Postimehe paberleht 24 10 2014

VÄHE RONGE ELRON KAALUB RONGIPARGI SUURENDAMIST, KUID VAJAB SELLEKS RIIGILT LISARAHA. MAJANDUS LK 8

PÄLVIS TOETUSE

KIIRE ÕPIPOISS

Riigikogu õiguskomisjon otsustas toetada juhtiva riigiprokuröri Lavly Perlingu nimetamist riigi peaprokuröriks.

Vormeliroolist sportautosse kolinud Kevin Korjus näitas kogenumate tiimikaaslastega võrdset ja kohati suurematki kiirust.

REIS

Maailma lennujaamades käib tõsine Ebola-jaht.

LK 18–19

SPORT LK 17

EESTI LK 3

www.postimees.ee Jazzkaare peakorraldaja

ANNE ERM: Eesti on nii väike, et ainult iseenda eest seistes ei jõua kaugele.

KULTUUR LK 14-15 REEDE, 24. OKTOOBER 2014 • NR 248 (7239) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 50 902 • LUGEJAID 198 000

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

VÕIMALIKUD VARIANDID. Peaminister Taavi Rõivas lubas Jürgen Ligi ümber puhkenud konflikti lahendama asuda siis, kui ta täna õhtul Brüsselist naaseb.

Raamatud põlevad Krimmis on hakatud raamatuid põletama.

Raamatuhävitajad muudavad lugusid, ja teine põhjus, miks iga raamatuhävitamine niivõrd kurb on, puudutab selle vastandumist liberaalsusele, tõdeb Urve Eslas. LK 2 SOOVITUS

Paet Euroopasse Juba tuleval nädalal Euroopa Komisjoni asepresidendiks suunduv Andrus Ansip soovitab endast vabanevat europarlamendi kohta välisminister Urmas Paetile.

See, kes on rahvalt tugevama mandaadi saanud, peaks koha vastu võtma, ütles Ansip üleeile. LK 12

VASTAKAD VAATED

Türgi pähkel Eestit külastava Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga peaks meie riigijuhtidel olema põhjust kõnelda nii internetivabadusest kui ka Venemaast, kirjutab kolumnist Ahto Lobjakas.

Pähkliks teeb Türgi meiegi jaoks Erdoğani radikaliseeruv läänevastasus. LK 13

Ministrite sõnasõda Reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi pidi eile hakkama siluma oma sarkastilist väljaütlemist Facebookis sotsiaaldemokraadist haridusministri Jevgeni Ossinovski kohta. Teda ennast tabas karm kriitika.

President Toomas Hendrik Ilves nimetas oma avalduses Ligi väljendit «sisserändaja poeg roosast erakonnast» kaasmaalaste alavääristamiseks, mis on valitsuse liikme poolt lubamatu ka siis, kui see juhtub kogemata.

EESTI LK 4–5, JUHTKIRI LK 2

AUKLIKUD LOOD

Suure Tõllu uus elulugu sai kaante vahele Kunstnik Jüri Arrak ja kirjanik Andrus Kivirähk esitlesid eile Tallinnas õllelokaalis Põrgu oma ühist raamatut «Suur Tõll». Suurele Tõllule omaselt pikki kõnesid ei peetud, pakuti Saaremaa õlut ja kiluvõileiba ning jagati raamatusoovijatele, kelle seas oli ka näitleja Merle Palmiste, autogramme. Arraku kultuslikke pilte Suurest Tõllust mäletavad paljud, kuid nõukogude ajal ilmunud raamatule sai saatuslikuks tollane vilets trükikvaliteet. Nüüd on need uues raamatus täies ilus ja kirkuses. Kivirähk kirjutas uuesti lahti ka Suure Tõllu eluloo. PM fotod: toomas tatar

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 24. OKTOOBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Valitsuse liikme kaotatud vastutustunne

Auklikud lood Krimmis on hakatud raamatuid põletama, kirjutas World Bulletin mõned päevad tagasi. Kohaliku kooli raamatukogu vaadati üle, ja kõigele, kus juttu Ukrainast või mis kirjas ukraina keeles, pandi kooli hoovis tuli otsa. Ilmselt ei olnud seal tegu mine tea mis poliitiliste raamatutega, vaid ehk umbes samasugustega nagu meil koolide raamatukogudes – mõned ajalooraamatud, mõned romaanid, võib-olla mõned luulekogud. Ajalugu on täis raamatute põletamisi (ja ka purustamisi, jahvatamisi, uputamisi, matmisi jne), ja keda huvitab, siis ülevaate sellest saab Fernando Baezi «Raamatute hävitamise ajaloost». Iga selline akt on kurb kahel põhjusel (lisaks sellele, et tegu on vägivallaga). Esimene põhjus puudutab seda, mis juhtub selle tagajärjel mäluga. Ajaloolased armastavad öelda, et tegu on damnatio memoriae’ga, mälu hävitamisega. Näib aga, et toimuvale on veel üks seletus, mis ei pruugi sugugi meeldivam olla, pigem vastupidi.

Kui püüda tuua paralleele, siis damnatio memoriae võrdkuju on fotode võltsimine või kivitahvlitelt sõnade välja toksimine. Isegi kui kustutamisest jääb jälg – ja tavaliselt jääb –, siis see, mis kirjas või pildil oli, on üldjuhul läinud, vähemalt seni, kuni ajaloolased selle kustutamise avastavad. Üldiselt mälu aga nii ei toimi.

Mõned päevad tagasi kirjutati Guardiani teadusrubriigis mälu kustutamise selektiivsusest: Jim Carrey mängitud Joel «Karge meele igaveses säras» ei unusta kõike, ja arstiteadusega tegelejad on tähele pannud, et sama juhtub ka päris elus. Mälu muutub ja moondub, mitte ei kustu. Kui miski on kaduma läinud, siis inimene täidab ise lüngad, kasutades selleks mõnd käepärast lugu.

A

metisse astudes tõotab iga Eesti valitsuse liige kanda vastutust riigi ja oma südametunnistuse ees. See tähendab, et täitevvõimu esindava poliitiku roll eeldab tunduvalt suuremat vastutustunnet kui lihtsalt poliitiku roll. Poliitik häbistab sobimatu käitumisega oma erakonda ja iseennast, samal ajal kui hoolimatu minister häbistab valitsust ja riiki. Kuitahes reljeefsete väljaütlemistega silma paistev minister ei saa endale lubada öelda, mida sülg suhu toob, ükskõik millises meedias.

Jürgen Ligi on olnud Eestile väga hea rahandusminister, kelle avalduste otsekohesust ja vahedust on tihti tunnustanud ka poliitilised oponendid.

Kuid nagu mäng võib ühel momendil puudutada tegelikkust, nii tuleb ka väljaütlemiste puhul tajuda, kus lõpeb kalambuur või muu teravmeelsus ja kust algab miski, millele ei saa olla selgitust ega õigustust.

Ligi palus eile avalikult vabandust,

et nimetas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimeest, haridusminister Jevgeni Ossinovskit suhtlusvõrgustikku Facebook postitatud kommentaaris «sisserändaja pojaks roosast erakonnast». Rahandusminister rõhutas nii vabanduses kui ka eile antud usutlustes korduvalt, et tema seisukohavõtt polnud mõeldud halvustamisena rahvuslikul pinnal.

Ilmselt polnudki, kuid Ligi – kahtlemata sõnaosav ja kogenud poliitik – peaks mõistma, miks ikkagi kujunes selle väljendi vastuvõtt just selliseks ja just nii valulikuks. Selle põhjuseks ei olnud pelgalt poliitiliste konkurentide tekitatud meediatorm, vaid asjaolu, et varemgi piire kombanud minister tegi seda seekord sotsiaalselt eriti tundlikus valdkonnas. Pinnasel, millele astudes puudutatakse tahes-tahtmata nii Eesti ühiskonna sidusust kui ka riigi julgeolekut.

Praegusaja Eestis on ajaloolistel põhjustel rahvusvähemuste osakaal elanikkonnas suur. Eile rahandusministri käitumise hukka mõistnud president Toomas Hendrik Ilves on oma ametiajal rääkinud rõhutatult kaasmaalastest ning tauninud omadeks ja võõ-

rasteks jagamist. Eesti riik on pikkade aastate jooksul kulutanud lõimimisele hulgaliselt aega, energiat ja raha. Ehkki need protsessid pole olnud nii kiired ja tõhusad, kui me oleksime soovinud, pole tehtud pingutused siiski asjatud.

JUHTMÕTE Kuitahes reljeefsete väljaütlemistega silma paistev minister ei saa endale lubada öelda, mida sülg suhu toob, ükskõik millises meedias.

LK 4–5

PÄEVA KOMM

KÕVA SÕNA

Nagu Krimmi kooliraamatukogu näitest näha, võib vist enamvähem igast raamatust saada näide liberaalsusest, kas või ainult selle läbi, et seda pole hävitatud.

Varimajandust ei saa lõpuni likvideerida, kuid igal aastal laekumata jääv maksutulu ei tohi jääda ühiskonna jaoks pelgalt statistikaks.

Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm, PM 23.10

Mälu kustumine pole aga pooltki nii ohtlik kui lugu: kui esimene tähendab lihtsalt info puudumist, siis teine tähendab moondatud tõde, mida rääkija ise tõeks peab. Raamatuhävitamised teevad just seda – muudavad lugusid.

Teine põhjus, miks iga raamatuhävitamine kurb on, puudutab selle vastandumist liberaalsusele. Nagu Krimmi kooliraamatukogu näitest näha, võib vist enam-vähem igast raamatust saada mingil hetkel poliitiline kirjandus, sest sel on midagi pistmist mäluga, näiteks et see on kirjutatud mingis keeles.

Just nagu enam-vähem igast raamatust võib saada näide liberaalsusest, kas või ainult selle läbi, et seda pole hävitatud. Parafraseerides Voltaire’i, kelle raamatud samuti tuleriidal tossanud: isegi kui mulle ei meeldi, mida te kirjutate, kaitsen ma teie vabadust seda teha. Või Eco järgi: on hea, kui raamatud jäävad alles, isegi kui nad on täis täielikku mõttetust – sest piisav põhjus raamatute säilimiseks on ka lihtsalt respekt teiste inimeste arvamuste vastu. Kuid nii mälu kui liberalism on ühtmoodi haprad ja nende kaotamiseks on palju vähem vaja kui 451 kraadi Fahrenheiti. Mis siis jääb? Kulunud lood, mis üsna augulist mälu koos hoida katsuvad ja sellistele lugudele omaselt respektist teise mõtete vastu üsna kaugel on. Rahandusministri «sisserändaja poega roosast erakonnast» umbes selles valguses vaadata tulekski.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Kohas, kus kujunenud sotsiaalne ja kultuuriline kontekst võib näiteks humoristile lubada teatud iroonilist naljagi, tuleb poliitikuil olla oma sõnades ja otsustes ühemõtteliselt selge ning argumenteeritud. Samasugusest suhtumisest kantud samme võiks nüüd oodata nii rahandusminister Ligilt kui ka peaminister Taavi Rõivaselt kujunenud probleemi lahendamisel. Koalitsioonipartnerid peavad vastastikku kaaluma, kas ühest rumalusest peaks alguse saama valitsuskriis oluliste otsuste ajal ning pingelises välispoliitilises olukorras.

urmas nemvalts

urve eslas

Postimees 1927. aastal Üks Ameerika naiste juhtidest Helene Granitsch hoiatab Ameerika naistöölisi inimsoo hirmsama vaenlase eest. Ta leiab, et paljud Ameerika neiudest ja naistest pillavad endi tervist, kulutades raha siidisukkade ning moenarruste peale, olles sellejuures alatoidetud.

Tuberkuloos on hiigla sammudega edenenud Ameerika naistööliskonnas, eriti aga vaimlise töö tegijate naiste seas – kaubanduses ja bürooteenistuses olijate seas teeb tiisikus laastamistööd Vähesed teavad, et nad haiged on. Alatoidetud tütarlapsed, kellel juba tiisikuse taud küljes, ei märka muud midagi, kui et nad nälginud on – nad arvavad seda kinnise kontoritöö süüks.

Keha kaal hakkab vähenema – seda jälgitakse rahuldustundega, kui moega kaa-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

sas käimist. «Joon» saab saledaks. See on peaasi.

Ning selle «joone» jahil olles ei pandagi tähele söögiisu kadumist. Seda enam, et see ei edenda ainult saledust, vaid ka rahakoti peale kasulikult mõjub – väljaminekud toidule kahanevad.

Nüüd võib suuremaid summasid kulutada luksusasjadele. Siidisukad moodustavad domineerivama arve Ameerika masinakirjutajanna budshetis. Sellele summale järgnevad igasugused väiksemad arved, välise ilu tõstmise atribuutide ning artiklite eest. Selles nähakse meelitusabinõu teise poole kütkestamiseks, s. o. mehele lähenemiseks. Õnnestub «manööver», siis on kõik elamismured kadunud – ning algab muretu luksuselu. Nii kulutatakse pööraselt vähe toiduks. 24.10.1927

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 24. OKTOOBER 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Rail Balticu trassivalik Eestis sai valmis Rail Balticu raudteekoridori võrdlusanalüüsi teinud Hendrikson & Ko ning Reaalprojekti konsultandid pakkusid Raplamaa põhjaosas ja Harjumaal valida trassikoridori, mis kulgeb Kohila ja Prillimäe vahelt loode suunas.

Võrdlusanalüüsi kohaselt eelistatud trassivariant on lühem kui alternatiivsed variandid ning tagab seetõttu väiksemad pikaajalised püsikulud. Avalike arutelude käigus esialgsega võrreldes täiesti uus lahendus möödub Saku alevikust ida poolt ning Luige ja Kangru alevikust loode poolt. Seejärel läbib trassieelistus Assaku piirkonna Rae vallas ning jaguneb pärast Lagedi alevikust läänest möödumist

Ülemistele suunduvaks reisijateveo haruks ning Muuga terminali suunduvaks kaubaveoharuks. Varasemalt on juba saavutatud kokkulepe eelistatud trassi osas Läti piirist Põhja-Raplamaani.

«Mitte ükski analüüsitud trassivariantidest ei ole probleemivaba. Soovitame analüüsi põhjal maavalitsustele trassi, mis võimaldab ühelt poolt kiiret rongiühendust ning teiselt poolt mõjutab kõige vähem inim- ja looduskeskkonda,» ütles Hendrikson & Ko esindaja Pille Metspalu.

Eeloleval nädalal toimuvad trassivaliku avalikud arutelud omavalitsustes, kus tutvustatakse analüüsi tulemusi kohalikele elanikele ja ettevõtjatele.

Võrdlusanalüüsi tulemustele tuginedes langetavad otsuse eelistatud Rail Balticu trassi osas maavanemad ning esitavad selle valitsusele. Eeldatavalt arutab valitsus Rail Balticu trassi teemat novembri esimeses pooles.

Järgmise etapina hakatakse detailsemalt planeerima nii raudtee ületusvõimalusi, juurdepääse kui uusi ühendusteid. Esialgset planeeringulahendust tutvustatakse kohalikes omavalitsustes toimuvatel avalikel aruteludel 2015. aasta alguses.

Uue raudtee pikkuseks kujuneb Eestis 211,4 kilomeet-

rit. Ehituse 1,14 miljardi euro suurusest maksuTallinn musest katab Euroopa Liit 57 protsenti.

Rapla Rail Baltic on EESTI kesk konnasõbPärnu ralik kiirraudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriiLÄTI kide Läti ja Leeduga.

Euroopa Liidu rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks, mida alustatakse eeldatavasti aastatel 2017–2018, teatas majandusministeerium. Trassialternatiivide võrdlusanalüüsid on kättesaadavad aadressil http://www.railbaltic.info/et/ materjalid-4/maakonnaplaneeringud. majandus24.ee

Varisenud Riia Maxima lahendusi kasutatakse Eestis Tehnilise järelevalve ameti spetsialistid leidsid Eesti avalikke hooneid kontrollides kolmel juhul sarnaseid tehnilisi lahendusi, mis olid kasutusel Lätis Riias aasta eest varisenud Maxima hoone katusekonstruktsioonide sõlmedes. Olulise erinevusena saab siiski välja tuua asjaolu, et selliseid lahendusi on Eestis kasutatud vaid kergkonstruktsioonides, mitte raskelt koormatud konstruktsioonides nagu Riias Maxima kaubanduskeskuses. Möödunud aasta novembris hukkus Riias Zolitude linnaosas asuva Maxima kaubanduskeskuse varingus 54 inimest. BNS

Taasiseseisvumispäeval on rattasõit Tallinnast Tartusse Tuleva aasta 20. augustil on kavas esimene rahvalik rattamatk pealinnast Emajõelinna kogupikkusega 220 kilomeetrit. Gran Fondo (itaalia keeles suur sõit) on mõeldud kõigile, kes osaleda tahavad, märkis ürituse üks korraldaja Ain-Alar Juhanson. Korraldajad on valmis teenindama kuni 500 spordisõpra.

Tartu Postimees

12,5

protsenti Eesti täiskasvanutest osales eelmise aasta seisuga õppes, Euroopa Liidus keskmiselt 10,4 protsenti.

Kallas hakkab Eestisse naastes tegelema õppetööga Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas naaseb Euroopa Komisjoni uue koosseisu ametisse astumise järel Eestisse. Kallas ütles, et kavatseb edaspidi tegeleda õppetööga Tartu Ülikoolis, kus hakkab tõenäoliselt õpetama majandusajalugu, ja oma transpordipoliitika kogemustele tuginedes veidi ka Tallinna Tehnikaülikoolis. «Ilmselt saab olema veel mitmeid projekte. Säilivad ka sidemed Euroopa Komisjoniga. Ja muidugi kolime tagasi koju,» lausus ta. postimees.ee

Eesti saab kingiks tüki Berliini müüri

Eile pärast õiguskomisjoni otsust oli riigi peaprokuröri kandidaadi Lavly Perlingu olekus tunda pingelangust.

foto: tairo lutter

Komisjon toetas Perlingu ametisse nimetamist karin kangro karin.kangro@postimees.ee

Parlamendi õiguskomisjon otsustas eile toetada senise juhtiva riigiprokuröri Lavly Perlingu nimetamist riigi peaprokuröriks. Õiguskomisjoni kümnest liikmest oli kohal üheksa, kes kõik olid Perlingu kandidatuuri poolt. Komisjoni sotsiaaldemokraadist esimehe Neeme Suure sõnul oli komisjonis tund aega kestnud arutelu sisuline ja konstruktiivne.

Tema sõnul esitati peaprokuröri kandidaadile küsimusi eelkõige prokuratuuri töö ja kriminaalmenetluse protseduuride kohta, samuti tundsid saadikud huvi võimaluste vastu lühendada kriminaalmenet-

luse tähtaegu ja muuta kriminaalmenetlus tõhusamaks.

«Arutati ka, kas ja kuidas saab suurendada võistleva menetluse osakaalu kriminaalmenetlustes, räägiti ka ringkonnaprokuratuuride tegevusest, kuidas suurendada koostööd politsei ja ringkonnaprokuröride vahel,» märkis ta ja lisas, et arutelu tulemusel andis komisjon Perlingu kandidatuurile üksmeelse heakskiidu.

Peaprokuröri nimetab viieks aastaks ametisse valitsus justiitsministri ettepanekul. Justiitsminister Andres Anvelt ütles, et valitsus otsustab peaprokuröri nimetamise ilmselt juba järgmisel neljapäeval. Anvelti sõnul ootab ta, et peaprokurör juhiks prokuratuuri ühtse tervikuna ning

arvestaks, et õiguskaitsele eraldatud ressurss vastaks ka inimkapatsiteedi poolest prokuratuuri võimalustele, ning seaks selged prioriteedid. «Minu jaoks on väga oluline – ja meie mõtted ühtisid juba esimestel läbirääkimistel – see, mis puudutab peale organiseeritud kuritegevuse, majanduskuritegevuse ka näiteks perevägivalla teemat, lastega seotud kuritegusid,» ütles ta. Ta lisas, et peab oluliseks prokuratuuri panust ka kriminaalmenetluse revisjoni tegemisel.

Perling avaldas pärast

Õiguskomisjoni kümnest liikmest oli kohal üheksa, kes kõik olid Perlingu kandidatuuri poolt.

õiguskomisjoni istungit heameelt, et komisjon otsustas teda toetada. «Detailsed ja sisulised arvamused tulevad pärast seda, kui vabariigi valitsus on mu ametisse nimetanud,» ütles ta ega soovinud praegu veel kommenteerida prokuratuuri ees ootavaid muudatusi. Anvelt pakkus Perlingu peaprokuröri kandidaadiks septembri alguses, kui senine riigi peaprokurör Norman Aas sai justiitsministeeriumi kantsleriks.

Anvelti sõnul rääkis Perlingu kasuks tema silmapaistev töö prokuratuuris ning selge arusaam prokuratuuri rollist ja tulevikust. Tema sõnul on Perling kogenud ja tunnustatud jurist, kel on ekspertteadmised kriminaalmenetluse valdkonnas.

Berliini senat kingib Eesti riigile jupi Berliini müürist. Tähistamaks veerandsajandi möödumist Berliini müüri langemisest, avavad riigikantselei ja Okupatsioonide muuseum koostöös Saksamaa saatkonnaga Tallinnas 9. novembril väljapaneku, kus saab uudistada ka müüritükki mõõtmetega umbes 1 x 3 meetrit. Müüritükk pannakse välja Okupatsioonide muuseumi kõrvale, Kaarli puiestee poolsesse külge. Müüritükk paiknes algselt Potsdami väljakul Berliini kesklinnas. postimees.ee

Politsei leidis kihutaja autost sadu nuge

Lasteporno huviline mõisteti vangi

Politsei peatas kolmapäeval Pärnumaal lubatust oluliselt kiiremini sõitnud kaubiku ja võttis kaubamärgiõiguste rikkumise kahtlusega hoiule kaubiku lastiks olevad köögitarvikud, nende hulgas üle 500 komplekti erinevaid kööginuge. BNS

Harju maakohus saatis vangi mehe, kes süüdistuse järgi vestles veebis 12-aastase poisiga seksi teemal ning saatis talle pornovideoid. Samuti hoidis ta oma arvutis alla 14-aastaseid lapsi pornograafilises situatsioonis kujutavaid pilte.

BNS

Postimees.ee küsitlus Kas Jürgen Ligi peaks sobimatu kõnepruugi pärast rahandusministri kohalt tagasi astuma?

Ei

Jah

47%

53%

16 902 vastajat

4 || EESTI || POSTIMEES, 24. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Peaministrit asendav Keit Pentus-Rosimannus ulatas eilsel valitsuse pressikonverentsil Jürgen Ligile oma nutitelefoni – nii võis rahandusminister kiiresti kommenteerida ka seda, et koalitsioonipartneri sotsiaaldemokraatide juht

KOHATU SÕNAVÕTT. Rahandusminister Jürgen Ligi solvav kommentaar valitsuskaaslase Jevgeni Ossinovski aadressil tekitas sotsides küll pahameelt, ent ei too kaasa võimuliidu lagunemist.

Ministri sõnad tekitasid poliit Eesti uudiste päevatoimetaja

R

eformierakondlasest rahandusministri Jürgen Ligi üleolev ironiseerimine sai alguse juba kolmapäeva l, mil ta vastas riigikogu kõnepuldis küsimustele tuleva aasta eelarve kohta. Üleeile õhtul esines ta telesaates «Foorum», mille kohta kirjutas hiljem oma Facebooki lehel, et raiskas ainult aega, sest saates kõlasid vaid võõrad kinnismõtted. Üks jälgija avaldas Ligi postituse juures aga arvamust, et sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski ülesastumine vestlussaates oli tasakaalukas.

«Ossinovski «tasakaalukus» pole muud kui juurtetus ja teadmatus,» vastas seepeale minister eile varahommikul. «Mees arvab, et ajalugu algas temast ja kõigis teemades järgib sama inetut klišeed, et eelmine valitsus nii ja naa ja nüüd tuli tema.

Ajades totaalselt segi seaduspära ja riigi süü. Seekord näiteks emigratsiooni ja ajaloolise pärandi seoses. Just see ignorants

Kõige suurem kahju on aga sellest, et Eesti «mittesõbrad» said endale kena kondi hambusse ja seda näritakse väga kaua ja põhjalikult.

Riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor

«Mina kindlasti ei peaks pärast sellist avaldust võimalikuks jätkata kõigi Eesti inimeste nimel töötava valitsuse liikmena. Aga eks see on iga inimese südametunnistuse asi,» kommenteeris Ossinovski Ligi avaldust ja lisas, et see pole tema jaoks üllatus, et sisulise diskussiooni asemel eelistab Ligi inimest rünnata.

«See, et «liberaalse» erakonna aseesimehe poliitilisse arsenali on tulnud etnilis-kultuurilise sildistamise põhimõisted, on midagi uut,» lausus Ossinovski.

Ossinovski erakonnakaasla-

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

tiina kaukvere

küsimuses, kust me alustasime, on noorte äramineku suurim stiimul. Minister peaks rääkima, et tasub kannatada ja pingutada, meil läheb aina paremini (Soomel ju mitte), tema ütleb, et nõukogude võimu ei tohi süüdistada, tema ajab asja korda.

Tema, sisserändaja poeg roosast erakonnast peaks olema üliettevaatlik, aga ta ei teagi vaadata,» jätkas rahandusminister oma kommentaari, mis tõi kaasa poliitskandaali.

ne ja kaitseminister Sven Mikser nõustus temaga. «Kuuldavasti kavatses Siim Kallas juba kevadel Ligi rahandusministri kohal välja vahetada. Ootamatult peaministriametisse astunud Taavi Rõivas ei olnud märtsis ilmselt veel selles positsioonis, et saanuks endale niisugust liigutust lubada. Nüüd, kus peaminister on pisut enam sisse töötanud, võiks ta olla selleks sammuks valmis,» lausus ta.

Mikser märkis, et kui mees loobib valimatuid solvanguid küll naiste, küll rahvusvähemuste aadressil ja arvab, et on neist üle pelgalt seetõttu, et ta ise on vanemas keskeas eesti mees, siis tekib küsimus, kas ta ikka sobib ametisse, kus tuleb langetada kaalutletud ja vastutusrikkaid otsuseid.

