Postimehe paberleht 23 08 2014 by Postimees

AASTAT TAGASI

KOGUNES ÜLE MILJONI INIMESE BALTI KETTI.

TÕNIS JA J TÕNU KÕRVITS KÕ – kõik on kokku muusika

SUHTED

Arteris veel: kooliaeg, oh kooliaeg... Oh kool Rannarah Rannarahva kalahõrgutised

Mida pikem matk, seda tähtsamaks saab kaaslaste iseloom. LK 14

JUHTKIRI LK 2, EESTI LK 6–8

www.postimees.ee Ukraina president

VÄLISMAA 10–11

Vaata uuenenud Ilmajaama

PETRO POROŠENKO: See on rahvusvahelise õiguse häbematu rikkumine. Teeme kõik selleks, et olukord ei viiks raskete tagajärgedeni. LAUPÄEV, 23. AUGUST 2014 • NR 195 (7186) • HIND 2 € • TIRAAŽ 55 084 • 201 000 LUGEJAT • 48 LEHEKÜLGE

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 23. AUGUST 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

Avalikku arvamust pole olemas Pealkirja väide tundub esimese hooga päris pöörane. Meil on demokraatlik ühiskond ja tänapäeval peaks ju saama välja selgitada inimeste arvamuse ning siis tuleks ka selle järgi talitada. Ometi avastavad poliitikud ja teisedki, et küsitlustes vastu vaatav «keskmine inimene» tahab tihtipeale üksteist välistavaid asju. Arvamusfestivalil kuulsin sellist kurtmist päris palju. Paar näidet. Ärimees Indrek Neivelt võrdles avalikke soovimisi Puhhiga, kes vastas küsimusele, kas ta tahab leiva peale mett või kondenspiima, et ta tahab mett ja (!) kondenspiima – eiras ressursside piiratust. Sotside esimees Sven Mikser kordas mitmel pool, et poliitik peab pakkuma välja oma vaated, mitte oma seisukohti rahvaküsitluste järgi seadma. Sellised rahva arvamuse vastalised, reaktsionäärid me post-Harta ja -Rahvakogu ajastul. Kas neil häbi pole? Lugesin suvepuhkuse ajal matemaatik Jordan Ellenbergi äsja ilmunud suurepärast raamatut «How Not to Be Wrong: The Power of Mathematical Thinking» («Kuidas mitte eksida – matemaatilise mõtlemise jõud»). Ta seletab seal efekte, mis tulevad esile, kui valikuid on rohkem kui kaks – kusjuures näited ei piirdu kaugeltki üksnes poliitikaga ega isegi mitte üksnes ajuga olevuste valikutega. Ellenbergilt laenasingi väite, et avalikku arvamust pole olemas, või täpsemalt: selge enamuse arvamus on olemas üksikutel väga üldisi hinnanguid puudutavatel erandjuhtumitel – näiteks et terrorism on halb. Meil Eestis on üks selline erandjuhtum mu meelest veendumus, et haridus on väga tähtis. Oletagem edasi, et selge enamus arvab ka, et õpetajate palk peab tõusma 1,2-kordse keskmise palgani, nagu soovitab OECD haridussüsteemide võrdlusuuring, et vähemalt säilitada me hariduse kõrget taset.

Meeleavaldus kui üldmobilisatsioon

äna hilisõhtul veerand sajandit tagasi pildistas NASA satelliit rutiinsel lennul üle Euraasia üht mandri pikemat ja üht lühemat säravalt valgustatud triipu. Pikema kohta hõikasid jälgimiskeskuse töötajad: «Näe, Hiina müür!» Teine, Euroopa kirdenurgas looklev valge joon vajas veel identifitseerimist. Siis tõusis sel hetkel keskuses viibiv eestlasest aeronautikainsener Jyri Kork püsti ja teatas: «See on Balti kett, tuhandetest autolaternatest, lõketest ja muudest valguspunktidest moodustuv triip», millele järgnes loeng Balti rahvaste vabaduspüüdest, mis oli sel hetkel lausa kosmosest jälgitava mõõdu võtnud. Episoodist võib lugeda Lembit Koigi raamatust «Balti kett.» Täna õhtulgi kogunetakse Tallinnas, Viljandis ja mujal Balti ketiga seotud kohtades tähistama toonases maailmas ainulaadset, maid ja rahvaid ühendanud meeleavalduse vormi. Nii ainulaadset, et 2009. aastal kandis

UNESCO Balti keti maailmamälu registrisse. Kahekümne viie aasta eest ei mõelnud keti korraldajad, Eestimaa Rahvarinne, Läti Tautas Fronte ja Leedu Sajūdis UNESCO-le ega sellele, kuidas paistab kett välja kosmosest. Tolleks ajaks oli selgunud, et Nõukogude okupatsioonist vabanemiseks tuleb saavutada ühe selle nurgakivi, 1939. aastal sõlmitud MRP salaprotokolli tühistamine. Pool sajandit oli see püsinud varjus. Pool sajandit oli Kreml eitanud selle olemasolu või tunnistanud võltsinguks. Tänu Baltimaade saadikute ühisaktsioonile Moskvas rahvasaadikute kongressil oli jõutud salaprotokollide olemasolu tunnistamiseni. Selle tühistamine, mis otsekui jõulukingitusena sama aasta 24. detsembril saavutatigi, tähendas sisuliselt mitut inimpõlve vangistanud ja Balti rahvastele kohutavaid kannatusi põhjustanud okupatsiooni ülestunnistamist. Kuid ebaõigluse paljastamine ning tühistamine oli vaid üks selle suursuguse ettevõtmise fookustest. Põhiline, mis piltlikult öeldes kõik kolm Balti rahvast ühele teele kokku viis, oli nende unistuste, lootuste ja vabadustahte kirglik, aga rahumeelne väljendus. See

omandas ilmutusliku mõõtme tänu nende rahvaste üldmobilisatsioonile, tänu kõigi inimeste endi osalustahtele ja sisemisele distsipliinile. Balti kett näitas, et rahvaste koostööks, ühes suunas liikuma panemiseks ei ole vaja välist sundi, käske või korraldusi. Seda suudavad teha rahva enda seest kasvanud, kodanikuühiskonnale omased organisatsioonid, nagu seda Balti rahvarinded tol ajal olid.

JUHTMÕTE Täna õhtulgi kogunetakse Tallinnas, Viljandis ja mujal Balti ketiga seotud kohtades tähistama toonases maailmas ainulaadset, eri maid ja rahvaid ühendanud meeleavalduse vormi.

LK 6–8

KÕVA SÕNA

PÄEVA KOMM

1939. ja 1940. aasta sündmuste mõju on meile endiselt väga traumeeriv – palju rohkem, kui tahame tunnistada. Võõrad, külalised, märkavad kõrvaltvaatajaina seda paremini.

Tulemust on vaja, aga midagi ei tohi teha? Iga valiku vastaseid on 2/3 – enamus toetab eesmärki, aga mitte ühtegi eesmärgi saavutamist võimaldavatest teedest.

Suursaadik Trivimi Velliste, PM 22.08

Kuidas seda saavutada? Oletame, et kolmandik on nõus maksude tõstmisega, kolmandik paneb ette vähendada pensione ja/ või kaitsekulusid ning kolmandik leiab, et osa koolimaju tuleks kinni panna ja küttekulude kokkuhoiu arvel palku tõsta. Üksiti tähendab see, et iga valiku vastaseid on 2/3 – enamus toetab eesmärki, aga mitte ühtegi eesmärgi saavutamist võimaldavatest teedest. Tulemust on vaja, aga midagi ei tohi teha? Pangem tähele! Ükski grupp eraldivõetuna pole kõiketahtev irratsionaalne Puhh, kellele viitas Neivelt. Kui me aga võtame keskmise üksikute inimeste mõistlikest arvamustest, siis saame irratsionaalse ja vastutustundetu rahva, kes ei paista ise ka teadvat, mida ta tahab. Kuidas siis peaksid poliitikud käituma? Ellenbergi vastus on selline: kui rahvalt ei tule üheselt mõistetavat valikut, siis tehke, mida te õigeks peate. Keskpärane poliitik konstateerib segadust. Hea ütleb seda, mida oleme sageli kuulnud: «mind valiti eestvedajaks, mitte küsitluste järgijaks». Meister pöörab küsitluste vastuoksuse enda kasuks, valib kolmest variandist kaks ja delegeerib vastutuse nende täitmise eest edasi.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Balti tee sõnum – ükski rahvas ja riik ei saa olla vaba teiste rahvaste ja riikide arvel – on praegugi ülimalt aktuaalne. Ei saa mobiliseeruda vägivallaks teiste vastu. Kui, siis üksnes enesekaitseks. See on kõigi väikeste riikide ja rahvaste ellujäämisretsept. Mobiliseerida end kultuuris, dialoogis ja kestvas rahus.

urmas nemvalts

marti aavik

1 8 5 7

Postimees 1939. aastal Moskwa tagasihoidlik. Ribbentropi kõnelused wõiwad kesta mõnda aega – Läbirääkimised agressiooniwastase pakti suhtes sõjawäeliste delegatsioonidega ei katke – Pakt Saksamaaga tulewat õige lühike. Berliinis praegu rohkem sõdureid kui kunagi Maailmasõjast saadik. Moskwast, 23. aug (Reuter). Kompetentseis ringkonnis peetakse ebatõenäolikuks, et Nõukogude Wene-Saksa mittekallaletungipakt kirjutatakse alla kohe wälisminister v. Ribbentropi saabumisel Moskwasse, nagu seda sisaldawad Berliini sõnumid. Tassi teadaandes üteldakse, et v. Ribbentrop saabub

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

Moskwasse «pidama rahulikke läbirääkimisi» ja need wõiwad kesta mõnda aega. Siinsed ajalehed ei awalda mingisuguseid kommentaare v. Ribbentropi külaskäigu kohta, ega sõnumeid pakti sõlmimise kohta. Wälismaa waatlejad on wõimetud ennustama, milliseid tagajärgi see pakt wõiks awaldada kolme riigi läbirääkimistele. Järelpärimised Molotowile. Pariisist, 23. augustil (Reuter) Teisipäewa õhtul kuuldus, et Prantsuse ja Briti sõjawäeliste delegatsioonide liikmed on pöördunud Molotowi poole informatsiooni saamiseks Saksa-Nõukogude Liidu pakti wõimaliku sisu kohta. 23.08.1939

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, POSTIM MEE EESS,, 23. 233.. A AUGUST UG U GU USST 220 2014 014 14 |||| NÄDALA NÄOD || 3

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE E

MUGAVUSPAGULASED. ERMi direktori Tõnis Lukase väljaütlemine tekitab küsimuse, kus siis asub see külluse aed, kus pole vaja tööd teha ja saab sotsiaaltoetuste varal sportautoga ringi tiirutada.

Õigem eestlane da. Tänapäeva maailma reaalsus on hoopis midagi muud. Nagu Lukas ka ise mainis, ei ole ju mugavus tingimata negatiivse tähendusega. Kuid paljudele oli ja on mugavam eluvalik kindlasti hoopis Eestisse jäämine. Siin on harjunud keskkond, tutvusringkond, emakeel, sealpool aga enamasti suur tundmatus ja küsimärgid. Ning sildistada võiks ju vabalt ka siiajääjaid, näiteks et tegu on rändefoobide-kodunohikutega, kes pigem diivanil külitavad, kui avatud maailmas uusi kogemusi otsivad.

ldse näib teematõstatus ühe variatsioonina sellest igipõlisest küsimusest, mille sõnastas metsavendade laul: «Ja koidikul siis selgitame / kes meist on õige eestlane.» Kas mujale rännanud eestlane kaotab siis õiguse end oma rahva hulka lugeda? Kas Londonis elav ja töötav eestlane on kuidagi vähem eestlane kui Tartus elav eestlane? Mida annab üldse selline vastandamine – kas mõni mugavuspagulaseks nimetatu ehk mõistab nüüd oma «väärsammu» ning naaseb õigemate eestlaste kilda kuulumiseks taas kodumaale? IRLi poliitik Anvar Samost märkis R2 erisaates «Olukorrast riigis» läinud nädalal, et tööjõu pärast käib üleeuroopaline konkurents. «Eestis on 100 000 inimest, kes saavad kuus palka vähem kui 500 eurot. Ja nad teevad iga päev tööd. /…/ Nende jaoks tulebki mängu radikaalne lahendus: ma lähen minema.» Ei tundu just sellise motivatsioonina, mida saaks paigutada mugavuslodevusskaalale. Inimeste lahkumise või jäämise motiivid on siiski väga individuaalsed, ning siltide kleepimisega ühtegi rändest tingitud probleemi ei lahenda. argo ideon

Rindereporteri traagika

abakutseline ajakirjanik James Foley (40) ei suutnud end konfliktikolletest eemal hoida. Olles 2011. aasta algul Liibüas 44 päeva vangistuses istunud, naasis ta sinna poole aasta pärast taas ja oli tunnistajaks diktaator Muammar Gaddafi kukutamisele. Kuid sõda jätkus mujalgi maailmas ning peagi seadis Foley sammud Süüriasse. 2012. aasta novembris rööviti ta aga taas. «Vägivald on veider asi. See pole alati eemaletõukav.

Mõnikord tõmbab see sind ligi, see on imelik jõud,» rääkis Foley pärast Liibüast pääsemist. Sõjas oli ta omas elemendis. Paraku pole selle loo lõpp õnnelik. Teisipäeval avaldasid nn Islamiriigi terroristid võika video, milles maskides mehed vangistatud Foley pea maha lõikavad. Ekstremistide sõnul on tegu kättemaksuga USA relvastatud sekkumise eest. Sõda Bagdadi eest aga veel niipea ei vaibu. indrek lepik

Lohe või selle tapja

esk konna minister Keit Pentus-Rosimannus astus lavale raudse leedina ja andis pliks-plaks vastu kõrvu põlevkivitöösturitele, kes muretsesid, et neid ei kaasata keskkonnatasude tõstmisesse. «See, kui ühe äriettevõtte või ka ühe kolmanda sektori organisatsiooni ettepanek sada protsenti seaduseks ei saa, ei tohiks aga anda veel alust lahmivalt teatada, et järelikult pole tegu olnud kaasamisega,» teatas minister. Paraku võib mõista töös-

turite muret, et neile võidakse ebamõistlikku kahju tekitada. Ministeerium keeldub aga kangekaelselt avaldamast, kui palju tasusid tõsta kavatsetakse. Riigikohus pidi alles äsja tühistama valitsuse määrused, millega mullu tõsteti kaevandamisõiguse ja osa vee erikasutusõiguse tasumäärasid kavandatust kiiremini. Ministril on õigus – põlevkivitööstus on Eesti suurim saastaja. Kuid kes esineb praegu lohetapja ja kes lohe rollis? andres reimer

foto: err

foto: sipapress / scanpix

foto: peeter langovits

esti Rahva Muuseumi direktor, endine haridusminister Tõnis Lukas vallandas kommentaaride laviini, kui iseloomustas iseseisvuse taastamise aastapäeva puhul Tartus toimunud üritusel praegusaja Eestist lahkunud inimesi krõbedate sõnadega. Lukas tõi oma kõnes võrdluse sõjaaja väljarändega ning ütles: «See ei ole see laine, mis läks aastal 1944. Need on mugavuspagulased, kes praegu lahkuvad. Osalt ka lodevuspagulased.» (osundus ERRi järgi) Eile selgitas 2013. aastal IRList lahkunud ja kohalikel valimistel Tartus Vaba Isamaalise Kodaniku nimekirjas kandideerinud Lukas Postimehele, et mugavus- ja lodevuspagulased on tema meelest need, kes on läinud ning suhted kodumaaga katkestanud, Eestist täiesti distantseerunud ja teevad oma kunagist kodumaad maha. «Ma olen kindlasti selle vastu, et inimesed, kes on lahkunud sildu põletades, oma kodumaad niisuguste värvidega maha teevad.» Need, kes näiteks õppima on läinud, tema silmis siiski mugavuspagulaste hulka ei satu. Tekkinud diskussioon ei ole ju eriline üllatus, kuna hoolimata kogu semantikast ja tagantjärele silumisest võis eksministri väljaütlemist võtta lihtsalt kui halvustavat suhtumist kõigisse neisse, kes on uuel iseseisvusajal Eestimaa tolmu jalgelt pühkinud. Kuigi väljarändest on üldisemal tasemel Eestis palju juttu, pole ükski avaliku elu tegelane varem kippunud niimoodi silte konstrueerima. Võiks küsida, kuskohas see külluse aed siis asub, kus pole vaja tööd teha ning saab sotsiaaltoetuste varal näiteks sportautoga ringi tiiruta-

Jää(vee)aeg

austainfota televaataja võis paar päeva tagasi «Ringvaate» peale sattudes suurde hämmingusse sattuda, olles tunnistajaks hetkele, mil Tanja Mihhailovale otse-eetris ämbritäis jääkülma vett pähe kallati. Ilmad ei ole ju enam nii kuumad. Seekord ei olnudki tegu uute ja vanade kuumatõrjevahendite katsetamisega, vaid järjekordse sotsiaalvõrgustikes leviva hullusega. See pole siiski uus planking, vaid hetkeline ebamugavus heate-

gevuse nimel, mille eesmärk on koguda tähelepanu ja raha amüotroofilise lateraalskleroosi uuringuteks. Et iseenesest lihtsast protseduurist on saanud tõeline hitt, mille abil on kogutud kümneid miljoneid dollareid ja milles on osalenud nii Lady Gaga, Bill Gates kui Oprah Winfrey, on kindlasti paljuski õnn, mis nüüd juba iseennast kasvatab. Topeltõnn, et järjekordne sotsiaalmeediahullus seekord head eesmärki teenib. kaarel arb

4 || EESTI || POSTIMEES, 23. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Saaremaa vallad soovivad lõpetada nimesõja

Laevakaitsjate juhtum läheb ülemkohtusse Juba üle kümne kuu Indias kohtuotsust ootavate Eesti laevakaitsjate kohtuasi viiakse Tuticorini magistraadikohtust üle Madurais asuvasse Tamil Nadu osariigi ülemkohtusse. On alust arvata, et hagejal, Tamil Nadu osariigi politseil, on soov taotleda Eesti kodanikud süüst vabastanud kohtuotsuse edasikaebamist India ülemkohtusse, ent New Delhis asuva Eesti konsuli Mats Kuuskemaa sõnul puudub otsene info, et seda oleks tehtud. BNS

politseiametnikku said eile Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse koolist lõputunnistuse. Rõdult alla kukkunud imik suri

Vihm ujutas Tallinnas tänava üle

Neljapäeval hommikul kukkus Tallinnas Kalamajas kahenädalane imik kolmanda korruse rõdult alla. Raskeid vigastusi saanud laps suri samal päeval haiglas. tallinncity.ee

Tallinnas jäi Tuukri tänav vihma tõttu eile pärastlõunal poolemeetrise vee alla. Ehkki ükski auto veemasside tõttu seisma ei jäänud, oli liiklus tugevalt häiritud. tallinncity.ee

POSTIMEES.EE

Saaremaal ühineda soovivad Lümanda, Kärla ja Kaarma vald tegid valitsusele ettepaneku lõpetada nimesõda ning panna uue ühendvalla nimeks Lääne-Saare vald. «Kätte on jõudnud aeg, mil tuleb langetada otsus, kas kolm Saaremaa omavalitsust ühinevad 2014. aastal või mitte,» kirjutasid valdade juhid pöördumises peaministrile ja siseministrile. postimees.ee

SKANDAAL. Evelin Ilvese riigi tasustatav roll sai Toomas Hendrik Ilvese teisel ametiajal läbi aegade kõige valusama piste.

