Postimehe paberleht 25 10 2014 by Postimees

VAHUR MADE JA ARGO IDEON:

KREMLI KIHUD

ALDO JÄRVSOO:

Moodi armastavatel naistel on suurem fantaasia.

SUHTED

Arteris veel: Lasnamäelt Vene seriaalide täheks Ülevaade trennitrendidest

Töölgi on vaja õlga, millele toetuda. LK 20–21

AKs veel: Illimar Lepik von Wirén, Taavi Minnik, Urve Kaur, Jaan Martinson, Tiina Kaukvere

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee

LAUPÄEV, 25. OKTOOBER 2014 • NR 249 (7240) • HIND 2 € • TIRAAŽ 60 167 • 198 000 LUGEJAT • 68 LEHEKÜLGE

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Julgeolekudefitsiit Läänemerel

Ma sulle säutsun! Siinkirjutajat võib Facebooki kasutajana nimetada küllalt hiliseks ärkajaks, sest liitusin kuulsa sotsiaalvõrgustikuga kõigest kolm aastat tagasi, osava veenmise tulemusena. Digitaalselt kogenud sõber töötles mind juba mõnda aega, näitas ette, kuidas sisestada kasutajanime ja parooli. Tahaks küll öelda nagu mõned sellistel puhkudel, et olin noor ja loll, aga tegelikult olin piisavalt vana ja tegin seda lihtsalt niisama, ilma mingi otsese mõjuva põhjuseta, olles teadvusel ja kaine. Ühe ööga tuli juurde 600 kontakti. Sellest peale olen postitanud. Tõsi, rohkem passi- kui kassipilte, sest kass on muidu laisk loom küll, aga katsu sa teda pildistamiseks sättida! Mõned toidupildid ikka ka, näiteks see viimane, millel praeliha on isuäratavalt pruun ja brokoli nii roheline, nagu oleks teda juukselakiga töödeldud. Videot nõusid pesevast kassist, nokaga süntesaatorit mängivast varesest või pannkoogist, mis näeb välja nagu biitlite George Harrison, mul paraku ette näidata pole. Üks mu rohkem kui 2500 kontaktist on ammune väga hea sõber. Ühel hommikul heliseb telefon ja toru otsas pole keegi muu kui tema. Hingepõhjani solvunud. «Sa viskasid mu oma Facebookist välja!» tulistab ta ühe hingetõmbega. Ahah. Võimalik. Luban, et räägin temaga sellest hiljem. Aga toru ära pannes pole ma väga kindel, kas tema jaoks pole virtuaalne reaalsus andnud surmahoopi ka päriselusidemetele…

ile teatasid Rootsi kaitsejõud, et lõpetavad oma «luureoperatsiooni» Stockholmi saarestikus. Midagi kindlat nädalapikkuse allveelaevajahi käigus ei leitud. Rootsi mereväe kontradmiral Andres Grenstad ütles briifingul, et nende hinnangul toimus seal «tõenäoline võõrriigi veealune tegevus», ent kindlat teavet, mis alusega oli tegu, mis riigile see kuulus ning mida too Rootsi rannikul tegi, ei õnnestunud saada. Operatsioon läks maksma ca 20 miljonit Rootsi krooni, ehk umbes 2,2 miljonit eurot. Rootsi kaitsejõudude olematu edu allveelaevajahi käigus pälvis eile ka üpris iroonilisi kommentaare Vene kaitseministeeriumilt. Ministeeriumi pressišeff kindralmajor Igor Konašenkov kinnitas, et «šansid leida sealkandis «Vene jälge» pole suuremad kui Fillel ja Rullel püüda kinni Katuse-Karlssonit». Reaalsuses on asi muidugi naljast suhteliselt kaugel. Ka tänase Posti-

mehe AKst võib lugeda mitmeid materjale nii Venemaa vaadetest möödunud külmale sõjale kui sellest, milline on Rootsi tegelik võimekus Vene allveelaevu oma vetes ujumas leida ja neid takistada. Rootsi kaitsekulud olid 1980ndate algul isegi 3% SKTst, kuid nüüd on langenud 1% ligidale. Loomulik reaktsioon praegusele olukorrale, mida tulutu allveelaevapüüdmine veelgi näitlikustas, oleks kaitsekulude tõstmine ning selge kurss NATOga liitumisele. Viimase eesmärgipüstituse on Rootsi uus valitsus aga üpris konkreetselt välistanud. Ilmselt on nii Rootsil kui Soomel siiski põhjust tõsiselt mõelda, kuidas me siin Läänemere ääres oma julgeoleku pikaajaliselt suudame tagada. Kahtluseta saab see sündida üksnes lähedases koostöös, ning üks julgustav märk on näiteks see, et Soome on kaalumas oma seadusandlust muuta selliselt, et ka Rootsile sarnases olukorras abi pakkumist saaks otsustada senisest sujuvamalt. Milline meie julgeolekukeskkond ettenähtavas tulevikus olema saab, on kõike muud kui lihtsa ja selge vastusega küsimus. Vaadates Venemaa viimaseid signaale, ei näi kusagilt saabuvat

seda mõistlikumat joont, mis suunaks Moskvat tagasi rahvusvahelise kogukonnaga ühishuvides koostööd tegema. Ka president Vladimir Putini äsjane esinemine Sotšis «Valdai diskussiooniklubis» oli kantud rahulolematusest seni püsinud maailmakorraga.

JUHTMÕTE Loomulik reaktsioon praegusele olukorrale oleks Rootsi kaitsekulude tõstmine ning selge kurss NATOga liitumisele.

LK AK 2–4

urmas nemvalts

kristel kossar

PÄEVA KOMM

Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, PM 24.10

Üks teine armas inimene küsib tõsimeeli, miks ma laikisin näoraamatus kellegi kolmanda teda solvavat postitust. Keegi uurib, kui hästi ma tunnen persooni N oma sõbralistis ja kas võiksin temast lähemalt sõnumitesse kirjutada. Kolmas küsib nõudlikult, kas nägin ja laikisin juba uusi postitusi tema näoraamatu-seinal. «Ma login kohe sisse» tähendab paljude jaoks ilmselt sama kui «saame kohe kokku», ja ma võiksin terve päeva veeta mahedate õnnesoovidega tuhandetele sünnipäevalastele. Aga kokkuvõttes pole Facebook mu jaoks muud kui meelelahutus. Või siis mäng, kui soovite – kaugelt põnevam kui see teine arvutimäng, kus roheline kiivi lossis lohega võideldes raha korjab. Mu postitustele ei eelne magamata ööd ja sõltumatu Šveitsi instituudi uuring sel või tol teemal. Ma lihtsalt lustin, sest offline algab päriselu oma pärissõprade, -tunnete, -sündmuste ja -probleemidega. Virtuaalsus pole tegelikult reaalsus. Kui saaks, siis säutsuks ka. Aga – andke andeks, mu paarkümmend jälgijat – unustasin oma Twitteri paroolid ära ja nüüd kirjutab mulle Instagramis mingi vihane USA räppar, kes tahab mu Twitteri-kontot endale. Ei julge piuksugi vastata, sest äkki tulevad muidu päriselus tukkidega mehed suure Cadillaciga ja… säh sulle siis virtuaalset reaalsust.

Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

KÕVA SÕNA Inimesed aeg-ajalt samastavad aktiivsust sotsiaalmeedias digitaalsete lahenduste väljatöötamise võimekusega, aga need ei ole tegelikult omavahel üldse seoses.

Mu postitustele ei eelne magamata ööd ja sõltumatu Šveitsi instituudi uuring sel või tol teemal. Ma lihtsalt lustin.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369

Kui maailma Venemaale sobival moel ümber ei organiseerita, läheb asi vaid halvemaks. Putini sõnul «rahvusvahelise anarhia märgid vältimatult kasvavad» ning «juba täna on järsult kasvanud terve rea teravate konfliktide tõenäosus suurriikide kui mitte otsese, siis kaudse osalusega». Läänemere riikidel on igatahes põhjust suhtuda võimalikesse ohtudesse tõsiselt ning panustada kaitsevõimesse nii ühiselt kui igaüks eraldi, et meie piirkonnas ilmnevast julgeolekudefitsiidist üle saada.

Postimees 1928. aastal Leedu-Poola piiril («Postimehe» kirjasaatjalt Kaunases). Kuna üleilmsed diplomaatilised jõud juba mitu aastat lahendawad Leedu-Poola lahkhelide küsimust, kokku kutsuwad konwerentse, kirjutawad resolutsioone ja püüawad seda kibedat küsimust otsustada rahulikul teel, moodustab piiriäärne umbes 300 kilomeetri pikkune maariba nagu õel pilge Euroopa maakaarti pärast sõda. Leedu-Poola piirist üle minna ei ole kerge ülesanne. See õnnestub ainult üksikutel ajakirjanikkudel, kuid temal wiibib peaaegu iga wälismaalane, keda huwitawad Leedu ja Poola ülespuhutud suhted. Rahwuswaheline ajakirjandus peatub õige sagedasti Leedu-Poola piiril, otsib sealseiswaid sõjawägesid, kuulsat Poola ratsawäge aeroplaanide eskadrillidega, sa-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

muti jalgwäge. Kuid midagi niisugust pole seal olemas. Ei ole isegi näha positsioone, näha on waid rida traattõkkeid, mis ülejooksikute ja salakaubitsejate suhtes ei mängi mingit osa. Mõni harw wahiputka, sõdur, keda mõnikord peab koguni otsimagi. Näib, et piiriwalwe isegi ei usu kokkupõrgete wõimalust. Leedu wõimud hoolitsewad piiriwalwe eest palju waljumini kui poolakad. On juhuseid, mil Poola ajutised annawad piirist üleminekuks loa. Kuid Leedu ei, ning keelab demarkatsioonist ülemineku, wihjates mõlema riigi ebaloomulikkudele suhetele, et Euroopa pööraks sellele tähelepanu. Poolakad seewastu seletawad, nemad tegewat kõik, et tasandada wahekorda ja wõimaldada piirist korrapärast ülekäimist. 25.10.1928

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014 || NÄDALA NÄOD || 3

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

ALFAISASTE DUELL. Jürgen Ligi skandaalne sõnavõtt on osa kahe mehe pikaajalisest vägikaikaveost.

Tule välja, kui mees oled! õnnestumisprotsendiga ületada,» etada,» ütles Ossinovski (13.11.2013). 13). Viimasele küsimusele «Kes on peale teie Eestis veel tõsiseltvõetav tvõetav noor poliitik?» jäigi ajakirjanikul janikul vastus saamata. Kui Ligi kasutas Ossinovssinovski kohta sotsiaalvõrgustikus ustikus Facebook väljendit «sisserändaerändaja poeg roosast erakonnast», ast», oli see suurele osale ühiskonnast ast piir, mida valitsuse liige polekss tohtinud ületada. Oma sõnakasutuses sutuses ja -osavuses enesekindel Ligi seda ise nii ei tõlgendanud. Tal on ka õigus selles mõttes, et rahvusliahvuslikul pinnal vaenamise kastii asetas selle teate vastuvõtt, mitte e ütleja. Aga katsu hiljem selgitada..

Prokurör, kes luuletab

alju aastaid tagasi jäin ühe narkoprotsessi lõpus kohtusaalis äkitselt sõnatuks. Prokurör pidas süüdistuskõne osaliselt luulevormis. Niivõrd romantilist töösse suhtumist kohtab jõustruktuurides üliharva. Mõtlesin tol hetkel, kas see hapra olekuga naine üldse adub, kuhu ta pärast ülikooli tööle tuli ja kellega siin töötama peab. Aastad läksid, sama prokurör esitas riigi nimel süüdistuse aina tõsisemates asjades ja jõhkramatele tegelastele: nar-

koparunitele, riigireeturitele, kõrgema astme korruptantidele. Pea igas prokuratuuri allasutuses töötades tõusis ta kõrgele ametikohale. Temas pidi sisu olema. Uurijad kiitsid tema julgust ja innovaatilisust. Luulelembelisest prokurörist oli saanud süüdistusorgani kõige tugevam prokurör. Nüüd saab Lavly Perlingust riigi uus peaprokurör. Paljude arvates juhina tugevam kui tema meessoost eelkäija. risto berendson

foto: no99

foto: tairo lutter

uidugi peaks Ligii pagasiga poliitik sellise se võiema. Ta maluse läbi nägema. jookseb ja suusatab Ossinovskist ovskist kiiremini, kuid noorem mees ees võib uutes oludes olla kavalam. Kes on jälginud Jaapani sumomaadlust, aadlust, teab, et üks võte on vastasel sel eest ära hüpata, selmet temaga ga rinnutsi kokku minna. Eesti väärtused euroopastuvad ja sellega ga seoses läheneme järjest enam m läänelikule poliitkorrektsele maailmaaailmale, kus ridade vahele kirjutamise utamise kunst on teistsugune kui nõukogude ajal. Kuni ühel hetkel el vajame selleski poliitilises kultuutuuris last Anderseni muinasjutust, kes hüüdis, et keiser on alasti. Sest muidu ei saa me ühel halval päeval oma asju üldse selgekss räägitud. Karismaatilisusele jääb poliitikas alati oluline koht. Ning võimalusele, le, et mõnikord harjunud moel el kindla käega vett peale tõmmates tes hoopis uputus põhjustatakse. neeme korv foto: reuters/scanpix

ürgen Ligi ja Jevgeni Ossinovski. Erinev rahvus. Erinev põlvkond (Ligi on 55, Ossinovski 28). Erinev perekondlik taust. Erinev sotsiaalne taust. Erinev hariduslik taust. Erinev maailmavaade. Erineva pikkuse ja sisuga poliitiline karjäär. Üks on humanitaarvaldkonnast saanud majandus- ja rahandusmeheks, teine siirdunud ettevõtja perest filosoofia ja politoloogia radadele. Loetelu võiks jätkata pikalt. Eestis on läbi aegade olnud valitsuse liikmeid, kes istungil oma päevakorrapunkti ammendudes püsivad ühise laua taga edaspidi üsna tasa. Ligi ja Ossinovski selliste hulka ei kuulu. Nad huvituvad paljudest teemadest, vaatavad niiöelda suurt pilti. Nad on ministritena kabinetis nagu äädikas ja söögisooda ühes ja samas köögis. Pudelis ja pakis võivad nood rahulikult riiulil kõrvuti seista. Aga lase kokku ja tekib reaktsioon missugune – igaüks mäletab seda vahutamist kooli keemiatunnist. Midagi sellist annab Ligi ja Ossinovski kokteil. See on, kui soovite, alfaisaste enesekehtestamise vajadus. Enesehinnanguga neil kahel probleeme ei ole. See on kõrge. «Ma ei lähtu ka avalikust arvamusest, kui see on minu omaga vastuolus. Selle järgi ei saa joosta. Poliitiku juurde käib võitlus ideede eest. See on maailmaparandaja amet, andke andeks,» ütles Ligi Postimehe Arteri persooniloos (22.10.2010) ajakirjanik Priit Pulleritsule. Aastapäevad tagasi kutsus kolleeg Pullerits samasugusesse pihitooli Ossinovski. «Olen elu jooksul seadnud palju eesmärke, mis on olnud piisavalt kõrged, ja olen suutnud need ka üllatavalt suure

Savisaare ja NO99 heitlus

ile oli veel kõikidele NO99 «Savisaare» etendustele pileteid saada, kuid suur osa paremaid istekohti oli juba leidnud ostja. Ometi pole tükist teada midagi muud kui lavastajate ja dramaturgi nimi. Üksnes väga väike ring inimesi – kui nemadki – teab, kas muusikal räägib Keskerakonna esimehest või tema lahutatud abikaasast või hoopiski savist tehtud saarest. Nii dramaturg Eero Epner kui ka lavastajad Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper

on öelnud, et ei saa enne proovide algust muusikalist rääkida, sest kõik võib veel muutuda. Kuid piletiostjaid teadmatus ei heiduta – usaldus N099 vastu on nii suur. Kui palju võidab või kaotab NO99 kampaaniast poliitik Edgar Savisaar, selgub 1. märtsil, mil etendub viimane «Savisaar» ja kokku loetakse riigikogu valimiste tulemused. On oodata põnevat võitlust. heili sibrits

Äratus Rootsi moodi

uulujutud ja oletused, mida Stockholmi saarestikus ikkagi terve nädal otsiti, ei vaibu ilmselt niipea. Rahvalt tulnud vihjetest piisas Rootsi riigile, et alustada võimsat operatsiooni moodsate korvettide ja 200 sõjaväelase osalusel, et leida tõendeid võõrast veealusest tegevusest. Enne septembri parlamendivalimisi huvitas kaitse- ja julgeolekupoliitika Rootsi valijaid 20 valdkonna seas kõige vähem. Nüüd tehti neile selgeks, et võõras ohustab rii-

gi suveräänsust, ja see mõjus äratuskellana. Riigieelarvet koostav vähemusvalitsuse juht Stefan Löfven poleks osanud unistadagi sobivamast hetkest suurendada kaitsekulutusi. Sõjaliste õppuste ja luure suurendamine Läänemerel on praegu mõistetav peaaegu kõigile. Ent tänaseni ei tea rootslased ega meie, mida või keda ikkagi otsiti. Üks on igatahes kindel: kuna paharetti ei leitud, ei saa näpuga näidata ühelegi riigile. mari kamps

4 || EESTI || POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014

Eesti läheb nädalavahetusel üle talveajale Eeloleva laupäeva öösel vastu pühapäeva läheb Eesti üle talveajale. 26. oktoobril kell 4 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi. Talveajale üleminekuga jõuab Eesti tagasi vööndiaega. PM

Rahandusministeerium lõpetas järelevalvemenetluse majandusministeeriumi läbirääkimistega riigihanke üle vedaja leidmiseks Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidele ega tuvastanud menetlusliigi valikul rikkumist. Rahandusministeerium analüüsis majandusministeeriumi lisaselgitusi menetlusliigi valiku kohta ja leidis, et esitatud neljast põhjendusest pakkumuse olemusliku erinevuse kohta saab nõustuda ühega, millest piisab väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse liigi valiku lubatavuseks. BNS

protsenti

Eesti elanikest arvab, et euro on Eestile hea.

Idapiiri korrastamiseks eraldatakse neli miljonit eurot Rahandusminister Jürgen Ligi teeb ettepaneku lisada tuleva aasta riigieelarvesse idapiiri tugevdamiseks veel kolm miljonit eurot, praeguses eelarve eelnõus on idapiiri arendamiseks ette nähtud 900 000 eurot. Ligi sõnul on tal olemas põhimõtteline ettekujutus, mille arvelt lisaraha leida. «Olen eelarvele pilgu peale visanud, üks nüanss on veel otsustamata, seega ei taha ma sellest praegu lähemalt rääkida,» ütles ta. postimees.ee

Rootsi kroonprintsess ja prints tulevad Eestisse Järgmise nädala teisipäeval ja kolmapäeval külastavad Eestit Tema Kuninglik Kõrgus Rootsi kroonprintsess Victoria (pildil) ja Tema Kuninglik Kõrgus prints Daniel. Külalised tulevad sooviga tihendada Eesti ja Rootsi vahelist kultuurilist, majanduslikku ja keskkonnaalast koostööd. Lisaks kohtumistele Eesti riigijuhtidega asetavad külalised muuhulgas pärja parvlaev Estonia mälestusmärgi jalamile Tallinnas ning käivad Tartus Eesti Rahva Muuseumis ja Tartu Ülikoolis. postimees.ee

Diplomaatia peatoimetajaks saab Erkki Bahovski

Tervishoiutöötajate palgatõusu ettepanek nõuab 18 miljonit

Välispoliitilise kuukirja Diplomaatia senine peatoimetaja Kaarel Kaas lahkub ametist ja tema asemel asub ajakirja juhtima Erkki Bahovski, kes on viimased aastad töötanud Euroopa Komisjoni Eesti esinduses. Varem on ta olnud Postimehe välistoimetuse juhataja. BNS

Haigekassa sõnul eeldaks riikliku lepitaja esitatud ja tervishoiutöötajate heakskiidetud palgapakkumise vastuvõtmine, et leitaks juurde 18 miljonit eurot. Pakkumise järgi oleks arsti miinimumpalk üheksa eurot, õel viis eurot ja hooldajal kolm eurot tunnis. BNS

Postimees.ee küsitlus Kuidas teie talveajale üleminekul kella keeraksite?

8% 19%

Nagu praegu, tunni võrra tagasi

VALIKUT POLE. Sotsiaaldemokraatide juht, kaitseminister Sven Mikser on seisukohal, et rahandusminister Jürgen Ligiga pole võimalik ühe laua taga istuda.

Mikser: valitsusvahetust

Praamihanke korraldamisel reegleid ei rikutud

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

953 vastajat

Tunni võrra edasi, et õhtul oleks kauem valge

73% Ei keerakski

intervjuu

le Reformierakonna on öelnud, et soovivad näha siinkohal peaministri selget otsustuskohta.

Ma arvan, et hästi. Tuleks küsida, kuidas mõjuks kogu valitsusele ja meeskonnale see, kui Ligi jätkab. Keegi ei soovi kergekäeliselt valitsust lõhkuda ja need otsused on Ligi ja peaminister Taavi Rõivase otsustada. Aga Ligi jätkamine kabinetilaua taga ei soodusta kindlasti sujuvat ja meeldivat valitsuse koostööd.

tuuli koch reporter

ältides sõna «valitsuskriis», leiab sotsiaaldemokraatide esimees Sven Mikser, et pärast rahandusminister Jürgen Ligi solvangut haridusminister Jevgeni Ossinovski aadressil tuleb siiski samas võimukoosseisus tuleva aasta märtsikuiste valimisteni vastu pidada. Millegipärast jääb mulje, et sotsid justkui natuke ka mõnulevad praeguses olukorras ...

Ei, kindlasti mitte. Me oleme valitsuskoalitsioonis ja ka meile on oluline, et see koalitsioon suudaks töötada ja jätkata kuni valimisteni välja. Selles mõttes ei ole koalitsioonipartneri kimbatus see, mida meie naudiksime. Sotsidel on kindlasti võimalus tekitada valitsuskriis, aga iseküsimus, kui arukas see praegu oleks.

Keegi ei soovi valitsuskriisi vähem kui viis kuud enne valimisi. See pole kellegi huvides. Oleme andnud riigikogus menetlusse tuleva aasta riigieelarve, mis peab saama enamushääled, et meil oleks ikka tuleval aastal eelarve, mille järgi elada. Selles olukorras hakata pidama kõnelusi uue valitsuse moodustamiseks, millel ei jääks ju aega praktiliselt mitte millegi tegemiseks, ei ole kindlasti ihaldusväärne kellelegi. Eesti on näinud esilekutsutud valitsuskriise, kus ühe või teise koalitsioonipartneri huvides on võimuliit ümber mängida, aga kindlasti mitte nii lähedal enne ühe parlamendikoosseisu töö lõppu. Kas tüli põhjustaja, rahandusminister Jürgen Ligi võiks eelarvet edasi vedada või peab ta valitsusest lahkuma?

Tuleks teha riigimehelik otsus ja president on sellest ühemõtteliselt ka märku andnud. Kõik kolm parlamendierakonda pea-

Tunnistate, ühe koha pealt oli Ligil õigus, kui ta rääkis sotsidest kui roosast erakonnast ehk ...

Küsimus ei ole värvis. Küsimus ei ole meie solvumises või mittesolvumises. Küsimus on vastutustundetuses suure rahvusvähemuse aadressil, mis võib paljusid isiklikult haavata. Kindlasti on lubamatu selline vastutustundetus meie tänases olukorras. Siiski, sotsiaaldemokraadid on praegu pigem roosa, mitte punane, jõuline, sirge erakond. Kasutate te olukorda ära, et end tulipunaseks mängida, valitsusliidus tugevamat rolli saada, langustrendis reitingut tõsta?

Värvigammast on olulisemaid asju. Aga reitingu pool: ütlesin ka enne kooseluseaduse vastuvõtmist, et tegemist on selge väärtuskonfliktiga. Küsimus ei ole selles, kas tegemist on seksuaalvähemuste kaitsega või muu vähemuse, näiteks rahvus- või keelevähemuse kaitsega. On põhimõtteline väärtuskonflikt. See piir ei läinud küll meie ja Reformierakonna vahel, aga olime üks erakondadest, kes võttis väga selge positsiooni. Teadsime, et tegemist on suureks mängitud teemaga, kus arvamusküsitlustes võita pole väga palju võimalik, aga väärtuspõhistes asjades ei saa lühiajalist punktivõitu püüda.

Teie erakonnakaaslane Mihkel Raud leidis, et mitte Ligi ei peaks tagasi astuma, vaid sotsid peaksid selja sirgu lööma ja ise valitsusest ära tulema.

Ei, ma ei leia, et sotsidel oleks põhjust valitsusest lahkuda. Pinget on võimalik ja õige lahendada teisel viisil.

Ootame valimistulemused ja parteide sisemiste jõujoonte muutumised ära. Loomulikult ei välista ma ka tänase koalitsiooni jätkamist. Kui riigikogus tuleb umbusaldusavaldus, siis kuidas sotsid käituvad?

Sotsiaaldemokraadid ootavad, et peaminister tekkinud olukorra lahendaks. Koalitsioonipartneri ministri umbusaldamine meie saadikute poolt riigikogus tähendaks valitsusliidu lõppu ja töötava valitsuse lõhkumine ei ole meie eesmärk. Olukord võiks laheneda liigse dramaatikata, aga see eeldab peaministrilt kindlat juhtimist.

Küsimus ei ole meie solvumises või mittesolvumises. Küsimus on vastutustundetuses suure rahvusvähemuse aadressil, mis võib paljusid isiklikult haavata. Jürgen Ligi oleks pidanud oma vastutustundetu avalduse tegemata jätma ja sel juhul praegust mitte just valitsuskriisi, aga praegust poliitilist pingeseisundit ei oleks. Kui Ligi välja vahetada, siis kuidas see kogu valitsusele, kogu meeskonnale mõjub? Saate rahus ja rõõmsalt ühise laua taha istuda?

Kas see valitsus püsib uute valimisteni?

Ma usun küll. Kes peaks olema huvitatud, et valitsus neli ja pool kuud enne valimisi katki läheks? See poleks riigi huvides ja ma ei näe ka, et oleks kellegi kitsamad poliitilised huvid mängus. Pigem on seni arvatud, et sama koosseis jätkab ka pärast märtsivalimisi. Inimlikult saate üldjoontes kenasti läbi?

Inimlikult tuleb kõigiga hästi läbi saada. Inimlikult ei ole mul probleeme läbi saada ühegi poliitilise jõuga. On selge, et mõne erakonnaga on väga teravad

Postimehe paberlehte loeb iga päev ligi 200 000 inimest Ajaleht Postimees on jätkuvalt kõige suurema lugejaskonnaga ajaleht Eestis, selgub Turu-uuringute ASi tehtud uuringust, milles võrreldi suurte eestikeelsete tasuliste lehtede lugejate arvu. Tänavu kolmandas kvartalis on Postimees võrreldes eelmise kvartali ja ka eelmise aastaga lugejaskonda veelgi suurendanud – Postimehe paberlehte loeb uuringu tulemuste järgi iga päev 198 000 inimest. 2014. aasta teise kvartaliga võrreldes on lugejaid märgatavalt juurde tulnud, lausa 12 000 lugejat. «Ajal, mil kogu maailmas paberlehtede lugejaskond vähe-

neb, on mõistagi suur rõõm, et Postimehe lugejaskond püsib ja isegi mõnevõrra suureneb,» ütles Postimehe peatoimetaja Merit Kopli uuringutulemusi analüüsides. «Postimees panustab küll aktiivselt uude meediasse ja kasvatab veebis jõudsalt lugejaskonda, aga samas ei ole me unarusse jätnud ka paberlehte.» Kopli sõnul on Postimehe veebi ja paberlehe lugeja parimal võimalikul moel informeeritud. Tabeli teist kohta hoiab tabloidleht Õhtuleht 184 000 lugejaga. Kolmas üleriigiline tasuline päevaleht Eesti Päevaleht on üldtabelis seitsmendal ko-

hal 79 000 lugejaga. Eesti Päevaleht kaotas teise kvartaliga võrreldes 7000 lugejat. Vaadates kogu trükimeedia lugejaskonda, selgub, et ajakirjade tabelit juhib ajakiri Kroonika + Nädal (88 000 lugejat), järgnevad ajakirjad Imeline Ajalugu ja Imeline Teadus (vastavalt 78 000 ja 77 000 lugejat). Niisiis edestab Eesti Päevaleht populaarteaduslikku ajakirja Imeline Ajalugu napi tuhande lugejaga. Postimehel on võrreldes teiste väljaannetega tunduvalt rohkem kõrgharidusega lugejaid – kõrgharidus on 85 000 lugejal. Hendrik Alla

Orav võib tähendada ohtu. Sven Mikser

poliitilised ja väärtuspõhised probleemid, kus koostöökohta on raske leida, aga arvan, et inimlikult peaks hoidma häid suhteid üle koalitsiooni ja opositsiooni rajajoone. Mis puudutab valitsuse jätkamist, siis kindlasti tulevad pärast valimisi väga keerulised kõnelused. See liit loodi ju enam-vähem aastase perspek-

POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

ei soovi praegu keegi Uuel nädalal edasi

arvab, et Jürgen Ligi väljavahetamine rahandusministri toolil mõjuks kogu valitsusele hästi.

tiiviga, kus mõlemad pooled jätsid teemad, milles meie kokkupuutumus on minimaalne või olematu, tulevikuks. Olen küll aga väga rahul sellega, et sotsiaaldemokraadid suutsid Reformierakonda ümber veenda selles, et lapsetoetusi oleks vaja tõsta. Ja veel mitmeid asju, milles nad olid mõned kuud enne võimulepet vä-

ga jäigad. Täna ei sulge me mitte ühtegi ust. Ka mitte Edgar Savisaare ja Keskerakonna ees?

Kui Edgar Savisaar mõtleks oma värskete nõunikega kolida kuhugi ministeeriumisse, siis see ei saa toimuda valitsuses, kus on sotsiaaldemokraadid. Aga neli aastat on pikk aeg ja Keskera-

foto: tairo lutter

konnas on ka teistsuguseid jõude, kes seni on jäänud küll partei sisevõitluses alla, aga miks ei võiks see tulevikus muutuda? Ka IRLiga, mille kursi määravad Priit Sibul ja Erki Nool, on nende väärtuste pinnalt väga keeruline toimivat koostööd ette kujutada, aga IRLis on olemas, ja järgmises parlamendi koosseisus kindlas-

Eile hilisõhtul Brüsselist Eestisse naasnud peaministril Taavi Rõivasel seisab ees töine nädalavahetus. Ära tuleb kuulata Jürgen Ligi versioon juhtunust, Jevgeni Ossinovski seisukoht ning see, mida ütleb talle teise valitsuspoole erakonna juht Sven Mikser. Pigem liigub asi Ligi tagasiastumise poole, kuigi Reformierakonna ladvikus on palju inimesi, kes seda absoluutselt heaks ei kiida ja leiavad, et pärast siirast vabandust võiks samas koosseisus edasi minna. Kui sotside juht Sven Mikser arvab, et pärast Ligi lahkumist õhkkond võimuliidus pigem paraneb või jääb üsna samaks, siis Reformierakonna poolt talle selles tuge ei tule. Neile on jäänud mulje, et sotsid on ise teadlikult kogu konflikti rahvuslikule pinnale vedanud ja alustanud oma valimiskampaaniaga. Tuuli Koch

ti veelgi enam kui täna, 21. sajandi väärtusi kandvaid inimesi. Miks peaksin nende ees ukse sulgema? Ootame valimistulemused ja parteide sisemiste jõujoonte muutumised ära. Loomulikult ei välista ma ka tänase koalitsiooni jätkamist, aga siis võiks see toimuda sotsiaaldemokraatide juhtimisel.

