Postimehe paberleht 21 06 2014 by Postimees

TIINA TAMBAUM:

ELU PÄRAST PÖÖRDEPUNKTI

ALLAN ROOSILEHT: Viimased kümme aastat ongi ainult piire kombatud. Arteris veel: Spordiklubi oma kodus Kuidas kuulsused jaaniõhtut veedavad?

jalgpallimm.postimees.ee Värskeimad tulemused, kommentaarid, turniiritabel

ARV kultAuMuUS r 21. JUUN

I 2014 NR

foto: corbis /scanpix

AKs veel: Vladimir Sazonov, Tiit Kändler, Tiit Pruuli, Villu Mengel, Juurikas

309

TI INA TA

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee

M BAUM

VILLU MENVLA DIMI R SAZO NOV PRA GEL ÕPET URM AS EGU, A.D. AJAK S TIIT TUU VADI SALL IV VÕI OLEM INE IIDSE 2014, PÜÜ TAKS MALU HINN TE KULT E TAASTADA HOOPIS UUR IDE JÕNK • E UUT BAG DAD AJA AUK TIIT PRUU MOODI • I KAL PETE DOH ELE EEST I FILM TIIT KÄN LI SUU IDEL E • ERTY RIKU DLER RAU IFAATI NÄDALA RSUGUNE RAA L MEE LE TUD JAHI MAT SUU MAA ILM SÕIT • JUUR PLAAT JARE K KASARI RSUGUSEST IKAS AVA REIS «LIIGA LIK JOOM PALJ U VIIU IST INE MEE ELID» LDIB KÕIG ILE

LAUPÄEV, 21. JUUNI 2014 • NR 144 (7135) • HIND 2 € • TIRAAŽ 56 692 • 201 000 LUGEJAT • 60 LEHEKÜLGE

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 21. JUUNI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

argo ideon

1 8 5 7

Hääled pole veel koos Saksamaa toetab komisjoni presidendina Junckerit, britid on vastu

Ukrainas on välja pakutud plaan eraldada riik Venemaast piiril füüsilise barjääriga, «Ukraina müüriga», milleks praktikas võiks ilmselt saada mitme meetri kõrgune metallaed ühes lisarajatistega. Kava tagantlükkajaks on Dnipropetrovski oblastijuht, oligarh Igor Kolomoiski. Tegu oleks parajalt kalli ja aeganõudva ettevõtmisega. Ukraina-Vene maapiir on ca 2000 kilomeetrit pikk. Seega pole üllatav Ukraina poole ootus, et ehitust võiksid toetada lääneriigid. Maailm on 1989. aastast ikka kõvasti muutunud. Kes neist Berliini müüri langemist näinud ja piiride avanemisest eufooriasse sattunud Ida-Euroopa noortest oskas ette mõelda, et veel sama põlvkonna jooksul on võimalik selles maailmajaos näha uute müüride kerkimist? Müüri kujund saatis eestlasi enne taasvabanemist pidevalt. Võib meenutada Juhan Viidingu öeldut: «…ka pikemad ei küüni üle ääre» (1974), mille Ruja laulu sisse pani. Ilmselt oma põlvkonna kogemusest tingituna mulle müürid kohe põhimõtteliselt ei meeldi. Palju lahedam on sõita ju peatumata Valgast Valka või jalutada üle märkamatu Belgia-Hollandi piiri, kus kohvikulaua üks jalg võib asuda ühes, teine teises riigis. Ometi on müürid tänase maailma reaalsus. Iisraeli püstitatud betoonsein Palestiina alade serva peal on tuntumaid, ning mitte ainult kuulsa seinakunstniku Banksy joonistuste pärast. Vastuoluline rajatis, samas on selle olemasolu ilmselt mõnegi inimelu säästnud. Müüriga on alati nii, et tema mõte on hoida kas kedagi sees või kedagi väljas. Trendikam näib praegu väljas hoidmine. USA-Mehhiko piirile on seina rajatud juba tuhatkond kilomeetrit, ning see jookseb läänes otse Vaiksesse ookeani. Selle müüri mõte on eraldada kaht maailma, üks rikas, teine vaene. Ka Euroopa piiril on analoogiline sein täiesti olemas – Hispaania enklaavide puhul, mis asuvad Aafrika põhjarannikul Marokos. Ning hoolimata kõigist abinõudest ronib immigrante sealt ikkagi üle.

hkki Euroopa Liidu ühtsuse saavutamine eri valdkondades ja üldse ühise poliitika ajamine jääb tihtipeale pateetiliste kõnede ja artiklite pärisosaks ning müstilist Üht Telefoninumbrit, kuhu näiteks USA president helistada saaks, ei ole ega tule nähtavas tulevikus, on siiski üks positsioon, mis sellele kõige enam vastab. See on Euroopa Komisjoni presidendi ametikoht, mis mõistagi on ka vastavalt ihaldusväärne. Küsimus, kellest saab José Manuel Barroso järeltulija, on ELi tulevikku silmas pidades erakordselt suure tähendusega. Kui vaadata komisjoni presidenti valivate ELi liikmesriikide riigi- ja valitsusjuhte ühendava Euroopa Ülemkogu koosseisu ning vastvalitud Euroopa Parlamenti, tundub tõenäolise Euroopa liidri nimi üsnagi selge olevat. Euroopa Rahvapartei sai eurovalimistel kõige enam – 29,43 protsenti – häältest

ehk 221 kohta 751-kohalises esinduskogus. Arvestades parlamendi tähtsuse kasvu komisjoni presidendi kinnitamisel, peaks suurima fraktsiooni esindaja olema suhteliselt kindel valik. Konservatiivide esinumber on praeguseni endine Luksemburgi peaminister JeanClaude Juncker. Junckeri selja taga on ELi võimsa mõjujõuna Saksamaa. Koos Eesti peaministri Taavi Rõivasega eile Berliinis pressikonverentsi andnud Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ütles Postimehe küsimusele vastates, et peab tõenäoliseks, et Euroopa valitsusjuhid annavad järgmise nädala lõpus Junckerile häälteenamusega toetuse. Eesti valija eelistas mäletatavasti eurovalimistel liberaale (Reformierakonnale kaks ja Keskerakonnale üks koht), kuid nende fraktsioon europarlamendis on 67 saadikukohaga suuruselt alles neljas. Rõivas kinnitas, et Eesti on Saksamaaga Junckeri valimisel ühes paadis. Juncker on pikaajaline valitsusjuht, kes tunneb ja tunnetab väga hästi Euroopa Liidu olemust, räägib Euroopa suuri keeli (inglise, prantsuse, saksa) jne. Ka Eestile peaks Juncker so-

bima, arvestades meie soovi Euroopa ühtset häält tugevdada. 21. mail Postimehes avaldatud artiklis «Ukraina õppetunnid» oli Juncker varjamatult terav: «Me ei saa rahul olla sellega, kuidas meie ühine välispoliitika praegu toimib.»

JUHTMÕTE Formaalse kriitika taustal võib näha väärtuskonflikti, vastuseisu Junckerile kui föderalistile. Ja ses osas leidub brittidel ülemkogus toetajaid.

LK 8–9

KÕVA SÕNA Ausalt peeglisse vaadates on Eesti ülesanded niivõrd lihtsad, et nende peale kohe ei oska tullagi. Inimestele tuleb tööd anda. Nii era- kui ka avalikus sektoris. Viimsi vallavanem Jan Trei (IRL), PM 20.06

Postimees 1924. aastal

PÄEVA KOMM

On täiesti loomulik, et ülikooli õpetus sellest algas, et professor kõnetoolist tähtsa autori raamatut ette luges, samal ajal raamatu kohta seletusi andis, teda arutles, kommenteeris, arvustas. /…/ Meie ajal on loenguline õpetus mõttetu nähtus, mis ainult ülikooli elavat, loovat teadus-pädagoogilist tööd raskendab. /…/ Kõrgem ülikooli haridus antakse eriliselt loovaks tööks. Kes luua ei suuda, need peavad ära jääma. Ja tõeliselt võib märgata ikka enam ja enam ülikooli püüda arendada selles suunas. Kuid selleks, et ta maksvaks saaks, peame ära võitma takistused, peame lõplikult loobuma skolastika pärandusest. Meie kohta omandab see küsimus veel iseäralise täht-

Müüriga on alati nii, et tema mõte on hoida kas kedagi sees või kedagi väljas. Trendikam näib praegu väljas hoidmine. Tsivilisatsiooni kaitsmine barbarite eest on ajaloos üha korduv motiiv. Pole kahtlust, et müüride ehitamine oli abiks Hadrianusele Britannias ning aitas ka keskaegseid tallinlasi. Kuid vallutamatut müüri pole lõppeks olemas. Ei sakslaste kaitserajatiste süsteem «Atlandi sein» 1944 ega Hindenburgi liin 1918, ei prantslaste Maginot’ liin 1940 suutnud väärata pealetungivaid armeesid ega mängida otsustavat rolli sõja tulemuses. Eks sama juhtu lõpuks ka tänase maailma betoonbarjääridega. Vähemasti tahaks siin optimistlik olla. Loodetavasti ei kuulu tulevik siiski rikaste ja edukate väikestele oaasidele, mis on kilomeetrikõrguse seinaga eraldatud sellest ülejäänud maailmast, kus võimutseb viletsus, kaos ning anarhia. Ükskord tulevad nad (tuleme me) üle müüri ikkagi.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

London on uue komisjoni presidendi suhtes olnud varjamatult skeptiline. Ühendkuningriigi valitsusjuht David Cameron on mitmel korral avaldanud muret valimise protsessi ebademokraatlikkuse pärast. Kuid formaalse kriitika taustal võib näha väärtuskonflikti, vastuseisu Junckerile kui föderalistile. Ja ses osas leidub brittidel ülemkogus toetajaid. Europarlamendis vajab komisjoni president absoluutset häälteenamust ehk 376 häält. Kõik need hääled ei ole Junckeril veel kaugeltki koos.

urmas nemvalts

Üle müüri

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

suse. Selleks, et paljumaksev ülikool väiksele riigile poleks ülejõukäiv toredus, peame tarvitusele võtma kõik abinõud, et ülikooli produktiivsus, mis riigile peab andma loovaid isikuid, oleks võimalikult maksimaalne. Teiselt poolt annab ülikooli õpetuse uuendamine mainitud suunas võimaluse juhtida õigel ajal produktiivsele praktilisele tegevusele kõiki loomiseks kõlbmatuid isikuid, kes praegu ülikooli diploomi saavutamiseks ja sel otstarbel eksamite sooritamiseks tööd tehes täiesti kasuta oma aega, energiat ja ainelisi vahendeid kulutavad. Ülikooli õpetuse uuendusel on nii siis – iseäranis meile – suur rahvamajandusline tähtsus. (W. Kupffer, eradotsent). 21.06.1924

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 21. JUUNI 2014 || NÄDALA NÄOD || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

VARI PÜSIB. Kunagine Eesti Panga juht Vahur Kraft on Eesti rahandusmaailmast küll taandunud, kuid tema kunagiste tegude niite harutatakse siiani.

Kehva mäluga vahakuju suguseid summade kantimisi ei ole olnud.» Rahu saabus üheksaks aastaks, kuni Eesti Pank leidis mullu arhiivipõhjast Krafti allkirjaga 32,3 miljoni dollari saatust puudutava valeandmetega kirja. Uue uurimise algatasid riigikogu ja riigikontroll. Asja absurdsust näitab seegi, et kui mullu uurimiskomisjoni kinniste uste taha kutsutud Kraft taas keerutas ja kehva mälu kurtis, kaotasid mitmed komisjoni liikmed enesevalitsuse ja võtsid kasutusele kõrgemad detsibellid. Haavatud ja näost punane Kraft pidi kaamerate välkudes taanduma. Taas appivõetud advokaadibüroo toel esitas ta komisjonile kaks dokumenti, mis osutusid võltsinguteks. Tagantjärele ajab võltstõend asjaosalisi muigama: Krafti toodud paberid ei mahtunud ka parima tahtmise korral üldskeemi ja olid piltlikult öeldes erinevatest paberitest kontoriliimiga kokku pandud. Prokuratuur algatas dokumentide uurimise, Kraft taandus Nordea panga juhi kohalt ja kadus avalikkusest.

komisjon kuulas üle ligi 50 inimest, oma eesmärki nad ei saavutanud: motiivi ja süüdlast ei õnnestunud välja selgitada. Jäljed lõpevad Eesti Panga ukse taga ja riigipank ning PõhjaEesti Panga endine juhtkond näitavad näpuga üksteisele. Krafti olukorda see aga ei kergenda, sest kogu uurimine valgustas piinlikult läbi tema vassimistaktika. Isegi kui 32 miljoni dollari kiri Eesti rahanduse seisukohalt tühiseks lugeda, jääb siiski fakt, et Krafti juhitud Eesti Pank ei täitnud riigikogu pandud ülesannet seista kõigi VEB fondi kreeditoride raha tagasisaamise eest. Usaldusväärsus on panga jaoks kõik ja üks pangajuht nii ei käitu. Helistan Kraftile mitmel päeval järjest. Kutsub, ei vasta. Sirvin vanu artikleid ja üks tema aastatetagune lause jääb kummitama: «Kui saabub aeg avalikeks kommentaarideks, siis seda ka teen.» Ehk nüüd? oliver kund

Aitäh, olen kaitstud

ooseluseadust nimetavad Erki Nooled ja Võsa Peetrid silmakirjalikuks, kuna nende hinnangul on see vaid ettekääne seadustamaks ka samasooliste abielu. Silmakirjalikkus ja hirm peitub pigem mujal: kooseluseadusest euroopalikus mõistes aru saavad poliitikud ei julge oma näo ja nime all eriti sõna võtta. Jäävad anonüümseks. Justkui oleks midagi häbeneda. Sellega on teinud nad seadusele karuteene ja kõlama jäävadki hüsteerilised karjujad.

Riigikogu spiiker Eiki Nestor on olnud alati lahkelt valmis oma näo ja nimega selgitama sel nädalal esimese lugemise läbinud kooseluseaduse mõtet ja sisu. Usun, et ta teab, et ühes Euroopa linnas elab üks pere – ema-isa, poeg ja tütar –, kes on sõlminud abielu asemel just kooseluleppe, sest naine kardab pärast luhtunud abielu uuesti seda pidulikku formaalsust ette võtta. Mina tean sellist ilusat perekonda. See pere, eelkõige lapsed, on kaitstud. tuuli koch

foto: reuters/scanpix

foto: toomas huik

ee lõhestas ka teda varem ümbritsenud inimesed. Ühtede kinnitusel on Kraft tänini üks ausamaid ja otsekohesemaid inimesi, kes poleks suutnud petuskeemi välja mõelda. Teised aga ei välista, et Kraftiga võidi manipuleerida või anda talle käske kõrgemalt. Kraft ise väidab, et toonased otsused sepistasid Põhja-Eesti Panga juhid koos Aleksandr Mattiga ja tema vaid allkirjastas dokumente. Valeandmetega kirja võis tema sõnul aga koostada riigipanga asepresident Enn Teimann, nõunik Urmas Kaju, assistent või sekretär. Kuigi VEB fondi uurimisfoto: ap/scanpix

lupõline pangajuht Vahur Kraft (53) võib ju olla Eesti rahandusmaailmast taandunud, kuid tema vari mitte. Viimastel nädalatel avaldatud kahe VEB fondi raporti ühtekokku ligi 600 lehekülge läbib nõelapistena üks ja seesama järeldus: Krafti juhitud riigipank reetis 1993. aastal kreeditoride huve kaitsmata jättes osa oma töökohustustest ja tegi ühele ettevõtjale kingituse. Vaata, kuidas tahad, iga traagelniit viib tagasi Eesti Panga kitsasse juhtkonda. Algus oli ilus. Otse Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast Eesti verinoorde pangandusse sukeldunud Kraft vallutas aastate vältel hulga olulisi finantsametikohti, kuni võttis 1995. aastal poliitikasse siirdunud Kallaselt terveks kümnendiks üle Eesti Panga presidendi tooli. Asjaosalised meenutavad, et oma kinnisuse tõttu sai Kraft kiiresti hüüdnime Vahakuju. Panka juhtis ta raudse haardega, peaaegu autokraatlikult. Vastuvaidlejaid seal ei kohanud. Aja jooksul kujunes temast positiivses mõttes snoob, kes armastab kalleid kingi ja häid ülikondi, kes õhtusele õllelauale eelistab teatrit või ooperit ning peab isiklikku kunstikogu. Hiljem Nordea panga Eesti haru juhtides jõudis tema kultuurilembus ka ühiskonda, kui pank toetas laialdaselt sporti, filme ja kontserte. Küsimusi VEB fondiga toimunu kohta hakati esitama juba 1990ndatel, aga kui asjad hapuks kiskusid, leidis Kraft alati tulemüüriks parimad advokaadid ja PR-firmad. Nii võttiski Luksemburgi aukonsul Kraft 2004. aastal riigikogu ees südamerahuga väita: «Informatsiooni on olnud piisavalt ja mingi-

Herra pääministeri

uleval nädalal ametlikult Soome uueks peaministriks tõusev 46-aastane Alexander Stubb sai juba ühe vägiteoga hakkama: suutis paari päevaga jõuda koalitsioonipartneritega valitsusprogrammis kokkuleppele. «Olen istunud mitmesugustel nõupidamistel ja need olid väga hästi juhitud süstemaatilised nõupidamised,» kiitis sotside juht Antti Rinne. Nüüd tuleb Koonderakonnast leida kaks uut ministrikandidaati ja valitsus ongi paigas.

Eelmisel nädalavahetusel erakonna juhiks valitud Stubb on kohe algusest saadik suure surve all, kuna tema eestvedamisel loodab partei võita 2015. aasta aprillis parlamendivalimised. Laia naeratuse ja ameerikaliku suhtlemisstiiliga uus juht toob kaasa partei kuvandi uuenemise. Missugune on aga Stubb valitsusjuhina, huvitab nii Koonderakonna poliitilisi partnereid kui ka konkurente ning selles toob selgust aeg. mari kamps

Langenud kuningad

olmapäeva õhtul loobus Hispaania kuningas Juan Carlos oodatud moel ametlikult troonist. Vaid paar tundi hiljem tabas riiki šokk, sest aastaid kuningana jalgpallimaailma tipus püsinud Hispaania koondis loovutas ootamatult samuti oma koha järeltulijale. Valitsevate maailma- ja Euroopa meistrite unelm sai Brasiilias vaid kuue päevaga karmi lõpu – kaotused Hollandile ja Tšiilile tähendavad, et tiitlikaitsjale on maailma-

meistrivõistlused alagrupiturniiriga lõppenud. Hispaania rahva silmis jäi patuoinaks koondise peatreener Vicente del Bosque. Erinevalt Juan Carlosest, kellel oli viimaks taipu usaldada oma poega Felipet, klammerdus del Bosque üleliia kramplikult senise edu sepistanud veteranide mängitamisse, andmata võimalust noorematele ja näljasematele tegijatele. Uued jalgpallikuningad ei tule seetõttu enam Hispaaniast. kristjan jaak kangur

4 || EESTI || POSTIMEES, 21. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

KONKURSS. 2018. aastaks Laulasmaale kerkiva Arvo Pärdi Keskuse uue maja ideekon

Minister loobus kriitika tõttu ametiautost

Sõelmaja jätab kasvam

Poliitringkondades ringleb jutt, et väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling (pildil) soovis endale uueks ametiautoks linnamaasturit Subaru Forester, mille leidmiseks korraldati riigihange. Hiljem olla ministrile meeldima hakanud aga BMW X5, mida ta kinnitamata andmetel oli ministeeriumilt nõudnud. Majandusministeeriumi pressiesindaja kinnitas eile kell 10.21, et hange ametiauto leidmiseks tõesti välja kuulutati. Kell 11.00 teatas pressiesindaja juba, et hankel leitav auto läheb ministri asemel hoopis ministeeriumi kantsleri käsutusse. Kell 16.34 kinnitas pressiesindaja, et ametiauto hankest on üldse loobutud. Viimased kuu aega oli Sullingule kasutada antud sõiduauto BMW 520d koos autojuhiga, millest ta nüüd samuti loobub. Ministeeriumi kinnitusel teeb Sulling edaspidi ametisõite oma Toyota Corolla Versoga (2006). PM

1244

õppekohale ootab Eesti Maaülikool sisseastumisavaldusi.

Vene propagandaga võitlevat komisjoni ei looda Riigikogu lükkas eile tagasi Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni esitatud ettepaneku moodustada probleemkomisjon, mis analüüsiks Vene telekanalite propagandategevust ja selle mõju Eesti elanikkonnale ning esitaks ettepanekud õigusvastase tegevuse tõkestamiseks. postimees.ee

Võidutöö maja on kui sõel. Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano idee näeb ette, et majale ruumi tegemiseks ei raiuta maha ühtegi puud. Preemia suurus 10 000 eurot.

Ringkonnakohus ei muutnud Lõugase kohtuotsust

heili sibrits kultuuritoimetuse juhataja

Tallinna ringkonnakohus arutas eile Vello Lõugase, Ats Tamme, ASi Signaal (OÜ Liimi KV), Rein Annusveri ja ASi K-Projekt kohtuasja apellatsioone ning jättis Harju maakohtu otsuse muutmata. Maakohus mõistis Tallinna transpordiameti korruptsioonis süüdistatud ekstöötaja Lõugase ja tema kaaskohtualused mullu septembris süüdi. tallinncity.ee

Balti peaministrid kohtuvad Barrosoga Balti riikide peaministrid arutavad täna Tallinnas Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barrosoga euroraha kasutamist, olukorda Ukrainas, energeetikaküsimusi ja ettevalmistusi ülemkoguks. BNS

Lahkus eksiilpoliitik Aksel Mark Teisipäeval suri kolm päeva enne oma 101. sünnipäeva Rootsis Aksel Mark, kes kuulus 37 aastat Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse koosseisu. Tema urn sängitatakse Kanepi kalmistule. PM

foto: toomas tatar

Postimees ratastel

Mõni eelistab lennuki asemel bussi, et näha. Paljud eelistavad kõndida kõrvaklappideta, et kuulda. On inimesi, kes avavad alati ka võõrale ukse, et kogeda. Postimees soovib seda kõike ja kohe. Seetõttu soetasime oma perre Hawaii Expressi toe ja kaasaelamisega kaks uut sõpra. Meie Postimehe rattad, mida kõik toimetuse töötajad saavad kasutada, kui on kiire, aga taksot ei tule, või on aega, et minna ja kulgeda. Esimese treti tegid Tuuli Koch (pildil vasakult) ja Anneli Ammas ratastega Tallinna lauluväljakule Gustav Ernesaksa kuju kõrvale, et ammutada inspiratsiooni peagi Postimehe vahel ilmuva laulupeo erilehe jaoks. Kui näete meid ja meie rattaid – neist on raske mööda vaadata –, siis tulge ja rääkige oma muredest-rõõmudest. PM

elja aasta pärast kõlisevad Harjumaal Kellasalu mändide all šampusepokaalid, kusagilt kostab vaikne «Für Alina», teisest toast aga püüab kõrv kinni «Operaator Kõpsi» lustlikud helid. Kohal on president, mitut sorti ministrid, sest Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks avab uksed ka Arvo Pärdi Keskuse uus hoone, mille on projekteerinud arhitektid Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano Hispaania büroost Nieto Sobejano Arquitectos. «Usun küll, et tehti õige valik,» lausus helilooja Arvo Pärt (78). «Kui vaadata seda suurepärast näitust Tallinnas arhitektuurimuuseumis (seal on väljas konkursil osalenud

tööd – H. S.), siis tahaks neid kõiki ehitada. Siin on nii rikas materjal. See oli suur võit, mitte ainult žürii otsusega sellele võitjale, vaid kogu Eesti maale ja rahvale. Sellest võib tulla ilus asi, kui kõik kaasa aitavad,» arvas ta eile pärast konkursi võidutöö pidulikku väljakuulutamist. Arvo Pärdi Keskuse uue maja ehitamist Tallinnast 35 kilomeetri kaugusele on lubanud rahastada riik. 2018. aastal avatav keskus on siis 2016. aastal valmiva Eesti Rahva Muuseumi ja 2006. aastal avatud Kumu järel uusim riigi raha eest ehitatud kultuurihoone. Kui suur saab olema ehituse eelarve, seda on 2010. aastal asutatud Arvo Pärdi Keskuse tegevjuhi Anu Kivilo sõnul veel vara öelda, sest lõppenud ideekonkursile järgneb projekteerimise ja läbirääkimiste etapp. Keskuse keskmeks saab olema Arvo Pärdi arhiiv, ent majja on planeeritud ka kontserdi- ja kinosaaliks sobiv auditoorium, loometoad, raamatukogu, las-

tenurk ja loomulikult helilooja loomingu ekspositsioon. «Geeniused,» vastas konkursi žüriisse kuulnud arhitekt Peeter Pere küsimusele, kes on võidutöö autorid. «Nad on põhiliselt teinud suuri tähtsaid, avaliku ruumiga seotud hooneid Hispaanias. Nende käekirjaks on nurklikkus, kuusnurksed väljalõiked hoone plaanilahenduses ja mahus. See muudab nende tööd omamoodi tundlikuks ja mittetäisnurkse arhitektuuriga saavutataksegi looduslähedus.»

Arvo Pärdi Keskuse uue maja ehitamist Tallinnast 35 kilomeetri kaugusele on lubanud rahastada riik. Keskuse uue hoone konkursist soovis osa võtta 71 arhitektuuribürood, kellest teise vooru pääses 20. Pere hinnangul kuuluvad kõik konkursil osalenud bürood arhitektuurimaailma tippu. «Nad kõik teeksid hea

PEO ALGUSENI ON JÄÄNUD

Laulupeotuli jõudis maakonnalinna Jõhvi Eilne hommik algas Tudulinnas väga detailsete instruktsioonidega läbitavast tuleteekonna trassist, et sõit sujuks parimal moel. Jagatakse eelnevate päevade kogemusi ning ollakse targemad, et tuld oma teel rõõmsalt edasi viia. Roostojasse, esimesse tulevahetuspunkti, jõuti plaanitust 45 minutit varem. Iisakusse jõudes pakkus lahke pagar otse oma pagariäri ukselt teelistele värsket pirukat (pildil). Kohalikele pakuti kodustesse kolletesse ka tuld otse laulupeotule tõrvikust. Täna kulgeb tuli Jõhvist Narfoto: jaanus ree va. PM

keskuse, aga võistlus võimaldas valida superhea lahenduse, see on väga tugev töö,» rääkis ta. Teisele kohale tuli Brad Cloepfili büroo Allied Works Architecture Ameerika Ühendriikidest ja kolmandale kohale Eesti büroo Kavakava. Superheaks teeb võidutöö Pere arvates diskreetsus – see, kuidas suur hoone on paigutatud metsa. «Sees olles ei tarvitse sa aru saada, kas oled sees või väljas. See oli üks selle võidutöö tugevamaid külgi,» lausus arhitekt. Võidutöö kontseptsioon näeb ette, et maja ehitamisel ei võeta maha ühtegi puud. «See on teoreetiline ja ilus lähenemine. Loomulikult tuleb seda vaadata teatava kriitilisusega, aga see oli olemasoleva looduse säilitamisel maksimaalne pingutus,» rääkis Pere. Pere sõnul nägi žürii liige, Jaapani arhitekt Sou Fujimoto võidutöös aga sarnaseid jooni kuulsa Soome arhitekti Alvar Aalto loominguga. «Ta nägi ära

13 PÄEVA

4.07 LÕPP Tallinn

20.06 Jõhvi

21.06 Narva

HARJUMAA LÄÄNEV VIRUMAA

I DAIDAVIRU UM UM MAA VIRUMAA

18.06 Sadala

JÄRVA VA A MAA AA JÄRVAMAA AA

JÕGEVAMA JÕ MAA MA JÕGEVAMAA

RAPLAMAA

19.06 Tudulinna Matsu talu

17.06 Palamuse PÄRNUMAA

TARTUMAA TARTUMA MA AA

15.06 VILJANDIMAA ALGUS Tartu PÕLVAMAA

POSTIMEES, 21. JUUNI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Riigieksamil piisas ühest punktist

nkursi võitis Hispaania arhitektuuribüroo.

ma kõik puud

Riigieksameid tehti tänavu esimest korda uue korra järgi. Senise ühe kohustusliku eksami asemel tuli neid teha kolm: eesti keel või eesti keel teise keelena, matemaatika ja võõrkeel. Läbisaamise piir oli aga senise 20 punkti asemel üks punkt. Eesti keele ja eesti keele kui teise keele eksamil muudatusi ei olnud. Matemaatika puhul oli võimalik valida kitsa või laia eksami vahel, võõrkeele riigieksami sooritami-

Teise preemia sai võistlustöö, mille autor on Brad Cloepfil USA arhitektuuribüroost Allied Works Architecture.

fotod: reio avaste

Kolmanda preemia pälvisid Siiri Vallner, Indrek Peil, Üllar Ambos ja Joel Kopli arhitektuuribüroost Kavakava.

Helilooja abikaasa Nora Pärt ja Arvo Pärt ise on võidutöö heaks kiitnud. Õnnelik võidutöö autor Fuensanta Nieto seismas eile president Toomas foto: liis treimann Hendrik Ilvese kõrval.

põhjamaisuse, mida meie siin võib-olla isegi ei taju.» Võidutöö peaarhitekt Fuensanta Nieto osales võistlusel eelkõige Arvo Pärdi pärast. Võidutöö kavandamise ajal kuulati büroos loomulikult ka eesti helilooja muusikat ning arhi-

tektide soov oli anda edasi sama emotsiooni, mis on Pärdi muusikas. Žürii esimees ja Arvo Pärdi poeg Michael Pärt leidis, et võidutöö loob tema isa muusikale harmoonilise ja paindliku keskkonna. «Selle võistlustöö

puhul väärib erilist esiletõstmist ruumiprogrammi lahendus ja põhjalikult läbi mõeldud valguseteema,» lausus ta. Küsimusele, kas Arvo Pärt ise tunneb võidutöös ära sarnasuse oma muusikaga, vastas helilooja: «Las teised räägivad

sellest, ma ei saa iseend ülesse tõsta.» Täna saabub Eestisse aga visiidile Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, kes soovis eraviisiliselt külastada ka Arvo Pärdi Keskust ning palus kohtumist heliloojaga.

Tartu Ülikooli senat jäi oma otsuse juurde Eile kogunenud Tartu Ülikooli senat kaalus nõukogu ettepanekul akadeemiliste üksuste nimetusi uues ülikooli põhikirjas. Senat arutas kolme väljapakutud akadeemiliste üksuste nimetamise võimalust, kuid ükski neist ei pälvinud piisavalt toetust, et viia põhikirja sisse muudatus. Jõusse jäi senati 30. mai otsus moodustada neli teaduskonda. Kui nõukogu põhikirja kinnitab, siis on 2016. aastast ülikoolist neli teaduskonda ning muuhulgas ei jätka usuteaduskond ja õigusteaduskond eraldi teaduskondadena. Varianti, kus instituudina tegutsevad akadeemilised üksused võivad oma nimes

kasutada sõna «teaduskond», ei toetanud ükski senati liige. Samuti ei toetatud varianti, kus pikendatakse teaduskondade nimesid – näiteks sotsiaalteaduskonna nime asemel oleks õigus- ja sotsiaalteaduskond. Nimelahendust, kus suurte teaduskondade asemel oleksid valdkonnad, toetas seitse senati liiget. Põhikirjas muudatuse sisseviimiseks oleks vaja olnud 15 senati liikme toetust. Senati esimehe ja Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu (pildil) sõnul on võimalus ehitada üles tänapäevane ülikool ligi 400-aastasele traditsioo-

nile. «Ajalugu ja traditsioonid on osa Tartu Ülikooli väärtustest ja mul on hea meel, et nii nõukogu kui ka senat suhtuvad seniste teaduskondade identiteediga seotud hirmude maandamisse tõsiselt,» lausus ta. Senat täiendas põhikirja paragrahvi, millega täpsustatakse seni eri tõlgendusi tekitanud sätet rektori pädevuste loetelus. Rektoril on õigus otsustada ülikooli tegevusega seotud üldisi küsimusi, mis ei ole antud senati ega nõukogu pädevusse. Kõnealuse täienduse lisamine välistab võimaluse sätet tõlgendada nii, et rektor

võiks otsustada teaduskondade ning instituutide ja kolledžite otsustusorganite pädevuses olevaid küsimusi. Ülikooli nõukogu toetas 16. juuni istungil ülikooli juhtimisja struktuurireformi, põhikirja kinnitamise peaks nõukogu otsustama enne 30. juunit. Kui nõukogu uue põhikirja kinnitab, moodustuvad 1. jaanuarist 2016 Tartu Ülikoolis neli teaduskonda: sotsiaalteaduskond, filosoofiateaduskond, arstiteaduskond ja loodusteaduskond. Teaduskondade koosseisu kuuluvate akadeemiliste üksuste täpsed nimed ning põhikirjad saavad paika 2015. aasta suve lõpuks. postimees.ee

seks sai õpilane valida saksa, inglise, prantsuse ja vene keele vahel. 856 eksamisooritust ehk viis protsenti sooritustest olid väga hea tulemusega ehk üle 90 punkti. Palju punkte saadi eesti keele, eesti keele kui teise keele ja matemaatika riigieksamil. Sihtasutuse Innove õppekavade- ja eksamiteosakonna juhataja Aimi Püüa sõnul võib üle 90 punkti saanute tulemust võrrelda koolihindega 5+. postimees.ee

6 || EESTI || POSTIMEES, 21. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Kaheksa rasket kuud • 11. oktoober 2013: India piirivalve peab kinni piraadiküttide laeva Seaman Guard Ohio, mille pardal on 35 meest, neist 14 eestlased. • 18. oktoober: meeskond võetakse vahi alla. • 30. detsember: laevakaitsjatele esitatakse ametlik süüdistus. India võimud süüdistavad vahistatud laevakaitsjaid ebaseadusliku kütuse tankimises, ebaseaduslikus relvade käitlemises ja territoriaalvetesse sisenemises. • 8. jaanuar 2014: Tuticorini ringkonnakohus otsustab tühistada Tuticorini magistraadikohtu otsuse Indias kinnipeetud meremeestele kautsjoni vastu vabastamise kohta. • 26. märts: Tamil Nadu osariigi kohus otsustab laevakaitsjad vabastada kautsjoni vastu. • 5. aprill: 34 laevakaitsjat pääsevad vanglast ja viiakse hotelli. Üks meeskonnaliige jääb vanglasse. • 10. aprill: Tamil Nadu osariigi ülemkohus Madurais otsustas kohtuistungil võtta menetlusse laevakaitsjate vastu esitatud süüdistustest loobumise. allikas: pm

Eestlastest laevakaitsjad tänavu 5. aprillil Indias Chennai vangla juures.

foto: tairo lutter

KANNATUSED KESTAVAD. Eestlastest laevakaitsjate lootus Indiast lähiajal pääseda kahaneb iga päevaga.