Presidendiproua eraelu ja eeskuju analüüs tuuli koch reporter

eelelahutusajakirja Kroonika eilses nu mbr is avaldatud lembehetked president Toomas Hendrik Ilvese (60) abikaasa Evelin Ilvese (46) ja tundmatu mehe vahel panevad neil teemadel korraks mõtlema. Kui Eestis peetakse kõrgete avaliku elu tegelaste eraellu piilumist sageli suuremaks patuks, kui on seda faktid-pildid-teod ise, siis mujal maailmas on presidentide, ministrite, pealinnade linnapeade, parlamendisaadikute, kuningate ja kuningannade eraelu ning ka tervis suuremate skandaalide-probleemide ajal ka kvaliteetväljaannete esikülgedel. Meie presidendipaari jahtunud suhtest on räägitud viimased paar aastat. Väsimuse märke oli juba Ilvese esimese ametiaja lõpus, kuid soov tagasivalituks saada liitis taas, sundis end kokku võtma. Siiski tulid Kroonika pildid, millel Postimehe andmetel näha ka üht Eestis töötavat välismaalast, ka riigipea lähikondsetele ebameeldiva üllatusena. Paari tuttavad tunnistavad, et viimasel ajal saavad Ilvesed omavahel väga hästi läbi. Seda võis tunnistada esmaspäevasel valitsusliikmete kogunemisel Mulgimaal Ärmal ning ka 20. augustil Tallinnas Kadrioru roosiaia vastuvõtul. Nad saavad hästi läbi, justkui sõbrad, kes on oma erimeelsused lahti rääkinud ja omavahel kokku leppinud. Evelin Ilves on oma presidendiproua staatusesse tõusmi-

se esimestest päevadest püüdnud luua omanäolist, värsket, noort, teistsugust riigijuhi kaasa imagot kui tema eelkäijad. Helle Meri keskendus abikaasa toetamisele ning lõi ja katsetas esimese sõjajärgse presidendi abikaasa kuvandit. Ingrid Rüütel jätkas hoogsalt folklooriuuringuid, tehes presidendiproua staatuse kõrval oma igapäevatööd. Evelin Ilves valis oma teemaks tervise, spordi, koduse leivateo ja heategevusprogrammid. Ta pole kunagi peljanud olla kõrge staatuse juures ka naine, kellele südameasjaks on tutvustada Eesti disainerite loomingut ja ehteid. Teda on saatnud avalikkuse pidev tähelepanu ning ka kriitika, olgu siis põhjendamatu või põhjendatud. Praegust õppetundi peab ta aga elu üheks valusamaks. Kui kõik meediaväljaanded ootasid eile Kadrioru kantseleilt mingitki reageeringut, siis pärastlõunal kella 15.20 paiku palus Evelin Ilves oma Facebooki leheküljel vabandust: «Mul on praegu kanda üks raskemaid aegu. Palun andestage, kellele olen haiget teinud.»

Evelin Ilvest on saatnud avalikkuse pidev tähelepanu ning ka kriitika, olgu siis põhjendamatu või põhjendatud. Eraelu ja selle puutumatus on ja jääb Eestis alati üheks suurimaks vabaduseks, õiguseks. See kehtib tavakodanike puhul, aga eraelu kaitsele on õigus ka neil, kelle suhtes on avalikkuse huvi tõttu kõrgendatud tähelepanu ja seega ka kõrgemad ootused. Riigipeade, valitsusjuhtide, ministrite ja riigikogu liikmete, kuid ka näiteks pealinna linnapea eraelu saab aga õigustatult avalikuks ja meie kõigi omaks,

kui eraelus eiratakse eetikanorme ja võetakse ära eeskuju ootuse, kui need tuuakse kodust avalikku ruumi paljude silmade alla. Kõikjal maailmas püütakse hoida riigipäid kui riigisaladuste valdajaid eraelulistest võngetest eemal ka julgeolekuriski tõttu. Sest kui kõrged riigitegelased moraalselt libastuvad, võivad nad muutuda skandaalsete piltide-videote tõttu šantažeeritavaks. Salajane riigiinfo võib jõuda valede silmade ette. Loomulikult on Eesti presidendipaaril õigus oma eraelu kaitsele, aga kui eraelu tuuakse avalikult väga paljude silmapaaride ette, siis on see kaitse piiratum kui tavakodanikel. Tekib õigustatud huvi. Eesti kodanikel on meie esipaarile selge eeskuju nõue, ootus. Mida väiksem rahvas, seda enam soovitakse presidendis näha rahva südametunnistuse kandjat. Postimees vestles eile mitme suhtekorraldajaga, kuid keegi ei olnud valmis olukorda avalikult analüüsima. Mõni ei soovinud seda teha isegi mitteametlikult. «Kõlagu tagurlikult, aga midagi pole teha – positsioon seab siiski mingid piirid. Tuleb järgida kirjapandud, aga ka ühiskonnas suuliselt kokku lepitud reegleid,» leidis üks. «Avalikus ruumis niimoodi käitudes peab avaliku elu tegelane olema valmis, et see tekitab küsimusi.» Teine leidis: «Maailmas on nii raske aeg, las see suudlus jääb. Tegeleme tõsiste asjadega.» Kolmas pakkus, et just keeruline aeg maailmas peaks tegema kõrged riigiesindajad kõigis oma käikudes veelgi hoolikamaks.

Black Hawkid harjutasid Pakri poolsaarel USA 173. õhudessantbrigaadi Eestis viibiv kompanii ja Scoutspataljoni C-kompanii jalaväerühma kaitseväelased alustasid eile ühisõppust, mille käigus harjutatakse kahe Black Hawk UH-60 helikopteriga nelja Pakri poolsaarel asuva õppeobjekti ründamist. Black Hawkid on maaväe lennuüksuse lennuvahendid, mis mille ülesandeks on nii rünnata vastast kui ka toetada sõjalisi operatsioone vägede transpordi või meditsiinievakuatsiooniga. UH-60 Black Hawk kuulub Sikorsky Aircraft Corporationi loodud helikopterite S-70 perekonda, olles reaktiivmürskude, rakettide, pommide ja kuulipildujatega varustatuna tõhus ründevahend. PM foto: liis treimann

Kood avab fotogalerii

Eesti esipaari läbisaamine on jahenenud suhtest hoolimata väga hea. 20. augustil Kadriorus loomerahvast tervitades ei aimanud Evelin ja Toomas Hendrik Ilves eesseisvat skandaali. foto: liis treimann

POSTIMEES, 23. AUGUST 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Suhtekorraldaja: vabandust paluda oli ainuõige «Presidendi kantselei ei peaks praegu mitte mingeid avaldusi tegema,» lausus eile kommunikatsioonikonsultant Aune Past. Evelin Ilvese postitus sotsiaalmeedias oli eilseks õhtuks ainus reaktsioon ajakirjas Kroonika ilmunud loole. Vabariigi Presidendi Kantselei ajakirjandusega ei suhtle. Pasti arvates ongi see

õige, sest presidendi kantselei ei saagi presidendipaari omavahelistest suhetest midagi teada. Liiatigi veel, avaldus peaks tema sõnul olema inimlik ja aus, mitte ametlik kiri pressiesindajalt. «Me tahame, et meile räägitaks tõde, aga presidendi kantselei ei saa seda kuidagi teada,» ütles Past. «Ainuõige viis oligi

see, et Evelin Ilves reageeris Facebookis,» põhjendas kommunikatsioonikonsultant, kelle arvates jõuab presidendi abikaasa niiviisi kõige rohkemate inimesteni. Ning sellisel juhul on avaldus isiklik ja siiras. Pasti arvates ei löö Evelin Ilvese eksimus Eesti esipaari imagole suurt põntsu, sest «presidendipaar on mingis mõttes paljuski oma

rahva nägu». «Kui me presidenti valisime (kehtivad seadused ei võimalda Eestis riigipea otsevalimist – toim), siis me teadsime nii Toomas Hendriku eelmist perekonnaelu kui ka Evelini eelmist perekonnaelu. See ei olnud mingi probleem. Nad on olnud väga tore presidendipaar,» lisas kommunikatsioonikonsultant. Marian Männi

Taatlemisskandaali osalised astuvad ülehomme kohtu ette Politseinikud, kes olid osalised taatlemata kiirusemõõtjate skandaalis, mis viis politseijuhtide tagasiastumiseni, astuvad esmaspäeval Viru maakohtu ette. Viru ringkonnaprokuratuur esitas süüdistuse kuuele Ida prefektuuri politseinikule, kellest kolm ei tööta enam politseis. Süüdistus käsitleb ametialast võltsimist ning väärteomenetluses teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemist. Süüdistuse järgi jättis Ida prefektuuri liiklusjärelevalve talituse juht Alvar Ottokar korraldamata sõiduautole Škoda Superb paigaldatud kiirusmõõturi taatlemise ja andis 2011. aastal nelja kuu jooksul alluvatele korraldusi selle seadmega sõidukite kiirust mõõta. Kiirust mõõtnud po-

litseinikud pidid tema korraldusel märkima dokumentides mõõteseadmena hoopis Honda politseimootorrattale paigaldatud taadeldud kiirusmõõturi andmed. Seega koostasid süüdistatavad politseinikud kiiruseületamise eest trahve taatlemata kiirusmõõturiga saadud tulemuste alusel. Viru ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Rita Hlebnikova sõnul said peale Ottokari süüdistuse ka kaks liiklusjärelevalvetalituse politseinikku ja kolm endist politseinikku, kes ülemuse kihutusel ametiisikuna dokumenti võltsisid. Taatlemata Stalkeri kiirusemõõtja näidu alusel sai Virumaal ebaseadusliku liiklustrahvi 178 inimest. Politsei

sisekontroll avastas taatlemata kiirusemõõtja kasutamise 2012. aasta märtsis ning juhtunu jõudis avalikkuse ette sama aasta novembris. Puhkenud skandaali tõttu astusid ametist tagasi politseiameti peadirektor Raivo Küüt ja Ida prefekt Aldis Alus. Ida prefektuuris kaotasid skandaali tõttu töö ka korrakaitsebüroo juht Tarmo Tammiste ja liiklusjärelevalve talituse juht Alvar Ottokar. Karistusseadustiku järgi võib ametialase võltsimise eest määrata rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistuse. Väärteomenetluses teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemise eest näeb seadus ette samuti rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Andres Einmann

6 || BALTI KETT 25 || POSTIMEES, 23. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

KÕIK KOHAL. Balti keti korraldajate must stsenaarium oli, et välja tuleb 20 000 eestlast, tegelikult aga tuli 20 korda rohkem.

Öövel: meeles on vaid kiirus te Balti keti panna looklema läbi Kesk-Eesti.

oliver kund reporter

alti keti õnnestumine rippus juuksekarva otsas veel neli päeva enne tähtaega, meenutas keti kokku pannud Andrus Öövel. Kummastaval kombel tuli viimane vajalik tõuge Moskvast. Kuidas sai teist Balti keti peakorraldaja?

Edgar Savisaar helistas mulle 1989. aasta juulis, salapärane nagu Stirlitz. Tal olla sündinud idee. «Tule nii ruttu, kui saad,» kostis telefoniliinilt. Kuulsin, kuidas ta samal ajal dikteeris assistent Vilja Laanarule mingi artikli ülesehitust. Jutt käis ketist. «Kelle või mille aheldamiseks?» oli minu küsimus. Pärast mitu tundi kestnud kohtumist tundus mõte mulle lummav, aga selle teostamine võimatu. Olen püüdnud meenutada, kuidas see kõik teoks sai, aga meeles on vaid kiirus. Oli hirm, et me ei saa hakkama, ja valitses teadmatus, kas tankid koos vagunitega tulevad enne või pärast Balti ketti. Ometi tegite plaani veel mõni nädal enne tähtaega ümber: sirge Pärnu maantee asemel otsustasi-

Tallinna–Pärnu maantee puhul sai selgeks, et inimesi tuleks liiga palju vedada. See oli ka liiklusrohke magistraal, mis võinuks põhjustada probleeme. Idee tõstatati ühel piirkonnajuhtide nõupidamisel ja sealsamas sai see ka otsustatud, kuna lätlastel olid täpselt samad mured. Kas tundsite hirmu, et kett võiks kasina osaluse tõttu luhta minna?

Mitte hirmu, vaid muret. Arvutus oli lihtne: 200 000 meetrit, kümne meetri peale inimene ehk 20 000 inimest olnuks see miinimum, mis lubanuks näo säilitada. Selleks oleks olnud ikkagi vaja 600 bussi. Kui sama asja katsuks teha täna, siis suure tõenäosusega läheks halliks! Minu veendumushetk, et saame kenasti hakkama, saabus neli päeva enne keti moodustamist, kui Nõukogude Liidu ülemnõukogu võttis vastu otsuse, et Molotovi-Ribbentropi paktil polnud mingeid salaprotokolle. Kui suur oli toona surve kõrgemalt, et Balti ketti üldse ei toimuks?

Kes oleks julgenud survestada? Jah, julgeolek julges, aga pakkudes kohvi ja konjakit.

Balti keti suurus seisneb selles, et see väljus korraldajate haardeulatusest. Organiseerimistoimkonna juht Andrus Öövel

Samal ajal palusid nad, et me «tanke» Moskva peale ei pööraks. Meil läks õnneks, et siseministeeriumi ohjas minister Marko Tibar, kes hoidis ära palju jama: tema alluvad osutusid äkitselt eesti meesteks. Kuidas nägi teie jaoks välja 23. august?

Enne päikesetõusu saatsime Balti keti trassile Rahvarinde turvateenistuse, iga kilomeetri kohta mees. Lisaks arstid, päästjad, autoinspektorid, köögi- ja söögitädid, bussijuhid ning nende ülemused. Ülejäänut mäletan juba häguselt. Eredalt on meeles, kuidas ärkasin järgmise päeva varahommikul Rahvarinde hoone pööningul oma tugitoolis Lembit Koigi (Rahvarinde eestseisuse liige – toim) kurja hääle peale, kes kamandas, et tee uks lahti. «Oleme muutnud maailma,» olid ta esimesed sõnad, kui end ta embusest lõpuks lahti kiskusin. Millegipärast nutsime mõlemad. Aegamööda hakkas eilne meelde tulema. Mida tähendab Balti kett teie jaoks 25 aastat hiljem?

Balti keti suurus seisneb selles, et see väljus korraldajate haardeulatusest. Iseenda enesekindlusele saime tuge, aga mis olulisem: Kremlis saadi sõnum ja Balti keti kordaminek aitas meid vabaduse saavutamise usule päris suure sammu lähemale.

POSTIMEES, 23. AUGUST 2014 || BALTI KETT 25 || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Loits Läbi aegade arutuse, läbi põlvede põhjatuse, läbi orjuse otsatuse tõuseb meie ohe – vabadus. Virust Võrumaani, Harjust üle Järva-, Tartu-, Valgamaani, Lääne- ja Pärnumaalt Peipsi veereni, saartelt Sakalani, üle vaevadest väsinud

Eesti tõuseb meie palve – vabadus, vabadus. Kõigi kadunud ja hukatud, võõra võimu vägistatud, ohvrite ja langenute, isamaa eest võidelnute mälestuse auks ja nimel, uskudes ja lootust hoides, püsib kindlana me püüe – vabadus, vabadus, vabadus.

Rein Veidemann luges selle enda kirjutatud teksti ette (ja kümned tuhanded suud lugesid seda kaasa) Balti ketis 23. augustil 1989 kell 19.10. fotod: peeter langovits, filmiarhiiv

23. august 1989 • Balti keti ideega tuli 1989. aastal Eestimaa Rahvarinde eestseisuses välja Edgar Savisaar eesmärgiga survestada Nõukogude Liidu juhtkonda tunnistama Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) olemasolu. • Inimketid polnud toona haruldased: 1988. aastal oli moodustatud inimkett Leedus Ignalina tuumaelektrijaama ümber ning ka Rahvarinde asutamiskongressi järel. • Balti keti alternatiividena kaaluti Eestis asuvate Nõukogude relvajõudude baaside ümberpiiramist või sellist ketti, kus inimesi ühendaksid kümnemeetrised mustad lindid. • Keti Eesti osa – kokku 211,5 kilomeetrit – jagati väikesteks lõikudeks, mille täitmine inimestega oli piirkondlike rahvarinnete ülesanne. Neile, kes ei saanud osa võtta, soovitati panna aknale põlev küünal. • Päev enne Balti ketti said korraldajad koondisest Auto mitusada kilo kriiti, et märgistada tee telgjoon ja joonistada MRP tähistused. • Meeleavalduse juhtimiseks vajaliku raadioside tagasid Eestis umbes paarkümmend raadioamatööri. Ainus vahejuhtum tekkis Raplas, kus nende signaali püüti segada tsiviilkaitse maa-alusest punkrist. • Balti keti tee trassil kehtis kiirusepiirang 50 km/h. Liiklust korraldasid autoinspektsioon 43 autoga ja Rahvarinde turvatöötajad. Ürituse käigus ei juhtunud ühtki suuremat liiklusõnnetust. • Kõige vähem oli Balti ketis esindatud virumaalasi, kuna sealsed teed läksid saabujate rohkuse tõttu umbe. • Tallinnas oli Balti ketis osaleda soovijaid nii rohkesti, et nende kohaletoimetamiseks lahkus liinilt osa linnaliinibusse. • Leedus paluti inimestel tuua Vilniuse kesklinna kuhjade viisi lilli, et külvata need osalejate tänamiseks lennukilt Balti keti trassile. • Meeleavalduse jäädvustamiseks uuriti väliseestlase kaudu võimalust, et NASA jäädvustaks Balti keti satelliidipildil. Vastus oli aga eitav, sest sellal ei lennanud üle Eesti ühtki satelliiti. • Ketiga seotud viiest teadaolevast Eesti mälestusmärgist kaks – Raplamaal Kärus ja Järvamaal Säreveres – avati juba paar tundi enne keti moodustamist. • Korraldajate arvates pidi Balti keti üleskutse. keti õnnestumiseks Eestis repro: rahvarinde muuseum kohale tulema vähemalt 140 000 inimest, kogu Baltimaade peale umbes 700 000. Tegelikult osales kaks miljonit inimest, neist Eestis 400 000. • Balti keti esimene lüli oli Rahvarinde volikogu liige Ott Sandrak, kelle vasak käsi oli vastu Pika Hermanni torni jalamit. Plaani järgi pidi keti Eesti osa viimane mees olema Ülo Kaevats, kes annab terekäe üle piiri Läti rahvarinde Tautas Fronte eestvedajale Dainis Īvānsile. Kaevats jäi aga liiklusummikusse kinni ja tema koha täitis EKP Valga rajoonikomitee I sekretär Mai Kolossova. • Balti keti kulminatsioon oli kell 19, mil algas märgusõna «Vabadus» edasiandmine inimeselt inimesele. Märgusõna hakkas korraga liikuma keti mõlemast otsast keskele, aga igaks juhuks olid trassil varumehed, kes märgusõna teadsid. • Suurim miiting toimus Heinz Valgu juhtimisel Eesti–Läti piiril asuval heinamaal. Võimsa tseremoonia südameks oli suure tuleriida kohal kõrgunud võllas, mis pandi põlema koos sellel rippunud plakatiga «MRP 50. MRP 50. Hitler, Stalin. Molotov, Ribbentrop. Salaprotokollid.» allikad: küllo arjakas «kui väikesed olid suured. balti kett 25», henn karits, andrus öövel, eesti ajaloomuuseum, peeter simm «balti tee» foto: riigiarhiiv

ÜHISTEGU. Balti ketti sõitsid pea kõigi asutuste töökorras bussid, aga ka kiirabiautod, isiklikest autodest rääkimata.

