Postimehe paberleht 25 09 2014 by Postimees

PRAAMID

MAJANDUSMINISTEERIUM KUTSUB HANKEL NURJUNUD LAEVAFIRMAD TAAS EESTI LK 3 KÕNELUSTELE. JUHTKIRI LK 2

UUS KORD KINDLUSTAMISEL

VILETSAD PROGNOOSID

Sõiduki omanikud peavad alates 1. oktoobrist arvestama, et kehtima hakkava uue seaduse alusel liikluskindlustust vormistades kaob ära tähtajatu leping.

Euroopa majanduskasv on kidunud juba 15 aastat ja ei pruugi niipea kiirenema hakata, kasvuprognoosid langevad.

EESTI LK 6

AED JA KODU

Lilleilu vaevaline tee Eesti aedadesse. LK 20–21

MAJANDUS LK 8–9

www.postimees.ee Käsipallur

MAIT PATRAIL: Mul on piisavalt aega, et end pärast paranemist uuesti üles töötada.

SPORT LK 17 NELJAPÄEV, 25. SEPTEMBER 2014 • NR 223 (7214) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 47 588 • LUGEJAID 201 000

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

VASTASSEIS

Prügi ja seadus

Väike-Maarja saab vägeva Lurichi

Jäätmeseaduse muudatus on ehe näide, kuidas keskvõim hakkab otsustama kohalike valikute detailküsimusi kogukonna asemel, kirjutavad juristid Kadri Härginen ja Carri Ginter. Demokraatia ja põhimõttest tuleb nõue, et kohaliku elu küsimusi otsustatakse kodanikule võimalikult lähedasel tasandil. LK 12

Endine KGB-lane: Kremli roll pole usutav Pikalt Nõukogude eriteenistuses (KGB) töötanud Aleksei Kondaurovi arvates tegutses Venemaa julgeolekuteenistus (FSB) Eston Kohvrit röövides tõenäoliselt omapäi, ilma Kremli vastava korralduseta.

PIIRITSOON

Tuline maa Kas riik näeb kõigis siin elavates mittekodanikes potentsiaalset vaenlast ja reeturit või kohtleb neid kaasmaalastena, küsib riigikogu liige Jaak Allik, arutledes võimaluse üle Narva-Jõesuu ja Narva ümbruse tillukesed aiamaad müüa mittekodanikele. LK 13

KGB erukindrali Kondaurovi väitel pole Venemaa võimude jaoks asi seda väärt, et veelgi enam kasvatada poliitilist pinget Euroopa Liiduga.

Skulptor Lembit Palm modelleeris eile Purtses Lurichi kuju, mis pronksi valatuna peaks kevadel üles seatama legendaarse Eesti jõumehe sünnilinnas Väike-Maarjas. Palmi lahendus kopeerib Amandus Adamsoni loodud Lurchit, mille järgi on valminud ka Pirital asuv «tilluke» Lurichi skulptuur, millest paraku on pätid mitmel korral jagu saanud.

Väike-Maarja keskväljakul seisma hakkav pronksist Lurich on 2,77 meetrit pikk, millele tuleb lisaks graniidist maakera diameetriga 1,77 meetrit. Ja alla tuleb maadlusmatt. Esialgu kavandati skulptuur elusuurusena, ent see oleks siis majade varju jäänud. Maakera on tarvilik näitamaks, et Lurich oli mees, kes näitas oma vägevust üle laia ilma. foto: tairo lutter

FSB tegevusest pole tema sõnul mõtet otsida keerulisi kombinatsioone, kuid selge olevat see, et Kohver jääb kohtus süüdi, kuigi praegu võib tema kinnivõtmise põhjust vaid aimata. EESTI LK 4–5

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 25. SEPTEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Praamivaidlustes tuleb vabaneda hirmust

Naksitrallid ja maailmasõda «Ei tea, mida teha, kui asi läheb hullemaks. Kas hakata metsavennaks või...» ütles mõtlikult minu Ida-Virumaalt pärit sõbranna. «Minu iseloomuga saaks minust päris hea metsavend. Ainult et meie kliima on talvel väga vastik.» See oli soe augustiõhtu ja meil oli tüüpiline naistekas, mis tähendas, et me istusime mererannas, jõime roosat vahuveini, vaatasime päikeseloojangut ja vaidlesime selle üle, kas kolmas maailmasõda tuleb või mitte. Malaisia lennuk oli alles mõni päev tagasi alla tulistatud, nii et jutt polnud üldse naljakas. Võib-olla ma oleks selle jutu lihtsalt unustanud, kui paar nädalat hiljem poleks sellele järgnenud teine vestlus teise tuttavaga. Tema eestlastest kolleegid leiavad, et tegemist on üsna karmi inimesega, sest ta on näiteks väga kriitiliselt meelestatud vene kooli reformi või mitte-eestlaste tööhõive suhtes. Me sõitsime autoga läbi vihma ja arutasime Krimmi sündmusi. «Mõnikord ma mõtlen päris tõsiselt, et kui midagi sarnast peaks juhtuma siin, kas ma jõuaks oma pere panna viimasele Rootsi lahkuvale laevale,» ütles ta klaasipuhasteid tööle pannes. Ja nüüd veel üks tähelepanek hoopis teisest ooperist. Hiljuti levis kohalike venekeelsete Facebooki kasutajate seas jää-ämbri kiirusega üks mäng: inimesed pidid kokku panema nimekirja kümnest raamatust, mis olid nende elus eriti tähtsad, ja saatma sama väljakutse kolmele järgmisele mängijale. Ning minu eakaaslaste seas oli raske leida inimest, kelle nimekiri ei algaks «Naksitrallide», Astrid Lindgreni või «Kunksmooriga». Nagu ütles üks mängust osavõtja – «Naksitrallide» metsast ja merest kasvas meie isiklik mütoloogia.

nelmate Eestis võiks lihtsad asjad olla lahendatud. Unelmate Eesti üks tunnus võiks olla see, et iga natukese aja tagant ei peaks kogu Eesti rahvas kaasa elama vaidlustele Saaremaa ja Hiiumaa praamiühenduse üle. Väinamerel kogetav oleks igaühele vähemalt sama hea kui praegu, ent samas ei peaks me tundma, et selle taga on ikkagi mingi murelikuks tegev saladus. Tüli, mis kukutab ministri. Segadus, mis köidab nii poliitikute kui ametnike kui kogu avalikkuse tähelepanu hoopis rohkem kui üks täiesti igapäevane korralduslik asi võiks meilt kõigilt vaeva nõuda. Enne jaanipäeva kirjutasime Postimehe juhtkirjas: «Valitsusel ei ole teist varianti, kui harutada praamiliikluse korraldamise sasipundar lahti avalikult, läbipaistvalt ja seejuures kiirelt.» Kahjuks pole valitsus suutnud või tahtnud meie üleskutse järgi talitada. Tänase uudisloo järgi on asi läi-

nud veel segasemaks kui see juba niigi oli ning seejuures on asi «avalikust» ja «läbipaistvast» ülimalt kaugel. Kuuleme «kõikide erakondade süüdistusi» üksteise vastu. Kui parteide üksteise kirumine vaibuma juhtub, siis viskavad (laevaomanike ja) käitaja palgatud suhtekorraldajad patta midagi piprast või halge paja alla. Oluline on rõhutada ka seda, et Vjatšeslav Leedo ja tema kaastöötajad ja partnerid on aastakümnetega loonud teenindus- ja transpordiettevõte, mis pakub üldjoontes normaalset teenust, ja sellest tasemest allapoole langemist küll Eestis näha ei tahaks. Leedo firmad on kaheldamatult Eesti parimad praamidega sõitjad, ent probleem just selles seisnebki, et tema firmad on ka ainsad praamiühenduse korraldajad. Kui puudub konkurents, ei saa me rääkida vabast turust – nähtamatust käest. Miks ei tule siia konkureerima Norra või mõne teise riigi praamikäitajad? Meie väinad on madalad. Üldiselt püsib aga laev seda paremini püsti, mida sügavamalt ta vees istub. See eripära piirabki konkurentsi meie praamiliikluses. Leedo ja tema partnerid on teinud

tarbija jaoks küllalt head tööd. Vaidlus seisneb aga selles, kui mitu miljonit eurot Eesti maksumaksja neile selle eest anda võiks. Häda pole mitte see, et (konkreetne) eraettevõtja oleks halb, vaid konkurentsi puudumine. Ainus võimalus konkreetsel juhul turumajanduse nähtamatule käele elu sisse puhuda on see, et Eesti riik omaks meie tingimustesse sobivaid laevu ja otsiks neile konkureerivaid käitajaid.

JUHTMÕTE Eesti valitsus peaks praegu mõtlema lahendustele väljaspool «kasti», sest meil on võimalik praegusi praame asendada halvematega ja rahaga teha muid vajalikke asju.

LK 3

KÕVA SÕNA Koostöö ametiasutuste vahel peab olema läbi harjutatud nii massilise põgenikevoolu kui ka roheliste mehikeste stsenaariumi jaoks.

PÄEVA KOMM Kui me rohkem vaataks oma ühistele juurtele, oma lastetuppa, oleks Eesti ühiskonna turvatunne praeguses ebastabiilses maailmas palju tugevam.

Piiri- ja migratsiooniekspert Uku Särekanno, PM 24.09

Postimees 1912. aastal Tiibeti küsimus. Tshun, kes Tiibetis enne Hiina resident olnud, on Pekingisse teatanud, et ta dalai-lamaga juba mitu korda on kõnelenud, ja et see valmis on Hiina vabariiki maksvaks tunnistama, kui tema tingimistega nõus oldakse. Nimelt tahab ta, et Tiibet Hiinamaa provintsiks oleks, mille valitsust see muuta ei tohi. Edasi peab Hiinamaa ennast kohustama, et ta Tiibetisse enam väge ei saada ja sinna ainult 200 meest jätab, kes sääl nüüd on. Hiina valitsus leiab, et need tingimused Inglisemaa nõudmistega suurelt osalt kokku käivad, ja et ta neid vastu ei võtta. Tiibeti rahvas ei olla veel nii kaugele edenenud, et ta enese eest ise võiks hoolitsema hakata. Aga sellegi poolest tahab vabariigi valitsus Tiibetiga läbirääkimisi edasi pidada.

Mis seos nende episoodide vahel on ja miks ma otsustasin nendest kommentaari kirjutada? Sest mind üllatas sügavalt, kui sarnane on tegelikult siin kasvanud inimeste taust. Vaatamata meie seisukohtadele päevaküsimustes, on meie põhiväärtused või need isiklikud müüdid ja stsenaariumid, mille alusel hakkame tegutsema ja mõtlema ohuolukorras, väga sarnased. Ja seda sõltumata rahvusest, keelest või poliitilisest maailmavaatest. Ma ei kavatse siin üldistusi teha. Kasvõi seepärast, et ajakirjaniku suhtlusring ei peegelda kindlasti statistiliselt keskmist läbilõiget ühiskonnast. Mulle tundub siiski, et kui me rohkem vaataks oma ühistele juurtele, oma lastetuppa, kus õhus on «Naksitrallide» metsa ja mere lõhn ning mille aknast kajab Kunksmoori kõrguste hüüd; ja vähem pandaks tähele seda, mida räägib meile erinevustest järjekordne päevakajaline arvamusuuring (või pigem lihtsalt vaataks seda uuringut kui alust asjalikuks diskussiooniks, mis aitab paremini lahendada teatud praktilisi probleeme), siis oleks Eesti ühiskonna turvatunne praeguses ebastabiilses maailmas palju tugevam.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Eesti valitsus peaks praegu mõtlema lahendustele väljaspool «antud kasti», sest meil on kuue miljoni euroga (umbes 100 miljonit krooni) võimalik teha ka muid asju, kui meie saarlaste ülekäigu mugavuse lisasilumine. Näiteks saaksime natuke rohkem toetada elu Võrumaal.

urmas nemvalts

jevgenia garanža

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

Hiinlaste metsikud teod Mongolias. Ajalehe «Novaja Shishn’i» Harbini kaastööline kinnitab, et Hiina vägi Mongolias metsikute viisi talitab. Ta ei tapa mitte ainult mehi maha, vaid ka naisi ja lapsi, ja ta piinab inimesi, nagu seda muistsetel aegadel on tehtud. Tshassaktu vürstiriigis on kümned külad maha põletatud. Paljudelt kohtadelt on mongollaste surnukehasid leitud, millel püssiodade haavasid näha on: kahtlemata on neid inimesi enne surmamist piinatud. Metsikult on hiinlased ka Udai vürstiriigis talitanud. Vürst ise oli ühes osa rahvaga Hingani mägedele põgenenud. Hiinlased hävitasivad, mis ette puutus ja peksivad inimesi hirmsasti. Ka vürsti 11 aastasele tütrele ei andnud nad armu, vaid piinasivad teda, kuni ta suri. 25.09.1912

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 25. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Pärnu vanalinna koolis valmis nunnunäitus

Riigieelarve valmistab põllumeestele pettumust Teisipäeval valitsuses kinnitatud riigieelarve eelnõust selgub, et põllumehed järgmisel aastal loodetud lisatoetust ei saa, kuigi Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus tuleval aastal põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses, teatasid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Põllumajanduse Keskliit. «Valitsuse otsus valmistas suure pettumuse. Paraku näitab see, et valitsus pole teadvustanud põllumajandus- ja toidusektori probleeme ja olukorda,» ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. postimees.ee

Mäss: hauarahu vrakid on valve all Meremuuseumi allveearheoloogia teadur Vello Mäss (pildil) ei pea Rootsi meedia teateid hauarahu all olevalt Estonialt ära viidud esemete kohta kuigi usutavaks, sest piirivalve hoiab seal silma peal. Mäss ütles, et hauarahu mõiste ei ole juriidiliselt sätestatud, kuid Eesti, Soome ja Rootsi on sõlminud kokkuleppe 1994. aastal hukkunud Estoniale mitte sukelduda, vaid pidada seda allveekalmistuks, kuhu ei ole eetiline sukelduda. «Hauarahu aktsepteeritakse mitmel pool ning nii peaks see kindlasti olema ka Estonia vraki puhul, kuna seal on palju inimesi hukkunud,» arvas Mäss. postimees.ee

3869 Pärnu vanalinna kooli algklasside õpilased valmistavad igal sügisel nunnusid. Need on fantaasiarohked kompositsioonid kõigest, mis suve jooksul koduaedades või -põldudel kasvanud. Kui õpilased hommikul koos omavalmistatud nunnudega kooli tulevad ja need aknalaudadele nunnunäitusele seavad, muutub fotod: tiiu maide ja erakogu koolimaja kohe rõõmsaks ja eriliseks. Imetlemist ja silmailu jätkub terveks nädalaks. Pärnu Postimees

PRAAMID. Soodsama praamiühenduse nimel konkurssi lubanud majandusminister Urve Palo alustab pärast hanke nurjumist kõnelusi samade ettevõtjatega.

Palo kutsub nurjunud parvlaevafirmad laua taha majandusajakirjanik

ajandusja kommunikatsiooniministeerium jätkab suursaartega praamiühenduse lepingu kõnelusi seni edutuks osutunud Vjatšeslav Leedole kuluva Väinamere Liinidega ja riigiettevõttega Tallinna Sadam. Rahvusvahelisele hankele mandri ja saarte vahel laevaliikluse korraldamiseks laekus septembris tähtajaks üks pakkumus – OÜ Väinamere Liinid aga ei vastanud kvalifitseerumistingimustele. Valitsuselt praamikonkursil osalemiseks korralduse saanud Tallinna Sadam aga loobus osalemisest, sest ei jõudnud õigeaegselt hankida nõutud praame ega sõlmida lepinguid nende ehitamiseks. Tallinna Sadam kiirustas pärast konkursi nurjumist ja otseläbirääkimiste väljakuulutamist teatama, et loodab suursaartega parvlaevaühenduse pidamiseks vajalikud laevad

Eelmise majandusministri Juhan Partsi alluvad selgitasid, et maksumaksjad võidaksid kümneid miljoneid eurosid, kui saartega ühendust pidavad parvlaevad kuuluksid riigile. Tallinna Sadam alustas ettevalmistusi praamide soetamiseks, et oleks saanud korraldada konkursi käitaja leidmiseks või kasutada samasugust lahendust, mida Elrongi: riigifirma veab reisijaid.

Eelnõu võimaldab riigil sõlmida praamiühenduse pidamiseks otselepinguid ilma eelnevat võistlevat pakkumismenetlust korraldamata. Kuid sadamas hakkasid asjad venima. Parvlaevaliiklusega oli ju niigi kõik korras: Leedo kasutatavad laevad on uued ja ilusad, meremehed ja kaldateenindajad viisakad ja abivalmid, pilet taskukohane ja lihtsalt kättesaadav. Kui alguses jäi mulje, et Palo toetab Partsi ideed ning võtabki praamiäri Leedo käest riigile, siis nüüd selgus, et minister tegi oma otsustes kannapöörde. Vastselt majandusministri toolile istunud Palo viis valitsuskabinetti ettepaneku, et tänavu juunis kuulutatakse välja hange

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

andres reimer

kokku saada septembri lõpuks, sest peab parasjagu otsekõnelusi maailmas tunnustatud laevaehitajatega. «Nõukogu kohustas juhatust septembri jooksul intensiivselt laevaomanike ja -ehitajatega otsekõnelusi pidama ja esitama nõukogule laevade ostupakkumised 30. septembriks,» lausus Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand. «Oleme praegu pakkumiste hankimisega lähenemas lõpule ja kindlasti esitame nõukogule otsustamiseks erinevad variandid.» Ministeerium alustab otseläbirääkimisi, et leida alates 2016. aastast kümneks aastaks vedaja Rohuküla-Heltermaa ja VirtsuKuivastu parvlaevaliinile. Reisiparvlaevad peavad võimaldama aastaringset, iseseisvat ilma välise puksiir- või jäämurdeteenuseta vedu. Iga laev peab mahutama vähemalt 150 sõiduautot või kümme autorongi. Päästevahenditega varustatud sõitjakohti peab olema reisiparvlaeval vähemalt 600 sõitjale, sealhulgas sisesalongis peab olema istekohti vähemalt 400. Tulevasele käitajale peab kuuluma neli parvlaeva ja riik saab õiguse laevad hiljem välja osta. Teatavasti vastab sellistele tingimustele praegu ainult Leedo äri.

Rohuküla-Heltermaa ja VirtsuKuivastu parvlaevaliinile käitaja leidmiseks tingimustel, mille alusel Leedo laevafirma on seni töötanud. Majandusministeerium on nüüd välja töötanud eelnõu, mis võimaldaks näiteks riigihangetega venitamisel sõlmida saarte ja mandri vahelise parvlaevaühenduse säilimiseks ettevõtetega korraga kuni kaheks aastaks otselepinguid. Eelnõu võimaldab riigil, täpsemalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil järgnevatel perioodidel sõlmida Eesti suursaarte ja mandri vahelise ühenduse pidamiseks avaliku teenindamise otselepinguid ehk avaliku teenindamise lepinguid ilma eelnevat võistlevat pakkumismenetlust korraldamata. «Kuna sõitjateveol laeva- ja parvlaevaliikluses on teenusepakkujaid vähe ja teatud olukorras võib avatud konkursi korras vedaja leidmine osutuda raskeks või lausa võimatuks, kuid alternatiivsete liikumisvõimaluste puudumisel on vaja tagada katkematu ja järjepidev liikumine just parvlaevaliikluse kaudu, siis oleks just otselepingu sõlmimise võimalus väljapääsuks parvlaevaühenduse tagamisel teatud ettenägematutes olukordades,» seisab eelnõu seletuskirjas.

inimest on septembri alguse seisuga endale maksu- ja tolliametis (MTA) seadnud õnnemängu mängimise piirangu.

Miinimumpalga idee ei ole tööandjate arvates reaalne Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsari sõnul ei ole sotsiaaldemokraatide mõte viia 2019. aastaks miinimumpalk 800 euro peale teostatav ning tegemist on populistliku valimislubadusega, vahendas ERR. «Need numbrid ju tegelikult ei põhine mitte millelgi,» kommenteeris Tamsar. «Kui me räägime miinimumpalga kasvust 20–25 protsenti aastas, siis see ei ole reaalne.» Praegu on miinimumpalk tõusnud keskmiselt kümme protsenti aastas. majandus24.ee

Kohus saatis narkoveo korraldaja vangi

Tallinna lähedalt leiti noore naise laip

Harju maakohus mõistis eile süüdi Nigeeria kodaniku Moses Uluata Tite, kelle kihutusel võtsid Anneli Kolk ja Anne-Maarja Gross ette narkoveo, jäid Peruus vahele ning kannavad pikka vangistust. Kohus mõistis mehele kolme aasta ja nelja kuu pikkuse vangistuse. postimees.ee

Politsei teatel leiti eelmise nädalal lõpul noore naise surnukeha ning arvatavasti on tegemist hiljuti kadunud 23-aastase Jekaterinaga. «Päris kindlalt seda veel öelda ei saa, aga suure tõenäosusega on see tema,» ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja Andres Sang. tallinncity.ee

Äriplaan 2015

Eile peeti Nordea kontserdimajas Äripäeva konverentsi «Äriplaan 2015». Järjekorras 16. konverentsi peaesineja oli UPM-Kymmene nõukogude esimees Björn Wahlroos. Pildil konverentsil osalejad Kristiina foto: mihkel maripuu Kõiv ja Piret Mürk-Dubout.

4 || EESTI || POSTIMEES, 25. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

LINNUKE KIRJA. Pikalt KGBs töötanud Aleksei Kondaurovi arvates tegutses FSB Eston Kohvrit röövides ilmselt Kremli vastava korralduseta.

KGB erukindral: Kohvri juhtum on eriteenistuse ajaloos enneolematu jaanus piirsalu Moskva

õukogude eriteenistuse (KGB) erukindral Aleksei Kondaurov ei näe Eesti kaitsepolitsei ohvitseri Eston Kohvri kinnipidamises ja spionaažis süüdistamises erilist poliitilist mõtet isegi juhul, kui ta võeti kinni Venemaa poolel, nagu väidab Venemaa julgeolekuteenistus (FSB). «Siin on üks detail, millest ma ei saa kuidagi aru … Juhul kui ta tuli üle piiri, nagu väidab FSB, siis miks oli tal kaasas ametirelv? See hästi ei klapi,» imestab pikaajalise operatiivtöö kogemusega Kondaurov (65). «Pealegi ma olen väga skeptiline – mis olulist luureinfot saab üldse 21. sajandil korjata piiri ääres?» Kondaurov ütleb intervjuus Postimehele, et ei näe poliitilist mõtet Kohvri vahistamiseks mitmel põhjusel. Ta palub aga enne põhjuste loetlemist rõhutada, et ta ei tea juhtumi detaile, vaid räägib sellele tuginedes, mida on avaldanud ajakirjandus.

Asjatu pingete kasvatamine «Esiteks pole see asi seda väärt, et veelgi enam kasvatada poliitilist pinget Euroopa Liiduga,» arvab kokku 21 aastat KGBs ning praeguse FSB eellases, Venemaa julgeolekuministeeriumis töötanud Kondaurov. Erukindral lisab, et muidugi võis FSB just taotledagi vastupidist eesmärki – suurendada pingeid ning konkreetselt väikese Eesti elanikke hirmutada. «See võib olla üks seletus ja oleks seoses sündmustega Ukrainas,» pakub Kondaurov. «Kuigi selline tegevus on muidugi rumal ja isegi tänavapoisilik. Vaevalt et sellisel juhul tuli

käsk Kremlist, ilmselt tegutses FSB selles juhtumis omapäi.» «Rikkuda suhteid teiste riikidega sellepärast, et lihtsalt linnuke kirja saada – KGB ajal oleks selline asi olnud välistatud,» lisab ta. «Kahjuks FSB ei mängi malet nagu KGB, vaid doominot. FSB tegevuses pole mõtet otsida keerulisi kombinatsioone.» Erukindral räägib, et kui vastab tõele, et Kohvri tööülesanne oli võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu piiril, pidi tema töö eesmärk teoreetiliselt ju kattuma FBS huvidega. «Pole muidugi välistatud, et Kohver võis teada saada midagi FSB töötajate seotusest salakaubaveoga. Nagu ka pole välistatud, et ta ikkagi tegeles ka luureinfo korjamisega mingil kujul,» arutleb Kondaurov.

