Postimehe paberleht 19 06 2014

KOKKUMÄNG EESTI PANK LÄKS KAASA VENE ÄRIMEHE PLAANIGA, SEDASTAB VEB FONDI UURIMISKOMISJONI RAPORT. EESTI LK 4

AEG VALIDA

UUS JÕUD

Soome peaministriks pürgiv Alexander Stubb on selgelt seda meelt, et Soome peaks saama NATO liikmeks.

Lavaka 26. lennu lõpetajad räägivad ausalt ära, mida nad Tiit Ojasoo käe all õppisid ning mida ja kus nad ära teha tahavad.

VÄLISMAA LK 10–11

jalgpallimm.postimees.ee Värskeimad tulemused, kommentaarid, turniiritabel

KULTUUR LK 16–17

www.postimees.ee Soome peaministrikandidaat

ALEXANDER STUBB: Tegemist ei ole pöördelise valitsusprogrammiga.

VÄLISMAA LK 11

ARVAMUS

NELJAPÄEV, 19. JUUNI 2014 • NR 142 (7133) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 46 911 • LUGEJAID 201 000

arvamus.postimees.ee

RAIL BALTIC

Pelgad müüdid Ettevõtja Priit Humal kirjutab, et Rail Balticu puhul on valik selles, kas parendada olemasolevat raudteed või ehitada uus, aga viimane käiks esimese arvel. Samuti ei hakata Rail Balticuga sõitma Tallinnast Berliini ega enamasti isegi mitte Varssavisse. LK 14

MAESTRO TULI PEOLE. Eile, oma 98. sünnipäeval, jõudis Torontost Tallinna laulupeo suurkülaline, Põhja-Ameerika eestlaste koorilaulutraditsiooni elav legend, dirigent Roman Toi.

Roman Toi tuli laulupeole

INIMESE VABADUS

Asjatu hirm Ameti tõttu on peaministri büroo juhataja Liina Kersna viimastel päevadel saanud üle 600 kirja, mille läkitajad kardavad, et kui kooseluseadus vastu võetakse, siis «see seadus hävitab minu abielu Eesti vabariigi nimel» või «meie lapsed ei saa enam kunagi õnnelikuks». LK 15

Koorijuht Roman Toi juhatas eile õhtul lennujaamas laulu «Ta lendab mesipuu poole» ettekannet lillekimbuga.

MATEMAATIKA

Tarvilik oskus Suur oli jahmatus, kui selgus, et tänavusel põhikooli matemaatikaeksamil kukkus läbi enneolematult palju lapsi, kirjutab Hanneli Rudi.

Seni olime uhked, et meie lapsed said rahvusvahelistes testides häid tulemusi. Nüüd selgus, et elu nõuab enamat. LK 2

P

ika, pooleteisepäevaseks veninud reisi väsimus oli dirigent Roman Toil kui peoga pühitud, kui teda võttis Tallinna lennujaamas vastu väike laulupeokoor ühe laulupidude südamelauluga «Ta lendab mesipuu poole». Dirigendikäsi tõusis lillekimbuga kõrgele ja seekordse laulupeo üldjuht Hirvo Surva tõmbus koori kõrvale, et lauljad saaks Toi käe all laulda.

«Aitäh, kullakesed!» ütles dirigent ratastoolist, kust ta juba oli püüdnud püsti tõusta, aga palumise peale siiski istuma jäänud. «Ma ei julge-

gi oma südant katsuda praegu. See lööb nii ägedasti,» ütles maestro ja pöördus Surva poole: «Kuule, laulame veel ühe ilusa laulu!»

Surva pakkus, et see võiks olla «Kaunimad laulud». Nüüd ei lasknud Toi end enam toolis hoida ja tõusis uhkelt koori ette, et juhatada koos noorema kolleegiga, keda ta üllatas juba jaanuaris Torontos teatega, et lennukipiletid Eestisse laulupeole on tal ostetud.

«Isale on see kooritervitus siin nii palju energiat sisse süstinud. Uskumatu, kui palju energiat!» vaatas toimuvat pealt maestrot pikal reisil saatev poeg Ants Toi. «Meil oli

mitu aastat laulupeole tulekust juttu, aga kui küsisin, et miks, oled ju nii vana, küsis isa vastu: miks mitte!?»

Lühikesel kohtumisel lennujaamas jõudis maestro nalja visates naeratada pea igaühele, kes teda tervitama oli tulnud. «Palju õnne, lapsed, laulupeoks!» soovis maestro.

Ootuste kohta laulupeol viitas repertuaariga väga hästi kursis olev Toi Erkki-Sven Tüüri «Taandujatele». «Ma hoian pöialt, et see laul läheks ka mehele nii, nagu teised laulud,» lausus maestro.

Toronto kooride esituses on ta selle laulu kõlaga juba rahule jäänud.

Torontost tuleb laulupeole viis koori, nende seas Toi enda Estonia segakoor ja Toronto Eesti meeskoor. Tõsi, viimastel aastatel vanameister enam ise koore ei juhata, aga on kohal igal Eesti kooride kontserdil, mis Torontos toimub.

Esimest korda juhatas Roman Toi Tallinnas laulupeol ühendkoori 1990. aastal, mil ta oli peo aujuht Gustav Ernesaksa ja Richard Ritsingu kõrval. Pärast seda on ta veel mitmel peol suurpeo dirigendipulti tõusnud.

«Ta on olnud Põhja-Ameerika laulurahva jaoks nagu meie Ernesaks. Ja see on nii siiamaani. Ei lähe ühtegi

foto: toomas tatar

kontserti, ilma et maestro ise kohal poleks ja rahvas teda tänaks,» sõnas Surva.

Küsimusele, kas maestrot laulupeol ka dirigeerimas näha saab, pani Toi sõrme saladuslikult suule ja vaatas peo üldjuhi Surva poole. Viimane vastas sama saladuslikult: «Me räägime sel teemal!»

Anneli Ammas

Kood avab fotogalerii Roman Toi saabumisest.

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 19. JUUNI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

Matemaatikat saab armastada Eestis ollakse koolihariduse üle uhked. Ärgu mõelgugi keegi selles kahelda, sest seda tõestab rahvusvaheline PISA test. Meie lapsed on pea sama targad kui usinate tuupuritena tuntud asiaadid või soomlased, kel lihtsalt on mingi anomaalia tõttu maailma parim haridussüsteem. Muidu nii ihaldusväärses läänes ju koolis korda pole ja lapsed on ka rumalad.

Seda suurem oli jahmatus, kui hiljuti sai selgeks, et ebatavaliselt palju lapsi põrus tänavu põhikooli matemaatikaeksamil. Ülesanded nõudsid loogilist mõtlemist, põhjendati suurt põrujate arvu. Avalikuks sai see, millest vanemad siiani vaid omavahel räägivad – koolis õpetatakse küll lahenduskäike, aga mitte loogilist mõtlemist. Lapsed õpivad nõutud lahendused selgeks, aga tegelikult nad sellest aru ei saa.

Eestis keskkooli lõpetanud tuttaval oli aastate eest võimalus astuda ühte USA kõrgkooli kaugõppekursusele. Üllataval kombel osutus tema jaoks probleemiks mitte inglise keele test, vaid hoopis matemaatika. Seda hoolimata sellest, et keskkooli lõpus oli ta teinud kohustusliku matemaatikaeksami edukalt. Lõpuks ei jäänud toona võõrsil elanud eestlasel muud üle, kui otsida endale eraõpetaja ning ta lõpetas ülikooli. Aga mitte ainult seda, vaid ta hakkas matemaatikat armastama. Kui teised lahendasid õhtuti ristsõnu, siis tema lahendas matemaatikaülesandeid. See on suurepärane puhkus, korrastab aju, ei olnud ta kiidusõnadega kitsi.

Samasuguse vaimustusega rääkis matemaatikast sügisel üks värske tudeng, kes koolis seda ainet vihkas, aga ülikoolis kohustuslikus korras õppima pidi. «Alles nüüd saan ma sellest aru, sest meie õppejõud oskab selgitada,» kinnitas ta.

Poliitilist «sõda» ei tohi kellegi koduõuele kanda

P

aide võimuvahetus tundub olevat osa suuremast mustrist – erakonnad võitlevad omavahel, et saada riigikogu valimiste eel juhtohjad võimalikult paljudes omavalitsustes. Võime loetleda ridamisi linnu, kus alles eelmisel sügisel loodud koalitsioone muuta proovitakse ning linnapäid ametist kangutatakse. Alati enne riigikogu valimisi oleme lugenud uudiseid, et üks või teine erakond on oma ridadesse värvanud selle või teise vallajuhi, ja nii ka nüüd.

Seekordne eripära paistab olevat aga just nimelt võitlus linnade koalitsioonide pärast. On raske mitte näha selle taga üle-eestiliselt orkestreeritud tegevust, mis lähtub erakondade keskkontoritest. Kuigi suvisel ajal vajub poliitika formaalne osa puhkuseletargiasse, sest koosolekute korraldamisega just üle ei pingutata, ei tähenda see, et intriigide punumisega ei tegeletaks. Üks asi on, mida koha-

likud poliitikud päriselt arvavad oma hiljuti ametisse saanud linna- või vallajuhtidest ning kuidas koostöö koalitsioonides tegelikult sujub. Teine asi on suurem mäng võimu pärast terves Eestis – riigikogu valimistele mõeldes on iga omavalitsus erakondadele tugipunkt, mille vallutamine on väike eeldus suureks võiduks. Nii polegi praegu mõtet ülemäära uskuda, et linnade võimuvõitluse tõeline ajend on konkreetse linnapea isikuomadustes või juhtimisstiilis. See kõik on siiski poliitilise vägikaikaveo loomulik osa.

Mis aga pole loomulik ega aktsepteeritav, on poliitilise võitluse käigus inimese eraellu tungimine. Paide volikogu esimehe kodu rüvetamine ületas väga põhimõttelise piiri, sõltumata sellest, mida see mees poliitikas teinud on. Eestis ei tohi olla vähimalgi määral aktsepteeritav, et poliitiliste või mis tahes muude vaidluste lahendamise osa on, et tungitakse inimese koduõuele ja sisuliselt ähvardatakse tema perekonda. Juhtunu pole lihtsalt hea maitse piire ületav nali, millesse peaksime kuidagi mõistvalt suhtuma. Tegu on palju põhimõttelisema piiriga.

Poliitilisi vaidlusi peetakse avalikus ruumis ja avalike asjade üle. Igaühel peab olema võimalus oma poliitilisi seisukohti väljendada ja ennast riigi või kogukonna ühiste asjade ajamisel teostada kartmata, et tema pere ja kodu satuvad rünnaku alla.

JUHTMÕTE Paide volikogu esimehe kodu rüvetamine ja ta pere hirmutamine pole lihtsalt maitsetu nali, vaid ületab väga põhimõttelise piiri avaliku poliitilise tegevuse ja inimese eraelu vahel.

LK 8

KÕVA SÕNA Arvestades teaduse rahastamise faktilist langust, on väike ime, et Eesti teadus on hoopis jõudsalt kasvanud.

Eesti majandus on languses, aga Eesti teaduse mõjukuse kasv on viimasel viiel aastal olnud keskmiselt neli protsenti kiirem kui maailma teaduse juhtriikide seas keskmiselt.

PÄEVA KOMM Lõpuks ei jäänud toona võõrsil elanud eestlasel muud üle, kui otsida endale eraõpetaja ning ta lõpetas ülikooli. Aga mitte ainult seda, vaid ta hakkas matemaatikat armastama.

Nemad on üksikud minu tuttavate seast, kellele matemaatika meeldib. Enamiku jaoks on see ka aastaid pärast koolilõppu üks kõige ebameeldivamaid aineid, mis õudusunenägudes kummitamas käib ja hirmuhigi põhjustab. Kui koolitunniks pähe tuubitud lahenduskäik mõne päevaga ununeb ja asjast sisuliselt aru ei saa, siis tundubki matemaatika hirmsa ja kohutavana.

Kust aga peaksid tulema need särasilmsed ja oma ainet nautivad matemaatikaõpetajad, kes ei piirdu ainult lahenduskäigu kirjutamisega tahvlile, kui valdav osa koolilõpetajaid seda ainet pea üksmeelselt vihkavad? Ma ei tea, aga hädasti oleks neid vaja küll, sest igapäevaelu tõestab, et ka matemaatika lihtsad algtõed käivad paljudele üle jõu.

Kui kõige lihtsam protsendi arvutamine on üle mõistuse keeruline või ehituspoes tapeedi ostmisel jäädakse jänni, sest seina ruutmeetrite rehkendamine on liiga raske, siis midagi on väga valesti. Rääkimata selles, et ka peast arvutamise oskus jääb nutiajastul iga aastaga aina kehvemaks.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Teame, mida tähendab riigivõimu vägivald poliitiliselt aktiivse kodaniku vastu. Tasub mõista, et ühe grupi vägivald teise vastu on sama vähe aktsepteeritav.

Midagi tõsist pole praegu juhtunud? Jah, tegu oli sümboolse rünnakuga, ent sellega ületati põhimõtteline ja poliitiliste vabaduste mõttes oluline piir. On väga tähtis, et õiguskaitsjad selgitaksid süüdlase(d) välja ning see tegu saaks ühemõtteliselt hukkamõistva hinnangu.

urmas nemvalts

hanneli rudi

1 8 5 7

Akadeemik Jüri Allik, PM 18.06

Postimees 1914. aastal Kui palju automobilisid on maailmas.

Amerika eri-kuukiri «Motor» on automobilide lugemise toime pannud ja teateid 1914. a. jaanuari-kuu kohta korjanud. Kui õiged need teated on, on raske ütelda, igatahes on nende korjamisega palju vaeva nähtud; on kõigi maade konsulitelt teateid kogutud.

Amerika-Ühisriikides on aasta algusel 1 300 000 automobili olnud, kõige rohkem kui kuskil mujal. Amerika-Ühisriikidele järgneb Inglismaa, siin on ainult

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

245 000 automobili, Prantsusemaal 100 000, siis tuleb Saksamaa 57 automobiliga, teiste maadega võrreldes on see õige väikene arv. Ime-kiirelt on automobili-asjandus Kanadas edenenud, kus 46 000 automobili on. Austria-Ungaris on ainult 19 000, Australias 15 000, Italias 12 000, Venemaal 10 000, Argentinas 10 000, Belgias 9000, Daanimaal ja Hispaanias kummagis 8000, Rootsis ja Schveitsis kummagis 5000, Bulgarias 3000, Rumenias 1600 jne. 19.06.1914

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

4 || EESTI || POSTIMEES, 19. JUUNI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Laulupeotuli meelitas kohale jõuluvanagi

Siim Kallas mõtleb akadeemilisele karjäärile Siim Kallas (pildil) pole veel otsustanud, mida ta pärast Euroopa Komisjoni asepresidendi ametiaja lõppu teeb, aga tema assistendi Hanna Hinrikuse sõnul on Kallas juba pikka aega mõlgutanud mõtteid akadeemilisest karjäärist. «See on reaalne võimalus, aga seda on veel vara küsida. Eks ta jõuab sel teemal kindlasti rääkida ja aru anda,» ütles Hinrikus. Soome ajaleht Kauppalehti avaldas teisipäeval artikli, kus Kallas ütles, et kavatseb pärast voliniku ametiaega igal juhul naasta Eestisse. postimees.ee

Teder: seadusandja ei täida kohtuotsuseid

4.07 LÕPP Tallinn LÄÄNE-VIRUMAA HARJUMAA

HIIUMAA

19.06 Tudulinna Matsu talu

18.06 JÄRVA VA A M AA AA JÄRVAMAA Sadala

LÄÄNEMAA

JÕGEVAMA JÕ Õ MAA MA JÕGEVAMAA

RAPLAMAA

17.06 Palamuse PÄRNUMAA SAAREMAA

VILJANDIMAA

15.06 ALGUS Tartu

TARTUMAA TARTUM MA AA A

PÕLVAMAA VALGAMAA

KULDNE KINGITUS? Eesti rahanduse tippjuhid läksid segastel asjaoludel kaasa ettevõtliku vene ärimehe miljoniplaaniga.

VÕRUMAA

Pank mängis Matiga kokku

tõkkepuud on alates selle aasta algusest kuni mai lõpuni sõidetud maha raudteeülesõitudel.

Ansipist ja Toomist saavad europarlamendis pinginaabrid Reformierakondlane Kaja Kallas ütles eile sotsiaalvõrgustiku Twitter vahendusel, et Euroopa Parlamenti pääsenud reformierakondlasest Andrus Ansipist ja Keskerakonda kuuluvast Yana Toomist saavad esinduskogus pinginaabrid, sest kumbki on oma partei delegatsiooni juht. Nii Ansip, Toom kui Kaja Kallas kuuluvad Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon. BNS

Laulu- ja tantsupidu häirib Tallinnas liiklust Tallinna lubab sulgeda tantsupeo läbiviimiseks 2. juulist kuni 6. juulini liiklusele Staadioni, Võistluse ja Püssirohu tänava. Laulupeo läbiviimiseks lubatakse sulgeda liiklusele 5. juulil Vabaduse väljak ja terve rida tänavaid selle ümbruses, samuti suletakse liiklus Pärnu maanteel Vabaduse väljaku ja Viru väljaku vahelisel lõigul, Viru väljakul, Narva maanteel Viru väljakust kuni Pirita tee ristmikuni ja Pirita teel Narva maantee ristmikust kuni lauluväljakuni. tallinncity.ee

Riigikogu peab homme erakorralise istungi

Valla äriühingu juhti kahtlustatakse korruptsioonis

Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus homme kella 10ks kokku riigikogu erakorralise istungjärgu. Istungjärgul arutatakse selle töönädala päevakorras olevaid, kuid seni arutamata jäänud päevakorraküsimusi. postimees.ee

Keskkriminaalpolitsei kahtlustab Tartu Valla Kommunaal OÜ juhatuse liiget Aigar Leppa toimingupiirangu rikkumises. Väidetavalt lasub tal kahtlus mitme aasta vältel suures ulatuses tehingute tegemises tema endaga seotud ettevõtetega. ERR Uudised

Postimees.ee küsitlus Kas toetad kooseluseaduse vastuvõtmist?

Ei ole sellega kursis

4%

Jah

46% 50%

PÄEVA

ID IDA-VIRU UMAA U IDA-VIRUMAA

35

Ei

15

foto: jaanus ree

Õiguskantsler Indrek Teder esines eile riigikogu ees aastaettekandega, milles juhtis tähelepanu sellele, et seadusandja täidab kohtuotsuseid väga nõrgalt. «Mind ennast kriibib üks minu kohtusse viidud kaasus. See on tehnovõrkude ja rajatiste talumistasu küsimuses jätkuvalt uue reeglistiku puudumine,» tõi Teder näite. Teder juhtis oma ettekandes tähelepanu ka õiguskorra usaldusväärsusele, näitlikustades seda keskkonnatasude kaasusega, kus tasusid tõsteti lubatust kiiremini. postimees.ee

7082 vastajat

Eile liikus laulupeotuli mööda Jõgevamaad, alustades hommikul Palamuselt ja jõudes õhtuks Sadalasse. Lisaks traditsiooniliselt rahvariietes lauljatele-tantsijatele tuli Jõgeval tuld tervitama ka jõuluvana koos oma abilisega. Täna jõuab tuli Ida-Virumaale, jäädes öömajale Tudulinna Matsu tallu. PM

PEO ALGUSENI ON JÄÄNUD

oliver kund reporter

A

astaks 1993 näis Venemaa Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade raha kättesaamine samahästi kui võimatu. Kui väljapääsu haistev vene ärimees Aleksandr Matt tuli lagedale lahendusega, otsustas Eesti Pank mehe plaaniga kaasa minna, eirates kõigi teiste ettevõtjate huve.

See on lühikokkuvõte riigikogu VEB fondi uurimiskomisjoni eile avaldatud lõppraportist.

Enam kui aasta jagu tööd paljastas küll otsuste skeemi, aga oma ajenditest asjaosalised seni vaikivad.

Hämarate sündmuste ahel algas ligi 50 inimest küsitlenud komisjoni väitel 1993. aastal, kui Venemaa oli külmutanud Eesti pankade arved Välismajanduspangas. Siinse panganduskriisi vältimiseks koondati nõuded riigikogu otsusega VEB fondi, ent iga kuuga tuhmus lootus saada raha Venemaalt tagasi.

Tekkinud olukorras oli Eesti Pank valmis ära kuulama iga ettevõtja plaani. Panga ukse taga käiski kümneid firmajuhte. Üks, kes esitas VEB fondi registripidajale, Põhja-Eesti Pangale, plaani, oli Balti Ühispanga suurkliendi ja Vene residendi TSL Internationali juht Aleksandr Matt. Tema esitatud kava nägi ette nõuete kokkuostmise ja realiseerimise.

«On väga selge, et Aleksandr Matt omas Venemaa-poolseid kontakte ja teavet, et Venemaa residentidel on hiljem võimalik see raha lahti külmutada.

Esimesed vihjed olid Matil juba 1993. aastal,» kirjeldas VEB fondi uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra.

Kuna kava oli Põhja-Eesti Panga juhtide jaoks usutav ja realistlik, tutvustasid nad meest Eesti Panga juhtkonnale. «Matt

Rainer Vakra juhitud VEB fondi uurimiskomisjonil ei õnnestunud välja selgitada, mis ajendas Eesti Panka minema kaasa ärimees Aleksandr Mati skeemiga. foto: toomas tatar

kohtus Eesti Pangas nii Vahur Krafti kui ka VEB fondi juhi ülesandeid täitnud asepresidendi Enn Teimanniga. Põhja-Eesti Panga endised juhid Peeter Vähi ja Riho Remmel väitsid, et kokkulepped valitsuse ja Eesti Panga nõuete omandamiseks tegi TSL International just 1993. aastal Eesti Pangas,» ütles Vakra.

Vahur Kraft ja tema juhitud Eesti Pank lõi arusaamatutel põhjustel soodusolukorra ühele ettevõtjale.

Mis oli kokkuleppe sisu, teavad siiani vaid asjaosalised ise.

Edasine läks juba täpselt plaani kohaselt. 1995. aasta jaanuaris küsiski Venemaa VEB pank Eesti Pangalt Vene residentidest kreeditoride andmeid. 1995. aasta 30. jaanuari Vahur Krafti allkirjaga vastuskirjas kinnitas Eesti Pank, et nõuded on neljal kreeditoril, ent lisas sinna ka viienda – TSL Internationali.

Valeandmetega kirja kohaselt oli TSLil nõudeid 32,3 miljoni dollari väärtuses, mis on sama palju kui vabariigi valitsuse ja Eesti Panga toonased nõuded kokku. Kolm aastat hiljem

omandaski TSL Eestis samas vääringus, aga kümme korda odavama hinnaga, endisi Eesti Panga ja valitsuse nõudeid.

Eesti Pank aga palus VEB pangal maksekorraldusega TSLile raha üle kanda ja Venemaa rahandusministeerium andis selleks nõusoleku. Kes raha kätte sai, komisjonil tuvastada ei õnnestunud.

