MILJONID SUURFIRMAD MAKSID MULLU OMANIKUTULU KOKKU VEERAND MILJARDIT EUROT. MAJANDUS LK 7
VETERANID SINIMÄGEDES
LEIN HOLLANDIS
Tänavune veteranide kokkutulek Sinimägedes on pühendatud laiemalt Eesti kaitselahingute 70. aastapäevale.
Hollandis maandusid eile kaks sõjaväelennukit, mis kandsid 40 Malaysia Airlinesi lennul hukkunu kirstu.
EESTI LK 3
AED JA KODU
Usin robotniiduk vähendab aedniku vaeva. LK 16–17
VÄLISMAA LK 9
www.postimees.ee KAVi president
CATHERINE SAMBA-PANZA: Kutsusime üles kõiki selle riigi lapsi relvi maha panema ja üksteisega rääkima.
VÄLISMAA LK 8
ARVAMUS
arvamus.postimees.ee
NELJAPÄEV, 24. JUULI 2014 • NR 170 (7161) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 525 • LUGEJAID 201 000
UUS SUUND. Ekspertide arvates on alkoholism Eestis aladiagnoositud ja alaravitud haigus.
ERINEVAD KOMBED
Tervitamisest Siinkandis lihtsalt ei ole kombeks tundmatutest inimestest eriti välja teha, tõdeb Argo Ideon, kirjutades Helsingin Sanomates südasuvel ootamatul teemal – miks soomlased tere ei ütle? – arenenud debatist. Kaugelt tulnutel tuleb kohalike oludega lihtsalt harjuda. LK 2
Alkoholisõltlastele on plaanis hakata euroliidu miljonite toel pakkuma ravi, mille eesmärk ei ole teha inimesest tingimata täiskarsklast, vaid vähendada alkoholi tarvitamist tasemele, mis ei ohusta tervist.
Esialgsete plaanide kohaselt võiks abi saanuid programmi lõpus olla 15 000. Varase avastamise ja vajadusel ka lühinõustamise võiks selleks ajaks peremeditsiini kaudu saada aga juba 20 000 inimest aastas.
EESTI LK 4–5 JUHTKIRI LK 2
Arengud viinaravis Hõbedaselt võidukad vehklejad
EL-I POLIITIKA
Nõrgad šansid Et Andrus Ansipist saaks järgmine Euroopa Ülemkogu president, peaks sattuma äärmiselt soodne tähtede seis, tõdeb Euroopa Komisjoni asepeasekretär Henrik Hololei. Selles, et Ansipil saab komisjonis olema hea volinikukoht, on ta aga veendunud. LK 6
MAINEKUJUNDUS
Otsustajate saatus Demokraatlik valitsemine teeb nii Eestis kui mujal parasjagu läbi suuri muutusi, leiab poliitikavaatleja Ott Lumi. Poliitikud samastuvad üha enam huvirühmadega, nad on kaotamas iseseisvat võimet päevakorda määrata. LK 11
Kaasanis toimuval vehklemise MMil võitis Eesti epeenaiskond koosseisus Julia Beljajeva (vasakult), Erika Kirpu, Kristina Kuusk ja Irina Embrich hõbemedali. Finaalis tuli neil tunnistada maailma esinumbri Venemaa kindlat paremust, kuid naised
oli autasustamistseremoonial siiski põhjusega väga õnnelikud. «Kahtlemata oli see võidetud hõbe, mitte kaotatud kuld,» kinnitas Embrich. Veerandfinaalis alistas Eesti naiskond napilt Hiina, poolfinaalis saadi kindlalt jagu Itaaliast. Eesti epeenais-
te praeguse neliku jaoks on tegu kolmanda tiitlivõistluste medaliga – mullu tuldi samas koosseisus Euroopa meistriks ja kaks aastat tagasi saadi EMil pronksmedalid. PM foto: reuters/scanpix
SPORT LK 14–15
2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 24. JUULI 2014
TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE
A S U T A T U D
1 8 5 7
Rahasüst vaktsiiniks viinakuradi vastu
Tere ka, üleaedne Helsingin Sanomates on südasuvel arenenud debatt veidi ootamatul teemal: miks soomlased tere ei ütle? Asi sai alguse lugejakirjast, mis kõneles kolm aastat Soomes elanud ameeriklaste perekonnast. Kui neilt lahkumisüritusel uuriti, kuidas siis Soome ka meeldis, oli vastus, et pole võimalik omada meeldivaid mälestusi riigist, kus inimesed üksteist ei tervita. Majas, kus perekond elas, leidunud ka selliseid inimesi, kes neile kolme aasta jooksul kordagi tere ei öelnud. Sellest n-ö kaasusest läks lahti juba laiem arutelu, miks Soomes inimesed üksteist ei tervita (silmas peeti just niisugust olukorda, kus inimesed ei ole tuttavad). Üks seletus oli idanaabri mõju: «Venemaal mõeldakse, et ainult nõrgamõistuslik naeratab tundmatule inimesele.» Tulles nüüd selle arutelu pinnalt umbes 80 km lõuna poole, ei ole siin asjad kindlasti kuidagi teisiti. Ameeriklased oleksid ka Tallinnast lahkunud samasuguse kummalise tundega. Tõenäoliselt kulunuks neile siiski ära arusaamine sellest, et kõik kultuurid ei ole ühesugused, ja soomlased (ega ka eestlased) ei mõtle tervitamata jätmisega õigupoolest midagi halba – siinkandis lihtsalt ei ole kombeks tundmatutest inimestest eriti välja teha. Maakera selles nurgas on inimeste temperament keskmiselt jahedam kui mõnes lõunapoolses paigas või ka USAs, kus viisakusi vahetatakse põhimõtteliselt sama hooletult kui meil need vahetamata jäetakse. Kui sa järsku satud ühest keskkonnast teise, võib see loomulikult olla paras šokk. Siis tuleb aga kohalike oludega lihtsalt harjuda. Mis ei pruugi minna väga lihtsalt. Siinkohal tuleb mulle meelde see 2010. aasta New Yorkeri novembrinumbri kaanepilt, kus muude tegelaste seas esines «ühesilbiline Eesti vahetusõpilane».
A
lkoholist on sel suvel palju räägitud, peamiselt seoses 1. juulist jõustunud korrakaitseseadusega, mis lubab alkohoolseid jooke avalikus kohas tarbida, kui sellega ei häirita kaaskodanikke. Soojale ajale iseloomulikult on kahjuks pakkunud kõneainet ka alkoholist tingitud õnnetussurmad liikluses ja veekogudel. Alkoholipoliitika puhul vaieldakse sageli selle üle, kui kõrge peaks olema aktsiis, milline reklaam ja millised piirangud kättesaadavusele. Seejuures kipub ununema, et alkoholism on tõsine sõltuvushaigus, mida tuleks diagnoosida ja ravida. Veel enne seda, kui asi väljub katastroofiliselt kontrolli alt, mis lõpeb inimese vaimse ja füüsilise ning sellega paratamatult kaasneva sotsiaalse allakäiguga. Nimelt sellele puudujäägile alkoholipoliitikas, alkoholisse suhtumises üleüldse, juhtis hiljuti Postimehe veergudel tähelepanu psühhiaater Ai-
ri Värnik, kelle sõnul on sümptomaatiline, et areneva alkoholismi puhul haiguskriitikat ei teki ning haiguse arengu tõkestamine jääbki hiljaks. «Sõltuvuse siiras eitamine on üks hiiliva alkoholismi raskesti käsitletavaid sümptomeid,» kirjutas Värnik. Kümme miljonit eurot, mille Eesti saab Euroopa Sotsiaalfondilt alkoholisõltuvuse ravi ja nõustamise süsteemi loomiseks, lähevad kindlasti õigesse kohta. Ühiskond vajab lahendusi ja iseäranis probleemi teadvustamist. Tõhusa abi saamise võimalused alkoholisõltuvuse korral on praegu Eestis kasinad ja pakutavad teenused sageli tasulised, tõdeb tänases lehes Tervise Arengu Instituudi osakonnajuhataja Anneli Sammel. Praeguse valitsuse tegevusprogrammis on üsna üldsõnaliselt kirjas, et tehakse pidevat tööd alkoholipoliitika rohelise raamatu elluviimiseks, kuid vaja on nähtavat tegevust. Alati arvutusi näiteks toovad ministridki võiksid sagedamini meelde tuletada, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmeil moodustavad alkoholi liigtarvitamisest tingitud haigestumise tõt-
tu kaotatud tööpäevade, ravikulude ja enneaegse surmaga seotud kahjud 2–5 protsenti SKTst. Mainitud fakti rõhutab, muide, seesama roheline raamat.
JUHTMÕTE Kümme miljonit eurot lähevad kindlasti õigesse kohta. Ühiskond vajab lahendusi ja iseäranis probleemi teadvustamist.
LK 4–5
KÕVA SÕNA Kremlis panustatakse sellele, et Euroopa poliitikud püüavad iga hinna eest mitte panna oma riiki tõtt vaatama äärmiselt ebameeldiva reaalsusega: nende majanduspartner on Euroopas valla päästnud sõja.
PÄEVA KOMM Maakera selles nurgas on inimeste temperament keskmiselt jahedam kui mõnes lõunapoolses paigas või ka USAs, kus viisakusi vahetatakse põhimõtteliselt sama hooletult kui meil need vahetamata jäetakse.
Hollandi ajalehe de Volkskrant arvamustoimetaja Arnout Brouwers, PM 23.07
Postimees 1935. aastal Raudteevalitsus paneb uue diiselmootorvaguni ehk n.n. «lendava läänlase» käiku Tallinna-Haapsalu liinil alates 26. juulist. Ühtlasi jääb selles ajast ära osa seniseid ronge ja muudetakse ka sõiduplaani. Uus kiirem ühendus Haapsalu uue mootorvaguniga sünnib edasp. kaks korda päevas edasi-tagasi. Selle rongiga kestab edaspidi sõit Tallinnast Haapsallu natuke vähem kui kaks tundi. Näiteks Tallinnast kell 15.28 väljuv rong on juba Haapsalus kell 17.53 ja hommikul kell 8.55 väljuv rong saab Haapsallu kell 10.50. Sama kiire on tagasisõit Haapsalust Tallinna. Kell 6.05 Haapsalust väljuv rong saabub Tallinna kell
Samuti ka kunagi loetud blogi Eesti ettevõttesse saabunud USA praktikandi elust, kes esimesel tööpäeval Tallinnas kartis siiralt, et kõik uued kolleegid vihkavad teda, kuna istuvad vaikselt oma laua taga, nohisevad ja mitte keegi ei tule temaga rääkima. Kui ta oleks aga pikemalt Eestisse jäänud, oleks ta ilmselt lõpuks taibanud, et siin on täiesti võimalik ka aastaid kellegagi põhimõtteliselt samas ruumis töötada, ilma et eales tekiks mingit vajadust, või kui soovite, siis ettekäänet temaga ainsatki sõna vahetada. Hesari lugejakiri lõppes muide mõttega «Iga inimene on teretamist väärt». Jäägem sellega siis nõusse, aga päriselt ei saa unustada ka eestlase sotsiaalpsühholoogilist piiblit «Tõde ja õigus», kus Andres ja Pearu asja teisiti näevad: «Tere ka, üleaedne.» «Mis su tere, va sitikas, kua maksab.»
Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels
Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214
Probleemi ulatust näitavad kujukalt arvud. Ambulatoorset ravi vajaks asjatundjate hinnangul 5300 inimest aastas ning kogu kõnealuse eurorahaga tehtava programmi kaudu võiks abi saada kuni 20 000 inimest. Tihtipeale puudutab ühe inimese sõltuvus teisi ning seetõttu on väga oluline, et tegevuskavas peetakse silmas ka alkoholismi küüsi langenud inimeste lähedasi. Kümme miljonit eurot on suur raha, kuid oleks palju loota, et sellega saab probleemi lahendada. Ent kui õnnestub luua toimiv süsteem alkoholisõltlaste raviks ja rehabilitatsiooniks, on suur samm edasi astutud.
urmas nemvalts
argo ideon
Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397
Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753
Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee
8.00 ja kell 13.35 Haapsalust väljuv rong – kell 15.33. Need mootorrongid Tallinna-Haapsalu vahel peatuvad ainult alates Keila jaamast, kuna Tallinna-Keila vahel peatusi ette nähtud ei ole. Reisijad, kes soovivad Tallinna-Keila jaamadest sõita Haapsallu, või Haapsalu-Keila vahelistest jaamadest pealetulekul maha minna enne Tallinnat, peavad ümber istuma Keilas. Seejuures on aga asja korraldatud nõnda, et Keilas ootamine oleks minimaalne ja ei tekitaks mingit tüli. Ühenduses «lendava läänlase» käikumääramisega on ka muudetud sõiduplaani Tallinna-Pääsküla ja Tallinna-Paldiski vahelistel liinidel. 24.07.1935
Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.
66 g CO2
ID 4b50
POSTIMEES, 24. JUULI 2014 || EESTI || 3
TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE
Veteranid kogunevad taas Sinimägedele madis järvekülg madis.järvekülg@postimees.ee
Ida-Virumaal Vaivara vallas Grenaderimäel kogunevad laupäeval 20. Eesti relvagrenaderide diviisi veteranid ja vabadusvõitlejad, et mälestada Sinimägede lahingutes langenud sõdureid. Tänavune kokkutulek on lisaks pühendatud laiemalt Eesti kaitselahingute 70. aastapäevale. 20. Eesti relvagrenaderide diviisi veteranide ühenduse juhatuse esimehe Mauri Kiudsoo sõnul saab traditsiooniline kokkutulek alguse kell 11. «Kui on väga kuum ilm, siis vanad mehed ei taha ehk väga kaua ka päikese käes olla,» selgitas ta ning lisas, et üritus kestab arvatavasti kella kahe või kolmeni. Kiudsoo arvas, et laupäeval
võib Sinimägedele oodata üle 500 inimese. «Neid, kes reaalselt Sinimägedel sõdisid, on elus veel kümneid, aga iseküsimus on, kui palju neist kohale tuleb. Kui inimesed on juba kõrges vanuses, siis tihtipeale lähedased ei taha neid välja lasta,» rääkis ta. Sinimägede kokkutulekuga kerkib igal aastal küsimus, kas sinna tuleb kohale ka venemeelseid provokaatoreid. Vaivara vallavanema Heiki Lutsu sõnul ei ole laupäevaks ühtegi meeleavaldust registreeritud. «Viimastel aastatel ei ole nad ka registreerunud ja provokaatorite hulk on palju väiksemaks jäänud,» ütles Mauri Kiudsoo. «See, mis seal aastaid tagasi toimus, oli ikka päris inetu, kui Eesti hümni mängimise ajal pandi kusagil kõrval mäge-
del «Internatsionaal» põhja ja prooviti kirikuõpetaja kõnet segada,» meenutas Kiudsoo. Ta on enam kui kindel, et provokaatorid püüavad üritust segada igal aastal, aga võimuorganid teevad head tööd selle nimel, et igasugused konfliktid seal piirkonnas juba eos välistada. Ida prefektuuri pressiesindaja kinnitusel on Sinimägede kokkutulek igal aastal politsei kõrgendatud tähelepanu all. Poolkinnise ürituse turvamiseks on korraldajad palganud ka turvafirma, mis annab õiguse takistada kõikide potentsiaal-
Võimuorganid teevad head tööd selle nimel, et igasugused konfliktid Sinimägedes juba eos välistada.
Marju Lauristin kinnitati direktiivi raportööriks
sete provokaatorite pääsu sinna. «Sellega oleme me hakkama saanud, et need vanad mehed, kes üleval risti juures on, reeglina provokaatoritest midagi ei kuule.» Kindlasti on laupäeval Kiudsoo sõnul kohal ka muude Eesti vabadusvõitlejate organisatsioonide esindajad, kes piirikaitse rügementides sõdisid. «Sinimäed on ainult osa 1944. aasta Tannenbergi liinist,» tähendas ta. Sinimägede lahingute näol on tegemist ohvriterohkeimate Eesti pinnal peetud heitlustega. Paljudele sõduritele on need mäed ka viimseks puhkepaigaks. Veteranide kokkutulekut Sinimägedel juuli viimasel nädalal on peetud alates 1994. aastast.
Soe ilm meelitas rahva mere äärde
Eile kinnitati Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide Liidu fraktsiooni kodanikuvabaduste ning justiits- ja siseasjade komisjoni töörühma koosolekul andmekaitse direktiivi raportööriks Marju Lauristin (pildil). Uue direktiivi eesmärk on parem kodanike andmekaitse tagamine ja ühtse Euroopa õigusraamistiku loomine, mis oleks aluseks teistele andmekaitset puudutavatele õigusaktidele. PM
Leedu ja Eesti miinijahtijad leidsid Naissaare juurest miine Eesti vetes läbiviidaval NATO 1. miinitõrjeeskaadri miinitõrjeoperatsioonil leidsid Naissaare ümbrusest esimesed lõhkekehad Eesti ja Leedu miinijahtijad Admiral Cowan ja Kursis. Mereväe staabiülema kaptenleitnant Jüri Saska sõnul ei kujuta Naissaare juurest leitud miinid tänapäeval enam otsest ohtu laevaliiklusele Soome lahel, kuid miinide leiukohad näitavad selgelt, et olulistele laevateedele on ajaloos alati miine paigaldatud. Üks miin oli Saksa ja teine Vene päritolu, mõlemad pärinesid Teise maailmasõja ajast. Miinitõrjeoperatsioon kestab 29. juulini. PM
7617
kilomeetrit sõitis mullu keskmiselt iga riigile kuuluv elektriauto.
Eesti võib sulgeda saatkonna Ungaris BNSi andmetel esitab välisminister valitsusele homme välisesinduste eelnõu, mis näeb ette Eesti Ungari suursaatkonna sulgemise. Juhul kui valitsus peaks saatkonna sulgemise heaks kiitma, hakkab Ungaris Eestit esindama mitteresideeriv suursaadik. Ungari välisministeeriumi pressiesindaja teatas tänavu juulis, et Ungari sulgeb 15. septembril saatkonna Eestis ja Küprosel. PM
Rail Balticu projekt areneb Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus teatas, et nii planeerijad kui kohalikud vallad ja külad on teinud suvekuudel väga head tööd, ja ehkki erimeelsusi jagub, on eilse Rail Balticu toetusgrupi kohtumise järel kasvanud kindlus, et raudteeprojekt saab teoks. Kohtumisel tutvustati uusi trassiversioone, mis peaksid pakkuma leevendust eelkõige Kohilale ja Kiisale. Minister rõhutas, et neile, kelle kinnistud jäävad raudteetrassile, tuleb anda kindlus kompensatsiooni osas. BNS
Teadlased loovad võimaluse paberivabaks transiitveoks
Ministeerium ja loomakaitsjad parandavad karusloomade elu
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni tellimusel kavandavad Tallinna Ülikooli teadlased uut tarkvara MobiCarnet, mille abiga saavad autovedajad kahe aasta pärast oma autode liikumist reaalajas jälgida ja paberivabalt piiri ületada. Transiidiks vajalikud dokumendid kinnitatakse digitaalselt ning kaubakoorem ja veokijuht on sõidu ajal GPS-põhise järelevalve all. Kaubakoormate ja nende liikumise reaalajas jälgimine ja kontrollimine aitab ära hoida andmetega manipuleerimist, MobiCarnet võimaldab muuhulgas saada teavitusi veoki haagise eraldumise ning veokijuhi mobiili ja veoki
Põllumajandusminister Ivari Padar ja loomakaitsjate esindajad leppisid eile kokku karusloomade pidamise tingimuste täpsustamises. «Meil on võimalik valmistada ette määrus, mis võtaks arvesse karusloomakasvatuse eripära ning mida mõlemad osapooled aktsepteeriks,» ütles Padar ministeeriumi pressiesindaja teatel. «Kuigi loomakaitsjad taotlevad pikemas perspektiivis karusloomakasvatuste keelustamist, nõustuti, et ka nõuete täpsustamine on samm õiges suunas.» Minister lisas, et riik kavatseb veelgi tõhustada järelevalvet loomade heaolu
asukoha erinevuste kohta sõidu ajal. Juhi privaatsuse tagamiseks töötab mobiilijälgimine ainult juhul, kui veoki digitaalne sõidumeerik töötab. Kauba teekonda saavad nutitelefonide kaudu jälgida kaubasaatjad, tellijad ja tolliametnikud. Kavandatav lahendus lubab muuta odavamaks transiidikoorma kindlustamise, sest teada on nii kauba ja veoki täpne marsruut ning kiirus kui ka võimalikud kõrvalekalded kindlustuspoliisi tingimustest. Kaks miljonit eurot maksev MobiCarneti projekt on teistest sarnastest kümneid kordi odavam ja oluliselt efektiivsem. Merilyn Säde
See kood avab telefonis fotogalerii.
nõuete täitmise üle karusloomakasvatustes. Põllumajandusministeerium valmistab ette karusloomade pidamisele esitatavate nõuete määruse muutmist, et parandada karusloomakasvatustes peetavate rebaste varjumistingimusi. Eelnõu on plaanis saata kooskõlastamisele suve lõpus. Kohtumisel osalesid Eesti Loomakaitse Seltsi, Eestimaa Loomakaitse Liidu, loomade eestkosteorganisatsiooni Loomus, ASi Balti Karusnahk ja Nyckö Farm OÜ, põllumajandusministeeriumi ning veterinaar- ja toiduameti esindajad. BNS
POSTIMEES.EE
Soe ilm meelitas inimesed Pirita randa, 16-kraadine meri pakkus jahutavat suplust. Ilmateenistuse prognooside osakonna juhataja Taimi Paljak soovitas põhjarannikul elavatel eestlastel täna-homme ujuma minna, sest praegu on meri kõige soojem. Pärast võib merevesi jälle jahedamaks muutuda. PM foto: mihkel maripuu
Politseijaoskonna aeda põrutas hobuvanker
Linn peab maksma lahtise kaevuluugi tekitatud kahju
Teisipäeva hilisõhtul ei suutnud Tallinnas hobuvankrit juhtinud 25-aastane Linda tulla toime liiklusest ehmunud hobuse juhtimisega ja loom jooksis vastu Kesklinna politseijaoskonna aeda. Vankrist kukkus välja 52-aastane Marina, kes toimetati haiglasse. Hobune viidi Tallinna hipodroomile. PM
Viru maakohus otsustas osaliselt rahuldada Milen Kaupade hagi NarvaJõesuu vastu ja nõuda lohakalt paigutatud kaevuluugist üle sõitmisel tekkinud kahju hüvitamiseks välja 6813 eurot. Linn väitis, et teelõiguga probleeme polnud. Otsuse saab veel edasi kaevata. PM
Postimees.ee küsitlus Kuidas hindad lääneriikide sanktsioone Venemaale? Sanktsioone pole üldse vaja
7% 1% Sanktsioonid on adekvaatsed
Sanktsioonid on liiga leebed ja need on tulnud liiga hilja
92% 4226 vastajat
4 || EESTI || POSTIMEES, 24. JUULI 2014
TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE
ALKOHOLISMIRAVI. Alkoholisõltlastele on plaanis hakata pakkuma ravi, mille eesmärk ei ole teha inimesest tingimata täiskarsklast, vaid vähendada alkoholi tarvitamist tasemele, mis ei ohusta tervist.