Raske saatust muuta Kindralleitnant Kondaurov läks erru 1994. aasta algul Venemaa julgeolekuministeeriumi ühiskondlike suhete keskuse juhi ametikohalt. Ta palus ennast ise erru saata protestiks tollase Venemaa presidendi Boriss Jeltsini otsusele tulistada Venemaa parlamenti. Pärast seda töötas ta kümme aastat naftafirma Jukos asutaja Mihhail Hodorkovski jaoks. Kui viimane 2003. aasta sügisel vahistati, suundus Kondaurov poliitikasse. Ta on juba kolm korda järjest valitud kommunistliku partei saadikuna Venemaa riigiduumasse. Kondaurovi väitel pole ta kunagi isegi KGB ajaloos kuulnud seesugusest juhtumist, kus Nõukogude või Venemaa eriteenistused röövivad võõra riigi territooriumilt teise riigi eriteenistuse töötaja. Agente küll, aga konkreetselt töötajaid mitte, vangutab ta pead.

KGB erukindrali, praeguse kommunistliku poliitiku Aleksei Kondaurovi sõnul on FSB mõjukas vaid Vladimir Putini tööriistana.

Kahjuks FSB ei mängi malet nagu KGB, vaid doominot. FSB tegevuses pole mõtet otsida keerulisi kombinatsioone. KGB erukindral Aleksei Kondaurov

Ta rõhutab jälle, et juhul kui vastab tõele Eesti poole versioon. «Ma loen seda täiesti ebaseaduslikuks, kui FSB läheb juba teise riigi territooriumile,» lausub ta. «See juhtum on kaks täiesti eri asja olenevalt sellest, kumma riigi territooriumilt Kohver kinni võeti.» Miks Kohver FSB-le ette jäi, oskab Kondaurov ainult aimata. «Kui eeldada, et Kohver tegeles värbamisega, nagu arvab ilmselt FSB, siis ilmselt olid tal omad agendid Venemaa poolel ning ilmselt sai FSB tema agendivõrgust teada ja seetõttu ta sattuski FSB töötlusse,» räägib rikkaliku operatiivtöö kogemusega erukindral, kes nõukogude

ajal tegeles 12 aastat terrorismivastase võitlusega. Kondaurov ütleb, et nüüd, kus Kohver istub juba kolm nädalat FSB käes Moskvas Lefortovo vanglas, on tema saatust raske muuta. «Selge, et tema üle mõistetakse kohut ja ta jääb süüdi,» nendib ta. KGB ja hiljem Venemaa julgeolekuministeeriumi ühiskondlike suhete keskuses töötades sai Kondaurov tutvuda paljude oluliste uurimiste toimikutega. «Ma võin kinnitada, et tollal uuris KGB väga juveliirselt ja kõik süüdistused olid hästi, vaieldamatult tõestatud. Kahjuks ei tea ma midagi öelda praeguse uurimise kvaliteedi kohta FSBs,» lausub ta.

FSB on Kremli jaoks KGBst olulisem FSB iseenesest pole mõjukas, vaid ta on mõjukas instrument Venemaa presidendi Vladimir Putini käes, ütleb KGB erukindral Aleksei Kondaurov. Tema sõnul pole FSB-l Venemaa poliitikas nii iseseisvat rolli, kui lääneriikidele võib paista. «Jah, FSB-le on antud järjest rohkem õigusi, Kreml kasutab FSBd rohkem ära, aga mitte sellepärast, et FSB on muutunud ise niivõrd mõjukaks, vaid sellepärast, et üks inimene on seda lubanud,» ütleb Kondaurov.

«Bortnikov (FSB direktor Aleksandr Bortnikov – J. P.) on tema lähiringis ainult sellepärast, et Putin kasutab tema organisatsiooni ära oma eesmärkide täitmiseks. FSB-l pole iseseisvat rolli.» Erukindrali väitel mängib praeguse Kremli jaoks FSB suuremat rolli, kui mängis KGB Nõukogude Liidu kommunistliku partei juhtkonnale. «Lisaks pole FSB üle enam ammu sellist kontrolli, nagu oli KGB üle nõukogude ajal,» nendib Kondaurov. Jaanus Piirsalu

fot

POSTIMEES, 25. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Kaitsepolitseinik Eston Kohvri juhtum 5. september • Kaitsepolitsei teatas, et hommikul kell 9 võtsid Venemaalt tulnud tundmatud isikud Eesti territooriumil Luhamaa piiripunkti läheduses vabaduse teenistuskohuseid täitnud kaitsepolitseinikult ja viisid ta füüsilist jõudu kasutades relva ähvardusel Venemaale.

• Sama päeva õhtul teatas FSB, et pidas Pihkva oblastis operatsiooni käigus kinni Eesti kaitsepolitsei töötaja Eston Kohvri, kellelt võeti ära Tauruse püstol, 5000 eurot, varjatud audiosalvestamise eriseadmed ja erivahendid.

Hiina keele õppimine muutub koolides üha populaarsemaks merike teder reporter

• Eesti välisministeerium kutsus välja Venemaa suursaadiku Eestis Juri Merzljakovi. • Kaitsepolitseiamet alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvide järgi, mis puudutavad ebaseaduslikku vabaduse võtmist vägivallaga ning Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseaduslikku ületamist.

6. september • Moskva Lefortovo ringkonnakohus otsustas võtta Eston Kohvri seoses spioneerimisjuurdlusega kaheks kuuks vahi alla. Venemaa määras Kohvri kaitsjaks advokaat Jevgeni Aksjonovi.

8. september • Välisministeerium kutsus uuesti välja Venemaa suursaadiku Eestis.

9. september • Eesti Moskva saatkonna konsulaarosakonna juhataja Signe Matteus kohtus Lefortovo vanglas Eston Kohvriga.

10. september • Välisminister palkas Eston Kohvri kaitsjateks advokaadid Mark Feigini ja Nikolai Polozovi, kes olid muu hulgas ka Vene punkbändi Pussy Riot advokaadid.

11. september • Venemaa esitas Eston Kohvrile süüdistuse spionaažis. • Advokaadid Feigin ja Polozov esitasid taotluse Eston Kohvri vahistamise vaidlustamiseks. Nikolai Polozov sai tutvuda Kohvri toimikuga FSBs.

12. september • Eston Kohver kohtus vanglas teist korda Moskva saatkonna konsulaarosakonna juhataja Signe Matteusega. • Välisministeerium kutsus seoses Eston Kohvri juhtumiga taas välja Venemaa suursaadiku Eestis Juri Merzljakovi, kellele anti kohtumisel üle ka välisminister Urmas Paeti kiri tema Venemaa kolleegile Sergei Lavrovile, kus Paet palus Kohvri vabastamist.

to: jaanus piirsalu

15. september • Advokaadid Mark Feigin ja Nikolai Polozov kohtusid ligi tunniks ajaks Eston Kohvriga.

POSTIMEES.EE

• Eesti välisministeerium kutsus neljandat korda välja Vene suursaadiku Eestis.

17. september • Eston Kohver loobus Eesti riigi poolt tema kaitsjateks valitud Mark Feiginist ja Nikolai Polozovist.

18. september • Moskvas Lefortovo kohtus pidi toimuma istung, et arutada Eston Kohvri advokaatide Mark Feigini ja Nikolai Polozovi palvet anda Kohvrile uus võimalus oma arreteerimise apellatsiooniks, mida Vene riigi poolt talle määratud advokaat ei taotlenud. Kuna Kohver loobus Eesti riigi palgatud advokaatidest, istungit ei toimunud. • Eesti riigiprokuratuur esitas Venemaa pädevale õigusasutusele taotluse Eston Kohvri kinnipidamise ja tema suhtes läbiviidava kriminaalmenetluse kohta ametliku informatsiooni saamiseks.

Eesti koolides õpetatakse lastele ebatavalisemate keelte hulgas heebrea, hiina, ladina, jaapani ja itaalia keelt. Paraku on aga mõned põnevad keeled koolidest ka kadunud – nii pole juba mitu aastat üldhariduskoolides võimalik enam õppida suahiili, araabia ega rumeenia keelt. Pidevalt kasvab koolides huvi hiina keele vastu. Möödunud õppeaastal õppis seda juba 206 Eesti noort, samas kui veel aasta varem oli neid 129. Lisaks mõnele Tallinna koolile õpetatakse hiina keelt ka kahes Viljandi gümnaasiumis, Kuressaares, Tartus ning Jõgeval. Heebrea keelt õpib Tallinna juudi koolis stabiilselt üle paarisaja lapse, näiteks möödunud õppeaastal 283 õpilast. Ladina keele õppijate arv portaali haridussilm.ee andmetel seevastu väheneb: 2009/2010. õppeaastal oli sel vanal keelel 507 huvilist, sealt edasi on õppurite arv aasta-aastalt vähenenud ning 2013/2014. õppeaastaks oli alles jäänud vaid 131 ladina keele õppijat. Itaalia keelt õppis mullu 40 last ning jaapani keelt 31. Mõne aasta eest oli Eesti koolides õpetatavate võõrkeelte valik aga mitmekesisem. Näiteks õppis Saaremaa ühisgümnaasiumis 2009/2010. õppeaastal 13 õpilast araabia keelt, kuid nüüd on see tunniplaanist kadunud. 2012/2013. õppeaastal õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis üks õpilane suahiili keelt. Kreeka keel kõlas Räpina ühisgümnaasiumis viimati 2012/2013. õppeaastal, kui seda õppis 12 last, varasematel aastatel oli selle keele õppurite arv seal kaks korda suuremgi. Leedu, läti ja rumeenia keele õpe kadus Miina Härma gümnaasiumist pärast 2010/2011. õppeaastat, kui leedu ja rumeenia keelt õppis seal kumbagi üks ning läti keelt kolm last. Kas alanud õppeaastal on uusi põnevaid keeli tunniplaanidesse lisanud, ei osanud haridusministeerium veel öelda, sest andmeid alles kogu-

Nii Viljandi Paalalinna koolis kui ka Viljandi riigigümnaasiumis õpetab alates 2012. foto: peeter kümmel / sakala aastast hiina keelt Wu Xuhong.

takse. «Õpetatavate võõrkeelte valikul ei saa koolid paraku alati arvestada õpilaste võõrkeeleõppe huvidega, sest õpetamise eelduseks on nii õpetaja kui õppematerjalide olemasolu. Nn eksootiliste keelte puhul ei pruugi koolid leida sihtkeele kvalifitseeritud õpetajaid,» lausus haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender. «Oluline on seegi, kui suur või väike on õpilaste huvi mingi keele vastu, sest võõrkeelerühma avamine nõuab raha ning väga väikese keelerühma tegutsemine ei pruugi olla otstarbekas,» selgitas ta.

Kõige populaarsem õpetatav võõrkeel on loomulikult inglise keel, mida mullu õppis kokku 115 083 õpilast. Soome keelt õpetatakse Eesti koolides paljudele, mullu kokku 1220 lapsele. Lisaks on Eesti koolilastel huvi teistegi Põhjamaade keelte vastu. Viimastel aastatel on hakanud kasvama huvi norra keele vastu, mida mullu omandas 60 õpilast. Rootsi keelt õpib stabiilselt umbes 400 last, kuid taani keele vastu on huvi millegipärast kadunud: viimati õppis seda 2012/2013 õppeaastal 11 last. Tenderit rõõmustab, et soome keelt õpetatakse põhikoolis teise võõrkeelena üha rohkem. «Uus põhikooli riiklik õppekava lubab B-võõrkeelena õpetada mis tahes võõrkeelt, kui kool selleks tingimused loob. Seda võimalust on kasutatud eelkõi-

ge soome keele puhul,» ütles ta, lisades, et kindlasti on see seotud sellega, et soome keelt nähakse väärtusena tulevases tööelus ning tänu sarnasusele eesti keelega on seda ka üsna lihtne õppida. Kõige populaarsem Eesti koolides õpetatav võõrkeel on loomulikult inglise keel, mida mullu õppis 115 083 õpilast. Saksa keele õppijate arv kahaneb igal aastal paari tuhande võrra, mullu oli neid 14 853. Prantsuse keelt omandab koolides 3960 õpilast, hispaania keelt 1347 õpilast. Tender lausus, et õpilaste ja lastevanemate motivatsioon õppida inglise keelt on püsinud pikka aega. «On muutumas juba seaduspärasuseks, et vaatamata riikliku õppekava pakutavatele võimalustele õpetatakse koolides esimese võõrkeelena peamiselt inglise keelt ning teise võõrkeelena vene keelt. Mitmel puhul muid keeleõppe võimalusi ei pakutagi,» lausus ta. SA Innove keelekeskuse juhataja Kersti Sõstar tõi erinevate keelte õpetamisel esile hea koostöö kultuuriesinduste ja -seltsidega. «Soome keele kui B-võõrkeele õppijate arv on õpilaste arvu üldise languse taustal kasvanud just tänu Soome Instituudi ja Eesti Soome Keele Õpetajate Seltsi aktiivsele tegutsemisele. Õpilastel on huvi olemas, kuid tänu ühistele jõududele saab keelte õppimist koolides paremini toetada,» ütles ta. «Keeleõppele koolides aitavad agaralt kaasa Goethe Instituut, Prantsuse Instituut, saatkonnad jt.»

6 || EESTI || POSTIMEES, 25. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

PLATS PUHTAKS. Liikluskindlustuse fondi juht Mart Jesse peab muutusi liikluskindlustuses pisut leebeks, kuid usub, et need survestavad autojuhte natukenegi enam oma sõidukeid kindlustama või registrist kustutama.

Liikluskindlustusest pole enam pääsu Oktoobrist alates ei tohi kindlustusseltsid kahju hüvitamisega õnnetuse järel enam viivitada. Pildil avarii Tallinnas Laagna teel eelmisel reedel.

liis velsker reporter

ärgmise nädala keskel jõustuv uus liikluskindlustuse seadus autojuhtidele eraldi paberitööd ei tähenda, ka ei tohiks kindlustusmakse tõusta, kuid ammu naabrimehe õuele unustatud vanad romud tuleb registrist maha kanda. Peamine põhimõtteline erinevus, millega sõiduki omanikud peavad alates 1. oktoobrist arvestama, on see, et liikluskindlustust vormistades kaob ära tähtajatu leping, kindlustusfirmast ostetakse ainult poliis, mis kehtib kuni 12 kuud. Varasem süsteem tekitas olukorra, kus tähtajatud lepingud jäid lõputult kehtima, kuid poliisi polnud, ning liiklusregistris püsivad sajad tuhanded autod, millega liigelda ei tohi. «Meie tähelepanu koondub neile, kes kas teadlikult või teadmata osalevad suure tõenäosusega ilma kindlustuseta liikluses. Meie praktika näitab, et umbes kolmandik kindlustamata sõidukiga avarii põhjustanud juhtidest ei tea, et nende auto on kindlustamata,» tõdes liikluskindlustuse fondi (LKF) juhatuse esimees Mart Jesse. «See tekitab tagajärjena inimestele väga suuri probleeme, kuni majandusliku laostumiseni välja,» nentis Jesse. Uue seaduse järgi vastutab kindlustusfirma kahjude eest kuni 12 kuud pärast viimase poliisi lõppemist (kahju tekitamisel ilma maksmata on seltsil mõistagi tagasinõude õigus), mille järel kehtestab LKF auto-

foto: martin ilustrumm

maatselt sundkindlustuse. «Me teavitame inimesi ette, et sul on selline oht olemas – korrasta registri andmeid või kindlusta sõiduk. Sundkindlustus on niivõrd krõbeda hinnaga, et see selgelt motiveerib kiiresti midagi ette võtma,» selgitas Jesse. Selleks et omada ülevaadet liikluses osalevatest sõidukitest, korrastab maanteeamet liiklusregistri andmeid. 1. oktoobrist peaks sealt kustuma 150 000 masinat, millel pole kahe aasta kestel tehtud tehnoülevaatust ega kindlustust.

Uue seaduse kohaselt valib just kannataja remondi teostaja ning kindlustusandja peab hüvitama mõistlikud kulud. Uue seaduse järgi saab LKF sundkindlustuse maksmise keeldumisel raha väljanõudmiseks pöörduda ilma kohtuta otse kohtutäituri poole. Siit tulenevalt: kui maanteeamet ei kustutaks sõidukeid registrist, tähendaks see Jesse sõnul palju ebavajalikku asjaajamist. «Kui me ühel ilusal päeval oleks arestinud 150 000 autot, siis see ku-

lu poleks ei meie ega teiste jaoks mõistlik olnud,» lausus ta. Mujal riikides motiveerib sõidukeid registrist kustutama automaks. Muudatustega kerkib autojuhtidel paratamatult küsimus: kas minu kindlustusmakse seaduse tõttu muutub? «Seadus kindlustusmaksele kindlasti mõju ei oma, kuna riskid jäävad sisuliselt samaks. Keskmise kahju muutus avaldab maksele kümnetes ja sadades kordades rohkem mõju,» kinnitas Jesse. Vastupidiselt levinud jutule purjutajad uue seadusega kaitse alla ei saa – 3000-eurone piirmäär jäi kehtestamata. «3000 eurot ei ole ilmselgelt mingi summa, mis täiesti küündimatut ja pahatahtlikku jõmmi mõtlema paneks,» lausus Jesse. Seega, piirangut purjuspäi õnnetuse põhjustaja rahalisel n-ö karistamisel pole. Ühena muudatustest on liikluskindlustuse seaduses määratud, et just kannataja valib remondi teostaja ning kindlustusandja peab hüvitama mõistlikud kulud – vanemat autot ei ole tarvis esinduses parandada. Samuti on seaduses selge nõue, et rahas hüvitatakse

kindlustusjuhtumit erandkorras ja eelistatakse taastusremonti. «Oluline on tagada, et sõidukit remonditakse kvaliteetselt. Praktika näitab, et inimene kipub hüvitusobjekte ratsionaliseerima. Ta teeb hädapärased parandused ära, aga turvapatju ja -elemente ei kiputa korda saama. Kui autot hiljem müüakse, siis puuduvast turvapadjast ei räägita midagi,» selgitas Jesse ja lisas, et teisalt on see ka selgelt kindlustuspettuste vastane samm. Suurenevad ka kindlustussummad, millest olulisim on mittevaralise kahju hüvitise piirmäära tõusmine 640 eurolt 3200 euroni. Hüvitis sõltub tervisekahjustuse või vigastuse raskusastmest, mis on lõputu vaidlemise vähendamiseks seaduses määratud. Kindlustusandjal on nüüdsest lisaks õigus esitada tagasinõue tööandja vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati seetõttu, et sõidukijuht rikkus seaduses sätestatud töö- ja puhkeaja nõudeid. Uuendused 1. oktoobriga ei lõpe. Uuest aastast lisandub kannatanule võimalus kahju hüvitamist nõuda enda kindlustusandjalt.

Uus liikluskindlustuse seadus • Kindlustuskaitset tõestab edaspidi ainult poliis, tähtajatut lepingut enam ei sõlmita. • Kindlustusvõtjaks saab olla iga kindlustushuviga isik (autot kasutav sõber, sugulane jmt), mitte ainult sõiduki omanik. • Sundkindlustuseta periood hakkab olema 24 kuu asemel 12 kuud. Aasta möödumisel teeb LKF kindlustamata sõidukitele automaatselt sundkindlustuse. Sundkindlustuse tariifid kehtestab rahandusminister. • Kindlustamata sõidukiga kahju põhjustaja peab igal juhul maksma 640-eurost omavastutust. • Kindlustusandjal on täienevad tagasinõude õigused sõidukijuhi vastu lisaks senistele alustele (nt purjus juhtidele, kiiruseületajatele, politsei eest põgenejatel jne). • Kõik liiklusregistris olevad sõidukid peavad olema kindlustatud, registrist saab sõiduki 24 kuuks kustutada tasuta või avalduse ja seletuskirjaga lõplikult. • Kui omanik soovib liiklusregistri kande taastamist, peab ta sõidukiga läbima tehnoülevaatuse. Registrisse kandmiseks lõivu maksma ei pea. • Kindlustusselts peab kahju hüvitamisega alustama senisest kiiremini – hüvitamist peab alustama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast. • Kindlustusselts peab eelistama sõiduki taastusremonti, rahaline hüvitus toimub erandjuhul. • Sõiduki remondi teostaja valib kannatanu. • Suurenevad kindlustussummad. allikas: lkf

POSTIMEES, 25. SEPTEMBER 2014 || TALLINN || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TALLINN@POSTIMEES.EE

Balti jaama turumüüja oli eile uue 10-eurose väljanägemisest meeldivalt üllatunud.

fotod: sander ilvest

PABERRAHA. Teise seeria 10-eurosel pangatähel on võrreldes eelkäijaga uuendatud kujundust ning kasutatakse uusi ja tõhustatud turvaelemente.

Uus rahatäht tekitab elevust reportaaž hanneli rudi Tarbija24 juhataja

ue eurorahaga poodi minnes oli hinges pisuke kahtlus – äkki tekib sellega maksmisel probleeme, sest tõele au andes näeb see senisest rahatähest märksa erinev välja. Müüjate reaktsioon oli üllatav. Kolmapäeva hommikul olen ma esimeste klientide seas, kes Rävala puiestee Swedbanki kontorisse pääsevad. «Juba tahate uusi 10-euroseid, need ju alles täna pidid tulema,» imestab panga infolaua töötaja. Kiire kõne kuhugi tagaruumi ja selgus on majas, uued rahatähed on kohal, tõsi, küll alles avamata pakis. «Teie olete esimene, kes need saab,» ütleb tagaruumis raha vahetamas käinud pangatöötaja uusi kupüüre enne üleandmist takseerides. «See on nagu kümnerublane,» takseerib kolleeg kriitiliselt uut rahatähte. Tõsi ta on, kui hästi meelde tuletada, siis oli Nõukogude Liidus käibel olnud Lenini pildiga rahatäht sama värvi. Vana kujundusega 10-eurosed näevad uutega võrreldes

Kood avab video uue rahatähe katsetamisest.

kahvatud välja. Ka kujundus on silmanähtavalt erinev. Balti jaama turul juurikaid müünud müüja läheb uut rahatähte nähes elevile. «Oo, uus, sellist ma pole veel näinud,» ütleb ta rahatähte katsudes ja näitab seda rõõmsalt lehvitades eemal seisvale kolleegile. «Uus kümnekas või?» uurib ligi astunud vanem proua ja kiidab, et tegu on väga ilusa rahaga. «Hoidke seda siis hoolega,» manitseb ta müüjat. «Ma hakkan sellega endale reklaami tegema,» lubab müüja. Otsekui oleks tegu suure lotovõiduga, vaatab uut rahatähte teine Balti jaama turul köögivilju müünud naine. «Oo, ma ei ole

nii ilusat veel näinud,» uurib ta rahatähte lähemalt. Pelgulinnas asuva väikese pagariäri müüja näos ei liigu ükski närv, kui pisike müügisaal on täis pärast koolipäeva saiakesi ostma tulnud sagivaid koolilapsi. Ilme muutub, kui panen letile 10-eurose. «Esimest korda näen,» ütleb ta ja tõstab kupüüri üles, et seda vastu valgust korralikult vaadata. Rahatähte katsudes ja vilunult turvamärke kontrollides selgitab ta, et raadios õpetati, kuidas uut raha kontrollida. «On ikka ilus,» tõdeb ta. Viimane uus 10-eurone rahakotis, sean sammud Rimisse. Väsinud ilme järgi otsustades ilmselt juba tunde kassas istunud kassapidaja näole ilmub uut rahatähte vastu võttes lai naeratus. Aga erinevalt teistest müüjatest ei mingeid rõõmsaid hõikeid ega ohkimisi. Kuigi kassas on olemas ka sularaha kontrollimise seade, müüja rahatähe õigsust ei kontrolli ja paneb selle pärast pisukest piidlemist kassasahtlisse. Sõnatult. Millegipärast on mul pärast poeskäiku tunne, et enamik mulle pangast antud uutest 10-eurostest vahetatakse kehtiva eelkäija vastu välja ning need rändavad hoopis müüjate rahakotti, et teistelegi oleks kodus näidata, kui ilus ja uhke uus raha välja näeb.

