Postimehe paberleht 20 06 2014 by Postimees

TUNNUSTUS

PORTAALI TARBIJA24 LUGEJAD VALISID KÕIGE LASTESÕBRALIKUMAKS SÖÖGIKOHAKS SIRIUSE PITSAKOHVIKU EESTI LK 6–7 TARTUS.

KUHU MINNA JAANIKULE? Eesti suuremate jaanipidude seas on nii tasuta üritusi kui neidki, kus pileti eest 20 eurot küsitakse. Esimesed peod peetakse juba täna.

15 PARIMAT Eesti bobimeeskonda kandideerinud 45 sportlase seast on välja valitud 15, kellest parimal juhul kaheksa sügisel meeskonda arvatakse.

jalgpallimm.postimees.ee Värskeimad tulemused, kommentaarid, turniiritabel

SPORT LK 16

PUHKUS LK 20–21

www.postimees.ee Tartu Ülikooli rektor

VOLLI KALM: Sisu on see, mis kannab ühe eriala identiteeti edasi.

EESTI LK 5

ARVAMUS

REEDE, 20. JUUNI 2014 • NR 143 (7134) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 47 140 • LUGEJAID 201 000

TÖÖHÕIVE

Gasum võttis aja maha

Selge siht Eesti inimesed lähevad võõrsile tööle, kirjutab Viimsi vallavanem Jan Trei (IRL). Seda muuta on väga keeruline, aga seda lihtsam on seada Eestile uus suur siht – loome rohkem töökohti! LK 13

ALKOHOLIAKTSIIS

Soome gaasifirma Gasum, mille suuromanik on Vene Gazprom, leiab, et Eesti-Soome ühise veeldatud maagaasi terminali ehitamisega on aega 2019. aastani.

Senise kavatsuse järgi ehitanuks Gasum ühe terminali Soome, Eesti firma Alexela Energia aga teise Paldiskisse ja need oleks omavahel ühendatud.

Seni on räägitud, et terminalide ja nende ühenduse ehituses tuleks kokku leppida 19. augustiks, kuid nüüd väidab Gasum, et aega on veel viis aastat.

MAJANDUS LK 8–9

arvamus.postimees.ee

100 aasta eest Tallinna jõudnud Suur Tõll avati külastajaile

Õlu kallimaks! Valitsuse kava alkoholiaktsiisi tõsta on tervitatav, kuna nii muutuks kange alkohol tublisti kallimaks, kirjutab sihtasutuse Terve Eesti asutaja Riina Raudne. Samas kallineks lahjem alkohol praeguse kava järgi nii vähe, et poes ei pruugi seda märgatagi. LK 12 PRAAMILIIKLUS

Otsustaja õigus Eelmine valitsus otsustas, et riik ehitab saartega ühenduse pidamiseks praamid, kirjutab Andrus Karnau. Nüüd on koalitsioon vahetunud ja tehtud uus otsus. Selge. Aga milleks siis näitemäng praamikonkursiga? LK 13

Eile avati Tallinnas Lennusadama kai ääres seisev jäämurdja Suur Tõll pärast põhjalikku taastamist külastajatele. Eesti merelaevastiku uhkuse tellis 1913. aastal Tallinna Börsikomitee ning valmimise ajal nime Tsaar Mihhail Fjodorovitš Fjodorovitš kandnud alus läks maksma 970 310 rubla – võrdluseks võib märkida,

et Estonia teater koos sisustusega läks maksma veidi üle 800 000 rubla. Aastapäevad remondis olnud Suur Tõll on praeguseks taastatud nii algupärasel kujul kui võimalik, ehkki teha oleks veel nii mõndagi – viie lipu all sõitnud laeva on sajandi jooksul tublisti ümber ehitatud. Laeva taastamiseks on praeguseks kulunud

1,5 miljonit eurot, millest suure osa teenis meremuuseum oodatust palju menukamaks osutunud Titanicu rändnäitusega. Täna õhtul tähistatakse Suure Tõllu juubelit Jaanus Rohumaa lavastusega «Jäämurdja sajand», mida mängitakse jäämurdja ees ja sees. PM foto: mihkel maripuu

Kood avab fotogalerii Eesti vanimast jäälõhkujast.

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 20. JUUNI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Iraagi kaos ohustaks julgeolekut laiemalt

Apokalüptikud ja unistajad Osalesin mõttetalgutel, mille korraldasid intellektuaalid, keda mina nimetan hellitavalt apokalüptikuteks. Suur osa neist on avalikkusele tuntud, aga nimed pole siinkohal olulised. See seltskond kannab veendumust, et tsivilisatsioon, nagu meie seda oleme harjunud tundma, kukub lähikümnendite jooksul kokku. Veendumuse allikana toetuvad apokalüptikud majandusteadlastele, kelle hinnangul ootab praegust pelgale usule ja juurdetrükkimisele nõjatuvat rahandussüsteemi krahh. Kasvule orienteeritud majandus ei kasva tegelikkuses juba ammu, keskkonnaressursid ammenduvad, samal ajal toob looduse hoolimatu ekspluateerimine endaga kaasa ökokatastroofid. Majandus- ja keskkonnaprobleemidega kaasnevad poliitilised kataklüsmid, mis toovad omakorda kaasa sõjad ja autoritaarsed juhid. Apokalüptikuid on mu tutvusringkonnas hulgim. Ka mina kuulun, mõningate mööndustega, nende sekka. Kiire krahhi asemel kahtlustan küll pigem aastakümneid või isegi aastasadu vinduvat allakäiku, mis muudab Euroopa marginaalseks urkaks. Ja uskuge mind: ma tahaksin hirmsat moodi teisiti mõelda. Milline oleks minu helesinine alternatiiv? Sellises tulevikus on energia tootmine sedavõrd odav, et inimesed kolivad jälle maale hajusalt elama. Autod sõidavad kujuteldamatult palju energiat salvestavate akude või kütuseelementidega. Termotuumareaktorid toodavad odavat elektrienergiat. Ja mis tähtsaim: saame tarbida praegusest veel rohkem ja odavamalt. Tänu geneetiliselt muundatud organismidele jätkab maailma rahvastik tempokat kasvu ja kõik elavad sõbralikult koos nagu teletupsud. Aga tean ajaloost, et inimkond on võimeline oma arengus tagasi langema. Nii juhtus Euroopaga pärast Rooma keisririigi hukku. Euroopa tegi restardi ja kustutas mälust hulga varem saavutatust.

üüria kodusõjas jõudu kogunud sunniäärmuslased – Iraagi ja Levanti Islamiriik (ISIL) – on kandnud sõjategevuse Iraaki ning seejuures on nad suhteliselt edukad. Kui Iraak langeb kaosesse, tähendab see ohtu ja hädasid naaberriikidele ning muudab sedakaudu julgeolekuolukorda ohtlikumaks hoopis laiemalt. Seda ka NATO jaoks. Enam kui pool miljonit põgenikku muudavad normaalse elu jätkumise Iraagis juba praegu keeruliseks. Kui sõjategevus laieneb ja kestab, siis inimesed pagevad ning põgenikevoost saab kindlasti ka otseselt Euroopa probleem. Iraagi rindejooned muutuvad päevadega ning seetõttu peame arenguid hoolega jälgima. Ometigi näib, et ISIL seda sõda ei võida, kuna nende vastu on koondumas liiga suured jõud. Siiski on ISILi tegevus suutnud taas lõõmama panna Iraagi erinevate usu- ja rahvusgruppide vahelised pinged. Seega ei pruugi ISILi lahinguväl-

jalt taandumine taastada riigid korda ja rahu. Liitlaste, sealhulgas Eesti kaitseväelaste kohalolek Iraagis on küll lõppenud, kuid tegelikult võivad praegused teravad sündmused pikemas perspektiivis mõjutada ka eestlasi. Viimastel kuudel oleme kuulnud, kuidas NATO on ühtne ja liitlasriigid kindlasti aitavad üksteist. Iraak on Türgi naaber ning seetõttu laiemas julgeolekumõttes ka meie naaber. Süüria kodusõja tõrjumisega oma piiridel tuleb Türgi veel ise toime, kuid Iraagi kaosesse langemine tähendaks, et oht lähtub 1100 kilomeetri pikkuselt piirilt. Ei saa välistada, et eestlased peavad ühel hetkel oma liitlasele appi minema. USA ei sekkunud Süüria kodusõtta sõjaliselt, kuid nüüd näib Obama olevat valmis tegema otsustavat käiku ISILi äärmuslaste peatamiseks. Oluline on, et sekkudes toetatakse iraaklasi. Tuleb vältida olukorda, kus ameeriklaste rakette hakkaksid oponentide elimineerimiseks kasutama näiteks võimul olevad šiiidid. Luuretöö ilmselgelt õigete sihtmärkide leidmiseks käib ning huvitaval kombel on amee-

riklastele siin abiks ka iraanlased. Sõda toob ootamatuid liitlasi. Mida iraaklased siis soovivad, on õigustatud küsimus. Mõni ütleks, et iga suurem inimgrupp peaks saama Iraagis oma riigi: nii šiiidid, sunniidid kui kurdid. Teised väidavad, et Iraagi lagune-

JUHTMÕTE Selge on siiski see, mida iraaklased ei taha: keegi ei soovi elada ISILi planeeritavas ultrakonservatiivses islamikalifaadis.

LK 10–11

KÕVA SÕNA Kooseluseaduse debati detsibelle kuulates võib jääda mulje, et oma mõttelaadilt müttame me jätkuvalt siiski pigem minevikus, autoritaarsete riikide seltskonnas.

PÄEVA KOMM Ma ei tahaks kedagi hirmutada, aga kui see millalgi juhtub, siis on parem mitte olla üleliia imestunud. Ja võib-olla realiseerub siiski hoopis helesinine unistus?

Peaministri büroo juhataja Liina Kersna, PM 19.06

Postimees 1924. aastal

Apokalüptikud mõistavad, et saabuvaks kriisiks on keeruline välja mõelda käitumisjuhiseid. Kaose olemusse kuulub selle kulu prognoosimatus. Laias laastus kujutan mina seda ette järgmiselt: kaob raha sellisel kujul, nagu me seda tunneme. Kaovad keskne elektrivarustus ja kommunikatsioonid. Toit enam linnadesse ei jõua ja üleüldse laguneb igasugune keskne juhtimine, mis ühiskonda praegu koos hoiab. Linlased valguvad esialgu maale ja võtavad maaelanikelt vägisi seda, mida neil on vaja. Lõppkokkuvõttes organiseeruvad maal end relva jõul ise kaitsvad kogukonnad. Alles jäänud sõidukid ehitatakse ümber puugaasile, millega hoitakse käigus ka elektrigeneraatoreid. Heal juhul on olemas ka päikesepaneelid ja tuulegeneraatorid. Selliste hajutatud kogukondade elu keskmeks on talu, mis toodab kõike eluks vajalikku, kasvatades ise loomi ja vilja. Ma ei tahaks kedagi oma jutuga hirmutada. Aga kui see millalgi juhtub, siis on parem mitte olla üleliia imestunud. Ja võib-olla realiseerub siiski hoopis helesinine unistus?

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

misel tekkivat kaost tuleb iga hinnaga vältida, kuna see loob võimaluse äärmuslike elementide esiletulekuks. Selge on siiski see, mida iraaklased ei taha: keegi ei soovi elada ISILi planeeritavas ultrakonservatiivses islamikalifaadis. Täpselt nagu enamik ameeriklasi ei sooviks endale traditsiooniliste amišite reegleid, ei taha ka iraaklased äärmuslikku islamit. Paraku on ISIL araabia maailma variant amišitest, ainult et nemad on valmis oma äärmuslikud reeglid teistele relva jõuga peale suruma.

urmas nemvalts

nils niitra

Andreews Needrat ähvardab surmanuhtlus. Juurdlus lõpetatud. Bermondti-aegset tegelast ja Läti riigi ära andjat Andreews Needrat (pildil) võetakse vastutusele kahes asjas: 16. aprilli 1919. a. riigi pöörde asjus ja Bermondti avantüürist osavõtmise eest. Esimeses asjas süüdistatakse Needrat selles, et ta 1919. a. võttis seadusevastasest valitsusest pea- ja siseministrina osa. Balti landeswehri abil kõrvaldati Läti ajutine valitsus. Selle kuritöö eest ähvardab Needrat

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

eluaegne sunnitöö. Teises asjas sellepärast, et ta 1919. a. sügisel kokkuleppel Bermondt-Avalovi ja teistega võttis üle Läti riiklikud ametiasutused ja avaldas Läti sõjaväele üleskutse Bermondti poole üle tulla. Ses asjas ootab Needrat surmanuhtlus. Süüdistusmaterjalid on üle antud Riia ringkonna kohtu prokurörile. Juurdlusmaterjal on mitu tuhat lehekülge suur ja tunnistajatena on üle kuulatud mitusada inimest. Asja arutamine algab mõne kuu pärast. 20.06.1924

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 20. JUUNI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE PEO ALGUSENI ON JÄÄNUD

Peotuli liigub eilsest Ida-Virumaa teedel

PÄEVA

Eile ületas laulu- ja tantsupeo tuli Jõgevamaa ja Ida-Virumaa vahelise piiri. Veel kaks nädalat vaprate ratturite saatel mööda Eestimaad ringi liikuv tuli alustas päeva Sadala rahvamaja juurest, kus enne selle teelesaatmist moodustati ühine ring. Maakonnapiir ületati Ulvi küla juures Avinurme vallas. Täna õhtuks jõuab tuli Jõhvi. PM foto: jaanus ree

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) eesmärk on juba sel aastal luua kontsern, millesse kuuluvad PERH ning Lääne-, Hiiu-, Saare-, Rapla, Järva- ja Lääne-Virumaa haigla. Kuus maakonnahaiglat jäävad edasi üldhaiglaks, kuid PERH omandab neid haldavaist sihtasutustest enamusosaluse. «Tahaksime jõuda Rapla, Haapsalu ja Paidega, ehk ka Kärdlaga septembriks-oktoobriks sinna, kus meil on dokumendid ette valmistatud ja asi selge, kas asutatakse uus sihtasutus või mitte,» ütles PERHi juht Tõnis Allik (pildil). Kärdla ja Rakvere haigla on praegu liitumisele vastu. Lääne Elu

4.07 LÕPP Tallinn HARJUMAA 20.06 Jõhvi

18.06 Sadala

JÄRVA VA AM AA AA JÄRVAMAA LÄÄNEMAA

JÕ JÕ JÕGEVAMA MAA MA JÕGEVAMAA

RAPLAMAA

I DAIDAVIRU U MAA UM M VIRUMAA

19.06 Tudulinna Matsu talu

17.06 Palamuse TARTUMA MA AA TARTUMAA

PÄRNUMAA SAAREMAA

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonil (OSCE) õnnestus saada ühendust Ida-Ukrainas röövitud vaatlejatega. «Me saime ühendust mõlema rühmaga,» kinnitas OSCE esindaja Interfaxile, lisades, et vaatlejad ei viibi vabaduses. Neljaliikmeline OSCE vaatlejate rühm, kuhu kuulub ka Eesti kodanik, jäi kadunuks Donetski oblastis 26. mail. Teine rühm rööviti 29. mail Luganski oblastis. postimees.ee

PERH tahab haarata enda alla kuus maakonnahaiglat

LÄÄNEV VIRUMAA

HIIUMAA

OSCE sai kontakti Ukrainas röövitud vaatlejatega

VILJANDIMAA

15.06 ALGUS Tartu PÕLVAMAA VALGAMAA

VÕRUMAA

NIMEMAAGIA. Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm arvab, et eriala identiteet ei ole tingimata soetud sama nime kandva struktuuriüksusega.

Kalm: võimalik, et kuskil on jäänud töö tegemata Ma ei saa senati juhina ette öelda, mida senat homme teeb. Esimene ettepanek saab olema see, et senat võtaks põhikirja küsimuse päevakorda. Kui senat võtab selle küsimuse päevakorda, mida ma väga loodan, siis arutatakse, kuidas reguleerida nimeidentiteedi küsimus.

katre tatrik Tartu Postimehe reporter

artu Ülikooli nõukogu toetas ülikooli juhtimis- ja struktuurireformi, ent jättis siiski uue põhikirja kinnitamata, soovitades senatil kaaluda veel akadeemiliste üksuste nimesid. Selles küsimuses teeb ülikooli senat otsuse tõenäoliselt täna. Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm on valmis lahenduseks, et instituudi staatuses üksus võiks kasutada teaduskonna nime. Rektor Volli Kalm, reformikavale on kriitikat on tulnud nii ülikooli seest kui ka väljast.

Reaktsioon on olnud korralik. Aga minu jaoks on olnud oluline ka see reaktsioon, mis tuli nõukogust. Nõukogu ütles, et toetab ülikooli juhtimis- ja struktuurireformi täiesti üksmeelselt. Tegelikult ju ei toetanud üksmeelselt.

See tuli pärast välja, jah. Aga see vaielgu nad omavahel selgeks. Mina ei taha seda kommenteerida. Kui vaatame nõukogu otsust, siis seal on selgelt kirjas, et nõukogu toetab juhtimis- ja struktuurireformi. Ja kinnitab, et just see ongi see, mille kohta on nõukogu andnud soovitusi ka senatile ja mida ta senatilt on oodanud. Kolmandaks nimetab ta otsuses täiesti õigustatult, et nii-öelda nimi, millega identiteeti seostatakse, see küsimus tuleks senatil uuesti läbi vaadata. Ühes oma arvamusloos olete öelnud, et teie nimemaagiasse ei usu.

Ega ma ei usu endiselt. Ma

Seega, arutatakse ainult vormilisi küsimusi, mitte sisulisi – kas mõne teaduskonna võiks veel alles jätta, kuidas jagunevad õigused?

See on juba otsustatud. Üks teie põhiargument on olnud, et tugevate instituutide loomine suurte teaduskondade sees annab akadeemilistele üksustele senisest tugevama mandaadi. Mida see tegelikult tähendab?

Volli Kalmule on arusaamatud väited, et struktuurireform on paljudele üllatus, sest seda on arutatud juba poolteist aastat. foto: margus ansu / tartu postimees

usun, et identiteet on erialal või valdkonnal või mingil tegevusel. Sisu on see, mis kannab ühe eriala identiteeti edasi. Ülikoolis on palju näiteid, kus nii Eesti-sisene kui ka rahvusvaheline väga tugev identiteet mingil erialal ei ole soetud ühegi sama nime kandva struktuuriüksusega. Seda öeldes ei taha ma kuidagi ka eitada, et üksuse nimel võib olla ja on paljude inimeste jaoks oluline soes identiteediga.

Ülikooli põhiliseks struktuuriüksuseks saab edaspidi instituut või instituudi auastmes akadeemiline üksus. Reformi vastased on väga selgelt öelnud, et neid nimemängud ei huvita. Nad tahavad säilitada oma autonoomia ja jätta enda kätte otsustuspädevuse. Kas lisaks reformi vormilistele, nn nimeküsimusele ha-

katakse homme senatis arutama ka sisulisi asju?

Reformi sisulisi asju on ülikoolis arutatud poolteist aastat. Kuidas on ikkagi võimalik, et pooleteise aastaga pole suudetud oma alluvatele selgeks teha, et see reform on hea ja miks see on hea? Rääkisin hiljuti Tartu Ülikooli suurima teaduskonna dekaaniga ja ta väitis, et ei saa siiani aru, miks on vaja luua just neli teaduskonda ja miks just need neli. Kas kuskil on jäänud töö tegemata?

Täiesti võimalik, et kuskil on jäänud töö tegemata. Aga seesama sotsiaal- ja haridusteaduskonna dekaan on ka öelnud juhtimisreformi kohta, et see on tema arvates liiga nõrk ning vaja oleks jõulisemat reformi. Need on tema sõnad ülikooli valitsuses. Mida homme (täna – toim) senati istungil seoses uue põhikirjaga arutatakse?

Näiteks seda: praegune õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter, kes on ka sotsiaalvaldkonna nõukogu juht – see nõukogu, millest saab siis sotsiaalteaduskonna nõukogu –, saab olema rektoraadi liige. Praegu on ta üks üheksast dekaanist ja kolmest kolledži direktorist, kes kohtuvad kord kuus rektoraadiga nõuandvas kogus. Siis on ta rektoraadi liige. Siiski on vastuseis olnud väga suur.

Mida rohkem ma juristkonna esindajatega räägin, seda rohkem saan aru, et informatsioon, mis on läinud meie õigusteaduskonnast juristkonna esindajatele, on olnud poolik. See, mille peale nad kõik siin kirju saatsid, on nii kaugel tõest, kui see veel üldse võimalik on. Ülikooli põhiliseks struktuuriüksuseks saab edaspidi instituut või instituudi auastmes akadeemiline üksus, ja ma loodan, et homme (täna – toim) parandab senat põhikirja nii, et see võib kanda ka teaduskonna nime ja hakkab vastutama õppe sisu ning teadustöö kvaliteedi eest.

korral pöörduti aasta esimesel poolel selgituste saamiseks ametnikueetika nõukogu poole.