Karksist Ruhja anneli ammas reporter

iljandimaa K a rk si v a lla mees Leo Liiber oli üks neist, kes veerand sajandit tagasi korraldas Läti piiri äärsetel teedel Balti keti toimimist, ning ta lubab lausa võidelda selle eest, et toimunu tähtsust Eestis ei unustataks. 25 aastat on Liiber tundnud kohustust igal aastal Eesti-Läti piiril Lilli-Unguriņi piiripunktis koos naabritega Läti Naukšēni vallast 23. augusti suurpäeva meenutada. «Lätlasi on sel päeval piiril alati rohkem kui eestlasi – neile tundub Balti kett olevat südamelähedasem kui meile,» rääkis ta. Alates Balti keti 20. aastapäevast, kui lätlased piiri äärde Balti riikide ühise suursündmuse auks mälestusmärgi paigaldasid, on 23. augustil Naukšēni ja Karksi vald korraldanud ühise kultuuriprogrammi ning meenutusüritused muutunud rahvarohkemaks. «Sel korral tuleb piirile esimest korda ka Eesti president,» tundis Liiber heameelt. 25. aastapäeva puhul on karksilased kutsunud piirile mängima politsei- ja piirivalveorkestri ning laulma Tõnis

Põlva haiglast kiirabiautoga saabunud seitse foto: erakogu inimest.

Mäe ja Mikk Dede, lisaks kohalikud muusikud Karksist, Naukšēnist ja Rūjienast. Viimase viie aastaga on kahe riigi rahvast ühendav tee lõpuks mõlemal pool piiri ka asfaltkatte saanud. Aga 25 aastat tagasi oli Karksi-Nuia Rahvarinde tegelastel Liiberil ning nüüdseks igavikku lahkunud Tarmo Harjul ja Lembit Sootsil kõvasti organiseerimist, et kümned kilomeetrid Karksi kandis saaksid inimketiga kaetud ning koostöö lätlastega piiril sujuks. «Soots uhas ümberkaudu asutusi läbi, et saaks busse – kartsime, et kolhoosiesimehed ei anna neid, aga see oli asjatu kartus. Harju ülesanne oli lätlas-

Leo Liiber, Tarmo Harju ja Lembit Soots organiseerisid, et kümned kilomeetrid saaksid inimketiga kaetud ja koostöö lätlastega sujuks.

tega läbirääkimisi pidada, et piiril kõik sujuks, ning mina korraldasin, et puidutsehhis piirile viimiseks kaks võllapuud saaks ehitatud,» meenutas Liiber. «Pidime Molotovi ja Ribbentropi topised ka valmistama, aga need jäid tegemata – nende asemel olid plakatid, mis piiril põletati.» 23. augustil oli aktivistil lisaks abiks palju kohalikke inimesi, kelle vahel teelõik kilomeetrite kaupa ära jagati, et nad jälgiksid, et inimketti kusagile auku sisse ei jääks. Samuti olid mõned bussid valmis inimesi teise kohta vedama, kui kusagil rahvast puudu. Seda polnud vähemalt Karksi kandis vaja. «Kõik hakkasid piirile liikuma, kõik teed ja põllud olid autosid ja busse täis, autosid tõsteti teelt kõrvale, sest need läksid aeglasest sõidust keema – viimased poolteist kilomeetrit tuli võllapuud ja plakatid käe otsas tassida,» meenutas Liiber. Piiril põlevaid lõkkeid nägid eemalt ka Põlva haiglast rohelise kiirabiautoga seitsmekesi kohale sõitnud. «Rahvast oli nii palju, et loobusime pärast ketis seismist piirini minekust ja hakkasime koju tagasi sõitma,» meenutas praegune Põlva haigla kirurgiaosakonna õendusjuht Tiina Volžina, kes käis Balti ketis koos 12-aastase pojaga. Põlvamaalt tuli Viljandimaale inimketti seisma bussitäite kaupa rahvast, kellest suurem osa kogunes Karilatsi ja sõitis ühises kolonnis pikas rivis sihtkohta.

KOMMENTAARID

eugen päss

Balti keti trassi autor

Ainus võimalus legendide koostamiseks vajalikku infot saada oli sõita kogu tee läbi VAZ 2103ga. Ainult sellel mudelil oli hodomeeter, mis aitas mõõta lõigupikkusi. Saime selle masina ühelt sõbralt. Teine

võtmeküsimus oli legendide paljundamine: selleks kulus hirmsalt paberit, mida oli raske hankida. Mul õnnestus legendid paljundada Eesti Merelaevanduse paljundustöökojas, aga seda tuli teha täiesti salaja: merelaevandus oli venemeelne ja venekeelne organisatsioon. Ainus äpardus juhtus keti toimumise õhtul

Toompea lossi aias. Saabus tädi Maali maalt ja seletas, et Marju Lauristin tuleb ja paneb käe vastu Toompea müüri. Ükskõik palju ma ei rääkinud, et Lauristin esineb raadios, valitses kaos. Lossi aed oli inimesi pungil täis ja lõpuks ma palusin neid, et kui me ei suuda teid rivisse panna, siis võtke vähemalt üksteisel kätest kinni.

henn karits

Rahvarinde Tallinna piirkonna organisaator

Sõitsime veidi enne Balti keti kulminatsiooni Imre Tiri Moskvitšiga Toompealt alla Viljandi maanteele. Inimesed seisid juba neljas-viies reas. Samas tekkisid Nabala teeristi lähedal esi-

mesed hõredad kohad, inimesed keeldusid kätest lahti laskmast. Ehitusinsenerina sain kohe aru, et ketti venitada ei anna. Tagurdasime autoga tagasi, võtsime inimestel jõuga käed lahti ja lasime rivikorras edasi joosta. Kuni sai üks lõik täis ja siis järgmine. Mati Hint oli sel ajal Ameerikas ja rääkis Balti ketist mitmes te-

lekanalis. Kui ameeriklased öösel satelliidipildi tegid, selgus, et oli kaks asja, mis särasid. Üks oli Hiina müür ja teine mingi asi Läänemere lähedal. Need olid autotuled, mis liikuma hakkasid ja kogu Balti keti tee ära valgustasid. Me oleksime võinud MRPst laulda või tantsida palju tahes, aga kett jõudis maailmas kohale.

8 || BALTI KETT 25 || POSTIMEES, 23. AUGUST 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2216, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Üldjoontes sama ürituse korraldamine ja läbiviimine oli Eestis, Lätis ja Leedus siiski veidi erinev, kirjutab ajaloolane Küllo Arjakas. Eesti eripäraks jääb raadio erakordselt suur roll inimeketti kokku tulnud inimeste meeleolu tõstmisel pikas otsesaates.

Balti keti sarnasusi ja erijooni

äbi kolme Baltimaa 23. augustil 1989 moodustatud inimkett kujunes enneolematult võimsaks ja selge sõnumiga aktsiooniks. Tänasel päeval paneb kindlasti imestama organiseerimistööde kiirus nii Eestimaa Rahvarinde juhtkonnas kui ka piirkondlikes rahvarinnetes. Kolme Balti rahvarinde tegevust koordineeriva Balti Nõukogu esimene koosolek toimus Pärnus 15. juulil 1989. Seal tutvustas Edgar Savisaar plaani moodustada 23. augustil, kurikuulsa Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) 50. aastapäeval inimahel Tallinnast Vilniusse. Aktsioon kavandati eeskätt Kremli raputamiseks, sest juuni alguspäevil Moskvas NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressil suurte lootustega moodustatud nn MRP komisjoni töö hakkas venima. Sai üha selgemaks, et 23. augustiks ei võeta Moskvas vastu MRPd ja selle salaprotokolli hukkamõistvat otsust. Nii nagu Eestis, näitas 23. august 1989 ka lätlaste Tautas fronte ja leedulaste Sąjūdise juhtorganite ning regionaalsete ühenduste tugevat organiseerimisvõimet ja head koostööd teiste asutuste ja ühiskondlike organisatsioonidega. Balti tee oli meie lõunanaabrite juures samalaadne lõputu inimkett. Üldjoontes sama ürituse korraldamine ja läbiviimine oli siiski veidi erinev. Eesti eripäraks, võrreldes Läti ja Leeduga, jääb 23. augusti õhtul Eesti raadio erakordselt suur roll inimketti kokku tulnud inimeste meeleolu tõstmisel pikas otsesaates, mis kõlas Eesti raadio I programmis ja Vikerraadios kella 17.05–20. Meenutan, et toona oligi vaid kaks eestikeelset raadioprogrammi. Lätis kõlas Balti keti raadiosaade üksnes nende I programmis kella 18.55–19.15. Leedu raadio I programmis pühendati otseselt Balti ketile kella 16–16.15 uudistesaade ning teine uudistesaade kella 19–19.10, vahepeal aga anti eetrisse üksikuid teateid.

les vardas, Läti NSV Ülemnõukogu hoone lipp Riias kaasa arvatud. Fotode põhjal otsustades olid lätlaste lipud inimketis sageli mustade leinalintidega. Erinevalt Eestist ja Leedust tuli Lätis tähelepanuväärselt palju inimesi, eriti naisi, inimketti rahvarõivastes. Inimketi kulminatsiooni aeg, kella 19–19.15, jäi mõnevõrra lühemaks kui Eestis ja Leedus. Läti oluliseks panuseks võib pidada Baltimaade ühislaulu «Ärgake, Baltimaad! Atmostas Baltija! Bunda jau Baltija!». Laul sai valmis vaid mõne päevaga, selle viisi lõi helilooja ja laulja Boriss Rezņiks Valdis Pavlovskise sõnadele. Eesti keelde tõlkis laulu luuletaja ja laulusõnade autor Heldur Karmo (1927–1997).

Inimketi korraldamisest Leedus Leedu NSV ametlikus ajakirjanduses kirjutati juuli lõpus ja augusti algupoolel aktsiooni ettevalmistamisest vähe. Pikka aega Balti keti vastu olnud Leedu NSV juhtkond muutis nädalapäevad enne aktsiooni meelt ja otsustas üritust mitte takistada. Autoinspektsioon sai korralduse liiklust reguleerida, asutusi kohustati võimaldama transport Balti teele. Leedus kujunes 23. august 1989 eriti emotsionaalseks. Leedu eripärana püstitati Balti teele vaid mõne päevaga või isegi 23. augusti hommikupoolel poolsada lihtsat mälestusristi ja muud mälestusmärki, samuti käisid kümned või pigem siiski sajad tuhanded inimesed enne Balti teele asumist kirikus palvetamas. Samamoodi palvetati 23. augustil Balti teele rajatud mälestusmärkide juures, kas enne inimketi moodustamist või pärast üritust organiseeritud või spontaanselt tekkinud miitingute ajal. Leedu teiseks eripäraks võib pidada inimketi kohal madalal, kohati vaid viie kuni seitsme meetri kõrgusel lennanud kaht lennukit

Näib, et Lätis koondus Balti keti korraldustöösse isegi rohkem väiksemaid ühendusi kui Eestis. Peakorraldaja Tautas fronte kõrval tegutses keskkonnakaitse klubi, esindatud olid Läti Rahvusliku Sõltumatuse Liikumine (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei analoog Lätis), rühm Helsinki ’86, arvukad rahvuslikud kultuuriseltsid, kaasa lõi isegi Läti punaste küttide koondis. Näib, et Lätis tähistati 23. augustit mõnevõrra enam leinapäevana. Teatavast ohvrimeeleolust ning just mälestuskogunemiste kavadest rääkis lätlaste esindus juba 15. juulil Pärnus, kui arutati 23. augusti tähistamise kontseptsiooni. 23. augustil 1989 oli suur osa (enamik?) Läti rahvuslippudest poo-

LUGEJATE MEENUTUSED

Inimketi korraldamisest Lätis

Teades, et 23. augustil 1989 korraldatakse Balti kett, tekkis minul ja teisel Rapla mehel Alvar Kauril mõte jäädvustada see õhust lennukilt. Alvar korraldas paberimajanduse Kuusikul oleva Balti sõjaväeringkonna lennusalgaga, tellis lennuloa Tallinna vanalinna kohal lendamiseks, suhtles mõnede vajalike ohvitseridega ja luba stardiks oli olemas. 23. augustil sõitsin autoga paari hea tuttavaga ja oma kahe väikese lapse, Martini (10) ja Mariga (7) Kuusiku lennuväljale, An-2-le, mida rahvas teab moosiriiulina. Planeeritud oli lennata Balti keti kohal Kuusikult Tallinna, edasi Panevežysesse ning sealt Kuusikule tagasi. Võtsin põlvili asendi sisse lahtise lennuki ukse juures. Sättisin kaamera õlale, kaks

ga ei jõudnud Leedus suurte liiklusummikute tõttu inimketti kõige rohkem inimesi, eriti Kaunasest ja Kaunase rajoonist. Just nemad moodustasid enam kui poolesajakilomeetrise haruketi Karmėlavast Ukmergėni. Umbes 10 km pikkune harukett tekkis Vievise ja Elektrėnai vahel. Siin peeti ummiku üheks või koguni peamiseks põhjuseks raudtee-ülesõidukohta, kus üks rong mitu korda edasi-tagasi manööverdas. Nii jäi paljudele leedulastele mulje, et vedurikabiinis olevad «rahvavaenlased» ei lase patriootidel Balti teele sõita.

An-2, kust puistati alla lausa sadade kilode kaupa lilli – midagi sellist polnud ei Eestis ega Lätis. Leedus taheti liiklust ja inimketi moodustumist koordineerida õhust kuue neljakohalise väikelennukiga Vilga, mis said igal pool hõlpsasti maanduda. Päev enne aktsiooni keelas Leedu aeroklubide ülem kindral Taurinskas neil lennukitel 23. augustil õhku tõusta. Mõnevõrra päästis olukorra kooperatiiv Avioplasta (Avioteenus), kes pakkus Balti tee korraldajatele kaht väikelennukit An-2, et puistata inimketile lilli. Lennukeid piloteerisid Kazimieras Šalčius ja Vytautas Tamošiūnas. Esimene lennuk tõusis kolhoosi Žiburys lennuväljalt õhku kell 16.30. Lennuväljale toodi niivõrd palju lilli, et filmioperaatoritel, kes tahtsid koos lenduritega õhku tõusta, tuli kabiini lausa roomata. Ka Vilniuse kesklinna, Katedraali väljaku ja Gediminase torni kohal lendas üks lennuk inimketist üle. Õhust puistati alla kümneid tuhandeid lilleõisi.

Rahvarinded ja ametivõimud

Läti oluliseks panuseks võib pidada Baltimaade ühislaulu «Ärgake, Baltimaad! Atmostas Baltija! Bunda jau Baltija!». Laul sai valmis vaid mõne päevaga. Need lennukid ja allavisatud lilled on tänini väga paljudel leedulastel meeles. Piloote tuleb pidada sangariteks, sest lennukite õhkutõusmine, vaatamata antud keelule, kvalifitseerus Leedu NSV kriminaalkoodeksi ja muude normatiivsete aktide järgi otsese seadusrikkumisena. Õhkutõusmist võis isegi pidada lennukite ärandamiseks, mille eest ähvardas väga karm karistus. Näib, et võrreldes Eesti ja Läti-

vene noormeest hoidsid minust kinni, kuna mul polnud kuskilt kinni hoida ja ainus toetuspunkt oli mummuline metallist lennukipõrand. Jätkasin filmimist. Tundsin, kuidas kõik riided seljas leemendasid higist. Suur osa oli surmahirmul. Mind hoidsid kinni vaid kaks vene noormeest, kes oleks võinud mind suvalisel ajal lasta lennukiuksest alla kukkuda, ja teine probleem oli see, et kui suumisin kaameraga maapinnal olevat inimketti lähemale, siis oli selline tunne, et viska kaamera lennukist alla või hüppa ise alla. Seda on raske sõnadega väljendada. Kuna ilm oli tuuline, kõikus lennuk kõvasti. Osa filmitud kaadrid said seetõttu veidi kannatada. Lisaks hakkas see pidev kõikumine ja õhuaukudes

Keerukam on vastata küsimusele ametivõimude suhtumisest ja kaasabist. Eestis jäi kommunistliku partei juhtkond ja valitsus ürituse suhtes neutraalseks ja mingil määral toetavaks ning partei kesktasand (linnade ja rajoonide parteikomiteed) tuli üritusega enamasti kaasa. Nad kooskõlastasid kiiresti töökollektiividelt laekunud taotlused muuta 23. august töövabaks päevaks, samuti aitasid korraldada transporti jms. Näiteks Pärnu rahvarinde kantselei kõrval registreeris ka Pärnu parteimaja 14.–18. augustini Balti ketti tulijaid, EKP Tartu linnakomitee korraldas busside eraldamist jne. Tuleb arvestada, et mitme linna- ja rajoonikomitee parteiorganisatsiooni esimene sekretär (Rakveres, Paides, Viljandis, Pärnus jm) oli selleks ajaks ametisse saanud rahvarinde piirkonna toetuse abil. Leedu NSV juhtkond jäi pikka aega pigem tõrjuvaks ja alles nädalapäevad enne 23. augustit hakati korraldajaid aitama. Selleks ajaks oli Sąjūdisel juba suur(em) osa ettevalmistustest tehtud ning vajalikud kokkulepped sõlmitud. Läti allikatest leiab üsna vastukäivat teavet, mille põhjal on raske üldistust teha. Võib arvata, et Lätis oli kompartei nn rahvuskommunistlik tiib Balti keti suhtes toetavam ja Moskva-meelne tiib selle vastu.

seiklemine kõigile lennukis olnutele tervise peale. Õnneks olid kõigil kilekotid kaasas ja need täitusid päris kiiresti. Ei pääsenud sellest ka mina. On meeles see emotsioon, et lennates Tallinna vanalinna kohal, ühe käega filmisin, teise käega hoidsin kilekotti ja vahelduva eduga oksendasin. Kuid kaamerat käest ei lasknud. Mõtlesin, et sinna Leetu küll ei jõua. Hea oleks, kui Kuusiku lennuväljale tagasi jõuaks. Nii saigi vastu võetud otsus, et maandume Kuusikul. Oli ju üsna palju materjali videosse võetud. Urmas Minn Mina olin siis alles viieaastane Karksi-Nuia tüdrukutirts. Ka mina seisin seal ketis. Ema tõi meid lapsi varem lasteaiast ära ja teatas, et me läheme kuhugi

tähtsale sündmusele. Mäletan, et hästi palju rahvast liikus tänaval ja keskplatsil. Ema tegi kodus ruttu igale lapsele näppu Eesti lipu. Õmbles sinisest, mustast ja valgest atlasspaelast Singeri käsimasinal kokku lipukesed ja lükkis need valgete plastmassist varraste otsa. Sõitsime Volgaga Karksi-Nuiast Remsile, kus isa kuivatis töötas. Inimesed seisid tee ääres, käest kinni. Lehvitasime autost lipukesi. Väiksemal õel kukkus lipp autoaknast välja. Tehti sõidupaus. Meie taga rivis autod samuti seisid, kuni keegi siis jooksis lipukesele järele, sest lapse nutt kadunud asja pärast oli suur. Ja mida veel mäletan: sel õhtul oli väga kuum ilm ja kirikukellad kajasid. Igal pool... Kaiti Pilk Loe veel mälestusi postimees.ee-st.

