Postimehe paberleht 25 07 2014

MEELEMÜRK POLITSEI STATISTIKA NÄITAB, ET NARKOVASTANE VÕITLUS ON JÄRJEST TÕHUSAM. EESTI LK 4–5

POLIITKRIIS UKRAINAS

OIVALINE VEHKLEMINE

Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk pani ameti maha, protesteerides koalitsiooni laialimineku vastu.

Vehklemine seisaks muust Eesti spordist justkui eraldi: ülitihe sisemine konkurents, arvukalt tipptreenereid.

VÄLISMAA LK 9

REIS

Ärge minge Saaremaale!

Armute ära.

LK 17

SPORT LK 14–15

www.postimees.ee Põllumajandusminister

EESTI LK 6

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

MÕTISKLUS HOLLANDIST

Rahva lein Kahtlemata kuulub hollandlaste olemusse ka praktilisus-pragmatism.

Seda nii elus, majanduses kui suhetes, olgu riikide või inimeste vahel, kirjutab Neeme Korv, kes oma sealsetele sõpradele-tuttavatele Malaisia lennukiga juhtunud tragöödiaga seoses kaastundeavaldusi on saatnud. LK 2

REEDE, 25. JUULI 2014 • NR 171 (7162) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 883 • LUGEJAID 201 000

KOMPROMISSID. Diplomaadid andsid viimast lihvi memole, kus on kirjas uued sanktsioonid Venemaale.

Hea äri Venemaaga Põhjus, miks Euroopa Liit on seni olnud Venemaale sanktsioonide kehtestamisel hillitsetud, on Venemaa ja Euroopa Liidu väga tihedad kaubandus- ja majandussidemed, mis tähendab, et sanktsioonid tulevad Euroopa Liidule bumerangina tagasi.

Juba praegu on Venemaa-vastased sanktsioonid teinud paljudele Euroopa ettevõtetele märkimisväärset kahju.

Saksamaa impordib enam kui kolmandiku naftast ja maagaasist Venemaalt, tihedad on majandussidemed ka Hollandiga.

MAJANDUS LK 8

IVARI PADAR: Head inimesed, tehke üks mobiilirakendus, kus oleks leitavad kohalikud head toidukohad.

Mänguline Viljandi folk tõmmati käima 20 AASTAT TAGASI

Juulilepete sünd Ameeriklased andsid Eesti juhtidele lugeda Reagani-aegse salajase käsiraamatu, mis õpetas Venemaaga kõnelusi pidades olema jäme ja karm, meenutab peatselt uut raamatut esitlev ekspeaminister Mart Laar üksikasju 1994. aasta juulilepete sünniloost. Tee juulilepeteni oli pikk ja käänuline, alates vahetult Eesti iseseisvuse taastamise järel. LK 10–11 UUS MAAILM

Oli kord faks Me olemegi nüüd päriselt jõudnud täiesti uude ajastusse, mis seab arvutite asemel esikohale nutitelefonid. 400 miljonit inimest ehk umbes kolmandik inimesi kasutab Facebooki ainult mobiilseadmega, tutvustab Henrik Roonemaa tehnoloogiailmas toimuvat. LK 11

Kaevumäe kuumuses kuulutati eile vahva etenduse ja sellele järgnenud kontserdiga avatuks 22. Viljandi pärimusmuusika festival, maakeeli lihtsalt Viljandi folk.

«Noor rahvas, tüdrukud, poisid tullivad, kus surem tubba küllas olli, omma parremas ehtes ja ridis öhto

kokko, tantsisid ja möllasid pole ö, löivad passi, mis veelgi üks neid joulu mängisid on, ja kui neil olli öllut, siis ka üllemära joivad, ja teggivad muudkui vallatust,» tutvustasid korraldajad tänavust pidu, mille teemanimeks on «Mäng», mistõttu nägi avapeol ka

vägikaikavedu. Pühapäevani vältav suurpidu on alanud, kokku toimub üle 80 kontserdi ja politsei on valvel, et mehepojad ikka lõbusalt tralliksid, tühjast tüli ei tõuseks ja lööminguid ei puhkeks. PM foto: elmo riig / sakala

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 25. JUULI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Väike absurdne «valitsuskriis»

Kui tähtis on mõista Oma Hollandi sõpradele-tuttavatele Malaisia lennukiga juhtunud tragöödiaga seoses kaastundeavaldusi saates olen mõelnud sellest riigist ja rahvast. Väga töökad – lusti ja vilega tehakse ka lihtsamaid töid, erinevalt vahest mõnest teisest heaoluühiskonnast; väga vaprad – meenutagem kasvõi Hollandi meresõitjaid-maadeavastajaid; väga uhked – milline riik on suutnud merelt sellisel moel maad võtta, silme ette kerkivad võimsad tammid ja kanalid. Seda kõike kahtlemata.

Ning kahtlemata kuulub hollandlaste olemusse ka praktilisus-pragmatism. Seda nii elus, majanduses kui suhetes, olgu riikide või inimeste vahel. «Kui palju maksab Eestis hektar põllumajandusmaad,» uuris kohalik eakaaslane minult, kui ma 1995. aastal tudengina esimest korda Hollandis käisin, selle asemel et küsida midagi poppi ja noortepärast.

Kõiki hollandlaste eelkirjeldatud omadusi annab edasi Mary Mapes Dodge’i klassikaline lasteraamat «Hõbeuisud. Jutustus Hollandist» (eesti keeles 1986), mis on kirjutatud küll 19. sajandi teises pooles, kuid mis annab rahvusele iseloomulikke jooni edukalt edasi ka poolteist sajandit hiljem.

Kui Hollandi jalgpalliklubi Twente 2006. aastal Tallinnas eurosarjas mängimas käis, olid meie Levadia vutiklubi juhid päris jahmunud, et külaliste peatreener ei teadnud suurt midagi Eestist ega Tallinnast, arvates, et lennatakse kuhugi kaugele itta Uuralite taha. Mulle tuli see toona kangesti tuttav ette – alguses oli see häirinud (Nõukogude Liit on ammu lagunenud! Eestlased räägivad eesti keelt! jne), seejärel nalja teinud ja lõpuks pani lihtsalt õlgu kehitama. Kuid isegi praegu kohtab sageli hollandlasi, kel pole aimugi, et me euroliidus oleme, ammugi mitte meist eurotsoonis.

V

alitsus arutas ühe valla nime küsimust juba eelmisel nädalal, vaidles eile poolteist tundi väga tuliselt ja otsustas … jätkata arutamist järgmisel istungil. Igale mõistlikule kõrvaltvaatajale paistab aja niisugune kasutamine Vabariigi Valitsuse tasemel pöörase raiskamisena. Ja seda mitte ainult praegu, kui Ukrainas käib sõda, mida peaminister asjade tähtsuse võrdluseks esile tõi, vaid tegelikult mistahes oludes. Me ju ootame, et valitsus tegeleks tähtsate asjadega.

Miks siis on nii läinud, et väga tiheda töögraafikuga valitsusliikmed vaidlevad nädalast nädalasse ühe esmapilgul väikese küsimuse üle? Kusjuures vaidluse mõlemad pooled on sellest vaidlusest tüdinud ja tigedad, ent järele kumbki anda ei taha. Vastus tundub olevat, et sellest väikesest ohutust küsimusest on tehtud parteipoliitilise vägikaikaveo objekt. Kumb koalitsiooni pool jääb peale, kas oravad või sotsid? Sünnitatud on väike absurdne «valitsuskriis» (sõna otseses

mõttes see muidugi valitsuskriis pole, sest laialiminekust teated puuduvad, ent pingeid demonstreerib ometi).

Mis on vaidluse sisu? Kolm Saaremaa valda – Kaarma, Kärla ja Lümanda – on otsustanud ühineda. Valitsus peaks selle otsuse kinnitama, aga suur tüli tõusis tekkiva valla nimest. Ühinemise eel tehti nimevõistlus ja nimi Saaremaa sai konkurentsitu võidu. Ühinejad esitavad asja muu hulgas nii, et kuna kaugem eesmärk on ühendada kogu Saaremaa üheks omavalitsuseks, on praktiline kohe võtta kõiki ühendav nimi. Seejärel tuli kokku Saaremaa omavalitsuste liit ja leidis, et kolm valda ei tohiks Saaremaa nime ära võtta. (Kokku on Saaremaal praegu 16 omavalitsust.)

Siin tulebki sisse parteipoliitiline liin. Kolmest ühinevast vallast kaht juhivad reformierakondlased. Suures jaos ülejäänud Saaremaa omavalitsustes on jäme ots sotsiaaldemokraatide käes.

Reformierakond seisab selle eest, et kohalikud inimesed peavad saama ise otsustada, mis nimega vallas nad tahavad elada. Tõepoolest: mis õigusega tahavad teiste maanurkade inimesed, olgu või valitsusliikmed, kirjutada Kaarma, Kärla ja Lümanda elanikele ette

nende kohaliku identiteedi asju? Pealegi pidurdab vaidlus nime üle siiani väga edukalt kulgenud ühinemist. Sotsiaaldemokraadid leiavad, et Saaremaa nimi on samamoodi kõigi teiste saarlaste identiteedi osa, et ühineda saaks ka mõne teise nimega ja et vaidluse korral peabki valitsus olema vahekohtunik.

JUHTMÕTE Mis on vaidluse sisu? Kolm Saaremaa valda – Kaarma, Kärla ja Lümanda – on otsustanud ühineda. Valitsus peaks selle otsuse kinnitama, aga suur tüli tõusis uue valla nimest.

Mõlemal poolel on argumente.

Kindlasti on kohalik iseotsustamise õigus väga oluline. Taandagem nimeküsimus kontrolliks absurdi. Kui ühinevad vallad tahaks reklaamiraha eest võtta endale mõne firma nime (näiteks Gazprom), kui kolm Harjumaa valda tahaksid end kuulutada Setumaaks või Ameerika Ühendriikideks? Ilmselt on olukordi, kus valitsus peaks kohalikku iseotsustamisõigust õgvendama, olenemata sellest, et kasvõi viimane kui üks kohalik elanik nimevalikut toetab.

urmas nemvalts

neeme korv

KÕVA SÕNA Ilmselt on 21. sajandi Google’i-demokraatias vähem tähtis, et poliitikud oleksid entsüklopeediliselt targad. Tähtsam on, et nad oleksid tublid suhtlejad.

PÄEVA KOMM Kahtlemata kuulub hollandlaste olemusse ka praktilisus-pragmatism.

Seda nii elus, majanduses kui suhetes, olgu riikide või inimeste vahel.

Poliitikavaatleja Ott Lumi, PM 24.07

Postimees 1925. aastal Kommunistlik internatsionaal tegutseb…

Läinud aastal oli Vene kommunistidel kihutustöö otstarbeks kasutada 200 miljonit kuldrubla. Loomulikult oli see hiiglasumma määratud välismaade jaoks, sest sisemaal on kommunismi «levitamisel» kõik teed ja abinõud maksuta tarvitada. Vene valitsusaparaat ühes määratu ametnikkude hulgaga teenib kommunismi ilma lisatasuta, sest tasuks, tihti rikkalikuks, on ju riigi iga vastutavam amet, kuhu pääsevad ainult kommunistliku partei puhastustulest läbikäinud isikud. Kuigi see kommunistlik valitsemine Vene nõukogude riigile ülikalliks läheb, peab riigi valitsus, kes end vormiliselt kommunistliku internatsionaali tegude-

Miks see on niivõrd oluline? Ikka selleks, et me suudaksime mõista leinavat rahvast, keda tabanud kaotust ei põhjustanud vääramatu jõud, vaid mõrvarlik käsi, mis tappis süütud inimesed. Mõistmine on oluline, et me ei targutaks siin ilmaasjata omaenese naba imetledes, ammugi ei peaks hollandlasi (senise) Venemaa-teemalise naiivsuse või leiguse pärast hurjutama.

Hollandlane ei pöördu naljalt tuulelipuna ühest suunast teise, kuid ta teeb vältimatult omad järeldused. Need ei kujune päevapealt.

Mõelgem korraks endale, mis meile korda läheb? Ikka seesama mõistmine. Pisut eesti keelt ja tähelepanu ning nii lähedus tekibki. Tšiili aukonsul Eestis, alati särav Henton Figueroa suutis jalgpalli MMi ajal ETVs esinedes tekitada nii huvi kui arusaamist oma kodumaast. Just Hollandi päritolu (!) Piet Boerefijn, Toidupanga rajaja, on avanud meile ukse hoolimise ja mõistmise maailma.

Neil päevil jagame hollandlaste leina.

Siiralt ja jäägitult.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

ga siduda ei taha, vähemalt seda ühendust väljapoole eitab, iga aasta oma majapidamise raamatuisse kirjutama õige kaaluvad summad – iga-aastase «tegevuskapitali», mis kiiremas korras protsente peab kandma.

Praeguste Vene nõukogude võimumeeste uuemaid hüüdsõnu kuuldes võib arvata, et valitsusringkonnad juba tüdinema hakkavad kolmanda internatsionaali taktikast, mis ei luba nõukogude korra vastu kusagil haritud ilmas usaldust võita. Igal pool, kus nõukogude riigi esitajad nõukogude nimel «häid vahekordi» sobitama hakkavad, poeb kommunistliku propaganda pahavaim vahele ja peagi on kõik loodetud suhted kui veega ära uhutud.

25.07.1925

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 25. JUULI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Nädalalõpu kuumaga tuleb ettevaatlik olla

Eesti sulgeb saatkonna Ungaris

Tänasest esmaspäevani võib tulla 30 kraadi sooja, leitsakust põhjustatud tervisehädade vältimiseks tuleks keha jahutada ja juua piisavalt vett.

Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas ütles, et Tallinna kiirabi ennustab eelolevaks nädalalõpuks suurt töökoormust, sest oodata on kuuma ilma, millele lisaks toimub ka palju meelelahutusüritusi ja pidusid, millega kipuvad kaasnema õnnetused.

«Ettevaatlik peaks olema sellise ilmaga sportimisel ja raske füüsilise töö tegemisel – organismile peab andma aega ennast jahutada,» ütles Adlas.

Selleks sobib tema sõnul hästi ujumine ja jaheda veega pesemine.

Valitsus otsustas sulgeda suursaatkonna Ungari pealinnas Budapestis 30. septembriks, Ungari on varem otsustanud sulgeda oma saatkonna Tallinnas. Pärast saatkonna sulgemist hakkab Ungaris Eestit esindama mitteresideeriv suursaadik. Välisminister Urmas Paet ütles, et Ungaris ei muutu Eesti kodanike jaoks saatkonna sulgemise järel midagi. Eestil on Budapestis aupeakonsul András Bereczki. Samuti jätkub Eesti Instituudi tegevus Budapestis. BNS

Alkoholijoobes inimesi ei tohiks Adlase sõnul lasta jääda õue magama, samuti ei tohi jätta lapsi kinnisesse autosse, isegi mitte lühikeseks ajaks.

Eakatel inimestel soovitab kiirabi peaarst sättida asjaajamised hommikupoolikuks, kui õhk ei ole veel nii soe. «Kui see pole võimalik, siis tuleb end aeg-ajalt kunstkliimaga ruumides jahutada,» sõnas Adlas.

Kui aga on vaja pikka aega väljas olla, siis peaks riietus kaitsma pead otsese päikesekiirguse eest ja olema õhuline, et higi saaks kehalt auruda ja keha jahutada. «Higistamiseks peab olema joodud piisavalt vett – umbes kaks-kolm liitrit ööpäevas, kui ei tehta füüsilist tööd,» ütles Adlas.

Ligi 30-kraadiste suveilmadega ei tohiks unustada kuumuse mõju ka lemmikloomadele, näiteks ei ole mõistlik neid randa kaasa võtta.

Eestimaa Loomakaitse Liidu juhi Heiki Valneri sõnul võib lemmikloomi randa kaasa võttes seada ohtu nende tervise. Tema sõnul loomad päevitamist ei naudi ja need inimesed, kes seda ei usu, pangu ise endale kasukas selga, karvamüts pähe, kindad kätte ja mingu rannaliivale

Kuuma ilma meelespea • Püsi päikese eest varjus • Joo 2–3 liitrit vett ööpäevas • Ära jäta lapsi ega loomi autosse

lesima. «Koera jätmine autosse on praeguste kuumade ilmadega väga riskantne ja lausa loomavaenulik, sest masin kuumeneb ka praokile jäetud akendega väga kiiresti kuumemaks kui korralik saun ning ükski õnnetu hing seda välja ei kannata,» nentis Valner.

Kuumarabanduse vältimiseks tuleks pakkuda lemmikule piisavas koguses joogivett ja päikese eest varjumise võimalus. Samuti on koerale äärmiselt ohtlik tugev treening kuuma ilmaga. Ketikoerte ketiulatus peab koerale jätma võimaluse varjuda päikese eest kuskile mujale kui kuuti, sest kuudis valitsev temperatuur võib päikese käes tõusta eluohtlikult kõrgele. BNS/PM

«Pargi ja reisi» kasutaja saab ühissõidukites tasuta sõita Tallinna «Pargi ja reisi» parklatesse paigaldatakse tõkkepuude süsteem, mis võimaldab autojuhtidel, kes ei ole Tallinna elanikud, aga kasutavad «Pargi ja reisi» parklateenust, ühistranspordis tasuta sõita. Tallinna transpordiamet kuulutas välja riigihanke nelja «Pargi ja reisi» parklasse elektrisüsteemi ehitamiseks ja tõkkepuude paigaldamiseks. Hange puudutab Kalevi, Pirita, Oru hotelli ning Õismäe «Pargi ja reisi» parklat. tallinncity.ee

33.

Onu Eskimo avas Balbiino jäätisemuuseumi

kohal asub Eesti värske ÜRO inimarengu aruande kohaselt.

Poole aastaga on Eestis maha võetud 39 pangaautomaati Kui eelmise aasta lõpus oli Eestis 884 pangaautomaati, siis juuli alguseks oli neid alles vaid 845, selgub Eesti panga statistikast. Seejuures on rohkem kui kaks korda – 60-lt 28-le – vähenenud makseautomaatide arv. Sularaha- ja makseautomaatide arv on vähenenud 611-lt 602-le. Sularahaautomaatide arv on aga esimesel poolaastal suurenenud – mullu 31. detsembril oli neid veel 213, tänavu 30. juunil aga juba 215. majandus24.ee

Võrdõigusspetsialistide seas pole soolist tasakaalu Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper (pildil) ootab, et Eesti politoloogid uuriksid põhjalikult, kuivõrd Eesti poliitiline süsteem toetab sugude võrdsust ja vähemuste esindatust esinduskogudes.

Oma kantselei soolise koosseisu kohta nentis volinik aga, et praegu ei ole selle teema spetsialistide hulgas piisavalt mehi. «Kindlasti peaksime uurima, kuidas on Eesti vene keelt kõnelev vähemus esindatud, võiksime vaadata ka usulisi vähemusi ja puuetega inimesi. Hea sugude tasakaal ja vähemusgruppide esindatus on demokraatia lakmuspaber,» märkis Sepper Vikerraadio saates «Uudis+». err.ee tänapäevani. Rooma 1934. aastal asutatud ettevõte Eskimo tootis jäätist 1944. aastani, kui Rooma pidi küüditamisohu tõttu Tartust lahkuma. 1987. aastal, olles 76-aastane, asutas Rooma Elvas väikeettevõtte Eskimo, kus toodeti jäätist tema retseptide järgi. Suure osa ettevõtte sisseseadest annetas ta Balbiinole. Uwe Gnadenteich foto: tairo lutter

Politsei tuvastas igal teisel veokijuhil rikkumise

Õpilaste sõidusoodustuse tingimused pole selged

Lõuna-Eestis esmaspäevast kolmapäevani 107 veokijuhti kontrollinud politseitöötajad leidsid, et 56 juhti rikkus seadust, kolmandik veokitest oli ülekoormatud ning juhid ei olnud kinni pidanud töö- ja puhkeajaseadusest.

«Väsinud juht ja ülekoormatud veos on liikluses kahtlemata ohtlikud ja ületöötanud veokijuhi reaktsioon ja tähelepanu võib olla aeglasem, samuti ei pruugi suure massiga sõidukid ohu korral piisavalt kiiresti pidama saada,» märkis politseija piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna vanemkomissar Priit Tuuna.

Hooletult kinnitatud koorem seab ohtu teised liikle-

Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul ei reguleeri kehtiv ühistranspordiseadus piisavalt, kas ja kui palju peavad lapsed sõidu eest maksma ning kuidas oma sõidusoodustusõigust tõendama. Ühistranspordiseaduse järgi saavad ühistranspordiga tasuta sõita eelkooliealised lapsed. Õpilastele on ette nähtud sõidusoodustus kuni 50 protsenti pileti täishinnast.

