Postimehe paberleht 24 05 2014 by Postimees

RINDEREPORTER JON STEELE:

KAASTUNNE PÄÄSTAB

HANNES VÕRNO: Meie inimesed ja meie maa – selle eest tasub sõtta minna.

SUHTED Mälestusi peab oskama kasutada. LK 21

Arteris veel: Mood nõuabki ohvreid Mõnu ülikallis spaas

AKs veel: Kaupo Känd, Villu Otsmann, Taavi Minnik, Jan Kaus, Sven Karja

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee

LAUPÄEV, 24. MAI 2014 • NR 120 (7111) • HIND 2 € • TIRAAŽ 57 648 • 201 000 LUGEJAT • 68 LEHEKÜLGE

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 24. MAI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Eesti hääl loeb Euroopas enam, kui oskame arvata

Tühilõugajad Protestiks iseenese riigisisese frustratsiooni vastu tahavad briti ja prantsuse valijad järgmiseks viieks aastaks vähendada oma võimekust mõjutada ELis toimuvat ning saadavad europarlamenti hoogsad tühilõugajad. Ükskõik, kui hirmsaid jutte ka ei räägitaks parempöörde tõusust mitmes Euroopa riigis, toovad Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei ja Prantsuse Rahvusrinde võit ennekõike kaasa just seda. On ühtaegu nii õõvastav kui idaeurooplasena ka pisut turgutavalt õel mõelda, et kõige pöörasemat valijakäitumist näeb europarlamendi tulemuste selgudes tõenäoliselt just neis kahes n-ö vanas liikmesriigis. Kuigi mõlemal on arvestatav hulk saadikukohti, ei tähenda see laiemale üldsusele midagi väga hullu. Euroopas laiemalt on õnneks alles mõõdutundeline mõtlemine ning võidavad kas paremtsenter ehk Euroopa Rahvapartei (EPP) või siis vasaktsenter ehk Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide parteipere. IRLi või SDE aatekaaslased. Viimase minuti võidujooks «siniste» ja «punaste» vahel saab kindlasti olema napp. Aga sisuliselt erinevad konservatiivid ja sotsid teineteisest vaid keskpõrandal tantsimise rütmilt, vaiba piiridest peavad mõlemad kenasti kinni. Arvestades, et prantslased ja britid saavad nüüd nii vasak- kui paremtsentris olema suhteliselt nõrgad, võib eeldada, et konservatiivide võidu korral annavad järgmises europarlamendis rohkem tooni nende seas tugevamad ehk Saksamaa, Poola ja Hispaania. Suurte sotse eelistavate riikidena torkavad silma Itaalia ja Rumeenia.

ühapäeval on europarlamendi valimised. Kohalike või riigikogu valimistega võrreldes on Euroopa valimistel osalemise protsent olnud tagasihoidlik. Meile on miskipärast tundunud, et Euroopa asjadele pole meil olulist mõju. Tõsi, Euroopa Liit on olnud meile toetuste läbi kasulik partner ja muidugi oleme rõõmsad ka tööjõu ja kaupade vaba liikumise üle, kuid ei enamat. Kuid võib juhtuda, et Euroopa Liidul on meid, meie ajaloolist kogemust ja meie vabadust vaja ehk sama palju kui meil Euroopa Liitu. Oma rolli pisendades ei adu Eesti alati, mida tal on olnud Euroopale pakkuda. Küsimus ei ole kaubandustehingus, küsimus on väärtustes, mille poole on Euroopa Liit püüdnud selle loomisest alates liikuda – demokraatlikes põhimõtetes, arusaamas inimesest kui vabast otsuselangetajast ning printsiibis, mis näeb inimesi võrdselt olulisena. Võrreldes vastandusega, mida Eesti erakonnad neil valimistel näidanud on,

hakkavad Euroopa Parlamendis olema jõujooned hoopis teistsugused. Valimiste kõige suurem probleem saab olema, kas Euroopas pääsevad võimule äärmusparteid, kes võivad hakata liikuma Euroopa Liidu põhiväärtuste lammutamise poole. Paremäärmuslikud ja euroskeptilised vaated on Euroopas muutunud tugevamaks. Mõned parteidest on paremale kaldu üksnes populistlikel kaalutlustel, kuid teised on avalikult rassistlikud ja ksenofoobsed. Kui ennustused tõeks saavad, moodustavad äärmusparteid tõenäoliselt olemasolevate fraktsioonide kõrvale uue, euroskeptilise bloki. See võib tähendada, et Euroopa Liidu alusväärtused satuvad veelgi tugevama surve alla. Mõnikord aitab pilk eemalt aru saada, kui suur on väärtus, mida Euroopa esindab ja kui oluline on seda kaitsta. Inglise kirjanik Neil Gaiman veetis viimased nädalad põgenikelaagris Süürias, Türgi külje all, sugugi mitte ülemäära kaugel Euroopa Liidu piiridest. Palju näinud ja rännanud kirjanik tunnistas eile Facebookis, et ta ei oleks kunagi osanud arvata, kui haprad võivad tegelikult olla lääne jaoks tüdimuseni harjumuspärased väärtused. Kui keegi Euroopas, siis Eesti on

see, kes mäletab ja teab, mida tähendab elada hoopis teiste, inimese vabadust eimillekski pidavate põhimõtete maailmas. Me oleme üks vähestest Euroopa Liidu riikidest, kellel on see kogemus veel elus olevate põlvkondade mälus olemas ja kes seetõttu oskab näha Euroopa ajalugu ja tulevikustsenaariume teise nurga alt kui enamik ELi riike.

JUHTMÕTE Euroopa Liidul on meid, meie ajaloolist kogemust ja meie vabadust vaja ehk sama palju kui meil Euroopa Liitu. Meie loomupärane tagasihoidlikkus ei lase meil ehk näha rolli, mida me oma kogemuste tõttu Euroopas kanname. Need, kes maailmas rännanud, oskavad hinnata, kui erakordne, oluline ja habras on see, mida Euroopa maailmas esindab, ja kui suur osa on selles Eesti-sugustel vaba ja totalitaarse maailma piiril asuvatel riikidel. See, et inimesel on õigus otsustada ise oma tuleviku üle, on võimalik vähestes maailma riikides. Eesti on üks neist. Pühapäeval on aeg seda võimalust kasutada.

urmas nemvalts

evelyn kaldoja

KÕVA SÕNA

PÄEVA KOMM

Tulevase europarlamendi olulise osa võivad moodustada äärmuslike, spetsiifiliste huvide, mitte enam «Euroopa väärtuste» esindajad.

On ühtaegu nii õõvastav kui idaeurooplasena ka pisut turgutavalt õel mõelda, et kõige pöörasemat valijakäitumist näeb europarlamendi tulemuste selgudes tõenäoliselt just kahes n-ö vanas liikmesriigis.

Kolumnist Martin Kala, PM 23.05

Postimees 1911. aastal

Loomulikult ei kaoks britid sotside ning prantslased nii sotside kui EPP ridadest päriselt. Lihtsalt nende sõnaõigus täiskogul reaalselt vastu võetavate otsuste kujundamisel on tuntavalt väiksem. Selle asemel saavad nad rohkelt nägusid europarlamendi debattide rubriiki «Nüüd sõna ka marginaalidele». Eeldusel, et marginaalid võimalust kasutavad – lahkuva parlamendi statistika näitab, et paremserva saadikuil oli tõsiseid probleeme isegi kohalkäimisega, rääkimata isekeskis mingiski küsimuses mõtestatud ühisrinde moodustamisest. Pean tõenäoliseks, et nii Suurbritannia kui Prantsusmaa maksavad järgmised viis aastat eurosaadiku palka kumbki paarikümnele peaasjalikult südames ja sõnades ELi ja/või mustlaste ja/või idaeurooplaste ning kindlasti veel paljude asjade vihkamisega ametis olevale tegelasele, jäävad ilma arvestatavast osast kuluaaritööst põhifraktsioonides ning kuulevad ikka ja ainult neidsamu Nigel Farage’i ja Marine Le Peni marginaalide rubriigis. Omamoodi kurb paradoks on muidugi see, et koos äärmuslaste tõusuga on tuntavalt pinda kaotamas ka tsentrite tsenter ehk liberaalid.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Auustatud juhtkirja-kirjutaja. «Praegused keedukursused», Post. 106, 107 – soovitab meie naesterahvastele enam tähelepanemist aiaaasjanduse pääle pöörata ja seda kahel põhjusel – esiteks, et rahva toiduolu parandada, ja teiseks hääd sissetulekuhallikat võita. Et see soov mitte asjata ei ole, olgu järgmiste arvudega tõendatud. Pihkvast saadetase iga aasta Peterburi, Moskva, Riia ja osalt ka Tartu turule umbes 150,000 r. eest aiamaasikaid. 4/5 kõigist neist maasikatest kasvatavad 3 Pihkva ümbrise valda, iga vald umbes 40.000 rubla eest. Kui seda meeles pidada, et venelased rahapuuduses suuremalt osalt terve saagi ülesostjale juba kevadel

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

poole hinnaga ette ära müüvad, siis võib julgesti ütelda, et loomulikkudel oludel see summa kahekordseks tõuseks. Ligi veerand miljoni rubla 3 valla kohta ei ole vististi tähtsuseta summake. Ei ole sääl kasvatus ka ei tea kui suurel viisil sisse seatud – kellel vakamaa, kellel pool ja veelgi vähem, aga hulga pääle kokku korjab sadasid tuhandeid. Ei pruugiks esialgu sugugi kohe suurel mõõdul kasvatusega hakatust teha, sest nagu iga teinegi ettevõte, tarvitab ka maasikakasvatust oskamist ja harjumist. Veerand ehk poole vakamaaga oleks vast paras alustust teha – eksisammudel ei oleks siis suuri kaotusi karta. 24.05.1910

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, PO OSST TIIM ME EE ESS, 24 224.. MAI 2014 || NÄDALA NÄOD || 3

TOIMETAJA MARGUS MIHKELS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE D@POSTIMEES.EE

SELGE JUTUGA MEES. Ukraina presidendiks pürgiv magusatööstur lubab ametisse saades oma huvid tagaplaanile jätta.

Šokolaadikuningast presidendiks

integratsiooni ning leiab, et riik peaks kuuluma nii Euroopa Liitu kui ka NATOsse. Ärimees toetas rahaliselt ka Euromaidanit ning valimiskampaania jaoks tehtud videotes võib näha teda ka Iseseisvuse väljakul barrikaadidel kõndimas. Porošenko on üks neist, kes sai vastasseisu Venemaaga omal nahal tunda juju ba enne seekordse revolutsiooni algust. Möödunud suvel piiras Venemaa Rosheni toodete eksporti, väites, et maiustused, mida saab siiani vabalt osta ka Eesti poelettidelt, sisaldavad ohtlikke aineid. Porošenko on kinnitanud, et kui ta tõepoolest presiden-

diks valitakse, müüb ta aususe huvides oma šokolaadiimpeeriumi maha. Lisaks on ta lubanud, et tema esimene visiit ei saa olema mitte mõnda välisriiki, vaid hoopiski separatistide kantsi Donetskisse, et kohtuda sealsete inimestega. Sealjuures toetab šokolaadikuningas aga

Tõde Eestist 3

ark on olla tallinlane... Alguses oli mupo, munitsipaalpolitsei, mida on koguni laulu sisse pandud. Linnapood (lipo) sai (kuri)kuulsaks juba enne avamist. On linnatelevisioon ja -lehed. Tulekul munitsipaalpank, munitsipaalprügila. Rahvasuu pajatab (valitud kilde lõppeva nädala sotsiaalmeediast ja kommentaariumist): munitsipaalrestoran Mure (tervituspits tallinlasele pärast valideerimist tasuta), munitsipaalbörs, munit-

Vankumatu tinasõdur sipaalsurnuaed (musu), linnatankla (lita), munitsipaalkirik (muki), linna burgerikett (libu), munitsipaaldiskoteek (mudi), munitsipaalnaistenõuandla (muna), munitsipaalvangla… Lühendeid ja akronüüme igale maitsele. Praegu viskame nalja ja aasime, aga kas «ükskord – kui terve mõte – ükskord on Tallinn riik»? Ühiskaart munitsipaalse isikutunnistusena vähemasti osaliselt toimib. neeme korv

riigivõimu detsentraliseerimist ja igaühe õigust rääkida just seda keelt, mida ta rääkida tahab. On vaid kaks teemat, milles Porošenko on lubanud kompromissid välistada: Ukraina eurointegratsioon ja riigi suveräänsus ning territoriaalne terviklikkus. Ta on lubanud võidelda

nii riigi idaosa kui ka Krimmi poolsaare eest. Kindlalt läände vaataval Porošenkol on isegi tulevikuplaanid tehtud. KyievPostile kinnitas ta, et pärast presidendi ametiaega sihib ta Euroopa Parlamendi saadiku kohta. liisa tagel

foto: margus ansu

foto: liis treimanns

da see siiski truuduse vandudumist Moskvale. Ligi 20 aastat šokolaadiimmpeeriumit juhtinud Porošenko ko poliitiline taust on äärmiselt elt kirev ja ilmselt lisab kopsakas varandus ta mõjuvõimule kõvasti kaalu. Ta pole küll Ukraina rikkaim mees, Forbesi andmetel asub ta alles seitsmendal kohal, ent tema a varandust hinnatakse miljarardile eurole ning tema karjäär äär Ukraina parlamendis algas juba 1998. aastal. 2000. aastal oli tema Ukrairaina Solidaarsuspartei üks neist, ist, mis panid aluse nüüdseks kukutatud presidendi Viktor Janukovõtši Regioonide Parteieile. Porošenko oli suisa üks selle asutamisjärgsetest esimeesestest. Oranži revolutsiooni ajal võitles ta koos Julia Tõmošenenkoga, olles revolutsiooni suurim im rahaline toetaja. Ministriametit on ta pidadanud nii Viktor Juštšenko kui del. ka Janukovõtši valitsusaegadel. 2005. aastal tegutses ta Ukrairaina riikliku julgeolekunõukogu gu 4. sekretärina, 2009. aastal oli Julia Tõmošenko valitsuses al alla aasta välisministri ametikohal ning 2012. aastal jõudis kanda kaubandus- ja majandusministri tiitlit. Vahepeal jõudis ta juhtida ka Ukraina panka. Ehkki parlamendis ja suisa ministri ametikohal on Porošenko olnud ka Vene-meelse valitsuse ajal, toetab ta kindlalt Ukraina euro-

foto: toomas tatar

osheni magusavabriku omanikuna on Petro Porošenko juba Ukraina šokolaadkuningas, ent sihib veelgi kõrgemale. Porošenkost on saanud Ukraina pühapäevaste presidendivalimiste suursoosik – 21 kandidaadi seast saab just temast tõenäoliselt kriisis vaevleva riigi uus juht. Siiski pole veel kindel, et see saab juba sel nädalavahetusel rahva tahte avaldusega pitseeritud. Esimeses voorus vajalikku 50 protsendi künnist ei pruugi šokolaadikuningal õnnestuda ületada, ehkki välistatud see pole, sest küsitluste andmetel on ta toetusprotsent sellele väga lähedal. 48-aastast Porošenkot toetab ka maailmaareenil tuntuim ukrainlane, poksitšempion Vitali Klitško, keda peeti esialgu presidendivalimiste soosikuks. Klitško aga loobus presidendiambitsioonidest ja otsustas kandideerida hoopis Kiievi linnapeaks – ka tema saatus otsustatakse sel pühapäeval. Porošenko kõrval seisab lääne poliitikute eeskujul ka tema kaasa Mariana – abielus on paar olnud 30 aastat ning neil on neli last. Šokolaadikuningas on ka avalikult pühendunud õigeusklik kristlane, kelle käes võib sageli näha palvehelmeid. Ehkki ta on küll Moskva patriarhaadi alla kuuluva kiriku liige, ei tähen-

lar Varrak võitis küll teist kevadet järjest Kalev/Cramo korvpallimeeskonna peatreenerina Eesti meistri tiitli, kuid ometi pole põhjust teda kadestada. Jah, ta töötab ilmselt koduse korvpalli kõige mainekamal ametikohal, kuid see ahvatlev võimalus toob endaga kaasa pideva tähelepanu ja kohustuse võita. Eesti mõistes on Kalev suurklubi, kuid rahvusvahelistes liigades ollakse vaesemate hulgas ning võidud tu-

levad harva ja raskelt, see aga tekitab palju kriitikat. Sellistel hetkedel peab peatreener seisma sirge seljaga oma meeste eest ja süstima neisse usku. Kui mängijad näevad, et treener hoolib neist ja ajab õiget asja, on nad valmis koos temaga lõpuni minema. Varrak sai rasketel aegadel hästi hakkama ja tänutäheks kinkisid mängijad talle koduses meistriliigas mõnusa ja kuldse finaalseeria. peep pahv

Märkamatu luuraja

ea luuraja jääb märkamatuks. Välisluure praegune juht Tarmo Saks ja ilmselt Eesti kuulsaim luuraja Eerik-Niiles Kross on ühe kaliibri mehed. Mõlemad töötasid aastaid valitsuse luurekoordinaatorina. Otsustage ise, kumba neist teab avalikkus paremini: kas endist populaarset ajalooõpetajat ja president Toomas Hendrik Ilvese pikaaegset lemmikut Saksa või ärimehegeeniga Krossi? Kui polnuks sel nädalal lahvatanud välisluure korrupt-

siooniskandaal, oleks juba mitu aastat välisluuret juhtinud Saksa nägu siiani avalikkusele teadmata. Tõsi, ainult see fakt iseenesest ei tee kedagi kohe heaks luurajaks. Ent Saksa potentsiaal luureasutuse juhina on kahtlemata hea – nõuab väga ja väga palju tööd ja tahtmist, et leida kedagi, kes vaevuks tema kohta halvasti ütlema. Loodetavasti ei kuule me välisluurest niipea. Sest hea luuraja püsib alati tagaplaanil. risto berendson

4 || EESTI || POSTIMEES, 24. MAI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Postimees vahendab valimisõhtul tulemusi Postimees kajastab pühapäeval Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi, analüüse ja meeleolusid online-blogi keskkonnas. Sündmusi kajastavad ajakirjanikud nii toimetusest kui ka parteide peopaikadest. Lisaks ütlevad sõna sekka poliitikud ja eksperdid. Samuti korraldab Postimees ennustusvõistluse, kus palub lugejatel pakkuda välja kuus Eestist Euroopa Parlamenti pääsevat saadikut. Oma pakkumise saab teha http://poliitika.postimees.ee või Postimehe Facebooki küljele vastava sissekande alla. PM

ERSO nõukogu andis Hallikule heakskiidu Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) nõukogu andis eile heakskiidu ekspertkomisjoni poolt välja valitud ERSO uuele juhatuse liikmele Kristjan Hallikule (pildil), kes on Pärnu Muusikafestivali korraldaja ja Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige. Nõukogu esimees Juko-Mart Kõlar ütles, et otsus langetati enamushäältega. Ta rõhutas, et Hallikut ei kinnitatud veel ERSO juhatuse liikmeks, vaid ta saab selleks praeguse direktori Kadri Tali juhatuse liikme volituste lõppemise järel 31. märtsil 2015. postimees.ee

Hollandi äärmuslased said oodatust kehvema tulemuse Kuigi ametlikke eurovalimiste tulemusi võib hakata avaldama Eesti aja järgi alles esmaspäeva esimestest minutitest, näitavad juba neljapäeval valimas käinud Hollandis üleeuroopalist keeldu trotsides avalikustatud uksesuuküsitlused seal kristlike demokraatide ja liberaalide edu. Küsitlused, mis tehti hääletama tulnud inimeste seas pärast seda, kui nad valimisotsuse juba teinud olid, näitavad, et oodatust paremini läks konservatiividel. «PollWatch 2014» ennustas kristlikele demokraatidele (CDA) 11,2 protsenti hääl-

test. Nüüd paistab aga, et Hollandis on neid toetanud üle 15 protsendi valijaist. Samade küsitluste järgi läks umbes sama hästi ka sotsiaalliberaalidel erakonnast Demokraadid 66 (D66). Valitsev konservatiiv-liberaalne Rahvapartei Vabaduse ja Demokraatia Eest (VVD) aga kogus oodatust pisut vähem ehk 12,3 protsenti häältest. Neist veelgi tahapoole ning samuti varem ennustatud tulemusest väiksema skooriga jäi euroskeptik Geert Wildersi Vabaduspartei. Samuti juba üleeile hääletamas käinud Ühendkuningriik

Ilmaandmed kuulilt, majast ja anumast

140 000 euroga toetab siseministeerium 6–17-aastastele lastele suunatud ennetusprojekte.

Kuritegevus pöördus tõusule Kuritegevus on Eestis tänavu kasvanud, justiitsministeeriumi andmetel pandi tänavu nelja kuuga toime 12 857 kuritegu, mis on võrreldes eelmise aasta sama ajaga kolm protsenti rohkem. Vargusi registreeriti tänavu esimese nelja kuu jooksul 2013. aasta sama perioodiga võrreldes neli protsenti rohkem. Kelmusi on registreeritud tänavu kaheksa protsendi võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Isikuvastaste kuritegude arv vähenes kolm protsenti. Kehaliste väärkohtlemiste arv jäi samaks. postimees.ee

Ajateenijad võitsid «Kevadtormi» sõja Neljapäeva varahommikul lõi ajateenijate pataljon suurõppusel «Kevadtorm» Pikasilla lähistel rahvusvahelise koondüksuse tagasi. Jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Hando Tõevere sõnul näitas õppus, et osalenud ajateenijad on agressiivsed, tegutsevad ühtse meeskonnana ja on head juhid. Lõuna-Eestis korraldatud ja eile Otepääl pidulikult lõpetatud «Kevadtormil» osales tänavu ligi 6000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ja liitlasriikide sõdurit. postimees.ee

Valijad e-hääletasid sadakonnas riigis

Valimispäeval heisatakse Eestis lipud

Euroopa Parlamendi valimistel hääletas elektrooniliselt 1085 alaliselt välismaal elavat kodanikku 98 riigist. Kokku andis elektrooniliselt hääle 103 151 valijat. postimees.ee

Euroopa Parlamendi valimiste puhul on Eestis homme lipupäev, mil lipu peavad heiskama kõik valimisjaoskonnad, riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Kas hoiatad teisi autojuhte tulede vilgutamisega politsei eest?

18%

Jah, alati

10 917 vastajat

28%

Ei, mitte kunagi

54% Jah, aeg-ajalt

pidas europarlamendi valimiste tulemusi puudutava info avaldamise keelust kinni. Küll aga lasevad nende tulemust mõnevõrra ennustada samal ajal toimunud kohalike valimiste tulemused. Siiani Briti rahvusparlamendis esindamata Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (UKIP) sai Briti kohalikel valimistel oma kõigi aegade parima tulemuse. Nendele antud häälte osakaal jäi aga siiski allapoole varem prognoositud 23 protsenti. Esialgsetel hinnangutel said enim hääli praegu opositsioo-

Eesti ilmateenistus tähistas eile 95. sünnipäeva, mispuhul avas Harku ilmajaam külastajatele uksed. Ent mida toob lähitulevik? Ilmateenistuse ilmaprognooside osakonna asejuhataja Külli Loodla näitas kuuli (suurel pildil), millega mõõdetakse päikesepaiste kestust Harjumaal, ja vastas: «Paariks lähimaks päevaks (s.o nädalavahetuseks – toim) head ilma.» Sellest puumajakesest (all paremal) tulebki number, mida teleuudistes ja ajalehtedes Harjumaa kohal Eesti kaardil näeme – õhutemperatuur. Seda mõõdetakse ettekirjutuste järgi alati kahe meetri kõrgusel ja varjus. Anumasse (all vasakul), mida ilmavaatlejad kaks korda päevas mõõtmas ja tühjendamas käivad, kogutakse aga sademeid. PM fotod: mihkel maripuu

Esimesed hääletajad • Vastavalt rahvuslikule valimispäeva traditsioonile on mitme Euroopa Liidu riigi kodanikud praeguseks juba oma eurosaadikud valinud. Ametlikke tulemusi hakatakse kõigis aga siiski avaldama alles homme südaööst. • Üleeile: Holland, Ühendkuningriik • Eile: Iirimaa, Tšehhi Vabariik • Täna: Läti, Malta, Slovakkia allikas: pm

nis olevad leiboristid, keda toetas 31 protsenti valijaist. Peaminister David Cameroni konservatiive pooldas 29, UKIPi 17 ja väiksemat koalitsioonipartnerit liberaale 13 protsenti brittidest. AFP/BBC/PM

6 || EESTI || POSTIMEES, 24. MAI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

VÄGIJOOGID. Teiste riikide kogemused näitavad, et jõuline alkoholipoliitika ja vähendada alkoholi müüki joobes isikutele ja alaealistele. Eestil on selles vallas

Lapsed ja joobnud sa marina lohk Tarbija24 reporter

el nädalal Tallinnas toimunud Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Hollandi Alkoholipoliitika Instituudi (STAP) korraldatud kolmas üleeuroopaline konverents «Kerge kättesaadavus soodustab alkoholi tarvitamist» näitas, et liigne alkoholitarbimine ei ole ainuüksi Eesti probleem. Küll aga on võimalik lisaks ajalistele müügipiirangutele sellega võitlemiseks muudki ära teha. Kas olete kunagi näiteks mõelnud sellele, et inimesele, kellel on keel pehme ja keda jalad ei kanna, ei tohiks ei poemüüja ega baariteenindaja enam alkoholi müüa? Et see on selgelt seadusvastane? Ilmselt mitte. Kuid just see oli konverentsil üks peateema, millele rahvusvahelised eksperdid keskendusid.

Testostjad poodides Minnesota ülikooli assisteeriv professor Darin Erickson on uurinud alkoholimüüki joobes isikutele üle 20 aasta ning tõdes, et Ameerika Ühendriikides, nagu ka mujal maailmas, on see väga suur probleem. «See on seadusvastane, kuid kahjuks paistab see trend püsivat, et 80– 90 protsendil juhtudest saab inimene, kes näeb välja väga purjus, alkoholi osta,» lausus ta. Kui võrrelda seda müügiga alaealistele, on Ericksoni sõnul näha suurt vahet. Ta on korraldanud koos oma uurimisrühmaga kontrolloste, kus 21-aastased (Ühendriikides on vanusepiirang alkoholi ostmiseks 21 eluaastat – M. L.) on saadetud alkoholi ostma, et vaadata, kas nende käest küsitakse dokumenti. Kui 1990. aastatel ei küsitud dokumenti pooltel juhtudel, siis viimase kümne aasta jooksul ei küsita dokumenti vaid keskeltläbi 27 protsendil juhtudest. Eestis on olukord aga märksa kehvem. 2011. aastal näitas TAI juhtuuring, et kontrollostjad pidid näitama dokumenti vaid 30 protsendi ostude korral, mis tähendab, et 70 protsendil juhtudest dokumenti ei küsitud. 2012. aasta ulatuslikum uuring üle-eestilise esindusliku valimiga andis aga veelgi kehvema tulemuse – 18–19-aastastelt testostjatelt küsiti dokumenti vaid 24 protsendil juhtudest. Kõige harvem küsiti seejuures dokumenti toitlustusasutustes. Kange alkoholi puhul tekkis küsimus ostja vanusest oluliselt sagedamini kui lahja alkoholi korral. Joobes inimestele müüakse aga alkoholi Ericksoni vaatluste põhjal Ühendriikides enamikul juhtudel sõltumata sellest, kas tegemist on baari, restorani, vabaõhuürituse või mõne muu kohaga. See näitaja on küll aja jooksul vähenenud, kuid mitte kuigi palju. Nii müüdi baarides ja res-

toranides varastel 1990. aastatel alkoholi 79 protsendile purjus kontrollostjatest, varastel 2000. aastatel aga 65 protsendile. Festivalidel müüdi varastel 2000. aastatel 89 protsendile ja staadioniüritustel 74 protsendile purjus ostjatest. Politseil on Ühendriikides õigus trahvida müüjat, kes on joobes isikule alkoholi müünud, ning korduva rikkumise korral võtta vastutusele – kuni alkoholimüügi litsentsi ajutise peatamiseni – ka müügiloa omanik. Ericksonil pole andmeid selle kohta, kui palju seda tegelikult tehakse, kuid ta arvas, et karistusmeetmeid rakendatakse üsna vähe, eriti väikestes kogukondades, kus kõik tunnevad kõiki. Küll aga oskas Erickson öelda, et politseijaoskondades, kus on vähegi võimalusi vastavat kontrolli teha, korraldatakse kontrolloste alaealistele müümise tuvastamiseks. Ning tema sõnul see ka töötab. Nimelt on Erickson saatnud nädal-kaks pärast politsei kontrolli samadesse müügikohtadesse ilma ette teatamata oma kontrollostjaid ning sel juhul tuli ilma dokumentide küsimiseta müüki ette juba 17 protsenti vähem. Ent politseikontrollide mõju kaduvat kolme kuuga – seetõttu on ta kindel, et eriti oluline on selliseid kontrolle korraldada regulaarselt. Alkoholi müügiga joobes inimestele ollakse kimpus ka Suurbritannias.

Maris Jesse on veendunud, et Eesti lapsed ja noored tarbiksid vähem alkoholi, kui neil ei oleks seda poest või baarist nii kerge kätte saada. Näiteks Katie Hardcastle Liverpooli John Mooresi ülikoolist tegi möödunud aasta mais uuringu, võttes vaatluse alla 73 juhuslikult valitud pubi, baari ja ööklubi Liverpooli kesklinnas. Purjus inimesi teesklevad kontrollostjad proovisid alkohoolseid jooke osta kolmapäevast pühapäevani kella üheksast õhtul kuni kella kolmeni. Kokkuvõttes lõppes 84 protsenti prooviostudest alkoholi müügiga. Kolmapäeviti oli see protsent 60, reedeti aga tervelt 94. Enne südaööd teenindati 78 protsenti «purjus» külastajatest, pärast südaööd aga tervelt 96 protsenti. Lisaks üritasid baarmenid ühel juhul viiest müüa kliendile topeltkogust. Rootsi kogemus näitab aga, et range alkoholipoliitikaga on võimalik päris palju ära teha. Stockholmi lääni politsei komissar Patrick Widell oli üllatunud, et Eestis saavad joobes inimesed vabalt alkoholi osta. Samas teavad näiteks Rootsis kõik, et purjus peaga ei lasta neid restorani või baari sissegi, mis tähendab, et lõppkokkuvõttes juuakse ka vähem. Tallinnas torkasid Widellile juba kolmapäeva õhtul mööda linna ringi sõites igal pool silma niisama tänavatel alkoholi joovad inimesed. Stockholmis tema sõnul midagi sellist naljalt ei näe. Erinevate Euroopa rii-

kide andmeid võrreldes torkab silma, et Põhjamaades – sealhulgas Rootsis – on uuringute järgi noorte seas karsklasi oluliselt rohkem kui mujal. Widelli sõnul võib alkoholist loobuvate noorte suhteliselt suure osakaalu – 24 protsenti 15–16-aastastest (Eestis on vastav protsent vaid viis) – lugeda range alkoholipoliitika ja järelevalve teeneks. Poodides kontrollitakse dokumente, purjus inimesi ei lasta restoranidesse ega baaridesse sisse. Ning üha rohkem Rootsi noori julgeb Widelli sõnul ka oma sõpradele öelda: «Ma ei joo.» Eestis on aga uuringute järgi hoopis vastupidi – just alkoholist keeldumine tekitab seltskonnas enamasti imestust. TAI direktor Maris Jesse tõdes, et teistes riikides on samasugused seadusesätted nagu meil – alaealistele ega ka joobes inimestele ei tohi alkoholi müüa –, kuid Eestis on nii erasektor kui ka ametkonnad tema hinnangul kaotanud usu, et kontroll on võimalik. «Aga rahvusvaheline kogemus, mida nägime Hollandi, Rootsi, Norra ja Suurbritannia puhul, näitab selgelt, et on võimalik oma inimesi paremini kaitsta, kui seda tänaseni oleme teinud. See ei võta väga palju raha – eelkõige nõuab see head tahet ja koostöötahet,» sõnas ta. Mida selleks teha? Esmalt peaks Jesse sõnul alkoholimüüjad ise aru saama, miks on piirangud kehtestatud. «Et nad saaksid aru, mis on alkohol, miks joobes inimesele ei peaks enam alkoholi edasi müüma. Et nad tunnetaksid osa vastutust selles, kui inimesega peaks pärast midagi juhtuma,» rääkis ta. Mujal maailmas on Jesse sõnul olemas vastavad koolitused ning ka Eestis on plaanis hakata neid tegema. Muu hulgas õpetataks teenindajatele seda, kuidas keelduda kliendile alkoholi müümast ilma temaga konflikti sattumata.

Noortele vale signaal Purjus inimesele müügikeelu rakendamise järelevalve puudub Jesse sõnul Eestis praegu täielikult. Kuid mida kergemalt saavad joobes inimesed alkoholi juurde osta, seda enam peavad politsei ja kiirabi kulutama raha probleemidele, mida oleks saanud ära hoida. Alaealistele alkoholimüügi puhul on olukord veidi parem. «Kahjuks peab ütlema, et kontrollid on natuke rohkem keskendunud alkoholi tarbivatele alaealistele. See oli teiste riikide kolleegide soovitus, et keskenduge nendele, kes alaealistele müüvad – sellest on paremaid ja kiiremaid edusamme loota,» rääkis TAI juht. Praegu ütleb Eestis kehtiv seadus, et joobes inimesele ei tohi alkoholi müüa, kuid samas ei ole antud tähendust sõnale «joove». Samuti ei saa müüja joovet kliiniliselt määrata. Selle aasta 1. juulist seaduse sõnastus muutub ja siis on keelatud müük joobetunnustega inimesele. «Joobetunnuseid saab igaüks meist tegelikult määrata, ka müüja,» tõdes Jesse.

