Postimehe paberleht 18 07 2014 by Postimees

SIDETURG

MOBIILIOPERAATORID ON EELMISE AASTA KÄIBE JA KASUMI VÄHENEMISEST TOIBUNUD. MAJANDUS LK 8–9

TORM VEEKLAASIS

RALLIPIDU ALGAS

Paljude inimeste seas suurt pahameelt tekitanud Steven Seagali esinemine Augustibluusil tühistati.

Esimest korda Eestis sõidetav ERC-sarja ralli algas kvalifikatsioonikatse üllatava tulemusega, lootused on kõrgel.

EESTI LK 3

REIS Ununenud pärlid Viljandimaalt. LK 17

SPORT LK 14–15

www.postimees.ee Kirjastaja ja tõlkija

KRISTA KAER Seda hirmu ei ole, et head raamatud otsa saaksid. LK 13

ARVAMUS arvamus.postimees.ee

REEDE, 18. JUULI 2014 • NR 165 (7156) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 895 • LUGEJAID 201 000

LENNUKATASTROOF UKRAINAS KARM MAAILM

Sõja kaja Kui Eestis kogutakse internetis raha «Feng shui abivahendite komplekti» ja «bumper-ball turniiri» hüvanguks, organiseerivad Ukrainas vabatahtlikud korjandust, et hankida eesliini sõdureile kiivreid ning esmaabikomplekte, kirjutab Argo Ideon. LK 2

EUROOPA ÜHTSUS

Purelevad koerad Andrus Ansipi kui suhteliselt tundmatu idaeurooplase määramisega ELi välispoliitika esindaja kohale oleks tegemist kollektiivse kondiga IdaEuroopa liikmesriikide jaoks, kirjutab Ahto Lobjakas. Euroopa ühtsus on harva enam tuge vajanud kui praegu. LK 11 Ukraina idaosas Hrabovo asula lähedal kukkus eile alla Hollandist Malaisia pealinna Kuala Lumpurisse teel olnud reisilennuk. Ukraina siseministeeriumi sõnul tulistasid lennuki, mille pardal oli esialgsetel andmetel 295 inimest, nende seas 15 meeskonnaliiget, kes kõik hukkusid, maa-õhk Buk-tüüpi raketiga alla separatistid. Viimased on oma süüd eitanud, väites, et neil pole selliseid õhutõrjesüsteeme ning lennuki tulistasid alla Ukraina relvajõud. foto: reuters/scanpix

Kiuslikud küsimused Ike Volkov möönab, et visioonid viivad elu edasi. Aga tekib kiuslik küsimus – mitut flöödimängijat vajab Eesti? Mitut kõrgetasemelist orkestrit jaksab meie väike armas riik ülal pidada? LK 11

Lisabürokraatia talunikele Maksuameti dekreet, mis näeb ette kõigi töötajate arvele võtmist, tekitab talguliste ja hooajatööliste rakendajate seas segadust. Ameti kinnitusel pole talupidajatel tarvis muudatuse pärast muretseda.

Valdava osa palgalistest suvetöölistest moodustavad makseraskustega isikud. Mõned elavad toetuste najal. Mõni käib sulaseks seal, kus vähegi pakutakse. Mõni võõrutab end töö abil viinapudelist.

EESTI LK 4–5

VALIKUTE KOHT

VÄLISMAA LK 10

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 18. JUULI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

argo ideon

Ebakindlate eluvalikute ees

Pildilt vaatab vastu paljapäine nooruke Ukraina sõdur. Hõre habemetüügas, laiguline kuub ja üleskääritud säärtega püksid, maika. Käes allasuunatud toruga Kalašnikov. Taustal kollane põld, maasse kaevatud soomustehnika. Foto Facebooki laadinud Ukraina teleajakirjanik kirjutab juurde, et tegu on Vjatšeslaviga Poltaavast, kes õppis põllumajanduskõrgkoolis, ent nüüd sõdib Ukraina terrorivastase operatsiooni eesliinil ja tervitab omakandimehi. Lubab tervelt koju naasta. Pilt on saanud üle tuhande «laigi». Ja hulk murelikke kommentaare: aga kus on kuulivest, kiiver? Kindaid polegi? Ja mis jalanõud!?! Sõduri päkkade otsa on torgatud midagi ebamäärast, mis näevad välja nagu mõni aeg mudas mütanud tänavakingad. Kindralid, ahoi! Selliselt varustategi sõdivat armeed? Meie lähedal käiva sõja realiteedid on pannud sealse kodanikuühiskonna sotsiaalmeedias kihama. Samal ajal kui Eestis kogutakse internetis raha «Feng shui abivahendite komplekti» ja «bumper-ball turniiri» hüvanguks, organiseerivad Ukrainas vabatahtlikud korjandust, et hankida eesliini sõdureile kiivreid ning esmaabikomplekte, mis võivad haavatasaamisel sõduri elu päästa. Konkreetsetel Ukraina väeosadel on tekkinud abilised, kes hoolitsevad just nende eest. Näiteks aktivist Juri, keda tuntakse Facebookis nimega Wings Phoenix, on kogunud paari kuuga neli miljonit grivnat (u 250 000 eurot), ostnud selle eest soomusveste, jalanõusid, kiivreid ja muud vajalikku ning kõik isiklikult autoroolis Donetski oblastisse vägedele ka kohale vedanud. Paari päeva eest oli taas kogutud 175 kiivri raha, aga rindel läheks neid vaja muidugi mitu korda rohkem.

mmusel 1996. aastal oli Tartu Ülikooli sisseastujail suurim tung õigusteaduskonda, suurima konkursiga oli aga PR eriala. Nüüd, 18 aastat hiljem soovib enim tudengihakatisi – 788 avaldust – arstiks õppida. Õigusteadus on kohal number kaks, informaatika number kolm. Suurima konkursiga eriala on tänavu Tartus füsioteraapia, Tallinna Ülikoolis haldus- ja ärikorraldus, tehnikaülikoolis aga logistika ja teisel kohal jällegi ärindus. Õpitava eriala valik on üks inimese elukäigu tähtsamaid otsuseid. Õnnelik on noor, kel huvid juba kooliajal välja kujunenud ning edasiõppimise siht seega sirge. Reaalsuses langeb valik sageli hoopis majanduslike võimaluste, kõrgkooli asukoha vms järgi ning mõnele on ülikooli mineku soov ka võimalus lapsepõlve pikendada ja ägedalt pidu panna. Öeldakse küll, et eriala tuleks valida niisugune, mille järgi rahvamajanduses on tarvidust, ent siingi on sage-

li tegu kohvipaksu pealt ennustamisega. Muidugi mitte iga valdkonna puhul. Arstikutse omandajatele näiteks on ammu juba selge, et maksejõulist nõudlust tohtrite järele esineb ka kaugel väljaspool Eesti piire. See valik esitab õppurile väga kõrgeid nõudmisi, ning vaevalt siin paarikümnegi aastaga midagi muutub. Teine asi on näiteks jätkuvalt popi juristikutsega. Postimehe hiljutises usutluses endise justiitsministri ja endise riigikohtu esimehe, praeguse vandeadvokaadi Märt Raskiga ütles too varjamatult välja: «Õigusabiturul oma koha leidmine on praegu palju raskem, kui see kunagi oli.» Juristide üleproduktsioonist on kõneldud palju, ent Raski hinnangul ei ole tegemist ka erialaga, kus võiks mõelda, et olgu neid pealegi palju, küll rakenduse leiavad. Kui jurist ei leia erialast tööd, siis mõne aasta pärast ta lihtsalt ei ole enam jurist, sest kaotab kvalifikatsiooni, hoiatab endine riigikohtu esimees. Riik on ka üritanud suunata noori tehnokraatlikumate valikute poole – insenerialad ja fundamentaalteaduste õppimine on ilmselt suuremaid materiaalseid hüvesid tõotav karjäär kui mitmedki humanitaaralad, mille lõpe-

tamise järel tuleb endalt küsida: aga millega ma siis leiba hakkan teenima? Kuid lõpuks on ju edukas alati see, kes on oma valdkonnas parim. Ilmselt võiks vanemad mõndagi öelda noorukile, kes soovib oma tuleviku siduda heliloominguga – ning võimalik, et hulk selliseid on ka ümber veendud. Aga mitu tulevast Arvo Pärti selliselt kaduma on läinud?

JUHTMÕTE Õpitava eriala valik on üks inimese elukäigu tähtsamaid otsuseid. Õnnelik on noor, kel huvid juba kooliajal välja kujunenud ning edasiõppimise siht seega sirge.

LK 4

KÕVA SÕNA Venemaa sekkumine on nii kaugelenähtav, et peatselt ei saa isegi Brüssel enam teeselda selle mittemärkamist.

PÄEVA KOMM Kui eile õhtul saabus vapustav uudis Malaisia lennukist ja sadadest hukkunutest, olid mõlemad vaenupooled välkkiired ühismeedias oma sõnumit levitama.

Julgeolekuanalüütik Eerik-Niiles Kross Ukraina sõjategevusest, PM 16.07

Postimees 1922. aastal Riigikogu uus hoone. Kõige suurem kommisjoni tuba on määratud rahaasjanduse kommisjoni jaoks, teised on keskmise suurusega, tumesiniseks wärwitud. Neljandal korral ärklitubades on aset majateenijad, kojamehed jne. All keldris, umbes presiidiumi poodiumi kohal on Toompea kalju sisse iseäraline kitsas ruum raiutud ja teras- ning betoonkattega wooderdatud. Sinna täiesti tulekindlasse ruumi wiib üksainus kitsas käik, selle ees paks terasplaat. Ukse ees on alaline wahipost, sest seal kawatsetakse kõik tähtsamad riigi dokumendid ja paberid alal hoida. Mis puutub akendesse, siis tundub esialgu igaühele, et neid wõrdlemisi wähe ja nad wäikesed on. Täiesti suur aken on ainult publikumi rõdule wiiwa trepi juures. Hra Habermanni seletuse järele

Kutsutakse ka toetama haavatud sõjamehi. Näiteks kahe poja isa Sergei läks vabatahtlikult rindele ning oli soomukis, mis pihta sai – jalg alles, kuid tunda ei ole. «Aidake 100, 200, 300 grivna kaupa, kes palju suudab, sest see võib päästa elu, aitab teha operatsiooni.» Naturalistlikud pildid haiglast, mis ei jäta kahtlust, et abi on tõepoolest väga vaja. Ühismeedia on mitte üksi sõja kajade vahendaja, vaid vähemalt kaude saanud ka töövahendiks sõja pidamisel ja tagajärgedega tegelemisel. Kui eile õhtul saabus vapustav uudis Malaisia lennukist ja sadadest hukkunutest, olid mõlemad vaenupooled välkkiired ühismeedias oma sõnumit levitama (meie ei teinud) ja initsiatiivi haarama. Ajal, mil kindlat infot on tulnud veel väga vähe, moodustub inimeste peas siiski juba pilt sellest, kes on süüdi. Ning seda arvamust on hiljem üpris raske muuta. Otsus lubada rahvusvahelise transiitliikluse jätkumist sõjategevuse piirkonna kohal, küll tingimusel, et lennatakse 7900 meetrist kõrgemal, oli saatuslik viga. Väga kahju on reisijaist, kes hukkusid – oli siis tegu sellega, et separatistid lasid lennuki alla Ukraina õhusõiduki pähe, või osutub tõeks mõni muu versioon.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Võttes aga aluseks Marju Lauristini teesi selle kohta, kuidas ebakindlus on postmodernse oleku üks põhitunnuseid, ei taga ka insenerikutse ju automaatselt vorsti leivale kogu eluks. Meenutagem, mis juhtus vanade tööstusettevõtetega pärast ENSV kadumist ning valmistugem juba praegu sisenema mõnda järgmisse tsüklisse, kus taas tuleb kõik vana maha jätta ja ümber õppida.

urmas nemvalts

Kõrvulukustav sõjakaja

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

ei ole see aga mitte kogemata nõnda sündinud, waid kogu ehitust taheti kokkukõlas hoida wana lossi raskepärase ja kinnise ilmega. Hoow ilustatakse aedniku poolt, ehitatakse mõned purskkaewud jne. Edasi tahetakse hiljemalt tulewal aastal lossi kraaw (Schnelli tiigi taga) kiwipurust ja muust rämpsust puhastada ja temale korraliku hoone ümbruse ilme anda. Praegune walge saal jääb arwatawasti walitsuse koosolekute ruumiks. Ka tema kohta on ümberehitused kawatsusel. Palju tarbeasju on tulnud wäljamaalt muretseda, kust nad aga wäga pikkamisi pärale jõudsid. Wäikene näitus selle kohta: 1921. a. märtsis telliti Saksamaalt uste käerauad, lõplikult pärale jõudsid nad aga alles paar kuud tagasi. 18.07.1922

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 18. JUULI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Viimastel päevadel eesti kultuuriinimeste seas suurt pahameelt tekitanud märulifilmitähe Steven Seagali esinemine Augustibluusil tühistati. Festivali peakorraldaja Indrek Ditmann ja festivali programmijuht Raul Ukareda ütlesid oma pöördumises, et nad ei soovi, et inimesed seostaksid Augustibluusi millegi negatiivsega ja seepärast otsustasid Seagali esinemise Haapsalus toimuval festivalil tühistada. «Augustibluusi festivali puhul on tegemist üdini poliitikakauge muusikasündmusega, mida on alati ümbritsenud positiivne aura. Peame Augustibluusi juures muusika kõrval oluliseks eriliselt sooja ja sõbralikku atmosfääri, mille eest on meid ja Haapsalu linna alati kiitnud nii publik kui artistid,» teatasid korraldajad.

«Niisamuti, nagu tuli suurele osale eestimaalastest üllatusena, et märulikangelane on bluusmuusik, tulid nii korraldajatele kui ka paljudele teistele ebameeldiva üllatusena tema poliitilised vaated ja väljaütlemised,» lisasid mehed oma pöördumises. Nad rõhutasid, et Steven Seagal’s Blues Band on oma Euroopa turnee käigus esinenud ka Leedus, Tšehhis, Ungaris ja Slovakkias ning tegemist on olnud kontsertidega, mis ei kandnud poliitilist sõnumit. «Lootsime, et Eestimaa üldsus näeb Steven Seagalis eelkõige näitlejat ja muusikut. Nagu selgus, siis pigem poliitikut ja käsilast,» ütlesid korraldajad. Festival Augustibluus toimub Haapsalus 1. ja 2. augustil. postimees.ee

Kümneeurose toetuse jagamine on riigile kulukas Mullu hakati vaesuses elavatele lastele maksma ligi kümneeurost lisatoetust, kuid ühe toetusavalduse läbivaatamine nõuab riigi rahakotist kolm eurot. «Kui me räägime vajaduspõhisest peretoetusest ja lapsetoetusest, siis nende maksmine on efektiivne maksumaksja raha kasutamine. Raha kogutakse kõigi maksumaksjate käest ja antakse nendele, kes seda tõepoolest vajavad,» kinnitas eelmise aasta septembris toonane peaminister Andrus Ansip riigikogu infotunnis. Ühe lapsega perele makstakse vajaduspõhist lastetoetust 9,59 eurot kuus, kahe lapsega perele aga 19,18 eurot. Tänavu on riigieelarves vajaduspõhiseks peretoetuseks ette nähtud 2,49 miljonit eurot, selle summa laialijagami-

Pevkur: seadusemuudatus politseile hõlpu ei anna

seks kulub aga 339 794 eurot. Kuna tegu on riikliku ülesandega, siis hüvitab riik kohalikele omavalitsustele toetuse väljamaksmisega kaasnevad kulud. «Hüvituse määra aluseks on keskmise ametniku töötasu, taotluse menetlusele kuluv aeg ja majanduskulud,» selgitas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Imbi Ernits-Kaljuste. Vajaduspõhise peretoetuse maksmise korralduskulude hüvitamiseks on arvestatud ühe taotluse kohta 2,97 eurot. Vajaduspõhise peretoetuse saamiseks tuleb esitada avaldus. Ühe taotluse alusel makstakse lisatoetust kuni kolm kuud, siis tuleb perel esitada uus taotlus. «Perede olukord võib ju aja jooksul muutuda,» põhjendas Ernits vajadust mitu korda aastas avaldust esitada. Hanneli Rudi

POSTIMEES.EE

Steven Seagali esinemine Augustibluusil tühistati

Sise- ja regionaalminister Hanno Pevkur (pildil) ütles, et korrakaitseseaduse muudatus pole politsei tööd kergendanud ning väljakutsetele reageeritakse nii nagu varem. Tema sõnul seisneb seaduse põhimõte selles, et kui nüüd kedagi häirib avalikus kohas alkoholi tarbimine, tuleb sellest teatada. «Enne 1. juulit tarvitati ka ju avalikes kohtades alkoholi, kuigi see oli rangelt keelatud,» ütles minister. «Politsei käitumine on muutunud ainult nii palju, et nüüd viiakse inimene võimalusel koju kainenema, mitte arestikambrisse.» postimees.ee

NATO laevad tõrjuvad Soome lahes miine Tallinna saabub neljast laevast koosnev NATO 1. miinitõrjeeskaader, et alustada järgmisel nädalal miinitõrjeoperatsiooniga, mis on Eesti vetes esimene suurem ettevõtmine sel aastal. Kuni 29. juulini Soome lahes läbiviidava operatsiooni peamine eesmärk on tuvastada ja teha kahjutuks kahest maailmasõjast pärit meremiine ja muid lõhkekehi. Eesti, Saksa ja Leedu alused saabuvad siia täna, Taani laev aga laupäeval. postimees.ee

30,5

miljonit päringut tegid esimesel poolaastal erinevad riigi infosüsteemid rahvastikuregistrisse.

Eesti renoveerib oma Moskva saatkonnahoone Välisministeerium kavatseb renoveerida ja restaureerida Moskva saatkonnahoone kompleksi. Ministeeriumi kinnitusel on Eesti Moskva saatkonna hoonete ehitustehniline seisukord muutunud kriitiliseks ning uuendamist vajavad ka aastaid aktiivses kasutuses olnud tehnosüsteemid. Samuti vajavad värskendust nii kompleksi välisilme kui ka ruumid. BNS

Politseinik aitas roolis terviserikke saanud meest Eestis pole varem viadukte nii rajatud, et selle konstruktsioon ehitatakse mujal valmis ja viiakse siis hiljem oma kohale raudteetammis.

fotod: toomas tatar

Viadukti paigaldamine seiskab rongiliikluse uwe gnadenteich reporter

eloleval nädalavahetusel leiab Kei la-Pä ä sk üla raudteelõigul aset pretsedenditu sündmus Eesti tee-ehituspraktikas – varem valmis tehtud raudteeviadukt lükatakse mööda ajutisi rööpaid oma kohale raudteetammis, nii et raudteeliiklus on häiritud vaid paar päeva. Topi liiklussõlme projekti raames rajatav, üle Pärnu maantee kulgev maanteeviadukt on peaaegu valmis. Järgmine tee-ehitusele ette jääv takistus on raudtee. Sealt aga ei viida autoteed mitte üle, vaid alt läbi. Kusjuures viadukt saab paika enneolematul kiirusel. See pannakse paika nii,

Topi viadukt lükatakse õigesse paika mööda rööpaid.

et raudteeliiklus Pääsküla-Keila raudteelõigul suletakse vaid kaheks ööpäevaks. Laupäevalpühapäeval sõidavad seal rongide asemel asendusbussid. Rongiliikluse muudatuste plaan on väljas Elroni kodulehel. «Betoonkonstruktsiooni kummassegi otsa pannakse sel-

lised ajutised liiprid või talad ja mööda neid lükatakse viadukt oma kohale ja pannakse raudtee sinna peale,» kirjeldas maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu. Selle töö teeb ära üks Soome firma, kellel on vastavad kogemused. Sel aastal ehitatakse Juuli-

ku-Tabasalu maantee lõik (kilomeetrid 4,6–5,4) kahe sõidurajaga teeks, mis ühendab Tallinna-Pärnu maantee Alliku-Laagri-Hüüru maanteega. Uue teelõigu teise otsa tulebki kõnealune raudteeviadukt. Uue teelõigu kõrvale valmib ka 800 meetri pikkune kergliiklustee. Pärast viadukti valmimist jätkub tee-ehitus ning selleks aastaks kavandatud tööd peaksid lõpetatud saama oktoobris. Topi liiklussõlme projekti raames on Laagri Maksimarketi ette Pärnu maantee alla juba rajatud jalakäijate tunnel ning mullu algas viaduktiga üle Tallinna-Pärnu maantee kulgeva 1,3-kilomeetrise teelõigu ja ringristmike ehitus, mis jõuab lõpule samuti sel sügisel. Viimane, kolmas etapp on 3,7 kilomeetri pikkune Alliku-LaagriHüüru maantee ja Instituudi tee ühendus. See on praegu maade omandamise faasis ning ühendustee ehitus peaks algama järgmisel aastal.