Tederi sõnul ei ole ühistranspordiseaduses defineeritud mõisteid «eelkooliealine laps» ja «õpilane», mistõttu on sõidusoodustuse saamise tingimused ebaselged. «Kehtiv seadus ei määratle, kas sõidusoodustust peaks saama teatud vanuses laps või on sõidu-

jad, kelle teele võib koormast midagi kukkuda ning põhjustada traagilise õnnetuse, lisas ta.

Muuhulgas pidasid politseinikud kinni ühe juhi, kes oli tarvitanud alkoholi, 19 ületas kiirust ning lisaks tabati neli juhtimisõiguseta sõidukijuhti.

Erakorralisele ülevaatusele suunasid korrakaitsjad üheksa sõidukit. Selle aasta kuue kuu jooksul on veokitega juhtunud 131 liiklusõnnetust, mille tagajärjel on saanud viga 76 ja hukkunud 12 inimest.

Mullu samal ajal juhtus Eestis 139 õnnetust, kus üks osapooltest oli veoauto. Siis sai viga 73 ning hukkus kuus liiklejat. BNS

Kood fotogalerii muuseumi avamisest.

soodustus seotud lapse õpilasstaatusega,» selgitas Teder.

Teiseks sõidusoodustustega seonduvaks probleemiks on Tederi hinnangul õpilastele kohustuslikult või vabatahtlikult antavate sõidusoodustuste küsimus. Praegune regulatsioon võimaldab tema sõnul vallavalitsusel anda kõikidele õpilastele 10-protsendilise sõidusoodustuse, samas määrates oma valla elanikest õpilastele 50-protsendilise soodustuse või tasuta sõidu õiguse. Õigusk a ntsler pa lus majandus- ja taristuministril Urve Palol astuda vajalikud sammud, et probleem saaks uuel kooliaastal lahendatud. postimees.ee

POSTIMEES.EE

Tallinnas Viljandi maanteel asuvas Balbiino jäätisetehases avati eile jäätisemuuseum, mille avamisel lõikas lindi läbi 103-aastane Onu Eskimo ehk Evald Rooma. «Kõiki neid mälestusi, mis minu firmast on säilinud, poleks ma üksi jõudnud üleval hoida. Ma olen Balbiinole väga tänulik,» ütles Rooma.

Muuseumis saab ülevaate jäätise ajaloost algusaegadest kuni

USA kopterid harjutavad Eestis dessanti

Veepolitsei trahvis ülekoormatud väikelaeva juhti

Eestis viibiv USA 1. ratsaväerügemendi 1. pataljoni õhudessantväelaste kompanii harjutab sel nädalal nelja kopteriga Black Hawk õhudessandi tegemist.

Black Hawki kasutatakse üksuste transportimiseks, vigastatute evakuatsiooniks ja lahingujuhtimiseks. BNS

Veepolitsei trahvis Tallinna lahel seilanud väikelaeva juhti, kelle alusel oli lubatud kaheksa inimese asemel 13 reisijat. Politsei määras laevajuhile, 27-aastasele Eesti kodanikule kiirmenetluse korras rahatrahvi 11 trahviühikut ehk 44 eurot. BNS

Postimees.ee küsitlus Kas jääd palavate suveilmadega rahule?

Ei, ma ei kannata seda palavust enam välja

13% Mitte eriti loodan, et kuumus annab varsti järele

Olen väga rahul

1543 vastajat

17% 19% Enamasti - ikka parem kui külm ja vihmane ilm

52%

4 || EESTI || POSTIMEES, 25. JUULI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

SURMASTATISTIKA Politsei- ja piirivalveamet koostas 2014. aasta esimesel poolaastal õnnetuse või kuriteo tagajärjel hukkunud inimeste surmastatistika.

44

MEREPÄÄSTE

4 2

Surma põhjustamine ettevaatamatusest

1 Provotseeritud tapmine

25

3 Tapmine Tööõnnetus ettevaatamatuse tõttu Tööõnnetus

12

3

*tapmine raskendaval asjaolul - piinaval moel, röövi käigus vms

4 Mõrv*

UPPUMISURMAD PPU PPU UM URM UM URM RM

20 20

LIIKLUSSURMAD Lääne Viruma al

Jä m

in

11

n

4

2013 - 13 20 201 2013 3

Hukkunud jalakäijaid

2

2014

2 l aa m u r Ida-Vi

614

7

inimkannatanutega avariisid

601

765 33 vigastatuid

hukkunuid

28 763

2014

12

1

2013

14

1

l aa m

VÄGIVALD

ma Harju al (Tall

arv aal

N oorim Noorim No o orim o hu h hukkunu ukkun u kku nu n u oli o k ka kaheah he heaastane poiss. aa a astane po oi sss. o s.

V Vanim 90-aastane 90-a aa a a stane as s naine. nain aine ine e.

Kolmel juhu K ul u uputi vanni vanni. juhul

3)

33 2013 - 28

Kõigist toime pandud eluvastastest süütegudest ligi 30% oli lähisuhtes olevate inimeste vahel. Valdav osa lähisuhtevägivallast on kehaline väärkohtlemine (löömine, tõukamine, valu tekitamine), 28% juhtudest oli osaliseks laps.

Kuue kuuga sai politsei 4443 lähisuhete vägivalla infoteadet, neist kriminaalmenetlust alustati 1415 juhul. Enamik väärkohtlemisi pannakse toime eluruumides, lõviosa juhtumitest on seotud alkoholi tarbimisega.

Politsei ennetustöö prioriteediks on siin laste ja alaealiste väärkohtlemise tõkestamine. Selgitati välja riskipered ja loodi register, kuhu on praegu kantud umbes 16 000 isikut, neist 4500 on püsivalt loendis, seal hulgas 500 last.

sh ka kriminaaluurimise alla jäävad tööõnnetused

as

PPA on viinud läbi 37 (2013. aasta esimesel poolaastal 29) päästeoperatsiooni. Lisaks oli 67 (2013. a 87) muud juhtumit. Näiteks punase raketi laskmine, veesõiduki tehniline rike, madalikule sõitmine.

Kokku vajas merel abi 274 inimest (2013. aasta esimesel poolaastal 239 inimest), merepäästeüksused päästsid 191 inimest (2013. aastal 153), ise pääsenuid on 76 (2013. a 79), hukkus kuus inimest ning üks inimene on teadmata kadunud (2013. aasta esimesel poolaastal hukkus 7 inimest).

Põhilisteks hätta jäämise põhjusteks on navigatsioonivigadest tingitud madalikule sõitmine või erinevad tehnilised rikked, seda peamiselt suvel lõbusõidualustega.

Talvel on peamisteks põhjusteks kas suure veekogu jääl eksimine või ei arvestata kiiresti muutuvate jää- ja ilmastikuoludega. Enamik õnnetusi juhtub hämaruse ja pimeduse saabudes, kui soovitakse järvelt ja merelahelt tagasi kaldale naasta.

Kõ ik hu kk u, nu d ol id m eh ed nu va e is ke sk m . at st aa 49 ga se En am ik õn ne tu t el rg si on kõ ku kk um is ed . Üh e hu kk un u iti or ga ni sm is t le li. ho 013 - 6 al ko

TÖÖÕNNETUSED

VÕIMALIKU KURITEO TÕTTU HUKKUNUD

Joobes juhi süül hukkunud

ta teate saamist nägid Põhja prefektuuri politseinikud Tartu maanteel kaht mootorrattakiivrit kandnud kahtlase tegutsemisega meest ja otsustasid nad kontrollimiseks kinni pidada. Mehed üritasid politseinike eest põgeneda. Tagaajamise käigus pidasid korrakaitsjad kinni ühe mehe, kes võib olla rööviga seotud, teatas Põhja prefektuur. Karin Kangro

2014

Tallinnas Tartu maanteel röövis kaks kurjategijat eile pärastlõunal juveelipoodi, ühe võimaliku röövli on politseinikud kinni pidanud. Põhja prefektuuri pressiesindaja sõnul sai politsei röövist teate kella 15 ajal. Esialgse info kohaselt röövisid poodi kaks noort meest, kes ähvardasid müüjat vägivallaga.

Vahetult enne röövi koh-

28

2013

Tallinnas rööviti juveelipoodi

Enamasti on tulesurma põhjus hooletu suitsetamine ja alkohol.

2014. a veebrua2013 - 22 ris hukkunud kümnest inimesest leiti kaheksa organismist hiljem alkoholi.

Turvavarustuseta hukkunud

foto: erik prozes

TULESURMAD

Vaid 10% kõigist liiklusõnnetustest on nn õnnetusjuhtumid. Lõviosa elu nõudnud või raskeid vigastusi toonud avariidest põhjustas liiklusreeglite eiramine.

Kolmandiku traagilistest liiklusõnnetustest moodustavad teelt väljasõidud, teise kolmandiku kokkupõrked teise sõidukiga.

Sel aastal on suurenenud selliste liiklusõnnetuste hulk, kus hukkunud on jalakäija.

Kümnest hukkunust kuus sattus õnnetusse asulas. 12% kõigist liiklusõnnetustest põhjustasid joobes juhid.

Politsei on võrreldes 2011. aastaga kasvatanud liiklusjärelevalve mahtu 24% võrra. Ligi 40% patrullpolitseinike tööst kulub liiklusele.

Poole aastaga tegi politsei 367 450 joobekontrolli. Nende hulgas oli 3700 alkoholi tarvitanud isikut. Neist 91-lt konfiskeeris kohus oma otsusega ka sõiduki, mis on pea 60% enam kui mullu samal ajal. Mullu sama perioodil kontrolliti 301 783 isikut, kellest 3873 olid joobes.

Ta rt u

Poemüüja oli toimunust šokis.

LIIKLUS

2013

NARKO Politsei alustas kuue kuuga 573 kriminaalmenetlust ning avastas 180 kg narkootilisi aineid. Seda on ligi 28% enam kui mullu samal ajal. Oluliselt sagenesid juhtumid alaealistega. Kui mullu poole aastaga tegid politseinikud kindlaks 23 alaealistega seotud narkokuritegu, siis tänavu 53.

osi e arv o d i Üleurnut fek tuiul r nas ja n e s pr ium alli

42 Toimetaja: Risto Berendson Graafika: Alari Paluots

hja o r l t T P õ e r r i t o m i s e s) a t u (pe aa rd uri M k tu m i l e f uri u p r eto o r i k t ul a e f i d I err re m i t a p oriu un L õ e r r i to t

10 2

POSTIMEES, 25. JUULI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

2014 õnnetussurmad (esimese kuue kuu statistika põhjal)

ENESETAPUD

120 2013. a - 113

Uue suundumusena on märgata, et enesetapjate organismist leitakse narkootikume (fentanüüli või amfetamiini).

Alaealiste enesetapud – Raplamaal kaks 17-aastast ja üks 14-aastane poiss, Tallinnas 16-aastane noormees ja Harjumaal Türisalu pangal 13-aastane poiss.

LÄHISUHTEVÄGIVALD 3 2 2 6 2 28 18 5

tapmist mõrva surma põhjustamist ettevaatamatusest rasket tervisekahjustust rasket tervisekahjustust ettevaatamatusest piinamisi vägistamist suguühet lapseealisega

VÄGIVALLAKURITEOD Vägivallakuritegude registreerimine (võrdlus eelmise aastaga)

3278 2013. a - 3342

Põhja prefektuur

1458 -10%

Ida prefektuur

661

2013. a oli siin varasemaga võrreldes 12% kasv ehk olukord pigem stabiliseerus

+1%

Lääne prefektuur

470 +13%

Lõuna prefektuur

689 +6%

NARKOSURMAD

54 2013. a - 74

Enamik hukkunuist kolmekümnendates aastates mehed. Ükski hukkunu polnud esmakordne narkotarbija.

Surma põhjustanud aine fentanüül.

6 || EESTI || POSTIMEES, 25. JUULI 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

KAKS MILJARDIT. Sotsiaaldemokraadist põllumajandusminister Ivari Padar annab põllumeestele euroraha jagamise kavale viimast lihvi, kuid Euroopale tuleb ka tagasi anda – Eestit ootab 10–14 miljoni eurone piimatrahv.

Üks suits, üks töökoht intervjuu tuuli koch reporter

P

õllumajandusminister Ivari Padar (SDE) rääkis Postimehele selle suve väljakutsest jagada eelseisval kuuel aastal Euroopa Liidult põllumajandusele ja kalandusele antavad kaks miljardit eurot. Kõige kuumem valdkond selles on ministri sõnul aga töökohtade kindlustamine põllumajandussektoris – põhimõte «üks talumajapidamine tagab vähemalt ühe töökoha» ei taha tänapäeval kuigi hästi töötada.

Enne euroraha juurde asumist – kuuldavasti oli eilsel valitsuskabineti istungil poolteist tundi löömingut pealtnäha üsna süütul teemal.

Nimelt, kas kolm Saaremaa omavalitsust võivad ühinedes endale nimeks panna Saaremaa vald.

Jõudsite lahenduseni?

Tähtis on, et kõik me kiitsime kolme valla initsiatiivikust ühineda. Aga probleem on, jah, olnud nimega. Ehk absoluutselt valdav osa Saaremaa omavalitsusi on ühiselt saatnud meile kirja, kus leiavad, et see nimi pole kõige sobilikum olukorras, kus ühinevaid valdu on ainult kolm. Ja samal seisukohal on olnud ka siseministeeriumi nimekomisjon.

Meie palve on asjaga edasi minna, aga nimevalik üle vaadata. Nimekomisjon on välja pakkunud paslikke nimesid nagu Lääne-Saaremaa või Süda-Saaremaa vald. Ilus protsess ei tohi nime taha jääda, aga samas tuleb leida nimi, mis kogu Saaremaad rahuldaks.

Esimene sammas on kõige aktuaalsem?

Klassikalise põllumajanduse puudus on, et see muutub järjest professionaalsemaks ja väga suurt tööhõivet enam ei anna.

Piltlikult öeldes on teie selle suve hinnaks kaks miljardit eurot, mis tuleb n-ö põllule jagada. Kuidas ja kes saavad?

Peame lähinädalatel otsustama, kuidas põllumajanduses ja kalanduses euroliidu raha 2014.– 2020. aastani kasutatakse. Kahest miljardist ühe miljardi jagu kuulub maaelu arengukavale, mille suhtes on otsus langetatud ja plaan Euroopa Komisjonile kinnitamiseks saadetud.

See puudutab eelkõige investeeringuid ja praegu ootame ettepanekule komisjoni tagasisidet.

Otsuste teine pool on 900 miljoni euro põllumajanduse otsetoetuste kasutamine.

Kui maaelu arengukava kutsutakse teiseks sambaks, siis otsetoetusi põllumajanduse esimeseks sambaks. See esimene sammas ja 900 miljoni kajastuvad peamiselt hektaripõhiste toetustena. Ja me peame 1. augustiks otsustama, kuidas neid rakendada. Kolmas on kalandus mahuga 127 miljonit ja seal peab ka augusti jooksul hakkama saama.

Jah, praegu on kõige kuumem otsetoetuste teema. Maaelu ja otsetoetuste puhul oleme püüdnud vaadata toidutootmise ja klassikalise põllumajanduse loogikat, mis on väga oluline, aga ka teist poolt, mis puudutab üldist maaelu.

Oleme tööversioonis kogu aeg rääkinud, et ümber ühe suitsu (ühe talu – toim.) peab olema vähemalt üks töökoht, sest klassikaline põllumajandus on meil küllalt heas arengus.

Me toodame põhiartiklites – piim ja teravili – oluliselt rohkem, kui siseturg tarbib ehk Eesti rahvas on toiduga varustatud. Piima toodame 170 protsenti, vilja 165 protsenti oma tarbitavast kogusest. Aga klassikalise põllumajanduse puudus on see, et see muutub järjest professionaalsemaks, moodsamaks ja väga suurt tööhõivet ta enam anna.

Põllumajanduse tööhõives on saavutatud enam-vähem miinimum, aga asja teine pool on see, et meil on palju inimesi, kes pole tööga selles vallas hõivatud, väiketootjate grupp.

Nende jaoks on terve meetmete pakk, mida praegu lihvime ja tulevaks nädalaks on see tingliku pealkirjaga «Iga suitsu ümber vähemalt üks töökoht» koos.

Seal on investeeringuvõimalused väiksematele tootjatele, kelle väljamüügi maht on 4000 eurost 14 000 euroni aastas.

Tuleb eritoetus lihaveiste kasvatajatele, lisatoetus lamba- ja kitsekasvatajatele. Tulevad leevendavad meetmed väiketootjatele ka nn euroheina-

Olgem ausad, oleme alati teadnud, et kui me üle toodame, siis piimatrahv ka tuleb..

Sellega on tulnud arvestada.

teos. Lõpliku seisukoha peame vastu võtma tuleval nädalal.

Heinatoetuse puhul on väikestel majapidamistel võimalik kuni 5000 hektari suurusel deklareeritud maal jätkuvalt heina niita ja purustada, et saada eurotoetust. Raha jagamisel mõtleme sellele, et kas just uusi töökohti juurde luua, aga et väga suurele osale inimestest töökoht kindlustada. Toetused peavad andma inimestele kindluse maale jääda ja oma asja ajada.

Heinaniitmise toetustega vist kõik väga lobedalt ei lähe?

Tõsi, see on üks kuumemaid vaidlusi. See tuleb selgeks rääkida. Usun, et praegune versioon, kus me oluliselt piirame lihtlabast niitmist ja sellega bisnise tegemist, et me seame piirangud, kui palju võib rohumaad lihtsalt purustada ja kuivõrd mitte, on õige.

Praegu pole mingeid piiranguid. Ongi tekkinud olukord, kus 60 000 hektari puhul toetuse võtmisel ei näe me mitte ühtegi lisatööd. Et seal oleks teravilja kasvatatud või loomi peetud. Käib tuim purustamine. Niidetakse ja võetakse euroraha, selle asemel et midagi loomingulisemat teha – näiteks põllumajandust. ÜRO on välja kuulutanud peretalude aasta. Ka meie heidame silma väiksematele taludele. (Vihje: kui teil on 25 lehma, siis on võimalik aastas saada toetust kuni 12 000 eurot – T. K.) Meil on üle 2000 karja ehk üle 2000 töökoha, mis annaks inimestele stabiilsuse.

Ehk – elage ja särage! Kasutage võimalust. Siiani on olnud ka suur- ja väiketootjatelt positiivne tagasiside, et jah, nii võiks seda teha.

Kui paljusid inimesi see jagatav raha üldse puudutab?

Näiteks hektaripõhiste otsetoetuste puhul on see ring PRIA andmetel 18 000 inimest, aga selle raha ja inimestega kaetakse peaaegu 100 protsenti Eesti haritavast maast. Ehk saajate hulk pole kuigi suur, aga see on meie sahver. See on meie toit. Ületootmine tähendab aga ka seda, et meid ootab ees piimatrahv.

Oleme tõsiste vaidlustega ühele poole saanud. Aga olgem ausad, me oleme alati teadnud, et kui me üle toodame, siis trahv ka tuleb. See pole olnud saladus. Sellega on tulnud alati arvestada. Oleme olnud ise alati näpuga näitajad, kui Euroopas keegi reegleid rikub. Ja ma kaldun arvama, et kui keegi teine oleks kvoodiületaja, siis näitaks teistele näpuga.

Peame leidma pehmeima maandumise. Iseenesest on üldse absurd, et viimasel kvoodiaastal need ületasud rakenduvad. Aga sellised on olnud meie varasemad kokkulepped euroliiduga.

Kui suur trahv meid ähvardab?

Praegu võib ainult ennustada.

Räägitakse 10–14 miljonist eurost üle-eestiliselt. Summa selgub tuleva aasta kevadel, kui vaadatakse, kui palju oleme 31. märtsi seisuga üle tootnud.

Kuivõrd ohustatud on Eesti praegu Lätis-Leedus levivast seakatkust?

See on tõsine oht. Täna (eile – toim) Leedus ilmsiks tulnud juhtum on väga halb märk. Nakatunud farm on väga korralik, kontrollitud farm. Tõsine oht on meile väga lähedal ning veterinaar- ja toiduamet praegu väga tõsiselt pingutab, et kagupiiril asi kontrolli all hoida.

Vaadatakse, et sigu väljas ei hoitaks, et sead metssigadega kokku ei puutuks. Lisaks söödakontroll.

Toidust rääkides – taas on koostamisel Eesti toidu arengukava. Mida otsitakse? Sama asja tehti 2006– 2008, mil viidi ellu koguni 400 projekti. On neist arengukavadest tolku ka või on tegemist mõnusa projektikirjutamise võistlusega?