«Ma ei pea mõeldavaks, et Ligi saaks pärast sellist avaldust ministriametis jätkata. See avaldus kahjustas kõike seda, mida me Eesti ühiskonna sisemise rahu ja julgeoleku huvides üles ehitame,» märkis ka opositsioonilise Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Urmas Reinsalu.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni kinnitusel alustavad nad allkirjade kogumist Ligile umbusaldusavalduse esitamiseks. «Eesti rahvas on väsinud rahandusministri mõnitavatest sõnavõttudest. Jürgen Ligi on korduvalt tõestanud, et ei sobi Eesti Vaba-

riigi valitsuse liikmeks, ning riigikogul on siinkohal moraalne kohustus sekkuda,» ütles Simson.

Eile lõunal palus Ligi korduvalt vabandust ja kustutas ka postituse. Samas kinnitas ta, et ei pea tagasiastumist selle eksimuse pärast vajalikuks. «Minu kommentaar tuli südamest, kuid see oli liiga emotsionaalne.

Palun Ossinovskilt veel kord vabandust,» ütles Ligi.

«Ma ei kartnud tol hetkel avalikku tähelepanu, mis oli ettevaatamatu,» nentis ta ja lisas, et imetleb Ossinovski Eestimeelsust ja keeleoskust.

«Aga mida öelda tahan ja varemgi olen öelnud, on, et meil on peale kasvanud noor põlvkond, kes näeb üle mere justkui majanduslikku paradiisi ja peaks kogu aeg saama selgitusi, et meil tuleb oma heaolu nimel

Jürgen Ligi teravused • 2013. aasta jaanuaris tunnis arstide palgaläks vestlus tuliseks nõudmiste eest võidelETV saates «Foorum», nud arstide liidu esindakui keskerakondlane jat Andres Korki. «ViriKadri Simson rääkis Lisemisest ma räägin arsgi jutule vahele. Rahantide esindaja puhul. Vaadusminister kostitas dake tema olekut, vaaSimsonit soovitustega: dake tema tooni, vaada«Ah, ära nüüd kaaguke, ta käitub alati samata!», «Ole vait!» ja «Ole moodi, sõltumata olukena, ole vait!». korrast ja teemast. See on kindlasti meditsiinili• 2012. aastal ironiseeris ne probleem, aga niiLigi erakonnakaaslase moodi ei lahenda meditKaja Kallase üle TV 3 siini probleeme, kui tulsaates «Kolmeraudne»: lakse välja kümnete ja «Eks ma ka olen käinud kümnete protsendiliste koosolekul ja vaadapalganõudmistega.» nud, kuidas noored debattidel osalevad, siis • 2009. aastal kostitas tema kaunid suured silLigi solvangute ja ropmad on tavaliselt tema pustega toonast Postikinnise suu kohal.» mehe ajakirjanikku Kal• 2012. aastal kommenle Muulit, kes raadioteeris Ligi riigikogu infosaates «Olukorrast rii-

gis» tegi parlamendile ettepaneku minna kuuks ajaks palgata puhkusele. «Puhastustuli vahendina ei aegu.

Sellega on hävitatud nakatunud raipeid ja vammi täis maju. Sina, Kalle, jääd oma jutuga suuruselt kahe vahele.

Põlemine aitab, kui sa ei suuda pool sajandit järjest ärgata ega uinuda mõtteta riigikogu alandamisest, kui sa ei armasta oma riiki, vaid teda teotad, kui kogu Eesti poliitika on sulle p****i, n****i ja kärbatanud pabul, kui kõik su mõtteteed viivad lõpuks riigikogu palkadeni,» kirjutas Ligi oma blogis.

POSTIMEES, 24. OKTOOBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Jevgeni Ossinovski (paremal) arvamus «Foorumis», et riik peaks Eestis valitseva olukorra pärast rohkem vastutama, pani Jürgen Ligit teda süüdistama juurtetuses ja teadmatuses. foto: err

Jevgeni Ossinovski kolmapäevaõhtuses «Foorumis» Minu arvates on siiski oluline rääkida ka sellest, missugused on need pikaajalised trendid, kuhu poole Eesti ühiskond liigub, ja loomulikult igaaastane eelarve neid trende mõjutab.

Ta kindlasti ei lahenda kõiki probleeme, mis Eesti ühiskonnas on, aga tahaks kindlasti seda, et iga-aastane

eelarve siiski meie ühiskonda laiemalt teeks paremaks ja tagaks selle jätkusuutlikkust.

Ma ei ole ka sellega nõus, et me võime veel 23 aastat pärast taasiseseisvumist ikka süüdistada nõukogude võimu. Eks me peaksime siiski ise ka vastutama hakkama selle eest,

mis seisus me täna oleme. Loomulikult meie tänane sissetulekute tase on paratamatult liiga madal, selles suunas tuleb töötada ja tuleb töötada eeskätt selles osas, mis puudutab meie tööjõu kvaliteeti, meie inimeste haridust. See on kindlasti märkimisväärselt oluline.

Jürgen Ligi postitus Facebookis

Sven Mikser soovitas tal tagasi astuda.

foto: erik prozes

tskandaali tööd teha, et meie mahajäämus Soomest väheneb kiiresti. Telesaates, kus jutuks pidanuks olema tuleva aasta eelarve, ei tohiks Eestile valusaid pikaajalisi protsesse, olgu demograafia või majandus, taandada eelmise valitsuse süüks,» lisas Ligi.

Eile õhtul «Ringvaates» esinedes Ligi tagasiastumise suhtes enam nii resoluutne polnud, öeldes, et kõik variandid on veel laual.

Brüsselis Euroopa Ülemkogul viibiv peaminister Taavi Rõivas ja teda asendav keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ei näe põhjust Ligit välja vahetada.

«Ligi on tugev rahandusminister, kes on teravam, kui poliitikutelt üldiselt oodatakse. Kui vabandus vastu võetakse ja asi saab klaaritud, siis rahandusministri väljavahetamiseks põhjust ei ole. Ligi on olnud tugev rahandusminister,» lausus PentusRosimannus.

Kriitikast hoolimata ei too Ligi ministriks jäämine ilmselt kaasa suurt raputust valitsusliidus.

«Erakonnad suudavad omavahel riidu minna ja ära leppida. Kõige suurem kahju on aga sellest, et Eesti «mittesõbrad» said endale kena kondi hambusse ja seda näritakse väga kaua ja põhjalikult,» kommenteeris Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige ja riigikogu esimees Eiki Nestor.

KOMMENTAAR

aivar reinap Postimehe peatoimetaja asetäitja

Reformierakonnale oma suuvärgiga ootamatult suure jama kaela tõmmanud Jürgen Ligile kuluks väike puhkus enne valimisi marjaks ära. Selgelt läbipõlemise tunnustega veteranminister ei suuda oma üleolekut kellegi ees vaos hoida ning lahmib täiega igas suunas. Seesugune verbaalne žongleerimine võib aga kergesti üle piiri minna, sest üha kasvava uljusega kipub terve mõistus kaduma. Õllelauas või saunalaval on paljud asjad lubatud, kuid avalikus ruumis ülbitsemine ja maitselagedus ei mõju niigi pigem halva mainega poliitikute renomeele hästi. Mõistlik oleks Reformierakonnal anda Ligile puhkust ja aega järelemõtlemiseks, selle asemel et ise koos Ligiga vabanduse palumise tulvas samasse sohu vajuda. Ligil on ka tagasiastumise ja eduka ta-

gasitulemise kogemus vanast ajast olemas.

Reformierakonnal oleks ka vangerduseks igati hea aeg, sest Eestisse on tagasi tulemas rahanduses igati pädev Siim Kallas. Kui Kallas suudaks muidugi vanad hämarad rahaasjad selgeks rääkida, mille selgitamiseks tal veel pool aastat tagasi soovi ega närvi ei olnud.

«Hõbekuuli» operatsioon võib samas vabalt vanast kohast jätkuda ehk IRL kindlasti end Kallase ründamisel opositsioonis tagasi ei hoiaks. Teisalt pakkus IRLi peaministrikandidaat Juhan Parts hiljuti lahkesti parimaks välisministrikandidaadiks just Siim Kallast.

Kallasele mängides võib oravapartei loota ka tulevastel valimistel arvestatavat häältesaaki, mis Reformierakonnale kuluks Ansipi ja Kaja Kallase Euroopasse lahkumise tõttu igati marjaks ära. Tagavaravariandina oleks võtta ka maailma parim rahandusminister Aivar Sõerd, kuid tema populaarsus rahva seas pole eriti suur olnud. Samas, rahandusministeeriumi tegemistesse sisseelamine läheks Sõerdil oluliselt valutumalt.

Ossinovski «tasakaalukus» pole muud kui juurtetus ja teadmatus. Mees arvab, et ajalugu algas temast ja kõigis teemades järgib sama inetut klišeed, et eelmine valitsus nii ja naa ja nüüd tuli tema. Ajades totaalselt segi seaduspära ja riigi süü.

Seekord näiteks emigratsiooni ja ajaloolise pärandi seoses. Just see ignorants küsimuses, kust me alustasime, on noorte äramineku suurim stiimul.

Minister peaks rääkima, et tasub kannatada ja pingutada, meil läheb aina pa-

Ossinovski vastus Ligi postitusele On raske oodata, et Eesti ühiskond muutuks avatumaks ja sallivamaks, kui valitsuse liige lubab endale teisest rahvusest inimeste suhtes selliseid sõnavõtte.

Asi ei ole isegi minu isikus.

Mina kindlasti ei peaks pärast sellist avaldust võimalikuks jätkata kõigi Eesti inimeste nimel töötava valitsuse liikmena. Aga eks see on iga inimese südametunnistuse asi.

See, et Jürgen Ligi eelistab sisulise diskussiooni asemel rünnata inimest, ei

remini (Soomel ju mitte), tema ütleb, et nõukogude võimu ei tohi süüdistada, tema ajab asja korda. Tema, sisserändaja poeg roosast erakonnast peaks olema üliettevaatlik, aga ta ei teagi vaadata.

Ligi vabandus Facebookis

ole üllatus. See, et minu ja Jürgen Ligi arusaamad poliitilisest kultuurist ning vastastikusest lugupidamisest erinevad kardinaalselt, ei ole samuti üllatav.

Ent see, et «liberaalse» erakonna aseesimehe poliitilisse arsenali on tulnud etnilis-kultuurilise sildistamise põhimõisted, on midagi uut.

Ei hakka tsiteerima põhiseadust ega euroopalikke väärtusi, veel vähem tooma paralleele teiste riigikordadega.

Ma vabandan Jevgeni Ossinovski ees oma FB kommentaari eest, mis meedias laineid lööb. Tema päritolule ei ole ega saagi mul olla ühtki etteheidet, vastupidi, imetlen tema Eesti-meelsust ja keeleoskust. Tegelikult ka.

Aga mida öelda tahan ja varemgi olen öelnud, on et meil on peale kasvanud noor põlvkond, kes näeb üle mere justkui majanduslikku paradiisi, pole saanud võrrelda asju ajas, mispärast nad peaks kogu aeg saama selgitusi, et meil tuleb oma heaolu ni-

mel tööd teha, et meie mahajäämus Soomest kiiresti väheneb. «Foorumis», kus jutuks pidanuks olema tuleva aasta eelarve, läks taas Eesti pikaajaliste murede eest eelmise valitsuse süüdistamiseks.

Mu meelest ei peaks end distantseerima ajaloost ega riigi edusammudest ükski erakond ega poliitik, sõltumata sellest, kui palju ta omal nahal on kogenud või oma silmaga näinud.

Aga muidugi ei tohiks keegi ka lubada endale ettevaatamatusi. Vabandan veelkord.

President Toomas Hendrik Ilvese avaldus Eesti Vabariigi valitsuse liige ei saa solvata – ka mitte kogemata – oma kaasmaalasi nende soo, rahvuse ja päritolu tõttu. Teiste selline alavääristamine on meie väärtusruumis lubamatu.

Rääkisin sel teemal ka peaminister Rõivasega ja rahandusminister Ligiga.

Nende praegustest otsustest sõltub Eesti täitevvõimu usaldusväärsus, ja seda mitte ainult Eesti-siseselt.

Meenutan oma sõnu üleeile Narvas, millesse täna usun veel enam: «Oleks hoolimatus iseenda vastu jagada siin rahvast omadeks ja võõrasteks, olgu aluseks rahvus või maailmavaade.»

Peaminister Taavi Rõivase seisukoht Eesti poliitikas, ei valitsuses, parlamendis ega avalikkuses laiemalt, ei ole kohta avaldustele, mida võib tõlgendada kui rahvusepõhist solvangut. Eestis on kõik inimesed olulised ja me peaksime pigem ühiskonna sidusust suurendama, mitte vähendama.

Päris kindlasti kohe, kui ma

koju jõuan, küllap lahendame ka selle küsimuse (Rõivas viibib Brüsselis – toim).

See, et poliitilised vastased tahavad sellest väga ebaõnnestunud avaldusest oma profiiti lõigata, on täiesti enesestmõistetav. Aga ma kutsuks ka vaatama neid peeglisse selles küsimuses, et minu jaoks on samavõrd, kui

mitte isegi rohkem, problemaatiline avaldus, mida on teinud näiteks Edgar Savisaar, öeldes, et Teise maailmasõja ja nõukogude okupatsiooni tagajärjed ei olnud tegelikult üldse teab mis suured. Minu jaoks on see samuti väga solvav ja siin, ma arvan, ei ole isegi kahetimõistetavust, et kas see on solvav või mitte.

6 || EESTI || POSTIMEES, 24. OKTOOBER 2014

Diiselmootoriga autod tõrkusid külma tõttu rivo veski

rivo.veski@postimees.ee

Postimehe toimetuse poole pöördunud lugeja sõnutsi oli Tallinnas eile hommikul probleeme diislikütusega sõiduautodel, mis külma tõttu teele jäid.

«Hommikul jäid diiselautod Tallinnas massiliselt teele seisma, kuna enamikule tanklakettidele on talv tulnud ootamatult ja müüakse suvist kütust,» kirjutas lugeja.

Kirja saatja lisas, et puksiirifirmadel on täitmata kümneid äravedamistellimusi. «Ise ootasin oma autoga äravedamist viis tundi,» märkis ta.

Møller Auto töökoja meistri Vallo Vackermanni sõnul oli teenindusosakonnal eile rohkesti tööd. «Võib öelda, et talv ja külm tulid ootamatult nagu alati,» ütles Vackermann.

Ettevõtte teenindusosakonna sekretäri sõnutsi on konsultantide telefonid punased. «Klientidel on pikk ootejärjekord ja kõik küllap ühe ja sama probleemiga: väljas läks ootamatult ruttu külmaks,» ütles ta.

Vackermanni sõnul oli enamik teenindusosakonna koormust suurendanud töödest seotud hangunud diislikütusega. «On jah olnud siin tänase päeva jooksul probleeme, autod on teele surnud või ei ole üldse käivitunud. Oleme toonud sellise probleemiga kliendi auto meie teenindusse soojenema,» rääkis meister.

Vackermanni sõnul on kütusefirmad juba üleminekukütusele üle läinud. «Tõenäoliselt on klientidel endiselt suvine kütus paagis ja siin-seal kuni 15 miinuskraadi oli piisav, et kütus hanguks,» märkis ta.

Täpset klientide arvu Vackermann öelda ei osanud, kuid märkis, et abikutsumiskõnesid oli kümneid. «Olen ka kuulnud, et puksiiri oli raske saada.

Et kui ka saadakse ühendust, ütleb teenusepakkuja, et vaba puksiiri saab alles õhtuks,» rääkis Vackermann.

Meistri sõnul on külma korral kõige kapriissemad just uuemad autod. «Nad tahavad paremini filtreeritud kütust ja kui seal mingi osa on vana jääki, siis piisab, et sellised probleemid saavad alguse,» selgitas ta. Statoili teatel oli kõigis nende 52 teenindus- ja automaatjaamas üle Eesti juba alates eelmisest nädalast müügil vähemalt 21-kraadist külma taluv diislikütus.

Statoil Fuel & Retail Eesti ASi mootorikütuste tootejuhi Indrek Sassi sõnul on keskmise kliendi kütusetarbimine umbes kaks paagitäit mootorikütust kuus. «Seega tuleks tankides mõelda mitte ainult tänasele õhutemperatuurile, vaid ka ilmastikuoludele kahe nädala pärast,» tähendas Sassi.

«Kütuse kvaliteediga seonduvate ebameeldivuste vältimiseks võiks enne tankimist müüjalt küsida ka diisli külmakindluse vastavussertifikaati,» märkis Sassi.

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Avatud Ülemiste keskuses läks lahti tõeline ostumöll Eile pidulikult avatud Ülemiste kaubanduskeskuses algas kohe pärast avamist tõeline ostumöll.

Juba pool tundi pärast avamist polnud parklas ühtki vaba kohta ning huvilisi vooris aina juurde.

Avamishetkeks oli kaupluseesine rahvast tulvil. Mõned neiud olid oodanud hommikust saadik, et esimestena ihaldatud kiirmoebrändi H&M poodi pääseda. Vanemad daamid rääkisid, et plaanivad astuda sisse Lindexi poodi ning ehk veel mõnda ostukohta, ja loodavad allahindlustele. Oli ka juhuslikke möödakäijaid, kel oli plaanis korraks toidupoodi minna, ent otsustasid siis ka teisi kauplusi kaeda. Ülemiste keskusest on pärast uuendusi saanud Eesti suurim moe- ja perekeskus, milles on suurt rõhku pandud nii kauba- ja toidukohtade valikule kui ka sisekujundusele ja mõnusa ostukeskkonna loomisele. Uues Ülemiste keskuses avab uksed Eesti esimene Sports Direct, Eesti esimene H&M Home, sisustuskauplus The Pier, Eesti suurim Zara (k.a lastekaubad), Nike kaupluste lipulaev, Apple’i esindus Euronicsi kaupluses jpm. Uwe Gnadenteich fotod: liis treimann

Kood avab fotogalerii.

TRAGÖÖDIA. Eakad vanemad kinkisid oma korteri pojale, kes mõnitas ja peksis Isa ja ema surid mõlemad hooldushaiglas. Algatatud on kriminaalasi, kuid kahtlu

Vanemad ei saanud kusagilt irina kablukova Den za Dnjomi uuriv ajakirjanik

Ö

eldakse, et kõik õnnelikud perekonnad on üksteisega sarnased, aga iga õnnetu pere on õnnetu omamoodi. Võib-olla tõesti. Ehkki perekond Lopatnikovi õnnetus pole just väga erakordne ja küllap elab tänagi mõni pere samasuguses olukorras või satub sellesse homme. Ja samamoodi ei tea, kuidas tulla toime agressiivsuse ja alatusega.

Ajaleht sai perekond Lopatnikovi loost teada jurist Vjatšeslav Vassiljevi (õigusbüroo Stildem) kaudu, kes aitab kannatanutel suhelda õiguskaitseorganitega.

Perekond Lopatnikov koosnes isast, emast ja kolmest täiskasvanud pojast. Isa oli 74-, ema 80-aastane. Noorem poeg elab Moldovas ja temaga saab suhelda ainult telefonitsi.

Keskmine on meremees ega viibi seetõttu sageli Eestis. Sagedamini suhtles vanade Lopatnikovidega keskmise poja abikaasa, kes püüdis pikka aega äia ja ämma päästa.

Mille või kelle eest? Vanema poja Sergei eest, kes elas koos vanematega Tallinnas Lasnamäel. Püsivalt vanemate juures ei ole ta kaua elanud, varem käis

ta seal ainult aeg-ajalt, elades pärast naisest lahkuminekut (lahutatud pole nad ametlikult senini) korrapäratut elu.

Tänavu veebruaris tegid eakad vanemad otsuse, mis ülejäänud perekonnale tundus imelik: nad kinkisid oma ühetoalise korteri esiklapsele. Tõsi, kinkeaktis oli klausel, et nad ise saavad seal elada elu lõpuni. Leping kinnitati notari juures, kes veendus, et kinkijad on terved, adekvaatsed, saavad oma tegudest aru ja suudavad neid kontrollida.

Sugulased tegid avaldusi Jurist ütles, et lepingule allakirjutamisega algas eakate inimeste õuduste jada. Sergei muutus järsult: hakkas vanemaid süstemaatiliselt kolkima ja mõnitas neid igat moodi. Sugulased pöördusid politsei, sotsiaaltöötajate ja arstide poole, kes fikseerisid peksmise jälgi ja tervise üldist halvenemist. Aga midagi ei muutunud.

22. septembril leidis aset järjekordne vahejuhtum, mille järel vanemad olid taas läbi pekstud. Politsei viis Sergei minema, aga juba järgmisel päeval oli ta kodus tagasi, misjärel viidi Zoja ja Nikolai Lopatnikov kiirabiga Mustamäe haiglasse. 6. oktoobril said sugulased aga teada, et Nikolai on hooldushaiglas surnud.

Zoja saadeti samuti hooldushaiglasse, kus ta suri mõni aeg pärast oma mehe surma.

Jurist esitas kuivad, emotsioonideta andmed. Sugulased kirjutasid mitu korda avalduse politseile ja prokuratuurile,

nõudes kriminaalasja algatamist ning Sergeilt ja tema sõpradelt, kes samuti käisid korteris pidutsemas, vanainimeste mõnitamise võimaluse võtmist. Vähemalt kolm korda anti neile ametlikult eitav vastus.

Viimase kirja said nad prokuratuurist päev pärast Nikolai Lopatnikovi surma. Selles andis prokuröri abi Paul Pikma teada, et uue avalduse põhjal kriminaalasja ei algatata, sest asi on juba algatatud ning uurimist on alustatud varasemate episoodide põhjal. Millise paragrahvi alusel uurimine on algatatud, seda sugulased tol hetkel ei teadnud.

Me võtsime ühendust keskmise venna abikaasa Gulnaraga. «See oli põrgu,» sõnas naine. «Me üritasime koos mehega alati Sergeid maha rahustada või saada politsei ja sotsiaaltöötajate abi, aga meie pöördumiste peale ei reageerinud keegi. Kõik pöörasid meile selja. Sergei sõimas meil telefonis näo täis ja viskas toru hargile, mõnikord aga tuli kõnelda hoopis tema sõpradega, kes meid ähvardasid.»

Ta on kindel, et just mehevenna sõbrad on toimunus süüdi, kuigi ka küdi ise polnud kunagi ilmutanud kannatlikku meelt. Aga kuni joomakaaslased otse talle koju ei tulnud, ei peksnud ta vähemalt vanemaid ega ajanud neid korterist välja.

«Konstaabel sinna ei läinud, kuigi me palusime teda isegi kirjalikult. Kohale sõitnud patrullid viisid Sergei minema ainult üheks päevaks, siis tuli ta tagasi ja korraldas veel rängema peksmise,» rääkis Gulnara.

«22. septembril peksis ta vanemaid kohe tugevasti. Ta viidi jälle minema, aga lasti ka jälle vabaks. Siis lubas ta ise ja lubasid tema sõbrad, et midagi sellist enam ei kordu ja vanemate eest hakatakse hoolitsema. Kuid mõne tunni pärast helistasid naabrid ja ütlesid, et onu Kolja ja tädi Zoja seisavad alasti ja läbipekstuna tänaval. Ta peksis neid ikkagi uuesti ja viskas tänavale.»

Tol päeval viidi vanainimesed Mustamäe haiglasse. «Arstid ütlesid, et emal on roided murdunud, isal rangluu ja käsi.

Peaaegu kogu haigla tuli vaatama vanemaid, kelle poeg oli läbi peksnud. Hiljem viidi nad Maardus asuvasse hooldushaiglasse.

Seal onu Kolja surigi, meile öeldi, et kopsupõletikku. Tädi Zojat külastasin iga päev, aga tal oli kogu aeg aina halvem olla.»

POSTIMEES, 24. OKTOOBER 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

neid, siis aga viskas nad sootuks tänavale. salune on vabaduses ja ähvardab sugulasi.

kaitset peksjast poja eest Gulnara ütles, et Sergei keeldus isa matmast. Teatas, et tal pole raha, vanemate pensioni oli juba laiaks löönud. Gulnara maksis ise kinni äia ja ämma hoidmise hooldushaiglas. Ta sai teada, et 22. septembri peksmise asjus on siiski uurimine algatatud: teda on juba kutsutud tunnistust andma. Uurimise tõttu ei antud välja Nikolai surnukeha, nii et dokumendid õnnestus saada alles 15. oktoobril ehk kaheksa päeva pärast surma.

«Sergei ei ole peaaegu kunagi kaine, temaga ei saa üldse rääkida. Sõbrad on tal kogu aeg kõrval, ei lase Sergeil sugulastega üksi jääda, ähvardavad veel takkapihta. Kui teda telefoniga kätte saab, siis ta ainult sõimab.»

Sugulased suhtlesid Sergeiga enamasti telefonitsi või sõprade kaudu. foto: erakogu

Elukohast lahkumise keeld Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Arno Põder ütles ajalehele, et 22. septembril teatati politseile, et Linnamäe tee korteris tungiti kallale 74-aastasele mehele ja 80-aastasele naisele. Juhtunu asjaolude selgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetlust kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel.

Kahtlusalusena on üle kuulatud 46-aastane meesterahvas.

Palusime prokuratuuril täpsustada, kas seoses kannatanute surmaga muudetakse ka paragrahvi ning miks ei ole Sergeid seniajani vahi alla võetud.

«Kuriteo liik võib uurimise käigus veel muutuda, aga selle otsuse saab teha ainult kogutud tõendite põhjal. Vahetult pärast juhtunut kogutud andmetel ei olnud kannatanute vigastused

rasked, kuid lõpliku hinnangu annab vigastuste tõsidusele kohtuarstlik ekspertiis,» vastas Põder. «Kui ekspertiis näitab, et vigastused olid rasked, või kui selgub, et kannatanu vastu kasutatud vägivald tõi kaasa tema surma, siis muutub ka kuriteo kvalifikatsioon.»

Ta täpsustas, et raskeks loetakse vigastusi, mis on eluohtlikud ja mille ravimisele kulub üle nelja kuu või kui nende vigastuste tõttu kannatanu kaotab mõne elundi, tekib raske psüühikahäire, katkeb rasedus või vähe-

Veebruaris kinkisid vanemad oma korteri esiklapsele. Lepingule allakirjutamisega algas eakate inimeste õuduste jada. neb oluliselt töövõime.