Prokurör kiusab piraadikütte toomas randlo reporter

iimase paari nädala jooksul on India kohtusüsteem suutnud Chennais viibivate laevakaitsjate närvid pingule tõmmata: prokurör pole ilmunud kohale istungitele, kus peaks arutlusele tulema piraadiküttidele esitatud süüdistustest loobumine. «Istungid on poisid närvi ajanud. 10. juuni istung lükati edasi, kuna süüdistaja ei ilmunud kohale. Eelmisest istungist oli möödunud poolteist kuud. Olime kõik, nii pered kui ka mehed, täies lootuses, et kuuleme vabastavat otsust, ja nördimus oli suur,» rääkis kaheksa kuud Indias viibinud laevakaitsja Lauri Aderi ema Maret Veikat. «Mul taastus küll kohe reaalne mõtlemine, et polnudki ju veel miskit loota, aga pinge all oleva seltskonna maharahustamine on raske,» lisas ta.

22. aprillil arutas Tamil Nadu osariigi ülemkohus Madurais laevakaitsjatele esitatud süüdistustest loobumist. Mingit otsust ei tehtud ja arutelu pidi jätkuma juuni alguses. «12. juunil toimus istung, kuhu süüdistaja jälle ei ilmunud. Kohus kuulas ära kaitsja argumendid. Süüdistaja väidete kuulamine lükati 17. juunile,» ütles Veikat. «Teisipäeval esialgu süüdistaja kohtusse ei ilmunud, kuid kohtuniku nõudel toodi siis kohale. Süüdistaja palus pikendust. Kohus lükkas arutelu jaanipäevale, 24. juunile.» Aprilli algul vanglast vabanemisel tekkinud rõõm on 14 eestlasel praeguseks lahtunud. Nad elavad hotellis, kuid nende tööandja AdvanForti sõnul keelduvad kindlustusfirmad väljamakseid tegemast, mistõttu pole võimalik 34 laevakaitsja hotelliarvet tasuda.

Lähedastel rahamured Olukorra on veel keerulisemaks muutnud see, et hotell esitas Madurai ülemkohtusse taotluse, millega nõutakse süüdistustest loobumise menetluse peatamist, kuni arve on ta-

sutud. AdvanFort lubas selle 19. või 20. juunil ära maksta, kuid eile pärastlõunaks polnud seda veel tehtud. Murest murtud piraadiküttide lähedased püüavad omalt poolt panustada meeste vabanemisele ning koguvad annetusi ja paluvad abi poliitikutelt. Briti laevakaitsjate lähedased hakkasid märtsis toona veel vangis viibinud meeste abistamiseks annetusi koguma. 20. juuniks oli 24 annetajalt kogutud 1124 naela ja 29 penni (umbes 1410 eurot – toim). Mõne allika teatel on AdvanFortil probleeme lisaks hotelli eest tasumisele ka palkade maksmisega, seda nii laevakaitsjatele kui ka advokaadile. Viimasele ollakse võlgu tuhandeid eurosid. Lisaks brittidele lõid ka eestlased mittetulundusühingu, millega kogutakse laevakaitsjatele raha. Teisipäeval registreeriti MTÜ Mehed Indiast Koju, mille eesmärk on koguda annetusi, et toetada mehi esindavat advokaati ja tema jätkuvaid pingutusi meeste vabastamise nimel. Aderi sõber Evely Gustavson pöördus välisminister Ur-

mas Paeti poole küsimusega, mida valitsus saaks teha, et 14 eestlast kiiremini kodumaale tuua. Ministri vastus polnud aga kuigi lootustandev. «Kahjuks on kohtuprotsess Indias väga aeglane ja on meestele kurnav. Antud hetkel saame välisministeeriumis avaldada jätkuvat survet India võimuesindajatele, et kohtuotsus võetaks vastu võimalikult kiiresti,» vastas Paet Gustavsonile ning lisas, et ministeerium toetab kinnipeetud Eesti kodanikke nii palju kui vaja ja nii kaua kui vaja.

Sõber kutsub survestama Gustavson leidis, et meeste kinnipidamine Indias oli ebaõiglane ja Eesti peaks rohkem survestama, et mehed kiiremini vabaneksid. «Minu jaoks on see võrdväärne sellega, et kui lähen hotelli, seal toimub mingi intsident ja mind võetakse vangi, sest olen hotellis,» lausus ta. «Ma saan aru, et ühel riigi pole võimalik minna ja n-ö jalaga uks lahti lüüa, kuid arvan, et survet peaks rohkem avaldama, kui seda siiani on tehtud.»

POSTIMEES, 21. JUUNI 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

REPORTAAŽ. Algaja kassapidajaga võib kõiksugu asju juhtuda, ta võib isegi toolilt maha kukkuda.

Lõbus tööpäev kassiirina sularahas. Sularahaga arveldamine on koguni nii hoogne, et kella nelja ajal peab Soon vahetusraha juurde tellima. Suurim arve minu kassas on klientidel, kes ostavad toidukraami 155 euro eest. Kõige keerukam on teenindada kliente, kes on võtnud kaupa pesukaussidest õunteni. Satun kimbatusse, kui pakend on kortsus ja masin triipkoodi välja ei loe. Kui klient on letile asetanud kilode viisi kaalumist vajavaid vilju, mille koodid tuleb kõik ükshaaval paberilt leida. Kui soodustus tuleb eriklahvile vajutades sisse lüüa. Kui pakendilt tuleb eemaldada pea märkamatu turvaelement. Kui kõik 20-eurosed ja suuremad rahatähed peab üle kontrollima.

piret lakson Tarbija24 reporter

aamaks kõige ehedamal moel aimu, mida jaanipühade eel peolauale soetatakse, astun ise kassapidaja kingadesse. Kliendi teenindamine ei olegi nii lihtne, kui pealtnäha paistab, vähemasti siis, kui oled kassiir esimest korda. Neljapäevane üllatavalt päikeseline ilm meelitab Laagri Maksimarketisse kohale rohkelt peresid, kes ostavad kokku kärutäite kaupa toidu- ja joogikraami. Ostukärudesse kiigates tundub, et juba varutakse head ja paremat ka jaanilauale. Kaupluse juhataja Erži Kämärä räägib töökorraldusest. Selga saan sinise vesti, rinda õpilase sildi. Kaela riputan töötajakaardi, mis avab mulle kõik uksed peale rahakabineti. Kämärä usaldab mind kogenud klienditeenindaja Karin Soone (35) hoolde neljandasse kassasse. Soon on rahulik ja tasakaalukas, veendun, et ta teeb oma tööd hästi, on viisakas ja lahke. Maksimarketis on ta töötanud pisut üle aasta. Kohe Soon mind teenindama ei lase. Uued töötajad õpivadki kogenud kassiiri kõrval mitu päeva ametit, enne kui kassas tegutseda saavad.

Eksimus kaarditõmbel Kiireks läheb keskpäeval, kui avatakse mitu lisakassat, kuid möll vaibub ruttu. Inimesi hakkab kogunema jälle kella kolme ajal. Et saaksin pühade-eelset saginat omal nahal kogeda, lubab Soon mind lõpuks «pulti». Esimesena teenindan heledapäist naist, kes ostab 20 euro eest toidukraami. Haaran kohe härjal sarvist, ütlen soravalt «tere» ja haaran paremalt poolt kassalindilt viineripaki. Näitan triipkoodi kassaskannerile, käib piiks – korras. Kõik läheb libedalt seni, kuni klient mulle Säästukaardi ulatab. Tõmban uljalt selle läbi ja annan tagasi. «Teistpidi,» õpetab Soon.

Hindeks viis miinus

Kogenud klienditeenindaja Karin Soon (vasakul) valvas neljapäeval pingsalt, et Piret foto: mihkel maripuu Lakson saaks kõik kaubad õigesti sisestatud.

Kogenud klienditeenindaja on sunnitud meelde tuletama, et kliendile tuleb anda ka tšekk. Õigus, olen pabinas, esimene kunde ikkagi. Klient aga naeratab, mõistab, olen ju õpilane. Täname vastastikku. Põmaki! Kukun toolilt maha, püüdes asju võimalikult kaugele lükata, et klient, kes kaupa kotti laob, end liigselt upitama ei peaks. Soon muigab: «Sa ei pea nii kaugele lükkama, lint liigub.» Piinlik on, aga lint ju ei liikunud! Tunne on kummatigi hea. Korraks tekib hetk, mil meie kassas pole ühtegi klienti. «Tulge juba!» igatsen veel proovida. Lõbus on! Jään korraks unistama. Mõtlen, et istun ikka üllatavalt mugaval toolil, kuigi on natu-

Mõned numbrid on nii väikesed, et jäävad kahe silma vahele. Tunnen, kuidas klient mu ees hakkab kannatust kaotama.

ke kitsas. Avastan, et laua all on ka jalatugi. Õhtu lõpuks jääb tagumik siiski kangeks, teab Soon, kes eelistab õhtuti seista. Varsti on rahvast nagu murdu, tekib järjekord, paljudel suured kärud kõrval. Kaupa kiirelt analüüsides tundub, et ikka jälgitakse, mis on parajasti sooduspakkumises. Näiteks soetatakse palju kahekiloseid Rakvere šašlõki potsikuid, mis on 43 protsenti alla hinnatud. Ent kaubaks lähevad ka tavahinnast soodsamad grillvorstid. Mitmed naised laovad lindile värvikirevaid sokke, mis, nagu hiljem selgub, on antibakteriaalsed. Kaubaks läheb kõik: lihatooted, kala, majoneesid, kurgid, tordid, rohkelt puu- ja juurvilju. Pea kõigis kärudes leidub alkoholi. Üks töötunkedes mees laob lindile seitse viina, see on vist päeva rekord. Mulle suureks üllatuseks maksab suurem osa kliente

Üks klient ostab kolm kotitäit toitu ja tundub juba, et kõik on hästi, olen kiire ja ei eksi. Oh ei, unustan, et pean kilekottide suud avama! Veel üks piinlik moment tekib, kui sisestan CD-plaadi triipkoodi kolm korda valesti. Arvuti teatab, et kaupa ei leitud, ja kõigi kolme CD-plaadi koodid tuleb ükshaaval arvutisse sisse toksida. Mõned numbrid on nii väikesed, et jäävad kahe silma vahele. Tunnen, kuidas klient mu ees hakkab kannatust kaotama. «See tundub sulle ainult alguses, et kliendid on kannatamatud, see läheb üle,» rahustab Soon. Kui üks perekond laotab kassalindile õunu, kaalikaid, avokaadosid, kurke, tomateid ja porgandeid, ohkan sügavalt. Ega midagi, otsin aga ükshaaval koode. Nii meeletult kulub aega, kardan, et kunded pahandavad, eriti need, kes teispool järjekorda. Tegelikult ei saa ükski klient pahaseks, vähemalt ma ei märka. Tuju läheb kohe heaks, kui inimesed naeratavad ja soovivad head vastu. Kuna olin kassas vaid mõned tunnid, ei tea ma öelda, kuidas oleks kassapidajana töötada aastaid järjest. «Mis hinde paned?» küsin Soonelt hiljem. «Viis miinus!» teatab ta. Pole paha!

ÄRILAUSE Kindlasti ei hakka me oma õllevalikuga konkureerima poodide kuuspakkide või kaheliitriste õlledega. Õlleturule sisenenud Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi. majandus24.ee, 20.06

Miljardär investeeris Eesti ettevõttesse Microsofti kaasasutajast miljardär Paul Allen on sellest nädalast Eesti juurtega ettevõtte 3D Control Systems investor, kirjutas Äripäeva portaal tööstusuudised.ee. 3D Control Systems arendab 3D-printimise pilvetehnoloogiat. Seda, kui suure summa Alleniga seotud investorite ring firmasse investeeris, 3D Control Systemsi juht John Dogru ei avaldanud. majandus24.ee

Piimatooted kallinesid

Euroopa Liit suunab Eestisse miljardeid

Esimeses kvartalis kallines kõikide piimatoodete keskmine jaehind, selgus piimatööstuse ülevaatest. Näiteks 2,5-protsendilise joogipiima hind tõusis 10,6 protsenti. Piimatööstus tootis esimeses kvartalis 56 200 tonni piimatooteid, mis on võrreldes mullu sama ajaga 1,3 protsenti enam. majandus24.ee

Euroopa Komisjon võttis vastu partnerluslepingud struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks aastail 2014–2020. Eestisse tehakse ühtekuuluvuspoliitika rahast investeeringuid 3,59 miljardit eurot, 726 miljonit maaelu arenguks ja 101 miljonit kalandus- ja merendussektori toetamiseks. majandus24.ee

OMX TALLINN

804 ▲ +0,41%

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

VI 2013

VIII 2013

X 2013

XII 2013

BÖRS Aktsia Hind Arco Vara 1,220 Baltika 0,469 Ekspress Grupp 1,030 Harju Elekter 2,680 Järvevana 0,690 Merko Ehitus 7,200 Nordecon 1,000 Olympic Group 1,900 Premia Foods 0,669 Pro Kapital Grupp 2,660 Silvano Fashion 2,000 Skano Group 1,200 Tallink Grupp 0,760 Tln Kaubamaja 5,100 Tallinna Vesi 13,000 Trigon Property 0,470

II 2014

2,24 ▼ –10,09%

IV 2014 VI 2014

EURO Muutus -6,15% 1,96% 0 -1,47% 0,29% 0,42% 0 0,53% 2,61% 0 0 0 -2,81% 0 0 0

20.06 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,446 -0,15 Hiina jüaan 8,460 -0,33 Jaapani jeen 138,680 -0,1 Kanada dollar 1,469 -0,37 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,342 0,34 Poola zlott 4,161 0,68 Rootsi kroon 9,149 0,67 Rumeenia leu 4,395 0,03 Šveitsi frank 1,217 -0,01 Briti naelsterling 0,798 -0,29 Taani kroon 7,456 0 Tšehhi kroon 27,433 -0,01 Ungari forint 305,710 0,13 USA dollar 1,359 -0,23 Venemaa rubla 46,694 0

bns

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 21. JUUNI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

EUROOPA LIIT. Luksemburgi kauaaegsest peaministrist saab

Junckeri saatus jürgen tamme reporter

riti ajaloolane Timothy Garton Ash võrdles teda Prantsuse revolutsiooniaegse kuninga Louis XVIga, kes hukati giljotiinil. Šveitsi päevaleht Weltwoche avaldas aga oma esilehel foto, kus kõrvutas teda Hitleri ja Mussoliniga, ning Briti tabloid Sun nimetas teda Euroopa kõige ohtlikumaks meheks. See mees on Jean-Claude Juncker. 59-aastase kauaaegse Luksemburgi valitsusjuhi jaoks pole viimased nädalad olnud kerged. Briti peaminister David Cameron on lubanud iga hinna eest nurjata tema plaani asuda euroliidu igapäevase toimimise eest vastutava Euroopa Komisjoni etteotsa. Paljude arvates on Cameron aga lahingu kaotanud. Ka brittide enda BBC juhtis tähelepanu, et Junckeril on ELi valitsusjuhtide hulgas piisav toetus ning Ühendkuningriigil puuduvad praegu väljavaated tema kandidatuur maha hääletada. Sellele vaatamata lubab Cameron vähemalt avalikkusele kindlameelselt, et ei muu-

da oma meelt ja kasutab hääletusel vetoõigust. «Kui te tahate Euroopat reformida,» ütles Cameron kolmapäeval parlamendisaadikutele, «peate te selle eest välja astuma.» Kuigi Briti meedia on sihikule võtnud Junckeri, on vastasseisu keskmeks hoopis küsimus, kas Euroopa Komisjoni presidendi valib Euroopa Parlament või ELi liikmesriikide valitsusjuhid. Kui seni määrasid komisjoni esimehe valitsusjuhid, siis 2009. aastal jõustunud Lissaboni leping suurendab parlamendi kaalu. Lissaboni lepingule viidates on parlament asunud seisukohale, et neil on nüüdsest suurem roll komisjoni presidendi määramisel. Euroopa Liidu Nõukogu esindavad valitsusjuhid tõlgendavad lepingut aga erinevalt ega soovi, et parlament komisjoni juhi määramist dikteeriks. London eesotsas Cameroniga seisab vastu Euroopa Parlamendi mõju kasvule, nähes selles sammu föderaalriigi poole. Kui vaidluses komisjoni presidendi koha üle peaks peale jääma parlament, tähendaks see automaatselt, et esimest korda ELi ja selle eelkäijate ajaloos tunnistataks kehtetuks ühe liikmesriigi veto, mida Cameron on lubanud kasutada. See tähendaks ühtlasi jõujoonte muutumist ELis, kuna otsustusõigus komisjoni presidendi

Jean-Claude Junckerist on saanud Euroopa

määramise üle liiguks komisjonilt parlamendile. Teisisõnu on tegemist konfliktiga ELi institutsioonide vahel. Rahulolematust parlamendi «mässu» üle on avaldanud ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kes ei nõustunud parlamendi suurimate fraktsioonide nõudmisega, et komisjoni presidendi koha peab saama suurima fraktsiooni ehk kon-

POSTIMEES, 21. JUUNI 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

tõenäoliselt siiski Euroopa Komisjoni uus president, kuid pole selge, mis hinnaga.

võib muuta ELi

Liidu institutsioonidevahelise konflikti sümbol.

servatiivse Euroopa Rahvapartei kandidaat Juncker. Nüüd on Merkel, kes vahetult pärast valimisi andis mõista, et võib sarnaselt Cameroniga Junckeri kandidatuuri blokeerida, aga asunud Junckerit toetama. BBC teatel püüab Cameron oma leeri meelitada Itaalia peaministrit Matteo Renzit, kes pole oma kaarte veel avanud. «Komisjoni presidenti oleks raske

foto: afp/scanpix

ametisse nimetada ilma Ühendkuningriigi ja Itaalia toetuseta,» märkis BBC, lisades samas, et Renzi peamine huvi on oma kodumaa majandust elavdada. «Kui ta usub, et EL on pühendunud kasvule ja töökohtadele, asub ta tõenäoliselt härra Junckerit toetama.» Merkeli sõnul võidakse Cameronile aga pakkuda tehingut. «Me peame kõiki liikmes-

riike tõsiselt võtma. See ei tähenda kõigi soovide täitmist, kuid tähendab, et kusagil mujal võiks ehk mõelda, mis on tähtis Suurbritannia jaoks,» ütles Merkel uudisteagentuuri AFP teatel üleeile. Liidukantsler viitas seejuures võimalikele kõnelustele ühenduse bürokraatia vähendamise ja otsustusvaldkonna piiride üle, täpsustamata aga nende sisu.

On arvatud, et Ühendkuningriigile võidakse vastutasuks Junckeri toetamise eest pakkuda mõnda mõjukat volinikuportfelli, näiteks siseturu-, transpordi-, energia- või kaubandusvoliniku kohta, millest London on enim huvitatud. Kuid isegi kui London nõustub seesuguse pakkumisega, pole selge, kuidas reageerib toimuvale Briti avalikkus. Cameron on ju muutnud oma poliitikat eurovastasemaks, et võtta hääli ära Suurbritannia Iseseisvusparteilt, mis nõuab riigi lahkumist EList, kuid pole olnud selles kuigi edukas, mida näitas ka Iseseisvuspartei triumf maikuistel eurovalimistel. Paljuski on Cameron end nurka mänginud. Ühelt poolt ei tohi ta lõhenenud tooride partei liidrina näidata nõrkust suhetes Euroopaga, sest see võib minna talle maksma parteijuhi ja peaministri koha. Teisalt tähendaks Cameroni lüüasaamine Junckeri kandidatuuri vetostamisel, et ta kaotaks riigisiseselt veelgi rohkem. Mitmed ELi riikide valitsusjuhid on avaldanud soovi lahendada Junckeri küsimus tuleva nädala neljapäeval ja reedel toimuval tippkohtumisel. Samas on võimalik, et valitsusjuhid ei jõua Junckeri küsimuses järgmisel nädalal siiski kokkuleppele. See aga tähendab, et EL võib seista silmitsi kriisiga.

Poolat raputab lindiskandaal

Ukrainas algas ühepoolne nädalane relvarahu Ukraina president Petro Porošenko teatas eile, et nädalapikkune ühepoolne relvarahu algas separatistlikus Ida-Ukrainas reede õhtul, et anda mässulistele võimalus relvad maha panna. «Täna (eile – toim), 20. juunil, peab algama relvarahu. See kestab 27. juunini,» ütles Porošenko Donetski oblastis.

afp/bns/reuters/stt/ap/pm

L LÜHIDALT

Salvestus, mis paljastab väidetava kokkuleppe rahandusministri tagandamiseks, on katse valitsust ebaseaduslikul teel kukutada, ütles Poola peaminister Donald Tusk (pildil). «On võimalik, et ennetähtaegsed valimised on sellele probleemile ainuke lahendus,» lausus Tusk üleeilsel pressikonverentsil, nimetades toimuvat usalduskriisiks ja poliitiliseks ummikseisuks. Valitsusjuhi sõnul võidakse valimised korraldada mõne nädala jooksul. Telekanali TVN24 arvamusküsitluse järgi toetab valitsuse tagasiastumist 48 protsenti, Tuski jätkamist aga 30 protsenti vastanuist. Päevalehe Fakt hiljutise uuringu järgi edestab Tuski tagasiastumist nõu-

dev opositsioonierakond Seaduse ja Õigluse Partei (PiS) peaministri erakonda seitsme protsendiga. Skandaal sai alguse, kui Poola nädalakiri Wprost avaldas nädala eest väidetavalt möödunud aasta juulist pärineva salvestise, millel keskpanga juht Marek Belka lubab siseminister Bartłomiej Sienkiewiczile, et aitab järgmisel aastal toimuvateks üldvalimisteks valmistuva valitsuse positsioone tugevdada tingimusel, et rahandusminister vabastatakse ametist. Sel ajal rahandusministrina töötanud Jacek Rostowski, kes kuulub peaministri partei Kodanikeplatvorm (PO) ridadesse, vahetati välja mullu novembris. Selge pole siiski, kas seda tehti Belka nõudmise täitmiseks.

Kolmapäeval saabusid Wprosti toimetusse Poola julgeolekuameti (ABW) töötajad, nõudes salvestise väljaandmist. Wprosti peatoimetaja Sylwester Latkowski keeldus allikakaitsele viidates salvestist üle andmast ja toimetuses puhkes kähmlus, mida kanti üle ka televisiooni otse-eetris. Poola raadio kodulehe teatel lahkusid kaitsepolitseinikud ja prokuratuuri töötajad ajakirja toimetusest tühjade kätega. 2007. aastast peaministrina töötanud Tusk, kelle jaoks on tegu tema ametiaja tõsiseima skandaaliga, distantseeris end ABW tegevusest, kinnitades, et polnud reidist eelnevalt teadlik. Ka rõhutas valitsusjuht, et prokuratuur on oma otsustes poliitiliselt sõltumatu, kuigi ABW allub peaministrile.

Rahandusministrid kinnitasid Leedu liitumise eurotsooniga

Bulgaarias on tulvades hukkunud tosin inimest

ELi rahandusministrid andsid oma heakskiidu Euroopa Komisjoni soovitusele võtta Leedu tuleva aasta alguses eurotsooni liikmeks. Leedu rahandusminister Rimantas Šadžius kinnitas, et Leedu püüab olla vastutustundlik eurotsooni liige ning mitte kasutada vaid sellega kaasnevaid privileege.

Bulgaaria kirdeosas on tugevast vihmasajust põhjustatud tulvades hukkunud vähemalt 12 inimest, neist kümme Musta mere kuurortlinnas Varnas. Teadmata arv inimesi on jäänud kadunuks, ütlesid võimuesindajad eile. Mitmel pool on katkenud elektrivarustus ja maanteed on muutunud sõidukõlbmatuks.

Tuski sõnul otsustatakse Sienkiewiczi jätkamine siseministrina tuleva nädala alguses. Sarnaselt Sienkiewicziga on tagasiastumisest keeldunud ka ekspeaministrist keskpangajuht Belka, kelle sõnul on kommentaarid kontekstist välja rebitud. Wprosti väitel on nad avalikustanud vaid osa nende käes olevatest salvestistest. Väljaande kinnitusel on neil teistegi poliitikute, Poola rikkaima mehe Jan Kulczyku ja teiste omavaheliste vestluste salvestisi, kuid need pole veel avaldamiseks valmis. Tuski sõnul on avalik huvi, et kõik materjalid avaldataks. Pole selge, kes on salvestiste tegemise taga, kuid Poola meedia andmetel võivad asjaga seotud olla endised luuretöötajad. Jürgen Tamme

USAs võis 86 inimest nakatuda siberi katku USA nakkushaiguste kontrolli ja ärahoidmise keskuse uurijad võisid turvareeglite eiramise tõttu nakatuda ohtlikku siberi katku ehk antraksisse. Ühendriikide valitsuse sõnul on võimalike nakatunute arv kasvanud varasemalt 75-lt 86-le. Antraksi kopsuvorm on surmav 80 protsendil juhtudest.

Šveitsi uus immigratsiooniseadus soosib ELi kodanikke Šveitsi valitsus teatas, et kavatseb ELi kodanike töötamisele Šveitsis kehtestada vähem piiranguid kui mujalt saabuvatele töötajatele, lootes sel viisil vähendada diplomaatilisi vastuolusid Euroopa Liiduga seoses uue immigratsioonipoliitikaga. Uue seadusega kehtestatakse sisserännukvoot.

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 21. JUUNI 2014 TÄNA 25 AASTAT TAGASI

Kalle Muuli

Palverännak

eerand sajandit tagasi algas kohe pärast jaanipäeva Eestis justkui palverännak. Tallinna-Riia maantee, mida ei nimetatud veel Via Balticaks, oli ummistunud sadadest autodest. Tahkuranda, president Konstantin Pätsi sünnipaika, kogunes pühapäeval, 25. juunil 1989 umbes 30 000 inimest, et avada seal taas ausammas, mille okupandid olid 1940. aastal purustanud. Laulva revolutsiooni ajal oli palju räägitud Vabadussõjast ja Tartu rahust, Molotovi-Ribbentropi paktist ning sellele järgnenud okupatsioonist ja küüditamistest, kuid Pätsi ajastust ei teatud veel suurt midagi. William Tomingase raamatut «Vaikiv ajastu Eestis» polnud veel kodumaal välja antud ja ajaloolane Magnus Ilmjärv, tulevane «Hääletu alistumise» autor, oli äsja alles ülikooli lõpetanud. Päts oli rahva silmis seetõttu peaaegu pühak. Tema ausamba taastamine oli osa vabadusvõitlusest, osa Eesti riigi taastamisest. Kui muinsuskaitse seltsi esimees Trivimi Velliste 1988. aasta suvel Pärnu Vallikäärus seltsi tuluõhtul kõneldes ütles, et Pätsi ausammas tuleb taastada, tõusid tuhanded kuulajad austusest esimese presidendi vastu püsti. Kuigi diktaatoreid ja isikukultust jälestati, ei teinud keegi numbrit sellest, et Päts oli lasknud selle ausamba täpselt pool sajandit varem, 25. juunil 1939, Tahkuranda endale ise püstitada 65. sünnipäeva tähistamiseks. se s. Ka presidendi saatust ust ja tema viimaseid eluaastaid ümbritses veel saladuseloor. KGB eruohvitserid Valdur Timusk ja Henn Latt olid küll 1988. aasta sügisel käinud Venemaal Pätsi hauda otsimas. Nad olid imekombel leidnud Kalinini (Tveri) lähedal Bu-raševos ka presidendi viimase raviarsti, kes näitas Pätsi umbkaudset matmispaika. Aga kuni täpset hauakohta ja säilmeid polnud leiei. juunil mendi 25 tud, ei võinud keegi kinnnda monu e s a v a . n Päts del olla, kas see lugu ka k stat hiljem Konstanti tati 50 aa s a ta e e S tõele vastab. Ajakirjandu1939. ses ilmus igasuguseid kummalisi versioone. Nii näiteks kirjutas üks lehelugeja Edasis literaat Aleksander Kurtna mälestustele viidates, et Päts olnud Jämejala vaimuhaiglas üleliidulise tähtsusega pensionär, viidud sealt edasi Mõisaküla vanadekodusse, kus ta surnud, ja maetud mere äärde ühele nimetule laiule. Muinsuskaitsjatele ei mahtunud kuidagi hinge, et presidendi kõige tõenäolisema hauapaiga leidmise au olid endale kahmanud KGB eruohvitserid. Et sellest üle saada, saatis muinsuskaitse selts 1989. aasta kevadel Buraševosse suure ekspeditsiooni eesmärgiga presidendi haud üles leida ja tema põrm kodumaale tuua. Terve jaanipäevaga lõppev nädal plaaniti kuulutada Eesti Iseseisvuse Nädalaks. Selle tippsündmuseks pidi saama just Pätsi põrmu ümbermatmine Metsakalmistule, mitte ausamba avamine.

aikuu teisel poolel sõitiski Eestist Buraševosse 19-liikmeline delegatsioon. Üheksa päeva jooksul kaevati vanal kalmistul lahti üle kümne haua, kuni kohalik võim sekkus ja palus surnud rahule jätta, aga Pätsi põrmu ei leitud. Muinsuskaitsjad polnud Buraševo ekspeditsiooni ja ümbermatmise plaani targu suure kella külge pannud. Suurejooneline iseseisvuse nädal asendati nüüd vaikselt lihtsalt Pätsi ausamba avamisega, millest kujunes rahvuslaste tähtsaim südasuvine ettevõtmine. Ajaloolise järjepidevuse rõhutamiseks laulis samba avamisel Tartu akadeemiline meeskoor ja kõneles presidendi pojapoeg Matti Päts. Mõlemad olid kohal olnud ka täpselt pool sajandit varem. Arhitekt Anton Soansi ja skulptor Ferdi Sannamehe loodud ausamba rekonstrueerisid Andres Mänd ja Mati Karmin. Selleks kulus 113 000 rubla, mis saadi ülemaalise korjandusega. Et rahva meel muutub kiiresti, see selgus ööl vastu 1991. aasta 9. maid. Siis õhkis tundmatu kurjategija Pätsi ausamba juures lõhkekeha, mis purustas esiküljel olnud pronksplaadi ja vigastas aluskive. Kui Pärnu muinsuskaitsjad paar päeva hiljem samba korrastamiseks talgud korraldasid, tuli Tahkuranda ainult kümmekond inimest.

