljardieurose aastakäibe saavutanud rahvuslik energiafirma tegi läbi viimaste aastate suurima, 15-protsendilise tõusu. Selle saavutusega võttis Sandor Liive juhitud Eesti Energia 1. jaanuaril esmakordselt täielikult avatud elektriturult tõenäoliselt maksimumi. Eelmise aasta teise kvartali vahearuande põhjal oli Eesti Energia poolaasta käive tõusnud varasemaga võrreldes veerandi võrra, jõudes 494 000 euroni. Tänavu sama ajavahemiku tulemus aga lubab ennustada, et käive võib 2014. aastal rohkem kui kümnendiku võrra väheneda. 2014. aasta esimese poolaasta tulemus jääb mullusele märkimisväärselt alla, küündides vaid 436 000 euroni. Lisaks sellele, et energiafirma suutis mullu müüa märkimisväärselt rohkem elektrienergiat kui varasematel aastatel, põrutas elektri hind üles ennekõike kodutarbijatele, kelle energiakulutusi korraldas varem konkurentsiamet. Kuni 2012. aasta lõpuni ostsid Eesti tarbijad ligi poole riigis müüdavast elektrienergiast reguleeritud hinnaga, mis püsis aasta keskmise hinnatasemega vahemikus 30,3–30,7 eurot me-

gavatt-tunni eest. Pärast ühinemist Põhjamaade elektribörsiga Nord Pool Spot tõusis elektri hind Eestis 35 protsendi võrra, saavutades Eesti Energia aruande põhjal aasta keskmiseks tasemeks 46,3 eurot megavatttunni eest. Eelmise aasta majandustulemusi aitas Eesti Energial märkimisväärselt tõsta asjaolu, et turu avanemisel ühendas Eestit Põhjamaade börsiga vaid üks elektrikaabel Estlink1. Kui korralike ühenduste korral peaks Eestis müüdav elekter maksma sama palju nagu Soomes, siis eelmisel aastal pidid eestlased aasta keskmise tulemusena maksma põhjanaabritest ligi kümnendiku võrra kõrgemat hinda. Eesti Energia elektri tootmisvõimsused on piisavad, et kogu kohalik elektritarve kuhjaga katta, kuid sellest hoolimata aitasid just meie lõunanaabrid lätlased ja leedulased oma püsiva elektridefitsiidiga kaudselt tõsta nii Eesti Energia käivet kui ka meie elektri hinda. Elektrikaabli Estlink2 töölehakkamine kahandas Eesti ja Soome vahelist hinnaerinevust, mille tõstis eriti esile järsk hinnatõus, kui üks kaablitest ootamatult rivist langes.

revolutsiooni, sest varem polnud väiketarbijal justkui lootustki heale kohtlemisele. Aastaid armastas monopoolne energiafirma rääkida, kuivõrd väikese osa moodustavad nende portfellist kodutarbijad, olles aga aldis näiteks esile tooma oma klientide elektrivargusi. Juhtus ka, et väiketarbijast üritati meeldiva teeninduse asemel lihtsalt n-ö massiga üle sõita.

Aastaid armastas monopoolne energiafirma rääkida sellest, kuivõrd väikese osa moodustavad nende portfellist kodutarbijad.

Ehkki Sandor Liive saadetakse erru tõenäoliselt kiidusõnadega, võib Hando Sutteri määramine tema kohale tähendada olulisi muutusi ettevõtte käekäigus. Samuti tegi energiafirma hiiglasliku pingutuse, et hoida kodukliente ja väiketarbijaid turu avanemise järel konkurentide juurde üle jooksmast. Selleks pidi ettevõte oma sees läbi tegema tohutu mentaalse

Kuid turu avanemisel suutis suurfirma lausa üllatuslikult tööle panna märkimisväärselt võimeka klienditeenindajate üksuse, veendes siiani sunnismaiseid kliente oma senise elektrimüüja juures jätkama. Müügimeeskonna geniaalsust näitab ainuüksi asjaolu, et Eesti Energia suutis paljusid kliente veenda ostma nii ennustatavalt, kuid ka tegelikkuses palju kulukamaks osutunud fikseeritud tariifiga elektripakette. Liive juhtimisel on Eesti Energia tegutsenud justkui omalaadne kindlus, mille müüride vahelt lastakse kosta vaid ettevõttele meeldivaid sõnumeid. Ettevõtte nõukogu liikmed on viimasel ajal asunud meediasse tilgutama infot, mis näitab muidu nii roosiliseks joonistatud pilti vahel lausa ootamatutes varjundites – kõik polegi nii ilus. Ehkki pikaaegne tegevjuht Liive saadetakse erru tõenäoliselt vaid kiidusõnadega, võib Hando Sutteri määramine te-

Üle 200 miljoni euro maksnud ja mitu aast kavas laiendada.

ma kohale tähendada olulisi muutusi ettevõtte käekäigus. Nõukogu vastne esimees Erkki Raasuke jäi juhivahetust kommenteerides küll vägagi napisõnaliseks, kuid mõned vihjed võivad anda märku muutustest Eesti Energia suurejoonelistes välisprojektides. Pole välistatud, et omaniku ja nõukogu suhtes üpris kontrollimatult tegutseda lastud Liive võetud riskid hakkavad lähiajal halvimal kujul realiseeruma või üritab Raasuke halvimaid stsenaariume ennetada ja väliskulutusi märkimisväärselt kärpida.

POSTIMEES, 17. OKTOOBER 2014 || MAJANDUS || 11

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

25 enim kasumit teeninud ettevõtet

Ettevõtete käive miljonites eurodes

tat töötamast tõrkunud Auvere õlitehast ei ole Eesti Energial vähemalt esialgu foto: ants liigus / pärnu postimees

Päris täit selgust pole ka energiafirma õlitehaste käekäigu suhtes. Uus tehnoloogia peaks muutma seni kivist elektrit tootnud firma hoopis märkimisväärseks õlitootjaks. Kuigi Liive on käinud Auvere õlitehase juures otsesõnu oma nägu õliga määrimas, pole firma seni langetanud otsust kaua oodatud järgmise õlitehase ehitamiseks. Selle foonil mõjub tänavu esimese poolaasta kesine majandustulemus hoiatavalt, sest lisaks tähtsatele julgeolekulistele ja sotsiaalsetele rollidele kannab Eesti Energia ka riigi-

eelarve suurdoonori rolli. Üha kasvava kulutamisihaga riik aga ei saa lubada oma sissetulekute kahanemist. Teise olulise Eesti ettevõtte, Tallinna Sadama põhjal võib otsustada, et õige juhtimise ja eesmärgistatud valitsemise abil on võimalik kasumit suurendada isegi langeva turu korral. Eesti Energia puhaskasum aga vähenes tänavu esimesel poolaastal varasemaga võrreldes 16 protsendi võrra: kui mullu oli poolaasta kasum 68,1 miljonit eurot, siis tänavu 57,3 miljonit eurot.

1. Ericsson Eesti AS 2. Eesti Energia AS 3. Tallink Grupp AS 4. Baltic International Trading OÜ 5. Tallinna Kaubamaja AS 6. Orlen Eesti OÜ 7. Maxima Eesti OÜ 8. BLTR Grupp AS 9. Rimi Eesti Food AS 10. Swedbank AS 11. Neste Eesti AS 12. Statoil Fuel ja Retail Eesti AS 13. Eesti Tarbijateühistu Keskühistu TÜH 14. Merko Ehitus AS 15. Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 16. Eesti Gaas AS 17. Alexela Energia 18. Viru Keemia Grupp AS 19. Silberauto AS 20. Stora Enso Eesti AS 21. Elion Ettevõtted AS 22. Prisma Peremarket AS 23. Baltic Agro AS 24. Baltic Sea Bunkering OÜ 25. ABB AS 26. Olerex AS 27. Sandoz d.d. Eesti filiaal 28. Nordecon AS 29. Maag Grupp AS 30. Skinest Rail AS 31. Toyota Baltic AS 32. Vopak E.O.S, AS 33. EMT AS 34. Riigimetsa Majandamise Keskus 35. Reval-Oil 36. Alstom Estonia AS 37. Põhja-Eesti Regionaalhaigla AS 38. Olympic EG 39. PKC Eesti AS 40. Jetoil AS 41. Mark Oil OÜ 42. Tavid AS 43. Tartu Ülikooli Kliinikum 44. Liviko AS 45. Elering 46. Alexela Oil AS 47. Utilitas 48. Graanul Invest AS 49. Magnum Medical OÜ 50. Hebron OÜ 51. Antonio Trade OÜ 52. Silvano Fashion Group AS 53. SEB Pank AS 54. Amserv Grupi AS 55. Tartu Mill AS 56. If P&C Insurance 57. Arte Bunkering 58. Baltic Maritime Logistics Group AS 59. Elke Grupi AS 60. ERGO Insurance SE 61. Evail Oil OÜ 62. Mecro AS 63. TREV-2 Grupp AS 64. Tallinna Sadam AS 65. Henkel Makroflex AS 66. Premia Foods AS 67. Rakvere Lihakombinaat AS 68. Saurix Petroleum AS 69. Elisa Eesti AS 70. ABC Grupi AS 71. Ruukki Products AS 72. Lemeks AS 73. Enics Eesti 74. Rand ja Tuulberg AS 75. Wendre AS 76. Alexela Logistics AS 77. OG Elektra AS 78. A. Le Coq AS 79. MSI Grupp AS 80. Krimelte OÜ 81. EVR Cargo 82. Tamro Eesti OÜ 83. Formus Baltic OÜ 84. Valio Eesti AS 85. Sandmani Grupi AS 86. Bauhof Group AS 87. Ida-Tallinna Keskhaigla AS 88. Estonian Air AS 89. Kaupmees & Ko AS 90. Saku Õlletehase AS 91. Terve Pere Apteek 92. Scandagra Eesti AS 93. Novotrade Invest 94. Go Group AS 95. Rautakesko AS 96. Lemminkäinen Eesti AS 97. DSV Transport AS 98. Ensto Ensek AS 99. Tele2 Eesti AS 100. Lukoil Eesti AS

Ettevõtete kasum miljonites eurodes 1353,1 966,4 942,0 813,0 498,7 460,7 380,6 378,4 360,9 328,8 316,3 266,4 265,1 262,7 230,8 220,8 214,2 213,0 205,5 196,6 194,2 194,1 192,2 187,4 186,7 184,0 177,9 173,7 158,0 156,4 153,6 152,4 152,4 150,7 150,6 147,0 146,9 145,8 144,3 144,3 141,2 136,8 135,8 135,2 133,8 133,6 130,6 130,5 128,9 126,7 122,1 121,7 118,4 117,3 116,2 114,6 112,6 112,0 111,4 107,9 105,0 103,9 103,1 102,2 98,9 98,9 98,8 98,0 94,8 94,2 93,4 89,8 88,0 86,1 85,9 85,3 82,1 81,3 81,0 81,0 79,5 79,2 78,0 76,5 76,4 76,1 73,0 72,3 71,5 71,4 71,3 70,9 70,4 68,8 68,7 68,3 67,9 67,3 66,9 66,8

1. Swedbank AS 2. Eesti Energia AS 3. SEB Pank AS 4. Elering 5. Danske Bank A/S Eesti filiaal 6. Tallink Grupp AS 7. Tallinna Sadam AS 8. Vopak E.O.S, AS 9. Riigimetsa Majandamise Keskus 10. Skinest Rail AS 11. Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal 12. Olympic EG 13. EMT AS 14. Spacecom AS 15. Ericsson Eesti AS 16. Tallinna Vesi AS 17. Viru Keemia Grupp AS 18. PKC Eesti AS 19. Tallinna Kaubamaja AS 20. Elion Ettevõtted AS 21. Elisa Eesti AS 22. Utilitas 23. Eesti Gaas AS 24. A. Le Coq AS 25. If P&C Insurance

216,300 193,400 72,800 48,951 47,300 43,306 39,643 34,143 31,745 31,540 30,373 26,924 24,540 21,089 20,316 19,936 19,368 17,721 17,464 17,230 16,254 15,605 14,545 13,888 13,242

MAJANDUS24.EE

100 Eesti suurimat ettevõtet

Edetabeli uustulnukad Nii nagu oli eelmisel aastal stabiilne kogu majandus, oli üsna stabiilne ka kogu saja suurima ettevõtte edetabel. Uustulnukaid oli kaheksa, neist neli viimases kümnes. Siiski olid ka mõned, kes tegid suurema hüppe.

47. Utilitas Kõige suurema hüppe teinud uustulukas oli soojusenergiafirma Utilitas, kelle käive kasvas peaaegu kaks ja pool korda, 130,6 miljoni euroni. Tegemist pole siiski orgaanilise kasvuga, vaid ettevõtte suuromanik Kristjan Rahu on loomas soojusenergiaimpeeriumi, mille nimeks sai eelmisel aastal Utilitas. Kontserni kuuluvad soojus- ja elektrienergiatootja Tallinna Elektrijaam, kaugkütteettevõtted Tallinna Küte, AS Eraküte ja Rapla Küte ning hooldusteenuse pakkuja Väo Küte. Kevadel kuulutas Kristjan Rahu, et Utilitas kavatseb kolme aasta jooksul investeerida 100 miljonit eurot, sellest soojustrasside rekonstrueerimisse 46 miljonit eurot. Kontserni kasum oli eelmisel aastal 15,6 miljonit eurot. Eelmisel aastal maksis Utilitas omanikutulu miljon eurot, sel aastal dividende plaanis maksta polnud.

70. ABC Grupi AS ABC Grupi kaubanduskontserni kuuluvad hulgikaubandusfirma Abestock, jaekaubanduskett Comarket ja autode müüja ABC Motors, kes toob Eestisse Renault’sid ja Daciaid. Kontserni käive kasvas möödunud aastal peaaegu kaks korda, 94, 2 miljoni euroni. Lõpptulemuseks oli siiski 1,4 miljoni euro suurune kahjum, mille põhjuseks nimetati majandusaruandes Abestocki kaotust kohtuvaidluses maksuametiga nõudeõiguse summas 1,74 miljonit eurot. Äripäev kirjutas mõni

aeg tagasi, et ABC Grupi omanik Jüri Vips on tõusnud märkamatult suurimaks omamaiseks kaubandusärimeheks. ABC Grupp kuulub täielikult Jüri Vipsile ja tema perekonnale, kes võtsid eelmisel aastal 410 000 eurot dividende, sel aastal võeti omanikutulu 110 000 eurot.

74. Rand ja Tuulberg Vaatamata sellele, et ehitusturg oli eelmisel aastal võrdlemisi tagasihoidlik, suutis Ehitusfirma Rand ja Tuulberg kasvatada eelmisel aastal käivet 42 protsenti, 86,1 miljoni euroni ning kasumit 50 protsenti, 1,7 miljoni euroni. Suurem osa käibe kasvust tuli Soomest, kus teeniti tulu 26 miljonit eurot võrrelduna 9,7 miljoni euroga 2012. aastal. Ehituskontsern kuulub võrdselt Aivar Tuulbergile ja Raivo Rannale.

84. Valio Eesti Valio Eesti eelmise aasta käive kasvas 23 protsenti, 76,5 miljoni euroni. Ettevõtte tähtsaim sündmus oli ühinemine ASiga Võru Juust, mis viidi lõpule eelmise aasta lõpus. Ettevõte on üks suuremaid kohalikke piimatööstusettevõtteid ja toorpiima kokkuostjaid. Valio kasum vähenes peaaegu poole võrra, 1,9 miljoni euroni. Majandusaruande järgi mõjutas tulemust kõige rohkem toorpiima hinna pidev tõus. Viiendik Valio toodangust müüakse Eestis, ülejäänud välismaale. Suurim välisturg oli eelmisel aastal Venemaa, mis andis seitse protsenti eelmise aasta käibest.

93. Novotrade Invest Kohtla-Järve ettevõtte Novotrade Invest tegevuseks on naftakeemiatoodete töötlemine ja müük. Ettevõtte käive kasvas 12 protsenti, 70,4 miljoni euroni, millest enam kui

kaks kolmandlikku moodustab orgaaniliste kemikaalide tootmine ning ülejäänud käibe edasimüük. Suurem osa müügist on eksport – müük Eestis andis möödunud aastal vaid pool protsenti käibest, müük USAsse moodustas 85 protsenti. Ettevõtte omanikud on Sergei Volžinski ja Venemaa kodanik Jevgeni Jerofejev.

95. Rautakesko Rautakesko on Soome tuntud ehitus- ja kodukaupade jaemüüja siinne tütarettevõte, kes suutis käivet kasvatada kaheksa protsenti, 68,7 miljoni euroni, ning ettevõte usub, et käibe kasv sisaldab ka turuosa suurenemist. Kasumit saadi 1,8 miljonit eurot võrrelduna 1,2 miljoni euro suuruse kahjumiga 2012. aastal. Ettevõttel on Eestis kaheksa K-Rauta kaubamärgi all tegutsevat poodi.

97. DSV Transport Kaubavedude ekspedeerimisfirma DSV Transport deklareerib eelmise aasta majandusaruandes, et tegemist oli taas ettevõtte ajaloo parima majandusaastaga. Käive kasvas kuus protsenti, 67,9 miljoni euroni. Kasum kahanes siiski 24 protsenti, 1,9 miljoni euroni. Ettevõte kuulub Taani börsifirmale DSV, kes võttis siinsest tütarfirmast eelmisel aastal välja 4,8 miljonit, sel aastal kaks miljonit eurot.

98. Ensto Ensek Ensto Ensek on elektrivõrkude seadmeid tootev ettevõte, mis kuulub 1958. aastast Soome pereettevõttele Ensto. Siinse ettevõtte käive kasvas kaheksa protsenti, 67,3 miljoni euroni. Kasum kasvas kaks korda, seitsme miljoni euroni. Suurem osa toodangust läheb ekspordiks, müük Eestisse oli vaid kolm miljonit eurot. Tõnis Oja

12 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 17. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Iraagi kurdidele saabus ootamatu abi

Poola peaprokurör Andrzej Seremet foto: itar-tass/scanpix

Poolas lahvatas spiooniskandaal Kaks poolakat – maaväekolonel ja advokaat – on kinni peetud seoses kahtlusega, et nad tegelesid vaenuliku võõrriigi heaks spioneerimisega, teatas Poola prokuratuur. Nagu kirjutas eile selle riigi meedia, kahtlustatakse neid kaht Venemaa huvide teenimises. Samuti olevat vahistatud tsiviilisik Poola ja Vene topeltkodakondsusega. Prokuratuur ei soovinud väiteid Moskva hüvanguks luuramise kohta kinnitada. Samuti ei tulnud eile veel avalikkuse ette nende isikute nimed. Poola raadio ingliskeelse veebilehe teatel ütlesid võimud, et vahistamisteni viis kaks eraldiseisvat uurimist. Peaprokurör Andrzej Seremeti sõnul on tegu äärmiselt sensitiivse küsimusega. Samas lubas ta, et lähipäevil avalikustatakse juhtumi kohta rohkem infot. Uudisteagentuuri AP kohaselt peaks osa detaile avalikuks saama tõenäoliselt täna. Seremet märkis, et need kaks isikut peeti kinni pärast kuudepikkust uurimist ning neid kahtlustatakse Poola huvide kahjustamises. Vastavalt Poola seadustele võib välisluureteenistuse heaks luuramise eest karistada kuni kümneaastase vangistusega. Maksimumkaristus spionaaži eest on 25-aastane vangistus. Poola kaitseminister Tomasz Siemoniak teatas samal ajal ka sellest, et mitu inimest maaväe ridadest peeti kinni seoses kahtlustusega, et nad tegelevad narkosmugeldamisega. Ministri sõnul oli see oluline päev võitluses puhtuse eest Poola armees. Täpsemat infot toimunu kohta oodatakse Eesti aja järgi täna hommikul kella 11 paiku. Eilses Poola meedias varjutas seda esialgu veel paljudes detailides üsna hämarat sündmust tragöödia Himaalajal, kus lumelaviin nõudis Poola raadio veebi andmeil vähemalt nelja inimese elu, neist kaks olid poolakad. PAP/TheNews.pl/PM

Kuigi USA juhitud ühendväed kostitavad Süürias ja Iraagis tegutsevaid Islamiriigi (IS) äärmuslasi pea igapäevaste pommirünnakutega, on islamistidega võitlema asunud ka uus ootamatu jõud – Hollandi mootorrattajõuk. Hollandi prokuratuuri esindaja teatas sel nädalal, et väidetavalt kurdidega islamistidevastases võitluses liitunud motomehed ei pruugi sellega midagi seadusvastast korda saata, kirjutas uudisteagentuur AFP. Wim de Bruini teatel võivad tuntud Hollandi motoklubi No Surrender (Ei Allaandmisele) liikmed ISi vastu võidelda, kuni nad pole seotud rünnakutega Hollandi vastu. Küsimus, kas Hollandi mootorratturite tegevus on seaduslik või mitte, kerkis esile möödunud nädalal, mil Twitterisse ilmusid fotod tätoveeritud jõuguliikmest nimega Ron, Kalašikov käes ja sõjaväevarustus seljas, kõrval aga kurdist võitluskaaslane. Kurdi telejaama avaldatud videos näeb kurdidega koos samuti relvastatud eurooplast, kes ütleb

hollandi keeles: «Kurdid on pikka aega surve all olnud.» Motojõugu juht Klaas Otto sõnas telekanalile NOS, et kolm jõuguliiget on rännanud Põhja-Iraaki Mosulisse ja liitunud seal kurdi võitlejatega. «Võõrvägedega liitumine oli Hollandi seaduste järgi varem karistatav, kuid nüüd pole see enam keelatud. Lihtsalt Hollandi-vastase võitlusega ei tohi liituda,» sõnas de Bruin. Hollandi seadused keelavad oma kodanikel liitumast terroriorganisatsioonidega, mille hulka kuulub ka IS. Kui aga keegi otsustab islamistide vastu võitlema asuda, et takista seadused tal seda teha. Küll peavad lääne valitsused, sh Holland, terroriorganisatsiooniks ka ISiga võitlevat Kurdi Tööparteid (PKK). Mootorratturid saaksid aga vaid sel juhul ametliku süüdistuse terrorismis, kui nad tegelikult ka erakonnaga liituksid. «Kuna see kõik juhtub kaugel eemal, oleks seda väga keeruline tõestada,» lisas de Bruin. AFP/ foto: twitter FP/PM

Putinile kuulub Ahvenamaal maatükk Soome meedias juba septembris tõstatatud teema, et Ida-Soomes Vene kodanikele kuuluvad majad lagunevad, sai üllatusliku järje. Ajalehe Keskisuomalainen andmetel asub Ahvenamaal Saltviki vallas mereäärne maatükk, mis kuulub Vene presidendi kantseleile ehk praktiliselt siis president Vladimir Putinile endale. Uudispommi lõhkas maamõõduameti endine juht Jarmo Ratia, kes esmaspäeval pidas Espoos sõjaveteranidele kõne. Kui 74-aastane Uffe Grüssner uudist mõni päev hiljem kuulis, pidas ta väidet, et tema lapsepõlvekodu on jõudnud Putini valdusesse, esmalt naljaks. «Ma ei suuda seda isegi ette kujutada, et Putinil võiks seal oma datša olla,» rääkis ta Ilta-Sanomatele. Ratia kirjeldas, kuidas 14. oktoobril 2009 saabus maamõõduameti Ahvenamaa kontorisse Vene konsul, näidates maa-ala plaani ühes Kremlist saabunud kirjaga, milles anti välisministeeriumile korraldus loovutada osa Saltvikis asuvast Norrgårdi kinnistust Vene Föderatsiooni presidendi kantseleile. Nii moodustatigi Norrudeni-nimeline maatükk pindalaga 1,78 hektarit. Tehingu tagamaad ulatuvad 1947. aasta Pariisi rahulepinguni, mille tulemusel läksid Soomes sakslastele kuulunud maatükid Nõukogude Liidule ja pärast selle lagunemist Vene Föderatsioonile. Grüssneri ema oli abielus sakslasega, kes Teises maailmasõjas sõdinuna võeti Siberis vangi ja nii jäigi naine koos nelja lapsega kodust ilma. Keskisuomalainen/Ilta-Sanomat/PM

POSTIMEES, 17. OKTOOBER 2014 || VÄLISMAA || 13

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

MILANO TIPPKOHTUMINE. Lääne liidrid tahavad jätkuvalt Ukraina rahukava elluviimist, mis mitmes punktis on aga praegustes oludes enam kui kahtlane.