«Esialgu sai kinnipeetud mees kahtlustuse teise astme kuriteos ja [kuna] teda pole varem vägivallakuritegude eest karistatud, kehtestas politsei talle eeluurimise ajaks elukohast lahkumise keelu. Vahistamine on äärmiselt tõsine isiku õiguste piiramine, mistõttu saab kohus võtta kahtlustatava vahi alla ainult siis, kui on oht, et ta hakkab kas menetlusest kõrvale hoidma või paneb toime uusi kuritegusid,» selgitas prokuratuuri esindaja.

«Kui uurimise käigus kogutud info sellistele ohtudele viitab, siis muudetakse kindlasti ka tõkendit. Kuriteo raskus pole seaduse järgi otseselt vahista-

mise aluseks, aga mida raskem kuritegu, seda suurem on menetlusest kõrvalehoidmise oht.»

Ajaleht pöördus ka politsei poole, et teada saada, kui sageli tehti väljakutseid Lopatnikovide korterisse. Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Viktoria Korpan teatas: «Seoses selle korteriga on politsei viimasel paaril aastal saanud mitu teadet korrarikkumise või elanikevahelise konflikti kohta. Korrarikkumiste või konfliktide põhjuseks oli alkoholi tarvitamine. Sealjuures kutsusid politseid välja mitmed selles korteris elavad inimesed ja korrarikkujateks olid samuti mitmed selles korteris elavad inimesed.»

Vastus tundus ebaselge, mistõttu palusime selgitada, miks ei sekkunud politsei tõsisemalt.

Sergei ähvardab ju praegugi ikka veel oma sugulasi, näiteks Gulnarat ja tema last. «Politsei on selle pere eri liikmetelt saanud mitu korda teateid ja avaldusi, mille aluseks on olnud probleemid seoses halbade perekonnasiseste suhetega, mis on seotud rahaga või alkoholi tarvitamisega,» täpsustas Korpan.

«Avalduste kontrollimisel võtsid politseinikud ühendust ka Sergei Lopatnikoviga. Tol hetkel ei tuvastatud reaalset vägivalda või reaalset vägivallaohtu.»

Me püüdsime ühendust saada ka Sergei endaga, kes sugulaste sõnul joob aina sõpradega edasi. Tema telefon oli kogu aeg välja lülitatud.

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 24. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

KIIRE KASV. Kuigi osa ronge on ülerahvastatud, ei saa Elron niisama lihtsalt liinigraafikut tihendada, sest see eeldaks riigilt lisadotatsiooni saamist.

ÄRILAUSE Selles piirkonnas, kus meie oleme, on olukord pigem kehvem kui isegi Euroopas keskmiselt.

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik Eesti majandusseisust.

ERR, 23.10

Eesti ja Soome LNG-lepe võib sündida peaministrite vahel Brüsselis Euroopa Ülemkogul viibiv peaminister Taavi Rõivas ütles ERRi raadiouudistele, et kuna mitme aasta kestel pole Eesti ja Soome firmad suutnud LNG-terminali asukoha suhtes kokkuleppele jõuda, leppis ta eelmisel nädalal Soome peaministri Alexander Stubbiga kokku võimaluses tõstatada teema peaministrite tasemel. «Eesti peamine huvi on see, et võimalikult ruttu saaks ehitatud Baltic Connectori toru Eesti ja Soome vahele,» lisas peaminister. Ärilehe andmeil võib peaministrite kokkulepe sündida juba lähiajal. Vikerraadio

80

miljonit eurot puhaskasumit teenisid Eesti pangad kolmandas kvartalis.

Toll võib saada õiguse võltskaupa konfiskeerida Rahandusministeerium saatis kooskõlastamiseks tolliseaduse muutmise eelnõu, millega saab toll õiguse võltsitud kaup kinni pidada, ning omavaheline vaidlus kauba saaja ja intellektuaalse omandi õiguste kaitsja vahel lahendatakse tollis. Ära jääb vajadus pöörduda selleks kohtusse. majandus24.ee

Tallinna Sadam on sõlminud kahe laeva ostu lepingu Tallinna Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljuranna sõnul on parvlaevaliinide käitamiseks vajaminevast neljast laevast ehituslepinguni jõutud kahe puhul. Kaljurand ütles Vikerraadiole, et ülejäänud kaks lepingut sõlmitakse ilmselt juba lähipäevil ning siis avalikustatakse lepingupartnerid. ERR Uudised

Firmad pole motiveeritud e-arvetele üle minema Era- ja avaliku sektori tehniline valmisolek e-arvetega omavahelisele (B2G) arveldamisele üleminekuks on hea, aga teadlikkus kasust on vähene ja üleminekut peetakse kulukaks, selgus rahandusministeeriumi ning Ernst & Young Baltic ASi koostöös tehtud uuringust. Samas näitas uuring, et e-arveldusele üleminek võib anda olulise kokkuhoiu. majandus24.ee

OMX TALLINN

737,53 ▲ +0,25%

1000 800 600 XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

X 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

3,71 ▼ –13,52%

X 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,930 0 Baltika 0,440 -2,44 Ekspress Grupp 1,000 0 Harju Elekter 2,560 +0,79 Järvevana 0,815 0 Merko Ehitus 6,860 +0,88 Nordecon 1,000 0 Olympic Group 1,800 0 Premia Foods 0,696 0 Pro Kapital Grupp 2,570 0 Silvano Fashion 1,800 -1,10 Skano Group 0,941 0 Tallink Grupp 0,608 +0,66 Tln Kaubamaja 4,930 -0,40 Tallinna Vesi 12,700 +0,79 Trigon Property 0,425 0

22.10 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,440 -0,18 Hiina jüaan 7,754 -0,17 Jaapani jeen 136,420 +0,46 Kanada dollar 1,421 -0,24 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,309 -0,87 Poola zlott 4,229 +0,10 Rootsi kroon 9,187 -0,27 Rumeenia leu 4,425 +0,16 Šveitsi frank 1,207 +0,04 Suurbritannia nael 0,790 -0,06 Taani kroon 7,446 -0,01 Tšehhi kroon 27,690 +0,03 Ungari forint 307,400 +0,40 USA dollar 1,267 -0,19 Venemaa rubla 52,674 +1,02

bns

Elron kaalub rongide juurde ostmist on selliseid reise neli, lisaks mõned väljumised Tartu liinil.

«Kui inimene sõidab Liivalt Kohilasse 20 minutit ja 20 inimest kogu rongi peale seisab püsti, siis see ei ole maailma lõpp, aga kui inimene peab kuni Raplani seisma kitsastes tingimustes püsti, siis seda me normaalseks ei pea,» ütles Elroni turundusjuht ja lubas, et firma leiab mingi lahenduse.

Ossipi sõnul on neil paar lahendusvarianti kaalumisel, kuid neid tuleb kooskõlastada Eesti Raudtee ja Edelaraudtee Infrastruktuuriga. «Üks võimalus on haakeid ümber mängida, teine on panna tipptunni lähedale täiendavaid väljumisi juurde, et reisijate arv võiks hajuda,» rääkis Ossip. Edela suunal on tema sõnul selliseid aegu, kus kahe rongi vahe on piisavalt suur.

hanneli rudi Tarbija24 juhataja

R

ongireisijate arvu plahvatuslik kasv on pannud Elroni kaaluma rongipargi suurendamist, kuid ilma riigi toeta ettevõte uusi ronge soetada ei jaksa. «Õige on öelda, et me analüüsime praegu, kas uusi ronge on vaja, ja ma arvan, et selle aasta lõpus oleme põhimõtteliselt kokku leppinud, millised meie soovid on,» rääkis Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip.

Kui 2007. aastal otsustati Eesti rongipark välja vahetada, siis osteti Ossipi sõnul rongid, arvestades toonaseid võimalusi. «Nüüd on reisijate arv kasvanud, me ise oleme ka rikkamaks saanud, et teha järgmisi samme,» rääkis Elroni juht.

Kuigi võimalikust uute rongide tellimisest rääkides oli Ossip kidakeelne, möönis ta, et ühe võimalusena kaalutakse lisavagunite tellimist, nii et mõningaid ronge saaks pikemaks teha. «Nende kasutamine on limiteeritud, sest neljaseid (neljast vagunist koosnevaid ronge – toim) pikemaks teha ei saa, kaheseid aga on kõige lihtsam pikendada,» selgitas ta. Üks lisavagun maksab 1,2 miljonit eurot ja kätte saaks selle kaks aastat pärast tellimuse esitamist.

«Reaalses elus, kui me tuleme selle juurde, et kogu opereerimine on põhimõttel dotatsioon 70 ja piletitulu 30 protsenti, siis te saate isegi aru, et Elron seda oma vahenditest ei tee, ja eks nüüd ongi küsimus, kui rikas riik on,» sõnas Ossip.

Kasv pole lõputu Tuleva aasta alguses, kui on valmis täpsem analüüs tänavusest reisijate arvust ja selle võimalikust muutumisest tulevikus, on Elronil kavas välja tulla oma ettepanekutega, kuidas rongiparki muuta. «Natukene vara on praegu spekuleerida, kas juurde oleks vaja uusi ronge või vaguneid,» toonitas Ossip.

Kuigi tänavu kasvas rongireisijate arv 50 protsenti, ei ole Elroni juhi sõnul selline kasv Eesti rahvastiku muutumist vaadates pikas perspektiivis reaalne. «Me ei saa kõiki inimesi autost rongi,» oli Ossip veendunud.

Elroni turundusjuhi Ronnie Kongo sõnul on praegu väga selge vajadus kiire transpordi järele Tallinna lähiümbruses.

Riikliku transpordi arengukava järgi on aga prioriteediks kiire ühendus suuremate linnade, nagu näiteks Tallinna ja Tartu vahel. Reisijate arv võiks Elroni arvates edaspidi veelgi kasvada Viljandi, Rapla, aga ka Tartu liinil. «Kui raudtee olukord lubaks senise 80 km/h asemel Pärnus-

Dotatsiooni osakaal püsib

Elroni juhatuse esimehe Andrus Ossipi sõnul pole ka uuel aastal pääsu rongipiletite kallinemisest – siht on hoida piletihind bussi omaga samal tasemel. foto: liis treimann

se sõita 140 km/h, siis ka sellel liinil,» arvas Kongo.

Tänavu on kõige enam kasvanud, lausa kahekordistunud reisijate arv lääne poole sõitvates elektrirongides, aga ka Tartu ja Narva liinil on kasv olnud enam kui 50 protsenti. Kõige vähem on reisijaid juurde saadud edela ehk Pärnu ja Viljandi liinilt. Samas tunnistavad Elroni juhid, et selle suuna arendamisega on seni ka kõige vähem vaeva nähtud.

Üks lisavagun maksab 1,2 miljonit eurot ja kätte saaks selle kaks aastat pärast tellimuse esitamist.

«Teistele suundadele oleme panustanud ja seal me ei tee muudatusi põhimõtteliselt rohkem kui komakoha jagu, aga 2015/2016. aasta sõiduplaanides hakkame rohkem panustama edela suunale,» lubas Ossip.

Nii on kavas lisada Rapla ronge.

Põhimõttelise muudatusena on kavas lõpetada olukord, kus Pärnusse sõitmiseks tuleb Lelles ümber istuda. «Tallinnast väljub rong, mis on haakes – üks osa rongist läheb Viljandi peale ja teine osa sõidab Pärnusse ja ta-

gasi tulles haagitakse need taas kokku,» selgitas Ossip. Tema sõnul on Elronile lubatud, et järgmise aasta jooksul tekib Lelles võimalus ronge liita. «Praegu on nii, et kui kaks rongi tulevad ja inimesed on sees, siis me võime need lahti ühendada, aga kokku panna ei tohi,» ütles Ossip.

Küsimuse peale, miks ei võiks kahevaguniline Pärnu rong juba täna sõita otse Tallinna välja, millega tekiks edela suunal üks rong juurde, vastas Kongo, et sel suunal on raudtee läbilaskevõime piiratud. «Kui me tahame midagi lisada, siis see suure tõenäosusega tingib kõikide teiste väljumiste muudatuse, sest tegu on ühesuunalise raudteega, kus möödasõit on võimalik vaid teatud jaamades,» selgitas Ossip.

Ta lisas, et Balti jaamas on tipptunni ajal juba praegu nii palju ronge, et sinna ei ole võimalik midagi juurde saata. «Balti jaama pääsemiseks on rong vaja panna haakesse,» kinnitas Ossip. Kuigi meedias on sageli juttu Elroni ülerahvastatud rongidega, kinnitavad juhid, et tegelikult puudutab see probleem umbes kümmet protsenti nädala jooksul toimuvatest väljumistest. Näiteks edela suunal

«Kui me räägime täiendavast rongiliinist, siis ma olen nagu papagoi, kes kordab teatud asju. Aga iga liini lisamine tähendab, et 70 protsenti on dotatsioon ja 30 protsenti on piletitulu, ehk me igal juhul oleme sunnitud oma kulusid kasvatama ja me peame saama oma kulude tellija (riik – toim) käest katte,» rääkis Ossip. Ta lisas, et Elron ei saa töötada kahjumiga ning panna riiki lihtsalt selle fakti ette. «Sellist rongiliini, mis ära tasuks, Eestis ei ole,» toonitas Ossip.

Kui raudteed haldavatelt firmadelt on saadud kinnitus, et üks rong mahub veel sõitma, siis peab Elron saama ka riigilt kinnituse, et kasvavate kulude katteks on olemas toetus. «Kui me saame ka finantseerimise poole korda, siis alles saab rong startida,» selgitas Ossip.

Kui aasta alguses avaldas Elroni toonane nõukogu esimees Toivo Promm lootust, et piletitulu osakaal võiks kasvada 40 protsendini, siis praegu peab Elron realistlikuks, et suhe 70 protsenti dotatsiooni ja 30 protsenti piletitulu säiliks. «On ju teada, et kaubavedude maht on langenud ja raudteel tuleb infrastruktuuritasude metoodika üle vaadata, ning meie jaoks saab see olla vaid ühes suunas – me hakkame rohkem maksma,» rääkis Ossip.

Ta lisas, et küsimus saab olla vaid selles, kui palju enam. «Kuni seda selgust pole, ei saa me ka väita, et tahaksime dotatsiooni osa vähenemist. Pigem on küsimus selles, kas see võiks veelgi kasvada,» arvas Elroni juht.

Rongireisija jaoks tähendab see ilmselt uut hinnatõusu, kuigi tänavu on piletid juba kaks korda kallinenud. «Vajadus piletihindade korrigeerimiseks kindlasti on ja üks kord aastas hinnad suure tõenäosusega muutuvad,» ütles Ossip. Ta lisas, et Elron on võtnud sihiks hoida rongipileti hinda bussi omaga samal tasemel. «Praegu on need pisut madalamad,» tõdes ta.

POSTIMEES, 24. OKTOOBER 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

3,6

3,44

Silvano FG aktsia hind eurodes

20. juuli 1012

19. jaan 1011

2,93 28. nov 1013

1,82 22. okt 1012

0,8 4. jaan 1010

Silvano aktsia hind teeb vähikäiku

2010

2011

2012

ERGUTUSEKS DIVIDENDID. Mõne aasta kestel oli Silvano FG aktsia investorite ja analüütikute lemmik Tallinna börsil, kuid nüüdseks on sellest saanud suurim langeja.

123,5 103,6

tõnis oja majandusajakirjanik

M

ö ö d u nu d reedel hüppas naistepesu tootja Silvano aktsia hind 12,4 protsenti ülespoole, sest päev varem oli ettevõte teatanud kavatsusest maksta dividende veel 20 senti aktsia kohta. Suvel toimunud aktsionäride korraline üldkoosolek otsustas maksta omanikutulu kümme senti aktsia kohta.

Selline lisadividendide jagamine oli üllatuseks nii investoritele kui ka analüütikutele.

Käive ja kasum miljonites eurodes kasum käive

15,1 2010

25,6

16,1

2011

2012

11,9 2013

0,3

Dividendid eurodes aktsia kohta*

2013

0,2 2012

* majandusaasta eest 0,29 2010

0,25 2011

Allikad: Tallinna börs, ettevõtte majandusaruanded

nis hinnatakse ettevõtteid nende potentsiaali põhjal (ootused kasumi kasvule, igasugused finantskordajad), tegutseme meie reaalsest olukorrast lähtuvalt ning soovime oma investoritele lisada kindlust – seda läbi stabiilsete dividendimaksete,» selgitas Silvano tegevjuht Märt Meerits.

Lisadividendide maksmine, oma aktsiate tagasiostmine, aga ka suuromaniku, Mari Toolile kuuluva Baltplasti aktsiaostud on ilmne katse aktsia hinda toetada, sest kuni reedese hinnatõusuni oli Silvano selgelt selle aasta kehvim aktsia Tallinna börsil.

«Vaadake, mis Venemaal toimub,» kommenteeris Silvano aktsia hinda Toomas Tool.

Silvano müük Venemaale annab Silvano FG käibest 60

2014

121,7

93,3

Börsi superstaar on kaotanud sära «Kõnealused dividendid teeb erakorraliseks asjaolu, et üldkoosolek otsustas kevadel majandusaasta eest maksta dividende summas kümme senti aktsia kohta, ning täiendava dividendi jaotamise otsustab aktsionäride erakorraline üldkoosolek, mis iseenesest on täiesti okei, kuid pole lihtsalt tavapärane praktika,» selgitas LHV analüütik Joonas Joost.

«Kevadel maksime dividende vähem kui tavaliselt. Poisid lubasid: kui raha on piisavalt, siis maksame veel,» ütles Silvano FG võtmeisik Toomas Tool Postimehele.

«Silvano FG juhatus on olukorda jälgides vaadanud nii ettevõtte finantssuutlikkust kui ka kuulanud ära investorite kogukonna tagasiside. Lühidalt: olukorras, kus globaalses plaa-

2013

protsenti, müük Valgevenesse 24 protsenti, aga Balti riigid kokku moodustavad kontserni kogukäibest vaid kaks protsenti.

Silvano tähelend algas 2010. aastal. Selleks ajaks oli ettevõtte üle võtnud Toomas Tool, kes sai Silvano aktsiad riskikapitalistilt Indrek Rahumaalt, kes üritas buumiajal üles ehitada äriimpeeriumi. Nagu kippus juhtuma nii mõnegi suurelennulise plaaniga, osutus ka Rahumaa investeerimisfond Alta Capital laenudele üles ehitatud kaardimajakeseks, mis kriisi ajal kokku kukkus.

Mäletatavasti soovis Rahumaa muuhulgas osta ka magusatootjat Kalev, aga ei suutnud raha kokku saada, tehing nurjus ning Kalevi väikeinvestoritelt hea hinnaga välja ostnud Oli-

ver Kruuda jäi pika ninaga.

Osa laenude tagatiseks olnud Silvano FG aktsiad läksid 2009. aastal Tooli kätte ning 2010. aasta märtsis vahetas ta osa nõukogu liikmeid välja.

Tänu kriisi lõppemisele, ilmselt osaliselt ka Toomas Tooli kindlakäelisele tegevusele sai Silvanost kaheks järgnevaks aastaks investorite ja analüütikute lemmikaktsia, mis oli nii 2010. kui ka 2011. aastal suurima tõusuga väärtpaber Tallinna börsil. 2010. aastal kerkis aktsia hind koguni üle kolme korra ning 2011. aastal oli Silvano üks kahest meie börsiettevõttest, mille hind tõusis.

Silvano aktsionäride arv kasvas eelmise aasta alguseks pea kaks korda.

Ka Silvano majandusnäitajad olid varasemate aastatega võrreldes nagu öö ja päev. Taas hakkas kasvama käive, 2009. aasta 0,17 miljoni euro suurune kasum kasvas 2010. aastaks 16,1 miljonile, ning mis kõige olulisem, esimest korda said Silvano (ja selle eelkäijate Klementi ja PTA Grupi) aktsionärid dividende.

Paraku ei jätkunud investorite rõõmu kauaks. 2012. aasta suvel kerkis aktsia hind ajaloo kõrgeimale tasemele, 3,65 euroni ning pärast seda algas langus. Üheks süüdlaseks hinnalangu-

ses võib pidada Toomas Tooli ennast, kes hakkas just Baltplasti kaudu aktsiaid müüma.

Tooli eeskuju järgisid nii mitmedki Silvano või selle tütarettevõtte juhtkonda kuuluvad inimesed ehk insaiderid. Müük kestis kuni eelmise aasta lõpuni. Tooli aktsiamüük moodustas umbes kümnendiku Silvano aktsia kogukäibest.

Baltplast müüs Silvano aktsiaid eelmise aasta lõpuni, aga märtsis tehti kannapööre ning vahepeal Toomas Tooli käest Mari Tooli omandusse läinud Baltplast hakkas aktsiaid hoopis ostma.

«Inimesed ikka ostavad ja müüvad aktsiaid, kui hind on sobiv,» põhjendas aktiivset aktsiatega kauplemist Toomas Tool.

Lisaks Tooli aktsiaostudele alustas Silvano FG suvel oma aktsiate tagasiostu programmiga, mille käigus tohib ettevõte osta turult kuni miljon aktsiat.

Praeguseks on neid ostetud veerand miljonit.

Suurt kasu pole ei Tooli ega Silvano aktsiaostudest olnud.

Aasta algusest on Silvano FG aktsia hind langenud 32 protsenti, see on koos Arco Vara ja Tallinkiga enim odavnenud aktsia Tallinna börsil. Aktsionäride arv on tipuga võrreldes kahanenud viiendiku võrra. Mõne aasta tagusest börsi superstaarist on nüüdseks saanud luuser.

Toomas Tool selle väitega ei nõustu. «Minu arvates on Silvano ikka endine,» ütles ta.

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 24. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Külmutatud konflikti ei tule.

Ukraina presidendi Petro Porošenko sõnul ei saa Ida-Ukrainast külmutatud konflikti piirkonda, kuna Donbass ei tule Ukrainata toime.

Läti trahvis taas PBKd Läti riiklik elektroonilise massimeedia nõukogu trahvis eile venekeelset telekanalit Pervõi Baltiiski Kanal (PBK) Ukraina sündmuste kallutatud ja ühekülgse kajastamise eest 3600 euro suuruse trahviga. Nõukogu märkis, et maksimaalse trahvi määramisel võeti arvesse, et PBK on transleeritav telekanal ning viimasel ajal on selliseid rikkumisi ette tulnud korduvalt. Nõukogu trahvis telekanalit ka tänavu mais. Lisaks määras nõukogu raadiojaamale Avtoradio Rēzeknē 700 euro suuruse trahvi samuti Ukraina sündmuste kallutatud ja ühekülgse kajastamise eest. BNS

Kosovo välisminister väisas Serbiat 2008. aastal Serbiast ühepoolselt lahku löönud Kosovo välisminister Enver Hoxhaj külastas eile endist emamaad. Tegemist on ajaloolise visiidiga, kuna varem ei ole Serbia võtnud Kosovo ministreid vastu isegi mitteametlikult. Visiit, mille käigus riigisümboolikat ei kasutatud, möödus vahejuhtumiteta. Samas esitas Serbia eile ametliku protesti Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele, kes oli üleeile andnud Kosovo rahvusmeeskonnale esialgse lubaduse osaleda 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudel. STT/AP/BNS

82 000 miilitsat tagab korda Ukraina valimiste ajal.

POSTIMEES ROOTSIS. Venemaa sihtmärk pole Rootsi sõjavägi, vaid poliitikud ja avalikkus, kellele soovitakse näidata, et oma riiki ei suudeta kaitsta.

Peter Mattsson: Venemaa kardetavasti eesmärgi

Kanada parlament avaldas sõdurile austust Kanada parlament avas eile istungipäeva aplausiga seersant Kevin Vickersi (pildil) auks, kes üleeile parlamendihoonet rünnanud Kanada kodanikust relvastatud islamisti maha lasi. Tseremoniaalse valvekohustuse katki jätnud ning relva haaranud Vickersi auks kõlanud aplausile järgnes palve, riigihümn, vaikuseminut ja seejärel esines lühikese avaldusega peaminister.

Peaminister Stephen Harper kinnitas, et Kanada ei lase ennast terroristidel hirmutada ja jätkab koos sõda nende vastu kõikjal, kus seda on vaja. Tule avanud mees oli 2003. aastal kaheks aastaks vangi mõistetud röövi ja relvaseaduse rikkumise eest. AFP/BNS

Iisrael tõotas rünnakutele vastata Igale järgmisele rünnakule Jeruusalemmas antakse karm vastus, hoiatas Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu pärast juhtumit, kus palestiinlane kihutas üleeile autoga rahva sekka, tappes sülelapse ja vigastades veel kuut inimest. Politseinikel õnnestus põgenevat palestiinlast raskelt haavata ning too suri eile hommikul. Iisraeli võimude andmetel oli ründaja äärmusrühmituse Hamas liige Ida-Jeruusalemmast. Netanyahu süüdistas Jeruusalemma rünnakute korraldamises ka Palestiina presidenti Mahmoud Abbasi. AFP/BNS

Prantsusmaa saatis Calais’sse lisajõude Prantsuse võimud saatsid eile Calais’ sadamalinna riigi põhjaosas politsei lisajõude, et aidata toime tulla Suurbritanniasse pääseda üritavate emigrantidega. Calais’s on püütud juba kuid tulla toime peamiselt Eritreast, Sudaanist ning Süüriast pärit väljarändajatega, kes peidavad ennast veoautodesse ning üritavad praamidel üle Inglise kanali pääseda. Sel nädalal puhkesid linna tööstusrajoonis migrantide vahel kokkupõrked, mille politsei laiali ajas. AFP/BNS

oliver kund

Stockholm

S

tock holmi saarestikus nädal aega kestva otsinguoperatsiooni põhjustanud seade on käivitanud kõneka ahelreaktsiooni, mis annab luurajale kätte kogu vajaliku info Rootsi kohta, ütles Stockholmi kaitsekolledži lektor Peter Mattsson Postimehele antud usutluses.

Mida ütles teie kõhutunne, kui kaitsevägi möödunud reedel teatas, et alustab operatsiooni tundmatu luureobjekti leidmiseks otse Stockholmi külje all?

Ma mõtlesin Venemaa arusaamisele nüüdisaegsest sõjast ja mõistsin, et see ongi viis, kuidas seda ellu viiakse. Nad tahtsidki, et neid märgataks. Mida nad selle operatsiooniga näitavad, on see, et me saame siin olla ja kui me oleme siin, siis võime sõrmenipsuga sulgeda kogu mereliikluse Stockholmi.

Nende sihtmärk ei ole Rootsi sõjavägi, vaid poliitikud ja avalikkus.

Nad tahavad kontrollida, kuidas te reageerite?

