Postimehe paberleht 23 10 2014

OTSUS TEHTUD EUROOPA PARLAMENDI TÄISKOGU KINNITAS AMETISSE UUE, JEANCLAUDE JUNCKERI JUHITAVA JUHTKIRI LK 2, EUROOPA KOMISJONI. VÄLISMAA LK 10–11

FRUSTREERIV OLUKORD

TRUPIST LAHKUMINE

Otsingud Stockholmi saarestikus vaevalt paljastava avastusega lõpevad, leiab Rootsi välispoliitika instituudi ekspert Ingmar Oldberg.

Sel hooajal ei ole NO99 koosseisus enam seal pikka aega töötanud näitlejaid Mirtel Pohlat ega Inga Saluranda.

EESTI LK 4–5

AED JA KODU

KULTUUR LK 14

www.postimees.ee Finantskonsultant

RAUL MALMSTEIN: Informeerisin finantsinspektsiooni niipea, kui minuni jõudis koopia sellest juriidilisest unenäost.

MAJANDUS LK 8–9

NELJAPÄEV, 23. OKTOOBER 2014 • NR 247 (7238) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 50 592 • LUGEJAID 198 000

Uus mood on ruumilise pildiga värvikirev voodipesu.

LK 20–21

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 23. OKTOOBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

Kildarevolutsioon sööb oma lapsi Peaminister Taavi Rõivas rõõmustas juuli alguses koos oma parlamendisaadikust sõbra, Eesti Energia nõukogu liikme Kalle Pallinguga sotsiaalmeedias selle üle, et Brenti toornafta hind tõusis üheksa kuu kõrgeimale tasemele, mis on hea uudis põlevkiviõli tootjatele.

«Seda (elektri hinna langust – T. O.) aitab aga kompenseerida Brenti toornafta hind, mis püsis juunikuu alguses üsna stabiilsena, jäädes 108 ning 109 dollari vahele barreli kohta.

19. juuniks saavutas naftabarreli hind viimase üheksa kuu kõrgeima taseme, sulgudes hinnaga 115,06 dollarit,» kirjutas Palling Facebookis, mida peaminister edasi jagas.

Tõesti, südasuvel võis tunduda, et meist on peagi saamas õliriik. Eesti on maailma suurimaid põlevkiviõli tootjaid. Naftabarreli hind oli püsinud juba pikemat aega stabiilselt ülalpool 100 dollari taset ning Eesti Energia juht Sandor Liive kinnitas teleuudistele, et tema ei tea ühtegi tõsiseltvõetavat prognoosi, mille kohaselt nafta hind peaks märkimisväärselt langema.

Tagatipuks kirjutas mainekas ajakiri The Economist oma juuni viimases numbris, et peagi võib tulla teine kildarevolutsioon, mille peategelaseks on põlevkivitööstus eesotsas Eestiga.

Esimene kildarevolutsioon algas teatavasti mõne aasta eest Ameerika Ühendriikides, kus tänu uutele tehnoloogiatele hakati orgaanilist ainet sisaldavatest kiltadest (argilliitidest) ja nende vahekihtidest pumpama maagaasi ja naftat. Revolutsiooni tulemusena langes USAs maagaasi hind järsult ning järsult on suurenenud ka sealne naftatootmine. Ühendriikide naftatootmise järsk kasv viimastel aastatel on üks peamistest põhjustest, miks nafta hind on paaril viimasel aastal tasapisi langenud.

Juncker & co. (sh Ansip) Euroopa ja Eesti teenistuses

U

ue Euroopa Komisjoni paika saamine kulges ootamatult ladusalt. Veel mõni nädal tagasi polnud sugugi ühemõtteliselt kindel, et uus Euroopa volinike meeskond saab parlamendi õnnistuse ettemääratud päeval ja täies koosseisus. Jean-Claude Juncker on sellega taas tõestanud, et on osav poliitik, kes suudab jõuda vägagi keerukates poliitilistes tõmbetuultes mängu osalisi rahuldavate tulemusteni.

Küsimus on, kas Junckeri komisjon suudab samasugust käekirja kasutades teha ära asjad, mida Euroopa peaks ühiselt ajama, ning hoiduda sekkumast asjusse, kus üleeuroopalisest otsustamisest on rohkem kahju kui kasu.

Postimees küsis enne Euroopa Parlamendi valimisi komisjoni presidendiks kandideerivatelt poliitikutelt arvamusartiklit nende seisukohtade tutvustamiseks. Euroopa konservatiivide hulka kuuluva Jean-Claude Junckeri artikkel «Ukraina õppetunnid» (PM, 15.05) keskendus Euroopa ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale. Sama fookuse valisid

ka sotsiaaldemokraatide ja liberaalide kandidaadid. Kui Postimees küsis Eesti ekspertidelt, kas need on tõesti teemad, millele uus komisjon rõhu paneb, saime vastuseks, et vaevalt küll ja kindlasti on Eesti avalikkusele kirjutatud artiklite teemaks valitud see, mis just meile korda läheb. Olgu asjatundjate realismidušiga kuidas on, ent meie kavatseme järgida põhimõtet «meest sõnast». Eesti huvides on ühel häälel kõnelev Euroopa ja see, et autoritaarsete naabrite agressiivsusele vastataks otsustavalt ja kiiresti.

Eesti huvides on, et kõik ELi põhivabadused toimiksid päris elus. Inimeste liikumisvabadus on hea, ent meie jaoks on üha kriitilisema tähtsusega, et tõrgeteta toimiks kaupade ja teenuste liikumine. Meil on vaja, et Eestis tegutsevatel ettevõtetel ei oleks tõkkeid teiste Euroopa riikide turgudele minekul.

See tähendab, et meie inimesed saaksid elada ja töötada oma kodumaal Eestis. Oma osa on siin digitaalse ühisturu eest vastutama seatud Andrus Ansipil.

Eestile on vaja, et Euroopa poleks stagneeruv maailmajagu. Euroopal on maailma suurim teaduse eelarve, ent miks on sel liiga vähe mõju majandusele, st inimeste elujärjele? Euroopa on suurem turg kui USA, ent miks eelista-

vad paljud algselt Euroopast pärit IT-ettevõtted tuua oma uued lahendused turule pigem USAs? Miks on nii, et suure osa Euroopa riikide vastus sõjalise julgeoleku küsimustele on ebalev ning kodanikud ja seega ka poliitikud ei taju vastutust oma julgeoleku eest? Võib-olla on viga just ülemäärases usus arengu ettemääratusse ja üksiti tahtmises kontrollida raamatupidajaliku täpsusega ka neid valdkondi, kus tegelikult määrab tulemuse vaba mõttelend?

JUHTMÕTE Eestile on vaja, et Euroopa poleks stagneeruv maailmajagu. Muidugi pole komisjon Euroopas üksi vastutaja, ent meie esitame küsimusi ja ootame tegusid nii Junckerilt kui oma mehelt Ansipilt.

LK 10–11

KÕVA SÕNA

PÄEVA KOMM

Selleks et peatada Euroopa tähtsuse langus maailma julgeolekus ja majanduses, peab uus komisjon senisest oluliselt suuremat rõhku panema ühise välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamisele, sealhulgas saama üle otsustusvõimetusest Ukraina ja Venemaa küsimustes.

Suvel võis tunduda, et meist on peagi saamas õliriik. Eesti on maailma suurimaid põlevkiviõli tootjaid. Naftabarreli hind oli püsinud pikemat aega stabiilselt ülalpool 100 dollari taset.

Nüüd on tekkinud huvitav olukord, kus kildanafta tootmise suurenemine on alandamas musta kulla hinda, mis on aga liikumas juba selliste tasemete suunas, et mõned projektid on muutumas ebarentaabliks. Kildanafta tootmine on keeruline ning nn tavalise (konventsionaalse) nafta tootmisest märkimisväärselt kallim, mistõttu on just kildanafta esimene, mis hinnalanguse jätkumise korral ise esimesena löögi saab. Selle ja teiste nn mittekonventsionaalsete naftade (naftaliivad, ülisügavates vetes ja Arktikas lasuvad naftaväljad) tootmine on kasumlik vaid siis, kui nafta hind on suhteliselt kõrge.

Tõsi, praeguse hinnataseme korral on tootmine veel kasumlik. USA energeetikaministeerium teatas eelmisel nädalal, et vaid neli protsenti sealsetest naftapuuraukudest nõuab hinnataset vähemalt 80 dollarit barrel. Sama kehtib ka meie põlevkiviõli kohta. Eesti Energia teatas BNSile, et põlevkiviõli tootmine on kasumlik siis, kui naftabarreli hind püsib ülalpool 70 dollari taset, sama on kinnitanud Postimehele VKG. Ei tootmist ega ka otsuseid tuleviku investeeringute kohta ei teha lühiajaliste hinnakõikumiste põhjal. Aga pikaajalisemad trendid panevad nii mõnedki ettevõtted oma investeeringuid üle vaatama.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Muidugi pole komisjon Euroopa võimusüsteemis üksi vastutaja, ent meie esitame küsimusi ja ootame tegusid nii Junckerilt kui oma mehelt Ansipilt. Üksikisiku roll on ajaloos siiski olemas ning võiks kujutleda, et selgeid sihte väljendaval, ent samas realistlikul ja töökal poliitikul on usutav võimalus Euroopa laeva pöörata.

urmas nemvalts

tõnis oja

1 8 5 7

Majandusteadlane Ivar Raig, PM 22.10

Postimees 1935. aastal Kõmulised kullalood Jõhvis.

Kas leiti 10 kangi kulda?

Jõhvis liiguvad kuuldused, et kellegi asuniku põllult olevat leitud pudelis mingi aarde peidukoha plaan ja et sellest kohast kaevates tõesti olevat avastatud kümme kangi kulda. Kulla eest olevat asunik saanud 6500 krooni, kuid nüüd esinevat oma õigustega kohalik sepp, kes saladokumentidega pudeli leiukoha olevat näidanud tollele asunikule. Loole olevat antud ametlik käik. Jääb üle ainult oodata, millisele seisukohale ses segases asjas jõuavad ametivõimud.

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

Tallinna ei toodud üldse rukist. Teisipäevaks oli ette nähtud riiklik teravilja kokkuost Tallinnas. Selgus aga, et komisjon pidi asjatult ootama, kuna ei tulnud ühtki põllupidajat oma rukist müüma. See oli teataval määral üllatuseks, kuna rukist oli pakutud Tallinna kokkuostupunkti äratoomiseks tervelt 168 tonni.

Möödunud aastal toodi Tallinna kokku tervelt 80 prots. pakutud rukkist. Seni paari nädala jooksul riiklikul kokkuostul ostetud rukis on enamuses juba toimetatud Tallinna ladudesse.

23.10.1935

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 23. OKTOOBER 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas riigikogule riigieelarvet Riigikogus toimus eile 2015. aasta riigieelarve seaduse esimene lugemine, mille juhatas sisse rahandusminister Jürgen Ligi (pildil), kellele riigikogu liikmed esitasid hulgaliselt küsimusi.

Peamised küsimused puudutasid teede rahastamist, põllumeestele lisatoetuse maksmist, õliga kütvate majapidamiste toetamist, piiri korrastamist ja tulumaksumäära langetamist.

Tulumaksumäär langeb tuleval aastal 21 protsendilt 20 protsendile. «Ma ei toeta tulumaksumäära edasist langetamist. 20 protsenti on väga sobiv maksumäär,» ütles Ligi. Pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,9 protsenti, keskmine vanaduspension tõuseb 44-aastase staažiga inimesel 353 eurolt 374 eurole.

«Pensioni maksuvabastuse määr tõuseb, nii et keskmine pension jääb maksuvabaks,» sõnas minister.

PM fotod: liis treimann

NÄILINE RASKUS KÕRVALDATUD. Uue peaprokuröri abikaasa, kes töötab kaitsepolitseis uurijana, viiakse teisele tööle.

Uus peaprokurör saab heakskiidu ha liigset politiseeritust,» ütles Anvelt.

Tema sõnul kohtus ta mitme hea kandidaadiga. Kohtunike puhul tekkis probleem neile kohtunikuametis lubatud sotsiaalsete garantiidega.

Advokaatide puhul sai määravaks aga töötasu – umbes 3600 eurot. «Mult küsiti tõsimeeli, kas see on nädala peale,» lausus Anvelt.

risto berendson reporter

T

õenäoliselt saab riigi peaprokuröri kandidaat Lavly Perling parlamendi õiguskomisjonilt täna valitsuses ametisse nimetamiseks rohelise tule.

Kõik märgid näitavad, et prokurörina tugevat Perlingut toetab ka seni tema peaprokuröriks valimisele reserveeritud vastuseisu näidanud Reformierakond. Üks valitsuspartei ägedamaid sõnavõtjaid sel teemal, õiguskomisjoni kuuluv Igor Gräzin jääb tänaselt istungilt ilmselt üldse kõrvale. Seega on prokurör Perlingu vastastel komisjonis üks hääl vähem.

Riigikogus jättis hea mulje Kuid Gräzini hääl ei pruukinukski midagi otsustada, sest ülejäänud Reformierakond kaldub Perlingut pigem toetama. Perlingu kandidaadiks esitanud justiitsministrile Andres Anveltile (SDE) on küll ette heidetud, et minister võinuks välja tulla mitme kandidaadiga, kuid see on pigem formaalne.

Riigikogu fraktsioonides toimunud kohtumistel jättis Perling riigikogulastele hea mulje. Perlingu väitel on tema jaoks olulised laste, majanduse ja organiseeritud kuritegevu-

Põhjendada on vaja rohkem

Riigi peaprokuröri kandidaat Lavly Perling.

sega seotud kriminaalmenetlused. Ta rõhutas, et peab vajalikuks tihedat ja sisulist koostööd uurimisasutustega ning prokuröride esinemise kvaliteedi parandamist kohtus.

Ehkki osast parlamendierakondadest kuuleb endiselt kriitikat prokuratuuri kallutatuse ja menetlusnormide valikulise rikkumise asjus, jääb see Perlingu kandidatuuri juures pigem taustamüraks.

Justiitsminister Anvelt lubab, et suurim küsitavus Perlingu ametisse sobivuses – võimalik huvide konflikt tema abikaasa, kapo korruptsiooniuurija Martin Perlingu töödes ja tegemistes – on samuti kõrvaldatud. «On eelkokkulepped, et Lavly Perlingu ametisse asumisel läheb tema abikaasa kaitsepolitseis tööle, millel ei ole Lavly Perlingu tööga isegi kaudset sidet,» ütles Anvelt.

Ehkki keegi poliitikutest

foto: sander ilvest

ei võta julgust Perlingut otseselt kritiseerida, saab selle võrra rohkem kriitikat tema kandidatuuri välja pakkunud justiitsminister Anvelt. Viimasele heidetakse ette, et enne Perlingu kandidatuuri avalikustamist ei kooskõlastanud ta seda koalitsiooninõukogus. See olevat hea tava, ehkki see ei ole nõutav.

Samuti küsitakse, miks ei toonud justiitsminister prokuratuuri juhtima kedagi asutusest väljastpoolt – kohtutest või advokatuurist. «Kõik, kellega mina vestlesin, loobusid kandideerimast, olulisima põhjusena kardeti ametiko-

Aastaid prokuratuuris töötanud Perlingut tuntakse julge ja lahendusi otsiva prokurörina, kellel on selgroogu sageli rohkemgi kui temast ametiredelil kõrgemale jõudnutel.

Aastaid prokuratuuris juhtivatel kohtadel töötanud Perlingut tuntakse julge ja lahendusi otsiva prokurörina, kellel on selgroogu sageli rohkemgi kui temast ametiredelil kõrgemale jõudnutel. Perlingu kasuks räägib ehk seegi, et tema kandidatuuri avalikuks tulek pani muidu sissepoole elava ja uimasevõitu prokuratuuri kihama.

Miks? Perlingu soov on, et prokurörid oleksid edaspidi valmis rohkem oma otsuseid avalikkusele põhjendama. Seda eriti olukorras, kus suur osa kriminaalmenetlustest lahendatakse lühivormis.

Samuti soovib ta, et sarnaselt teiste uurimisasutustega oleks prokuratuuris edaspidi rohkem spetsialiseerumist, seda majanduskuritegude ja korruptsiooni puhul. See on probleem, mida kohtab prokuratuuri tasandil pigem Tallinnast väljas. Õiguskomisjonis on ainsana kindlalt Perlingu kandidatuuri vastu kahe häälega Keskerakond, kes nimetab nendega seotud ja riigiprokuratuurist juhitud uurimisi poliitiliseks tellimustööks.

KOMMENTAARID

neeme suur, sde

valdo randpere, re

õiguskomisjoni juht

komisjoni liige

Hääletuse jõudude vahekorda on keeruline hinnata.

Lavly Perling on käinud kõigis riigikogu fraktsioonides rääkimas ja otsuse langetavad komisjoni liikmed. Sotsiaaldemokraatide hinnangul on tegemist hea kandidaadiga, kuna tema kogemused oma valdkonnas on muljetavaldavad. Lavly Perling on oma valdkonnas lihtsalt väga pädev.

Alguses üllatas see, et Anvelt tuli välja ainult ühe kandidaadiga, sest tegelikult on tegemist iga juristi jaoks unelmate töökohaga. Aga kui see alguse üllatus välja jätta, siis viimastel päevadel on juurde tulnud palju infot, mis teeb Perlingu kandidatuuri ainult paremaks. Mina hääletan tema poolt ja ütlen ausalt, meil on talle päris suured lootused.

ken-marti vaher, irl

mihhail korb, ke

komisjoni liige

komisjoni liige

Usun, et saab olema tuline istung. IRLi jaoks on tegemist väga tugeva ja kogemustega kandidaadiga, kes on läbinud oma karjääris korraliku kadalipu, ehitades kümne aasta eest üles IdaViru prokuratuuri. See jutt, et uus peaprokurör peaks tulema «väljast» või Anvelt oleks pidanud esitama mitu kandidaati, on puru silma ajamine. Mul on raske ette näha veenvaid argumente, miks Perling ei sobi.

Teen lõpliku otsuse pärast seda, kui oleme saanud kandidaadile esitada kõik küsimused ja saanud ka ammendavad vastused.

Vaatan ka seda, kuidas üldiselt on kolleegid meelestatud. Perling käis meil fraktsioonis rääkimas ja jättis väga hea, tugeva, pühendunud inimese mulje. Kui on hääletus «ei» või «jah», siis «ei» ütlemise korral peavad olema väga mõjusad põhjused, mida ma hetkel ei näe.

4 || EESTI || POSTIMEES, 23. OKTOOBER 2014

POSTIMEES ROOTSIS. Skääride vahelt mandrile laienenud luureoperatsioon võib luuraj

Vene luurelennuk rikkus Eesti õhupiiri Venemaa relvajõudude luurelennuk IL-20 sisenes teisipäeval kell 13.54 ilma loata Eesti õhuruumi. Lennuk viibis umbes minuti jooksul Hiiumaast ja Saaremaast läände jäävas Eesti õhuruumis ligi 500 meetri sügavusel, teatas kaitseväe peastaap. Piiririkkumise registreeris Eesti õhuoperatsioonide juhtimiskeskus Ämaris. Lennukil lennuplaani ei olnud, transponder oli välja lülitatud ning ta vältis raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenistusega. Välisministeerium kutsus eile välja Venemaa suursaadiku Eestis Juri Merzljakovi ja edastas talle protestinoodi. postimees.ee

ERR saab venekeelse programmi jaoks lisaraha Peaminister Taavi Rõivase sõnul jätkab valitsuskabinet venekeelse telekanali loomise arutelu kuu aja pärast, kuid juba praegu on rahvusringhäälingule järgmise aasta riigieelarves venekeelse programmi tugevdamiseks ette nähtud 390 000 eurot. Tema sõnul on raha mõeldud nii Raadio 4-le, venekeelsele «Aktuaalsele kaamerale» kui ka rahvusringhäälingu venekeelsele portaalile. «See summa on eraldatud, see otsus on tehtud,» ütles ta. postimees.ee

22 000

gümnaasiumiõpilast hakkavad jaanuarist saama tasuta koolilõunat.

Paet peab otsustama Euroopa Parlamenti mineku Reformierakonna aseesimees, välisminister Urmas Paet peab pärast Euroopa Komisjoni uue koosseisu ametisse kinnitamist otsustama, kas minna komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi asendusliikmena Euroopa Parlamenti. Suvistel eurovalimistel Reformierakonna nimekirjas kandideerinud ning 45 037 häälega Euroopa Parlamenti valitud Ansipist saab Euroopa Komisjoni ühtse digitaalturu valdkonna asepresident. Eile sai komisjoni uus koosseis Euroopa Parlamendi heakskiidu. Esimesena tekib võimalus Ansipi asemel Euroopa Parlamenti minna välisminister Paetil, kes mais toimunud valimistel sai 8655 häält. postimees.ee

Politsei arvestab õnnetuste uurimisel autokaameraid Politsei võtab liiklusõnnetuste menetlusel arvesse ka autos olnud liikluskaamera videosalvestist. Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri pressiesindaja Ilmar Kahro ütles, et liikluskaamera olemasolu autos või bussis lihtsustab tunduvalt õnnetuse põhjustaja vastutusele võtmist, seda eriti siis, kui too põgeneb sündmuskohalt. BNS

Joobes alaealine põhjustas liiklusõnnetuse Võrumaal sõitis alaealine juhtimisõiguseta ja joobes noormees ööl vastu teisipäeva kraavi, autos kaasreisijana viibinud alaealine neiu sai vigastada. Kiirabi viis neiu Lõuna-Eesti haiglasse, kust ta lubati pärast esmaabi andmist koju. BNS

Mõrvas süüdistatavat ähvardab eluaegne vangistus Lõuna ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa taotleb eluaegset vangistust 38-aastasele Jurile. Süüdistuse järgi lõi ta mullu 7. novembril Viljandis Loode tänava korteris haamriga pähe 1970. aastal sündinud mehele, kes suri. BNS

Postimees.ee küsitlus Mida arvate Tallinna plaanist keelata pühapäeviti alkoholimüük poodides?

6% Võiks veel rohkem keelata

39%

Pean õigeks

4091 vastajat

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

55% Ei toeta

Rootsi teadur: olukord on v oliver kund

reporter, Stockholm

gitas, et kõige tõenäolisemalt on Venemaal maailmas üks või paar otsese sekkumise piirkonda, nagu näeme praegu Ukrainas. Ülejäänud paikades kasutab ta riikide võimekuse proovilepanekuks üksikuid, kindla eesmärgiga operatsioone.

«Ma ei usu, et Putinil on viisaastaku plaan, vaid tal on korraga laual palju plaane. Kui ta näeb, et olukord lubab mõnda neist ellu viia, siis ta üritab seda ka teha,» lausus Oldberg.

Venemaa kaitseministeeriumi ametlik jutt, et Venemaa tegevus maailma ookeanides toimub plaani järgi ja mingeid häireid pole, võimaldab Oldbergi sõnul lugeda rohkem välja ridade vahelt kui nende seest.

jaanus lensment fotograaf, Stockholm

T

eisipäevaste sündmuste valguses ei maksa hellitada lootust, et otsingud Stockholmi saarestikus lõpevad paljastava avastusega, leiab Rootsi välispoliitika instituudi Venemaa poliitika ekspert Ingmar Oldberg.

«Tekkinud olukord on Rootsi jaoks väga frustreeriv.

Objekti leidmise keerukust on tunnistanud ka luureoperatsiooni juht ise. Veelgi enam – me ei saa välistada, et see, mis iganes seal vee all on, näeb veepinnal olevaid aluseid paremini kui otsijad teda,» kirjeldas Oldberg Postimehele.

Operatsiooniga on kaalul palju – Rootsi riigi suutlikkus kaitsta oma territoriaalset terviklikkust. Soliidses eas Oldberg mäletab hästi seni viimast allveelaevaintsidenti Rootsi vetes, kui 1981. aastal sõitis seal merealusele kaljurahnule Karlskrona mereväebaasi lähistel luuranud Vene allveelaev S-363. Koht ja eesmärgid on jäänud samaks, muutunud on vaid Rootsi vastupanuvõime.

«Tol ajal oli Rootsil palju suurem võimekus allveelaevu otsida ja neid uputada. Praegu on Rootsi selles vallas nõrk, ja olgem ausad, sel korral olime üsna üllatunud,» ütles Oldberg.

«Venemaa on hetkel Ukraina ja Läänemere rindel küll tagasi surutud, ent elustab oma sõjajõudu. Valitseb revanšimeeleolu, Venemaa tahab taastada endist hiilgust.»

Teaduri sõnul on viis päeva kestnud otsingute tulemus peamiselt teadmine, et mereväel pole seni teadaolevalt otsitava objektiga kontakti olnud.

Kui teisipäevase otsusega vähendatakse otsivate Rootsi laevade arvu, võib see vastast julgustada.

Rootsi mereväel pole otsitava objektiga kontakti olnud. Kui vähendatakse otsivate laevade arvu, võib see vastast julgustada.