Riik toetab küüditatute haudade korrastamist Siberis Kohtumisel represseerituid ühendavate organisatsioonidega tegi siseminister Hanno Pevkur ettepaneku alustada projekti Siberisse jäänud eestlaste matmispaikade korrastamiseks. Ministeerium on valmis ettevõtmist rahaliselt toetama. «Iga-aastane matmispaikade korrastamise retk Siberisse oleks sobiv viis nii austusavaldusena sinna jäänud eestlastele kui ka hädavajalik samm repressioonide mäletamiseks just noorematele,» ütles Pevkur. postimees.ee

Raasiku raudteeülesõidule paigaldati tõkkepuu Raasiku raudteeülesõidule Harjumaal paigaldati eile tõkkepuu, samuti vahetati välja ülesõidu signalisatsioon ning paigaldati LED-fooripead, ajamid ja automaatikaseadmed. Juunikuu lõpuks seadistatakse parameetreid tõkkepuu ja signalisatsioonisüsteemi veatuks töötamiseks. Kasutusluba tõkkepuul veel pole. tallinncity.ee

Seadusemuudatus teeb Sullingust ja Kruusest ministrid

Toomi asemel läheb riigikokku Mihhail Korb

Riigikogu kiitis heaks Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise, mis võimaldab ametisse määrata ministreid, kes ei juhi ministeeriume. Praeguses valitsuses on kaks ministrit, kes ei juhi ministeeriume: väliskaubanduse ja ettevõtlusminister Anne Sulling ning tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. BNS

Keskerakondlasest Tallinna Kesklinna vanem Mihhail Korb läheb Yana Toomi asendusliikmena riigikokku. Europarlamenti valitud Toomi esimene asendusliige Vilja Savisaar-Toomast loobus riigikogu liikme mandaadist. Kes saab uueks Kesklinna juhiks, pole veel teada. tallinncity.ee

Postimees.ee küsitlus Kas Tallinna TV tuleks lubada valitsuse pressikonverentsile? Ei

Jah

65%

35%

4097 vastajat

6 || EESTI || POSTIMEES, 20. JUUNI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Siriuse pitsakohvikus on eraldi mänguruum väiksematele ja ronimislinnak suurematele. Põhiliselt käivad lastega pered Siriuses söömas nädalavahetusel. Söögisaali kõrval on eraldi nurk kätepesuks. Mänguruumi ees olevad linnumajad on mõeldud jalatsite jaoks, kuigi lapsed käivad sealt hoopis mänguasju otsimas. fotod: kristjan teedema / tartu postimees

IGAVUSE VASTU. Tartus tegutseva Siriuse kiirtoiduketi juhataja otsustas, et tarvis oleks söögikohta, kus lastele pakutaks meelelahutuseks enamat kui paberit ja pliiatseid – nii sündiski Siriuse pitsakohvik.

Eelkõige lastele loodud söögikoht hanneli rudi

Tarbija24 juhataja

onimislinnak ja erilahendusega mängutuba tõid Tarbija24 korraldatud lastesõbraliku söögikoha valimisel võidu Tartus Annelinnas tegutsevale pitsakohvikule Sirius. «Kuna meil on endal väiksed lapsed, siis välja sööma minnes on ikka probleeme, et lastel on igav, ja mõtlesime teha söögikoha, kus ka neil oleks hea aega veeta,» rääkis Siriuse

juhataja Sören Kartau. Tartlaste seas on Sirius tuntud kiirsöögikoht, aga et nende pitsakohvikus on eraldi mängutuba ja ronimislinnak, tuleb paljudele üllatusena. Pole ka ime, sest kohvik avati alles novembris. Kui tavaliselt on söögikohtades parimal juhul kast mänguasjadega ning laud paberite ja pliiatsitega, siis Siriuse rahvas valis kallima ja keerulisema tee. «See ei ole tegelikult meie mõte, aga meil on väga huvitav kujundaja, kes sellise lahenduse peale tuli,» kiitis pitsakohviku juhataja Alesja KovalenkoLauri sisekujundust. Omanike soov oli vaid teha lastele mõeldud söögikoht ning nad usaldasid kujundaja nägemust.

Kui palju seesugune erilahendus maksma läks, ei osanud Kartau täpselt öelda. «Aga mitte vähe,» tõdes ta. Vähemalt esialgu pole investeering end ära tasunud. «Me avasime alles novembris, eks see võtab natukene rohkem aega,» oli ta lootusrikas. Laste ringisaalimine pole siiani teisi pitsakohviku külastajaid häirinud ning Kartau sõnul ollakse pigem meeldivalt üllatunud, et Annelinnas on selline koht. Eesti kõige lastesõbralikuma söögikoha valimine tekitas elevust mitte ainult lastevanemates. «Väga hea. Tänu sellele nimekirjale saan ma lõpuks teada, kuhu mitte sööma minna, sest seal on karjuvad tited,»

Tarbija24 lugejad esitasid lastesõbraliku söögikoha konkursile 60 ettepanekut. 15 söögikohta, mida soovitati korduvalt, pandi hääletamisele. Hääletamisel osales 2770 inimest, kellest 662 andsid oma hääle Siriusele.

kiitis üks kommentaator ettevõtmist oma vaatenurgast. Kuigi üle Eesti soovitati 60 eri söögikohta, tõdesid paljud lugejad, et tegelikult on lastesõbralikke kohti väga vähe. «See, et ettekandja ulatab paki paberit ning hunniku pliiatseid, ei ole lastesõbralikkus,» oli lugeja Kristiina Kuiv oma hinnangus konkreetne. Tema kogemus näitab, et väikelapsed söövad kas kõike või mitte midagi. «Vahel lähevad peale sushi ja sinimerekarbid, vahel isegi pitsast ei hoolita. Seega söök on lastesõbralikkusel teisejärguline ja kuni nad lugeda ei oska, siis friikaid ja viinereid menüüs lihtsalt ei eksisteeri,» kirjutas ta.

Paljud söögikohti soovitanud vanemad tunnistasid, et lastesõbralikkus ei alga menüüst ja mänguasjade rohkusest, vaid hoopis suhtumisest lapsesse. «Kui teenindaja märkab last ja oskab ilma küsimata tuua toasooja, mitte jääkuubikutega mahla, siis see on meie söögikohtade juures juba suur pluss,» märkis Kristiina, kes oma täisnime leheveergudel näha ei soovinud. Teda häirib Eesti söögikohtade puhul kõige enam lastemenüü ühekülgsus (ikka need viinerid ja friikartulid) ja räämas lastenurgad, kuhu last ei taha lubadagi. «Kõik mänguasjad on katkised, mustad, pliiatsid on teritamata või puudub joonistuspaber jne,» kirjutas ta.

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Lugejad soovitavad: lastesõbralikud söögikohad Tallinn Talleke ja Pullike (Ehitajate tee 109) Kompressor (Rataskaevu 3) Vapiano (Hobujaama 10) Rucola (Ehitajate tee 114a) NOP (Köleri 1) Attimo (Peterburi tee 49) Diip (Soo 1/6) Kohalik (Koidu 82) Mamo (Tornimäe 5) Amps (Pärnu mnt 238) Lido (Estonia pst 9) Till ja Kummel (Nunne 7) Kamahouse (Kopli 25) Gourmet Coffee (L. Koidula 13a) Pirosmani (Üliõpilaste tee 1) Mack Bar-B-Que (Tartu mnt 63) Komeet (Estonia pst 9) Toit’s (Tartu mnt 7) Koogel-Moogel (Toomkooli 13) BabyBack Pääsküla (Pärnu mnt 484) BabyBack Kristiine (Endla 45)

Harjumaa Lucca (Keskpäeva tee 1, Tiskre) Ruhe (Sadama tee 10, Neeme) Üksik Rüütel (Õlleköögi tee 10, Kurna küla) Baby Back (Kallaste Keskus 12, Tabasalu) Lavendel (Sõpruse tee 9, Haabneeme) Roots (Rohuneeme tee 57b, Viimsi) Oko (Punase laterna/Sadama tee 1, Kaberneeme) Saku Pruulikoja pubi (Tallinna mnt 2, Saku) Jussi õlletuba (Liilia tee 2, Viimsi)

Tartu BabyBack Tasku keskuses (Turu 2) Ränduri pubi (Turu 2/Soola 4) Asian Chef (Võru 2) La Dolce Vita (Kompanii 10) Sumin (Turu 21) Sirius (Kalda tee 43) Anna Edasi (Tähe 20) Vilde tervisekohvik (Vallikraavi 4)

Loo autor koos Siriuse juhataja Sören Kartauga.

Lugejate kiidusõnad Vilde tervisekohvik Tartus «Lastenurgas on head ja erinevad, kvaliteetsed mänguasjad, nende soetamisel pole koonerdatud. Nurk täieneb/muutub aeg-ajalt, suvel näiteks oli see liivaranda imiteeriv.»

Toit’s Tallinnas «Tegemist tüüpilise tite-mamma kohaga (mitte üldse halvas mõttes mõeldud ...), kuid on segu toredast, hubasest, alternatiivsest (hea muusikaga!!!) söögikohast, kus on nauditav olla ka lapsel!»

Lahemaa Kohvikann Palmses «Vaatamata sellele, et lapsed vahepeal põlvili toolidele ronisid, ringi jooksid ja kõike uudistasid, meiega ei riieldud.»

Pizza Grande Uuemõisas «Lastele on seal eraldi suur mängutuba, samas on selle sein klaasist – vanem saab lapsele aeg-ajalt kontrolliva pilgu heita või vajadusel sõrme viibutada.»

Mujal Eestis

Auhinnad lugejatele

Lahemaa Kohvikann (Palmse, Lääne-Virumaa) Pihlaka kohvik (Parkali 7, Rakvere) Art Cafe (Lai 13, Rakvere) Rohuaia kohvik (Rohuaia 13, Rakvere) Muna (Raekoja plats 2, Narva) Pappa Pizza (Kerese 3, Narva) Meresuu (Aia 48, Narva-Jõesuu, Ida-Virumaa) GoSpa (Tori 2, Kuressaare) Mönus Villem (Tallinna 63b, Kuressaare) Pärnu jahtklubi (Lootsi 6, Pärnu) Mahedik (Pühavaimu 20, Pärnu) Portaal (Hommiku 2, Pärnu) Põhjaka (Mäeküla, Järvamaa) Kapteni Kelder (Puiestee 8, Luunja, Tartumaa) Kolkja kala-sibularestoran (Kolkja, Tartumaa) Pizza Grande (Rannarootsi tee 1, Uuemõisa, Läänemaa)

• Piletilevi 20-eurone kinkekaart – Julia Metsakuru (soovitas Tartus Tasku keskuses asuvat BabyBack Ribs and BBQ restorani) • Piletilevi 20-eurone kinkekaart – Siim Hüva (soovitas Tartus Tasku keskuses asuvat BabyBack Ribs and BBQ restorani). • Piletilevi 20-eurone kinkekaart – Pirkko Sibold (soovitas Saku pruulikoja pubi) • Vudila perepilet – Kadri Zirk (soovitas Kuressaare GoSpaad, restorani Rucola Tallinnas ja Põhjaka mõisa) • Kohtla kaevanduspargi perepilet – Margrit Vambola (soovitas Hobujaama Vapianot Tallinnas) • Ahhaa teaduskeskuse perepilet – Kristi Uuk (soovitas Lucca restorani, Amps Järve ja Amps Aura kohvikut, Attimo pitsarestorani Tallinnas)

POSTIMEES, 20. JUUNI 2014 || EESTI || 7

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 20. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Põhjanaabrite Gasum v andres reimer

andres.reimer@postimees.ee

Gazpromi suurosalusega Soome gaasifirma Gasum ei kiirusta Venemaa gaasimonopoli murdma ning peab võimalikuks taotleda regionaalse LNGterminali ehitamiseks Euroopa toetust kuni 2019. aastani. «Meil pole vaja kokkuleppe sõlmimisega 19. augustiks kiirustada, sest rahastamisvoor kestab 2019. aastani ja selleks aja jooksul jõuame kindlasti valmis,» ütles Gasumi turundusjuht Olga Väisänen.

Väisänen rõhutas, et tema ettevõte, mille üks aktsionäridest on Gazprom, ei tegele LNG-projekti pidurdamisega. Samas ta ei täpsustanud, miks samal ajal kui Alexela on valmis kohe ehitama hakkama, pole Gasumil terminali jaoks kindlat asukohta, tehnilist lahendust ega ka äriplaani. «Meie ei saa oma tegevuseks ettekirjutusi Moskvast,» kinnitas Gasumi esindaja. «Mina ei saa kommenteerida Alexela kavatsusi ega seda, kas ta võib soovida ilma Euroopa rahata edasi minna, kuid Ga-

Toetus väike kadri inselberg

majandustoimetuse juhataja

hena paljudest uue valitsuse maksumuudatuste plaanidest tahetakse hakata arvestama maha tulumaksu paljudest füüsilistest isikutest maaomanikele makstavatest põllumajandustoetustest. Endise põllumajandusministri ja praeguse riigikogu rahanduskomisjoni liikme HelirValdor Seederi (IRL) hinnangul ei valda eelnõu algatanud rahandusministeerium teemat ning ükski argument, miks seda teha soovitakse, ei pea vett. Üldine reegel on, et euroliidu toetustelt ei arvestata tulumaksu maha. Nii on see olnud seni ka põllumajandustoetustega. Küll aga peavad FIEd ja äriühingud maksma tulumaksu saadud tulult ehk reaalselt välja võetud kasumilt. Äriühingud saavad kasumi maksuvabalt reinvesteerida ja FIEdel on võimalus kanda ettevõtlusega seotud toetus erikontole investeeringute tarbeks.

Tootjate ja omanike pinged Füüsilistest isikutest maaomanikud, kelle käes on Eestis ligikaudu viis-kuus protsenti maast, on toetuse seni täies mahus kätte saanud. Enamasti on tegemist küllalt väikeste maalappidega, kus kasvatatakse toitu vaid enda tarbeks

ja seega ei nõuta neilt ka FIEdeks registreerimist. Osa suurpõllumeeste hinnangul on see ebavõrdne kohtlemine. Eesti PõllumajandusKaubanduskoda (EPKK) saatis mullu mais põllumajandusministeeriumile ja rahandusministeeriumile kirja, milles väitis, et füüsilistele isikutele põllumajandustoetuste osas kehtiv maksuvabastus on viinud selleni, et maaomanikud soovivad ise taotleda ühtset pindalatoetust ning pole huvitatud maade rentimisest aktiivsetele põllumajandustootjatele. Samas, kui maaomaniku ja tootja vahel sõlmitakse põllumajandusmaa kasutamiseks rendileping, siis peab maaomanik maksma renditulult tulumaksu. «Kehtiv seaduslik regulatsioon on üha enam viimas pingeteni põllumajandustootjate ja maaomanike vahelistes suhetes,» leidis kirjale alla kirjutanud EPKK tegevjuht Roomet Sõrmus. Suurpõllumehed pakuvad probleemi lahendamiseks kaks alternatiivi: kas maksustada tulumaksuga füüsilistele isikutele makstavad põllumajandustoetused või vabastada füüsiliste isikute põllumajandusmaade rentimisest saadav tulu tulumaksu maksmise kohustusest. Nüüd viidatakse sellele kirjale ka rahandusministeeriumi eelnõu seletuskirjas, öeldes, et toetuste maksustamata jätmine põhjustab turumoonutusi. Seletuskirjas väidetakse, et maksuvabastuse mõte on olnud sotsiaalne ehk mitte kahjustada isiku toimetulekut. Samas lei-

POSTIMEES, 20. JUUNI 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

võib LNG-terminaliga oodata kuni viis aastat liige Marti Hääl seevastu kinnitas, et Soome meedias esitatud väited, justkui ei pooldaks Euroopa Komisjon kahte terminali, on ebatäpsed. «Jätkuvalt otsitakse parimat lahendust veebruari lõpus kokkulepitule, et terminal peaks asuma mõlemal pool Soome lahte,» selgitas ta. «Komisjon ei poolda sellist kahe sõltumatu terminali lahenduse rahastamist, kus Eestis ollakse valmis ehitusega alustama, Soome poolel aga ei ole veel sellist valmisolekut. Gasum soovib saada Euroopa toe-

tust selleks, et hakata uurima, kuhu ja millist terminali võiks ehitada.» Majandusminister Urve Palo (SDE) kinnitas, et mõistab läbirääkimistel tekkinud olukorda samamoodi kui Alexela. «Meil on siiani kehtiv poliitiline kokkulepe Soome riigiga, mis näeb ette kahe hoiustuskohaga terminali ja Balticconnectori rajamise,» lausus ta. «Kui peaks selguma, et see lepe tuleb üle vaadata, siis kindlasti teeme seda.» Tallinnas ühise gaasitaristu nõupidamisel osalenud Euroo-

pa Komisjoni energia siseturu direktorilt Klaus-Dieter Borchardtilt ei õnnestunud eile kommentaari saada. Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Günther Oettingeri pressiesindaja kinnitas, et tema ametkond ei näe Balti LNGterminali projektis mingisugust edasiminekut. «Pakutud lahenduses nähakse ette kaks täiesti eraldi LNG-terminali Soomes ja Eestis. See ei ole kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud vastastikuse mõistmise memorandumis,» vastas pressiesindaja.

800,68 ▼ –0,25%

800

MAJANDUS24.EE

sum järgib Euroopa Komisjoni nõudmisi.» Eesti ja Soome poolte kokkulepe regionaalse LNG-terminali rajamiseks tuleb selles rahastamisvoorus toetuse saamiseks Brüsselisse esitada just 19. augustiks. Kolmapäeval jäi sõlmimata kokkulepe Eesti ja Soomes ühise LNG-terminali rajamiseks, sest Väisäneni kinnitusel osutus Gasumi ja Alexela ühiselt pakutud koostöömudel Euroopa Komisjonile vastuvõetamatuks. Alexela Energia juhatuse

OMX TALLINN 1000

600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,300 +7,44 Baltika 0,460 +2,22 Ekspress Grupp 1,030 0 Harju Elekter 2,720 -0,73 Järvevana 0,688 0 Merko Ehitus 7,170 +0,84 Nordecon 1,000 0 Olympic Group 1,890 0 Premia Foods 0,652 +0,15 Pro Kapital Grupp 2,660 0 Silvano Fashion 2,000 +1,52 Skano Group 1,200 0 Tallink Grupp 0,782 -0,76 Tln Kaubamaja 5,100 -0,58 Tallinna Vesi 13,000 -0,76 Trigon Property 0,470 0

19.06 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,448 -0,32 Hiina jüaan 8,488 +0,44 Jaapani jeen 138,820 +0,12 Kanada dollar 1,475 +0,05 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,314 +1,77 Poola zlott 4,133 -0,28 Rootsi kroon 9,089 +0,90 Rumeenia leu 4,394 -0,11 Šveitsi frank 1,217 -0,08 Suurbritannia nael 0,800 -0,08 Taani kroon 7,456 0 Tšehhi kroon 27,435 -0,17 Ungari forint 305,310 -0,67 USA dollar 1,362 +0,42 Venemaa rubla 46,694 -0,42

bns

1,5 MILJONI EURO NIMEL. Plaan hakata arvestama tulumaksu füüsilistele isikutele makstavatelt põllumajandustoetustelt paistab olevat suurtootjate järjekordne töövõit väikeste maaomanike üle.

omanikule maksu alla takse, et seaduse laiast sõnastusest tulenevalt on maksuvabastus laienenud igasugustele summadele, mida mõne seaduse alusel toetuse nime all makstakse. «Sageli ei ole selliste toetuste puhul maksuvabastus sisuliselt põhjendatud, eriti siis, kui neid makstakse sisuliselt tasuna mingi tegevuse eest või saamata jääva tulu hüvitisena (teatud põllumajandus- ja keskkonnatoetused),» seisab seletuskirjas. Füüsiliste isikute põllumajandustoetuste maksustamisega loodetakse riigikassasse tuua 1,5 miljonit eurot aastas.

Probleem «euroniitjatega» Seeder ei saa kuidagi aru, miks seda muudatust sellisel kujul teha tahetakse. «Seaduse seletuskirjas on öeldud, et nüüd selle muudatusega tahetakse viia asi võrdsele kohtlemisele, aga teades praktilist elu, toimub asi vastupidi,» ütles ta. Endise põllumajandusministri sõnul on eelkõige probleem see, et füüsilistel isikutel ei ole võimalik kulutusi tuludest maha arvestada ning seega läheks neile makstud toetustest tulumaks maha täies mahus, mis paneb just viimased ebavõrdsesse olukorda. Rahandusministeerium kinnitab, et selle muudatusega vähendatakse «euroniitjate» ehk maad mitte harivate, kuid eurotoetusi kasseerivate omanike motivatsiooni. Seederi sõnul on aga planeeritud maksustada ka kümned toetused, mis saavad minna vaid aktiivsetele talumeestele.