Ei, sellest peab saama väga pikk ja stabiilne asi. Sõltumata poliitilistest võimukombinatsioonidest. Siseturg on alati kõige olulisem, seda tuleb hoida, kaitsta, armastada, ja sellega tegelevad kõik Euroopa riikide põllumajandusministeeriumid.

Euroopa avatud turu kontekstis ei ole meil õigust seada turupiiranguid, aga meil on võimalus tutvustada Euroopale oma head toitu.

Esimene katsetus oli laulupeol, kus oli üleval kolm Eesti toidu telki, kus askeldasid parimad kokad-tootjad koos. See läks hästi ja peaks jääma nüüd traditsiooniks. Järgmiseks eesmärgiks on Milano EXPO maailmanäitus, mis on just pühendatud toidule. Seal oleme oma asjadega tugevalt väljas. Kuigi keegi ei ütle Euroopas, et just nemad ei ole toiduriik number üks. Konkurents on väga tugev.

Ehk pigem teavituskava, mitte järjekordne Eesti rahvuskala või -toidu otsimine?

Just. Ja kutsun Postimehe kaudu – head inimesed, tehke üks mobiilirakendus, kus oleks leitavad kohalikud head toidukohad. Et kui sõidad näiteks Lääne-Virumaale ja soovid seal head talukööki saada, siis võtad telefonirakenduse lahti ja saad teada heast kohalikust talutoidukohast.

Mina võrokesena tean väga hästi, kus on Võrumaal parimad kulinaariatooted, kohalik toit. Mina tean, et teised ei tea. Miks mitte jagada! Lugupeetud lehelugejad – haarake initsiatiiv!

Eile pärastlõunal ootamatult pikaks veninud valitsuskabineti istungilt tagasi oma kabinetti jõudnud minister Ivari Padaril seisab ees veel raskem ülesanne – paari nädalaga jagada kaks miljardit eurot. foto: martin ilustrum

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 25. JUULI 2014

Dividendide võtmine on positiivne suundumus Eesti välisomanduses olevad suurettevõtted on hakanud üha enam omanikele dividende välja maksma. Kuna investeeringute tegemine ei ole makstavate dividendide kasvu tõttu kannatanud, on tegu positiivse tendentsiga, kommenteeris trendi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

«Kogu ettevõtluskeskkonda vaadates käib dividendide suurenemine kaasas ettevõtete kasumi kasvuga,» selgitas ministeeriumi kõneisik, kelle sõnul on oluline märkida, et investeeringud samal ajal ei kannata. Ainuüksi tosinkond suurimat välisomanikele kuuluvat dividendimaksjat viisid eelmisel aastal välja pea veerand miljardit eurot ning täitsid riigikassat 63 miljoni euro suuruse tulumaksuga. majandus24.ee

OMX TALLINN

794,84 ▼ –0,13%

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

VI 2013 VIII 2013 X 2013

XII 2013 II 2014

IV 2014

4,29 ▲ +5,67%

VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,140 +3,64 Baltika 0,502 +0,40 Ekspress Grupp 1,000 0 Harju Elekter 2,700 0 Järvevana 0,759 0 Merko Ehitus 7,160 0 Nordecon 1,070 +3,88 Olympic Group 1,950 -0,51 Premia Foods 0,696 -1,00 Pro Kapital Grupp 2,500 0 Silvano Fashion 1,850 -0,54 Skano Group 1,020 0 Tallink Grupp 0,720 -0,69 Tln Kaubamaja 5,100 -0,20 Tallinna Vesi 13,300 +0,76 Trigon Property 0,440 0

24.07 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,427 +0,17 Hiina jüaan 8,346 -0,01 Jaapani jeen 136,970 +0,34 Kanada dollar 1,445 +0,09 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,361 +0,45 Poola zlott 4,141 +0,16 Rootsi kroon 9,210 +0,09 Rumeenia leu 4,407 -0,36 Šveitsi frank 1,215 +0,02 Suurbritannia nael 0,792 +0,17 Taani kroon 7,457 +0,01 Tšehhi kroon 27,480 +0,09 Ungari forint 307,760 +0,20 USA dollar 1,347 +0,05 Venemaa rubla 47,108 +0,36

bns

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

SANKTSIOONID. Juba praegu on Venemaa-vastased sanktsioonid teinud paljudele Euroopa ettevõtetele märkimisväärset kahju.

Venemaa ja Euroopa Liit sõltuvad üksteisest Nafta ja gaas tõnis oja majandusajakirjanik

A

jakiri Der Spiegel kirjutas mõne päeva eest, et kui veel hiljuti küsiti Kremli ametnikelt lääneriikide poolt Venemaale kehtestatavate majandussanktsioonide kohta, suutsid nad vaevu naeru tagasi hoida. Praeguseks on olukord muutunud. Seni on Euroopa Liit hoidunud oma sanktsioonides üksikisikutest ja mõnest ettevõttest kaugemale minemisest, ent nüüdseks on Euroopa Komisjon teinud riikidele ettepaneku piiranguid oluliselt laiendada.

Põhjus, miks Euroopa Liit on seni olnud Venemaale sanktsioonide kehtestamisel hillitsetud, on Venemaa ja Euroopa Liidu väga tihedad kaubandus- ja majandussidemed, mis tähendab, et sanktsioonid tulevad Euroopa Liidule bumerangina tagasi.

Eelmisel aastal importis Euroopa Venemaalt kaupu 206,5 miljardi euro eest, sellest

Euroopa Liidu SKT (2013) 17,3 triljonit USD IMPORT VENEMAALT

moodustab ELi-Venemaa suurimad kaubanduspartnerid

206,5 mld eurot

EL ostab 84 protsenti Venemaa naftaekspordist ja 76 protsenti gaasiekspordist.

Euroopa ja Venemaa kaubandussuhted väga tihedad

157 miljardit eurot

miljardites eurodes

Import Venemaalt

38 Saksamaa 29 Holland 20 Itaalia 18,5 Poola 10,3 Prantsusmaa 8 Suurbritannia Laenud Venemaale EIB* 1 1,8 EBRD**

ekspordist Euroopa Liitu

Eksport Venemaale

36 8 10,8 8,1 7,7 4,6 EKSPORT VENEMAALE

119,8 mld eurot

Venemaa SKT (2013) 2,09 triljonit USD

* Euroopa Investeerimispank ** Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank

Allikas: Graphic News

157 miljardi eest naftat ja gaasi.

Euroopa eksportis Venemaale 119,8 miljardi eest kaupu.

Väikeriik Holland, kelle kodanikud moodustasid valdava osa allatulistatud Malaysia Airline’i pardal olnud hukkunutest, on Hiina järel Venemaa üks olulisemaid kaubanduspartnereid. Hollandlased ja venelased on investeerinud vastastikku miljardeid. Hollandi-Briti energeetikakompanii Royal Dutch Shell, mille peakorter asub Haagis, on Venemaa gaasiväljade suurim välisinvestor. Tegemist on ka riigi suurima ettevõttega, mille aktsiad on laialdaselt sealsete pensionifondide portfellides. Juhul kui firma saab kahjumit, mõjutab see otseselt hollandlaste sääste.

Hollandi Rotterdami sadam on Euroopa suurim naftaja naftasaaduste sadam, kuhu voolab ka Venemaa nafta. Viimase kümne aastaga on Venemaa naftaeksport Rotterdami sadamasse kasvanud viis korda. 2012. aastal importis Holland naftat ja naftatooteid 20,3 miljardi euro väärtuses, millest 95 protsenti müüdi edasi teistesse Euroopa riikidesse, kirjutas The New York Times. Venemaa seevastu importis Hollandist 7,2 miljardi euro eest kontoritarbeid, toiduaineid ja lilli.

Samal ajal kui tavalised hollandlased ootavad Venemaa

jaoks rangemaid sanktsioone, püüdsid Shelli esindajad anda valitsusele delikaatselt mõista vajadusest teha ettevõttele kahju nii vähe kui võimalik.

Kõige tihedamad majandussuhted on Venemaa ja Saksamaa vahel. Saksamaa impordib enam kui kolmandiku naftast ja maagaasist Venemaalt ning on Euroopa Liidu suurim eksportöör Venemaale.

Saksamaa Ida-Euroopa majandussuhete komitee juhi Eckhard Cordesi hinnangul sõltub kaubavahetusest Venemaaga 300 000 töökohta. Saksamaa tööstus- ja kommertskoja hinnangul on Ukraina kriis mõjutanud juba praegu iga neljandat Saksamaa ettevõtet, kellel on tegevus ka välismaal. Näiteks tööstuskeevitamisele spetsialiseerunud Eagle Burgmann Moskva büroo juht ütles Spiegelile, et ettevõtte käive on juba langenud 30 protsenti.

«Tellimused on katkestatud või edasi lükatud või lihtsalt me ei saa neid enam,» ütles ta. Näiteks Venemaa suuruselt teine gaasikompanii Novatek palkas neid keevitama Siberis, Jamali poolsaarel olevat veeldatud maagaasi terminali. Nüüd pole äritegemine Novatekiga enam lubatud. Äritegemise keeld Venemaa suurima naftakompaniiga Rosneft mõjutab enam kui

tosinat Saksmaa ettevõtet. Ehitusfirma Bilfinger pidi muu hulgas ehitama Rosneftile hooneid, Siemens tarnima 90 miljoni euro eest turbiine ja generaatoreid.

Autotootja Volkswageni käive on kahanenud sel aastal kümme protsenti, Opeli müük koguni 12 protsenti.

Eesti väliskaubavahetus on üsna hajutatud, Venemaa moodustab meil 11 protsenti koguekspordi osatähtsusest, ent Soome sõltuvus Vene turust on suurem. Nii nagu Eesti, saab Soome 100 protsenti maagaasist Venemaalt, aga Neste Oili naftatöötlustehased tarbivad Venemaalt saabuvat naftat ning Fortumi tuumajaamad tuumakütust. Soome impordib Venemaalt ka märkimisväärsel hulgal elektrit.

Eelmisel aastal sai Moskva EBRD-lt laenu 1,8 miljardit eurot ja miljard eurot Euroopa investeerimispangast (EIB). Venemaa on kasutanud seda raha erinevate projektide rahastamiseks alates torujuhtmete kraanide ja kinnisvara ostmisest kuni laenudeni hüpermarketitekettidele.

EBRD-lt ootavad praegu rahastamist kaks projekti – üks 300 miljoni euro suurune säästvat energiat propageeriv ja teine, 180 miljoni euro suurune laen põllumajandus- ja metsatööstustehnika ostmiseks.

Venemaa pangaaktsiatele ostukeeld Euroopa Liidu diplomaadid andsid eile Brüsselis viimast lihvi Euroopa Komisjoni kümneleheküljelisele memole, mis saadeti kõigi 28 liikmesriigi pealinnadesse ja kus olid kirjas uued sanktsioonid Venemaale.

Teadaolevalt puudutavad sanktsioonid viit valdkonda, millest üks olulisemaid hõlmab kapi-

taliturge. Nimelt keelatakse kõikidel Euroopa Liidu isikutel investeerida selliste pankade aktsiatesse ja võlakirjadesse, milles on Vene riigil vähemalt 50-protsendiline osalus. Keelatud on nii emissioonidel osalemine kui väärtpaberite soetamine börsidelt ja teistelt investoritelt.

Lisaks keelule osaleda Venemaa kapitalitu-

rul piiratakse teatud tundlike tehnoloogiate eksporti, mis muuhulgas puudutab ka Venemaa jaoks olulist energeetikasektorit. Välja on pakutud ka relvaembargo. Euroopa Liit ekspordib Venemaale relvi vaid 300 miljoni euro eest, aga rohkem mõjutab see Euroopa Liidu importi Venemaalt, mille maht on 3,2 miljardit

eurot, kirjutas Financial Times. Mitmed Ida-Euroopa riigid kasutavad endiselt Venemaa relvastust.

Embargo puudutab ka kahesuguse kasutusega kaupu, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalise otstarbega eesmärkideks, nagu tootmisseadmed ja kõrgtehnoloogia ja elektroonika.

Tõnis Oja

POSTIMEES, 25. JUULI 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2394, VALIS@POSTIMEES.EE

foto: afp/scanpix

Ukraina peaminister teatas tagasiastumisest liisa tagel liisa.tagel@postimees.ee

Liibanonist pärit naine muretseb lennukis olnud sugulaste pärast – 116 lennukis viibinu saatus on teadmata.

foto: afp/scanpix

LENNUÕNNETUS. Eile juhtus tõenäoliselt juba kolmas ohvriterohke lennuõnnetus viimase nädala jooksul - kadus lennuk 116 inimesega.

Alžeeria lennuk kadus indrek lepik reporter

A

lžeeria riikliku lennufirma Air Algerie lend AH5017 kaotas teel Burkina Fasost Alžiiri lennujuhtidega kontakti ning kukkus naaberriigis Malis alla. Lennukis oli koos meeskonnaga 116 inimest, kellest 51 olid Prantsusmaa kodanikud. Pole välistatud, et nad kõik hukkusid. Vrakki ei olnud eile õhtul veel leitud.

Arvatav õnnetuspaik Malis on 2012. aastast vahelduva eduga olnud separatistlike gruppide kontrolli all. Prantsuse sõjaväeametniku sõnul on aga lennuki allatulistamise tõenäosus väike, kuivõrd rühmitustel pole vastava võimekusega relvi.

Lennuki omaniku, Hispaania lennufirma Swiftairi avalduse kohaselt tõusis lend Burkina Fasos õhku kohaliku aja järgi 01.17 ning pidi nelja tunniga Alžeeriasse jõudma. Kõigest 40 minutit pärast õhkutõusmist kadus lennuk aga Põhja-Mali kohal radarilt.

Burkina Faso võimude sõnul palusid piloodid veerand tundi enne kontakti kadumist, et lennuk saaks tormi tõttu kurssi vahetada. Swiftair oli esimene, kes juhtunust oma ametliku versiooni edastas, ent nii Alžeeria, Nigeri kui Burkina Faso esindajad on hiljem jaganud vastukäivaid selgitusi.

Alžeerlaste sõnul oli lennukiga viimane kontakt kell 01.55 kohaliku aja järgi ehk 38 minutit pärast õhkutõusmist. Burkina Faso transpordiministri Jean Bertin Ouedrago sõnul anti kell 01.38 lennu juhtimine üle Nigeri Niamey lennujuhtimistornile.

Anonüümsust soovinud al-

Ohtlik õhuruum konfliktikollete kohal USA ja Euroopa lennufirmad on pärast Ida-Ukrainas juhtunud lennukatastroofi vaadanud kriitilise pilguga üle teisedki konfliktikollete kohal asuvad lennukoridorid.

Oht õhuruumile

Dnipropetrovsk (Ida-Ukraina)

Sel nädalal keelas USA föderaalne lennundusamet (FAA) pärast lennujaama lähedal toimunud raketirünnakut lennud Tel Avivi.

Osa Euroopa lennufirmasid tühistas samuti lende.

Simferopol (Krimm) Afganistan Süüria Iraan

Iraak LääneSahara

Liibüa

Siinai (Egiptus)

IisraelGaza Jeemen

Mali Tšaad Nigeeria KAV FAA määratud keeluala (võivad kehtida kõrguspiirangud) FAA määratud kõrge riskiga õhuruum Kestvad konfliktid Allikas: Graphic News

Pakistan

LõunaSudaan

Kongo DV

PõhjaEtioopia Keenia

Somaalia PõhjaKorea

1000 km

Reisijate päritolu • Prantsusmaa: 51 • Burkina Faso: 27 • Liibanon: 8 • Hispaania: 6 (meeskond) • Alžeeria: 6 • Kanada: 5 • Saksamaa: 4 • Luksemburg: 2 • Belgia, Kamerun, Egiptus, Mali, Nigeeria, Šveits, Ukraina: 1 allikas: bbc

likas juhtimistornis lükkas aga need väited ümber. Tema sõnul ei võtnud lennuk torniga kordagi ühendust, sest otsene lennutee läheb üle Mali, mitte Nigeri.

Mali lennundusameti juht Issa Saly Maiga ei osanud täpselt öelda, kas lennuk kukkus riigi territooriumile, ent nii eelmainitud riikide kui His-

paania ametid tegelevad kõik juhtunu selgitamisega. Prantsuse kaitseväe sõnul üritavad lennukit leida kaks kohalikku hävitajat.

Reisijaid vedanud lennuki on ehitanud USA firma McDonnell Douglas, mis 1997. aastast kuulub Boeingule. MD-83 mudeli lennuk oli 18 aastat vana – üks neljast omataolisest Swiftairi lennupargis. Lennuk läbis Prantsusmaal Marseille’s nädala alguses kontrolli ning oli lennundusameti juhi Patrick Gandili sõnul heas korras.

Tegu on viimase nädala jooksul juba kolmanda suure lennuõnnetusega, mis tegi niigi pinges lennundussektori veelgi ärevamaks. Kui eelmisel neljapäeval tulistati IdaUkraina kohal alla Malaysia Airlinesi lend MH17, mille pardal oli 298 inimest, siis üleeile kukkus Taiwani kohal tormi tõttu alla TransAsia Airwaysi lennuk, mille pardal hukkus 48 inimest.

Euroopa lennufirmade ühendus kutsus üles julgeolekudebatile Euroopa lennufirmade ühendus kutsus eile üles hädavajalikule julgeolekudebatile seoses Malaisia reisilennuki allatulistamisega Ukrainas ning Tel Avivi lennukeeluga, teatasid allikad.

Lennufirmad peavad viima läbi individuaalsed riskianalüüsid, selle asemel et toetuda ohutsoonide määramisel ainult kohalikele lennujuhtidele, teatas Euroopa Lennufirmade Assotsiatsioon (AEA).

Mitmed lennufirmad peatasid sel nädalal reisid Iisraeli seoses Gaza sektorist tulistatud raketiga, mis

kukkus Tel Avivi rahvusvahelise lennuvälja lähistele.

AEA juhi Athar Husain Khani väitel on tarvis rahvusvahelist debatti õhuruumi turvalisuse hindamiseks. Praegu pole konfliktitsoonides lendamine üheselt reguleeritud, see jääb iga konkreetse riigi pädevusse.

Umbes 50–60 riigil maailmas on pindõhk-tüüpi juhitavad raketisüsteemid, mis võivad ohustada ka lennukeid. Sarnase süsteemiga usutakse olevat Ida-Ukraina kohal alla tulistatud Malaysia Airlinesi lend MH17. Selline

relvastus on aga kallis, nõuab märkimisväärseid tehnilisi oskuseid ning on üldjuhul vaid regulaarvägede käsutuses.

Kaasaskantavaid õhutõrjesüsteeme ehk MANPADSe on ringluses see-eest sadu tuhandeid. Selliste süsteemidega on võimalik tabada sihtmärke kuni 4500 meetri kõrguselt.

Erinevatel hinnangutel on kaoses olevast Liibüast liikunud MANPADSe nii Tšaadi, Malisse, Egiptusesse, Somaaliasse kui Boko Harami kontrollitud osadesse Nigeerias.

BNS/PM

Eile teatas kriisiaegne Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk (pildil), et astub valitsuskoalitsiooni kokkukukkumise ja valitsuse algatuste blokeerimise tõttu tagasi. Ukraina erakonnad UDAR ja Svoboda kinnitasid enne seda ülemraada istungil, et lahkuvad valitsuskoalitsioonist, nendega ühines 15 fraktsioonitut saadikut.

Peaministri kohusetäitjaks määrati järgmiste valimisteni siseminister Arsen Avakovi teatel senine asepeaminister Volodõmõr Groisman.

Vitali Klitško paremtsentrist liku erakonna UDAR parlamendifraktsiooni juht Vitali Kovaltšuk tõi koa litsioonist lahkumise põhjenduseks, et ülemraada ei ole meelestatud konstruktiivselt Ukraina rahva tahet täitma ja seetõttu on vaja korraldada erakorralised valimised.

Svoboda liidri Oleh Tjagnõboki sõnul ei tohiks Ukrainal olla Kremli-meelsete liikmetega parlamenti. Samuti kutsus Tjagnõbok üles kuulutama terroritõrjeoperatsiooni piirkonnas välja sõjaseisukorda.

Teadetele eelnesid nädalaid kestnud läbirääkimised valitsuserakondade vahel, ent võimalik, et Jatsenjuki ning endise peaministri ja presidendikandidaadi Julia Tõmošenko erakond Isamaa ei toetanud valitsuse laialisaatmist.