Politsei pidas Saaremaa praamil kinni kaks mõrvakatses kahtlustatavat meest Põhja prefektuuri kriminaalbüroo politseinikud koos politsei eriüksusega pidasid üleeile õhtupoolikul Virtsu-Kuivastu praamil kinni kaks meest, kes varjasid end politsei eest ning keda kahtlustatakse piinaval või julmal viisil toime pandud mõrvakatses. Politseinikud pidasid mehed kinni enne Kuivastusse saabumist praami reisijate tekil, kasutades füüsilist jõudu, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. «Meil on siiralt kahju, et jõulist kinnipidamist pidid pealt nägema praamil olnud reisijad, ka lapsed. Pidime kin-

nipidamise otsust vastu võttes valima halbadest valikutest parima. Kinnipidamise edasi lükkamine oleks tähendanud suuremat ohtu,» sõnas Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Leho Laur. Kinnipidamist juhuslikult pealt näinud Postimehe ajakirjaniku Risto Berendsoni sõnul toimus rahvast täis reisijate ruumis kõik väga kiiresti. Üks kinnipeetav mees istus söögilauas, teine temast 10–15 meetrit eemal laste mängunurga juures. «Äkki kargas kummalegi mehele kallale kolm erariietes meest. Keegi rahva seast

rääkis pärast, et kinnipidamise ajal hüüdis keegi «Politsei!», aga mina seda ei kuulnud. Politseinikud panid toidulauas istunud mehel käed raudu kolme-nelja sekundiga, laste mängunurgas koos oma naise ja lapsega istunud mehe käte raudu panemiseks kulus 10–15 sekundit. Mõlemad mehed üritasid politseinikele vastu hakata ja korrakaitsjad pidid kasutama jõudu. Mõlemal kinnipeetul jooksis ninast verd,» kirjeldas Postimehe ajakirjanik. Kogu vahejuhtum kestis vaid umbes minuti ja siis viidi mõlemad mehed reisijate ruumist minema. Pärast meeste

äraviimist võttis üks politseinik välja ametimärgi ja rahustas ruumis olnud inimesi, kinnitades, et mingit ohtu ei ole ja nad on politseist. Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja ütles, et kahtlustuse järgi panid kinnipeetud mehed kuriteo toime tänavu suvel Tallinnas. Kohus võttis eile mõlemad vahi alla. Varem on sama kriminaalmenetluse raames kahtlustatavana kinni peetud ja vahi alla võetud üks mees. Mõlemad Saaremaa praamil kinni peetud mehed on Eesti kodanikud. Kehtivaid karistusi neil ei ole. Andres Einmann

6 || EESTI || POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014

Postimees toetab sporti

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

KATSE. Tõime mängult perevägivalla varjavate koduseinte va

Möödujad pööra jonatan karjus reporter

O Eile murdmaasuusatamise rahvuskoondise hooajaeelsel pressikonverentsil sõlmitud pikaajalise koostöö leping tähendab, et Postimees on meie suusatajate meediapartner järgmise olümpiatsükli ajal aastatel 2014–2018. Postimehe poolt pani lepingule käe alla vastutav väljaandja Mart Luik, suusaliidu poolt Jaak Mae. Hiljutise Eesti-Inglismaa jalgpallikohtumise vaheajal kirjutas Luik alla lepingule jalgpalliliidu ja Aivar Pohlakuga, mille järgi on Postimees Premiumi liiga meediapartner järgmised kolm aastat. PM fotod: tairo lutter

ktoobris on kohus süüdi mõistnud lapse kallal vägivallatsenud me he, ü k s naise kallal vägivallatsemises süüdistatav astus kohtu ette ja teisele esitati süüdistus. Sünge oktoober on rikastanud eesti keelt sõnaga «somnambaal». Pereliikmed tavatsevad vägivallatseda varjavate koduseinte vahel, Postimees otsustas etendada perevägivalda pealinna tänavatel, et näha, kas möödujad sekkuksid. Kavandasime kirgliku skandaali, kus noorpaari tüli saab alguse mehest, kes unustab naise restorani ootama. Naise arvates on mehe jaoks tähtsamad sõbrad kui tema ning tüli paisub suureks. Edasist jälgib ja salvestab videokaamera. Oleme kokku leppinud, et kui noorpaar tunneb endale ohtu, siis lõpetame mängu silmapilk. Puulehtedest kaetud Tallinna kesklinna tänavatel etendavad tudengitest näitlejad Lisete Laisaare ja Ragnar Roostalu kolmapäeva südapäeval peretüli, kus vängete väljendite kõrval lähevad käiku käed. Linnarahvas saab näha, kuidas mehe pihta raksatab raske käekott ning mees ei hoia end tagasi raputuste ja tugevate demonstratiivsete tõugetega. Kohkunud nägudega vanaprouad ja näost punaseks tõmbunud mehed Hobujaama trammipeatuses on noortest meetri kaugusel, kuid keegi ei julge või ei taha vägivaldsele stseenile vahele segada. Langenud mikri-soenguga Ragnar ei meenuta brutaalset jõhkardit, kes iga sekkuja nina vaevata kukla taha keeraks, ometi on lihtsam olla osa anonüümsest massist ja mitte sekkuda. Valjuhäälsest konfliktist möödutakse võimalikult suure kaarega ja üritatakse meeleheitlikult vaadata kaugusesse. Sekkub neli inimest, neist kaks sõnade, üks käemärkide ja üks pilguga. Õigupoolest kindlameelseima panuse annab Viru tänava lillemüüja, kes karjub oma leti tagant: «Mis mees sa selline oled!» Ragnar tuuseldab parasjagu Lisetet kui takukoonalt. Üks mööduja manitseb Ragnarit: «Mees, võta vähe rahulikumalt.» Signaalitav kaubikujuht annab oma suhtumise edasi rahvusvahelise käemärgi abil. Suurima ehmatuse osaliseks saavad noored draamateatri juures ülekäigurajal, kus valges furgoonis suitsu kimuv autojuht muutub inetut stseeni tunnistades silmanähtavalt närviliseks. See on ainuke hetk, kui tudengineiu tunneb tõsist hirmu, et ta võib hoopis möödujalt oma koosa kätte saada. Tagantjärele hindavad valusalt loomutruu etenduse andnud Lisete ja Ragnar linlaste valmidust sekkuda kesiseks. «Pigem üritavad inimesed mit-

Meie näitlejad Lisete ja Ragnar on usutavad, jõhkrutsemist on valus vaadata.

Viru väravas. Kõige vapram lillemüüja hurjutab Lisetet tõukavat Ragnarit: «Mis mees sa selline oled!» kaadrid videost: mihkel maripuu, sander ilvest

te pista nina teiste asjadesse,» sõnas Ragnar. Perepsühholoog Helle Niit selgitab inimeste reaktsiooni alalhoiuinstinktiga: «Inimeste jaoks on vägivaldne käitumine ebameeldiv, otsitakse võimalust olukorrast eemale hoida. Kui valemisse lisanduvad mees ja naine, mõeldakse, et see on partneritevaheline asi.» Politsei peab inimeste reageeringut mõistlikuks. «Kuigi sekkumine korrarikkumisele on kiiduväärt, tuleks juhtumite lahendamine jätta siiski korrakaitsjate tööks. Vastasel juhul võib juhtuda, et sekkuja satub ise abivajajaks või menetlusaluseks,» hindas meie katse tulemusi Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Valdo Põder. Vägivaldse olukorra lahendamiseks ei ole igikehtivat retsepti, kuid oluline on nulltole-

rants ühiskonnas. «Olukorda saab lõpetada üksnes juhul, kui sekkuja suudab võtta kontrolli enda kätte,» hindas Hille Niit. Vägivallajuhtumitest teatatakse politseile iga päev, rohkem teateid laekub nädalalõppudel. Teatamine on aasta-aastalt kasvanud. Politseini jõuab keskeltläbi 30 teadet lähisuhtevägivallast ööpäevas üle Eesti. Mullu registreeris politsei üle 3000 lähisuhtevägivalla juhtumi, mille uurimiseks alustati kriminaalmenetlus. See on üle 300 juhtumi võrra enam kui 2012. aastal ning üle 1000 menetluse enam kui 2011. aastal.

Vaata videost möödujate reaktsiooni «peretülile».

POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

ahelt tänavale päise päeva kätte.

avad pilgu ära

Troopilised tõved jõuavad Eestisse reisisellidega intervjuu hanneli rudi Tarbija24 juhataja

nfektsiooniarst Argo Parts naasis nädala eest Libeeriast neljanädalaselt missioonilt Ebola-koldes. Parts kuulub alates 2003. aastast ÜRO kriiside ja katastroofide koordineerimise ja hindamise meeskonda. Kas inimesed pelgavad teid pärast Libeeriast tagasitulekut?

Ma ei ole väga seltsiv olnud. Pere teab, millega on tegemist, olen ka paari kolleegi näinud ja nad itsitavad, et kas Ebolat ka tõin. Aga seda muret ei ole, et lähete poodi ja müüja taganeb te eest?

Elan väikses kohas, käin poes Antslas ja Võrus, kõik tunnevad mind, naeratatakse ja öeldakse: tore, et oled tagasi. Kui te Libeeriast tulite, kas lennujaamades suhtuti teisse teisiti?

Kahjuks mitte. Miks kahjuks?

Kolmapäeva südapäeval draamateatri juures reageerivad autojuhid sellele tuututamisega.

Libeerias olin harjunud sellega, et 15 korda päevas mõõdetakse palavikku. Ükskõik, kuhu satud, igal pool on kloorivannid ees ja mõõdetakse palavikku. Nii oli kuni Schengeni piirini. Panin endale provokatiivselt selga ÜRO särgi, kus oli kirjas «Ebola mission Liberia». Mitte keegi ei pööranud tähelepanu, kuigi Stockholmi lennujaamas oli 20 politseinikku. See oli üllatav. Euroopa ei suhtu tõvesse tõsiselt?

Seda ma ei arva, aga ma ei olnud ka haige. Keegi istus lennujaamas, hoidis kätega pead kinni ja oksendas – tema peeti küll kinni. Nad on professionaalid ja on selleks valmis. Rootsil on näiteks spetsiaalsed kiirabid nende jaoks. Mulle jäi pärast linnugripipaanikat mulje, et mõne haruldase haiguse puhangut ei võeta enam tõsiselt. Kas peaksime võtma? Vabaduse väljakul. Ragnar saab Lisete käest käekotiga valusa hoobi. Mõne mööduja pilk jääb tülitsejatele pisut kauemaks pidama.

Absoluutselt, sest alates 1976. aastast, kui Ebola Lääne-Aafrikas avastati, on see olnud hos-

pitaalinfektsioon – see levib ainult lähikontaktis inimeselt inimesele. Kuna peiteperiood on nii lühike ja Lääne-Aafrikas teid ei ole, siis nad haigestusid ja surid hästi kiiresti ära ja haigus ei levinud. Tänapäeval käivad seal kaameratega inimesed, kes lendavad kopteriga lennujaama ja sealt edasi Islandile või kuhu iganes. Seetõttu võib see levida väga kiiresti ja kaugele ning selleks tuleb valmis olla, ja Eesti on valmis, rutiin on selge.

Doktor Argo Partsi välismissioonid • 2003 Pami maavärin Iraanis • 2004 Darfuri kodusõda Sudaanis • 2004 Indoneesia tsunami • 2005 Pakistani maavärin • 2007 Laos hindamismissioon • 2006 Surinami üleujutus • 2009 Namiibia üleujutus • 2008–2009 Afganistan, Helmandi provints • 2014 Libeeria Ebola-puhang

Kas eestlane läheb uljalt reisile, et temaga midagi ei juhtu?

Läänes on sama probleem – pooled turistid, kes lähevad resistentse (n-ö tapva) malaaria piirkonda, ei kasuta profülaktikumi. Selleks on vaja regulaarselt võtta tabletti ja tagasi tulles ka võtta neli nädalat tablette, nagu mina praegu. Tihtipeale ei võeta. Või tullakse jõulupuhkuselt Tai põhjaosast, kus on väga kuri malaaria, aga meil siin on lumi ja unustatakse tabletid võtmata. Loodame liiast arsti peale?

Ei, inimene on lihtsalt laisk. Euroopasse tuuakse igal aastal 200–3000 korda malaariat sisse ja Inglismaal sureb aastas paarkümmend inimest malaariasse.

Eestlased on tuntud suure reisihimu poolest. Millised on põhireeglid enne soojale maale minekut?

Tasub minna reisimeditsiinilisele konsultatsioonile. Iseküsimus, kui palju on vaja vaktsineerida. Alati tuleb lähtuda sellest, millal lähete (kuival ajal või vihmaperioodil), kas elate onnis või Hiltoni hotellis, kui kauaks jääte. Kas joote kraanist või ainult pudelivett, kuidas toimub evakuatsioon jne. Seda maksab arutada ja see ei maksa mitte midagi. Seda tuleks teha kuu aega enne reisi. Aga kui see meenub alles asju pakkides, ka siis tasuks tulla. Ikka saab aidata. Reisimeditsiinikabinette on Eestis mitmeid ja nõustamine võtab pool tundi. Aga juba kohal olles?

Paljud haigused ei hakka siin levima, sest meil on jahe kliima. Probleem on respiratoorsed haigused: linnugripp, Ebola. Nakkusarst Argo Parts

Kui Ebola kõrvale jätta, kas on veel mõned soojamaatõved, mis võiksid Eestisse jõuda, sest me rändame aina kaugemale?

Haigusi on palju, aga need ei hakka siin levima, kuna meil on jahe kliima. Malaaria võiks levida siis, kui keskmine temperatuur püsib üle kahe nädala üle 17 kraadi ja kui see parasiit on olemas. Meil on malaariat kandev sääsk olemas, vanarahvas tundis malaariat halltõvena. Võrtsjärve ääres põeti seda veel 1950ndatel. Probleem on aga hoopis respiratoorsed haigused, nagu linnugripp, Ebola, mida inimene annab inimesele edasi.

Sõltub riigist. Tuleb kasutada talupojamõistust, et ei söö salatit, kodus tehtud jäätist, pastöriseerimata piimatooteid. Kõik, mis on kuum, ükskõik, kas seda pakutakse Hiltonis või muldpõrandaga onnis lahtisel tulel tehtuna – kui on kuum, siis on ohutu. Jälgige joogivett. Kasutage putukatõrjet, OFF ja Plix mõjuvad väga hästi. Õhtusel ajal pikad varrukad, pikad püksid – seda ei ole troopikas palju. Vältige putukahammustusi. Mööda istandusi ei maksa plätudes joosta, sest seal ei ole käimlaid ja parasiite võib saada ka mulla seest. Ükskõik kuhu reisite, kui tagasi tulles tekib kuu aja jooksul ükskõik milline tervisehäda, enamasti palavik või lööve, siis ükskõik millise arsti juurde minnes öelge, et käisite seal ja seal.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Tallinna Vee kasumit kärbivad kohtukulud

PILK LÄÄNDE. Kuigi tänavune aasta pole juustutootjale Estover kuigi edukas olnud, pla

Tänavu üheksa kuuga suurenes Tallinna Vee müügitulu 1,6 protsendi võrra, 39,93 miljoni euroni, samal ajal kasvas kasum 0,1 protsendi võrra, 18,23 miljoni euroni. Kuna ettevõtte tariifid on endiselt 2010. aasta tasemel, sõltub põhitegevuse tulu otseselt tarbimisest. Hoolimata müügitulu kasvust on 2014. aasta üheksa kuu ärikasum püsinud stabiilsena, kuna ASi Tallina Vesi ärikasumit mõjutavad endiselt tariifivaidlustega seonduvad õigusabikulud. majandus24.ee

Vene kriis viis töötajate

Maksuamet kaotas vaidluse Eesti suurima maksuvõla üle Maksu- ja tolliamet ei kaeba edasi Tallinna halduskohtu otsust, mis andis vaidluses Eesti suurima maksuvõla üle õiguse Haapsalu õmblusfirmale Polar Tekstiil. «Tõenäoliselt võib ringkonnakohus oma otsuses jõuda halduskohtuga sarnasele järeldusele,» tunnistas maksuameti avalike suhete juht. Halduskohus tühistas 15. septembril Polar Tekstiili kohta tehtud Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsuse, sest otsus saadeti välja kolmeaastase tähtaja viimasel päeval ja oli allkirjastamata. Enne otsuse jõustumist oli Polar Tekstiil Eesti suurim maksuvõlglane – ettevõtte vaidlustatud maksuvõlg oli 5,5 ja intressivõlg ligi kuus miljonit eurot. Lääne Elu

OMX TALLINN

737,11 ▼ –0,06%

1000 800 600

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

X 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

3,38 ▼ –9,10%

X 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,900 -3,23 Baltika 0,440 0 Ekspress Grupp 1,000 0 Harju Elekter 2,560 0 Järvevana 0,815 0 Merko Ehitus 6,890 0,44 Nordecon 1,010 1 Olympic Group 1,820 1,11 Premia Foods 0,696 0 Pro Kapital Grupp 2,550 -0,78 Silvano Fashion 1,800 0 Skano Group 0,941 0 Tallink Grupp 0,601 -1,15 Tln Kaubamaja 4,960 0,61 Tallinna Vesi 12,70 0 Trigon Property 0,411 -3,29%

24.10 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,440 -0,06 Hiina jüaan 7,743 -0,15 Jaapani jeen 136,640 0,16 Kanada dollar 1,419 -0,12 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,340 0,37 Poola zlott 4,224 -0,13 Rootsi kroon 9,188 0,01 Rumeenia leu 4,423 -0,03 Šveitsi frank 1,206 -0,06 Briti naelsterling 0,789 -0,22 Taani kroon 7,445 -0,01 Tšehhi kroon 27,695 0,02 Ungari forint 308,650 0,41 USA dollar 1,266 -0,08 Venemaa rubla 53,133 0,87

bns

kadri hansalu majandustoimetuse juhataja

õuna-Eestis ja Pärnumaal tegutsev juustutootja Estover, kes eksportis varem kuni veerandi oma toodangust Venemaale, on embargo tõttu tänavu koondanud 25 töötajat. Kui eelmine aasta oli Estoverile üliedukas ja majandusaasta aruandes sai näidata suisa 25-protsendist käibekasvu, siis sel aastal loodab Estoveri piimatööstuse tegevjuht Hannes Prits, et jõutakse napilt väiksesse kasumisse. Pärast aasta alguse pauku, kus pea kõigil Eesti piima- ja kalatööstustel keelati eksport Venemaale, investeeris Estover ligi 200 000 eurot, et täita tolliliidu nõudeid, nii et eksport taas avaneks. Kui aga augustis kehtestas Venemaa president Vladimir Putin keelu kogu läänemaailma toidu sisseveole, kadus viimanegi lootus, et eksport võiks taastuda. Kuna sisseostetava toorpiima kogus lepitakse kokku pikemaks ajaks, siis oli Estover sunnitud osa kokkuostetud piima suisa ise Leetu edasi müüma. Kuid kriisi ei põhjustanud Pritsi sõnul ainult Vene turu ärakukkumine – sellele eelnes ülikiire toorpiima hinna tõus 2013. aastal, mis tänavu kevadel – 40 senti kilogrammi kohta – oma tipu saavutas ja tööstuste marginaalid nahka pistis. Et sellest ei kujuneks siiski saatuslik löök, ongi Estover asunud oma tootmist restruktureerima. Suve keskpaigas sulges et-

tevõte juustutootmise Tori-Selja tehases ning koondas seal kõik 20 inimest. Tõenäoliselt remonditakse see tehas ja seatakse seal sisse sulatatud juustu tootmine, mis praegu asub Vändras. Viimases pannakse aga uksed lõplikult kinni. Lisaks koondati mõned Vene turuga seotud töötajad ka piimaettevõtte kontorist. «See teeb kokku 25 inimest, mis on kümme protsenti tolle aja töötajatest. Tõepoolest, ei ole lihtne praegu. See oli sundkäik,» nentis Prits, kes edasisteks koondamisteks siiski ruumi ei näe. Raskustele vaatamata otsustati lõpuni minna juba mullu otsustatud investeeringuga ja siseneda linnapiimatoodete (lühikese realiseerimisajaga piimatooted, nagu jogurt, hapukoor, kohupiim jne – K. H.) turunišši – esialgu hakatakse tootma peamiselt kodujuustu.

Päeva lõpuks on piimatoodetest puudu väga paljudel turgudel, kus hinnad on tegelikult kõrgemad kui Euroopas. Estoveri tegevjuht Hannes Prits

«Ettevõtjana ongi kaks varianti: kas kasvad või sured. Paigalseisev ettevõte ei ole ettevõte, seda ei ole mõtet pidada. Tänasel turul, kus tööjõukulud lähevad üles, ongi ainuke võimalus vee peal püsida läbi mastaabiefekti ehk rohkem toota,» rääkis Prits. Tema sõnul näevad nad, et just linnapiimatooted on valdkond, kus saaks ja võiks kasvada. Neil on olemas müügivõrgustik, tuntud brändid, ekspordikanalid ning kogemused juustu ja ricotta tootmises. Ainsana välistab Prits joogipiima tootmise, mis on tema hinnangul täiesti ülepakutud

Estoveri tegevjuhi Hannes Pritsi sõnul on maailmaturul piimatoodetele nõudlust tuleb vaeva näha. Estover on näiteks hakanud importima Itaaliasse.

turg. «Kuni joogipiim maksab sama palju kui kõige odavam joogivesi, ei ole see äri,» selgitas ta. Küll aga on Estoveril plaanis valmistama hakata tooteid, mis hargnevad välja juustust. «Me ei välista näiteks ka klassikalise kohupiima tootmist. Kuna

Eesti turul on kõige populaarsem hapukoorega kodujuust, siis natuke hakkame tegema ka hapukoort. Sealt edasi võivad tulla juba jogurtid, mis on tootmispõhimõttelt väga sarnased.» Pritsi sõnul jälgivad nad, mida turg teeb, ja otsustavad siis,

POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

aanivad nad tuua turule uusi tooteid ning leida uusi turge.

e koondamiseni

t küll, kuid müügivõimaluste otsimisega foto: margus ansu

kuhu poole liikuda. Praegu on piimatoodete turul tema sõnul küllalt naljakas olukord, kuna kõigil on tootmisvõimekust üle, aga kõik ikkagi investeerivad. Kodujuustuga Maagi, Tere ja Valio kõrvale turule trügiv Estover kavatseb lüüa kva-

liteedi ja hinnaga – pakendid on kümme protsenti suuremad kui konkurentidel, kuid hind kavatsetakse jätta teistega samaks. «Viimasena tulles peame kuidagi meelitama. Linnapiimatoodete turg vajab ehk ka natuke raputamist,» sõnas Prits. Kodujuustu populaarsus lähiturgudel kasvab Pritsi sõnul kiiresti ja toodangut hakatakse müüma nii siseturule kui ka näiteks Soome, Rootsi ja Leetu. Rannu tehase teisele korrusele ehitatud uue tsehhi tootmisvõimsus on sada tonni kuus, kuid esialgu plaanivad nad toota 50–60 tonni. Seda, et Vene turg varsti lääne toodetele taas lahti võiks minna, Prits ei usu. «Putin ütles, et turg on aasta aega kinni. Kui ta selle nüüd varem lahti teeks, siis see oleks sõnum, mida oleks venelastele väga raske edasi anda,» arvas ta. Samas kinnitas Prits, et Eesti tööstused on väiksed ja paindlikud. «Sellist nomenklatuuri, mida Eesti tootjad suudavad pakkuda, ei tee sama suurusega tootja Euroopas praktiliselt kunagi. Pealegi oleme harjunud raskete olukordadega – stabiilset turgu pole kunagi olnud,» rääkis ta. Optimistina usub Prits, et praegused keerulised ajad annavad viimase tõuke võtta rohkem suund maailmaturule. Ettevõtted käituvad tema sõnul loogiliselt ja varem ütles loogika, et Vene turg on lähedal, suur ja tasuv, nüüd tuleb aga keskenduda läänele. «Lääne-Euroopa jaoks on kõik siit regioonist tulev üks IdaEuroopa jama. Nii et loomulikult on sinna keeruline minna, aga kuna mahud on nii väiksed, mis sinna on vaja juurde panna, siis ma eeldan, et igaüks leiab mingi variandi,» kirjeldas ettevõtja. Tema sõnul on olukord aga

United Estover Group OÜ • Käive 44 242 869 eurot (2013. a) • Kasum 1 936 934 (2013. a)

Grupi brändid: • Piimameister Otto • Traditsiooniline Eesti juust • Hiirte juust • Päikese • Vene juust • Pik-Nik • Royal Blue

tõmmanud meile ka tähelepanu – ei möödu nädalatki, mil Eestisse ei tuleks välismaalasi, kes uurivad võimalusi midagi vahendada või otse osta. «Eks see ole see raisakulli efekt, kus keegi on vedru välja viskamas ja siis kõik tiirlevad seal kohal. Samas on sellest siiski võimalik tehinguid ka saada – ise oleme näiteks hakanud eksportima Itaaliasse. Need ei ole kõrge lisandväärtusega tehingud, aga kõik on kusagilt alustanud,» leidis Prits. Võimalikke turgusid Pritsi sõnul eesti piimatoodetele jagub – kuigi räägitud on ka Vietnamist, tundub mõistlikum näiteks Türgi, kus rahvaarv kiiresti kasvab, kuid põllumajandusel on piirid ees. «Päeva lõpuks on piimatoodetest puudu väga paljudel turgudel, kus hinnad on tegelikult kõrgemad kui Euroopas,» lisas ta. Teisalt tunnistas Prits, et kui Venemaa turg ükskord uuesti lahti läheb, siis mingi osa toodangust müüksid nad tõenäoliselt hea hinna korral uuesti sinna. «Iial ära ütle «ei iial». Aga eks see õppetund on ikka päris raske olnud. See pidi kõigile äratuskell olema,» selgitas Prits.

Taavi Rõivas loovutas LNG terminali Soomele andres reimer

andres.reimer@postimees.ee

Soome kogenud peaministril Alexander Stubbil piisas neljapäeval Brüsselis vaid põgusast koridorikohtumisest Taavi Rõivasega, et sundida noor ametivend Eesti huvidest loobuma. Stubb teatas neljapäeval, et Euroopa Liidu toel rajatakse regionaalne LNG terminal Soome ja Eesti võib endale ehitada väikese terminali. Rõivas püüdis jätta muljet, et võitles oma kompromissettepanekuga merealuse Balticconnectori ehitamise eest, kuid see projekt on juba varem kokku lepitud ja tööd käivad. Selleks et kahe riigi suhetes vastuolusid tekitanud gaasiteemadega edasi minna, pidas Rõivas õigeks loobuda LNG terminalist ja et rajataks Eestit ja Soomet ühendav Balticconnectori gaasitrass, kinnitas Eesti valitsusallikas.

Eestis pole turgu Rõivas ise ütles, et Eesti loobub regionaalse LNG terminali rajamisest, sest algseis on väga halb. «Ettevõtted on läbirääkimistega ummikusse jooksnud ning kui peaministrid otsustavalt ei sekku, ei tule ei toru ega terminali,» selgitas peaminister. «Otsused ei ole veel langetatud, aga oleme pika sammu kokkuleppele lähemal. On siiski võimalik ka selline lõpplahendus, et Eesti saab nii toru kui meie oma riigi vajadustele vastava terminali laevade punkerdamiseks ja SOS-varude hoidmiseks.» Rõivas rõhutas, et Eesti esmane huvi on algusest peale olnud toru, sest toruta ei saa ka terminali võrku ühendada ja toruta ei ole Eestis suurel regionaalsel terminalil piisavalt turgu. «Kui saame kokkuleppele, et Eestit ja Soomet ühendav toru tuleb esimesel võima-

Alexander Stubb (vasakul) ja Taavi Rõivas jõudsid LNG terminaliga fotod: ap/scanpix seonduvat arutada Brüsselis Euroopa Ülemkogul.

lusel, siis oleme valmis paindlikkuseks muudes küsimustes, sh suure terminali rajamise asukohas. Euroopa Liit rahastab toru ehitamist 75 protsendi ulatuses, terminali ehitust 0–35 protsendi ulatuses, ülejäänud raha tuleks ise leida,» selgitas ta. Rõivase ja Stubbi läbirääkimiste tulemused tekitasid gaasiga tegelevates ettevõtetes arusaamatust. «Mina ei saa aru, mida peaministrid Balticconnectori teemal nüüd veel kokku leppisid, sest viimased olulised kokkulepped sõlmiti augustikuus ning praegu käib juba usin tegevus,» ütles Balticconnectori Eesti-poolse partneri EG Võrguteenuste juht Sergei Jefimov. «Alexela poolt Paldiskisse kavandatud LNG terminali puuduseks oli asjaolu, et erinevalt soomlastest pole neil nii tugevat klientide portfelli,» arvas Eleringi juht Taavi Veskimägi. Paldiskis LNG terminali ehitamiseks kõik ettevalmistused juba teinud Alexela Energia avaldas Rõivase allaandmise üle nördimust. «Meie ei tea, milles Rõivas Stubbiga kokku

leppis, kuid igatahes ei puuduta see meie äriplaani mitte mingisugusel moel,» lausus Alexela Energia juht Mart Hääl. «Peaministrite tehtud avaldused olid piisavalt üldsõnalised, mis ei võimaldanud nende sisust kuigi palju aru saada.»

Sõltuvus Venemaast jääb Euroopa abirahaga ehitatav Balticconnectori gaasitoru ei too Eestile Venemaast sõltumatut gaasivarustust, sest selle eesmärk on ühendada Soome gaasivõrgud Lätis asuvate maagaasihoidlatega. Eesti mängib vaid transiidimaa rolli, sest Läti hoidlaid täidab Gazprom. Veerand Soome gaasifirmast Gasum kuulub selle ettevõtte ainukesele varustajale Gazpromile, mistõttu pole välistatud, et Gasum tegelikult ei hakkagi terminali rajama. Gazpromil on mugav varustada Soome rannikule rajatavaid väiketerminale otse oma Venemaa terminalidest. Gasumi topeltmängule viitab asjaolu, et ettevõte väitis esmalt, et tal on olemas LNG regionaalse terminali jaoks kindel asukoht, kuid hiljem osutus see väide blufiks.

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

UKRAINA. Homme valitakse Kiievisse erakorraliselt uus ülemraada, veerandi toetus kuulub presidendiparteile.

Petro Porošenkole tere nud vaid selle võrra, et toona olid kasutusel suletud valimisnimekirjad. Ülemraada valimisseaduse muutmist siiski ei toetanud ja nii valitakse pooled saadikud proportsionaalse süsteemi alusel ja teine pool ühemandaadilistes ringkondades. Ühemandaadilised ringkonnad on traditsiooniliselt olnud need kohad, kus võimu juurde tõusevad kohalikud oligarhid. BBC teatel on ennustuste kohaselt oodata ülemraada koosseisu vaid 50 uut nägu.

Tähtsamad erakonnad nad kadri veermäe toimetaja

kraina pealinna Kiievi kesklinnas meenutavad vaid harvad surnud võitlejate fotod ja kuivanud lilled aasta eest sealsamas lahti rullunud dramaatilisi sündmusi. Barrikaadid on lammutatud ja telgid kadunud ning uus algus, millele revolutsioon pidi juhtima, on lõppenud sõja ja vähemalt 3600 seal surmasaanuga. Homme on riigis erakorralised parlamendivalimised. Krimm on kadunud, suurt osa Donbassist kontrollivad separatistid, relvarahu on habras ja rünnakurohke. Briti väljaanne Economist kirjutab, et häid uudiseid pole Ukrainast tihti tulemas ning riik on kaotanud ka väärtuslikku aega, mille oleks pidanud kulutama riigi kokkukukkumise äärel majanduse reformimiseks. Esimesse Maidani-järgsesse valitsusse kuulus mitmeid Iseseisvuse väljakul külma käes uuendusi nõudnud protestijaid, kuid seal selgus, et aadetest hoolimata jääb neil puudu kogemustest ja oskustest.

Bürokraatia lämmatas Pavlo Šermeta pani ameti maha pärast seda, kui oli kuus kuud majandusministrina ametis olnud. Mehe sõnul olid vanad kombed ministeeriumi nii sisse juurdunud, et tal oli selle üle vähe kontrolli. Šermeta sõnul sarnanes seal toimunu nõukogude plaanikomiteega. «Kulutasin kolm tundi iga päev puhtalt sellele, et 200–300 paberile allkirju anda. Enamik neist oli täielik jura, mille oli loonud mõni asutus vaid oma olemasolu õigustamiseks,» sõnas Šermeta Economistile. Poliitiline tahe riiki muuta on miski, mida võib Ukraina poliitikas harva näha. Ukraina parlament ülemraada on pidurdanud hädavajaliku reformikava vastuvõtmist ning üks homsete valimiste eesmärke on kindlustada mais riigipeaks valitud Petro Porošenko võimu –

Küsitluste järgi ületab vajaliku ku ise viieprotsendise valimiskünnise vähemalt kuus erakonda ning g nende oosseis põhjal näeb uus ülemraada koosseis välja Euroopa-meelsem kui kunagi varem. POROŠENKO BLOKK Koos kandideerivad president Petro Porošenko erakond Solidaarsus ja Kiievi linnapea Vitali Klitško juhitav UDAR. Eeldatakse, et võidab valimised ja moodustab teiste parempoolsetega valitsuse.

BATKIVŠTŠINA

Uued Ukraina patrioodid

Endise peaministri Julia Tõmošenko erakonnale vähendas toetust mõne tipp-poliitiku lahkumine. Peamiseks valimisteemaks on Tõmošenkol Ukraina liitumine NATOga.

TUGEV UKRAINA

RAHVARINNE Batkivštšinast lahkunud Ukraina peaministri Arseni Jatsenjuki loodud uus erakond. Tõenäoliselt moodustab see erakond koos Porošenko Blokiga koalitsiooni.

Endise asepeaministri Serhi Tigipko erakond sai augustis elu sisse, kui lõi pärast kaheaastast liitu lahku Regioonide Parteist, kes praegu ei kandideeri.

RADIKAALNE PARTEI

OPOSITSIOONILINE BLOKK

Euroopa-meelne populistlik erakond. Loodud 2010. aastal ja keerleb juhi Oleh Ljaško isiku ümber. Ljaško ise pooldab konfliktide jõuga lahendamist.