Merkel nõudis Milanos Putinilt tegusid kadri veermäe toimetaja

ile algas Itaalias Milanos rohkem kui 50 riigi juhte koondav Aasia ja Euroopa tippkohtumine, mis peaks keskenduma küll majanduskoostööle, kuid tõenäolisemalt saab põhitähelepanu Ukraina kriis ja sellest johtuv Vene presidendi Vladimir Putini ja Ukraina riigipea Petro Porošenko kohtumine. Kahe riigi juhid kohtuvad näost näkku täna hommikul töise hommikusöögi ajal, et arutada 5. septembril sõlmitud hapra relvarahu kulgu. Ukraina väljaanne Kyiv Post kirjutas kohtumise eel, et üha valjemini kõlavad spekulatsioonid, nagu oleks kaks presidenti salaja kokku leppinud juba mingites asjades, mis lubavad neil Milanos kompromissini jõuda. Kyiv Post lisas, et kõne all on ka võimalus, et Putin loobub Ida-Ukraina separatistide toetamise projektist, püüdes vältida edasisi sanktsioone. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ütles Milanos tippkohtumise algul aga selgelt välja, et eelkõige peab relvarahu täitmise eest vastutama Venemaa. «Kahjuks on rahuplaani täitmisel veel väga, väga suuri puudusi,» sõnas Saksamaa liidukantsler eile, viidates Moskva tegutsemisele.

Saksa liidukantsler Angela Merkel eile Milanos vestlushoos Poola peaministri Ewa Kopacziga. foto: reuters/ scanpix

«Absoluutselt hädavajalik on Minski rahukava täiel määral ellu viia,» sõnas Merkel Itaalia päevalehe La Repubblica teatel. Päeval Saksa parlamendi ees esinedes lubas Merkel saadikutele, et kohtub Porošenko ja Putiniga, leidmaks samme, mis võimaldaksid konstruktiivselt edasi liikuda. «Sanktsioonid pole eesmärk omaette ja dialoogi need ei välista,» sõnas Merkel Deutsche Welle teatel. Prantsusmaa president François Hollande esines eile Milanos samuti sõnavõtuga Ukraina teemal, kuid sealt kajasid eelkõige Merkeli varem välja öeldud sõnad. «Reedel kohtume Putini ja Porošenkoga ning arutame kriisist ülesaamise võima-

lusi. Minski kokkuleppe täielik elluviimine on vajalik,» ütles Hollande. Vene vägede tagasitõmbamise ja Ukraina-Vene piiri kindlustamise kõrval tähendab rahuplaani täielik täitmine ka seda, et riigi idaosas toimuvad 26. oktoobril samuti parlamendivalimised nagu ülejäänud Ukrainas – väljavaade, mis on aga rohkem kui kahtlane. Kahtluse all on ka teine rahuplaani nõue, vägede väljaviimine. Kuigi laupäeval oli Putin andnud Ukraina piirile paigutatud 17 000 sõdurile käsu naasta alalistesse baasidesse Rostovi oblastis, teatas NATO eile, et seni pole Vene vägede märkimisväärset lahkumist märgata.

«Me tervitaksime Venemaa lubadust väed Ukraina piirilt ära tuua, sest see oleks samm õiges suunas. Aga hetkel ei ole me olulist liikumist veel näinud,» ütles alliansi ametnik AFP-le. Eile Serbiat külastanud Venemaa president Vladimir Putin jõudis oma lühikese visiidi väitel mitmel korral plahvatusohtlikke sõnavõtte teha. «Me loodame, et meie partnerid saavad aru, kui kasutu on Venemaalt midagi välja pressida, loodetavasti peavad nad ka meeles, milliseid tagajärgi võivad strateegilisele stabiilsusele tuua suurte tuumariikide vahelised erimeelsused,» hoiatas Putin eile Serbia pealinnas Belgradis. Mõned päevad varem oli Putin Ukraina kriisis otsesõnu süüdistanud USA presidenti Barack Obamat, kes oli varem öelnud, et Ebola viiruse ja Islamiriigi kõrval on Vene agressioon Euroopas suurim oht inimkonnale. Erinevalt rahvusvahelisel areenil valitsevast pigem jäisest suhtumisest Putinisse tervitasid serblased Vene riigipead kangelasena, skandeerides ta nime ja kandes kaasas plakateid, mis tänasid Venemaad serblaste vabastamise eest natside käest. 5. septembrist kehtiv relvarahu sarnaneb Ukrainas pigem sõja kui rahuga. ÜRO hinnangul sai möödunud kuul riigi idaosas surma 331 inimest ning eriti Donetski nüüdseks varemetes lennujaama lähistel pole võitlus tegelikult kunagi raugenud.

Euroskeptikute fraktsioon lakkas eksisteerimast Lätist Euroopa Parlamenti valitud paremtsentristliku Roheliste ja Talurahva Liidu (ZZS) liige Iveta Grigule kinnitas eile lahkumist euroskeptikute fraktsioonist Vaba ja Otsedemokraatlik Euroopa (EFDD), mis seetõttu lakkas eksisteerimast. Europarlamendi fraktsioon peab koosnema seitsme riigi esindajatest. Läti lahkumisega jäi neid euroskeptilise Briti Iseseisvuspartei (UKIP) liidri Nigel Farage’i juhitavasse EFDDi kuus. Grigule ütles BNSile, et tema läks europarlamenti tööd tegema ja Läti huve kaitsma, kuid jõudis EFDD liikmetega vesteldes arusaamisele, et nad ei ole need, kelleks ta neid pidas. Lätlanna mainis ka lahkhelisid fraktsiooni kaasesimehe Farage’iga tolle erakonna mõningate sammude pärast, nagu ELi lipule selja keeramine ja üleskutsed EL laiali saata. BNS

22 000

inimelu nõudsid loodusõnnetused mullu, teatas Punase Risti Komitee. Neist surmavaim oli Filipiine räsinud taifuun Haiyan.

Hispaania pääses ÜRO Julgeolekunõukokku Hispaania valiti eile viienda uue riigina ÜRO Julgeolekunõukokku, otsustavas hääletusvoorus peaassambleel edestas Hispaania Türgit. Lisaks Hispaaniale valis peaassamblee ÜRO Julgeolekunõukokku ka Angola, Malaisia, Uus-Meremaa ja Venezuela. Need neli riiki kogusid ÜRO Peaassamblee kahe kolmandiku liikmete toetuse juba esimeses voorus, kuid Türgi ja Hispaania üle korraldati teine hääletusvoor. BNS

Venemaa tahab Ukrainasse taas abikolonni saata Venemaa valmistab ette neljandat humanitaarabikonvoid, eriolukordade ministri asetäitja Vladimir Putškovi kinnitusel peetakse Ukraina võimudega sel teemal konsultatsioone, teatas Interfax-Ukraina. Putškovi sõnul osalevad läbirääkimistel Venemaa, Ukraina ja rahvusvahelise abiorganisatsiooni Punane Rist esindajad. Venemaa saatis 22. augustil Luganski oblastisse esimese humanitaarabikonvoi, mille moodustasid 280 veokit. Teine kolonn saabus Luganskisse 13. septembril, koosnedes 216 veokist. Kolmas kolonn lahkus Donbassist 21. septembri öösel ja koosnes ligi 200 veokist. Interfax/PM

14 || ARVAMUS || POSTIMEES, 17. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Kui meie juhid ütlevad, et elame-oleme lihtsalt, eksisteerime rahulikult edasi, küll kõik laabub iseenesest, on see hävingu kiirtee. Plaani on vaja, et väikeriiki ei tabaks väiketalude saatus, kirjutab Viimsi vallavanem Jan Trei (IRL).

Rännates mööda tühja Eestit…

iike ja firmasid juhitakse loosungitega. Loosungid toovad sageli esile väljavalgustatud udusule laval, mida näidatakse pimedas saalis suurel ekraanil. Ning paljudel inimestel tekib tunne, et see ongi see peamine – udusulg või esiletoodud mõte seinal. Inimene mõtleb, et kuidas ta ise selle peale ei tulnud. Loomulikult on ka vastupidist reaktsiooni: kohutav, õudne ajupesu! Vastasseis rahulolevate ja rahulolematute vahel on paratamatu ja taotluslik – kui oleks olnud selge, et kõigi maade proletaarlased ühinevad ühel päeval suurest üksmeelest niikuinii, poleks olnud vaja neid pikki aastakümneid järjest iga jumala päev iga päevalehe esiküljel selleks üles kutsuda. Ajupesu töötab, propaganda teeb oma töö. Kuid valgusvihk ei loo reaalsust, vaid illusiooni. Reaalsuses võivad pealtvaatajate vaateväljas laval olla veel paljud asjad, aga valgusvihk ei too neid esile – me ei pruugi neid märgatagi. Mustkunsti tõeline nipp on tähelepanu kõrvale juhtimine sellelt, mida ta tegelikult teeb. Ja me saame haledalt petta. Või, noh, seda me ju ootamegi – illusiooni. Teame, et see, mida nägime ja tajusime mustkunstnikku tegemas, on ilma pettuseta võimatu. Kuid meile meeldib uskuda, et mustkunstnik tegi selle kaelamurdva triki ikkagi ise ära. Vähemalt nii see näis.

Meie enda ettevõtlikud inimesed Ka poliitiku, ühiskonnategelase või firmajuhi puhul arvame, et nad on võimelised igasugusteks kübaratrikkideks. Tegudeks, mida me näeme neid korda saatmas. Siiski on praegune Eesti juhtimine juba liiga suures osas teatraalselt meisterlike valgustajate ja mustkunstnike kätes. See ei puuduta sugugi mitte ainult poliitikuid ja neist «sõltuvaid» teisi avaliku elu tegelasi. Meil on lisaks palju «sõltumatuid eksperte», kelle arvamus tundub avalikkuse jaoks veenev, kuid nende mõtted on ühesuunalised ning kaitsevad enamasti kindla ühiskonnagrupi poliitilisi või majanduslikke huve. Kildkondlikud huvid ei vaata Eestit kui mitmerahvuselist tervikut, kus tuleb üldise heaolu, turvatunde ning kestlikkuse nimel teha kompromisse mitte ainult sotsiaalsete grup-

pide vahel, vaid ka nende sees. Me ei kohtle praegu erinevalt mitte ainult lapsi ja pensionäre, vaid ka näiteks Tallinna ja Prangli lapsi ning Eesti eri paigus elavaid pensionäre. Koolivõrgust ei maksa rääkidagi. Pangateenuse kättesaadavuski on vaid üks pisike näide. Eesti vajab ammu terviklikku käsitlust. Kui lugeda läbi näiteks 20–30 avaliku ja erasektori arengukava või strateegiat, tabab lugejat üsna kiiresti vaimne ja hingeline nüristumine. Efektiivsus ja kulutõhusus, kasv ja jätkusuutlikkus, taristu ja infrastruktuur jne. Pikk joru kantseliiti ja tulemuseks vaid «tühi töö ja vaimu närimine». Palju sisutuid sõnu, mis viitavad vaid ühele: illusioon on, loosungid ka, kuid kuhu me päriselt teel oleme, polegi ära kirjeldatud. Samas, just see peaks meid tegelikult huvitama. Iga riigi heaolu aluseks on tugev majandus. Majanduse alusmüür omakorda on ettevõtlikud inimesed, kes loovad ja arendavad oma ettevõtteid, tekitavad töökohti ja täidavad riigikassat. See peaks huvitama kõiki, kes tahavad, et Eesti elu muutuks paremaks ning ühiskond tugevamaks. Lihtne on öelda, et turule peaks tooma rohkem teadmistepõhiseid rahvusvahelisi ettevõtteid, väliskapitali ja välisinvesteeringuid. Kuid kas sõnade kõrval on selleks ka konkreetseid samme astutud? Muutuv majandus nõuab ajaga kaasas käimiseks järjest uusi paindlikke lahendusi. Pole ju eriti raske mõelda suuremalt ning näha puude taga metsa, leida meie enda olemasolevas ressursis võimalused üles ja kasutada ära. Sageli on hoopis liigne alalhoidlikkus ettevõtluses see, mis takistab uute töökohtade loomist ning pidurdab kogu majandust. Soodne maksupoliitika oleks üks samm selle poole, et meelitada ligi välisinvestoreid ja innustada kohalikke ettevõtjaid rohkem riskeerima. Eesti vajab kiires tempos positiivseid muutusi ja reforme, julgustust investeeringuteks ja rohkem rahvusvahelist haaret. Eesti vajab uusi ideid ja muutumistahet. Suur probleem ettevõtjate jaoks on pidev bürokraatia kasv. See tekitab lisatööd nii ettevõtjatele kui ka ametnikele. Riik läheb aina kulukamaks ja tülikamaks. Võib-olla oleks esimene vajalik samm hoopis riigireform ja riigiaudit, mis aitaksid õhku puh-

tamaks lüüa? Eesti on liiga väike selleks, et laseksime olemasolevatel headel ideedel takerduda praegusesse üüratusse bürokraatiamasinasse. Kuidas saaks Eesti majandus uue hoo? Eestil pole läinud halvasti, aga enam ei piisa avatud majandusruumist ja korras eelarvepoliitikast. Peame õppima teadust tegema ja turundama. Tartu üliõpilaste loodud tudengisatelliidi ESTCube edulugu näitas taas, et eestlastele pole miski võimatu. Kui majanduses muudatusi ette ei võeta, siis see iseenesest kasvama ei hakka. Veerevale kivile sammal ei kasva – meie relv peaks olema majanduslik edumeelsus ja saavutusvajadus. Teiste sõnadega töökus. Jõukus on inimeste turvatunde ja turvalisuse võti. Mitte muskel, vaid aju.

ratust kuni vaesuseni. Osa lapsi jääb seepärast sündimata. Tänapäeval on staatuse näitajaks õnnetul kombel pigem asjad. Väärtushinnangud kujunevad pika aja jooksul ning asjade kultus on juba sügavalt juurdunud. Statistikaameti rahvastikuprognoosi järgi väheneb Eesti rahvaarv seniste trendide jätkudes järgmise 30 aasta jooksul 125 000 inimese võrra.

Uus populaarne elustiil võiks olla see, et me tahame lapsi. Ja palju. Et teeme tööd ja pingutame. Ning teeme sellist tööd, millesse ise usume.

Kas siin on kohta lastele? Eesti Vabariik on elustiiliriigi pidamine. Mõnikord ei loe kulutõhusus ega pöörane kasvuind midagi. Loeb, et inimesed, kes siin on ja tahavad olla, naudivad seda ihust ja hingest. Niivõrd elutervet elu, kui eestlane saab elada Eestis (ka Ida-Virumaal, Viljandimaal ning Vormsil), ei saa eestlane elada mitte kuskil maailmas. Seal ei ole isa ega ema, lapsepõlvesõpra ega klassikaaslasi. Selleks et elutervet elu saaks elada kõikjal Eestis, on peale keskvalitsuse vaja sama tugevaid omavalitsusi. Aastaid on ainult arutletud selle üle, et omavalitsused ei suuda neist sõltumatutel põhjustel täita neile pandud ülesandeid. Omavalitsustele on selleks vaja tagada ka piisav suurus ja võimekus. Eesti riiki tuleb hästi ja tulemuslikult valitseda igal tasemel. Muidugi pole sellest kõigest midagi kasu, kui puuduvad inimesed, kellele see valitsemine vajalik on.

Eesti vajab kiires tempos positiivseid muutusi ja reforme, julgustust investeeringuteks ja rohkem rahvusvahelist haaret. Eesti vajab uusi ideid ja muutumistahet. Ükski riik ei saa püsida, kui peredes ei kasva piisavalt lapsi. Paljud pered sooviksid rohkem järglasi, kuid sagedasti tähendab see suurt kulu ja võimaluste pii-

Uus populaarne elustiil võiks olla see, et me tahame lapsi. Ja palju. Et teeme tööd ja pingutame. Ning teeme sellist tööd, millesse ise usume. Nagu moodsad ökotalunikud, kes silitavad iga taime igal hommikul ja õhtul nii, et need ka väetamata õitsevad armastusest ning sulavad suus.

Suure Narratiivi otsinguil Ma ei ole sugugi ülemäära kriitiline nende suhtes, kes otsivad Eesti Suurt Narratiivi, kuid pole seda leidnud. Olen kurb, et me oleme valinud taandumise ja hääbumise tee. Kui meie juhid ütlevad, et elame-oleme lihtsalt, eksisteerime rahulikult edasi, küll kõik laabub iseenesest, on see hävingu kiirtee. Plaani on vaja. Meil on Võrumaa-ValgamaaPõlvamaa talud, mille põlisasukate järeltulijad ei ole vanade eestija tsaariaegsete hoonete hävinud katuseid taastanud. Maa on alles, kuid hooneid, inimesi, loomi, õuelilli – elu – enam mitte. Mõni kidur õunapuu veel ehk kannab, kuid ka need on väsinud ning nende lõpp lähedal. Ei tahaks kuidagi leppida, et 25 aastaga ongi Eestis «side lõpp ja viimane lahkuja kustutab muuseumis tule». Annaks palju selle eest, et ei leviks mõtteviis, mille järgi väikeriigi pidamine muutub sama mõttetuks, kui kunagi muutus väiketalupidamine. Eesti peabki olema elustiiliettevõtlus. Eesti võib üritada meeldida Euroopa Liidu juhtriikidele, USA-le või Venemaale või ükskõik kellele – neist aga meie saatus ei sõltu. Meie saatus sõltub meie endi elujõust siin maal.