Komisjoni häirib enim see, et Kraft ja tema juhitud Eesti Pank lõi sellega arusaamatutel põhjustel soodusolukorra ühele ettevõtjale. Samas ei täidetud riigikogu pandud kohustust võidelda kõigi VEB fondi kreeditoride külmutatud raha nimel.

«Nii kaua, kuni Vahur Kraft pole andnud Eesti ühiskonnale selgeid vastuseid, miks ja kuidas, siis ma arvan, et vihmapilved on igavesti tema kohal,» tegi Vakra kokkuvõtte.

Komisjoni liige Marko Pomerants ütles, et teine võtmeisik, kes asjast enda jutu järgi midagi ei mäleta, on panga asepresident Enn Teimann. «Ühe puhul on tegemist pensionäriga, kes Eesti riigis midagi korda ei saada. Aga teine (Vahur Kraft – toim) on, ma arvan, Eesti riigis enda jaoks sulgenud paljud uk-

sed, eriti mis puudutab finantsmaailma,» arvas ta.

Miks tuli Krafti valeandmetega kiri avalikuks alles 17 aastat hiljem? «Sellest oli teadlik väga väike ring inimesi. Suure tõenäosusega ei näinud kirja ka riigikontroll, kui ta auditeeris VEB fondi 1995. ja 1997. aastal,» põhjendas Vakra.

«Eesti pangandus oli 1990ndatel inimeste käes, kelle aju ei võimalda mõni aeg hiljem mitte midagi meenutada,» ütles komisjoni liige Aivar Riisalu.

Aleksandr Matile on tema sõnul raske midagi ette heita. «Mati puhul oli ilmselt tegemist ettevõtjaga, kellel oli kindel plaan.

Talle ei ole midagi ette heita, tal olid võimalused ja ta realiseeris need,» lausus Riisalu.

Riisalu sõnul võib riigikontrolli ja VEB fondi uurimiskomisjoni raportitest olla kasu vaidluses Euroopa Inimõiguste Kohtus, kus VEB fondi sertifikaadiomanikud oma kaebuses riigilt ligi 300 miljoni euro ulatuses kahju hüvitamist. «Meie raportid võivad olla oluliseks abimeheks selles vaidluses. Ma ei tahaks olla sel hetkel rahandusministri nahas, kui hagi peaks Euroopas rahuldatama,» ütles Riisalu.

6 || EESTI || POSTIMEES, 19. JUUNI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

HALVAS SELTSKONNAS. Soomes narkokuritegude eest 13 aastaks vangi mõistetud Jaak Tarvis väidab, et tema ainus süü seisneb selles, et tema sõbrad on kurjategijad.

Rahvusvahelise narkoäri peamees: mind lavastati süüdi risto berendson reporter

Ma olen ikka täitsa süütu selles asjas.»

Nii väidab Soome aasta kuulsaima narkoloo väidetav peategelane, eestlane Jaak Tarvis.

Ei midagi üllatavat. Maailma vanglad on täis enda väitel süütuid kurjategijaid. Jaak Tarvis pole erand. Tema loo puhul paelus Postimeest üks teine nüanss – inimene, kes oli Soomes mitu kuud kestnud kohtuprotsessil algusest lõpuni kohal, väitis eravestluses ajakirjanikule, et olgu teistega kuidas on, aga «see Tarvis pandi selles asjas süütult istuma». Need «teised» on seejuures nõnda lausunud inimese tuttavad. Tarvis on talle n-ö mitte keegi. Sel inimesel polnud põhjust Tarvist kaitsta. Seetõttu ma ei imestanud, kui sain pärast Postimehes ilmunud Tarvise ja Bandidoste motojõugu narkoärist kõnelevat artiklit telefonikõne Riihimäki vanglast.

«Tere, ma olen Jaak Tarvis,» alustas mees teiselpool toru.

Katkestasin ta poolelt sõnalt, mainides, et vist aiman, millest ta rääkida tahab. Mul oli õigus. Telefonis vaidlemise asemel leppisime kokku, et kohtume Soomes.

Mõni päev hiljem olin Riihimäki vanglas kohal. Et minu vestluspartner on Soomes endiselt kohtu all, lahutas meid intervjuu ajal klaassein.

Minu vastas istus pealtnäha lihtne noor mees, kes küll jõusaalis veedetud aja tulemusel oli oluliselt turskem kui vanal politseifotol. Sama Jaak Tarvis, kes olevat põhjanaabrite juures pannud aluse Eesti kriminaalide ühisele narkoärile soomlaste mootorrattajõuguga Bandidos.

Vähemalt otsustas nii mõni nädal tagasi kohus, kes Tarvise selle eest 13 aastaks vangi mõistis.

Nüüd väidab mees, et on selles asjas «ikka täiesti süütu». Mida on tal enda kaitseks öelda?

Teid süüdi mõistnud Soome kohtu otsus on 150 lehekülge pikk. Seal tuleb detailselt välja, et narkoäri Soomes Bandidoste ja eestlaste vahel käis ning seda vedasite teie ja teie hea sõber Maarius Mitt. Kas väidate, et mingit uimastiäri polnudki?

Nii ta oli.

Hilisema läbiotsimise käigus leiti Helsingi Sörnaisteni vanglas istunud «bandidose» Andrei Jensko kongist paberilipik, kuhu teie olite kirjutanud selle «koputaja» nime. Jensko väitis, et see sattus tema kätte, kui ta töötas vanglas koristajana. Oluline pole, kuidas see sinna sattus, oluline on, et teie selle nime talle andsite. Jutt, et teie asjast midagi ei teadnud, ei kõla usutavalt.

Et Mitt on süüdi ja teie ei ole?

Jah, ma kirjutasin selle nime paberile. Liikus jutt, nagu istuks see inimene Soomes kinni. Ega Soomes palju vanglaid ole. Ma tahtsin teada, kas ta võib Sörnaistenis olla ja Jensko sai koristajana vangla eri plokkide vahel liikuda.

Kogu lugu. Kui olnuks variant, et sellest lipikust saab nii tõsine süütõend, siis oleks see kohe pärast üleandmist hävitatud.

Ma ei tahaks Miti osast rääkida, ta istub siinsamas vanglas ja te võite temaga ise rääkida. Ma tahan öelda, et mina olen selles asjas täiesti lambist sisse veetud.

Seda ütlesid nii kohtu all olnud inimesed kui ka nende kaitsjad.

Kohtuotsuses arutletakse, et ehkki see peatunnistaja osales enamikus detailselt kirjeldatud narkotehingutes, pole teda ennast siiski süüdistatavate nimekirjas. Ja lubatakse, et ta saab tehtu eest karistada Eestis.

Ei, eks see äri ikka käis ja kohtu all olnud inimesed olid sellega kuidagi seotud. Ainult et mina pole selle kõigega kuidagigi seotud. Minu süü seisnes selles, et ma olen lapsest peale Maarius Miti parim sõber.

Ma ei usu seda. Keegi ei usu.

Kohtuotsusest on näha, et süüdistus põhineb ühe mehe ütlustel. Ta räägib palju Mitist, aga teist väga vähe.

Jah, me tunneme teineteist vaid kaudselt, sest oleme Raplas samadele pidudele sattunud.

See noormees pidi Miti käsul peitma uimastid metsa, sattus amfetamiini

sele. See, et ainult mina telefone sisse organiseerisin, on täielik nali. Mul oli neid paar tükki – pakun, et aastas võetakse neid ühes vanglas ära 50. Telefonid on vanglas suur äri, telefoni ei soovi ainult need, kellel on hirm kaotada vahelejäämise korral õigus eesootavale puhkusele.

tarvitamisest paanikasse, arvas, et kohe-kohe saabub politsei, ja pildus uimastipakid metsa laiali. Mitt andis selle eest mehele keretäie. Too läks kurtma oma vennale, kes töötab Rapla politseis keskastmejuhina, koos mindi juba keskkriminaalpolitseisse ning asja hakati uurima.

Saan aru, et Mitt olevat uimastipakkide kaotamise eest ähvardanud tema pere kallale minna.

Tema vend on ju politseis. Ta ei kartnud mitte niivõrd Mitti, kui seda, et ta läheb tehtu eest Soomes kinni. Tunnistajad kirjeldasid ju korduvalt, kuidas ta nägi

igal pool teda jälitavaid politseinikke ja kuidas ta sõi suure hirmuga isegi ühe peidikute kaardi ära. Ilmselt ta sellepärast otsustaski rääkida ja siis sõlmiti temaga selline tehing.

Jaak Tarvis politseifotol.

Üks asi jääb kohtuotsusest tõepoolest silma – süüdistusel pole teie vastu ühtegi telefonikõne salvestist, kus te räägiksite, kuidas uimastiäri ajada.

Ainsad telefonikõne salvestised on minu vestlused Teemu Lehteriga (mõisteti koos Tarvisega 13 aastaks vangi – toim), kus me räägime, kuidas mulle vanglasse telefone sisse organiseerida.

Ma tahan öelda, et mina olen selles asjas täiesti lambist sisse veetud. Seda ütlesid nii kohtu all olnud inimesed kui ka nende kaitsjad.

Võtame siis faktid. Te olete Mitiga parimad sõbrad, mõlemad karistatud Soomes uimastiäri ajamise eest.

Mitt kandis karistuse ära ja hakkas vabaduses uuesti narkoäri organiseerima. Vastaspooleks oli Bandidos, mille ühe autoriteetse liikmega teie vangis sageli suhtlesite. Ei tundu usutav, et te midagi ei teadnud.

Aga Mitt tundis neid «bandidoseid» vanglast samamoodi. Ega siis Jensko olnud ainus «bandidos», seal oli neid rohkem ja osa on praeguseks ka vabaduses.

Priit Pajula ja Marek Segar elasid püsivalt Soomes. Nendest asjadest ei soovinud keegi rääkida.

Te käitusite eeluurimise ajal nagu tüüpiline kurjategija – keeldusite asjadest rääkimast.

Mul ei olnud midagi rääkida.

Kui ma Tamperes eeluurimises istusin, käisid nad (uurijad – R. B.) iga paari päeva tagant minuga suhtlemas. Pakkusid, et kui räägin, siis saan väikese karistuse. Kuna mul polnud midagi rääkida, siis nüüd ma olengi see uimastiäri peamees.

Milleks teile vanglasse telefonid?

Te suhtlesite vanglas olles mitme vabaduses viibinud narkoäri osalisega.

See on puhas äri. Ostad väljas 150 euroga telefoni ja müüd vanglas tuhande euroga edasi.

See raha maksti vabaduses ja osa sellest kanti minu vangla arvele, ülejäänu läks naisele ja lap-

Ma ju tunnen neid inimesi.

Vanglas istudes on igav. Kui sul on telefon, siis tahaks ikka tuttavatega suhelda. Kui naine mind vaatama tuli, siis oli vaja ju tema Soomes käimisi orga-

Jaak Tarvis väidab, et tegi vanglast narkoäri osalistele kõnesid, et organiseerida oma naise reise Soome. Foto on illustratiivne. foto: corbis/scanpix

POSTIMEES, 19. JUUNI 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Rail Balticu kokkuleppesse lisati ka Vilniuse trass Eesti, Läti ja Leedu jõudsid eile Tallinnas toimunud töögrupi kohtumisel kokkuleppele Vilniuse lülitamise Rail Balticu projekti ning paika said ka ühisfirma aktsionäride lepingu punktid.

«Kõnelustel osalenud Balti riikide delegatsioonid saavutasid kokkuleppe aktsionäride lepingu punktides ja nõustusid lisama Vilniuse Rail Balticu projekti,» ütles Leedu transpordiministri pressiesindaja Ričardas Slapšys. Tema sõnul püüavad riigid Vilniuse liitmist projektiga rahastada Euroopa Liidu fondide toel.

Kokkulepitud lepingu tekst esitatakse Eesti, Läti ja Leedu

niseerida. Kes läheb sadamasse vastu, kelle juurde ta saab hiljem lapsel mähkmeid vahetama minna jms.

Siiski on salvestis, kus te räägite, kuidas Teemu Lehter võeti kinni seoses viie kilo uimastitega. Kuidas on süütul mehel selline info?

Ma tean. Näiteks helistasin ma Mitile naistepäeval ja palusin, et mine vii Alusse (alevik Raplamaal – R. B.) minu naisele lilled.

Isegi Miti telefoni positsioneerimine näitab, et Mitt käis Alus.

Ka Miti naine kinnitab minu juttu. Aga prokurör väidab, et minu ja Miti kõne oli hoopis seoses narkotehinguga.

Tema advokaat saatis tema vahistamismääruse mulle meilile.

Seal on see kogus kirjas. Kohtus ütles prokurör, et mul ei saa sellist meili olla. Aga mul ju oli. Andsin oma väite tõestamiseks politseinikele isegi oma meilboksi koodid. Hiljem nad ütlesid, et kaotasid selle paberilipiku kuhugi ära. Siis tuli teine uurija vanglasse ja võttis uuesti koodid. Mulle tundus, et see teema sai selgeks räägitud. Aga kohtuotsuses oli ikka see vana jutt sees.

Tõsi on see, et kohtuotsuses on lehekülgede kaupa telefonikõnede eristusi, kuid vähe salvestisi.

Te saate ju ise aru, et sündmuste usutavuse mõttes sobitute te sellesse puslesse ideaalselt.

Ma uskusin ka, et neil peavad olema mingid kõned, kust midagigi selgub. Ja kui neid kohtus välja ei toodud, siis tegin taotluse nendele. Nüüd öeldi, et salvestisi pole üldse.

Nõus. Ma olin kuni süüdimõistva kohtuotsuseni täiesti kindel, et jään õigeks. Mu advokaat ütles ka, et nad olid kohtus vaheajal seitsme-kaheksa kolleegiga arutanud, et Tarvis jääb ilmselt

Need kõned juhtusid kogemata kombel samadele päevadele, kui teie sõbrad vabaduses narkootikume liigutasid.

õigeks, sest tõendeid pole. Ja siis tuli selline pauk.

KOMMENTAAR toomas loho

Teilt mõisteti kohtuotsusega Soome riigi kasuks välja 270 000 eurot.

keskkriminaalpolitsei narkotalituse juht

See on naljakoht. Kus mul see raha peaks olema, kui ma pole narkoäri ajanud? Kuidas on nii, et ma olen siin vangis istudes saanud mingiks narkobossiks, aga minu naist ja väikest last toetab rahaliselt minu isa või naine käib vallast sotsiaaltoetust küsimas?

See ei ole esimene ega tõenäoliselt ka viimane kord, kus narkokuriteos süüdimõistetud inimene väidab, et pole tegu toime pannud.

See aga ei tähenda, et neid sõnu tuleks uskuda.

Euroopa õigusruumis on kombeks, et õigust mõistab kohus.

Soome kohtu otsusele ei ole keskkriminaalpolitseil midagi lisada. Isikud on süüdi mõistetud. Kui süüdimõistetud leiavad, et nende õigusi on rikutud või kohtuotsus ei vasta tõele, siis on neil võimalus kohtuotsuse peale esitada apellatsioon, et see vaadataks ringi teise astme kohtus.

Keskkriminaalpolitsei ei saa ajakirjanduse vahendusel selgitada jälitustoimingutes kasutatud töömeetodeid ega taktikat ning arutleda selle üle, kuidas saadi info süüdimõistetute tegevuse kohta Soomes.

Kui teie uimastite ostmist Hollandist ei organiseerinud, siis kes seda tegi?

Uurijail oli tõendina väljavõte Teemu Lehteri netivestlusest, kus räägitakse, et on keegi Ben ehk Benjamin, kes ajavahe tõttu praegu magab, aga asjad ära korraldab. Lehter ütles, et tutvus Beniga ajal, kui ta kandis Peruus narko eest karistust, ja Ben on prantslane. Ilmselt oli selle Beni väljaselgitamine liiga keeruline.

valitsusele, kes annavad sellele oma hinnangu. Leppe peavad kiitma heaks ka Balti riikide valitsused. Aktsionäride leppe allakirjutamiseni jõutakse eeldatavalt augustis, kui Lätis ja Eestis on loodud valdusettevõtted, kellest saavad ühisettevõtte aktsionärid, teatas majandusministeerium.

Rail Balticu projektijuhi Indrek Sirbi sõnul rahuldab lõpptulemus kõiki. «Takistused ettevõtte loomiseks on kõrvaldatud ja saame edasi minna ettevõtte reaalse loomisega, muuhulgas selleks, et esitada järgmise aasta jaanuari lõpuks rahastustaotlus Euroopa Komisjonile,» ütles ta. BNS

8 || EESTI || POSTIMEES, 19. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Paide volikogu juhi Tarmo Aldi koduõue loobiti eile rullide kaupa WC-paberit. foto: tiit reinberg / järva teataja

Inetud võimumängud tiit reinberg Järva Teataja peatoimetaja asetäitja

J

ärvamaa pealinna Paide poliitikaelu on muutunud halenaljakaks. Laps määrib moosiga kokku tähtsad dokumendid ja tema isa skännib määrdunud paberitelt kaasvoliniku allkirju.

Peale moosi on poliitsõjas käiku läinud ka tualettpaber.

Paide linnavolikogu liikme ja kohaliku perearsti Ingrid Aldi tööpäev venib teisipäeval nii pikaks, et ta jõuab koju alles järgmise päeva esimesel tunnil. Ta teab, et eelmisel päeval volikogu esimeheks tõusnud abikaasa Tarmo Alt ja alaealine poeg pole kodus ning teda ootab Vallimäe nõlval ees tühi maja.

Hoovis avanev vaatepilt paneb Ingrid Aldi hetkeks tardu-

ma. Terve hoov on täis loobitud tualettpaberit. Seda ripub puude otsast alla. Sellega on hoovi tehtud suur rist. Aiatoolid on valgesse paberisse mässitud.

Ingrid Alt ei kahtle hetkekski, miks on keegi nende kodu rünnanud. See on seotud nende poliitilise tegevusega – mõlemad kuuluvad volikogu Reformierakonna fraktsiooni – ja tema abikaasa tõusmisega volikogu juhiks.

Naise esimene reaktsioon on, et kuigi kogu hoov on paberit täis, ta koristab selle kohe ära, et hommikul, kui inimesed liikuma hakkavad, poleks midagi näha. Ta jõuab koristada vaid mõne hetke, kuni märkab, et keset muruplatsi on lükatud poja tõukeratas ja seegi on paberisse mässitud. Ta ei suuda enam ja läheb tuppa.

«Jah, ma tunnistan, et praegu on väga raske, kuid mitte mingil juhul ei anna me alla,» kinnitas Ingrid Alt eile.

Aldid ütlesid, et teevad juh-

Asjade käik Paide võimutülis • 30. aprill – Paide linnavolikogu IRLi ja Reformierakonna fraktsiooni liikmed kogunevad ja otsustavad ühiskoalitsiooniga võimule tulla.

• 11. mai – Andrus Tull (IRL) annab Tarmo Aldi (Reformierakond) kodus allkirjad Paide linnajuhtide umbusaldamiseks.

• 11.–15. mai – Tarmo Aldi laps määrib umbusaldusavaldused, kus on Tulli allkiri. Tarmo Alt paljundab Tulli allkirjad puhastele paberitele.

• 15. mai – Umbusaldusavaldustele kirjutavad alla IRLi ja Reformierakonna fraktsiooni ülejäänud liikmed. Volikogus antakse umbusaldusavaldused üle.

• 16. juuni – Linnavolikogu istung, kus avaldatakse umbusaldust linnavolikogu esimehele Kersti Sarapuule (Keskerakond) ja aseesimees Kulno Kleinile (SDE), linnapea Alo Aasmale (SDE) ja abilinnapea Siret Pihelgale (SDE). Volikogu uueks esimeheks valitakse Tarmo Alt, aseesimeheks Mihhail Feštšin (IRL) ja linnapeaks Priit Värk (IRL).

• 17. juuni – Tarmo Alt tunnistab, et paljundas Tulli allkirju.

tunu kohta politseisse avalduse.

«Ma ei tea, mis muidu järgmisena juhtuda võib,» põhjendas Tarmo Alt. Altide eramu on viimastel päevadel raputanud Paidet poliitiliste sündmuste keskmena veelgi. Linnavolikogu esmaspäevasel istungil avalikustas Kersti Sarapuu (Keskerakond), et tellis kohtuekspertiisi instituudilt eelmisel istungil IRLi ja Reformierakonna üleantud umbusaldusavaldustele ekspertiisi, mis tuvastas, et volinik Andrus Tulli (IRL) allkirjad pole neil dokumentidel kirjutatud käsitsi, vaid on tehtud bürooseadmetega.

Alles 24 tundi hiljem tunnistas Tarmo Alt, et Sarapuul oli õigus ja Tulli allkiri on umbusaldusavaldustele skännitud. Alt selgitas, et Tull tuli tema koju 11. mai õhtul ja andis umbusaldusavaldustele allkirja, sest pidi välismaale sõitma.

Alt pani dokumendid kodus kirjutuslauale ja avastas hiljem, et laps on moosiste kätega neid pabereid katsunud. Ta lisas, et seejärel paljundas ta Tulli allkirjad kodus puhtale paberile ja 15. mail andsid ülejäänud kümme linnavolinikku oma allkirjad sinna.

Alt ei usu, et lapse moosiste näpujälgedega paberid, kus on Tulli allkirjad, enam alles on, küllap on need kodus juba tuleroaks langenud.

Umbusaldusavaldustele allkirja andnud IRLi ja Reformierakonna liikmed kinnitasid eile Järva Teatajale, et nemad polnud teadlikud, et Tarmo Alt allkirja paljundas.

Tull ütles, et Alt ei teavitanud isegi teda moosiga juhtunud äpardusest enne, kui see oli volikogus avalikuks tulnud.

• 18. juuni – Ingrid ja Tarmo Aldi hoovi loobitakse tualettpaberit. allikas: järva teataja

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Haigekassa nõuab sisse kümneid raviarveid Igal aastal esitab Eesti haigekassa võõrsil arstiabi vajanud inimestele kümneid raviarveid, nii mõnelgi puhul tuleb raha kättesaamiseks ette võtta kohtutee.

«Teiste ELi liikmesriikide poolt haigekassale esitatud raviarvete hulk on tuhandetes, kuid juhtumite hulk, kus haigekassa peab esitama välismaal väl-

timatut arstiabi saanule nõude, jääb aastas alla saja,» rääkis haigekassa pressiesindaja Kertu Eensaar.

Tema sõnul on tegelikult probleemsete juhtumite arv veelgi väiksem, sest ühe juhtumi kohta võib saabuda mitu arvet.

Eensaar ütles, et umbes 40 protsendi nõuete puhul on olnud

vajadus pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse. Keskmine nõude suurus on 300 eurot.

Eensaare sõnul pole võimalik teha üldistust, kes võõrsil ootamatult arstiabi vajavad.

Küll aga näitab statistika, et kõige enam tuleb selliseid raviarveid Saksamaalt, Soomest, Rootsist ja Hispaaniast.

Juuni alguses mõistis kohus Soomes ehitajana töötanud mehelt välja 5326 euro suuruse raviarve. 13. märtsil 2012 sai mees Espoos infarkti ja talle tehti operatsioon. Poolteist päeva pärast operatsiooni palus mees end haiglast välja kirjutada.