Püüab endiseid Regioonide Partei valijaid. Bloki lõi Ukrainast pagenud ekspresidendi Viktor Janukovõtši endine staabiülem Serhi Ljovotškin.

proportsionaalselt partenimekirjade järgi

kohta ühemandaadilistest ringkondadest

199

225

450 kohta ÜLEMRAADA

kelle valimisbloki poolt on viimaste arvamusküsitluste kohaselt lubanud hääletada 24,4 protsenti hääletama minevatest ukrainlastest. Nimekirjas järgmisel kohal on Janukovõtši võimu ajal vangi mõistetud ja Maidani sündmuste aegu sealt välja pääsenud Julia Tõmošenko Batkivštšõna ehk Isamaa, keda toetab 10,4 protsenti valijaist. Kuigi iga ennast hindav Ukraina erakond või valimisliit on häälesaagi suurendamiseks oma ritta mee-

26 kohta jääb tühjaks, sest Krimmis ja Donbassis hääletust ei toimu

litanud ka vabatahtlike pataljonide komandöre või Maidani kangelasi, pole ülemraada uues koosseisus kokkuvõttes ikkagi palju uusi nägusid oodata. Poliitikud lubasid, et Ukraina muudab erakorralisteks valimisteks oma segast kahesüsteemilist valimissüsteemi. Selle aasta juulis esitati parlamendis küll ettepanek muuta valimisseadust, mis oleks riiki toonud proportsionaalse valimissüsteemi. 2007. aastal kasutatud meetodist oleks see erine-

Siiski on homsete valimiste juures midagi, mida varem pole Ukraina hääletuse puhul olnud. Kui varem sai suhteliselt jämedate pintslitõmmetega jagada riigi kaheks, venemeelsete eelistustega valijateks idas ja Euroopa-meelsete soovidega hääletajateks läänes, siis Donbassi relvakonflikt ja Krimmi annekteerimine on jõujooned segamini löönud. «Sõda on need jaotused paljuski kaotanud ja paljud vene keelt kõnelevad ukrainlased, kes oleks aasta eest olnud Vene presidendist Vladimir Putinist heal arvamusel, arvavad nüüd, et seda sõda juhib ja toetab Venemaa,» sõnas Raadio Vaba Euroopale Kiievi riikliku ülikooli Mohõla akadeemia professor Andreas Umland. «Isegi paljud venelased, kes on Ukraina kodanikud, on nüüd muutumas Ukraina patrioodiks selle sõna tõelises tähenduses,» lisas Umland. Kuigi need valimised ei too küsitluste järgi võimule üht selget erakonda, peaks Ukrainat valitsema hakkama kindel koalitsioon, mis toetab selgelt Euroopa integratsiooni ja on Moskva kavatsuste suhtes ettevaatlik. Ka kaotab Ukraina elanike seas mõjujõudu Moskva pikaajaline panustamine vene keelt kõnelevatele inimestele. «Keele ja identiteedi teemat on Ukrainas kasutatud ja väärkasutatud palju-palju aastaid,» sõnas Raadio Vaba Euroopa / Raadio Vabaduse Ukraina teenistuse vanemtoimetaja Natalja Tšurkova. «Nüüd ühendab ukrainlasi palju suuremal määral julgeolekuküsimus ja ma arvan, et julgeolek on nüüd peateema,» lisas ta.

Rootsi sotsid jätkavad senist kaitsepoliitikat Kuigi nii mõnedki vaatlejad on peljanud, et pärast konservatiivide valitsuse ja eriti nende terava välisministri Carl Bildti lahkumist võib Rootsi välis- ja kaitsepoliitika hoolimata muutunud julgeolekukeskkonnast muutuda pehmemaks, arvab nüüd võimule saanud sotside eurosaadik Jens Nilsson, et tema partei ja paremtsentri poliitika ei erine selles vallas märkimisväärselt. «Ma ei usu, et tasuks oodata muutust,» lausus ta Postimehele Strasbourgis, europarlamendi sessiooni ajal. «Kuulake meie uut välisministrit Margot

Wallströmi. Ta ütleb, et meie suhe Venemaaga saab olema samasugune nagu eelmisel valitsusel. Ta ütleb enam-vähem sama, mida Carl Bildt, aga nutikamalt.» Nilsson meenutas lisaks, et Rootsi sotsid toetasid kaitsekulude suurendamist juba pool aastat tagasi, kui nad veel opositsioonis olid. Muutunud julgeolekukeskkonnas NATOsse astumine Nilssoni hinnangul aga siiski kõne alla tulla ei saa. «Me tahame olla vabad,» rääkis ta. «Me ei astu NATOsse, aga teeme nendega tihedat koostööd.»

«Vähemalt avalikkusel pole siiani selgust, mis Rootsi vetes möödunud nädalal ikkagi toimus,» jäi Nilsson ettevaatlikuks, vastates küsimusele, kas nädal aega kestnud suurt mereväeoperatsiooni võiks võrrelda külma sõja aja jahiga allveelaevadele. «Selles, mis puudutab meediahuvi, on see sündmus sama suur, kui oli [allveelaevajaht] 1980ndatel,» möönis ta. «See operatsioon on sama suur kui 1980ndatel.» «Kui on kahtlus, et on liikunud allveelaevad, tuleb tegutseda,» jätkas Nilsson. «Ma

usaldan kaitsejõude, kes teevad oma tööd, ma ei spekuleeri.» Rootsi kaitsejõud teatasid eile, et lõpetavad täpselt nädal varem alanud suure sõjaväeoperatsiooni Stockholmi saarestikus. Operatsiooni juhi, viitseadmiral Anders Grenstadi sõnul käis lubamatult nende vetes tõenäoliselt väiksemat sorti alus, mitte suur allveelaev. Viimases analüüsis aga jõuti järeldusele, et sissetungijal on tõenäoliselt õnnestunud lahkuda. Evelyn Kaldoja

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

endab valimisvõit Endine mässuliste kants loodab elujärge parandada Venemeelsete mässuliste käes olnud Slovjanski linnas vaatavad vähesed elanikud homsete parlamendivalimiste eel lootusrikkalt tulevikku. Juuli algul said Ukraina valitsusväed 120 000 elanikuga linnas kontrolli enda kätte ning aprillist alates Slovjanski enda käes hoidnud venemeelsed separatistid pagesid sealt. Mässuliste lahkumisele eelnesid aga üle kahe kuu väldanud verised lahingud, mille märke võib linnas näha tänaseni. Sarnaselt paljude teiste Slovjanski elanikega kavatseb pensionär Raissa Sergivna anda homme oma hääle Moskva-meelsetele kommunistidele. «Vajame abi, et taas üles ehitada seda, mis sõja ajal hävis,» sõnas 68-aastane Sergivna. «Minu korter hävis pommirahes. Olen kõigilt abi palunud, kuid kasu pole sest olnud. Pension on mul haletsusväärne, aga ravimite hinnad on järsult tõusnud,» sõnas ta ja lisas, et loodab nüüd, et kohalik ärimees ja kommunistide kandidaat Juri Solod ülemraadasse sisse saab ja kohalikku olukorda parandama asub.

«Ta andis raha, et lasteaia saaks uuesti üles ehitada. Ta teebki inimeste aitamiseks praktilisi asju,» põhjendas Sergivna oma saadikuvalikut. Samuti Slovjanskis elav 51-aastane õpetaja Olga Konstjantõnivna ütles, et tema hääletab Ukraina presidendi Petro Porošenko Bloki poolt, kuid lisas, et vaid vähesed kavatsevad samamoodi teha. «Ma näen, et siinsed inimesed ei toeta Kiievi võime,» ütles ta.

Raissa Sergivna kavatseb anda hääle Moskva-meelsetele kommunistidele, kes aitaks üles ehitada selle, mis sõjas hävis. Konstjantõnivna sõnul eelistavad paljud Slovjanski valijad hoopis hiljuti moodustatud Opositsioonilist Blokki, mis on justkui ajakohastatud variant endise Regioonide Partei toetajatele. Opositsioonilise Bloki esindajad ise väidavad, et see on mõeldud sõltumatutele poliitikutele, kuid samal ajal koondab see ka inimesi, kes varasematel valimistel on kandideerinud just Regioonide Partei nimekirjas.

«Paljud kardavad, et sõda võib jätkuda. Mõned inimesed tahavadki, et see jätkuks, ja loodavad, et separatistid vallutavad Slovjanski tagasi. Mina isiklikult pooldan ühtset Ukrainat ja ma ei soovi, et see õudus algaks taas,» ütles Konstjantõnivna. Slovjanski kesklinnas kõrgub jätkuvalt Lenini monument, mis on nüüd riietatud Ukraina lipu järgi kollasinisesse kangasse. Selle kõrval asub Ukraina paremäärmusliku partei Svoboda kandidaadi Serhi Lilejevi valimistelk, mis, tõsi küll, vaid vähestele möödakäijatele huvi pakub. «Janukovõtši endistel toetajatel on Slovjanskis ja idaoblastites väga palju võimu,» sõnab 30-aastane poliitik. «Nad ostavad hääli ja moodustavad valimiskomisjonides enamiku ja seetõttu suudavad nad tulemustega manipuleerida,» sõnas Lilejev. «Paljud annavad hääle kommunistide poolt ja valimistest osavõtt kujuneb väikeseks,» ennustas ta. Valimiste lähenedes hakkas linna ülesehituseks raha tulema, kuid paljud on pessimistlikud ega usu, et see pärast homset jätkub. AFP/PM

Türgi ja Eesti president kinnitasid sõprust Eile Tallinnas visiidil olnud Türgi president Recep Tayyip Erdoğan sõnas kohtumisel Eesti riigipeaga, et Türgi pole kunagi tunnustanud Eesti okupeerimist ühegi riigi poolt. «Meie sõprus tugineb ühiste demokraatlike põhimõtete jagamisele,» lisas ta. Eesti president Toomas Hendrik Ilves tõi aga esile, et Türgi on Euroopa Liidu oluline strateegiline partner, kelle liitumist ühendusega Eesti jätkuvalt toetab. «Meil on Türgiga väga lähedased suhted, Türgi oli üks meie pikaajalisemaid toetajaid meie teel NATOsse,» ütles Ilves ja lisas, et Eesti on omakorda Euroopa Liidus üks tugevamaid Türgi liitumise pooldajaid. Türgi esitas ELiga liitumiseks avalduse 1987. aastal, siis vastas Brüssel Ankarale, et ei välista riigi liitumist, kuid ei pea võimalikuks läbirääkimisi kohe alustada. Paarkümmend aastat hiljem on Euroopas arutluse all olnud seegi, kas Türgi üldse euroopalike väärtustega kokku passib. Ilves tõi ka esile, et tegemist on Erdoğani esimese Eesti-visiidiga, ühtlasi presidendi teise riigivisiidiga. Augustis presidendiks valitud Erdoğan külastas esimesena Põhja-Küprose Türgi Vabariiki – riiki, mille iseseisvust on tunnustanud vaid Türgi ise. Erdoğani sõnul keskendusid presidendid kohtumisel muutunud julgeolekuolukorrale Euroopas ja Türgi naabruses. Pre-

sident sõnas, et Türgi eelistaks, kui Süüria-Türgi piiri lähedal asuvas Kobane linnas võitleks terroristidega Vaba Süüria armee võitlejad. «Teine eelistus on kurdi pešmerga võitlejad,» ütles Erdoğan. Tema sõnul on Süüria kurdid nõustunud vastu võtma 1300 Vaba Süüria armee võitlejat, kellega praegu minekutees kokku lepitakse. Erdoğani sõnul sai ta äsja uut infot Iraagist Süüriasse Kobane linna kaitsma minema pidanud kurdi pešmerga võitlejate kohta. «Nende arvu vähendati kokkulepitud 200-lt 150 võitlejale,» ütles ta. Türgi võimud on andnud kurdidele loa liikuda Süüriasse läbi Türgi territooriumi. ISi islamistidega võitleb Kobanes hinnanguliselt ligi 2000 kurdi võitlejat. Ilves rõhutas, et otse Türgi piiri taga Kobanes tegutsev IS on julgeolekuoht tervele Euroopale ja NATO-le. Kadri Veermäe

Visiidi peamine eesmärk oli tugevdada lähedasi, sh majandussidemeid. Presidendid rõõmustasid mulluse 360 miljoni eurose kaubakäibe üle riikide vahel ja mainisid 50 000 Eesti turisti, kes on juba Türgis käinud. foto: liis treimann

ARVAMUS kultuur 25. OKTOOBER 2014 NR 317

JUURI KAS

V E PA LO R U S A T U J Õ M O D L E K A H T LUST US: L E IST TA N TSUSA AT E ST 2010. A ASTA VÄ L JA H Ä Ä L ETA M

VAHUR MADE JA ARGO IDEON KREML ELUSTAB LÄÄNEMEREL KÜLMA SÕDA ILLIMAR LEPIK VON WIRÉN ROOTSI VALIKUD PÄRAST ALLVEELAEVAJAHTI URVE KAUR KRIITIKAT KARTEV KAITSEVÄGI TIINA KAUKVERE VAIKIMA HIRMUTATUD TIIBETI MUNGAD TAAVI MINNIK ENAMLASTE KOLETU VERETÖÖ TARTUS KIRJANDUS PRIIT PÕHJALA «MILITAARSED MINIATUURID», TIMO PORVALI JA TARVI TIITSI «JUST NII, HÄRRA SEERSANT!», BAUDELAIRE’I «MU ALASTI KISTUD SÜDA» NÄDALA PLAAT ELEPHANTS FROM NEPTUNE «PRESSURE & PLEASURE» AJA AUK MADONNA - ISEENDA PEREMEES

2 || FOOKUS || AK || POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014

Rootsi laevastiku haarang võimalikule Vene allveelaevale või mõnele muule salapärasele veealusele objektile Stockholmi saarestikus pole viimastel aegadel ainus kord, mil Venemaa käitumist on võrreldud külma sõja aegsega.

ARMAS KÜLM SÕDA vahur made Eesti Diplomaatide Kooli ooli asedirektor

agu külma sõja ajal, nii ka praegu sooritavad Vene strateegilised pommitajad Atlandi ja Vaikse ookeani kohal provotseerivaid lende NATO riikide õhuruumi läheduses, vahel ka piire ületades. Venemaa unistab taas sõjaväebaasidest kaugetes soojades maades. Uudistes on vilksatanud venelaste soovid taastada oma laevastiku kohalolek nii Süürias kui ka Vietnamis. Ühtlasi on Kreml teatanud, et plaanib taastada oma sõjalise ja luurevõimekuse Arktikas. Esinedes 21. oktoobril Moskvas ajakirjanikele, teatas Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et Venemaa ja USA suhete madalseis saab olema pikaajaline. Nii välisministrist kui ka teda kuulanud ajakirjanikest õhkus äratundmisrõõmu ja rahulolu. Kõik mõistsid, et räägiti millestki, mis oli juba ammusest ajast olnud tuttav ja turvaline.

Välisminister rääkis ju Moskva ja Washingtoni ideoloogilisest ja maailmavaatelisest vastandumisest. Paralleele ja sarnasusi pole kogunenud mitte üksnes Kremli välispoliitilise retoorika maailmavaatelistest sõnumitest. Teade plaanitavast naasmisest endisaegsetesse, kuid viimase kahe aastakümne jooksul hüljatud sõjaväebaasidesse – näiteks Põhja-Jäämere saarestikes – mõjub selge sümbolina selles uues «külmasõjalises» kõnes. Seega polekski üllatav, et Läänemerelgi püüab Venemaa ellu äratada nii palju külma sõja aegsetest mälestustest tuttavat kui võimalik. NSV Liidu allveelaevade toimetamisi hakati Rootsi vetes märkama juba 1960. aastail. Oktoobris 1981 sõitis aga venelaste allveelaev S-363 karile otse Rootsi laevastiku peabaasi, Karlskrona sõjasadama vahetus läheduses. Möödunust ja tänapäevast on kõrvutada ka väga tumedaid varje. 1983. aastal tulistas NSV Liidu hävituslennuk Kuriilide läheduses alla oma marsruudilt kõrvale kaldunud Lõuna-Korea reisilennuki. Hukkus 269 inimest. 2014. aastal tulistasid Venemaa toetatud Ida-Ukraina separatistid (või Vene sõ-

javäelased?) õhutõrjeraketiga alla Malaisia reisilennuki. Hukkus 298 inimest. Külma sõja ajal tabasid atentaadid mitut NSV Liitu kriitiliselt suhtunud lääneriikide poliitikut. Peasekretär Dag Hammarskjöld paigutas ÜRO rahuvalvevägesid vastu NSV Liidu tahtmist nii Egiptusesse Suessi kanali äärde kui ka kodusõjast laastatud maavaraderikkasse Kongosse. 1961. aastal tabas peasekretäri lennukit Sambia kohal õhutõrjerakett. Süüdlasi ei teata siiani. 2010. aastal kukkus Smolenski lähedal alla lennuk Poola presidendi Lech Kaczyński ja suure hulga kõrgete Poola riigiametnike ja sõjaväejuhtidega. Kaczyński oli Putini Venemaa agressiivse välispoliitika väsimatu kriitik ning sai kuulsaks, lennates augustis 2008 koos Balti riigijuhtidega Thbilisisse, takistades niimoodi Vene vägede rünnakut Gruusia pealinnale. Oli Smolenski katastroof pelgalt õnnetus? Kindlat vastust pole.

Kuldajastut taga igatsedes Miks on siis külm sõda venelaste jaoks nii armas, et sellele vaadatakse siiani igatsusega tagasi ning püütakse külmas sõjas juurdunud mõtlemis- ja te-

gutsemisviise taaselustada? Vastata lääneliku ratsionaalsuse vaatepunktist pole lihtne. Sest kui eeldada, et läänega konflikti minek ja vastasseisu süvendamine muutub Venemaale endale kahjulikuks – samas kui head läänesuhted on venelastele alati kasu ja rikkust toonud –, tundub külma sõja juurde naasmine olevat puhas sõgedus ja venelaste enesehävitajalik meeltesegadus. Nii peamegi läänelikust ratsionaalsusest loobuma. Kusagil vene eliidi sügaval südamesopis pesitseb lakkamatult ja igavesti magus-kibe igatsus 19. sajandi järele. Olgu tegemist siis kauneid kunste vormiva kultuuritegelase, lääne vabaduse ja peene salongi järele õhkava opositsionääri või vägivalda, kontrolli ja agressiooni kõrgelt hindava putinistiga. Üheksateistkümnes oli see sajand, mil Euroopa suurte riikide klubis Venemaad austati, temaga arvestati ja teda alati kõikide küsimuste otsustamise juurde kutsuti. Ning kui Vene valitsejad sel kuldsel sajandil ka oma kaasmaalaste ja naaberrahvaste kallal jõhkrutsesid, ei pannud keegi seda õigupoolest väga pahaks. Ajastu vaim lihtsalt oli selline. Vägivald oli igati legitiimne vahend valitsejate käes korra loomiseks ja hoidmiseks. Veelgi parema ja tsiviliseerituma homse poole liikumiseks. Kuni tuli Esimene maailmasõda ja kõik, mis sellele järgnes. Külm sõda avas venelastele uued klubiuksed. Ja millise klubi uksed! See ei olnud enam parukate, maheda muusika ja korsette kandvate daamidega klubi, kus higi pühkides tuli ajada tüütult tarka juttu (tihtipeale prantsuse keeles!). Nüüd olid uksed valla hoopis põnevasse globaalsesse matšoklubisse, kus koos ameeriklastega sai kihutada ülihelikiirusega lennukitel ja luurata tuumaallveelaevadel, sooritada ägedaid spioonikangelastegusid ning ässitada sõjajalale eksootilisi liitlasi kaugel Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas. Ühesõnaga, täiel määral adrenaliininõristust ergutav klubi tõsistele torsomeestele. Ja kõige selle juures taas mõnus tunne, et venelasi austatakse (kardetakse), nendega arvestatakse (kuna kardetakse) ning neid kutsutakse otsustamise juurde (kuna muidu tulevad ebameeldivused). Kui mitte muuks, siis Venemaa riigisiseseks tarbimiseks sobib külma sõja teguviiside taaselustamine kindlasti. See on kindel taktika, mis võib aidata hoida üleval Vladimir Putini populaarsust Venemaal juba

alanud ning üha kiirenevas majanduslanguses. Sest kuvand, et oleme võrdsed mürajad suurte Rambode maadlusmatil, peaks Kremli imagoloogide hinnangul väga paljudele venelastele meeldima ja juhtima nende tähelepanu kõrvale igapäevaelu raskustelt, mida riigi agressiivne välispoliitika endaga kaasa on toonud. Ning võib tulevikus veelgi juurde tuua.

Külm sõda sanktsioonide vastu Kuid tuleme tagasi praegusaja Vene välispoliitika, sealhulgas Venemaa-Euroopa Liidu suhete juurde. Kreml püüab vabaneda sanktsioonidest. Pidades Euroopa Liitu jätkuvalt nõrgaks, sisemiselt heterogeenseks ja pudenemisaltiks moodustiseks, loodetakse Moskvas, et just Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonidest on kõige kergem vabaneda. Traditsiooniliselt on Venemaa üritanud vältida suhtlemist Euroopa Liidu kui tervikuga ning püüdnud luua kahepoolseid erisuhteid liidu liikmesriikidega. Nii on loodetud, et kui saabub hetk, mil Euroopa Liit peaks võtma vastu mõne Venemaa jaoks ebasoodsa otsuse, leidub alati mõni Moskvast majanduslikult või poliitiliselt sõltuv liikmesriik, kes otsustaval hetkel vajaliku konsensuse blokeerib ja Venemaa halvimast päästab.

Separatistid Donbassis ja allveelaevad Stockholmi vetes ei ole mitte Venemaa geopoliitilised sõnumid, vaid Putini ja tema kaaskondlaste võimuahastuse sõnumid. Nii näiteks pani Moskva viimaste Euroopa Liidu sanktsioonide otsustamise ajal juulis selgelt väga suured lootused Soomele, täpsemalt Soome sotsiaaldemokraadist välisministrile Erkki Tuomiojale. Paraku need lootused luhtusid ja Euroopa Liit on praeguseks Venemaavastaste sanktsioonidega üllatavalt kaugele liikunud. Asjaolu, mida võib pidada seni suurimaks Venemaad sel aastal tabanud välispoliitiliseks šokiks. Nagu juba suvel ennustati, hakkas sanktsioonide mõju sügise saabudes end Venemaal tunda andma. Nafta maailmaturuhindade kiire langus viimastel kuudel on sanktsioonide mõju veelgi tugevdanud. Rubla pole selgelt Venemaa patrioot, selle kurss on kiires languses. Nii näib olevat Kremlis otsustatud, et Euroopa Liidu liikmesriikide mõjutamiseks hakatakse kasutusele võtma ka sõ-

POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014 || AK || FOOKUS || 3

jalisi vahendeid. Suurendatakse Venemaa sõjamasinate liikumist sedavõrd, et see muudab kõige sanktsioonimeelsemate riikide enesetunde ebakindlaks ja ebamugavaks. Eurooplased, rohkem Vene sõjalennukite lende koos teie õhuruumi rikkumistega. Rohkem teie territoriaalvetesse ilmuvaid Vene allveelaevu. Inimeste röövimised, ähvardamised. Veel midagi? Sõnum näikse olevat selge. Ärge arvake, et oleme teie sanktsioonide pärast nõrgaks muutunud. Ah et teile ei meeldi need meie külma sõja stiilis mängud? Tahate elada oma rahulikku ja turvalist elu? Kummalisel kombel kritiseeris mõni aeg tagasi üks Peterburi Riikliku Ülikooli skandinavist Tove Janssoni Muumitrolli-lugusid. Need jätvat lugejatele, eriti täiskasvanuile, maailmast liiga hea ja muretu pildi. Nüüd on Moskva valmis otseselt Muumioru rahu ründama. Lõpetage oma sanktsioonid ja jätke Ukraina meile! Ja istuge siis edasi Muumimamma serveeritud kohvi ja pannkookide taga!

Kas see ongi kõik? Tegelikult mitte. Tegelikult ei muretse Putin ei venelaste, NSV Liidu ega geopoliitika pärast. Ta muretseb omaenda võimu pärast. Separatistid Donbassis ja allveelaevad Stockholmi vetes ei ole mitte Venemaa geopoliitilised sõnumid, vaid Putini ja tema kaaskondlaste võimuahastuse sõnumid. Kui demokraatlikke muutusi peaks Ukrainas saatma edu, ei ole Venemaa valitsejatel enam kõigi idaslaavlaste erilisuse ja autoritaarsuse müüti, mida enda kaitseks tuua. Venemaa praegune võim paistab siis ka venelasile endile olevat ajast ja arust. Selline, mis tuleb kõrvale heita. Et oma rahvast sellisest äratundmisest eemal hoida, peab Putin järjest meeleheitlikumalt tegutsema. Talle tundub, et peab iga hinnaga peatama Ukraina poliitilise ümberkujunemise ja maalima maailmale pildi ukrainlastest kui igavesti korruptsiooni mõistetud arenemisvõimetutest olenditest, kes Venemaa käenduseta iialgi millegi heani ei jõua. Kuid ilmselgelt pole Kremlis veel tajutud, et Ukrainas on juba praegu toimunud tagasivõtmatu pööre demokraatia, poliitilise eetika ja eneseväärikuse poole. Ja kui selle tõe mõistmine ükskord Kremlisse jõuab, ei päästa sealseid valitsejaid ei allveelaevad, Iskander-raketid ega kuulipildujatega varustatud jääkarud.

KÜLMA SÕJA VEEALUSED LAHINGUVÄLJAD argo ideon n Postimees

ootsi äsjane allveelaevajaht toob meelde külma sõja aegsed veealused vastasseisud Nõukogude Liidu ja lääneriikide vahel, millest toona palju ei kõneldud, kuid on rohkelt kirjutatud hiljem. Külma sõja mõlema leeri allveelaevad luurasid nii teineteise rannikupiirkonda, sõjalise tähtsusega objekte kui üritasid vahelduva eduga jälgida teise poole allveelaevade liikumist. Vastasseis merepinna all on katkenud vaid hetkedeks – näiteks siis, kui augustis 2000 Vene aatomiallveelaev Kursk Barentsi mere põhja jäi ning hulk lääneriike Venemaale päästetöödel abi pakkus. Ka Rootsi pakkus toona oma abi: sügavvee päästevahendit, mis oli võimeline töötama kui 400 meetri sügavusel, kirjutab Peter Truscott oma raamatus «Kursk». Abipakkujate seas olid USA ja Saksamaa, kuid Venemaa nõustus teatud tingimustel üksnes Norra ja Ühendkuningriigi pakutuga. «Venemaa oli juba nagunii läinud Briti ja Norra abi vastuvõtmisega kaugemale, kui neil tahtmist oli – nad kindlasti ei tahtnud, et muud päästemeeskonnad tungleksid Kurski ümber, põhjustades koordinatsiooniprobleeme, ning nuhiks ülisalajase allveelaeva ümbruses.»1 Kuid enamasti käis maailmamerede all halastamatu üksteise jahtimine, mille üle ei tasu ka kuigivõrd imestada – tuumarakette kandvad allveelaevad olid (ja on) suurriikide üks põhilisi strateegilise relvastuse platvorme, mille asukoha kindlakstegemine igal hetkel oli elulise tähtsusega. Erilise tähtsuse omandas allveelaevade võimalikult hääletu liikumine, mille nimel katsetati erinevaid tehnoloogilisi lahendusi. Kui varem oli üritatud nende kiirust suurendada, siis juba 1960ndatel sai selgeks,

et kiirelt edasi liikuv allveelaev teeb kõvasti häält, ning seda võivad kuulda nii teised allveelaevad kui pealveelaevad. Kiirusest on olulisemad nii hääletus kui sukeldumissügavus. Seda kirjeldab (enamasti ilukirjandusest tuttava) Tom Clancy ja John Greshami dokumentaalraamat «Submarine», mis nendib: «Uuemate USA allveelaevade puhul on vaigistamispüüdlused jõudnud nii kaugele, et nad põhimõtteliselt lihtsalt kaovad ookeani taustamüra sisse ära.» Võtmesõna allveelaeva vaikseks muutmisel, kirjutavad autorid, on igasuguse aparatuuri, mis liigub või teeb müra, paigutamine vibratsioone summutavasse keskkonda. See tähendab, et müra ei kandu edasi allveelaeva kereni, mis kiirgaks seda edasi vette, ning seda oleks võimalik kinni püüda. «Kui Venemaa/SRÜ (varem Nõukogude Liidu) ballistiliste rakettidega allveelaev lahkub kodusadamast Koola poolsaarel, ootab teda merel (võimalik, et merepõhja süvendis) NATO allveelaev. Tõenäoliselt, kuid tegelikkuses peaaegu kindlalt. Allveelaeva ja tema meeskonna ülesandeks on saata Vene raketiallveelaeva varjuna,» tähendavad Clancy ja Gresham. Juhul kui peaks ootamatult tekkima kriis, on NATO allveelaeva ülesanne hävitada raketikandja enne, kui see jõuab oma kandami välja tulistada. Kui seda vajadust aga tekkinud pole, on jälitaja lihtsalt kuulavas ja infot koguvas rollis.2

amas on Nõukogude/ Vene raketitehnoloogia piisavalt arenenud, et nendega relvastatud allveelaev ei pea tingimata hiilima kusagile Ameerika mandri külje alla, tabamaks sealseid sihtmärke. Neid võib sihikule võtta põhimõtteliselt ka Koola poolsaare sadamakai ääres. Küll aga liigutakse sadamast välja selleks, et merel peituda. Üks kõige uskumatumaid lugusid külma sõja allveelaevaoperatsioonidest räägib, kuidas ameeriklased leidsid Kaug-Idas Ohhoota meres veealuse sidekaabli, mis ühendas Nõukogude Liidu mereväebaasi Pet-

ropavlovskis Kamtšatka poolsaarel Vladivostokiga, kus asus Vaikse ookeani laevastiku peakorter. Ameeriklased ei saanud mitte järele anda kiusatusele seda sidet pealt kuulata. Selleks toimetati 1971. aastal allveelaevaga USS Halibut kohale massiivne salvestusseade, spetsiaalselt konstrueeritud akutoitel allveemagnetofon, mis pidi jäädvustama kaablit läbivaid kõnesid. Kui esimene katsetus oli korda läinud, toimetati kohale juba suurem, kuus tonni kaalunud salvesti, mis sai toidet aatomipatareist ning võis töötada vaikselt merepõhjas kuude kaupa.3 Pärast riskantset paigaldusoperatsiooni hakati allveelaevaga regulaarselt täissaanud lintidel järel käima ning nende asemele uusi seadma.

Külma sõja mõlema leeri allveelaevad luurasid nii vastase rannikupiirkonda, sõjalise tähtsusega objekte kui üritasid vahelduva eduga jälgida teise poole allveelaevade liikumist. Põhjalikult kajastab seda operatsiooni näiteks New York Timesi ajakirjanike Sherry Sontagi ja Christopher Drew’ raamat «Blind Man’s Bluff». Seal kirjeldatakse, kuidas USS Halibut oma esimese pealtkuulamissaagiga kodusadamasse jõudis ning NSA asus seda läbi uurima: «Seal olid Nõukogude ohvitseride kõnelused operatiivtaktika, plaanide ja hooldusprobleemide kohta, sealhulgas vigade kohta, mis võisid põhjustada rakette kandvatel allveelaevadel müraprobleeme, ning aidata USA allveelaevadel oma vastaseid jälitada.» Ameeriklaste seisukohalt oli tegemist sisuliselt kullaauguga. Edasi nad timmisid oma salvestajat selliselt, et see kuulaks ja salvestaks vaid kõige olulisemaid ühendusi ajal, mil need töötavad, ning hoiaks seega kokku linti ja toidet. USA-l õnnestus Nõukogude sidet Kaug-Idas vee all pealt kuulata terve kümnendi, samuti hakati kogemust ära kasutama teistes kohtades. Sissekukkumine tuli lõpuks aga inimfaktorist: 1980. aastal võt-

tis Nõukogude Liidu saatkonnaga Washingtonis ühendust endine NSA töötaja Ronald W. Pelton, kes oli jäänud rahahätta ning müüs info merealusest pealtkuulamisest venelastele maha 35 000 dollari eest. Venelased leidsid juhtnööride järgi USA salvestusseadme üles ning eemaldasid selle, hiljem viidi see muuseumi.3

õni aasta hiljem hüppas Peltoniga Nõukogude saatkonnas sidet pidanud KGB ohvitser aga lääne poole üle. Ameeriklased võtsid veealuse salakuulamise paljastanud mehe kinni ja ta mõisteti 1986. aastal vangi, kus ta peaks istuma siiani. Teine väga tuntud külma sõja aegne allveelaevalugu on Nõukogude raketikandja K-129 hukkumine kogu meeskonnaga 1968. aastal Vaikses ookeanis. Miks ta põhja läks, on täpselt teadmata ning selle kohta on esitatud erinevaid hüpoteese. Igatahes ei kandnud venelaste vrakiotsingud ligi viie kilomeetri sügavusel vilja, küll aga avastasid põhjaläinud allveelaeva asukoha ameeriklased. Neil tekkis pöörane plaan see koos tuumarakettidega üles tõsta. 1974. aastal saadeti selleks kohale spetsiaalne CIA uurimislaev Hughes Glomar Explorer. Nõukogude allveelaevavraki ülestõstmine läks ameeriklastel korda vähemalt osaliselt. Mõne aja pärast sai projektist haisu ninna ka Ameerika ajakirjandus, ning kuigi neid veendi loo avaldamisega venitama, ilmusid artiklid sellest lõpuks 1975. aastal.3 Välja toodi ka mõned hukkunud meremeeste surnukehad, ning juba pärast Nõukogude Liidu lagunemist viis toonane CIA peadirektor, hilisem kaitseminister Robert Gates Vene presidendile Boriss Jeltsinile videosalvestise nende austusavaldustega matusetseremooniast, mille ameeriklased salaja korraldasid, mängides sealjuures isegi Nõukogude Liidu hümni. 1 Peter Truscott. «Kursk. Russia’s Lost Pride». Pocket Books, 2003 2 Tom Clancy. John Gresham. «Submarine». Berkley Books, 2002 3 Sherry Sontag, Christopher Drew. «Blind Man’s Bluff. The Untold Story of American Submarine Espionage». Harper Collins, 1999.

4 || ARVAMUS || AK || POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014

Kahjuks on Rootsi suutnud tõestada enda a kohta käiva ütluse, et kui maa peal valitseb rahu, on Rootsi hambuni relvastatud, kui aga sõjaks kisub, siis ollakse peaaegu täiesti esti alasti, kirjutab politoloogiaüliõpilane Illimar Lepik ik von Wirén.