Ukraina põhiseadus näeb ette, et parlament valib peaministri ja ka tema tagasiastumine tuleb heaks kiita hääletusel. Esialgu ei ole veel selge, kas Jatsenjuki tagasiastumine tähendab, et ta lahkub valitsusest või oli see puhtalt sümboolne samm.

Jatsenjuki tagasiastumist Porošenko eile lehe trükkimineku ajaks veel kommenteerida polnud jõudnud, ent ta võttis sõna koalitsiooni lagunemise teemal. Klitškoga

aprillis poliitilise liidu sõlminud presidendi sõnul peegeldas fraktsioonide otsus nende soovi täita Ukraina rahva tahet – saata laiali 2012. aastal valitud parlament, kuhu kuulub endiselt palju tagandatud presidendi Janukovõtši toetajaid.

Eilsesse päeva mahtus parlamendis veel ka kommunistliku partei fraktsiooni laialisaatmine – selle liikmeskond vähenes alla poole fraktsiooni moodustamiseks ette nähtud saadikute arvu.

Kiievi kohus arutas aga, kas rahuldada justiitsministeeriumi taotlus terroristide toetamises süüdistatav partei hoopis laiali saata – samm, mille eesmärk on jällegi moodustada järgmistel valimistel ühtlasem ja Ukraina-meelsem valitsus. Kommunistid said 2012. aasta üldvalimistel 13-protsendise toetusega viienda tulemuse.

Kui koalitsioon laguneb ja 30 päeva jooksul ei moodustata uut, annab see president Petro Porošenkole õiguse ülemraada laiali saata ja kuulutada välja ennetähtaegsed parlamendivalimised.

Koalitsioon Euroopa Valik moodustati 2014. aasta 27. veebruaril ja sellesse kuulus 250 rahvasaadikut. Uued valimised toimuvad ilmselt oktoobris või novembris ning on separatistidega endiselt ägedaid lahinguid pidavale Ukrainale tõsine katsumus.

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 25. JUULI 2014

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Ameeriklased andsid Eesti juhtidele lugeda Reagani-aegse salajase käsiraamatu, mis õpetas Venemaaga kõnelusi pidades olema jäme ja karm, meenutab ekspeaminister Mart Laar üksikasju 1994. aasta juulilepete sünniloost. Nende sõlmimisest Moskvas saab homme 20 aastat. Postimees avaldab sel puhul katke Laari valmivast mälestusteraamatust «Pööre».

Meri ja Jeltsin kauplesid lepete üle

T

ee juulilepeteni oli pikk ja käänuline, alates vahetult Eesti iseseisvuse taastamise järel, juba ammu enne esimest «Isamaa» valitsust.

Lääne toetuseta oli lootusetu Eestis ikka veel viibivaid Vene vägesid liikuma saada. Venemaalt kostis järjest tugevamalt avaldusi, et vägesid on vaja kohalike venelaste kaitseks ja diskrimineerimise peatamiseks, ning üldse olevat Venemaa siia aegade jooksul liiga palju ressurssi matnud, et nüüd lihtsalt minema jalutada.

Juba 1992. aasta suvel oli Venemaa läbirääkimistel vägede väljaviimise kohta hakanud tõrksust ilmutama, läbirääkimisi peatama, ja läbirääkimiste peatamisi peatama, sidudes küsimust venekeelse elanikkonna olukorraga, eriti sõjaväepensionäridega.

Niimoodi polnud Lohusalus ametlikult tiksuvatest läbirääkimistest midagi head oodata. Eesti määras neid pidama Jüri Luige, kes sel puhul ka ministriks tõsteti. Luik sai Ühendriikide suursaadikult Robert Frasurelt salajase ja ilmselt tänapäevani mitte eksisteeriva manuaali venelastega läbirääkimiste pidamisest ehk Reagani meeskonna kogemustest relvastuspiirangute läbirääkimiste pidamisest venelastega. Lugesime selle läbi ja olime algul üsna kohkunud, sest manuaali esimene soovitus oli olla algatuseks erakordselt jäme, ebaviisakas ja karm.

Ü

htegi sammu mitte järele anda, isegi siis, kui vastase seisukohad mõistlikuna tundusid – tuli ainult sõimata ja solvata. Vastase katsetele inimlikult suhelda mitte reageerida, ainult pasunasse ja kõik. Kui venelastele mingi väikese kaevikunurga loovutad, kaevavad nad ennast seal sisse ja hakkavad järgmisi järeleandmisi nõudma. Juba seetõttu ei tohi ühtegi järeleandmist teha. Samas peab täpselt teadma, mida tahad, ehk kui kaugele mingis küsimuses taanduda tohid, seda ei tohi mingil juhul vastaspoolele öelda ega isegi mitte vihjata.

Küsisin Luigelt, et kas peab nii vastik olema. Luik vastas lühidalt, et peab. Manuaalis soovitati ka omavahel ülesanded täpselt jaotada, ehk mängida venelastega mängu heast ja halvast politseinikust.

Sellesse lõksu pidid venelased kergelt langema ehk tulema hea politseiniku juurde oma hädasid kaebama ning lõpuks just selle poolega kokku leppima. Sain kiirelt aru, et halvaks kavandas Luik mind ning heaks president Lennart Merit. Selline tööjaotus oli meil juba presidendiga välja kujunenud ning minu meelest oli see igati loogiline.

Hakkasime siis läbirääkimisi pidama. Hoidsime oma positsioonidest jäigalt kinni ega astunud sammugi tagasi. Ega venelasedki ühtegi sammu tagasi astunud. Kui tahtsime teada saada, millal Vene väed

Eestist välja viiakse, siis räägiti sajandi lõpust, Paldiski puhul isegi 2002. aastast. Me aga leidsime, et väed peaksid kohe astuma hakkama. Me nihutasime oma tähtaegu ainult niipalju, kuivõrd need olid juba kätte jõudnud. 1994. aasta suveks olime jõudnud seisu, kus Eestisse jäänud Vene sõjaväelaste arv oli märkimisväärselt langenud ning nende käsutuses olev territoorium vähenenud, kuid probleem kui selline oli endiselt lahendamata.

O

lime juba Isamaa valitsuse moodustamise ajal president Meriga rääkinud, et Eesti iseseisvusel ei tohi enam teist korda samal kombel minna lasta. Selleks oli möödapääsmatu viia Eesti Euroopasse.

Kes aga tahab Euroopasse, rääkimata NATOst, riiki, kus on Vene sõjaväebaas ning paar Tsernobõli-tüüpi tuumareaktorit? Iga investorgi mõtleb kümme korda järele, enne kui sellisesse riiki investeerib. Nii takistas vägede väljaviimise pidurdamine Eesti integreerumist läänega.

Osalt oli see ilmselt ka Venemaa eesmärk. Meie eesmärk oli aga see tõke kõrvaldada. 1993. aasta lõpus õnnestus meil teha läbirääkimistel esimene läbimurre – Vene delegatsioon oli isegi paika pannud uued seisukohad – nüüd ütlesid nad, et on põhimõtteliselt valmis väljaviimise daatumina arvestama 31. augustit 1994, kuid selle nimel peab Eesti vägede väljaviimiseks maksma 23 miljonit dollarit vägede majutamiseks Venemaal ning andma siia jäävatele sõjaväepensionäridele elamisload, võimaluse sooritada kodakondsuseksam ilma eesti keele nõudeta ning võimaluse osaleda erastamises.

Lükkasime selle nõudmise küll käigult tagasi, lisatingimuste tõttu, kuid siis tuli meil kaval idee. Luik teatas, et Eesti on valmis vastu võtma Venemaa ettepaneku viia väed Eestist 31. augustiks 1994 ja punkt.

Mina aga helistasin aga kohe Rootsi peaministrile Carl Bildtile, palusin tal seda daatumit tugevalt toetada. Põhjamaad tegidki seda ning kohe seejärel Euroopa Liit. Venemaa üritas seletada, et ta polnud seda just nii mõelnud ning selle juures olid mitu lisatingimust, kuid Luik vaatas neile kala näoga otsa ning ütles, et tema ei tea mingitest tingimustest midagi. 31. august oli daatumina seega oma elu elama ja Venemaal polnud enam midagi parata. See oli paraku aga väike võit.

Läbirääkimistel edasiliikumiseks oli vaja presidentide tippkohtumist, et Vene bürokraatiamasinast läbi murda. 1993. aasta lõpus seda küll lubati, kuid siis lükati jälle edasi. Õhkkond polevat selleks veel sobiv. Nii lähenes 31. august ja vägede väljaviimise tähtaeg, kuid mingit kokkulepet ei olnud. Olukord läks ainult veel hullemaks.

Olime lätlastega, kel sama probleem, mis meil, tegutsenud tihedas koostöös ning leppinud kokku, et

läbirääkimistel Venemaaga ei võta kumbki maa teise teadmata midagi ette, ehk seisame koos, kui vaja, langeme koos. Ma ei uskunud küll, et see kokkulepe liiga kaua peab, kuid see kukkus kokku kiirusega, mis isegi mind hämmastas. Lätlased läksid Moskvasse, neile pandi parafeerimiseks ette venelaste ettevalmistatud tekst ja lätlased kirjutasid sellele alla. Pärast oli juba võimatu midagi tagasi võtta, kuna Läti oli sattunud kogu maailma surve alla.

Lätlased olid nõustunud jätma Skrunda radaribaasi veel venelaste kätte, samas kui meile oli Euroopaga liitumiseks hädavajalik Vene vägi kiirelt ja lõplikult välja saada.

Teiseks oli Läti lõplikult alistunud sõjaväepensionäride küsimuses, andes otsustusõiguse Venemaa kätte.

Meil oli aga Eesti stabiilsuse pärast vaja otsustusõigus enda käes hoida.

Edasi läks kõik nii, nagu olime kartnud. Venelased panid Eestile sama lepingu lauale ja ütlesid külmalt, et kirjutage alla, kui te lätlastega niimoodi kokku hoiate. Meie loomulikult ei kirjutanud. Võtsime jälle kõik oma sidemed läänes kasutusele, et tippkohumine Jeltsiniga lõpuks välja ajada. Robert Frasure abiga tekkis idee kasutada selleks G7 Napoli tippkohtumist, Bill Clinton pidi seal avalikkuse eest varjatult suruma Jeltsinile pihku pöördumise president Merilt, ettepanekuga kohtuda ja asjad selgeks rääkida, et Vene ametkonnad ei saaks vahele segada.

C

linton oligi selleks valmis, lubades tulla ka Riiga kõigi kolme Balti presidendiga kohtuma ja Vene vägede väljaviimist toetama. Nüüd tuli vaid kiri valmis kirjutada. Esimese kavandi tegi Meri ise, kuid Frasure meelest polnud see piisavalt konkreetne. Sellisest ilukõnest ei pidanud venelased aru saama. Ta tegi ettepaneku, et astub perega Keila-Joalt minu ja Luige juurest läbi, õpetab meid ehtsaid Ameerika hamburgereid tegema ja pärast arutame, mida sellega ette võtta.

Nii tegimegi. Hamburgerid olid otse suurepärased. Siis võttis Frasure välja pudeli head haruldast viskit ja hakkasime Jeltsinile kirja kirjutama. Ma ei saa midagi parata, kuid kogu stseen meenutas mulle kuulsat maali «Zaporožje kasakad kirjutavad kirja Türgi sultanile», ainult et Luik polnud poolest kehast paljas ja minul polnud nii uhkeid kasakavuntse. Kiri sai igal juhul valmis. Clintoni ja Meri abilised kohendasid veel seda ning Clinton

Enne allakirjutamist oli Boriss Jeltsin (paremal) pahandanud, et ametnikud lepingudokumentide vormistamisel nii aeglaselt töötavad – vaadake, kui kiiresti tema ja Eesti president Lennart Meri kõik küsimused lahendavad. Alla kirjutati leping vägede väljaviimisest ja kokkulepe sõjaväepensionäride kohta. foto: toomas volmer

Siis võttis Frasure välja pudeli head haruldast viskit ja hakkasime Jeltsinile kirja kirjutama. Kogu stseen meenutas mulle kuulsat maali «Zaporožje kasakad kirjutavad kirja Türgi sultanile».

andis kirja Napolis Jeltsinile vaikselt üle, lugedes veel vaikselt sõnad peale, et Jeltsin korralikult käituks ja talle pandud lootusi õigustaks.

Clinton arvas juba, et asi on korras, kuid siis tuli pressikonverents ning esimene ajakirjanik küsis, et kas Jeltsin viib Vene väed 31. augustiks Baltikumist välja.

Seepeale hakkas Jeltsin karjuma «Njet-njet-njet!». Ta üritas veel midagi seletada, et kavatseb Eesti presidendiga kohtuda, kuid seda ei pannud enam keegi tähele. Kuna Venemaa poolt polnud järeleandmisi oodata, oli karta, et nüüd hakatakse meid läänest pressima, seda enam, et Venemaa oli palunud, et lääs meid järeleandlikkusele mõjutaks. Clinton polnud seda Riias küll otseselt teinud, kuid oli Merile maininud, et kas see ei võiks mõtelda, et sõjaväepensionäride küsimuses järele anda.

Saime aru, et lõputult kummi venitades läheb raskeks, ootamatult tõi suursaadik Trofimov 23. juulil aga Moskva teate, et Jeltsin ootab Eesti presidenti 26. juulil, ehk kolme päeva pärast Moskvasse. Kutse meenutas kangesti endisaegset stiili, kus Moskva tõrksaid liiduvabariikide juhte Kremlisse käsutab, ning Lennart Meri oli üsna turris. Midagi head ei paistnud sellelt kohtumiselt oodata olevat. Ka Luik arvas, et Jeltsin kasutab kohtumist ainult meil näo täissõimamiseks. Nii Meri kui Luik kujutasid juba elavalt ette, kuidas nad Šeremetjevo lennujaamas seisavad ning endale taksot püüavad hankida.

Lõpuks teatas Meri, et ta on valmis minema, kuid ainult siis, kui talle ametlik kutse saadetakse, muidu ta

POSTIMEES, 25. JUULI 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

MEIE UUS MAAILM M

Henrik Roonemaa aa a

nagu Buhhaara turul

ei lähe. Viimasel hetkel jõudis kutse kohale ning president võis minna.

Nagu ikka, tegi ta seda stiilselt, tellides endale selleks lennuki.

Istusime Kadriorus kolmekesi koos – enne kui Meri ja Luik pidid teele asuma, erilisi lootusi kohtumise tulemuste suhtes polnud meil kellelgi. Meri ei hakanud isegi lepingu viimast eestikeelset teksti kaasa võtma, kuna kokkuleppele nagunii ei jõuta.

V

aatasime mõtlikult süngele tulevikule vastu ning küsisin Luigelt, mida see ameeriklaste manuaal ütleb, kui oleme tee lõppu jõudnud ja jalgade ees avaneb kuristik. Luik kehitas õlgu ja ütles lühidalt: «Nüüd varisevad venelased ootamatult täiesti kokku ja annavad järele pea kõigis küsimustes, mida olete soovinud».

Muigasime nukralt – see lahendus tundus meile küll hetkel ilmvõimatu. Nii sõitsid Meri ja Luik minema, mina läksin aga Toompeale uudiseid ootama. Siis helises järsku telefon ning sekretär ütles, et Helmut Kohl on teisel pool toru otsas.

Võtsin loomulikult vastu – nagu meil tavaks saanud oli – Kohl oli helistanud igasuguse protokollita ja välisministeeriumita, sest võisime omavahel saksa keeles rääkida.

Ta teadis, et meie president oli teel Moskvasse. Oli sellest sõber Borissiga rääkinud ning manitsenud seda end korralikult end üleval pidama. Boriss oli seda ka teha lubanud ning Kohl ütles mulle, et kõik läheb hästi, ärgu ma muretsegu. See võttis mind telefoni otsas nukralt muigama, kuid tänasin igal juhul. Jäime ootama uudiseid Moskvast.

Helistas Luik. Vastuvõtt Moskvas oli olnud jäine, nagu eeldasime, kohtumine Jeltsiniga oli algamas ja Luik pidi kõne katkestama, lubades meid kõige toimuvaga kursis hoida. Järgnesid tunnid täis vaikust.

Pinge kasvas, mingeid uudiseid polnud. Ei saanud aru, mis on Moskvas juhtunud, et Luik enam telefoni juurde ei pääse. Viskasime sünget nalja, et järsku on nii, nagu vanasti, et lähed isakese tsaari juurde Kremlisse ja maabud hoopis Siberis. Siis helistas aga Luik uuesti ning andis edasi pommuudise, et leping on sisuliselt alla kirjutatud ning kohe lepitakse kokku ka Paldiski tuumabaasi saatus. Olin tõesti täielikult jahmunud.

Küsisin ainult, et mis tingimustel - teil pole ju lepinguid kaasas – Luik vastas, et alla kirjutati venekeelsed lepingud, kuna midagi muud polnud lihtsalt käepärast.

Loomulikult pidid nad kiirustama ning detailidele erilist tähelepanu ei pööratud, mistõttu võis mõni säte Luige meelest ka segadust tekitada. Luik kinnitas, et kui mingi segadus tekib, siis on tema valmis kogu vastutuse võtma ning ma võin seda igaühele öelda ja tema vajadusel ohvriks tuua. Seda ohvrit vaja polnud, mida ma talle ka ütlesin. Jäin ootama Luigelt põhjalikumat ülevaadet, mis siis ikkagi oli toimunud ning mis lepingud alla kirjutati.

Mind ennast Moskvas polnud ning seal toimunu kirjeldamisel saan toetuda peamiselt Meri ütlustele ja natuke Luige informatsioonile. Kui nüüd üritada seda enamvähem viisakalt edasi anda, siis toimus asi nii. Algul istuti maha Vene ametkondadega, kes aga ei osanud midagi mõistlikku ütelda. Jeltsin aga oli kiitnud Merit ja rääkinud, kui tark president see on. Vene ametnikel oli sellest mure näole ilmunud. Jeltsin oli jätnud need omavahel õiendama ning kutsunud Meri ja Luige eraldi laua taha ja ehk ka natukene viina võtma.

Lennart Meri oli üsna turris. Midagi head ei paistnud sellelt kohtumiselt oodata olevat. Ka Luik arvas, et Jeltsin kasutab kohtumist ainult meil näo täissõimamiseks.

Meri, kes muidu üldse viinamees ei olnud, oli hädas, kuid leidis, et peab kaasa mängima. Kui Jeltsin talle algatuseks esitas pika nimekirja mõeldavatest viinadest, oskas Meri vaid ühte nimetada, millest ta lootis, et Jeltsinil seda pole – Absolut. Nüüd sattus aga Jeltsin aga päris suurde vaimustusse: «Nüüd tabasid küll naelapead, härra president!». Jeltsin käskis Absoluti viina kohale kärutada, viskas ametnikud ruumist välja ning hakkas Meri ja Luigega viina võtma, rääkides ise, kui rumalad on ametnikud ja et nad ei oska tööd teha. Nemad Meriga on kaks presidenti ning lahendavad kõik küsimused kohe ära.

Nii võetigi mehiselt viina. Meri oli avastanud, et tema kõrval on väikene palmipuu ja ta poetas oma viina osavalt selle peale. Jeltsin ei pannud seda tähele. Ning varsti ei pannud ta enam üldse suurt midagi tähele ning läbirääkimised hakkasid kiiresti edenema.

Meri sõnul meenutasid need vahepeal küll rohkem kauplemist Buhhaara turul, kus ta oli endale vesipiipu oli ostnud, kuid tulemusele jõuti.

J

eltsin saatis ametnikud dokumente vormistama ja istus ise klaasi taga edasi. Kui vahepeal astus sisse Vene välisminister ja raporteeris, kui kaugele nad on jõudnud, kallas Jeltsin talle suure klaasi viina ja käskis selle ära juua, pahandades ise, et ametnikud nii aeglaselt töötavad – vaadake ise, kui kiiresti presidendid kõik küsimused lahendavad.

Läbirääkimiste neljas tund oli käes ja Jeltsin oli ilmselgelt kurnatud. Siis järgnes bankett, see oli juba katsumus. Nüüd rääkis rohkem Meri, kes tõlkis, mida Jeltsin oli öelnud. Lõpuks jõuti kokkuleppele ning Meri ja Jeltsin kirjutasid kokkuleppele alla.

Alla kirjutati tegelikult ühele lepingule ja ühele kokkuleppele. Kolmas leping – vägede väljaviimise kohta Paldiskist pidi veel paar päeva ootama. Osa Eesti delegatsioonist pidi seetõttu kauemaks Moskvasse jääma. Alla kirjutati leping vägede väljaviimisest ja kokkulepe sõjaväepensionäride osas. Meri oli osavalt pistnud mõlemasse sätte, et lahkarvamuste korral lähtutakse lepingu eestikeelsest tekstist. Seda pidime aga veel Tallinnas koostama hakkama.