Euroraha abiga saab Eesti kaineks hanneli rudi Tarbija24 juhataja
E
uroliidu miljonite toel on Eesti alkoholismiravi ootamas ees suured muutused, senise deliiriumist väljatoomise asemel keskendutakse edasipidi komplekssele ravile. «Juba 2010. aasta märtsis oli alkoholi liigtarvitamise varase avastamise juhtprojekti raames selge, et isegi kui perearsti hinnangul on patsiendil alkoholiprobleem ja inimene vajab abi, siis tegelikult ei ole teda kuhugi ravile suunata,» rääkis Tervise Arengu Instituudi juhataja Maris Jesse. Nii tunnebki arst vastutust oma patsiendi eest, aga teda aidata ei saa, sest alkoholisõltuvuse ravi on perearsti kompetentsist väljas.
Abiga kaasa arve Sotsiaalministeeriumi peaspetsialisti Triinu Tähe sõnul tasub haigekassa sõltlase haiglaravi puhul vaid mürgistustamisperioodi eest. Sedagi üldjuhul vaid siis, kui inimese terviseseisund on eriti raske, näiteks on ta deliiriumis. Need, kes omal jalal haiglasse tulevad ja paluvad abi joomatsükli katkestamisel, saavad abiga kaasa enamasti ka arve. «Ambulatoorse raviga on natuke keerulisem, osa perearste ja ka psühhiaatreid siiski tegeleb ka sõltlastega olemas-
oleva süsteemi raames, kuid eraldi alkoholsõltuvuse ravi jaoks rahastamisskeemi meil ei ole,» tunnistas Täht. Eesti saab Euroopa Sotsiaalfondist järgmiseks kuueks aastaks kümme miljonit eurot, mille abil on plaanis luua nüüdisaegne tulemuslik alkoholsõltuvuse ravi ja nõustamise süsteem. Nii näiteks on kavas lisaks perearstidele kaasata sõltuvuse varajasse avastamisse ja nõustamisse ka teisi napsitajatega kokkupuutuvaid meedikuid. «Liigtarvitamise varane avastamine ja nõustamine aitavad kaasa alkoholi tarvitamisel koguste ja sageduse vähendamiseks tasemele, mis ei ole tervist ohustav või kahjustav, ennetades seega tervisekahju ja alkoholisõltuvuse väljakujunemist,» rääkis Täht. Ka on plaanis luua alkohoolikute jaoks tänapäevane ravija taastusabi süsteem. Jesse sõnul tahetakse edaspidi hakata alkoholisõltlastele pakkuma eri komponentidest koosnevat ravi, kusjuures ravi eesmärk ei ole teha inimesest tingimata täiskarsklast. «Me saavutame edu juba siis, kui paljud alkoholi tarvitavad ini-
Tulevikus võiks saada ambulatoorset ravi ligikaudu 5300 inimest aastas. Haiglaravi vajaks hinnanguliselt kuni 1500 inimest.
mesed jooksid vähem, ja võibolla edaspidi veel vähem. Normiks peaks saama vähesem alkoholitarbimine ning pidutsedes mitte purju joomine,» kinnitas Jesse.
Tugi pereliikmetele Riikliku alkoholipoliitika kava kohaselt võiks tulevikus saada ambulatoorset ravi ligikaudu 5300 inimest aastas. Haiglaravi vajaks hinnanguliselt kuni 1500 inimest aastas ja ravi kestus peaks olema 15–20 päeva, millele järgneb haiglaväline ehk ambulatoorne ravi. Kui praegu pakutakse nõustamist vaid narkomaanide lähedastele, siis samasugust tuge peaksid hakkama saama ka alkohoolikute pereliikmed. «Väga esialgsete plaanide kohaselt võiks abi saanuid programmi lõpus olla 15 000. Varase avastamise ja vajadusel ka lühinõustamise võiks selleks ajaks peremeditsiini kaudu saada aga juba 20 000 inimest aastas,» rääkis Täht. 2012. aastal Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) egiidi all valminud uuringu andmetel on alkoholisõltuvuses 11 protsenti Eesti meestest ja kaks protsenti naistest. Sama uuring väidab ka, et meeste enneaegsetest surmadest põhjustab alkohol iga kolmanda, naistel iga kaheksanda. Mullu tarbiti Eestis ühe täiskasvanud elaniku kohta 11,8 liitrit puhast alkoholi, eesmärgiks on võetud vähendada tarbitava alkoholi kogust kaheksa liitrini.
LOE KA JUHTKIRJA LK 2
Pärnu haiglas pakutakse psühhiaater Raine Pilli eestvedamisel ka alkoholisõltuvusega patsientidele juba ammu psühhoteraapiat ning kaastakse ravisse võimalusel lähedasi ja vajadusel sotsiaaltöötajaid. foto: ants liigus / pärnu postimees
Alkohooliku raviga tegeleb terve meeskond Kui terviseedendajad alles unistavad uudsest lähenemisest alkoholismiravis, siis Pärnu haiglas antakse abi juba aastaid. «Me võtame alkoholisõltlasi nagu kõiki teisi psühhiaatrilisi patsiente. Me ei lähtu sellest, et mõni haigustegrupp on olulisem ja sõltuvushaige on ka nagu patsient, aga sellega las tegelevad teised,» rääkis Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku statsionaarse osakonna juhataja Raine Pilli. Arsti sõnul püüavad nad pakkuda inimesele võimalikult mitmekülgset abi. Esmajärjekorras püütakse välja selgitada alkoholi liigtarbimise taustpõhjuseid. Paljudel juhtudel eelneb sõltuvusele muu psühhiaatriline haigus, mida sõltuvusainega on püütud leevendada, kuid mida saaks tegelikult edukalt ravida. «Kes vähegi on motiveeritud psühholoogiga koostööd
tegema ning osalema psühhoteraapias, siis ta selle võimaluse ka saab,» tõi ta näite. Kui sõltlasel on lisaks tõsisemaid sotsiaalseid probleeme, näiteks maksmata võlad, siis palutakse abi sotsiaaltöötajatelt ja pöördutakse vajadusel ka kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna poole. Kui inimesel on vähegi olemas lähedasi, kes on nõus teda toetama, siis kaasatakse ka nemad. «Mõned on väga huvitatud ja teised ei ole üldse huvitatud. Nii ongi,» nentis psühhiaater. Arsti sõnul on lähedaste kaasamine võimalik vaid juhul, kui patsient sellega ise nõus on. «Kui on tegemist inimesega, kes otsib abi, ootab abi ja on valmis omalt poolt infot andma, mis probleemid tal on, siis me püüame teda aidata,» võttis Pilli töö põhimõtte kokku.
Psühhiaater möönis, et selline lähenemine toob arstile loomulikult kaasa lisatööd ja ajakulu, kuid pikemas perspektiivis peaks see end ära tasuma. «Meil oleks hoopis rohkem tööd, kui inimene satuks ikka ja jälle haiglasse võõrutusravile ning me peame tegelema ühtede ja samade olukordadega, selle asemel et tegeleda sisuga,» selgitas ta. Arst lisas kohe, et see loomulikult ei tähenda, et selline lähenemine alati õnnestuks, kuna tegu on raskete patsientidega. Alkoholisõltlaste puhul õnnestub ravi tema hinnangul vähem kui pooltel juhtudel. «Ka õnnestunud juhtude puhul näeme aeg-ajalt tagasilööke, mis kurvastavad nii patsienti kui abistajat,» tunnistas ta. Pilli sõnul uus kavandatav lähenemine alkohoolikute ravile nende tööd väga palju ei mõju-
ta. «Kui selliseid sõltlaste raviks enam motiveeritud üksusi oleks Eestis rohkem, siis hajutaks see probleeme ja seeläbi langeks ehk ka meie töökoormus,» pakkus ta. Praegu tuleb Pärnu haiglal sageli tegeleda lisaks oma kandi rahva ravimisele ka Tallinnast ja mujalt Eestist tulijatega. Pilli sõnul on Eesti inimeste teadlikkusel sõltuvusprobleemidest palju arenguruumi. «Sageli tullakse muu mure pärast vastuvõtule ja alles vestluse käigus jõuame selleni, et võib-ollaei ole tarvitatava alkoholi kogus mõistlik,» rääkis ta. Arsti sõnul vastatakse sageli küsimusele, kui palju te joote: «Nagu normaalne Eesti mees.» «See on stampvastus, aga selle sisu võib olla kas kord kuus üks saunaõlu või iga õhtu kaks liitrit Bocki,» tõdes ta. Hanneli Rudi
POSTIMEES, 24. JUULI 2014 || EESTI || 5
TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE
Elanike hinnang eestimaalaste alkoholitarbimisele Ei oska öelda
18% Ei joo üldse
8%
13% Juuakse vähe või mõõdukalt
54%
Ekspert: alkoholism on Eestis alaravitud
Elanike hinnang oma alkoholitarbimisele
hanneli.rudi@postimees.ee
K
Joob vähe
uigi alkoholi liigtarvitamine on Eestis laialt levinud, jätab alkoholismi ravi Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Anneli Sammeli sõnul soovida.
201 3
Juuakse palju
25% Juuakse liialt palju
3% Joob palju
rem vanusegrupis 50–60 eluaastat. See tähendab just eluaastatel, mis järgnevad rohke alkoholi tarvitamise perioodile ja alkoholist tingitud haiguste tekkele, ning põhjustavad ühiskonnas olulist kahju, muuhulgas enneaegse suremuse tõttu. Eesti noorte seas läbi viidud rahvusvaheline tervisekäitumise uuring näitab, et alkoholi tarvitamine on noorte hulgas laialt levinud. Noorte joomist iseloomustab mitte niivõrd sage joomine, kuivõrd purju joomine, ning purju joomise sagedus on selgelt tõusmas. Suurenemas on ka noorelt alkoholi tarvitamisega alustajate hulk. Keskmine alustamise vanus on 12–13 aastat.
hanneli rudi
52%
27% Joob mõõdukalt
Kui suur probleem on teie hinnangul alkoholism Eesti elanike seas?
Ei oska öelda
16% Juuakse vähe või mõõdukalt
46%
10%
Ei joo üldse
15%
55% Joob vähe
2009
Juuakse palju
28% Juuakse liialt palju
Juuakse vähe või mõõdukalt
48%
Ei oska öelda
5%
Joob palju
Joob mõõdukalt
Ei joo üldse
18%
50% Joob vähe
2005
Juuakse palju
37% Juuakse liialt palju
3% Joob palju
29% Joob mõõdukalt
allikas: tervise arengu instituut; graafika: alari paluots
10%
4%
26%
Ekspertide arvates on alkoholism Eestis väga aladiagnoositud ja alaravitud haigus. Alkoholismile ehk alkoholisõltuvusele kui psüühikahäirele on iseloomulik tugev vajadus alkoholi tarvitada. Teiseks on raskendatud alkoholi tarvitamiskoha, koguse ja joomise lõpetamise kontrollimine. Kolmandaks tunnuseks on alkoholitarvitamise lõpetamisel tekkivad võõrutusnähud (higistamine, värin kehas, südamekloppimine, ärevus, segaduses olek), mida leevendab väike kogus alkoholi. Neljandaks on tolerantsi teke ehk joobe saavutamiseks vajatakse järjest suuremaid alkoholikoguseid. Varasemad huvid ja kohustused taanduvad alkoholitarvitamise ees ning kuuendaks tunnuseks on joomise jätkamine vaatama sellele, et alkoholist on tekkinud tervisehäired ja toimetulekuraskused. Alkoholisõltuvust võib diagnoosida, kui kolm või enam eeltoodud tunnust on teatud ajal viimase 12 kuu jooksul koos esinenud. Sõltuvuse kõige olulisem kriteerium on tugev tung tarvitada alkoholi. Milliseid vanuse- ja elanikegruppe probleem põhiliselt puudutab?
Alkoholi liigtarvitamine – nii
Kas Eestis on piisavalt pädevaid spetsialiste ja raviasutusi alkoholismi ravimiseks ning kui tulemuslik see ravi on?
Anneli Sammel
foto: toomas huik
joodud koguste kui joomise sageduse mõttes – on pigem levinud nooremate täiskasvanute hulgas. See on tingitud nii noorte riskivamast käitumisest, majanduslikust kindlustatusest – neil on alkoholi ostmiseks on piisavalt raha – ning sellest, et tervis on veel tugev ja tuleb joodud alkoholikogustega toime. Mida vanemaks inimene saab, seda vähem ja harvem alkoholi tarvitatakse. Kõige sagedamini tarvitavad alkoholi mehed ja naised vanuses 25–44 eluaastat. Suremus alkoholist tingitud haigustesse on aga kõige suu-
Kuna efektiivne ja terviklik ravisüsteem puudub, ei soovi tervishoiutöötajad selle keerulise probleemiga tegeleda.
Eestis on tõhusa abi saamise võimalused alkoholisõltuvuse korral praegu kasinad. Samuti on paljud pakutavad teenused tasulised. Kuna efektiivne ja terviklik ravisüsteem puudub, ei soovi tervishoiutöötajad selle keerulise probleemiga tegeleda. Eesti vajab alkoholisõltuvuse kui psüühikahäire olemuse ja selle ravi käsitluse uuendamist, vaja on teavitada alkoholisõltuvuse kui haiguse olemusest nii patsiente kui ka meedikuid. Oleks vaja luua terviklik ja hästitoimiv ravi- ja nõustamissüsteem, mis hõlmab nii piisavalt pikaajalist psühhosotsiaalset ravi kui vajadusel farmakoloogilist ravi. Kaasaegses käsitluses on alkoholisõltuvuse ravis roll mitte ainult arstil, vaid sellele lisaks peavad patsiendiga tegelema ka väljaõppe saanud psühholoog, õed, sotsiaaltöötaja ja tegevusterapeut.
6 || EESTI || POSTIMEES, 24. JUULI 2014
TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE
EL. Hiljutisel Eesti peaministril on olemas palju Euroopa Ülemkogu presidendile vajalikke omadusi, kuid teisejärgulisse fraktsiooni kuulumine kahandab šansse.
Hololei peab Ansipi lootust väga heale kohale väikseks evelyn kaldoja välistoimetuse juhataja
E
t Andrus Ansipist saaks järgmine Euroopa Ülemkogu president, peaks sattuma äärmiselt soodne tähtede seis, tõdeb Euroopa Komisjoni asepeasekretär Henrik Hololei. Selles, et Ansipil saab uues komisjonis olema hea volinikukoht, on ta aga veendunud. Kui palju oli viimatisest Euroopa Ülemkogust kasu järgmise Euroopa Ülemkogu presidendi ja välispoliitika kõrge esindaja leidmisel?
Ootus, et otsuseni jõutakse, oli algselt päris suur. Mida lähemale Euroopa Ülemkogu jõudis, seda väiksemaks see tõenäosus muutus. Üks hea indikaator oli see, et eelnevad meediaspekulatsioonid olid äärmiselt piiratud. Ei olnud selgeid esikandidaate. Euroopa Ülemkogu sissejuhatuseks ütles selle president Herman Van Rompuy kohe ära, et seekord ta ühtegi nime lauale ei pane, sest varasemate diskussioonide käigus selgus, et vajalik konsensus puudub. Kuigi kõrge esindaja saab ametisse nimetada ka kvalifitseeritud häälteenamusega (nagu anti liidunõukogus heakskiit uuele Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile, sest Suurbritannia ja Ungari olid lõpuni vastu – toim), siis isegi pärast seda, kui nüüdne valitud komisjoni president oli paika pandud hääletusega, eelistas Van Rompuy igal juhul konsensust. Konsensust aga seekordsel Euroopa Ülemkogul ei tekkinud. Oluline asi, mida kiputi tõenäoliselt unustama, ja mida tuletas meelde nüüdne vastvalitud komisjoni president Juncker, oli Lissaboni lepingu lisa nr 6, mis ütleb selgelt, et peab olema tagatud geograafiline ja demograafiline tasakaal. Peavad olema esindatud põhi, lõuna, ida ja lääs, suured ja väikesed liikmesriigid. Antud juhul seda tasakaalu ei tekkinud. Jäi isegi mulje, et kõik Euroopa Ülemkogul osalejad ei olnud end varem võib–olla isegi kurssi viinud Lissaboni lepingu lisa nr 6 sisu ja mõttega. Kelle plaan oli praeguse Itaalia välisministri Federica Mogherini välispoliitika kõrgeks esindajaks panemine?
Tuleb vaadata praegust poliitilist tasakaalu ja pärast seda võimalikke kandidaate. Tasakaal oli ja on veel natukene selgusetu.
See oli ka tegur, mis raskendas Van Rompuyl nimede esitamist. Küsimus on, kas Euroopa Ülemkogu presidendi kohta pakutakse Euroopa Rahvaparteile (EPP) või sotsidele, üks neist peaks siis saama endale kõrge esindaja koha. Teine asi on muidugi pädevus. Välispoliitika kõrge esindaja puhul on see väga tähtis. Eriti praegu, kui välispoliitiliselt seisavad Euroopa ees erakordselt keerulised probleemid. Ma ei mõtle ainult Ukrainat, vaid ka näiteks Iraaki ning viimastel päevadel eskaleerunud konflikti Iisraeli ja Palestiina vahel. Need on kõik protsessid, millel on globaalne mõju ning kus Euroopal peab oma rolli mängimiseks olema tugev ja kompetentne välispoliitiline liider. Ja siis omakorda jõuame lõpuks ka inimesteni ja soolise tasakaalu küsimuseni. On selge, et üks nendest kahest nimest – Euroopa Ülemkogu president või kõrge esindaja – peaks olema naisterahvas. Pärast seda kui sotsid omavahel kohtusid, tulid nad jõuliselt välja sooviga saada endale kõrge välisesindaja koht. Vaadati ka seda, et leida sinna sobiv naine. Sotsidel välisministrite hulgas just liiga palju naisterahvaid ei ole, mistõttu selline särtsakas ja uue põlvkonna Itaalia poliitik nagu Mogherini – tõsi küll, lühiaegne välisminister, aga varem välisteemadega ka Itaalia parlamendis kokku puutunud naine – osutus sotside arust väga sobivaks kandidaadiks. Kindlasti jätab ta modernse poliitiku mulje. Küsimus on aga see, et teatud osale Euroopast (ennekõike Venemaa naabruses asuvatele Kirde-Euroopa riikidele – toim) on olnud osad tema väljaütlemised raskesti mõistetavad. Kas Mogherini kandidatuuriga on nüüd ühel pool? Augustikuisel Euroopa Ülemkogul ta uuesti arutlusele ei tule?
Ma arvan, et tegelikult on kõik kandidaadid jätkuvalt mängus. Aga mõne kandidaadi osas on palju selgemalt väljendatud konsensuse puudumist ning on raske näha, et see võiks lähiajal muutuda. Samas, kuna komisjoni koosseisu tuleb vaadata kui tervikpaketti, siis selles kontekstis on kindlasti võimalik leida lahendust, mis arvestaks lisa nr 6 põhimõtteid. Miks sotsid ihkavad teie arvates pigem kõrge esindaja kui liidunõukogu presidendi kohta?
Ega nad ju kummastki kohast ära ütle. Neil on kogu aeg olnud ju tugev kandidaat ka Euroopa Ülemkogu presidendi kohale Taani peaministri Helle Thorning-Schmidti näol. Aga ma arvan, et üks põhjus, miks eelkõi-
ge vaadati Mogherini poole, oli see, et tegu on itaallasega. Itaalia sotsid on praegu europarlamendi suurim fraktsioon ja selles mõttes on neil ka sõnaõigus suurem. Kuidas paistab praegune tähtede seis Andrus Ansipile?