Ehitajal puudus nii Soome kui ka Eesti ravikindlustus. Hanneli Rudi

POSTIMEES, 19. JUUNI 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

JÕUVÕTTED. Väärteomenetlejate arvu neljakordistanud maksuamet uurib iga käibemaksudeklaratsiooni muutmist ja alustab ümbrikupalgavastast masskontrolli.

Maksuamet kütab ettevõtjate suve kuumaks majandusajakirjanik

E

Tallinna Lennujaam plaanib sügisel välja kuulutada 100 miljoni euro suuruse mahuga hanke, millega täielikult renoveeritakse ja laiendatakse lennuliiklusala. Muu hulgas pikendatakse lennurada ning rajatakse uus ruleerimistee ja õhusõidukite seisuplatsid. BNS

OMX TALLINN Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna asejuht Kaido Lemendik kinnitas, et kontrollijad teevad vahet, kas ettevõtja leiab kadunud arve rutiinse arvepidamise või maksuameti kontrolli käigus. foto: toomas tatar

Kümnete või sadade eurode puhul, kui tegemist pole ettevõtja pahatahtlikkusega, näib väärteomenetluste algatamine talle riigi ressursi raiskamisena.

«Maksumaksja võib niimoodi hakata vältima deklaratsioonide tagantjärele parandamist, kui teda hakatakse torkima,» lisas EVEA esindaja.

Sarnaselt EVEAga pole ka maksumaksjate liit maksuameti tegevuse suhtes kaebusi saanud, kuid kontrollijate elavnemine pole jäänud märkamatuks neilegi. «Varem lepiti, kui deklaratsiooni parandati riigi kasuks, kuid nüüd kasutatakse seaduse

KOMMENTAAR

mait palts Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor

Maksuametnikud said kontrollimiseks õigusi juurde ja nad peavadki varasemast rohkem kontrollima. Kuid kuritegude leidmiseks tuleb käia nendes kohtades, kus makstakse suurtes summades ümbrikupalka

ja korraldatakse maksupettusi. Fookus tuleb panna sinna, kus risk on suurem, aga mitte sinna, kus ettevõtja korrigeerib pisisummasid.

Maksuamet peab pöörama tähelepanu, kui kusagil ettevõtluses parandatakse sageli ja suurte summadega deklaratsioone. Tähelepanu on oluline ja õigustatud siis, kui muudetavad summad ulatuvad kümnetesse ja sadadesse tuhande-

tesse eurodesse.

Kui aga hakatakse närima kümnete ja sadade eurode kallal, siis antakse soovimatu sõnum, et ärge korrigeerige. Pean oluliseks, et maksuamet lähtuks oma tegevuses riskianalüüsidest ja mõtleks järele, kuidas ta kontrollimisi läbi viib.

Oleks väga halb, kui ettevõtjad hakkaksid tundma, et riik suhtub nendesse eelduslikult kui seadusrikkujatesse.

võimalust ja algatatakse igal juhul menetlus valeandmete esitamise pärast,» lausus maksumaksjate liidu juht, maksukonsultant Jüri Allikalt.

«Minu klientidel on olnud selliseid juhtumeid alla 1000 euro jäävate summade, kuid ka väga suurte summade puhul. Kuigi seadus annab maksuametile karmiks tegutsemiseks õiguse, panevad mõned juhtumid küll imestusest õlgu kehitama.»

Tahtlik rikkuja tundku hirmu Maksuameti kinnitusel ei karistata kõiki deklaratsioonide muutjaid, vaid ainult neid, kelle puhul selgub väärteomenetluse käigus tahtlik rikkumine. Väärteomenetlus algatatakse aga igal juhul selle pärast, et kontrollijate nägemuses võimaldab üksnes nn asja ametlikuks ajamine tõde päevavalgele tuua.

«Suudame nüüd tähelepanu pöörata mitte üksnes mitmekümne tuhande euro suurustele kõrvalekalletele, vaid ka 300–500-eurostele juhtumitele.

Juhin tähelepanu, et kui ettevõtte jaoks võib 300 eurot tunduda tühise summana, vastab see ligikaudu Eesti miinimumpalgale,» rääkis Lemendik.

«Enamasti on [karistuse määramisel] tegemist juhtumiga, kui ettevõtja muudab oma deklaratsiooni maksuameti poolt juba alustatud kontrolli käigus.»

kui ka vormilisi muudatusi, on rahandusministeerium valmistanud uue eelnõu ette tervikuna, mitte ei muudeta kehtivat seadust. Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla ütles, et selline toimimine on mõistlik ning see teeb elu nii kohalikele kui ka väljastpoolt tulijatele lihtsamaks, sest lisaks olemasolevatele seadustele reguleerivad praegu kogu seda valdkonda ka ministeeriumi määrused.

«Eriti kui räägime potentsiaalsetest välisinvestoritest, sest tema ei suuda mitte mingil juhul mingeid määruseid jälgima hakata,» lausus Tamla. «Pa-

neme kõik ühte kohta, siis on kõik lihtne ja selge. Üks seadus on nagu piibel, ja see ongi kogu tõde.»

Eelnõu kohaselt on võimalik luua uusi fonditüüpe, mis annab suuremad eeldused Eesti finantssektorile oma teenuseid eksportida ning selgemini on eristatud nõuded tulenevalt sellest, kas tegemist on jaeinvestoritele või professionaalsetele investoritele suunatud fondiga.

Muudetakse ka pensionifondide investeerimisreegleid – eelkõige võimaldatakse pensionifondide vara senisest rohkem paigutada noteerimata väärtpa-

beritesse ja kinnisvarasse ning omandada kontrollosalusi äriühingutes.

«Lähtudes eeldusest, et Eestis on vähe börsil väärtpabereid noteerinud ettevõtteid ja neid ei pruugi ka tulevikus palju juurde tekkida, loovad need muudatused suuremad eeldused investeerida senisest rohkem pensionikogujate vahendeid kohalikku majandusse,» kirjutatakse eelnõu seletuskirjas.

Seaduse jõustumisel võivad investeerimisfondid investeerida ka kulda ja teistesse väärismetallidesse. Kehtiva seaduse kohaselt on see keelatud. Tõnis Oja

802,67 ▲ +0,17%

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh

MAJANDUS24.EE

mise. Trahvitud seni veel kedagi ei ole,» rääkis maksukonsultant Kristi Hunt, kes töötab samal ajal EVEA õigusdirektorina.

«Maksuametil on täielik seaduslik õigus süüdistada deklaratsiooni korrigeerijat varasemas valeandmete esitamises, kuid selliste väikeste summade puhul näeb teravdatud tähelepanu välja absurdina,» lisas ta.

Ettevõtjatel juhtub sageli, et mõni arve unustatakse õigel ajal sisestada ja siis tuleb muudatus deklaratsiooni kohe sisse viia.

Väärteo menetluse algatamine peaks Hundi sõnul käima kaasas suurte summadega.

Fondide kaudu investeerimine muutub hõlpsamaks Rahandusministeerium saatis teisipäeval kooskõlastusringile kauaoodatud investeerimisfondide seaduse eelnõu, mida oli koostatud kaua ja mille valmimine viibis plaanituga võrreldes enam kui aasta võrra.

Venimine on ka mõistetav, sest eelnõu on väga mahukas – selle enda maht on 255 ja seletuskiri 463 lehekülge, mis on võrreldav neli aastat tagasi vastu võetud USA investeerimispangandust ja finantsturge reguleeriva Dodd-Franki seadusega, mille maht on 849 lehekülge.

Kuna kehtiv regulatsioon vajab nii sisulisi, sõnastuslikke

Gasumi mahajäämus nurjas läbirääkimised

Lennujaam kavatseb lennuliiklusala arendust

Nõnda suur rangus küsitav Tegelikult tunnevad ettevõtjad karistusametnike arvu mitmekordistumist oma nahal juba viimasel paaril kuul, sest uue trendina järgneb käibemaksudeklaratsiooni tehtud muudatustele nüüd maksuametniku kõne. Iga kord, kui maksuametnik deklaratsiooni pärast helistab, toob see kaasa väärteomenetluse või sellega hoiatamise.

«Mitme minu kliendiga on hiljuti juhtunud, et 20–500 euro suurune muudatus käibedeklaratsioonis on toonud kaasa maksuameti poolt väärteomenetluse või sellega ähvarda-

SLK nõukogu esimees Vjatšeslav Leedo. majandus24.ee, 18.06

Eile nurjusid majandusministeeriumis läbirääkimised Euroopa Komisjoni, Alexela Energia, Soome gaasifirma Gasumi, EG Võrguteenuste ning Eesti ja Soome ministeeriumide esindajate vahel. LNG terminali rajamiseks vajaliku ühisfirma loomist Alexelaga takistab Gasumi aeglane asjaajamine. majandus24.ee

andres reimer

ttevõtjaid ootab juulis-augustis Eesti maksunduse ajaloos esmakordne totaalne välikontroll. 77 väärteomenetlejat, lisaks nendele kümned revidendid astuvad 1. juuli hommikul nagu üks mees välja Ülemiste linnakust, et koputada peamiselt ehitusfirmade ja teenindusasutuste ustele. Samal päeval jõustub ettevõtjatele kohustus kanda iga ametisse asunud inimene viivitamatult töötajate registrisse.

«Oleme oma töötajate puhkused niimoodi hajutanud, et suudame nende kahe kuu jooksul läbi viia varasemaga võrreldes mitu korda rohkem külastusi,» ütles maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik. «Välja lähevad ka need revidendid, kellel väärteomenetleja õigusi pole. Rikkumise leidmisel kutsuvad nad menetleja.»

Lauskontrolli esimesel nädalal vaatavad maksuametnikud avastatud rikkumistele leebe pilguga, teavitades ja jagades nõuandeid. Seevastu teisel nädalal toob iga registreerimata töötaja kaasa karmi menetluse, sest maksuameti eeldusel on ettevõtjad selle aja peale kõiki andmeid kontrollinud ja võimalikud sisestamisvead parandanud.

ÄRILAUSE Jutt miljonite eurode suurusest kokkuhoiust riigi praamide puhul on labane vale.

12 10 8 6 4 2

IV 2013

VI 2013

VIII 2013

X 2013

XII 2013

II 2014

2,81 ▼ –17,35%

IV 2014 VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,210 +2,54 Baltika 0,450 -4,26 Ekspress Grupp 1,030 0 Harju Elekter 2,740 -0,36 Järvevana 0,688 0 Merko Ehitus 7,110 +0,14 Nordecon 1,000 0 Olympic Group 1,890 +0,53 Premia Foods 0,651 +0,15 Pro Kapital Grupp 2,660 0 Silvano Fashion 1,970 -1,50 Skano Group 1,200 0 Tallink Grupp 0,788 +0,64 Tln Kaubamaja 5,130 0 Tallinna Vesi 13,100 0 Trigon Property 0,470 0

18.06 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,453 +0,23 Hiina jüaan 8,451 +0,02 Jaapani jeen 138,650 +0,18 Kanada dollar 1,474 0 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,170 +0,49 Poola zlott 4,144 +0,18 Rootsi kroon 9,007 +0,01 Rumeenia leu 4,399 -0,06 Šveitsi frank 1,218 -0,07 Suurbritannia nael 0,801 +0,14 Taani kroon 7,456 0 Tšehhi kroon 27,481 +0,13 Ungari forint 307,360 +0,01 USA dollar 1,356 -0,04 Venemaa rubla 46,889 -0,64

bns

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 19. JUUNI 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL , TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

JULGEOLEK. Seoses ISAFi formaadi lõppemisega valmistab NATO praegu Soomele ja Rootsile ette eriti priviligeeritud partnerluse formaati.

Iraak palus ametlikult Washingtonilt abi.

Iraagi välisminister Hoshyar Zebari kinnitas eile, et kutsus USA appi ohjeldama suuri maa-alasid ja mitu tähtsat linna hõivanud Iraagi ja Levanti Islamiriigi (ISIL) pühasõdalasi.

Leedu kohus uurib riigisaladuse lekitamist Leedus jõuab riigisaladuse väidetava lekitamise ning ametiposti kuritarvitamise juhtumise eeluurimine peagi lõpule ja menetlemist jätkatakse kohtus. Meedia andmeil süüdistatakse üht presidendi tähtsaimat nõunikku, Daiva Ulbinaitet. Leedu erijuurdlusteenistus (STT) algatas sügisel uurimise infolekke asjus pärast seda, kui BNS edastas 31. oktoobril Leedu juhtidele ja kahele seimikomisjonile hoiatuse seoses võimalike inforünnakute ja presidendi kohta avaldatava valeinfoga. BNS

Iraan võib USAga Iraagis koostööd teha Teheran kaalub võimalust teha Iraagis USAga koostööd juhul, kui kõnelused tuumaprogrammi üle lõpevad edukalt. Iraani presidendi Hassan Rouhani kõrgema abi Mohammad Nahavandiani sõnul on kõneluste näol tegemist usalduse loomisega, nende õnnestumisel saab hakata arutama teisi küsimusi. AFP/BNS

Saksa firmad sõlmivad Alžeeriaga soomukitehingu Saksa kaitsetööstusettevõtted Rheinmetall ja Ferrostaal allkirjastavad Alžeeriaga lepingu ligi tuhande soomuki ja terve tehase müümiseks. Lepingu väärtuseks on 2,7 miljardit eurot. Tegemist on osaga suuremast – 10 miljardi eurosest lepingust, mis hõlmab ka ThyssenKruppi kahte sõjalaeva ja Daimleri sõjaväemasinaid. Alžeeria on lubanud, et ei müü igal aastal riigis toodetavat 120 sõjaväemasinat teistele riikidele. AFP/BNS

Stubb muudab Soome NATO-deb evelyn kaldoja Helsingi -Tallinn

Ü

ks viimastel nädalatel selgeks saanud Ukraina sündmuste resultaate on see, et Soome tõstab tõenäoliselt juba tuleval aastal oma kaitsekulutusi, kuid ajalehe Helsingin Sanomat kaitsekorrespondendi Kari Huhta sõnul ei tasu praegu kaalumisel olevat summat tõlgendada väga suure muutusena.

«Ma arvan, et see kaitsekulutuste suurendamine on umbes sama tõhus kui 150 USA sõduri ja kahe hävitaja Eestisse toomine – see on julgustamine,» rääkis Huhta Postimehele. «See umbes 50 miljonit eurot ei tooks revolutsiooni Soome kaitsesse, kuigi see on märkimisväärne summa.»

Varasemast palju tulisemalt on üles kerkinud ka NATOsse astumise teema. Sellele annab omakorda hoogu juurde varjamatult NATOt toetava Alexander Stubbi nimetamine järgmiseks peaministriks. Nagu märkis tabloidlehe Ilta-Sanomat eilne number, paistab NATO ole-

vat ka üks suuremaid võimalikke konfliktipunkte Stubbi ja president Sauli Niinistö vahel.

Rääkides kaks nädalat tagasi Niinistö eestvõtmisel Kultarantas peetud julgeolekuarutelul valitsenud meeleoludest, rõhutab Huhta, et kui Soomes selline seltskond koguneb, moodustavad NATO-meelsed alati enamuse: «Soome eliit on Soome keskmisest NATO-meelsem.»

«Sealse arutelu lõpuks paluti inimestel tõsta käsi NATO poolt või vastu. Umbes 40 protsenti tõstis käe NATO poolt,» jätkab Huhta.

Kaitseanalüütiku hinnangul on 40 protsenti antud olukorras väga hea näitaja ja ta on veendunud, et käetõstjaid oli selles ruumis vähem kui neid, kes tegelikult NATOt toetavad – paljud ei näita oma poolehoidu parteipoliitika pärast välja.

Meenutades soomlaste tüüpilisi NATO-vastasuse põhjuseid, märkis Huhta, et sisuliselt kehtib sama asi Soome, Austria, Rootsi ja Iirimaa puhul. «Kõik need riigid näevad end neutraalsena ja kõigi nende puhul on küsimus erinevate

Soomlased on oma iseseisva kaitsevõime üle väga uhked – üks selle siiani üldtunnustatud t

Soome panustab julgeolekusse kahtlemata rohkem, kui ta seda tarbib.

Helsingin Sanomati kaitsekorrespondent Karl Huhta

asjaolude kombinatsioonis,» sõnas ta.

«Soome puhul on oluline, et meil püsib arusaam, et Soome täitis läbi neutraalsuse aastakümneid konstruktiivset ja healoomulist rolli,» jätkas Huhta. «Siis on loomulikult tugev faktor see, et Soome on ääremaa ja on tugev kahtlus, et

meid tõmmatakse suurjõudude draamadesse.»

«Selline tunnetus pärineb ilmselt algselt Vietnami päevadest ja seda tugevdas Iraagi sõda,» tõdes ta. «Kuigi paljud NATO riigid Iraagi sõjas ei osalenud ega teinud seda ka NATO ning tegelikult tekitas Iraagi küsimus NATOs suure kriisi.»

POSTIMEES, 19. JUUNI 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

bati veelgi kuumemaks

tugisambaid on ajateenistus.

«Soome panustab julgeolekusse kahtlemata rohkem, kui ta seda tarbib. Me ei vaja NATO ressursse, pigem annaksime meie ressursse NATO tegevuseks,» rääkis Huhta.

Ta tunnistas, et nõustub seisukohaga, et Soome ja Rootsi liitumisel oleks NATO jaoks kindlasti tugevdav mõju, möö-

Foto: soome kaitsejõud

nis aga, et mitte otsustaval määral.

«Samuti on meil Teise maailmasõja kogemus, kus Soome võitles ja pääses okupatsioonist, erinevalt Eestist, kes okupeeriti,» lisas Huhta veel ühe argumendi, miks soomlased ei pruugi NATOt hädavajalikuks pidada.

Üks tõsiseid argumente NATOsse astumise toetuseks on see, et Soome on viimastel kümnenditel panustanud enamikku alliansi välisoperatsioonidesse Balkanist Afganistanini, teinud seda aga partnerriigina, kel pole kohta Põhja-Atlandi Nõukogu otsustajate laua taga.

Peaaegu ainus erand on Liibüa.

Liibüast kõrvale jäämise kohta on Huhtal väga lihtne sisepoliitiline selgitus. «See missioon tuli märtsis ja aprillis toimusid Soome parlamendivalimised, kus võttis suure võidu Põlissoomlaste partei. Ma usun, et teised parteid arvasid, et kui Soome osalenuks Liibüa missioonil, saanuks Põlissoomlased isegi veel rohkem hääli.»

Põlissoomlaste liider Timo Soini kinnitas oma partei seisukohta sel teemal möödunud nädalavahetusel, kui ta iseloomustas Stubbi sõnadega «radikaalne turuliberaalist NATO pistrik». Soini sõnul liigub Koonderakond Stubbiga konservatismi juurest liberalismi.

Seniks, kuni Soome avalikkus veel debateerib NATOsse astumise üle, teevad nii nende, Rootsi kui NATO kaitseametnikud tööd selle nimel, et pakkuda Helsingile ja Stockholmile pärast Afganistani ISAFi missiooni nõupidamiste lõppu uut formaati praktiliseks koostööks.

Soome uus valitsus suuri muutusi ei too Eile õhtul korraldatud pressikonverentsil, kus anti avalikkusele nappi teavet valitsusläbirääkimiste esimese päeva kohta, ütles Koonderakonna uus esimees ja peaministrikandidaat Stubb, et suuri muutusi välispoliitikas ja NATO-küsimuses ei tule.

Täna jätkuvatel Soome minivalitsusläbirääkimistel, mis toimuvad Stubbi juhtimisel, pannakse kirja 3–5 lehekülje pikkune valitsusprogramm.

Stubb kinnitas varem, et sinna kirjutatakse Euroopa muutunud julgeolekuolukorra tõttu ka välis- ja julgeolekupoliitikast. Ta rõhutas aga, et see saab olema lühike ja seal rõhutatakse järjepidevust.

«Midagi väga revolutsioonilist pole mõtet oodata. Tegemist ei ole pöördelise valitsusprogrammiga,» lubas Stubb eile parlamendisaadikutele.

Sotsiaa ldemok raatide (SDP) uue juhi, rahandusministri Antti Rinne sõnul tuleb programmis arvestada värsket majandusprognoosi, mille järgi on Soome selle aasta majanduskasv 0,2 protsenti, 2015. aastal aga 1,4 protsenti.

Ka Stubb tunnistas, et prognoos n-ö avaldab survet majanduskasvu ja tööhõive küsimuste lahendamiseks.

Rinne rääkis Helsingin Sanomatele, et läbirääkimised on vastanud tema ootustele ja mingitest vaidlustest juttu pole. «On vaid asju, mis tuleb selgeks rääkida,» lisas ta.

Lisaks valitsusprogrammile peab Stubb tegelema ka puuduvate ministrite teemaga. Esmaspäeval saavad kokku Koonderakonna volikogu ja parlamendifraktsiooni liikmed, et valida uus inimene Euroopa asjade ja väliskaubandusministriks ning transpordi- ja regionaalministriks.

Kaks ministrikohta jäi vabaks, kuna Stubb moodustab valitsust ja Henna Virkkunen suundub Euroopa Parlamenti.

Helsingin Sanomate allikate väitel on peaaegu kindel, et üheks ministriks saab parlamendifraktsiooni senine esimees Petteri Orpo.

Teiseks ministriks peab aga saama naispoliitik.

Selles osas on tugevaimaks kandidaadiks Koonderakonna suurima ehk Uusimaa piirkonna juht Outi Mäkelä, kes juhtis Stubbi valimiskampaaniat. Kuna Jyrki Katainen Uusimaal enam ei kandideeri, vajab piirkond valimisi silmas pidades uut esinduslikku ministrit.

«Ma ei hakanud kampaaniajuhiks sellepärast, et pääseksin ministriks, vaid seetõttu, et olen piirkondlik juht,» rääkis Mäkelä. Teiste võimalike ministrikandidaatidena on kuluaarides mainitud ka partei naiskogu juhti Lenita Toivakkat ja erakonna aseesimeest Sanni Grahn-Laasoneni.

Kuluaarides ei välistata võimalust, et oma koha peab loovutama ka põllumajandus- ja metsandusminister Jari Koskinen, kes ei kandideeri kevadistel üldvalimistel.

Mari Kamps

Ukraina president lubab relvarahu Ukraina president Petro Porošenko teatas eile, et Ukraina armee kuulutab välja ühepoolse relvarahu ning tegi ettepaneku vahetada välja peaminister ja pangajuht.

«Ukraina on sõjaseisukorras. See on uut tüüpi sõda – kasutades riiki õõnestavaid professionaalseid palgasõdureid, vabatahtlikke ja kohalikke elanikke. Neile vabatahtlikele ja kohalikele on informatsioonisõjas tehtud ajupesu,» rääkis Porošenko.

Ukraina armee lõpetab ühepoolselt tulistamise, et anda ebaseaduslikele relvaformeeringutele võimalus relvad maha panna ja lasta Vene palgasõduritel riigist lahkuda. Lahkumiseks luuakse sõduritele Porošenko sõnul ka vastav koridor.

Separatistidelt oodatakse nii relvade mahapanemist kui vangide vabastamist.