Jah. Ma olen kindel, et nad teevad väga põhjaliku analüüsi, mida meedia toimuva kohta ütleb, millised on riigikaitse ekspertide teooriad. Asja orga-

niseerijad panid millelegi alguse, edaspidi võivad ainult istuda ja jälgida. Ma arvan, et nad saavad enda jaoks päris hea analüüsi, milline on Rootsi võime sellise kriisiga toime tulla.

tast 2004 märgib, et kõige olulisem tegevus Venemaa jaoks on mõjutada arutelusid teistes riikides kaitseväe teemadel, et toetada kaitsevõime vähendamist. Täpselt see ongi Rootsis viimasel kümnel aastal juhtunud – kaitsejõud on olnud kohutavas vabalanguses.

Kaitseväel on viis usutavat vihjet objekti kohta eri paigust. Kui need paika peavad, tähendab see, et objekt on väga liikuv.

Kui mina oleks Venemaa, ei riskiks ma kunagi sellega, et mehitatud allveesõiduk kinni püütakse. Kui tabatakse ainult seade, võib Venemaa loomulikult eitada oma seotust, sest sellist seadet võinuks kasutada igaüks. On olnud väiteid, et see on ettevalmistus sõjaks ja siia toimetatakse inimesi. Miks nad peaks? Terve erivägede kompanii võib tahtmise korral Kaliningradist bussiga siia sõita!

Mida nad tegelikult tahavad näidata, on see, et me ei suuda oma riiki kaitsta. See on test Rootsi valitsuse ja kõrgete sõjaväeohvitseride usaldusväärsusele. Me oleme seda mängu kaotamas, sest meil on algusest peale olnud valed eeldused.

Millist tehnikat tahab Venemaa teiste riikide territoriaalvetes hoida?

Nad saavad kasutada robootikat, miine ja torpeedosid, mida saab juhtida distantsilt. Sellise tehnika võib paigaldada teatud punkti rahvusvahelistes vetes ning selle sensorid võivad jälgida ja kaardistada mingit ala pikemat aega. Vajaduse korral võib süsteemi aktiveerida, ilma et siin keegi sellest midagi teaks. See ongi asja hirmu-

Ka praegusi otsinguid takistab 2008. aastal tehtud valearvestus, kui Rootsi müüs maha oma allveelaevatuvastusvõimega kopterid.

Peter Mattsson

foto: jaanus lensment

tav pool: sa ei näe kunagi seda platvormi, mis kahju põhjustas, näed ainult tulemit.

Miks on Rootsi nii haavatavaks muutunud?

Rootsi inimesed ei mõista, mis Venemaal on toimunud. Kui aus olla, siis mitmes sõjaväge puudutavas raportis viimastest aastatest soovitati kaitseväe vähendamist. Kui neid raporteid praegu vaadata, siis on selge, et need on olnud pea täielikult valed. Mina arvan, et see kõik on olnud Venemaa väga eduka Rootsi-vastase infooperatsiooni tulemus. Ka Venemaa riigikaitse nn valge raamat aas-

Nad saavad enda jaoks päris hea analüüsi, milline on Rootsi võime sellise kriisiga toime tulla.

Jah. Kopterid müüdi, sest nende ülalpidamine oli ülikallis.

Kopterite kummist elemendid kuluvad kiiresti ja nende pidev täielik vahetamine võttis kaitse-eelarvest terve varanduse.

Nüüd teeb rootslastele muidugi nalja see, kuidas on võimalik müüa maha seadmed, kui on teada, et asendus saabub alles kümne aasta pärast.

Miks räägib Rootsi ametlikult tundmatust objektist, aga eravestluses tunnistavad kõik, et see ei saa olla keegi peale venelaste?

See on Rootsi diplomaatia ja see mängib Venemaa kasuks.

Venelased kasutavad selliste info-operatsioonide kohta väljendit «refleksiivne kontroll». Selle eesmärk on kontrollida inimeste mõtlemist ja käitumist väikeste oskuslike sammude kaudu. Ka praeguse operatsiooniga on venelased olnud väga edukad, kõik on läinud täpselt nii, nagu nad tahtsid.

Tõesti? Nad tahtsid, et Rootsi oma kaitse-eelarvet hüppeliselt kasvataks?

POSTIMEES, 24. OKTOOBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Vnukovo lennuõnnetuse uurimine jätkub Moskva Vnukovo rahvusvahelise lennuvälja peadirektor Andrei Djakov ja tema asetäitja Sergei Solntsev lahkuvad ööl vastu teisipäeva juhtunud lennuõnnetuse tõttu ametist.

Lennujaama pressikeskuse teatel langetas lahkumisotsuse Vnukovo direktorite nõukogu, mis otsustab nii ametisse nimetamised kui töötajate lahkumised, vahendas uudisteagentuur Interfax.

Moskva Basmannõi kohus teatas eile, et nelja inimese elu nõudnud lennuõnnetuse ajal lumekoristusmasinat juhtinud Vladimir Martõnenko võeti kaheks kuuks ehk kuni 21. detsembrini vahi alla. Mees oli varem öelnud, et jõi enne rooli taha istumist kohvi koos likööriga. Uurijad on kinnitanud, et tema verest leiti väheses koguses alkoholi.

Vene juurdluskomitee teatas eilses avalduses, et lennuõnnetusega seoses on kinni peetud neli Vnukovo lennujaama töötajat. Kinnipeetute hulgas on lennujuhtimiskes-

saavutas Rootsi miinijahtija HMS Kullen Stockholmi saarestikus. Osa arvatavat allveelaeva otsivatest alustest on sadamasse naasnud.

Venemaa ei taha, et Rootsi oleks sõjaliselt nõrk, sest kui me oleme, siis jääb ainsaks väljapääsuks liitumine NATOga. Uudistes teavitati, et Rootsi suurendab järgmisel aastal kaitsekulutusi 680 miljoni krooni (74 miljoni euro) võrra ja aastaks 2018 suurendatakse lisasummat 1,44 miljardi kroonini (üle 150 miljoni euro). Kannapööre on toimunud.

Kui see on Venemaa plaan, siis mida peaks tegema Rootsi valitsus, et sellest lõksust välja astuda?

Meil peab olema riiklik vaade.

Kui nad tahavad näidata , et Rootsi on nõrk, siis meie peame näitama vastupidist. Küsimus on teadmistes. Me peame neist asjust tõesti teadlikuks saama ja mitte ainult sellest, mis meil toimub, vaid kuidas Venemaa mõtleb. Aga see võtab kaua aega, sest on väga kompleksne ja eeldab maailmavaate muutumist.

Kaine mõistus ütleb, et sellised asjad tulnuks palju varem läbi arutada.

Rootsis on valitsenud poliitkorrektsus – me ei aruta selliseid asju kuigi palju. Kaitsevägi on paljus olnud välispoliitika tööriist, loomulikult solidaarsusest USA ja Prantsusmaaga. See välismaale orienteeritus on võtnud ressursse peamiselt eesmärgilt, mis kaitseväel on – kaitsta oma riiki. See on see, millest inimesed hakkavad alles praegu aru saama. Minu meelest on suur probleem, et Rootsil po-

foto: tt/scanpix

le enam ajateenijaid, sest inimeste hulk, kust kaitseväelasi värvata, on liiga väike.

Endine kaitseminister Hain Rebas: Rootsi alles ärkab unest

Kas ajateenistuse taastamine on jutuks olnud?

Rootsi on pikki aastaid seadnud oma kaitsevõimet riigi rahakoti, mitte julgeolekuanalüüside järgi, kirjeldas usutluses Postimehele Eesti endine kaitseminister ja Rootsi kaitseväe reservkapten Hain Rebas (pildil).

Rebase sõnul ei saa Stockholmi saarestikus toimuvat nimetada allveejahiks, .

«Jaht eeldab, et jahimees on ka võimeline jahi otsustavalt – kui vaja, siis surmavalt – lõpetama, aga selleks pole Rootsil praegu ressursse,» märkis Rebas.

Tema sõnul oli Rootsil 1980ndatel aastatel, kui Nõukogude allveelaevad sageli Rootsi vetesse ilmusid, allveelaevade tuvastamiseks hea võimekus.

«Nüüd on see kõik kõvasti alla käinud.

Helikopterid, mida allveelaevade jahiks kasutati, müüdi ära 2008. aastal, ja uued saabuvad alles 3–5 aasta pärast,» tõi Rebas näite.

Endise kaitseministri sõnul korraldas

Jah, see on nüüd alanud. Meil on arutatud Norra mudelit, sest kui riigil pole tulevikus tugevat kaitseväelist organisatsiooni ega piisavalt inimesi, siis on väga raske sellistele operatsioonidele nagu praegune vastu seista.

Kui Venemaa ei taha Rootsi astumist NATOsse, tuleks ehk just sellest alustada?

Oleneb, mida NATO teeb. On väga oluline saavutada vastastikune austus Venemaaga. Kui Venemaa saab aru, et on vähemalt riigina respekteeritud, siis pole tal tarvis olla nii agressiivne. Meil oleks vaja taastada aastatetagune olukord, kus Venemaaga tehti koostööd.

Sest Rootsi jaoks ei ole vastasseis Venemaaga hea alternatiiv.

Kui NATO peaks siia laienema, saab Rootsist konflikti korral tiibamisala. Kui nad teevad Rootsi vastu sõjalist planeerimist, hõlmab ka see taktikalist tuumarelva. Kui meil Rootsis sellel teemal arutelu tekiks, oleksid inimesed tõeliselt häiritud.

Merevägi otsustas laiendada luureoperatsiooni maale ja tõmmata merel kokku. Mida selline samm teile ridade vahel ütleb?

Teie küsimus teeb juba ise õiged järeldused. Võib-olla üritavad nad leida mingeidki tõendeid.

Rootsi viimati allveelaevaoperatsiooni 2011. aastal Göteborgi lähistel. «Kuna Rootsil ei olnud ressursse ja majanduslik olukord ei lubanud vahendeid muretseda, ei tehtud sellest asjast toona lihtsalt välja,» nentis Rebas. «Rootsi on oma riigikaitset ja julgeolekupoliitilisi analüüse seadnud oma rahakoti järgi juba viimased 15 aastat. See ongi see, mis on kogu loo juures kõige piinlikum.

Nad defineerivad probleeme selle järgi, kas neil on üldse raha ja võimalusi neid lahendada, ja kui ei ole, siis ei ole ka probleemi.»

Rebas ei usu, et operatsiooni käigus arvatavat allveelaeva tabataks, kuna merevägi on surunud aluse avamerele.

Siiski arvas ta, et Rootsi riigikaitse lõikab intsidendist kasu. «Uus valitsus tahab markeerida oma erinevust eelmisega,

kes unustas riigikaitse ära,» märkis Rebas, tuues näiteks, et kaitseministeeriumi uus kantsler on kindral, seda pole varem riigis juhtunud.

«Mis puutub julgeolekupoliitikasse, siis viimaste kuude jooksul Rootsi alles ärkab unest. Kõik Vene lennukite õhupiiri rikkumised Rootsis, Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus on viinud vähemalt osa elanikkonnast arusaamisele, et siin tuleb midagi väga kardinaalselt muuta,» lisas Rebas.

71-aastane Rebas elab Göteborgis enda sõnul aktiivse Rootsi pensionäri elu.

11-kordne vanaisa on tegev seenioride ülikoolis, laulab meeskooris ja hoiab sidemeid nii Rootsi, Eesti kui ka Saksamaaga.

Lähiajal peaksid ilmuma ka Rebase mälestused Eesti esimese riigikaitsekontseptsiooni ja nn Iisraeli relvatehingu kohta. Oliver Kund

Vladimir Martõnenko. foto: reuters/scanpix

kuse töötaja, kes vastutas lennuki liikumise eest, tema asetäitja, lennujuhtide ülem ning maandumisradade puhastusjuht.

«Uurijad on seisukohal, et need isikud ei pidanud kinni lennuohutuse ja maapealsete toimingute normidest, mis viis tragöödiani. Nad on kahtlustatavana kinni peetud,» seisis avalduses.

Eralennuk, mille pardal oli ka Prantsuse naftahiiu Total juht Christopher de Margerie, põrkas ööl vastu teisipäeva Vnukovo lennuväljal stardikiirenduse ajal kokku lumesahaga, surma said kõik neli lennukis viibinud inimest.

PM/BNS

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 24. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Juba tuleval nädalal Euroopa Komisjoni asepresidendiks suunduv Andrus Ansip soovitab endast vabanevat europarlamendi kohta Urmas Paetile.

See, kes on rahvalt tugevama mandaadi saanud, peaks koha vastu võtma, ütles Ansip üleeile Strasbourgis intervjuus Evelyn Kaldojale.

Ansip jätaks oma koha Paetile

A

sute juba 1. novembril tööle Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresidendina. Teie karjäär europarlamendis jäi sama lühikeseks kui teistel töödel katseaeg. Mida te selle jooksul õppisite?

Esimesel korral oli suhteliselt ehmatav kogu asjade korraldus: kuidas fraktsioonide vahel jaotatakse kõneaega vastavalt suurusele ja kuidas fraktsioonide sees seda edasi jaotatakse. Ka nende üheminutiliste kõnedega, mida meil on aeg-ajalt televiisoris näidatud, pole nii, et lähed, küsid ja saad, vaid see, kes on korra sõna saanud, võib järgmist korda oodata kuude kaupa. Kui meil riigikogus on sul sõnasoov, siis vajutad nuppu ja reeglina sa sõna saad. Siin tundus kuidagi kaugena see asi.

Juba teisel plenaaristungil oli asi selge ja mingil ajal vist olin sõnavõttude arvult kogu Euroopa Parlamendis kuuendal kohal. Selles osas ma elasin kiiresti sisse.

Aga tõeline sisseelamine võtab ilmselt aega. Nüüd, kui ma olen läbinud kuulamise volinikukandidaadina, tean seda küll kindlalt väita, et paljud europarlamendi liikmed on mingil kitsal erialal Euroopa parimate ekspertide hulgas. Selleks et Euroopa tasemel kaasa rääkida, on spetsialiseerumine hädavajalik.

Väga paljud vanad olijad on tõesti head eksperdid, need, kes sisuliselt ELi õigusruumi kujundavad. Uutelt saadikutelt ei saa seda veel loota. Nemad seisavad valiku ees, kas võtta mingi kitsas eriala, millele spetsialiseeruda, või siis põhimõtteliselt on võimalik ka üldse mitte midagi valida, ja paljud elavad ka nii ära.

Nii sõnavõttude jaotamisel kui ka volinikukohtade jagamise puhul on mainitud, et palju sõltub poliitilisest grupist. Kas teie pole tabanud end kadedusega mõtlemast, et miks te küll ei kuulu europarlamendi suurimasse, Euroopa Rahvaerakonna fraktsiooni nagu Valdis Dombrovskis?

Oi ei! See ei ole nii, nagu lihtsustatult ette kujutatakse, et suured võtavad omad asjad ja ülejääk jääb pisematele. Kui on koalitsioon, siis kohad jaotatakse proportsionaalselt.

Sel ajal, kui ma olin Eestis peaminister, oli meil reegel, et väiksemale partnerile andsime rohkem ministrikohti, kui häälte proportsioon parlamendis oleks seda ette näinud. Kui sa annad arvult väiksemale partnerile rohkem kohti, kui proportsioon ette näeb, on kellelgi teisel suhteliselt võimatu paremat pakkumist teha. Sellised koalitsioonid on püsivamad, mida ka viimase üheksa aasta praktika on näidanud.

Kas rahvaerakond ja sotsid arvestavad liberaalide ALDE fraktsiooniga? Neil on ju teietagi enamus. Olen kuulnud väidet, et kui ALDE-le ei sobi, siis mingu istugu sinna Briti konservatiivide ja reformistide euroskeptikute kõrvale.

See nii ei ole! Võib päris kindlalt öelda, et ega EPP-l ja sotsidel ikkagi hääli koos ei ole, sest Euroopa Parlamendi fraktsioonid ei ole nii üht-

sed nagu riigikogus. Alati leidub mingi fraktsiooni sees riigiti selliseid saadikuid või ka saadikurühmi, kes ei jaga üldist seisukohta ja kes ei hääleta koos fraktsiooniga.

Europarlamendis ainult kahel fraktsioonil ikka praktilises elus enamust pole. Häälte jalutama minek on märksa suurem kui rahvusparlamentides. See on ka täiesti mõistetav, sest europarlamendis on erakondlik spekter märksa laiem kui Eestis, fraktsioonide arv on samas täiesti võrreldav meie omaga.

las on väga aktiivselt sisse elanud, nagu ka Marju Lauristin.

Ei taha kedagi nimetamata jätta, aga… Mõne inimese poliitilised vaated mulle ei sobi, aga ma tunnustan seda, millise pühendumusega inimesed tööd teevad.

Teie kuulamise ajal kõlas kriitika, et ise saate digitaalse ühisturu asepresidendiks, aga ei kasuta sotsiaalmeediat. Kuidas teil siis nüüd Twitteriga lood on?

Volinike valimise süsteem tähendab, et te peate ühtaegu valmistuma nii oma n-ö tööintervjuuks parlamendikuulamise näol kui samal ajal juba mõtlema, mida hakkate uuel kohal tegema ja kes on teie kabinetis.

Ma olen sellele juba mõelnud!

Kas te sellepärast, et tegite korraga mitut volinikuametiga seotud asja ja lisaks olite ka agar eurosaadik, jäitegi haigeks?

Ei, viirus nüüd küll ei küsi, millega ma parasjagu tegelen. Minuga seda tavaliselt ei juhtu, aga nüüd kõige ebasobivamal ajal… Sain mingi viiruse külge ja see jäi pikaks ajaks püsima.

Siis käisin kuu aega tagasi siinsamas Strasbourgis europarlamendi arsti juures. Seal öeldi, et vasakul pool kopsus on midagi, mis seal ei peaks olema, anti antibiootikume.

Pärast seda, kui mul oli nädal aega olnud 39 kraadi palavik, võtsid antibiootikumid järgmiseks hommikuks juba palaviku maha.

Mõtlesin, et nüüd on kõik möödas, aga siis hakkasid tulema köha ja nohu, ja heade inimeste mahitusel läksin ikkagi Tartu Ülikooli kliinikumi. Seal tehti röntgenipilt, vereproov ja kuulati ning öeldi, et ei ole ainult vasakus pooles – mõlemas pooles on kopsupõletik.

Nüüdseks on kõik möödas. Hea, et niigi läks.

Kuidas tagasite, et teiega ei läheks nagu läbikukutatud Sloveenia kandidaadi Alenka Bratušekiga?

Ma arvan, et mul oli mitmeid eeliseid, mida Bratušekil polnud. Esiteks seesama töö siin parlamendis ja parlamendi toimimise tundmine. Ma kohtusin 28 korral erinevate parlamendifraktsioonide ja komiteede esindajatega. Kohtusin inimestega, kellel king kusagilt pigistab või süda millegipärast valutab.

Kohtumistelt sain väga palju sellist, mida hiljem kuulamistel kasutada.

Bratušek oli ka väga lühikest aega peaminister, mina olin üheksa aastat. Olen osalenud erinevatel debattidel, kaitsnud Euroopa Ülemkogus peaministrina konkreetseid seisukohti, teemad on mul läbi töötatud ja elatud. Seetõttu võisin juba enne, kui oma portfelli teadsin, öelda, et olen mitmetel teemadel päris hästi ette valmistatud.

Tänu sellele, et Eesti riigi kuvand on väga hea – sealhulgas digivaldkonnas –, oli suhtumine minusse ülimalt sõbralik ja positiivne.

Bratušeki puhul seda väita ei saa.

Juba häälestus oli lihtsalt paha?

Jah, eelhäälestus oli… See on siin küllalt tavaline, et riigisisesed vastaserakonnad üritavad kompromiteerida oma riigi kandidaati. Ka tema puhul saadeti Youtube’i videoid ja kirju ning paraku oli kommunikatsioon Sloveenia poolt olematu.

Väidetega ei tegeletud. Eks see kõik andis tunda.

Aga praegune uus Sloveenia volinik Violeta Bulc on väga värvikas ja tugev isiksus. Arvan, et Sloveenia on saanud endale hea voliniku. See on ju alles algus, aga mõnes mõttes võib ikkagi öelda, et lõpp hea, kõik hea. See, et uus komisjon saab tööle asuda 1. novembrist, on juba iseenesest märgilise tähendusega. Eelmine komisjon sai tööle asuda vist kunagi 10. veebruari paiku. See näitab Junckeri tiimi tugevust: nemad said hakkama.

Andrus Ansip volinikukandidaadina Euroopa Parlamendis. foto: evelyn kaldoja

Kui palju vaevab teid küsimus, milline teie parteikaaslane täidab teie kabineti europarlamendis?

See ei ole minu otsustada ja valida. Järgmisena on valikuvõimalus Urmas Paetil. Mina hindan kõrgelt Euroopa Parlamenti ja arvan, et see, kes on rahvalt tugevama mandaadi saanud, peaks koha vastu võtma.

Tänu sellele, et Eesti riigi kuvand on väga hea – sealhulgas digivaldkonnas –, oli suhtumine minusse ülimalt sõbralik ja positiivne.

Just rääkisin, et siin inimesed spetsialiseeruvad. Need, kes on oma valdkonna Euroopa parimate ekspertide hulgas, on väga hinnatud inimesed. Ma usun, et Urmas Paetist võiks ka üks selline spetsialist saada.

Eestis kipuvad inimesed arvama, et Euroopa Parlamenti lähevad inimesed, kellest me varsti enam midagi ei kuule. See ei pruugi nii olla. Ma näen, kui aktiivselt teeb tööd Tunne Kelam. Kaja Kal-

No ma olin isegi mingil hetkel Belgia kõige populaarsema konto omanik! See oli siis, kui me korraldasime online-küsimuste-vastustetunni Twitteris. Minu meelest tegime tunni aja jooksul üle saja tviiti – see on päris hea tempo.

Kõige olulisem on ilmselt kehakeel. Märk sellest, et uus komisjon või ka digitaalse siseturu asepresident on avatud. See on hulga olulisem. Aga ma küll ei arva, et aktiivsus sotsiaalmeedias võiks kuidagi korreleeruda digitaalsete lahenduste juurutamisega või digitaalse riigi või ELi digitaalse arhitektuuri kujundamisega. Need on ikka kaks ise asja.

Ma ei tea, kui aktiivne on näiteks Maret Maripuu sotsiaalmeedias. Tema on üks ministritest, kes on pidanud ühe digitaalse lahenduse juurutamise ebakõlade pärast isegi tagasi astuma, ning praegu ilmselt ei leidu Eestis kedagi, kes ütleks, et e-retsepti poleks Eestis vaja olnud.

Kõik on uhked e-retsepti üle.

Kõik tahavad olla e-retsepti ristiisad, aga eks ta sündis ikkagi Maret Maripuu juhtimisel. Meie e-retsept on ka Euroopas edulugu ning keegi ei usu, et kogu see lahendus läks maksma alla miljoni euro.

Inimesed aeg-ajalt samastavad aktiivsust sotsiaalmeedias digitaalsete lahenduste väljatöötamise võimekusega, aga need ei ole tegelikult omavahel üldse seoses.

Kui sotsiaalmeedias olla, siis muuks tööks jääb ilmselt ka vähem aega.

Poliitik peab olema aktiivne. Eestis ma ei tundnud vajadust sotsiaalmeedias kaasalöömiseks, sest olin ajakirjandusele üksjagu kättesaadav.

Kui sa oled iga päev pressikonverentsil või infotunnis või arupärimistele vastamas ning ajakirjanikele mobiililt kättesaadav, siis ega väga palju hinge peale ei jää, mida kindlasti tahaks sotsiaalmeedia kaudu edastada.

Aga Euroopa Komisjonis tuleb kasutada sotsiaalmeediat, et edastada oma sõnumeid. Mastaap on ikka märksa ulatuslikum ja seda, et sa suudad Euroopa tasemel kõikidele ajakirjanike kõnedele vastata, ei pea ilmselt keegi võimalikuks.

Esimesed Twitteri-kogemused on meeldivad. See tund aega küsimusi-vastuseid tekitas Belgias elavamat vastukaja kui Eestis. Põhilised tviitijad olid Belgia inimesed, aga neid oli ka mujalt. Eestist üsna vähe, aga näiteks Ühendkuningriigist, Saksamaalt ja arvukalt Belgiast.

POSTIMEES, 24. OKTOOBER 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

KUHU KAOB RAHA

Türgi pähkel Eestit külastava Türgi presidendiga peaks meie riigijuhtidel olema põhjust kõnelda nii internetivabadusest kui ka Venemaast, kirjutab kolumnist Ahto Lobjakas.

P

õhjuseks sellise tegevuse vastuolu isikuvabaduste ja demokraatlike põhinormidega. Ilves – nagu ka peaminister Taavi Rõivas täna – saab oma kriitikas toetuda Andrus Ansipi autoriteedile Euroopa Komisjoni internetitsaarina. Novembrist vastutab Ansip digielu eest kogu ELis. Oktoobri alguses Euroopa Parlamendi kuulamisel lubas ta seista nii internetikasutajate privaatsuse kui ka internetiõiguste eest laiemalt.

Need mõlemad on läänelikud väärtused, millega Türgi peab arvestama demokraatia ja õigusriigi nimele pretendeeriva ühiskonnana.

Türgi jääb oluliseks riigiks ELi piiridel ning tänaseni kehtib tema lõimimisest mõeldes enamik mõt-

T

änaseks on debati rõhuasetused aga pea tundmatuseni muutunud. Võib arvata, et Türgi liitumiskõnelustele ELiga Kadriorus ja Toompeal palju aega ei kulutatud. Need on ummikus, ja ammu enam mitte Küprose pärast, mille rahvusvaheliselt tunnustatud kreeka kogukonna valitsust Türgi mikski ei pea.

Viimaste aastate sündmused osutavad, et Türgi on tegemas alternatiivset tsivilisatsioonilist valikut. Üheksa aasta tagustes oludes oleks see olnud enam ELi kui Türgi kaotus, aga praegu kehtib hoopis teine geostrateegiline võrrand. Türgi «naabritega probleeme pole»-välispoliitikast on saanud olelusvõitlust meenutav heitlus kõikidel rinnetel, millel Ankara teeb üha riskantsemaid panuseid.

