Postimehe paberleht 22 08 2014

SEAKATK

HIRMUST KATKU EES KEHTIB EESTI SIGALATES KARM MAJANDUS LK 7 OHUTUSKONTROLL.

KOHATU NÕUE Tallinn nõuab, et linnalasteaeda koha saanud lapse vanemad oma võsukese ka sellesse lasteaeda saadaks.

TALLINN LK 6

LAHENDUST EI PAISTA Eurooplased ja ameeriklased ootavad kurdide toetamise vastutasuks vähem juttu iseseisvuspüüetest.

REIS

Vanad ja väärikad jalgrattad leiavad endale kodu Järvamaal.

LK 18–19

VÄLISMAA LK 8–9

www.postimees.ee rattalegend

JAAN KIRSIPUU: Mulle juba anti vihje, et võib-olla pean lahkuma.

SPORT LK 14

IDUFIRMAD

Kellele ja milleks?

Kas idufirmade loojad, kelle kolm võimalikku eesmärki on pankrot, firma müümine või börsile viimine, on sedasorti ettevõtjad, keda me tahame Eesti riigis toetada, küsib kolumnist Henrik Roonemaa. Ja sõnastab lihtsa vastuse: jah, tahame küll. Sest igal kolmel juhul toovad need firmad Eestile tervikuna kasu. LK 11

REEDE, 22. AUGUST 2014 • NR 194 (7185) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 608 • LUGEJAID 201 000

Armutu mäng eludega Ehkki kodusünnitus on augusti algusest Eestis lubatud, leiavad kogenud meedikud, et see on ohtlik ja tagajärjed on ettearvamatud.

Arste paneb muretsema juba asjaolu, et hädaolukorras kulub isegi haiglasse jõudmiseks rohkem aega, kui ohutuks sünnituseks vaja.

Paldiski saab tuumajäätmeist puhtaks

MRP 75

Vastuseta küsimused Kui Eesti lehelugejad täna 75 aastat tagasi ajalehed lahti lõid, köitis nende tähelepanu uudis, et Saksamaa ja NSV Liit olid jõudnud kokkuleppele sõlmida mittekallaletungipakt. Ajaloolane Allan Käro kirjeldab, mis edasi juhtus. LK 10–11

Nõukogude võimu ajal ehitati Tallinna külje alla Paldiskisse tuumaallveelaevade õppekeskus, kuhu jäi pärast okupatsioonivägede lahkumist maha tuumajäätmeid. Eile otsustas valitsus anda rohkem kui kaks miljonit eurot selleks, et välja selgitada, kui palju tuumajäätmeid Paldiskis on ning kuidas need ohutuks muuta. Ülemisel vasakul pildil näitab Paldiskis tuumaobjekti haldava AS A.L.A.R.A. keskkonnatehnika nõunik Ivo Tatrik luuki, mille kaudu pääseb betoonikihi alla maetud tuumaallveelaeva. Ülemisel parempoolsel pildil on rohelistes konteinerites tuumajäätmed. All paremal on näha keskuse uus väiisilme ja selle taustal kontrastina mõjuv nõukaaegne mälestusmärk. fotod: liis treimann

Kood avab fotogalerii

JUHTKIRI LK 2 EESTI LK 4–5

ARVAMUS arvamus.postimees.ee

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 22. AUGUST 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Eesmärk peab olema lapse ja ema tervis

Vabadus vastutada Sel aastal taasiseseisvumispäeva tähistades oli tunne varasemast kuidagi erinev. Venemaa agressiivne välispoliitika on mõjutamas meid rohkem, kui seda ehk kuus aastat tagasi Gruusia sõja aegu veel päriselt tunnetasime. See on pannud muu hulgas vaatama teise pilguga ka 1991. aastal saavutatut.

Oma kõnes kutsus president Toomas Hendrik Ilves astuma Kaitseliitu ja Naiskodukaitsesse ning teistesse seltsidesse ja seltsingutesse, mis meie ühiskonda edasi viivad. See on tänuväärt üleskutse, ent pani mind taas kord mõtlema: ehk suudaksime pärast 23 aastat vabadust teha koostööd ka siis, kui vaenlane meid piiri taga ei ähvarda?

Eestlased on n-ö kriisirahvus, kes tuleb rasketel aegadel suurepäraselt toime. Paraku ei paista samasugust koostöötahet ja energiat siis, kui miski meid otseselt selleks ei sunni. Kaks korda kümnendi jooksul hoiame küll käest kinni ja laulame isamaalisi laule, aga väljaspool neid kaht nädalavahetust astume bussis üksteisele varvastele ja kirume – poliitikuid, naabreid jt.

Kui ma sündisin, oli Eesti juba vaba; küll vaid mõne kuu, aga ikkagi taas vaba. Tahestahtmata eristab see mind kõigist neist, kelle nooruspõlv jäi nõukogude aega, kuid koos minuga on saanud täiskasvanuks ka terve uus generatsioon, kelle jaoks ongi vaba Eesti ainus kujuteldav reaalsus. Paraku pole selle teadmisega veel päriselt tekkinud arusaama, mida üks vaba riik endast ikkagi kujutab. Tasub silmas pidada, et minu eakaaslasi on kasvatanud ja koolis õpetanud seltskond, kes käis oma kooliteed nõukogude ajal, ent sellegipoolest paneb mind aeg-ajalt imestama, kui sarnaselt endiselt paljudesse asjadesse suhtutakse.

K

as kodusünnitus on riskantne? Võrreldes sünnitamisega Eesti hästivarustatud haiglates on riskid kahtlemata suured. Argument, et enamik kodusünnitusi kulgeb hästi, ei ole kindlasti asjakohane. Enamik sünnitusi on ka haiglates sellised, et arst on pigem jälgija kui sekkuja – kiiret abi ongi ju tarvis siis, kui midagi läheb ootamatult halvasti. Ilmselge, et kui elude päästmiseks on reageerimisaega näiteks 5 kuni 15 minutit, siis on parem olla arstist ja operatsioonitoast pigem paariminutilise liftisõidu kui 15-minutilise autosõidu kaugusel.

Võimalik, et kodusünnituse seadusega reguleerimine oli mõistlik samm.

Küllap on parem, et võetavad riskid ning ämmaemanda roll kodusünnitusel on määratletud ning kasvõi abi kutsumisel ei pea ta varjama, millega on sisuliselt tegu. Siiani on igal aastal valinud kodusünnituse sadakond ema ja

ämmaemandad abistasid neid «partisanidena». Näiteks ühe väga õnnetult lõppenud kodusünnituse järel uurisid asja küll terviseamet ja politsei, ent kõik asjaosalised kinnitasid kui ühest suust, et ämmaemand oli sünnituse ajal lihtsalt juhuslikult külas... Kokkuvõttes tähendab see, et kodusünnitus oli enne seadustamist tavapärase järelkontrolli alt väljas, ning mis veel hullem: tõenäoliselt pärssis ämmaemandate hirm jääda seadusrikkujana vahele (ja kaotada töö) ka kiireid otsuseid, kui oli tarvis abi kutsuda.

Ka inimeste vaba valiku argumenti pole siinkohal põhjust kõrvale heita. Arstid räägivad kodusünnituse riskidest lähtudes oma ametieetika põhieesmärgist – lapse ja ema elu ning tervise kaitsmine. Kui inimene ikkagi ei taha kasutada väga madala riskitasemega võimalusi, mille me ühiskonnana oleme loonud, siis kuidas me teda selleks sunnime? Vangla ähvardusel?

Vaba valiku austamine ei tähenda aga seda, et peaksime ebamõistlikke valikuid kiitma ja soodustama.

Jah, rasedus pole haigus ja sünnitus on loomulik protsess. Mida see kaunikõlaline deklaratsioon aga si-

suliselt tähendab? Kiirabiarst Märt Põlluveer kirjutas tabavalt (Delfi 26.03.2014): «Sõna «loomulik» kasutamine meditsiinile alternatiivi pakkuvate inimeste seas on mind alati paelunud. Sellega saab õigustada põhimõtteliselt kõike. Samamoodi on ka reumatoidartriit, lühinägevus ja veenilaiendid loomulikud. Kõik on seotud inimorganismiga.»

JUHTMÕTE Kuidas vähendab «loomulikkust» see, et professionaalne arstiabi on käe-jala juures, kui midagi peaks tõesti halvasti minema, jääb üpris arusaamatuks.

LK 4–5

KÕVA SÕNA Ma ei ülehindaks venemaalaste patriootilist valmidust hakata massiliselt tarbima kodumaiseid toiduaineid. Raske on tarbida midagi, mida kas pole või millele rahakott peale ei hakka.

PÄEVA KOMM Tublid ja innukad inimesed on need, kes muudavad oma kodu elamisväärseks. Neid inimesi pole aga vaja otsida kaugemalt kui iseenda seest.

Etnoloog Aimar Ventsel, PM 21.08

Postimees 1939. aastal

Mitmed mu sõbrad-tuttavad on lahkunud kas mujale Euroopasse või koguni Austraaliasse, sest siin ei toimuvat midagi, siin olevat väikesed palgad ja sallimatud inimesed. Samal ajal ei nähta aga, et siin on nõudlus mitme vinge ürituse korraldamiseks, võimalus lihtsasti oma ettevõte luua ja iseenda peremees olla ning vajadus ise teiste vastu hea ja aus olla. Ühelt poolt nõutakse oma vabadusi ja õigusi, teisalt oodatakse, et kõik hea ja huvitav, mis üht vaba ühiskonda iseloomustab, tekiks iseenesest.

Põhjus, miks näiteks Kalamaja ja Uus Maailm inimesi ligi tõmbavad, pole selles, et seal on aastakümneid olnud parimad elamistingimused ja kõrge elatustase. Vastupidi, sinna kolisid inimesed, kes leidsid sel paigal olevat oma võlu, toona ka taskukohasemad kinnisvarahinnad, ja nad lõid oma tahte ja entusiasmiga neist paigad, mida kadestavad isegi jõukamate piirkondade elanikud. Tublid ja innukad inimesed on need, kes muudavad oma kodu elamisväärseks.

Need on samad inimesed, kelle toel saab Eestist riik, kus on muru juba nii roheline, et igaveseks siit lahkuda ei tahagi. Neid inimesi pole aga vaja otsida kaugemalt kui iseenda seest.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Kuidas vähendab «loomulikkust» see, et professionaalne ja hästi varustatud arstiabi on käe-jala juures, kui midagi peaks tõesti halvasti minema, jääb üpris arusaamatuks. Keegi ei keela ju ka sünnitusmajas palveid lugeda või valmistuda mõttes elu kõige imelisemaks kogemuseks. Esimene eesmärk võiks aga siiski olla mitte isekas tantristlik kogemus, vaid see, et sündiv laps jääks ellu ja oleks terve.

urmas nemvalts

indrek lepik

Käesolev nädal on otsustav Euroopa rahule.

Otsus Danzigi, koridori ja uue maailmasõja suhtes läheneb suurel sammul, kirjutab «Hufvudstadsbladeti» Berliini kirjasaatja. Pühapäeva lõuna ajal algas korraga Berliinist ja Potsdamist uute väeosade transport Poola piiri suunas. Ööl vastu esmaspäeva oldi diplomaatlikus korpuses üldiselt veendunud, et uus maailmasõda ripub juuksekarva otsas ja peaküsimus on nüüd, kas Hitler leiab olevat saabunud silmapilgu välkkiireks kallaletungiks Poolale või kas sõjaline väljaastumine mitte ainult Poola, vaid ka teiste piiride suunas ei taotle hirmusisendamist võõrastele pealinnadele, nii

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

et seal kiires korras hakataks tegelema Saksa-Poola probleemi rahuliku lahendamisega.

Varssavist, 22. augustil.

Ajalehed konstateerivad, et algava nädala jooksul saabub otsustav ajajärk Euroopa rahule. Poola soovib tõsiselt rahu, kuid mitte ükskõik millist rahu. «Gazeta Polska» kirjutab, et kolmas riik tahtvat sisendada kontinendile, et teised riigid on sunnitud järele andma kõigile Saksa nõudmisile. Niisugune rahu oleks vabade rahvaste kapituleerumine Saksamaa ees.

Berliinist teatab Reuter: Paljud Saksa poliitilisist ringkonnist ütlevad, et nad ei suuda uskuda, et Briti läheks sõtta Danzigi pärast.

22.08.1939

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

4 || EESTI || POSTIMEES, 22. AUGUST 2014

Reformierakond lühendaks ajateenistust väeosas Reformierakond arutab siseministri Hanno Pevkuri sõnul ajateenistuse lühendamist neil, kes läbivad riigikaitsekursused gümnaasiumis, kohustuslik ajateenistus jääks aga partei esialgse riigikogu valimisprogrammi järgi kindlasti alles. Ta kinnitas, et kohustuslikku ajateenistust ei kavatse valitsuspartei «mingil kujul» ära kaotada. «Lisaks tavapärasele ajateenistusele kaalume võimalust, et riik pakuks tasuta kahenädalasi riigikaitsekursusi kõigile soovijatele, kes ei ole ajateenistust läbinud ega kuulu Kaitseliitu,» lisas Pevkur. postimees.ee

Rõivas loodab NATO tippkohtumisele Peaminister Taavi Rõivase (pildil) kinnitusel töötab Eesti valitsus selle nimel, et 4.–5. septembril toimuv NATO tippkohtumine tooks selged otsused liitlaste kohaloleku jätkamiseks ja suurendamiseks. Ta avaldas veendumust, et Eesti saavutab Walesis selle eesmärgi. Rõivase sõnul on ta tippkohtumise eel arutanud sel teemal nii Saksamaa kantsleri, Prantsusmaa presidendi, Suurbritannia peaministri kui ka teiste Euroopa riikide liidritega. postimees.ee

688 000 eurot maksis Tallinn pealinlaste rohkem kui 900 000 rongireisi eest Elronile.

Politseinikud ei pääse Obama käigu tõttu puhkusele Politsei- ja piirivalveamet ei luba Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama 3. septembri Eesti-visiidi ajaks politseinikke puhkusele, kuna sel ajal on avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks tarvis tavapärasest enam ressurssi. Kas ja kuidas toimub sellal korrakaitsjate lisatasustamine, on veel täpsustamisel. Obama visiidi ajal tagab avalikku korda umbes 1700 politseinikku, lisaks on võimalik kaasata ka kuni 300 kaitseväelast ja kaitseliitlast. postimees.ee

Ärevad ajad toovad Kaitseliitu uusi liikmeid Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili ütles, et eelmises kvartalis liitus organisatsiooniga 320 uut liiget ja äreval ajal on märgata ka vanade liikmete aktiviseerumist. «Huvi kasv on selgelt märgata. Need, kes Kaitseliitu kvalifitseeruvad, on alati teretulnud,» kinnitas ta, lisades, et neid, keda Kaitseliitu vastu ei võeta, on väga vähe. Organisatsioonis on juuli seisuga kokku 32 229 liiget. ERR Uudised

Keskerakond hääletas Ukraina toetusavalduse maha

1. jalaväebrigaad sai soomukid kätte

IRLilt Tallinna volikogule esitatud Ukraina toetuseks koostatud otsuse eelnõu poolt hääletas eile 24 IRLi, Reformierakonna ja SDE saadikut, vastu hääletas 36 Keskerakonna fraktsiooni liiget. BNS

Toetuse väejuhatus andis eile kaitseväe peamisele manööverüksusele 1. jalaväebrigaadile üle viis Afganistanis kasutusel olnud Sisu XA-180 soomukit ning 13 Hollandist hangitud Sisu XA-188 soomukit. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Kas olete Venemaa kehtestatud sanktsioonide tõttu hakanud teadlikult rohkem Eesti toiduaineid tarbima?

Ei

Jah

62%

38% 3294 vastajat

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

UUS ELU. Kuigi kodusünnitus näib normaalse raseduse puhul igati ohutu valik, tuleb seda valides alati võimalikud riskid hoolega läbi kaaluda.

Seadus lubab nüüd kodus sünnitada hanneli rudi Tarbija24 juhataja

K

odusünnituse legaliseerimise üle on Eestis kirglikult vaieldud üle kümne aasta, alates 1. augustist on see ametlikult lubatud, kuid osa meedikuid on jätkuvalt selle vastu.

«Arvestades sellega, et tegu on väga tundliku, hapra ja intiimse teemaga, siis ei olnud enam mõistlik, et kodusünnitus kulgeks edasi n-ö avaliku saladusena nagu siiani,» rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi ämmaemand ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Siiri Põllumaa.

Tema sõnul on selle seadustamine nii perede kui ka ämmaemandate turvalisuse huvides.

Põllumaa ütles, et kodusünnitust toetavad ämmaemandad käisid ka varem neid vastu võtmas, kuid oli hädavajalik määratleda riiklikult sellele eelnev protsess. «Et mul oleks alus seda perega koos planeerida – kellele see sobib ja millised riskid selle välistavad,» selgitas ta.

Mis oleks alternatiiv?

Uue korraga on kehtestatud nimekiri olukordadest, kus kodusünnitus ei ole turvaline ema ja lapse huvides. «On pikk loend riskidest, millega tuleb arvestada kas ämmaemandat või naistearsti kaasates,» tõi Põllumaa näite planeerimise olulisusest. Ämmaemand rõhutas, et kodusünnituse juhend pole mõeldud mitte ainult meedikutele, vaid ka peredele, kes seda kaaluvad.

Eestis hakati ametlikult kodusünnituse seadustamisest rääkima juba 2000. aastal, kui sotsiaalministeeriumis kohtusid naistearstid, ämmaemandad ja sünnitoetajad. Iga kord, kui see teema taas avalikkuse ette jõudis, leidus meedikuid, kes olid kategooriliselt selle vastu.

Põllumaa sõnul ei tule talle sellised väljaütlemised üllatusena, sest see teema puudutab paljusid, nagu ka lastekasvatus.

Eestis on aastas alla saja kodusünnituse ja kõigist sünnitustest moodustavad need 0,4– 0,5 protsenti. «Tegu on marginaalsete arvudega ja ei ole põhjust oodata, et tänu seadusandluse käivitamisele need arvud kardinaalselt suureneksid,» oli ämmaemand veendunud.

Eestis on aastas alla saja kodusünnituse ja kõigist sünnitustest moodustavad need 0,4–0,5 protsenti.

Seaduse kohaselt saab kodus sünnitust vastu võtta vaid vastava tegevusloaga ämmaemand, kuid ühtegi luba pole seni veel väljastatud. «Eestis on kümmekond ämmaemandat, kellel on kodusünnituse vastuvõtmise kogemus, ega neid väga palju esialgu juurde ei tule,» rääkis Põllumaa.

Teiste riikide statistika kohaselt tuleb umbes 40 protsenti esmasünnitajatest ja 10 protsenti korduvsünnitajatest kodust eri põhjustel haiglasse viia.

«Aga see ei tähenda alati kiirabi ja vilkureid,» lausus ämmaemand.

Kodusünnituse kriitikud on väitnud, et selle seadustamise taga on ämmaemandate soov raha teenida. «Loomuli-

Hiljuti seadustati Eestis kodusünnitus, et anda naistele valikuvõimalus, kus oma

kult on iga töö juures ka majanduslik küsimus, aga arvamusel, et ämmaemandad on enda rikastumiseks asju ajanud, ei ole alust,» kinnitas Põllumaa.

Haigekassaga on kavas sel teemal läbi rääkida, kuid tema sõnul on kindel see, et päris tasuta, nagu on sünnitus tavalises haiglas, ei hakka kodusünnitus kunagi olema.

Ennustamatud patoloogiad Kodusünnituse taunijatele on Põllumaal ainult üks küsimus – mis võiks olla alternatiiv?

«Kas keelame selle ära või laseme edasi nii nagu siiani, mis

ei ole turvaline ei naistele, lastele ega ämmaemandatele?» küsis ta. Üks meedikutest, kes on kriitiline kodusünnituse legaliseerimise suhtes, on kiirabiarst Märt Põlluveer, kes on sel teemal ka avalikult sõna võtnud. Tema sõnul pole küll rasedus ja sünnitus haigused, kuid need võivad viia kriitiliste olukordadeni.

«Kui näiteks räägime hädakeisri[lõike]st, siis ma võin seda küll kodustes tingimustes teha, aga selle tulemus on nadi,» tõi Põlluveer näite.

Kiirabiarsti sõnul pole tä-

Bernatski kaasus võib muuta retseptide väljastamist tiina kaukvere tiina.kaukvere@postimees.ee

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross edastas ravimiametile, sotsiaalministeeriumile ja sihtasutusele Eesti Antidoping pärast Vitali Bernatski komisjoni lõppraportiga tutvumist ettepanekud, kuidas tõhustada järelevalvet hormoonravimite väljakirjutamise üle.

Ross nendib, et raportis viidatakse, et Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) keelatud ainete nimekirjas nimetatud hormoonravimeid oli võimalik apteekidest osta ebapiisava riikliku järelevalve tõttu.

Haigekassa hinnangul tuleks kaaluda, kas poleks näi-

teks võimalik piiritleda teatud toimeainete väljakirjutajate ring konkreetsete erialadega. Näiteks saavad juba praegu ämmaemandad või hambaarstid kirjutada välja üksnes teatud toimeaineid. Ka tuleks sellisel juhul keelata selliste ravimite väljastamine üld- või haiglaapteekidest tellimiselehe alusel.

Ravimite väljastamist reguleerivasse määrusesse tuleks siis lisada kuritarvitatavate toimeainete loetelu ja loetelu arstlikest erialadest, kellel on õigus neid toimeaineid kirjutada. Samas määruses on juba näiteks sätestatud, et metüülfenidaati sisaldavate ravimite väljakirjutamise õigus on

ainult psühhiaatril. Tegemist on üliaktiivsust, impulsiivsust, rahutust ja agressiivsust vähendava ravimiga.