POSTIMEES, 23. AUGUST 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Venemaa valitsus nõuab stabiilseid toiduainete hindu Venemaa valitsus ei ole rahul mitme toiduaine hinna kõikumisega riigi eri piirkondades ja nõuab seetõttu, et kohalikud võimud sõlmiksid hindade stabiliseerimiseks tootjate ja kaubandusfirmadega hinnakokkuleppe, ütles põllumajandusminister Nikolai Fjodorov eile Kurski oblastis. Loomaliha on kallinenud 0,3 protsenti, sealiha 0,6 protsenti, linnuliha 0,9 protsenti, pastöriseerimata piim ühe protsendi ja õunad 1,5 protsenti. Et stabiliseerida toiduhindu ja vältida spekuleerimist, nõuab ministeerium hinnakokkulepet. Fjodorovi sõnul on sellist ajutist abinõu rakendatud ka 2007. ja 2010. aastal. BNS

Patarei merekindlust külastanud välisturistid ütlevad, et emotsioonid, mida robustne vangla pakub, on sõnulseletamatud.

foto: mihkel maripuu

Balti riigid taotlevad ELilt puhvertsooni staatust Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusorganisatsioonid tahavad saata Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikule Dacian Ciolosele ühise kirja, kus nõutakse Balti riikidele eripuhvertsooni staatust seoses kahjuga, mille on tekitanud Venemaa kehtestatud toiduainete impordi keeld. Taotlusega loodavad Balti talunikud saada ELilt suuremat kompensatsiooni. Nõue lähtub asjaolust, et riigid asuvad Venemaale geograafiliselt lähedal embargo on neid tabanud rängemalt kui teisi riike. BNS

Kohtla kaevanduspark on Ida-Virumaa tööstusalade ja -linnade kõrval foto: margus ansu üks suurima potentsiaaliga turismisihtkohti.

Harjumaal asub kunagine Hara allveelaevade baas, mis oli omal ajal üks kolm üheks foto: jane jakobson maailma kolmest laevade demagnetiseerimise baasist.

KASUTAMATA VÕIMALUS. Läti ja Leedu turundavad oma minevikku usinamalt.

Eesti pole veel süngeks turismiks päris valmis rivo veski reporter

ndise Nõukogude Liidu liikmena pakub Eesti suurt huvi nn sünge turismi sihtkohana, kuid potentsiaal selleks on paljuski veel kasutamata, osaliselt valulike ajaloosündmuste värskuse tõttu. «Kindlasti oleks võimalik Eestit puudutanud süngete sündmustega seotud paikade turismi arendada, kuid ilmselt pole me veel valmis diskuteerima selle üle, kas meie ühised läbielamised on asjad, mida välismaalastele eksponeerida soovime, või kas üks või teine viis sündmuste edasiandmiseks on eetiline või mitte,» ütles Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) turismiarenduskeskuse tootespetsialist Jane Jakobson. Maailmas laialt tuntud, kuid Eestis veel lapsekingades sünge turism (ingl k dark tourism – toim) tähendab traagiliste sündmustega seotud kohtade tutvustamist, mille alla liigituvad näiteks sõja- ja militaarturism. Turismivaldkonna välisõppejõud, kes Eestit Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Kuressaare kolledži sünge turismi suveülikooli käigus väisasid, leidis, et Eestil on palju pakkuda, kuid, et tuleks teha ka teatud investeeringuid. USA Colorado ülikooli õp-

pejõud Stuart Cottrell rääkis, et kui ta 2004. aastal esimest korda Eestit külastas ning Tallinna Patarei merekindlust nägi, oli ta vaatepildist lummatud. «Ameeriklasena on end raske sellise vaatepildiga samastada. Minu esimene mõte oli, miks need kohad ei ole kaitse alla võetud ja tehtud turismiatraktsiooniks või koguni Tallinna turismiikooniks. Hiljem sain aru, et see mõte oli naiivne – toona mõtlesid ehk eestlased veel endiselt selle peale, et minevik tuleb unustada,» arutles Cottrell. Cottrell lisas, et kahel korral, mil ta Patarei vanglat koos välistudengitega väisas, peeti seda üheks kogu reisi meeldejäävamaks hetkeks. «Sellisena, korrastamata kujul, saab välismaalane sealt kordumatu elamuse. Kõik on jäetud nii, nagu see oli, ning see lisab külastusest saadud emotsioonile tohutu annuse,» märkis ta. TTÜ Kuressaare kolledži turismimajanduse assistent Jana Raadik-Cottrell ütles Postimehele, et šokeerimisest olulisem on sünge turismi juures mälestused ja ajalugu. «Eriti on see seotud identiteediga – kes me oleme, kust me tuleme. Sünge turism peaks suutma pakkuda turistidele ja meile endile ühiseid pidepunkte ajaloost,» rääkis Raadik-Cottrell. «Kui rääkida sünge turismi tõsisematel teemadel, siis Euroopas on need kindlasti seo-

Sünge turismi objektid • Okupatsioonide muuseum Tallinnas, KGB kongide muuseum Tartus. • Jägala koonduslaager ja Kalevi-Liiva hukkamispaik, Klooga koonduslaager, teised poliitvangidega seotud lood ja hukkamispaigad. • Metsavendade tegevuspaigad ja nende mälestuseks rajatud Metsavenna talu. • Militaarajalugu ja lagunevad objektid, nt Hara allveelaevade baas, Tartu Raadi sõjaväelinnak, Pakri poolsaare militaarrajatised ja tunnelid, Naissaare militaarrajatised ja matkarajad. • Rummu ja Patarei vanglakompleks. • Lahingupaigad, millest annavad märku mälestuskivid. Sinimägede matkarajad ja Vaivara Sinimägede muuseum. • Tööstusalad ja tööstuslinnad Ida-Virumaal. Aidu karjäär, kus on lõppenud põlevkivitootmine ja millest on tehtud veespordikeskus. Kiviõli tuhamäed, Kohtla kaevanduspark.

Balti riikide kontekstis on üks probleeme aga see, et kohalikud näevad minevikku turistidest erinevalt.

allikas: eas

tud holokaustiga. Küllap on Auschwitz üks maailma enim külastatud sünge turismi sihtkohti,» ütles Raadik-Cottrell. Balti riikide kontekstis on üks probleeme aga see, et kohalikud näevad minevikku turistidest erinevalt. Valusad või piinlikud momendid minevikust tahetakse pigem ära peita. Eriti kehtib see Eesti kohta – Läti ja Leedu on oma nõukogudeaegse pärandi säilitamisel ja uuesti külalistele avamisel usinamad olnud. «Sünge turismi suvekooli Tallinna ringkäigul küsis üks Läti tudeng, kuidas on võimalik, et eestlased on lasknud

Pagari tänava KGB peakontori, kus sadu-tuhandeid inimesi piinati, muuta luksuskorteriteks. Lätis on samasugune hoone, aga seal on see tühjaks jäetud ning renoveerimata,» rääkis Raadik-Cottrell, kelle hinnangul läheneme valulikule minevikule erinevalt. Jakobson nõustub, et Balti riikide võrdluses oleme Eestis pisut alahinnanud mõnede objektide väärtust turismiatraktsioonina. «Tartu Raadi sõjaväelinnak lammutati maha, kuigi see võiks olla turismiatraktsioon. Kui Tartut külastanud sakslased seal käisid, vaimustusid nad silmanähtavalt. Eks probleem ole ka selles, et kui eestlane ise ei tarbi seda elamust, siis ei oska ta seda ka teistele pakkuda,» ütles Jakobson. Turismivaldkonna eestvedajatelt uuritakse sageli, kui eetiline sünge turism on. Hollandis asuva Breda rakenduskõrgkooli lektori Rami K. Isaaci sõnul ei tasu selles terminis tonti näha. «Turistid ei tule Eestisse sünget turismi otsima. Siia tullakse tutvuma selle maa ajalooga. Sünge turism võib teistele atraktsioonidele anda lisaväärtuse, kuid peamine on ajalugu ja nõukogude periood on ju üks osa sellest,» selgitas Isaac. Raadik-Cottrell usub, et kui tundlikkus valulikemate teemade suhtes väheneb, saab neid aja möödudes aina enam käsitleda ka turismis. Seda, et Lennusadamas võiks kunagi olla Estonia laevahukku käsitlev näitus, Raadik-Cottrell ei välista. «See saab võimalikuks siis, kui me end selles suhtes enam halvasti ei tunne. Näiteks 50 või enama aasta pärast.»

miljonit

eurot on Eesti idufirmad saanud tänavu kuue kuuga investeeringuid, neist vaid 3,8 miljonit on tulnud kodumaalt.

EstLink 2 hoolduse tõttu kallines Eestis juulis elekter Elektri börsihind kerkis eelmisel kuul NPSi Eesti hinnapiirkonnas 23,35 protsenti, 44,17 euroni megavatt-tunni kohta, kuna EstLink 2 hooldus piiras Põhjamaade odavama energia mõju siinsele elektrihinnale. NPSi süsteemihind tõusis juulis juuniga võrreldes 13,22 protsenti ning hinnaks kujunes 28,52 eurot megavatt-tunni kohta. Soomes kerkis hind seejuures vaid 3,9 protsenti, 36,81 euroni. EstLink 2 hooldusest hoolimata langes Eesti elektrihind Soome omaga 75 protsendil tundidest kokku, Läti omaga aga vaid 36,7 protsendi tundidest ning hinnaerinevuseks Lätiga kujunes eelmisel kuul 13,17 eurot. BNS

Leedu hakkab Norrast gaasi saama Leedukate Litgasi teatel on ettevõte sõlminud Statoiliga viieaastase lepingu 540 miljoni kuupmeetri maagaasi tarnimiseks aastas. Tarned Norrast algavad aastal 2015 ning tõotavad teha lõpu Leedu totaalsele sõltuvusele Vene gaasist, kirjutab Wall Street Journal. Litgasi sõnutsi võib Leedu hakata saama LNGd 260– 289 euroga 1000 kuupmeetri eest. Majandus24

OMX TALLINN

778,99 ▲ +0,5%

1000 800 600

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

BÖRS Aktsia Hind Arco Vara 1,040 Baltika 0,485 Ekspress Grupp 1,060 Harju Elekter 2,650 Merko Ehitus 7,110 Nordecon 1,020 Olympic Group 1,920 Premia Foods 0,680 Silvano Fashion 1,710 Skano Group 1,000 Tallink Grupp 0,697 Tln Kaubamaja 5,100 Tallinna Vesi 12,90 Järvevana 0,830 Pro Kapital Grupp 2,500 Trigon Property 0,480

VI 2014

3,33 ▼ -7,38

VIII 2014

EURO Muutus 0,97 -3,00 0,00 -1,85 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1,90 1,59 -0,77 0,12 0,00 0,00

22.8 Kurss Austraalia dollar 1,424 Hiina jüaan 8,162 Jaapani jeen 137,700 Kanada dollar 1,453 Leedu litt 3,452 Norra kroon 8,149 Poola zlott 4,186 Rootsi kroon 9,153 Rumeenia leu 4,410 Šveitsi frank 1,210 Suurbritannia nael 0,800 Taani kroon 7,455 Tšehhi kroon 27,838 Ungari forint 313,500 USA dollar 1,326 Venemaa rubla 48,049

Muutus -0,25 0,01 -0,01 -0,02 0,00 -0,17 -0,07 -0,18 -0,05 -0,07 0,13 -0,00 0,09 -0,22 0,04 -0,25

bns

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 23. AUGUST 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

VASTUOLULINE SAADETIS. Moskva teatel ei kannatanud humanitaarabi andmisega D

Islamiriik on midagi enamat, kui me seni näinud oleme. USA kaitseministri Chuck Hageli sõnul on Iraagi džihadistid USA-le ohtlikumad, kui oli kunagi Al-Qaeda.

Gazast tulistatud mürsk tappis Iisraelis nelja-aastase poisi Gaza sektorist tulistatud mürsk tappis Iisraelis eile nelja-aastase poisi. Rünnak leidis aset reede õhtul Sdot Negevis. Iisraeli päästeteenistuse juht Eli Bin kinnitas lapse surma. Tegemist on esimese iisraellasest ohvriga alates teisipäevast, kui vägivald Iisraeli ja Gazas võimul oleva äärmusrühmituse Hamas vahel taas vallandus. 8. juulil alanud Iisraeli sõjaline operatsioon Gaza islamistide raketirünnakute lõpetamiseks on nõudnud rohkem kui 2000 palestiinlase ja 68 iisraellase elu. BNS

Iraagis tapeti rünnakus mošeele 70 sunniiti Arvatavad šiiavõitlejad ründasid eile Iraagis Imaam Waisi linnas sunniitide mošeed, tappes vähemalt 70 inimest, teatasid ametnikud ja meedikud. Rünnakus sai haavata umbes 20 inimest. Tõenäoliselt oli tegemist kättemaksuga šiiadest mässuliste hukkumise eest relvakokkupõrgetes ja teeäärsete lõhkeseadeldiste plahvatustes. BNS

Nigeerias registreeriti kaks uut Ebola-juhtumit Nigeeria võimud teatasid eile kahest uuest Ebola-juhtumist, seega tõustes viirusega nakatunute koguarvu riigis 14ni. Kokku on Nigeerias Ebola viiruse tõttu surnud viis inimest. Kaks uut haiget on haigusesse surnud Libeeria rahandusministeeriumi konsultandi Patric Sawyeriga vahetult kokku puutunud isikute abikaasad. BNS

Vene abikonvoi tungis loata liisa tagel, kadri veermäe valis@postimees.ee

kraina president Petro Porošenko süüdistas eile Venemaad rahvusvahelise õiguse räiges rikkumises, kui vastuoluline Vene humanitaarkonvoi sisenes loata Ukraina territooriumile. Piiri ületas rohkem kui sada Vene veokit, mida Ukraina piirivalve läbi otsida ei saanud. Ka ei saatnud konvoid algselt lubatud Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC). «See on rahvusvahelise õiguse häbematu rikkumine,» ütles Porošenko. «Me teeme kõik selleks, et olukord ei viiks raskete tagajärgedeni,» sõnas Porošenko kohtumisel Leedu välisministri Linas Linkevičiusega. Linkevičius pidi omakorda avalikuks tegema teise halva uudise: venemeelsed separatistid olid röövinud ja tapnud Leedu aukonsuli Luganskis Mõkola Zeleneci. Esimesed veokid jõudsid eile pärastlõunal Ida-Ukrainasse Luganskisse. «Tõepoolest, esimesed veokid jõudsid Luganskisse,» ütles separatistide infokeskuse juht Konstantõn Knõrik. Ukraina võimude teatel ületas piiri vähemalt 145 Vene veokit. Konvoid Vene territooriumil eskortinud Vene liiklusmiilits sõnas uudisteagentuu-

rile Reuters, et Ukrainasse sisenes kogu 260-veokiline konvoi. Tema sõnul on tõenäoline, et veokid sõidavad pärast lasti mahalaadimist juba samal päeval Venemaale tagasi. «Ei Ukraina pool ega ICRC ei tea veokite sisu ning see teeb eriti suurt muret,» teatas eilses avalduses Ukraina välisministeerium. See, et Venemaa tungis Ukrainasse loata, annab ministeeriumi hinnangul aimu Vene poole tegude tahtlikust ja agressiivsest loomusest. SBU juhi Nalõvaitšenko sõnul kasutatakse pooltühje Venemaa veokeid separatistidele varustuse vedamiseks ja Vene sõdurite laipade minema toimetamiseks. «Need on sõjaväelased, kes on treenitud varustust kohale toimetama, juhtima lahingumasinaid ja tanke,» rääkis ta veokijuhtidest, kes tema sõnul hakkavad juhtima separatistide lahingumasinaid. ICRC kinnitas eile, et nemad abikonvoid ei eskordi ja sellega seotud ei ole, sest piisavaid julgeolekugarantiisid ei ole neile endiselt antud. Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) ülem Valentõn Nalõvaitšenko süüdistas Venemaad küll otseses invasioonis, kuid lisas, et Kiiev ei kasuta võimalike pro-

Ukraina Izvarāne piiripunktis tervitas eile Vene abikolonni ebaseaduslikku sisenemist Vene l

NATO teatas eile, et Venemaa on viimaste päevade jooksul viinud Ukraina territooriumile suurtükke koos sõduritega.

vokatsioonide vältimiseks konvoi vastu jõudu. Vene välisministeerium teatas eile keskpäeval, et hoolimata kõikvõimalikest püüdlustest ja tingimuste täitmisest ei ole Kiiev lubanud humanitaarkonvoil seni riiki siseneda ning nüüd on Kremli kannatus katkenud. Konvoile anti korraldus suunduda Luganskisse. «Me ei suuda seda solvangut enam välja kannatada, neid varjamatuid

valesid ja keeldumist kokkuleppest. Kõik ettekäänded humanitaarkatastroofi piirkonna rahvale abi saatmisega viivitamiseks on end ammendanud. Venemaa on otsustanud tegutseda,» seisis avalduses. Vene president Vladimir Putin sõnas eile Saksa liidukantsleri Angela Merkeliga – kes külastab tänasel märgilisel päeval Kiievit – peetud telefonivestluses, et edasine viivitamine abi-

POSTIMEES, 23. AUGUST 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Donbassis enam oodata.

a Ukrainasse

lippu lehvitav kohalik elanik.

konvoi Ukrainasse lubamisel oleks olnud vastuvõetamatu. Kremli teatel ütles Putin telefonivestluses Saksa liidrile, et pärast Kiievi selget viivitamist otsustas Venemaa vastuolulise konvoi üle piiri saata, sest abi vajavas piirkonnas valitseb humanitaarkatastroof. Lisaks teatas eile NATO, et Venemaa on viimaste päevade jooksul viinud Ukraina territooriumile suurtükke

foto: afp/scanpix

koos sõduritega ning kasutab neid Kiievi vägede ründamiseks. NATO pressiesindaja Oana Lungescu sõnul on allianss augusti keskpaigast saanud mitmeid teateid Vene vägede otsesest tegevusest Ida-Ukrainas. «Vene suurtükke kasutatakse nii teiselt poolt piiri kui Ukraina territooriumil Ukraina vägede vastu,» lausus Lungescu väljaandele New York Times.

Süüria kodusõjas on surnud 9000 last Süürias on ligi kolm ja pool aastat väldanud relvakonfliktis surma saanud üle 191 000 inimese, ütles eile ÜRO inimõigusvolinik Navi Pillay (pildil) ja taunis rahvusvahelise kogukonna passiivsust. Ohvrite hulgas on 9000 last, neist 2000 alla kümne aasta vanad. Pillay juhtis tähelepanu seigale, et alates 2011. aasta märtsist, mil puhkes ülestõus president Bashar al-Assadi režiimi vastu, kuni selle aasta aprillini registreeritud ohvrite arv 191 369 on aastatagusega võrreldes peaaegu kahekordistunud ja tegelik arv on ilmselt veel suurem. Kuus aastat inimõigusvolinikuna tegutsenud Pillay, kes septembri lõpus ameti maha paneb, kritiseeris maailma liidrite letargiat konfliktide lahendamisel. Üleeile ÜRO Julgeolekunõukogu otsustusvõimetuses süüdistanud Pillay ütles eile avalduses, et kahanenud rahvusvaheline huvi Süüria konflikti vastu on skandaalne. «Ma kahetsen südamest, et seoses nii paljude teiste relvakonfliktide puhkemisega sel globaalse destabiliseerumise perioodil on sõjategevus Süürias ja selle kohutav mõju miljonitele tsiviilelanikele rahvusvaheliselt radariekraanilt kadunud,» ütles ta. «Rahvusvaheline halvatus annab Süüria tapjatele, hävitajatele ja piinajatele julgust ja jõudu,» lisas Pillay.