Sain tõlkide tehtud eestikeelse lepingu esialgse teksti kätte ning polnud sellega rahul. Asusin ise tõlkima, kasutades nn loovat tõlkimist. Professionaalid ütlesid, et nii ei saa tõlkida. Ma ütlesin, et saab, sest nii ma just tõlkisin. Nii sain eestikeelsed lepingud valmis. Huvitaval kombel Vene poolega vaidlusi ei tekkinud – ju polnud neil siis üldse eesti keele tõlke.

Avalikkuses tekkis loomulikult suur lärm. Kõik Lennart Meri vaenlased koondusid ja süüdistasid teda rahvuslike huvide reetmises.

Kui oleksin tahtnud odavat populaarsust võita, oleks võinud sellega kaasa minna, kuid see oleks olnud tõeline mäng Eesti huvidega. Asusime ühemõtteliselt lepingut toetama. Samas ei saa ma ka aru, miks oleksime pidanud vastu olema.

Lepetes nähti igasuguseid ohte, sinna peidetud salakavalaid skeeme, kuid ükski neist ei realiseerunud. Vene väed läksid 31. augustil välja ja just neil tingimustel, mis meil vaja oli. Eesti integreerumine ehk nagu moodsalt öeldakse – lõimumine Euroopaga sai sisse täiesti uue hoo. 1997. aastal sai Eesti ainsa riigina endise Nõukogude Liidu territooriumil alustada liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga.

Arvuti on uus faks

S

el nädalal saime teada, et Microsoft koondab lähemal ajal 18 000 inimest, mis on muidugi väga suur arv. Aga tervelt 12 500 neist töötavad praegu Nokias, mille Microsoft hiljuti ära ostis. Muidugi ei tööta nad kõik Soomes, aga sellel polegi antud olukorras erilist tähtsust. Nokia sellisel kujul on nüüd ajalugu.

Soomlased, muide, ei saanud vist olukorra tõsidusest aru kuni päris viimase hetkeni, sest veel vaid mõni tund enne koondamisinfo avalikuks saamist kommenteeris üks Soome juhtivaid Nokia-analüütikuid sellealaseid kuulujutte umbes nii, et tegemist on dramaatilise liialdusega ja pole alust arvata, et see tõeks saab. Saatuse kurja irooniana saime aga kõik, ka soomlased, sel nädalal lugeda arve nutitelefonide uskumatust võidukäigust, sest korraga tõid oma majandustulemused avalikkuse ette nii Facebook kui Apple. Me olemegi nüüd päriselt jõudnud täiesti uude ajastusse, mis seab arvutite asemel esikohale nutitelefonid.

400 miljonit inimest ehk umbes kolmandik inimesi kasutab Facebooki ainult mobiilseadmega. Ainult. Nad ei tee peaaegu mitte kunagi lahti laua- ega sülearvuti brauserit ega toksi sinna www.facebook. com. Veel aasta tagasi oli selliseid inimesi ligi poole vähem. 62 protsenti Facebooki reklaamikäibest tuleb nüüd mobiilseadmetest.

Apple teatas, et müüs kolme kuuga 35 miljonit iPhone’i ja see on umbes niimoodi kestnud juba aastaid. Kokku on maailmas praegu üle kahe miljardi iOS- ja Android-seadme ehk lihtsamalt öeldes üle kahe miljardi nutitelefoni ja tahvelarvuti. Lähema mõne aastaga kasvab see arv kindlasti neljaviie miljardini. Personaalarvuteid, kusjuures, on maailmas vaid umbes 1,6–1,7 miljardit ja neist vaid pooled on inimeste isiklikud.

Palju arve, aga jutt, mida need räägivad, on üks ja seesama: nutitelefonidest on saanud sadade miljonite inimeste jaoks kõige tähtsam seade nende elus. Meie elud koonduvad telefonidesse või õigemini ongi juba suuresti koondunud. Jah, ametlikult räägitakse küll «mobiilseadmetest», mis hõlmab ka tahvelarvuteid, aga nende hulk on võrreldes nutitelefonidega väga väike ning eriti kiiresti ei kasva ka. iPadi müük hoopis kahanes aastaga umbes üheksa protsenti. Nii et vähemalt hetkel võib julgelt teha üldistuse, et inimesed on hullud nutitelefonide järele. Emori andmetel on umbes kolmandik Eesti veebisaitide külastustest tehtud just nutiseadmetega.

Mõni aasta tagasi jälgisin imestusega, kuidas vanemad inimesed arvutit kasutasid: nad tegid selle lahti ainult siis, kui neil oli sellega vaja midagi konkreetset teha. See tundus imelik, sest mul oli arvuti kogu aeg käepärast. Nüüd olen aga ise samasugune: valdav osa ajast kulub nutitelefonile ja arvuti teen lahti vaid siis, kui on vaja teha midagi sellist, mis telefoniga on keeruline. Näiteks seda kolumni kirjutada.

K

õigel sellel on üks laiem praktiline järelm ka. Kellel on vaja jõuda inimesteni – klientideni, tarbijateni, kolleegideni, sõpradeni, valijateni ja nii edasi –, peab väga kiiresti hakkama mõtlema, kuidas ta seda läbi nutitelefoni teha saaks. Näiteks Eesti meediaväljaannetel peaks sellega üsna kiire olema, aga ka kõigil teistel. Ma tahan käia selles juuksurisalongis või autoteeninduses, kuhu ma saan nutitelefonist aja broneerida, ja tellida pitsat sealt, kust ma saan seda äpi abil teha.

Kõigil ettevõtetel tasuks kiiresti kontrollida, kas nende kodulehed ikka kohanduvad automaatselt mobiiltelefonide pisikestele ekraanidele, ja mõelda, kas nad saaks oma kliendisuhtluse kuidagi mobiiltelefoni üle viia. Kui te ise seda ei tee, siis tuleb varsti teie valdkonna Taxify ja teeb seda teie eest, teie kasumi arvelt.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

12 || vaba aeg || postimees, 25. juuli 2014

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee

Tallinna raekojas 25.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Joanna Freszel (Poola) ja Oliver Kuusik, klaveril Tarmo Eespere.

29.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Iveta Jiřiková (Tšehhi) ja Filip Bandžak (Tšehhi), klaveril Maria Bachmann (Eesti).

Järgmise, 109. hooaja etendused Estonia laval alates 10. septembrist 2014

EESTI DRAAMATEATER

Teatri kassa on suvepuhkusel 20.06–27.07. Pileteid saab osta teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis

7., 8., 9., 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa,

Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Laitse Graniitvillas 3., 5., 6., 7., 10., 12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATER VANEMUINE

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

Sadamateatris 25.08 kl 19 Esietendus!

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu

ENDLA TEATER Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

suures saalis 25.07 kl 19 7.08 kl 19

TOPELTELU

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd.

Osades: Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar

Küünis 25.07 kl 19

ARMASTUSE ÕIGEKIRI

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Kassitoome org 27.07 kl 20

Vanemuise Sümfooniaorkestri suvekontsert

Solist HELI VESKUS /Sopran, Rahvusooper Estonia/ Dirigent PAUL MÄGI Õhtut juhib HANNES KALJUJÄRV SISSEPÄÄS TASUTA!

Melodraama D. Smirnova filmistsenaariumi ainetel. Lav. G.Kordemets.

Osades: Carmen Mikiver, Piret Laurimaa, Ireen Kennik, Lii Tedre, Ago Anderson, Tambet Seling ja Priit Loog

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Tooma talu

Lääne-Virumaa, Uusküla 27., 28., 29., 30.08 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

Esna mõis 1.08 kl 19 Esietendus!

2., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 11., 13.08 kl 19

Hääled

Jaan Kruusvall. Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port.

Piletid (13/16) NB! 6. augusti etendusele on võimalik tulla ja Tallinna tagasi saada tellitud bussiga.

Theatrumi sildiga buss väljub Mere puiesteelt kell 17.00.

Teatripileti hinnale lisandub 12€.

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

Rahvusraamatukogu Tornisaal 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

R.A.A.A.M. Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas www.raaam.ee

Jäneda Pulli talus 25., 27., 28., 29., 30., 31.07 kl 19.30 1.08 kl 19.30 3.08 kl 15

IMEDE AASTA

Autor: Tiit Aleksejev Lavastaja Madis Kalmet Näitlejad Mari-Liis Lill (Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Helgur Rosenthal ja Hans Kaldoja

Tapa Raudteejaamas

Elva Laululava 25.07 kl 20

Saka mõisa suvelava 26.07 kl 20

Viimsi Rannarahva muuseumi õu

Lavastaja: Madis Kalmet Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).

Eesti Maanteemuuseumis Varbuse

1.08 kl 20 Esietendus!

2., 7., 8., 9., 13., 14., 15., 16., 17.08 kl 20 R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseum esitlevad:

VAGA VEND VAHINDRA Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast. Lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater)

VANA BASKINI TEATER Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

Lohusalu sadam 3., 4.08 kl 20

Põltsamaa Lossihoov 11.08 kl 20

Nädal aega kolmekesi Lavastaja Eero Spriit.

Mängivad: Anti Kobin, Taavi Tõnisson, Merilin Kirbits.

Piletid Piletilevist ja kohapeal (3-8€) www.interpreet.ee

Tartu Ülikooli Aula 25.07 kl 19

27., 28.07 kl 20

Mustpeade maja

Lavastaja Eero Spriit.

Mängivad: Ene Järvis, Väino Laes, Agnes Aaliste, Veljo Reinik, Martin Kõiv ja Madis Milling.

28.07 kl 19

Kanuusõit algajatele

KONTSERT EESTI KONTSERT

29., 30.07 kl 19.30 3.08 kl 15

Titanicu orkester

EESTI INTERPREETIDE LIIT

IVI OTS (viiul), AGE JUURIKAS (klaver) Kavas: E. Bloch, D. Shostakovich, X. Montsalvatge, K. Szymanowsky

Pärnu Kunstide Maja 29.07 kl 19

Mustpeade maja www.concert.ee Saaremaa ooperipäevad 20.-27. juuli 2014

Muhu Katariina kirik 25.07 kl 18

Hommikutäht

Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Risto Joost Kavas: Pärt, Sisask, Kreek, Tobias, Tubin

Kuressaare lossi ooperimaja 25.07 kl 20

OOPERIGALA

Lilli Paasikivi (metsosopran, Soome rahvusooper), Annely Peebo (metsosopran, Viin), Ain Anger (bass, Viini rahvusooper), Koit Soasepp (bass, Soome rahvusooper) Ukraina rahvusooperi solistid, koor ja orkester Dirigendid Mihkel Kütson ja Mikola Djadjura (Ukraina)

Kuressaare Laurentiuse kirik 26.07 kl 18 Pavlo Balakin (bass, Rahvusooper Estonia) Jana Boiko (metsosopran, Ukraina) Sten Lassmann (klaver)

31.07 kl 19

HELI ERNITS (oboe), AVE KRUUP (klaver)

Kavas: H. Eller, E. Mägi, L. Jõeleht, R. Lätte, U. Sisask (esiettekanne)

KABLI PÄIKESELOOJANGU FESTIVAL Piletid Piletilevis ja enne sündmust kohapeal.

Festivalibuss Pärnust Kablisse sõidab 13/7 Kõrsikute ja 2/8 Anne Veski kontsertidele rannatee.ee/kablifestival

RMK Kabli Looduskeskuse õuel 25.07 kl 19

Forestalia meeskoori kontsert

TASUTA Avatud on looduskeskuse uksed. Pärast kontserti ühine jalutuskäik läbi metsa Rannakodu teatrisse giidi saatel

Rannakodu puhkekülas 25.07 kl 21

RANNAKODU TEATER Peeter Kaljumäe ja Meelis Sarv uue estraadietendusega

Kabli ranna laval 26.07 kl 22

KABLI RANNAPIDU Terminaator

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

XXII Rapla Kirikumuusika Festival 15.– 25. juuli 2014

Vahastu kirikus 25.07 kl 19 Raivo Tafenau (saksofonid), Virgo Sillamaa (kitarr), Heikko Remmel (kontrabass) Kavas: Tafenau, Jarrett, Ellington jt. (5€, 3€)

Kiltsi mõis 25.07 kl 12

Unustatud mõisad

Sigrid Kuulmann-Martin (viiul) Marko Martin (klaver) Kavas: Beethoven, Liszt jt Piletid 1-3,50€, müügil kohapeal

II Eivere Klaverifestival 1.-3. august 2014

NARGENFESTIVAL Omari küün, Naissaar

Piletid Piletilevist Lisainfo nargenfestival.ee Transport Naissaarele laevaga MONICA Lennusadamast!

25., 27.07 kl 20

Kompanii NII ja Renate Valme lavastus PUNG 26.07 kl 19 Omari küüni 119. aastapäev

SINGER-VINGER

HITIVABRIK

www.hitivabrik.ee

Haapsalu Piiskopilinnuse õu 25.07 kl 20

Pärnu Vallikäär 26.07 kl 20

Marko Matvere ja VLÜ juubelituur, külalised Jalmar Vabarna ja ansambel Zetod

Lohusalu sadam 5.08 kl 21

Vaiko Eplik & Eliit 13.08 kl 21

Hendrik Sal-Saller & Smilers 21.08 kl 21

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid

Tartu Hansa Hoov 15.08 kl 21

Vaiko Eplik & Eliit 22.08 kl 20.30

Tanel Padar, Ott Lepland, Jalmar Vabarna ehk Vallatud Vestid 28.08 kl 21

Hendrik Sal-Saller & Smilers

Aruküla Laululava park 06.08 kl 19

Rõuge Ööbikuorg 07.08 kl 19

Jaan Tätte sünnipäevapiknik «Peatus»

TUMEROMANTIKA ÕHTUD Piletid ja lisainfo Piletilevist facebook.com/ festivalDF/events

MUUGA MÕISAS 25.07 kl 19

SIEBEN

/viiul, vokaal/ Suurbitannia

ROME

/akustiline kitarr, vokaal/ Luksemburg

RAKVERE PANGAMAJAS 27.07 kl 18

SIEBEN / VALENDIK

/akustilised kitarrid, sopran/ Tartu

KÄRDLA KULTUURIKESKUSES 02.08 kl 18.30

SIEBEN / ROMA AMOR

/akordion, kitarr, vokaal/ Itaalia

SALAJASES KOHAS HIIUMAAL 03.08 kl 19

SIEBEN / ROMA AMOR

POSTIMEES, 25. JUULI 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Mutant Disco läheb Noblessnerisse Kolmandat suve järjest läheb Mutant Disco öötantsupidu mereäärsesse Noblessneri sadamasse ning teeb seda täna õhtul.

Peo peaesinejaks briti technostaar Lone, kellel ilmus juunikuu alguses uus ja järjekorras kuues kauamän-

«Tour de France ei ole ju ainult sport- see on elustiil,» räägib pühapäeval lõppevast rattasündmusest režissöör Laurent Tuel.

foto: totalfilm cz

KOMÖÖDIA TOUR DE FRANCE’IST. Tänasest kinos Artis jooksev «Täistuur» jutustab armastusest rattasõidu vastu.

Tuur lõpeb, film algab kristi pärnvaldoja ajakiri Mood

«Komöödiad ei ole ainult lollidele, kes mõelda ei viitsi,» kinnitab rõõmsameelselt prantsuse režissöör Laurent Tuel, äsja Eesti kinodesse jõudnud filmi «Täistuur» («La Grande Boucle») lavastaja. «Ma ise pean iga päev naerda saama, muidu on päev raisus.»

Nalja «Täistuuris» muidugi saab, mistõttu on see sootuks erinev Tueli eelmisest linateosest, süngevõitu trillerist «Ultimate Heist» prantsuse filmitähe Jean Reno’ga peosas.

«Täistuur» jutustab aga loo François Nouel’ist (Clovis Cornillac), kes on kõige fännim Prantsusmaa velotuuri Tour de France’i fänn üldse. Selline pühendumine on mehele aga kalliks maksma läinud – naine jättis ta maha ja töölt lasti ka lahti. Meeleheitel mees saab kokku endise spordimänedžeri Rémiga, kes soovitab tal ise velotuur läbi sõita. Kuna François’l pole midagi kaotada, asubki ta teele, kutsudes kaasa teisigi amatööre ning meelitades ligi ajakirjandust ja juubeldavaid pealtvaatajaid.

Laurent, kas see lugu tuli ise teie juurde või on Tour de France midagi, millest olete ammu soovinud filmi teha?

Tegelikult tuli ise – mulle pakkus seda lavastada üks filmi produtsentidest, kes omakorda oli saanud idee ajalehest Le Monde loetud artiklist.

Ilmselt olete ka ise rattasõidu fänn?

Absoluutselt! Oma elu esimese ratta «leidsin» sissepakitult jõulukuuse alt, kui olin alles laps, ning et kasvasin üles Nantes’is, kihutasin sellega loo-

mulikult kõikjal ringi. Igal aastal püüan vaatama minna ka vähemalt ühte Tour de France’i etappi ning aastaid tagasi, kui suvitasin Itaalias, Prantsusmaa piiri ääres, sõitsin iga päev rattal paarkümmend kilomeetrit maha, et nn Prantsusmaa poolelt värske ajaleht osta ja sealt tuuri uudiseid lugeda!

Kas žanriliselt võiks «Täistuuri» määratleda kui spordifilmi?

Ei, kindlasti mitte! Sest Tour de France ei ole ju ka «ainult sport» – see on elustiil. Inimesed kogu maailmast tulevad erinevatesse etapi toimumise kohtadesse juba mitu päeva varem kohale, telgivad seal, suhtlevad teiste fännidega ... see on puhas fun! Ka teleka vahendusel kaasa elades – sa ei vaata seda ainult kui spordivõistlust, vaid imetled ka Prantsumaa loodust, maalilisi mäevaateid ...

Aga mis puutub filmi, siis velotuur on sellele n-ö taustaks. Tegelikult on see lugu julgusest unistada ja sellest, et kui suudad mõelda raamidest väljapoole, võivad su unistused ka teostuda. Samuti on see lugu solidaarsusest, üksteisega arvestamisest, sõprusest ... Peategelane on siiras tüüp, n-ö tavaline inimene, kelles on tohutult kirge. Ja see on minu meelest kõige olulisem – inimesed ilma kireta on väga tüütud ja igavad.

Te ise tegite seda filmi ilmselgelt kirega?

Jaa, see läks mulle tõesti kuidagi südamesse. «Täistuur» peegeldab ühest küljest minu armastust rattasõidu vastu, aga teisalt ka minu kiindumust nn vana kooli vesternitesse. Kui peaksin selle ühe lausega kokku võtma, kõlaks filmi sõnum nii: oma unistuse poole liikudes on kõige olulisem ausaks jääda. Isegi kui lõpptulemus pole päris selline nagu ootasid. Arvan, et see sõnum kõnetab kõi-

ki, olenemata rahvusest ja vanusest. Ma tahtsingi teha vahelduseks filmi, mida inimesed saaksid tulla vaatama koos perega, et koos naerda ja natuke elu üle mõelda. See ei ole lihtsalt üks tobe komöödia.

Samal ajal näitab see film minu meelest ka seda, kuidas meedia oma kangelased ühel päeval pjedestaalile tõstab ja teisel päeval mutta tallab. Ilmselt on see ka Prantsusmaal nii?

Absoluutselt! Prantsuse press, eriti paparatsod, ei ole küll nii agressiivsed kui näiteks Inglismaal, aga nii kui mõni staar või poliitik või kes iganes libastub, võtab press ta kallal pikalt ja mõnuga. Ning läheb väga kaua aega, enne kui talle andestatakse, kui üldse.

Kuidas prantsuse press komöödiatesse suhtub?

Oh, eks neile meeldib komöödiate suhtes nina kirtsutada ja kiita pigem arthouse filme, aga «Täistuur» on saanud täitsa positiivset tagasisidet.

Filmi peaosa mängib minu meelest täiesti võrratult Clovis Cornillac.

Kas ta oli teie esimene valik sellesse rolli?

Jaa, ma tahtsin teda peaossa algusest peale! Clovic on mulle alati meeldinud, olen juba ammu soovinud temaga koostööd teha. Teadsin ka, et tal on väga tugev tööeetika, sest algusest peale oli selge, et võtted saavad olema füüsiliselt rasked. Aga Clovic ei ole ainult komöödianäitleja, vaid ka suurepärane sportlane – ta tegi kõik rattasõidustseenid ise! Muidugi eelnesid sellele tohutud treeningperioodid ja Clovic võttis asja väga tõsiselt. Mul ei õnnestunud teda võtete ajal isegi restorani veini jooma meelitada!