Andrus Ansip on pikaaegne ELi liikmesriigi peaminister. Kindlasti väga pädev poliitik. Ma arvan aga, et puhtalt poliitilise matemaatika seisukohast on liberaalide lootus üht või teist kõrget kohta saada suhteliselt piiratud. Praegu on liberaalidel Euroopas kaks nende poliitilisest perekonnast pärit peaministriga valitsust. Kolmas on just valimistejärgselt ametit maha panemas. 28st kaks – peab olema väga hea kompromiss ja õnnestunud tähtede seis, et mõni kõrge koht võiks liberaalidele saada. Pärast europarlamendi valimisi pole liberaalid enam isegi mitte kolmas, vaid neljas jõud europarlamendis. Kui me vaatame lõunasse, siis näeme EPP ridadesse kuuluvat Läti endist peaministrit Valdis Dombrovskist, kes oma parteiperes komisjoni presidendi kandidaadiks kandideerides ja lõpuks Junckeri kasuks loobudes ilmselt oma aktsiaid päris kõvasti kergitas. Kuidas tema seis paistab?
Kogu meie regioon on väga heal positsioonil ning saab Euroopa Komisjonis esindatud olema tugevatel kohtadel, sest siit tuleb järgmisse komisjoni kolm endist peaministrit (Ansip Eestist, Dombrovskis Lätist ja Katainen Soomest, lisaks on räägitud Poola peaministrist Donald Tuskist kui võimalikust liidunõukogu presidendist – toim). Kui üks neist saab väga hea koha – nad kõik saavad kindlasti hea koha –, on see kogu regiooni võit. Eestlastel on põhjust olla rõõmus, kui see on Dombrovskis või Katainen, nii nagu on kõigil teistel siin regioonis on põhjust olla rõõmus, kui tegemist on Ansipiga.
Euroopa Komisjoni asepeasekretär Henrik Hololei.
Kogu meie regioon on väga heal positsioonil, sest siit tuleb järgmisse komisjoni kolm endist peaministrit. Praeguses poliitilises loogikas on Dombrovskis jätkuvalt äärmiselt tõsiseltvõetav ja pädev kandidaat. Kõik võimalikud nimetamised on endiselt lahtised. Nii nagu meedias on spekuleeritud Ansipi nimega, on seda väga palju tehtud ka Dombrovskise nimega. Kuna ta on üks EPP – suurima Euroopa poliitilise perekonna – juhtivaid kandidaate, on tema nimi väga tõsiselt erinevates tulevastes kombinatsioonides sees.
foto: küllike rooväli
Ansip oleks meeleldi energiavolinik Eesti valitsuse poolt Euroopa Komisjoni liikmeks kinnitatud kauaaegne peaminister Andrus Ansip võib olla huvitatud majandusega seotud volinikukohast, kuid kuulumine suuruselt alles neljandasse jõudu europarlamendis teeb tema võimalused ennustamatuks. Ansip on öelnud, et oleks meeleldi energeetikavolinik. Ta kuulub aga üsna väiksesse Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni, mistap ei pruugi teda heale volinikukohale aidata ka üheksa peaministriaasta jooksul loodud eurosidemed. Postimehega vestelnud euroeksperdid tõid välja, et lisaks jõudude suurusele saab määravaks ka meeste-naiste küsimus. Nimelt soovib järgmine Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker näha euroliidu kõrgetel kohtadel rohkem naisi, või vähemalt sama palju kui seni. Mis
tähendab seda, et igast liikmesriigist ei saa komisjoni tulla mees. Pealegi on praegu veel teadmata, millised kohad uues komisjonis üldse olema saavad. On selge, et kõik praegused ametikohad ei säili. Vahepeal oli plaan, et kuna komisjon on suur, siis tehakse nn tugevamad ja nõrgemad volinikud. Juncker seda plaani ei toeta, aga tal on siiski kavas luua viis tugevamat valdkonda, mida hakkavad juhtima komisjoni asepresidendid, ja nn väiksemate alade peale tulevad tavalised volinikud. Kindlasti saab olema kaubandusvolinik ja transpordivolinik, aga võib tulla ka uusi kohti. Näiteks eraldi immigratsioonivolinik. Eksperdid hindavad, et kuna Ansip on üsna sama profiiliga kui Siim Kallas, siis võiks teda köita majandustemaatika ja näiteks siseturu voliniku
koht, aga seda soovivad väga paljud. Niinimetatud kõvad volinikukohad on ihaldusväärsed seetõttu, et neil saab reaalselt midagi ära teha – otsused on komisjoni pädevuses. Nende sekka kuulub ka näiteks põllumajandusvoliniku koht. Seevastu välisasjade volinik ei saa suurt midagi teha, kuna välispoliitika on liikmesriikide enese otsustada. Eurovalikute pusle on ettearvamatu, kuid ei saa teha nii, et Ida-Euroopasse tulevad ainult nõrgad kohad. Rahuldama peab väga paljusid pooli: suurriigid versus väikeriigid, Ida-Euroopa vs LääneEuroopa, naised vs mehed, sotsialistid vs konservatiivid. Euroopa Komisjoni praeguse koosseisu ametiaeg lõpeb 31. oktoobril. Spekuleeritakse, et sel sügisel pannakse uued inimesed paika, aga reaalselt tööle hakkab komisjon tuleval aastal. Tuuli Koch
POSTIMEES, 24. JUULI 2014 || MAJANDUS || 7
TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE
DIVIDENDID. Tosinkond suurfirmat maksis eelmisel aastal omanikutulu kokku veerand miljardit eurot.
Tallink tõstab laevapiletite hinda
Välisomanikud on hakanud riigile tulumaksu maksma tõnis oja
majandusajakirjanik
E
esti ettevõtluskeskkonnas on toimunud märgatavad muutused – välisomanduses olevad suurettevõtted on hakanud üha enam omanikele dividende välja maksma. Ainuüksi tosinkond suurimat välisomanikele kuuluvat dividendimaksjat viisid eelmisel aastal välja pea veerand miljardit eurot ning täitsid riigikassat 63 miljoni euro suuruse tulumaksuga. Nõustamisfirma PwC Advisors juht Teet Tender toonitas, et ettevõtete eesmärk ongi omanikele raha teenida, ning niikaua, kui välisinvestorite omanduses olevad Eestis tegutsevad ettevõtted omanikele dividendi suudavad maksta, on ehk ka lootus, et need välisinvestorid siit ei lahku. «Ma arvan, et selleks on paar põhjust. Üks on sotsiaalne surve, mis on tekkinud ja sunnib dividende maksma neid, kel suurem sotsiaalne vastutus ja vajadus olla heas valguses Eesti riigi ja tarbijate ees,» ütles EY Balticsi partner Ranno Tingas. Tuleb toonitada, et vastavalt Eesti maksusüsteemile maksavad ettevõtted tulumaksu alles siis, kui nende omanikud võtavad dividende välja. Niikaua kui omanikutulu ei võeta, riik tulumaksu ka ei saa. «Lisaks on paljudel laenusaldod emaühingutele läinud ebamõistlikult suureks ning lihtsaid ja riskivabu lahendusi napib. Lüpsilehmalt saab raha ka laenuna omanike valdusesse võtta,» lisas ta. Kevadel teatas Swedbank, et alates sellest aastast kehtib grupis uus dividendipoliitika, mille kohaselt võetakse omanikutuluna välja 60 protsenti kasumist. Avalikkuse eest on aga varju jäänud, et mitmed välisomanduses olevad suurettevõtted on hakanud omanikutulu maksma just viimastel aastatel. Nii maksis Eesti üks suuremaid transiidifirmasid Vopak E.O.S. eelmisel aastal omanikele dividendidena tervelt 100 miljonit eurot ning tasus nendelt 26,6 miljonit eurot tulumaksu.
Suurettevõtete omanikud võtsid siinsetest tütarfirmadest dividende Horizon kuni 100 miljonit Tselluloosi ja välisettevõtetest võetud dividendid
Top Connect
1,1
50
0,6
3,6
1
miljonites eurodes
Ericsson Eesti
Orlen Eesti
Paberi AS
riigile makstud tulumaks
13,3
DSV Transport
800 600
26,6
4,8 6
Spacecom
7,6
28,7
100,2
7,5
3,6 ABB
Baltic International Trading
2,1
13,7
7,7 2,1 Eesti Gaas
7,9
3,3 EMT
2,7
12,3
A. Le Coq
10 Allikas: majandusaruanded
Tegemist oli esimese korraga, mil transiidifirma omanikutulu maksis. Vopak E.O.S. on kahe Hollandis registreeritud ettevõtte, Intercross Investments B.V. ja Tankmaatschappij Dipping B.V. ühisettevõte, millest kummalegi kuulub 50 protsenti. Üsna suure omanikutulu maksis eelmisel aastal ka Eesti ainus enam kui miljardi euro suuruse käibega ettevõte Ericsson Eesti: emafirmale maksti 50 miljonit eurot ning riigile 13,3 miljonit eurot tulumaksu. Ericsson on omanikule dividende maksnud ka varem, viimati maksti 2007. aastal 4,5 miljonit krooni (0,3 miljonit eurot). Siiski tuleb märkida, et just välismaiste tuumikomanikega börsiettevõtted on aastate jooksul paistnud Tallinna börsil silma stabiilsete dividendimaksjatena. Nii olid investorite jaoks head dividendiaktsiad Saku Õlletehas, Norma, Hansapank ja Eesti Telekom, kelle suuromanikud olid just välisettevõtted. Pärast börsilt lahkumist lõpetasid Norma ja Saku dividendide maksmise. Eesti Telekom küll
maksab, aga mõnevõrra vähem kui börsiettevõttena. Ka Tallinna Vesi, mille suurimaks osanikuks on Briti suurim börsil noteeritud vee-ettevõte United Utilities, on hea dividendide maksja. Dividendide üha suurem väljavõtmine võib tähendada ka seda, et erilist kasvu siinselt turult ei oodata ja investeeringuid eriti ei tehta. Teet Tender ütles, et Eesti majandus ei kasva oluliselt kehvemalt kui ümbritsevad majandused. «Teisalt on Eestis ka palju selliseid ettevõtteid, kes toodavad grupi sees teistele turgudele, mistõttu ei ole dividendide maksmist ning Eesti enda kasvu üldse võimalik siduda,» sõnas Tender. «Kindlasti aga võib mõne ettevõtte jaoks olla põhjus ka selles, et Eestis ei ole vaba raha enam võimalik kuskile isegi hoolimata seda soodustavast maksusüsteemist investeerida, mistõttu tuleb see dividendina välja viia,» lisas ta. Vopak E.O.S.i ja Ericsson Eesti juhtidelt ei õnnestunud Postimehel kommentaari saada.
Laenude ja liisingute maht juunis kasvas Sarnaselt eelnevate kuudega jätkus ka juunis ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute mahu tagasihoidlik kasv. Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrsi sõnul suurenes portfell võrreldes eelmise aasta juuniga 2,8 protsenti ning selle väärtus oli 15,1 miljardit eurot. Ettevõtetele antud laenude ja liisingute portfelli aastakasv oli juunis 4,3 protsenti. Kui ettevõtetele antud lühiajaliste lae-
Elion Ettevõtted
Vopak E.O.S
1,8
nude ja liisingute käive jäi varasemate kuude tasemele, siis pikaajaliste laenude ehk põhivarainvesteeringutega seotud laenude ja liisingute käive vähenes juunis 170 miljoni euroni (mais oli käive üle 230 miljoni euro). Eelmiste kuudega võrreldes võtsid põllumajandus- ja tööstussektori ettevõtted vähem pikaajalisi laene. Majapidamistele antud uute laenude maht jäi juunis varasemate kuude tasemele. Uusi
795,91 ▲ +0,41%
1000
1,2
Sandoz d.d. Eesti filiaal
OMX TALLINN
2,1
3,8 1,3
Seoses tuleval aastal kehtima hakkava nõudega vähendada laevakütuse lubatud väävlisisaldust 1,0 protsendilt 0,1 protsendile tõusevad ka Tallinki piletihinnad. «Ilmselt tuleb meil nii reisijapiletite kui ka sõiduautode ja kaubavedude tariife suurendada, kuid täpsed muutused tululiikide ja hooaegade lõikes ei ole paigas ning vajavad veel läbitöötamist,» tõdes Tallink Grupi juhatuse aseesimees Andres Hunt (pildil). Tema sõnul näitavad esialgsed arvutused, et hinnatõus võib küündida paarikümne protsendini. majandus24.ee
eluasemelaene võeti 66 miljoni euro eest, mis on samas suurusjärgus kui eelneval kolmel kuul. Eluasemelaenude portfell jätkas tagasihoidlikku kasvu – selle aastakasv küündis juunis 1,7 protsendini. Laenude intressimäärad juunis oluliselt ei muutunud. Juunis välja antud ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 3,2 protsenti ja eluasemelaenude intressimäär 2,5 protsenti. majandus24.ee
VII 2013
IX 2013
XI 2013
I 2014
III 2014
V 2014
ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2
IV 2013
VI 2013 VIII 2013 X 2013
XII 2013 II 2014
IV 2014
4,06 ▲ +1,25%
VI 2014
BÖRS
EURO
Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,100 0 Baltika 0,500 +2,46 Ekspress Grupp 1,000 0 Harju Elekter 2,700 -0,74 Järvevana 0,759 +1,20 Merko Ehitus 7,160 -1,51 Nordecon 1,030 0 Olympic Group 1,960 +0,51 Premia Foods 0,703 0 Pro Kapital Grupp 2,500 +2,04 Silvano Fashion 1,860 -0,53 Skano Group 1,020 0 Tallink Grupp 0,725 +0,55 Tln Kaubamaja 5,110 +0,20 Tallinna Vesi 13,200 +0,76 Trigon Property 0,440 0
23.07 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,425 -0,84 Hiina jüaan 8,348 -0,22 Jaapani jeen 136,510 -0,31 Kanada dollar 1,444 -0,46 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,324 -0,25 Poola zlott 4,134 -0,32 Rootsi kroon 9,202 -0,43 Rumeenia leu 4,423 -0,38 Šveitsi frank 1,215 -0,01 Suurbritannia nael 0,791 +0,04 Taani kroon 7,457 0 Tšehhi kroon 27,454 -0,11 Ungari forint 307,150 -0,80 USA dollar 1,347 -0,12 Venemaa rubla 46,940 -0,30
bns
8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 24. JUULI 2014
TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE
KESK-AAFRIKA VABARIIK. Kuigi pealinnas Banguis aitab korda pidada Euroopa Liidu rahuvalvemissioon, põgenevad siiski tuhanded inimesed kodudest.
KAVi rahulootused tuhmusid taas evelyn kaldoja välistoimetuse juhataja
M
udilased Kesk-Aafrika Vabariigi pealinna Bangui närusemate piirkondade hulka kuuluvate 3. ja 5. linnaosa tänavail ei meenuta kuidagi näljapaistetuse ja kustuvate silmadega lapsi Somaalia ja Etioopia näljahädapiltidelt. Neil on kenad pontsakad põsed ja igati normaalne lapselik tegutsemishoog. Ümbritsev taimestik on lopsakas ja kohalikud banaanid võrreldes Eestis müügil olevatega nii märkimisväärselt maitsvamad, et raske on tõrjuda mõtet, et siin on riik, kes peaks pigem kidurale Põhja-Euroopale toiduabi andma kui neilt oma riisikottide kinnimaksmist ootama. Ometigi on see riik metsikus abisõltuvuses. Nende kiiks pole aga päris selline, kui tihti põuaga kimpus olevatel Aafrika Sarve riikidel. Nad on kenad inimesed kirkavärvilistes riietes, kes tahavad – kohe hirmsasti, kui meenutada kaks nädalat tagasi kaitseminister Sven Mikseri Bangui-visiiti saatnud abipalveid ja Eesti sõdurite patrullidega kaasnevaid lihtrahva tänusõnu –, et nende ja nende kenade naabrite vahel seisaksid
Kesk-Aafrika Vabariigi pealinnast Banguist Bambarisse pagenud sisepagulased.
relvis välismaalased, kes takistavad neil üksteise tapmist, tükeldamist, mõnikord ka ärasöömist. Prantsusmaa survel tänavu kevadel avatud ELi rahuvalvemissioon EUFOR RCA valmistas Banguis suurt heameelt. Suuremat kui Prantsusmaa oma lahingmissioon «Sangaris», sest prantslastel läks kenade inimeste ja nende naabrite
vahele täieliku õigluse toomine alguses pisut nihu. Ainus mure seoses eurosõduritega paistab olevat see, et neid jagub vaid kahte Bangui kvartalisse ning ülejäänud pealinnas võimutseb suuresti kristlaste anti-balaka ning mitmel pool mujal ülejäänud riigis võitlus nende ja moslemite Séléka vahel alles käib. Ning loomulikult terendab
murekohana ka detsember, kui EL peaks oma sõdurid kokku pakkima ning keskaafriklaste keskel korra loomine jääma vaid ÜRO rahuvalvemissiooni hooleks. Kui aga välja arvata sel nädalal Kesk-Aafrika teemadel ülimalt lootusrikka avalduse teinud UNICEFi hea tahte saadikust näitlejatar Mia Farrow, tundub enamikul olevat kaht-
KAVi president Samba-Panza: ÜRO peab oma kriisis vaevlevat liikmesriiki aitama evelyn kaldoja evelyn.kaldoja@postimees.ee
Kesk-Aafrika Vabariiki saadetud praegustest rahvusvahelistest rahuvalvejõududest ei piisa, tunnistas veebruaris selle riigi üleminekupresidendiks kinnitatud Catherine SambaPanza hiljutises intervjuus Postimehele ja ERRile. Kui palju on olukord muutunud alates sellest, kui teie presidendiks saite?
2013. aasta detsembrist 2014. aasta jaanuarini oli riigil palju probleeme. Oli palju vägivalda ja inimõiguste rikkumisi. Üks osa elanikkonnast oli sunnitud põgenema, üks osa minema ka põgenikelaagritesse meie oma riigi territooriumil. Riik ja tema institutsioonid olid kokku varisenud. Ka kogu majandustegevus oli kokku kukkunud. Riigisektor eksisteeris vaid paberil. Sellest ajast, kui mina sain presidendiks, on olnud palju edasiminekuid. Niipea kui ma võimule sain, alustasime süsteemi uuesti käivitamisega. Meil oli kaks prioriteeti: julgeolekuolukorra stabiliseerimine ja humanitaarvajadustega tegelemine. Kuigi edasiminekuid ja paranemise märke on olnud, valmistab olukord jätkuvalt muret.
Mida on teil õnnestunud ära teha teie riigi kahe peamise kogukonna – moslemite ja kristlaste – lähendamiseks ja vihavaenu vähendamiseks?
Presidendiks saades mõistsin, et neid probleeme pole võimalik jõuga lahendada. Pidime õpetama keskaafriklastele uuesti koos elamist. Kutsusime üles kõiki selle riigi lapsi relvi maha panema ja üksteisega rääkima. Aga lõhe kahe kogukonna vahel on väga suur. Me koostasime rahvusliku leppimise strateegia, mis algab kogukonna tasandilt. Strateegia kaasab nii kogukondade, usuliikumiste kui naisliikumiste juhte, kuid see on üks väga pikk protsess, mis võtab aega. Et see protsess on väga pikk, panime aluse ka poliitilisele dialoogile erinevate gruppide vahel. Selle raames oleme alati vastu võtnud kõikide osapoolte esindajaid, ka erinevate relvastatud rühmituste esindajaid. Selle jätkutegevus ongi kõigi osapoolte ühe laua taha toomine, et arutada, millised on tulevikuväljavaated ja võimalused kriisi lahendamiseks. Kas praegune rahvusvahelise sõjalise koalitsiooni suurus on piisav Kesk-Aafrika stabiilsuse tagamiseks või ootate veel lisavägesid?
Aga me teame, et kõikidel riikidel on raskusi meeste panustamisega. Me teame ka, et ÜRO ressursid on piiratud. Seetõttu arvamegi, et 12 000 ÜRO rahuvalvajaga saaksime teha head tööd, aga peame seda tegema koostöös iseenda jõududega. Me peame muutma kasutuskõlblikuks omaenda politsei, sandarmeeria ja relvajõud. Millal suudaks Kesk-Aafrika Vabariik ses osas iseseisvalt hakkama saada?
Ma ei oska kindlat aega öelda. Aga minu eesmärk on teha koos ÜRO ja rahvusvahelise kogukonnaga tööd selle nimel, et meie riigi väed saaksid tugevdatud.
Catherine Samba-Panza. foto: kristel maasikmets
Olen alati öelnud, et praegusest rahvusvaheliste julgeolekujõudude suurusest ei piisa, neid on vaja juurde. On ette nähtud, et ÜRO missioonil peaks siin olema 12 000 meest (praegu ollakse sellest arvust veel kaugel – toim). Et tegutseda efektiivselt kogu riigi territooriumil, oleks vaja topeltarvu sõdureid.
Kuidas näete teie Kesk-Aafrika Vabariigi kontekstis teie kontinendil populaarset loosungit «Aafrika probleemidele Aafrika lahendused»?