Oldberg on üks neist analüütikutest, kelle meelest vajaks Rootsi neutraalsus praegu laiemat arutelu.

«Kõige tõenäolisemalt on objekti eesmärgiks luure, et selgitada välja näiteks see, kuidas Rootsi reageerib, millised alarmsüsteemid on Rootsil aktiivsed ja mida saab riik teha vastuluureks,» lausus Oldberg.

«Nad võivad lasta merre näiteks luuretehnikat või lõhkeaineid. 1980. aastatel räägiti, et need intsidendid on osa NSVLi invasiooniplaanist. See on ka praegu võimalus.»

Oma kolleegi, Rootsi rahvusliku kaitsekolledži lektori Thomas Riesi väidet, nagu valmistanuks veealune objekt ette Baltimaade äralõikamist NATO toetusest, peab Oldberg liiga kõrgelennuliseks.

«Ma usun, et Venemaa merevägi ei ole praegu üksinda võimeline Balti riike ära lõikama. See piirkond siin võib aga olla üks pusletükk.» Ta sel-

«Kogu see väide jätab olukorra tegelikult lahtiseks. See võib olla midagi muud kui allveelaev. Veelgi enam, see võib olla mitte Vene mereväe, vaid mõne muu teenistuse seadeldis. Nende pakutud idee, et see on Hollandi allveelaev, on ennekuulmatu! See on lihtsalt rumal jutt,» leidis Oldberg.

Teaduri sõnul olnuks tundmatu veealuse objekti leidmiseks algatatud suuroperatsioon tema jaoks üllatus poole aasta eest, ent praeguses geopoliitilises õhustikus enam mitte.

«Juba alates märtsist oleme näinud Venemaa jõulisemat tegevust Läänemerel ja Balti riikide ümber. Nüüd näeme, et see kehtib ka meie kohta (Rootsi kohta – O. K.) ja läheneb meile. See on olnud šokk, äratuskell,» ütles Oldberg.

Rootsi jaoks on kurb, et varasemad valitsused pole olu-

korra muutumist ette näinud.

«Ma arvan, et tagasivaates oleme ehk olnud liiga optimistlikud Venemaa suhtes. Ja liiga aeglased reageerima Venemaa arengule Putini käe all.»

Oldberg on üks neist analüütikutest, kelle meelest va-

jaks Rootsi neutraalsus praegu laiemat arutelu. «Rootsi on olnud neutraalne peaaegu 200 aastat. Paljud inimesed on veendunud, et neutraalsus on meid päästnud sõdadesse kiskumisest. Mina arvan, et meil on olnud lihtsalt õnne.»

Otsingutes algas uus faas liisa tagel

liisa.tagel@postimees.ee

Osa arvatavat välismaa allveelaeva otsivatest Rootsi alustest naasis hooldustöödeks sadamasse, kuid mereväe kinnitusel jäetakse meeskonnad tegevusvalmidusse.

Rootsi kaitsejõudude pressiesindaja Erik Lagersten teatas, et see ei tähenda operatsiooni koomale tõmbamist, vaid uue faasi algust.

Lähemaid selgitusi ta aga ei jaganud. Kaitsejõud peavad endiselt tõenäoliseks, et Stockholmi saarestikus käib välisriigi veealune tegevus.

Eile toimunud kaitseväe pressikonverentsil sõna võtnud korveti HMS Visby komandör Per Öhrstedt kinnitas, et nüüd läheb vaja kannatlikkust.

«Oleme töötanud Stockholmi saarestikus reede pärastlõunast saadik. Nüüd läheb vaja

kannatlikkust, kannatlikkust ja kannatlikkust.» Öhrstedti sõnul on meeskond töötanud ööpäev läbi, tehes kuuetunniseid vahetusi. Visby on kasutanud otsingutes kõiki seadmeid. Otsingutes osaleb nii koptereid, mereväe aluseid kui maavägede üksusi.

Endine kolonelleitnant ja sõjaväeekspert Jörgen Elfving ütles uudistekanalile SVT, et operatsioon sarnaneb nõela otsimisega heinakuhjast. Operatsioonijuhi asetäitja Anders Grenstad on seevastu kinnitanud, et Rootsi sõjaväel on aega küll.

Rootsi ajakirjanduses väljendati eile hämmingut Vene uurimislaeva Akadeemik Logatšov liikumise üle Läänemerel. Veealustele otsingutele ja merepõhja kaardistamisele spetsialiseerunud laev alustas teekonda nädala lõpus Peterburist ja selle liikumist jälgiti hoolikalt. Ööl vastu eilset tuli

teade, et laev, mille ametlik sihtkoht on Las Palmas Kanaari saartel, on võtnud kursi Rootsile. Stockholmi saarestiku poole ta siiski ei sõitnud, vaid möödus Rootsist ja jätkas seilamist Taani väinade suunas. Taani väinadesse laev ei sisenenud, vaid jäi Gdanski ja Kaliningradi lähistele.

Rootsis vallandas laeva pealtnäha sihitu tiirutamine spekulatsioonid, et see on mingil moel seotud venelaste arvatava veealuse tegevusega Stockholmi saarestikus. Vene merendusspetsialist Mihhail Voitenko kirjutas, et loogiline selgitus puudub ka tanker NS Concordi pealtnäha sihitul liikumisel Rootsi territoriaalvete lähistel – suure tankeri seisupäeva maksumus on tema sõnul kümneid tuhandeid dollareid.

Soome merendusasjatundja kapten Esa Pasanen ütles, et Akadee-

mik Logatšovi mitmekordne kursimuutus ei tähenda iseenesest midagi kahtlast – merekaubanduses on uue käsu saabudes kursi muutmine tavaline.

Akadeemik Logatšov ei ole aga kaubalaev. Alusega on võimalik vedada kaugjuhitavaid veealuseid sõidukeid ja see on varustatud kajaloodiga merepõhja uurimiseks.

Soome peaminister Alexander Stubb ütles eile, et juhul kui Rootsi abi palub, seda neile kindlasti ka antakse.

Stubbi sõnul on võimaliku abi üle praegu võimatu midagi täpsemat öelda, kuna ei ole teada isegi see, millise ja kelle veealuse tegevusega on Rootsi rannikul tegemist.

Soome kaitseminister Carl Haglund kinnitas, et peab võimalikuks suurendada allveelaevu puudutavat koostööd Rootsiga ja sagedasemad õppused tuleks mereväele kasuks.

POSTIMEES, 23. OKTOOBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

jat julgustada.

väga frustreeriv

Tema sõnul ei seisa Rootsi valiku ees, kas paigutada lisaraha kaitsevõimesse või liituda NATOga. «Need kaks asja käivad käsikäes ja oma üksuste arvu tuleb suurendada igal juhul. Kui Venemaa jätkab ähvardavat käitumist Lääneme-

rel või kui tuvastatakse, et ta on praegu Stockholmi saarestikus toimuva taga, siis võib kõik see sundida uut valitsust NATOga väga lähedasi suhteid looma. Nii et praktikas pole vahe lähiaastatel üldse nii suur,» lausus Oldberg.

Rootsi välispoliitika instituudi Venemaa poliitika eksperdi Ingmar Oldbergi sõnul tahab Venemaa taastada endise impeeriumi hiilgust.

Eesti kala täiendas seksi ajalugu arko olesk TLÜ/Postimees

Üks Eestist leitud kalakivistis aitas teadlastel välja selgitada, et suguühet järglaste saamiseks kasutavad elusolendid toimetasid maakeral palju varem kui seni arvati. Seksi pioneerideks võib lugeda umbes 385 miljoni aasta eest elanud rüükalu.

Kummalise luust konksukese, millest sel nädalal ajakirjas Nature avaldatud artikkel alguse sai, leidis ligi 45 aastat tagasi TTÜ geoloogia instituudi teadur Elga Mark-Kurik.

Põlvamaal Leevi külast allavoolu Essi talu maadel asunud Võhandu jõe kaldajärsak peitis rohkesti kalaluid ning Devoni ajastu kalu otsinud MarkKurik leidis suure hulga paari sentimeetri pikkuseid välisskeleti plaadikesi. Nende omanikuks oli väike rüükala nimega Microbrachius. «Ühele plaadikesele oli kinnitunud kummaline konksutaoline moodustis,» meenutas Mark-Kurik. «Sellele ei osanud ma omal ajal seletust anda. Oli võimalus, et tegemist on selle kala parema kõhuuime toega, kuid moodustise asend ega kuju ei meenutanud teiste rüükalade kõhuuime tuge.»

«Probleem leidis lahenduse alles möödunud aasta sügisel, kui geoloogia instituuti külastas tuntud Austraalia paleontoloog John Long,» lausus MarkKurik. Long oli sarnast konksu näinud mõnede teiste rüükalade rühma puhul, kelle emaskalade kehaõõnest leiti koguni embrüod. Seega sünnitasid need kalad elusaid maime ja konks kujutas endast ilmselt isaste suguelundit. «Varem oldi veendunud, et enamik rüükalu paljunes vaid kudemise teel,» selgitas Mark-Kurik.

Eestis veendus Long, et ka Mark-Kuriku leitud Microbrachius’e luu oli ilmselt sama otsatarbega, tehes siinsest leiust vanima teadaoleva suguühet kasutanud elusolendi. Val-

Teadlaste arvates on kinnitust leidnud, et Devoni ajastul, 385 miljoni aasta eest elanud rüükalad sooritasid järglaste saamiseks suguühte. joonistus: dr brian choo, flinders university / nature

minud artikli lükkas ajakiri Nature aga tagasi. «Üks probleeme oli materjali nappus – meie Essi eksemplar oli pisut katkine ning näha oli vaid luu ja selle küljes oleva konksu sisekülg,» kommenteeris Mark-Kurik Postimehele.

«Samal ajal asus esmaautor John Long paremat tõendusmaterjali otsima ja vaata imet – Šotimaa ühe vähe uuritud leiukoha kogudest tulid välja klasperitega (sperma ülekandmise elundiga – toim) eksemplarid ja emaskalade genitaalplaadid.

Nüüd Nature’ toimetusega enam probleeme polnud ning lühikese ajaga läks artikkel trükki.»

Ikka ja jälle üllatab asjaolu, kui vähe me siiski teame neist ürgsetest kaladest.

TTÜ teadur Elga Mark-Kurik.

«Ikka ja jälle üllatab asjaolu, kui vähe me siiski teame neist ürgsetest kaladest ning kui palju sõltume kalafossiilide leidudest ja nende säilivusest,» tõdes Mark-Kurik.

Rüükalad, kelle pead ja keha eesosa kattis luuplaatidest rüü, surid Devoni ajastu lõpus välja ning Mark-Kurik ei välista, et sisemine viljastumine võis selles oma osa mängida.

«See võis väga pika ajalõigu vältel mõjuda munade, see tähendab järglaste hulgale,» ütles ta.

85-aastase Mark-Kuriku varasemadki leiud on osutunud ainulaadseteks. 2009. aastal ilmus ajakirjas Nature artikkel, milles näidati, et Mark-Kuriku leitud kala Panderichthys’e uimed olid vahelüli arengus neljajalgsete loomade jäsemeteks.

6 || TALLINN || POSTIMEES, 23. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TALLINN@POSTIMEES.EE

Igasügisene jutt: ole pimedas nähtav!

Politsei hakkas juba septembris meelde tuletama, et helkuri kasutamine on vähim, mida inimene enese turvalisuse suurendamiseks pimedal ajal teha saab. «Kumba näeb autojuht paremini, kas helkurvesti või ümber käe pandud helkurriba?» küsis noorsoopolitseinik Marina Aleksejeva (paremal) eile kohtumisel lastega Mustamäe Laste Loomingu Majas.

Muidugi vesti, teadsid lapsed. Üheskoos tõdeti, et iga päev ju helkurvestis ringi ei joosta. Seda kasutatakse siis, kui minnakse ekskursioonile. Üksinda käies aga tuleb jälgida, et riiete küljes oleks helkur. Aleksejeva näitas ka erinevaid helkureid ja rääkis nende omadustest. Nii näiteks on ühe tanklaketi helkur küll kvaliteetne, aga suurem osa sellest on kaetud firma logoga, nii et

helkivat pinda on helkuril üsna vähe.

Noorsoopolitseinik soovitas liialt mitte loota pehmetele helkuritele. «Nad on ilusad, aga kui need on näiteks jope külge õmmeldud ja neid pestakse koos jopega pesumasinas, muutuvad need tuhmiks ja enam ei helgi,» rääkis Aleksejeva. Uwe Gnadenteich foto: tairo lutter

Savisaar kuulutab alkoholimüügile sõja uwe gnadenteich jonatan karjus

Piirangud

online@postimees.ee

Tallinna linnapea Edgar Savisaare juhitav Tallinna tervisekoalitsioon tegi Edgar Savisaare juhitavale linnavalitsusele ülesandeks oluliselt piirata alkoholi kättesaadavust Tallinnas.

«Tallinna tervisekoalitsioon loodi 2007. aastal ja sinna kuuluvad Tallinna abilinnapead, linnaosavanemad, ametite juhid, linnavolikogu esimees ning ülikoolide, ettevõtjate ja tervisekaitsjate esindajad. Selle juht on Tallinna linnapea,» selgitas abilinnapea Merike Martinson.

Abilinnapea sõnul on alkoholi liigtarbimine Eestis juba aastaid probleemiks olnud, kuid siiani pole selle vastu midagi ette võetud. Riiklikul tasandil on aastate jooksul kehtestatud vaid alkoholimüügi keeld õhtuti pärast kella kümmet.

«Kõige kiirem meede, mis aitaks alkoholi tarbimist vä-

Tallinna tervisekoalitsiooni ettepanekud: • Keelata alkoholi müük lasteasutuste lähedal.

• Pühapäeviti peaksid baarid jm lõbustusasutused uksed sulgema hiljemalt keskööl.

hendada, on kättesaadavuse piiramine. Selgitustöö mõju võtab aega, aga kättesaadavuse piiramine oleks kõige efektiivsem,» ütles Martinson.

Selleks esitas tervisekoalitsioon mitu ettepanekut. «Esiteks tuleb piirata alkoholi müüki pühapäeviti. Teiseks keelata alkoholi müük lasteasutuste lähedal. Samuti soovitame lõpetada alkoholi müüvate lõbustusasutuste tegevuse pühapäeviti hiljemalt keskööl,» loetles Martinson teisipäeval heaks kiidetud ettepanekuid.

Kui üleeile öeldi välja, et alkoholi müük tuleks keelata 300 meetri raadiuses lasteasutustest, siis eile Martinson selles enam nii kindel ei olnud. «Seda 300 meetri piirangut oleme jõudnud ka linnavalitsuses arutada ja see on loomulikult küllalt range. Aga ma võin näitena tuua prantsuse lütseumi, mille direktor Lauri Leesi on korduvalt öelnud, et Tõnismäel asuv alkoholipood häirib kooli, sest see on koolist vaid 50 meetri kaugusel,» ütles Martinson ning tõdes, et koolide läheduses asuvate kaubanduskeskuste puhul pole nii rangete piirangute kehtestamine võib-olla siiski otstarbekas.

Rimi kaubandusketi kommunikatsioonijuhi Katrin Batsi sõnul on igasugune alkoholi tarbimist vähendav tegevus teretulnud. «Oma mõju on kindlasti ka erinevatel terviseteemalistel kampaaniatel. Näiteks sel kevadel toimus Rimi terviseprogrammi raames kampaa-

nia, kus palusime noortel rääkida oma lugu, mil moel nemad on alkoholist keeldunud,» mainis Bats.

«Eeldame, et kõik seadused, mis kuskil vastu võetakse, ei anna ühele või teisele ettevõttele konkurentsieelist. Nimetatud müügipiirangud mõjutaksid kindlasti jaekaubanduse käekäiku. Samas võib selline keeld panna hoopis eestlased alkoholi ette varuma,» lisas ta.

Comarketi kauplusteketti haldava ABC Supermarketsi ostu- ja turundusdirektor Marge Kikas leidis, et mainitud piirangute jõustumine võib kaasa tuua väiksemate alkoholipoodide tekke.

«Toidupoed jäävad, aga juurde võib tulla niinimetatud nurgataguseid alkoholimüüjaid. Pühapäeviti on alkoholi tarbijaid üldjoontes vähem, seega ei ole selle idee eesmärk arusaadav.

Reglementeerimine võib kaasa tuua musta turu ja letialuse müügi kasvu,» arvas Kikas.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 23. OKTOOBER 2014

Bakuu afääris karistatud ei pea vangi minema Tallinna ringkonnakohus otsustas muuta Harju maakohtu määratud karistusi nn Bakuu võlakirjade afääri osalistele Harles Liivile, Erki Piirsalule ja Tõnis Haavelile ning asendas nende reaalse vangistuse tingimisi vangistusega. Jõusse jäi Harju maakohtu otsus mõista neilt ja investeerimispangalt Gild solidaarselt välja tekitatud kahju. majandus24.ee

Nordea teenis üheksa kuuga üle 30 miljoni euro Nordea Eesti teenis tänavu üheksa kuuga puhaskasumit 30,3 miljonit eurot. Panga investeerimistoodete maht kasvas 85 protsenti ja klientide hoiuste maht 12 protsenti, sealjuures eraisikute hoiuste maht 24 protsenti. majandus24.ee

OMX TALLINN

735,71 ▼ –0,46%

1000 800 600 XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

X 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

4,29 ▼ –14,54%

X 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,930 -0,96 Baltika 0,451 0 Ekspress Grupp 1,000 0 Harju Elekter 2,540 0 Järvevana 0,815 0 Merko Ehitus 6,800 -3,13 Nordecon 1,000 0 Olympic Group 1,800 0 Premia Foods 0,696 -0,57 Pro Kapital Grupp 2,570 -0,39 Silvano Fashion 1,820 +1,11 Skano Group 0,941 0 Tallink Grupp 0,604 -0,82 Tln Kaubamaja 4,950 -0,20 Tallinna Vesi 12,600 0 Trigon Property 0,425 0

22.10 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,443 -0,31 Hiina jüaan 7,767 -0,61 Jaapani jeen 135,790 -0,30 Kanada dollar 1,424 -0,79 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,382 +0,17 Poola zlott 4,225 +0,15 Rootsi kroon 9,212 +0,12 Rumeenia leu 4,418 +0,01 Šveitsi frank 1,206 -0,05 Suurbritannia nael 0,791 +0,11 Taani kroon 7,447 0 Tšehhi kroon 27,683 +0,25 Ungari forint 306,170 -0,07 USA dollar 1,269 -0,54 Venemaa rubla 52,143 -0,42

bns

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

KAHTLUS. Finantsinspektsioon hakkab uurima, kas asutuse endine juht Raul Malmstein rikkus Moskva Pangale tehingut pakkudes seadust.

Inspektsiooni eksjuht tahtis osta Krediidipanka andres reimer majandusajakirjanik

J

aanuarist vabakutselise finantskonsultandina tegutsev endine finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein teatas juunis Moskva Pangale, et tema suudab leida pehme lahenduse lõputuna näivas võitluses Krediidipanga väikeaktsionäridega, kirjutas Eesti Ekspress kolmapäeval.

Mees pakkus suurpanga juhatuse liikmele Tatjana Udaltsovale, et ostab koos investeerimisfirmaga Cresco ära Moskva Pangale kuuluvad Krediidipanga aktsiad või leiab aktsiatele nn kolmandast osapoolest ostja. Malmstein rõhutas, et tänu oma kahe ametiaja pikkusele töökogemusele finantsinspektsiooni juhina suudab ta leida ostja, kes täidab kiiresti inspektsiooni seatud nõudmised.

Selmet finantsinspektsiooni vabakutselisele eksjuhile kasvõi viisakusest vastata, lasi Udaltsova saadud kirja Tallinnas pal-

gatud advokaadil hoopis Harju maakohtusse viia, kust tilkus lugu ajakirjandusse. Asi on selles, et Moskva Pank võitleb raskesti jälgitaval hulgal kohtuprotsessidel võimu eest Krediidipanga üle, sest väikeaktsionärid keelduvad jonnakalt kontrolli suuromanikule üle andmast.

Siseinfo kasutamise kahtlus Moskvalaste poolt Malmsteinile n-ö vee peale tõmbamine tundub seda imelikum, et väikeaktsionäride nimel võitlust vedav Krediidipanga nõukogu esimees Andrus Kluge on finantsinspektsiooni süüdistanud Euroopa Liidu sanktsioonide alla pandud venelaste huvide eest seismises. Nimelt soovitas finantsinspektsioon Kluge panga rooliratta juurest tagasi kutsuda, sest peab tema Moskva Panga vastu arendatavat tegevust pangajuhile sobimatuks.

Kohtumajast ajakirjandusse tilkunud paberid ajasid ärevusse nii rahandusministeeriumi kui ka finantsinspektsiooni, sest inspektsiooni endine juht oleks justkui üritanud ametialast siseinfot kasutada oma isiklikus äris.

«Me uurime seda asja. Juha-

tuse liige ei tohi siseinfot isiklikes huvides kasutada, ja see on väga oluline piirang,» ütles Postimehele rahandusminister Jürgen Ligi. «Nii olulises asjas ei tahaks ma aga ka enneaegu seisukohta öelda, seda enam, et ka Raul Malmstein ise peaks lubatu piire teadma.»

Finantsinspektsioon kinnitas, et ootab oma endist juhti juba reedel selgitusi andma, kuid keeldus kavandatud kohtumise põhjust ja eesmärke selgitamast. «Finantsinspektsiooni seadus ei võimalda meil järelevalvemenetlusi kommenteerida,» lausus inspektsiooni kommunikatsioonijuht Malle Aleksius. «Ma ei saa öelda ka seda, kelle juurde Malmstein tuleb.»

Malmsteini Udaltsovale saadetud kirjast selgub, et mees kohtus enne luhtunud kirjavahetuse alustamist Moskva Panga huve esindava büroo Glikman, Alvin & Partnerid advokaadi Paul Keresega.

Krediidipanga väikeaktsionäride vastast võitlust juhtiv Keres ei soovinud kommenteerida, miks ja millistel asjaoludel tõsteti Malmsteini äripakkumine Harju maakohtu lauale. «Meie ei tegele vaidlusega avalikkuse ees ja ajakirjanduses, vaid esin-

dame oma klientide huve kohtusaalis,» sõnas Keres.

Sõjatants Krediidipanga ümber algas 2011. aastal, kui Venemaa suur riigipank VTB ja Eesti finantsinspektsioon tegid avalduse, et Krediidipanga aktsiaid müüdi kahtlusi tekitaval viisil, Moskva Panga endise presidendi Andrei Borodini ja Krediidipanga juhi Andrus Kluge huvides.

Võimalik teeseldud tehing Märtsis Venemaalt põgenenud Borodin müüs Krediidipanga aktsiad Klugele kuuluvale Firmex Investeeringud OÜ-le ja kahele Küprosel registreeritud ettevõttele.

VTB pöördus Venemaa siseministeeriumi uurimiskomiteesse kahtlusega, et Borodin omandas teeseldud tehingutega Krediidipangas varjatult olulise osaluse. Samal ajal deklareeris VTB, et pole huvitatud osalusest Krediidipangas.

Krediidipank kuulub 59,73 protsendi ulatuses Moskva Pangale, mis on aastaid üritanud edutult Krediidipanga nõukogu välja vahetada. Moskva Pangast kuulub 95,52 protsenti Venemaa riiklikule VTB pangale.

Raul Malmstein lahkus finantsinspektsiooni juhi kohalt tänavu jaanuaris. foto: liis treimann

POSTIMEES, 23. OKTOOBER 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Malmstein: mul pole midagi varjata andres reimer

andres.reimer@postimees.ee

Moskva Panga juhatuse liikmele oma finantsinspektsiooni juhi karjäärist kirjutanud Raul Malmstein nimetab oma kirjavahetuse avalikustamist mustamiseks ja kahtluste külvamiseks.

Millised on olnud teie varasemad kontaktid Moskva Pangaga? Kuidas olete panga juhatuse liikme Tatjana Udaltsovaga oma ettepaneku teemal enne ja pärast kirja saatmist suhelnud?

Ma pole ühegi Moskva Panga inimesega kunagi kohtunud, ka Udaltsovaga.

Kas Moskva Pangast on antud mõista, et nad võivad koostööst huvituda?

Moskva Pank pole minuga kunagi ühendust võtnud.

Kas olete saanud kelleltki kolmandalt isikult vihjeid, et Moskva Pank võib olla huvitatud koostööst ja milline oli teie poolt pangale pakutud teenus?

KOMMENTAAR

olev schults investeerimisfirma Cresco omanik

Raul Malmstein ei ole midagi ebaeetilist teinud ning

me Crescos kontrollisime seda, enne kui lubasime Malmsteinil tema pöördumises Moskva Panga poole meie nimele viidata. Arvan, et ei liialda, kui ütlen, et kõik Balti majandusruumis te-

gutsevad rahatööstuse ettevõtted jälgivad, mis panganduses toimub. Luban endale ka arvamust, et Krediidipank ei ole ainus, mis investorite radaritelt erinevatel põhjustel välja paistab. See,

et ka pangad või investeerimisfirmad on ostu-müügi objekt, ei peaks liigset tähelepanu äratama, kuid on siiski ebatavaline, et pankurite kirjavahetus lekib. Ju on sellel mingid põhjused.