Siseministril on käsk anda viie päeva jooksul terroritõrjeoperatsioonis osalevatele sõjaväelastele võitlusüksuslase staatus. Porošenko lisas, et relvarahu tuleb lühike ning selle ajaga peab toimuma sisside relvitustumine ja korra jaluleseadmine.

Parlamendile tegi president ühtlasi ettepaneku vahetada välja välisminister Andri Deštšõtsa ja tagandada ametist keskpanga president Stepan Kubiv. Deštšõtsa asemele soovib Porošenko praegu Saksamaal suursaadikuna töötavat Pavlo Klimkinit.

Otsuse kiitis heaks ka Venemaa riigiduuma välisasjade komitee juht Aleksei Puškov. Deštšõtsa jäi Venemaale silma president Vladimir Putini kohta kasutatud ebatsensuurse väljendiga.

«Leian, et see on õige otsus, kuid õige pole see, et Kiiev ei ole ametlikult vabandanud nende sõnade eest, mida lubas endale Andri Deštšõtsa,» ütles Puškov eile.

President Porošenko püüab kokku panna oma meeskonda, kes vastaks tema poliitilistele vaadetele ja pädevusnõuetele. Alates 1993. aastast välisministeeriumis töötanud füüsikuharidusega Klimkini kasuks räägivad kogemused diplomaaditöös, aga ka asjaolu, et ta töötas ministeeriumis Porošenkoga ühel ajal.

Ukraina peaprokuratuur külmutas endise asepeaministri Sergi Arbuzovi pangakontod, millel oli ligi kahe miljardi USA dollari ja 1,2 miljardi grivna väärtuses valitsuse võlakirju.

Peaprokuröri asetäitja Aleksei Bahhanetsi sõnul toimetas Arbuzov raha offshore-kontodele ning siis tõi tagasi Ukrainasse investeeringutena, kasutades neid valitsuse võlakirjade ostmiseks üheksaprotsendise allahindlusega.

Arbuzov töötas peaminister Mõkola Azarovi valitsuses ning täitis ka peaministri kohuseid, kui valitsusjuht tänavu veebruaris tagasi astus. AFP/BNS/PM

A-PDF Page Cut DEMO: Purchase from www.A-PDF.com to remove the watermark

14 || ARVAMUS || POSTIMEES, 19. JUUNI 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Ettevõtja Priit Humal kirjutab, et Rail Balticu puhul on valik selles, kas parendada olemasolevat raudteed või ehitada uus trass – viimane aga toimub esimese arvel. Samuti ei hakata Rail Balticuga sõitma Tallinnast Berliini ega enamasti isegi Varssavisse.

Viis müüti Rail Balticust 1

Euroopa rahastab 85 protsenti.

Euroopa rahastus pole 85 protsenti ehitusmaksumusest, vaid 85 protsenti summast, mis tasuvusarvutuse järgi pole kaetud tulevaste prognoositavate tuludega. Seega – kui Eestis maksab RB ehitus miljard eurot, siis tulevaste perioodide prognoositud tulud peaksid katma 340 miljonit sellest ehitusmaksumusest. Euroopa Liidu rahastus seda ei puuduta. Lisaks on veel 100 miljonit eurot, mis jääb tuludega katmata ja tuleb Eestil ise panustada. Seega on EList võimalik saada maksimaalselt ligikaudu pool ehitusmaksumusest. Tulevaste perioodide tulud on prognoositud lähtudes eeldusest, et Läänemerel kaubalaevandus hääbub ja Soome eksport hakkab üle RB käima. Juhul kui RB-l hakkab iga päev liikuma 40 kaubarongi ja mõlemas suunas üheksa reisirongi, teenib RB tulevikus 340 miljonit eurot (oletatavat laenuraha) tagasi. Kui äriplaan ei õnnestu, jääb see Eesti maksumaksja kuluks.

2

Euroopa annab RB jaoks raha, mida muidu ei tuleks.

Juhul kui RB projekt vastab ELi nõuetele, saab sellele rahastust taotleda erinevatest fondidest, kuid üldiselt on kõigis fondides riikidel kehtestatud eraldised. Eraldise piires saab esitada sobivaid projekte. Kui riigile ette nähtud raha (eraldis) saab otsa, ei saa raha ka väga sobiva projekti korral. Seega konkureerivad projektid eelkõige oma riigi teiste samast fondist rahastatavate projektidega.

Esmajärjekorras on RB jaoks kavandatud rahastus Connecting Europe Facility (CEF) fondist, milles on Eestile käesolevaks eelarveperioodiks ette nähtud 180 milj eurot. CEF fondi reeglite järgi on see raha transpordi infrastruktuuri jaoks ja eelkõige olemasoleva raudtee parendamiseks. RB eest võitlejate saavutuseks võib lugeda, et seda raha lubatakse kasutada ka RB uue trassi rajamiseks.

Seega on Eesti poliitiline otsus olemasoleva raudtee parendamise raha eest ehitada uus trass. Kuna ka olemasolev raudtee vajab paratamatult rekonstrueerimist, tuleb seda teha ilma ELi rahastuseta või mõne teise fondi rahastusel. Mõne teise fondi rahastus kõlab küll ahvatlevalt, aga ka seal on Eestil mingi kindel eraldis ning olemasoleva raudtee projektide rahastamisel sellest fondist jääb mõni tei-

ne projekt, näiteks maantee, realiseerimata. Seega on RB rahastus Eestile eraldatud ELi raha teistelt objektidelt RB-le ümber tõstmine.

Kuna Eestile kuueks aastaks eraldatud raha on ainult kolmandik kogu RB jaoks vajalikust rahast, on põhiliseks lootuseks see, et teised riigid jätavad raha kasutamata. Teise vooru rahale oleks aga võimalik kandideerida eraldiseväliselt. MKMi osakonnajuhataja Toomas Haidaku sõnul ongi see põhiline RB rahalootus. Paraku on ELi raudteeasjatundjate sõnul (www.railwaypro. com/wp/?p=11883) raha ülejäämine ebatõenäoline, kuna rahastamise vajadus ELi raudteel on oluliselt suurem kui selles fondis on raha, ning riikidel on raudtee rahastamise projektide kirjutamine juba ammu hästi selgeks saanud. Juhul kui mingi ime läbi peaks sinna siiski raha üle jääma, ei pruugi RB olla sugugi kõige eelistatum projekt, sest Euroopas on mitu olulist raudteeprojekti.

Mida teha siis, kui eraldise piires on RB-le raha saadud, aga teise vooru raha ei tule? Sellele küsimusele jättis ministeerium vastamata.

Ilmselt on sellised võimalused: a) teha valmis kolmandik ja jätkata järgmisel eelarveperioodil, kasutades ära järgmise ja võib-olla ka ülejärgmise perioodi raudtee parandamiseks ettenähtud raha, b) anda selle eelarveperioodi muude sobivate fondide, näiteks ühtekuuluvusfondi maanteede raha ka RB-le, c) jätta RB ehitamata ning Eestile eraldatud 180 miljonit eurot kasutamata raha jääb fondi, millele saavad konkureerida teised projektid üle Euroopa.

Igal juhul toimub RB ehitamine olemasoleva raudtee parendamise asemel. Ülalkirjutatu valguses on irooniline Indrek Sirbi artikkel Tartu Postimehes (27.02) «Rail Baltic annab ka riigisisese raudtee arengule gaasi juurde».

3

Rail Baltic on kiire ja odav reisiühendus Kesk-Euroopasse.

Rail Balticu (RB) kavad ei sisalda reisiliiklust Saksamaale. Isegi ühendus Varssaviga on reisiliikluse seisukohalt küsitava tasuvusega ning AECOMi uuringus on näidatud piletite hinnad ainult Kaunaseni. Esitatud kilomeetrihinna (10 senti/km) järgi arvutades hakkaks pilet Tallinnast Varssavisse maksma 100 eurot. Varssavist Berliini maksab pilet praegu 46 eurot. Seega võrreldes Air Balticu odavaima

piletiga on rongisõidu hind Berliini kahekordne. Saksamaal on kiirrongipiletid üldiselt veel kõrgema kilomeetrihinnaga. Näiteks Berliinist Hamburgi (300 km) lisanduks 45 eurot.

Sinclair Knight Merzi 2010. aastal avaldatud andmete järgi kahaneb rongi eelistamine sõiduaja pikenedes logaritmilise kõvera järgi.

Seitse tundi kestvat rongisõitu Tallinnast Varssavisse eelistaks selle põhjal alla kümne protsendi reisijatest ehk mõnikümmend reisijat päevas. Ainuke võimalus rongi käigus hoida on see, kui põhilise osa reisijatest moodustavad vahepeatuste vahel sõitjad.

Lühimaareisijatest moodustavad põhilise osa pendelreisijad kodu ja töö-/õpikoha vahel. Neile on väga oluline reisi kellaaeg. Öine rong ilmselt arutluse alla ei tule.

Hommikune eelistatud aeg on kella 7 ja 9 vahel. Tallinnast kell 7 startiv rong sobib hästi Riiga sõitmiseks, kuid Riiast kell 9 Kaunasesse sõitmine on ebasobivam aeg. Kaunasest väljuks rong Varssavisse keset päeva, mis pole kohalikele reisijatele atraktiivne. Seega peab Kaunasest Varssavisse sõitmiseks tõenäoliselt ootama õhtust rongi.

Kiirus 240 km/h pole oluline mitte seepärast, et kiiremini Berliini jõuda, vaid seetõttu, et mida kiirem on rongiliiklus, seda pikema vahemaa läbimiseks inimesed seda igapäevaselt kasutavad. Näiteks ühe tunniga Tartu-Tallinna vahel liikuv rong võimaldaks suuremal osal pendelreisijatest kasutada seda võimalust igapäevaselt, aeglasema ühenduse korral ehk kord nädalas. Suurem reisijate hulk tähendab suuremat arvu väljumisi, mis omakorda suurendab reisijate hulka.

Helsingist Tallinna, kuid kogu tee on siiski üle 500 km lühem kui RB. Uue Taani ja Saksamaa vahelise merealuse tunneli (Fehmarn Belt) valmimisel 2021. aastal muutub see tee veel 160 km lühemaks.

Kuna ka olemasolev raudtee vajab paratamatult rekonstrueerimist, tuleb seda teha ilma ELi rahastuseta või mõne teise fondi rahastusel.

Ainuke võimalus rongi käigus hoida on see, kui põhilise osa reisijatest moodustavad vahepeatuste vahel sõitjad.

Reisiliikluses peab eelkõige arvestama nende reisidega, mille sõiduaeg jääb kahe tunni piiresse.

4

Soome saab Rail Balticu kaudu raudteeühenduse Euroopaga.

Vastavalt Euroopa transpordikaardile (TEN-T) on Soome ühendatud läbi Stockholmi kulgeva Skandinaavia-Vahemere koridoriga. Laevaühendus Turust Stockholmi on küll veidi pikem kui

Soomlastel pole ilmselt midagi selle vastu, kui neile lisavõimalusi ehitatakse. Poliitikute selgesõnaline toetus projektile on nagu viisakas soov «Jõudu tööle!» labidaga naabrimehele. See ei kohusta millekski. Lihtsalt pikem ja seetõttu kallim kaubavedu RB-l ei hakka pakkuma olulist konkurentsi Rootsi kaudu kulgevale liinile.

5

Rongiliiklust Euroopasse takistab praegu Euroopast erinev rööpmelaius.

Rööpmelaiuse vahetamise võimalusega rongid on kasutusel mitmel pool, kus rongil on vaja sõita erineva rööpmevahega raudteedel.

Sellised seadmed on olemas nii Leedu ja Poola piiril kui ka Soome ja Rootsi vahel. Seega pole ka praegu tehnilisi takistusi rongiga Tallinnast Varssavisse sõitmiseks.

Probleemiks on reisijate, kaupade ja/või huvitatud käitajate puudumine. RB põhiline eelis praeguse raudtee ees on suurem kiirus, mitte rööpmelaius.

Kaubavedude puhul on konteinerite ümberlaadimine suhteliselt lihtne ja selleks vajalik ümberlaadimisjaam on Kaunases. Samas on ka rataste vahetamise võimalus.

Euroopa laiusega RB rajamine tekitab olulisi lisaprobleeme: 1) ümberlaadimise ja rööpmelaiuse vahetamise jaamad tuleb ehitada ka Eestisse ja Lätti, 2) ümberlaadimise ja rööpmelaiuse vahetamine suurendab viivitusi ja kulusid, mis annavad eriti tunda lühimaavedudel ja muudavad paljudel juhtudel RB kasutamise mõttetuks. Näiteks Peterburi-Riia rong vajaks rööpmevahe muutmist. Helsingi tunneli realiseerumisel saaks takistuseks Soome ja RB erinev rööpmevahe, 3) vajadus ehitada ja pidevalt käigus hoida eraldi reisi- ja kaubaterminale.

POSTIMEES, 19. JUUNI 2014 || ARVAMUS || 15

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Inimesel on vabadus vihata, riigil mitte

kolumnist, Madrid

Homoseksuaalsus ei ole Eestis niisugune probleem, nagu kooseluseaduse vastased seda näidata üritavad, kirjutab peaministri büroo juhataja Liina Kersna.

T

õstkem korraks pilk kinganinadelt ning tuletagem meelde, millises maailmas me elame.

Tänapäeval kehtib enamikus demokraatlikes riikides seadus, mis tagab kõikidele kodanikele võimaluse olla riigi poolt tagatud õiguste ja kohustustega püsisuhtes inimesega, keda ta armastab. Homod võivad abielluda suurematest riikidest Mehhikos, Argentinas, Brasiilias, Uruguays, Hispaanias, Kanadas, LAVis ja 20 USA osariigis, rääkimata Taanist, Rootsist, Norrast, Hollandist või Prantsusmaast.

Meil plaanitav kooseluseadus,

K

uhu suunas maailm liigub, näitab seegi, et meie vanemad vennad ja suured eeskujud soomlased andsid Ecuadorist pärit Antonio Floresega registreeritud kooselus elavale Pekka Haavistole 2012. aasta presidendivalimistel üle miljoni hääle, s.o 37,4 protsenti häältest.

Samas, sellist seadust ei ole veel ühelgi Nõukogude Liitu kuulunud riigil. Eesti oleks esimene ning annaks sellega selge signaali, et soovime kuuluda võrdõiguslikkust ja tolerantsi hindavasse kultuuriruumi.

Kooseluseaduse debati detsibelle kuulates võib jääda mulje, et oma mõttelaadilt müttame me jätkuvalt siiski pigem minevikus, autoritaarsete riikide seltskonnas. Riigikogu liikmetele saadetud masspostituste läbiva etteheitena manitsetakse rahvasaadikuid mitte tegema otsust, mis läheb vastuollu enamuse arvamusega. Kuid milline on enamuse arvamus?

Turu-uuringute ASi kaks aastat tagasi läbi viidud küsitluse kohaselt oli 46 protsenti Eesti elanikest nõus samasooliste kooselu registreerimisega, 45 protsenti oli vastu, üheksal protsendil polnud seisukohta.

Ligi 60 protsenti 20–29-aastastest noortest suhtub homodesse mõistvalt, homoseksuaalsus on keskmisest vastuvõetavam ka naiste, kõrgharidusega ja kõrgema sotsiaalse staatusega inimeste seas. Negatiivsemalt suhtuvad teemasse mehed ning rohkem kui 50-aastased. Tähelepanuväärne on ka see, et homoseksuaalsust

Minu tutvusringkonnas on mitu homoseksuaalset inimest, ka sõpru, ja ma soovin, et nad tunneksid end oma kodumaal täieõiguslike ja hinnatud kodanikena.

Prii lind või lindprii?

LUGEJATE KIRJAD

mis lubab ka samasoolistel oma kooselu registreerida, kehtib teiste hulgas juba nii Soomes, Saksamaal, Austraalias ja Šveitsis, aga ka näiteks Venezuelas, Kolumbias, Sloveenias ja Tšehhis. Kui selle aasta märtsis said Suurbritannia homod õiguse abielluda, õnnitles konservatiivist peaminister David Cameron oma Facebooki lehel kõiki selle «ajaloolise päeva puhul».

Varahommikul oma koerakesega jalutades, suvelõhnu ja koerte märgistusi nautides (mina jasmiinihõngust joobnud ja koer emaste lubadusi lugedes – erutavad aistingud on meil kõigil erinevad, on ju?) kogesin väga õpetlikku hetke.

Vana pärnaallee läheduses tiirutas ringi tore hallikasmust hakk. Oli tal seal pesa või tegi ta seal hommikvõimlemist – mine võta kinni. See kühmuliste tüvedega pärnade aurivi on ilmselt Mõisavahe mõisa aegadest pärit. Palun igal hommikul ärgates ja õhtul uinudes, et kellelgi arendajatest ei tuleks pähe seda iidset alleed maha raiuda...

Jah, aga praegu on see pidulik allee mõisavahelaste meeleheaks alles. Seal ma sel varahommikul kulgesin. Hakk samuti. Ja siis kihutas mu poole miskit märga, mis ei olnud vihma- ega kastevesi. Kuigi teame seda ja oleme koolis õppinud ja mõnikord ka omal mantlivarrukal-õlal-peas tunda saanud, oli ikkagi hämmastav näha, kuidas taevatelgil pikeeriv hakk lennu pealt valget s…a lasi.

Ilmselt polnud ma talle sihtmärgiks, sest olen püüdnud lindudega ikka hästi läbi saada, ükskord päästsin näiteks keldriaknasse kinni jäänud hakipoja vabaks.

Nii nad teevadki, need linnud – ei mu-

ret kõhukinnisuse, -lahtisuse, vetsupaberi, õhuvärskendaja-haisumaskeerija, oolveiste, tasuliste tualettide jne pärast –, tuleb, millal tuleb, sirts ja valmis, peamine on vabadus. Tahaks olla lind! Ja mitte üksnes sirtsutamisvabaduse pärast. Ma lausa ei suuda taluda neid õudseid massikogunemiste peldikuid, kus ilmneb inimese tegelik naturaalne loomus, mida tuleb üksteise eest varjata.

Me niikuinii varjame end paaniliselt üksteise eest keep smiling’u, riietuse, positsiooni, ostetud turvatunde, 48 tundi kaitset pakkuvat deodorantidega, läheme kaasa oma laste himudega, mis on tekitatud väikseid vastuvõtlikke hingi ära kasutades ja vanemate süütunnet loites (kõikvõimalikud mängumaad, kogu lasteaiarühmaga tähistatavad sünnipäevad kallilt üüritud mängutubades, multikategelaste fetišid, mis peavad igal jõnglasel olema, et ta poleks teistest kehvem jne) ja kes selles mängus ei osale, on mängust väljas ehk prii. Sageli paraku lindprii.

Kas vabadustunde annab tõesti ostuvõime?

Kes tahaksid olla, kui lastaks valida?

Kas prii lind või lindprii? Ons meil, inimestel, üldse antud valida, missugust vabadust võime endale lubada? siiri laidla

pidas vastuvõetamatuks lausa 70 protsenti venekeelsetest vastajatest.

Negatiivne suhtumine tulenebki eelkõige teadmatusest.

Enamik homoseksuaalsusesse põlgusega suhtujatest arvavad näiteks, et homoseksuaalsus on keskkonna ja kasvatuse tulem.

Samal ajal mõistvalt suhtujad peavad seda sünnipäraseks. Mõtlemapanev on aga fakt, et lausa 31 protsenti vastajatest muudaks suhtumist oma lapsesse, kui too oleks lesbi või homo. 41 protsenti vastanutest kinnitas, et nende suhtumine ei muutuks ning ülejäänud ei osanud küsimusele vastata.

Uuringu üks põhijäreldustest oli, et Eesti ühiskonna suhtumist homoseksuaalsusesse peetakse vähem sallivamaks kui see tegelikult on.

I

gapäevategelikkuses näeme, et homoseksuaalsus Eestis ei ole tõesti probleem. Konkurss tuntud homost direktori kooli on üks kõrgemaid vabariigis, igal õhtul edastavad homod meile rahvusringhäälingu ekraanilt uudiseid maailmast, korraldavad suurimaid kontserte ning saavad silmapaistvalt hästi hakkama tipp-positsioonidel Eesti äris, poliitikas ja kultuuris. Homode panus Eesti ühiskonda väärib tunnustamist.

Millise tüki kellegi isiklikust eneseväärikusest või n-ö traditsioonilise pere väärtustest hammustab küljest see, kui kaks samast soost, teineteist armastavat inimest, et mitte öelda maksumaksjat, registreerivad oma kooselu? Minu tutvusringkonnas on mitu homoseksuaalset inimest, ka sõpru, ja ma soovin, et nad tunneksid end oma kodumaal täieõiguslike ja hinnatud kodanikena.

Teadusuuringud kinnitavad, et erinevates maades on sõltumata ühiskonnakorrast geisid üsnagi konstantselt viis protsenti ja lesbisid kümne protsendi kandis. Homoseksuaalsus on reaalsus, millega hooliv, demokraatlik ja avatud ühiskond arvestab. Riigi kohus on pakkuda kõigile oma kodanikele kaitset sõltumata nende soost, usust, nahavärvist või sellest, kelle kaisus keegi pärast päevatööd uinub.

Telekanali asemel keeleõpe Lugedes 5. juuni Postimehest artiklit «Õnne 13» sarja venekeelsest analoogist venekeelses telekanalis, mille maksumuseks arvab ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa koos muude kulutustega 6,5 miljonit eurot nõudvat, tekib küsimus: kas Eestis ei ole muudele karjuvatele probleemidele raha kulutada?

Meil on alandavas vaesuses lapsed, võitlus narkokaubandusega, elatustase, mis ei vääri nimetamist, palgad, lastehoid ja nii edasi. Jääb mulje, et venekeelsed elanikud ei hakka kunagi aru saama ja mõtlema, kus nad elavad ja vajadust vabariigi keel ja meel omaks võtta.

Oleks ehk mõttekas nimetatud miljonid (või osa sellest) kulutada kvaliteetsele keeleõppele, kui on lootust, et leidub neid, kes õppida tahavad.

Kuigi suurkeele kõnelejad kipuvad olema laisad tunnistama, et on olemas ka teisi keeli peale nende oma keele.

Meil Eesti Vabariigis on omad seadused ja põhiseadus, mis on vabariigis elavatele kodanikele täitmiseks. elge lomp

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

M

eil on maal naabrimees, veendunud nudist. Kui ilm vähegi lubab, teeb ta kõiki kodutöid alasti. Niidab muru, kaevab maad, kõpitseb sauna ehitada. Sellest poleks ju midagi, metsaäärne talu, las möllab. Paraku läheb tee meie juurde tema õue alt läbi. Ja kui külalised saabuvad, paneb naabrimees demonstratiivselt käed puusa ning laseb oma uhkusel tulijaid tervitada.

Peab tunnistama, et ega see meile nüüd väga ei meeldi. Kuid kordagi pole tulnud ka mõttesse, et peaks kutsuma politsei, kiirabi või et seda meest peaks hakkama vihkama. Sest kes ütleb, kust läheb normaalse ja hälbe piir? Eesti ühe teenekama seksuoloogi, doktor Imre Rammuli hinnangul on selliseid «seksuaalse kiiksuga toredaid inimesi» meie hulgas vähemalt kümme protsenti.