Kriisi algusest saadik on Aafrika meid toetanud. Nii Aafrika riigid kui piirkondlikud organisatsioonid on alati olnud meie kõrval ja meid aidanud. Aga et KAV on ka ÜRO liige, siis leian, et ka kogu rahvusvaheline kogukond peab aitama üht oma liiget. Oleme avatud nii piirkondlikule koostööle kui rahvusvahelisele toele, et leida kriisile lahendus.
foto: reuters/scanpix
lusi ka 15. septembril alustama pidava ÜRO missiooni osas. Värskeima uudisena paistavad luhtuvat ka lootused, mida pandi sel nädalal Kongo pealinnas Brazzaville’is avatud rahukõnelustele. Juba alguses tumestas lootusi asjaolu, et KAVi naaber Tšaad – riik, kes Bangui võimude süüdistuse kohaselt pole piirdunud ainult Aafrika Liidu mis-
sioonile rahuvalvajate saatmisega, vaid on ka Sélékat islamistlike võitlejatega varustanud – keeldus rahukonverentsil juhtrolli mängimast. Pä r is tu lutu k s nä is Brazzaville’i üritus pöörduvat aga siis, kui Séléka esindajad sinna lihtsalt kohale ei ilmunud. Uudisteagentuuri AFP kohaselt jäid moslemivõitlejad lugema rahuleppe mustandit ega ilmunud välja. Omamoodi tumestav faktor võis olla ka see, et nädala algul lõid anti-balaka esindajad Banguis maha ühe Séléka endise võitleja. Kui Séléka puhul sõnal «endine» muidugi on tähendus. Näiteks Tšaadi vahendusel talvel Benini pagenud, riigipöördega KAVi esimeseks moslemist presidendiks valitud Michel Djotodia valis Séléka juba kaks nädalat tagasi liidriks. Nagu teatas sel nädalal ÜRO pagulaste ülemvoliniku amet (UNHCR), jätkub pagulaste väljavool KAVist. Alates kriisi puhkemisest 2012. aasta detsembris on Tšaadi, Kameruni, Kongosse ja Kongo Demokraatlikku Vabariiki pagenud üle 375 000 keskaafriklase. Sisepagulasi on 542 500 – neist suur osa elab otse Bangui rahvusvahelise lennujaama kõrval. Ning kuigi KAVi loodus paistab viljakas, on kodudest pagulusse minemise tõttu sajad tuhanded inimesed siiski alatoitumuses. UNCHRi hinnangul on eriti tõsises ohus rohkem kui 118 000 Kameruni põgenenut, kelle seas on palju täiskasvanud saatjata lapsi.
ELi vägede juhi sõnul on Bangui desarmeerimine vaid unistus ELi KeskAafrika rahuvalvemissiooni EUFOR RCA juhtiv Prantsuse brigaadikindral Thierry Lion (pildil) ei hakka keerutama, kui talt küsida, kuidas läheb vaenupoolte desarmeerimine. «Suure osa inimeste jaoks tähendab desarmeerimine seda, et desarmeeritakse kõik,» sõnab ta. «Mida tähendab see Bangui-suguses linnas? Seda, et sa pead olema igas kodus – põhjast lõunani, idast läände. See on võimatu, sest siin on liikvel liiga palju relvi ja meil pole piisavalt palju sõdureid.» Lioni sõnul saab ta desarmeerimise nõudjaist aru. Samas lisab aga rohkem kui 700 000 elanikuga linnas 800-pealist rahuvalvejõudu juhtiv brigaadikindral kainestava mõtte: «Bangui desarmee-
rimine pole mitte väljakutse, vaid unistus.» EUFORi juhi kirjelduste kohaselt tähendab praegune desarmeerimine, et kui ELi sõdurid tabavad relvastatud kohalikud, võtavad nad neilt relvad ära. «Minu arvates on esimene samm desarmeerimisele see, et rahvas seda aktsepteeriks,» lausub ta. «Me teame, et neist osal on kodus relvad. Ja me mõistame, miks – nad on kogenud hirmu, nad tunnevad end relvaga turvalisemalt.» Lion rõhutab, et ta ei taha oma sõdureid saata suvalistesse kodudesse laste silme all läbipuistamisi tegema. Pigem püüavad nad kohalikelt koguda infot, kes on tõelised kurikaelad. Probleem on aga ka see, et organiseeritud kuritegevus ja poliitjõugud on omavahel tihti
põimunud. «Me teame, et mõned peavad palgal inimesi, kes tänaval meie liikumist jälgisid. See ei ole kaugel jõugusõdadest Euroopa või Ameerika tänavatel,» sõnab Lion. «Seepärast EUFORi ridades ongi ka Prantsuse, Hispaania ja Poola sandarmeeria.» Lioni sõnul ei seisne EUFORi töö mitte võitlemises, vaid ennetamises. Selleks peavad sõdurid näitama, et nad on Bangui tänavail pidevalt liikvel ning kohalikega suhtlema. Oma mitmerahvuselise kontingendiga on Lion aga äärmiselt rahul. «Minu töö teeb lihtsaks see, et kõigil nende erinevate riikide sõduritel on samasugune võitlemise kogemus – Afganistan,» kiidab ta, rõhutades, et eriti muljetavaldav oli sõdurite paindlikkus mõistmisel, et Aafrika on sootuks erinev paik.PM
POSTIMEES, 24. JUULI 2014 || VÄLISMAA || 9
TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE
Hamasi edu Iisraeli õhuruumi sulgemisel on vastupanuliikumise suur võit. Islamirühmituse Hamas esindaja Sami Abu Zuhri rõõmustas eile, et raketirünnakud Gazast sundisid mitmed rahvusvahelised lennufirmad peatama lennud Iisraeli.
Ukraina idaosas tulistati alla kaks sõjalennukit Ukraina terrorismivastase operatsiooni ATO esindaja teatel tulistati eile Ida-Ukrainas Donetski oblastis alla kaks Su-25 tüüpi Ukraina sõjalennukit. Teadaolevalt katapulteerusid piloodid separatistide kontrolli all olevale territooriumile. Interfax/PM Holland võttis eile 40 Ukrainast saabunud kirstu vastu vaikses leinameeleolus.
foto: afp/scanpix
Esimesed lennukatastroofi ohvrid jõudsid Hollandisse indrek lepik indrek.lepik@postimees.ee
E
ile õhtul maandusid Hollandis Eindhovenis kaks sõjaväetransportlennukit, mis kandsid 40 Malaysia Airlinesi lennul hukkunu kirstu. Kuningriigis on üle 50 aasta kuulutatud välja riiklik lein, mälestamaks 193 kaasmaalase kaotust. Tuvastamata ohvreid oli vastu võtmas üle tuhande pereliikme-sugulase, kuningapere ja peaminister. Lennuväljal lehvisid pooles mastis üheteistkümne kodanikke kaotanud riigi lipud ning paraadvormis Hollandi sõjaväelased kandsid vaikuses kirste ühe kaupa matuseautodesse. Lipud olid pooles mastis üle kogu Hollandi. Leinaminuteil ei tõusnud ega maandunud Amsterdami Schipholi lennujaamas ükski lennuk.
Eindhovenist suundusid matuseautod Korporaal van Oudheusdeni kasarmutesse, kus toimub surnukehade edasine uurimine. Hukkunute pereliikmetelt on kogutud tuvastamise hõlbustamiseks DNAproove. Infot on kogutud tätoveeringute, hammaste ja muu iseloomuliku kohta. Peaminister Mark Rutte sõnul võib kogu protsess võtta mitu kuud. Enne tseremooniat pöördus kuningas Willem-Alexander televisioonis rahva poole. «Mitmed inimesed soovisid lihtsalt oma lähedaste väärikat ärasaatmist. Me mõistame nende pettumust ja valu, me jagame nende vajadust jõuda selgusele katastroofi põhjustes.» Peaminister Rutte väljendas hukkunute väärika kohtlemise suhtes veelgi suuremat nördimust: «Kogu Holland tunneb [hukkunute perede] viha, nende sügavat leina.» Ka Ukrainast Harkivist saa-
deti kirstud teele mälestustseremooniaga. Lihtne, ent esinduslik tseremoonia oli paraku kontrastiks viisile, kuidas säilmed Harkivisse jõudsid. Põhjust vihaks ja nördimuseks on hollandlastel küllalt. Lääneriikide kinnitusel lennuki alla lasknud nn Donetski rahvavabariigi võitlejad on teinud kõik endast oleneva, et katastroofi uurimist takistada. Muu hulgas on lõigatud lennuki rususid ja neid teiste metallitükkidega vahetatud. Kohalike vaatlejate sõnul on 298 hukkunu säilmeist jõudnud Harkivi vaid 200. Ka praeguseks Ukraina valitsuse ja Hollandi valdusesse jõudnud surnukehad vedelesid päevi kuuma päikese all, sest piirkonda kont-
Hollandlased ei saa olla kindlad, kas nende lähedased on toodud kodumaale, on külmikutes Harkivis või endiselt põldudel.
rollivad separatistid ei lasknud vaatlejaid ja päästjaid õnnetuspaigale. Hukkunute krediitkaartidega on jõutud ka juba tehinguid sooritada. Separatistid lubasid küll ala uurimiseks vabastada, ent vaatlejate sõnul pole nende turvalisus siiani kindlustatud. Venemaa president Vladimir Putin lubas seejuures oma mõjujõudu kasutada, et «kohalike» koostöövõime saavutada, kuid seni paistab olukord olevat endiselt keeruline. Hollandi juhitud 24-liikmeline uurimisgrupp on toonitanud, et piirideta ligipääs õnnetuspaigale on kriitilise tähtsusega. Hollandlased kodus ei saa aga kindlad olla, kas nende lähedased on toodud tagasi, on külmikutes Harkivis või õnnetuspaiga lähedal põldudel. 16 miljoni elanikuga riik jäi kohalike sõnul eile vaikseks ja justkui seisma. Nii paljude kaotus mõjutab peaaegu igaüht.
ÜRO inimõigusnõukogu uurib Iisraeli rünnakut Gazale ÜRO inimõigusnõukogu otsustas eile algatada uurimise seoses Iisraeli pealetungiga Gaza sektoris. 46-liikmelises nõukogus sai palestiinlaste algatus 29 toetushäält, lisaks moslemienamusega riikidele hääletasid selle poolt ka Venemaa, Hiina, Ladina-Ameerika ja Aafrika riigid. Ainsana oli vastu USA, Euroopa riigid jäid erapooletuks. AFP/BNS
Uurijate hinnangul ei ole MH17 musta kastiga manipuleeritud Malaisia reisilennuki allatulistamist Ukraina kohal uurivate ekspertide hinnangul on MH17 kokpiti häälesalvestis saanud kannatada, ent mingeid märke salvestisega manipuleerimisest ei ole. AFP/PM
Bulgaaria peaminister astus tagasi
Poola kodusigadel on diagnoositud seakatku
Bulgaaria tehnokraadist peaminister Plamen Orešarski astus eile oodatult tagasi, jättes oma järeltulijale lahendamiseks riigi rängima panganduskriisi alates 1990. aastatest. Orešarski tagasiastumine sillutab teed ajutise valitsuse võimuletulekule augustis ning ennetähtaegsete üldvalimiste korraldamisele 5. oktoobril. AFP/BNS
Poola ametiasutused kinnitasid, et Poola kodusigade seast on leitud Aafrika seakatku nakatumise juhtum. Varem oli seakatku leitud vaid Poola metssigadel. Valgevenest alguse saanud haiguspuhang on praeguseks levinud Leetu ja Lätti. Läti kuulutas teisipäeval katkupuhangu tõttu riigi piirialadel välja eriolukorra. BNS
Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329
10 || VABA AEG || POSTIMEES, 24. JUULI 2014
TEATER
EESTI DRAAMATEATER
RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee
TALLINNA RAEKOJAS 25.07 kl 19
OOPER RAEKOJAS
Esinevad: Joanna Freszel (Poola) ja Oliver Kuusik, klaveril Tarmo Eespere. 29.07 kl 19
OOPER RAEKOJAS
Esinevad: Iveta Jiřiková (Tšehhi) ja Filip Bandžak (Tšehhi), klaveril Maria Bachmann (Eesti). Järgmise, 109. hooaja etendused Estonia laval alates 10. septembrist 2014
Teatri kassa on suvepuhkusel 20.06–27.07. Pileteid saab osta teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.
TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE
24., 17., 28.08 kl 19
Jaan Rekkor, Indrek Taalmaa, Ago Anderson jt
Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.
KÜÜNIS
KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL
TEATER VANEMUINE
SUURES SAALIS 7., 8., 9., 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19
LAUL, MIS JÄÄB
Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.
LAITSE GRANIITVILLAS 3., 5., 6., 7., 10., 12., 13., 14., 19.,
Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee
KASSITOOME ORG 27.07 kl 20
Vanemuise Sümfooniaorkestri suvekontsert
Solist HELI VESKUS /Sopran, Rahvusooper Estonia/ Dirigent PAUL MÄGI Õhtut juhib HANNES KALJUJÄRV SISSEPÄÄS TASUTA!
SADAMATEATRIS 25.08 kl 19 Esietendus!
ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!
A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu 31.08 kl 19
HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper
ENDLA TEATER Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee
SUURES SAALIS 25.07 kl 19 7.08 kl 19
TOPELTELU
Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd. Osades: Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar 26.07 kl 19 9.08 kl 19
WOYZECK
Georg Büchner . Lav. Hendrik Toompere. Osades: Priit Loog, Kaili Viidas, Carmen Mikiver,
24.07 kl 19
EESTI MEES JA TEMA POEG Monokomöödia P. Pedmanson. Lav. T. Palu Mängib Sepo Seeman 25.07 kl 19
ARMASTUSE ÕIGEKIRI
Melodraama D. Smirnova filmistsenaariumi ainetel. Lav. G.Kordemets. Osades: Carmen Mikiver, Piret Laurimaa, Ireen Kennik, Lii Tedre, Ago Anderson, Tambet Seling ja Priit Loog 26.07 kl 19
MANDEL JA MERIHOBU Draama K. O’Reilly. Lav. A. Noormets. Osades Karin Tammaru, Lii Tedre, Sepo Seeman, Bert Raudsep ja Egon Nuter
VALGES SAALIS 24.07 kl 19
DUSSAERT´I KAASUS
Loeng-etendus J. Mougenot, esitaja Kaili Viidas
RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee
TOOMA TALU
Lääne-Virumaa, Uusküla 27., 28., 29., 30.08 kl 19
Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)
THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee
ESNA MÕIS 1.08 kl 19 Esietendus! 2., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 11., 13.08 kl 19
Hääled
Jaan Kruusvall. Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson,
kunstnik Kristiina-Hortensia Port. Piletid (13/16) NB! 6. augusti etendusele on võimalik tulla ja Tallinna tagasi saada tellitud bussiga. Theatrumi sildiga buss väljub Mere puiesteelt kell 17.00. Teatripileti hinnale lisandub 12€.
VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee
RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAAL 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18
BRAND
H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18
Masohhisti pihtimus
Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu
RAHVUSRAAMATUKOGU TORNISAAL 23., 24.09 kl 18
Tsaar Saltaan
Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo
R.A.A.A.M. Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas www.raaam.ee
JÄNEDA PULLI TALUS 24., 25., 27., 28., 29., 30., 31.07 kl 19.30 1.08 kl 19.30; 3.08 kl 15
IMEDE AASTA
Autor: Tiit Aleksejev Lavastaja Madis Kalmet Näitlejad Mari-Liis Lill (Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Helgur Rosenthal ja Hans Kaldoja
TAPA RAUDTEEJAAMAS
KABLI PÄIKESELOOJANGU FESTIVAL
Titanicu orkester
Piletid Piletilevis ja enne sündmust kohapeal. Festivalibuss Pärnust Kablisse sõidab 13/7 Kõrsikute ja 2/8 Anne Veski kontsertidele rannatee.ee/kablifestival
29., 30.07 kl 19.30 3.08 kl 15
Lavastaja: Madis Kalmet Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).
EESTI MAANTEEMUUSEUMIS
Varbuse 1.08 kl 20 Esietendus! 2., 7., 8., 9., 13., 14., 15., 16., 17.08 kl 20 R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseum esitlevad:
VAGA VEND VAHINDRA Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast. Lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater)
KONTSERT EESTI KONTSERT
www.concert.ee Saaremaa ooperipäevad 20.-27. juuli 2014
NASVA KULTUURIKESKUS 24.07 kl 18
Trio Contemp (Ukraina) Kontserdil kõlab ukraina rahvamuusika.
KARJA KATARIINA KIRIK 24.07 kl 18
Hommikutäht
Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Risto Joost Kavas: Pärt, Sisask, Kreek, Tobias, Tubin
KURESSAARE LOSSI OOPERIMAJA 24.07 kl 20
NATALKA POLTAAVAST
Lisenko. Ukraina rahvusooperi etendus
MUHU KATARIINA KIRIK 25.07 kl 18
Hommikutäht
Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Risto Joost Kavas: Pärt, Sisask, Kreek, Tobias, Tubin
KURESSAARE LOSSI OOPERIMAJA 25.07 kl 20
OOPERIGALA
Lilli Paasikivi (metsosopran, Soome rahvusooper), Annely Peebo (metsosopran, Viin), Ain Anger (bass, Viini rahvusooper), Koit Soasepp (bass, Soome rahvusooper) Ukraina rahvusooperi solistid, koor ja orkester Dirigendid Mihkel Kütson ja Mikola Djadjura (Ukraina)
KURESSAARE LAURENTIUSE KIRIK 26.07 kl 18 Pavlo Balakin (bass, Rahvusooper Estonia) Jana Boiko (metsosopran, Ukraina) Sten Lassmann (klaver)
XXVIII TALLINNA RAHVUSVAHELINE ORELIFESTIVAL
31. juuli – 10. august 2014 Kunstiline juht prof Andres Uibo
TUISULIIVA PUHKEMAJA ÕUEL 24.07 kl 20
Lauri Saatpalu ”Isa tuli koju”
RMK KABLI LOODUSKESKUSE ÕUEL 25.07 kl 19
Forestalia meeskoori kontsert
TASUTA Avatud on looduskeskuse uksed. Pärast kontserti ühine jalutuskäik läbi metsa Rannakodu teatrisse giidi saatel
RANNAKODU PUHKEKÜLAS 25.07 kl 21
RANNAKODU TEATER Peeter Kaljumäe ja Meelis Sarv uue estraadietendusega
KABLI RANNA LAVAL 26.07 kl 22
KABLI RANNAPIDU Terminaator
HÄÄDEMEESTE MIIKAELI KIRIKUS 29.07 kl 20
ÕHTUMUUSIKA «Helisev muusika»
Kersti Ala-Murr (sopran), Tõnu Jõesaar (tšello), Lilian Jõesaar (klavessiin), Jaak Lutsoja (akordion), Tõnu Liiberg (kontrabass). Kontsert toob teieni lood armastatud filmist „Helisev muusika“. Uutel ja vanadel instrumentidel esitusele tulevad lood kõlavad väga üllatuslikus seades.
PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee
XXII Rapla Kirikumuusika Festival 15.– 25. juuli 2014
VELISE KIRIKUS 24.07 kl 19
Kammerkoor Collegium Musicale Dirigent Endrik Üksvärav Kavas: Tüür, Tobias, Tavener, Pärt jt. (5€, 3€)
VAHASTU KIRIKUS
NARGENFESTIVAL Omari küün, Naissaar
Piletid Piletilevist Lisainfo nargenfestival.ee Transport Naissaarele laevaga MONICA Lennusadamast! 24., 25., 27.07 kl 20
Kompanii NII ja Renate Valme lavastus PUNG 26.07 kl 19 Omari küüni 119. aastapäev
SINGER-VINGER
HITIVABRIK
www.hitivabrik.ee
RAKVERE LAULULAVA 24.07 kl 20
HAAPSALU PIISKOPILINNUSE ÕU 25.07 kl 20
Marko Matvere ja VLÜ juubelituur, külalised Jalmar Vabarna ja ansambel Zetod
LOHUSALU SADAM 5.08 kl 21
Vaiko Eplik & Eliit 13.08 kl 21
Hendrik Sal-Saller & Smilers 21.08 kl 21
Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid
TARTU HANSA HOOV 15.08 kl 21
Vaiko Eplik & Eliit 22.08 kl 20.30
Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid 28.08 kl 21
Hendrik Sal-Saller & Smilers
ARUKÜLA LAULULAVA PARK 06.08 kl 19
RÕUGE ÖÖBIKUORG 07.08 kl 19
Jaan Tätte sünnipäevapiknik «Peatus»
TUMEROMANTIKA ÕHTUD Piletid ja lisainfo Piletilevist facebook.com/ festivalDF/events
MUUGA MÕISAS 25.07 kl 19
SIEBEN
/viiul, vokaal/ Suurbitannia
ROME
/akustiline kitarr, vokaal/ Luksemburg
25.07 kl 19 Raivo Tafenau (saksofonid), Virgo Sillamaa (kitarr), Heikko Remmel (kontrabass) Kavas: Tafenau, Jarrett, Ellington jt. (5€, 3€)
RAKVERE PANGAMAJAS
KILTSI MÕIS
KÄRDLA KULTUURIKESKUSES
25.07 kl 12
Unustatud mõisad
Sigrid Kuulmann-Martin (viiul) Marko Martin (klaver) Kavas: Beethoven, Liszt jt Piletid 1-3,50€, müügil kohapeal
II Eivere Klaverifestival 1.-3. august 2014
27.07 kl 18
SIEBEN / VALENDIK
/akustilised kitarrid, sopran/ Tartu
02.08 kl 18.30
SIEBEN / ROMA AMOR
/akordion, kitarr, vokaal/ Itaalia
SALAJASES KOHAS HIIUMAAL 03.08 kl 19
SIEBEN / ROMA AMOR
POSTIMEES, 24. JUULI 2014 || ARVAMUS || 11
TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE
Demokraatlik valitsemine teeb nii Eestis kui mujal parasjagu läbi suuri muutusi, leiab poliitikavaatleja Ott Lumi. Poliitikud samastuvad üha enam huvirühmadega, nad on kaotamas iseseisvat võimet päevakorda määrata. Liidri tüüpi poliitikute asemel saavutavad edu pigem oskuslikud avaliku arvamuse surfarid.