POSTIMEES, 17. OKTOOBER 2014 || ARVAMUS || 15

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Ühe tüve kaks haru – neonatsism ja neostalinism

MEIE UUS MAAILM M

Henrik Roonemaa aa a

Neonatsismi hukkamõistu juurde peaks mahtuma ka neostalinismi taunimine

Kui hinnata inimohvrite arvu ja sotsiaalsete tagajärgede raskust, siis ei jää stalinism kuidagi alla natsismile. On raske näha põhjust, miks peaks demokraatlik Euroopa pilgu ära pöörama, sellelt, mis toimub kunagisel stalinismi kasvulaval, kirjutab riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste. 2 || FOOKUS

|| AK || POSTIMEES,

11. OKTOOBER

EURO PARE ÄRMU OPA ON LEIDMÄ NU LIITLSLUS ASE VENE VADLIT SUSES

POSTIMEES,

Euroopa

11. OKTOOBER

2014 || AK

|| FOOKUS

|| 3

vastasust, kritiseeritakse paremäärm kultuursust multiAnton Šehhovtsov: usõigusi. Aga ja ka samasooliste parteid see gi, Ameerika-vasta Jällemusparempoolspole niivõrd äärsus mängib suurt rolli. rem-konservati us, kuivõrd paEnamik ELi Austria ivne maailmaparemparteisid äärmusvaade. Vabaduspartei vastu. Venemaason USA ja ELi Parajasti Suhe Venemaaga: näevad da, mida all olev SergeiELi sanktsioonide seotud peavad edukaks nad seNarõškin teks, kuidas mel korral näion mitBelgia suur riik kohtunud tõeliselt iseseisev saab olla Peniga, kui Marine Le Vlaams Belang too – nagu nad vavad – ja ilmselt Venemaakäis Moskvas, arignoreerida Suhe Venemaaga: beraaldemokraa ja ELi paremlääne liäärmusluse neutraalne ühist strateegiat esitab väljakutsetiat. Venemaa arutamas. Bulgaaria Küsimus eest aplodeerivad läänele. Selle on, miks nad seda ATAKA teevad. ELi äärmusparempoolsed Suhe Venemaaga: On kaks vaatenurVenemaale tinile. ja Puseotud ka: ELi paremäärmusla Lisaks arvavad Eesti te oma ja nad, et Venemaa on loonud Kremli oma. sEesti Iseseisvusparte Kreml on teks Marine alternatiivi mokraatiale. AmeerikaLe Pen ja deurve eslas Suhe Venemaaga: i ja läänevastane. tav Rahvusrinne tema juhivad, et nendeNeed parteid leiaPostimees neutraalne selge eesmärkKremli endi riikide annab põhjust Prantsusmaal Venemaa Viin matus on sõltuOrganisatsioonid mõttekojad ja Holland õõnestatud, nõrgendada on läänt parteist võib arvata, et sellest vad tagasi nad tahanagu Irboska ümarlauad Aleksandr saada Prantsusmaa Vabaduspartei pöörduda poliitikas tada. Mis ja killusklubi, kuhu Dugin, tumatuse, tõelise sõlpikaajaline oleks Lisaks mõned Sergei Glazjev ja Aleksandr kuuluvad Suhe Venemaaga: rahvusriigi kes mängib tegelane, rem viis lääne paVenemaa nn sõltumatud juurde. neutraalne ilmselt Prohhanov. lõheson nende uroopa poliitiliolulist rolli tulevastel mõtlejad nagu tamiseks, kurentsivõimeli arvates hea näide õnnestumisest. valimistel. kui Starikov. Nikolai Nende eesmärk Horvaatia ne pilt on ne kapitalistlik ja julgustada toetada Kolmas fenomen ühiskond. on toota ideoloogiaid viimase Loomulikult maha müüa. Kuid liikumiHorvaatia paari aasta mi tõus Euroopas, on populissi, mis on pragmaatilised, kuna nad olid Nende huvides Õiguste tud rahaküsimuson sellega seoja neid Kremlile jookELi ja lääne Suhe Venemaaga: Partei on, et Putin sul oluliselt mida väljenei suutnud davad euroskeptilised vastu. See ideedes ja remäärmuspart – kas ELi paoleks senisest nad muuneutraalne radikaalsem. oleks paideaalides tunud. ÄärmusEnamikku rim viis ELi parteid. siloviki’ga võistelda. Kremlilt rahalisteid saavad neist purustaItaalia paremäärmuspa ei saa liigitada miseks. tuge. Aga tus oli varem parteid, mille toegu Siloviki’l oli ennist naPõhjaliiga rteiks, kuid ütlesin, selle oma nägemus marginaalne, on sidemed värviliste Olen arutletoetajaid ole mul tõestusmaterjal neil kohta ei on revolutsioonide kogumas. Uus Jõud dega. Näiteksparemäärmusparteinud selle justest ja Seda muutust võis ma sellest põhüle nad aimata, kuid Suhe Venemaaga: hea meelega i. Seega seisvuspartei Suurbritannia Isete inimestega.mitmetema lähimaterõhusid Putini ja roparlamendi ei räägi. alles eupikemalt seotud (UKIP), kes valimised gi ei ole mul Muidumuti muutunud dele: vaadake, sõprade hirmuon ja, kui laia Vene natsionalismi must valKreeka Rassistlikud probleemiga tõid väloma riigis sagel kirjas minentseks. on meid ümberNATO ja USA Ma ei küsi, äärmusparempoo proring, mõttekojad, olevaid tõenteine kes tegutsevad Kuldne Koidik miks. Ma on tegu. deid selle lsed organisatsioonid, Need on kolm siloviki’d tulevadpiiranud. Kõik das seda küsin, kuiparemäärmuslu toetavad ELi aktiivselt kohta, et muutust Suhe Venemaaga: Nende eesmärk Venemaa ELi kõige selparemäärmusparteid külma sõja gemat põhjust, Andreas Umland se arengut. seletada. aegselt Venemaalt, sandr Dugin ei ole Venemaa muutmise nimel. seotud Alekmiks Venemaa (vasakul) vad raha Euroopa instituudi neil on ma sõja hoiak. laienemine, ja Anton Šehhovtsov rassiline puhtus. Andreas otse Kremlist.saatud sidemete näiteks on seopoliitikas olukord seminaril Leedu Umland: vaid Aga on kaudseid Euroopa paremäärmuspar Nad ei ole külon muutuOsa neist loomisega nud ja miks arutlesid septembri tunud. Neil tikas on toimunudEuroopa poliipa äärmusparempo Putiniga opositsioonis. on seetõttu muuEurootõendeid, Kord ja Õiglus mis sellele tähelepanu. see olukord nõuab lõpus Viinis teide ja Venemaa muutus: äärlemise viis, on nõukogude mõtmusparteid olsete viitavad – dega juba inimteaduste hine ühelgi Suhe Venemaaga: vaatame, konspiratiivne kui suhete üle. 1990. aastate parteimängivad kui Vähem teatakse saam tegelikkusest, avaldatud liselt teistsugust Tema toetab selles olualgusest. aruseotud foto: urve Vene rahaga palju on ELis milisel uurimusel. akadeeeslas Kremlit võrgustiEuroopas aga seda, ja värviliste revolutsioonide mõned aastad rolli kui veel ku ja andmebaasiga. on ELi paremäärmusla et Need on vaid masid ja kui tegutsevaid firtähelepanekud, Läti taga nägid tagasi. Seetõttu muslus on Venemaa paremäärNATO orkestreeringut tõenäoline peaks muutuma gile on samuti Teisele rinVenemaa nad ste suhe tõusuteel. raha seda ajakirjandusel, mis põhinevad Isamaale on, et paremäärmusla su nähakse Selle kaudu ka viis, kuidas ja Vabadusele Euroopa . Ameerika-vastakasulikud ELi või Siloviki juures vestlustel, Aleksandr seoses Putini tõumentidel. Suhe Venemaaga: poliitikat On ka teisi liigub. dokuDugin paistab stega. ne rahvusluse on veel olulised kommentaavaadata, kuine, et need Ulatuslik neonatside ja das seda põhjusi, miks rid Vene meedias, vat võtmeisik, vaenulik Kreml on oleuurida Kremli selge tõusuga. On Veinimesed nud mulje, ELi paremäärmuspa või skinhead’ide kes on neid sed ja ideetud on ideelint Russia on lähedalt järeldusi teha. ja mille alusel jääday või Voice natsistlikud te poolt kontaktis et teidest huvitatud. Poola Tokahseotud äärmusparempoo subkultuur, samal ajal. of Russia. organisatvõimule tuli, niipea kui Putin nõrgendada eesmärk on läänt ideoloogia praegu selles, Peamine mure on kes sioonid Kremliga mast on saanud hoidnud. TeKreml kasu- rKolmas natsionalistide tab ELi paremäärmusla Enesekaitse kese on lääne Nende huvitu poliitikast. lsetega. Nad ei nalismi kasv. algas kohe natsionõuteooriad, ELi äärmusparPoola Vabariigis koostööd selt, millega et me ei tea täprassistid, parem viis ja killustada. Mis oleks vandeteha, aga teidele märkimisväärn leks, et legitimeerida si selring, Suhe Venemaaga: Aga kui vaadata on edutult. Venemaa lääne lõhestamise mängib nendeAmeerika-vastasus muslust, selleon tegu. Paremäärküsimuses jagunenud Ukraina teet, teda seotud paremäärmuslu Kolmanda protsesse teatud Vabariigi kui toetada kaheks. Mõni loetakse ja e autorirolli Euroopa su ajalugu, Venemaal ringi moodustaÕiguste ks, sat rolli. Aga ideoloogias tähtse tõuliitikas ja toetab Kremlit, ja julgustada vad need se. Siin on tsiteeritakja endise neist siis selle tugevneNõukogude Suhe Venemaaga: Liiga rahvusvaheliste poneil puudub inimesed veel mis on ELi mine algas Liidu riikides. vam ideoloogia. hetes on ja organisatKrimmi poleks sest leiab, et sioonid, kes sügatus: tavaliselt üks oluline muuneutraalne s suenne, kui teks on vähemalt ja lääne vastu. liikumisi, väga vähe Näimule tõusis Putin võikunagi on nad valmis Selle saamiseks uuritud. tõttu ei ole Ukrainale muuta. Nad tahavad Venemaad ideed läänest liiguvad sellised kaks satsiooni, ja Putinist Prantsusmaa Euroopa valmis Seeandma, kunapidanud aeg-ajalt pöörtõrjuvad ideed tult. Vladimir mille eesmärkorganiitta, näiteks sõltumaduma Vene le küsimusega Vene nemaast vad Ida-Euroopa see nitoorida territoorium. selRahvusrinne Millised on võtaŽirinovski Veon mokui tegelema. ge paremad on Ukraina valimisi Venemaal Anton Šehhovtsov: mise ringi natsionalismi järgsai kõiparemäärmusNende arvasamaa on tes peaks sest nad on laienevast riigist, lased üle SakSvoboda endistes Nõukogude Suhe Venemaaga: seosed Vene poole. Ja siin Venemaale ideid ja huvitatud 1993. aastal, valimistulemused Ei. See selle mooüsna kindel, dustavad paremäärmusluspartei on ekstremismipisut erinev, seal kogu Ukraina kuuluma nemaast. seotud paremäärmuslaLääne-Euroopa kides. Liidu riiesimestel mitmed mõttekojad Andreas et sellist seost on Seda ringi vaid Veega? de aja järgsetel idaosa. uurimisega nõukoguUmland: ole. ümarlauad. di enam tegeletud võime nimetada rassistlikeks on toimunud stelt. Aga nüüd ei Teine osa Vene-Ukraina Rootsi veija konflikti Üks on Euroopa tel – peaaegu duumavalimispööre, mõju ja ja seetõttu Saksamaal gist toetab kolmandast rinNeid on kümneid. rempoolseteks. äärmuspaümber pööratud. geopoliitilise analüüsi Rootsi Demokraadid res on mitu selle osapoolte juuon on ka pigem Ukrainat. sandr Dugin, 23 protsenti. AlekNad ei taha, Samasugune märkimisväärse Ilmselt kumise kohta sealse äärmusliinad tunnevad, Venemaa Center for keskus (European Suhe Venemaaga: teks, milline olulist aspekti. EsiSest et oleks impeerium, enam teada. im on Irbossaanud tuntudkellest on samuti Geopolitical masooliste kahtlus on seotud saka klubi, jal läänes on suhe Ukraina on olemuselt et vene rahvus neutraalne na see tähendaks, Mis Venemaal Musis), mida kuhu paremäärmuslu kooselu vastase kuei ole seni ma nõunikuks poliitik, sai duujuhib MateushAnalyparemäärmuslus misega – sandr Dugin, kuuluvad Alekäärmusluse uurimise et Venemaa ja seega peaksEuroopa rahvus osaks oleksid liikutoimub? korski, kes Rumeenia: anti mõista, litsuse vahel. se ja Ukraina vavajadusest 1998, aasta Pisega Sergei Glazjev, seda, kui kuuluma ka inimesed, on endine et sellel võib olla seos Venemaa on Putini aru saadud. See peab passe. Ja da nemad Anton Šehhovtsov: Putin võimule enne Eurookes natsistliku Suur-Rumeenia Poola neoteema. Lääne See on keeruline nõunik endiste muutuma. kenad leiavad, peavad võõrrassideks. rahaga. et ilmselt liikumise Anton Šehhovtsov: kogude Liidu lased on venelastest ajakirjandus et ukrainVenemaa Nemad oleksid On kolm Nõuparemäärmuslu isegi Putinita tuli. Nii tivist ja Samoobrona Niklot akSuhe Venemaaga:Partei kendub peamiselt põhjust, miks kesgiks paremäärmuslu va, et propaganda Ma ei armänse, vene natsiosiooni alal, alade integratmusparempools erinev rahvus ja neid vaenulik se Venemaaga rahul ka väiknalismi saab sellele, et äärliige. raina valitsus ja Aleksandr Teine selline ei s Venemaal Ukmärkimisväärse use uurimisesamasoolisjagada te kooselu hanov, kes ga viivitada peaksid olemasaa segada, nad on Euraasia Prohnad Putiniga ja seetõttu on Saksamaa mokraatia Alustan kõige ringideks. tei on liitlased.ja Svoboda parvastu Euroopas on t rolli. Isegi demitte nii enamasti ja valimiste Venemaa liansi esindaja puna-pruuni alge selgem, ei saa. Esimene, kõipeamise ringivaid vennad. ei enamat kui kui sioonis. ga, kuhu oleks suurt opositNatsionaaldemo keskus (Eurasian rahastatud ju keerulisem. Aga lugu on paljälgimison kuuluvad 1990. aastatest, Ja vendade ometi ilmselt kui praegu, siis Venemaa kui kommunistid või se tõus kogu paremäärmusluei peaks olema Vladimir Svoboda tin ja tema vahel Suhe Venemaaga: kraatlik Partei Neljanda for Democracy Observatory seda ideeliselt isegi et paremäärmuspa märkimisväärse Puon küll Euroopas lähim sõpruskond. otsustasid Venemaa Kõige olulisem ha koostööd seoses kujunenud and Elections), peaksid koos sõdu, vaid nad seotud ja sellega tab ulatuslik ringi moodusSeda ringi rtei, kuid t. mida juhib homofoobsust toetaks. ajal Euroopa-meeln äärmusparempotesamal muret tekikutsutakse tav faktor Belgia uus olukord. vad tugevalt setega. Ka minevikus vastu. Selles võitlema vaenlase mõjutaskinhead’ide neonatside või (need, kel on see, et Slovakkia muslik aktivist paremääre ja Euroopa olintegratsiooni pigem USA on võim). siloviki küsimuses on olnud Euroopa liikumine, paremäärmuslus kud parempoolsed. äärmusluse Luc Michel. ne rahvuslaste Kõik need kristlitoetav ning Sinna kuulähedalt seotud paremluvad Venemaa on kes on Rahvuspartei neb seega Need organisatsiooni tõusu ja langust, on leidnud erilase Vene kolmas ring veKui väga otsida, siis äärmusparemselt Putinile inimesed on üldinüüd seisame tini vastu. liitpoolsetega. sõjavägi, FSB, võimuesindajad valitsuse Suhe Venemaaga: nud kohal aga äärmusparteide teistest paremPupigem sealt. kuskilt d on ollojaalsed, : näol. SellePoliitikast ga on Euroopa nii Transnistrias, püüavad na ekstreemsesilmitsi selle üsaga nad vitatud ei mastikontroll, maksuamet, uiMeie Slovakkia seotud haasias, Venemaal samal ajal paremäärmuslu Samas on st. ole. Pigem nad huAbmis varem luure. Nad oma ideid Kremlile kõige ilmekam vormiga. Selle üsna selge, Näib, et paremäärmuslus pidada subkultuuriks. võiks neid on Putini s, Suhe Venemaaga: oli sikuiste valimiste kui ka märtmaha kõik eliidi esindajatel et Vene isiklikud ne fenomen väiksemastaabiliFoorumitel, on nad edukad müüa. Mõnikord Kuldne Koidik, näide on Kreeka seotud on muutunud, on kõik osalenud sõbrad. Nad e iseloom ajal Krimmis. on side UkraiNeed on peamised Euroopa rahvusvana äärmusparempo Sellised organisatsiooni mida ja Kreml helises ja mõne üles, mis on saanud neonatsipartei, Venemaa sel üha vähem antisemitismiga on nopib mis iseloomustavad liitikas alates sisepoliitikas, ringid, Soome kuvad monitooringut olsetega. Vene oligarhinaJakunin kui näib, poSamamoodi d papistmist. oma liitlaseks saanud et bivad Vene va koha Kreekaüsna silmapaistAndreas arutatakse Vene natsionalismi. oli aeg, kui 2003. aastast. See võib näha Põlissoomlaste meerivad det Ukraina suure ja arvestaühiskonda. need soUmland: siNeli ringi, toimus tava võimsusega valimisi. Nadja legitiAmeerika-v toetab, gi kuuluvad Antisemitism poleks kunagi poliitikas. Ma äärmusparempo Teise rinmängib veel erinevat eesmärki. viline revolutsioon, Gruusia värneli üsna Suhe Venemaaga:Partei et valimised kritiseeritak sete ja Euroopa ei inimesed, astasust, ütle, riigi. mingisugust uskunud, olNeed on põhjused, sutakse peamistesse keda kutnatsistlik vaenulik li, aga üha oranž revolutsioon, Ukraina et neose multikultuu rolnad ütlevad, on legitiimsed. Ei, musparempools Liidu (EL) äärpartei tänapäeval vähem. Euroopa miks tesse, ja seal jutusaadesaavutab. maal ja Ukrainas ELis, Venekui algas Sevastopolis ete vahel. kose protsess ja ka samasoolist rsust paremäärmuslu Suurbritannia probleemid, et on küll väiksed seda see suhe Muidugi JuTõsi, leb poliitika ja siloviki on aga et see Kuidas on Kreml testida,räägitu järgi saab st tusistlikke parteisid on neonattism asendunud on antisemi«Triumfaalne toimus augustis jad võtsid Briti Rahvuspartei e õigusi. esindavalimistulemus vene ne oli side muutunud – kui enei mõjuta Mihhail HodorkovsBike Show malt uurida. kontekstis täpseüldise olemas pea seotud Euroopa rahvusluse ringid üsna kindel, ühiskonnale millised ideed kõigis Euroopa t. foobiaga. millega tähistati ki firma üle. Suhe Venemaaga: 2014», on see muutunud Kolmas põhjus, siis nüüd Võib öelda, ksenopeale lähevad. Liidu äärmusparriikides, aga 2008. aastaks, Krimmi «taasühiteidega? Ja Kuna seda radikaalse seotud valt on muslimid Seega, teise et valdanemist» Venemaaga. meseks Dmitri miks Kreml hapuks, on huvitatud nii Vene-Ukraina kuidas need partei nii ringi inimesed siis see, mida ei ole veel tehtud, Medvedevi esiUkrainaga? saanud uuteks on Putinile sidemetest on seotud suur tõus on erakordne. juutideks, konfliktis sest tes tuli paratamatult Seda vaadadentuuriks, Taani remäärmuspart med ELi paremäärmuspa ma räägin, presilojaalsed, ELi parassistlik on mitAnton Šehhovtsov: püüavad aga nad ei põnarratiiv meelde Leni pöördunud Riefenstahli Teine fenomen mängima oli siloviki hakanud Taani Rahvapartei nende parteide eidega, on see, müüa valinud Venemaa on rteid muslimite otsustavat film et Iga ring on paremäärnevalt. Mõned ideid ja soovivadKremlile oma musparteide Enamik ELi esindajad mal ajal elab Milline neljast «Tahte triumf». vastu. maa poliitikas. rolli VeneSuhe Venemaaga: poole. vad sageli Venemaa ulatuslikkus, siloviki ringist,erika antisemiit Saseetõttu, äärmuspare natsionalismi kommentaare annakuid mitte Putin oleks paneb arvama, neutraalne ja Ukraina narratiiv selle taga mis meelsetes Enne seda lik ringist parempoolsete kõik, radikaalsem. et venemparteisid edasi, kuid äärmusoli? on USA ja kanalites võitlesid äärmusparempo on seotud ELi nes mööduva et tegu pole ükssageli on see pigem Teise ringi suhe on samuti Anton Šehhovtsov: garhidega Tšehhi ELi nagu Russia Today või üsna selge. kriitika kuulub ka võimu pärast.nad oliolsete parteideThe Voice ga. Näiteks sionaalbolševist Vene äärmusparteid näevad nad vastu. Venemaas on mis juhtuma lainega. Me ei tea, liidripositsiooni finantsilise Ma ütleks, Natet selle taga hid olid väga Tööliste Partei of Russia. Inimeste OligarVene Raudtee selgelt valitsuse hakkab, aga seda, mida oli esimene jaoks, kes vastu, kritiseedent Vladimir le juht Eduard lik Partei. Selritakse rahvusvahelist edukaks ne ring – presimesed. Nemadpragmaatilised iniSuhe Venemaaga: näineid esindajaid teavad, Putin ja siloviki,ja teiLimonov näiteks, kuidas peavad ka siin on erandeid: poolel, kuid on nende ei olnud eriti nil on Viinis Jakunin. Jakunitaid Putini seotud mi ja selles oli aasmõttekojad. vitatud idealismist, kapitalistaarid naeruväärsed, kommenon neid, kes on valinud suhtes kontor, ta husuur riik nähakse süüdlasteMa ei arva, pluss saab olla tud nii Paneuroopa ne. Kui Venemaa väga kriitiliselles konfliktis on seona juute. vene rahnaarium Ungari vusest ega on oma kodumaal et stsesest neil tõeliselt iseseisev. raina poole. tuli millestki Ukglobaliseerumisvastase nalistlikumaks, muutus natsioaga ilmselt valitsuselt, küll sellisest. Jobbik Aga nad olid marginaalne Ma ei tea, tähtsus. Aga Kõige huvitavam liikumisega idee. ka mitme ka Limonovile, näis, et tööd on ga julge öelda, kas seda on liiSuhe Venemaaga: kui lest, kuidas väga huvitatud seltatakse neid Russia Todays esiortodoksse küsimus eriti Putini moderniseerida siooniga. sitsiooni lõhestamisel. seotud organisatantisemitism aga mulle näib, Hiljuti toimunud nemaad, ehitada opodajaid, kedagi,kui selle riigi esinTema Veet enam ei Šoti iseseisvusregema koostööd oleks valmis tesellest konkes on äärmiselt protsesse. Veidi sarnane Kokku: ferendumi oluline (parlamendi Tõsi, Jobbik juhi neid vastased paremäärmusolukord oli lastega ELis, Jeltsini ajal. püüdsid anda selt antisemiitlik, seotud 14, mõista, et on endine organisatsiooni liige või mõka Ka siis püüdsid aga samal ka ta valmis ajal on on antisemiitlik. Kuldne Koidik neutraalsed Kreml – kui selle taga võis olla juht). See neomuidugi vale, tegema koostööd mitte otse, on Aga kas see servatiivsete peamine vaenulikud 7, malt rahaga. siis vähekonlimine võtab aga info kontrolon neid 3 rumitel, midajõududega. Fooma kahtlen. juhtiv jõud, selles mentaaridel aega. Nende komta Vene See on seal allikas: political na toetab, on aga kiire gil küll olemas, kusane mõju. research arutatakse oligarhicapital ja otseSageli keegi and consulting policy aga Ameerikasee on oluline. Pigem ligi, kas tiitel ei kontrolinstitute on oluliseks väheka tõele vastab. tunud islamofoobia, muuhomofoobia. Näiteks Miks on ELi paremäärmuslas maa juudi püüab Putin Venevitatud koostööst ed hukogukonda le saada. Kremliga? Kõik on palju enda poosem, kui võiks arvata. keeruli-

intervjuu uu

Vene natsionalismi neli ringi 1. ring

Vladimir Putin ja tema lähim nn siloviki, sõpruskond, Venemaa Nende ideoloogia võimuesindajad. vandenõuteooria kese on lääne d ja Ameerikavastasus. Puudub sügavam ideoloogia.