Päevakajalisemast alustades tuleb mainida Islamiriigi umbsõlme, mille autor Türgi suuresti ise on. Süürias Bashar al-Assadi režiimi kukkumisele panustanud Ankara toetas fundamentalistlikku liikumist selle varases faasis ulatuslikult nii logistiliselt kui ka aineliselt, lubades opositsioonivõitlejail läbida oma territooriumi, andes neile relvastust, pakkudes vajadusel varjupaika jne. Nüüdseks on abi väidetavalt lõpetatud, aga probleemid hakkavad Ankaral ka üle pea kasvama. Peale Süüria on Türgi pingestanud suhted Iraaniga ning kaugemalt araabia maailmaga.

Saudi Araabiat ja Egiptust puudutab Ankara toetus sunnifundamentalistidele oma haavatavuse kaudu, mõlemad on mh Moslemi Vennaskonna vihased vaenlased.

Kaks korda on riigi ülemkohus pidanud tühistama Erdoğani läbi surutud seadused, mille eesmärk on piirata türklaste ligipääsu internetile – ja avada võimudele ligipääs nende tegevusele seal.

«Toetus» paljude perede toimetulekule

LUGEJA KIRI

tekäike, mis Ilves reastas üheksa aasta eest ilmunud loos «Türgi pähklid» (EPL 6.10.2005). Türgi demokraatia seis on kehv, põhjustab rännet Euroopasse, vaagub kultuuriliselt õhtu- ja hommikumaa vahel oma ilmaliku valitsuse ja rõhuvalt moslemiusku elanikkonnaga, asudes samas strateegilises võtmepositsioonis.

Reformierakonna (RE) ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) algatusel ja toetusel võeti hiljuti vastu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadus (ATKEAS). Sellega tõstetakse mh kerge kütteõli ja erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäära 350 protsenti (!). Tulemuseks on kerget kütteõli ja erimärgistatud diislikütust hoone kütmiseks ja sooja vee saamiseks kasutanud leibkondadele ja ettevõtetele püsiv küttekulude tõus u 40 protsenti.

ATKEASi vastu võttes ei ole valitsus pidanud vajalikuks teha mingit analüüsi selle kohta, kui palju perekondi kasutab õli/diislikütust oma eluaseme kütmiseks ning kui paljudele neist on ligi 40-protsendiline küttekulude tõus jõukohane.

Selle põhjuse on ilmselt kogemata ajakirjanduses (PM, 16.10) välja öelnud rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees, märkides: «Eks see otsus eelarve täitmise eesmärgil tehti, ega muud põhjendust oskagi välja tuua.»

Valitsusele on teada, kui palju leib-

konnad ja ettevõtted hoonete kütmiseks õli/diislikütust kasutavad. Nimelt tuleb hoone kütmiseks kütuse ostmiseks esitada eelnevalt vastav taotlus MTA-le, seega on kasutatava kütuse hulga kohta olemas täpsed andmed.

Tegelikult on valitsusele ilmselgelt teada ka asjaolu, et väga paljudele perekondadele selline ülisuur maksutõus jõukohane ei ole. Sellele viitab Lauri Lelumehe kommentaar: «Vaevalt et neid inimesi väga palju on, kes on nõus sellise aktsiisi korral diisliga katelt kütma.».

Väga suur hulk perekondi pole pärast eelviidatud maksutõusu jõustumist ilmselgelt enam võimelised oma kodu kütma, sest kütte hind on ligi 40 protsenti varasemast kõrgem. Loogiliselt ei ole reaalne ka leida suures koguses raha senise kütteallika vahetamiseks.

Valitsus ei pea aga vajalikuks huvituda, mis saab eelviidatud perekondadest külmal talvel elamus, kus puudub maksutõusu tõttu igasugune küte. Ilmselt saavad need perekonnad vaid lähtuda peaminister Taavi Rõivase pädevast kommentaarist/soovitusest, mille järgi alkoholi ja elektriaktsiisi tõstmine langetab alkoholi ja elektri tarbimist. Mis tähendab, et ka kütuseaktsiisi tõstmine (kusjuures 350 protsenti) vähendab

Türgi enda piiridel ähvardab kokku kukkuda viimaste aastate lepituspoliitika kurdidega (kes on puštude järel suurim oma riigita rahvas maailmas). Iraagi kurdidega on Türgi seni läbi saanud, aga Süüria kurdidele vastutöötamine Kobane linna ümbruses ähvardab taasvallandada väikese intensiivsusega kodusõja kurdidega Türgis endas. Saudi Araabia, mis on suuresti nafta hinna hiljutise languse taga, ei laienda Türgile oma soodusmüügirežiimi.

Kasvav terrorioht riigis endas ähvardab turismi. Erdoğani üha autokraatsemad tendentsid lämmatavad Türgi majandust.

Võib arvata, et sellest kõigest libisesid vestlused Tallinnas kiiresti üle. Eesti asub Türgist kaugel ning otseseid huve meil seal ei ole. Jääb siiski üks märkimisväärne ühishuvide ring – mis sarnaselt Twitteri-konfliktiga ei ole samuti just soodus pind sundimatule vestlusele. Jutt käib Venemaast.

V

ähem muidugi Erdoğani poliitilise manööverdamise üha suuremast sarnasusest sellega, mida on ette võtnud samuti peaministri- ja presidenditooliga žongleerinud Putin. Erdoğani ja Putini tehnika sarnasuse jutuks võtmiseks on Eesti võõrustajad ehk liiga tagasihoidlikud.

Kuid jutuks tuli eile ja tuleb täna kindlasti Türgi ja Venemaa vaadete radikaalne erinevus maailmapoliitika sõlmküsimustele, alates Süüriast (kus Venemaa toetab kompromissitult Assadi ja on Türgit hoiatanud sõjalise sekkumise eest) ja lõpetades Ukrainaga (Erdoğan avaldas hiljutises telefonivestluses Putiniga muret krimmitatarlaste kohtlemise pärast).

Türgi on Eesti liitlane NATOs (kuigi Lähis-Idas ei kohtu Washington ja Ankara enam ammu n-ö silmast silma) ning meil on kalduvus Venemaa piiridel näha oma vaenlase vaenlastes sõpru, neid keeruliste küsimustega tüütamata. Pähkliks teeb Türgi aga meiegi jaoks Erdoğani radikaliseeruv läänevastasus – mis pikas perspektiivis, duginlikult, võib riigist teha hoopis Venemaa naturaalse sõbra.

Ahto Lobjakas on Eesti Välispoliitika Instituudi analüütik

seega loogiliselt kütuse tarbimist ning see toobki kaasa oodatud kodukulude languse ja perede toimetuleku kasvu – sest 40-protsendiline küttekulude tõus ei võimalda peredel enam oma kodusid kütta ning allesjäävat raha saab seega kasutada muuks otstarbeks.

Eelnevast nähtuvalt on valitsus õli/ diislikütust oma eluasemete kütmiseks kasutavate perede suhtes täielikult täitnud oma lubadused (vt valitsuse veebilehekülge): «toetada perede toimetulekut», «parandada Eesti elanike elukvaliteeti», «vähendada laste vaesust, kindlustada perede ja laste heaolu kasv», «kasvatada inimeste sissetulekut», «parandada lastega perede toimetulekut», «toetada ettevõtlust».

Valitsuse eelviidatud lubadused saavad täidetud aga vaid juhul, kui neil perekondadel õnnestub mingil seniteadmata viisil ilma kodu kütmata vältida külmal talvel oma perekonna surnukskülmumist.

Ilmselt on peaminister Rõivas aga kindel, et niigi suurte küttearvete suurenemine ligi 40 protsendi võrra ei ole märkimisväärne tõus, et üldse hakata analüüsima, kui paljudele peredele on selline maksutõus jõukohane.

hannes hannus

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

V

õib arvata, et eile ei söödud Kadrioru kunstimuuseumis õhtust mitte kõige sundimatumas õhkkonnas.

Võõrustaja, Eesti president Toomas Hendrik Ilves, on üks paljudest Twitteri-eetost emmanud poliitikutest. Selles kuni 140-tähemärgilisi sõnumeid lubavas internetikeskkonnas on Ilves heas seltskonnas, tema 36 000 jälgijat on Ida-Euroopa poliitiku kohta tunnustatav arv.

Muidugi, Läänemere ümber on latt väga kõrgele aetud – Soome peaministril Alexander Stubbil on Twitteri-jälgijaid viis korda rohkem, Rootsi ja Poola eksvälisministritel Carl Bildtil ja Radosław Sikorskil ligi kümme korda enam.

Aga eile oli rahvusvahelise poliitika Twitteri-au Ilvese kaitsta. Koos kõigega, mis Twitteri-vabaduse taga seisab, alates mõtte- ja arvamusvabadusest. Seda külalise ees, kes on öelnud, et tahaks Twitteri hävitada, kui sedagi, et on iga päevaga üha rohkem interneti vastu. Need sõnad kuuluvad Eesti eilsele ja tänasele külalisele, Türgi presidendile Recep Tayyip Erdoğanile.

Erdoğan, kes oli aastail 2003– 2014 Türgi peaminister, on suure osa oma karjäärist pühendanud võitlusele mitte ainult Twitteri, vaid kogu internetiga. Kaks korda on riigi ülemkohus pidanud tühistama Erdoğani läbi surutud seadused, mille eesmärk on piirata türklaste ligipääsu internetile – ja avada võimudele ligipääs nende tegevusele seal.

Andrus Karnau Malmstein ja Borodin

K

ui oleks teadnud, siis oleks kodunt ära läinud. Umbes nii ütles Tõnisson, kui Toots tuli raha laenama.

Aga ei teadnud, sest Krediidipank on vaikselt ja korralikult toiminud. Või vähemalt kuni selle ajani, mil Vene oligarh Andrei Borodin 2011. aastal panga aktsiatega tehinguid tegema hakkas. 2011. aastast alates on Krediidipank külvanud segadust, süüdistusi, kohtuasju, koos sellega ka ohtralt usaldamatust kohaliku finantsjärelevalve vastu. Krediidipank on nagu väike Vene allveelaev, mis kükitab kusagil Rootsi skääride vahel. Me ei tea, millal tuleb sealt järgmine ebameeldiv üllatus.

Finantsinspektsiooni endine juht Raul Malmstein otsis selle aasta suvel kontakti Moskva Panga esindajaga, et vahendada Krediidipanga aktsiate ostu. Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis võtsid Moskva Panga advokaadid Malmsteini kirja ja kasutasid seda tõendina Eesti kohtus. Moskva Pangal on pooleli hulk kohtuasju omandiõiguse teostamise pärast Krediidipangas. Nad ei saa seda teostada, sest panga nõukogu esimees, vähemusosanik Andrus Kluge on selle edukalt blokeerinud. Kui kuulata Kluge argumente, miks ta seda teeb, siis ei saa öelda, et ta on seda tehes valesti käitunud.

Kohtust edasi rändas Malmsteini kiri ajakirjandusse. Mis mõju sellel kõigel on, pole raske ära arvata. Eesti finantsinspektsioon, osake Euroopa Liidu järelevalvest, on diskrediteeritud, sest küll juba endisel, aga ikkagi väga olulisele infole juurde pääsenud isikul lasub kahtlus siseinfo kasutamises omakasupüüdlikel eesmärkidel. Malmstein sai ametist lahti selle aasta alguses. Pool aastat hiljem saatis ta Moskva Pangale kirja, milles pakub koos Cresco juhi Olev Schultziga, et ostavad Krediidipanga osakud ära. Vähe sellest, samas kirjas kinnitab Malmstein, et teeb samasuguse pakkumise ka Borodinile. Malmstein kirjutab, et tahavad osta ka Borodinilt Krediidipanga osakud, mida viimane kaudselt kontrollib. Jutt käib siis Krediidipanga praeguse nõukogu esimehe Andrus Kluge ja tema lähemate äripartnerite firmadele kuuluvaist osakuist.

Venelastel ei tohiks olla põhjust Eesti finantsinspektsiooni ja selle endist juhti rünnata. Finantsinspektsioon on seni pigem kaitsnud Moskva Panga huve Krediidipangas. Või kui üldse vaadata inspektsiooni käitumist, siis pigem asub meie järelevalve reeglina vaidlustes kaitsma suurema kapitaliga osapoolt. Nii ka Krediidipanga asjas. Moskva Pank kuulub Vene riiklikule kapitalile VTB ehk Vneštorgpangale.

F

inantsinspektsioon tasus Malmsteinile lahkudes nelja kuu hüvitise. See on siis aeg, mil ta ei tohiks finantsasjadega tegeleda. Kui Eesti riik tahaks oma endisele ametnikule pikemat «kodus istumise» aega määrata, siis peaks hüvitis olema selle võrra pikem. Kogu elu finantssfääris töötanud mehena on Malmsteinil keeruline leida tegevust mõnes teises valdkonnas. Aga elama ju millestki peab.

Nii et kui ei õnnestu tõestada kindlat fakti, et siseinfo on rändama läinud või seda on rahaks vahetatud, siis pelgalt tõsiasjast, et Malmstein on läinud ühe investeerimispanga teenistusse, ei piisa tema ristilöömiseks või hukkamõistmiseks.

Teisalt on kahtlused õhku visatud ja neist enam lahti ei saa. Kahju on sündinud. Nii nagu Kluge ei saa enam kunagi lahti sildist, et ta on Borodini tankist. Või üks endine europarlamendi saadik teda jälitavast väitest, et on saanud kalleid kingitusi ühelt Inglismaal redutavalt ärimehelt Eesti poliitikute mõjutamiseks. Ikka sellesama Krediidipanga asja soodsamaks lahendamiseks.

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 24. OKTOOBER 2014

Tallinnas läks lahti «Eksperimenta!»

Tallinnas on eilsest väljas 11 riigi 14–19-aastaste noorte kunstiteosed – käib rahvusvaheline koolinoorte nüüdiskunsti triennaal «Eksperimenta!». Tegu on ainsa omasugusega, mis annab noortele võimaluse kogeda loomeprotsessi alates idee arendusest ja eksperimenteerimisest kuni juba valmis teoste näitamise ja tagasiside saamiseni rahvusvahelisel areenil, hindajaiks professionaalsed kuraatorid ja kriitikud. «Eksperimenta!» näitused on avatud Katariina kirikus ja Hopneri majas 23. novembrini. Esimene «Eksperimenta!» toimus 2011. aastal Euroopa kultuuripealinna ühe tähtsündmusena Tallinna lauluväljakul ja Maarjamäe lossis, kus 13 riigi noorte kunstnike teoseid käis vaatamas 18 000 inimest. «Eksperimenta!» direktor Annely Köster (pildil) loodab, et profikunsti ringkonnad avastavad noorte autorite seast tõelisi rahvusvahelise potentsiaaliga tulevikutalente. Triennaali korraldab Sally stuudio. kultuur.postimees.ee

Nüüdistants siirdub Eesti turneele Ikka veel harva satub nüüdistants Tallinnast, Tartust ja Viljandist väljapoole. Nüüd satub: pühapäeval, 26. oktoobril algab Tartu Uuest Teatrist järjekordne «Tantsutuur», mis viib kahel järgmisel nädalal korraga kaks lavastust Valka, Võrru, Kuressaarde, Paidesse, Haapsallu ja Kärdlasse. Valikusse kuuluvad Siim Tõniste, Jaak Sapase, Eike Ülevainu ja Olga Privise lavastatud ja tantsitud «Post kaart», mis on inspireeritud kunstnik Jarõna Ilo joonistustest, ning Renate Keerdi (endine Valme) noortelavastus «Kama». «Laval on neli noort inimest: kaks tüdrukut ja kaks poissi. Neil on kama ja nad hakkavad seda šeerima,» on öelnud oma lavastuse kohta Keerd ise. «Tantsutuur» on nüüdistantsuetenduste sari, mille eesmärk on tutvustada moodsat tantsukunsti ka väiksemates kohtades. Sarja korraldab Eesti Tantsuagentuur. kultuur.postimees.ee

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

POLIITIKA. Muusika-aasta projektide rahastamine põhjustab lahkarvamusi.

Klassika võitis, pop ka hendrik alla toimetaja

E

esti Muusikanõukogu eelistas 2015. aastal tähistatava muusika-aasta projektidest toetada omasid, ministeeriumi seatud nõudeid ignoreerides, kirjutas Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse nõunik Heidy Purga eile Postimehes ilmunud arvamusartiklis.

Muusika-aasta statuudis on kirjas märksõnad «žanriülesus», «noored», «regionaalsus», «mitmekesisus», «rahvusvahelisus». Purga väidab, et muusikanõukogu pole projekte rahastamiseks välja valides nendest kriteeriumitest lähtunud, eelistades muusika akadeemilisemat osa.

28 vaagimisele võetud projektist vastas tema kinnitusel vaid üks kriteeriumile «žanriteülene» ja teine oli noortele bändidele ja artistidele suunatud programm. Kes täpsemalt raha said ja kes mitte, jättis ta avalikustamata.

Kultuuriministeerium leidis eile, et katki pole midagi. «Tõ-

siasi on see, et iial ei suudeuudeta rahastada kõiki projekte ojekte või tulla vastu kõigile soovidele. Ometi pakub muusikausikaaasta kindlasti kõigile e huvilistele unustamatuid elamusi. Programm kujuneb mitmekesiseks ja hõlmab b Eesti muusikaelu tervikuna kuna – klassikast popini, mis oligi eesmärk,» teatas ministeeriumi steeriumi esindaja Meelis Kompus. pus.

Purga seisukohta a toetab Tallinn Music Weeki ki korraldaja Helen Sildna, kelle elle meelest ei tohiks Eesti popmuusika pmuusika head kvaliteeti ja ka rahvusvahelist läbilöögivõimett ignoreerida, vaid selle üle tuleks leks uhke olla. «Kui ühes programmis ammis on žanriteülesus eesmärgina ärgina sõnastatud, peab see reaalselt eaalselt ka teostuma ning selle programmi rogrammi edukust või õnnestumist mist tuleb vaadelda ka vastavalt lt püstitatud eesmärgile,» ütles es Sildna.

«Kui kultuuriministeerium nisteerium näeb, et igasugune kvaliteetne opkultuulooming, olgu see popkultuuri või klassikalise kultuuri ilming, on riigi huviobjektiks, jektiks, tuleb ka selle eest hooltt kanda, et rahastus, toetus, organisatsiooanisatsioonide struktuur ja ülesehitus esehitus seda ka väljendaksid.» » Purga süüdistab kolme organisatsiooni. «Eesti muusikapoliitikat määravad kolm

sarnaseid eesmärke ja suures osas kattuvaid liikmeid-isikuid ühendavat organisatsiooni: Eesti Muusikanõukogu, Eesti Muusika Arenduskeskus ja Eesti Muusika Infokeskus, kes seisavad hea iseenda eest ja võitlevad iga viimasegi toetuseks jagatava sendi pärast, kuid ei kaasa poliitika tegemisse muusikavaldkonda tervikuna.»

Selle väitega ei ole nõus Eesti Muusika Infokeskuse direktor Evi Arujärv, kelle meelest Purga eksib. «Ideoloogia kujundamise ja rahajagamise juures infokeskust ei olnud ja ühtki summat selle eelarvest meie i kontole oodata ei ole.»

Arujärve hinnangul olid ministeeriumi aluskriteeriumid

Mis on muusika-aasta?

• Kultuuriministeerium on 2015. aasta kuulutanud muusika-aastaks, et tõsta tähelepanu keskmesse Eesti mitmekülgne muusikaelu, tutvustada publikule Eestis elavaid ja tegutsevaid heliloojaid ja interpreete.

• Muusika-aasta märksõnad on «noored», «regionaalsus», «mitmekesisus», «rahvusvahelisus».

• Aasta jooksul leiab aset hulk üritusi: kontserdid, festivalid, konkursid, konverentsid, koolikontserdid, loengud, kirikulaulupidu, näitused jpm. allikas: kultuuriministeerium, eesti muusikanõukogu

POSTIMEES, 24. OKTOOBER 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

aotas

selged ja valikus kaasati osalejaid, kuid kahjuks tähendab ideede konkurents alati ka seda, et on neid, kes jjäävad kõrvale. Žanriteülest muusikapoliitikat toetab ka Jazzkaare peakorraldaja Anne Erm. Tema meelest on muusikaelus vajalik sõbralik konkurents, seda nii festivalide, interpreetide kui ka muusikamänedžeride vahel.

Kildkondlikud huvid ja žanripiirid tuleks kõrvale jätta.

«Kui me kõik julgeksime vaadata tavapärastest raamidest kaugemale ja seada endale uusi väljakutseid ja eesmärke, siis oleksid ka erilised saavutused kergemad tulema. Eesti on nii väike, et ainult iseenda eest seistes ei jõua kaugele.»

Muusika-aasta projektijuhi Kristel Üksvärava meelest on kogu temaatika liiga vara avalikuks tehtud. Ta väidab, et otsustamisel lähtus Eesti Muusikanõukogu juhatus koos kultuuriministeeriumi muusikanõunikuga eelmisel sügisel mi-

nisteeriumi moodustatud vabatahtlike muusika-aasta töörühmade ettepanekutest ja loomulikult muusika-aasta eesmärkidest.

Täpsemalt on ta muusikaaastast ja selle projektidest valmis rääkima järgmisel nädalal.

Heidy Purga artiklit ja selle kommentaare loe täismahus Postimehe kultuuriportaalist kultuur.postimees.ee.

illustratsioon: eero barndõk

16 || SPORT || POSTIMEES, 24. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA KRISTJAN JAAK KANGUR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Maailma tippjalgpallur teab, et kahepäevane puhkus pole sama, mis kolmepäevane.»

Madridi Reali ründaja Cristiano Ronaldo on pahane, et enne laupäevast matši Barcelonaga saavad vastasmängijad ühe puhkepäeva rohkem.

KORVPALL

Rapla ja TTÜ olid Balti liigas võidukad Korvpalli Balti liigas pidasid Eesti klubid eile kaks mängu: Rapla Tyco alistas kodusaalis Moskva Dinamo ja TTÜ oli parem Lietkabelise meeskonnast. TTÜ alistas punktidega 84:77 Lietkabelise, võitjameeskonna suurim korvikütt oli 24 punkti ja kaheksa lauapalliga Joonas Järveläinen, külaliste poolt viskas Zygimantas Jonusas 18 silma. Rapla mängis omakorda kodusaalis peetud põnevusmängus 74:70 üle Moskva Dinamo. Tyco meeskonna parimana viskas Rait-Riivo Laane 19 punkti, külaliste poolt panustas Denis Zahharov samuti 19 silmaga.

RALLI

Hispaania rallit juhib avapäeva järel Mikkelsen Eile sõideti autoralli MM-sarja eelviimasel ehk Hispaanias toimuval etapil esimene katse, mille võitis Volkswagenil kihutav Andreas Mikkelsen. Üldarvestuses esikohta hoidev teine Volkswageni sõitja Sebastien Ogier kaotas tiimikaaslasele 1,8 sekundiga, kolmanda aja sõitis välja Thierry Neuville (+2,9). Hispaanias teeb kaasa ka Sander Pärn (pildil), kes püüab DMACK Fiesta Trophy sarjas esikohta. Eilsel avakatsel jäi Pärn oma klassis viimaste hulka.

88.

Pääsukeste treeningugrupi ühispilt mõni nädal tagasi Bulgaarias treeningulaagris.

LASKESUUSATAMINE. 65-aastane treener Tõnu Pääsuke jagab aega tulevikulootuste juhendamise ja sponsorfirmade uste kulutamise vahel.

Nappide vahendite kiuste kõrgete eesmärkide poole peep pahv

tabelireal

paikneb Eesti jalgpallikoondis uue FIFA edetabeli järgi.

JALGPALL

Sporting nõuab UEFA-lt kordusmängu Jalgpalli Meistrite liigas toimus teisipäeva õhtul põnev kohtumine Schalke 04 ja Lissaboni Sportingu vahel. Dramaatilise lahenduse saanud matšiga pole aga rahul viimasel minutil määratud penalti tõttu 3:4 kaotuse teeninud Sportingu klubi, kes esitas taotluse, et mäng peetaks uuesti. Mängu otsustavaks väravaks sai 93. minutil Schalke kasuks määratud penalti, mille määramise põhjuseks oli väljakukohtuniku otsus, et Lissaboni ridadesse kuuluv Jonathan Silva mängis käega, ent videokorduselt on näha, et Silva puutus palli pigem pea kui käega.

Volkswagen jätkab oma sõitjatega

Toome ei mängi ka Tarvaga

Autoralli MM-sarjas sõitev Volkswageni meeskond avalikustas, et järgmisel hooajal jätkavad nende tiimis Sebastien Ogier, JariMatti Latvala ja Andreas Mikkelsen. «Meil on praegusel hetkel rallimaailma kolm kõige paremat sõitjat,» kiitis tiimiboss Jost Capito.

Autoralli MM-sarjas on tänavu jäänud sõita kaks etappi, Volkswagen on juba kindlustanud võistkondlikus arvestuses võidu.

Põlvevalu tõttu mängu Pärnuga pingilt vaadanud TÜ/Rocki korvpallitiimi mängija Joosep Toome ei osale ka laupäevases kohtumises Rakvere Tarvaga. Rocki füsioterapeut Martin Vahimets ütles Tartu Postimehele, et ägedat põletikku ja turset Toomel pole, aga valu püsib ning mängida ei saa. «Mingi nurga all on põlves valu ja korralikku kaitseasendit ta sisse võtta ei saa,» lausus Vahimets.

foto: erakogu

sporditoimetuse juhataja

K

ui laskesuusatamise treener Tõnu Pääsuke nägi, mida tema noored õpilased algava hooaja eel oma sportlikeks eesmärkideks seadsid, soovitas ta neil need vähemalt esialgu üle vaadata. «Meie õpilased on igal aastal võitnud medaleid ja ega nad ei taha neist tulevikuski ilma jääda,» sõnas Pääsuke ja lisas, et nelja aasta perspektiivis loodavad tema parimad õpilased pääseda olümpiale ning ka seal medalit püüda. «Püüdsin neile selgeks teha, et nii kõrge eesmärgi täitmiseks tuleb püstitada veel 30 vahe-eesmärki.»

Latt on kõrgel Kogenud treenerina ei soovinud Pääsuke õpilaste entusiasmi alla tõmmata, vaid näidata, kuidas kõrge eesmärgi poole liikuda. Selles, et sportlane peabki seadma endale suuri sihte, ta ei kahtle.