Kolmapäeva hommikul teatas tähelepanelik liikleja politseisse, et Lääne-Virumaal Mõedaku metsa vahel liigub Vaeküla poole poolhaagis Scania, mis kaldus vastassuunavööndisse ja hõivas kaks sõidurada. Piirkonnas liiklusjärelevalvet teinud motopolitseinik peatas veoki ja kutsus selle juhi sõidukist välja. «Vestluse käigus sai aru, et mehega ei ole kõik korras, kuid samas oli näha, et ta oli kaine,» rääkis politseinik Toomas Kivilo. Politsei kutsus veokijuhile meedikud, kes viisid terviserikkega mehe haiglasse. Virumaa Teataja

Viljandi pantvangivõtja pääseb vabadusse

Saaremaale lähevad appi mandri politseinikud

Üleeile Viljandis pantvangikriisi põhjustanud 32-aastane mees pääseb täna koju ning prokuratuuri hinnangul on vaja nüüd uurida, kas mees üldse kedagi ähvardas. Sakala

Lisaks kohalikele korrakaitsjatele hakkavad tänasest Saaremaa teedel, asulates ja Mändjalal peetava rannapeo peopaiga ümbruses patrullima ka mandri politseinikud. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Kas oled sel suvel juba seenel või marjul käinud? Ei kavatsegi minna

Jah, korduvalt

28%

13%

4654 vastajat

18% Jah, ühe korra

42% Ei ole veel jõudnud

4 || EESTI || POSTIMEES, 18. JUULI 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Nõutuim eriala on tänavu ärikorraldus

õige populaarsem bakalaureuseastme eriala oli ülikooli astujate seas tänavu Tallinna Ülikooli haldus- ja ärikorraldus. Kõige rohkem, 788 avaldust, laekus Tartu Ülikooli arstiteaduse erialale. Kõige vähem avaldusi – viis anti sisse samuti Tartu Ülikoolis – eesti- ja soome-ugri keeleteaduse õppekavale. Tartu Ülikooli kõige konkurentsitihedam eriala oli füsioteraapia, Eesti Maaülikoolis toiduainete tehnoloogia, kus 25 kohta jahtis 257 kandidaati. Tallinna Tehnikaülikoo-

li bakalaureuseõppe suurima konkurentsiga eriala oli logistika: 50 kohta ja 224 avaldust. Kui vaadata ka rakenduskõrgharidusõpet, siis on nõutuimad erialad Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus (12,9 kandidaati ühele kohale) ning majandusarvestus (12,4 kandidaati ühele kohale). Postimees reastas nelja Eesti juhtiva kõrgkooli, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ning Eesti Maaülikooli bakalaureuseõppe erialad ühele kohale kandideerinute hulga järgi. PM

Soovijaid ühele kohale: Tartu Ülikool Suurim konkurss

Väikseim konkurss

• Füsioteraapia 11,0 • Hambaarstiteadus 9,2

• Haridusteadus (loodusteaduslikud ained) 0,3

• Psühholoogia 6,0

• Haridusteadus (reaalained) 0,7 • Usuteadus 0,8

Tallinna Ülikool Suurim konkurss

Väikseim konkurss

• Haldus- ja ärikorraldus 12,3 • Psühholoogia 7,7

• Töö- ja tehnoloogiaõpetus 0,65

• Reklaam ja imagoloogia 7,3

• Käsitöö ja kodundus 1,3 • Kunstiõpetus 1,3

Tallinna Tehnikaülikool Suurim konkurss

Väikseim konkurss

• Logistika 4,5

• Maastikuarhitektuur 0,6

• Ärindus 3,5

• Geotehnoloogia 0,8

• Geenitehnoloogia 3,0

• Avalik haldus 0,8

Eesti Maaülikool Suurim konkurss

Väikseim konkurss

• Toiduainete tehnoloogia 10,3 • Veemajanduse ehitusinsener 2,1 • Loodusturism 9,1 • Keskkonnakaitse 8,6

• Geomaatika 2,1 • Tehnika ja tehnoloogia 2,6 allikas: pm

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

KÕIK KIRJA. Maksuameti dekreet, mis näeb ette kõigi töötajate arvele võtmist, t

Talunikke ärritab kõik kaspar jõgeva reporter

uulis jõustus maksuameti otsus, et ettevõtjad peavad registreerima kõik oma töötajad. Teiste hulgas tuleb arvele võtta ka hooajalised töölised, ühepäevased abilised ja vabatahtlikud talgulised. «See on suurim lollus, mis välja mõeldud,» ütles Marjamaa talu peremees Tõnu Oks dekreedi kohta. Tema arvates teeb maksuamet seda valitsuse survel – muidu ei saa Stenbocki maja oma heldeid lubadusi täita. Oksa talu marjataimede all on 28 hektarit maad. Seal vohavad nii vaarikad, maasikad, mustsõstrad, jõhvikad, pohlad kui astelpajud. Pragmaatiliselt lähenedes ei paikne talu just unelmate asukohas – Haaslava vallas, kus elab vähem kui 2000 inimest, suurem osa neist pensionärid. Sinna pole lihtne töökäsi leida. Lähim bussipeatus asub kolme kilomeetri kaugusel. Tegusamad käivadki Oksal bussiga abiks. Tulevad varahommikul kohale, jalutavad mitu kilomeetrit ja lähevad õhtul samamoodi tagasi. Tasuks saavad miinimumpalga ja heal hooajal natuke pealegi. Ametlikult on Oks füüsilisest isikust ettevõtja. Mehel on kuus alalist töölist. Suvel läheb aga rohkem abikäsi tarvis. Kõik abilised tuleb registreerida. Igal õhtul kell 5 selgub, mitut lisakätt peremees järgmiseks päevaks appi vajab. Ta võtab nimekirja välja ja hakkab neid läbi helistama. Mõni saab tulla, mõni mitte. Nüüdsest tuleb igaühelt ka isikukoodi pärida, eraldi tööleping sõlmida ja nimed töötajate registrisse kanda. Nii igal hommikul. Maksuameti pressiesindaja Uku Tampere sõnul pole talupidajatel tarvis muudatuse pärast muretseda. Töötajad saab registreerida ka telefonikõne või lühisõnumiga. Teate võib kasvõi otse põllult saata.

Ta selgitas, et hooajalisi töötajaid võib registreerida pikemaks perioodiks. Samal ajal saab neile maksta vastavalt töötundidele. Oksa sõnul on aga inimesi pikemaks ajaks keeruline registreerida. Marjakasvataja ei tea täpselt ette, kas ja kui kauaks abilist vaja on. Ta tõi näite malevlaste kohta. Leping malevaga tuli sõlmida talvel. Praegu abistab teda 24 Tallinna õpilasmaleva noort. Paljudele marjakasvatajatele võivad varajased lepingud probleeme valmistada. «Marjad ei käitunud nii, nagu plaanitud,» ütles Oks. Mõnel aastal tuleb malevlastele vägisi rakendust otsida. Valdava osa palgalistest suvetöölistest moodustavad makseraskustega isikud. Mõned elavad toetuste najal. Mõni käib sulaseks seal, kus vähegi pakutakse. Mõni võõrutab end viinapudelist ja üritab vähekegi leiba lauale saada. Leidub ka neid madalapalgalisi töötajaid, kes marjakorjamise hooajaks puhkusele võtavad. Ikka selleks, et vähekegi rohkem raha oleks. Registreerimine on tegelikult lihtne, kuidas see midagi muudab? «Isikukoodi küsimine ehmatab inimesed ära,» rääkis mees. Suvehooajal moodustub abiliste hulk ka madalama haridusega ja elu hammasrataste vahele jäänud inimestest. Neid pole kerge veenda, et isikukoodi küsimine midagi ei muuda. Bürokraatia osas on nad skeptilised, kahtlustavad ja umbusklikud. Marjamaa tallu tulemine ning töötajate meelitamine on keeruline nagunii nii asukoha, vähese transpordi, töö iseloomu kui madalate palkade tõttu. «Nüüd on nii, et küsin isikukoodi ja piip-piip, lõpetatakse kõne ära,» räägib Oks.

Nüüdsest tuleb igalt töötajalt küsida isikukoodi, temaga leping sõlmida ja nimi registrisse kanda. Nii igal hommikul. Miks te siis rohkem ei maksa, küsin Oksalt. Mees üritab miinimumpalgale lisa maksta, kuid see pole sugugi lihtne. Ta näitab Marjamaa talu säilitusaineteta mahlu. Juba 2011. aastal küsiti nende eest poes üle 6 euro. Talu

saab pudeli pealt euro pluss viiskümmend senti. Sellest üks euro kulub pudeldamisele. Kasum jääb napiks. Ta maksab töölistele lisatasusid, kuid seda võimaluste piires. Maksuameti idee on üllas. Prognoosi kohaselt lisandub iga-aastast tulu 10 miljonit eurot. Ümbrikupalkade suurt osakaalu nähakse ehitus-, majutus- ja toitlustusettevõtete hulgas. Kas see pole Oksa hinnangul probleem? «Seda küll,» nõustub mees. Ta toetab võitlust ümbrikupalkade vastu. Samas jääb ta nõu-

Muudatus aitab võidelda ümbrikupalkadega kaspar jõgeva kaspar.jogeva@postimees.ee

aksuameti prognoosi kohaselt annab töötajate registreerimine kümme miljonit eurot iga-aastast maksutulu. Peamist laekumise tõusu ootab maksuamet ehituse, majutuse- ja toitlustuse valdkonnast. Suurim ümbrikupalga probleem on ehitusvaldkonnas: ümbrikupalga saajatest u 43 protsenti töötavad ehituses ja 14 protsenti toitlustusärides. Eesti hotellide ja restoranide liidu juht Verni Loodmaa peab musta raha probleemiks. Tema hinnangul võib töötajate registreerimise kohustus mak-

sulaekumist parandada. «Mingisugune raviv toime kindlasti on,» ütles mees. Loodmaa sõnul tekitavad ümbrikupalgad probleeme ausatele ettevõtjatele, kes korrektselt makse maksavad. Varasem olukord oli soodne sahkerdajatele. Samas tunnistas Loodmaa, et toitlustus- ja majutusvaldkonnas on ausat äri keeruline teha. Tooraine- ja kapitalikulud on kõrged. Ümbrikupalk on üks viise ettevõtmist käigus hoida. «Vaieldamatult on üks nutikas lahendus maksta töötasu niimoodi,» ütles ta. Hotell Londoni pearaamatupidaja Riina Kallas selgitas, kuidas näeb välja töötaja registreerimine. «Tehniliselt on see

väga lihtne,» ütles ta. Registreerimiseks tuleb sisestada tööleping, töötaja isikukood ning töö alustamise kuupäev. See on

Pole õiglane maksta töötajale, kes pärast üht-kaht tööpäeva lahkub. Eesti hotellide ja restoranide liidu juht Verni Loodmaa

kõik. Töölepingu lõpetamiseks on taas vaja süsteemi siseneda ning leping lõpetada. Kogu lugu. Loodmaa väitel põhjustavad probleeme proovipäevalised. Töökogemuseta noori tuleb enne palkamist testida – kas noorele sobib töö ja vastupidi. Sageli leiavad proovilised pärast esimest või teist tööpäeva, et aitab küll. Rohkem kohale ei ilmuta. Loodmaa sõnul tekitab see ettevõtetele lisakulusid. Maksta neile tuleb, samas antakse seeläbi uuele töötajale väljaõpet. Tema hinnangul pole kuigi õiglane maksta isikule, kes pärast üht või kaht tööpäeva minema jalutab.

POSTIMEES, 18. JUULI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

ekitab talguliste ja hooajatööliste rakendajate seas segadust.

kide töötajate arvele võtmise nõue KOMMENTAAR

Marjamaa talu peremehe Tõnu Oksa äri sõltub suuresti hooajatöölistest, nüüd on vaja nad kõik registreerida. fotod: kalev saar

Töölisi vajab Marjamaa talu vastavalt sellele, kui palju marju parasjagu valminud on.

tuks, kuna kõiki ettevõtteid ei saa ühtmoodi kohelda. Maksuameti väite peale, et töötajate registreerimine vähendab ettevõtjate halduskoormust, purtsatab Oks naerma. Halduskoormust see ei vähenda, kui ta peab igal hommikul kümmekond nime ja isikukoodi arvutisse toksima. L i s at a s u sid m a k s tes tuleb osale lepingutest numbreid juurde kirjutada. Segadust kui palju. Talunikel pole eraldi raamatupidamisosakonda või personali-

juhti. Asjaajamine aetakse ise korda. Nad ei saa hoida palgal spetsialiste, kes hooajalistele abilistele selgitaks: teie registreerimine ei muuda midagi, tegu on formaalsusega. Hirme on keerukas maandada. Madalapalgalist isehakanud personalijuhti ei saa aga palgata. Paberil peavad andmed korrektsed olema, seetõttu vastutab Oks bürokraatia eest ise. Füüsilisest isikust ettevõtjat saab maksuamet registreerimiskohustuse vältimise eest karistada kuni

1200-eurose trahviga. Marjamaa talu peremees rääkis, et tänavu pole nõnda palju abitöölisi vaja ja seetõttu saab ta bürokraatlike halduskohustusega hakkama. Samas, tegusamal aastal tasuks trahvi maksmist kaaluda. Registreerimiskohustuse korrektne täitmine võib osutuda kallimaks kui trahvi tasumine. Juulist alates peavad füüsilisest isikust ettevõtjad ka talgulised arvele võtma. Nad tuleb registreerida vabatahtlike töötajate-

na. Seda sorti tööd pakub ka Oks. Mõned küsivad, kas võivad appi tulla ja paar kilo vaarikaid vastu saada. Temal pole vabatahtlike vastu midagi. Kas on seaduslik neile vastutasuks kõhutäit ja õlut pakkuda? Maksuameti pressiesindaja kinnitas, et seda võib teha. Keegi ei hakka sümboolse tasu eest probleeme tekitama. Samas, kui inimestele rahalist tulu pakutakse, tekib ka maksukohustus. Õlut võib pakkuda, õlleraha mitte.

Registri eesmärk on ümbrikupalkade vähendamine. Teine eesmärk on tööandjatele «ühtse akna» loomine riigiga suhtlemiseks. Register võimaldab tööandjate halduskoormust vähendada, sest riigiasutused saavad neid puudutava info töötajate kohta ühest andmebaasist. Riigi ülesanne on tagada, et andmed õigeaegselt asutusteni jõuaksid. Uue registriga muutub info töötamise registreerimisest kättesaadavaks kohe esimesel päeval. Nii saab töötaja ise vaadata, kas tööandja on tema töötamise registreerinud, maksud tasunud ning kas tal on sellest tulenevalt õigus sotsiaalsetele tagatistele. Kuna naaberriikides Soomes ja Rootsis on sarnased süsteemid juba kasutusel, võtsime sealt eeskuju ja töötasime koostöös teiste riigiasutustega välja Eesti oludesse ja meie riigiasutustele kõige paremini sobiva süsteemi. Ühtlasi lähtusime ideest vähendada ettevõtjate halduskoormust.

uku tampere maksu- ja tolliameti pressiesindaja

6 || EESTI || POSTIMEES, 18. JUULI 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

SURNUAIASULI. Tallinna Liiva kalmistul tegutses surnuaial haudu korrastavaid vanadaame varitsenud varas.

Narkomaan varastas käekotte risto berendson reporter

eoorias tundus see lollikindel kuriteoplaan – varastada kalmistutel hauakoristamisega ametis olevate vanainimeste selja tagant salaja nende käekotte. Ometi seisid ühel hommikul politseinikud narkomaan Andrei ukse taga ja viisid üllatunud mehe kaasa – viis vargust olid tema meelest ideaalselt õnnestunud. «Sellist süsteemset varastamist pole meil kalmistutel varem olnud,» ütleb Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse politseileitnant Jan Lants. Ta räägib juuni keskel Tallinnas Liiva kalmistul alanud sarivargustest. Pealtnäha tunduvad need lihtsate kuritegudena. Varas valis ohvriks alati üksiku vanatädi, kes oli kalmistul omaste haudu korrastamas. Varas oli platsis samal hetkel, kui hauaplatsi rehitsema asunud vanadaam oma käekoti maha pani ja sellele selja keeras. Kui naine mõni minut hiljem tegevuse lõpetas, polnud enam kotti ega varast. «Viiest juhtumist nägi kannatanu varast ise ainult ühel juhul,» ütleb Lants. Tõsi, sellest kirjeldusest polnud uurijaile nende töös palju abi. Naise väitel juhtus kõik hetkel, kui ta võttis välja reha ja hakkas prügi kokku riisuma. Ta nägi, kuidas põõsastest tuli rahulikult tema suunas umbes 30-aastane pruunide juustega mees. Halba aimanud kannata-

nu liikus kohe oma maha pandud käekoti suunas. Hetkel, kui naine valmistus kotti haarama, tõukas mees naist ootamatult õlast, haaras hoopis ise käekoti ja jooksis üle haudade Viljandi maantee poole. See oli juba viies vahejuhtum Liival, kuid esimene, kus kannatanu sattus kurjategijaga füüsilisse kontakti. Siit edasi on potentsiaalne rööv ja kehavigastused või – mis hullemgi – surm vaid kukesammu kaugusel. Nii pidid uurijad kurjategija paljastamisega kiirustama. Kõik, mida uurijad teadsid arvestada, oli see, et vargused toimusid enamasti tööpäeviti. Ajal, kui kalmistul on tavalisest vähem rahvast ja kurjategijal seetõttu vahelejäämise oht väiksem. Liiva kalmistu on suur, mistap oli varitsuse üles seadmine mõeldamatu. Seetõttu võtsid uurijad kasutusele muud jälitustöö meetodid. Vaid mõni päev analüüsi ja potentsiaalne kurjategija oligi uurijate sihikul. Süüdlaseks osutus juba varem korduvalt kriminaalkorras karistatud narkomaan Andrei (32). Ta elas Liiva kalmistu lähedal ja sattus päeviti sinna juhutööde käigus koristama. 11. juuli hommikul seisid uurijad Männikul Andrei ukse taga. Uurijate üllatuseks oli politsei saabumine narkomaanist sarivargale isegi omamoodi kergendus. Mees võttis kohe kõik omaks ja kirjeldas kõike detailselt. Varastatud käekotid visanud ta sealsamas minema. Loosi läks vaid sularaha – viie var-

Reaalne vangistus ei paistnud varast häirivat – ta rõõmustas, et saab vanglas uimastite tarvitamises pausi teha.

Varga saak • 15. juuni hommik – varastati käekott (väärtus 20 eurot) koos mobiiltelefoniga Nokia (väärtus 25 eurot), uued pruunikat tooni prillid koos prillitoosiga (väärtus 180 eurot), nahast rahakott (väärtus 30 eurot), Swedbanki pangakaart, kliendikaardid ja 15 eurot sularaha. Kahju kokku 270 eurot. • 15. juuni pärastlõuna – varastati käekott koos rahakoti, ID-kaardi, SEB pangakaardi, erinevate kliendikaartidega, 100 euro sularahaga ja valget värvi mobiiltelefoniga Nokia. Kahju kokku 310 eurot. • 17. juuni – varastati pruuni värvi nahast käekott, milles oli lugemisprillid, rahakott, 5 eurot sularaha, Swedbanki pangakaart, ühissõiduki kaart, pensionitunnistus ja vihmavari. Kahju kokku 140 eurot.

guse peale 152 eurot – ja üks veidigi väärtuslikum mobiiltelefon, mille eest ta sai kümme eurot. Ehkki teenistus oli väike, ahvatles selle lihtsus. Ohvrid ei valvanud oma vara. Nii jõudis ta kuritegudega tekitada saadud kasust ligi viis korda suurema ehk 900-eurose kahju. See, et Andrei avaliku varguse tõttu vahistati ja teda kui korduvalt varavastaste kuritegude eest karistatud isikut ootab tehtu eest ilmselt reaalne vangistus, ei paistnud meest häirivat. «Vastupidi – ta rõõ-

mustas, et saab vanglas lõpuks ometi uimastite tarvitamises pausi teha,» meenutab mehe üle kuulanud politseiuurija. Andrei vahi alla võtmist kohtus taotlenud prokuröri Lauri Talumäe hinnangul muutis kõnealused kuriteod eriti võikaks just nende toimepanemise koht. «Varalise kahju kõrval on selline asi kannatanutele ka emotsionaalselt raske üleelamine. Kuivõrd kuriteod olid muutumas ka raskemaks, oli ainuke võimalus kahtlustav eeluurimise ajaks vahistada,» väitis Talumäe.

Maria käib Liiva kalmistul lähedaste haudadel pühade ja tähtpäevade ajal. Ta on küll märganud surnuaial kahtlasi inimesi ja korra isegi ühe teise naise kaitsmiseks appi hüüdnud, ent teda ennast ega tema vara keegi ohustanud pole. foto: erik prozes

• 20. juuni – varastati käekott koos rahakoti (väärtus 15 eurot) ja 17 euro sularahaga, ID-kaardi, erinevate kliendikaartide ja arstile suunamise kirjadega ning mobiiltelefoniga Nokia (väärtus 30 eurot). Kahju kokku 74 eurot. • 3. juuli – varastati käekott (väärtus 20 eurot), milles oli rahakott (väärtus 40 eurot), 15 eurot sularaha, erinevad kliendikaardid, Nordea, SEB ja Swedbanki pangakaardid, ühissõiduki kaart, isikutunnistus, pensionitunnistus, raamatukogu lugejaskaart ja juhiluba ning mobiiltelefon ZTE S-207 väärtusega 60 eurot. Kahju kokku 135 eurot.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 18. JUULI 2014

SIDETURG. Mobiilioperaatorid teenivad tulu eelkõige andmeside müügi suurenemiselt.