Tegin koos Crescoga panga suuromanikele pakkumise Krediidipanga aktsiate kontrollpaki omandamiseks läbirääkimiste alustamiseks.

Mingisugust «teenust» kui niisugust ei ole – oli puhas äriline pakkumine ja see ei ole eetikaga ega ka seadustega vastuolus.

Krediidipanga omanikud loobusid, mis on nende õigus.

Las siis vaidlevad väikeaktsionäridega edasi ja maksvad ad-

Kiri Tatjana Udaltsovale Raul Malmsteini kiri Moskva Pangale Saatja: Raul Malmstein raul.malmstein@gmail.com Teema: Äripakkumine ja võimalik kohtumine Kuupäev: 30. juuni 2014 11:27.30 GMT+3 Saaja: Udaltsova_TV@mmbank.ru Proua Udaltsova Minu nimi on Raul Malmstein ja ma olen kaheksa aastat olnud Eesti Finantsinspektsiooni juht. Selle aja jooksul ei õnnestunud mul kahjuks teiega isiklikult kohtuda, kuid ma olen Krediidipanga olukorraga ning sellega otseselt ja kaudselt seotud inimestega küllaltki tuttav. Tegelikult sai minu teine ametiaeg Eesti Finantsinspektsiooni juhina selle aasta jaanuari keskel läbi ja just nüüd lõppes minu hingetõmbeperiood. Praegu tegutsen vabakutselise konsultandina ja töötan AS Crescoga, mis on väike Eesti investeerimispank. Üheskoos soovime teha Moskva Pangale äripakkumise, et lõpetada sujuvalt ja korralikult olukord, mis on tekkinud Krediidipanga ja selle juhtimisega seotud ummiku ümber. Ma võin teile kinnitada, et nii mina kui ka AS Cresco oleme täiesti iseseisvad ja ausad inimene/institutsioon ning me tegutseme ainult oma ärihuvidest lähtuvalt.

Ma püüdsin teid täna telefonitsi kätte saada, aga see tundub olevat küllaltki keeruline. Mul on täna kohtumine ka härra Paul Keresega, kes on Eestis teie advokaat.

Lisan kirjale meie ettepaneku lühikirjelduse ja oma elulookirjelduse, et teile kinnitada minu tausta ja ausust.

Mina ja härra Olev Schults (Cresco omanik ja juht) sooviksime teie ja teie kolleegidega isiklikult kohtuda, et meie ettepanekut detailselt arutada – juhul kui te näete, et sellest võiks Moskva Pangale kasu olla.

Parimate tervitustega Raul Malmstein

vokaatide ja PR-firmade tasusid. Neil on õigus oma valikutele kindlaks jääda, kuid selle majanduslik sisu jääb mulle arusaamatuks.

Kas ma saan õigesti aru, et teid tõi avalikkuse ette selle kirja adressaat ise? Mis võis olla sellise sammu ajend ja eesmärk?

Moskva Panga otsuse motiiv avaldada minu ja Cresco ühispakkumine on ebaselge ja kui küsisin härra Kereselt selle motivatsiooni, siis ta kas ei soovinud vastata või ei teadnud vastata.

Iseenesest ei peaks geenius olema: kellelgi on huvi kaotatud kohtukaasused viia mingile kummalisele PR-tasemele, et üritada mingit punkti kuidagi kaudselt noppida. Igasugune mustamine ja kahtluse külvamine on tavapärane instrumentaarium.

Kelle juures, kelle initsiatiivil ja millisel temal toimub reedene kohtumine finantsinspektsioonis?

Mind on kutsutud ametlikke ütlusi andma seoses Ekspressi artiklis avaldatuga.

Informeerisin finantsinspektsiooni niipea, kui minuni jõudis koopia sellest juriidilisest unenäost.

Asi puudutab otseselt finantsinspektsiooni kohtuvaidlusi Krediidipanga juhi Andrus Klugega, mille Kluge on kahes kohtuastmes kaotanud. Annan finantsinspektsioonile oma ütlused, mida iganes see juriidiliselt ka tähendab. Varjata pole midagi.

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 23. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

EL. Euroopa Komisjoni uus president lubas senisest sotsiaalsemat ajajärku.

Oleme huvitatud sellest, et meie kaasmaalaste õigused oleksid tagatud kõikjal, kus nad elavad.

Vene välisminister Sergei Lavrov nõudis, et Euroopa Liidu riikides – Eestis ja Lätis – tuleb kaotada selline häbiväärne nähtus nagu kodakondsusetus.

Gruusia endine kaitseminister mõisteti aastateks vangi Thbilisi linnakohus mõistis Gruusia endise sise- ja kaitseministri Batšo Ahhalaia kolme inimese tapmise ja ameti kuritarvitamise eest 2006. aasta jaanuaris 7,5 aastaks vangi. Ahhalaia vahistati 2012. aasta lõpus, kui riigis oli vahetunud võim, ning kohus mõistis talle järgmisel aastal ligi nelja-aastase vangistuse 2006. aastal vanglaameti juhina suure vanglamässu provotseerimise eest. Ahhalaiat süüdistatakse veel mitmes kuriteos, ta eitab kõike.

Interfax/BNS

Kiiev loob Ida-Ukrainasse julgeolekutsoone Ukraina loob isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariigi piiridel julgeolekutsoonid, viies ellu president Petro Porošenko rahuplaani, teatas eile piirivalve. Peamistel maanteedel seatakse sisse kontrollpunktid, kus kontrollitakse passe ja sõidukeid. Kontrollpunktide vahelistel piirilõikudel patrullitakse. Julgeolekutsoonid on ajutised ja pealesunnitud meetmed, mille eesmärk on kaitsta piirialade elanikke, lisati avalduses. Tsoonide loomisel osalevad ka armee ja korrakaitsejõud. Interfax/BNS

6

parteid

pääseb küsitluste andmetel pühapäevaste valimiste järel Ukraina parlamenti: Blok, Batkivštšõna, Rahvarinne, Radikaalne Partei ja Sõltumatud.

Läti võimuparteid koostavad uut valitsusdeklaratsiooni Läti kolm võimuparteid, paremtsentristlik Ühtsus, Roheliste ja Talurahva Liit ning Rahvuslaste Ühendus, hakkasid koostama valitsusdeklaratsiooni. Läti peaministri Laimdota Straujuma (pildil) sõnul on uus valitsuse teekaart vajalik. Praeguseks on valitsuse põhieesmärkidena esile toodud majanduskasv, julgeolek ning elanike heaolu. BNS

Tulistaja tappis Kanadas sõduri ja tormas parlamenti Politsei piiras Ottawas asuva Kanada parlamendihoone eile ümber pärast seda, kui lähedalasuvat monumenti valvanud sõduri pihta avati tuli. Sõdur suri haavadesse. Tunnistajate sõnul jooksis relvastatud mees pärast tulistamist parlamendihoonesse, kus asuvad ka peaministri tööruumid. Osa teadete järgi oli tulistajaid kaks või kolm. Pealtnägijate sõnul kostis parlamendihoone lähedal mitukümmend lasku. Üks tulistaja tapeti ning otsitakse võimalikke kaasosalisi. AFP/STT/BNS

Venemaal Ebolat ei leitud Mitte ükski Venemaal kahtlustatud 22 Ebolajuhtumist ei ole leidnud kinnitust, teatas eile Venemaa tarbijakaitseameti Rospotrebnadzori juht ning riiklik tervishoiuinspektor Anna Popova. Praegu on vaatluse all 95 LääneAafrikast saabunud inimest, 378 isikut on meditsiinilise kontrolli juba läbinud. Interfax/BNS

Bardarbunga vulkaan purskab edasi Islandil augusti lõpus alanud Bardarbunga vulkaani purse jätkub, laava katab juba rohkem kui 60 ruutkilomeetri suurust ala Vatnajökulli liustikul.

Juhul kui vulkaanipurse liigub liustiku alla, võib tekkida samasugune tuhapilv nagu mõne aasta eest.

STT/BNS

Juncker võeti vastu muh evelyn kaldoja Strasbourg

H

eites nalja nii diktaatoriks kui ka naiseks hakkamise üle, võttis Luksemburgi konservatiiv JeanClaude Juncker eile 423 pooltja 209 vastuhäälega europarlamendi täiskogult mandaadi, et tema juhitav Euroopa Komisjon võiks 1. novembril tööd alustada.

Eesti saadikutest ainsana jäi saadikute ametissenimetamisel erapooletuks Indrek Tarand. Kaja Kallas, Tunne Kelam, Yana Toom ja Marju Lauristin hääletasid nii komisjoni kui sellega seotult Andrus Ansipi volinikuks nimetamise poolt.

Juncker paistis üsna sundimatu, kui enne oma avakõnet parlamendis ringi jalutas. Võttis vastu sooja tervituskallistuse tulevaselt asepresidendilt Kristalina Georgievalt ja naeratas, kui temast tahvelarvutiga pilti tehti.

«Minu vanuses sa ei alusta uut karjääri diktaatorina,» teatas ta kohe kõne sissejuhatuseks ning lubas, et ei oota oma volinikelt pimesi järgimist.

Juncker raputas taas tuhka pähe ka oma komisjoni soolise tasakaalutuse pärast. «Üheksa naist 28 volinikust on jätkuvalt hale,» leidis ta ning kirjeldas, kuidas oli mitme riigiga pidanud tõsist võitlust, et nood Brüsselisse ikkagi tugeva naispoliitiku läkitaksid.

Juncker tunnistas isegi, et on piinlik, et tema kodumaa Luksemburg naissoost volinkku ei pakkunud. «Lühikeses plaanis ka mina oma sugu ei vaheta, pikas plaanis võib-olla…» jätkas ta naljatamisi.

Kuigi Juncker rääkis ka tõsistest väljakutsetest, mis komisjoni ees seisavad, tundus kergem toon nakkavat.

«Ma arvan, et sooliselt peaks komisjoni president siiski jääma selleks, kes ta on,» sõnas näiteks tema kodufraktsiooni Euroopa Rahvaerakonna (EPP) esindaja Manfred Weber.

Äärmuslaste pahameel Euroskeptiliste Briti konservatiivide esindaja Syed Kamall kiitis aga järele Junckeri mõttele, et järgmisena võiks Luksemburg siiski taas naise määrata. «Me ootame Astrid Lullingi naasmist,» viitas ta praeguseks 85-aastasele ja pensionil legendaarsele eurosaadikule.

Kamall kiitis ka mõningaid Junckeri häid volinikuvalikuid.

Kriitiliseks jäi ta aga selles suhtes, et eelarvekontrolli eest vastutavaks volinikuks määrati ELi rahandusreegleid rikkuva Prantsusmaa sots Pierre Moscovici: «Moscovici määramine on nagu alkohooliku baari eest vastutama panemine.»

Kurjemaid noote kõlas vaid parem- ja vasakäärmuslaste ridadest. Küprose Töörahvapartei esindaja Neoklis Sylikiotis näiteks kurtis, et Juncker ka-

vatseb jätkata neoliberaalse poliitikaga ja seda Lõuna-Euroopa arvel.

Briti Iseseisvuspartei liider Nigel Farage arvas, et kogu uus komisjon on kamp tundmatuid nägusid. Eriti kehtivat see nende enda voliniku lord Hilli kohta, kes tuleks ümber nimetada lord Who’ks (e.k lord Kes). «Nende viie aasta lõpuks oleme meie siit läinud!» lubas ta.

Marine Le Pen Prantsuse Rahvusrindest nimetas Junckeri komisjoni ametisse asumist lihtsalt jälestusväärseks.

Briti Isesisvuspartei liider Nigel Farage arvas, et kogu uus komisjon on kamp tundmatuid nägusid.

IRLi ja seeläbi EPP fraktsiooni kuuluv Tunne Kelam kirjeldas hiljem Postimehele Junckeri esinemist ilmselge uhkustundega. Kelam meenutas, kuidas Junckerit peeti algul halliks bürokraadiks, ning leidis, et eile täiskogu ees esines ta hoopiski kui suurepärane näitleja.

«See, kuidas ta suhtus äärmusparempoolsetesse, kuidas ta provotseeris tukkuvat europarlamendi presidenti Martin Schulzi, pöördudes tema poole ja öeldes, et nüüd ma hakkan rääkima jalgpalli maailmakarika võitjate keeles…» kiitis Kelam.

Uus Euroopa Komisj

Jean-Claude Juncker, Luksemburg, presid Frans Timmermans Holland esimene asepresident institutsioonidevahelised suhted, õigusloome, õigusriigi põhimõtted ja põhiõiguste harta

asepresidendid

Kristalina Georgieva

Andrus Ansip

Maroš Šefčovič

Bulgaaria eelarve

Eesti ühtne digitaalturg

Slovakkia energia

Valdis D

volinikud

Pierre Moscovici

Vera Jourova

Prantsusmaa majandus- ja finantsteenused

Tšehhi Vabariik õigus, tarbijakaitse, võrdõiguslikkus

e sotsia

Euroopa Komisjon POLIITILISED FRAKTSIOONID Euroopa Rahvapartei (EPP)

Corina Cretu

Johannes Hahn

Rumeenia regionaalpoliitika

Austria naabruspoliitika, laienemisläbirääkimised

Sotsiaaldemokraadid ja Demokraadid (S&D) Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit (ALDE) Euroopa Konservatiivid ja Reformistid (ECR)

Tõhus kuulamiste süsteem Läti konservatiivi Krišjānis Kariņši hinnangul võiks samasuguse kuulamiste süsteemi, nagu on europarlamendil volinikega, kasutusele võtta ka Läti või Eesti parlamendis ministrite puhul. «See on väga hea süsteem ja suurepärane filter,» leidis ta.

Kariņš kuulub tööstuse, teadusuuringute ja energeetika komisjoni, kus lükati tagasi Sloveenia volinikukandidaat Alenka Bratušek. «Energialiidu asepresidendiks pakutud Bratušek oli tõesti väga nõrk,» leidis Läti saadik.

Kariņši sõnul ei saa Bratušeki tagasilükkamist pidada lihtsalt kahe suurema fraktsiooni – EPP ja sotside – jõunäitamiseks. «Bratušeki probleem polnud ideoloogiline, vaid kompetentsis,» põhjendas ta.

«Ta ei tundunud aru saavat portfellist, mis talle anti. Ta esitas mitmeid vaateid, mis käisid absoluutselt vastu ELi poliitikale. Näiteks toetas ta South Streami, mis on Venemaa projekt selleks, et kasvatada ELi energiasõltuvust.»

Läti konservatiivi Krišjānis Kariņši hinnangul võiks volinike kuulamisega sarnaneva süsteemi võtta kasutusele ka parlamentides.

Pärast Bratušeki tagasilükkamist võttis Juncker Sloveenialt ära energialiidu asepresidendi koha ja otsustas nende uue kandidaadi Violeta Bulci esitada transpordivoliniku kohale. Transpordivoliniku kuulamise edukalt läbinud slovakk Maroš Šefčovič pidi aga mine-

Neven Mimica

Vytenis Andriukaitis

Violeta Bulc

Miguel Arias Canete

Horvaatia rahvusvaheline koostöö ja areng

Leedu tervishoid, toiduohutus

Sloveenia transport, kosmos

Hispaania kliima ja energia

Tibor Navracsics

Elzibieta Bienkowska

Phil Hogan

Christos Stylianides

Ungari haridus, kultuur, noored

Poola siseturg, tööstus, ettevõtlus

Iirimaa põllumajandus, maaelu areng

Küpros humanitaarabi, kriisijuhtimine

Barroso saadeti minema j Kui välja arvata José Manuel Barroso (pildil) enda konservatiivse Euroopa Rahvaerakonna (EPP) parteipere fraktsioonijuht Manfred Weber, sai lahkuva Euroopa Komisjoni juht oma üleeilsel lahkumisvisiidil europarlamendi täiskogult jahedaid sõnu.

Sotside grupi liider, itaallasest Gianni Pitella teatas, et ütleb otse: ta on Barroso viimase kümne aasta saavutuste suhtes kriitiline.

Ta meenutas suurt tööpuudust ELis ja seda, et ekstremismioht on suurem kui kunagi varem.

Kokkuhoiupoliitika ei lasknud tema sõnul tulevikku investeerida.

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide grupi esindajana rääkinud Briti konservatiivi Syed Kamalli hinnangul võinuks Barroso olla liikmesriikidega sama avatud kui oma ametiaja lõpul meediaga.

Eriti soovitas euroskeptilise grupi esindaja Kamall rääkida jõukamate liikmesriikide, nagu Saksamaa või Soome valijatega. «Olge aus – eurotsooni pikemalt ajal ülal hoidmine tähendab rahaülekandeid

rikkamatelt riikidelt vaesematele, tõenäoliselt igavesti,» märkis britt.

«Puudu oli tõeline juhtimine,» ütles Euroopa Liberaalide ja Demokraatide grupi tšehhist asejuht Pavel Telička.

Barroso kaaskonservatiivist mantlipärijal Jean-Claude Junckeril paistis tema kohtlemise pärast okas hinges olevat. «Minu arvates tegi Barroso head tööd,» ütles ta oma eilsel kuulamisel. «Tihti kritiseeriti teda niimoodi, et minu arvates oli see piinlik.»

EPP konsensusega Barroso kaitsmisel liitus ka Tunne Kelam.

Ta viitas Junckeri sõnadele, et kriitika portugallase töö kohta oli liialdatud. «Oleks huvitav vaadata, kuidas suhtutakse Junckeri komisjoni kasvõi viie aasta pärast,» lausus ta.

Nii nagu Barroso oma üleeilses lõpukõnes, meenutas Kelam mitut kriisi, mida komisjoni president ohjeldama pidi. Tema kahe ametiaja sisse jäid põhiseadusleppe läbikukutamine Prantsusmaal ja Hollandis, Iirimaa «ei» Lissaboni

POSTIMEES, 23. OKTOOBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

hedas õhkkonnas

jon

dent Federica Mogherini Itaalia asepresident välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja

Dombrovskis

Jyrki Katainen

Läti euro ja aalne dialoog

Soome töökohad ja majanduskasv

Günther Oettinger

Marianne Tsyssen

Saksamaa digitaalmajandus

Belgia tööhõive ja sotsiaalküsimused

ma europarlamenti uuele kuulamisele, et kandideerida energialiidu asepresidendi kohale. «Šefčovič, kes oli seal juba oma kuulamise läbinud, õppis ümber, tuli eile meie komiteesse ja oli äärmiselt hästi valmistunud – eriti arvestades, et tal oli ettevalmistuseks vaid viis päeva –, palju paremini valmistunud kui esialgne kandidaat,» kiitis Kariņš.

Nagu tunnistas nii avalikult kui ka mitteametlikult mitu Bulci kuulamisel käinud konservatiivide saadikut, valmistas neile meeldiva üllatuse ka Sloveenia sotside läkitatud uus kandidaat ja tema hea ettevalmistus.

Veidi vaiksemal häälel mööndi ka seda, et Bulc saanuks ikkagi kinnitatud, kui tema tase ka madalam olnuks.

Esiteks tahab europarlament vastu võtta lisaeelarvet ja selleks oleks hea, kui Junckeri komisjon alustaks tööd 1. novembril. Teiseks on konservatiivide ja sotside vahel ikkagi vaikiv kokkulepe, et teineteise kandidaate läbi ei kukutata.

ELi vastased ja toetajad

e

Dmitris Avrampoulos

Jonathan Hill

Kreeka migratsioon, siseküsimused

Suurbritannia finantsstabiilsus

Carlos Moedas

Karmenu Vella

Portugal teadus ja innovatsioon

Malta keskkond ja kalandus

s Margrethe Vestager Cecilia Malmström Taani konkurents

Rootsi kaubandus © GRAPHIC NEWS

ahedal toonil leppele, järjest mitmes liikmesriigis lahvatanud ja siiani kestev majanduskriis ning lõpuks ka olukorra pingestumine ELi ida- ja lõunapiiril. «Ta tuli hästi toime, arvestades, mis tingimustes tal tuli tegutseda,» leidis Kelam.

«Barroso oli ka näiteks see, kes võttis omaks Läänemere strateegia, kes on olnud üllatavalt avatud – eriti portugallase kohta – uute liikmesriikide probleemile meie totalitaarse minevikuga,» tõi IRLi saadik näite oma tööpõllult. «Ka oma viimases kõnes Euroopa Rahvapartei juhtidele meenutas ta Johannes Paulus II esinemist europarlamendi eest, kus ta ütles, et Euroopa hingab nüüd kahe kopsuga – enne oli Ida-Euroopa kops kinni.»

Lätis võimul oleva konservatiivse Ühtsuse saadik Krišjānis Kariņš arvas, et Barroso nõrkus ja tugevus oli üks ja seesama – stabiilsus. Barroso tegi Euroopa Komisjoni presidendi tööd kaks ametiaega. Esimest korda astus ta ametisse 2004. aasta 22. novembril. Juncker võtab ameti üle 1. novembril. Evelyn kaldoja

Vastates küsimusele, kui kindlalt see n-ö suur koalitsioon kummagi suurfraktsiooni saadikuid kaitses, juhtis sots Marju Lauristin tähelepanu sellele, et nii vasak- kui ka paremtsentri suur mure on tõusev eurovastasus. Praegu valitseva olukorra iseloomustamiseks kirjeldas ta pilti, mis avaneb europarlamendi suures saalis.

Keset saali istuvad neli suurt fraktsiooni – sotsiaaldemokraadid, konservatiivid, liberaalid ja rohelised – ning seal käib arukas sisuline debatt. Mõlemale poole servadesse jäävad äärmuslased: sotsidest vasakule vasakäärmuslased ning vastu paremäärmuslased ja eurovastased.

«Need on omavahel kuidagi väga vennalikus sõpruses. Karjuvad vahele, on kõige vastu, naeruvääristavad kõike, mis toimub,» kirjeldas Lauristin. «On kujunenud välja hoopis teistsugune jaotus: mitte vasak-parem, vaid pigem ELivastasus ja ELi-meelsus.»

«Nn suurt koalitsiooni ei saa me võrrelda selle koalitsiooniga, mis on meil riigisiseselt, kus meil on koalitsioonilepe ja ühine valitsemisraamistus,» jätkas Lauristin.

«Pigem on see praktiline üksteise toetamine selle nimel, et EL saaks ummikust välja, et me saaksime komisjoni, mis on suuteline ellu viima samme, mis teevad Euroopast koha, kuhu investorid tahavad investeerida ja kus inimesed tahavad elada. Ma ütleksin, et see on Euroopa pärast muretsejate koalitsioon,» rääkis ta.

Kolmest enim kõhklusi põhjustanud volinikukandidaadist rääkides – EPP ungarlane Tibor Navracsics ja hispaanlane Miguel Arias Cañete ning sotside Pierre Moscovici – leidis Lauristin aga, et igaüht neist tuleb vaadata täiesti eraldi juhtumina.

«Ungari kandidaat muidugi oli kõigile pinnuks silmas ja võiks öelda, et konservatiivsete parteide perekonna häbi,

sest Viktor Orbáni partei kuulub nende fraktsiooni ja mitmed ütlesid, et ta ei tohiks tegelikult sinna kuuluda, sest ta on ju tegelikult eurovastane ega jaga nendega samu väärtusi,» rääkis Lauristin.

«See tuli lõppkokkuvõttes lihtsalt alla neelata, sest oli selge, et Ungari valitsus esitab uue kandidaadi, kes on samasugune või hullem, ning ei saa Ungarilt kandidaati ära võtta. Niipalju saavutati, et vähemalt kodakondsuse asjad võeti ära,» jätkas ta.

«Teine oli Cañete, Hispaania volinik. Ta oli kõigile, kes tunnevad Hispaania poliitikat, vastuvõetamatu seoses korruptsiooniga, tal on seosed naftatööstusega ja seetõttu ei sobi ta sellele kohale,» arvas Lauristin. «Need polnud küsimused, kas inimene on vasak- või parempoolne. Mis puudutab Moscovicit, oli küsimus pigem maailmavaateline.»

Enam-vähem vastupidist seisukohta esindab Kelam.

Tema sõnul ei puudutanud aga Navracsicsile ja Cañetele tehtud etteheited mitte nende volinikutöö sisu, vaid hoopiski kodumaist sisepoliitikat. «Kahjuks just vasakpoolsed ja liberaalid püüavad neid tuua europarlamenti, eriti siis, kui riigis kaotatakse, püütakse seda kuidagi kompenseerida,» sõnas ta.

Kollektiivne töö Moscovici asjus tunnistas Kelam samas, et nõustub Briti konservatiivi Kamalli võrdlusega alkohoolikust, kes pannakse valvama baarikappi.