Maksustamisele minevad PRIA toetused 1. Põllumajandustoot- 6. Natura 2000 toejatele ja metsavaltus põllumajandusdajatele nõuandemaale teenuse võimalda- 7. Mahepõllumajandumine se tootmise toetus 2. Nõuetele vastavu- 8. Ohustatud tõugu se ning töötervislooma pidamise hoiu ja tööohutuse toetus alase nõuandetee9. Poolloodusliku nuse võimaldamine koosluse hooldami3. Metsa majanduslise toetus ku väärtuse paran10. Loomade karjatadamine mise toetus 4. Kahjustatud metsa 11. Vähetootlikud intaastamine ja metvesteeringud satulekahju enne12. Natura 2000 toetamine tus erametsamaale 5. Ebasoodsamate piirkondade toetus 13. Leaderi projektid

14. Ammlehmakasvatamise üleminekutoetus 15. Piima üleminekutoetus 16. Piimasektori eritoetus 17. Põllumajanduskultuuri üleminekutoetus 18. Ute kasvatamise üleminekutoetus 19. Ute üleminekutoetus 20. Veise üleminekutoetus 21. Ühtne pindalatoetus

allikas: rahandusministeerium

Lisaks ei ole see muudatus IRLi poliitiku sõnul euroniitjate probleemile mingi lahendus, kuna füüsiliste isikute käes on vaid viis-kuus protsenti maast. «Räägime viiest protsendist maast, aga ei räägi 95 protsendist. Praegu võib julgelt väita, et rohkem sellist maad, mis on omaniku käes ja mida ta ise tootmiseks ei kasuta, vaid annab tootmiseks rendile, on äriühingute ja kinnisvarafirmade käes. Aga nendel ju selle seadusega midagi ei muutu,» kirjeldas ta. Peale kõige selle kahtlustab Seeder, et toetuste otsemaksustamine on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, mis sätestab, et toetused ei saa olla liikmesriigi eelarve täitjaks. Maksustada võib küll saadud tulu, kuid

füüsiliste isikute puhul, kes ei saa kulusid tuludest maha arvata, maksustatakse kogu toetus. On tõenäoline, et selle seaduse jõustumisel pöördub mõni põllumees asjaga Euroopa Kohtusse.

Arutlusel komisjonides Rahandusministeerium jäi nende vastuolude kommenteerimisel napisõnaliseks ja vastas pressiesindaja Mailin Aasmäe vahendusel esiti vaid, et Euroopa reeglid põllumajandustoetuste maksustamist ei keela, ja kopeeris vastuseks eelnõu seletuskirjast toetuste maksustamist puudutava osa. Järgmistele arupärimistele tuli samuti lühike vastus, et «kui toetuse saajal kaasnevad toetava tegevusega kulud, saab ta

ennast FIEks registreerida ja kulud maha arvata». Küsimusele, miks valiti maksustamiseks välja just need toetused, vastas pressiesindaja vaid, et otsuse tegi valitsus. Põllumajandusminister Ivari Padar (SDE) ütles, et maksuseadused peaksid kehtima kõigile võrdsetel alustel – seda nii põllumajanduses kui ka teistes valdkondades. «See tähendab, et kui maksustatakse füüsiliste isikute põllumajandustoetusi, siis peaks seda tegema ka kõikide teiste valdkondade toetuste puhul,» lausus ta. Kui füüsilisel isikul on ettevõtlusega seotud kulusid, siis oleks ka Padari hinnangul mõistlik registreerida ennast näiteks FIEks. «Sel juhul ma ei näe, et tekiks kahe juriidilise vormi vahel ebavõrdsust. Kui ettevõtlusega seotud kulusid pole, siis maksustamise seisukohalt kaob praegune ebavõrdus, kus füüsiliste isikute toetusi ei maksustata, küll aga ettevõtete omasid,» kirjeldas minister. Padar rõhutas, et maksustamisest saab aga rääkida vaid ühtse pindalatoetuse puhul. «Tegime eelnõu kooskõlastusringil näiteks märkuse, et pole asjakohane maksustada toetusi, kus toetatu pakub sisuliselt avalikku teenust, näiteks kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade järgimist soodustavad toetused või toetused põllumajanduslikku tegevust alustavatele noortele põllumajandustootjatele,» selgitas ta. Eelnõu on arutlusel riigikogu komisjonides ja ootab saatmist teisele lugemisele.

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 20. JUUNI 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL , TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Pöördelised sündmused

Ma võin kinnitada, et me näeme praegu uut Vene vägede koondamist – Ukraina piirile on toodud veel mitu tuhat Vene sõdurit ja näha on vägede manöövreid Ukraina naabruses. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kinnitas eile Londonis, et Venemaa jätkab sõjategevust Ukraina lähistel.

Pommiähvardus sulges Stockholmi vanalinna Rootsi politsei sulges eile suure osa Stockholmi vanalinnast, kuna väidetavalt pommivööd kandev mees ähvardas rünnata kahe partei peakorterit. Ajalehe Aftonbladet andmetel ähvardas mees nii Koonderakonna kui ka sotsiaaldemokraatide bürood. Mees sulges end vanalinnas Kodanikuõiguste Kaitsjate büroosse ja politsei pidas temaga õhtul läbirääkimisi olukorra lahendamiseks. Majas keerati ettevaatusabinõuna välja gaas. PM

Saksamaal päästeti 11 päeva abi oodanud koopasukelduja Saksamaal päästeti eile 11 päeva Baieri Alpides Riesendingi koopavõrgustikus abi oodanud koopasukelduja, teatasid võimud. Kannatanu Johann Westhauser (52) toimetati tõsiste peavigastustega haiglasse. Keerulisest päästeoperatsioonist võtsid osa mitme riigi hädaabitöötajad, kes pidid Westhauserini jõudma läbi keeruka koobaste labürindi ning jääkülmade veealuste järvede. Kogenud koopasukelduja sai vigastada kivivaringus 8. juunil, mille järel üks mehe kaaslastest pöördus mööda koobaste võrgustikku tagasi ning teavitas päästeteenistust. Kolmas meeskonnaliige jäi Westhauseriga abi ootama. AFP/BNS

2003:

USA tungib Iraaki, kuna väidetavalt on Saddam Husseini käsutuses massihävitusrelvad. Hussein kukutatakse võimult aprillis. Riiki hakkab juhtima liitlaste üleminekuvalitsus.

2006:

SÕDA. Süüriast tulnud sunniäärmuslaste löögi alla sattunud Iraagis võib olukord USA sekkumisel veelgi verisemaks muutuda.

ISIL peibutab Iraagi valitsuse vastaseid peeter raudsik reporter

unniäärmuslastest Iraagi ja Levanti Islamiriigi (ISIL) võitlejad, kes on karastunud lahingutes naaberriigis Süürias, lähenevad jõudsalt Bagdadile. Mässulistega võitlemiseks palus Iraak abi Ameerika Ühendriikidelt. USA presidendi Barack Obama sõnul kaalutakse õhulöökide andmist mässuliste positsioonidele, kusjuures Obama on mõista andnud, et selle otsuse tegemiseks pole tal vaja Kongressi toetust. Viimaste päevade olulisi-

mad lahingud toimuvad Iraagi suurima Baiji naftarafineerimiskompleksi lähedal, mis asub pealinnast põhjas umbes 200 kilomeetri kaugusel. USA plaanitav sekkumine võib viia aga veelgi suurema verevalamiseni. Märke, mis võiksid ettevaatlikkusele kutsuda, on mitu. Üheks selliseks on tõsiasi, et lahinguväljal edu saavutav ISIL on tegelikult mitmepalgeline rühmitus, kuhu ei kuulu ainult radikaalid. ISILi ametlik eesmärk on luua Araabia poolsaarele radikaalne islamikalifaat. Süürias raiutaksegi hõivatud linnades varastel käsi maha ja kohustatakse inimesi palvustel osalema, ent Iraagis on vähemalt praegu olukord teine. Mosul, mille ISIL hõivas 11. juunil, on elanike sõnul

naasmas tavalisse elurütmi, ranget šariaadikorda pole Iraagi suuruselt teises linnas kehtestatud. ISIL proovib mõõdukusega võita kohalike sunniitide toetust. Organisatsiooni araabiakeelses videoläkituses kutsutakse kõiki sunne üles Iraaki vabastama: «ISILi käed ja südamed on avatud noortele sunni meestele!» Lähenemine näib töötavat, kuna paljud põgenikud pelgavad enam Iraagi keskvalitsuse õhurünnakuid kui ISILi. ISILi organiseeritus ja rahaline toetus peibutab igasuguseid Iraagi šiiitliku keskvalitsuse vastaseid, kellele peaminister Nouri Al-Maliki pole viimase kaheksa aasta jooksul tähelepanu pööranud. Siin on oluline Saddam Husseini aegne sõjaväeline eliit, kes pärast Husseini kukutamist

Iraagis kasutab ISIL poliitiliselt mõõdukat lähenemist

2003. aastal sattus põlu alla. Need elukutselised sõdurid on koondunud endise diktaatori lähikondlase Ezzat Ibrahim AdDouri juhitavasse Naqshbandi armeesse, mis sel kuul aitas ISILil Mosulit hõivata.

LOE KA LK 2

POSTIMEES, 20. JUUNI 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

kompromisskandidaadina saab Al-Maliki uueks peaministriks, lubades hoida Iraagi ühtsena. Ususektide vahelistes kokkupõrgetes hukkub ligi 30 000 inimest.

2010:

2014:

Al-Maliki kaotab napilt valimised, kuid kompromisside tulemusel jääb peaministriks.

ISIL alustab laiapõhjalist sõda Iraagi keskvalitsuse vastu. Al-Maliki on kaotamas sunniitide, kurdide ja osad šiiitlike grupeeringute toetust.

ISILi mässuliste hõivatud ala TÜRGI Ar-Raqqah

LIIBANON

Mosul

IRAAN

Kirkūk

SÜÜRIA Damaskus

Tikrīt

Ar-Ramādī

JORDAANIA SAUDI ARAABIA

IRAAK

Kurdistani piirkondliku valitsuse all ISILi kontrolli all

Bagdad

100 km

KUVEIT © GRAPHIC NEWS

Iraagi ja Levanti Islamiriik • Terroriorganisatsioon, mis soovib Araabia poolsaarele luua ultrakonservatiivset islamikalifaati. • Kontrollib linnasid Põhja-Süürias ja Põhja-Iraagis • Kuni 10 000 võitlejat • Juht radikaalne Abu Bakr Al-Bagdad allikas: pm

ja peibutab sellega sealseid sunne, kes näitasid Mosulis oma toetust ka tänaval marssides.

Iraagi praeguses trööstitus olukorras, kus üle poole miljoni elaniku on pidanud kodu jätma, süüdistatakse peaminister Al-Malikit. Poliitilisel tasandil pole AlMaliki suutnud võrdväärselt

kaasata sunniidi ja kurdi vähemusi, mis omakorda on halvanud valitsuse töö. Lahkhelide tõttu pole Iraagil juba neli aastat olnud ei sise- ega kaitseministrit. Katseministri kohuseid täidab praegu kultuuri-

foto: ap/scanpix

minister, kelle viimase aja suurimaks saavutuseks võib lugeda hoopis kultuurialast koostöölepet Slovakkiaga. Seetõttu ei saa imeks panna, et nädal tagasi pagesid Iraagi sõjaväeüksused Mosulist ja

andsid ISILile kergeks sõjasaagiks varasemalt ameeriklastelt toetuseks saadud kolm helikopterit, tanke, soomukeid, õhutõrjerelvi ning keskpangast üle 400 miljoni dollari. Šiiitide ja sunniitide vaheli-

Hispaania vannutas ametisse uue kuninga Hispaanias vannutati eile uueks kuningaks Felipe VI, kes lubas parlamendis vannet andes austada põhiseadust. Felipe VI (46) ülesanneteks on parandada monarhia mainet, ergutada rahvast, keda pitsitab 26-protsendine tööpuudus, ning taastada riigis ühtsus Kataloonia 9. novembri referendumi eel. Tseremooniast võtsid osa Felipe abikaasa, uus kuninganna Letizia (41) ning nende tütred Leonor (8) ja Sofia (7). Madridi kesklinna kohal lendasid helikopterid ning sündmusi turvasid snaiprid. Uue kuninga isa Juan Carlos (all paremal) allkirjastas troonist loobumise seaduse kolmapäeval. Troonivahetuse kiitsid ülekaaluka häälteenamusega heaks nii parlamendi alam- kui ülemkoda. Hoolimata oma isa langenud populaarsusest, on rahva toetus Felipele alati kõrge püsinud. 2. juunil läbi viidud arvamusuuringus andis toonasele printsile positiivse hinnangu koguni 77 protsenti vastanutest. Juan Carlos on kolmas Euroopa monarh, kes on viimase 14 kuu jooksul teatanud troonist loobumisest. Belgia kuningas Albert II loobus 2013. aasta juulis troonist oma poja Philippe’i kasuks ning Hollandi kuninganna Beatrix jättis sama aasta aprillis trooni oma pojale Willem-Alexanderile. AFP/BNS/PM fotod: ap, reuters / scanpix

Kood avab galerii ja video.

sed pinged pole Iraagis ainsad, millega Al-Maliki peab rinda pistma. Riigi põhjaosas elavad kurdid on ISILi vastu võitlemise eest samuti esitamas Bagdadile oma nõudmisi. Kirkuk, kus elavad nii araablased, kur-

did kui turkmeenid, oli pikalt vaidlusalune linn, kuid on nüüd pärast ISILi väljatõrjumist kurdi pešmerga võitlejate käes. Kurdistani Autonoomse Vabariigi parlamendispiiker Yousif Muhammad Sadiq märkis uudisteagentuurile Al-Jazeera, et nad ei kavatse Kirkukist loobuda, kuigi seda nõuavad AlMalikit toetavad turkmeenid, kes kardavad, et kurdide võimu all hakatakse nende õigusi piirama. Turkmeenide hirmud pole seni olnud õigustatud. Kurdistan on endiselt Iraagi üks turvalisimaid piirkondi, kuhu on Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel ISILi ja valitsusvägede kokkupõrgete eest põgenenud 300 000 riigi põhjaosast pärit iraaklast. ISIL on lahinguväljal saavutanud suure edu, kuid nende vastaste hulk on liiga suur, et tervet Iraaki hõivata. Bagdadit on asunud toetama Iraan, kes on lubanud iga hinna eest kaitsta šiiitide pühapaiku Lõuna-Iraagis. Al-Maliki ülesandeks on jätkuvalt proovida kaasata sunniite, kes praegu on kaldumas ISILi poolele. Kasvavat ISILi omakorda ähvardavad ideoloogilised sisetülid, kus ühel pool on radikaalsed koraani tõlgendajad ja teisel pool kohalikud sekulaarsed iraaklased.

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 20. JUUNI 2014

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Valitsuse kava alkoholiaktsiisi tõstmiseks on tervitatav, kuna mõjutab märgatavalt kange alkoholi hinda. Õlle ja siidri aktsiisi tõus oleks aga kava järgi nii väike, et hinda ei pruugi see mõjutada ja tegelike palkadega võrreldes muutuksid õlu ja siider hoopis kättesaadavamaks, kirjutab Terve Eesti Sihtasutuse asutaja Riina Raudne.

Õllele-siidrile õiglane aktsiis

el nädalal tuli välja konjunktuuriinstituudi värske ülevaade alkoholiturust. Nagu alati, on raport täis huvitavaid arve. Kõige märkimisväärsem on, et hoolimata 2012. ja 2013. aastal toimunud suuremahulistest aruteludest, teadlikkuse üldisest tõusust ja alkoholiteemade kajastusest nii meedias kui poliitilistes kõnedes, ei muutunud 2013. aastal turul eriti midagi, peale selle, et siidrile oli mullu rekordaasta. Midagi üllatavat selles ei ole, sest ühtki sisulist poliitikamuudatust, mis alkoholi müümise või turundamise reegleid reguleeriks, ei ole viimasel ajal tehtud. Konjunktuuriinstituut märkis ka tänavu, et nõudlust muutusteks oleks küll. Koguni 83 protsenti elanikkonnast leiab, et keegi peaks alkoholiprobleemiga Eestis midagi ette võtma, ning umbes pool küsitletutest toetab juba mitmendat aastat järjest rangete piirangutega alkoholipoliitikat. Kui valitsus on tegudes aeglane olnud, siis rahva soovile on vähemalt sõnades vastu tuldud: veebruarist on meil lõpuks oma alkoholipoliitika dokument. Selle järgi on probleemide lahendamiseks vaja teha mitut asja korraga: tõsta alkoholi hinda aktsiiside või miinimumhinnaga, piirata reklaami, pakkuda sõltlastele ravi ja vähendada alkoholi ostmise mugavust.

itmed tähtsad poliitikud on alkoholiprobleemi lahendamist ühe Eesti ees seisva olulise ülesandena maininud. Ja sel kevadel tuli esimene asjakohane uudis, et hakatakse aktsiisi tõstma. Planeeritud aktsiisitõus on 15 protsenti 2015. aastal, sealt edasi 10 protsenti aastas kuni 2018. aastani. See on väga tervitatav. Arvestades praegust kange ja lahja alkoholi aktsiisimäärade erinevust, mõjutab plaanitud maksukava kange alkoholi hinda tuntavalt ning see vähendab üsna tõenäoliselt kange alkoholi kättesaadavust ja sellest tulenevat kahju. Kange alkoholi tarvitamine on Eestis viimaste aastate jooksul oluliselt vähenenud. Järelikult on aktsiisipoliitika kange alkoholi puhul õiges suunas liikunud ja peaksime siin sama joont hoidma. Tore on ka see, et salaalkoholi osakaal viinaturul ei ole suurene-

nud, mis näitab, et aktsiisidega on liigutud piisavalt aeglases tempos ja on vähendatud salaturu riske. Lahja alkoholi turg Eestis on viimaste aastate jooksul aga päris jõudsalt kasvanud. 2013 oli siidri tootmises ja müügis rekordaasta. Eesti absoluutalkoholi kogutarbimisest juuakse tugevalt üle poole ära just nimelt õlles, siidris ja veinis. Veini ja siidri tarvitamine kasvas 2013. aastal jõudsalt.

ervise ja turvalisuse seisukohast on nii, et etanool on etanool, olenemata sellest, millise joogi sees see täpselt asub. Inimesed joovad end purju ka kangest õllest, lapsed joovad end purju siidrist ja naised veinist, nagu uuringud jätkuvalt näitavad. Seetõttu ei peaks me muretsema mitte eri joogiliikide osakaalu pärast, vaid peaksime vähendama iga joogiliigi kogutarbimist. Kui kange alkoholi tarbimine väheneb, aga alkoholi kogutarbimine seisab sellepärast paigal, et lahja alkoholi tarbimine suureneb, peame tõdema, et valitsuse alkoholipoliitika ei tee lahja alkoholi kategoorias praegu oma tööd. Pigem vastupidi – ettevõtted, mis pakuvad jooke kõige noorematele tarbijatele, on Eestis kasumlikemate seas. Valitsuse maksustamiskava on lahja alkoholi hindu aastaid paigal hoidnud – aktsiisimäära baas on nii madal, et isegi märkimisväärne tõus aktsiisis ei tõlgendu eriti reaalsetesse hindadesse. 2009. aastal tõusis kõigi jookide aktsiis 30 protsenti kuid ainult kange alkoholi tarbimine vähenes seepeale oluliselt. Õlle, veini, vermuti ja siidri tarbimine jäi paljus samaks. Ka praegu välja pakutud aktsiisitõusu plaan jääb nõrgaks kogu lahja alkoholi suhtes, mis moodustab Eesti alkoholi kogutarbimisest praeguseks üle poole ja teeb spetsiifilist laadi kahju just sellega, et pakub esimesi suhkruseid alkohoolseid jooke tuhandetele lastele. Kuna kaua on ekslikult arvatud, et lahja alkohol on tervislikum kui kange alkohol, on senised lahjadele alkoholidele kehtestatud aktsiisimäärad olnud nii madalad, et pooleliitrise 4,6-protsendise õllepudeli pealt maksame praegu aktsiisi vaid 14 senti. Valitsuse pakutud 15-protsendine tõus tähendab, et aktsiisi tõusu arvutamiseks tuleb mõelda, kui palju on 15 protsenti 14-lt sendilt. Tuleb välja, et see on 2,1 senti.