STOCKHOLMI SÜNDROOMI KÜÜSIS

PEETER LANGOVITS TAGASIVAADE

si peaks olema üsna selge. Venemaa eesotsas Vladimir Putiniga on võtnud oma pikaajaliseks eesmärgiks kirjutada ümber julgeoleku ning kaitsepoliitika mängureeglid. Täpsemalt öeldes, võtnud endale mängu aluseks mõttekäigu: pole reeglit, pole probleemi. Miks mitte, kui pea mitte miski sellist käitumist ei takista? Kui suurem osa Euroopa ja NATO liikmesriike on otsustanud pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist, et rahu tagajaks on desarmeerimine ning kaitsekulutuste viimine miinimumini, siis Venemaa, vastupidi, on alates Putini tulekust otsustanud suurendada oma kaitsekulutusi, jõuliselt moderniseerida oma sõjaväge ning seda ka õppuste ja rünnakutega ette valmistada. Mainitu peaks olema ju üsnagi ilmselge nii julgeoleku- ja kaitseekspertidele kui ka ülejäänud Euroopa inimestele. Siiski jääb mulje, et mitu riiki üritab kiusajaga hästi läbi saada. Peamine takistus on ilmselt see, mida on rõhutanud ka vene kirjanik Mihhail Šiškin: eurooplastel on väga raske aktsepteerida oma peas kinnistunud Teise maailmasõja järgse mõttelaadi väljavahetamist sõjaeelse mõttelaadi vastu. Paraku, silmade kinnipigistamine ja ainult majanduslike huvide jälgimine heidutust ega kaitset ei paku. Eelnev puudutab kindlasti tugevalt ka Rootsit, mis on nüüd juba nädal aega olnud hõivatud suurima külma sõja järgse sõjalise operatsiooniga, ajades taga oletatavat Venemaa allveelaeva, mis 16. oktoobril saatis Stockholmi saarestikust välja hädakutsungi Kaliningradi suunal, väidetavalt krüpteerimata

kujul. Kahjuks on Rootsi suutnud tõestada enda kohta käiva ütluse: kui maa peal valitseb rahu, on Rootsi hambuni relvastatud, kui aga sõjaks kisub, siis ollakse peaaegu täiesti alasti. Alates 1980ndate algusest, kui Rootsi panustas oma kaitsesse üle kolme protsendi SKTst, on see tase 2014. aastaks langenud ühe protsendi ligidale. Peale selle müüdi 2008. aastal Ameerika Ühendriikidesse tulekahjude kustutamiseks või Hollywoodi filmide tegemiseks helikopterid Boeing Vertol 107, mida varem väga efektiivselt kasutati allveelaevade lokaliseerimiseks pardal oleva sonari abil. Helikopterite eelis laevade ees on see, et vastaste allveelaevadel on neid palju keerulisem lokaliseerida. Müügihetkel ei osanud Rootsi karta, et neid koptereid võiks vaja minna enne uute saabumist 2018. aastal. Psühholoogilisest vaatevinklist on huvitav, et kui näiteks Tallinna lähistel oleksid välja ilmunud Venemaa allveelaevad, siis oleks praeguseks ilmselt juba tõstetud kaitseväe häiretaset, kaalutud mobilisatsiooni ning arutatud NATO 5. artikli rakendamist. Rootsi puhul on jäänud mulje, et nende jaoks oli see väike ebameeldiv sündmus, mis meenutas vanu nalju «Whisky on the rocksist» ehk sündmust 1981. aastast, kui Nõukogude allveelaev U137 Karlskrona lähedal karile sõitis. Rootsi meedias on allveelaeva teema vajunud kuhugi kaugele taha ning esiteemadeks on juba maksupoliitika vaidlused ja Rootsi Meteoroloogia Instituudi hoiatus tulevast kargest ilmast. Iroonilisel kombel on just Rootsil (ning mõnedel teistel Euroopa riikidel) esinenud Stockholmi sündroomi sümptomeid. See termin kirjeldab psühholoogilist seisundit, kus

pantvangi võetu suhtub enda vangivõtjasse positiivselt või näitab üles poolehoidu, unustades ära tegeliku olukorra ja ohu. Vladimir Putin on juba alates 2008. aasta Gruusia sõjast üsnagi selgelt nii sõnades kui ka tegudes väljendanud, et Venemaa suhtumine Euroopasse ning NATOsse pole just kõige sõbralikum. Kusjuures eelmisel nädalal alguse saanud allveelaevajaht Rootsis on ainult üks juhtum Vene psühholoogiliste rünnakute seas. Viimaste aastate jooksul toimunud Vene «intsidentide» statistika on näidanud ainult tõusvat trendi. Näiteks 2010. aastal registreeriti üks Läti vetesse tulnud Venemaa sõjalaev, sel aastal on neid olnud üle 40. Sama aja jooksul on Läti õhuruumi tunginud Vene lennukite arv suurenenud viielt 180-le. Leedu puhul on lennukite piiririkkumiste arv kasvanud viielt 132-le.

indlasti ei tohi unustada ka sel aastal aset leidnud juhtumit, kui Vene sõjalaevad hirmutasid Soome mereuuringute laeva Arandat, või 2013. aastal Stockholmile ning 2009. ja 2013. aastal Varssavile suunatud tuumarünnakuõppusi. Võib öelda, et Venemaa on Euroopa pantvangi võtnud, kuid Euroopa Stockholmi sündroomi all kannatava pantvangina üritab vangistajaga ikka pigem sõbralikult läbi saada ning isegi abistab sõjatehnika müügiga. Euroopa, sealhulgas ka Rootsi, on juba proovinud taktikat vähendada kaitsekulutusi ning keskenduda vaid kodumaast kaugetele välismissioonidele, mis peaks olema piisav. Nüüd on aeg sellest mõtteviisist välja tulla. See ei tähenda seda, et tuleb hakata sõda ootama, vaid sõja vältimiseks tuleb tõsta ühist heidutustaset.

Tulles tagasi Rootsi juurde, tuleb ära märkida, et võrreldes selle aasta algusega on Rootsi elanike hulgas hüppeliselt kasvanud poolehoid NATO-le. Levinum on ka positiivne suhtumine kaitseväe võimekuse suurendamisse ning isegi kohustusliku ajateenistuse taaskehtestamisse. Rootsi juhtiva turu-uuringute firma Sifo hinnangul pooldas septembris NATOga liitumist 31 protsenti vastanutest, 37 protsenti olid ebakindlad ning 32 protsenti vastu. Kaitseväe tugevdamist pooldas aga 61 protsenti, mis on enam kui 20 protsendi võrra rohkem kui kõigest pool aastat varem.

Kui näiteks Tallinna lähistel oleksid välja ilmunud Venemaa allveelaevad, oleks praeguseks ilmselt juba tõstetud kaitseväe häiretaset, kaalutud mobilisatsiooni ning arutatud NATO 5. artikli rakendamist. Loomulikult tekib praegu küsimus, milline on Rootsi uue valitsuse strateegia, et parandada oma kaitsevõimekust. Kas Rootsi uue sotsiaaldemokraadist peaministri Stefan Löfveni lubadus suurendada kaitsekulutusi on pigem automaatne ja loomulik reaktsioon allveelaevaintsidendile või on tegemist realistliku, tõsiselt võetava ning pikaajalise eesmärgiga? Sõda Ukrainas ning Venemaa sõjalist võimekust esitlevad manöövrid võivad mõjuda Rootsi kaitsepoliitikale kahtepidi. Esimene võimalus on, et nii allveelaeva «visiit» kui ka sõjalennukite hirmutavad manöövrid suruvad Rootsi pigem kiiremini NATO poole ning ajendavad Rootsit suurendama oma kaitsekulutusi. Teine võimalus on, et Venemaa hirmutamine ja jõu näitamine kannab vil-

ja ning ajendab pigem neutraalset Rootsit olema veelgi neutraalsem. Rootsi võib hoopis üritada ennast NATOst distantseerida ning hoida kaitseväe ülesehitamise küsimuses pea madalal, lootes, et ehk ei jääda tänu sellele kiusajale silma. Viimane variant ilmselt väga jätkusuutlik pole.

õib üsna kindel olla, et seesugune allveelaevanähtus Rootsi saarestikus või jõudemonstratsioon mõnel muul kujul ei jää Venemaa poolt viimaseks. Venemaad võib üsna kindlalt nimetada diktatuuriks, võttes arvesse nii selle riigisisest kui ka väljapoole suunatud käitumist. Parafraseerides Šiškinit, on diktatuuride säilitamiseks olemas universaalne valem: loo endale vastane ja alusta sõda. Seda on Putin ka teha suutnud. Riigis tõuseb tema reiting iga kord, kui alustatakse sõda, või isegi kui tõstetakse toidu hinda. Euroopa riikides algaks selliste otsuste peale kohe demonstratsioonid või koguni mäss. Võib öelda, et Vene diktatuur on nagu lääne demokraatia ärritav peegelpilt – kui liigutad ise vasakut kätt, liigutab kuju peeglis paremat. Agressiivne käitumine on Putini ainuke tee võimul püsimiseks riigis, mis sõltub suuresti naftatulust ning on kiirelt kahaneva rahvastikuga, sest tema retoorika pehmenemine tähendaks ka tema hääbumist. Seega oleks nii Rootsile kui ka NATO riikidele ja Euroopale kõige soodsam valida mitte see pealtnäha soodne lahendus. Tuleks võtta tõsiselt Venemaa ähvardusi, suurendada oma kaitsekulutusi, integreerida riikidevahelist kaitsekoostööd ning – konkreetselt Rootsi puhul – liituda NATOga.

lmasõja eel oli Agfa oma fototoodetega Eestis hästi tuntud. Pärast pikka vaheaega Eesti turule tagasituleku eest hoolitses Tallinna kaubamaja koostöös Agfat Baltimaades esindava firmaga Baltic Foto Trading (BFT). Uue fotopoe avamisele 26. mail 1992 Narva maantee 18 kaasnes massiivne eelreklaam ning kaubamaja juurest poeni rahvast kaasav rongkäik. Tõeline eelmäng praegustele osturallidele ja hulludele päevadele. Jagati reklaame selle kohta, et nüüdsest saab filmist fotod kätte juba tunniga. Esimesele 200 kliendile lubati tasuta rull filmi, lisaks vägevat show’d, millel osalesid ka Miss Estoniad. Et eestimaalased on reklaamist kergesti mõjutatavad, jõudis avatseremooniat jälgima ligi 500–600 inimest. Liikluseks tuli lausa sulgeda Narva maantee linnast väljuv suund. Sellist hulka ei osanud keegi oodata ning korda pidama palutud politsei kutsus ka Kodukaitse rahvast rahustama. Asjale lisas vürtsi Eestis ametlikul visiidil viibinud Ukraina president Leonid Kravtšuk, kelle sealt samal ajal Kadriorgu kohtumisele liikunud eskorti suures melus ei märgatudki. Kuid BFT Agfa president Jukka Partanen pidas klientide rohkust ärile igati heaks märgiks.

POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014 || AK || ESSEE || 5

LUULEHETK – HETK LUULES ERNST ENNO KOJUIGATSUS Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad, tuul mängib lillelõhnaga – mu ümber sala laulvad vaiksed leinad. Ja sääl, kus tee nii pikk ja tolmune viib sinimetsa poole kaugele, sääl kasekõne loob kui pilvi teele, et kanda kojukutset minu meele. Ja sala laulvad minu vaiksed leinad, et õitsvad kodus valged ristikheinad.

Kes meist ei tunneks seda Enno luule visiitkaardiks, aga ka eesti koduluule klassikaks peetavat luuletust. Selle ettelugemine kuulub paljude kooliaktuste repertuaari. Oma nägemuslikkusega esitab «Kojuigatsus» pildi Eesti ideaalmaastikust. Aga üllatusena ehk tuleb, et luuletuse ajendiks oli hoopis õnnetu armumine eesti esimesse naiskunstnikku Juuli Suitsu. Enno tütretütar, oma vanaisast monograafia kirjutanud kirjanik Elin Toona toob raamatus «Rõõm teeb taeva taga tuld» (2000) ära selle luuletuse sünniloo. 1905. aastal Postimehes korrektorina töötanud Meta Linde meenutab seal, kuidas ta Tartus Emajõe-äärses Tähtvere pargis koos Ennoga jalutanud ning kuulanud Enno pihtimust vastuseta jäävast armastusest Juuli vastu. Ja siis ühel hetkel olevat Enno öelnud: «Kuula, mida ma kirjutasin!», ning lugenud ette esialgse variandi luuletusest «Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad». Suur kunst sünnib kannatusest. rein veidemann

ARVAMUSkultuur Vastutav väljaandja Peatoimetaja AK toimetuse juhataja Kujundus Arvamus

Mart Luik Merit Kopli Neeme Korv Jaanus Koov, Grete Teearu Urve Eslas, Marti Aavik, Argo Ideon Kultuur Heili Sibrits, Tiit Tuumalu, Janar Ala, Rein Veidemann Juurikas Mart Juur Tõlkija Marek Laane

Maakri 23a, 10145 Tallinn, 666 2202, faks 666 2201, ak@postimees.ee

URVE KAUR PSÜHHOLOOG

KAPLANILAADNE TOODE

ooseluseadus polariseeris ühiskonna ja justkui muinasjutus said otsustajad võitu hirmudest ning sallivusele ja õiglusele on ühiskonnas ruumi rohkem. Nagu lõppenud vastasseiski näitas, sütitavad inimesi valdavalt kaks jõudu: hirm ja uudishimu. Hirm on meile evolutsiooniga kaasa antud aegadest, mil esivanemate kogu energia läks elus püsimisele ja soojätkamisele. Siis oli mõistlik hirmu tunda ja suhtuda kahtlevalt kõigesse uude, sest see võis elu lõpetada. Maailmas toimuvat ei osatud piisavalt seletada ja kavalamad hakkasid teisi topelt hirmutama kõikvõimsa jumalaga, kes meid kõikjal näeb ja eksimuste eest karistusi saadab. Õigeid reegleid kuulutavad nemad kui jumala asemikud. Jumalale tuleb meele järele olla, talle pühakodasid ehitada ja sinna andameid kanda. Geniaalne äriplaan toimib hirmul ja moraliseerimisel tänini. Suuresti hirmust sündis religioon ning uudishimust maailma seletada teadus. Ka praegu ei oska teadus maailma sajaprotsendiliselt seletada. Väljaspool teaduse seletusraadiust olev ei tohiks hirmutada, vaid peaks tekitama uudishimu teada saada. Hirm teadmatuse ees ei muuda seda olematuks. Evolutsioonist pärit hirm on paljudes tugevasti sees. Hirm, mis omakorda on tihedalt seotud kontrollivajaduse ja võimuga, millega hirme varjata ja neutraliseerida. Religioon kuulutab absoluutseid tõdesid, aga teaduse otsused on õiged seni, kuni uus teadmine need ümber lükkab. Muutused on loomulik olemise osa. Kui seda oleks võimalik ignoreerida, jookseksime tänagi paljajalu ringi, udjades üksteist nuiadega. Sageli on edasiliikumist pidurdanud just tugevaid religioosseid hoiakuid kandvad inimesed, sest nende maailmapilt koosneb absoluutsetest tõdedest. Kooseluseaduse ümber õhus olnu lõi paralleeli sõjaväega, kus sarnaselt organiseerunud religiooniga on samuti absoluudini viidud reeglistik. Kaitseväele pandud ülesande täitmiseks on selline mehhanism vältimatu. Aga see ei või moonduda nii, et kellegi käsuõigusest tulenevad igaühe õigused. Vastupidi, demokraatlik ühiskond sätestab regulatsioonid igaühe õigusest lähtudes. Kaitsevägi on riigi repressiivaparaat nagu justiits- või maksusüsteemgi. Ideoloogiat, mida kannab riik, kannab ka tema kõige jäigem repressiivaparaat. Meil ei ole riigikirikut, aga kaitseväes on priske kaplaniteenistus. Absoluudiga sarnase olemusega teineteist toetamas? Kui suur on vajadus oikumeenilise teenimise järele maailma usuleigeima riigi sõjaväes? Vajadus kaplani järele seostub lan-

genutega. Samas väitis üks ohvitser, et just missioonil viibinud kaplan muutis seal hukkunu mälestustseremoonia naeruväärseks. Kaitseväes on kaplan, kes vaatab töö ajal pornot; kes räägib ajateenijate eetikatunnis (!), et elades tüdrukuga, kellega pole abielus, elad prostituudiga; kes naeruvääristab ajateenija lõunauinakut; kes läheb arsti õpetama; kes peab kohanemishäiret naerukohaks ja iseend psühholoogiks, kuulutades, et täis kõht ja soe ase välistavad psüühikahäired; kes annab vaimse puudega inimesele piibli, selmet saata psühholoogi juurde; kes ei tunne ära teenistuses korduvalt suitsiidi üritanu vajadust abi järele. Aga need kümme käsku… Sa ei tohi tappa. Kui paljud meist peavad kramplikult kordama, et nad ometi kedagi ei tapaks? Kui leidubki keegi, on ta haige ja tegu pole käsu eiramisega. Siin ei aita käsu lugemine, vaid kinnine raviasutus. Aga käsk, et sa ei tohi himustada ligimese naist? Naine on käsus muidugi samal real eesli, härja ja muu varaga. On see käsk seksuaalsuse ohjeldamiseks või seab armastusele piire? Austan kaplanit, kes konverentsil esinedes ütles: «Psühholoogidel on teadus, teooriad ja praktikas kinnitatud tulemused. Kaplanid pole keegi näinud seda, kellest räägime, ja paljud meist sellesse üldse usuvad. Ajame jama ja aamen selle peale.» Ülesandes aidata on kaplan ja psühholoog sarnased. Aga meetod on diametraalselt erinev: kaplan moraliseerib, surub inimest formaati, psühholoog aitab lahendada ja hinnanguid andmata mõista.

Kriitikat kartev organisatsioon käitub küüniliselt, see tapab usaldust, pannes küsima, kuidas toimitakse siis, kui vastas ei seisa vaenlasena defineeritud julge psühholoog, vaid reaalne oht meie väärtustele. Ka sõjaväelase amet on ihaldusväärne, seda saab väärikalt pidada, aga sõjaväelased, kes arvavad, et riik on neile käsuõiguse absoluutsena andnud, eksivad. Maaväe juht kostis paraadil reporteri küsimusele, miks ajateenijad riigi sünnipäeval hapude nägudega on: «Kuidas, sai ju antud käsk «Naeratage!»?» Ajateenijaid on sunnitud toenglamangus riigile truudusevannet lugema, ähvardatud vangla ja kapoga, kui tõotust ei anna; sunnitud gaasimaski kandma, vältimaks suhtlemist; kästud puust peenis voolida ja seda kaelas kanda; sunnitud ajuvapustusega haiget relva puhastama; kipsis jalaga seina pesema... Palusin kaitseväe juhatajal alustada menetlust uurimaks, miks enesevalitsust nõudva spordiala meistrist tehti pilkealune, kuus kuud ei lubatud linnaloale, miks pärast minu sekkumist saadeti see raskes depressioonis ajateenija Paldiskisse, kus keelitati kliinikusse mitte pöörduma, pakkudes tubast teenistust. Menetlust ei järgnenud. Menetlust üritati alustada hoopis minu suhtes nii tühises küsimuses pöördumise

pärast. Peapsühholoog on varem otsinud alust mind karistada. See ei ole ainult personaalne teema, vaid märksa laiem. Mis on primaarne – kas süsteemi enesekaitse ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamine või üksikisiku õigused ja kohustused? Kust läheb psühholoogi vastutuse ja sotsiaalse vajaduse tasakaalupiir, kes on õige otsustama, kas see piir on õiges kohas? Viltu läheb pilt, kui otsustusvõim on hirmust laetud juhil. Reservist on õrn materjal ja olulisim on säilitada ta tahe tagasi tulla. Teenistus algab identiteedi «võltsimisega» – surudes tsiviilidentiteeti tagaplaanile, asutakse looma militaaridentiteeti. Ilma selleta sõjaväge ei ole, aga kui suruda väga agressiivselt, hakkab inimene vastu. Meie mõistus, keha, tunded ja kujutlusvõime rajanevad sellel, et vabadus on olemas. Kui seda ei ole, hakatakse ta eest võitlema. Kui inimesele endale otsustusvabadust üldse ei jäeta, läheb ta katki. Vabas maailmas sündinu ei oska militaariumi kohati nõukaaegset mentaalsust endale arusaadavasse keelde tõlkida. Sel ei ole midagi pistmist kaitsetahte puudumisega või nõrkusega. Muutunud on noore mehe maailmatunnetus. Talle on tähtis saada vastus küsimusele «miks». Käsutäitmine peab tulema juhi pädevuse ja usalduse läbi. Rumaluse, alanduse, ülemäärase võimu afišeerimisest vaenulik, karistusest tihe ja topeltmoraalist kantud teenistuse keskkond on tarvis arusaadavaks muuta. Muudatusteta saab kaitseväest raha neelav tühikoht. Lakeeritud reaalsuse esitamine reservarmee tootmise kohta on alandav. Kui seda teha, jääb ju ikkagi alles hirm, mis sundis reaalsust ilustama.

ks kuri, hirmul väike mees on näidanud, kui produktiivne on kuri loovus. Putin kui alatuse ja kaabakluse kehastus on hägustanud seni üheselt mõistetava sõja mõiste, infiltreerudes sõda kuulutamata rünnatava riigi igasse rakku. Uus reegel on, et reegleid ei ole. Ta mängib inimese hirmul. Ka meil on aeg mitte deklareerida, vaid mõista inimese olulisust. Hirmu võidab teadmistega. Panustada moraliseerimise asemel teadmistesse ja rakendada inimesi võimetele vastavalt. Siin oskab aidata psühholoog. Süsteemi enesekaitses on ka õigusvahemees. Aastaraamatus ütleb ta, et psühholoogi julgete sõnavõttude tõttu soovitab ta juhtkonnal psühholoogi roll üle vaadata. See on ettepanek teha psühholoogist kaplanilaadne toode. Kaitseväelased on küsinud, miks sa ei või olla nagu eelmine psühholoog, püsida oma kuudis, suu kinni. On šovinistlikult mõista antud, et naine teeb suu lahti vaid minetiks ja hammastepesuks. Vajadust psühholoogi, mitte toote järele tunnevad üksuse mehed, kelle tegemistest ei räägita. Tegin nendega koostööd, tekkis usaldus, nägime perspektiivi. Vormistasime juba ületulemist, kui olin seisus, kus kaitsevägi tegi pakkumise ja samaaegselt koondas. Olin 1200st ainuke, kes struktuurireformiga koondati. Kahju, et demokraatlikus riigis nullitakse telefoniõigust kasutades hirmunud otsustajate poolt organisatsiooni seest tõusnud vajadusi. Deklareerime, et «kaitseme demokraatlikke väärtusi», kasutades ise samu tagurlikke meetodeid, mida Putin: kriitiliselt mõtlevate inimeste sidistamine, tasalülitamine, süsteemist välja lõikamine. President Obama ütles Tallinnas peetud kõnes, et pärast aastakümneid autoritaarset võimu hakkasime demokraatlikke harjumusi õppima. Psühholoogi tööriistaks selles on teravad küsimused, mida ise endilt küsida ei julgeta, ja tööks aidata leida neile vastused. Ta ei ole kuldmünt, et kõigile meeldida. Nagu kuningakojas oli narr, kel oli õigus öelda ebamugavaid asju, peab psühholoogil olema julgus öelda, kui keiser alasti on. Kriitikat kartev organisatsioon käitub küüniliselt, see tapab usaldust, pannes küsima, kuidas toimitakse siis, kui vastas ei seisa vaenlasena defineeritud julge psühholoog, vaid reaalne oht meie väärtustele.

6 || VÄLISMAA || AK || POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014

Tiibeti buda kloostritest on Hiinas saanud turismimagnetid, kus püütakse luua illusiooni, et munkade ja riigi suhted on parimas korras.

BAMBUSKARDINA TAGA tiina kaukvere re Lanzhou-Tallinn

iina välisministeerium teatas hiljuti, et kohtumisel Pekingis avaldas Eesti saadik kahetsust Eesti ja Hiina suhete madalseisu üle, mis sai alguse dalai-laama Tenzin Gjatso visiidist Eestisse 2011. aastal. «Eesti tunnustab Tiibetit Hiina osana ega toeta separatistlikku jõudu või tegevust, mis taotleb niinimetatud Tiibeti iseseisvust ja õõnestab Hiina territoriaalset ühtsust,» tekkis saadiku külaskäigu järel teade Hiina välisministeeriumi kodulehele. Välisminister Urmas Paet rõõmustas samuti, et suhted on kahe riigi vahel taas head ja saavad takistusteta areneda. «Suhete normaliseerimine Hiinaga on olnud pikk protsess. Kindlasti on mõistlik ja vajalik, et EestiHiina suhted oleksid head. Näib, et oleme jälle selleni jõudnud,» teatas Paet. Võib oletada, mis on vallandanud Eesti viimase aja suure Hiina-sõbralikkuse – soov parandada majanduslikke kontakte nüüd, mil Venemaa on meie kaubale kehtestanud embargo. Samal ajal ei saa väita, et Hiinas oleks viimasel ajal midagi paremuse poole liikunud nende probleemide lahendamisel, mis meie poliitikute valuläve vähemalt mitteametlikult ületavad. Või siiski? Külastasin hiljuti Loode-Hiinas Gansu provintsis paiknevat tiibeti buda kloostrit. Üle kolme miljoni elanikuga keskuses Lanzhous asub üks pealtnäha täitsa tavaline Manjusri tempel ja klooster, kus elab viis munka. Kokku on provintsis umbes 230 buda kloostrit.

ägu naerul, sammub munk turistidele vastu, seob kaela ümber valge tervitussalli (khatak) ning kutsub edasi templisse, et näidata uhkusega pantšen-laama fotot. Siiani pole päris selge, kes sellel pildil tegelikult on. Nimelt on dalai-laama Tenzin Gjatso nimetanud pantšen-laamaks ühe mehe, Hiina keskvalitsus aga teise. Dalai-laama valitud, 1989. aastal sündinud Gedün Tšökji Njimat pole aga keegi 1995. aastast saadik näinud ja teda peetakse noorimaks poliitvangiks, kelle saatus on tänaseni saladus. Samal aastal kuulutas Hiina keskvalitsus välja oma pantšen-laama. Ülimalt külalislahked mungad katavad laua jakipiimast tehtud jogurti, magusa riisipudru ning jakipiimast, pruunist suhkrust ja võist tehtud küpsetistega. Nad hoolitsevad selle eest, et külalise tass oleks piimast ja teest valmistatud rüübet alati ääreni täis. Laua taga on kohad sisse võtnud ka Lanzhou linna ametnikud, kes kõik tutvustavad end tiibeti budistidena ja tahavad vestlusest osa võtta.

Pärast küsimust, milline roll on munkade elus Indias eksiilis elaval dalai-laamal, saab üsna kiiresti selgeks, et seda teemat ei ole viisakas käsitleda. Laua taga vallandub hiinakeelne arutelu, millest tõlgitakse inglise keelde vaid üks lause: dalai-laama on pantšen-laamaga samal tasemel. Külalisena on parem jääda viisakalt pehmete teemade juurde ning rääkida näiteks munkade argielust. Munk Gratsang Danzen selgitab, et kuulutakse kollaste mütside ehk geluki koolkonda. Sinna kuulub ka dalai-laama. «Kui ma selle elu omaks võtsin, tähendas see, et loobusin perekonnast – ma ei loo kunagi perekonda ega saa lapsi,» räägib Danzen. Tema päev algab kell 5.30 ning koosneb meeleharjutustest ja palvetest. Tänapäeva munkadel on ka näiteks mobiiltelefonid ja epostkastid. «See ei käi reeglite vastu, see lihtsustab suhtlemist,» räägib Danzen.

itte miski ei anna aimu, et Tiibeti eksiilis oleva valitsuse ja Hiina poliitiline võitlus häiriks kuidagigi munkade igapäevaelu. Ent ajakirjanduses avaldatu põhjal on 2009. aastast alates üle saja inimese end põlema pannud, näitamaks toetust vaimsele suurkujule, et viimane saaks Tiibetisse naasta. Et just Lanzhou lähedal Labrangi kloostris on viimastel aastatel end süüdanud väidetavalt mitu inimest, on valitsus kloostri ümbrusesse rajanud enam kui 20 politseijaoskonda, et lämmatada munkade demonstratsioonid juba eos. Külalistele räägitakse hoopis, et 1959. aastast tegutseb Gansus tiibeti budistide assotsiatsioon. Ülikoolides õpetatakse tiibeti keelt, kultuuri ja religiooni. Näiteks on siinsamas Lanzhous vähemustele mõeldud Loode-Hiina ülikool, kus õpetatakse tiibeti kirjandust, ajalugu ja religiooni. Võimalusel toetab keskvõim munki ja nunni ka rahaliselt. China Daily kirjutas, et riigis on 1787 kloostrit ja templit ning 46 000 munka ja nunna. Munkadel ja nunnadel on tervisekindlustus, neile on tagatud pension, tervisekontroll ja toimetulekutoetus. Samuti rajab Hiina ohtralt munkadele mõeldud kolledžeid, et «tõsta nende moraali». Valitsuse propagandamasin käib nii hoogsalt, et turistil on raske aimu saada, mis bambuseesriide taga tegelikult toimub. Kõik oleks justkui parimas korras. Vanemteadur Laur Järv liikumisest «Tiibeti sõbrad» selgitab, et tiibeti budismi kloostrid Hiinas ongi enamasti ehitatud selleks, et pakkuda turistidele vaatamisväärsust ja sellelt teenida. Tegelikkus olevat aga teine. «Iga nurga peal on turvakaamerad, politseijaoskond asub otse kloostris, mungad ja nunnad peavad läbima pealetükkivaid ja dalai-laamat mõnitavaid patriootliku hariduse kampaaniaid, kloostri elu juhivad parteitöötajad ning riigivõim kontrollib isegi seda, kuidas kõrged vaimsed õpetajad pärast surma uuesti sünnivad,» kirjeldab Järv.

ha Šākjamuni õpetusi. Dalai-laama on poliitiline liider, temast ei räägita.» Eestis elava budisti sõnul võib elu Hiinas tiibeti mungana olla küll kannatusi täis, kuid usuta on kannatusi veel rohkem. «Sul ei ole küll materiaalseid väärtusi, aga su hinges on rahu. Mediteerimine annab hingerahu, ja sa oled selle üle õnnelik, mis sul parasjagu on. Buddha õpetuse abil suudame emotsionaalseid tunge kontrollida. Meile ei ole tähtis, kuidas me riietume, kuidas välja näeme,» ütleb ta. «Inimene, kes ei mediteeri, võib osta endale mingi uue mööblitüki, aga järgmisel päeval tahta juba uut ja seejärel juba midagi järgmist – see võib hulluks ajada. Seda ei ole meile vaja.» Hiinlasedki väldivad igapäevaelus dalai-laama ja Tiibetiga seotud teemasid, ja mitte ainult vanem generatsioon. Hiina ülikoolides õpetatakse üha veendunumalt, et Tenzin Gjatso on separatist. Palju on neid, kes ei tea temast ega Tiibeti autonoomiaga seotud vastuoludest üldse midagi. «Millise riigi kodanik ei suhtuks vaenulikult liidrisse, kes on avaldanud arvamust, et Tiibet peaks olema Hiinast iseseisev? Et suure osa riigist, mida hiinlased peavad üheks, peaks sellest ära lõikama,» küsivad 20ndates neiud, kes töötavad Hiina välisministeeriumis. Aga kuuldavasti on ta ju poliitilise juhi rollist loobunud ning Tiibeti eksiilis tegutsev administratsioon ei taotle enam Tiibeti täielikku iseseisvust, vaid pelgalt suuremat autonoomiat?

Nägu naerul, sammub Lanzhou Manjusri kloostri munk turistidele vastu, seob kaela ümber valge foto: tiina kaukvere tervitussalli ning kutsub edasi templisse.

Eestis elav tiibeti budismi õpetaja, kes palub anonüümsust, tunnistab, et poliitilised probleemid mõjutavad munki, ent nad ei saa karistuse hirmus tundeid väljendada. «Ühest küljest paljud mungad austavad dalai-laamat, kes on Hiina jaoks terrorist, kes tahab riiki lõhestada. Kui dalailaama ongi munkade südames, siis nad ei tohi seda välja näidata,» räägib õpetaja. Keerulisem on just kollasel koolkonnal, mis on tänapäeval lõhenenud kaheks: dalai-laamat pooldavaks ja Hiina-meelseks. Viimased kasutavad poliitilise usujuhi visiitide ajal võimalust avaldada tema vastu meelt. Valitsusmeelsetel kloostritel on lihtsam kasvõi majanduslikku tuge saada. «Elu kloostris ei ole kerge, elatakse vaeselt. Perekonnad ja annetajad võimalusel toetavad,

aga palju tuleb vaeva näha, et eluks vajalik hankida,» selgitab budist, miks osa toetuste kasuks otsustab. Arvamust ei ole teatud teemadel lubatud avaldada ning ametnikud kontrollivad, mida keegi usub – kas ängistus ei aja munki ja nunni usust taganema? Tiibeti budist saab õpetaja kinnitusel olla ka dalai-laamaga seotud päevapoliitikat kõrvale jättes. Paljud budistid Hiinas ongi selle kasuks otsustanud. «Suhtleme Pekingi ja Shanghai munkadega. Nemad annavad edasi Indiast pärit Budd-

Tiibeti budist saab olla ka dalai-laamaga seotud päevapoliitikat kõrvale jättes. Kui dalai-laama ongi munkade südames, ei tohi nad seda välja näidata.

oored hiinlased selgitavad, et suure usujuhi ja rahusaadiku tiitlit kandev Tenzin Gjatso käib maailmas tegemas Hiina-vaenulikku propagandat. Kõige raskem olevat hiinlaste jaoks see, et dalailaama võtavad vastu ka riigid, kes ametlikult kinnitavad, et ei tunnusta Tiibeti iseseisvuspüüdlusi. Tiibet aga olevat tänu Hiinale palju arenenud, dalailaama tahab seal ainult feodalismi taastada, leiavad hiinlased. Ühest küljest mõistan neid. Raske on olla teistsugusel arvamusel riigis, kus meediat (ka internetti) kontrollib valitsus. Mõistagi ollakse selle poolt, et valitsus peab tegema kõik, et maha suruda katsed riik katki kiskuda, ning infovoo piiramine on hind, mida ollakse nõus maksma. Facebook ei tööta, Twitter ei tööta. Google toimib tõrgetega ja Wikipedia nii kaua, kuni ei löö otsingusse Tenzin Gjatso nime. Mida noored sellest arvavad? See ei tundu äärmuslik. Kasutusel on ju kohalik Twitteri analoog nimega Weibo ja pealegi püüab valitsus välismaiste saitide piiramisega lihtsalt toetad kodumaist. Äärmuslikkuse vastu tulebki võidelda äärmuslike meetoditega. Hiina teeb oma maine parandamiseks ränka tööd, mis on globaliseerunud maailmas üha keerulisem, kui mööda maailma käib ringi siiras ja muhe rahusaadik, kes tehtu järjepidevalt nullib. Kõige hullem oleks see, kui bambuskardina taga elavad inimesed peaksid jõudma äratundmisele, et vahendid, millega selles riigis teisitimõtlejate või isegi äärmuslaste vastu võideldakse, ei ole kohased. Erihalduspiirkonnas Hongkongis demokraatia nimel toimuvad rahvarahutused on märk säärasest äratundmisest.

POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014 || AK || AJALUGU || 7

Kommunistliku režiimi julmuse sümboliks tõusnud Tartu keldrimõrva avastasid Eesti võitlejad 95 aastat tagasi taandunud Punaarmee järel. Ajaloolane Taavi Minnik kirjutab sündmustest, mis veretööni viisid.

ENAMLASTE VERINE KÄTTEMAKS TARTUMAAL

asta algul möödus 95 aastat Eesti vabastamisest Punaarmeest Eesti Vabadussõjas. Kahtluseta oli see murdehetk meie rahva ajaloos, kelle saatus oleks kujunenud teistsuguseks, kui poleks leidunud neid, kes valmis kaitsma Eestimaad oma elu hinnaga. Vabastatud aladel avastati jäljed enamlaste toime pandud roimadest. Koletu massimõrv Palermo parkmetsas Rakveres ning Tartus Kompanii tänaval endises Saksa krediitkassa hoone keldris said tuntuks üle Eesti, uudised neist ühes õõvastava fotomaterjaliga ilmusid mitmetes suurtes Lääne-Euroopa ajalehtedes. Tartu langes Punaarmee kätte 22. detsembril 1918. Eesti vägede lahkumine Tartust oli korratu, mitmel pool linnas rüüstasid distsipliini kaotanud sõdurid ja kaitseliitlased poode ning raudtee juures asunud ladusid, et hankida piiritust. Punaarmee saabumisel ilmusid välja kohalikud enamlaste poolehoidjad, kes ühes Punaarmee 49. polgu sõduritega alustasid arreteerimist ja tapmist. 30. detsembril komandeeriti Tartusse Aleksander Kull, Petrogradi tšekaa töötaja (töötas nõukogude repressiivorganites tšekaas/GPUs/OGPUs aastatel 1918–1930), kellest sai samal päeval asutatud kohaliku tšekaa ehk Tartu kontrrevolutsiooni vastu võitlemise komisjoni esimees. Samal ajal peeti Tartu ümbruses Punaarmee vastu partisanisõda leitnant Julius Kuperjanovi juhtimisel.

artu tšekaa alustas massilist arreteerimist ja pantvangide võtmist Tartu linnas ja selle ümbruses 2. jaanuaril 1919, vastusena Kuperjanovi partisanide rünnakutele Punaarmee valvepostidele. Samal õhtul piirasid punaväelased sisse Tartu kesklinna ning viisid Gildi tänaval asunud kontrrevolutsiooni vastu võitlemise komisjonist vägisi kaasa kõik, kellel polnud dokumenti või kes tundusid komissaridele kahtlased. Kuni 14. jaanuarini, kui Tartu vabastati, arreteerisid enamlased enam kui 500 inimest, st umbes 40 inimest päevas. Sündmuste kulgu tõi verise pöörde 4. jaanuar, kui Kuperjanovi mehed viisid Elistvere vallast Pataste külast isatalust jõuga kaasa enamlaste komissari Johannes Pärna. Pärn viidi Puurmanni mõisaparki, kus ta Julius Kuperjanovi korraldusel üles poodi. Sealsamas lasid partisanid maha veel kaks koha-

selt ükshaaval keldriruumi, kus nad surmati lasuga meelekohta. Järgmised ohvrid tõugati laipade otsa ning surmati lasuga pähe. Ilmselt päästis paljude Kompanii ja Gildi tänava hoonetes ning Tartu endises miilitsamajas hoitud enamlaste pantvangide elu Eesti sõjaväe jõudmine Tartusse. Isehakanud enamlikel võimumeestel tuli kiirustades asuda Punaarmee soomusrongile Lenin, mis nad Võrru toimetas. Kaasa jõuti kahmata ohvritelt läbiotsimisel varastatud väärisesemed.

likku meest, keda süüdistati sõjaväest kõrvale hoidmises ning vaenlasega läbikäimises. Teated Pärna tapmisest jõudsid kõrgemate enamlaste juhtideni. Kuna Kuperjanov ning ta mehed jäid enamlaste haardeulatusest välja, vastati kollektiivse karistusega. Juba Vabadussõja esimestel päevadel oli enamlaste nõukogude nukuvabariigi ehk Eesti Töörahva Kommuuni juht Jaan Anvelt ähvardanud tappa kümme valgekaartlast, «kui ühe seltsimehe peast peaks üks juuksekarv kukkuma». 12. jaanuaril saadeti Elistvere valda 70-meheline karistussalk Punaarmee Viljandi kütipolgust käsuga lasta maha kümme kohalikku. Ohvrite nimekirja taluperemeestest ja endistest vallaametnikest koostas Pärna sõber, Elistvere valla täitevkomitee esimees Endel Karm koos abilistega. Punaarmeelased viisid kodudest kaasa nimekirjas olnud meestest kaheksa, kahel oli õnne sel päeval mitte kodus olla. Ohvrid viidi Elistvere vallamaja aida taha, kus nad maha lasti. Selleks kasutasid hukkajad juba toonaste sõjaseadustega (1899. aasta Haagi konventsiooniga) keelatud õõnestatud dum-dum-kuule, mis ohvrite kehi rängalt purustasid. Kuid enamlaste kättemaks ei piirdunud Elistveres tapetud süütute inimestega. 9. jaanuaril lasti Emajõe jääl maha 13 pantvangi (sh neli kohalikku mõisnikku), kelle kehad seejärel jääauku topiti.

Hukatute hulgas oli endine Moskva kaupmees Ber Abraham Schreiber, kes tegeles spekuleerimisega mustal turul pärast seda, kui enamlased olid ta kaupluse natsionaliseerinud. Et vahistamisest pääseda, põgenes ta 1918. aasta detsembris Tartusse vanemate juurde. Kui enamlased Tartu vallutasid, otsustas Schreiber asuda võitjate poolele ning liituda Tartu enamlaste revolutsioonikomiteega, esinedes valedokumentidega Moskvast tulnud tähtsa seltsimehena. Kui aga tõde, sealhulgas Schreiberi «pursui minevik» ilmsiks tuli, lasid pettasaanud enamlased ta hukata. Järgmine massimõrv leidis Tartus aset 14. jaanuaril. Vahetult enne Punaarmee põgenemist linnast andis Aleksander Kull korralduse hukata endise Saksa krediitkassa keldris veel 19 inimest, kelle hulgas oli mitmeid nimekaid Tartu linnakodanikke, aga ka neli ümbruskonna mõisnikku ja viis vaimulikku, teiste seas Eesti õigeusu kiriku piiskop Platon, kodanikunimega Paul Kuulbusch, kellest 2000. aastal sai esimene eesti rahvusest õigeusu pühak. Hiljem mõrvapaigaga tutvunud Tartu kohtuarst Karl Rudolf Wolfgang von Reyher tuvastas, et esimesed ohvrid talutati ilm-

Tartu vabastajatele avanes Tartu Saksa krediitkassa foto: filmiarhiiv keldris õõvastav pilt.

Kättemaks Johannes Pärna tapmise eest nõudis 40 asjasse mitte puutuva inimese elu ning oli 20. sajandi esimene kollektiivne karistus Eestis. Enamlased võtsid selle laialdaselt kasutusele Vene kodusõjas, natsid aga Teises maailmasõjas.

hes Pepleri tänava hoovis tapsid põgenevad punaarmeelased Tartu linna raamatupidaja Wilde ja haavasid raskelt linnaarhitekti Arved Eichhorni, kes selle tagajärjel invaliidiks jäi. Kättemaks Johannes Pärna tapmise eest, mis nõudis kokku 40 asjasse mitte puutuva inimese elu, oli esimene kord 20. sajandil, kui Eesti aladel rakendati kollektiivset karistust. Enamlased võtsid selle laialdaselt kasutusele Vene kodusõja ajal ja selle järel, natsid aga Teises maailmasõjas. Elistveres ja Tartus aset leidnud verised sündmused olid neil päevil enamlaste ainsaks lohutuseks, selle üle avaldasid heameelt toonased enamlaste ajalehed ja Aleksander Kull ettekandes Töörahva Kommuuni juhtidele. Kokku kaotas aastatel 1918– 1919 punase terrori läbi elu ligemale 700 Eesti elanikku. Valdav osa ohvreist olid vaesed töölised ja talupojad, kellele enamlased olid tõotanud õnne tuua. Taavi Minnik valmistub kaitsma doktoritööd punasest ja valgest terrorist Vabadussõjas. Töö jaoks on ta läbi töötanud materjale muuhulgas Venemaa sotsiaalpoliitilise ajaloo arhiivis ja Venemaa riigiarhiivis.

8 || KIRJANDUS || AK || POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014

MILLEKS PÕRGU, KUI ON OLEMAS Raamat Priit Põhjala

«Militaarsed miniatuurid» Tammerraamat 160 lk

jaan martinson

inimalismis peitub jõud. Kui sa oled vee välja keetnud ehk õhu välja lasknud, jääb üle vaid väärtuslik ja tummine. Teinekord võid lause, lõigu, haiku või lehe-

küljega öelda rohkem, kui mitmeosalise romaaniga. Aitab 99 militaarsest miniatuuris, et sõja, sõjaväe ja militarismi olemusest ja absurdsusest selgust saada. Üheööraamatutega – nendega, mida enne käest ei pane, kui päramine sõna loetud – on viimasel ajal kuidagi kitsavõitu, ja siis ühtäkki... On see armees käinud meesterahva värk või mis, kuid militarismi lühikursus sai sisse ahmitud ühe hooga. Nagu kuuma suvepäeva esimene õlu. Esimene januga, teine mõnu ja mõttega. Ehk siis peagi tuleb tinasõduritega kaunistet teos taas kätte võtta ning sellesse pisut enam süüvida. Ning ega kolmas kordki ilmselt olemata jää. «Militaarsed miniatuurid» on

justkui viimse võimaliku miinimumini tihendatud «Vahva sõdur Švejk» ja «Läänerindel muutusteta» ning saadud konsistents pööratud rahvuslikku realismi. Tagakaanel on tsitaat kõrgelt sõjaväeametnikult (ja kui ta ka pole seda öelnud, siis ütleks kindlasti): «Üks vale teise otsa. See raamat tuleks ära keelata.» Mõistagi. Las müüdid elavad. Aga ei, tuleb üks (järgmised öökimaajavad sõnad sülitatakse välja üle huulte) kultuurne tsivilist ja kirjutab: «Müüt: sõjavägi on koht, kus mehed teevad mehetegusid. Kommentaar: eks ikka – kui saabaste puhastamisest, nööpide etteõmblemisest, tolmurullide matmisest, vetsupottide küü-

rimisest, ülemate ees lömitamisest ja iseenda üle naermisest aega üle jääb. Müüt: sõdureid juhivad liidriomadustega spetsialistid. Kommentaar: paraku on sõjaväes samamoodi nagu poliitikas – enamasti trügivad rivi etteotsa puupead, kelle suur enesekindlus on pöördvõrdelises seoses nende pädevusega. Müüt: demokraatliku riigi sõjavägi on demokraatlik. Kommentaar: ja Lumivalgeke

See raamat on justkui viimse võimaliku miinimumini tihendatud «Vahva sõdur Švejk» ja «Läänerindel muutusteta» ning saadud konsistents pööratud rahvuslikku realismi.

on päris ja piraajaparv on plankton ja universumi keskpunktis asub Maa ja Kim Jong-un saab Nobeli rahupreemia.» Ning säärast müüte purustavat, tegelikkust peegeldavat, mõttetust avavat ning mõtlema panevat kontsentreeritud turmtuld lehekülgede kaupa. Näiteks viimane lõik miniatuurist «Kõrvalepõige lasteaeda». «Nii sõjaväes kui ka lasteaias leiab aset vaimne allakäik massi kasuks. Pane laps, kes räägib oma vanuse kohta hästi, ühte rühma sama vanadega, kes alles lalisevad, ja varsti vastab ka hiljutine geenius teile pudikeeles. Saatke enam-vähem mõistlik noormees sõjaväkke ja varsti on ta valmis koos hulga omasugus-

IGAVAD, AGA TARVILIKUD KIRJAD Raamat Timo Porval, Tarvi Tiits

«Just nii, härra seersant!» Lifedive 362 lk

jüri pino ajakirjanik

gav raamat. Mida üllatuslikult võib ja isegi tuleb lugeda vooruseks. Jutt ju sõjaväest. Mis, nagu teadjad ja kogenud mehed tunnistavad, üks parajalt igav ja nü-

ri koht olla. Haritum punt soovitab tunnetamiseks Rudyard Kiplingi luuletust «Boots», veel enam selle venekeelset mugandust Jevgeni Agranovitšilt, et: kuula, ja saad aru, kuidas mõttetust marssimisest hulluks minnakse. Lisaks üks ilkuv määratlus: sõdur on rivisammul liikuv relvastatud toatüdruk. Mis saabki olla põnevat käsutäitmises, kõmpimises, koristamises? Sestap julgebki väita, et viis, kuidas raamat kirja pandud, on vägagi sobilik. Juba kaanel hoiatatakse ausalt, et ega see kirjandus ole. Ärge oodake «Švejki», ärge oodake «08-15», «Werner Holti seiklusi» või «Juhansoni reise» või mis veel pähe võib tulla. Kui kuidagi määrat-

leda, siis pole see kirjand, vaid ümberjutustus. Ümberjutustatavaks siis Eesti kaitseväe määrustik, nii ametlik kui mitteametlik. Või, kui soovite, kirjad koju, et seal liialt ei muretsetaks. Ning ega kodus hoolita sinu väljendusrikkast stiilist, värvikatest kõnekujunditest, tahetakse ikka teada, kuidas läheb, veel enam, kuidas päriselt läheb. Poisid – haa, ma olen neist piisavalt vanem, et sellist väljendit pruukida – on ses mõttes väga hea asja kokku keeranud. Nädal nädala kaupa kirjeldatakse väga põhjalikult, mis ajateenijatega juhtuma hakkab. Tõesti väga põhjalikult. Seega võib nõustuda soovitustega, et igaüks, kel lipu alla minek ees, selle teose omandaks, aja pea-

le läbi loeks, kõva selge häälega esineks, millest ta aru ei saanud, Tunde tekitamiseks. Enese rahustamiseks – tuleb minna, siis tuleb minna, õieti pole ju hullu nii väga midagi. Lihtsalt otsi üles oma sisemine vagadus, lepi sellega, et sõjavägi ongi üks kummaline koht, kus paljudel näivalt mõttetutel kommetel on tegelikult mõte olemas. Ainult avasta. Lollimaks ei tee.

Kui kodust saadud kirjade kättesaamiseks peab noor kätekõverdusi tegema, siis mispärast lubavad ohved enda poole mitteriigikeeles pöördumist? Kelle sõjavägi see on õieti.

Et nüüd vist on kiidetud küll, mulle tõesti meeldis. Kuid norima peaks ka, muidu tuleb sihuke truualamlik tunne peale, nagu Josef Redli jutus «Paraadikäru», kus soovitatakse elus soldatitest auvahtkonna asemel kasutada kampa mundris puuslikke, kellest väljub tarviduse korral nii 15–20 erinevat häälitsust: toit on tugev ja maitsev; kaebusi ei ole! Olemata ise püssi lohistanud – sünniaasta päästis punaväest, Eesti vägi pole huvi tundnud –, tundus üks pisiasi veider. Nimelt et pärast kahekuist väljaõpet pole seltskond ikka veel võimeline aru saama käsklusest: jutud rivis! Vaikida peaks ju lihtne olema, aga vaadates, kui lõdvaks ehk õieti olematuks on

POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014 || AK || KIRJANDUS || 9

ARMEE «Väliõppustel ei tulistata laskemoona kokkuhoidmiseks automaadist sageli päriselt, vaid matkitakse tulistamist, karjudes «Lask! Lask!» ja «Valang! Valang!». Kõige rohkem kuuleb aga hüüatust «Tõrge! Tõrge!» – tõetruuduse huvides.» Siinkohal aitab. Naistest ja relvadest, elust toenglamangus, distsipliiniotsingutest, kollektiivkaristustest, paleest palmimetsas, zoosemiootikast, Homo Ridens’ist ja vabasurmast, tolmurulli matustest, sõduriparfüümidest ja muust lugege ise. Hea küll. Üks veel. Lõpetuseks. Militaarne vellerism. ««Milleks küll põrgu, kui on olemas armee!» ohkas noorsõdur käsi laiutades.»

Raamat Baudelaire

«Mu alasti kistud süda» Kultuurileht Loomingu Raamatukogu 2014/30 Tõlkija Kristjan Haljak

heli allik tõlkija

foto: arvet mägi / virumaa teataja

tega minema sõtta, mille põhjustest ja tagajärgedest tal aimugi ei ole, ning tapma inimesi, kellest tal polnud veel natukese aja eest sooja ega külma.» Veel. Võimalikke värbamisreklaame näiteks. «Lakooniline: «Valvel! Sõjaväkke marss!» Seksistlik: «Naised on nõrgad? Naised on rumalad? Naised on tüütud? Hakka siis lõpuks meheks! Astu sõjaväkke!» Noortega samastuda püüdev: «Jou! Mis jõllad, mingi pedekas oled vä? Tšekka parem sõjaväkke. Tasuta staffi saab ja lihast tuunida ja plxid on pöördes. Ei usu vä? Mine p...i, tle vaata, noh!»» Ja veel. Lõik miniatuurist «Vanarauaga vaenlase vastu».

KÕIKIDEST AKENDEST VAADATES NÄEN MA VAID LÕPMATUST

SÕJAVÄEST igasugune kasvatus jäänud, mis seal imestada. Teine – kui kodust saadud kirjade kättesaamiseks peab noor kätekõverdusi tegema, siis mispärast lubavad ohved enda poole mitteriigikeeles pöördumist? Kelle sõjavägi see on õieti. Mis olla juba ajalooline mure. Mälestustest on loetud, et sõjaeelsed härrad Eesti ohvitserid olid Läti kaasvõitlejatel külas käies hämmastunud, kuidas Läti väes tarvitatakse ainult, eranditult, rivis, kasarmus, võsas, kemmergus läti keelt, pole mingit ülejalalaskmist ja etnilist vastutulekut, nagu meil. Pole uut päikese all. See oli sisust, noriks veel muljete kallal. Muidu lobedalt jooksev suisa murelikult

aus põhjalik jutt läheb aegajalt sekssamaks eelmainitud truualamlikuks pläraks. Boots, boots, boots... ja siis äkitsi mingi lääge heietus uhkest tundest vanduda truudust vabadusele ja demokraatiale. Nagu suhkur tatrapudrul, ausalt. Jätab mulje, justkui oleks, ilmselt ongi, käsikiri lastud kaitseuuringlastel läbi lugeda ja – võib-olla? – rahalise toetuse saamiseks libaisamaalist ilatsemist sisse viidud. Ei tea, ainult tundub. Igal juhul tore käsiraamat. Aga kui eesmärk oli tahta kaitseväe mainet puhuda, kaitsetahet tagant õhutada, siis, nii valus kui ei tundu, võiks suurtelt eeskujudelt mõndagi õppida. Ameeriklastelt, venelastelt eelkõige.

ii Hasso Krull kui Eesti päris oma Baudelaire’i-uurija Katre Talviste on öelnud, et Baudelaire’i retseptsiooni kaudu on põhimõtteliselt võimalik ära jutustada kogu eesti kirjanduse ajalugu. Baudelaire on tõepoolest «mõistatuslik embleem», mida on järgemööda lahti lugenud pea kõik eesti tõlgendajate põlvkonnad. Vastavalt omaenda ja oma ajastu tõekspidamistele on Baudelaire’i luulet eestindanud erandlikult suur ja aukartustäratav eesti suurimate luuletõlkijate nimekiri Underist Kaalepini ja Aavikust Õnnepaluni. 2014. aastaks on Baudelaire Eestis juba nõnda hästi olemas, et tema põhiteoste «Kurja lilled» (või «õied», nagu tõlkis Õnnepalu) ja «Väikesed poeemid proosas» (esmatrükk Marie Underi tõlkes 1930. aastal) kõrval on kättesaadav ka tema kunstikriitikutegevust peegeldav artikli- ja esseekogumik «Mõtisklusi minu kaasaegsetest» (tlk Katre Talviste, 2010). Selle aasta oktoobris nägid aga Loomingu Raamatukogus Kristjan Haljaku tõlkes trükivalgust Baudelaire’i kavandatud, kuid kirjutamata jäänud autobiograafilise teose märkmed, eestikeelne pealkiri «Mu alasti kistud süda». 2011. aastal mõtiskles Tõnu Õnnepalu Baudelaire’i kriitikakogumiku tõlke ilmumise puhul: «Suurte minevikuautorite tarkuse kontsentraadi saan ma kätte ka nende peateostest (...). Elu pole küllalt pikk, et tuhnida kõikvõimalikes apokriivades, kirjavahetustes, lehesabalugudes, päevikutes. Las nad olla, las uurijad uurivad ja minu pärast võivad nad kas või jäädagi sinna, kuhu nad kuuluvad: omasse aega.» Tõepoolest, võib arutleda küll, kas on mõtet eesti tõlkijate niigi nappi ressurssi pillata kõrvalisematele teostele, kui nii palju tähtsat on tegemata. Kuid nagu on öelnud Katre Talviste – Baudelaire on küll prantsuse autor, kuid selle kõrval üsna erandlikul moel ka «eesti klassik», «niisama hästi kui (...) eesti kirjanduse kohustuslik osa». Lisaks sellele märgib Talviste, et isegi kui pärast 2000. aastal ilmunud esimest «Kurja lillede» täisversiooni Tõnu Õnnepalu tõlkes oli eesti Baudelaire lõpuks «olemas», ei olnud ta ikkagi «valmis»: juba 2004. aastal ilmus Vikerkaares luuletusest «Raibe» jälle uus tõlke-

versioon, sedakorda Ain Kaalepilt. 2010. aastal nägi trükivalgust ka sama tõlkija koostatud uus suurem valikkogu «66 kurja lille», kaastõlkijateks August Sang ja Märt Väljataga. Niisiis tõlgendatakse prantsuse suurmeistrit ikka ja jälle ümber ja sellel põhjusel ei ole eesti baudelaire’ianat ikkagi mitte kunagi liiga palju. Elegantse vihiku «Mu alasti kistud süda» juhuslikes lühikestes ülestähendustes on eos kõik Baudelaire’ile olulised teemad. Sissekanded annavad tunnistust nii sellest, mida ta imetleb (poeet, preester, sõdur, dändi, ilu), kui sellest, mida ta jälestab (George Sand, demokraatia, arrivistlikud sulesepad, trükikunst, teater). Baudelaire teeb märkmeid armastuse, naiste, surmanuhtluse, progressi, Prantsusmaa ajaloo, kasside teemadel. Samas sisaldab tekst erinevate kirjutamisprojektide tarbeks tehtud notiitse ja nõuandeid iseendale, rohuretsepte, võlgade kokkuarvutusi. Läbisegi on raamatus maksiime, mida autor kavatses ilmselt hiljem lahti kirjutada («Kaubandus on olemuselt saatanlik», lk 54), uurimisplaane («Tuleks üldistavalt kujutada: Kirjanduslik Rahvarämps», lk 51), edasiarendamist vajavaid ideid («Naiste peksmise vajadusest», lk 52), kokkuvõtteid tulevastest lõikudest («Uurimus Suurest Haigusest, mis põhineb õõval Kodu ees. Haiguse põhjused. Haiguse järkjärguline ägenemine», lk 41), kirjutamismeetodeid («Romaani algus, tuleb alustada süžeega ükskõik kust ja väga ilusate lausetega, et säiliks soov lõpetada», lk 21) ja meeldetuletusi iseendale (Auleegioniga seoses, lk 30). Baudelaire on Baudelaire ka märkmetes – seesama lõikav toon, seesama tihedus, seesama madaluseiha, seesama ülevuseotsing, seesama pinge.

Baudelaire

matud ja veidi ehk häbenemisväärsedki omadused, on vahepeal saanud uueks tekstide korrastuspõhimõtteks. Sõna «fragment» tuleb ladinakeelsest sõnast frangere – «lõhkuma». Kuid nüüd on lugeja õppinud ise täitma grammatilisi ja semantilisi lünki, mis Baudelaire’il jäid lihtsalt ajapuudusel täitmata. Kirjutamise enda käega kombatav rütm saab juhuslike kildude vahel sideaineks. Kui teksti kaua käes hoida, pole kaugel illusioon, et sinu ees on mõne moodsa luuletaja hõrk luulekogu, kus rabedus on teadlik, värskus tulebki toorusest ja lugeja poole keeratud köögipool on osa poeetilisest programmist.

Elegantse vihiku «Mu alasti kistud süda» juhuslikes lühikestes ülestähendustes on eos kõik Baudelaire’ile olulised teemad.

ugejale, kes on vähegi Baudelaire’i loominguga tuttav, pakub märkmeraamatu iga lehekülg kõiges oma olmelisuses lisaks ka palju äratundmisrõõmu ja huvitavaid seoseid. «Lause on lõhkemiseni täis mõtet,» kirjutas Gustave Flaubert kunagi Baudelaire’ile tema luuleridade kohta. Ja ehkki too autobiograafiline teos ei saanud kunagi valmis, aitavad ka selle jaoks tehtud märkmed Baudelaire’i mõttest lõhkevaid värsse jälle uue nurga alt mõista. Omaette huvitav on see, et kirjanduse reeglite muutumise tõttu kipub nüüd, 150 aastat hiljem, ka selle puhtalt elutarbelise mustandi sisse iseenesest pugema poeetiline dimensioon. Kaootilisus, lõpetamatus, mis Baudelaire’i ajal ja Baudelaire’i jaoks olid kirjandusteoses veel üpris mõelda-

Kuid nagu on öelnud Katre Talviste – Baudelaire on küll prantsuse autor, kuid selle kõrval üsna erandlikul moel ka «eesti klassik», «niisama hästi kui (...) eesti kirjanduse kohustuslik osa».

Luulekogus «Kurja lilled» on luuletus «Kuristik» ning selles read: «Kõikidest akendest vaadates näen ma vaid lõpmatust.» Loomulikult ei mõelnud Baudelaire endale väikesesse mustandikladesse meeldetuletusi jättes, et sepistab luulekogu. Ja loomulikult on tagantjärele iseäranis lihtne Baudelaire’i olmemärkmetesse luulet sisse lugeda – nüüd on ta suur poeet, nüüd me ju «teame». Kuid samas on Baudelaire ise see aken, kust sisse vaadates võib lõpmatuseni näha uusi asju. Miks just Baudelaire on «meie kirjandusse sedavõrd sisse kasvanud, et teda oleks peaaegu võimatu sellest lahku lüüa?» küsib Hasso Krull «Mu alasti kistud südame» järelsõnas. Ta vastab: «Võib-olla aitab sellele küsimusele vastust otsida käesolev väike vihik, mis avaldati esmakordselt alles 1887, kakskümmend aastat pärast tema surma. Kuid võib-olla ka mitte – võib-olla on just selles arusaamatult tugevas mõjus Baudelaire’i saladuse mõistatus.» Ja võib-olla jäävadki kõikidest akendest paistma aina uued ja uued Baudelaire’id. Ka märkmeraamatust, kus igaüks kirjutamata jäänud teose endale ise võib ette kujutada.

10 || REKLAAM || AK || POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014

Leitud

1000 sõna. Piltsõnastik kõikidele pisipõnnidele!

Luc Bossi, Isabelle Polin Tõlkinud Margot Endjärv Sari «Nüüdisromaan» Kirjastus Eesti Raamat, 176 lk

Kirjastus Varrak, 64 lk

Clara leiab konspektide vahelt sedeli kirjaga «Ma leidsin su» ja näitab seda oma neuroloogist elukaaslasele. Nüüd avaldab mees talle saladuse, et töötas varem teadlasena uurimisinstituudis, kus Clara oli patsient. Üheksa aastat tagasi mõrvati neiu isa ja Clara rööviti. Kui tüdrukul õnnestus põgeneda, oli ta mõistus nii sassis, et ta mälust tulid kustutada traumaatilised sündmused ja asendada väljamõeldud helgete mälupiltidega. Nüüd on ahistaja neiu jälile jõudnud. Algab ootamatu ja julm peitusemäng, kus põimuvad pettekujutelmad ja tegelikkus.

Riimis ridu II Märt-Olaf Imelik Kirjastus Vaba Maa, 100 lk

0lUW 2ODI ,PHOLN

5,,0,6 5,'8 ,,

Külalised kosmosest, oodake veel, kui meie juurde olete teel! Vara veel käia on meiega läbi – teil hakkaks häbi ... 1. ptk. Segiläbi siit ja sealt 2. ptk. Kidadega kiidulaulud 3. ptk. Jut on se Koroke, Öppetus on se Iwwa

Rööpalt maas Michael Katz Krefeld Tõlkinud Ingrid Gilts-Nittim Kirjastus Varrak, 344 lk

Kriminaalpolitseinik Thomas Ravnsholdt, hüüdnimega Ronk, elab koos vanaldase buldogi Møffega vanas paadis Christianshavni kanalis. Ronga armsam Eva suri korterivarga käe läbi ja Ronk püüab toime tulla enesesüüdistusega. Ronk kistakse oma leinast välja, kui üks lähedane sõber palub temalt abi paar aastat varem jäljetult kadunud noore neiu leidmisel. Kuid uurimise teeb eluohtlikult keeruliseks Stockholmis aastaid tegutsenud sadistlik mõrtsukas, kes eksponeerib oma ohvreid autolammutusplatsidel valgeks lubjatud inglikujudena. Järgmine ohver on juba valitud ...

Maleaabits Sabrina Chevannes Tõlkinud Helje Heinoja Kirjastus Varrak, 128 lk

«Hei, mina olen Piia! Ja mina olen Paul! Meie räägime sulle maailma legendaarseimast mängust – malest! Meile meeldib male, sest see on lõbus mäng, see on võitlusmäng ja see aitab ka koolis paremini keskenduda.» Iga laps, kes selle maleraamatu läbi töötab, teab edaspidi kõike malenditest ja nende käikudest ning paljudest lihtsatest trikkidest, mis aitavad võita. Ja mis peamine: kergelt ja mänguliselt saab selgeks üks intelligentsemaid strateegilisi mänge, mis võib kujuneda kirglikuks hobiks kogu eluks.

Sellest detailsete ja humoorikate joonistustega piltsõnastikust leiab iga pisipõnn midagi lõbusat avastamiseks ja ümberjutustamiseks ning õppimiseks. Rohkem kui 1000 uut sõna erinevatelt elualadelt!

Liiklusraamat lastele Tõlkinud Anti Saar Kirjastus Varrak, 18 lk

Humoorikate illustratsioonide ja eluliste olukordadega raamatus on 8 suurt aknakestega nuputamis- ja otsimismängu ning mängulaud kokkukleebitavate autode jaoks, mille abil liiklusreegleid tundma õppida. Raamatu lõpus saab kordamisküsimustele vastanu ka tunnistuse, ehkki mitte päris liikluskooli oma, kuid siiski teadmist kinnitava, et esmased liikluskombed on omandatud. Vanusele alates 3. eluaastast.

Kinnimüüritud aken Hinge Kaljund Kirjastus Canopus, 112 lk

Kriminaalromaani sugemetega lühiromaani tegevuspaigaks on väike alevik taasiseseisvunud Eestis. Tarmukas ja leidlik ajaloohuviline vanaproua Anabella asub koos oma noore sugulase Karl-Gustaviga uurima, miks on 17. sajandil rajatud mõisa peahoone uhkes historistlikus tagafassaadis üks kaaraken räpakalt kinni müüritud. Lossi kohta levivad legendid õnnetust armastusest, seina sisse müüritud neiust, leppimatust suguvõsade vahelisest vaenust, enesetapust ja duellist. Noorelt surnud Emmerine vaim kõndivat lossis rahutult ringi, ümisedes nukrat viisikest. Jutud rääkisid, et ta otsivat oma kaksikõde, kes olevat kusagile lossiseina sisse müüritud ... Millist saladust see salapärane mõisahoone aga tegelikult endas varjab, saab hea lugeja teada, kui avab käesoleva raamatu ...