Pillay sõnul on tõendeid Süürias kolme aasta jooksul sooritatud sõjaroimadest ja inimsusvastastest kuritegudest, kuid patiseisus ÜRO Julgeolekunõukogu ei ole suuteline neid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) arutada andma. ÜRO esitas eelmise Süüria sõjaohvrite arvu 2013. aasta juulis, siis oli hukkunuid peasekretär Ban Ki-mooni sõnul üle 100 000. Värsked ja põhjalikult kontrollitud andmed, mis on koostatud viie allika põhjal, annavad nüüd ohvrite arvuks 191 369. Pillay pressiesindaja Rupert Colville sõnas eile ajakirjanikele, et iga kuu saab Süürias surma 5000–6000 inimest. «See on kohutavalt suur arv tapetuid. Kõige tähtsam on aga see, et tuleb meeles pidada: see pole vaid arv, need kõik on inimesed,» ütles Colville. Raporti tarvis statistilise analüüsi teinud eksperdi sõnul on tegelik ohvrite arv kindlasti suurem, sest ligi 52 000 hukkunut arvud ei sisalda, kuna nende isikut ei ole suudetud tuvastada. Olemasolevate andmete põhjal moodustavad 85 protsenti hukkunutest mehed. Kõige rohkem on hukkunuid Damaskuses ja pealinna ümbruses – ligi 40 000 –, järgnevad Aleppo 32 000 ja Homs rohkem kui 28 000ga. BNS/PM

12 || SPORT || POSTIMEES, 23. AUGUST 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

«Meil on leping. Seal on meie sõbrad ja nad on lepingu üle õnnelikud. Seega oleme kindlasti seal kohal. Võib-olla on mõnel Venemaaga probleeme, kuid meil neid ei ole.»

Vormel-1 sarja boss Bernie Ecclestone kinnitas, et 12. oktoobril kavas olev Sotši vormel-1 etapp toimub kindlasti.

JALGRATTASÕIT

Taaramäe Prantsusmaal kuues Rein Taaramäe (pildil) saavutas Prantsusmaal toimunud Tour de Limousini mitmepäevasõidul kokkuvõttes kuuenda koha. Jalgratturite mitmepäevasõidu võitis itaallane Mauro Finetto. Teise koha sai belglane Björn Leukemans, kes kaotas võitjale seitsme sekundiga, kolmas oli itaallane Davide Rebellin, kes jäi Finettost maha 11 sekundiga. Taaramäe kaotas võitjale 32 sekundiga. Eilse etapi võitis Manuel Belletti. Peagrupis üle lõpujoone tulnud Taaramäe sai eile 45. koha.

koha

saavutas Rene Zahkna Tjumenis toimuval suvebiatloni MMil meesjuunioride 10 km sprindidistantsil.

Mitme tavapärase põhitegija puudumisel on tänavusel suvel koondise üheks kogenumaks mängijaks Gregor Arbet (palliga).

KORVPALL. Eesti koondis sai kutse tugevatasemelisele turniirile Hispaanias, kus vastaste seas ka olümpiavõitja Argentina.

Gasole esindav agentuur kutsus koondise Hispaaniasse

JALGPALL

Kalju ja Infonet teenisid võidulisa Eesti jalgpallimeistrivõistluste eilsetes kohtumistes teenisid võidulisa FC Infonet ja Nõmme Kalju. Infonet alistas koduväljakul 3:2 Tartu Tammeka, Kalju oli samuti koduväljakul 5:1 üle Jõhvi Lokomotivist. Kalju tõusis nüüd tabelis 56 punktiga teiseks, samas on Levadial (57 punkti) ja Floral (55 punkti) peetud üks kohtumine vähem. Infonet on 52ga neljas.

UJUMINE

Aljand sai EMil 16. koha Berliinis toimuval ujumise EMil saavutas Martti Aljand (pildil) 50 m rinnuliujumises 16. koha, poolfinaalis sai ta kirja aja 28,18, millega jäi oma poolfinaalis kindlalt viimaseks. Poolfinaalides näitas parimat minekut britt Adam Peaty, kes sai kirja aja 26,62. Medalikonkurentsis on ka leedulane Giedrius Titenis, kes oli ajaga 27,39 poolfinaalide kolmas. Eelujumises oli Aljandi aeg 28,03, millega ta jäi 15. kohale ja sai poolfinaali. Martin Allikvee sai samal alal ajaga 28,40 25. koha ja Filipp Provorkov ajaga 29,04 35. koha. Meeste 100 meetri liblikujumises sai Martin Liivamägi 44. koha ajaga 54,91. Naiste 50 meetri seliliujumises lõpetas Sigrid Sepp 38. koha ja ajaga 30,11, Kätlin Sepp sai 42. koha ajaga 30,72.

Ühisliiga kinnitas osalejad

Raisma alistas Euroopa esireketi

Korvpalli Ühisliiga avaldas oma kodulehel uuel hooajal osalevate meeskondade nimekirja. 16 klubi seas on ka valitsev Eesti meister Kalev/Cramo. Tänavu peetakse põhiturniir varasemast erinevas süsteemis ja kõik mängivad omavahel korra kodus-võõrsilsüsteemis.

Eesti tennisist Kenneth Raisma mängis suurepäraselt ITFi 2. kategooria noorteturniiril Budaörsis, kus ta alistas veerandfinaalis Euroopa U16-vanuseklassi edetabelis eurooplastest kõige kõrgemal kohal paikneva ungarlase Mate Valkuszi 6:3, 4:6, 7:6, vahendab tennis.ee.

foto: andres haabu

mariel gregor

Guadalajara

ä rgm isel suvel peetavaks Euroopa meistrivõistluste finaalturniiriks valmistuval Eesti meeste rahvuskoondisel avanes harukordne võimalus võtta mõõtu maailmameistrivõistluste finaalturniiril osalevate tiimidega, teiste seas Ateena olümpiavõitja Argentinaga. Eesti Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi rääkis, kuidas koondis sellise tasemega jõuproovile pääses. «Kui ettevalmistust planeerima hakkasime, siis mõtteid, kuidas seda teha, oli palju. Kõigepealt oli tarvis B-koondisele mänge leida ja rääkisin väga paljude riikide föderatsioonidega ja sealt tulid erinevad kontaktid. Siinse turniiri kontakti sain läbi Leedu kolleegide, kelle kaudu jõudsin Hispaania agentuurini,» selgitas Kuhi. Turniiri korraldav Arior Management esindab ka näitaks Hispaania korvpalli tuntumaid mängumehi, vendasid Pau ja Marc Gasoli. «Edasi suhtlesin otse agentuuriga, nad olid kohe väga huvitatud, et me tuleksime. Siis selgusid ülejäänud tiimid, kes Guadalajarasse laagrisse tulevad. See on üldiselt traditsioon, et enne suurturniire ollakse selles riigis laagris, et aklimatiseeruda. Vahepeal vastased vahetusid ikka väga palju. Lõpuks see Argentina variant juhuse ja saatuse tahtel on kirsiks tordil,» rääkis Kuhi. Alaliidu juht usub, et vara-

semad kontaktid mängisid samuti rolli. «Olen otse erinevate koondistega suhelnud eelmisel FIBA kongressil, kust sain mitmeid kontakte, ja eks nüüd, kui alaliitudega suhtlesin, olin nende jaoks juba tuttav inimene, see ehk aitas ka veidi kaasa, et siia pääsesime.» Kogu turniiri korraldus ja tiimide otsimine oli siiski agentuuri töö. Kuhi sõnul ei läinud osalemine ka ülemäära palju maksma. «Nende jaoks on see äri ja teenustasu muidugi maksime, ent summa pole väga suur, võrreldes sellega, kui me oleks kuskil mujal laagris olnud,» sõnas ta. Kuhi sõnul otsiti teistsuguseid vastaseid kui muidu, et mängijatel oleks huvitavam ja tase oleks tavapärasest erinev ning ka kodusel publikul oleks huvitavam. Guadalajaras toimuval turniiril mängitakse lisaks Senegali ning Puerto Rico või Dominikaani Vabariigiga. Eesti koondisest on puudu

mitu põhitegijat: Kristjan Kangur ja Siim-Sander Vene, Janar Talts ja Tanel Sokk. Hispaanias mängitakse järgmises koosseisus: Sten-Timmu Sokk, Gregor Arbet, Kristo Saage, Rait-Riivo Laane, Tanel Kurbas, Gert Dorbek, Rain Veideman, Reinar Hallik, Joosep Toome, Rain Raadik, Toomas Raadik, Timo Eichfuss. Vastased on tasemel, Argentina ridades ei tee küll sel suvel kaasa Manu Ginobili ja Carlos Delfino, ent tasemel mehi jagub – Luis Scola, Pablo Prigioni ja Andres Nocioni. Puerto Ricol on välja panna näiteks Carlos Arroyo ja Jose Barea. Koondise peatreener Tiit

Hispaania turniiri ajakava (kellaajad Eesti aja järgi): • 23.08 kell 19 Eesti – Argentina • 24.08 kell 20 Eesti – Senegal • 25.08 kell 20 Eesti – Puerto Rico või Dominikaani Vabariik

Senegali eesliin Eestit ei ehmatanud Hispaanias Guadalajaras peetava turniiri avamängus sai Eesti korvpallikoondis 70:74 kaotuse võimsa eesliiniga Senegalilt. Kui mängu algus Eestile head ei tõotanud ja jäädi 4:15 kaotusseisu, siis teisel veerandajal koguti end, kaugelt hakkasid pallid korvi kukkuma ning avapoolaja võitis Eesti 39:38. Enne

viimast vaatust juhtis Senegal 56:54 ja viimased kümme minutit domineeris pigem Aafrika koondis, saavutades lõpuks neljapunktilise võidu. «Alguses läksime liiga palju kaugelt viskama, ei teagi, kas kartsime või mis,» sõnas Eesti parimana 16 punkti toonud Gregor Arbet. «Oleks pidanud rohkem teravust

hoidma, kui seda tegime, saime loogilisi viskeid ja olime mängus. Teisel poolajal tuli palju pallikaotusi ja sinna see läks. Meil olid omad võimalused,» lisas Arbet. Enim pahandust põhjustas meile NBAs palliv Gorgui Dieng, kes viskas 21 punkti ja võttis kaheksa lauapalli. Kardetud eesliini suudeti lauavõitluses siiski kontrol-

lida – selles elemendis jäi Senegal peale 33:32. «Algus oli rabe, tegime mõttetuid viskeid ja andsime sellega kontrolli teisele võistkonnale. Hiljem tulime mängu tagasi, aga siis neljandal veerandajal oli taas paha moment, kui nad said uuesti hea tunde kätte. Aga mängu oli kuhjaga,» sõnas koondise peatreener Tiit Sokk. PM

Sokk ütles, et võtab turniiri hea kondiproovina. «Tegime hommikul sissejuhatava treeningu, et reisituimus üle läheks. Käime ka taktikaliselt asjad üle ja usun, et oleme Senegali mänguks valmis,» sõnas Sokk eilse Senegali kohtumise eel. Senegali eesliin on ülivõimas – koguni kaheksa meest on koondises vähemalt 206 cm pikad, neist neli on üle 210 cm, ent Soku sõnul ta vastast ei pelga. «Mis siin ikka karta, saime juba Venemaa vastu omad vitsad kätte. Selge see, et eesliinile langeb suur koormus, peame mõtlema, kust pikki rohkem abistada. Pikad NBA-poisid seal kõige tegijamad on, aga eesliinid on siin kõigil võimsad.» Et ka Argentina vastu mängida saab, on juhendaja sõnul harukordne võimalus. «Siin on kõik tugevad, Argentina puhul on tegu maailma täieliku tippmeeskonnaga, ja see on hea, et saame end selle tasemega võrrelda. Kuigi meil on mõned mehed puudu, aga sellistel kontrollmängudel on suurem kasu nõrgemal võistkonnal,» sõnas Sokk. «Me oleme sportlased ja tahame hästi mängida, see annab parema enesetunde, mis on kõige tähtsam,» leidis Sokk. Eesti saab Hispaanias neli päeva järjest tasemel vastastega mängida. Tuleval suvel peetavale EM-finaalturniirile mõeldes on see hea karastus, ka suurturniiridel on alagrupimängud üsna tiheda graafikuga. «Ei saa siin mängijaid ära tappa, peame mõtlema kogu turniirile, mitte vaid ühele kohtumisele. Nüüd saame harjutada, kuidas koormust umbes kümne mehe peale jagada. Mängijate ring on koondises suurenenud, mis on väga positiivne,» ütles juhendaja.

POSTIMEES, 23. AUGUST 2014 || SPORT || 13

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

RALLI. Eesti autoralli tippu kuuluvad sõitjad on sunnitud rahapuudusel tehnika maha müüma ja hooaja lõpetama.

Kõrgel pole jätkamiseks raha peep pahv sporditoimetuse juhataja

ile pakkis üks Eesti kiiremaid rallimehi Timmu Kõrge oma eelmise hooaja võistlusauto, Nrühma Mitsubishi Lanceri, konteinerisse ja saatis Kuveidi poole teele. Masina müügist saadud raha eest klaarib tänavu Eesti meistrivõistluste arvestuses kaks võitu saanud mees ära hooaja esimese poolega tekkinud lahtised otsad. Mis saab aga edasi, pole selge. Tuleval nädalal Lätis Kurzemes sõidetaval Eesti meistrivõistluste etapil ta starti ei tule. Võistlusauto on müügis ka teisel Eesti tippsõitjal Egon Kauril. Ostuhuviline inimene olevat olemas ning Kaur loodab, et peatselt õnnestub kaupa teha. Kurzeme rallile ta küll läheb, ent mitte sõitja, vaid omanimelise tiimi juhina. Võistlushooaja kuulutas ta lõppenuks. Ka Rainer Aus, kes kuulub samuti vähimagi kahtluseta Eesti parimate rallimeeste hulka, jääb Kurzeme rallist kõrvale. Hooaega ta ilmselt siiski veel ei lõpeta ning vähemalt oktoobris sõidetaval Saaremaa rallil on ta stardis. Kõigi kolme tippsõitja probleem on üks – raha. Kõrge, kes koos kaardilugeja Erki Pintsiga otsustas tänavuseks hooajaks teha arengus sammu edasi ja istus MM-Motospordilt renditud Ford Fiesta R5-autosse, kirjutas oma tiimi kodulehel, et lisaks Eesti meistrivõistlustele loodab ta osaleda veel mõnel rahvusvahelisel kihutamisel ja ka Soome MM-rallil. Tegelikkus osutus teiseks. «Eelmise hooaja lõppedes sai pandud paberile, kui palju ja kelle käest võiks toetust saada. Tegelikult saime loodetust poole vähem ja lisaks otsustasid mõned vanad sponsorid sootuks loobuda,» rääkis Kõrge. Juulis näitas Kõrge vägevat kiirust Euroopa meistrivõistluste etapiks oleval Rally Estonial, kus ta lõpetas absoluutarvestu-

ses Ott Tänaku ja Aleksei Lukjanuki järel kolmandana. Võistlusjärgses intervjuus tunnistas ta aga, et raha on otsas ning hooaja jätkamine küsitav. Vahepealse kuu ajaga pole olukord muutunud ning Eesti meistrivõistlustel absoluutarvestuses ja oma klassis liidrikohta hoidva saarlase hooaeg kipub vägisi lõppema. «Ma ei näe küll ühtegi kohta, kust vajalik raha kokku saada,» nentis ta nukralt ja lisas, et Eestis kulub R5-autoga sõites ühe ralli jaoks 20 000 eurot. Kurzeme ralli rong on juba läinud, kuid selleks, et osaleda kahel viimasel etapil Tartus ja Saaremaal, on vaja leida kokku 40 000 eurot. «Praegu pole küll mingit võimalust, et me tänavu veel sõidame. Õnnelikuks selline olukord ei tee…» tunnistas ta. Samas ei kavatse 26-aastane mees püssi põõsasse visata. «Alla ei kavatse ma anda ja tuleviku jaoks otsin vahendeid edasi. Peame tiimiga otsustama, kuidas edasi tegutseda,» vaatas Kõrge juba järgmise hooaja poole. Kolmapäeval 27. sünnipäeva tähistanud Kaur loodab samuti, et saab veel tulevikus rallit sõita. Ta möönis, et MMil sõitmise unistus ja ühel etapil osalemine muutis tänavuse hooaja kulud suureks, kuid seda käiku ta ei kahetse. «Kaua sa ikka neid Eesti rallisid sõidad,» nentis ta. Rohkem kui üheks MM-ralliks paraku raha ei jätkunud ning raskes seisus ei näe koos Erik Lepiksoniga sõitev mees mõtet ka koduste rallide nimel nahast välja pugeda. «Hooaja kokkuvõttes pole meil enam midagi püüda,» lisas tänavu rohkete probleemidega maadelnud mees. «Prae-

Praegu pole küll mingit võimalust, et me tänavu veel sõidame. Õnnelikuks selline olukord ei tee… Rallisõitja Timmu Kõrge

Rally Estonial kihutas Timmu Kõrge poodiumile, kuid selle võistlusega said vahendid otsa.

gu mõtlen juba järgmise hooaja peale.» Rally Estonial säranud 27-aastane Aus viibib praegu puhkusel. Tema kaardilugeja Simo Koskineni sõnul jääb Kurzeme ralli kindlasti vahele, septembri alguses sõidetaval Tartu rallil osalemine pole veel päris kindel, kuid hooaja lõppakordiks oleval Saaremaa rallil on nad kindlasti stardis. «Rahaline seis pole praegu kellelgi kuigi hea, kuid loodan, et Saaremaal on kõik tugevamad ikkagi stardis,» lausus Koskinen ja lisas, et erinevalt konkurentidest pole nad oma sõiduvahendi müügiga tegelenud. Aus ja Kaur on tänavu maadelnud rohkete probleemidega ning hooaja punktitabelis hoiavad nad N4-klassis 5. ja 6. kohta. Poodiumi madalamast astmest kõrgemale tõusta on nende jaoks juba väga keeruline.