Kunstirahvas nutab taga ilusat raha Uue 10-eurose ringlusse tulek äratas vastakad tunded Euroopa loomeinimestes, kes igatsevad tagasi ilmekaid ja sisukaid rahatähti. «Euroopa Keskpank (EKP) on meie sularaha ära kohitsenud,» kurdab oma kodulehel illustreerijate ühendus Neuro Illuminated, mis avas teisipäeval Saksamaal Düsseldorfis näituse alternatiivsetest eurokupüüridest. Kunst-

nikud meenutavad nukrusega eurole eelnenud ilusaid Euroopa riikide rahasid, mis kujutasid ajaloolisi isikuid ning peegeldasid kunsti ja kirjandust, kirjutas Wall Street Journal. «Kes ei mäletaks väikest printsi prantslaste 50-frangisel,» õhkavad kunstnikud. «Ma tunnen puudust emotsionaalsetest asjadest rahal,» tunnistas üks näituse eestvedaja, illustraator Antje

Herzog. Naine lisas, et reisides õpib ta rahatähti silmitsedes palju uute maade kohta ning selle kohta, kuidas rahvad näevad oma ajalugu või näiteks loodust. «Sa saad natuke aimu, milline maa sind ees ootab,» lausus ta. «[Euroala rahatähtedel] ei ole midagi.» EKP, kes soovist kedagi mitte solvata kujutab eurodel olematuid arhitektuurilisi elemente, on näitusele ka

pressiteate vahendusel reageerinud: «Me tervitame [seda] initsiatiivi, kuid usume, et euro rahatähed pole kaugeltki neutraalsed, vaid peegeldavad Euroopa rikast arhitektuuripärandit alates klassikalisest antiigist kuni 20. sajandini.» Mis puudutab uut 10-eurost, siis pidavat «müütiline Europe» lisama sellele «inimliku puudutuse». majandus24.ee

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 25. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

AEGLUS. Vana Maailma majanduskasv on kidunud juba 15 aastat ning ei pruugi niipea kiirenema hakata.

Euroopa majandus on katki ganttõukamine,» ütles USA rahandusminister Jack Lew. Ka Kanada rahandusminister Joe Oliver peab globaalmajanduse suurimaks probleemiks Euroopat. «Me loomulikult ei soovi, et Euroopa siseneks deflatsioonilisse spiraali,» märkis ta ajakirjanikele. «Peame selle ära hoidma nii Euroopa kui ka globaalmajanduse pärast.»

tõnis oja

majandusajakirjanik

esti on juba jõudnud harjuda, et alates eelmise aasta suvest on kõik kohalikud analüüsimajad järjest langetanud majanduskasvu prognoosi, ning allapoole korrigeerimistele ei näi lõppu tulevat. Paraku pole meie siin mingid erand – sama trend käib kogu Euroopa, eriti eurotsooni kohta. Viimasel paaril nädalal langetasid seniseid kasvuprognoose Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ja konsultatsioonifirma PwC (endine PricewaterhouseCoopers). OECD nimetas eurotsooni majanduskasvu pettumust valmistavaks, ning seda eriti kõige suuremates riikides: Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Üks erinevus Eesti ja Euroopa vahel siiski leidub. Kui meie majandust iseloomustab väga aeglane majanduskasv viimased poolteist-kaks aastat, siis Euroopa nägi viimati jätkusuutlikku, enam kui üheprotsendilist majanduskasvu 15 aastat tagasi. Makromajandusportaali Trading Economics andmetel on eurotsooni keskmine majanduskasv alates 1995. aastast kuni 2014. aastani olnud 0,35 protsenti, mis pole just eriti suur. Eesti keskmine majanduskasv alates 2000. aastast on 3,9 protsenti (vana metoodika järgi 4,2 protsenti).

Ettevõtted ei riski See jutt ei meeldi aga eriti Saksamaa rahandusministrile Wolfgang Schäublele, kes toonitas vajadust struktuursete reformide ja range eelarvekontrolli järele. Enam-vähem sama seisukohta on korduvalt väljendanud ka meie rahandusminister Jürgen Ligi.

7,7

«Pole tähtis, mida arvata selle otsuse sisu kohta, suur osa EKP nõukogu liikmetest annab märku, et rahapoliitikaga ollakse valmis minema väga kaugele ja sisenema uuele territooriumile,» lisas ta. Saksamaa kulutama aga ei kipu. Kuna nõudlus on väike, ennustavad sealsed ökonomistid, et riigi jooksevkonto ülejääk ulatub sel aastal 200 miljardi euroni, mis ulatub seitsme protsendini SKTst, see on kõigi aegade suurim näitaja. Jooksevkonto ülejääk näitab, et Saksamaa ekspordib kaupu rohkem, kui impordib. Ökonomistid kardavad, et juba kuus aastat kestnud kriis on muutnud täielikult ettevõtete käitumist ja kasvuvõimaluste

murelikuks olukord, kus ainus koht, kus Eestis praegu investeeritakse, on uued kaubanduspinnad.

Kaks positiivset näidet Muidugi on Euroopa suur ja väga erinev. On märke, et siin-seal mingisugune elavnemine toimub, eriti nendes riikides, mida finantskriis tabas kõige rohkem. Sügava võlakriisi läbi teinud Iirimaa majandus kasvas koguni 7,7 protsenti. Riigi valitsus korrigeeris kiiresti kogu aasta kasvuprognoosi – tegemist oli teise prognoosi tõstmisega viimase nädala jooksul. «Kui pärast kriisi ollakse taastumas, siis selle algusfaasis on kasv väga kiire, aga see stabiliseerub ning loodame järgne-

Financial Times kirjutas nädal aega tagasi, et kõige põletavam küsimus ongi, kas Euroopa majandus hakkab kunagi normaalsel kiirusel kasvama. Itaalia majandus on sama suur kui 2000. aastal, aga riigi võlg ulatub 130 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT). «Kasv on katki Euroopas ja Prantsusmaal,» kommenteeris eurotsooni teise kvartali majanduskasvunumbrit Prantsusmaa rahandusminister Michel Sapin ajalehes Le Monde. Kuna Euroopa majandus on nii suur, siis selle stagneerumine mõjutab kogu maailmamajanduse kasvu. Näiteks Ameerika 14 Ühendriikide börsid langesid teisipäeval juba kolmandat päeva järjest ning üheks languse põhjuseks peavad turuosalised Eu-0,1 roopa majanduskasvu 0,8 kesist väljavaadet. Nädalavahetusel Portugal kohtusid Austraalias Cairnsi linnas maailma juhtiva 20 riigi (G20) rahandusministrid ja keskpankurid, kes väljendasid muret just Euroopa stagneeruva majanduse pärast. «Mul on mure, et katsed nõudlust suurendada on jäänud liiga kauaks toppama, mistõttu on risk, et vastutuul on tugevam, ja see, mida Euroopa vajab, on majanduse suurem ta-

Rootsi

6,6

3,1

6,7

6,4

0,9

1,5

0,4

Holland

Suurbritannia

Majandustippude mure

0,2

Taani

0,6

Ajakirja Fortune koostatud maailma 500 suurema ettevõtte edetabelist on alates 2010. aastast välja kukkunud 41 Euroopa ettevõtet.

1,9

0,3

11,5

Iirimaa

7,9

1,3

8,5

4,9 0,8

Saksamaa 0,4

Belgia

asemel eelistatakse eelkõige riskide maandamist. «Kellel on päevakorras kasMajanduse kunstliku elav6,3 damise tuntud vastane on Sak- vuprogramm? Need peaksid olesamaa Keskpanga juht Jens ma tegevjuhid, aga viimasel ajal 0,7 Weidmann, kes kritiseeris Eu- pole riskide võtmine ära tasuroopa Keskpanga (EKP) kuu al- nud,» rääkis Financial TimesiLuksemburg guses vastu võetud otsust baas- le konsultatsioonifirma Deloitintressi alandamise ning taga- te Euroopa Lähis-Ida ja Aafritud väärtpaberite ostmise koh- ka uuringute juht Chris ta, sest need otsused vähenda- Gentle. «On oht, et pi10,3 vad survet valitsustele reforme kas perspektiivis Euläbi viia. roopa konkurentsi«Minu seisukohalt on EKP võime langeb.» nõukogu viimased otsused On selged mär0,1 fundamentaalne muutus seni- gid, et Euroopa osa0,5 selt kursilt ning EKP rahapolii- kaal globaalses matika drastiline muutus,» ütles janduses on kahanePrantsusmaa mees, kes ise hääletas teadaole- nud. Näiteks ajakirja valt nende otsuste vastu, ajakir- Fortune koostatud maajale Der Spiegel. ilma 500 suurema ettevõtte edetabelist on alates 2010. aastast välja kukkunud 41 Euroopa ettevõtet. vaks viieks aastaks kolmeprotÜks märk, et ettevõtted ei sendilist majanduskasvu,» lau24,5 soovi riske võtta, on raha kas- sus Iirimaa rahandusminister vamine ettevõtete bilanssides. Michael Noonan. Euroopa börsiettevõtete bilansis Teine positiivne näide on on raha 963 miljardit eurot, mis Hispaania, kelle kasv teises on 250 miljardi euro võrra roh- kvartalis oli enam-vähem võrdkem kui enne finantskriisi 2007. ne Saksamaa omaga. aastal. Tõsi, tendents investeeSamas on Euroopa kasvurimise asemel paisutada bilan- väljavaated üsna kesisevõitu ja sis olevat raha on ülemaailmne. märkimisväärset kiirenemist Euroopa jaoks on oluliseks ei pruugi niipea tulla. Maail1,2 -0,5 küsimuseks, millal ja ka kas et- ma suurima erakapitalifirma tevõtted hakkavad osa kogune- Blackstone Group president Hispaania nud rahamassist kasutama kas- Tony James ütles eile Bloomvuvõimaluste otsimiseks, st in- bergi televisioonis, et Euroopa vesteerimiseks. Probleem on majanduskasv jääb nõrgaks veel selles, et majanduskasvu kiiren- kolmeks kuni viieks aastaks. damiseks on vaja investeerin«Neil seisavad ees väljakutguid, aga investeerida ei soovi- sed, mis Ameerikal olid mõni ta sellepärast, et majanduskasv aasta tagasi,» rääkis ta. «See on aeglane. saab olema pikk ja aeglane lontLHV panga ökonomist Hei- simine ning ma pole veendudo Vitsur ütles möödunud nä- nud, et EKP rahapoliitika lõddalal toimunud pangaliidu kor- vendamine probleemid lahenraldatud ümarlaual, et teda teeb daks.»

2,7

6 0,7

Tšehhi

3,8

4,9

0,9

1,5

Austria

9,8

2,8 Sloveenia

12,6

-0,2

Itaalia

2,7

5,7

Malta

0,8

POSTIMEES, 25. SEPTEMBER 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

8,7

Majanduskasv nõrk, tööpuudus suur

1,2

-0,1

Soome

Euroopa Liidu liikmesriikide värskeimad makromajandusnäitajad protsentides

7,3

2,5

-0,2

SKT muutus

Eesti

Töötuse määr

10,8

3,5 11,5

11,5

10,2

Tarbijahinnaindeks

1,2

0,7

0,5

Euroopa Liit

0,8

Eurotsoon

0,3

Leedu

2,5

3,3

1,7 USA

-0,1

Poola

-0,1

3,8

3,4

7,5

4,1

Hiina

Jaapan

2,4

Sillamäel asuv metallide tootja Molycorp Silmet on olnud sunnitud augustis ja septembris seiskama tootmise mitmes tsehhis ja paljud töötajad alampalgaga sundpuhkusele saatma, kirjutas Põhjarannik. Molycorp Silmeti juhatuse esimees David O’Brock teatas, et sarnaselt 2013. aastaga otsustas ettevõte ka tänavu vähendada tootmist kuni kolmeks kuuks. majandus24.ee

miljonit eurot laenas EBRD Viru Keemia Grupile põlevkiviõli tootmise keskkonna- ja energiasäästlikkuse arendamiseks.

Estlink 1 käivitub taas laupäeva öösel Eesti ja Soome vaheline elektriühendus Estlink 1 tuleb elektriturule tagasi laupäeva öösel kell 1 Eesti aja järgi. «EstLink 1 parandustööd on praegu lõppjärgus,» teatas võrguettevõte Elering kommunikatsioonijuht. «Nende käigus vahetati Harku konverterjaamas transistore, transistoride juhtplokke ja jaotussüsteemi elemente.» majandus24.ee

-0,2

Slovakkia

Seakasvatajad rikkusid keeldu

8,1

3,7

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) kontrollis sigade aafrika katku leviku tõkestamiseks kehtestatud ennetusmeetmete täitmist kõigis Eesti seakasvatustes. Kontrolli käigus avastati 20 kehtiva sigade väljaspidamise keelu rikkumist. majandus24.ee

7 0,3

-0,8

Molycorp Silmet seiskas kuni kolmeks kuuks tootmise

Allikad: Eurostat, Trading Economics

13,8

1,5

Ungari

16,2

Soome üks rikkamaid mehi Björn Wahlroos Tallinnas konverentsil «Äriplaan 2015». majandus24.ee, 24.09

Vene duuma toetas teisipäeval eelnõu, millega piirataks välismaist osalust sealsetes meediaväljaannetes 20 protsendi peale. Praegu on piirang 50 protsendi juures, kuid see ei rakendu trükiväljaannetele, kirjutas Financial Times. Kui seadus vastu võetakse, on kriips peal mõnede maailma juhtivate meediagruppide Venemaa-äril. majandus24.ee

VÕRDLUSEKS

6,2

Soome riik on eestlastele hea näide sellest, mida ei tohiks teha.

Venemaa tahab vähendada välisosalust meedias

0,4

Läti

3,1

ÄRILAUSE

1,3

Rumeenia

11,5 0,3

Horvaatia

1,6

Läti müüs edukalt viieaastasi võlakirju Läti riigikassa müüs kolmapäeval enampakkumisel 16 miljoni euro eest viieaastasi võlakirju, nõudlus ületas pakkumist 5,6 korda. Viie osaleja nõudlus oli kokku 90,23 miljonit eurot. Võlakirjade keskmine tootlus oli 1,535 protsenti. BNS

OMX TALLINN

-1

762,30 ▼ –0,39%

1000 800

Bulgaaria

600 X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

7,2 -0,2

X 2013

-0,2

Kreeka

14,9

-2,5

0,8

Küpros

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

4,71 ▲ +16,87%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,970 -1,02 Baltika 0,490 +0,62 Ekspress Grupp 1,040 0 Harju Elekter 2,580 -0,77 Järvevana 0,820 +2,12 Merko Ehitus 7,190 -1,37 Nordecon 1,000 -0,99 Olympic Group 1,990 -1,00 Premia Foods 0,623 0 Pro Kapital Grupp 2,550 0 Silvano Fashion 1,650 0 Skano Group 1,010 0 Tallink Grupp 0,641 -0,93 Tln Kaubamaja 5,020 +0,40 Tallinna Vesi 12,700 0 Trigon Property 0,479 0

24.09 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,446 -0,15 Hiina jüaan 7,872 -0,54 Jaapani jeen 139,500 -0,26 Kanada dollar 1,421 +0,16 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,179 +0,24 Poola zlott 4,170 -0,14 Rootsi kroon 9,183 +0,11 Rumeenia leu 4,402 +0,01 Šveitsi frank 1,208 +0,07 Suurbritannia nael 0,782 -0,47 Taani kroon 7,444 0 Tšehhi kroon 27,497 -0,07 Ungari forint 310,220 -0,22 USA dollar 1,283 -0,51 Venemaa rubla 48,960 -1,56

bns

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 25. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

MERERÖÖVLID. Kui Aafrika idarannikul hoidsid piraadid kuude kaupa miljoneid Aafrika ja Aasia ametivennad saavad sama raha kätte vähem kui ööpäevaga, ses

Piraatlus tõstab Kagu-A evelyn kaldoja

välistoimetuse juhataja

omaalia piraatluse tipphetkel – 2011. aasta jaanuaris – oli nende käes pantvangis 736 inimest ja 36 laeva. Viimaste teadete kohaselt on somaallaste käes umbes 40 meremeest, neist enamik riikidest, kes on liiga vaesed ja nõrgad oma kodanikele päästeoperatsiooni korraldamiseks või lunaraha maksmiseks. Mitme riigi poolt Adeni lahele ja India ookeanile patrulli saadetud sõjalaevad ning eraturvafirmadest palgatud alustel kaasa sõitvad laevakaitsjad on piraatluse selles maailma kandis muutnud hääbuvaks musta äri liigiks. Mullu kaaperdati Somaalia ranniku ümbruses kaks laeva ning kurjategijad tungisid mitmeid kordi alustele või tulistasid nende pihta. Tänavu pole sealt teatatud ühestki kaaperdamisest: vaid paar korda on laeva pihta tulistatud ja mõned korrad üritatud alust tulutult üle võtta. Sümboolne on Ida-Aafrika piraatluse allasurumise juures ilmselt ka möödunud kuul Somaalia pealinnas Muqdishos toimunud vahistamine. Koos mitme oma ihukaitsjaga kinni võetud Mohamed Garfanji on tõeline piraadikuningas, kelle kaukasse on voolanud miljoneid dollareid tema käsilaste kaaperdatud suurte ja kalliste laevade eest. Garfanji tabamise teate järel ilmusid rahvusvahelisse pressi meenutused, et teda sooviksid näha ka Seišellide ja Ameerika Ühendriikide võimud, kes süüdistavad somaallast oma kodanike röövimises. Samas ei võtnud Somaalia julgeolekujõud omal ajal sisuliselt isiklikku eraarmeed pidanud Garfanjit kinni mitte piraatluse pärast, vaid hoopiski desarmeerimiskampaania käigus.

Aasta varem õnnestus Belgia võimudel üle kavaldada teine tuntud piraadipealik – Mohammed Abdi Hassan. Ta meelitati Belgiasse lubadustega, et saab esineda mereröövlitest rääkivas filmis. Brüsseli lennujaama saabumisel võeti Hassan aga inimröövide ja piraatluse eest vahi alla.

Efektiivsed naftaröövid Mereröövlite aeg maailmas pole aga sellega sugugi lõppenud. Kuala Lumpuris baseeruva piraatlusvastase keskuse juht Noel Choong teatas, et Lõuna-Hiina meres on alates tänavu aprillist kaaperdatud ebanormaalselt suur hulk laevu – kümme. Viimatine juhtum leidis aset 29. augustil Malaisia kuurortsaare Tiomani lähistel. Singapurist Taisse teele olnud tankerile tungisid piraadid, kes panid meeskonna masinaruumi luku taha. Seejärel pumpasid kurjategijad laeva lastiks olnud määrdeõli oma alusele. Päev hiljem lasti laev ja selle meeskond taas vabadusse. «Me nõuame, et piirkonna riigid teeksid uurimisel ja selle nuhtluse peatamisel koostööd,» kommenteeris Choong Tiomani lähistel toimunud tankerikaaperdamise järel uudisteagentuurile AFP. «Me peame selle peatama enne, kui see levima hakkab.» Vastavalt Kagu-Aasia piraaditõrjes levinud praktikale selle intsidendi ohvriks langenud aluse nime ega omanikfirmat ei avalikustatud. Küll aga on tunnistatud, et tegu on üsna tüüpilise selle kandi mereröövijuhtumiga. Somaallaste jaoks oli nende «kuldajal» põhiline sihtmärk alus ise ja eriti selle meeskond, kelle vabastamise eest pantvangide lähedastelt, kodumaalt ja laeva omanikult raha välja pressida. Miljonite dollarite ootuses võisid nad kaaperdatud laevaga merel loksuda kuude kaupa. Kagu-Aasia piraadid tegutsevad nobedamalt. Neid huvitab enamasti vaid laeva last.

Kui see – tavaliselt nafta – on kätte saadud, lasevad nad aluse koos meeskonnaga vabadusse. Kuritööle kuluva aja ja teenitava raha suhte mõttes on nad aafriklastest kahtlemata «efektiivsemad». Näiteks mai lõpus tungis seltskond tulirelvade ja matšeetedega relvastatud mehi öösel Tai firmale kuuluvale tankerile Orapin 4, mis oli teel Singapurist Indoneesiasse Pontianaki sadamasse. Pärast meeskonna luku taha panemist ja laeva sidesüsteemide halvamist õnnestus piraatidel kaaperdatud aluselt kümne tunniga ümber pumbata 1,9 miljoni dollari väärtuses kütust ja kaduda öhe.

Piraatide hea ettevalmistus Tendents on seda ohtlikum, et tüüpiliselt tungivad piraadid kallale ankrus seisvale laevale. Teel oleva aluse ründamine nõuab aga juba põhjalikumat eeltööd. Kevadel samal teemal Time’iga rääkinud endine Singapuri mereväekomandör Nicholas Teo prognoosis toona, et

ilmselt hakkavad sarnased intsidendid korduma. Nii Teo kui teiste ekspertide hinnangul on tõenäoline, et sellises rünnakus on osaline ka keegi laeva meeskonnast. «Selleks, et nii suurt kogust kütust kiiresti liigutada, on asjaga tõenäoliselt seotud laeva kapten või peainsener,» pakkus merendusriskide analüüsiga tegelev Karsten von Hoesslin Time’ile. Ekspertide hinnangul suurendab tankerite haavatavust asjaolu, et nende omanikfirmad ei tee meeskonnaliikmetega pikki lepinguid ja kaadrivoolavus on suur. Samuti oletavad nad, et mereröövlitel on sidemeid nafta müüjatega. «Nad ei paku seda eBays või Graigslistis,» nentis Michael Frodl merendusjulgeolekuga tegelevast firmas C-LEVEL Maritime Risks. Kagu-Aasia on ka ajalooliselt isegi tüüpilisem piraatide tegutsemispaik kui Ida-Aafrika ranniku lähedusse jäävad veed. Ajakirja Time andmeil toimus kõigist aastate 1995–2013 piraadirünnakuist 41 protsen-

Soome valitsusjuht nimetas tuumajaamatüli tõttu ametisse uue keskkonnaministri Soome peaminister Alexander Stubb tegi eile teatavaks, et valitsuse uueks keskkonnaministriks saab Koonderakonna 31-aastane esimene aseesimees Sanni Grahn-Laasonen, kes astub ametisse homme. Soome Rohelise Liidu ridadesse kuuluvad keskkonnaminister Ville Niinistö ja arenguminister Pekka Haavisto esitasid eile ametliku tagasiastumispalve. Valitsus otsustas, et Rohelise Liidu lahkumise tõttu koalitsioonist jagatakse keskkonna- ja arenguministri ametikoht ära vastavalt Koonderakonna ja sotsiaaldemokraatide vahel. Rohelise Liidu volikogu ja parlamendifraktsioon otsustasid laupäeval üksmeelselt, et erakond lahkub Stubbi juhita-

Sanni Grahn-Laasonen foto: victoria media

vast valitsusest, mis andis põhimõttelise loa uue tuumajaama ehituseks energiafirmale Fennovoima, mis kuulub osaliselt Vene riigifirmale Rosatom.