XXI sajandi väljakutse: tsivilisatsioonid, kultuurid, väärtused Jüri Saar Kirjastus Hea Raamat OÜ, 320 lk

Tartu Ülikooli professori Jüri Saare raamat «XXI sajandi väljakutse: tsivilisatsioonid, kultuurid, väärtused» on esseistlik arutlus üleilmastumisega kaasneval põletaval teemal − kuidas mõista teistest kultuuridest pärit inimesi. Selles avatakse mehhanismid, mille kaudu tekitatakse ja taasluuakse enesesarnasust ehk sotsiaalset fraktaalsust ning mõjutatakse üksteist. Paralleelkaasajad on täna üha ilmsemad, elulaadide ja elamistingimuste erinevused on kasvanud drastiliselt, näeme kultuurilisi ja usulisi arusaamu, mis pärinevad justkui erinevatest ajastutest. Tulemuseks on regulaarselt tekkivad pingekolded ja konfliktid, mille hoiatav näide on Ukrainas 2014. aasta suvel toimuv terrorism ja sõjategevus.

POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014 || AK || PLAADID || 11

foto: renee altrov

AJA AUK

Godflesh «A World Lit Only By Fire» (Avalanche)

PURE MIND! Justin Broadrick on ilmselt üks kõige tähtsamaid inimesi, kes viimase 30 aasta jooksul on muusikamaailmas tegutsenud. Ordenit ta vist küll selle eest veel saanud pole. Alustas ta 80ndate keskel grindcore-bändiga Napalm Death, mis oma radikaalsemad asjad just tema juhatusel ära tegi. Bänd oli nagu süte peal ja lood kõlasid keskmiselt umbes 30 sekundit. Sealt edasi asuski Broadrick juhatama industrial-kollektiivi Godlesh. Nende idee oli teha metal’it, mis seisneks ainult rütmis ja riffides ja oleks naeruväärsetest kitarrisoolodest ja naljakatest vokaalidest vaba. Eks takerdus Godfleshki lõpuks stampidesse ja muutus iseenda karikatuuriks, kuid saavutusi oli ka. Samuti küttis Broadrick koos teise tähtsa mehega üksvahe industrial-hiphopduo Techno Animal nime all, mis olevat olnud hiphopi rahvale liiga karm ja industrial’i rahvale liiga hiphop. «A World Only Lit By Fire» on Godleshi plaat pärast …pikkust vaheaega. Võib vist öelda, et uus Godflesh kõlab nagu vana Godflesh ja see on kompliment. Ehkki sedasorti komplimente väga teha ei tahaks. Godfleshi astumine on raske, kohati funky ja mõjub veenvalt. Veenvamalt isegi kui tema viimase bändi Jesu viimased asjad. Uuesti kokku pole tuldud niisama. janar ala

MADONNA –

ISEENDA PEREMEES

K NÄDALA PLAAT: MÜRAGA TASUB MÜRADA

Bill Frisell Elephants From Neptune

«Guitar in the Space Age!» (OKeh)

NOORUSNOSTALGIA Kosmoseajastu, millele plaadi nimi viitab, on vanameister Friselli nooruspõlv, kauged-kaunid 60ndad – kümnend, mille avas Gagarini kosmoselend ja tõmbas koomale Neil Armstrongi «väike samm inimese, kuid tohutu samm inimkonna jaoks». Selle ajastu ameerikaliku soundtrack’i lõid Beach Boys, The Byrds, Duane Eddy jt, kelle muusikat džässilegend uusimal albumil tõlgendab. Need, kes teavad Friselli kui kompromissitut džässimeest, ei saa sellest plaadist arvatavasti kõhtu täis. Need, kes peavad lugu tema americana-perioodist, leiavad albumilt rohkem põnevat. Ja loomulikult on siin kuhjaga kuulamist kõigile kitarrifännidele, vaat et rohkemgi neile, kes eelistavad džässkitarrismile rokki, bluusi ja kantrit. Keelpillikõlasid rikastab lisaks Friselli Fender Telecasterile ka Greg Leiszi eleegiline pedal steel. Trummar Kenny Wolleson ja bassist Tony Scherr kuuluvad maailma džässieliiti, ent jäävad terve plaadi vältel truuks (arvatavasti kohati «keel põses») keep-it-simple-hoiakule. Ühelt poolt on plaat väga kergesti kuulatav ka kõige pealiskaudsema muusikamaitsega inimesele, teisalt tuleb kõrva kikitades pealispinna alt välja palju peendetaile. Kes veel ei tea, siis Bill Frisell esineb oktoobri viimasel päeval Tallinnas. joosep sang

«Pressure & Pleasure» (Elephants From Neptune)

ermin «mehine rokk» ei kõla kuigi sooneutraalselt, kuid rokenrollis on kõik võrdsed. «Pressure & Pleasure» on absurdse nimega kvarteti teine album, mõtteline jätk, kuid samas uus dimensioon 2012. aasta kevadel ilmutatud omanimelisele debüüdile. Elevandid on vahepeal küpsenud, esikplaadil domineerinud kõvale teha tahtmisele on nüüd lisandunud teretulnud sügavust ja mõtestatust. Poosi ja mõningase edevuse asemele on astunud nii mentaalset kui tehnilist küpsust. Närvilisuse asemel on hoogsus. Nii peabki. Plaadi pealkiri on kahtlemata väga kõnekas ja võtab tabavalt kokku teise albumi sündroomi alateadlikud, aga ilmselt ka teadlikud hirmud ning samas selle tegemisest saadud rahulduse. Psühhedeelse nimega Elephants From Neptune on Robert Linna (vokaal/kitarr), Markko «Linnu» Reinberg (lead guitar/vokaal), Dr. Rain Joona (bass) ja Jon Mikiver (trummid). Täiesti klassikaline rokkbänd en-

nast juba tubli pool sajandit tõestanud kahe kitarri, ühe bassi ja ühe trummikomplekti kombinatsiooniga. Plaadil teeb kaasa trobikond sõpru, tuttavaid ja sugulasi, teiste hulgas Ewert Sundja ja Kristjan Kallas (Ewert and The Two Dragons), Kostja Tsõbulevski (Iiris, Vaiko Eplik & Eliit) ning bändi solisti Robert Linna isa Ivo Linna. Ivo Linna sugestiivse deklamatsiooniga väärtustatud «Vaikus» on ingliskeelse plaadi ainus emakeelne lugu. Üks parimaid ka, muide. Ei saaks öelda, et «Pressure & Pleasure» oleks rokis midagi eriti uut ja enneolematut, pigem on see võrdlemisi modifitseeritud saundidega küllaltki veenev rifi-rokk, milletaolisele lükkas uue hoo sisse üliandekas The White Stripes ja mida rikastas garaažihõnguga näiteks The Black Keys. Elephants From Neptune jääb kuhugi stuudiotrikkide ja tooreste kitarrisoolode vahelisse tsooni, kus katsetused on pigem teretulnud kui tabu. Müraga tasub mürada! «Pressure & Pleasure» on krõbedad trummimatsud, iseteadlik vokaal, rämedad rütmid ja äkilised soolod. Õnneks ei ole tegemist primitiivse higi-, õlle- ja bensiinilehase macho-rokiga (mis õigel ajal ja õiges kohas on arhailine väärtus omaette), vaid küllaltki dünaamilise kõlapildi ja täitsa intellektuaalse mekiga rokenrolliga. margus haav

Jessie Ware «Tough Love» (Universal/Island)

ELEGANTNE SAMET Edetabelisuutlikest uutest elektroonilise uue laine souli või siis moodsamalt öeldes PBR&B daamedest olid mul tänavu ühed põhilised lootused pandud BANKSi kauaoodatud debüüdile. Album tuligi, aga oli tervikuna etteaimatav ja kõlas kuidagi keskpäraselt. Underground-taustaga Jessie Ware seevastu tundus olevat patsipidi meinstriimi-teerulli alla jäänud, aga etskae, ei läinud nii. Äsja 30-aastaseks saanud kaunis londonlanna tegi oma teise albumi parimates 21. sajandi retrotraditsioonides ja laseb «Tough Love’il» kõlada nii hiilgeaja Whitney Houstoni kui eriti malbe, kuid sihikindla eksperimentaatori Sade vaimus ning suudab pesuehtsat gospelikõlalist souli pihustada isegi ehtsasse valsirütmis popballaadi «Say You Love Me» (kirjutatud koos popsensatsioon Ed Sheeraniga). Eks see moodsate saundidega retro tegemine ole puhas noateral balansseerimine ja ainus vääratus võib terviku lupsti pooleks lõigata. «Tough Love» ei libastu. Mõnusalt pulseeriv, tagasihoidlik, puhta soundiga, maitsekalt elegantne ja sametiselt soliidne. margus haav

Iceage

Tony Bennett ja Lady Gaga

«Plowing Into the Field of Love» (Matador)

«Cheek to Cheek» (Columbia)

JÄÄAEG 3D

TÖÖVÕIT

Iceage’i on varem ikka punkbändiks kutsutud. Mina kutsuks neid nüüd lihtsalt Bändiks, suure algustähega (mitte segi ajada The Bandiga). Kuigi miks mitte tuua mängu ka The Band, sest näiteks singlilt «The Lord’s Favourite» piilub vastu kantri. Taani pundi kolmas album on võimsalt terviklik popurrii ilusatest ja koledatest asjadest. Solist Elias Bender Rønnenfelt laliseb olematutes helistikes, meenuvad Pete Doherty, King Krule ja Nick Cave korraga. Kitarrid tärisevad endiselt, kuid juures on klahv-, keel ja puhkpillid – täpsustustesse laskumata, sest nõnda ruttu, kui grandioosse helipildi tunnuspillid ilmuvad, kaovad nad taas kakofoonia hämarustesse. Kõige selle kiuste on Iceage’i palades eristatavad refräänid, mis näiteks nimiloos lausa eepilisusse tõusevad. Nüüd olen ma liiga palju suuri sõnu kasutanud, Iceage’i kõla on endiselt karune. Nagu kooruv seinavärv, mille alt tuleb muudkui välja uusi kihte kollaseid ajalehti. Võid neid üle võõbata, aga krobeline pind jääb endiselt näha. Siseviimistlusest ma eriti palju ei tea, aga Iceage’i uus plaat on üks tänavuse aasta põnevamaid kuulamisi. silvia urgas

Intervjueerisin millalgi üheks maailma olulisimaks teatrilavastajaks peetavat Robert Wilsonit, kes oli asjamees ka Lady Gaga viimasele turneele «Artpop» väljanägemise andmisega. Küsisin maestrolt, kuidas talle Gaga lauljana ka istub. Wilson vastas, et tema arvates on Lady Gaga väga hea džässlaulja ja saab selles žanris kõige paremini just 40ndatesse–50ndatesse jääva stilistikaga hakkama. Ta kiitiski Gaga ja Tony Bennetti koostööd, mille pealkiri kõlaks tõlkes «põsk põse vastas». Sel koostööl on müügi mõttes USAs väga hästi läinud ja Billboard 200 tipust on see vaadanud vastu juba mõnda aega. Esitatakse standardeid klassikutelt à la Gershwin, Berlin jne. Mõlemad, nii Bennett kui Gaga, on kogenud meelelahutustöötajad ja see on ka igati kogenud plaat. Kindla peale minek. Mul endal tuli plaati kuulates küll uni peale, aga möönan: kindla peale minek. Nii et tööd on tehtud, vaeva nähtud ja rahvas seda ka hindab. janar ala

ui kerida ajaloolinti nüüd 22 aastat tagasi ja seisata see ühel 1992. oktoobri nädalal, leiame eest Madonna, kellel on käsil kibekiire töö. Tal pole üldse aega. Tormab siia, tormab sinna. Madonnal on üldiselt alati kibekiire töö käsil olnud, ta seostub mingis mõttes ju nais-yuppie’ga. Teab, mida tahab, ja ka seda, kuidas seda saada. Kuid nüüd on tal kohe eriti kiire. Tal on just ilmumas viies stuudioalbum «Erotica» ja raamat «Sex». Ta on just loonud ka omaenda plaadi- ja filmiproduktsioonifirma Maverick, mis neid välja annab. Eks popstaar ole ikka kõigepealt ihaobjekt ja oma erinevate imagoloogiliste ilmumistega oli Madonna selle ihaobjekti kuidagi eriti liikuv versioon. Mingis mõttes siis alati eemal. Plaadi «Erotica» esimeseks, nimilooks on Madonna loonud endale aga mistress Dita nimelise karakteri. Mistress Dita on keegi 30ndate filmistaari järgi modelleeritud naisterahvas, kes annab sulle piitsa, lööb selja kirjuks. Ta on hõivanud võimupositsiooni. Mavericki luues tegeleb Madonna sellesamaga – võimupositsiooni hõivamisega. «Sex» on raamat, mille pildid tegi kuulus moefotograaf Steven Meisel ja filmiosa vana Warholi ajakirja Interview mees Fabien Baron. Pildid olid mustvalged ja mõeldud «täiskasvanutele». Madonna nimetas selle kohvilauaraamatuks. Noh, et rüüpad kohvi ja vaatad pilte Madonnast Helmut Newtoni stiilis šikis S/M-olukorras. Siis rüüpad jälle kohvi. Siis jälle vaatad. Plaadifirma Warner, olles kuulnud Madonna plaanist sellise raamatuga lagedale tulla, pani asjale muidugi kiirusepiirangu peale. Öeldi, et lasteporno, seks loomadega ja religioossed viited on lubamatud. Madonna sõlmis küll lepingu, kuid tema juriidiline staatus peagi muutus – temast oli saanud plaadifirma Maverick ja iseenda boss ning ta võis teha, mida tahab. Metallkarbis raamatut müüdi juba ilmumispäeval vaatamata krõbedale hinnale 150 000 eksemplari ning sellest sai kõige nõutum läbimüüdud raamat üldse. Võrdluseks olgu öeldud, et «Eroticat» müüdi avanädalal vaid 167 000 eksemplari.

õned pidasid seda vapraks postfeministlikuks steitmendiks, teised aga totruseks. Paavst Johannes Paulusele ka eriti ei meeldinud ja Indias kavatseti raamat panna keelatud, obstsöönsete raamatute nimekirja. Pealtnägijate sõnul oli see müügil ka omaaegses Pärnu maantee Rahva Raamatus, kus siis seda käidi vaatamas ja uurimas nagu imeasja. Kas see kellelgi siin Eestimaal ka praegu vahel külaliste tulekuks sümboolse kapitali tõstmiseks toidulauale sätitakse, pole teada. «Erotical» ei läinud ka ehk nii hästi kui Madonna varasematel plaatidel, läbimüük jäi kesisemaks. Kriitikud hindasid tööd ja selle sisu, mis tegeles tabudega, nagu näiteks geiõiguslus või aids. On ka öeldud, et «Erotica» on mingis mõttes Madonna kõige alahinnatum plaat, et ei saanud päriselt teenitud tähelepanu. Plaadifirma Maverick kohta niipalju, et see polnud päriselt Madonna oma, vaid tehtud Time Warneriga koos. Selle kõige edukaimaks artistiks osutus Kanada lauljatari Alanis Morrisette’i album «Jagged Little Pill». Mavericki all möllas (täpsemalt oldi nende USA esindajad) ka eestlaste suur lemmik Prodigy. Nullindate alguses hakkas plaadifirma tegevus minema alKood avab lamäge ja Madonna sai oma Madonna osaluse Time Warnerile ma«Deeper And ha müüdud. janar ala Deeper» video

12 ||

POSTIMEES, STIMEES, 25. 55.. OKTOOBER OK KT TO OO OBE BER 2014 || AK || P

AITA URVE PALOL PRAAMILIIKLUST KORRALDADA

mart juur mart.juur@postimees.ee

mariliis segisti sti

Ene-Liis kinnitab lava kohale hiigelsuurt videoekraani. Ilmub Ojasoo. Ajakirjanike tantsunumber.

Ajakirjanike aaria: Kas saaks esikale veel ühe tasuta pileti? Tahaks elukaaslase teatrisse kaasa võtta!

Martin Vaher

elle sügise kuum trend kinnisvaraturul on kahtlemata hipsterite lahkumine Kalamajast. Vaesemate hipsterite ja wannabee’de uueks eelistuseks on Mustamäe 60te nostalgiale viitav atmosfäär, rikkamad hipsterid aga kolivad maale. Hipsterite mahajäetud korterid on osutunud ligitõmbavaks vaesematele joodikutele, samas kui rikkamate joodikute hulgas on endiselt popp Viru tänava ümbrus ning Pärnu maantee Westmani poe piirkond, kuni hõlmikpuuni Süda tänaval. Pundi Kinnisvara juhatuse liige Peep Suurpomm hoiatas joodikute mulli lõhkemise eest kinnisvaraturul juba juunikuu alguses, märkides et rikkamad joodikud on kõige ülehinnatumad üürnikud Tallinnas. «Legend megarikastest joodikutest kinnisvaraturul toodab ennast üle,» nentis ta ja rõhutas, et jutt käib poliitikas või äris tegutsevatest eliitjoodikutest, kelle aastapalk võimaldaks osta kokku mitmeid hallitavaid maju trendikates cyproc’i külades, kuid kes ei saa paraku nii kaugelt täis peaga Riigikogusse või juhatuse nõupidamisele chillima sõita. Hausipedede hulgas on endiselt popiks elamurajooniks jäänud vanalinn, samas kui templirüütlid ja reptiilid on suuresti kolinud Maakri tänava arenduspiirkonda. Poliitikute meelispaigana suure mulli teinud Kadriorg on muutunud rikkamate homode või soome pensionäride lemmikrajooniks. Punkarite ja veganite hulgas on jätkuvalt popp elada Marja poe ümbruses, Lilleküla korterihinnad tõusevad tänu autopededele. Kõikvõimalkud pendlimehed ja conspiration-teoreetikud eelistavad taas Nõmme rohehaljastusega asustuspiirkonda ning köösnerid ja vanakraamikaupmehed on hakanud kolima Viimsisse. Ajakirjanike ja lumelaudurite lemmikrajoon Lasnamäe on saanud ka copywriter’ite ja sommeljeede trendipiirkonnaks, samas kui mormoonid ja grunge-vanad eelistavad Pelguranna mereäärseid kvartaleid. Hea lugeja, nüüd mil hipsterid on Kalamajast lahkunud, millisele asumile ennustad järgmisena sarnast kurba saatust? Kirjuta mariliis@mitupartnerit.ee

Tegelased: Ojasoo, Ene-Liis, Rein Lang, Laine Randjärv, Eino Baskin. Episoodides: näitlejad, ajakirjanikud, kodanikuühiskonna aktivistid.

Kodanikuühiskonna aktivistid teevad pouerpointi. Ene-Liis tassib mööblit. Näitlejad püherdavad maas.

«Lapsed tuleks enne näosaate algust varakult magama saata.»

HIPSTERID KOLIVAD MAALE

MUUSIKAL «OJASOO»

Ojasoo aaria: Poliitiline teater, šallalalaa!

TÕEHETK

Kinnisvarabüroo Mitu Partnerit

MÕTLEMISE KOHT MART JUUR

1. Proua, kas teie kott jäi Virtsu? 2. Kas see oli villane kott? 3. Härra, kas teie vanad on Muhus? 4. Kas teie panite Saaremaa ooperipäevadel pitsi puldi peale? 5. Urve Palo on kohutavalt tüdinud lollidest naljadest, mida levitab saarlaste Raadio Kadi ja trükib ajaleht Saarte Hääl. 6. Urve Palo otsustab praamiliikluse ümber korraldada. 7. Rootsi värske kogemus näitab, et on küll võimalik laevaliiklus riigi kontrolli alla võtta. Pruukis vaid ühel väikesel allveelaeval ilmuda Stockholmi saarestikku, kui Rootsi merevägi alustas selle tabamiseks suurejoonelist operatsiooni. 8. Aga Vjatšeslav Leedo praamid sõidavad karistamatult Eesti mandriosa ja saarte vahel ning ükski konn ei köhi. 9. Eesti mereväe juhatus ütleb, et nende sõjalaevad – miiniveeskaja Tasuja, miinijahtijad Admiral Cowan, Sakala ja Ugandi ning patrull-laev Ristna – Leedo eskaadri vastu ei saa. Pealegi on hetkel kõik mereväe jõud paisatud võitlusesse telesaatega «Pealtnägija». 10. Urve Palo kahtlustab, et Leedo karvane käsi oli mängus juba tema väljahääletamisel tantsusaatest 2010. aastal. 11. Urve Palo tajub, et majandusministeeriumis jälgib tema tegemisi salajane silm. Talle tundub, et Anne Sulling vaatleb tema tegemisi kabineti seina puuritud augu kaudu. 12. Kui Tallinna Sadam võitis parvlaevahanke, ilmus Jürgen Ligi valitsuse istungile kahtlaselt rõõmsas tujus. Lõhnastatud ja kammitud Jürgen, õigekeelsussõnaraamat kaenlas, keksis jalalt jalale ning selgitas kõigile, kes vähegi kuulata

Püha Varro kiusamine

viitsisid, sõnade «olemuslik» ja «olemuselt» erinevust. 13. Urve Palo arvates pole neil sõnadel mingit vahet. Igaüks võib mõnikord sõnakesega eksida. Balti riikide majandusministrite kohtumisel olid esindatud Eesti, Läti ja Leedo. 14. Kusjuures Tallinna Sadama pakkumine oli selgelt parem. Uue arengukava kohaselt hakkavad Saaremaa ja Hiiumaa praamid väljuma Tallinna Sadama D-terminalist, kruiisireisijatel on võimalus kaasa osta soodsa hinnaga viinakohvreid ja õllekärusid ning pika merereisi jooksul pakuvad meelelahutust ansamblid ja varieteeartistid Bulgaariast ja Rumeeniast. 15. Tallinna Sadam teatas, et uued praamid ehitab seesama tehas, kus valmisid Elroni rongid. Uutes praamides ei jätku istekohti ning puudub toitlustamine. Maksumaksja raha kokkuhoidmiseks jäetakse tualetid ehitamata. Väiksemat häda saavad reisijad õiendada üle parda, suurema häda jaoks on Paldiski poolsaarel, Dirhami neemel ja Matsalu lahes ette nähtud metsapeatused. 16. Veel soodsam oli Pühajärve Paadilaenutuse pakkumine. Pühajärve Paadilaenutus on valmis alustama reisijate vedu Saaremaale ja Hiiumaale viiekohaliste aerupaatidega. Reisijate pealevõtmiseks on olemas sobiv koht Pühajärve rannahoone lähedal asuval paadisillal. 17. Reis Pühajärvelt saartele kulgeb viies etapis: mööda Väikest Emajõge Võrtsjärvele, Võrtsjärvelt mööda Emajõge Peipsile, Peipsilt mööda Narva jõge Narva lahte, Narva lahest Soome lahte, Soome lahest läbi Hari kurgu Väinamerele. Mittelaevatavatel lõikudel lohistatakse paate mööda jõekaldale palkidest tehtud teed. 18. Ja siis oli veel Tartu sadama ahvatlev pakkumine, mille andis

majandusministeeriumile üle Tartu Ülikooli II kursuse filoloogiaüliõpilane Rein Kilk. Tartu sadam opereerib laevadega Kreutzwald, Vanemuine, Koidula ja Lermontov, millest kaks esimest hakkavad sõitma Tartu turuhoone ja Kuresaare supelranna vahel. Et toime tulla suurema reisijate hulgaga, on riigipühadel kavas liinile saata lodi Jõmmu. 19. Kahjuks ei jõudnud Tartu Sadama pakkumine konkursi tähtajaks ministri lauale, kuna Rein Kilk võttis nõuks sõita Tartust Tallinna hommikuse Elroni rongiga, mis hilines nagu tavaliselt. 20. Urve Palo otsustas aja maha võtta ja natukeseks puhkusele minna. Puhkuse ajal asendasid teda teised ministrid. 16.10.2014 kella 00.00 kuni 18.10.2014 kella 11.14 asendas Urvet põllumajandusminister Ivari Padar. 18.10.2014 kella 11.15 kuni 19.10.2014 kella 23.59 asendas väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling. 20.10.2014 kella 00.00 kuni 21.10.2014 kella 20.55 oli puldis sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt. Ja 21.10.2014 kella 20.56 kuni 24.10.2014 kella 23.59 juhatas vägesid põllumajandusminister Ivari Padar. 21. Puhkusegraafiku koostamine on palju keerulisem kui praamiliikluse korraldamine, arvab Urve Palo. 22. Puhkuse ajal luges Urve Palo Paulo Coelho uut raamatut, vaatas enesesse ja otsustas Tallinna Sadama pakkumisega edasi töötada, vahtigu Sulling nii palju kui tahab. 23. Raadio Kadi ja ajaleht Saarte Hääl teevad oma tüütuid nalju seni, kuni saavad. Murukannike, muudetud kena, Juta Sinn sõitis Kose kurvi, nired kukuvad, muna vann, tünnitäis mutreid, mullane konn, viisakas rott, mudas pole pennigi, kuuratsanikud kuuvalgel ööl, isa tööraha kott, linn on jube, patsikumm... 24. Urve Palo sõnum Vjatšeslav Leedole on lihtne: ütle «redel»!

Ojasoo aaria: Vaja pühenduda, tabada olulist, kõnetada ühiskonda. Kodanikuühiskonna aktivistid tammuvad jalalt jalale. Ene-Liis taob haamriga vastu metalli. Ilmub Rein Lang. Langi aaria: Hästi panete, mehed! Ene-Liis lööb haamriga vastu sõrme. Ojasoo närib habet. Näitlejad lebavad põrandal liikumatult, see meditatsiooni vorm nõuab enneolematut kontsentratsiooni. Langi aaria: Mul on esikale vaja veel ühte tasuta piletit. Videoekraanile ilmub Eino Baskini kujutis. Baskini aaria: Kui me Vanalinnastuudios «Prügikasti tegime», siis ka ministrid ja rahvasaadikud käisid ukse taga kraapimas ja tasuta kontramarke nuiamas. Ene-Liis paneb video seisma. Ojasoo tormab meeletuna edasi-tagasi. Kodanikuühiskonna aktivistid ringutavad käsi. Ilmub Laine Randjärv. Randjärve aaria: Hästi panete, šallalaa! Näitlejate koor: Bruto on see, kust maksud maha võetakse, neto on see, mis kätte jääb! Ojasoo aaria: Sotsiaalne teater tegeleb ka majandusteemadega. Ene-Liis lohistab üle lava betoonkonstruktsiooni, kodanikuühiskonna omad inisevad kurblikku viit. Ojasoo kukub pikali, publik teeb selfisid. Randjärve aaria: Rein, sul on kolm priipääset, anna üks mulle! Langi aaria: Laine, ei saa anda, mul käib tool kummagi kannika alla! Ajakirjanike tants. Ene-Liis tõstab Ojasoo kätele nagu valurikas ema ja kannab ta õrnalt lava taha. Näitlejate ja aktivistide ühendkoor: See on kirglik konflikt ühiskonna ja üksikisiku vahel. Randjärv ja Lang võitlevad istekohtade pärast. Videoekraanile ilmub Eino Baskin. Baskini aaria: See on absurd, täielik komöödia! Kui meie omal ajal kadunud Järvetiga estraadi tegime… Ekraan kustub. Pimedus. Vaikus. Aplaus.

Ainult digilehes Andrus Ansip käib internetis iga päev. *** Jugoslaavia sõjaroimarile ei meeldi Tartu Ülikool. *** Unespeksja pihtimus. *** Tallinn keelab pühapäeval internetis käimise.

POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

TÄNA 25 AASTAT TAGASI

Kalle Muuli

Sõda ja lapsed

a ei tea, kui palju on maailmas inimesi, kes on olnud ühes toas koos lõhkeva granaadiga ja sealt pärast plahvatust veel ise välja kõndinud. Kuigi kilde täis, uimase ja verisena. Mina olen üks neist. See juhtus suvel 1944, kui ma pidin peatselt minema teise klassi. Selle asemel sõidutati mind operatsioonilauale ja järgmised paar-kolm kuud veetsin kooli asemel hoopis haigevoodis. Miks ma seda nüüd meelde tuletan? Laste pärast. Nende laste pärast, kelle kodumaal käib jälle sõda, olgu siis Ida-Ukrainas või kusagil mujal, ja kes on seal sama ohustatud nagu eesti lapsed Maarjamaal seitsekümmend aastat tagasi. Noored, rumalad ja ettevaatamatud. Olin sel suvel tädimehe juures karjapoisiks. Karjamaa oli TsooruAntsla maantee ääres, kus liiklus, kui välja arvata mõni üksik mööda sõitnud talumees, sama hästi kui puudus. Ent ühel päeval läks mölluks, kui selle maantee hõivas taganev Saksa sõjavägi. Ülejärgmisel päeval täitis maantee pealetungile asunud Punaarmee. Tee ääres loomi karjatanud poisikesele kumbki kolonn mingit tähelepanu ei pööranud, sest ju neil oli tähtsamatki teha. Mingi aeg hiljem tulid tädimehe õuele õhtul kaks punasoldatit, kes tahtsid seal öö mööda saata. Kuigi neid kutsuti ka tuppa, ei usaldanud nad sinna tulla, vaid keetsid endale lõkkel katelokis putru ja jäid õue magama. Kas nad olid mingid luurajad või hoopis desertöörid, kes seda enam teab. Hommikuks, kui tädi ja tädimees läksid lauta loomi talitama, olid nad igatahes kadunud. Minu õnnetuseks olid nad sinna mingi asjanduse maha jätnud. See oli lahinguvalmis granaat, sütik küljes ja puha. Et ma granaate siis veel ei tundnud, võtsin selle maast üles ja läksin tädimehe töötuppa leidu uurima. Mis täpselt edasi juhtus, sellest mul enam midagi meeles ei ole. Teadvusele tulin siis, kui olin kõndinud välja trepi peale, aga seal kukkusin kohe kokku. Järgmine, mida ma mäletan, oli juba see, kui mind hakati juhuslikult samas lähedal asunud Vene sõjaväehaiglas enne operatsiooni narkoosi alla panema.

ärast seda, kui sõda oli Lõuna-Eestist üle käinud, vedeles seal metsades igasugust kraami alates tulirelvadest ning lõpetades miinide, mürskude ja padrunitega, mida kõik poisikesed kirglikult kogusid. Kuulipildujaid igaühele siiski ei jagunud, mistõttu üks koolivend üritas seda ise leiutada. Et ta oli sepa poeg, siis olid tal vajalikud vahendid enda arvates olemas. Kuulipilduja ehitamine lõppes tal paraku mitme vasaku käe sõr-

Ivar Kostabi ajakirjanik

me kaotamisega, kuid keha ja nägu jäid õnneks terveks. Ta oli nimelt võtnud isa tagavaradest ühe raudtoru, toppinud selle padruneid täis ja pistnud siis sepikoja palkide vahelt läbi. Seejärel oli ta võtnud naela ja haamri ning andnud nende abil viimase padruni tongile paraja hoobi. Toru lendas muidugi lõhki ja koos sellega jäigi ta ilma ka mitmest sõrmest. Nii minu kui ka tema õnnetus olid siiski veel suhteliselt õnnelikud õnnetused. Paljud lapsed kaotasid relvade ja lahingumoonaga mängides ka elu. Seda mitte ainult sõja ajal, vaid ka palju aega pärast seda. Väikestel poistel on isevärki psühholoogia, mistõttu nad oma õnnetustest eriti ei õpi. Vähemalt mina ei osanud õppida. Ja paljud minu lapsepõlvekaaslased samuti. Miks täiskasvanud meid ei õpetanud? Eks nad õpetasid kindlasti ka, aga kui ümberringi käib sõda ja kogu nende elu on samuti pea peale pööratud, ei suuda nemadki igal hetkel laste suhtes tähelepanelikud olla. Aasta pärast oma granaadiõnnetust, mille mälestuseks on mul tänaseni jalgades mitu kildu ja üks veel pihupesas, otsustasime koos naabripoistega korraldada metsa ääres põlluserval paraja tulevärgi. Selleks kogusime ümbruskonnast kokku suure hulga igasugust lõhkemata lahingumoona, alates püssipadrunitest ja lõpetades mingite mürskudega, ning katsime need kuivade okstega, et saaksime ilusa suure lõkke.

õkke süütamiseks raputasime selle kõrvale paari meetri pikkuse püssirohust raja, mis pidi etendama süütenööri osa ja võimaldama meil lõkke süttimise ajaks ohutult varjuda. Para-

Kas sõda IdaUkrainas lakkab? Võibolla lakkab varsti, võibolla mitte. Aga isegi kui lakkab, ega laste elu seal niipea eriti ohutumaks muutu.

ku astus just siis, kui püssirohutuli oli jõudmas lõkkeni, metsast välja üks seenekorviga naabritädi. Meie kukkusime karjuma, et ära tule. Tädi kadus tulistjalu metsa tagasi, aga kahjuks tundis ta meid muidugi ära ja enne, kui me ükskord ise koju jõudsime, oli kõigil emadel juba asi teada. Mõned aastad pärast sõda kolisime maalt ära Tallinna ja sealt hiljem edasi Rakverre. Tallinnas paugutamine jätkus, kuigi püsse ja püstoleid seal enam poiste käes ei olnud, nagu esimestel sõjajärgsetel aastatel Võrumaal. Eks pealinnas oli kord karmim ka kui maal ja miilitsaid rohkem. Aga pauku tehti sealgi, sest vintpüssipadrunid olid esialgu veel üsna levinud kaup. Pandi padrun kivi peale, löödi teise kiviga otsa ja oligi elamus käes. Kuhu kuul lendas, sellele keegi ei mõelnud. Teine nipp oli see, et kuul loksutati padruni otsast lahti ja siis kallati padrunikestast mingi osa püssirohust välja. Seejärel suruti kuul padrunisse tagasi ja kallati sinna ka ülejäänud püssirohi. Kui see süüdati, sai jälle ilusa paugu.

eiseks ahvatluseks olid varemed, kus poisikesed ikka armastasid turnida. Ka Rakveres oli pärast sõda varemeid palju, sest lisaks keskaegsetele linnusevaremetele pakkusid turnimisrõõmu ka mingi endise vabriku, vist leivavabriku varemed ja eriti selle korsten. Mul oli Rakveres kaks hulljulget sõpra, kes olid valmis igale poole üles ronima. Nendega koos käisin ma ise ka selle korstna otsas, kuigi endal süda vaprusest värises. Kas sõda Ida-Ukrainas lakkab? Võibolla lakkab varsti, võibolla mitte. Aga isegi kui lakkab, ega laste elu seal niipea eriti ohutumaks muutu. Eriti uudishimulikel poisikestel, kelle jaoks vedeleb seal tõenäoliselt igal pool midagi põnevat, mis sõjast ja sõjaväelastest maha on jäänud. Nii relvi kui ka kõikvõimalikku lõhkematerjali, rääkimata varisemisohtlikest varemetest, kus nad kindlasti tahavad hakata turnima. Kui veel relvadest rääkida, siis kas on mõeldav, et mõni vaenupool neid meelega igale poole maha jätab? Mis eesmärgil? Võibolla selleks, et süvendada rahva hulgas hirmu. Kui näidendis on püss esimeses vaatuses seinal, siis kolmandas vaatuses teeb see tavaliselt ka pauku. Teine võimalus on see, et relvi ja muud lahinguvarustust kaotatakse lihtsalt lohakusest, mis võib nagu nende meelega mahajätmine samuti osutuda kuritegelikuks. Ma ei tea ja ei saa kunagi teada, kas need kaks punasoldatit, kes kunagi ammusel ajal tädimehe tallu ööbima tulid, jätsid oma granaadi õue peale tõesti kogemata, lihtsalt lohakusest. Võibolla oligi nii, võibolla mitte. Minu jaoks see tagajärge ei muutnud.