Tallinnas Suur-Karja tänaval ja vanalinna nn Bermuda kolmnurgas tegutsevad tänavu kevadest korrarikkumiste ärahoidmiseks kõikide baaride-pubide ustel ühist vormirõivast kandvad turvamehed, kes omavahel koostööd teevad ja kaasavad vajadusel korrapidamisse ka politsei. foto: karli saul

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 24. MAI 2014 || EESTI || 7

järelevalve aitavad edukalt veel nii mõndagi õppida.

avad napsi liiga kergelt kätte Alkohol ja alaealised • Eestis on 12–14-aastaste seas kõige rohkem alkoholi proovinud lapsi Euroopas (86 protsenti). • 11 protsenti 15–16-aastastest on olnud purjus viimase kuu aja jooksul, 36 protsenti viimase kolme kuu jooksul. • 15–16-aastaste poiste hulgas on alkoholi mitteproovinuid vaid kuus protsenti, sama vanade tüdrukute hulgas vaid neli protsenti. Selle poolest sarnaneme pigem oma Ida-Euroopa kui põhjanaabritega. • Põhjamaades on 15–16-aastaste noormeeste seas karsklasi keskmiselt 19,3 ja neidude seas 19,5 protsenti. Kõige suurem alkoholi mitteproovinute protsent on noorte norralaste hulgas – 31 noormeeste ja 30 neidude puhul. Neile järgnevad rootslased 24 protsendiga mõlema soo puhul. • Ida-Euroopa riikides on aga noormeeste puhul keskmine 6,6 ja neidude puhul 8,2 protsenti. Eesti on oma näitajatega kõige lähemal Ungarile, Tšehhile, Horvaatiale, Lätile ja Leedule. allikad: rahvusvaheline uuring «alcohol use among adolescents in europe»; euroopa kooliõpilaste alkoholi ja uimastite kasutamise küsitlusuuring espad; jacek moskalewicz, varssavi psühhiaatria ja neuroloogia instituut

8 || EESTI || POSTIMEES, 24. MAI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Näited 2013. aasta katsetöödest Kitsas kursus

Lai kursus

Siin näide selle kohta, milline võiks olla matemaatiline ülesanne ja milline oli analoogne n-ö eluline ülesanne katsetöös. • Aritmeetilise jada esimene liige on 24 ja jada vahe on 2. Jada viimane liige on 56. Mitu liiget on jadas? Arvutage selle jada kõikide liikmete summa. • Kinosaali esimeses reas on 24 tooli ja igas järgmises reas on 2 tooli rohkem kui eelmises. Viimases reas on 56 tooli. Mitu rida toole on saalis? Mitu tooli on saalis? • Üks n-ö eluline ülesanne kitsa matemaatika katsetööst Algaja ettevõtja koostab oma firmale äriplaani, mille üks osa on palgafondi planeerimine. Ettevõtte palgafond koosneb töötajate brutopalgast ja ettevõtte poolt riigile makstavatest maksudest, milleks on sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks. Ettevõtte kogukulu töötajale palga maksmisel – brutopalk 74,4%, sotsiaalmaks 24,6%, töötuskindlustusmakse 1%. Ettevõtja planeerib töötaja brutopalgaks 930 eurot kuus. Leidke sellise palga maksmisel ettevõtte kogukulu ühes kuus. Kui palju sotsiaalmaksu peab ettevõte sellise palga korral ühe töötaja eest riigile ühes kuus maksma? Mitu protsenti moodustab ettevõtte makstav sotsiaalmaks töötaja brutopalgast? Ettevõtte aastane palgafond on 90 000 eurot. Ettevõtja planeerib igal aastal palgafondi võrreldes eelneva aastaga 10% võrra suurendada. Leidke planeeritava palgafondi suurus 5 aasta pärast.

Siin näide selle kohta, milline võiks olla matemaatiline ülesanne ja milline oli analoogne n-ö eluline ülesanne katsetöös. • Lahendage võrrandisüsteem

{

26x+15y+5z=4,4 30x+2z=3,3 14x+5y+3z=2,2

• Mobiilioperaator pakub kolme erinevat teenust: 1) kõneteenus, millel on fikseeritud tasu ainult kõnealustuse eest, st tasu ei sõltu kõne pikkusest; 2) fikseeritud tasuga SMS-i saatmise teenus; 3) fikseeritud tasuga MMS-i saatmise teenus. Aasta kolme esimese kuu kohta sai klient järgmise arve: Kuu Jaanuar Veebruar Märts

Kõnede arv 26 30 14

SMS-ide arv 15 0 5

MMS-ide arv 5 2 3

Summa 4,4 € 3,3 € 2,2 €

Leidke selle mobiilioperaatori kõnealustustasu ning ühe SMS-i ja MMS-i saatmise hind. • Üks n-ö eluline ülesanne laia matemaatika katsetööst Paneelmajade vahelisele platsile tahetakse ehitada ristkülikukujuline mänguväljak. Laste ohutuse tagamiseks tuleb mänguväljaku kolm külge piirata aiaga. Leidke sellise mänguväljaku suurim võimalik pindala, kui piirdeaia pikkus on 44 m.

KITSALT VÕI LAIALT? Gümnasistidele pakutav matemaatikaõpe erineb nii aine mahu, sisu kui ka käsitluslaadi poolest.

Rohkem elulisi ülesandeid merike teder rivo veski

uudised@postimees.ee

Eile tegid Eesti abituriendid esimest korda kõigile lõpetajatele kohustuslikuks muudetud matemaatika riigieksamit. Õpilastel oli võimalus valida kitsa ja laia eksami vahel. Nii kitsal kui ka laial matemaatikaeksamil on kaks osa. Esimeses on seitse ülesannet, mille lahendamiseks antakse aega kaks tundi. Siis on vaheaeg 45 minutit. Teises osas on viis ülesannet ja nende lahendamiseks aega 2,5 tundi. Erinevus seisneb selles, et kitsa programmi järgi õppinu saab gümnaasiumiaastate jooksul matemaatikat kaheksa kursust ehk keskmiselt kolm tundi nädalas, lai programm aga

näeb 14 kursust ehk minimaalselt viis tundi nädalas. «Teemanimetused on enamast ühesugused, erinevus seisneb selles, kui põhjalikult mingit teemat tutvustatakse ja kui palju selle kohta ülesandeid lahendatakse,» selgitas riigieksameid korraldava sihtasutuse Innove matemaatika peaspetsialist Deivi Taal. Tänavu loobuti eksamil väga komplekssetest ja keerulistest ülesannetest, mis andsid palju punkte. Kui varem anti ülesandeid, mille lahendamise eest võis saada 10, 15 või 20 punkti, siis need viimased olid siiski väga töömahukad. «Nüüd on ülesanded tehtud lahenduselt lühemaks: konkreetsemad on viie punkti ülesanded, samuti on alles jäänud kümne punkti ülesanded. Va-

rem teises osas olnud töömahukamaid ülesandeid enam ei ole. Nüüd hõlmab üks ülesanne üht konkreetsemat teadmiste lõiku, enam pole kokku miksitud kolme või nelja kursuse eri oskusi,» rääkis Taal. Selle asemel on aga ülesandeid eksamitöös rohkem. «Eksamite ühisosa tähendab seda, et nii kitsal kui ka laial eksamil on 50 protsendi ulatuses analoogsed ülesanded, mille lahendamise oskuste järgi saab eksaminande omavahel võrrelda,» selgitas Taal. Tulemusi saavad õpilased võrrelda eri tasanditel – näiteks kui õpilane valis kitsa eksami, siis saab ta teada, mitu protsenti sajast tema punktisumma moodustab. Lisaks saab ta teada ühisosas saadud punktide arvu. Sellise võrdlusaluse

loomise põhjus oli kõrgkoolide vajadus võrrelda kandideerijaid ühistel alustel. Tallinna ühisgümnaasiumi 12. klassi lõpetaja Günther ütles vahetult pärast matemaatika riigieksami lõppu, et kooli abi oli väga hea. «Miski erilist raskust ei valmistanud,» rääkis ta. Abiturient Marleeni sõnul polnud kooli ettevalmistus talle piisav, lisatunde võttis ta Tallinna Tehnikaülikoolist. «See aitas mind väga. Mõnede ülesannete lahendamine jäi valemite taha, mis lihtsalt ei tulnud meelde,» tunnistas neiu. Matemaatikaõpetajad Marika Kink ja Riita Meigas tundsid aga muret eksami lävendi langetamise pärast ühele punktile vahetult enne selle toimumist. Õpetajate sõnul pidanuks lävend jääma 20 punkti peale.

Uuskasutuse pop-up kogumispunktid avatud viimast nädalavahetust! Kevadkoristuse pop-up annetuspunktid 5. maist 2. juunini nädalavahetustel: Tallinnas – Pirita linnavalitsuse ja Rocca al Mare parklas Tartus – Lõunakeskuse parklas Pärnus – Kaubamajaka parklas Uuskasutus.ee

Uuskasutuskeskus ASJADE UUS ELU

10 || MAJANDUS || POSTIMEES, 24. MAI 2014

Palgakasv tuleb kasumi ja hõive arvelt Praegune kiire palgakasv käib ettevõtete kasumlikkuse ja tööhõive arvelt, leiavad analüütikud. Statistikaamet avaldas eile, et keskmine brutokuupalk tõusis esimeses kvartalis 7,3 protsenti. «Selleks et palku jätkuvalt kiirelt tõsta, vähenes samal ajal osas sektorites tööhõive. Nii et sellest palgatõusust sai osa vähem inimesi kui varem,» kommenteeris SEB analüütik Ruta Arumäe. err.ee

Eesti riik loob mobiilirakenduse eesti.ee

OMX TALLINN

majandusajakirjanik

777,97 ▲ +0,28%

800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2 IV 2013 VI 2013 VIII 2013 X 2013 XII 2013 II 2014 IV 2014

Suhkru hind on praegu kümne aasta madalaim tõnis oja

Riigi Infosüsteemi Ameti asedirektori Margus Simsoni sõnul kavandab riik rakendust eesti. ee, mis võiks olla installeeritud iga kodaniku mobiiltelefoni. e24.ee

1000

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

2,96 ▼ -3,12%

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,050 -0,94 Baltika 0,420 -3,67 Ekspress Grupp 1,040 1,96 Harju Elekter 2,630 -7,07 Merko Ehitus 7,100 0 Nordecon 0,972 0,21 Olympic Group 1,820 1,11 Premia Foods 0,650 0 Silvano Fashion 1,920 3,78 Skano Group 0,960 0,95 Tallink Grupp 0,773 2,38 Tln Kaubamaja 4,900 -0,2 Tallinna Vesi 13,500 -0,73 Järvevana 0,700 -1,41 Pro Kapital Grupp 2,520 -5,97 Trigon Property 0,495 0

23.05 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,4782 -0,11 Hiina jüaan 8,5020 -0,24 Jaapani jeen 138,9200 -0,03 Kanada dollar 1,4858 -0,38 Leedu litt 3,4528 0,00 Norra kroon 8,1305 0,13 Poola zlott 4,1631 -0,32 Rootsi kroon 9,0600 0,73 Rumeenia leu 4,4105 0,05 Šveitsi frank 1,2210 -0,04 Suurbritannia nael 0,8094 -0,13 Taani kroon 7,4641 -0,01 Tšehhi kroon 27,4380 -0,02 Ungari forint 303,4900 -0,20 USA dollar 1,3630 -0,28 Venemaa rubla 46,5079 -0,78

bns

Kui Eesti valmistus kümme aastat tagasi Euroopa Liitu astuma, oli rahva suurim hirm, et pärast seda hakkab suhkru hind ohjeldamatult kerkima. Mingil määral oli kartus põhjendatud, sest esimesel kuul Euroopa Liidus, 2004. aasta mais, kerkis meil suhkru hind ühe kuuga 2,3 korda. Pärast 2011. aasta hinnatippu on aga magusatooraine pidevalt odavnenud ning statistikaameti andmetel langes suhkruhinnaindeks madalaimale tasemele alates 2004. aasta maist. See tähendab, et nii odav pole suhkurmeil Euroopa Liitu kuulumise ajal olnud. Hinnalangusel on hulk põhjuseid alates maailmaturu hindadest, mis on samuti mitu aastat langustrendis, lõpetades kohaliku konkurentsiga, oma osa on ka käibemaksupettusel. Suhkruimportija Montemari (Nordic Sugar) tegevjuht Alo Süvari sõnul on jaeturul tugev konkurents ning väljamüügi hinda nad mõjutada ei saa. «Jaemüüjate väljamüügi hind on nende endi otsus,» toonitas Süvari. «Tõsi on muidugi

see, et pikas perspektiivis seal sisseostuhinnaga mingi seos on,» lisas ta ning tõi võrdluse Leeduga, kus muidu on toiduainete hinnatase madalam kui meil, kuid suhkur on meie omaga samas hinnaklassis. Süvari ütles, et suhkruturul tegeldakse märkimisväärselt käibemaksupettusega. «Kui me vaatame statistikaameti impordi andmeid, siis selle järgi kahaneb Eesti suhkruturg mahus järsult, mis on raskesti usutav, et mitte öelda nonsenss,» ütles Süvari. Üldjoontes peaks suhkru tarbimine inimese kohta olema stabiilne, kerge negatiivse trendiga. Aga kui vaadata suhkru netoimpordiandmeid ja

võrrelda 2010. aastat 2013. aastaga, on see vahe 20 000 tonni – 2010. aastal oli netoimport 38 000 tonni, 2013. aastal aga 18 000 tonni. «Kui ma võtan üldisest statistikast oma müügid maha, siis konkurentide hinnanguline müügimaht on miinus 5500 tonni,» ütles Süvari. «Ma tahan öelda, et suur osa sellest turust on käibemaksupettus,» selgitas ta. «Lisaks sellele on Eesti väljapaistev suhkrueksportija, eksportides üle 10 000 tonni aastas, aga tootmist meil ei ole,» ironiseeris Süvari. Ehkki suhkru jaehinda mõjutab selle maailmaturu ehk börsihind, on selle mõju taga-

sihoidlikum kui näiteks kohvil või naftasaadustel, sest Euroopa suhkruturg ei ole vaba turg. Euroopas on reguleeritud nii suhkru import, eksport kui ka tootmine, lisaks on Euroopa Komisjonil veel võimalus turule sekkuda. Suhkru tootmine Euroopas käib kvoodi alla ning see kord kehtib plaanide järgi 2017. aastani. Siis on otsustatud kvoodid kaotada ning tootmine läheb vabaks. Süvari sõnul lubavad praegused kvoodid toota suhkrut 3,5 miljonit tonni vähem, kui on tarbimine. «Erandkorras lubatakse juba mitmendat aastat mittekvoodisuhkrut ümber kvalifitseerida kvoodisuhkruks,» sõnas Süvari. Tema sõnul on maailmaturu hindadel teatud mõju hindadele Euroopa Liidus, aga see mõju avaldub läbi Euroopa Komisjoni filtri, kus on tundmatuks suuruseks impordimaks. Ehkki suhkru lõpphind sõltub jaemüüjatest, näitavad maailma tendentsid, et tulevikus võib hind pigem tõusta. Maailmapanga andmetel on Euroopa impordihinnad kerkinud juba terve aasta ning börsi- ehk maailmaturuhindu võib oodata samuti tõus. Põhjuseks on Brasiilia väga kuiv ilm, mis on kahjustanud seal suhkruroo kasvamist.

POSTIMEES, 24. MAI 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Ajakirjandustudeng Jevgeni Šepuhh veetis eile Odessa rahulikus kesklinnas aega koos sõbratariga tukastades, kuid sõnas, et valimised võivad olla ohtlikud ja sel juhul ta loobub hääletamast.

VALIMISTE EEL. Eile esines Venemaa president Vladimir Putin huvitava avaldusega, sõnades, et Krimmis oleks toimunud samasugune tragöödia kui Odessas, kui Venemaa poleks sellele vahele astunud.

Georgi lindid on Odessast kadunud kadri veermäe, Odessa, reporter

Odessas kõlab see jutt kui haavale soola raputamine, sest miljonilinna elanike hing on ikka veel haige. Kes süüdi on, polegi keskne küsimus, vaid peavalu tekitab see, kuidas midagi sellist üldse juhtuda sai. Odessa elanikest kolmandik on venelased, kuid linna meelsuses pole tänavapildi järgi otsustades mingit kahtlust – Ukraina sinikollased lipud on tõmmatud lehvima rõdudele ja kleebitud autode aknaklaasile. Georgi linte siin ei näe, kuigi Donetski ja Luganski eeskujul üritasid venemeelsed ka Odessas nn rahvavabariiki välja kuulutada – seda küll interneti vahendusel. Arvamusküsitluse järgi on kolmes suures Lõuna-Ukraina venekeelses linnas – Odessas, Hersonis ja Mõkolaivis pead tõstmas patriotism. Paljud inimesed on aga pelglikud, äraootavad ja tõrjuvad. Sellest võib veel aru saada, et kesklinna restorani kelner ei taha sündmuste kohta midagi arvata, sest igasugune lõualõksutamine võib lõppeda töökoha kaotusega. Tunduvalt veidram tundub aga see, kui Julia Tõmošenko valimistelgis materjale jagav naisterahvas ei soovi öelda isegi seda, miks peaks Tõmošenko poolt hääletama. «Ma püüan valima minna, kuid kõik sõltub sellest, milliseks kujuneb olukord jaoskondade juures,» sõnab ajakirjandustudeng Jevgeni Šepuhh. «Kui seal varitseb otsene oht, siis ma põgenen,» lisab ta. Odessas on valimisplakateid vähe näha, kuid neil korduvad pea eranditult kaks nägu: eks-

erik prozes, Odessa, fotograaf

peaminister Tõmošenko ja šokolaadivabrikant Petro Porošenko. Šepuhh pooldab Porošenkot. «Ta on praegu ainus tõeline liider, moodne inimene ja ärimees,» põhjendab Šepuhh ja lisab, et Tõmošenkot ta ei valiks, sest selliseid inimesi on Ukrainas juba küllalt võimul nähtud. «Ta ei erine millegi poolest nendest, kes praegu õigusemõistmise eest kõrvale hoiduvad,» ütleb Šepuhh. Tuleb mainida, et Porošenko on suutnud pika poliitilise karjääri jooksul osavalt laveerida, tema nimi on puhas, kuigi ta on kukutatud presidendi Viktor Janukovõtši Regioonide Partei kaasasutaja. Üsna kiirelt pärast seda, 2002. aastal liitus ta aga Janukovõtši läänemeelse rivaali Viktor Juštšenko ühendusega ning mängis otsustavat rolli ka oranžis revolutsioonis. Kiirelt on suutnud end ümber positsioneerida veel üks presidendikandidaat, samuti Janukovõtšiga mestis olnud – ja 2004. aastal tema kampaaniat juhtinud – ning sarnaselt Porošenkoga Ukraina rikkamaid mehi Serhi Tigipko. Odessas eile tema kampaanialehti jaganud noormees Roman Sebehra on Tigipko toetaja, põhjendades oma valikut paradoksaalselt. «Tema presidendiprogramm ei keskendu niivõrd ärihuvidele, vaid mõtleb rahvale,» sõnab Sebehra. Ülimat ühtse Ukraina meelsust Sebehrast just ei õhku, sest tema hinnangul oleks hea variant, kui riik föderaliseeruks – sama meelt on näiteks Venemaa president Vladimir Putin.

Porošenko kampaaniatelgis tööd tegev Nadežda Raguvskaja sõnul on kõige tähtsam venelaste ja ukrainlaste rahulik kooselu.

«Me võime ju armee üles ajada ja terve rahva üles ärgitada, aga see ei oleks kõige humaansem lahendus,» sõnab ta Donbassi olukorra kohta. Igati diplomaatiline Sebehra – kõik kandidaadid on tema sõnul ühtviisi head – ütleb lõpetuseks veel sedagi, et tema hinnangul on Putin hea president ning tema ise toetab ühtviisi nii Euroopa kui ka Euraasia liitu. Mõnes mõttes kehastab ta 1990. aastate alguses LõunaUkraina meeleolusid, kus nähti hea lõimumisvalikuna nii ida kui ka läänt, kuid sellest ajast saadik on toetus lõimumisele idaga vähenenud. Polegi tege-

likult ju tarvis pooli valida, arvas eile Porošenko valimistelgis istuv Nadežda Raguvskaja. «Meil ei olnud varem ukrainlaste ja venelaste vahel nihelemisi, ja nüüd äkki selline agressioon. Meie tahame venelastega rahulikult koos elada ja koos tugevad olla. Muidu võime üldse ilma Ukrainata jääda.» sõnab Raguvskaja lõpetuseks.

See kood avab video Odessast.

Roman Sebehra jagas eile Odessas presidendikandidaat Serhi Tigipko kampaaniamaterjale.

Lasnamäe Linnaosa Valitsus

TEATAB

Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2010 määruse nr 33 „Reklaami või teabe eksponeerimiseks ehitise pinna kasutusse andmise kord” § 4 lõike 1, § 8 lõigete 1, 3, 5, § 19 lõike 1 punkt 8, § 20 alusel, lähtudes Tallinna Linnavalitsuse 29. septembri 2010 korraldusest nr 1463-k „Reklaami või teabe eksponeerimiseks Tallinna linnale kuuluva ehitise pinna otsustuskorras kasutusse andmise tasu miinimummäärade (alghindade) kehtestamine“ ja kooskõlas Lasnamäe Linnaosa Valitsuse põhimääruse § 8 lg 1 antakse kasutusse otsustuskorras ehitise pind aadressil: asfaltplats Betooni 12 juures AS-le Kuusakoski (reg kood 10167439) välireklaamkandja paigaldamiseks välireklaamikampaania läbiviimise eesmärgil. Pinna üüritasu suurus on 35 eurot kogu lepingu perioodi eest. Lepingu kehtivus 25.05.2014-08.06.2014. Alus: Lasnamäe linnaosa vanema 22.05.2014 korraldus nr 1-15/140.

Peamised presidendikandidaadid Lasnamäe Linnaosa Valitsus • Petro Porošenko – Rosheni šokolaadivabriku omanik. Parteitu. Lubab idaoblastitele suuremat autonoomsust, kuid Ukraina peab jääma ühtseks. Teda toetab küsitluste järgi 47 protsenti. • Julia Tõmošenko – endine peaminister ja oranži revolutsiooni staar. istus Janukovõtši ajal kolm aastat vanglas. Lubab suuremat energiasõltumatust Venemaast. Toetus 15 protsenti. • Serhi Tigipko – pangandusoligarh, kõige jõukam presidendikandidaat. Kandideeris edutult ka 2010. aasta presidendivalimistel. Tema poolt hääletaks küsitluste järgi seitse protsenti. • Mihhail Dobkin – endine Harkivi kuberner ja meer, tema kandidatuuri seadis üles Regioonide Partei. Peetakse Kremli-meelseks. Toetus kuus protsenti. • Teiste kandidaatide toetus on väiksem.

TEATAB

Tallinna Linnavolikogu 17. juuni 2010 määruse nr 33 „Reklaami või teabe eksponeerimiseks ehitise pinna kasutusse andmise kord” § 8 lõigete 1, 4, 5, § 19 lõike 1 p 1, § 20 alusel, lähtudes Tallinna Linnavalitsuse 29.09.2010 korraldusest nr 1463-k „Reklaami või teabe eksponeerimiseks Tallinna linnale kuuluva ehitise pinna otsustuskorras kasutusse andmise tasu miinimummäärade (alghindade) kehtestamine“ ja kooskõlas Lasnamäe Linnaosa Valitsuse põhimääruse § 8 lõikega 1 antakse kasutusse otsustuskorras: 1PARTNER Kinnisvara Tallinna OÜ-le (registrikood 11036461) ehitise pind aadressil: Peterburi tee 71b//Peterburi tee T3 linnast väljuval sõidusuunal haljasalal teabekandja paigaldamiseks. Lepingu tasu 40 eurot kalendrikuus. Lepingu kehtivus 26.05.201431.08.2014. Alus: Lasnamäe linnaosa vanema 22.05.2014 korraldus nr 1-15/139.

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 24. MAI 2014 TÄNA 25 AASTAT TAGASI

Kalle Muuli

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Mere ääres Maarja juures

uigi kaubanappus läks päev-päevalt hullemaks, ei vongelnud täna 25 aastat tagasi pikimad sabad enam poeuste taga, vaid hoopis riigipiiril ja passijaoskondades. 1988. aasta suvel oli Leedu-Poola piiril Lazdijai ja Suwalki rajooni vahel Ogrodnikis avatud esimene piiripunkt, kust sai autoga üle NSV Liidu riigipiiri. Autode vool ületas kõik kujutelmad, kuid ametnikud töötasid nagu ametnikud ikka: kaheksast viieni. Siis panid nad ukse kinni ja läksid koju. Päev otsa piiriületust oodanud inimesed aga ööbisid autos ja jätkasid järgmisel hommikul sabatamist. 1989. aasta juulis hakati Ogrodnikis lõpuks töötama ööpäev läbi, kuid Leedu-Poola piir jäi oma mitmekilomeetriste järjekordadega veel pikaks ajaks altkäemaksukogujate Mekaks. Tallinnas sai 1989. aasta kevadel üldrahvalike palverännakute sihtkohaks Lubja tänava miilitsajaoskond. Kõigepealt seisti seal tunde ja vahel isegi päevi järjekorras, et siseministeeriumi välisviisade osakonnale üle anda dokumendid välispassi taotlemiseks. Seejärel, enamasti mitu kuud hiljem, seisti niisama kaua, et välispass kätte saada. Kompartei oli aasta algul leevendanud välismaale sõitmise korda. Nüüd piisas väljasõiduloa taotlemiseks vaid välismaalt saadetud küllakutsest. Turistide hulk mitmekordistus üleöö. Kui 1986. aastal lubati välismaale 1608 inimest, 1987. aastal 4079 inimest ja 1988. aastal 13 984 inimest, siis 1989. aasta esimese viie kuu jooksul juba 9803 inimest. Taotlusi oli sama aja jooksul esitatud 21 000 ja aasta lõpuks ennustati sõidusoovide arvu kasvu 50 000ni. Viisaosakond oli sama aja jooksul suurenenud ainult kuue inimese võrra – kaheksalt 14-le. Kõik need 11 000 inimest, kellele polnud veel luba antud, ootasid vastust oma taotlusele täielikus teadmatuses kuude kaupa, ehkki ametlikult tuli välispass vormistada kuu aja jooksul. Välispassi taotlemiseks oli vaja täita ankeet, tuua töökohast ja ühiskondlikelt organisatsioonidelt iseloomustused, teha terve hulk passipilte ning esitada kogu kupatus koos küllakutsega välisviisade osakonnale. Kui veel 1988. aastal sai taotlusi esitada ainult Tallinnas, siis 1989. aasta algusest võeti pabereid vastu juba ka rajoonikeskustes. Aga välispassi järele pidi õnnelik omanik ikka veel Tallinna sõitma. Välismaale sõidu vormistamiseks koostati toimik, kuhu õmmeldi (just nimelt õmmeldi, käsitsi, niidi ja nõelaga) kokku kõik dokumendid. Kui inimene sõitis välismaale teist või kolmandat korda, harutati kaust lahti, lisati uued paberid ja õmmeldi toimik taas kokku. Totruse tipuna anti igaks sõiduks uus välispass. 1989. aasta kevadel jäi välispasside väljastamine äkitselt seisma, kuna passid said lihtsalt otsa. Uusi passe ei saanud teha, sest trükikojal polnud passikaante trükkimiseks punast värvi. Trükivärvi sai osta ainult välisvaluuta eest ja seda lihtsalt ei jätkunud.

otsialistlike riikidega oli asi pisut lihtsam, kuid siiski mitte üleliia lihtne. 1. jaanuarist 1989 sai vennalikku sotsmaad külastada tavalise nõukogude passiga, millele tuli lisada üks vaheleht. Aga isegi veel juulikuuks polnud passijaoskonnad vahelehti saanud, sest neidki ei suudetud trükkida. Kogu välissõitude masinavärk oli äärmiselt kohmakas, kuna igaks pisiasjaks oli vaja Moskva otsust. Viisaosakonna kurikuulus juhataja Mati Pais, kes laulva revolutsiooni künnisel oli osalenud ka vabadusvõitlejate maalt väljasaatmises, oli 1989. aasta kevadeks juba sule sappa saanud. Uus juhataja Helges Mändmets pani ametnikud järjekordade lühendamiseks isegi õhtutundidel ja nädalavahetustel tööle. Muuhulgas sai Mändmets hakkama tükiga, mida vist ükski teine ametnik pole suutnud järele teha ja mille järeletegemiseks pole õnneks enam ka vajadust. Kuna rahvas kurtis, et ametliku kahetunnise vastuvõtuaja jooksul pole lootustki juhataja jutule saada, lubas Mändmets ühel vastuvõtupäeval kõik soovijad ära kuulata ja tegigi seda. Viimane, 82. külastaja lahkus tema kabinetist hommikul kell 5.45.

foto: egon ligi / saarte hääl

Üle piiri

evadine meri on heledam, otsekui oleks kõrgemalt käiv päike teda pleegitanud. Ta on ka vaiksem, mis annab mõtlikult vaadata. Vaatamise ja mõtlemise pärast ma tulin ta juurde. Mõned kilomeetrid linnast välja, piki asfaltteed, mida mööda rasked autod veavad sadamasse paberipuud. Roomassaare sadam rajati siia neemenukale juba 120 aastat tagasi. Ma vaatan silla rinnakupealselt Liivi lahele, kus silmapiiri keskmes seisab Abruka saar oma erilise metsa ja raamatuisse jäädvustatud eluga. Tema tagant ei näe ma Linnusita saart ega Kirjurahu, kus koelmutel hallhülged vääriskaladega maiustavad. Kevadiselt erksalt lendavad üle kajakad ja siinsamas sadama sopi käärus küünitavad valged luiged madalamast veest söögipoolist. Paremat kätt sirutub Sõrve säär soojema ja rikkama Euroopa poole. Justkui sild, mis lõpeb Kura kurgus. Sisesadamas on ujuvsildade äärde juba kinnitatud purjejahid järgmise regati ootel. Ruhnu ja Abruka laevad on läinud varakult oma liinitööle. Ainult lootsikaater ootab hetke, millal Rootsi kaubalaev on Saaremaalt raiutud propsidega lastitud ja loots saab täita oma kohust laev välja viia. Teine on juba reidil sissetoomist ootamas. See on üks ekspordivoogudest, mis toob Saaremaa metsaomanikele tulu ja metsaärimeestele kasumit. Sajandeid varem oli siit Kuressaarest väljaveetavatest kaupadest olulisim maakonna suitsurehtedes kuivatatud rukis. Vanasti oli leib tähtsaim toit laual. Valgu-, kiudainete- ja mineraaliderikas. Viil hapendatud rukkileiba kustutas näljatunde ning elumõte leidis jälle oma kutsumuse. Meremehed sõid pikal merereisil kuivatatud leiba, millele troopikas tekkisid sisse ussikesed, ja enne sööma hakkamist tuli kuivikut mõned korrad vastu lauda koputada. Riknemise vastu tulisoolasena tünnis säilitatud härjaliha pidi kõhus lahjendama pindi õllega, mille vaadid lebasid kapteni enese järelevalve all kiilu juures jahedamatel ballastikividel.

egelikult tahtsin sadama väravate ees vaadata, kas kena merekohvik on juba navigatsioonihooajaks avatud. See imearmas, rahva jutu järele miljoni dollari vääringus merevaatega söögi-joogikoht rajati pärast sadama sajandat aastapäeva kunagise Kuressaare linna suplusranna kohviku stiilis. Mäletan veel seda eelkäijat sõja ajast, kui poisikesena linnas hulkudes polnud muud talongivaba söögikohta kui mere ääres sirelipõõsaste varjus unelev kohvimaja, kus pakuti nõgesesuppi paari kroonuleiva viiluga. Aga kohviku ette-

Bruno Pao publitsist ja mereajaloolane

kandjad olid riietatud nagu Kultases ja nad kandsid lumivalgeid tärgeldatud põllekesi ja peas tanu nagu Muhu pruudid. Ainult nad astusid suursuguselt sõjaaegsete puukingadega. Ikka kõps ja naks. Viimast nõrgemat heli tegi puukinga päkaalune nahkliiges, mis tihti kippus ootamatult lagunema. Roomassaare sadamakohvik osutus juba avatuks. Ja perenaisele tere üteldes tundsin temas ära Maarja, kes laulva revolutsiooni päevil, kui Muhu põhikooli vanemate klasside lapsed tegid koduloo ringi kogunenuna esimest Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud kodust leitud esemete ja dokumentide varal näitust, tuli kodust, Pädaste külast Liivale kooli, kaunilt nikerdatud pulmahobuse rangid kaelas. Ta käis veel neljandas klassis ja tahtis nii väga õppida tundma lähiminevikku. Tahe ja visadus olid tal päritud isast-emast, kes tänaseni on tublid talupidajad. Ja Maarja on asutanud Orissaares avara ning soositud restoran-kohviku Soneburg. Nüüd rendib ta teist suve Roomassaares ka sadamakohvikut.

audin hubases, merest mõjutatud keskkonnas tassi kohvi juures külalislahkust ja lähimineviku ümber heietamist. Tunnetan, et noored on ellu astunud. Kui mul oli au osaleda Muhu valla taastamisel aastatel 1989–1994 ja püüdsin kolmapäeviti paar tundi kohalikus koolis vanemate klasside lastega meie möödanikku arutada, siis tekkis lootus, et me saame tulevikus hakkama. Eriti koos inimestega, kes on sündinud mere ääres või saartel.

Riskile vaatamata jätkub meresõit. Veel suuremas ulatuses. Ainult Eesti lippu kaubalaevade ahtris pole mereäärsed inimesed viimasel ajal märganud.

Maarja on juba ema, kel kaks last. Ta on ettevõtlik, tuleb oma looduga ka toime ja annab tööd ka neile, keda vajab. Ta isa kasvatab lihaveiseid, ema peab rikast aeda, kust tuleb tütre ettevõttesse maitseroheline ja mahetoit. Inimeste ühinemine ettevõtluses kindlustab oodatud nõudluse kvaliteetse rahuldamise. Ja niisuguse trafaretse mõtte juurest läheb pilk merele. Meri on suur vesi. Vees tekkis elu Maal. Minu mäletamine ulatub eelmise sajandi kolmekümnendasse. Ent suguliini pidi edasi antud jutud ja nende seosed tegelikkusega ulatuvad tagasivaates üsna kaugele. Emavend Kaarel käis Roomassare sadama ehitustöödel ja läks siia sildunud laevaga Riiga, kus tegi puu- ja rauatööd. Pöördus koju tagasi ja ehitas Riias esimesena nähtud jalgratta, millega külastas paarikümne versta taga pruuti. Kuulujuttude vältimiseks sõitis pimedal ajal, tee nägemiseks rattakodarate vahele ehitatud restis hõõgumas tärpentiniga leotatud käsn. Emaõde Miia sai mehele purjelaeva kiprile. Nad ehitasid maja Kuressaare aedlinna. Pidasid suvel väljaüüritud majas patisaksu. Ise elasid sel ajal lehmalauda otsa purjeka planguotstest ehitatud toakeses. Lehma peeti selleks, et mere tagant tulnud kahvatu näoga saksad saaksid rammusa mereäärse karjamaa rohuga vääristatud piimaga puna põskedele. Eesti Vabariigi alguses, kui ka hulk saarlasi oli Võnnu all 1919. aasta suvelahingus kallutamas võitu alles sündinud riigi poolele, läks kiprist meremees sõprade paadiga Abruka saarele läbirääkimistele talvise lehmaheina ostmise asjus. Tagasiteel ajas äikese-eelne pagi purjepaadi mõrravaia otsa. Paat läks külili ja mehed uppusid. Roomassaare lähistel, otse kodu ukse all.

eri on justkui hiigelurn, mis on täis lugematuid leinapisaraid. Kujutage ette, et isegi Kolumbuse lipulaev Santa Maria uppus Haiti rannikul rõõmujoovastuse hetkel, kui laevapere pidas laevas pidu uue maa avastamise auks ja rooli oli pandud kokapoiss, kellele kehtis veel joovastavate jookide tarbimise keeld. Ometi, riskile vaatamata jätkub meresõit. Veel suuremas ulatuses. Ainult Eesti lippu kaubalaevade ahtris pole mereäärsed inimesed viimasel ajal märganud. Läänemeri on ju poliitilisest kaubavahetuse sulust vaba. Tühja kohvitassi kõrvale nihutades mõtlen endamisi, et Rail Balticu raudtee probleemiderikka kavandamise asemel võiksime muretseda kolmkümmend sobivat kaubalaeva takistamatuteks vedudeks Põhjalast Euroopasse, mille bioloogiline piir algab Abruka saare laialehise metsa äärest. Ja Maarjale suur tänu mõnusa kohvihetke eest!