Estlink 2 hooldustööd kergitavad elektri hinda Juulis on börsielekter eestlastele olnud veidi kallim kui viimastel kuudel harjumuspärane. Põhjamaade elektribörsi Nord Pool Spot (NPS) Eesti hinnapiirkonnas oli juunis keskmine hind 35,81 eurot megavatt-tunni kohta, juulis on hind olnud paljudel päevadel 50 euro kandis megavatt-tunni kohta. Nord Pool Spoti piirkonnajuhi Hando Sutteri sõnul mõjutab Eesti elektri hinda juulis enim Estlink 2 kaabli hooldustöö, mistõttu turule on kasutada antud vaid 350 MW tavapärase 850 MW asemel. Estlink 2 hooldustööd lõpevad plaani kohaselt juuli lõpus. majandus24.ee

Majandusministeeriumi teatel oli 2013. aasta puidutööstuse jaoks positiivne – kiirenesid nii ekspordi kui ka kogu müügi kasv ning suurenes hõivatute arv sektoris. Kokku kasvas aastaga sektori müük üle kümne protsendi ja müük ekspordiks 12 protsenti. Palgakasv puidutööstuses mõnevõrra aeglustus, jäädes alla Eesti keskmisele. Kokku tõusid palgad sektoris aasta varasemaga võrreldes veidi üle viie protsendi. Hõivatute arv suurenes sektoris kuus protsenti ja tööviljakuse kasv hõivatu kohta ulatus ligi kaheksa protsendini. majandus24.ee

OMX TALLINN

801,70 ▼ –0,39%

800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

VI 2013 VIII 2013 X 2013

XII 2013 II 2014

IV 2014

Mobiilioperaatorid arvestavad kasvuga kalev aasmäe reporter

Eesti puidutööstus kasvab

1000

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

5,26 ▲ +0,38%

VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,170 0 Baltika 0,480 +0,63 Ekspress Grupp 1,040 0 Harju Elekter 2,700 +0,37 Järvevana 0,745 -0,80 Merko Ehitus 7,140 -0,42 Nordecon 1,050 0 Olympic Group 1,970 -1,01 Premia Foods 0,700 0 Pro Kapital Grupp 2,450 0 Silvano Fashion 1,910 -0,52 Skano Group 1,020 -4,67 Tallink Grupp 0,740 -1,33 Tln Kaubamaja 5,140 +1,78 Tallinna Vesi 13,200 0 Trigon Property 0,478 0

17.07 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,443 -0,37 Hiina jüaan 8,392 -0,07 Jaapani jeen 137,270 -0,33 Kanada dollar 1,454 -0,19 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,383 -0,03 Poola zlott 4,144 +0,16 Rootsi kroon 9,247 -0,03 Rumeenia leu 4,444 +0,17 Šveitsi frank 1,215 -0,07 Suurbritannia nael 0,791 +0,08 Taani kroon 7,457 0 Tšehhi kroon 27,440 -0,02 Ungari forint 310,480 +0,44 USA dollar 1,353 -0,05 Venemaa rubla 47,259 +1,52

bns

obiilioperaator id on eelmise aasta käibe ja kasumi langemisest toibunud ning loodavad andmeside ja uute teenuste abil äri stabiilsele kasvule juhtida. Suhteliselt head tulemust on näidanud Elisa Eesti, mille käive kasvas esimesel poolaastal mulluselt 44,9 miljonilt eurolt 46,2 miljoni euroni. Ettevõtte kulumieelne ärikasum jäi eelmise aasta esimese poolega võrreldes samaks, küündides 12 miljoni euroni. Äri on aastaga stabiliseerunud – mullu samal ajal oli Elisa käive poole aastaga vähenenud lausa 14 protsenti ning kasum üle 16 protsendi. «Eelmisel aastal oli kõigil operaatoritel erinevate regulatsioonide tõttu selge kasumilangus, sellel aastal oleme stabiilsemad,» kommenteeris Elisa Eesti juht Sami Seppänen, lisades, et lähitulevikus loodetakse kasvada turust kiiremini. Elisa klientide arv on aastaga kasvanud 7000 võrra, 647 453 kliendini. Seppäneni sõnul võideti kliente juurde nii 4G-võrgu arendamise abil kui ka konkurentidelt üle meelitades. «Teiste operaatorite võrkudest on kliendid soovinud mobiiltelefoninumbriga enim üle tulla just Elisa võrku. Elisa on numbriliikuvuse liidripositsioo-

ni hoidnud juba viimased neli ja pool aastat,» rõhutas Seppänen majandustulemuste kommentaaris. Turuliidri EMT klientide arv on võrreldes eelmise aasta esimese poolega jäänud enam-vähem samaks ehk juuni lõpus oli operaatoril 872 600 klienti. Kevadest EMT ja Elioni emafirma Telia Sonera Eesti ärisid juhtima asunud Valdo Kalm tõi välja, et kuigi klientide koguarv püsib aastatagusega samal tasemel, on selgelt suurenenud andmeside kasutajate osakaal. Edasine kasv peaks tulema just nende arvelt. «Juba üle 30 protsendi andmeside liiklusest toimub 4Gs, mis on väga hea, kuna seal on rohkem ruumi. Eks me üritame oma kliente sinna ka suunata, kuna kiirused on teised ning kvaliteet on parem,» ütles Kalm. Kuna alates teisest kvartalist muutus EMT ja Elioni emafirma Telia Sonera juhtimine riigipõhiseks, ei eristata majandustulemustes enam EMT ja Elioni tulemusi. Poolaasta lõikes teenis Telia Sonera Eestis 1,274 miljardit Rootsi krooni (praeguse kursiga 138 miljonit eurot) müügitulu ehk aastaseks kasvuks oli üks protsent. Kulumieelne ärikasum kasvas aastaga 425 miljoni Rootsi kroonini (praeguse kursiga 46 miljonit eurot), mullu oli see 417 miljonit Rootsi krooni. «See pisike kasv tuli suhteliselt proportsionaalselt nii EMTst kui ka Elionist,» kommenteeris Kalm. Aasta tagasi oli seis palju kehvem: toona langes mobiilioperaatori käive 2012. aasta esimese poolega võrreldes 14 protsenti.

«Nii-öelda august, kuhu kõik operaatorid kukkusid eelmisel aastal rändlusteenuste ning riigisiseste sidumistasude vähendamise tõttu, oleme välja saanud ja suudame näidata stabiilsemaid tulemusi,» kinnitas Kalm. «Positiivne on see, et lõppkliendi teenusetulu ehk see, kui palju me saame lõppkliendilt koduturult kätte, on stabiliseerunud,» lisas ta. Sama kinnitas ka Tele2 Eesti juht Argo Virkebau. «Seda, kui palju 1. juulist langenud rändlustasud meid mõjutama hakkavad, me veel ei tea, kuid Eestis pole tulu kliendi kohta viimastel kuudel enam langenud,» ütles ta. Tele2 Eesti esimese poolaasta müügitulu vähenes eelmise aastaga võrreldes kuus protsenti, 37,6 miljonilt eurolt 35,5 miljonile eurole ning ärikasum enne kulumit üheksa protsenti, 9,5 miljonilt eurolt 8,6 miljonile eurole. Virkebau on teise kvartali tulemustele toetudes siiski optimistlik. Kuigi kolme kuu käive langes mullusega võrreldes seitse protsenti, 17,7 miljonile eurole, oli kulumieelne ärikasum sama ehk 4,2 miljonit eurot. «Andmeside müük läheb üles ning sealt tekib täiendavaid tulusid. Meie mobiilse interneti turuosa on kasvanud juba viiendat kvartalit järjest,» ütles Virkebau. Tele2 klientide arv kahanes esimesel poolaastal 496 000 inimeseni. Virkebau peab põhjusteks kõnekaardituru kokkutõmbumist ning seda, et erinevalt konkurentidest ei arvesta operaator klientide hulka m2m ehk seadmetevaheliseks suhtluseks mõeldud SIM-kaarte. Kasvu loo-

Mobiilioperaatorid on mullusest langusest toibumas 2013 esimene poolaasta 511

37,6 9,5

640,4

44,9 12

TeliaSonera

872,9

72,3 22,7

dab Tele2 juht mobiilsest andmesidest ja uute teenuste pakkumisest. «Turu ümberjagamisest kellelegi raha juurde ei tule, pigem on märksõnaks uued teenused. Operaatorid üle maailma panustavad muusika- ja videoteenustele, meie kavatseme laieneda tütarettevõtte Televõrk abil optikaäris,» rääkis Virkebau.

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

klientide arv tuhandetes

käive miljonites eurodes

kulumieelne ärikasum (EBITDA) miljonites eurodes

Allikas: mobiilioperaatorid

2014

esimene poolaasta

469

35,5 8,6

647,5

46,2 12

138 872,6

* Tänavu liideti EMT ja Elioni juhtimine Eestis

46 käive ja EBITDA koos Elioniga, klientide arv ainult EMT oma

Microsoft viib läbi oma ajaloo suurima koondamise Microsoft teatas eile, et koondab vähem kui aasta jooksul 18 000 töötajat ehk 14 protsenti kogu personalist. Tegemist on suurima koondamisega tarkvaragigandi ajaloos ning ka lahtilastavate inimeste arv on kaks korda suurem, kui analüütikud ootasid. Microsofti uus luud, veebruari alguses ametisse astunud firma tegevjuht Satya Nadella on asunud pärast viis kuud kestnud ettevalmistustööd ettevõtet ümber struktureerima. Kas ja kui palju muudatused Skype’i mõjutavad, pole teada. Täpsemad muutused peaksid selguma järgmise kuue kuu jooksul ning kogu ettevõtte ümberstruktureerimine toimuma tuleva aasta juuni lõpuks. Koondatavatest 12 500 töötavad äsja üle võetud Nokia mobiiliüksustes, neist Soomes kuni 1100. Soomes jätkab Microsoft kahe tehasega – Salos, kus tehakse kallimaid telefone, ja Tamperes, kus tehakse tavalisi telefone. Kinni pannakse Oulu tehas. Microsofti töötajaskond on alates 2010. aastast kasvanud 89 000 töötajalt 127 000ni pärast Nokia mobiiliüksuse ülevõtmist. Morgan Stanley analüütikud on varem ennustanud, et kümneprotsendilise tööjõu vähendamisega hoiab Microsoft kokku umbes 2,4 miljardit dollarit aastas ning suurendab kasumit aktsia kohta viiendiku võrra. Eile kõigile töötajatele saadetud memos kordas Nadella, et lisaks kokkuhoiule soovib ta lihtsustada Microsofti töökultuuri. Ta ütles, et soovib vähendada käsuliini tasandeid, et kiirendada otsuste vastuvõtmist ning muuta inseneride tööprotsessi. Nokia aktsia hind reageeris koondamisteatele väikese tõusuga. Tõnis Oja

POSTIMEES, 18. JUULI 2014 || MAJANDUS || 9

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 18. JUULI 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE U K R A I N A

Lennukatastroofil võivad olla rängad tagajärjed jürgen tamme toimetaja

ollandi pealinnast Amsterdamist Malaisiasse Kuala Lumpurisse teel olnud Malaisia lennufirma reisilennuk Boeing 777-200ER kukkus alla Donetski oblastis Šahtarski piirkonnas Hrabovo asula lähistel eile Eesti aja järgi veerand kuue paiku õhtul. Umbes poolesaja kilomeetri kaugusel Vene-Ukraina piirist alla kukkunud lennuki pardal oli 280 reisijat ja 15 meeskonnaliiget, kes esialgsete andmete kohaselt kõik hukkusid. Eile õhtuks polnud selge, kas tegu oli õnnetusjuhtumiga või tulistati lennuk alla. Ukraina võimud süüdistasid separatiste reisilennuki alla tulistamises. Kiievi teatel kasutati kümne kilomeetri kõrgusel lennanud lennuki allatulistamisel Buk-tüüpi raketisüsteemi. Separatistide teatel pole neil sellist relvastust ning lennuki tulistas alla Ukraina sõjalennuk.

«Ukraina relvajõud ei tulistanud taevas ühtegi sihtmärki,» kinnitas Ukraina president Petro Porošenko, kes juhtis aga tähelepanu sellele, et enne Malaisia reisilennukiga aset leidnud intsidenti tulistasid separatistid alla Ukraina relvajõudude lennukid An-26 ja Su-25. «Olen kindel, et selle tragöödia süüdlased võetakse vastutusele,» lubas riigipea, kes teatas rahvusvahelise komisjoni moodustamisest, mis peab juhtunu asjaolud välja selgitama. Esimesena jõudsid õnnetuspaigale aga piirkonda kontrollivad separatistid. Nn Donetski rahvavabariigi liider Andri Purgin ütles uudisteagentuuri Interfax vahendusel, et reisilennuki pardasalvestid saadetakse uurimiseks ilmselt Moskvasse. «Seal (Moskvas – toim) töötavad kõrge kvalifikatsiooniga eksperdid, kes saavad täpselt kindlaks teha katastroofi põhjuse, isegi kui see on juba niigi selge,» ütles Purgin, kelle sõnul antakse pardasalvestid ilmselt Venemaa riikidevahelisele lennunduskomiteele (MAK). Separatistide väites, et nende relvastusse ei kuulu Buktüüpi raketisüsteem, võib aga kahelda. Möödunud kuu lõpus teatasid «Donetski rahvava-

Eile Ida-Ukrainas alla kukkunud Malaisia reisilennuki rusud.

bariigi» separatistid, et on enda kasutusse saanud just seda tüüpi raketid. Oma mikroblogivõrgustiku Twitter kontol avaldasid separatistid ka foto, millel on näha just seda tüüpi raketisüsteemi, kuid foto kadus kontolt vahetult pärast Malaisia reisilennuki allakukkumist. Lisaks teatasid uudisteagentuuri AP ajakirjanikud samal

Luganski g oblast

Slovjansk

päeval enne lennuki allakukkumist, et nägid separatistide kontrollitavas Snižne piirkonnas just seda tüüpi raketisüsteemi. Siiski pole sõltumatut kinnitust selle kohta, et lennuki allakukkumise põhjuseks on just Buk-tüüpi raketisüsteem, mille kasutamine on võimatu ilma pika ja põhjaliku erialase väljaõppeta.

VENEMAA

TRAGÖÖDIA. Kiiev ja separatistid süüdistavad teineteist Malaisia reisilennuki allatulistamises Ukraina idaosas.

LENNUÕNNETUSE KOHT

Donetski oblast

Donetsk

Harkiv

Kiiev

UKRAINA

Kood avab galerii sündmuspaigalt.

Mariupol 50 km

foto: afp/scanpix

Diplomaatia peatoimetaja Kaarel Kaas ütles Postimehele, et kuigi lõplike järelduste tegemiseks on veel vara, eksisteerib üldjoontes kaks võimalust – tegemist on kas õnnetusjuhtumiga või tulistati lennuk alla. Kui esimese võimaluse korral poleks tema sõnul tõenäoliselt kaugeleulatuvaid poliitilisi ja sõjalisi tagajärgi, siis lennu-

Aasovi meri

Krimm

ki allatulistamine võib tähendada potentsiaalselt aga tõsiseid tagajärgi. «Selle võimaluse tõeseks osutumise korral võivad katastroofi poliitilised ja võimalik, et ka sõjalised tagajärjed olla vägagi tõsised,» ütles Kaas. «Arutledes teise võimaluse üle, muutuvad kohe oluliseks ka lihtsad faktiküsimused. Kus ja millal täpselt sai lennuk tabamuse? Millist tegevust registreerisid sel hetkel ja sellele eelnenud perioodi jooksul Ukraina ja Vene õhuruumis radarid ning satelliitluure? Millist relvasüsteemi võidi kasutada? Väljaselgitamist vajavate asjaolude nimistut võiks loomulikult jätkata,» lisas Kaas. Malaisyan Airlinesi jaoks oli veidi enam kui nelja kuu jooksul tegu juba teise nende reisilennukiga, mis alla kukkus. 8. märtsil jäi teel Kuala Lumpurist Pekingisse kadunuks sama tüüpi lennuk, mis kukkus alla Ukrainas. Arvatakse, et lennuk kukkus alla keset ookeani Austraaliast läänes, kuid otsingute käigus pole suudetud lennukit tänaseni leida.

JÄLGI SÜNDMUSTE ARENGUT POSTIMEES.EE-ST

EL otsib välisesindajaks liikmetele sobivat naist evelyn kaldoja välistoimetuse juhataja

leeile õhtuks Brüsselisse Jean-Claude Junckeri juhitava uue Euroopa Komisjoni portfellijaotust arutama kogunenud valitsusjuhid ja riigipead lahkusid sealt üsna sama targalt kui saabusidki: teadmisega, et vähemalt praegu kompromissi ei terenda. «See oli paraku arutelu algusest selge, et kokkulepet konkreetsete nimede osas ei ole,» kirjeldas Eesti peaminister Taavi Rõivas. «Päris palju leidus riike, kes soovisid näha kogu komplekti ega olnud valmis otsustama ära näiteks ainult kõrge esindaja ametikohta, millega on justkui kõige kiirem.» Kõrge välisesindaja kandidaadina oli siiski üsna tõsiselt arutlusel veebruarist Itaalia välisministrina töötav sots Federica Mogherini. Nagu viitas uudisteagentuur AFP Leedu presidendi Dalia Grybauskaitė sõnadele, pole itaallanna määramine aktsepteeritav Baltimaadele ja Poolale. AFP sedastas, et mainitutele ei sobi ei Mogherini kogenematus ega ka Itaalia pehme lähenemine Venemaa käitumisele Ukraina kallal ja

liigne innukus kaitsmaks oma majandussidemeid Moskvaga. Rõivas kinnitas, et Mogherinist räägiti väga palju, aga mingit üksmeelt tema osas küll ei paistnud. «Oli väga palju riike, kes viisakalt vihjasid, et kandidaadil peaks olema arvestatav välispoliitiline kogemus,» selgitas ta. «Oli neid, kes talle väga tugevalt toetust avaldasid, aga kui oleks üksmeel eile (üleeile – toim) olemas olnud, oleks saanud ta ju ära nimetada.» «Keegi ei öelnud, et tegemist oleks halva kandidaadiga, öeldi, et eeldatakse, et kandidaat sellele kohale peab omama tugevat välispoliitilist kogemust,» jätkas Rõivas. «Sellele viitas ka Jean-Claude Juncker oma ametisseastumise kõnes.» «Kindlasti on Eesti huvitatud sellest, mida ma ka eile (üleeile – toim) rõhutasin, et oleks olemas laiemalt tasakaalustatud pilt, sealhulgas oleks olemas kas kõrge esindaja või Euroopa Ülemkogu eesistuja kohal keegi 2004. aastal ja hiljem liitunud liikmesriikidest,» lisas Rõivas. Mõningate allikate kohaselt võiks alternatiiv Mogherinile olla bulgaarlannast prae-

Ma ei ütleks, et see kuidagi kivisse raiutud oleks. Taavi Rõivas väidetavast kokkuleppest, et uus välisesindaja peaks olema sots.

Bulgaarlannast senine humanitaarabivolinik Kristalina Georgijeva 2012. aastal Tallinnas koos välisminister Urmas Paetiga. foto: peeter langovits

gune humanitaarabivolinik Kristalina Georgijeva. Ta mitte ainult poleks vastus küsimusele, miks on komisjonis liiga vähe naisi, vaid esindaks ka nn uusliikmeid. Georgijeva kuulub aga sarnaselt Junckeriga konservatiivsesse EPP parteiperesse ning samuti sinna kuuluv Saksa kantsler Angela Merkel on öelnud, et europarlamendi valimistulemuste järgi oleks loogiline anda välisesindaja koht sotsile. Prantsusmaa president François Hollande ütles pärast kohtumist, et järgmine kõrge esindaja saab olema naine. Ta lisas, et see on positsioon, mida sotsid soovivad oma parteiperele. Rõivas kommenteeris küsimust, kas selles, et välisesindaja peaks olema sots, on saavutatud kindel kokkulepe, sõnade-

ga: «Ma ei ütleks, et see kuidagi kivisse raiutud oleks.» Naine ja sots on ka Taani peaminister Helle ThorningSchmidt. AFP allikate kohaselt toetavad mitmed riigid – nende seas näiteks Ühendkuningriik – teda praegu Herman Van Rompuy käes olevale liidunõukogu presidendi kohale. ThorningSchmidt kommenteeris neid spekulatsioone enne Euroopa Ülemkogu sõnadega: «Mina ei ole kandidaat.» Teistena on AFP teatel mainitud Iiri peaministrit Enda Kennyt ja Läti endist peaministrit Valdis Dombrovskist konservatiivsesse EPPsse kuuluvate poliitikute seast. Iirlane lükkas mõtte, et ta võiks liidunõukogu presidendiks kandideerida, tagasi, öeldes, et tal on niigi palju tegemist. Dombrovskise aktsiad tõu-

sid kevadel, kui ta jõudis koos Junckeri ja Prantsuse eurovoliniku Michel Barnier’ga EPP sisekonkursil kolme lõppvooru jõudnud Euroopa Komisjoni esimehe kandidaadi hulka ning loobus päev enne parteikongressi hääletust kandideerimisest Junckeri kasuks. AFP kohaselt sobiksid liberaalidele liidunõukogu presidendina Andrus Ansip või Hollandi peaminister Mark Rutte. Rõivase sõnul on parteiperel, kuhu kuulub ka tema ja Ansipi Reformierakond, kindlasti tugev roll. «Kui vaatame puhtalt hääletustulemusi [sel nädalal europarlamendis], siis enamus läks läbi 46 häälega,» lausus Rõivas. «Liberaalide fraktsioonil, kes toetas Jean-Claude Junckerit, on europarlamendis 68 häält. Sotsialistidel koos EPPga piisavat enamust ei oleks.» Rõivase sõnul ei tähenda Junckeri toetamine, et liberaalidel oleks konkreetne nõudmine ühe või teise ametikoha saamiseks. «Aga üldkokkulepet pole võimalik saavutada liberaale kaasamata,» märkis ta. «Ka Euroopa Ülemkogu laua taga on neli peaministrit, kes kuuluvad liberaalsetesse parteidesse.» Uuesti kogunevad Euroopa valitsusjuhid järgmise Euroopa Komisjoni koosseisu arutama tuleval kuul. Europarlamendis peaksid volinikukandidaatide kuulamised algama oktoobris. Seejuures vajab komisjoni uus koosseis ka parlamendi heakskiitu.