Ametist tingituna on ka minu postkasti viimase kahe päeva jooksul jõudnud üle 600 kirja, millest valdava osa keelekasutust iseloomustavad läbivad suurtähed, pikad hüüumärkide read ning väljendid nagu «perverssed nõudmised», «p...augu geoloogid» ja «rahvuslik katastroof». Kirjutajad kardavad, et kui kooseluseadus vastu võetakse, siis «see seadus hävitab minu abielu Eesti vabariigi nimel», «meie lapsed ei saa enam kunagi õnnelikuks», «Eestimaa muudetakse väärastunud paigaks, kus enam keegi ei saa aru mis hea või halb, tõde või vale».

anna-maria penu

Hukutavad soovitused

I

ga kord kui Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) rangetes ülikondades ametnikud mõne riigi pealinnas maanduvad ja hakkavad majandusalaseid soovitusi andma, on oodata järjekordset katastroofi. Mitte ainult majanduslikku, vaid peamiselt sotsiaalset, õigusalast ja ökoloogilist katastroofi. 80ndate ja 90ndate Ladina-Ameerikas ja Aafrikas käima lükatud strukturaalse kohandamise programmid on ilmselged näited nende soovituste vormis pealesunnitud nõuete kaugeleulatuvatest ja kohutavatest tagajärgedest suurema osa elanike ja nende elamistingimuste jaoks, kuid sellest ei näi suunamuutuseks piisavat. Praegu seisab enamik LõunaEuroopa riikidest sama tee alguses.

Ja hoolimata sellest, et olemasolevad näited on kõike muud kui paljulubavad ning Kreeka puhul IMF tunnistas isegi alles hiljuti, et päästmise asemel lasti patsiendil peaaegu surra, pole see tekitanud mingisugust sisulist kriitikat selle mitte ühegi rahvusvahelise organisatsiooni ees oma tegude ja sõnade eest vastutava, kuid globaalselt vaieldamatut mõjuvõimu omava asutuse suhtes.

Madridis on nad kriisi algusest saati käinud tihti. Ja iga kord on retseptid olnud samad: suurendada riigi sissetulekuid läbi kaudsete maksude tõstmise, vähendada sotsiaalkulutusi, vähendada ka ettevõtete maksustamist ja kohati vabastada nad maksukoormusest üldse (72 protsenti maksupetturitest on suurfirmad, kes oma mitme miljoni euroste kasumite juures osalevad riigi sissetulekutes vaid kahe protsendi ulatuses) ning loomulikult võluvitsakesena loobitav fraas «tööturu pandlikumaks muutmine».

Et kuue miljoni töötuga riigis parandada palkasid ja luua töökohti, tuleb IMFi sõnul Hispaania ühiskonnal teha valik: kas leppida tööta tulevikuga või nõustuda praegu palkade «paindlikumaks muutmisega» (mis pahatihti ei tähenda selles kontekstis muud, kui palkade vähendamist ja töötajate õiguste kärpimist).

Euroopa Komisjoni hiljutine uuring on väga kõnekas: 12 protsenti Hispaania töötajatest elab vaesuses ehk siis üle poole vaestest käib tööl, kuid ei suuda tasuda elektri- ega soojaarveid, laste koolitarvete ja tasakaalustatud toidu eest. Eesti sama näitaja jääb ainult pisut alla ELi keskmise (8,3 protsenti ELi keskmise 9,1 protsendi kõrval). Kuid süsteemis, kus inimeste heaolu üheks põhinäitajaks peetakse töökoha olemasolu, kõlavad need töötavate vaeste olukorda näitavad arvud ja käimasolevad protsessid äärmiselt murettekitavalt.

H

ispaanias pole viimane «paindlikkust» propageeriv tööreform täitnud oma peamist eesmärki, milleks oli ametliku diskursuse kohaselt vähendada jõudsalt töötuse määra. Töötus on endiselt kohutav 25 protsenti ja nooremate kui 25-aastaste seas 53 protsenti.

See-eest on aga loodud rohkem kui kunagi varem vähetasustatud ja hooajalisi töökohti ning samas kärbitud töötajate õigusi ja turvatunnet. Ja see on tendents, mis ei muutu nii pea. Aina rohkematel töötajatel on vähem raha, vähem stabiilsust, vähem lootust. Institutsionaliseeritud vaesus, ent peaminister jutustab riigi edusammudest.

Ometi ei saa argument, et parem halvastimakstud töö kui mitte midagi, juhtida ühiskondlikku poliitilist tegutsemiskava, mis sest, et üksikisiku tasemel on selline lähenemine ellujäämisstrateegiana mõistetav. Sest vaesus on rohkem kui sissetulekute puudumine või nende kasinus.

Vaesus tähendab ka turvalisuse, hääle ja alternatiivide puudumist. Teisisõnu, rääkides tööst ja palgast, räägime me ka sotsiaalsest heaolust, keskkonnakaitsest, tervisest, õiglusest ja muidugi demokraatiast.

16 || KULTUUR || POSTIMEES, 19. JUUNI 2014

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

UUS ALGUS. EMTA lavakunstikooli lõpetasid XXVI lennus õppinud noored ehk Tiit Ojasoo kursus.

Kool läbi, nüüd edasi heili sibrits kultuuritoimetuse juhataja

K

ui kaks aastat tagasi vaatasin XXVI lavastust «Pedagoogiline poeem», olin Tiit Ojasoo peale vihane ja kindel, et ta ei saa oma tööga lavakoolis hakkama. Sest Ojasoo lavastuses, mis valmis kursusetööna, mänginud üliõpilased olid laval alasti kisutud (mitte füüsiliselt) ning tükkideks rebitud.

Mõni kuu hiljem sel teemal Tiit Ojasooga vesteldes väitis ta, et kõik lavakooli olulised õppejõud on rääkinud põhimõtteliselt ühte: kui sa tuled kooli, siis sind õpetatakse uuesti istuma, käima, sööma. Kõik, mida noored 18–20 aastaga on õppinud, lammutatakse ja selle asemele hakatakse ehitama näitlejat.

«Selleks et saada näitlejaks, õpetame erinevaid tehnikaid ehk häält, plastikat, teksti mõtestamist jne, aga paratamatult minnakse ka isiksuse kallale.

Selle lammutamise juures on tähtis, et uue maja peab näitleja ise ehitama, ta peab aru saama, millest ta koosneb. Mis puutub noortele ülekohtu tegemisse või väärkohtlemisse, siis selle kooli ja elukutse probleem pole mitte selles, et keegi kohtleb kedagi liiga palju või keegi tegeleb kellegagi liiga palju. Näitleja elukutse traagika on see, et mitte kunagi ei tegeleta sinuga piisavalt, mitte kunagi ei saa sa piisavalt tähelepanu, kunagi ei pühendata sulle piisavalt aega. Ma ei arva, et oleks neid kuidagi ülekohtuselt kohelnud sellega, et olen neilt palju nõudnud.»

Praegu, näinuna 2013. aasta sügisel esietendunud kursuse üht viimast ühist koolitööd, samuti Tiit Ojasoo lavastust «Enesetapja», pean tunnistama, et Ojasoo sai oma tööga suurepäraselt hakkama. Lavakooli on lõpetanud omapärased ja erilise lavatunnetusega näitlejad, kes kõik on võimelised oma nime rasvaste tähtedega eesti teatrilukku kirjutama.

Nendes on mängujõudu, usku iseendasse ning julgust proovis katsetada ja laval mängida.

Lavakooli XXVI kursus on viimaste aastate üks tugevamaid. Palju õnne ja häid valikuid!

1. Olulisim õpetus, mille lavakoolist kaasa viite?

2. Miks teater: mida see teile annab ja mida peaks andma publikule?

3. Mida soovite Eesti teatrimaailmas muuta, mida säilitada?

4. Millisesse teatrisse te tööle lähete ja miks just selline valik?

REIMO SAGOR Sündinud 14. mail 1987 Haridustee: Palivere põhikool (2003), Taebla gümnaasium (2006)

1. Ühte ja olulisimat on raske

öelda. Kui oleks olemas õpetus,

mis on teistest olulisem, siis võiks teised ju kõrvale jätta ja õppeaeg võiks olla paar kuud, mitte neli aastat. Iga hetk on olnud oluline. Ent on üks mõte, mis on jäänud mind kummitama: «Julge endasse vaadata!»

2. Teater sellepärast, et sisetunne ei lubanud mulle muud.

Sellepärast, et ma usun teatri võimesse saavutada kontakt inimesega ja tekitada temas küsimusi. Publikule peaks andma mõtteainet ja tahtmist alustada, kui miski on teda puudutanud, diskussiooni iseendaga või kellegi teisega/teistega.

3. Jään vastuse võlgu. Kui elu tahab ja kõik hästi läheb, siis võin sellele küsimusele vastata kahekümne aasta pärast, aga ainult iseenda kohta.

4. Lähen tööle Vanemuisesse.

Roman Maksimuk

Markus Dvinjaninov

Veiko Porkanen

Jarmo Reha

Järgmine töö: lavastus «Lenni», lavastaja Anne Türnpu, NO99, esietendus oli 4. juunil. Lavastus «Armastan! Armastan! Armastan!», lavastaja Avtandil Varsimašvili, Vanemuine, Sadamateater, esietendus 25. augustil.

Simeoni Sundja

Ragnar Uustal

Linda Vaher

MARIAN HEINAT Sündinud 25. oktoobril 1989 Haridustee: Saaremaa ühisgümnaasiumi, aasta õppis TLÜs eesti filoloogiat.

Andra Teede

1. Kui usud, siis on.

2. Teater ei PEA midagi, aga tal

on võimalus anda mulle ja publikule lohutus, et oleme kõik samast asjast tehtud.

3. Kui ära ütlen, pole enam üllatus.

4. Lähen Vanemuisesse.

Järgmine töö: NO99 «Lenni», esietendus oli 4. juunil. Pärast kooli Vanemuise teatri augustis esietenduvas lavastuses «Armastan! Armastan! Armastan!».

Linda Kolde

Marian Heinat

Helena Pruuli

Jaanika Arum

SIMEONI SUNDJA

EMTA lavakunstikooli 26. lennu noored näitlejad NO99 teatris proovide vaheajal.

Sündinud 19. oktoobril 1989 Haridustee: Jakob Westholmi gümnaasium

mängida võimalikult palju ja eriilmelisi rolle. Vanemuine pakub mulle seda võimalust.

1. Et kõige muu hulgas ei unus-

Järgmine töö: «Armastan. Armastan. Armastan», roll ei ole veel selgunud, esietendus 25. augustil Sadamateatris. Enne seda on filmimisel Stanislav Govoruhini film «Конец прекрасной эпохи», rolliks Evi.

taks inimest.

2. Teater on võimas vahend ja see on minu viis, kuidas olla ühenduses ülejäänud kunstimaailmaga, mis omakorda ühendab kõiki inimesi.

3. Teatrimaailma kohta ei tea.

Tahaks ise hästi mängida.

4. NO99. Isa soovitusel.

Järgmine töö: sügisel näeb mind teatris NO99.

KÄRT TAMMJÄRV Sündinud 11. juunil 1991.

Haridustee: 1998–2010 Pelgulinna gümnaasium.

1. Näitlejaõpe on kogemuspõhi-

ne. Selleks et ujuma õppida, tuleb esmalt vette hüpata. Keegi teine ei saa seda minu eest teha.

2. Teater peaks andma mõtlemisainest. Tekitama tunde, et kõik on võimalik.

3. Suuremat vastutuse võtmist, vahetumat suhtlust.

4. Lähen sügisest tööle Vanemuise teatrisse. Värskelt kooli lõpetava noore näitlejana pean olulisimaks võimalust saada

REA LEST Sündinud 14. mail 1990 Haridustee: Jakob Westholmi gümnaasium, ühe aasta õppis Tallinna Ülikoolis kunstiteraapiaid

1. Olulisim õpetus, mille lava-

kunstikoolist kaasa viin: teater on kollektiivne kunst. Samuti on see kool õpetanud mind olema uudishimulik iga päeva ja hetke vastu ning seeläbi ka oma elu teadlikumalt elama.

2. Miks teater? See rikastab, sest annab mulle võimaluse sattuda olukordadesse ja kohtadesse, kuhu ma muidu ilmselt ei satuks, ja seeläbi kogeda seda, mis muidu jääks kogemata. Ja seda nii saalis publikuna kui laval näitlejana.

3. Ma olen selles teatrimaailmas natuke liiga vähe elanud

ning mul puudub hetkel veel see kogemus, mille pinnalt hakata rääkima, mis on valesti või mida peaks muutma.

4. Tööle lähen teatrisse NO99.

Valik on selline, kuna sealt tuli esimene kutse ja kui mulle antakse võimalus töötada koos selliste inimestega, siis väga pikalt ma ei mõelnud. Ja südamelähedane oli see teater mulle juba enne kooli.

Järgmine töö: teater NO99, lavastus NO49, esietendub sügisel.

VEIKO PORKANEN Sündinud 4. jaanuaril 1989 Haridustee: Põltsamaa ühisgümnaasiumis 12 aastat ja kaks aastat õppis TTÜ Tartu kolledžis ehitiste restaureerimist.

1. Ma arvan, et mu olulisim

õpetus lavaka perioodist on need inimesed, kes mind selle nelja aasta jooksul ümbritsesid.

2. Teater peaks publikule tekitama piisavalt hea pinnase, et mõelda.

3. Ma arvan, et alustuseks peaks Eesti teatrimaailmaga lähemalt tutvuma, et seal lõpuks midagi muuta.

4. Vanemuisesse, sest Tartu on loominguks hea keskkond.

Järgmine töö: NO99 «Lenni», esietendus oli 4. juunil. Pärast seda juba Vanemuise lavalaudadel.

RAGNAR UUSTAL Sündinud 8. novembril 1990 Haridustee: Saue gümnaasium

1. Usun, et paljud asjad saavad

selgeks aja jooksul. Nad annavad endast teada õigetel hetkedel, kui neid vaja on, või siis täiesti ootamatult. Seepärast on mul raske välja tuua kõige olulisemat õpetust, ja kõigile on need ju erinevad. Aga kui midagi näiteks mainida, siis peale paljude muude asjade, mida koolist oleme saanud, on minu jaoks tähtsad ausus (nii teiste kui enda vastu), avatus inimestele ja situatsioonidele. Oluline on ka oskus eksida, millest oli/ on keeruline üle saada.

2. Teatris on näitlejatel ja publikul võimalik kogeda situatsioone, mida tavaelus inimene ei tavaliselt ei koge.

3. Noore näitlejana on seda väga raske öelda. Selgus, mida võiks muuta/säilitada, võib tekkida aastate pärast, kui on olemas korralik teadmiste- ja kogemustepagas – selle jaoks on vaja veel ise edasi töötada ja areneda.

Rea Lest

4. Järgmisest hooajast liitun teater NO99 trupiga.

Järgmine töö: NO99 «Lenni», esietendus oli 4. juunil.

MARKUS DVINJANINOV Sündinud 6. veebruaril 1991 Haridustee: Tallinna 21. kool ning vanalinna hariduskolleegium

1. Raske on öelda olulisemat, sest kõik on oluline, kuid kui võtta see kokku kahe sõnaga, siis empaatiavõime ja valmisolek.

2. Minule annab see võimaluse kõneleda asjadest, millest ehk avalikult rääkida on keerulisem, võimaluse põgeneda teatrimaailma, kus kõik on võimalik, ning vabastava tunde. Publiku suhtes võiks teater toimida aga nii, et kui inimene etenduse lõppedes saalist väljub, on tal asju mille üle mõelda, ning rõõmu või kurbust, mida teistega jagada.

3. Usun, et oskan sellele küsimusele vastuse anda alles aasta või rohkema pärast.

4. Lähen tööle teatrisse Vanemuine, sest olukord mängis ette vastavad kaardid ja tegelikult on Tartu ka minu kodulinn. Vanemuises töötades loodan võimalustele saada mitme-

POSTIMEES, 19. JUUNI 2014 || KULTUUR || 17

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Ainult kuldne mikrofon on puudu!

lavadele! muises «Armastan! Armastan! Armastan!», mida lavastab Avtandil Varsimašvili Gruusiast, esietendub 25. augustil Sadamateatris.

JARMO REHA

Reimo Sagor

Sündinud 3. augustil 1991 Haridustee: vanalinna hariduskolleegium

1. Oskus näha teist inimest

Jörgen Liik

ning õppida enda ja teiste tegudest. Olla vaimustunud elust.

2. Isiklikku otsingut. Enda otsinguid ja avastusi kasutan illusiooni loomiseks selle maailma sees, et tõstatada küsimusi ja anda vastuseid, mis omakorda uusi küsimusi tõstataks. Lahendus on inimese enda konstrueerida.

3. Vara öelda. Alles liigun selliste vastuste suunas.

4. NO99. Võimalus töötada mitmekülgses trupis.

Järgmine töö: NO99 «Lenni», esietendus oli 4. juunil.

JAANIKA ARUM Sündinud 21. aprillil Haridustee: õppinud Pärnu Raeküla gümnaasiumis ja Tallinna Ülikoolis.

Laura Mets

1. Kool on avardanud mõistmist ja horisonti.

2. Sest teater on trepp seitsmendale korrusele.

3. Kaotaksin autokraatia, säilitaksin inimesed.

4. Lähen tööle Vanemuise teatrisse.

Järgmine töö: Vanemuise teatris lavastuses «Armastan! Armastan! Armastan!», esietendus 25. augustil.

Kärt Tammjärv

foto: jaanus lensment

külgseid rolle ehk areneda näitlejana võimalikult laialt ja mitmekülgselt.

Järgmine töö: NO99 «Lenni», esietendus oli 4. juunil.

LINDA KOLDE Sündinud 16. aprillil 1990 Haridustee: Tallinna 21. kool, vanalinna hariduskolleegium

1. Töö iseendaga ei lõpe kunagi.

2. Minu arvates peaks teater

olema suurem, valusam, ilusam ja «pärisem» kui päris elu ise oma argipäevas on. Vaatajana tahan, et mind kistaks üleni mingisse teise maailma, olgu see lausa teine universum või lihtsalt teine argipäev. Olla vaba tundmaks, mida iganes mul vaja tunda on.

3. Ma vist isegi ei mõtle sellises mastaabis, et ma tahaks tervet Eesti teatrimaastikku muuta.

Tahaks oma töödes olla kohal, järeleandmatu ja mõtestatud.

4. Lähen Vanemuisesse, sest loodan, et see on teater, kus ma saan palju mängida, ja seda erinevates tükkides ja erinevate lavastajatega.

Järgmine töö: NO99 «Lenni», esietendus 4. oli juunil. Vane-

HELENA PRUULI Sündinud 27. juulil 1991 Haridustee: vanalinna hariduskolleegium

1. On lihtne armastada inimest

heas, aga inimesega tuleb tegeleda ka halvas.

2. Seda ei saa täielikult ja täiuslikult sõnadesse panna, võib-olla on vastus mängus, žestis. Muidu poleks mõtet lavale minna. Ega ka saali tulla.

Aga kui proovida, väikse abiga. Münchner Kammerspiele näitleja Wiebke Puls on ilusti öelnud: «Normaalne inimene tunneb tavaliselt üks kord elus kogu armastuse õndsust, üks kord tajub ta vabaduse hõisku, üks kord vihkab põhjalikult, üks kord matab sügavat valu tundes armastatud olendi ja lõpuks sureb ükskord ise.

Seda on liiga vähe meie kaasasündinud võimetele armastada, vihata, hõisata, kannatada. Me võimleme iga päev oma lihaste ja ihuliigeste tugevdamiseks, et nad ei kärbuks. Kuid meie hingelised elundid, loodud ju ometi eluaegseks tööks, jäävad kasutamata, treenimata, ja nõnda kaotavad ajapikku oma sooritusvõime.» Teater annab näitlejale ja publikule võimaluse kasutada oma hinge.

Selle jõu abil, mille publik annab, on näitlejale antud voli otsida maailma asjadele erinevaid nurki, mille alt neid vaa-

data, teha asju paremaks. See ei tähenda tingimata ilusamaks. Võib-olla hoopis valusamaks. Millises ühiskonnas tahame elada? Mis on pildil valesti? Mida me enda juures muutma peaksime? Eestis on liiga paljud inimesed liiga palju vait. Äkki saan mina oma rääkimised teatri kaudu teha. Ja ehk oskan ka õigel ajal vait olla.

3. Milline teatri tegemise viis on praegu elujõuline? Ma ei ole kindel, mul ei ole vastuseid muutuva vormi suhtes, mis liigub kaasa tehnika arenguga. Sisu osas küll nii palju, et inimene peab jääma. Olla seotud, kohal; kui sa ei suuda kohal olla, ei ole alles mitte midagi väärtuslikku. Virtuaalsus ei ole kohalolek. Ma räägin elus kohal olemisest. Mul on kahju, et neidki vastuseid interneti vahendusel, ilma vaidluse tekkimise võimaluseta kirjutan. Patsy Rodenburg rääkis ühes oma kõnes, et me vajame näitekirjanikke ja näitlejad nüüd rohkem kui kunagi varem. Näitleja tähtsus on suur. Inimesed, kes suudavad valu ja kaotusega tegeleda, ei ole mitte väike asi.

Muidugi ei ole näitlejad ainukesed, kes seda suudavad, aga näitlejad on osa nendest inimestest, kes suudavad.

Rohkem rahvusvahelisi koostööprojekte. Ses mõttes on NO99 suur eessammuja ja olen rõõmus, et projekt «Memories for Life» ongi mind viinud lisaks Eestile ka Soome ja Venemaale, töötama ühes proovisaalis inimestega Tšehhist, Slovakkiast, Soomest, Taanist, Venemaalt, Rootsist.

4. Teatris NO99 julgetakse tegeleda küsimustega, mis on ka mulle olulised.

Järgmine töö: rahvusvaheline ühislavastus «Memories for Life», mille üheks kaasprodutsendiks on teater NO99. Lavastaja Maria Lundström Viirus Teatrist, mis eelmisel aastal valiti Soome parimaks teatriks.

Esietendus Peterburis, seejärel etendused Soomes Hankos ja Eestis (18. ja 19. juunil Tallinnas, 21. ja 22. juunil Hiiumaal, 26., 27. ja 28 juunil Saaremaal), augustis ja septembris Helsingis.

LINDA VAHER Sündinud 25. aprillil 1989 Haridustee: Tallinna Ülikool, koreograafia eriala – lõpetamata.

1. Mängida tuleb oma mängu,

aga silmad ja kõrvad peab lahti hoidma.

2. Teater annab mulle võimaluse end ära anda, publik võtku, palju neile parasjagu vajalik on.

3. Inimesed võiksid vähem küsida, rohkem tegutseda. See ei tähenda, et mõtlema ei peaks.

ROMAN MAKSIMUK Sündinud 2. mail 1987 Haridustee: Narva Paju kool (2006), Tallinna Ülikool (2010)

1. See, et näitleja ei ole mingi

staatus või tiitel, kuid see on elukutse. Ja see veel, et selles elukutses sa pead õppima iga päev, terve elu jooksul.