ARVAMUS kultuur 24. MAI 2014 NR 305

ANIMATSIOONI SUURE MEISTRI

HAYAO MIYAZAKI VIIMANE TÖÖ

JON STEELE «SÕJASÕLTLANE» SILMITSI SURMA JA PSÜÜHIKAHÄIREGA KAUPO KÄND MEMMEDE ERIÜKSUSED UUE PÕLVKONNA SÕJAS VILLU OTSMANN KORRUMPEERUNUD VÕIMU HIRMUD TAAVI MINNIK KES OLID OSKAR LUTSU TEGELASTE PROTOTÜÜBID JAN KAUS KIRJANIK A.S. BYATT SVEN KARJA ÜHE NÄITLEJA TEATER NÄDALA PLAAT GALVANIC ELEPHANTSI «MOSAIC» JUURIKAS SUURVAIM OMA VEIDRUSTE JA KIIKSUDEGA

2 || FOOKUS || AK || POSTIMEES, 24. MAI 2014

Kauaaegne rindeoperaator, töö eest rohkelt auhindu pälvinud Jon Steele ütleb, et läks sõjaväljale soovist muuta maailma. Ja kukkus haledalt läbi. Tema tööst sõjakolletes ja võitlusest traumajärgse ärevushäirega rääkiv raamat «Sõjasõltlane» («War Junkie») ilmus äsja eesti keeles (Varrak, 2014), autor esineb 31. mail Tallinnas kirjandusfestivalil HeadRead. Steele’iga vestles tema raamatu tõlkinud Kaia Sisask.

MAAILMA PÄÄSTAB KAASTUNNE

Panite kaamera käest 2003. aastal, vahetult enne teise Iraagi sõja puhkemist. Olete öelnud, et teil viskas kõik lõplikult üle. «Sõjasõltlase» viimases peatükis kirjutate nii: «On hilja ... ja homme tuleb taas üks halb päev Pühal maal. Veel inimesi saab surma, veel peresid rebitakse puruks, veel kannatavaid hääli tõuseb halastamatu taeva poole.» Sõjaajakirjanikud riskivad pidevalt eluga, ilma et sellel oleks mingit silmanähtavat tulemust. Kas sõjaajakirjanikud on kangelased või natuke segased, kõrgendatud adrenaliinivajadusega inimesed?

Mina läksin maailma muutma ja kukkusin haledalt läbi, nagu enamik lunastajaid. Iraagis tabas mind päev enne sõja algust valus tõde: kohe on vallandumas sõda, millel pole ühtegi adekvaatset põhjendust. Ja mis veelgi hullem, mõningates uudisteagentuurides olid mõningad inimesed, kellel oli täiesti ükskõik. Ainus, mis luges, oli see, et Saddami langemisest saab hea loo. Eesootav veresaun «hea loo» nimel oli miski, milles ma ei tahtnud osaleda – ma olin juba küllalt seda kõike näinud ja haistnud. See oli minu otsus, aga tagantjärele olen selle üle õnnelik. Ma olen elus, õnnelikult abielus ja elan Šveitsis. Mu elu on nüüd vaikne. Aga teleuudiste bisness on täis professionaalseid mehi ja naisi, kes on ikka veel seal, hea asja eest väljas, ja nemad on minu kangelased. Reporterid, nagu Jeremy Bowen (BBC) või Sam Kiley ja Andrew Wilson (SKY), James Mates, Mark Austin ja Bill Neely (ITN), Ben Wedeman (CNN), Sheila MacVicar (Al Jazeera America), Lindsey Hilsum (C4), kogu Al Jazeera meeskond, keda peetakse Egiptuses kinni valesüüdistuste põhjal, või rindeoperaatorid, nagu Mary Rodgers (CNN), Daniel Demoustier ja Sean Swann (ITN), Darren Conway (BBC). Ma olen kõigi nende inimestega töötanud, igal pool maailmas. Ma saan aru, miks nad seda tööd tegid või teevad – igaüks oma põhjustel. Aga ma ei tea, kas oskan seda seletada. Siiski, ühte võin öelda: Bosnia sõja ajal tegi keegi muusikavideo, kasutades Seali «Crazy» taustaks ühte lahingustseeni. Sellest sai selles sõjas viibinute jaoks legend. Ma arvan, et rohkem kui keegi teine siin maailmas mõistame me rida: «...but we’re never gonna survive, unless we get a little crazy.» – «Me ei jääks ellu, kui poleks pisut segased.»

Mõni aeg tagasi näitas ETV dokumentaali «Under Fire. Journalists in Combat», kus osalete ka teie ja mis räägib rängast hinnast, mida sõjaajakirjanikud psühholoogiliselt oma töö eest maksavad. Sellest hinnast räägib ka «Sõjasõltlane». Te kirjutate palju rindeoperaatori töö paradoksidest, valikust appiminemise ja filmimise vahel ja sellega kaasnevatest süümepiinadest. Raamatu lõpu poole kirjeldate hingekriipivat stseeni kõrri kuuli saanud väikese Bosnia tüdrukuga – et viimane asi, mida ta siin elus nägi, oli talle näkku suunatud kaamera. Te pole teinud saladust oma traumajärgsest ärevushäirest. Mida ütleksite oma noortele kolleegidele, kes on silmitsi samasuguste probleemidega?

Ikka ja jälle saan ma kirju inimestelt, kellel on rasked ajad. Mõnda neist pole ma iial kohanud, aga nad olid lugenud «Sõjasõltlast» ja see tähendas neile midagi. Oli üks fotograaf, kes tuli enne sõja algust Bagdadi. Tal oli seljakotis kapsaks loetud «Sõjasõltlane». Ta oli lugenud raamatut kuus korda ja palus mult autogrammi. Olin jahmunud, kirjutasin: «Palun, hoia ennast.» Ma ei tea, mis temast sai. «Sõjasõltlases» on tegelane Eddie Parker, kes saatis mind kahel reisil Gruusiasse aastatel 1993–1994, kui Vladimir Putin ja KGB juba lava taga sündmusi käima lükkasid. Mul ei läinud kaua taipamaks, et Eddie on omadega läbi. Hankisin talle üheotsapileti koju Inglismaale ja panin talle kaasa 2000 naela. Ma ei tea ka seda, mis temast on saanud. Loodan, et nad on mõlemad elus ja terved. Aastate jooksul olen püüdnud aidata neid, kes on abi vajanud, aga ma ei saa teha väga palju. Mul on mu enda koorem kanda. Ma poleks saanud hakkama naise abita. Ta töötas tippuudiste produtsendina kõikjal maailmas ja on käinud läbi sarnase teekonna. Me teame teineteise meeleolukõikumisi ja aitame teineteist välja, kui asjad hulluks lähevad. Retsepti pole. Kui just pean midagi ütlema, siis ütlen: õppige usaldama teist inimolendit enda kõrval ja leidke loov ja konstruktiivne viis oma tundeid väljendada. Ärge laske tunnetel pinna alla vajuda, pidage neid silmas nagu lapsi, kes ujuvad väga sügavas basseinis. Mõni aeg pärast ameti mahapanekut tegite 2007. aastal siiski veel dokumentaalfilmi «Baker Boys: Inside the Surge», mis on intiimne pilguheit Iraagi sõja koalitsioonivä-

mul õnnestus kuradit iga kord ninapidi vedada. Ma pole kunagi elanud vähegi stabiilses maailmas. Olen alati mõelnud, et stabiilsus on illusioon. Õigupoolest on see illusioonist viletsam – see on võltsjumal. Praegu on Euroopa silmitsi poliitiliste mahhinatsioonidega, mida paljud lootsid olevat igaveseks maha maetud: fašism, sovetlus, sektantlus, natsionalism ja ususallimatus. Rääkimata finantsoligarhidest nii idas kui ka läänes, kes peavad võimu ja rikkust oma Jumalast määratud eesõiguseks ülejäänud inimkonna või isegi planeedi ellujäämise arvel.

gede sõdurite emotsioonidesse. Kas nüüd, kui elate vaikses idüllilises paigas ja olete pühendunud ilukirjandusele, sunniks miski teid veel kaamerat kätte võtma?

Mul on järelejäänud eluga paremat peale hakata. Arvan, et pean tegema midagi, mis muudaks maailma kas või natukenegi. Üks tänapäeva suuri sõjaajakirjanikke on Janine Di Giovanni. Mõni aeg tagasi kirjutas ta oma võitlusest traumajärgse ärevushäirega ja sellest, et see andis talle uue vaate elule. Janine kirjutab ikka veel Newsweekile ja Vanity Fairile. Ta on ka Suurbritannia põgenike agentuuri (UNHCR) konsultant Süüria kriisi küsimuses. Imetlen Janine’i väga. Tema märkimisväärne kirjutamisoskus ja jõupingutused nende inimeste heaks, kes on jäänud sõja hammasrataste vahele, peaksid inspireerima kõiki ajakirjanikke. Igatahes on ta inspireerinud mind. Olen rääkinud inimestega inimõigusteorganisatsioonist Human Rights Watch. Võib-olla saaksin aidata neid nende töös. Läheksin kaameraga kaugetesse paikadesse. Kaalun seda tõsiselt. Tahaksin anda midagi tagasi kannatavale maailmale, enne kui siit lahkun.

Pärast töölt lahkumist olen nii mõnelgi korral mõelnud, et tuleks kõigele lõpp teha. Kaevikuhuumor päästis mu.

«Sõjasõltlane» ilmub eesti keeles ajal, mil sõda on tulnud Euroopale lähemale, kui veel pool aastat tagasi keegi arvata oleks osanud. Euroopa stabiilsus on osutunud illusoorseks. Ühtäkki tunnevad paljud inimesed, et kaadrid teleuudistes polegi midagi kauget, mis juhtub kellegi teisega. Kas maailm on hulluks läinud?

Tõesti leian vahel, et viimnepäev on lähedal. Aga teisest küljest – olen selles olukorras olnud.

Putini loogika järgi ei saa Ukraina Euroopa Liidu liikmena olla Venemaa hea naaber, ta oleks lääne nuga, mis on surutud Venemaa kõrile. Olin Kuuba raketikriisi ajal (1963) 12-aastane. Mu isa oli sõjaväelane ja teenis Malmstromi õhujõudude baasis Montanas, mis oli üks Nõukogude tuumarakettide peamisi sihtmärke. Isa tegi mulle vägagi selgeks, et kui tuleb tuumasõda, ei jää järele mitte midagi. Mäletan selgesti toda päeva – ma ootasin maailma lõppu. Aga aeg läks ja suurt pauku ei toimunud. Sestpeale on olnud palju kordi, mil olen arvanud, et minu maailma lõpp on tulnud, aga

Kõik see ohustab Euroopa stabiilsust, sest toob esile esindusdemokraatia piirid. Kuigi Euroopa Liit asutati selleks, et vältida sõdu Euroopa rahvaste vahel, ei tähenda see, et minevik teeks meid tuleviku sõdadele immuunseks. Siiski usun ja loodan, et just Euroopal on parim võimalik tulevik ja pakkuda viimane lootus inimkonnale. Sellepärast olen valinud koduks Euroopa keskme. Euroopa on mu kodu, soovin meeleheitlikult, et tal läheks hästi. Sõjaajakirjanikud ütlevad sageli, et peavad rääkima maailmale sõja jalgu jäänud inimeste lugu. «Sõjasõltlases» annate lugu edasi sõnades, mitte piltides. Kas üks pilt ei ütle rohkem kui tuhat sõna? Kas usute – eriti nüüd, kui olete pühendunud ilukirjandusele – sõna jõusse?

«Sõjasõltlane» kirjeldab objektiivi püütud pilte. Minu eesmärk oli rebida lugeja välja mugavast tugitoolist ja toppida ta minu kaamera objektiivi. Tahtsin, et lugejad näeksid neid pilte, mida nägin mina, tahtsin, et lugejad tunneksid samu tundeid. Aga kuna ma pole ülikoolis kirjutamist õppinud, pidin kirjutama nii, nagu oskasin – kirjutama pilti, nii nagu olin näinud tegevat mõnda suurt Briti TV reporterit. Britid ja ameeriklased toimetavad uudislugusid täiesti vastandlikult. Ameerika reporterid kirjutavad stsenaariumi, panevad jutu paika ja monteerija lõikab pildid ja heli nii, et see sobiks stsenaariumiga. Britid panevad paika pildid ja heli ning alles siis kirjutavad sinna juurde teksti, jättes piltidele ja häälele hingamisruumi. See on roh-

kem filmi kui uudiste tegemine. Sama tehnikat kasutasin «Sõjasõltlases». Vaatasin üle iga viimse kui lindistuse Suhhumist või Rwandast või Moskvast, uurisin iga kaadrit ja lasin selle peast läbi nagu filmi, ja alles siis kirjutasin filmile teksti. Vaatasin läbi umbes 15 tundi video- ja audiomaterjali, raamatusse tuli 136 000 sõna. Nii et jah, mõned pildid võrduvad mitme tuhande sõnaga. Loobusin operaatoritööst ja hakkasin kirjutama «Angeluse triloogiat». Kirjutan ikkagi piltide peale. Vaatan oma triloogia stseene ja kuulan peas oma tegelaste dialoogi, nagu vaataksin filmi. Siis kirjutan selle kõik üles. See on ainus viis, kuidas ma kirjutada oskan.

Olete lugematuid kordi seisnud surmaga silmitsi ning olnud tunnistajaks tuhandetele surmadele ja tohutule hulgale kannatustele. On see teinud teid sõjaõuduste suhtes immuunseks või vastupidi?

Immuunne olen siis, kui olen surnud. Ma ei suuda unustada kannatavate inimeste nägusid ja kehi, keda filmisin, või nende hääli või mädanevate laipade lehka. Ei tahagi unustada. Minu kohus on neid mäletada. See on üks põhjus, miks kirjutasin «Sõjasõltlase». Nende mälestuste raskus võib olla ränk. Mul diagnoositi traumajärgne ärevushäire juba siis, kui veel teles töötasin. Varjasin seda ülemuste eest ja jätkasin töötamist veel kümme aastat. Ma tegelesin nende emotsioonidega «Sõjasõltlast» kirjutades, samuti kanepit suitsetades, mida, muide, soovitasid mulle arstid. Usun kindlalt marihuaana teraapilisse jõusse. Ma ei suitseta selleks, et kaifi saada, suitsetan, et vältida langemist sügavasse pimedasse kuristikku. Pärast teleuudistest lahkumist kaotasin tasakaalu. Õudusnägemused tulid tagasi, nagu ka selge paanika suures rahvahulgas. Praegugi veel ei saa ma istuda avalikus kohas, selg ukse poole. Pöördusin uuesti kirjutamise juurde, seekord romaanikirjanikuna. Olin parajasti poole peal triloogia teise osaga «Inglite linn», kui taipasin, et müstiline noir viimastest headest inglitest maa peal, kes püüavad päästa seda natukest, mis paradiisist veel alles on, on minu viis stressisündroomiga tegeleda. Mu inglid on joodikud ja narkomaanid ja neid painab hea ja kurja igaveses lahingus kaotatud hin-

foto: erakogu

POSTIMEES, 24. MAI 2014 || AK || FOOKUS || 3

gede raskus. Nad on õigupoolest üsna minu moodi. «Sõjasõltlane» räägib muu hulgas palju eestlastele lähedastest teemadest: Nõukogude impeeriumi langusest, Jeltsini võimuletulekust, sõjast Gruusias ja Bosnias jne. Mul oli vahel raske aru saada teie hoiakust Moskva barrikaadidel. Teie antipaatia Jeltsini vastu on täiesti ilmne. Mõnes olukorras räägite headest ja pahadest (pole kahtlustki, kummad on kummad Rwanda genotsiidis), aga vahel loobute eristamast (näiteks peatükis, kus kirjeldate Iisraeli sõdureid abistamas Palestiina noorukit). Kuigi dokumentaalsus eeldab erapooletust, ei saa see alati nii olla?

«Sõjasõltlane» ei ole ajalooline dokument, see on emotsionaalne, psühholoogiline retk läbi mõne ränga ajaloosündmuse (ja ühe suurepärase Siberi rongireisi). Tahtsin üksnes panna lugejat tundma, kuidas on olla operaator. Kui lugeja ei saa alati aru, milline on mingis olukorras mu enda hoiak, või kui see näib ambivalentne, siis parem ongi. Mõnes kohas on ambivalentsus peamine. Igas ühiskonnas on mingi käibiv diskursus, mis kirjutab meile ette, kuidas me peaksime ühte või teist sündmust tajuma. Kas tundsite vahel, et ujute vastuvoolu, ei nõustu valdava arvamusega või et teie töö nõuab kompromisse?

Mul vedas, et sain töötada ITNile, kompaniile, mis usaldab oma reportereid ja meeskonda konfliktikolletes. Sageli määras loo paatose välisuudiste osakond, sageli lõime selle kohapeal ise. Mõlemal juhul jäeti meie otsustada, kuidas lugu filmida või toimetada. Töötasin teleuudiste viimasel laineharjal, enne kui internetist sai peamine infokanal. Uudistemeeskonnad on tänapäeval oma osakonnaga pidevalt ühenduses. Sellel on palju eeliseid: kursisolek, julgeolek jne. Selle halb külg on kohapealse meeskonna allutamine kellegi jaburatele märkustele, kes arvab, et tema teab paremini (istudes tuhandete kilomeetrite kauguselt Londonis või New Yorgis). Enamik aega ITNis polnud mul põhjust tõsiselt kurta. Alles teise Iraagi sõja eel tundsin, et inimesed, kellega koos töötasin, on kaotanud järje ja unustanud, et vana reporterite nali – ära lase faktidel rikkuda head lugu – on ikkagi ainult nali. Kümned tuhanded süütud inimesed pidid surema ja see kõik läks mõnele inimesele, kellega koos töötasin, korda vaid niipalju, et sellega saab teha karjääri ja võita auhindu. See murdis mu südame. Lahkusin päeval, mil sõda algas. Olete töötanud kaua aega Moskvas. Tunnete üsna hästi Venemaad ja vene inimesi. Kas praegused sündmused Ukrainas üllatavad teid?

Mitte eriti. Mind määrati Moskvasse, kui Nõukogude Liit kokku varises. Sellega koos lagunes ühiskonna struktuur: koolid, haiglad, pensionid, väärikuse ja rahvustunne. Sellest tühjusest astusid esile maffia ja endised parteiaparatšikud, kes taipasid, et laip on nokkimiseks küps. Lääne valitsused ja korporatsioonid kogunesid kobaras Venemaale sama ahnete kavatsustega. Venemaa oli põlvili surutud: tema rahvas oli alandatud ja kannatas. Paljud lääne poliitilised liidrid, kogu toetuse juures Vene demokraatiale, tahtsid, et Venemaa jääkski põlvili.

See ei teinud asja paremaks, et Boriss Jeltsin oli vana joodik, kes paistis olevat õnnelik, lastes võimule tõusta uuel oligarhide klassil, kes kohtlesid emakest Venemaad nagu hoora, keda alasti kiskuda ja läänele maha müüa. See kõik rajas teed KGB kogemusega Vladimir Putinile. Ta kasutas demokraatiat (Putin peab seda samasuguseks räpaseks lääne mõjuks nagu geide õigusi või sõnavabadust), et haarata võim ja demokraatia hävitada, vaigistades sõltumatu ajakirjanduse, vangistades «kriminaalsed oligarhid» ja asendades need oma oligarhidega – seda kõike Venemaa päästmise nimel. Mul pole kahtlust, et Putin ja tema lõbusad kaanepoisid said «Venemaad päästes» tohutult rikkaks. Tähtsam kui raha või võim on Putini jaoks aga olla Vene (Nõukogude) patrioot. Putin peab Jeltsinit ja Gorbatšovi rahva reeturiteks. Mind ei pane imestama, et Putin läks Ukraina kallale. Ukraina oli Nõukogude Liidu viljaait, Ukraina on Venemaa värav Vahemerele, Ukraina on russide – rahva, kes andis venelastele nime – sünnipaik. Putini loogika järgi ei saa Ukraina Euroopa Liidu liikmena olla Venemaa hea naaber, ta oleks lääne nuga, mis on surutud Venemaa kõrile. Teie masendavalt sünge, šokeeriv ja kurb raamat on ka uskumatult humoorikas. Kas tunnete mõnda naljasooneta sõjaajakirjanikku?

Selles ametis on inimesi, kellest on saanud joodikud. Mõnest on saanud narkomaanid. On neid, kes ei suuda abielu koos hoida. On neid, kes ei suuda seda kõike enam taluda ja lasevad endale kuuli pähe. Mina olen käinud kolme esimest teed. Pärast töölt lahkumist olen nii mõnelgi korral mõelnud, et tuleks kõigele lõpp teha. Kaevikuhuumor päästis mu. On tõesti veider, et sõda võib vahel, selle absurdse vaatepunkti tõttu, mis ajakirjanikel on, olla pagana naljakas. Mitte kannatus ja surm, vaid selle kõige selge absurdsus. Ma pole kunagi kohanud kaevikutes kedagi, kellel poleks huumorimeelt. Huumor hoiab meid terve mõistuse juures. Tulete mai lõpul Eestisse kirjandusfestivalile HeadRead kirjanikuna, kes kasutab kirjutades oma elukogemust. Elu ja fiktsioon seisavad vist päris ligistikku?

«Angeluse triloogia» on segu oma silmaga nähtud õudustest ja mu katoliiklikust kasvatusest. Kui see siin peab olema paradiis, siis ainus, mida öelda saan, on: nii see küll mõeldud ei olnud. Mul pole vastust küsimusele, miks on maailmas kurjust. Ma ei otsi sellele vastust ka «Angeluse triloogias», kuid tahan tegelaste kaudu paremini mõista oma hinge. (Jah, ma usun hinge olemasollu.) Käin seda teed, kutsudes esile mälestusi kannatusest, surmast, vägivallast, hämmastavatest vapruse ja headuse hetkedest, mille tunnistajaks olen olnud mõnedes maailma kõige hullemates paikades. Kui inimesed on üksteise vastu nii julmad, on maailmas siis üldse midagi paradiislikku?

Kaastunne. Vaata Jon Steele’i ajakava festivalil HeadRead veebiaadressil headread.ee

4 || ARVAMUS || AK || POSTIMEES, 24. MAI 2014

Näib, et üks selle konflikti osapool on väga hästi kursis nii Ukraina kui ka paljude teiste riikide sõjavägede nn Achilleuse kannaga, milleks on erinevad lähenemised ja «rules of engagement» relvastamata tsiviilisikute ohjamisel. Loomulikult on OBONi võimalik tegevus nii Kesk-Aasias kui Ukrainas selgelt vastuolus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 «Naised, rahu ja julgeolek» sõna ja vaimuga ning seetõttu võib selle resolutsiooni rakendamist analüüsida ning monitoorida ka Ukraina sõja kontekstis. Pomerantsev märgib, et mittelineaarses sõjas on ka kaitsjatel vaja kasutada ja tugevdada erinevaid mittelineaarsed võimekusi, näiteks rahvusvahelist antikorruptsiooni-võrgustikku. Ta väidab, et on naiivne arvata, et lääs võidab selle uue lahingu samal põhimõttel, millega ta võitis külma sõja.

Kui varem oli sõja puhul enam-vähem selge, kes on oma ja kes on vaenlane, siis uut tüüpi sõja puhul see printsiip ei toimi.

PÄRAST SÕDA TULEB NEOSÕDA?

kaupo känd d filosoofiadoktor

resident Toomas Hendrik Ilves teatas viimasel riigikaitse nõukogul, et «Eestil ja meie liitlastel ning partneritel tuleb teha Ukraina kriisist kiirelt esimesed järeldused» (postimees.ee, 16.05). Julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross avaldas hiljuti oma nägemuse «Koloraadomardikad ja rohelised mehikesed peavad Ukrainas fantoomsõda» (Delfi, 6.05), milles ta märkis, et võrreldes 2008. aasta Gruusia-Vene sõjaga on «traditsiooniliselt üsna bürokraatlik Vene sõjapidamine muutunud ülipaindlikuks». Ta kirjeldab sõja- ja luuretegevuse segunemist Ukrainas ja jõuab järeldusele, et selle sõja puhul pole tegemist uue nähtusega, sest «midagi kardinaalselt uut leiutatud ei ole» – tegemist on «konventsionaalse sõja ning luure- ja diversioonioperatsioonide» sünkroonse kasutamisega. Ukraina kaitseministri kt Mõhhailo Kovali väitis, et «Venemaa peab Ukraina vastu uut tüüpi sõda, mida on valmistatud ette mitu aastat» (postimees.ee, 13.05). Minu arvates võiks Kovaliga nõustuda, sest näib, et tegemist on uuelaadse sõjaga, mida Kremli peaideoloog Vladislav Surkov nimetab Natan Dubovitski pseudonüümi all avaldatud lühiloos «Taevata» (ruspioner.ru, 12.03) «mittelineaarseks sõjaks» ning mida Kovali sõnadele tuginedes võiks nimetada ka «neosõjaks» ehk neobellum'iks. Surkovi «Taevata küla» tähistab ilmselt Venemaad ning teispool jõge olev «Taevaga linn» on lääne liberaalne heaoluühiskond, mis sulges piirid mittelineaarse sõja põgenikele. Sellise uue sõja kontseptsioonile juhtis tähelepanu

Peter Pomerantsev oma artiklites «Mittelineaarsest sõjast» (lrb.co.uk, 28.03) ja «Kuidas Putin taasleiutab sõjapidamist» (Foreign Policy, 5.05). Pomerantsev küsib, kas lääs on kinni vanas, samal ajal kui Kreml tegeleb «geopoliitilise avangardiga», kasutades ära kohalikke oligarhe, meediat, lobiste, kriminaale, korruptsiooni ning põimunud majandussüsteeme. Kui (lineaarne) «sõda on kõikide asjade isa», mis teeb mõned orjadeks ja teised peremeesteks, nagu Herakleitos väitis, siis milline võiks olla neosõda, neobellum, mis näib tegevat vaenlased «omadeks» ja omad «vaenlasteks»? Näib, et üheks uueks aspektiks on «ründava riigi keeldumine tunnistada, et just tema seda sõda peab», millele ka Kross tähelepanu juhtis. See on sõda ilma «ametliku» rünnaku, invasiooni või agressioonita, mis loob mitmeti tõlgendamise võimaluse. Juhul kui liitlaste vahel puudub üksmeel sündmuste tõlgendamise osas, on raske nõustuda ühise vastutegevusega.

eobellum'i esmane eesmärk on luua «hermeneutline segadus», mis välistab kahedimensioonilise tõlgendamise. Surkovi järgi olid primitiivsed sõjad kahe vaenutseva osapoole konflikt. Mittelineaarne sõda on kõikide sõda kõikide vastu, mille eesmärgiks pole mitte sõda, võit, vaenlase anastamine või hävitamine, vaid globaalsem protsess. Isegi teadlik kaotus ning häving võib olla mõne osapoole eesmärgiks. Hiina strateegi Sunzi teoses «Sõja seadused» jääb vaenlane sõjategevuse jooksul vaenlaseks, keda tuleb võita ja alistada, ideaalis kavaluse, minimaalse vägivalla ja võimalikult vähese majandusliku kahjuga. Lineaarse sõja puhul on selge, kes on oma ja kes on vaenlane, neobellum'i puhul see printsiip ei toimi. Viienda maailmasõja puhul võib riigi üks piirkond toetada ühte poolt, tei-

ne teist ning kolmas kolmandat. President Putin näib olevat vastumeelne «kolmemõõtmeline», kes kasutab ära «kahemõõtmeliste» seesmist mässumeelt «kolmemõõtmeliste» vastu. «Kahemõõtmelised» võivad korraldada ülestõusu «kolmemõõtmeliste» vastu ning luua uue Ühiskonna. Neobellum põhineb eeldusel, et sinu vaenlasest võib saada sinu liitlane ning vastupidi. Koval märkis, et Vene sõdurid tulid Krimmis nende baaside juurde, tutvustasid ennast ning palusid alla anda. Kuna neobellum eeldab a priori, et vaenlasest võib saada liitlane, siis seetõttu seab see piirangud relvastud vaenlase ohjamisel, st «rules of engagement» on uudsed. Neobellum'i eesmärk pole mitte vaenlase hävitamine või anastamine, vaid pigem enda poole üle võitmine, st massilise ülejooksmise esilekutsumine, milleks tuleb varakult luua sobilik taust. Sõjavägi käitub hoopis erinevalt, kui eesmärgiks on territooriumi hõlvamine, vägede hävitamine või elanike anastamine. Seetõttu pole päris täpne väita, et Krimmi operatsioon oli «üsna klassikaline territooriumi hõivamine erivägede poolt, mida harjutab ka 76. õhudessantdiviis», nagu Kross seda teeb. Loomulikult on ülejooksmist kasutatud ad hoc varemgi, kuid nii süstemaatiliselt nagu Ukrainas seni mitte. Näib, et uudne aspekt, millele ka Kross möödaminnes viitab, on relvastamata tsiviilisikute, sh naiste, kasutamine «ründevõimekusena». Just see «võimekus» oli otsustav mitme sõjalise objekti vallutamisel Ukrainas. Kross jagab Vene sõjalised tegutsejad nelja peamisse rühma: erivägede sõjaväelased, värvatud agendid, kasakad ja värvatud vabatahtlikud, kuid unustab mainida relvastamata tsiviilisikuid, keda pole ilmtingimata värvatud, rahastatud, relvistatud, kuid kes on neosõja tandril ühel või teisel põhjusel aktiivsed. Kross mainib «tsiviilisikutest kilpide» kasutamist,

kuid ei märgi, et selles sõjas kasutati tõhusalt relvastamata tsiviilisikuid ka ründevõimekusena ehk «piigina». Seega võiks Krossi poolt välja toodud konventsionaalse sõja, luure- ja diversioonioperatsioonide sünkroonsele kasutamise jadale lisada ka relvastamata tsiviilisikud. Ka Koval näib nõustuvat selle seisukohaga, kui ta rõhutas, et Ukraina sõdurid sattusid ebaharilikku olukorda, kus hambuni relvastatud vaenlane peitis ennast relvastamata tsiviilelanike selja taha. Näib, et Ukraina juhtkond, ohvitserid ja sõdurid ei suutnud vastu seista sellele võimekusele, sest mingeid selgeid käske ja juhiseid polnud. Koval märkis, et «see on uue põlvkonna sõda», ning tunnistas, et Ukraina sõjaväelased polnud selleks ei väljaõppe, reeglite ega varustusega (sh mittesurmava) ette valmistatud.

Krimm tänavu 14. märtsil – noored emad ja «rohelised mehikesed». foto: reuters/ scanpix

Kui «sõda on kõikide asjade isa», mis teeb mõned orjadeks ja teised peremeesteks, siis milline võiks olla neosõda, mis näib tegevat vaenlased «omadeks» ja omad «vaenlasteks»? Tsiviilisikute rakendamine poliitiliste või sõjaliste eesmärkide saavutamiseks pole uudne nähtus, mis on tuntud «viienda» või ka «kuuenda kolonni» nime all. Samas tundub selline süstemaatiline ja sünkroniseeritud moel relvastamata tsiviilisikute rakendamine olema uudne fenomen Ukraina sõjas. KeskAasia riikides pole see tundmatu nähtus. Näiteks Kõrgõzstanis on kasutusel termin «OBON» (oтряд баб особого назначения), mis tähistab relvastamata tsiviilisikute gruppi, kes tellimusel ründavad oponente, hõlvavad hooneid, blokeerivad teid jne. Selle võimekuse sihiteadlik, tõhus ja massiline ründe valdkonnas rakendamine sünkroonis teiste sõjaliste võimekustega on neosõja uudne element.

ulle näib, et Ukraina sõja lahtimõtestamisel oleks esmalt oluline jõuda selgusele, kas tegemist on traditsioonilise sõja või mittelineaarse sõjaga, mida võib kutsuda ka neobellum'iks, kuna see termin haarab nii lineaarse kui mittelineaarse sõja elemente. Sellise mõtestamise kontekstis on igati tervitatav NACi ja NATO peasekretäri Rasmusseni hiljutine visiit Eestisse, kuna Eesti saab lisaks füüsilisele kaitsevõimekuse tugevdamisele panustada oluliselt rohkem ka läbi sügavama ja adekvaatsema analüüsi. Eesti võiks koos NATOga kaaluda mõne mittelineaarse sõjapidamise elemendi lisamist tulevastele «Kevadtormi» / «Steadfast Javelin» õppustele, sest selle aasta õppus keskendus eelkõige lineaarse kaitsevõimekuse ja koostöö tõhustamisele: «Kevadtormi» «vaenlased» olid analoogselt relvastatud üksused ja mitte agressiivsed relvastamata tsiviilisikud; «Kevadtormi» alguses määratud «vaenlaste» üksused jäid kuni õppuste lõpuni «vaenlasteks» jne. Mis juhtub siis, kui mõni «siniste» üksus õppuste jooksul poolt vahetab (korduvalt?) ning hakkab ründama oma endisi liitlasi? Mida teha selliste «omadega» või «punastega», kes õppuse jooksul «siniste» poole üle tulevad? Või nende relvastatud üksustega, kes pole õppustel ei «punased» ega «sinised», vaid hoopis «lillad» või «roosad»? Kuidas toimivad erinevate liitlaste rules of engagement siis, kui relvastamata rahvamass püüab õppuse käigus siseneda näiteks kaitseväe ühendatud õppeasutuste matkakeskusse Tartus või Lääne kaitseringkonna staapi Eametsas? Näib, et ekspertidel ja diplomaatidel seisab veel ees «mittelineaarse sõja» või neobellum'i fenomeni lahtimõtestamine. Filosoofilises plaanis näib neobellum olevat «meie» ja «nemad» vastuolu või Carl Schmitti «sõber/vaenlane» dihhotoomia hägustamine, et mitte öelda hegellik tasalülitamine/ületamine. Ukrainas toimuvat võib vaadelda ka «mina» ja «teine» piiride sulandumisena näiteks Leedu päritolu Prantsuse filosoofi Emmanuel Levinase filosoofia võtmes, kus «teine» (st Ukraina) on ülemuslikum kui «ise» (st Venemaa). Levinasest johtuvalt peaks olema selge, et isegi kogu Ukraina anastamisel see «teine» jääb ning on prioriteetsem kui «ise», sest «ise» on alati määratletud «teise» kaudu.

POSTIMEES, 24. MAI 2014 || AK || ESSEE || 5

VILLU OTSMANN VANDEADVOKAAT

NÄDALA LUULETUS KALEV VAPPER CHECK-IN Su süda on portfelli sees, mappide vahele pressitud, värske naha lõhn ümber. Ja üks pastakas torgib seda – nagu tahaks meenutada AEGA, mil sulle kellegi õrn sõna, tema avatud või suletud silmad, habrast valu ja rõõmu tegid.

Siis olid ja tundsid, nüüd aga tunned ka elu või mis. Nüüd oskad ja tead! Arvad, et tunned, et oled kindel, et oled parim. Isegi usud ju --Aga eluks pole sul täna mahti, kavatsed Brüsselisse lennata.

Jah, muidugi sa hoiad, tõsi, aga ainult kinni! Peaasi, et portfell kaduma ei läheks.

Kunstnik, laulik, õppejõud ja fotograaf Kalev Vapper kirjutab enda kohta nii: «Olen see, kellel kipuvad vahepeal igasugu laulud tekkima. Alguses pigem ilma viisita. Ehk siis – tekivad tekstid ja vahel kohe ka viisid sinna juurde (kui üldse on lauldav tekst). Esinenud olen seni üsna harva ja tihti endalegi ootamatult. Nii on põnev. Helised (või plärised!) kusagil hämaruses nagu alarmkell, ehk avad isegi mõned silmad. Nojah, endal ka muidugi. Teadupärast paneb ju kella piuksuma ikkagi see, kellele helisetakse, mitte kell ise.»

PUTINILT POTJOMKINILE?