«Ma jagan vaadet, et ta ei ole ennast õigustanud, kuivõrd Prantsusmaa on olukorras, kus ta on,» rääkis ta.

«Prantsusmaa olukord on äärmiselt tõsine – nii reformide kui Euroopa kokkulepitud reeglite järgimise osas. Olen nõus, et Moscovici on praegu üks kõige nõrgemaid komisjoni liikmeid.»

«Aga ta on osa tervikust.

Komisjon on kollektiivne organ, see ei ole koht, kus üksikud volinikud hakkavad oma filosoofiat ellu viima. Selleks on Juncker ja tema asepresidendid, kes teda siis vajadusel saavad korrale kutsuda,» lisas Kelam. «Loodame parimat.»

Ka Lauristin oli uue tervikuga ilmselgelt rahul. «Uue komisjoni tuumiku moodustavad Põhjamaade ja Läänemere maade esindajad ning siis hollandlasest esimene asepresident Frans Timmermans. See tuumik on tegelikult sotsiaalliberaalne,» rääkis ta.

«See tähendab, et Euroopas tuleb koos Junckeriga väga tõsine pööre: kogu poliitika hakkab pöörduma rohkem inimeste poole,» kirjeldas saadik.

Lauristini optimismile andis põhjust ka Juncker ise, kes kordas taas plaani pöörata senisest rohkem tähelepanu sotsiaalsele küljele: «Ma tahan, et ELil oleks sotsiaalne AAA-reiting, see on täpselt sama oluline kui finantsiline AAA.»

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

EList on saanud krooniline maksevõlglane

evelyn kaldoja

evelyn.kaldoja@postimees.ee

S

ee on nagu mingi aeg 1990ndate alguses, kus inimestel ametlikult palk jooksis, aga seda tegelikult välja ei makstud, võrdleb europarlamendi eelarvekomisjoni liige Kaja Kallas seisu, mis ELil on osa oma arvete maksmisega.

Mitte küsimus, kuhu raha eraldada, vaid probleem sellega, et Brüsselist juba lubatud summasid ei maksta välja, on tänavuse ELi eelarvevaidluse keskmes. Nimelt selgub, et mõne aastaga on ühendus kogunud endale miljardeid eurosid võlgu. «EL annab igasuguseid lubadusi juurde, aga samal ajal ei maksa,» tõdes Kallas.

Kahepalgeline raport Täpselt samasugust frustratsiooni väljendas Postimehele ka juba teist ametiaega europarlamendis eelarvevaidlusi nägev Portugali konservatiiv José Manuel Fernandes: «Iga aastaga läheb see probleem hullemaks.»

«Me räägime rohkem kui 23 miljardist, mis on maksmata!

Projektidele, mis on juba ellu viidud! Investeeringutele, mis on juba ellu viidud! Raha noortele, teadusele, uurimisteks, humanitaarabiks, pagulastele,» kirus Fernandes.

See on ametlikult kõigi osaliste kokkuleppel eraldatud raha, mille väljamaksmist takistab valitsusjuhte ühendav liidunõukogu. Liikmesriigid mängivad seal omavahel kokku ja jätavad tegemata rakendusotsused, mille alusel tuleks raha välja maksta. ELi eelarve omapära on nimelt selles, et summasid ei hoita ühes kohas koos, vaid need liiguvad välja otse riikide kontodelt.

«Need on programmid, millele liidunõukogu on andnud oma heakskiidu,» jätkas Fernandes. «Pärast oma lubaduste andmist ei maksa nad võlgu.»

Kuna siiani tuleb maksta juba 2009. aastast kogunema hakanud «punaseid» arveid, ei saa alustada ka uute projektidega – nende raha kulub vanadele võlgadele.

«Me ei küsi raha juurde!

Me ei ütle, et muudame eelarvet või prioriteete! Me ütleme, et makske võlad ära!» selgitas portugallane.

Küsimuse peale, mida europarlament saaks selleks teha, et liidunõukogu korrale kutsuda, möönis Kallas, et tegelikult on variante üsna vähe. «Ainuke võimalus on tegelikult seda eelarvet mitte vastu võtta,» nentis ta. «Ühest küljest, kui seda eelarvet vastu ei võeta, läheb olukord mõnes mõttes hullemaks.

Teisest küljest, kui võtta vastu, oled sa seda olukorda justkui aktsepteerinud.»

Fernandese sõnul näitab kogemus, et lepitusmenetluse käigus kirjutab liidunõukogu alla deklaratsioonile, kus lubab vajadusel raha välja käia. «Nad lubavad kirjalikult! Aga hiljem ei pea nad oma lubadust,» tõdes ta. Üsna otse nimetab europarlamendi eelarveraport liidunõukogu kahepalgeliseks ka sisu osas. «Igal tippkohtumisel kordavad riigipead ja valitsusjuhid, kui tähtis on ELi eelarve majanduskasvu ja töökohtade loomise jaoks, ent samal ajal kärbib nõukogu eelarvet täpselt samades valdkondades,» märgitakse dokumendis.

Euroopa Liit annab igasuguseid lubadusi juurde, aga samal ajal ei maksa.

Europarlamendi eelarvekomisjoni liige Kaja Kallas

Rääkides eelarve sisu üle käivatest vaidlustest europarlamendi sees, ütles Kallas, et välja löövad ennekõike ideoloogilised erinevused. «Meie, liberaalid, leiame, et tuleks luua väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele võimalusi – näiteks ligipääsu kapitalile –, mitte toetusi maksta,» kirjeldas ta. «Samas sotsiaaldemokraadid ja eriti muidugi kommunistid tahavad lihtsalt toetusi kõigile.»

Euroskeptikute probleem «Siis on muidugi euroskeptikud, kes põhimõtteliselt on kõigele kogu aeg vastu: asju pole vaja, jätame ära, näitavad kõigele punast,» jätkas Kallas. «Nad teevad ettepanekuid, mis on nii radikaalsed, et seal ei ole mingit läbirääkimiste võimalust.

Tabloidis näeb hea välja, istungitesaalis räusata on selle pinnal ka hea, aga suures plaanis pole väga suurt villa.»

Esimese eelarveprojekti esitab Euroopa Komisjon. Aastate jooksul on saanud tavaks, et järgmisena eelarvet käsitlev liikmesriike esindav liidunõukogu kärbib seda kõvasti, misjärel europarlament nõuab kärbitud summade kuhjaga tagasipanekut.

Küsimuse peale, millistes teemades europarlament järele andma nõus pole, tõi Kallas esimesena välja Euroopa välisteenistuse eelarve – see on tema sõnul koht, kus EL praegu siiani kõvasti lonkab ja mis annab end seoses Ukraina kriisiga eriti tugevalt tunda.

«Teine asi oli Euroopa kohtu kohtunike arvu suurendamine, et kohtuotsuseid saaks kiiresti jne,» sõnas ta. «Need on asjad, kust parlament kindlasti tagasi ei tule.»

ELi eelarve moodustab ühe protsendi kogu ühenduse rahvatulust ja väga väikse osa liikmesriikide endi eelarvetest. Selle põhifunktsioon on mõeldud aidata järjele kogu ühendust ning teha laiema plaaniga investeeringuid.

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 23. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Venemaa meedias, ka internetis toimuvat võib iseloomustada sõnadega «inkvisitsioon» ja «tsensuur», ütles üks Moskva internetimeedia legendaarseid kujusid Ivan Zassurski intervjuus Jaanus Piirsalule.

Zassurski: normaalset meediaäri Venemaal enam pole Teistmoodi mõtlevad inimesed eelistavad järjest rohkem vaikida,» nentis praegu Moskva Ülikooli uue meedia osakonda juhatav ja isiklikku internetiprojekti «Chastnyi korrespondent» juhtiv Zassurski.

Pärast kahe ja poole aasta taguseid protestimeeleavaldusi ning araabia kevadet võttis Kreml tõsiselt ette katse saada kontrolli alla Venemaa internetikeskkond Runet. Millised peamised protsessid on Runetis toimunud? Kuidas suhtuda arvamusse, et Runetis on toimunud oluline meeleolu nihe – opositsioonilisest võimumeelseks?

Käib kaks peamist protsessi. Esiteks, väga tugevalt muutus Runeti auditoorium. Need inimesed, kes varem kasutasid rohkem traditsioonilist meediat, tulid nüüd online’i.

Need on hoopis teistsugused inimesed, nende kultuuriline taust on teistsugune. Interneti kasutajate esimene põlvkond oli enamikus liberaalsete, idealistlike vaadetega. Venemaal oli interneti kasutamise pioneeride hulgas enamik teadusinimesi. Praegu on rohkem kui pooled kasutajatest tavalised kodanikud ja selge, et meeleolu internetis on seega lähemal kogu ühiskonna meeleoludele Venemaal. Selles suhtes on teil õigus.

Aga need inimesed, kes kunagi Runetis tooni andsid, ei ole ka kuhugi kadunud. Nad on endiselt jäänud arvamusliidriteks. Jah, nende elu on raskemaks tehtud, aga nad jätkavad tegutsemist.

Milline on teine oluline muutus Runetis?

Runeti võtmeväljaannete kontrolli alla võtmine. Juhtus see, mis on Venemaal juhtunud muu meediaga – omandi kontsentreerimine.

Enamik ressursse, mis vastas liberaalse põlvkonna vaadetele, läks uute omanike kätte. Või kui ei vahetunud omanik nagu Lenta.ru puhul, siis vahetus sisuliselt kogu toimetus.

Esmapilgul võib tõesti tunduda, et Runetis toimus meeleolude-vaadete muutus, aga tegelikult toimus arvamuste kihistumine. Aga näiteks sotsiaalvõrgustikes – Facebookis, Twitteris, VKontakte keskkonnas – on liberaalsel kontingendil endiselt väga tugev hääl. Loomulikult käib nüüd võitlus selle eest, et Facebook ja Twitter keelata.

teevad kõva kära, et riik on vaenlastest ümber piiratud jne. Nende peal see töötab. Teised elanikkonna grupid on teistsugusel arvamusel ja minu meelest tekib selliseid järjest rohkem. Interneti väljalülitamine välismaailmast siin ei aita, sest 140 miljonit inimest on piisav hulk, et riigi sees oleksid erinevad seisukohad.

meediaäri – peale selle, et see toob probleeme kaela – on praegu Venemaal ka lihtsalt väga halb äri.

Mida arvate sellest, et Vene opositsiooniline meedia teeb koostööd näiteks Baltimaade meediaga, avades venekeelseid saite või vahetades sisu?

Kas võib öelda, et Runeti suurtes uudisteportaalides on nüüd valdav meeleolu võimumeelne?

Muidugi, sest võimude surve oli mitu aastat tugev. Nüüd võeti vastu seadus, mis piirab välisosaluse meediaettevõttes 20 protsendiga.

Agenda on selge: kontrollida meediat võimalikult tugevalt absoluutselt kõikides meediasfäärides.

Internetikäitumise uurija Fjodor Krašeninnikov väidab, et suur osa veel kakskolm aastat tagasi Kremli suhtes kriitilistest internetikommentaatoritest toetab praegu avalikult Kremli ettevõtmisi, näiteks Krimmis ja Ukrainas. Mis te sellest arvate?

See on ajutine, see on spordivõistluse efekt. Algas kõik Venemaale väga edukatest Sotši olümpiamängudest, pärast seda tulid Ukraina sündmused ja Krimm. Kõik olid loomulikult Krimmi Venemaa koosseisu astumise poolt, sest enamikule venemaalastele oli see iseenesest mõistetav. Donetski ja Luganskiga pole ega tule kogu Venemaal sellist ühist tunnet.

Te tõite enne näiteks Venemaa ühe suurima uudisteportaali Lenta.ru, kus omanik vahetas sõltumatu toimetuse ilmselgelt Kremli survel sõnakuulelikuma toimetuse vastu. Kas on veel mõni hea näide, kuidas internetikanal tõmbub võimude survel tagasi?

Dožd näiteks! (Tegemist on Venemaa populaarseima sõltumatu telekanaliga, millel algul piirati levivõimalusi ja hiljem keelati reklaamimüük nagu ka teistel Venemaa satelliitkanalitel – J. P.) Aga telekanali Dožd sisu ju ei muutunud isegi pärast pikaajalist survet võimumeelseks?

Ei muutunud, aga ma arvan, et nende sisu muutub aja jooksul ettevaatlikumaks. Sa lihtsalt ei saa enam endale lubada neid asju, mida varem. Saate aru? Vastu on võetud nii palju erinevaid seadusi, et ükskõik mis puhul ja kelle vastu saab midagi piiravat ikka kasutada.

Kas sel põhjusel ongi tekkinud mõte piirata Runeti sõltuvust välismaailmast või vajaduse korral lülitada see sootuks autonoomsele režiimile?

Kuidas lõi Kreml sellise süsteemi, mis võib sisuliselt iga kell suvalise väljaande kinni panna?

Kremli ülesanne oli leida sihtrühm, kelle toel nad läbivad järgmised valimised (2016 riigiduuma ja 2018 presidendivalimised – J. P.). Nad otsustasid, et sellised sihtrühmad on hariduseta inimesed, töölised, ametnikud. Sellepärast tegutsevad nad praegu väga agressiivselt ja

Vastu võeti palju igasuguseid pealtnäha õigeid seadusi, mis piirasid lasteporno, suitsiidi, narkomaania reklaamimist ja levitamist. Järgmine samm oli see, et kui oli olemas seadus, siis tuli muidugi luua kontrolli- ja karistamismehhanism. Nagu need mehhanismid olid loodud, tuli

palju igasuguseid ideid: kuidas jääb autoriõigustega, tuli piraatlusevastane seadus, mis lubab saite blokeerida jne. Kokkuvõttes, tasapisi loodi niimoodi sammhaaval mehhanism, mis nüüd lubab blokeerida ükskõik millise saidi, kui on vaja. Täielik inkvisitsioon. Väga lihtne on praegu kellelegi selgeks teha, mis temaga juhtub, kui ta halvasti käitub.

Ivan Zassurski foto: mihhail fedin / wikipedia

Uute piiravate seaduste abil on Venemaal blokeeritud juba mitu saiti, kuigi enamikku neist – näiteks grani.ru – saab välismaal endiselt edukalt lugeda.

Kuidas konkreetselt käib see omanike mõjutamine? Kas Lenta.ru miljardärist omanik, üsna liberaalsete vaadete poolest tuntud Aleksandr Mamut lihtsalt kutsuti Kremlisse ja kästi, et vaheta toimetus «normaalse» vastu välja?

Jah, aga küsimus on, kuidas teenida välismaiste lugejate pealt. Asi pole ju ainult vabaduses, vaid ka selles, et on vaja ka elada. Osa juba võrdleb toimuvat 17. sajandiga – sa võid küll ajalehte kirjastada, aga tingimusel, et raha selleks annab kardinal Richelieu. Mõte on selles, et tänapäeva Venemaal peab sul lehe väljaandmiseks olema patroon. Selles mõttes normaalset meediaäri tänapäeva Venemaal pole, meediaäri on rohkem sellise agendi staatuses.

Teistmoodi mõtlevad inimesed eelistavad järjest rohkem vaikida, et mitte minna järjest suureneva enamusega vastuollu. Seda nimetatakse vaikimise spiraaliks.

Toimub tugev kihistumine. Varsti näete, et Vedomosti tuleb ilmselt maha müüa, Forbes tuleb maha müüa. Välisomanikele luuakse Venemaal lihtsalt sellised tingimused, et neil pole enam huvitav sellega siin tegeleda. (Seaduse järgi võib välisosaluse suurus Venemaa meediaettevõttes olla 20 protsenti – J. P.) Kas siis jääbki normaalsetest päevalehtedest alles veel vaid RBC Daily, millel on venelasest suuromanik, miljardär Mihhail Prohhorov?

Küll Prohhorov ka otsib, kellele see maha müüa. Saage aru, et

See kõik on muidugi tore, aga Venemaal ei muuda see midagi. Need saidid ei saa absoluutselt kuidagi mõjutada agendat Venemaal. Kui ühiskonnas mingid vaated tugevalt domineerivad, siis opositsiooniline vaade muutub järjest vaiksemaks. Teistmoodi mõtlevad inimesed eelistavad järjest rohkem vaikida, et mitte minna järjest suureneva enamusega vastuollu. Seda nimetatakse vaikimise spiraaliks.

Muidugi, õnneks on veel Dožd ja sotsiaalvõrgustikud, mis aitavad teistmoodi mõtlevatel inimestel Venemaal olla normaalses psüühilises seisundis, sest nad saavad endasuguste mõtteid lugeda ja kuulata. Aga neile avaldatakse järjest tugevamat survet. Olukord on selline, et meil on palju inimesi, kes mõtlevad huvitavalt ja teistmoodi, aga ühiskonna enamus ei taha neid lihtsalt kuulata, neid blokeeritakse, piiratakse avaldamist. Olukord pole mitte lihtsalt halb, vaid sisuliselt oleme kogunenud juba [vaba ajakirjanduse] peiesid pidama.

SAMAL TEEMAL «Telekainimesed läksid Kremli rõõmuks internetti», PM 22.10

Mamut on muidu väga korralik ja hea inimene. Aga! Kui sa oled Venemaal millegi omanik ja sul on raha, siis saab sult ära võtta kõikvõimalikku omandit, tehaseid, maju, võidakse kohtuasju algatada. Mina näiteks olen vaene, mida on minult ära võtta? Ma olen siin riigi palgal, mu palk on 25 000 rubla. Aga rikas olla on Venemaal väga raske. Ja Mamut on miljardär. On teada, mis juhtus Hodorkovskiga, mis praegu toimub Jevtušenkoviga. Mamut ilmselt ei tahtnud sellisesse olukorda sattuda.

Mamutil ei olnud erilist valikut?

Mamutil ei olnud valikut. Aga kui see Lenta.ru lugu lühidalt kokku võtta, siis meil on tsensuur! Ma muide arvan, et kõige praeguse põhjus on 1993. aastas. Sest kui tulistatakse parlamenti ja kõik ümberringi karjuvad «hurraa», siis mis sellest välja tuleb! Lääs loeb perifeersete riikide jaoks diktatuuri normaalseks. Jeltsin oli see, kes esimesena läks sõltumatu televisiooni kallale, sest Berezovski pidi talle valimised võitma. Pärast Jeltsin tahtis ja pani Putini enda asemele. Venemaal on diktatuur juba 1993. aastast ja kõigil on ükskõik.

Nüüd läks 20 aastat mööda, ja järsku kõik ärkasid: oh, jube, Venemaal on diktatuur.

POSTIMEES, 23. OKTOOBER 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Varimajanduse vastu saab vaid ettevõtjate abiga Novembris jõustuv muudatus, mis kohustab äriühinguid deklareerima kõik vähemalt 1000-eurosed tehingud, soodustab ausat ettevõtlust, kirjutab maksuja tolliameti peadirektor Marek Helm.

A

rusaadav, et kõnealune muudatus on tekitanud ettevõtjate seas küsimusi ja diskussiooni. MTAs lähtume arusaamast, et meie oleme ettevõtjate jaoks, mitte vastupidi. Muudatusi maksukogumises või tollipiiril ilma ettevõtjate abita ei toimu. Meil on edulugusid, mis on sündinud koostööst ausa ja konkurentsikeskkonda väärtustava ettevõtjaskonnaga (autosektor, kütusesektor, ehitussektor, töötamise register jne).

Ka käibemaksu tehinguinfo deklareerimise muudatuste selgitamisel olen sageli kohanud ettevõtjate julgustust ja toetust. Me teeme selle ära, sest tegelikult on seda vaja, on mulle viimastel kuudel öelnud nii enamik Eesti tuntud suurettevõtjaist kui ka maakondades tegutsevad väikeettevõtjad.

Aga küsime veel kord: milleks see muudatus? Milleks peame pingutama? Ühiskonna heaolu seisukohalt on kaalul palju. Eesti ettevõtjate tehingute lahknevus nende Euroopa partneritega on suu-

P

ea 10 000 ettevõtet, kel korraliku kogukäibe juures pole ette näidata lisandväärtust, hakkavad vähehaaval tasuma käibemaksu. Käibemaksu laekumine paraneb fiktiivsete tagastusnõuete vähenemisega ja ausate ettevõtete tegevusmõju suurenemisega. Ettevõtetel, kes meie andmetel küll maksavad palka ja tööjõumakse, hakkab käibedeklaratsioonidel kajastuma ka lisandväärtus, mis peaks olema ju ettevõtluse idee ja eeldus töötajatele palkade maksmiseks ja mis peamine – kasumi teenimiseks.

Jah, Eesti ettevõtete poolt kaupade ja teenuste müük vähemalt mõnda aega väheneb, sest väheneb majandusliku sisuta ja seni puhtalt pettuse ajendil tehtud tehingute arv. Seda trendi näeme tegelikult juba praegu. Eesti-sisest müüki peaks aga aitama õige pea taastada nende ausate ettevõtete käibekasv, kes aastaid kannatasid arveveskite tegevuse tõttu. Kui väheneb maksude sahkerdamisega saadud konkurentsieelis, saavad ausad ettevõtted turul n-ö ruumi juurde. Ülaltoodu on ka minu vastus nendele, kes on öelnud, et tegelege nendega, kes petavad, ja jätke teised rahule. Reaalsuses on paraku võimatu luua dubleerivad süsteemid läbipaistvalt tegutsevale ja

Varimajandust lõpuni likvideerida pole võimalik, kuid igal aastal laekumata jääv maksutulu ei tohi jääda ühiskonna jaoks pelgalt statistikaks.

Mis saab muusika-aastast?

VASTUKAJA

rusjärgus 850 miljonit aastas. See summa ei tähenda ainult pettust, vaid ka eksimusi deklareerimisel. Kui suured on tehingute lahknevused Eestis, ei oska ma hetkel öelda. Esimene pilt tekib sellest detsembri lõpus. Tekib täiesti uus teadmine, mis aitab paremini suunata meie tööd ausa konkurentsikeskkonna toetamisel.

Milline on selle uue kontrollisüsteemi mõju Eesti ettevõtlusele?

Arvan, et äriregistri koormus väheneb, variettevõtete registreerimine aeglustub. Puhverettevõtete loomine pole enam nii tõhus, mistõttu nende kasutamine nn igamehepettuses eeldatavalt väheneb oluliselt.

Eesti Muusikanõukogu eelistas toetada muusika-aasta 2015 projektide seast omasid, ministeeriumi seatud nõudeid ignoreerides. Aasta tagasi kutsus kultuuriministeerium kokku eri muusikavaldkondade esindajad, teemaks muusika-aasta 2015. Ütleksin, et olukord oli üsna revolutsiooniline ja andis tunnistust ministeeriumi avatusest, sest kohal olid lisaks akadeemilisele koorekihile ka näiteks Jazziliit, Rada 7, Noortebänd, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Tallinn Music Week ja ERR / Raadio 2.

Käisime koos, moodustasime töögruppe ja tegelesime teemadega, mis ei kuulunud meie igapäevakohustuste hulka, vaid kandsid endas ühiskondliku hoolivuse ja meie muusikaelu mitmekesistamise eesmärki. Ka ministeeriumi kriteeriumid projektidele olid: žanriteülesus, noored, regionaalsus, mitmekesisus ja rahvusvahelisus. Projekte või siis esialgsel tasandil ideid esitati 50, millest lõpuks jäi paberile 28 ja need lähetas ministeerium lepingupartnerile Muusikanõukogule, kelle edasisel vastutusel valiti neist välja toetamis- ja teostamisväär-

sed. Neist 28 projektist vaid üks vastas kriteeriumile «žanriteülene» ning teine oli noortele bändidele ja artistidele suunatud programm. 26 projekti tegelevad akadeemilisema osaga muusikast.

Ma ei tea, mille alusel Muusikanõukogu žürii projekte hindas, kuid usun naiivselt, et nad püüdsid anda võimaluse nii paljudele kui võimalik. Samas, ka paari tuhandet eurot kellelegi määrates pole võimalik tervet aastat katta nii, et võiks teha midagi tõeliselt kordaminevat ja uuenduslikku. Suur osa neist 28 projektist peab oma tegevuseks raha juurde taotlema, et midagigi tehtud saaks, suur osa nendest saab lisarahastuse oma tavapärastele tegevustele.

Kuid suure entusiasmiga alanud soov pakkuda uusi lahendusi, inimestele põnevaid elamusi, teha koostööd erinevate žanrite esindajatega, kuid ennekõike tekitada uut kultuuri, takerdus. Muusikaaasta projektide juhtum on lihtsalt näide, kuidas sumbuvad üsna paljud originaalsed algatused ja ettevõtmised ning kuidas kahjuks žanriülesus ja uute tegijate ning formaatide kaasamine kultuuripoliitilisel tasandil päris elus tihti olemasolevate otsustajate ringi toetust ei leia.