«Raske ette kujutada, et keegi võiks Soome jaoks välja mõelda sellest halvemat hanget,» ütles roheliste erakonna esimees Ville Niinistö. Tema sõnul on arusaamatu, et koalitsioonipartnerid on valmis suurendama Soome sõltuvust Venemaa energiast ja selle kaudu ka Venemaa mõjuvõimu. Niinistö näeb siin niinimetatud soometumise märke ja leiab, et niisuguse hanke heakskiitmine seab Soome ohtlikku olukorda. «Selle tulemusel ei juhi meie välispoliitikat mitte väärtused, vaid soov teha seda, mida Venemaa tahab. See viib meid tagasi 1970ndatesse.» Kaitseminister Carl Haglund kommenteeris enne otsuse selgumist, et Fennovoima hankele kaigaste kodaraisse viska-

mine võib mõjutada Venemaaga tehtavat energiaalast koostööd. Samas saadaks see Venemaale ka jõulise sõnumi, et teda ei peeta turvaliseks partneriks. Haglund nentis aga, et kui Fennovoimal lubatakse ehitada uus tuumajaam koostöös venelastega, ei kiida seda ilmselt heaks Euroopa Liit ja lääneriigid. Sotsiaaldemokraatide parlamendifraktsioon ja volikogu korraldavad täna hommikul koosoleku ja uue arenguministri nimi avalikustatakse kohe pärast seda. Soome meedias ringlevate kuulduste järgi võib selleks saada Sirpa Paatero. Eile toimus Soome valitsuse vastu ka umbusaldushääletus, ent see kukkus läbi häältega 97:84. PM/STT/BNS

POSTIMEES, 25. SEPTEMBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

oodates kinni inimesi, siis nende Läänest viivad kaasa vaid alusel oleva laadungi.

Aasias pead

ti just seal. India ookeani lääneosa, kuhu jäävad ka Somaalia veed, järgnes 28 ja LääneAafrika, sealhulgas Guinea laht, 18 protsendiga rünnakuist. Samal perioodil hukkus KaguAasia piraadirünnakuis 136 meresõitjat ehk kaks korda rohkem kui Aafrika ida- ja läänerannikul kokku. Ajal, kui oldi hädas somaallastega, õnnestus Kagu-Aasias piraadid piirkonna riikide tihendatud koostöö ja sagendatud patrullide abil kontrolli alla saada. Nüüd hakkab olukord ekspertide hinnangul taas käest libisema ning eriti ohustatuks peetakse just Malaka väina. Sealt liigub läbi umbes kolmandik kogu maailma kaubandusest ning rohkem kui 120 000 laeva aastas. Kagu-Aasia moodi tankeripiraatlusega on kimpus ka Lääne-Aafrika, ennekõike Guinea lahe piirkond. Seal püüavad piirkonna riikide julgeolekujõud röövleid tagasi tõrjuda lääne abiprogrammide ja instruktorite toel.

LÜHIDALT interfax/bns/ap

Piraatidest kirjutama läinud ajakirjanik pääses priiks Sel nädalal vabanes pantvangistusest ameerika-saksa ajakirjanik Michael Scott Moore, kes võeti kinni kaks ja pool aastat tagasi, kui kuumaks teemaks olid veel Somaalia piraadid. Ajakirjanik nabitigi kinni Somaalias Mudugi piirkonnas, kuhu ta oli oma raamatu tarbeks Pulitzeri fondi stipendiumi toel infot otsima suundunud. Mudug asub Põhja-Somaalias poolautonoomses Puntlandi provintsis. See kant on siiani tuntud kui mereröövlite tugipunkt. Piraatidel laseb seal segamatult tegutseda asjaolu, et Puntlandi ei ulatu ei Somaalia nõrgukese

Advokaat: Ukraina lendur on Voronežist mujale viidud

Leedu endist siseministrit süüdistatakse genotsiidis

Vene ajakirjanike tapmisele kaasaaitamises süüdistatav Ukraina sõjaväelendur Nadežda Savtšenko on Voroneži eeluurimisvanglast tapiga edasi saadetud, teatas tema advokaat Mark Feigin. Feigini sõnul sai see teatavaks eile hommikul. Kuhu naine saadeti, ta aga ei täpsustanud. Varasemate teadete kohaselt võidi Savtšenko üle viia Moskvasse kohtupsühhiaatrilisse ekspertiisi. Ukraina psühhiaatrid on selle pärast juba muret väljendanud.

Panevėžise prokurör nõuab Leedu taasiseseisvusaja esimese siseministri Marijonas Misiukonise karistamist kuue ja poole aasta pikkuse vabadusekaotusega. Aastaid KGBs töötanud Misiukonist süüdistatakse genotsiidis ja ta on kohtu all seoses Leedu viimaseks metsavennaks kutsutud Antanas Kraujelis-Siaubūnase hukuga. 75-aastane Misiukonis on viimane elusolev isik, keda selle juhtumiga seoses süüdistatakse, ülejäänud kolm surid menetlemise ajal.

keskvalitsuse ega ka nende vastu sõdiva islamistliku Shebabi jõud. Saksa välisministeerium kinnitas üleeile pärast Moore vabanemist, et SaksaUSA topeltkodakondsusega isik, kes oli Somaalias pantvangis viibinud, tõepoolest lasti lahti. Ajakirja Spiegel võrguversiooni kohaselt võtsid 45-aastase ajakirjaniku vastu Saksa ametnikud, talle tehti meditsiiniline kontroll ja pakuti nõustamist. Ühe anonüümse Somaalia piraatide esindaja sõnul maksti Moore vabastamise eest lunaraha. Nairobis baseeruva keskkonna ja

inimõigustega tegeleva liikumise Ecoterra International andmeil nabis piraadijõuk Moore kinni 2012. aasta jaanuaris, kui ta oli teel Mudugi piirkonnas paiknevasse Galkayo lennujaama. Sealt viidi ta edasi kaugemasse piirkonda. Kuigi Moore võeti kinni maismaal, on inimeste ja laevade pikaks perioodiks pantvangi võtmine üks iseloomulikke jooni just Somaalia mereröövlitele. Teiste piirkondade piraadid piirduvad enamasti kas laeva lasti – näiteks nafta – röövimise või lühiajalisemate pantvangistustega. AFP/PM

Poola parlament kinnitas Sikorski spiikriks

Alžeeria pühasõdalased tapsid prantslase

Poola parlament kinnitas eile oma esimeheks endise välisministri Radek Sikorski. Sellega kaotab Sikorski küll rahvusvahelise positsiooni, ent saavutab märkimisväärse mõju sisepoliitikas. Sikorski kaotas oma töö välisministrina pärast ümberkorraldusi valitsuses, mille tingis valitsust juhtinud Donald Tuski valimine Euroopa Ülemkogu eesistujaks. Välisministriks sai endine siseminister Grzegorz Schetyna ja peaministriks eelmine spiiker Ewa Kopacz.

Äärmusrühmitusega Islamiriik seotud Alžeeria pühasõdalased avaldasid eile video pühapäeval vangistatud Prantsuse kodaniku tapmisest. Prantsusmaa president Francois Hollade lubas selle peale, et nad jätkavad õhulööke Iraagile. Homme arutab õhulöökide võimalikkust peaminister David Cameroni eestvedamisel ka Suurbritannia. Islamiriigi äärmuslased on samamoodi videole jäädvustanud juba kolme välismaalse tapmise, neil kõigil on pea otsast lõigatud.

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 25. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Jäätmeseaduse muudatus on ehe näide, kuidas keskvõim hakkab otsustama kohalike valikute detailküsimusi kogukonna asemel, kirjutavad juristid Kadri Härginen ja Carri Ginter.

Prügisõjas pantvange ei võeta ehk milleks Eestile omavalitsused

as ja milleks on Eestis vaja kohalikku omavalitsuse üksust? Probleemi ilmestamiseks kasutame suvel jõustunud jäätmeseaduse muudatust (eelnõu SE 455). Jäätmete kokkukorjamise korraldus on kohaliku elu küsimus, mille korraldamine on seaduse alusel omavalitsuse kohustus. Mitmed omavalitsused on pöördunud ja pöörduvad muudatuse tõttu riigikohtusse. Mõõt sai täis. Kohtuasjas tuleb lahti mõtestada kohaliku omavalitsuse roll. Demokraatia ja lähimuse põhimõttest tuleb nõue, et kohaliku elu küsimusi otsustatakse kodanikule võimalikult lähedasel tasandil. Kaalul on iga elaniku õigus lüüa kaasa oma keskkonna kujundamisel. Lihtsamalt öeldes peaksid kohalikud elanikud otsustama, kas teha korda vana laululava, ehitada ujula või tantsusaal. Suvise seadusega valiti stiil, kus keskvõim otsustas kohalike valikute detailküsimusi kogukonna asemel. Viimaseid päevi kehtiva seaduse järgi oli omavalitsusel õigus korraldada jäätmevedu nii, et ta jäi ise teenuse vahendajaks oma elanikele. Omavalitsus tellis jäätmeveo ja käitlemise teenused eraldi hangetega ja tasus teenuse eest nii vedajale kui ka käitlejale ise. Kohalike elanikega arveldas omavalitsus. Selline lahendus aitas saavutada jäätmeturu igapäevaelust senisest parema ülevaate. Samuti säilitas omavalitsus prügifirmade suhtes teatud jõupositsiooni. Prügifirmale on kaikavedu üksiku vanamemme või korteriühistu esimehega oluliselt meeldivam. Omavalitsusel on selleks tavakodanikust märksa külluslikum tööriistakohver.

ellele, et omavalitsustega arvestamine ei sobinud prügigigantidele, leiab viiteid riigikogu stenogrammist. Eelnõu teisel lugemisel tõstatati teravalt küsimus, kas eelnõu mitte ei soosi liialt jäätmekäitlejate huve. Eelnõu ettekandja Erki Nool möönis, et «Eestis on jäätmeturul kaks suurt tegijat, kellele kuulub 95% turust, ja üks on 5% omav osanik. Nii et jäätmevedajaid väga palju järele jäänud ei ole». Küsimus, kas asja aetakse konkreetse äriühin-

gu huvides, sai Noolelt tabava vastuse: «Kui teid huvitab minu hinnang, siis ma võin teile sellest puhvetis rääkida.» Eelnõu algatati 2013 suvel ja käis esimese tiiru riigikogus sama aasta septembris. Seejärel jäi see vaikselt seisma. Hoog tuli uue koalitsiooniga ja seadus võeti vastu pooleteise kuuga. Mis oli seadusandja tahe? Algset seletuskirja lugedes tuleb vägisi silme ette ahne Nottinghami šerif (omavalitsus) ning Robin Hood (keskvõim), kes kohalike elanike kaitsele tõttab ja röövitud raha neile tagastab. Seletuskirja järgi sooviti vältida olukorda, «kus kohaliku omavalitsuse üksus muutub jäätmevaldaja kaitsjast tema ärakasutajaks».

lmselge paistab see, et «kohaliku omavalitsuse üksus on loomulikult huvitatud kõrgemast hinnast». Eelnõu on kantud üllast eesmärgist «kaotada olukord, kus kohaliku omavalitsuse üksus muutub jäätmevaldaja (s.o kodaniku või lõpptarbija) kaitsjast tema ärakasutajaks». «Olukorras, kus kohaliku omavalitsuse üksus on ise jäätmevaldajale jäätmeveo teenuse osutajaks, ei ole kohaliku omavalitsuse üksus enam huvitatud jäätmevaldaja kaitsmisest, vaid sellest, et saada temalt kätte võimalikult palju teenustasu.» Kõlab loogiliselt? Kui mais eelnõule omavalitsuste toetust otsiti, määriti neile keskkonnakomisjoni saadetud kirjas mett mokale: «Kuna kohalik tasand tunneb ja teab oma piirkonna eripärasid ja vajadusi kõige enam, siis soovime muuta jäätmeseadust nii, et kohalikud omavalitsused saavad ise otsustada jäätmeveo korraldamise üle.» Kirjale lisatud eelnõu sisu oli aga hoopis teine lugu. Selgesõnaliselt olid eelnõu vastu 16 omavalitsust, kes esindavad 2/3 Eesti elanikest. Vastu olid suuremad linnad – Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva jne. Hiiumaa Omavalitsuste Liit leidis, et «kartus, nagu hakkaks kohalikud omavalitsused jäätmeseaduses sätestatud võimalust kasutades teenima lisatulu, ei ole meie arvamuse järgi põhjendatud». Paikuse vald vastas, et «me ei jaga teie optimismi, justkui oleks eraõiguslik jäätmevedaja kohaliku kodaniku kaitsjana eelistatum võrreldes kohaliku omavalitsuse-

ga. Kohalike kodanike huvide eest seisab eelkõige kohalik omavalitsus. Selle korraldusega rahulolematuse väljendamiseks on demokraatlikud valimised». Tartu linna hinnangul oli eelnõu «põhjendamatu ja kohalike omavalitsuste õigusi alusetult piirav. Eelnõu eelduseks toodud väited on pigem ebaõiged, kuivõrd need ei lange kokku tegeliku eluga ega võta arvesse olulisi avaliku huvi eesmärke». Are vald lisas, et «KOVil peab säilima võimalus ise otsustada, et kuidas on parem tema territooriumil korraldatud jäätmevedu korraldada», ja viitas vajadusele arvestada sellega, et piirkonnad, vajadused ja võimalused on erinevad. Kui varasemas kirjas kiideti kohalike omavalitsuste oskusteavet taevani, siis pärast vastuste saabumist legend muutus. Riigikogule selgitati vastasseisu sellega, et «kohalikud omavalitsused ei ole seaduseelnõu põhjalikult lugenud. Nad ei ole selle mõttest ja sõnastusest täielikult aru saanud ning nende kõhklused-kahtlused ei ole pädevad». Saalis kajas koguni seisukoht, et eelnõu toetajateks võiks lugeda ka need omavalitsused, kes oma seisukohta ei väljendanud. Ja nii see seadus vastu võeti. Kes loeb läbi riigikogu stenogrammi, leiab vihjed seaduse varjatud eesmärkidele – paari jäätmefirma ärihuvi ja Tallinnale ärategemine. Kui tegemist peaks tõesti olema «Tallinna seadusega» eesmärgiga takistada Tallinnal saadavatest tasudest väidetavalt «muude kulude» katmist, siis vihaseks aeti teised omavalitsused.

Kas omavalitsustel on mingi õigus nõuda, et keskvõim ei sekkuks mõjuva põhjuseta kohaliku elu detailidesse? Riigikohus on kinnitanud, et oma küsimuste iseseisev otsustamine tähendab omavalitsuse autonoomiat, mis on Euroopa kohaliku omavalitsuse harta aluspõhimõte. Kohtu sõnul on põhiseaduses kohalikule omavalitsusele sätestatud tagatiste eesmärk tagada kohaliku omavalitsuse positsioon riigi haldusorganisatsioonis ja olemuslik pädevus.

Kas omavalitsustel on Eesti riigi toimimisel mingi põhiseaduslik roll? Eitav vastus tähendaks, et omavalitsuste otsustusvabadus toimiks ainult keskvõimu armust.

Kui tegemist peaks tõesti olema «Tallinna seadusega» eesmärgiga takistada Tallinnal saadavatest tasudest väidetavalt «muude kulude» katmist, siis vihaseks aeti teised omavalitsused. Rägavere vallal puudub munitsipaaltelevisioon, mis vajaks lisaraha. Seaduse jõustumisel kaotavad tähenduse seni tehtud investeeringud kohaliku jäätmekäitlusvõimekuse tõstmiseks ning selga hingab pangalaenu ja toetuste tagasinõue.

Prügi puhul võiks see tähendada otsust, kas kogukond veab jäätmed ise või ostab veo sisse, kes sõlmib lepingud jne. Riik võiks sekkuda üksnes siis, kui on tõendatud omavalitsuse võimetus oma ülesandeid täita.

robleemi teraviku toob välja Rakvere linna seisukoht riigikogule: «Kui eelnõu argumendid vastaksid tõele, oleks sama loogika alusel võimalik keelata kohalikul omavalitsusel kõikide kohalike teenuste osutamine.» Sama küsimuse tõstatas riigikogus ka Erki Nool. «Minu arvates peaks kogu selle eelnõu üle otsustamisel ja hääletamisel enese jaoks selgeks tegema ühe küsimuse: kas kohalik omavalitsus võiks tegeleda teatud teenuste pakkumisega elanikele või ei võiks. Selles ongi minu arvates otsustamise võti.» Niisiis on omavalitsuste ja keskvõimu vastasseisust koorunud välja tuumikküsimus – kas omavalitsustel on Eesti riigi toimimisel mingi põhiseaduslik roll? Eitav vastus tähendaks, et omavalitsuste otsustusvabadus toimiks ainult keskvõimu armust. Sellisel juhul võiks piirduda üksnes maavanematega. Ja muidugi jääb küsimus – kellele seda kõike vaja oli? Kadri Härginen ja Carri Ginter on advokaadibüroo SORAINEN advokaadid, kes esindavad jäätmevaidlustes omavalitsuste huve.

POSTIMEES, 25. SEPTEMBER 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Kuidas sotsiaaldemokraadid «venelastele» maad müüsid Kas riik näeb kõigis siin elavates mittekodanikes potentsiaalset vaenlast ja reeturit või kohtleb neid kaasmaalastena, küsib riigikogu liige Jaak Allik (SDE).

alitsus lubas tol korral riigikogule, et kaitseministeerium töötab välja konkreetsed piirangud, mis tõkestaksid maatükikeste (jutt käib ikka 0,2 hektarist) müüki võimalike riigikaitseliste objektide läheduses ja vabastaksid kitsendustest Toila ja Sillamäe, aga ka Tartumaa ja KaguEesti vallad neis piirkondades, kus piiritsoonist rääkida oleks imelik. Möödus kolm aastat, kaitseministriks saanud Sven Mikser pidi tõdema, et selles suunas pole midagi tehtud ja et kaitseministeerium ei saagi midagi teha, sest ta ei näe kogu loos riigikaitselist probleemi. Selline kiri laekus riigikogu maaelukomisjonile. Loomulikult esitas Mihhail Stalnuhhin seepeale parlamendi menetlusse eelnõu, mis sõna-sõnalt kordas kolme aasta vanust SDE ettepanekut, soovides ühtlasi panna sot-

ui sotsiaaldemokraadid soovisid kohtuda siseministriga, et teada saada, mis toimub ja mida ette võtta, et lõpetada vähemalt piiritsoonis olukord, kus suured sõidavad tõllas ja väikesed ripuvad võllas, siis tilgutas koalitsioonipartner ajakirjandusse spinni, et «sotsid mängivad tulega» ja soovivad kogu Eestimaa 0,2 ha kaupa «180 000 venelasele» maha müüa. Netikommentaatorid tõttasid seda jaburust isegi uskuma. Jääb arusaamatuks, miks arvatakse, et Eesti riik, omavalitsused või Eesti kodanikud, kellele praegu maa kuulub, peaksid oma omandit selliselt ja just «180 000 venelasele» müüma hakkama. Mis puutub 0,2 hektarisse, siis jutt käib juba kolm aastat parlamendis tiirlevast muudatusest kin-

0,2 hektari maa müük võiks olla lubatud näiteks maavanema korraldusel, kes kontrolliks ka ostja tausta ja rakendaks vajadusel maa esmaostuõigust riigile.

Lugupeetud Ed. Sarapu!

LUGEJATE KIRJAD

nisasja omandamise piiramise seadusse, mis lubaks Narva ümbruse aianduskooperatiivides maalapikest ja hütikest omavail Eesti alalistel elanikel oma valdusi edasi müüa ka teistele Eestimaa alalistele elanikele. See puudutab ka Eesti kodanikke, kes on ammu Narvast lahkunud ja nüüd pärandina sellise krundikese saanud. Kahjuks pole sellisele «kinnisvarale» sealkandis Eesti kodanike seas just erilist nõudlust. 2012. aastal toetas riigikogu üksmeelselt sotsiaaldemokraatide esitatud vastavat seaduseparandust, mille olid heaks kiitnud ka tollased ministrid Helir-Valdor Seeder ja Mart Laar. Kaitseminister leidis toona, et need maad ei oma mingit riigikaitselist tähtsust, mis tähendab, et nende lähedal pole riigikaitselisi objekte. Kolmandal lugemisel võttis aga valitsus seaduse tagasi, sest vahepeal oli ärganud kapo ja märganud otsuses sisejulgeolekualast ohtu.