Ja sõidab ta nüüd n-ö hobi korras edasi?

Kusjuures sõidabki! Clovic ütles, et rattasõit on nagu haigus, millest ei saa enam lahti ja ostis endale pärast filmivõtteid kaks uut ratast.

Filmis teevad väikesed rollid ka kaks legendaarset Prantsuse jalgratturit - Bernard Hinault ja Laurent Jalabert. Kas te pidite neid pikalt veenma, et nad kampa lööks?

Ei, mõlemad olid KOHE nõus!

Bernard Hinault on olnud minu jaoks tõeline iidol, ma mäletan nagu eilset aastat 1978, kui ta sai oma esimese Tour de France’i võidu. Ja Jalabert – ta on tõeline džentelmen rattal, olen alati imetlenud tema tagasihoidlikkust. Tahtsin Hinault’le ja Jalabert’ile austust avaldada ja kaasasin nad filmi ning mehed olid võtetel elevil nagu väikesed lapsed. Eriti meeldis neile see, et nad said rattaga sõita ja nagu mõnes mõttes tuuril osaleda, ilma et sellega kaasneks mingit stressi. Nendega töötamine oli tõeliselt lõbus!

Kas teile meeldib teha filme Prantsusmaal või unistate salamisi siiski ka Hollywoodist?

Mulle meeldib Prantsusmaal, eelkõige sellepärast, et meil toetatakse filme ja nende promomist riiklikul tasandil. Ja prantslased ise armastavad väga oma kino ja on selle üle uhked. Jah, neile meeldib tohutult ka kritiseerida, see käib asja juurde, aga ikkagi armastavad!

Hollywoodi mõte käis mul peast läbi umbes kümme aastat tagasi, enam ma sellest ei unista. Küll aga tahaksin teha filmi suurele rahvusvahelisele areenile ja praegu mul ongi üks projekt käsil. Soovin teha filmi Polüneesias, kunstnik Paul Gauguni viimastest aastatest.

Kuna Gauguini teab igaüks, siis usun, et sellest võiks tulla rahvusvaheline hitt.

giv. Plaadil «Reality Testing» on Lone tagasi tõmmanud oma reivi kuldaegade ilutulestikukütet ja hõljub malbemates süntesaatoripilvedes.

Peol teevad kaasa veel Haigla DJd ja Mutandi residendid.

Saab ka süüa ja näidatakse kino. PM

14 || SPORT || POSTIMEES, 25. JUULI 2014

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

STAARIDE TULEVÄRK. Ühelgi teisel spordialal pole nii tugev

Miks vehklejad k analüüs s jaan martinson

dalistidest. Seega, nagu peatreener Kaido Kaaberma ütles, koondises nõrku ei ole, on maailmanimed.

spordiajakirjanik

Vene koolkond

Risto Mätas (vasakul) ja Tanel Laanmäe senised odakaared pole olnud sellised, nagu mehed ise lootsid, fotod: mihkel maripuu, margus ansu kuid lähituleviku suhtes on mõlemad täis optimismi.

Eesti odamehed ootavad tipphetkeks vormi tõusu peep pahv

peep.pahv@postimees.ee

Eesti odaviskajad Risto Mätas ja Tanel Laanmäe on terve hooaja saatnud piigi stabiilselt 80 meetri joone kanti, kuid need pole tulemused, mida mehed ise hooaja eel lootsid. Samas usuvad mõlemad, et hooaega on võimalik veel päästa.

«Olen senistes tulemustes pettunud – talvel sai tehtud roppu tööd ja ootused olid palju kõrgemad,» tunnistas mullu suvel Moskva MMil 8. koha saanud Mätas. «Oma jälje jättis vahepealne seljahäda, kuid ainult selle süüks ei saa hooaja senist käiku ajada. Pean tegema tõsised järeldused, sest järgmisel suvel on MM ja sealt edasi olümpia. Uuesti samasse auku astuda ei saa.»

Mätas märkis, et lootis juba hooaja alguses Hiinas võisteldes kaugele visata, kuid see ei õnnestunud. Seejärel segas seljavigastus ning valu taludes oda visates harjus keha vale visketehnikaga. «Nüüd olen tehnika uuesti paika saanud.»

Euroopa hooaja edetabelis hoiab 80.63 visanud Mätas 27. kohta ning tema hooaja tulemuste keskmine jääb 78 meetri kanti. «Selline keskmine pole küll hea näitaja. Te-

gelikult oli eesmärgiks see, et ükski võistlus ei jääks alla 80 meetri ja keskmist lootsin 82– 83 meetri kanti.»

Erinevalt Mätasest, kel mullusest seljataga hea hooaeg, oli Laanmäe hooaja eel teises seisus – eelmine suvi ja sügis möödusid jalavigastusest taastumiseks. Vaatamata sellele soovis ta suve hakul oda kaugele visata, kuid seni on tema parimaks 81.16, mis annab Euroopa edetabelis 21. koha.

«Hooaja alguses olid ilmad väga külmad ja mulle avaldas see mõju – nähvakas oli sees olemas, kuid külm ilm muutis keha võistluste ajal kangeks,» selgitas Laanmäe. «Tegelikult jõudsin vahepeal juba päris heasse vormi, seda näitas ka ühe võistluse pikk vise, mille napilt üle astusin.»

Laanmäe rõhutas, et kuigi oda pole veel lennanud nii kaugele kui ta sooviks, pole rahulolematuseks põhjust, kuna mullune vigastus oli väga tõsine ning stabiilsuse mõttes on tal käsil karjääri parim hooaeg. «Eelmistel aastatel jäid mitmed võistluste tulemused 70 meetri esimesse poolde, kuid tänavu on tase kindlasti kõrgem,» viitas ta.

Praegu treenivad mõlemad mehed Tallinnas, lihvides vormi esmalt nädala pärast toi-

muvateks Eesti meistrivõistlusteks, kuid suurema eesmärgina kolme nädala pärast peetavaks EMiks. Mõlemad on veendunud, et tiitlivõistlusele mõteldes on seis hea ja vorm liigub ülesmäge.

«Võib-olla oleks kusagil vaiksemas kohas parem harjutada, kuid treener Heino Puuste on minuga koos Tallinnas. Koos oleme visketehnikat sättinud ja oda otse lendama saanud,» rääkis Laanmäe. «Enne Eesti meistrivõistlusi ma enam oda viska, teen treeningul imitatsiooniharjutusi ja viskan kuuli, see peaks tooma sisse hea puraka.»

Mätas oli samuti optimistlik: «Olen oma jõu taastanud ja visketehnika on ka paranenud ning usun, et Eesti meistrivõistlustel ja EMil suudan juba kaugemale visata.»

Augustis Zürichis toimuvale EMile pääseb kolm Eesti odaviskajat. Lisaks Mätasele ja Laanmäele on võimalus ka Magnus Kirtil ja Erki Leppikul. Mätas teadis, et hooaja edetabeli kaks esimest teenivad EM-pileti sõltumata Eesti meistrivõistluste tulemusest, seega heitlevad viimase pääsme eest tema enda õpilane Kirt ja vanameister Toomas Merila juhendamisel harjutav Leppik.

Vehklemine seisaks muust, hädade käes vaevlevast Eesti spordist justkui eraldi: ülitihe sisemine konkurents, arvukalt tipptreenereid üle maailma, alaga seotuks jäänud staarid, kvaliteetne töö noortega ning andekate ülesleidmine ja arendamine võitjateks on see, mis kokkuvõttes jätkuvalt medaleid toodab.

Ajal, mil Eesti spordis kisuvad asjad kiiva, tipptegijaid on vähe ja medaleid ei tule, elavad epeevehklejad parimaid aegu.

Tiitlivõistlustel oldi tunamullu kaks, mullu kolm, tänavu taas kaks korda pjedestaalil, kusjuures epeenaiskonna MM-hõbe ja Erika Kirpu pronks on sel aastal ainsad olümpiaaladel täiskasvanute seas võidetud medalid. Siinkohal kaheksa põhjust, miks vehklemine on tipus.

Imeline konkurents Maailmameistriks tulek ei tähenda Eesti (nais)vehklemises seda, et võiks hetkekski aja maha võtta. Niipea kui mugavustsooni satud, oled pildilt kadunud. Käib armutu võitlus klubide vahel, koondisekohtade pärast.

Nii tihedat konkurentsi pole olnud ühelgi teisel spordialal ainsalgi ajahetkel. Hulk juunioride ja U-23 klassis pjedestaalile pääsenuid seisab epeenaiskonna ukse taga, sest kohti lihtsalt pole ning alt tuleb uusi tippe aina peale. Kui maailma parim juunior Katrina Lehis tahab ainuüksi pääseda Rio de Janeiro olümpiale, peab ta olema parem kodustest rivaalidest, mitmekordsetest tiitlivõistluste me-

Räägitakse, et idast pole meile iial midagi head tulnud ning kõik nõukogulik tuleb unustada. Õnneks pole vehklejad loosungeid kuulda võtnud ning viljelevad vene koolkonna ideid, mis toovad edu. Tehnilised nüansid on üks, tähtsamad on põhimõtted – tahad kuhugi jõuda, pead rügama armutult tööd ning spordis ei kehti demokraatia, vaid džungliseadused ehk võidab see, kes on parem.

Maailmatreenerid Veel hiljuti, enne Igor Tšikinjovi koju naasmist, oli aeg, kui Eestist pärit treenerid seisid Norra, Rootsi ja Soome epeekoondiste eesotsas. Meie vehklemisspetsialiste töötab laias ilmas kümmekond, ka USAs ja Venemaal. Kas on teist sellist ala, kus Eesti treenerid oleks sedavõrd hinnas?

«Suhtleme omavahel pidevalt ning teave kõikjalt maailmast jõuab Eestisse,» kinnitas Kaaberma. Erika Kirpu treenerist isa Viktor aga lisas, et siinmail mõeldakse samuti ühtteist uut välja, mitte ei vaadata ainult piiri taha. Lisame siia treenerite hulluse ja ongi maailmatase.

Tipptasemel varustus Eesti vehklejate varustus ei jää üheski elemendis vastaste omale alla – mõõk on parim, rõivad on parimad, jalanõud samuti.

Eesti spordi häda on see, et rivaalidele antakse edumaa: meil on väiksem suusapark, vähem hooldemehi, väiksem võimalus kõrgmäestikus viibida, vähem sparringupartnereid. Vehklemist varustus ja kõrgmäestik

ei häiri ning medalivõitjad saavad omavahel pidevalt treenida.

Leiaks veel alalise füsioterapeudi, psühholoogi, arsti ja korraliku vehklemissaali, oleks juba nagu välismaal.

Tasuta laagrid Paljud hädaldavad, et välislaagritesse sõitmiseks pole raha. Vehklejatel on hädaldajatele väärt õpetus – saage nii kõvaks, et teid kutsutakse ja kaetakse kõik kulud. Sellistel tin-

Nibali võttis taas etapivõidu JALGRATTASPORT. Ei-

le sõideti Tour de France’i velotuuril 18. etapp, mille võitis üldliidrina sõitev Vincenzo Nibali (Astana). Nibali järel sai teise koha Fdj.fr’i tiimis sõitev Thibaut Pinot, kolmandana jõudis üle finišijoone Poola sõitja Rafal Majka (Tinkoff-Saxo). Nibalit eile taas hästi vedanud Tanel Kangert sai 14. koha ja kaotas tiimikaaslasele 3.30. Cofidise tiimis sõitev Rein Taaramäe sai 63. koha, kaotust Nibalile kogunes 20.14. Nibali jätkab kindlalt tuuri üldliidrina, teisel kohal olev Pinot kaotab Nibalile 7.10.

Kolmandal kohal on Ag2r’i sõitja Jean-Christophe Peraud. Kangert on üldar vestuses 21. kohal ja kaotab Nibalile 50.34, Taaramäe paikneb 89. kohal ja kaotab ligi kolm ja pool tundi. Homme sõidetak se 208,5 km pikkune etapp, Tour de France lõppeb sel pühapäeval. PM

Kalju suutis kodus Lechi üllatada, võõrsil enam mitte.

foto: erik prozes

Kalju andis lahingu, kuid alistus Poznanile JALGPALL. Nõmme Kalju jalg-

palliklubi pidi eile võõrsil peetud Euroopa Liiga teise eelringi kohtumise kordusmatšis tunnistama Poznani Lechi 3:0 paremust.

Avamängu 1:0 võitnud Kalju jäi kohe avapoolaja alguses tugeva surve alla, ent esimesest ehmatusest saadi üle ja mängupilt rahunes. Nõmme klubi väravavaht Vitali Teleš pidi siiski juba 33. mänguminutil palli oma selja tagant välja korjama, sest tabloole tõi seisu 1:0 Tomasz Kedziora.

Mängu kontrollinud Lechi klubil oli avapoolajal veelgi või-

malusi, kuid sihile jõudis neist siiski vaid üks, kui 43. minutil tõi 27-aastane soomlane Kasper Hämläinen poolaja lõpuks tabloole seisu 2:0.

Kohtumise üleajaminutitel sai jala valgeks Dawid Kownacki, kes tegi lõppskooriks 3:0.

Kahe mängu kokkuvõttes sai niisiis seisuga 3:1 järgmisesse vooru Poznani meeskond, Kalju jaoks on eurosari läbi.

Sillamäe Kalev mängis võõrsil Krasnodari meeskonnaga ja kaotas 0:5, kokkuvõttes koguni 0:9. Kadi Parts

POSTIMEES, 25. JUULI 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

KÄSIPALL

vat konkurentsi ja nii vägevaid treenereid.

katku ajal pidu peavad

U-20 koondis alustas EMi kaotusega Eesti kuni 20-aastaste noormeeste käsipallikoondis pidas eile Austrias toimuval EM-finaalturniiril esimese kohtumise, milles jäädi 20:26 (8:10) alla Šveitsile. «Teisel poolajal kaotasime stardiga. Edaspidi tuleb veelgi rohkem tähelepanu juhtida sellele, et teise poolaja alguses poisid fookust ei kaotaks.

Kui teisel poolajal mänguvanker allamäge veeres, siis üritasime ka vahetusmeestele rohkem mänguaega anda. Vahest ehk liigagi palju,» rääkis koondise peatreener Rein Suvi. Eesti parimana viskas Robert Lõpp kaheksa väravat.

45:72

kaotas Eesti U-18 korvpallikoondis Euroopa meistrivõistluste B-divisjoni finaalturniiril Islandile KERGEJÕUSTIK

Tšernjavski sai 9. koha USAs Eugene’is peetavatel kergejõustiku juunioride MMil saavutas Taavi Tšernjavski kümnevõistluses isikliku rekordi, 7579 punktiga 9. koha. Avapäeva järel 20. kohal olnud noor kümnevõistleja tegi teisel päeval suure tõusu. Neidude seitsmevõistluse lõpetas edukalt Kristella Jurkatamm, saades 5474 punktiga 12. koha. Mais püstitatud isiklikust rekordist jäi vajaka vaid 15 punkti.

Lampard liitus USA klubiga

Kolm säravat medalinaist: Irina Embrich, Kristina Kuusk ja Julia Beljajeva. foto: erik prozes

gimustel on epeenaised käinud treenimas Iisraelis ja Venemaal ja lähevad nüüd USAsse. Rivaalidega ühes harjutades antakse palju, kuid saadakse samavõrd vastu ning tase tõuseb taas.

Kvaliteet, mitte mass Eestis on 850 vehklejat ja kõigest üheksa klubi. See on köömes võrreldes teiste kahevõitlusaladega – judoga (6100 ja 38), maadlusega (3200 ja 43) ja isegi poksiga (1500 ja 30). Suusaklu-

bisid on meil tervelt 129, võimlemisklubisid 120, kergejõustikuklubisid 123, aga kus on medalid, kui välja arvata koduhoovis treenimist alustanud Gerd Kanteri autasud?

Mass ei taga kvaliteeti. Millegipärast arvatakse, et piisab sellest, kui pakkuda noortele pelgalt sportimisvõimalus – las mängib. Ent kas see, kui treeningute eesmärk on kasvatada tulevasi tšempione, teeb lapsele halba? Kõigist ei saa meda-

liste, ent kui ühestki klubiliikmest ei saa aastate kaupa? Kas siis ei peaks vanemad treeneritelt küsima, millega teil seal üleüldse tegeletakse?

Eeskujud näpuga katsuda Iga vehklema tulnud laps võib näpuga katsuda suuri staare, Irina Embrichit või Kaido Kaabermad, et kas nood on luust ja lihast. Ja kui on, siis miks minagi ei võiks kunagi tippu tõusta?

Vehklejad on uskumatult ühtne kamp, kuigi vahel vägikaigast veavad, ning tipud jäävad moel või teisel ala juurde.

Kunagised koondislased Kaaberma, Viktor Zuikov, Viktor Kirpu ja Natalja Kotova töötavad treeneritena, Meelis Loit, Maarika Võsu, Heidi Rohi käivad teinekord noori vehklejaid abistamas, Embrich teeb tasapisi treeneritööd... Eeskujud on siinsamas, mitte pildilt kadunud, ja nad teavad teed tippu.

13 aastat Chelsea jalgpalliklubis mänginud Frank Lampard on nüüdsest ametlikult Ameerika meeskonna New York City FC liige.

Eurosport vahendas infot, et Lampard on ametlikult lepingu New Yorgi meeskonnaga alla kirjutanud. Klubi kodulehel sellekohast kinnitust veel pole, kuid välja on reklaamitud suure uudise avalikustamine. New York City FC soetas suvel ka hispaanlase David Villa.

Golfi EMil uus liider Jõelähtmel toimuvate naiste golfi Euroopa meistrivõistlustel teise võistluspäeva järel on liider hispaanlanna Noemi Jimenes tulemusega 139 lööki (–7).

Avapäeva esimesena lõpetanud Nuria Iturrios langes 5. kohale.

Eesti naistest oli parim Mari Hütsi, kes on praegu 121. kohal ja lõpetas seisuga (+15) ja 159 löögiga. Merlin Palm on 131., Alice Andressoo 132., Annika Meos 133. ja Liis Kuuli 135. kohal.

16 || REIS || POSTIMEES, 25. JUULI 2014

I

D

A

-

KAUNIS PÄEV LAHEMAAL

J

A

K

TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

E

S K -

12. VII 2. VIII

60 €

7 päeva 3.–9. VIII

7 päeva 3. VIII al 199 €

UNGARI

8 päeva 20.–27. VIII 21.–28. IX 18.–25. X

8 päeva 20. VIII al 249 € 21. IX al 219 € 18. X al 189 €

HORVAATIA PUHKUSEREIS

12 päeva

E

U

R O

O

P A

Reisibuss. Hind sisaldab lõunasööki.

Tutvume Lahemaa huvitavamate paikadega nagu Kiiu torn, Kolga mõis, Käsmu kapteniküla, Altja kaluriküla, Vihula ja Sagadi mõis, käime ära ka Karepa ürditalus jpm huvitavat.

BALTIC TRAVEL REISID OÜ Tõnismägi 3a, 10119 Tallinn tel 640 8723, faks 661 2537 baltic@baltictravel.ee www.baltictravel.ee

Bohemian Travel: kvaliteedistandard Ida-Euroopa reisidele. Kõigi mugavustega reisibuss.

Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, WC/dušš igas toas), hommikusöök iga päev (kolmetärnihotell lisatasu eest). Mitte ühtegi ööbimist bussis! Kolm päeva Ungaris, kaks päeva Budapestis (Buda loss, Vajdahunyadi lossikompleks, Gellerti mägi, Kalameeste bastion jpm), Szechenyi – Euroopa suuremaid termaalveebasseinide komplekse, kolm linna Doonau kallastel: Esztergom, Visegrad, Szentendre – eestikeelsed linnaekskursioonid hinna sees. 8-päevasel reisil veedame Ungaris päeva rohkem. Lisaks tavapärasele programmile näeme Balatoni järve, Tihany poolsaart ning Szekesfehérvari.

Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.

BOHEMIAN TRAVEL Pronksi 3, III korrus tel 640 3928, mobiil 5853 2739 info@bohemiantravel.ee www.bohemiantravel.ee

Bohemian Travel: kvaliteedistandard Ida-Euroopa reisidele. Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis! Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev hinna sees. Kolmetärnihotell ja õhtusöök lisatasu eest. Kuus täispäeva Horvaatia kuurordis Kvarneri rivieral.

Rovinj, Pula, Motovun, Krki saar, Plitvice järved, Zagreb – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees.

Osal sõitudel bussi tagareas allahindlus 14 €.