Narva piiripunkt jäi puutumata Euroopa Liit ja Ühendriigid otsustasid Venemaale kehtestada uued sanktsioonid. Peaminister Taavi Rõivase sõnul sanktsioonide osas tõsiseid vaidlusi polnud. «Pigem arutelu käigus täiendati nimistut nii, et oleks võimalik sanktsioone rakendada ka nendele isikutele ja ettevõtetele, kes ei ole otseselt seotud separatistide ja terrorismi finantseerimise või Krimmi annekteerimisega, vaid kes rahaliselt või muul viisil toetavad Kremlit,» kirjeldas ta. Soome peaminister Alexander Stubb lubas Brüsseli kohtumise eel seista vastu Venemaaga tehtava piiriülese koostöö programmi peatamisele. Soome jaoks oli seal kaalul umbes 200 miljonit eurot seitsme aasta vältel. Stubbi sõnul tegi ta selle vältimiseks nädala alguses kõvasti telefonidiplomaatiat. Nagu Rõivas eile Postimehele kinnitas, jäi programm sanktsiooninimekirjast välja. «Seal on ka õige loogika, sest need projektid puudutaksid ELi isegi rohkem kui Venemaad,» põhjendas ta. «Sealhulgas on selline piiriülene projekt näiteks Narva piiripunkt,» tõi Eesti valitsusjuht näite. «Usun, et keegi ei arva, et Narva piiripunkti renoveerimiseta oleks meie julgeolekuolukord parem.» ‘ Konkreetsed karistusnimekirja minevate isikute ja ettevõtete nimed peaksid selguma lähiajal. PM

POSTIMEES, 18. JUULI 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

KUHU KAOB RAHA

Koerad Euroopa vaiba all

Andrus Karnau

Lõhe jookseb Euroopas ida ja lõuna, mitte põhja ja lõuna vahel Nagu vaiba all purelevad koerad,» kirjeldas Winston Churchill muljet, mida temas tekitas Nõukogude Liidu ladviku võimuvõitlus. Koerad on peenemat tõugu ja vaibad kallimad, aga vaevalt leiab sellenädalastele sündmustele Brüsselis paremat võrdlust. Euroopa Liidu hierarhiad on kõrvaltvaatajale sama mõistatuslikud ja infosulg pea sama absoluutne – mis tähendab, et selgust ei too lõpuks mitte ajakirjanikud, vaid ajaloolased. Ja panusedki on sama ebamäärased, sest asjaosalistel enestelgi pole selge, millised on nende inimeste võimupiirid, kes lõpuks valitakse kas Euroopa Ülemkogu esimeheks või välispoliitika eriesindajaks. Viis aastat tagasi, eelmiste valimiste järel tundus paljudele ülekohtusena samadel lehekülgedel kasutatud kujund mäest, mis tõi ilmavalgele kaks halli hiirt. Herman Van Rompuy ja Catherine Ashton lahkuvad pool kümnendit hiljem mõlemad ametist ja kui paljud tavakodanikest oskaksid nimetada ühtki nende saavutust? Asjatundjatelgi läheb raskeks öelda enamat kui: hea, et niigi läks. Kindlasti ei teinud nad Euroopa Liitu suuremaks, aga õnneks ka mitte palju väiksemaks.

Andrus Ansipi kui suhteliselt tundmatu idaeurooplase määramisega ELi välispoliitika esindaja kohale oleks tegemist kollektiivse kondiga IdaEuroopa liikmesriikide jaoks, kirjutab kolumnist Ahto Lobjakas.

ad tegid seda, mida neilt oodati: seisid ookeanilaineri suurepärase vaatega, kuid silmatorkavalt dekoratiivse tüüriratta juures. Viie aastaga ei astunud kumbki sammukestki nn Kissingeri kriteeriumi suunas – saamaks selleks telefoninumbriks, kellele USA president helistaks keskööl. Kui Obama kellelegi helistas, oli see Merkel või äärmisel juhul Hollande või Cameron. Sest ei Van Rompuy ega Ashton olnud en-

da peremehed. Nende – ja nende järglaste – peremeheks oli ja jääb Merkeli juhitav triumviraat. Mis on muutunud viimase viie aasta jooksul, on see, et üks kujundlikest koerasiluettidest on meie enda oma. Andrus Ansip on üks neist, kelle kandidatuuri üle valitsusjuhid ja presidendid piike ristavad. Kolmapäevaöistes kõnelustes ei räägitud aga mitte tema tõstmisest Van Rompuy asemele tippkohtumisi juhatama, vaid Ashtoni kohale ELi kiratsevat ühist välispoliitikat esindama.

ee oli huvitav ja kõnekas vangerdus. Oma maneeridelt üsna autokraatlikku Ansipit on raske ette kujutada kummaski rollis. Euroopa Ülemkogu esimehena tegutseks ta aga varjus ja see oleks tema jaoks lihtsam. Välispoliitika «kõrge esindaja» samas on väga avalik tegelane, samas sisulist võimu on tal niivõrd, kuivõrd tal on üleeuroopalist autoriteeti. Muidu on ta nagu Ashton, lihtsalt «miskit sorti ELi välispoliitika kõneisik», osundades Francois Hollande’i. Suhteliselt tundmatu idaeurooplase määramine sellele kohale tähendaks kaht asja: esiteks aitaks see ELi juhtidel paremini müüa oma kompromissialdist Venemaa-poliitikat. Teiseks oleks tegemist kollektiivse kondiga IdaEuroopa liikmesriikide jaoks. Mis omakorda ütleb meile, et jutud Ida-Euroopa mõiste hingusele saatmisest on õhust võetud. Midagi ei tee Ida-Euroopat kollektiivse kategooriana reaalsemaks kui jaga-

Euroopa ühtsus on harva enam tuge vajanud kui praegu. Veto kadumine katsub ELi ühtsust ja solidaarsust hullemini kui senini kõige halvemad ajad.

tud nõudeõigus ning oma «punased jooned» Brüsselis. Viimaste sekka kuulus Itaalia välisminister Federica Mogherini, väidetavalt liiga Venemaa-sõbralik kandidaat Ashtoni kohale. Sama tõsiasi näitab, et sügavaim lõhe jookseb praegu Euroopas ida ja lõuna vahel – mitte põhja ja lõuna vahel. Ida blokeeris Mogherini, lõuna Ansipi, põhi vaatas pealt. See on sama jaotus, mis eksisteeris kriisi harjal (mil Ansip siunas luterliku väikeprohvetina katoliiklaste priiskamist), aga mis siis tundus põhja-lõuna jaotusena, kuna meiega sama poolel juhtus olema Saksamaa. Nüüd on asjad taas oma kohal ja Saksamaa seisab Euroopa ühtsuse, mitte jaotuse eest.

uroopa ühtsus on harva enam tuge vajanud kui praegu. Fakt, et enamushääletusel valitakse esimest korda nii Euroopa Komisjoni kui Euroopa Ülemkogu esimees ja välispoliitika «kõrge esindaja», võib näida demokraatia võidukäiguna. Aga samamoodi on saamas selgeks, et veto kadumine katsub ELi ühtsust ja solidaarsust hullemini kui senini kõige halvemad ajad. Sest seni on alati lõpuks olnud kaks valikut – kas pill lõhki ajada või teema päevakorrast maha võtta. Ei pea olema raketiteadlane, et tabada, kumb on ratsionaalselt eelistatav. Nüüd on reaalseks kolmandaks alternatiiviks igavene kriis, sest enamushääletus ei stimuleeri kedagi tüliteemat maha võtma – või deeskaleerima. Sest enamusel on alati lootus võiduks vajalik koalitsioon kokku saada ja vähemusel pole end nurkasurumise eest millegagi kaitsta. Kuna ELis on kõik seotud, on nii garanteeritud permanentsete regionaalsete blokkide fenomeni süvenemine.

Valikute koht

uured peod on lõppenud. Tantsupidu. Laulupidu. Jalgpall. Nägime telerist kaunilt renoveeritud hiiglaslikke jalgpallistaadione (ka enamik olümpiastaadione on maailma arhitektuuripärlid), nägime taas ülevaid, hingematvaid aeropilte rahvast pungil lauluväljakust. Kaunid kujundid Kalevi keskstaadioni murul (olen vahel imestanud, miks imeilusas kirevas riietuses inimeste kulgemist eri punktide vahel tantsuks nimetatakse ja miks täiskasvanud inimesed selle nimel päevade viisi ennast sõimata lasevad, aga ju on see kollektiivne teraapia ja seltskondlik tegevus, ja linnulennult kaunis vaadata). Selle tammumise käigus ja nimel omandatakse proovides ka reinlenderi ja Aleksandra valsi sammud ja külapidudel on seda hoogsat lendlemist imekaunis ka maa pealt vaadata. See kõik sunnib mõtlema suurelt. See on tore. Visioonid viivad elu edasi. Aga ikka see kiuslik küsimus, mida aina kordan – mitut flöödimängijat vajab Eesti? Mitut kõrgetasemelist orkestrit jaksab meie väike armas riik ülal pidada? Palju etenduskohti? Ja mille arvelt? (Seda viimast on kultuuri puhul küll kaunis rumal küsida.) On hulk tähtsaid sümbolehitisi: parlamendihoone, rahvusooper, rahvusraamatukogu ... Samuti lauluväljak. (Miskipärast läks see puhkeparkide direktsiooni likvidee-

ike volkov arhitekt

rimisel üle Tallinna linnale, mitte riigile. Ka riigi ainus loomaaed on Tallinna omandus.) Nüüd ringleb tõsine soov rajada lauluväljaku kõrvale ka tantsuplats, kuna Kalevi staadioni võimalused olla ammendunud ja pole kvaliteetset helindussüsteemi. Selle laulu ja tantsu sünergia nimel ollakse nõus ka väiksema publikuarvuga, aga osalejate välisöökla peab tulema. Haljastuse võiks võimalusel ju ka säilitada. Sümboleid, sealhulgas ka lauluväljakut, peab elus hoidma, turgutama, kastma ja harima.

ga jälle see kiuslik küsimus – mitut staadioni on Tallinna vaja? On jalgpallistaadion Lillekülas, mis vajaks lõpetamist. On väiksemaid vutiplatse, on traditsioonidega Kadrioru staadion, kus koolipoisina ka ise hinge kinni hoides stardipauku ootasin. On kuulsa arhitekti Erika Nõva projekteeritud Kalevi (endine Komsomoli) staadion, mis uhkelt ümbritsetud memoriaalalleega ja kuhu mahub 12 500 pealtvaatajat. Staadionimuru on hirmkallis rajada, veel kallim üleval pidada, eriti meie kliimas, kus jalgpallivõistlused ka varakevadele planeeritakse. Kõik need ettevõtmised nõuavad väga palju raha. Ja see on valikute koht. Kas on mõttekas lauluväljaku kõrvale tantsuplatsi punnitada? Või kogume kokku ressursi ja head mõtted ning arendame edasi Kalevi staadioni (mida asjaosalised meeleldi ka

rahvusstaadioniks tituleeriksid ja mis oleks ju sümboli mõttes õige). Siis saaksime sinna rajada ka korralikud riietusruumid, arstipunktid, treeningu- ja teenindusruumid, sööklad ja korraliku süsteemi kvaliteetseks helindamiseks. Abiväljak on samuti olemas, ruumi on ka hostelile, maa-alusele parklale, ladudele, juhtimiskeskusele ja kontoritele. Alguseks peaksid sportlased ja tantsijad ühise otsuse vastu võtma, riik ja linn näitama üles head tahet ja võõrandama mõned Filtri tee poolsed lagunevad garaažid, mis takistavad esindusliku sissepääsu rajamist. Staadion üksi hakkama ei saa. Kunagised mõtlematud linnaehituslikud otsused Juhkentali ja Staadioni tänaval ei võimalda sinnakanti suurt ristmikku rajada, aga suurele peole kogunetakse ikka jalutades läbi linna, lauldes ja hõisates, peopaik ju suisa kesklinnas. Ja me seisatame. Imetledes. Näeme elegantselt kaarjaid konstruktsioone, mille joonistanud Calatrava geniaalne käsi, hiigelvarikatust rõdu kohal, mis aegapidi rahvast täitub. Ja paari tunni pärast rõkatab 30 000 inimest, kui vananev Götze taas jooksu pealt palli võrku lajatab, kui Gerd Kanteri poeg kettakaare teispoole silmapiiri heidab või Usain Bolt siin oma lõpuetenduse annab ... Ja rõdu kõrgemad kohad on kallimad, sest sealt on näha ülejärgmise tantsupeo imeilusad värvilised mustrid.

Poliitiline suvetuur

aapsalu Augustibluusi tehti aastaid n-ö põlve otsas, pigem armastusest muusika vastu. Omaaegset hingust on ka praegu veel tunda. Ainus häda on korraldajail kogu aeg see olnud, et bluusimaailma suured tähed, keda õnnestub Eestisse kutsuda, kipuvad kohalikule publikule tundmatuks jääma. Tanel Padar, Emil Rutiku, Tõnis Mägi ja siis üks suur välismaa bluusitegija... Uudishimulikumat kontserdikülastajat aitab Google, aga korraldajale on see ikka peavalu, kui pole tähte, kelle nime kõik poole sõna pealt teavad. Märulistaar Steven Seagal oli täistabamus. Teda teavad kõik, sülelapsest vanuriteni. Kuna tema filmid on lihtsakoelised, siis kõik mõistavad neid. Kindla peale minek. Küüniliselt võttes, paremat reklaami kui Tõnis Mägi üleskutse bluusifestivali boikoteerida oleks raske tahta. Tavaliselt peavad korraldajad meelitama ajakirjanikke lugusid kirjutama. Praegu ei pea kedagi paluma, sest jutt käib juba mitmendat päeva ainult Steven Seagali ja Augustibluusi ümber. Festivalile tuntuse kasvatamiseks pole paremat vahendit kui debatt sotsiaalmeedias, iseasi, kas kontserdikorraldaja ikka ise tahtis sellist kuulsust. Vananevad tähed või muidu vasakpoolsete vaadetega kultuuritegelased on varemgi otsinud äärmusrežiimide juhtide tähelepanu ja aupaistet. Kuulsuse otsimine kipub olema kahepoolne. Filminäitleja Sean Penn sõbrustas Venezuela juhi Hugo Chávezega. Korvpallitäht Dennis Rodman on kiitnud Põhja-Korea režiimi. Vene president Vladimir Putin tahab näidata end jõulise, võitluskunste valdava mehena. Jean Claude van Damme või Steven Seagal sobivad selleks suurepäraselt. Miljonid inimesed on näinud, kuidas märulifilmitähed mängleva kergusega vastaseid alistavad. Küllap nende sõber on niisama tugev ja osav. Steven Seagal pole esimene «kasulik idioot», kes Venemaal end pimestada laseb. Ega jää ka viimaseks. Nelja aasta pärast on Venemaal jalgpalli maailmameistrivõistlused. Sotši olümpiamängud juba olid. Venemaa noppis ja nopib neist suurtest rahvusvahelistest üritustest maksimaalsed punktid. Propagandakahurid ei vaiki hetkekski.

ropagandasõjas on rindejoont veelgi keerulisem näha kui terrorisõjas. Kui me Seagali vastu protestime, siis tegelikult ütleme, et Venemaa andku Krimm tagasi. Vähemalt mõtleme nii. Aga välja paistab see umbes nii, et üritame poliitiliste võtetega dikteerida ühe festivalikorraldaja esinejate valikut. Välisminister Urmas Paet ütleb, et korraldajad peaks aru saama ega kutsuma Venemaa poliitikut arutult kiitvat muusikut Eestisse esinema. Paetil on õigus, ainult et peaminister Andrus Ansip käis Sotšis ja siis ei leidnud ükski valitsusliidu poliitik, et seda ei peaks tegema. Prantsusmaa ja Venemaa Mistrali-tehing peaks tänini jõus olema. Kui ma üleeile lugesin välisministri sõnu, tekkis mul korraks kiuslik mõte, et kas Prantsuse veini ja filmide nautimise võiks ja peaks samuti protestiks lõpetama. Äkki jõuaks Eesti vastuseis Mistrali tehingule siis paremini pärale, kui me lõpetaks Narva uut elektrijaama ehitavale Prantsuse suurkontsernile rahaülekanded? Seagali-vastane protest paistab välja mõttetu. Mida see annab Krimmi vabastamiseks? Üks turundustegelane soovitas minna Seagali kuulama Ukraina lippudega. Sel juhul oleks Augustibluusist saanud poliittuur. Õnneks korraldajad taipasid. Märulimeest me nüüd ei kuule, küll aga võiksid Krimm ja Ukraina meil meeles püsida.

SAMAL TEEMAL Janar Ala «Steven Seagali bluus», PM 17.07 Toomas Raudam «Häbi», PM 17.07

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

12 || vaba aeg || postimees, 18. juuli 2014

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee

Tallinna raekojas 18.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Kataržyna Mackiewicž (Poola) ja Rauno Elp, klaveril Jaanika Rand- Sirp.

Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Kaili Viidas, Carmen Mikiver, Jaan Rekkor, Indrek Taalmaa, Ago Anderson jt

Laitse Graniitvillas

Hormonaalne komöödia A.Saramonowicz. Lav. E. Keerd. Osades: Raivo Rüütel (külalisena), Sepo Seeman, Ago Anderson, Lauri Kink jt

3., 5., 6., 7., 10., 12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATER VANEMUINE

Esinevad: Angela Papale (Itaalia), klaveril Fabio Marra (Itaalia). 25.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Joanna Freszel (Poola) ja Oliver Kuusik, klaveril Tarmo Eespere. 29.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Iveta Jiřiková (Tšehhi) ja Filip Bandžak (Tšehhi), klaveril Maria Bachmann (Eesti). Järgmise, 109. hooaja etendused Estonia laval alates 10. septembrist 2014

EESTI DRAAMATEATER

Teatri kassa on suvepuhkusel 20.06–27.07. Pileteid saab osta teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis

7., 8., 9., 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid,

19.07 kl 19

TESTOSTEROON

20.07 kl 19 Viimane etendus!

VIIMANE KAUBOI

Muusikal U. Vadi. Muusika F. Kütt. Lav. A. Dvinjaninov. Osades: Tanja Mihhailova, Piret Laurimaa, Carmen Mikiver, Karin Tammaru, Triin Lepik, Sepo Seeman, Ago Anderson jt

Küünis

22.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

23., 31.07 kl 16 Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Kassitoome org 27.07 kl 20

Vanemuise Sümfooniaorkestri suvekontsert

Solist HELI VESKUS /Sopran, Rahvusooper Estonia/ Dirigent PAUL MÄGI Õhtut juhib HANNES KALJUJÄRV SISSEPÄÄS TASUTA!

Sadamateatris 25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu 31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

ENDLA TEATER Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

suures saalis 18., 26.07 kl 19 9.08 kl 19

WOYZECK

Georg Büchner . Lav. Hendrik Toompere. Osades: Priit Loog,

PÕRRR…!!!

Mudilastele mutukate elust. Autor ja lavastaja Kaili Viidas

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

NB! 6. augusti etendusele on võimalik tulla ja Tallinna tagasi saada tellitud bussiga. Theatrumi sildiga buss väljub Mere puiesteelt kell 17.00. Teatripileti hinnale lisandub 12€.

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

Lääne-Virumaa, Uusküla

Rahvusraamatukogu Tornisaal

27., 28., 29., 30.08 kl 19

Tsaar Saltaan

Tooma talu

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

Esna mõis 1.08 kl 19 Esietendus! 2., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 11., 13.08 kl 19

Hääled

Jaan Kruusvall. Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port. Piletid (13/16)

23., 24.09 kl 18

20.07 ja 3.08 kl 15

Titanicu orkester

Lavastaja: Madis Kalmet Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).