Neljapaat alustab medalijahti, kahepaat sihib hooaja parimat SÕUDMINE. Homme tehakse Amsterdamis algust tänavuse sõudmise MMiga. Kohe avapäeval on võistlustules ka eestlaste suurim lootus, kui kavas on meeste paarisaerulise neljapaadi eelsõidud. Mullusel MMil viienda koha saavutanud neljapaat koosseisus Kaur Kuslap, Allar Raja, Sten-Erik Anderson ja Kaspar Taimsoo on tänavusel hooajal liikunud tõusvas joones ja viimati Luzernis toimunud MKetapil saavutati mäletatavasti teine koht. «Viljandis laagris sujusid asjad hästi, tegime tehnilist tööd

ja ka väga palju kiiruslikku tööd. Minu hinnangul on paat tehniliselt praegu väga tugev,» sõnas Taimsoo eile enne Amsterdami poole teele asumist. «Konkurentidest meil puudust kindlasti ei ole, paatkondasid, kes medali peale konkureerivad, on peaaegu kaks finaalitäit.» Paarisaerulise kahepaadi Tõnu Endreksoni ja Andrei Jämsä hooaeg ei ole seni ootuspäraselt kulgenud, kõrgematest kohtadest on tulnud suu puhtaks pühkida. MMil loodetakse teha aga tänavune parim võistlus. «Senine hooaeg on läinud tõepoolest üle kivide ja kändu-

de, aga praegu oleme saanud suhteliselt stabiilselt treenida. Ma usun, et siit peaks tulema hooaja parim start. Esimese kuue seas on väga tihe konkurents. Meie edasiminek võiks tulla suhteliselt tehnilise libisemise ja koostöö pealt,» sõnas Endrekson. Lisaks osaleb MMil naiste kahepaat Kaisa Pajusalu – Mariliis Reinkort ning parasõudja Tõnis Vihmand. Neljapaadi eelsõitudega tehakse pühapäeval algust Eesti aja järgi kell 17.30. Meeste ja naiste kahepaadid teevad oma avastardi esmaspäeval. Madis Kalvet

foto: karli saul

Tänak oma klassis viies

Saksamaal tehti eile algust autoralli MM-etapiga, kus WRC2 arvestuses on stardis ka Ott Tänak, avapäeva järel hoiab Tänak oma masinaklassis viiendat kohta. WRC2-sarjas hoiab liidrikohta portugallane Bernardo Sousa, Tänak kaotab liidrile 41,1 sekundiga. Üldarvestuses on esikohal soomlane Jari-Matti Latvala. Viienda katse järel esikohta hoidnud Dani Sordo sõitis kuuendal katsel rajalt välja, kuna Sordo ei suutnud seejärel ettenähtud võistlustrassi läbida, siis foto: timo anis määrati talle 10-minutiline ajaline karistus. PM

Jurtom ja Cipruss liituvad Tarvaga KORVPALL. Rakvere Tar-

va korvpallimeeskonna uue hooaja koosseis hakkab ilmet võtma. Peatreener Andres Sõbra sõnul jõudis ta kokkuleppele mullu Itaalias pallinud ääremängija Martin Jurtomi (pildil) ja lätlasest tsentri Kaspars Ciprussiga. «Kasparsiga teeme lepingu tuleval nädalal,» rääkis Sõber, kes juba varem oli jõudnud kokku leppele ka kahe teise lätlase, Rakveres juba neljandat hooaega alustava Juris Umbraško ja kolmandat aastat Virumaal palliva Maris Laksaga. Ka Ciprussil on varasemast Tarvas mängimise kogemus. «Meeskond tuleb meil päris vahva – lisaks lätlastele on ka omad noored ja nüüd tegime Jurtomiga ka kokkuleppe ära.» Lõppeval nädalal oli Tarvas testimisel veel kaks lätlast. Ühe neist saatis Sõber koju, teist meest kavatseb ta veel tuleval nädalal proovida. «Vaatame, mis temast saab,» märkis Sõber. Juba varem olid kindlad Tarva mängijad Sander Saare, Mario Paiste, Robert Peterson ja Siim Laur. Tarvasse naasmise vastu on huvi ilmutanud ka mullu meeskonda kuulunud leedulane Giedrius Gustas, kuid Sõber ei osanud öelda, kas töötasus jõutakse kokkuleppele. Pealegi on tal silmapiiril veel üks mängujuhi kandidaat. Kuigi Sõber on Eesti meeste koondise abitreener, ei sõitnud ta koos meeskonnaga Hispaania turneele, vaid jäi koju oma klubi juurde. «Küsisin Tiit Soku käest, kas võin koju jääda, ja ta oli sellega nõus. Midagi lahti ei ole, tuleval suvel olen jälle asja juures,» kinnitas Sõber. Esimest nädalat koos treeniv Tarvas peab septembris rohkelt kontrollmänge. Nagu ikka korraldatakse 19.–20. septembrini turniir, kus lisaks neile osalevad seekord ka Tartu Rock, Kalev/Cramo ja soomlaste Kotka. Peep Pahv

14 || SUHTED || POSTIMEES, 23. AUGUST 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

KOOSTÖÖ. Pikka aega koos olles tülidest ei pääse, kuid hea matkaseltskond elab need üle ja võtab õppust, teavad Hannes Hanso ja Alar Sikk.

SUHTED

Matkal aitab leplik meel sirje niitra

toimetaja

uressaare linnapea kabinetis järjekordset Uhhuduuri rattamatka ootav Hannes Hanso räägib, et nakatus reisipisikuga juba nõukogude ajal, kui Kanada sugulaste saadetud National Geographicu ja Ranger Ricki numbreid sirvis. Ta mäletab, et veetis loodusajakirju uurides tunde ja mõtles, et tahaks nii väga ka ise sellistes kohtades seigelda. Hanso senine pikim matk kestis peaaegu kolm aastat, 1994–1996, seljakotiga Eestist Austraaliasse. Uhhuduuri matkad kestavad tavaliselt kolmneli kuud. Kas selle ajaga võib reisikaaslastest tüdida? Hanso kinnitab, et nii pole veel juhtunud. «Aga me oleme suhtlemisaltid inimesed ja reisidel kohtume lisaks kõikvõimalike tegelastega. Me ju teeme ka filmi ja suhtlema peab seetõttu palju,» selgitab ta. Uhhuduuri seltskond on koos seigelnud aastaid. «Näiteks kaameramehe Liivoga olen koos rattamatkal olnud kokku üle aasta. Seltskond kujunes välja Pälsoni ühika sõprade ja Kolme Soni pubi klientuuri baasil. Tegime koos nii mõnedki lahedad reisid ja nii see jäi. Hiljem lisandus vana kamraad Orissaare keskkooli päevilt Kristjan Prii,» räägib Hanso. Reiside vahel uhhuduurlased palju ei suhtle, sest kõik on väga hõivatud. «Mul on tunne, et suhtlemise tihedus ei tähen-

da midagi. Kui oled kellegagi nii pikalt koos olnud ja kõike jaganud, siis vahet polegi, kui vahepeal aasta otsa ei näe. Nagunii tunnetad juba esimesest hetkest, et tegu on vana võitluskaaslasega.» Erimeelsused on pikemal matkal igapäevane asi. Hanso peab igati normaalseks, et kuuel inimesel on igaühel oma arvamus. Eesmärgid on aga ühised. «Erimeelsuste lahendamiseks pole kindlat tehnikat, tuleb lihtsalt asjad selgeks rääkida. Tavaliselt teeme mõne õlle ja siis läheb kõik juba iseenesest,» lausub ta. Matkaseltskond on Hanso sõnul seda parem, mida kauem inimesed üksteist tunnevad. «Mida erinevamates olukordades sa inimest näinud oled, seda parem! Kodus võivad kõik väga kõvad mehed olla, aga tõsiste raskustega silmitsi seistes fassaad laguneb.» Rollid on Uhhuduuri meeskonnal aegade jooksul paika loksunud. Otsuseid langetatakse enamushääletusega. Kuid vahel see ei toimi. Näiteks enne Afganistani ja Jeemenisse minekut otsustas igaüks enda eest. Hansol on selle aasta matk alles ees – ta lendab täna KeskTansaania Dodoma linna, kus kohtub ülejäänud Uhhuduuriga. Mägimatkaja Alar Sikk aga juba lõpetas 700 kilomeetri pikkuse matka Eestis RMK matkaradadel. Rääkisime temaga juttu 16 päeva kestnud matka eelviimasel päeva õhtul. Seltskond oli enam-vähem sama, mis kahe aasta eest, kui läbiti OhanduIkla poole lühem rada.

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

KOMMENTAAR

tiit pruuli reisimees

Alar Siku matkaseltskond läbi Eesti kulgeval RMK matkarajal.

Kui pead mägedes kaks kuud jutti samu lõustu vaatama, siis vahel tüütab ära küll. Mägimatkaja Alar Sikk

«Peamiselt matkame sõpruskonnaga. Kuna kõik on väga tegusad inimesed, ei saa paljud tervet matka kaasa teha ja koosseis muutub pidevalt. Lõpetame viiekesi, aga vahepeal oli meid 13,» räägib matka juht. Põhigrupiga liituvad aeg-ajalt nn satelliidid. Mõni matkab nädala, teine kolm või viis päeva. Sikk nimetab «Ohandu-Ikla pundiks» kokku 20 inimest. «Seltskond on hea, trass paika pandud, liigume graafikus ja meil on väga lõbus. Kus pakutakse, teeme sauna. Kõik tee peale jäävad järved on meil läbi ujutud. Korjame marju ja püüame järvest kala, mille koos ära sööme,» räägib Sikk. Tema sõnul on matkamise juures oluline, et oleks aega ja ei peaks midagi ülepeakaela, kiirustades tegema. Ainult nii saab matkast mõnu tunda. Konfliktid tekivad tema sõnul

foto: andre kaur

äärmuslikes olukordades. «Igal inimesel on oma kiiksud, millega peab pikalt koos olles arvestama. Vahel juhtub, et minnaksegi tülli. On isegi kaklusi ette tulnud, aga siis tuleb sellega leppida ja õppust võtta,» selgitab ka väga rasketes tingimustes matkanud mees. Et matk sujuks, võiks Siku sõnul grupil olla juht. Tema ongi viimasel ajal rohkem grupijuhi rollis olnud. Mägedes on nõuded muidugi karmimad kui lauskjas Eestis matkates. Pikale matkale minejad on tavaliselt tegusad inimesed, keda pole vaja tegutsema sundida, pigem tuleb neid tagasi hoida, kui kõik näiteks ühtaegu süüa teha tahavad. «Kui pead mägedes kaks kuud jutti samu lõustu vaatama, siis vahel tüütab ära küll, aga koju jõudes hakkad varsti neid taga igatsema,» ütleb Sikk.

Reisile lähevad inimesed psühholoogilises ootusseisundis – teadliku või alateadliku sooviga, et midagi juhtuks. Et oleks eriline loodus või kultuur, et oleks põnevaid kohtumisi. Ootusseisundis on inimeste meeled ühekorraga pingul ja valla. Nõnda võib juhtuda paljugi, mida rutiinses keskkonnas ei juhtu. Tülli võivad minna parimad sõbrad, reisil lagunevad abielud ja tekivad uued paarid. Rusikareegel on, et mida raskem reis, seda hoolikamalt tuleb reisikaaslasi valida. Lihtsas olukorras suudame kõik viisakad olla ja üksteist ära kannatada. Tähtvere metsas võib ükskõik kellega tunnikese jalutada, aga kui lähed kaheks kuuks polaarekspeditsioonile, pead kaaslases 110 protsenti kindel olema. Ei piisa teadmisest, et mõtle-

me ühtemoodi ja meid ühendab suur eesmärk. Paradoksaalselt ei käändu inimsuhted reisil kiiva mõne põhimõttelise otsuse, vaid olmelise pisiasja pärast, mis päästab paisu tagant väsimusest ja pingest tekkinud emotsioonide laviini. Seega tuleb reisikaaslast tunda kuni pisiasjadeni – mida ta hommikuti sööb, kas ta närib küüsi, milliseid nalju ta ei talu jne. Paljudel meie matkajatel on sees veel nõukaajast pärit harjumus, et ekspeditsiooni juht on tähtsam kui jumal taevas või vähemalt sama tähtis kui oblasti parteikomitee sekretär. Tänapäeval enam keegi taolistel reisidel naljalt osaleda ei taha. Otsustusmehhanism ka raskel reisil peab olema kõigile osalejatele arusaadav ja arvestama kõigi huvidega. Väga harva olen näinud keerukamaid reise, millel on saanud oma tahtmise kõigis asjades kõik osalejad. Suur õnn ja oskus on tagasi tulla nii, et 75 protsenti jäi rahule. See tähendab, et reisiminegi on suur kompromisside kunst.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Tead, et huumor peletab negatiivsuse igal tasandil. Lased käiku niipalju nalju, kui suudad, sest praegu on see ainus viis vabaneda negatiivsest suhtlemisest.

SÕNN Hirm võib domineerima hakata. Võimalik, et mingi kuulduse põhjal reageerid lihtsalt üle. Tekib sundmõtete ring, mida pead lausa jõuga katkestama.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 23. AUGUST 2014 || VARIA || 17

ERNIE

KAKSIKUD Mingi märk kuulutab ette kiirete aegade saabumist. See võib frustreerida, kuid samas ka arenema panna. Käes on muutuste ja kasvu aeg.

Comins Mansfield – Tšigorin Memorial Tourney, 1959

VÄHK

Eelmise ülesande lahendus: 1. Lb7! (ähvardab 2. e7 Od5: 3. Lb1++) 1. ... fe6: 2. Ld7: Od5: 3. Lh7++; 1. ... de6: 2. Lc7 Od5: 3. Lc2++; 1. ... Oc4 2. Lb6 Od5: 3. Lb1++.

Matt kahe käiguga

Võid olla oma intensiivsete mõtete all lookas. Suhtle rohkem inimestega, sest vaid nii saad endale vajalikku tagasisidet ja alistad kinnismõtted.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

LÕVI

Praegu ei ole õige aeg tegelda millegi raskega. Peaksid eelistama kergust, ja seda kuni suve lõpuni. Suvel ongi lihtsam olla kergemal lainel.

NEITSI

Koged tugevat psüühilist läbielamist, mis võib lausa sinu isikut muuta. Saad samas inspiratsiooni- ja visioonipuhangu. Elu kulgeb sinusoidsena.

DILBERT ALANDAV JUHTIMISSTIIL ON LANGETANUD MINU TESTOSTEROONI TASET JA SEETÕTTU TUNNEN ...

KAALUD Emotsionaalsed suhteköidikud võivad segamini minna. Pead olema ettevaatlik, kuidas kellegagi suhtled. Suur manipuleerimise oht. Kui esineb emotsionaalseid väljapressimisi, siis tagane. Lõika läbi suhted, mis nõuavad, et peaksid olema just selline, nagu vastaspool nõuab.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Aitad kellelgi olla rõõmsameelne ja vaba ning ta vastab samaga. Lükkate oma ringist välja need, kes püüavad vaid võtta, kuid mitte anda. KALJUKITS Ela olevikus ja ära suuna oma energiat minevikku. Kui seda teed, siis toidad sõna otseses mõttes surnud, lahustunud ja kadunud asju. VEEVALAJA

Võid hakata harjutama andestamist, sest vaid nii saad minevikuga lõpparve teha. Möödunu minnalaskmine annab tühja ruumi, mille saad täita millegi märgatavalt paremaga.

KALAD Sul on oma elu ja saatuse üle hea meel. Kõik ei ole küll kulgenud nii, nagu plaanisid, kuid üldjoontes on asjad just nii, nagu sa aastaid varem ette kujutasid.

TUNNETASIN NÕRKUST. POLE HULLU.

Vastused: 1. Erinevat värvi sokid Tiit Piibelehe jalas. Sokivabrik Suva on teinud sellest ka kultuuriloolise toote. 2. Prostituutide. 3. Sprinter Valeri Borzov ja võimleja Ljudmilla Turištševa. 4. Malta ordu (Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu) suurmeistri Jean Parisot de La Valette’i (1494–1568) järgi. 5. Biskaia.

SKORPION

SURE, PÕRANDANARTS! SURE! HA-HAHAA!

1. «Pisuhända» kirjutades tegi Eduard Vilde hajameelsusest midagi, mille ta ka näidendisse sisse kirjutas ja mida kõik näidendi vaatajad ka märgata võivad. Mis see oli? 2. Litsents on teatud tegevusluba. Millise elukutse esindajate kaitsejumalannaks oli Vana-Roomas Licentia? 3. Need abikaasad on tõenäoliselt maailma tituleerituim spordikaasade paar. Kolmedelt olümpiamängudelt on nad kahe peale võitnud 14 medalit, sealhulgas kuus kuldset. Meespool on olnud ka olümpial lipukandja. Kellest on jutt? 4. Kelle järgi on oma nime saanud Malta pealinn Valletta? 5. Viimasel ajal palju kõneainet pakkunud – Venemaa jaoks ehitatavad – helikopterikandjad Mistral valmivad Saint-Nazaire’i laevatehases Prantsusmaal. Mis lahe ääres asub Saint-Nazaire?

AKNE

VALDO JAHILO ANEKDOODID Ekskursioonilt koju sõites hooplesid reisikaaslased kokkuostetud asjadega. Üldist imestust äratas Augusti sisseost – täiesti tavaline seljakott. «Mis sa sellest seljakotist ostsid, omal kohver täitsa tühi!» päriti Augustilt. «Ah, naine tahtis, et ma talle midagi selga ostaksin.» ••• «Doktor, mul on mälulüngad.» «Ja sageli?» «Mis sageli?» «Lüngad, noh!» «Mis lüngad?!»

18 || kuulutused || postimees, 23. august 2014

Ostan korteri Tallinnas. Vastan kõikidele pakkumistele. Tel 5820 0800.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min. Katuste pesu. Tel 5638 8994. Teeme remont- ja siseviimistlustöid. Maalri-, plaatimistööd, sanitaartehnilised tööd, parketi paigaldus. Tallinn ja Harjumaa. Tel 5616 2340.

Müüa hubane 2-toal korter Märjal (II k, heas korras, kiire vabastus). Kutseline maakler Marge Tõnnis, tel 503 0023. www.domuskinnisvara.ee

Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud kallis ema, vanaema ja vanavanaema

HAUAKIVID MATUSEPLAADID Hauakivid ka tellija materjalist - maakividest. TÕNU SILLO, Tartu, Tammelehe 4. Tel 738 3204, 501 7237.

Müüa maja Ida-Virumaal Avinurme vallas Lepiksaare külas (ü-p 205 m², krunt 1,9 ha + 4,6 ha lisamaa heas korras, 26 000 €). Osta-müüa-üürida aitab kutseline maakler Peeter Meus. Tel 506 2212. www.aadlivillakv.ee

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Harald Rentpower OÜ pakub Soomes tööd plaatijatele ja puuseppadele. Vajalik vähene soome keele oskus ja auto olemasolu. Info tel +372 5567 5320 või harald@rentpower.ee Hotell Tallinna kesklinnas otsib toateenijaid. Tel 631 5680 E–R 8.30–17.

Andres Haamer

Laine Pullonen

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit mälestab liidu esimest presidenti ning IKT sektori eestkõnelejat.

Leinavad omaksed.

Avaldame sügavat kaastunnet omastele.

Ärasaatmine 28. skp. kell 13 Põltsamaa kalmistu kabelis.

Elus palju suutsid anda, suutsid valu, muret kanda, kuni viimaks rahuranda lõppes sinu elutee. Uinus igavikku meie armas mamma

Miralda Avameri 25. IV 1919 – 20. VIII 2014

Sügavas leinas Elvi laste ja lastelastega, Siim, Enn pojaga ja Ene lastega. Ärasaatmine 25. skp. kell 14 Elva kabelis.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie ema ja vanaema

(sünd. Merendi) 2. IX 1931 – 16. VIII 2014

Ostan ennesõjaaegseid teenetemärkide tähti. Maksan 1000 €/tk. Tel 5450 7799.

Mälestame alati elurõõmsat klassiõde keskkooli päevilt ning avaldame südamlikku kaastunnet Antile ja Einikesele. Hüvastijätt 25. skp. kell 13 Pärnamäe krematooriumi väikeses saalis.

Ostan Langebrauni portselani. Kadaka tee 36, Tallinn. Tel 655 0040.

Sinu mälestus me hinges elab, sinu hääl veel kõrvus kõlab. Raske on uskuda, et sind enam ei ole ... Mälestame kurbusega ja avaldame sügavat kaastunnet Tiinale abikaasa

Villu Räni

Spordi- ja koolimärkide ost. Maksan parema hinna. Kl 10–16 Pärnu mnt 38. Tel 655 9217.

AS Rõngu Mahl ostab aed- ja metsamarju. Info tel 745 9565. Ettevõte ostab teravilja ja rapsi. Väga head hinnad Eestis. Maksetähtaeg 3–5 päeva. Transport meilt. Tel 5604 3021.

Andres Haamerit Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele. Vabariigi Presidendi Kantselei

Avaldame sügavat kaastunnet TTÜ arvutitehnika instituudi direktorile Margus Kruusile perega kalli tütre ja meie kolleegi

Ärasaatmine 23. skp. kell 14.30 Tartu krematooriumis.

Hillar Kinguste

Tallinna Tehnikaülikool

Linda, Priit ja Rain peredega

Emakene. Sa läksid. Mõttetiivule alati jääd meiega. Igal pilkasel ööl – hellal meelel, unikeelel, suigutad meid unele. Iga uue päeva alguses koos vastu päikesele.