Sportlastele keelatud ainete nimekirja kuulub aga väga palju eri toimeaineid, sealhulgas ka käsimüügiravimites sisalduvaid toimeaineid. Muuhulgas ei tohi sportlase uriinis olla üle kindla taseme pseudoefedriini.

Haigekassa ravimiosakonna juht Erki Laidmäe täpsustas, et

Haigekassa hinnangul tuleks kaaluda, kas poleks näiteks võimalik piiritleda teatud toimeainete väljakirjutajate ring konkreetsete erialadega.

haigekassa peab silmas eelkõige genotropiini ehk kasvuhormooni ja erütropoetiini (EPO), mille väljakirjutamist saaks piirata konkreetsete erialadega.

Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp ütles, et sarnased lahendused on ka ametis arutlusel olnud. Ta tõi samuti välja, et WADA nimekiri on pikk ning on vaja analüüsida, millistest piirangutest oleks kasu ja millistest mitte.

«Ravimite väljakirjutamise karmid piirangud dopinguskeemides osalejate kimbutamiseks võivad halvendada nende ravimite kättesaadavust ja ravitulemusi haigetel, kes neid eesmärgipäraselt vajavad,» rääkis Raudsepp.

POSTIMEES, 22. AUGUST 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

KOMMENTAAR

lee tammemäe

Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhataja

a järeltulijad ilmale tuua.

foto: panthermedia/scanpix

napäeval ühtegi meetodit, mis suudaks kõiki sünnipatoloogiaid ennustada. «Kiire keisrilõike puhul räägitakse viiest kuni 15 minutist, aga kuidas seda kodusünnitaja puhul tagada, kui ainuüksi haiglasse minekuks kulub 15 minutit,» küsis ta retooriliselt.

Samuti võib tekkida probleeme sünnitaja transportimisel, sest kiirabiautos puudub verevaru ja vereülekannet ei saa seal teha.

«Minul endal ei ole olnud kodusünnitajatega halbu kogemusi, kõik nad on õnneks õigel ajal haiglasse jõudnud, kuid mi-

nu kolleegidel on küll,» tunnistas Põlluveer.

Kiirabiarst teadis kolme juhtumit, millest üks oli alles äsja. «Neil olid erakorralised verejooksud, mida kiirabi tingimustes ei ole võimalik tulemuslikult peatada,» rääkis ta.

Põlluveer on lugenud kodusünnitamise pooldajate väljaütlemisi, kuid pole neist leidnud ühtegi meditsiinis-kliinilist argumenti, mis selle ära põhjendaks. «Ma ei näe mitte mingit vajadust, miks peaks üks naine kodus sünnitama, sest sünnitus võib minna kriitiliseks,» oli ta kategooriline.

Kodusünnitusega seoses on jäänud kõlama eufoorilised ja üleskutsuvad edulood, aga õnnetustest ei räägita. Kuna 12 päeva pärast kodusünnituse legaliseerimist tuli esimene ohver, siis ma tunnen, et sellest tuleb rääkida. Armiga emakas – eelnev sünnitus oli keisrilõike teel – rebenes kodusünnituse käigus ja laps suri. Selle ebaõnnestunud kodusünnituse puhul õnnestus ema elu päästa ainult tänu kiirele operatsioonile ja verevahetusele.

Ma ise osalesin kodusünnituse reguleerimise õiguslikus protsessis ja tean ka neid argumente, miks naistearstid toetasid kodusünnituse legaliseerimist.

Kodusünnitused toimuvad nagunii ja kui see valdkond on reguleerimata, siis on väga raske teha järelevalvet, kes üldse sobib kodus sünnitama ja milline ämmaemand sobib abistajaks.

Tean mitut kurvalt lõppenud kodusünnitust, kus õnnetust oleks saanud vältida.

Väga palju riske saab ette hinnata, kõrgenenud riski korral on tark kodusünnituse plaanist loobuda.

Siiski jääb mingi osa probleeme, mis võivad tekkida ootamatult (näiteks loote hapnikupuudus või ema verejooks).

Normaalse raseduse korral võtab selle riski naine ise, kui ta on informeeritud. Kui riskid ilmnevad sünnituse ajal, siis tuleb kohe kutsuda kiirabi

ja tulla haiglasse.

Väga suur vaidlus oli teemal, kas varasema keisrilõike korral oleks ohutu järgmist last kodus sünnitada. See läks vastunäidustuste nimekirja just naistearstide soovil, kuna armiga emaka korral on suurem risk emakarebendiks sünnituse ajal. Kui haiglas peaks emakas sünnituse ajal rebenema, siis meil on viie minuti jooksul võimalus keisrilõike teel laps ära sünnitada ja tema elu päästa. Kui see juhtub kodus, siis emakarebendit ei pruugita üldse äragi tunda, nagu selle traagilise loo puhul, kus laps suri.

Kodusünnitusel abistav ämmaemand peab oma tegevuses kinni pidama normaalse sünnituse ravijuhise põhimõtetest, sealhulgas ka ajalistest kriteeriumitest. Need on kokkuleppelised ja on antud ajavahemik, mille jooksul emakakaela täielikust avanemisest peaks olema laps sündinud.

Neist kriteeriumitest juhindumine on oluline, sest kui kokkulepitud aja jooksul ei toimu progressi, on põhjust karta probleemi.

Selle õnnetu juhtumi puhul oleks tulnud varem tulla haiglasse, sest emakakael oli täiesti lahti kuus tundi, kuid laps ei sündinud. Haiglasse oleks pidanud tulema siis, kui emakas oli veel terve. Kuna seda ei tehtud, siis sellest saab järeldada, et puudusid kas oskused ohtu näha või koostöö ämmaemanda ja sünnitaja vahel. Ma rääkisin ämmaemandaga pärast õnnetust ning ta ütles üldistades, et ega kodus sünnitavad naised ei tahagi pikali heita ega lasta end vaadata. Samuti

seda, et tal kulus palju energiat selleks, et teha sünnitajale ülevaatust olukorra hindamiseks, sest naine polnud nõus. Aga kui selline olukord tekib, siis ei saa kodusünnitust jätkata, sest usalduslik ja hea koostöö naise ja ämmaemanda vahel on vältimatu tingimus.

Meil tahetakse väga elada võimalikult looduslikult, aga unustatakse, et suitsusauna aegadel oli emade ja laste suremus ikka väga kõrge. On väga kurb, et ei osata kodusünnitusega normaalselt ümber käia ja hinnata riske, teha nii, nagu kokku lepitud.

See ei ole minu praktikas esimene nii traagiline lugu.

Jah, ükski naine ei ole surnud, aga lapsed küll. Mõne aasta eest pöördusime ka politseisse, kust pärast uurimist öeldi, et perel ei ole pretensioone.

On olemas väga mõistlikke ja arutlevaid artikleid, mis hoiatavad kodusünnituse eest. Need on pikad, võib-olla sellepärast ei viitsita neid lugeda. Kodus sünnitamine on õnneks erandlik. See on olnud naiste suur soov, aga see ei tähenda, et seda võimalust tuleb kasutada iga hinna eest ja võtta liigseid riske.

Ma tahan naisi kutsuda kaine mõistuse juurde: ei maksa kuulata kõiki neid reklaame, kuidas kodusünnitus on ekstaatiline kogemus, elu suurim orgasm. Jääb mulje, et kohutavalt tähtis on sünnitamise protsess, selle nautimine, ja täiesti kõrvaline on see, et laps sünniks tervena.

Eesti käsitööratas maailma ilusaimate seas BBC reastas kümme maailma ilusaimat jalgratast ja nende hulgas oli ka Eestis käsitööna valmistatud rattamudel Viks (pildil).

BBC nimekirja kuulus jalgrattaid, mis on valmistatud näiteks Suurbritannias ja Prantsusmaal, aga ka Singapuris ja Jaapanis.

«Lähtudes käikudeta jalgrataste kasutajate minimalismiarmastusest, võttis Eesti Velonia – Indrek Naruski loodud firma – maha sadulatoru,» kirjutas BBC. «Tulemuseks oli jalgratas Viks, mis on kokku pandud kahest lenkstangi all ühendatud terastorust.»

Designboom valis Viksi 2013. aasta maailma kümne parima rattadisaini hulka. BBC/postimees.ee foto: viks.cc

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Asjatundmatu tegevus kustutab ajalugu merilyn säde

merilyn.sade@postimees.ee

Muinsuskaitseamet seisab selle eest, et maapõuest leitud aarded leiaksid ekspertide ja hobiotsijate kaudu tee muuseumi, et täita ajaloos peituvaid tühimikke, kuid mõnikord võib ka vastupidi minna.

Muinsuskaitseametnikud on tänavu võtnud leide vastu 88 korda. Nende alla kuuluvad nii üksikleiud kui ka suuremad leiukogumid ning pea tosin aarde- või peitleidu. Enamasti annavad leidudest teada hobiotsijad, kes on läbinud ka vastava koolituse, ja neil on luba ning teadmised, kuidas tuleb leitud esemetega käituda.

Selle aasta kõige suurem leiutasu, 55 000 eurot, läks koolituse läbinud inimestele, kes leidsid Ida-Virumaalt väga erilise viikingiaegse hõbeaarde. Nimelt leidsid kaks loaomanikku aarde, mis oli maapõue sattunud ilmselt 11. sajandi teises pooles. Kuna leidjad teavitasid kohe ka muinsuskaitseametit, oli arheoloogidel võimalik aare koos seda ümbritseva mullaga üles võtta ja kiht kihi haaval laboris puhastada.

Vaatamata sellele, et arheoloogiliste leidude eest käiakse tihti välja väga suuri summasid, loodab muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektor Nele Kangert, et inimesed ei tegutse ainult raha pärast. Mitmed leidjad on leiuautasust ka loobunud, sest ametniku sõnul on nad hinnanud rohkem leiurõõmu ja võimalust anda oma panus kodukandi ajaloo uurimisse.

Ilma loata ei või otsida Oluline on, et leiu ümber säiliks keskkond, milles see on olnud. Kui ese aga asjatundmatult välja kaevatakse, ei pruugi see enam nii paljut edasi anda ja rääkimata lugu jääbki rääkimata. Eseme paiknemine leiukohas, selle suhestumine ümbritseva keskkonna ja teiste leidudega ongi leiukontekst, millest arheoloogid püüavad oma kogemusele tuginedes aru saada.

«Kui inimene võtab ise eseme maa seest välja, siis see on nagu ajalooraamatust lehtede väljarebimine,» ütles Kangert ning lisas, et kuigi inimene püüab eseme väljavõtmisega n-ö ajalooraama-

tut lugeda, siis see, missugune lugu lõpuks kokku tuleb, võib väga palju erineda algsest ja tõesest versioonist.

Ka sel aastal on püütud arheoloogilisi esemeid maha müüa. Üks selline juhtum leidis aset Pärnumaal, kus otsimisloaga isikud vaatamata oma teadmistele arheoloogiast otsustasid siiski, et nad rikuvad seadust ja üritavad leitud eseme maha müüa.

Kangerti sõnul on arheoloogiliste esemete väljakaevamine ja nendest teavitamata jätmine keelatud. «Kui seda tehakse, rikutakse seadust, ning selle eest on võimalik trahvi teha,» lausus ta.

Küsimuse peale, kas tänavu on leitud ka midagi sellist, mis arheoloogidele eriti silma jäi, tõi Kangert näiteks enda selleaastase lemmikleiu.

«Jõgevamaalt leiti põllult mulla seest kasetohust vakk, mille sees olid vasesulamist spiraalidest põimitud mustriribad ja nendega kaunistatud tekstiileseme fragmendid, mis osaliselt oli ilmselt kunagi mingisugune ehe,» ütles ta.

«Peitleiu leidis üks otsinguloa omanik, kes meid ka kohe teavitas ja seega saime edasi tegutseda.»

Avamine kiht-kihilt Pärast leiust teavitamist sõitsid kohale eksperdid ja kaevasid leiu üles monoliidina ehk võtsid üles koos pinnasega. «Lahti hakati seda võtma alles laboris ja seda tehti kiht-kihilt, et midagi kaotsi ei läheks,» lausus vaneminspektor.

16. sajandil maasse peidetud kasetohust vaka seest vaatas vastu rullikeeratud, rohekat värvi kokkukägardunud moodustis. Lähemal vaatlusel selgus, et vasest tehtud spiraalid ja kuljused moodustavad kauneid mustreid.

Vasest tehtud spiraalid ja kuljused olid omavahel ühendatud hobusejõhvidega. Seesugune ese tegi kunagi ammu kellegi väga uhkeks, kaunistades tema pead või riideid.

Lisaks sellele leiti huvitava vaka juurest paar noatuppe, mis pärinesid Kangerti sõnul üllataval kombel veelgi varasemast perioodist – nimelt muinasaja lõpust. «Selle leiu eest sai seaduskuulekas inimene 1300 eurot leiuautasu,» lisas ta.

6 || TALLINN || POSTIMEES, 22. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TALLINN@POSTIMEES.EE

Pereema Sigrid koos kuueaastase diabeetikust tütrega, kellel seisab ees viimane aasta ühes Tallinna eralasteaias.

foto: jaanus lensment

KOOLI EEL. Tallinna linna määrus nõuab lapsevanematelt avalduste esitamist munitsipaallasteaedadesse ja nende eelistamist eralasteaedadele.

Eralasteaed kui sundvalik merike teder reporter

L

apse eralasteaeda panek pole paljudele lapsevanematele mitte esimene eelistus, vaid lapse vajadustest või huvidest lähtuv ainuvõimalus. Tallinna linnavalitsuse otsus jätta eralasteaeda eelistavad lapsed ilma toetuseta paneb mitmed pered väga raskesse olukorda.

Kairi (toimetus ei avalda laste huve silmas pidades perekonnanimesid – M. T.) pojale küll mingit diagnoosi pandud pole, aga tihtipeale enne kooliiga seda ei tehtagi. Sellegipoolest on naine oma lapse käitumis- ja tähelepanuhäirete tõttu psühholoogide ja psühhiaatrite juures käinud ning ükski neist lasteaiavahetust ei soovita, rõhutades, et lapsele on oluline stabiilsus.

«Seda kõike oli kohe näha poega lasteaeda pannes,» ütles pereema. Perekond kolis teise linnaossa elama vahetult enne lapse kaheaastaseks saamist ja siis öeldi kodulähedasest lasteaiast, et kohta pole lootustki saada.

Eralasteaeda käima harjutamine oli väga vaevaline. «Kui siis pool aastat hiljem linnalasteaeda kohta pakuti, ei julgenud me seda vastu võtta ja kõike uuesti läbi teha,» rääkis Kairi. Veel aasta hiljem, kui linnalasteaed uuesti vaba kohta pakkus, käis ta seal juhataja juures.

«Rääkisin, et lasteaias on probleeme, laps on tundliku närvikavaga, palju on nutmist, ka füüsiliselt teistele haiget tegemist. Siis lasteaiajuhataja ütles, et võib-olla on tõesti parem teil seal jätkata, eks ta polnud vaimustuses probleemse lapse tulekust,» lausus naine.

Ka tuttavatelt on Kairi kuulnud, kuidas munitsipaallasteaias on probleemsetele lastele soovitatud mõni väiksem lasteaed valida. Eralasteaias, kus tema poeg käib, on rühmas

teisigi erilisi lapsi: mõni hoopis vastupidi hästi vaikne, kartlik või suhtlemist pelgav.

«Kogu lasteaia personal on väga toetav. Seal on peale õpetaja ja abiõpetaja tihtipeale kohal ka teine õpetaja, samuti kokatädi. Täiskasvanuid, kes lapsi jälgivad ja nendega tegelevad, on oluliselt rohkem kui tavalasteaias. See aitab, sest meie lapsel on seal justkui tugiisik,» põhjendas Kairi. «Õpetajad on magistrikraadiga, eriliste lastega suhtlemist juurde õppinud,» hindas ta väga nende panust.

Praeguseks viieaastane poeg on nüüd lasteaias käinud kolm aastat ja pere ei taha lasteaiavahetuse peale mõeldagi. Pealinna määrus, mis nõuab vanematelt munitsipaallasteaedadesse avalduste esitamist ja koha saamisel nende eelistamist, tundub Kairile ebaõiglane.

Tütre tervise huvides Sigridi kuueaastane tütar käib neljandat aastat eralasteaias diabeedi tõttu. Haigus diagnoositi lapsel, kui ta oli alles kaheaastane ning siis otsustas perekond munitsipaallasteaia 20-kohalisse rühma saadud koha ära öelda. Mindi hoopis eralasteaeda, mis reklaamis end terviselasteaiana ja kus on rühmas vaid kümme last. Algusest peale on seal lapse tervise jälgimisega tegelenud nii meditsiiniõde kui ka õpetajad.

«Sain südamerahus tööle minna,» ütles Sigrid. «Nii kasvataja kui ka abikasvataja suudavad tütre tervist jälgida, vajadusel mõõdavad veresuhkru taset ja manustavad insuliini.»

Ta selgitas, et nii väikesel lapsel võib veresuhkru tase muutuda väga kiiresti, näiteks õues ringi joostes, ning olukord võib kiiresti muutuda ohtlikuks. Suures lasteaias võib selline olukord märkamata jääda.

«Tean lapsevanemaid, kes käivad iga lõunasöögi ajal töölt ära, et oma diabeetikust last süstida,» rääkis Sigrid. Mitte kõik õpetajad ei julge või taha sellist vastutust võtta.

«Pigem võiks tõesti linn toetada lasteaedu, kus terviseprobleemidega lapsed saavad käia,» pidas Sigrid mõistlikuks.

Diabeedi jälgimiseks vajalikele tarvikutele kulub perel 200–300 eurot kuus. Eralasteaias käimise eest makstakse linnatoetusele lisaks üle 200 euro kuus. Enam suuremat summat vanemate rahakott välja ei kannataks, sest peres on veel kaks last.

Ettevalmistus eesti kooliks Venelanna Aleksandra pani oma tütre eralasteaeda selleks, et laps eesti keele ära õpiks.

«Taotlesime munitsipaallasteaeda kohta, kui laps oli pooleteiseaastane. Valikus oli üks vene- ja kaks eestikeelset lasteaeda. Kui laps oli pool aastat eralasteaias käinud, saime koha venekeelsesse, sest eesti lasteaedades olid väga pikad järjekorrad,» rääkis naine.

Sel kevadel otsustas kodus vene keelt kõnelev perekond aga 4,5-aastase lapse eestikeelsesse eralasteaeda tagasi viia.

«Tahame, et meie laps integreeruks,» põhjendas neljandat põlve Eestis elav ja suurepärast eesti keelt kõnelev Aleksandra.

Kui laps jääks koolieani venekeelsesse lasteaeda, poleks tal kooli minnes enam võimalustki eesti kooli valida. «Kui ta eesti keelt ei räägi, teda eesti kooli ei võeta,» selgitas ta.

Ka tuttavatelt on Kairi kuulnud, kuidas munitsipaallasteaias on probleemsetele lastele soovitatud mõni väiksem lasteaed valida.

Aleksandra sõnul on integreerumisel oluline, kas rühmas on 25 või 10 last.

«Mina emana pean tunnetama, kas minu laps saab hakkama. Kui nüüd saaksime eesti linnalasteaeda koha, siis ma ei tahaks põhjustada lapsele seda traumat ega paneks teda sinna,» arvas Aleksandra, rõhutades, et ka munitsipaallasteaias olid väga head õpetajad, aga lapsi oli rühmas nii palju, et kõikide lastega nad suhelda lihtsalt ei jõua.

«Eralasteaed pole luksustoode, see on vajadus. Inimestel on millegipärast hoiak, nagu käiksid eralasteaias rikkad, kes limusiiniga sõidavad, see ei ole nii,» lausus ta.

KOMMENTAAR

leini jürisaar Tallinna haridusameti peaspetsialist

Munitsipaallasteaedades pakutakse erivajadustega lastele kvaliteetset ja mitmekülgset lasteaiateenust, seda nii raskema kui ka kergema puude korral. Kergema puude korral saab ka tavalasteaed tulenevalt lapse erivajadusest võimaldada individuaalset lähenemist.

Linn on arvestanud tervise- või käitumisprobleemidega lastega. Tallinnas on olemas nii erivajadustega lastele mõeldud lasteaiad kui ka sobitus- ja erirühmad tavalasteaedades.

Juhul kui tõepoolest peaks tekkima olukord, et lapsel on erivajadus, mille puhul munitsipaallasteaias sobivaid tingimusi pakkuda ei ole, lähenetakse sellele juhtumipõhiselt, tulenevalt lapse vajadusest.

Tallinna munitsipaallasteaedades on 15 sobitusrühma, 31 tasandusrühma, üks kehapuudega laste rühm, samuti üks rühm nägemispuudega lastele, kaks rühma kuulmispuudega lastele, neli arendusrühma mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega lastele, kaks pervasiivsete arenguhäiretega lastele ning kolm liitpuudega lastele. Lisaks on osas lasteaedades logopeedid.

POSTIMEES, 22. AUGUST 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

LOOMATAUD. Veterinaar- ja toiduamet käib koos loomaarstidega seafarme kontrollimas, kuna Aafrika seakatku Eestist avastamine on vaid aja küsimus.

Metsas peituv seakatk teeb talupidajatele palju muret

ÄRILAUSE Praegune riigi ja Tartu Agro vaheline rendileping on igal juhul ebaõiglane ja see annab firmale konkurentsieelise, mis peaks iseenesest olema Euroopa õiguse kohaselt keelatud riigiabi.