Jäneda Pulli talus 22., 23., 24., 25., 27., 28., 29., 30., 31.07 kl 19.30 1.08 kl 19.30 3.08 kl 15

IMEDE AASTA

Autor: Tiit Aleksejev Lavastaja Madis Kalmet Näitlejad Mari-Liis Lill (Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Helgur Rosenthal ja Hans Kaldoja

Eesti Maanteemuuseumis Varbuse

1.08 kl 20 Esietendus! 2., 7., 8., 9., 13., 14., 15., 16., 17.08 kl 20 R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseum esitlevad:

VAGA VEND VAHINDRA Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast. Lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater)

MONOTEATER ESITLEB

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Tartu Laululaval

Kose Kultuurikeskuses

Rapla Laululaval

18.07 kl 20

19.07 kl 20

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

Pärnu Vallikäärus

R.A.A.A.M. Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas www.raaam.ee

Tapa Raudteejaamas 18., 19., 22., 23., 29., 30.07 kl 19.30

25.07 kl 20

Kanuusõit algajatele

Lavastaja Eero Spriit. Mängivad: Ene Järvis, Väino Laes, Agnes Aaliste, Veljo Reinik, Martin Kõiv ja Madis Milling.

20.07 kl 20

Liblikad Siseorganites ehk Armastus, mis päästab maailma

Laval Jan Uuspõld ja Piret Kalda

VANA BASKINI TEATER Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

Padise Kaljulava, Kallaste Turmistalu 18.07 kl 20

Viimsi Rannarahva muuseumi õu 21.07 kl 20

Nädal aega kolmekesi Lavastaja Eero Spriit. Mängivad: Anti Kobin, Taavi Tõnisson, Merilin Kirbits.

LOHUSALU SADAM 23., 24., 29., 30., 31.07 kl 20 6., 7.08 kl 20

EESTI INTERPREETIDE LIIT Piletid Piletilevist ja kohapeal (3-8€) www.interpreet.ee

Tartu Ülikooli Aula

KONTSERT

25.07 kl 19

EESTI KONTSERT

28.07 kl 19

www.concert.ee

Tartu Jaani kirik 19.07 kl 20

“Tuulemuusika”

Stuudio Cantores Vagantes: Orelil Ene Salumäe Willaert, Cabezón, Cornet, Morley, Byrd, Bevin, Pellegrini, Lasso, Sweelinck, Agricola, Gizeghem, Palestrina

Alatskivi loss 19.07 kl 14

Muusika Eestimaale” «Isa tuli koju»

Mustpeade maja IVI OTS (viiul), AGE JUURIKAS (klaver) Kavas: E. Bloch, D. Shostakovich, X. Montsalvatge, K. Szymanowsky

Pärnu Kunstide Maja 29.07 kl 19

Mustpeade maja 31.07 kl 19

HELI ERNITS (oboe), AVE KRUUP (klaver)

Kavas: H. Eller, E. Mägi, L. Jõeleht, R. Lätte, U. Sisask (esiettekanne)

Lauri Saatpalu ja ansambel Saaremaa ooperipäevad 20.-27. juuli 2014

HITIVABRIK

Arensburgi vabaõhukohvik

www.hitivabrik.ee

20.07 kl 17

29.09 kl 13

Kirjaklambritest vöö

Elva Laululava

Saaremaa ooperipäevade avamine Ain Angeri ja Matti Pelo meistrikursuste avamine

Kuressaare linnateater 20.07 kl 20

Kontsertetendus “DIIVA” Annaliisa Pillak (metsosopran) Siim Selis (klaver)

Kuressaare lossi ooperimaja

Paide Laululava 23.07 kl 20

Rakvere Laululava

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

XXII Rapla Kirikumuusika Festival 15.– 25. juuli 2014

Rapla kirik 18.07 kl 19

«ITAALIA MEELEOLUD LÄBI AEGADE»

Keelpilliorkester CAMERATA NORDICA (Rootsi) Sinfonia Cymru keelpillikvartett (Wales, UK), Rootsi Puhkpilliansambli kvintett V. Veldi (saksofon) Itaalia Rodolfo Celletti nim Belcanto Akadeemia lauljad: A.E. Corkery (sopran, Austraalia), A. Giovio (metsosopran, Itaalia) J.A.I. Asikainen (bariton, Soome). Kavas: Rota, Sciarrino, Respighi, Terranova jt. (10€, 7€)

Haapsalu Jaani kirik 19.07 kl 18

RÄNNAKUD MUUSIKAS

Keelpilliorkester CAMERATA NORDICA (Rootsi) Sinfonia Cymru keelpillikvartett (Wales, UK), P. Lill (sopran), J.A.I. Asikainen (bariton, Soome), O. Sinkova (flööt) Kavas: Schulhoff, Berg, Haas, Hindemith jt. (10€, 7€)

KABLI PÄIKESELOOJANGU FESTIVAL

Marko Matvere ja VLÜ juubelituur, külalised Jalmar Vabarna ja ansambel Zetod

Piletid Piletilevis ja enne sündmust kohapeal. Festivalibuss Pärnust Kablisse sõidab 13/7 Kõrsikute ja 2/8 Anne Veski kontsertidele rannatee.ee/kablifestival

Lohusalu sadam

Kabli ranna laval

24.07 kl 20

5.08 kl 21

Vaiko Eplik & Eliit

19.07 kl 22

21.07kl 20

13.08 kl 21

KABLI RANNAPIDU Karl-Erik Taukar

Teater Vanemuine Lavastaja Dmitri Bertman

21.08 kl 21

Rannakodu puhkekülas

Tšaikovski. “JEVGENI ONEGIN”

Kuressaare Laurentiuse kirik 22.07 kl 16 ja 20

REEKVIEM

W. A. Mozart. Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tallinna Kammerorkester Dirigent Risto Joost

Kuressaare kultuurivara

Hendrik Sal-Saller & Smilers Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid

Tartu Hansa Hoov 15.08 kl 21

«Sinised kilesussid jalas»

22.08 kl 20.30

Häädemeeste Miikaeli kirikus

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid 28.08 kl 21

ANNELY PEEBO (metsosopran, Viin), Christian Koch (klaver, Viin)

Aruküla Laululava park 06.08 kl 19

23.07 kl 18

Rõuge Ööbikuorg

Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Dirigent Risto Joost. Pärt, Sisask, Kreek, Tobias, Tubin

Jaan Tätte sünnipäevapiknik «Peatus»

Hommikutäht

Andrus Kivirähki monokomöödia

Mängib Indrek Taalmaa.

23.07 kl 18

Püha Jakobi kirik

RANNAKODU TEATER

Vaiko Eplik & Eliit

Hendrik Sal-Saller & Smilers

Mustlaslaulud

20.07 kl 20

07.08 kl 19

22.07 kl 20

ÕHTUMUUSIKA Heigo Rosin marimbal

Kosmonautika Puhkekeskuses 23.07 kl 20

KOSMOSE KOLMAPÄEV Svjata Vatra

NARGENFESTIVAL Omari küün, Naissaar

Piletid Piletilevist Lisainfo nargenfestival.ee Transport Naissaarele laevaga MONICA Lennusadamast! 23., 24., 25., 27.07 kl 20

Kompanii NII ja Renate Valme lavastus PUNG 26.07 kl 19 Omari küüni 119. aastapäev

SINGER-VINGER

TUMEROMANTIKA ÕHTUD Piletid ja lisainfo Piletilevist facebook.com/ festivalDF/events

MUUGA MÕISAS 25.07 kl 19

SIEBEN

/viiul, vokaal/ Suurbitannia

ROME

/akustiline kitarr, vokaal/ Luksemburg

RAKVERE PANGAMAJAS 27.07 kl 18

SIEBEN VALENDIK

/akustilised kitarrid, sopran/ Tartu

KÄRDLA KULTUURIKESKUSES 02.08 kl 18.30

SIEBEN ROMA AMOR

/akordion, kitarr, vokaal/ Itaalia

SALAJASES KOHAS HIIUMAAL 03.08 kl 19

SIEBEN ROMA AMOR

POSTIMEES, 18. JUULI 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA SILVIA URGAS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Haapsalus avatakse laupäeval kaks näitust Kunstigurmaanid seadku laupäeval, 19. juulil sammud Haapsallu, kus Evald Okase muuseumis avatakse kaks uut näitust. Kell 17 näeb, mida on eksperimentaalsel moenäitusel «IDEEVORM:MUSTER – lilled sitsil» moedisainer Marit Ilisoni juhendamisel teinud EKA moedisaini ja -stilistika 1. kursuse tudengid, kes töötasid mustritega, mis pärinevad kunagise Narva Kreen-

holmi tekstiilivabriku rikkalikust ja seni laiemalt kasutamata mustrite kogust. Mustrid on seejärel arendatud kolmemõõtmelisteks ruumilisteks objektideks. Näituse kuraatoriks on Eha Komissarov. Tund hiljem avatakse Katrina Tangi isikunäitus «Unustatud väärtus – Eesti maakool», mis fotoja videodokumentatsiooni abil avab maakoolidega seonduvat probleemistikku. PM

Täna algavad Tallinna merepäevad

Varraku peatoimetajal Krista Kaeral on põhjust raamatu- ja kvaliteediküllase «Moodsa aja» sarja üle uhke olla.

foto: mihkel maripuu / montaaž

Krista Kaer: «Seda hirmu ei ole, et head raamatud otsa saaksid.» intervjuu silvia urgas reporter

irjastuse Varrak raamatusari «Moodne aeg» trükib uusi raamatuid juurde nii kiiresti, et Postimehe algne soov teha Varraku peatoimetaja Krista Kaeraga intervjuu 75. raamatu ilmumise puhul on olude sunnil muutunud 77. raamatu tähistamiseks. 75. raamatuks oli John Banville’i «Varjutus». Vahepeal on ilmunud veel Lionel Shriveri «Suur vend» ja Patrick McCabe’i «Hommikusöök Pluutol». Nii Banville kui Shriver olid ühed kirjandusfestivali HeadRead tänavustest külalistest, ka Patrick McCabe pidi Tallinna tulema, kuid asendati viimasel hetkel William Boydiga. Ning muidugi on ka Boydi «Rahutu» legendaarses sarjas ilmunud. Sellisest nimekirjast ilm-

selt piisab, et mõista, kui aktuaalseid ja tähtsaid kirjanikke on Varraku meeskonnal õnnestunud eesti keelde tõlkida. «Moodne aeg» on muutunud omamoodi kvaliteedimärgiks. Tean lisaks endale veel mitut inimest, kes ilma kindla plaanita raamatukokku või -poodi minnes riiulilt just selle sarja raamatu haaravad. Pettumust ei pea kartma: «Moodne aeg» hoiab ühtmoodi silma peal nii üleilmselt tuntud populaarsetel nimedel, nagu Nick Hornby ja Haruki Murakami, kui ka autoritel, kes muidu radari alt läbi lipsata võiksid. Esimesed «Moodsa aja» raamatud ilmusid 2001. aastal. Kuidas sellise sarja mõte sündis?

Meie väärtkirjanduse «Iirise» sari oli ilmunud juba mõnda aega ja otsustasime selle lahutada kaheks osaks: «Moodsaks ajaks» ja «20. sajandi klassikaks». Nii see ongi sellest ajast saadik olnud ja praegu ei ole põhjust muutusi teha. Miks just selline nimi? Sõnapaar «moodne aeg» toob silme ette mi-

dagi kalki ja tehislikku, ometi on raamatud ise tihti just vastupidi väga südamlikud ja puudutavad.

«Moodne aeg» ei pruugi tähendada midagi kalki ja tehislikku, see on lihtsalt meie aeg, ja nii kuuluvadki sinna raamatud, mis ühel või teisel viisil seda peegeldavad ja kajastavad. Suhtumine, on see siis südamlikum või ükskõiksem, sõltub ikkagi ennekõike raamatu autorist. Kuidas on sarja algusest möödunud 13 aastaga «moodsa aja» mõiste või fookus muutunud?

Ma arvan, et sarja fookus ei ole muutunud ja valiku puhul arvestame ikka sellega, et teos oleks oluline oma kultuurikeskkonnas, aga samal ajal oleks sel midagi öelda ka eesti lugejale. Oleme püüdnud avardada tõlgitava kirjanduse geograafilisi piire ja loodetavasti õnnestub see meil edaspidi veel paremini. Valik tehakse ikkagi kirjastuses. Kas te ise olete kõik sarja raamatud jõudnud läbi lugeda? Milline teie lemmik on? Kas mõne raamatuga on tekkinud ka tunne, et ehk pole

valik kõige paremini õnnestunud?

Olen ise tõesti kõik sarja raamatud läbi lugenud, aga ma ei saa öelda, et mul oleks nende seas kindel lemmik. Samuti on väga raske otsustada, kas mõne raamatu valik on rohkem või vähem õnnestunud. 75. raamatu ilmumise puhul läbi viidud küsitlus näitas, et peaaegu kõik raamatud on leidnud oma lugejad, ühele meeldib üks, teisele teine. Võib-olla ongi selle sarja üks väärtus selle mitmekesisus.

janar ala toimetaja

Uus raamat

John Banville «Varjutus» Tõlkinud Krista Kaer er Sari «Moodne aeg» » Varrak 2014, 261 lk

iri kirjaniku John Banville’i originaalis 2001. aastal ilmunud «Varjutus» on «Moodsa aja» sarja 75. raamat. Nägin raamatupoes millalgi, et see oli sätitud postamendile «Mõnusat suvelugemist». Kui mõ-

nus seda siis ikka võib suvel olla lugeda? Suvelugemisega seondub eelkõige ju ikka midagi mõttetut (pole hinnang?), midagi, mida saad lugeda nii, et võid endale samaaegselt lubada ka olla päikesest oimetu. Teine varriant suvelugemiseks on ilmselt midagi, mis vajab süvenemist ja jõudeaega. Omal moel m vastabki «Varjutus» neile mõv llemale tingimusele. Raamatu peategelane on näitleja Alex Cleave, kes otsusn ttab minna mõneks ajaks oma ttühja vanematekodusse. Mis tühjas vanematekodus ühe vanema mehega juhtub, kui tegemist ei ole just mõne žanriromaaniga? Žanriromaanis, näiteks, kui tegu on õuduslooga, võiks hakata meest tülitama kummitus või kodukäija, detek-

tiivromaanis aga detektiiv, kellele see maja millegipärast ette jääb. Suveräänses kunstiteoses, mida «Varjutus» kahtlemata on, hakkavad mehest üle voolama mälestused, millest mõned on ilusamad ja mõned painajalikumad, nagu mälestustel tavaks. Esimene variant – miks seda raamatut saab lugeda siis, kui ollakse päikesest oimetu? Raamat on kirjutatud kerges poeetilises proosastiilis, nagu John Banville seda juba oma 70ndate algusest kestnud kirjanikukarjääri jooksul on viljelenud. Raamat justkui voolab, kujund järgneb kujundile, pilt pildile ja niimoodi on võimalik seda ehk ka rannas vedelemisele kohaldada. Selles raamatus on kindlasti midagi lihtsat ja kerget, nagu heade kirjanduslike stilistide raamatutes ikka.

daarsest Apelsinist äsja debüütplaadini jõudnud Ouuni. Muusikasündmused sellega ei piirdu – näiteks laupäeval, 19. juulil esineb Vanasadama laval džässlauljatari Kadri Voorandi trio, täna rõõmustab džässisõpru Surinami ja Hollandi juurtega Gianna Tam. Terve nädalavahetuse on Vanasadamas avatud välikohvikud ja kaubandustänav. Erivajadustega inimeste teemade teadvustamisele pühendunud festival «Puude taga on inimene» teeb merepäevad kurtidele kuuldavaks ja pimedatele nähtavaks, avades ainulaadse Pimekohviku ning varustades viipekeeletõlkega ava- ja lõpukontserdi. PM

Mis raamatuid «Moodsa aja» alt veel oodata on? Või on mõne uue sarja plaan?

«Moodsa aja» sarjas on lähiajal ilmumas mitu väga huvitavat raamatut. Tulekul on Iisraeli kirjaniku David Grossmani «Maailma lõppu», samuti Nicole Kraussi «Suur maja» ja Malaisia kirjaniku Tan Twan Engi «Õhtuste udude aed» ning plaanis on veel rida teisi eriilmelisi autoreid tervest maailmast. Uusi sarju esialgu plaanis ei ole, jätkame olemasolevaid. Seda hirmu ei ole, et head raamatud otsa saaksid.

Romaan mehest, kes meenutab arvustus

eedest pühapäevani pöörab pealinn näo mere poole ja peab taas merepäevasid. Enamik Tallinna merepäevade programmist on tasuta. Kolme päeva jooksul täituvad sündmustega Vanasadam, Lennusadam, Noblessneri sadam ja Kultuurikilomeeter. Muidugi ei pea ainult maismaal olemisega rahulduma, huvilised saavad sõita nii Tallinna lahele kui Aegnale. Merepäevadel on ulualuse leidnud ka festival Eesti Pops, kus astuvad üles Minä ja Ville Ahonen Soomest, DJ Chris Coco Suurbritanniast ning festivali nimele kohaselt kodumaise muusika paremik legen-

Head stilistid kipuvadki rääkima võimalikult tühistest asjadest, et oma stilistivõimele ikka kinnitust leida. Väga põnev lugu tapab stilisti, sest lugu haarab täie jõuga kaasa ja viib oma suures voos kaasa ka stilisti nüansid. Stilistide kirjutatud raamatud peavad alati olema ka natuke igavad, sest muidu ei pääse stiil esile. Nüüd jõuabki kätte teine variant suvelugemiseks. Suvi on ka ju alati natuke igav. Kui on igav ja jõudeaega laialt käes, võib süveneda Banville’i teosesse vanemast mehest. Vanema mehe lood tahavad ju loomult olla ikka rasked, aga Banville suudab tänu oma stiilile seda raskust balansseerida. Last but not least – Krista Kaera tõlge on suurepärane.

Laev Tre Kronor.

foto: tallina merepäevad

14 || SPORT || POSTIMEES, 18. JUULI 2014

Epeevehklejate start MMil oli võimas VEHKLEMINE. Kaasanis

toimuval MMil peeti eile epeeturniiri eelvõistlused, et selgitada välja need, kes jätkavad pühapäeval heitlust medalitele. Lisaks tiitlikaitsjatele – Nikolai Novosjolovile ja Julia Beljajevale, kes pääsesid otse 64 sekka – said edasi ka Eesti koondise kolm ülejäänud naist ja kaks meest. Irina Embrich ja Erika Kirpu alustasid MMi tormiliselt, võites alagrupis kõik viis matši ning saades eelturniiril vastavalt 1. ja 3. koha, mis tagas otsepääsu 64 hulka. Kristiina Kuusk pidi tulema veel vehklemisrajale ja pärast kolumblanna Dayana Martinezi alistamist 15:5 võis hakata valmistuma pühapäevasteks duellideks. «Embrich ja Kirpu vehklesid tõesti väga hästi, nad tunduvad olevat heas vormis,» kiitis naiskonna peatreener Kaido Kaaberma. «Teisalt ei saa eelringide põhjal kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Pühapäeval on asi märksa karmim – kaotus tähendab, et pead mõõgad kokku pakkima. Siis saab otsustavaks, kelle närv on tugevam ja füüsis paremini vastu peab ning kuidas matš kulgeb – kui alguses taha jääd, läheb raskeks. Nõrku enam alles pole, kõik on tegijad, võimelised võitma.» Meeste seas läbis Sten Priinits alagrupi samuti kaotuseta ning peab edasi vehklema alles pühapäeval. Priinitsa etteasteid silmanurgast jälgi-

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

AUTORALLI. Esimest korda Eestis sõidetav ERC-sarja ralli algas kvalifikatsioonik

EM-ralli unelm – eestlaste peep pahv toimetuse juhataja

Irina Embrich foto: mihkel maripuu

nud Kaaberma tõdes, et mees pidigi 64 sekka saama: «Ta on tasemel vehkleja, aga eks ole näha, kuidas tal põhiturniir välja tuleb.» Peeter Turnau ja Marno Allika said alagrupis kolm võitu. Paraku kaotas Turnau järgmises ringis egiptlasele Mohannad Saifile. Allika alistas esmalt ameeriklase Andras Horanyi 15:14 ja seejärel ka hispaanlase Miguel Moratilla 15:7 ja pääses edasi. Nüüd on kaks päeva vahet, enne kui algavad otsustavad matšid. «Praadimist pole,» selgitas Kaaberma. «Teeme ühe trenni päevas, et veel vormi lihvida. Tingimused on Kaasanis suurepärased: head saalid, kus õhk värske ja konditsioneerid töötavad, nii võistlusteks kui harjutamiseks hotelli kõrval. Õhtuti – päeval on liiga palav, ligi 30 soojakraadi – saab vaatamisväärsusi uudistamas käia. Kaasan on ikkagi pealinn, Tatarstani keskus.» Jaan Martinson

Ma ei tahaks arvata, et olen ainuke soosik – kohalikud sõitjad on aastaid neid teid nühkinud ja teavad olusid väga hästi. Midagi lihtsat siin pole, tuleb suuri puid alla panna ja siis näeb, mis sellest tuleb,» rääkis Eesti autoralli viimaste aastate esinumber Ott Tänak eile, mõni tund enne Rally Estonia pidulikku starti. Suursoosiku staatuse vastu on Tänakul siiski raske võidelda – kõigest mõni nädal tagasi Poola MM-rallil WRC2-sarjas ülekaalukalt võitnud saarlase kiirusele on Euroopa meistrivõistluste etapil osalevatel sõitjatel raske midagi vastu panna. Olgugi et kohal on ERC-sarja liider soomlane Esa-Pekka Lappi ja teist kohta jagav sakslane Sepp Wiegand, mõlemad Škoda tehasetiimi sõitjad. Tegelikult ei pruugigi need mehed olla Tänaku suurimad ohustajad, kuluaarides on vihjamisi räägitud hoopis sellest, et laupäeva õhtul võiks poodium kuuluda täielikult Eesti rallimeestele. Ja kuigi eile sõidetud lühike kvalifikatsioonikatse ei anna sõitjate kiirusest täit pilti, kruvis see lootusi kindlasti kõrgele. Seda enam, et üks mees, Martin Kangur, oli kiirem isegi Tänakust endast ja sai esimesena valida täna hommikuks stardipositsiooni. «Mul pole selleks ralliks kindlat eesmärki – naudin võistlust ja sõidan nii kiiresti kui saan. Tegelikult see ju ongi eesmärk,» ei hakanud Kangur eelmängu tulemuste põhjal pilvedes hõljuma, vaid meenutas, et näiteks Poola MM-rallil kaotas ta Tänakule päris kindlalt ning lõiguti oli allajäämine isegi liiga suur. Poodiumile pääsemise kandidaate on aga teisigi. Näiteks juunis Rakvere ümbruses sõidetud viimase koduse ralli võitnud Timmu Kõrge, kes tõdes, et kindlasti soovivad kõik sõitjad saada võitjatele mõeldud erilise disainiga kiivri omanikuks.