ürst Grigori Potjomkin oli keisrinna Katariina Suure tõeline favoriit nii suhetes kui võimus. Robert K. Massie kirjutab keisrinna elulooraamatus, et ta võitles Türgiga, mis viis Venemaa piiri Mustale merele, ning valitses Novorossijat nagu imperaator ning töötas üheksa aastat, et muuta see impeeriumi jõukaks osaks. Ta korraldas keisrinnale ringsõidu Krimmi, mida on peetud kõige märkimisväärsemaks turneeks, mida ükski valitsev monarh on iial ette võtnud. Tegelikult tekkis sellest aga legend «Potjomkini küladest»: et näidatud jõukad külad olid tehtud värvitud papist ning õnnelikud külaelanikud olevat olnud kostümeeritud pärisorjad. Tänapäeval tähendab see väljend igapäevases keelekasutuses pettust või võltsingut ebameeldiva tõe salgamiseks.

Lepingud, sunnijõud ja arutelud Ukraina julgeolek olevat tagatud rahvusvaheliste lepingutega, millega ta lasi end tuumarelvitustada? Lucas Kello on analüüsinud Euroopa riigisüsteeme 19. sajandi võimu tasakaalust kuni sõjajärgse «ühtsuse» süsteemini. Juba antiikajast pärit maksiim «tugevad saadavad korda, mida suudavad, ja nõrgad taluvad, mida peavad» olevat pärast maailmasõdu seatud kahtluse alla. Seda kinnitab paradoks, et nõrkasid tekib juurde ja nad on väga hästi hakkama saanud. See kogemus aitab mõista, et sõjajärgse Euroopa «võim» rahvusvahelistes suhetes tähendab süsteemi, mille eesmärk on püsiv rahu ja töömeetodiks arutelud. Need ei taandu ainelistele väärtustele, sest tähtis on psühholoogia ning veenmisoskus. Kas rahvusvahelised lepingudki pole siis muud kui sellised arutelud, ja mis roll jääb õigusele? Mäletan professor Peeter Järvelaiu kirglikke õigusajaloo loenguid umbes nii, et kes küll on ainsa riigina suutnud Nõukogude Venemaad võita avatud sõjas (loe: tänapäeval oskuslik veenmine) ja sõlmida temaga tema esimese rahvusvahelise lepingu (loe: tänapäeval psühholoogiliselt nõukogude «mina» tunnustamine). Nüüd on meil allakirjutatud Eesti-Venemaa piirileping. On see nüüd millegi alustatu õiguslik lõpp või uue õiguskorra algus või lihtsalt üks kestev arutelusüsteem?

Inimõigused, majanduslikud ressursid

ARVAMUSkultuur Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli AK toimetuse juhataja Neeme Korv Kujundus Jaanus Koov, Grete Teearu Arvamus Urve Eslas, Marti Aavik, Argo Ideon Kultuur Heili Sibrits, Tiit Tuumalu, Janar Ala, Rein Veidemann Juurikas Mart Juur Tõlkija Marek Laane Maakri 23a, 10145 Tallinn, 666 2202, faks 666 2201, ak@postimees.ee

Üks mu tuttav käis Habarovskis meelde tuletamas armeeteenistust. Ta kohtas taksojuhti, kes kirus, et kuradi hiinlased on nõus tegema tööd sama niru palga eest kui venelased, kuid teevad sealjuures veel tööd ka ning säästavad raha koju saatmiseks. Kõik töökohad on hiinlaste käes. Raamatus «Valgete ööde jõgi» kirjutab paadiga piki Leenat matkanud Jeffrey Taylor erilisest inimtüübist bitš – bõvšii intellgentnõi tšelovek. Nii on läinud soomeugrilasi valitsenud Novgorodi ja Kiievi russide riigiga. Tänapäeva Euroopa rajaneb lepingulistel alustel, mille eesmärgiks on rahu hoidmine ja vahendiks ressursside ühiskasutus. Kestev rahu on täpsemalt sõnastatud Euroopa inimõiguste konventsioonis, mille üle teostab järelevalvet kohus Strasbourgis. Ressursside ühiskasutuseks loo-

di Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millest on arenenud Euroopa Liit. Kas me pole mitte olukorras, kus kohus tuleb Strasbourgist viia Donetskisse, endisse Stalinosse, mis on piirkonna raske- ja söetööstuse keskus? Konventsioon sätestab inimese õiguse elule, mille kaitseks asus Euroopa Inimõiguste Kohus esialgse õiguskaitse korras Ukraina kriisi vahetult lahendama. Kohus kutsus pooli hoiduma mis tahes, eriti sõjaliste, vahendite kasutamisest, mis võivad tuua kaasa tsiviilelanikkonna õiguste rikkumise. Tundub, et õigus suudab olukorrale adekvaatselt reageerida. Samas on see väljakutse kohtu tõsiseltvõetavusele, kui nn rohelised mehikesed ei kao. Rahvaste Liit heitis pärast Talvesõja algust Nõukogu Liidu välja ja algas sõda. Tänapäeva Euroopa Inimõiguste Kohus otsib teisi võimalusi. Asjas Küpros vs Türgi tehti lahend Türgilt 90 miljoni euro väljamõistmiseks 1974. aasta sõjalise tegevuse ja jätkuva Küprose territoriaalse liidendamise eest. Kuus sajandit tagasi Kulikovos purustas Vene vägi Kuldhordi mh Krimmi stepirahvastest koosnevad väed. Kahe aasta pärast rüüstas Kuldhord Moskva. Kokkuvõttes algas Moskva iseseisvumine. Neli sajandit hiljem saatis Venemaa õigeusklike kaitsmise ettekäändel armee Poolasse ning rahu ja vabade valimiste tagamiseks ümberpiiratud Varssavis panid poolakad ametisse oma viimase kuninga, kes oli Katariina Suure endine armuke ja «nukk». Tema abil viidi läbi Poola jagamised. Sõdades Türgiga lasi Venemaa iseseisvuda Krimmil, selle hiljem annekteerides ja türklastelt üle võttes.

Inimõigusalase tegevuse ülesanne võiks olla õiguslike instrumentide arendamine, mis võimaldavad korrumpeerunud võimul lahkuda rahumeelselt. Kahekümne aasta pärast marssis Napoleon mahapõlenud Moskvasse. Kokkuvõttes sai Venemaast Euroopa suurriik. Vähem kui kaks sajandit hiljem liidendas Nõukogude Liit salaja Poola ja okupeeris selle. Kahe aasta pärast olid Hitleri väed Leningradis. Kokkuvõttes asus Nõukogude Liit võimule pooles Euroopas. Paistab nagu muster: väike agressioon, järgneb purustav vasturünnak, mis kurnatakse läbi lõputute kaotustega, ja järgneb võidukas võimu laienemine. Mis siis järgmiseks? Hiina vallutab täielikult Vene tööjõuturu, venelased kannatavad töötust ja viletsust, kuni ühel hetkel Hiina upub sisemaisesse abstraktsete hüvede ületarbimise mulli ning Venemaa võtab võimu kogu Aasias? Ülepakutud, jah, kuid Putin just sõitis Hiinasse.

Heaolu ja korruptsiooni võim Põhiseadus sätestab meile sotsiaalse õigusriigi, Eurovisiooni võitja Conchita Wurst saadab kirju armastusega Putinile, meil on vaba internet ja e-valimised, Herman Simm istub vangis. Venemaal valitseb avalik seksuaalvähemuste foobia, internetti allutatakse valitsuse kontrollile, Janukovõtš põgenes 32 miljardi dollariga. Katariina Suur soovis oma Nakaziga saavutada inimeste võrdsust seaduse ees ja surmanuhtluse kaotamist ning teda pee-

ti kunsti, kirjanduse ja hariduse patrooniks, ta elas nümfomaanina oma kirglike favoriitide võrgustikus, osales printsessina õukonna nn transvestiitide ballidel, kus tsaarinna Jelizaveta sai oma jäsemeid näidata liibuvates meestepükstes. Tema koduarestis viibiva abikaasa paljakäsi tapmisega olid seotud tema soosikud, ta sünnitas troonipärijaid abieluväliselt, riigistas kiriku varad, andis välja Georgi ordeni. Milline rõõmu- ja hirmusõltuvuse, heaolu ja korruptsiooni, ideaalide ja pragmatismi vastasseis?! Lääne heaolu abstraktsus tundub põhivajadustest nii eemaldunud, et mälu nende korruptiivsest küünilisusest hägustub. Nagu indiaanlased elasid spiritualistlikus unenäomaailma kultuses ega märganud vaatamata šamaanide ja berdaššide maagilistele võimetele end kaitsta idast tuleva materiaalse ressursikultuuri eest. Nagu lihavõttesaarlased mattusid kivikujude kultuurikihti ja jäid tuulte meelevalda. Intellektuaalse omandi ja õiguslike abstraktsionismide maailm üha kasvab, kuid terasest ja söest pole veel pääsu. Pacta sunt servanda on Rooma õiguse ideaal ning Prantsusmaa teatas, et õiguslikult ei ole võimalik Venemaa sõjalaevade lepinguid mitte austada. Samas on ühiskondi, kus lubadusest tähtsam on vanema, ülemuse, mehe, tugevama, korrumpeerunuma jne nõue. Sellega on aga vabadel valimistel vähe teha. Korrumpeerunud võimu alus on salakaval kardetavus. See võimaldab põhivabaduste arvel olla kangelaslik, taluda viletsust ja inimohvreid nagu holodomori ning siis võimu laiendada, mis taastoodab kardetavust. Probleem on, et sellisel võimul ei ole head võimalust lahkuda n-ö elusalt. Ukraina kriis näitab seda hästi. Võim ja tema kandjad moodustavad partnerluse, millest ei saa enam keelduda. Ukraina president põgenes Venemaale. Thukydidesi Peloponnesose sõja ajaloost leiame meloslaste ja ateenlaste dialoogi vallutussõjast. Meloslaste pakkumisele olla sõbrad, mitte vaenlased, vastavad ateenlased, et vaenulikkus ei teegi nii palju kahju kui sõprus, mis näitab alamatele nõrkust, kuna vastupidine oleks tõend vägevusest. Esimesed märgivad, et mida muud te sellega teete, kui häälestate enda vastu need, kes ei kavatsegi teid vaenata. Meloslaste mehed tapeti kõik maha ja ülejäänud orjastati. Mõne aasta pärast hävisid ateenlased totaalselt ning ülemvõim läks Spartale. Inimõigusalase tegevuse ülesanne võiks olla õiguslike instrumentide arendamine, mis võimaldavad korrumpeerunud võimul lahkuda rahumeelselt, hirmuta ja ärakasutamiseta. Eestiski on mõni võimu küljes rohkem kinni kui teine. «Tere, tere, vana kere» tervitas Putin aasta pressikonverentsil ning meie ostsime Sotši pileteid. Milline vaba dialoog ja peen empaatia, kuid kes need «vanad kered» siis ikkagi olid, kes tervituse vastu võtsid? «Starova starova, staraja karova.» Tögamine nagu «jätku leiba, jälle sööte!?» või «viimane, hapupiimane!». Aga mis ühel eestlasel teha, kui regioonis on rahvusvahelised pinged, kui piim hakkab hapuks minema. Las läheb. Kuumad Eesti poisid söövad siis kama ja mõmisevad, et sellist Potjomkini piima ma juua tahakski. Peterburis on mälestussammas, mis kujutab Rooma sõduri rõivais ratsanikku, pühenduseks Petro Primo Catharina Secunda. Potjomkin oli sängi ja sõpruse korruptsiooni fenomenaalne esindaja ning seisis aastaid Katariina võimu kõrval. Ta suri üksinda keset steppi Iasi linna lähistel ning vajus mõnevõrra unustusse, kuni bolševikud ta au sisse tõstsid. Putin, nagu Potjomkin, on vaevalt Suur. Juba seetõttu, et ehkki ta on sündinud Leningradis, valitseb ta Moskvast. Ajalukku võib minna Putini Sotši kui mängud roheliste mehikestega, kuid Potjomkin ei olnud see, kes oli kirjavahetuses Voltaire’iga, võttis vestlustunde Denis Diderot’lt ja pani aluse ühele võimsaimale Euroopa kunsti kogule. Talle meeldis kohtuda inimestega ilma püksata, küüsi närida ning tema viimased sõnad kirjas keisrinnale olid «ma ei tea, mis minust saab».

6 || AJALUGU || AK || POSTIMEES, 24. MAI 2014

«Kevade» kangelaste arvatavad prototüübid ja nende elusaatus.

PILDIKESI LUTSU PAUNVEREST taavi minnik ik ajaloolane

skar Lutsu (1887–1953) isikust on põlistunud mälestus kui rahvalikust nalja- ja napsimehest, kuid kirjanikuna oli ta ennekõike kõva töömees, kellelt veidi enam kui kolme aastakümne pikkuse loomingulise perioodi vältel ilmus rohkem kui 60 teost (sh kaks romaani, neli novelli, 23 jutustust, 18 näidendit, 13 köidet mälestusi, lisaks eraldi väljaannetena ilmusid tema följetonid). Ilmselgelt on «Kevade» ning teiste nn Tootsilugude näol tegemist tema menukaimate ja suurimat kultuurilist mõju omanud teostega, mille ainese ammutas kirjanik oma koolipõlvest, aga ka kodukandi Palamuse värvikast külaelust. Lutsu tegelaskujude prototüüpide otsimisega tehti algust vahetult pärast seda, kui ilmusid tema jutustus «Kevade» (1912–1913) ja näidend «Paunvere» (1913), ning seda vaatamata asjaolule, et autor ise korduvalt kinnitas, et tema teoste tegelaste eeskujude otsimine päris elust on ebaotstarbekas, kuna tegelased on tema enda fantaasia vili. Esialgu tegi seda Palamuse ja Kuremaa rahvas isekeskis,

kuid erinevatel aegadel on Lutsu tegelaste otsimisega tegelenud mitmed koduloolased, ajakirjanikud, kirjandusteadlased ja ajaloolased. Mitmele kangelasele ei olegi kirjaniku enda kaasaegsete hulgast sobivat ajaloolist eeskuju leitud, nii on näiteks oletatud, et melanhoolse ja sügavale enesesse vaatava koolipoisist unistaja Arno Tali prototüübiks on kirjanik ise, kuid sellised väited jäävad spekulatsiooni tasemele. Vaieldud on ka Tõnissoni prototüübi üle, kellena tänapäeval sagedasti figureerib August Loog (1882–1967). Paunvere kihelkonnakooli õpetaja Lauri eeskujuks «Kevades» oli aastatel 1891–1903 Palamuse kihelkonnakooli õpetajaks olnud Ludvig Roose (1870– 1931). Pärast Palamuselt lahkumist töötas Roose Saadjärve ministeeriumikooli juhatajana, kus tema õpilaste hulgas olid teiste seas ka ajaloolane Hans Kruus (1891–1976) ning poeet Henrik Visnapuu (1890–1951). Vanapoisist kooliõpetaja Roosel õnnestus võita tänu oma tasakaalukale käitumisele ja laiale silmaringile oma õpilaste lugupidamine. Nagu on meenutanud Tootsi-lugude Raja Teele eeskujuks olnud Adele Pärtelpoeg-Koll (1890–1975) õpetajat 1971. aastal koduloouurijale Johannes Pajule saadetud kirjas: «Roose (Laur) oli üks ideaalne kooliõpetaja. Pea iga koolilaps – poiss ehk tüdruk jumaldas teda. Ta oli nii

hea, nii kannatlik, nii arusaaja. Ühesõnaga – ükski kooliõpetaja ei suuda parem olla.» Adele Pärtelpoeg-Kolli ennast mäletati Palamusel sarnaselt Raja Teele tegelaskujuga kui elurõõmsat ja elava iseloomuga naisterahvast, kelle eluteele paisatud raskustest väljatulemiseks läks tarvis samasugust kindlameelsust ja kangekaelsust, nagu näitas üles tema kirjanduslik alter ego. Adele Pärtelpoeg / Raja Teele ei läinud päris elus kunagi naiseks ulakale Joosep Tootsile, vaid abiellus 1909. aastal Kolli talu tööka ning tasase loomuga perepoja Osvaldiga. 1927. aastal rändasid Adele ja Osvald koos 1912. aastal sündinud poja Endliga Austraaliasse, kus nad rajasid Queenslandi osariigis lambafarmi, mille abikaasa varajane surm sundis Adelet paraku 1930. aastate majanduskriisi aastatel maha müüma. Hiljem teenis Adele maakera kuklapoolel elatist juuksuri ja võõrastemajapidajana. Joosep Tootsi tegelaskuju eeskujuks on peetud Lutsu püsimatu iseloomuga koolivenda Voldemar Tootsoni (1885–1920), kes tekitas koolis oma vallatute vempudega koolmeister Roosele ilmselt palju peavalu. Tootson ee-

Erinevatel aegadel on Lutsu tegelaste otsimisega tegelenud mitmed koduloolased, ajakirjanikud, kirjandusteadlased ja ajaloolased.

listas nii nagu Joosep Toots olla parem Venemaal mõisavalitseja kui Eestimaal tallipoiss. Ta rändas enne Esimest maailmasõda sarnaselt paljude teiste eestlastega raske majandusliku olukorra tõttu välja, õppis Venemaal erinevates mõisates põllupidamist. Kuid erinevalt Lutsu Tootsist lõppes Esimese maailmasõja ajal tsaariväkke mobiliseeritud Voldemar Tootsoni elu parimates aastates, Vene kodusõja ajal, kus ta 1920. aastal LõunaVenemaal, juhatades enamlaste toitlustussalka, Brjanski lähedal hukka sai. Muusikalembese Jaan Imeliku prototüübina on ära tuntud Voldemar Tammanit (1884–1942), ärksa vaimuga pedagoogi ja koolilaulikute väljaandjat, kes nii nagu Tootson suri kodupaigast kaugel. Tema elu lõppes 1942. aastal ühes Sverdlovski oblasti metsatöölaagris. Keerulisemad on lood Georg Adniel Kiire algkujuga. Palamuse

kihelkonnast pärit koduloouurijale Johannes Pajule on vanemad Palamuse inimesed väitnud, et selleks oli külarätsepa poeg Jorh Käire. Pigem on Kiire näol siiski tegu kohalike, end muust külarahvast kõrgemaks pidanud kadakasaksade koondkujuga. Kuid peenutsevate rätsepate ning nende sellidega puutus kingsepa pojast Oskar Luts oma nooruses palju kokku, kuna need pidasid oma äri tema isa Hindriku kõrval. Kohalikud rätsepad Drawneeki ja Sarta on Luts «sisse kirjutanud» ka oma näidendisse «Paunvere« (vastavalt Ärak ja Freiberg). Peagi Palamusel monumendi (autoriks Tauno Kangro, monumendi esteetiline külg on juba enne avamist vaidlusi tekitanud) saava Kristjan Lible prototüübiks oli Palamuse kiriku kellamees Kristjan Lill (1862–1906), kes oli kohalike hulgas tuntud kui alkoholilembene rahvamees. Lill elas emaga Palamuse

POSTIMEES, 24. MAI 2014 || AK || AJALUGU || 7

1900. aastal asutatud Palamuse-Kuremaa vabatahtliku tuletõrjeseltsi tegevusest võtsid aktiivselt osa mitmed Lutsule tegelaskujude loomiseks inspiratsiooni pakkunud Palamuse mehed. 1902. aasta grupifotol on teises reas vasakult viies Palamuse kooli õpetaja Ludvig Roose (õpetaja Laur «Kevadest») ning üheksas riidevärvimistöökoja omanik Christof Drawneek (Ärak «Paunverest»), kolmandas reas kuues Oskar Lutsu isa Hindrik, kaheksas kaupmees Karl Ennus (Reenus «Paunverest») ning üheteistkümnes kiriku kellamees fotod: eesti tuletõrjemuuseum Kristjan Lill (Lible.)

Kuremaa vabatahtliku tuletõrjeseltsi laulukoori tegevusest võtsid osa Raja Teele prototüüp Adele Koll abikaasa Osvaldiga (pildil paremalt vastavalt kolmas ja teine), kuni mõlemad 1927. aastal Eestimaa tolmu jalgadelt raputasid (foto 1923. aastast).

lähedal kirikumõisa moona-kamajas, teenis lisa abitöödel taludes ning kalmistul haudu kaevates. Lillele meeldis kohalikku rahvast lõbustada (armastas näiteks kohalikele koolipoistele oma klaassilma näidata, mis tuli selleks otstarbeks silmakoopast välja koukida) ja balltisakslasest pastorile Burchard ard Sielmannile (1838–1919) ning Julk-Jüri prototüübiks olnud kihelkonnakooli juhatajale Aleksander Nieländerile (1844–1917) vempe visata. Näiteks olevat Lill, kes teadis, et pastorihärra armastab igapäevaselt teatud kindlatel kellaaegadel jalutamas käia, roninud puu otsa ning hüüdnud sealt mitu korda Sielmanni nime. Ehmunud ja kimbatuses pastor ei olevat aru saanud, kust ja kes tema nime hüüdis, ning hüüdnud vastu: «Jehoova, ma kuulen!» Köster Nieländer põlgas Lille

Kooliõpetaja Roose (Laur) ning õnnetult surma saanud Palamuse kiriku kellamees Lill (Lible.)

tema viinalembuse pärast, Lill omakorda armastas köstrit tögada tema alalise rahapuuduse tõttu (köster armastas korraldada sagedasti oma kutsutud külalistele pidulikke koosviibimisi), öeldes näiteks, et isegi kui kogu ilm appi tuleks, oleks Nieländeril rahahäda käes. «Päris» kellamees Lib« le lõpp 1906. aasta jõululaupäeval oli õnnetu. Kui Lill p Tohiku talu peremehe Mihkli matuseteenistusele kella tuli lööma, oli ta juba parajalt purjus. Pärast teenistuse lõppemist läks Lill lähedal asuva Viru talu sauna vihtlema. Vanade kommete järgi toodi jõululaum päeval õled saunapõranp dale. dal Hooletust suitsetamisest v võtsid õled tuld ning peagi oli saun leekides. Appiruttajad suutsid leegid summutada, kuid oli liiga hilja – saunalava alt leiti kellamees Lille söestunud keha.

8 || KIRJANDU KIRJANDUS US |||| AK AK ||| POSTIMEES, EESS,, 224. EE 4. MAI 2014

attusin mõni aeg tagasi õhtustama vana tuttavaga. Äkitselt urgitses ta oma tagitaskust lauale paar rasket, läikivat kullakangi. See oli sõna otseses mõttes illustreerimaks iidset tarkust «kõik, mis mul on, on minuga kaasas». Mees seletas, et ta ei hoia, jumala eest, raha üheski pangas, ja kuskil ei tohi olla mingitki märget sellest, palju ta teenib või mida ta omab. Eks ikka maksude pärast – «ma põhimõtteliselt ei maksa neid SELLELE riigile». Mees oli ääretult uhke, et saab «süsteemi lüpsta» – miskipärast arvan, et talle meeldiks, kui tema laps saab õppida heas koolis ja tema auto saaks veereda mööda über-siledat asfalti. Lihtsalt ise ei taha ta neisse panustada... Ja muidugi meeldiks talle lugeda põnevaid raamatuid ja vaadata vingeid filme, «aga vaadaku ise, kuidas hakkama saavad, mina ju saan...». Meenus stseenike soomerootsi kirjaniku Kjell Westö raamatust «Bruusi juhtum»: «Põrkasin tänavanurkadel ja pidudel kokku vanade klassikaaslastega. Kõik olid saamas juristideks või ökonoomideks. Oli kõrgkonjunktuuri aeg ja nad rääkisid, et teenivad suurt raha. Üks neist, värske revident, küsis mult: «Ja millega sa veel tegeled peale selle, et kirjutad natuke?» Küsisin vastu: «Ja millega sa veel tegeled peale selle, et revideerid natuke?» Aga mu iroonia ei tunginud ta elevandinahast läbi. Ta ainult naeratas, teades hästi, et tolleaegses Soomes kõneles raha. Hakkasin mõistma, et suur osa inimkonnast sülitab Kunsti ja Kirjanduse peale.» Just.

5/04 KULTUURIKOMMENTAAR KADRI KÕUSAAR: LOOMEINIMESTE RASKE ELU

ahtsin kirjutada Eesti loomeinimeste raskest elust, kuid paraku sattusin lugema alljärgnevat: «Pasternak keeldus nõukogude ajalehti lugemast, sest neid täitsid uudised hukkamistest. 1937. aastal hoidus ta osalemast Puškini sajanda surma-aastapäeva üritustest. Tol aastal hukkus palju Pasternaki sõpru; osad tegid enesetapu, teised surid vangilaagrites. Kui Stalin ja ta salapolitsei hakkasid kuulsaid vanu bolševikke arreteerima ja mõrvama, pidid kõik Nõukogude intelligentsi esindajad kirjutama alla petitsioonidele, mis kiitsid hukkamised heaks või nõudsid neid juurde. Pasternak keeldus alla kirjutamast, öeldes: «Keegi pole mulle andnud võimu otsustada teiste inimeste elu ja surma üle.» Ta tunnistas sõber Kornei Tšukovskile, et pigem ta sureks, kui toetaks midagi nii alatut. Pasternaki trotslikkuse peale tigedad Kirjanike liidu ametnikud võltsisid ta allkirja.» See on katkend Vladislav Zuboki raamatust «Živago lapsed», mis räägib intellektuaalide elust Nõukogude Liidus. Jah, suures pildis pole tänapäeva Eesti loomeinimestel häda midagi – ei pea andma allkirju kellegi hukkamiseks ega hirmust värisema... Samas on nõnda ekstreemsed võrdlused alati diskussiooni pärssivad. Võrrelda võib ju alati mitte alla-, vaid ka ülespoole. Vabakutseliste hädad on teada. Näiteks pole neil tervisekindlustust. Ontlik loomeinimene peab seda haigekassalt ise ostma või töötama kuskil (enamasti mitte-erialasel) palgatööl. Ses mõttes on teised «maa soola» elemendid veidi paremas olukorras – teadlased, õpetajad, arstid. Kuigi nende palk võib olla väike, on nad siiski erialasel tööl ja omavad sotsiaalseid garantiisid, mida kirjanikul ja kunstnikul pole. Viimasel ajal olen ma isegi mõelnud, et tervisekindlustus võiks tegelikult olla üldse KÕIGIL kodanikel (nagu näiteks Inglismaal). Jah, loomulikult on Inglismaa rikkam, aga Eesti on väiksem. See oleks äge žest. E-valimiste ja ilusate hammastega inimeste maa. Kui kallis või utopistlik see idee oleks? Ja kas selline solidaarne idee motiveeriks osa inimesi sellevõrra veidi rohkem makse maksma?

A. S. BYATT:

«ROMAAN ON KUNSTITEOS, MITTE ÕPPETÜKK» jan kaus kirjanik

S. Byatt (1936), kodanikunimega Dame Antonia Susan Duffy, on tunnustatud inglise kirjanik, kes valiti 2008. aastal ajalehes The Times viiekümne suurima Teise maailmasõja järgse briti kirjaniku hulka. Tema peateos, Bookeri kirjandusauhinna pälvinud «Lumm» ilmus eelmisel aastal kirjastuses Varrak Krista Kaera tõlkes. Tegu on ühtaegu erudeeritud ja südamliku armastusromaaniga. Seda võib nimetada ka ebakonventsionaalseks põnevuslooks, mille käivitajaks pole mitte laip või kadumine, vaid hoopis armastuskiri. Postimehele antud intervjuus tunnistab Byatt, et «Lumma» kirjutamiseks sai ta impulsi pealkirjas olevast sõnast (ingl keeles on teose pealkiri «Possession» – J. K.). Nimelt kuulas Byatt Briti Raamatukogus inglise romantilise luule ühe olulisema esindaja Samuel Taylor Coleridge’iga tegeleva õpetlase ettekannet ja mõistis, et see naine oli pühendanud Coleridge’i uurimisele kogu oma elu. «Mõtlesin, et kas ta on luuletaja lummuses või on luuletaja hoopis tema lummuses. Mõni aasta hiljem mõistsin, et sellel sõnal on ka seksuaalne tähendus, ning alates sellest hetkest oli mu idee kahest armastajapaarist, üks minevikus, teine olevikus,» selgitab Byatt. «Lumm» on rikas tekst, milles on kõrvuti mitu lugu. Armastuslugu (või kaks), omamoodi põnevik ja intellektuaalne lugu, labürint. Kõik need kihid on osavalt omavahel seotud. Autor nendib, et tema enda jaoks on romaani kõige olulisem mõte selles, et luuletused on kriitikutest tähtsamad – luuletused on tähtsamad kui kirjandusteooriad või neile kohandatud biograafilised käsitlused. «Lumma» kirjutamise ajal töötas Byatt ülikoolis õppejõuna ja ta nägi, kuidas tudengid kaotasid erinevaid (feministlikke, strukturalistlikke jne) kirjandusteooriaid õppides kirjandusliku elevuse. Sellega haakub Byatti jaoks probleem luuletustest proosatekstis. Byatti toonane toimetaja, naise sõnul suurepärane luuletaja Dennis Enright käskis tal raamatu jaoks luuletusi kirjutada. «Kasvasin üles viktoriaanliku luule saatel – mu ema oli Robert Browningu asjatundja – ja mu pea oli selle rütme tulvil. Luuletused peaaegu kirjutasid ennast ise.» «Lumm» on Byatti esimene ajalooline romaan ja autor tunnistab, et ta keskendus 19. sajandi luuletajatele; sellele, kuidas hoida nende olemust elus. «Juba pealkiri peaks viitama, et tegu pole eelkõige realismiga – see on

proosapoeem luulest ja lugu lugude lummast.» Kirjanikul ei ole Byatti arvates mingisuguseidki kohustusi peegeldada oma ühiskondlikku ümbrust – aga kui ta seda teeb, on tal kohustus teha seda adekvaatselt. Byatt märgib, et «Lumma» mõjutas väga tugevalt Umberto Eco. ««Roosi nimes» on olemas Sherlock Holmesi laadis detektiivilugu, jant, hulganisti keskaegset teoloogiat – sain korraga aru, et võin samamoodi teha. Ma kasutasin mõningaid stseene, mis sarnanesid väga suure inglise romantilise romaanikirjaniku Georgette Heyeri omadega. Ma mõistsin, et nii kaua, kuni sa jutustad head lugu, võid sa ka sügavalt mõelda.» «Lumma» kõige olulisem tegelane on Christabel LaMotte, fiktiivne 19. sajandi luuletaja, kellele luule oli igapäevaelu vastand – ta kasutas metafoore nagu väravaid, mille kaudu sai argipäevast põgeneda –, samas on argipäeva kajad ta luules olemas. «LaMotte oli autsaider – vallaline naine, kes elas koos teise naisega ja kirjutas salavärsse. Ma armastasin teda, kuna ta ei saanud olla kirjutamata – ta oli keele lummuses. Tean seda tunnet hästi. Ma armastasin ka Ashi (samuti fiktiivne luuletaja Randolph Henry Ash, LaMotte’i armastatu – J. K.) – ta oli hea südamega ja keeletundlik mees. Nad oli pühendunud inimesed. Seks oli nende jaoks palju tõsisem asi kui hilisematele põlvkondadele.» Byatti sõnul on Ashis koos erinevaid Victoria ajastu poeete: Browningut, Alfred Tennysoni, Arthur Hugh Clough’d ja pisut ka Matthew Arnoldit. Prototüüpe ta ei soovi kasutada, sest vabamalt tunneb ta end siis, kui ta saab karaktereid täielikult välja mõelda. «Christabel meenutab pisut Christina Rossettit – aga Rossetti kurb kristlase hääl polnud päris see, mida ma soovisin. Seega lugesin väsimatult Emily Dickinsoni. Christabeli kirjade stiilis on sarnasusi Emily Dickinsoniga – aga tema mõtteviisis mitte.»

Kirjanik Tallinnas

A. S. Byatt esineb reedel, 30. mail kell 17 Tallinnas Kirjanike Majas. Ta on festivali HeadRead külaline. Kirjandusfestival HeadRead toimub 28. maist 1. juunini. Täpne kava headread.ee

Ma mõistsin, et nii kaua, kuni sa jutustad head lugu, võid sa ka sügavalt mõelda. Byatt ei ole varajanud, et teda on mõjutanud sõprus Iris Murdochiga ja viimase looming. Samas on «Lummas» autori arvates seda mõju vähem kui mujal tema loomingus. «Ta oli filosoof ja tema ideed köitsid mind väga. «Lumm» on kirjanduslik mäng, mida mängib kirjandusliku taustaga inimene. Kui ma Murdochi esimest korda lugesin, oli inglise romaan suures osas lame sotsiaalkriitika – Iris näitas, et romaanides on võimalik ideedega töötada.» Byatti üks armastatumaid tekste on Wallace Stevensi poeem «Märkusi ülimast luulest», mis koosneb kolmest osast – «See peab olema abstraktne», «See peab sisaldama muutust» ja «See peab valmistama hea-

meelt», neist viimane on «Lumma» mõistmiseks kõige tähtsam. «Mul on Stevensi poeemiga peaaegu religioosne suhe. Romaan on kunstiteos, mitte õppetükk.» Aga kirjutamist põhjendab Byatt sellega, et tal on keele suhtes obsessioon ja selles on midagi väga ürgset. Byatt meenutab, et kui ta hakkas kirjutama, siis ütlesid Iris Murdoch ja Doris Lessing, et neid kurvastab mastaapsete, tolstoilike ja dostojevskilike romaanide puudumine. «Iris ütles, et romaanid olid kas «kristallilised» või «ajakirjanduslikud». Praegusel hetkel paistab silma, et Indias kirjutatakse suuri romaane Indiast (Amitav Ghosh, Neel Mukherjee), Nadeem Aslam kirjutab Pakistanist ja Afganistanist, Michelle de Kretser Sri Lankast. Aga samas mõtlevad inglise autorid välja igasuguseid põnevaid vorme – näiteks David Mitchell, Adam Thirlwell, Tobias Hill, Ali Smith, Philip Hensher, Lawrence Norfolk, A. L. Kennedy ja Jane Gardam, kes hoolimata oma 85 eluaastast leiutab ikka veel uusi lugusid ja loojutustamisviise.» «Lummast» on olemas ka samanimeline ekraniseering, kus peaosi kehastavad Gwyneth Paltrow ja Aaron Eckhart. «See oli aus adaptatsioon,» võtab Byatt filmi kokku. «Ma püüdsin neile öelda, et loo peategelased olid Victoria ajastu inimesed (LaMotte ja Ash), aga ega keegi mind ei kuulanud. Paltrow ja Eckhart olid head. Jennifer Ely, suurepärane näitlejanna, oli Christabeli osas kahjuks möödalask. Ta oli liiga vaikne ja liiga kena. Yorkshire’i maastikud olid kenad. Ma võitlesin filmitegijatega, et nad ei annaks salakavala ameerika professori rolli inglasele – ameerika filmides on kurjamid alati inglise päritolu –, aga lõpuks valisid nad valet sorti ameeriklase. Kindlasti peaks vaatama Philip Haasi filmi «Inglid ja putukad», mis on meistriteos – väga hästi üles ehitatud, väga head näitlejatööd («Angels and Insects», mille aluseks on Byatti jutustus «Morpho Eugenia» – J. K.).»

fotod: www.monobaltija.lt

POSTIMEES, 24. MAI 2014 || AK || TEATER || 9

Ühe näitleja teater. Kaunases toimuva Monobaltija näitel.