Otsustajate saatus
L
ugesin mõni aeg tagasi Ahto Lobjaka kirjutist «Poliitik kui iseenda vaenlane» (PM, 2.07) ja jäin selle üle mõtlema. Lobjakas postuleerib laias laastus küsimuse, kas meil on enam poliitikuid vaja? Ta ise vastab sellele küsimusele üldpildis eitavalt, tõdedes artikli tuumväites, et kuna «poliitikute ajaloo kaar» liigub õigluse omast pidevalt allpool, siis on poliitikud ise ennast hävitamas. Lobjakaga on mul tema tuumargumendi osas raske nõustuda ning samas ka vaielda, sest see on loomult äärmuslikult normatiivne ja tõenäoliselt sõltub vaatleja taustast, tujust, vaatekohast jne, nii nagu moraaliväidete puhul ikka. Analoogiat rakendades võiks ju loota, et maailma vanim amet oleks ammu välja surnud, kui ametid amoraalsuse tõttu kaoksid. Aga küsimus sellest, kuidas viimasel paarikümnel aastal toimunud muudatused poliitikavälisuses muudavad poliitikute positsiooni, esitavad sellele väljakutseid ja tekitavad kodanike poolt vaadates mitmeid anomaaliaid, on omal kohal nii Eesti kui maailma aruteludes. Pikemalt ajalukku sukeldumata võiks öelda, et nüüdisaegse demokraatia valguses on rahva mandaadiga otsustajatele ehk poliitikutele reeglina omistatud neli rolli. Ideaalide kehastamine, ideede sõnastamine, juhtimine-valitsemine ja huvide esindamine-sõelumine. Esimene on ja jääb esindusfunktsiooniga isikute puhul aktuaalseks. Ole sa korteriühistu esimees, Ameerika president või riigikogu liige, vastavalt ametikoha kaalule eeldavad valijad valitult teatud ulatuses eetilist eeskujulikkust – jällegi, sõltuvalt ka kultuurilisest kontekstist. Kuna võimul on trend konsolideeruda ja vahel seetõttu ka korrumpeeruda, siis jääb küsimus valitsejate eetilisusest alati päevakorrale – niisamuti, nagu on aktuaalne näiteks kiiruseületamine sõiduvahenditega, mille omadused lubavad neil liikuda lubatust kiiremini. Lobjakas viitab oma loos, et poliitikute lootus ideaalide kehastaja rolli kanda on lootusetu, sest nii nagu tema tituleerib, «21. sajandi prohvet vilepuhuja» paljastab poliitikud lõplikult ja halastamatult.
Õ
ige on see, et poliitika protsessi avalik läbivalgustamine ja nõudlikkus selle läbipaistvusele on üha suurem. Facebooki ajastul on kabinetivaikuses otsustamine juba tehniliseltki raskesti teostatav. Pessimist seega ütleks tõesti, et ku-
na võim muutub üha enam «Res Publicaks» ehk avalikuks asjaks, siis võimukandjad marginaliseeruvad. Optimist ütleks, et võim suudab avalikustamise mängu edukalt kaasa mängida, tulla avalikule väljale ja ajaga kaasas käia (nt Stubb ja Rõivas Twitteris). Realist jääb nende kahe vahepeale, tõdedes, et keskkonna ja kommunikatsiooniväljade muutumine on pelgalt progressi funktsioon, mis üldist võimukandjate (poliitikud) ja nende järelevalvajate (kodanikud, meedia jne) jõuvahekorda oluliselt ei muuda.
K
ui ideaalide kehastamine, «moraalne olek» on vahest poliitikute puhul pisut allegooriline väärtus, siis ideede sõnastamise ja sihiseade funktsionaalsus on ilmselt üks moodsa demokraatia alustalasid. Muutused, mida siinjuures poliitikud läbi elama peavad, on minu meelest palju märkimisväärsemad ja neil on valitsemisele tõepoolest suur mõju. Klassikaline weberliku demokraatia arusaam, et poliitikud sõnastavad rahva ootusi ja annavad sisendeid ametnikele, kes viivad neid ellu ning vastutavad tulemuste eest üldvalimistel, kõigub kõikides lääne demokraatiates juba ammu nagu kiriku kellapendel täistunnil. Probleeme, mille ees poliitikud seisavad, on seejuures mitu. Kuid nad on seotud sellega, et poliitikud kaotavad üha enam võimet defineerida agendat ehk seda, mis üleüldse arutelu all on. Viimast nii avaliku arvamuse välja kui poliitika institutsionaalses mõttes. Poliitiku suhe avalikku arvamusse on alati olnud seotud dilemmaga to lead or to follow. Võime minevikust ja olevikust üle olla on see, mis ajalooliste tõendite põhiselt teeb poliitikutest liidrid, kes seavad sihte. Aga üldiselt näeme kõikide lääne demokraatiate põhjal, et seda tüüpi poliitikud on välja surnud. Isegi kui neid veel üksikuid on jäänud, siis tõenäoliselt kaotavad nad üha enam valimisi ja domineerima jäävad to follow poliitikud ehk oskuslikud avaliku arvamuse surfarid. Põhjuseid selliseks arenguks on taas mitmeid, kuid keskne on ilmselt tõsiasi, et killustuv kommunikatsiooniväli ning üha tujukamalt ja ettearvamatumalt eelistusi muutvad valijad tingivad pigem seda tüüpi poliitikute domineerimist, kelle eesmärk on olla enamikule enam-vähem vastuvõetav. Suurte ideede sõnastamine ja radikaalsete reformide eestvedamine ei aita sellele eriti kaasa. Ka valitsemise ja juhtimise roll on tugevalt muundumas. Otsustusareenide rahvusvahelistumine
ja huvirühmade kui avaliku võimu sparringupartneri üha suurem surve ja teadlikkus otsustusprotsessi eripäradest viib olukorrani, kus generalist-tüüpi juhtidel tekib raskusi. Otsustusväljasid kipuvad domineerima professionalism ja tehnokraatia (siinkohal on tabav Lobjaka viide Ansipi faktimälule kui märgilisele kaasaja poliitiku väärtusele), kus klassikaline esindusdemokraatia paradigmast juhinduv poliitik mõjub sageli paratamatult nagu ratsaväelane droonide sõjas. Loomulikult on viimases teesis tubli annus liialdust, sest näeme, kuidas poliitikud proovivad olukorraga adapteeruda, andes teadlikult osa võimust ära nii ametkonnale kui huvirühmadele. Näeme üha tihedamalt ka seda, et tippametnikud seavad oma valitsemisalas normatiivseid eesmärke (Vt nt sotsiaalministeeriumi 14. juuli pressiteadet, «Marika Priske: järgmised kümme aastat on kõige olulisem tagada turvatunne»), ning me ei küsi, kas selleks on vaja üldvalimiste mandaati, vaid peame seda täiesti normaalseks. Tulemuseks on, et tänapäeval räägib poliitikateadus üha enam poliitika kujunemisest keerukates võrgustikes ning sellest, kuidas ametkonnad, huvirühmad ja poliitikud moodustavad üha enam ühiseid poliitikakogukondi, kus mitteformaalsed karakteristikud mängivad formaalsetest kuuluvustunnustest palju tähtsamat rolli. Neljas ja vast isegi kõige tähtsam poliitikute roll läbi aja on olnud huvide esindamine. Esindusdemokraatia sümboolse platvormi, parlamendi klassikaline idee seisneb huvide esinduskoja kehastamises.
les, et kodanikud, ettevõtjad, töövõtjad jne ei vaja välist abi oma huvide formeerimises ja esindamises ning otsustajatele edastamises. Lakmus sellest tõsiasjast on üheaegselt massiivne parteide liikmeskondade vähenemine ja kodanikuühiskonna organisatsioonide liikmeskonna kasv.
Ametkonnad, huvirühmad ja poliitikud moodustavad üha enam ühiseid poliitikakogukondi, kus mitteformaalsed karakteristikud mängivad formaalsetest kuuluvustunnustest tähtsamat rolli. Suurbritannia kohta kehtib ilmekas näide, kus konservatiivse partei liikmeskond on viimase 50 aastaga kahanenud kolmelt miljonilt 300 000-le, samal ajal kui kuningliku linnukaitse seltsi liikmeskond on kasvanud mõnest tuhandest miljonini. Tuleb lisada, et huvikaitse organisatsioonide mõjukuse kasvust ei kõnele vaid liikmeskonna arvud. Poliitikakaasuste tulemite ja mõjutajate analüüsid näitavad üha enam, et seos huvirühma suuruse ja tema võimekuse vahel mõjutada otsuseid on üsna nõrk.
K
Killustuv kommunikatsiooniväli ja üha ettearvamatumalt eelistusi muutvad valijad tingivad seda tüüpi poliitikute domineerimist, kelle eesmärk on olla enamusele enam-vähem vastuvõetav. Heaoluühiskond, infoajastu ja globaliseerumine laiemas plaanis on toonud kaasa selle, et huvid ründavad otsustajaid üha agressiivsemalt. Institutsionaalses plaanis on selle mudeli aeg, kus huvide sisendit poliitikas kehastas massipartei ning kus huvid formeerusid partei algrakukesest alates ülespoole, jäädavalt möödas. Tõsi, parteidemokraatia aseaine ei ole otsedemokraatia, vaid pigem huvirühmademokraatia. Viimase ideeline alus seisneb sel-
SAMAL TEEMAL Ahto Lobjakas «Poliitik kui iseenda vaenlane», PM 2.07
a mõnekümneliikmeline survegrupp, kes tunneb poliitilise otsustamise eripärasid, võib olla poliitika mõjutamisel uskumatult tõhus. Üha enam kõneletakse huvirühmadest kui demokraatia vahevööst ehk sellest tsoonist, kus toimub peamine osa demokraatliku poliitika huvide mobiliseerumisest (Jordan & Maloney, 2007). Jällegi, ei saa öelda, et poliitikute funktsioon huvide mobiliseerimisel marginaliseerub, vaid et see muundub. Saades aru, kus asub jõu kese, ühilduvad ja samastuvad esinduspoliitikud ise üha enam erinevate huvirühmadega. Olukorras, kus esinduspoliitikud peavad olema üha enam osa «meist», hägustub olemuslikult ka jäik «avaliku» ja «erasfääri» eristus. Normatiivses plaanis ja ka kodaniku vaatepunktist ei saa väita, et poliitika poliitikuteta on dream come true. Õige on see, et poliitikute roll muutub, ja muutub ka meie kui kodanike tellimus neile. Ilmselt on 21. sajandi google’i-demokraatias vähem tähtis, et nad oleksid entsüklopeediliselt targad. Tähtsam on, et nad oleksid tublid suhtlejad. Jätkuvalt on oluline, et nad vastutaksid, sest mis iganes tehnoloogilist protsessi poliitika lähikümnenditel ka ei näeks, siis masinad ei vastuta.
12 || KULTUUR || POSTIMEES, 24. JUULI 2014
TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE
Täna algab Viljandi folk – seekord ek kaarel arb
kaarel.arb@postimees.ee
V
iljandis paugub jälle folki. Järjekorras 22. folkfestival täidab linna kontsertide, õpitubade, filmide, loengute ja palju muuga. Tänavu tavapärasest rohkem ka erinevate mängudega, sest just «Mäng» on selleaastase festivali läbiv teema. Selle teemaga võtavad korraldajad ülesande tutvustada mänguliste tegevuste kaudu nii eestlaste kui teiste rahvuste kultuurilist minevikku, olevikku ja ehk ka tulevikku. Viljandi järve kaldal toimuvad rannamängud, Filosoofide allee alguses asuv väljak muutub õuemängude platsiks ning laupäeva õhtul toimub Viljandis väravamäng, millel ajaloolase Ott Sandraku eestvedamisel uidatakse regilaule lauldes mööda agulitänavaid. Festivali kavast ja küllap ka kava vahelt leiab laulu- ja tantsumänge, muru- ja ringmänge, sõna- ja vaatemänge. Kõige tähtsamal kohal on aga ka tä-
navu pillimäng. Festivali programmijuhi Tarmo Noormaa sõnul on seekordsed esinejad mängulised, võib-olla natukene eksootilisemad ja üllatavamad kui eelmistel aastatel. Üks tänavuse festivali kõige eksootilisemaid kooslusi saabub Viljandisse Nigerist ehk riigist, mille territooriumist 80% on kaetud Sahara kõrbega. Ansambel Etran Finatawa koosneb tuareegi ja wodaabe hõimu liikmetest, kes kombineerivad traditsioonilisi instrumente ja elektrikitarre. Nende lood ja laulud jutustavad rändavast elustiilist, isoleeritusest ja vabadusest, äärmuslikust viletsusest ja vaesusest, karmist kliimast, ilusatest naistest ja õnnelikest päevadest, pidustustest ja perekondadest, tähtedest ja kõrbetormidest. Sahara kõrberahvast jutustab ka festivali filmiprogrammi kuuluv dokumentaalfilm «Wodaabede tantsud» («Dance with the Wodaabes»), mille fookuses on igal aastal seitsme ööpäeva vältel toimuv tuhandete inimestega pühitsustseremoonia. Itaalia üks pikaajalisemaid ja tuntumaid pärimuskollektii-
ve Canzionere Crecanico Salentino, kes tähistab järgmisel aastal oma neljakümnendat sünnipäeva, toob tänavu aga Viljandisse omapärase segu Itaalia pizzica-muusikast ja tantsulistest rütmidest. Hispaanlaste Jorge Arribase ja Diego Ga-
Kood avab Postimehe otseülekande folgilt
KULTUURILOO ÖISEM PALE. Heinz Valk äratab ellu mälestused legendaarsest K
Mõnuga jutustatud, arvustus rein veidemann
TLÜ EHI professor / Postimees
Heinz Valk
«KuKu klubi kuldsed aastad». Tänapäev, 2014, 191 lk
T
änavuse suve raamat! – võiks öelda Heinz Valgu, legendaarse kunstiklubi kunagise kauaaegse presidendi mälestusteose kohta. Suveraamat selles mõttes, et 1935. aastal Vabaduse väljaku ääres valminud Kunstihoone keldrisse sisse seatud Kujutavate Kunstide Klubi ajalugu selle algusest peale ja taasavamisest 1958 kuni 1990ndateni jutustatakse ehtvalgulikul muhedal viisil. Autor lõpetabki saatesõna raamatule soovitusega «Mõnusat lugemist!». Ja selles ei pea pettuma. Hüperboolid, vürtsikad võrdlused, galeriitäis saržilikke portreid KuKule hinge andnud kunstnikest, muusikutest, teatraalidest, kirjanikest ja teistest kultuuritegelastest, sekka anekdootlikke lugusid KuKus juhtunust ja seal räägitud anekdoote endid, ülevoolavaid kirjeldusi KuKu ballidest, tema «püsielanikest», lisaks mahukas ja autori poolt humoorikalt kommenteeritud fotokogu – kõik see suubub üheks kujundiks, KuKuks kui «oaasiks keset nõukogulikku kõrbet» (lk 165). Tõepoolest, keldritest oleme lugenud enamasti kui piinakambritest või siis põrandaaluste mässajate varjupaigast.
Aga siin, palun, on KuKu keldrirestorani näol tegemist hoopis kultuuriloojate elurõõmu, boheemluse, vabadustunde väljaelamise paigaga, kus sündisid performance’id veel enne, kui sellest sai etenduskunsti žanr; kus kunstirahvas tundis end elavas suhtluses ühtse ja võrdse kogukonnana («ühtne perekonnatunne», ütleb Valk); kus maksid kirjutamata reeglid ja võidutses vaim(ukus). «Võib liialdamata tõdeda, et hiilgavate sõnameistrite kontsentratsioonilt ühe ruutmeetri kohta ei olnud KuKule võrdset kogu Eestis,» kõlab Valgu kommentaar. Üks ja ainus kord oma ajaloos sai KuKust ka revolutsiooni staap, ja see oli loominguliste liitude pleenumi aegu aprillis 1988. Keldrist Toompeale – võtab Valk kujundlikult kokku eesti loomingulise eliidi tähetunni, mille järel tuli laulev revolutsioon (Heinz Valk selle «ristiisa»), Eesti riigi taastamine, vabadus minna ja tulla, teha kõike seda, mida pool sajandit tõkestas väline või kammitses sisemine tsensuur. Aga paraku tähendasid uued ajad ka seda, et kunagine KuKu muutus üheks paljudest klubikultuuri viljelemise võimalustest, nii nagu me seda näeme praegu džässi-, rocki-, viski-, veinijmt klubide näol, mille ankrupaigaks on üks või teine restoran, pubi või kohvik. «Kuldseteks» muudavad KuKu aastad seesama mõjutegurite raamistik, mis iseloomustab ka «kuldseid kuuekümnendaid: vabanemine stalinismi hirmudest (kuigi leidus inimesi, keda need jäidki jälitama, nagu selgub ühest episoodist graafik Henn Rooneemega), enese-
Pidulust: raamatu autor koos abikaasa Marikaga
teostuse tung ja kultuuritahe kõige laiemas mõttes. Aga ka vaimne vastupanu totalitaarsele võimule. Seda, kui palju loovisiksusi, kes tõusid suurteks noil aegadel mitte ainult oma loominguga (olgu kujutav kunst, teater, muusika või kirjandus), vaid ka väärtusilma ja käitumisega ehk
inimeseks olemisega, võib välja lugeda ka neist põgusatest, aga tabavatest portreedest, mis Valgu raamatust lugeda. Adamson-Eric ja Mari Adamson, Ants Eskola, Heino Mandri, Lennart Meri, Voldemar Panso, Kaarel Karm, nooremast põlvkonnast Juhan Viiding jpt. Mitmeid meeleolukaid kir-
POSTIMEES, 24. JUULI 2014 || KULTUUR || 13
TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE
sootilisem ja mängulisem Viljandi folk 24.–27. juuli Viljandi pärimusmuusika festival «Mäng» • Üle 80 kontserdi, lisaks õpitoad, «Ööülikooli» loengud, spordiprogramm, vanakraamiturg, filmiprogramm • Postimehe otseülekanded festivalilt • Postimees.ee teeb otseülekande kaheksalt festivalisündmuselt • Neljapäeval kell 13 festivali avamine, kell 18 Canzoniere Grecanico Salentino (Itaalia) • Reedel kell 16 Trad.Attack!, südaööl Svjata Vatra • Laupäeval kell 16 Etran Finatawa (Niger), südaööl Collage’i tribüütbänd Puzle • Pühapäeval kell 16 Ciac Boum (Prantsusmaa), kell 18 Muireann Nic Amhlaoibh (Iirimaa)
Etran Finatawa kõrberiigist Nigerist. Bändi laupäevasest kontserdist saab osa ka Postimehe otseülekande vahendusel. foto: viljandi pärimusmuusika festival
laze uus muusikaline projekt Fetén Fetén toob samuti kirglikku ja vürtsikat loomingut, mis segab tantsuliselt kokku nii popi, traditsioonilise muusika kui ka kabaree, tuues järjest publiku ette valsse, fandangosid, booleroid ja tarantellasid. Fetén Feténi loomingus segunevad Vahemere helid, Lääne-Euroopa rütmid ja Kesk-His-
paania muusika mõjud. Kasutatakse põnevat instrumentaariumi: lisaks viiulile ja akordionile sooja ja pehmekõlalist trompet-viiulit, vibrandoneoni ja teisi põnevaid muusikariistu. Matija Solce Sloveeniast seob oma kavas muusikat nukunäitlemisega, muutes oma etendused omamoodi interaktiivseteks muusikalisteks kompositsioonideks, kus pealtnäha improvisatsiooniline tekst ja helid põimuvad publiku reaktsioonide ja endavalmistatud nukkude karakteritega. Tänavuste väliskülaliste seas on veel üks lähinaabruse innovatiivsemaid lõõtsamehi Antti Paalanen Soomest, Tšehhi maailmamuusikakollektiiv Fekete Seretlek, cajun’i ja zydeco stiile esindav Cedric Watson USAst, Põhjamaade üks hinnatumaid pärimusmuusikaansambleid Nordic Rootsist jne. Kodustest muusikutest on kohal Svjatra Vatra, Mari Kalkun, Zetod, Midrid, Untsakad ja paljud teised, toimub Aleksander Sünteri laulude kontsert ning legendaarse lõõtspillimängija Karl Kikase sajandale sünniaastapäevale pühendatud kontsert.
tahe lugemine tumüürist», alkoholi mõnikord lausa ojadena voolamisest ning seda «üle tarbinute» väljakandmisest. Ja ometi ei kujune muljet, nagu olnuks tegemist mingi joomaurkaga. Sensatsioonilise seigana võisin raamatust lugeda seda, et Heinz Valku ennast võib pidada Gorbatšovi algatatud kuiva seaduse ideoloogiks. Iroonia või eneseiroonia, mine võta kinni. Valk jääb sellestki seigast jutustades muheduse lainele.
«Kuldseteks» muudavad KuKu aastad seesama mõjutegurite raamistik, mis iseloomustab ka «kuldseid kuuekümnendaid.
Eestiaegsed boheemlased. Paremalt Leo Soonpää, Mari ja Eric Adamson fotod: reprod
Garaažiukse- ja väravaajamid
Tööstushoonete uksed
Laadimistehnika
Tõstuksed ja uksed Euroopa turuliidrilt www.hormann.ee
KuKu-klubist
90-ndate glamuur: Urmas Ott ja Enelin Meiusi Kukus
Garaažiuksed ja välisuksed
jeldusi pälvivad KuKu stammkunded Leopold Ennosaar, Allan Murdmaa ja KuKu «kroonimata kuningas» Alo Hoidre, kes, muide, napsisena võis tundide kaupa vestelda antiikses heksameetris! Jah, see napsitamine. Ei lähe mööda lehekülgegi, kust me ei loeks konjakiklaaside kummutamisest, KuKu baari «nu-
Valgu KuKu-raamatut tasub lugeda Mihkel Muti romaani «Kõrtsikammija» (2005) ja mälestuste kõrvale. Muti «Mälestuste» viiendas köites tuleb jutuks Pegasus, mis 1970ndatel aastatel hakkas meenutama KuKut, olles selle väiksem veli või eelaste. Aga Muti meelest oli ta tol ajal Pegasuses isegi huvitavam, sest see päris KuKu «kippus vahel liiga kinniseks sektiks» oma «vettinud tegelaste» ja õhtust õhtusse korduva formaadiga «nagu halb lõpmatus». Ja 1990ndate alguses astub esile hoopis Eeslitall. Valgu raamat, aga ka teiste kultuuriloojate klubi-mälestused võiksid ühel päeval saada alusaineks monograafilisele uurimusele eesti boheemlusest läbi aegade, Siuru ballidest KuKu ballideni ja sealt edasi Pegasusse ja Eeslitalli. See annaks värvikama pildi eesti loovkultuurieliidi biograafiast, mis seni kipub lahti rulluma kannatava või tapva töö alla mattuva looja või siis üleva tõekuulutaja võtmes.