Te kirjeldate 22. septembril Postimehes avaldatud kirjas ETV heliliste subtiitrite kanalit, mis on mõeldud vaegnägijatele. Nii ETV kui ka ETV2 täiendav helikanal avanes vaegnägijate tarvis möödunud aasta suvel, kus teksti loeb Eesti Keele Instituudis väljatöötatud kõnesüntesaator. Helikanalilt saate väljuda paari puldinupu vajutusega ja vaadata ETVd ikka harjumuspäraselt. Teie tekstist ei selgunud, millise telepildi vahendaja (Elion, Starman või muu) klient te olete. Kui vajate kanali vahetamisel juhendamist, peaksite pöörduma oma teenusepakkuja poole. risto sirts ERRi tehnikadirektor

Vaesust oleks lihtne seljatada Poliitilistes ringkondades valitseb arvamus, justkui kaitsekulutused määravad riigi kaitsevõime. Nii see muidugi pole. Öeldu võib kehtida gigantide, kuid mitte Eesti-suuruse riigi kohta. Pole erilist vahet, kas riigipööre viiakse läbi ühe, kahe või kolme päevaga. Lauspommitamist (mille vastu valmistume) ei tule. Riigipöörde teostamisel toetutakse riigis toimetavate inimeste abile. Ajaloos toimunud sünd-

mused kinnitavad seda. Riigi kaitsevõime sõltub suuresti kodanike meelsusest. Kui kodanikud peavad ühiskonnas toimivate väärtushinnangute pärast punastama ja kodumaalt põgenema, siis pole ka kogu riigieelarve kaitsekulutusteks eraldamisest abi. Kaitsekulutuste kasvatamise asemel oleks mõttekam suunata enam ühisvahendeid elukeskkonda parandavatesse meetmetesse ja kodanike toimetulekuvõime kasvatamisesse. Eesti kurss on vastupidine – kaitsekulutused püsivad kahe protsendi juures SKTst. Kõiki kulutusi (ka liitlaste üksustele tehtavaid kulutusi) arvesse võttes on see 2,05 protsenti SKTst. Oleme vähestest riikidest, kes sõjalisteks kulutusteks nii heldelt ressursse eraldab. 245 500 eestlase suhtelisest vaesusest välja toomiseks piisaks 208 miljonist eurost, meie eraldame sõjamasinatele kaks korda enam. Kui järgiksime lätlaste ja leedulaste lähenemist, oleks vaesust ühiskonnas lihtne seljatata. eugen veges

Rahu Maa peal Kas on midagi, mis ühendab praegust inimkonda? Ega vist: 30 000 erinevat konfessiooni, riikide piirid, rikkus kõrvuti lausvaesusega, keelebarjäärid jne. On rohkem seda, mis lahutab inimesi ja

politoloogiaüliõpilane

siaaldemokraadid toredasse valimiseelsesse kahvlisse. Selle asemel et ühiselt arutada, kuidas kogu probleem mõistlikult ja ühtlasi nii sisejulgeolekut kui ka riigikaitset silmas pidades lahendada, otsustasid koalitsioonikaaslased teha sellest ka enda valimiseelse ratsu ning tootsid ülalkirjeldatud spinni. Nad on valmis tunnistama, et vaja oleks likvideerida seaduseauk, mis Jevgeni Ossinovski värvika sõnastuse kohaselt on järgmine: «Kui mõni Galina Petrovna ei saa oma naabrinaiselt aiamaad osta, kuna ta ei ole Eesti kodanik, siis peab ta vormistama OÜ Galina Petrovna Aiamaa ning sellisel juhul on tehing hetkega teostatav ja igati legaalne.» Kuulda ei taheta aga sellest, kuidas Galina Petrovna mure mõistlikul ja ausal viisil lahendada. Probleemile on ka täiesti mõistlik lahendus – 0,2 hektari maa müük võiks olla lubatud näiteks maavanema korraldusel, kes kontrolliks ka ostja tausta ja rakendaks vajadusel maa esmaostuõigust riigile. Lisaks tuleb lahenduse juures lähtuda ka Euroopa Liidu pikaealiste elanike staatuse direktiivist.

si paistab tühine, puudutades vaid paari tuhandet inimest. Selle taustaks on aga küsimus, kas riik näeb kõigis siin elavates mittekodanikes potentsiaalset vaenlast ja reeturit või kohtleb neid kaasmaalastena ja motiveerib neid Eestit oma kodumaaks pidama. USA mõttekoja Wilsoni keskuse Vene uuringute Kennani instituudi direktor Matthew Rojansky on öelnud: «Vene vähemus peab olema niivõrd hästi integreeritud, nii rahulolev, nii hästi haritud ja informeeritud, et neid on peaaegu võimatu manipuleerida. See peab olema eesmärgiks. Ja kui sellesse vastutustundetult suhtuda, on väga raske ameeriklasi veenda, et meie peaks teid teie oma vigade käest päästma.» (PM,16.09). Paremini on võimatu öelda.

rahvaid. Kas nii jääbki? Sõjad, vaesus, üksteise mittemõistmine, tülid ja arusaamatused. Kas inimene on muutunud miljoni aasta jooksul? Jah, majandus ja tehnika on arenenud tormakalt eriti viimastel sajanditel, kuid on endaga toonud kaasa saastamise ja kliima soojenemise. Bioloogilise olendina aju suurenes, kuid ikkagi oleme primitiivsed: ahnus, isekus, vihkamine jm vaimuhaigused ei ole välja ravitud. Sein on ees, sest ökokatastroof on tulemas, kohati juba käes. Kui maa ja metsad laastatud, õhk mürgine, vesi mittejoodav, siis oleme silmitsi iseendaga, me peame ühinema, unustama tülid ja tegema, mis veel suudame. Kui meil oli vene valitsus, siis panime ikkagi vastu, me ei lasknud ennast lõplikult hävitada. Ehk siis, kui ökokatastroof on valdav, inimkond ühineb, et vastu pidada, siis ehk võtab ta aru pähe ning hakkab mõistlikult käituma. Aga võibolla just vastupidi: hakatakse üksteist veelgi rohkem tapma järelejäänud vee ja viljakandva maalapi pärast. Sõda on nähtus, mis on omane ainult inimliigile. Ja juba praegu käivad madinad üha kahanevate ressursside pärast. Ja kui lõpuks maavarad on otsas, siis seisame fakti ees, et inimene on üks tühine, armetu, ahne surelik olend, kes ehk ongi teeninud ära hävingu, et Maa lõpuks hingata saaks. jaan tooming

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

uleb tunnistada, et kui sotsiaaldemokraadid valitsusse jõudsid, olid magusamad maatükid Eestimaast juba välismaalastele maha müüdud. Täiesti seaduslikult – nii Euroopa Liidust kui ka mujalt pärit kodanikele, ja päris nimekailegi (näiteks Kalvi mõis ja Pirita jõe saar). Seejuures oli maha müüdud ka osa Narva-Jõesuu ja Narva ümbrusest, kuigi seadus lubab seda teha vaid olulistes riiklikes huvides ja valitsuse otsuse alusel, milliseid olevat välja antud vaid kaks. Sellest, kes on tegelikult NarvaJõesuusse kerkinud arvukate kaunite villade ja ka spaade omanikud, saab mööda linna jalutades ja kohalike elanikega vesteldes poole tunni jooksul küllalt selge pildi. Milliste seaduseaukude, varifirmade või ka korruptsiooni abil on see juhtunud, seda peaksid teadma vastavad organid. Ma ei tea kindlalt väita, et nad ikka teavad, sest igal juhul pole selle takistamiseks midagi ette võetud. Tõsiasi on ka see, et vahepeal üsna lagunenud linnake on tänu uutele investeeringutele hakanud taas kuurordi ilmet võtma, mis on pigem hea.

illimar lepik von wirén

Rootsipäraselt neutraalne

ohkem kui nädal pärast Rootsi parlamendivalimisi, kus 14. septembril käis hääletamas koguni 85,8 protsenti Rootsi kodanikest, pole valimised võitnud sotsid eesotsas Stefan Löfvéniga suutnud koos teiste erakondadega veel vettpidavat valitsust moodustada. Ei paremtsentristlik valimisliit Alliansen, kes sai parlamendis 142 kohta, ega vasakpoolne punaroheline mitteametlik erakondade liit, kes sai 158 kohta, ei suuda saavutada enamuse toetust 349 kohaga parlamendis. Peamiseks segavaks faktoriks on 49 parlamendikohta saanud paremäärmuslik Rootsi Demokraadid. Hetkeseisuga üritab Löfvén läbirääkimisi pidada nii roheliste kui vasakparteiga, et leida üksmeelt enne valimisi antud lubadustes. Rohelised, kes lubasid lähiajal sulgeda tuumajaamu ning kahandada kaitsekulutusi, seisavad nüüd vastamisi sotside vastupidiste lubadustega, kes leiavad, et tuumaenergiast tugevalt sõltuval Rootsil pole võimalik praegu kohe tuumaenergia tootmist kaotada, ning pooldavad ka kaitsekulutuste tõstmist. Kaitseküsimustes tegi roheliste erakond kannapöörde pärast Vene sõjalennukite sattumist Rootsi õhuruumi 17. septembril, mille järel erakonna peasekretär Anders Wallner teatas, et nad on nõus tegema selles punktis järeleandmisi. Tuumaenergiaga on lugu ilmselt jäigem. Rootsi endine sotsiaaldemokraatide esimees ja peaminister Göran Persson on soovitanud Löfvénile ning teiste punaroheliste erakondade juhtidele, kes läbirääkimistelaua taga praegu istuvad, et tuumaenergia küsimus tuleks unustada senikaua, kuni see turvaliselt töökorras püsib, ning keskenduma peaks kaitsevaldkonnale. Eesti poolt vaadates kuuluvad meie jaoks Rootsi tulevase valitsuse olulisemate seisukohtade hulka peale majanduse ka välis- ja kaitseküsimused. Rootsis on spekuleeritud, et kaitseministriks võib saada sotsiaaldemokraat Peter Hultqvist ning välisministriks samast erakonnast pika töökogemusega endine Euroopa Komisjoni volinik ja asepresident Margot Wallström.

raegune Rootsi välisminister Carl Bildt on järjepidevalt kritiseerinud Venemaa tegevust Ukrainas ning praegune kaitseminister Karin Enström sõlmis hiljuti lepingu NATOga, mis annab voli NATO väed vajaduse korral Rootsi territooriumile paigutada. Praegu on veel liiga vara arutada, kas ka Rootsi uus valitsus jätkab ranget joont Ukraina ja Venemaa teemal ning kas NATO-le liigutakse lähemale, või üritatakse pigem taastada külma sõja aegset neutraalsust. Aga arvestades Venemaa-poolset tegevust ja viimaseid Rootsi hoiatavaid välisluure analüüse, on ilmselt väga tõenäoline, et Rootsi peab siiski neutraalsuse asemel selgroogu näitama. Praegu pole isegi kõige olulisem see, kas Löfvén suudab ministrikohad oma koalitsioonierakondade vahel edukalt laiali jagada, vaid küsimus, kuidas ta suudab tagada endale parlamendis enamuse toetuse, kui hiljemalt 15. novembriks tuleb esitada eelarveettepanek. Mitmed arvamusliidrid Rootsi meedias on mänginud mõttega, et eksisteerib reaalne risk, et sotsiaaldemokraadid ei suuda saada enamuse toetust, millele järgnevad kolme kuu jooksul uued valimised. On leitud ka, et juhul kui toimuksid uued valimised, võiks see eelkõige tuua kasu Rootsi Demokraatidele, kuna punaroheline pool tunduks paljudele nõrgana ning Alliansenit eesotsas moderaatidega varjutaks nende erakonna sisene segadus, arvestades, et valimisõhtul astus tagasi nende esimees ja praegune peaminister Fredrik Reinfeldt. Olukord on neutraalsusest ja stabiilsusest kaugel, sest rahulikku Rootsit on hakanud välispoliitiliselt vaevama Venemaa agressiivsus ning sisepoliitiliselt paremäärmuslaste edu. Uus ja harjumatu olukord nõuab lahendust.

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 25. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

FILM. Poola film «Ida» on võitnud maailmas rohkelt auhindu, kuid tekitanud kodumaal ka teravat poleemikat.

Juuditarist nunn minevikku avastamas arvustus hendrik lindepuu

literaat, poola kultuuri ekspert

«Ida» Režissöör Paweł Pawlikowski Poola 2013 Alates 26. septembrist Tallinna ja Tartu kinodes

eltead misteta «Idat» vaatama sattunu võib ehk esmalt äragi kohkuda – film on mustvalge, 4:3 formaadis ja üsnagi askeetliku pildikeelega. Kes esimesest ehmatusest üle saab, seda võib oodata elamus. Või ka mitte. «Ida» tegevus toimub 1960. aastate algul. Kloostris üles kasvanud noviits Anna saadetakse enne nunnatõotuse andmist oma ainsa elus sugulase, tädi Wanda juurde, keda ta pole kordagi kohanud. Nagu aimata võib, on see sõit ka Anna esimene kokkupuude «päris» maailmaga.

Aga mis selgub: tädi Wanda on juuditar ning ka õde Anna – tegelikult siis Ida Lebenstein – on juuditar, kelle vanemad on sõja ajal tapetud. Wanda töötab kohtunikuna, stalinistlikul ajal oli ta prokurör ja saatis inimesi surma, teda kutsuti tollal «veriseks Wandaks». Wanda ja Ida lähevad minevikku avastama – uurima, kuidas hukkusid Ida vanemad (ehk siis Wanda õe pere) ja kuhu on nad maetud. Nende kunagises majas elab nüüd poola talumees oma perega, selgub ka, et nende hingel on Ida vanemate ning Wanda poja surm, vaid imikueas Idale halastati ja viidi ta ksjondsi ukse taha. Wandale näib olevat nii minevik kui olevik raske taluda, masendust leevendab ta rohke alkoholi ja üheöösuhetega. Aga sellestki pole eriti abi. Ida proovib ära nii viina, suitsu kui seksi, aga need ei muuda tema saatust. Wandat esitanud Agata Kulesza näitlejatöö on saanud palju tähelepanu; Wanda tegelaskuju ongi üsna värvikas – on,

mida mängida. Debütant Agata Trzebuchowska Ida osas jääb veidi kahvatuks ja üheplaaniliseks, aga ju see kloostris kasvanud neiu ongi selline, kõik naised ei pea ju endale tähelepanu tõmbamiseks kübarat peas põlema panema.

Poola filmikooli vaimus Kogu filmi võib võtta lihtsalt kui lugu kahest naisest, kes klaarivad minevikuga arveid, aga võib selle loo panna ka poolakate-juutide keeruliste suhete raamistikku. See viimane vaatepunkt on tekitanud Poolas teravat poleemikat, filmi on süüdistatud antisemitismis (juut Wanda kui stalinlik prokurör, lisaks veel alkohoolik ja lõtvade elukommetega – justkui üksnes katoliiklased võiksid purjutada ja litsi lüüa), aga samas ka Poola-vaenulikkuses (poolakad kui juutide mõrtsukad) ja filosemitismis. Ka filmi esteetiline pool on tekitanud eriarvamusi. Suur osa kriitikutest peab filmi šedöövriks, aga sekka kostab ka hääli, et «Ida» on igav ja veniv. Olen

Noviits Anna (Agata Trzebuchowska) saadetakse enne nunnatõotuse andmist oma ainsa elusoleva sugulase, tädi Wanda (Agata Kulesza, väikesel pildil vasakul) juurde, keda ta pole kordagi kohanud. foto: kaadrid filmist

teatud mööndustega nõus nii esimestega kui ka nendega, kes filmi igavaks peavad («Klaaspärlimäng» ja «Tundekasvatus» on ju ka «igavad», eks ole). Mulle seostus «Ida» pildikeel kohe nn Poola filmikooliga. Selle nimetusega määratletakse Poola filmikunsti tippaega, aastaid 1955–1965, tuntumad režissöörid olid Andrzej Wajda, Kazimierz Kutz, Wojciech Has, Jerzy Kawalerowicz, Andzej Munk ja veel mitmed teised, keda siinkohal ei hakka kõiki üles lugema. Poola filmikooli pildikeel sai inspiratsiooni Itaalia neorealismist, peamiseks teemaks oli Teise maailmasõja kogemuste ja Poola rahvuslike müütide analüüs. Selle koolkonna ehk kõige kuulsam film on Wajda «Tuhk ja teemant». Just seotus Poola filmikooli stiiliga oli mulle «Ida» kõige huvipakkuvam aspekt. Poola filmikooli ajal ei saanud paljusid asju otse välja öelda, nii lastigi pildil (kaadril) kõnelda. «Ida» operaatoritöö toob pähe sellised filmid nagu Wajda

«Süütud võlurid» või Kawalerowiczi «Rong» ja «Inglite Joanna»; trammisõidustseen on kui tsitaat Skolimowski «Erilistest tundemärkidest». Kaadrikompositsioon on tihti leidlikult selline, mida võiks iseloomustada väljendiga «lammas all vasakus nurgas» (ma ei viita siinkohal Lembit Ulfsaki sarnase pealkirjaga koguperefilmile).

Traagiline lõng me elus «Ida» režissöör Paweł Pawlikowski (snd 1957) emigreerus koos vanematega kommunistlikust Poolast 1981. aastal, esmalt elati Saksamaal ja Itaalias, lõpuks koliti Suurbritanniasse; seal hakkas Pawlikowski ka filme tegema, «Ida» on tema esimene Poolas valminud film. Pawlikowski on «Ida» puhul rõhutanud, et ta ei tahtnud teha filmi stalinismi pärandist ega poola-juudi probleemidest, vaid mingist traagilisest lõngast, mis on meie elusse sisse traageldatud – oli tollal, on praegu ja saab olema alati. Noh, see kõlab küll ambitsioonikalt, aga siiski veidi õõn-

salt. Eks see traagilisus ole ju igas heas kunstiteoses olemas. Ja igas heas kunstiteoses on olemas ka lootus, aga just see viimane tundub «Idast» olevat välja destilleeritud. «Ida» on saanud mitmel festivalil kõrgeid auhindu ning mõnes mõttes ongi tegemist nn festivalifilmiga, sellise eripärase ja hõrguga, nagu veinikonkurssidel medaleid võitvad joogid, mida siiski tavaliselt õhtusöögi kõrvale ei naudita. Poolas ei ole saatnud filmi eriline edu (üle 100 000 vaataja, näiteks Prantsusmaal on vaatajaid olnud mitu korda rohkem). Tegelikult kerkib pähe selline kiuslik küsimus, et kui «Ida» oleks tehtud Poola filmikooli kõrgajal (paari poliitilise kärpega oleks see ju olnud täiesti võimalik), kas see oleks ka siis sellist tähelepanu äratanud?

Kood avab filmi treileri.

POSTIMEES, 25. SEPTEMBER 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

in memoriam Lahkunud on Madis Kõiv, üks eesti suurvaime. See määratlus kõlaks Kõivu enda jaoks ilmselt ülipiinlikult ülepaisutatuna, tema tagasihoidlikkus oli nii suur, et praegune järelehüüegi peaks tema soove arvestades õieti olemata olema. Nii mõnegi tema teksti või vestlustes pillatud lause järgi võiks oletada, et ta eelistanuks kaduda ilma igasuguse järjeta teispool surma. Võib loota, et ehk ta soovid täituvad. Kuid pärand, mille ta on jätnud allesjäänutele, on eriline ja väärtuslik. Tema tegevus teadlase, mõtleja ja kirjutajana hõlmas niivõrd laia ala niivõrd tõsise läbielamise ja läbimõtlemisega, et praegu veel pole inimest, kes suudaks tema erinevaid tegevuse suundi ühe tervikuna hõlmata. Madis Kõiv oli juhtiv teadlane kvantfüüsika alal, ta on analüütilise filosoofia seminari algatajana aluse pannud tervele Eesti filosoofia koolkonnale (rääkimata tema eruditsioonist ka muude filosoofiliste suundade tundja ja ülemõtlejana), tema näidendite lavastamine on olnud märgilise tähendusega

Madis Kõiv

eesti uuemas teatriloos, tal on teeneid võro liikumise tekkes ja edenemises ning tema proosa ja esseistika on olnud inspiratsiooniks paljudele uurijatele ja teistele kirjanikele. Madis Kõivu lapsepõlv möödus mitmes paigas, eelkõige Tõrvas ja Valgas. Noid elu esimest 15 aastat on ta hiljem läbi uurinud oma aistilise mälukirjutuse sarjas «Studia memoriae». Pärast sõda on Kõiv elanud põhiliselt Tartus (välja arvatud 1953–1961, mil ta oli TPI õppejõud). 1961–1991 töötas ta teadurina Füüsika Instituudis. Juba kuuekümnendail tekkisid tal lähemad sidemed kirjandus- ja kultuuriseltskonnaga, ta oli Artur Alliksaare sõber, hiljem oli ta lähedane kõrvaltvaataja noorte teatriuuenduse- ja salongimelus (sellest ainest on ta hiljem koos Vaino Vahinguga kirjutanud romaani «Endspiel. Laskumine orgu»). Ka ta ise hakkas draama- ja proosatekste kirjutama juba toona, kuid avalikkuse ette jõudis see aegamisi, «Castrozza» käsikiri liikus ringi lausa anonüümsena. Koos

arvustus

5. xii 1929 – 24. ix 2014

Hando Runneli, Vaino Vahingu ja Aivo Lõhmusega kirjutatud näidendid tõid Kõivu kui dramaturgi nime juba laiemasse teadvusse, kuid tõeliselt ja võimsalt pärale jõudis Kõiv 1990. aastail, mil ridamisi tuli Priit Pedajase kongeniaalseid tõlgendusi Kõivu näidenditest, mis olid lavastajat oodanud aastaid. Tema näidenditest on ilmunud neljaköiteline kogumik – kuid see ei sisalda ometi veel kõike. Samast ajast hakkas Kõiv ka tihedamalt proosakirjanikuna end avaldama, pälvides mitmel korral Tuglase novelliauhinna. Tema suurem novellide valimik ilmus alles mullu, teist samapalju on veel ajakirjades ja ilmumata lahtiste lehtedena. Kõivu in-

tensiivse ja komplitseeritud tekstiga romaane «Aken» ja «Päev» on alles hakatud sügavamalt analüüsima, need on eesti kirjanduse kontekstis ainulaadsed. Ta jätkas uute tekstide kirjutamist ja ammu kirjutatute päevavalgele toomist kuni päris lõpuni. Tänu Madis Kõivu initsiatiivile on eesti keelde jõudnud hulgaliselt filosoofia klassika kvaliteetseid tõlkeid Fregest Wittgensteinini. Tema enda filosoofilisi artikleid ja esseid, mis hõlmavad mõttelugu antiigist uusajani ja millest osa on koondatud kogumikku «Luhta-minek», võib pidada möödapääsmatuks, kui tahta rääkida eesti keeles tehtud filosoofiast. Kõige muu kõrval tegeles Kõiv kui erksa (vahel lausa valulise) aistilise tunnetusega inimene ka maalimisega. Madis Kõiv oli muusika- ja teatriakadeemia audoktor, Tartu aukodanik, lisaks mitmetele kirjanduspreemiatele anti talle 2008 ka kultuuri elutööpreemia; Eesti riik on teda tunnustanud Riigivapi teenetemärgiga. Madis Kõivu erinevate te-

gevusregistrite vahel ei ole selgeid piire, ja just selles seisneb tema eripära ja erilisus. Tema kirjutatus sulavad ühte isiklikesse aistingutesse süvenemine, asjade viimsete konsekventsideni (ehk luhta-minekuni) läbimõtlemine, mälu detailne analüüs ning mälu ja aja loomuse üle mõlgutamine, isikliku pingsa psüühe vaatlused ja mentaliteediloo mõtestamine, loomuliku dialoogi ehedus ning filosoofiliste kontseptsioonide eritlus, unenägijalikkus ja füüsiku mõtterangus. Kõik see on tema loomingu kontiinumis tihedas sünteesis. Mis on aeg? Mis on mälu? Milline on inimese suhe kontekstidega, kuhu ta sünnib ja milles elab? Mis asub aistingu sügavikus? Mida on võimalik mõelda? Need on küsimused, mille üle Madis Kõiv on mõelnud ja kirjutanud sellise isikupära ja süvenemisega, millele on keeruline sarnast leida. Me oleme Madis Kõivule väga tänulikud. Eesti Kirjanike Liit Tartu filosoofid Akadeemia

TULEB JA TEEB. Filharmoonia kammerkoor avab sügishooaja dirigent Kaspars Putninši juhtimisel

Grammy-koori uus dirigent helena tamm reporter

esti Filharmoonia Kammerkoor teeb homme Vanemuise kontserdimajas oma esimesed selle sügise hääled. Vähemalt publiku jaoks. Värskeid tuuli toob majja ka uus peadirigent ja kunstiline juht, lätlane Kaspars Putninš, kes muide varemgi Eestis koori juhatanud, täpsemalt olnud RAMi peadirigent ja kunstiline juht. Filharmoonia kammerkoor oli Putninši arvates kõva sõna juba ajal, kui tema 1980ndate lõpus noore dirigendina asus juhatama Läti Raadio Koori. «Rootsi Raadio Koor ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor olid need, kelle suunas meie tol ajal vaatasime. Nad on mind alati inspireerinud,» räägib mees ajast, mil koori juhatas selle asutaja Tõnu Kaljuste. Külalisdirigendina mitmeid Euroopa nimekaid koore nagu BBC Singers, RIAS kammerkoor, Berliini Rundfunkchor, NDR koor, Hollandi Raadio Koor jpt juhatanud dirigent usub oma võimalusi Eestis. «Üks asi on lihtsalt riiki külastada, hoopis teine sinna sisse suumida, konteksti ja kultuuriruumi süveneda,» mõtiskleb dirigent. Nagu juba öeldud, on ta siin juhatanud ka varem. «Pean RAMiga töötamist oma elu üheks põnevamaks perioodiks,» ütleb ta. Putninš usub, et looming uue kooriga edeneb jõudsalt. «Loodan, et kasvame ühtseks

Kaspars Putninš foto: sander ilvest

vitaalseks koosluseks, kus ka erinevad isiksused saavad ennast väljendada. Need kaks osist loovad kammermuusika keskkonna. Olen selles suunas liikumas.» Tema jaoks on muusika kui helide keeles kõnelemise viis. «Koorina edastame endale kõigepealt olulisi sõnumeid, alles sealt kasvab välja kõik muu, nagu professionaalsus, paindlik-

Kaspars Putninš • Kaspars Putniņš (1966) • 1992 Läti Raadio Koori dirigent • 1994 asutas koori solistide baasil ansambli Läti Raadio Kammerlauljad • 2005–2008 Eesti Rahvusmeeskoori kunstiline juht ja peadirigent • Putniņš on pälvinud Läti muusika grand prix (1998) ja Läti ministrite nõukogu auhinna saavutuste eest kultuuri ja teaduse vallas (2000).

kus ja võimekus erineva materjaliga tööd teha.» Uue peadirigendi valitud repertuaar on mitmekülgne. Putninš ütleb enesekindlalt, et paindliku ja professionaalse kollektiivina ollakse võimelised esitama pea kõike. Kolmel avakontserdil Tartus, Pärnus ja Tallinnas on Putninš võtnud kavva üllatava ja harva esitatud versiooni kuulsast Johannes Brahmsi «Saksa reekviemist», mida koor esitab orkestri asemel seekord koos kahe klaveriga. Soleerivad Euroopas kuulsust kogunud pianistid Diana Ketler ja Konstantin Lifschitz. Uuel hooajal ootavad esitamist veel selliste heliloojate nagu Ligeti, Bachi, Sciarrino, Tulve jt teosed. Juba oktoobris seisab kollektiivil ees kontserdireis Hiina. «Baltimaade festivalil esitame kokteil-programmi: Pärt, Kreek, Tormis ja selle tipuks natukene Debussyd,» räägib värske peadirigent.