Karl Kruuda on üks neist Eesti rallimeestest, kes on võimeline sõitma kodusel rallil esikolmikusse.

Samas ootab kvalifikatsioonikatsel neljanda aja saanud Kõrge rasket katsumust, kuna tal napib nii pika ralli kogemusi ning võistluse tähtsus tekitab hinges tavapärasest suuremaid pingeid. «Kõigepealt tuleb end ralli pikkusega harjutada, kuid loodan, et saan sellega hakkama,» rääkis Eesti meistrivõistluste liider ja lisas, et hea tulemus on seekord eriti oluline ning niisama sõidurõõmu rahuldamiseks ta rajale ei lähe. Kõrgel on hea tulemuse saavutamiseks ka oma strateegia selgelt paigas ning see on lihtne: kogu ralli vältel tuleb hoida stabiilset kiirust ja head tempot. Kiireid eestlasi on stardis

veel. Näiteks vaatamata noorusele juba suurte MM-sarja kogemustega Karl Kruuda või N-rühma masinaga S-2000 ja R5 autodega sõitvate meeste vahele kiiludes seitsmenda aja saanud Kaspar Koitla. Endale omaselt jäi Koitla napisõnaliseks, kuid möönis, et vähemalt esialgu on kõik hästi. «Tegelikult näitavad alles õiged kiiruskatsed, kuidas me N-rühma masinaga siin teiste vastu saame. Kuid igal autol on oma head ja vead ning usun, et konkurentsis püsimine on võimalik,» arutles tänavu Soome meistrivõistlustele panustav Koitla. Tänavune Rally Estonia on eriline ka Siim Plangi jaoks, kes

sõidab esimest korda tipptehnikaga ehk Peugeot R5 masinaga. 22-aastane rallimees tunnistas, et autoga harjumine võtab veidike aega. «Ma ei loo endale illusioone, sõidame ralli lõpuni ja vaatame, mida see meile toob,» jäi ta ettevaatlikuks. Seega on suursoosik Tänakul piisavalt konkurente, keda kahepäevase kihutamise jooksul jälgida. Ülekaalukast võidust ta ei unistagi, kuna Lõuna-Eesti teed on kiired ja sellistes oludes ei kipu vahed venima kuigi pikaks. Võita tahaks Tänak aga kindlasti, sest viimati võistles ta Otepää ümbruse teedel neli aastat tagasi ning Rally Estonia võitjate nimekirjast teda seni ei leia.

Andres Kull: esmalt olümpiale, seal medalile JAHILASKMINE. Kaevikraja-

laskur Andres Kull otsustas asja tõsiselt käsile võtta ja seadis endale suured eesmärgid: esmalt jõuda maailma 36 parema hulka ning sellega ka Rio de Janeiro olümpiale, siis olümpial kuue sekka ehk finaali ja lõpuks medalile, loodetavasti kullale. Kull kutsus kohale meedia, et selle kaudu plaanid avalikkusele välja öelda. Ja samal ajal allkirjastada sponsorlepingud, mis võimaldavad treeningkoormust tõsta ehk rohkem märke alla lasta ja talviti harjutada seal, kus lund pole. «Seni sain aastas lasta 10 000 märki, kuid vaja oleks kaks korda rohkem,» selgitas Kull. Kui hinnast rääkida, siis

ühe märgi hind koos padruniga on nõks alla ühe euro, mis tähendab, et kallis. Hooaja eelarve polevat veel täielikult koos, kuid Kulli treener Urmas Saaliste – kaks korda olümpial käinud jahilaskur – hõikas välja üleskutse, et ta hoolealuse särgil on vaba reklaamipinda küll. Riosse minek pole keeruline – osta pilet ja lenda –, aga vaat võistlusrajale nii lihtsalt ei saa. Sügisel jagatakse välja esimesed olümpiakohad MMi kolmele parimale. Sealt edasi peab Riosse pääsemiseks tulema MK-etappidel kahe parima sekka või kõrgele kohale tulevasel EMil või Euroopa mängudel. Kui eelarve kokku saaks, oleks olümpialepääs väga reaal-

Andres Kull

foto: liis treimann

ne, arvas Saaliste. Londoni olümpiast jäi Kullil puudu üks tabamus. «See oli valus, kuid sport ongi valus,» tõdes Kull, kes mullusel EMil sai 14. koha. «Samas nägin, et on võimalik mängudele jõuda, kui rohkem treenida saaks.» Kull on tegelikult kogenud laskur, turjal 33 eluaastat, ja kui tema kogemused Saaliste omadega üheks nägemuseks kokku panna, peaks tulemus olema tõhus, arvasid mehed. «Nägin, et poisis on ainest, ta tuleb vaid lihvima lüüa,» selgitas Saaliste, miks Kulli kaks aastat tagasi juhendama hakkas. «Üldiselt ta kuulab mind, noogutab kaasa. Igatahes mõtteainet ma talle annan.» Jaan Martinson

POSTIMEES, 18. JUULI 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

katse üllatava tulemusega.

kodune kolmikvõit Kruuda püüab taastada usaldust iseenda vastu

Rally Estonia 1. päev SS1 Kambja 1

14,93

11.03

SS2 Sulaoja 1

24,42

11.31

SS3 Kambja 2

14,93

13.36

SS4 Sulaoja 2

24,42

14.04

9,39

15.59

12,43

16.30

SS5 Arula 1 SS6 Rüa 1 SS7 Arula 2

9,39

18.02

SS8 Rüa 2

12,43

18.33

SS9 Tartu

1,33

20.29

(Kiiruskatse number, nimetus, pikkus, esimese auto stardiaeg)

foto: timo anis

Eestlastena Soomes, soomlastena Eestis

SPORT.POSTIMEES.EE

Kolme Eesti rallimehe – Karl Kruuda, Kaspar Koitla ja Rolnad Muraka – autodel ilutseb Rally Estonial Soome lipp. Ei, mehed pole kodakondsust vahetanud, vaid seda nõuavad ERCsarja reeglid. Need kolm meest osalevad tänavu Soome meistrivõistlustel ja seepärast pidid nad endale hankima Soome litsentsi. ERCsarjas nõutakse aga seda, et sõitjate nime juures peab olema

just selle riigi lipp, kelle litsentsiga nad võistlevad. Selline nõue kehtib aga vaid ERC-sarjas ning seepärast tekibki vastuoluline olukord, kus mehed sõidavad Soomes sinimustvalge lipuga, Rally Estonial kasutavad aga Soome sümboolikat. Koitla jaoks on see juba kolmas riik, keda rallivõistlustel esindada, varem on tema autol ilutsenud ka Venemaa lipp. «Kui soovid erinevate rii-

kide meistrivõistlustel osaleda, pole midagi parata,» nentis ta. Rally Estonia peakorraldaja Urmo Aava sõnul näitab see aga Eesti rallimeeste tõusvat taset. «Mõne aasta eest poleks keegi võtnud tõsiselt mõtet, et eestlased võitlevad Soome meistrivõistlustel medalite eest, kuid praegu on Kruuda ja Koitla seal esikolmikus,» märkis ta. Peep Pahv

Mõni nädal tagasi Poola MM-rallil lõppes Karl Kruuda võistlus karmi avarii ja auto lõhkumisega. Masina võistluskorda sättimine võttis nii kaua aega, et Eestisse jõudis see alles kolmapäeval ning esimesed meetrid sõitis ta eile kvalifikatsioonikatsele eelnenud vabatreeningul. «Arvasin, et sellest pole midagi hullu, kuid võistlusolukorras tuleb gaasipedaali kõvasti vajutada ning siis tundsin, et kiiretes kohtades polnud õiget julgust,» tunnistas Kruuda. «Avariiga tekkivast halvast tundest vabanemine sõltub sellest, mida sa teed – kui kohe järgmisel päeval autosse istuda, pole erilist probleemi. Minul jäi aga kahenädalane paus sisse ning selle ajaga olen palju mõtelnud ja videoid analüüsinud – kas olin ise süüdi või oli viga autos. Ralli on spordiala, kus pead ennast usaldama ja endaga sina peal olema – hetkel seda ei ole.» Kruuda lisas, et peab minema õhtul endaga suhteid klaarima. «See tähendab vaikust ja rahu. Tuleb lihtsalt mõtelda, vaadata enda vanu videoid ja selle läbi leida tunnetus, et kõik on hästi,» selgitas ta. See, et õnnetusejärgne esimene võistlus toimub kodustel teedel, muudab kiiruse leidmise lihtsamaks. Samas on Lõuna-Eesti teed sellised, kus enese tagasihoidmiseks pole ruumi – kui sina ei vajuta, teevad seda konkurendid. Poolas juhtunud avarii oli aga koguni nii karm, et Kruuda ja tema kaardilugeja Martin Järveoja pidid tellima endale uued kiivrid. Tegemist on rallimeeste jaoks väga intiimse asjaga, millega harjumine võtab aega. «Meile väideti, et kiivrid on katki, kuid tahan need kontrollimiseks veel ekspertiisi saata,» lausus Kruuda. Peep Pahv

Kangert lõpetas peagrupis, Nibali jätkab liidrina

Eesti koondis tõusis FIFA edetabelis

Zopp koduse turniiri poolfinaalis

Tour de France’i 185,5 km pikkuse 12. etapi võitis Katjuša meeskonna norralasest rattur Alexander Kristoff. Grupifinišis edestas ta napilt Peter Saganit ja Arnaud Demare’i. Tuuri üldliidrina jätkav Vincenzo Nibali (Astana) lõpetas peagrupis 25. kohal. Tema tiimikaaslane Tanel Kangert sai samuti kirja võitjaga sama aja ning protokolli märgiti 47. koht. Rein Taaramäe (Cofidis) lõpetas eilse etapi 146. kohaga.

Eesti jalgpallikoondis tõusis värskelt avaldatud FIFA edetabelis kuus kohta ja asub nüüd 209 koondise seas 92. kohal. Rootsi, kellega Eesti kohtub 4. septembril Stockholmis, asub 29. tabelireal. Euroopa meistrivõistluste valiksarjas Eestiga samasse alagruppi kuuluvatest koondistest paikneb Šveits 9., Inglismaa 20., Sloveenia 37., Leedu 104. ja San Marino 208. kohal. Tabeli tipus on Saksamaa.

Rahvusvahelise meeste ITF-sarja 10 000 dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiri Nordecon Open veerandfinaalis alistas esimesena asetatud Jürgen Zopp (ATP 263.) soomlase Micke Kontineni (ATP 441.) 4:6, 6:3, 6:2 ja pääses täna peetavasse poolfinaali. Paarismängu poolfinaalis pidi Zopp koos Vladimir Ivanoviga tunnistama Kontineni ja austraallase Andrew Whittingtoni paremust 3:6, 2:6.

Kanepi jõudis veerandfinaali Kaia Kanepi (WTA 54.) võitis Båstadis 250 000 dollari suuruse auhinnafondiga WTA tenniseturniiri teises ringis hollandlanna Richel Hogenkampi (WTA 152.) kindlalt 6:3, 6:1. Kohtumise algus kulges tasavägiselt, kuid alates viiendast setist hakkas kaalukauss üha rohkem Kanepi kasuks kalduma. Teises setis näitas eestlanna juba väga kindlat mängu. Veerandfinaalis kohtub Kanepi sakslanna Mona Bartheliga (WTA 59.).

Hidetoshi Wakui tähistab väravat, mis tõi Nõmme Kaljule ajaloolise võidu.

foto: erik prozes

Nõmme Kalju jätkas edukat euroteekonda madis kalvet madis.kalvet@postimees.ee

Nõmme Kalju jätkas eile oma tänavust edukat euroteekonda, kui Euroopa liiga teise eelringi avakohtumises alistati koduväljakul 1:0 Poola kõrgliigas mullu Henrik Ojamaa tööandja Varssavi Legia järel teise koha saanud Poznani Lech. Avaringis Reykjaviki Frami üle mänginud Kaljule tõi eile võidu jaapanlase Hidetoshi Wakui tabamus 81. minutil. Kui Lech oli kohtumises pigem domineerivam pool, siis korralikke võimalusi tekkis ka Kaljul ning üks nendest õnnestuski Eesti klubil ära kasutada. «Tundus, et kontrollisime mängu, kuid meil ei õnnestunud väravat lüüa. Individuaalne eksimus maksis meile värava. Teises kohtumises peame tegema kõik võimaliku, et jõuda järgmisesse ringi,» sõnas pärast matši Lechi juhendaja Mariusz Rumak. «Loodan, et Poznanis sellist eksimust ette ei tule. Usun oma mängijatesse. Kindlasti aitab meile mängupraktika mõttes kaasa ka see, et nädalavahetusel on meil esimene liigamatš.»

«Tugev ja nimekas vastane, kes tuli kohtumisele treeninglaagrist ja sõprusmängude pealt. Meie asi oli väljakul korda hoida. Lihtsad asjad toimisid seekord. Suutsime vastase ääred kinni panna ja keskväljal neile vähe ruumi anda. Ise realiseerisime tekkinud võimaluse ära,» võttis Kalju juhendaja Igor Prins kohtumise lühidalt kokku. «Õnn oli ka meie pool, kui nad viie meetri pealt ära ei löönud. Tore!» Viimasel ajal traumadega hädas olevat Kalju meeskonda tabas kohtumise eel ka valus tagasilöök, kui selgus, et seljavigastuse tõttu ei saa meeskonda aidata tavapärane keskkaitsja Mikk Reintam. Siiski loodab Prins, et mõni traumadega kimpus mängija on nädala pärast valmis väljakule jooksma. Favoriidiks peab ta siiski endiselt poolakaid. «Poznan on edasipääsu mõttes siiski favoriit. Neil on väga tugev meeskond. Eks näeme, mis nädala pärast toimub. Täna (eile –toim) võitsime selle kohtumise, aga usun, et nädala pärast tuleb mäng korralikus katlas. Neil on nüüd hari nii kuumaks aetud, et teevad meile arvatavasti hirmsa

pressi. Peame sellega hakkama saama,» lisas Prins. Kohtumise eel palju tähelepanu pälvinud Lechi paarisajapealine fännirühm pidas end staadionil korralikult üleval ja mängu ajal kurikuulsad Poola jalgpallifännid millegi keelatuga hakkama ei saanud. Pärast kohtumist käisid Lechi mängijad ka tribüünide ees oma poolehoidjatele selgitusi jagamas, miks sel korral tuli kaotus vastu võtta. Mitu minutit kestnud arutelu jälgisid hoolsalt nii turvamehed kui ka Lechi klubis turvalisuse eest vastutav ametnik. Poola ajakirjanike sõnul on nende meeskonna puhul tegemist küllaltki tavapärase vahejuhtumiga, kui mängijad lähevad kohe pärast matši tribüünide juurde poolehoidjatega vestlema. «Kui eelmisel aastal jäädi eurosarjas alla Vilniuse Žalgirisele, siis käidi samuti fännidele selgitusi jagamas,» meenutasid mitmed Poola ajakirjanikud. Kalju ja Lech peavad korduskohtumise järgmise nädala neljapäeval Poznanis. Matš algab Eesti aja järgi kell 20. Edasipääseja selgub kahe kohtumise kogusummas.

16 || REIS || POSTIMEES, 18. JUULI 2014

Leigo Järvemuusika

9.–10. VIII

Lääneranniku kaunimad mõisad

27.–28. VIII

Mõisatuur

9.–10. VIII

Riia loomaaed ja veemõnud Livu veepargis

20. VIII

Muumimaa

TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

S K -

130 €

BALTIC TRAVEL REISID OÜ Tõnismägi 3a, 10119 Tallinn tel 640 8723, fax 661 2537 baltic@baltictravel.ee www.baltictravel.ee

135 €

Reisibuss. Hotell (kaheinimesetuba) koos hommikusöögiga, kaks lõunasööki, veinide degusteerimine. Kahepäevase ekskursiooni käigus külastame Porkuni, Lasila, Mõdriku, Muuga, Mooste, Räpina, VanaKuuste ja Puurmani mõisa, tutvume Rakvere linnuse, Avinurme elulaadikeskuse, Ahja valla Tuglase muuseumi ning Põltsamaa lossiga.

BALTIC TRAVEL REISID OÜ Tõnismägi 3a, 10119 Tallinn tel 640 8723, fax 661 2537 baltic@baltictravel.ee www.baltictravel.ee

Riia loomaaia külastus, neli tundi veemõnusid Livu veepargis nii sees kui väljas. Lido restorani külastus. Loomaaia piletid lisatasu eest (hind vastavalt vanusele 4–6 €, lapsed alla 4a ja pensioärid 70+ tasuta). Väljasõit Tartust, Elvast ja Valgast.

EST–REISID 16. reisihooaeg Raatuse 20, Tartu tel 744 1666, estreisid@neti.ee Lossi 13, Põltsamaa, tel 5551 2921 poltsamaa.estreisid@neti.ee Reisiprogrammid: www.estreisid.ee

35–79 €

Buss, laev. Muumimamma Mustikasinine maja, Muumipapa laev, labürint, palju atraktsioone, Emma teater. Idülliline väikelinn Naantali oma rannapromenaadi ja arvukate kohvikutega. Väljasõit Tartust ja Tallinnast.

EST–REISID 16. reisihooaeg Raatuse 20, Tartu tel 744 1666, estreisid@neti.ee Lossi 13, Põltsamaa, tel 5551 2921 poltsamaa.estreisid@neti.ee Reisiprogrammid: www.estreisid.ee

Buss, hotell, hommikusöök. Kolka neem – kahe mere kohtumispaik, liivlaste rahvamaja, lõunaks liivi rahvustoit, Irbene raadioteleskoop, Staldzene pankrannik, Ventspils – jalgsi ja bussiga ning laevaga mööda Venta jõge, lilledesse uppuv linn armsa vanalinnaga ja Liivi ordulossiga, Kuldigas kõrgeim juga Lätis ja Euroopa kõige laiem kärestik, Sabile veinimägi ja nukkude aed, Tukums – rooside lõhn ja õlemuuseum jpm. Väljasõit Tartust, Elvast ja Valgast.

EST–REISID 16. reisihooaeg Raatuse 20, Tartu tel 744 1666, estreisid@neti.ee Lossi 13, Põltsamaa, tel 5551 2921 poltsamaa.estreisid@neti.ee Reisiprogrammid: www.estreisid.ee

Mitte ühtegi ööbimist bussis! Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev. Viin (Schönbrunni loss, Hofburgi lossikompleks, Püha Stefani katedraal, Huntertwasseri maja), Salzburg (Püha Peetri kirik, Mozarti residents, Hochensalzburgi kindlus, Mirabelli lossiaed), Viini mets (Hinterbrühl), Baden – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Kõigi mugavustega reisibuss. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €. *19.–25. X 2014 – koolireis. IGA 12. KOHT TASUTA!

CARINTHIA REISEN Pronksi 3, III korrus mobiil 5853 2739, telefon 640 3928 info@carinthia.ee, www.carinthia.ee

Mitte ühtegi ööbimist bussis! Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas); hommikusöök iga päev. Viin, Doonau väikelinnad (Melk, Dürnstein, Krems), Salzkammerguti mäed ja järved, Hallstatt, Mondsee, Bad Ischl, Alpid ning Hohenwerfeni kindlus – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Kõigi mugavustega reisibuss. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.