Seda pole vaja karta, et kahe ja poole

Belgia sõjandusanalüütik

oma tulusid varjavale ettevõttele. Nii saavad vastutustundlikud ja ausad ettevõtted ilma vähimagi kõhkluseta pärast 1. novembrit öelda, et panustavad taas sellesse, et pettusi oleks vähem. Ettevõtjad ise vähendavad andmete esitamisega varimajanduse osakaalu ning aitavad pettuse kiiremini välja tuua.

Rakenduv süsteem muudab senise paberil toimunud kontrolli ka automaatseks ning seega palju tõhusamaks. Nii maksumaksja kui ettevõtja võidavad olukorras, kus MTA töötajad tegelevad rohkem reaalse kontrolli ja riskikohtadega, selle asemel et täita oma tunde aeganõudva paberitelt info kogumisega.

Argument, et ei peaks võtma kasutusele lahendusi, mis on globaalses mastaabis uudsed, on küsitav. Eesti on riik, mis paistab silma just oma tulevikku suunatud vaatega infotehnoloogias ning tulevikulahenduste arendamisel. E-maksuametit ei teinud me kellegi teise eeskujul. Praeguseks on aga juba raske meenutada sellele eelnenud aega ning enamgi veel, Eesti eeskujul on elektroonne maksude deklareerimine levinud üle maailma.

M

iks ei võiks samamoodi minna ka käibemaksu kontrollsüsteemiga?

Meie meeskond ja projekti arenduspartner on endale sellise ambitsioonika eesmärgi seadnud ning arvestades, et Euroopa Liit kaotab Euroopa Komisjoni hinnangul käibemaksu kahjudena ligi 200 miljardit eurot aastas, on potentsiaal jälle meie kogemuse jagamiseks tohutu. Omaette argumendiks Eesti kui investeerimismaa tutvustamisel muutuks ka maksude poolest läbipaistvam ettevõtluskeskkond võrreldes naaberturgudega.

Loomulikult ei ole võimalik varimajandust lõpuni likvideerida, kuid igal aastal laekumata jääv maksutulu ei tohi jääda ühiskonna jaoks pelgalt statistikaks. Riigi eesmärk peab olema koostöös ettevõtjatega otsustavalt vähendada Eestis varimajanduse osakaalu ning senisest oluliselt parem maksude deklareerimise kontroll on samm selles suunas.

kuu pärast algava muusika-aasta jooksul üldse midagi ei toimu. Kindlasti mõtleb ka ERR midagi omalt poolt välja ja seob selle muusika-aastaga. Samuti need noored muusikafanaatikud, kes leiavad isetuid põhjuseid koos tähistamiseks. Eesti muusikapoliitikat määravad kolm sarnaseid eesmärke ja suures osas kattuvaid liikmeid-isikuid ühendavat organisatsiooni – Eesti Muusikanõukogu, Eesti Muusika Arenduskeskus ja Eesti Muusika Infokeskus –, kes seisavad hea iseenda eest ja võitlevad iga viimasegi toetuseks jagatava sendi pärast, kuid ei kaasa poliitika tegemisse muusikavaldkonda tervikuna.

Aga see on meie kõigi kultuur, mis meid igapäevaselt ümbritseb ja millest me puudutatud saame. Seda enam hoolin ma kodanikuna, milline on see valitsev toon, millel kõlada lastakse. Seni jääb lootus, et see uus ja elujõuline osa meie tänasest kultuuri- ja muusikamaastikust nagu popmuusika kõigi oma põnevate alaliikidega jõuab lõpuks ikka ka kindla riikliku tähelepanu ja prioriteetide hulka, mida ta selgelt väärib.

heidy purga ERRi juhatuse nõunik / Eesti Laulu produtsent, ei esinda kirjutises ERRi ametlikke seisukohti

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

M

aksu- ja tolliameti (MTA) meeskonnale on usaldatud viimasel ajal vedada mitmeid põhimõttelisi muudatusi, mis suurendavad Eesti maksukeskkonna läbipaistvust ja aitavad kokku koguda seni varimajandusele kaotatud summad. MTA tegevuse juures on olnud aga alati abiks ettevõtjad, kelleta on algatusi ellu viia väga keeruline, kui mitte võimatu.

1. novembrist hakkab kehtima kord, millega Eestis tegutsevad äriühingud peavad iga kuu deklareerima kõik vähemalt 1000-eurosed arved. Tänan erinevaid osalisi, kes on teinud omalt poolt jõupingutusi, et muudatuseks valmis olla. Meie väga hea koostöö majandustarkvara tootjatega lubab eeldada, et enamiku Eesti ettevõtjate jaoks saabub tehinguinfo deklareerimise muudatus sujuvalt. On ettevõtteid, kellele on üleminek erinevatel põhjustel veidi aeganõudvam, kuid selleks nägi seadus ette ka üleminekuaja. 480st üleminekuaja taotlusest saime täielikult rahuldada 372 ja lisaks veel osaliselt 92.

joris van bladel

Tulevik on meeleseisund

J

äreldus on karm: me oleme äärmiselt viletsad tulevikuennustajad. Vaadake muutusi, mis on toimunud viimase 25 aasta jooksul: kõik need on tulnud meile üllatusena. Need üllatused on päädinud tähelepanuväärse fenomeniga: tulevik juhib meid tagasi mineviku poole. Side külma sõja ootamatu lõpu, Nõukogude Liidu lagunemise, Ukraina kriisi ja selle negatiivsete efektide vahel on Vene-lääne suhetes näide sellest. Tulevik on tõesti kapriisne ja küüniline, korraga nii farss kui tragöödia.

See tähelepanek on üsna banaalne nende jaoks, kellel on privileeg arutleda «tuleviku» üle ilma poliitiliste tagajärgedeta ja ilma vastutuseta. Neile on Vene-lääne suhted intellektuaalne mäng, koosnedes sõjast sõnade ja lahingutest arvamuste vahel, mis kordavad mantrat «igavesest taastulekust», «Venemaa võimetusest muutuda» ja meie endi võimetusest minevikust vabaneda.

Terve armee eksperte – nii idast kui läänest – on käimasolevas julgeolekudebatis leidnud endale mõnusa koha ja on sellega arendanud välja mõtlemisviisi, mida võiks nimetada la penséee unique, peavoolus püsiv konformistlik mõtlemine. Kui jätta kõrvale fakt, et poliitiliselt inspireeritud arvamusel pole midagi pistmist analüüsiga, on sel veel üks ohtlik omadus: see aitab kaasa isetäituvatele ennustustele.

Lugusid tuleviku kohta ehitatakse mõlemal pool Atlandi ookeani. Ma ei pea silmas poliitikuid, kes mõnikord on valinud valetamise taktikaks, ma pean silmas neid, kes peavad olukorda analüüsima ja sellest toimunu tuvastama. Mõlemal pool Atlandit nähakse asju just nii, «nagu need on», korrates ja kindlustades neid fakte, mis lugudega sobivad. Tagajärjena muundab ühe vaate absoluutsus teise vaate teise poole väljamõeldiseks. See pole mitte üksnes moraalselt küsitav, vaid mis veel olulisem, see on räpaka mõtlemise väljendus: see ei valmista meid kuidagi tuleviku jaoks ette. Ainult ideede põrkumine avatud dialoogis saab teha debati paremaks. Analüüsil ei ole midagi pistmist ei konsensuse ega «tõega», vaid kõrvutamise ja konteksti loomisega, milles konfliktis olevad ideed – kõigis ilmselt ka väike annus tõtt – saavad eksisteerida. Üksnes kriitiline ja sõltumatu mõtlemine, otsene seotus ühiskonnaga ja kahtluse kui ainsa juhtprintsiibi kasutamine saavad anda idee, kuidas tulevik välja nägema hakkab.

Ü

llatus tähendab poliitikutele luupainajat. Seetõttu on tulevik pidev võitlus nende jaoks, kes kannavad juhtimise vastutust. Nende kinnismõte on kontroll. Seetõttu on strateegia see, millest saab poliitiliste kõnede odav vale. Vahel me ootame poliitikutelt liiga paju. Poliitikuid kui meie huvide ja turvalisuse kaitsjaid tuleks hinnata hoopis nende otsusetegemise kvaliteedi järgi: kuidas nad teevad kindlaks kõige olulisemad probleemid, kuidas nad seavad eesmärke ja kui suur on nende võimekus improviseerida, kuid sündmused võtavad ootamatu pöörde. Üksnes selles võimes on peidus põhjus olla lootusrikas.

Kui lääs suudaks tunnistada, et ta ei võitnud külma sõda, ja kui ida suudaks näha, et ta ei kaotanud, oleks tulevik veel veidi lootusrikkam. Külma sõja tegelikud kangelased on poliitikud, kes suudavad anda mõistlikke hinnanguid, kes oskavad olla paindlikud ja improviseerida. Kui tahate tõelist võitu, siis see on oskus tulla toime juhuse ja kokkusattumusega, vältides verevalamist. Ajal, mil tulevik ähvardab pöörduda minevikuks, on küsimus, kas Kiiev, Moskva, Washington, Varssavi, Berliin, Tallinn suudavad veel kord sama oskust kasutada.

Neile, kes tuleviku pärast muret tunnevad, on vaid üks soovitus: ei tule olla mitte üksnes skeptiline ekspertide ja nõudlik poliitikute suhtes, vaid ka osata näha tuleviku erinevaid stsenaariume. Kui selleks vaid julgust ja kujutlusvõimet jätkub.

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 23. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

TÄNAPÄEVA KÕNETAV NÄITUS. Erik Bulatov näitas Kremli müüride all iroonilise sots-art’i aktuaalsust.

Kunsti põhiküsimus on, millek arvustus jaanus piirsalu Moskva

Erik Bulatov

«Elan-näen», Vene kaasaegse kunsti klassiku läbi aastate suurim näitus Moskva, Maneeži näitusesaal Piletihind: 250 rubla (5 eurot)

P

aremat aega Nõukogude underg r ou nd-k u n s ti ühe kuulsama esindaja Erik Bulatovi ülevaatenäituseks Moskvas kohe Kremli külje all poleks saanud enam välja mõelda kui see sügis. Eestlastele oli näitus veel sellegipoolest huvitav, et aitab vaadata maailma, kus lõi ja möllas Ülo Sooster, legendaarse Bulatovi vähemalt sama legendaarne kaasaegne Moskvas. Ametlikult Bulatovi 80 aasta juubeliks (ta sai sel sügisel juba 81) avatud ülevaatus pealkirjaga «Elan-näen» ühes Moskva olulisemas näitusepaigas Maneežis võlus mind plakat-maalidega.

Pariisi elavat Bulatovit peetakse kõige muu hulgas ka nõukogude sots-art’i (läänemaailma pop-art’i vaste) üheks stiilsemaks esindajaks, mõnel puhul nimetatakse teda isegi üheks sots-art’i loojaks. Tema 1970ndate Nõukogude Liidu ühiskonna kohta tehtud iroonilised plakatid võimaldasid tänapäeva Venemaaga vedada igatahes nii palju otseseid ja kaudseid paralleele, kui vaid igaühe fantaasia ja teadmised lubasid.

Mõne teosega surus Bulatov vaataja sõna otseses mõttes ninaga piimakaussi nagu kutsika.

Mis ainult maksab täna-

päeval suurejooneline plakatmaal «Horisont»! See võimas teos (1,4 x 1,8 meetrit!) kujutab rannapromenaadil helges olevikus muretuid inimesi kõndimas merel paistva horisondi poole. Ainult et horisonti ehk perspektiivi polegi, selle asemel on jäme punakuldne triip, mis mõjub nagu kriips helgele tulevikule. Tekib kahtlus, kas teisel pool on üldse elu. Bulatovil valmis see teos 1972. aastal.

Kui inimesed oleksid veidi moodsamini riides, siis vaadetes Sotši või Krimmi rannast, paistaks see jäme kriips perspektiivi asemel ilmselt mõelda viitsivatele Moskva elanikele sama aktuaalne kui Bulatovile rohkem kui 40 aastat tagasi.

Minevik ja tänapäev Või siis geniaalne plakatmaal «Nõukogude kosmos», mis kujutab tollast nõukogude riigi esimest meest, nõukogude riigi stagnatsiooni sümbolit Leonid Brežnevit nagu jumalat. Ainult et nimbuse asemel hõljub aupaistena tema kohal ring liiduvabariikide lippudest. Veidi ümber teha, ja plakat «Vene kosmos» ongi jälle aktuaalne. Bulatovi teos on aga aastast 1977.

300 meetri kaugusel Kremli müüridest paiknevas Maneežis oli Bulatovi plakatikunstist kujundatud selgelt taotluslik eraldi ruum, sest kuigi loodud 1970ndatest kuni peaaegu tänapäevani välja, kandsid need samasugust vaimu ehk protesti vabaduste piiramise, eriti sõnavabaduse vastu.

Selle ruumi keskel seistes tuli mulle meelde, kuidas kaks nädalat varem oli Peterburi ülikoolis ühel humanitaarerialal õppiv tuttav rääkinud loo, kuidas ühel päeval oli üks nende nooruke õppejõud tulnud loen-

gusse tavalisest kohmetumana ja rääkinud ise piinlikkust tundes sellest, kuidas kõrgemalt tuli käsk välja selgitada tudengid, kes mõtlevad opositsiooniliselt. Ja nende nimed tuli kirja panna. Ühes teises loengus jällegi paluti käsi tõsta kõigil tudengitel, kellel on lisaks Vene omale mõne teise riigi kodakondsus või elamisluba.

Nõukogude ajal selliseid plakateid avalikult muidugi näidata ei tohtinud, praegu tohib enam-vähem veel kõike.

See pole muidugi midagi võrreldes sügava nõukogude ajaga, kui KGB tegi, mida tahtis. Tänapäeval FSBsse neid tudengeid ju ei tassita, salaja nad kuskil korterites kogunema ei pea, et oma mõtteid jagada, aga sellist tunnet näitusel küll kordagi ei tekkinud, et Bulatovi algselt nõukogude-kriitilisena mõeldud sots-art on kuidagi väheaktuaalne või kauge ja juba kergelt arusaamatu minevik tänapäeva Venemaa jaoks.

Nõukogude ajal selliseid plakateid avalikult muidugi näidata ei tohtinud, praegu tohib Venemaal enam-vähem veel kõike, kui just õigeusku ei solva.

Milleks inimene Sellele juhtis avamisel tähelepanu ka näituse kuraator, Moskva kaasaegse kunsti galerii Pop/ off/art omanik Sergei Popov, kes meenutas, et kuigi Bulatovi töid ei lubatud Nõukogude Liidus näitustel avaldada (tema esimene personaalnäitus avati alles perestroika ajal 1988. aastal), tuleb tema töid võtta kui oma ajastu uurimistöid kunstiliste vahenditega, mis on õpetlikud ka praegu. Õpetlikuks tänapäeva Venemaal pidas ku-

raator eelkõige kahte asja: täisväärtusliku vabaduse tunnetamist ja kogemust sotsiaalse isolatsiooni ja ühiskonna totaalse kontrolli tingimustes ning toimetulemist riikliku vägivallaga isiksuse kallal.

Selles mõttes oli kahju, et erilist menu Bulatovi ülevaatenäitus minu mulje järgi üle ei elanud. Ma käisin näitust vaatamas kaks korda ja mõlemal korral oli inimesi suhteliselt napilt. Meediaväljaanded kirjutasid näitusest põhjalikult. Ikkagi elav klassik vene kunstis.

Bulatovi muust loomingust – näitusel oli väljas tema looming 1963. aastast – torkab silma, kuidas tema noorusaegade teostes peaaegu polnud kujutatud inimest, aga mida vanemaks, seda rohkem ilmub inimesi teostesse. Tema kolm aastat tagasi valminud autoportree juures seisab aga avaldus: «Kunsti põhiküsimus on, milleks on inimene.»

Bulatovist kirjutades ei saa mööda minna Ülo Soosterist, kes eelmisel nädalal oleks saanud 90-aastaseks. Bulatov ja Sooster kuuluvad mõlemad nõukogude nonkomformismi ja avangardi kullafondi. Mõlemad kuulusid 1960ndatel Moskvas nn Sretenski bulvari gruppi ja olid ühed selle liidritest koos selliste kuulsate meestega nagu Ilja Kabakov ja Ernst Neizvestnõi. Tähelepanuväärne, et peale noorelt, nädal pärast 46-aastaseks saamist lahkunud Soosteri on nad kõik veel elus: Kabakov sai just 81 nagu Bulatovgi, Neizvestnõi sai kevadel 89.

Sretenski grupp oli muidugi väga tinglik nimetus, pigem tähistati selle nimetusega Moskva n-ö mitteametlikke, poolpõrandaaluseid noori andekaid kunstnikke. Sretenski bulvariga oli neil vaid nii pal-

ju pistmist, et paljude ateljeed asusid Moskva kesklinnas selle bulvari läheduses. Kuigi Soosteri stuudio (koos Kabakoviga) asus just Sretenski bulvaril maja number 6 pööningul. Bulatoviga käis Sooster aga palju läbi. Tema naine Liidia kirjutas oma mälestusteraamatus, et Erik Bulatov oli 1960ndatel nende korteris sage külaline.

Suurejooneline plakat-maal «Horisont» valmis 1972. aastal. fotod: jaanus piirsalu

Pohla ja Salurand lahkusid NO99st Sel hooajal ei ole NO99 koosseisus näitlejaid Mirtel Pohlat ega Inga Saluranda.

«2014. aasta kevadeks olin teatris järjest olnud kümme aastat, lisaks enne seda neli aastat lavakunstikooli – kokku 14 aastat, mis on peaaegu pool minu elust,» ütles Pohla. «Alustava teatrina oli NO99 töögraafik tõesti intensiivne – nüüd tundus, et on aeg sellest rütmist välja astuda. Vaadata, kuidas aastaajad vahelduvad.»

Pohla rääkis, et uusi loomingulisi plaane praegu veel paika pandud ei ole. Sel suvel mängis ta kahes järgmisel aastal linastuvas mängufilmis – Veiko Õunpuu «Rouklis» ja Margus Paju «Supilinna salaseltsis». Ühegi teise teatriga ta end praegu siduda ei kavatse, pigem vaadata, «kuhu kaunisse kohta elu mind kannab».

Salurand ütles, et tema lahkumine on seotud isiklike põhjustega, ta tundis vajadust edasi liikuda. Hetkel on ta vabakutseline ja teiste teatritega end sidunud ei ole.

«Kuigi kõik olid NO99s väga erinevad inimesed, jõudsi-

Inga Salurand ja Mirtel Pohla

me trupiga mingitel hetkedel ikka haruldaste lavaliste koosolemisteni, koosloomiseni. Niisuguse loomingulise läheduseni, mis saabki tekkida ainult mitmeid aastaid VÕRDSELT koos mängides ja katsetades.

Selle eest olen ma väga tänulik,» meenutas Pohla NO99s töötatud aastaid. «NO99s erinevate lavastajatega töötamine ja trupiga ringi reisimine on kindlasti mõjutanud mu maitset nii teatri kui üldse kunsti osas, sest see, mida me Eestis teatri vahenditena käsitleme, on minu meelest sageli liiga piiratud.»

fotod: peeter langovits, kroonika

Salurand tänab teatrit seal veedetud aja eest ja ütleb, et see on andnud talle «ilusaid inimesi, põnevaid kogemusi».

NO99t peavad kriitikud väga nõudlikuks teatriks nii vaimselt kui füüsiliselt. Kumbki näitleja ei soovinud pikemalt arutada, mida seal töötatud aeg neilt võttis. Pohla: «Ma ei mõtle sellest nii – kuna NOs olek on minu jaoks olnud teadlik otsus ja tahe ning üks oluline etapp minu elust, siis on sealolek mulle ainult andnud.» Salurand nentis vaid, et ei saanud küsimusest aru.

Teater NO99 juht Tiit Oja-

soo nentis, et praegune NO99 trupi koosseis on juba pea aasta tagasi otsustatud koosseis, seega ei saa uudisest praegu rääkida. «Teater NO99 trupp muutub ja areneb. Üldiselt arvatakse, et iga seitsme aasta tagant võiks ametit vahetada – Eesti teatris see päris nii ei käi ja ei peagi alati käima, aga muutused toimuvad siingi. NO99s ollakse vaid vastastikuse kire ja üksteise kannustamise eeldusel – kui kirg jahtub või tähelepanu mujale suundub, astutakse kõrvale. Hea läbisaamine ja sõprus jätkub, elutee on käänuline ja toob sarnaselt mõtlevad inimesed jälle kokku,» selgitas Ojasoo.

Ojasoo lisas, et kui trupp tahab nooreneda, peab ka vastutus kanduma noorte õlgadele. «Mul on tegelikult väga hea meel, et teeneliste ja noorte vahekord on hetkel 4:6 – uued liikmed kas hävivad (ja hävitavad ka teatri) või tõestavad end. Noornäitleja Simeoni Sundja andis eelmisel nädalal kümme etendust – täitsa normaalne koormus ja vastutus!» kultuur.postimees.ee

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 23. OKTOOBER 2014 || KULTUUR || 15

ks on inimene

«Nõukogude kosmos» aastast 1977.

Kolm aastat tagasi maalitud autoportree.

16 || SPORT || POSTIMEES, 23. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Korvpallikoondise tsenter naudib mängimist Leedus KORVPALL. Eesti naiste korvpallikoondise keskmängija Valeria Kast kuulub sel hooajal Leedu klubi Hoptrans-Sirenose ridadesse. Kast mängis eelmisel hooajal Bulgaaria meistriliigas Beroe klubis, ent enne sinna siirdumist oli juba suhelnud ka Sirenose esindajaga.

«Kahjuks jäid nad tookord veidi hiljaks ja lõpuks leppisime kokku, et suhtleme järgmisel aastal,» räägib kahemeetrine korvpallur. Ta püüab korvpalli armastavas Leedus ka uusi asju omandada. «Treener Linas Šalkus on väga range, väga nõudlik, aga nõuab neid asju, mida kõik head mängijad peavadki oskama. Kaitsemäng on tema jaoks kõige olulisem,» ütleb Kast.

«Ta parandab minu puhul asju, mida keegi pole väga ammu parandanud. Pärast Hispaania kõrgliigat on Leedu liiga kõige tugevam, kus mänginud olen. Töö käib, see ongi hea märk, kui saad aru, et arened ka, mitte ainult ei mängi.» Kast on varem lisaks Eestile pallinud Lätis, Hispaanias, Valgevenes, Kreekas ja Bulgaarias. «Leedu inimesed austavad korvpalli, vahet pole, kas naiste või meeste korvpalli. Korvpall on korvpall ja korvpall on siin kindel number üks,» kinnitab Kast.

Leedu meistriliigas on Hoptrans-Sirenos hetkel kolmandal kohal. Kast on seni kolmes kohtumises visanud keskmiselt kaheksa punkti ja võtnud neli lauapalli. Mariel Gregor

SPORT. POSTIMEES.EE KÄSIPALL

Käsipalli Eesti meistrivõistluste viienda vooru keskses mängus võõrustas Kehra igipõlist rivaali Põlva Servitit. Kehra sai 28:22 võidu, poolaja võitis samuti Kehra 16:11. Võitjate kasuks viskas Dmitro Jankovski 7 väravat, Põlva meeskonna resultatiivseim oli samuti 7 tabamusega Margo Piksööt.

kaotust

järjest on saanud Jaanus Liivaku juhendatav Amsterdami Apollo korvpalliklubi Hollandi kõrgliigas.

POKS

Kohtunikku rünnanud poksija sai eluaegse võistluskeelu Noorte poksi EMil kohtunikule kallale läinud 18-aastane horvaat Vido Loncar sai oma teo eest eluaegse võistluskeelu. Loncar ei suutnud matšis leedulase Algirdas Baniulisega kaotusega leppida ning läks matši kohtunikule kallale ja hakkas teda jõhkralt peksma. Kannatada saanud Poola kohtunik Mageja Dziurgota viibib siiani haiglas.

Ivanovic alistas Bouchardi

Flora purustas teise liiga klubi

Serblanna Ana Ivanovic sai Singapuris toimuval naiste tennise aastalõputurniiril 6:1, 6:3 võidu kanadalanna Eugenie Bouchardi üle. Punase alagrupi teises kohtumises oli rumeenlanna Simona Halep 6:0, 6:2 üle ameeriklanna Serena Williamsist.

Kahe vooru järel on Halepil kaks ning Ivanovicil ja Williamsil üks võit. Bouchard on kaotanud mõlemad matšid.

Jalgpalli Eesti karikavõistluste kaheksandikfinaalis võitis Tallinna Flora 11:0 Saue JK Laagri meeskonna.

Flora ei jätnud teises liigas mängivale Sauele mingit võimalust, sest juhtima asuti juba 2. minutil ning avapoolajaga löödi vastaste võrku koguni seitse palli. Viis väravat sai oma nimele Flora ründaja Sander Post.

foto: timo anis

AUTORALLI. Sander Pärn püüab Hispaania rallil kindlustada endale DMACK Fiesta Trophy sarja võitu, mis avab tee WRC 2 sarja.