Avakontserdid Johannes Brahms

«Saksa reekviem»

kerttu soans kirjanik

Anne Daniela ja Paul Rodgers

«Suhteline narratiiv» Kunstihoone galeriis avatud 28. septembrini

Solvunud kaisukarud Häälikud, sõnad ja laused, nende kõla ja rütm on meid ümbritsenud juba üheksa kuud enne, kui oleme sündinud siia, avatud ruumi. Ema keha kõminaga oleme üles ehitanud oma keha. Oskamata veel rääkida, me juba kogeme häälikute ja aistingute seoseid, sõnades kumisevaid emotsioone. Oleme harjunud kuulma terve kehaga, pole vajagi kõrvu, et tunda survet või paitust ütleja huulilt, lööki või embust. Anne Daniela Rodgers on andnud sõnadele vormi, kudunud ja heegeldanud neile kehad. Sõnad, mis kergelt lendavad huulilt, on saanud kunstnikult kuju, millega võid vaadata tõtt ja tunda ka endas tõusmas mälestuste vahtu, lapsepõlve solvumisi, valelikke naeratusi halva mängu juures. «Värdjas!», «Kao minema!», «Mul suva…», «Täiesti ebaintelligentne», «Sinu arvamus ei loe» jt valusad kärgatused vanematelt oma lastele, lastelt üksteisele ja ehk ka lastelt vanematele täidavad Kunstihoone galerii tagumist näitusesaali. Nagu elus tihti juhtub, et naised teevad ära, või parem oleks öelda – teevad valmis suure(ma) osa kodustest töödest, siis nii on ka sellel näitusel. Galerii tagumises saalis on Anne Daniela Rodgersi skulptuursete installatsioonide väljapanek, sõnade lihaks saamine. Esimene saal aga on tühi. Kõik see, mida Paul Rodgers eksponeerib, on kas peidetud seina sisse või kleebitud seina peale. Tühi «eesruum» oleks justkui see koht, kus mehed arutavad selle üle, mida naised «tagumises ruumis» teevad ja veel teha võiksid. See on ruum, kus lihaks saanud sõnadest saavad jälle uue sõnad, kus materialiseerunud emotsioonid põletatakse uueks vaimuks, viiakse edasi uude identiteeti. Paul Rodgersi ekspositsiooni teema põimub populaarse ingliskeelse kaisukarude laulu ümber. See, 1932. aastal sõnad saanud ja siiani kunstnikke ja filmitegijaid inspireeriv lauluke «The Teddy Bears’ Picnic» mürtsub ka oma esialgses esituses näitusesaalis, tekitades ja hoides kummalist, ehk isegi pisut õudusfilmilikku meeleolu. See, mis olemuslikult peaks olema armas ja turvaline (kaisukarud), muutub samuti groteskses, ikka ja jälle korduvas muusikas päevinäinuks, kurvaks ja kulunuks, jah, isegi lootusetuks. Paul Rodgers ise ütleb näituse kohta, et see on «pandimaja» võrdkuju. «Pandimajja» on viidud kaisukarud, tööriistad, fallos, süda. Vastu saab «pandimajast» kommi. Kommidega suletakse mõneks ajaks valu, nutt ja solvumised. Kommidega luuakse leppimise kirme, mis iga järgmise laulusalmiga jälle ja jälle puruneb. Komme «Suhtelise narratiivi» näitusel jagub. Vaataja võib neid ka lutsutada, kui suu kuivama hakkab – näitusel on hetki, mis puudutavad ilmselt meid kõiki. «Tagaruumis» sosistab nurka pandud (või läinud?) Tüdruk Anne Daniela Rodgersi sõnu: «Miks see lapsepõlvest välja kasvamine küll nii tohutult pikalt peab kestma?»

25.09 kell 19 Tartu Vanemuise kontserdimaja 26.09 kell 19 Pärnu kontserdimaja 27.09 kell 19 Estonia kontserdisaal

Putninši meelest on oluline mõista, et kogu maailma helikeel on omavahel seotud, muusikalist mitmekesisust hindab ta kõrgelt. «Usun, et erinevates stiilides on võimalik sügavuti minna ja ühe helilooja tundmine aitab teisi mõista. Muusikateoste autorid ei ela eraldi puurides, kõik on üksteisest tõukunud.» Tema sõnul on selle märgilise tähendusega koori eestvedamine talle suur väljakutse. «Seda ei anna minu seniste dirigeerimiskogemustega võrrelda,» võtab ta asja kokku.

Tükike suhtelist narratiivi. foto: kunstihoone galerii

16 || SPORT || POSTIMEES, 25. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA KAAREL TÄLL, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Ma ei kavatsegi varjata, et Eesti koondise eest mängimine on üks peamisi põhjuseid, miks ma ikka veel jalgpalli mängin. Eesti jalgpallikoondise väravavaht Sergei Pareiko tahab endiselt rahvusmeeskonna eest mängida.

RATTASPORT

Kangert sai MMil 19. koha Hispaanias Ponferradas peetaval maanteesõidu MMil peeti eile meeste eraldistardiga sõit, kus oli stardis ka kaks eestlast – Astana klubi rattur Tanel Kangert ja Cofidise proff Rein Taaramäe. Kangert sai kokkuvõttes 19. koha (+2.32), Taaramäe oli 36. (+3.40). Sõidu võitis Briti rattur Bradley Wiggins, 2. koha sai sakslane Tony Martin (+26 sekundit) ning pronksmedali viis koju hollandlane Tom Dumoulin (+40 sekundit).

41.

kohal

asub uues rahvusvahelise võrkpalliliidu maailma edetabelis Eesti koondis. JALGPALL

Hunt valiti parimaks võõrründajaks Kõzõlõrda Kaisari jalgpalliklubi mängumees Rimo Hunt valiti Kasahstani portaali Nur.kz hääletuses parimaks Kasahstani liiga välismaalasest ründajaks. Sel hooajal 22 mängus kaheksa väravat löönud Hunti pidasid parimaks 22% hääletajatest. Sellest piisas, et napilt edestada 21% kogunud Kesk-Aafrika Vabariigi ründajat Foxy Kethevoamat, kes esindab Astanad, vahendas Soccernet.ee. Hunt ja Kaisar heitlevad Kasahstani kõrgliiga finaalringis medalite pärast, hoides kuue meeskonna konkurentsis hetkel 4. kohta. Kaisaril on jäänud pidada veel kuus mängu.

AUTOSPORT

Tänak stardib taas WRC-masinaga Sel aastal DMACK meeskonnas peamiselt WRC2-klassi meistrivõistlustel osalenud Ott Tänak (pildil) saab taas kaasa teha autoralli MMil WRCklassis, kui osaleb novembri keskel peetaval Walesi rallil, vahendas WRC oma Twitteri kontol. Viimati osales Tänak Austraalia MM-rallil WRC2 arvestuses, mis lõppes eestlase jaoks haiglas. Ralli eelviimasel katsel, 5 km pärast starti, sõitsid Tänak ja Raigo Mõlder teelt välja ja katkestasid ralli. Mõlder pääses vigastusteta, avariis sai löögi auto juhipoolne külg ja Tänakul tuvastati peapõrutus. Hilisema ja põhjalikuma kontrolli järel haiglas otsustati Tänak jätta haiglasse jälgimisele.

Raadik mängib eksootilises klubis

Minnesota võib Rubiost ilma jääda

Suvel Eesti korvpallikoondisega Hispaanias Guadalajaras peetaval turniiril heade esitustega välisklubidele silma jäänud keskmängija Rain Raadik liitus Kariibide saarestikus asuva, Prantsusmaale kuuluva Guadeloupe saare klubiga l’EDO. Raadik on juba uue koduklubi eest korra ka väljakul käinud, kui viskas Coupe du Conseili karikaturniiril 9 punkti ja aitas meeskonna 80:70 võidule USRi üle. Möödunud hooajal pallis Raadik TTÜ KK ridades.

NBA klubi Minnesota Timberwolvesi mängujuht Ricky Rubio on nõus senisesse klubisse jääma vaid suure raha eest. Minnesota pakub hispaanlasele uut nelja aasta pikkust lepingut väärtuses 42 miljonit dollarit, ent Rubio ei taha seda vastu võtta. Mängija esindajate sõnul tahetakse Rubiole vähemalt 70 miljonit väärt lepingut. Juhul kui klubi ja mängija enne 31. oktoobrit kokkuleppeni ei jõua, saab Rubiost järgmisel suvel vabaagent.

Henri Anier (8) ja Sergei Zenjov (10) tegid kohtumises Sloveenia vastu küll kõvasti musta tööd, kuid väravani ei jõudnud.

foto: sander ilvest

JALGPALL. Endise ründaja Indrek Zelinski sõnul vajavad ründajad pidevat mänguaega, kuna muidu kaotavad nad vajaliku enesekindluse.

Mänguaeg ja enesekindlus – ründajate võtmesõnad? kaarel täll

spordireporter

algpallikoondis kohtub täpselt kahe nädala pärast teises Euroopa meistrivõistluste valikmängus võõral väljakul Leeduga ning kolm päeva hiljem minnakse Lillekülas vastamisi Inglismaaga. Tänavune sügis on aga kaasa toonud mõnevõrra ootamatu olukorra, kus tavapärased põhiründajad vaevlevad mänguaja puuduse käes ning viimased väravad koduklubi särgis jäävad sügavasse kevadesse. Keerulises seisus on Sergei Zenjov, Henri Anier ja Henrik Ojamaa, kel veel eelmisel hooajal oli oma klubides kindel roll ning kes kolme peale ka arvestatava hulga väravaid lõid. Sellel sügisel ei käi kuigi hästi ei meeste uute koduklubide ega jalgpallurite endi käsi. Ojamaa on Motherwelli ridades viimases kahes kohtumises kogunud kaheksa mänguminutit, Anier Aue eest vaid ühe. Vähe paremini on hakanud minema Zenjovil, kes viimati sekkus Blackpooli rivistusse vahetusest terveks poolajaks. Mida pole, on aga väravad. Ilma mänguajata on neid keeruline lüüa, kuid ilma väravateta on keeruline põhimeheks tõusta.

Enesekindluse kadumine «Mänguaja puudus mõjub alati halvasti – kaob pallitunnetus, enesekindlus ja tulemuslikkus,» arutles omal ajal Eesti koondise särgis 27 väravat löönud Indrek Zelinski. «Ma olen

alati öelnud, et kaitses on palju lihtsam mängida kui ründes – esimesel juhul on sinu töö lõhkuda, teisel juhul ehitada. Ründaja peab olema alati vastasest sammu võrra ees, ta peab olema värske, loov ja ootamatu.» Zelinski mäletab oma karjääri jooksul samasugust keerulist hetke, kui koondisesse pidi tulema ilma mängupraktikata. 2002. aasta kevadel kaotas ründaja Taanis Ålborgis treeneri soosingu, kuid koondises oli valik ahtake ning Zelinski kandis ikka ja jälle sinist särki. «Enesekindlus läks muidugi alla, kuid koondises annavad kõik endast alati maksimumi. Tõestasin iseendale, et olen mänguaega väärt,» meenutab ta.

Uus treener kukutas Anieri Zelinski sõnul on ründaja elu karm – kui meeskonnal tulemusi ja väravaid pole, lendavad esimesena ikka edurivimeeste pead. «Konkurents on igas meeskonnas kõva ning soosingust välja langemise puhul ei ole midagi muud teha, kui lihtsalt veel kõvemini edasi töötada.» Aue ridades varumeheks

langenud Henri Anier on enda sõnul heas vormis, kuid mänguaeg kadus täielikult temast olenemata põhjustel. Klubis vahetusid äsja nii peatreener kui ka president ning pärast seda ei leidnud Anier enda nime mänguks üles antud meeste hulgast. Teisipäevases liigamängus pääses eestlane väljakule viimasel minutil. «Teen trenni ja naudin jalgpalli mängimist. Hetkel küll ei tunne, et enesekindlus alla oleks käinud – trennis löön palju väravaid. Ka füüsilised näitajad on head, seega vormi taha mänguaeg jääda ei saa,» rääkis Anier. «Loomulikult tulin ma siia jalgpalli mängima ning praegune olukord ei ole ideaalne. Ei oska öelda, millistel alustel ma treeneri soosingust välja langesin.» Aue uus treener Tomislav Stipic paistab silma selgelt sakslasi eelistava valikuga. Kahes järjestikuses mängus pole uus loots meeskonna koosseisu arvanud näiteks hispaanlasest keskkaitsjat Ivan Gonzalezt, kes varem on mitu aastat kogunud mänguaega Hispaania kõrgliigas Malaga ridades ning kol-

Vassiljev loodab koondisele appi tulla Augusti viimastel päevadel põlve külgsidemeid vigastanud jalgpallikoondise poolkaitsja Konstantin Vassiljev alustas sellel nädalal jooksutreeningutega ning helge stsenaariumi korral saab keskväljamootor koondist aidata valikmängudes Leedu ja Inglismaa vastu. «Seni kulgeb kõik plaani järgi. Alguses lootsime, et kolme nädala pärast saan joosta – nii

ka läks. Nüüd peab lootma, et kõik ka edaspidi hästi sujub. Järgmisel nädalal tahaks juba palliga treenida,» selgitas Vassiljev. «Ideaalse stsenaariumi puhul tahaks 5. oktoobril koduklubi eest juba mõne mänguminuti kirja saada ning seejärel liituks koondisega. Mingist täismängust ma hetkel ei unista. Ei tasu liigselt kiirustada.» Gliwice Piasti klubi hingekirja kuuluv Vassiljev

ei tee sellest suurt numbrit, et koondisega liitudes poleks tal mängupraktikat. Ka varem on ta vähese mänguaja pealt koondisega liitunud ning säranud. «Sellises olukorras olen ma eriti näljane,» arutles ta. Vassiljevi sõnum kõigile koduklubides vähe mänguaega koguvatele koondislastele on lihtne: «Ka sellisest olukorrast tuleb positiivset leida ning maksimum võtta.» Kaarel Täll

mel hooajal pallinud ka Madridi Reali duubelvõistkonnas. Varumeheks on langenud ka Leedu koondise põhitegija Arvydas Novikovas. Henrik Ojamaa vähesed mänguminutid Motherwelli ridades on otseselt seotud kehva vormiga. «Islandi vastu mängus saadud vigastuse pärast jäi Henrikul vahele kogu hooaja ettevalmistusperiood, seega on ta praegu tippvormist veel kahe nädala kaugusel,» kommenteeris Henriku vanem vend Harri Ojamaa jalgpalluri olukorda.

Purje taas jokkeriks? Koondise peatreener Magnus Pehrsson ei saa ise asjade käiku mingisugust muutust tuua. Tema juurde kogunevad mängunädalal parimad Eesti jalgpallurid ning nende meestega tuleb valikmängudest maksimum võtta. Zelinski sõnul ei ole võimalik, et kahe-kolme päeva jooksul suudaks keegi ründajate enesekindluse taastada. «Selleks läheb ikka nädalaid, kui mitte kuid. Ründaja vajab pidevalt mänguaega, sest trennis ei ole võimalik ka parima tahtmise korral võistlusolukorda imiteerida,» arutles endine ründaja. Henri Anieri, Ojamaa ja Zenjovi kõrval kuuluvad ründajatest koondise esialgsesse nimekirja veel Hannes Anier, Rimo Hunt, Ats Purje, Kaimar Saag ja Albert Prosa. Zelinski arvates võib taas Eesti jokkeriks tõusta Purje, kes vahetusest sekkudes tõi 1:0 võidu Sloveenia üle. «Teda peaks võimalikult hästi ära kasutama. Paistab, et Purje vorm on hetkel ründajatest kõige parem,» kiitis Zelinski sellel hooajal Soome kõrgliigas KuPSi ridades üheksa väravat löönud mängumeest.

POSTIMEES, 25. SEPTEMBER 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

NBA uus imetandem alustab madis kalvet reporter

or v pa l l i l iiga NBA põhihooaja alguseni on jäänud paar päeva rohkem kui üks kuu, kuid juba sel laupäeval kogunevad teiste seas treeningule ka Cleveland Cavaliersi mängumehed. Suvel suuri muudatusi läbi teinud klubi on tõusnud liiga vast suurimaks võitjasoosikuks, tiitlit hakatakse seejuures püüdma David Blatti käe all, kelle senine juhendajakarjäär on möödunud Euroopas. Kevadel üllatuslikult Tel Avivi Maccabi Euroliiga võitjaks tüürinud Blatt võttis Cavaliersi pakkumise vastu 20. juunil, kuid see ei teinud klubist loomulikult NBA suurimat võitjasoosikut. Kõik muutus 11. juulil, kui maailma parimaks tegevkorvpalluriks peetav LeBron James teatas Sports Illustratedi veergudel, et neljaaastane periood Miami Heatis on läbi ja ta naaseb oma kodupaika Clevelandi. Seejärel on tiimiga liitunud liiga üks paremaid suuri ääri Kevin Love. Clevelandis jätkab ka meeskonna eelmiste hooaegade liider Kyrie Irving, kes valiti hiljuti korvpalli MMi kõi-

ge väärtuslikumaks mängumeheks. Seega on koos järgmine suur kolmik, kelle kõrvale lisandusid suvel vanameistrid Shawn Marion ja Mike Miller. Blatti senine karjäär lubab eeldada, et tema võikski olla just see mees, kes superstaarid ühtselt mängima paneb. «Blatt mõistab hästi mängijate emotsioone, nende suhtumist ja ta oskab kõik komponendid ühiseks sulamiks vormida,» on öelnud endine NBA mängumees Jeremy Pargo, kes on Blatti käe all pallinud Tel Avivi Maccabis.

Uus meeskond Bostonis sündinud Blatt mängis ülikoolikorvpalli Princetonis, kuid seejärel viis tee teda Euroopa korvpalli juurde. Mängijakarjääri veetis ta põhiliselt erinevates Iisraeli klubides ja seal algas ka tema treenerikarjäär. Suurema osa treenerikarjäärist ongi Blatt veetnud Iisraelis, aastaid oli ta seotud ka Venemaa korvpalliga ning lühemateks perioodideks on töö viinud teda Itaaliasse, Türki ja Kreekasse. Nüüd ootab 55-aastast treenerit aga esmakordselt unelmate liiga NBA. Kui laupäeval alustab Cleveland treeningutega, siis reedel ootab ees tiimi meediapäev ja mitmed meeskonna nooremad mängijad saavad esmakordselt kogeda, milline tähelepanu neile edaspidi osaks saab. Võrreldes mulluse hooajaga on tiimis

jätkamas vaid viis meest, kuid Blatt usub, et Jamesi abiga õnnestub tal uuest meeskonnast vormida võitev meeskond. «Arvan, et meil mõlemal on ühine eesmärk: anda oma panus Cavaliersi edusse. Saame asjadest ühtemoodi aru ja ma usun, et asjad lähevad väga sujuvalt,» tõdes Blatt sel nädalal Clevelandis ajakirjanikega vesteldes. «LeBronist on saanud suurepärane mängumees, kuna tal on väga kõrge korvpallialane IQ. Ta mõistab mängu väga hästi ja see teeb ka minu töö lihtsamaks. Minu õlgadele kogunevat vastutusekoormat see kindlasti suurendab, kuid mul ei ole vaja selgitada talle põhitõdesid.» Blatt meenutas samas hea sõnaga ka suvist kohtumist Jamesiga, kui nad said New Yorgis ka näost näkku vestelda. Blatt oli koos tütardega New Yorgis, samal ajal osales James seal aga filmi «Trainwreck» võtetel. «Ta võttis meid võtteplatsil vastu. Nägime teda ka näitlemas, kusjuures see tuli tal hästi välja. Istusime seejärel koos ka pooleks tunniks maha,» meenutas Blatt. Jamesi klubivahetuse kõrval on meedias teine oluline teema olnud tema kaalukaotus. Sel suvel jälgis James enda sõnul 67 päeva ranget dieeti, et võtta kaalus alla ja kohaneda väidetavalt paremini Cavaliersi kiirema mängutempoga. Jamesi sõnul oli eelkõige

tegemist vaimse väljakutsega. Samas visatakse juba nalja, et LeBron Jamesi dieedist vormitakse 2015. aasta New York Timesi bestseller. «Ma hoidusin suhkrust, piimatoodetest ning süsivesikutest. Sõin põhiliselt liha, kala, juurvilju ja puuvilju,» rääkis James oma dieedist Sports Illustratedile. «Niimoodi toitusin ma 67 päeva järjest.»

Esimene mäng Maccabiga

Euroopas eduka karjääri teinud David Blatt alustab algaval hooajal oma esimest aastat NBA klubi treenerina. foto: ap/scanpix

Mait Patrail käis õlalõikusel, järgneb kuid kestev taastumine peep pahv

peep.pahv@postimees.ee

Kui Mait Patrail eile lõuna paiku Hannoveri haiglas ärkas, sai ta oma mobiiltelefonist lugeda Hannover-Burgdorfi käsipalliklubi juhi ja peatreeneri sõnumeid heade soovidega paranemiseks ja kinnitusega, et ta on nende jaoks väga oluline mängija. Suure tõenäosusega ei saa aga Patrail oma koduklubi särki selga tõmmata enne kui nelja-viie kuu pärast. Uuesti platsile pääsemiseks peab Eesti parim käsipallur taastuma eile tehtud raskest õlalõikusest. «Tavalise inimesena poleks ma seda vajanud, kuid soovin veel tipptasemel käsipalli mängida ja seepärast oli operatsioon vältimatu,» rääkis ööseks haiglasse kosuma jäänud Patrail. Õlavaevus hakkas Patraili segama kohe hooaja alguses. Parem õlg muutus nii valusaks, et tugeva pommitajana tuntud mehel muutus palli viskamine võimatuks. «Enne mängu võtsin sisse kolm tabletti valuvaigistit, kuid lõpuks polnud sellestki abi. Kahes mängus olin platsil vaid kaitses, rünnaku ajal jooksin vahetusmeeste pingile. Viimase mängu jätsin juba päris vahele,» rääkis Patrail. Spordimees ei osanud vigastust päris täpselt kirjeldada, kuid ta teab, et probleem pole näiteks pelgalt sidemete re-

Mait Patraili vigastus mõjutab oluliselt ka Eesti koondise mängu. foto: liis treimann

bestuses, vaid kogu õlaliigeses, kust käsi kippus lisaks kõigele välja käima. Kuna valu muutus juba väga hulluks, suunasid klubi arstid ta MRT-uuringule ning sealt tulnud vastus oli karm. «Kõik arstid, kes seda vastust vaatasid ja kellega sellel teemal rääkisin, väitsid, et pean minema lõikusele – vasta-

sel korral ei saaks ma enam käsipalli mängida,» meenutas Patrail tohtrite sõnu. «Klubi pakkus operatsiooni tegemiseks mõned variandid. Münchenis on üks hea spetsialist, kuid see asub siit 600 km kaugusel ja ma ei tahtnud endale lisastressi võtta. Otsustasin Hannoveri arstide kasuks, saan siin kohe alustada taastusravi ja vaja-

dusel kerge vaevaga ka arstiga konsulteerida.» Hannoveri klubi on Saksamaa meistriliigas viie vooruga kogunud vaid 3 punkti ning tabelis annab see 15. koha. Keerulisele seisule vaatamata on klubi juhid Patraili toetanud. Ka Patrail ise kibeleb meeskonda aitama, kuid samas annab ta endale aru, et liigselt kiirustada ei tohi. «Minu leping kehtib ka järgmisel hooajal, seega on mul piisavalt aega, et end pärast paranemist uuesti üles töötada,» märkis 26-aastane mängumees. «Tunnen suurt soovi tipptasemel käsipalli edasi mängida.» Hannoveri klubiga liitus Põlva Serviti kasvandik 2012. aastal, enne seda on ta kuulunud Šveitsi Schaffhauseni Kadetteni, Saksamaa Lemgo ja Katari Doha Al Saddi ridadesse. Lisaks Hannoveri klubile on Patraili vigastus suur löök ka Eesti koondisele. Oktoobri lõpus alustatakse järjekordset EM-valiksarja, kus esmalt kohtutakse nii kodus kui võõrsil Gruusiaga. Koondise värske peatreener Rein Suvi ei saa oma tuleristsete ajal Eesti parima käsipalluriga arvestada. Olukorra muudab veelgi hullemaks see, et ka koondise teine pommitaja Dener Jaanimaa on vigastatud. Saksamaa esiliigas Eisenachi meeskonnas pallivat Jaanimaad vaevab jalavigastus.