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Punane vaip, roheline vaip

ANNES’I filmifestivalile saabub umbes viiskümmend tuhat külalist. On mai. Nice’i lennujaama meetingpoint’is ootavad külalisi limod, shuttle bus’id või takso. Cannes’is aetakse asju vastavalt tähtsusele ja nii mittetähtsaid, kes bussiga sõidaks, ei ole eriti. Pool tundi hiljem on külaline hotellis. Ikka vastavalt oma tähtsusele. Tähtis läheb otse festivali südamesse, mere äärde, Palais des Festivals et des Congrès’ lähedusse, rõdu ja merevaatega tuppa. Punase vaiba naabrusse. Vähetähtis sõidutatakse linnaserva. Toad ei ole ka seal odavad, 200 eurot öö, aga midagi ei ole teha, kui ilma kinota ei saa. Omavahel tähtis ja vähetähtis tõenäoliselt ei kohtu. Kui just õnn vähetähtsale kogemata ei naerata. Ta passib järjekordades, hüpleb kikivarvul inimsummas, kael õieli, fotokas õieli, üleni õieli. Samal ajal hööritab täht punasel vaibal, lubab end pildistada. Siis on ta läinud ja vähetähtis võib rõõmsalt jallajälgi nuusutada: siin oli see, siin oli too, oeh...! o KUU HILJEM TSIISTRES. Kas K keegi üldse teab, kus on Tsiistk rre? Punt soome-ugri kinoinimessi passib nõutult Tartu vastremonditud raudteejaamas. Limosid ja d sshuttle’eid miskipärast ei tule. Punane liinibuss käib, aga ei tea kun hu. Lõpuks leitakse Tsiistre mobh llast google map’ilt üles. Tuleb välja, et Tsiistre on küla Misso lähedal Võrumaal, Läti ja Venemaa ning Setumaa piiril, Tartust saja kildi kaugusel. Lennukid sinna ei käi. Küll aga hobused. Seal elab vist ka inimesi? Ju vist, muidu v oleks raske soome-ugri filmifestio vali FUFF korraldada. Kõige mõistlikum on sõita Tartust Tsiistresse Vastseliina bussiga, sealt edasi tuleb Misso marsa vastu. Žüriil on kiire, see viiakse kohale Edina autoga. Edina on ungarlane, aga elab Eestis ja korraldab filmifestivali. Esimest korda elus. Kui Edina auto Misso lähistel kruusateele jõuab, algab justkui kõrbetorm, reisijad kattuvad tolmukihiga, auto laseb täiega läbi, nagu sõel. Täiesti erinev glamuur, näiteks Cannes’is rünnatakse lõhnaõlipilvega. Lõpuks jõuavad kõik ühel või teisel viisil Tsiistresse. Autot ei pargita punase vaiba lähedusse Ritzi hotelli, vaid taluõue, otse rohelisele muruvaibale. Siis lüüakse end üles, sobivad lühikesed püksid, plähvid või paljad jalad. Kontsade ja kingadega võib kinni jääda. Edina peab kõne. Süüakse pidulikult guljašši. Juuakse piima, veini ja õlut, kõik peaaegu nagu Cannes’is. FUFF on rahvusvaheline. On kaks Denissi, üks udmurt, teine isur. Siis Larissa ja Irina Vepsast, Daniel ja Roland Ungarist, Petja Poolast, keegi on Soomest, keegi Ameerikast ning üks korealane – ja kõiki neid toidab kokk Hollandist, Bas. Kohalik Tsiistre mees. Siin on kõik võrdselt mittetähtsad, kõik pääsevad korraga vaibale, mis siis et rohelisele. Kui saabub öö, rännatakse bussiga Missosse Pullijärve puhkehüttidesse. Vaade hütiuksest ei jää alla Rivie-

Mart Kivastik ra omale, jahte küll pole, aga öine järv on lummav. Pärast paari veini ja õlut võib seda lõputult vahtida. Igav ei hakka. Eesti loodus tundub kuradi ilus. Hommikul toimub Cannes’is workshop, Rue du Serbe 4 piraka tähtsa maja esimesel korrusel. Sama maja viimasel korrusel on Harvey Weinsteini büroo. Workshop’i korraldavad poolakad, osavõtjad on saabunud Euroopast, õpetavad tuutorid Los Angelesest, Londonist, Barcelonast, Lissabonist. Maailm on ühte tuppa pressitud, palmid vahivad aknast sisse. Lõunaks minnakse restorani, süüakse mereannisuppi roosa veiniga, kolmkümmend eurot nägu, kui hästi läheb. Kui ikka raha on! Võid poest banaani ka osta, aga ei sobi ju siin Cannes’is. Siin on ikka gourmet case. Tsiistres toimub ka õpituba, või nagu udmurdid ütlevad, masterklass. See viiakse läbi vanas koolimajas, mis on kenasti üles ehitatud ja kollaseks värvitud. Majas sees on suur kõrge laega klassiruum ja pikk laud. Master’id on Ungarist ja Eestist, õpilased on pärit hiiglaslikult soome-ugri alalt Budapestist Moskvani ja Tallinnast Karjalani. Tuppa tuupima ei jääda. Väljas on kolmkümmend kraadi, õrn tuul ja mitte ühtegi palmi, ainult kuused. Töö käib eesti, vene, inglise, soome ja inglise keeles. Vepsa keeles ka, see on nii eestiga sarnane. Ainus, kes peaaegu neid kõiki räägib, on poolakas Petja. Inglise keelt ei oska ta nimelt. Petja on produtsent, kes väntas äsja esimese udmurdikeelse mängufilmi. Kogu eelarve oli kuus tuhat eurot, aga film levib Youtube’is nagu kulutuli Lõuna ajal jalutatakse festivalitallu sööma. Peakokk Bas üllatab kõiki taimetoiduga Indiast. Indias oli ta viimane töökoht. Laual on rohekaskollane piprane möks, mis justkui meenutab sitta. See on karri, kokku segatud kahekümne viiest maitseainest. Riis on ka. Ugrilased nõuavad hleeba! Bas ei saa aru, et miks on vaja hleeba!

Vaade hütiuksest ei jää alla Riviera omale, jahte küll pole, aga öine järv on lummav. Pärast paari veini ja õlut võib seda lõputult vahtida.

ÕHTUL CANNES’IS. Kel on pilet, läheb kinno. Ilma frakita punasele vaibale ei pääse ja filmi ei näe. Aga kui on pilet ja frakk, siis tõepoolest, astuge aga edasi, koos Nicole Kidmani, Mickey Rourkey, Alain Deloni, Gerard Depardieu’ ja Robert de Niroga. Või kui mitte päris koos, siis nende järel. Nende sabas pääseb umbes kolme tuhande kohaga hiigelsaali rõdule, kõrgele lae alla. Filmi näeb sealt hästi, nii et tasub vaeva küll. Kuigi tõenäoliselt ei ole ei pileteid ega frakki, nii et issue on ammendatud. Targem on järjekordsest restoranist hoiduda, odavam on kahmata poest vein, osta rannapromenaadilt kanepit ja kolida randa, vedelda, jalad vees, pea pilvedes, unistada oma esimesest Oscarist ja seksist on the beach ja nii edasi. Nii võib hommikuni välja. Siis koristatakse rand ära. TSIISTRE kinosaal on ümber ehitatud vanast aidast. See on üsna kõrge laega hoone, kuhu mahub kümme pikka palkpinki saja inimesega. Kuna inimesi on vähem, võib laiutada. Muu on nagu Cannes’is: ekraan ja kinomehhaanik, õigemini digioperaator Paul, kes näitab filme. Erinevalt Cannes’ist ei jää ukse taha keegi. Kui ise ei taha, sest seal on ka põnev. Õues on Basi baar, kus tal on abiks soome vabatahtlikud. Tolle baari leti ääres arutatakse filme ja elu. Näiteks Basi elu. Basil on üks kaheksandik tšerokii indiaanlase verd. Vanaisa tõi selle NATO laevaga Ameerikast Hollandisse. Pärast baari võib minna tagasi aita filme vaatama. CANNES’I PROGRAMMIS on tavaliselt vennad Cohenid, Zhang Yimou, Haneke, Kim Ki-duk. Tiistres Deniss, Larissa, Ira ja Maimikud. Lihtsalt nimed on meil ugrilikumad. Cannes’is on õhtuti vastuvõtud. Suur riik teeb suure, väike väikse peo. Vastuvõttudel näeb tuttavaid, saab tasuta süüa ja juua. Nii võib Cannes’is ära elada. Peab olema nutti, et endale pidevalt kutseid hankida. On neid, kes on sel alal profid. Käib kõmu, et ühel eriti VIP-peol oli tiiger palmi külge ketti pandud. Pidu oli vägev, ainult tiiger ei rõõmustanud. Aga öösel või siis peaaegu hommikul joovad kõik Petit Majesticis õlut, kuus eurot kann. Petit Majestic on üks baar keset linna. TSIISTRES on ka igal õhtul väike pidu. Varitseb väike oht Ukraina pärast tülli minna. Marid on küll marid, aga Putin on nende kasuisa. Me peaks tõepoolest üksteist rohkem tundma. Tsiistres on selleks hea koht. Istud öösel järve ääres, vahid vett, käid saunas ja ei ühtegi tiigrit puu küljes, on aega niisama rääkida. Enam-vähem kõigest peale Ukraina ja India söögi. HOMMIKUL sõidetakse koju, kõigil on kahju, et festival läbi sai, nii Cannes’is kui Tsiistres. Nice’i lennujaam töötab täistuuridel, staarid tõusevad lennutiivul taevasse, kuldsed palmioksad luggage’is ... see on ülendav vaatepilt! Edina võtab Tsiistre pundi auto peale, Larissa pakib kuldse kuuseoksa pakiruumi, auto kimab Tartu poole, vana Nissani sumpast venib musta tossu … ka kuidagi armas!

foto: corbis/scanpix

ARVAMUS kultuur 21. JUUNI 2014 NR 309

TIINA TAMBAUM

VLADIMIR SAZONOV PRAEGU, A.D. 2014, PÜÜTAKSE TAASTADA BAGDADI KALIFAATI VILLU MENGEL ÕPETAJAKS OLEMINE IIDSETE KULTUURIDE MOODI • TIIT KÄNDLER RAUL MEELE MAAILM URMAS VADI SALLIV VÕI HOOPIS JÕNK • TIIT PRUULI SUURSUGUNE RAAMAT SUURSUGUSEST REISIST TIIT TUUMALU HINNE UUTELE EESTI FILMIDELE • NÄDALA PLAAT JAREK KASARI «LIIGA PALJU VIIUELID» AJA AUK PETE DOHERTY RIKUTUD JAHISÕIT • JUURIKAS AVALIK JOOMINE MEELDIB KÕIGILE

2 || FOOKUS || AK || POSTIMEES, 21. JUUNI 2014

Kui palju on Eestis inimesi, kellel on seljataga viiekümnes sünnipäev? Pool miljonit. Vanemaealiste uurija, Eesti Demograafia Instituudi nooremteadur Tiina Tambaum kirjutab meeste ja naiste elust – tervisest, harjumustest, toimetulekust ja masendusest – Eestis pärast viiekümnendat eluaastat.

ELU PÄRAST VIIEKÜMNENDAT O odatav eluiga kasvab väga kiiresti. Vanus 65, mis oli oodatav eluiga siis, kui praegused 65-aastased sündisid, on selle ajaga kümme aastat juurde saanud. Kui praegu on maailmas 100. eluaasta piiri ületanuid kokku umbes sama palju kui meie väikeses riigis üle 50 aasta vanuseid inimesi, siis aastaks 2050 ennustatakse sedavõrd pikka iga juba 3,2 miljonile inimesele maailmas. Samal ajal haarab suurem osa Eesti üleriigilistest regulaarsetest kvantitatiivuuringutest endiselt vaid kuni 64-aastasi. Vanemate kohta tilgub infot harva, justkui poleks neid olemas (tegelikult on neid 240 000) või poleks nende elu kohta vaja riiklikke või kohalikke otsuseid. Mõni aasta tagasi liitus Eesti üleeuroopalise 50-aastase ja vanema rahvastiku uuringuga SHARE, kus uuritavate inimeste vanusepiir on tõmmatud

vaid alumisse otsa. Inimeste individuaalset vananemist, tervist, sotsiaalset ja majanduslikku eluolu jälgiv uuring küsitleb ühtesid ja samu inimesi iga kahe aasta tagant. Nii kooruvad tasapisi välja seosed, mille alusel anda soovitusi ja võtta vastu otsuseid vanema põlvkonna tulevaste esindajate heaks. Eestis osaleb uuringus üle 6000 inimese üle riigi, mis on väga esinduslik valim üldistuste tegemiseks. Rahvaloendusel küsitleti, tõsi, kõiki inimesi, kuid küsimused olid üldised. SHARE harutab inimese seisundi lahti üksipulgi. Mida me teame Eesti 50-aastaste ja vanemate inimeste kohta? Nende seas on iga kahe mehe kohta kolm naist, st me räägime 200 000 mehest ja 300 000 naisest. Kas olete teadvustanud, et pooled selles vanuses inimestest on üksi? Üksi elavatest omakorda pea pooled peavad lesepõlve, mis tuleneb väga suurest lõhest Eesti meeste ja naiste keskmises elueas. Arvud näitavad ka, et mida noorem va-

nusegrupp 50-aastastest ja vanematest inimestest, seda rohkem on nende seas kõrgharidusega ja seda vähem alg- või põhiharidusega inimesi. 50ndates eluaastates inimestest on kõrgharidusega 45%, 80ndates aastates inimestest aga 20%. SHARE vastajatel seisab kohe ees juba kolmas küsitluslaine, andmete töötlemine liigub aga mõne aasta võrra tagapool. Hiljuti avaldas Tervise Arengu Instituut oma veebilehel SHARE Eesti esimese laine (2011) tervise valdkonna esimesed kirjeldavad tulemused. Toetades juunikuu algatust «Märka meest», esitame mõned nendest näitajatest Postimehe lugejale just meestenaiste võrdluses.

Kui palju on haigeid ja kes peavad end tervemaks Suures plaanis pole meeste ja naiste isiklikes hinnangutes oma tervisele väga suuri erinevusi. Või kui, siis on mehed veidi julgemad pidama oma tervist pigem heaks kui rahuldavaks. Naistest pooled (49%)

hindavad oma tervislikku seisundit rahuldavaks ja 29% vähemalt heaks. («Vähemalt hea» tähendab hinnanguid «hea», «väga hea» või «suurepärane».) Meestest peab tervist rahuldavaks 47%, kuid vähemalt heaks koguni 32%. Vanusegrupiti on vanemate seas võrreldes noorematega muidugi järjest vähem neid, kes tunnevad ennast heas vormis olevat. Samas ütleb ka iga kümnes inimene, kes on ületanud vanusepiiri 75, et tervis on endiselt hea, mitte rahuldav ega halb, ning meeste-naiste erinevused nii kõrges vanuses peaaegu puuduvad. Lisaks üldisele tervisehinnangule küsitakse SHAREs põetud haiguste, aga ka pikaajaliste haiguste ja terviseprobleemide kohta. Viimane näitab kindlasti üht põhjust, miks on

Tulemus näitab, et vanadus ja haigus ei ole sünonüümid. See on fakt, mida peab eelnevaid näitajaid lugedes endale aeg-ajalt meelde tuletama.

meil vaid vähem kui kolmandik 50-aastastest ja vanematest inimestest oma tervisega rahul ning iga viies peab seda päris halvaks. Naistest kolmveerand (75%) ütleb endal esinevat pikaajalise terviseprobleemi või haiguse, meestest väidab sama kaks kolmest (66%). Arvatakse, et naiste ja meeste näitajate erinevus tuleneb sellest, et naised käivad korralikumalt arsti juures ning seetõttu on neil vähem haigusi, millest nad ise teadlikud poleks. Kui naistest vanuses 50–59 on pikaajalise haigusega 63%, siis kümme aastat vanemas vanuserühmas juba 75%. Ka meestel toimub hüpe just sellel kümnendil, kuhu langeb ametlik pensioniiga (59% –> 72%). 80ndatesse eluaastatesse jõudnutest väidab 15% meestest ja 13% naistest, et pikaajalisi probleeme neil endiselt ei ole. Erinevused naiste-meeste vahel on kahanenud minimaalseks. Tulemus näitab, et vanadus ja haigus ei ole sünonüümid. See on

Vanemaealiste uuringus mõõdeti depressiooninähte kahel viisil. Subjektiivne: inimeselt küsitakse otse, kas tal on depressiooni esinenud. Objektiivne: 12 küsimusega intervjuu depressiooni tunnuste tuvastamiseks (EURO-D). Vanuse kasvades kasvavad objektiivsed depressioonisümptomid, aga väheneb nende märkamine.

50-59-aastased mehed

31,1

60-69-aastased mehed

27,5 29,6 21,7

70-79-aastased mehed

35,1 18,8 49,5

80-aastased mehed

16,7

POSTIMEES, 21. JUUNI 2014 || AK || FOOKUS || 3

fakt, mida peab eelnevaid näitajaid lugedes endale aeg-ajalt meelde tuletama.

Kes on paksud ning kes joovad ja suitsetavad Kaal on 50-aastaste ja vanemate inimeste suur probleem. Kui mehed annavad naistega võrreldes häid hinnanguid oma tervisele sagedamini, siis üks selle põhjustest võib olla pisut parem seis kehakaaluga. 60ndates ja 70ndates eluaastates on vaid iga neljas naine (25%) normaalkaalus. Meestest on nendes vanuserühmades normaalkaalus iga kolmas (33–35%). Meeste seas, kes ei ole normaalkaalus, on rohkem ülekaalulisi ja vähem lausa rasvunuid, naistel kipuvad ülekaaluliste ja rasvunute osakaal olema võrdsed. Kõige probleemsem vanusegrupp on 60ndates eluaastates naised, kellest iga kolmas on rasvunud. Kaal on üks näitaja, kus sugudevaheline erinevus paistab silma isegi kõige vanemas vanusegrupis (80 ja vanemad), kus normaalkaalus naiste ja meeste osakaal on sarnane (ligi 40%), kuid väga suure kaaluga ehk rasvunuid on selles vanusegrupis meeste seas 15%, naiste seas aga 20%. Liikumine ja toitumine on tegevused, mille üle otsustab inimene ise. Vanus ei anna õigustust koormata oma keha kerge liikumise asemel raske toiduga. Suitsetamise ja alkoholi tarbimise võrdlus 50-aastaste ja vanemate meeste ja naiste seas annab plusspunktid naistele. Vaid 28% vanematest meestest ei ole kunagi suitsetanud, naistest on suitsuvabalt elanud 72%. Tänaseni suitsetab iga kolmas selles vanuses mees (34%), naistest iga seitsmes (14%). Kehtib seaduspära, et mida noorem vanusegrupp, seda rohkem on seal suitsetajaid. Pea pool meestest ja veerand naistest 50ndates eluaastates suitsetavad, väga erandlik on üle

70-aastane suitsetav naine (3%) ja ka sama vanu suitsetavaid mehi on vähem kui 10%. Kas suits tapab inimese või loobub inimese kulunud keha suitsust? Küllap mõjutavad seda tulemust mõlemad mustrid. Erinevus meeste ja naiste vahel alkoholi tarbimises ei ole nii terav kui suitsetamises. Viimase kolme kuu jooksul pole alkoholi tarbinud veerand meestest ja peaaegu pool naistest. Nii nagu pikaajaliste haiguste ilmnemine, nii kasvab ka mittejoojate osakaal järsult 60ndate ja 70ndate eluaastate vahel: ümardatult meestel 20 protsendilt 40-le ning naistel 40 protsendilt 60-le. Kõnekas on tulemus, et väga sagedast alkoholipruukimist haridus ei sega. Kõikide haridusgruppide seas on sagedasi joojaid 6–7%. Samas on kõrgharitud pigem mõõdukad alkoholitarbijad kui karsklased (mittejoojaid 33%), madalama haridusega inimesed vastupidi, pigem karsklased kui mõõdukad tarbijad (mittejoojaid 66%).

Üleeuroopaline vanemaealiste uuring • SHARE (The Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe) on üleeuroopaline vanemaealist rahvastikku (50-aastased ja vanemad) hõlmav pikaajaline paneeluuring, millega tehakse kindlaks individuaalse vananemisprotsessi ja seda mõjutavate tegurite omavahelisi seoseid. Eesti liitus uuringuga 2010. aastal, kui Euroopas alustati 4. lainega. • Kokku on 20 riigis vastajaid enam kui 55 000. Eesti uuringu teaduskoordinaator on Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituut. • Põhjalik ankeet sisaldab küsimusi tervise, majandusliku seisu, töötamise ja pensionile siirdumise, sotsiaalse läbikäimise, hoolduskoormuse ja igapäevaste tegevuste kohta. • SHARE uuring on Euroopas ainus omalaadne. SHARE annab võimaluse võrrelda eri riikide vananemisnäitajaid. Euroopa Komisjon on kuulutanud SHARE Euroopa võtmeallikaks riikide sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse poliitikate hindamiseks ja otsuste langetamiseks. • Esimesed tulemused Eesti esimeses laines (2010– 2011) kogutud andmete kohta on koostanud Tervise Arengu Instituut ja statistikaamet ning need on kättesaadavad SHARE kodulehe kaudu (share-estonia.ee).

Kes tulevad paremini toime Enam kui pooled Eesti naised (50–59%), sõltumata vanusegrupist, hindavad oma toimetulekut kehvaks, väites, et tulevad toime suurte raskustega või mõningate raskustega. Meestel on näha tendentsi, et vanemates vanusegruppides läheks justkui veidike kergemaks. Kõrgemas vanuses meestest on neid, kes tulevad toime raskustega, vähem kui pool, kuid ikkagi 40–45%. Kõige suuremad raskused on lahutatud või lahus elavatel inimestel. Suurtes raskustes on ka veerand nendest inimestest, kes pole kunagi kooselus olnud. Samal ajal leskedest, kes elavad ju samuti üksi, tunnetab suuri raskusi 16%, kooselus elavatest inimestest aga vaid iga kümnes (11%). Kõik see juhib mõtted sellele, et perekond ja pikaajalised suhted on siiski võimsad inves-

50-59-aastased naised

43,8 42,6

teeringud «pensionisambasse», kusjuures selle investeeringu tulemus ei pruugi väljenduda tingimata rahas.

Kelle meeleolu on null ja kes peavad seda tavapäraseks Käesoleva aasta alguses kaitstud Anne Kleinbergi doktoritöö depressiooni levimusest Eestis näitas, et täiskasvanud elanikkonnast iga kahekümnes (5,6%) kannatab depressiooni all. Just väike sissetulek ja halb terviseseisund on doktoritöö väitel peamised depressiooniga seotud tegurid. Viidatud uuringu valimi moodustasid 2006. aastal 6105 isikut vanuses 18–84.

Perekond ja pikaajalised suhted on siiski võimasad investeeringud «pensionisambasse», kusjuures selle investeeringu tulemus ei pruugi väljenduda tingimata rahas.

60-69-aastased naised

44,6 41,3

Mida ütleb viis aastat hilisem uuring, veidi teise metoodikaga, sama suure valimiga kitsamalt 50-aastaste ja vanemate inimeste kohta? SHAREs mõõdetakse depressiooninähte kahel viisil. Küsitakse inimeselt otse, kas tal on depressiooni esinenud, ning esitatakse intervjuu käigus 12 küsimust, millega selgitatakse depressioonikriteeriumitele vastavust (EURO-D). Tulemused on mitu korda hullemad, kui 2006. aasta uuring näitas kogu elanikkonna kohta. Eestis on 50-aastaste ja vanemate hulgas igast viiest inimesest depressioonisümptomid kahel (42%). Neid, kes seda ise tunnistavad või tähele panevad, on veerandi jagu vähem. Absoluutarvudes tähendab see, et meil on umbes 200 000 vanemas eas inimest, kes vastavad depressioonikriteeriumitele, ja 50 000 neist ei teadvusta oma seisundit. Naiste depressioonitase on kõrgem kui meestel (erinevus 10 protsendipunkti), aga vähemalt nooremates vanusegruppides oskavad naised seda endal paremini märgata kui mehed. Naistel kasvavad objektiivsed depressiooninäitajad vanusega ühtlaselt, st mida vanem vanusegrupp, seda rohkem on depressiooni. 50ndates eluaastates naistest 44% vastab depressioonikriteeriumitele ja peaaegu kõik ka tunnistavad seda, 70ndates eluaastates naistest vastab kriteeriumitele iga teine (51%), aga seda tunnistavad ainult pooled. Meeste objektiivsed depressiooninäitajad on kõige väiksemad 60ndates eluaastates (30%), kuid vaid kaks kolmandikku tajub seda. 70ndates eluaastates meestest vastab depressioonikriteeriumitele iga kolmas mees (35%), ja nagu sama vanusegrupi naistegi seas, tunnistavad seda vaid pooled. Niisiis, objektiivsed depressioonisümptomid vanuse kasvades kasvavad, depressiooninäh-

70-79-aastased naised

51,4 28,9

tude märkamine vanuse kasvades kahaneb. Postimees avaldas hiljuti loo 72-aastase mehe lähedaste mõtetest pärast seda, kui see täiesti tavaline tubli mees oli teinud enesetapu (Nils Niitra «Eesti mehe viimane kiri: «Anna sigadele süüa!»»). Lesk: «Eks ta istus tugitoolis, luges, vaatas televiisorit. Lõpuks istus-luges-vaatas-luges-istus-vaatas ja siis oligi kõik. /.../ Oleks ma osanud arvata, et tal on depressioon...» SHARE 2011. aasta tulemus võib osutada, et rõõmutus ja jõuetusetunne on vanemaealiste seas nii tavaline, et just selle laia leviku tõttu võib see jääda teistele märkamatuks. Andmetest näeme ka, et töötavad inimesed oskavad oma depressioonitaset adekvaatselt hinnata, kodused mitte. Subjektiivse hinnangu järgi vaevab depressioon 32% tööga hõivatud inimestest ja sama tulemuse annab ka objektiivne mõõtmine. Tööga mittehõivatute seas on samuti 32% neid, kes on endal täheldanud depressiooni, kuid objektiivsed mõõtmised näitavad palju suuremat protsenti (49%). Seega, depressiooni on nii aktiivsetel kui ka passiivsetel, kuid viimaste hulgas esineb depressiooni palju rohkem ja nende seas on suur hulk inimesi, kes probleemi endale ei tunnista. Me peame depressiooni koduse pensionipõlvega kaasnevaks paratamatuseks. Toodud SHARE tulemused on murdosa sellest, mida andmed pakuvad. Selle lühikese meeste-naiste võrdluse alusel võime täiendada juunikuu loosungit «Märka meest» elu teise poolde jõudnute suhtes loosungiga «Märka masendust». Mõtteainet peaks olema riigil ja kohalikel omavalitsustel. Kõige kiiremad muutused saavad aga inimesed ise algatada. Suhted, eakohane liikumine, töö ja tegevus aitavad tunnistada, et päike tõuseb igal hommikul ühtviisi nii noorte kui ka vanade jaoks.

80-aastased naised

54,8 26,1

4 || ARVAMUS || AK || POSTIMEES, 21. JUUNI 2014

Kui Iraagis ja Süürias võitlevaid äärmuslikke islamiste ei suudeta peatada, siis võime rääkida juba usufanaatikute rajatud uuest Bagdadi kalifaadist, mis hakkab eksportima fanatismi üle terve Lähis-Ida ning kardetavasti ka Euroopasse ja Aafrikasse, kirjutab Tartu Ülikooli orientalistika vanemteadur Vladimir Sazonov.

KAS UUS BAGDADI KALIFAAT?

ähis-Idas tõstab aina rohkem pead väga ohtlik ja äärmuslik jõud – islamistlikud usufanaatikud, nagu näiteks viimasel ajal edukaks osutunud salafistid Iraagis. Äärmuslikud islamistid on väga aktiivsed ka mujal. Eriti Süürias, kus juba mitu aastat kestab verine kodusõda ja kus islamistid soovivad luua kalifaati. Nüüd ähvardab islamistlik kalifaat tekkida ka Iraagis. Bagdadi keskvõimud on sattunud raskesse olukorda ja riik on taas katastroofi äärel. Ligi 800 000 põgenikku, sadu hukkunuid, ja kuigi praegu väidetakse, et äärmuslaste pealetung peatati, pole sõja tulemus veel sugugi teada. Iraak on riigina juba ammu habras ja võib iga hetk laguneda. Iraagi praeguse olukorra juured peituvad osaliselt 2003. aasta sündmustes, kuid ka varasemas ajaloos. Kui lääneriikide koalitsioon 2003. aastal Saddam Husseini kukutas, siis ei arvestatud sellega, et Saddami vastu tegutsenud opositsioon oli nõrk ja killustatud. Pärast BAATHi partei ja Saddami kadumist poliitikast polnud nad suutelised omavahel normaalselt kokku leppima, aga enam polnud tugevat karismaatilist liidrit, puudus ka adekvaatne julgeolekusüsteem, mis oleks saanud riiki kontrollida. Saddam Hussein oli vähemalt suutnud Al-Qaedat ja teisi terroristlikke ning äärmuslikke organisatsioone oma riigist eemale tõrjuda, kasutades kohati väga tooreid meetmeid. Paraku aga jõudsid okupatsiooni tingimustes Al-Qaedaga seotud salafistlikud-vahhabiitlikud islamirühmitused Iraaki ja alustasid seal vägagi aktiivselt tegevust. Tegelikult ei peitu Iraagi riigi praeguse raske situatsiooni sügavamad juured siiski mitte ainult 2003. aastal ja pärast seda toimunud sündmustes ning eelnenud diktatuuriaastates. Iraagi mõistmiseks tuleks vaadata eelkõige aega, mil varises kokku Osmani riik – see leidis aset kohe pärast I maailmasõda. Tasub kohe mainida, et sellist rahvust nagu iraaklased pole kunagi olnud. Iraagi riik loodi mõningatest Osmani impeeriumi aladest. Loojad olid muidugi eurooplased (eelkõige britid), kes Lähis-Ida asju paraku ei mõistnud. Iraak on kunstlikult kiiruga kokkuklopsitud riik, kus rahvuslikud ja usulised grupid (nagu šiiidid ja sunniidid) ning erinevad alad on paljuski ajaloolised vaenlased. Varem või hiljem hakkab seesugune süsteem ragisema. Arvukad etnilised ja religioossed grupid ei saa omavahel läbi. Kuidas suutis Saddam hoida riiki lagunemast? Tal oli toetus

ja tugev vundament: BAATHi partei, sõjavägi ja enam-vähem hästi toimiv majandus. Eriteenistused olid tema käes, ta kontrollis meediat. Lisaks oli Hussein karismaatiline isik, kes oli rahva seas tohutult populaarne. Saddam Hussein suutis valitseda ühelt poolt jõhkra hirmupoliitikaga, teisalt aga ka osavalt grupeeringute vahel laveerides. Jõud, mis on Iraagis praegu võimul, eesotsas peaminister al-Malikiga, ei tundu valitsemises just kõige pädevamad ja üleriigilist karismaatilist liidrit pole. Iraak pole kindlasti ka demokraatia ja inimõiguste kants, kuna kristlasi, jeziite, assüürlasi jt vähemusi kiusatakse taga nii usu kui ka rahvuse pärast. Riik on sisuliselt kodusõjas. Süüria ja Iraagi islamistid on väga tihedalt seotud. Võib öelda, et nad tegutsevad ühisrindena, soovides luua Iraagi ja Süüria aladele kalifaati. Kalifaadi rajamise ideel on oma tugevad ajaloolised juured, mis peituvad varakeskajas. Seega tuleks minna Lähis-Ida ja Iraagi kaugesse minevikku ja vaadata Lähis-Ida poliitilist maastikku 7. sajandi alguses, mil Araabia poolsaarel oli tekkimas uus ja võidukas monoteistlik usk – islam.

slami rajaja Muhammad (570–632) nimetas ennast prohvetiks ja alustas araablaste islamiseerimisega. Aegamööda tekkis Muhammadil arvukalt pooldajaid ja ta ostus edukaks vallutajaks. Anno Domini 613 hakkas Muhammad avalikult inimesi islamisse kutsuma. 24. septembril 622 kolis Muhammad oma pooldajatega Mediinasse ja temaga liitus suur hulk moslemeid. See daatum on islami ajastu algus ja ka islami riigi tekke alguseks, mida me teame nimetuse «hidžra» ehk «ümberasumine» all. Muhammad jätkas vallutusi ja 632. aastaks tunnustati islamit juba tervel Araabia poolsaarel. Kui prohvet ja islamisõdalane Muhammad suri, hakkasid tema asemel valitsema tema järglased kaliifid («asendajad»). Esimesed kaliifid vallutasidki kogu LähisIda ja Põhja-Aafrika, luues võimsa impeeriumi Hispaaniast Indiani, mida me tunneme Araabia kalifaadi nime all. Endised Bütsantsi ja Pärsia impeeriumi alad neelati araablaste poolt kiiresti alla ja neist said uue islami riigi territooriumid. Omaijaadide dünastia kaliif Muavija (valitses 661–680) nägi Süürias strateegilist sõlmpunkti ning viis Araabia kalifaadi pealinna Damaskusesse. 750. aastal kerkis esile uus kaliifide dünastia. Võimule tulid Abbasiidid, kes viisid kalifaadi pealinna Damaskusest 762. aastal üle Bagdadi.