2. Sest sa teed seda mitte ai-

nult iseendale, vaid inimestele, kes on otsustanud sind täna kuulata. Ja see on päris oluline, mida sa oled valmis neile ütlema. Ühesõnaga: sest suured sõnad on alati näitleja käes. Mulle meeldib tunda, et midagi olulist on minu käes.

3. Ma tahaksin uskuda, et ikkagi juhtub veel midagi (mõni lavastus, festival vms), mis tagab selle, et meie Vene teater saab jälle Eesti teatriruumi osaks. Nagu see oli kunagi.

4. Lähen Vene teatrisse. Tahan kohaliku vene publikuga kohtuda ja äkki ennast nende sees leida.

Järgmine töö: «Koera süda» septembrist Vene teatris, «Petruška» ja «Pöial-Liisi» lastelavastused sügisel Vene nukuteatris.

JÖRGEN LIIK Sündinud 12. märtsil 1990 Haridustee: Kuressaare gümnaasium

Küsimustele vastamisest keeldus.

Järgmine töö: teatris NO99 «Harala elulood», lavastaja Vladislav Nastavševs, esietendus 13. septembril; Tõstamaal Gerda Kordemetsa uus lavastus.

ANDRA TEEDE EMTA lavakunstikoolis õppis dramaturgi õppesuunal.

Sündinud 23. septembril 1988 Haridustee: õppis enne lavakooli Tartu Ülikoolis, ei lõpetanud.

1. Koostöö ja paindlikkus.

2. Teater on elav kunst, iga

proov ja etendus on teisest erinev ning kogu aeg võib midagi uut juhtuda.

3. Et muuta ja säilitada, peab kõigepealt saama osaks sellest maailmast. Seda soovikski.

4. Lähimas tulevikus jään vabakutseliseks.

Järgmine töö: Vanemuise Sadamateatris lavastatakse Andra Teede kirjutatud näidendit «Estoplast».

LAURA METS EMTA lavakunstikoolis õppis lavastaja õppesuunal.

Sündinud 15. märtsil 1991 Haridustee: Võhma gümnaasium (kuni 7. klass), alates 8. klassist Viljandi maagümnaasium, Viljandi muusikakool.

1. Kõike võib teha, kui see on põhjendatud.

2. Mulle annab see võimaluse lahti mõtestada praegu planeedil Maa elavaid inimesi ja ühiskonda, milles nad elavad.

Tahaks, et laval oleks elus asi.

Publik ... neil, olen aru saanud, on teatris käies kõige erinevamad eesmärgid.

3. Elusat teatrit tahaks säilitada.

4. Lähen lavastajaks Endla teatrisse. Sealt tehti mulle pakkumine ja arvan, et see on põnev väljakutse.

Järgmine töö: «Titanic» sügisel Endla teatris.

Walesi laulu- ja hurmamaestro Tom Jones küttis üleeile õhtul toimunud kontserdil Saku Suurhallis estraadi- ja nostalgiasõprade meeled foto: jelena rudi aegumatute hittidega korralikult rõõmust villi.

18 || SPORT || POSTIMEES, 19. JUUNI 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Mai teises pooles operatsioonil käinud Luis Suarez (tätoveeringuga) on saanud juba mõnda aega koos koondisega treenida ning on tänaseks lahinguks inglastega valmis.

foto: reuters/scanpix

JALGPALLI MM. Täna jookseb Brasiilia MMil esmakordselt väljakule Liverpoolis suurepärase hooaja teinud Luis Suarez, kes alles mai lõpus käis põlveoperatsioonil.

Imelised võtted aitavad staarid jalule madis kalvet reporter

maailmameistrivõistlused jalgpallis

J

algpalli suurturniiride eel ja ajal ei saa kunagi üle ega ümber vigastada saanud staaridest. Tänavu on selles vallas käinud tants ümber Liverpoolis suurepärase hooaja teinud Uruguay koondise ründestaari Luis Suarezi. Kolm nädalat enne finaalturniiri algust meniskioperatsioonil käinud Suarez jättis avamängu Costa Ricaga küll vahele, kuid täna on ta valmis ohustama inglaste väravat.

Suarez andis enne matši teada, et on operatsioonist korralikult taastunud ja valmis mängima. Kui veel kümmekond aastat tagasi oleks põlveoperatsioon tähendanud pikka mängupausi, siis tänapäeval on tehnoloogia nii palju arenenud, et põlvele jääb pärast lõikust kõigest väike täpp.

«Tehnoloogia areng ja tänapäevased operatsioonivõtted aitavad kindlasti kiiremini taastuda, kuid sama oluline on see, et sellisel tasemel mehi opereerivad vaid oma ala suurimad spetsialistid,» kommenteeris Eesti jalgpallikoondise arst Kaspar Rõivassepp ning lisas, et Suarezi väljakule jooksmine on igati ootuspärane.

«Kui on isoleeritud menis-

kivigastus, on kolme nädalaga täiesti võimalik mängukorda saada. Operatsioonijärgselt tegutsevad mängijate vormi viimisega oma ala spetsialistid ning tõenäoliselt on Suarez saanud võrreldes teiste mängijatega isegi rohkem füüsilist koormust. Selles mõttes ei tohiks mingit muret olla. Ainuke küsimärk võib olla seoses palliplatsilt eemal oldud ajaga ja seeläbi mängutunnetusega,» lisas Rõivassepp.

Ka uruguaylaste ründaja tunnistas ise kohalikule väljaandele Ovacion Digital, et füüsilises valmisolekus ei tohiks küsimust olla: «Olen juba mõne päeva koondisega koos trenni teinud ja olen sada protsenti valmis. Nüüd vajan ainult mänguaega.»

Suarezi puhul on teadaolevalt kasutatud üldtunnustatud ravivõtteid, ent enne MMi tekitas palju kõneainet Hispaania koondise ründeäss Diego Costa, kes käis Belgradis oma reievigastust ravimas omapärast hobuseplatsenta ravimeetodit pakkuva Marijana Kovacevici juures.

Varasemast on teada, et hobuseplatsentast on kasu saanud veel sellised esimese suurusjärgu tähed nagu inglane Frank Lampard ja hollandlaste ründetuus Robin van Persie. «Selline ravivõte on kindlasti peavoolust väljas.

Kui platsentat oskuslikult kasutada, on loogika selles muidugi olemas, kuid kuidas hobune ja inimene ikkagi kokku käivad? Mina isiklikult seda soovitada ei julgeks,» märkis Rõivassepp.

«Ilmselt ongi nendel juhtudel olnud vigastustest taastumise aeg tavapärasest lühem

Jalgpalli MM A-alagrupp

B-alagrupp

Brasiilia – Mehhiko 0:0

Holland – Austraalia 3:2

Tabeliseis: 1. Brasiilia 4 punkti / 2 mängu 2. Mehhiko 4/2 3. Horvaatia 0/1 4. Kamerun 0/1

Väravad: 21. Cahill, 51. pen Jedinak 20. Robben, 58. van Persie, 68.

Memphis Tabeliseis: 1. Holland 6 punkti / 2 mängu 2. Tšiili 3/1 3. Austraalia 0/2 4. Hispaania 0/1

H-alagrupp

Venemaa – Lõuna-Korea 1:1 Väravad: 74. Aleksandr Keržakov – 68. Keun-Ho Lee Tabeliseis: 1. Belgia 3 punkti / 1 mäng 2. Lõuna-Korea 1/1 3. Venemaa 1/1 4. Alžeeria 0/1

ja kasu on ohu üles kaalunud.

Isiklikult ei ole ma selles vallas näinud vastavaid publikatsioone, mis seda ravimeetodit teaduslikult tõestaks.»

«Veebruaris ja märtsis korraldas UEFA koondiste ja tippklubide jalgpallidoktorite seminari, kus lahati üksipulgi erinevaid ravimeetodeid. Hobusplat-

AJAKAVA 19. juuni 19.00 Kolumbia – Elevandiluurannik (C-alagrupp) 22.00 Uruguay – Inglismaa (D-alagrupp) 01.00 Jaapan – Kreeka (C-alagrupp)

sentast seal igatahes ei räägitud,» lisas ta.

Tänapäeval liigub asi aga aina enam selles suunas, et vigastusi juba ennetada. Nii näiteks kirjutab Eurosport, et Manchester United kulutas hiljuti ligi 30 miljonit eurot, et püsti panna üks edumeelsemaid meditsiinikeskuseid.

Teiste moodsate lahenduste seas on seal võimalik näiteks jälgida 3D-lahenduses mängijate erinevate liigesrühmade liikumist. Kokkuvõttes on nende eesmärgiks ennetada pehmete kudede vigastusi ja trauma järel jälgida taastumisprotsessi.

«Eestis seda tihtilugu ei mõisteta, kuid tippmängijate nädalapalgad on kosmiliselt suured ja kui keegi on paar nädalat või ristatisidemete vigastuse korral halvemal juhul koguni kuus kuud mängust väljas, siis see palgaraha jookseb ju kõik maha. Seega on tänapäeval väga palju juba investeeritud vigastuste ennetamisesse,» rääkis Rõivassepp. «Jalgpalli juures on praegu teadust tunduvalt rohkem kui muudel aladel. Erinevaid probleeme on endale teadvustatud ning seetõttu panustatakse meditsiini ja teadusesse aina enam.»

Siiski tuleb tippjalgpallis ette ka selliseid olukordi, kus trauma murrab mängijad ikkagi maha. Nii jäid mit-

med staarid ka tänavusest finaalturniirist kõrvale. Üks viimasel hetkel eemale jäänutest oli prantslaste kuulsaim mängumees Franck Ribery. Müncheni Bayerni staar tunnistas, et arstid oleksid võinud ta finaalturniiriks küll mängukorda putitada, kuid ta loobus ise kortisoonisüstist, kuna pikas plaanis võib see tema tervisele halb olla.

«Lõplik sõnaõigus jääb sellistes olukordades ikka mängijale, kuna tema kannab ju riski. Kui rääkida kortisoonisüstist, siis see võib ju valu ära võtta, kuid pikas perspektiivis võivad seljaprobleemid süveneda,» põhjendas Rõivassepp. «Ilmselt kaalus ta erinevaid riske ja loobus süstist – see võib esialgu hästi mõjuda, kuid mõne kuu pärast võib asi olla veelgi hullem. Puhkus on sellises olukorras kokkuvõttes kindlasti riskivabam. Tegelikult ei saa mängijatele keegi asju ette dikteerida.

Arstid saavad lihtsalt olukorda selgitada ja seejärel tuleb teha otsuseid.»

Maailmameistrite põnevusmäng elu ja surma peale Pärast tänavuse jalgpalli MM-finaalturniiri alagruppide loosimist ristiti D-alagrupp kohe surmagrupiks, kuna omavahel peavad kaks edasipääsejat selgitama maailmameistrid Itaalia, Inglismaa ja Uruguay.

Neliku viimaseks liikmeks sai Costa Rica, kellele erilisi võimalusi ei nähtud, kuid pärast avavooru on seis veelgi segasem.

Täna õhtul Eesti aja järgi kell 22 lähevad D-alagrupis vastamisi avamängus kaotuse vastu võtma

pidanud Uruguay (kaotas 1:3 Costa Ricale) ja Inglismaa (kaotas 1:2 Itaaliale).

Uruguaylaste ja inglaste duellis võrdub kaotus mõlema tiimi jaoks sisuliselt kojusõiduga ning ka viik ei rahulda tõenäoliselt kumbagi.

«Kui sa oled avamängu kaotanud, tuleb kaks järgmist võita. Muidu ei ole võimalik edasi pääseda. Itaalia ja Costa Rica alustasid turniiri hästi ning meil ja Uruguayl enam taganemisteed ei

ole,» kirjeldas inglaste juhendaja Roy Hodgson Eurospordile mängueelset olukorda.

«Peame kõike muutma.

Peame võitma! Samas seisus on ka Inglismaa. Peame muutma oma suhtumist ja asjad enda jaoks paika panema,» teatas omakorda Uruguay juhendaja Oscar Tabarez.

Inglastele pakub loomulikult palju huvi Wayne Rooney olukord. Itaalia vastu vasakul äärel alustanud Rooney ei tundnud

end sel positsioonil kõige mugavamalt ja praegu eeldatakse, et Uruguay vastu saab ta tegutseda tipuründaja all. Uruguay loodab aga väljakul näha vigastusest paranenud Luis Suarezt. «Viimased päevad on olnud Costa Rica käest saadud kaotuse tõttu väga rasked,» tunnistas ründaja. «Kindlasti ei saa ühest mängijast päästjat. Peame kõik ühiselt tööd tegema.»

Inglismaa meedias on Suarezt loomulikult vas-

tandatud tema Liverpooli klubikaaslaste Steven Gerrardi, Raheem Sterlingi, Daniel Sturridge’i, Jordan Hendersoni ja Glen Johnsoniga. «Tean Inglismaa koondise mängijaid nii klubikaaslaste kui ka rivaalidena. Neil on kaitses probleeme, mida suudame enda kasuks pöörata,» on Suarez optimistlik.

Seni on Uruguay ja Inglismaa läbi ajaloo pidanud kümme kohtumist, millest esimene on võitnud neli ja teine kolm. Madis Kalvet

POSTIMEES, 19. JUUNI 2014 || SPORT || 19

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

VALUS VÕITLUS. Elukogenud mehed peavad harrastusspordi üritustel ennastsalgavaid lahinguid.

Kiivrid päästsid surmasuust priit pullerits

priit.pullerits@postimees.ee

V

ladimir Pennert haistis järsku oma šanssi. Ta oli pahatihti pidanud endast neli aastat vanemale Anatoli Männile rattavõistlustel alla vanduma. Aga sedapuhku, möödunud pühapäeval Tabasalu rattarallil, oli rada siledam kui tavaliselt ning see andis talle, Männist märksa kogukamale, lootuse konkurendist jagu saada.

«Kas täna või ei tea millal,» mäletab Pennert oma mõtteid, kui rattaralli lühemal, 41 km pikkusel distantsil lõpuspurti alustas.

Nad lähenesid finišijoonele ratas rattas – Männi, aastaid 64, ja Pennert, aastaid 60. Mängus olid Filtri maanteekarikasarja üle 60-aastaste veteranide vanuseklassi esikolmikukohad. Ühtäkki saabus mõlemale mehele vaikus. Ja pilkane pimedus.

Pealtvaatajad nägid, kuidas kaks eakamat meest olid ajanud end ligi 60-liikmelise peagrupi sabas sadulast. Neist vanem, Viru Reiside büroo juht ja omanik Männi hoidis vasakule, lõpukoridori piirde äärde. Talle lähenes tagant jõudsalt Pennert, üritades leida teiste vahel vaba ruumi. Kiirus oli vähemalt 40, võib-olla koguni 45 km/h. Peagi jõudis Pennert Männi kõrvale ning sai finišijoonel veerandi esijooksu jagu möödagi.

Meelemärkuseta asfaldil Viimane, mida ASi KEKi Ehitus töödejuhataja Pennert mäletab, on see, et sai kelleltki külje peale müksu ja kaldus vasakule. Kõrvalseisjad nägid, kuidas ta lendab sadulast ja prant-

Anatoli Männi (vasakul) ja Vladimir Pennert selle kuu algul Tartu rattarallil. Mõlemad lõpetasid tervena. Toofotod: sportfoto.com kord oli kiirem Männi, edestades Pennertit kuue minutiga.

satab asfaldile. Männi kihutas talle hooga sisse ja põrutas üle Pennerti pea ees rajapiirdesse.

Mõlemad mehed jäävad teele kõhuli lamama. Aga nad on mõlemad aja ja koha kirja saanud.

Aeg on sama (keskmine kiirus, muide, üle 40 km/h), koht Pennertil ühe jagu parem kui Männil – vastavalt 59. ja 60.. Omaealiste veteranide vanuseklassis vastavalt teine ja kolmas.

Männi liigutab end esimesena, keerab selili. Korraldajale, kes appi tõttab, korrutab ta: «Mul käib pea ringi. Mul käib pea ringi.» Meedikud tõstavad esimesena kanderaamile Pennerti. Ta saab hiljem arstide paberitest teada, et oli teadvuseta kümme sekundit – aeg, mis kõrvalseisjaile tundub küsitav.

Liiga napp.

Männi tuleb meelemärkusele alles siis, kui on tõstetud kanderaamile. Kaks, võib-olla koguni kolm minutit pärast õnnetust.

Tegelikult on mõlemal mehel roppu moodi vedanud. Männi kiiver on purunenud kolmeks, Pennerti kiiver neljaks tükiks. «Poleks kiivrit olnud, poleks mind siin,» tõdeb Männi kaks päeva hiljem haiglas.

Tal on ümber kaela tugi.

Kaela ülemine lüli on murdunud kolmeks osaks. Ta ei salga, et tal on väga valus. Lähiajal selgub, kas lülitükid kasvavad kokku või tuleb teha operatsioon.

Nägu on pisut kriimus, otsa ette on pressitud sinakas jälg. Põlved on samuti natuke verised.

Pennert on pääsenud kergemalt. Ta on murdnud kukkudes

kaks vasaku käe kämblaluud ja vigastanud kõõluseid. Viieks nädalaks peab arstide sõnul käsi lahasesse jääma. Lisaks üksikud marrastused. «Isegi imestan, et jalad liiguvad ja on terved,» tunnistab Pennert, kes pääses üleeile haiglast välja. Ja Männi olukorrast kuuldes lisab: «Ma oma arust midagi valesti ei teinud.»

Traumade tõttu ratturiks Finišikaamera salvestised juhtunusse selgust ei too. Kukkumist seal näha pole. Küll aga levib versioon, et õnnetuse võis põhjustada lõpujoone eel teepinnasest madalam kaevukaan, mis kellegi ratta ootamatult viltu lõi.

Filtri maanteekarikasarja spordidirektor Aivo Liksor märgib, et korraldajad püüdsid

Eesti põrkas vastu Itaalia agressiivset kaitset KORVPALL. Eesti naiste

korvpallikoondis võitles tugeva Itaaliaga nagu võrdne võrdsega, ent lõpuks pidi leppima siiski kaotusega 45:52. Naiskonna liider Merike Anderson tunnistas, et tulemus tekitas pettumuse.

«Ilmselt pole me veel päriselt valmis võitlema EM-finaalturniiri koha eest,» nentis ta.

Pärast katastroofiliselt kehva algust, mille järel leidis Eesti end kaotusseisust 2:10, pakkusid peatreener Jaanus Levkoi hoolealused tasemel korvpalli. Poolajaks juhiti 24:20 ja kolmandat veerandaegagi alustati korviga, ent seejärel põrgati vastu Itaalia agressiivset ja tihedat kaitset.

Külalised pääsesid ette, ent Eesti ei andnud veel alla – neljandal veerandajal saadi veel korraks ühe punktiga juhtima, ent rohkemaks jõudu ei jätkunud. Tõsi, veel mõni minut enne lõppu näis, et kõik on võimalik, ent otsustavatel rünnakutel tehti mitu pallikaotust ja lisaks ei jõudnud pall viseteks kokkulepitud kohtadesse.

«Esimesel poolajal pidasime kokkulepitud asjadest kinni, aga teisel poolajal tulid vas-

Merike Anderson Itaalia vastu ründmas.

tased hurraaga peale ja meil kiilus mäng kinni. Üks ühe vastu me neid üle ei mängi, peame ründama võistkondlikult,» arutles Anderson. «Tänane mäng on kindlasti pettumus, kuid veel rohkem on kahju esimesest mängust Itaalias – olnuks seal natukene rohkem õnne, võinuksime võita.»

Levkoi sõnul ei jäänud võit seekord sugugi kaugele. Ta kiitis naiskonna sitket kaitsemängu, ent viitas samas oma kehvale rünnakule. «Kui vastase kaitse muutus tihedamaks,

foto: liis treimann

hakkasime tegutsema liiga individuaalselt, lisaks tegime liiga palju pallikaotusi,» tõdes Levkoi. «Kuna Pirgit Püül ja Merike Andersonil oldi väga tugevalt küljes, oli seepärast lõpus plaan mängida Laine MesilaKaarmanni visete peale, kuid pall ei jõudnudki temani. Viimasel minutil oli kokkulepe, et minnakse kiirele kolmepunktiviskele, kuid tundus, et keegi ei julgenud vastutust võtta.»

Levkoi viitas kahele väga olulisele arvule: Eesti naiskond tegi 20 pallikaotust ja ründe-

lauas jäädi alla 4:15. Tegelikult oligi Itaalia visketabavus Eestist kehvem, kordusvisked aitasid neil paremust enda poole kallutada.

Levkoi kordas juba varem räägitud tõde, et Eesti naiskonnal napib tugevate mängude kogemust. «Itaalia liiga on ikkagi tugev liiga ning mängu lõpus saavad sellised kogemused otsustavaks,» nentis ta. «Vastaste mängijad on kõik oma tugeva liiga tugevates naiskondades liidrid.» Samale detailile viitas Levkoi ka pärast Lätilt saadud kaotust. Tasub meenutada, et Läti on aastaid kuulunud Euroopa tugevate keskmike hulka ning Itaalia jõudis kaks aastat tagasi EMil veerandfinaali.

Eestil on nüüd tabelis üks võit ja kolm kaotust ning ees ootavad võõrsil kohtumised Läti ja Portugaliga. «Läti on väga tugev, aga hea oleks lõpetada turniir võiduga Portugalis,» leidis Anderson ja lisas, et tänavuses valiksarjas on Eesti astunud tasemes sammu edasi. «Konkurents aitab meid edasi, samas jäävad meie vahetused ikkagi natukene nõrgemaks kui vastastel.» Peep Pahv

tänavu neljandat korda toimunud Tabasalu rattaralli finišiala mullusega võrreldes turvalisemaks muuta. Eelmisel aastal oli enne seda järsk kurv, kus Vahur Valvas oli lennanud pea ees üle piirdeaia. Ent nii palju siiski terveks jäänud, et sõitis lõpuni.

«Oma koht tuleb ikka enne finišit välja võidelda,» soovitab Liksor. «Finišisirgel tuleb ettevaatlik olla.»

Pennert ja Männi pidasid küll armutu lahingu, ent tegelikult on nad viimasel hooajal saanud headeks tuttavateks, on omavahel sina peal. Männi harrastas varem peamiselt jooksmist ja suusatamist, ent nelja aasta tagune seljahäda sundis valima skeletti säästvama ala, ja nii ta rattasõitjaks saigi. Pennert on noorena tegelenud odaviskega, mänginud hiljem korvja võrkpalli, kuid kuus aastat tagasi tehtud põlveoperatsioon suunas tedagi vähem kulutavale alale, ratta selga. Ta alustas aktiivsemat pedaalimist viis aastat tagasi, algul peamiselt selleks, et kaalu, mis kerkis 111 kiloni, alla võtta. Nüüd on tal kilosid 97–99 kandis.

Pennert unistab, et saaks pärast kämblaluude paranemist tänavu paaril võistlusel siiski veel kaasa teha. «Loodan, et kukkumiste limiit on täis ja enam seda ei juhtu,» lausub ta.

Männi seevastu tunnistab, et tema abikaasa oli öelnud: «Nüüd aitab.»