Kas Sander Pärn suudab murda eestlaste needuse? peep pahv

Kehra alistas põnevuslahingus Põlva Serviti

3

Sander Pärn asub Hispaanias jahtima eestlaste jaoks ajaloolist MM-tiitlit.

sporditoimetuse juhataja

S

ander Pärnal on võima lus teha Eesti autospordi ajalugu – temast võib saada esimene eestlane, kes võidab autoralli MM-tasemel sarja. 2006. ja 2007. aastal oli see võimalus juunioride WRCsarjas Urmo Aaval, ent mõlemal korral eksis ta viimasel, otsustaval etapil. 2011. aastal oli WRC-akadeemia võidule väga lähedal Egon Kaur, kuid viimasel rallil jõudis Craig Breen talle järele ning võrdsete punktide juures sai otsustavaks iirlase suurem kiiruskatsete võitude arv. SWRC-sarja hooaja 2. koht on 2011. aastast ette näidata ka Ott Tänakul, kuid see polnud nii dramaatilise lõpuga heitlus.

Nüüd on siis homme Hispaanias startival rallil Pärna kord.

Tõsi, tegemist pole sarjaga, mille võitja kroonitakse maailmameistriks, vaid MM-rallidel sõi-

detava, noortele kihutajatele mõeldud DMACK Fiesta Trophy sarjaga, mille võitja saab tuleval hooajal osaleda juba päris MMil WRC 2 arvestuses. Enne viimast etappi juhib Pärn Tom Cave’i ees 29 punktiga.

Kuigi edu näib suur, pole veel miski kindel – viimasel rallil on mängus koguni 42 punkti. Ralli võit annab 25 punkti, kuid ühe lisapunkti saab ka iga kiiruskatse võitja, Hispaanias on kiiruskatseid 17.

«Reaalses elus pole meie sarjas veel ükski sõitja ühel rallil kõiki kiiruskatseid võitnud,» rääkis Pärn. «Kui aga peakonkurent peakski siit maksimumi võtma, pean mina olema etapil vähemalt kolmas.»

Seega on Pärna ja tema britist kaardilugeja James Morgani jaoks esmatähtis säilitada külma pead. Hispaanias, kus avapäeval sõidetakse kruusateedel ja kahel järgmisel päeval asfaldil, pole vaja heidelda ralli üldvõidu nimel. Oluline on vältida suuri vigu ja igal juhul tervena lõpetada.

«Hooaja esimesel võistlusel Portugalis läksime starti pika ralli taktikaga ehk siis sõitsi-

me alguses säästlikult ning kui konkurendid ükshaaval ära vajusid, hakkasime kerkima ja lõpuks saime võidu. Nüüd kasutame ilmselt sama taktikat,» sõnas Pärn. «Cave on selles mõttes paremas seisus, et tal pole nagunii midagi kaotada, ja seepärast hakkab ta ilmselt kohe algusest peale kõvasti suruma.

Meie peame tegutsema vastupidiselt.»

Kuigi Pärna edu näib suur, pole veel miski kindel – viimasel rallil on mängus koguni 42 punkti.

Hooaja alguses valiti sarja sõitma 12 rallimeest, kuid viimaseks etapiks on neid alles jäänud vaid üheksa. Loobunud on ilmselt need, kes lootsid üldvõitu, kuid selle võimaluse kustudes minetasid sarja vastu huvi. Mõnes mõttes on see Pärnale kasuks – konkurents on hõredam ja võimalikult suurte punktide saamine tõenäolisem. Samas puuduvad just sellised sõitjad, kes oleks võinud asfaldil napsata kiiruskatsete võite ja koos sellega ka Cave’i eest punkte.

Asfalt pole teadupärast Eesti rallimeeste teekate. Pärn on aga tõestanud, et suudab sõita ka sellistel teedel. Näiteks Saksamaa MM-rallil sai ta oma klassis 2. koha. Hispaania teed pidavat talle aga veelgi paremini sobima.

«Need teed meeldivad mulle ja pealegi ei sõida ma siin esimest korda. Mullu olin siin juunioride sarjas kolmas,» meenutas Pärn teisipäeva hilisõhtul, kui seljataga oli esimene kiiruslegendi kirjutamise päev. «Cave sõidab siin esimest korda, kuid see pole mingi näitaja, tegemist on väga tugeva sõitjaga.»

Pärna viimane MM-ralli oli Saksamaal. Vahepeale jäävad mõned sõidud koduses sarjas, kuid tervikuna oli otsustava sõidu ootamine raske. «Tundub, et järjest on lihtsam sõita. kui pika vaheaja järel taas rajale minna,» leidis ta ja tunnistas, et kodus olles kippusid mõtted tihti senise karjääri tähtsaima stardi juurde. «Siin kohapeal olles on lihtsam, tegelen ju juba võistluseks valmistumisega. Pean täielikult keskenduma, sest tean, et enne pole miski läbi, kui ta on läbi…»

Varrak suurest võidust: alagrupis olemegi soosikud KORVPALL. Korvpalli Balti

liiga eilses keskses mängus alistas valitsev Eesti meister Kalev/ Cramo 90:71 Riia Baronsi. Kalevlased dikteerisid tagamängijate agressiivse kaitsemängu toel kogu kohtumist. Seejuures ei teinud kaasa liider Frank Elegar, kes vigastas hüppeliigest.

Peatreener Alar Varrak oli eelkõige rahul nooremate meeste esitusega.

«Need, kes on Ühisliigas rohkem minuteid saanud, said täna rohkem puhata ja noored kasutasid oma võimaluse ilusti ära. Juba teist mängu järjest

tegid nad Balti liigas korraliku esituse ja nende osas ei saa millegi kallal nuriseda,» sõnas Varrak.

«Eesliinis on aga just kaitse puhul nuriseda palju üle. Peame seal mitmed asjad üle vaatama,» lisas peatreener. «Samas olemegi Balti liigas vähemalt alagrupis soosikuks ja midagi ulmelist see võit ei tähenda.»

Armands Škele oli Kalevi resultatiivseim, tema arvele jäi 19 punkti, kuus söötu ja viis lauapalli. Baronsi ridades viskasid nii Jekabs Rozitis kui Ernests Kalve 15 punkti. Kalev-

lased juhivad A-alagruppi täisedu, kahe võiduga.

Rakveres alistas kohalik Tarvas Moskva Dinamo 83:77, seejuures tuldi välja 14-punktilisest kaotusseisust. «Meil on sel aastal mängud tihti üles-alla käinud. Lõpp läks ka täna teravaks, aga tänu kodupubliku toele suutsime ikka ära võtta.

Kõva abi oli ka Brandis Raley-

Rakveres alistas kohalik Tarvas Moskva Dinamo 83:77, seejuures tuldi välja 14-punktilisest kaotusseisust.

Rossist,» tunnustas Tarva peatreener Andres Sõber fänne ja meeskonnaga äsja liitunud tagameest. «Moskva meeskond oli korralik – on jõudu, oskavad visata,» lisas Sõber.

Roberts Štumbris ja Kaspars Cipruss tõid Tarvale kumbki 15 punkti, Dinamo kasuks viskas Pavel Gromõko 17 punkti. Tarval on C-alagrupis kirjas üks võit ja üks kaotus.

Liiga avamängu võitnud Valga kaotas Jekabpilsile 65:86 ja TLÜ/Kalev jäi Panevežyse Lietkabelisele alla 68:86 ning jätkab võiduta. Mariel Gregor

POSTIMEES, 23. OKTOOBER 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALL. Euroopa tugevaimas klubisarjas tehti teisipäeval mitu rekordit, millest meeldejäävaim oli Donetski Šahtari ründaja Luiz Adriano löödud viis väravat.

Imeline väravatesadu tõi Meistrite liigas rekordeid madis kalvet madis.kalvet@postimees.ee

S

koorid 7:1, 7:0, 6:0, 4:3 ei ole jalgpallis just tavapärased, kuid niisuguseid lõpptulemusi sai näha teisipäeva õhtul Meistrite liigas. Kokku löödi kaheksa matšiga aga 40 väravat, mis on läbi ajaloo Meistrite liigas teine tulemus.

Rohkem on suudetud vaid 1997. aasta 1. oktoobril, kui väravavõrk sahises kõikide mängude peale 44 korda.

Kindlasti oli nimetatud tulemustest kõige üllatavam Müncheni Bayerni võõrsil saadud 7:1 võit AS Roma üle, kuna sellest lahingust eeldati õhtu maiuspala. Sakslased said pärast matši paralleele tõmmata suvise MMiga, kus nende rahvuskoondis alistas 7:1 Brasiilia.

Roma ei olnud aga euromängus varem endale kodus üle kolme värava lüüa lubanud.

Lisaks korrati sellega oma suurimat kaotust Meistrite liigas, kui 2007. aastal jäädi võõrsil sama skooriga alla Manchester Unitedile. «Bayerniga mängides on alati suur tõenäosus kaotada, kuna nad võidavad enamiku oma kohtumistest. Niimoodi kaotada on aga valus,» tõdes Roma peatreener Rudi Garcia uefa.com-iga vesteldes.

Suurima võidu sai teisipäeval kirja Donetski Šahtar, kes oli võõral väljakul 7:0 üle Borissovi BATEst. Bayern suutis avapoolajaga lüüa viis ja Šahtar kuus väravat – Meistrite liiga ajaloos on see esimene kord, kui võõrsil mängiv meeskond suutis avapool-

Mario Götze oli üks Bayerni staaridest, kes Romale värava lõi. foto: reuters/scanpix

Meistrite liiga E-alagrupp

G-alagrupp

Moskva CSKA – Manchester City 2:2, AS Roma – Müncheni Bayern 1:7.

Schalke – Lissaboni Sporting 4:3, Londoni Chelsea – Maribor 6:0.

Tabeliseis: 1. Bayern 9 punkti, 2. Roma 4, 3. City 2, 4. CSKA 1.

Tabeliseis: 1. Chelsea 7, 2. Schalke 5, 3. Maribor 2, 4. Sporting 1.

F-alagrupp

H-alagrupp

APOEL – PSG 0:1, FC Barcelona – Amsterdami Ajax 3:1.

Borissovi BATE – Donetski Šahtar 0:7, FC Porto – Bilbao Athletic 2:1.

Tabeliseis: 1. PSG 7, 2. Barcelona 6, 3. Ajax 2, 4. APOEL 1.

Tabeliseis: 1. Porto 7, 2. Šahtar 5, 3. BATE 3, 4. Athletic 1.

Pistoriuse tulevik on vanglas karm ja tume KERGEJÕUSTIK. Sõb-

ratari tahtmatu tapmise eest viieks aastaks vangi mõistetud paraolümpiavõitja Oscar Pistorius (pildil) peab ilmselt trellide taga istuma vaid kümme kuud, kuid see aeg saab olema ränk. Nimelt saadeti Pistorius LõunaAafrika Vabariigi kõige hullemasse kinnipidamiskohta, mida pelgavad isegi kurjategijad.

Pretoria keskvangla, kus Pistorius järgmised kuud veedab, sai mullu Kgosi Mampuru nime.

Mampuru oli LAVi valgete valitsejate vastu võidelnu, kes ses vanglas aastal 1883 üles poodi.

Vanglasse on praegu pressitud 7000 süüalust. Just nimelt pressitud, sest kohti on seal poole vähem – 40 inimesele mõeldud kongis on elanikke 80 ja magada tuleb kahe-kolmekesi ühel naril.

Kaitsjad palusid Pistoriust mitte Mampurusse saata, sest kartsid, et tal läheb seal puude tõttu väga raskeks, kuid kohtunik jättis palve tähelepanu-

ta. Väidetaval lubatakse Pistoriusel proteese päeval kasutada, kuid ööks peab ta need enda ja teiste turvalisust silmas pidades valvuritele loovutama.

Esialgu Pistoriust üldkongi ei pistetud, vaid ta saab karistust kanda haiglasektsioonis omaette kambris. Siiski pole teada, kui turvaline sealgi elu on, sest vanglat valitsevad jõugud, kes pakuvad kaitset, ent mõistagi raha eest. Neid, kes ei maksa, ähvardab vägistamine, kusjuures vägistajaiks on aidsi haigestunud kurjategijad.

Vanglaametnikud kinnitasid meediale, et Pistoriust koheldakse nii nagu teisigi puudega kinnipeetuid ehk kenasti – meditsiiniline abi olevat alati kättesaadav. Üks Mampurus kinniistunu, kes kaotas rongiõnnetuses jalad, arvas, et kaasvangid Pistoriust kiusama ei hakka. «Kui ta hoiab suu kinni ja viskab vajadusel nalja, saab ta hakkama.» PM

ajaga kirja saada viis või rohkem tabamust.

Donetski meeskonna ridades saadi hakkama veel ühe suurejoonelise saavutusega, nimelt lõi selles matšis viis väravat brasiillane Luiz Adriano.

Meistrite liiga praeguse formaadi (alates 1992. aastast) juures on ta FC Barcelona legendi Lionel Messi kõrval teine mees, kes suutnud Euroopa tugevaimas klubisarjas lüüa ühes matšis viis väravat. Samas on Luiz Adriano esimene, kes on sellega hakkama saanud võõrsil peetud kohtumises.

Brasiillaste kiitmisega jätkates tuleb lisada, et Donetski kõik seitse väravat lõidki Brasiilia jalgpallurid. See tähendab Meistrite liiga rekordi kordamist. Varasemalt on ühes mängus saanud seitse tabamust kirja prantslased, kui Lyon alistas 2005. aastal 7:2 Bremeni.

Suuruselt järgmine võit ehk 6:0 kuulus Londoni Chelseale, kes küttis G-alagrupis sauna sloveenide Mariborile. Ka selles mängus leidis aset tähelepanuväärseid sündmusi. Matši 64. minutil ei suutnud Chelsea puuriluku Petr Čechi selja taha penaltipunktilt palli saata Maribori mängumees Agim Ibraimi. Nüüd pole Čechi suudetud Meistrite liigas üle mängida viimase viie tema värava suunas saadetud 11 m karistuslöögi korral. Chelsea poolel penalti realiseerinud Didier Drogba tõusis nüüd Euroopa tugevaima klubisarja väravaküttide edetabelis 43 tabamusega kaheksandaks ja möödus sellega Alessandro Del Pierost. Sama grupi teises mängus oli Schalke 4:3 üle Lissaboni Sportingust.

Tanel Kangert ja Rein Taaramäe, seni veel särgid foto: mihkel maripuu seljas, püksid jalas.

Kangert ja Taaramäe müüvad end paljaks RATTASPORT. Eesti parimad profirattu-

rid Tanel Kangert ja Rein Taaramäe kogusid kokku hulga isiklikku spordivarustust – pükse, särke, sõidukingi – ning panevad selle laupäevasel Rattalaadal müüki. Eesmärk on koguda raha noorte hüvanguks. Kangert annetab saadud tulu oma esimesele klubile Viko, Taaramäe aga omanimelisele tiimile.

«Kes varakult kohale tuleb, saab end minu abil pealaest jalatallani Astana vormi panna,» kinnitas Kangert.

Ehk siis mõõduka summa eest on võimalik muutuda Kangertiks?

«Või Vincenzo Nibaliks, sest vorm on meil sama. Õigemini oli, sest Nibali krooniti tänavu Itaalia meistriks ja suvest sõidab ta teistsuguse särgiga,» selgitas Kangert.

Verd, higi ja pisaraid särkidel-pükstel küljes pole, sest lõhkine ja kasutatud kaup on minema visatud või ära kingitud. «Keegi, aga ma ei tea kes, sõidab näiteks ringi särgiga, milles ma Šveitsi velotuuri etapi võisin,» rääkis Kangert ja lisas, et ta ise jätab endale igast hooajast alles ühe särgi ning kavatseb tulevikus kogu komplekti kodus seinale raamida.

Kes loodab Kangertilt osta pisut kulunud tippjalgratast, peab pettuma, sest neid müüki ei tule: «Isiklikke rattaid on mul täpselt üks – sain selle pika lunimise peale Astanalt osta. Turuhinda ei küsitud, kuid pidin maksma siiski rohkem kui võileiva eest.»

Võileivahinna ja turuhinna vahepealne summa tuleb välja käia ka Kangerti ja Taaramäe särkide-pükste eest. «Minul oleks vaja saadud raha eest osta Viko noortele jalgratas, võimaluse korral kaks või kolm. Nende praegused sõiduvahendid on iganenud.»

Rattaprofid kehastuvad ise müüjateks, seega saab särgile soovi korral ka autogrammi ning sooja käepigistuse ja õlalepatsutuse kauba peale.

Rattalaat toimub Laagris Škoda esinduses laupäeval algusega kell 10. Jaan Martinson

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

18 || vaba aeg || postimees, 23. oktoober 2014

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 23.10 kl 19

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Lauri Sirp Osades: Oliver Kuusik, Kadri Kipper, René Soom, Rauno Elp, Olga Zaitseva jt 24.10 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 24.10 kl 19

COPPÉLIA

L. Delibes’i ballett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Eve Andre-Tuga, Sergei Upkin, Vitali Nikolajev jt 25.10 kl 12

Osades: Urmas Põldma, Andres Köster, Jassi Zahharov, Aare Saal jt 31.10 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS

31.10 kl 19 Cavaradossi osas Carlo Barricelli (Itaalia)

TOSCA

G. Puccini ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Heli Veskus, Carlo Barricelli (Itaalia), Rauno Elp, Pavlo Balakin, René Soom jt

Tallinna Jaani kirikus 2.11 kl 17

HINGEDEPÄEVA KONTSERT

Talveaias

27.10 kl 9.30 ja 11 Välja müüdud!

HUNT JA SEITSE KITSETALLE

Õppeprojekt 5-10aastastele lastele. Korraldaja: Rahvusooper Estonia

EESTI DRAAMATEATER

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Lauri Sirp Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Aare Saal jt 25.10 kl 19 Cavaradossi osas Carlo Barricelli (Itaalia)

TOSCA

G. Puccini ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Heli Veskus, Carlo Barricelli (Itaalia), Rauno Elp, Pavlo Balakin jt 26.10 kl 17

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Eve Andre-Tuga, Aleksandr Prigorovski jt

Viljandi Ugala Teatris 29.10 kl 13

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Aare Saal jt 29.10 kl 18

PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd

Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 23., 29.10 kl 19

Tuhk ja akvaviit

Bengt Ahlfors. Lav Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus.

24.10 kl 19

Eesti matus

Andrus Kivirähk. Lav Priit Pedajas, osades Kersti Kreismann, Aleksander Eelmaa (Linnateater), Lembit Ulfsak, Tõnu Kark, Martin Veinmann, Ester Pajusoo, Jan Uuspõld jt.

25.10 kl 19

Wabadusrist

Indrek Hargla. Lav Hendrik Toompere jr, osades Ivo Uukkivi, Ain Lutsepp, Tiit Sukk, Tõnu Oja, Jüri Tiidus, Harriet Toompere, Guido Kangur, Indrek Sammul, Uku Uusberg, Roland Laos, Raimo Pass, Marta Laan, Liisa Pulk, Liis Haab, Lauri Kaldoja.

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

26.10 kl 19

26.10 kl 16

Tracy Letts. Lav Priit Pedajas, osades Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov jt.

R. Rodgersi muusikal Birgit Õigemeel, Raivo E. Tamm.

Dir. Lauri Sirp

Augustikuu

Väikses saalis

HELISEV MUUSIKA

Väike maja 25.10 kl 19 Esietendus!

23.10 kl 19

GO - mäng kahele

Eugene O´Neill. Lav Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Jaan Rekkor, Roland Laos, Märt Avandi, Taavi Teplenkov või Pääru Oja. 24., 28.10 kl 19

28.10 kl 19

Tõnu Õnnepalu. Lav Aleksander Eelmaa (Linnateater), osades Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson.

25.10 kl 19

TOTU KUUL

Saatuse heidikute kuu

Vennas

Kõik on täis

Becky Mode. Lav Priit Pedajas, mängib Taavi Teplenkov.

Maalisaalis 23.10 kl 19

Tund aega, et hinge minna Kristel Leesmend.

Lav Kristel Leesmend, mängib Viire Valdma.

24., 29.10 kl 19

Aabitsa kukk

Andrus Kivirähk. Lav Andrus Kivirähk, mängib Tõnu Oja.

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

suur maja 23.10 kl 19

MINU JÄREL, SELTSIMEES!

R. Cooney farss Markus Luik, Maria Soomets, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger jt.

25.10 kl 12

DETEKTIIV LOTTE

H. Ernitsa / J. Põldma / P. Pajusaare lastemuusikal Gerli Padar, Robert Annus, Maria Soomets jt.

T. Kase tantsulavastus

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss Elina Purde, Andres Mähar 29.10 kl 12

N. Nossovi lastelavastus Priit Strandberg, Rein Pakk, Ragne Pekarev, Ott Sepp jt.

Aruküla rahvamaja 24.10 kl 19

Mere märgid

Autor Gardner McKay. Lavastaja Margus Kasterpalu.

Osades Meelis Rämmeld, Kadri Adamson (külaline).

Paide Kultuurikeskus LOVESONG. Ühe armastuse lugu

Autor Abi Morgan. Lavastaja Taago Tubin. Osades Luule Komissarov, Adeele Sepp, Peeter Jürgens, Martin Mill

ENDLA TEATER Kassa tel 442 0666

T. Kase tantsulavastus

Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

Sadamateater 24.10 kl 19

TAPPA LAULURÄSTAST

H. Lee / U. Lennuk Liina Olmaru, Hannes Kaljujärv, Andres Mähar, Liisa Pulk, Maria Soomets 25.10 kl 19

KAKS VANA NAIST

R. J. Walleri draama Anne Veesaar, Terje Pennie jt.

Lavastus Merle Jääger 26.10 kl 16

ÜKSILDANE LÄÄS

M. McDonaghi draama Andres Mähar, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, KristiinaHortensia Port 29.10 kl 19

PAANIKA

M. Myllyaho tragikomöödia Riho Kütsar, Raivo E.Tamm, Ain Mäeots

Teatri Kodu 23.10 kl 18

KULDVÕTMEKESE LUGU Lastelavastus

23., 24.10 kl 18

Unfinished bisnes

M. Põdersoo ja M. Kõiv Lav Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv. Osades: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv

TEATER NO99

29.10 kl 19

29.10 kl 19

GO - mäng kahele

Rahvusraamatukogu Tornisaal

Suures saalis 23.10 kl 19

TITANIC. ILUSAD INIMESED MÄNGIVAD SUURI TUNDEID 24.10 kl 19

BOYBAND 25.10 kl 12

HIIRED PÖÖNINGUL

Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee 23., 24.10 kl 19

NO53 Kadunud sõbra juhtum 25.10 kl 23

NO99 Tantsulaager: Hiiumaa Tantsufestivali-eri 27., 28., 29.10 kl 19

NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud

POINT ESITLEB: PEETER OJA STAND-UP

25.10 kl 19

TOPELTELU

Küünis 23.10 kl 19

MANDEL JA MERIHOBU 24.10 kl 19

EESTI MEES JA TEMA POEG 25.10 kl 19

ARMASTUSE ÕIGEKIRI

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Piletid Piletilevist ja kohapealt www.point.ee

KUI LOLL VÕIB INIMENE OLLA lisaetendused:

Võru Kultuurimajas Kannel 23.10 kl 19

Jõgeva Kultuurikeskuses

28.10 kl 11

suur maja

25.10 kl 19

L. Aškenazy lastelavastus Katrin Kalma, Priit Strandberg, Jaanus Tepomees

24.10 kl 19

Viljandi Pärimusmuusika Aidas

Võru Kannel

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi

ARMUNUD KASTIS

27.10 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss Elina Purde, Andres Mähar

UGALA TEATER

Meie, mehed

(lav. Toomas Suuman) 25.10 kl 19 (lav. Toomas Suuman)

väike maja 23., 31.10. kl 19

Leegionärid

Suur saal 23.10 kl 19 Esietendus!

24., 30.10 kl 19

Hirm sööb hinge seest

Autor Rainer Werner Fassbinder. Lavastaja Taago Tubin. Osades Ene Järvis (külaline), Tanel Ingi, Adeele Sepp, Rait Õunapuu, Martin Mill jt.

Väike saal 25.10 kl 17

Mee hind

Autor ja lavastaja Ott Aardam.

Osades Tanel Ingi, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Martin Mill.

TARTU UUS TEATER Lai 37, Tartu uusteater.ee

(lav. Madis Kalmet) 24.10. kl 19

Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale (lav. Üllar Saaremäe) 25.10 kl 19

Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 ja P tund enne etendust, tel 433 0777.

Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

26.10 kl 19

Viimase öö õigus (lav. Raivo Trass)

Iisaku rahvamaja 24.10 kl 19

Armastus tööpostil (lav. Peeter Tammearu)

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

R. Sikora. Lav Christian Römer Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas 24.10 kl 19 Esietendus!

25.10 kl 19

SELGROOGUPIDIKOOS

laval Maarja Jakobson, Kristel Leesmend, Helgur Rosental, Siim Angerpikk, Marja-Liisa Plats, Salme Regiina Palu lavastaja Gabriela Liivamägi helikunstnik Martin Rästa kostüümikunstnik Triinu Pungits valguskunstnik Ivar Piterskihh

VABA LAVA Telliskivi 60a, C-hoone vabalava.ee Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas 26.10 kl 19 27.10 kl 19 Tartu Uus Teater

MIKIVERI TAGI

lavastaja Ivar Põllu laval Peeter Sauter ja Ülo Vihma

31.10 kl 19 1.11 kl 19 Tartu Uus Teater

SELGROOGUPIDIKOOS

laval Maarja Jakobson, Kristel Leesmend, Helgur Rosental, Siim Angerpikk, Marja-Liisa Plats, Salme Regiina Palu lavastaja Gabriela Liivamägi helikunstnik Martin Rästa kostüümikunstnik Triinu Pungits, valguskunstnik Ivar Piterskihh

TALLINNA TANTSUTEATER Piletid müügil Piletimaailmas www.tantsuteater. blogspot.com

Vaba Lava Teatrisaalis 25.10 kl 19

«Klapp»

lavastaja Ruslan Stepanov tantsijad Sigrid Savi, Arolin Raudva, Raho Aadla

SÕLTUMATU TANTSU LAVA Telliskivi 60A 23.10 kl 19 Sõltumatu Tantsu Lava avamisprogramm:

Kiri maalt / Kaja Lindal + Blood Music / Külli Roosna & Kenneth Flak

Elva Huviala- ja Kultuurikeskus Sinilind 24.10 kl 19

«Kaks tenorit»

Lembit Saarsalu (saksofon) Raivo Tafenau (saksofon) Rahvusvaheline pianistide festival “KLAVER 2014” 24. oktoober - 2. november Festivali kunstiline juht Lauri Väinmaa

Estonia kontserdisaal 24.10 kl 19

Festivali “Klaver” avakontsert

Lukas Geniušas (klaver, Leedu) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Andris Poga (Läti) Tšaikovski. Klaverikontsert nr. 2 Rahmaninov. Sümfoonilised tantsud 25.10 kl 15

kontserdisari “Lõunamuusika”

Lauri Väinmaa (klaver) Jüri Aarma (lugeja) Chopini, Schumanni, Liszti palad ja kirjad 25.10 kell 19

Benjamin Grosvenor (klaver, Suurbritannia)

Rameau, Bach-Busoni, Franck, Chopin, Granados 26.10 kl 15

Eesti noorte pianistide gala

Liszt op. 1 ja hilisemaid teoseid

KONTSERT EESTI KONTSERT

26.10 kl 19

Bertrand Chamayou (klaver, Prantsusmaa) Schubert

27.10 kl 19

Daniel Kramer (klaver, Venemaa)

Džäss ja improvisatsioon www.concert.ee

Pärnu kontserdimaja 23.10 kl 19

Peterburi Jaani kirik 25.10 kl 19

Kontserdisari “Baltic Concert Express” Vokaalansambel JAZZ ISLAND (Leedu)

Märjamaa rahvamaja 25.10 kl 18

“Klassikatähed”

Sadala rahvamaja 25.10 kl 20

Kontserdisari «Muusika Eestimaale» Henri Zibo (akordion) Mikk Langeproon (akordion) Kammerkontsert esitleb telekonkursil “Klassikatähed” säranud noori muusikuid.

CORELLI MUSIC Piletid Piletilevist Vaata lisa: www.corelli.ee

Pipilota Neostus (flööt) Taavi Orro (klarnet) Jakob Teppo (klaver)

Alatskivi lossis

Järva-Jaani kultuurimaja

Kõltsu mõisas

23.10 kl 19

Keila muusikakool 24.10 kl 19

Kärdla kultuurikeskus 25.10 kl 14

“Ka sisaliku tee kivil jätab jälje”

EESTI RAHVUSMEESKOOR Dirigent Mikk Üleoja Kavas Saebelmann, Härma, Läte, Saar, Kreek, Aav, A. Kapp, Tubin, Türnpu, E. Mägi, Ernesaks, Vettik, Uusberg

Vastseliina rahvamaja 24.10 kl 19

Vokaalansambel MIINUS SEITSE

Kavas Eesti rahvamuusika ja swingirütmid.

1.11 kl 18

2.11 kl 18

«Mõisaromantika» – HINGEDEAEG ISADEGA Ansambel RONDELLUS ning renessansi ja keskaja imeline muusika.

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB

ema.edu.ee/kontsert

Suurgildi Hoone (Pikk 17)

28.10 kl 19 Kristjan Veermäe (klaver) Sissepääs muuseumipiletiga 3 eur / 5 eur

toimetaja Kuldar Kullasepp, tel 666 2258, Kuldar.Kullasepp@postimees.ee

postimees, 23. oktoober 2014 || KREDEXI ABIL EDUKAKS || 19

MAHEKAUP. Kes ise metsa minna ei saa, võivad siiski nautida värskeid seeni ja teisi metsaande tänu lihtsat ideed realiseerivale ettevõttele.

Artiklisarja rahastab KredEx

Balmec Foresti tooted jõuavad kümnetesse välisriikidesse.

Fotod: Balmec Forest

Ettevõtte Eesti And juht Otto Schneider näeb värskete ja töödeldud metsaandide turustamisel perspektiive nii Eestis kui välismaistel turgudel.

Foto: Liis Treimann

Eesti And toob seened linnainimese toidulauale Kuldar Kullasepp

kuldar.kullasepp@postimees.ee

2010. aastal tegevust alustanud Eesti And on ettevõte, mis sündis lihtsast ideest – osta inimestelt kokku metsasaadusi ja köögivilju, neid töödelda, pakendada ja siis turustada. Ettevõtte ühe osaniku ja tegevjuhi Otto Schneideri sõnul tuli idee ettevõtte loomiseks siis, kui palgatöö väsitama hakkas ja tekkis soov uusi väljakutseid proovida.

Nagu öeldud, on ettevõtte äriidee lihtne. «Metsasaadusi ostame kokku elanikkonnalt, kes toovad need meie LõunaEestis asuvatesse kokkuostupunktidesse,» ütleb Schneider. Seejärel asuvad tööle ettevõtte Eesti And töötajad, kelle käe all valmivad näiteks kuivatatud või soolatud kukeseened, marineeritud männiriisikad, seentesegu, marineeritud šampinjonid või ka külmutatud mustikad, soola- ja hapukurgid.

Tooteid on teisigi. «Nelja aasta jooksul on ettevõte tasapisi kasvanud ja kui varasemalt keskendusime vaid metsasaadustele, siis viimasel ajal oleme lisanud tootevalikusse ka köögivilju,» lausub Schneider. Oma peamise sihtgrupina nimetab Schneider linnainimesi, kel pole aega või tahtmist metsa minna. Eesti And käive 2013. aastal oli 723 000 eurot, sel aastal tuleb käive suurem. Tuleva aasta eesmärgiks on käibekasv 10%.

Edukamatest toodetest rääkides nimetab Schneider marineeritud männiriisikaid, erinevaid soolaseeni, hapukurke ja värskeid soolakurke. Ning seenehooajal loomulikult värskeid seeni.

«Aastas müüme kokku umbes 350 000 tonni erinevat kaupa ja näeme selle mahu kasvamist,» sõnab Schneider.

Ettevõtte pakutavat võib leida suurtes Eesti kaubanduskettides, nagu näiteks Rimi, Selver, Prisma ja ETK kauplused.

«Aastas müüme kokku umbes 350 000 tonni erinevat kaupa ja näeme selle mahu kasvamist.»

Lisaks pakub Eesti And oma tooteid ka restoranidele ja suurköökidele.

Teisalt on konkurents kodusel väikesel turul tihe. «Iga päev peab pingutama,» ütleb ta kõhklemata. Lisaks toodete pakendamisele ja töötlemisele on vaja neid turustada ja siin tuleb pidevalt teha head tööd. «Täna on meie kaup saadaval kõigis suuremates jaekettides,» sedastab ta, lisades, et pidevalt otsitakse ka uusi kliente ja müügikanaleid. Kui mõni konkurent peaks kaduma, siis püütakse vabanenud turg kiiresti endale võita.

Ka Eesti And ei pääse eks-

pordita. «Kompame Soome turgu ja proovime tagasi jõuda Läti turule, kus veel eelmisel aastal tegutsesime, aga tooraine nappuse tõttu tuli sellest loobuda.» Samas räägib Läti turule taassisenemise kasuks sealne hea koostööpartner. Soomes on ettevõttel paar partnerit, kes müüvad Eesti And tooteid teispool lahte. Läbirääkimised käivad suurema partneriga, kellega murda ehk sealsesse jaeketti.

Ekspordivõimekust on ettevõte kasvatanud tänu Kred­ Exi laenukäendusele. «Soetasime uue pakkimisliini ja suurendasime külmlaopinda,» tutvustab Schneider tehtud investeeringut. «Ühtlasi võimaldab see soetada rohkem toorainet, mida siis omakorda ekspordiks pakkuda.» Samas on Schneideri sõnul ruumi veelgi suuremaks kasvuks. «Hetkel soetame nii palju, kui suudame realiseerida, kuid võimekust mahtusid suurendada on nii tooreaine kui ka töötlemise osas.»

Kommentaar

Kohalikku toitu eelistades toetame kohalikku arengut osas. Üha rohkem jõuab kohalikku ja mahetoitu ka eestlas­ te söögilauale. Vii­ mastel aastatel on hoo sisse saanud pal­ Lehar Kütt jud väiketootjad ja ko­ Ettevõtlusdivisjoni juht, haliku toidu propagee­ KredEx rimisega tegelevad Arenenud riikides võib söögikohad. täheldada juba pike­ Eesti And OÜ on mat aega suundu­ teinud head tööd ra­ must, kus tarbijad huldamaks tarbijate eelistavad järjest muutuvaid nõudmisi. rohkem kohalikku ja Toodete kõrge kvali­ mahetoitu. Tarbijate teet ja head maitse­ teadlikkus üha kasvab omadused on võitnud ja aina enam pööra­ klientide südamed ja takse söögile tähele­ partnerite usalduse. panu. Nõudlikkus on Mitmed ettevõtte kasvanud nii toidu tooted on pälvinud koostise kui päritolu päritolu ja kvaliteedi­

märgi Tunnustatud Eesti Maitse.

Valitud suuna õigsust kinnitab ka ettevõtte jõudsalt kasvav käi­ ve, mida on aidanud suurendada läbimõel­ dult tehtud investee­ ringud.

KredEx on viimas­ tel aastatel käenda­ nud paljude väike­ tootjate ja kohaliku toidu pakkumisele orienteeritud söögi­ kohtade käivitami­ seks ja arendamiseks võetud laene. Kind­ lasti jätkame läbi­ mõeldud äriideede elluviimise toetamist ka tulevikus.

20 || AED & KODU || POSTIMEES, 23. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

FOTO KAISSU. Viimaste aastate voodipesumoes on lumivalge pidanud andma teed värvide pillerkaarile ja moodsale trükitehnoloogiale.

3D trügib voodisse hanneli rudi

Tarbija24 juhataja

U

usima moega peavad sammu pidama ka tekikottide tegijad, sest pruugib vaid mõnel värvil ülerõivaste puhul trendikaks muutuda, kui seda hakatakse otsima ka pesuriiulitelt.

«Ma ei kujutaks ette, et keegi viis aastat tagasi oleks ostnud rohelist või pruuni voodipesu, see oli täiesti välistatud. Aga kui pealisriietel tulid need värvid moodi, siis hakati ka sama värvi voodipesu otsima,» rääkis kodutekstiile õmbleva ettevõtte Henrietta juhataja Maila Hõim.

Paar aastat tagasi näiteks ostis Hõimu sõnul iga teine noor musta voodipesu, praeguseks on see buum üle läinud.

Tänu kolmemõõtmelise kino levikule hakati tegelema ka kangatrüki tehnoloogiaga ja nii ongi nüüd moodi läinud hoopis 3D-voodipesu. «See kangas on trükitud nii, et eemalt vaadates tekib ruumiline pilt,» selgitas Hõim.

Nende Rakveres asuvas firmapoes on 3D-voodipesu eraldi välja pandud, et seda oleks võimalik kaugemalt vaadata.

«Tegelikult on see vahemaa liiga lühike, et efekt välja tuleks, seda peaks vaatama umbes 15 meetri kauguselt,» arvas Hõim poe eesruumis viie meetri kaugusel asuvaid kangaid vaadates.

3D-kangaid on väga erinevaid, nii lillede kui ka loomadega, aga eriti populaarsed on ostjate seas New Yorgi ja Parii-

si linnavaated. «Mõtled küll, et kes see ostab linnapildiga asju, aga ostetakse ja hästi palju,» rääkis Hõim. Samas möönis Hõim, et ega tavalises Mustamäe magamistoas kanga eriline ruumiline efekt välja tule.

Nende firma kasutab Venemaal toodetud puuvillast 3Dtrükiga kangast ja see on kallim kui veebipoodides müüdav polüestersatiinist analoog. «Polüester on ihule ebamugavam, aga samas pea poole odavam,» tõdes ettevõtja. Hõimu sõnul ei tea paljud inimesed aga seda, et «satiin» tähendab tegelikult kangakude ning satiin võib olla nii sünteetiline kui ka puuvillane. «Aga ega need, kes netist ostavad, ei oska vaadata kangakoostist,» lisas ta.

Lisaks puuvillasele ja polüestrile on müügil ka trikotaažpuuvillast ja froteest voodipesu, linane kangas jääb Eesti ostja jaoks liiga kalliks.

Hõim soovitab kummiga froteelina kasutada n-ö aluslinana.

«Minul peab voodi olema külm ja puuvillane satiin on kõige jahedam, aga selleks, et satiinist aluslina ära ei liiguks, panen selle froteelina peale ja voodilina püsib kindlalt paigal,» jagas ta kogemusi. Paljudes peredes kasutatakse kummiga froteelinu siiski tavalise aluslinana, eriti laste voodites.

«Enamik, kes on kasvõi korra ostnud kummiga lina, tuleb uue järele,» rääkis Hõim.

Järgmiseks uueks trendiks ennustab Hõim mikrokiudkangast tehtud voodipesu, mis sobib hästi allergikutele.

«Kõik tahavad kvaliteeti hea hinnaga, kuid teinekord seda pakkuda ei saa,» tunnistas staažikas õmblusfirma juht. Pärast Kreenholmi sulgemist asub Eestile lähim kanga-

tootja Riias, kus Hõim käib ise kangaid valimas. «Selle kvaliteet on viis pluss – kaks plussi võin veel juurde panna, aga ma ei saa suures koguses seda osta, sest ostja jaoks jääb see liiga kalliks,» tunnistas ettevõtja luksuslikku elevandiluukarva komplekti näidates.

Rahvusvahelistesse kettidesse kuuluvad poed müüvad Eestis viieeuroseid tekikotte, mis pärast esimest pesu kümme sentimeetrit kokku lähevad, sest on tehtud hõredakoelisest kangast. «Voodipesu tulekski valida kangatiheduse järgi: mida hõredam on kangas, seda rohkem see kokku tõmbab,» õpetas Hõim.

Voodipesu tulekski valida kangatiheduse järgi: mida hõredam on kangas, seda rohkem see kokku tõmbab.

Tekstiilifirma Henrietta juht Maila Hõim

Kõigi parem oleks kangast katsuda, kuid enamikus poodides pole see võimalik. Aga ka palja silmaga peaks olema näha, kas kangas on ühtlane ja tihe või meenutab pigem marlit. Üldjuhul pole pakenditel märgitud, kui palju võib kangas pesus kokku tõmbuda. «Meie teemegi oma linad näiteks pisut pikemad, sest on normaalne, et kangas tõmbab pärast pesu pisut kokku,» selgitas Hõim.

Kui kangas tõmbab kokku rohkem kui viis protsenti, pole see kvaliteetne.

Kuigi Hõim valib kangast hoolikalt, tunnistas ta siiski, et aja jooksul on kanga kvaliteet muutunud. «Kui vanasti pidas voodipesu vastu 20 aastat, 1990. aastatel, kui Soome hakkasime õmblema, kümme aastat, siis tänapäeval on kaup kor-

ralik olnud, kui see peab vastu üle kolme aasta,» tõi ta näite.

Et kallis voodipesu hästi vastu peaks, tuleks Hõimu sõnul kindlasti järgida selle hooldusjuhendit ja kindlasti pesta kangast õige temperatuuriga.

«Kui vanasti valget pesu keedeti ja 60 kraadi oli tavaline pesutemperatuur, siis nüüd on see tänu digitrükile langenud 40 kraadini,» rääkis Hõim.

Näiteks 3D-kangaid ei tohigi kuumema veega pesta. «Tänapäeva inimesed pesevad end märksa rohkem kui nõukogude ajal ja ega see voodipesu ka enam nii mustaks ei lähe, nii et 40 kraadi juures peaks selle puhtaks saama küll,» arvas Hõim.

Nagu ka muusikat ja raamatuid, ostetakse voodipesu tavapärasest rohkem enne jõule.

«Voodipesu on suhteliselt kallis ja vanavanemad armastavad seda siis lastelastele kingiks osta,» rääkis Hõim.

Kes voodipesu valima tuleb, peab arvestama, et valmiskomplekte on müügil vähe. «Eestis on tavaline padjamõõt 50 x 60 sentimeetrit, aga me teeme alati juurde ka 50 x 70 sentimeetrit, sest Venemaalt tuuakse sisse palju sulepatju, mis on just selles mõõdus,» rääkis Hõim. Saksamaa veebipoodides on aga müügil 80 x 80 sentimeetrised padjad, mida samuti usinalt Eestisse tellitakse.

«Tegelikult peaks igal naisel olema rahakoti vahel väike sedel, kus padja, teki ja voodi mõõdud peal. Muidu on nii, et ostetakse ära ja järgmisel päeval tullakse tagasi – näete, ei sobinudki,» sõnas ettevõtja. Tema kogemuste järgi tänapäeval noored naised sageli neid mõõte ei tea, küll aga on nendega väga hästi kursis pere meespool.

Maila Hõim on Henrietta poes 3D-kangast voodipesu eraldi välja pa

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 23. OKTOOBER 2014 || AED & KODU || 21

Madratsit tuleb kaitsta

3D-trükk jätab kangal mulje, nagu olekski tegu kivise rannaga.

Mõned üksikud voodipesutootjad märgivad pakendile ka, kui palju võib tekikott pesus kokku tõmmata.

annud, et selle efekt paremini näha oleks.

fotod: tairo lutter

Üleliigsed toataimed saab annetada Pärnu ja Kuressaare lastekodule Kui lilleilu kipub elamises võimust võtma ja hakkab liikumisruumi piirama, saab üleliigsed taimed annetada aianduskeskuse Hansaplant abiga lastekodudele.

«Taimed tulevad suures osas klientidelt, kelle kodus on taimel kas kitsaks jäänud või nad lihtsalt ei sobi enam ümbritsevasse keskkonda ja selle tõttu jäävad taimed valgusepuudusesse,» rääkis Hansaplanti turundusjuht Anna Ansmitt. Mõned inimesed soovivad jällegi kodus taimi välja vahetada ja uusi sorte juurde tuua.

Taimed, mille välimus on kannatada saanud või mis vajavad lihtsalt lisaturgutust, istutavad aianduskeskuse aednikud ümber ja annavad neile lisaväetist.

«Traditsiooniliselt on ka sel aastal hästi populaarsed jõulukaktused, mis on aja jooksul väga suureks kasvanud, ning hoolitsemine ja õigete tingimuste pakkumine muutub juba keerukaks,» rääkis Ansmitt.

Nagu ka varasematel aastatel

on inimesed toonud vahvaid sukulente, mis sobivad hästi laste- ja perekodudesse, sest nende eest on väga lihtne hoolitseda. Tänavu on hakatud ka ekstra poest annetamiseks taimi ostma.

Kuna Hansaplanti kogutud toataimed lähevad sel aastal Kuressaare perekodusse ja Pärnu lastekülla, siis aitab pood selle kandi annetajatel lastekodudega ühendust võtta, et nad saaks taimed ise üle anda. «Võime garanteerida, et asutused, kuhu taimed lähevad, on nende üle eriliselt rõõmsad ning tänavad ka omalt poolt kõiki heategijaid,» lubas Ansmitt.

Taimi saab Hansaplanti aianduskeskusesse viia 2. novembrini. Tasub silmas pidada, et sügis on käes ja ilmad muutunud külmaks, nii et taimi tuleb ühest kohast teise viies külma eest kaitsta. Isegi viiekraadine ilm võib taimele hukatuslikuks saada. Kaitseks külma eest peaks taimed kindlasti paberisse mässima. Hanneli Rudi

Lastekodudele on toodud juba foto: hansaplant rohkelt taimi.

«Tänapäeval on hea voodi väga kallis ja selleks, et see kestaks, ainult linast ei piisa,» rääkis kodutekstiile õmbleva ettevõtte Henrietta juhataja Maila Hõim.

Tema sõnul tuleb selleks, et kallis madrats kaua vastu peaks, hankida juurde odavamad asjad, mis seda kaitsevad. «Mis siis, et see teeb voodiostu veelgi kallimaks, aga tulebki osta, et see kallis voodi kestaks,» oli Hõim veendunud.

Selleks et voodimadrats ei hakkaks vajuma, tuleks juurde osta kattemadrats, mis kaitseb paksu madratsit. Kattemadratsi peale võiks käia froteelina, mille peale pannakse tavaline voodilina. «Kui ma selle kõik maha võtan, siis tavaline voodimadrats näeb välja nagu eile poest toodud, kuigi ma olen seal kümme aastat maganud,» tõi Hõim näite oma kodust.

Ka on voodit parem n-ö riietada, kui sellel on kattemadrats peal. «Paljudel on kattemadrats olemas, aga nad hakkavad kummiga lina toppima ka ümber voodimadratsi, see on täiesti mõttetu,» ütles Hõim. Kui aga kattemadratsi ostmine üle jõu käib, siis vähemalt kummiga froteelina võiks ikkagi madratsi kaitseks osta.

Hanneli Rudi

22 || kuulutused || postimees, 23. oktoober 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Aeg mure ja leina kord kergemaks muudab, kuid mälestust aeg võtta ei suuda ...

Nikolai Ignatjev

Teatame kurbusega, et on lahkunud

15. V 1923 – 20. X 2014

Silvia Amos

Sugulased

8. VII 1924 – 21. X 2014

Poeg perega Ärasaatmine 25. skp. kell 11 Raadi kalmistu leinamajas.

Ostan Langebrauni portselanist suveniiresemeid. Maksan 100 €/ tk. Tel 5558 8070. Tulen Eesti piires ise kohale.

Ärasaatmine 23. skp. kell 13 Tartu krematooriumis.

Me teame, kui habras on elu, kui üürike võib olla õnn.

Kui uhke on võitluses võita ja kui valus kaotada on.

Nüüd teame ka seda, me kallis – elu siiski on elamist väärt.

Kõik päevad ei olegi hallid, kui otsid oma maailma äärt.

Sa puhka, Emake kallis.

Kõik mured ja valud kustusid ära.

Nüüd oled me kaitseingel – taevatähtedes näeme su silmade sära.

Hilja Mättik

28. XI 1932 – 21. X 2014

Hilda Noor

(sünd. Salundi) 23. X 1914 – 27. I 2010

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 25. skp. kell 15 Tartu krematooriumi suures saalis.

Saksa linane niit al 17 €/kg, peenvillane tikkimislõng 0,60 €, villane sokilõng 15 €/kg Ropkamõisa 10 hoovis Tartus E–R kl 10–16, L kl 10–14. Tel 520 7727, www.aardlakaubandus.ee Müüa 3-toal korter Savi uulitsas (kelder-panipaik, sauna võimalus) või vahetada korteri vastu Tallinnas (Sõle, Telliskivi, Kesklinn, Lilleküla). Tel 511 9069.

Armast ema mälestavad 100. sünniaastapäeval tänutundes poeg Urmas abikaasa Annega ja mitu põlvkonda järeltulijaid.

Vello Tähe

Seal, kus algab eluraamat, algab mälestuste maa ...

(sünd. Felix Laube) 23. X 1914 – 14. VI 1995

Olga Salumets

Järve Aiand müüb hea kvaliteediga toidukartuleid. Kojuvedu Tartus, Elvas. Tel 509 1117.

Kallist isa, vanaisa ja vanavanaisa tuletavad 100. sünniaastapäeval austusega meelde tütred, tütrepojad ja lapselapselapsed.

21. VIII 1925 – 20. X 2014

Teatame kurbusega armsa tädi surmast.

Leinavad omaksed.

Müüa lambaliha. Tel 5816 4973.

Ärasaatmine 25. skp. kell 14 Tartu Raadi kabelis.

Ehitus- ja remondimees otsib tööd. Tel 501 6542.

Soodsa hinnaga puidust trepid koos paigaldusega üle Eesti. www.trepimeister.ee, tel 5668 5317.