9.–13. sajandil kalifaat aegamööda nõrgenes. Ümbritsevad alad muutusid mässuliseks ja eraldusid Bagdadist. Samas säilis kaliifil moslemite silmis usuliidri positsioon. Kalifaadile tegi lõpu mongolite sissetung – 1258. aastal vallutasid mongolid Bagdadi linna, 1260. aastal hõivasid nad Damaskuse ja Aleppo. Kuid mongolid peatasid 1260. aastal Egiptust valitsenud mamelukid. 1261. aastaks oli Kairos taastatud kalifaat. Bagdadi kalifaadi ajad olid läbi. Nüüd, Anno Domini 2014, õnnestus islamistidel (tegemist on äärmusliku sunniitiide rühmitusega Iraagi ja Levandi Islamivabariik) vallutada Põhja-Iraagis kahe miljoni elanikuga Mosuli linn ja veel teisigi linnu Põhjaja Lääne-Iraagis – ca 80–90 km kaugusel pealinnast. Nüüd on islamistidel tekkinud tõsisem võimalus taastada kalifaat, mille keskuseks peaks saama Bagdad, nagu see oli Abbasiidide ajal. Kuid Iraagi sõjavägi ja šiiidi vabatahtlikud on asunud vasturünnakule ning saavutanud teatavat edu. Iraagi aladel tegutsevad ja vallutusi edukalt alustanud Iraagi ja Levanti Islamiriigi (ISIS ehk ISIL) esindajad soovivad saada oma kontrolli alla tervet Iraaki ja ka Bagdadi linna. Tegemist on salafistliku äärmusrühmitusega, mille rajajaks oli jordaanlane Abu Musad alZarqawi (1966–2006). Al-Zarqawi rajas selle liikumise 2006. aastal, mõni aasta pärast seda, kui algas lääneriikide koalitsiooni invasioon Iraaki. Rajamises osales Al-Qaeda ja hiljem liitus mitu suuremat ja väiksemat islamistlikku gruppi, nagu Islami Džihaad jne.

sioon uue nime: Iraagi ja Süüria Islami Riik või Iraagi ja Levandi Islamiriik. ISISe võitlejad tegutsevad aktiivselt ka Süüria sõjas ja üritavad laiendada Süürias hõivatud ala Iraagi piirini, et jõuda seal võitlevate gruppideni. Samas on ISIS konfliktis mitme kohaliku rühmituse ja grupeeringuga, aga ka Iraagi keskvalitsuse ja kurdidega. Sellises troonide mängus ei pruugi nad osutuda võidukaks, kuna Iraak on täis vastuolusid. Ka Al-Qaedaga on neil viimasel ajal tekkinud lahkhelid ja 2014. aasta alguses teatasid Al-Qaeda liidrid, et ei toeta enam ISISt.

Ainulaadne on asjaolu, et Iraani Islami Vabariigi president Rouhani on välja öelnud, et Iraan on valmis tegema koostööd USAga, kui USA hakkab regioonis terroristidega võitlema.

Isegi pühakirjaga rahvastel – juutidel ja kristlastel – pole äärmuslaste silmis lootustki saada õigele teele ja nad pole sugugi «paremad» kui muud uskmatud, kuna nad eksivad ja on tõest väga kaugel. Iraagi Islamiriigi esimeseks liidriks sai Abu Omar al-Bagdadi, kes hiljem mõrvati. ISIS on saanud tugevaid mõjutusi vahhabismist, mis on puritaanlik, fundamentalistlik ja ultrakonservatiivne. See tugineb soovile tulla tagasi islami allikate juurde, nagu Koraan ja Hadis (teos Muhammadi sõnadest ja tegevusest). Organisatsioon Iraagi Islami Riik kujutab endast riiki šariaatliku valitsemisnormiga, mis kontrollib osa sunniitide territooriumist. Oma suurimateks vaenlasteks peavad nad šiiite, keda on Iraagis üle 60 protsendi, ja Iraanis valitsevat šiiitlikku režiimi. 9. aprillil 2013 sai organisat-

Mida ISISe äärmuslased siis soovivad? Lühidalt: rajada islami kalifaat Iraagis, kuid võimalusel veelgi laiemalt – kehtestada sunniitlik islamistlik teokraatia kogu Levandis. Mis on ISISe programmi aluseks? Laias laastus sama, mis kõikidel islamistidel ja džihadistidel – on Koraan ja šariaat. Koraanist nopitakse välja kõige äärmuslikumad kohad, kasutatakse neid ära oma vägivaldse ja radikaalse tegevuse õigustamiseks. Džihadistid kutsuvad oma toetajaid üles ususõjale ja selles toetutakse ideoloogidele, aga ka Koraanile. Isegi pühakirjaga rahvastel – juutidel ja kristlastel – pole äärmuslaste silmis lootustki saada õigele teele ja nad pole sugugi «paremad» kui muud uskmatud, kuna nad eksivad ja on tõest väga kaugel. Sellised kohad Koraanis on islamistide jaoks aluseks alustada ususõda. Üks panislamistlikke rühmitusi on kurikuulus Moslemi Vennaskond, mis loodi 1928. aastal Egiptuses ja oli hiljuti Egiptuses ka võimul. Vennaskonna asutaja Hassan al-Banna unistus oli panislamistliku impeeriumi või hiigelkalifaadi loomine Hispaaniast Indoneesiani ning ta väljendas oma põhimõtteid järgnevalt: «Jumal on meie eesmärk, Koraan aga meie õigus, prohvet on meie juht, džihaad on meie tee ning surm Allahi (Jumala) eest on meie ülim taotlus.» Lühike, aga üpris konkreetne programm, kus liberalismile, sõnavabadusele, muudele demokraatlikele väärtustele ja põhimõtetele kohta enam ei leidu, kuna Koraan ja šariaat on kõikide normide ja seaduste alus. Juba praegu on Mosulist põgenenud ligi pool miljonit elanikku. Tegemist on humanitaarkatastroofiga, kuid karta on, et

hullem on veel ees. ÜRO mõistis nende tegevuse hukka, kuid islamistidele ei lähe ÜRO, Euroopa Liidu või teiste organisatsioonide ja riikide arvamused korda. Võeti hulgaliselt pantvange, sh ligi 50 Türgi konsulaadi töötajat, ka lapsi. Iraan, kellel on Iraagiga piirid, tunneb ennast ohustatuna. Iraagi pärast, kus 2/3 elanikkonnast on šiiidid, ollakse Teheranis väga mures, kuna sunniäärmuslus ja sunniitlik islam pole šiiitlikule Teherani valitsusele meeltmööda. Seetõttu teataski Iraani president Rouhani, et Iraan kavatseb võidelda Iraagis tegutseva ja aktiviseerunud sunniäärmusluse ning terrorismiga. 2013. aasta märtsis kirjutasin ma Postimehe artiklis «Masendav perspektiiv»: «arvata seda, et Iraagi lagunemine (juhul, kui see siiski leiab aset) läheks rahulikul viisil, oleks naiivne» ning «pole mingit põhjust teist islamirevolutsiooni Lähis-Idas välistada». 2014. aasta juuni seisuga on Iraak endiselt väga ohtlikus olukorras ning lähitulevik paistab veelgi hullem, kui see tundus aastal 2012 või 2013. Aina rohkem painab küsimus: kas Iraak jääb püsima sellise kunstliku moodustisena, nagu see loodi pärast Osmanite kaotust I maailmasõjas, või laguneb kolmeks või koguni rohkemaks osaks? Esialgne islamistide võidukäik Põhja- ja Lääne-Iraagis ei tähenda midagi head ja kui seda ei suudeta peatada, võib ka Bagdad nende kätte langeda. Praegu on lootust, et nad siiski peatatakse. Kui seda ei suudeta, siis võime rääkida juba usufanaatikute rajatud uuest Bagdadi kalifaadist, mis hakkab eksportima usufanatismi üle terve Lähis-Ida ning kardetavasti ka Euroopasse ja Aafrikasse.

ee tähendaks Iraagi lõplikku lagunemist, kuna põhjaaladel asuvad kurdid teevad kõik, et mitte alluda salafistlikele võimudele, ka šiiidid on selle vastu. Võimalik, et tekib ka kolmas riiklik moodustis, mis kuuluks sel juhul šiia moslemitele, keda Iraagis on üle 60 protsendi ja kes kindlasti ei soovi alluda sunniitlikele fanaatikutele. Šiiite toetav ja neid abistav šiiitlik Iraan teeks samuti kõik, et seda ei juhtuks. Iraagi kristlaste, assüürlaste, jeziitide ja juutide saatus on niigi kehv ning küsimärgi all, kuid usufanaatikute võimuletulekuga Bagdadis halveneks see veelgi. Seega on nüüd küsimus selles, kas Iraagi keskvõimudel on praegu piisavalt ressursse ja võimalusi, et ära hoida Bagdadi linna vallutamist islamistide poolt ja astuda vasturünnakule. Võimalik, et see on teostatav vaid USA abiga. Barack Obama ütles hiljuti, et USA võib Iraagi valitsusvägesid toetada õhurünnakutega, Pärsia lahte on toodud Ühendriikide sõjalaev Mesa Verde ja lennukikandja George H. W. Bush. Ainulaadne on asjaolu, et Iraani Islami Vabariigi president Rouhani on välja öelnud, et Iraan on valmis tegema koostööd USAga, kui USA hakkab regioonis terroristidega võitlema. Ei tohi unustada, et Iraagi praegune režiim on šiiitlik. Sunniitlik äärmuslus pole šiiitlikule Teherani valitsusele meeltmööda. Kas USA ja Iraan hakkavad nüüd selles valdkonnas koostööd tegema? Kas õnnestub peatada ISISe tegevus ning Bagdadi keskvõim jääb püsima ja suudetakse võita sunni äärmuslasi?

POSTIMEES, 21. JUUNI 2014 || AK || ESSEE || 5

NÄDALA LUULETUS KÄRT HELLERMA KUI LÄKS SOOJAKS SIIS NAD SAABUSID

VILLU MENGEL KOOLIJUHT

NATO pääsukesed lendavad taevas väikesed naksakad suliskerad teevad seal soojenduseks surmasõlmi kuulutavad kevadet oh vaata veel üks õnnestunud sooritus Kui läks soojaks siis nad saabusid

NATO pääsukesed teevad küüniräästa alla pesa kasvatavad seal poegi Peagi on taevas tõhusalt noori maa-õhk-rakette täis

Sisemine õpetaja – mina

Helikopterid ripuvad seal ka aga nemad on alles aktselerandid sest nende tiivikud on veel toored sööst ja pööre veel üks metaljas ring ja siis ----------------------nemad on taeva mustkunstnikud nemad alles harjutavad lõikamist

all seisavad bembergkleitidega naised lillekimbud käes tõstavad käe päikese ette varjuks huultel võbisemas viimne naeratus

kui läks soojaks siis nad saabusid

Seni romaani- ja novellikirjanikuna tuntud Kärt Hellerma on kirjutanud ka luulet.

ARVAMUSkultuur Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli AK toimetuse juhataja Neeme Korv Kujundus Jaanus Koov, Grete Teearu Arvamus Urve Eslas, Marti Aavik, Argo Ideon Kultuur Heili Sibrits, Tiit Tuumalu, Janar Ala, Rein Veidemann Juurikas Mart Juur Tõlkija Marek Laane Maakri 23a, 10145 Tallinn, 666 2202, faks 666 2201, ak@postimees.ee

Neilt võib õppida argipäevaseid teadmisi, oskusi. Nemad on autoriteedid, mõnes valdkonnas head eksperdid. Suhtepartnerid: sõber, abikaasa, elukaaslane. Suhtes, abielus toimub teineteise õpetamine, nii eneseareng kui ka suhte areng. Ego transformeerub, tõeline mina saab üha enam ilmsiks. Kui pooled ei arene, ei arene ka suhe. Nende ühine tunnus on võrdväärne partnerlus. Oma laps/õpilane on sinu õpetaja. Laps saab olla sinu õpetaja, sest õpetamistung tahab igas inimeses rakenduda. Lapse tarkus võib ilmneda mõnikord täiesti ootamatult, kui avaldub tema sisemine õpetaja – tema mina (mõnikord nimetatakse seda südametunnistuseks, mis pole päris täpne vaste). Sageli pole lapsevanemad ja õpetajad osanud sellistel erilistel juhtudel mõista, kust on pärit lapse tarkus. See on pärit tema suurepärasusest, tema minast. Mina vastand, teine pool meis, on ego. Õpetaja, lapsevanema eesmärk võiks olla kasvatada laps enda õpetajaks. Lapsõpetajate ühised tunnused on lapselik siirus ja usk.

KA SINA OLED ÕPETAJA

petajad on laiemas mõistes kõik inimesed. Olenemata sellest, kas seda teadvustatakse või mitte, õpetatakse ja ka kasvatatakse üksteist peres, kollektiivis, ühiskonnas. Seda nähtust mõistmata on oht, et kasvatatakse ja õpetatakse soovimatut. Seepärast on igal täiskasvanul oluline tunnetada, kanda vastutust oma laste, lastelaste, järgnevate põlvkondade kasvatuse ja õpetamise eest. Selle mõistmine mõjutab kogu ühiskonna arengut, eriti hariduse ja kultuuri arengut. Selle teostumine eeldab ka hariduse senist avaramat käsitust ning meedia rakendamist hariduse ja kultuuri teenistusse. On aeg loobuda ainult välistest ilmingutest lähtuvatest määratlustest ja käsitustest ning otsida olemuslikkust, tõelist. Välised määratlused tunduvad küll õiged, aga mitte tõesed. Nii nagu pähklit eri nurkade alt vaadeldes on iga vaade õige, vastab tegelikkusele, aga ei ole tõene, sest see ei edasta maitset pähkli sisust. Oluline on jõuda sisuni, fenomenini, olemuslikkuseni. Väliselt määratletute seast peetakse kõikidest õigetest õigemaks autoriteetide või võimu positsioonilt nähtut ja sõnastatut. Usun, et meie ühiskond on valmis õpetamise ja õpetaja nähtusesse süüvima avaramalt kui seni.

Õpetamisest Õpetamistung on igas inimeses. See ürgne nähtus on nii inimese kui ka kogu inimkonna oluline arengujõud. Vaadake lapsi, kohe, kui nad on midagi selgeks saanud, püüavad nad seda teistega jagada, õpetada. See on ka täiskasvanutega nii, kui seda vajadust pole pikema aja jooksul pärsi-

tud. Seega, õpetamine on inimese olemise viis, igas inimeses avalduda püüdev nähtus, nagu instinkt. Iga inimene, kellel võimaldatakse oma loomulikku õpetamisvajadust rakendada, areneb kiiremini ja kogeb koos arenemise energiat. Õpitut õpetades kinnistub teadmine või oskus üldjuhul kogu eluks.

Õpetajast Et õpetaja väärtust sügavamalt mõista, on oluline vaadelda õpetajaks olemise eri tasandeid, luua suur pilt. Igavikuliste väärtuste õpetajad: Buddha, Jeesus, Lao Zi jt. Suurte õpetajate juures ilmneb eriti selgelt õpetaja ja õpetamise olemus. Igavikuliste väärtuste õpetaja on mõistnud ja kogenud õpetatavat nähtust sügavuti. See avaldub nende elus. Nad on otsekui toonud need väärtused isikliku kogemuse kaudu siia sfääri. Seepärast on sellel ka ürgne, võimas, igavikuline toime. Need õpetajad õpetavad kogu oma olemusega, õpetavad seda, mis on kõige olulisem, millel on igavikuline väärtus. Nende ühised tunnused: armastus, ausus, sallivus, austus, hingerahu, julgus, usk, õiglus jne.

Õpetamistung on igas inimeses. See ürgne nähtus on nii inimese kui ka kogu inimkonna oluline arengujõud. Vaadake lapsi, kohe, kui nad on midagi selgeks saanud, püüavad nad seda teistega jagada, õpetada. Suurte ideede õpetajad: Mahatma Ghandi, ema Teresa, Martin Luther King, Albert Schweitzer jt. Nende ühised tunnused on visioon, pühendumine, distsipliin, entusiasm, vaimustumine. Distsipliinile on sageli antud drilli tähendus. Distsipliini all mõistan eelkõige tahte pingutust eesmärgi saavutamiseks. Seda toidavad visioon ja pühendumine. Vaimustunud inimesel vallandub energia, ideed voolavad, ta juhib ennast ise, ei vaja järelevalvet ega juhtimist. Argipäevaõpetajad: hea tuttav, kolleeg, koolikaaslane, tuntud inimesed.

Avasta oma mina ja luba tal saada oma õpetajaks! Iidsete kultuuride senini säilinud tarkuse järgi tervitatakse idamaades tänapäevalgi: «Ma tervitan sinus peituvat suurepärasust!» või «Ma tervitan sinus olevat jumalikkust!». Iga inimese mina on suurepärane, täiuslik. Alati on võimalus teha valik kas mina või ego positsioonilt lähtudes. Sisemine õpetaja on personaalne. «Ta on minu õpetaja», alati avatud.

Kutseline õpetaja Kutselise õpetaja tunnused on loetletud eespool: armastus, ausus, sallivus, austus, hingerahu, julgus, usk, õiglus, visioon, pühendumine, distsipliin, entusiasm, vaimustumine, autoriteet, ekspert, võrdväärne partnerlus, lapselik siirus ja usk, personaalsus, avatus. Tavapärases mõistes on kutseline õpetaja eelkõige õppekavades taotletud teadmiste, oskuste õpetaja. See on õpetajaks olemise väike pilt, osa suurest pildist, aga ei asenda seda. Kutseline õpetaja on esmalt kasvataja ja alles siis õpetaja. Kasvatuse kaudu kujundatakse olulised isikuomadused. Inimese edukus ja toimetulek sõltuvad 85 protsenti isikuomadustest ja vaid 15 protsendi ulatuses omandatud teadmistest, oskustest ja tehnilisest treeningust (Dick Carlson, 1991). Õpetaja saab kujundada vaid neid isikuomadusi, mis temas avalduvad. Armastust saab kasvatada vaid armastuse kaudu, sallivust sallivuse kaudu jne. Digitaalajastu ühiskonnas on eriti oluline jälgida, et tehnoloogia ei tõrjuks õpetajat-kasvatajat inimese kujunemise protsessis kõrvale. Tehnoloogia ei saa asendada kasvatust oluliste isikuomaduste kujunemisel. Kutseline õpetaja kas on õpetaja või täidab õpetaja rolli. Õpetajaks olemist harjutab õpetaja teadlikult, treenides isikuomadusi, arendades iseennast, järgides sisemise õpetaja, oma mina juhtimist. Õpetaja rolli täitjad on nagu näitlejad, teevad seda, mida nende rollilt nõutakse. Neid on lihtne kasutada ideoloogilise manipuleerimise eesmärgil. Nad käituvad kui ideoloogilised palgasõdurid. Õpetaja avab uksi, võimalikult palju uksi, jättes õpilasele valikud. Meil kõigil on võimalus avada üksteisele palju uksi eri valikuteks, arenguks. Selle potentsiaali rakendamises peitub tohutu arengukiirendus kõigile, kasvavad rahva kultuur, haritus, vaimsus. Selle ülivõimsa arengumootori käivitajaks võiks olla terviklikust inimkäsitusest lähtuv kool, haridussüsteem. Õpetajast, õpetamisest, kasvatusest ja haridusest suure pildi loomine on kogu ühiskonnale suur väljakutse ja võimalus rahva arengupotentsiaali avaldumiseks. See eeldab mõttemallide muutust – uut paradigmat õpetajaks olemisest. Autor on Tallinna Sikupilli keskkooli direktor

6 || KUNST || AK || POSTIMEES, 21. JUUNI 2014

Kumus on oktoobri keskpaigani avatud Raul Meele suur retrospektiivnäitus. Teaduskirjanik Tiit Kändler kirjutab kokkupuudetest kunstniku ja tema maailmaga.

DEMIURGIL POLE PUHKEPÄEVA

ahel juhtub, et inimene teeb oma elust midagi hoopis muud, kui elu seda keskmiselt taluks. Katalaan Antoni Gaudí ehitas 1920. aastatel kirikut, mis jäigi ta elu ajal poolikuks, kuid kõlab tänaseni kui enesesarnase maailma prohvetlik ennustus. Hispaanlane Salvador Dalí ehitas enesest 1930. aastatel alul sümboli, mis toimib tänaseni ja haarab servapidi ka teadusmaailma – olgu näiteks kasvõi tema painduv kell. Hollandi graafik Maurits Cornelis Escher ehitas möödunud sajandi keskel üles oma sümmeetria, mis, nagu takkajärgi selgus, sisaldas kõik kristallograafide seni ja edaspidi avastatud sümmeetriarühmad. Belglane René Magritte ennustas oma piltidega maailma, kus on loomuomane, et korraga esinevad nii minevik, olevik kui tulevik – milleni on nüüdisfüüsika ääri-veeri jõudmas. Eestlane Raul Meel on nelja aastakümne jooksul üles ehitanud universumi, mille olemasolust ei pruukinud enamikul meist aimugi olla, kuid mis oma näiliselt raudsest loogilisusest hoolimata on servapidi lahti ja laseb enese sisse kui mitte minna, siis piiluda ometi. Püüan siin selgitada neid olusid ja meeleolusid, mis valitsesid Eesti noore teadusintelligentsi seas ajal, mil Raul lõpetas bensiinimahutites oleva bensiini mõõtmise üle Eesti omaenese tabelitele toetudes ja alustas kütuse ammutamist kusagilt, millele siiani ei oska anda muud nime kui kõiksus.

Ühistegevusest sündinud uus Minu esimene kokkupuude Rauli universumiga oli, kui Tõnu Karu juhatas 1974. aastal mind Raul Meele näitusele, mis toimus Endla tänaval asunud ENSV kohaliku tööstuse ministeeriumi projekteerimise, tehnoloogia ja kujunduse instituudi saalis. Seal rippus üleval oleva akenderea all ka «Taeva all» (1973), ja see oli asi, mis tabas minu mõttemaailma keset. Asja mõistmiseks püüan kirjeldada tollast tausta. Sumbunud ning üha agressiivsemaks ja venestusmeelsemaks muutuvas teadus-, kunsti- ja hariduspoliitikas oli mu tollane pesa küberneetika instituudi füüsika sektoris ehk Lippmaa sektoris justkui teiselt planeedilt. Lippmaa tõi oma Ameerika-reisidelt raamatuid ja plaate, juurdunud oli meie arvates läänelik tööstiil ja omavaheline suhtlemine. Kuid hing vajas suhtlemist kunstiinimestega, et täita seda õõvastavat üksil-

dustunnet, mida süsteem paratamatult ja nähtamatult süstis. Olin sellega alanud juba 1960. aastate lõpul Tartu Ülikoolis, rajades ansambli Kuup ja Kera, mis sarnaselt Rajacaga, kuid veidi abstraktsemal moel, ründas ühiskonna mentaliteeti. Jaak Kangilaski kunstiajaloo loenguid ja filosoofia ajaloo loenguid kuulas lisaks minule nii mõnigi füüsikaüliõpilane. Tol ajal toimunud TRÜ kohvikunäitustel esines ka Meel – oma luulegraafika ja täringutega. See ei jätnud juhtkommuniste külmaks. Imekombel jõudis just siis minu ja mu kaasmõtlejateni kolm meile kättesaadavaks muutunud üliolulist raamatut. Eesti keelde suhteliselt kähku tõlgitud ameerika matemaatiku ja filosoofi Norbert Wieneri «Küberneetika ja ühiskond» (1969) ning venekeelses tõlkes saksa kvantmehaaniku Erwin Schrödingeri «Mis on elu?» (1972) ja inglise keemiku ja kirjaniku Charles Percy Snow «Kaks kultuuri» (1973). Need äratasid lootust, et humanitaaride ja reaalide ühistegevusena võib tekkida midagi sellist, millele välisel vaenaval jõul on raskem vastu saada. 1960. aastate teaduseufooriaajad olid läbi saamas. Need olid kandunud Eesti kunsti üsna pealiskaudselt, üksüheselt Alex Küti Tartu observatooriumi segatehnikas gravüüridest (teadlane aparatuuri sigrimigri vahel, 1973) kuni Alfred Saldre plakatini «Au nõukogude teadusele!» (1961) välja. Vello Vinn oli skeptilisem oma ofordis «Raketid» (1971). Kuid imekombel tekkis ühistegevusest midagi uut. Toonases Tallinnas (ilma majata) tegutsenud Teadlaste Majal oli noortesektsioon, mida juhtis Andres Kollist, aktivist oli ka Tõnu Karu. Võtsime koos Karuga varustada Sven Grünbergi oma labori laseriga tema insta-show tarbeks, sõbrunesin Kuku-klubi õhustiku toel paljude arhitektide ja kunstnikega, kui saigi teoks näitus «Harku 75», mis on vist siiani jäänud meie kunstiajalukku. Kirjutasin selle puhul loo «Uks», mis sai mu 1986. aastal ilmunud esikraamatu «Uksed akendeks» avalooks, ja hüppest läbi paberukse näitus avaneski. Kurismaa ja Okas ja Järmut ja Ollik on enim meeles, teistel pole vaja solvuda, eksperimentaalbioloogia instituudi saal sai imetabane ja Okas ladus lumisesse mõisaaedagi kolvihoidjatest statiividega installatsiooni, mis – peab häbiga tunnistama – meist paraja teaduspiirituse peal peetud peo järel sinna ka jäi. Oluline oli tehtud, suhted erksamate füüsikute-keemikute-

matemaatikute ja kunstnike-arhitektide vahel katkematult loodud. Hing sai tuge ja meel sai erksust ning vaim tuulutatud. Teiselt poolt mõttelist müüri vaadates polnud see sugugi mitte nõnda. «Ärge tulge meie õuele mängima!» Lahtiseletatult kõlas 1970. aastate EKP keskkomitee kultuurijuhtide nõue: «Teaduste Akadeemia ei tohi sekkuda kultuuripoliitikasse.» See argument lasti käiku eriti näituste «Saku 1973», «Harku 1975» ja Tallinna kooli arhitektide 1978. aasta näituse puhul. Sest need toimusid Saku maaviljeluse instituudis, TA eksperimentaalbioloogia instituudis ja TA raamatukogu fuajees. Enamjaolt tegeles nurinate liivasuunamisega akadeemik Nikolai Alumäe. Aga ega ka teised akadeemia juhtkonnast meid just tutistama kippunud. Peeti loomulikuks asjaks.

Kahe kultuuri ühendaja Silmad said lahti ka selles osas, et Raul Meele nüüdiskunst on vägagi kaalukas, kui ta värbas mind kolimismeeskonda, mis ta lõppematuid sarju ühest kohast teise ja sealt kolmandasse ümber Tallinna pidi vangerdama. Tol ajal oli raamimine ja klaasimine mesinikust kunstnikule veel võimalik, nõnda et kirusin ikka tõsiselt, miks küll nüüdiskunst peab olema sihuke lõputult sarjapõhine ja raske – kui Escheril aitas ühest pildist, siis Meelel pidi olema vähemalt 16. Seda kunstilis-füüsikalist tegevust meenutab mu seinal nüüd üks hiiglaslik siiditrükk «Akende ja maastike sarjas» – ilma trellideta sealjuures. See jutt tundub kõik välisena, mil sisenen Meele näitusele Kumus, mille kujundajad ja kuraatorid on kui imekombel suutnud muuta nõnda õhuliseks. Õhulisus ongi üks sõna, mida ma Meele puhul kasutan, ja õhuliseks teeb tema just nimelt seriaalsus. Olen kuulanud Meele lõputuna tunduvaid tiraade sellest filosoofiast, mis on tema ühe või teise sarja taga ja sees ja ees, meeles ei ole paljut, kuid meelde, meele sisse, on see kõik ometi jäänud. Sest Meel on üks haruldasi ja väljasurevaid kunstnikuliike maamunal, ja nimelt didaktik. Meel ei karda olla didaktiline. Juhin tähelepanu tema «Kaarjoonte sülelusele» 1985. aastast, millele leidsin ootamatu õppeotstarbelise vaste Lissaboni teadusmuuseumis 19. sajandi lõpul ma-

Raul Meel – kunstnik ja mesinik.

foto: peeter langovits

Fragment Raul Meele tuntuimast teosest «Taeva all» (1973).

temaatik Théodore Olivier’ kolmemõõtmeliste, peentraadist matemaatiliste mudelite näol, mis õppijatele seletavad, kuidas ühest geomeetriast saab teine, eukleidilisest Lobatševski sadulpinna oma näiteks. Ja siis see krestomaatiline «Taeva all». Siin toimetab Meel kahe kultuuri, humanitaarse ja tehnilise kultuuri ühendajana. Pangem tähele, et tehnilistelt graafikutelt on ta valinud parabooliga sarnanevad jooned, millest oma pinnad üles ehitada. Parabool on paljude loodusseaduste matemaatiline tugi, aga ka silmale taibatav vaadata. Ja nõnda ei määra selle sarja olemuse mitte Meele juhiste kogu, vaid igaüks saab loodu baasil luua omaenese universumi. Seda võib vaadelda lõputult. Nii nagu parabooli ots kulgebki lõputult sinna, mille kohta me just palju ei tea. Kõiksuse kaugemasse ossa. Kõiksuse üks osa on tühjus, vaakum, ja see ei ole füüsikute nüüdisarusaama kohaselt üleüldsegi tühi, siin lipsavad olematusest olevasse hiiglaslikud hulgad algosakesi, kasutades ära kvantfüüsik Werner Heisenbergi määramatuse suhet. Umbes samamoodi näen ma neid Meele nn kirjutusmasinaluule teoseid. Sõnad kisub olematusest olevasse inimese meel, olgu see siis nägemine või kuulmine või kompimine, kuid millise kuju need sõnad võtavad, on inimese teha. Kirjutusmasinajoonistus «Sõidan tasa üle silla» (1971) realiseerub hetkeks peas, ja siis seda enam ei ole, mis sest, et paberil justkui oleks. See tuleb igal vaatajal-lugejal vaakumist jälle üha uuesti esile manada. Nii nagu matemaatika on aju pühapäev, nõnda on ka Meele universumi külastamine aju ja meelte pühapäev. See seob meid hapra niidiga, ent ometi omavahel ja millegi olulisemaga kui seda on valimised, kooseluseadus või tubakaaktsiis. Mis sest, et vahel tahaks, et sul oleks Meele näitusel ühes diivan, millelt kõike seda universumit lõdvalt ja kaunilt nautida. Kuid ettevaatust! Meele «Dilemma. Nägemine» (1971) hoiatab ühtlasi Päikese protuberantside eest. Nõnda on Raul Meel aegruumi ühendaja, sellisena ainulaadne Eestis, aga ühtlasi ka maailma fraktaalsuse, enesesarnasuse avastaja, veel enne frankoameerika matemaatiku Benoit Mandelbroti 1982. aasta põhjapanevat raamatut «Looduse fraktaalne geomeetria». Visandan siinkohal ühe Meele kunsti tabamiseks olulise mälupildi. On kevad. Istume väikese seltskonnaga ümber suure eestiaegse söögilaua Vilgutil, Raul ja Mari Meele suvekodus. Päike paistab meie peale vasakult ülalt, läbi verandaklaaside. Raul istub laua otsas, Mari toob üha roogasid juurde. Teised on vakka. Raul võtab noa ja surub leivapätsi vastu oma rinda ning lõikab selle lahti. Ta määrib tükkidele peale äsja tarust ammutatud mett, pakub meile järgemisi. Kallab siis keset lauda seisvast, hõbehigimullikestega kaetud viinapudelist järgemisi pitsid täis. Veidi vaikust. Siis lööme klaasid kokku ja haukame meeleiba. Patriarh oma paigas, nii nagu demiurg oma loodud universumi keskmes. Rahu, mõtete selginemine. Õnn.