Eelmine põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Postimees, 21.08

anette parksepp

Sanktsioonid on mõjutanud viiendikku ettevõtetest

reporter

K

Kaubanduskoja korraldatud küsitlusest selgub, et Venemaa sanktsioonid on negatiivset mõju avaldanud 153 küsitletud ettevõttest viiendikule. Selgus, et ettevõtjad on pigem mures Venemaa sanktsioonide kaudse mõju pärast. Ligi 60 protsenti vastanutest leidis, et on juba praegu tunda saanud sanktsioonide kaudset mõju, või arvavad, et negatiivne mõju avaldub tulevikus. Ettevõtjad peavad tõenäoliseks, et kliendid vähendavad eksporti Venemaale ning seeläbi vähenevad tellimused.

Ekspordi vähenemise peapõhjuseks ei peeta sanktsioone, vaid pingelist välispoliitilist olukorda ning rubla nõrgenemist. majandus24.ee

aks meest, üleni valgetesse kaitseülikondadesse riietatud, istuvad Kuusalus Küüni seafarmi kontori diivanitel.

Teisel pool lauda istub kontoritoolil veidi pinges kehahoiakuga Toomas Liivik, farmi omanik. Liiviku käed on rinnal risti, ta kuulab valgetes kombinesoonides mehi rahulikul ilmel.

Vahepeal hingab raskelt, kuid ei sega jutule vahele.

Kombinesoonides mehed, Harjumaa veterinaarkeskuse juhataja Vladimir Vahesaar ja volitatud loomaarst Andres Paomees räägivad 6821 seaga farmi omanikule, et Eesti piirile on jõudnud Aafrika seakatk, mis on juba tõenäoliselt Eestis – selle leidmine on vaid aja küsimus.

Seejärel selgitavad külastajad, et veterinaaramet kontrollib koos loomaarstidega järgemööda kõiki Eesti seafarme, et vaadata, kas loomakasvatajad järgivad vajalikke ohutusnõudeid seakatku vältimiseks.

Iga asi võib nakkust kanda Liivikule loetletakse ette, et sigadele kujutab praegu suurt ohtu teravili ja põhk, millest võivad olla läbi jooksnud nakatunud metssead. Sigade väljaspidamine on keelatud. Nakkust võivad edasi kanda transpordivahendid, aga ka töötaja kaasa võetud võileib võib olla ohtlik, kui ta otsustab oma lemmiknotsule laudas leiva koonu vahele poetada. Farmi omanik teab seda kõike.

Vähemalt kuu aega on ettevõte töötanud teadmisega, et millalgi võib ravimatu ja surmav viirushaigus jõuda nende loomadeni. Kuu aega tagasi, 21. juulil paigaldati farmi desinfitseerimisvannid ehk erilahusega täidetud süvendid ja matid, kust peavad farmi sisenedes sõitma läbi kõik autod ning millesse peavad enne hoonesse ja boksidesse sisenemist astuma jalgupidi kõik inimesed.

Sigalasse on lubatud üksnes töötajad ning praegusel juhul veterinaarameti esindaja ja loomaarst. Ühtegi kõrvalist isikut, sealhulgas ajakirjanikke, ei lasta sinna mingil juhul, sest kuigi inimesed katku ei haigestu, võivad nad viirust edasi kanda.

Küüni seafarm ei kasuta praegu sigadele allapanu ning töötajad ei tohi farmi minnes võtta kaasa ühtegi tööriista ega tohi ka farmist midagi ära viia.

Enne tööd käivad nad duši all ja vahetavad riided. Kui sigalasse on juba mindud, ei või sealt vahepeal lahkuda.

Ohutusnõuete järgmisest oleneb kogu loomapidajate töö, mistõttu on nad äärmuseni hoolikad.

5

miljoni

euroni (18 protsendi võrra) vähenes Estonian Airi kahjum esimesel poolaastal.

Palgaootus on ületanud 1000 euro piiri

Harjumaa veterinaarkeskuse juhataja Vladimir Vahesaar ja loomaarst Andres Paomees kordavad Küüni sigala omanikule foto: mihkel maripuu Toomas Liivikule üle seakatku vältimiseks vajalikud ohutusabinõud.

Aafrika seakatk • Veterinaar- ja toiduamet kontrollib Eestis üle 931 seafarmi • Lätis on leitud katk kahes farmis, millest üks on Valkas • Lätis on tapetud 484 kodusiga • 40 km ulatuses Läti piirist on kehtestatud puhvertsoon • Leedu suurimas seafarmis on tapetud 20 000 siga

Jahipidamisest soovitab veterinaaramet seafarmide töötajatel kindlasti hoiduda, sest kuna metsades on katk juba kohal, on jahipidamine sisuliselt otsene kontakt katkuga, selgitab Vahesaar. Liivik kinnitab kiirelt, et nende sigalas ei tööta ühtegi jahimeest, aga nad on keelanud oma töötajatel praegu isegi tuttavate jahimeestega suhelda.

Veterinaaramet ja loomapidajad on leppinud asjaoluga, et tõenäoliselt on katk Eesti metsades olemas. Kui ühel päeval leitakse mõnest farmist nakatunud loom, toimub edasine tegevus väga süsteemselt, tegevuskava järgi. Taudipunk-

Kui ühe-kahe-kolme seaga farmis jõuab pärast puhtaks tegemist ja kraapimist väike talupoeg ikka osta põrsa või kaks, siis seitset tuhandet põrsast ikka annab osta.

Küüni seafarmi omanik Toomas Liivik

ti ümber kehtestatakse kolme kilomeetri ulatuses ohutsoon ja kuni kümne kilomeetri raadiuses järelevalvetsoon, kus kehtivad kindlad liikumispiirangud.

Vahesaar räägib, et edasi likvideeritakse taudikolle, mis tähendab, et kui sead pole veel haiguse tõttu surnud, hukatakse nad süsihappegaasiga.

Kindel ei saa olla Toomas Liivik on Küüni seafarmi pidanud pea kaks aastakümmet. Kuigi ta kuulab juttu rahulikult, on tunda, et loomakasvataja hinges on ärevus – farm on tema elutöö. Liivik ütleb mitu korda, et praegu pole teha muud, kui järgida kõiki ohutusnõudeid ja anda endast kõik, et katk nende õuele ei jõuaks.

Kuna viirushaigus on niivõrd kiirelt ja tugevalt kulgev, ei saa keegi kindel olla, et see kuidagi – näiteks loomasöödaga – siiski läbi ei pääse.

Farmer meenutab kuuldust, et ühte Leedu seakasvatusse jõudis seakatk nii, et farmi töötaja käis metsas seenel, asetas ämbri maha ja võttis selle hiljem tööle kaasa.

Liivik tõdeb, et eks nad on kuue töötajaga seakasvatuses erinevad mustad stsenaariumid läbi mõelnud, aga rääkida ta sellest ei soovi: «Selle peale ei taha praegu mõelda, see on nii närvesööv asi. Katsuks ikka kõik teha selle heaks, et see ei tule siia.»

Vahesaare sõnul oleks pa-

rim variant see, kui sigade katk jääbki vaid metsa ning ei levi taludesse. Ta märgib, et selline võimalus pole täiesti välistatud, kuigi keegi sellele lootma jääda ei saa.

Teine variant oleks see, kui katk jõuab väikestesse taludesse. Kõige raskem juhtum on see, kui viirus jõuab suurtesse loomafarmidesse, kuna siis on kahjudega tegelemine väga mahukas ja keeruline.

Juhul kui loomakasvataja on järginud kõiki ohutusnõudeid, maksab riik kinni katkuste sigade hukkamise ning matmise. Sellest suurem probleem on ettevõtjate jaoks, kuidas kogu tootmine uuesti üles ehitada.

«Millised need variandid ikka olla saavad? Üks lähenemisviis on, et kas omanikul on mingisugune kindlustus tehtud või ei ole,» arutleb Vahesaar. «Teine variant on, et tal on kogutud kapitali kurbadeks päevadeks. Kolmandat võimalust nagu ei olegi.»

Vahesaar lisab, et väikesed farmid saavad oma talupidamise kiiremini taastada: «Kui ühe-kahe-kolme seaga farmis jõuab pärast puhtaks tegemist ja kraapimist väike talupoeg ikka osta põrsa või kaks, siis seitset tuhandet põrsast ikka annab osta.»

Veterinaarkeskuse juhataja rõhutab, et väikesed loomakasvatused peavad samuti tingimata järgima ohutusnõudeid, et lisaks isiklikule kahjule mitte seada ohtu suuri farme.

Palgainfo agentuuri uuringust selgus, et viimastel aastatel 1000 euro juures püsinud netopalga ootuse mediaan on tõusnud 1200 eurole. Palgainfo agentuuri juht Kadri Seeder ütles, et palgaootus kasvas kõigis ametites.

Surve põhipalga tõusule Seedri sõnul ilmselt jätkub. majandus24.ee

Nordea Eesti juhiks saab Petri Nikkilä

Fits.me jõudis mullu kasumisse

1. veebruarist Nordea Eesti filiaali juhtinud Andreas Laane lahkub selle kuu lõpus juhi kohalt. Septembrist saab Nordea Eesti uueks juhiks Petri Nikkilä, kes viimati vastutas HSBC panga üleilmse klientide strateegia, segmenteerimise ja pakkumiste eest. majandus24.ee

Fits.me kaubamärgi all kuju muutvaid robotmannekeene ja virtuaalset proovikabiini arendava OÜ Massi Miliano käive oli mullu 2,77 miljonit eurot, kasumit teeniti 265 389 eurot. Tunamullu oli ettevõtte müügitulu 1,96 miljonit eurot ning kahjum 262 627 eurot. majandus24.ee

OMX TALLINN

775,12 ▲ +1,14%

1000 800 600

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014 VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

3,60 ▼ –3,02%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,030 0,98 Baltika 0,500 0 Ekspress Grupp 1,060 0 Harju Elekter 2,700 0 Merko Ehitus 7,110 -1,11 Nordecon 1,020 0 Olympic Group 1,920 0 Premia Foods 0,680 0 Silvano Fashion 1,710 -2,29 Skano Group 1,000 0 Tallink Grupp 0,684 3,95 Tln Kaubamaja 5,020 1,41 Tallinna Vesi 13,00 0,78 Järvevana 0,829 0 Pro Kapital Grupp 2,500 0 Trigon Property 0,480 0

21.08 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,428 -0,08 Hiina jüaan 8,161 0,06 Jaapani jeen 137,710 0,35 Kanada dollar 1,454 -0,06 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,163 -0,49 Poola zlott 4,189 0,15 Rootsi kroon 9,170 0,05 Rumeenia leu 4,413 -0,2 Šveitsi frank 1,211 0,02 Briti naelsterling 0,799 0,14 Taani kroon 7,456 -0,01 Tšehhi kroon 27,814 -0,41 Ungari forint 314,180 0,3 USA dollar 1,326 -0,17 Venemaa rubla 48,171 -0,06

bns

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 22. AUGUST 2014

Stavridis: NATO on Venest võimetelt üle evelyn kaldoja

evelyn.kaldoja@postimees.ee

Me ei ole külmas sõjas, kinnitas hiljutine NATO Euroopa vägede ülemjuhataja ja praegune Tuftsi ülikooli Fletcheri rahvusvaheliste suhete kooli dekaan eruadmiral James G. Stavridis eile Tallinnas ajakirjanikele.

Eruadmirali sõnul tuleneb oluline vahe võrreldes külma sõja aastatega sellest, et kui toona olid jõud enamvähem võrdsed, siis nüüd on NATO võimekus kõvasti suurem kui Venemaa oma – isegi kõik NSVLi omaaegsed Varssavi Lepingu Organisatsiooni liitlased on NATOs. «Tänapäeval on NATO-l väga tugev eelis õhus, merel, maal,» märkis ta.

«Ma ei veeda unetuid öid, muretsedes Venemaa mereväelise võimekuse pärast Läänemerel või Mustal merel. Ma usun, et NATO on suuteline hakkama saama igasuguse olukorraga,» sõnas Stavridis.

Vastuseks küsimusele, kas Putini asemele võiks Venemaa etteotsa tulla keegi temast veelgi karmima joonega, märkis Stavridis kõigepealt, et on raske mõelda kellelegi, kes võiks olla veel karmima joonega. «No ma eeldan, et see on võimalik, sellised inimesed on olemas,» arutles ta edasi.

Putin jääb võimule pikalt «Aga kas nad suudavad alistada Putini?» küsis Stavridis ja vastas oma retoorilisele küsimusele ise: «Usun, et ta on oma positsiooni säilitamisel väga võimekas. Pean ebatõenäoliseks, et keegi alistaks Vladimir Putini. Ma arvan, et ta jääb võimule pikaks ajaks.»

«Ma usun, et ma ei pea eestlastele rääkima Venemaa ajaloost, ma usun, et te tunnete seda päris hästi,» mär-

kis Stavridis. «Venemaa juhtimistraditsioonis on Ivan Julm, Peeter Suur, Stalin – tugevad mehed, kes hoiavad oma positsioonist kinni surmani ja mitte kellegi teise käe läbi. Ma usun, et Putinil on väga tugev positsioon.»

Ida-Ukrainas toimuva kohta prognoosis Stavridis samas, et sellest mängulauast võib Putin varsti eemalduma hakata, sest Ukraina armee tugevus hakkab seal tunda andma ja Kiievi väed on saavutanud mitmeid võite.

«Kui palju rohkem on Venemaa valmis seal mängu panema?» mõtiskles ta. Eruadmirali sõnul on võimalik Ukraina relvajõudude ja NATO piiride tugevdamise, sanktsioonide rakendamise ja rahvusvahelise hukkamõistu suurendamisega muuta panus Venemaale liiga kulukaks.

Ukrainas võib tulla pööre Stavridis väljendas usku, et Ukrainas tekib üsna pea – lähima kuu jooksul – pöördepunkt. «Mulle tundub, et praegu on enam kui 50-protsendiline tõenäosus, et Ukraina relvajõud saavutavad kontrolli ida üle,» prognoosis ta.

Stavridis tunnistas, et Krimmi anneksioon tabas nii Ukrainat kui lääneriike üsna ootamatult, kuid lisas, et seal olnuks Kiievil keeruline vastupanu osutada.

«Oma suure venemeelse elanikkonna osakaalu pärast olnuks Ukrainal Krimmis väga raske midagi märkimisväärset teha,» tõdes ta. «Kui Krimm laualt ära võtta, siis ülejäänud Ukraina elanikkonnast moodustavad vene päritolu ja orientatsiooniga inimesed vaid umbes viiendiku.

Seetõttu lähebki Ukraina armeel idas kõvasti paremini,» lisas Stavridis.

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

KONFLIKTIALA. Eurooplased ja ameeriklased ootavad kurdide toetamise vastutasuks vähem juttu iseseisvuspüüetest.

Iraak püüab üheks jääda peeter raudsik ajakirjanik

I

raagi peatne kokkuvarisemine, mida kuulutati juuni algul Iraagi ja Levandi Islamiriigi (ISIL) sunniäärmuslaste sõjategevuse edenedes, lükkub kaugemasse tulevikku. Veidigi helgema stsenaariumi lahtirullumisele Tigrise ja Eufrati kallastel osutab kaks aspekti: sisepoliitilise patiseisu lõppemine ja rahvusvahelise abi kasv. ISIL on praegu Islamiriigi (IS) nime kandva rühmituse endine akronüüm.

Nuri Al-Maliki oli Iraagi peaminister viimased kaheksa aastat. Tema ametiaeg oli täis vastuolusid, mida ilmestasid kasvavad pinged Iraagi šiiitide, sunniitide ja kurdide vahel.

ISi Bagdadi-vastane sõjategevus sai Al-Maliki juhitud valitsusele viimaseks kirstunaelaks. Eelmisel nädalal teatas olematuks kahenenud toetusega Al-Maliki oma tagasiastumisest. Uueks valitsusjuhiks saab Maliki parteikaaslane Haidar Al-Abadi.

Al-Abadi ees seisavad rasked ülesanded, kuid tema peagi aset leidev ametisse vannutamine on juba saanud positiivset vastukaja rivaalitsevatelt poliitilistelt gruppidelt. Kurdid, kes boikoteerisid juulist alates keskvalitsuse tööd ja nõudsid Al-Maliki tagasiastumist, on nüüd

taas täitevvõimu juurde naasnud. «Ma olen välisministrina tagasi Bagdadis,» teatas hiljuti kurd Hoshiyar Zebari.

Märgiliseks arenguks oli ka olulisimate sunniliidrite sõnum, et nad on valmis uue valitsuse tööst osa võtma. Sunniidid tulevad valitsuskõnelustele siiski oma nõudmistega – muude asjade seas soovivad nad sunniitidest poliitvangide vabastamist ja seaduse tühistamist, mis keelab endistel Saddam Husseini Baa’thi partei liikmetel osaleda riigitöös.

Ilma sunniliidrite toetuseta pole edasiminek – ISi väljatõrjumine – võimalik. Kurdid, kes on enda peale võtnud märkimisväärse osa ISi-vastasest võitlusest, esitavad samuti Bagdadile oma nõudmisi. Üheks selliseks on vaidlusaluse Kirkuki linna ja naftaväljade kontroll, kus praegu on kontrolli enda kätte võtnud kurdide pešmerga armee.

Al-Abadi peab nüüd šiiite veenma, tegemaks järeleandmisi nii sunniitidele kui ka kurdidele.

Välispoliitilises plaanis on Iraagi uue keskvõimu positsioon tugevam. Ameerika Ühendriigid, kes nõudsid Al-Maliki taandumist, on nüüd jõudsalt asunud Bagdadi selja taha. USA kaitseministeeriumi teatel tehti Mosuli tammi vahetus läheduses 35 õhurünnakut, milles hävitati 90 ISi sihtmärki. Praegu on riigi põhjaosa veevarustuse ja elektritootmise jaoks strateegilise tähtsusega tamm pešmerga ja Iraagi vägede kontrolli all.

Euroopa Liidu riigid on sa-

muti teatanud, et on valmis kurde sõjaliselt aitama. Viimaste seas avaldas oma toetust ka muidu ettevaatlik Saksamaa.

«Me saame pakkuda veelgi enam varustust, kaasa arvatud relvi. Suurbritannia, Itaalia ja Prantsusmaa on otsustanud selliseid kaupu saata ja ka meie oleme selleks valmis,» märkis Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier. Sarnaselt ameeriklastega ootavad ka eurooplased kurdidelt vastutasuks koostööd uue keskvõimuga ja vähem juttu võimalikest iseseisvumisplaanidest.

Lääneriigid püüavad igati vältida sunniitide ja šiiitide vahelise sektiviha õhutamist. Seetõttu panustavad nad just kurdide vastutegevusse, keda nähakse nii riigi sees- kui ka väljaspool neutraalsema osapoolena. Kurdide pešmerga on end juba sõjalises mõttes tõestanud, takistades edukalt äärmuslaste edasiliikumist Kirde-Iraagis.

Naaberriikidest on Al-Abadi võimuletulekut tervitanud nii sunniitlik Saudi Araabia kui ka muidu Al-Maliki nõudmisi toetanud šiiitlik Iraan. Iraagi võimaliku lagunemisega kaasnevat täielikku kaost ei kannataks kumbki riik välja. Al-Abadis nähakse praegu juhti, kes suudab riiki koos hoida ja eespool mainitud erimeelsused lahendada.

ISi sõjategevus ja ultrakonservatiivse kalifaadi tekkimise võimalus on liitnud senised vaenlased ühiseks rindeks. Parafraseerides võiks öelda, et kõik ühe ja üks Iraak kõigi eest.

Iraagi kurdi pešmerga võitlejad eesliinil

ISi positsioon on Iraagi armee põgenes juunis Islamiriigi (IS) sunniäärmuslaste eest, jättes Põhja-Iraagi suurima linna juurde maha ohtralt relvastust ja rasketehnikat.

Süüria kodusõjas vilunud võitlejad, kohalikud sunniitidest keskvõimu vastased ja aasta varem vanglast välja päästetud AlQaeda liikmed moodustasid rinde, mis pöörase kiirusega liikus Bagdadi suunas. Juuni lõpus kuulutas organisatsioon hõivatud Iraagi ja Süüria aladel välja islamikalifaadi.

Ometigi on sunniäärmuslaste seis praeguseks tunduvalt halvem. Eksperdid osutavad, et senini terroriorganisatsioonile omaselt hajutatud tegevusega IS on kalifaadi väljakuulutamisega võt-

POSTIMEES, 22. AUGUST 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Ajakirjaniku tapmisele järgnesid nii eestpalved kui õhulöögid

Khazeris. Just kurdid on seni suutnud edukamalt ISi vastu astuda.

foto: afp/scanpix

muutunud haavatavamaks nud endale kohustused, mida nad ei suuda täita. Kalifaadi territooriumi, tugipunktide ja institutsioonide kaitsmine on muutnud ISi nähtavamaks.

Senine hajutatud tegevus on muutunud kontsentreeritumaks, muutes ISi lihtsamaks sihtmärgiks. Seni võidult võidule liikunud IS peab hakkama üha enam tegelema kaotuste ära hoidmisega.

Teine oluline aspekt on ISi range ühiskonnakorraldus.

Iraagi kampaania algul hõivatud Mosulis karmi šariaadi korda välja ei kuulutatud, kuid nüüd on nad naasnud oma tavapärase jõhkruse juurde. Bagdadi sõnul hukati Sinjari lähistel vähemalt 500

vanausulist jeziiti. Üleeile postitas IS aga ühismeediasse video USA ajakirjaniku hukkamisest.

Rahvusvahelises plaanis on IS samuti jätkuvalt üksi. ÜRO Julgeolekunõukogu võttis ühehäälselt vastu resolutsiooni, millega loodetakse organisatsiooni rahvusvahelist haaret vähendada. Barack Obama nimetas organisatsiooni vähkkasvajaks, kelle ideoloogia on läbi kukkunud.