Kullapalavik

uveelipoed olid 1989. aasta sügisel Eestis ühed vähesed asutused, mis veel partei plaane täita suutsid. Kullapalavik oli tasahilju pihta hakanud juba kevadel, kui hakati sosistama, et peatselt tõstetakse kulla ja hõbeda hinda. Sügisel lisandusid kuulujutud rahareformist. Juveelipoodide uste taga käis siis juba igal hommikul kõva tunglemine, sest paremat kaupa jätkus tavaliselt vaid paariks tunniks. Krabati kõike: kulda, hõbedat, melhiori. Kalliskividega sõrmuste eest tuli maksta mitme aasta palk, kuid isegi neid ei saanud ilma pika järjekorrata. Kuuldused rahareformist osutusid tõeks vaid osaliselt. NSV Liidu keskpank sai hakkama trikiga, mida on raske seletada, sest rahaga ei ole võimalik teha sellist mustkunsti, nagu tehti Nõukogude rublaga. 1. novembrist 1989 kehtestati rublale korraga kaks kurssi. Lisaks senisele, juba aastaid vankumatult püsinud kursile 1 dollar = 62,6 kopikat hakkas samal ajal kehtima ka kurss 1 dollar = 6 rubla ja 26 kopikat. Vana kurss ei tähendanud midagi. See polnudki tegelikult kurss, sest rublat polnud sellise kursiga võimalik kuskil dollari vastu vahetada. Need olid ainult numbrid, mida trükiti ametlikesse kursitabelitesse rubla kaljukindluse näitamiseks. Kodumaises asjaajamises ei muutunud seetõttu midagi. Rubla jäi ikka sama väärtusetuks, nagu oli seni olnud. Viina, kohvi, suhkrut ja paljusid muid toidukaupu sai juba ammu ainult talongide eest. Ajalehtede lugejakirjade seast võis leida naiste ahastavaid appikarjeid: juba terve aasta pole müügil aluspükse ja rinnahoidjaid. 1989. aasta sügisel lõppes isegi bensiin otsa impeeriumis, mis oli üks maailma suuremaid naftatootjaid. Teist kurssi, 1 dollar = 6,26 rubla, nimetati turistikursiks. Partei ja valitsuse poolt kindlaks määratud koguses said selle hinnaga välisvaluutat osta need nõukogude inimesed, kellele oli osaks langenud õnn hankida endale väljasõiduviisa ja küllakutse välismaale. Selle hinnaga müüdi rublasid ka Nõukogude Liitu saabunud välismaalastele.

ubla väärtus kukkus seega isegi ametlikus rahavahetuses hoobilt ikkagi kümme korda. 1989. aasta oktoobri viimastel päevadel tekkis seetõttu Tallinna Narva maantee algusesse ehtne hullumaja. Seal asus NSV Liidu välismajanduspanga Eesti esindus, seesama VEB, kuhu kinni jäänud raha saatust siiamaani uuritakse. Veerand sajandit tagasi oli VEB Eestis sisuliselt ainus koht, kus seadus lubas raha vahetada. Kõik väljasõiduviisade omanikud kogunesid rahareformist kuuldes korraga VEB ukse taha ja moodustasid mitmesajapealise järjekorra, mis püsis seal kaks päeva. Tegelikult polnud ka kümme korda odavam rubla ligilähedaseltki oma hinda väärt. Kes selle kursiga välisvaluutat osta sai, võis teenida suurt vaheltkasu, sest mustal turul maksti dollari eest 15–16 rubla. Kolmveerand aastat hiljem, 28. juunil 1990, kui Eesti Pank esimese valuutaoksjoni korraldas, maksis dollar juba 27 rubla, aga NSV Liidu keskpanga ametlik kurss oli ikka endine. Paraku ei saanud vanemad inimesed rubla lepaleheks muutumisest aru ja süüdistasid hiljem oma «kirsturaha» hävitamises hoopis Eesti Panga presidenti Siim Kallast. Tegeliku ja ametliku kursi mitmekümnekordne vahe ning rubla pöörane inflatsioon tegid paljudest valuutaspekulantidest kiiresti Eesti rikkaimad inimesed. Raha pööritamisega peeti tol ajal ülal panku ja isegi parteisid. Ühe lihtsa skeemi oma partei rahastamiseks mõtlesid välja Eesti Kristlik-Demokraatliku Liidu asjaajajad Jaanus Reisner ja Tiit Arge. Tolleaegne välispoliitiline suhtlus käis lääneriikide kulu ja kirjadega, sest vaestel eestlastel polnud punast krossigi hinge taga. Reisneri ja Arge rahamasin töötas nii, et küllakutsuja maksis lennupileti kinni sellele trükitud dollarihinna järgi, aga Eestis sai nende dollarite eest kursivahe tõttu kümneid kordi rohkem rublasid, kui oli kulunud pileti ostmiseks. Poliitikute sagedaste välissõitude tulu oli nii suur, et sel moel rahastati kõiki EKDLi kulutusi ja koguti tuhandeid dollareid ka 1992. aasta valimiskampaaniaks.

Hiigeljärjekorrad Laagri bensiinitanklas Tallinnas.

foto: erakogu

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

14 || vaba aeg || postimees, 25. oktoober 2014

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 25.10 kl 12

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Lauri Sirp Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Aare Saal jt 25.10 kl 19 Cavaradossi osas Carlo Barricelli (Itaalia)

TOSCA

G. Puccini ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Heli Veskus, Carlo Barricelli (Itaalia), Rauno Elp, Pavlo Balakin jt 26.10 kl 17

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Eve Andre-Tuga, Aleksandr Prigorovski jt

Viljandi Ugala Teatris 29.10 kl 13

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Aare Saal jt 29.10 kl 18

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Urmas Põldma, Andres Köster, Jassi Zahharov, Aare Saal jt 31.10 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 31.10 kl 19 Cavaradossi osas Carlo Barricelli (Itaalia)

TOSCA

G. Puccini ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Heli Veskus, Carlo Barricelli (Itaalia), Rauno Elp, Pavlo Balakin, René Soom jt

Talveaias 27.10 kl 9.30 ja 11 Välja müüdud!

HUNT JA SEITSE KITSETALLE

Õppeprojekt 5-10aastastele lastele. Korraldaja: Rahvusooper Estonia 28.10 kl 19

JA KLAASIDES SÄDELEB VEIN

Operetikavaga astuvad üles Janne Ševtšenko (sopran), Urmas Põldma (tenor), René Soom (bariton) ja Tarmo Eespere (klaver). Korraldaja: MTÜ Musicante

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 25.10 kl 19

Wabadusrist

Indrek Hargla. Lav Hendrik Toompere jr, osades Ivo Uukkivi, Ain Lutsepp, Tiit Sukk, Tõnu Oja, Jüri Tiidus, Harriet Toompere, Guido Kangur, Indrek Sammul, Uku Uusberg, Roland Laos, Raimo Pass, Marta Laan, Liisa Pulk, Liis Haab, Lauri Kaldoja. 26.10 kl 19

Augustikuu

Tracy Letts. Lav Priit Pedajas, osades Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov jt. 28.10 kl 19

Aiamajas

Jane Bowles. Lav Priit Pedajas, osades Ülle Kaljuste, Jaan Rekkor, Maria Klenskaja, Laine Mägi, Taavi Teplenkov, Kersti Heinloo, Hilje Murel, Marta Laan, Viire Valdma, Ester Pajusoo, Mari Lill. 29.10 kl 19

Tuhk ja akvaviit

Bengt Ahlfors. Lav Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus.

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

30.10 kl 19 Viimaseid kordi!

Väike maja

Teatri Kodu

John Hodge. Lav Merle Karusoo, osades Hendrik Toompere jr, Guido Kangur, Merle Palmiste, Maria Avdjushko, Roland Laos, Robert Annus, Mari-Liis Lill, Raimo Pass, Jaan Rekkor, Indrek Sammul, Sulev Teppart (külalisena), Johannes Tammsalu.

25.10 kl 19 Esietendus!

GO - mäng kahele

28.10 kl 11

T. Kase tantsulavastus

L. Aškenazy lastelavastus Katrin Kalma, Priit Strandberg, Jaanus Tepomees

Kollaborandid

Väikses saalis 25.10 kl 19

Kõik on täis

28.10 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss Elina Purde, Andres Mähar 29.10 kl 12

TOTU KUUL

N. Nossovi lastelavastus Priit Strandberg, Rein Pakk, Ragne Pekarev, Ott Sepp jt. 29.10 kl 19

Becky Mode. Lav Priit Pedajas, mängib Taavi Teplenkov.

GO - mäng kahele

26.10 kl 19

30.10 kl 19

Lyle Kessler. Lav Ingomar Vihmar, osades Pääru Oja, Sten Karpov (Vanemuine), Ivo Uukkivi.

I. Bergmani draama Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt.

28.10 kl 19

31.10 kl 19

Tõnu Õnnepalu. Lav Aleksander Eelmaa (Linnateater), osades Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson.

I. Bergmani draama Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt.

Orvud

Vennas

T. Kase tantsulavastus

FANNY JA ALEXANDER

Maalisaalis

Sadamateater

29.10 kl 19

25.10 kl 19

Andrus Kivirähk. Lav Andrus Kivirähk, mängib Tõnu Oja.

R. J. Walleri draama Anne Veesaar, Terje Pennie jt. Lavastus Merle Jääger

Aabitsa kukk

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

suur maja 25.10 kl 12

DETEKTIIV LOTTE

KAKS VANA NAIST

26.10 kl 16

ÜKSILDANE LÄÄS

M. McDonaghi draama Andres Mähar, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, KristiinaHortensia Port 29.10 kl 19

PAANIKA

M. Myllyaho tragikomöödia Riho Kütsar, Raivo E.Tamm, Ain Mäeots 30.10 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

H. Ernitsa / J. Põldma / P. Pajusaare lastemuusikal Gerli Padar, Robert Annus, Maria Soomets jt.

R. J. Walleri draama Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

26.10 kl 16

MADISONI MAAKONNA SILLAD

HELISEV MUUSIKA

R. Rodgersi muusikal Birgit Õigemeel, Raivo E. Tamm. Dir. Lauri Sirp

31.10 kl 19

R. J. Walleri draama Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

ARMUNUD KASTIS

Võru Kannel 27.10 kl 19

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss Elina Purde, Andres Mähar

Nordea kontserdimaja 30.10 kl 19

OOPERIFANTOOM

A. L. Webberi muusikal Stephen Hansen (Norra), Maria Listra, Koit Toome, Lauri Liiv jt. Dirigent Martin Sildos 31.10 kl 19

OOPERIFANTOOM

A. L. Webberi muusikal Stephen Hansen (Norra), Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, Lauri Liiv jt. Dirigent Martin Sildos

UGALA TEATER

28.10 kl 19

Y-generatsioon

Lavastaja Adeele Sepp. Osades Marika Palm, Klaudia Tiitsmaa, Rait Õunapuu, Kristian Põldma, Vallo Kirs. 31.10 kl 19

Vana õngitseja

Autor William Douglas Home. Lavastaja Peeter Tammearu (külaline). Osades Peeter Jürgens, Arvo Raimo, Luule Komissarov.

Suur saal 27.10 kl 19

Eesriie avaneb!

Autor Peter Quilter. Lavastaja Madis Kalmet (külaline). Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik 30.10 kl 19

Hirm sööb hinge seest

Autor Rainer Werner Fassbinder. Lavastaja Taago Tubin. Osades Ene Järvis (külaline), Tanel Ingi, Adeele Sepp, Rait Õunapuu, Martin Mill jt.

Väike saal 25.10 kl 17

Mee hind

Autor ja lavastaja Ott Aardam. Osades Tanel Ingi, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Martin Mill.

Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

suur maja 25.10 kl 19

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 25.10 kl 23

Paide Kultuurikeskus

30.10 kl 19

Uno Bossa

NO99 Tantsulaager: Hiiumaa Tantsufestivali-eri

(lav. Hardi Volmer)

27., 28., 29.10 kl 19

LOVESONG. Ühe armastuse lugu

31.10. kl 19

NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud

29.10 kl 19

Autor Abi Morgan. Lavastaja Taago Tubin. Osades Luule Komissarov, Adeele Sepp, Peeter Jürgens, Martin Mill

Salme kultuurikeskus

(lav. Toomas Suuman)

8 armastavat naist (lav. Eili Neuhaus)

väike maja 25.10 kl 19

(lav. Raivo Trass) 30.10. kl 19

Autor Carlo Goldoni. Lavastaja Vallo Kirs. Osades Uku Uusberg (külaline), Adeele Sepp, Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Kristian Põldma, Martin Mill, Rait Õunapuu, Vallo Kirs

(lav. Indrek Apinis)

Kahe isanda teener

Leping

31.10. kl 19

Leegionärid

(lav. Madis Kalmet)

Vanemuise väike maja

Kassa tel 442 0666

27.10 kl 19

Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

(lav. Hardi Volmer)

Suures saalis

Uno Bossa

Jõhvi kontserdimaja 29.10. kl 19

25.10 kl 12

8 armastavat naist

25.10 kl 19

TOPELTELU

Viimsi huvikeskus

31.10 kl 19

HIIRED PÖÖNINGUL

WOYZECK

Küünis 25.10 kl 19

ARMASTUSE ÕIGEKIRI

Salme Kultuurikeskus 27.10 kl 19

Rapla Kultuurikeskuses 30.10 kl 19

TITANIC. ILUSAD INIMESED MÄNGIVAD SUURI TUNDEID

POINT ESITLEB: PEETER OJA STAND-UP

Viimase öö õigus

31.10 kl 19

ENDLA TEATER Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 ja P tund enne etendust, tel 433 0777. Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

RAKVERE TEATER

(lav. Eili Neuhaus)

Leping

Piletid Piletilevist ja kohapealt www.point.ee

KUI LOLL VÕIB INIMENE OLLA lisaetendused:

Jõgeva Kultuurikeskuses 25.10 kl 19

Viljandi Pärimusmuusika Aidas 26.10 kl 19

TARTU UUS TEATER Lai 37, Tartu uusteater.ee

(lav. Indrek Apinis)

TALLINNA TANTSUTEATER Piletid müügil Piletimaailmas www.tantsuteater. blogspot.com

Vaba Lava Teatrisaalis 25.10 kl 19

«Klapp»

lavastaja Ruslan Stepanov tantsijad Sigrid Savi, Arolin Raudva, Raho Aadla

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas 25.10 kl 19

SELGROOGUPIDIKOOS

laval Maarja Jakobson, Kristel Leesmend, Helgur Rosental, Siim Angerpikk, Marja-Liisa Plats, Salme Regiina Palu lavastaja Gabriela Liivamägi helikunstnik Martin Rästa kostüümikunstnik Triinu Pungits valguskunstnik Ivar Piterskihh

postimees, 25. oktoober 2014 || vaba aeg || 15

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

VABA LAVA Telliskivi 60a, C-hoone vabalava.ee Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas 26.10 kl 19 27.10 kl 19 Tartu Uus Teater

MIKIVERI TAGI

lavastaja Ivar Põllu laval Peeter Sauter ja Ülo Vihma 31.10 kl 19 1.11 kl 19 Tartu Uus Teater

SELGROOGUPIDIKOOS

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 27.10 kl 18

BRAND

EESTI KONTSERT

Peterburi Jaani kirik 25.10 kl 19

A. Toikka. Lavastaja: Aare Toikka. Osades: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Madis Muul 30.10 kl 16

Andromeda saar

I. Hargla Lavastaja: Leino Rei. Osades: Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar

28.10 kl 16

Denis Ždanov (klaver, Ukraina)

Bach, Schubert, Prokofjev, Stravinski, de Falla 28.10 kl 19

Märjamaa rahvamaja

Aleksandr Sandleri klass Peterburist

25.10 kl 18

“Klassikatähed”

Pipilota Neostus (flööt) Taavi Orro (klarnet) Jakob Teppo (klaver)

Kärdla kultuurikeskus 25.10 kl 14

“Ka sisaliku tee kivil jätab jälje”

EESTI RAHVUSMEESKOOR Dirigent Mikk Üleoja Kavas Saebelmann, Härma, Läte, Saar, Kreek, Aav, A. Kapp, Tubin, Türnpu, E. Mägi, Ernesaks, Vettik, Uusberg

Estonia kontserdisaal

Faust

27.10 kl 19

Kontserdisari “Baltic Concert Express” Vokaalansambel JAZZ ISLAND (Leedu)

28.10 kl 18

29.10 kl 19

Schubert

Džäss ja improvisatsioon www.concert.ee

Rahvusvaheline pianistide festival “KLAVER 2014” 24. oktoober - 2. november Festivali kunstiline juht Lauri Väinmaa

A. Kivirähk Lavastaja: A. Toikka Osades: Katariina Unt, Raivo Trass ja Meelis Põdersoo

Bertrand Chamayou (klaver, Prantsusmaa) Daniel Kramer (klaver, Venemaa)

H. Ibseni. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi ( Eesti Draamateater), Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo

Karin ja Pearu

26.10 kl 19

25.10 kl 15

kontserdisari “Lõunamuusika”

Lauri Väinmaa (klaver) Jüri Aarma (lugeja) Chopini, Schumanni, Liszti palad ja kirjad 25.10 kell 19

Benjamin Grosvenor (klaver, Suurbritannia)

Rameau, Bach-Busoni, Franck, Chopin, Granados 26.10 kl 15

Eesti noorte pianistide gala

Liszt op. 1 ja hilisemaid teoseid

Age Juurikas (klaver)

Bach, Bach/Siloti, Rahmaninov, Mompou, Balakirjev 29.10 kl 16

Aleksandr Bolotin, Ilja Domnins, Rustam Zejnalov J. S. Bach, Skrjabin, Mozart, Chopin, Brahms 29.10 kl 19

Jean-Efflam Bavouzet (klaver, Prantsusmaa) Haydn, Beethoven, Ravel, Bartók 30.10 kl 16

Lembit Orgse (klavessiin, klavikord, haamerklaver)

Carl Philipp Emmanuel Bach 300

Sadala rahvamaja 25.10 kl 20

«Hing ihkab armuda»

Margit Saulep (sopran) Urmas Põldma (tenor, RO Estonia), Ülla Millistfer (klaver) Kõlavad operetirepertuaari parimad palad läbi aegade

Põlva muusikakool 28.10 kl 18

“Klassikatähed”

Pipilota Neostus (flööt) Taavi Orro (klarnet) Henri Zibo (akordion) Jakob Teppo (klaver)

Räpina muusikakool 29.10 kl 18

Keila muusikakool 7.11 kl 19

“Klassikatähed”

Anni Ruugla-Toompere (flööt) Henri Zibo (akordion) Jakob Teppo (klaver)

CORELLI MUSIC Piletid Piletilevist Vaata lisa: www.corelli.ee

Alatskivi lossis

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB ema.edu.ee/kontsert

1.11 kl 18

EMTA Kammersaal

Kõltsu mõisas

25.10 kl 18

2.11 kl 18

«Mõisaromantika» – HINGEDEAEG ISADEGA Ansambel RONDELLUS ning renessansi ja keskaja imeline muusika.

EESTI MUUSIKAAGENTUUR

(Tatari 13)

NÜÜDIS

Scott L. Miller (akusmaatiline helikunst) Sissepääs tasuta

Piletid Piletilevist ja kohapealt www.muusikaagentuur.ee

Lenna Kuurmaa ja Karl-Erik Taukari jõulukontserdid 18.–30. detsembrini üle Eesti

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Hopneri Maja (Raekoja plats 18) 1.11 kl 17

„Kammermuusika Hopneris“

Oksana Sinkova (flööt) Andreas Lend (tšello) Lea Leiten (klaver) Kavas: Kuhlau, Enescu, Pärt, Vähi jt. (Piletid 10€, 5€)

Keila Miikaeli kirik 26.10 kl 16

Kirikuklassika

Kristina Vähi (sopran) Kadri Ploompuu (orel) Kavas: Dvorak, Luzzi, Elgar, Wolf jt. Vaba sissepääs

Viimsi päevakeskus (Kesk tee 1) 31.10 kl 14

Hingemuusika

Kitarriduo Jelena Ossipova Daniel Julle Kavas: Sviridov,de Luzia, Albéniz jt. Vaba sissepääs

Otepää Palveränduri kirik 31.10 kl 18

Hingemuusika

Alla Popova (sopran) Eino Keningi (kitarr) Kavas: Scarlatti, Stradella, Vivaldi jt. Vaba sissepääs

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

KONTSERT

16 || SPORT || POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Pärn liigub tiitlikursil, Kruuda tegi avarii AUTORALLI. Hispaanias toimuval autoral-

li MM-etapil mängitakse välja DMACK Fiesta Trophy tiitel. Reedese päeva lõpetas sarja liider Sander Pärn neljandana, kaotades Tom Cave’ile 2.20,5. Enne hooaja viimast etappi oli Pärna edu Cave’i ees 29 punkti. Kuigi edu näib suur, pole miski veel kindel – kokku on Hispaanias mängus 42 punkti. Ralli võit annab 25 punkti, kuid ühe lisapunkti saab ka iga kiiruskatse võitja. Pärn reedel katsevõite ei saanud, Cave’il on kirjas kaks võitu. WRC2-klassis enne rallit tiitlivõimalusi omanud Karl Kruuda sõitis neljandal kiiruskatsel rajalt välja ning ehkki eestlase auto sai kõvasti kannatada, tõi Kruuda selle siiski lõpuks katse finišisse. «Teel oli sügav lohk ja ilmselt ma ei pidurdanud piisavalt. Auto tabas ninaga maad, juhitavus kadus ja libisesime kraavi. Aga pingutame edasi, sest kurat võtaks, kolm korda järjest ma küll ei kavatse katkestada! Meil on veel katseid ees,» lausus Kruuda ralliraadiole. Kaotust liidrile kogunes ühe katsega aga tervelt 20 minutit. Samas tabas ebaõnn ka mitut konkurenti ning päeva lõpetas Kruuda klassi viiendal kohal, kaotades liidrile Nasser Al-Attiyahile 21.44,7. Kui aga liita kolme reedese katkestaja ajale karistusminutid ning eeldada, et kõik kolm meest tulevad täna superralli-süsteemis taas starti, jäävad nad kolmekesi endiselt Kruuda ette. Üldliidrina lõpetas avapäeva Sebastien Ogier Volkswagenil, edestades 10,9 sekundiga tiimikaaslast Jari-Matti Latvalat. PM

SPORT. POSTIMEES.EE

Mida sa siis ütled, kui ma Kubrat Pulevi esimeses raundis nokauteerin? Poksitäht Vladimir Klitško pahandas tiitlimatši eel ajakirjanikuga, kes pidas tema seniseid vastaseid nõrkadeks.

JALGPALL

Levadia kaotus tõstis pinget Eesti meistriliiga 34. vooru avamängus kaotas liider Levadia 0:2 Infonetile. Infonet asus mängu 71. minutil juhtima, kui Artur Pikk kukutas karistusalas Vladimir Avilovi ja Manucho realiseeris kindlalt penalti. Kuus minutit hiljem tõi sama mees kiirrünnakust tabloole lõppseisu. Levadia põhikonkurendid Flora ja Kalju peavad oma 34. vooru mängu täna, võidu korral jäädaks Levadiast maha vastavalt kahe ja kolme punktiga.

KORVPALL

Real sai raske võidu Korvpalli Euroliigas sai A-alagrupis teise võidu kirja eelmise hooaja finalist Madridi Real, alistades võõrsil 76:75 Kaasani Uniksi. Võidukorvi viskas sekund enne mängu lõppu Sergio Llull. Reali resultatiivseimad olid võrdselt kümne punktiga Rudy Fernandez ja Gustavo Ayon, Uniksile tõi Keith Langford 23 punkti.

Serbia ja Albaania said karistada UEFA määras 14. oktoobril rahutuste tõttu katkestatud Serbia-Albaania 2016. aasta jalgpalli EM-valikmängu tulemuseks Serbia 3:0 võidu. Samas karistati serblasi tabelis kolme punkti äravõtmisega. Lisaks peab Serbia koondis kaks järgmist valikmängu pidama kinnistuse uste taga ning nii Serbia kui ka Albaania alaliidule määrati 100 000 euro suurune trahv.

Williams ja Radwanska poolfinaali Naiste tennise aastalõputurniiril kaotas Simona Halep kolmes setis Ana Ivanovicile, ent edasipääsuks ja Serena Williamsi väljalülitamiseks pidanuks Ivanovic võitma kahes setis. Vaatamata võidule Agnieszka Radwanska üle ei pääsenud poolfinaali ka Maria Šarapova. Poolfinaalides kohtuvad Radwanska ja Halep ning Williams ja Caroline Wozniacki.

Aivar Rehemaa arvab, et punane latern jäägu tema uuele sponsor-Toyotale, mis on tänavu lootustandvat ehk valget värvi.

foto: tairo lutter

KAKS PALET. Eesti suusakoondisel jätkub sponsoreid ja sihte, kuid napib konkurentsi ja kõrgeid kohti.

Rehemaa ja Kümmel julgesid eesmärke seada jaan martinson spordiajakirjanik

Kuna keegi teine ei julge ega taha hooaja eesmärki välja öelda, siis teen seda mina, et ajakirjandusel oleks, mida hambu võtta,» teatas Eesti suusakoondise veteran Aivar Rehemaa hooajaeelsel pressikonverentsil. «Tahan Faluni MMil mahtuda kuue sekka.» Tegelikult oli Peeter Kümmel veegi optimistlikum ja lootis MMil viie hulka sõita. Eesti suusakoondise pressikonverents enne viimast hooajaeelset laagrit – distantsimeestel Olosel, sprinteritel Davosis – kujunes häguseks nagu viimastel aastatel tavaks. Pärast mullust täielikku põrumist olid sportlased eesmärke seades tagasihoidlikud ning lootsid, et talv tuleb elu parim. Kevadel näis. Siinkohal tähelepanekuid pressikonverentsilt. Meessuusakoondislasi on tänavu kirjas kuus ning kui paljud spordialad hädaldavad, et sponsoreid on raske leida,

siis tegelikult ei ole. Lugedes kokku meeste särgil olevad toetajate logod, saab säärase paremusjärjestuse: Rehemaa 14, Karel Tammjärv ja Raido Ränkel 11, Peeter Kümmel ja Siim Sellis 8, Algo Kärp 7. Naiskoondislastest, keda on kirjade järgi viis, viibis kohal vaid Piret Pormeister. Tema ja Triin Ojaste on suusaliidu peasekretäri Jaak Mae nukra tõdemuse järgi ainsad, keda võib tituleerida rahvusvahelise klassi sportlasteks, ning sedagi väikese mööndusega. «Taset näitaks esimesse kolmandikku ehk kuuma gruppi pääsemine,» arvas Mae. Eesti naistele on MKsarjas ette nähtud kaks kohta. Sportlased olid eesmärke seades kidakeelsed. Suurimad sihid on hea esinemine MMil ja Otepää MK sprindietapil. Lisaks Aivar Rehemaale ütles soovi välja ka Kümmel, kes tahtis Falunis välja sõita tiitlivõistluste parima tulemuse ehk tulla vähemalt viiendaks. Distantsisõitjaid mehi on koondises neli ja sama palju on ka kohti MK-sarjas. Seega ei mingit konkurentsi. Rehemaa siiski arvas, et koondiseväline sprinter Timo Simonlatser võib kellegi neljast ühel hetkel üle sõita, aga... Vaevalt jul-

geks keegi selle peale kihla vedada. Ülejäänud eestlased, kes suudavad kasvõi mõõduka kiirusega 15 km või rohkem läbi sõita, on veel verinoored. Meessprintereid pääseb MKetappidel starti kolm, kuid soovijaid on vähemalt viis: Kümmelile ja Sellisele lisaks ka Simonlatser, Kein Einaste ning Marko Kilp. Ning eks distantsimehedki ihka end sprindis proovile panna. Olose esimese lume võistlustel, nädal enne Kuusamo MK-etappi selgub, kes marjamaale, kes karjamaale. Rehemaa on ainus, kes kavatseb kindlasti Tour de Ski’le minna. Teised kahtlevad. Räägivad, et Touri ajal toimub Falunis MMi radadel Skandinaavia karikaetapp ja sealgi oleks äge ja kasulik võistelda. Rehemaa avaldas arvmust: «Mina mängin ikka Euroopa, mitte nii-öelda Balti liigat, kui korvpallitermineid kasutada.» Kes vastutab, kui läheb taas nii, nagu Sotši olümpial, kus parim Eesti suusataja sai 40. koha? «Vastutus jaguneb vastavalt skandinaavialikule süsteemile sportlase ja isikliku treeneri vahel,» selgitas Mae. «Aga muidu on distantsisõitjate ja sprinterite pealikud Mati Alaver ja Christoph Schmid.

Soovid, soovid, soovid... Suusakoondise pressikonverentsi alustuseks tervitasid sportlasi sponsorid ja käisid kirjalikult välja oma soovid, mis olid äärmiselt päevakohased ja järgmised. Libedat lund! Libedust oleks hädasti vaja, sest kõik Eesti paremad määrdemehed on siirdunud konkurentide manu. Kes määrib Venemaa koondise, kes Justyna Kowalczyki, kes Aleksei Poltoranini suuski. Kuivõrd kõigest kolmeliikmeline Eesti määrdetiim kogenud Raul Seema juhtimisel hakkama saab, näitab aeg. Eneseületust! Kes Eesti suusatajatest tegi tulemuse, mis pani õhkama ja ütlema: seda, pagan, poleks küll oodanud? Ilmselt Aivar Rehemaa 2013. aasta MMil

Val di Fiemmes, kui 7. koha sai. Tänavu ootaks kelleltki samalaadset. Et ikka lumi tuleks! Lumega on Eestis olnud nadid lood, mistõttu noored ei saa korralikult suusatada ega areneda. Lööks ilmataat lumevesti varakult käima, oleks suusatamise tulevik helgem. Rõõmsat sõitu! Vaadates, kuidas suusatajad pidid Sotši olümpial iga sõidu järel nukralt selgitama ja õigustama, miks taas nõnda läks, võiks tänavune hooaeg tõesti rõõmsamaks kujuneda. Suusad alla Virust Võruni! Suusatamisest võiks taas saada rahvaspordiala, kui kõigil eestimaalastel lastest pensionärideni olid suusad ja nendel osati ka liikuda. PM

Bengals: kolme nädalaga NFLi parimast kehvimaks NFL. Margus Hundi koduklubi

Cincinnati Bengals võib ameerika jalgpalli liigas NFL teha ajalugu – ekspertide arvates ei leidu vist meeskonda, kes oleks tipust nii kiiresti ja äkki mutta vajunud. Kolme esimese vooru järel kuulutati Bengals NFLi parimaks, kolm mängu hiljem üheks kehvimaks tiimiks. Kui Bengals pühapäeval Baltimore Ravensile vastu ei saa, võib suud ilmselt play-off’ist puhtaks pühkima hakata. Bengals alustas hooaega kolme kena võiduga ning pea kõik agentuurid-ajalehed-ajakirjad eesotsas Sports Illustratediga tõstsid meeskonna NFLi tugevusedetabelis esimeseks-tei-

seks. Järgnes mänguvaba nädal ning algas häving. Esmalt kaotati New England Patriotsile, siis viigistati Carolina Panthersiga ning möödunud pühapäeval saadi haledalt 0:27 tappa Indianapolis Coltsilt. Kui Bengalsi kaitse oli null, siis rünnak miinustes. Arvud – 0 punkti, 135 läbitud jardi, 20 minutit pallivaldamist vastase 40 vastu – on märksa ilusamad tegelikkusest. Eksperdid olid üsna veendunud, et Bengalsite treenerite kollektiiv veetis mängueelse nädala rannal lesides ega teinud teragi vastase tundmaõppimiseks. Nii ründe- kui ka kaitseplaan olid sedavõrd õudsed, et neid kasutades pole võima-

lik võita mitte ainsatki mängu. Ja mis eriti hull – peatreener Marvin Lewis hõljus kui udus ega teinud katastroofi peatamiseks midagi. Kolm viimast mängu on ilmsiks toonud Bengalsi suurimad probleemid: mängujuht Andy Dalton pole võimeline meeskonda üldises kaoses võidule vedama, vaid läheb kaosega kaasa; Bengalsi kaitse kiidetud sügavust pole tegelikult olemas. Kui põhimehed midagi ei suu-

Bengalsi kesiste kaitsemängijate kõrval kiruti ka Margus Hunti: mees, sul on näitamise koht, tule ja tee.

da, siis asendajaid neile ei leidu. Siinkohal kiruti teiste kõrval ka Hunti: mees, sul on näitamise koht, tule ja tee; meeskond on muutunud võrreldes esimese kolme nädalaga pehmeks ja aeglaseks. Kaitsjad on kui jogurt ja vastased samm-kaks kiiremad. AFC põhjadivisjonis püsib Bengals (3 võitu, 2 kaotust, viik) veel teisel kohal Baltimore Ravensi (5-2) järel ja Pittsburgh Steelersi (4-3) ees. Pühapäeval minnakse kokku just Ravensiga ja kui taas tuleb alla jääda, muutub olukord kriitiliseks. Üks asi on seis turniiritabelis, kuid kaotused enamasti hoogu juurde ei anna, vähemalt Bengalsile mitte. Jaan Martinson

POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

PÕRUJAD. Aega teenima läinud jalgratturi ja poksija korduvad narkotestid olid positiivsed.