Filtri sarja järgmine, neljas etapp toimub juuli keskel Haapsalus. Tabasalu rattaralli järel langes Männi 60-aastaste ja vanemate veteranide koondarvestuses seniselt esikohalt teiseks, Pennert kerkis aga neljandalt kohalt kolmandaks.

Sarja lõpuni jääb veel kolm etappi.

Kontaveit võitis TENNIS. Eesti tennisist

Anett Kontaveit (WTA 176.) võitis Wimbledoni tenniseturniiri kvalifikatsiooni teises ringis eile Kasahstani esindajannat Sesil Karatantchevat (WTA 168.) 6:2, 2:6, 6:2 ning kohtub põhiturniirile pääsu otsustavas mängus austraallannast eakaaslase Ashleigh Bartyga (203.). PM

Ralliavariis viga saanud kaardilugeja käis lõikusel RALLI. Laupäeval Viru ral-

lil pärast trampliini halvasti maandunud autos vigastada saanud kaardilugeja Tom Rist taastub Tallinnas seljaoperatsioonist. Rallimehel tuvastati neljanda selgroolüli murd ning lõikuse käigus paigaldati talle metallplaat.

«Kõige tähtsam on see, et käed ja jalad liiguvad,» vahendas Eesti Autospordi Liidu meediajuht Margus Kiiver haiglas viibiva Risti sõnu. «Selliste asjade puhul tuleb lihtsalt oodata ja võtta taastumiseks aega. Avarii käigus sai kogu keha parajalt põrutada.»

Ford Escortiga kihutanud Harri Rodendau ja Tom Rist eksisid Viru rallil kuulsal Kehala kiiruskatse trampliinil. Auto hoog oli liiga suur ning pärast pikka õhulendu maandus masin esiosale ja rullus seejärel üle katuse.

«Ralli eel oli selle hüppe nurka pisut tõstetud, õigemini taastatud kunagisele tasemele. Sõitjad teadsid seda, kuid keegi ei osanud aimata, kuidas see autot viskab,» selgitas Kiiver õnnetuse tagamaid. «Tagantjärele on muidugi raske hinnata, aga ilmselt oli auto kiirus ikkagi liiga suur.» Peep Pahv

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

20 || vaba aeg || postimees, 19. juuni 2014

teater rahvusooper estonia Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 19.06 kl 19

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Eve Andre-Tuga, Sergei Upkin, Olga Rjabikova jt 20.06 kl 19 Nemorino osas Cataldo Caputo (Itaalia)

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Lauri Sirp Osades: Cataldo Caputo, Kadri Kipper, René Soom, Pavlo Balakin, Olga Zaitseva jt

Tallinna raekojas 15.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Luc Robert (Kanada) ja Kadri Kipper, klaveril Tarmo Eespere.

18.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Kataržyna Mackiewicž (Poola) ja Rauno Elp, klaveril Jaanika Rand- Sirp.

22.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Angela Papale (Itaalia), klaveril Fabio Marra (Itaalia).

25.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Joanna Freszel (Poola) ja Oliver Kuusik, klaveril Tarmo Eespere.

29.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Iveta Jiřiková (Tšehhi) ja Filip Bandžak (Tšehhi), klaveril Maria Bachmann (Eesti).

Järgmise, 109. hooaja etendused Estonia laval alates 10. septembrist 2014

Eesti Draamateater Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

SUUREs saalis 19.06 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret Saul-Gorodilov Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru

Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Laitse Graniitvillas 19.06 kl 19

KASS TULISEL PLEKKKATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

Teater Vanemuine

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

Tooma talu

Lääne-Virumaa, Uusküla 19., 20., 21., 22., 26., 27., 28.06 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

Ugala Teater Alates 01. juunist kuni 29. juunini ja 4. augustist kuni 30. augustini on kassa avatud E-L kell 12.oo-17.oo.

Seoses Ugala Teatri kollektiivpuhkusega on kassa suletud 30. juunist kuni 03. augustini 2014.a.

Vargamäe rehetares

19., 20., 21., 25., 26., 27., 28., 29.06 kl 19

VANAD JA NOORED Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Tartu Ülikooli vanas kirikus

Jakobi 1, Tartu Ainult 8 etendust!

4.07 kl 20 Esietendus!

5., 6., 8., 9., 10., 11., 12.07 kl 20

KAJAKAS

Anton Tšehhovi komöödia kahes vaatuses Lavastaja Tiit Palu Kunstnik Silver Vahtre Kostüümikunstnik Maarja Meeru Osades: Külliki Saldre, Maria Soomets, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger, Jüri Lumiste, Priit Strandberg, Raivo Adlas, Peeter Volkonski jt

Kassitoome org 27.07 kl 20

Vanemuise Sümfooniaorkestri suvekontsert

Solist HELI VESKUS /Sopran, Rahvusooper Estonia/ Dirigent PAUL MÄGI Õhtut juhib HANNES KALJUJÄRV SISSEPÄÄS TASUTA!

Sadamateatris 25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu 31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

Rakvere Teater Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Palmse mõisa moonakatemaja 20., 21., 22., 27., 28.06 kl 13 27., 28.06 kl 16

Mina olin veel väikene (lav. Ivo Eensalu)

Anton Hansen Tammsaare Dramatiseerinud Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu 2., 6.10 kl 18

Andromeda saar

Lavastaja: Leino Rei Osades: Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar 7., 8.10 kl 18

Faust

Lavastaja: Aare Toikka Osades: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Madis Muul 10., 13.10 kl 18

BRAND

19., 20., 21., 22.06 kl 19

Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 14.10 kl 16

Ott Aardam Lavastaja Ott Aardam, Kunstnik Kaarel Eelma, Muusikaline kujundaja Ivar Põllu.

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi 16., 17.10 kl 18

Saueaugu Teatritalus MEE HIND

THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

Esna mõis 1.08 kl 19 Esietendus!

2., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 11., 13.08 kl 19

Hääled

Jaan Kruusvall Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu.

Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port.

Piletid (13/16) NB! 6.augusti etendusele on võimalik tulla ja Tallinna tagasi saada tellitud bussiga.

Theatrumi sildiga buss väljub Mere puiesteelt kell 17.00.

Teatripileti hinnale lisandub 12 eurot.

VAT Teater Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina

Kirjaklambritest vöö

SOKRATES. Pidusöök Prytaneionis

Lavastaja: Aare Toikka Osades: Raivo Trass, Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Margo Teder ,Tanel Saar ja Ago Soots

Rahvusraamatukogu Tornisaal 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo 20.10 kl 18 Esietendus 21., 22., 23., 24.10 kl 18

Unfinished bisnes

Lavastajad: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv Osades: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv

Kose Kultuurikeskuses 29.09 kl 13

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

R.A.A.A.M. Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas www.raaam.ee

19.06 kl 19

Et keha mäletaks (Memories for Life) 30.06 kl 19 1.07 kl 19

NO51 Mu naine vihastas

Suursadamas Hiiumaal 21., 22.06 kl 21

Et keha mäletaks (Memories for Life)

Kuressaare Linnateatris 26., 27., 28.06 kl 19

Et keha mäletaks (Memories for Life)

18.07 kl 20

Sürgavere kultuurimaja

Rapla Laululaval

Operett Voldemar Kuslapiga

19.07 kl 20

Jäneda Pulli talus

Pärnu Vallikäärus

5.07 kl 19.30 esietendus!

6., 9., 10., 11., 12., 22., 23., 24., 25., 27., 28., 29., 30., 31 . 07 kl 19.30 1.08 kl 19.30 13.07 ja 3.08 kl 15

Liblikad Siseorganites ehk Armastus, mis päästab maailma

IMEDE AASTA

20.07 kl 20

Laval Jan Uuspõld ja Piret Kalda

Autor: Tiit Aleksejev Lavastaja Madis Kalmet Näitlejad Mari-Liis Lill (Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Helgur Rosenthal ja Hans Kaldoja

kontsert

Eesti Maanteemuuseumis

www.concert.ee

Varbuse

1.08 kl 20 Esietendus!

2., 7., 8., 9., 13., 14., 15., 16., 17.08 kl 20 R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseum esitlevad:

VAGA VEND VAHINDRA Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast. Lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater)

Viinistu Kunstimuuseumis 27., 28.06 kl 19.30 4., 5., 12.07 kl 19.30 29.06 ja 6., 13.07 kl 15

Mõnikord on kõik nii selge Lavastaja: Kertu Moppel Näitlejad: Maarja Mitt, Liisa Pulk, Katariina Ratasepp (VAT Teater), Lauri Kaldoja, Roland Laos, Jüri Tiidus (Eesti Draamateater), Hendrik Toompere jr jr

Tapa Raudteejaamas 10., 11., 12., 15., 16., 17., 18., 19., 22., 23., 29., 30.07 kl 19.30 13., 20.07 ja 3.08 kl 15

Titanicu orkester

Lavastaja: Madis Kalmet Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).

Monoteater esitleb

Teater NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee

Tartu Laululaval

Rakvere Linnuses 5.07 kl 20

Võru Kandle aias 6.07 kl 20

Kuressaare Lossi hoovis 13.07 kl 20

Kärdla laululaval 14.07 kl 20

Haapsalu Piiskopi Linnuses 15.07 kl 20

Tallinna Lauluväljakul 16.07 kl 20

Viljandi uuel laululaval 17.07 kl 20

Eesti Kontsert

XVII SUURE-JAANI MUUSIKAFESTIVAL 17.–23. juuni 2014 Kunstiline juht professor Andres Uibo

Suure-Jaani noortekeskus 19.06 kl 10.30

Meistrikursused lauljatele

Juhendaja Jaakko Kortekangas (bariton, Soome Rahvusooper)

Suure-Jaani laululava

21.06 kl 16

Henn Rebane (akordion)

Tääksi vesiveski vabaõhulava 21.06 kl 19

“Põhjahoovus” kontrabassi, tšello ja elektroonikaga

Taavo Remmel (kontrabass) ja Aare Tammesalu (tšello) Mirjam Tally. “Lindude seltsis” (esiettekanne)

Suure-Jaani õigeusu kirik

Suure-Jaani lauluväljak

Pühendatud professor Hugo Lepnurmele

Torma kirik

Suure-Jaani kiriku ümbrus kell 8

Hommikueine murul

Suure-Jaani kiriku orelirõdu

Pidulik jumalateenistus

Kohvik Arturi Juures 20.06 kl 13

Lõunatund laulja Voldemar Kuslapiga

Energia talu teemaja 20.06 kl 16 Oksana Sinkova (flööt) Alina Sakalouskaya (mandoliin) Heiki Mätlik (kitarr)

Suure-Jaani gümnaasium 20.06 kl 19

EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER Dirigent OLARI ELTS Modest Mussorgski.

«Pildid näituselt» Eller, A. Kapp

Suure-Jaani laululava

kell 11

Suure-Jaani kalmistu kell 12

Mälestushetk

Kohvik Arturi Juures 22.06 kl 13

Lõunatund arhitekt Erik Nobeliga (Taani)

Suure-Jaani kirik 22.06 kl 14

EESTI RAHVUSMEESKOOR

Dirigent MIKK ÜLEOJA Orelil Piret Aidulo Kreek, Gabrieli, Grigorjeva, Ødegaard, Jaanson, Lepnurm

Hugo Lepnurm. Kantaat “Lunastus Kristuses” dirigent Raul Talmar kl 17.45

Torma kihelkond 700

Halliste kirik 21.06 kl 20

EESTI RAHVUSMEESKOOR

Dirigent MIKK ÜLEOJA Kreek, Gabrieli, Grigorjeva, Ødegaard, Jaanson

Haapsalu kuursaal 21.06 kl 20

Haapsalu suvemuusika «Tähistaeva helendus» Hanna-Liina Võsa René Soom (bariton, RO Estonia), Tarmo Eespere (klaver). Duette ja laule tuntud muusikalidest

Suure-Jaani kirik (Suure-Jaani muusikafestival) 22.06 kl 14

EESTI RAHVUSMEESKOOR

Dirigent MIKK ÜLEOJA Orelil Piret Aidulo Kreek, Gabrieli, Grigorjeva, Ødegaard, Jaanson, Lepnurm

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA

Estonia Kontserdisaal 19.06 kl 16

Suure-Jaani laulupäeva tule pühitsemine kl 17.50

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpuaktus 2014

Esinevad EMTA Sümfooniaorkester Paul Mägi dirigeerimisel ja lõpetajad Pilet 5 eur (kohapeal ja Piletilevis) Lisainfo ema.edu.ee/kontsert

Rongkäik kirikust laululavale

Suure-Jaani laululava 22.06 kl 18

vaimuliku laulupäeva kontsert

Corelli Music

Mart Saare majamuuseum

Piletid Piletilevist

Kohvik Arturi Juures

Hüpassaare rabasaar

Lõunatund näitleja ja raadiohääle Margus Lepaga

20.06 kl 19

22.06 kl 17.15

Ansambel ROCK HOTEL

21.06 kl 13

19.06 kl 18

Suure-Jaani kirik

23.06 kl 00.01 MATI PALM (bass) MARTTI RAIDE (klaver)

20.06 kl 22

Jaanipeo tule süütamine

“Ärgake” äratusmäng pasunatelt

19.06 kl 15

Lavastaja Taisto Noor Ene Rindesalu (klaver)

23.06 kl 21

Tornimäe kirik

kell 7.30

Suure-Jaani kirik

“Il campanello”

Ansambel DAGÖ

muusikapaviljon ja tornid

Suure-Jaani gümnaasium

Järgneb: EMTA ooperistuudio etendus G. Donizetti ooper

Nadia Kurem (sopran) Andres Uibo (orel) Ooperiaariad ja muusika orelile ooperistiilis

22. juuni VAIMULIK LAULUPÄEV

(Moskva) Dirigent Dmitri Judenkov

vestlusring Hugo Lepnurmest

Konkursside laureaatide autasustamine

JAANIPÄEVAKONTSERT “VIVAT ITALIA!”

vihma korral gümnaasiumi aulas 23.06 kl 17

Festivali lastepäev

19.06 kl 21

23.06 kl 13

Meeskoor PERESVET

21.06 kl 22

kell 9.30

Olustvere loss

Suure-Jaani kirik

Suure-Jaani laululava

19.06 kl 12

V Mart Saare nimelise vokalistide konkursi II voor

Nadia Kurem (sopran) Pavlo Balakin (bass, RO Estonia) Indrek Vau (trompet) Eesti Noorte Segakoor Dirigendid Peeter Perens ja Toomas Vavilov Haydn, Mozart, Grieg, Ernesaks, Saar, Kreek

23.06 kl 03

PÄIKESETÕUSUKONTSERT Soo-orkester

Vaata lisa: www.corelli.ee

Maardu mõisa muusikasalong (Harjumaa)

26.06 kl 19

MUUSIKA TALLINNAST VIINI - valge suveöö pärl!

ESINEJA: Barokkansambel CORELLI CONSORT

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 19. JUUNI 2014 || AED & KODU || 21

VAJALIKUD KOMPONENDID. Lisaained aitavad tootel säilida ja meelitavad inimesi ostma.

Poešašlõkkides peitub hulganisti E-aineid hanneli rudi Tarbija24 juhataja

E

-ainete rida, mis šašlõkki valides etiketilt vastu vaatab, võib mõne nõrgema närviga tarbija ära ehmatada. Tarbija24 valis välja kaheksa toodet ning palus eksperdil pimesi hinnata, millised lisaainetest on hädavajalikud ja mis võiksid olemata olla.

«Tänapäeval areneb tehnoloogia kiiresti ja tooraine kallinedes soovitakse leida asendusaineid ja lisaaineid, mis aitaks sellel ollusel koos püsida. Samas mas on vaja tagada toote pikk säilivusaeg ja hea välimus,» rääkis Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli lihaeriala õpetaetaja Eve Klettenberg.

Tema selgitusel kehtib lihaihatööstuses lihtne reegel – kui ui lihatootes kasutada liha (lihaskuskude), siis ei ole ülemäära lisaaineinete kasutamine vajalik.

Kuna üheski juhuslikult kult välja valitud toodetest polnud nud kasutatud enimlevinud säilitustusainet naatriumnitritit, oli see asendatud mitme E-ainega..

Klettenbergi sõnul on nittritsool lihatoodete koostises es asendamatu lisaaine, aga kui ui šašlõki valmistamisel kasutaada nitritsoola ning seda küpsesetada liiga kõrgel temperatuuril uril (liha kõrvetatakse), võivad nitritid laguneda kantserogeensenseteks nitrosoamiinideks.

«See võib olla põhjus, miks tootjad on läinud nitritsoolast last loobumise teed ning toote ohu-

tuse säilimiseks on sunnitud kasutama palju erinevaid E-aineid,» pakkus ta.

Klettenbergi sõnul leiab tootja igale kasutatavale lisaainele kindlasti põhjenduse, aga on kirjutamata reegel, et lihatoote valmistamiseks läheb vaja kolme lisaainet.

Vajalike lisaainete hulka kuuluvad konservandid ehk säilitusained, mis pidurdavad või takistavad mikroobide elutegevust. Lisatavad antioksüdandid takistavad ja väldivad hapniku toimet, soodustavad värvuse teket ja vähendavad nitrosoamiinide tekke võimalust.

Vajalikud on ka stabilisaatorid, emulgaatorid ja paksendajad, mis parandavad toote välimust ja pikendavad selle säilivusaega. Kõigil ülejäänud loetletud E-ainetel on oma ülesanne – kas siis säilivuse pikendamine või nitrosa-

miinide sisalduse vähendamine jne.

«Teine küsimus on, kas need kõik on hädavajalikud. Minu arvates kasutatakse sageli liiga palju lisaaineid, mis ei ole toote valmistamise seisukohalt tegelikult vajalikud,» rääkis ekspert.

Toiduainetööstuses kasutatavad maitseainesegud valmistatakse tihtipeale n-ö universaalsena, et toote valmistamine oleks võimalikult lihtne ja kiire ning et valminud toode oleks tarbijale võimalikult ohutu. Seetõttu satubki šašlõkkidesse vajalikust enam E-aineid.

«Tarbijale ei ole šašlõkkides loetletud lisaainetest otseselt ükski kahjulik, sest nende kasutamisel on kindlad piirnormid,» toonitas asjatundja.

AED JA KODU

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Valikus olnud tooted Magnussoni šašlõkk (Rannarootsi)

• Säilitusaine: naatriumatsetaat (E262)

• Sealiha 75%

• Toiduvärv: ammooniumkaramell (E150c)

• Lisaained: pärmiekstrakt, glükoos

Mustikane grillkael (Saaremaa Lihatööstus)

• Antioksüdant: naatriumaskorbaat (E301)

• Sealiha 72% • Happesuse regulaatorid: sidrunhape (E330), naat- • Lisaaine: mustikavalmistis riumtsitraat (E331) • Antioksüdandid: sidrunhape (E330), naatriumas• Lõhna- ja maitsetugevdaja: naatriumvesinikglutakorbaat (E301) maat (E621) • Happesuse regulaatorid: sidrunhape (E330), naat• Paksendaja: maltodekstriin riumtsitraat (E331) • Stabilisaatorid: ksantaankummi (E415), guarkum- • Lõhna- ja maitsetugevdaja: naatriumvesinikglutami (E412) maat (E621) • Säilitusained: naatriumatsetaat (E262), sorbiinha- • Stabilisaatorid: guarkummi (E412), ksantaankumpe (E200), naatriumbensoaat (E211) mi (E415) • Toiduvärv: karmiin (E120) • Säilitusaine: naatriumatsetaat (E262)

Jalka šašlõkk (Karni)

• Toiduvärv: ammooniumkaramell (E150c)

• Sealiha 80%

BBQ ribi (Oskar)

• Konservant: sulfitid

• Liha 80%

• Lõhna- ja maitsetugevdajad: sulfitid, naatriumvesinikglutamaat (E621)

• Lisaained: glükoosisiirup, sahharoos

• Stabilisaator: difosfaadid (E450)

Astelpaju šašlõkk (Saaremaa Lihatööstus) • Sealiha 71% • Lisaaine: astelpajumoos • Antioksüdant: sünteetiline C-vitamiin (E316) • Happesuse regulaatorid: trifosfaadid (E451), sidrunhape (E330), naatriumtsitraat (E331) • Paksendaja: karrageen (E407) • Stabilisaatorid: difosfaadid (E450), guarkummi (E412), ksantaankummi (E415)

Teriyaki šašlõkk (Rannarootsi)

• Happesuse regulaator: sidrunhape (E330) • Stabilisaator: ksantaankummi (E415) • Säilitusaine: kaaliumsorbaat (E202)

Searibi punases marinaadis (Wõro) • Searibikont 80% • Lisaaine: pärmiekstrakt • Happesuse regulaator: sidrunhape (E330) • Lõhna- ja maitsetugevdaja: naatriumvesinikglutamaat (E621) • Paksendaja: guarkummi (E412) • Stabilisaator: trifosfaadid (E451)

• Sealiha 90%

• Säilitusained: kaaliumsorbaat (E202), naatriumbensoaat (E211)

• Lisaained: glükoos, sojavalk

• Toiduvärv: karmiin (E120)

• Antioksüdant: naatriumaskorbaat (E301) • Emulgaator: letsitiin • Happesuse regulaatorid: õunhape (E296), sidrunhape (E330), naatriumtsitraat (E331) • Stabilisaatorid: guarkummi (E412), ksantaankummi (E415), maltodekstriin

Šašlõkk sibulaga (Luha) • Sealiha 95% • Lisaaine: dekstroos • Happesuse regulaator: sidrunhape (E330) • Säilitusaine: naatriumatsetaat (E262)

22 || kuulutused || postimees, 19. juuni 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Kõikjal jälgi su töödest ja tegudest, mida loonud sa aastate reas, elad edasi meeltes ja mõtetes, oled alati meie seas ...

Maga vaikselt, puhka rahus – südamed on sinuga ...

Torma v kinnistud, 29 ha.

Tel 5841 7373.

Ostan Tartus aiakasutuse võimalusega vähemalt 3-toalise korteri või majaosa. Tel 5385 4753. Üürin omanikult korteri Tallinnas, tel 508 9052.

Juhan Algus

Hooldusniidukite müük ja rent.

Valmistatud USAs. Tel 5552 0666, www.abefarmer.ee

Tuul puude ladvus tasa kiigub, me vaikses leinas langetame pea ...

Avaldame kaastunnet Astale lastega.

Tartu ÜJP aegsed teenistuskaaslased: Merike Johanson, Natalia Verner, Maaja Parbus, Mart Mikkelsaar, Aare Tuvike, Asko Aren, Madis Nigula, Roman Kattai

Teatame kurbusega, et on lahkunud

Kasuta klaaskiudarmatuuri – innovatiivne lahendus ehitusel.

Odavam, kergem, kindlam!

PMD BALTIC OÜ, tel 524 1525, www.pmdbaltic.com

Kaardid ennustavad.

Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

Kaevude puhastus.

Kaevumeister.ee, tel 5391 4813.

Bjarne Karl Johannes Dahlqvist 3. III 1941 – 16. VI 2014

Muldasängitamine 28. skp. Soomes.