2. ring

3. ring

4. ring

SAMAL TEEMAL Urve Eslas «Euroopa paremäärmuslus on leidnud liitlase Vene valitsuses», PM AK 11.10

eonatsismi määratlemise aluseks raportis on ajalooline natsionaalsotsialism. Hans-Georg Maasseni järgi on selle ideoloogia elementideks rassism, antisemitism, sotsiaaldarvinism, šovinism ja antipluralism. Neonatsismi eesmärk Maasseni järgi on ehitada üles rahvuslikult homogeenne diktatuuririik, mis välistab teised kultuurid ja inimesed, kes on «väärtusetud või väärastunud» tulenevalt nende puudest, seksuaalsest orientatsioonist, sotsiaalsest marginaalsusest vm. Selles ei ole kohta individuaalsel mitmekesisusel ega vaadete erinevusel. Indiviidid peavad alluma ühele üldisele eesmärgile, kultusliku juhi või jumala tahtele. Ideolook giale vastavalt kirjutatakse/koheng datakse ka ajalugu ja selle õpetust. Rahvuslik mitmekesisus ja plurallistlik konstitutsiooniline demokraatia ohustab «oma» inimesi ja k nende missiooni. Jääb lugeja otsustada, kuivõrd mahub eespool toodud määv ratluse alla neostalinism. Ja kuivõrd on mastaap, arengujärk, võimekus, millesse üks või teine neist on jõudnud, ohuks rahule ja demokraatiale. Mõistagi, kõik muutub ajas ja oleks ekslik tõmmata otseparalleel algnatsismi ja -stalinismi ja tänapäeva neonatsismi ja neostalinismi vahele. Soodustavad tingimused ja avaldumisvormid on teisenenud, kuid mis jääb, on kokkulangevad olemuslikud ideoloogilised lähtekohad. Natsism ja stalinism tekkisid Euroopas enam-vähem ühel ajal. Kui natsism kõigi oma jõle-

On üsna kõhedust tekitav, kuidas Euroopa avalikkus kohusetundliku koolitüdruku kombel laulab etteantud nootidel ja laskub eneseanalüüsi ja -süüdistusse.

Peibutuspartidele mitte ühtegi häält!

LUGEJATE KIRJAD

2014

Euroopa paremäär muslus, mis fenomen Euroopa Liidu oli varem väikesem on saanud rahvusva astaabilin liitlaseks helises ja e suure ja arvestata osutavad sisepoliiti Venemaa va võimsuse kas, le Andreas Umland ja ja Ukrainale keskendu ga riigi, Ida-Euroo liikumiste pa paremäär nud politoloog asjatundja Anton Šehhovts muslike ov.

eejuures haaratakse (neo) natsismi/fašismi mõiste alla kõik tänapäeva Euroopas esinevad, kuid sisult vägagi erinevad paremekstremismi ilmingud: vihakõne, rassism, homofoobia, ksenofoobia, sallimatus, natsionalism, antisemitism jmt. Kuigi mitmel neist ei pruugi klassikalise natsismiga mingit ideoloogilist seost olla, see võib olla näiteks seotud üksikute riikide majandusraskuste või sotsiaalsete probleemidega. Tõsi on, et üldiselt on paremradikalism Euroopas tõusmas. Selle

esindajad on mitmes riigis jõudnud ka seadusandlikesse kogudesse. Need tõigad on plekk Euroopa demokraatial ja väärivad sellisena täit tähelepanu ja vastuseisu. Ja seda nad ka saavad. Kuid, tõdenud kõike seda, ei saa jätta tähele panemata, et Euroopa avalik diskursus on osavalt juhitud etteantud teemale ja seeläbi suunatud mööda vaatama, et sellesama neonatsismi hukkamõistu alla peaks mahtuma ka viimase kaksikvenna neostalinismi tõusu taunimine.

Kuigi 1. märtsini on veel aega ja ka kandidaadid riigikogu valimistele alles hakkavad selguma, on erakondade peibutuspardid juba lendu tõusnud. Arvan, et Postimehel on õige aeg Eestimaa valijate silmad avada ja neile selgeks teha, kes kandideerijatest on tõsine tulevane riigikogulane ja kes vaid häältepüüdja ehk erakonna peibutuspart. Kes eurosaadikutest, saades riigikogusse, tuleb Brüsselist ära ja kes jätkab seal rahumeeli tööd? Mina kutsun kõiki eestimaalasi üles peibutuspartidele mitte üht häält andma! Koos sellega tuleks valijatele selgeks teha, kuidas selguvad eelolevatel valimistel valimistulemused, kuna

need on erinevad kohalikel kui ka europarlamendi valimistel ja vaid vähesed valijad on selle endale selgeks teinud. rr jõhvist (nimi toimetusele teada)

Viiekümneaastased vanakesed Minu poole pöördus härrasmees, kes palus kirja panna mõtted ja mured, mis teda ja temaealisi vaevavad. Mees rääkis viiekümneaastaste murest. Seega – rahvusvaheliste standardite järgi ebamäärases olukorras, ei noored ega vanad. Mehed ja naised keskeas, mõned isegi parimas loomeeas. Viiekümnesed juhivad muus maailmas ettevõtteid, õpetavad lapsi, seisavad treipingi taga, kirjutavad raamatuid, teevad isegi mõnel alal tippsporti. Ühesõna-

dustega sai vohada umbkaudu 12 aastat, siis stalinism ligi 20 aastat, inimpõlve. Stalinismi pikk kestmisaeg, varjatus avalikkuse eest ja ideoloogiline looritatus, sh sõjavõitja oreooliga, võimaldasid üsna tõhusalt varjata tsiviliseeritud maailma eest selle kogu jõledust. Kui hinnata inimohvrite arvu ja sotsiaalsete tagajärgede raskust, siis ei jää stalinism kuidagi alla natsismile. Konstateerinud seda, on raske näha põhjust, miks peaks demokraatlik Euroopa pilgu ära pöörama sellelt, mis toimub kunagisel stalinismi kasvulaval. On üsna kõhedust tekitav, kuidas Euroopa avalikkus kohusetundliku koolitüdruku kombel laulab etteantud nootidel ja laskub eneseanalüüsi ja -süüdistusse, kui mõni noot valesti on kõlanud. Ja püüab end paranda. See paistis eredalt silma ka Euroopa Nõukogu eespool nimetatud raporti ja resolutsiooni arutelul, kus teadlikult või lihtsameelsusest vaadati mööda probleemidest, mis viisid sõjani Ukrainas. Ikka, väga üksikute eranditega, räägiti humanitaarsetest kannatustest, rõhutati dialoogi vajalikkust, mõistmisest ja abist jne. Nagu oleks tegu loodusõnnetusega, millel pole süüdlast. Täiesti mööda vaadates ka sellest, et hoiatav areng on toimunud juba enam kui aastakümne. Ja ideoloogiline suund öeldi välja juba 2007. aasta Müncheni konverentsil.

as on märki, et stalinistlik mentaliteet on kõrvale jäetud, Nõukogude Liit on ajalugu ja sinna tagasiteed ei ole? Stalinlik terror 1930ndatel, MRP 1939, 1956 Budapest, 1968 Praha, aastakümme tagasi Kaukaasia ja nüüd Ukraina ning nendega kaasnenud muud riigisisesed arengud (vt natsismi tunnusmärke eespool) ei jäta palju ruumi optimismiks. Tänapäeval on tähtis, et inimesed eri riikides ja eri kontinentidel mäletaksid, milliste kohutavate tagajärgedeni võib viia usk oma erakordsusesse ning katsed valimatute vahenditega saavutada kaheldavaid geopoliitilisi eesmärke, põlates seejuures ära elementaarsed õigusja moraalinormid. Ei, seda ei kirjutanud artikli autor, seda ütles Venemaa president hiljutises intervjuus Serbia väljaandele Politika … Parafraseerides ühte tuntud üleskutset: Euroopa, ole tähelepanelik.

ga, elavad täisväärtuslikku elu. Meil Eestis on aga selles eas inimesed üpriski raskes olukorras. Ei liha ega kala, nagu ütlevad meie naabrid slaavlased. Miks, küsite teie, lugupeetud kaasmaalased. Vastus on lihtne: viiekümnene inimene on mitteametlikult ja mõnikord isegi seaduslikult töövõimelise elanikkonna hulgast välja arvatud. Loomulikult ei kehti see poliitikutele ja võimu juures olijatele. Ei aita diplom, kutsetunnistus, praktilised oskused, palved ega leppimine igasuguste tingimustega – vana, kõlab resümee! Mida nüüd teha – elada ju tahaks ja pension on veel mägede taga... Kas peab kuidagi seadusesätteid korrigeerima või halastavad pumba juures olijad viiekümnestele töövõimes VANAKESTELE!? henn lahesaare

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

iljutisel Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee sügissessioonil kuulati ära raport neonatsismile vastastumisest ja vaadati läbi asjakohase resolutsiooni kava. Üldine järeldus oli, et neonatse ei saa ignoreerida, samas ei saa lubada ka nende märtriks saamist. Poliitilisi liidreid kutsuti üles debatile, et lükata ümber neonatslik ideoloogia ja retoorika ning vajadusel võtta nad vastutusele, sh vihakõne eest. Esmatähtsaks peeti nii raportis kui ka resolutsioonis preventsiooni selle mitmesugustes vormides, sh haridust ja teadlikkuse kasvatamist iseäranis. Väärib tähelepanu, et raporti lähteks oli Vene delegaadi Konstantin Kossatševi jt algatus 2011. aasta juulis. See kutsus üles muu hulgas peatama fašistlike, ksenofoobsete ja natsionalistlike teooriate ja praktikate levikut, taotles Hitleri-vastase koalitsiooni mälestusmärkide mahavõtmise, natsisümbolite kandmise ja nende all marssimiste ning kollaboratsionistide riikliku tunnustamise hukkamõistu jmt Kuigi ettevalmistuse käigus sai raport sootuks teise sisu, saavutati nii selle kui ka paljude varasemate sedalaadi algatustega Lääne-Euroopa fookusesse tõstmine. Märkamatult seati läänlased kaitseseisundisse, kus nad peavad selgitama, tõrjuma ja tundma end vastutavana (kõnealusel juhul mitmesugustes vormides leviva paremekstremismi eest). Kõik see oli esitatud meile tuntud natsismivastase võitluse terminoloogia ja retoorika kaudu. Mitte just väga informeeritud publiku jaoks kõlbas tõmmata ka võrdusmärk natsismi ja fašismi vahele, ajupesuks annab see ainult värvi ja toimet juurde.

Inimlikkust harjutades Paberit, saage aru, mul on paberit vaja!» nõudis viisakas, aga kangekaelne turvatöötaja Itaalias Bergamo lennujaamas kahelt Eesti turistilt. Tema maailmas ei olnud kohta arusaamal, et sedasama triipkoodi võib paberi asemel skännerile näidata ka mobiiltelefoni ekraanilt, nagu meie, eestlased, oleme seda juba ammu harjunud oma lennujaamas tegema. E-Eestis asjad nii ei käi. Meil on nutitelefonid, andmebaasid, ID-kaardid, veebiteenused. Me asutame 18 minutiga internetis firmasid, hääletame 5 minutiga valimistel omale sobiva kandidaadi poolt, saame 5 minutiga e-koolist ülevaate oma laste krutskitest, küsime 3 minutiga oma arstilt uue digitaalse retsepti ja deklareerime minutiga veebruaris makse. Ma läksin selle kangekaelse itaallase peale nii vihaseks, et natuke veel ja ilmselt kirjutaksin seda kolumni mõnest Itaalia vangikongist. Ja ootaksin Eesti konsulilt mõnd vajalikku paberit, mis mind sealt välja päästaks. Kujutame nüüd ette, et meie e-süsteemi tabaks ühel päeval mõni keskmiselt korralik tagasilöök. Ütleme näiteks, et lekiksid 30 000 inimese tulumaksu andmed. Või 20 000 lapse kontrolltööde hinded. Või 80 000 inimese digitaalsed retseptid. Mis saaks edasi? Kas Postimehe, Delfi ja Äripäeva uudiste juures oleks link sellele andmebaasile? Kas meediaväljaanded hakkaksid nendest välja kaevama tuntud inimeste kohta käivaid andmeid? Kas me näeksime pealkirju stiilis «VAATA! Milliste kuulsuste lapsed on koolis kahelised?» või «GALERII: 10 armastatud näitlejat, kes elavad vaid rohtude najal»? Kas valitsus kukuks, kas e-kaardimajake variseks kokku? Kõige selle juures, kui palju meil e-asjanduse kohta muule maailmale õpetada on, peame selliste õnnetuste korral käitumist ise neilt õppima. Septembri alguses panid häkkerid internetti kümnete kuulsuste telefonidest varastatud isiklikud pildid ja videod, kus peamiselt näitlejad ja modellid olid üsna ilma riieteta. Ja see oli veel viisakam osa nendest materjalidest. Eelmisel nädalavahetusel jõudsid internetti vähemalt 100 000 tavalise inimese sama isiklikku sorti fotod ja videod, mille häkkerid olid varastanud sõnumivahetusprogrammi Snapchat kasutajatelt. Pooled Snapchati kasutajad on 13–17 aasta vanused.

õlema juhtumi puhul on märkimisväärne, kuidas lääne avalikkus sellele reageeris. Isegi skandaalijanused väljaanded ja veebisaidid ei pannud neile materjalidele viiteid ning kui üks tuntud säärane veebisait seda alguses ka proovis, langes ta oma kasutajate ägeda pahameele alla. Tuli välja, et inimesed, kes võivad neil saitidel küll käia vaatamas väga napis riietuses kuulsusi, ei ole nõus osalema sellises ekstreemses paljastamises. Käivitus kollektiivne (enese)kaitse. Ainuüksi viimastel nädalatel on lisaks neile juhtumitele ära varastatud seitse miljonit Dropboxi ja viis miljonit Gmaili parooli, tehtud Eestis telesaade ja kirjutatud artikleid sellest, kuidas kasutatud telefonidest leitakse isiklikke andmeid ning kuidas internetti ühendatud valvekaamerad jagavad oma vaateulatuses olevat kõigiga, kes vähegi huvi tunnevad. Meie privaatsus on meie enda kontrolli alt ammu väljunud. Inimesed on leketega harjumas, ka Eesti e-riik elaks mõned koledad lekked üle, võibolla ei peaks isegi minister tagasi astuma. Aga me peame lootma, et me suudame selliste suurte lekete korral käituda inimlikult. Õnneks kammitseb meid kollektiivne hirm, sest lekkida võivad ju kõigi andmed. Aga järgmine kord, kui te bussipeatuses särgi väel külmetavat last näete, palun astuge ligi ja küsige, kas tal on abi vaja. Kasvõi inimlikkuse harjutamise mõttes.

16 || KULTUUR || POSTIMEES, 17. OKTOOBER 2014

arvustus heili sibrits

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

AJALOOLINE TURNEE. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, käsikellade ansambel Arsis, tš C-JAM ja soolopianist Rein Rannap viivad eesti muusika Hiinasse.

kultuuritoimetuse juhataja

«Kaota mu naine ära». Esietendus 11. oktoobril Kinoteatri mustkunstietendused Kanuti gildi saalis

Mis tööd sa muidu teed? «Pealtnägija» eksperiment. Roald Johannson väidab nädal aega, et ta on Vanemuise näitleja – andis kuus etendust ja käis kahes proovis. Mitte keegi ei saanud aru. See katkend pärineb Kinoteatri uuslavastusest «Kaota mu naine ära». Aga ärge saage valesti aru, tegemist pole Tallinna Linnateatris töötava näitleja Henrik Kalmeti, dramaturg Paavo Piigi ja Paul Piigi peene tögamislavastusega. Kalmet ja Piigid on sel korral taustajõud, laval neid ei näe. Nagu «Kaota mu naine ära ehk mis tunne on olla mustkunstnik» pikem pealkiri viitab, on fookuses mustkunst ja mustkunstnikud Meelis Kubo ja Charlekas ehk Karl Eelmaa. Etenduse alguses lubatakse igavat slaidsõud, et tutvustada salapärase kunsti ajalugu, ning pikki monolooge. Umbes selline see lavastus ongi. Ainult igavuse asemel pakutakse kuhjaga huumorit, sõbralikku ärapanemist kolleegide aadressil ning mustkunsti hookus-pookust. Lavastus on hoogne, pakkudes trikke igale maitsele. Publik saab naerda ja õpetust, saalist lahkutakse mitu kraadi õnnelikuma inimesena. Seega saab mustkunstnike missioon selle meelelahutusliku tükiga täidetud. Charlekas ja Meelis Kubo. foto: siim vahur

Hiinlased korraldavad Balt tiina kaukvere Peking–Tallinn

iina Esituskunstide Assotsiatsioon (China Association of Performing Arts) on võtnud nõuks tutvustada hiinlastele Baltimaid ja meie kultuuri. Järgmisel nädalal saab Hiinas alguse Baltimaade muusikafestival, kus osaleb kõige rohkem esinejaid just Eestist. Kuues linnas (Tianjin, Peking, Xuzhou, Shanghai ja Guangzhou) annab kontserdi Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Mitme Hiina suurlinna lavadel astuvad üles tšellokvartett C-JAM, muusik Rein Rannap ja käsikellade ansambel Arsis. Leedust on esindatud näiteks folkansambel Jazz Island, kelle esituses kuulevad hiinlased ka Balti keti hümni «Ärgake, Baltimaad». Kokku osaleb festivalil umbes 200 esinejat. Hiina Esituskunstide Assotsiatsiooni asepresident Pan Yan rääkis, et mullu tegi assotsiatsioon 13-päevase visiidi Baltimaadesse ja siis tekkiski idee korraldada muusikafestival.

Eesti muusikute kontsertide reklaamplakatid Shanghai linnateatris.

Ehkki Pan Yan kinnitab esialgu, et festivali eesmärk on tugevdada kultuurisidemeid meie maade vahel, parandab ta end hiljem ja nendib, et tegemist on pigem jää murdmisega kahe nii erineva piirkonna vahel, ning möönab, et hiinlased Baltimaadest suurt midagi ei tea. Muusikafestivalid on Hiinas väga populaarsed. Samuti paelub hiinlasi kõik välismaine ja uus. «Kuulajaskonna leidmine ei ole kunagi probleem,» väidab Pan Yan. Baltimaade festival toimub sügisese rahvusvahelise muusikafestivali raa-

mes, kuna Pan Yani sõnul on suurtele projektidele lihtsam tähelepanu tõmmata. «Inimesed, kes armastavad kunsti, ei hinda artisti selle järgi, kui väike või suur on riik, kust ta pärit on,» arvab Pan Yan. Esinejate leidmisega tehti koostööd ka Eesti kultuuriministeeriumiga. Selleks et köita Hiina publikut, tuli esinema kutsuda rahvusvaheliselt tuntud tegijad, kelle esituses kohalikku folkloori siiski Hiinas enamasti ei kuule. Pan Yani hinnangul võib hiinlastel pärast esmast tutvustust tekki-

fotod: tiina kaukvere

da ka sügavam huvi Eesti, Läti ja Leedu esituskunstide vastu. Assotsiatsiooni asejuht Zhu Ke’ning kinnitas, et festivali on suuremates väljaannetes ja televisioonis juba aasta aega reklaamitud ja hiinlased on ootusärevil. Kuna kontserte toetab kultuuriministeerium, pole piletihinnad väga kõrged. Näiteks algavad Eesti Filharmoonia Kammerkoori Shanghai linnateatri kontserdi piletite hinnad 80 jüaanist ning küündivad 380 jüaanini (10–50 eurot). Rannapi esinemise eest küsitakse 80–180 jüaani (10–23 eu-

Pan Y

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

šellokvartett

ti muusikafestivali Eesti muusikud Hiinas • Baltimaade muusikafestival toimub 25. oktoobrist 22. novembrini. • Esinetakse Shanghai, Pekingi, Guangzhou, Hongkongi, Jinani ja Xuzhou kesksetes kontserdisaalides. • Eestist osalevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor, käsikellade ansambel Arsis, tšellokvartett C-JAM ja soolopianist Rein Rannap. • Eestlased annavad Hiinas kokku 20 kontserti.

Yan ootab eesti muusikute kontserte.

rot). Shanghai linnateater, kes on ka üheks festivali põhikorraldajaks, eeldab, et kontserdid müüakse välja 70–100 protsendi ulatuses. Ka Eesti Kontsert ja kultuuriministeerium loodavad, et festivaliga pannakse alus pikemale koostööle. Juba uuel aastal on Eestisse oodata Hiina juhtivaid muusikakollektiive ning teada on, et 2015. aastal esinevad Hiinas Eesti Rahvusmeeskoor ja Estonian Dream Big Band. Reisi korraldas Hiina välisministeerium, ajakirjaniku sõidukulud kattis toimetus.

• Eesti Filharmoonia Kammerkoori 1. novembri kontsert Shanghais on Balti festivali peamine avasündmus. Ettekandele tulevad Arvo Pärdi «Solfeggio», «Magnificat», «Dopo la vittoria», «Nunc dimittis»; Cyrillus Kreegi «Maga, maga, Matsikene», «Nõmmelill», « Sirisege, sirbikesed!», Veljo Tormise «Jaanilaulude seeria». Lisaks ka Claude Debussy looming. • C-JAMi kontserdid teeb eriti huvitavaks tõik, et nende kontsertide lõpus tuleb lavale Hiina erhu-virtuooside kvartett, kellega C-JAM esitab nimeka hiina helilooja spetsiaalselt nendeks kontsertideks

seatud eesti ja hiina muusikat. • Rein Rannap mängib eelkõige oma loomingut, kuid ettekandele tulevad ka Wolfgang Amadeus Mozart, Nikolai Rimski-Korsakovi, Ludwig van Beethoven, Johann Sebastian Bachi teosed. • Arsise kavas on nii Johann Sebastian Bachi, Franz Schuberti jt heliloojate teoste töötlusi, kui ka eesti rahvalaule ja Tõnu Kõrvitsa loomingut. • Vahemaad festivalilinnade vahel, mida Eesti muusikutel tuleb läbida, on järgmised (kilomeetrite arv on iga linnapaari vahel): Peking 435 km Jinan 331 km Xuzhou 623 km Shanghai 1480 km Guangzhou Xuzhou 1560 km Guangzhou Peking 714 km Xuzhou. • Eesti poolt on sündmuse eestvedajaks Eesti Kontsert, Hiina poolt China Association of Performing Arts ja Shanghai City Theatre. Samuti osalevad Leedu Rahvusfilharmoonia ja Latvijas Koncerti. Festivali toetab kultuuriministeerium. Kontserte kajastab Postimees.