CARINTHIA REISEN Pronksi 3, III korrus mobiil 5853 2739, telefon 640 3928 info@carinthia.ee, www.carinthia.ee

Bohemian Travel: kvaliteedistandard Ida-Euroopa reisidele. Mitte ühtegi ööbimist bussis! Kolm päeva Ungaris! Kaks päeva Budapestis (Buda loss, Vajdahunyadi lossikompleks, Gellerti mägi, Kalurite bastion jpm), Szechenyi – Euroopa üks suurimaid termaalvee basseinide komplekse, kolm linna Doonau kallastel: Esztergom, Visegrad, Szentendre – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. 8-päevasel reisil veedame Ungaris päeva rohkem. Lisaks tavapärasele programmile näeme Balatoni järve, Tihany poolsaart ning Szekesfehérvari. Kõigi mugavustega reisibuss. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, WC ja dušš igas toas), hommikusöögid iga päev (kolmetärnihotell lisatasu eest). Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.

BOHEMIAN TRAVEL Pronksi 3, III korrus mobiil 5853 2739 telefon 640 3928 info@bohemiantravel.ee www.bohemiantravel.ee

Austria 7 päeva

7 päeva 26. VII – 1. VIII 3.–9. VIII 5.–11. X *19.–25. X

26. VII al 219 € 3. VIII al 219 € 5. X al 179 € *19. X al 209 €

Austria 8 päeva

8 päeva 16.–23. VIII

al 299 €

7 päeva 3.–9. VIII

7 päeva 3. VIII al 199 €

8 päeva 20.–27. VII 20.–27. VIII 21.–28. IX 18.–25. X

8 päeva 20. VII al 239 € 20. VIII al 249 € 21. IX al 219 € 18. X al 189 €

Pariis, Loire’i oru lossid + Alsace

10 päeva 31. VII – 9. VIII 29. VIII – 7. IX 26. IX – 4. X

Itaalia

19.–27. VII 2.–10. VIII 16.–24. VIII 20.–28. IX 18.–26. X 18.–26. X 15.–23. XI

Itaalia puhkusereis: Rimini ja Itaalia tuntuimad linnad

12 päeva 18.–29. VIII 10.–21. IX

Itaalia puhkusereis: Rimini ja Kesk-Itaalia väikelinnad

12 päeva 2.–13. VIII

Põhja-Itaalia

9 päeva 19.–27. VII 23.–31. VIII 4.–12. X *18.–26. X

Veneetsia karneval

8 päeva 4.–11. II 2015

Horvaatia puhkusereis

12 päeva 29. VIII – 9. IX

P A

Reisibuss. Hostel (kaheinimesetuba) koos hommikusöögiga, hind sisaldab kaht lõunasööki. Kahepäevase ekskursiooni vältel tutvume paljude erinevate ja huvitavate lääneranniku mõisatega (Saue, Kõltsu, Vasalemma, Padise, Penijõe, Oidremaa, Illuste, jt).

al 121 €

120 €

8.–10. VIII

R O

BALTIC TRAVEL REISID OÜ Tõnismägi 3a, 10119 Tallinn tel 640 8723, fax 661 2537 baltic@baltictravel.ee www.baltictravel.ee

Kuramaa, liivlaste jälgedes

Reisibuss. Motell hommikusöögiga. Enne järvefestivali külastust degusteeritakse ka veine Põltsamaa veinikeldris.

28 € – 49.50 €

26. VII

Ungari

L Õ

R O

P A

Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev. Näeme Pariisi (Champs Élysées, Ooperi Kvartal, Pariisi Jumalaema kirik, De Gaulle’i väljak, Trocadéro, Concorde’i väljak, Louvre, Cité saar, Ladina kvartal, Pantheon, Eiffeli torn jpm), Versailles’d, Loire’i oru losse: Amboise, Blois, Chambord. Lisaks külastame Alsace’i piirkonda (Colmar, Veinitee – Riquewihr, Strasbourg). Eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.

AVENUE FRANCE Pronksi 3, III korrus mobiil 5818 3690 telefon 640 3929 www.avenuefrance.ee info@avenuefrance.ee

Mitte ühtegi ööbimist bussis! Rooma, Vatikan, Firenze, Pisa, San Marino, Veneetsia – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Kõigi mugavustega reisibuss. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, WC ja dušš igas toas), hommikusöök iga päev. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.

LA STRADA Pronksi 3, III korrus mobiil 5818 3690, telefon 640 3929 info@lastrada.ee, www.lastrada.ee

Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis! Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev. Kolmetärnihotell õhtusöögiga lisatasu eest Kuus täispäeva Itaalia tuntuimas kuurordis. Rooma, Firenze, Pisa, San Marino, Veneetsia – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. 2. VIII reisil – Ravenna, Ferrara, San Marino, Assisi, Gubbio, Gradara, Urbino – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osal sõitudel bussi tagareas allahindlus 14 €.

LA STRADA Pronksi 3, III korrus mobiil 5818 3690, telefon 640 3929 info@lastrada.ee, www.lastrada.ee

19. VII al 339 € 23. VIII al 309 € 4. X al 309 € *18. X al 339 €

Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis! Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev. Milano, Garda ja Como järved, Bellagio, Sirmione, Verona, Veneetsia, Murano ja Burano saared, Trieste – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €. *18.–26. X 2014 – koolireis. IGA 12. KOHT TASUTA!

LA STRADA Pronksi 3, III korrus mobiil 5818 3690, telefon 640 3929 info@lastrada.ee, www.lastrada.ee

al 239 €

Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis! Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas), hommikusöök. Veneetsia ja Padova eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees.

LA STRADA Pronksi 3, III korrus mobiil 5818 3690, telefon 640 3929 info@lastrada.ee, www.lastrada.ee

Bohemian Travel: kvaliteedistandard Ida-Euroopa reisidele. Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev hinna sees. Kolmetärnihotell lisatasu eest. Kolmetärnihotell õhtusöögiga lisatasu eest. Kuus täispäeva Horvaatias, kuurordis Kvarneri Rivieral, Rovinj, Pula, Motovun, Krk’ saar, Plitvice järved, Zagreb – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees. Osadel sõitudel bussi tagareas allahindlus 14 €.

BOHEMIAN TRAVEL Pronksi 3, III korrus mobiil 5853 2739 telefon 640 3928 info@bohemiantravel.ee www.bohemiantravel.ee

31. VII al 355 € 29. VIII al 355 € 26. IX al 325 € 19. VII al 309 € 2. VIII al 309 € 16. VIII al 299 € 20. IX al 269 € 18. X al 269 € 15. XI al 219 €

18. VIII al 399 € 10. IX al 359 €

al 389 €

29. VIII al 489 €

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2234; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 18. JUULI 2014 || REIS || 17

REIS

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Kunagise Tallinna ja Riiat ühendanud raudtee jaamahoone.

Paistu ürgorg nõuab teadlikku seiklemist, et Paistu või Loodu põrguni jõuda, kohale jõudes tasub aga edasi uudistada.

fotod: sigrid koorep

SEIKLUS SÕNADES. Eesti pisima linna tiitlile pretendeeriv Mõisaküla – ühelt poolt küla ja teiselt poolt mõis – ning selle ümbrus võluvad loodusega.

Viljandimaa sügavustes reporter

ra nž kõuts volksas üle päev inäinud lippaia. Selle taga rohtukasvanud aias oli kollaka koorunud värviga maja, mille aknale riputatud turvafirma silt «Valvab». Siinkohal võib küll arutleda, kas nii rahulikus keskkonnas üldse midagi kartma peaks. See oli Mõisaküla, mis pretendeerib üheks Viljandimaa niiöelda unustatud pärliks. Omal ajal tekkis linn Abja mõisa soistele maadele, kust hakati 1895. aastal läbi ehitama Pärnu-Valga kitsarööpmelist raudteed. Raudtee meelitas linna inimesi, ent olulise taristupaiga staatuse hääbumise järel jäi linnake üha vaiksemaks. «Mõisaküla linn ise koos muuseumi, kiriku ja piiriäärsusega on üks siitkandi pärle,» leidis Mõisaküla muuseumi juhataja Anu Laarmann. «Asume ju Läti vabariigi poolt vaadatuna nende kõige põhjapoolsemas punktis, mida tähistab graniitskulptuur «Valged ööd».» Laarmann pajatas, et see avati 6. augustil 1999 ja pühendati Läti vabariigi 80. aastapäevale. «Olen kõigil muuseumikülastajatel, kel dokumendid kaasas, soovitanud teha sinna väike põige, jääb Mõisakülast nii kilomeetri kaugusele,» lisas ta.

Tuntud pärlid Kuigi mõisakülalasi või mõisakülalisi või kuidas neid linlasi ka nimetada, on viimaste andmete kohaselt kokku pel-

sest sealt kulgeb läbi ValgaUulu maantee ning teelised teavad käänulist oruteed hästi, jääb sageli nägemata imeline värvidemäng, mille sinna loob päike. Jättes Karksi-Nuia läbimise varahommikusse, päikesetõusu aega, mil ka uduviirud vaate müstilisemaks muudavad, võib tõesti orus järvede vahel tõdeda, et midagi nii kaunist pole ammu nähtud.

Ürgorg ja sööklaelamused Seevastu Paistu ürgorg nõuab rohkem teadlikku seiklemist ja kilomeetri jagu metsateel kulgemist, enne kui liivapaljand ehk Paistu või Loodu põrgu tõotab end näidata. Too paljand on sõnatult selgeks teinud, et loodus ei taha enda peale kritseldamist. Kallak on aastatega hoopis teise ilme võtnud, sest suur osa ülemisest nõlvast koos aastaarvude ja nimede kritseldusetega on varisenud. Nime jäädvustamise asemel võiks hoopis kingad jalast võtta ja karges veeojas astudes piiluda, mis vaade avaneb uuristatud koopasuudes, kust kummargil kenasti läbi mahub. Viljandimaal tasubki unustada põhimaantee ja põigata

VILJANDI

Eesti avastamata pärle Paistu

VILJANDIMAA Halliste AbjaPaluoja

Mõisaküla

KarksiNuia

Mustla

Võrtsjärv

sigrid koorep

galt 860, on nende valduses suisa neli jumalasõrme – EELK kirik, uusapostlik kirik, nelipühi kirik ja õigeusu kirik. Viimase hoone on küll terve ja olemas, aga kogudust pole. Laarmann teadis öelda, et peagi saab korda 1983. aastal põlenud luteri kirik, mis 1934. aastal tehti Alar Kotli projekti järgi. «Nüüd on kirik saanud oreli, igal keskpäeval kuuleb kellamängu ja muuseumisse ette teatades, kui kirikuhoidjal on võimalus, saavad külastajad ka kirikusse sisse,» rääkis ta. Tõtt-öelda, kui Viljandimaa «unustatud pärlite» kohta omavalitsustel küsisin, oli selline pärimine suhteliselt tulutu. Siitkandi pärlid paistavad olevat turistidele ja kohalikele ikka teada-tuntud. Nii jutustas ka Viljandi vallavanem Ene Saar esmalt kohalikust Anu Rauast ja Heimtali ringtallist, mis küll kuidagi unustatud pole. Saar pidas nõu ja leidis, et Viljandi vallast on ehk ikkagi ära unustatud Paistu ürgorg ja Sinialliku koos sealse linnamäega. Viljandimaa pakub hulga imelisi loodusvaateid. Kuigi Karksi ürgorgu unustatud pärliks nimetada ei saa,

kõrvale, vaadata silte ja minna uudistama. Just nii – teist kaudu minnes ja ümbrust uudistades – võib jõuda tõelise ajaloorännakuni toidumaailmas. Halliste valla keskuses Hallistes on söökla – tavaline aastakümnete eest ehitatud silikaathoone suurte klaasakendega. Tegu on tõepoolest sööklaga, mis oli seesugune ka mõnekümne aasta eest. Kaardimakseautomaadi asemel on seal arvelaud ja tasumine käib pelgalt sularahas, sööjaid käib seal suvisel päeval veidi üle saja. Puupliit toidu valmistamiseks tuleb küdema panna juba varavalges – kokad leiavad, et sellel tulevad söögid paremad. Karbonaadiliha maitse olla hoopis teine, kui elektripliidil vaaritades. Kui Viljandimaale on ring peale tehtud ja käidud liigukõrvalist-kaudu-teedel, siis otse loomulikult tasub läbi käia ka Viljandist ning vaadata, kas nüüdseks vähem kõneldud, kuid laulust tuntud Viljandi paadimees ikka järve ääres tegutseb. Rannas tuleb tõdeda, et paadimehe asemel on platsis hoopis paadilaenutaja. Tema ulatab soovijatele meelsasti aeru, ise hoiatades, et ärge kinnitusi puudutage, need on tavotiga koos. Aerud paigas, selg sõidusuunda seatud, võib nina linna poole seades vaadata mäe otsas puude vahel kirjusid puumaju ja tänapäevaseid kiviseid. Kontrastiks on sajanditevanuse Viljandi ordulinnuse varemed, mille müüritisest leiab müstilise «käpajälje». Räägitakse, et kui vajutada oma näpuotsad sellesse jälge, täituvad kõik soovid! Tahad pärlipüüdjaks saada? Tuleb käpajälg üles otsida ja soovida: «Saagu see olema nii, et...» .

Halliste söökla kokad eelistavad süüa teha puupliidil.

foto: elmo riik

18 || kuulutused || postimees, 18. juuli 2014

OSTAB METSAKINNISTUID Tel 50 72 544

Tartu Autoveod endiste töötajate kokkutulek toimub 26. VII kl 12 Kriimani lähistel Peeter Parmu suvekodus. Asukoha skeem Aardla 23 valvuriruumi seinal. Info tel 5354 0044, 513 2136.

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Lein ei mahu sõnadesse, jääb alatiseks südamesse.

Kalju Looritsat

Kalju Klaasmägi

18. VII 1944 – 29. XII 2009

10. I 1943 – 16. VII 2014

Üürile anda 1-toal korter Tartus. Tel 501 0361.

lesk Marje ja lapsed.

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 19. skp kell 13.30 Pärnamäe kabelis.

Kasutatud hambakroonide, märkide ja vanavara ost kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217.

Avaldame sügavat kaastunnet kolleeg Elina Volmerile kalli ema

Roosa Gribi

14. I 1933 – 15. VII 2014

lahkumise puhul.

Spordi- ja koolimärkide ost üle Eesti, maksan parema hinna. Tel 5450 7799.

70. sünniaastapäeval mälestavad

Anname kurbusega teada, et on lahkunud meie kallis isa ja vanaisa

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Kirjastus Koolibri Ärasaatmine 19. skp. kell 13 Tallinna Jaani kirikus.

Aja õigus on anda ja võtta, kuid mälestus sinust on jääv ... Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis

Laine Jõepera

15. VI 1920 – 17. VII 2014

Leinavad lapsed peredega. Ärasaatmine 19. skp. kell 16 kodus. Muldasängitamine Ahunapalu kalmistul.

Meie hulgast on lahkunud

Mälestame sind, kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Juta Kider

Selma-Julie Lepik

25. V 1928 – 15. VII 2014

30. VIII 1922 – 15. VII 2014

Helgeid mälestusi hoiavad hinges vennatütar Jaana Padrik perega, sugulased ja sõbrad. Ärasaatmine 19. skp. kell 16 Pärnamäe krematooriumi väikeses saalis.

Tütar ja poeg peredega Ärasaatmine 19. skp. kell 15 Tallinna krematooriumis.

Meie hulgast on lahkunud

Avaldame sügavat kaastunnet Maretile kalli õe

CE-kategooria rahvusvaheliste vedude autojuhile. Tel 5592 9926. Avaldame kaastunnet kursusevanem Rein Mustasaarele abikaasa

Laine Mustasaare Eesti kollektsionäär ostab erinevaid NSVL spordimärke. Tel 5595 8057. Tulen ise järele.

Ostan Nõukogude aegseid kujusid. Kl 10–16 Kadaka tee 36, Tallinn. Tel 655 0040. Ostan igasugust merevaiku. Tel 5801 7103.

Tartu linnavalitsus algatas Tamme pst 36 krundi detailplaneeringu koostamise. Eesmärk on kaaluda olemasoleva tööstushoone elamuks ümberehitamise võimalust. Planeerimisettepanek on kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga.

Tartu linnavalitsus suunas avalikule arutelule Tuule tn 2b krundi detailplaneeringu eskiislahenduse. Krunt pindalaga 940 m² asub Raadi-Kruusamäe linnaosas ehitismälestise Tuule tn 1 kaitsevööndis. Planeering näeb ette ehitusõiguse kahekorruselisele nelja korteriga elamule. Eskiislahendust tutvustav avalik arutelu on 6. VIII kl 15 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamisruumis Raekoja plats 3 (III k, tuba 303).

lahkumise puhul.

Valdo Rižski

Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehakultuuri ja muusika eriala 1962. a. lõpetanud

kaotuse puhul.

Avaneb valguse värav, viib taevasse sätendav sild. Vikerkaar helge ja särav, su hingest saab tähekild ...

Katariina Marie Tisone Meie siiras kaastunne Pillele ja Gunarsile tütrekese kaotuse puhul. Tartu Turu tn 2 notaribüroo

Avaldame siirast kaastunnet Aarne Akerbergile isa

Aarne Akerbergi

Täname kõiki, kes meile meie leinas kaastunnet avaldasid, Rein Karemäed USA hooldusniidukite ja põllutehnika müük ja rent. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666. Müüa mesitarud. Tel 518 6559.

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

soojade sõnadega meenutasid ja teda viimsele teekonnale saatmas olid. Lesk, tütar ja poeg peredega

Avaldame sügavat kaastunnet abikaasale ja lähedastele

kaotuse puhul. Töökaaslased advokaadibüroost Lillo & Partnerid Avaldame südamlikku ja siirast kaastunnet Taimole kalli isa

Toomas Ala

Ratas AS kollektiiv

Valdo Rižski Teda mälestades langetame pea ja jääme alati meenutama kui head sõpra ja klassikaaslast. Südamlik kaastunne abikaasale ja lastele. Gustav Adolfi gümnaasiumi 1966. a. XId klass

Teatame kurbusega meie kalli

Harri Tolmuski 25. VII 1929 – 16. VII 2014

surmast. Leinavad lapsed peredega. Ärasaatmine 19. skp. kell 12 kodus.

Kallis

Elmut Varik

10. IV 1945 – 18. VII 2013

1. surma-aastapäeval mälestab Silvi.

Kauaaegset kolleegi

Lilian-Maret Parki

Hilma Ramoti

mälestab Tartu Forseliuse kool.

surma puhul. Vahelaane Jahiselts

Iga lahkumine on raske, iga teele saatmine kurb ...

Südamlik kaastunne lähedastele kalli

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja Kindral Johan Laidoneri Selts leinavad

Salme Luik

Asta Pettai

Helmi Maide

ning avaldavad sügavat kaastunnet oma juhatuseliikmele Marika Reintamile.

Südamlik kaastunne omastele

Südamlik kaastunne Larissa Nuijale ema

Asta Pettai

Valentina Sljusarenko

10. VII 1926 – 13. VII 2014

Leinavad lesk ning tütar ja poeg peredega. Ärasaatmine 19. skp. kell 13 Tallinna Jaani kirikus.

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 25. skp. kell 12 Pärnamäe krematooriumi väikeses saalis.

kaotuse puhul. Mälestab Jüri perega.

Mälestus jääb Südamlik kaastunne Helmile ja Inesele peredega

Siiras kaastunne Hülle Rätsepale kalli õe

Milvi Pikk

Hiira Martoja

surma puhul. Onutütred Taimi, Tiia ja Isis

kaotuse puhul. Töökaaslased Heli ja Tiiu

Mälestame legendaarset muusikaõpetajat

Sügav kaastunne Reinule perega kalli ema, ämma ja vanaema

8. VIII 1979 – 13. VII 2014

Valentina Muru surma puhul. Naabrid Lemmatsi 7 ja 9

Maimu Mölter Südamlik kaastunne Anti Mölterile ema surma puhul. Indrek ja Kaido peredega

Mälestame kallist kolleegi kauplus «Valli» aegadest. Kolleegid Hilda ja Selma

Milvi Pikk Südamlik kaastunne Tarmole ema kaotuse puhul. Toomas ja Taivo

Hilma Ramot Siiras kaastunne Haraldile, Ellele, Üllele peredega armsa ema, vanaema ja vanavanaema surma puhul. Marguse pere

Loe Postimeest mobiilist.

www.postimees.ee

Jüri Reintami

surma puhul. Andres perega ja Eevi

Roosa Grib

Mälestame kallist grupiõde. TTÜ Tallinna Kolledži maastikuarhitektuuri kursusekaaslased

Toomas Viiki jääb mäletama Nõo kooli 12. lennu b-klass.

14. I 1933 – 15. VII 2014

Jää hüvasti ...

Kallist sõpra, klassikaaslast

Südamlik kaastunne Katrele ja Mariettele. Perekond Hallik

Teatame kurbusega, et on lahkunud

Kai Kundla

Austa ikka oma kooli, klassikaaslast, sõpra head ... Lõpetanud Nõo kooli, meenutagem kõikjal neid.