2015. aastal hakkame maksma õllepudelilt 16–17 senti aktsiisi senise 14 sendi asemel. Tootjatele tähendab see nähtavat kasumi vähenemist ja riigile natuke lisatulu, kuid hindu see märgatavalt ei mõjuta. Tootjad ütlevad, et käibemaks tuleb ikkagi ka aktsiisi pealt maksta ja see on päris ränk. Aga kui mõtleme aktsiisist kui hinna mõjutamise instrumendist, mis saaks aidata noortel, lastel ja liigtarvitajatel kättesaadavust vähendada, siis praegu kavandatav paarisendine tõus aastas ei too järgmise nelja aasta jooksul muutust. Igale Eestis poodlevale inimesele selge, et kahe-kolmesendine hinnatõus aastas on liiga väike, et seda isegi tähele panna, veel vähem selle pärast käitumisharju-

musi muuta. Isegi praegu varieerub pooleliitrise lahja õlle hind Tallinna kauplustes kuni ühe euro piires, nii et see kaks või kolm senti aktsiisi, mis peaks hinda tõstma ja noortele alkoholi vähem kättesaadavaks tegema, jääb lihtsalt märkamatuks.

Eestis on lahjale alkoholile olulised maksu- ja turundussoodustused, mis ei ole alkoholiga seotud kahjusid arvesse võttes oma praegusel kujul õigustatud.

Tüüpilisi argumente lahja alkoholi hinna tõusu vastu • Kõik hakkavad siis salaalkoholi jooma Lahja alkoholi puhul ei vasta see tõele. Esiteks ei ole lahjal alkoholil tõsiseltvõetavat salaturgu, teiseks on lahjad alkohoolsed joogid rohkem seotud reklaamidega kinnistatud kultuuriliste rituaalidega – naiste seltskond ei lähe nii lihtsalt siidrilt või veinilt üle viinale.

• Euroopas ei ole kusagil kehtestatud väga vähese erinevusega määra alkoholide aktsiisile. Sellest ei ole midagi, sest Euroopas ei ole kusagil ka e-valitsust, evalimisi ja alla kolmekümneseid ministreid. Me peame jääma kindlaks sellele, et vaatame Eesti olukorda ja lahendame Eestis Eesti probleeme, mitte ei püüa olla nagu Kreeka või Portugal. Kui me asjad perspektiivi paneme, siis maailma mõistes on Euroopa kõige rohkem alkoholi tarbiv ja sellest kõige suuremat kahju kannatav vananeva rahvastiku ja keeruliste krooniliste haigustega kontinent. Enamikus Euroopa riikides ei ole alkoholipoliitika ideaalne, vaid allub kohaliku ja globaalse alkoholitööstuse survele, ajaloolistele mustritele, kohalikele ilmastikutingimustele ning muudele faktoritele, mis on kokku kiiresti muutuvad eklektilised kompromissid. Eestil võib olla sellest midagi õppida, aga parem, kui need õppetunnid on välja valitud põhjalike võrdlevate teadusuuringute järgi.

• Kui makse tõstame, siis soomlased enam ei tule, turism kukub kokku ja majandus käib alla. Ka Soome valitsus tõstab alkoholiaktsiise hea meelega, sest nende keskkonnas on see näidanud end tõhusa viisina rahvastiku tasemel kahjusid kontrollida. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga on Soome pidanud alkoholiaktsiise langetama, kuna Eestist tuuakse sisse päris palju. Soome valitsus on öelnud, et tõstaks alkoholiaktsiise kiiremini, kui Eesti neid tõstaks ning aeglustaks hinnavahe kasvu Soome ja Eesti alkoholi hindade vahel.

• Kui õlle aktsiis ja hind tõusevad, siis muudab see viina hinna võrreldes õllega odavamaks ja kõik hakkaksid viina jooma. Väide ei vasta tõele – alkoholiühiku hind on viinas ka praegu oluliselt odavam kui õlles, siidris ja veinis. Kui inimesed teeksid oma alkoholivalikuid ainult hinnast lähtudes, siis jooksid kõik juba praegu ainult viina. Nii see siiski ei ole – üle poole meie etanoolist juuakse ära lahjas alkoholis, hoolimata etanooliühiku kõrgemast hinnast. Turusegmendid käituvad erinevalt, jookidel on erinev hinnaelastsus ja ka reklaam mõjutab seda, kui kallilt ollakse valmis eri jooke ostma.

Mitme riigi valitsus on lahja ja kange alkoholi aktsiisimäära vahet vähendama hakanud. Ka meil oleks mõistlik tõsta aktsiisi sellisel viisil, et see mõjutaks hinda iga joogi kategoorias. Kui iga õllepudeli pealt laekuks riigile praeguse 14 sendi asemel näiteks 27 senti, võiks see hakata juba hinnas tunda andma ning mõjutama joodud õlle kogust. Kui aktsiis otseselt hinda tõlgenduks, maksaks kümme pudelit õlut sellise hinnatõusu juures 2,70 rohkem, samal ajal kui kolmesendise hinnatõusu juures maksaks kümme pudelit õlut ainult 30 senti rohkem.

elline aktsiisitõus jätaks lahja alkoholi aktsiisimäära endiselt oluliselt väiksemaks kange alkoholi aktsiisist, endiselt oluliselt väiksemaks Soomes kehtestatud lahja alkoholi aktsiisimäärast, kuid samas tõstaks aktsiisimäära baasi sellisel viisil, et edasised muutused võiksid tegelikult hinnas tunda anda. Üks Eesti alkoholitemaatika probleeme on see, et noored alustavad joomisega lapseeas. Et nad alustavad peamiselt õllest ja siidrist, viitab sellele, et just õlu ja siider on lastele liiga kättesaadavad ning nende rikkalik reklaam on liiga tõhus. Reklaam ei mõjuta ainult lapsi, vaid näitab neid jooke üldiselt ohutumana, mõjutades ka lapsevanemate hoiakuid ja ühiskonna hoiakuid alkoholi suhtes tervikuna. Arvudesse süvenemine toetab vaadet, et Eestis on lahjale alkoholile olulised maksu- ja turundussoodustused, mis ei ole alkoholiga seotud kahjusid arvesse võttes oma praegusel kujul õigustatud. Seda peaks muutma.

POSTIMEES, 20. JUUNI 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Endiste eestlaste maa

esti purjetab täiskiirusel järgmiste riigikogu valimiste poole. Need valimised ei tule erilisemad kui kõik eelmised. Hindame koos ära, kes suudavad ja tahavad Eestit edasi viia. Anname neile võimaluse ning jätkame üheskoos võidujooksu. Kuid kuhu? Mis on Eesti suund ja siht? Eestis on väga palju sihitult ekslevaid inimesi, kes ootavad, et keegi sõnastaks neile eesmärgid ning oleks eesjooksik – aitaks neid ellu viia. Viimsilane Lennart Meri sai omal ajal sellega hakkama. Nõudis, et peame otsima Eesti Nokiat, ning väga palju Eesti Nokiaid ongi (võib-olla just täna Meri üleskutsele) leitud. Skype’i ja TransferWise’ini välja. Ettevõtluses on Eestis tegutsemiskirge küll, avalikus halduses liiga vähe. Eesti inimese eesmärgid, unistused, soovid on lihtsad. Toompealt alla vaadates ehk primitiivsedki. On vaja tööd, kodu, haridust – natukene puhata ja mängida ka. Egiptus ei ole olnud tavalisele eestimaalasele mitte iga-aastane Odessas või Krimmis käik (kui kasutada nõukogude aja kujundit), vaid pigem kättesaamatu soovunelm. Egiptuses käivad need, kes on elus edasi jõudnud. Kõik ei ole. Enamik ei ole. 47 000 Soomes elavat eestlast pole põgenenud sinna mitte sõja, vaid vaesuse eest. Enamikus maapiirkondades, kus parimat palka saab õpetaja või ametnik, ei ole eriti paljudel niipalju haridust, et seda tööd teha.

Halba trendi murda on väga keeruline, kuid seda tuleb tunnistada ja sellega tegeleda – Eesti suur eesmärk peab olema töökohtade loomine, kirjutab Viimsi vallavanem Jan Trei (IRL).

ui riigiametid on riigi, linna või valla kõige ihaldusväärsemad, ei ole majanduskeskkond suurem asi. Loogiline oleks ikka vastupidi. Paraku on see väljaspool Harjumaad just nii. Ettevõtjad ütlevad, et kui veel kuus-seitse aastat tagasi oli maakondades töökäsi üle ning oli võimalik tõhusamalt toota kui näiteks Tallinnas ja Harjumaal, kus sooviti liiga suurt palka, siis see ei ole enam nii. Inimesed saavad tööta olla väga lühikest aega. Nälg tuleb kätte. Kaua sa seda omakasvata-

tud kapsast ja kaalikat ikka närid. Need, kes suudavad ja tahavad tööd teha, leitakse üles ja meelitatakse ära – Missost, Sõrvest, Eestist, Baltimaadest. Osa peakski minema, nagu osa Eesti kaitseväest käib missioonil ning saab hindamatu ja asendamatu kogemuse. Ent kui kogu Eesti kaitsevägi täies koosseisus võtaks ka politsei kaasa ja läheks Kesk-Aafrika Vabariiki missioonile? See oleks absurd – esimene oht ei oleks mitte Venemaa, vaid riigisisene korralagedus. Tööjõuturul on see käes.

alba trendi murda on väga keeruline – kus inimesi on, sinna tuleb juurde, kus ei ole, sealt lähevad ära needki, kes seal on. Samasuguses negatiivses trendis ei ole mitte ainult Eesti vallad, vaid Eesti ja ka meie naabrid Läti ja Leedu. Investorid, eriti välismaised finantsinvestorid, põgenevad siit ummisjalu. Eestis saab ettevõtete väärtus ainult kahaneda, siin ei ole mõtet olla. Kliente juurde ei tule, ära läheb aga küll. Me tunneme uhkust, et Eesti mehed on jälle mõne ettevõtte tagasi ostnud, kuid me ei mõtle, miks neile need ettevõtted müüdi. Veolia ei loobunud Tallinna Prügilast mitte seetõttu, et see megakasumlik firma oleks olnud oma turuväärtuse tipus. Hoopis vastupidi. Nagu ei ole firmade jaoks mõtet kahjumlikul (panga- või post)kontoril mõnes pealtnäha kaunis kohas Tapal, Väike-Maarjas või mujal, ei ole inimestel tark elada seal, kus pole millestki elada. Ausalt peeglisse vaadates on Eesti ülesanded niivõrd lihtsad, et nende peale kohe ei oska tullagi. Inimestele tuleb tööd anda. Nii era- kui ka avalikus sektoris. Avaliku sektori haldussuutmatus surub erasektori nurka. Mõni uus töökoht avalikus sektoris võib luua kümneid töökohti erasektoris. Vallad, mis mõtlevad ühinedes,

Inimesed saavad tööta olla väga lühikest aega. Nälg tuleb kätte. Kaua sa seda omakasvatatud kapsast ja kaalikat ikka närid.

KUHU KAOB RAHA

kuidas kohalikku elu teistest kiiremini edendada, on kiitust väärt. Saaremaal sündis Kaarma, Kärla ja Lümanda valla ühinemisel Saaremaa vald. Kõik ei istu sugugi käed rüpes ega oota, et Toompealt mõni innustav tõukejõud tuleb. Tubli töö! Võib-olla Eesti suureks eesmärgiks töökohtade loomisest isegi piisab – kui on tööd, tulevad inimesed. Paljud soomlased koliksid hea meelega Eestisse elama, kui siin oleks, mida teha. Need, kes selle on leidnud, elavadki siin. Elisa juht Sami Seppänen, kes valdab eesti keelt ning on siin aastaid töötanud ja elanud, on meedias kinnitanud, et Eestis ongi palju parem elu kui Soomes. Miks need eestlased sinna Soome siis tikuvad? Äkki on meie poliitika – majandus- ja regionaalpoliitika eelkõige – ebaõnnestunud? Meid ei huvita, et Eesti oleks regiooni kõige konkurentsivõimelisem riik. Nagu Indrek Neivelt esile tõi: Läti ja Leedu sõidavad meist viimastel aastatel palju kiiremini ning ongi juba mööda sõitnud. Häbi meil olgu, saba meil tulgu!

eine küsimus on Eesti terviklik areng ja elujõud. Kui igal pool ei ole poodi, võib selle üle elada, aga kui kuskil ei ole, on asi juba halb. Pangakontori sulgemise jutu juures jäi tähelepanuta, et pangakontoreid pole enam piisavalt isegi Tallinnas – kõik, mida vähegi sai, on kinni pandud. Inimesed seisavad tunnistes sabades, kui on vaja pangaga vahel ka otse suhelda. Kui me seda negatiivset trendi murda ei suuda, on tulevikus lihtsam laevaga Helsingisse sõita ja kasutada sealseid panku. Niikuinii on Soomes eesti keel soome, rootsi ja vene keele järel neljas riigikeel. Praegu on venelasi veel meist rohkem, aga varsti mitte. Soomlased teavad, mis on trendi murdumine, kui valus see on. Nokia hukk viis endaga kaasa niivõrd palju töökohti, et Soome majandus on eestistumas. Käib vähikäiku. Aitab ehk juba vegeteerivast kasinusest? Hakkame tööle!

Meie kindel liit

ks Ameerika Ühendriikide valimisteaegseid levinud pilte on sinises ja punases toonis riigi kaart, kus värvid viitavad sellele, millises osariigis võitis valimised vabariiklik ja millises demokraatlik partei. Kuigi inimesed neis osariikides hääletasid erinevalt ega pruugi alati poliitilistes küsimustes üksteisega nõustuda, on valimisõhtu lõpuks riik siiski ühtne. Me teame, et riigi ja rahvana oleme ühiselt tugevamad kui eraldi. See on nii, sest demokraatia on enamat kui vaid valimised. Nagu president Barack Obama sellel kuul Varssavis ütles, peavad tõeline demokraatia, reaalne jõukus ja kestev julgeolek olema välja teenitud ning pärinema sisemisest allikast. Demokraatia tugevneb aruteludes ja vaidlustes, kus eri lähenemised ning arusaamad olulistest küsimustest esile pääsevad. Taoline avatus ongi demokraatlike valitsuste tugevus. Võidupüha meenutab meile ka seda, et vabadust on võimalik saavutada liitlaste abiga. USA ja nen-

jeffrey d. levine USA suursaadik Eestis

de Euroopa partnerid on aastakümneid kõrvuti seisnud, sest meil on ühised väärtused, nende hulgas demokraatlik õiguskord, mida meie riigid kõrgelt hindavad ning mille oleme enda jaoks välja võidelnud. NATO liit esindab meie vankumatut pühendumust neile väärtustele ning sammud, mida oleme koos teinud ajal, mil toimub Venemaa agressioon Ukrainas, on toonud esile 1989. aastast saadik õitsele puhkenud sõpruse tugevad küljed.

uroopa ja üleatlantilise liidu jätkuv tugevus on ilmne ka meetmetest, mida NATO on rakendanud vastuseks Venemaa jätkuvale Ukraina suveräänsuse rikkumisele. Oleme tegudesse rakendanud sõnad, mis meid seovad – eriti lepingu 5. artikli kohustuse, mis ütleb, et rünnak ühe liikme vastu on rünnak kõigi liikmete vastu. NATO liitlased kinnitasid liidu valmisolekut reageerida ja kaitsta NATO liikmeid vaid kaks kuud tagasi, kui teatati uute jõudude positsioonidele suunamisest jätkuva kriisiga tegelemiseks. Liit suurendas kiiresti Balti õhuturbemissioonil osalevate len-

nukite arvu, tagades liidu riikide õhuruumi turvalisuse. NATO liikmed leppisid kokku saata puhtalt kaitsemeetmena lisalennukid Poolasse, Rumeeniasse ja Eesti Ämari lennubaasi. NATO intensiivistas laevapatrulle Läänemerel ja Vahemerel. Lisaks osalesid üheksast NATO liikmesriigist ja NATO ühendjõudude peakorterist Madalmaades Brunssumis pärinevad maavägede üksused Eestis toimunud õppustel. Neile «Steadfast Javelini» («Kindel oda») nimelistele õppustele järgnesid selles regioonis NATO liikmesriikide jätkuvad sõjaväetreeningud koos Läti, Leedu ja Eesti partneritega. Ühtse Euroopata ei oleks NATO selline kiire ja kindel reaktsioon võimalik. Sündmused Ukrainas ei ole meie liidus pragusid tekitanud. Oleme hoopis näidanud demokraatiate tugevust üksteist ära kuulates ja koos tegutsedes, järgides ühist kokkulepet ning pühendumust meie üleatlantilisele partnerlusele. Nagu president Obama Poolas väga selgelt ütles: «Me seisame koos – nüüd ja alati, sest teie vabadus on ka meie oma… Eesti ei ole kunagi üksi.»

Andrus Karnau Leedo parvlaevad

aks nädalat tagasi otsustasid peaminister ja sotside juhist kaitseminister, et Leedo saab veel kümneks aastaks Väinamere parvlaevaliinide lepingu. Et saarlaste huvid oleks ilusasti kaetud, olid ka sotside peasekretär Indrek Saar ja Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli koos oma noore järglase Remo Holsmeriga asja juures. Majandusminister Urve Palo oli samuti palutud osalema. Valitsuse asi ongi teha otsuseid. Valikuid. Valitsus valis Leedo praamid, ja kui ma õigesti aru saan, siis tuleb uue lepingu tingimuste täitmiseks ehitada veel ka neljas sõsarlaev praegustele juurde. Neli laeva tagaks ka hiidlaste soovitud tiheda ja kiire sõidugraafiku. Vjatšeslav Leedo levitas üleeile avaldust, milles oli solvunud, et keegi pole teda ega parvlaevade omanikke tänanud. Ilmselt on tal õigus, sest rahvas on harjunud sellega, et laevad käivad kiiresti ja täpselt ning kaua ootama ei pea. Kui kohe peale ei mahu, siis tunni aja pärast ikka mahub. Vaevalt et Leedo nüüd mõne lihtsa reisija tänu silmas pidas, aga mul küll ei ole kahju. Ma sõidan kahjuks harva, paar korda aastas, aga mis sellest. Aitäh! Pankurile, kes raha laenas, insenerile, kes laevad ehitas, ärimehele, kes äri käigus hoiab, parvlaevade kaptenitele, tüürimeestele, madrustele ja köögitöölistele, sadamameestele, kes otsi kai peale kinnitavad. Aitäh! Tänan ka maksumaksjaid, kelle abiga saab pileti palju odavamalt, kui see turuhinnaga maksaks! Aitäh Euroopa maksumaksjale, kelle rahaga neli sadamat Hiiumaa, Saaremaa ja mandri vahel on rekonstrueeritud kiireks ja mugavaks mereületuseks. Aitäh merele selle eest, et juba ammu pole parvlaevadega ühtegi õnnetust olnud! Kui viimasel nädalal vallandunud sõnasõja ja poliitikute kummaliste avalduste peale mõelda, siis on raske mõista, miks valitsusparteide juhid häbenevad oma otsust. Kuidagi teisiti on sellest raske aru saada. Nagu öeldud, on poliitikute voli otsustada. Eelmine valitsuskoalitsioon otsustas, et riik ehitab ise parvlaevad Väinamerele. Valitsus on vahetunud ja uus valitsus otsustas teisiti. Milleks selle juures siis see kummaline näitemäng konkursiga? Milleks rääkida sellest, et kahe aastaga parvlaevu ehitada ei jõua, aga riigiettevõte Tallinna Sadam jõuab? Milleks panna majandusminister olukorda, kus ta peab tegema avaldusi, mis temalt väärikuse röövivad?

a arvan, et ei eksi, kui väidan, et Saaremaalt pole kunagi riigikokku valitud poliitikut, kes oleks söandanud kahelda Leedo parvlaevamonopolis. Lääne-Eesti valimisringkond, kuhu kuuluvad Saare-, Hiiu- ja Läänemaa, on keeruline, sest kolmel maakonnal on eri huvid. Ilmselt kõige suuremad parvlaevade kirujad on hiidlased, aga see on pigem oma muude hirmude ja ängide valamine raudlaeva peale, mis mandrilt koju või kodunt tööle viib. Valimiskampaaniad nõuavad raha, palju raha. Ilma kampaaniata riigikokku ei saa. Ilma poliitilise kapitalita, häälteta ei saa ka muud mõjukat riigiametit, näiteks maavanema posti. Selles peitub võib-olla vihje, miks valitsus häbeneb. Rahatagujad on alati kirikust välja aetud. Aated on poliitikas peamine, aga plakatitrükkijad, kes need aated kirja panevad, on kõigest mustatöölised. Leedo solvumises on terake tõtt, sest enamasti arvatakse, et ärimehe kasum on juba piisav tänu tema vaeva eest. Ometi oleme kõik inimesed ja ootame, et meid tunnustatakse. Kuidas ütleski Jürgen Ligi Silvergate’i ajal? Oli vist umbes nii, et ärimehed ei taha avalikult poliitilisi parteisid toetada. Poliitikud ka ei taha. Avalikult oma otsuseid toetada.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

14 || vaba aeg || postimees, 20. juuni 2014

teater rahvusooper estonia Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 20.06 kl 19 Nemorino osas Cataldo Caputo (Itaalia)

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Lauri Sirp Osades: Cataldo Caputo, Kadri Kipper, René Soom, Pavlo Balakin, Olga Zaitseva jt

Tallinna raekojas 15.07 kl 19

Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Laitse Graniitvillas 3., 5., 6., 7., 10., 12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKKKATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

Teater Vanemuine

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Kataržyna Mackiewicž (Poola) ja Rauno Elp, klaveril Jaanika Rand- Sirp. 22.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Angela Papale (Itaalia), klaveril Fabio Marra (Itaalia). 25.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Joanna Freszel (Poola) ja Oliver Kuusik, klaveril Tarmo Eespere.