POSTIMEES, 17. OKTOOBER 2014 || KULTUUR || 17

18 || SPORT || POSTIMEES, 17. OKTOOBER 2014

SPORT. POSTIMEES.EE

TOIMETAJA KAAREL TÄLL, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALL. Paljud mängijad tulevad oma riiki esindama pea olematu mängupraktikaga Nii Aivar Pohlak kui ka Marek Lemsalu tunnistavad, et tulevikus peab selline olukord

Töötute jalgpallurite kõr Sebastian on normaalne tüüp ja meil on pingevaba suhe. Kimi Räikkönen peab teistest vormel-1 sõitjatest enda sõbraks vaid Sebastian Vettelit.

VÕRKPALL

Tartu jätkab ühisliigas täiseduga Eesti-Läti võrkpalli ühisliigas alistas Tartu Bigbank koduväljakul 3:1 (–21, 19, 21, 22) Tallinna Selveri. Tartule tõi Robert Täht 23 punkti, Taavi Nõmmistu lisas 18 punkti. Selveri parim oli 9 punktiga Federico Marretta, Martti Rosenblatti arvele jäi 8 punkti. Bigbank Tartu on nüüd Eesti-Läti ühisliigas ainuke meeskond, kes on kolmest mängust teeninud kolm võitu. Selver sai kahe võidu kõrvale esimese kaotuse.

SULGPALL

Tolmoff ja Must kaotasid Sulgpallurid Kati Tolmoff (pildil) ja Raul Must pidid 600 000 dollari suuruse auhinnafondiga tugeval Denmark Openi turniiril avaringis reketid pakkima. Maailma edetabelis 83. kohal olev Must võitis 18. tabelireal asuva Tai sulgpalluri Tanongsak Saensomboonsuki vastu avageimi, kuid kaotas 18:21, 21:7, 12:21. Tolmoff kohtus mulluse maailmameistri Ratchanok Intanoniga ning pidi leppima kaotusega 13:21, 12:21.

-aastasena

lõpetas karjääri kunagine meeste tennise maailma kolmas reket, venelane Nikolai Davõdenko. JALGPALL

Serbia ja Albaania alaliit said süüdistuse Euroopa Jalgpalli Liit (UEFA) esitas pärast Serbia ja Albaania vahelises EM-valikmängus toimunud löömingut Serbia alaliidule distsiplinaarsüüdistuse viiel põhjusel – pealtvaatajad süütasid tribüünil ja loopisid väljakule pürotehnikat, publikus puhkesid rahutused, mitu pealtvaatajat jooksis väljakule, mängukorraldus oli puudulik ja publikust sihiti albaanlasi laserkiirega. Albaania alaliidule pannakse aga süüks soovimatust mängu jätkata ning lubamatu sisuga loosungi eksponeerimist. UEFA distsiplinaarkomisjon teeb otsuse teatavaks 23. oktoobril.

KÄSIPALL

kaarel täll reporter

algpallikoondises on aastatega tavapäraseks muutunud olukord, kus väljakule jooksevad mängijad, kes pole saanud koduklubis mängupraktikat, mõni mees on aga üldse töötu. Endise Eesti koondise kaitsja Marek Lemsalu sõnul hindavad eestlased oma võimeid üle ning otsivad mängupaika liiga tugevates klubides. Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak sellega täielikult ei nõustu. «Mängijate ootused oma koduklubide suhtes on liiga kõrged. Otsitakse tööandjaid, kes on grammi võrra liiga kõrge tasemega. Siis kaob aga mänguaeg ning see maksab omakorda koondise tasandil valusalt kätte,» ütles Lemsalu üsna kriitiliselt. Tema sõnul pole probleem uus, vaid selline seis kestab juba mitu aastat. «Minu jaoks on see müstika, kuidas Inglismaa-sarnaste koondiste vastu mängivad meil mehed, kes pole kuude kaupa klubide eest väljakule saanud,» jätkas Lemsalu oma mõttekäiku.

Personaalsed probleemid Eraldi tõi ta esile paremkaitsja Enar Jäägeri, kes viimati mängis klubitasandil mai alguses Belgia kõrgliigas, pärast seda teeb aga kodumaal lihtsalt trenni. Samasuguses olukorras on ka koondise eest mitu olulist väravat löönud Tarmo Kink, kes viimasel ajal pole peatreener Magnus Pehrssoni valikusse kuulunud. Ka tema otsib kevadest saadik uut klubi, kuid seni tulutult. Pohlaku sõnul on mängijatega seotud probleemid pigem isiklikud ning – erinevalt Lemsalust – enda ülehindamise mentaliteeti ta Eesti jalgpallurite puhul ei tähelda. «Praegu klubita olevate mängijate juures näen pigem personaalseid kui üldiseid tähendusi – Jääger on olnud otsustamiste juures alati

Eelmises EM-valiktsüklis lõi heas hoos Tarmo Kink (9) mitu olulist väravat. Uut tööandjat otsivat jalgpallurit pole viimasel ajal ena

valiv ja seda eelkõige just mängupaiga mõttes. Kink on selgelt välja öelnud, et ükskõik kus ta mängida ei taha, ja saan aru, et tema motivatsioon väljakul on üheselt seotud keskkonnaga, kus ta asub,» arutles Pohlak. «Kingi ja Jäägeri senine karjäär võtab neilt materiaalse surve iga hinna eest ja ükskõik kus mängida,» lisas Pohlak. «Olles elu jooksul puutunud kokku väga paljude jalgpalluritega, on nii Kink kui ka Jääger üksteisest väga erinevad, kuid mingi nurga alt just mängupaigale esitatavate nõudmiste osas – ma ei pea silmas rahalist poolt – väga ebatavalised jalgpalluritüübid, ja seda ei saa neile pahaks panna,» jätkas alaliidu president. Kindel on aga see, et koondisele selline olukord kasu ei too. Jäägeri tegutsemine mängus Inglismaaga oli küll kindel ning mees pani oma kogemused maksma, kuid loovatel ja ründavatel mängijatel on vaja pidevat mänguaega, et koondise eest särada.

Lemsalu meenutas eelmise EM-valiktsükli aegset olukorda, kus Sloveenia kõrgliigaklubides liidrirolli kandnud Konstantin Vassiljev tuli koondisesse ja mängu käima tõmbas, Ungaris igast asendist väravaid löönud Kink tegi sama ka sinist särki kandes. Ka Norra kõrgliigas igal nädalal täismänge teinud Jääger oli toona koondises asendamatu mees. Nüüd on aga raske tulla ja särada ainult treeningute pealt. Endine ründeäss Indrek Zelinski kinnitas mõni aeg tagasi Postimehele teada-tuntud tõde, et treeningutel ei ole võimalik võistlussituatsiooni täielikult jäljendada – trennis ei taha mitte ükski kaaslane kelleltki nii väga palli ära võtta, kui seda teevad mehed EM-valikmängudes. Võistlusolukordi ei jää napiks mitte ainult klubita meestel, vaid ka nendel mängijatel, kellel tööandja olemas – näiteks Sergei Pareiko, Igor Morozov, Henri Anier ja Sergei Zenjov,

Pohlak: rohkem mehi tippliigadesse Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak kinnitas, et Eesti jalgpallurite karjääri planeerimine on oluline teema ning otseselt sellest oleneb ka koondise tulemuslikkus. «Oleme võtnud eesmärgiks hoolega jälgida noorema põlve mängijate klubilist staatust, anda neile soovi korral nõu ja saavutada olukord, kus jalgpallur teeb oma karjääri kõige olulisema sammu Eesti klubist välismaale optimaalsel ajal,» rääkis ta. Karjääri planeerimisest räägitakse noorema põlvkonna mängijatele Arte gümnaasiumis nn

spordikultuuri ja -eetika tundides ja jalgpalliliidu projekti «Palli teine pool» raamides. «Oleme alustanud ka eestlastest agentidega vastutuse-teemalist dialoogi,» ütles Pohlak. Tulevikuvisioon on jalgpalliliidus paigas. «Nelja-viie aasta pärast võiks Eesti koondises olla kakskolm mängijat Euroopa tippliigadest, umbes viis kuni seitse mängijat Euroopa keskmikliigadest ja ülajäänud mehed tuleksid Eesti tippklubidest. Kusjuures on tähtis, et kõik välismaale läinud mehed saaksid oma klubides mänguaega.» PM

Serviti sai kindla võidu Käsipalli meistriliigas alistas Põlva Serviti võõrsil kindlalt 37:26 HC Viimsi/Tööriistamarket meeskonna. Üleplatsimeheks kerkis Serviti poolel 12 väravat visanud Margo Piksööt, Kristjan Muuga lisas 6 tabamust. Viimsi eest viskas Tarmo Ulla samuti 6 väravat.

Rammo on MK-etapil 10. kohal

Prantsuse legend lõpetas karjääri

Hiinas Qingdaos jätkuval purjetamise maailma karika etapil on Karl-Martin Rammo (Rein Ottosoni Purjespordikool / Tallinna Jahtklubi) kolme võistluspäeva järel 10. positsioonil. Laser Standard klassi päeva ainukese võistlussõidu lõpetas Rammo 11. kohaga. Liidripositsiooni hoiab Laseril horvaat Tonci Stipanovic.

Kaitsja William Gallas, kes esindas aastatel 2002–2010 Prantsusmaa jalgpallikoondist 84 korral, teatas, et tõmbab karjäärile joone alla. Marseille’s alustanud, Londoni Chelseasse siirdunud ning hiljem aastaid Londoni Arsenalis ja Tottenham Hotspuris pallinud Gallas veetis viimase hooaja Austraalias Perth Glorys.

Uue tiimi ootuses Leok õpetab krossipoisse MOTOKROSS. Eesti parim

krossisõitja Tanel Leok tegeleb uueks hooajaks töökoha otsimisega ja tõelise motokrossifännina ka uue põlvkonna kasvatamisega. Motospordi ringkondades on spekuleeritud, et tänavuse MM-hooaja kõigest 18. kohaga lõpetanud Leok ja aastaid Soomes elanud eestlane Harri Kullas kuuluvad tuleval hooajal ühte meeskonda. Kusjuures Leok jätkaks MX GP klassis ja Kullas MX2 sarjas, kus temagi teenis tänavu 18. koha. Leok möönis, et selline variant oli või on õhus, kuid midagi kindlat veel pole ja seepärast ei saa ta ka uuest hooajast

rääkida. Suure tõenäosusega selgub karjääri jooksul kolm MM-etappi võitnud mehe tulevik lähinädalatel. Leoki hooaeg kujunes varasematest kesisemaks vigastuste tõttu. Lõpuks otsustas aga tema meeskond, et kahel viimasel MM-etapil ei osaleta. Kuigi töökoht pole veel päris selge, ei istu Leok niisama. Tema päevi täidavad üldfüüsiline treening ja noorte krossipoiste juhendamine. «See oli lapsevanemate soov, et ma võimaluse korral noori aitaksin. Kui ma Tallinna kanti tulen, teen noortele ka mõned treeningud,» rääkis Leok. «Tavaliselt käib ühel

Tanel Leok sõiduhoos.

foto: erakogu

treeningul viis-kuus poissi. See on paras hulk, et jõuaksin neid kõiki jälgida. Ega ma ole oma trenne kusagil eriti reklaaminud.» Treeningud on toimunud Tallinna ümbruse radadel Uuesalus, Mardus ja Keilas. Leoki sõnul aitab ta poistel leida õiget sõiduasendit, kohandab sõidutehnikat ja jälgib neid ka pikemal sõidul «Õpetan neile samu asju, mida olen kunagi ise õppinud,» lausus ta ja lisas, et noorte krossipoiste utsitamine on talle igati meelepärane tegevus. «Mulle meeldib kõik, mis on seotud motokrossiga.» Peep Pahv

POSTIMEES, 17. OKTOOBER 2014 || SPORT || 19

TOIMETAJA KAAREL TÄLL, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

a. d muutuma.

rged ootused

Rahamasina ülbus ja viimased otsused madis kalvet

madis.kalvet@postimees.ee

Hüüdnime «Money (Raha)» kandva USA poksistaari Floyd Mayweather jr on ajakirjad Forbes ja Sports Illustrated viimastel aastatel mitmel puhul tituleerinud maailma enim teenivaks sportlaseks. Kui aastas peab ta keskmiselt kaks matši, siis meediasse satub Mayweather tihtilugu ka siis, kui on taas kusagil oma hiigelvarandusega eputanud. Karjääri lõpetamise plaane pidavat ameeriklast ootab veel kaks suurt palgapäeva, millest üks võib kujuneda legendaarseks. Juba aastaid on oodatud, et praeguseks 37-aastane Mayweather jr läheks ringis vastamisi 35-aastase filipiinlase Manny Pacquiaoga. Paljude ekspertide hinnangul oleks tegemist läbi aegade suurima ja ka rahaliselt kõige väärtuslikuma poksimatšiga, kuid kahe mehe omavaheline läbisaamine ei ole just parim ning seetõttu peetakse ka duelli toimumist ebatõenäoliseks.

Oodatakse unelmate matši

am koondisesse kutsutud.

kes kõik kuulusid mängus Inglismaaga põhikoosseisu. Väljakule jooksnud 11 mehest teenisid klubides regulaarselt mänguaega vaid Saksamaal töötav kapten Ragnar Klavan ja Eesti meistriliiga mehed Karol Mets, Artur Pikk, Martin Vunk ja Ilja Antonov. Tervena mängiks ka Vassiljev ilmselt oma Gliwice Piasti algkoosseisus.

Keeruline jalgpalliturg Lemsalu ei taha nooremaid mehi süüdistada, kuna neil pole kogemusi ning alles kombitakse oma piire. «Alla 25-aastased saavad esialgu veel andeks. Probleem on olnud vanemate mängijatega, kes jäävad ootama liiga häid pakkumisi. See on muidugi omamoodi mõistetav, sest vaikselt juba mõeldakse karjääri lõpule ning raha on ju vaja teenida. Koondisele tehakse sellega aga karuteene,» mõtiskles ta. Huvitav on jalgpalli olukord võrreldes teiste pallimängudega. Käsi-, korv- ja võrkpallis mängivad koondises pea ala-

foto: joosep martinson / õhtuleht

ti mehed, kes ka klubides tegusid teevad. «Jalgpalliturg on teistest pallimängudest erineva toimimisega. Kuigi pärast nn Bosmani seaduse kehtestamist tekkis turule palju vabu mängijaid, kaasneb selle staatusega teatavas mõttes miinustähendusega kvaliteedimärk ja tõsised klubid otsivad turult siiski selliseid mehi, kelle õigused tuleb välja osta, sest see on märgiks, et mängijat hinnatakse,» selgitas Pohlak. Kohalik jalgpallijuht tõi näiteks koondislasi, kes on mänguaja saamiseks koduliigasse naasnud: Taavi Rähn, Aleksandr Dmitrijev, Martin Vunk, Dmitri Kruglov, Sergei Mošnikov ja Alo Bärengrub. «Nemad peaks kõigile tõestama, et üldiselt ei hinda jalgpallurid oma võimeid üle,» ütles Pohlak. Kingi ja Jäägriga koos on nn töötute klubis ka Tarmo Rüütli käe all koondises alati põhimeeste hulka kuulunud Sander Puri. «Tema puhul julgeksin tagantjärele targana öelda,

et omaaegne otsus Levadiast iga hinna eest vaba agendina ükskõik kuhu mängima minna oli viga ja iga järgmine samm on olnud eelmisest aste madalamal,» arutles Pohlak. Lemsalu lisas samuti tagantjärele targana, et ka Vassiljevi siirdumine Sloveeniast Venemaale polnud ehk kõige mõistlikum samm, kuna oma parimat mängu keskväljamees seal enam ei näidanud. Kokkuvõttes näeb Lemsalu koondises aset leidvat põlvkondade vahetusest positiivsena, kuid paneb siiski kõigile meestele südamele, et mängupaigaks peab leidma sellise klubi, kus mehed stabiilselt ka väljakule pääsevad. «Loodame, et jõuame selle hetke ära oodata, millal kogenumad mehed endale sobiva klubi leiavad ning noorem põlvkond tõeliselt särama hakkab,» lõpetas ta helgema noodiga. Mida kiiremini niikaugele jõutakse, seda suurem võimalus on Eestil pürgida 2016. aasta EM-finaalturniirile.

Kadunud poeg Brandis Raley-Ross naaseb Tarvasse KORVPALL. Rakvere Tarva

Brandis Raley-Ross tunamullu Tarva särgis mängimas. foto: margus ansu

korvpallimeeskond loobub tagamehe Denarius Darby teenetest ja toob meeskonda tagasi tunamullu Tarvas pallinud Brandis Raley-Rossi. 27-aastane Raley-Ross aitas üle-eelmisel hooajal võita Tarval Eesti karikavõistlused ning jõuda meistriliiga pronksini. Toona meeskonna liidrite hulka kuulunud ameeriklane teenis eelmiseks hooajaks lepingu Kreeka meistriliiga klubi Panelefsiniakosega, kus kuulus põhimeeste hulka ning kogus keskmiselt 24 minutiga 9,1 punkti. Veebruaris lahkus ta meeskonnast.

«Ise ta rääkis, et lahkumise põhjuseks oli kolme kuu saamata palk,» rääkis Tarva peatreener Andres Sõber. «Umbes kuu tagasi võttis ta meiega ühendust ja soovis siia tagasi tulla. Palga osas saime kokkuleppele ja nüüd on lennupilet talle ka juba ostetud.» Raley-Ross teeb oma tagasituleku avamängu ilmselt kolmapäeval, kui Tarvas kohtub kodus Balti liiga arvestuses Moskva Dinamoga. Tarvas alustas kodust hooaega meistriliigas saadud võiduga TTÜ üle, ent Balti liiga avamängus jäädi võõrsil alla Raplale. Peep Pahv

2013. aastal oma matšide näitamise osas telekanaliga Showtime kuue matši peale sõlmitud lepingust on Mayweather jr alles veel vaid kaks ning seejärel soovib kergkeskkaalu valitseja täielikult ärisse sukelduda. Konkurents ameeriklase kahe viimase vastase osas ongi nüüd väga tihe ja aina enam pressitakse võimalike konkurentide nimekirja ka Pacquiaod. «Mul on profina jäänud pidada veel kaks matši ja seejärel keskendun ärile. Minu järgmine matš on mais ja viimane septembris. Seega on minu karjääri lõpuni veel umbes aasta,» teatas karjääri jooksul kõik 47 peetud matši võitnud Mayweather jr USA meediale. Nii kirjutatakse aina enam, et tõelise legendi staatuse saavutamiseks peaks ameeriklane järelejäänud kahe matši jooksul kohtuma ka Pacquiaoga (56 võitu, 2 viiki, 5 kaotust). Õli valas viimati tulle ka Floyd Mayweather sen. «See matš saab kindlasti teoks. Uskuge mind,» teatas ta. Nooremal Mayweatheril oli loomulikult sellele vastus olemas: «Minu isa ei tea üldse asjast midagi!»

Floyd Mayweather jr dollaripakkidega uhkeldamas.

«Ma arvan, et ta on maailma parim poksija ja Mayweather jr on alati lubanud publikule pakkuda seda, mida nad tahavad näha. Minu vastuseks on siinkohal see, et inimesed on juba aastaid oodanud tema vastasseisu Pacquiaoga,» sõnas ESPNi tunnustatud ajakirjanik Stephen Smith, kes on üks paljudest, kes meedia vahendusel ameeriklase tiimile survet avaldab. Kui palju raha Mayweather siis teenib? 2012. aastal tõukas poksiäss maailma enim teeniva sportlaste edetabelis esikohalt golfistaar Tiger Woodsi ning seejärel on ta pidevalt figureerinud nii Forbesi kui ka Sports Illustratedi veergudel vastavate edetabelite esinumbrina. Kui sel suvel avaldas Forbes taas rikkurite edetabeli, siis selgus, et ameeriklane oli eelneva 12 kuuga teeninud 105 miljonit USA dollarit (82 miljonit eurot) ehk temast sai üldse Woodsi kõrval teine mees, kes aastaga üle 100 miljoni teeninud (võt-

Kui sel suvel avaldas Forbes taas rikkurite edetabeli, siis selgus, et ameeriklane oli eelneva 12 kuuga teeninud 105 miljonit USA dollarit.

foto: erakogu

tes arvesse inflatsiooni, siis tänapäevases vääringus on oma parimal aastal 100 miljoni dollari piiri ületanud veel vaid Michael Jordan, Michael Schumacher ja Mike Tyson). Kõige selle jaoks tuli Mayweatheril selle aja jooksul poksida Saul Alvarezi ja Marcos Maidanaga, kokku viibis ta kahe matši jooksul ringis 72 minutit.

Mitu võimalikku vastast Üks on siiski kindel: kui Mayweather jr ja Pacquiao matš jääb ka pidamata, ootab kaks suurt palgapäeva ameeriklast veel ikkagi ees. Esimese matši võimaliku vastasena on läbi käinud britt Amir Khan. Revanšivõimalust ootavad ka Alvarez ning Puerto Ricost pärit Miguel Cotto. Poksiringis raha kokku kühveldamise kõrval jõuab Mayweather jr sotsiaalmeediasse postitada pilte oma hiiglaslikest dollaripakkidest, luksusautodest, jahtidest, palgatšekkidest, kihlvedudega võidetud summadest ning seejärel selle raha laiali loopimisest striptiisibaaris. Kui võrrelda äärmises vaesuses kasvanud Mayweather jr ja poksimaailma eelmist sama kaliibriga staari Mike Tysonit, siis Tysoni autobiograafiaga tutvununa võib öelda, et Mayweatheri käitumine on pigem küllaltki tagasihoidlik. Lihtsalt toona ei olnud veel sotsiaalmeediat.