ISi talumatu jõhkrus ei peleta neist eemale mitte ainult iraaklasi, vaid ka rahvusvahelise kogukonna.

Rahvusvaheliste ja kohalike jõududega suudetakse IS Iraagi territooriumilt arvata-

vasti siiski kõike eelnevat arvesse võttes välja tõrjuda.

Ometigi pole probleem sellega lahendatud. Süürias saavad äärmuslased reorganiseeruda ja uuteks rünnakuteks valmistuda. ISi lõplik lüüasaamine eeldab vähemalt piiratud sekkumist Süüria kodusõtta, kus poolte valimine on tunduvalt keerulisem kui Iraagis.

Samal ajal proovib IS muuta Iraagi keskvõimu jätkuvalt õigustühiseks, seades kahtluse alla nende võime tagada riigis turvalisus. Autopommide ja enesetaputerroristide peamiseks sihtmärgiks on jätkuvalt Bagdad.

Peeter Raudsik

Kuigi Islamiriigi (IS) terroristide käe läbi võika lõpu leidnud USA ajakirjaniku James Foley perekond kutsus pärast tema surmavideo avalikkuse ette tulemist antud pressikonverentsil vaid palvetama ja ülejäänud pantvange vabastama, said veretöö toime pannud islamistid siiski kohe tunda ka tapetu kodumaa karistavat kätt.

USA sõjaväe teatel andsid nad 24 tunni jooksul pärast Foley pea mahalõikamise video ilmumist Islamiriigiga seotud sihtmärkide pihta 14 õhulööki. Seda hoolimata sellest, et Foley tapmise video lõpus näidati kaadreid teisest islamistide käes olevast USA ajakirjanikust, Steven Sotloffist.

Ameeriklaste kinnitusel õnnestus neil edukalt tabada Islamiriigi veokeid ja muud vara. BBC viitas kurdi allikaile, kelle teatel kattis ameeriklaste õhutugi kurdide ja Iraagi valitsusvägede edasiliikumist.

Foley hukkamisele kutsus vastust andma ka Interpoli juht Ronald Noble.

Prantsuse president François Hollande süüdistas eile islamiste barbaarsuses, Saksamaa aga väljendas AFP teatel valmisolekut saata Islamiriigi vastu võitlevatele kurdidele relvi.

Nagu märkis USA president Barack Obama järelehüüdes Foley’le, oli viis, kuidas ta oma elu elas, teravas kontrastis Islamiriigi terroristide stiiliga, mida iseloomustavad tsiviilisikute mõrvamine ning naiste ja laste piinamine, vägistamine ja orjastamine.

Väga mitmes järelehüüdes juhiti tähelepanu Foley religioossusele. 2011. aastal pärast Liibüas kuuenädala-

Meil on mõttetu neid pöörama hakata. Sellel poleks muud mõju kui suhete halvenemine.

Soome kaitseväe endise juhi Gustav Hägglundi sõnul ei tasu Venemaaga suheldes õpetajat mängida.

Foley 2012 Süürias. foto: sipa/scanpix

sest pantvangistusest pääsemist kirjutas Foley koguni oma kunagisele alma mater’ile – Marquette’i katoliiklikule ülikoolile –, kuidas vangistuses roosipärja lugemine ta mõistuse selgena hoidis ja kuidas ta palvehelmeste puudumisel sõrmenukkidel «Inglitervituste» üle arvet pidas. Tuleval nädalal peab ülikool ajakirjaniku mälestusmissa.

Foley kodupiirkonna piiskop Peter A. Libasci rõhutas, et kättemaks ei ole kristlik. «Halastus, nii raske kui see ka ei paistaks, on kõige tähtsam sõnum, mida me saame sel hetkel anda,» lausus ta. Ta soovitas viha ja masendust tundvatel inimestel mõelda samuti ebaõiglaselt pea kaotanud Ristija Johannesele. «Kõik, millele ma suudan siin mõelda, on noor mees, kes osutas tõele, ta oli mees, kes näitas, mis toimub Süürias, ta oli mees, kes näitas, millest me peaksime teadlikud olema,» sõnas ta.

Palvetega Foley pere eest lubas liituda ka Obama. Ta tõi eraldi välja, et Islamiriiki ei saa kuidagi pidada moslemite eestkõnelejaks – nende käe läbi on võika surma leidnud ka paljud moslemid. «Õiglane Jumal ei toetaks seda, mida nad tegid eile ja mida nad iga päev teevad,» sõnas ta pärast ajakirjaniku hukkamist. Evelyn Kaldoja

ICRC loodab kovoi peatset starti sihtpunkti poole Ukraina piirivalve asus eile õhtul Vene humanitaarabikonvoi esimesi veokeid läbi vaatama ja loodetavasti ületavad need täna piiri, ütles Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC).

Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu pressiesindaja Andri Lõssenko ütles eile õhtupoolikul, et piirivalve on alustanud Donetski oblasti ja Venemaa Rostovi oblasti piiripunktis Vene humanitaarabikonvoi tolliprotseduure. ICRC ametnikud otsustavad, missuguste rühmadena veokid Ukraina territooriumile sisenevad. Nende kavandatav teekond kulgeb Donetskist Luganskisse, kus Punane Rist hakkab abi laiali jagama. Interfax/BNS

Türgi uueks peaministriks saab senine välisminister Türgi võimuerakond Õigluse ja Arengu Partei (AKP) valis eile välisminister Ahmet Davutoğlu (pildil) uueks esimeheks, kellest saab peaminister, kui senine valitsusjuht Recep Tayyip Erdoğan järgmisel nädalal presidendiametisse astub. Üksteist aastat peaministri ametit pidanud Erdoğan teatas otsusest pärast AKP täitevkomitee istungit. Ajakirjanduse andmetel oligi Davutoğlu soosik ja kui partei tema esimehekandidatuuri 27. augusti erakorralisel kongressil heaks kiidab, saab tast 28. augustil peaminister, kuna siis algab Erdoğani ametiaeg presidendina. AFP/BNS

LAV sulges piiri sissesõitjatele Lääne-Aafrikast Lõuna-Aafrika Vabariik (LAV) sulges eile Ebola-viiruse leviku kartuses piiri kolmest LääneAafrika riigist saabujatele, kes ei ole LAVi kodanikud. Täielik reisikeeld kehtestati kõigile mittekodanikele, kes tulevad kõrge riskiastmega riikidest nagu Guinea, Libeeria ja Sierra Leone. Koju naasvad LAVi kodanikud peavad läbima range tervisekontrolli. AFP/BNS

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 22. AUGUST 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Miks juhtus kolmveerand sajandit tagasi see, mis juhtus? Miks kujunesid Teise maailmasõja eelmäng ja algus ning selle lõpp Eestile nii traagiliseks?

Kui palju oli selles paratamatust ja kui palju meie endi küündimatust, arutleb Molotovi-Ribbentropi pakti 75. aastapäeva eel Trivimi Velliste.

Konstantin Pätsi ja Jaan

T

änavu on meil põhjust pidada meeles õige mitmeid Eesti saatust mõjutanud tähtpäevi – sada aastat suure ilmasõja algusest, 95 aastat võidust Võnnu all, 75 aastat kurikuulsast Hitleri-Stalini salatehingust, 70 aastat meeleheitlikest Sinimägede lahinguist ja Tiefi valitsuse uue vastupanu algusest. Neil päevil pühitseme Balti keti 25. ja nädala pärast Vene vägede Eestist lahkumise 20. aastapäeva.

Nende kuupäevadega seonduv on jätnud meie teadvusse sügava jälje. Juhan Liivi kunagi unistatud Eesti riik, mida elutargad talutaadid toona pidasid pelgaks sonimiseks, sai sündida. Esimene ilmasõda, mille puhkemisse Euroopas õieti ei usutud, tõi mõne aastaga taevasse täiesti uudse tähtede seisu. See oli eesti rahvale erakordselt soodne – ole vaid mees ja haara ajaloo hõlmast kinni.

Küsimus, mis aga eestlasi kõige rohkem vaevab, on ikkagi: miks juhtus kolmveerand sajandit tagasi see, mis juhtus? Miks kujunesid Teise maailmasõja eelmäng ja algus ning selle lõpp Eestile nii traagiliseks? Kui palju oli selles paratamatust – tähtede seisu! –, kui palju meie endi küündimatust?

1939. ja 1940. aasta sündmuste mõju on meile endiselt väga traumeeriv – palju rohkem, kui tahame tunnistada. Võõrad, külalised, märkavad kõrvaltvaatajaina seda paremini. Üks noor hollandlannast ajaloouurija üllatas mind hiljuti Vikerraadio eetris: ta ütles, et kui hollandlaste jaoks on nende ajalugu koltunud lehtedel, siis eestlastel on need lehed haljendavad.

H

itleri Saksamaa ja Stalini Venemaa suhet võime vaadelda kui kahe suure kosmilise keha liikumist – alguses koostoimes ja seejärel võimsas kokkupõrkes. Paljud vähemad kehad jäid nende kahe vahele ja pidid vaatama, kas nende orbiit võimaldab kuidagi kõrvale põigelda või mitte.

23. august 1939 oli demokraatlikule läänemaailmale täielik šokk.

Ida-Euroopa jagati salajasel kaardil, asjaosaliste käest küsimata.

Tõde imbus siiski kiiresti asjaosaliste teadvusse ja nüüd tuli valida käitumistaktika. Neljast Balti riigist (Soome, Eesti, Läti, Leedu) sai esimesena – kohe pärast Poola sõjalist hävitamist – kutse Kremlisse Eesti kui kõige väiksem. Stalin tundis idamaa tarkust: luuda tuleb murda ühe vitsa kaupa.

Meilt ei nõutud midagi enamat kui vaid Punaarmeele, punalaevastikule ja punalennuväele mõningaid tugikohti Eesti pinnal. Võimaliku Saksa rünnaku tõrjumiseks.

Meile anti mõtlemiseks mõnikümmend tundi. Missuguse otsuse me pidime selles olukorras langetama?

Ainus sõjaline liiduleping oli meil

Läti Vabariigiga. Kuid Läti ülemjuhataja ei leidnud väidetavalt aega kohtumiseks Eesti ülemjuhatajaga Valgas, kui Damoklese mõõk rippus Eesti kohal. (Küllap lootsid lätlased, ehk läheb see karikas neist mööda – Stalin lepib heade meresadamatega Eestis.)

Veelgi selgem oli lugu meie põhjanaabri Soomega. Nende valitsus oli juba mõnda aega varem Tallinnale mõista andnud, et Soome Vabariik kavatseb Rootsi kombel sellest sõjast kõrvale jääda.

T

änastes aruteludes kostab vahel hääli: selle asemel et Kremliga 28. septembril 1939 baaside leping sõlmida, tulnuks vaenlase pihta paar pauku lasta – et oma au päästa. Jaan Tõnissonile omistatakse väide, et tulnuks vähemalt üks lask teha. See legend ei ole usutav. Tõnisson oli – valitsusega vastasrinnas olles – osalenud parlamendi riigikaitsekomisjoni istungil, kus üksmeelselt otsustati baaside leping alla kirjutada.

Sellega oli Eesti valinud aja võitmise taktika. Eesti kindralstaabi kõrgematel ohvitseridel oli üsna usalduslikke sidemeid Saksa kõrgete (luure)ohvitseridega. Ja

olgugi et Barbarossa plaani veel ei olnud, polnud kahtlust, et sõda Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel on vaid aja küsimus. Eestis loodeti, et Saksamaa siiski mingil määral ohjeldab Kremli ega lase Stalinil päris lõpuni minna.

Küsigem siis nüüd: kas olukorras, kus on tekkimas Saksamaa tasakaalustav toime, oleks ehk mõistlikum oodata? Mitte sõdida täiesti üksi Nõukogude Liiduga?

Või tulnuks ikkagi meie praeguste tugitoolifilosoofide soovitust mööda anda Punaarmeele juba 1939. aasta septembri lõpus tuld, et päästa Eesti «au»? Küsimata Eesti langenute arvust. Pidagem meeles: ühele paugule lastakse kohe kümme vastu! Sõjaga ei ole nii, et teeme ainult natuke sõda... Pidagem samuti meeles, et kaotatud

Ühe müüdi, mis on väga levinud, peame ükskord ometi kummutama.

See on jutt sellest, et Soome oli demokraatlik ja Eesti mitte, ning just seetõttu otsustas Soome vastu hakata ja jäi ellu, Eesti aga mitte.

sõda ei päästa küüditamistest, pigem vastupidi.

Eestis on kombeks võrrelda end Soomega ja selleks on põhjust. Ent ühe müüdi, mis on väga levinud, peame ükskord ometi kummutama. See on jutt sellest, et Soome oli demokraatlik ja Eesti mitte, ning just seetõttu otsustas Soome vastu hakata ja jäi ellu, Eesti aga mitte.

Iga soome ajaloolane teab, et Soome valitsus ei langetanud sügisel 1939 vastuhakkamise otsust. Vastupidi, Mannerheim soovitas oma maa poliitilisel juhtkonnal tungivalt Kremliga mingisugusele kokkuleppele jõuda, kui Stalin oli oma vitsamurdmisega suurima Balti riigini jõudnud. Soome parlament oli otsustamise delegeerinud valitsusele ja viimane oli veendunud, et Stalin vaid ähvardab. Soome kavatses sellest sõjast kõrvale jääda ja aina venitas. Kuid Stalini kannatus katkes: ta lavastas Mainila piiriintsidendi ja 30. novembril 1939 nägid Soome riigijuhid aknast, et Helsingile langevad pommid.

Mannerheim oli muidugi teinud igaks juhuks mitmeid ettevalmistusi, ent Soome oli sõjaks halvasti valmis. Siiski, soomlased

«Mis teeme siis meie?»

U

udis kokkuleppest tehti maailmale teatavaks Eesti aja järgi nii hilja, et 22. augusti ajalehtedesse jõudsid sellest vaid lühikesed uudisnupsud. Nendest aga piisas, et tekitada Eesti ühiskonnas ärev arutelu. Nagu märkis Briti konsul Wilfred Gallienne, ulatusid meeleolud äärmustesse, kergendustundest, et sõda on sellega välditud, kuni meeleheiteni, et Saksamaa ja NSV Liit on sõlminud – võimalik, et Inglismaa vusserduste tagajärjel – Eesti iseseisvust hävitava tehingu.1 Puhkusel olnud välisminister Karl Selteriga õnnestus Gallienne’l kohtuda alles pärast südaööd ööklubis (s.o juba 23. augustil). Välisministri seisukohta iseloomustas Gallienne kui ebalevat. Nimelt kinnitas Selter, et peab uudist erakordselt tähtsaks, kuid jättis konsuli sõnul mulje, et ta ei suuda veel hinnata tagasilöökide ulatust Eesti jaoks ja ootab enne lõplike järelduste tegemist.

See Gallienne mulje oli tõenäoliselt ekslik. Vaid kümmekond tundi hiljem võttis Eesti välisminister vastu Poola saadiku Wacław Przesmycki, keda loomulikult huvitasid samad asjad. Selter alustas oma vastust hoiatusega, et peab ootama uusi andmeid.

Sellist vastust saab tõlgendada kahte moodi. Kõigepealt võib sarnaselt Galliennega oletada, et vastaja ei oska midagi arvata ja ootab järgmisi sündmusi, mis peak-

Kui Eesti lehelugejad täna 75 aastat tagasi ajalehed lahti lõid, köitis nende tähelepanu uudis, et Saksamaa ja NSV Liit olid jõudnud kokkuleppele sõlmida mittekallaletungipakt.

Ajaloolane Allan Käro kirjeldab, mis edasi juhtus.

sid vähemalt kätte andma suuna, kuhupoole olukord areneb. Teisalt, see võib tähendada ka, et vastajal on vastupidi väga täpne arusaamine ja ta vajab täiendavaid andmeid kinnitamaks oma seisukohti.

Vestlusest Przesmyckiga selgub, et tõenäolisem on teine variant.

Näiteks oli Selteril üsna täpne arusaamine NSV Liidu pakkumisest Saksamaale – Moskva ei sega Saksamaa tegutsemist Poola vastu ja vastutasuks loobub Berliin oma huvidest Balti piirkonnas. Selter kinnitas, et peab olukorda väga tõsiseks, kuid arusaamatuks jääb, kas ta rääkis sellega seoses ainult Poolast või laiendas hädaohu ka Eestile.

Nimelt on Przesmycki ettekanne meieni jõudnud NKVD venekeelse tõlke vahendusel, kusjuures sealne tõlk on ilmselgelt jäänud alla talle tõenäoliselt tundmatule temaatikale ja tõlkinud mitte mõtet, vaid sõnu. Pigem ütles Selter siiski, et ei pea kokkulepet Balti riikide üle võimalikuks.2 Võimalik, et Selteri oodatud uued andmed jõudsid kohale 23. augusti hilisõhtul, kui Berliini-saadik Karl Tofer vahendas sealses välisministeeriumis kuuldut. Nii andis ta telegraafi teel teada, et Saksa-Nõukogude lepingu lõplik tekst on veel koostamata, kuid vaevalt puudutab see kolmandaid riike.

«Nende sõbrad jäävat ka edaspidi nende sõpradeks,» lõppeb teade. Telegrammiplangil on märge, et teave jõudis veel samal päeval Selterini.3 Välisministrid Vjatšeslav Molo-

tov ja Joachim von Ribbentrop kirjutasid Nõukogude-Saksa mittekallaletungilepingule koos salaprotokollidega alla 24. augusti esimestel tundidel. Georg Meri, kes oli sel ajal välisministeeriumi väliskaubandusosakonna direktor, meenutuste kohaselt jõudis ta samal päeval tagasi läbirääkimistelt Helsingis.

Tallinnas leidis ta «Selteri, tema abi [Oskar] Öpiku ja [administratiiv-juriidilise osakonna direktori Elmar] Kirotari kõige roosilisemas meeleolus, et nüüd, pärast lepingu allakirjutamist ei olevat meil enam midagi karta...».4 Teise mälestustekatke järgi oli Selter öelnud, et Moskvas sõlmitud leping tõestab, kui õigesti ta talitas, kirjutades veidi rohkem kui kaks kuud varem alla Eesti-Saksa mittekallaletungilepingule.5

T

egelikult saabus Meri Eestisse tagasi 23. augustil, kuid tema lähetus lõppes ametlikult järgmise päeva pärastlõunal. Nii on tõesti võimalik, et ministeeriumisse jõudis ta alles 24. augustil.6 25. augusti hommikul sai saadik August Torma (Schmidt) Londonis telefoni teel Tallinnast käsu avaldada Briti valitsusele tänu, et see «on viimaste kuude jooksul osutanud nii palju arusaamist Eesti erapooletuse poliitikale ja oma kõrgelt hinnatava toetusega kaasa aidanud selle nii õigeks osutunud suuna kindlustamiseks».7 See avaldus pidi märku andma, et Eesti ei ole mitte tänamatu

POSTIMEES, 22. AUGUST 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

MEIE UUS MAAILM M

Tõnissoni aujärg võitlesid ennastsalgavalt, neile tulid appi paukuv pakane, sügavad hanged, laiad laaned, kõvad kaljud.

Ning viimaks plekiline soetõbi Punaarmee ridades. Unustada ei tohi Rootsi suurt ainelist abi. Et Soome selles heitluses siiski pääses, oli tõeline ime. Ja soome sisu oli osa sellest imest.

O

len veendunud, et eesti jonn ei oleks 1939. aasta sügissõjas soome sisule alla jäänud.

Nii Eesti ohvitserkond kui ka reakoosseis oleks võidelnud ennastohverdavalt. Vaenlane oleks Narva jõel, Alutagusel ja Sinimägedes soomlaste kombel kinni peetud. Ent sama ei ole usutav Petseri suunal, kus määratu vaenlase ülekaal oleks lubanud nende tankidel läbi murda.

Me oleme kippunud unustama, et baaside lepingu kaalumise päevil olid maailma ajalehed tulvil kirjeldusi sellest, kuidas Euroopa suurriik Poola oli Wehrmachti ja Punaarmee ühiste löökide all sõjaliselt kokku varisenud. See uskumatu tõsiasi muutis kogu geopoliitilist olukorda tundmatuseni.

Soome Talvesõjast ei osanud siis veel keegi undki näha! Nõnda siis – müütide ümberjutustamisega tu-

ja hindab kõrgelt, et London vähemalt püüdis Moskvaga läbi rääkides arvestada ka Tallinna huvidega. Tähendas ju Saksamaa kokkulepe NSV Liiduga Briti ja Prantsuse sarnase ürituse läbikukkumist.

Samas ei jätnud Eesti välisministeerium oma Briti kolleegidele tänuavaldamise kõrval ka iseennast «selle nii õigeks osutunud suuna» eest õnnitlemata. Mis tähendab, et Eesti välispoliitika juhtide arvates arvestas ka Berliin Moskvaga läbi rääkides Tallinna huvidega.

«Niiviisi järsku tekkinud VeneSaksa kokkuleppe valguses nähtub, kui õigesti talitasime meie, korraldades vahepeal oma vahekorrad Saksaga, kellele sellepärast peaksime võima toetuda ka tulevikus. Isiklikult see peamiselt Öpik[u]-Selteri teene,» kirjutas 27. augustil oma päevikusse Kirotar.8 Baaside lepingu sõlmimise järel välisministri ameti kaotanud Selter lõunastas järgmise aasta 2. märtsil USA saadiku John C. Wileyga.

Selteri väitel otsustas ta juba 1938. aastal välisministri ametisse asudes, et Eesti välispoliitika peab tuginema tegelikkusele, mitte tunnetele.