Eesti Draamateater

Teatri kassa on suvepuhkusel 20.06–27.07. Pileteid saab osta teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis

31.07 kl 19 1., 7., 8., 9., 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret Saul-Gorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades

Sadamateatris 25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu 31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

Ugala Teater Alates 01. juunist kuni 29. juunini ja 4. augustist kuni 30. augustini on kassa avatud E-L kell 12.oo-17.oo. Seoses Ugala Teatri kollektiivpuhkusega on kassa suletud 30. juunist kuni 03. augustini 2014.a.

Vargamäe rehetares 20., 21., 25., 26., 27., 28., 29.06 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Luc Robert (Kanada) ja Kadri Kipper, klaveril Tarmo Eespere. 18.07 kl 19

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

VANAD JA NOORED Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Tartu Ülikooli vanas kirikus

Jakobi 1, Tartu Ainult 8 etendust! 4.07 kl 20 Esietendus! 5., 6., 8., 9., 10., 11., 12.07 kl 20

KAJAKAS

Anton Tšehhovi komöödia kahes vaatuses Lavastaja Tiit Palu Kunstnik Silver Vahtre Kostüümikunstnik Maarja Meeru Osades: Külliki Saldre, Maria Soomets, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger, Jüri Lumiste, Priit Strandberg, Raivo Adlas, Peeter Volkonski jt

Kassitoome org 27.07 kl 20

Vanemuise Sümfooniaorkestri suvekontsert

Solist HELI VESKUS /Sopran, Rahvusooper Estonia/ Dirigent PAUL MÄGI Õhtut juhib HANNES KALJUJÄRV SISSEPÄÄS TASUTA!

Anton Hansen Tammsaare Dramatiseerinud Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

Saueaugu Teatritalus 20., 21., 22.06 kl 19

MEE HIND

Ott Aardam Lavastaja Ott Aardam, Kunstnik Kaarel Eelma, Muusikaline kujundaja Ivar Põllu.

Rakvere Teater Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Palmse mõisa moonakatemaja 20., 21., 22., 27., 28.06 kl 13 27., 28.06 kl 16

Mina olin veel väikene (lav. Ivo Eensalu)

Tooma talu

Lääne-Virumaa, Uusküla 20., 21., 22., 26., 27., 28.06 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

Esna mõis

1.08 kl 19 Esietendus! 2., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 11., 13.08 kl 19

Hääled

Jaan Kruusvall Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port. Piletid (13/16) NB! 6.augusti etendusele on võimalik tulla ja Tallinna tagasi saada tellitud bussiga. Theatrumi sildiga buss väljub Mere puiesteelt kell 17.00. Teatripileti hinnale lisandub 12 eurot.

VAT Teater Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo

Rahvusraamatukogu Tornisaal 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

Kose Kultuurikeskuses 29.09 kl 13

Kirjaklambritest vöö Lavastaja: Rein Agur

Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

Teater NO99

Tapa Raudteejaamas

Kohvik Arturi Juures

10., 11., 12., 15., 16., 17., 18., 19., 22., 23., 29., 30.07 kl 19.30 13., 20.07 ja 3.08 kl 15

20.06 kl 13

Lavastaja: Madis Kalmet Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).

Energia talu teemaja

Titanicu orkester Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 30.06 kl 19 1.07 kl 19

Monoteater esitleb

21., 22.06 kl 21

Et keha mäletaks (Memories for Life)

Kuressaare Linnateatris 26., 27., 28.06 kl 19

Et keha mäletaks (Memories for Life)

R.A.A.A.M. Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas www.raaam.ee

Jäneda Pulli talus 5.07 kl 19.30 esietendus! 6., 9., 10., 11., 12., 22., 23., 24., 25., 27., 28., 29., 30., 31 . 07 kl 19.30 1.08 kl 19.30 13.07 ja 3.08 kl 15

IMEDE AASTA

Autor: Tiit Aleksejev Lavastaja Madis Kalmet Näitlejad Mari-Liis Lill (Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Helgur Rosenthal ja Hans Kaldoja

Eesti Maanteemuuseumis Varbuse

1.08 kl 20 Esietendus! 2., 7., 8., 9., 13., 14., 15., 16., 17.08 kl 20 R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseum esitlevad:

VAGA VEND VAHINDRA Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast. Lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater)

Viinistu Kunstimuuseumis 27., 28.06 kl 19.30 4., 5., 12.07 kl 19.30 29.06 ja 6., 13.07 kl 15

Suure-Jaani gümnaasium

Rakvere Linnuses 5.07 kl 20

Võru Kandle aias 6.07 kl 20

Kuressaare Lossi hoovis 13.07 kl 20

Kärdla laululaval

Piletid Piletilevist ja kohapeal (3€ - 8€) www.interpreet.ee

Läänemaa Ühisgümnaasiumi saal 27.06 kl 19

EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER Dirigent OLARI ELTS Modest Mussorgski. «Pildid näituselt» Eller, A. Kapp

Suure-Jaani laululava 20.06 kl 22

Ansambel ROCK HOTEL

Kohvik Arturi Juures 21.06 kl 13

Mustpeade maja 17.07 kl 19 ANDREAS LEND (tšello), RALF TAAL (klaver) Kavas: O. Respighi, C. Debussy, H. Eller, J. Brahms

Kuressaare Linnuse saal 29.06 kl 19

Mustpeade maja

10.07 kl 19 RIIVO KALLASMAA (oboe), KADRI-ANN SUMERA (klaver) Kavas: M.Ravel, G. Jacob, B. Britten

14.07 kl 20

Lõunatund näitleja ja raadiohääle Margus Lepaga

Haapsalu Piiskopi Linnuses

Sürgavere kultuurimaja

Narva Linnus

Operett Voldemar Kuslapiga

Mustpeade maja

15.07 kl 20

Liblikad Siseorganites ehk Armastus, mis päästab maailma

Laval Jan Uuspõld ja Piret Kalda

Luke mõisa suveteater Nõo vald, Tartumaa Piletid müügil Piletilevis soodushinnaga piletid kuni 25. juunini. www.lukemois.ee tel 5088359

Luke mõisapark 26., 27., 28., 29.06 kl 20 17., 18., 19., 20.07 kl 20

SEGAJAD

Muusikaline suvelavastus Lavastaja: Tanel Jonas (Vanemuine) Mängivad: Maria Soomets, Priit Strandberg, Tanel Jonas, Ele Sonn

21.06 kl 16

Henn Rebane (akordion)

Tääksi vesiveski vabaõhulava 21.06 kl 19

“Põhjahoovus” kontrabassi, tšello ja elektroonikaga

Taavo Remmel (kontrabass) ja Aare Tammesalu (tšello) Mirjam Tally. “Lindude seltsis” (esiettekanne)

Suure-Jaani õigeusu kirik

kontsert Eesti Kontsert

Meeskoor PERESVET (Moskva) Dirigent Dmitri Judenkov

Torma kirik 20.06 kl 19

Torma kihelkond 700

Halliste kirik EESTI RAHVUSMEESKOOR

Dirigent MIKK ÜLEOJA Kreek, Gabrieli, Grigorjeva, Ødegaard, Jaanson

XVII SUURE-JAANI MUUSIKAFESTIVAL 17.–23. juuni 2014 Kunstiline juht professor Andres Uibo

14.07 kl 19 SIGRID KUULMANN (viiul), MARKO MARTIN (klaver) Kavas: L. van Beethoven

Loona Mõis

Saaremaa 17.07 kl 22 KÄDY PLAAS (sopran)& MARJE LOHUARU (klaver), kaastegev Arvo Leibur (viiul) Kavas: S. Barber, D. Argento, A.Copland, L.Bernstein, B. Britten, G. Gerswin

(Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Otepää Maarja kirik 21.06 kl 19

Kirikuklassika

Oksana Sinkova (flööt) Kadri Ploompuu (orel) Kavas: Mozart, Händel, Gluck, Lätte jt. Vaba sissepääs

Simuna kirik 23.06 kl 14

Haapsalu kuursaal www.concert.ee

12.07 kl 19

PlMF

21.06 kl 22

21.06 kl 20

Mõnikord on kõik nii selge Lavastaja: Kertu Moppel Näitlejad: Maarja Mitt, Liisa Pulk, Katariina Ratasepp (VAT Teater), Lauri Kaldoja, Roland Laos, Jüri Tiidus (Eesti Draamateater), Hendrik Toompere jr jr

20.06 kl 16 Oksana Sinkova (flööt) Alina Sakalouskaya (mandoliin) Heiki Mätlik (kitarr)

20.06 kl 19

NO51 Mu naine vihastas

Suursadamas Hiiumaal

Lõunatund laulja Voldemar Kuslapiga

Eesti Interpreetide Liit

Hingemuusika

21.06 kl 20

Haapsalu suvemuusika «Tähistaeva helendus» Hanna-Liina Võsa René Soom (bariton, RO Estonia), Tarmo Eespere (klaver). Duette ja laule tuntud muusikalidest

Corelli Music Piletid Piletilevist Vaata lisa: www.corelli.ee

Maardu mõisa muusikasalong (Harjumaa)

26.06 kl 19

MUUSIKA TALLINNAST VIINI - valge suveöö pärl! ESINEJA: Barokkansambel CORELLI CONSORT

Sigrid Kuulmann-Martin (viiul) Kirill Boev (orel) Kavas: Bach, Pärt, A. Kapp, Mägi. Vaba sissepääs

Tallinna Raekoda 3.07 kl 19

Kammermuusika Raekojas

La Scala kauaaegse solisti, professor Wilma Vernocchi lauljate meistrikursuse kontsert klaveril Tiina Kärblane Kavas: aariad Itaalia ooperitest jt. (8€, 5€)

XXII Rapla Kirikumuusika Festival 15.– 25. juuli 2014 Tallinnas, Haapsalus ja Raplamaa kirikutes Keelpilliorkester „Camerata Nordica“ (Rootsi) Kammerkoor „Collegium Musicale“ Jason Calloway (tšello, USA) Raivo Tafenau (saksofon) jpt.

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

POSTIMEES, 20. JUUNI 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Tallinna Kunstihoone galerii seintel on Jaan Elkeni poliitilis-hüperrealistlik maaliline maailmavaade.

foto: liis treimann

WEEK 2014. Kirju muusikakaleidoskoop ja rohke publikuhuvi.

Võõrandusmeeleoludega hüperreaalsus arvustus riin kübarsepp kunstikriitik

Jaan Elken

«Tagasi hüperreaalsusesse 2» Tallinna Kunstihoone galerii Avatud 6. juulini

aan Elken väidab käesoleva näituse eessõnas, et tema looming jaguneb pealiskaudsel lahterdamisel kaheks: hüperrealistlik ja valdavalt abstraktsena käsitletav loomeperiood. Tegelikult on ta arhitektile omaselt olnud alati sihikindel realist. Arhitektiks õppinuna on ta paratamatult sõltuv reaalainetest ning reaalsustajust. Ta ei tegutse kunagi muinasjututegelase Peeter Paani moodi «eikunagimaal». Elkeni maa on «kunagimaa».

Osavalt kahe erineva maailma vahel pendeldada ta oskab. Üks maailm tema nn reality show, teine aga abstraktne mustvalge nägemus. Elkeni puhul ei eksisteeri halba ilma heata, kõik peab olema tasakaalus. Niisamuti ka oma sõnamängudes ja kunstikriitilistes artiklites, sest sõna on tema jaoks tähtis. Nõnda mainis ka kunstihoone direktor Karin HallasMurula väljapaneku avakõnes, et Jaan oskab ju oma tegemistest ise kõige paremini rääkida ning kirjutada. Elkeni sõnad paistavad. Ei ütleks, et Elken end oma maalidel kordab, ehkki tema viimaste näituse pealkirjad võivad tunduda rutiinselt sarnased: «Tagasi hüperreaalsusesse 1», «Tagasi hüperreaalsusesse 2». Pigem on see viis maailma korraldada ja korrastada. Elken kui maailma reisikorraldaja. Ta reisib pidevalt hüperreaalsusesse, ise seda samas eitades. Siinkohal ei tasu sugugi

unustada, et Elkeni puhul on tegemist ka stiilipuhta kunstipoliitikuga, kes on hoidnud selles vallas lippu kõrgel, olles Eesti Kunstnike Liidu president ajavahemikul 1999–2013. Selles mõttes on ta jätnud eesti maalikunsti igas mõttes «ökoloogilise jalajälje». Teda võib pidada justkui tänavakunsti arhivaariks, kes ei ole oma maalidele kantud rikkaliku ja mahlaka sõnavaraga mitte päris semiootik, kuigi märgisüsteem on tal vaieldamatult üle keskmise tugev. Inimene on saladus, ütles mäletatavasti Fjodor Dostojevski, ning semiootik ja Dostojevski-uurija Peeter Torop on kokku pannud sellise pealkirjaga tõlkeuurimusliku kogumiku. Inimene on ka Elkeni jaoks saladus, sest kaudselt on tema tööd inspireeritud inimeste kätetööst. Ta mainib küll, et virtuaalreaalsus on ka tähtis, kuid ehk on siin tegemist hoopis tõlgendava kultuurantropoloogia-

ga, mis käsitleb tehnikaprogressi kui antropoloogilist probleemi. Niisiis Elken kui antropoloog, omalaadne Clifford Geertzi või Claude Levi-Straussi töö jätkaja, müüdiuurija ja keeleteadlane lõuendil. Näitus liigub jätkuvalt urbanistlikus areaalis, koosnedes kümnest teosest, millest kaks on maalitud aastal 2011 ja ülejäänud kaheksa tänavu. Just nendel piltidel kehtib hoopis üks teine urbanistlik märgiteadus, kus Elken tegeleb «välitöödega» nagu tõeline antropoloog, püstitades küsimusi ning otsides nendele vastuseid linnaruumist. Sümbolid ja käibefraasid tehiskeskkonnaga suhtluses, selle linnalikult väga planeeritud tõelise eluga, milles iga grafiti peidab endas kodeeritud salasõnumit. Selline ongi Elkeni poliitilishüperrealistlik maaliline maailmavaade. Teine osa näituses avatakse Hobusepea galeriis 26. juunil.

Lõbusat ja nostalgilist lugemist jaanipäevaks

Heinz Valk esitles Kuku klubis raamatut «KuKu klubi kuldsed aastad». Nagu pealkiri viitab, peidab raamat legendaarse klubi, mida võis nõukogude ajal pidada paljude kultuurinimeste teiseks koduks, ülimalt värvikireva elu saladusi. Klubielu mitme tahu pealt avava raamatu on kujundanud Andres Tali ning kirjastanud Tänapäev. foto: liis treimann

16 || SPORT || POSTIMEES, 20. JUUNI 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALLI MM. Kolmel viimasel jalgpalli suurturniiril võidutsenud Hispaania koondise jaoks lõppes tiitli kaitsmine vaid mängudega alagrupiturniiril.

Ühe suurejoonelise ajastu lõpp madis kalvet reporter

maailmameistrivõistlused jalgpallis

urbusepisarad ja norus pead. Ju s t need märksõnad iseloomustasid kolmapäeva õhtul viimaseid suurturniire valitsenud Hispaania koondist, kui nad MMi peaareenilt Maracanãlt lahkusid. Tiitlikaitsjana finaalturniirile sõitnud hispaanlased lootsid kindlasti oma vana löögirusikaga 13. juunil Maracanãl taas maailmameistritena triumfeerida ja valada rõõmupisaraid, kuid seekord sai MM nende jaoks teise alagrupimänguga läbi, kui Tšiilile kaotati 0:2. Sellega sai lõpu ka üks jalgpalliajaloo võimsamaid ajastuid. «Lõpp! Hispaania koondise kuldse ajastu kohutav lõpp!» teatas seepeale Madridis tegutseva spordilehe Marca eilne esikülg. Ees ootab neid veel küll mäng Austraaliaga, kuid siis käib heitlus vaid alagrupi kolmanda koha peale. Hispaanlaste jaoks oli ohu märke kindlasti juba enne finaalturniiri. MM-valiksarjas nopiti küll Prantsusmaa ees alagrupis esikoht, kuid väravate löömisega jäädi tihti hätta. Paljuski FC Barcelona staaridele toetuvate hispaanlaste jaoks võinuks häirekellaks olla ka Kataloonia suurklubi viimase kahe aasta esitused. Siiski usaldas peatreener Vicente del Bosque taas oma vanu sõjaratsusid, kuid sel korral mindi sellega totaalselt alt. Hispaania sõitis tänavusele finaalturniirile küllaltki kogenud koosseisuga: koguni 16 meest kuulusid neli aastat tagasi MM-tiitli võitnud meeskonda ja kümme neist on olnud osalised kõigis kolmes viimases tiitlivõidus (EM-kuld 2008 ja 2012,

MM-kuld 2010). Lisaks on suur hulk põhimehi võitnud ka klubitandril kõik võimaliku. Juba MMi eel arutleti, kas vanameistrite Xavi, Iker Casillase, Xabi Alonso, Fernando Torrese ja David Villa aeg võiks olla ümber ja rohkem tuleks anda võimalusi noorematele. Tagantjärele targana võibki öelda, et del Bosque ei suutnud kogenud koosseisust seekord enam midagi välja pigistada. «Need mehed, kes on ise alles mängus sees, ei saa aru, et kõrvaltvaatajale paistab kõik väljakul toimuv jube aeglane. Need mehed on oma suured mängud juba ära mänginud,» hindas jalgpallitreener Karel Voolaid. «Võib öelda, et neil on tekkinud emotsionaalne küllastus. Pealegi on samal ajal maailmas jalgpall edasi läinud, kuid nemad ei ole sellega kaasa liikunud. Ilma pallita mäng on läinud tänapäeval kiiremaks. Samuti on kasvanud spurtide arv ning mängijate tippkiirus. Kiiruslike elementide tähtsus on aina suurenenud.» Kui Hispaania valitsemisaeg sai ootamatu lõpu, siis õigupoolest pole tiitlikaitsja põrumises viimastel MMidel enam midagi tavapäratut. 2010. aastal piirdus alagrupiturniiriga 2006. aasta maailmameister Itaalia. 2002. aastal ei suutnud alagrupist läbi murda toona jalgpallimaailma valitsenud Prantsusmaa, kes lisaks 1998. aastal saadud MM-tiitlile krooniti 2000. aastal ka Euroopa meistriks. «Suures jalgpallis käivadki asjad ringiratast. Selles mõttes ei ole hispaanlaste põrumises midagi enneolematut. Loomulikult on fännide isu kasvanud suureks, kuid tagasilöögid on paratamatus. Nii kukkus ju näiteks Holland eelmisel EMil auku, Belgia on aga üle pikkade aastate tõusnud tegijate sekka,» arutles Voolaid. «Tiki-takamängustiil on kaks-kolm aastat juba vähikäiku teinud. Uute valitsejate ja stiilide pealetulek on tippspordi loomulik osa.» «Inimesed õpivad ära, kuidas mängida parimate meeskondadega, ja kui kõige paremad tiimid usuvad kogu aeg, et nende mängufilosoofia on ainuõige, siis teised meeskon-

Jalgpalli MM A-alagrupp

Horvaatia – Kamerun 4:0 Väravad: 11. Olic, 48. Perišic, 61., 73. Mandžukic Tabeliseis: 1. Brasiilia 4 punkti / 2 mängu 2. Mehhiko 4/2 3. Horvaatia 3/2 4. Kamerun 0/2

B-alagrupp

Hispaania – Tšiili 0:2 Väravad: 20. Vargas, 43. Aranguiz Tabeliseis: 1. Holland 6 punkti / 2 mängu 2. Tšiili 6/2 3. Austraalia 0/2 4. Hispaania 0/2

C-alagrupp

Kolumbia – Elevandiluurannik 2:1 Väravad: 64. James Rodriguez, 70. Juan Quintero – 73. Gervinho Tabeliseis: 1. Kolumbia 6 punkti/2 mängu 2. Elevandiluurannik 3/2 3. Jaapan 0/1 4. Kreeka 0/1

AJAKAVA 20. juuni 19.00 Itaalia – Costa Rica (D-alagrupp) 22.00 Šveits – Prantsusmaa (E-alagrupp) 01.00 Honduras – Ecuador (E-alagrupp)

Karjääri jooksul kõikvõimalikke tiitleid võitnud Iker Casillas (vasakul) ja Andres Iniesta pidid Brasiilias tunnisfoto: afp/scanpix tama, et nende valitsemisaeg on saanud läbi.