20 || REIS || POSTIMEES, 17. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

RAND JA VAREMED. Kuigi hiilgavaimad ajad jäävad Tarragonal juba rohkem kui 2000 aasta taha, on seal mälestus Roo

Tarragonas tehti ka Richard W evelyn kaldoja oja välistoimetuse juhataja taja

ellest, et rong hakkab jõudma Kataloonia südamest Barcelonast umbes tunnipikkuse teekonna jagu lõunasse jäävasse Tarragonasse, annavad märku suurejoonelised amfiteatri varemed. Kui rong päris nende kõrvale jõuab, on aeg valmistuda väljumiseks. Jaamast edasi südalinna pääsemiseks on valida järsu ja väga järsu tee vahel. Esimene neist kannab nime Zig-Zag ja kujutab endast siksakiga ülesmäge kulgevat tänavat – tungivalt soovitatav variant neile, kel ratastool, lapsevanker või lihtsalt raskem ratastega kohver. Kui sportlik vorm lubab, võib alustada ka spurti õkva üles kulgevast trepist – pärale jõudes võite otsustada, kas teie füüsiline seisund vastas teie ootustele. Treppe Tarragonas igatahes jagub. Enamasti on ronija vaevatasuks aiva ilusamaks muutuv vaade VanaRooma varemetele. «Tarraco Scipionum opus (ladina keeles «Tarragona on Scipioste töö» – toim),» teatab suur ladinakeelne kiri Tarragona arheoloogiamuuseumi seinal. See muuseum on ka üks kolmest punktist, mille läbimine annab kätte võtme mõtestamaks lahti linna, mis ajal, kui Barcelonat kutsuti veel Barcinoks, kandis Tarraco nime ja oli märksa kõvema kaliibriga asula kui nende nüüdne piirkonnakeskus. Hajutamata külastaja tähelepanu teiste teemadega, selgitab arheoloogiamuuseum eluolu roomaaegses Tarragonas. Välja on pandud rohkeid leide sealtsamast linnast koos selgitustega, kus vanasti miski asus ja milliste linnaosade uutmise käigus kaevati varasematest kihtidest välja näiteks muuseumisse toodud uhked põrandamosaiigid. Kui muuseumitöötaja märkab teie saabumist, paneb ta vastavalt teie keelevalikule käima lühifilmi Tarragona ajaloost. Sellest selgub, et Tarraco leidis laialdast heakskiitu isegi Rooma roomlaste silmis ja oli oma kliima poolest imperaator Augustuse eriline lemmik. Sama arheoloogiamuuseumi piletiga pääseb ka linna teises servas asuvasse varakristlikku nekropoli, kus antakse põhjalik ülevaade linna esimes-

te kristlaste matusekombeist. Lisaks mitut tüüpi sarkofaagide ja matuste kirjeldustele ja nende näidistele on nekropolis välja kaevatud ka kristluse-eelse Rooma villa müürid. Nekropolis selgub ka, et Barbie-tüüpi nukkudega on mänginud lapsed juba ammu. Selline sihvakas elevandiluust painduvate käte ja jalgadega nainenukk on üks vähestest sealsetest hauapanustest, leitud ühe väikese tüdruku sarkofaagist. Mitte et Tarraco varakristlased oleksid endale eriti eeskujulikult aru andnud, et hauapanused on paganlik komme. Leidude vähesus on tingitud hoopis sellest, et surnute juurde kalliste asjade panemine ja isegi nende liiga uhkelt riietamine oli võimude poolt keelatud – selleks et vähendada hauarööve. Teine tähtis Tarragona minevikku selgitav punkt on linna katedraal koos oma muuseumiga. Kuigi väljastpoolt vaadates võib see peakirik jätta tagasihoidlikuma mulje kui näiteks Barcelona või Girona oma, väärib sisu kindlasti külastamist. Mitte ainult kiriku enda, vaid ka järjekordse lõigu pärast, mille võrra see täiendab arusaamist selle linna ajaloost. Nüüd siis juba etapis, kus inimesed jätsid keisrikummardamise ja leidsid ristiusu ning vanadele templimüüridele kerkis katedraal. Tänapäeva Tarragona tänavate mõistmise juures aitab kõvasti linna moodsa kunsti muuseum, mille külastamine on täitsa tasuta. Muuseum ise uhkustab kõige rohkem Joan Miró «Tarragona gobelääniga», mille tegelik omanik on Punane Rist. Oma esimese suure gobelääni tegi Miró tänutäheks Tarragona Punase Risti haigla arstile Rafael Orozcole, kes hoolitses 1966. aasta vana-aastaõhtul kunstniku rongi alla jäänud tütre Maria Dolores Miró eest.

Kel vähem huvi ajaloo vastu, võib end lõdvaks lasta mõnes meeleolukas baaris või süüa ööund röövivas koguses paellat. Kuigi muuseum on suhteliselt väike, võib seal kuluda korralikult aega ka pärast Miró vaiba ülekaemist. Muuhulgas saab häid vihjeid selle kohta, milliseid taieseid Tarragona linna pealt otsida ja mida neist arvata. Näiteks saab teada, kuidas skulptor Julio Antonio «1811. aasta kangelaste» monumenti saatis suur edu Madridi kunstiringkondades ja tuline vastu-

sõdimine tellijalinnas Tarragonas. Nimelt arvanud linnakodanikud pärast kuju ülevaatamist, et see rikub nende ilusa peatänava Rambla Nova ära ning selle paljad mehed riivavad rahva silma ja sündsustunnet. 1920. aastate Tarragonas peeti Antonio taiese sobilikkuse üle tuliseid diskussioone. Ajalehtedes võtsid sõna nii kuju pooldajad kui ka vastased. Lõpuks viidi skulptuur arheoloogiamuuseumisse varjule. Sealt edasi teiste kodanike nõudmisel siiski linnasüdamesse Plaça de la Fontile. Siis näitasid jõulised daamid linnapeale, kes tegelikult võimul on, ja sundisid teda kuju riidega katma. Oma algupäraselt kavandatud kohale Rambla Noval jõudis 1922. aastal valminud monument alles aastal 1931. Muuseumist saab vihje ka selleks, et minna hiljem otsida Auditooriumi naabrusest Camp de Marti pargist üles Antonio loodud Richard Wagneri kuju. Kuigi muusiku nägu on tegelikult äratuntav, ei eeldaks te ehk, et leiate ta üksi paljalt kivil istumas. Amfiteater, tsirkus, teater, foorum ja lihtsalt suvalised

vanad müüritükid otse keset nüüdisaegset väljakut – VanaRoomast pole Tarragonas pääsu. Vaid akvedukti nägemiseks peab sõitma mõned kilomeetrid linnast välja. Linna praegused elanikud ja turismiarendajad on hoolitsenud, et kõik see oleks ka külastajale ohutu ja hästi selgitatud. Seistes kindlatel Rooma müüridel, pole Tarragona neile aga siiski puhkama jäänud. Oma turistisõbralikkuses on linn silmas pidanud tänapäeva inimest. Igal suuremal väljakul on olemas tasuta linna-WiFi ning igapäevaste kultuurisündmuste kohta saab infot avalikult puuteekraanilt. Sealt võib meeldiva üllatusena leida, et just tol suvalisel kesknädalaõhtul näeb katedraali ees väljakul täitsa priilt Tarragona kandist alguse saanud katalaanide inimtornide – castell’ide – moodustamise võistlust ning pärast seda on rannas suurem ilutulestik, kui te iial varem näinud olete. Kel varasemast perioodist küllalt, võib külastada sadamamuuseumi, kus on väljas suuri kraanasid ja näeb filme linna

Tarragona

Tarragonas näeb korraga väga erinevate sajandite ajalugu: amfiteatri varemete keskel on omakorda basiilika varemed. fotod: evelyn kaldoja

• Kataloonia linn, mis on eriti tuntud oma UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Vana-Rooma varemete poolest. • Asutatud 5. sajandil enne Kristust. • Tänapäeval elab seal 134 085 inimest. • Lähimad lennujaamad: Reus, Barcelona, Girona.

saatusest Hispaania kodusõjas. Kel vähem huvi kultuuri ja ajaloo vastu, võib end lõdvaks lasta nii mõneski meeleolukas boheemlaslikus baaris või siis süüa ööund röövivas koguses paellat.

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

oma-aegsest uhkusest hästi ja turistisõbralikult säilitatud.

Wagnerist roomlane Iidse Rooma linna teised pärlid

POSTIMEES, 17. OKTOOBER 2014 || REIS || 21

REIS

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Laupäev SUHTED

Rambla Nova • Tarragona peatänava kõige ilusamad paigad on ilmselt selle algus ja lõpp – Tarraco Impeeriumi väljak oma purskkaevudega ja Vahemere palkon, kust, nagu nimigi lubab, avaneb kaunis vaade Vahemere liivarannale ja palmidele. • Aga viga pole ka algus- ja lõpp-punkti vahele jääval alal. Tingimusel muidugi, et te ei langeta rahakotivaenulikku otsust astuda sisse mõnda selle tänava natuke liiga krõbeda hinnakirjaga kohvikusse.

Vaade vanalt linnamüürilt alla tänavale.

Katalaani inimtornide monument.

• Märksa odavam meelelahutus oleks imetleda selle kujusid rahulikult promeneerides. Näiteks mälestusmärki katalaani inimtornidele ehk kastellidele ning 1811. aasta kangelaste monumenti, mille väljapanek venis ülimoraalsete kodanike vastuseisu tõttu aastaid – kuigi võinuks arvata, et Vana-Rooma taieste keskel kasvanud rahval pole selliseid probleeme, pidas häälekam osa neist alasti monumentmehi linnaruumis siiski sündsusetuks.

Poodleja lemmikud • Keskmise rahakotiga ostlejal tasub Plaça de la Imperial Tàrracolt pöörata Avinguda de Romale. Selle avenüü majas number 3 asub Merkali kingapood, kus müügis Eesti kauplustes valdavalt saada olevast märksa mõistlikuma hinna ja kvaliteedi suhtega kingad ja käekotid. Suures ja ilusas valikus. Meestele ja naistele.

Vana-Rooma tänava riismed keset tänapäevast tänavat.

Mosaiik nekropolist.

• Sama tänavat mööda veel viis minutit edasi kõndides jõuab Parc Centrali ostukeskusse, kus all suur toidupood ja ülemistel korrustel riide- ja aksessuaaripoode, kus valdavalt Eesti keskmine või ka soodsam hinnaklass. Andmaks endale

poodlemise kõrval aru ka elu kaduvusest, võib sama ostukeskuse territooriumilt leida osa vanast nekropolist. • Jõukam ostuhuviline võib sealtsamast Plaça de la Imperial Tàrracolt võtta suuna Rambla President Ll. Companysile, kus asub Hispaania versioon Stockmannist – El Corte Inglés.

Pikk ja hõredama rahvastusega rand • Kõigi teiste Tarragona vooruste juures oleks patt jätta mainimata linna imekaunist ja otse südalinna kõrval asuvat ujumisranda, mis kannab Platja del Miracle nime. Kuigi on kuulda, et ka osa Barcelona rahvast vabal päeval Tarragona randa eelistab, ei kannata see siiski kunagi niisuguse tüütu ülerahvastatuse all nagu näiteks Barceloneta (mis võib ka olla põhjus, miks inimesed Kataloonia pealinnast Tarragonasse sõidavad). • Tõsi, kuldsele liivale ihkajat ootab enne sihtpunkti jõudmist ka väike osavustest. Nimelt lõikab ülejäänud linna Platja del Miraclest ära kauni rannajoonega jupp maad paralleelselt kulgev raudtee. Mitme kilomeetri peale on vaid kaks raudteealust pääsu linnast randa ja hea kaardilugemisoskus tuleb ilmselgelt kasuks.

postimees, 17. oktoober 2014 || vaba aeg || 23

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 17.10 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 17.10 kl 19

BAJADEER

18.10 kl 19

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen Osades: Monika-Evelin Liiv, Mati Turi, Olga Zaitseva, Aare Saal, Kristel Pärtna, Juuli Lill jt 19.10 kl 17

COPPÉLIA

L. Delibes’i ballett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Eve Andre-Tuga, Sergei Upkin, Vitali Nikolajev jt 22.10 kl 19

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Janne Ševtšenko, Mart Laur, Hanna-Liina Võsa, Märt Avandi (Eesti Draamateater), Juuli Lill, Väino Puura jt

Talveaias

18.10 kl 10.00 ja 11.30

KONTSERT KÕIGE PISEMATELE

Beebikontsert väikelastele vanuses 0–3. Korraldaja: Rahvusooper Estonia

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

suur maja 17.10 kl 19

MINU JÄREL, SELTSIMEES!

R. Cooney farss Markus Luik, Maria Soomets, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger jt. 18.10 kl 19

HELISEV MUUSIKA

R. Rodgersi muusikal Birgit Õigemeel, Jüri Lumiste. Dir. Lauri Sirp 23.10 kl 19

MINU JÄREL, SELTSIMEES!

R. Cooney farss Markus Luik, Maria Soomets, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger jt.

Väike maja 17.10 kl 19

DEEMONID

L. Noréni draama Lavastaja Andres Noormets. Osades Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Margus Jaanovits, Sten Karpov 19.10 kl 16

REHEPAPP

T. Aintsi ooper Marko Matvere,Lauri Saatpalu, Merle Jalakas,Kristina Vähi jt. Dir. Taavi Kull

Sadamateater 18.10 kl 19

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu Lavastaja Avtandil Varsimašvili (Gruusia). Jaanika Arum,Linda Kolde,Kärt Tammjärv,Marian Heinat, Veiko Porkanen, Reimo Sagor, Markus Dvinjaninov, Tanel Jonas

SUUREs saalis

19.10 kl 16

Rahauputus

R. J. Walleri draama Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

17.10 kl 19

Michael Cooney. Lav Andrus Vaarik, osades Mait Malmsten, Tiit Sukk, Ain Lutsepp, Jan Uuspõld, Ivo Uukkivi, Maria Avdjushko, Kersti Kreismann jt. 18., 23., 29.10 kl 19

Tuhk ja akvaviit

Bengt Ahlfors. Lav Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus. 19., 22., 31.10 kl 19

Teed juuakse kell viis

Graham Linehan. Lav Roman Baskin, osades Ita Ever, Lembit Ulfsak, Martin Veinmann, Jüri Tiidus, Tõnu Kark, Ain Lutsepp, Ester Pajusoo, Egon Nuter.

Väikses saalis 17.10 kl 19

Varesele valu...

Mari-Liis Lill, Paavo Piik. Lav Mari-Liis Lill, Paavo Piik (Linnateater), osades: Robert Annus, Henrik Kalmet (Linnateater), Piret Krumm, Ursula Ratasepp (Linnateater), Britta Soll, Veiko Tubin (Linnateater). 19., 21.10 kl 19

Hävituse ingel

Yasmina Reza. Lav Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Mait Malmsten, Liisa Pulk, Ivo Uukkivi. 22., 24., 28.10 kl 19

Vennas

Tõnu Õnnepalu. Lav Aleksander Eelmaa (Linnateater), osades Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson. 23.10 kl 19

Saatuse heidikute kuu

Eugene O´Neill. Lav Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Jaan Rekkor, Roland Laos, Märt Avandi, Taavi Teplenkov või Pääru Oja.

Maalisaalis 18.10 kl 19

Link: Varesele valu, harakale haigus...

Vestlevad Mari-Liis Lill, Paavo Piik, Brit Kerbo, Katrin Sangla, Igor Gräzin. 23.10 kl 19

Tund aega, et hinge minna

Kristel Leesmend. Lav Kristel Leesmend, mängib Viire Valdma.

MADISONI MAAKONNA SILLAD

21.10 kl 19

ÜKSILDANE LÄÄS

Teatri Kodu 19.10 kl 12

ARMUNUD KASTIS

L. Aškenazy lastelavastus Katrin Kalma, Priit Strandberg, Jaanus Tepomees 22.10 kl 11

PETTSON JA FINDUS

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp 22.10 kl 18

PETTSON JA FINDUS

S. Nordqvisti lastenäidend Karol Kuntsel, Ott Sepp 23.10 kl 18

KULDVÕTMEKESE LUGU Lastelavastus

Jõhvi kontserdimaja 20.10 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss Elina Purde, Andres Mähar

UGALA TEATER

Eesriie avaneb!

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline). Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik

ENDLA TEATER Kassa tel 442 0666 Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

Suures saalis 17., 31.10 kl 19

WOYZECK 18.10 kl 19

VARES

23.10 kl 19

TITANIC. ILUSAD INIMESED MÄNGIVAD SUURI TUNDEID 24.10 kl 19 25.10 kl 12

Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 ja P tund enne etendust, tel 433 0777. Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

Suur saal 17.10 kl 19

Kahe isanda teener

Autor Carlo Goldoni. Lavastaja Vallo Kirs. Osades Uku Uusberg (külaline), Adeele Sepp, Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Kristian Põldma, Martin Mill, Rait Õunapuu, Vallo Kirs 23.10 kl 19 Esietendus! 24., 30.10 kl 19

Hirm sööb hinge seest

Autor Rainer Werner Fassbinder. Lavastaja Taago Tubin. Osades Ene Järvis (külaline), Tanel Ingi, Adeele Sepp, Rait Õunapuu, Martin Mill jt.

Väike saal 18.10 kl 17 21.10 kl 19

Mere märgid

Autor Gardner McKay. Lavastaja Margus Kasterpalu. Osades Meelis Rämmeld, Kadri Adamson (külaline).

Küünis 17., 23.10 kl 19

MANDEL JA MERIHOBU 18.10 kl 19

EEDENI AED

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

suur maja

22.10 kl 19

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline). Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik

Eesriie avaneb!

17.10 kl 18

SOKRATES. Pidusöök Prytaneionis

A. Toikka. Lav Aare Toikka Osades: Raivo Trass, Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Margo Teder ,Tanel Saar ja Ago Soots

Rahvusraamatukogu Tornisaal 20.10 kl 18 Esietendus 21., 22., 23., 24.10 kl 18

Unfinished bisnes

M. Põdersoo ja M. Kõiv Lav Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv. Osades: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 18.10 kl 15 Eelviimane etendus

NO54 Kolmapäev

Balti Teatri Festivalil Riias 18.10 kl 21 Viimane etendus

NO54 Kolmapäev

21.10. kl 19

Kaasavaratu

(lav. Elili Neuhaus)

Püssi kultuurimaja

NO99 Tantsulaager: Hiiumaa Tantsufestivali-eri

POINT ESITLEB: PEETER OJA STAND-UP

17.10. kl 19

Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale (lav. Üllar Saaremäe)

20.10 kl 19

(lav. Toomas Suuman)

Vene Teatri väike saal 20.10. kl 19

Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale (lav. Üllar Saaremäe)

Saue huvikeskus

Piletid Piletilevist ja kohapealt www.point.ee

KUI LOLL VÕIB INIMENE OLLA lisaetendused:

Mooste Mõisa Folgikojas 17.10 kl 19

Tallinnas Nordea Kontserdimajas 19.10 kl 19

22.10. kl 19

Võru Kultuurimajas Kannel

(lav. Nils Riess)

23.10 kl 19

Algused

Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

Toila Seltsimaja 17.10 kl 19

Meie esimene miljon

Pürksi Kultuurimaja 18.10 kl 19

Meie esimene miljon

Rannu Rahvamaja 20.10 kl 19

Südamesõbrad

Kernu Valla Rahvamaja 24.10 kl 19

Ootamatu ettepanek

CLUB FACTORY Madara 22a Piletid Piletilevis 19., 20., 21.10 kl 19

Väravatorn 18.10 kl 16

Pärnu kontserdimaja 19.10 kl 17

“Rikaste linnade rikas kultuur” HORTUS MUSICUS Kunstiline juht Andres Mustonen

Niguliste 19.10 kl 19

Kontserdisarja “Müstilised kõlad” avakontsert “Vaikuse poole”

JOHN TAVENERI MUUSIKA Tallinna Kammerorkestri keelpillikvartett: Insomnia-kvartett Prezioso Keelpillikvartett Tobiase Keelpillikvartett ARSIS (käsikellad) Madis Metsamart (Tiibeti templikell) Kontserdi juhatab sisse kontserdisarja kunstiline juht Peeter Vähi.

ERSO

John Godber, komöödia Lavastaja Sander Pukk Osades: Kait Kall, Tõnis Niinemets, Karl-Andreas Kalmet, Veiko Tubin

KONTSERT EESTI KONTSERT

www.concert.ee

Vanemuise kontserdimaja 17.10 kl 19

Kontserdisarjad “Eliitkontserdid” ja “Baltic Concert Express” MARI POLL (viiul) MIHKEL POLL (klaver) Mozart, Brahms, Prokofjev, Enescu. Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga

Tartu Peetri kirik 17.10 kl 18

EESTI RAHVUSMEESKOOR Ene Salumäe (orel)

Dirigent Mikk Üleoja Gabrieli, Aints, Kreek, Uibo, Tobias, Sink

Kostivere kultuurimõis 17.10 kl 19

Saksofonikvartett SaxEst

Puurmani loss 17.10 kl 19

«Kaks tenorit»

Lembit Saarsalu (saksofon) Raivo Tafenau (saksofon)

Sigrid Kuulmann-Martin (viiul) Ralf Taal (klaver) Kavas: Beethoven, Debussy (5€, 3€)

Hopneri Maja (Raekoja plats 18) 1.11 kl 17

„Kammermuusika Hopneris“

Oksana Sinkova (flööt) Andreas Lend (tšello) Lea Leiten (klaver) Kavas: Kuhlau, Enescu, Pärt, Vähi jt. (Piletid 10€, 5€) 9.11 kl 17

„Kammermuusika Hopneris“

Sigrid Kuulmann-Martin (viiul) Petr Nouzovsky (tšello, Tšehhi) Andreas Lend (tšello) Irina Zahharenkova (klaver) Kavas: Haas, Dvořák, jt. (Piletid 10€, 5€)

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB ema.edu.ee/kontsert

EMTA Kammersaal

(T)öö klubis

22., 23., 24.10 kl 19

25.10 kl 23

väike maja

VANA BASKINI TEATER

Balti Teatri Festivalil Riias

(lav. Peeter Tammearu)

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi

20.10 kl 19

Rahvusraamatukogu Teatrisaal

NO53 Kadunud sõbra juhtum

Armastus tööpostil

Idioot

Autor F. Dostojevski. Lavastaja Vallo Kirs. Osades Rait Õunapuu, Klaudia Tiitsmaa, Adeele Sepp, Kristian Põldma, Tarvo Vridolin, Marika Palm jt.

Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

17.10 kl 19

Vene Teater

18.10 kl 19

VAT TEATER

HIIRED PÖÖNINGUL

Tallinna Linnateater

Haapsalu Kultuurikeskus

A. Hellsteniuse näidend Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Markus Luik, Ragne Pekarev

22.10 kl 19

BOYBAND

M. McDonaghi draama Andres Mähar, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, KristiinaHortensia Port

ELLING

Vanemuise suur maja

www.erso.ee

Estonia kontserdisaalis 17.10 kl 13 ja 19

STAR WARS

Sarja GURMEE II kontsert: filmimuusika John Williams Süit muusikast filmile “Harry Potter” Kolm pala muusikast filmile “Schindleri nimekiri” Süit muusikast filmile “Tähesõjad” (“Star Wars”) Lasse Joamets (viiul) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent MIKK MURDVEE

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Tartu Linnamuuseum (Narva mnt. 23) 22.10 kl 18

Meistrite Akadeemia

(Tatari 13)

18.10 kl 18

KÜLALISKONTSERT Mami Nishio (klaver) Kavas: Haydn, Schubert, Prokofiev, Scriabin Sissepääs tasuta

EESTI SEGAKOORIDE LIIT 20

Niguliste kirik 18.10 kl 18

Suurvormide kontsert Gloria

Vivaldi Gloria, Pärt Te Deum. Ühendkoor, ÜENSO Dirigendid Lilyan Kaiv ja Tõnu Kaljuste Pilet: 8.- kohapeal

Hopneri maja 19.10 kl 13

Eesti Noorte Segakoor Eesti koorimuusika klassika Dirigent Peeter Perens Tasuta

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

L. Minkuse ballett Dirigent: Risto Joost Osades: Nanae Maruyama, Sergei Upkin, Luana Georg jt

TEATER VANEMUINE

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka v천rguv채ljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

24 || vaba aeg || postimees, 17. oktoober 2014

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

VABA AEG

ilmub esmasp채evast laup채evani

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Kui midagi kogu jõust varjad, hakkab see sind seestpoolt sööma. Selle tõttu teed endas inventuuri. Minevik on minevik ja see olgu läinud.

SÕNN Mingi uus trend liigub nagu kulutuli ja ka sind tahetakse sinna kiskuda. Võid esmalt kaasa minna, kuid üsna kiiresti muutub see tüütavaks. KAKSIKUD

Keegi ei saa elada võõra tõe järgi ja seda ei saa ka sina. Oled paljudes asjades oma joont ajanud ning iseendaks jäämise eest kõrget hinda maksnud.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 17. OKTOOBER 2014 || VARIA || 25

î â

ä æ ô

à à ò

ERNIE

1 a

Nils G. G. van Dijk – Deutsche Schachzeitung, 1961 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Vb4! (ähvardab 2. Ob2+ Kf4 3. Rd5++) 1. ... Rg1: 2. Lg5+ Kd4/Ke4/Ke6 3. Le3++/Ld5++/Lf6++; 1. ... d5 2. Rd7+ Kd4 3. Re2++; 1. ... Kd4 2. Ld6:+ Kc3/Ke4 3. Ld2++/Ld5++.

VÄHK Pealtnäha on kõik olema, kuid sisetunne ütleb, et midagi on puudu. Hakkad uurima, kas kaaslased on ikka kõik vajaliku ära teinud. Jõuad jälile, et keegi on seanahka vedanud. LÕVI

Kui oled end sidunud mingi rühma või organisatsiooniga, siis nüüd tasuks valvel olla. Sinu oskusi ja andeid võidakse ära kasutada viisil, mis sulle ei meeldi.

EDU SAAB MEID SAATA AINULT SIIS, KUI MURRAME LÄBI.

NEITSI Mingi tegevus toob esile sinu nõrgad kohad. Sa ei hakka kiirustama ega neid otsekohe parandama, vaid suunad tähelepanu oma tugevatele külgedele. KAALUD Päevas on palju äkilisi momente. Võimalik, et oled valel ajal vales kohas ja saad tunda kellegi paha tuju. Näed omandiiha negatiivseid külgi.

MÄLUMÄNG

DILBERT

mtü liivimaa mälu MIS MÕTTES SEE ERINEB VÄITEST, ET ME OLEME EDUKAD AINULT SIIS, KUI OLEME EDUKAD?

SEE ON SEOTUD STRATEEGIAGA.

KAS STRATEEGIA TEKIB ISEENESEST?

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Sinus on tekkinud usaldamatus ja see tunne ei peta. Kõik ei sõltu sinust, peaksid sellest, mis ei sõltu, lahti laskma ja selle pärast mitte muretsema.

AMBUR Võimalik, et pead end tagasi hoidma, et mitte tühjast tüli tekitada. See ei pruugi sulle omane olla, kuid teist võimalust ei ole. AKNE

Vastused: 1. Jahimeeste eest loomi ja linde ära ajada. 2. Franz Loewinson-Lessing, geoloog, teoreetilise ja eksperimentaalpetrograafia rajaja. 3. Džässmuusiku ja laulja Louis Armstrongi nime. 4. Leonardo da Vinci maali «Mona Lisa». 5. Röstlinnase tera.

KALJUKITS Kriitikatuli võib olla nii äge, et sa ei saa hinge tõmmata. Tõmbud selle tõttu avalikust elust natuke tagasi. Vaatad, mis tuuled edaspidi puhuvad. VEEVALAJA Oled valmis unes nähtut tõsiselt võtma, sest leidsid selle kaudu probleemile lahenduse. Sa ei pruugi olla ebausklik ega uskuda teispoolsusesse, kuid nüüd usud siiski. KALAD Lubad endale midagi sellist, mis on väheke ohtlik ja millega kaasneb närvikõdi. Lähed sellega nii lõpuni, kui sa minna saad.

1. Eesti muinasusundis on tuntud sellised tegelased nagu «pika piitsa poisid». Need olid poisid, kelle vallasemad olid vastsündinutena salaja metsa viinud ja kes olid seal üles kasvanud. Mis oli nende ülesandeks «pika piitsa poistena»? 2. Kes oli see aastatel 1892–1902 Tartu ülikoolis mineraloogiaprofessorina töötanud ning 1893–1899 ka füüsika-matemaatikateaduskonna dekaanina ametis olnud teadlane? Tema nime kannavad neem ja järv Taimõri poolsaarel, mägi Bolševiku saarel Severnaja Zemlja saarestikus, mäekuru ja vulkaan Kuriili saartel, kalju Kara-Dagi mäemassiivis, aga ka mineraal ja molluskiliik. 3. New Yorgis asuvas Billie Jean Kingi nime kandvas USA Tenniseassotsiatsiooni Rahvuslikus Tennisekeskuses asub ka maailma suurim spetsiaalne tennisestaadion. Kannab see Arthur Ashe’i nime ja on ühtlasi US Openi peaväljakuks. Kelle nime kannab hiiglasliku tennisekeskuse suuruselt järgmine mänguareen? 4. 1974. aastal soovis Prantsusmaa tõestada Nõukogude Liidule, et kahe riigi vahel valitsevad sõbralikud suhted. Tõestuseks saatis Prantsusmaa sovetiriiki «gastrollile» ühe kunstiteose. Millise? 5. Põhjala pruulikoja uus õlu on tekitanud segadust oma pudelietiketiga. Nimelt väidavad selgeltnägijad, et sildil olevat vagiina. Selle peale reageeris üks õlletehase omanikest, et küll on inimestel alles rikutud fantaasia. Sildil pole midagi muud kui ... Mis on selle pudeli sildil?

SUDOKU www.sudoku.ee RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Vestlevad kaks sõbrannat. «Mul on selline tunne, et minu mees ei armasta mind enam.» «Miks sa nii arvad?» «Ta pole juba kaks aastat kodus nägu näidanud.» ••• «Isa, miks on riigikogu liikmeks valitud vaimulik?» «Selleks, et ta palvetaks.» «Kas riigikogu eest?» «Ei. Ta jälgib riigikogu tööd ja palvetab siis rahva eest.» ••• Restoranis. «Ma tellisin supi ja praetud kala! Miks te tõite mulle kõigepealt kala, aga mitte supi, nagu tellisin?» «Kokk ütles, et see kala ei või enam kauem oodata ...» ••• Juku IT-mehest isale: «Issi, kas aadress kirjutatakse kahe või ühe s-iga?» «Aadress kirjutatakse kolme w-ga, pojake!»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on ŽURNALIST

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

26 || kuulutused || postimees, 17. oktoober 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Su elu nagu linnul tormis nii ootamatult murdus õhtu eel.

Teatame sügava kurbusega, et lahkus meie ema, vanaema ja vanavanaema

Rannel Köster

Olga Laagus

28. IX 1983 – 14. X 2014

22. VII 1923 – 15. X 2014

Mälestame asjalikku ja toredat kolleegi. Avaldame kaastunnet lähedastele. Reisiparvlaeva Star laevapere

Leinavad pojad peredega. Hüvastijätt 20. skp. kell 14 Tartu krematooriumi suures saalis.

Kasutatud hambakroonide ja vanavara ost tööpäevadel kl 10–16. Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217. Kasutatud raamatute ost. Tallinn, Tartu, tel 734 1901.

Eesti muld ja Eesti süda, kes neid suudaks lahuta. (L. Koidula)

Tarmo Leinatamm

On lahkunud

2. IX 1957 – 13. X 2014

Järve Aiand müüb hea kvaliteediga toidukartuleid. Kojuvedu Tartus, Elvas. Tel 509 1117.

Olev Rekk

Mälestame lahkunud kolleegi, Riigikogu X ja XII koosseisu liiget ning avaldame kaastunnet omastele.

23. XI 1926 – 14. X 2014

Sügavas leinas vend Evert USA-s ja õde Sirje-Mall perega Triipusel. Ärasaatmine 21. skp. kell 12 Siimusti kabelis.

Riigikogu

Ahjude paigaldus üle Eesti. www. ahjukeskus.ee

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Ehitus- ja remondimees otsib tööd. Tel 501 6542.

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Veokijuhi täiendus- ja ADR-koolitused Tallinnas ja Tartus. www. sõiduõppe.ee, tel 507 8230.

Õnnelik lapsepõlv katkes valuga, kuid mälestus on helge ja jääv.

Kaevumeister: kaevude kaevamine, salv- ja puurkaevude puhastamine, süvendamine, pumpade paigaldus, kanalisatsiooni ja imbväljakute rajamine. Tel 5873 9451.

Pakun tööd harvesterioperaatorile Rootsis. Tel 5354 2824. Koguja ostab erinevaid EW aegseid Kaitseliidu käiselinte. Hinnad alates 100 eurost. Tel 5895 1925.

Langebrauni portselani (kohavaated) ost parema hinnaga kl 10–16 Kadaka tee 36, Tallinn, tel 655 0040.

Saeveski Rõngus pakub tööd operaatorile ja töölisele. Info tel 512 0542; oerzen1@gmail.com

Mälestan armsat ema, Elva kooli ajalooõpetajat, tunnustatud laulupedagoogi 100. sünniaastapäeval.

Kambja vallavalitsuse 9. X 2014 korraldusega nr 305 võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Kambja vallas Kodijärve külas Ranna kinnistu detailplaneering. Planeeringualal suurusega 1,3 ha piiritletakse hoonestusala, kuhu on lubatud ehitada üksikelamu koos kuni kahe kõrvalhoonega, ehitusaluse pinnaga kokku kuni 250 m², olemasolevad hooned lammutatakse. Planeering on kooskõlas Kambja valla ja Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringuga. Detailplaneeringu avalik väljapanek on 3.–7. XI 2014 Kambja vallamajas Kesk tn 2 ja valla kodulehel www.kambja.ee

Liiga vara kustus päike, liiga vara saabus öö. Liiga vara jätsid maha sõbrad, omaksed ja töö ...

Tema esimesel surmaaastapäeval mälestame oma kallist tütart, ema, vanaema

Avaldame sügavat kaastunnet Sandrale, Nellele ja Raidole kalli isa

Maire Kirna

Üllar Einbergi 27. VII 1967 – 6. X 2014

10. VII 1958 – 16. X 2013

Vanemad ja tütar perega

Avaldame kaastunnet heale kolleegile Kristjan Klauksile ema

Mõnikord seisatub hetk, kuhu sõnad ei mahu ... Sügav kaastunne teile, Epp ja Peeter, kalli tütre

Kallis Epp, oleme sinuga sel raskel ajal. Avaldame sügavat kaastunnet sulle kalli tütrekese ja lähedastele

Ann Kõiva

kaotuse puhul.

Meida, Ülo, Merike ja Ilo

Elsa, Anne, Liivi, Aili, Ene ja kunagised lastelaagri lapsed

Rocca al Mare kooli XV lend

Tarmo Leinatamm 2. IX 1957 – 13. X 2014

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

Südamlik kaastunne Helinile ning teistele omastele kalli

kaotuse puhul.

Aili Kottisse

27. VI 1950 – 15. X 2014

Kolleegid Tartu Ülikooli Narva kolledžist

Maga vaikselt, puhka rahus, südamed on sinuga. Mälestuste päiksekullas jääd sa ikka meiega. Mälestame kallist sõbrannat

Ann Kõivat Avaldame kaastunnet lähedastele. Liina, Katri ja Helen

Mälestame endist saatejuhti

Tarmo Leinatamme

Mälestame Riigikogu X ja XII koosseisu liiget ning avaldame kaastunnet omastele.

Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Riigikogu Kantselei

AS Kanal 2

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Mälestame

Mälestame head sõpra, kolleegi, aatekaaslast

Tarmo Leinatamme

Avaldame kaastunnet lähedastele.

Eesti Reformierakond

Avaldan kaastunnet lähedastele

Tarmo Leinatamme kaotuse puhul. Peaminister Taavi Rõivas

Riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsioon

Avaldame sügavat kaastunnet Andres Lugale kalli isa

Stepan Luga kaotuse puhul. AS Sillamäe Sadam

Minnes võtab ta lambist tule ja süütab taevas tähe ...

Aime Klauksi

Perekond

kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Mälestavad 1972. aastal lõpetanud stomatoloogid.

Tütar Leelo

Südamlik kaastunne Kirkele ja perele.

Täname kõiki, kes meie kaotusvalu jagasid.

metsakinnistuid ja põllumaid

10. III 1944 – 12. X 2014

kaotuse puhul. Zoja, Mare, Peeter, Heldin, Jaak ja Viire

Peep Veski

ostab

Renate Taubet

17. X 1914 – 12. I 1967

Tarmo Leinatamm

Ostan erinevaid EPA-rombe. Maksan 30 €/tk. Tel 5595 8057.

Leiname kallist kursusekaaslast

Hella Suidt

Koristajale vahetustega töö toidupoes. Palk 2,5 €/t. Valida on Mustamäe, Kopli, Lasnamäe poed. Helista tel 5816 3193. Pakun tööd ehitusel Tallinnas (katusetööd, üldehitus). Tel 5629 8738, info@palmergrupp.ee

Mälestuste päiksekullas elad ikka meiega ...

kaotuse puhul. Jaanis, Marko, Vallo, Katrin, Anneli, Getter, Allan ja Kristiina peredega ning Urve, Raimo, Hanno, Merche, Vahur

Sellest, kelle aeg su kõrvalt viis, on taevas saanud sinu kaitseingel, ta on su kõrval alati ... Ka siis, kui headus silitab ..., kui õelus salvab ... Ta ikka valvab. (V. Osila)

Rannel Köster Kallis Marili, meie sügav kaastunne. Klassikaaslased Väike-Maarjast

Nüüd, kus nii palju on öelda, tunnetest tulvil on hing ... Unustamatut koormeistrit ja dirigenti

Tarmo Leinatamme leinab Vanemuise peakoormeister ja ooperikoor. Sügav kaastunne Siirile, Kirkele ja Krisile lastega.

Mälestame Tallinna teenetemärgi kavaleri

Mälestame oma head sõpra, poistekoori- ja bändikaaslast

Tarmo Leinatamme

Südamlik kaastunne lähedastele.

Avaldame kaastunnet Tarmo lähedastele.

Tallinna linnavolikogu Tallinna linnavalitsus

Katri Org

16. V 1966 – 11. X 2014

Mälestame armast kolleegi ja õpetajat. Avaldame südamest kaastunnet perekonnale. Tallinna Reaalkooli pere ja Reaali kogukond Ärasaatmine 19. skp. kell 13 Kaarli kirikus.

Mait Talu ja Andres Järvela peredega

Mõnikord seisatub hetk, kuhu sõnad ei mahu ... Avaldame sügavat kaastunnet abikaasale, lastele, vanematele ja õele perega kalli

Katri Oru kaotuse puhul. Ilme, Jaak ja Tõnu peredega

postimees, 17. oktoober 2014 || kuulutused || 27

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

On elu meil üürikene ilmas, mis määratud saatuse väel ... Dr.

Enn-Jaagup Püttsepp 26. IX 1937 – 12. X 2014

Mälestame auvilistlast ja avaldame kaastunnet lähedastele. Üliõpilaste Selts Raimla tegevkonvent ja vilistlaskogu

Mu meelen kuldne kodukotus, ma sagedast näen und veel sest ...

Endel Unt Südamlik kaastunne Tiiule abikaasa ning Siljale ja Helinale peredega isa, vanaisa ja vanavanaisa kaotuse puhul.

Kallist kursusekaaslast

Maie Raagi

19. VI 1939 – 10. X 2014

mälestavad ja avaldavad sügavat kaastunnet lastele perekondadega Tartu Ülikooli 1962. a. lõpetanud geograafid.

Saab igaüks meist kingituseks aja ja koha, mille kestvust keegi meist ei tea ...

Erna Vanja

14. XII 1930 – 17. X 2009

Mare ja Kersti

Mälestame 5. surma-aastapäeval abikaasat, ema ja vanaema. Oskar, Rein ja Kadri

Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis

Tarmo Leinatamm

Gunnar Apinis

Omaksed Ärasaatmine 18. skp. kell 11 Tartu krematooriumis.

Aeg kaunimad ajad meelde jätab

Raivo Arro

24. XI 1940 – 17. X 2004

2. IX 1957 – 13. X 2014

11. III 1950 – 12. X 2014

kaotuse puhul. Aino, Malle, Reet, Tiiu, Valli, Leili, Andres ja Lonni

Südamlik kaastunne Triinule emaga kalli

Johannes Vassili lahkumise puhul. Marie, Helika, Katrin, Liina, Kaja, Maris, Kadri, Evelin, Anneli ja Karina peredega

Marko Luts

14. III 1928 – 15. X 2014

surmast. Lapsed peredega Ärasaatmine 19. skp. kell 12.30 Külitses Paju talus, muldasängitamine kell 14 Uue-Jaani kalmistul.

Südamlik kaastunne abikaasale, lastele ja lapselapsele kalli

Eve Viilupi

Tarmo Leinatamm

Eve Viilupi

Luisa, Miina ja Taavi

kaotuse puhul. Majanaabrid Hermanni tänavalt

Evi Põld

kaotuse puhul.

Avaldame kaastunnet omastele. Mustamäe Linnaosa Valitsus ning kõik meie suured ja väikesed Laululinnud

Kallist töökaaslast

Maie Raag Südamlik kaastunne Argole perega. Heino, Herkki ja Markko peredega

Mälestame kallist klassijuhatajat

Maie Raagi

Renate Taubet mälestavad kolleegid osaühingust Magdaleena Hambaravi. Südamlik kaastunne omastele.

Mälestame kauaaegset stomatoloogia kliiniku arst-õppejõudu dr.

Mälestame head sõpra ja naabrit. Südamlik kaastunne Hellele. KÜ Vasula 11 majanaabrid ning Tiiu ja Tea

kaotuse puhul. Kolleegid Tartu Kutsehariduskeskuse ärinduse ja kaubanduse osakonnast

KÜ Harke mälestab kauaaegset liiget

Lahkus meie kallis ema ja vanaema

Oolu Rõõsi

Sinaida Tuude

kaotuse puhul. Tiiu ja Aare lastega

Avaldame kaastunnet lahkunu omastele. Ärasaatmine 17. skp. kell 15 Pärnamäel.

Leinab tütar perega. Ärasaatmine 21. skp. kell 16 Pärnamäe krematooriumis.

Südamlik kaastunne Elisabetile isa

Avaldame sügavat kaastunnet Klarika Mölderile perega kalli isa ja vanaisa

Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele

Oolu Rõõsi

Mai Valgmäe

kaotuse puhul. Nefab Packaging OÜ kolleegid

surma puhul. AS Prisma Peremarket

Avaldame kaastunnet Juhanile isa

Avaldame kaastunnet Tiit Ränile kalli abikaasa

Enn-Jaagup Püttsepa

Maie Räni

Avaldame sügavat kaastunnet Toivo ja Teele Viilupile peredega ema ja vanaema

lahkumise puhul. Klassivennad Illimar ja Arne peredega

kaotuse puhul. Eesti Vehklemisliit

Avaldame sügavat kaastunnet Urmasele kalli ema

Laine Miili

Lähedaste kaotusvalu jagavad 1957. aastal Tartu Ülikooli lõpetanud eesti filoloogid.

Tarmo Leinatamme

Eve Viilupit

Tunneme kaasa armsale kolleegile Aili Kvellile kalli vanaema

Südamlik kaastunne Siirile, Krisile, Kirkele, Saarale ja Aleksile. Milvi ja Raivo

Trompide suguvõsa kokkutulekute organiseerijad avaldavad sügavat kaastunnet abikaasa Siirile ja tütardele

Mälestame sügavas tänutundes

Oleg Reim

Rutt Mäe

Südamlik kaastunne Tiinale, Riinule, Andrile ja Maie Õnnele kalli isa, vanaisa ja abikaasa

Südamlik kaastunne Lembitule ja tema perele kalli abikaasa, ema ja vanaema

Näe, praegu metsa taha päike suri, mis aitaks hüüe: Ära mine veel!

Südamlik kaastunne Kristiinale ja Juhanile isa

Tarmo Leinatamme

Sinu mälestus me hinges elab. Sinu hääl veel kõrvus kõlab …

Avaldame sügavat kaastunnet tütardele Kärdile ja Triinule ning nende peredele. Sügavas leinas Kaaja, Kadri, Ester, Tiia

Meie siiras kaastunne Kaiele perega ema, vanaema ja ämma

Igavikumaale rändas meie hea kaaslane

Südamlik kaastunne lähedastele. Tiit Teetamm perega

Südamlik kaastunne abikaasale ja lastele peredega.