Euroopa korvpallis oli Blatt just kiire mängutempo viljeleja, kes võis vajadusel seda ka sõltuvalt mängu iseloomust aeglustada. Seni ongi teda saatnud äärmiselt intelligentse treeneri kuvand, kes suudab mängijatele leida väljakul just kõige sobivama rolli ja valida tema käsutuses olevate meeste mänguoskustest tulenevalt sobiliku mängujoonise. «Oma kogemusele tuginedes võin öelda, et korvpall on mõlemal pool Atlandi ookeani ühesugune,» avaldas Blatt arvamust. «Lõppkokkuvõttes visatakse pruun kera õhku ja me peame selle pärast võitlema. Loodan, et suudame seda teha meie fännide jaoks huvitaval ja atraktiivsel moel.» Esimese hooajaeelse kohtumise peab Cavaliers 5. oktoobril, kui mängitakse Blatti endise koduklubi Maccabiga. Järgmisena kohtutakse 11. oktoobril aga Jamesi viimatise tööandja Miami Heatiga.

postimees, 25. september 2014 || KREDEXI ABIL EDUKAKS || 19

toimetaja Kuldar Kullasepp, tel 666 2258, Kuldar.Kullasepp@postimees.ee

METSATÖÖSTUS. Pärnumaal Tootsi vallas tegutsev Balmec Forest toodab metsatööstuses vajalikke veorulle ja ekspordib pea kogu toodangu. Artiklisarja rahastab KredEx

Balmec Foresti tooted jõuavad kümnetesse välisriikidesse.

Fotod: Balmec Forest

Väikesest ideest suureks eksportijaks Kuldar Kullasepp

kuldar.kullasepp@postimees.ee

Peamiselt isiklikust vajadusest lähtuvalt metsalangetustraktori veorullide tootmise juurde jõudnud Balmec Forest on tänaseks kasvanud arvestatavaks tegijaks, mille tooteid eksporditakse nii lähiriidesse kui isegi Uruguaisse ja Lõuna-Aafrika Vabariiki. Nii nagu kõik suured asjad, algas aga ka Balmec Foresti lugu väikesest ettevõtmisest. «Umbes seitse aastat tagasi metsalangetustraktoril töötades tekkis mul vajadus masinal vanad ja kulunud veorullid välja vahetada,» alustab ettevõtte sünniloo tutvustamist ettevõtte tootmisjuht Siim Soomägi. «Kuna uued olid päris kallid ja tellimisaeg ulatus nädalani, siis otsustasime proovida ise vanu rulle taastada.» Soomägi sõnul osutus töö planeeritust oluliselt keerulisemaks ja ei õigustanud end rahaliselt. Ehk tekitas just see keeruline väljakutse huvi uurida ise veorullide tootmise võimalusi. Katsetusi märkasid mitmed teised metsatööstusega seotud ettevõtted, kes näitasid üles huvi veorulle proovida ja tagasisidet anda. «Konstrueerisime esimesed täiesti oma veorul-

limudelid, katsetasime erinevaid materjale otsimaks parimaid kombinatsioone,» räägib Soomägi, kelle sõnul kulus 2–3 aastat, enne kui oldi piisavalt küps, et asutada Balmec Forest. Ettevõte sündis neli aastat tagasi augustis. Siim Soomägi sõnul oli kohe selge, et veorullide valdkond on väga spetsiifiline ning Eesti turg jääb kindlasti väikeseks. «Põhjus peitub toodete ülimas spetsiifilisuses ja vajaduses üsna erilise tootmistehnika järele,» lausub ta. «Algusest saadik on ekspordi osakaal kogutoodangust olnud üle 90%, möödunud aastal toodetud umbes 1500 veorullist jäi Eestisse vaid kolm protsenti. Mahtude kasvades ekspordi osakaal aina kasvab.» «Viimase aasta jooksul oleme teinud mitmeid edusamme murdmaks Euroopast kaugematele turgudele. Nii on Pärnus toodetud veorullid jõudnud ka Kanadasse, USA-sse, Brasiiliasse, Uus-Meremaale ja veel paljudesse riikidesse,» loetleb Soomägi. Konkurentsiolukorrast rääkides ütleb Soomägi, et kuigi veorullide tootjaid saab üles lugeda ühe käe sõrmedel, siis see ei tähenda vähest konkurentsi – pigem vastupidi. «Meie

tegevusvaldkonnas saab kasv tulla ainult kellegi teise languse arvelt. See tingib vajaduse iga samm hoolega läbi mõelda.» Balmec Forest on hea positsiooni saavutanud suuresti tänu tihedale koostööle klientidega, mis annab võrreldes teiste suuremate tegijatega selge eelise. «Meist suuremad tootjad ei pea vajalikuks kliendipõhiselt toota – pannakse kokku kataloog toodetest ja klient peab sealt sobiva leidma,» räägib Soomägi. Eesti ettevõte läheneb aga individuaalselt, olles loonud Custom Shop programmi, millega osaletakse ka European Business Awards konkursil. «Ei ole harvad juhused, kui mõnele masinale on kliendi juhiste järgi näiteks kolm komplekti veorulle tehtud, muutes iga järgnevaga midagi. Aga kui siis lõpuks ikkagi kliendi käest ülimalt positiivse tagasiside saad, annab see tunnustust, et on aetud õiget asja.» Oma tooteid tutvustatakse ja uusi sihtturge otsitakse messidel osaledes, aastas külastatakse 8–10 messi. Tihti leidub ka kliente, kes kasutavad võimalust Eesti firmaga silmast silma kohtuda, et tagasisidet anda. Siim Soomägi tunneb uh-

kust, et tänane positsioon on saavutatud sisuliselt ilma toetusteta, ettevõtet vaid oma vahenditest finantseerides. «Kuigi alustades sai proovitud hädavajalike seadmete ostmiseks nii EASi stardi- kui kasvutoetust, vastati taotlustele eitavalt ning seega on kõik tänased seadmed ja tootmisruumid

oma vahenditest finantseeritud.» Ainsa toetusena on ettevõtte saanud 4000 eurose innovatsiooniosaku uue tehnilise lahenduse uurimiseks. Kiire arengu jätkamiseks tuleb kärmesti reageerida kasvavale nõudlusele. Tootmise laiendamise plaanid olid ettevõttes jutuks esimest kor-

da juba 2012. aastal. 2014. aastal sattus Soomägi pooleldi juhuslikult Tootsis müüki pandud endisesse turbamasinate ehitustehasesse, mis sobis Balmec Forestile ideaalselt. Vajalikku investeeringut rahastas pank, kasutades seejuures täiendava tagatisena KredExi käendust.

Kommentaar

Lehar Kütt

Ettevõtlusdivisjoni juht, KredEx

Balmec Forest on hea näide ettevõttest, mis on lühikese ajaga saavutanud oma tegevusalal edu terves Euroopas ning täiendavaid kasvuvõimalusi on leitud ka kaugemalt. Balmec kaubamärki kandvate toodete kõrge kvaliteet ja kliendi vaja-

dustest lähtumine on võimaldanud ettevõttel oma turuosa rahvusvaheliste konkurentide arvelt pidevalt suurendada. Omanike valdkondlik kogemus ja läbimõeldud tegevus ettevõtte arendamisel annab alust olla tuleviku suhtes optimist-

lik. KredExi käendatud investeerimislaenuga soetatud tootmishooned võimaldavad järgnevatel aastatel tootmismahte oluliselt kasvatada ja suurendada maailmas Pärnumaalt pärit kaubamärgi Balmec tuntust veelgi.

20 || AED & KODU || POSTIMEES, 25. SEPTEMBER 2014 TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

LILLINE KODU. Eesti iluaianduse alguses püüdsid hoolsad perenaised maailma aiandustrende järgida, ainult siis tuli aiandusajakirjade asemel snitti võtta hoopis mõisaaeda piiludes.

Lilleilu vaevaline tee Eesti aedadesse hanneli rudi Tarbija24 juhataja

uigi maja ehtiv uhke lillepeenar näib olevat ühe ehtsa Eesti elamise lahutamatu osa, hakati taluaias lilli kasvatama alles hiljuti. «Meie Sassi-Jaani talus on hästi näha, et pärisorjuse ajal ei kasvatatud talus midagi, millest otsest kasu polnud,» rääkis Eesti vabaõhumuuseumi aianduskuraator Anneli Banner. Parimal juhul oli talu juures paar kidurat viljapuud. Kuna hoov oli loomade eest piiramata, juhtus nii mõnigi kord, et lehmadsead sattusid sinna ja oleks lilleilu lihtsalt ära söönud. Lillepeenraid hakati tegema alles 19. sajandi teisel poolel, kui hakati talusid päriseks ostma. «Siis hakati naispere nõudmisel õue jagama kaheks, et kambrite pool oli puhas õu ja lautade pool must,» rääkis Banner. Esialgu iluaeda ei tehtud, naabri käest või mõisaaiast toodud taimed pandi rohtaeda puude alla kasvama. Seejärel levis komme teha akende alla lillepeenraid, et endal oleks ilus vaadata ja külalistele hea näidata, kui tarmukas ja tubli on perenaine. Lilledest jõudsid esimestena taluaeda talijorjen, käoking, murtudsüda, aga ka jorjenid, mille kasvatamist tänapäeval tülikaks peetakse. «See on minu jaoks mõistatus, miks seda nii palju kasvatati, kui sellega on nii palju vaeva – sügisel võta üles (jorjeni mugul tuleb kindlasti enne külmade tulekut üles kaevata ja talveks keldrisse hoiule panna – toim) ja kevadel pane maha,» imestas Banner.

Ta ise arvab, et ju nägi jorjen lihtsalt nii eksootiline ja uhke välja, et see kaalus kogu vaevanägemise üles. Kindlasti oli kambri akna esine lillepeenar piiratud taraga, et vabalt ringi jooksvad kanad ei pääseks sinna siblima ja lilli lõhkuma. «On mälestusi, et tara oli teinekord nii kõrge ja tihe, et lilli polnud nähagi.» Floksi ja pojengi, mida tänapäeval taluaia lilledeks peetakse, hakati kasvatama alles tsaariaja lõpul ja vabariigi alguses. «Kui mõisad riigistati, käidi neid sealsetest aedadest välja kaevamas,» rääkis Banner. Mõisaaedadest levis taluõuele ka ümmarguste lilleklumpide mood. «Kõik, mis aianduses ja puuviljanduses kasutusele võeti, oli mõisast pärit, nii taimed kui oskused,» on aianduskuraator veendunud. Mõisaaednikud olid selleks ajaks valdavalt eesti soost mehed, kes jagasid nii oma teadmisi kui ka taimi. Talude juures kasvavad kreegi- ja kirsipuudki olid seal pigem ilu kui tarbe pärast. «Ega need suurt ei kandunud ja mida sa sellest kreegist ikka hoidistad, kui suhkrut pole,» tõdes Banner. Viljapuid peeti pigem luksuseks ja nende peale ei hakatud väärtuslikku peenra- või põllumaad raiskama, puud pandi kuhugi kõrvalisse kohta maja taha kasvama. Iluaedade rajamine sai suurema hoo sisse 1930. aastate kodukaunistamise ajal, siis muutus ka aiamood. «Tagasi tuli prantsuse aiastiil – kõik teed pidid olema hästi sirged, nende ristumisnurgad pidid olema täisnurgad, ei mingeid liigseid kurve ega ilustamist ega vigurpeenraid ega lilleklumpe. Neid peeti hästi vanamoodsaks ja uude aega mitte sobivaks,» võttis Banner toonase aiamoe kokku. Moodi tuli pügatavate hekkide rajamine ning lipuvardast sai kohustuslik aiakujundusele-

ment. Kindlasti pidid nii ilu-, viljapuu- kui ka köögiviljaaed olema eraldi. «Heaks peeti, et need oleksid eraldatud kas tarade või hekkidega,» rääkis Banner. Väga palju hakati kasvatama läätspuud, mida oli kerge paljundada. Hekkide rajamiseks hakati kasvatama enelaid, lumimarja, ligustrit ja sireleid. Toona soovitati taludel rajada oma puukoole, et kodukaunistamise kampaania nõuete täitmiseks oleks piisavalt istikuid.

Lilledest jõudsid esimestena taluaeda talijorjen, käoking, murtudsüda, aga ka jorjenid, mille kasvatamist tänapäeval tülikaks peetakse. «Kolmekümnendate aastate puukoolide hinnakirju vaadates ei ole tänapäevaga suurt vahet, sordid võivad küll olla teised, aga nii lillede kui puudepõõsaste liigid on samad, mis tänapäeval,» rääkis Banner. Jõukamate talude aiad ei jäänud toona mõisate omadele alla, seal oli nii uhkeid peenraid kui ka varjulisi lehtlaid koos aiamööbliga. Kodukaunistamise kampaania käigus tehti koduaedade näidisplaane, mida sageli tegid tuntud aiandusspetsialistid ja arhitektid nagu Jaan Port, Eerik Lepp, Erika Nõva jt. «Iseasi, palju projekteeritust jõuti ellu viia, selle kohta on vähem teada,» tõdes Banner. Ta lisas, et praegu ollakse 1930. aastate aiakultuuri uurides juba 20 aastat hiljaks jäänud. «Need inimesed, kes seda mäletavad, on nüüdseks juba kadunud, ja varsti kaovad ka need ära, kes mäletavad nõukogude aja algust,» tunnistas Banner. Aiandusega hakati Eestis taas tegelema 1950. aastate lõpus, 1960. aastate alguses, kui sõda ja sellejärgsed keerulised

AED JA KODU Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Laupäev SUHTED

ajad olid üle elatud. «Siis hakati taas lilli, aga ka viljapuid istutama, sest 1939.–1940. aasta külm talv võttis Eestimaa enam-vähem puhtaks,» rääkis Banner. Kui varasematel aegadel kasvasid koduaedades peamiselt vähenõudvad püsikud, siis nüüd läks moodi suvelillede – astrite, võõrasemade, levkoide ja lõvilõugade – kasvatamine. Aiandus-mesindusseltside vahendusel hakati jagama kilet ja Eesti aedadesse ilmusid esimesed kasvuhooned. 1960. aastatel hakati koduaedadesse rajama töömahukaid kiviktaimlaid. «Ju elu pidi selleks ajaks olema sellisel järjel, et hinge sees hoidmiseks polnud vaja enam päevad läbi rügada ja sai ilusate asjadega tegeleda,» tõdes aianduskuraator. Milline aga oli nõukogude aja aianduskultuur, mis seda mõjutas, pole seni uuritud. «Ilmselt oleme ka siin hiljaks jäänud, sest enam pole neid inimesi, kes mäletaksid 1940. aastate teist ja 1950. aastate esimest poolt,» nentis Banner.

Vanasti andis perenaise tublidusest ja tarmukusest tunnistust talu vaevaga Eesti vabaõhumuuseumis imetleda.

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE POSTIMEES, 25. SEPTEMBER 2014 || AED & KODU || 21

maja kambriakna all olev lillepeenar, mida linnavurle saab tänapäeval kerge fotod: liis treimann

Õues vabalt askeldavate kanade tõttu tuli lillepeenardele väike piire ette teha.

Esialgu pandi mõisaaiast või naabri käest saadud talijorjenid kuhugi rohtaeda puude alla kasvama, alles hiljem hakati eraldi lillepeenraid rajama.

Kuigi jorjenite kasvatamine tundub tänapäevalgi erakordselt vaevarikas ettevõtmine, olid need ühed esimesed lilled, mis koduaeda toodi.

Kodukaunistamiskampaania ajal 1930. aastatel tuli moodi prantsuse aiastiil – kõik pidi olema hästi sirge, ei mingeid kurve ega vigurpeenraid.

22 || kuulutused || postimees, 25. september 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Ostan 1-2toal korteri Tartu kesklinna piirkonnas. Kiire. Tel 504 2254.

Linda Jürgens 25. IX 1914 – 15. X 2008

On tundeid, mis ei suuda iial surra, on mälestusi, mida aeg ei murra.

August Kirsipuu 7. X 1928 – 25. IX 2013

Fassaadikivivõrgu sügisene eripakkumine. Tel 5604 7389, facebook.com/ Profilstone

1. surma-aastapäeval mälestavad valusas leinas lesk, lapsed, lapselapsed ja lapselapselaps.

Nõuandeliin tel 900 5020. Töö-, tervise-, armastuse- ja suhteprobleemidele abi 24 h. Kaardid. Kõne hind 0,97 €/min. Ahjud, pliidid, kaminad. www. ahjukeskus.ee, tel 524 6837. Akumulatsioonipaakide tootmine, müük. www.soojapood.ee, tel 5553 9162.

Pakume tööd E-kategooria autojuhile. Vajalik on sõidukogemus ja digisõidumeeriku kaart. Töö Skandinaavias, Baltikumis, vähesel määral Poolas. Info tel 677 5818. Töö Soomes kahele Mic-Mac keevitajale. Tel 5845 5548. Harald Rentpower OÜ pakub Soomes pikaajalist tööd akende paigaldajatele. Nõutav on töökogemus, vähene soome keele oskus ja auto olemasolu. Info tel 5567 5320 või harald@rentpower.ee

Langebrauni portselan – ost parema hinnaga. Kadaka tee 36, Tallinn. Tel 655 0040.

OÜ Tartu Valla Kommunaal otsib oma kollektiivi juhiabi. Tööülesanded on seotud OÜ Tartu Valla Kommunaal poolt osutatavate teenustega (kaugküte, heakord, teede korrashoid ja lumetõrje). Kandidaadilt eeldame töötahet ja suhtlemisoskust; koostöövalmidust ja väga head pingetaluvust. Kasuks tuleb töökogemus ja mõningased erialased teadmised. Motivatsioonikiri koos CV ja palgasooviga esitada 10. oktoobriks OÜ Tartu Valla Kommunaal, Haava 6, Kõrveküla alevik, 60512 Tartu vald või e-postiga kommunaal@tartuvv.ee Vajame operaatorit harvesterile John Deere 1070D. OÜ Formforest, Sulev Oras tel 503 4300.

Ostan EW hõbemünte. (1. «Toompea» 10 €, 2. «Ülikool» 40 €, 3. «Laulupidu» 80 €). Tulen ise järele. Tel 5558 9066.

Ostan Langebrauni töökoja portselanist suveniiresemeid. Maksan 100 €/ tk. Tel 5558 8070. Tulen Eesti piires ise kohale.

Järve Aiand müüb hea kvaliteediga toidukartuleid. Kojuvedu Tartus, Elvas. Tel 509 1117. Müüa taliküüslauku toiduks ja seemneks ning küüslaugu harjamis masin. Tel 5391 6337.

Ennustusliin 24/7. Helista 900 9889, minuti hind 1.08 €. Kui on probleem, leidub ka lahendus.

Keila teatab: Keila linnavalitsuse 19. IX 2014 korraldusega nr 334 võeti vastu Keila linnas raudteejaama piirkonna detailplaneeringu III etapp ning suunati avalikule väljapanekule 6.-20. X 2014. Nimetatud detailplaneeringuga on lahendatud Jaamaväljaku idaosa krundijaotus ja ehitusõiguse ulatus ning on määratud avaliku kasutusega alad. Planeeritava ala suurus on u 3000 m2. Detailplaneering vastab Keila linna üldplaneeringule. Materjalidega saab tutvuda Keila linnavalitsuses ja linna kodulehel www.keila.ee Keila teatab: Keila linnavalitsuse 19. IX 2014 korraldusega nr 335 võeti vastu Keila linnas Haapsalu mnt 64 kinnistu ning selle lähiala detailplaneering ja suunati avalikule väljapanekule 6.-20. X 2014. Detailplaneeringuga on nimetatud 14 120 m2 suurune kinnistu jagatud kaheks ärihoonekrundiks ning mõlemale krundile on määratud ehitusõigus ühe 1–2korruselise ärihoone rajamiseks. Ärihoonetele on ühine juurdepääs Haapsalu maanteelt ning vajalikud parkimiskohad on kavandatud oma krundile. Detailplaneering vastab Keila linna üldplaneeringule. Materjalidega saab tutvuda Keila linnavalitsuses ja linna kodulehel www.keila.ee

Harri Jõgisalu Mälestame kauaaegset kallist kaasteelist. Sügav kaastunne omastele kaotuse puhul. Sillaotsa Talumuuseum ja muuseumi nõukogu ELKS Märjamaa osakond Velise Kultuuri ja Hariduse Selts

Mis tulema peab – see tuleb. Kellel otsa saab aeg – see läheb. Südamlik kaastunne Veera Kliimannile kalli ema

Irene Montikova 24. III 1923 – 23. IX 2014

surma puhul. AS Kane Metall kollektiiv Ärasaatmine 27. skp. kell 12 Tartu Rahumäe kalmistul.

Kallis Epp, oleme sinuga sel raskel ajal ja avaldame sügavat kaastunnet sulle ja sinu lähedastele kalli õe

Kaia Osolini

20. IX 1953 – 20. IX 2014

kaotuse puhul. Perekonnad Kanterid

Mälestame leinas Valgetähe teenetemärgi kavaleri

Elmar Jürgens 6. IX 1908 – 8. V 1995

Uku Hämarikku

Mälestame ema 100. sünniaastapäeval kalleid vanemaid, vanavanemaid, vanavanavanemaid ja vanavanavanavanemaid. Tütred peredega

Avaldame siirast kaastunnet lähedastele. TÜ molekulaarpatoloogia töörühm

Mälestame oma kauaaegset liiget

Harri Jõgisalu

24. VIII 1922 – 18. IX 2014

Harri Jõgisalu Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele. Vabariigi Presidendi Kantselei

Teatame kurbusega, et lahkus meie ema, vanaema ja vanavanaema

Irene Montikova 24. III 1923 – 23. IX 2014

Tütred peredega Ärasaatmine 27. skp. kell 12 Tartu Rahumäe kalmistul.