«Latt on seatud hästi kõrgele ja selle ületamiseks käib päris sisukas töö. Näiteks distsipliiniga pole meil mingeid probleeme ja koolitööd saavad ka kõik tehtud,» kiitis Pääsuke ning rõhutas, et õppimine on tähtsuselt treeningutest eespool. Kuna laagrite tõttu ei jõua noored laskesuusatajad kooli just ülemäära tihti, tegeletakse koolitükkidega ka treenin-

gulaagrites harjutuskordade vahele jäävajal ajal.

Pääsukese treeningugrupis harjutab 15 laskesuusatamise tulevikulootust, kes ei saa teha endale mingeid järeleandmisi – nende vanemad ja treenerid panustavad sportimisse lihtsalt nii palju. Kuna alaliidu tugi on nappide võimaluste tõttu piiratud, käib kogu tegevus valdavalt vanemate rahakotil ning treenerite endi otsitud sponsorite toel. Raha leidmine võtab aga väga palju aega ja energiat – kõik see tuleb omakorda treeningute arvelt.

«Tegelikult tuleks võimalike sponsorite uksi palju rohkem kulutada, kuid aega lihtsalt ei jagu,» tõdes Pääsuke, kes sel nädalal liikus raha otsides mööda Tallinna ettevõtteid. «Need asjad ei käi nii, et astud sisse ja kohe antakse raha – mõne võimaliku toetajaga tuleb tegeleda paar kuud, mõnega kaks või koguni neli aastat…»

Nõmme spordiklubil Biathlon – just seal kasvatab Tõnu Pääsuke oma abikaasa Aita ja rootslasest väimehe Stefan Gunnari abil laskesuusatajaid – muutis elu veidike kergemaks tänavu loodud Tallinna spordikool. Pääsuke saab sealt treeneri palga. Veidike saadakse abi ka alaliidult, kuna Pääsukese õpilased moodustavad valdava osa järelkasvukoondisest. Omavanuste tiitlivõistlustelt medaleid võitnud seltskonnaga minnakse algaval hooajal Eestit esindama ka osal IBU karikasarja etappidel.

«Leppisime A-koondise peatreeneri Janno Prantsiga kokku, et minu grupp saab osaleda neljal IBU karikavõistluste eta-

pil,» rääkis Pääsuke. 65-aastane mees püüab neidki võistlusi kasutada rahaaukude lappimiseks. «IBU võistlustel makstakse meile kinni kuue inimese kulud – ühe etapi kohta teeb see 3600 eurot. Kui see korrutada neljaga etapiga, saab kokku meie mõistes väga suure summa.» Kulude kokkuhoiuks ühildatakse need käigud treeningulaagritega, kuhu kogu seltskond sõidab kahe kaheksakohalise mikrobussiga, toitlustamise eest hoolitseb oma kokk.

Nii on odavam ja lihtsam.

Vaatamata heale kombineerimisoskusele, ei saada aga läbi lapsevanemate toeta. «Osamaks on meil tegelikult väga suur: 600–800 eurot,» nentis Pääsuke. Kusjuures sellega saab katta vaid pool ühe sportlase treeningulaagri kulust. «Kõigil vanematel pole võimalik sellist raha maksta, aga kuidas ma jätan noore kõrvale, kui näen, et tegemist on perspektiivika sportlasega? Mind on aidanud paremal järjel olevate endiste õpilaste vanemad ja ka endised õpilased – näiteks Eveli Saue. Nendelt inimestelt tuleva abi jagan vähemkindlustatud peredest pärit noorte kulude katteks.»

Latt on seatud hästi kõrgele ja selle ületamiseks käib päris sisukas töö.

Laskesuusatreener Tõnu Pääsuke

Raskem ongi just noorematel sportlastel. Omavanuste tiitlivõistlustel säranute elu näib pisut kergem. Näiteks mullu sprindis juunioride Euroopa meistriks tulnud Tuuli Tomin-

gal on palju abi selle saavutuse eest saadud preemiast, rahastatud on ka aastaid Eesti laskesuusatamise juhtimise juures olnud Hillar Zahkna poja Rene – temagi auhinnakapis ripub omavanuste tiitlivõistluste medaleid – ja alaliidu juhatuse endise liikme Jaanus Beilmani tütre Merili ettevalmistus. Isiklik sponsor on ka tulevikumeheks peetaval Johan Talihärmal.

Lume otsingul Pääsukeste gruppi kuulub aga teisigi tulevikutegijaid, näiteks Regina Oja, Kelly Vainlo ja Jan Treier.

Hiljuti käis Pääsukeste grupp treeningulaagris Bulgaarias. Praegu saavad noored kümmekonna päeva jooksul tegeleda õpingute korraldamisega ning seejärel ootab juba lumelaager Soomes. Sealt naastes jäädakse mõneks päevaks koju ning seejärel sõidetakse Austriasse.

«Peame otsima kohti, kus lumi on pidevalt maas.

Isegi kui Otepääle tehakse kilomeetrine ring, on Tallinnast sinna ja tagasi sõitmine kallis. Kallis on ka Otepääl elamine. Kusagil mujal harjutamine tuleb odavam,» tõdes Pääsuke.

Treeningutel saab Pääsuke palju abi rootslasest Stefan Gunnarist, kes tegeleb grupi laskmistreeningutega. «Tänu sellele saan mina keskenduda suusatamisele ja selle tehnikale. Muidu pidin trennis tegelema märklaudade üles tõmbamisega ning muuks aega ei jäänudki,» sõnas Pääsuke, viidates treeningute kvaliteedi tõusule.

POSTIMEES, 24. OKTOOBER 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA KRISTJAN JAAK KANGUR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

AUTOSPORT. Vormeliroolist tänavu sportautosse kolinud Kevin Korjus näitas õpipoisihooajal märksa kogenumate tiimikaaslastega võrdset ja kohati suurematki kiirust.

Õpipoiss Korjus leidis hoo kristjan jaak kangur reporter

Ü

ht a e g u nii Blancpaini kui ka European Le Mansi (ELMS) sarjas osalenud Kevin Korjus lõpetas elu esimese hooaja kereautodel pisut kahetiste emotsioonidega: kiirusega võis rahule jääda, kuid väga headeks tulemusteks ei õnnestunud seda tihti realiseerida.

«Kvalifikatsioonidega olen kindlalt rahul. Kümnest sõidust seitsmes tegin mina kvalifikatsiooniringi ja olin kolm korda teine, halvim koht oli kuues.

Pole paha, kui arvestada, et näiteks Blancpaini etapil osaleb umbes 45 autot,» lausus Korjus.

«ELMSis saadud neljas üldkoht oli maksimum, selle üle ei saa nuriseda – esikolmikusse jõuda ei olnud reaalne. Blancpainis võinuks natuke paremini minna, sest pärast kahte etappi juhtisime, aga lõpuks olime alles kaheksandad. Kahjuks pidime katkestama ka näiteks Spa 24 tunni sõidu, kus jagati topeltpunkte,» sõnas Korjus.

Blancpaini sarjas pidi Kévin Estre’i ja Andy Soucekiga autot jaganud Kevin Korjus mitme katkestamise tõttu foto: brecht decancq photography / brecht decancq leppima alles kaheksanda kohaga.

Kogenud kaaslased Varem vormelisarjades kihutanud Korjus istus kereauto rooli esimest korda alles tänavusel esimesel hooajaeelsel testil. «Väga teistmoodi ei pidanud sõitma õppima, sest rajad on enamikus samad. Euroopas on mul nüüd enamik radu läbi käidud. Samas olen näiteks Silverstone’is sõitnud vist juba viis korda, aga natuke olid asjad ikka teisiti. Auto käitub üsnagi teisiti, on poole raskem kui vormel ja pidurdusmaad olid algul harjumatud. Lisaks on kvalifikatsiooni ja sõidu vahel suur vahe, sõidus olime raskema autoga kaks-kolm sekundit ringi kohta aeglasemad. Kuid hooaja keskpaiku sain hoo üles ja siis oli juba mõnus,» sõnas Korjus.

Blancpaini ja ELMSi sarja võrreldes kaldub eestlase eelistus neist esimese poole. «Blanc-

foto: mati hiis / õhtuleht

painis on korraga rajal vaid GTautod, ELMSis võistlesime koos LMP-klassi prototüüpidega. Ferrari oli teistest üle küll ELMSis, kus võis mootorit rohkem seadistada, aga Blancpainis saime vastu ka tiimidele, kellel on tehasetugi,» ütles Korjus. Tema enda võistkond ART Grand Prix ei olnud küll otseselt McLareni tehasevõistkond, kuid väike eelis neil teiste sama marki autot kasutavate tiimide ees siiski oli.

«Nipet-näpet meid ikka aidati – kui mõni uus jupp tuli, saime meie selle esimesena. Palju sellest abi oli? Ütleme, et mitte vähe, aga ka mitte hirmus palju.»

McLareni auto oli mõlemas

sarjas küll täpselt samasugune, ent erinesid tiimikaaslased. Kuidas suutis Korjus leppida sellega, et esimest korda karjääri jooksul ei sõltunud rajal näidatud tulemus ainult temast endast? «Blancpainis minu tiimi kuulunud Kévin Estre on McLareni tehasesõitja ja Andy Soucek samuti tipptasemel mees, nii et nendega sujus meil küll koostöö hästi. Kui kõik kolm on kõvad sõitjad, siis innustavad nad ka üksteist rohkem. Sellistes sarjades ongi oluline saada endale head tiimikaaslased, keda usaldad, sest päris palju on tiimitöös kinni,» lausus Korjus. «Näiteks auto seadistuse paneme paika kõik kolmekesi koos inseneriga, kuna see peab sobima kõigile. Ning muidugi võib juhtuda, et oled ise kõige kiirem ja lõpetad ikkagi alles kümnendana, aga samamoodi võid ka ise mõnel nädalavahetusel kehvalt sõita ja ikkagi lõpuks hea tulemuse saada.»

ELMSi sarjas nägid reeglid ette kolmel tasemel sõitjaid, kellest Korjus oli kõige tugevam, kuid samas tähendas see kõige lühemat sõiduaega.

«Kuldsõitja ei tohi sõidu jooksul läbida üle ühe vahetuse ehk maksimaalselt 50 minutit. Seega olenes seal sarjas päris palju teistest,» nentis Korjus.

Volgast lahkunud Sergei Pareiko: küll nad hakkavad rääkima JALGPALL. Eesti jalgpalli-

koondise väravavahi Sergei Pareiko keeruline seis Venemaa esiliigaklubi Nižni Novgorodi Volga juures on saanud teatud mõttes lõpplahenduse – puurilukk on tagasi Eestis ning jääb puhkenud palgavaidluses ootama Euroopa Jalgpalliliidu (UEFA) otsust. Pareiko on kindel, et see langeb tema kasuks.

«Viisin klubisse paberid selle kohta, et katkestan eilsest (üleeilsest – toim) lepingu ja lahkun. Nüüd on neil vaja mulle tasuda praegused võlgnevused ja kogu summa kuni mu lepingu lõpuni ehk 2016. aasta-

ni,» tutvustas Pareiko olukorda. «Keegi minuga ühendust ei võtnud, eks nad arvavad, et neil on õigus. Aga olen kindel, et õigus on minu pool.»

Augusti lõpus palgalangusest keeldunud ja sestpeale põhimeeskonnast eraldi treeninud väravavahile annab kindlust see, et üks sama saatusega meeskonnakaaslane on kadalipu juba edukalt läbinud.

«Tema lahkus Volgast varem ja hiljuti tuli UEFA-lt klubisse kiri, mis kohustas neid palka välja maksma. Tean, et nad võtsid temaga juba ühendust ja uurisid, kuidas saaks kompromis-

sile jõuda. Aega võtab, aga küll nad hakkavad rääkima,» sõnas Pareiko.

Eesti koondis peab 12. novembril maavõistlusmängu Norraga ja kolm päeva hiljem Serravalle staadionil tänavuse viimase EM-valikmängu San Marinoga. Nendeks kohtumisteks valmistumine Pareiko sõnul ei kannata. «Juba esmaspäeval sõidan Poola, oma endise väravavahtide treeneri juurde. Seal saan harjutada 7. novembrini ja kui tagasi tulen, siis eeldatavasti algabki juba koondiselaager,» sõnas Pareiko.

Kristjan Jaak Kangur

Võrreldes vormelihooaegadega kogunes Korjusel tänavu sõidukilometraaži vähe ning see on ka üks aasta suuremaid miinuseid. «Teste oli vähe ja testipäevad olid ka kolme sõitja peale ära jagatud. Küll aga oli selle võrra aega rohkem ning sain teha mõnele eratiimile – viimati näiteks Scuderia Nordicule – sõitjakoolitust. Samuti käisin alles paar nädalat tagasi Renault’ palvel nende autot testimas,» lausus Korjus, kes hoiab jõudumööda silma peal ka noorema venna Kaspari tegemistel.

«Niipalju kui aega on, aitan ikka. Aga kas ta võib jõuda sama kaugele kui mina, ei oska küll öelda – oma venda on väga raske niimoodi hinnata,» muigas Korjus.

Üheks sihiks DTM Kui hooaja algul peeti koos mänedžer Raivo Tammega plaani osaleda taas ka vormel-3 sarja hooaja lõppvõistlusel Macaus, siis nüüd tunnistab Korjus, et vormelirooli hing teda enam väga ei kisu. «Üritaks ikka kereautodel jätkata – eks ole näha, kus. Euroopas on nii palju erinevaid sarju, neist ongi Blancpain minu hinnangul GT3-autode jaoks prestiižikaim. Aga muidugi on olemas veel ka sakslaste DTM ja sa-

muti WEC-sari, Austraalias ka V8 Supercars,» loetles Korjus, kes peab 21-aastasena hakkama mõtlema sellelegi, kuidas end võidusõitjana ära elatada. «Tänavuse hooaja puhul ei tahaks rahateemast rääkida, kuid eks seda, kas sportautodel sõites on võimalik ka tulevikku kindlustada, saab loodetavasti juba lähitulevikus näha.»

Tamme sõnul lepiti ART Grand Prix’ga juba hooaja eel kokku, et kui kõik kulgeb edukalt, sõidab Korjus seal ka tuleval aastal. «Suuliselt on olnud juttu, et ta jätkab, aga kuni allkirju pole paberil, on kõik muidugi veel lahtine. Tänavust hooaega tahaks veel natuke pikemaks venitada sellega, et ehk saab teha mõne testi DTM-sarja autoga,» viitas Tamm Saksamaal populaarsele turismiautode sarjale, kus tänavu osalesid näiteks endised vormel-1 sõitjad Timo Glock, Paul di Resta ja Vitali Petrov. «Samas on DTMi puhul ikkagi üks suur probleem selles, et Eesti on nii väike,» lausus Tamm sarja kohta, kus osalevad kolm Saksa suurfirmat Audi, BMW ja Mercedes. «Kõik kolm tootjat tahavad reklaami eesmärgil leida suure riigi sõitjat. Meil Eestis ju nende mõistes erilist turgu pole,» nentis Tamm.

Sakslaste rõõm ja inglaste ebakindlus JALGPALL. Euroopa jalg-

palli Meistrite liigas on kõigis alagruppides seljataga kolm vooru ning teatud jõujooned juba välja kujunemas.

Head hoogu naudivad Saksa klubid, samal ajal kui Inglismaa meeskondade tee kulgeb – Londoni Chelseat kõrvale jättes – endiselt üle kivide ja kändude.

Liverpool võõrustas tiitlikaitsjat Madridi Reali ning kui viie aasta eest purustati kuninglik klubi kodus koguni 4:0, siis nüüd oli tasumise tund – efektse avavärava löönud Cristiano Ronaldo vedamisel võttis Real kindla 3:0 võidu ja jätkab täiseduga. Portugallase tabamus oli talle Meistrite liigas 70. ning nüüd lahutab teda Rauli rekordist veel ainult üks värav.

«Ma ei muretse selle rekordi pärast – tean, et õige pea saan selle enda nimele,» lausus Ronaldo pärast kohtumist. Teises sama alagrupi mängus sai Ludogorets tänu Jordan Minevi teise lisaminuti tabamusele 1:0 jagu pikalt vähemuses mänginud Baselist ning nüüd on nii Liverpoolil, Baselil kui ka Ludogoretsil tabelis kolm punkti.

Londoni Arsenal oli võõrsil mannetu mänguga Anderlechtilt lüüa saamas, kuid viimase paari minutiga suudeti tänu Kieran Gibbsi ja Lukas Podolski väravatele pöörata kaotusseis 2:1 võiduks. Teises sama alagrupi kohtumises võimutses Dortmundi Borussia Istanbuli Galatasaray üle 4:0 ning jätkab täiseduga, olles kolme Meistrite liiga vooruga kogunud rohkem punkte kui kaheksa vooruga koduliigas.

«Lõime õigel ajal väravaid, aga kergelt see võit küll ei tulnud. Esiteks ei tohi me Bundesligas enam lasta endale nii lihtsaid väravaid lüüa ja teiseks vajame räpasemaid võite,» tutvustas Dortmundi peatreener Jürgen Klopp tulevikuplaane.

Mõru pilli pidi alla neelama Itaalia meister Torino Juventus, kes jäi võõrsil 0:1 alla Olympiakosele. Eelmise hooaja finalist Madridi Atletico alistas viigiga lõppenud avapoolaja järel 5:0 Malmö. PM

18 || REIS || POSTIMEES, 24. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

EPIDEEMIA. Lääne-Aafrikast pärit Ebola viiruse levikule ei o ka puudub seni tõhus vaktsiin, maailm on aga lennuliikluse t

Lennujaamades kadri veermäe

kadri.veermae@postimees.ee

«Istud järjekordsel reisil kitsukesse lennukitooli surutuna, ja äkki hakkab kõrval istuv inimene köhima. Varem oleksid ehk nurisenud, et ise külmetunud ja ikka reisib, kuid nüüd võib paljudel pähe tulla häiriv mõte: järsku on tal Ebola?» Nii arutleti ühes saatelõigus, mida näitas hiljuti USA uudistekanal CNN. Kuigi mõte saada lennureisil Ebola viirus võib peale hüpohondrikute tulla pähe ka paljudele rahulikumatele reisijatele, on võimalus õhusõidukis endale tappev viirus külge korjata pea olematu. Vanderbilti ülikooli nakkushaiguste spetsialist William Schaffner ütles BBC-le, et mõistab inimeste muret, kuid nakkusoht on nullilähedane. «Nii nagu gripp ei levi õhu kaudu, sama tõenäoline on saada see viirus käsitoelt, puutetundlikult ekraanilt või kandikulaua küljest,» ütles Schaffner ja lisas, et viirus levib vaid otsekontaktis nakatunu kehavedelikega, nagu veri, okse, sülg ja väljaheiteid.

Suured lennujaamad lihtsalt rahulikuks jääda ei saa, vaid peavad Ebolaga võitlemiseks astuma konkreetseid samme. Nii mõõdetaksegi üle kogu maailma lennuväljadel reisijate kehatemperatuuri, lisaks peavad näiteks USAsse ja Suurbritanniasse saabujad läbima küsimuste vooru.

Suurbritannias küsivad lennujaamatöötajad reisijalt kuus küsimust. Mis oli reisi alguspunkt? Kas reisija viibis kellegi Ebolaga nakatunu lähedal?

Kas ta hoolitses kellegi eest, kellel oli raske haigus või kes suri teadmata põhjusel? Kas ta on käinud Ebola epideemia all kannatanud riigis mõne rahvaliku ravija juures? Kas reisija on hiljuti oksendanud või tunneb end üldiselt halvasti? Kas ta on hiljuti kokku puutunud surnukehadega või käinud matustel?

Prantsusmaa on jällegi alustanud Pariisis Charles de Gaulle’i lennujaamas ühe hullema epideemiapuhanguga riigist Guineast saabuvate reisijate kontrollimist, sest kaht riiki ühendab üks otselend päevas.

See edasi-tagasi lend ajas ärevile Air France’i pardatöötajad, kes avaldasid protesti ja kutsusid lennufirmat üles peatama reisid Guinea pealinna Conakrysse.

Sel nädalal hakati Guineast, Libeeriast ja Sierra Leonest pärit reisijate kehatemperatuuri mõõtma ka Belgia suurimas, Brüsseli lennujaamas.

USAsse tohivad kolmest Lääne-Aafrika Ebola-keskusest ehk Libeeriast, Sierra Leonest ja Guineast pärit reisijad selle nädala kolmapäevast alates tulla vaid viie lennujaama kaudu.

Seesugune kontroll lennujaamades rahuldab küll USA ühiskonna nõudmist selle järele, kuid viiruse levikut riiki see ära hoida ei pruugi. Isegi siis, kui meetmed oleks tarvitusele võetud varem, poleks need tõenäoliselt takistanud 8. oktoobril Ebolasse surnud Tho-

Ebola-kontroll USAs Chicago lennujaamas.

Ebola buklettidega arst Pariisi lennujaamas.

mas Eric Duncani sisenemist riiki. Kui Ducan 20. septembril Dallase lennuväljal maandus, polnud tal palavikku. Ka vastas ta eitavalt küsimusele, kas tal oli Libeerias olnud kokkupuudet Ebola-haigetega. Ühtegi haiguse sümptomi tal ei olnud, need tekkisid neli päeva pärast USAsse saabumist.

Võitluse Ebolaga muudab keeruliseks haiguse 21-päevane peiteaeg, kuid Ühendriigid on lahendanud selle nii, et võimud hakkavad epideemiapiirkondadest riiki tulnud inime-

foto: reuters/scanpix

si jälgima just 21 päeva möödudes.

Ebola-kontrollidega alustab ka maailma suletuim riik Põhja-Korea, kus käib aastas umbes 6000 lääne turisti. «Kolme päeva eest teatas Põhja-Korea, et igaüks, kes on Lääne-Aafrikas käinud, peab muretsema arstitõendi, et tal pole Ebolat,» sõnas reisifirma Young Pioneer Tours esindaja Gareth Johnson eile väljaandele New York Times. «Neljapäeval ütlesid nad aga, et riiki pole oodatud ühtegi välisturisti,» lisas Johnson.

POSTIMEES, 24. OKTOOBER 2014 || REIS || 19

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

Parimad ja halvimad lennujaamad öö veetmiseks

le hoolimata pingutustest suudetud piiri panna, tõttu muutunud väikeseks.

foto: changi airport

käib tõsine Ebola-jaht

Kord elus tuleb enamikul reisijatel veeta öö lennujaamas ning veebileht Sleeping in Airports on võtnud oma südameasjaks reastada parimad ja halvimad kohad, kus lendu oodates ööd veeta. Lisaks – Tallinna lennujaam jõudis sel aastal Euroopa lennujaamade esikümnes 7. kohale. PM

Parimad lennujaamad tänavu 1. Singapur: Singapur Changi

Selle kuu algul otsustas üks USA arst protestiks riietuda foto: ap/scanpix kogu lennureisi ajaks kaitseülikonda.

18. aastat järjest hääletasid reisijad Singapuri lennujaama maailma parimaks. Neile meeldis selle rahustav õhkkond, sõbralik teenindus ja meeldiv paigutus. Tegemist on ka lennujaamaga, kus on spaad, jõusaal, kino, kaubanduskeskus ja paljud muud meelt lahutavat.

Lisaks on Changi lennujaamas tasuta WiFi. 2. Lõuna-Korea: Soul Incheon 3. Soome: Helsingi Vantaa 4. Saksamaa: München 5. Kanada: Vancouver 6. Malaisia: Kuala Lumpur 7. Hongkong: Hongkong 8. Jaapan: Tokyo Haneda 9. Holland: Amsterdam Schiphol

foto: afp/scanpix

10. Šveits: Zürich

foto: epa

Kontroll Marokos Casablanca lennuväljal.

foto: ap/scanpix

Halvimad lennujaamad tänavu 1. Pakistan: Islamabad Benazir Bhutto Reisijad võrdlesid seda lennujaama keskvanglaga, ka ei meeldinud neile tunglevad rahvamassid, korruptsioon, agressiivne turvakontroll ning mustus ja elektriühenduse puudumine. Selle lennujaama eluiga hakkab aga ka otsa saama, sest 2016. aasta keskel peaks Islamabadis valmima uus lennujaam.

2. Saudi Araabia: Jeddah King Abdulaziz 3. Nepal: Kathmandu Tribhuvan 4. Filipiinid: Manila 5. Usbekistan: Taškent 6. Prantsusmaa: Pariis Beauvais 7. Saksamaa: Frankfurt Hahn 8. Itaalia: Milano Bergamo 9. Saksamaa: Berliin Tegel 10. USA: New York La Guardia Kehatemperatuuri mõõtmine Taiwanis Taipei lennuväljal.

foto: epa

JÕULU- JA AASTAVAHETUSE REISID

Ebola-kontroll Kairo lennuväljal.

foto: reuters/scanpix

KLASSIKALINE ITAALIA RINGREIS (11 p) 28.03.–07.04 (lihavõtted Roomas); 02.–12.06; 09.–19.07; 19.–29.08. H 319–379 € Eelregistreerimissoodustus 10% kuni 1. novembrini 2014 UUDIS! SUUR ITAALIA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (13 p) 01.–13.06; 05.–17.08. H 439 € JÕULUD LAPIMAAL – KÜLLA JÕULUVANALE (4 p) KREEKA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (13 p) 13.–25.05; 24.06.–06.07; 23.07.–04.08; Kindlasti helista ja 20.–23.12; 23.–26.12; 27.–30.12. H 109–249 € 05.–17.09. H 379–419 € Tallinn, Narva mnt 7-347, III sissepääs, III korrus, küsi infot ja vaata meie AASTAVAHETUS BERLIINIS ja TROOPILINE PARADIIS (6 p) 29.12.2014–03.01.2015. H 199 € HISPAANIA PUHKUS (14 p) 26.04.–09.05; 20.09.–03.10. H 439–449 € AASTAVAHETUS PARIISIS (9 p; laev, buss) 27.12.2014–04.01.2015. H 289 € HISPAANIA PUHKUS (12 p) 01.–12.05; 16.–27.10. H 389 € tel 610 9321, 610 9322 kodulehekülge: AASTAVAHETUS LONDONIS (9 p; laev, buss) 27.12.2014–04.01.2015. H 319 € SUUR HISPAANIA RINGREIS (15 p) 22.07.–05.08 (välja müüdud); e-post: tallinn@virureisid.ee 05.–19.08. *Lisabuss! H 468 € AASTAVAHETUS BUDAPESTIS ja WIELICZKA SOOLAKAEVANDUS (6 p) Jõhvi, 29.12.2014–03.01.2015. H 189 € www.virureisid.ee BERLIIN ja TROOPILINE PARADIIS (6 p) 14.–19.03; 15.–20.03; 15.–20.06; 17.–22.10. H 179 € Keskväljak 9, AASTAVAHETUS PRAHAS ja KARLOVY VARY (6 p) 29.12.2014–03.01.2015. H 189 € REIS SAKSAMAA SÜDAMESSE (8 p) 14.–21.06. H 249 € tel 337 0594, 337 1216 Püsiklientidele ja SAKSA HANSATEE – BERLIIN – TAANI (9 p) 10.–18.07. H 319 € e-post: viru.reisid@neti.ee, FANTASTILISED AUSTRIA VÄIKELINNAD (9 p) 26.06.–04.07. H 319 € www.virureisid.ee gruppidele Eelregistreerimissoodustus 10% kuni 1. jaanuarini 2015 AUSTRIA – BAIERI – ŠVEITS – LICHTENSTEIN (10 p) 25.06.–04.07; 20.–29.08. H 293 € Tartu, Tartu Reisibüroo OÜ BAIERIMAA – ŠVEITS – LICHTENSTEIN – TŠEHHI – POOLA (9 p) KASTANIÕITES PARIIS JA TULPIDES HOLLAND (10 p; laev – buss – laev) soodushinnad.