Seepärast tuli Selteri sõnul kiiresti parandada suhteid Saksamaa ja NSV Liiduga. Esimesega see õnnestuski väga edukalt. Suhete silumiseks NSV Liiduga tuli aga alluda Moskva survele baasideläbirääkimistel, mis – nagu ta isegi tunnistas – ei olnud Eestis just kõige populaarsem samm.9

leks olla ettevaatlikum. Neil on vähe ühist tegelikkusega ja nad juhivad meie mõtteviisi tarbetult rappa. Mis aga puutub demokraatiasse kui kaitsekilpi sõjalise vallutuse vastu, siis Tšehhoslovakkia ja Taani näide kinnitavad – nii lihtne see siiski pole. Sõdima peavad ikka mehed ja relvad ning demokraatia ise ei pane neid seda tegema.

Igasugused jutud «hääletust alistumisest» on alati kellegi kirja pandud ja sageli ka kellegi kinni makstud.

Vanadel roomlastel oli aeg-ajalt kombeks hüüda: «Ad fontes!» Tõepoolest, äärmiselt tähtis on ikka ja jälle pöörduda algallikate juurde ja olla ka allikakriitiline. Igasugused jutud «hääletust alistumisest» on alati kellegi kirja pandud ja sageli ka kellegi kinni makstud. Mõnikord seda isegi ei varjata.

Kõiges eelkirjeldatus ei ole eesti ajaloolastele mitte midagi uut.

Kuid meie lähiajaloo paradigma n-ö rahvaväljaandena on liigagi mütologiseeritud, põhineb lugudel,

Oma algsetes lähtekohtades toetub see seletus faktidele. Pärast Eesti-Saksa mittekallaletungilepingu sõlmimist asus Tallinn ka Moskvaga suhete parandamist ette valmistama. Augustis arutas Selter seda kahel korral Läti välisministri Vilhems Muntersiga.10

Meeleolud ulatusid äärmustesse, kergendustundest, et sõda on sellega välditud, kuni meeleheiteni, et Saksamaa ja NSVL on sõlminud Eesti iseseisvust hävitava tehingu.

Juba Saksa-Poola sõja ajal kutsus Selter enda juurde NSV Liidu saadiku Kuzma Nikitini ja tegi ettepaneku suurendada kahe riigi kaubavahetust.11 Sellest ettepanekust said alguse kaubandusläbirääkimised, mis septembri lõpus viisid Selteri Moskvasse.

Selline välispoliitika ei olnud teoreetiliselt halb – teha end mõlemale suurriigile vajalikuks ja samal ajal mõlemaga distantsi hoides neid üksteise vastu välja mängida. Selle elluviimiseks on aga vaja täita kaks tingimust. Esiteks peab täpselt lugema rahvusvahelist olukorda. Teiseks peab olema iga hetk valmis ise jõudu välja panema, sest jõutasakaalu peale mängides on paratamatu, et see tasakaal kasvõi lühikeseks hetkeks kaob.

mis on ammu kirjutatud eesmärgiga sisendada eesti rahvale: tema riik ei ole tõsiseltvõetav, sest tema juhid on kas saamatud või reeturid – olgu teadlikult või alateadlikult.

Selline rahvas ei vääri oma kuningaid, tal oleks parem elada võõraste kuningate valitsuskepi all, nagu see oli muiste.

Ja sellised hoiakud on Eestis kerged levima, sest Teine maailmasõda oli nii ränk, et jättis rahvale peksasaanud koera tunde. Kogu küsimus on, mida teevad selle koera kutsikad, kes on juba suureks kasvanud? Kirjanik Viivi Luik ütles ühes hiljutises raadiosaates: eesti noored erinevad eesti vanadest nii põhjalikult, et tekib tunne, justkui oleks tegemist lausa teise rahvaga.

Ma loodan, et see erinevus on hea ja viib Eesti kindlamale pinnale. Et uus põlvkond jutustab Eesti lugu väärikalt. Et ka need, kes Eesti riigi ligi sajand tagasi rajasid ega suutnud ära hoida selle langemist varjusurma, saaksid uuesti tõstetud aujärjele, mille nad on ikkagi ära teeninud.

Suursaadik Trivimi Velliste on MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum esimees ja Jaan Tõnissoni Seltsi abiesimees.

Just see aga juhtuski. Kui Tallinna ja Moskva vahelised pinged interneeritud Poola allveelaeva Orzel põgenemise üle hetkeks lahenesid, nägi Kirotar sellel seost Berliini tegevusega. «Saksa-Vene vahel lepitud kokku demarkatsiooni liinist; võimalik, et sel puhul kõneldi meile kasulikult ka Balti riikidest,» kirjutas ta 22. septembril päevikusse.12 Isegi kui see hinnang oleks olnud õige, oleks Berliinist olnud vähe abi. Kaks päeva hiljem arutles Kirotar päevikus Saksamaa strateegilise olukorra üle. Riik oli sõjas läänenaabritega ja idas oli nüüd ühine piir NSV Liiduga, mille taga seisis viimase mobiliseerunud sõjavägi. Õhus oli võimalus, et Moskva kasutab selle Berliini vastu ära.

«Mis teeme siis meie?» küsib ta 24. septembri sissekandes.13 Selter istus sel päeval Kremlis Molotovi vastas ja Eesti sõjavägi ei olnud mobiliseeritud.

1 Gallienne Tallinnast 23.8.1939. National Archives FO371/23607 N4036/971/59, 378-380 2 Przesmycki Tallinnast 23.8.1939. ERAF, f. 138SM, n. 1. s. 55, l. 494-496. Kogumikus «Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat» on viimasele lausele omistatud vastupidine sisu, lk 58-59.

3 Tofer Berliinist 23.8.1939. ERA, f. 957, n. 14, s. 579, l. 7 4 Hindrek-Peeter Meri. Tagasivaated veerevast vagunist. 2008. Lk 420-421 5 Georg Meri. Hetki ennen Viron tuhoa. Suomen Kuvalehti 13.9.1991. Lk 48.

6 Georg Meri diplomaatiline pass. ERA, f. 957, n. 16, s. 717, l. 47; Välisministri käskude raamat. ERA, f. 957, n. 8, s. 1485, l. 70.

7 Zirkel Tormale 25.8.1939. ERA, f. 1583, n. 2, s. 14, l. 112.

8 Elmar Kirotar. Mis saab edasi? VIII. Akadeemia 4/2008. Lk 905.

9 Wiley Tallinnast 3.3.1940. ERA, f. 4942, n. 5, s. 4, nummerdamata.

10 Heino Arumäe «Millest Munters ja Selter Pärnus kõnelesid?» Pärnu Postimees 5.1.2007.

11 Nikitin Tallinnast 2.9.1939. Полпреды сообщают... Москва 1990. Lk 22.

12 Kirotar. Lk 915.

13 Kirotar. Lk 916.

Henrik Roonemaa aa a Milleks on vaja idufirmasid?

N

oored Eesti IT-ettevõtjad pole tükk aega nii pahased olnud kui sel nädalal. Kõigepealt pillas Anvar Samost arvamusfestivalilt eetrisse läinud «Olukorrast riigis» saates lause, et start-up’indus on pigem show, ning pisut hiljem antud intervjuus nimetas idufirmasid pudi-padi tegijateks. Ja seejärel pidas Tõnis Lukas 20. augustil Tartus kõne, kus nimetas Eestist lahkujaid mugavus- ja lodevuspagulasteks.

Kuna Eesti turg on väga väike ja idufirma eesmärk on tavaliselt maailma vallutada, on paljud idufirmade tegijad Eestist ka välismaale kolinud, nii et nad said nädala jooksul kaks korda solvuda. Ja kuigi Samosti eesmärk oli pigem tähelepanu juhtida, et Eestis toimub ka teistes sektorites palju positiivset, mis ei saa piisavalt tähelepanu, siis küllap oli näiteks korraga Californias ja Eestis oma uut idufirmat käivitaval Sten Tamkivil päris raske lugeda, et ta on lodev mugavuspagulane, kes tegeleb pudi-padiga. Või Rain Rannul, kes juhib 80 riigis tegutsevat Tartu mobiilimaksete firmat Fortumo. Või võidusamba ühel autoril Rainer Sternfeldil, kelle firma Planet OS tegeleb planeet Maa sensoriandmete kogumise ja analüüsimisega näiteks suurte naftafirmade jaoks.

Samas ei saa ju eitada, et idufirma on veider nähtus. Paljud neist ei teeni eriti kasumit, vaid tegutsevad investorite (keda nimetatakse ka veidra terminiga äriinglid) raha eest. Kui raha otsa saab, proovitakse investoreid juurde otsida. Idufirma tegevus lõppeb üldiselt ärist väljumise ehk exit’iga ning selleks on kolm võimalust: pankrot, mahamüümine või börsileminek. Valdav osa idufirmade loojaid ei mõtle sellele, et oma OÜ kunagi pojale pärandada. Ja tõesti, paljud neist tegelevad ka pudi-padiga, aga vähemalt proovivad nad tegeleda sellega globaalsel tasandil.

Muidugi tekib küsimus, miks peaks sellist aferistide kampa kiitma, ja veel riigi raha eest toetama. Kas see on see, mida me Eestis tahame? Jah, kõlab lihtne vastus, tahame küll.

Muidugi on võimalik välja arvutada, kui mitmeid sadu miljoneid eurosid on idufirmad Eestisse raha toonud. Ma olen kindel, et juba ainuüksi rahaliselt on neist Eestile väga palju kasu olnud. Aga see pole vast isegi kõige olulisem.

Idufirmad sümboliseerivad lootust paremale tulevikule, mille puudumist heidavad ju ette kõik need, kes Eesti riigi tänast kurssi ja reformileigust kritiseerivad. Idufirmad on kapseldumise ja stagneerumise vastand.

Konnatiigi-tunne, suletus, mugavus ning sallimatus hävitaks idufirma väga kiiresti.

K

äesoleva aasta lõpuks töötab Eestis idufirmades vähemalt 1000 inimest.

Nad teevad pikki tööpäevi ja peavad olema paremad kui nende konkurendid kõikjal maailmas. Nad teenivad küll hästi, aga mitte absurdselt palju, ning nad usuvad, et see, mida nad teevad, muudab maailma paremaks.

Paljud neist töötavad rahvusvahelistes meeskondades parimate oma ala spetsialistidega.

Paljud neist oleksid võinud Eestisse mitte tagasi tulla ja paljud neist oleksid võinud üldse mitte Eestisse tulla. Paljud neist inspireerivad järjekordseid noori mitte minema üheksast viieni tööle, vaid looma kunagi oma firma ja proovida sellega maailma parimaks saada. Ühele asjale tahaksin veel tähelepanu juhtida. Me kõik muidugi loodame, et seda ei juhtu, aga ühel hetkel võib olla väga palju kasu sellest, kui pereisad Kansase osariigis ja Põhja-Inglismaal teavad, et nende pojad kaitsevad Eestis ägedat ja avatud, läänelikku internetipioneeri, mis on tootnud neile Skype’i, nutika lillepoti, robotmannekeeni ja surunud nurka ülekandetasudega ülbitsenud suurpangad. Mitte kuldhammastega taksojuhte, kes igal sammul petavad.

12 || KULTUUR || POSTIMEES, 22. AUGUST 2014

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

LEV RUBINSTEIN: mulle tundub, et kaasaegse Venemaa põh

Viha on inime intervjuu mihhail kolossok toimetaja

M

oskva luuletaja, kriitik, publitsist ja esseist, minimalismi eestvedaja Lev Rubinstein ei ole Eesti lugejate seas väga tuntud kirjandustegelane. Ka venekeelse koolihariduse teed läinud eestimaalased mäletavad 1970ndate kontseptualismi teemal pigem Dmitri Prigovit. Rubinstein, kes töötas kunagi bibliograafina ja keda Moskva nõukaaja underground tunnustas kartoteegi stiilis tehtud luuletuste eest. Putini Venemaal kirjutab ta luulet märksa vähem, sihiks on võetud sotsiaalvõrgustike ja opositsiooniblogide postituse kirjutamine.

Palvetamisel saab auväärt Jumalalt tõtt küsida, sest midagi muud ta palvetajale anda ei saa. Kas tõe otsimine viib teid Eestisse?

Garaažiuksed ja välisuksed

Tööstushoonete uksed

Garaažiukse- ja väravaajamid

Laadimistehnika

Ausalt öeldes ma väldin «tõe» sõna kasutamist. Olen järjepidev relativist ning arvan, et mingisugune absoluutne tõde puudub. On olemas vaid tõe otsimine, teekond tõe juurde. Samamoodi käsitlen religiooni, ma ei pea end usklikuks, aga tunnen, et kõik mõtlevad inimesed otsivad alateadvuses teed just sinna, Jumala juurde. Samamoodi käsitlen tõtt – see on loomulikult suhteline asi.

www.hormann.ee

teistele olulised. Mul on raske selliste inimestega suhelda.

Kellega suhtlemine paistab kerge?

Samasuguste karakteritega kui mina ise.

Mis eesmärgil te Tallinnas olete?

Tundlike poeetiliste tegijatega.

Raske on kohe midagi öelda.

Ma ei tulnud siia mingisuguste suureesmärkidega. Võiks ausalt tunnistada, et ma pole lihtsalt ammu Eestis käinud. Tallinnas ja eriti Käsmus, sest nooruses käisin seal kümme aastat järjest. See on küll pinnapealne motivatsioon, aga siiski mõjuv põhjus. Loomulikult oma ametialase tegevuse pärast võtan pakkumise vastu, kui pakutakse siia tulla. See tähendab, et inimesed tunnevad huvi mu arvamuste vastu sel või teisel teemal. Järelikult lähen ja jutustan ja kuulan teisi. Pole eesmärk, et nüüd tulen ja räägin midagi, mis hakkab kardinaalselt elusid muutma. Neid ambitsioone mul ei ole.

Võib ka nii öelda. Teate, ka poeetilised tegijad on ambivalentne mõiste. Poeetiliste tegijate seas on neid, kes kalduvad autismi poole, kes ei ole dialoogist huvitatud, armastavad rääkida, aga mitte kuulata. Loodetavasti mind ei ole nende tegijate seas.

Mis ambitsioone teil aga on?

Tõstuksed ja uksed Euroopa turuliidrilt

Lev Rubinstein ei tulnud enda sõnul Eestisse suure eesmärgiga. Pigem ootavad

Suurim ambitsioon on endale midagi selgeks teha. Kui ma kirjutan, üritan muljet formuleerida, tegemist on teraapilise tegevusega. Olen keeleinimene ja mu enesetunne paraneb, kui mul õnnestub midagi selgelt formuleerida. See on miinimumeesmärk. Maksimaalne õnnestumine on siis, kui keegi teine minuga nõustub. Aga kui keegi ei nõustu, isegi siis on hea, sest arusaamine on mulle endale kasulik.

Miks selline ebakindlus, et teie arvamus saab teiste inimeste toetust?

Tõsi, ma ei ole veendunud, et nii juhtub. Veel enam, ma pelgan neid, kes on omas tões veendunud, arvates, et nende sõnad on

Räägime teie muljete fikseerimisest ja formuleerimisest lähemalt.

Räägime neist viimastest.

Teate, neid on riigis, kus ma elan, nii palju, et ma ei suuda neid enam mitte ainult formuleerida, isegi fikseerida ei jõua.

Milline hoogne pealekäimine – sündmusterikas, rahutu, arusaamatu. Täna hommikul lugesin sellest, kuidas Moskva stalinistliku kõrghoone tippu hei-

sati Ukraina lipp. Paar tundi oli see seal kõrguses. See ongi mu viimane mulje, mida ei suuda kuidagi formuleerida.

Kas te ise teekside seda, heiskaksite Ukraina lipu Moskva kõrghoonele?

Tehnilises mõttes poleks ma võimeline.

Aga idee teile meeldib?

Idee on mulle sümpaatne ja lõbus, see on nagu vastupanuliikumise žest. Ukraina lipp ses kontekstis ei ole välisriigi sümbol, vaid vastupanuliikumise lipp.

Eriti siis, kui peame silmas, et venelased ja ukrainlased pole vennasrahvad, nad on siiami-vennasrahvad.

Nad on üsna lähedased, jah.

Kaks rahvast, kes vaatavad peeglisse, kui üritavad üksteist vaadata.

Ja mida labasemaks propaganda läks, seda radikaalsemaks muutus

Lev Rubinstein • Lev Rubinstein (s 1947) lõpetas aastal 1971. aastal Moskva Lenini-nimelise pedagoogilise instituudi, kust sai raamatukoguhoidja diplomi. Kirjutamist alustas juba ülikoolipäevil, kuid tuntuks on saanud kartoteegižanriga, mille «leiutas» 1974. aastal, olles osaliselt mõjutatud oma elukutsest, kuid ka nt John Cage’i kirjanduslikest tekstidest; minimalistide (Cage, Glass, Stockhausen) muusikat on Rubinstein ise korduvalt nimetanud oma noorusea olulise mõjutajana.

Samast ajast kuulus nn Moskva kontseptualistide hulka; seltskond koosnes põhiliselt

kunstnikest, kuid sinna kuulus ka kirjanikke.

• Raamat «Kartoteegid» (eesti keeles 2003).

• Täna kell 16 ootab Avatud Eesti Fond sarja «Venemaa hääled» vestlusõhtule, kus Venemaal toimuvat püüavad Käsmu rannamändide all mõista kriitik Artemi Troitski, kirjanik Lev Rubinstein ja keskkonnaaktivist Jevgenia Tširikova. Vestlust juhib David Vseviov. Vestlus on vene keeles, tõlketa. Kuulama ja kaasa rääkima on oodatud kõik huvilised, ent osalemine tuleb eelnevalt registreerida Avatud Eesti Fondi veebilehel.

POSTIMEES, 22. AUGUST 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

himüüt on suuruse müüt.

ste nakkushaigus Aga Eesti enamuse arvamus olukorrast Venemaal on Kremli propagandast väga erinev. Äkki nüüd, riigipiiri teiselt poolt, hakkab teil tunne, nagu meie enamus ootab teilt järeldusi ja arvamusi teatud mõtteraamistikus?

Ma ei tea, mida Eestis või Euroopas enamus arvab. Ausõna, enamuse arvamus mind eriti ei huvita. Ei ole oluline, kas tegutsen riigipiiri ühel või teisel poolel. Ma olen ka Moskvas «teisel poolel», sest meie maailm muutus informatsiooni- ja mitte territooriumimaailmaks. Internetis pole oluline, kas oled New Yorgis, Moskvas, Tallinnas.

Kas teie fragmentaarne stiil on teist endast tõukunud või on see on näide sellest, kui kiire on meie tänapäev?

Fragmentaarne stiil on mu temperamendile sobiv. Ärge mõelge, et ma siin kiitlen, aga nüüd ma saan aru, et 1970ndatel valisin endale esteetika, mis praegu blogipostitustele vastab. Internetieelsel ajal kirjutasin nii, nagu sotsiaalvõrgustikus kirjutatakse. Kui minult küsitakse, mis kirjandusliik on kõige perspektiivikam, vastan, et sotsiaalvõrgustik.

Ehk kollaaž.

d teda põnevad vestlused kolleegidega tuttavas Käsmu rannas. vastupanuliikumise keel. «Voina» rühmitus, näiteks.

Aga niimoodi ju alati läheb. See on füüsikaseadus, tegevuse jõudu tasakaalustab vastupanujõud. See on radikaliseerumine, mille eest üritan põgeneda igas mõttes. Oma sotsiaalses ja kultuurilises käitumises püüan olla ebaradikaalne. Minu jaoks on see oluline.

Kas point of no return ebaradikaalse vastupanu juurde on nüüdseks läbi?

Seda ei tea me kunagi. Kuna meil pole teada, kus on põhi, võime lõputult põhja poole liikuda. Ja me ei tea, kus see põhi on.

Vahel tundub küll, et põhi on edukalt saavutatud. Näiteks Pervõi Kanali reportaažid neonatsidest, mis portreteerivad Berliini ja Stockholmi elu.

Ma hetkel hakkasin isegi kartma, nagu see oleks tõde. Pervõi Kanali puhul ei ole erilist mõtet edasi rääkida, sest me alustasime ju tõest, ja Pervõi Kanalil on kindlasti oma tõde. Aga ma olen kuulnud oma Euroopas elavate sõprade käest, et paremäärmusluse osa on sealses ühiskonnaelus tõepoolest kasvamas.

Ma arvan, et need protsessid on Venemaa tingimustes grotesksemad, kuid need peegeldavad alati maailmatrende. Miski ei teki isoleeritult. Radikaliseerumise ja viha aine vallutab erinevaid inimesi, nii toimub igal pool, ainult doseeritakse seda ainet siin ja seal erinevalt. See, mis Venemaa avarusel toimub, on nakkushaigus.

Viha epideemia.

Viha, absurdsuse, ebamõistlikkuse epideemia. Mul on palju tuttavaid, kellega ei ole võimalik faktide ja loogika keelt kasutada. Neil on maailmapilt ju-

ba välja kujunenud ja see pilt on piisavalt ebaratsionaalne.

Nagu paganausulisel, kelle maailmapilt on alati ebaratsionaalne. Mingi süvakiht on inimestes üles ärganud, midagi väga tumedat, mis võimaldab neil unustada, et nad on hariduse omandanud, maailma näinud, valdavad mitut keelt – see on eriti kummaline ja hirmutav.

Miks paralleel paganausulistega?

Sest nende maailmapilt kujuneb mitte teaduse või faktide, vaid müütide abil. Müüt on valmis maailmapilt, mis ei nõua tõestust.

Maalime siis Venemaa paganausuliste maailmapildi.

Mulle tundub, et kaasaegse Venemaa põhimüüt on suuruse müüt. Seda saab edukalt kirjeldada psühhiaatrilise erialakeele abil. Nagu mu tuttavad spetsialistid ütlevad, individuaalsel tasandil on see ammu teaduslikult kirjeldatud. Suurühiskondade puhul on tegemist on juba sotsiaalse psühholoogiaga, ja kirjeldus läheb keerulisemaks.