BALTIKUMI ÜKSIKLASTE KOKKUTULEK sven karja a teatrikriitik

mised jumala ja iseendaga tõid hoobilt meelde soome proosa tuntumad tegijad. Eestlastele mõnevõrra tuttav Pip Utton (osales 2000. a Baltoscandalil oma «Adolfiga», kust see Indrek Taalmaa esituses jõudis ka meie lavale) oli ette võtnud uue ajaloolise suurkuju, CharJanusz lie Chaplini. Esialgu Stolar ski üsna hullumeelsena paistnud ettevõtmine haaras kiiresti kaasa ja lubas kergesti unustada vajaduse «originaali» silme ees hoida. Värske tuulepuhanguna mõjus koos sir Uttoniga ennast ilmutanud briti näitlejakooli parim osa. Aristokraatsus, delikaatsus, nüansseeritus, väljapeetus. Indrek Taalmaa esines seekord vastloodud Tallinna Kammerteatri egiidi all, mängides Ahlforsi mitte just väga sügavat, ent siiski oma väärtustega näidendit «Raineri hommik» (lavastaja Ervin Õunapuu.) Taas meilgi (kuigi teiste nimetuste all) nähtud tükk, nii Lembit Ulfsaki kui Soome näitleja Lasse Pöysti (osales esimesel Monomaffial) esituses. Näitleja ülesanne oli seekord topeltraske, sest spetsiaalselt festivali jaoks oli ta omandanud kogu teksti vene keeles. Seega pidi näit-

ikkinen

tto

Valeri Suškevitš

iimase Pärnu festivali grand prix Wioleta Komar Poolast (tegutseb ka USAs) mängis uuesti Eestiski näidatud «Diivat». Võib nõustuda, et tekst (koonduslaagri läbi teinud ooperidiiva ootab kohtumist oma kadunud pojaga) kaldub liialt melodramaatikasse, ent näitlejanna mänguline kohalolu, Oriendi teatri esteetikat meenutav absoluutne kontsentreeritus, erakordne võime mänguregistreid vahetada oli väljaspool igasugust kahtlust. Kirjelduseks siis niipalju, et valgussõõri püütud näitleja ei tee kogu etenduse jooksul ainsatki sammu. Ainsa preemia, publikuauhinna laureaat. Vormilises mõttes täiesti enneolematu oli minu jaoks Soome näitleja Pekka Heikkineni «Näillä mennään». Näitleja, kes mängis aastaid Tampere teatris peaosi, kuid 15 aastat tagasi juhtunud mootorrattaõnnetus aheldas ta ratastooli. Ometi jätkas ta näitlemistööd (teles ja filmides). Nüüd, kui on olnud aega «oma maailm paika seada», tõi Pekka elujanu ja teatrikirg ta uuesti lavale, et oma lugu meile ära rääkida. Väga mehine, otsekohene ja täiesti sentimendivaba etendus. Tunnustada tuleb ka teksti karget poeetikat, sest Pekka muhe-asjalikud arupida-

Pekka H e

aunases toimuv monolavastuste festival Monobaltija on õige pisut eakam kui Eesti analoogfestival, Pärnu Monomaffia. Ent kuna leedukad korraldavad oma üritusi pikema intervalliga, siis kordade arvult ollakse tasa. Mai teisel nädalal Kaunases väldanud monoteatrifoorum oli järjekorras neljas ning ka Pärnus jõutakse tänavu augustis neljanda festivalini. Pole vist liialdus öelda, et ühe-näitleja-teatrist on saanud korraga trend, publiku soosik ja kireobjekt. Täpsustavalt tuleb siiski lisada, et masside huvikeskmes püsib siiski vaid üks selle žanri alaliike, stand up comedy, mis ilmselt paljude jaoks ongi muutunud monolavastuse sünonüümiks. Ses mõttes pakkus Kaunase festival tänuväärselt avarat spektrit: esindatud olid nii sõnatu füüsiline teater, postdramaatiliste sugemetega «vestan-teile-oma-lugu»-teater, ekstsentriline estraad, aga ka klassikalisel dramaturgial põhinev ümberkehastumisteater. Ent alati vaid üks näitleja korraga. Tänavu oli tegu mälestusfestivaliga: Monobaltija algatasid 2010. aastal Kaunase Kammerteatri rajajad, isa ja poeg Stanislovas ja Aleksandras Rubinovas. Alates eelmise aasta oktoobrist jäi nii teatri kui festivali vedamine Aleksandrase õlule. Mälestusürituse formaadist tingitult ei jagatud seekord preemiaid (peale publikuauhinna). Eesti teater on suutnud seni Kaunases oma lippu kõrgel hoida. Mitte ükski varasemal kolmel aastal osalenud näitlejast (Katariina Unt, Tõnu Oja, Indrek Taalmaa) pole lahkunud preemia(te)ta, lisaks on neid lavastusi kutsutud järgmistele festivalidele. Seekord esindas Eestit taas Indrek Taalmaa «Raineri hommikuga», mis pälvis igati soodsa vastuvõtu (ja kuuldavasti ka mõned kutsed välisriikidesse). Kokku esitati viie päeva jooksul 13 monolavastust kümnest riigist: Leedu, Poola, Soome, Iisrael, Valgevene, Ukraina, Suurbritannia, Armeenia, Venemaa, Eesti. Ainuke valdkond, mille representatiivsus jättis tugevalt soovida, oli sooline jaotus. Üheteistkümne (pigem küpsemas kui nooremas keskeas) meesnäitleja kõrval osalesid oma soololavastustega vaid kaks näitlejannat. Mis paratamatult natuke vaesestas üldpilti. Festivalisituatsioonis, kus lavastused nonstopina silme eest

läbi libisevad, saad eriti aru, kuis monoteater on pigem vene rulett kui ahvenapüük. Kontaktiloomine vaataja ja esitaja vahel peab käima hoobilt, juba esimestel minutitel. Kui see klõpsatus jääb sündimata, jalutab kumbki pool oma radu ja on üsna utoopiline loota, et nad tunni aja pärast uuesti mõnel ristmikul võiksid kohtuda. Sellest tulenevalt on vaataja suhe monolavastusse reeglina pigem radikaalne: kas jäägitu jaatus või tund-poolteist hiina piina. Mu enda isiklik skoor jäi ses mõttes igati plussi, sest 13 lavastusest vaid kaks hakkasid lausa vastu, kaks olid igavapoolsed, kõigis teistes leidus aga mingi aspekt (materjal, teema, lavastuse esteetika või näitlejaisiksuse lumm), mis suutis vaatamishuvi ankurdada. Üks festivali raskuskeskmeid oli kindlasti leedukate filmi- ja teatrikuulsuse Juozas Budraitise mängitud «monoklassika», Becketti «Krappi viimane lint». Siinkohal peaks eraldi mainima ka lavastajat, Leedu praeguse teatri tähtnime Oskaras Korshunovast, sest tegu oli küllalt originaalse lahendusega. Suur osa tegevusest kulges pool- või täispimeduses, seega live-kuuldemänguna, mis osalt võõritas, samas ei kustutanud suure näitlejaisiksuse (tükati pigem aimatavat) kohalolu. Teatrimaagia oma valguses ja varjudes.

Indr ek T aalm aa

Näitleja, kes mängis aastaid Tampere teatris peaosi, kuid 15 aastat tagasi juhtunud mootorrattaõnnetus aheldas ta ratastooli, aga ta jätkab näitlemist.

leja sisemine mootor töötama topeltrežiimil, sest võõrkeelese teksti andmine eeldab erilist tähelepanu. Muidugi viskas sisse ka üksikuid tekstikomistusi, kuid just see korraga «mitmel rindel» tegutsemine (higi Taalmaa laubal voolas kosena!) andiski oma lisaväärtuse. Aktsent ja väheke kobav rääkimisviis võimendasid ka sisuliselt Taalmaa (klassikaliste ümberkehastumisreeglite järgi loodud) vanahärra eluargust ja ujedust. Paar sõna siis ka «kannatuste karikasse» kukkunud juhtumitest. Valgevenelase Valeri Suškevitši diskreetselt esitatud lõigud «Vendadest Karamazovitest» ei ületanud kirjandusõhtu «kunstilise osa» haaret. Armeenlase Robert Akopjani «Ma pöördun teie poole» tundus liulaskmisena tundlikul teemal (Esimese maailmasõja päevil toimunud armeenlaste genotsiid), igas mõttes mõõdutult ülevõimendatud nähtus.

Omaette fenomen on Kaunase festivali põlisesineja, poolakas Janusz Stolarski, kelle kehaplastiline sooloteater näib juhtivat oma vaatajat «kõrgfilosoofilise» enesetunnetuse rajale, millele astumine vist polegi igaühele jõukohane. Lihtsalt igavaks jäi ka leeduka Vidamantas Fijalkauskase üritus avada suurte sümbolite keeles Nabokovi romaani «Camera obscura». Ammendatuse huvides tuleb ära märkida ka «keskmikud»: festivali peakorraldaja Aleksandras Rubinovase mängitud Radzinski «Koba» (karismaatiline näitleja, ent liialt lihtsake näitemäng), Hacksi «Jutuajamine Steini majas» (1983. a mängis seda Maila Rästas) oli ukrainlase Juri Nevgamonnõi poolt mängitud artistliku hooga, kuid ei avanud end kontseptuaalsel tasandil. Iisraeli daami Gabrielle Neuhausi väga võluvalt käima läinud sõnatu etendus suubus taas kord kujundite rägastikku. Vene näitlejaskonna eliiti kuuluva Aleksei Devotšenko lennukas kontsertlavastuses vene satiiriku Saša Tšornõi luulest oli elu ja mahla, kuid tutvustas siiski vaid üht tahku selle erakordse näitleja andepagasist. Kohe avalikustab oma programmi augustikuine Pärnu Monomaffia. Oktoobris peaks toimuma Läti monoteatrifestival. Lisaks muud püstijalakomöödiad ja monomeelelahutajad. Monoteater on sündinud, et jääda.

10 || FILM || AK || POSTIMEES, 24. MAI 2014

kandsid vanasti ilusaid riideid, sest neil oli hing. Ka hävingus võib näha ilu ja elu! Kuid armastavate noorte koosolemise aeg jääb üürikeseks: Naoko, hoides oma vastse abikaasa Jiro kätt, lahkub siit ilmast. Ka oma viimaste hingetõmmete juures tunnustab ja toetab naiselik energia hävitaja loomisele pühendunud mehe energiat! «Esmalt tehakse ilu hävitamise ja alles siis inimeste jaoks,» selgitab loomisprotsessi olemust Jiro suur eeskuju Caproni filmi unenäomaailmas.

L Hayao Miyazaki uue filmi esimene mulje on petlikult lihtsakoeline.

LEGENDI LUIGELAUL mait laas animafilmitegija

ida tähendab loojale tema viimane teos? Milline on viimase filmi sõnum, mida saab raiuda autori loomingu hauakivile? Kas see on kokkuvõte seni elatud elust või finišieelne ponnistus viimaseid jõuvarusid kokku võttes hingetuna lõpulindile viskuda? 73-aastane Jaapani animatsiooni suurmeister ning miljonite kultusrežissöör Hayao Miyazaki on oma filmi «Tuul tõuseb» laia ilma saates teatanud, et see jääb tema viimaseks tööks. Kuigi jaapanlaste keskmist vanust silmas pidades oleks justkui ajalist potentsiaali veel küllaga: tegi ju nukufilmimeister Kihachirō Kawamoto (1925–2010) oma viimase filmi 81-aastasena. Ka teised animatsiooni musta vöö kandjad, nagu Priit Pärn või Juri Norštein, on lisanud

aeg-ajalt oma filmidele tähendusliku ning hinda tõstva sildi «viimane». Miks? Ju tunnetatakse igale oma filmile hinge andes hetkes olemise tähtsust ja seda, et Tuul võib olla raugemas... Pealkirjas «Tuul tõuseb» sisalduvat sõna «tuul» on läbi aegade eri kultuurides kasutatud inspiratsiooniallika metafoorina. Samas meenutab see ka jumaliku jõu kohalolu, mis ei allu inimlikule tahtele ning võib oma võimsuses hävitavgi olla. Silmale nähtamatu tuul tekib ka mitmesuguste protsesside käigus, nagu näiteks põlemine, hingamine või külma ja kuuma kokkupuude. Baroksetel visualiseeritud teostel sümboliseerib neljast ilmakaarest puhuv tuul erinevaid iseloome, mis kujundavad Olemise keskkonda. Neid õhkõrnalt tajutavaid ja märgatavaid vihjeid on vaimsust hindava Miyazaki filmis tagantjärele mõeldes mõnus avastada, kuid seda vaadates ei pruugi kõik sügavamad tordikihid ennast kohe maitsta anda... Esialgne mulje filmist on petlikult lihtsakoeline ja võib mõjuda kohati veniva hõllandusena. Pigem mängufilmi kui Miyazaki varasemate fantaa-

siafilmidega sarnanev töö on omamoodi tagasivaade ajalukku, kahe maailmasõja vahelisele sotsiaalselt raskele ajale Jaapanis. Filmi peategelase prototüübiks on reaalselt elanud lennukikonstruktor Jiro Horikoshi (1903–1982), kes osales II maailmasõjas olulist rolli mänginud hävituslennuki Mitsubishi A6M Zero loomisel. See on lugu andekast noormehest, kelle unistuseks oli saada hävituslenduriks, kuid kes kehva nägemise tõttu peab oma eesmärgist loobuma. Küll aga kohtub Jiro oma unenägudes itaalia lennukidisaineri Caproniga, kes avab tihti alateadvuse maailmas ringi uitava iseäraliku noormehe silmad: «Lennukid on kaunid unistused ja insenerid on loodud neid ellu viima!» See mõte läbib ka filmi kihistusi ning võiks inspireerida ka Eesti poisse, et inseneriks õppida.

«Tuul tõuseb» Režissöör Hayao Miyazaki Jaapan 2013 Alates 16. maist Tallinna kinos Artis

ugu on ajendatud Tatsuo Hori 1930ndate lõpus kirjutatud samanimelisest lühinovellist ning selle motoks võiks olla Horikoshi lause: «Kõik, mida ma soovisin, oli teha midagi ilusat!» Selles sisaldub omajagu ka looja irooniat ja

kriitikat. Avaneb ju filmi finaalis meile ilusa euroopaliku klassikalise muusika helide saatel põlenud maastik täis allatulistatud lennukirususid. Üldistades jutustab film mehelikust ja naiselikust energiast, mida tuul nii oma loovuses kui ka hävitavuses ühendab. Keskne on mõistagi armastus. Jiro armastatu on tuberkuloosi põdev Naoko, kelle loovus väljendub looduse maalimises. Jiro unistuseks on aga töötada ründelennuki jaoks välja ilus konstruktsioon ning inspiratsiooniks on temalegi loodus. Töökaaslaste silmis veidrikuna märkab ta näiteks makrelli süües kalaluude ilu, et see vorm siis lennukit õhus hoidvatele metallkonstruktsioonidele üle kanda. Meenub meie Anton Hansen Tammsaare teose «Elavad nukud» ainetel valminud Riho Undi animafilm «Hing sees» ja sellega haakuv mõte, et sõdurid

isaks silmailule on Miyazaki pööranud suurt tähelepanu ka helimaailma kontseptuaalsele ülesehitusele, mis peaks tähelepanelikule vaatajale pakkuma üllatusi ning mõtlemisainet. Intellektuaalselt sisukas ja ootamatu on näiteks helikasutus suurte inimmasside põgenemise stseenides, kus vaataja näeb pildis meeleheitel inimeste liikuvaid suid. Kuid režissöör laseb meil kannatava inimhääle asemel kuulata hoopis raginat, mis tekib põgenike jooksmisest kiviklibul. Kuhu kadus ja kaob siis inimeste hääl – tuul, mis saab alguse meie kopsudest? Pöörlevad propellerid, üles-alla liikuvad kolvid, mootorisisesed plahvatused – hoopis kõik need masinad on saanud enesele inimhääle kõla. Tehnoloogia on röövinud inimlikkuse! Vaadates Miyazaki senist loodusest inspireeritud loomingut, võib tuule teema olla ajendatud ka soovist püstitada ausammas nii enesele kui ka stuudiole Ghibli: on ju mõlemad jäänud animatsiooni juures truuks paberile ja pliiatsile, kõndides sellega vastutuult ja eirates tehnoloogilist, arvutikeskset arengut. Filmi pikkus on 126 minutit, mis tundub esmapilgul liig mis liig. Kuid teiselt poolt on oma sisult inimlikkust rõhutav ja vormilt tänapäevase klassikalise ilu kaanoneid järgiv, 30 miljonit dollarit maksma läinud film ideaalne võimalus eskapismiks. Näiteks Inglismaal tunneb üha enam linnamodernismi sees elavaid inimesi vajadust mahukate ilukirjanduslike teoste järele, et põgeneda oma killustunud ning hüplikust argimaailmast terviklikku hingestatud paralleelmaailma. Miks ei võiks meiegi siis hingata loomingule ning tasakaalule pühendunud inimeste võibolla elu viimaseks jääva teosega kas või 126 minutit ühes rütmis – et tuul pääseks viimaks ka meie sügavatesse tuuldumata soppidesse!

EKSPERDID HINDAVAD

Keskmine

2,3

«Ester Mägi. Kadents ja teema» Portreefilm helilooja Ester Mäest Režissöör, operaator ja produtsent Vahur Laiapea Helilooja Tõnu Kõrvits Ikoon 2014 Alates 20. maist Tallinna kinos Artis

tiina lokk

lenna kuurmaa

roman baskin

PÖFFi juht ja filmikriitik

muusik

näitleja ja lavastaja

Jälle üks tavaline eluloofilm, kus faktide taga jääb inimene ja karakter avamata. Sellisel kujul võiks Vikipeedia artikleid kirjutada, selle vahega, et seal ei näe me kohustuslikus korras inimest tööl, kodus ja puhkehetkel.

Pretensioonitu ajalooline jäädvustus ühest huvitavast loojast. Nii huvitavast, et jääb arusaamatuks, miks on režissöör valinud tema portreteerimiseks nõnda isikupäratu, justkui inspiratsioonitu tee.

Sümpaatne portreteeritav ja respektiga tehtud dokumentaal. Visuaal meenutab küll pigem telesaadet, aga tunnetus ühest helgest loojast jõuab siiski kohale.

2013/14: «Mandariinid» – 5,0 «Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha» – 4,75 «Risttuules» – 4,75 «Kertu» – 4,5 Lastefilmide kassett «Multivant» – 4,0 «Okupeeri oma müür» – 3,75 «Suur-Sõjamäe» – 3,75 «Suur maalritöö» – 3,75 «Dora Gordine: Ars Gratia Artis» – 3,6 «Kajakateoreem» – 3,6 «Veregrupp» – 3,5 «Kullaketrajad» – 3,5 «Free Range» – 3,33 Lühifilmide kassett «Mitte keegi peale sinu» – 3,33 «Riigivargad» – 3,25 «Koguja» – 3,25 «Heinz Valk» – 3,25 «Ballettmeister» – 3,25 «PMR» – 3,0 «Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus» – 2,75

POSTIMEES, 24. MAI 2014 || AK || PLAADID || 11

OFF! «Wasted Years» (VICE)

CALIFORNIA ÜBER ALLES OFF! on Los Angeleses tegutsev hardcore-punksupergrupp, mille liidriks Black Flagi asutajaliige Keith Morris. Morris on juba vanem mees, kuid ei jäta jonni, nende muusika on jätkuvalt hardcore ja punk, selline white light / white heat nätakas otse kuskilt laohoone kõrvalt. Mul sõber elas kunagi Californias ja rääkis, et seal on selliseid vanemaid mehi palju, kes oma kontrakultuuri ideaale ei mineta. Kalamajaski kõnnib ringi nendele ringkondadele lähedal seisev Steve Vanoni. «Wasted Yearsi» kaane on kujundanud samuti Black Flagi liige olnud nimekas popkunstnik Raymond Pettibon, kes olevat eesti päritolu. Kord juhtusin Facebookist lugema Steve Vanoni postitust, et ta istub koos Pettiboniga Kalamajas asuvas Topsis, mis asub kohe mu kodu kõrval. Võitlesin sunniga minna asja uurima ja võitis sund mitte minna. Pettibon tegi omal ajal ka Black Flagi logo ja Black Flagi stiilis plaat on ka kujundatud. Kui mõtlen, kas kuulaksin seda 22-minutilist teost ka näiteks aasta või kahe pärast, siis nii kaugele ei oska praegusel juhul ette mõelda. Arvan, et tegu pole klassikuga ja kanoniseerima seda tõenäoliselt ei hakata. See teeb kuulamise mingis mõttes ka pretensioonituks ja meeldejäävaks. Kuulad ära, viskad plaadi prügikasti, mõnus surin kontides, astud välja, lõõmava suvepäikese kätte. janar ala

AJA AUK

SÕDA KIIRUSEL 33 1/3

22. NÄDALA PLAAT:

MITMETAHULINE MAGAMISTOA-INDIE

alvanic Elephants on 2010. aastal sündinud Tartu ansambel, mis sümboliseerib päris hästi selle linna kultuuri, arusaamu ja eksperimenteerivat mentaliteeti. «Mosaic» on nende debüütalbum, mis ei järgi peavoolu trende ega tee kompromisse – komponeerides ainult vaba improvisatsiooni, mis vahepeal Massive Attacki («Pawns In A Line») ja isegi vanu The Culti («Olympics») lugusid meenutab. Mõistagi on need vanad ja nostalgilised paralleelid, kus surfatakse slaaviliku roki, pop- ja indie-elektroonika radadel. Albumi materjal ei moodusta tervikut selle standardses tähenduses, kuid tegemist tundub olevat taotlusega. «Mosaic» kõlab nagu Eesti neli aastaaega, kuhu on sisse kodeeritud parajas toonuses melanhooliat ja introvertsust – see muudab albumi kuulajale mitmetahulisemaks. Kui teile meeldib näiteks Peter, Bjorn & John, kuid seda anakronistlikumas võtmes, siis kuulaksite tõenäoliselt ka Galvanic Elephantsi («Fluorescent Lights»). Uuema generatsiooni Eesti ansamblitega kipub tihti-

peale juhtuma, et järgitakse liialt koolis õpitud formaalseid reegleid, luues sedasi täiesti sisutut muusikat, mis tõenäoliselt ainult nende õpetajaid kõnetab. Paraku jätab selline kasvatus laiema publiku külmaks. Galvanicu puhul on tunda oma peaga mõtlemist, eksperimenteerimist ja reeglite eiramist, mis muudab nad kohalikus indie-elektroonika ilmas hetkel kindlasti aktuaalseks. Kui album juba plaadilt kuulates cool’ina tundub, võib kindel olla, et live’is on nende esinemine veelgi võimsam. «Mosaic» on tükike Tartu müstilistest järjejuttudest, mida Tartus käies ikka ja jälle kuulda võid. Näiteks lugu sellest, kuidas kaks noormeest võtsid jalgsi läbi Lõuna-Eesti metsade ette teekonna Haapsallu, olles varustatud 200 krooni ja pudeli eetriga. Seljas olid neil ainult suvised riided ning eesmärk jõuda mingisugusele festivalile. Paraku jõuti kõigest 60 km kaugusele kuhugi sügavasse metsa, mille järel otsustati tagasi pöörduda. Põhjuseks koduigatsus ja ühe osalise haigestumine. Kuna oli öö, tuli see metsas leitud jahimeeste tornis veeta, kust olevat ka mesikäppa ennast silmatud. Noormehed jõudsid elusa ja tervena koju tagasi. «Mosaici» helikeel räägib mõnes mõttes sarnaseid psühhedeelseid lugusid, kuid seda professionaalsemas vormis – jõudes enda, mitte vanemate jõul tagasi koju. Kui nüüd tekkis isu Tartusse trippima minna, siis alustage dream-popilikust «Handshakesist». risto kozer

Conor Oberst

The Horrors

«Upside Down Mountain» (Nonesuch)

«Luminous» (XL)

Galvanic Elephants «Mosaic» (Ö Stuudio)

Kronos Quartet «A Thousand Thoughts» (Nonesuch)

ÜLEMLAUL MUUSIKALE Seattle’ist ei tulnud ainult grunge. Neoklassikute keelpillikvartett Kronos Quartet tegi seal oma esimese esinemise juba 1973. aastal. Praegu Los Angeleses resideeriv kvartett andis oma 40. sünnipäeva tähistamiseks äsja välja omamoodi koondalbumi, kus mängleva kerguse, vapustava lihtsuse ja rabava meisterlikkusega kulgetakse läbi aja ja ruumi. Filosoofilise ja süvitsimineva albumi avapalaks on vapustav interpretatsioon ühest maailma kõige kaunimast rahvalaulust, algselt Taani päritolu, kuid rootslaste Triakeli sisse lauldud «Tusen Tankarist». See hingerebestavalt ülev pala on midagi enamat kui geniaalne. «A Thousand Thoughtsi» 15 pala on kummardus 14 maa muusikapärandile, kümme neist ilmuvad esmakordselt. Hiina, India, Vietnam, Süüria. Omar Souleyman, Terry Riley, Astor Piazzolla ja Blind Willie Johnson. David Harrington (viiul), John Sherba (viiul), Hank Dutt (vioola) ja Sunny Yang (tšello) jätavad aupaklikult alles nii traditsionaalide maalähedase eheduse kui ka autoripalade isikupära, kuid destilleerivad sellest välja ainult Kronos Quartetile iseloomuliku originaalsuse, puhtuse ja tundlikkuse. Kronos Quartet demonstreerib ainult instrumentaalpalasid kasutades seda keeruliselt tabatavat ja raskestisõnastavat ühisosa, mis on mõistetav igale inimolendile. margus haav

Iggy Azalea «The New Classic» (Island)

MAAKA HIPHOP Iggy Azalea on noor Austraaliast Mullumbimby linnast pärit neiu, kes sattus 16-aastaselt Miamisse ning pole siiani tagasi vaadanud. Trap-räppar T.I korjas ta tänavatelt üles ja koos tegid nad superpositiivse loo «Work», mis rõhub sellele, kuidas kõik ikka enda kallal töötavad. Väga konkreetne ja hästi mõjuv poplugu, aus pealekauba. Ei saaks öelda, et selliseid palu «Uuel klassikul» hulgi oleks, leti alt tuleb vist küsida. Rohkem antakse pigem hoogsalt/ moodsalt hagu. «Bounce» – nojah, siin kadunud armastust ja vanaisa mälestusi ei mainita. Instrumentaalid on suhteliselt kõvad ja Iggy enam-vähem originaalne hääletämber koos lõpmatult kuulikindla minekuga flow’ga toetavad üksteist tõhusalt. Kahju, et Iggy puhul rõhutakse samuti seksapiilile. Näiteks «Change Your Life’i» video, kus Iggy väänleb ainult mingites nööridest tehtud kleitides ja kui T.I ilmub, siis on tal ülikond kinni nööbitud. Midagi ei muutu siin ilmas. niilo leppik

KESKLÄÄNE MORRISSEY

BRITI RETSEPTINIPID

Huvitaval kombel on rajataguses muusikaajakirjanduses viimasel ajal hakatud eriti rõhutama artistide sotsiaalset päritolu. 34-aastane Omahast pärit klassikaline singer-songwriter Conor Mullen Oberst on positsioneeritud kindlalt proletaarset päritolu seltskonna hulka. Obersti valitud maalähedasele sinikraede indie-folk-rock’ile annab see muidugi kohustuslikku ehedust ainult juurde. Kunagise indie-folk-rock’i trio Bright Eyes kandev liige Oberst salvestab nüüd kuuekümnendate hakul asutatud New Yorgi leibeli Nonesuch all, mille üheks eesmärgiks muide oligi toota töölisklassile taskukohase hinnaga LPsid. Traditsioonilise Nashville’i kantri, California seitsmekümnendate aastate elurõõmsa folk-popi ja melanhoolse maiguga, kuid reipa elektroonilise vürtsiga klubiroki vahel liikuv universaalselt eatu «Upside Down Mountain» on sümpaatne ja sisaldab palju kõrghetki nii lüürilises, muusikalises kui saundilises plaanis. On eleegiliselt värelevaid ballaade ja reipamaid hetki. Lihtne ja ilus teekonnamuusika, sobib nii õhtusele maanteele kui ka lõkketule kumasse kuskil põlismetsas. margus haav

Veel eelmise kümnendi lõpus oli The Horrors garaažipungi ja gootiroki punt, kelle lood olid küll huvitavad, aga jätsid sellise mulje, et ka see bänd unustatakse, nagu nii mitmed «uued briti imed» enne neid. Siis tegi The Horrors, kelle puhul võis enne arvata, et ju nad ikka pisut nalja ka teevad, tõsise kannapöörde ja tõusis kriitikute lemmiklapseks – 2009. aasta «Primary Colours» kui uus The Jesus and Mary Chain on võimas postpungist ja shoegaze’ist laetud meistriteos. Aga see on ajalugu ja nüüd teeb The Horrors seda, mida neilt oodatakse. «Luminousel» puudub igasugune šokifaktor, tegu on küpse bändi omas mahlas praadimisega. Nagu ikka, on The Horrorsi juured sügaval minevikus ja kodu Haçienda katuse all, aga teistelt laenamisel on bänd piisavalt enesekindel – kõlab peaaegu nagu real thing. «Luminous» on täielik kasvaja, mille poleeritud produktsiooni ja krautrockilikku tiksumist on kerge esimese kuulamisega ühest kõrvast sisse ja teisest välja lasta. Alles hiljem avanevad The Horrorsi meloodiad (ja meloodiaid siin plaadil on), techno’st inspireeritud elektroonika ja shoegaze’ilikud kitarrid oma täies hiilguses. Retsept on lihtne – võta parimad asjad viimased kolme aastakümne muusikaloost ja sega nad hillitsetult kokku. silvia urgas

mail 1989 andis tolleaegse räpp-grupi nr 1 Public Enemy liige Professor Griff ultrakonservatiivsele Washington Timesile intervjuu. Tema käest küsiti kommentaare varem briti meedias räägitud jutule Iisraeli-Palestiina konflikti kohta, milles Griff oli otsustavalt hoidnud Palestiina poole. Sealt edasi tüüris intervjuu juutide teemale. Griffi arvates on juudid vastutavad suurema osa maailmas toimunud kurja eest (tsitaat Henry Fordi kurikuulsast «International Jew’st»). Samuti oli ta kindel, et juudid süstivad Aafrikas mustanahalistele eksperimendi korras aidsi. Sõna «juveel» (ingl jewellery) päritolule oli Griffil samuti selgitus võtta: «Kuna juudid (ingl jew) nende kaevandamist LõunaAafrikas korraldavad.» Intervjuu tekitas midagi sellist, mida Public Enemy liider, ülikarismaatiline ja võimas räppar Chuck D nimetas «sitatormiks». Selle halva lõhnaga tormi tagajärjel heideti Griff grupist välja (tegelikult pärast suurt puiklemist); 1990ndate lõpus ühines ta nendega taas. Griffi enda jutu järgi oli ta sõnu moonutatud, kontekstist välja kistud ning lint täispika intervjuuga pole kunagi huvilisteni jõudnud. Public Enemy oli märkimisväärne mitmeski mõttes: nende produtsentide Bomb Squadi avangardsed, sämplitest, signaalidest, sireenidest ja muust industriaalsest mürast kokku pandud hiphop-põhjad olid uuenduslikud siis ja on seda tänase ning homse päevani; nad olid rusikas-püsti-ideoloogilised ja tõid tagasi 60ndate lõpu stiilis musta poliitilise radikalismi (Mustad Pantrid), mille vastuoluline hääl 70ndatel ja 80ndatel, pärast mõningast ühiskondlikku lepitust, oli hakanud lahustuma. Mustade Pantrite asemel oli nüüd pigem Bill Cosby. Nad olid ühed musta ameerika olulisimad kõneisikud, «must CNN», nagu sõnastas Chuck D. Professor Griff ei olnud Public Enemy liige muusika mõttes, vaid nende «infominister» ja lavalise taustajõu-tantsutrupi nimega Security of the First World juht. Public Enemy imidž oli militaarne (nende logo kujutas sihikut, millesse on võetud üks mustanahaline univormis mees) ja nende militaarrõivastes tantsutrupi tantsukunst kujutas endast segu võitluskunstidest ja rividrillist. Militaarrõivaste kohta mainis Chuck D, et Homeini ja Gaddafi kannavad neid ka.

rofessor Griff oli musta natsionalismi ning islamit ühendavale liikumisele Nation Of Islam lähedal seisev isik. Liikumise kurikuulus juht Louis Farrakhan (ise muide vana meelelahutaja, kalüpsolaulja) on pälvinud tähelepanu oma antisemitistlike avaldustega, milles muuhulgas süüdistas juute orjakaubanduse organiseerimises. Ka kuuluvad Farrakhanile sõnad: «Ma ei meeldi juutidele ja nad võrdlevad mind Hitleriga. Mul pole selle vastu midagi, sest Hitler oli suurmees ja tõstis Saksamaa tuhast.» 1987. aastal antud intervjuus briti muusikaajakirjanikule Simon Reynoldsile kaitseb ka Chuck D Farrakhani sõnu, selgitades viimase mõtet, et Hitler polnud mitte hea inimene, vaid hea organiseerija ja rahva ühendaja. Soorollide kohta arvas Chuck D selles intervjuus, et mees olgu mees ja naine olgu naine. Naise ülesanne oli tema nägemuses meest toetada, mitte teda võrdõiguslikkuse jutuga vaevata. Valge mees on niigi musta meest vaevanud, ärgu ta naine enam seda tehku. Geidele ta näiteks mustas kogukonnas kohta ei näinud, kuna geid ei sünnita. 90ndate lõpus moodustasid Chuck D ja Professor Griff ka rap-rock’i kõrvalprojekti, mis kandis nime Confrontation Camp. janar ala

12 ||

POSTIMEES, 24. MAI 2014 || AK || P

JOHANNES AAVIKU ILMUTUSRAAMAT

neist kellelgi). Ei tea, kuidas nad ka minu kohta suhtuvad ja mind leiavad. Kas olen kosund ja «näen parem välja».