Sügav kaastunne Andresele kalli vanaema

Teatame kurbusega, et lahkunud on kallis abikaasa, ema, vanaema ja ämm

Allar Jakobsoni

Kolleegid Politseija Piirivalveametist Leinatalitus 19. skp. kell 14 Hiiumaa Pühalepa kirikus.

Mälu ei hävi, sest olnu ei kao ... (A. Alliksaar)

kaotuse puhul. Bestonia Grupp ja Soklain LM

Südamlik kaastunne perele ja lähedastele. Eesti Muusikaõpetajate Liit

surma puhul.

Mariano Lepp

Südamlik kaastunne Margitile kalli ema kaotuse puhul. Mälestavad Sveta ja Toomas.

Salme Haavapuu

Helgi Salini

6. XII 1947 – 15. VII 2014

surma puhul. Töökaaslased Traumatoloogia ja ortopeedia kliinikust

Sügav kaastunne Larissale ja Katrinile ema ning vanaema

Valentina Sljusarenko surma puhul. Tanja, Olev, Cärolin, Anne Ärasaatmine 18. skp. kell 12 Raadi leinamajas.

Me meenutustes oled ikka meiega

Tiit Vahimets Sügav kaastunne lähedastele. Tartu 10. kk I lend (1974) ja pinginaaber Andres

Südamlik kaastunne Urmole kalli isa

Uve Viickbergi kaotuse puhul. FC Helios 2002 poisid koos vanematega

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Žongleerid mitme ülesande vahel. Kas tõesti ei saa need juba otsa? Sulle võib tunduda, et ülesanded kasvavad juurde nagu lohe maharaiutud pead.

SÕNN

Loed midagi väga innustavat ja tahad seda kohe proovida. Kui esimesel korral välja ei tule, proovi uuesti. Sa ei ole allaandja.

KAKSIKUD Ego loetleb sulle, milline peaksid olema ja mida tegema. Süda aga tahab muud. Pead oma kaks poolt kokku viima, et endaga rahule jääksid.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 18. JUULI 2014 || VARIA || 19

à î à 6 5

NEITSI Vähendad energiat hävitavaid harjumusi. Püüad vähem lobiseda ja kahandada ebareaalseid ootusi. Samuti ei istu sulle enam keelepeks ja moraalilugemine. KAALUD Oled lõpuks faasis, kus sinu enda, kodu, figuuri ja rahaasjadega on kõik korras. Naudid täiuslikku tasakaalu ja looda, et see kestab pikalt.

à æ

4 3 2

ERNIE

1 a

ì d

Lars Larsen – Skakbladet, 1957 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Oh7! (ähvardab 2. Rf6+ Kh6 3. Rf5++) 1. ... Rg4 2. Rf5 (ähvardab 3. Rg7++) 2. ... R~ 3. Rf6(:)++; 1. ... Og4 2. Rd5 ~ 3. Rdf6++; 1. ... g4 2. Kf6 ~ 3. Og6++.

MÄLUMÄNG

DILBERT TÖÖVESTLUSED KISUVAD KUMMALISEKS, SEST UUE REEGLI JÄRGI PEAB PERSONALIOSAKOND KÜSIMUSED ENNE KINNITAMA.

mtü liivimaa mälu JA SENI POLE SA VEEL ÜHTEGI KINNITANUD. HE HE HE HE HE HE HE HE!

ÄRA NAUDI MU KIMBATUST!

ÄRA TEE SEDA NII NAUDITAVAKS!

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Võid järsku märgata, et oled ühe koha peal sammunud. See võib tekitada frustratsiooni ja tunde, et oled väärtuslikku aega kaotanud.

AMBUR Kui oled endale ise teinud sama kõrge takistuse kui Himaalaja mäed, on nüüd aeg see eest lükata. Enda säästmiseks tee seda tükkhaaval. KALJUKITS Elu kulgeb üsna kummaliselt, keegi nagu kannaks sind takistustest üle. Mis ka ei juhtu, tasuks jääda iseendaks ja mitte nina püsti ajada.

â è è ì ô â

1. 1533. aastal hõlmas Moskva suurvürstiriigi territoorium umbes 2,8 miljonit ruutkilomeetrit. Kui suur oli Moskva vürstiriigi pindala 233 aastat varem? 2. Millise maa tähtsaimad kaitsepühakud on püha Patrick, püha Columba ja püha Brigit? 3. Esimene neist oli Voldemar Sassi, viimane EnnArno Sillari. Mis ametis? 4. Ferran Adrià Acostale kuulunud El Bulli Kataloonias oli kuni oma sulgemiseni maailma hinnatuim ... Mis? 5. Lauljanna Anne Veski uusim singel kannab nime «Oled mulle vaid tuul». Kes on helilooja, kes sõnade autor? Vastused: 1. 47 000 ruutkilomeetrit, seega umbes praeguse Eesti suurune. 2. Iirimaa. 3. Eesti NSV ülemnõukogu esimees. 4. Restoran. 5. Helilooja Meelis Leis, endine Ummamuudu-mees, sõnade autor Elmari-mees ehk Owe Petersell.

Kui oled enda õlgadel kandnud Atlase koormat, oleks aeg see maha panna. Oled vastutanud ka nende eest, kes saaksid iseseisvalt väga hästi hakkama.

VÄHK Suhtud paljudesse elu tüütavatesse asjadesse varasemast kannatlikumalt ja rahulikumalt. Oled mõistnud, et närvitsemise ja hallide ajurakkude hävitamisega ei saavuta midagi. LÕVI

ê ê

SUDOKU www.sudoku.ee AKNE

VEEVALAJA Sul võib olla tünnitäis lahendamata ja endast pidevalt märku andvaid probleeme, kuid elad nendega rahulikult koos. Tead, et iga asi omal ajal. KALAD Tõeline eludilemma? Kas jätkata vanal viisil või avada uks uutele seiklustele? Tahad hoogu ja särtsu, kuid kardad, et koos sellega kaotad midagi väärtuslikku.

Eelmise ülesande lahendus

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID «Olete vist minu juures juba käinud,» ütleb arst sisenenud patsiendile. «Mis teie perekonnanimi oligi?» «Mäeltsemees.» «Ahjaa ... Meningiit?» «Ei, Voldemar ...» ••• Klient küsib autokaupmehelt: «Kas annate kasutatud autodele ka garantii?» «Loomulikult!» vastab kaupmees. «Me garanteerime, et tegemist on kasutatud autoga.» ••• «Kallis, miks on frikadellid meie supis erineva suurusega?» «Aga kullake, sa ju ise palusid, et ma meie toidulaua vaheldusrikkamaks muudaksin.» ••• Jurist: «Teie noorim, 20-aastane poeg, kui vana ta on?» Tunnistaja: «Ta on kakskümmend. Täpselt nagu teie IQ tasegi.»

Eelmise ristsõna õige vastus on UNESEGANE

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 18. JUULI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, BERIT.NUKA@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

HOIAB SILMA PEAL TÄNA ALGAVATEL TALLINNA MEREPÄEVADEL.

NIMEPÄEV: EERIKA, ERIKA Jüri Estam 63, kommunikatsioonikonsultant Tiit Trummal 60, arhitekt Andra Veidemann 59, etnoloog ja poliitik Toivo Tulev 56, helilooja ja pedagoog Kristiina Ehin (pildil) 37, luuletaja ja kirjanik Mikk Pahapill 31, kergejõustiklane Deniss Karpak 28, purjetaja

foto: tarmo õuemaa / läänlane

VIIMANE VEERG

Zaporožets ja Žigulid läksid Nordkappi vallutama Eile ennelõunal alustasid 1987. aasta Zaporožets ja kaks 1986. aasta Žigulid Randsalu oja juurest Haapsalu piirilt automatka, mille lõppsiht on Nordkapp Põhja-Norras. Kohale loodavad reisisellid jõuda 11 päevaga. Kõigi kolme auto läbisõit on 100 000 km ringis. «Varuosad on kaasas, ettevalmistusi on tehtud kõvasti,» ütles reisi eestvedaja Tiit Aedviir. «Kui läheb katki, siis parandame ära. Kui ei saa parandada, leiame garaaži ja toome auto pärast ära.» Teekonna võtsid ette Tiit Aedviir, tema vanem vend ja noorem õde koos kaasadega. Läänlane

HOMME POSTIMEHES:

PRIIT PULLERITS UURIS, MIS LAADI ÕNNETUSI JUHTUB LIIKLUSES JALGRATTURITEGA KÕIGE SAGEDAMINI. EUROOPA

Vaikne ja soe

TALLINN +22

RAKVERE +23

KÄRDLA +19 HAAPSALU +22

eva-maria sula la ilmateenistuse sünoptik ptik

PAIDE +23

NARVA +23

s m/

1–7 Ilmakaardil toimuvad protsessid aeglaselt. Eesti ilma kujundava kõrgrõhkkonna mõTARTU ju on vähenemas, kuid lähePÄRNU VILJANDI +23 +22 duses pole ootel ühtegi ak+23 KURESSAARE tiivset vihmast tsüklonit, +20 mis avaneva võimaluse kiiresti ära kasutaks. Küll aga lisandub õhku veidi niiskust ja VÕRU hoovihmavõimalus suureneb. VALGA +24 +25 Tuul on nõrk ja termomeetrinäit kerkib idapoolsetes maakondades 25 kraadini. KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR Täna on vähese ja vahelduva Anne kanal +21 Laupäev, 19.07 Pühapäev, 20.07 Esmaspäev, 21.07 pilvisusega ilm. Kohati sajab hooEmajõe vabaujula +21 Tallinn +12/+23 +10/+24 +14/+23 vihma. Puhub muutliku suunaga Kakumäe rand +11 +14/+25 +14/+27 +15/+27 tuul 1–7 m/s. Õhutemperatuur on Tartu Kuressaare +22 Narva +12/+24 +12/+27 +14/+25 19–25 kraadi. Pirita rand +8 Pärnu +13/+25 +13/+25 +14/+26 Pärnu rand +18 Kuressaare +14/+23 +12/+25 +16/+25 Pühajärv +23

PÄIKE

Saaremaal valitakse taas parimat koduõlut Septembris Kuressaare kesklinnas toimuval toidufestivalil saavad jälle oma kesvamärjukese headuse proovile panna kõik õllemeistrid. Vahepeal traditsiooniks kujunenud parima koduõlle valimist pole Saaremaal toimunud juba 2011. aastast saadik, kui see tiitel anti välja Õlletoobri-nimelisel üritusel. Konkurssi korraldab seda varemgi teinud Toivo Naagel. Kuigi varasematel kordadel on tema sõnul õllekonkursist osa võtnud keskmiselt 30–40 pruulijat, arvas ta, et nii pika vaheaja järel võiks rahule jääda ka 15 osalejaga. Selleks, et parima koduõlle tiitlile pretendeerida, on tarvis kaasa tuua kaks liitrit märjukest. Saarte Hääl

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.35 4.36 4.47

loojub 22.18 22.02 22.23

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +31,0 kraadi (1927) +6,6 kraadi (1967) Tartus +32,1 kraadi (2001) +2,7 kraadi (1965)

KUUFAASID 12. juuli 14.25 19. juuli 5.08 27. juuli 1.42 4. august 3.50

+30 +30 +30 +29 +27 +27 +31 +31 +30 +25 +20 +22 +28 +21 +24 +27 +29 +36 +24 +25 +25 +22 +32 +23 +27 +12 +22 +33 +23 +25 +25 +30 +24 +28 +31 +11 +30 +35 +16 +26 +24 +28 +28 +36 +21 +29

TELE- JA RAADIOKAVAD • REEDE, 18. JUULI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Roheline kuurikatus. Helle Aan ja Aare Baumer 07 00 Maahommik 45 Osoon (ETV 2012) 08 15 Ringvaade* 55 Kodused mehed 09 40 Holby City haigla* 10 40 Eesti mäng* 11 10 ENSV: 25. kaadri mälu* 40 Terve Eesti, 5/10* 12 10 Kindel suund 35 Kabinettide kiuste: telerahva lood 13 25 Oleme oma kaamerate ja mikrofonidega... 14 15 Kodused mehed* 15 00 Holby City haigla: Peresidemed 16 00 Tour de France: 13. etapp: Saint Etienne – Chamrousse 200 km 18 30 AK 45 Reisile minuga: Hiva Oa, Prantsuse Polüneesia 19 15 ENSV: Suusad ju 45 Dallas: Paljastused 20 30 Tippkohtumine, 2/7 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Kutsar koputab kolm korda 22 25 XXVIII Pärnu filmifestival. Alasti halastus (SoomeTaani 2013) 23 30 Lilyhammer, 2/8 (Norra-USA 2011) 00 15 Dallas: Paljastused* 01 00 ETV kuld: Rock 1 32 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Teaduspalavik, 6/6: Salasilm* 30 Smallville: Võim* 10 15 Sügissonaat (Höstsonaten, RootsiSaksa 1978). Draama 11 45 ERR uudised 17 05 Karude viimased kantsid, 3/3: Arktika rändurid* 18 00 Rula ja Ratas, 8/14 30 Piknikutort: LoheJänku 35 Võlukarussell: Artur 45 Fiksikud: Kuidas töötab tolmuimeja? 50 Pimmi ja Pammi seiklused: Sünnipäev 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Kuri robot 19 10 Minu lemmikloom: Poni 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 45 Maa ja taeva vahel, 6/10 20 15 Idioot, 7/10 (Vene 2003) 21 05 Lõputa maailm, 3/8: Kloostriülem 55 Ööülikooli rännakud, 4/8: Valdur Mikita 22 55 Meie Aja Kunst: Visible Solutions OÜ 23 25 Eesti TOP 7* 00 00 XXVIII Pärnu filmifestival. 69: armastus, seks, eakas* 01 42 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 50 Taltsutamatu süda* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporteri ootuses* 20 Suvereporter* 09 20 Armastus ja karistus, 28* 11 05 Kodus ja võõrsil 35 Rosamunde Pilcher – Pikk tee õnneni (Saksa 2000). Romantiline draama 13 30 Kalailm* 14 00 Heeringaminutid 05 Lindprii: Varaste urgas 16 00 Küladetektiivid, 39: Kauni Barbara ihukaitsja 17 00 Taltsutamatu süda, 18 18 00 Armastus ja karistus, 29 19 45 Suvereporteri suvehitid 20 00 Suvereporter 21 00 Galileo 30 Kaks kanget Indias 22 30 Komissar Rex: Vaimude maja 23 30 Profid (Assassins, USA-Prantsuse 1995). Põnevik 01 55 Surmaingel (USA 2009). Põnevik 03 10 Viimane võmm: Ma olen nende kõigiga maganud* 55 Suvereporter* 04 45 Heeringas Veenuse õlal – Raivo E. Tamme eri* 05 10 Küladetektiivid, 39: Kauni Barbara ihukaitsja*

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 39* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss 11 10 Kättemaksukontor: Libahunt, 1* 12 10 Viimane tõeline mees 1, 6-7 13 05 Suvesangarid, 25* 35 Selgeltnägijate tuleproov 8, 7* 14 30 Selline on elu!: Te armastate oma tööd rohkem kui mind 15 25 Vaprad ja ilusad, 6773 55 Armastuse pisarad, 40 16 55 Midsomeri mõrvad 7, 7: Öised kokkupõrked 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Minimissid 1, 7 21 00 Hullumeelsed perekonnad, 7 22 35 KINO3: Palliga allapoole vööd (USA-Saksa 2004). Komöödia 00 30 Hawaii 5-0 3, 20: Lubadus 01 25 Paranormaalne aktiivsus 2 (USA 2010). Draama 03 00 Hullumeelsed perekonnad, 7* 04 25 Vaid Venemaal pluss* 50 Seitsmesed suvesadamas*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 118 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid 09 10 Emmerdale, 229* 40 Eluteed, 5 10 05 Küladetektiivid, 223: Igal asjal on hind 55 Süütu süüdlane, 9 11 45 Top Shop 12 00 Staariminutid: Meryl Streep; Will Smith; Ben Affleck; Matthew McConaughey 20 Poissmees, 8/12* 14 00 Piinlikud haigused – laste eri, 1/4* 15 00 Aedniku aabits* 30 Süües saledaks, 6/15* 16 00 Ainult Essexis!, 41 30 Ainult Essexis!, 42 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Nate Berkus 19 00 Kodus ja võõrsil 30 Emmerdale, 230 20 00 Meie aasta Siberis: Eneseületus 30 Meie aasta Siberis: Võitlus 21 00 Romantiline reede – Bridget Jonesi päevik (Inglise 2001). Romantiline komöödia 23 00 Poissmees, 9/12 00 45 Suvereporter 01 35 Bordell 232: Tasumise tund 02 25 Meie aasta Siberis: Eneseületus* 50 Meie aasta Siberis: Võitlus* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 9* 45 Suvereporter*

06 30 Kalailm* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 130: In vino veritas* 09 20 Conan, 232* 10 10 Näljased meremehed, 49: St Mawes* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 33/86: Fööniks* 14 35 Knight Rider, 38/90: Ajaga võidu* 15 30 Näljased meremehed, 50: Fowey 16 20 Komissar Rex, 131: Sõber kogu eluks 17 10 Supermani uued seiklused, 34/86: Salaidentiteedid 18 05 Knight Rider, 39/90: Kiirusedeemonid 19 00 Galileo 30 Eesti kõige-kõige 20 00 Tuvikesed: Meeleheitlik pooltund* 30 Tuvikesed: Kuidas abielluda jobuga* 21 00 Kaks ja pool meest: Kahe sõrme reegel* 30 Neetud United (Inglise 2009). Koomiline draama 23 10 Kalailm* 35 Illusioonimeistrid 00 25 Kaks ja pool meest: Tere, mina olen Alan Cousteau 50 Tuvikesed, 1-2 01 40 Südamelt ära, 20 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 5, 9: Tina ja Asym* 11 00 Sõjakunst (USA 2000)*. Märul 13 15 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 5, 9: Tina ja Asym* 15 00 Kõige naljakamad koduvideod 10 Kohver, 14 16 00 Kutsuge Cobra 11 5, 10: Suur kiirus 17 00 NCIS kriminalistid 4, 9: Keerukas õde 18 00 Perepea 7, 4* 30 Simpsonid 3, 17: Erinevad kutsumused* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 6, 13-14: Halb uudis; Viimased sõnad 20 00 Eesti Rallikross 30 Simpsonid 3, 18: Armuke Bart 21 00 Suvesangarid, 13 30 Ässad 2 (USA 1993). Komöödia 23 15 Puhkus Mehhikos 2, 51; ekstra 2, 51 00 30 Kuidas ma kohtasin teie ema 6, 13-14* 01 20 Kohver, 14* 02 10 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 83/142* 45 Dr Vassiljevi terviseminutid* 10 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 11 00 Austraalia metsik loodus, 2/5*. Doksari 50 Maatriks* 12 35 G.F. Händel. Veemuusika* 13 30 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 130/304* 17 00 Armuleek, 131/304* 45 Armuleek, 132/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 84/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Ars longior. Sinu kuus kunstiteost, 5* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Kas tohib?* 22 15 Ratastel pillipuhujad ja iseliikujad Põlvas 35 Maadleja (USAPrantsuse 2008). Mängufilm 00 20 Täna. Uudised (subtiitritega)* 35 Suvemiks* 01 20 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Märt Treier 09 45 Spordisäde Dina Ellermann 10 05 Huvitaja. Liisu Lass 11 30 Järjejutt. Näljase hobuse juhtum, V 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Hussar 14 05 Loomaaia lood 15 00 Pärastlõunased uudised 16 05 Stuudios on Maian Kärmas 17 05 Kihnukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Spordisäde* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Anu Välba 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Unustamatud 22 05 Sport 30 Järjejutt.* 23 03 KÖP Helihoidis aastas 2004. Ooperigurmaanid. Jüri Kuuskemäe 00 05 Huvitaja.* 01 00 Kihnukeelsed uudised* 10 Aiatark* 30 Kauamängiv* 02 15 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater Normandia-Neemen, 5 10 05 Muusikatuba. Nele-Eva Steinfeld. 22aastane pianist Kit Armstrong, kes sai kuulsaks kui imelaps ning kelle mentoriks on Alfred Brendel, esitab Johann Sebastian Bachi ja Ludwig van Beethoveni muusikat. 11 05 Album. Kim Kashkashian - Neharót 12 02 Delta. Hedvig Lätt. Kultuurisündmused ja muusika. 14 05 Kooskõla 15 15 Amadeus + 16 05 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Täna kontserdisaalis. Pärnu Muusikafestivali galakontsert Pärnu Kontserdimajas. Esinevad Florian Donderer (viiul), Martin Kuuskmann (fagott), Matthew Hunt (klarnet), Silver Ainomäe (tšello), Maarika Järvi (flööt), Nikita Naumov (kontrabass), Mikhail Zemtsov (vioola), Marius Järvi (tšello), Teet Järvi (tšello), Indrek Leivategija (tšello) jt. 22 05 Fantaasia. Tõnu Karjatse 00 05 Nokturn