Igal juhul psüühilise nakkushaiguse tunnused on olemas. Õnneks mõned inimesed on selle suhtes immuunsed, loodetavasti üks nendest olen minagi.

Artemi Troitski märkis hiljuti, et selliste inimeste arv Venemaal on märksa suurem, kui oleme harjunud mõtlema. Lihtsalt Brežnevi aeg on tagasi ning ankeediküsimustele vastatakse «õigete» vastustega. Igaks juhuks.

Artemil on õigus, ma ei usaldaks sotsioloogide tulemusi, Brežnevi-aegne ankeediküsimuste vastamise olukord on tagasi. Lisaks on meil karjatunne.

Inimesel võib olla arvamus, aga ta ei saa ka endaga rääkides seda tunnistada. Raske on leppi-

foto: mihhail kolossok

da sellega, et sada inimest arvab ühtemoodi ja sina üksi arvad teisiti. Inimene kaldub siiski konformismile. Minu jaoks pole see kunagi probleemiks olnud, sest nii esteetiliselt kui sotsiaalselt olin nii kasvatatud, et automaatselt võtan alati vähemuse positsiooni. Enamuse arvamus polnud mulle kunagi määrav. Mida see tähendab – enamus? Ta võib näiteks arvata, et maakera on lame.

Loomulikult. Kollaaž, väga põnev ja operatiivne – alati huvitab, mis sellest edasi saab.

Orientatsioon originaalsusele ei ole valitsenud kunstide ajaloos kogu aeg. Praegu originaalsus ei ole nii aktuaalne, kui on adekvaatsus.

Kood avab videolõigu intervjuust.

14 || SPORT || POSTIMEES, 22. AUGUST 2014

SPORT. POSTIMEES.EE

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

LÄHEB VÄNTAMISEKS. Tanel Kangert on Hispaania velotuuril Astana liider ja proovib välja sõita elu parima tulemuse.

Kangerti siht Vueltal: Võib juhtuda, et saan ka midagi valida. Praegu on sellised variandid, et võib-olla tuleb mingi valik teha.

Lähipäevad võivad edasise suhtes juba midagi näidata.

Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Konstantin Vassiljev avaldas lootust, et lähiajal võivad tema klubiotsingud lõpule jõuda

KERGEJÕUSTIK

Mägi Stockholmis viies Stockholmis toimunud kergejõustiku Teemantliiga etapil saavutas Rasmus Mägi 400 m tõkkejooksus viienda koha. Maailma hooaja edetabelis hoiab Mägi samuti teatavasti viiendat kohta. Esikoha teenis Stockholmis hooaja edetabelis teisel kohal olev ameeriklane Michael Tinsley, kelle ajaks märgiti 49,60. Mägi sai viienda koha ajaga 50,42. Mägi selja taha jäi eile näiteks kahekordne olümpiavõitja Felix Sanchez, kes sai seitsmenda koha.

7.

koha

saavutas Daniel Zaitsev noorte suveolümpiamängudel 50 m liblikujumises.

TENNIS

Kanepi kohtub US Openil prantslannaga Järgmisel nädalal tehakse algust tennise tänavuse aasta viimase suure slämmi turniiriga, kui võitjat hakatakse selgitama US Openil. Kaia Kanepi (WTA 49.) läheb US Openi avaringis vastamisi prantslanna Pauline Parmentieriga (WTA 74.). Selle duelli võitja kohtub teises ringis austraallanna Samantha Stosuri (WTA 25.) ja ameeriklanna Lauren Davise (WTA 48.) vahelise matši võitjaga.

JALGRATTASÕIT

Taaramäe sai viienda koha Prantsusmaal toimuva Tour de Limousini kolmandal etapil sai Cofidise värvides sõitev Rein Taaramäe (pildil) viienda koha.

Tõusuga lõppenud etapil võidutses Mauro Finetto. Võitjaga sama aja said ka teisena lõpetanud Julien Simon ning Davide Rebellin. Neljas oli Cyril Gautier, kes kaotas võitjale üheksa sekundiga. Viiendana üle lõpujoone tulnud Taaramäe jäi Finettost maha 15 sekundiga. Üldarvestuses kerkis liidriks Finetto.

Taaramäe on kokkuvõttes kuues, kaotust liidrile on kogunenud 32 sekundit.

KORVPALL

Saks hakkab mängima Taanis Eelmisel hooajal Eesti korvpallimeistrivõistlustel Tallinna Kalevi ridades pallinud ääremängija Kaido Saks hakkab uuest hooajast mängima Taani kõrgliigas Bakken Bearsi meeskonnas. Bears on Taani meistriks kroonitud 14 korda ja viimati võideti meistritiitel just lõppenud hooajal. Tuleval hooajal mängitakse seega ka Eurochallenge’i sarjas.

Latvala testikatsel kiireim

Zopp võitis Euroopa karikaetapi

Täna tehakse Saksamaal algust autoralli MM-etapiga. Eile oli seal kavas testikatse, kus parimat kiirust näitas Jari-Matti Latvala, kes edestas 0,5 sekundiga Sebastien Ogieri ja 1,1 sekundiga Andreas Mikkelseni. WRC2 arvestuses hakkab Saksamaal võitu püüdma Ott Tänak.

Eesti esisulgpallur Raul Must alistas 5000 dollari suuruse auhinnafondiga Bulgaria Eurasia Openil Poola parima sulgpalluri Michal Rogalski seisuga 3:2 (11-6, 10-11, 8-11, 11-10, 11-9) ning napsas endale turniirivõidu. Esmaspäeval alustab Must võistlemist Kopenhaagenis toimuval MMil.

jaan martinson spordiajakirjanik

J

ärgmised kolm nädalat on Tanel Kangerti karjääri vaat et tähtsaimad. Esmakordselt on tal suurtuuril, Vueltal, vabad käed (või jalad), ta ei pea kedagi aitama, vaid saab püüda kõrget kohta. «Eesmärk on jõuda kokkuvõttes esikümnesse, et tulemus algaks ühekohalise numbriga,» käis Astana meeskonna proff välja suure sihi.

Vueltat võib nimetada segaseks võidusõiduks, mil pole kindlat joont ning kus igal ratturil on oma eesmärk. Kes tuleb, olles vahele jätnud Touri, saama kõrget kohta teiselgi suurtuuril (tänavusel Girol triumfeerinud Nairo Quintana, Rigoberto Uran, Cadel Evans, Dan Martin, Fabio Aru), kes ebaõnnestumisi tasa tegema (Touril katkestanud Chris Froome), kes treenima MMiks (Philippe Gilbert ja Peter Sagan), kes ennast näitama ja oma võimetest selgust saama (Tanel Kangert), kes debüteerima (Gert Jõeäär).

Lisaks stardib seltskond, kel hooaeg tuksi läinud, ja Vueltal on viimane võimalus midagi päästa, ning leidub peotäis niiöelda augutäitjaid, kes lihtsalt loksuvad linnast linna.

Just selgusetus teebki Vuelta põnevaks. Meeskonnad pole komplekteeritud selge sihiga aidata liidreid ning taktika pannakse paika sõidu käigus. Nii on näiteks Astanas, selgitas meeskonna spordidirektorina Vueltal viibiv Jaan Kirsipuu.

«Astana peamine töö sel aastal on tehtud – Vincenzo Nibali võitis Tour de France’i – seega võtame asja rahulikult, pingevabalt. Proovime saada kõike, mis saada on: Kangert ja Aru lähevad kokkuvõttes kõrget kohta püüdma, ülejäänud mehed etappe võitma – meil on korralik sprinterite seltskond.»

Kangert ei ole meeskonna selge liider nagu Nibali, keda

Tanel Kangert on uues olukorras - kunagi varem pole ta läbinud kaht suurtuuri ühtejutti. Näis, kauaks jaksu jätkub, loodetavasti

kõik ennastsalgavalt aitavad.

Kangertil on lihtsalt vabad käed, kuid väikest abi saab ta kaaslastelt vajadusel ikka. Vähemalt poole velotuurini, kui esimesed mäed seljataga. Siis vaadatakse taktika üle.

«Kangert on enda sõnul heas vormis, Aru seis seevastu

Tour de France tõmbas hoo üles, on ainult üks küsimus: kuidas füüsis vastu peab, kas ma kestan kõik need kolm nädalat ära?

Tanel Kangert

on ebamäärane,» rääkis Kirsipuu. «Ilmselt otsustame pärast esimesi mägiseid etappe, mis ja kuidas. Minu arvates peaks Kangert seadma eesmärgiks koha esikümnes.»

Kangert seabki, tahab isegi kümnendast kohast paremat, et tulemus algaks ühekohalise numbriga.

Aru tuli kevadisel Itaalia velotuuril kolmandaks, misjärel kadus tema mootorist jõud.

Kangert – tema parim koht suurtuuridel on mullu Vueltal välja sõidetud 11. – seevastu lõ-

petas neli nädalat tagasi Touri, mis organismi pärast järgnevat puhkust ja treeninguid õigele töörežiimile sättis.

Vorm on tõesti hea, kinnitas Kangert, kuid lisas, et pole selge, kaua hea minek kestab: «Pole varem kaht suurtuuri järjest sõitnud, sestap kogemused puuduvad. Tour de France tõmbas hoo üles, on ainult üks küsimus: kuidas füüsis vastu peab, kas ma kestan kõik need kolm nädalat ära?»

Pärast Touri otsustas Kangert tegutseda enesetunde

Astana tiimi bossi kahtlustatakse korruptsioonis RATTASPORT. Astana profi-

meeskonna pealiku Aleksandr Vinokurovi elu on kui elu ikka, rõõm ja mure koputavad üheskoos uksele. Astana sai tänu Vincenzo Nibalile esikoha Tour de France’il ja äsja palgati Rein Taaramäe. Samal ajal aga valmistub Liege’i kohus Belgias arutama asja, kus Vinokurovit süüdistatakse korruptsioonis.

Korruptsioon kõlab väga ametlikult, kuid tegelikult kahtlustatakse Vinokurovit võidu ostmises 2010. aasta Liege’i – Bastogne – Liege’i klassikul.

Müüja olnud teine venelane, Katjuša meeskonna sõitja Aleksandr Kolobnev. Äsja dopingukaristusest va-

banenud Vinokurov ja Kolobnev said sel võidusõidul eest ära, ajasid omavahel juttu ning lõpus, kus Kolobnev pidanuks olema kiirem, ta seda ei olnud. Vinokurov võitis. Dopingutohter Michele Ferrari juhtumit uurides avastas Itaalia politsei, et Vinokurov oli veidi aega pärast sõitu Kolobnevile üle kandnud 150 000 eurot. Sama summa laekus ka Vinokurovi kontole, maksja oli Kasahstani jalgrattaliit.

Juba varem olid Šveitsi meediasse lekkinud e-kirjad, milles Kolobnev kirjutab Vinokurovile, et kui asi ilmsiks tuleb, lõigatakse tal teatud kehaosa maha, edastab pangaarve numbri ning palub selle e-kirja kohe kustuta-

da. Ta lisab, et isegi abikaasale on raske selgitada, miks Vinokurov esikoha sai, mitte tema: «Ma pole kindel, kas see, mida ma tegin, oli õige.»

Vinokurov vastab: «Sa tegid kõik õigesti. Maailm on ümmargune ja jumal näeb kõike, seega suur tänu. Ära muretse, meie kokkulepe peab.»

Mõistagi tõrjus Vinokurov kõiki süüdistusi ja väitis, et pole iial esikohti ostnud. Ta ei selgitanud ka ülekannet Kolobnevile: «See on mu isiklik elu.

Olen pildunud karjääri jooksul raha siia ja sinna, ent Kolobnevilt ei ole ma võitu ostnud.»

Kokkulepped pole rattasõidu ajal teab mis haruldased. Vi-

Aleksandr Vinokurov

nokurov, kes Londoni olümpial võitis kulla, sai Sydney mängudel nii-öelda kokkuleppehõbeda: kaks ringi enne finišit pühkisid peagrupist minema kolm Telekomi ratturit – tiimi liider Jan Ullrich, teine sakslane Andreas Klöden ja Vinokurov. Kui oli selge, et kolmikut ei püüta, võeti hoog pisut maha ja aeti juttu, misjärel Ullrich kiirendas, Klöden jäi omakorda Vinokurovist maha. «Boksis räägiti, et mehed jagasid medalid vestluse käigus,» rääkis toona Jaan Kirsipuu. «Ega see sportlik ole, ent kõik jäid rahule. Vinokurov üksi sakslaste vastu poleks saanud.» Jaan Martinson

POSTIMEES, 22. AUGUST 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

üheksa sekka!

Vuelta debütant Gert Jõeäär kavatseb rünnata

lõpuni.

foto: afp/scanpix

põhjal. Treeneriga ta asja ei arutanud, plaani ei teinud.

«Kaks esimest nädalat puhkasin, harjutasin kergelt, siis rügasin ühe nädala korralikult ning lõpuks võtsin enne Vuelta algust mõneks päevaks aja maha. Tunne on suurepärane, jalad paremas seisus kui mullu, mil olin Vuelta esimesel nädalal kehv.»

Kangert arvas, et Vuelta pole kindlasti kergem velotuur kui Tour de France. Samas pole ta liigse põhjalikkusega etappe ja profiile uurinud: «Jäägu mi-

Cofidise profirattur Gert Jõeäär (pildil), asub Vueltal esmakordselt suurtuuri stardijoonele. «Kogemusi lähen hankima mõistagi samuti, kuid mitte ainult.

Soov on ka midagi korda saata,» kinnitas ta.

Jõeäär on tagasihoidlik, annab hinnangu vormile ja enesetundele vastavalt: normaalne ja enamvähem. «Norra Arctic tuuril midagi erilist ei teinud, hoidsin end tagasi, et värske olla, kuid viimasel etapil liikusin juba kenasti.»

Debüüt küll, kuid Jõeäär stressi ei tunneta: «Mida ma ikka närvitsen, tuleb, mis tuleb. Olen eelnevalt kaheksapäevastel tuuridel kenasti hakkama saanud.

Kolmenädalane võidusõit on, tõsi, hoopis midagi muud, kuid ma ei

dagi ka üllatuseks, kui stardieelsetel õhtutel teatmiku kätte võtan.»

Tänavune Vuelta pakub kõigile oma: sprinterid saavad viis tasamaa ja teist sama palju künklikke etappe, kaheksa ränkrasket päeva meeldivad kahtlemata mägironijatele (eriti 8. september, kui 16. etapil tuleb ületada viis esimese kategooria tõusu), lisaks üks meeskondlik ja kaks individuaalset temposõitu.

Staare on stardirivis seekord hulgi. Paberil paistab kõi-

muretse. Ka ei kavatse ma Vueltat stardist finišisse lihtsalt läbi veereda, vaid üritan mõnel etapil lüüa kaasa võitluses võidu nimel. Etapivõit ongi Cofidise eesmärk.

Sprintereid Vuelta-tiimis pole, seega tuleb rünnata mägedes.»

Jõeäärele sobib Vueltal paar-kolm etappi, tegelikult rohkemgi, kui tal õnnestub jooksikute sekka pugeda. Kõrgeid mägesid Jõeäär ei valluta, kuid saab neist üle, sprinter pole, ent on piisavalt kiire, et väikeses grupis esikohale spurtida. Parim võimalus saabub ehk tuuri viimasel päeval, kui on kavas 10 kilomeetri pikkune temposõit. «See on magus pala mulle tõesti, kuid enne tuleb sinnamaani jõuda. Ja kui jõuan, siis vaatame, palju minust veel alles on.» PM

ge kõvem olevat Movistar, kelle rivistuses on suursoosiku Quintana kõrval ka Alejandro Valverde. Oma võimalused on kahtlemata ka Froome’il, Alberto Contadoril, Joaquin Rodriguezil, Chris Horneril ja teistel.

Ning kui Kangert ses seltskonnas kasvõi üheksanda koha välja sõidab, on ta kõva.

Astana meeskond Vueltal: Tanel Kangert, Fabio Aru, Mikel Landa, Paolo Tiralongo, Daniil Fominõhh, Andrea Guardini, Jacopo Guarnieri, Andrei Zeits ja Aleksey Lutsenko.

Kirsipuu võib Astanast lahkuda RATTASPORT. Jalgrattaguru Jaan Kirsipuu jaoks võib teine aasta profiklubi Astana spordidirektorina jääda viimaseks, sest ülemusi on meeskonnas liiga palju.

Pärast uudist, et Astanas hakkab Tanel Kangerti kõrval sõitma ka Rein Taaramäe, ei osanud Kirsipuu öelda, kas ta määratakse teisegi eestlase mentoriks. «Õigupoolest pole teada, kas Astanas jätkangi.

Meil on kaks-kolm spordidirektorit liiast. Mulle juba anti vihje, et võib-olla pean lahkuma, sest olen üks viimastest tulijatest. Tänavu võeti Astana palgale tiimi liidri Vincenzo Nibali treener, kes tegutseb samu-

ti spordidirektorina. Tema jääb kindlasti paika,» selgitas Hispaania velotuuril viibiv Kirsipuu. «Eks siin, Vueltal, saab minu tulevik selgeks.»

Samas tõdes Kirsipuu, et ta väga ei muretse, kui lahkuma peab, sest ta ei saanud Astanas niikuinii teha seda, mida soovis: «Vastutust ja rabelemist võiks olla rohkem. Astanas on kõik sedavõrd hästi organiseeritud, et töösse on keeruline täit hinge panna, puudub loomingulisus. Eks hakkan siis, kui töö Astanas otsa saab, ajama Eesti-Soome profimeeskonna asja või lähen mõnda teise meeskonda. Lageda taeva alla kindlasti ei jää.» Jaan Martinson

Jaan Kirsipuu tööpuudust ei karda. foto: elmo riig / sakala

Aktiivset kaitsetööd tegev Rait-Riivo Laane ja taamal seisev Tanel Kurbas on Eesti korvpallikoondise vafoto: tairo lutter hesuvest kõige rohkem kasu lõiganud.

Korvpallurite kasulik suvi kommentaar ntaa ar peep pahv sporditoimetuse juhataja

K

artus, et juba mullu EM-pääsme kindlustanud ja seega tänavu valikturniiri ametlikest mängudest eemale jäänud Eesti korvpallikoondist ootab tühi suvi, osutus alusetuks. Veelgi enam, tegelikult saavad Eesti korvpallurid isegi vägevamaid mänge, kui oleks pakkunud tavapärane valiksari.

Võtame kasvõi täna Hispaanias algava neljamängulise turnee peatselt samas algava MMi meeskondade vastu – ootamatult tekkinud võimalus kohtuda Londoni olümpia poolfinalisti Argentinaga, kaks mängu Senegaliga ning kohtumine Puerto Rico või Dominikaaniga. Kõik need on meeskonnad, kes objektiivselt võttes peaksid olema Eestist tugevamad ja kellega kohtumised pakuvad erakordselt väärt kogemust.

Iga minut, mis õnnestub mõnel Eesti korvpalluril rassida platsil meeskonna vastu, kuhu kuuluvad näiteks karjääri jooksul kõiksugu tiitleid võitnud Pablo Prigioni või Luis Scola, on nende meeste jaoks kulla hinnaga. Jah, üksikuid staare leidub ka EMvaliksarjas Eesti vastu mänginud meeskondades, kuid sel-

list taset, nagu pakuvad MMil osalevad tiimid, kohtab siinmail harva ning seepärast tuleb tekkinud võimalust väärikalt kasutada – nendest mängudest on võimalik ainult võita, kaotada pole aga midagi.

Mida lähemale MM jõuab, seda tõsisemalt võtavad kontrollmänge ka seal osalevad meeskonnad. Seepärast pole vaja kahelda, et nädal enne tiitlivõistlust ei tehta ka Eestile vähimatki hinnaalandust.

Suured meeskonnad soovivad enne elu ja surma peale käivate mängude algust kogeda mõnusat võidutunnet ja seepärast võib eeldada, et nende jaoks tundmatut Eestit pigistatakse nii, nagu suudetakse. Heaks näiteks on ka hiljuti kinniste uste taga peetud kohtumine Venemaaga – meie idanaabrid vajasid võitu ja pigistasid eestlasi kõik 40 minutit, nii nagu jaksasid. Midagi sarnast võib oodata ka tänasest esmaspäevani ja huvitav on jälgida, kuidas meie korvpallurid sellisele pressile vastu peavad.

Suured meeskonnad soovivad enne elu ja surma peale käivate mängude algust kogeda mõnusat võidutunnet.

Eesti Korvpalliliitu tuleb tänavuse suve eest kiita. Esmalt laiendatud koosseisuga B-koondise projekt ja seejärel head mängud juba põhirivistuse jaoks. Kui üldse millegi üle norida, siis ehk B-koondise üle, kuhu kuulusid mõned sellised mängijad, kelle pääs päris rahvusmeeskonda on ilmselgelt ebatõenäoline. Selliste mängijate kaasamist võib küll põhjendada sellega, et vastasel korral poleks perspektiivikamatel B-koondislastel olnud kellegagi treenida ja mängida, kuid selle probleemi saanuks lihtsalt lahendada – mitmed alles hiljem koondisega liitunud «vanemad» mängijad võinuks seda teha palju varem.

Jah, ma mõistan tänavusest suvest sootuks kõrvale jäänud Kristjan Kangurit ja Siim-Sander Venet, mõistan ka Eesti koondise raudvara hulka kuuluvaid Janar Taltsi, Gregor Arbetit, Gert Dorbekut ja Tanel Sokku – need mehed olid pikema puhkuse auga välja teeninud. Kuid miks ei oleks võinud kohe algusest peale olla koondise juures näiteks Joosep Toome, Reinar Hallik ja Kristo Saage?