Aleksandri 8, tel 734 4190 26.06.–04.07; 21.–29.08. H 269 € 20.–29.04. H 389 € Pärnu, Pärnu Reisibüroo, LONDON – PARIIS (11 p) 09.–19.07. H 349 € KASTANIÕITES PARIIS JA TULPIDES HOLLAND (10 p; laev, buss) 19.–28.04. H 349 € NB! Bussikohtade Rüütli 32, tel 444 5105 ŠOTIMAA – INGLISMAA – LONDON (13 p) 24.07.–05.08; 07.–19.08.* Lisareis! H 469 € HOLLANDI LILLEFESTIVAL (7 p; laev, buss) 22.–28.04. H 279 € broneerimine seni, PARIIS – LOIRE’i ORU LOSSID – BRETOONIMAA – NORMANDIA (11 p) 06.–16.08. H 349 € UNELMATE PARIIS (9 p) 13.–21.03; 14.–22.03; 07.–15.08. H 279 € Väljasõitudega: Jõhvist, PRANTSUSE RIVIERA RINGREIS (11 p) 20.–30.08. H 399 € ITAALIA RINGREIS (9 p) 13.–21.03; 14.–22.03; 30.03–07.04; 04.–12.06; Tallinnast, Tartust, Pärnust kuni kohti jätkub!

09.–17.07; 21.–29.08; 17.–25.10. H 279–299 € UUDIS! IMELINE GOTLAND (6 p) 15.–20.06. H 299 €

NB!

REISIKALENDER 2015

UNELMATE KESK-NORRA (7 p) 04.–10.06; 20.–26.08. H 289 € FANTASTILINE PÕHJA-NORRA (NORDKAPP) – LOFOODID ja LAPIMAA (8 p) 25.06.–02.07; 05.–12.08. H 309 € CZESTOCHOWA – PRAHA – VARSSAVI – KARLOVY VARY – KARLŠTEJN (6 p) 14.–19.03; 15.–20.03; 15.–20.06; 08.–13.08; 18.–23.10. H 169–179 € BUDAPEST, BALATONI JÄRV, KRAKOW ja WIELICZKA SOOLAKAEVANDUS (6 p) 14.–19.03; 15.–20.03; 15.–20.06; 09.–14.08; 18.–23.10. H 179–199 € SANKT- PETERBURG, TSARSKOJE SELO, PETERHOF (3 p) 15.–17.05; 22.–24.05; 29.–31.05; 03.–05.07. H 119 € UUDIS! MOSKVA KULDNE RING (8 p) 11.–18.07. H 299 € HORVAATIA – SLOVEENIA RINGREIS (10 p) 17.–26.05; 02.–11.06; 27.06.–06.07; 24.07.–02.08; 20.–29.08; 04.–13.09. H 249–275 € HORVAATIA – SLOVEENIA – BOSNIA ja HERTSEGOVIINA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (13 p) 15.–27.05; 25.06.–07.07; 21.07.–02.08; 18.–30.08; 02.–14.09. H 349–369 € HORVAATIA – SLOVEENIA – BOSNIA ja HERTSEGOVIINA – MONTENEGRO – ALBAANIA (14 p) 04.–17.09. H 399 € UUDIS! ISTANBUL ja RUMEENIA – BULGAARIA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA MUSTA MERE ÄÄRES (14 p) 21.07.–03.08; 03.–16.09. H 429 € MALTA – SITSIILIA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (16 p) 26.09.–11.10. H 669 € HISPAANIA – PORTUGAL – MAROKO (21 p) 23.09.–13.10. H 769 € SUUR TÜRGI RINGREIS ja KÜPROS (23 p) 20.09.–12.10. H 849 €

postimees, 24. oktoober 2014 || vaba aeg || 21

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 24.10 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 24.10 kl 19

COPPÉLIA

25.10 kl 12

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Lauri Sirp Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Aare Saal jt 25.10 kl 19 Cavaradossi osas Carlo Barricelli (Itaalia)

TOSCA

G. Puccini ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Heli Veskus, Carlo Barricelli (Itaalia), Rauno Elp, Pavlo Balakin jt 26.10 kl 17

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Eve Andre-Tuga, Aleksandr Prigorovski jt

Viljandi Ugala Teatris 29.10 kl 13

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Aare Saal jt 29.10 kl 18

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Urmas Põldma, Andres Köster, Jassi Zahharov, Aare Saal jt 31.10 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS

Augustikuu

Tracy Letts. Lav Priit Pedajas, osades Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov jt.

28.10 kl 19

Aiamajas

Jane Bowles. Lav Priit Pedajas, osades Ülle Kaljuste, Jaan Rekkor, Maria Klenskaja, Laine Mägi, Taavi Teplenkov, Kersti Heinloo, Hilje Murel, Marta Laan, Viire Valdma, Ester Pajusoo, Mari Lill.

Väikses saalis 24., 28.10 kl 19

Vennas

Tõnu Õnnepalu. Lav Aleksander Eelmaa (Linnateater), osades Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson.

25.10 kl 19

Kõik on täis

Becky Mode. Lav Priit Pedajas, mängib Taavi Teplenkov.

26.10 kl 19

Orvud

Lyle Kessler. Lav Ingomar Vihmar, osades Pääru Oja, Sten Karpov (Vanemuine), Ivo Uukkivi.

Andrus Kivirähk. Lav Andrus Kivirähk, mängib Tõnu Oja.

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

suur maja 25.10 kl 12

DETEKTIIV LOTTE

H. Ernitsa / J. Põldma / P. Pajusaare lastemuusikal Gerli Padar, Robert Annus, Maria Soomets jt.

26.10 kl 16

HELISEV MUUSIKA

R. Rodgersi muusikal Birgit Õigemeel, Raivo E. Tamm.

Dir. Lauri Sirp

T. Kase tantsulavastus

HINGEDEPÄEVA KONTSERT

Talveaias

25.10 kl 19 Esietendus!

GO - mäng kahele 28.10 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss Elina Purde, Andres Mähar 29.10 kl 12

TOTU KUUL

N. Nossovi lastelavastus Priit Strandberg, Rein Pakk, Ragne Pekarev, Ott Sepp jt.

Sadamateater

27.10 kl 9.30 ja 11 Välja müüdud!

24.10 kl 19

Õppeprojekt 5-10aastastele lastele. Korraldaja: Rahvusooper Estonia

H. Lee / U. Lennuk Liina Olmaru, Hannes Kaljujärv, Andres Mähar, Liisa Pulk, Maria Soomets

28.10 kl 19

25.10 kl 19

HUNT JA SEITSE KITSETALLE

JA KLAASIDES SÄDELEB VEIN

Operetikavaga astuvad üles Janne Ševtšenko (sopran), Urmas Põldma (tenor), René Soom (bariton) ja Tarmo Eespere (klaver). Korraldaja: MTÜ Musicante

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 24.10 kl 19

Eesti matus

Andrus Kivirähk. Lav Priit Pedajas, osades Kersti Kreismann, Aleksander Eelmaa (Linnateater), Lembit Ulfsak, Tõnu Kark, Martin Veinmann, Ester Pajusoo, Jan Uuspõld jt.

25.10 kl 19

Wabadusrist

Indrek Hargla. Lav Hendrik Toompere jr, osades Ivo Uukkivi, Ain Lutsepp, Tiit Sukk, Tõnu Oja, Jüri Tiidus, Harriet Toompere, Guido Kangur, Indrek Sammul, Uku Uusberg, Roland Laos, Raimo Pass, Marta Laan, Liisa Pulk, Liis Haab, Lauri Kaldoja.

24., 30.10 kl 19

Hirm sööb hinge seest

Autor Rainer Werner Fassbinder. Lavastaja Taago Tubin. Osades Ene Järvis (külaline), Tanel Ingi, Adeele Sepp, Rait Õunapuu, Martin Mill jt.

27.10 kl 19

Eesriie avaneb!

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline).

Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik

Väike saal 25.10 kl 17

Mee hind

Autor ja lavastaja Ott Aardam.

Osades Tanel Ingi, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Martin Mill.

Lavastaja Adeele Sepp.

Osades Marika Palm, Klaudia Tiitsmaa, Rait Õunapuu, Kristian Põldma, Vallo Kirs.

G. Puccini ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Heli Veskus, Carlo Barricelli (Itaalia), Rauno Elp, Pavlo Balakin, René Soom jt

2.11 kl 17

Suur saal

24., 29.10 kl 19

Väike maja

Tallinna Jaani kirikus

Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 ja P tund enne etendust, tel 433 0777.

Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

28.10 kl 19

Aabitsa kukk

TAPPA LAULURÄSTAST

KAKS VANA NAIST

Y-generatsioon

Aruküla rahvamaja 24.10 kl 19

Mere märgid

Autor Gardner McKay. Lavastaja Margus Kasterpalu.

Osades Meelis Rämmeld, Kadri Adamson (külaline).

ENDLA TEATER Kassa tel 442 0666 Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

Suures saalis 24.10 kl 19

BOYBAND 25.10 kl 12

HIIRED PÖÖNINGUL 25.10 kl 19

TOPELTELU

EESTI MEES JA TEMA POEG 25.10 kl 19

ARMASTUSE ÕIGEKIRI

Salme Kultuurikeskus 27.10 kl 19

Rapla Kultuurikeskuses 30.10 kl 19

TITANIC. ILUSAD INIMESED MÄNGIVAD SUURI TUNDEID

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

suur maja 24.10 kl 19

M. McDonaghi draama Andres Mähar, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, KristiinaHortensia Port

(lav. Toomas Suuman)

28.10 kl 11

ARMUNUD KASTIS

L. Aškenazy lastelavastus Katrin Kalma, Priit Strandberg, Jaanus Tepomees

Võru Kannel 27.10 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss Elina Purde, Andres Mähar

Nordea kontserdimaja 30.10 kl 19

OOPERIFANTOOM

A. L. Webberi muusikal Stephen Hansen (Norra), Maria Listra, Koit Toome, Lauri Liiv jt.

Dirigent Martin Sildos

(lav. Peeter Tammearu)

Meie esimene miljon

Vanemuise väike maja 27.10 kl 19

Uno Bossa

(lav. Hardi Volmer)

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

R. Sikora. Lav Christian Römer Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

Rahvusraamatukogu Tornisaal

Meie, mehed 25.10 kl 19

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi (lav. Toomas Suuman) 30.10 kl 19

Unfinished bisnes

M. Põdersoo ja M. Kõiv Lav Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv. Osades: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee 24.10 kl 19

NO53 Kadunud sõbra juhtum 25.10 kl 23

NO99 Tantsulaager: Hiiumaa Tantsufestivali-eri 27., 28., 29.10 kl 19

NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud

POINT ESITLEB: PEETER OJA STAND-UP

Piletid Piletilevist ja kohapealt www.point.ee

KUI LOLL VÕIB INIMENE OLLA lisaetendused:

Jõgeva Kultuurikeskuses

Meie esimene miljon

TALLINNA TANTSUTEATER Piletid müügil Piletimaailmas www.tantsuteater. blogspot.com

Vaba Lava Teatrisaalis 25.10 kl 19

«Klapp»

lavastaja Ruslan Stepanov tantsijad Sigrid Savi, Arolin Raudva, Raho Aadla

TARTU UUS TEATER Lai 37, Tartu uusteater.ee

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas 24.10 kl 19 Esietendus!

25.10 kl 19

SELGROOGUPIDIKOOS

laval Maarja Jakobson, Kristel Leesmend, Helgur Rosental, Siim Angerpikk, Marja-Liisa Plats, Salme Regiina Palu lavastaja Gabriela Liivamägi helikunstnik Martin Rästa kostüümikunstnik Triinu Pungits valguskunstnik Ivar Piterskihh

VABA LAVA

VANA BASKINI TEATER Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

24.10. kl 19

27.10 kl 19

(lav. Üllar Saaremäe) 25.10 kl 19

Salme Kultuurikeskus

(lav. Raivo Trass)

Kanuusõit algajatele

Kanuusõit algajatele

28.10 kl 19

A. L. Webberi muusikal Stephen Hansen (Norra), Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, Lauri Liiv jt.

Dirigent Martin Sildos

24.10 kl 19

Vokaalansambel MIINUS SEITSE

Kavas Eesti rahvamuusika ja swingirütmid.

Elva Huviala- ja Kultuurikeskus Sinilind 24.10 kl 19

«Kaks tenorit»

Joseph Moog (klaver, Saksamaa)

Beethoven, Liszt, Rahmaninov, Fauré, Rubinstein

Estonia kontserdisaal 1.11 kl 19

Vanemuise kontserdimaja

Lembit Saarsalu (saksofon) Raivo Tafenau (saksofon)

2.11 kl 16

Rahvusvaheline pianistide festival “KLAVER 2014” 24. oktoober - 2. november Festivali kunstiline juht Lauri Väinmaa

ERSO, Paul Lewis (klaver, Suurbritannia) Dirigent Olari Elts Brahms. Klaverikontsert nr. 1 d-moll, Brahms / Holloway.

Sümfoonia f-moll

Estonia kontserdisaal 24.10 kl 19

Festivali “Klaver” avakontsert

Lukas Geniušas (klaver, Leedu) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Andris Poga (Läti) Tšaikovski. Klaverikontsert nr. 2 Rahmaninov. Sümfoonilised tantsud 25.10 kl 15

kontserdisari “Lõunamuusika”

Lauri Väinmaa (klaver) Jüri Aarma (lugeja) Chopini, Schumanni, Liszti palad ja kirjad 25.10 kell 19

Benjamin Grosvenor (klaver, Suurbritannia)

Rameau, Bach-Busoni, Franck, Chopin, Granados 26.10 kl 15

Eesti noorte pianistide gala

Festivali “Klaver” lõppkontsert

Sadala rahvamaja 25.10 kl 20

«Hing ihkab armuda»

Margit Saulep (sopran) Urmas Põldma (tenor, RO Estonia), Ülla Millistfer (klaver) Kõlavad operetirepertuaari parimad palad läbi aegade

Põlva muusikakool 28.10 kl 18

“Klassikatähed”

Pipilota Neostus (flööt) Taavi Orro (klarnet) Henri Zibo (akordion) Jakob Teppo (klaver)

Räpina muusikakool

31.10 kl 19 1.11 kl 19 Tartu Uus Teater

SELGROOGUPIDIKOOS

laval Maarja Jakobson, Kristel Leesmend, Helgur Rosental, Siim Angerpikk, Marja-Liisa Plats, Salme Regiina Palu lavastaja Gabriela Liivamägi helikunstnik Martin Rästa kostüümikunstnik Triinu Pungits, valguskunstnik Ivar Piterskihh

KONTSERT

Peterburi Jaani kirik 25.10 kl 19

Kontserdisari “Baltic Concert Express” Vokaalansambel JAZZ ISLAND (Leedu)

25.10 kl 18

Pipilota Neostus (flööt) Taavi Orro (klarnet) Jakob Teppo (klaver)

Keila muusikakool 24.10 kl 19

Kärdla kultuurikeskus 25.10 kl 14

“Ka sisaliku tee kivil jätab jälje”

EESTI RAHVUSMEESKOOR Dirigent Mikk Üleoja Kavas Saebelmann, Härma,

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

Denis Ždanov (klaver, Ukraina)

Bach, Schubert, Prokofjev, Stravinski, de Falla 28.10 kl 19

Age Juurikas (klaver)

Bach, Bach/Siloti, Rahmaninov, Mompou, Balakirjev 29.10 kl 16

Aleksandr Sandleri klass Peterburist

Aleksandr Bolotin, Ilja Domnins, Rustam Zejnalov J. S. Bach, Skrjabin, Mozart, Chopin, Brahms 29.10 kl 19

Jean-Efflam Bavouzet (klaver, Prantsusmaa) Haydn, Beethoven, Ravel, Bartók

2.11 kl 18

«Mõisaromantika» – HINGEDEAEG ISADEGA Ansambel RONDELLUS ning renessansi ja keskaja imeline muusika.

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Hopneri Maja (Raekoja plats 18) 1.11 kl 17

„Kammermuusika Hopneris“ Oksana Sinkova (flööt) Andreas Lend (tšello) Lea Leiten (klaver) Kavas: Kuhlau, Enescu, Pärt, Vähi jt.

(Piletid 10€, 5€)

Keila Miikaeli kirik 26.10 kl 16

Kirikuklassika

Kristina Vähi (sopran) Kadri Ploompuu (orel) Kavas: Dvorak, Luzzi, Elgar, Wolf jt. Vaba sissepääs

Hingemuusika

28.10 kl 16

Džäss ja improvisatsioon

Kõltsu mõisas

Keila muusikakool

lavastaja Ivar Põllu laval Peeter Sauter ja Ülo Vihma

MIKIVERI TAGI

Daniel Kramer (klaver, Venemaa)

1.11 kl 18

Viimsi päevakeskus

Jõgeva kultuurikeskus

Schubert

Alatskivi lossis

29.10 kl 18

27.10 kl 19

31.10 kl 19

OOPERIFANTOOM

Piletid Piletilevist Vaata lisa: www.corelli.ee

26.10 kl 19 27.10 kl 19 Tartu Uus Teater

“Klassikatähed”

Põlva Kultuurikeskus

Carl Philipp Emmanuel Bach 300 30.10 kl 19

Anni Ruugla-Toompere (flööt) Henri Zibo (akordion) Jakob Teppo (klaver)

24.10 kl 19

25.10 kl 19

Vastseliina rahvamaja

Bertrand Chamayou (klaver, Prantsusmaa)

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas

Märjamaa rahvamaja

Kihnu Rahvamaja

CORELLI MUSIC

Lembit Orgse (klavessiin, klavikord, haamerklaver)

26.10 kl 19

Telliskivi 60a, C-hoone vabalava.ee

Kernu Valla Rahvamaja Ootamatu ettepanek

30.10 kl 16

7.11 kl 19

www.concert.ee

26.10 kl 19

Läte, Saar, Kreek, Aav, A. Kapp, Tubin, Türnpu, E. Mägi, Ernesaks, Vettik, Uusberg

Liszt op. 1 ja hilisemaid teoseid

Viljandi Pärimusmuusika Aidas

väike maja

Viimase öö õigus

31.10 kl 19

EESTI KONTSERT

Ootamatu ettepanek

Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale

Rae Kultuurikeskus

25.10 kl 19

Uno Bossa

(lav. Hardi Volmer)

29.10 kl 19

24.10 kl 18

24.10 kl 19

26.10 kl 16

Teatri Kodu

24.10 kl 19

Keila Kultuurikeskus

Küünis

R. J. Walleri draama Anne Veesaar, Terje Pennie jt.

Lavastus Merle Jääger

ÜKSILDANE LÄÄS

Iisaku rahvamaja Armastus tööpostil

Maalisaalis

31.10 kl 19 Cavaradossi osas Carlo Barricelli (Itaalia)

TOSCA

UGALA TEATER

“Klassikatähed”

31.10 kl 19

Kontserdisari «Muusika Eestimaale» Riho Sibul (vokaal, kitarr) Raul Vaigla (bass) Toomas Rull (lööpillid)

Pärnu kontserdimaja 31.10 kl 19

Jõhvi kontserdimaja 2.11 kl 17

Kontserdisari “Oratorio” Hingedepäeva kontsert Kammerkoor Collegium Musicale Johan Randvere (klaver) Dirigent Endrik Üksvärav Tüür. «Missa brevis» (esiettekanne Eestis) Tüür. Klaverisonaat Palestrina. «Missa Papae Marcelli»

(Kesk tee 1) 31.10 kl 14

Kitarriduo Jelena Ossipova Daniel Julle Kavas: Sviridov,de Luzia, Albéniz jt.

Vaba sissepääs

Otepää Palveränduri kirik 31.10 kl 18

Hingemuusika

Alla Popova (sopran) Eino Keningi (kitarr) Kavas: Scarlatti, Stradella, Vivaldi jt.

Vaba sissepääs

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB ema.edu.ee/kontsert

EMTA Kammersaal (Tatari 13)

25.10 kl 18

NÜÜDIS

Scott L. Miller (akusmaatiline helikunst) Sissepääs tasuta

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

L. Delibes’i ballett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Eve Andre-Tuga, Sergei Upkin, Vitali Nikolajev jt

26.10 kl 19

22 || kuulutused || postimees, 24. oktoober 2014

Müüa eurogaraa� (2 tk) Lasnamäel (Kotka-Laagna) 7500 € ja 5500 €. Tel 5837 3390.

Kaevumeister: kaevude kaevamine, salv- ja puurkaevude puhastamine, süvendamine, pumpade paigaldus, kanalisatsiooni ja imbväljakute rajamine. Tel 5873 9451.

Tallinna Heleni kool ja lasteaed otsib oma arenevasse meeskonda osa- või täisajalise koormusega logopeedi. Pakume motiveerivat töötasu.

Info Klaarika.Hiis-Hommuk@helen. edu.ee, tel 605 5496. Lisaks otsime tööõpetuse õpetajat nägemispuudega laste osakonda. Info olga.ilgina@ helen.edu.ee, tel 501 7049.

Töö Soomes 4-teljelise horisontaalse spindliga CNC-metallitöötlemispingi operaatorile. Tel 5845 5548.

Ahjude paigaldus üle Eesti. www. ahjukeskus.ee Ehitus- ja remondimees otsib tööd.

Tel 501 6542.

Kasutatud raamatute ost. Tallinn, Tartu, tel 734 1901.

Koguja ostab erinevaid EW aegseid Kaitseliidu pagunimärke. Maksan 35 €/tk. Tel 5895 1925.

Kollektsionäär ostab merevaigust tooteid (prossid, keed, kivid), vanaaegseid asju (mündid jm). Tel 5801 7103.

Ostan Langebrauni portselanist suveniiresemeid. Maksan 100 €/tk.

Tel 5558 8070. Tulen Eesti piires ise kohale.

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Pakume tööd CE-kat veoautojuhile (25-meetrised autod, täispära). Töö vahetustega: 2 nädalat tööl, 1 nädal kodus. Abiks on töökogemus poolvõi täishaakel ja eesti keele oskus.

Kasuks tuleb kohusetunne, ausus, lojaalsus. Stabiilne töö Soome–Rootsi vahel. Korralik tehnika ja palju tööd.

Tel 528 2617, Marek.

Keila teatab: vastavalt planeerimisseaduse § 12 lg 1 teatame, et Keila LV algatas 17. X 2014 korraldusega nr 370 Jõe 38// Aiandi 5 kinnistu detailplaneeringu. Planeeritav u 3000 m² suurune ala koosneb nimetatud kinnistust ja lähiümbruse tänavamaast, asudes Keila lõunaosa aedlinnas raudtee ääres. Linna üldplaneeringu kohaselt on maa-ala juhtfunktsioon väikeelamumaa.

Kinnistu on kavas jagada kaheks üksikelamu krundiks, olemasolev väikeelamu säilitatakse ja tühjale krundile planeeritakse ehitusõiguse ulatus uuele üksikelamule. Detailplaneeringu eesmärk vastab Keila linna üldplaneeringule.

Keila teatab: vastavalt planeerimisseaduse § 12 lg 1 teatame, et Keila LV algatas 17. X 2014 korraldusega nr 371 Ülase 4a kinnistu detailplaneeringu. Planeeritav u 5000 m² suurune ala koosneb Ülase 4a kinnistust ja sellega külgnevast tänavamaast, asudes linna läänepiiri lähedal, väikeelamute ala ja SOS Lasteküla kõrval. Keila linna üldplaneeringu kohaselt on maa-ala juhtfunktsioon osaliselt üldmaa ja osaliselt väikeelamumaa. Kinnistu, kus asus pumbamaja, soovitakse jagada kaheks väikeelamu krundiks ja määrata ehitusõiguse ulatus uute väikeelamute ehitamiseks. Detailplaneeringu eesmärk sisaldab Keila linna üldplaneeringu muutmise ettepanekut maa juhtfunktsiooni osas.

Tugev elutahe väsis, jäi tühjaks koduõu ...

Pakkuda võib kõike. Ostame vanavara kl 10–16 Kadaka tee 36 tel 655 0040.

Kasutatud hambakroonide ost.

Pakkuda võib kõike tööpäevadel kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn, tel 655 0040.

Müüa maastur Volvo XC90, v-a 2008, diisel 2,4; automaat, hõbedane metallik, auto on väga heas korras.

Hind 12 900 €. Tel 527 0047.

Juriidilised konsultatsioonid internetis http://veebikodu.eu/v.php Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Veo- ja tõsteteenus kraanaautoga.

Veokasti pikkus 6,3 m + haagise võimalus 7,3 m. Kraana noole pikkus 21,8 m, maksimaalne tõstevõime 4,5 t. Tel 5345 6476. Õmblusmasinate remont. Tel 551 6633.

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Alma Kadastik

Ivo Dubolazovi

Mälestame head sõpra.

Südamlik kaastunne omastele.

lahkumise puhul.

Peresõbrad

Alja ja Olev

Üks paigake siin ilmas on, kus varjul truudus, arm ja õnn.

(Lydia Koidula) Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Linda Koort

(sünd. Poobus) 29. XI 1915 – 21. X 2014

Hüvastijätt 26. skp. kell 11 kodus Jõgevamaal Kuristal, muldasängitamine Elva kalmistul kell 14.