Johannes A Aavik (1880–1973) oli kirjamees ja keeleÄsjailmunud «Päevaraamat» annab võimateadlane. Äs luse tutvuda Aaviku tegemiste, mõtete ja unistustega ajal, mil maailmas ja Eestis leidsid aset murrangulised sündmused. Värvikate ajastupiltide kõrval saame osa andeka, tõsise ja mõnikord ka väga naljaka inimese elust. Johannes Aavik oli suurvaim oma veidruste ja kiiksudega. Valides killukesi «Päevaraamatust», innustan eelkõige huumorimeelset lugejat kaevuma sügavamalt kõnealusesse teosesse, Aaviku maailm on seda väärt. Ja otse loomulikult soovitan tutvuda teisegi Aaviku omaeluloolise tekstiga, pöörase mõtte- ja ideedepäevikuga «Ideepe» (2010). Mart Juur

27. II 1916. Olen peaaegu «èpris’». Ja seda ühte mu koolitüdrukusse (5 kl.) Ilusaks ei või prl. O.-d nimetada, aga inetuks ka mitte. Ennem ilus. Ainus viga: natuke punaka tooniga. Nägu üsna meeldiv ja armas. Nina energiline. Juuksed siledasti üle pää kammitud. Natuke madonnaline ilme. Kasv väiksevõitu. Prinkust arenemata, plikaline, seevastu puusad laialikod, naiselised. Huvitav kontrast. 7. III 1916. Midagi uut, muudkui see sentimentaalne obsessioon jatkub endisel jõul: unistan, ehitan õhulosse, loon utoopilisi fantaasiaid, puhu katsun ennast resoneerida. Asjata kõik. Päälegi on mul hakanud see instinktiivne tunne kujunema, et keegi teine on teda enam huvitama hakanud. Ja see teine on siis kahtlemata ta kaasõpilane T., kes temaga Vanemuises jalutab ja käib koju saatmas. T. on kena poiss ja nagu riietest näha – ta esineb piduõhtul valgevestiga smokingis – kavaler ja «amüseerija». Hommikul jäin kooli hiljaks, teener ei äratanud üles, oli unustanud, nii et kahjuks mu esimene tund andmata jäi. 3. XI 1916. Äge sõnelemine Tõnissoniga «Postimehe» toimetuse ruumides honoraaride määramise koosoleku puhul. 20. VII 1917. See rumal sõda jätkub ikka. Vene pääletungimine lõppes õnnetomalt: Saksa-Austria vastupääletungimisega ja siis ilmus, et vene väed tõesti ei taha enam sõdida. Kui taganemise sõnumit kuulsin, tundis mu süda rõõmu. Ostsin endale šokolaadi ja piima ja tegin endale peo. Olin tõepoolest pidutujus. Ikka nii edasi, tubli vene soldat. Ehk saab sedasi sügiseks rahu kätte. 27. VII 1917. Olen praegu Paides kursustel. Publik on mõlemasooline nago ikka. Üks kokett plika – Paide gümnasistka – näib minust huvitet. Päält nähä pääliskaudne, kergats, aga välimuselt nitševo sebe, pikk, sihvakas. Nähtavasti olen talle imponeerinud oma lakkotsaliste uute saabastega ja sinise ülikonnaga. Peab mind vist mõneks «kurameerijaks». Mindki hakkab see mäng viimati natoke huvitama. 10. VIII 1917. Tallinnas kursosel, loengu vaheajal, näis keegi blond noor neio mind natuke tähelepanevat. Viisin ta kinosse. Osutui, et ta oli Kommertskooli õpilane (6 kl, 16 aastane), aga välimuselt üsna täiskasvano. Pühapäeval jalotime Kadrintaali. Sääl istusime tüki aega ühe kivi kõrvu. Sääl julgesin siis ka avaldada mõtte, et ma sooviksin talt saada veel ühe kolmanda mälestuse. Teised oli ta mulle juba

3. IX 1918. Täna olin esimest korda uuel kooli-aastal tunnis. Plikad vaatasid mind uudishimoliselt, eriti T., kes juba mineva aastal kokketeeris. Läksin klassi kui pidole. Panen nüüd ka enam välimuse pääle rõhku. Vahetan riideid, slipse ja jalgmeid. Olen klassis elav, painduv, natuke teatraalnegi. 19. XII 1918. Täna oli mul viiuli mängus tunduv triumf: läks korda vibreerida, ilma seina vasto tugemata. Mängisin tüki aega. See saatis mind päris õnnelikko meeleollo.

ka annud – juukseloki ja musu. See kolmas oli mul, et ta näituks mulle täiesti – alastina. See on mulle paistnud kui särav visioon, kui ahvatlevim seisukord: näha naisterahva keha katmata kujul. Püha taevas, see on et lange minestusse! Ja ka tolle neiu kohta tekkis mul seesugune soov. Kadrintaalis viisingi jutu selle aine pääle ja ääreveerimööda tegingi talle selle soovi mõistetavaks. Ta ei olnud indigneeritud, ütles vaid, et kui ta seda teeks, siis mulle temast jääks halb mälestus. Päälegi ei olnudki seks enam ühtki võimalust. Lahkusime, lubades üksteiselle kirjotada. 29. VIII 1917. Armastan väga hästi korraldet, koristet ja esteetilist tuba. Aga kahjoks ei vasta minu tuba kaugeltki mitte sellele ideaalile. Tas on sagedasti paljo korratust ja ebaesteetikat. Kui see korratus liiga suureks läheb ja mulle toa vastikoks teeb, siis võtan suurema ja põhjalikuma koristuse ette ja paari kolme tunni pärast saab tuba üsna uue mulje. Mõtlen siis et nüüd see kord võiks nii jääda. See toa kaunistamise püüe tuletab mulle jälle elavalt meelde mu unistuse ideaaltoast, mida nii üksikasjaliselt olen kujotand romaani alguses. Sellesse tuppa kuuluks ka ilos kamin-uur. Niisuguse nägin Aakre mõisas. Kui selle saaks kord ära osta! See üksi teeks toa suuresti väärtuslikuks. See säraks sääl kui päikene. Jah, see ilos unistet ideaaltuba oleks kui suurepärane viis, kui ülev ja peen ja lohutav muusika. Kui mul see oleks, siis oleksin juba seeläbi tähelepandav inimene. Sellest kujoneks kogonane legend. Kes sinna eelotsuseta astuks, oleks frappeeritud, tunneks end imeliko ja enne

17. VII 1919. Täna seisab mul ees silmapilk, mille salapärasuse lahendust teatava põnevusega ootan. Keegi tundmato A.G. kutsus mind kell 1/2 6 Wernerisse. Ees seisab rendez-vous. Arvatavasti keegi naisterahvas. Aga kes? Kirja järele otsudades näib olevat minust väga huvitet. Veel pool tundi, siis lahendub mõistatus. Vahest keegi vana, ineto või yleyldse ebameeldiv naisterahvas.

Armastan väga hästi korraldet, koristet ja esteetilist tuba. Aga kahjoks ei vasta minu tuba kaugeltki mitte sellele ideaalile.

tundmata sarmist ümbritsetuks. Ta jutustakse sellest meile kui imest. 25. III 1918. Vaheajal on juhtund suuri sündmusi: Saksa okupatsioon, mis tõi kaasa enamlaste kukutuse. Eile õhto oli mulle tähtsaks päevaks. Sain siis ühe viiulimängu saladuse kätte, mida enne juba mitme aasta eest alates olin mitu jakso püüdnud kätte saada. Nimelt vibreerimise kunsti. Sel on äärmine tähtsus viiulimängu ilos. 22. VII 1918. Muu seas ärritab mind viimasel ajal Eesti ajakirjandus, nagu seda Postimees edustab. Mul on hoopis uus kindel aja ideaal kujonend, sest saadik kui Prantsuse ajakirjandust tundma õppisin. Siis sain valusalt teadlikoks meie oma puudustest. Ja mis kõige suurem viga – eriti Postimehes – kõiksugu

Johannes Aaviku maailma skeem

pikki tarbetomaid kirjotusi, igavaid, mida keegi ei loe, pandud ainolt lehe täiteks, või et tutvuse pärast keegi lastud kirjotada, et see saaks natoke teenida. Olen juba ammo ähvardand artiklit või brošüüri kirjotada sellest, kui halvasti meil ajalehti toimetatakse ja kuidas peaks toimetama. 25. VII 1918. Üleeile hakkasin kirjotama brošüüri ajalehtede toimetamisest. Homme lõpetan. Oi, kuidas see erutab meie herrasid ajakirjanikke ja toimetajaid! Mis ütleb Tõnisson? 1. IX 1918. Homme algab siis kool. Huvitav koolis jälle näha oma õpilasi, kas nad on kasvand. Huvitav eriti näha mõningaid «tütarlapsi», kes välimuselt huvitavamad (sest muud ju neil ei ole, «hinge iludust» ei ole

14. VIII 1919. Oli mul suur syndmus: yks unistus, mis mulle senni oli paistnud igavesti teostamatumana, läks ootamata täide. Sain yhe toa ehte, millest ammo olin unistand. Sel õhtol toodi mu tuppa Kuressaare muuseumist Freyburgi katedraali mudel, see mida olen nii suure vaimostusega kirjaldanud oma Ideaalse Toa unistuses. See omandamine tegi mind tõesti õnnelikoks. Pean seda hääks endeks: sellest järeldan, et nii mõnigi muu kättesaamatomaks peetud unistus kord teostub. 22. IX 1921. Oli mul Tartus ilos armastusejuhtumus. Postimehe toimetusruumidest alla laskudes kohtasin eesruumis prl T-d, kes oli mu endine õpilane (võttis 4 aasta eest mul ladina keele tunde). Nyyd ütles end olevat «Postimehe» korrektori. Kuulis luba minu juure tulla, et mõningate keele kysimuste asjos nõu ja seletust kysida. Lubas tulla järgmine päev kell 6. Tuligi. Prl. T. meeldis mulle väga siis, kui mul tunde võttis. Tal on armas blond pää, kahvatu näovärv. 18. II 1923. Viimase 1 1/2 kuu jooksul olen pääasjalikolt palju viiulit mängind. Ainolt viimasel nädalal vähem. Sest mul on nyyd viiulimänguks kindel eesmärk: tahan anda oma kontserdi. See idee tuli mulle juba mineval aastal umbes novembri kuus. Pean tunnistama, et selleks on teataval määral ka auhahnus tõukejõuks. Kuid see oleks nii huvitav ja paradoksaalne, kui mina korraga esineksin viiulikunstnikuna. Tahaks mängida umbes 12 tykki yhes lisapaladega ja kõik pääst. See pääst mängimine ise oleks juba rekord ja yllatav. Nyyd olengi programmi kindlaks määrand. Ainolt yks idee tuli pärast veel: võiks yks pala olla ka enda komponeerit. Uus ettenägemata syndmus sel kooliaastal: olen hakand armastama yht oma õpilast. Ilusaim tydrok kogu gymnaasiumis. Sihvakas, aristokraatlik, särav. Juba enne jõulu algas see.

14 || SPORT || POSTIMEES, 24. MAI 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Cretu juhtis debüütmängus koondise Kreeka vastu võidule mariel gregor Slovakkia

VÕRKPALL. Slovakkias Pop-

SPORT.POSTIMEES.EE

radis peetav Euroopa meistrivõistluste 2. ringi valiksari algas Eesti koondise jaoks positiivselt, kui avamängus saadi 3:0 jagu Kreekast. «Algus oli närviline ja mehed üritasid aeg-ajalt teha asju, mida nad tavaliselt ei tee. Tähtsad kohtumised pole koht, kus katsetada,» sõnas valikmängus oma debüüdi teinud koondise peatreener Gheorghe Cretu. Punkt punktis kulgenud avageim võideti 26:24. Edasi esineti kohati väga kindlalt – kaitses toodi üles raskeid palle ja rünnakulahendused toimisid, ent teises geimis anti käest 17:11 eduseis ja Kreeka jõudis 18:18 viigini. Õigel hetkel sekkus vahetusest hästi Robert Täht, kes kallutas geimi siiski Eesti kasuks 25:21. Kolmandas geimis olid eestlased juhtimas 19:12, kuid Kreeka viigistas 23:23 ja uuesti 25:25. Ka selle geimi lõpus oli Eesti napilt 27:25 parem. «Need ärakukkumised tulevad ilmselt sellest, et me pole saanud palju mänguolukordi harjutada. Aga tähtsaim on, et saime võidu kätte,» kommenteeris Cretu. Eesti alustas koosseisus Kert Toobal, Oliver Venno, Keith Pupart, Martti Juhka-

Martti Juhkami

foto: volley.ee

mi, Ardo Kreek, Andri Aganits ja libero Rait Rikberg. Vahetusest sekkus lisaks Tähele avageimi lõpus servima teine sidemängija Andres Toobal ja viimase geimi lõpus hetkeks ka Renee Teppan, muidu oli väljakul vaid põhikoosseis. Suurepärases hoos oli Martti Juhkami, kes kerkis 11 punktiga resultatiivseimaks, ja just tema rünnakud aitasid Eestil võita pingelise avageimi lõpu. «Algus oli rabe, aga peamine, et saime võidu. Esimese mängu ärevus oli sees ja asjad ei õnnestunud kõige paremini. Vastuvõtt peaks vähemalt 60 olema,» rääkis Juhkami ja kiitis sidemängija Kert Toobalit, kes säras blokis ja tõi viis blokipunkti. «Kert noppis terve meeskonna eest blokipunkte. Aga ka sealt saab juurde panna. Slovakkide vastu läheme täiega peale ja kindlasti on meil

ka nende vastu omad võimalused,» lisas Juhkami grupi favoriidi kohta. Eile sünnipäeva pidanud diagonaalründaja Oliver Venno oli samuti tulemusega rahul, ent parandamisruumi on tema sõnul palju. Eesti oli Kreeka vastu hädas servi vastuvõtuga, avageimis oli see vaid 35 protsenti vastaste 76 vastu ning kokkuvõttes 45 protsenti. «Esimene geim oli sisseelamiseks, aga edasi tegutsesime enam-vähem. Vaid lõpus keerasime endale ise käki kokku, oleks võinud mängu lõpu ilusti kindlalt ära võtta. Kohati oli puterdamist palju, see võinuks tegelikult olemata olla,» rääkis Venno. Tema sõnul ei suju kokkumäng veel väga ilusti ja servile saaks samuti juurde panna. «Rahule võib jääda blokiga, eriti Kerdiga, aga ka teised noppisid sealt ilusaid punkte. Meeskonnale kokkuvõttes hea algus ja Slovakkia vastu läheme julgelt.» Venno tõi Kreeka vastu üheksa punkti, nagu ka Keith Pupart. Täna kell 19 minnakse vastamisi alagrupi suursoosiku Slovakkiaga, kes reedel alistas Ungari 3:0. .«Kindlasti peame parandama vastuvõttu ja ka paremini servima, Slovakkia on teisel tasemel tiim, kes mängib väga kiirelt. Samuti on nad kogenumad ja tugevamate ründajatega kui Kreeka,» rääkis peatreener Cretu järgmise vastase kohta.

Põhiturniir on võidu kaugusel

Soome ja Rootsi poolfinaalis

Levadia ja Flora said võidu

Harju rallil on kaksikjuhtimine

Anett Kontaveit on ühe mängu kaugusel elu esimesest suure slämmi põhiturniiri kohast. WTA edetabelis 188. kohal olev eestlanna alistas Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste kvalifikatsiooni teise ringi kohtumises WTA tabelis 200. kohal asuva kanadalanna Gabriela Dabrovski 7:5, 6:2. Otsustavas mängus kohtub Kontaveit briti Heather Watsoniga (WTA 112.).

Jäähoki MMil valmistas üllatuse üle noatera alagrupist edasi pääsenud Soome, alistades veerandfinaalis 3:2 Kanada. Võiduvärava viskas kolm minutit enne mängu lõppu Iiro Pakarinen. Valgevene hakkas südilt vastu Rootsile, kuid kaotas samuti 2:3. Rootslastele tõi poolfinaalikoha Mattias Ekholmi tabamus viimase kolmandikaja keskpaigas.

Jalgpalli Eesti meistriliigas alistas Levadia tänu Vladislav Ivanovi penaltile 1:0 Nõmme Kalju, dramaatilise võidu sai aga FC Flora, kes pööras mängus Infonetiga lisaminutitel 1:2 kaotusseisu tänu Albert Prosa ja Maksim Gussevi väravatele 3:2 võiduks. Tabeliliidrina jätkab 32 punktiga Kalju, kuid Flora tõusis 31 punktiga nende kannule. Levadial on 29 punkti.

Jüris peetud 1,94 km pikkuse publikukatsega alanud Harju Rallyl, mis kuulub Eesti meistrivõistluste kavasse, on avapäeva järel kaksikjuhtimine. Meeskonnakaaslased Timmu Kõrge ja Raul Jeets said avakatsel kirja võrdse aja, neile kaotab kolmandana 0,7 sekundiga Karl Kruuda. Neljas on Siim Plangi ja viies Kaspar Koitla. Täna sõidetakse kaheksa kiiruskatset.

JALGPALL. Eesti jalgpallikoondise läbi aegade parim väravak tagasi vaadates, et parimad aastad olid tal Rodas, kuid hea sõ

Oper: kahju, et kus madis kalvet reporter

esti jalgpallikoondise läbi aegade suurim väravakütt Andres Oper tõmbab esmaspäeval oma karjäärile joone alla, kui jookseb väljakule kohtumises Gibraltariga. Kui Oper on läinud koondise fännide südamesse eelkõige Hollandile löödud väravaga ning kahe tabamusega, mis aitasid eestlastel alistada Venemaa, siis nüüd vaatas Oper Postimehe palvel tagasi välisklubides veedetud hooaegadele. Välismaal mängis Oper aastatel 1999–2013. Hinnanguliselt on kindlasti tegemist Eesti jalgpallurite ühe säravama klubikarjääriga. Kõige rohkem kahetseb ründaja aga seda, et nendest aastatest ei jäänud kätte ühtegi tiitlit. Operi esimene välisklubi oli taanlaste Aalborg, kes maksis 21-aastase eestlase eest toona miljon USA dollarit. Taani kõrgliigas mängis ta aastatel 1999–2003.

Oper: Eestist Taani minek oli ikka suur samm ja see andis mulle kõvasti juurde. Paljud on läbinud selle etapi ja läinud välismaale, aga hoopis tähtsam on teha samm selles suunas, et sinna püsima jääda. Kunagi ei tohi arvata, et töö on nüüd sellega tehtud, kuna tegelik töö alles algab. Välisklubis käib kogu aeg, aastast aastasse, võitlus ja enese kehtestamine. Kunagi ei tohi arvata, et nüüd ma ei pea enam jooksma seda viimast meetrit. Jalgpallureid on maailmas palju ja kui sa ei anna endast parimat, siis pikka pidu ei ole. Mängija seisukohast olid kiirused Taanis hoopis teised kui Eestis. Ka Teituriga (Eesti koondise ja FC Flora endine peatreener Teitur Thordarson) oli raske ja tehti kõvasti tööd, kuid muutus oli suur. Taani andis minu jaoks palju üldfüüsilise poole pealt ning muutis ka jalgpallialast mõtlemist. Mängijana andis see periood palju enesekindlust ja laiendas üldse maailmavaadet. Taanlane ei ole nii väga selline inimene, kes võtab kergesti omaks. Kõik see karastas. See oligi huvitav, et taanlased hoidsid rohkem omaette. Mina suhtlesin aga rootslaste ja norralastega. Muidugi, kui meeskonnas oli ka Indrek Zelinski, siis oli hea eesti keeles rääkida. Zelinskiga moodustasime üldse hea duo – temal oli hea peamäng, minul kiirus. Suutsime teineteist täiendada. Arvan, et siinkohal räägivad numbrid kokkuvõttes ise enda eest. Edasi viis Operi mängijakarjäär Venemaale, kus ta pallis aastatel 2003–2005 kohalikus kõrgliigaklubis Moskva Torpedo.

Oper: Klubivahetus tuli väga järsku ja ma ei saanud isegi Aalborgi fännidega korralikult hüvasti jätta. Sellest on

kahju, sest Taanis oli fännidega läbisaamine ikka mega. Võtsin tol hetkel selle riski ja otsustasin, et pean proovima midagi uut. Kindlasti oli see karjääris samm edasi. Toona ei olnud Venemaa liiga paljudele nii atraktiivne ja seetõttu arvan, et mulle tehti siis ülekohut. Eks Venemaal oli ikka ootamatuid olukordi ja üllatusi. Kui käisid kuskil Siberis mängimas, siis oli omaette vaatepilt, et milline võib üks jalgpalliplats või kohalik eluolu välja näha. Moskva on üks asi ja Peterburi on ka ilus, aga mujal oleksid nagu ajas paarkümmend aastat tagasi rännanud. Mõnikord tundus täiesti uskumatu. Klubis toimis see-eest kõik väga professionaalselt. Kuigi Venemaal ma palju väravaid kirja ei saanud, on meelde jäänud kaks tabamust, mida kohtunikud ära ei lugenud. Ühe lõin Rotori vastu, kui (Sergei) Pareiko väravas seisis, ning teise Lokomotivi vastu, mis oli väga ilus värav. Ega ma teagi, miks need lugemata jäid, kuid kunagi hiljem said need kohtunikud ka tegutsemiskeelu. Mängulises mõttes ei olnud tehniline pool kunagi minu trump, kuid selles vallas arenesin Venemaal tunduvalt. Hooajaks valmistumisel oli palju jooksmist, mis oli päris asjalik ja raske. Pärast tuli aga jube hea füüsiline vorm. Kõik see tegi mind jälle paremaks mängijaks. Venemaa-perioodile järgnes Operil neli hooaega (2005–2009) Hollandi kõrgliigas Kerkrade Rodas, kus ta parimal hooajal kõmmutas 19 väravat.

Oper: Kuigi Venemaal ma kõige rohkem väravaid kirja ei saanud, sain toona enne septembrikuiseid koondisemänge võimaluse end seal näidata. Seega võtsingi olukorda rahulikult. Õnnestus trennis põhivõistkonna vastu kohe kaks väravat lüüa ja siis märgiti, et peame ikka edasi rääkima. Lõpuks sai üleminek viimasel minutil teoks. Holland oli jälle täiesti hoopis teine maailm. Kõik peab seal olema pisiasjadeni korras ja täpselt analüüsitud. Õnneks oli meil treeneriks Huub Stevens, kellele meeldis meid õpetada. Mõnikord oli küll olukord, et kas kuidagi lihtsamalt ei saaks? Nüüd olen aga tänulik, et meile asjad peensusteni selgeks tehti. Palju toimus vastaste analüüsi, kus toodi välja kõikide mängijate plussid ja miinused. Samamoodi tehti Hollandis hästi selgeks, et fännidega suhtlemine on oluline ja vajalik, sest nemad maksavad ju lõppkokkuvõttes sinu palga. Eestis seda hästi veel ei mõisteta. Sellist asja ei tohi juhtuda, et kõnnitakse fännist mööda või ei minda pärast mängu publikut tänama, kuna tema oma piletiga maksab ju sinu palga. Fännidega suhtlemine ja eeskujulik käitumine olid olulised, ka klubisisesed nõudmised olid suured. Hollandis öeldi ikka väga konkreetselt, et kaua võib? Ostsime sind siia

2013. aastal Küprosel viimase klubimängu ründajana karjääri lõpetada väravaga: «Se

ju väravaid lööma! Seda tehti küll nagu «naljana», aga tegelikult saad ju ise ka aru, et surve on taga. Sellises olukorras ongi oluline, kuidas sa survega toime tuled. Kas lased selle mõtte endale pähe ja kardad eksida? See on ründajate puhul kõige suurem viga, et kardetakse eksida. Rodas sattusin mingil perioodil ka pingile, kuna klubisse tuli uus tehniline direktor, kes vahetas välja ka juhendaja. Selles olukorras ütles tehniline direktor, kes peaksid mängima. Mingil hetkel sai treener aru, et olukord oli ebaaus. Aga tihti juhtub, et uued otsustajad panevad eelmise treeneri mehed pingile või müüki. Ehk tahetakse end niimoodi kehtestada, kuid alati ei ole see aus ja õiglane. Kokkuvõttes oli Roda periood minu karjääris kõige edukam. Pärast nelja aastat Hollandis siirdus Oper Hiinasse, kus karjäär Shanghai Shenhua ridades jäi vaid poole aasta pikkuseks.

Oper: Viimane aasta Rodas oli raske ja tuli paras aeg muutusteks. Mul oli Ado Den Haagist laual kolmeaastane leping, kuid tundsin, et tahaksin kuhugi mujale. Tuli kõne Hiinast ja otsustasin proovida. Lisaks oli suur võimalus tulla Hiina meistriks, ja see oli minu jaoks ahvatlus. Kahjuks ei ole

POSTIMEES, 24. MAI 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

kütt Andres Oper tunnistab klubikarjäärile õnaga meenutab ta kõiki tiime.

sagil meistriks ei tulnud

pidanud Oper jätab tippspordiga hüvasti esmaspäeval, kui ta jookseb Eesti koondise särgis väljakule kohtumises Gibraltariga. Operi sõnul sooviks ta foto: toomas tatar ee oleks justkui kirss tordil.»

ma suutnud välismaal kusagil meistriks tulla, sellest on tõsiselt kahju. Eks Hiinas juhtus ka igasuguseid kummalisi asju. Ükskord sõitsime välismängule kaks päeva varem kohale ja kõikidelt hiinlastelt korjati telefonid käest ära ja telekad lülitati välja. Välismaalastele jäeti asjad ikka alles. Kogu tegevus käis seal läbi tõlkide ja eks mõnikord öeldi neile ka, et seda pole vaja välismaalastele edasi anda. Meil oli võistkonnas üks austraallane, kes sai veidike keelest aru, ja kui ta mõistis, et jutt käis temast, siis läks ikka päris jamaks. Lisaks inglise keele tõlgile oli ka vene keele tõlk, kuna meil oli tiimis üks bulgaarlane ja üks valgevenelane. Mina sain mõlemast keelest aru ja kohati erinesid jutud oluliselt, kuna abitreener tegi ingliskeelset tõlget jalgpallialaselt, aga vene keelde tehti n-ö otsetõlget. Siis oli küll olukord, et hoia peast kinni. Usun, et kui panna seal ametisse välismaalasest treener, siis võib hiinlased mängima panna küll, kuna füüsiline vorm on neil hea. Kõige naljakam seik juhtus Hiinas aga tänu ajavahele. Olin Shanghais olnud vaid paar päeva, kui üks hommik läks kell neli uni ära ning otsustasin linna peale jalutama minna. Ostsin McDonald’sist parasjagu

jäätist, kui 25 miljoni elanikuga linnas tuldi öösel autogrammi küsima. See oli sellises olukorras täiesti ootamatu. Poole aasta pikkusele perioodile järgnes pool aastat taas Hollandis, kus Operi karjäär jätkus Ado Den Haagis.

Oper: Kokkuvõttes võib öelda, et Põhja- ja Lõuna-Hollandil on väga suur vahe. Inimtüübid on ikka erinevad. Kui lõunas on soojemad inimesed, siis seal külmad. Kohanemine ei olnud probleem, aga vahe oli päris suur. Muidu oli kõik nagu Hollandis ikka ja asjad olid Roda ajast tuttavad. Karjääri lõpus jõudis Oper lõunamaale, kui veetis kolm hooaega Küprosel (2010–2013). Esmalt pallis ta ühe hooaja Larnaca AEKis ja seejärel kaks hooaega Famagusta Nea Salamises.

Oper: Küprosele minek toimus väga kiirelt. September oli juba käes ja siis tuli kõne, et mind tahetakse sinna. Kuidagi suutis agent mind nõusse saada. Lennujaamas kirjutasin öösel kell neli lepingu alla. Agent ajas lennureisi ajal asjad korda ja siis ma öösel vaatasin, et kus on tema allkirjad. Minu jaoks oli uudne lõunamaine suhtumine, mida ma ei olnud varem kohanud. Alati oli homme. Kui midagi oli vaja, siis öeldi, et homme. AEKi juh-

tisid hollandlased ja seega oli olukord parem. Minu vanuses oli Küprosel juba hea mängida, kuna lihaste vigastusi ja venitusi ei tulnud enam niimoodi ette nagu varem. Võrreldes Hollandiga oli tase muidugi nõrgem ja alguses võttis kuumusega harjumine aega. Õnneks anti aega, mitte nagu Hiinas. Samas nõuti ka väravaid. Meenub, kuidas AEKi hollandlasest treener (Ton Caanen) tegi ühe harjutuskorra ajal vastava märkuse. Ega ma jätnud arvamust ka enda teada ning lükkasin tema väited ümber. Ei tohi lasta end põhjuseta suruda. Seda isegi olukorras, kus teiseks pooleks on treener. Keegi ei vaata hästi, kui oled pehme. Ülbe ei maksa ka muidugi olla. Enne õnnetust olin veel väga heas vormis ja sain Nea Salamises kapteniks. Kindlasti ei plaaninud veel karjääri lõpetada ja oleksin võinud ühe või kaks hooaega edasi mängida. Olin selles võistkonnas füüsiliselt parimas vormis. Kahjuks lõpetas see avarii karjääri. Operi karjääri jooksul oli ka klubisid, kellega teda seostati, kuid tehingutest siiski asja ei saanud. Kuulsaim on kindlasti lugu Sunderlandiga.

Oper: Sunderlandis ei olnud mul isiklikku lepingut kokku lepitud. Selle kohta on räägitud,

et venelased avalikustasid info ja seetõttu sai Sunderland teise mängija odavamalt kätte. Samas, minu palga osas ei olnud midagi selget, esialgne number oli väga-väga väike. Roda viimasel aastal oli talvel Norwich City päris tõsine variant, aga mind ei lastud minema. Arvan, et Inglismaa oleks olnud tegelikult minu liiga, oleksin pidanud seal olema. Selles mõttes on kahju, et ei saanud Sunderlandiga palga osas läbi rääkida. Pärast teist Roda hooaega tundis Hollandis minu vastu huvi ka Twente. Olin olnud hooaja paar viimast kuud vigastusega hädas ja teadsin, et pean operatsioonile minema. Twente ajas mind kõvasti taga, kuid kuidas sa lähed karkudega lepingut alla kirjutama? Roda tegi lõpuks väga hea pakkumise ja leidsin, et pole mõtet klubi vahetada. Tänavu kukkus Roda kahjuks kõrgliigast umbes 40 aasta järel esmakordselt välja. Eks jälgin ikka endiste koduklubide tegemisi, kuna igale poole on sõpru jäänud. Kõlab küll täiesti uskumatult, kuid igal pool oli ka fännidega hea läbisaamine. Fännikirju tuli ka hästi palju. Seega võib kokkuvõttes ikka rahul olla. Ainsana jääbki kripeldama see, et välismaal ei õnnestunud ühtegi tiitlit võita. Eestis sain ikka Floraga midagi kätte.

Kas raha läheb lõpuks asja ette? JALGPALL. Täna selgitatak-

se klubijalgpalli kõige ihaldusväärsema karika võitja, kui Meistrite liiga finaalis lähevad vastamisi Madridi klubid Real ja Atletico. Esimene neist jahib ajaloolist kümnendat tiitlit, teine aga oma esimest. Viimati 2002. aasta kevadel Zinedine Zidane’i ja Luis Figo (praegustest mängijatest kuulus toona ainsana tiimi Iker Casillas) eestvedamisel Meistrite liiga võitjaks kroonitud Real on seejärel kulutanud meeletult raha uute mängijate ostmiseks, et jõuda oma suure eesmärgi La Decima’ni ehk kümnenda tiitlini. Briti ajaleht Daily Mail arvutas välja, et viimase 12 aasta jooksul on Real kulutanud uute mängijate ostmiseks müstilised 1,2 miljardit eurot. Kokku on alates 2002. aastast ostetud 62 pallurit ja kõige rohkem raha kulutati 2009. aasta suvel (270 miljonit eurot), kui meeskonda toodi teiste seas ka Cristiano Ronaldo (91 miljonit eurot). Kalleimaks ostuks on kujunenud aga Gareth Bale, kelle eest tuli lauale laduda 100 miljonit eurot. «See on hetk, millest iga Reali toetaja unistab – La Decima. Oleme kõik väga elevil ja seetõttu peame võitma,» teatas Ronaldo enne kohtumist uefa.com-ile. Ronaldo jaoks lisab matšile kindlasti kaalu ka fakt, et finaal toimub Lissabonis. «Minu jaoks on see eriline kohtumine, kuna mängin oma kodumaal,» lisas tänavu Euroopa tugevaimas klubisarjas juba rekordilised 16 väravat löönud Ronaldo. «See on minu esimene Meistrite liiga finaal Realiga ja see on suurepärase tiimi vastu. Atleticol on olnud imeline hooaeg. Kuid üritame kindlasti võita,» lisas portugallane, kes 2008. aastal võitis Manchester Unitedi ridades Meistrite liiga.

Cristiano Ronaldo ja Gareth foto: reuters/scanpix Bale.

Tänavuse hooaja lõpus vigastustega hädas olnud Ronaldo osalemine finaalis on Reali juhendaja Carlo Ancelotti sõnul kindel. Samamoodi pidi mänguvalmis olema Bale. Reali tavapärastest põhitegijatest jääb finaalist kõrvale keskkaitsja Pepe. Reali peatreener Carlo Ancelotti on juba teatanud, et Sergio Ramose kõrval võtab keskkaitses koha sisse Raphael Varane. Kollaste kaartide tõttu ei saa aga mängida Xabi Alonso. Atletico poolel on vigastuste pärast olnud mure eelkõige tänavuse hooaja staari Diego Costa ja Arda Turaniga. Tänavu La Ligas 27 ja Meistrite liigas kaheksa väravat löönud Costa sai teda vaevavale reievigastusele Belgradis omapärast platsentaravi ja tegi eile meeskonna harjutuskorra kaasa. Samuti oli trennis kohal puusatraumaga hädas olev Turan. Atletico on seni Meistrite liiga finaalis mänginud vaid ühe korra, kui 1974. aastal kaotati Müncheni Bayernile. Tänavune esikohamäng läheb aga ajalukku seetõttu, et esimest korda mängivad tiitlile sama linna klubid. Tänavu on mõlemal meeskonnal juba ette näidata ka üks karikas: Atletico krooniti Hispaania meistriks, Real aga sealseks karikavõitjaks. Madis Kalvet

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

16 || VABA AEG || POSTIMEES, 24. MAI 2014

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

TEATER

Osades: Heli Veskus, Carlo Barricelli, Jassi Zahharov, Mart Laur, René Soom jt

RAHVUSOOPER ESTONIA

30.05 kl 19

Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 24.05 kl 19 Soodustus pensionäridele 40%

BALLETIÕHTU: SYMBIONT(S). PETRUŠKA

Osades: Sergei Upkin, Nanae Maruyama, Gabriel Davidsson, Vitali Nikolajev jt 25.05 kl 17 Nemorino rollis Cataldo Caputo (Itaalia)

ARMUJOOK

G. Donizetti ooper Dirigent: Lauri Sirp Osades: Cataldo Caputo, Kristel Pärtna, Rauno Elp, Pavlo Balakin, Olga Zaitseva jt 28.05 kl 19

TUHKATRIINU

Dirigent: Jüri Alperten Osades: Eve Andre-Tuga, Aleksandr Prigorovski, Olga Rjabikova, Nanae Maruyama jt 29.05 kl 19 Jassi Zahharov 60! Cavaradossi osas Carlo Barricelli (Itaalia)

TOSCA

G. Puccini ooper Dirigent: Mihhail Gerts

MEDEA

G. Schiavoni ballett Dirigent: Risto Joost Osades: Luana Georg, Sergei Upkin, Abigail Sheppard, Aleksandr Prigorovski jt 31.05 kl 19 Tannhäuseri osas Ivar Gilhuus (Norra), Wolframi osas Lauri Vasar (Hamburgi Riigiooper)

TANNHÄUSER R. Wagneri ooper Dirigent: Arvo Volmer Osades: Ivar Gilhuus, Heli Veskus, Lauri Vasar (Hamburgi Riigiooper), Märt Jakobson jt

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

SUURES SAALIS 24.05 kl 19

Aiamajas

Jane Bowles Lav. Priit Pedajas, osades Ülle Kaljuste, Jaan Rekkor, Maria Klenskaja, Laine Mägi, Taavi Teplenkov, Kersti Heinloo, Hilje Murel, Marta Laan, Viire Valdma, Ester Pajusoo, Mari Lill. 25.05 kl 19

Augustikuu

PAIDE KULTUURIKESKUSES 24.05 kl 13

27.05 kl 19

Tuhk ja akvaviit

P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Pirjo Püvi, Mart Laur, Hanna-Liina Võsa, Urmas Põldma, Juuli Lill, Tõnu Kilgas jt

Bengt Ahlfors Lav. Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus.

24.05 kl 18

LAUL, MIS JÄÄB

SAVOY BALL P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Janne Ševtšenko, Mart Laur, Hanna-Liina Võsa, Urmas Põldma, Juuli Lill, Tõnu Kilgas jt

24.05 kl 19

Hävituse ingel

Tracy Letts Lav.Priit Pedajas, osades Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov jt.

SAVOY BALL

VÕRU KANDLES

13.06 kl 19 Esietendus! 14., 15., 17., 18., 19.06 kl 19 Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret Saul-Gorodilov Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

MAALISAALIS 28.05 kl 19

Esimene lugemine: Peeter Sauter RIIDEPUUD

Loevad Peeter Sauter, Tõnu Õnnepalu, Piret Krumm ja Pääru Oja, juhendab Aleksander Eelmaa (Tallinna Linnateater)

Yasmina Reza Lav. Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Mait Malmsten, Liisa Pulk, Ivo Uukkivi.