Need mehed pole koondise vedurid ja tegelikult peaks neil olema treeneritele ka ühtteist tõestada. Kindlasti poleks korrapärane treenimine tulnud neile kahjuks ja kindlasti oleksid nad sellisel juhul seekordseteks mängudeks paremini valmis.

16 || SPORT || POSTIMEES, 22. AUGUST 2014

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

Venelane Pavel Turajev (esiplaanil) jätkab Põlva Servitis ka uuel hooajal.

foto: andres haabu

KÄSIPALL. Eesti meistriliiga tippu kuuluvad käsipalliklubid on oma koosseisud komplekteerinud.

Kehra ja Põlva ülevõim lõppemas peep pahv sporditoimetuse juhataja

«Sellist varianti, et Kehra ja Serviti jalutavad teistest Eesti klubidest kergelt üle, tänavu ei tule,» rääkis Põlva Serviti käsipallimeeskonna peatreener Kalmer Musting uue hooaja üle arutledes. «Näiteks Viljandi meeskonnal on väga suured ambitsioonid, nendega on liitunud Kristo Järve ja see annab neile uue hingamise. Täiendust peaks saama ka Viimsi.»

Neljast mainitud meeskonnast kolm – Viimsi jääb eemale – alustavad täna Põlvas hooaja esimest tõsisemat turniiri, mida korraldajad ise nimetavad ajaloo tugevaimaks. Eesti parimate vastasteks on Venemaa meistriliiga hõbe Peterburi ja Valgevene hõbe Minski SKA, soomlaste HC West ja Helsinki ning lätlaste Jurmala. Tugevate vastastega peetavad mängud annavad esimesi vastuseid, kuidas kahe hooaja vahel tehtud muudatused on meeskondi mõjutanud.

Kehrast on lahkujaid Valitsev Eesti meister Kehra on palganud Ukrainast pärit mängujuhi. Juba mullu pallis nende rivistuses sama riigi kodakondsusega joonemängija Viktor Skripak, kes jätkab ka tänavu. Samas on meeskonnast lah-

kunud Uku-Tanel Laast, suure tõenäosusega ei jätka ka Jürgen Rooba, kes otsib endale kohta mõnes välisklubis.

«Laast käib viimast aastat ülikoolis ja tal tekkis võimalus teha seda Singapuris. Loodetavasti saab ta seal ka mängida, kuigi Singapuri liiga tase pole kõrge,» selgitas Lepp Eesti koondislase lahkumist.

Kehra meeskond kogunes juba juuli alguses ja seni on tegeletud peamiselt üldfüüsilise põhja ladumisega. Kehra hooaeg saab tõsise avalöögi septembri keskel, kui eurosarja avaringis kohtutakse Kosovo klubiga. «Kuna meie klubi rahaline seis pole kiita, otsustasime pidada mõlemad mängud võõrsil,» märkis Lepp ja lisas, et edu korral ootab neid teises ringis juba väga tugeva käsipallimaa Horvaatia meeskond. «Kodus saab olla meil ainult üks eesmärk – tiitlite kaitsmine.»

Kevadel koduse meistriliiga finaalseerias Kehrale kaotanud Serviti on suutnud klubi raudvara – väravavaht Eston Varusk, nurgamängijad Kristjan Muuga, Raido Peedomaa, Siivo Sokk – säilitada. Rünnakute liidril Ardo Punal tekkis vahepeal küll õrn võimalus siirduda Norrasse, kuid see variant langes ära ja temagi jätkab Põlvas. Klubi palgale jäi ka venelasest leegionär Pavel Turajev.

Möödunud hooaja lõpus kämblaluu murru kiuste mänginud Peedomaa käis suvel lõi-

kusel ja saab palliplatsile naasta alles sügisel.

Täna algaval turniiril testib Serviti kahte ukrainlasest vasakukäelist tagameest. Teisalt aga on klubi alati hiilanud oma kasvandike meistriliiga meeskonda edutamisega. Näiteks uuel hooajal hakkab suure tõenäosusega meeskonnas mängima ka Eesti parima kümnevõistleja Maicel Uibo 16-aastane vend Carl-Eric Uibo.

Põlva tahab taas tiitleid «Mullu mängisime terve hooaja stabiilselt, kuid lõpp vajus ära – sama juhtus ka karikavõistluste finaalis. Seega ei saa meil uuel hooajal olla muud plaani, kui tiitlid koju tagasi tuua,» tõdes Põlva peatreener Kalmer Musting. «Samas oleme valmis selleks, et eesmärkide täitmine pole lihtne.»

Eurosarja alustab Serviti alles novembris ning armuline loos tõi vastaseks Itaalia meistriliigasse kuuluva klubi.

Mullune pronksimeeskond HC Viljandi sai aastaid Soomes pallinud Kristo Järve lisandumisega jõudu juurde ning ambitsioonid on kasvanud. Käsipalliringkondades loodetakse, et nad suudavad osutada vastupanu ka Kehrale ja Põlvale.

Mullu neljanda kohaga leppinud Viimsi ootab aga oma ridadesse tagasi Siim Pinnoneni, pärast aastast vigastusepausi peaks väljakule naasma StenErik Lepp.

Eesti koondisele otsitakse peatreenerit Eesti Käsipalliliidu peasekretäri Pirje Orassoni sõnul on Eesti koondise peatreeneri kandidaatideks rootslane, venelane ja tagataskus olevat ka üks eestlane. Ühtegi nime ei soostunud ta aga avalikustama. Eelmise peatreeneri Jüri Lepa leping lõppes juunis.

Postimehele teadaolevalt on kaks välis-

maalasest kandidaati väga tugeva taustaga.

Rootsist pärit treener on juhendanud oma riigi erinevate vanuseklasside koondisi ja viinud tugeva käsipallimaa esinduse ka tiitlivõistlustele.

Vähemalt klubi tasandil on väärt tulemusi ette näidata ka venelasel.

Rootsi treeneri palgasoov on kõrge ja lisaks

soovib ta võtta kaasa ka abitreeneri, venelane on kuuldavasti valmis arvestama eestlastest abilistega. Mõlema mehe puhul käib jutt tööst, mida tehakse igapäevaselt klubitreeneri töö kõrvalt.

Veel mõned aastad tagasi EM-finaalturniiri pääsu eest võidelnud Eesti koondise praegune

seis pole kiita ja seepärast tuleb alustada mänge üsna madalalt – koos Gruusia ja Luksemburgiga mängitakse koha eest play-off’is, mille eduka läbimise järel saadakse alles koht «päris» valikturniiril. Gruusiaga mängitakse kahel korral tänavu novembris, Luksemburgiga tuleva aasta juunis. PM

18 || REIS || POSTIMEES, 22. AUGUST 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

VANATEHNIKA. Järvamaal endises Väätsa vallamajas asuvas jalgrattamuuseumis saab ülevaate Eesti teedel 1910. kuni 1960. aastateni vuranud jalgratastest.

Uhked rattad enne ja pärast sõda triin ärm reporter

V

äätsa vallamaja kahes avaras ruumis seisab praegu 37 ratast, esialgu on tegu veel ajutise väljapanekuga. «Vana vallamaja on täismahus meie kasutuses, paraku on seitsmest ruumist kaks renoveeritud, aga eks me areneme,» rääkis muuseumi vedava MTÜ Eesti Jalgrattamuuseumi liige Valdo Praust (44).

Tema sõnul seab maja kordategemiseks kuluv aeg praegu näituse avardumisele veel omad piirid, sest huvilised tegelevad nii vallamaja remontimise kui ka muuseumipidamisega põhitöö kõrvalt.

«Praegu lõpeb meie ekspositsioon 1960. aastate sääreväristajatega vana vallakirjutaja korteri köögis,» rääkis küberneetikuna töötav mees, kes on kogunud ja restaureerinud rattaid 30 aastat ning tegi oma esimese kaherattalise korda juba 13-aastaselt.

Ajutiselt näituselt leiab praegu vaid Praustile kuuluvaid sõiduvahendeid, kuid kui valla-

majast on juba rohkem remonditud, oodatakse ka teiste huviliste ilusal kujul säilinud huvitavaid rattaleide.

«Mul endal võib olla praegu umbes 600 ratast,» ütles ta ja tegi peas kiire arvutuse, et see väljapanek peaks moodustama umbes seitse protsenti tema erakogust. Suurem osa tema ratastest on praegu veel restaureerimata. «Enamik rattaid on roostehunnikutena saadud,» kinnitas Praust.

Kui aga fotograaf püüdis suurest rattakogust üht endale kaubelda, ütles mees resoluutselt, et «niisuguse asjaga mina ei tegele» ja lisas moka otsast: «Sellise ratta ehitamisega tegeled mitu aastat.»

Rataste lugu Muuseumi vanima eksponaadi, Esimese maailmasõja eelse, 101-aastase sõiduvahendi Dürkopp korrastamisele kulus Praustil muude tegevuste kõrvalt näiteks kaks ja pool aastat.

«Kõrgratast ehk ämblikku leidub meil ainult makettidena,» rääkis koguja veidi kurvalt. «Kui keegi sellise deponeeriks või annaks, aga siiani pole võimalust omandada,» jäi Praust justkui mõtisklema, kuid lausus hetke pärast täienduseks, et kogu uusimad rattad pärinevad ajast, mil Riia jalgrat-

tatehas 1961. aastal rattatootmise lõpetas.

Maailma esimest rattalaadset leiutist ehk sõumehe Karl Draisi 1810. aastatel valmistatud pedaalideta jooksuratast, millele tuli jalgadega ise hoogu anda, muuseumist küll ei leia, kuid Praustini jõudnud ratastest maksis 1913. aasta Dürkopp tollal terve varanduse, töölise aastapalga. «Sada kuni sada viiskümmend rubla.»

«Neid rattaid toodi sisse, kuigi Eestis olid ka oma tehased,» ütles Praust. Tema sõnul oli selle aja suurim tootja Tallinnas tegutsenud John Schümann, kes tootis jalgrattaid Matador. Samas ei olnud ratas enne Esimest maailmasõda oma kõrge hinna tõttu rahva seas siiski väga populaarne.

les mees ja osutas käega mitme Inglismaalt pärit osadest kokku pandud ratta suunas.

Kui Eesti 1935.–1936. aastal majanduskriisist toibus, hakkas väikeste tootjate kõrvale tekkima üha enam suuremaid tehaseid. «1930. aastaid iseloomustas korralik omamaine jalgrattatööstus,» kõneles Praust.

Näiteks jõudsid nii Otto Saare jalgrattavabrik kui ka Eesti Tarvitajate Keskühistule ehk ETK-le kuulunud tehas valmistada enne Teist maailmasõda umbes 10 000 ratast.

Enne sõda oli väga haruldane, et rattal oli esivedrustus, kuid selliseid rattaid valmistati näiteks Saare tehases.

1910. aastal ilmusid Euroopasse esimesed kaubaveorattad, sest väikeseid pakke oli raske käe otsas tassida ning 1930. aastatel hakati veoks mõeldud rattaid tootma ka Eestis Voldemar Laanbergi tehases.

Muuseumi vanima eksponaadi, Esimese maailmasõja eelse, 101-aastase sõiduvahendi Dürkopp korrastamisele kulus Erinevad maitsed Praustil muude tegevuste 1930. aastate teisel poolel hakõrvalt kaks ja pool aastat. kati aga üha enam importima Pärast Vabadussõda kehtestati ratastele kõrged tollimaksud. Inimesed oli aga kavalad ja hakkasid sisse ostma hoopis detaile, mille eest ei olnud tarvis tollile maksta. «Niimoodi tekkis Eestis kümneid väikeseid jalgrattatehaseid,» kõne-

kvaliteetseid Rootsi rattaid.

«Rootsi rataste peal saab aru, kuidas Eesti turule valmistatud jalgratas ülejäänud Euroopa turule mõeldud ratastest erineb,» rääkis Praust.

Tema sõnul olid tüüpilised Lääne-Euroopa rattad värvitud porilaudadega. Eestis nõuti aga

kroomitud või nikeldatud porilaudu ja võlvi. «Suur Phillipsi jalgrattatehas tootis ekstra Eesti turu jaoks rattaid,» tõi ta näiteks.

Erinesid ka pidurid. «Inglaste pidurid olid leistangi pealt ja kangidega, aga Eesti teed olid porised, ega eestlane ei jõudnud ju munakiviteed panna, ja siis jalgrattameistrid palusid tarnida rummu sisse pidurid,» kirjeldas Praust Eesti turule tehtud mööndusi. Läikimalöödud rataste kõrval jäävad silma tagumisele rattale punutud võrgud. Prausti sõnul olid seelikuvõrgud tol ajal kõigil naisteratastel, sest naised pükse ei kandnud. «Eriti 1930. aastatel, kui moodi tulid pikad seelikud, need oleksid kodaratesse kinni jäänud,» tõi ta näiteks.

Sõja-aegsetest ratastest paistsid muuseumis silma ka politseirattad, mille tunneb ära mattmusta värvi järgi. «Nii ei helkinud politsei sõjalennukitele vastu,» selgitas koguja. Nii seisabki muuseumi pastelsetes toonides seinte vahel Eestimaa rattalugu, mida ilmestavad huvitavamad ja kaunimad jalgrattaleiud.

Enamik neist küll veel sõidab, kuid mitte tihti. «Mõnda võib aga lähiajal kinolinal kohata,» lausus Praust kavalalt, vuntsi tagant muiates, ja lisas, et rataste sõidud veel tehtud ei ole.

Muuseumi eestvedaja Valdo

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 22. AUGUST 2014 || REIS || 19

REIS

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Laupäev SUHTED

Jalgrattamuuseumis on praegu 37 ratast, tulevikus on plaanis näitust laiendada.

Eesti avastamata pärle VÄÄTSA Paide

JÄRVAM AA Türi

Võhma

Põltsamaa

Suure-Jaani

VI LJANDI M AA Viljandi Praust on kogunud jalgrattaid juba 30 aastat.

fotod: toomas tatar

1920.–1930. aastatest pärit lasterattaga sõitsid viie- kuni seitsmeaastased lapsed.

22 || kuulutused || postimees, 22. august 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Eesti Segakooride Liit esitleb: 24. VIII kl 17 Haapsalu toom­ kirikus suurvormide kontsert «GLORIA». Vivaldi «Gloria», Pärt «Te Deum». Dirigendid Lilyan Kaiv ja Risto Joost.

Endla Alla

17. I 1931 – 18. VIII 2014

Mälestame kallist ema ja vanaema.

Jaak, Avo, Ülle, Emil, Kaspar Ärasaatmine 23. skp. kell 10 Tartu krematooriumis.

Muldasängitamine Nõo kalmistul.

Müüa 2-toal korter Tartus omanikult. Tel 503 1523.

Pilved sõudvad, kase kohin, lepad leina viisides; lehed puudelt pudenevad, sügise on metsa sees.

Uinus igavesele unele meie kallis

Leida Einard

16. I 1920 – 20. VIII 2014

Omaksed Ärasaatmine 23. skp. kell 14 EAÕK Issandamuutmise Kirikus Tallinnas Suur-Kloostri 14.

... näha, et hallimast hallim meri vahel on sinine, ja tunda: on kallimast kallim kullateraga inime. (Ellen Niit)

Toodame dekoratiivseid kunstkive. Tarne üle Eesti. www.artkivi.ee, tel 5694 1760.

Teatame kurbusega, et suri Overalli asutaja

Andres Haamer Pakkuda võib kõike. Ostame vanavara E–R kl 10–16 Kadaka tee 36. Tel 655 0040.

7. IX 1942 – 20. VIII 2014

Kogu Overalli südamlik kaastunne Kaiale, Tõnisele, Märdile ja nende peredele. Ärasaatmine 26. skp. kell 13 Niguliste kirikus.

Surma suu puhus, puhus surnuks küünla, kõige kallima, meie ainukese valguse, me päevade heleda tule, laste kodukolde soojendava leegi ... (Teedy Tüür)

ADR- ja veoautojuhi ametikoolitused Tallinnas ja Tartus. www.sõiduõppe.ee, tel 507 8230.

Lahkus viimsele unele meie armas ema

Maimu Jaaksoo 12. VIII 1919 – 19. VIII 2014

Leinavad sügavas kurbuses pojad Raimo ja Urmas peredega.

Kaardid ennustavad.

Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Mälestus sinust elab igavesti, meie mõtetes püsid sa ikka, oled edasi meie seas.

Päev looja läinud ja tühjaks kodukamber jäänud ...

Kallist ema, vanaema ja vanavanaema

Avaldame sügavat kaastunnet Lilian Heinale kalli abikaasa

Meta Haldret

Toomas Heina

mälestavad 100. sünniaastapäeval tütred peredega.

Heiti Hurt Südamlik kaastunne Laurile ja tema perele kalli isa, äia ja vanaisa surma puhul.

Töökaaslased

7. I 1949 – 17. VIII 2014

kaotuse puhul.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

Avaldame sügavat kaastunnet Margus Kruusile tütre

Helena Kruusi surma puhul.

TTÜ Infotehnoloogia teaduskond

Katuste pesu. Tel 5638 8994.

Tartus Peedu tänavalt kaduma läinud isane suur must hallineva kasukaga kass, tunnuseks lõua all valge laik. Reageerib nimele Joosep. Leidjale vaevatasu.

Tel 5344 8365.

Teeme remont- ja siseviimistlustöid. Maalri-, plaatimistööd, sanitaartehnilised tööd, parketi paigaldus. Tallinn ja Harjumaa.

Tel 5616 2340.

Harald Rentpower OÜ pakub Soomes tööd plaatijatele ja puuseppadele. Vajalik vähene soome keele oskus ja auto olemasolu. Info tel +372 5567 5320 või harald@rentpower.ee

Mälestame hukkunud

Helena Kruusi Igavikuteele on asunud

Vello Karise Leinama jäävad lesk ja tütred perega.

Hüvastijätt 26. skp. kell 11.30 Pärnamäe krematooriumis.

Tööd saab ratasekskavaatorijuht (15 t). Tel 506 7556.

Elus palju suutsid anda, suutsid valu, muret kanda.

Kuni viimaks rahuranda lõppes sinu rännutee.

Teatame sügava kurbusega, et uinus jäädavalt meie kallis mamma

Armilda Kase

OSTAB METSAKINNISTUID Tel 50 72 544 Jahimeeste märkide ost kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Leinav perekond

Stanislav Adamovitš

Miralda Avameri

Mälestame unustamatut teekaaslast.

Sügav kaastunne perele.

Heldur perega

Südamlik kaastunne Elvi Spilevoile kalli ema kaotuse puhul.

Elva Tarbijate Ühistu

Südamlik kaastunne Anule, Marika ja Monika peredele.

Hell

Alati sõbralikku ja südamlikku, vahvat klassivenda

Peeter Brambatit

jäävad leinama klassiõed ja -vennad Tallinna 34. 8-kl. koolist.

Südamlik kaastunne omastele.

Mälestame kallist skm.

Andres Haamerit

ostab

Leinama jäävad õde Lehte-Häili ning õepojad Raivo ja Margus.

Avaldame südamest kaastunnet lahkunu omastele.

Eesti Skautide Ühing

kogu Eestis.

Mälestame head ja vahvat tädi

Mälestame

Endla Allat

Hillar Kingustet

Avaldame kaastunnet lähedastele.

Jaanus Kriiva ja Marge

Avaldame südamlikku kaastunnet omastele ja sõpradele.

Tartu Memento

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Mälestuste päiksekullas elad ikka meiega ...

Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis

Andres Raukas Kaastunne omastele.

21. kooli b klass 1964–75

Mälestame head

Klavdia Silivaske 1. VI 1941 – 18. VIII 2014

Tiiu Rimm

Südamlik kaastunne abikaasale ja lastele.

Leinavad omaksed.

Rõõmutarekese lasteaia töötajad

3. VI 1948 – 19. VIII 2014

30. V 1912 – 18. VIII 2014

Endla-Agathe Alla

metsakinnistuid ja põllumaid

Ärasaatmine 26. skp kell 14.30 Pärnamäe krematooriumis.

Palume pärgi ja kimpe mitte tuua.

Lahkunud on kallis klassivend

Müüa 1,5 a vanune Soome firma.

Tel 5800 9939.

Stanislav Adamovitš Müüa põllutehnika USAst. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Avaldame sügavat kaastunnet instituudi direktorile Margus Kruusile perega.

TTÜ Arvutitehnika instituut

17. I 1931 – 18. VIII 2014

7. IX 1942 – 20. VIII 2014

Meie hulgast on lahkunud õde ja tädi

Este Koppel

8. V 1962 – 15. VIII 2014

Südamlik kaastunne Sandrile ja Annale. Karin, Robin, Carolin, Mati, Lea, Krista ja Martin

Sügav kaastunne Lea Aidnikule õe

Este Koppeli surma puhul.

Tartu Kristlik Noortekodu

Südamlik kaastunne Arnole perega armsa isa, vanaisa, äia

Väino-Kupi Kurtmanni surma puhul.

Aare, Koit, Rain, Erbert ja Vaike peredega Avaldame sügavat kaastunnet Ruslanile kalli vanaisa

Arnold-Johannes Laanjärve

surma puhul.

Sõbrad Neeme külast ja Jõhvist

Endel Leppik Südamlik kaastunne Sirjele perega isa, äia ja vanaisa kaotuse puhul.

Kolleegid Tartumaa raamatukogudest

Hääbus hääl, sulgus uks, kustus küünal ...

Endel Leppik

Siiras kaastunne Sirje Leinile perega isa ja vanaisa kaotuse puhul.