Kas Prantsusmaa suudab positiivse noodiga jätkata? Mitmel hiljutisel suurturniiril meeskondlike sisevastuoludega maadelnud Prantsusmaa jalgpallikoondis peab täna oma käimasoleva MMturniiri teise kohtumise: päeva keskses kohtumises minnakse vastamisi Šveitsiga. Prantslased näitasid oma MMi avamängus küllaltki ladusat ja ründavat mängu, kui Honduras alistati lõpuks 3:0. Võidukalt alustas turniiri ka Šveits, kes alistas põ-

nevusmängus 2:1 Ecuadori. Prantsusmaa koondises on tänavuseks turniiriks tipptegijate sekka tõusnud mitu Euroopa jalgpalli tulevikunime, kellest 21-aastane Madridi Reali keskkaitsja Raphael Varane ja Juventuse 21-aastane poolkaitsja Paul Pogba on juba vaatamata noorusele tõusnud klubijalgpalli absoluutsesse tippu. Avamängu järgi otsustades oodatakse

neilt suurt panust ka koondises. Pogba on üks prantslaste suuremaid lootusi ja neil tuleb hinge kinni pidada, et noor mängumees väljakul üle ei keeks ja seetõttu mingi rumalusega hakkama ei saaks. Mäletatavasti oli ta matšis Hondurasega juba eemaldamisele lähedal, kui üritas vastasmängijale jalaga äsada. Asi lõppes siiski kollase kaardiga ja kokkuvõttes õnnestus

prantslastel skandaali vältida. «Ma ei hoiatanud teda, kuid Yohan Cabaye ja Patrice Evra tegid seda ja tuletasid talle meelde, et väljakule kümne mehega jäämine ei ole meie jaoks vastuvõetav,» ütles Prantsusmaa koondise juhendaja Didier Deschamps BBC Sporti vahendusel. Pogbale on sõnum seega edasi antud ja tänavu loodetakse tiimis kindlasti sisevastuolusid vältida. PM

nad õpivad sellest,» analüüsis Eurospordi veergudel Hispaania põrumist Londoni Chelsea juhendaja Jose Mourinho. «Hispaania oli viimasel neljal-kuuel aastal nii võimas – ja seda just selle poolest, kuidas nad jalgpalli mängisid –, et inimesed vaatasid ja õppisid,» ütles Mourinho. Vaadates Hispaania noortekoondiste edu ja tiitlivõite, siis võib eeldada, et järgmisel suurturniiril näeme juba uut ja näljast Hispaania koondist. «Eks nad peavad oma read üle vaatama ja seejärel otsuseid langetama. Arvan, et del Bosquel on selle turniiri järel minek,» ennustas Voolaid. «Kui nad palkavad juhendajaks mõne noorema mehe, siis võib seal tulla väga põnevaid asju. Valik ja kvaliteet on neil igatahes olemas.»

Eesti bobimeeskond sai esmakordselt kokku BOBISÕIT. Eile tutvustati

avalikult esimest korda Eesti bobimeeskonda, kelle kaugemaks sihiks on edukas osalemine 2018. aasta Pyeongchangi taliolümpiamängudel. Praeguseks on kandideerimine lõppenud ja 45 kandidaadist valiti esimese vooru järel välja 15 noormeest, kellele koostati individuaaltreeningu plaan, mida tuleb nüüd suve jooksul järgida. Septembri keskpaigas ootavad kandidaate ees füüsilised katsed, mille põhjal valitakse välja kuni kaheksa sportlast, kes jätkavad meeskonnas ja osalevad novembris Austrias toimuvas treeninglaagris. «Seni oleme kandidaate in-

tervjueerinud ja septembris ootavad neid ees testid. Enne seda aga tuleb teha suvel igapäevaselt kõva tööd. Eelkõige on meil vaja esmalt tugevaid lükkajaid,» tutvustas plaane meeskonna treener Eddy Riva ning lisas, et kandidaatidele on treeningplaanid kätte jagatud. Praeguseks on sõelale jäänud seni jooksmise ja orienteerumisega tegelenud Arvi Alamaa, pallimängudega tegelenud Carl-Robert Puhm, jalgpallur Gert Heinala, jalgpallur Hardi Link, jõutõstja Harri Olak, judoka Indrek Hopfeldt, kergejõustiklane Kaspar Mesila, jalgpallur Kaspar Oll, kergejõustiklane Madis Aigro, viimastel aasta-

tel peamiselt jõutreeningutega tegelenud Mati Kase, võrkpallur Märt Lellsaar, autosportlane Ott Täht, laskesuusataja Rando Kaljuvee, orienteeruja Sergei Rjabškin ja sõudja Silver Käsper. «Vaatasin põgusalt treeningplaani ja umbes 70 protsenti kattub üldfüüsilise trenniga, mida judos tuleb teha,» sõnas mullune Eesti judomeister (-90 kg) Hopfeldt. «Seni olen bobisõitu küll vaid telekast näinud, kuid tekkis mõte, et võiks proovida. Füüsiline vorm on hea ja leian, et võiks hakkama saada. Judo osas ei ole ma veel püssi põõsasse visanud, kui bobisõidus peaks aga hästi minema, siis tuleb tagaplaanile jätta.»

«Oleme siin, et teha ka tulemusi ning võita. Lihtsalt osavõtt meid ei huvita,» seadis meeskonna mänedžer ja Tallinn Bobsleigh Club asutaja ja president Mauro Serra sihte. Riva ja Serra kõrval on meeskonnas tegev veel üks treener – Vercelloni Franco –, tehniliste küsimustega tegeleb Giovani Gesuito ja füsioterapeudina kuulub tiimi Santoro Gianlorenzo. «Algus on asjal ikka potentsiaaliga. Kindlasti on igal uuel alal Eestis raske pildile saada, kuid kui treeneril on hea silm ja tehakse õigeid valikuid, siis võib läbilöök tulla küll,» leidis Eesti Olümpiakomitee tippspordijuht Martti Raju. Madis Kalvet

Eesti bobikelgu meeskonna esitlus. Vasakult Madis Aigro, Ardi Link, Kaspar Oll, Carl Robert Puhm, Gert Heinala. foto: liis treimann

POSTIMEES, 20. JUUNI 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Siim Plangi saab väärt võimaluse RALLI. Eesti noorema põlv-

Rasmus Mägi aitab nädalavahetusel Eesti koondist võistkondlikul EMil Tallinnas.

foto: tairo lutter

KERGEJÕUSTIK. Eesti kergejõustikukoondise üheks liidriks kerkinud Rasmus Mägi rääkis uuele tasemele tõusmise tagamaadest.

Tempost, rütmist ja kogemusest peep pahv toimetuse juhataja

eisipäeval 400 meetri tõkkejooksu Eesti rekordi kõrget klassi näitava 48 sekundi sisse viinud Rasmus Mägi sõnul on suur vahe, kas rekord algab 49 või 48ga. Uuele tasemele aitas tal aga tõusta varasemast suurem võistluskogemus. «Hooaeg on ju alles alguses, kuid rekordini jõudes oli see minu jaoks juba kolmas võistlus. Varem pole ma kunagi nii palju võistelnud, kuid 400 m tõkkejooksus on kogemus väga tähtis,» selgitas Mägi, kes jätkab hooajaga täistuuridel – juba nädalavahetusel aitab ta Eesti koondist Tallinnas toimuval võistkondlikul EMil, kus ta lisaks oma meelisdistantsile osaleb ka pikas teatejooksus. Vaieldamatult on Mägi sellel jõuproovil üks Eesti koondise liidreid.

SPORT.POSTIMEES.EE

Kontaveit pääses Wimbledoni põhiturniirile Anett Kontaveit (WTA 176.) pidas Wimbledoni tenniseturniiri kvalifikatsioonivooru kolmanda kohtumise, ja sai austraallanna Ashleigh Barty (WTA 203.) üle 6:7 (5), 6:3, 6:4 võidu ja pääses põhiturniirile. Põhitabel loositakse reedel. Kahes esimeses ringis sai Kontaveit jagu maailma 125. reketist Saisai Zhengist 6:2, 6:1 ja 176. reketist Sesil Karatantševast 6:2, 2:6, 6:2.

Hooajaks valmistudes tegi Mägi ühe olulise muudatuse, jättes sisehooaja võistlused vahele. «See, et talvel sain võistlemise asemel rahulikult harjutada, on seniste tulemuste mõistes üks võtmemomente,» leidis ta. «Asja mõte oligi selles, et suudaksin suvel rohkem võistelda. Usun, et oleksin mullu samuti sellise graafiku ära kannatanud, kuid tulemused poleks olnud nii stabiilsed.» Mägi teisipäeval joostud Eesti rekord 48,87 on tänavuses maailma edetabelis 8. ja Euroopas koguni 2. tulemus. Vaieldamatult on 22-aastane sportlane jõudnud kvaliteedis uuele tasemele, kuid ta ei kavatse sellega rahulduda, vaid tahab võimaluse tekkides tugevates jooksudes osaleda ja rekordit veelgi parandada. «Tegelikult polegi ma tänavuseks plaaninud kahe tipuga hooaega. Maailma kõige suuremad tipud suudavad ju samuti joosta läbi hooaja heal tasemel ja lisaks olla tiitlivõistlusel kõige teravamas vormis,» arutles Mägi. «Seepärast ei näe ka mina mõtet vahepeal vormi

Henri Anier asub koos vennaga mängima Saksamaal Eesti jalgpallikoondislane Henri Anier liitub Saksamaa esiliigaklubi Aue Erzgebirge ridadega, leping sõlmiti kolmeks aastaks. Lisaks sõlmis klubi sama pika lepingu Henri Anieri noorema venna Hannesega. Henri Anier mängis möödunud hooajal Šotimaal Motherwellis. Aue Erzgebirge lõpetas tänavuse hooaja Saksamaa esiliigas 14. kohaga.

kunstlikult alla tõmmata – kui tekib võimalus tugevas konkurentsis joosta, tuleb seda teha. Väike treeningulaager tuleks juulis siiski teha, et end vahepeal laadida.» Hooaja tähtsaim jõuproov, Euroopa meistrivõistlused, peetakse augusti keskel Zürichis. Mägi saab endale selliseid plaane lubada, kuna tugevatele võistlustele pääsemisega ei tohiks tal enam probleeme tekki-

Kergejõustik Võistkondliku EMi esiliiga Tallinnas 21. juunil kell 12.30 22. juunil kell 12.45 • Osalevad: Eesti, Valgevene, Kreeka, Norra, Rumeenia, Portugal, Soome, Iirimaa, Belgia, Ungari, Sloveenia ja Leedu. • Võistluse kolm esimest tõusevad järgmiseks aastaks superliigasse, kaks viimast langevad aga teise liigasse.

Rakvere uueks peatreeneriks sai Aigor Kaibald

Naiste rahvuskoondis kaotas Rumeeniale

Rakvere Võrkpalliklubi uueks peatreeneriks saab Aigor Kaibald. Treeneriga sõlmiti leping kolmeks aastaks. Schenkeri liigas on Kaibald varem peatreenerina juhendanud Võru ja Tallinna Tehnikaülikooli võrkpallureid ja olnud Audentes/Hermanni meeskonna abitreener. Lõppenud hooajal töötas Kaibald Soomes, olles meistriliiga naiskonna Woman Volley abitreener.

Eesti naiste jalgpallikoondis pidas Haapsalu linnastaadionil MM-valikmängu, kohtudes Rumeeniaga, ja vastu tuli võtta 0:2 kaotus. Eesti naiskond hoiab kuueliikmelises alagrupis 5. kohta, punkte on teenitud neli. Alagruppi juhib 22 punktiga Hispaania, teisel kohal on Itaalia (19), kolmandal Tšehhi (14) ja neljandal Rumeenia (8). Eestist vähem punkte on vaid Makedoonial (1).

da ning nii on võimalik end läbi hooaja heas võistlusrütmis hoida. Samas on ta veendunud, et sugugi igal võistlusel pole võimalik joosta maksimumi piiril ning ei välistanud, et edaspidigi võib mõnel jõuproovil minna aeg ka üle 50 sekundi. «Tean, et mul on jooksu juures vaja veel paljusid asju proovida ja kui need ei klapi, võib aeg vilets tulla. Või näiteks kui selline aeg tagab tiitlivõistluse esimesest ringist edasipääsu, pole mul vaja enam selle saavutamiseks tühjaks pingutada. Ilmselt näitab seegi üldise taseme tõusu.» 400 meetri tõkkejooks on ränk spordiala, kus tribüünil istujal on palja silmaga raske eristada, kas sportlane liigub tempos, mis lubab aega 48 või 51 sekundi kanti. Mägi tunnetab aga oma tempot hästi ja saab juba jooksu käigus aru, millise tulemusega võib lõpetada. Ta selgitas, et kõige olulisem on rütm ja sellega kaasnevalt sammude arv. «Sammud on loetud, näiteks Eesti rekordit püstitades tegin kolm sammu vähem kui

Oslo Teemantliiga võistlusel,» selgitas Mägi ja tunnistas, et jooksu ajal ta tegelikult enam oma samme ei loe. «Tõkete vahel tehtavatest sammude arvust saan aru sellest, kumma jalaga tõkkele lähen. Lisaks annab infot see, kui hästi õnnestub rütmi hoida – kas tõkked tulevad õige koha peal või jäävad need liiga kaugele.» Mägi sõnul on ühe jooksusammu pikkus kaks ja pool meetrit, seega annavad kolm vähemsammu piltlikult vaheks seitse ja pool meetrit. «Tegelikult suudaksin teha ka viis sammu vähem, kuid sellisel juhul oleks tulemus viletsam, sest rütm poleks enam õige,» lisas ta. Kuigi Mägi on Euroopa hooaja edetabelis 2. positsioonil, ei vaeva ta end mõtetega EMi kõrgest kohast. Edetabelis on hulk konkurente väikese vahega kuklasse hingamas ning tiitlivõistluse muudab eriliseks seegi, et joosta tuleb kolmel päeval järjest. «Lihtne seal ei ole, kuid selle kõige peale on veel vara mõtelda,» nentis ta.

konna parimate rallimeeste hulka kuuluv Siim Plangi ja tema kaardilugeja Marek Sarapuu sõidavad Tartu ja Otepää ümbruses toimuval Rally Estonial Peugeot 208 T16 R5 võistlusautoga. Samasuguse sõiduvahendiga kihutas Harju rallil ja Sardiinia MMetapil Karl Kruuda. Peugeot Sport ja Peugeot Baltic otsustasid, et Euroopa meistrivõistluste etapiks oleval Baltikumi suurimal autospordisündmusel peab osalema selle regiooni sõitja, kellele antakse kasutada Peugeot R5 masin, ning valik langes Plangile. «See on mingis mõttes unistuste täitumine. Mõni kuu tagasi ei julgenud ma mõeldagi, et saaksin Rally Estonial sellise masinaga sõita,» õhkas Plangi. «Kuna autosse istumine seisab alles ees, siis ralli suhtes pole veel suuri ootusi kujunenud, aga kindlasti ei lähe me seda lihtsalt läbi kulgema.» Rally Estonia peakorraldaja Urmo Aava hinnangul on Plangil tekkinud võimalus märgilise tähendusega. «Soome on pikki aastaid korraldanud MM-rallit ja seoses sellega on nende sõitjatel tekkinud võimalusi sõita seal ühekordsete kokkulepete alusel tipptasemel tehnikaga ning selle abil end maailma ralli mõistes pildile saada,» tõmbas ta paralleeli. «Plangi karjääris võib olla tegemist murrangulise hetkega. Kui see võistlus peaks tal õnnestuma, võivad tekkida edasised kokkulepped.» 22-aastane Plangi on seni sõitnud Eestis N-rühma Mitsubishiga ning kerkinud selles masinaklassis koduses konkurentsis tippu. Tänavu seni sõidetud kolmest etapist kahel on ta jõudnud finišisse ning kokkuvõttes hoiab ta kolmandat positsiooni. Rally Estonial R5 autoga sõitmine jätab ta küll Eesti meistrivõistlustel Nrühmas punktideta, kuid Aava hinnangul tasub käik ennast ära. «Tahan julgustada kõiki Eesti nooremaid ja ambitsioonidega sõitjaid osalema Rally Estonial ikkagi ERC-sarja arvestuses, kuna nii on võimalik silma jääda,» lausus ta. Peep Pahv

18 || VARIA || POSTIMEES, 20. JUUNI 2014 MÜRAKARUD

JÄÄR

Tunnetad, et sinu ümber on palju kangekaelsust. Pinna peal nähtav võib olla petlik ja tegelikult on pinna all olemas ka tasakaalukus ja harmoonia.

SÕNN Kõikide tunded oleks nagu ühel ajal kuumaks köetud. Kõik tahavad vaielda ja vaidlust võita. Isegi need, kes ei ole just kõige vaidlushimulisemad. Kaasa arvatud sina.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

ERNIE

KAKSIKUD Hoia kõrvad lahti, sest kohe on sinuni jõudmas huvitav, kuid samas skandaalne info. Selle edastamiseks kasutatavad sõnad on aga keerulised ja sa ei pruugi kõike kohe tabada. VÄHK Kui praktilised lahendused ei tööta, siis tuleb kasutusele võtta ebapraktilised. Näed, et need on rakendatavad. Hoia pea selge, sest kriitikat võib tulla nii aknast kui ka uksest. LÕVI

Pöörad negatiivse suhtumise positiivseks. Samas aga ära mõista kedagi hukka, sest ka teistel on õigus vigu teha. Keegi meist ei ole ideaalne.

Ladislav Knotek – UJCŠ, 1948 Matt kolme käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Ld8!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT KUULSIN, ET KUI SA OLID PEADIREKTORI KT, SIIS ...

NEITSI Inimestel on häid ja halbu külgi, nii on ka sinul. Arvad, et kellelgi teisel on rohkem õnne kui sinul, kuid tegelikult pole see nii. Pilt on lihtsalt petlik. KAALUD Kaupled enda jaoks parimat välja, kuid agressiivsusega ei saavuta sa midagi. Strateegiat tuleb muuta käigult.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Võid avastada, et oled põletanud mingid sillad, mida sul nüüd vaja läheb. Olukord on uus ja uued on ka inimesed, kes on sinu elus. Ühesõnaga: pead nullist alustama.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Mees teatab kaubamajas valjult: «Kas keegi kaotas rahapaki, mille ümber oli punane pael?» Üks mees jookseb kiiruga kohale: «Mina ... mina kaotasin!» «Palun, siin on punane pael.» ••• Kirurg šotlasest patsiendile: «Operatsioon võib teie elu päästa, kuid see läheb 10 000 naela maksma.» «Ei tule kõne allagi!» vastab šotlane. «Sain matusebüroost palju soodsama pakkumise.» ••• Vestlevad kaks sõpra. «Kas sa usud, et surnud saavad teisest ilmast elavatega ühendust võtta?» «Ei usu. Ma laenasin kord ühelt šotlaselt kümme naela. Kaks nädalat hiljem ta suri, ja ma pole temast seniajani midagi kuulnud.» ••• «Kas te joote?» küsib šotlane restoranis kelnerilt. «Mitte kunagi!» vastab kelner. «Väga hea, siis pole mul tarvis teile jootraha anda.»

AUSÕNA, SEE OLI PUHAS VEDAMINE.

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Armastus võib praegu keeruline olla. Analüüsid nii enda kui ka partneri loomust. Sa ei pruugi mõista ei iseennast ega ka oma partnerit. KALAD Sa ei torma esimest võimalikku varianti ellu viima, vaid vaatad ja ootad. Peata kanana ei ole sul kombeks käituda ning sa ei tee seda ka praegu.

EI OLE VAJA EPUTADA !

Vastused: 1. Paraná jõel. Paraguay ja Brasiilia piiril töötav Itaipu hüdroelektrijaam tootis 2013. aastal 98 630 035 000 kWh elektrienergiat. Lähiajal võib temast mööduda Kolme Kuristiku elektrijaam Jangtse jõel Hiinas, mille projekteeritud võimsus on suurem. 2. Navitrolla, kodanikunimega Heiki Trolla. 3. Saksamaa liidukantslerist Angela Dorothea Merkelist. Raamatu alapealkiri on «Wie Angela Merkel Deutschland umbaut» («Kuidas Angela Merkel Saksamaad ümber ehitab»). 4. 260,7569 m² (23,77 x 10,97). Üksikmänge mängitakse 195,6271 m² suurusel väljakul (23,77 x 8,23). 5. Friedrich Reinhold Kreutzwald, eepose «Kalevipoeg» sissejuhatus.

AMBUR Võid midagi nõrkuseks pidada. Elu näitab, et sul tuleb oma arusaamu korrigeerida. Kellegi abipanus võib osutuda kasulikuks ja sind aidata. KALJUKITS Vajad vastuseid ja sul on selleks valmis pommküsimused. Pommitad vajaliku saamiseks nii kaua kui vaja. Kõik ei pruugi siiski olla õige, mis sulle vastatakse.