Sa olid nagu päikene ja paistsid südame – ja kadusid kui päikene öö musta hõlmasse.

BD Design AS

Avaldame kaastunnet Alekseile lastega kalli abikaasa ja ema

Natalja Bažanova

Kasutatud raamatute ost Tallinnas, Tartus. Tel 734 1901.

4. IV 1976 – 16. VI 2014

lahkumise puhul.

Töökaaslased Mikskaarest

Kasutatud hambakroonide ost kl 10–16 Pärnu mnt 38.

Kõikjal jälgi su töödest ja tegudest, mida loonud sa aastate reas.

Elad edasi meeltes ja mõtetes, oled alati meie seas.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie armas ema, vanaema ja vanavanaema

Leida Kangur

Spordimärgid. Ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38.

Tel 655 9217.

Saima Vainola

19. VI 1914 – 9. V 2004

Peeter Kirss

Vanavara ost kl 10–16 Kadaka tee 36. Tel 655 0040.

28. XI 1950 – 16. VI 2014

Pakume vaipade, diivanite ja autosalongide sügavpuhastust, plekieemaldust ning vahupesu.

Jaanipäeva kampaania 2 = 3.

Lisainfo tel 5666 0428, www.vanastuueks.ee

4. I 1931 – 15. VI 2014

Kallist ema, vanaema ja vanavanaema mälestavad 100. sünniaastapäeval tütar ja tütretütar perega.

Kummut (eelmise saj algusest).

Tel 501 1784, www.restore.ee

Rullsilo valmistamine teenus­ tööna (niitmine, pressimine, kiletamine). Tel 505 3095.

Ei, igavik ei tunne ei lõppemist, ei algamist.

Mälestame endist kolleegi ning avaldame kaastunnet omastele.

OÜ Kruviks kollektiiv

Muld ei mata mälestusi ...

Ärasaatmine 25. skp. kell 12 Tallinna krematooriumis Pärnamäe tee 36.

Perekond

Kurva meelega anname teada oma ema, vanaema ja vanavanaema

Reet Ligi

Reet Ligi

9. III 1929 – 17. VI 2014

9. III 1928 – 17. VI 2014

surmast.

Armast õde ja tädi leinavad õed ja vend peredega.

Ärasaatmine 21. skp. kell 13 Tartu krematooriumis.

Lapsed Katre, Jürgen ja Maarja peredega

Lahkunud on kallis isa ja vanaisa

Peeter Kirss

28. XI 1950 – 16. VI 2014

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156 info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Teatan kurbusega, et on lahkunud kallis ema

Malle Palm

18. V 1947 – 16. VI 2014

Leinab poeg omastega.

Hüvastijätt 21. skp. kell 12 Kaarli kirikus.

Südamlik kaastunne Marina Vannile isa

Sergei Kurotškini

Leinavad lesk ja lapsed peredega. Ärasaatmine 20. skp. kell 11.30 Tallinna krematooriumis.

kaotuse puhul. Ärasaatmine 21. skp. kell 11 Tamsalu Spordikompleksis.

Kolleegid aktsiaseltsist Eesti Otis

Lahkus kallis ema ja vanaema

Sügav kaastunne Vadimile ja Terezale lastega poja ja venna

Juta Kremann 6. I 1929 – 18. VI 2014

Leinavad lapsed ja lapselapsed peredega. Ärasaatmine 21. skp. kell 15.30 Tallinna krematooriumis.

Edwin Maskini lahkumise puhul.

Armastusega Svetlana perega

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Mõtled praktiliselt ja tegutsed veelgi praktilisemalt. Õnn on sinu poolele, kuid sellegi poolest pead ikkagi pingutama.

SÕNN Oled tänulik sulle antu eest. Tead, et seda on rohkem kui paljudel teistel. Mida paindlikum oled, seda enam saatus sulle vajalikku annab.

KAKSIKUD Kohandad oma mõtlemist ja suhtumist vastavalt olukorrale. Paindlikkus on võti, kuid samas pead ka millegi juurdunu juurde jääma.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 19. JUUNI 2014 || VARIA || 23

ERNIE

VÄHK Keegi sinu lähedal süüdistab kogu maailma, kaasa arvatud sind teda tabanud probleemides. Oled tundlik ja tunned talle kaasa, kuid süüd omaks ei võta.

Arthur Gooderson – British Chess Federation, 1956–1957 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Vd6!

MÄLUMÄNG

LÕVI

Kas tegu on lootusetu juhtumiga? Siis pead pingutama, et sellest välja rabeleda.

Olukord hakkab paranema, kui teed oma plaanides ning ka mõttemaailmas muudatusi.

mtü liivimaa mälu

DILBERT PEADIREKTORI KT.

NEITSI

Lugu muutub vastavalt sellele, kellele seda räägid.

Võtad arvesse nii enda kui ka vastaspoole huvisid ja seisundit. Vastutasuks saad samasuguse huvitava loo.

MITTE KEEGI POLE MULLE ÖELNUD, MIDA MA TEGEMA PEAKSIN.

KAALUD Võimalik, et oled hauganud liiga suure suutäie ja püüad nüüd osast vabaneda.

See ei pruugi kohe õnnestuda, sest pead ka maine taastamisega tegelema.

SKORPION

Kõik tunduvad pidevalt meelt muutvat. Sa ei suuda meelemuutusega end kursis hoida ning jätkad oma liini. Plussid ja miinused vahetavad kohad.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Ole ettevaatlik, mida ütled, sest see võib sulle kaasa tuua nii head kui ka halba. Inimsuhted tunduvad kulgevat nagu doominonuppude ahelreaktsioon.

AKNE

VEEVALAJA Sõnad on, aga tegusid ei ole? Selgitad, et teod tulevad siis, kui aeg on selleks küps. Kui keegi peab sind hooplejaks, on see selle isiku probleem.

KALAD Kuulad hoolikalt, kuid ei pruugi aru saada. Pingutad veelgi kõrvu ja siis saabub selgus. Annad endale aru, et kõik ei ole sinu kontrolli all.

VALDO JAHILO ANEKDOODID «Vaadake, üliõpilased, need haiged siin palatis põevad kutsehaigusi,» lausub vana professor oma õpilastele, tutvustades haiglas lamavaid patsiente.

«Näiteks teie,» pöördub ta ühe haige mehe poole. «Võin kindlalt öelda, et olete muusikamees ja kindlasti puhute pasunat, saksofoni, trompetit või mängite klarnetit. Teil on laienenud rinnakorv. On mul õigus, olete muusikamees?»

«Olen küll,» lausub haige.

«Ja mis pilli mängite?»

«Trummi,» vastab patsient.

••• Mees üritab elu eest jääaugust kala püüda. Ei näkka. Läheb veidike eemale, teeb uue augu – ikka ei trehva.

Tuleb keegi ja ütleb: «Kuule, kao ära, siit sa küll kala ei saa.»

«Kes sa selline oled, et nii täpselt tead?»

«Ma olen selle jäähalli direktor!»

HEA TÖÖ, TEET. AGA MITTE PIISAVALT HEA.

Vastused: 1. Brazzaville ja Kinshasa, vastavalt Kongo Vabariigi ja Kongo Demokraatliku Vabariigi pealinn. 2. Kohvimasinaid. 3. Kaliningrad, Saransk, Sotši. 4. Kreeka. 5. Mikä Keränen. Filmi tööpealkiri «Supilinna Salaselts».

KALJUKITS Püüad olla armastav ja kena, kuid sellest ei pruugi piisata. Pead näitama kirge ja tunnetetulva. Alles siis oled usutav, et sinu tunded on tõelised.

80 PROTSENTI SELLEST TÖÖST ON SELJALE PATSUTAMINE JA VALLANDAMINE.

1. Kõige lähedasemad pealinnad on Rooma ja selle sees asuv Civitas Vaticana. Milliste «normaalselt» paiknevate pealinnade vahemaa on maailma väikseim? Neid pealinnu lahutab vaid nelja kilomeetri pikkune sild. Ujudes üle jõe, oleks vahemaa umbes 1,6 kilomeetrit.

2. Šveitsi firma JURA toodab mitmeid mudeleid. Näiteks A5 või F8. JURA üheks esindajaks on Roger Federer. Mida toodab JURA? 3. 2018. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis toimuvad Venemaal. Välja on valitud 11 võistluslinna, sealhulgas kaheksa miljonilinna 15st. Millised on kolm alla miljoni elanikuga linna, kus 2018. aasta MM läbi viiakse?

4. Millise Euroopa Liidu liikmesriigil on kõige pikem hümn? Hümnil on 158 salmi.

5. Tänavu võitis parima lühimängufilmi Oscari Taani film «Helium», stsenaristiks Christian Gamst MillerHarris. Mainitud mees on koos meie oma Mihkel Ulmaniga tänavu suvel ülesvõetava seiklusfilmi kaasstsenarist. Filmi aluseks on ühe Tartu kirjaniku populaarsed lasteraamatud. Kes on see kirjanik?

SUDOKU www.sudoku.ee

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 19. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

TEEB OTSEÜLEKANDE EESTI KOOLIVÕRGU PROGNOOSI TUTVUSTUSELT.

NIMEPÄEV: SIGRID, SIIRI, SIIVI Kornelius (pildil) 90, MPEÕK metropoliit Sixten Sild 50, orienteeruja POSTIMEES Marko Reikop 45, teleajakirjanik ÕNNITLEB: Eva Piirimäe 40, ajaloolane ja filosoof Sille Rell 44, Tauno Aints 39, helilooja AS Postimees Janek Joost 37, näitleja personalijuht Tatjana Mihhailova 31, laulja

Valgas käib paraadi eel nobe töö Lähenev võidupüha paraad on andnud hoogsa tõuke Valga Kesk tänava ilmele. Jalakäijate rõõmuks ja silmailuks on uue katte saanud mitmed kõnniteed ning pilku püüavad vastvalminud lillepeenrad. Tööd jätkuvad sõltumata ilmaoludest. Eile, neli päeva enne paraadi toimumist, rullusid Kesk tänaval lahti muruvaibad, millega kaeti paljastunud maalapid. Kõnnitee ehitus on postimaja nurgast jõudnud Kesk 6 asuva hoone ette. Valgamaalane

EUROOPA

Tulemas uued vihmapilved

TALLINN +17

KÄRDLA +16 HAAPSALU +16

maile meius us

ilmateenistuse sünoptik

Soomest Barentsi merele jõudnud madalrõhkkond vabastab meid täna oma haardest ja seetõttu kujuneb päeva esimene pool Eestis kuivemaks. Päeva teisel poolel hakkab ilmapilti ümber korraldama aga Gotlandilt itta tüüriv madalrõhkkond.

Taevas tõmbub Eesti kohal taas tihedamalt pilve ja sajuvõimalus suureneb kõikjal.

Täna pilvisus tiheneb. Pärastlõunal sajab mitmel pool vihma.

Puhub lõunakaare tuul 2–7 m/s.

Sooja on 15–20 kraadi.

NARVA +17

RAKVERE +17

Riik ostab tuhandete eurode eest lehmakoogi?

Riigihangete registrist selgub, et keskkonnaameti korraldusel viiakse läbi riigihange õppevahendi «Lehmakook» valmistamiseks, mille maksumus on 43 226,67 eurot.

Keskkonnaameti osakonnajuhataja Maris Kivistiku sõnul juhib amet Euroopa Sotsiaalfondi programmi «Keskkonnahariduse arendamine», mille raames korraldati ideekonkurss, et leida õppevahendeid säästva arengu ja keskkonnateemade õpetamiseks keskkonnahariduskeskustes. «Kuna ideekonkursil osalejate nimed olid salajased, siis ongi nimetuse «Lehmakook» näol tegemist hoopis märksõnaga,» paljastas ta. Õppevahendi tegelik nimi on «Rannaniidukohver» ning see sisaldab endas eri metoodilisi vahendeid, et õppida tundma rannaniitude elustikku, ökoloogilisi suhteid, liike, inimmõju ja looduskaitselisi väärtusi. postimees.ee

HOMME POSTIMEHES:

REISIKÜLJEL SUUR ÜLEVAADE JAANITULEDE ASUKOHTADEST EESTIMAAL.

PAIDE +17

PÄRNU +18

KURESSAARE +17

2–7 m/s

foto: arvo meeks / valgamaalane

VIIMANE VEERG

Kood avab kell 11 otseülekande.

VILJANDI +19

TARTU +19

VÕRU +19

VALGA +20

KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Tallinn Tartu Narva Pärnu Kuressaare

Reede, 20.06 +10/+15 +12/+16 +11/+16 +11/+17 +12/+16

Laupäev, 21.06 +8/+14 +7/+16 +7/+14 +8/+15 +9/+16

VEETEMPERATUUR Pühapäev, 22.06 +6/+14 +7/+15 +5/+14 +7/+16 +9/+16

Anne kanal Emajõe vabaujula Kakumäe rand Kuressaare Pirita rand Pärnu rand Pühajärv

+14 +15 +9 +17 +10 +12 +18

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.03 4.06 4.15

loojub 22.42 22.24 22.46

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +30,0 kraadi (1905) +2,8 kraadi (1980) Tartus +31,0 kraadi (1905) +2,1 kraadi (1911)

KUUFAASID 19. juuni 21.39 27. juuni 11.08 5. juuli 14.59 12. juuli 14.25

+17 +32 +24 +23 +18 +23 +26 +20 +26 +21 +16 +16 +20 +17 +22 +23 +21 +31 +19 +23 +16 +19 +20 +16 +23 +10 +20 +22 +19 +13 +22 +25 +20 +25 +33 +14 +31 +41 +14 +29 +27 +31 +28 +29 +16 +26

TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 19. JUUNI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Taevasina, 24/24 (Norra 2008) 09 45 Ilus maa: NarvaJõesuu maitsed 55 Terevisioon* 11 55 Elolinõ: Lambavill 12 25 Ajavaod. Ärimehed: Franz Krull (ETV 2013) 55 Kreeka tragöödia (Kreeka 2011).

Dokfilm 14 00 BAM (Eesti 2008).

Dokfilm 15 15 Taevasina, 24/24* 16 05 Holby City haigla: Pidada vastu (Inglise 2000) 17 05 Mõistlik või mõttetu (Eesti 2013) 35 Meie inimesed: Ketlin (ETV 2013) 18 00 Õnne 13 (Eesti 2011) 30 Aktuaalne kaamera 45 Jalgpalli MM 2014: Kolumbia – Elevandiluurannik 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 35 Inimmõju loodusele, 17/20: Hundi tagasitulek (Inglise 2012) 40 Jalgpalli MM 2014: Uruguay – Inglismaa 00 00 Jalgpalli MM 2014: Kokkuvõte. Kolumbia – Elevandiluurannik ja Uruguay – Inglismaa 50 Jalgpalli MM 2014: Jaapan – Kreeka 03 00 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Metsapeatus, 2* 30 Bollywood Boulevard* 10 25 Surma õukond, 2/3: Richard Teine* 11 10 Projekt “Square”, 2: Rahva kaasamine* 12 15 Jalgpalli MM 2014: Kamerun – Horvaatia* 14 00 ERR uudised 16 45 R2 Live: Nevesis* 17 15 Smallville: Kuristik 18 00 Hei, pöialpoisid!

30 Võlukarussell 40 Maša ja karu 50 Pimmi ja Pammi seiklused: Olümpiamängud 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Pasunamets 19 05 Indiaanipoiss Yakari: Kadunud kutsikas 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Rakett 69 20 15 Virtuaalne revolutsioon, 3/4: Tasuta teenuse hind 21 15 AD 1790, 10: Teistsugune kuningriik 22 15 Maailma kino: Millennium.

Purustatud õhuloss (Rootsi-Saksa-Taani 2009). „Millenniumi”triloogia lõpuosa.

00 35 4x4. Taimõr ja Jamal, 1/9* 01 05 Rabarock 2008 (Eesti 2008) 39 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 50 Manhattani tuhkatriinu, 162* 07 40 Imeline võlukunst: Sääskede haldjas 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 8* 11 05 Kodus ja võõrsil 35 Rosamunde Pilcher – Lootuse tuul 13 30 Galileo* 14 00 Lindprii: Ööd on mustad 55 Punased roosid 16 00 Küladetektiivid, 18: Saladused 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 163 18 00 Armastus ja karistus, 9 20 00 Suvereporter 21 00 Heeringas Veenuse õlal – Sepo Seemani eri 30 Viimane võmm: Ellujäämiskursus 22 30 Tere tulemast zombimaale (USA 2009). R: Ruben Fleischer. O: Woody Harrelson, Jesse Eisenberg, Emma Stone. Komöödia 00 15 Chuck: Chuck vs maskeraad 01 10 Harry seadus: Süütu mees 55 Mentalist: Punane kuu 02 35 Hooaeg* 03 10 Suvereporter* 04 00 Aiasaade* 25 Kodusaade* 50 Lemmikretseptid* 05 25 Kalailm*

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 18* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss 11 10 Kättemaksukontor 6, 10: Aardekütid, 3* 12 10 Ootamatult isaks 3, 13-14: Mis juhtub poes, ei püsi poes; Moodsad pulmad 13 05 Suvesangarid, 10* 35 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 2, 15* 14 30 Seitsmes taevas 9, 18: Austa oma ema 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 19 16 50 Midsomeri mõrvad 4, 1: Surma aed 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 6, 11: Näivuse seadus 21 00 Selgeltnägijate tuleproov 8, 3 22 00 Suvesangarid, 11 30 Suletud uste taga 4, 4 23 30 Dr House 7, 2 00 25 Euroopa pokkeriturnee 01 30 Ärkvel 1, 13 02 20 Suletud uste taga* 03 10 Euroopa pokkeriturnee* 04 05 Vaid Venemaal pluss* 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 11* 50 Vaid Venemaal pluss*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 97/163 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 654 09 15 Emmerdale, 208/289* 45 Küladetektiivid, 204: Mõrv on kõige viimane lahendus 10 45 Südametukse, 88 11 45 Top Shop 12 00 Poissmees, 8/11* 13 40 Aedniku aabits* 14 10 Täiega salaagent (USA 2012)*.

Põnevuskomöödia 16 00 Briti tippmodell, 70 17 00 Superlapsehoidja: Larmeri pere 18 00 Doktor Oz: Saladused, kuidas noorem välja näha . Saladused, kuidas kümme aastat noorem välja näha.

Jätke hüvasti kortsude ja tselluliidiga. Parimad toidud naha heaks ning odav ja tõhus apteegikosmeetika.

19 00 Kodus ja võõrsil, 5783 30 Emmerdale, 209 20 00 Eesti tippmodell 2 21 00 Süües saledaks, 2/15 30 Aedniku aabits 22 00 Piinlikud kehad 23 00 Poissmees, 9/11 00 45 Suvereporter 01 40 Briti tippmodell, 70/82* 02 25 Eesti tippmodell 2* 03 10 Pulmakorraldajad 04 00 Südametukse, 88* 45 Suvereporter*

06 30 Krimi* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 109: Atentaat Rexile* 09 20 Conan, 252* 10 10 Näljased meremehed, 28/50: Sark* 11 05 Jututuba 13 35 Supermani uued seiklused, 12/86: Pealtnägija* 14 25 Knight Rider, 17: Väikelinna lood* 15 20 Näljased meremehed, 29/50: Jersey, 1 16 15 Komissar Rex, 110/167: Kui lapsed kannatavad 17 10 Supermani uued seiklused, 13/86: Illusioonide kütkeis 18 05 Knight Rider, 18/90: Kuldvanker 19 00 Galileo 30 Kalailm 20 00 Tuvikesed: Blond ja blondim*; Kaks põgenikku* 21 00 Kaks ja pool meest: Kala sahtlis* 30 9. rajoon (District 9, Uus-Meremaa – USA – Kanada 2009).

Ulmepõnevik 23 30 Conan, 253/483: Rob Riggle, Jon Favreau, Echosmith 00 25 Kaks ja pool meest: Kui mu auk oskaks rääkida 50 Tuvikesed: Mökud palliplatsil; Al Bundy spordi-eri 01 40 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 16, 3* 11 00 Orkide sõjad (USA 2013)*.

Fantaasiamärul 12 50 Betty White ja ulakad vanurid 1, 8* 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 16, 3* 15 00 Tenerife, 1 16 00 Kutsuge Cobra 11 16, 4: Vastasseis 17 00 A-Rühm 5, 1 18 00 Perepea 6, 1* 30 Simpsonid 2, 10* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 4, 19-20: Murtaugh; Mosbiuse disain 20 00 Perepea 6, 2 30 Simpsonid 2, 11 21 00 Betty White ja ulakad vanurid 1, 9 30 Seitse psühhopaati (USA-Inglise 2012).

Krimikomöödia 23 30 Puhkus Mehhikos 2, 35; ekstra 2, 35 00 45 Kuidas ma kohtasin teie ema 4, 19-20: Murtaugh*; Mosbiuse disain* 01 45 Tenerife, 1* 02 30 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 62/142* 45 Kultuurimeeter* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Suvemiks* 11 15 LV pressikonverents* 45 Pillimeeste klubi* 12 45 Koolitants 2014, 3/19* 13 40 Ameerika eestlased.

Läänerannik, 2/7* 14 10 Peaminister, 1/14* 15 05 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 43* 17 00 Armuleek, 44* 45 Armuleek, 45* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 63/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Päevakava* 15 Dr Vassiljevi terviseminutid 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Aja puudutus 22 25 Klaperjaht Bin Ladenile, 2/2 (BBC 2012). Dokfilm 23 15 Inimese mõõde.

Tõnu Trubetsky* 00 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 01 00 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Märt Treier 09 45 Laste lood.

Postimuuseum, 3 10 05 Huvitaja. Silver Kuusik 11 30 Leinaja Marne’i mõisast, II 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Varik, Arp Müller 14 05 Reporteritund.

Lauri Hussar 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Mulgikeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Melomaania 22 05 Sport 30 Leinaja Marne’i mõisast* 23 03 KÖP. Kevadpealinn Türi. Oliver Orro, Marje Lenk 00 05 Kauamängiv* 01 00 Huvitaja* 02 00 Öömuusika

07 10 Klassikahommik.

Endrik Üksvärav 09 30 Jutujärg. Kolm päeva Pärnus, 1.

Eeva Pargi novelli “Kolm päeva Pärnus” loeb Külli Teetamm.

Helisalvestatud 2011.

10 05 Muusikatuba.

Kersti Inno. Esineb Rootsi Raadio Koor Peter Dijkstra juhatusel. Kõlab Johann Sebastian Bachi ja Catharina Palméri looming.

Kontsert toimus Stockholmis Engelbrekti kirikus 1. veebruaril 2014.

11 05 Album. Tallinna Muusikakeskkool “...kuidas noored muusikud avastasid uut eesti muusikat”, vol.1.

12 02 Delta. Nele-Eva Steinfeld 15 15 Amadeus + 16 05 Raadio Ööülikool.

Raadioloeng 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis.

Tarkuse allikas. Laulab kammerkoor Voces Musicales, dirigent Sander Tamm.

20 00 Ilmakaar. Womex 2013, 2/2. Muusikat festivalilt Womex 2013.

21 00 Delta* 22 05 Fantaasia. Kadi Maria Vooglaid 00 05 Nokturn