POSTIMEES, 21. JUUNI 2014 || AK || KIRJANDUS || 7

VILETSA ALGUSE KIUSTE Raamat Neil Gaiman

«Kalmistu-raamat» Tõlkinud Sash Uusjärv Kirjastus Tiritamm 2014, 302 lk

tiina undrits

lastekirjanduse konsultant

heainsa hetkega võib pea peale pöörduda kogu su elu, kui sulle alustavad jahti selle maailma vägevad. Õnneks on Nobody Owens veel liiga väike, et seda mõista, lausa sülelaps, ja see teda päästabki. «Pimeduses oli käsi ja käes oli nuga.» Raamat algab jõhkra mõrvatööga. Bodi pere tapetakse ning ta ise on mõrtsuka nimekirja viimane vältimatult surmale määratud hing. Sest iidsete püramiidide loomise ajast pärinev ennustus kuulutab võimukandjate salaordu hukku ühe maailmade piiridel kõndiva poisi läbi, kui sel peaks õnnestuma täiskasvanueani elada. Määratud on vastava ala osavaim mees, kes peab kindlustama ordu püsimajäämise. Laps aga päästetakse ootamatul moel ning ta uueks koduks saab kalmistu ja pereks ammu elavate seast lahkunud kadunukesed. Sellest ei tasuks aga järeldada, nagu oleks raamatu näol tegu tüüpiliselt silme ette kerkiva vastavateemalise õudusjutuga. Kaugel sellest, tegu on tõeliselt muheda ja põneva üleskasvamise looga. Neil Gaiman jälgib Bodi 15 aasta vältel. Ta libiseb koos poisiga läbi tema erinevate eluetappide, seikluste, mis talle osaks saavad, tutvustab lugejale tema ebaharilikke ja rohkem

harilikke sõpru ning laseb tal avastada maailma, nagu seda teevad tema eakaaslased kõikjal tavalisteski kodudes. Ja Bodi jaoks ongi ta kodu turvaline ja sõbralik koht. Tema jälitajad on kogu aeg tagaplaanil olemas, kuid esmatähtsaks tõusevad hoopis Bodi kasvatajad, õpetajad, seltsilised, kes juhtumisi on ammu surnud, kuid kellel tänu elatud eludele talle paljugi õpetada on. Seal on tema kasuvanemad, härra ja proua Owens, kellele nende eluajal polnud last antud ja kes nüüd rõõmuga Bodi eest hoolitsevad. Poisi hariduse ja kaitse eest seisab hea salapärane, tumedate saladustega seotud eestkostja Silas, kes päästab Bodi tihti ka tema kõige riskantsemaist olukordadest. Vana roomlane Caius Pompeius, poeet Nehemiah Trot, nõid Liza Hempstock – kõik nad annavad oma värvika panuse poisi maailma. Mängukaaslasteks nii kalmulapsed kui üks tavaline tüdruk, kes vahel vanal surnuaial mängimas käib ning Bodiga koos mõnessegi seiklusesse satub. Ja seiklusi jagub raamatusse ohtralt. Bod seisab vastamisi nii maagiliste kui maiste väljakutsetega. Mõned neist on vägagi hirmuäratavad, kuid domineerima jäävad lootus ja headus. Janu teadmiste järele paneb teda riskima kooliminekuga, kuid siis astub ta vastu teisi lapsi ahistanud koolikiusajatele ning hoolega hoitud saladused ähvardavad ilmsiks tulla … Bodis on vaprust, kaastundlikkust, elurõõmu ja pea-

«Kalmisturaamat» on võitnud Ameerika kõige hinnatuima lasteraamatu auhinna, Newbery medali.

lehakkamist elus ettetulevaga toime tulla. Võib vist öelda, et tema kasvatajad olid teinud head tööd. Ja üks tähtsamaid õpetusi, mis neil Bodile jagada on, ütleb, et elu tuleb tõeliselt elada, võimalusi tuleb kasutada, mitte raisku lasta, sest hiljem on järel ainult läbielatu. Ja kui poiss on piisavalt vana, läheb ta maailma, et kohtuda inimestega, leida sõpru, näha kõike, sattuda sekeldustesse, teha vigu, elada Elu. Neil Gaimani «Kalmisturaamatu» lummus seisneb eelkõige kirjaniku väljenduslaadi täpsuses, loodud õhustiku varjunditäiuses. On tunne, nagu vaataksid läbipaistava veega ookeani põhja ning näeksid kõiki seal hõljuvaid-elavaid maailmu. Kõik väheoluline on kuhugi settinud, järel vaid kristallselge maagiline kontsentraat.

utor kandis raamatu ideed mõtetes 20 aastat, enne kui tundis, et oli selle kirjutamiseks valmis, ning seda küpsust on ka tunda. Raamatu lugemine on nauding igale paadunud raamatufännile samamoodi, kui ta sobib põnevust jahtivale poisikesele. Ta ise arvas, et «… kusagil seal väljas on keegi, kes just seda lugu vajab. Keegi, kes kasvab üles teistsuguses ümbruskonnas ja kes võib sellest loost leida lootust või tarkust või lahkust või lohutust». «Kalmisturaamat» on võitnud Ameerika kõige hinnatuma lasteraamatu auhinna, Newbery medali. Neil Richard Gaiman on sündinud Inglismaal, kuid praegu elab USAs ning on ilmselt maailma üks populaarsemaid fantaasiakirjanduse autoreid, võitnud kõik olulisemad auhinnad lastekirjanduse alal. Eesti keelde on lastele tõlgitud veel teisigi tema tuntud raamatuid, näiteks «Coraline» ja «Tähetolm». «Kalmisturaamatu» tõlge Sash Uusjärvelt väärib kindlasti esiletõstmist.

8 || KIRJANDUS || AK K |||| POSTIMEES, PO P OSST TIIM MEE EES, S, 21. JUUNI 2014

a jõuan oma jutuga sinna välja, et ühel hetkel, arutades ja vaieldes kooseluseaduse üle, ma avastan, et ma polegi väga salliv ja tolerantne inimene, vaid isegi konfliktne ja jõnk. Ma eeldan inimestelt kuulata minu enda juttu. Ja kui see jutt ei lähe minu omaga kokku, siis ma ei suuda seda aktsepteerida. Sest ma olen nii kindel, et minus räägib mõistuse hääl. Võib-olla räägibki. Aga kuidas seda teada saada? Kuidas leida üles need inimesed, kes mulle seda ütleksid? Võib-olla peaks tegema inimese tundmise äpi? Nii nagu määratakse tähti ja seeni ja putukaid, nii saaks teha ka inimestega. Et enne vestluse alustamist vaataks inimese äpiga üle, ja siis, kui kõik sobib, alles siis hakkaks juttu ajama ja maailma asju arutama. Või siis võiks teha ka sellise äpi, mis aitaks meil treenida avatust ja vestlusi võõraste inimestega ja et see polekski meile enam nii piinarikas.

6/03 KULTUURIKOMMENTAAR URMAS VADI: INIMESE TUNDMISE ÄPP

mbes pool aastat tagasi sõitsime koos Valdur Mikitaga Tallinnast Tartusse ja rääkisime laulupeost. Ja Valduril oli mõte, et kogu see akrediteerimine ja ettelaulmine on nagu üleriigiline mobilisatsioon. Kõik on ärganud, ajavad laulupeo asja, on vähe neid, keda see külmaks jätab. Tõepoolest, kogu see logistika ja ettevalmistus on justkui poolsalajane liikumine. Ja võib-olla saaks seda laulupeomobilisatsiooni kogemust ka päris mobilisatsiooni korral ära kasutada, kui peaks juhtuma see, mida me kardame. Ja siit veel nõks edasi – me võiksime neid sissi-külmi-taktikalisi sõdasid pidada lauluga. Et ikkagi ilu päästab maailma. Praegusel hetkel, kui me otsime välja oma kördid ja sallid ja vööd ja läheme kõik laulupeole, oleme me üks, me kõik ajame justkui ühte asja. Me kõik armastame oma keelt ja riiki ja teist inimest ja see, et me võime lauldes võita sõjad, tundub nii võimalik. Loomulikult, kõik see eelnev jutt on idealism või naivism või siis isegi lauslollus. Tegelikult me ikka teisi inimesi ei armasta. Armastame ikka ainult neid inimesi, kes on nagu meie. Aga kui inimene oma mõtte või millegi muuga minuga ei sarnane, siis on ta võõras ja kauge ja ohtlik ja arusaamatu. Mõtlen ikka seda va kooseluseadust. Me oleme ühelt poolt nagu kõik koos ja lähme lauldes laulupeole ja ajame ühte asja, aga vaat, see kooseluseadus ajab kõiki marru ja lausa veriseks. Mulle endale tundub, et see seadus peaks olema kõigile iseenesest mõistetavalt vastuvõetav. Et inimestel, kes tahavad koos olla, on a priori õigused ja garantiid ja kõik see, mis inimestel, kes koos tahavad olla, võiks olla. Ja ma automaatselt omistan kõigile oma sõpradele seda, et nad mõtlevad minuga selles küsimuses samamoodi. See on ju nii loogiline. Aga ei ole. Olen sattunud lausa vaidlema. Arvamusi on erinevaid, üks inimene arvab, et selle vastuvõtmine naeruvääristab meie peresid. Teine inimene on selle seaduse vastu, sest kui kaks inimest omavahel lapsi ei saa, siis mis neil üldse on ajada. Aga kas ei võiks olla kooselu eelduseks vaid see, et kui need inimesed on koos õnnelikud, siis sellest piisab. Siis üks teine inimene küsis, kuhu me niimoodi jõuame, kas siis võiks aktsepteerida ka kooselu kolme mehe ja ühe naise vahel, või vastupidi. Ja kui päris aus olla, siis minu meelest võiks ka seda, kui kõik osapooled on nii rahul ja õnnelikud. Kas see meie traditsiooniline peremudel, mis mulle isiklikult küll väga sobib, pole juba tükimat aega upakil? Lahutused, perevägivald jne.

Maailmarändur Tiit Pruuli leiab, et Timo Palo erilise ekspeditsiooni eriline raamat väärib mitmel põhjusel lugemist.

SUURSUGUNE REIS. Raamat Timo Palo alo

«Jäine d. teekond. ul Omal jõul põhjapooluseltt maismaale» Aasta Raamat at 2014

tiit pruuli reisi-ja ärimees

ui reisisime kümne aasta eest autodega ümber maailma, siis sattusin ühel õhtul veidravõitu lähedushetke tunnistajaks: mu paarimees, «Veerevate eestlaste» automeeskonna kapten Raido Rüütel kõneles oma džiibiga. Kiitis Geländewagenit hea sõidu eest ja vabandas, et oli olnud kiire ja raputav päev, kus masinale armu ei antud. Nüüd loen Timo Palo raamatust «Jäine teekond», et Timo rääkis oma suurel polaarretkel suuskadega, mis teda elutult põhjapooluselt tagasi koju tõid. Need peavad olema erilised inimesed, kes elavad oma töösse nii sisse, et kõik sellesse puutuv muutub elavaks. Lõpuks oled sa üks hingav, mõtlev ja liikuv organism koos oma auto, suusakeppide, telgi, kajaki või purjekaga.

Põletatud sillad Timo Palo ja ta kaaslase, norralase Audun Tholfseni reis on aukartustäratav, kantud ka Guinnessi rekordite raamatusse. Ja sama aukartustäratav on saanud

Indrek Ilometsa kirjastuse välja antud ntud tteos sest ekspeditsioonist. Enne põhjapoolusele l minekut polnud Timo enam ammugi algaja. Ta oli triivinud kahemastilise kuunariga üle Põhja-Jäämere, ületanud P Nanseni jälgedes suusNa kadel kade Gröönimaa, uurinud polaaralade kliimat (atmopolaar sfääri piirikihti) teoreetilisel p ja praktilisel tasandil. 2012 võtpraktil sid id nad koos Auduniga ette retke põhjapooluselt maismaa suunas, Teravmägede saarestikku. See tähendab, et kõik sillad olid põletatud, neil ei olnud võimalik raskuste puhul tagasi pöörduda, sai minna ainult edasi. Sellistesse ekspeditsioonidesse võib tänapäeval suhtuda ju mitmeti, ka Palo ise möönab, et «ei ole neil minekutel tihti loogilisi põhjuseid». Viimastel aastatel on põhjapoolusele jõutud autodega, ATVde ja allveelaevaga. Nendes reisides on suurriiklikku poosi ja loodusressursside vallutuskava, aga ka ausat inimlikku eneseületust. Igatahes kindel on, et see ei ole osalejatele lihtne egotripp, milliseid võib sooritada Facebookis või TV reality-show’s. See on päris. See on totaalne piiride kompamine, kusjuures Timo Palo ei ole mingi seikleja, ta võtab vaid «kaalutletud riske». Ta analüüsib iga oma sammu, hoidub «lubamatust kergemeelsusest». Ta kontsentreerub vaid olulisele – lubadusele pojale: ma tulen kindlasti tagasi. Need on eelkõige inimvõi-

mete vaimsed piirid, mille servi mööda põhjapoolusel käiakse, sest sääremarjad võib igaüks tugevaks treenida, nädalavahetustel ratta seljas paari ringi teha ja pärast saunas õlut juua. Aga vaimu treenimine on palju keerulisem.

Palo räägib sellest, millest paljudki – lapsed, naine. Aga üllatuslikult räägib ta veel koduigatsuse pahupoolest, sellest, et lähedastele mõtlemine võib hajutada tähelepanu ja raskendada keskendumist.

Timo Palo ja ta kaaslase, norralase Audun Tholfseni reis on aukartustäratav, kantud ka Guinnessi rekordite raamatusse. Aukartustäratav on ka raamat.

HATIFNATT NORMANDIAS Raamat Riikka Ala-Harja a

«Dessant» Soome keelest Kätlin Kaldmaa Eesti Ekspress 191 lk

jüri pino ajakirjanik

äris karm raamat. Vist ainult need, kel lapsed, eriti veel üsna väikesed, saavad kõigele tundele pihta ja kaasa. Neistki täielikult vaid pooled ehk siis emmed. Issid ka, aga arvatavasti mõnevõrra teistmoodi. Igal juhul – vaenlasele ka ei sooviks, et: laps na imelik, käiks õige korra arsti man. Ja siis suunatakse peenemasse haiglasse uuringutele. Uuringud on muidu ju libateadusi tähistav sõna, aga kui tohtrid neid toimetavad, võtab ikka õõnsaks küll. Eriti kui neid on palju ja midagi ei öelda, peale selle et: oodake.

Ootamine on vastik. Oodata tähendab, et midagi halba on tulemas. Siin raamatus öeldaksegi loo jutustajale, et leukeemia on su kaheksa-aastasel Emmal, leukeemia. Võib-olla saab terveks, kui mürgitada-kiiritada, aga. Lisaks läheb abielu lõhki, õieti juba läinud, tööd peab ka tegema. Milleks on turistidele Normandia dessandist pajatamine. Et kuidas, kes, miks. Muide, 6. juunil oli selle maaletuleku 70. aastapäev. Väga raske elu. Tõsine pisarakiskuja. Kui autor poleks soomlane, kes on tegevuse lükanud Normandiasse. Et soouuringute ja avaliku halduse magistrid ka aru saaksid – Normandia on Prantsusmaal, Prantsusmaa on ... ah, vahet pole. Miks mitte? Waltari kolas ei tea kus ei tea millal, meie oma Ristikivi oli samasugune. Siiski võttis algul nõutuks ja tekitas tahtmise selle mõistvama, kenama ja noorema leidnud Henri asemel mõelda Henrikki, Julie asemel Juljaana. Emmat ei õnnestu eriti väänata. Aga see läks päris ruttu üle. Omaette lõbus, kui prantslastega lugu soome moodi kir-

Timo ise kirjutab, et psüühiliselt kurnavaks teeb retke muutlikest oludest tingitud ebakindlus: «Võisime teha mistahes tulevikuplaane ja ennustusi või heietada lootusi, jäämeri tegi ikka oma korrektuurid ja sundis meid oma kavatsusi muutma.» Näiteid sellele väitele leiab raamatust ridamisi – jää triivimisest tormi ja ootamatu vettekukkumiseni. Riivamisi puudutab Timo Palo ka üht selliste matkade suurt probleemi, mis mind reisikorraldajana väga huvitab – omavahelisi suhteid mittemõistmisest mõtetelugemiseni. Ta ei eita võimalikke pingeid, aga paraku ei seleta põhjuseid ka sügavamalt lahti. Samas on autor hästi vältinud selliste raamatute kaht äärmuslikku ohtu – liigset teaduslik-tehnilist täpsust ja liigset heroilist emotsionaalsust. Emotsionaalsemad leheküljed vahelduvad asjalike selgitustega, millest on tunda, kui põhjalikult ta polaarteemat valdab.

Üksindus Kui jahtlaeval Lennuk ümber maailma purjetasin, siis mäletan, et kusagil keset Vaikset oo-

ja pannakse. Vahepeal tuli pähe mõistatada, et kui autori nime ei teadnuks, kas arvanuks ära, et soomlane. Kindel pole ... aga vist küll. Kust nad selle oskuse võtavad, millistest runodest, aga täiesti oma- ja suurepärane kirjandus. Kui Sergei Dovlatov võrdles eestlase liikumatust tankimiiniga, siis soome kirjandus on hatifnattide tehtud. Teate neid sokitaolisi tüüpe, kes kogu aeg oma tundeid tagasi hoidsid. Hea soome jutt on mu meelest ka sihuke, et just nagu aetakse lugu täiesti rahulikult, isegi tuimalt ja aeglaselt, aga sa tunned, et seal taga on väga väga kõvad tunded. Mis jõuavad märkamatult sinuni ka. Enne kui taibata jõuad, oled kah hatifnatt valmis, laengut täis ja ootad äikest, et vallanduks. Prantslased sellega hakkama ei saaks, arvatavasti, läheksid paljusõnaliseks ja pealiskaudselt vaimutsevaks kätte, poliitilised vaated ka vahele. Ei ole pahasti mõeldud. Soovitav? Jah, kindlasti. Et juba hatifnattide peale jutt läks, siis tsiteeriks «Muumitrolli» üht märkust: kui lugeja hakkab siinkohal nutma, vaata ruttu lk 73. Kuigi, parem mitte, see raamat on väärt ühe jutiga neelamist, mitte niisama mekutamist.

POSTIMEES, 21. JUUNI 2014 || AK || KIRJANDUS || 9

SUURSUGUNE RAAMAT

Koduigatsus Hirmude eest tahaks ära koju. Füüsilise kurnatuse, nälja, lumepimeduse, päikesepõletuste, külmunud jalgade – kõige selle eest tahaks normaalne inimene minna koju. Koduigatsuse tunne pole võõras ühelegi pikal ekspeditsioonil käinule. Sellest on kirjutanud Chichester ja Smuul, Polo ja Pitka. Üksikud satelliittelefoni sõnumid kodust on mõnikord rohkem väärt kui lisaports toitu. Palo räägib sellest, millest paljudki – lapsed, naine. Aga üllatuslikult räägib ta veel koduigatsuse pahupoolest, sellest, et lähedastele mõtlemine võib hajutada tähelepanu ja raskendada keskendumist, sellest, et mõtted kodule võivad tekitada hingelise nõrkusehetke, mida ekstreemsetes oludes ei saa endale lubada. Siin on esimene ülesanne – jääda ellu. Vastasel korral pole sul midagi peale hakata ka ilusaimate mälestustega perekonnast.

Alandlikkus

keani, keset täielikku tühjust, nägin öises roolivahis taevas lennukit. Kirjutasin pärast kois oma päevikusse, kuidas see lennuk sidus mind korraks koduga ja kuidas pani tajuma aja ja ruumi suurust ja suhtelisust – meil oli Austraaliasse sõita veel poolteist nädalat, lennukil ehk pool tundi.

Nüüd loen, kuidas kõrgustes üle kahe üksiku suusataja liikuvad lennukid leevendasid Arktikas Timo Palo üksindust. Enam kui kaks kuud liikumist külmunud merel, kus terve kuu jooksul pole ühtegi märki elust peale su enda ja su kaaslase. Palo meenutab oma raamatus Jack Londoni kirjeldusi val-

ge lagendiku hirmutavast toimest ja siinkohal võiks eraldi rääkida selle raamatu fotodest. Keerulise foto- ja videotehnika kaasatassimine on niisugusel reisil võrdne enesetapuga. Aga Timo on ka professionaalne teadusfotograaf. Mahajäänud tehnilised abivahendid kompenseerib ta piltide emotsionaalse

laetuse ja mõnede fotode esmaklassiliselt hea kompositsiooniga. On pilte, mis on eriti kõnekad ja toovad sealse üksinduse ja valge tühjuse eriti selgelt esile. Mitte teksti, vaid just piltide kaudu tajusin ma kõige selgemalt neid hirme, mis matkajaid saatis – jääkarudest eksistentsiaalse lõpmatuseni.

Ränkadel ekspeditsioonidel on üks oluline mõõde, mida ei osata vaatamisväärsuste, sportlike pingutuste ja teaduslike saavutuste kõrval märgata. Me õpime neil reisidel alandlikkust. Timo kirjeldab oma tunnet pärast üht jäisesse vette kukkumist ja õnnelikku pääsemist: «Tundsin täna veelgi rohkem kui muudel päevadel, et meiega on keegi, kes meie järele vaatab ja meid hoiab.» Timo räägib sellest, kuidas talle ei meeldi looma lasta, õpetab, kuidas leppida paratamatusega ja harjuda mõõtmatusega. Timo on tugeva vaimuga mees, aga tema enesekindlus ei lähe kunagi ülbeks või üleolevaks. Juba ainuüksi see on tema raamatu suur väärtus.

10 || FILM || AK || POSTIMEES, 21. JUUNI 2014

ŽÜRII LÕPPSÕNA

Teist hooaega järjest, sügisest kevadeni, hindas meie žürii ühe erandiga kinolevisse jõudnud uusi eesti mängu-, dokumentaalja animafilme. Keskmiseks hindeks kujunes seekord 3,6 mulluse 3,5 vastu. Tunnustuseks asendame hinde 3+ hindega 4-.

tiina lokk

PÖFFi juht ja filmikriitik

EESTI FILM –

4 MIINUS 2.–3. Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper

1. Mandariinid Zaza Urušadze 5

Nii hindas eesti filme meie žürii

15.-18. 15.-18. 15.-18. 15.-18. 19. 20. 21.

Kertu / Ilmar Raag Multivant / Ülo Pikkovi, Vallo Toomla ja Pärtel Talli animafilmide kassett Okupeeri oma müür / Artur Talvik ja Peeter Vihma Suur-Sõjamäe / Aljona Suržikova Suur maalritöö / Aina Järvine ja Meelis Arulepp Dora Gordine: Ars Gratia Artis / Annaleena Piel Linna Kajaka teoreem / Joosep Matjus Veregrupp / Leeni Linna Kullaketrajad / Hardi Volmer ja Kiur Aarma Free Range. Ballaad maailma heakskiitmisest / Veiko Õunpuu Mitte keegi peale sinu / Janno Jürgensi, Maria Reinupi, Triin Ruumeti, Ivan Pavljutškovi, Kaur Koka ja Margus Paju lühimängufilmide kassett Riigivargad / Manfred Vainokivi Koguja / Mati Põldre Heinz Valk / Kristjan Svirgsden Ballettmeister / Ruti Murusalu PMR / Kristina Norman ja Meelis Muhu Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus / Rene Vilbre Ester Mägi / Vahur Laiapea

4,75

2.–3. Risttuules Martti Helde

5 4. 5. 6.-8. 6.-8. 6.-8. 9.-10. 9.-10. 11.-12. 11.-12. 13.-14. 13.-14.

4,75

Tiina Lokk 4 4 3 5 3 3 5 3 3 2

Indrek Kasela 5 5 3 3 5 3 5

Lenna Kuurmaa 5 4 4 3 4 4 4 2 3 3

Roman Baskin 4 4 3 4 5 4 2 4 5 -

4,5 4,0 3,75 3,75 3,75 3,6 3,6 3,5 3,5 3,33

2 3 3 3 3 2 2

5 4 4 3 3 4 4 -

3 3 3 3 3 2 2 2

2 4 3 4 4 3 3 3

3,33 3,25 3,25 3,25 3,25 3,0 2,75 2,3

KA ZAZA URUŠADZE JÄRGMINE FILM ON SEOTUD EESTIGA Palju õnne, Zaza! Meie žürii leidis, et «Mandariinid» on sügiskevadise hooaja parim film, maksimaalse keskmise hindega 5,0.

malust, et Gruusia ja Abhaasia suhted paranevad?

Gruusia näeb palju vaeva, et kas või mingisugusedki suhted taastada, aga seni pole välja tulnud. Tõtt-öelda ma eriti ei usu ka, et see õnnestub. Või kui ka õnnestub, egas Venemaa siis Abhaasiat ära anna.

Suur aitäh. Väga tore uudis. Eesti on mu vastu olnud üldse väga helde. (Peab silmas ka aasta algul saadud kultuurkapitali, välisministeeriumi ja filmiajakirjanike ühingu auhindu – T. T.) Palju heldem kui Gruusia, muide. Kuidas on käinud viimasel ajal «Mandariinide» käsi?

Hästi. Festivaliteekond üha jätkub, ka auhindu koguneb, näiteks tuli just teade ookeani tagant Seattle’ist, kus see sai režii kolmanda preemia (second runner-up). Festivale on kogunenud ligemale 20, sh üpris eksootilisi, nagu Iraanis ja Indias. Järgmisena oodatakse meid juulis Jeruusalemma.

Milline tuleb teie järgmine film?

Milline on tagasiside Poolast, mille kinodes on «Mandariine» juba paar nädalat näidatud?

Väga palju ei tea, peale selle, et see jookseb seal 20 kinos. Hindan väga, et just Poola on esimene, kes selle kinolevisse võttis – teate ise, kui suured traditsioonid on poola filmikunstil. Abhaasias, mis oli teie filmi tegevuspaik, käärib. Kas te näete või-

Zaza Urušadze võtab vastu Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta parima filmi auhinna. foto: peeter langovits

Olen alustanud tööd stsenaariumiga, mille on kirjutanud Dagmar Raudam. See on seotud taas Eestiga – maaga, mida ma olen armastama hakanud. See on lugu Gruusia noorukist, kes on kunagi põgenenud Abhaasia sõja eest Eestisse ja otsib nüüd oma identiteeti. Loodetavasti saame seda jälle koos teha ja punti tuleb taas Ivo Felt, kõrgeklassiline produtsent, kellega koos töötada on sulaselge rõõm. tiit tuumalu

uba mitmendat aastat järjest hoiab meie mängufilm siinsel filmiturul oma kindlat kohta: üks film vaadatavuselt harilikult esikümnes (mullu «Kertu» 42 543 vaatajaga) ja teine esikahekümnes (mullu «Mandariinid» 32 992 vaatajaga). Sugugi paha pole seis ka rahvusvahelisel areenil. Cannes’is ja Veneetsias meid küll ei ole, aga oleme Berliinis, väiksematest festivalidest rääkimata. Kui kindlatel jalgadel meie filmindus seisab, on ehk vara öelda, aga arvestades selle kroonilist alafinantseeritust, on pigem tegu siiski väga hapra nähtusega, mis kindlasti vajab kodumaist toetust kõigil tasanditel. Hoopis teine lugu on dokumentalistikaga, mis tootmismahult moodustab meie filmi põhiosa. Oleme küll jõudnud sinnamaale, et filmides käsitletavad teemad on sageli huvitavad, aga endiselt jääb puudu oskusest näha probleemi ning see täpselt ja selgelt välja tuua. Ka on valdavalt tegu rohkem teledokumentaalide kui dokumentaalfilmidega, mille koht oleks kinodes kõrvuti mängufilmidega. Meie kinod, vähemalt Tallinnas, küll näitavad neid, mis on väga hea, aga erinevalt näiteks Soomest, kus kohaliku dokumentaalfilmi ladviku vaatajate hulk konkureerib mängufilmiga (mullu näiteks «Selänne» ja «Metsän tarina»), jääb meie dokumentaalfilmide vaatajate hulk mängufilmide omast kaugele maha. Põhjus pole aga mitte meie vaatajas, kes ei olevat justkui harjunud dokumentaalfilmide pärast kinno tulema. Põhjus on ennekõike filmide kunstilises tasemes, režissööri abituses ja käsitööoskuste puudulikkuses ühe või teise teema avamisel, oskuses näha elus endas kujundeid ja sümboleid. On hea, et meie dokumentalistid on hakanud vaatama laiemalt enda ümber ja otsima ainest mitte ainult koduõuelt, vaid ka mujalt maailmast. Tõstatatakse huvitavaid probleeme ja leitakse huvitavaid kangelasi, aga jällegi – autorid jäävad enamasti oma kangelastele ja pahatihti ka probleemidele, mida käsitletakse, selgelt alla. Vaja oleks aines endale paremini selgeks teha ja julgem olla. Otsigem heas mõttes intriigi elust enesest ja ärgem unustagem, et ka dokumentaalfilmis eksisteerib dramaturgia.

indrek kasela Sõpruse kino pidaja

ostimehe edetabeli koostajate maitse langes suures osas kokku Eesti publiku maitsega. Suurim üllatus oli teiste žüriiliikmete hinnang Veiko Õunpuu filmile, mis paistab paljuski erinevat rahvusvaheliste festivalide arvamusest – on ju «Free Range» meie paremini vastu võetud filme välismaal. Jättes kodumaise maitse iseärasused kõrvale, ei saanudki «Risttuulest» uue Eesti filmi verstaposti ning tundub, et välismaine publik pole seda üldse omaks võtnud. Samas usun, et noorelt režissöörilt võib tulevikus midagi loota.

Dokumentaalfilmide rohkus näitab tõenäoliselt kahte asja: see koolkond on Eestis heas vormis ning oma eksistentsi hästi korraldanud. Teiseks on mängufilmide tootmine üksikute luksus ja rohkete siseintriigide mängumaa, mis paneb mitmed head projektid seisma (kus on «Rehepapp»?), ja seda mitte ainult Eestis. Eks Õunpuu tulevase filmi («Roukli») rahastamine Hooandjas näitab sama: väsimust filmi riikliku rahastamispoliitika suhtes ning vajadust teha filme nüüd ja kohe. 2014. aasta jätkub veel mitme hea filmiga. Eriti ootan Jaan Toomiku uut filmi, millele vähemalt rahvusvaheline kunstimaailm juba hoiab pöialt. Kokkuvõtvalt on olnud korralik filmiaasta, mis näitab eelkõige seda, et varasematel aastatel on tehtud head tööd. Loodame, et uued tuuled filmipoliitikas ei vii senist taset alla. lenna kuurmaa muusik

uigi oli viljakas dokumentaalfilmihooaeg ja väljatulnu seas leidus päris mitu huvitavat filmi («Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha» ja «Dora Gordine» näiteks), jäi hooaega kroonima siiski mängufilm, eelkõige «Mandariinid» ja selle järel kohe «Risttuules». Peale selle eksis nende kõige eredamate mälestuste sekka ära ka «Kajaka teoreem», mida ei oskagi kohe kuhugi liigitada ja mis oli nõnda teistmoodi, et ei teagi, kas see on hea või mitte… Aga meelde see jäi! Tore, et armastatud raamatust «Suur maalritöö» tehti ka ilus joonisfilm, mille kauneim osa oli küll muusika, aga muusika ja film on teatavasti lahutamatud. Kordan üle eelmise hooaja kokkuvõttes öeldut: ootan üht tõeliselt head lastemängufilmi. roman baskin lavastaja ja näitleja

ängufilmis oli üks tippteos («Mandariinid») ja üks väga huvitav eksperiment («Risttuules»), aga kvalitatiivset tasemehüpet ei toimunud. See oleks aga hädavajalik, et tõsisemalt Euroopas konkureerida ja tippfestivalide võistlusprogrammi sattuda või lihtsalt Põhjamaade levisse pääseda. Üheks põhjuseks on kindlasti seriaalide madal tase, mis lõputult lihtsustab audiovisuaalset väljenduslaadi kõiges: režiist näitlemiseni välja. Dokumentalistikas üllatas algelisus: enamik teoseid on reportaažimaigulised. Suhe portreteeritavasse jääb üsnagi vaimutuks, teravat autoripositsiooni napib. Maht kasvas üle nelja korra, aga sisu jäi õõnsaks. Animatsioon hoiab endiselt lippu kõrgel, on fantaasiarikas, vaimukas ja enamasti ka huvitava teostusega. Kokkuvõttes oli lõppenud filmihooaeg üsnagi tavapärane, eelnevaga võrreldes vähem ere. Rõõmustav on see, et esikolmikusse jõudsid animafilmide asemel ka mängufilmid, kuid tervikpilt on ikkagi küllaltki ähmane. Iga filmi juurde käivad kommentaarid ilmusid AK numbrites jooksvalt.

POSTIMEES, 21. JUUNI 2014 || AK || PLAADID || 11

AJA AUK Röyksopp/Robyn «Do It Again» (Interscope/Cherrytree)

POOLIK DÜNAMO Norra elektroonilise muusika gigandi Röyksopi ja Rootsi popp-printsessi Robyni teetassid lendasid ühte nõudepesumasinasse Röyksopi albumi «Junior» tegemisel (2009), mil sündis lugu «The Girl and The Robot». Käesolevat albumit tahtsid sõbrad juba ammu teha ja alustasid nokitsemist eelmisel aastal. Kahjuks on neid teetasse masinas liialt ja sellega koos tekib klaustrofoobia, uudsuse puudus seda minialbumit piinab. EP nimilugu «Do it again» kõlab nagu Tiesto, nimetame selle tühjaks eepikaks. «Monument» on sinise esmaspäeva mahe mõtlik biit, mida küllastatakse sordiinialuse saksofoniga. See meenutab Röyksopi 2005. aasta albumi «The Understanding» atmosfääri. «Say it» on umbes nagu «The Girl and The Robot» praktikas – Robyn ütleb ees ja robomasin kordab järele. Kange ja kliiniliselt puhas 2006. aastast pärit fidget-house-biit all toetamas. «Every Little Thing» on vähkrev downtempo, melanhoolse ülesroniva meloodiaga. Omavahel öeldes ja nii ongi «Do It Again» pigem selline omavaheline vestlus, kuhu on uustulnukal raske sisse imbuda. niilo leppik

The Antlers «Familiars» (Transgressive)

AKEN IGAVIKKU Pole midagi öelda, Brooklyni dream-pop-postrock-trio The Antlers läheb iga albumiga paremaks. Magamistoatrubaduuri ja köögielektrooniku Peter Silbermani loodud bändi viies album ilmus pärast nelja-aastast vaheaega. Produtsent on hinnatud Chris Coady (Yeah Yeah Yeahs, Future Islands, Beach House). See ei ole enam lo-fi, «Familiarsile» lisavad traditsiooniliste kitarri, süntesaatorite ja trummide kõrval koloriiti tšello, tromboon, tuuba ja tenorsaksofon. Silberman koos kamraadide ehk multiinstrumentalist Darbi Cicci ja trummari Michael Lerneriga loob suurepärase ja elutruu illusiooni toast, kus ühes nurgas on pisike orkester, põrandapragude vahelt paistab maa elust pulbitsev sisemus, aknad avanevad lõpmatusse ning laeks on suvetaeva kirgaste tähtede müriaad. Silbermani tundeline vokaal on see, mis annab sellele ilusale ja dramaatilisele albumile nukra, kuid paeluva alatooni. Kui trio varasemate albumite puhul võis täheldada mõningast kontrollitud klaustrofoobiat, siis «Familiars» on otsast lõpuni õhuline ja avar. Üheksa pala ja ei ühtegi ülearust. Delikaatne ja väga, väga ilus. margus haav

PETE DOHERTY RIKUTUD JAHISÕIT

NÄDALA PLAAT: JAREKI OMAILM Jarek Kasar «Liiga palju viiuleid» (Superbandiit)

iosemiootikale aluse pannud Jakob von Uexkülli keskseid mõisteid on «omailm», mis tähendab erinevate bioloogiliste liikide erinevat keskkonnataju, vastavalt sellele, mis kellelegi elamiseks vajalik on. Tigu vaatab maailma ja reageerib sellele ühe pilguga, koer teisega, vanakurat hoopis kolmandaga. Samuti võime plaati «Liiga palju viiuleid» kuulates rääkida Jarek Kasari omailmast. (Esimene sooloplaat Jarek Kasarina, varasemad ju Chalice’i nime all, neist viimane «Lärmakas naabrimees» kaks aastat tagasi.) Mõne loomingus peegeldub tema elukeskkond rohkem, teisel vähem. Jarek Kasaril kindlasti rohkem, tema omailm sätestab end ühena kohalolevaimatest eesti muusikas. Seda võib kirjeldada kui poeedi lihtsat pilku, mis lõikab läbi momendi, külmutades tähtsat. Näiteks loos «Tühi kleit» pühib miski sellel Jarekil pühapäeva hommikul ootamatult une ära, ja et magavat peret kolistamisega mitte segada, suundub ta aovalges õue suitsu tegema. Seal näeb ta tuules lehvivat pesu pesunööril, jõuab mõelda sellest, et huvitaval kombel ei hakkagi ta pea nagu tavaliselt liigvarasest suitsust ringi käima, ning märkab hommikust taksoga peolt saabujat. Tema mõtetes juhtub see, mis sellistel hetkedel juhtuma peab – liighilise ja liigvarase dialektika ehk kuke ja koidu vahel seismine.