... SA TAPSID ÜHEKSA TÖÖTAJAT, OSTSID KAHJUMLIKU IDUFIRMA JA VÕTSID KASUTUSELE UUE JUHTIMISNIPI, MIS ON PUHAS MULA.

1. Millisel jõel töötab maailmas enim elektrit tootev hüdroelektrijaam? 2. Kes tuntud eesti kunstnikest on kasutanud loojanime Dudajev? 3. Sakslaste lugemislauale jõudis 2012. aastal kirjandusteadlase Gertrud Höhleri raamat pealkirjaga «Die Patin» (eesti keeles «Ristiema»). Raamatul on alapealkiri, milles sisaldub ka «ristiemaks» nimetatud tegelase nimi. Kellest raamat räägib? 4. Kui suur on tenniseväljaku pindala ruutmeetrites? 5. «Isamaa ilu hoieldes, võõraste vastu võideldes, varisesid vaprad vallad, kolletasid kihelkonnad, muistse põlve mulla alla. Nende piina-pigistused, nende vaeva-väsimused, muistsed kallid mälestused, kostku meile kustumata!» Kes on nende värsside autor?

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || SUVEPUHKUS || POSTIMEES, 20. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

KUHU MINNA? Jaanituli süüdatakse pea igas külas, kuhu on kohale kutsutud mõni ansambel või kohalik rahvatantsupunt. Jaaniõhtutega alustatakse juba 20. juunil, kõige rohkem üritusi toimub aga 22. ja 23. juunil.

Suuremad jaanituled maakondades

arbija24 tegi ülevaate suurematest jaanipidudest üle Eesti. Paljud üritused on tasuta, kuid on neidki, mille piletihind küündib koguni 20 euroni. Suurematel pidudel lahutavad rahva meelt paljudele tuntud artistid ja ansamblid. Näiteks esineb Koit Toome tänavu nii Pühajärvel, Viimsis, Kolga-Aablas kui ka Põltsamaa lossihoovis. Ansambel Apelsin on aga esinema kutsutud Tallinna Kalevi staadionile, Vaiatu parki ja Vihula mõisa.

Harjumaa 20. juuni • Kell 12 Põhja-Tallinna jaanituli, tasuta. Laat, zumbatreening, mustlastants ja laul. Esinevad Erich Krieger, Inna & Sergei. • Kell 19 Keila linna jaanituli Keila lauluväljakul, tasuta. Tantsuks mängivad Viljo Tamm ja Agu Tammeorg.

21. juuni • Kell 18 Patika jaanituli, pilet 8–10 eurot. Esinevad Smilers, Ott Lepland koos bändiga ja Kukerpillid. • Kell 18 Jüri jaanituli Lehmja tammikus. Esineb Hoia ja Keela. • Kell 19 Kiiu jaanituli, tasuta. Esinevad Justament jt. • Kell 19 jaanisimman Vanamõisa vabaõhukeskuses, pilet 6 eurot (alla 140 cm sissepääs tasuta).

Peaesineja Kuldne Trio.

22. juuni • Kell 19 Kiili jaanituli, tasuta. Tantsuks mängib Vanaviisi. • Kell 20 Kõue mõisa jaanituli, tasuta. Õhtu peaesineja Bad Orange.

23. juuni • Kell 17 Tallinna kesklinna jaanituli Kalevi staadionil, tasuta. Esinevad Metsatöll, Traffic, Apelsin ja Moskva ansambel Melnitsa. • Kell 18 jaanituli Viimsi vabaõhumuuseumis, pilet 5–10 eurot. Suurel külapeol mängivad tantsuks Justament, James Werts World Project ja Koit Toome bändiga. • Kell 18 Kolga-Aabla jaanituli, pilet 8–10 eurot. Esinevad Hellad Velled ja Koit Toome. • Kell 19 Kose valla jaanituli, tasuta. Esinevad pereansambel Suurkask ning tantsurühmad Kapak ja Murueided, tantsuks mängib Folkmeister. • Kell 19 üle linna jaanituli Nõmmel (Nõmme spordikeskuses), pilet 8–12 eurot. Esinevad Vallatud Vestid ja Kukerpillid. • Kell 19 jaanituli Eesti Vabaõhumuuseumis Rocca al Mare kõrgel kaldapealsel, pilet 6–12 eurot (perepilet 24 eurot). Esinevad Törts, Müller, Niller ja Raks ning Väikeste Lõõtspillide Ühing. • Kell 20 jaanipidu Lasnamäel Paeväljal, tasuta. Esinevad tantsuansambel Kullaketrajad, ansambel Laine jt. • Kell 21 Saue linna jaanituli, tasuta. Tantsuks mängib Amadeus. • Kell 21 jaanituli Kaberneemes, tasuta. Tantsuks mängib Felix-Band.

Jõgevamaa 20. juuni • Kell 19 jaaniõhtu Paduvere talumuuseumi õuel, pilet 5 eurot (õpilased ja pensionärid 2 eurot). Peaesineja Kõrsikud.

• Kell 19 Karesseni jaanik Esna vallamajas, pilet 2 eurot (alates 16. eluaastast). Tantsuks C-Duur. • Kell 20 Paide valla ja Vana-Veski puhkekeskuse jaanipidu, pilet 2 eurot. Tantsuks Absolut-Lühis. • Kell 20 Väätsa jaaniõhtu Kiigepargis. Rahvast tantsitab Taas.

Linnamäe pargis, tasuta. Esineb noortebänd Anfibrius, tantsuks mängivad Lahus ja DJ Cozzo. • Kell 21 jaanituli Vormsil Diby külas, tasuta. Tantsuks Norrby Verner.

22. juuni

• Kell 19 jaaniõhtu Paide Vallimäel, tasuta. Tantsuks mängib Folkmeister, esinevad Paide Linnaorkester, Sinilill, naisrahvatantsurühm Kägärä jt. • Kell 20 Kareda valla jaanituli Peetris. Tantsuks mängivad Toomas Anni ja Tauri Anni. • Kell 20 Türi linna jaanilõke lauluväljakul. Tantsuks mängib Alderjants.

• Kell 20 Noarootsi valla jaanipäev Österby sadamas, tasuta. Esineb Untsakad. • Kell 20 Piirsalu jaanituli Lääne-Nigulas Piirsalu pargis, pilet 7 eurot (kuni 16-aastased tasuta). Tantsuks Hellad Velled. • Kell 21 jaanituli Haapsalus Aafrika rannas, tasuta. Esineb rahvatantsurühm Läki Tantsule, tantsuks mängib Pankrot. • Kell 21 Lihula jaanik Lihula linnusemäel, tasuta. Esineb Vares & Kalmet.

23. juuni

• Kell 18 Palamuse jaanituli Palamuse laululaval, tasuta. Lavale astuvad Ervin Lillepea ja Nonstop. • Kell 21 jaanituli Põltsamaa lauluväljakul, tasuta. Esineb naisrahvatantsurühm Uhka, tantsuks mängib Teine Mees.

• Kell 18 Koigi küla jaanipidu Koigi mõisa pargis, pilet 3 eurot. Tantsuks Kentukid, esinevad rahvatantsuansamblid. • Kell 21 jaanitule simman Järva-Jaani Kasekoplis. Tantsuks Säde. • Kell 21 jaanipidu Karinu mõisapargis, pilet 3 eurot (alla 14-aastased tasuta). • Kell 22 jaanipidu Kilplaste kojas, pilet 5 eurot. Tantsuks Tänatehtu.

• Kell 19 jaanituli Risti pargis, tasuta. Esinevad Magus Mari ja rahvatantsurühm TuuritTuurit. • Kell 19 Vanamõisa jaanituli Vanamõisa mõisa pargis, tasuta. Esineb TV5. • Kell 20 jaanituli Vormsil Hullo lõkkeplatsil, tasuta. Esineb Meelis-Band.

Järvamaa

Läänemaa

20. juuni

21. juuni • Kell 17 jaanipidu Põltsamaa lossihoovis, pilet 5–8 eurot (alla 10-aastastele tasuta). Esinevad Jüri Homenja, Sulo ja Koit Toome. • Kell 20 jaanituli Torma vallas Vaiatu pargis, pilet 4–7 eurot (allameetrimeestele tasuta). Esineb Apelsin.

22. juuni • Kell 17 jaanituli Kääpa külas Kalevipoja Kojas, pilet 5 eurot. Esinevad lõõtsamängijad Henrik Hinrikus ja Toomas Ojasaar. • Kell 20 Kasepää jaaniõhtu, tasuta. Tantsuks mängib Vana Kallim.

23. juuni

22. juuni

• Kell 20 jaanisimman Prandi allikate ääres, pilet 3 eurot. Esineb Absolut-Lühis.

• Kell 20 Virtsu jaanituli, tasuta. Tantsuks Kullaketrajad.

21. juuni

• Kell 20 Martna jaanituli Martna kaarhalli ees, pilet 5 eurot. Esinevad Parvepoisid. • Kell 20 jaaniõhtu Lääne-Nigulas

• Kell 18.30 Sargvere mõisa jaanilõke, pilet 5 eurot. Esinevad Meelespea ja Vint.

21. juuni

Ida-Virumaa 22. juuni • Kell 21 Lüganuse valla jaaniõhtu Purtse männikus, tasuta. Tantsuks mängib Väikeste Lõõtspillide Ühing.

23. juuni • Kell 9.00 Avinurme tünnilaat (õhtune

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE kava kell 20), sissepääs laadaplatsile 2 eurot, õhtuse programmi pääse 4 eurot. Õhtul esineb PS Troika. • Kell 17 jaanipidu Narva linnuses. • Kell 21 jaanituli Voka vanal staadionil. Esinevad kohalikud taidlejad ja ansambel Arta.

Lääne-Virumaa 22. juuni • Kell 18 Porkuni jaanituli, pilet 8–10 eurot. Esinevad Ott Lepland bändiga ja Meie Mees.

23. juuni • Kell 15 Vihula mõisa jaanipäev, pilet 5–10 eurot, perepilet 25. Esineb Apelsin. • Kell 18 Kadila jaanituli, tasuta. Tantsuks KalevBand. • Kell 19 jaanituli Kunda rannas.

24. juuni • Kell 19 Rakvere linna jaanituli, tasuta. Tantsuks mängib Rakvere linnaorkester ja ansambel Kungla.

Pärnumaa 22. juuni • Kell 19 Pärnjõe jaanituli Vändra vallas, tasuta. Tantsuks Mart Bänd.

23. juuni

22. juuni

• Kell 19 Kurgja rahvuslik jaaniõhtu, pilet 3 eurot. Tantsuks Kõuk. • Kell 20 jaanituli Kilingi-Nõmme suveaias, tasuta. Tantsuks Hea Story.

• Kell 19 Haanja valla jaanituli. Esineb Respekt.

Põlvamaa 20. juuni • Kell 20 jaanituli Tilsis Kõrbjärve ääres, pilet 2 eurot (kuni 17-aastastele tasuta). Esinevad tantsutrupp Dancing Dreams, naisansambel Laululust jt. • Kell 20 Mooste valla jaaniõhtu, tasuta. Tantsuks mängivad Lihtsad Poisid.

22. juuni • Kell 19 Himmaste küla jaanituli, tasuta. Tantsuks mängib PriVil.

23. juuni • Kell 16 jaanituli Tamula järve promenaadil, tasuta. Mängib rahvapilliansambel Heino Tartes ja Sõbrad. • Kell 18 Metsavenna talu jaanituli, pilet 5–10 eurot. Esinevad kohalik Metsavendade Punt, Venemaa rahvakunsti ansambel SKAZ ja peaesineja on Singer Vinger.

24. juuni • Jaanituli Viitina järvesaarel.

Tartumaa 20. juuni

23. juuni

• Kell 19 jaanituli Lähtel. Tantsuks 2 Quick Start.

• Kell 20 Räpina suur jaanipidu, pilet 2–3 eurot. Esineb Singapur. • Kell 21 jaanipidu Värska laululaval. Tantsuks mängib Weekend, esineb tantsurühm Reilender.

• Kell 19 Nõo valla jaanipidu vallamaja juures. Tantsuks Kaks Teed. • Kell 20 Lääniste linnamäel simman koos Kukerpillidega.

Raplamaa 21. juuni • Kell 17 Rocki jaanituli Lipa külas, pilet 10 eurot. Esinevad Tapper, Slithe, St. of Dreams jt.

22. juuni • Kell 18 suur jaanituli Vana-Vigalas, tasuta. Esinevad Vigala Vahvad, folklooriselts Kiitsharakad jt.

23. juuni • Kell 19 Kuimetsa jaanituli, tasuta. Esineb Brandy. • Kell 21 Rapla jaanituli. Rapla Tammekal mängivad tantsuks Omad Poisid, Skät ja St. of Dreams.

Võrumaa 21. juuni • Antsla valla jaanituli. Esineb Mosquito.

21. juuni

22. juuni • Kell 20 Tähtvere valla jaaniõhtu Rahinge järve ääres, mängib TipMalts. • Kell 21 Meeksi valla jaaniõhtu Mehikoormas Latika platsil, mängib Mesipuu.

23. juuni • Kell 16 jaanilaupäev Raadi mõisapargis, tasuta. Esinevad folkansambel Paabel, Kõrsikud ja Kolumbus Kris. • Kell 19 suur Luunja jaanipäev Luunja laululaval, tasuta. Tantsuks Härra Q. • Kell 20 Kambja valla jaanituli, tantsuks mängib Melody. • Kell 21 jaanituli Elva lauluväljakul, mängib Hot Shot.

POSTIMEES, 20. JUUNI 2014 || SUVEPUHKUS || 21

Valgamaa 20. juuni • Kell 20 jaaniõhtu Hummuli mõisapargis. Tantsuks Hot Shot. 21. juuni • Kell 20 jaanituli Hargla maakultuurimaja lähistel, peoõhtul mängib Haaknõel.

22.–23. juuni • Kell 18 Pühajärve jaanituli, ühe päeva pilet 14, kahe päeva pilet 19 eurot, VIP-pilet 49 eurot. Esinevad Karl-Erik Taukar, 2 Quick Start, Smilers, Tanel Padar & The Sun, Terminaator, Koit Toome, Sarah ja Getter Jaani, Põhja-Tallinn, Grete Paia, Kõrsikud.

22. juuni • Kell 18 Otepää linna jaanipidu kultuurikeskuse pargis, tasuta. Tantsuks mängib Konterbänd, esinevad naisansambel Relami, Otepää rahva- ja line-tantsijad, tantsutrupp Feeling Good. • Kell 19.30 jaanipidu Valga linnapargis, tasuta. Esinevad Kaitseliidu Ühendorkester, Hoovus, Birgit Varjun jt.

Viljandimaa 20. juuni • Kell 20 jaanituli Saarepeedi laululaval. Tantsivad Udusõle tüdrukud, pillidel saadavad Saarepeedi rahvamuusikud. Tantsuks mängib Vana Kallim.

22. juuni

ööl Tanel Padar ja Jalmar Vabarna «Rock vs Folk». • Kell 20 üle valla jaanituli Tääksi karjääris Suure-Jaani vallas, pilet 5 eurot (alla 12-aastastele tasuta). Tantsuks mängib Günf. • Kell 21 jaanitule süütamine SuureJaani laululaval, tasuta. Tantsuks mängib Mait Maltis. • Kell 21 jaanituli Vaiblas, tasuta. Muusikat teeb Remix.

Hiiumaa 21. juuni • Kõpu jaanituli Külamäel. • Kell 18 Pullu jaanituli Pullu pubis, pilet 6 eurot. Tantsuks mängivad Toomas Anni ja Tauri Anni. • Kell 21 Kärdla jaanituli Rannapaargus, pilet eelmüügist 8, kohapeal 10 eurot. Esinevad Singer Vinger ja Statica.

22. juuni • Hiiu valla jaanituli Kõrgessaare mõisapargis. Tantsuks mängivad Jäägermeistrid.

23. juuni • Kell 18 Emmaste valla jaaniõhtu Sõru sadamas. Tantsuks mängivad Untsakad ja Emmaste Pasunapunt. • Kell 18 Kassari jaaniõhtu kiigeplatsil, tasuta. Tantsuks mängib Vanaviisi.

Saaremaa 21. juuni

• Kell 21 jaanituli Vaiblas, tasuta. Muusikat teeb Remix.

• Kell 20 Valjala jaanituli Valjala maalinnal. Tantsuks mängib OkiToki.

23. juuni

22. juuni

• Kell 19.30 jaanisimman Karksi ordulinnuses, pilet eelmüügist 3 eurot, kohapeal 5 eurot. Esinevad Mait Maltis ja Kuldne Trio. • Kell 20 jaaniõhtu Viljandi järve ääres ja rannakohvikus Bangalo, tasuta. Esinevad Kihnu Poisid, süda-

• Kell 22 Mändjala jaanituli, pilet 12 eurot, ürituse päeval 15 eurot. Esinevad Smilers ja Põhja-Tallinn.

23. juuni • Kell 21 Kuressaare linna jaanituli, tasuta. Laulab Uno Kaupmees.

postimees, 20. juuni 2014 || kuulutused || 23

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Kaevude puhastus. Kaevumeister.ee, tel 5391 4813. Noorpaar otsib pikaajalist korterit. Tel 5663 3863. Üürin omanikult korteri Tallinnas, tel 508 9052.

Kaevumeister: kaevu kaevamine, puhastamine, süvendamine, pumba paigaldus ning kanalisatsiooni ja imbväljakute rajamine. Tel 5873 9451.

Veel karikakraid täis on õu ja metsas laulab lind. Kuid koduõues askeldamas pole enam sind.

Läbi aja päevadest aastad on saanud, mälestus meid kalmule kutsub ...

Teatame sügava kurbusega, et lahkus meie kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Villem Ahas

20. II 1925 – 17. VI 2014

Kallist klassijuhatajat

Veoautojuhi ADR- ja ametikoolitused Tallinnas ja Tartus. Tel 507 8230, www.sõiduõppe.ee

Kasutatud raamatute ost Tallinnas, Tartus. Tel 734 1901.

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 26. skp. kell 12 Tallinnas Kaarli kirikus.

Tekla Laubet ja armsaid klassikaaslasi

Oskar Marki Enno Visnapuud

Kasutatud hambakroonide ost kl 10–16 Pärnu mnt 38.

Teatame kurbusega meie kalli

Lea Raidsalu

Leili Altmäe

Niina Levinat Naisterahvas otsib tööd maalrina. Tel 5663 3863.

Märgid ja Langebrauni ost parema hinnaga E–R kl 10–16 Kadaka tee 36, Tallinn. Tel 655 0040.

1. VIII 1924 – 18. VI 2014

surmast. Ärasaatmine 28. skp. kell 12 Tartu krematooriumis. Omaksed

mälestavad Puka keskkooli 1964. a. VII lennu lõpetanud.

Pakume tööd CE-kat veoautojuhile. Töö vahetustega, kaks nädalat tööl, nädal kodus. Vajalik töökogemus pool- ja/või täishaakel ja eesti keele oskus. Kasuks tulevad: kohusetunne, ausus, lojaalsus. Stabiilne töö Soome-Rootsi vahel. Korralik tehnika ja palju tööd. Tel 5340 0065.

Kord kõik leiavad oma taeva, pealpool pilvi, valu ja vaeva ...

Sind leinama jääb kodumaja, igatsema koduõu ...

Teatame kurbusega meie kalli

Teatame kurbusega meie kalli abikaasa, äia ja vanaisa

Kalju Meltsa

August Kervi

27. X 1940 – 16. VI 2014

surmast. Leinavad lesk Asta, poeg Artur abikaasaga ja tütar Merike perega. Ärasaatmine 24. skp. kell 13 Otepää leinamajast Otepää kalmistule.

Ärasaatmine 21. skp. kell 14.30 Tartu krematooriumis. Lapsed peredega ja teised lähedased

surmast.

24. I 1936 – 18. VI 2014

OSTAB METSAKINNISTUID Tel 50 72 544 Märkide ost parema hinnaga E–R kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 0040.

Hooldusniidukid, väike-põllu tehnika müük ja rent. Valmistatud USAs. Tel 5552 0666, www.abefarmer.ee Rullsilo valmistamine teenus tööna (niitmine, pressimine, kiletamine). Tel 505 3095. Müüa mesitarud. Tel 518 6559.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Tartu linnavalitsus suunas Tähe 99 krundi detailplaneeringu maavanemale järelevalve teostamiseks. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud vastuväited puudutasid Kuru tänava liikluse olukorda ja kavandatava hoone mahtu. Linnavalitsus tunnistas planeeringu avaliku väljapaneku järgselt arvestamata jäänud vastuväited lahendamata jäänud planeeringuvaidluseks ning suunas planeeringu maavanemale järelevalve teostamiseks.

Teatame sügava kurbusega, et meie seast on lahkunud kallis ema, vanaema ja ämm

Helmi Brinkmann 30. XII 1926 – 17. VI 2014

Leinab perekond. Matusetalitus 27. skp. kell 13 Tallinnas Kaarli kirikus. Muldasängitamine Rahumäe kalmistul.