BOHEMIAN TRAVEL Pronksi 3, III korrus tel 640 3928, mobiil 5853 2739 info@bohemiantravel.ee www.bohemiantravel.ee

29. VIII – 9. IX

29. VIII al 489 €

AUSTRIA 7 päeva

7 päeva 26. VII – 1. VIII 3.–9. VIII 5.–11. X *19.–25. X

26. VII al 219 € 3. VIII al 219 € 5. X al 179 € *19. X al 209 €

Kõigi mugavustega reisibuss. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, WC ja dušš igas toas), hommikusöök.

Mitte ühtegi ööbimist bussis. Viin (Schönbrunni loss, Hofburgi lossikompleks, Püha Stefani katedraal, Huntertwasseri maja), Salzburg (Püha Peetri kirik, Mozarti residents, Hochensalzburgi kindlus, Mirabelli lossiaed), Viini mets (Hinterbrühl), Baden – eestikeelsed linnaekskursioonid hinna sees.

Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €. *19.–25. X 2014 – koolireis. IGA 12. KOHT TASUTA!

CARINTHIA REISEN Pronksi 3, III korrus tel 640 3928, mobiil 5853 2739 info@carinthia.ee www.carinthia.ee

AUSTRIA 8 päeva

8 päeva 16.–23. VIII

al 299 €

Kõigi mugavustega reisibuss. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, WC ja dušš igas toas), hommikusöök.

Mitte ühtegi ööbimist bussis.

Viin, Doonau väikelinnad (Melk, Dürnstein, Krems), Salzkammerguti mäed ja järved, Hallstatt, Mondsee, Bad Ischl, Alpid ning Hohenwerfeni kindlus – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees.

Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.

CARINTHIA REISEN Pronksi 3, III korrus tel 640 3928, mobiil 5853 2739 info@carinthia.ee www.carinthia.ee

L

Ä

Ä

N

E

-

J

A

L Õ

U

10 päeva

PARIIS, LOIRE’I ORU LOSSID + ALSACE

31. VII – 9. VIII 29. VIII – 7. IX 26. IX – 4. X

31. VII al 355 € 29. VIII al 355 € 26. IX al 325 €

ITAALIA

9 päeva 2.–10. VIII 16.–24. VIII 20.–28. IX 18.–26. X 15.–23. XI

2. VIII al 309 € 16. VIII al 299 € 20. IX al 269 € 18. X al 269 € 15. XI al 219 €

PÕHJA-ITAALIA

9 päeva 23.–31. VIII 4.–12. X *18.–26. X

ITAALIA PUHKUSEREIS: RIMINI JA ITAALIA TUNTUIMAD LINNAD

12 päeva 18.–29. VIII 10.–21. IX

ITAALIA PUHKUSEREIS: 12 päeva 2.–13. VIII RIMINI JA KESKITAALIA VÄIKELINNAD

VENEETSIA KARNEVAL

8 päeva 4.–11. II 2015

N

A

-

E

U

R O

O

P A

Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis.

Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev. Näeme Pariisi (Champs Elysees, Ooperi kvartal, Pariisi Jumalaema kirik, De Gaulle’i väljak, Trocadero, Concorde’i väljak, Louvre, Cité saar, Ladina kvartal, Pantheon, Eiffeli torn jpm), Versailles’d, Loire’i oru losse: Amboise, Blois, Chambord. Lisaks külastame Alsace’i piirkonda (Colmar, Veinitee – Riquewihr, Strasbourg). Eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees.

Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.

AVENUE FRANCE Pronksi 3, III korrus tel 640 3929, mobiil 5818 3690 info@avenuefrance.ee www.avenuefrance.ee

Kõigi mugavustega reisibuss. Mitte ühtegi ööbimist bussis!

Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, WC/dušš igas toas), hommikusöök iga päev. Rooma, Vatikan, Firenze, Pisa, San Marino, Veneetsia – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees.

Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €.

LA STRADA Pronksi 3, III korrus tel 640 3929, mobiil 5818 3690 info@lastrada.ee www.lastrada.ee

Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis!

Kahetärnihotell (kaheinimesetoad; dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev.

Milano, Garda ja Como järved, Bellagio, Sirmione, Verona, Veneetsia, Murano ja Burano saared, Trieste – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees.

Osal sõitudel bussi viimasel istmereal allahindlus 14 €. *18.–26. X 2014 – koolireis. IGA 12. KOHT TASUTA!

LA STRADA Pronksi 3, III korrus tel 640 3929, mobiil 5818 3690 info@lastrada.ee www.lastrada.ee

18. VIII al 399 € 10. IX al 359 €

Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis. Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev. Kolmetärnihotell ja õhtusöök lisatasu eest. Kuus täispäeva Itaalia tuntuimas kuurordis. Rooma, Firenze, Pisa, San Marino, Veneetsia. Eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees.

Osal sõitudel bussi tagareas allahindlus 14 €.

LA STRADA Pronksi 3, III korrus tel 640 3929, mobiil 5818 3690 info@lastrada.ee www.lastrada.ee

al 389 €

Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis.

Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev. Kolmetärnihotell ja õhtusöök lisatasu eest.

Kuus täispäeva Itaalia tuntuimas kuurordis. Ravenna, Ferrara, San Marino, Assisi, Gubbio, Gradara, Urbino – eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees.

LA STRADA Pronksi 3, III korrus tel 640 3929, mobiil 5818 3690 info@lastrada.ee www.lastrada.ee

al 239 €

Kõigi mugavustega turismibuss, mitte ühtegi ööbimist bussis.

Kahetärnihotell (kaheinimesetoad, dušš ja WC igas toas), hommikusöök iga päev.

Veneetsia ja Padova eestikeelsed linnaekskursioonid on hinna sees.

LA STRADA Pronksi 3, III korrus tel 640 3929, mobiil 5818 3690 info@lastrada.ee www.lastrada.ee

23. VIII al 309 € 4. X al 309 € *18. X al 339 €

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2234; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

REISIHOIATUS. Kui ei taha Saaremaale südant kaotada, püsige kodus.

Ärge minge Saaremaale! claire peinar ar peatoimetaja assistent

Ü

ldse ei ole vaja kuhugi minna.

Istuge parem kodus. Või tööl.

No, või kui lähete, siis püsige Kuressaares, käige mööda poode, tutvuge kohalike käsitöömeistrite toodanguga, jooge tänavakohvikus õlut ja pidutsege ööklubis. Äärmisel juhul minge mõnda turismitallu, neid on Saaremaal palju ja väga huvitavaid.

Aga metsa ja mere äärde ärge minge. Sest imeline on olla metsas, kus keegi ei kilka ega karju ning ATV-ga ringi ei ralli. Ja milline ülendav tunne on jalutada rannal, kus silmapiirini pole ühtegi inimest ega majagi.

Looduseasukad elavad isekeskis oma elu, rannaliival on arvukalt linnu- ja loomajälgi, loodus on rõõmus ja rahulik.

Päris kindlasti pole vaja rännata Viidumäe looduskaitsealal, mis asub muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses. See on Saaremaa vanim ja kõrgeim osa, kus leiab väga palju erinevaid taime-, seeneja loomaliike. Sealsetel metsaradadel liikudes jälgib teid pidevalt kümneid silmapaare ja

Selgus Euroopa kõige parem odavlennufirma Odavlennufirma Norwegian valiti teist aastat järjest Euroopa parimaks odavlennufirmade seas. Briti firma EasyJet jäi napilt teiseks.

Auhind põhineb enam kui 160sse linna reisijate tagasisidel, kes jälgivad üle 200 lennufirma. Tegemist on maailma suurima reisijate rahulolu-uuringuga.

Reisijatel paluti hinnata lennufirmasid nende isikliku kogemuse põhjal. Hinnata tuli check-in’i, istmete mugavust, salongi puhtust, toitu, joogivalikut, meelelahutust ja muid teenuseid. «See auhind tähendab meile väga palju,» kinnitas Norwegiani juht Bjørn Kjos ja lisas, et on uhke, et firma sai selle auhinna juba teist aastat järjest. PM

TOPP 10 1. Norwegian (Norra) 2. EasyJet (Suurbritannia) 3. Germanwings Airlines (Saksamaa) 4. NIKI Airlines (Saksamaa) 5. AirBaltic (Läti) 6. Wizz Air Airlines (Ungari) 7. WOW Air Airlines (Islandi 8. Pegasus Airlines (Türgi) 9. Onur Air (Türgi) 10. FlyBe Airlines (Suurbritannia) allikas: pm

kui veab, siis võite mõnda silmapaari omanikku ka oma silmaga näha.

Mitte mingil juhul ärge minge rannaäärsetesse kaluriküladesse, sest seal on veel säilinud roogkatusega maju ja pikki kiviaedu. Seal võib kohata lahkeid inimesi, kes pakuvad teile koduahjus küpsetatud musta rukkileiba ja kostitavad koduõllega ning tunnevad huvi teie käekäigu vastu.

Kui mu naerusuine karm jutt tundus raskevõitu vastu võtta, siis ei ole muud teha kui tuleb teil ikkagi Saaremaale minna ja jääda sinna kohe pikemaks ajaks. See on üks omamoodi saar, mis poeb teile hinge ja enam lahti ei lase.

Te jääte Saaremaast sõltuvusse ning leiate end üha ja üha sinna tagasi tahtmas, minemas ja olemas. Ja õige ka, sest see on maa, kus süda on rahulik ja hing heliseb, meeled on erksad ja sõnad sõbralikud.

Seal on lihtsalt hea olla.

Saaremaale minnes on veel üks oht oma süda kaotada – see on Muhu, millest üle saab, aga ümber mitte. Aga see on juba üks teine jutt. Igatahes te olete hoiatatud.

Viidumäe vaatetornist leiab hiigelkompassi.

Te jääte Saaremaast sõltuvusse ning leiate end üha ja üha sinna tagasi tahtmas. Ja õige ka, sest see on maa, kus süda on rahulik ja hing heliseb.

foto: claire peinar

SAAREMAA VIIDUMÄE

Eesti avastamata pärle

Kuressaare

POSTIMEES, 25. JUULI 2014 || REIS || 17

18 || kuulutused || postimees, 25. juuli 2014

Müüa Saaremaal Aste külas 1-toaline korter koos aia kasutamisega. Tel 5354 2016.

Otse omanikult saadaval Tallinna kesklinnas 1-toal renoveeritud korter (20 m2), korralik.

Lisainfo tel 5836 7838, 5648 6215.

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Lein ei mahu sõnadesse, jääb alatiseks südamesse.

Südamlik kaastunne Vahurile isa

Leinavad omaksed.

Hüvastijätt 26. skp. kell 15 Tartu krematooriumi suures saalis.

Helmut Kummel 25. VII 1924 - 1. V 2013

Helmuth Leppiku kaotuse puhul.

Unustamatut kolleegi leinavad endised töökaaslased Vesiehitusest ja klubikaaslane Sulev Roosma.

Mälestame kallist onupoega In memoriam

Jaak Tamm Jääme puudust tundma viie kooli reaalainetevõistluse tulihingelisest toetajast.

Kolleegid M. Härma gümnaasiumist, Nõo reaalgümnaasiumist, Tartu Tamme gümnaasiumist ja H. Treffneri gümnaasiumist

Avaldame sügavat kaastunnet Toivo Adamsonile isa

Heino Adamsoni

kaotuse puhul.

Töökaaslased AS SEB Elu- ja pensionikindlustusest

Nii vaikseks kõik on jäänud ...

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Ants Haasma

Telemaja kohvik pakub tööd köögiabilisele-nõudepesijale.

Heatujulisele, ausale ja puhtale töötajale pakume häid tingimusi, graafikupõhist tööd ja kindlat tasu.

Helistada kl 16–19 tel 502 5347.

Vajan kogenud perepsühholoogi abi Tartus. Tel 5563 3273.

Jagame Made ja Ingridi, Kristiina perede leina kalli abikaasa, isa, vanaisa kaotuse puhul.

Sügav kaastunne Anule, Tõnule peredega kalli venna ja onu kaotuse puhul.

Hendrik, Hillar, Andres, Aime, Ellen peredega

Helmuth Leppikut 20. X 1922 - 22. VII 2014

Tunneme südamest kaasa lahkunu lähedastele.

ESS Kalev Jahtklubi

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Toomas Valter

Mõni hetk on elus valusam kui teine, mõni hetk on kohe väga, väga valus ...

Südamlik kaastunne Silvile ja lastele peredega kalli abikaasa, isa, äia ja vanaisa

Südamlik kaastunne Aarele perega kalli abikaasa, ema ja vanaema

Peeter Rasva

Aivi Meristo

Perekond Kärg ja Maret

kaotuse puhul.

kaotuse puhul. Sirje, Ülo ning Margus ja Krista peredega

Avaldame kaastunnet Reet Mosinale poja

Tõnis Mosina surma puhul. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi toitlustusteenistus

Sügav kaastunne Merlele kalli isa

Alvar Suvi kaotuse puhul.

Helina, Kristel, Seidy, Karmen

19. III 1956 - 23. VII 2014

Omaksed Hüvastijätt 26. skp. kell 13.30 Tallinna krematooriumi kabelis Pärnamäel.

Avaldame sügavat kaastunnet Svenile perega isa, vanaisa ja äia

Jaan Mällo kaotuse puhul.

Maire, Anna-Liisa ja Henri

Mälestame unustamatut kolleegi

Jaak Tamme Avaldame südamlikku kaastunnet lähedastele.

Sõbrad koolifüüsika ühingu päevilt

Südamlik kaastunne Aarele perega kalli abikaasa, ema ja vanaema

Leili-Siivia Möller

Peeter Tammist

Helju Kliimandi

Aivi Meristo

kaotuse puhul.

Marje ja Avo peredega

kaotuse puhul.

Kavete OÜ

Südamlik kaastunne tütar Nevele.

Kursusekaaslast leinavad Tartu Ülikooli 1956. a. lõpetanud eesti filoloogid.

Avaldame kaastunnet Anule, Mariale ja Markole kalli abikaasa ja isa surma puhul.

Kolleegid Karamellest ja cafe TiPo-st

Mälestame

Mälestuste kauneid jälgi kõigi hinge sinust jäi...

Kallist sugulast

Avaldame sügavat kaastunnet kallile Anule, Markole ja Mariale armsa abikaasa ja isa

Südamlik kaastunne Margitile, Meelisele, Valdekole ja Lembitule

Helju Kliimandit

Leiname kursusekaaslast

5. II 1932 - 18. VII 2014

Leili Möllerit

Peeter Tammisti

Avaldame kaastunnet omastele.

Leili, Väino, Aneta, Vladimir, Kaius, Tanja, Viivi, Lidia

Avaldame kaastunnet omastele.

Tartu Meditsiinikooli 1973. a. velskrid

Jää hüvasti, üdini positiivne armas peresõber

Südamlik kaastunne Aare Meristole perega abikaasa, ema, vanaema

Mälestame head sõpra ja matkakaaslast

Sügav kaastunne Ivi Normetile venna

Aivi Meristo

Kalev Meruskit

Aivar Normeti

kaotuse puhul.

Perekond Anier

Sügav kaastunne Kallele, Marikale ja lastele. Albert ja Mai

surma puhul.

AS Räpina Haigla

Südamlik kaastunne Aarele perega kalli abikaasa, ema ja vanaema

Avaldame sügavat kaastunnet Andrus Miilastele kalli isa

Erich Ojamets

Andres Uus

Aivi Meristo

Hillar Miilaste

surma puhul.

Tõnu, Eve, Heiki ja Lilian

kaotuse puhul.

Kolleegid Tartu kohtumajast

Mälestame sügavas leinas lahkunud kaasvõitlejat.

Avaldame kaastunnet omastele.

Tartu Vabadusvõitlejate Ühendus

Südamlik kaastunne Evile abikaasa, Anule ja Andole peredega isa ning vanaisa surma puhul.

Juhan perega, Helgi ja Evi

Meie siiras kaastunne Aarele lastega abikaasa ja ema

Sügav kaastunne klubikaaslasele Andrus Miilastele isa

Avaldame kaastunnet Maiele ja Lilianile ema

Aivi Meristo

Hillar Miilaste

Ernstine Peterseli

kaotuse puhul.

Kalmer perega

kaotuse puhul.

Vanatehnika klubi Levatek

surma puhul.

Reisikaaslased

Mälestame head klassivenda ja avaldame kaastunnet omastele.

Tartu MHG 51. lend

Südamlik kaastunne Aare Meristole laste ja lastelastega kalli abikaasa, ema ja vanaema

Sügav kaastunne Aino Miilastele

Avaldame sügavat kaastunnet Tarmole perega kalli ema ja vanaema

Hillar Miilaste

Reet Randese

Mälestame kauaaegset endist töötajat

Südamlik kaastunne Maretile armsa isa ja Andresele vanaisa kaotuse puhul. Helgi ja Agnes perega

Õie Kalmus Siiras kaastunne Maarikale ja Egertile ema ja vanaema kaotuse puhul.

Töökaaslased salongist Henna

Südamlik kaastunne lähedastele

Lea Kampuse surma puhul. Heljo, Olga, Uno, Peeter, Margit ning perekond Roos

Lembit Kivistik OSTAB METSAKINNISTUID Tel 50 72 544

Jaak Tamme

Mälestame sügavas leinas teenekat purjetajat ja jääpurjetajat, meie klubi auliiget

Avaldame kaastunnet lastele peredega.

Perekond Murumets ja Milvi

Mälestame. Meie sügav kaastunne lähedastele. Kolleegid endisest ETKVL tootmisbaasist

Alfred Jõelaid

Töö naistele Norras: kalatöötlemine, fileerimine. Vajalik on töökogemus, inglise ja vene keele oskus ja kindlasti peate olema EL kodanik.

Vanus 20–50a. Info VR Service tel 631 3111, 5626 6202, info@vr.ee

Helju Kliimandit

9. VII 1952 - 23. VII 2014

Töökaaslased advokaadibüroost Hansa Law Offices

90. sünniaastapäeval mälestavad lesk ja teised lähedased.

Pakkuda võib kõike. Ostame vanavara kl 10–16 Kadaka tee 36 tel 655 0040.

Lauri Lambing

surma puhul.

Kuigi rohtuvad rajad, ei unune koosoldud ajad.

Müük ja rent. Hooldusniidukid, põllutehnika USA-st. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Mälestame kauaaegset naabrimemme

Lembit Kivistiku

Avaldame sügavat kaastunnet kõigile omastele

Märkide ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Anname kurbusega teada, et on lahkunud meie kallis abikaasa, isa, vend ja onu

Meie kaastunne Ruthile ja pojale perega abikaasa, isa ja vanaisa kaotuse puhul. Hele-Mall, Leida, Leili, Eha, Lyvia, Veera, Leida

Aivi Meristo

kaotuse puhul.

Naabrid A. Starkopfi 15

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid

Aivi Meristot

surma puhul. AS Lõuna-Eesti Hooldekeskuse kollektiiv

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

30. XI 1920 - 19. VII 2014

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Andres Uus Südamlik kaastunne Evi Uusile kalli abikaasa surma puhul.

Lähte ühisgümnaasium

Andres Uus

31. III 1945 - 19. VII 2014

Andres Uusi Südamlik kaastunne omastele.

Tartu Valla Kommunaal OÜ

Peeter Rasva

Südamlik kaastunne Eilile perega armsa

Mälestame kallist sõpra.

Sügav kaastunne abikaasa Silvile, Signele ja Eglele peredega.

Volli, Ene ja Andi pere

Heino Stumburit mälestavad Kullamäe naabripered Lumi, Valter, Küttik, Johannes ja Schiff.

Loe Postimeest mobiilist.

www.postimees.ee

kaotuse puhul.

Sõpruskond

kaotuse puhul.

Kolleegid Ameerika Ühendriikide saatkonnast

Auväärset naabrimeest

kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

leinab täditütar Erna.

Südamlik kaastunne Nevele.

Juhan Viigipuu kaotuse puhul. Ülle, Reet ja Riho peredega

Sügav kaastunne Maris Viilebergile kalli poja

Marti Viilebergi surma puhul.

Eesti Konjunktuuriinstituut

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

MALE

JÄÄR

Kas tõesti teiste arvamus ei loe? Loeb küll, kuid saad seda endale sobivamaks lihvida. Tegeled ka maineparandamise ja -kujundamisega.

SÕNN Lugu ei ole veel lõppenud, see on vaid uus käänak.

Pead harjuma uute olukordade ja inimestega. Võimalik, et praegu rullub lahti mitu negatiivset olukorda.

KAKSIKUD Mingi asi võib kesta oletatust kauem. See võib röövida sinu energiat, kuid samas saad väärtusliku õppetunni. Ära samasta end asjaoludega.