Maiu Murumets 14. VII 1940 – 20. VIII 2013

Mälestame ema esimesel surma-aastapäeval. Lapsed Monika, Janika, Marek

Pilved sõudvad, kase kohin, lepad leina viisides; lehed puudelt pudenevad, sügise on metsa sees. Teatan kurbusega kalli abikaasa

Villu Räni

20. VI 1954 – 19. VIII 2014

surma puhul. Mihkli ja Meriti pere

Avaldame kaastunnet heale sõbrale Auli Kõnnusaarele ja tema lähedastele armsa isa, vanaisa ja äia

Andres Otsmanni surma puhul. Pereteraapia õpingukaaslased

Mälestame leinas Riigivapi teenetemärgi kavaleri

Nils Bernhard Sachristi Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele.

Andres Haameri

Südamlik kaastunne omastele

Need armsad, kellest äkki jäime ilma, on tegelikult alles – meie sees. Nad on me ligi, ei torka silma, nii nagu valgus päiksekiirte sees ... Südamlik kaastunne armsale Merlynile kalli ema

Milvi Pärnametsa surma puhul. Head sõbrad ja töökaaslased RIK-ist

Nii tugevad kui kaljud suures meres on mehed kõigis elutormides ...

Tänutundes meenutan isa 85. ja poegade isa 55. sünniaastapäeval. Heili

Südamlik kaastunne Enele ja Indrekule kalli abikaasa ja isa kaotuse puhul. Külli ja Marko peredega

Laine Pullonen

Helena Kruus

Kallid Katrin ja Hannah, oleme koos teiega sügavas leinas teie kalli

Sirje Annoki

Andres Haameri

surma puhul. Sõbrad Tartu Amatöörfotograafide Klubist

surma puhul. Šoti Klubi liikmed

Mälestame lahkunud

Meie südamlik kaastunne Aime Toomile kalli poja

Ergo Kardmaa

ja avaldame sügavat kaastunnet lähedastele. Eesti Filmi Instituut

kaotuse puhul. Kolleegid SA TÜK Närvikliinikust

Mälestame legendaarset radioloogi ja erudiiti

Avaldame kaastunnet Vaike Luuale perega ema ja vanaema

Vilma Kelve 1916–2014

surma puhul. Majanaabrid Tõrvandist

Hillar Kinguste 1. VIII 1915 – 17. VIII 2014

Andres Raukase

Nils Sachristi

Südamlik kaastunne Liia-Maile isa

Südamlik kaastunne Katrin Kaarmale abikaasa

Sügav kaastunne dr. Julia Wardasile kalli ema

Enn Mandre

Andres Raukase

Helene Uibo

21. IX 1919 – 20. VIII 2014

surma puhul. Töökaaslased Floorinist

kaotuse puhul. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik

lahkumise puhul. Sõbrad Lääne-Tallinna Keskhaigla Meremeeste maja kirurgia osakonnast

Ida Pett

Teatame kurbusega kalli abikaasa, isa ja vanaisa

Südamlik kaastunne omastele kalli

Mälestame kurbusega ja avaldame sügavat kaastunnet Pillele, Jaagule ja Eliisele kalli ema ja vanaema kaotuse puhul. Malle perega

Ülo Rähni

surmast. Lesk lastega Ärasaatmine 25. skp. kell 13.30 Tartu Rahumäe krematooriumis. Palume pärgi mitte tuua.

Ida Pett

Rait Rämmar

Mälestame kauaaegset majaelanikku. Südamlik kaastunne omastele. KÜ Aleksandri 18 elanikud

Südamlik kaastunne Helgile perega kalli venna ja onu surma puhul. Mati perega

Südamlik kaastunne Kaiale perega

Südamlik kaastunne Helvile ja Mariale isa ja vanaisa

Ida Pett

Mälestame ja avaldame kaastunnet omastele

surma puhul. Tartu Kunstikooli pere

Mälestame pikaaegset kolleegi Toome Sisekliinikust, röntgeniarst

kaotuse puhul. Piret ja Ainar lastega

Mälestame sügavas leinas lahkunud, alati abivalmis kaasvõitlejat. Avaldame kaastunnet omastele. Tartu Vabadusvõtlejate Ühendus

Hillar Kinguste

Villu Räni Mälestame unustamatut sõpra ja avaldame kaastunnet lähedastele. Sirje, Elina, Arvet, Arvo, Mati

Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele. Kolleegid Ülikooli ja Kliinikumi Sisekliinikust

Avaldame sügavat kaastunnet Märdile armsa isa kaotuse puhul. AS Meditsiinigrupp

surma puhul. Eve ja Kaur

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1983. aastal lõpetanud kursusekaaslased

Tõnu-Arnold Vikat

24. VIII 1929 – 9. IV 1975

Sügav kaastunne omastele ja lähedastele

Mälestame head koostööpartnerit ning avaldame kaastunnet lähedastele. Eesti Kuldsete Retriiverite Tõuühing

kaotuse puhul.

Heino Pauksoo

Hillar Tali

Tunneme kaasa Tarmole perega kalli ema ja vanaema

28. X 1922 – 20. VIII 2014

Andres Raukase

2. IX 1959 – 7. IX 2005

Omaksed Ärasaatmine 24. skp. kell 14 Kambja surnuaia kabelis.

Marta Kivirand

Südamlik kaastunne dr. Katrin Kaarmale kalli abikaasa

Kas kuuled, kuis nutab su kodu, su puudust leinates sääl. Talle kaaslaseks vihmade sadu, kus piiskadel pisara hääl.

lahkumise puhul. Perekond Allik

Andres Haameri

Heikki Luik

kaotuse puhul.

Endla Alla

Avaldame kaastunnet omastele. SA TÜ Kliinikumi radioloogiakliinik

Juhan, Margit, lapsed

Helena Kruusi

Avaldame kaastunnet Milvi Sepale perega kalli ema, ämma, vanaema ja vanavanaema kaotuse puhul. Endised ja praegused kolleegid Puhja vallamajast

Nils B. Sachristi

Meie siiras kaastunne Kaiale ja poistele peredega.

Leinavad tütar ja tütrelapsed peredega.

On lahkunud meie kallis abikaasa, ema, vanaema ja vanavanaema

Peeter Brambatit

Andres Haamerit

Avaldame sügavat kaastunnet Neemele, Ursulale, Heikile ja Urmole venna ja isa surma puhul.

Puhka rahus, hea sõber ja kamraad.

kaotuse puhul. Viivi, Kajar, Tamur, Reesi

Mälestame head sõpra ja eeskuju

Südamlik kaastunne Meelisele, Jaanile, Mariale ja Helvile vanaisa ja isa

13. VII 1916 – 20. VIII 2014

Siiras kaastunne Üllele, Jaagule, Avole ja teistele lähedastele kalli

Andres Haamer

Jalgpalliklubi Tartu FC Chels alustab 8. septembril laste treenimist Lõuna-Eestis. Grupi kokkupanemiseks võta ühendust tel 5686 0021 või tfcchels@gmail.com

Mälestame leinas Valgetähe teenetemärgi kavaleri

Vilma Kelve

Vabariigi Presidendi Kantselei

Müüa taliküüslauku toiduks ja seemneks. Helista tel 5391 6337.

Eesti Segakooride Liit esitleb: 24. VIII kl 17 Haapsalu toomkirikus suurvormide kontsert «GLORIA». Vivaldi «Gloria», Pärt «Te Deum». Dirigendid Lilyan Kaiv ja Risto Joost.

Peeter Brambatit leinab ja mälestab tänutunde ja sügava austusega Eesti Arhitektide Liit. Sügav kaastunne omastele.

lahkumisest. Hüvastijätt täna kell 13 Tartu krematooriumi suures saalis. Tiina

kaotuse puhul. Terje ja Tiit lastega

Ostan uuriripatseid (120 €/tk). Tel 5649 5292.

Unustamatut mõtte- ja loomingukaaslast

Rahus ma heidan maha ning uinun, sest sina üksi, Issand, asetad mind julgesti elama. (Ps 4,9)

Tööd saab ratasekskavaatorijuht (15 t). Tel 506 7556.

Ellen Marguste

22. XII 1934 – 20. VIII 2014

Avaldame sügavat kaastunnet Jaak Petile armsa ema kaotuse puhul. Klassikaaslased Tartu 7. keskkooli XIb-st

Jüri Räni kaotuse puhul. Illar, Aare, Enn

Helene Uibo

19. III 1921 – 20. VIII 2014

surma puhul. Ärasaatmine 30. skp. kell 10 Rooma-Katoliku Kirikus Tallinnas Vene tn. 10. Rita Südamlik kaastunne Toomas Virrole kalli isa

Endel Virro

surma puhul. Klassikaaslased Hugo Treffneri gümnaasiumi 1992. aasta lennust

Endel Virro Sügav kaastunne Meelise, Toomase ja Elina perele isa, vanaisa ja äia kaotuse puhul. Karl perega

POSTIMEES, 23. AUGUST 2014 || MEELELAHUTUS || 19

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, MEEDIA@POSTIMEES.EE

National Geographic tutvustab hõime National Geographicu uues dokumentaalsarjas «Ellujäämine hõimuna» («Survive the Tribe») õpib bioloog Hazen Audel ellujäämisoskusi maailma kõige eluvaenulikumates kohtades elavatelt hõimudelt. Ekstreemne ja haarav dokumentaalsari esilinastub National Geographicu telekanalil 28. augustil kell 21. Kuueosalises dokumentaalsarjas näidatakse Namiibia sannide, Keenia samburude, Kanada inuittide, Mongoolia kasahhide ja Ecuadori huaoranide igapäevast elu. Aasta jooksul elas ameeriklasest bioloog hõimude juures, et õppida ellujäämisnippe, muuhul-

Bioloog õpib maailma hõimudelt ellujäämiskunsti. foto: national geographic

gas pidi bioloog jooma verd otse lehma veenist, elama nädalaid lumeonnis ja pidama jahti kõrbes, kus tema ainus relv oli mürgiga kaetud nool. «Eelistan luksuslikule hotellitoale iga kell palmilehtedest sa-

ra,» kiitis Audel. Filmimise ajal sattus ta mitmesse eluohtlikku olukorda, millest kõige ohtlikumaks peab ta haipüüki Saalomoni saartel. Kuid kõige suuremaks katsumuseks peab Audel kohanemist samburude

elustiiliga, mille üks osa on vere ja piima segu joomine. «Elasin lehmavere- ja piimadieedil peaaegu kolm nädalat,» meenutab Audel, keda näeb ekraanil verd imemas otse looma veenist. Audel rõhutab, et metsikus looduses ellu jääda on väga keeruline. «Kõigi lapsepõlv pole möödunud vihmametsas, orus või kõrgmäestikus ning seega pole neil ka oskusi, kuidas seal toime tulla. Ellujäämise aluseks on teadmised ja kogemused,» ütles Audel, lisades, et inimesed ei pruugi osata ette näha looduslikke ohte ning alahindavad nende mõju ellujäämisele. PM

TELE- JA RAADIOKAVAD • LAUPÄEV, 23. AUGUST ETV

07 30 Lastesaated 09 00 Balti tee (Eesti– Leedu–Läti 1989) 30 Õnne 13 10 00 Uskumatu, et keegi võib seal elada, 2/5 (Norra 2009) 30 Terve Eesti, 10/10 11 00 Musketärid, 6/10: Pagulased* 55 Nikolaj ja Julie, 5 12 35 Meeletu orkaan. Rolling Stones, 1/2* 13 40 Minuscule 45 Äratundmisrõõm. Rock Hotel 14 20 Põlevad piirid (Eesti 2009). Dokfilm 15 55 Jalgpalli Premium liiga: Tallinna FC Levadia – JK Sillamäe Kalev 18 00 Päikseline itaalia köök, 6/6: Campodimele 30 Aktuaalne kaamera 40 Kaua sa kannatad... Justament 19 05 Balti vabaduse tee (Läti 2014) 20 00 Balti kett 25 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 20 Sport. Sport 30 Balti kett 25 jätkub 22 29 100 luulepärli: Ilus maa. Hando Runnel 30 Midsomeri mõrvad: Sitsiilia kaitse 00 00 Kuritegu, 5/20 (Taani 2007). Krimisari 01 00 ETV live: Parimad palad 48 ERR uudised

ETV 2

09 00 Lastesaated 11 00 Wikmani poisid, 11–12* 30 Rakvere majahoidja. Toomas Suuman* 12 25 Inimene, keda polnud* 13 55 Tähelaev: Tõnu Kilgas* 15 10 Peegelmaastikus. Ain Kaalep 55 Siin ja praegu: Mihkel Mutt* 16 35 Teater laulab: Jälle teater laulab* 17 00 Lastesari Wallace ja Gromit: leiutajate maailm: Parem karta kui kahetseda 30 Olseni kamp ja meistervarga aare (Rootsi 2010). Lastefilm 18 50 Tinga Tinga lood: Miks kirp hüppab 19 00 Võlukarussell: Tädi Priimula ründab jälle* 10 Miriami värvid 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 dokkaader Suursaadik (Taani 2011) 21 20 Seitse venda (7 Brothers, Soome 2011). Animafilm 22 15 Viimane Romeo 50 R2 Live: Vaiko Eplik ja Eliit 23 20 IT-osakond: Itaalia keel algajatele 45 Maailma kino: Ingel (Norra 2009)*. Draama 01 27 ERR uudised

KANAL 2

06 10 Modellielu. Viimane osa 07 00 Galileo* 25 Suvereporter* 08 20 Zig ja Sharko 45 Top Shop 09 00 Kaks kanget Indias* 10 00 Sinbad: Seitsme mere legend (USA 2003). Eestikeelne joonisfilm 11 40 Heeringas Veenuse õlal* 12 00 Tohter Olaf 13 00 Reisile meiega: El Escorial ja Segovia 30 Lahkujad, 4/4 14 25 Kitsas king – Säästutuur 2005, 4/4 55 Kassid: Maksuterminaator 15 30 Tuhat ja üks ööd, 31 17 05 Rosamunde Pilcher – Kojutulek (Saksa–Inglise 1998), 2/2. Romantiline draama 19 00 Nädal emata 20 00 Suvereporter+ 35 Seal, kus elavad metsakollid (USA– Saksa–Austraalia 2009). Seiklusfilm 22 30 Poissmees (The Bachelor, USA 1999). Romantiline komöödia 00 35 Mõistus ja tunded (USA–Inglise 1995). Romantiline draama 02 55 Oceani kaksteist (USA–Austraalia 2004). Põnevik 04 55 Suvereporter+* 05 25 Jahtunud jälg: Halb maine

TV3

05 40 Kirgede torm, 1460–1461* 07 25 Joonissarjad 09 00 Simpsonid 3, 20: Tramm nimega Marge 30 Simpsonid 3, 21: Koloner Homer 10 00 Winxide imeline seiklus (Itaalia 2010). Animafilm 11 40 Simpsonid 3, 20: Tramm nimega Marge* 12 05 Kartulid ja apelsinid, 12 13 10 Minimissid 2, 3* 14 05 Balti passioon. Dokfilm 15 05 Laupäeva pärastlõunad Cary Grantiga: Armulaev (USA 1958). Romantiline komöödia 17 15 Ühe armastuse lugu, 79 19 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 Lelulugu 3 (Toy Story 3, USA 2010). Animakomöödia 21 35 Palume lavale parimad palad, 12 22 30 Nagu öö ja päev (USA 2010). Komöödia 00 45 Kala nimega Wanda (Inglise-USA 1988). Komöödia 02 45 Armulaev (USA 1958)*. Romantiline komöödia 04 45 Võimalik vaid Venemaal* 05 10 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp

KANAL 11

05 30 10 aastat nooremaks USA 55 Staariminutid 06 00 Südamete printsess (Saksa 2010). Romantiline draama 07 45 Kuidas alasti hea välja näha? 5 08 45 Top Shop 09 00 10 päevaga 10 aastat nooremaks 10 00 Aedniku aabits* 30 Gordon Ramsay koduköök 11 00 Rachael Ray argipäevaroad, 17 55 Staariminutid 12 00 Sulle on sõnum (USA 1998)*. Komöödia 14 15 Mõrvamüsteerium: Varjus (USA 2007) 16 00 Tippjuhi salamissioon, 12/14 17 00 10 päevaga 10 aastat nooremaks 18 00 Rachael Ray argipäevaroad, 17* 55 Staariminutid 19 00 Kes sa üldse oled? 20 00 Saladused 21 00 Südameasjad (Austria–Saksa 2010). Romantiline draama 22 55 Kes sa üldse oled?* 23 50 Suvereporter+ 00 20 Piinlikud kehad – kliinik, 2/19* 01 10 Otsides ja leides 55 Tippjuhi salamissioon, 12/14* 02 40 Südamete printsess* 04 10 10 päevaga 10 aastat nooremaks* 55 Staariminutid 05 05 Suvereporter+*

KANAL 12

06 30 Postimees.ee 08 10 Suvereporter 09 00 Komissar Rex, 152: Jahtunud jälg* 55 Komissar Rex, 153: Muusikat, maestro!* 10 50 Conan, 274: Orange is the New Black, Nikki Lane* 11 40 Conan, 275: Ethan Hawke, Mary Lynn Rajskub, Jamie Scott* 12 30 Merevaade* 13 00 Kalailm* 30 Krimi* 14 00 Surmaingel (USA 2009)*. Põnevik 15 30 Välismaalane (USA 2003)*. Märul 17 15 Gangster on ikka veel inimene (Analyze That, USA 2002)*. R: Harold Ramis. O: Billy Crystal, Robert De Niro, Lisa Kudrow. Komöödia 19 00 Kaks kanget Indias 20 00 Ohtlik puhkus, 18 21 00 Sissemurdjad, 20/20: XIII episood 30 Pahad poisid 2 (Bad Boys II, USA 2003). R: Michael Bay. O: Martin Lawrence, Gabrielle Union, Will Smith. Põnevik 00 05 Üürnik (The Lodger, USA 2009). R: David Ondaatje. O: Alfred Molina, Hope Davis, Shane West. Põnevik 01 45 Night Chat 05 00 Postimees.ee

TV6

Creative Arts Emmy auhinnagalal võidutses HBO Ööl vastu esmaspäeva jagatakse Los Angeleses kätte 66. Primetime Emmy auhinnad telemaailma säravaimatele tegijatele, nädal varem auhinnati aga Creative Arts Emmy tseremoonial tegijaid, kes tavaliselt kulisside taha varju jäävad. Creative Arts Emmy auhinnad anti tänavu välja 80 kategoorias (näiteks režii, helirežii, grimm, muusika, eriefektid, algustiitrite graafika jne). Edukaim oli tänavugi kaabelkanal HBO, mis noppis 15 auhinda, nende seas võrdselt neli kujukest hittsarjadele «Troonide mäng» ja «True Detective». Kümne auhinnaga järgnes NBC, kes või-

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 07 30 Totaalne muutumine: kodu-eri 7, 11 08 30 Seaduse nimel 3, 13: Ellujääja süümepiinad, 2 09 30 Langev taevas 1, 1-3: Ela ja õpi; Relvaladu; Sõjavang 12 30 Seksisemud 1, 12: Sõprade eelis 13 00 Kontor 8, 18: Viimane päev Floridas 25 Mina, mina ise ja Irene (USA 2000). Komöödia* 15 30 Clevelandi show 3, 1-2: Parimad sõbrad; Orkaan 16 30 Rajalt maha 5, 6 17 30 Kirvemehed 4, 7: Tule all 18 30 Simpsonid 5, 11* 19 00 Ninjasõdalased 30 Rammumeeste maailma karikasari, 3: Serbia etapp 20 30 Simpsonid 5, 12 21 00 Top Gear 3/8 22 15 Vale pööre 3 (USA-Saksa 2009) Õuduspõnevik 00 05 Terra Nova 1, 12: Okupatsioon 55 Seaduse nimel 3, 13* 01 45 Kontor 8, 18* 02 10 Vale pööre 3 (USA-Saksa 2009)*. Õuduspõnevik 03 55 Power Hit Radio – KICKSTART 05 25 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 50 Uudistemagasin