Erinevad esitajad «Hyperdub 10.1» (Hyperdub)

HYPERDUBI RETROSPEKTIIV Londonisse sisse kirjutatud, kuid rahvusvahelise haardega Hyperdubi plaadifirma alla koonduva intellektuaalse kapitali väljanägemist ehk look’i võib võrrelda eelkõige mõnede 20. sajandi prantsuse masinafilosoofide, nagu Gilles Deleuze’i ja Felix Guattari omaga, see kapital tähendab viimase kümnendi kõige urbanistlikumaid helisid tootvate produtsentide muusikapalu. Selle keskse plaadifirma eestvedaja ka ise filosoof ja produtsent (Steve Goodman), kel on maineka Warwicki Ülikooli doktorikraadi filosoofias. 10.1 on Hyperdubi kümnenda tegutsemisaasta puhul ilmunud 19 looga retrospektiiv, mis annab Hyperdubi tegemistega mitte kursis olevale kuulajale väga hea ülevaate, mis asi Hyperdub õigupoolest on ja miks ta ellu kutsuti. Lühidalt öeldes on selle plaadifirma eesmärk koondada enda alla globaalse muusikamaailma avangardiste ja uuenduste teerajajaid (Burial, DJ Rashad), keda ilma Hyperdubita ilmselt sellisel kujul ei tuntaks. Küsimus pole hype’is või promos, küsimus on loomingus ja autoriteedis, mida Hyperdub artistides hindab. Hyperdub ei ole lihtsalt plaadifirma, see on institutsioon, kultuuriline sõlmpunkt ja tulevikulabor, mille eesmärk on ajada asju täiesti uue süntaksi järgi. Kui kultuuriloost Hyperdubile vasteid otsida, siis võiks nimetada möödunud sajandi 20ndate vene futuriste ( Majakovski, Hlebnikov, Malevitš jne), keda pärast revolutsiooni ootas ees täiesti uus maailm, mida kujundada. risto kozer

Ouu «Sammalhabe» (Eesti Pops)

Kõlab lihtsalt, mõnusalt ja õhuliselt, eks ju. Koduselt. «Liiga palju viiuleid» ongi üsna kodune, isegi perekeskne plaat. Jareki kodu asub Kalamajas. Olgu vahemärkusena öeldud, et ma elan Jarekist üle ristmiku ning vahel aknast välja vaadates olen juhtunud nägema aias suitsetavat, mõtlevat või suhtlevat muusika- ja sõnameistrit. Nii et kohad, mida see pilk kasvõi näiteks mainitud «Tühja kleidi» loos võtab, võivad ka mulle olla hästi tuttavad. Pilgu ulatust võib pidada üheks omailma piiriks, sest sellele, mis jääb pilgu haardeulatusest välja, reageeritakse kindlasti juba teistsuguste seaduste alusel. Näha oleva oluliseks koostisosaks on ka õhk ning valgus. Pimedas öös nagu kott võib omailm muutuda häguseks, nurgataguseks ning sinna siseneb kujutluse fantoom. Kõige lähemat viidet lõbusale ööelule, millesse on sisenenud kujutluse fantoomid, võimegi leida selles lusti pealt taksoga koju jõudva tütarlapse nägemises. Nii kaugel seisab selle plaadi Jarek lõbusast seltskondlikust trallist. Olengi jäänud rääkima Jarek Kasari poeedi omailmast ja jätnud unarusse muusika. Andekale inimesele vääriliselt sisaldab plaat nii ühte kui teist: plaadifirma Stones Throw’ stiilis valge poisi analoogsüntesaatoriga falseti-funki («Suur armastus», «Purjus»), kammerlikku hiphop-souli («Jääaeg»), ryuichisakamotolikke vaikeluklavereid («Vaatame perega õhtuti telekat»), neurootilisema kohvikudžässi moodi asja («Hullumeelne reis»), Kalamaja-r’n’b-d («Kalamaja naised»). Nii et kui tsiteerida lõpetuseks veel ka klassikut – asi on kindel. janar ala

Mariah Carey «Me. I Am Mariah... The Elusive Chanteuse» (Def Jam)

SAMBLA JA HABEMETA

TEMA. TA ON MARIAH…

Noor Tallinna kollektiiv Ouu võitis konkursi «Noortebänd 2013» publiku lemmiku tiitli ning sai võrdlemisi kähku valmis ka oma debüütalbumi. Album on oluliste Vaiko Epliku mõjutustega ning see ei tähenda, nagu oleks Ouu tõlgendanud omas võtmes biitmuusikat, poppi ja estraadi, vaid on seda teinud just enam-vähem nii, nagu Eplik seda teeb, ainult krobelisemas ja lohakamas vormis nii vokaal- kui ka instrumentaalsektoris. Bändil on sünergia vaieldamatult paigas, kena plaadiümbrise kujundusega on ka vaeva nähtud, aga ehk oleks tasunud siiski veidi iluvigasid lihvida ning eelkõige natuke erapooletuma kõrvaga kuulata. Meloodiad on vaatamata neoboheemlaslikule struktuurile võrdlemisi keerulised, sõnad tahavad nagu midagi ütelda, kuid mida? «Sammalhabeme» keskpaik on kuidagi konkreetsem, sirgjoonelisem ja mitte üle mängitud ega pseudoromantilisse mürasse uputatud. «Reisile sinuga» on suvine dream-pop ning umbes samadel radadel uitab ka «Kodu». Ehk olekski Ouu trump pigem lihtsus ja siirus, mitte varjumine hipsterliku metatasandi udustesse kaevikutesse. margus haav

Ühel pühapäevasel plaaditurul Von Krahlis sattus mulle näppu Destiny’s Childi 1999. aasta album «The Writing’s on the Wall». Vinüüli kulunud välimusest hoolimata oli hind krõbe. Plaadi väärtust teadev müügimees rehmas selgitavalt käega: «Need 90ndatel sündinud r&b hipsterid ju ostavad…» Vinüüligurul oli muidugi õigus, tegu oli väärt kraamiga, mille lapsepõlve nostalgiafaktor veelgi kallimaks muudab. Mariah Carey teab seda samuti ja nõnda seilab aasta parima nimega album minevikulainetel, mainides lausa, et 1988. aasta suvi oli hiphopi jaoks parim. Mariah’ tagasivaade on aga eluterve ja lõbus, sisaldades kõigi oktaave muretult alistava diiva viimase aja parimaid kiiretempolisi palasid. Muidugi ei puudu ka vokaalakrobaatikat demonstreerivad ballaadid, aga mõnusaid suviseid peolugusid jätkub hulgi: parimatest võib esile tuua Wu-Tang Clani sämpliv «Dedicated» koos Nasiga, diskopala «You Don’t Know What To Do», kreisi nimega, aga lõputult nakkav «Money ($ * / ...) ». Ning muidugi juba mullune ime, hea tuju armastuslaul «#Beautiful» Migueliga. Vot see on küll selline serenaad, millega silmarõõmu akna alla minna, veel eufoorilisem ja kaunim sugulane Migueli «Primetime’ile» Janelle Monáega. Ei tea, kas Mariah on ka minu lapsepõlvele küüned taha saanud, aga kauni kuldse suveplaadiga on tegu küll. silvia urgas

hel mälestusväärsel päeval juuni keskpaigas 2005. aastal oli rokimees, ansamblite Libertines ja Babyshambles juhtfiguur Pete Doherty koos oma tolleaegse pruudi, supermodell Kate Mossiga kutsutud luksusliku jahiga Atlandi ookeanile lõbusõitu tegema. Jahi omanik oli rikkast pärijannast seltskonnategelane Davinia Taylor, kelle isa oli varanduse kokku ajanud WC-paberi tootmisega. Meeleolukat jahisõitu olid tulnud nautima teiste hulgas veel Jude Law’ ekskallim, näitlejanna Sadie Frost ja Kate Mossi kaheaastane tütar. Meri oli Portugali lähedal sile, jaht sõitis rõõmsalt, päike paistis ning delfiingi lõi jahi kõrval kenasti lupsu, nagu ei oleks mingisugust muret. Reisiseltskonnale tundus, justkui oleks delfiin neile lehvitanud. Kes jõi šampanjat, kes mineraalvett, kellel kibeles käekotis väike pakike kokaiiniga. Laps rüüpas kõrrest maasikalimonaadi ja suhestus toimuvaga omal moel. Üks põhilisi nalju, mida reisiseltskond tegi, oli selline, et keegi hõikas WCst: «Davinia, kallis, WC-paber sai otsa!» Kõik oli kena ja Portugali võis jahilt soovi korral ka binokliga seirata. Ka Pete Dohertyle pakuti võimalust binokliga Portugali rannikut uudistada. «Vaata, Pete, seal on männid, vaata, kui tugev tüvi,» ütles Kate Moss Dohertyle ja ulatas oma narkarist boyfriend’ile binokli. Kuna Doherty ei tundnud ennast hästi ja ta peas küpses üks teine plaan, vastas ta: «Minu meelest on nagu pisut kidurad need puud,» ja oleks binoklit Kate’ile tagasi andes selle peaaegu merre pillanud. «Issand jumal,» kostis selle peale Kate Moss ja lahkus. Pete oli 16-aastaselt võitnud Suurbritannias tähtsa luulevõistluse ja reisinud pärast seda kui imelaps mööda Venemaad. Kui aeg oli küps, hakkas ta Londoni Ülikoolis kirjandust õppima. Paraku juhtus aga nii, et elu tahtis elamist, bändid tegemist ja õppimine jäi soiku. Kirjandus, täpsemini luule köitis teda küll endiselt, iseäranis inglise romantiline poeet Coleridge ja tema «Kubla Khan». «Kubla Khan» on poeem, mille Coleridge kirjutas pärast seda, kui oli lugenud reisimehe Marco Polo kirjeldusi Mongoolia sisemaal asunud imelisest Shangdu linnast ning siis oopiumiunest ärganuna sellest ühe inglise kirjanduse raudvara hulka arvatava poeemi kirjutanud. Shangdust oli selles saanud veelgi imelisem, oopiumi-fantastiline Xanadu.

aevasõit on tore, kuid luule veel parem, mõtles Pete Doherty ja hiilis kuhugi 20 miljonit naela maksva jahi vaiksemasse soppi, et seal natuke iseendaga olla. Õige koha leidis ta kütusepaagi lähedalt. Ta oli ühelt meeskonnaliikmelt laenanud tüki hõbepaberit, pudistas sellele natuke crack-kokaiini ja hakkas seda välgumihkliga kuumutama. Meeskonnaliige, kellelt Pete hõbepaberit laenas, osutus aga äraandjaks. Ta läks jahi omaniku juurde ja jutustas, mis vist teoksil. «Assa kurat,» tõmbus Davinia Taylori kaunis nägu krimpsu ja ta kolistas Pete’i otsima. Vaatas siia, vaatas sinna ja lõpuks nägi midagi, mida ta poleks lootnud näha… «Mis teed siin?» pärib Davinia Taylor kurjalt. Doherty näpp teeb instinktiivselt klõpsu ja tuli kaob välgumihklisse tagasi nagu džinn pudelisse. «Crack’i tulin tegema,» ei hakka Pete rumalusi rääkima ega varjama, ta on ikkagi Londoni praeguse aja it-boy, kõige kõvem muusikamees, Kate Mossi peika ja temast on räägitud kui suurte poeetide järeltulijast ja elustiili taastajast, mis ta ikka salgab. Kuid talle ei halastata. Võimaluse eest, et 20 miljoni naelane jaht oleks koos pardalolijatega õhku lennanud, viiakse Pete üksikule saarele. Tegelikult ei, ta pannakse Portugali rannikul maha ja jäetakse saatuse hooleks. Jaht seilab ulgumerele tagasi ja Pete Doherty ei vaata sellele järele, vaid viskab männi alla puhkama. janar ala

12 ||

POSTIMEES, 21. JUUNI 2014 || AK || P

VIIMANE VEERG

onu saagim kommunikatsiooniekspertt

AVALIK JOOMINE MEELDIB KÕIGILE

TÕEHETK

«Kahju, et heast kavatsusest on vale mulje jäänud.» Urmas Kruuse

uuno prostamool ol Euroopa Haige Mees

EUROOPAT VAEVAB PALAVUS

urooplasi pahandavad ilmataadi vigurid. Viimaste nädalate lämbed suveilmad on nii Berliinis kui Pariisis, Brüsselist rääkimata, esile kutsunud töötajate pahameeletormi. Hoolimata juhtivate Euroopa meteoroloogide pingutustest valitsevad Euroopa linnades vastikult soojad ilmad, ere päike ei lase keskenduda ning tööviljakus on langenud enneolematult madalale, meenutades kõikjal legendaarset Kreeka produktiivsust. Paljud loomupäraselt usinad sakslased ongi juba käega löönud ning vahetanud ülikonna ja lipsu lohmakate rannapükste vastu ning logelevad päevad läbi õllepoodide ees treppidel lesides, sest palavus ei lase olla. Pilt Saksamaal meenutab vägisi ekvatoriaalset Aafrikat! Kuumalaine on põhjustanud mitmeid piinlikke meediahetki. Näiteks tekitasid suvises Vatikanis suure kõmu Vatikani Teatajasse lekkinud paavsti alastifotod, kus paparatsodel läks korda tabada aadamaülikonnas püha isa Vatikani rõdul kummibasseinis sulistamas. Analoogilise kriisi Briti ühiskonnas vallandasid ka Walesi printsi piinlikkust tekitavad jääkuubikutega täidetud aluspüksid uue Londoni pandimaja avaüritusel. Positiivses mõttes on taas esile tõusnud väike Eesti, kus valitsevad ahvatlevalt karged põhjamaised ilmad, jõed-järved on just paraja temperatuuriga, et saaks õllepudelid jahtuma panna, ning rannas päikest võttes võib mugava talvejope rahuga selga jätta. Paraku takistavad kõrged hinnad paljusid eurooplasi Eestisse puhkama sõitmast, nii et enamik luusereid on sunnitud hoopis Malediividele või Taimaale lendama, kus transvestiitidest poisstüdrukud neilt viimsedki sendid röövivad. Masendav palavus, bikiinides tüdrukud, külmad kokteilid ning jäätised on pannud nüüd minugi kannatuse siin Brüsselis katkema. Nõnda siis, armas lugeja – kohtume taas sügisel. Seniks sõidan Ibizale ennast jahutama, kuna Eestis on elu kahjuks liiga kallis, et suvitama tulla!

ENNE LAULUPIDU mart juur

mart.juur@postimees.ee

eised lapsed olid pärast lõunauinakut natuke uimased, aga mitte väike Linda. Tal seisis ees tähtis missioon ja ehkki asja oli kodus mitu korda räägitud ja seletatud, kippus pisuke ärevus hinge pugema. Tahaks juba minema hakata, mõtles Linda, aga ema oli öelnud, et enne kella viit pole mõtet isale järele minna. Õiget aega andis oodata, minutid seisid paigal nagu puuhobused. Eks see ole alati nõnda, kui sa midagi väga ootad. Õhtuooteks pakuti kohupiimakreemi kisselliga, tüdrukul polnud isu, limpsis niisama natuke moepärast ja andis ülejäägi väiksele Sandrile, kellel oli alati väga hea isu. Lõpuks jõudis tähtis hetk kätte. Väike Linda sidus rätiku pähe, pani sandaalid jalga ja asutas teele. Kasvataja küsis, kas Linda ikka kindlasti teab, kuhu minna, ja Linda vastas, et teab küll, väga hästi teab, ta on seal palju kordi käinud. Tõsi küll, alati koos emaga, aga täna ema kahjuks tulla ei saa. Ema palus Lindal üksi minna, sest temal on laulukoori proov ja see on tähtis, sest enne laulupeole minekut tuleb väga palju proove teha, sest mõned laulud on väga rasked ja ei jää üldse pähe. Ja väike Linda on tegelikult juba nii suur, et võib üksinda minna küll, sest millal ema laulukoori proovist lahti saab, ei tea keegi ja sa ei jaksa nii kaua oodata ega taha jääda viimaseks, kes töölt koju viiakse. Pealegi pole tarvis kaugele minna, ainult mõni peatus trammiga ja siis natuke jalgsi. Trammisõit meeldis Lindale väga, tore oli aknast välja vaadata. Tänavatel oli näha rahvariietes tädisid ja onusid, tundus, et päris paljud inimesed olid julgenud laulupeole tulla. Mõned neist astusid trammi peale, üks tädi küsis Linda käest, kus asub

kaubamaja. Linda seletas talle. Väike Linda küsis, kas laulupeo laulud on rasked, ja tädi ütles, et mõned laulud on tõesti väga rasked, aga tema neid küll ei karda. Oma sõnade kinnituseks lõi tädi laulu lahti, teised onud ja tädid laulsid kaasa ning Linda meelest oli see laul päris kena. Nõnda sai trammisõit ruttu sõidetud ja õiges peatuses maha minnes paistis kõrge maja, kus isa töötas, kenasti kätte. Isa juba ootas, ta seisis aknal ja lehvitas Lindale. Linda astus uksest sisse ja sõitis liftiga seitsmendale korrusele. Kui ta isa töö juurde jõudis, jooksis isa talle vastu, haaras tütre sülle ja küsis, kus laps nii kaua oli. Linda ütles, et ei saanud lasteaiast varem tulema, kuna pidi kohupiima sööma, aga isa peab enne kojuminekut oma töölaua ära koristama ja mööda kabinetti laiali loobitud asjad kokku korjama. Kuni isa koristas, ajas Linda isa ülemusega juttu. Ülemus ütles, et isa on väga tubli töötaja, tema panus firma arengusse on hindamatu. Ülemus ütles, et isa on hea suhtleja, tal on tugev meeskonnavaim, kõrge stressitaluvus ning paindlik motivatsioon. Ülemus ütles, et isal on õiged prioriteedid ja tema hoiakud on vastavuses firma põhiväärtustega. Väiksel Lindal oli hea meel kuulda, et isa niimoodi kiidetakse, omalt poolt pidas ta siiski vajalikuks mainida, et isa on mõnikord ulakas, ei kuula hästi sõna, ei taha tuba koristada ja õigel ajal magama minna, kuna vaatab öösiti jalgpalli. Väike Linda ütles, et isa nüüd kuu aega tööle ei tule, kuna algab suvepuhkus ja sel ajal jagab ema ise isale korraldusi. Ülemus soovis neile ilusat puhkust ja ütles, et kohtumiseni augustis. Linda võttis isa käes kõvasti kinni ja nad astusid uksest välja.

Jalgpalli mõju Päikesesüsteemile

Õues jutustas isa, mida ta täna töö juures tegi. Isa oli istunud hommikusel koosolekul, siis viinud läbi mõned arenguvestlused, siis juhatanud töögruppi, mis tegeles strateegilise planeerimisega, siis osalenud lõunasel välknõupidamisel, siis tutvunud raamatupidamisauditi tulemustega ja siis istunud marketingi- ja turundusosakonna ühisel koosolekul, mille eesmärgiks oli suurendada firmasisest sünergiat. Väike Linda naeris isa jutu peale ja ütles, et küll sinu elu on mõnus, ainult koosolekud ja nõupidamised kogu aeg, meie lasteaias ei saa küll niimoodi trallitada, peame sööma ja magama. Isa ütles, et tema käiks hea meelega lasteaias. Kojuminekuga polnud kiiret ja ilm oli ilus, nõnda mindi mänguväljakule. Väljakul käis kõva sagimine, kõik lapsed tahtsid vanemaid pärast pikka tööpäeva natuke tuulutada. Väike Linda ronis kiigele ja andis hoogu, isa hakkas ühe teise isaga juttu rääkima. Nad rääkisid jalgpallist ja sellest, kumma firma käive on suurem. Linda lasi liumäest alla, turnis ronimisredelil ja askeldas liivakastis, isa rääkis Hollandi koondisest ja kasumimarginaalist, nõnda kulus aeg märkamatult. Rahvariietes tädisid ja onusid kõndis mööda, paljudel olid käes kaubamaja kilekotid. Samuti võis näha Rimi, Selveri ja Maxima kilekotte, kõik tähtsamad kauplused olid esindatud. Üks naljakas onu taarus tänaval ja laulis kõva häälega. Temal rahvariideid seljas ei olnud, õigupoolest polnud onul seljas midagi peale teksapükste. Siis kukkus onu muru peale pikali ja jäi magama. Suuri ja väikseid inimesi ootas suvi täis laulu, tantsu ja jalgpalli.

ähe leidub valitsuse algatusi, mida rahvas nõnda entusiastlikult toetab kui avalikus kohas joomine. Ehkki 1. juulini on veel natuke aega, võib juba praegu tänavatel ja haljasaladel kohata kodanikuühiskonna aktiviste, kes uut korrakaitseseadust intensiivselt testivad. Tallinnas Harju tänaval tuikuv 37-aastane Ville (nimi on toimetusele teada) rõõmustab, et enam ei pea kartma, et mendid su plate peale viivad, kui jood lumesajusel suvepäeval meeldivas seltskonnas külmarohuks pudelikese kvaliteetset viina. Väike-Maarja valvejoodik Uuno (nimi on toimetusele teada): «Oleme astunud suure sammu euroopalike väärtuste omaksvõtmise poole. Miks mitte juua pokaalike head šampanjat mugaval pargipingil või intiimses bussipeatuses? Ainult alkohoolikud joovad salaja nurga taga. Olen püüdnud seda tõsiasja konstaablile korduvalt selgeks teha, aga tema on meil tuim tükk, räägi nagu seinaga, kasu pole miskit!» Rein Lang (nimi on toimetusele teada), kes avaliku joomise eelnõu 2007. aastal algatas, meenutab, et seaduse vastuvõtmine takerdus tollase sotsiaalministri Jaak Aabi (toimetus oli jõudnud unustada, et meil kunagi siuke minister oli) vastuseisu tõttu, kellel naine oli joomise ära keelanud. Endine justiitsminister toonitab, et vajadusel võivad omavalitsused lubada joomist haiglates ja terviseradadel, lasteasutuste ja mänguväljakute läheduses, liikuvas ühissõidukis ja ühissõidukipeatustes. Õigusteadlane Varro Vooglaid (nimi on toimetusele teada) leiab, et avalik joomine sillutab teed homoabieludele. «Pahatihti tarvitavad alkoholi samasoolised inimesed üheskoos ning viibides ebakaines olekus, võib kergesti tekkida mõte registreerida joomasõprus tsiviilpartnerlusena, nagu näeb ette kooseluseadus,» manitseb Vooglaid. Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõuniku Verise Mustkäe (nimi muudetud) hinnangul läheb avalik joomine rahvale hästi peale: «Tuleks veel mõni populaarne seadus välja mõelda. Kavatseme lubada auto juhtimist ebakaines olekus, millest eestlased on sajandeid unistanud. Prantsusmaal, Saksas ja Belgias sõidetakse lakku täis peaga, miks mitte Eestis?» Verine Mustkäsi kinnitab, et lähipäevil algab justiitsministeeriumis töö purjus juhtimise kallal, et rahvas saaks jaanipäevaks promillid ratastele.

Ainult digilehes Urve Palo: soovin olla Neinar Selile koormaks. *** Naistele: 100 seksinippi, 1000 dieeditrikki.

Nädala anekdoot «Kas Marsil ka jalgpalli vaadatakse?» – «Ei, seal on elu.»

postimees, 21. juuni 2014 || vaba aeg || 11

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

teater

Teater Vanemuine

rahvusooper estonia Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee

Tallinna raekojas 15.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Luc Robert (Kanada) ja Kadri Kipper, klaveril Tarmo Eespere.

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Kataržyna Mackiewicž (Poola) ja Rauno Elp, klaveril Jaanika Rand- Sirp. 22.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Angela Papale (Itaalia), klaveril Fabio Marra (Itaalia). 25.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Joanna Freszel (Poola) ja Oliver Kuusik, klaveril Tarmo Eespere. Järgmise, 109. hooaja etendused Estonia laval alates 10. septembrist 2014

Eesti Draamateater

Teatri kassa on suvepuhkusel 20.06–27.07. Pileteid saab osta teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis

31.07 kl 19 1., 7., 8., 9., 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Laitse Graniitvillas

3., 5., 6., 7., 10., 12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKKKATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329

Tartu Ülikooli vanas kirikus

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Palmse mõisa moonakatemaja 21., 22., 26., 27., 28.06 kl 13 26., 27., 28.06 kl 16

Mina olin veel väikene (lav. Ivo Eensalu)

Jakobi 1, Tartu Ainult 8 etendust! 4.07 kl 20 Esietendus! 5., 6., 8., 9., 10., 11., 12.07 kl 20

Tooma talu

Anton Tšehhovi komöödia kahes vaatuses Lavastaja Tiit Palu Kunstnik Silver Vahtre Kostüümikunstnik Maarja Meeru Osades: Külliki Saldre, Maria Soomets, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger, Jüri Lumiste, Priit Strandberg, Raivo Adlas, Peeter Volkonski jt

Üks pealuu Connemaras

KAJAKAS

Kassitoome org 27.07 kl 20

Vanemuise Sümfooniaorkestri suvekontsert

Solist HELI VESKUS /Sopran, Rahvusooper Estonia/ Dirigent PAUL MÄGI Õhtut juhib HANNES KALJUJÄRV SISSEPÄÄS TASUTA!

Sadamateatris 25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu

Ugala Teater Alates 01. juunist kuni 29. juunini ja 4. augustist kuni 30. augustini on kassa avatud E-L kell 12.oo-17.oo. Seoses Ugala Teatri kollektiivpuhkusega on kassa suletud 30. juunist kuni 03. augustini 2014.a.

Vargamäe rehetares 25., 26., 27., 28.06 kl 19 29.06 kl 16

VANAD JA NOORED

Anton Hansen Tammsaare Dramatiseerinud Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

Saueaugu Teatritalus 21.06 kl 19 22.06 kl 17

MEE HIND

Ott Aardam Lavastaja Ott Aardam, Kunstnik Kaarel Eelma, Muusikaline kujundaja Ivar Põllu.

Lääne-Virumaa, Uusküla 21., 22., 26., 27., 28.06 kl 19 8., 10., 11., 13.07 kl 19 27., 28., 29., 30.08 kl 19

Teater NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 30.06 kl 19 1.07 kl 19

NO51 Mu naine vihastas

Suursadamas Hiiumaal 21., 22.06 kl 21

(lav. Üllar Saaremäe)

Et keha mäletaks (Memories for Life)

Rakvere linna turuplats

Kuressaare Linnateatris

2.07. kl 16

BALTOSCANDAL 2014 Festivali avamine

THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

Esna mõis 1.08 kl 19 Esietendus! 2., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 11., 13.08 kl 19

Hääled

Jaan Kruusvall Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port. Piletid (13/16) NB! 6.augusti etendusele on võimalik tulla ja Tallinna tagasi saada tellitud bussiga. Theatrumi sildiga buss väljub Mere puiesteelt kell 17.00. Teatripileti hinnale lisandub 12 eurot.

VAT Teater Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

26., 27., 28.06 kl 19

Et keha mäletaks (Memories for Life)

R.A.A.A.M. Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas www.raaam.ee

Jäneda Pulli talus

5.07 kl 19.30 esietendus! 6., 9., 10., 11., 12., 22., 23., 24., 25., 27., 28., 29., 30., 31 . 07 kl 19.30 1.08 kl 19.30 13.07 ja 3.08 kl 15

IMEDE AASTA

Autor: Tiit Aleksejev Lavastaja Madis Kalmet Näitlejad Mari-Liis Lill (Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Helgur Rosenthal ja Hans Kaldoja

Eesti Maanteemuuseumis Varbuse

1.08 kl 20 Esietendus! 2., 7., 8., 9., 13., 14., 15., 16., 17.08 kl 20 R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseum esitlevad:

VAGA VEND VAHINDRA Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast. Lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater)

Viinistu Kunstimuuseumis

Lõunatund näitleja ja raadiohääle Margus Lepaga

Mõnikord on kõik nii selge

Sürgavere kultuurimaja

27., 28.06 kl 19.30 4., 5., 12.07 kl 19.30 29.06 ja 6., 13.07 kl 15

Lavastaja: Kertu Moppel Näitlejad: Maarja Mitt, Liisa Pulk, Katariina Ratasepp (VAT Teater), Lauri Kaldoja, Roland Laos, Jüri Tiidus (Eesti Draamateater), Hendrik Toompere jr jr

Tapa Raudteejaamas

10., 11., 12., 15., 16., 17., 18., 19., 22., 23., 29., 30.07 kl 19.30 13., 20.07 ja 3.08 kl 15

Titanicu orkester

Lavastaja: Madis Kalmet Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).

Monoteater esitleb

21.06 kl 16

Operett Voldemar Kuslapiga

Henn Rebane (akordion)

Corelli Music

Tääksi vesiveski vabaõhulava

Piletid Piletilevist

21.06 kl 19

“Põhjahoovus” kontrabassi, tšello ja elektroonikaga

Taavo Remmel (kontrabass) ja Aare Tammesalu (tšello) Mirjam Tally. “Lindude seltsis” (esiettekanne)

Suure-Jaani õigeusu kirik 21.06 kl 22

Meeskoor PERESVET (Moskva) Dirigent Dmitri Judenkov

Halliste kirik 21.06 kl 20

Rakvere Linnuses 5.07 kl 20

Võru Kandle aias

La Scala kauaaegse solisti, professor Wilma Vernocchi lauljate meistrikursuse kontsert klaveril Tiina Kärblane Kavas: aariad Itaalia ooperitest jt. (8€, 5€)

EESTI RAHVUSMEESKOOR

Dirigent MIKK ÜLEOJA Kreek, Gabrieli, Grigorjeva, Ødegaard, Jaanson

Vaata lisa: www.corelli.ee

Maardu mõisa muusikasalong (Harjumaa)

26.06 kl 19

MUUSIKA TALLINNAST VIINI valge suveöö pärl!