14 || SPORT || POSTIMEES, 24. JUULI 2014
SPORT. POSTIMEES.EE
Kui see jama peaks tõele vastama, siis ma söön luuavarre ära. Dortmundi Borussia jalgpalliklubi peatreener Jürgen Klopp ei usu kuulujutte keskkaitsja Mats Hummelsi lahkumisest.
RATTASPORT
Etapivõit Majkale, Nibali ikka liider Tour de France’i eilsel etapil võidutses poolakas Rafal Majka. Tanel Kangert sai etapil 26. koha, kaotades Majkale 5.02. Rein Taaramäe lõpetas 58. kohaga (+14.17). Vincenzo Nibali edu kasvas üldarvestuses Alejandro Valverde ees veelgi ja on nüüd juba 5.26. Kangert kerkis 23. kohale, kaotust Nibalile on kogunenud 47.04, Taaramäe on 97. kohal, kaotades liidrile juba üle kolme tunni.
JALGPALL
Selgus lõppenud MMi unelmate koosseis FIFA veebilehe külastajad valisid äsja lõppenud jalgpalli MMi parimaks peatreeneriks Saksamaa juhendaja Joachim Löwi. Unelmate meeskonda mahtusid Manuel Neuer (Saksamaa), David Luiz (Brasiilia), Mats Hummels (Saksamaa), Marcelo (Brasiilia), Thiago Silva (Brasiilia), Angel Di Maria (Argentina), James Rodriguez (Columbia), Toni Kroos (Saksamaa), Lionel Messi (Argentina), Thomas Müller (Saksamaa) ja Neymar (Brasiilia).
23
-aastasena
loobus tippspordist Norra mäesuusalootus Mona Løseth. DOPING
Sakslanna kaebas karistuse edasi Dopingutarvitamise eest kaheaastase võistluskeelu saanud laskesuusataja Evi Sachenbacher-Stehle (pildil) teatas, et pöördub oma karistuse vähendamise eesmärgil Rahvusvahelisse Spordiarbitraaži (CAS). Sachenbacher-Stehle hinnangul üritab IBU tema näite varal teisi sportlasi hoiatada. «See, et mind pannakse ühte patta kurjategijatega, kes EPOt veeni süstivad, on hullemgi kui kaheaastane võistluskeeld,» sõnas Sachenbacher-Stehle väljaandele Stern.
RATTASPORT
Contador ei pääse Vueltale Tour de France’i kümnendal etapil kukkunud, jalale viga teinud ja katkestanud Hispaania rattatäht Alberto Contador andis teada, et on sunnitud loobuma ka kodumaisest velotuurist Vueltast. «Halb päev. Haav ei taha soovitud kombel paraneda. Hüvasti, Vuelta…» kirjutas Contador Twitteris.
Raisma pääses Moskvas 16 hulka
Blake pidi hooaja lõpetama
Kenneth Raisma jõudis Moskvas peetaval U-16 klassi tenniseturniiril kaheksandikfinaali, kui alistas 3. ringis Matthias Haimi (Austria) 6:4, 6:1. Kaheksandikfinaalis kohtub Raisma kolmandana asetatud prantslase Corentin Moutet’ga. Paarismängus alistasid Raisma ja Mattias Siimar Ukraina paari Vladislav Lobak – Artjom Vasešnikov 6:3, 7:6 ning jõudsid samuti kaheksandikfinaali.
Olümpiamängude 100 meetri ja 200 meetri hõbemedalisti Yohan Blake’i jaoks on tänavune hooaeg vigastuse ja sellele järgnenud operatsiooni tõttu lõppenud. Endine 100 meetri sprindi maailmameister vigastas 11. juulil Glasgow’s peetud Teemantliiga etapil 100 meetri jooksus põlvekõõlust. Blake’i treeneri Glen Millsi sõnul sprinter lõikuse järel enam 2014. aastal ei võistle.
TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE
TAAS MEDAL. Eesti epeenaiskond võitis MMil hõbeda. Matšid Hiina ja Itaaliaga lähevad
Kirpu: «Ükskord tuleme ka m jaan martinson
spordiajakirjanik
K
ahtlemata oli see võidetud hõbe, m itte kaotatud kuld, kinnitas Irina Embrich pärast vehklemise MMi naiskondlikku finaali, kus tuli alla vanduda Venemaale. «Mõistagi oled pärast igat kaotust pettunud, kuid seekord kaalub rõõm kurbuse üle.» Erika Kirpu tõdes, et hammas on verel: «Ükskord tuleme ka maailmameistriks!» Pettumust polnud ka Julia Beljajeva hääles: «Oleme sama koosseisuga viis aastat vehelnud, kuid pole MMil isegi poolfinaali saanud. Nüüd on hõbe käes. Jah, me oleme tugevad, tahame kulda, kuid seekord lepime ka tuhmima medaliga.» Eesti vehklemisneiud – Embrich, Beljajeva, Kirpu ja Kristina Kuusk – on tõesti kõvad, võitsid tunamullu EMil pronksi ja mullu kulla, sestap oli loomulik, et finaali järel rõõmutantsu ei tantsinud. Pigem valdas piigasid malbe rahulolu. Võiduhõiked ja kiljumised saadeti taeva suunas pärast dramaatilist veerandfinaali Hiinaga. Ja eks õhtul pokaale kõlistades lööb ehk naerugi lahti. «Väike pidu tuleb ikka, ja väike šampanja,» kinnitas naiskonna liider Embrich. «Kui medalit ei tähista, pole medal kehtiv. Noortel on rohkem energiat, nemad võivad möllata pikemalt, mina olen juba vana ning tänasest läbi ja väsinud. Saati tuleb juba öösel kell kolm buss meid lennujaama viima.» Aga jah, see hõbe võideti. Matšid Hiina ja Itaaliaga – Rootsi alistamine kaheksa sekka pääsuks oli hommikvõimlemise eest – lähevad kahtlemata Eesti vehklemise kullafondi ja neist räägitakse lapselastelegi. Valusad vastased mõlemad, hävitanud nii mõnegi unistuse: Hiina seisis eelmisel aastal ees teel MMi poolfinaali, Itaalia röövis tänavusel EMil pronksi. «Võtsime end tõsiselt kokku, arutasime taktika läbi. Igaüks veenis end, et ei tee mingeid rumalusi, ning valmistusime revanšiks,» rääkis Beljajeva.
Kuidas sünnib kangelanna Võitu lahutab kaotusest viiv, kangelannat põrujast vaimujõud. Palju ei puudunud, et Eesti lootused purunenuks taas veerandfinaalis vastu Hiina müüri. Kuni viimase nelja sekundini toimis kõik, matš oli meie kontrolli all. Igaüks andis pisikese panuse ning otsustavat duelli Yiven Suni vastu alustas Embrich kolmetorkelisest eduseisust. Kõik sujus kui siidi, seis oli 29:27, jäi neli sekundit – Embrich taganeb, Sun torkab. Jääb sekund – Embrich taganeb, Sun torkab. Viik. Embrichi nägu väljendab ahastust. Võit oli nii lähedal. «Vastane oli nii suur, seisis ees ja ma ei näinud tablood. Kui nägin, ei mõistnud, mis toi-
mub? Hiinlanna tegi torke, kuid sekund jäi ikka veel vehelda – kell lihtsalt ei hakanud tööle,» meenutas Embrich. «Mind haaras viha – nüüd tuleb lisaajal see otsustav torge ära teha.» Lisaaeg. Prioriteedi saab Hiina ehk viigi korral on võit nende. Embrich peab ründama ja Sun, osav kaitsest punktide noppija, on rahul. Esimene rünnak – topelttorge. Teine rünnak – puhas torge Suni kehasse. Nagu õpikus. Kiljuvad neiud tormavad kangelannat kallistama. «Karm matš tõesti. Mis minu närvidest, peaasi, et Embrichi vaim vastu pidas. Ta suutis pea külmana hoida, vehkles lõpuni,» muigas naiskonna peatreener Kaido Kaaberma ärevaid hetki silme ette manades. «Otsustav punkt lisaajal oli kenasti välja mängitud – Embrich ründas, kutsus hiinlanna vasturünnakule ja torkas. Kaunis võit!»
Itaalia sai küüti Poolfinaal Itaaliaga. Eesti taktika töötab kui kellavärk. Otsustavaks saab teine matš Embrich versus Bianca del Carretto, mille itaallanna kaotab 2:8. Eesti läheb kolme torkega ette ja tõmbub kaitsesse nagu nurkaaetud madu – kes tuleb, saab salvata. Isegi paar päeva varem maailmameistriks kroonitud Rossella Fiamingo ei suuda vähimatki. Viimases matšis Embrichi vastu, mis algab Eesti eduseisus 23:20, Fiamingo ründab ja ründab ja ründab. Ja saab sisse ja saab sisse ja saab sisse. Lõppseis 42:32 Eestile. «Häälestasime end ainult võidule,» sõnas sel MMil ka individuaalse pronksi kaela saanud Kirpu. «Olime valmis närima vehklemisrada, võitlema viimseni iga torke eest, sest teadsime – mängus on medal.» Finaal Venemaa vastu läks kohe käest. Teises matšis torkis Violeta Kolobova 1:6 Embrichi läbi ning Eesti ei suutnud enam mingi valemiga vastaste kaitsest läbi murda. Sireen kuulutas 29:40 Venemaa võitu. Hõbe on hea, kuid hammas jäi verele, kinnitas Kirpu, kui medal kaelas ja nukrus kadunud: «Ükskord tuleme ka maailmameistriks!»
Eesti epeenaiskonna peatreeneri Kaido Kaaberma sõnul ei saa üht pidada paremaks kui tein
Naiskonnahing ja ühtne jõud Eesti epeenaiskonna liider Irina Embrich sai üle pika-pika aja taas kaela võistkondliku MMhõbeda, eelmine oli pärit aastast 2002. «Muidugi olen rahul, kuigi tahtsin kulda, ammu pole Eesti naiskond MMil poodiumile pääsenud,» tõdes Embrich. Päev oli vist närviline?
Kindlasti. Veerandfinaalis Hiinaga hävitasin enda ja aitasin hävitada teistegi närvisüsteemi. Kui vastane viigistas, oli õudne. Õnneks lõppes kõik hästi. Taktika – minna juhtima ja siis kaitsest vehelda – töötas briljantselt?
Töötas. Eduseisus on hea olla ja ründavaid vastaseid vastu võtta. Itaalia vastu õnnestus see suurepäraselt. Kaotasime neile hiljuti EMil pronksimatši, olime löödud ja nüüd tahtsime näidata, kui tugevad oleme.
Epeevehklejad: M ainsana võistkon
Tundub, et oletegi kõvad?
Tiim on aastatega sisse veheldud. Ent samas on igaüks individuaalselt samuti väga tugev. Liidame siia naiskonnahinge ja saamegi tiimi, kes võib igalt võistluselt medali võtta. Nüüd ei tohi loorberitele puhkama jääda. Näiteks Poola ja Saksamaa peaksid olema samuti head, aga ei pääse jätkuvalt isegi veerandfinaali. Võistkonnavaim näikse teil tõesti võimas olevat.
Ongi. Meil pole mingeid intriige, kõik töötavad maksimaalselt, et naiskonda pääseda ja vajadusel oma panus anda. Igaüks on valmis otsustaval hetkel rajale astuma. Jah, praegu olen mina ankrunaine, kuid sama hästi võiks olla iga teine. Oleme ühtlaselt tugevad. PM
Irina Embrich
Vehklemine kerkis lõppenud MMil Erika Kirpu pronksi ja naiskonna hõbeda toel Eesti medalirikkamate alade sekka. Taasiseseisvumise järel on epeenaised ja mehed võitnud 25 medalit, nagu ka kergejõustiklased ja judokad, ning lisa on loodetavasti tulemas. Samas on vehklejaid ainsad, kes suudavad noppida kollektiivseid autasusid. Ei kergejõustikul, ujumisel ega suusatamisel pole olümpiaprogrammi kuuluvatel võistkonnavõistlustel poodiumile asja, pallimängudel ammugi mitte. Kõige lähemale medalile on jõudnud kahevõistlejad, kui Lillehammeri olümpial saadi 4. koht. Veerandsajast medalist seitse on vehklejad võitnud võistkondlikel turniiridel. Otsa tegid 1995. aastal MM-pronksiga lahti Heidi Rohi, Maarika Võsu, Osana Jerma-
POSTIMEES, 24. JUULI 2014 || SPORT || 15
TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE
d Eesti vehklemise kullafondi.
maailmameistriks!»
Keeruline olukord – laagrisse pääsemiseks tuleb ise raha leida peep pahv
peep.pahv@postimees.ee
«Olukord on keeruline, aga sellest seisust tuleb võtta maksimum,» sõnas kuu tagasi Eesti laskesuusatamise koondise peatreeneri kohale asunud Janno Prants. «Mingeid lubadusi ei saa me sportlastele anda – nad teavad, et need, kellel võimalik, sõidavad ise treeninglaagrisse, ülejäänud harjutavad esialgu kodus.» Eesti koondise esimene ühine lumelaager on planeeritud oktoobriks Ramsausse. Prantsu jutu põhjal pole aga selle laagri toimumine veel päris kindel, novembris ühiselt lumele minekut peab peatreener aga vältimatuks. «Kui alaliidul tekivad vahepeal paremad võimalused, saame oma plaane muuta. Töö selle nimel käib, keegi ei istu niisama käed rüpes, kuid tänavu on meie alaliidu seis väga raske.» Mõned sportlased saavad isiklike toetajate abil lubada endale pisut paremat ettevalmistust. Näiteks Kauri Kõiv, Kadri Lehtla ja Johanna Talihärm sõidavad treeninglaagrisse juba augustis. Paraku peavad nad seal omapäi tegutsema, sest peatreener Prantsu ja mõne muu abilise – näiteks massööri – neile abiks saatmine pole võimalik. Ülejäänud koondislased peavad leppima koduste tingimustega. Otepääle jäävad
ne, tiim on ühtne: (ülalt vasakult) Irina Embrich, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Kristina Kuusk.
Maarjamaal dlikult pärjatud kova ja Merle Esken. Venemaa koondisse siirdunud Jermakova ja tippspordiga lõpetanud Eskeni vahetasid välja Olga Aleksejeva ja nooruke Irina Embrich ning selle seltskonnaga saadi hõbe nii MMil 2002 kui EMil 2003. Järgnes paus, mil uus põlvkond veteran Embrichi kõrval üles kasvas. Koosseisus Embrich, Kristina Kuusk, Julia Beljajeva ja Erika Kirpu võideti tunamullu EM-pronks, mullu EM-kuld ja nüüd siis MMhõbe. Ainsa meeskondliku medali, hõbeda, võitis Eesti 2001. aasta MMil. Koosseisu kuulusid Kaido Kaaberma, Meelis Loit, Sergei Vaht ja Nikolai Novosjolov. Kaabermal, tõsi, on auhinnakapis ka võistkondlik MM-kuld ja pronks, kuid need sai ta Nõukogude Liidu koondises veheldes. PM
fotod: reuters/scanpix
Eesti medalivabrikud Taasiseseisvumise järel on olümpiaalade tiitlivõistlustel – OM, MM ja EM – kõige enam medaleid, 25, võitnud kolm spordiala. Vehklemine lisandus liidergruppi pärast äsjast MMi. Medalirikkamate sportlaste arvestuses kerkis kaheksa autasu võitnud Irina Embrich suure neliku kandadele.
Edukamad spordialad
I
II
III
I IIII II III III
8 5 3 7 3 –
10 10 7 7 6 7
7 10 15 3 5 6
25 25 25 17 14 13
Edukamad sportlased
I
II
III
I IIII II III III
Kristina Šmigun-Vähi
3 3 2 1 1 1
4 4 4 3 4 3
2 2 3 5 3 4
9 9 9 9 8 8
kergejõustik vehklemine judo suusatamine sõudmine ujumine
Erki Nool Gerd Kanter Indrek Pertelson Irina Embrich Aleksei Budõlin
Grete Gaim leidis võimaluse siirduda Norrasse. foto: liis treimann
treenima vanameistrid Roland Lessing ja Indrek Tobreluts ning Kristel Viigipuu ja tervisehädade tõttu seni treeningutest eemal olnud Darja Jurlova. Kalev Ermits veedab aga suve lõpu Kuperjanovi pataljonis aega teenides. Gerte Gaim siirdus aga paremate treeningutingimuste otsingul Norrasse. «Hakkasin juba kevadel endale kohta otsima – saatsin kirju Norra alaliidu leheküljelt leitud kon-
taktidele,» rääkis ta. Korra on Gaim juba Trondheimis tegutseva klubi juures käinud, praegu harjutab ta Otepääl ning augusti alguses naaseb Norrasse. «Klubis on peamiselt noored sportlased, aga tase on täiesti korralik. On neid, kes osalevad IBU Cupil ja ka minuga koos noorteklassi tiitlivõistlustel konkureerinuid,» selgitas 21-aastane Gaim. «Loodan, et suudan arengus sammu edasi astuda. Tingimused on selleks loodud: klubi treener aitab mul jälgida sõidutehnikat ja laskmist – tunnen, et ta on väga motiveeritud.» Vähest motiveeritust ei saa ette heita ka Prantsule ja muu töö kõrvalt abitreenerina tegutsevale Hillar Zahknale. Prants kiitis sportlasi, kes vaatamata keerulisele olukorrale annavad treeningutel endast kõik. «Nad ju saavad aru, et tööd tuleb ikkagi teha. Kuigi meil pole praegu ametlikult treeninglaager, oleme kokku leppinud ajad, millal koos harjutada. Püüame tööd teha võimalikult kvaliteetselt,» rääkis Prants. «Sportlased soovisid, et tooksime koondise juurde lasketreener Asko Nuutineni – ta oli koostööst huvitatud, kuid lõpuks pidime sellest ise loobuma. Me ei saa ju ainult lubaduste toel inimest siia tuua.» Mõned sportlased teevad Nuutineniga ise koostööd.
16 || AED & KODU || POSTIMEES, 24. JUULI 2014
TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE
TARK NIITJA. Võrreldes tavalise muruniidukiga on robotniiduk ka ohutum, sest sellega peaaegu pole võimalik endale viga teha.
Usin robot säästab aedniku vaeva hanneli rudi
Tarbija24 juhataja
A
ina enam võib Eesti aedades askeldamas näha väikseid robotniidukeid, mis müüjate kinnitusel ei päästa pererahvast mitte ainult tüütust muruniitmise kohustusest, vaid õpetavad ka lapsi oma asju hoidma. «Varem oli ostjate huvi robotniidukite vastu null, aga praegu on need väga popid,» rääkis Saestuudio tegevjuht Tarmo Ojamäe, kelle firma müüb juba seitse aastat Husqvarna robotniidukeid. Kuigi võrreldes tavalise niidukiga on need märksa kallimad, ei saa Ojamäe sõnul öelda, et robotniidukeid ostaksid jõukamad inimesed. «Tänavu jäi silma, et väga palju ostavad lapsed robotniiduki oma vanadele vanematele, kellel läheb niitmine raskeks, aga soovitakse, et krunt ei läheks käest ära,» rääkis Ojamäe. Väga palju on ostjate seas ka tehnikahuvilisi mehi. Miimo robotniidukeid müüva Honda Eesti esindaja Margus Mustoneni sõnul on robotit ostetud ka naabriga kahe peale. Selleks peab lihtsalt olema kahe krundi vahel sobiv aiaauk, mille kaudu masin pääseb teise hoovi tööle. Robotniiduki valimisel tuleks ennekõike lähtuda krun-
di suurusest. Margus Mustoneni sõnul sobib tavalisse Viimsi või Veskimöldre aeda väiksem robotniiduk. Võimsam masin tuleks valida perel, kelle koduaed on suurem kui 3000 ruutmeetrit. Kui niita tahetakse väga suuri alasid, siis selline töö käib robotile üle jõu. Robotniiduki ostmine algab Mustoneni sõnul kodukülastusest. Koos pererahvaga vaadatakse üle, kus hakkab olema roboti töömaa ja kuhu see mingil juhul minna ei tohi. Päris igale poole niidukit tööle saata ka ei saa, näiteks ei sobi neile rohkem kui 45-kraadised kallakud. «Kui pealmine korpus vajub liiga taha, siis aktiveerib see põrkesensorid ning masin jääb lihtsalt seisma,» selgitas Mustonen. Ta tõi näite perest, kes selle peale tõi aeda pisut mulda juurde ja muutis kallaku laugemaks. Ka ei meeldi robotniidukitele, kui kahe töökaabli vahe on kitsam kui meeter.