Veokijuhi täiendus- ja ADR-koolitused Tallinnas, Tartus, Jõhvis. www.sõiduõppe.ee, tel 507 8230.

Kasutatud raamatute ost. Tallinn, Tartu, tel 734 1901.

Tartu Tamme gümnaasium ootab 15. novembril endisi õpetajaid ja vilistlasi kooli 95. (70.) aastapäeva pidulikule aktusele Vanemuise kontserdimajas kl 16 ning sellele järgnevale peole ja lendude koosviibimisele koolimajas (Tamme puiestee 24a) kl 20. Osalustasu kuni 14. XI 20 €, pärast seda 25 €.

Lisainfo kooli kodulehel www. tamme.tartu.ee

Vaikib rõõm ja mure, järele jääb miski – mis ei sure.

Südamlik kaastunne tütar Triinule perega kalli

Rein Valgma surma puhul.

Kallist venda leinavad õed Heljo ja Mare peredega.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Veerennide puhastus. Tel 5638 8994, KPE OÜ.

Mis tulema peab – see tuleb.

Kellel saab otsa aeg – see läheb.

Minnes võtab ta lambist tule ja süütab taevasse tähe.

Töö Soomes 4-teljelise horisontaalse spindliga CNC-metallitöötlemispingi operaatorile. Tel 5845 5548.

Müüa 5 alumiiniumkarkassil klaasvitriini ja 2 müüja töölauda.

Tel 5560 2638 või 5552 4383.

Firma võtab tööle geoinformaatiku (PHP, JavaScript, OpenLayers, PostgreSQL). Tel 511 1666, aarne@maad.ee Firma võtab tööle metsameistri.

Takseerimisoskus on vajalik. Tel 511 1666, aarne@maad.ee

Kambja vallas Pangodi külas Unipiha algkooli maaüksuse detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitati ettepanekuid ja vastuväiteid nelja isiku poolt.

Avaliku arutelu tulemusel jäid arvestamata vastuväited planeeritud puurkaevu asukoha ja vajaliku tootlikkuse, uue koolihoone vajalikkuse ja asukoha põhjendatuse, parklasse õlipüüduri kavandamise ja sademeveekanalisatsiooni kavandamise kohta.

Tartu vallavalitsus algatas 10. IX 2014. a korraldusega nr 251 Vasula alevikus asuva Puupaju maaüksuse detailplaneeringu ja kinnitas lähteülesande. Täiendav info planeeringu eesmärkide, asukoha ja ala suuruse kohta Tartu valla kodulehelt www.tartuvv.ee Tartu vallavalitsus kehtestas 15.

X 2014. a korraldusega nr 304 Tila külas asuva Aroonia tn 8 maaüksuse (kü tunnus 79403:002:0165) detailplaneeringu.

Ostan jätkuvalt käiseembleeme ja märke parema hinnaga. Näiteks pildilolevate esemete eest maksin kokku 500 €. Tel 5450 7799.

Tartu vallavalitsus kehtestas 15.

X 2014. a korraldusega nr 305 Kõrveküla alevikus asuva Raigi maaüksuse (kü tunnus 79403:002:0752) detailplaneeringu.

Hilja Mättiku surma puhul.

Vilja perega ja Elvi

Rahu ja vaikus on sinuga, mälestused jäävad meiega.

Sügav kaastunne lesele ja poegadele kalli

Enn Jaagup Püttsepp Kursus on leinas.

Südamlik kaastunne lähedastele.

TRÜ 1961. a. lõpetanud arstid

Leiname head kursusekaaslast

Helda Jõgistet

Kustus elu, vaikis valu, mälestus jääb alati.

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis isa, abikaasa ja vend

Riho Kallas

Elsa Gretškina

7. V 1968 – 21. X 2014

Omaksed Ärasaatmine 23. skp. kell 15 Metsakalmistu kabelis.

Leinavad tütred, lesk ja õde perega. Ärasaatmine 25. skp. kell 14 Tartu krematooriumi suures saalis.

15. IV 1932 - 20. X 2014

Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis

Hea sõber

Südamlik kaastunne Enele ja Arnele kalli

Langebrauni portselani ost tööpäeviti kl 10–16 Tallinnas Pärnu mnt 38. Kojukutsed tel 655 9217.

Lahkus meie kallis ema, abikaasa ja vanaema

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

Võlgade sissenõudmine. Tel 520 4306.

Koguja ostab erinevaid EW aegseid Kaitseliidu pagunimärke.

Maksan 35 €/tk. Tel 5895 1925.

Valus on mõelda, et sind pole ja iial sa meie juurde ei tule.

Südames on valus kurbus ...

Südamlik kaastunne Üllele ja Ülole lastega

Raimo Riivese

Aleksandr Virolainen

18. IX 1937 – 21. X 2014

Ene perega

Perekond Ärasaatmine 24. skp. kell 13.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis.

Mälestame endist head naabrit

On lahkunud kallis õde ja tädi

Ilja Kiisat

Renate Rihma

kaotuse puhul.

Ivan Dubolazovi

Avaldame kaastunnet lähedastele. Õisu Piimandustehnikumi XIII lend

Avaldame kaastunnet lahkunu omastele.

Naabripered Mulla tänavalt

Leiname kallist

Ivan Dubolazovit

Südamlik kaastunne Mardile perega armsa ema, ämma, vanaema, vanavanaema

Südamlik kaastunne Enele, Liidiale ja teistele lähedastele

Südamlik kaastunne Maiele perega kalli ema, vanaema ja ämma

Sügav kaastunne lesele ja poegadele peredega.

Siina ja Richard perega

Hilja Mättiku

Lidia Unguri

surma puhul. Mare, Enn, Rufina, Taisto, Anu, Andrus

surma puhul. Ellen ja Kalju

Alma Kadastiku

kaotuse puhul.

Valja, Eve ja Eero peredega

18. X 1929 – 21. X 2014

Leinavad õde ja õetütar perega.

surma puhul.

Hilda ja Siiri perega

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156 info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Seisad uute valikute ees. Kas valid ikka õiged sõnad, teod ja mõtted? Alati tuleb jääda iseendaks ja kuulata südame häält. Keegi annab ka head nõu.

SÕNN Sõlmid rahu esmalt iseendaga ja siis oma minevikuga. Mida enam minevikust lahti lased, seda rohkem saad nautida olevikus olemist ja käesolevat hetke, milles on alati väärtus.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 23. OKTOOBER 2014 || VARIA || 23

ERNIE

KAKSIKUD Elu on liiga lühike, et muretseda, ja liiga pikk, et midagi oodata. Kui aeg on antud, siis tuleb kohe tegutseda. Ehitad oma elu, alustades igal hommikul uuesti.

François Michel & Georges Antonoff – Revue FIDE, 1960 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rc6:!

VÄHK Andestamine on võimas jõud, ja saad seda omal nahal kogeda. Eriti hea tunne tekib sul pärast seda, kui oled kaua aega vimma kandnud.

LÕVI

Mis sind millegi tegemise juures takistab? Märkad, et selleks on pisiasjad. Püüa neist mööda vaadata ja vajadusel ka füüsiliselt elimineerida.

NEITSI Märkad, et pärast raske etapi läbimist oled endaga kaasa võtnud mingid harjumused, mis siis olid toeks, kuid nüüd tekitavad jamasid. Viska kaitsekilp eest.

KAALUD Pettumusest võib saada viha. Ära suuna seda enda vastu, vaid ela see välja. Kui aga võtad viha endasse ja see hakkab sul sees keema, siis võivad tekkida terviseprobleemid.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT SEE TÖÖ, MIS MA ÜLE VÕTSIN, OLI KEHVA KOODIGA. MA PEAN SELLE ALGUSEST PEALE UUESTI KIRJUTAMA.

HAGAR HIRMUS

KAS KUNAGI TULEB MÕNI INSENER JUTUGA «MINU EELKÄIJA TEGI VINGET TÖÖD, JÄTAME KÕIK SAMAKS»?

MA LOODAN, ET SEDA ÜTLEB IDIOOT, KELLE SA MINU ASEMEL TÖÖLE VÕTAD.

1. Kui omal ajal Tallinna telemaja kohvikus alkohol ära keelati, tarvitati seal omapäraseid jooke nimedega «Rimski-Korsakov» ja «Tšaikovski». Jookidele oli nimed pannud Hardi Tiidus. Mis joogid need olid?

2. Milline maa on Eurovisiooni lauluvõistlusel tulnud 15 korral teisele kohale?

3. Maailmas on vaid kaks riiki, mille kõik naabrid on merepiirita riigid. Mis riigid?

4. See päev oli kunagine eestpalvete päev sügistööde lõppedes, eesti rahvakalendris tähistas see päev ka talve algust looduses. Mis päev?

5. Tänavu näitas korvpalli MMil taas võimu ning krooniti maailmameistriks Ameerika Ühendriikide rahvuskoondis. Kõik meeskonna võidud olid ülekaalukad, kõigi mängude peale tuli vastase paremust tunnistada vaid ühel poolajal. Millise riigi koondisele poolaeg kaotati (35:40)?

SKORPION

Visualiseerid, et sinu elus on kõik korras. Pärast seda hakkavad ka kõige suuremad umbsõlmed lahti hargnema. Elu viib kokku isikutega, kes annavad uue suuna.

Vastused: 1. Vastavalt kohv ja tee, millele oli lisatud Vana Tallinna. 2. Suurbritannia. 3. Liechtenstein ja Usbekistan. 4. Kolletamispäev (14. oktoober). 5. Türgi.

AMBUR Naudid mingil määral üksi olemist, eriti hommikust dušši, sest see teeb mõtted selgeks. Samm on kergem ja silmis särab kaval helk. Oled valmis eluga rinda pistma.

KALJUKITS Tunned suurt tõmmet vaimselt tervete inimeste poole. Ise oled mingi arengutee keskel ning ei pruugi end tunda ei liha ega kalana.

SUDOKU www.sudoku.ee AKNE

VEEVALAJA Sa ei tunne end ammu enam ohvrina. Oled haaranud elu juhtohjad oma raudsesse haardesse ja astud seitsmepenikoormasamme.

KALAD Annad oma panuse nii hästi, kui suudad. Võib ka vigu tekkida, kuid need on vajalikud õppetunnid teel täiustumise poole.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Kaks lolli kõnnivad kõrbes. Ühel on telefonipost õlal, teisel telefoniputka. Kohtavad pärast kahte päeva rännakut kolmandat.

«Miks sa telefoniputkat õlal tassid?»

«Häh, loll! Kui lõvi tuleb, ronin sisse. Lõvi ei saa mind kätte, võin kindel olla!»

«Aga miks on sul post seljas!?»

«No on loll ... Kui lõvi tuleb, siis viskan maha, kergem joosta.

Loll selline!»

••• Kunstnik: «See on üks minu paremaid töid. Kujutage ette, kui ma seda alustasin, polnud mul aimugi, mis välja tuleb.»

Külastaja: «Aga kui te pildi lõpetasite, kas teil siis õnnestus kindlaks teha, mida see endast kujutab?»

••• Kaks ärimeest otsustasid külastada endise kompanjoni hauda. Otsivad, otsivad, aga ei leia. Lõpuks taipab üks: «Kuule – ta kirjutas haua kindlasti naise nimele.»

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 23. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, BERIT.NUKA@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: LIIVIA, LIIVI, LIIVIKA, LEEVI Olev Saks 84, metroloog Mati-Jüri Põldre 78, filmilavastaja ja -operaator Jaak Lippmaa 53, füüsik ja sidekorraldaja Vello Andres Pettai 46, politoloog Ahto Lobjakas 44, poliitikaanalüütik ja kolumnist Jaak Kilmi 41, filmilavastaja Kristjan Kangur (pildil) 32, korvpallur

foto: rain sirel

VIIMANE VEERG

POSTIMEES ÕNNITLEB: Eve Kruuse 55, reklaamiosakonna otseklientide haldur

Lääne päästekeskuse teatel võib Järvamaal ringi liikuda kelm, kes esitleb ennast tuleohutusjärelevalve inspektorina. Teisipäeva lõunal käis tundmatu meesterahvas Järva-Jaani vallas üksi elava vanema naise ukse taga ja soovis sisse saada. Mees väitis, et on tuletõrjeinspektor Tallinnast, ja palus näha korstnapühkija tõendit. Kui proua küsis näha mehe töötõendit, lahkus viimane aga kiirelt. Arvatav kelm sõitis valge väikekaubikuga.

Päästeamet tuletab meelde, et ametlikud tuleohutusjärelevalve inspektorid kannavad kodusid külastades äratuntavat päästeameti vormi, neil on olemas töötõend ja nad liiguvad ringi punaste päästeameti tunnustega sõidukitega. Järva Teataja

EUROOPA TALLINN 0

KÄRDLA +1 HAAPSALU 0

NARVA –3

RAKVERE –3

PAIDE –1

4– 10

Nädala teine pool möödub jätkuvalt kõrgrõhuala mõjualas ning nii püsib ilm sajuta. Küll TARTU aga puhub rannikualadel PÄRNU VILJANDI –2 –1 endiselt suhteliselt tugev –2 KURESSAARE kagutuul. Kui täna jäävad +2 termomeetrinäidud päevasel ajal paar-kolm kraadi sisemaal 0°C-st madalamale, siis alates VÕRU reedest hakkab õhutemperatuur VALGA –3 –2 taas tõusma.

Täna on vähese või vahelduva KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS pilvisusega sajuta ilm. Puhub idaja kagutuul 4–10, rannikul puhanReede, 24.10 Laupäev, 25.10 Pühapäev, 26.10 guti 14 m/s. Õhutemperatuur on Tallinn –5/+1 –2/+3 +2/+8 –3...+2 kraadi.

Tartu –8/+1 –5/+3 –2/+6 Narva –6/+2 –2/+3 +3/+7 Pärnu –6/+1 –3/+2 –1/+5 Kuressaare –1/+4 0/+5 +5/+10

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

m/ s

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Järvamaal esines arvatav kelm tuleohutusinspektorina

REISIKÜLG TUTVUSTAB MEETMEID, MIDA KASUTATAKSE LENNUJAAMADES EBOLA TUVASTAMISEKS.

ilmateenistuse sünoptik

Jõgevamaal Laiuse põhikooli juures nähti esmaspäeval ja teisipäeval metsisekukke, kes tavaliselt peidab end põlislaante sügavuses. Lind jalutas koolimaja trepi ees, lendas autokatusele, piilus sisse inglise keele klassi aknast ning käis staadionil sporti tegemas.

Kuna praegu on koolivaheaeg, tundides ta osaleda ei saanud. Tavapäraselt väga pelgliku loomuga metsised võivad muutuda ootamatult julgeks siis, kui nende kodumetsas tehakse raiet. Tartu Postimees

HOMME POSTIMEHES:

Ilm kõrgrõhuala mõjualas kertu vait

Laiusel tuli metsisekukk kooli külla

VAHENDAB, MILLISEL SEISUKOHAL ON ÕIGUSKOMISJON PEAPROKURÖRI KANDIDAADI SUHTES.

tõuseb 8.21 8.09 8.27

loojub 17.49 17.44 17.58

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+13,5 kraadi (1923) –11,2 kraadi (1885) +15,2 kraadi (1923) –7,7 kraadi (1992)

KUUFAASID 24. oktoober 00.57 13. oktoober 4.48 7. november 00.23 14. november 17.16

+14 +21 +22 +7 +12 +11 +12 +14 +12 +21 +15 +2 +5 +12 +24 +9 +15 +23 0 +19 –6 +9 +15 –1 +11 +5 +0 +18 +6 +5 +5 +11 0 +10 +32 +16 +29 +38 +14 +28 +31 +32 +11 +25 +24 +28

TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 23. OKTOOBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Doktor Martin: Õnnelikku reisi (Inglise 2011) 09 45 Üks tegu: Laulmine (ETV 2009) 55 Terevisioon* 11 55 Pealtnägija* 12 45 Meie inimesed: Eduard ja Julia* 13 10 Ajavaod. Ärimehed: Kuldne lina* 40 Teater laulab: Ansambel Liepaja (ETV 1995) 50 Vabariigi kodanikud (subtiitritega)* 14 45 Tõuse ja sära!* 16 00 Holby City haigla: Pärast pikka päeva 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 (Eesti 2013) 40 Doktor Martin: Õnnelikku reisi* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Kahekõne 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Kapital 22 10 MI. Arvo Pärt 35 Muusikadokk: Arthur Rubinstein (Inglise 2010) 23 35 Ringvaade* 00 40 Holby City haigla: Pärast pikka päeva* 01 41 ERR.ee uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Jäälohe (Isdraken, Rootsi 2012). Film 10 15 Ringvaade* 11 20 Puutepunkt* 50 Teadlased: Kalju Kask (ETV 2008) 12 15 Minu väärtus oli 50 lammast 13 10 Verine John 30 Vusserdused kooliteel (ETV 1987) 14 20 Saxana ja imede leksikon.* Film 15 50 Lotte (Eesti 2000) 16 00 Lastetuba* 10 Cedric 25 Indiaanipoiss Yakari: Lendav varas 40 Okaspead* 17 05 SimsalaGrimm 30 Buratino tegutseb jälle: Muusikakoolis 18 00 Väike prints 20 Lammas Shaun 30 Lastetuba 45 Väike printsess 55 Kosmoselendurid 19 05 Sõprade linn 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 4x4. Kasahstan ja Kõrgõzstan, 8/10* 30 Karm põhjala, 2/4: Tormiline elu (Nordic Wild, Inglise 2011) 21 20 Telvelaid (ETV 1990) 30 Sünge juhtum, 7/8: Pärast sinu lahkumist 22 25 Bluestone 42* 50 Eesti TOP 7 23 35 Väljaspool kahtlust (Inglise 2009).

Krimisari 01 13 ERR.ee uudised

06 10 Lastega kodus: Beebiarmastus* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 32* 10 00 Taltsutamatu süda, 86* 11 00 Pilvede all* 12 00 Saladused* 12 30 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda* 13 30 Tuhat ja üks ööd, 76 14 30 Tuhat ja üks ööd, 77 15 25 Lastega kodus: DJ suur probleem 16 00 Küladetektiivid, 108: Surmav mäng 17 00 Taltsutamatu süda, 87 18 00 Keelatud armastus, 33 19 00 Reporter 20 00 Laula mu laulu 21 30 Telerahvas 22 00 Rumal pöörane armastus (USA 2011).

R: Glenn Ficarra, John Requa. O: Steve Carell, Ryan Gosling, Julianne Moore. Komöödia 00 20 Chuck: Chuck vs Bo 01 15 Bordell 232: Lühike kirehetk 02 05 Kuidas alasti hea välja näha? 5 55 A ja B, 3/3 03 15 Reporter* 04 05 Hooaeg* 40 Küladetektiivid, 108: Surmav mäng* 05 25 Doktor Oz: Kaalust alla

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 108* 08 55 Südameasi 4, 13* 09 55 Kirgede torm* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 25 Top Shop 40 Võimalik vaid Venemaal* 12 10 Naistevahetus, 8* 13 10 Juurdlust viivad läbi sensitiivid, 44* 14 15 Seitsmes taevas 1, 18: Usk, lootus ja peamine 15 15 Vaprad ja ilusad 50 Armastuse pisarad, 109 16 50 Kirgede torm, 1958 17 55 Südameasi 4, 14: Kaotatud ja leitud 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Kodumäng 30 Kättemaksukontor 12, 7: Armastuse algoritmid, 1 21 30 Selgeltnägijate tuleproov 9, 6 22 35 Kolmeraudne 23 35 Dr House 7, 20: Muutused 00 30 Euroopa pokkeriturnee 01 35 Vaga vesi 2, 5: Räpased saladused 02 25 Kolmeraudne* 03 15 Euroopa pokkeriturnee* 04 10 Kodumäng* 35 Seitsmesed uudised 05 25 Selline on elu!: Ema, ole ometi minu üle uhke!, 2

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 06 08 09 10

06 30 Krimi* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 31: Surmasõit* 09 20 Conan, 276* 10 10 Näljased meremehed, 27: Guersney, 2* 11 05 Jututuba 13 30 Supermani uued seiklused, 15/86: Leidlaps* 14 25 Knight Rider, 16/18: Lendav rüütel* 15 15 Näljased meremehed, 28/50: Sark 16 15 Komissar Rex, 32: Hirm linnas 17 10 Supermani uued seiklused, 16/86: Rivaal 18 05 Knight Rider, 17/18: Rüütel ja linn 19 00 Tuvikesed, 137: Naistejahil* 30 Tuvikesed, 138: Chicago veinipidu* 20 00 Kalailm 30 Usu või ära usu!

21 00 Kaks ja pool meest, 26: Naudi küüslaugupalle* 30 Memento (USA 2000). Põnevusfilm 23 35 Conan, 277: Megan Fox, Todd Glass 00 25 Kaks ja pool meest, 27: Segased suhted 50 Tuvikesed, 139: Kelly ei ela enam siin 01 15 Tuvikesed, 140: Aegade rock 40 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Kalamehejutud 5 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Tenerife, 7 16 00 Kutsuge Cobra 11 9, 12: Väike õde 17 00 NCIS kriminalistid 8, 10: Valetunnistaja 18 00 Perepea 11, 1: Lotopalavik* 30 Simpsonid 7, 19: Kala nimega Selma* 19 00 Suure paugu teooria 4, 12: Bussipükste kasutus 30 Suure paugu teooria 4, 13: Armuauto teisaldamine 20 00 Perepea 11, 2: Merihobu merekarbipidu 20 30 Simpsonid 7, 20: Bart teel 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Kordusõppus (USA 2011). Märul 23 25 Puhkus Mehhikos 3, 12; ekstra 3, 12 00 40 Suure paugu teooria 4, 12-13* 01 40 Tenerife, 7* 02 30 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Viis tärni, 8/33* 45 Meedia keskpunkt* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 LV pressikonverents* 11 00 Liivakell* 45 Inimese mõõde* 12 30 Ameerika eestlased. Idarannik, 13/13* 13 00 Kinnisvaraveeb 16 15 Meedia keskpunkt* 45 Liivakell* 17 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Viis tärni, 9/33 19 00 Täna. Uudised 30 Kultuurimeetri arhiivist. Vanemuine 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 15 Naised, kes tegid ajalugu, 1/6. Dokfilm 22 10 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev 45 Mõtleme taas* 23 15 Poolkuu Igor Gräziniga* 45 Täna. Uudised* 00 15 Täna +* 45 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Taavi Libe 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Järjejutt. Ööliblikas, IV 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Varik 14 05 Reporteritund.

Lauri Hussar 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Silver Kuusik 17 05 Mulgikeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Da Capo. Klassikaraadio saade 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 KÖP. Kassisaba ja Kelmiküla. Oliver Orro, Marje Lenk 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

11 12 13

14 16 17 18

19 20 21

22 23

00 01 02 03 04

30 Taltsutamatu süda 20 Totaalne ärkamine!

15 Punased roosid 05 Emmerdale, 67-68 05 Küladetektiivid: Kõik hea tuleb ülevalt 55 Süütu süüdlane, 78 50 Top Shop 05 Uus võimalus, 75* 30 Uus võimalus, 76* 00 Doktor Oz, 689/841: Mida peab teadma südamehaiguste kohta?* 00 Vanapiigad (USA 2012)*. Komöödia 00 Naabriplika: Pulmad* 00 Superlapsehoidja 00 Doktor Oz, 690/841: Uurime silma laseroperatsioone 00 Uus võimalus, 77 30 Uus võimalus, 78 00 Pilvede all 00 Gok Wan kokkab, 5/6: Tänavatoit 30 Kuula mu laulu.

«Laula mu laulu» järelsaade.

30 Kolm naist paadis 00 Näpud põhjas, 39/48: Selgeltnägija 30 Sõbrad, 39: See õnnis hetk...

00 Ellen 50 Reporter 45 Mehi jalaga segada: Semusüsteem 30 Küladetektiivid: Kõik hea tuleb ülevalt* 15 Superlapsehoidja* 00 Süütu süüdlane, 78* 45 Reporter*

07 10 Klassikahommik.

Markus Järvi 09 30 Jutujärg.

Hommikueine Tiffany juures, 4 10 05 Muusikatuba.

Kersti Inno. Esineb Hollandi Raadio Sümfooniaorkester Jun Märki juhatusel.

11 05 Album. Pure Maria Callas. Warner 12 02 Delta. Anne Prommik 14 05 Kooskõla.

Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 15 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis.

Martin Kuuskmann.

Maailmakuulus fagotist esitab klassitsismiasjastu virtuoossemaid kontserte pillile.

20 00 Ilmakaar.

Nishtiman (IraanIraak-Süüria). Kurdi ansambli Nishtiman kontsert 20 14. aasta Glatt & Verkehrt festivalil Austrias.

21 00 Helileid*.

Avastused plaadiriiulilt ja kontserdisaalist.

Muusika, mis hoiab endas elamusi.

22 05 Fantaasia. Natalie Mets 00 05 Nokturn