ESINEJA: Barokkansambel CORELLI CONSORT

Marko Matvere ja Peep Raun “Merelaulud” 10. juuli

17. juuli

kontsert Eesti Kontsert

www.concert.ee

XVII SUURE-JAANI MUUSIKAFESTIVAL 17.–23. juuni 2014 Kunstiline juht professor Andres Uibo

Kohvik Arturi Juures 21.06 kl 13

3.07 kl 19

Kammermuusika Raekojas

Kuressaare Linnuse saal 29.06 kl 19

Mustpeade maja

Narva Linnus

(Pille Lille Muusikute Fond)

Laval Jan Uuspõld ja Piret Kalda

17.07 kl 19 ANDREAS LEND (tšello), RALF TAAL (klaver) Kavas: O. Respighi, C. Debussy, H. Eller, J. Brahms

www.muusikaagentuur.ee 3. juuli

Kuressaare Lossi hoovis

Tallinna Raekoda

Mustpeade maja

10.07 kl 19 RIIVO KALLASMAA (oboe), KADRI-ANN SUMERA (klaver) Kavas: M.Ravel, G. Jacob, B. Britten

PlMF

Liblikad Siseorganites ehk Armastus, mis päästab maailma

Läänemaa Ühisgümnaasiumi saal

VIHULA MÕISA SUVEMUUSIKA

Birgit Õigemeel ja Mihkel Mattisen

13.07 kl 20

Piletid Piletilevist ja kohapeal (3€ - 8€) www.interpreet.ee

27.06 kl 19

6.07 kl 20

Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Eesti Interpreetide Liit

Kreekapärase muusika ansambel “Zorbas” 24. juuli

Kõrsikud 31. juuli

Tanel Padar ja Tarvo Valm

12.07 kl 19

Mustpeade maja 14.07 kl 19 SIGRID KUULMANN (viiul), MARKO MARTIN (klaver) Kavas: L. van Beethoven

Loona Mõis

Saaremaa 17.07 kl 22 KÄDY PLAAS (sopran)& MARJE LOHUARU (klaver), kaastegev Arvo Leibur (viiul) Kavas: S. Barber, D. Argento, A.Copland, L.Bernstein, B. Britten, G. Gerswin

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

18.07 kl 19

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Rakvere Teater

12 || SPORT || POSTIMEES, 21. JUUNI 2014

TOIMETAJA KRISTJAN JAAK KANGUR, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

Howard Frierist sai Tallinn 1182 naiskonna peatreener KORVPALL. Eelmisel hooajal Eclex/1182 ni-

me kandnud Eesti naiste korvpalli viimaste aastate edukaim klubi sai uue treenerite duo ja nime. Naiskond hakkab algavast hooajast kandma nime 1182 Tallinn ja peatreeneriks saab endine tippmängija Howard Frier, abitreeneriametis teeb debüüdi endine Eclexi ning Eesti rahvusnaiskonna mängija Gerly Kostla. «Olen selle võimaluse üle tänulik. Iga treener tahab ühel päeval end peatreenerina proovile panna,» sõnas Frier. «Mul on hea meel, et saan naiskonda juhendada koos Kostlaga, oleme suviti koos laagreid korraldanud ja tunneme juba ajast, mil Kalev/Cramos mängisin. Meil mõlemal puudub sel tasemel kogemus, kuid see on samas ka põnev ja püüame oma vigadest õppida.» Frier tuli Eestisse 2004. aastal ja aitas seejärel kahel hooajal Kalev/Cramo Eesti meistriks. Treeneriristsed sai ta 2006. aastal. «Loodan naiskonnaga tiitlite eest võidelda. Meil on andekad mängijad ja hakkan neilt palju nõudma. Samas loodan, et nad ise seavad endale veelgi kõrgemad nõudmised, see võikski meie suhtumine olla,» sõnas värske peatreener, kelle sõnul peavad võrdselt tööd tegema nii mängijad kui treenerid. Suurt vahet Frier meeste ja naiste võistkonna juhendamisel ei näe. «Nimetage mind naiivseks, ent ma ei usu seda, minu jaoks on see üks mäng,» sõnas ta. Frier on Eestis veedetud ajaga ära õppinud ka kohaliku keele. «See on mul aidanud siinsesse ühiskonda paremini sisse elada ja inimesi mõista. Samas on asju, mida mu keel ütlema ei paindu. Ent trennis ja mängul saan kindlasti aru, kui keegi ropendab,» sõnas ta läbi huumori. Naiskond on praeguseks löönud käed enamikuga eelmise hooaja naiskonna tuumikust. Võistkonna ridadesse lisandub ka eelmisel aastal Tallinna Ülikoolis mänginud ja koduse meistriliiga parimaks mängijaks tunnistatud Pirgit Püü. Mariel Gregor

Luis Suárez Uruguay võiduväravat tähistamas. Inglaste Joe Harti ja Gary Cahilli ilmed räägivad enda eest.

JALGPALLI MM. Vigastuspausilt naasnud Luis Suárez tõi Uruguayle vajaliku võidu ja rikkus Wayne Rooney kauni hetke.

Suárez lõi ühe mänguga inglaste suud lukku mariel gregor reporter

SPORT. POSTIMEES.EE

Etendus, mille me püsti paneme, ei ole alati piisavalt atraktiivne. Fernando Alonso arvates napib vormel-1 sarjas vaatemängulisust.

KORVPALL

Kangur ja Milano kaotasid Itaalia korvpalli meistriliiga finaalseerias kaotas Kristjan Kanguri koduklubi Milano Emporio Armani kolmandas mängus 68:85 Siena Montepaschile. Kangur 16 minutiga punktiarvet ei avanud, kuid võttis ühe lauapalli. Milano parimana viskas Daniel Hackett 14 punkti. Seeria üldseis on 2:1 Milano kasuks.

TENNIS

Loos eestlasi ei soosinud Wimbledoni tenniseturniiri avaringis kohtub Kaia Kanepi (WTA 41.) maailma 7. numbri Jelena Jankoviciga. Anett Kontaveit (WTA 176.) peab rinda pistma maailma 36. reketi Casey Dellacquaga. Jürgen Zopp (ATP 275.) mängib avaringis maailma edetabelis 10. kohal paikneva lätlase Ernests Gulbisega.

SÕUDMINE

Neljapaat sai kuuenda aja Prantsusmaal toimuval sõudmise MK-etapil sai Eesti paarisaeruline neljapaat (Kaspar Taimsoo, Sten-Erik Anderson, Allar Raja, Kaur Kuslap) ajasõidus päeva kuuenda tulemuse. Kahepaadil jäid Andrei Jämsa ja Tõnu Endrekson oma eelsõidus kolmandaks.

foto: ap/scanpix

maailmameistrivõistlused jalgpallis

ärast lõpuvile kõlamist kandsid meeskonnakaaslased Uruguay jalgpallikoondise ründetähte Luis Suárezit sõna otseses mõttes kätel. Samal ajal seisis klubihooajal Suáreziga samas meeskonnas (Liverpoolis – toim) pallinud inglane Steven Gerrard nõutult käed puusas, justkui ei suudaks uskuda, mis oli äsja juhtunud. Gerrard vahetas Suáreziga mõned laused ja eri emotsioonidega mehed läksid oma teed. MMi avamängu vahele jätnud, ent nüüdseks hiljutisest põlveoperatsioonist taastunud Suárezi kaks väravat tõid meeskonnale Brasiilias toimuval MMil ülivajaliku 2:1 võidu Inglismaa üle ning sellega astuti suur samm alagrupist edasipääsu suunas. Inglismaal ei ole kahe mänguvooru järel D-alagrupis ühtegi punkti. «Olen sellest momendist palju unistanud. Kui nägin hetk enne võiduvärava löömist palli, sulgesin silmad ja lõin. Tol hetkel mõtlesin kõikidele raskustele, kust olen läbi tulnud, ja inimestele, kes on mind toetanud. Poleks osanud sellisest mängu käigust unistada,» lisas ta. Suárez on Inglismaa liigas pallides pidevalt olnud negatiivse tähelepanu all. 2013. aastal hammustas ta Branislav Iva-

novići käest ning teenis kümnemängulise mängukeelu. Sellele eelnes 2011. aastal rassismiskandaal, mille eest sai ta kaheksamängulise keelu. Eelmisel MMil teenis Suárez punase kaardi ja palju kriitikat selle eest, et kohtumises Ghanaga asus ta väravavahi rolli ning tõrjus väravajoonelt palli käega. «Enne kohtumist Inglismaa vastu naersid paljud inimesed Inglismaal minu suhtumise ja käitumise üle. Seetõttu tunnen end hetkel eriti hästi, tahaksin näha, mida nad nüüd ütlevad,» sõnas Suárez. Lõppenud hooajal suutis Suárez rumalusi vältida ning tegi väga hea hooaja, lüües 31 väravat. Inglaste peatreener Roy Hodgson sõnas enne MMi Suárezi kohta, et kui too tahab ühele pulgale tõusta selliste tähtedega nagu Cristiano Ronaldo ja Lionel Messi, peab ta lisaks särama ka klubihooajal MMil. «Et nende meestega võrdlust välja kanda, peab Suárez MMil väga head mängu näitama. Sa võid oma klubi eest väravaid lüüa, ent maailm tun-

nustab sind suure mängijana vaid siis, kui suudad ka MMil särada,» rääkis Hodgson MMi eel. Nagu omavaheline kohtumine näitas, liigub Suárez praegu ses osas õigel teel. Edasipääsulootuste poolest mõlemale ülitähtsas mängus läks Uruguay Suárezi peaga löödud väravast juhtima. Teisel poolajal jõudis Inglismaa poolel sihile Wayne Rooney, kelle jaoks oli tegu alles MM-finaalturniiridel löödud esimese väravaga.

Kümme minutit enne teise värava löömist piinasid mind krambid, kuid miski ütles mulle, et ma ei tohi veel platsilt lahkuda. Luis Suárez

Viimase sõna sai öelda Suárez ja inglased pidid leppima 1:2 kaotusega. Suárez tunnistas, et enne oma teist väravat kannatas ta krampide käes, kuid ei tahtnud veel platsilt lahkuda. «Kümme minutit enne teise värava löömist piinasid mind krambid, kuid mis-

Jalgpalli MM C-ALAGRUPP

D-ALAGRUPP

AJAKAVA

• Jaapan – Kreeka 0:0 Eemaldamine: 38. Katsouranis

• Inglismaa – Uruguay 1:2 Väravad: 75. Wayne Rooney – 39., 85. Luis Suárez

21. juuni

Tabeliseis: 1. Kolumbia 6 punkti/ 2 mängu 2. Elevandiluurannik 3/2 3. Jaapan 1/2 4. Kreeka 1/2

• Itaalia – Costa Rica 0:1 Väravad: 44. Bryan Ruiz Tabeliseis: 1. Costa Rica 6/2 2. Itaalia 3/2 3. Uruguay 3/2 4. Inglismaa 0/2

• 19.00 Argentina – Iraan (F-alagrupp) • 22.00 Saksamaa – Ghana (G-alagrupp) • 01.00 Nigeeria – Bosnia ja Hertsegoviina (F-alagrupp)

ki ütles mulle, et ma ei tohi veel platsilt lahkuda. Esimese värava tähistamise ajal ma lihtsalt pidin tänama meie füsioterapeuti, sest ilma temata ma ei saaks praegu MMil mängida,» sõnas Suárez, kes jooksis pärast avaväravat koondise füsioterapeuti kallistama. «Meie olukord on kehv, ent õhkõrn lootus siiski püsib. Luis on ründajana äärmiselt ohtlik. Isegi pärast viie nädala pikkust mängupausi teadsime, et teda peab kartma,» kommenteeris Steven Gerrard. Inglaste peatreener Roy Hodgson lisas: «Olen kurb. Tulime siia suurte lootustega, ent need ei täitunud. Nüüd peame lootma itaallaste peale.» Hodgson süüdistas veidi ka kohtunikke. «Olid mõned olukorrad, mis jäid karistamata. Pärast Rooney viigiväravat uskusin, et pigem oleme meie need, kes võiduvärava löövad. Kahjuks vajas Uruguay vaid ühte hetke ja Luis Suárez ei jäta sellist olukorda kasutamata,» sõnas Hodgson. «Mängijaid ma kire või mänguisu puudumises süüdistada ei taha, ent me pole olnud lihtsalt piisavalt heal tasemel, et võita.» Teoreetiline võimalus Inglismaal edasipääsuks siiski veel neljapäevaõhtuse mängu järel säilis. Selleks pidanuks Itaalia ja Costa Rica kohtumises saama võidu Itaalia. Avavoorus Uruguayst parem olnud Costa Rica suutis aga vastu kõiki ootusi valmistada sel MM-turniiril teisegi suurüllatuse ning võitis Itaaliat 1:0. Mängu ainsa värava lõi avapoolaja lõpus Inglismaal klubijalgpalli mängiv Bryan Ruiz. Võit tähendas, et Costa Rica kindlustas ühtaegu nii edasipääsu kaheksandikfinaali kui ka Inglismaa väljalangemise.

POSTIMEES, 21. JUUNI 2014 || SPORT || 13

TOIMETAJA KRISTJAN JAAK KANGUR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

KORVPALL. Maksuamet kinnitab, et stipendiumite küsimuses pole spordiinimestele soodsat lahendit mõtet loota. Korvpalliliit aktsepteerib seda kui paratamatust.

Maksuameti otsust ootav Kalev tahab Ühisliigasse nevate maksude tasumise kohustusest,» kordas Tampere maksuameti kindlat veendumust. «Treeneritele stipendiumite maksmise osas on juba olemas ka kohtulahend, mis selgitab väga hästi, mida tuleb lugeda palgaks ja mis on stipendium. Sellest lahendist saavad kõik klubid uue hooaja eelarvete tegemisel lähtuda.» Seega peavad klubid seniste tasude säilitamiseks leidma rohkelt lisaraha või tuleb treeneritel ja mängijatel leppida sissetuleku kahanemisega. «Mängijad on praegu ooterežiimil. Olen nendega rääkinud, kuid otsuste langetamisega ei kiirustata,» tõdes Sibul.

peep pahv

sporditoimetuse juhataja

a l e v/C r a m o korvpallimeeskond vastas Ühisliiga peakorterist tulnud osalemisettepanekule jaatavalt, kuid kas nad ka tegelikult osalevad, sõltub sellest, millise tulemusega lõpeb maksuameti menetlus nende suhtes. Paraku pole teada, millal maksuamet otsuse langetab. «Ühisliiga saatis meile osalemistaotluse blanketi, meie täitsime selle ära ja saatsime neile oma jah-sõnaga tagasi. Kui aga maksuameti otsus tuleb meie jaoks negatiivne, tuleb see ilmselt tagasi võtta,» rääkis Kalevi klubi mänedžer Kaarel Sibul. «Ühisliigaga seotud asjad selguvad täpsemalt juulis toimuval liiga koosolekul. Kuna nad saatsid meile ise avalduse blanketi, siis usun, et meiega arvestatakse ikkagi otse põhiturniiri meeskonnana ning mingit valikturniiri ei pea me mängima.» Kuigi klubi tuleviku suhtes puudub selgus, tegeleb Sibul siiski vaikselt ettevalmistusega uueks hooajaks. «Ühisliiga oleks meile väljundina kindlasti vajalik, kuna ainult Eesti meistrivõistluste ja Balti liigaga piirdumine jätaks hooaja väga lahjaks,» selgitas ta.

Muutumatu seisukoht Maksuameti võimalikest otsustest või nende laekumise ajast polnud Sibulal vähimatki aimu. Esialgu lootis ta, et asjad selguvad vähemalt selle kuu lõpuks, ent arvestades praegust vaikust maksuameti poolt ja eesootavat pühade aega, on seegi lootus kahanenud üsna napiks. Selgust ei toonud ka Postimehe pöördumine maksuja tolliameti poole. Pressiesindaja Uku Tampere sõnul ei ole

illusioone pole

Kalev/Cramo soovib ka uuel hooajal mängida Ühisliigas, kuid peab foto: liis treimann ootama maksuameti otsust.

neil tulenevalt maksusaladuse kaitsmise kohustusest võimalik Eesti meistermeeskonnaga seotud teemat kommenteerida. «Kindlasti ei venita me otsusega,» kinnitas Tampere. «Uurimispõhimõttest tulenevalt on meie kohustus maksumenetluses kõik olulised asjaolud välja selgitada, nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad, ning paratamatult võtab see aega. Seega, maksumenetluse pikkus sõltub kontrolli mahukusest ja kontrollitoimingute tegemise vajadusest.» Tegelikult ootavad stipen-

diumite eest tulumaksu tasumata jätmise asjus Kalevi kohta langetatavat otsust kõik Eesti pallimänguklubid. Näiteks korvpalli meistriliiga meeskondade esindajad on korra kogunenud teemat arutama, kuid olukorra keerukuse tõdemisest kaugemale pole jõutud. Tampere kummutas aga ka kõik lootused, et selles küsimuses oleks mõtet klubide jaoks mõistlikku lahendust oodata. Maksuameti seisukoht on välja kujunenud ja see ei muutu. «Palga maksmine stipendiumina ei vabasta palgaga kaas-

Sotši olümpiamees lõpetas karjääri LASKESUUSATAMINE. Sot-

ši olümpial laskesuusatamise 10 km distantsil 50. koha saanud Daniil Steptšenko otsustas teha sportimisega lõpparve. «Daniili otsuse taga on raha ja isiklik elu – meie sportlastel pole kerge,» nentis Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni peasekretär Kristjan Oja. «Olen temaga sellel teemal rääkinud ja mõistan, et ta on oma otsuse langetanud. Tegelikult on sellest kahju, sest paari viimase aastaga on ta arengus selgelt edasi läinud.» 27-aastane Steptšenko, keda Postimehel ei õnnestunud paraku mitme päeva jooksul tabada, kogus olümpiahooajal MKsarjas kümme punkti, mis an-

dis kokkuvõttes 91. koha. Koos Kauri Kõivuga olid nad sellel hooajal ainsad punktikohale pääsenud Eesti meeslaskesuusatajad ning tema loobumine on Eesti koondisele suur löök. Steptšenko pole sugugi ainus, kes on viimastel aastate jooksul parimas sportlaseeas tipptasemel laskesuusatamisest loobunud – enne teda on just võimaluste puudumisele viidates sama teinud Martten Kaldvee ja Eveli Saue. Oja tunnistas, et laskesuusatajatel on uue hooaja eel palju probleeme. «Kogu ettevalmistuse eelarve pole meil veel rahaliselt kaetud,» nentis Oja ja lisas, et puuduoleva raha leidmisega tegeletakse pidevalt,

kuid praegu polevat raha isegi hooldemeeskonna korralikuks komplekteerimiseks. «Olümpia võttis meilt palju vahendeid ja sellele järgnevad aastad on alati keerulised. Teeme koostööd EOK ja sportlaste isiklike sponsoritega, et ettevalmistuse kulud saaksid ikkagi kaetud.» Juuli alguses alustab koondise peatreenerina tööd Janno Prants. Samas harjutab suur grupp – peamiselt küll koondise tulevikutegijad – Tõnu Pääsukese juhendamisel. Oja sõnul jäävad Pääsukesega seotud sportlased tema juurde treenima ka edaspidi. «Püüame alaliidu poolt tema grupi ettevalmistust natukenegi toetada,» kinnitas ta. Peep Pahv

Stipendiumite teema ei puuduta ainult klubisid, vaid lööb väga valusalt ka alaliidu rahakoti pihta. Korvpalliliidu peasekretäri Keio Kuhi sõnul tuleb uuel hooajal leida kohtunike ja koondiste juures töötavate inimeste tasustamiseks lisaraha või hakata kokku hoidma. «Noortekoondised peavad tegutsema säästurežiimil ning meistriliigaga liituva Audentese projekti juures tuleb teha asju odavamalt, kui sooviks – näiteks praegu pole selge, kas meil on võimalusi füsioterapeudi kaasamiseks,» nentis Kuhi ja tunnistas, et spordiinimestele sobiva lahenduse saabumisse ta enam ei usu. «Uut olukorda tuleb aktsepteerida kui paratamatust… Ongi kõik!» Seega pole klubidel muud valikut kui alustada uut hooaega muutunud olukorras. Ainukese lohutusena kõlab maksuameti lubadus, et vanu asju ei hakata välja kaevama. «Kui spordiklubi, kes siiani on palga asemel stipendiumi maksnud, oma käitumist muudab ning maksab töötasudelt ettenähtud maksud, ei lähe me varasemaid aastaid kontrollima. Muul juhul lähtume kontrolliobjektide valikul riskianalüüsist,» kinnitas maksuameti seisukoha edastanud Tampere.

Maikuus autot vahetanud Karl Kruudal on lühikese aja jooksul tekkifoto: karli saul / scanpix nud Peugeot' võistkonnaga hea kontakt.

Kruuda jätkab Peugeot’l, plaanis on ka Rally Estonia AUTORALLI. Karl Kruuda

jõudis kokkuleppele veel vähemalt kolmel rallil Peugeot 208 T16 R5-ralliauto kasutamise suhtes. Koos kaardilugeja Martin Järveojaga kihutatakse selle masinaga tuleval nädalal Poola MM-rallil, kodusel Rally Estonial ja augusti alguses Soome MM-rallil Jyväskyläs. «Tegelikult pole me veel end Rally Estoniale registreerinud, kuid arvan, et sellel võistlusel osalemine on kindel,» rääkis Kruuda, kes juba pühapäeval teeb Poolas oma võistlusautoga korraliku testipäeva, mille käigus proovitakse amortisaatorite seadistusi ja jälgitakse sellega seoses auto käitumist. Kruuda võistles Peugeot R5-rallimasinaga esimest korda mais Harju rallil. Autoga tutvumiseks mõeldud võistluse järel siirdus ta Sardiinia MM-rallile, kus näitas väga head kiirust. Kuna esialgu oligi kokkulepe vaid nendeks kaheks võistluseks, võttis järgmistel rallidel osalemise kinnituse saamine aega. «Asi polnud niivõrd rahas kui Peugeot’ juhtkonna tasandil peetud aruteludes ja otsustes,» selgitas Kruuda, kelle sõnul on tal lühikese ajaga tekkinud meeskonna ja tehase esindajatega hea kontakt. «Sardiinias olid tehase insenerid minuga pidevalt kontaktis ning uurisid, kuidas läheb ja millised on probleemid.»

Peugeot R5 on ralliteedel üsna uus masin ning seepärast vajab tehnika pidevat seadistamist. Selles protsessis on sõitja tagasiside meeskonnale väga oluline. Kruuda usub, et saab sellega hästi hakkama, vastasel korral poleks temaga koostööd jätkatud. «Loodan, et minu antud tagasisidest on tehasele kasu. Poola ralliks on igatahes Sardiinias probleeme tekitanud osad uuendatud ning lisaks anti mulle proovimiseks neli uut amortisaatorit. Nendega oli meil eelmisel võistlusel palju probleeme,» selgitas Kruuda, kes kavatseb homsel testil läbida 50 kuni 100 km. «Üleliia ma sõitma ei hakka,» lisas ta. Neljapäeval startival Poola MM-rallil on WRC-2-sarjas registreeritud neli Eesti meeskonda. Lisaks Kruudale ja Järveojale tulevad Ford Fiesta R5-autodega starti Ott Tänak ja Raigo Mõlder ning Martin Kangur ja poolakas Pawel Drahan. Egon Kauri ja Erik Lepiksoni osalemine pole aga veel selge. Nädal tagasi Viru rallil sõitnud Kaur tunnistas toona, et Poolas võistlemiseks napib raha. Rally Estonial ootab aga Kruudat põnev võrdlus Siim Plangiga, kes tuleb koduse ralli tippsündmusel Peugeot’ tehasemeeskonna toel starti täpselt samasuguse Peugeot R5-ralliautoga. Peep Pahv

14 || REKLAAM || POSTIMEES 21. JUUNI 2014

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 21. JUUNI 2014 || SUHTED || 15

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, BERIT.NUKA@POSTIMEES.EE

JUURED. Juuli alguses kogunevad Saaremaal kodumaast eemal elavad eestlased, et arutada, mil viisil hoida võõrsil eesti keelt ja kuidas kasutada paremini ära väliseestlaste potentsiaali.

Eestlane jääb eestlaseks igal pool sirje niitra

toimetaja

uuli esimestel päevadel toimub Saaremaal Mändjalas üleilmne eestlaste kokkutulek Estop 2014. Kogunemise idee autor ja ürituse käimalükkaja on seitsmendat aastat Tenerifel elav Olavi Antons. Uurisime nii temalt kui ka teistelt võõrsil elavatelt eestlastelt, mis neid kokku toob ja mis see eestlus tänapäeval üldse on. Kui varem võis olude sunnil välismaale läinud eestlasi nimetada poliitpagulasteks, siis nüüd on nende hulgas nii kliima- kui ka tööpagulasi, kel igaühel oma motiiv Eestist eemal elamiseks. Praegu Saaremaal Mustjala kandis suvitav Olavi Antons ütleb, et ehkki seal näitab kraadiklaas hetkel vaid kümme soojakraadi ning tema praeguses kodukohas Tenerifel ligi 20 kraadi enam, see teda ei heiduta. «Selline kehv suusailm käib muide koduigatsuse juurde,» lisab ta. Mille järele üks kliimapagulane võõrsil veel igatseb? Musta leiva ja kilu, sauna? «Eks see ole igaühel isemoodi. Mis igasugu toiduainetesse ja olmesse puutub, siis tegelikult on Tenerifel kõik olemas. Selge see, et sakslaste juurest ostetud leib pole võrreldav Muhust Liiva pagarite juurest tooduga, aga asja ajab ära,» vastab Antons. Miks otsustas aga mees sel suvel Mändjalal korraldada kokkutuleku kõigile kodumaast eemal elavatele eestlastele? On see uus Esto, mida okupatsiooniajal ja hiljemgi põhiliselt poliitilistel põhjustel Eestist lahkunud kaasmaalastele mitmel pool maailmas korraldati? «Ütleme nii, et Estopit korraldades loodan ma vähendada mõningate tendentside mõju. Tahaks ümber lükata seisukoha, et inimeste välismaale tööle ja elama minek on midagi, mida peab taunima. Justkui sellega saaks võidelda näiteks kampaania korras talente koju kutsudes. Mõelda tuleks hoopis, mismoodi välismaal elavate eestlaste potentsiaali ära kasutada, et neist ka seal kodumaale kasu oleks. Estopil tuleb meil konkreetsetest tegevuskavadest juttu, sest aeg on tegutsema hakata.» Teiseks soovib mees meenutada, et Nõukogude Liitu pole õnneks enam juba ammu ning kodu- ja välismaal elavad eestlased ei asu teine teisel pool rindejoont. «Kui kodukohas tõesti tööd ei ole ja inimene valib poe taga valitsuse kirumise asemel välismaale tööle mineku, siis see ei tee temast veel väiksemat patriooti ja isamaa-armastajat. Enamik toob säästud või koguni palgaraha Eestisse, ja mitte küll üleöö, kuid siiski vääramatult tõstame üheskoos Eesti ela-

Tenerife kliimapagulased heiskasid koos kodueestlastega Hispaania kõrgeimasse tippu, El Teide vulkaani otfoto: erakogu sa Eesti lipu.

tustaseme lõpuks Põhjamaadele järele,» on ta veendunud. Antons toetab keeleteadlase Martin Ehala välja käidud SuurEesti ideed. «Välismaal elavad eesti mehed ja naised armuvad, abielluvad välismaalastega, saavad nendega lapsi ning see on loomulik. Aga ma olen näinud juba emasid, sealhulgas ka eestlasi ja koguni üksikemasid, kelle lapsed ei ole suutelised oma emaga emakeeles suhtlema. Mina isiklikult ei pea seda loomulikuks ja arvan, et sellisel juhul kaotavad nii need lapsed kui ka meie riik. Kas selle vastu midagi ette võtta saab ja kuidas, seda me juuli algul Saaremaal arutama hakkamegi,» lausub Antons. Estopile oodatakse paarisadat perekonda Soomest, Rootsist, Hispaaniast, Luksemburgist, USAst, Leedust, Venemaalt, Saksamaalt, Kanadast ja Austraaliast ning mõistagi ka Eestist. Selle aasta kevadest tegutsevat Euroopa Eesti Seltside Koda juhtiv Liia Urman on vii-

masel ajal agaralt tegelenud Euroopa riikides elavate eestlaste ühendamisega. Eestlasi ühte koondavaid seltse on ta Euroopas kokku lugenud 49. «Mulle oli lausa üllatav, kui entusiastlikud olid nad midagi koos tegema. Oli neid, kes lausa palusid, et ma ei paneks telefoni ära – nad olid nii õnnelikud, et said eesti keeles rääkida,» ütleb ta. Eesti seltside vanus on erinev – mõni neist on loodud 40, mõni 20 aastat tagasi ja mõni alles äsja. Kõigil on aga ühine mure: kust saada oma tegevuseks toetust. Selleks kirjutatakse projekte ja tehakse koolitusi, kõrges hinnas on Eesti valitsuse toetatavad kultuuri- ja lastelaagrid ning pühapäevakoolid. Üks koja ülesandeid ongi selle kõige kohta infot jagada. Urman peab kokkusaamiste korraldamist eri riikides elavatele eestlastele väga oluliseks. «Tahame omavahel suhelda, et arutada oma probleeme ja anda märku ka Eesti valitsusele, et oleme olemas,» selgitab ta.

Näiteks on nii Hispaanias, aga Gruusias, Portugalis ja Itaalias elavatel eestlastel probleeme töö leidmise ja lausa diskrimineerimisega, Norras on vaidlusi laste pärast. Ise juba pikalt Leedus elava Urmani sõnul on eestlased viimasel ajal sattunud sinna mitmeti. Esimene põlvkond eestlasi kolis sinna 1950ndatel pärast Siberist tagasitulekut, asudes elama põhiliselt Klaipeda kanti. Hiljem on eestlasi Leetu toonud nii õpingud, töö kui ka armastus. Urman ütleb, et temagi kuulub viimaste hulka. Tema lapsed ja lapselapsed räägivad head eesti keelt, samuti leedulasest abikaasa. «On väga hea, kui söögilaua ääres on kaks keelt. Soovitan seda kõigile,» lausub ta. Ta on tähele pannud, et segaperedes, kus isa on eestlane, lapsed enamasti eesti keelt ei räägi – kas selle pärast, et isad tegelevad lastega vähem, või muul põhjusel, aga keel läheb rohkem edasi ema kaudu.

KOMMENTAAR

mari-ann kelam eestlane

Side eestlusega toimib minu jaoks läbi keele ja kultuuri. Mulle on oluline, et ka mu lapsed ja lapselapsed oskaksid eesti keelt, elagu nad siis kus tahes. Ameerikas elades mõistsid eesti keelt isegi me koer ja kass. Väliseestlaste poliitiline võitlus oli suunatud

sellele, et eesti keel ja eesti meel säiliksid. Mõistsime, et kui pole vaba riiki, kus inimesed ise saavad oma elu üle otsustada, siis hääbuvad ka keel ja kultuur. Okupatsiooni vastu tuli võidelda ja see võitlus tõi lõpuks edu. Aga aeg oli vahepeal edasi läinud ja selgus, et kõik Eesti inimesed ei mõtle ühtmoodi. Vahel on mul tunne, et räägime küll üht keelt, laulame samu laule ja tantsime samu tantse, aga ei saa üksteisest hästi aru. On tekkinud

teatud lõhe välis- ja kodueestlaste vahel. Vanemal generatsioonil on südames see Eesti, mis kord oli, aga seda ei saa tagasi ja tegelikult pole see mitte kellegi süü. Negatiivseid hoiakuid on mõlemalt poolt. Mullegi on korduvalt öeldud, et mis teil viga naeratada, kui olete terve elu vitamiine saanud. Samas pidin olema aastaid oma kodumaast ilma, võõra kultuuri keskel, teadmata, kas vanaema on elus või surnud. Hirm ja valu olid läbisegi. Nüüd minnakse välis-

maale vabatahtlikult ja ega selles midagi halba ei ole, kui käiakse ja tullakse tagasi. Aga minejate lapsed peaksid tingimata eesti keelt oskama. Iga keel on kingitus, eriti käib see oma vanemate keelte kohta. Eesti keel on ju nii ilus ja foneetiline, seda on kerge selgeks õppida. Mina mõtlen nii, et kui iga eestlane teeb oma peres seda, mida suudab, eestluse alalhoidmiseks ja edasiviimiseks, elagu ta siis kodumaal või võõrsil, siis jääme kestma.

16 || TÖÖ/KOOLITUS || POSTIMEES, 21. JUUNI 2014

TEL 666 2327, KRISTJAN.KOKK@POSTIMEES.EE

TÕLGE

Nortal Oman otsib

VANEMSÜSTEEMIANALÜÜTIKUT Sinu igapäevane töö hõlmab ülesandeid, mis on seotud järgmiste protsesside ja tegevustega: • süsteemide analüüs, kliendi vajaduste ja võimaluste väljaselgitamine; • infosüsteemide modelleerimine, spetsifikatsioonide ja andmemudelite kokkupanek; prototüüpide loomine; • loodud süsteemide liideste kirjeldamine (seotus olemasolevate süsteemidega); • kasutajaliidese, protsesside ja süsteemi projekteerimiseks vajalike komponentide (kasutaja vaade, õigused jne) kirjeldamine; • kasutusjuhendite kirjutamine; • kliendisuhete loomine, hoidmine ja arendamine, lisamüügiks ideede kogumine; • projektijuhtimine ja -haldus. Täistööaeg, inglise keeles, asukoht Omaanis Muscatis. Kas tunned, et oled selleks väljakutseks valmis? Vaata, mida Nortal pakub ja millised on ootused sobivale kandidaadile: www.nortal.com/careers või võta meiega ühendust aadressil careers.estonia@ nortal.com.

POSTIMEES, 21. JUUNI 2014 || TÖÖ || 17

18 || kuulutused || postimees, 21. juuni 2014

Müüa kauplus Kiisa suvilarajoonis. Aastaringsed püsikliendid. H 155 000 €. Tel 5565 6614. Pankrotihaldur müüb AS Puiduäri (pankrotis), rg-kood 10610018, kinnistu Tartu mnt 39b, Elva linn, Tartumaa (rg-osa nr 1393204, 100% tootmismaa, 17003:003:0028, 13 954 m²). Müüdava ettevõtte tervikvara – kinnistu koosseisus olevad hooned ja hoonetes olevad seadmed, masinad ja laos olevad materjalid – alghind on 152 000 eurot. Enampakkumine AS Puiduäri varadele toimub 30. VI 2014 kl 15.30 Jüri 26, II korrus, Võru. Info tel 5648 4843. https://www.ametlikudteadaanded.ee/ index.php?act=1&teade=25027157

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Saab igaüks meist kingituseks aja, ta kestust keegi meist ei tea. On kuskil ülim otsustaja, ta märguandel lõpetame rea. Sinu minek meile kaua tunda annab, hell mälestus jääb kestma südames.