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 25. JUULI 2014 || VARIA || 19

î

8

ê à

7

à

6

à ä è ê

5 4

à

ô à

3

â à

2

ERNIE

ò

â

1 a

b

c

d

e

æ f

g

h

Jean Oudot – France-España, 1956–1957 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rg5! (ähvardab 2. Vf8+ või 2. Vf7) 1. ... Ld8: 2. Ve4+ Kf8/Le7 3. Lh8++/Lc8++; 1. ... Kd8: 2. Lh8+ K~ 3. Vf7++.

VÄHK Sind ümbritsevad tingimused muutuvad lausa minutitega. Otsid midagi, millelt tuge saada. Märkad, et sul on neid asju üsna mitu.

LÕVI

Kui oled liiga kaua aega mingi asja küljes kinni olnud, võib tekkida tüdimus. Sulle on põhiline on edasi liikuda.

NEITSI

Oled väga konkreetne, sest vaid nii saad asjad toimima. Ebamäärasuse aeg saab sellega sinu elus mööda. Minevikku kaovad ka inimesed, kes ebamäärasust külvasid.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT MA EI KÄI KOHTINGUL KÜBORGITEGA.

MA EI OLE KÜBORG. VEEL.

MA EI KÄI KOHTINGUL MA EI OLE AJARÄNDURITEGA AJARÄNDUR. TULEVIKUST.

MINU KOLMAS PAKKUMINE ON PISUT EBAMEELDIVAM.

MA OLEN AJARÄNDUR.

KAALUD Naudid oma veidrusi ja pisipuudusi. Lood endale uue imago, mis vastab sinu arengule ja vaimsele laadile.

Lubad endale nii vaimseid kui ka füüsilisi naudinguhetki.

SKORPION

Särad sisemiselt ja seda on kaugele näha.

Mängid eluga positiivsel moel.

Tegeled kõige sellega, millest sinu silmis on eelkõige sulle endale kasu.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Valid enda ümber inimesi väga hoolikalt. Nad peavad haakuma sinu energiaga.

Oled kellelegi väga suureks toeks ja sina oled nendele.

Vastused: 1. Peaminister Juhan Parts laskis lahti välisminister Kristiina Ojulandi, riigikogu umbusaldas seejärel justiitsminister Ken-Marti Vaherit.

2. Harry Warren (1893–1981, sünnijärgne nimi Salvatore Antonio Guaragna). 3. Jakob Westholm (1877–1935) 4. Esimene Mihhail Kalinin, viimane Mihhail Gorbatšov (kuni 25. maini 1989). Seejärel sai Gorbatšovist Nõukogude Liidu ülemnõukogu esimees. Viimane ülemnõukogu esimees oli Anatoli Lukjanov (kuni 22. augustini 1991). 5. Mohács.

KALJUKITS Vabastad end pingest viisil, mida sa polnud varem katsetanud. See on vaimne praktika, mis muudab väga rahulikuks, kuid samas annab julgust.

AKNE

VEEVALAJA Kahtlused ja hirmud jõuavad sinuni vaid siis, kui lubad neil jõuda. Kehtestad mingid põhimõtted, millest sa ei tagane.

KALAD Sinu elus ei ole kohta kadedusele ega rivaalitsemisele. Oled valmis kaaslasi kaitsma ja toetama ning ootad, et nemad vastavad sulle samaga.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Tuntud ärimehe üle peetakse kohut ja süüdimõistev otsus on enam kui tõenäoline. Viimases hädas ütleb mees oma advokaadile: «Palun tehke kõik selleks, et karistus oleks võimalikult leebe – kas või üks aasta!»

Mõne aja pärast kõlabki kohtuotsus – aasta vanglakaristust.

Pärast karistuse kandmist korraldab ärimees vabanemise puhul suure peo, kuhu kutsub ka advokaadi. Mees hakkab teda kohe tänama: «Olete väga hea advokaat, suutsite mulle saavutada minimaalse vanglakaristuse. Tänan teid!»

«Jah, aga pean ausalt tunnistama, et ega see eriti lihtne polnud. Need pagana vandemehed tahtsid teid juba õigeks mõista!»

••• Mees läheb teleriparandusse ja kurdab, et teler läks katki. Pilt on, kuid häält ei ole. Teenindaja küsib, kuidas see juhtus.

«Noh, vaatasin eile telekat, surkisin naelaga kõrvaauku ning äkki käis plaks ja telekast ei tulnud enam piiksugi.»

1. Andrus Ansip sai 2005. aastal peaministriks, kui Juhan Parts selle koha vabaks tegi, astudes koos valitsusega tagasi. Partsi tagasiastumise põhjustas kahe ministri lahkumine. Ühe laskis Parts ise lahti, teisele avaldati vastukaaluks sellele käigule kohe umbusaldust. Kes olid need ministrid, «tänu kellele» Ansip pikaks ajaks valitsusjuhiks sai?

2. «Chattanooga Choo Choo» sai maailmakuulsaks muusikateoseks Alton Glenn Milleri orkestri esituses filmis «Päikesepaistelise oru serenaad» («Sun Valley Serenade», 1941). Nimetage helilooja.

3. Spordimees Ruudi Toomsalu (1913–2002) on oma õpetajat iseloomustanud järgmiselt: «Ta oli keskmist kasvu, ülisirge kehahoiaku ja siilisoenguga mees, keda hüüti tema lühikeste vuntside järgi Vuntsiks.» Kes oli see legendaarne eesti koolmeister?

4. Kes oli Nõukogude Liidu ülemnõukogu presiidiumi esimene ja kes viimane esimees?

5. Selle Doonau-äärse linna lähedal toimus 1526. aasta augustis lahing Suleiman Toreda ja Lajos II juhitud vägede vahel. Suur osa Ungarist läks Osmani riigi võimu alla, Lajos II uppus põgenemisel Doonausse. Linnas igal aastal peetav karneval Busójárás on kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Mis linn?

SUDOKU www.sudoku.ee RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on SPIRITIST

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 25. JUULI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MIHKEL.NIGLAS@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

UURIB STATISTIKA VÄRSKET AASTARAAMATUT JA KIRJUTAB, MILLISEID MUUTUSI ON EESTI ELUS TOIMUNUD.

NIMEPÄEV: JAKOB, JAAGUP, JAAK, JAAKO, JAKO, JASS Leo Rohlin 75, keraamik Raivo Mändmaa 64, arhitekt Laimons Raudsepp 63, võrkpallitreener Tõnu Aare 61, instrumentalist Tarvo-Hanno Varres 44, fotokunstnik Iir Hermeliin (Hille Ermel) 41, teatrikunstnik Julia Laffranque (pildil) 40, õigusteadlane

Haapsalu on taas rongilinn Turistirong Peetrike alustas eilsest sõitu Haapsalu raudteejaama eest ja teeb poole tunni jooksul ringi vanalinnas marsruudil Kalda – Lahe – Holmi kallas – Kaluri – Sadama – Ehte – Lossiplats – Karja – Posti – Jaama.

Reisija saab pilgu heita Vasikaholmi supelrannale, Väikese viigi kaldapealsele, Westmeri sadamale, ajaloolistele ja nüüdisaegsetele sanatooriumihoonetele, vanalinna südamele koos Rootsituruga. Piki peatänavat jõutakse tagasi raudteejaama, kus saab soodushinnaga külastada Eesti Raudteemuuseumi. Rong väljub kella 11.00–18.30 vahel igal täistunnil pikemale ning pooltunnil lühemale ringile. Pilet maksab 2 eurot, vahepeatus vanalinnas, A ja O kaupluse ees. Lääne Elu

Tallinnas kaotas mees 15 000-eurose luksustelefoni 33-aastane Eestis elav mees avastas eile Tallinnas üles ärgates, et tema 15 000 eurot maksev Vertu luksustelefon on kadunud.

«Mees arvas, et ta telefon varastati eelmisel õhtul vanalinna piirkonnas, kus ta ringi liikus,» ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Arno Põder.

Telefoni otsimiseks alustati kriminaalmenetlust. Otsingute käigus kontrollitakse tänavakaameraid ja pandimaju. Varast võidakse karistada kuni viie aastase vangistuse või rahalise karistusega. Vertu telefone tehakse käsitsi Inglismaal. Iga telefoni teeb valmis üks tööline. TallinnCity

Kuumus võib liiga teha

EUROOPA TALLINN +27

KÄRDLA +25 HAAPSALU +27

PAIDE +30

6m

ilmateenistuse sünoptik ptik

/s

taimi paljak

NARVA +29

RAKVERE +30

1–

foto: arvo tamula / lääne elu

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

VÄLISKÜLG ANALÜÜSIB VIIMASEID ARENGUID UKRAINAS JA KUIDAS NEED MAAILMAPOLIITIKAT VÕIVAD MÕJUTADA.

Kõrgrõhuala pakub lähipäeviks kõrgeid temperatuure ja lisaks kõrvetavat päikest. Tõusva TARTU õhutemperatuuri foonil ei PÄRNU VILJANDI +29 +30 suuda ööd ka enam üle kuu+30 KURESSAARE menenud tänavaid ja nüüdis+28 aegseid maju maha jahutada.

Nõnda on leitsakust tingitud rammestus esmalt tuntav linnaVÕRU ruumis. Pelgupaika võib leida jaVALGA +29 +29 hedatel rannikuribadel, aga ka maal, kus vanad puitehitised paKOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR kuvad jahedust ja puudekroonid looduslikku varju.

Anne kanal +22 Laupäev, 26.07 Pühapäev, 26.07 Esmaspäev, 28.07 Täna on vähese pilvisusega saEmajõe vabaujula +22 Tallinn +13/+27 +17/+29 +19/+28 juta ilm. Puhub muutliku suunaga Kakumäe rand +18 Tartu +12/+30 +16/+32 +17/+32 tuul 1–6 m/s. Sooja on 27–30 Kuressaare +24 +10/+31 +16/+30 +16/+31 kraadi, kohati võib veel paar kraa- Narva Pelgurand/Stroomi +22 di rohkem olla, lahedam on vaid Pärnu +14/+30 +16/+31 +18/+32 Pirita rand +16 meretuulega rannikul.

Kuressaare +19/+28 +20/+28 +20/+28 Pärnu rand +20

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.50 4.49 5.01

loojub 22.04 21.49 22.09

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +29,0 kraadi (1966) +6,1 kraadi (1947) Tartus +34,0 kraadi (1963) +6,3 kraadi (1968)

KUUFAASID 19. juuli 5.08 27. juuli 1.42 4. august 3.50 10. august 21.09

+21 +30 +29 +28 +23 +25 +27 +23 +28 +28 +20 +25 +28 +25 +25 +25 +26 +34 +25 +23 +26 +28 +25 +25 +25 +12 +27 +28 +26 +28 +23 +26 +25 +26 +32 +16 +31 +36 +13 +27 +31 +27 +29 +34 +16 +33

TELE- JA RAADIOKAVAD • REEDE, 25. JUULI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Helsingi kevadmessil II 07 00 Maahommik 45 Osoon (ETV 2012) 08 15 Ringvaade* 55 Vaalasaarte Maria 09 45 Holby City haigla: Vabanemine* 10 45 Eesti mäng* 11 15 ENSV: Ment ja agent* 45 Terve Eesti, 6/10* 12 15 Paraadi lõpp, 1/3* 13 45 Järvelinn Viljandi (Eesti 1983) 14 05 Vaalasaarte Maria* 15 00 Holby City haigla: Ma pole armunud 16 00 Tour de France: 19. etapp Maubourguet Pays du Val d’Adour – Bergerac 208,5 km 18 30 AK 45 Reisile minuga: Tel Aviv 19 14 Päeva kunstitöö: Nägemus. Leo Rohlin 15 ENSV: Võit on võõra oma!

45 Dallas: Kohtumõistmise aeg (USA 2013) 20 30 Tippkohtumine, 3 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Stiilipidu (Eesti 2005).R: Peeter Urbla.

O: Maarja Jakobson, Anne Reemann, Evelin Pang. Draama 23 25 Lilyhammer, 3/8 (Norra/USA 2011) 00 10 Dallas* 50 ETV kuld: Estraad 2 01 26 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Teaduspalavik, 1/9: Laborist väljas* 30 Smallville: Reekviem* 10 10 Korter (The Apartment, USA 1960). R: Billy Wilder.

O: Jack Lemmon, Shirley MacLane, Fred MacMurray jt.

Draamasugemetega komöödia 12 14 ERR uudised 17 10 Jaapani metsik loodus* 18 00 Rula ja Ratas, 9/14 30 Võlukarussell: Unustamise ohutis 40 Fiksikud: Kuidas tehakse multifilme?

50 Pimmi ja Pammi seiklused: Matkamas 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Sünnipäeva-aare 19 10 Minu lemmikloom: Eesel 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 45 Maa ja taeva vahel, 7/10 20 15 Idioot, 8/10 21 05 Lõputa maailm, 4/8: Šahh (KanadaSaksa-Inglise 2012) 55 Ööülikooli rännakud, 5/8: Mari Tarand 22 55 Meie Aja Kunst: Marge Monko 23 25 Eesti TOP 7* 00 00 Rütmiralli 24 ERR uudised

06 05 Meeleheitel koduperenaised 50 Taltsutamatu süda, 22* 07 40 Garfield: Puu otsas. Juustumaailm 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 33* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5808 35 Rosamunde Pilcher – Kerrymore’i roos (Saksa 2001).

Romantiline draama 13 30 Kalailm* 14 00 Heeringaminutid 05 Lindprii: Ahistaja.

Võlanõudja Raines 16 00 Küladetektiivid, 44: Uppunud omavahel 17 00 Taltsutamatu süda, 23 18 00 Armastus ja karistus, 34 20 00 Suvereporter 21 00 Galileo 30 Kaks kanget Indias 22 30 Komissar Rex: Kõik ühe ööga 23 30 Viimane kindlus (The Last Castle, USA 2001). R: Rod Lurie.

O: Robert Redford, James Gandolfini, Mark Ruffalo. Põnevik 01 50 Sõjakunst 3: Karistus (USA 2009).

Põnevik 03 15 Viimane võmm: Pall väravasse* 04 00 Suvereporter* 50 Nikita: 2.0 05 30 Chuck: Chuck vs. pulmaplaneerija*

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 44* 08 55 Kirgede torm, 1434* 09 55 Vaprad ja ilusad, 6777* 10 25 Top Shop 40 Betty White ja ulakad vanurid 1, 5 11 10 Kättemaksukontor: Maastik laibaga, 1* 12 10 Viimane tõeline mees 1, 15-16: Hingede maja; Tülipuu 13 05 Suvesangarid, 29* 35 Selgeltnägijate tuleproov 8, 8* 14 30 Selline on elu!: Isa õiendab meie kallal 15 25 Vaprad ja ilusad, 6778 55 Armastuse pisarad, 45 16 55 Midsomeri mõrvad 8, 5: Selgeltnägemine 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Minimissid 1, 8 21 00 Hullumeelsed perekonnad, 8 23 00 KINO3: Lihtsalt see õige (USA 2010).

Romantilise komöödia teleesilinastus.

01 00 Hawaii 5-0: 3, 21: Otsi vastust oma hingest 55 Paranormaalne aktiivsus 3 (USA 2011). Õudusfilm 03 16 Hullumeelsed perekonnad, 8* 04 50 Seitsmesed suvesadamas

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 123 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 680 09 10 Emmerdale, 234* 40 Eluteed, 10/45 10 05 Küladetektiivid, 228: Saatan valges 55 Süütu süüdlane, 14 11 45 Top Shop 12 00 Staariminutid: Anthony Hopkins 05 Staariminutid: Eddie Murphy 10 Staariminutid: Tommy Lee Jones 15 Staariminutid 20 Poissmees, 1/12* 14 00 Piinlikud haigused – laste eri, 2/4* 15 00 Aedniku aabits* 30 Süües saledaks, 7* 16 00 Ainult Essexis!

17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Dr Ozi rõõmuretseptid 19 00 Kodus ja võõrsil, 5809 30 Emmerdale, 235 20 00 Meie aasta Siberis: Oleme muutunud 30 Meie aasta Siberis - aastalõpu eri 21 00 Kuhu kadusid Morganid? (USA 2009). Romantiline komöödia 23 00 Poissmees, 2/12 00 45 Suvereporter 01 35 Bordell 232: Mänguväljak 02 30 Meie aasta Siberis* 03 20 Superlapsehoidja* 04 05 Süütu süüdlane, 14* 45 Suvereporter*

06 30 Kalailm* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 135: Perekonnaasjad* 09 20 Conan, 236* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 38* 14 35 Knight Rider, 43/90: Ussipesas, 1* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Brasiilia 16 20 Komissar Rex, 136: Ema on alati ema 17 10 Supermani uued seiklused, 39 18 05 Knight Rider, 44/90: Ussipesas, 2 19 00 Galileo 30 Eesti kõige-kõige 20 00 Tuvikesed, 9: Peg läheb tööle* 30 Tuvikesed, 10: Al saab tünga* 21 00 Kaks ja pool meest: Pesapall paremate steroididega* 30 Universaalse sõduri tagasitulek (USA 1999). Põnevusmärul 23 05 Krimi* 30 Illusioonimeistrid 00 20 Kaks ja pool meest: 818-jklpuzo 45 Tuvikesed, 11: Õudusunenägu 01 10 Tuvikesed, 12: Kes on siin boss?

35 Südamelt ära, 22 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 5, 14: Võlts mäng* 11 00 Ohtlik mees (USA 2009)*. Märul 13 00 Kõige naljakamad koduvideod 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 5, 14: Võlts mäng* 15 00 Kõige naljakamad koduvideod 10 Kälimehed 1, 3 16 00 Kutsuge Cobra 11 5, 15: Üürike õnn 17 00 NCIS kriminalistid 4, 14: Tagasilöök 18 00 Perepea 7, 9* 30 Simpsonid 3, 24* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 6, 2324: Maamärgid; Väljakutse vastu võetud 20 00 Perepea 7, 10 30 Simpsonid 3, 24 21 00 Suvesangarid, 18 30 KINOÕHTU: Rokkiv kool (USA-Saksa 2003). Komöödia 23 35 Puhkus Mehhikos 2, 56; ekstra 2, 56 00 50 Kuidas ma kohtasin teie ema 6, 23-24* 01 40 Kälimehed 1, 3* 02 30 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 88/142* 45 Dr Vassiljevi terviseminutid* 10 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 11 00 Austraalia metsik loodus, 3/5* 50 Maatriks* 12 35 OSS 117: Rio enam ei vasta (Prantsuse 2009)*. Mängufilm 14 15 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 151/304* 17 00 Armuleek, 152/304* 45 Armuleek, 153/304* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 89/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Ars longior. Sinu kuus kunstiteost, 6/6* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Kas tohib?* 22 15 Apokalypto (USA 2006). Mängufilm 00 35 Täna. Uudised (subtiitritega)* 50 Suvemiks* 01 35 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Märt Treier 09 45 Spordisäde. Tõnu Tõniste 10 05 Huvitaja. Madis Kimmel 11 30 Järjejutt.

Imetabane Cosima, V 12 00 Keskpäevased uudised 15 Vikerraadio Viljandis 15 00 Pärastlõunased uudised 16 05 Stuudios on Jaan Elgula 17 05 Kihnukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Spordisäde* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Anu Välba 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Unustamatud 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 KÖP. Helihoidis aastast 1997. Richard Rodgers ja Oscar Hammerstein II 00 05 Huvitaja* 01 00 Kihnukeelsed uudised* 10 Aiatark* 30 Kauamängiv* 02 15 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater Puhastus, 5 10 05 Muusikatuba.

Nele-Eva Steinfeld.

Muusikatoas esineb 23aastane vene pianist Daniil Trifonov, kes on saavutanud preemiaid nii Tšaikovski, Skrjabini, Rubinsteini kui Chopini konkurssidel.

11 05 Album. Tief in der Nacht. Albumil kõlavad Alban Bergi laulutsüklid “Sieben frühe Lieder”, “Jugendlieder”, “Zwei Lieder nach Theodor Storm” ning Karl Amadeus Hartmanni “Lamento” sopranile ja klaverile.

Esinevad sopran Juliane Banse ja pianist Aleksandar Madžar.

12 02 Delta. Kristiina Kiis 14 05 Kooskõla 15 15 Amadeus + 16 05 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis.

Mängib Zürichi Kammerorkester Anu Tali juhatusel. Arvo Pärt – Sümfoonia nr 4 “Los Angeles”, Tõnu Kõrvits – Thule eleegiad, Joseph Haydn – Tšellokontsert C–duur.

21 00 Crossover Pisut üle piiri 22 05 Fantaasia 00 05 Nokturn