Liidia, Maret ja Olga perega

Heikki Luik

Igavesele unele suikus meie armas

Hilda-Rosalie Nahksep 8. II 1918 – 19. VIII 2014

Villu Räni

Leinab tütar perega. Ärasaatmine 23. skp. kell 12 Aegviidu kabelis.

kaotuse puhul.

Töökaaslased Maarjamõisa polikliiniku radioloogiast

Ilse Niine

Tunneme kaasa Tiinale kalli abikaasa

Mälestame oma kallist kursusekaaslast Räpina Sovhoostehnikumi päevilt.

Südamlik kaastunne lähedastele.

1970. aastal B-kursuse lõpetanud

Villu Räni

Avaldame sügavat kaastunnet Aini Proosile kalli ema

kaotuse puhul.

Töökaaslased TÜ Kliinikumi radioloogiakliinikust

Kallis, sa olid meile päike!

Anu Siliksaar

Mahta-Miljana Proosi

14. VIII 1922 – 22. VIII 1989

surma puhul.

Kolleegid Maanteeametist

Armast ema mälestavad 25. surmaaastapäeval tütar ja poeg peredega.

Ain Põldmaa Kallist klassivenda mälestab Rakke keskkooli XIV lend.

Avaldame kaastunnet Reet Raukasele ja Uusi Raukasele venna ja poja

Avaldame sügavat kaastunnet Urmo Luigele isa kaotuse puhul.

AS Mecro kollektiiv

Andres Raukase

Aavo Mansberg

Südamlik kaastunne perekond Raukasele

Mälestame head koostööpartnerit, tegusat ja ettevõtlikku Lauri-Jaani talu peremeest. Südamlik kaastunne lähedastele.

Mahepõllumajanduse Koostöökogu

Südamlik kaastunne Tiinale kalli abikaasa

surma puhul.

KÜ Uus Kodu juhatus

Andres Raukase surma puhul.

Põldverede pered

Richard Sokmann 22. VIII 1914 – 28. V 2011 ja

Leida-Rosalie Sokmann 14. II 1922 – 6. VII 2010

Kalleid vanemaid mälestavad lapsed peredega.

Avaldame kaastunnet Anne Lelumehele poegadega ema ja vanaema

Linda Vaiksalu surma puhul.

Rein ja Heli lastega

Sügav kaastunne Ene ja Indrek Vikatile perega kalli

Tõnu-Arnold Vikati surma puhul. Endised kolleegid endisest TK Polümeerist

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Võid tunda tõmmet ühe vastassoo esindaja poole.

Ta on ühtaegu nii huvitav kui ka ärritav. Temaga vesteldes saad aru, et täiendate teineteist suurepäraselt.

SÕNN

Paned mängu kogu oma nutikuse, anded ja oskused. Kõik see kokku aitab sul varasemast paremini mammonat teenida. Mida enam raha, seda kindlam enesetunne.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 22. AUGUST 2014 || VARIA || 23

8 6

2

ò

b

c

d

e

f

g

ä h

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT KUULSIN, ET EDUELAMUS TÕSTAB TESTOSTEROONI TASET.

TÄHELEPANU, ALLUVAD! KEEGI TEIST PEAB MEIE KÜLMIKUST HALLITUSE MAHA ROOKIMA.

SEE ON TÄNANE PÕHITÖÖ.

MIS ASI SEE «EDU» ON, MILLEST RÄÄGITAKSE?

HAGAR HIRMUS

1. Millise riigi meeskond on jalgpalli MMidel pidanud enim mänge?

2. Kui viimase üldlaulupeo lõpul hakati tänama koorijuhte-dirigente ja neile tammepärgi kaela panema, siis tehti seda kindlas järjekorras. Millises?

3. Vene filmi suurkuju Nikita Mihhalkov on öelnud: «See on peen mateeria. See on üks vene rahva suurimaid leiutisi.» Millise «leiutise» kohta need sõnad käivad?

4. Eestis on levinuim koerakaela... . Suuremate puhul kasutatakse sadul..., aga ka tuule... . Sajand tagasi oli populaarne kalasaba... ja järsknurk... . Teiste maade traditsioonidest on rohkem kasutatud Norra ... . Millest on jutt?

5. Kuidas nimetatakse kunstistiili, mis inglastel on nonfiguraalne, prantslastel nonfiguratiivne, sakslastel esemetu, poolakatel amimeetiline ehk mitte jäljendav ega ka kujutav? Kazimir Malevitši (1879– 1935) teoseid nimetati aga supremaatilisteks.

Vastused: 1. Saksamaa 2. Tähestiku järjekorras reastatult eesnimede järgi. 3. Ropud sõnad, ropendamine (мат). 4. Tapp. Nurgaseostis ümarpalgi puhul. 5. Abstraktsionism.

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

KALJUKITS Oled nutikas naljataja ja paned inimesed enda ümber naerust rõkkama. Ka need, kes varem on sinu nalju pidanud kas labaseks või liiga enesekeskseks.

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

VALDO JAHILO ANEKDOODID Kinnisvaramaakler kliendile: «Maja, mida teile pakume, on lausa suurepärases kohas.

Raudteejaamgi on ainult kiviviske kaugusel.»

«See pole oluline, ma ei kavatse ronge kividega pilduma hakata.»

••• Õpetajate delegatsioon saabub haridusministri vastuvõtule.

«Härra minister, meil pole enam üldse raha!»

«Ei sest pole hullu midagi,» muheleb minister. «Oma ministri juurde võite alati tasuta tulla!»

••• Psühhiaatri juures.

«Kas te tõesti arvate, et olete otsustusvõimetu?»

«Hmm ... nii ja naa, doktor ...»

â

František Matoušek – Československý šach, 1952 Matt kolme käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Vb7!

Lased end nüüd juhtida intellektil ja näed olukordi loogilisest vaatevinklist.

Tegutsed küll käegakatsutavate asjadega, kuid mingil hetkel võib midagi ebaloogilist sisse murda.

Ravid kedagi sõna otseses mõttes vaid oma kohalolekuga. Tood nii vaimset kui ka füüsilist kergendust, sest võid olla peaaegu ainus, kes suudab kaaslast praegu mõista.

â

1

SKORPION

KALAD

è a

Mida eripalgelisemad kohustused, seda enam võivad need tekitada stressi ja vääritimõistmist. Kui sul on asjast positiivne arusaam, siis paljud teised võivad esile tõsta negatiivse.

VEEVALAJA Kui oled kogunud liiga palju psüühilist prügi, siis on aeg sellest vabaneda.

Meedia ja sotsiaalmeedia toidavad meid pidevalt millegagi, kuid kas tasub kõike isiklikult võtta?

ô

3

ERNIE

NEITSI

AMBUR Kas oled vaimses kriisiseisus? Siis tuleb hakata oma arusaamu ümber hindama ja kujundama, See, mis varem oli kitsas vaatenurk, laieneb märgatavalt.

ê

4

VÄHK Kui üritad mingi eesmärgi nimel nahast välja pugeda, siis on tulemus vastupidine. Ükskõik, mis ka ei juhtuks, jää iseendaks ning oma liistude ja seisukohtade juurde.

KAALUD Jälgid, mis ümberringi toimub, sest sa ei ole oma praeguse rolliga rahul. Sinu silmis on sinu saavutusi vähendatud ning sind sõna otseses mõttes karpi topitud.

à

à

5

Tahad end jõuga maksma panna? Võimalik, et see esmalt õnnestubki, kuid siis võib bumerangina tagasi tulla. Mõistad siis ütlust «Kõik, mida teed, teed iseendale».

Kui usaldusväärsed on inimesed, kes sind iga päev ümbritsevad? Sa võid teha salaja isegi mõne katse, et seda teda saada.

à

7

KAKSIKUD

LÕVI

î

Eelmise ristsõna õige vastus on AASTAAJAD

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 22. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: IIVO, IVO, IVAR, IVARI, IVALO

KAJASTAB EESTI RALLIMEESTE KÄEKÄIKU SAKSA RALLIL.

Niina Raadik (pildil) 90, rahvatantsujuht ja spordipedagoog Bruno Pao 83, mereajaloolane Toomas Karu 79, arstiteadlane ja spordiarst Uno Roosvalt 73, maalikunstnik Maarja Vannas-Raid 69, kujunduskunstnik Aleksandr Zukerman 62, ajakirjanik Toomas Hõbemägi 50, ajakirjanik

SUHETEKÜLG MEENUTAB, MIKS TULEB MATKAL TEISTEGA KOGU AEG ARVESTADA.

Sajuhoogude ja lõõtsuva edelatuulega

EUROOPA TALLINN +18

KÄRDLA +18 HAAPSALU +18

taimi paljak

PAIDE +19

5– 12

m

ilmateenistuse sünoptik

NARVA +18

RAKVERE +19

/s

foto: reuters/scanpix

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

Lillevaip euroliidu südames Brüsseli Raekoja platsile tehti eelmisel neljapäeval traditsiooniline begooniatest valmistatud lillevaip. Ligi 1800-ruutmeetrise lillevaiba loomiseks kulus 750 000 begooniat. Selle panid nelja tunniga kokku tuhanded vabatahtlikud ja see püsib kena umbes neli päeva. Tänavuse lillevaiba teema oli Türgi, et tähistada 50 aasta möödumist esimeste türgi immigrantide saabumisest Belgiasse, kirjutas Deutsche Welle. Lillevaiba tegemise traditsioon sai alguse 1971. aastal ja see toimub üle kahe aasta. tarbija24.ee

Loomajäänused tekitasid Viljandimaal katkuhirmu Neljapäeva hommikul märgati Viljandi külje all Pärnu maanteest umbes 500 meetri kaugusel kraavis metssea nahka ja jalgu, mis haisesid ning meelitasid ligi hakke ja vareseid. Et praegu on päevakorral seakatku teema ning jäänused vedelesid Viljandist kõigest kahe kilomeetri kaugusel, otsustas üks tähelepanelik kodanik sellest keskkonnainspektsioonile teada anda.

Inspektsiooni Viljandimaa büroo ja Viljandimaa jahimeeste liidu esindajad kinnitasid, et seakatku kartmiseks pole põhjust. Jäänuste äraviimise eest lubas hoolitseda Päri-Metsküla jahiseltsi esimees. Sakala

Põhja-Euroopa kohal ankrusse heitnud madalrõhkkond hoiab Eestit oma hõlma all TARTU PÄRNU ja jagab ikka sajuhooge.

VILJANDI +19 +19 +19 Täna päevaks tõstab edelaKURESSAARE tuul veel kord tuuleiilid tuge+18 vaks, aga õhtul näitavad iilid rahunemise märke. Soojafoon on aastatepikkusest lõikuskuu VÕRU VALGA keskmisest kraad-paar madalam. +19 +19 Täna on muutliku pilvisusega ilm. Paljudes kohtades sajab hooKOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR vihma, kohati on äikest. Puhub Anne kanal +17 valdavalt edelatuul 5–12 m/s, Laupäev, 23.08 Pühapäev, 24.08 Esmaspäev, 25.08 Emajõe vabaujula +16 saartel ja rannikul puhanguti +12/+18 +10/+17 Tallinn +12/+19 Kakumäe rand +14 14–17 m/s. Sooja on 17–19 °C. Tartu +10/+20 +10/+20 +9/+18 Paralepa +16 Narva +10/+20 +10/+20 +9/+20 Pirita rand +14 Pärnu +12/+20 +12/+19 +10/+17 Pärnu rand +15 PÄIKE Pühajärv +18 Kuressaare +13/+19 +12/+18 +11/+16 tõuseb loojub Tallinnas 5.54 20.53 Tartus 5.49 20.41 Kärdlas 6.03 20.59

SEB 8. Tartu Rulluisumaraton

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

+28,1 kraadi (1854) +6,2 kraadi (1914, 1983) +30,5 kraadi (1900) +3 kraadi (1977)

KUUFAASID

42/21 km

24. AUGUST 2014

17. august 15.26 25. august 17.13 2. september 14.11 9. september 4.38

www.tartumaraton.ee

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+16 +35 +22 +25 +20 +22 +22 +16 +22 +29 +15 +17 +21 +17 +23 +20 +18 +30 +18 +24 +25 +14 +20 +18 +22 +11 +19 +29 +26 +18 +20 +22 +19 +23 +33 +16 +29 +38 +17 +27 +29 +28 +24 +23 +29 +33

TELE- JA RAADIOKAVAD • REEDE, 22. AUGUST ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Okaspuud ja kõrrelised 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 15 Ringvaade* 55 Vaalasaarte Maria: Kaksikvennad 09 45 Holby City haigla* 10 45 Eesti mäng* 11 15 ENSV: Tants ja tagaajamine* 45 Terve Eesti, 9/10* 12 15 Minuscule: Rosy 20 Peakokk (Hispaania–Prantsuse 2012)*. Gastronoomiline komöödia 13 40 Richard Wagner 200. Galakontsert Dresdeni Semperoperis 15 15 Vaalasaarte Maria* 16 05 Holby City haigla: Kahtluse vari. 1. jagu 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Anne ja Ivo 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Reisile minuga: Sevani järv 19 10 ENSV: Punased nelgid 40 Isa Brown, 5/10: Apollo silm 20 30 Tippkohtumine, 6 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Valge laev (Eesti 1970). Poliitiline seiklusfilm 23 00 Lilyhammer, 7/8 45 Isa Brown, 5/10* 00 35 ETV kuld: Pop, 3 01 09 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Teaduspalavik: Laborist väljas* 25 Smallville: Igavene elu* 10 10 Marty (USA 1955).

R: Delbert Mann. O: Ernest Borgnine, Betsy Blair, Joe Mantell jt. Draama 11 41 ERR uudised 17 05 Attenborough – 60 aastat looduses, 3/3: Meie habras planeet* 18 00 Rula ja Ratas, 13/14: Finaali eel 30 Võlukarussell: Gloria 40 Fiksikud: Milleks on vaja öölampi?

45 Pingviin Jasper 50 Pimmi ja Pammi seiklused: Kukkel 55 Tinga Tinga lood: Miks pärlkana on täpiline 19 10 Minu lemmikloom: Tšintšilja 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Vastutuulesaal* 20 45 Kasvuaeg (Eesti Telefilm 1978) 21 05 Kuritegu, 4/20* 22 05 Lõputa maailm, 7/8: Lipp (Kanada– Saksa–Inglise 2012) 50 Ööülikooli rännakud, 8/8: Teoloog Vello Salo 23 50 Meie Aja Kunst: Kris Lemsalu 00 15 Eesti TOP 7* 57 ERR uudised

06 05 Matsakas beib: Surnust tagasi 50 Taltsutamatu süda, 42/162* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 53* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5828 35 Robin Pilcher – Teisel pool ookeani (Austria–Saksa 2006). Romantiline draama 13 30 Kalailm* 14 00 Heeringaminutid 10 Lindprii: Lunaraha.

Isadepäev 16 05 Küladetektiivid, 64: Kaks Veenust 17 05 Taltsutamatu süda, 43 18 05 Armastus ja karistus, 54 20 00 Suvereporter 21 00 Galileo 30 Kaks kanget Indias 22 30 Komissar Rex: Ebatäiuslik sümfoonia 23 30 Kadunud (Gone, USA 2012). Põnevik 01 20 Profid (Assassins, USA–Prantsuse 1995). R: Richard Donner. O: Sylvester Stallone, Julianne Moore, Antonio Banderas. Märul 03 25 Viimane võmm: Kaisutades tapetut* 04 10 Suvereporter* 05 00 Saladused: Armastuse pärast* 25 Nikita: Teekond pimedusse

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 64* 08 55 Kirgede torm, 1458* 09 55 Vaprad ja ilusad, 6798* 10 25 Top Shop 40 Valge maja 1, 6: Skipi ekskursioon 11 10 Kättemaksukontor 9, 9: Dopingukütid 1* 12 15 Ootamatult isaks 2, 6: Jimmy ja poiss 45 Suvesangarid, 44* 13 20 Selgeltnägijate tuleproov 8, 12* 14 25 Selline on elu!: Teismeliste armastus XXL-perekonnas 15 25 Vaprad ja ilusad, 6798 55 Armastuse pisarad, 65 16 55 Midsomeri mõrvad 11, 01: Surm kommikarbis 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Minimissid 2, 3 21 00 Hullumeelsed perekonnad, 12 22 05 KINO3: California koopamees (USA 1992). Komöödia 00 00 Kondid 7, 1: Madala haua mälestused 01 00 Iseseisvuspäev (1996 USA) Katastroofifilm 03 35 Hullumeelsed perekonnad, 12* 04 25 Võimalik vaid Venemaal* 50 Seitsmesed suvesadamas

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 143 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid 09 10 Emmerdale, 254* 40 Eluteed, 30 10 05 Küladetektiivid, 248: Pärandus peab kätte jõudma 55 Süütu süüdlane, 34 11 45 Top Shop 12 00 10 aastat nooremaks USA: Sama tüdruk, kes olin 25 Poissmees, 9/13: Sean räägib südamelt ära*. Finaalieelne erisaade 13 10 Kuidas alasti hea välja näha? 5* 14 05 Piinlikud kehad – kliinik, 2* 15 00 Aedniku aabits* 30 Süües saledaks, 11* 16 00 Hawthorne: Ühtekuuluvustunne 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Uus keha 19 00 Kodus ja võõrsil, 5829 30 Emmerdale, 255 20 00 Saare sosinad 21 00 Sulle on sõnum (USA 1998).

Romantiline komöödia 23 15 Poissmees, 10 00 55 Suvereporter 01 50 Unustamatu: Carrie helistaja 02 30 Saare sosinad* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 34* 45 Suvereporter*

06 30 Kalailm* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 155: Caravaggio needus* 09 20 Conan, 277* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: USA idarannik* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 58/86* 14 35 Knight Rider, 63/90: 19. auk* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Peruu 16 20 Komissar Rex, 156: Varjud 17 10 Supermani uued seiklused, 59/86: Sekundid tiksuvad 18 05 Knight Rider, 64/90: Rüütel ja nohik 19 00 Galileo 30 Eesti kõige-kõige 20 00 Tuvikesed, 4950: Kolm töökohta*; Nokaut* 21 00 Kaks ja pool meest: Ma kutsusin teda Magooks* 30 Maod lennukis (USA–Saksamaa– Kanada 2006).

Põnevik 23 30 Proovi järele enne surma, 1/8 00 20 Kaks ja pool meest: Gumby 45 Tuvikesed, 51-52: Peg kaotas maja; Abielus kuningannaga, 1 01 35 Südamelt ära, 30 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 6, 15: Reedetud ja maha müüdud* 11 00 Skorpionikuningas (Saksa-Belgia-USA 2002)*. Seiklusfilm 12 45 Kõige naljakamad koduvideod 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 2, 11 16 00 Kutsuge Cobra 11 6, 16: Mineviku varjud 17 00 NCIS kriminalistid 5, 10: Ihunuhtlus 18 00 Perepea 8, 15* 30 Simpsonid 5, 10* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 8, 15-16: P.S. Ma armastan sind; Halvas mõttes hull 20 00 Perepea 8, 16 30 Simpsonid 5, 11: Korravalvur Homer 21 00 Suvesangarid, 39 30 KINOÕHTU: Mina, mina ise ja Irene (USA 2000). Komöödia 23 40 Puhkus Mehhikos 2, 71; ekstra 2, 71 00 55 Kuidas ma kohtasin teie ema 8, 15-16* 01 55 Kälimehed 2, 11* 02 45 Suvesangarid, 39* 03 10 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 108/142* 45 Dr Vassiljevi terviseminutid* 10 00 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 11 00 Iidsed salatoimikud, 2/3* 50 Maatriks* 12 35 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 235/304* 17 00 Armuleek, 236/304* 45 Armuleek, 237/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 TÄNA. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 109/142 20 00 TÄNA. Uudised 15 OTSE: Suvemiks 21 00 Oma Valitsus 30 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 45 Balti tee. Dokfilm 22 15 Nero Wolfe, 3/8 00 00 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 01 00 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

M.Treier 09 45 Õpetaja Kusti kummitab 10 05 Huvitaja. Madis Kimmel 11 30 Järjejutt. Eriline Eri Klas, V 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Piret Kriivan 14 05 Tegija. Tea Varrak ja Kaja Kärner 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Loomaaia lood.

Tiiger. Mati Kaal, Haldi Normet-Saarna 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Jaan Elgula 17 05 Kihnukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Õpetaja Kusti kummitab* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Anu Välba 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Unustamatud 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 KÖP. Helihoidis aastast 2002.

Lillenimed. Urmas Laansoo, Anne Parksepp 00 05 Huvitaja* 01 00 Kihnukeelsed uudised* 10 Aiatark* 30 Kauamängiv* 02 15 Öömuusika

07 10 Klassikahommik.

Joosep Sang 09 30 Raadioteater. Mis teha, Ann?, 5. Aidi Vallik - Mis teha, Ann? 10 05 Muusikatuba 11 05 Album. Preisner.

Lootuste päevikud Eetris on filmihelilooja Zbigniew Preisneri teos “Diaries of Hope”, mis põhineb holokaustis hukkunud laste päevikutel.

12 02 Delta. Markus Järvi 14 05 Kooskõla Klassikalise muusika suurteos kommentaariga.

15 15 Amadeus + 16 05 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis Muusikat maailma kontserdisaalidest.

Stuudios on toimetaja Nele-Eva Steinfeld.

21 00 Crossover Pisut üle piiri 22 05 Kontserdisaalis.

Heli ja keel Ma kuulsin sind laulmas. Tõnu Õnnepalu luule ja Helena Tulve muusika.

Musitseerivad Madis Metsamart, Vambola Krigul, Helena Tulve löökpillidel, Diana Liiv klaveril, Leho Karin tšellol ja Toomas Vavilov klarnetil.

Vokaalsolist on Miina Pärn.

00 05 Nokturn