TALLINNA TV

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 109/142* 45 Aja puudutus* 10 15 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 30 Suvemiks* 11 15 Terve tervis* 45 Oma Valitsus 12 15 Inimeste lood* 45 Peterburi-Tallinn* 13 15 Nero Wolfe, 3/8* 15 00 Balti tee*. Dokfilm 30 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 238/304* 17 00 TeTeVeke: Multifilm. Õnnelik Elf 18 00 OTSE: Balti keti 25. aastapäeva kontsert. Ärgake Baltimaad 20 00 TÄNA. Uudised 15 Meie erilised loomad. BBC loodussari 40 Kolmanda Reichi viimased saladused, 5/6. Dokfilm 21 30 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 45 Balti loorberid. Dokfilm 22 45 Balti keti 25. aastapäeva kontsert. Ärgake Baltimaad* 00 20 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 35 TeleChat

tis pooled auhinnad pika ajalooga sketšišõu «Saturday Night Live» eest (kostüümid, grimm). «Saturday Night Live» oli viie auhinnaga tänavune edukaim telesaade. Veebiprogrammid suurendasid oma osakaalu ka tänavusel auhinnagalal. Eriti paistis silma videostriiminguportaal Netflix, mis võitis seitse auhinda, kolm dokumentaalfilmi «The Square», kolm komöödiasarja «Orange Is The New Black» ning ühe draamaseriaali «House of Cards» eest. Digitaalsetest kanalitest noppisid auhindu samuti FunnyorDie.com ja ESPN. PM

VIKERRAADIO KLASSIKA 05 30 Vikerhommik. Andres Ammas 10 10 Teekond tippu. Andres Karu, Tarmo Maiberg 11 05 Rahva teenrid 12 05 Vikerviisid 13 05 Maailmapilt 14 05 KÖP-i valikkava. Balti ketti meenutades, II. Küllo Arjakas Marje Lenk 15 05 Soovide aeg 16 05 Päevatee. Ülle Karu 17 05 Veel üks maailm. Beduiinid. Ringo Ringvee, Haldi Normet-Saarna 18 00 Päevakaja 19 05 Kuuldemäng. Urmas Vadi – Rudolf Allaberdi testament 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Rahva teenrid* 22 05 Sport 10 Ööülikool. Piret Õunapuu – Eesti Rahva Muuseumi aja lugu 23 03 Aja jälg kivis* 00 05 Rahva teenrid* 01 00 Kauamängiv* 02 00 Öömuusika

07 05 Klassikahommik 10 05 Delta* 11 05 Uus raamat. Peeter Helme* Rawi Hage - “De Niro mäng” 15 Ennelõunamuusika 12 05 Meditatsioon* 13 05 Folgialbum* 14 05 Beethoveni sõber Kuidas suhtuda Carmenisse? Sarja autor on Märt Treier. Vikerraadio saade oli esmakordselt eetris 2. veebruaril 2014. 15 05 Amadeus + 16 05 Nyyd-muusika. Musta muusika varjundid, 7 17 05 Heliträkk Filmimuusikaprogramm 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Vanamuusikatund. Robert Staak Robert Parsonsi vaimulikku muusikat esitab The Cardinall`s Musick, dirigent Andrew Carwood. 20 00 Džässikontsert. Jazzkaar 2014 Nils Landgren & Jazz Baltica Ensemble festivalil Jazzkaar 2014. 21 00 Fantaasiaplaat. Ivo Heinloo 22 05 Ilmakaar* 23 00 Meditatsioon* 00 05 Nokturn

20 || TÄNA || POSTIMEES, 23. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

KAJASTAB «BALTI KETT 25» SÜNDMUSI TALLINNAS JA MUJAL EESTIS.

NIMEPÄEV: SIGNE, SINGE Toomas Alatalu 72, ajaloolane, poliitik ja ajakirjanik Sirje Kiin 65, kirjandusteadlane Harri Salmann 63, riigikohtunik Regina Lukk-Toompere 61, graafik Inna Põltsam-Jürjo (pildil) 45, ajaloolane Juss Haasma 29, näitleja Mirjam Mesak 24, laulja

«KASU» UURIB, MIS OOTAB TÄNAVU EES AHJUKÜTTE VARUJAID.

Üks tsüklon läheb, teine tuleb

EUROOPA TALLINN +18

RAKVERE +19

KÄRDLA +18 HAAPSALU +18

merike merilain

PAIDE +19

3– 9m

ilmateenistuse sünoptik

NARVA +18

foto: signe kalgan

LOOMAAIA UUDISED

ESMASPÄEVAL POSTIMEHES:

Vlada vahetas riiki Esmaspäeval asus Belgiasse Bellewaerde loomaaia poole teele amuuri leopard Vlada (pildil). Päev varem said loomaaia- ja leopardisõbrad 2012. aastal sündinud pesakonna viimase kutsikaga Tallinnas hüvasti jätta. Tuuleiilid ja kapaga jahedust toonud sünkjad vihmapilved ei peleta küll loomaaiast külastajaid, kuid sunnivad soojalembeseid loomaaiaasukaid tasapisi siseruumidesse kolima. Nii läksid elevandimaja ekspoKood avab sitsiooni tagasi eestimaist päivideo Vlada kest laste loomaaias nautinud jõudmisest aafrika kannuskilpkonnad ja Belgiasse. leopardkilpkonn. Ka šimpansid, kes märga rohtu kohe üldse ei armasta, istuvad võrepuuris ja nõuavad häälekalt, et neid vihmasabinate eest tuppa peitu lastaks. Loomaaiatöötajad ja meie head sõbrad aga teevad veel viimaseid kibekiireid ettevalmistusi nädalavahetusel algavateks loomaaia sünnipäeva pidustusteks. Põneva ja vaheldusrikka sünnipäevakavaga saab tutvuda loomaaia kodulehel ja Facebookis. Vanades troopikamaja kõrval asuvates linnutiikides alates juunist ringi ujunud ja veetaimi puginud ülihea isuga Kaug-Ida karpkalalased valgeamuurid on head tööd teinud – tiigivesi on laiguti juba taimevaba. Sügise lähenedes on ka loomaaia veelindudel hea söögiisu tekkinud. Ja taas on loomaaia suuri linnutiike kui head toitumiskohta üle vaatama tulnud vabalt elavad hallhaigrud.

Järgmine tsüklon ootas eile oma järjekorda Põhjamerel. Täna on see keskmega Oslo TARTU PÄRNU lähistel ja tsükloni idaserv VILJANDI +19 +19 +19 päeval Eesti kohal. Olulist KURESSAARE ilmamuutust pole, sest +18 uued rünksajupilved liiguvad edelast kirdesse. Ainult tuuleiilid on üsna leebed ning ehk tõuVÕRU VALGA seb kusagil õhutemperatuur ka +20 +19 20 °C-ni. Täna on vahelduva pilvisusega KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR ilm. Mitmel pool sajab hoovihma. Anne kanal +17 Puhub edela- ja lõunatuul 3–9 Pühapäev, 24.08 Esmaspäev, 25.08 Teisipäev, 26.08 Emajõe vabaujula +16 m/s, saartel puhanguti 14 m/s. +10/+16 +10/+16 Tallinn +11/+18 Õhutemperatuur on 16–20 °C. Kakumäe rand +14 Tartu +8/+20 +8/+17 +10/+18 Kuressaare +16 Narva +10/+18 +8/+18 +10/+17 Pirita rand +15 Pärnu +12/+19 +12/+18 +10/+16 Pärnu rand +15 PÄIKE Pühajärv +18 Kuressaare +13/+18 +14/+17 +14/+17 tõuseb loojub Tallinnas 5.56 20.50 Tartus 5.52 20.39 Kärdlas 6.06 20.56

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +28,7 kraadi (1939) +3,4 kraadi (1977) Tartus +29,9 kraadi (1939) +2,1 kraadi (1977)

KUUFAASID 17. august 15.26 25. august 17.13 2. september 14.11 9. september 4.38

TELE- JA RAADIOKAVAD • PÜHAPÄEV, 24. AUGUST ETV

ETV 2

KANAL 2

07 30 Lastesaated 09 00 Iga pink räägib loo, 11/12 30 Õnne 13 10 00 Loomariigi arhitektid 55 Jamie Oliveri 30 minuti road: Sitsiiliapärane makaroniroog 11 20 Valge laev (Eesti 1970)*. Seiklusfilm 12 40 3 hitti: Kodulaulud 50 Tähelaev: Heiki Nabi* 14 05 Balti kett 25* 16 05 Balti vabaduse tee* 17 00 Midsomeri mõrvad: Sitsiilia kaitse* 18 30 Aktuaalne kaamera 40 Valge 1988, 3/3 19 25 Elu lugu: Hobusekasvataja Sonja-Hilli Torn 35 Hyacinth Bucket (Inglise 1993). Komöödiasari 20 05 Musketärid, 7/10: Mässuline naine (Inglise 2014). Seiklussari 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 20 Sport. Sport 35 Inspektor Banks: Unistavad surnuluud (Inglise 2012). Krimisari 23 05 Nikolaj ja Julie, 5/22* 50 Täna õhtul Jaan Tätte 00 53 ERR uudised

09 00 Lastesaated 12 00 Viha alltekst 13 00 IT-osakond: Itaalia keel algajatele* 25 Eesti lood: Minut ja lammas* 55 Rabarock 2012, 2/2* 14 25 Viimne lahing 15 00 Marty (USA 1955)*. Draama 16 30 Elavalt maetud (ETV 2006) 17 05 Tubane suvi* 30 Max: Kuhu hamster on maetud* 18 00 Max: Unustuse hõlmad* 20 Ma olen hirmus mutukas: Tõuk 30 Bullerby laste lõbusad lood: Anna ja Lisa jooksevad kodunt ära* 50 Willy Fogiga ümber maailma: Mäss Enriettal* 19 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Minuscule: Sillaehitus 55 Korvpalli maavõistlus Eesti – Senegal Teemaõhtu: Rein Karemäe mälestusõhtu 21 45 Rein Karemäe ja tema tele visioonid 22 15 Tee-Vee õhtu Rein Karemäega 55 Reportaaž telefoniraamatu järgi 23 20 Ajaproov: Rein Karemäe 00 05 Meestele 37 ERR uudised

06 10 Nädal emata* 07 00 Seal, kus elavad metsakollid (USA– Saksa–Austraalia 2009)*. Seiklusfilm 08 40 Daltonid 09 05 Looney Tunes 30 Karlsson on tagasi (Vene 1970). Animafilm 50 Merevaade 10 20 Pihikamber 11 00 Teravad mehed 55 Nädalalõpp Kanal 2ga 13 20 Kodutunne 14 15 Pilvede all 15 15 Minu süda Aafrikas (Saksa 2007). Romantikafilm 17 05 Utta Danella – Tants vikerkaarel (Saksa 2007). Romantiline draama 19 00 Parim enne: Kalapäev. Palgapäev 20 00 Suvereporter+ 35 Sajandi armastus, 52 22 45 Hotell Grand: Viimane õhtu, 2 23 50 Spetsialist (The Specialist, Peruu– USA 1994). R: Luis Llosa. O: James Woods, Sharon Stone, Sylvester Stallone. Märul 01 50 Maod lennukis (USA–Saksa–Kanada 2006). Põnevik 03 30 Verekõrb (USA 2009). Õuduspõnevik 04 55 Suvereporter+* 05 25 Kalailm*

TV3

05 40 Kirgede torm, 1462–1463* 07 25 Joonissarjad 09 00 Simpsonid 3, 22: Must leskmees 30 Simpsonid 3, 23: Otto show 10 00 Lelulugu 3 (USA 2010)*. Animakomöödia 12 05 Babe (AustraaliaUSA 1995). Perefilm 14 00 Palume lavale parimad palad, 12* 15 00 Kujuta ette (USA 2009). Komöödia 17 10 Ühe armastuse lugu, 80 19 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 Kättemaksukontor 11, 11: Võrrand kahe tundmatuga 1 20 30 Kättemaksukontor 11, 12: Võrrand kahe tundmatuga 2 21 30 007 ohutsoonis (Inglise-USA 1987). R: John Glen. O: Timothy Dalton, Maryam D’Abo, Jeroen Krabbe. Seikluspõnevik 00 15 Politseipere 2, 3: Kriitiline seisund 01 15 Castle 3, 1: Surmav suhe 02 00 Nagu öö ja päev (USA 2010)*. Komöödia 03 50 Palume lavale parimad palad, 12* 04 55 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 05 25 Kirgede torm, 1464

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 10 aastat nooremaks USA 55 Staariminutid 06 00 Südameasjad (Austria–Saksa 2010)*. Romantiline draama 07 45 Gok Wan annab moenõu. Uued osad 08 45 Top Shop 09 00 10 päevaga 10 aastat nooremaks 10 00 Nurjatud koerad 30 Gordon Ramsay koduköök 11 00 Rachael Ray argipäevaroad, 18 55 Staariminutid 12 00 Donna Hay kerged eined: Lihtsalt suvi 30 Ellen 17 00 10 päevaga 10 aastat nooremaks 18 00 Rachael Ray argipäevaroad, 18* 55 Staariminutid 19 00 Kes sa üldse oled?, 17/27: Marisa Tomei 20 00 Saladused 21 00 Minu unistuste Aafrika (USA 2000). Draama 23 10 Kes sa üldse oled?, 17/27: Marisa Tomei* 00 00 Suvereporter+ 30 Truudusetu 01 15 Otsides ja leides 02 00 Minu unistuste Aafrika (USA 2000)*. Draama 03 50 10 päevaga 10 aastat nooremaks* 04 30 Donna Hay kerged eined: Lihtsalt suvi* 55 Staariminutid 05 05 Suvereporter+*

06 30 Postimees.ee 08 10 Komissar Rex, 154: Naine kaob 09 00 Komissar Rex, 155: Caravaggio needus 55 Komissar Rex, 156: Varjud 10 50 Conan, 276: Larry King, Lizzy Caplan, Sam Morril* 11 40 Conan, 277: Megan Fox, Todd Glass* 12 30 Proovi järele enne surma, 1/8* 13 30 Siberi Jeesus*. Dokfilm 14 30 Pahad poisid 2 (USA 2003)*. Põnevik 17 05 Maod lennukis (Snakes on a Plane, USA-Saksa-Kanada 2006)*. R: David R. Ellis. O: Julianna Margulies, Samuel L. Jackson. Põnevik 19 00 Kaks kanget Indias 20 00 Ohtlik puhkus, 19 21 00 Hr Päiksekiir, 1/13 30 Kasuisa (The Stepfather, USA 2009). R: Nelson McCormick. O: Penn Badgley, Sela Ward, Dylan Walsh. Põnevik 23 25 Pimeduse vastu (Against the Dark, USA 2009). R: Richard Crudo. O: Steven Seagal, Jenna Harrison, Tanoai Reed. Õuduspõnevik 01 05 Suvepunker+, 2* 30 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 07 00 Totaalne muutumine: kodu-eri 7, 12 08 00 Langev taevas 1, 4-5: Halastus; Vaikne tapmine 10 00 Rajalt maha 5, 6* 11 00 Tippkokk 2, 6 12 00 Rammumeeste maailma karikasari, 3: Serbia etapp* 13 00 Seksisemud 1, 13 30 Kontor 8, 19 14 00 Fantastiline nelik (USA-Saksa 2005). Ulmemärul 16 00 Clevelandi show 3, 3: Grace Streeti luupainaja 30 Rajalt maha 5, 7 17 30 Kirvemehed 4, 8: Üle parda 18 30 Simpsonid 5, 12: Bart saab kuulsaks* 19 00 Ninjasõdalased 30 Totaalne muutumine: kodu-eri 9, 21 20 30 Simpsonid 5, 13: Homer ja Apu 21 00 Vormel 1: Belgia GP. Spa-Francorchampsi ringrada 23 30 Top Gear, 3/8* 00 40 Valgekrae 3, 14: Niitide tõmbamine 01 30 Rajalt maha 5, 7* 02 30 Kirvemehed 4, 8* 03 30 Kontor 8, 19* 55 Power Hit Radio – KICKSTART 05 20 Ida-Virumaa uudised 25 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 15 Inimeste lood* 45 Dr Vassiljevi terviseminutid* 09 00 Meie erilised loomad*. BBC loodussari 25 Kolmanda Reichi viimased saladused, 5/6*. Dokfilm 10 15 Sini-valge lipu all. Raehärrad* 45 Balti keti 25. aastapäeva kontsert. Ärgake Baltimaad* 12 20 Balti loorberid. Dokfilm 13 20 Kinnisvaraveeb 15 00 Pühapäevatee* 45 Terve tervis* 16 15 Armuleek, 239* 17 00 Armuleek, 240* 45 Armuleek, 241* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 TÄNA. Nädala kokkuvõte 15 Kultuurimeetri arhiivist. Energiakeskus 30 Aja puudutus* 20 00 TÄNA. Nädala kokkuvõte 15 Ameerika eestlased. Idarannik, 5/13* 45 Maatriks* 21 30 TÄNA. Nädala kokkuvõte (subtiitritega) 45 Balti passioon 22 35 Daami tagasitulek, 4 00 10 TÄNA. Nädala kokkuvõte (subtiitritega)* 25 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Andres Ammas 09 05 Aiatark. Kaja Kärner 10 10 Jutusaade 11 05 Mnemoturniir 20 Müstiline Venemaa. David Vseviov 12 05 Vikerviisid 13 05 Kohustuslik kirjandus 14 05 Kuula rändajat. Hendrik Relve 15 05 Kauamängiv 16 05 Aja jälg kivis. Dietikoni muldmajad Šveitsis. Helgi Erilaid 17 05 Labor. Priit Ennet 18 00 Päevakaja 15 Spordipühapäev 19 05 Kirikuelu. Meelis Süld 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Mnemoturniir* 20 Müstiline Venemaa* 22 05 Sport 23 03 Kuula rändajat* 50 Kihnukeelsed uudised* 00 05 Päevatee* 01 00 Labor* 30 Öömuusika

+16 +35 +24 +28 +19 +22 +22 +17 +24 +26 +15 +17 +22 +17 +25 +17 +17 +30 +20 +26 +21 +14 +18 +19 +22 +10 +21 +29 +25 +17 +22 +22 +20 +21 +34 +17 +30 +41 +18 +28 +27 +28 +25 +33 +29 +31

07 05 Klassikahommik 10 05 Sooviklassika. Kersti Inno Kuulajate lemmikmuusika. Telefon stuudios 611 4285. Elektronpost: klassika@err.ee 12 05 Helileid* Avastused plaadiriiulilt ja kontserdisaalist. Muusika, mis hoiab endas elamusi 13 05 Vanamuusikatund. Robert Staak* Tomas Luis de Victoria (1548 - 1611) 14 05 Klassikud. Richard Strauss 150, IV* 15 05 Raadioteater Kohtunik Ardi Liives “Kohtunik”. 16 50 Üks lugu 17 05 Rahvatoonis 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Miraaž. Ensemble Chelycus 20 00 Folgialbum. Mala Fama (Norra) Mängivad SarahJane Summers viiulil ja hardangerviiulil, Juhani Silvola kitarril ja Morten Kvam kontrabassil. 21 00 Džässikontsert. Jazzkaar 2014. Nils Landgren & Jazz Baltica Ensemble. 22 05 Raadio Ööülikool Raadioloeng. 23 00 Fantaasiaplaat. Joosep Sang Paul Simon “So Beautiful or So What”, Hear Music, 2011. 00 05 Nokturn