LAITSE GRANIITVILLAS 10.06 kl 19 Esietendus! 11., 12., 13., 15., 17., 19.06 kl 19

KASS TULISEL PLEKKKATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel. 744 0165. Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 t. enne etendust www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

SUUR MAJA

31.05 kl 19 Lisaetendus!

RAKVERE TEATER

EVITA

A. L. Webberi muusikal Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas jt.

UGALA TEATER Ugala kassa on avatud E-L 12 - 19, tel 433 0777 ja pühapäeval üks tund enne etenduse algust.

VARGAMÄE REHETARES 24., 29.05 kl 19 27., 28., 29., 30.05 kl 14 31.05 kl 19 Reserveeritud!

VANAD JA NOORED

Anton Hansen Tammsaare Dramatiseerinud Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

ENDLA TEATER Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

SUURES SAALIS

24.05 kl 19 A.L.Webberi muusikal Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas jt.

Dramaatiline komöödia A. Vampilov, Lav. A. Noormets. EMTA lavakunstikooli 26. lennu diplomilavastus

25.05 kl 16

MINU JÄREL, SELTSIMEES!

R. Cooney farss Markus Luik, Maria Soomets, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger jt. 29.05 kl 19 Viimast korda!

KALENDRITÜDRUKUD

T. Firthi komöödia Külliki Saldre, Merle Jääger, Terje Pennie, Ene Järvis, Liina Tennosaar jt.

NOKIA KONTSERDIMAJA

HÜVASTIJÄTT JUUNIS

30.05 kl 19

TOPELTELU

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd. Osades: Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar

KÜÜNIS 24.05 kl 19

EEDENI AED

Moodne armastuslugu N. LaBute, Lav. L. Mets. Osades: Kaili Viidas, Kati Ong (külalisena), Tambet Seling, Bert Raudsep

30.05 kl 19 Lisaetendus!

29.05 kl 19 Viimane etendus!

A. L. Webberi muusikal Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas jt.

Armastuslugu J. Hanagan, Lav. Madis Kalmet. Osades: Piret Laurimaa, Sepo Seeman

EVITA

PALMSE MÕISA MOONAKATEMAJA 26., 27., 28., 29., 30.05 kl 13 26., 27., 28.05 kl 16

24.05 kl 19 Viimane etendus!

EVITA

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

ESIMESED SUUDLUSED

Mina olin veel väikene (lav. Ivo Eensalu)

VENE TEATRI SUUR SAAL 26.05 kl 19

Elu ja kuidas sellega toime tulla (lav. Üllar Saaremäe)

VENE TEATRI VÄIKE SAAL 26.05 kl 19

Leping

(lav. Indrek Apinis)

KANUTI GILDI SAAL 28.05 kl 19.30

Siseturism / Tähelaev

(lav. Kadri Noormets / Kertu Moppel)

JÄRVAKANDI KULTUURIHALL 30.05 kl 19

Elu ja kuidas sellega toime tulla (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Piletid : Kloostri Aidast (E-R 9-19, L 12-19), Theatrumi kassast (T 12-17), Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889 theatrum@theatrum.ee

KONTSERDID KLOOSTRI AIDAS 26.05 kl 18

VHK Teatrikooli kontsert Pilet 3.-

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

Ära peata lehetellimust puhkuse ajaks, vaid suuna see suvilasse või maakoju! Selleks helista 666 2525 ja vormista tellimus ümber ilma lisakuluta. Ilusat suve!

POSTIMEES, 24. MAI 2014 || VABA AEG || 17

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

27.05 kl 18

Kadi Uibo ja Krista Citra Joonas , laulud ja lood Pilet 5-20.-

VAT TEATER

31.05 kl 19 Viimane etendus!

26. lennu finaalnädal: NO63 Pedagoogiline poeem 3., 7., 9., 10.06 kl 19

NO51 Mu naine vihastas 4.06 kl 19 Esietendus! 5., 6., 11., 12., 13., 14.06 kl 19 7.06 kl 16

Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAALIS 30.05 kl 18 Reserveeritud!

FAUST

A. Toikka

’’Masohhisti pihtimus’’

R.Sikora. Lavastaja: Christian Römer. Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder

RAHVUSRAAMATUKOGU TORNISAALIS 5.06 kl 18.30

16.06 kl 19 Esietendus Eestis! 17., 18., 19.06 kl 19

Et keha mäletaks (Memories for Life)

SUURSADAMAS HIIUMAAL 21., 22.06 kl 21

Et keha mäletaks (Memories for Life)

KURESSAARE LINNATEATRIS 26., 27., 28.06 kl 19 Et keha mäletaks (Memories for Life)

TARTU UUS TEATER

POP, mida sooviksin jagada H. Hütt ja S. Põllu

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 26.05 kl 19 Eelviimane etendus

26. lennu finaalnädal: NO59 samm lähemale

27.05 kl 19 Viimane etendus!

26. lennu finaalnädal: NO59 samm lähemale

Lai 37 Tartu Piletid müügil Piletilevis uusteater.ee 24., 25.05 kl 19

Teater Must Kast NERO

TÜVKA X lennu diplomilavastus autor Mati Unt lavastaja Lennart Peep

KONTSERT

29.05 kl 19 Viimane etendus!

26. lennu finaalnädal: NO57 Enesetapja

30.05 kl 19 Eelviimane etendus

26. lennu finaalnädal: NO63 Pedagoogiline poeem

www.concert.ee

VÄRAVATORN 24.05 kl 16

Hortus Musicus “Now Is The Month Of Maying” kalendrilaulud keskajast barokini

(Pille Lille Muusikute Fond)

Hortus Musicus “Püha Markuse vennaskond”

Veneetsia koolkonna heliloojate looming (Gabrieli, Monteverdi, jt.)

VALGA JAANI KIRIK 30.05 kl 19

Kontserdisari “Muusika Eestimaale” EESTI RAHVUSMEESKOOR Dirigent Andrus Siimon Kunileid, Thomson, Läte

SUURE MUNAMÄE VAATETORN (Haanja)

30.05 kl 20 Vabaõhukontsert

“SUVÕ ALOSTUS SUURÕ MUNAMÄE PÄÄL” Ansambel BOMBILLAZ Kaastegev Jaak Lutsoja (akordion)

VALKA LAULULAVA (Läti)

31.05 kl 19

Liivimaa laulupidu “CIMZE KOOD”

René Eespere oratooriumi “ANTE LUCEM” esiettekanne EESTI RAHVUSMEESKOOR, EESTI KAITSEVÄE ORKESTER Ilona Bagele (metsosopran, Läti Rahvusooper) René Soom (bariton, Rahvusooper Estonia) Dirigent PEETER SAAN Koostöös Valga ja Valka linnavalitsustega

EESTI INTERPREETIDE LIIT

Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Piletid Piletilevist ja kohapeal (6€ - 10€) www.interpreet.ee

KADRIORU LOSS 1.06 kl 17 KÄDY PLAAS (sopran) & MARJE LOHUARU (klaver) Kavas: S.Barber, D.Argento, A. Copland, B.Britten, L.Bernstein Koostöös Loovüksus MTÜ-ga

Sinfonia Cymru keelpillikvartett (Wales, UK), Rootsi Puhkpilliansambli kvintett Keelpilliorkester CAMERATA NORDICA (Rootsi) Kavas: Rota, Sciarrino, Respighi, Terranova (10€, 7€)

HAAPSALU JAANI KIRIK

LAAGNA VANATARE

19.07 kl 19

14.06 kl 19

Pille Lill (sopran) Joonas Asikainen (bariton, Soome), Oksana Sinkova (flööt), Sinfonia Cymru keelpillikvartett (Wales, UK), Keelpilliorkester CAMERATA NORDICA (Rootsi) Kavas: Schulhoff, Foote, Berg, Doppler, Sibelius, Haas, Hindemith (10€, 7€)

„Hingemuusika“ Pühendatud leinapäevale

Oksana Sinkova (flööt) Tatjana Lepnurm (harf) Kavas: Saint-Saens, Massenet, Bach-Gounod, Schubert Vaba sissepääs XXII Rapla Kirikumuusika Festival 15.- 25. juuli 2014

RAPLA KIRIK

RÄNNAKUD MUUSIKAS

15.07 kl 19

TALLINNA JAANI KIRIK

Credo-Allika Kammerkoor Dir. Raili Vahermägi ja Eivin Toodo Collegium Consonante Ensemble Ivo Lille (saksofon) Kavas: Haydn, Kõrvits (7€, 5€)

20.07 kl 19

FESTIVALI AVAKONTSERT

JÄRVAKANDI KIRIK 16.07 kl 19

Kitarriduo Jelena Ossipova ja Daniel Julle

“VÄIKESED RIIGID, SUURED KÕLAD”

Pille Lill (sopran) Andreas Lend (tšello) Virgo Veldi (saksofon) Rootsi Puhkpilliansambli kvintett, Keelpilliorkester CAMERATA NORDICA (Rootsi) Kavas: Fernström, Grigorjeva, Andersson, Nordgren, Grieg (10€, 7€)

VAHASTU KIRIK 25.07 kl 19 Raivo Tafenau (saksofon) Virgo Sillamaa (kitarr) Heikko Remmel (kontrabass) Kavas: Tafenau, Jarrett, Ellington jt. (5€, 3€)

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA

MUSTPEADE MAJA 5.06 kl 19

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hooaja lõppkontsert «EMTA AASTA MUUSIKAS» Kavas eri osakondade parimad palad. Piletid 5/3 eurot (müügil kohapeal) ema.edu.ee/kontsert

CORELLI MUSIC

Kavas: Vivaldi, Cardoso, Fleury, Paco de Lucia, Rudnev (5€, 3€)

RAPLA KIRIK

KÄRU KIRIK

Oreliduod Denis Kasparovitch ja Kristina Vilotseva (Eesti) Denis Makhankov ja Dina Ikhina (Venemaa) Kavas: Lepnurm, Merkel, Glazunov, Ochs jt. (5€, 3€)

PUURMANI LOSS

VELISE KIRIK

30.05 kl 20

17.07 kl 19

«KEELPILLIKÕLA»

EESTI KONTSERT

28.05 kl 19 Eelviimane etendus

26. lennu finaalnädal: NO57 Enesetapja

25.05 kl 18

PLMF

Keelpilliduo Mari-Liis Päkk (viiul), Jason Galloway (USA, tšello) ning noored lauljad ja pillimängijad Rapla Suvekoolist Kavas: Ravel, Martinu, Tüür, Garcia jt. (5€, 3€)

RAPLA KIRIK 18.07 kl 19

«ITAALIA MEELEOLUD LÄBI AEGADE» Virgo Veldi (saksofon) Itaalia Rodolfo Celletti nim Belcanto Akadeemia lauljad

22.07 kl 19

«HUGO LEPNURM 100»

24.07 kl 19

«TERVITUS NEITSI MAARJALE»

Kammerkoor Collegium Musicale Dir. Endrik Üksvärav Kavas: Tüür, Tobias, Tavener, Pärt jt. ( 5€, 3€)

Vaata lisa: www.corelli.ee

(Jõgevamaa) 29.05 kl 19

TOOMPEA MUUSIKASALONG (Kiriku 6, Tallinn)

Kevadkontserdid – OBOEHALDJAS Esinejad: HELI ERNITS (oboe) ja keelpillikvartett KAVAS: Mozart, Bax, Eller, Tormis, Kõrvits Piletid Piletilevist soodsamad!

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

9., 10., 11.06 kl 18

NO50 Lenni

KADRIORU LOSS

18 || TÖÖ/KOOLITUS || POSTIMEES, 24. MAI 2014

TEL 666 2327, MAARJA.KIKKAS@POSTIMEES.EE

Nõmme muusikakool

Nõmme Muusikakool võtab vastu uusi õpilasi 2014/2015. õa järgmistele erialadele:

Klaver (alates 7. eluaastast) Keelpillid (viiul, vioola, tšello – alates 7. eluaastast) (kontrabass, klassikaline kitarr, harf – alates 8. eluaastast) Puhkpillid (flööt, oboe, klarnet, saksofon, trompet, tromboon – alates 7. eluaastast) (fagott, metsasarv, bariton, tuuba – alates 8. eluaastast) Löökpillid (alates 8. eluaastast) Akordion (alates 7. eluaastast) Õppeaeg koolis on 7 aastat + võimalus õppida lisa-aastatel. Konsultatsioonid sisseastujatele toimuvad 26.–29. mail 2014 kella 17–19 (neljas klassis samal ajal) Vajalik on osa võtta ühest konsultatsioonist. Valmistada ette üks lastelaul. Eelregistreerimist ei toimu. Avaldust on võimalik välja printida kodulehelt lingilt «Dokumendid» või täita kohapeal konsultatsiooni tulles. Täiendav info lingi «Sisseastumistingimused» all. Vastuvõtukatsed toimuvad 2., 3. ja 4. juunil neile, kes saavad konsultatsioonis soovituse. Kooli ettevalmistusklassi võetakse lapsi vastu alates 6. eluaastast. Ettevalmistusklassi rühmatunnid toimuvad kaks korda nädalas, lisaks (soovijatele) üks erialatund. Kooli aadress on Pärnu mnt 320, Tallinn 11614, tel 677 0844

võtab tööle

MUUSIKAÕPETAJA

(põhikooli vanem aste ja gümnaasium) Täiskoht, lisaks koorijuhtimine.

EESTI KEELE JA KIRJANDUSE ÕPETAJA

Täiskoht, töö 2. kooliastme klassidega. Soovitav kujundava hindamise valdamine. CV ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid palume esitada hiljemalt 4. juuniks 2014 Lähte ÜG, Õpetaja 8, Lähte 60502, Tartumaa või e-postiga: yllarloks@gmail.com

Lisainfo telefonil 522 3584

tel 666 2327, maarja.kikkas@postimees.ee

Riigi Kinnisvara on 2001. aastal loodud Eesti Vabariigile kuuluv 176,6 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga kinnisvaraarenduse ning kinnisvarahalduse ja -hooldusega tegelev ettevõte.

Õigus- ja hankeosakond otsib oma meeskonda

JurisTi

töökohaga Tallinnas Tööülesanded: • ettevõtte esindamine kohtus ja kohtuvälistes vaidlustes (sh VAKO, Tallinna üürikomisjon) • juriidilise sisuga dokumentide ettevalmistamine (sh koostöölepingud, töövõtulepingud, üürilepingud jm), vajaduse korral osalemine läbirääkimistel • koostatud dokumentide läbivaatamine ja nende juriidilise vastavuse kontroll • juriidiliste projektide juhtimine • ettevõtte töötajate ja juhtorganite juriidiline nõustamine (sh vajaduse korral protokollimine, otsuste ettevalmistamine ja vormistamine) ning jooksvate õigusküsimuste lahendamine • suhtlemine riiklike registritega ning vastava dokumentatsiooni ettevalmistamine • õiguslike hinnangute ja seisukohtade koostamine Nõudmised kandidaadile: • juriidiline kõrgharidus (magistrikraad või sellele vastav tase) • varasem töökogemus juristina vähemalt kolm aastat • kohtus esindamise kogemus kaks aastat • kokkupuude riigihangetega • varasem töökogemus lepingute jm juriidiliste dokumentide osas läbirääkimiste pidamisel • kursisolek nii avaliku kui eraõigusega (kasuks tulevad teadmised kinnisvaraõigusest) • täpsus, korrektsus ja hea pingetaluvus • suunatus eesmärgile ja lahenduste leidmisele • valmisolek uuteks lahendusteks, samas tahe täita ka rutiinseid ülesandeid • meeskonnatöö hindamine • väga hea inglise keele oskus kõnes ja kirjas, vene keele oskus suhtlustasandil Pakume: • motiveerivat ja väljakutseterohket tööd arenevas ettevõttes • professionaalset ja toetavat meeskonda • tänapäevaseid töötingimusi meeldivas töökeskkonnas • võimalusi erialasteks täienduskoolitusteks Kandidaatidel esitada oma sooviavaldus ja CV tähtajaga 1. juuni 2014 aadressile Lasnamäe 2, 11412 Tallinn või e-posti teel personal.cv@rkas.ee «Jurist». Kandideerida saab ka CV- Online’i portaali ning Riigi Kinnisvara ASi kodulehe www.rkas.ee kaudu.

postimees, 24. mai 2014 || töÖ || 19

20 || VARIA || POSTIMEES, 24. MAI 2014 MÜRAKARUD

JÄÄR

Pead kellegagi koos olles kõvasti pingutama. See isik võib olla perfektsionist, mida sina ei ole. Vajad ruumi loovuse ja liikumise jaoks.

SÕNN Paned paari tegevusega enda ümber kõik kihama. Midagi võib olla ka skandaalimaiguline. Kõik, mis on tavapärasest erinev, paneb sinu silmad särama. KAKSIKUD

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

ERNIE

Saad kokku kellegagi, kes toob kaasa oma nägemuse. See on väga originaalne. Väljud koos selle inimesega oma igapäevarutiinist.

David Hjelle – Chess Life, 1957

VÄHK

Matt kahe käiguga

Oskad hinnata elu ilu ja elegantsi. Raha sul jätkub, ja miks mitte ennast hellitada millegi suurepärasega. Ka meelelahutust ei tasuks unustada.

Eelmise ülesande lahendus: 1. Le4! (ähvardab 2. Lb1+ Rb2 3. Lb2:++) 1. … Kb4 2. Lb1+ Kc3 3. Lb2++; 1. … Ra5 2. Lb1+ Ka6 3. Lb7++; 1. … Vc5 2. Vb7+ Rb6 3. La4++; 1. … Ra3 2. Vb2+ Ka6 3. La8++.

LÕVI

NEITSI

Kellegi jahe suhtumine veeretab sinu teele takistusi. Sa ei saa seda isikut muuta, küll aga saad muuta oma suhtumist. Võimalik, et praegu peabki n-ö jääaeg olema.

KAALUD Mõistad pärast ühte kogemust, mida tähendab sõprus. Kui varem vaatasid sellele kui väga tavalisele asjale, siis nüüd tead, keda saad usaldada.

TEEN NÜÜD TEILE AJUPESU, ET PEAKSITE FIRMA KASUMIT OMA TERVISEST OLULISEMAKS.

SKORPION

Võid alateadlikult algatada võimuvõitluse. Millegi valesti kasutamine võib aga luua olukorra, kus pead võitlema või põgenema.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Igaüks tundub nagu tüli norivat. Mida enam püüad hoiduda tülli minemisest, seda enam selliseid tegelasi välja ilmub. Pea üks korralik lahing maha ja siis on õhk puhas. KALJUKITS Ühiskonnas valitsevad reeglid võivad sind lausa hulluks ajada. Pead sobituma millessegi, mis tundub ahistavana. Eelistad ümarat, kuid sulle antakse kandiline. VEEVALAJA Tunded ja mõistus on kenasti tasakaalus. Kui ühte saab liiga palju, lased kohe teise käiku. Pead sa iga jama puhul ei kaota. KALAD Pead ületama mingi erimeelsuse enne, kui saad hakata liikuma rahulikumatesse vetesse. Sind ei häiri kaaslase iseloom, vaid pigem see, et ta ei ole aus olnud.

MÄLUMÄNG

DILBERT

AKNE

mtü liivimaa mälu

SELLE NIPI NIMI ON «TÖÖTAJATE KAASAMINE» NING TE TEETE NÜÜD 12-TUNNISEID TÖÖPÄEVI JA ARVATE, ET SEE ON TORE.

KAS MA LIHTSALT RAHA PÄRAST EI VÕI TÖÖD TEHA?

MIKS SA NII NÕME PEAD OLEMA?

1. 2007. aastal avastati Päikesesüsteemi-väline planeet Gliese 581c, mis arvatakse olevat ka eluks kõlblik. Järgmisel aastal saadeti eksoplaneedi poole raadiosignaalina teele 501 teadet (fotod, tekstisõnumid, joonistused), mis valiti välja sotsiaalvõrgustikule Bebo esitatud võistlustöödest. Sõnumid läkitati ühe riigi rahvusliku kosmoseagentuuri seadmeid (RT-70 raadioteleskoop) kasutades. Mis riigi? 2. 1886. aastal lõi raamatupidaja Frank Mason Robinson ühe logo, kasutades tol ajal populaarset Spenceri kirjatüüpi. Mis firma ajatuks kujunenud logoga on tegemist? 3. Osmanite riigil (a-st 1923 Türgi Vabariik) on oma eksisteerimise ajal olnud pealinn ka Euroopa maailmajaos. Mis linn? 4. ÜROsse kuulub 193 riiki. Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis East Riveri kaldal. Peale peakorteri on ÜRO-l veel kolmes linnas nn peastaabi filiaalid ehk piirkondlikud staabid. Mis linnades? 5. AS Võhu Vein Vinni vallas Lääne-Virumaal toodab vahvat rahvuslikku sinimustvalget veinisarja. Sinine on isamaa taeva ja järvede peegeldus, must aga kodumaa mulla, pimedate ööde ja rahvuskuue värv. Valge värv tähendab püüdu õnne ja valguse poole. Veinid on valmistatud kodumaiste taimede baasil. Millised taimed on algmaterjaliks sinisele, mustale ja valgele veinile? Vastused: 1. Ukraina. 2. Coca-Cola. 3. Edirne (varasem nimi Adrianoopol), pealinn aastatel 1365–1453. Konstantinoopol (a-st 1930 Istanbul), pealinn aastatel 1453–1922, asub mõlemal pool Bosporuse väina, seega nii Euroopas kui ka Aasias. 4. Genf, Viin, Nairobi. 5. Vastavalt must sõstar, rabarber ja valge sõstar. Sinine, must ja valge on pudelite korgipealne.

Oled just see, kes oled. Elu on pingevaba ja täis romantilisi hetki. Ära tekita eelarvamusi ega uusi mõttetuid pingeid.

VALDO JAHILO ANEKDOOT «Mis arst ütles? Kas haige jääb elama?» «Ta ütles, et viiest sellisest operatsioonist õnnestub ainult üks. Kuna tal neli eelmist on äpardunud, siis olla nüüd lootust.»

POSTIMEES, 24. MAI 2014 || SUHTED || 21

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, BERIT.NUKA@POSTIMEES.EE

MEEL. Vanemad inimesed teavad hästi on lapsepõlve mängukaaslaste nimesid, aga ei suuda meenutada, mida eelmisel päeval lõunaks sõid.

Mälu ja unustamine mõjutavad meie elu Mälu sirje niitra

• Meeldejätmine – uus teave kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel

toimetaja

ahel ei suuda me meenutada, kuhu hetk tagasi ühe või teise asja panime või mis ajaks olulise koosoleku kokku leppisime. Kõik see annab aimu mälu keerukusest. Üks maailma tunnustatumaid mälu-uurijaid on eestlane Endel Tulving, Eestis sündinud ja sõja ajal 17-aastasena siit pagenud maailmakuulus psühholoog, kes elab Kanadas Torontos. «Et inimene ei suuda mäletada minuti eest öeldud sõna, ei tähenda, et see sõna pole tal mälus,» ütleb Tulving, selgitades oma kaheosalise mälu teooriat. Mällu salvestamine ja sealt ammutamine on tema väitel eri asjad. Tulvingu saavutustest kuulsaim on avastus, et aju poolkerad tegelevad eri asjadega. Vasak ajupool on hõivatud meeldejätmisega, parem aga ajust ammutamisega. Mälu võtmeprotsessiks on tema sõnul ammutamine. «Kui te midagi teate ja kunagi seda infot ei kasuta, on teie aju võrdne ajuga, mis seda asja ei tea,» märgib ta. Üks olulisemaid mälu uurimise valdkonnas tehtud avastusi, mis kuulub samuti Tulvingule, on episoodilise ja semantilise mälu eristamine. Episoodiline mälu on mälu liik, mis võimaldab inimesel mäletada oma elu sündmusi: see juhtus minuga, mina tegin seda. Semantiline mälu aga vahendab üldisi teadmisi maailma kohta. Tulving kirjeldab oma raamatus «Mälu» tänaseks üle maailma kuulsust kogunud juhtumit Torontos elava patsiendi K-ga, kes kaotas 1980. aastal juhtunud mootorrattaõnnetuse tõttu episoodilise mälu. Pärast seda elas mees vaid olevikus. Viie sekundi taguseid sündmusi ta ei mäletanud, kuid näiteks mängis malet üsna hästi. Ometi ei olnud ta võimeline meenutama, et oli kunagi varem oma elus malet mänginud. Mees ei mäletanud oma arsti Endel Tulvingut, kes on temaga sadu kordi kohtunud ja kes pidi end talle alati uuesti tutvustama. Seevastu maailma kohta teadis ta peaaegu sama palju kui keskmine kooliharidusega inimene.

Inimene rändab ajas Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik juhib tähelepanu sellele, et kui episoodiline mälu, mis aitab meil mäletada oma isikliku elu sündmusi, võimaldab ajas tagasi rännata, siis semantiline seda ei eelda. «Me teame, et Prantsusmaa pealinn on Pariis ja kaks korda kaks on neli, ja me ei tea, kust ja millal sel-

• Talletamine – uue teabe lisamine ja vana teabe taandamine • Meenutamine – mälus säilinud teabe taastamine ja kasutamine

Mälu liigid: • Protseduuriline – kuidas midagi teha (kingapaela sõlmimine, rattasõit) • Episoodiline mälu – võimaldab inimesel mäletada oma elu sündmusi (teadmised sellest, mida tegite eelmisel nädalavahetusel või enne selle artikli lugemist) • Semantiline mälu – vahendab teadmisi maailma kohta (poissmehed ei ole abielus, europarlamendis on kõrged palgad) allikas: endel tulving «mälu», jüri allik

Kumb seda paari aasta tagust sündmust paremini mäletab, kas profesfoto: teet malsroos / õhtuleht sor Jüri Allik või tema tütar Annamari?

le teada saime, see ei eelda ajas rändamist,» toob ta näite. Ehkki ka loomadel on teadmisi, näiteks koeral sellest, milline on kass, on ainult inimesel unikaalne võime ajas rännata ja meenutada oma elus aset leidnud sündmusi. Millal inimene midagi oma elust mäletama hakkab, on vaieldav, sest kunagi pole välistatud, et ta ei mäleta mitte niivõrd sündmust ennast, kuivõrd selle mäletamist. «Ühe uuringu järgi lõhub organism arenedes varasemad struktuurid. See on üks põhjusi, miks me ei mäleta kõike seda, mida lapsepõlves mäletasime. Aju arenedes tekivad uued seosed ja mustrid, mis muudavad varasemaid või koguni hävitavad need,» selgitab Allik. Ta kummutab ka levinud arusaama, nagu oleks kogu inimese elu üles kirjutatud sarnaselt videosalvestusega ja kui hästi otsida, veel parem mõne targa inimese abiga (näiteks hüpnoosis), siis kangastub meile kogu me elu. Kahjuks ei ole see aga tõestust leidnud. Isegi ettevõtete valvekaamerate salvestised kirjutatakse mõne aja pärast üle, tõmbab teadlane paralleeli. Nii et mälumaht on piiratud ja see on ka otstarbekas. Mällu salvestub olulisem, see, mida inimesel vaja läheb. Alliku sõnul püsib mälus emotsioon või tunne, millega asi on meelde jäetud. Kui tahta midagi mälust ammutada, peavad mälust ammutamise tingimused olema väga sarnased nendega, mis kunagi olid.

Psühholoogias on mälu puhul kasutusel mõiste «töötluse sügavus», mis tähendab, et pindmisel meeldejätmisel, näiteks värvi ja väliskuju järgi, on tulemus kehvem kui asja sisusse süüvides. Mis näitab, et koolis tuleks hädavajaliku tuupimise kõrval (näiteks korrutustabeli puhul) esitada kogu aeg ka sisu puudutavaid küsimusi ja neile vastuseid otsida. Arusaamine on meeldejätmisel väga oluline.

Mälumaht ei suurene Enamik uurijad on ühte meelt, et loomupäraselt on mälumaht kõigil inimestel ühesugune. Parandada saab aga selle organiseeritust. Juba antiikajal tegeleti mälukunsti ja mälutehnikate õpetamisega. Need aitavad paremini meelde jätta ja lõpptulemusena teevad mälu paremaks, ehkki mälumahtu ennast ei suurenda. Kui vanal ajal liigitus mälu arendamine kunsti alla, siis nüüd on see rohkem sport ja tihtipeale, kui tegu tasuliste

Antiikajal tegeleti mälutehnikatega. Need aitavad paremini meelde jätta, ehkki mälumahtu ei suurenda.

mälutreeningutega, kuulub see juba äri valdkonda. Kõigi mälutehnikate ühisosa on kohastrateegia – miski, mis on vaja meelde jätta, tuleb seostada millegi sellisega, mida hästi tead või tunned. Nagu muudegi parameetrite poolest, on ka mälu poolest inimesed siiski erinevad. Võib öelda, et kellel on raskusi asjade meeldejätmisega, sel on raskusi nähtuste mõistmise ja keeruliste ülesannete lahendamisega. Alliku sõnu peaksid õpetajad koolis rohkem tähelepanu pöörama mälu arendamisele ehk vastavate tehnikate õpetamisele – eriti nende laste puhul, kel raskusi matemaatikaga. Tänapäeva nn välise mälu vahendite kohta ütleb professor, et need võivad mälu laisaks muuta. Selle kohta on tõendus olemas. Nimelt leidis Tartu Ülikooli kasvatusteadlane Olev Must kord arhiivis tuhnides ühe meie omaaegse parema kasvatusteadlase ja psühholoogi Juhan Torgi 1939. aastal kaitstud doktoritöö, milles on uuritud Eesti laste intelligentsust. Must kordas sama uurimust 60 aastat hiljem, et saada teada, kas tänapäeva lapsed on targemad kui nende vanavanemad, ja sai huvitavaid tulemusi. Ilmnes, et kui üldises intelligentsuses olulist vahet polnud, siis peastarvutamises olid tänapäeva lapsed palju kehvemad, aga loogilises arutelus jälle hulga paremad. On selge, et vananedes muutub mälu kehvemaks ja haiguste puhul, nagu näiteks Alzheimeri tõbi või dementsus, on mälu nõrgenemine üks põhilisi sümptomeid. Kõige kindlam vahend mälu halvenemise ärahoidmiseks on vaimne aktiivsus. «Kui midagi muud teha ei saa, siis lahendage kasvõi iga päev üks ristsõna. See hoiab mälu värskena ja lükkab paljud haigused edasi,» soovitab Allik.

22 || kuulutused || postimees, 24. mai 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Päevade päikesekullas, ööde hämaruses, lumesajus ja vihmasagarais, kuldsetes mälestustes – alati oled südames, kunagi ei unune.

Aasta tagasi imetlesime koos õitemerd koduaias ...

Ants Hallop

7. XI 1935 – 25. V 2013

Reniita Kiiver

8. XII 1939 – 25. V 2009

Palju õnne 30. pulma-aastapäeva puhul!

Maire ja Arli Kiima

Õnnitlevad lapsed Kätlin, Renee ja Jane peredega, Malle ja Aare peredega ning Maie.

1. surma-aastapäeval mälestab unustamatut abikaasat Vello.

Kallist abikaasat mälestab 5. surma-aastapäeval lesk.

Müüa borzoi e vene hurda emased kutsikad. Vanemad tšempionid. EKLi tõukiri, EU pass, vaktsineeritud, kiip. Tel 525 8803.

Lüganuse keskkool ootab oma endiseid õpilasi ja õpetajaid kooli 320. aastapäeva tähistamisele 7. juunil 2014. a. Täpsem info kooli kodulehel www.lyganuse.edu.ee

Kõikjal jälgi su töödest ja tegudest, mida loonud sa aastate reas. Elad edasi meeltes ja mõtetes, oled alati meie seas.

Maga vaikselt, puhka rahus – südamed on sinuga ... Mälestuste päiksekullas jääd sa ikka meiega.

Meinhard Rembel

Lahkunud on meie hulgast kallis abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa

24. V 1914 – 19. IX 1980

Arne Tenno

100. sünniaastapäeval mälestavad pojad Peeter, Rein ja Madis peredega.

HAUAKIVID MATUSEPLAADID

27. VIII 1932 – 22. V 2014

Omaksed Ärasaatmine Otepää leinamajas 26. skp. kell 12.

Hauakivid ka tellija materjalist - maakividest. TÕNU SILLO, Tartu, Tammelehe 4. Tel 738 3204, 501 7237.

Meie südamlik kaastunne Reedale armsa abikaasa

Ostame 1–3toalise korteri Tallinnas. Tel 5820 0800.

Elvo Laja

Kersti Loolaid

Ostame raieõigust ja metsakinnistuid kuni 10 000 €/ha. Tel 525 8067.

kaotuse puhul.

Valusas leinas mälestame kallist kursuseõde ja avaldame kaastunnet perekonnale.

Ostan Tartus otse omanikult 1-2toalise korteri. Võib vajada remonti. Tel 5354 2237 või 5688 4576.

Kursusekaaslased Tartu Ülikoolist

Tartu Ülikooli 1981. aastal lõpetanud bioloogid

Välja rentida hubane suvila Elva lähistel vanemale abielupaarile omanikult. Tel 505 3072.

Ehitus-lammutustööd. Tallinn, Rae vald. Kvaliteedis kahtlema ei pea! Tel 5892 4677.

Mõni hetk on väga, väga valus ...

Kersti Loolaid Kallid Ülar, Laura, Eva, Madis, Indrek ja Mart, meie kurbus sõnadesse ei mahu, tunneme kaasa. Tiina ja Ants laste ja nende peredega

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min. Müüa mulda, liiva, killustikku kohaleveoga. Tel 5660 4607.

Kasutatud hambakroonide ost Pärnu mnt 38, Tallinn, E–R kl 10–16. Katuste pesu. Tel 5638 8994.

Müüa grillid, kümblustünni ahjud, saunakerised. info@metalspec.eu, tel 529 5418, www.metalspec.eu

Ükski lill ei õitse kaua, tugev tammgi kukkuma peab kord. Aeg lõpetuseks tõstab elusaua – kuid millal, seda keegi meist ei tea.

Päike paitagu su kalmu, kuu ja tähed valvaku ...

Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele

1913–2014

Aino Paalbergi 4. IV 1950 – 19. V 2014

kaotuse puhul. Vandeni pere

On õdedest meil lahkund üks siitilmast ...

Hilda Reimand Meie sügav kaastunne Riina ja Ülo perele ema, vanaema ja vanavanaema surma puhul. Eetel, Veljo ja Vaike

Ükskord, ükskord muutun mullaks, ükskord sõmerliivaks saan. (L. Hainsalu) Südamlik kaastunne Riinale perega ema, vanaema, vanavanaema ja ämma

Hilda Reimandi kaotuse puhul Arno Parts ja perekond Jürgenson

Unustamatut kallist kursusekaaslast

Elvo Laja

Mall Kerbergi

Mälestame ning meenutame armast rõõmsameelset ja toimekat kursusekaaslast. Siiras kaastunne lähedastele. EPA LPT 1971. aasta lend

mälestavad TÜ arstiteaduskonna stomatoloogia osakonna 1960. aastal lõpetanud.

Kuigi oled nüüd linnuteel, elad ikka me südames. Me süütame küünla ja mõtleme sulle. Kallist

Tiit Madissalu 25. II 1963 – 25. V 1999

mälestavad 15. surmaaastapäeval Kristi, Kristjan ja Piret perega ning Maimo.