Ene Tääkerit

Avaldame sügavat kaastunnet omastele. Veeriku kooli VIII lennu tüdrukud

Marko Lutsu

Mälestame head sõpra

kaotuse puhul. Perekond Väljaots ja perekond Saat

mälestab leinas kogu Tallinna hambapolikliiniku pere.

traagilise surma puhul. KÜ Vambola VI sektsiooni elanikud

EÕM 73 Linnamäe rühm

Madis Jaanikesingi

Renate Taubet

Mälestame sõbralikku, energilist, abivalmis majanaabrit ja treeningukaaslast

Avaldame kaastunnet Priidule ja Tiiule lastega ämma, ema ja vanaema surma puhul. Kolleegid Rahvusarhiivist

kaotuse puhul. Kolleegid Haridus- ja Teadusministeeriumi raamatupidamisest

Mälestame sügavas leinas

Head töökaaslast ja hambaarsti

kaotuse puhul.

Eha Päss

Tarmo Leinatamme

lahkumise puhul. Margit ja Aavo perega

Helve Sibula

Sügav kaastunne Heljole ja Urmasele kalli pojapoja ja poja

Aino Jaakoni

Ülo Karo

Linda Sidorova

Mõnikord seisatub hetk, kuhu sõnad ei mahu ...

Mälestame head sõpra ja rühmakaaslast, muusikut

Avaldame kaastunnet Ilonale isa

Sügav kaastunne lesele, pojale perega ja teistele lähedastele

Südamlik kaastunne Koit Põllule ja tema lähedastele kalli ema, vanaema ja vanavanaema surma puhul. Perekond Michelson

Südamlik kaastunne Küllile, Rutile ja Reedale peredega kalli ema ja vanaema

Südamlik kaastunne lähedastele isa, vanaisa ja venna kaotuse puhul. Tiina perega

Teatame kurbusega kalli ema, vanaema ja vanavanaema

Sügav kaastunne Gristelile kalli poja kaotuse puhul. Meeli, Ruth ja Monika perega

Langetame pea sügavas leinas. Laura, Rein ja Ilme

Madis Jaanikesing

Soe sügistuul võttis sul käest, viis sinna, kust tagasi ei tulda ...

Avaldame kaastunnet Siirile, Krisile ja Kirkele kalli abikaasa ja isa surma puhul. Siiri Leinatamme salongi kollektiiv

10. surma-aastapäeval mälestavad lesk ja poeg.

surma puhul. Ingrid ja Mare peredega

Töökas ja sõbralik oli su hing, puhkama, puhkama kutsuti sind.

1934 – 2014

Avaldame kaastunnet Aarele kalli ema

Linda Nammi surma puhul. Edgar perega

Raivo Nõmm Südamlik kaastunne Edale kalli poja kaotuse puhul. Lootuse 25 majaelanikud

Enn Püttsepa kaotuse puhul. Tiiu, Liina ja Kadi

Südamlik kaastunne lähedastele

Enn-Jaagup Püttsepa

Enn-Jaagup Püttsepa surma puhul. Madise pere

25. XI 1933 – 14. X 2014

Renate Taubet SA TÜK Stomatoloogia kliinik

Elvi Trummi

13. X 1920 – 14. X 2014

Eve Viilupi

surma puhul. Transocean Eesti OÜ

Südamlik kaastunne Auri Kasele kalli isa

Eesti Kontsert mälestab dirigent

Katri Org

Südamlik kaastunne Juhanile ja tema omastele kalli

Endel Kase

Tarmo Leinatamme Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Lugupeetud ja armastatud juhendajat mälestavad ning avaldavad kaastunnet omastele Pirita Sotsiaalkeskuse käsitööringi liikmed.

kaotuse puhul. Naadrid Peedumäelt: Keerd, Orav, Aunap, Raid, Urva, Tago, Nagel

kaotuse puhul. Andres, Marju, Arsi, Kristi, Raido, Moonika, Ando, Alice, Indrek, Ain, Liivi ja Ira

Meie head nõuandjat ja sõpra, kes tegi lapsepõlve vahvamaks. Igatsema jäädes ETV lastesaadete toimetus ja Laulukarusselli meeskond

Mälestame Riigikogu riigikaitsekomisjoni liiget

Avaldame sügavat kaastunnet Susannele kalli ema

Südamlik kaastunne Hannole kalli isa

Sügav kaastunne Urmasele perega armsa ema ja vanaema

Mälestame kauaaegset koostööpartnerit ja ühingu liiget

Tarmo Leinatamme

Katri Orgi

Enn-Jaagup Püttsepa

Helve Sibula

surma puhul. Rein ja Hallan peredega

Avaldame kaastunnet lähedastele. Eesti Kaitsevägi

kaotuse puhul. VKA Tantsukunsti 23. lend

Matti Koosel

Mälestame unustamatut inimest ja kolleegi

Südamlik kaastunne Kai Murule isa

Avaldame sügavat kaastunnet Linda Kooselile abikaasa kaotuse puhul. Kolleegid Haridus- ja Teadusministeeriumist

Tarmo Leinatamme Avaldame kaastunnet perekonnale ja lähedastele. Teletootja Ruut

kaotuse puhul. Töökaaslased TÜ Kliinikumi geneetikakeskusest

Südamlik kaastunne Ardo Kullile isa

Mälestame head ja muhedat, alati sõbralikku kaaslast

Südamlik kaastunne Margusele isa

30. X 1929 – 11. X 2014

kaotuse puhul. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus Avaldame kaastunnet Peetrile ja Unole ning nende lähedastele kalli ema ja vanaema

Lia Kiploki

Kalju Kulli

Tarmo Leinatamme

Enno Paikre

Olav Pidimi

surma puhul. Saue Auto AS töökaaslased

J. Tombi Kultuuripalee Poistekoor

kaotuse puhul. Töökaaslased Õrust ja Tartust

Avaldame kaastunnet dr. Kerstin Kõivale ja tema perele armsa

Avaldame sügavat kaastunnet Ingrid Lindepuule kalli õe

Annelii Pintmann

Ann Kõiva

Ege Lindepuu

surma puhul. Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku kolleegid

surma puhul. Kolleegid Eesti Pangast

Siiras kaastunne Margusele perega kalli õe ja tädi

Kõik kaunis nii korraga lõppes, elu ilus elamata jäi.

Ann Kõiva

Marko Luts

surma puhul. Meida, Ülo, Merike ja Ilo

Avaldame kaastunnet perekonnale. Liivi ja Siret peredega

Armas Päikselist Veskitammi lasteaia õpetajat jäävad mälestama Muumi 2014 lõpetanud lapsed koos vanematega. Südamlik kaastunne lähedastele. Kallist õpetajat

Annelii Pintmanni

jäävad mälestama pisikesed Muumi rühma lapsed ja lapsevanemad Veskitammi lasteaiast. Südamlik kaastunne lähedastele.

Enn Püttsepa

surma puhul. Perekond Korjus

Enn-Jaagup Püttsepp

Helve Sibula

Avaldame sügavat kaastunnet omastele. Eesti Autorite Ühing

Avaldame kaastunnet Lea Zibole isa

Eesti Kontsert mälestab

Jaan Zibo

Mälestusi kauneid meie hinge sinust jäi

Edgar Tammik

Enn-Jaagup Püttsepp Südamlik kaastunne omastele. Helvi, Eha ja Evald peredega

Kallist abikaasat, isa, vanaisa ja vanavanaisa leinavad lesk ja tütar perega. Ärasaatmine 18. skp. kell 13.30 Pärnamäel.

Lahkus kallis klassivend

Langetame leinas pea onunaise

Enn Püttsepp

Enn-Jaagup Püttsepp Mälestame head kolleegi. Sügav kaastunne lähedastele. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Anestesioloogia ja intensiivravi kliinik

Eve Viilupit

surma puhul. Vedu 4 majanaabrid, perekond Kreevan, Vello ja Valmar peredega

Avaldame sügavat kaastunnet Juhani Püttsepale isa kaotuse puhul. Hugo Treffneri gümnaasium

Mälestame ja avaldame kaastunnet omastele. Klassivennad Tartu 1. keskkooli XIa klassist

Mälestame armast

Eve Viilupit

surma puhul. Veeteede Amet

17. III 1930 – 12. X 2014

Renate Taube

mälestuseks. Meie südamlik kaastunne onu Endlile ning Anneli ja Toomase peredele. Imbi ja Jaan lastega Armast klassiõde

Renate Taubet (sünd. Paldermaa)

mälestab Tallinna 7. keskkooli 1962. a. lennu 11a klass. Sügav kaastunne omastele.

Eve Viilupit Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Isa, vanaisa, vanavanaisa

Vambola Vilsonit 17. X 1929 – 9. VI 2014

mälestavad 85. sünniaastapäeval järeltulevad põlvkonnad.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema

Karin Võsu

13. IV 1925 – 16. X 2014

Leinavad lapsed. Ärasaatmine 19. skp. kell 14 Otepää leinamajas.

Südamlik kaastunne Matile ja Kairele kalli ema ja ämma

Antonie Õunapuu kaotuse puhul. Kaide, Malle ja Sirje

28 || TÄNA || POSTIMEES, 17. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VAHENDAB, MILLISE OTSUSE LANGETAB KOHUS PRIIT TOOBALI JA LAURI LAASI SUHTES.

NIMEPÄEV: VESTA, VESTE Erla Malkov 85, ajakirjanik Tiit Tomiste 71, arhitekt Tiina Alas 66, arhitekt Katrin Streimann 51, ajakirjanik ja kirjastustöötaja Arvo Leibur 50, viiuldaja ja õppejõud fs (Indrek Mesikepp) 43, luuletaja Mikk Saar (pildil) 34, laulja

foto: afp/scanpix

VIIMANE VEERG

POSTIMEES ÕNNITLEB: Rein Veidemann 68, kultuuritoimetuse toimetaja

Keskkonnakaitseinspektorid leidsid eile ja üleeile Narva jõel reidi käigus 5345 ebaseaduslikult välja pandud silmutorbikut. Umbes pooltel juhtudel oli tegu liigsete silmutorbikutega, pooled torbikud olid ilma mingi tähistuse ja märgistuseta. Jõesilmusid tohivad püüda vaid kalapüügiloa saanud kutselised kalurid, kusjuures püügiloal on märgitud ka lubatud silmutorbikute arv. Harrastuspüügiks silmupüügilube ei väljastata. Narva jõe alamjooksul, kus kahepäevane reid korraldati, on praegu lubatud välja panna 14 996 torbikut. Lisaks avastasid inspektorid 29 märgistamata ja tähistamata silmutorbikute jada, milles oli kokku 2781 torbikut. Kõik ebaseaduslikult väljas olnud torbikud korjati ära ja püünistes olnud silmud lasti tagasi vette. BNS

TALLINN +5

KÄRDLA +6 HAAPSALU +5

NARVA +3

RAKVERE +4

PAIDE +4

Täna ulatub Eestini kõrgrõhuhari ja homme moodustuv antitsüklon sätib oma liikuTARTU mistrajektoori üle meie lõuPÄRNU VILJANDI +4 +5 nasse. Kõrgrõhkkond ra+4 KURESSAARE hustab tuule ja toob kõrge+6 matesse atmosfääri kihtidesse külma õhu. Selgema taeva all on termomeetrinäidul öötundiVÕRU del seega vaba voli langeda ning VALGA +4 +5 miinuskraadid tervitavad sisemaal ka päikesetõusu. KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Täna on vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub kirde- ja idatuul Laupäev, 18.10 Pühapäev, 19.10 Esmaspäev, 20.10 3–9 m/s. Sooja on 3–6 kraadi. Tallinn –1/+6 0/+10 +9/+8 Tartu –4/+5 –3/+7 +9/+9 Narva –3/+5 –3/+7 +7/+6 Pärnu –2/+7 +2/+12 +10/+10 Kuressaare +2/+8 +5/+12 +11/+12

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

9m 3–

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Inspektorid eemaldasid Narva jõest silmutorbikuid

EUROOPA

ilmateenistuse sünoptik

Tallinna Tammsaare pargis tegutseb nooruk, kes lihtsa abivahendiga hiiglasuuri seebimulle puhub. Vaatepilt pakub rõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele ja noormehe jalge ees olevasse kaabusse poetavad nii noored kui ka vanad üsna usinalt münte. tallinncity.ee

«SUHETE» RUBRIIGIS KIRJELDAME SÕBRAPEREDE «LASTEVAHETUST», MIS LÄHEB ÜHA ENAM MOODI.

Kõledad hommikud eva-maria sula

Kuidas mullikesi ajades raha teenida

HOMME POSTIMEHES:

tõuseb 8.03 7.53 8.11

loojub 18.08 18.03 18.18

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+15,5 kraadi (1951) –9,0 kraadi (1941) +17,1 kraadi (1907) –8,7 kraadi (1941)

KUUFAASID 15. oktoober 22.12 24. oktoober 00.57 13. oktoober 4.48 7. november 00.23

TELE- JA RAADIOKAVAD • REEDE, 17. OKTOOBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Doktor Martin: Ema teab paremini 09 45 Üks tegu: Marjakorjamine 55 Terevisioon* 11 55 MI* 12 25 Eesti interpreedid: Arvo Leibur ja Heiki Mätlik (Eesti 2001) 30 Anima tsoon: Rein Raamat (ETV 2001) 50 Kapital* 13 15 Foorum* 14 10 Reisile minuga: Malta* 35 Osoon* 15 00 Elu Poirot’na*. Dokfilm 16 00 Holby City haigla: Ideaalne päev (Inglise 2002) 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 40 Doktor Martin* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 35 Raudse eesriide jumalused 20 05 Viimane tango Halifaxis (Inglise 2013) 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Renoir (Prantsuse 2012). Draama 23 30 Pealtnägija* 00 15 Ringvaade* 50 Ajalik ja ajatu: Peetruse linn ja Maarja maa, 6* 01 20 Holby City haigla* 02 21 ERR.ee uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 10 05 Smallville: Kaja 45 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 11 15 Maiade öö 13 12 ERR.ee uudised 15 30 Sibulapoisi seiklused, 2/2 16 00 Lastetuba* 15 Miriami köögikombain (Eesti 2012) 20 Cedric 35 Indiaanipoiss Yakari: Kõnelev tamm 50 Vahva Roosi 17 00 SimsalaGrimm: Kolm põrsakest 30 Buratino tegutseb jälle: Koomiks 18 00 Lassie 20 Klumpsud 30 Lastetuba: Meisterdame Mariga 45 Kasperi ja Emma lood 55 Väike printsess: Tahan oma kelku! 19 05 Sõprade linn: Lumevangis 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 8 mm ELU, 2/12 30 Suured pisiasjad 35 Karikakramäng (Eesti 1977) 22 00 Kuritegu, 12/20* 23 00 Sünge juhtum, 6/8: Kummituste majad (USA 2014)* 55 BFM esitleb. lyhikas. Drops* 00 15 Instinkt (Eesti 2003)*. Animafilm 40 Eesti TOP 7* 01 31 ERR.ee uudised

06 10 Lastega kodus: Udus* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 28* 10 00 Taltsutamatu süda, 82* 11 00 Laula mu laulu* 12 30 Kalailm 13 00 Telerahvas* 30 Tuhat ja üks ööd, 68 14 30 Tuhat ja üks ööd, 69 15 25 Lastega kodus: Töötavad emad 16 00 Küladetektiivid, 104: Rosenheimi allakäik 17 00 Taltsutamatu süda, 83 18 00 Keelatud armastus, 29 19 00 Reporter 20 00 Kuldvillak 35 Galileo 21 30 Nädalalõpp Kanal 2ga 23 00 Kuula mu laulu 00 00 Veemaailm (USA 1995). R: Kevin Reynolds. O: Kevin Costner. Seikluspõnevik 02 25 Inferno (USA 1999). R: John G. Avildsen. O: Pat Morita, Jean-Claude Van Damme. Märul 03 55 Reporter* 04 45 Küladetektiivid, 104* 05 30 Doktor Oz: Montel Williamsi enesetapukatse

TV3

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 104* 08 55 Südameasi 4, 9: Valejälg* 09 55 Kirgede torm* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 25 Top Shop 40 Kodumäng* 12 10 Kättemaksukontor 12, 6: Pärandus, 2* 13 10 Selgeltnägijate tuleproov 9, 5* 14 15 Seitsmes taevas 1, 14: Seitsmest piisab 15 15 Vaprad ja ilusad, 6838 50 Armastuse pisarad, 105 16 50 Kirgede torm, 1954 17 55 Südameasi 4, 10: Relvad ja mees 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Me armastame Eestit 21 30 Keskea rõõmud 1, 5: Harjad 22 30 KINO3: Seksretk (Road Trip, USA 2000). R: Todd Phillips. O: Breckin Meyer, Seann William Scott, Amy Smart, Tom Green. Komöödia 00 25 Lõbusõit 2 (USA 2008). Krimipõnevik 02 00 Kondid 7, 9: Tee/ ära tee 55 Keskea rõõmud 1, 5: Harjad* 03 45 Selline on elu! 04 50 Seitsmesed uudised

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Taltsutamatu süda, 20 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 740 09 05 Emmerdale, 59-60 10 05 Küladetektiivid 55 Süütu süüdlane, 74 11 50 Top Shop 12 05 Uus võimalus, 67* 30 Uus võimalus, 68* 13 00 Doktor Oz, 685* 14 00 Kuula mu laulu* 15 00 Kolm naist paadis* 30 Gok Wan kokkab, 4/6: Klassikalised Hiina toidud* 16 00 Pilvede all* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz, 686/841: Kunstlike magustajate ohud 19 00 Uus võimalus, 69 30 Uus võimalus, 70 20 00 Saladused 30 Köök 21 00 Romantiline reede – Ameerika pruut (USA 2005). Romantiline komöödia 22 52 Soovitused iseendale, 10 23 00 Näpud põhjas, 35/48: Vaikne osanik 30 Sõbrad, 35: Lesbipulmad 00 00 Ellen 50 Reporter 01 45 Mehi jalaga segada: Mis seda väärt on? 02 30 Küladetektiivid* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 74/153* 45 Reporter*

06 30 Kalailm* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 27: Surmasüst* 09 20 Conan, 304* 10 10 Näljased meremehed, 23: Lostwithiel* 11 05 Jututuba 13 30 Supermani uued seiklused, 11* 14 25 Knight Rider, 12* 15 15 Näljased meremehed, 24/50: Looe 16 15 Komissar Rex, 28: Kolm sekundit surmani 17 10 Supermani uued seiklused, 12/86: Pealtnägija 18 05 Knight Rider, 13/18: Rüütel kuninga etturi vastu 19 00 Tuvikesed, 129: Show Inglismaal, 1* 30 Tuvikesed, 130: Show Inglismaal, 2* 20 00 Eesti kõige-kõige 30 Usu või ära usu! 21 00 Kaks ja pool meest, 22: Mu arstil on lehmanukk* 30 Jonah Hex (USA 2010). Põnevik 23 00 Kalailm* 30 Surmakullerid, 1: Stephen French 00 20 Kaks ja pool meest, 23: Nagu pühvel 45 Tuvikesed, 131: Show Inglismaal, 3 01 10 Tuvikesed, 132: Maagiline Seitse 35 Südamelt ära, 46 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Kaval varas (USA-Saksa 2009)*. Krimipõnevik 13 10 TV SHOP 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Tenerife, 3 16 00 Kutsuge Cobra 11 9, 8: Tulipunkt kiirtee 17 00 NCIS kriminalistid 8, 6: Mõranenud 18 00 Perepea 10, 18: Suure paugu teooria* 30 Simpsonid 7, 13: Kaks halba naabrit* 19 00 Suure paugu teooria 4, 4: Kuuma trolli kõrvalekalle 30 Suure paugu teooria 4, 5: Meeleheite kiirgamine 20 00 Perepea 10, 19: Välissuhted 30 Simpsonid 7, 14 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Peoloom Van Wilder (USA 2002). Komöödia 23 30 Puhkus Mehhikos 3, 9; ekstra 3, 9 00 45 Suure paugu teooria 4, 4-5* 01 45 Tenerife, 3* 02 35 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Viis tärni, 4/33* 45 Lissabon – Tallinn 2014* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev* 11 05 Katastroofi ootel, 3/3*. Dokfilm 12 00 Pühapäevatee* 45 Kinnisvaraveeb 16 25 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev* 17 00 Oma Valitsus 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Viis tärni, 5/33 19 00 Täna. Uudised 30 Heeroldi jutud* 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 15 Kommentaar dokfilmile 25 Põhisissetulek – kultuuriimpulss. Dokfilm 23 05 Kultuurimeeter* 35 Täna. Uudised* 00 05 Täna + 35 Heeroldi jutud* 01 05 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Märt Treier 09 45 Miniturniir 10 05 Huvitaja. Madis Kimmel 11 30 Järjejutt. Jumalik puudutus, V 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Kaja Kärner 14 05 Tegija 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Loomaaia lood. Lõvi lugu. Mati Kaal ja Haldi Normet-Saarna 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Jaan Elgula 17 05 Kihnukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Miniturniir* 19 05 Tegija* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Mulle meeldib see muusika. Märt Treier 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 KÖP. Helihoidis aastast 2004. Mul meeles veel. Kalju Terasmaa, Jaak Ojakäär 00 05 Kihnukeelsed uudised* 30 Aiatark* 01 00 Huvitaja * 02 00 Öömuusika

+17 +28 +23 +24 +16 +16 +15 +18 +16 +23 +16 +4 +14 +12 +21 +20 +18 +22 +13 +24 +2 +4 +18 +3 +16 +8 +5 +24 +22 +7 +15 +14 +5 +23 +33 +17 +28 +31 +25

+30 +23 +35 +21 +23 +34 +22

07 10 Klassikahommik. Johan Randvere 09 30 Jutujärg. Õnnelik prints, 2. Muinasjutu “Õnnelik prints” loeb Salme Reek. Helisalvestatud 1991. 10 05 Muusikatuba. Nele-Eva Steinfeld. Muusikatoimetaja valik sündmusi ja helindeid. 11 05 EKKMi teooriaklubi. Saatejuht on Rebeka Põldsam. 12 02 Delta. Johanna Mängel 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 15 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Täna kontserdisaalis. ERSO. Star Wars. John Williamsi filmimuusikat esitavad Lasse Joamets (viiul) ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Mikk Murdvee juhatusel. Ülekande Estonia kontserdisaalist vahendab Kersti Inno. 21 00 Tantsutund 22 05 Fantaasia. Kadi Maria Vooglaid 00 05 Nokturn