Kaabel määrab töömaa Alles pärast aiaga tutvumist saab hakata kaablit paigaldama. «Kaabel ütleb niidukile, et siin on see maalapp, kus tuleb niita, siin on peenrad, kuhu ei tohi minna, siin on puud, mille vastu ei tohi sõita,» selgitas ta. Kaablit võib panna nii maa peale kui ka sisse, mõlemal meetodil on oma plussid ja miinused. «Maasse pannaks kaabel siis, kui klient paneb käe südamele ja ütleb, et see aed on valmis ja siia ei tule mitte ühtegi muudatust,» rääkis Mustonen ja lisas, et juba maasse
pandud kaabli kättesaamine on töömahukas ettevõtmine. Muru peale pandud kaablit aga pole tema sõnul juba kahe kuu pärast enam näha. Husqvarna niidukit müüva Tarmo Ojamäe sõnul paigaldab nende firma kaabli üldjuhul maasse. Maapealset varianti kasutatakse vaid siis, kui niidetaval alal on palju n-ö saarekesi, kuhu niiduk minna ei tohi.
Võib kindel olla, et vähemalt esimestel päevadel käivad niiduki järel lisaks pererahva koerale ka lapsed ja täiskasvanud. «Hea vana kooli paigaldus näeb ette, et kui puujuured on maa peal väljas, siis tuleks need eraldada, et ei peaks hommikul ajalehtede järele minnes esmalt robotit päästma,» rääkis Ojamäe. Üldjuhul töötavad robotniidukid umbes 50 minutit järjest ja lähevad seejärel laadimisjaama. Rusikareegli järgi jõuab niiduk tunni aja jooksul niita 80– 125 ruutmeetrit. Margus Mustonenil on robotniiduk aias askeldanud kaks aastat. «Minul on 1200-ruutmeetrine krunt ja robot töötab ainult tööpäeva öösiti, laupäeval-pühapäeval puhkab,» jagas mees oma kogemusi. Tema hinnangul on öine niitmine murule parem, sest siis on niiskust rohkem ja värskelt lõigatud muru ei kõrbe ereda päikse käes ära. Ka tolmu, mis aja-
pikku tahes-tahtmata tera nüristama hakkab, on siis vähem. «Pealegi päeva ajal aias ikkagi midagi tehakse, aga siis saab rahus toimetada,» lisas ta. Mustoneni kinnitusel on robotniiduk tänuväärne sellegi poolest, et õpetab lastele korraarmastust. «Ühe korra jäetakse «kroksid» või lemmik-mänguauto õue ja kui niiduk on sellele sälgud peale teinud, siis järgmisel õhtul korjatakse need ära,» kiitis ta niidukit isa vaatevinklist. Mustoneni sõnul uurivad ostjad sageli, kas niiduk ja lemmikloom võivad korraga aias olla. «Meil endal oli eelmisel su-
vel jänes aias lahti, kes alguses jooksis eest ära, aga kuu aja pärast liigutas ainult kõrvu, kui robot tast mööda sõitis,» rääkis mees. Küll aga võib tema sõnul kindel olla, et vähemalt esimestel päevadel käivad niiduki järel lisaks pererahva koerale ka lapsed ja täiskasvanud.
Aiaserv vajab pügamist Kui tavaniidukitega on suur oht kogemata endale viga teha, siis mõlema niidukimüüja kinnitusel on robotniiduki puhul sellised õnnetused pea välistatud. «Tavaniidukil käib lõiketera üsna serva lähedalt, aga Miimol jääb see masina servast 15 senti-
Kood avab videoloo robotniidukitest.
Sinu varustaja Pärnus
Pärnu, Suur-Jõe 58, 80042 info@kanpol.ee tel: 4479111
POSTIMEES, 24. JUULI 2014 || AED & KODU || 17
TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE
Honda esindaja Margus Mustonenen oli valmis enda peal tõestama, et robotniiduk mitte ei sõida takistusest üle, vaid pöörab end ringi. Nii oligi. Husqvarna Automower 320 näitas katses end igati tubli niitjana. fotod: jaanus lensment, toomas tatar
meetri kaugusele,» rääkis Mustonen. Lisaks on robotniidukid varustatud põrkeanduritega ja takistuse, näiteks jala vastu sõites pöörab masin lihtsalt otsa ringi ja sõidab minema. Samas toob selline turvalisus aednikele kaasa pisut li-
satööd, sest nii jääb aiaservast umbes 15 sentimeetrit muru lõikamata ja seal tuleb inimesel endal vaeva näha. «Tehniliselt võiks lõiketaldriku nihutada ka etteotsa, aga siis see ei oleks turvaline,» rääkis Ojamäe. Kui testitud Miimo ja Husq-
varna niiduk liikusid aias vaikse surina saatel, siis jäikade lattteradega mudelid võivad teha nii kõva vihinat, et see rikub ööune. Vastuseks küsimusele, kuidas tigedalt vihisevat masinat vaiksest suristajast eristada, lausus Ojamäe nii: «Kui
niidukil on väga lühikesed terad ja nende alus käib vabalt ringi, on hõõrdetakistus väiksem ja vihinat ei teki.» Latt-terad aga tunneb ära selle järgi, et tegu on jäikade nelikant-teradega, mis vabalt ei kõigu. Aastaid roboteid müünud Ojamäe sõnul suuri probleeme ja tüüpvigu pole esinenud. Masinad saavad hakkama järjest keerulisematel kruntidel ja nende tarkvara läheb iga aastaga paremaks. Saestuudio müüb masinaid ka ilma paigalduseta, andes ostjale kaasa nii kaablid kui põhjaliku paigaldusõpetuse. «Inimene ütleb, et tahab ise panna, ja panebki, aga tarkvara seadistamisel muututakse väga loovaks, eriti IT-mehed, kes loovad selliseid fantoomalasid, et lõpuks on lihtsaim lahendus teha uuesti tehase algseadistamine,» rääkis Ojamäe naerdes. Kui suve teises pooles kasvab muru vähem, tuleks Miimosid müüva Mustoneni sõnul masin kindlasti ümber seadistada ning see peaks olema kõigile jõukohane. Samas näitab nende kogemus, et inimesed pingutavad seadistamisega üle, rikkudes nii liiga tiheda või madala niitmisega muru ära. «Ega ma ise parem ole, esimesel suvel ma imestasin, et mis jäljed need muru sees on. Alles hiljem sain aru, et olin roboti pannud liiga madalalt niitma ja nii tulid nähtavale majaehituse ajast pärit veokijäljed,» tunnistas mees. Robotniiduki plussidest ja miinustest rääkides rõhutavad mõlemad müüjad, et tänu sellele abimehele tekib kõvasti vaba aega juurde. Ka pääseb nii pererahvas kui ka ümberkaudsed tüütust niitmismürast, mis naabreid puhkepäeviti pahatihti tülli ajab. «Ka niidutulemus on väga kena võrreldes tavalise bensiininiidukiga, sest robot niidab sagedamini ega lase rohul kõrgeks kasvada,» rääkis Ojamäe. Ainsa miinusena oskas Mustonen välja tuua, et elektrikatkestuse korral jääb masin lihtsalt seisma. «Kogu see kaadervärk töötab ainult vooluahelas olles,» selgitas ta.
Katse: kumb robot teeb aias paremini tööd? Robotniidukeid testinud pere jäi oma uute sulastega igati rahule ja kuigi oma põhitööga said nii Miimo 500 kui ka Husqvarna Automower 320 hästi hakkama, meeldis üks teisest siiski pisut rohkem. «Lõike osas vahet polnud, kuid Husqvarna üllatas meeldivalt sellega, et suutis varem niidetud ja niitmata ala ühtlustada peaaegu ühe päevaga, kusjuures ei töötanud 24 tundi järjest,» rääkis Tarbija24 palvel niidukeid oma Tallinna koduaias testinud Marge Tragon. Ta lisas, et kuna Miimo (Honda toodang) jõudis nende õuele esimesena, siis sellega sama asja katsetada ei saanud. Perele tuli üllatusena, et vihm ei häirinud kumbagi masinat. «Laaduri põhjas oli tugeva vihmaga päeval lausa loik, aga see aparaati ei morjendanud,» tõi ta näite. Ka ei mõjutanud märg muru niitmistulemust. Mõlemad robotid said plusspunkti selle eest, et lahtist muruniidet,
mida tavaliselt jalgadega tuppa tassitakse, ei tekkinud. Paigaldus oli mõlemal firmal pere hinnangul ladus, kuid Miimo müüjad tegid seda veidi kiirustades. «Kaabel oli maha pandud enne, kui minuga selles osas üldse midagi räägiti,» tõdes aiaomanik. Ta lisas, et kuna tegu polnud n-ö päris paigaldusega, siis loodetavasti on püsipaigalduse puhul arutelu tellijaga põhjalikum. «Miimo puhul tundus mulle ka kummaline, et mina pidin soovitama panna laadimisjaam veidi rohkem pilkude eest varju, samas Husqvarna puhul arvestasid mehed seda ilma minu ütlemata,» rääkis aiaomanik. Husqvarna puhul meeldis pererahvale juhtkaabli olemasolu, millega on viidud miinimumini võimalus, et tühjeneva akuga aparaat ei jõua laadimisjaama. «Kuigi traatide maast eemaldamine ei ole vist kõige olulisem aspekt niiduki kasutamise juures, mainin
siiski, et kui traadid maast eemaldati, jäi juhtkaablist muidugi täiendav triip murusse,» rääkis naine. Samas kasvasid triibud päris kiiresti kinni. Testijate kinnitusel on mõlemat robotit väga lihtne endal seadistada. Miimol on selleks pildiikoonid, Husqvarnal tekst. «Enne proovimist arvasin ma, et niiduk ise automaatselt määrab, millal niita vastavalt muru kõrgusele ... Aga no nii tark ta siiski ei ole,» tõdes naine. Kuigi kumbki masin kõva häält ei teinud, tundus nende perele, et Miimot oli pisut vähem kuulda. Välimuselt meeldis Miimo rohkem. «Oli kuidagi elegantsema joonega,» põhjendas pere oma eelistust. Husqvarna välimus tundus futuristlikum. Kui Miimot saab tellida eri toonides, siis Husqvarna ostjatel tuleb leppida musta värvi sulasega. «Häirivaid tegureid nagu polnudki, kui ehk välja arvata kerge ebakindlus varastamise osas,» võttis
pere kahenädalase proovimisaja kokku. Vargusehirmu saab vähendada, kui lasta niidukil töötada ajal, mil pererahvas on kodus. «Samas, kui kodust pikemalt ära oled, näiteks puhkusel, oleks just vaja, et muru meetriseks ei kasvaks,» arutles naine. Kui laadimisjaam on varjul, pole niiduki varastamisel mõtet, sest üles tõstes see seiskub ega käivitu enne, kui on sisestatud kasutaja määratud käivituskood. Lisaks annavad niidukid päris kõva signaali. «Kui aga juba laadimisjaama maast lahti kangutamiseks läheb, on see päris tähelepanuäratav ja helisid tekitav tegevus. Nii et varastamine tegelikult vist tõesti ei ole suur probleem,» arutles aiaomanik. Pärast kahenädalast proovimist on pere veendunud, et selline töötegija võiks nende aias ringi mütata küll. «Eriti mõnus tunne oli päeval, mil vihma valas, toast vaadata, kui-
das robot õues järjekindlalt toimetab, ja teada, et isegi vihmaga ei kasva muru liiga pikaks – asi on kontrolli all,» kiitsid nad roboteid. Kumba masinat eelistada, on pererahva hinnangul raske öelda. «Välimuse ja vaiksuse järgi võtaksime ehk Miimo, aga samas Husqvarnal on kogemus nendega pikem ja kasutamisel tuleb ehk ette vähem halbu üllatusi,» arutles naine. Ka on Miimo kallim. Kui naabritega on suhted head, siis oleks vast kõige mõistlikum osta masin hoopis kahe pere peale. «Vaadates niitmise tulemust, tundus, et meie ligi 900 ruutmeetri kena hoidmiseks piisaks kahepäevaste tsüklitega niitmisest – kaks päeva meil, kaks naabril,» pakkus ta välja. Sel juhul tuleks määrata pikem niitmise aeg, nii et masin saab maksimaalselt koormust, samas on jagatud nii soetamis- kui ka hoolduskulud. Hanneli Rudi
Mida suurem aed, seda kallim niiduk
AED JA KODU
Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS
Mudel
Maksimaalne niidetav ala
• Miimo 300 (Honda) • Miimo 500 (Honda) • Husqvarna Automower 305 • Husqvarna Automower 308 • Husqvarna Automower 320 • Husqvarna Automower 330x • Husqvarna Automower 265ACX
2200 m² 3000 m² 500 m² 800 m² 2200 m² 3200 m² 6000 m²
Hind
2400 eurot 2600 eurot 1099 eurot 1699 eurot 2349 eurot 2899 eurot 4399 eurot
18 || kuulutused || postimees, 24. juuli 2014
tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee
Teatan kurbusega, et lahkus minu kallis abikaasa
Jeesus minu kalju ... Teatame kurbusega, et lahkus meie armas ema, vanaema ja vanavanaema
Sergei Satškov
Helju Kliimand
25. VII 1961 - 22. VII 2014
(sünd. Ilus) 25. IX 1927 - 22. VII 2014
Müüa 1-toal mug korter Tartus Turu 31 (ü-p 32,6 m², 2/5, renov, 42 000 €). Osta-müüa-üürida aitab kutseline maakler Sirle Uiga tel 526 4198. www.aadlivillakv.ee
Pakkuda võib kõike. Ostame vanavara E–R kl 10–16 Kadaka tee 36. Tel 655 0040.
Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min. Katuste süvapesu. Tel 5638 8994.
Südamlik kaastunne Maretile armsa isa Sügav kaastunne Jutale, Riina, Reeda ja Tiina peredele kalli
Alfred Jõelaidi
Ants Haasmaa
kaotuse puhul.
lahkumise puhul.
Töökaaslased aktsiaseltsist Ida-Tallinna Keskhaigla
Mälestavad onupojad Lembit ja Kalev perekondadega.
Türi vallavalitsus pikendas Türi põhikoolile direktori leidmiseks korraldatud konkurssi, uueks avalduste esitamise tähtajaks on 31. juuli 2014. Täpsem info kodulehel www.tyri.ee
Aivi Meristo kaotuse puhul. Tartu linnavalitsus kiitis heaks Riia tn 193 krundi ja lähiala detailplaneeringu eskiislahenduse. Planeeritav ala suurusega u 3 ha asub Ränilinna linnaosas Riia tn ääres linna piiril. Planeeringu eskiislahendus näeb ette krundipiiride muutmise planeeritava tänavamaa osas, Riia tn 193 krundi kasutusotstarbe määramise ärimaaks ja krundile kuni nelja 3–5korruselise ärihoone püstitamise võimaluse. Eskiislahendust tutvustav avalik arutelu toimub 27. VIII kl 15 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamisruumis Raekoja plats 3 (III k, tuba 303).
25. V 1923 - 21. VII 2014
Ärasaatmine 25. skp. kell 13.30 Pärnamäe krematooriumis.
Teatame sügava kurbusega kalli ema, vanaema ja vanavanaema Avaldame kaastunnet Aare Meristole abikaasa
Müüa bullterjeri kutsikad. Tel 5348 1436.
Perekonnad Lind, Haidak, Andron, Vahtra ja Servemet OÜ kollektiiv
Lahkus meie kallis isa
Sergei Satškov
25. VII 1961 - 22. VII 2014
Leinavad pojad.
Heljo Nilgo
20. II 1934 - 23. VII 2014
surmast. Hannes ja Kaja perekondadega Ärasaatmine 26. skp. kell 11 Rakvere tavandimajas (Kunderi tn. 6). Pärgi ja lilli palume mitte tuua.
Südamlik kaastunne Emilile ema ja teistele lähedastele kalli
Virve Schneideri kaotuse puhul. Vello, Kermo
Märkide ost parema hinnaga E–R Pärnu mnt 38. Tel 655 9217.
Müük ja rent. Hooldusniidukid, põllutehnika USA-st. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.
Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156 info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee
Ärasaatmine 25. skp. kell 11.30 Pärnamäe krematooriumis.
Leinavad lapsed peredega. Ärasaatmine 25. skp. kell 14 Tartu Pauluse kirikust Tuigo kalmistule.
Betoon- ja kivitreppide remont, maakivitööd. Tel 5656 2409.
Kanaldamise kursus Norra meediumi Kirsebomiga 16. VIII ja tervendamine 17. VIII Tallinnas. www.meedium.eu ja post@meedium.eu
Leinab Merli.
Tartu linnavalitsus kiitis heaks Saekoja, Vase, Purde ja Raua tänavate vahelise kvartali detailplaneeringu eskiislahenduse. Planeeringuala suurusega u 1,1 ha asub Tartu linnas Karlova linnaosas. Detailplaneering näeb ette Saekoja tn 24, 24a ja 26 kruntide osas Tartu linna üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmist väikeelamute maast korterelamumaaks, krundipiiride täpsustamist ning kruntidele ehitus tingimuste määramist korterelamute püstitamiseks. Eskiislahendust tutvustav avalik arutelu toimub 26. VIII kl 15 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamisruumis Raekoja plats 3 (III k, tuba 303).
Sügav kaastunne Pillele kalli isa
Uno Arula lahkumise puhul. AS Viimsi Vesi pere
Mälestame kauaaegset töökaaslast
Feofan Grišakovi
Õie Kalmus Südamlik kaastunne Martin Kalmusele perega. PUKO OÜ kollektiiv
Avaldame sügavat kaastunnet Maarikale ja Martinile peredega
Õie Kalmuse
Avaldame kaastunnet omastele. AS Anne Soojus Turu katlamaja
kaotuse puhul. Sveta, Urmas, Inna, Astrid, Malle, Milvi, Tauno, Hillar, Maire
Siiras kaastunne Arnole kalli ema
Avaldame kaastunnet Aivar Karotammele ema
Rosalie Hartmani
Asta Karotamme
lahkumise puhul. Jagame pere leina. Anne ja Roby perega
Õie Kalmus Mälestame kallist naabrimemme. Avaldame kaastunnet Maarika ja Martini peredele. Vaike, Relika, Helina
Kustus küünal, sulgus eluraamat Anname kurbusega teada, et on lahkunud meie kallis abikaasa, isa ja vanaisa
Lembit Kivistik 26. I 1930 - 22. VII 2014
Leinab perekond. Ärasaatmine 26. skp. kell 11 Tartu krematooriumi suures saalis.
Sa olid meie rõõm ja mure ja nüüd sind ei ole ... Teatame kurbusega, et lahkunud on
Sügav kaastunne abikaasale ja vennale
Leonhard Kruusi lahkumise puhul. Endised töökaaslased Kaubandustehnikast
Aeg möödub ja riivab nii mõnda, elu viib paljugi käest. Aja õigus on võtta ja anda, kuid mälestus sinust on jääv.
2. II 1961 - 22. VII 2014
Ernestine-Johanna Petersel
Ema ja õde perega Ärasaatmine 26. skp. kell 12.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis.
Mälestame. Südamlik kaastunne omastele. Eva, Arno, Anne ja Valeri
Aivar Normet
Muld ei mälestust matta suuda. Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis abikaasa, isa, vanaisa ja äi
Heino Stumbur
Sulle tahaks öelda, emakene hea, teist nii armast-kallist ilmas ma ei tea.
Maria Vinogradova 23. VII 1914 - 27. XII 1987
Leinavad omaksed.
Kallist ema mälestavad 100. sünniaastapäeval lapsed peredega.
Avaldame sügavat kaastunnet Annika Pruulile kalli isa
Mälestame töökaaslast
31. VIII 1930 - 21. VII 2014
Ants Pruuli
Kaja Tassat
surma puhul. Töökaaslased Spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku õendushoolduse osakonnast
Avaldame kaastunnet omastele. Lasnamäe Linnaosa Valitsus
Südamlik kaastunne Merli Toomastile abikaasa
Avaldame kaastunnet Märdile, Kadile, Raivole, Kaile vanaema, ema ja ämma
Sergei Satškovi surma puhul. Tallinna linnakantselei
Leo Sippul
Salme Tralla
surma puhul. Tiina, Raido, Johannes, Karin, Anette, Kaarel
Andres Uus
Südamlik kaastunne Väinole venna kaotuse puhul. Sõjaväekaaslased
Südamlik kaastunne Evile lastega kalli abikaasa, isa ja vanaisa kaotuse puhul. Avo, Margus, Ivika, Evi, Viivi, Anu ja Jüri
Raivo Zäuram
Mälestuste kauneid jälgi kõigi hinge sinust jäi ...
mälestuseks. Sügav kaastunne Aarele, Marekile, Kaitile perega. Aili, Madli, Koidu, Kaie, Ülo
9. surma-aastapäeval mälestavad lapsed ja lapselapsed.