Kuldkrookus täna peenral naeratas ju – päev oli täis neid armsaid väikseid asju ja elusüle tulvil andidest ... (Marie Under) Sügav kaastunne Mariole kalli abikaasa

Merly Saare surma puhul. TÜ BSMI RNA bioloogia töörühm

Eino Ojastu Mälestame endist pikaaegset koolijuhti. Siiras kaastunne lähedastele. Tartu Kutsehariduskeskuse pere

Mälestame kallist vil! Uus vann vanasse vanni, garantii 3 a. Info: www.vannvannis.ee, tel 503 1943. Ühemeheorkester. Tel 5647 2730. Kui sul perre ratast tarvis, haara kärmelt härjal sarvist, sea sammud poodi Tarvis. Põltsamaa, Kesk 1, tel 506 3909. Igasuguste spordimärkide ost parema hinnaga kl 10–16, Kadaka tee 36, Tallinn, tel 655 0040.

Skedu-Do pakub huvitavat tööd. Kõrge palk, sõbralik keskkond. Tel 525 8372. Lasita Maja Production AS (asukoht Tartumaa) otsib oma kollektiivi tootmistöölisi. Lisainfo ja kandideerimine: info@lasita.com, tel 733 7659. Konkurss kestab kuni 1. VI.

Märkide ja vanavara ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217.

Sõjaajaloo uurija otsib EW ohvitseride paraadportree fotosid (maksan 10 €/tk). Tel 5808 5338.

Soovime osta põllumaad üle Eesti. Tel 506 9600.

Merly Saaret

28. XII 1981 – 20. V 2014

Tiit Kirchi

Liidia Lang

lahkumise puhul. Alide ja Ülo

Avaldame Avole kaastunnet abikaasa kaotuse puhul. Tädi Hilda perega

Tõnu Jakobson

On lahkunud sõbralik naabrimemm

Mälestame endist õppealajuhatajat

Südamlik kaastunne Lindale perega kalli abikaasa, isa, vanaisa kaotuse puhul. Perekonnad K. Vassila, I. Suik, M. Suik, K. Suik, Voitk, Ojastu ja Ülle

Meie kaastunne Kaiele ja Küllele perega ema, vanaema ja vanavanaema kaotuse puhul. Malle ja Vaike peredega

Avaldame kaastunnet Juta Lillale abikaasa surma puhul. Nõo kool

Südamlik kaastunne lähedastele. Õed korp! Indlast

Sinu viimane südametukse sulges selle ilma ukse.

Helju Koka

Paul Lillat

Sügav kaastunne

Meelis Kütimets

Meeta Amanda Lillemäe

Avaldame kaastunnet lähedastele. Evi, Margus ja Eneli

kaotuse puhul. Õde Laine lastelastega Ärasaatmine Uue-Jaani kalmistul täna kell 15.30.

Südamlik kaastunne Marlit Veldile ema

Südamlik kaastunne meister Neeme Kütimetsale kalli venna

Helgi Karolini

Meelis Kütimetsa

Südamlik kaastunne Annele ja Anule kalli ema

Tõnu Jakobson

Südamlik kaastunne Ilmale ja Helvele venna kaotuse puhul. Vaike, Jaan, Evi, Raivo, Aino

surma puhul. SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinik, TÜ psühhiaatriakliinik

surma puhul. Töökaaslased Indrek, Allan, Merike, Nargiz, Rutt, Galina ja Volli

Kallis Karin Pae, oleme sinuga sel raskel hetkel, mil jätad hüvasti oma armsa ema

Siiras kaastunne Kajale kalli venna

Elina Kartauga

26. XI 1961 – 17. V 2014

Audentese koolipere

Ostame põllumaad.

ADR-, veoauto- ja taksojuhi ametikoolitused Tallinnas ja Tartus. Tel 507 8230. www.sõiduõppe.ee

Südamlik kaastunne omastele

Tel 5340 4975. polluvara@vestman.ee www.vestman.ee

15. V 1932 – 20. V 2014

Linda Looga kaotuse puhul. Tiiu ja Sirle peredega

Kauaaegse õppejõu

Eino Ojastu kogu perekonnale ja lähedastele avaldab kaastunnet leinas Eesti Maaülikooli maaehituse osakond.

Avaldame sügavat kaastunnet Riinale perega ema, vanaema ja ämma

Ludmilla Rassi surma puhul. Rühmakaaslased

Sügav kaastunne Riinale kalli ema

Ludmilla Rassi surma puhul. Piret ja Ege

Klaudia Rist Mälestame armast sugulast. Südamlik kaastunne pojale. Hilja ja Helju

Leiname kallist klassiõde

Kalmer Küttmanni

Südamlik kaastunne Anne Kaselaanele perega armsa ema ja vanaema

kaotuse puhul. Inge, Asta, Ülo, Aavo, Endel peredega

Linda Looga

surma puhul. Eva ja Toomas lastega

Avaldame kaastunnet omastele. Tartu 7. keskkooli XIa klassi 1961. aastal lõpetanud

Linda Looga

Kallis Katri! Oleme sinuga, kui saadad teele oma armsa vanaema

ÜKS ÕIGE KOHT PÕLLU- JA METSAMAA MÜÜGIKS www.kinnistu.ee, tel 501 7886.

Kallis Anne, oleme mõtetes sinuga, kui saadad viimsele teekonnale oma ema. Tartu Hansa Segakoor

Mari Tormi

Vaike Tuula MTÜ Tartu Maarja Tugikeskus

Mälestame kauaaegset sõbralikku majanaabrit

Siiras kaastunne Andres Välmanile kalli isa

Linda Neemestet

Heiki Välmani

Avaldame kaastunnet omastele. Reet ja Jaanus

surma puhul. Kolleegid aktsiaseltsist CGI Eesti

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MEEDIA@POSTIMEES.EE

LÜHIDALT pm, elu24

ETV näitab värsket BBC ajaloosarja Alates 28. maist näitab ETV kolmapäevaõhtuti värsket kolmeosalist sarja «37 päeva», mis esilinastus BBC2 kanalil tänavu märtsis. Tõsielulistel faktidel põhinev rahvusvahelise näitlejaansambliga poliittriller kujutab ilmekalt Londoni, Viini ja Berliini võimukoridoride tagatubade vii-

POSTIMEES, 24. MAI 2014 || MEEDIA || 23

«Laula mu laulu» kangelased esinevad Õllesummeril

maseid päevi enne Esimese maailmasõja puhkemist 1914. aasta augustis. Sarja kesksed tegelased on külma närviga Briti välisminister söör Edward Grey (Ian McDiarmid) ja emotsionaalne Saksamaa keisririigi kindralstaabi ülem Helmuth von Moltke (Bernhard Schütz).

10. juulil jõuab suurele vabaõhulavale edukas teleprojekt «Laula mu laulu», mille staaride paraad esitab paremiku saates kõlanud lauludest. Laval astuvad üles kõik saates osalenud lauljad: Marju Länik, Genka, Getter Jaani, Tanel Padar, Hardi Volmer, Jaan Pehk, Lenna ja Heidy Tamme. Suurkontserdi

TELE- JA RAADIOKAVAD • LAUPÄEV, 24. MAI ETV

07 30 Lastesaated 09 00 Puutepunkt* 30 Mõistlik või mõttetu* 10 00 Maahommik 45 Õnne 13* 11 10 Pealtnägija* 55 Vaalasaarte Maria: Vennaarm 12 45 Muusikadokk: Queen. Days Of Our Lives, 1/2* 13 45 Kooliproov: Tartu Kõrgem Kunstikool ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool 14 15 Perepidu: Superfinaal* 15 25 Teel jalgpalli MM 2014 finaalturniirile, 12/16 55 Jalgpalli Premium liiga: JK Sillamäe Kalev – Jõhvi FC Lokomotiv 18 00 Saada sõber Euroopasse, 12/13 18 30 AK 40 Loodusdokk: Elu vägi, 5/6: Madagaskar 19 35 Reisile minuga: Sevilla, Cordoba 20 00 ETV Huumori kuld (ETV 2009) 25 14. septembri eel (ETV 2003). Telelavastus 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 20 Sport. Sport 35 Valimisstuudio 23 05 Hercule Poirot: Kass tuvide seas 00 40 Tartu muusikapäevad 30: In Spe 01 14 ERR uudised

ETV 2

09 00 Lastesaated 11 00 OP! teater* 30 MI* 12 00 Keskkonnakuu. Vabandus elevantide ees* 40 Võimsad Ambersonid (USA 1942)* 14 10 Rohkem kui mesi (Austria-SaksaŠveitsi 2012)* 15 40 Minuscule: Katapult 50 Perpetuum mobile (Eesti Telefilm 1968) 16 10 Siin ja praegu: Ülle Ulla* 17 00 Muinasjutt kalurist ja tema naisest. Lastefilm 18 00 Koolimäng 25 Limonaadilugu (Eesti 2013). Animafilm 35 Fiksikud* 40 Näh 50 Lammas Shaun (Inglise 2013) 55 ADA + OTTO (Eesti 2013)*. Animafilm 19 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Keskkonnakuu. Üle trumbatud 21 20 Seinameistrid (Eesti 2007). Animafilm 30 Teatriõhtu: Peko 23 35 Mis juhtuks, kui...?, 18/20* 00 00 Maailma kino: Haiglaselt õnnelik (Norra 2010)*. Tragikomöödia 01 31 ERR uudised

KANAL 2

05 40 Kokakool 07 25 Reporter* 08 20 Zig ja Sharko 45 Top Shop 09 00 Aiasaade 30 Kodusaade 10 00 Lemmikretseptid 45 Hooaeg 11 30 Rooli võim 12 00 Subboteja 13 00 Viimane võmm: Kaisutades tapetut* 14 00 Nädalalõpp Kanal 2ga* 15 30 Tuhat ja üks ööd, 18 17 05 Mesinädalad Jerseys (SaksaAustria 2012). Romantiline draama 19 00 Reporter+ 35 M Klubi kolib Brüsselisse* 20 05 Mägede varjud 21 05 Benny Hill 30 Ärapanija 22 00 Mehed mustas 2 (Men in Black II, USA 2002). R: Barry Sonnenfeld. O: Tommy Lee Jones, Will Smith. Ulmepõnevik 23 45 Rahvusvaheline (The International, USA-Saksa-Inglise 2009). R: Tom Tykwer. O: Armin MuellerStahl, Clive Owen, Naomi Watts. Põnevik 01 50 Orb (Orphan, USASaksa-Kanada 2009). Õuduspõnevik 03 50 Ajamasin (USA 2002)*. Seikluspõnevik 05 20 Reporter+*

TV3

05 40 Kirgede torm, 1389-1390 07 25 Joonissarjad 09 00 Simpsonid 24,15: Sinise silma palve 30 Simpsonid 24, 16: Pimeduse rüütli õukond 10 00 Heimari kokaklubi 30 Kodumäng* 11 00 Nurgakivi 30 Naistesaade 12 00 Kättemaksukontor 11, 13: Tulnukad ja miljonärid, 1* 13 05 Peata oma sõbrad 35 Võimalik vaid Venemaal 14 05 Anna otsib meest, 6* 15 05 Midsomeri mõrvad 12, 4: Tõrge 17 10 Ühe armastuse lugu, 53/100 19 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 30 KINO3: Kung fu panda 2 (USA 2011). Animakomöödia 21 25 Padjaklubi 1, 11: Usalduskriis* 22 25 KINO3: Pöörane vabadus (USA 2010). Komöödia 00 15 Aus mäng (USA – Araabia Ühendemiraadid 2010). Põnevik 02 20 Midsomeri mõrvad 12, 4: Tõrge* 04 05 Simpsonid 24,15: Sinise silma palve* 25 Simpsonid 24, 16* 45 Nurgakivi* 05 10 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp

KANAL 11

05 30 Süües saledaks 55 Staariminutid: Russell Crowe 06 00 Mälestuste suvi (Saksa 2012). Romantiline draama 07 45 Linnaelu 08 45 Top Shop 09 00 Kuulsuste naistevahetus, 3/11 10 00 Kolm naist paadis* 30 Gordon Ramsay köögisaladused, 15 11 00 Sõber koer 30 Nurjatud koerad 12 00 Narri aare (USA 2008)*. Seiklusfilm 14 10 Nora Roberts – Ühise taeva all (USA 2007). Filmidesari 16 00 Anthea, palun päästa!, 2/3 17 00 Briti tippmodell, 76 18 00 Eluteed, 36/45 30 Süües seksikaks, 1 19 00 Mägede varjud 20 00 Naistevahetus 10: Perekonnad Cathrea ja Stewart 21 00 Maod paradiisis (Saksa-Austria 2013). Romantiline draama 22 55 Piinlikud kehad: Bristoli õhupallipidu* 23 55 Reporter+ 00 25 Kuulsuste naistevahetus, 3/11* 01 10 Seksikad reklaamid 02 00 Mälestuste suvi* 03 30 Anthea, palun päästa!, 2/3* 04 30 Nurjatud koerad* 55 Staariminutid: Hugh Grant; Harrison Ford 05 05 Reporter+*

muusikalise juhi Tomi Rahula sõnul kasutatakse laval ka teatraalselt elementi. «Saate formaadist lähtuvalt on meil laval rohkem tegutsemisruumi kui tavakontserdil,» kommenteeris Tomi Rahula. «Muusikalised arranžeeringud kõlavad soolode ja duettidena, nagu saates,» lisas Rahula.

KANAL 12

06 30 Postimees.ee 08 10 Reporter 09 00 Komissar Rex, 87: Surm objektiivi ees* 55 Komissar Rex, 88: Kadunud laip* 10 50 Conan, 240/483: Julie Bowen, Billy Eichner, Ziggy Marley* 11 40 Conan, 241* 12 30 Ärapanija* 13 00 Krimi* 25 Kahju (USAKanada 2009)*. Märul 15 20 Luuamehed (Kanada 2002)*. Komöödia 17 15 Veel 48 tundi (USA 1990)*. Põnevuskomöödia 19 00 Kaks kanget Lõuna-Ameerikas 20 00 Tupiktänava mehed: Kinnisvaraäri 30 Tupiktänava mehed: Paraolümpia 21 00 Pöörased spordiklipid 30 Julmad mängud (Cruel Intentions, USA 1999). R: Roger Kumble. O: Reese Witherspoon, Ryan Philippe, Sarah Michelle Gellar, Selma Blair. Põnevusfilm 23 15 Mootorite maailmas, 11* 35 Üle võlli kuulsaks, 15/15: Parimad palad 00 00 Tappev vaheaeg (Tucker and Dale vs Evil, USA-Kanada 2010). Õudusfilm 01 40 Night Chat 05 00 Postimees.ee

TV6

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 55 Kahekesi püssi ja panniga 07 55 Rikaste valud 3, 12: Mingi siga 08 55 Rikaste valud 3, 13: Seljaga tuleviku poole 09 55 Rikaste valud 3, 14: Põhjani 10 55 Rikaste valud 3, 15: Hank ja sügavsinine meri 11 55 Bobi burgerid 2, 8: Paha Tina 12 25 Euroretk (USA 2004)*. Komöödia 14 15 Stop! 45 Jäähoki MM. Poolfinaal 17 05 Rajalt maha 18 15 Simpsonid 23, 19: Lahe asi, mida Bart enam kunagi ei tee 18 45 Jäähoki MM. Poolfinaal 21 15 Kõige naljakamad koduvideod 30 Jäähoki MM. Poolfinaal 00 00 ÕUDUKAÕHTU: Palat (The Ward, USA 2010). R: John Carpenter. O: Amber Heard, Danielle Panabaker, Mika Boorem, Jared Harris. Õuduspõnevik 02 00 Rajalt maha* 03 00 Power Hit Radio – KICKSTART 05 10 Ida-Virumaa uudised 20 Uudised 50 Uudistemagasin

TV 3s alustavad «Suvesangarid» 3. juunil toob TV 3 esimest korda vaatajateni värske hooajasaate «Suvesangarid», milles saatejuhid Indrek Vaheoja ja Kristjan Rabi võtavad ette suvise ringreisi ning külastavad Eesti tõmbekeskusi. Mehed panevad end proovile igasuguste asjade valmistamisel ning tegemisel,

TALLINNA TV

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Linnaruumi arhiivist. Lutheri kvartal* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 45/142* 45 Kultuurimeeter* 10 15 Täna. Uudised* 45 Heeroldi jutud, 3/4* 11 15 Terve tervis* 45 Ühistegevuse pooltund* 12 15 Dr Vassiljevi terviseminutid* 30 Mina, tallinlane* 13 15 Kas tohib?* 45 Arvutitark* 14 00 Europarlamendi valimised 2014* 30 TeleTallinn. Linnapea tund* 15 30 Aja puudutus* 16 10 Tõde Eestist* 40 Europarlamendi valimised 2014* 17 10 Lõõtsalood* 40 Rahaarmastus, 1/3. dokfilm 18 35 Koolitants 2014, 18/19 19 30 Aleksei Turovski lood 20 00 Täna. Uudised 15 Jalad ees, 7/15 45 Põltsamaa lood 21 15 Kus on Bob Dylan? (USA-Saksa 2007). Mängufilm 23 35 Täna. Uudised* 50 Aleksei Turovski lood* 00 20 TeleChat

olgu see siis kübara valmistame õllekastist või lehmalüpsmine. «Suvesangarid» on suvine saade, mis püüab tõestada, et igas Eestimaa nurgas on midagi vaatamist ja katsetamist väärt. «Suvesangarid» on esimest korda eetris teisipäeval, 3. juunil kell 22.00.

VIKERRAADIO KLASSIKA 05 30 Vikerhommik. Andres Ammas 10 10 Perepilt. Tiina Vilu 11 05 Rahva teenrid. Aarne Rannamäe 12 05 Ahjualune. Urmas Vadi 13 05 Eesti lugu. Piret Kriivan 14 05 KÖPi valikkava. David Suchet, ainuõige Poirot. Helgi Erilaid 15 05 Soovide aeg 16 05 Päevatee. Ülle Karu 17 05 Veel üks maailm. Urbanipäevaga seotud kombed, rituaalid ja uskumused. Marju Kõivupuu, Haldi Normet-Saarna 18 00 Päevakaja 19 05 Kuuldemäng. Urmas Lennuk – Boob teab 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Rahva teenrid* 22 05 Sport 10 Ööülikool 23 03 Aja jälg kivis* 00 05 Ahjualune* 01 00 Rahva teenrid* 02 00 Öömuusika

07 05 Klassikahommik 09 05 Helikaja. Kersti Inno. Muusikaelu nädalakokkuvõte. Uudiseid välismaalt vahendab Nele-Eva Steinfeld 10 05 Quo vadis? Markus Järvi* 11 05 Uus raamat. Peeter Helme 15 Ennelõunamuusika 12 05 Meditatsioon* 13 05 Folgialbum. Liina Vainumetsa* 14 05 Kunstiministeerium* 15 05 Amadeus + 16 05 Nyyd-muusika*. Kuulame Mirjam Tally koorimuusikat kammerkoori Collegium Musicale esituses. 17 05 Heliträkk. Filmimuusikaprogramm 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Vanamuusikatund. Robert Staak 20 00 Džässikontsert. Ernst Reijseger. Ernst Reijseger – Harmen Fraanje – Mola Sylla Tampere Jazz Happening festivalil 3. novembril 2013. 21 00 Fantaasiaplaat. Tarmo Tabas. Mahsa Vahdat & Mighty Sam McClain “Scent of Reunion”, 2009. 22 05 Ilmakaar*. Saami joiguja Simon Issat Maraineni kontsert 23 00 Meditatsioon 00 05 Nokturn

24 || TÄNA || POSTIMEES, 24. MAI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

NÄDALAVAHETUSEL: POSTIMEES.EE

ANNAB TEADA, KUIDAS MÖÖDUB PÜHAPÄEVANE VALIMISPÄEV JA KES PÄÄSEVAD EUROPARLAMENTI.

NIMEPÄEV: ALAR, ALARI, ALLAR, ALLER Liina Tõnisson (pildil) 74, endine poliitik Vambola Raudsepp 73, majandusteadlane Leon Glikman 57, vandeadvokaat Artur Raidmets 53, orkestrant ja kultuuritöötaja Peep Pruks 51, õigusteadlane Kai Haldre 49, naistearst Dmitri Kruglov 30, jalgpallur

foto: inari leiman

LOOMAAIA UUDISED

POSTIMEES ÕNNITLEB: Liis Ristal 31, reklaamiosakonna reklaamidirektor

EUROOPA TALLINN +28

PAIDE +29

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Kõrgrõhkkonna serv hoiab meil nädalavahetuse ilma suviselt sooja, kuid pärastlõunasel ajal TARTU ei ole lisanduva niiskuse tõttu PÄRNU VILJANDI +31 +28 välistatud vihmahood. Hom+30 KURESSAARE me võib sadada hoovihma ja +18 ka äikesevõimalus on suurem. Muidu nõrk tuul on sajupilvede all puhanguline. TermomeetrinäiVÕRU dud kerkivad soojas õhumassis VALGA +31 +31 sisemaal kohati 31 kraadi, rannikul jäävad 20 kraadi ümbrusse. Täna on enamasti vähese pilviKOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS susega sajuta ilm. Õhtupoolikul liPühapäev, 25.05 Esmaspäev, 26.05 Teisipäev, 27.05 sandub pilvi ja kohati võib hooTallinn +15/+27 +12/+19 +10/+16 vihma sadada ja äikest olla. PuTartu +16/+31 +14/+26 +9/+22 hub lõuna- ja kagutuul 2–7 m/s, Narva +13/+27 +12/+25 +12/+19 äikese ajal on tuul puhanguline. Õhusooja on 25–31 kraadi, ranniPärnu +16/+27 +12/+25 +9/+23 kul kohati 18–22 kraadi. Kuressaare +16/+22 +14/+21 +8/+21

7m 2–

KÄRDLA +22 HAAPSALU +25

NARVA +29

RAKVERE +29

ilmateenistuse sünoptik

Eluea ülempiiri lähedale on jõudmas kääbusjõehobu Holger (pildil) – homme täitub tal 40. eluaasta. Loomaaeda Holgerile õnne soovima on oodatud kõik tema sõbrad, samas tuletame aga meelde, et kääbusjõuhobusid toita on rangelt keelatud! Tallekesed on sündinud buhhaara uriaalidel, lumelambal, kubani tuuridel ja tadžiki markuuridel. Faasanitibude koorumise avasid valgekõht- ja valgeselg-faasanid. Kaljukotkaste pesitsemine kaameraga varustatud pesas aga ebaõnnestus – mõlemad munad olid viljastamata. Oma suvisesse suure peegliga aedikusse kolisid flamingod. Ka maasarvikud patseerivad õues, rohututikesed noka vahel. Värsket õhku ja päikesepaistet naudivad troopikamaja asukad. Titetoa aedikus aga tuuseldavad jõeseapõrsad ja kepsutavad kaks nuubia kaljukitse tallekest. Õue pääsesid ka kontrastselt mustvalge karvastikuga vaarid ehk kirileemurid. Elevantide aedikus pandi tööle kosk ja tekitati londikandjaile mõnus mudaauk. Esmaspäeval vaadati taas üle amuuri leopardi kutsikad. Ema järel käivad nad juba tagaaedikus ilma uudistamas, kuid rahva ette pääsevad alles juulis pärast teistkordset vaktsineerimist. Möödunud reedel jõudis lõpule kulaanide vahetus. Bratislava loomaaeda sõidutatud täku asemel jõudis Tallinna sealne kulaanitäkk Prahh. Neljapäeval asus Kaunase loomaaia poole teele noor rookassipaar.

KASU UURIB, MIKS VINÜÜLPLAADID ON VIIMASTEL AASTATEL TAAS POPULAARSUST VÕITNUD.

Südasuvine soojus hoovihmadega kertu vait

Kääbusjõehobul sünnipäev

ESMASPÄEVAL POSTIMEHES:

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.29 4.30 4.41

loojub 22.08 21.52 22.13

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Intress alates 15%

MAAILM Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +26,9 kraadi (1979) –2,5 kraadi (1867) Tartus +28,4 kraadi (1900) –3,4 kraadi (1974)

KUUFAASID 21. mai 15.59 28. mai 21.40 5. juuni 23.39 13. juuni 7.11

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Tähelepanu! 7HJHPLVW RQ ¿ QDQWVWHHQXVHJD (QQH WHHQXVH NDVXWDPLVW WXWYXJH WLQJLPXVWHJD Y}L NRQVXOWHHULJH DVMDWXQGMDJD

+18 +26 +20 +25 +20 +20 +23 +18 +26 +23 +13 +22 +26 +17 +17 +23 +15 +21 +26 +18 +26 +21 +17 +27 +20 +10 +27 +26 +23 +23 +28 +23 +27 +24 +37 +18 +29 +33 +20 +32 +22 +33 +22 +27 +16 +23

TELE- JA RAADIOKAVAD • PÜHAPÄEV, 25. MAI ETV

ETV 2

KANAL 2

07 09 10 11

09 00 Lastesaated 12 00 Eesti lipp ümber Islandi, 9/10* 30 Lähetus: Kroonijuveelid* 13 00 TEDx Tartu: Sandra Lillemaa* 15 Tagatargemad* 45 Toidukonksu otsas* 14 40 Eesti rahvakalender: Kadripäev 15 05 Uue aja asjad: Rahvas ja üritused (Eesti 2006) 15 20 Meloodia 68 (Eesti Telefilm 1968) 45 Näitleja: Erik – Vaatleja (ETV 1995) 16 40 Teeveejahutaja (ETV 2004) 17 00 Koolitants 2014 30 Karlsson tembutab jälle (ETV 1988). Lastelavastus 19 05 Võlukarussell: Tuks – abivalmis abimees* 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) Teemaõhtu: Jassi Zahharov 60 55 Teemaõhtu. Sädemed: Jassi Zahharov 20 40 Teemaõhtu. Cyrano de Bergerac 22 40 Teemaõhtu. Tähelaev: Jassi Zahharov 23 50 Teemaõhtu. Leigo järvemuusika 2007: Rujaleidja 00 42 ERR uudised

06 00 Rooli võim* 25 Mägede varjud* 07 10 Joonissarjad 08 30 Kodutunne* 09 30 Sõber koer 10 00 Ettevaatust, pärdikud! (Vene 1984). Animafilm 15 Saabastega koer (Vene 1981). Animafilm 40 Heeringas Veenuse õlal* 11 10 Laula mu laulu – kaunimad hetked, 1* 13 10 Naabriplika: Avariiplaan* 14 10 Pilvede all* 15 10 Rosamunde Pilcher – Südamete meloodia (Saksa 1998). Romantiline draama 17 05 Armastus ilma piparmündita (Saksa 2011). Romantikafilm 19 00 Reporter+ 35 Sajandi armastus, 39/63 21 50 Hotell Grand, 18: Maskiball 23 40 Mõõt täis (Enough, USA 2002). R: Michael Apted. O: Jennifer Lopez. Põnevusdraama 01 45 Mehed mustas 2 (USA 2002)*. Ulmepõnevik 03 10 NCIS Los Angeles: Valvurid* 55 Reporter+* 04 25 Mesinädalad Jerseys (SaksaAustria 2012)*. Romantiline draama

12 13 14 15

17 18

19 20 21

01 02

30 Lastesaated 00 Prillitoos 00 Tõuse ja sära! 15 Jamie Oliveri 30 minuti road: Suveviljade lasanje 40 Loodusdokk: Elu vägi, 5/6: Madagaskar* 30 Hemingway ja Gellhorn, 1/2 (USA 2012)*. Draama 55 Muusikafilm: Rolando Villazón: Minu Mehhiko 55 14. septembri eel (ETV 2003)*. Telelavastus 25 Teel jalgpalli MM 2014 finaalturniirile, 13/16 55 Hercule Poirot: Kass tuvide seas* 30 Puutepunkt 00 Eesti lood: Velosoofid (Eesti 2013) 30 Aktuaalne kaamera 40 Kutsuge ämmaemand!, 4/6 (Inglise 2012) 35 Reisile minuga: Arkaadia rand, Odessa 00 Valimiste õhtu 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 20 Sport. Sport 35 Valimiste õhtu jätkub 50 Klassikatähed 2013. Ood rõõmule 00 ERR uudised

TV3 05 40 Kirgede torm, 1391-1392 07 25 Joonissarjad 09 00 Simpsonid 24, 17: Mida joonistatud naised tahavad 30 Simpsonid 24, 18: Vaimulike tüli 10 00 Kung fu panda 2 (USA 2011)*. Animakomöödia 11 50 Me armastame Eestit* 13 30 Suletud uste taga 5, 1: Põrgulapsuke 14 30 Stop! 15 05 Midsomeri mõrvad 12, 5: Väikesed õnnistused 17 10 Ühe armastuse lugu, 54/100 19 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 30 KINO3: Must rüütel (USA 2001). Komöödia 21 30 KINO3: Ostuhullu pihtimused (USA 2010). R: P.J. Hogan. O: Isla Fisher, Hugh Dancy, Krysten Ritter, John Giidman. Romantiline komöödia 23 35 Vegas 1, 10: Estinto 00 35 Kättemaks 1, 10: Ustavus 01 30 Midsomeri mõrvad 12, 5* 03 15 Me armastame Eestit* 04 30 Stop!* 55 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 05 25 Kirgede torm, 1393

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Seksikad reklaamid 55 Staariminutid: Jennifer Aniston 06 00 Rosamunde Pilcher – Maod paradiisis (SaksaAustria 2013)* Romantiline draama 07 45 Linnaelu 08 45 Top Shop 09 00 Aadlikud pruudijahil, 3/5 10 00 Aiasaade 30 Kodusaade 11 00 Lemmikretseptid 50 Hooaeg 12 30 Ellen* 17 00 Briti tippmodell, 77/82 18 00 Eluteed, 37/45 30 Süües seksikaks, 2/13 19 00 Mägede varjud 20 00 Naistevahetus 10: Perekonnad Flanning ja Rogan 21 00 Unustatud tütar (USA 2008). R: Mick Jackson. Draama 22 55 Trinny ja Susannah Belgias* 00 00 Reporter+ 30 Elu 24 live 01 20 Otsides ja leides* 02 05 Aadlikud pruudijahil, 3/5* 50 Briti tippmodell, 76/82* 03 35 Briti tippmodell, 77/82* 04 20 Süües saledaks, 20/20* 40 Süües seksikaks, 2/13* 05 05 Reporter+*

06 30 Postimees.ee 08 10 Komissar Rex, 89: Tüdruk ja mõrtsukas* 09 00 Komissar Rex, 90: Austaja* 55 Komissar Rex, 91: Tappev vihje* 10 50 Conan, 242-243* 12 30 Illusioonimeistrid* 13 30 Tupiktänava mehed: Kinnisvaraäri* 14 00 Tupiktänava mehed: Paraolümpia* 30 Pöörased spordiklipid* 55 Mees ilma varjuta (USA-Saksa 2000)*. Põnevik 16 55 Mootorite maailmas, 12 17 15 Julmad mängud (USA 1999)*. Põnevusfilm 19 00 Kaks kanget Lõuna-Ameerikas 20 00 Rooli võim 30 Mootorite maailmas, 12* 50 Staariminutid: Tom Hanks 55 Staariminutid: Meryl Streep 21 00 Üle võlli kuulsaks, 15: Parimad palad* 30 Hävingupäev: Maailma lõpp, 1/4 22 20 Hävingupäev: Maailma lõpp, 2/4 23 15 Hävingupäev: Maailma lõpp, 3/4 00 05 Hävingupäev: Maailma lõpp, 4/4 01 00 Kanal 11 ja Kanal 12 sünnipäevapidu* 30 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 07 00 Rikaste valud 3, 16: See on Jacki auks 08 00 Kaitseinglid 4, 1: Varguse kunst 09 00 Politseipere 2, 17: Reagan versus Reagan 10 00 Politseipere 2, 18: Ei mingeid küsimusi 11 00 Rajalt maha* 12 00 Kontor 7, 17: Kesköine oht 30 Kontor 7, 18: Todd Packer 55 Kia tee Riosse! 3: Tšiili 13 55 Oodates supermani (Waiting For Superman, USA 2010). R: Davis Guggenheim. Dokfilm 16 00 Eesti rallikross, 1 30 Rajalt maha, 4 17 30 Kirvemehed 2, 9: Värske liha 18 30 Vormel 1: Monaco GP (Monte Carlo ringrada) 21 00 Jäähoki MM. Finaal 23 30 Top Gear, 2/5 00 35 Valgekrae 3, 1: Valvel 01 35 Louie 3, 5: Issi pruut, 2 02 05 Rajalt maha, 4* 03 05 Power Hit Radio – KICKSTART 05 10 Ida-Virumaa uudised 20 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 15 Kas tohib?* 45 Dr Vassiljevi terviseminutid* 09 00 Jalad ees, 7/15* 30 Aleksei Turovski lood* 10 00 Surikaadid – kõrbe väikesed valvurid (Inglise 2008). Dokfilm 11 25 Arvutitark* 40 Koolitants 2014, 18/19* 12 35 Raul Vaiksooga Tallinnast Viivikonda* 13 05 Kultuurimeetri arhiivist. Moskva teatripilt poliitikatuules* 35 Põltsamaa lood* 14 05 Rahaarmastus, 1/3* 15 00 Pühapäevatee 45 Kus on Bob Dylan? (USA-Saksa 2007)*. Mängufilm 18 10 Terve tervis* 40 Kultuurimeeter* 19 10 Bedlam, 11/12 20 00 Täna. Nädala kokkuvõte 15 Barfuss (Saksa 2005). Dokfilm 22 05 Surikaadid – kõrbe väikesed valvurid (Inglise 2008)*. Dokfilm 23 30 Otse: Valimisstuudio. Europarlamendi valimistulemused 01 30 Täna. Nädala kokkuvõte* 45 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Silver Kuusik 09 05 Aiatark. Kaja Kärner 10 10 Jutusaade 11 05 Mnemoturniir 20 Müstiline Venemaa. David Vseviov 12 05 Beethoveni sõber. Märt Treier 13 05 Kohustuslik kirjandus. Urmas Vadi 14 05 Kuula rändajat. Hendrik Relve 15 05 Keelesaade. Piret Kriivan 16 05 Aja jälg kivis. Ravenna Itaalias. Helgi Erilaid 17 05 Labor. Priit Ennet 18 00 Päevakaja 15 Spordipühapäev 19 05 Kirikuelu Meelis Süld 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Mnemoturniir* 20 Müstiline Venemaa* 22 05 Sport 23 03 Kuula rändajat* 50 Kihnukeelsed uudised* 00 05 Päevatee* 01 00 Labor* 30 Öömuusika

07 05 Klassikahommik 09 05 Klassikud. Richard Strauss 150, IV: Laulud ja kammermuusika. 10 05 Sooviklassika. Tiina Kuningas 12 05 Helikaja* 13 05 Vanamuusikatund. Robert Staak* 14 05 Järjehoidja. 30 Lemmiklood 15 05 Raadioteater. Jouzas Glinskise kuuldemäng “Kuningas”. 16 50 Üks lugu 17 05 Vokalissimo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Miraaž. Gambamuusikat. 20 00 Folgialbum. Utla – Song (Norra) Norra rahvamuusikat ja seadeid esitavad Hakon Hogemo hardanger fiidlil, Karl Seglem tenorsaksofonil ja sarvel, Terje Isungset löökpillidel ja parmupillil, külalisena lauljatar Berit Opheim. 21 00 Džässikontsert*. Ernst Reijseger – Harmen Fraanje – Mola Sylla 22 05 Raadio Ööülikool 23 00 Fantaasiaplaat*. Mahsa Vahdat & Mighty Sam McClain “Scent of Reunion”, 2009 (Kirkelig Kulturveksted). 00 05 Nokturn