Siis saab elu igavikuks, kui on ära mindud ...

Agu Keemu Südamlik kaastunne Kristjanile, Karinile ning lastele kalli isa, äia ja vanaisa surma puhul.

Mälestuste päikseküllas elad ikka meiega.

Lahkus meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Ella Kipper

4. VI 1922 – 21. X 2014

Maike, Ilmar, Martin

Leinavad tütar ja lapselapsed peredega. Ärasaatmine 25. skp. kell 10.30 Tallinna krematooriumi suures kabelis.

Avaldame kaastunnet Agnesele isa

Avaldame kaastunnet Andrei Jarotskile isa

Heldur Aarti

Vjatšeslav Jarotski

surma puhul.

Eesti Anestesioloogide Seltsi juhatus

kaotuse puhul.

Kolleegid SMITist

Sügav kaastunne Kati Kümnikule vanaema

Endla Alla

surma puhul.

Töökaaslased Pirjo, Reet, Jelena, Aire, Hannes, Külli ja Maire

Südamlik kaastunne Ervinile armsa isa

Siiras kaastunne Mardile kalli ema ja tema perele

Südamlik kaastunne Mardile kalli ema

Alma Kadastiku

Alma Kadastiku

surma puhul.

Leinavad lapsed peredega.

Alma Kadastik Mälestame endist kolleegi.

Südamlik kaastunne omastele.

SA TÜ Kliinikumi naistekliinik

Südamlik kaastunne Tarmole perega kalli

kaotuse puhul.

Lea ja Verni

Peep ja Endla

Sind jäävad meenutama sinu kaunid maalid.

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud tunnustatud ehitusinsener ja tõlkija, elupõline töömees

Arville Anitra Puström-Uus

Georgi Samuel

30. V 1921 Tallinn – 21. X 2014 USA

17. I 1926 – 21. X 2014

Siiras kaastunne lähedastele.

Ene ja Peeter Restsinski

Leinavad tütar Merle ja poeg Kaarel peredega. Ärasaatmine 25. skp. kell 11 Rahumäe surnuaia kabelis.

Teatame kurbusega meie kalli

Andres Korotkovi

Teatame kurbusega meie kalli tädi

Eha Palgi

surmast. Südamlik kaastunne emale.

Anne 81 elanikud

surmast. Maire ja Priit peredega Ärasaatmine 25. skp. kell 10.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis.

Südamlik kaastunne Mare Braunile kalli ema

Siiras kaastunne Junele perega kalli ema ja vanaema

Ella Leppiku

surma puhul.

Töökaaslased Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist

Südamlik kaastunne Tiiu Peedole kalli

Elve Reitsniku kaotuse puhul. Ülemised naabrid

Mälestame elurõõmsat ja südamlikku lapsepõlvekaaslast

Ivan Dubolazovi

Ester Kado

Väino Mesipuu

Renate Rihmat

surma puhul.

Eesti Leivatööstus OÜ

lahkumise puhul. Aimur, Tarmo, Erkki, Jaan, Tiit, Enn, Sven, Üllar, Mati

kaotuse puhul. Töökaaslased SA TÜK erakorralise meditsiini osakonnast

Siiras kaastunne Luule perele.

Raili, Jaan ja Lembit peredega

Südamlik kaastunne Eliidale, Ivari ja Ervini peredele

Siiras kaastunne Ritale perega kalli ema, ämma ja vanaema

Sügav kaastunne Marin Metsale isa

Siiras kaastunne Üllele perega kalli isa, äia ja vanaisa

Jaak Metsa

Raimo Riivese

Ivan Dubolazovi

Tartu linnavalitsus kehtestas Tähe tn 99 krundi detailplaneeringu.

Südamlik kaastunne abikaasa Lydele, lastele ja lastelastele kalli

kaotuse puhul.

Sirje, Marielle, Valter, Kaire, Madis, Tiia ja Kalle

Ester Kado kaotuse puhul.

Aime ja Üllar

Mälestame Haaslava valla vapimärgi kavaleri

Südamlik kaastunne Ade Kallasele venna

Ivan Dubolazovit

Riho Kallase

surma puhul.

SA TÜK kopsukliinik

surma puhul.

Perekonnad Toode, Otter, Haug, Vikman, Soome ja Ivi

Siiras kaastunne Jaan Metsaveerile abikaasa

Avaldame sügavat kaastunnet Helgi Rõõsile poja

Avaldame kaastunnet omastele.

Haaslava vallavolikogu Haaslava vallavalitsus

surma puhul.

Kolleegid TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudist

Aino Metsaveeri

Pärtel Rõõsi

surma puhul.

ML Estonia huku uurimiskomisjon

surma puhul.

Kolleegid Scania Eestist

Mälestame head ja sõbralikku naabrit

Tunneme südamest kaasa Annele ja Marleenile armsa abikaasa ja isa

Ivan Dubolazovit

Riho Kallase

Südamlik kaastunne Agnes Kurvitsale kalli vanaonu

Südamlik kaastunne lähedastele.

Jana perega ja Urve

lahkumise puhul.

Oleme mõtetes teiega.

Konguta kool

Avaldame kaastunnet Haabersti Vene gümnaasiumi direktorile Irina Antonjukile ema

Mälestame

Elsa Gretškina

surma puhul. Haabersti Vene gümnaasiumi koolipere Toredat kunagist töökaaslast

Aare Helinurme

mälestab Teaduste Akadeemia SKB XII osakond.

Avaldame sügavat kaastunnet lahkunu omastele.

Hubert Mäeotsa

Mälestame kallist

Olga Johanna Salumetsa

(Lapp) 21. VIII 1925 – 20. X 2014

surma puhul.

Kolleegid Keskkonnaametist

Leinavad õde Vilma, õepoeg Harri perega ja õetütar Helle perega.

Hilja Mättik

Mälestame

Riho Kallast

28. XI 1932 – 21. X 2014

Arno Seppa

Avaldame kaastunnet lähedastele.

Rosiine, Aare, Aima, Raili peredega

Avaldame kaastunnet Enele ja Arnele.

Mälestavad sõbrad.

Avaldame kaastunnet omastele.

Endised vedurimehed Tartu depoost

Südamlik kaastunne Maiele lastega, ema Aitale, õde Mirjale ja vend Aadule peredega kalli

Avaldame kaastunnet Ene Mättikule kalli ema

KÜ Uus Kodu mälestab asutajaliiget

Agu Keemu

kaotuse puhul. Ilse, Osvald, Valdeko, Elle, Helgi, Jaan ja Helin peredega

Hilja Mättiku

Meinhard Talikut 25. X 1921 – 17. X 2014

surma puhul.

Kolleegid Kliinikumi sisekliinikust

Avaldame omastele sügavat kaastunnet. Ühistu pere

Tunneme kaasa heale kolleegile Silvia Pihule poolvenna

Mälestame kunagist head ja sõbralikku naabrit

Peeter Nõmme

kaotuse puhul. Töökaaslased TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonnast

Südamlik kaastunne Piretile perega kalli isa, vanaisa ja abikaasa

Allar Orase surma puhul.

Perekond Jakobson

Aleksandr Virolainenit Sügav kaastunne omastele.

Mall Kaueri pere

Mälestame kauaaegset kolleegi

Anne Virunurme Avaldame kaastunnet omastele.

Maa-amet

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Midagi ei ole puudu ega üle, vaid kõik on nii, nagu olema peab. Ütled oma mõtteid julgemalt välja ning ka tagasiside on adekvaatsem.

SÕNN Sa ei karda teha valesid otsuseid, sest valesid otsuseid lihtsalt ei ole. Elu kulgeb just selles suunas, millises kulgema peab.

KAKSIKUD Lõpetad otsuste kahtluse alla seadmise, sest see toob kaasa vaid üle kivide ja kändude elamise. Usaldad nii elu, sinu elus olevat kui ka tulevikku.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 24. OKTOOBER 2014 || VARIA || 23

ERNIE

František Matoušek – Votruba Memorial Tourney, 1947 Matt kolme käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rd5!

VÄHK Kas mugavustsoonis elamine on üle hinnatud? Koged, et on, sest samm väljapoole toob kaasa vaimse ja hingelise raputuse, mida vajasid.

MÄLUMÄNG

LÕVI

Keegi võib hakata sind hulluks pidama, sest teed midagi terve mõistuse vastast. Suunad ühiskonna reeglid oma ajju, kus need suure leegiga ära põlevad.

mtü liivimaa mälu

DILBERT RAHUL, RAHUL, RAHUL!

NEITSI

Ära mõtle üle, sest sellega raiskad oma energiat.

Kõik juhtub just nii, nagu juhtuma peab. Ka kõige mustemas olukorras on päikesekiir.

KAALUD Sinu teele võib sattuda üks väga kummaline eksemplar. Sa ei tea, kas tegemist on deemoni või ingliga. Kui asi kisub väga koledaks, kaitse end.

SKORPION

Keegi annab sulle märku asjade kohta, millega sa tegeleda ei taha. Teed mingi keerulise õppetunni läbi ja vabaned sellest. Ellu saabub rahu.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Oled kellegi jaoks õpetajaks suure tähega, kuid te ei ole suguluses. Õpetad talle midagi oma elukogemusest, kuid samas on ka tema sulle ühes asjas õpetaja.

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Sinu teele võib sattuda manipuleerimismeister. Oled dilemma ees, sest sinu südame seisukohalt on tegemist haige inimesega, samas kui mõistus tahab kätte maksta.

KALAD Võid kellegagi esimest korda kokku puutuda, kuid sul on tunne, et tead teda varasemast. Vaatad enda sisse, sest mitte tema ei tekitanud sul vihatunnet, vaid see oli sul juba varem.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Kinnisvaramaakler kliendile: «Maja, mida teile pakume, on lausa suurepärases kohas.

Raudteejaamgi on ainult kiviviske kaugusel.»

«See pole oluline, ma ei kavatse ronge kividega pilduma hakata.»

••• President peab kõnet: «Riigi juubeli puhul panen südamele, et oleksite endiselt töökad ja kannatlikud, küll siis õnn koputab teist igaühe uksele.»

Vanamammi kuulab ja imestab: «Ju siis ma polnud kodus, kui ta koputas ...»

••• Sõbrad omavahel.

«Ma ei tea, kuidas ma küll ilma unerohtudeta toime tuleksin.

Ma ei saa üldse magada.»

«Ole ettevaatlik. Ära söö neid liiga palju!»

«Mina? Ega mina neid ei söö, ma annan neid oma naisele!»

KAUA SEE TAVALISELT KESTAB?

MA EI TEA. SEDA POLE KUNAGI VAREM JUHTUNUD!

Vastused: 1. 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani. 2. Naiste ja kodude ajakiri. 3. Miss Marple, üks Agatha Christie teoste peategelasi.

4. 14 aastat. 5. Noks.

KALJUKITS Elu annab uusi õppetunde ning sul võib tekkida tunne, et sa ei pääse enam jamadest. Paar neist on nii rasked, et hing jääb kinni ja tahad areenilt kaduda.

MA OLEN ÕNNELIKUS MULLIS, SEST OLEN PUHANUD JA KEEGI POLE MULLE TÄNA MINGIT KÄRU KEERANUD.

1. Millisest kuupäevast millise kuupäevani kestab Eestis jahiaasta?

2. Eesti vanim naisteajakiri on Eesti Naine, ajakirja esimene number ilmus 1924. aasta mais. Ajakirja kaanepildil on kujutatud norra-taani skulptori Stephan Abel Sindingi taiest «Vangistatud ema». Ajakirja nime all on neli sõna, mis annavad teada, kellele see ajakiri eelkõige mõeldud on. Mis sõnad?

3. 2009. aastal andis kirjastus HarperCollins välja raamatu, milles on 4032 lehekülge ja mis kaalub 8,02 kilogrammi. 322 millimeetri paksune raamat on maailma kõige paksem raamat. Ühtede kaante vahele on koondatud kõik ühe ja sama tegelaskujuga seotud romaanid ja jutustused. Kes on see tegelaskuju?

4. Kui mitu viimast aastat peab olema elanud Ameerika Ühendriikides, et oleks võimalik kandideerida USA presidendiks?

5. Sajandivahetuse eel tegi skulptor Aivar Simson oma raha, mis oli 500-kroonise täpne koopia. Vaid Carl Robert Jakobsoni asemel vaatas sealt vastu Simson von Seakyll isiklikult. Rahatäht oli trükitud korralikule turbapaberile, vaid tagakülg oli valeraha tegemise süüdistuste vältimiseks paljas. Mis oli Seakylli valuuta nimi?

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 24. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, BERIT.NUKA@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VAHENDAB, MILLISED ON EESTI SUUSAKOONDISE PLAANID ALGAVAKS HOOAJAKS.

NIMEPÄEV: ERMO, RASMUS, ASMUS, ASMO Jüri Arrak (pildil) 78, kunstnik Pille Kippar 77, folklorist Peeter Mardna 76, tervishoiukorraldaja Toomas Tõnise 62, sporditegelane Jüri Kermik 57, kujunduskunstnik Meelis Friedenthal 41, kirjanik ja teoloog Indrek Galetin 27, fotograaf

Laimjalasse kerkib Debora Vaarandi mälestussammas Saaremaal Laimjala vallas plaanitakse ülejärgmise aasta 1. oktoobril, mil on luuletaja Debora Vaarandi 100. sünniaastapäev, avada poetessile mälestusmärk. «Laimjalal oma nägu otseselt ei ole, aga Debora Vaarandi, kelle luuletajaks kujunemise aeg oli just Laimjala vallas, on üle piiride tuntud luuletaja, lisaks sellele ka tõlkija,» põhjendas mälestussamba püstitamist Eeriko talu elanik Kaja Sepp, kelle kodu asub Vaarandi endise kodu õuel. Järgmise aasta 26. juunil on Laimjala mõisapargis kavas korraldada suur kontsert, millega kogutakse Vaarandi mälestussamba jaoks annetusi. Saarte Hääl

TALLINN +1

KÄRDLA +4 HAAPSALU 0

eva-maria sula

ilmateenistuse sünoptik

NARVA –2

RAKVERE 0

PAIDE 0

Soomest kagusse liikuv külm kõrgrõhkkond hoiab Eesti oma servas. Antitsüklonile avaldab TARTU lääne poolt survet madalrõhkPÄRNU VILJANDI 0 0 kond ning pööriste kokkupuu0 KURESSAARE tealal on kagu- ja lõunatuul +4 rannikualadel tugev. Kõrgemal atmosfääris pöördub õhuvool juba edelasse ning asub siia soojeVÕRU mat õhku transportima. MaapinVALGA 0 0 nalähedases kihis seda aga veel nii hästi tunda pole, sest termomeetKOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS rinäit jääb Ida-Eestis paiguti kogu päevaks miinuspoolele.

Laupäev, 25.10 Pühapäev, 26.10 Esmaspäev, 27.10 Täna on vähese või vahelduva Tallinn –2/+4 +2/+11 +8/+11 pilvisusega sajuta ilm. Puhub kaTartu –5/+2 –3/+6 +3/+10 gu- ja lõunatuul 5-11, saartel ja Narva –3/+4 +2/+11 +8/+12 rannikul puhanguti 18 m/s. Õhutemperatuur on –2...+4 kraadi.

Pärnu –5/+3 –2/+7 +5/+11 Kuressaare 0/+5 +4/+12 +9/+12

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Pärnus on taas liikvel lilleärikad, kes pakuvad möödujatele roosiõit justkui kingituseks, kuid hakkavad siis selle eest heategevuseks raha manguma. Suure tõenäosusega on tegemist pettusega ja raha heategevuseks ei lähe. Politsei pressiesindaja ütles, et kui inimestele tundub lillede kinkimine kahtlane, pole lille vaja vastu võtta ega selle eest raha anda.

Kuna tegemist pole müügiga, siis iseenesest pole tänaval lilli kingituseks pakkuda keelatud. Müügiloata äritsemine seevastu on keelatud ja sellest tuleks teatada politseisse.

Pärnu Postimees

EUROOPA

Jahe ja tuuline

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

s m/

Pärnus tegutsevad taas raha lunivad lillekinkijad

«SUHETE» RUBRIIK ANNAB SOOVITUSI, KUIDAS LUUA TÖÖL HUBAST KODUTUNNET.

11 5–

foto: ants liigus / pärnu postimees

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

tõuseb 8.21 8.09 8.27

loojub 17.49 17.44 17.58

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+13,5 kraadi (1923) –11,2 kraadi (1885) +15,2 kraadi (1923) –7,7 kraadi (1992)

KUUFAASID 24. oktoober 00.57 13. oktoober 4.48 7. november 00.23 14. november 17.16

+14 +26 +23 +13 +11 +10 +11 +14 +7 +11 +12 +3 0 +12 +24 +15 +17 +24 0 +20 -2 +11 +15 +1 +10 +4 +1 +19 +13 +10 +3 +11 +0 +8 +29 +29 +28 +32 +23 +30 +28 +34 +18 +23 +26 +19

TELE- JA RAADIOKAVAD • REEDE, 24. OKTOOBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Doktor Martin: Haigena ja tervena 09 45 Üks tegu: Heategu 55 Terevisioon* 11 55 MI* 12 25 Muusikadokk: Klaverivirtuoosi portree: Maurizio Pollini* 13 20 Anima tsoon: Avo Paistik (ETV 2001) 35 Sõnum naabritele 45 Kapital* 14 15 Foorum* 15 10 Reisile minuga: Gozo saar* 30 Osoon* 16 00 Holby City haigla: Leari lapsed 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 40 Doktor Martin* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 35 Raudse eesriide jumalused 20 05 Viimane tango Halifaxis (Inglise 2013) 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Kontakt: Evelin Võigemast ja Hele Kõrve 23 00 Pealtnägija* 45 Ringvaade* 00 20 Ajalik ja ajatu: Peetruse linn ja Maarja maa, 7* 50 Holby City haigla: Leari lapsed* 01 52 ERR.ee uudised

07 00 Lastesaated 09 00 R-kester (Orps, Norra 2009).* Film 10 25 Ringvaade* 11 30 Smallville: Rulett 12 10 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 45 Eesti lood: Kelly 13 10 Energiat avastamas (Eesti 2009) 45 Leiutades Lottet 14 10 Eesti lood: Siim, Samuli ja Dolce Vita 40 Jäälohe (Isdraken, Rootsi 2012). Film* 16 00 Lastetuba* 10 Lotte (Eesti 2000) 15 Cedric 30 Indiaanipoiss Yakari 40 Tinga Tinga lood 50 Vahva Roosi 17 05 SimsalaGrimm 30 Buratino tegutseb jälle: Mustkunstnik 18 00 Lassie 20 Klumpsud 30 Lastetuba 40 Kasperi ja Emma lood (Norra 2013) 55 Väike printsess 19 05 Vahva Roosi 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 8 mm ELU, 3/12 30 Kutsumus (Eesti 1980). Dokfilm 40 Hukkunud Alpinisti hotell (Eesti 1979) 22 00 Kuritegu, 13/20* 23 00 Sünge juhtum, 7: Pärast sinu lahkumist* 50 BFM esitleb. lyhikas: Kitsas on* 55 Eesti TOP 7* 00 48 ERR.ee uudised

06 10 Lastega kodus: DJ suur probleem* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 33* 10 00 Taltsutamatu süda, 87* 11 00 Laula mu laulu* 12 30 Kalailm 13 00 Telerahvas* 30 Tuhat ja üks ööd, 78-79 15 25 Lastega kodus: Hüvasti, karuott 16 00 Küladetektiivid, 109: Mõrv kinos 17 00 Taltsutamatu süda, 88 18 00 Keelatud armastus, 34 19 00 Reporter 20 00 Kuldvillak 35 Galileo 21 30 Nädalalõpp Kanal 2ga 23 00 Kuula mu laulu.

«Laula mu laulu» järelsaade.

00 00 Jälitajad (U.S. Marshals, USA 1998).

R: Stuart Baird.

O: Tommy Lee Jones, Wesley Snipes.

Järg kassahitile «Jälitatav».

02 20 Ameerika pruut (USA 2005).

Romantiline komöödia 03 50 Reporter* 04 45 Küladetektiivid, 109: Mõrv kinos* 05 30 Doktor Oz: Dragonfly: legaalne uimasti

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 109* 08 55 Südameasi 4, 14: Kaotatud ja leitud* 09 55 Kirgede torm* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 25 Top Shop 40 Kodumäng* 12 10 Kättemaksukontor 12, 7: Armastuse algoritmid 1* 13 10 Selgeltnägijate tuleproov 9, 6* 14 15 Seitsmes taevas 1, 19: Kõik George’ist 15 15 Vaprad ja ilusad, 6843 50 Armastuse pisarad, 110 16 50 Kirgede torm, 1959 17 55 Südameasi 4, 15: Lind peos 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Me armastame Eestit 21 30 Keskea rõõmud 1, 6: Kauboid ja indiaanlased 22 30 Võimalik vaid Venemaal* 23 00 Seksiralli (USA 2008). Komöödia 01 10 Vale pööre 2 (USA 2007). Õudusfilm 02 50 Kondid 7, 10: Hädavaresest sõdalane 03 40 Keskea rõõmud 1, 6: Kauboid ja indiaanlased* 04 25 Võimalik vaid Venemaal* 50 Seitsmesed uudised

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Taltsutamatu süda, 25 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 745 09 05 Emmerdale, 69-70 10 05 Küladetektiivid: Mõrv klassitoas 55 Süütu süüdlane, 79 11 50 Top Shop 12 05 Uus võimalus, 77* 30 Uus võimalus, 78* 13 00 Doktor Oz, 690* 14 00 Kuula mu laulu*.

«Laula mu laulu» järelsaade 15 00 Kolm naist paadis* 30 Gok Wan kokkab, 5/6: Tänavatoit* 16 00 Pilvede all* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz, 691/841: Wendy Williams – tõed tervise kohta 19 00 Uus võimalus, 79 30 Uus võimalus, 80 20 00 Saladused 30 Köök 21 00 Romantiline reede – Südamesõbra pulm (USA 1997).

Romantiline komöödia 23 00 Näpud põhjas, 40/48: Tõeline maagia 30 Sõbrad, 40: Joey kolib välja 00 00 Ellen 50 Reporter 01 45 Mehi jalaga segada: Tõeline mees 02 30 Küladetektiivid: Mõrv klassitoas* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 79* 45 Reporter*

06 30 Kalailm* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 32: Hirm linnas* 09 20 Conan, 277: Megan Fox, Todd Glass* 10 10 Näljased meremehed, 28/50: Sark* 11 05 Jututuba 13 30 Supermani uued seiklused, 16/86: Rivaal* 14 25 Knight Rider, 17/18: Rüütel ja linn* 15 15 Näljased meremehed, 29/50: Jersey, 1 16 15 Komissar Rex, 33: Surm muuseumis 17 10 Supermani uued seiklused, 17/86: Katseklaasilaps 18 05 Knight Rider, 18/18: Mulle meeldib rüütli elu 19 00 Tuvikesed, 139: Kelly ei ela enam siin* 30 Tuvikesed, 140: Aegade rock* 20 00 Eesti kõige-kõige 30 Usu või ära usu!

21 00 Kaks ja pool meest, 27: Segased suhted* 30 Draakoni suudlus (USA-Prantsuse 2001). Märul 23 30 Eriti kõvad mehed, 2/16: Spud 00 20 Kaks ja pool meest, 28 45 Tuvikesed, 141142 01 35 Südamelt ära, 48 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Kordusõppus (USA 2011)*. Märul 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Tenerife, 8 16 00 Kutsuge Cobra 11 9, 13: Kahtluse all 17 00 NCIS kriminalistid 8, 11: Laevad öös 18 00 Perepea 11, 2* 30 Simpsonid 7, 20* 19 00 Suure paugu teooria 4, 14: Näitleja katalüsaator 30 Suure paugu teooria 4, 15: Heategija tegur 20 00 Perepea 11, 3: Vaikuse karjed: Brenda Q lugu 30 Simpsonid 7, 21: 22 lühifilmi Springfieldist 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Peoloomad 3: Tere tulemast ülikooli! (USA 2009). Komöödia 23 25 Puhkus Mehhikos 3, 13; ekstra 3, 13 00 40 Suure paugu teooria 4, 14-15* 01 40 Tenerife, 8* 02 30 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Viis tärni, 9/33* 45 Kultuurimeetri arhiivist. Vanemuine* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev* 11 05 Naised, kes tegid ajalugu, 1/6* 12 00 Pühapäevatee* 45 Kinnisvaraveeb 16 25 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev* 17 00 Lissabon – Tallinn 2014* 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Viis tärni, 10/33 19 00 Täna. Uudised 30 Knopka 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 15 Ookeanid (Prantsuse 2009).

Mängufilm 22 55 Meedia keskpunkt* 23 25 Täna. Uudised* 55 Täna + 00 25 Knopka* 55 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Andres Ammas 09 45 Miniturniir 10 05 Huvitaja. Madis Kimmel 11 30 Järjejutt. Ööliblikas, V 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Kaja Kärner 14 05 Tegija. Arp Müller 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Loomaaia lood.

Moskva loomaaed 150. Mati Kaal, Haldi Normet-Saarna 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Jaan Elgula 17 05 Kihnukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Miniturniir* 19 05 Tegija* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Mulle meeldib see muusika. Maian Kärmas 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 KÖP. Helihoidis aastast 1969.

Voldemar Panso ja muusika 00 05 Kihnukeelsed uudised* 30 Aiatark* 01 00 Huvitaja* 02 00 Öömuusika

07 10 Klassikahommik.

Jaan Leppik 09 30 Jutujärg.

Hommikueine Tiffany juures, 5.

Katkendeid Truman Capote’i lühiromaanist “Hommikueine Tiffany juures”. Minajutustaja, algaja kirjanik, kirjeldab oma värvika naabri, noore daami Holiday Golightly elu.

Loeb Jüri Krjukov.

Helisalvestatud 1992.

10 05 Muusikatuba.

Nele-Eva Steinfeld.

Muusikatoimetaja valik sündmusi ja helindeid.

11 05 EKKMi teooriaklubi 12 02 Delta. Nele-Eva Steinfeld 14 05 Kooskõla.

Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 15 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Kontserdisaalis.

Festival “Klaver 2014”. Festivali avakontserdil esinevad Lukas Geniušas (klaver, Leedu) ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Andris Poga (Läti).

21 00 Tantsutund 22 05 Fantaasia. Arno Tamm 00 05 Nokturn