Meie siiras kaastunne lesele ja lastele peredega. Riina ja Andres
Avaldame kaastunnet Jaanusele kalli venna
Avaldame kaastunnet Edale abikaasa
Tõnis Mosina
Väino Talimäe
kaotuse puhul. Aivar, Ainar, Asso, Priit, Raul
kaotuse puhul. Naabrid Agali Ojast
Avaldame sügavat kaastunnet Kati Odele kalli venna
Südamlik kaastunne abikaasale
1931-2014
surma puhul. Eesti Kergejõustikuliit
Langetame leinas pea
Aivi Meristo
Tõnis Mosina surma puhul. Tartu vangla
Südamlik kaastunne Tiiule ja lastele peredega kalli isa, vanaisa ja vanavanaisa
Erich Ojametsa
kaotuse puhul. Ristipoeg Ülo ja Enn peredega
Südamlik kaastunne Andresele isa
Rein Peetersoni kaotuse puhul. AS FEB Tartu müügiesindus
14. XI 1946 - 24. VII 2005
Väino Talimäe kaotuse puhul. Endised töökaaslased osaühingust Detailer
Avaldame siirast kaastunnet Tiina Tarkusele ja Tuuli Pärnsalule kalli isa
Ain Tarkuse kaotuse puhul. Kolleegid Välisministeeriumist
Südamlik kaastunne lähedastele
Kaja Tassa kaotuse puhul. Endised kolleegid Tallinna Linnavaraametist
Andres Uus
Andres Uus Avaldame sügavat kaastunnet Anule ja Evile kalli isa ja abikaasa kaotuse puhul. Lähte keskkooli 29. lend
Südamlik kaastunne klassijuhataja Evi Uusile lastega abikaasa ja isa
Andres Uusi kaotuse puhul. Lähte keskkooli 19. lend
Langetame pea ning oleme mõttes koos Anu ja tema perega, kui nad saadavad viimsele teekonnale kalli
Andres Uusi
Gildi ja Tasku apteekide ning haruapteekide pered
Sügav kaastunne lähedastele
Villu Vahermetsa kaotuse puhul. Juhani puukool
TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE
MÜRAKARUD
JÄÄR
Keskendud oma elu headele sündmustele, sest nii ei peleta sa oma õnne ära. Loobud oma puudustele keskendumast ja neid rõhutamast.
SÕNN Hakkad oma soove enam valju häälega välja ütlema ja saad üllatuse osaliseks. Saad teada, kes peab sinust lugu sellisena, nagu sa oled. KAKSIKUD
Vaatad oma vajadused üle ja saad aru, et pead otsima alternatiivseid viise nende rahuldamiseks. Tahad katsetada midagi uut ja huvitavat, kuid samas ekstreemset.
MALE
koostaja margus sööt
2014, postimees, urmas nemvalts
TÄNANE HOROSKOOP
POSTIMEES, 24. JUULI 2014 || VARIA || 19
5 4
1 b
c
d
e
f
g
h
Miroslav Havel – Sjakk-Nytt, 1947 Matt kolme käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Og3!
MÄLUMÄNG
mtü liivimaa mälu
DILBERT DIGIAJASTU SEGAVAD TEGURID ON MU AJU ÄRA SOLKINUD JA MA EI SUUDA ENAM KESKENDUDA.
MA EI SUUDA ÜHEGI TEEMA ÜLE MÕELDA KAUEM KUI VIIS SEKUNDIT.
RÄÄGIME SELLEST.
EI-EI-EI! VAHETAME TEEMAT!
HAGAR HIRMUS
1. 1792. aastal kurdistunud ja seetõttu ka kunstimaailma Beethoveniks kutsutud kunstnikku peetakse paljude asjatundjate arvates impressionistide eelkäijaks. Kes oli see elu lõpupoole ka pimedaks jäänud kunstnik? 2. Rootslase Jan Mauritz Boklövi kasutusele võetud V-stiil suusahüpetes on lõplikult kõrvale tõrjunud paralleelhüppetehnika. Aastakümneid varem oli šveitslane Andreas Däscher samuti leiutanud suusahüpetes midagi uut. Milles seisnes tema uuendus? 3. Euroopa Nõukogu juures tegutseb GRECO nime kandev organisatsioon, mille liige on 1999. aastast ka Eesti. Mis organisatsioon see on? Tegemist ei ole Doménikos Theotokópoulose kunstnikunime järgi nime saanud ühendusega. 4. Selle pealinna esmanimi oli linna asutamisel 1614. aastal Teheran. Pealinnaks valiti linn 1920. aastal. Linna peastaadion on Qemal Stafa jalgpallistaadion, kus Eesti koondis kohalikule koondisele 2003. aastal 0:2 kaotas. Mis linn? Samal paralleelil paikneb ka New York. 5. Index Librorum Prohibitorum on Rooma katoliku kiriku koostatud kuulus nimekiri. Mis nimekiri see on?
Vastused: 1. Francisco José de Goya y Lucientes (1746–1828). 2. Õhulennu ajal hakati käsi hoidma tagapool, varem hoiti käsi üle pea hoides enda ees. 3. Korruptsioonivastane riikide ühendus (GRECO, Group of States Against Corruption). 4. Tirana, Albaania pealinn. 5. Keelatud raamatute nimekiri. Nimekirjas loetletud raamatud olid katoliiklastele lugemiseks keelatud, kuna need olid kas ebamoraalsed, sisaldasid teoloogilisi vigu või olid usu suhtes eksitavad.
AKNE
VEEVALAJA Lood endale elu, millest oled alati unistanud. Annad sellele näo ja värvid, mis on sulle omased. Kui sa sellega kellelegi ei meeldi, on see tema probleem. KALAD Sulle esitatavad faktid ei pruugi sulle meeldida. Muudad neid endale vastuvõetavamaks, ent ei ilusta neid. Sa ei harrasta valedes elamist.
ò
2
AMBUR Sul on olemas toetuspunkt, millele sa vaimselt raskel hetkel toetud. Loobud tegevustest, mida tunned olevat endale peale sunnitud. KALJUKITS Sa ei saa end kellekski teiseks teha. Kui käitud oma loomuse vastaselt, siis tood aina enam jamasid kaela. Aseaineks olemine ei ole sinu rida.
î
a
Kui sunnid end midagi tegema, muutud närviliseks. See tekitab nõiaringi ning ka sinu ümber olevad inimesed võivad närviliseks muutuda. Tõsta vibratsiooni ja puhasta vaim.
Keegi võib sulle teha märkuse, et oled nagu kala kuival. See paneb sind mõtlema, miks ta seda ütles. Leiad, et see käib sinu kohta, sest sa ei tunne end praeguses paigas mõnusalt.
ê
3
ERNIE
NEITSI
SKORPION
ì à à è à
6
LÕVI
KAALUD Otsid üles paigad, kus end kõige paremini tunned. Ammutad neist energiat ja inspiratsiooni. Suvisel ajal saad palju liikuda ning jõuad ka kaugete kohtadeni.
â
7
VÄHK Sa ei ole oma olemuselt see, milline on sinu töö. Teed kindla vahe sisse tööle ja vabale ajale. Sa ei ole igiliikur ega masin, vaid inimene, kellel on tunded. Kujutad ette tunnet, kui sa ei peaks üldse tormama ega pidevalt pingutama. Esmalt võib see mõnus olla, kuid siis võib tekkida igavus.
æ ô
8
SUDOKU www.sudoku.ee
RISTSÕNA
VALDO JAHILO ANEKDOODID Sõbrad omavahel: «Tead, tutvusin ühe kena neiuga, aga pagan, selgus: algklasside õpetaja!» «Aga milles probleem?» «Noh, läksime õhtul tema poole, siis hakkas pihta: «riided pane korralikult!», «keelt ära näita!», «ära nihele!», «kõik!», «tänan!», «istu!», «kolm!» ...» ••• Läheb uusrikas kunstigaleriisse. Vaatab sealt endale välja ühe Vincent van Goghi maali ja küsib müüja käest: «Kuule, kas sa mingi garantii ka annad, et see pilt vuffel ei ole?» Müüja vastu: «Loomulikult! Kolm aastat garantiid!» ••• Kaitseväelane lipnikule: «Härra lipnik, palun lubage tualetti minna!» «Minge. Saate kaks minutit!» «Härra lipnik, sellest jääb ju väheks!» «Kui väheks jääb, tulge tagasi. Annan lisaaega!»
Eelmise ülesande lahendus
Eelmise ristsõna õige vastus on VALGUMARI
Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.
20 || TÄNA || POSTIMEES, 24. JUULI 2014
TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, BERIT.NUKA@POSTIMEES.EE
PALJU ÕNNE
TÄNA: POSTIMEES.EE
VAHENDAB OTSEPILDIS VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA FESTIVALI AVAMIST.
NIMEPÄEV: KRISTINA, KRISTIN, KRISTA, KRISTI, KRISTEL, KERSTI
Petersoni pronkskuju jõudis oma uude koju Skulptor Jaak Soans sõitis eile hommikul Tallinnast Tartusse, raskeks pagasiks Kristjan Jaak Petersoni pronkskuju. 1,25-meetrine skulptuur hakkab ehtima uut, Kristjan Jaak Petersoni nimelist gümnaasiumi ning direktor Merike Kaste koos Jaak Soansiga leidsid kujule parima koha kooli fuajees. Jaak Soans on ka Toomemäge ehtiva Petersoni monumendi autor ning väiksem kuju on selle koopia. Tartu Postimees
Politseinikud ja punkarid kohtuvad palliplatsil 16. augustil, mil möödub 20 aastat esimesest legendaarsest jalgpallimatšist punkarite ja politseinike vahel, pannakse Kuressaare lossihoovis taas pall mängu. Initsiatiiv sõprusmängu korraldamiseks tuli Kuressaare legendaarseimalt punkarilt Martin Toomistult ehk Trapetsilt. Väljakul teeb ta sümboolse esituse: «Mina mängin kaks minutit väravavahina. Välja vahetab mind üllatusmees, kes on vähemalt tõeline punkar.» Meeskonna jagu mängijaid neil aga veel koos pole. Politseinike meeskonna esindaja on sel aastal arestikambri vanem politseileitnant Matis Sikk. Erinevalt punkaritest neil mängijate kokkusaamisega muret pole, sest politseinikel on väljakujunenud meeskond, kellega Siku sõnul on mängitud ka politsei meistrivõistlustel saalijalgpallis. Saarte Hääl
HOMME POSTIMEHES:
REISIKÜLG TUTVUSTAB ÄGEDAT MUSTERMUUSEUMI EI MILLESTKI VÕRUMAAL.
Maarja Kauge 23, ASi Postimees sekretär
Tuleoht metsades aina kasvab
EUROOPA TALLINN +25
RAKVERE +26
KÄRDLA +27 HAAPSALU +30
merike merilain lain ilmateenistuse sünoptik optik
NARVA +24
/s
foto: kristjan teedema / tartu postimees
VIIMANE VEERG
POSTIMEES ÕNNITLEB:
PAIDE +27
2– 7m
Leonid Višnjakov 83, arhitekt Urve Läänemets 67, pedagoogikateadlane Eerik Kergandberg 61, riigikohtunik Tiina Orunuk 59, arhitekt Andres Jõesaar 55, meediategelane Kaja Tael (pildil) 54, diplomaat Aita Vaher 51, näitleja
Põhjamaise kõrgrõhuala servas püsib kuiv ja kuum ilm. Vaid tänaseks on lähipäevade reas TARTU väike hoovihma võimalus, PÄRNU VILJANDI +27 +30 suurem on see võimalus ida+28 KURESSAARE poolsetes maakondades. Lää+29 ne-Eestis pole Hiiumaal, kus metsa siiani veel 70 protsenti pindalast, juba 10 päeva vihma VÕRU tulnud. Õhutemperatuuri tegelik VALGA +25 +28 maksimum saarte sisemaal ei jää aga mandri omast sugugi alla ning KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR ka tegelik tuleoht on väga suur. Täna on vähese ja vahelduva Anne kanal +22 Reede, 25.07 Laupäev, 26.07 Pühapäev, 26.07 pilvisusega ilm. Pärastlõunal saEmajõe vabaujula +21 Tallinn +16/+27 +15/+27 +16/+27 jab mitmel pool hoovihma, võib Kakumäe rand +16 Tartu +15/+27 +16/+29 +17/+30 olla äikest. Puhub põhja- ja kirdeKuressaare +23 Narva +16/+29 +15/+30 +17/+29 tuul 2–7 m/s, äikese ajal on tuul Pirita rand +16 puhanguline. Õhutemperatuur on Pärnu +15/+30 +16/+31 +16/+31 Pärnu rand +19 24–30 kraadi. Kuressaare +19/+26 +20/+26 +21/+27 Pühajärv +23
PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas
tõuseb 4.47 4.47 4.59
loojub 22.06 21.51 22.11
Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb
MAAILM
KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM
Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo
Tallinnas +31,9 kraadi (1914) +6,7 kraadi (1971) Tartus +32,4 kraadi (1914) +3,4 kraadi (1968)
KUUFAASID 19. juuli 5.08 27. juuli 1.42 4. august 3.50 10. august 21.09
+25 +30 +29 +25 +25 +23 +25 +25 +26 +26 +20 +24 +26 +24 +24 +25 +26 +35 +24 +23 +26 +30 +28 +24 +23 +13 +26 +28 +23 +29 +26 +25 +25 +26 +31 +14 +31 +38 +17 +27 +34 +26 +27 +33 +23 +33
TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 24. JUULI ETV
ETV 2
KANAL 2
06 50 Aia elu: Helsingi kevadmessil I 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 15 Ringvaade* 55 Kodused mehed 09 40 Holby City haigla: Vaoshoitult* 10 40 Eesti mäng* 11 10 ENSV: Õhumüük* 40 Iga pink räägib loo* 12 10 Mireille Mathieu. 40 aastat armastust ja tundeid (Mireille Mathieu a L’olympia 2005: 40 ans d’amour et d’émotion, Prantsuse 2005)* 14 15 Kodused mehed* 15 00 Holby City haigla: Vabanemine 16 00 Tour de France: 18. etapp Pau – Hautacam 145,5 km 18 35 Aktuaalne kaamera 50 Reisile minuga: Timna, Eilat 19 15 ENSV: Ment ja agent 45 Dallas: Valeülestunnistused 20 30 Eesti mäng 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 Tähelaev: Kuno Areng (ETV 2012) 23 30 Muusikatuba: Natalie Clein 00 25 Dallas: Valeülestunnistused* 01 10 Etnopop: Zorbas 28 ERR uudised
07 30 Lastesaated 09 00 Metsapeatus, 5* 30 Ameerika telesarja lugu, 4/4: Telesarjade sangarid* 10 20 Surma õukond, 4/5: Henry Neljas (Inglise 2012)* 11 10 Margaret (Inglise 2008)*. Dokudraama 12 55 ERR uudised 16 50 R2 Live: Facelift Deer* 17 20 Smallville: Reekviem 18 00 Vembu ja Tembu seiklused, 2/9 25 Võlukarussell: Ilusad mullid 35 Maša ja karu: Läbikäik keelatud 45 Piknikutort (Belgia-HispaaniaHollandi 2012) 19 05 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Mustkunstietendus 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 45 Rakett 69: Keemia 20 15 Jaapani metsik loodus (USA 2009) 21 05 Minuscule: Lõunauinak 15 Hummeri jälgedes, 4/6 22 00 Maailma kino: Chantrapas (GruusiaPrantsuse 2010). Draama 00 00 Rabarock 2011 26 ERR uudised
06 05 Meeleheitel koduperenaised 50 Taltsutamatu süda, 21* 07 40 Garfield: Naaber Nathan. Koerte ajalugu. Joonissari 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 32* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5807 35 Rosamunde Pilcher – Tulevalgel (Saksa 2000). Romantiline draama 13 30 Galileo* 14 00 Heeringaminutid 05 Lindprii: Anna ja võta. Võmm üheks päevaks 16 00 Küladetektiivid, 43: Viimane vorst 17 00 Taltsutamatu süda, 22 18 00 Armastus ja karistus, 33 20 00 Suvereporter 21 00 Heeringas Veenuse õlal 30 Viimane võmm: Pall väravasse 22 30 Keegi seestpoolt (Inside Man, USA 2006). Põnevusfilm 00 55 Chuck: Chuck vs. pulmaplaneerija 01 40 Harry seadus: Elu getos 02 20 Mentalist: Maasikad ja vahukoor, 2 03 00 Naabriplika: Topeltagent* 45 Suvereporter* 04 35 Nikita 05 15 Küladetektiivid, 43*
TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 43* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Betty White ja ulakad vanurid 1, 4 11 10 Kättemaksukontor* 12 10 Viimane tõeline mees 1, 13-14 13 05 Suvesangarid, 28* 35 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 2, 20* 14 30 Selline on elu! 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 44 16 55 Midsomeri mõrvad 8, 4: Bantling Boy 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor: Maastik laibaga, 1 21 00 Selgeltnägijate tuleproov 8, 8 22 00 Suvesangarid, 29 30 Suletud uste taga 5, 2: Kadunud teismeline 23 30 Dr House 7, 7 00 30 Euroopa pokkeriturnee 01 30 Peamine kahtlusalune 1, 5: Ma kahetsen nii mõndagi 02 15 Suletud uste taga 5, 2* 03 05 Euroopa pokkeriturnee* 04 00 Suvesangarid, 29* 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 29* 50 Reisijaht
KANAL 11
KANAL 12
TV6
TALLINNA TV
VIKERRAADIO KLASSIKA
05 30 Manhattani tuhkatriinu, 122 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid 09 10 Emmerdale, 233* 40 Eluteed, 9 10 05 Küladetektiivid, 227: Rosenheimi lillemõrvar 55 Süütu süüdlane, 13 11 45 Top Shop 12 00 Staariminutid: Sarah Jessica Parker; Sean Penn; Uma Thurman; Jamie Foxx 20 Poissmees, 12* 13 10 Poiss, kes ei suuda unustada*. Dokfilm 14 00 Gnomeo ja Julia (USA-Inglise 2011)*. Animafilm 15 45 Staariminutid: Leonardo DiCaprio; Charlize Theron; Nicolas Cage 16 00 Ainult Essexis! 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Dr Oz tuleb kohale 19 00 Kodus ja võõrsil 30 Emmerdale, 234 20 00 Meie aasta Siberis: Töö kogukonnas; Käsikäes loodusega 21 00 Süües saledaks, 7 30 Aedniku aabits 22 00 Piinlikud haigused – laste eri, 2/4 23 00 Poissmees, 1/12 00 45 Suvereporter 01 35 Bordell 232 02 30 Meie aasta Siberis* 03 20 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 13* 45 Suvereporter*
06 30 Krimi* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 134: Hirmu kool* 09 20 Conan, 235* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Hiina* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 37/86* 14 35 Knight Rider, 42: Pingelised ööd* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Sri Lanka 16 20 Komissar Rex, 135: Perekonnaasjad 17 10 Supermani uued seiklused, 38/86: Tagaotsitav Tempus 18 05 Knight Rider, 43/90: Ussipesas, 1 19 00 Galileo 30 Kalailm 20 00 Tuvikesed, 7: Abielus lasteta* 30 Tuvikesed, 8: Pokkeriõhtu* 21 00 Kaks ja pool meest: Tere hommikust, Mrs Butterworth* 30 Mõrv Hollywoodis (USA 2003). Krimipõnevik 23 30 Conan, 236 00 20 Kaks ja pool meest: Pesapall paremate steroididega 45 Tuvikesed, 9-10: Peg läheb tööle; Al saab tünga 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee
06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 5, 13: Truckstop* 11 00 Notorious (USA 2009)*. Draama 13 15 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 5, 13: Truckstop* 15 00 Kõige naljakamad koduvideod 10 Kälimehed 1, 2 16 00 Kutsuge Cobra 11 5, 14: Võlts mäng 17 00 NCIS kriminalistid 4, 13: Sharifi tagasitulek 18 00 Perepea 7, 8* 30 Simpsonid 3, 23* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 6, 21-22: Lootusetu; Täiuslik kokteil 20 00 Perepea 7, 9: Peteri tütar 30 Simpsonid 3, 24: Barti sõber armub 21 00 Suvesangarid, 17 30 Ohtlik mees (USA 2009). Märul 23 30 Puhkus Mehhikos 2, 55; ekstra 2, 55 00 45 Kuidas ma kohtasin teie ema 6, 21-22* 01 45 Kälimehed 1, 2* 02 35 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin
07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 08 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 87/142* 45 Inimese mõõde* 10 25 Täna. Uudised (subtiitritega)* 40 Suvemiks* 11 25 Ühistegevuse pooltund* 55 Pillimeeste klubi* 12 55 Koolitants 2014, 8/19* 13 50 Ameerika eestlased. Läänerannik, 7/7* 14 20 Peaminister, 6/14* 15 15 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 148/304* 17 00 Armuleek, 149* 45 Armuleek, 150* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 88/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Päevakava* 15 Dr Vassiljevi terviseminutid* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Austraalia metsik loodus, 3/5. Dokfilm 22 35 OSS 117: Rio enam ei vasta (Prantsuse 2009). Mängufilm 00 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Suvemiks* 01 15 TeleChat
05 30 Vikerhommik. Märt Treier 09 45 Laste lood. Kuidas meil asjad käivad 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Järjejutt. Imetabane Cosima, IV 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Hussar 14 05 Rokipeerid 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Stuudios on Arno Tamm 17 05 Mulgikeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Arno Tamm 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Melomaania 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 KÖP. Riigita rahvas. Andrus Mölder, Marje Lenk 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika
07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater Puhastus, 4 10 05 Muusikatuba. Kersti Inno. Esineb Concertgebouw Kammerorkester. 11 05 Album. Elleri kogutud klaveriteosed IV. 12 02 Delta. Kaisa Jõhvik. Kultuurisündmused ja muusika 14 05 Kooskõla 15 15 Amadeus + 16 05 Kontserdisaalis. ERSO hooaeg. Mängivad Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning Eesti Muusikaja Teatriakadeemia sümfooniaorkester Neeme Järvi juhatusel. 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Delta* 20 00 Ilmakaar. Muusikat albumilt “Aserbaidžaani tantsude rütmid. Aserbaidžaani traditsiooniline muusika”. 21 00 Kontserdisaalis. Una Corda. Mart Soo – Eemal tuli lähedale, Urmas Lattikas – Toccata klavessiinile, Robert Jürjendal – Kolm kuningat, Liis Viira – Stella Maris, Helena Tulve – ...il neige, Mirjam Tally – Voolujoon. 22 05 Fantaasia. Tiit Kusnets 00 05 Nokturn