Meie sügav kaastunne Maretile ja Piretile perega ema, vanaema ja vanavanaema

Laine Rahe kaotuse puhul. Endla, Aili, Rein ning Peep, Kaidi ja Merike peredega

Avaldame sügavat kaastunnet lahkunu omastele. Eesti Kirjanike Liit Ärasaatmine 27. skp. kell 12.30 Tallinna Pärnamäe krematooriumis.

Mälestame armsat sugulast. Sügav kaastunne Astale perega ema, ämma ja vanaema surma puhul. Ülo ja Aino peredega

Leiname armast unustamatut sugulast ja sõpra. Tunneme südamest kaasa tütrele perega ning kõigile omastele. Hans, August ja Jaan peredega

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Sügav kaastunne Rein Veidemannile armsa ema

Leida Salum

29. I 1931 – 19. IX 2014

Leinavad lapsed peredega. Ärasaatmine 29. skp. kell 15 Tartu krematooriumis.

Raske on leida sõnu. Südamlik kaastunne Unole perega poja ja venna kaotuse puhul. Naabrid Õie tänavalt

Uku Hämariku kaotuse puhul. Tartu Noortekoor

Südamlik kaastunne Kalev Lepikule perega kalli ema, vanaema ja ämma surma puhul. Margus perega

Uku Hämarik

Avaldame kaastunnet Laurile ja tema perele kalli venna ja poja

Südamlik kaastunne Urmasele perega ema, ämma ja vanaema

kaotuse puhul. Klassivennad Reiniku gümnaasiumist

Vaike Männiku kaotuse puhul. Töökaaslased osaühingust SAME Sa andsid, mis sul oli anda ja kandsid, mida suutsid kanda. Mälestame kallist õde, tädi

Tartu linnavolikogu kehtestas Rebase tn 18a krundi detailplaneeringu.

Ostan hambakroone ja vanavara tööpäeviti kl 10–16 Tallinnas Pärnu mnt 38. Tel 655 9217.

Ostan kellaripatseid parema hinnaga (150 €/tk). Tel 5450 7799.

Busside tellimine. bussi.tellimine@ mail.ee, tel 502 2397.

Tartu linnavolikogu tunnistas Sangla tänava osas detailplaneeringud osaliselt kehtetuks: Veeriku mikrorajooni detailplaneeringud, Veeriku mikrorajooni detailplaneerimise projekti Kannikese ja Sangla tn ning Ringtee vahelise kvartali variantlahendus; Veeriku mikrorajooni II etapi detailplaneeringud Vitamiini tn, Ilmatsalu tn, Veeriku tn, N. Lunini tn, L. Puusepa tn ja Näituse tn ristmiku ning lähiala detailplaneeringud; Veeriku 6 ja Hommiku 2 kruntide detailplaneeringud. Tartu linn ei soovi Sangla tänava läbimurde osas planeeringuid ellu viia.

Tartu linnavolikogu võttis vastu Kalevi tn 47, Kalevi tn 51 ja Päeva tn 23 // 25 kruntide detailplaneeringu. Planeeritav ala suurusega u 6000 m² asub kesklinnas Karlova miljööväärtusega hoonestusala piirides. Planeeringuga on ette nähtud uute kruntide moodustamine ja ehitusõigus üksikelamute ehitamiseks. Avalik väljapanek on 7.–20. X 2014 Tartu infokeskuses raekojas.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min. Katuste ehitus ja remont. Tel 5629 8738. Katuste pesu. Tel 5638 8994.

Tänan kõiki asutusi, organisatsioone ja üksikisikuid kodu- ning välismaal, kes tänavuse sügisese pööripäeva mulle unustamatuks muutsid. Mart Niklus

Linda Pärna

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156

17. VI 1929 – 21. IX 2014

Eevi, Jaanus ja Riina, Aivo, Tene

Laine Rahe Mälestame kallist õde ja tädi. Avaldame kaastunnet Maretile ja Piretile perega ema ja vanaema surma puhul. Ludmilla ja Tõnis, Urmas, Arvu peredega

info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Sven Kaljuveeri surma puhul. Mälestavad klassi- ja koolikaaslased Westholmi päevilt.

Agda Oks

Helju Lepik

Uku Hämariku

Südamlik kaastunne lähedastele poja ja venna

Agda Oks

Sügav kaastunne omastele

Südamlik kaastunne dotsent Uno Hämarikule kalli poja surma puhul. Kolleegid TÜ matemaatika instituudist

Maga vaikselt, puhka rahus – südamed on sinuga ... Mälestuste päiksekullas jääd sa ikka meiega.

Kas ema südant tunned sa, nii õrn, nii kindel, muutmata ...

Uku Hämarik

21. III 1989 – 21. IX 2014

Mälestame head töökaaslast ning noort ja andekat teadlast

Johanna Veidemanni kaotuse puhul. Sõbrad Postimehest

Südamlik kaastunne Olev Salumile armsa ema

Leida Salumi kaotuse puhul. Perekonnad Kutti, Lemetti ja Jõgi

Siiras kaastunne Mihkel Veidermale abikaasa

Silvia Veiderma

kaotuse puhul. Kolleegid TTÜ AML-st Ärasaatmine 27. skp. kell 15.30 Pärnamäe krematooriumis.

Maibi Viik Südamlik kaastunne Maarikale perega kalli ema, vanaema ja ämma lahkumise puhul. Toomas perega

Lahkus meie kallis kooliõde

Maibi Viik Leinab Tallinna Õpetajate Instituudi Harjutuskooli 1952. aasta lend.

POSTIMEES, 25. SEPTEMBER 2014 || VARIA || 23

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Kui oled tasakaalust väljas, saad elult mükse, et püüda sind tasakaalu tagasi viia. Need müksud ei pruugi olla meeldivad, kuid siiski aitavad.

SÕNN Võimalik, et oled valmis sõnumitoojat lausa tapma. Ühesõnaga, sulle ei meeldi, mida sa kuuled. Sul on kaks võimalust – kas vastu punnida või öeldu omaks võtta.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

ERNIE

KAKSIKUD Kus on tasakaal enda vajaduste ja teistele andmise vahel? Näed, et sa ei pea andma, kui sinult midagi vastu ei võeta.

Karlheinz Ahlheim – Nederlandse Bond van Probleemvrienden, 1961 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Ld6!

VÄHK Jääd iseenda suhtes ausaks. Sa ei jookse massiga hullunult kaasa ega haara iga trenditegevuse järele. Eluga on võimalik tantsida, ja teed seda nii hästi, kui suudad. LÕVI

Liigne rahmeldamine võib pildi veelgi rohkem segamini ajada. Oled siiski kindel, et tuled olukorrast võitjana välja. Toetud oma sisemisele jõule.

NEITSI Imetore aeg koos armastatu ja teiste kallitega. Nende toetusel astud samme, mis annavad sulle vajalikul hetkel õige rahasumma.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT KUI KEEGI SINUST PILTI TEEB, SIIS VÄLGUSÄHVATUS JÄÄB SULLE SILMA SISSE PÜSIMA MÕNEKS HETKEKS.

KAALUD Keegi jagab sinuga midagi heldekäeliselt. Kas peaksid kohe hakkama sama tegema? Teed seda siis, kui ta sinult seda otse küsib ja vajab. SKORPION

Sa ei liitu üldise hädaldamise ega kaeblemisega. Tegeled oma ärilise plaani elluviimisega ja usud sellesse sajaprotsendiliselt.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Sütitad kedagi oma seisukohtade ja energilise tegutsemisega. Võid saada andunud järgijaskonna. Kuid leidub ka konkurente ja vihavaenlasi.

SEE OLEKS PÄHH! SA ISIKLIKU RÄÄKISID RUUMI JA SAMA JUTTU, VABADUSE RÄME KUI ME SINU RIIVAMINE. VABADUSE VÕTSIME.

Vastused: 1. Wimbledonis. Muru tahab puhata. 2. Ülekuumenemine ja stress. 3. Joogivett ja saunaleili. 4. Brüssel, Belgia pealinn. 5. Külmutatud mustikad.

KALJUKITS Mingid määramata suhted võivad sulle parajat peavalu tekitada. Pühendad end mõneks ajaks tööle ja lased olukorral jahtuda.

MA TAHAN, ET SA MÕTLEKSID VÄLJA, KUIDAS SELLELE LAIGULE REKLAAME SAAKS KUVADA.

1. Millisel suure slämmi tenniseturniiril peetakse ka puhkepäeva? 2. 3. novembril 1957 sai maailmakuulsaks koer Laika, kelle venelased kosmosesse lähetasid. Kahjuks hukkus kutsu sellel reisil. Mis oli Laika surma ametlik põhjus? 3. Iidsetest aegadest on kehtinud kirjutamata seadus, et teekäijale ei tohi keelata kahte asja. Mis need on? 4. Selle linna keskväljak on üks linna peamisi vaatamisväärsusi. Iga kahe aasta järel augusti keskel luuakse väljakul 1800 ruutmeetri suurune lillevaip (24 x 77 meetrit). Esmakordselt sai selline ettevõtmine teoks 1971. aastal. Tänavu kulus lillevaiba valmistamiseks 750 000 begooniat, vaip oli pühendatud 50 aasta möödumisele esimeste Türgi emigrantide saabumisest linna. Mis linn? 5. Eesti toidukaupadele oleks suurepäraseks ja tulutoovaks sihtriigiks Hiina. Kaupa müüakse sinna juba praegugi, kuid toodete nomenklatuur on üsna piiratud. Üks toode moodustas 2013. aastal Eesti ekspordist Hiinasse koguni 81 protsenti. Mis toode?

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Kui tunned, et mingi suhtlus on end ammendanud, lased sellest lahti. Tühja jutu ajamine ei ole sulle omane. Püüad end mingis asjas edasi arendada. KALAD Oled valmis andma teistele, kuid kuidas on lood endale andmisega? Kui oled iseenda ära unustanud, siis nüüd on õige aeg end hellitada.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Mees: «Mulle ei meeldi, et sa juuksed lühikeseks lõikasid.» Naine: «Ah nii! Aga kas sa minu nõusolekut küsisid, enne kui kiilaspäiseks jäid?» ••• Buss on rahvast tulvil, järsku kusagilt keskelt kostab üllatunud naisehääl: «Noormees, mida te teete?» Paus. Siis sama naisehääl: «Noormees, mida te ometi teete?» Paus. Siis kusagilt tagantpoolt mehehääl: «Räägi siis ometi, noormees, mida sa teed?» ••• «On aretatud uus jahimesilaste tõug – suured nagu karud, tigedad kui koerad ...» «Kas nad mett ka ikka toovad?» «Muidugi, võtavad turumuttidelt ära ja toovad.» ••• «Doktor, teate, see ravim, mille mulle välja kirjutasite, aitas tõesti!» «No mis ma ikka oskan öelda – juhtub ...»

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 25. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

VAHENDAB UURINGUT RIIKLIKE TOETUSTE MÕJUST MAA-APTEEKIDELE.

NIMEPÄEV: AKO, AGO, AGU, AGUR, KOIT, KOIDO Enn Tarto 76, poliitik ja vabadusvõitleja Lembit Lõhmus 67, graafik Teet Veispak 59, ajaloolane ja kunstikriitik Immo Mihkelson 55, muusikaajakirjanik Tiit Land (pildil) 50, Tallinna Ülikooli rektor Kalle Laanet 49, poliitik Marek Strandberg 49, poliitik ja keemik

Sepp kingib Pärnule kaks kahurit Pärnu Vallikäärus linnasepikojas töötav sepp Aleksei Vaštšenko on võtnud nõuks kinkida sünnilinnale kaks kahurit, mis tema arvates võiksid tulevikus seista linnavallil Lootsitorni juures. 20 aastat sepatööd teinud mees ütles, et Pärnu on ta üles kasvatanud, teda hoidnud, katnud ja õpetanud ning nüüd on tema meelest aeg midagi oma sünnilinnale tänutäheks tagasi anda. «Nii ma mõtlesingi, et kingiks linnale kaks kahurit nende kahe asemele, mis kunagi Vallikäärus Lootsitorni juures olid, kuid kadusid sealt kuhugi,» põhjendas ta. Pärnu Postimees

Viitna kauplus suleb uksed 1. oktoobrist jääb Lääne-Virumaal asuv Viitna kauplus suletuks, sest kohalikud elanikud seda suurt ei kasuta ja pood tootis oktoobrist maini kahjumit. Kadrina vallavanem Erich Petrovits ütles, et kaupluse sulgemisega seonduvat arutab volikogu maaelu arendamise komisjon. Kui kauplusauto osutub vajalikuks, on vald nõus selle teenuse taastama, mis kevadel lõpetati. Kui kauplusautot siiski vaja ei ole, saavad Viitna ja selle ümberkaudsed inimesed kasutada Kadrinasse sõiduks valla korraldatud ühiskondlikku transporti. Virumaa Teataja

REISIKÜLG ÕPETAB, KUIDAS VÄLISMAAL ENDA SOOVIDELE JA VÕIMALUSTELE VASTAV ÖÖMAJA LEIDA. EUROOPA TALLINN +13

KÄRDLA +13 HAAPSALU +13

PAIDE +12

ilmateenistuse sünoptik

Lähiajal määravad Eesti ilma aktiivsed madalrõhkkonnad ja ülekaalus on tuuline ilm. TARTU Tänagi on üks õhukeeris PÄRNU VILJANDI +13 +14 jõudnud Lõuna-Rootsist +13 KURESSAARE Läänemerele ja jätkab +15 sealt teed edasi Soome suunas. Tsükloni mõjul kujuneb päev Eestis võrdlemisi VÕRU tuuliseks ja vihmaseks, kuid saVALGA +13 +13 mas kandub lääne poolt Baltimaadesse ka mõnevõrra soojem õhuKOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS mass. Täna on pilves selgimistega ilm. Reede, 26.09 Laupäev, 27.09 Pühapäev, 28.09 Mitmel pool sajab vihma. Puhub Tallinn +7/+14 +10/+15 +8/+15 lõuna- ja edelatuul 5–11 m/s, Tartu +6/+14 +9/+14 +5/+15 saartel ja rannikul puhanguti 15– Narva +8/+13 +9/+14 +7/+14 17 m/s. Sooja on 11–15 kraadi. Pärnu +8/+15 +10/+15 +9/+16 Kuressaare +10/+15 +12/+15 +10/+16

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

maile meius

NARVA +12

RAKVERE +11

5–1

Päev kulgeb tuuliselt ja vihmaselt

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: ants liigus / pärnu postimees

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

tõuseb 7.12 7.04 7.19

loojub 19.12 19.05 19.20

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+21,2 kraadi (1860) –4,6 kraadi (1973) +23,9 kraadi (1866) –5,5 kraadi (1973)

KUUFAASID 24. september 9.14 1. oktoober 22.33 8. oktoober 13.51 15. oktoober 5.05

+16 +26 +21 +20 +16 +16 +16 +17 +17 +19 +18 +13 +13 +15 +26 +16 +18 +23 +12 +21 +12 +13 +19 +13 +16 +8 +14 +24 +19 +11 +16 +17 +13 +18 +32 +16 +29 +38 +14 +28 +31 +32 +11 +25 +24 +28

TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 25. SEPTEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon. Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino. 08 55 Doktor Martin: Linnauntsakad 09 45 Ilus maa: Tuleviku tegijad (ETV 2013) 55 Terevisioon* 11 55 Pealtnägija* 12 45 Meie inimesed: Tarmo* 13 10 Ajavaod. Ärimehed: Lille kohvik* 40 Kuldne Trio (Eesti Telefilm 1982) 50 Vabariigi kodanikud (subtiitritega)* 14 45 Tõuse ja sära!* 16 00 Holby City haigla: Peitupugemine (Inglise 2002) 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 (Eesti 2013) 40 Doktor Martin: Linnauntsakad* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Kahekõne 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Kapital 22 10 MI 35 Peter Gabriel – Back To Front. Kontsert O2 Arenal (Inglise 2014) 00 15 Ringvaade* 01 20 Holby City haigla: Peitupugemine* 02 25 ERR uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 10 05 Puutepunkt* 35 Teadlased: Ülle Jaakma (ETV 2008) 11 00 Digirahvas (Digital Nation, USA 2011) 58 ERR uudised 15 30 Kadekops, 6/20 16 00 Lastetuba: Timmu teadusteater: Vesi* 15 Cedric: Väljapressimine 25 Indiaanipoiss Yakari: Yakari ja koprad 40 Okaspead: Kindluse vallutamine* 17 05 SimsalaGrimm: Sinine tuluke 30 Buratino tegutseb jälle: Indiaanlased 18 00 Väike prints: Sodiampsaja planeet 25 Lammas Shaun 30 Lastetuba: Saskia laulumängud 45 Väike printsess: Kas ma tohin selle endale jätta? 55 Mukk ja Tšavapa 19 05 Sõprade linn: Majake metsas 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 4x4. Kasahstan ja Kõrgõzstan, 4/10* 30 Seitsme miljardi ema (USA 2011) 21 20 Minuscule 30 Sünge juhtum, 3/8: Suletud ruum 22 25 Bluestone 42* 55 Eesti TOP 7 23 40 Vincent 00 54 ERR uudised

06 10 Lastega kodus* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 12* 10 00 Taltsutamatu süda, 66* 11 00 Pilvede all* 12 00 Saladused* 30 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda* 13 30 Tuhat ja üks ööd, 51 15 25 Lastega kodus: Seitse kuud kihelust, 1 16 00 Küladetektiivid, 88: Surm ootas ukse taga 17 00 Taltsutamatu süda, 67 18 00 Keelatud armastus, 13 19 00 Reporter 20 00 Jaan Tätte sünnipäevapiknik “Peatus” 22 00 Minu liba-abikaasa (Just Go with It, USA 2011). Komöödia 00 05 Chuck: Chuck vs needus 01 00 Bordell 232: Laureni tõus 50 Kuidas alasti hea välja näha? 5 02 40 A ja B 03 05 Reporter* 55 Hooaeg* 04 40 Küladetektiivid, 88* 05 25 Doktor Oz: Vähendage süsivesikuhimu ühe nädalaga: revolutsiooniline kaalulangetusplaan

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 88* 08 55 Südameasi 3, 3: Surnud teisik* 09 55 Kirgede torm, 1937* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 25 Top Shop 40 Võimalik vaid Venemaal* 12 10 Naistevahetus 5* 13 10 Juurdlust viivad läbi sensitiivid, 43* 14 15 Selline on elu!: Mina lasen jalga. Nüüd pead sina laste eest hoolitsema 15 15 Vaprad ja ilusad, 6822 50 Armastuse pisarad, 89 16 50 Kirgede torm, 1938 17 55 Südameasi 3, 4: Kojuminek 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Kodumäng 30 Kättemaksukontor 12, 3: Hirmu vald, 1 21 30 Selgeltnägijate tuleproov 9, 2 22 35 Kolmeraudne 23 35 Dr House 7, 16: Otse platsile 00 30 Euroopa pokkeriturnee 01 35 Vaga vesi 2, 1 02 25 Kolmeraudne* 03 15 Euroopa pokkeriturnee* 04 10 Kodumäng* 35 Seitsmesed uudised 05 25 Selline on elu!*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Taltsutamatu süda, 4 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 724 09 05 Emmerdale, 27 35 Emmerdale, 28 10 05 Küladetektiivid: Kehv karjäär 55 Süütu süüdlane, 58 11 50 Top Shop 12 05 Uus võimalus, 35* 30 Uus võimalus, 36* 13 00 Doktor Oz: Te suudate end ise tervendada!* 14 00 Arthur ja nähtamatud (Prantsuse 2006)*. Täispikk animafilm 16 00 Naabriplika: Laiali on...* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Michelle Obama tähtis teadaanne 19 00 Uus võimalus, 37 30 Uus võimalus, 38 20 00 Pilvede all 21 00 Gok Wan kokkab, 1 30 Aedniku aabits 22 00 Piinlikud kehad – kliinik, 7 23 00 Näpud põhjas, 19: Kevadvaheaeg 30 Sõbrad, 19: Pärdik putkus 00 00 Ellen 50 Reporter 01 40 Linnaelu 02 30 Küladetektiivid* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane* 45 Reporter*

06 30 Krimi* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 12* 09 20 Conan, 291* 10 10 Näljased meremehed* 11 05 Jututuba 13 30 Supermani uued seiklused, 82/86* 14 20 Knight Rider, 87* 15 15 Näljased meremehed 16 15 Komissar Rex, 13: Vanade daamide surmajuhtumid 17 10 Supermani uued seiklused, 83/86: Hääled minevikust 18 05 Knight Rider, 88/90: Hirmurüütel 19 00 Tuvikesed, 97: Kummituste laulud* 30 Tuvikesed, 98: Miniviinerifännid* 20 00 Kalailm 30 Usu või ära usu! 21 00 Kaks ja pool meest, 6/224: Lendahvide kuningas* 30 Batman igaveseks (USA 1995). Põnevik 23 45 Conan, 292: Kunal Nayyar, Ben Schwartz, Garfunkel and Oates 00 35 Kaks ja pool meest, 7/224: Huvi mõlema vastu 01 00 Tuvikesed, 99: Lapsed! Mis teist saab? 25 Tuvikesed, 100: Hunniku otsas 50 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Joosua puu (USA 1993)*. Seiklusmärul 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 4, 11 16 00 Kutsuge Cobra 11 7, 22: Kes tuult külvab 17 00 NCIS kriminalistid 6, 15: Vabastus 18 00 Perepea 10, 2: Ja neid jäi vähemaks, 2 30 Simpsonid 6, 16: Bart vs. Austraalia* 19 00 Suure paugu teooria 2, 18: Töölaulu nanoparv 30 Suure paugu teooria 2, 19: Surnud libu kõrvutamine 20 00 Perepea 10, 03: Oivaline ringhääling 30 Simpsonid 6,17: Homer vs. Patty ja Selma 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Metsik süda (USA 2009). Draama 23 40 Puhkus Mehhikos 2, 86; ekstra 2, 86 00 55 Suure paugu teooria 2, 18-19* 01 55 Kälimehed 4, 11* 02 45 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 131/142* 45 Meedia keskpunkt* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 LV pressikonverents* 11 00 Liivakell* 45 Kultuurimeeter* 12 15 Koolitants 2014, 17/19* 13 10 Ameerika eestlased. Idarannik, 9/13* 40 Tadas Blinda. Legend on sündinud (Leedu 2011)*. Mängufilm 15 30 Kinnisvaraveeb 16 15 Meedia keskpunkt* 45 Liivakell* 17 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 132/142 19 00 Täna. Uudised 30 Kaameraga Ukrainas 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 15 Otse: Iluuisutamine. ISU juunioride GP Tallinna etapp 23 00 Mõtleme taas* 00 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 01 00 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Märt Treier 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Järjejutt. Leedi Almina ja tõeline Downton Abbey, IV 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Arp Müller 14 05 Reporteritund. Opositsioonitund. Mirko Ojakivi 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Mulgikeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Melomaania 22 05 Sport 30 Järjejutt. * 23 03 KÖP. Valge Daami linn – Haapsalu. Oliver Orro ja Marje Lenk 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Markus Järvi 09 30 Jutujärg. August Ahvena elamine. Jüri Tuulikut mäletades. Jüri Tuuliku proosaloomingus põimuvad muhe huumor ja helge nukrus. 10 05 Muusikatuba. Kersti Inno. Muusikatoimetaja valik sündmusi ja helindeid 11 05 Album. Summer’s last will and testament. Album Briti helilooja Constant Lambert’i (1905–1951) loomingust. 12 02 Delta. Kaisa Jõhvik 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 05 Kultuuriuudised 15 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis. Pärdi päevad. Arvo Pärdi kõige ulatuslikum kooriteos “Kanon pokajanen”. 20 00 Ilmakaar. Hradištan Dulcimer Band. Tšehhi ansambli Hradištan kontsert. 21 00 Helileid* 22 05 Fantaasia. Ardo Ran Varres 00 05 Nokturn