Erna-Aksella Engel-Pross (sünd. Kriisa) 24. VI 1914 – 3. VI 2003

Mälestame

Hooldusniidukite müük ja rent. Valmistatud USAs. Tel 5552 0666, www.abefarmer.ee

Leili Altmäed

Mälestame 24. juunil Saadjärve külast 100. sünniaastapäeva puhul. Tütar Vaike ja poeg Jüri ning lapselapsed peredega

Avaldame kaastunnet tütar Pille perele ema, ämma, vanaema ja vanavanaema surma puhul. Ristitütar Valve, Marge perega, Elve ja Toomas ning Signe ja Henri perega

HAUAKIVID MATUSEPLAADID

Üks mälestus kaunis ja püha on mälestus sinust me jaoks. See iial ei muutu tuhaks, ei iial südamest kao ...

Kõikjal jälgi su headusest ja tegudest, mida loonud sa aastate reas. Elad edasi meeltes ja mõtetes, oled alati meie seas.

Hauakivid ka tellija materjalist - maakividest. TÕNU SILLO, Tartu, Tammelehe 4. Tel 738 3204, 501 7237.

Aino Kaldma

24. VI 1939 – 13. IV 1995

Viive Kaik

Kallist õde ja tädi mälestavad 19. surma- ja 75. sünniaastapäeval õed Asta, Erna ja vend Eldur peredega.

(sünd. Nool) 13. XI 1948 – 24. VI 2011

3. surma-aastapäeval mälestavad lesk ja lapsed peredega.

Müüa 3-toal mug korter Mõisavahe 37 (ehit 1989, ü-p 62,5 m², 1/9, renov, 66 000 €). Osta-müüa-üürida aitab kutseline maakler Peeter Meus. Tel 506 2212. www.aadlivillakv.ee

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

Ostame raieõigust ja metsakinnistuid kuni 10 000 €/ha. Tel 525 8067.

Kaevude puhastus. Kaevumeister.ee, tel 5391 4813.

Tundke ära tuul, milles tulen taas, mille sosinas jään teid valvama ...

Raigo Sõmermaa

Müüa welsh corgi cardigani kutsikad. www.margaritanigra.com. Tel 518 9384.

Kasutatud raamatute ost Tallinnas, Tartus. Tel 734 1901.

Langebrauni portselani (kohavaated) ost parema hinnaga kl 10–16 Kadaka tee 36, tel 655 0040.

Mööblitislerile ja tootmistöötajale. Ecohouse Palkmajad, tel 508 9444. Tartu Maarjamõisa lasteaed kuulutab konkursi õpetajate vabadele ametikohtadele ja liikumisõpetaja ametikohale (koormus 0,78). Kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, avaldus ja CV tuua hiljemalt 26. VI 2014 aadressil Tartu, L. Puusepa 10. Info tel 746 1485. Vajatakse usaldusväärset, korralikku, abivalmis ja tasakaalukat abistajat/ hooldajat 78-aastasele prouale (insuldijärgne) Tartumaal Rannus tööpäevadel graafiku alusel. Soovi korral ööbimine kohapeal. Täpsem info tel 509 2457.

Me südameis sa ikka elad, jääd mõttes meie keskele. Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Tiiu Ehrlich

14. V 1947 – 19. VI 2014

Leinavad tütar ja abikaasa. Hüvastijätt 27. skp. kell 14 Tartu krematooriumi suures saalis.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Toivo Kusmin

27. IV 1938 – 19. VI 2014

Leinavad abikaasa ja tütar perega. Ärasaatmine 25. skp. kell 15.30 Tallinna krematooriumi kabelis Pärnamäel.

Kustus elu, vaikis valu, puhkama jäi tema nüüd ...

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema

Teatame kurbusega, et lahkus meie ema, vanaema ja vanavanaema

Alma Kohver

Elfriede Karm

18. XI 1926 – 19. VI 2014

Leinavad poeg ja tütar peredega. Leinatalitus 28. skp. kell 11 EELK Helme Maarja koguduse palvemajas.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Helju Laiapea

(sünd. Soo) 30. III 1929 – 18. VI 2014

Lähedased

Mälestused kestavad igavesti ... Elu on laul, on habras ta viis, heliseb hetk ... ja katkeb siis.

Mälestame kallist abikaasat, ema, vanaema ja vanavanaema

Kallist ja unustamatut

Libe Svitskit

mälestavad 55. sünniaastapäeval ema ja õde lastega.

Armast koolikaaslast mälestavad ja avaldavad kaastunnet omastele Hugo Treffneri gümnaasiumi 1943. aastal lõpetanud.

22. VI 1924 – 30. IX 2000

90. sünniaastapäeval. Lesk, lapsed ja lapselapsed peredega

Südamlik kaastunne Kairele perega kalli

Võtan rendile ja ostan põllumaad Rõngu, Palupera ja Puka piirkonnas. Tel 512 8817.

Leili Altmäe Mälestame armsat naabrimemme ja avaldame kaastunnet omastele. Naabrid Nelgi tänav 4, 5, 7, 8, 9, 11, Astri 2 ja Mooni 3

Mälestame koostööpartnerit

Bjarne Dahlqvisti

ostab

Südamlik kaastunne lähedastele. Tarmeko ettevõtted

kogu Eestis.

Salme Hõbemägi

metsakinnistuid ja põllumaid Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Meie südamlik kaastunne Svenile perega kalli vanaema kaotuse puhul. Liia, Krisper, Maret ja Viktor

24. VII 1922 – 20. VI 2014

Leinavad tütred peredega. Ärasaatmine 25. skp. kell 15 Tallinna krematooriumi kabelis Pärnamäel.

Sügav kaastunne Maarjale perega ema, ämma ja vanaema

Reet Ligi kaotuse puhul. Jääme austama lahkunud õpetaja mälestust. Ärasaatmine täna kell 13 Tartu krematooriumis. Endised klassikaaslased Miina Härma koolist

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema ja vanaema

Elle Virkus

Kõikjal jälgi su töödest ja tegudest, mida loonud sa aastate reas. Elad edasi meeltes ja mõtetes, oled alati meie seas. Alati heatujulist ja aktiivset treenerit

Sergei Kurotškini

mälestavad ning avaldavad kaastunnet omastele Tamsalu tennise- ja võrkpallisõbrad.

Aksel Mark 1913–2014

Lahkunud vilistlast mälestab EYS Veljesto.

Aeg seda kaotust ei korva eal, süda sind ikka meeles peab.

Aivar Õispuu

(sünd. Luurmees) 11. III 1936 – 19. VI 2014

22. VI 1959 – 1. IX 1998

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 27. skp. kell 11 Rannamõisa kirikus. Muldasängitamine kell 14 Pärnu Uulu kalmistul.

55. sünniaastapäeval mälestame kallist poega, venda ja onu. Ema ja õde perega

Reet Ligi

Praskovia Rätsepp

kaotuse puhul. Kolleegid Baltic Toursist

Tänutundega mälestame väga head inimest, meie kauaaegset inglise keele õpetajat ning avaldame kaastunnet lähedastele. Miina Härma gümnaasiumi koolipere

Meie südamlik kaastunne Olegile ja Üllele perega ema, ämma ja vanaema kaotuse puhul. Töökaaslased Kivi kõrtsist Alatskivil

Hilja Kolmer

Südamlik kaastunne Katrele ning tema perele hea ema ja vanaema

Avaldame südamlikku kaastunnet Maris Koolmeistrile isa

Leinavad poeg ja tütar peredega. Matus täna kell 10 Rahumäe kalmistul.

Reet Ligi

Toivo Tamme

lahkumise puhul. Kirjastuse Ilmamaa pere

surma puhul. Töökaaslased Svensky Kaubandusest

Agnes Kukk

Avaldame kaastunnet Marju Preeglile armsa ema

Avaldame sügavat kaastunnet Raivole ema surma puhul. Inseneribüroo Kolmos OÜ

Aita Märtsoni surma puhul. Töökaaslased Rõõmu Kaubamajast

Südamlik kaastunne Aimurile perega kalli

Mälestame head abivalmis sõpra, toredat ja andekat inimest

Arvi Klausi

Ostame põllumaad. Tel 5340 4975. polluvara@vestman.ee www.vestman.ee

15. X 1923 – 20. VI 2014

Leinab tütar omastega. Muldasängitamine 27. skp. kell 13 Tallinna krematooriumis.

Oleg Zõbinit

Villem Ahas

Rullsilo valmistamine teenustööna (niitmine, pressimine, kiletamine). Tel 505 3095.

Robert Tammekivi

mälestavad omaksed.

21. VI 1959 – 27. VIII 1993

Märkide ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Laiub surm nagu lävi läbi hommikuhäo. Aga mälu ei hävi, sest et olnu ei kao. (A. Alliksaar) Teatame kurbusega, et on lahkunud

Armast abikaasat, isa, vanaisa ja äia

Aivar Prulerit

Konguta vallavolikogu 18. VI 2014 otsusega nr 35 kehtestati Konguta vallas Vellavere külas Reino kinnisasja detailplaneering.

Igatseme armsa emakese vaikset häält, soojust, head nõu ja osavõtlikkust meie eludes. Maria, Markus, Martin, Aare ja Helle, Raul

On leinahetkist möödunud üks aasta, kuid pisar palgeilt pole kuivand veel. Me siirast õnne miski eal ei taasta, sest sina oled igaviku teel.

Teeme remont- ja siseviimistlustöid. Uued vannitoad, sanitaartehnilised ja maalritööd, parketi paigaldus. Tallinn. Tel 5616 2340.

Antsla vallavalitsus kuulutab välja avaliku konkursi Antsla gümnaasiumi direktori vabaneva ametikoha ning osalise tööajaga Antsla Muusikakooli direktori ametikoha täitmiseks. Tööle asumise aeg 11. VIII 2014. Avaldus koos teiste nõutud dokumentidega esitada hiljemalt 15. VII aadressil: F. R. Kreutzwaldi 1, Antsla linn 66403 või digitaalselt allkirjastatuna e-postiga: vald@antsla.ee. Tingimustega tutvu www.antsla.ee

21. VI 1931 – 4. I 2011

50. sünni- ja läheneval 1. surma-aastapäeval mälestavad lähedased.

Kasutatud hambakroonide ost kl 10–16 Pärnu mnt 38.

Uus rattapood Tartus Näituse 26. Tel 740 6116. Eriti kogenud rattamehaanik. Kae perrä!

Linda Sööde

24. VI 1964 – 7. VII 2013

Üürin omanikult korteri Tallinnas, tel 508 9052.

Müüa bernhardiini kutsikad. Tel 515 2186.

Kui sünnipäevast saavad sünniaastapäevad ja haual õitseb üksik valge roos, siis mahajäänud mälestustes näevad neid aegu, mil sai rõõmsalt olla koos. (Linda Sööde)

29. III 1917 – 19. VI 2014

10. IX 1917 – 17. VI 2014

Vera Laidmetsa

Elle Raeveret

lahkumise puhul. Luise tütre perega

Sügav kaastunne omastele. Perekond Raudar

Kaarel Toom

8. IX 1978 – 25. VI 1999

15. surma-aastapäeval mälestavad omaksed.

Heldur Toom Mälestame alati abivalmis ja head sugulast, kirglikku jahi- ja kalameest. Sügav kaastunne omastele. Helvi ja Pille

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Oled ootusärev, sest sinu ideid on hakatud märkama. See paneb sinu energia uues suunas voolama.

SÕNN Pead praegu olema nagu trikimeister ja jänese kübarast välja tõmbama. Sa ei alahinda oma võimekust, kuid samas tead, et inimvõimetel on piir. Usu endasse. KAKSIKUD Keegi lendab sinu ellu koos oma romantikaga ja paneb ka sinu südame kiiremini põksuma. Kui oled kellelgi mõnda aega silma peal hoidnud, siis nüüd on aeg flirdiga alustada.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 21. JUUNI 2014 || VARIA || 19

ERNIE

Zdravko Maslar – Tedenska tribuna, 1956 Matt kahe käiguga

VÄHK

Oled aktiivsuse kehastus, kuid ka kõige parema tahtmise juures võib midagi viltu minna. Sa ei peaks kartma vabandust paluda ja selgitada, mis juhtus.

Eelmise ülesande lahendus: 1. Rf2! (ähvardab 2. La3 ja 3. Rf3++ ning kui 2. … Kd4/Kf4 3. Ob2++/Rc4++) 1. … Kd6 2. La7 Ke5 3. Rc4++; 1. … Kf4 2. Ld4 (ähvardab 3. Rf1++) 2. … Kg3/Kg5 3. Rf1++/Le5++.

LÕVI

Ütled nüüd ilusaid sõnu, sest oled enda arvates kedagi haavanud. Kui aga elu kulgeks ilma dramaatika ja ekstsessideta, oleks see lihtsalt igav.

NEITSI Elu pakub praegu raskusi ja samas helgust ühekorraga. Kuidas lahendada tekkinud probleem nii, et hundid oleksid söönud ja lambad terved? Lahendus on käepärast.

DILBERT MUL ON HIILGAV MÕTE! MILLINE?

KAALUD Võtad kaalutletud ja turvalisena tunduvaid riske. Võid hoolimata turvameemetest siiski auku kukkuda, kuid ronid sealt jälle välja. SKORPION

Kahtlused on täiesti omal kohal. Kui tunned, et sulle mingi plaan ei istu, siis ära end sellega seo. Võimalik, et keegi on sinu teadmiste jahil.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Praegune olukord tekitab sinus kahtlust, et sind kasutatakse etturina või siis söödana. Tegele asjadega, mis annavad sulle enesekindlust ja julgust, ning jamategijad kaovad.

VEEVALAJA Rühid rahulikult edasi, sest tagasi minna enam ei saa. Vigu saad parandada, kuid vaid uute tegevuste abil. KALAD Kellegi liigne kulutamine mõjutab ka sind. Soovitad tal oma rahakotirauad kinni hoida ja teed seda ka ise.

KAS SELLINE, MILLE PEALE MA ÕLGU KEHITAN, MILLE MA VARASTAN VÕI SELLINE, MILLE PEALE MA SULLE KAKS KORDA ROHKEM TÖÖD ANNAN?

KÕIK VARIANDID ON VÕIMALIKUD.

ESIALGU KÕLAB HÄSTI.

1. Esimesed tänapävased olümpiamängud 1896. aastal Ateenas avas Kreeka kuningas Geórgios I. Kes avas järgmised mängud Pariisis 1900. aastal? 2. Venemaa pikim tänav on umbes 50 kilomeetri pikkune улица Вторая Продольная магистраль. Mis linnas see asub? 3. Ainuke keisri nime kandev valitseja on praegu Jaapanis, keiser Akihito. Veel 1979. aastal oli aga ühes teiseski riigis valitsejaks keiser. Mis riik? 4. Alates 1995. aastast ilmuvas raamatusarjas «Eesti mõttelugu» on ilmunud juba üle 120 raamatu. Nimetage autorid, kellelt sarjas on avaldatud enim raamatuid. Autoreid on kaks ja kummaltki on ilmunud kolm raamatut. 5. Ta on olnud Eesti Vabariigi töö- ja hoolekandeminister, kohtuminister ning samuti peaministri kohusetäitja. Ta oli üks esimesi kolhooside asutajaid 1940. aastal okupeeritud Eestis: suurtalunikuna püüdis ta oma talu ümber vormistada kolhoosiks, lühikest aega see ka tegutses, kuid peagi nägid uued võimud «triki» läbi ja sellise kolhoosi tegevus lõpetati. Kellest jutt? Vastused: 1. Ei keegi, sest avatseremooniat ei toimunud. 2. Volgogradis. 3. Nüüdne Kesk-Aafrika Vabariik, tollane Kesk-Aafrika Keisririik; keisriks Bokassa I (Jean-Bédel Bokassa). 4. Karl Ast-Rumor ja Lennart Meri. 5. Otto Tief.

KALJUKITS

Plaaniliselt paanilise rabelemise aeg? Mitte sulle, sest sa ei kaldu etteantust kõrvale ega püüa lisaasju külge pookida. Soovitad sama ka neile, kes arvavad, et mida suurem, seda parem.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

AKNE

VALDO JAHILO ANEKDOODID Noor šotlane istub rõõmsas seltskonnas üsna omaette vaikselt ja nukralt. «Miks nii tõsine?» küsib majaproua, kes tahab teda pisut lõbustada. «Tänan lahke tähelepanu eest, armuline proua, ma juba naersin.» ••• Vestlevad kaks ametnikku. «Meie uus sekretär on tõesti hajameelne.» «Kuidas nii?» «Eile unustas ta oma mantli büroosse ja võttis selle asemel šefi koju kaasa.»

20 || TÄNA || POSTIMEES, 21. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: KAROLA, KAROLIINE, KAROLIN, KAARI, KARLOTTE, LOTA Kaido Jaanson 74, ajaloolane ja politoloog Arvo Iho (pildil) 65, filmioperaator ja -lavastaja Andres Valkonen 63, helilooja Jüri Põld 58, riigikohtunik ja õigusteadlane Eero Palm 40, arhitekt Ithaka Maria Harito 35, laulja ja laulukirjutaja Tõnu Lember 60, kirjastaja (22.06)

foto: signe kalgan

LOOMAAIA UUDISED

POSTIMEES ÕNNITLEB: Liis Treimann 32, fototoimetuse fotograaf

Pühad suure madalrõhuala rüpes

EUROOPA TALLINN +13

KÄRDLA +13 HAAPSALU +14

ilmateenistuse sünoptik ptik

Nädal on möödunud loomade ümberpaigutamise tähe all. Esmaspäeval kolis laste loomaaeda elama aastane alpaka Leopold. Teisipäeva pärastlõunal asus Yorkshire’is asuva Wildlife Parki poole teele kaheaastane amuuri leopard Freya (pildil). Kesknädalal sõitis Elistvere loomaparki Tallinnas 2012. aastal sündinud ilves Gella. Jätkub tadžiki markuuride, ida-sinilammaste ja kubani tuuride poegimine, juurde sündis ka üks miilu- ja üks jakivasikas. Laste loomaaias nägid ilmavalgust kuldhamstripojad. Tibud on koorunud valgeselg-faasanil, sini-kõrvukfaasanil, puna- Kood avab video Freya elust Tallinhelmesfaasanil, hahal ja ristna loomaaias. pardil. Eelmisel reedel nähti õnnekurgede pesas kaht muna, lumekakk haub aga juba kuut muna. Vabatahtlikud loomaaiasõbrad toimetasid pühapäeval amuuri leopardi aedikus – istutasid juurde männi- ja kuusepuid ning kinnitasid tagasi vanadest tuletõrjevoolikutest meisterdatud kiige. Jätkus ka laste loomaaia majakeste värvimine-lakkimine. Elevandimaja kilpkonnade siseekspositsioonis vahetasid nad välja kogu pinnase. Meeldetuletuseks kõigile loomahuvilistele: loomaaia kassad on avatud iga päev kella 9–19, külastajad on oodatud kogu pikal pühade ajal.

JÄRGMINE POSTIMEES ILMUB KOLMAPÄEVAL, 25. JUUNIL. MEELEOLUKAT VÕIDUPÜHA JA JAANIPÄEVA!

RAKVERE +14

helve meitern n

Freya vahetas koduriiki

KAJASTAB EUROOPA KOMISJONI PRESIDENDI JOSÉ MANUEL BARROSO VISIITI EESTISSE.

PAIDE +14

NARVA +14

4–10 m/s

Nii nädalavahetus kui ka jaanilaupäev ja jaanipäev saabuvad ulatusliku, Põhja- ja Baltimaid TARTU hõlmava madalrõhuala rüpes. PÄRNU VILJANDI +15 +15 Seepärast on vihmahood sa+14 KURESSAARE gedased. Kuiva päeva lähiajal +14 ei leia ja vihmakarussell töötab ligikaudu tosinatunnise intervalliga. On hästi, kui kuivem hetk VÕRU langeb päevasele ajale. Siis on VALGA +14 +15 lootus, et päikesekiired soojendavad veidigi jahedat õhku, mis loodevoolus meile saabub. KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR Täna on pilves selgimistega ilm. Anne kanal +14 Pühapäev, 22.06 Esmaspäev, 23.06 Teisipäev, 24.06 Mitmel pool sajab nõrka hoovihEmajõe vabaujula +14 Tallinn +7/+13 +8/+13 +7/+16 ma. Õhtul sajuvõimalus väheneb. Kakumäe rand +10 Tartu +4/+15 +9/+15 +5/+14 Puhub läänekaare tuul 4–10 m/s, Pirita rand +12 Narva +3/+15 +9/+13 +6/+16 põhjarannikul puhanguti 14 m/s, Pärnu rand +17 õhtul tuul nõrgeneb. Õhusooja on Pärnu +3/+13 +6/+15 +4/+16 Pühajärv +19 12–15 kraadi. Kuressaare +6/+12 +6/+15 +5/+18 Verevi järv +14

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.03 4.06 4.16

loojub 22.43 22.24 22.46

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+27,7 kraadi (1954) +0,9 kraadi (1979) +30,9 kraadi (1968) +3,0 kraadi (1915)

KUUFAASID 19. juuni 21.39 27. juuni 11.08 5. juuli 14.59 12. juuli 14.25

TELE- JA RAADIOKAVAD • LAUPÄEV, 21. JUUNI ETV

ETV 2

KANAL 2

07 30 Lastesaated 09 00 Kirjad laulupeolt, 1/3: Jõgi (Eesti 2009) 30 Õnne 13 10 00 Mahemaa, 3/4 30 Terve Eesti, 3/10 11 00 Vaalasaarte Maria: Võti (Norra 2010) 50 Toidulaud (USA 2009). Dokfilm 12 45 3 hitti: Toidupidu 55 Peata oma sõbrad 13 40 Kooliproov: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu 14 10 Punklaulupeo laulud (ETV 2008) 15 10 TV 10 olümpiastarti: Finaal 55 Jalgpalli Premium liiga: JK Sillamäe Kalev – Tallinna FC Levadia 18 00 Päikseline itaalia köök, 1/6: Serrastretta 30 Aktuaalne kaamera 45 Jalgpalli MM 2014: Argentina – Iraan 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 20 Sport. Sport 35 Inimmõju loodusele, 16/20: Meekütid, India 40 Jalgpalli MM 2014: Saksamaa – Ghana 00 00 Jalgpalli MM 2014: Kokkuvõte. Argentina – Iraan ja Saksamaa – Ghana 50 Jalgpalli MM 2014: Nigeeria – Bosnia ja Hertsegoviina 03 00 ERR uudised

09 00 Lastesaated 11 00 Wikmani poisid, 3/12* 30 Vaeste kirjanike maja* 12 30 Jalgpalli MM 2014: Honduras – Ecuador* 14 15 Rock Summer 25: Mumiy Troll ja Vaiko Eplik* 45 Tähelaev: Arvo Iho 16 00 Laul Maarja külale: Kuula, palun!* 17 00 Wallace ja Gromit 30 Tõeline armastus (Norra 2011). Lastefilm 18 55 Indiaanipoiss Yakari: Rada oruni* 19 05 Võlukarussell: Võlupirukas* 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 dokkaader: Elu hetkedes 20 45 Vana aja asjad: Mood (Eesti 2004) 21 00 R2 Live: Tenfold Rabbit (ETV 2012) 30 Eesti lipp ümber Islandi, 2/10 (Eesti 2014). Reisisari 22 00 EÜE segu, 3/6: Kodu (ETV 2013) 30 Vaba tahe: Palestiina tants 23 00 IT-osakond: Kas meie pole mehed? (Inglise 2008) 20 Maailma kino: Millennium. Purustatud õhuloss (Rootsi-Saksa-Taani 2009)*. „Millenniumi”triloogia lõpuosa. 01 48 ERR uudised

05 45 Kokakool 07 25 Suvereporter* 08 20 Zig ja Sharko. Joonissari 45 Top Shop 09 00 Aiasaade 30 Kodusaade 10 00 Lemmikretseptid 45 Hooaeg 11 30 Rooli võim 12 00 Subboteja 13 00 Reisile meiega 30 Nuuskija* 14 35 Süvahavva: Wõllamäe vikatimees 15 30 Tuhat ja üks ööd, 22 17 05 Armastus fjordi ääres: Suvetorm (Saksa 2010) 19 00 Mägede varjud 20 00 Suvereporter+ 35 Loomade kokkutulek (Konferenz der Tiere / Animals United, Saksa 2010). Täispikk joonisseikluskomöödia! 22 30 Lõhepüük Jeemenis (Salmon Fishing in the Yemen, Inglise 2011). R: Lasse Hallström. O: Ewan McGregor, Emily Blunt. Romantiline komöödia 00 35 Tango ja Cash (USA 1989). Põnevuskomöödia 02 25 Pulmalaulik (USA 1998). Südamlikult vaimukas komöödia 04 00 Suvereporter+* 30 Kinnisidee (USA 2009)’. Põnevusfilm

TV3

05 40 Kirgede torm, 1409-1410 07 25 Kung fu panda 45 Winxid 08 10 Aladdin 1, 43: Kellavärgiga kangelane 35 Kuidas taltsutada lohet 09 00 Glee 3, 5: Esimene kord 10 00 Heimari kokaklubi 30 Kodumäng 11 00 Nurgakivi 30 Naistesaade 12 00 Kartulid ja apelsinid, 3 13 05 Minimissid 1, 3* 14 05 Võimalik vaid Venemaal 45 Laupäeva pärastlõunad Audrey Hepburniga: Sabrina (USA 1954). Romantiline komöödia 17 10 Ühe armastuse lugu, 61/100 19 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 Robotid (USA 2005). Animafilm 21 15 Palume lavale: Parimad palad 22 15 KINO3: Mina, mina ise ja Irene (USA 2000). Komöödia 00 40 Nurjatud kelmid (USA 1988). Vaimukas komöödia 02 45 Ässad 2 (USA 1993)*. Komöödia 04 20 Võimalik vaid Venemaal* 45 Nurgakivi* 05 10 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Seksikad reklaamid 06 00 Minu mehe pulmad (Saksa 2011). Romantiline draama 07 45 Linnaelu 08 45 Top Shop 09 00 Süües saledaks 10 00 Aedniku aabits* 30 Gordon Ramsay köögisaladused, 19-20 11 30 Nurjatud koerad 12 00 Kuidas sa tead (USA 2010)*. Romantiline komöödia 14 15 Mõrvamüsteerium: Kriminaalne nädalalõpp (USA 2005). Krimifilmide sari 16 00 Tippjuhi salamissioon, 3 17 00 Põgenenud: Snaiperi naine 18 00 Eluteed, 44/45 30 Süües seksikaks 19 00 Mägede varjud 20 00 Naistevahetus 11 21 00 Armastuse silmadega (Saksa 2002). Romantiline draama 22 55 Piinlikud kehad* 23 55 Suvereporter+ 00 25 Pantvangipõrgu puhkusel: Boliivia 01 15 Amsterdami ööd 40 Amsterdami ööd 02 05 Avameri (USA 2003). Põnevik 03 25 Minu mehe pulmad (Saksa 2011)*. Romantiline draama 04 55 Staariminutid: Jeff Bridges; Robert De Niro 05 05 Suvereporter+*

06 30 Postimees.ee 08 10 Suvereporter 09 00 Komissar Rex, 107/167: Ettrichi tuvi* 55 Komissar Rex, 108: Mõrv vanglas* 10 50 Conan, 250/483: Kellan Lutz, Kate McKinnon, Gary Vider* 11 40 Conan, 251/483: Jane Fonda, Ramon Rodriguez, Twin Shadow* 12 30 Merevaade* 13 00 Kalailm* 30 Ükskord Mehhikos (USA 2003)*. Seiklusmärul 15 15 Mees majas (USA 2005)*. Komöödia 17 00 9. rajoon (UusMeremaa – USA – Kanada 2009)*. Ulmepõnevik 19 00 Kaks kanget Lõuna-Ameerikas 20 00 Ohtlik puhkus, 2 21 00 Sissemurdjad, 3/20: Kiirus peale 30 Kustutaja (Eraser, USA 1996). R: Chuck Russell. O: Arnold Schwarzenegger, Vanessa Williams, James Caan. Põnevusmärul 23 40 Valgus kaob (Whiteout, PrantsusUSA-Kanada 2009). R: Dominic Sena. O: Kate Beckinsale, Tom Skerritt, Gabriel Macht. Põnevik 01 30 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 07 30 Seaduse nimel 1, 7-10: Alesha; Samariitlane; Peidus; Ühiskondlikult kasulik töö 11 30 Clevelandi show 3, 15: Mehed minu sees 12 00 Kontor 7, 26: Otsingukomitee, 1 30 Kontor 7, 27: Otsingukomitee, 2 13 00 Kool läbi... mis edasi? (USA 2009)*. Romantiline komöödia 15 00 Louie 3, 11-12: Jutusaade, 2-3 16 00 Stop! 30 Rajalt maha 4, 1 17 30 Kirvemehed 3, 2: Sügavamale sohu 18 30 Simpsonid 2, 12: Õuduste maja puu otsas. Kuidas see kõik käis* 19 00 Ninjasõdalased 30 S.H.I.E.L.D.-i agendid 1, 16: Alguse lõpp 20 30 Simpsonid 2, 13: Barti koer saab kahe 21 00 Top Gear 2, 9 22 05 Vastne (SaksaUSA 2005). Õudusfilm 00 05 Terra Nova 1, 3: Instinkt 01 05 Louie 3, 12: Jutusaade, 3* 35 Kontor 7, 26: Otsingukomitee, 1* 02 05 Paljalt naljakas 35 Power Hit Radio – KICKSTART 05 20 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 64/142* 45 Kultuurimeeter* 10 15 Täna. Uudised* 30 Suvemiks* 11 15 Terve tervis* 45 Ars longior. Sinu kuus kunstiteost, 1* 12 15 Kas tohib?* 45 Peterburi – Tallinn* 13 15 Kadunud hingede saar (Rootsi-SaksaTaani, 2007)*. Mängufilm 15 00 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 49* 17 00 Armuleek, 50* 45 Armuleek, 51* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Dr Vassiljevi terviseminutid* 30 Aleksei Turovski lood 20 00 Täna. Uudised 15 Jalad ees, 11/15 45 Täiuslikud tormid, 2/6 (2013). Dokfilm 21 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Raul Vaiksooga Tallinnast Viivikonda, 2/10* 22 15 Dekker & Adi – Pidurid on luuseritele! (Saksa 2008). Mängufilm 23 55 Täna. Uudised (subtiitritega)* 00 10 Keskkonnanädal* 40 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Silver Kuusik 10 10 Teekond tippu. Andres Karu, Tarmo Maiberg 11 05 Rahva teenrid. Lauri Hussar 12 05 Vikerviisid 13 05 Eesti lugu 14 05 KÖPi valikkava. Naljatund 15 05 Soovide aeg 16 05 Päevatee. Ülle Karu 17 05 Veel üks maailm. Täisikka jõudmisega seotud kombed ja rituaalid. Ringo Ringvee ja Haldi Normet-Saarna 18 00 Päevakaja 19 05 Kuuldemäng. Esietendus! Mati Unt – Sügisilmutus 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Rahva teenrid* 22 05 Sport 10 Ööülikool. Jaan Tätte – Tuulest 23 03 Aja jälg kivis* 00 05 Kauamängiv* 01 00 Rahva teenrid* 02 00 Öömuusika

+18 +27 +28 +22 +17 +19 +22 +19 +24 +20 +17 +14 +21 +17 +21 +22 +21 +27 +16 +22 +22 +15 +22 +13 +19 +10 +15 +26 +19 +15 +18 +21 +17 +22 +33 +14 +31 +33 +21 +28 +30 +31 +24 +28 +19 +26

07 05 Klassikahommik 09 05 Helikaja. Kersti Inno. Uudiseid välismaalt vahendab Nele-Eva Steinfeld 10 05 Quo vadis? Markus Järvi* 11 05 Uus raamat. Peeter Helme 15 Ennelõunamuusika 12 05 Meditatsioon* 13 05 Folgialbum. Liina Vainumetsa*. Tartu Folgiklubi autoritunnis esineb Margus Põldsepp. 14 05 Sallitallaja* 15 05 Amadeus + 16 05 Album. Trio koosseisus: Nobuko Imai (viola), Janet Hilton (klarnet), Roger Vignoles (klaver) esitab Robert Schumanni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Max Bruchi muusikat. 17 05 Heliträkk Filmimuusikaprogramm 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Vanamuusikatund. Robert Staak Charles Burney (1726–1814). 20 00 Džässikontsert. Jazzkaar 2014. Vaiko Eplik ja Kristjan Randalu – “Lahkhelid”. 21 00 Fantaasiaplaat. Johanna Mängel. Molly Drake “Molly Drake” (Squirrel Thing Recordings, 2013). 22 05 Ilmakaar*. 23 00 Meditatsioon 00 05 Nokturn