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Südamlik kaastunne Ljudmila Antsiferovale perega. PUKO OÜ kollektiiv

Heldi Biedermanni kaotuse puhul. Töökaaslased osaühingust Elektrilevi

Helmi Brinkmann 30. XII 1926 – 17. VI 2014

Mälestame head noorpõlve sõpra ja peretuttavat. Siiras kaastunne tütar Ehale perega. Asta perega, Arno, Elmar Ameerikast Sügav kaastunne omastele

Bjarne Dahlqvisti kaotuse puhul. Naabrid Helle, Virve, Linda, Kaisa ja Elmar, Jaan ja Sirje, Piret ja Allar peredega

Arvi Põder

15. V 1965 – 20. VI 1999

20. VI 1944 – 2. I 2014

Kallist poega, isa ja venda mälestavad 15. surma-aastapäeval ema, pojad ja vend perega.

70. sünniaastapäeval mälestavad poeg ja ema.

Sind leinama jääb kodumaja, igatsema koduõu ...

Mälestame leinas Kotkaristi teenetemärgi kavaleri

Lahkus igavikuteele armas ema, vanaema ja vanavanaema

Villem Ahast

Leida Võsumägi

Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele.

17. III 1913 – 16. VI 2014

Leinavad tütred Helju ja Ene perega. Leinatalitus 21. skp. kell 13 Raadi kalmistu leinamajas.

Töökas ja sõbralik oli su hing, puhkama, puhkama kutsuti sind ... Mälestame ja avaldame kaastunnet omastele

Südamlik kaastunne Sulevile ja Marjule peredega

Aita Märtsoni

Rein Liidaru

lahkumise puhul.

kaotuse puhul.

Kai ja Tarmo, Tiia ning Talvi peredega

KB Auto Eesti OÜ kollektiiv

Armsad Guy ja Ave, tunneme kaasa teie perele, kui saadate viimsele teele isa, äia ja vanaisa

Bjarne Karl Johannes Dahlqvisti Sõbrad Tartu Hansa Rotary klubist

Avaldame kaastunnet Arne ja Tõnu Biedermannile ema ja vanaema

Muld ei mata mälestust ega lõppematut leina.

Jüri Näkk

Konguta vallavolikogu algatas 28. V 2014 otsusega nr 34 Konguta vallas Metsalaane külas Kasemäe kinnistu üldplaneeringut muutva detailplaneeringu, mille eesmärgiks on krundi jagamine kaheks katastriüksuseks ning uuele krundile ehitusõiguse ja hoonestusala määramine. Planeeritava ala pindala on ca 10 000 m².

Nadežda Antsiferova

ostab

Üle nurmede, salude rändab mõte meil sinust. Oled meeles meil rõõmudes, valudes, oled rasketel päevadel toeks.

Liise Liiv

Südamlik kaastunne Margit Ärole kalli vanaema

Aino Muuli

kaotuse puhul. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku kliinilise füsioloogia osakonna pere

Uno Mõttus

Meie südamlik kaastunne Marikale ja Tõnisele peredega ema, ämma, vanaema ja vanavanaema surma puhul. Naabrid Ehitaja tänav 16, 17, 18 ja 19

Südamlik kaastunne Marinile armsa isa surma puhul. Ülikoolikaaslased

Liise Liiv

Avaldame kaastunnet Sulevile ema

Siiras kaastunne Marikale ja Tõnisele peredega armsa ema, ämma, vanaema ja vanavanaema surma puhul. Perekond Land

Südamlik kaastunne Krista Liivile perekonnaga

Liise Liivi

kaotuse puhul. Töökaaslased Eesti Biokeskusest ja TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudist

Aita Märtsoni surma puhul. ARS Metallitöö OÜ

Vabariigi Presidendi Kantselei

Tunde tasa lööb aegade kell, jääb alles mälestus, hea ja hell.

Avaldame kaastunnet lähedastele Kaitseliidu taasasutaja ja kaasteelise

Juhan Alguse surma puhul. Kaitseliidu Tartu malev, Naiskodukaitse Tartu ringkond, I malevkond, Elva üksikkompanii, Tamme malevkond

Kas kuuled, kuis nutab su kodu, su puudust leinates sääl. Talle kaaslaseks vihmade sadu, kus piiskadel pisara hääl.

Teatame kurbusega, et on lahkunud

Avaldame kaastunnet Sallile ema

Lehte Ploom

Saima Vainola

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 21. skp. kell 12 Kõpu kalmistu kabelis.

Eesti Asenduskodu Töötajate Liit ja tugiisikud

Uno Peinar

Lahkus kallis poeg, abikaasa, isa ja vanaisa

Mälestame kallist klassivenda. Avaldame kaastunnet omastele. Klassikaaslased Kohtla-Järve gümnaasiumist

Leinab pere. Ärasaatmine 26. skp. kell 14.30 Tallinna krematooriumi suures kabelis Pärnamäe kalmistul.

Mälestame kogukonna kauaaegset liiget

Südamlik kaastunne Sallyle lastega kalli ema ja vanaema

22. II 1935 – 13. VI 2014

Tsalina Polištšuki 13. II 1933 – 17. VI 2014

Sügav kaastunne lähedastele. Tartu Juudi Kogukond

Mati Roosileht Südamlik kaastunne Anneli Järvamäele kalli isa kaotuse puhul. Kolleegid Seppäläst

surma puhul.

Toivo Tamm

Saima Vainola kaotuse puhul. Kai ja Triinu peredega

Sügav kaastunne Salli Põldverele ema

Saima Vainola kaotuse puhul. Sõbrad TÜ ühiskonnateaduste instituudist

Vaike Patzmann

Ella Stamm

Oleme Heljuga, kui ta jätab hüvasti kalli ema

Südamlik kaastunne Evele perega kalli ema, vanaema ja ämma kaotuse puhul. Mäksa maanaiste selts

Avaldame kaastunnet Lyle kalli vanaema kaotuse puhul. Kolleegid kohtutäitur Oksana Kutšmei büroost

Töökaaslased endisest Tartumaa Päästeteenistusest

Leida Võsumägiga

24 || TÄNA || POSTIMEES, 20. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VAHENDAB, MILLISED OLID TÄNAVU GÜMNAASIUMIDE RIIGIEKSAMITE TULEMUSED.

NIMEPÄEV: KAROLA, KAROLIINE, KAROLIN, KAARI, KARLOTTE, LOTA Aksel Mark 101, poliitik, ajakirjanik ja agronoom Maris Balbat 78, teatri- ja filmikriitik Enn Vetemaa (pildil) 78, kirjanik ja helilooja POSTIMEES ÕNNITLEB: Meelis Luht 44, Kersti Tormis 60, raamatugraafik Karl Pajusalu 51, keeleteadlane, akadeemik ASi Postimees nõukogu liige Liisa Tagel 27, välisuudisteToomas Abiline 50, ajaloolane toimetuse toimetaja Kuldar Sikk 35, autosportlane

KÄRDLA +14 HAAPSALU +14

eva-maria sula la ilmateenistuse sünoptik ptik

Juba eile alanud vihmasaju tõi meile madalrõhkkond, mis Lõuna-Skandinaaviast üle Läänemere Eesti kohale jõudis. Täna jätkab pööris liikumist ida ja kirde suunal. Päeva edenedes hakkab sajuala taanduma ja loodest alates on päikest näha. Loodetuul püsib puhanguline ja tuulele avatud rannikualadel jääb termomeetrinäit tagasihoidlikuks. Täna on pilves ilm. Paljudes kohtades sajab vihma, kohati on sadu tugev ja võib olla äikest. Keskpäeval loodest alates pilvisus hõreneb ja sadu lakkab. Puhub loodetuul 5–10 m/s, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Sooja on 14–18 kraadi.

NARVA +15

RAKVERE +14

PAIDE +14

Pärnu külje all Tahkuranna vallas Reiu külas elava Enn Keemani koduõuele tuli harakaema koos kolme valget karva pojaga, peagi pildistas mees nad üles. «Pesakond elab ilmselt meie maja lähedal pajuvõsas,» rääkis ta. Keskkonnaameti elurikkuse peaspetsialisti Agu Leivitsa sõnul on terve pesakond albinoidseid linde erakordne nähtus. Viimasel ajal on Pärnumaal nähtud teistegi linnuliikide albiinovorme. Talvel kohati Pärnus lumivalget parti, paaril viimasel aastal on Kablis nähtud albiinopasknääri, samuti heledaid rasvatihaseid ja valget varest. Pärnu Postimees

TALLINN +15

Reius elutseb terve pesakond albiinoharakaid

EUROOPA

Mõõdukalt vihma, pisut päikest

10 5–

foto: erakogu / pärnu postimees

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

SUHETEKÜLG HINDAB, MIS ON EESTLUS JA KUIDAS SEDA KA VÄLISMAAL OLLES ELUS HOIDA.

PÄRNU +17

KURESSAARE +14

VILJANDI +16

TARTU +16

VÕRU +17

VALGA +16

KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS

VEETEMPERATUUR

Laupäev, 21.06 Tallinn +8/+13 Tartu +7/+15 Narva +8/+14 Pärnu +7/+14 Kuressaare +6/+15

Anne kanal Emajõe vabaujula Kakumäe rand Pirita rand Pärnu rand Pühajärv Verevi järv

Pühapäev, 22.06 Esmaspäev, 23.06 +7/+13 +7/+13 +4/+14 +6/+14 +5/+14 +5/+13 +4/+13 +6/+15 +6/+12 +6/+15

+15 +14 +14 +11 +13 +19 +17

PÄIKE

Petturid pommitavad omavalitsusi võltskirjaga Juuni alguses said paljud kohalike omavalitsuste töötajad eestikeelseid e-kirju organisatsioonilt, mis esines Euroopa kohalike valitsusametnike, europarlamendi liikmete, Euroopa Komisjoni liikmete ning riikide valitsuste ministrite andmebaasina ELGO, teatas Riigi Infosüsteemi Amet (RIA). Kiri kutsus üles andmebaasis enda, kolleegide ja asutuse kontakte uuendama ning parandama sinna sisestatud andmeid. Lisaks pakuti võimalust Eesti omavalitsuste ametnikke andmebaasi lisada. RIA osakonnajuhataja Tarmo Randeli sõnul pole välistatud, et kampaania on osa keerukamast kuritegelikust ründest. postimees.ee

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.03 4.06 4.16

loojub 22.43 22.24 22.46

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+27,0 kraadi (1878) –0,4 kraadi (1980) +31,7 kraadi (1867) +3,1 kraadi (1911)

KUUFAASID 19. juuni 21.39 27. juuni 11.08 5. juuli 14.59 12. juuli 14.25

+17 +27 +27 +25 +18 +18 +22 +17 +23 +24 +16 +16 +23 +18 +21 +23 +20 +31 +19 +22 +21 +17 +20 +16 +18 +10 +15 +26 +18 +14 +19 +21 +18 +23 +32 +15 +30 +39 +17 +28 +28 +31 +27 +29 +18 +27

TELE- JA RAADIOKAVAD • REEDE, 20. JUUNI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Kodused mehed, 1/10: Esimene päev 09 40 Ilus maa: Sibulatee retk (ETV 2011) 55 Terevisioon* 11 55 Elolinõ: Kuuritsapüük 12 25 Ajavaod. Ärimehed: Enne ja pärast Ed. Pohli 55 Terve Eesti, 2/10* 13 20 Eesti kroon. Linda Urb (Eesti 2002) 45 Suvi, Artur Rinne ja ansambel Suveniir 14 15 Ilusad inimesed* 15 15 Kodused mehed, 1/10: Esimene päev (Austraalia 2012)* 16 05 Holby City haigla: Metsaminek 17 05 Mõistlik või mõttetu (Eesti 2013) 35 Meie inimesed: Karin (ETV 2013) 18 00 Õnne 13 30 Aktuaalne kaamera 45 Jalgpalli MM 2014: Itaalia – Costa Rica 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 35 Inimmõju loodusele, 19/20: Madude küla, India 40 Jalgpalli MM 2014: Šveits – Prantsusmaa 00 00 Jalgpalli MM 2014: Kokkuvõte. Itaalia – Costa Rica ja Šveits – Prantsusmaa 50 Jalgpalli MM 2014: Honduras – Ecuador 03 00 ERR uudised

07 30 Lastesaated 08 55 Pingviin Jasper 09 00 Teaduspalavik, 3/6: Salasilm* 30 Smallville: Kuristik* 10 10 Televõrk (Network, USA 1976). Satiiriline draama 12 10 Jalgpalli MM 2014: Jaapan – Kreeka* 13 57 ERR uudised 17 00 Virtuaalne revolutsioon, 3/4: Tasuta teenuse hind* 18 00 Rula ja Ratas, 4/14 30 Võlukarussell: Võluaias kõik on uus 40 Must ja valge koer 50 Pimmi ja Pammi seiklused: Vennatütred 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Külmakünkad 19 05 Indiaanipoiss Yakari: Rada oruni 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Maa ja taeva vahel, 3/10 20 15 Idioot, 3/10 (Idiot, Vene 2003) 21 10 Keeluaja kuningas: Jumala võimu all ta õitseb (USA 2011)* 22 05 AD 1790, 10/10: Teistsugune kuningriik (Rootsi 2011)* 23 05 Meie Aja Kunst: Flo Kasearu (ETV 2013) 35 No-Big-Silence ja Kosmikud: Kuidas kuningas kuu peale kippus (Eesti 2004) 00 29 ERR uudised

06 00 Punased roosid* 50 Manhattani tuhkatriinu, 163* 07 40 Imeline võlukunst: Ainus laps. Joonissari 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 9* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5783 35 Rosamunde Pilcher – Maja rannikul (Saksa 1996) 13 30 Kalailm* 14 00 Lindprii: Pantvang 55 Punased roosid, 782 16 00 Küladetektiivid, 19: Tema majesteedi ülesandel 17 00 Sajandi armastuse telgitagused 18 00 Armastus ja karistus, 10 20 00 Suvereporter 21 00 Galileo 30 Kaks kanget Indias 22 30 Komissar Rex: Letialused mängud 23 30 Kinnisidee (Obsessed, USA 2009). R: Steve Shill. O: Idris Elba, Ali Larter, Beyonce Knowles. Põnevik 01 40 S. Darko (USA 2009). Järg psühholoogilisele põnevusfilmile Donnie Darko. 03 20 Suvereporter* 04 10 Chuck: Chuck vs maskeraad* 55 Küladetektiivid, 19: Tema majesteedi ülesandel*

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 19* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss 11 10 Kättemaksukontor 6, 11: Näivuse seadus, 1* 12 10 Ootamatult isaks 3, 15: Yo Zappa Do, 1 35 Ootamatult isaks 3, 16: Yo Zappa Do, 2 13 05 Suvesangarid, 11* 35 Selgeltnägijate tuleproov 8, 3* 14 30 Seitsmes taevas 9, 19: Näljane 15 25 Vaprad ja ilusad, 6753 55 Armastuse pisarad, 20 16 50 Midsomeri mõrvad 4, 2: Hävitav ingel 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Minimissid 1, 3 21 00 Hullumeelsed perekonnad, 3 22 00 KINO3: Ässad 2 (USA 1993). Komöödia 23 50 Hawaii 5-0 3, 16: Sõdalane 00 50 Võitleja (USA 2010). Biograafiline spordifilm 03 00 Hullumeelsed perekonnad, 3* 50 Suvesangarid, 11* 04 25 Vaid Venemaal pluss* 50 Seitsmesed suvesadamas

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 98/163 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 655/800 09 15 Emmerdale, 209/289* 45 Küladetektiivid, 205: Mozarti tagasitulek 10 45 Südametukse, 89 11 45 Top Shop 12 00 Poissmees, 9/11* 13 50 Staariminutid: Ben Affleck 55 Staariminutid: Matthew McConaughey 14 00 Piinlikud kehad* 15 00 Aedniku aabits* 30 Süües saledaks, 2/15* 16 00 Briti tippmodell, 71/82 17 00 Superlapsehoidja: Amarali pere 18 00 Doktor Oz: Dr Ozi ostunimekiri 19 00 Kodus ja võõrsil, 5784 30 Emmerdale, 210 20 00 Eesti tippmodell 2 21 00 Romantiline reede – Kuidas sa tead (How Do You Know, USA 2010). Romantiline komöödia 23 15 Poissmees, 10/11 00 15 Aedniku aabits* 45 Suvereporter 01 40 Briti tippmodell, 71/82* 02 25 Eesti tippmodell 2* 03 10 Pulmakorraldajad 04 00 Südametukse, 89* 45 Suvereporter*

06 30 Kalailm* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 110/167: Kui lapsed kannatavad* 09 20 Conan, 253* 10 10 Näljased meremehed, 29/50: Jersey, 1* 11 05 Jututuba 13 35 Supermani uued seiklused, 13/86: Illusioonide kütkeis* 14 25 Knight Rider, 18/90: Kuldvanker* 15 20 Näljased meremehed, 30/50: Jersey, 2 16 15 Komissar Rex, 111: Tapvad vitamiinid 17 10 Supermani uued seiklused, 14/86: Metropolise iidid 18 05 Knight Rider, 19/90: Valge lind 19 00 Galileo 30 Motoreporteri Aadria mere tuur, 4/4 20 00 Tuvikesed: Mökud palliplatsil* 30 Tuvikesed: Al Bundy spordi-eri* 21 00 Kaks ja pool meest: Kui mu auk oskaks rääkida* 30 Ükskord Mehhikos (USA 2003). Seiklusmärul 23 30 Illusioonimeistrid, 6 00 25 Kaks ja pool meest: Ootan õiget näkkamist 50 Tuvikesed: Mehised mehed; Armastus murrab Ali 01 40 Südamelt ära, 12 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 16, 4: Vastasseis* 11 00 Seitse psühhopaati (USA-Inglise 2012)*. Krimikomöödia 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Tenerife, 2 16 00 Kutsuge Cobra 11 16, 5: Kes tuult külvab... 17 00 A-Rühm 5, 1: Tuli 18 00 Perepea 6, 2* 30 Simpsonid 2, 11* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 4, 21-22: Kolme päeva reegel; Õigel ajal õiges kohas 20 00 Perepea 6, 3 30 Simpsonid 2, 12 21 00 Betty White ja ulakad vanurid 1, 10 30 Kool läbi... mis edasi? (USA 2009). Romantiline komöödia 23 20 Puhkus Mehhikos 2, 36; ekstra 2, 36 01 35 Kuidas ma kohtasin teie ema 4, 21-22: Kolme päeva reegel*; Õigel ajal õiges kohas* 35 Betty White ja ulakad vanurid 1, 10* 02 05 Tenerife, 2* 55 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas* 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 63/142* 45 Dr Vassiljevi terviseminutid* 10 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 11 00 Klaperjaht Bin Ladenile, 2/2 (BBC 2012)*. Dokfilm 50 Maatriks* 12 35 Aja puudutus* 13 15 Inimese mõõde. Tõnu Trubetsky* 14 00 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 46* 17 00 Armuleek, 47* 45 Armuleek, 48* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 64/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Ars longior. Sinu kuus kunstiteost, 1/6* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Kas tohib?* 22 15 Kadunud hingede saar (RootsiSaksa-Taani, 2007). Mängufilm 00 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 01 00 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Märt Treier 09 45 Spordisäde. Konstantin Vassiljev 10 05 Huvitaja. Madis Kimmel 11 30 Leinaja Marne’i mõisast, III 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Kaja Kärner, Tarmo Maiberg 14 05 Tegija. Kaja Kärner 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Jaan Elgula 17 05 Kihnukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Spordisäde* 19 05 Tegija* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Unustamatud 22 05 Sport 30 Leinaja Marne’i mõisast* 23 03 KÖP. Säde filmist, V. Ilmar Raag, Enn Säde 00 05 Kihnukeelsed uudised* 30 Aiatark* 01 00 Huvitaja* 02 00 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Joosep Sang 09 30 Jutujärg. Kolm päeva Pärnus, 2. Eeva Pargi novelli “Kolm päeva Pärnus” loeb Külli Teetamm. Helisalvestatud 2011. 10 05 Muusikatuba, Nele-Eva Steinfeld. Mängib tunnustatud briti tšellist Julian Lloyd-Webber. 11 05 Quo vadis? Markus Järvi. Arutelusaade ühiskonna ja poliitika teemadel 12 02 Delta. Anne Prommik 15 15 Amadeus + 16 05 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Kontserdisaalis. Mängib Zürichi Kammerorkester Anu Tali juhatusel. Arvo Pärt – Sümfoonia nr 4 “Los Angeles”, Tõnu Kõrvits – Thule eleegiad, Joseph Haydn – Tšellokontsert C– duur (seade flüügelhornile, soleerib Sergei Nakarjakov). Saate toimetab NeleEva Steinfeld. 21 00 Tantsutund 22 05 Fantaasia. Tiit Kusnets 00 05 Nokturn