Spordijuht: narko spordi juurde ei käi jaan martinson jaan.martinson@postimees.ee

ärast kordusteste selgus, et kaks spordirühma aega teenima kutsutud noort – jalgrattur Sten Saarnits ja poksija Artur Zarva – olid tarvitanud narkootilisi aineid. EOK tippspordijuht Martti Raju ei mõista, kuidas saavad noored mehed olla nii vastutustundetud ja rumalad. «Narkootikumid spordi juurde ei kuulu, spordirühmas neil kahel mõistagi enam kohta ei ole ja nad jätkavad teenistust tavalises väeosas.» Kõik ajateenistusse tulnud peavad läbima esialgse narkotesti ja kui tulemus on positiivne, võetakse uued proovid, mida uuritakse põhjalikumalt. Kuulduste järgi oli teise testiga vahelejääjaid üle kümne, kaks neist noorsportlased. Saarnits krooniti tänavu U23 kassi Eesti tšempioniks jalgratta maastikusõidus. Zarva võitis poksi Eesti meistrivõistlustel kulla kehakaalus –81 kg, ent aastal 2010 krooniti kickpoksi juunioride maailmameistriks. «Väga halb üllatus,» tõdes Raju, kui lõplikud testitulemused temani jõudsid. «Saadame sportlased spordirühma selleks, et nad saaksid tippupürgimist jätkata ega kaotaks väärtuslikku aega. Eeldame, et tehakse täie rauaga pühendunult trenni, mitte ei tegeleta rumalustega, sest mida muud see narkootikumide tarvitamine on.» Raju on tige alaliitude peale. «Alajuhid ja treenerid peaksid koostöös säärased juhtumid välistama, sõeludes väga hoolikalt välja spordirühma kandidaadid, keda EOK-le esitatakse. Alaliidud ju vastutavad. Spordirühm on kaitseväe vastutulek meile. Aga kui ajateenijatega on jätkuvalt mingi jama, siis varsti seda rühma lihtsalt ei ole.» Esialgu ei kavatse Raju kedagi trahvima hakata, kuid tulevikus küll. «Loodan, et praegusest juhtumist ja selle avali-

Sten Saarnits peab spordiroodust lahkuma.

kustamisest võetakse õppust. Võtavad kõik – alaliidud, treenerid ja sportlased.» Milliseid narkootilisi aineid kaks sportlast tarvitasid, pole teada ning Raju ei kavatse seda ka teste teinud politseilt välja uurida. «Vahet pole, narkootikum on narkootikum. Jah, mõni narkootiline aine on spordis keelatud, kuid laboril, kus proove testiti, puudub vastav litsents, seega tulemus dopingureeglite rikkumisena arvesse ei lähe.» Eesti Jalgratturite Liidu peasekretär Urmas Karlson pole kindel, kas juhtunus saab süüdistada alaliitu. «Selge, et keegi peab patune olema ja sportlase peksmine ei anna täit efekti. Samas me ju ei karjata sportlasi. Ka treener enamasti ei tea, millega tema hoolealused vabal ajal tegelevad.» Karlsoni arvates pole alaliitudel mõtet spordirühma minejaid eelnevalt testida, kui polit-

foto: imre avaste

sei seda niikuinii teeb. «Inimene peab siiski ise enda eest vastutama. Ka ei oska ma hoobilt öelda, kas peaksime Saarnitsat täiendavalt karistama. Oma vitsad saab ta niikuinii kätte ning vale oleks noorelt mehelt võtta võimalus end parandada ja tulevikus sportlasena midagi korda saata.» Eesti Poksiliidu vastne president Kalle Klandorf kinnitas, et sai info Zarva vahelejäämisest äsja kätte. «Nüüd saadame asja alaliidu õiguskomisjonile, kes arutab juhtumi läbi. Kuu lõpus tuleb kokku poksiliidu juhatus ning võtab vastu otsuse, kuidas Zarvaga käituda.» Karlson pani lõpetuseks kõigile sportlastele südamele, et tulevikuga ei tasu mängida. «Loodetavasti on kahe mehe narkotestis põrumises ka midagi positiivset – ehk hakkavad järgmised kutsealused mõtlema ja enam sääraseid ebameeldivaid üllatusi ei juhtu.»

Väravakuningas vs kõva kaitse JALGPALL. Eeldatavalt is-

tub umbes 500 miljonit inimest täna kell 19 televiisorite ette ning hakkab jälgima Hispaania jalgpalli kõrgliigat, kus vastamisi lähevad Madridi Real ja Barcelona. Jalgpallimaailma gigandid kohtuvad El Clasicos juba 229. korda, kusjuures seni on Real võitnud 91 ning Barcelona 88 mõõduvõttu, 48 korda on mäng lõppenud viigiga. Tänase mängu suurim vastasseis ei ole tavapärane Cristiano Ronaldo ja Lionel Messi omavaheline heitlus. Barcelona tänavune võimas relv on olnud hoopis nende kivikõva kaitseliin ning esimese kaheksa liigamänguga pole lastud endale lüüa mitte ühtegi väravat. Puurivaht Claudio Bravo on saavutanud võimsa rekordi ning hoidnud puuri puhtana 720 minutit järjest – hooaja alguses pole keegi midagi seesugust veel suutnud. Elu parim hooaeg on käsil ka Ronaldol, kes on seitsmes liigamängus löönud koguni 15 väravat. Kõigi sarjade peale kokku on tema arvel 20 tabamust. Tänaseks võtmeküsimuseks saabki, kas peale jääb liiga parim väravalööja või parim kaitseliin. Kui võrrelda Ronaldo ja Messi seniseid esitusi omavahelistes mängudes, siis jääb kindlalt peale argentiinlane, kes on Reali vastu mänginud 28 korda ning pooltel kordadel ka võidu saavutanud. Lisaks on Messi 21 tabamusega

Suurepärases vormis Cristiano Ronaldo (valges) asub samuti heas foto: afp/scanpix hoos olevat Barcelona kaitseliini murdma.

El Clasicote aegade suurim väravakütt. Ronaldo on Barcelona vastu mänginud 21 korda ja võitnud neist kõigest viis kohtumist. Kokku on ta Reali särgis löönud Barcelona võrku 13 palli. Väravasöötude arvestuses on samuti Messi edu Ronaldo ees märkimisväärne – 12:1. Oma suurimate staaride kõrvale on mõlemad klubid ulmeliste summade eest kokku ostnud suurepärased meeskonnad. Reali homne eeldatav koosseis koos algrivistuse ja varumeestega on läinud neile maksma umbes 565 miljonit eurot. Kusjuures puudu on veidi alla saja miljoni maksnud Gareth Bale, keda vaevab vigastus. Barcelonal on vastu panna «kõigest» 352 miljonit maksnud seltskond. Muide, selline summa on suudetud kulutada olukorras, kus Messi, Andres Iniesta, Sergio Busquetsi, Pedro ja Xavi eest pole makstud sentigi.

Lahingule annab furoori juurde ka mängukeelu alt vabaneva Barcelona ründaja Luis Suareze debüüt oma uue koduklubi eest. Suvisel MMil itaallase Giorgio Chiellini hammustamise eest pika keelu saanud Suarez pääseb Barcelona peatreeneri Luis Enrique sõnul täna kindlasti väljakule, kuid treener ei täpsustanud, kui mitmeks minutiks. Poliitiliselt kütab Hispaanias kirgi aga Kataloonia üha kasvav iseseisvussoov. Ametlikult asus iseseisvust toetama ka Barcelona jalgpalliklubi, kes tavaliselt sellel teemal eriti sõna pole võtnud. Pealinna suurimale klubile külla sõitmine on katalaanidele hetkel suur asi. Real palju külalisi siiski ei oota ning 81 044 inimest mahutaval Santiago Bernabeu staadionil eraldatakse katalaanidele kõigest 500 kohta tribüüni kõige kõrgemas ja kaugemas nurgas. Kaarel Täll

Minarc Evo -tuoteperhe Kemppi Minarc Evo tootepere Kvaliteetne keevitustulemus, iganes te ka ei keevitaks Laadukasta jälkeä missäkus ikinä hitsaatkin Minarc Evo -laitteet on uusimpia jäseniä jo ennestään menesMinarc Evo seadmed on uusimad Minarc tootepere liikmed. tyksekkäässä Minarctuoteperheessä. Tämä uusi tuotesarja siSellesse uude tootesarja kuuluvad 150A elektroodkeevitussältää 150 ampeerin puikkokoneen, 170 ja 200 ampeerin MIG/ seade,-koneen 170 ja sekä 200A200 MIG/MAG-seadmed ning 200A DC TIGMAG ampeerin DC TIG -koneen. Minarc Evo seade. Elegantsed Evo tooted on kasutatavad 1f-230V -tuotteet ovat 230 Minarc voltin yksivaiheverkossa toimivia tyylikkäitä toitepingega. Nendes sisalduvad kõik tuntud ja hinnatud hitsauslaitteita. Ne sisältävät kaikki tunnetut ja arvostetut MinarcMinarc seeria omadused, mida nüüd onversioina. veelgi edasi arendatud. ominaisuudet entistä kehittyneempinä

Hind alates 440 eur + km.

Kemppi ametlik esindus Eestis. Müük, hooldus ja rent. RKR Seadmed OÜ | Peterburi tee 83, 11415 Tallinn +372 683 5235 | info@rkrseadmed.ee | www.rkrseadmed.ee

18 || VARIA || POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014 MÜRAKARUD

JÄÄR

Sind püütakse naeruvääristada, kuna oskad kellestki midagi paremini. Sul ei pruugi elevandi nahka olla, kuid nendest tegelastest sa endale peavalu ei tekita.

SÕNN Kui ühed kaovad, siis tekivad teised. Tead elu lihtsat reeglit, et erinevad inimesed mängivad sinu ja sina nende elus teatud rolle. Kui õppetund läbitud, lähevad teed lahku.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

ERNIE

KAKSIKUD

Niipea kui olid enda järel ühe ukse sulgenud, avanes teine. Oled elus sellises etapis, mis ei ole aeglane. Pead mõistuse töökorras hoidma.

Horatio Musante – Problemisten, 1961 Matt kahe käiguga

VÄHK

Pead näitama julgust ja avatud meelt. Mitte igaüks ei taha sind aktsepteerida, kuid sina oled valmis aktsepteerima neid, kes peavad sind alaväärseks või kummaliseks.

Eelmise ülesande lahendus: 1. Oc2! (ähvardab 2. Ve4+ või 2. Ve3:) 1. ... Od5 2. Vg5 (ähvardab 3. Le5++) 2. ... hg5: 3. Lh8++; 1. ... Kc3 2. Vb5 (ähvardab 3. Le5++) 2. ... Kd4 3. Le5++.

LÕVI

Elu nügib sind uuele pulgale. See on korraga nii meeldiv kui ka ebameeldiv. Saad uute isikute kaudu kogeda ühtaegu rõõmu, kurbust, vihkamist ja armastust.

MÄLUMÄNG

DILBERT MUL OLI ESIMEST KORDA ELUS TÖÖL SUUREPÄRANE PÄEV.

NEITSI

Uurid, kas sind paneb käima raha või on selleks midagi muud. Oled kogenud, et raha ei anna sellist naudingut nagu paljud vaimsed asjad. Ka rasked asjad.

KAALUD Kas töö on sulle mõnevõrra hobi või ainult koht, kus raha teenida? Selles on nii oma pipar kui ka suhkur. Näitad, et sinul on piir, millest üle sa ei astu. SKORPION

Valid autonoomia, sest vaid nii saad oma elu ise juhtida. Sulle antakse vabad käed ja sina annad kellelegi. Selline käik tagab ideaalse tasakaalu.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Valid meisterlikkuse õppetunni, sest tahad saada paremaks. Senisest palju paremaks. Sinu puhul lihtlabane piitsa ja prääniku ideoloogia enam ei toimi.

VEEVALAJA

Algab positiivne ja viljakas aeg, mis nõuab kohe tegutsemist. Enesekindlusetus hajub nagu öine udu päikese käes. Eluvoolud on soodsad veel pikka aega.

KALAD Sinu tõde võidakse naeruvääristada ja sinu seisukohad seatakse kahtluse alla. Sind võidakse ka välja naerda. Tead, et esmalt ei aktsepteerita, siis tekib huvi ja lõpuks võetakse omaks.

ÄRA RIKU SEDA ÄRA. MA EI TAHA SINU KÄEST KUULDA MIDAGI NEGATIIVSET. MITTE ÜHT SÕNA.

TAHAN, ET SEE OLEKS TÄIUSLIK PÄEV.

JÄRJEKORDSELT ÜLEHINDAD SA MINU ENESEVALITSEMISE VÕIMET.

1. Vladimir Putini sünnipäeval kirjutati ka tema 12 vägiteost. Ainest oli ilmselt saadud Heraklese elust. Kelle teenistuses olles tuli Heraklesel sooritada oma 12 vägitegu? 2. Škoda VOS (Vládní osobní speciál) oli aastatel 1950–1952 valmistatud soomustatud esindusauto Tšehhoslovakkias. Seda valmistati vaid 107 eksemplari. Kui tšehhide-slovakkide president Klement Gottwald tuli auto valmimist vaatama, pidid autoehitajad autot pikemaks tegema. Miks? 3. 4.–15. maini 2015 viiakse läbi Eesti kaitsejõudude läbi ajaloo suurim õppus. Millist koodnime see kannab? 4. 13. oktoobril 1988 avaldas Maaleht populaarsemate eestimaalaste selgitamiseks korraldatud küsitluse tulemused, edetabelis on ära toodud 68 inimese nimed. Kes olid 26 aastat tagasi kolm populaarsemat tegijat eestlaste arvates ja kes muulaste arvates? 5. Millise omapärase rekordi püstitas Leedu rahvusmeeskond tänavustel maailmameistrivõistlustel korvpallis võidumängus Lõuna-Korea meeskonnaga? Mäng võideti tulemusega 79:49. Vastused: 1. Kuningas Eurystheuse. 2. Gottwaldi abikaasa Marta Gottwaldová ei mahtunud tagapingile istuma. 3. «Siil 2015». 4. Eestlaste arvates Edgar Savisaar, Juhan Aare ja Tiit Made, muulaste arvates Vaino Väljas, Mihhail Bronštein ja Boris Tamm. 5. Ei saadud ühtki vabaviset.

KALJUKITS Sisened julgelt mingisse uude elukogemusse. Selles on ka omad ohud, kuid need vaid kasvatavad hinge ja vaimu. Võti on enesekindluses.

mtü liivimaa mälu

AKNE

VALDO JAHILO ANEKDOOT Talumees deklareerib oma varandust. Koduloomade kohta kirjutab ta järgmist: «Mul on 28 lehma, 12 mullikat, neli siga, 278 kana ja kari lambaid.» Mõne aja pärast saab ta maksuametist kirja, kus soovitakse, et ta täpsustaks lammaste hulka. Mees kirjutab vastuseks: «Võimatu! Iga kord, kui ma oma lambaid üle lugeda püüan, jään ma magama.» ••• «Kummaline, ma olen juba kusagil teie nägu näinud.» «Tõepoolest kummaline, nägu on mul ju alati kaasas.»

20 || SUHTED || POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MARGUS MIHKELS, TEL 666 2234, MARIKA.MILVE@POSTIMEES.EE

KINDLUSTUNNE. Igas kollektiivis on vaja kedagi, kellega oma rõõme ja muresid jagada.

Tööl võiks olla soe tunne sirje niitra toimetaja

eldakse, et inimene on õnnelik siis, kui tahab hommikul tööle minna ja õhtul koju tulla, sest tal on hea olla nii ühes kui ka teises kohas. Kui kodus saame mõnusa õhkkonna loomiseks paljugi ise teha, siis tööl sõltume suuresti tööandjast, juhtidest ja kolleegidest. Tööstressist on palju räägitud ja sel teemal hulk seminare korraldatud, kuid ülemäärased pinged kollektiivides viivad ikka ja jälle inimesi rivist välja, põhjustades suurt kahju neile endile ning kaotatud tööpäevade näol ka tööandjaile. Ometi saab vahel palju ära teha üsna lihtsate vahenditega. Psühhosotsiaalsete riskide juhtimises oleme Euroopas eelviimasel kohal Kreeka ees, mis näitab, et Eestis sellega piisavalt ei tegeleta. Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) professori Mare Teichmanni sõnul on suurim probleem tööl endiselt suhted inimeste vahel ehk konfliktid ja nende lahendamine. Teisel kohal on töötempo, järgneb töö ja pereelu tasakaal. Teichmanni sõnul on tööandjail praeguses olukorras, kus tööjõudu pole enam pillavalt, terav vajadus inimkeskse suhtumise järele ehk töö, tehnoloogia ja tehnika tuleb kohandada töötajate vajadustega. Tuleb muuta mõtteviisi, et töötajat hakatakse pärast palkamist sobitama olemasolevate tingimustega. «Töö ja selle organiseerimine pole enam püha lehm, mida muuta ei tohi,» ütles Teichmann tööinspektsiooni korraldatud töötervishoiupäeval kõneldes. Teiseks on muutunud töötegemise aeg ja koht, millel on nii head kui ka halvad küljed. «Kui me ikka pidevalt ripume oma nutitelefoni küljes, siis see ongi meie uus töökeskkond. Mitte kunagi varem pole inimesed nii palju väljaspool tööruumi ja -aega tööd teinud.

Sellega tuleb arvestada,» märkis professor. Kui TTÜ teadurid uurisid ühes riigiasutuses, kui palju inimesed oma töökohtadel istuvad, siis selgus, et vaid 43 protsenti tööajast. Kuidas sellises olukorras inimesi juhtida, muretsevad juhid. Vastus on, et eesmärkide ja tulemuse järgi, ehkki see on märksa raskem.

Rohkem nõudmisi Muutunud on ka nõuded kompetentsusele. Töötajailt nõutakse märksa enam kui veel kümmekond aastat tagasi. See tähendab pidevat õppimist, mis pole aga sugugi kõigile meeltmööda. Prantsusmaal Bordeaux’ ülikoolis tehtud uurimuses väitis 17 protsenti akadeemilisest personalist, et pidev enesetäiendus tekitab neis stressi. Eesti ülikoolides olid need protsendid veel kõrgemad. Teichmanni sõnul on tekkinud «esmaspäeva meili» sündroom, mis tähendab, et inimesed ei julge töönädala algul oma kirjakasti lahti teha, sest kardavad, et äkki saatis ülemus nädalavahetusel mingi teate, kohustades neid mõnd tööülesannet täitma. Et seda vältida, loevadki inimesed laupäeviti-pühapäeviti oma meile ehk teevad tööd. Kõik see võib professori sõnul tekitada hirmu ja ärevust, halvemal juhul ka vaimset halvatust ehk paralüüsi ja professionaalse identiteedi hägustumist. Tekib tunne, et kui ma nädalavahetusel tööd ei tee, pole ma piisavalt töötanud. Seega on muutused tööelus kaasa toonud uued stressorid ning töötajate psühholoogiline

ja psühhosotsiaalne koormus on kasvanud. Teichmanni hinnangul oleme töökeskkonna poolest pigem Ida- kui Lääne-Euroopa riikide tasemel. Selle all kannatab ka produktiivsus. «Tammume kui kanad takus ehk oleme iseenda lõksus. Punnitame hirmsasti, aga tulemused on kesised. Üks põhjus on, et oleme muutunud väga-väga bürokraatlikuks. Kuna organisatsioonidel läheb suhteliselt hästi, võetakse juurde ametnikke, kes mõtlevad välja uusi aruandeid või protseduurireegleid, kuidas midagi teistmoodi korraldada, ja üks reform järgneb teisele.»

Tänapäeval võib kergesti tekkida tunne, et kui ma nädalavahetusel ei tööta, polegi ma piisavalt tööd teinud. Tööpsühholoog Taimi Elenurme sõnul saab tööandja ja iga üksik töötaja teha mõndagi, et tööpinget parajaks timmida. Oluline on töökeskkonna, -tingimuste ja töösuhete läbirääkimine ja nendes kokkuleppimine – kahepoolselt ja järjepidevalt. Et töötajad tuleks toime igapäevase tavalise ehk argistressiga ning saaksid oma oskusi ja tugevusi kõige paremini rakendada, tuleb luua töötajatele sobiv keskkond. «Tööandja peab kuulama töötajaid ka siis, kui kisa on väga suur, aga ka siis, kui seda ei tulegi, sest jaole tuleb saada enne, kui pinge liiga suureks läheb ja läbipõlemist põhjustab,» hoiatas Elenurm. Selleks võiks tööandja kehtestada hea suhtluse tavad ja

luua inimestele rohkelt võimalusi omavaheliseks lävimiseks. Kuidas stressis töötajat aidata? Vestluseks temaga tuleb valida õige aeg, seejärel kuulata ta mure ära ja rääkida lahendustest, näidata üles mõistmist. Oluline on toetus juhilt ja töökaaslastelt. Kaasa aitab otsese juhi vastutulelikkus paindlike töösuhete võimaldamises ja töö kohandamises töötaja vajadustega, samuti lõõgastusvõtete õpetamine ja kasutamine ning vajadusel kriisitugi. Tööstressiga toimetulekuks tuleks tööandjaga läbi rääkida endale optimaalne tööpinge ja töökoormuse tase, rääkida oma probleemidest ja võtta vastu abi, kui seda pakutakse. «Hinda, mis on oluline, ja võta vastutus oma otsuste eest. Õpi valima ja oma valikuid ellu viima. Võta oma tööpäev õhtul kokku: millised olid sinu reaktsioonid töös paratamatule stressile ja millised su personaalsed toimetulekuvõtted. Suhtle töökaaslastega – räägi nii tööst kui ka muust, kuid pea piiri. Asenda negatiivne sisekõne positiivsete meenutustega. Muuda mõtlemist, otsi halvas head, asenda viha üllatusega, mure põnevusega. Puhka ja võta liikumispause, puhka end enne järgmist tööpäeva välja,» andis Elenurm ka mõned üsna praktilised juhised.

Loovas ettevõttes lihtsam Skype Eesti personalinõuniku Merle Raamatu sõnul pole põhimõte «Tunne ennast nagu kodus» selles firmas sugugi sõnakõlks. «Töötada saab nii kontoris kui kodus ja mõlemas kohas

peab olema mõnus olla,» lausus ta. Kuna kontoritöötajate suurim probleem on istuv töö, siis on Skype’i kontor sisustatud mugava mööbliga, nii laudu kui ka toole saab igaüks endale sobivaks muuta. Puhkepausidel saab mängida piljardit, lauajalgpalli, videomänge, vaadata televiisorit, lugeda raamatuid ja ajakirju. Üritused nii kogu ettevõtte kui ka oma tiimiga annavad töötajatele võimaluse töökaaslasi paremini tundma õppida ja meeldivalt aega veeta. «Firma kontoris on oodatud nii kahe- kui neljajalgsed sõbrad. Nii on see töötajate lastele meeliskohaks muutunud ja nad on alati rõõmsad, kui vanemad neid kaasa võtavad. Meil on mitmetel töötajatel kaasas ka nende koerad, kes oma rahuliku ja meeldiva olekuga samuti tööstressi maandavad,» rääkis Raamat. Kuna kontor asub Nõmmel terviseradade lähedal ning pesemisvõimalus, saun ja rattaruum on olemas, on loodud head tingimused sportimiseks. Arvestataval määral hüvitab firma ka sporditegemist töötajale sobivas spordiklubis. Valio Eesti personalijuhi Moonika Meltsa sõnul on 24 tundi ööpäevas töötav tootmisettevõte oma keeruliste protsessidega üsna stressirikas keskkond. «Soovime töötajatele luua meeldiva töökeskkonna, parandades pidevalt töötingimusi ja uuendades töövahendeid. Mainimist väärib ka see, et kõik meie inimesed on kind-

Kaisukarud maandavad töökohtades pingeid Koolides, tervishoiuasutustes ja mujalgi on ametis psühholoogid, kelle poole saab pöörduda nii suhetega seotud kui ka muude probleemide puhul. Enamikus töökollektiivides sellist inimest aga ei ole ja kriisiolukorras ostetakse teenus sisse. Samas ei kipu inimesed võõrast kohe usaldama ja oleks hea, kui töös ikka ette tulevaid väiksemaid pingeid saaks maandada kollektiivi sees. Professor Mare Teich-

manni sõnul on igas organisatsioonis tavaliselt mõni inimene, keda psühholoogid nimetavad tinglikult kaisukaruks – keda inimesed usaldavad ja kellelt keerulises olukorras lohutust leiavad. See võib olla keegi personaliosakonnast või töökeskkonna volinik või ükskõik kes, kellest on teada, et ta on tugeva empaatiavõimega ja kuuldut edasi ei räägi. Tihtipeale on selliseks pingemaandajaks sekretär, kes juba oma töö

poolest kõigi töötajatega iga päev suhtleb. «Uuringud on näidanud, et organisatsioonides, kus selline kaisukaru olemas, läheb töö palju paremini – tööjõu voolavus on väiksem ja tootlikkus suurem,» märkis Teichmann. Ka tööpsühholoogi Taimi Elenurme sõnul on sellise usaldusisiku ehk emotsionaalse liidri või lihtsalt eriliselt hea inimese olemasolu kollektiivis äärmiselt tähtis. Sellised inimesed tekivad

töökohtades iseenesest, neid pole võimalik palgata. Oma mentoritöös on ta aidanud seesuguseid piksevardaid leida. Targad juhid mõistavad nende olulisust ja aitavad igati kaasa. Teiseks tuleks tema sõnul tööandjale kasuks, kui ta teaks, miks inimesed tema juurest lahkuvad. Taimi Elenurme sõnul lahkumisintervjuusid küll tehakse, aga mitte piisavalt, neid võiks rohkem olla. Skype Eesti personali-

nõunik Merle Raamat aamat rääkis, et neil määratakse uutele töötajateötajatele, kellest paljud d on välismaalased, sõber, ber, kes aitab esialgu kätt tt hoida ja kollektiivi, aga vajadusel ka siinsesse ühiskonda a sisse elada. Sellised lised sooja, avatud südamega üdamega inimesed on tema ma hinnangul ettevõttes tes väga vajalikud. Sirje Niitra

Skype Eesti kontoris Tallinnas on töötajatel lõõgastumiseks peaaegu kõik võimalused, mida ühelt tööandjalt tahta võiks. Tähtsaim on aga suhtumine inimestesse. foto: peeter langovits

POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014 || SUHTED || 21

TOIMETAJA MARGUS MIHKELS, TEL 666 2394, MARIKA.MILVE@POSTIMEES.EE

SUHTED Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

lustatud õnnetusjuhtumite ja kutsehaiguste vastu,» selgitas ta. Töötajatelt küsitakse regulaarselt tagasisidet töökeskkonna parandamiseks ja tehtud ettepanekuid rakendatakse jõudumööda ka igapäevatöös. Liinitöötajaid õpetatakse vahelduse pakkumiseks töötama erinevate masinatega. Neile on ette nähtud puhkepausid, mis arvestatakse tööaja hulka. Tehastes on puhkeruumid, kus saab arvutit kasutada, einestada või muidu lõõ-

gastuda. Hiljaaegu korraldati töötajaile ka stressijuhtimise koolitus. Murede ja küsimuste korral saavad ettevõtte töötajad pöörduda oma juhi, töökeskkonna spetsialisti või töökeskkonna voliniku poole. «Kuna inimesi on ettevõttes palju ja tehased asuvad eri kohtades, siis on suhteid erinevaid ning neid saab alati paremaks muuta. Püüame ettevõttes igati soodustada avatud kahepoolset dialoogi,» rääkis Valio personalijuht.

Tööheaolu hindamise test Iga jaatav vastus annab punkti. • Töö on mulle meelepärane. • Mu töökeskkond on turvaline. • Minu tööpäeva kestus ja pingutused töös võimaldavad mul enne järgmist tööpäeva kehaliselt ja vaimselt taastuda.

• Suudan toime tulla tavalise argistressiga. • Suudan lahendada töö probleemid ja ebakohad. • Suudan töötada viljakalt, mu töö on tõhus.

• Olen oma töös võimekas.

• Minu töö on kasulik kogukonnale ja ühiskonnale.

• Saan töös rakendada oma teadmisi, oskusi ja kogemusi.

Kui saad alla 5 punkti, on sul midagi muuta vaja.

• Töö võimaldab mul areneda.

allikas: taimi elenurm

22 || kuulutused || postimees, 25. oktoober 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Mälestused kestavad igavesti ...

Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis ema ja vanaema

Martin Laaber 25. X 1944 – 23. IV 1980

Laine Rumvolt 18. X 1952 – 21. X 2014

70. sünniaastapäeval mälestavad poeg ja õde peredega ning kõik teised lähedased.

Lapsed peredega Ärasaatmine 29. skp. kell 14 Peetri kirikus.

Ostan EW hõbemünte. 1. «Toompea» 10 €; 2. «Ülikool» 40 €; 3. «Laulupidu» 80 €. Tulen ise järele. Tel 5558 9066.

Rahu ja vaikus on sinuga, mälestused jäävad meiega.

Villi Viljat

15. IV 1957 – 25. X 2013

1. surma-aastapäeval mälestavad Ülle ja Ingvar, Erika ja Peeter.

Ostan postkaarte, fotosid (kuni 1940. a) 5 €/tk. Ka kasutatuid. Kollektsioonid kokkuleppel. Tel 528 2330.

Ostame ise või leiame ostja teie korterile Tallinnas. www.myygimaakler.ee, tel 5820 0800. Soovin üürida elamispinda Tallinnas või Harjumaal. Hilisem ostuvõimalus. Tel 505 6102.

Rahu ja vaikus on sinuga, mälestused jäävad meiega.

Elsa Gretškina

Herbert Hansen

Vanavara ost kl 10–16 Kadaka tee 36. Tel 655 0040.

Tallinna linnavolikogu Tallinna linnavalitsus

20. V 1924 Tartu – 26. IX 2014 Sydney

Kallist venda ja onu leinavad õed Ulve, Vaike ja Helgi, Harri laste peredega, Helle.

Müüa maastur Volvo XC90, v-a 2008, diisel 2,4; automaat, hõbedane metallik, auto on väga heas korras. Hind 12 900 €. Tel 527 0047.

Müüa 3-toal korter Otepääl Munamäe 16, suusastaadioni lähedal (2006. a, renov, ü-p 83,3 m², 2/3, saun, mullivann, rõdu jne, väga heas korras, 99 000 €). Usaldusväärne kinnisvarateenus, ost-müük-üürimine. Personaalne nõustamine tasuta. Kutseline maakler Veiko Tamm tel 513 8494, www.ader.ee

Telli animeeritud jõulukaart Fresco Filmilt. fresco@fresco.ee, tel 5645 5430. Müüa 4-toaline korter Tartus Annelinnas Kalda teel Ehituse ABC vastas (ü-p 71,2 m², heas seisukorras, uued aknad, duširuum on renoveeritud, läbi maja planeeringuga, magamistoad eraldi, rõdu, 59 000 €). Tel 5667 5713, 742 3100, Sandra Metsa, sandra.metsa@domuskinnisvara.ee

Veerennide puhastus. Tel 5638 8994, KPE OÜ. Õmblusmasinate remont. Tel 551 6633. Ühemeheorkester. Tel 5647 2730.

Ehitus- ja remondimees otsib tööd. Tel 501 6542.

Firma võtab tööle metsameistri. Takseerimisoskus on vajalik. Tel 511 1666, aarne@maad.ee

12. XI 1925 – 23. X 2014

Mirja ja Adu peredega

Leinavad omaksed.

Mu meelen kuldne kodukotus, ma sagedast näe und veel sest, kos õndsa esä kallis kotus mo varjas, väikest latsekest ...

Ei viibet, ei naasmise lubadust – lihtsalt aeg oli minna ... Ometi toatäied hubasust sinust jäi siia-sinna.

Kallist ema

Südamlik kaastunne lastele ja lastelastele

Ida-Rosalie Rattaseppa 25. X 1914 – 6. III 1999

mälestavad 100. sünniaastapäeval tütar ja pojad peredega.

Lahkus meie kallis tädi

Asta-Helene Saago kaotuse puhul. Maie perega

Sügav kaastunne Anne Altermannile isa

Rein Altermanni surma puhul. Tallinna linnakantselei

Tartus 3. nov ekskavaatorijuhi kursus. T-kat kursus (traktorid). Tel 523 0167.

Kasutatud raamatute ost. Tallinn, Tartu, tel 734 1901.

Venemaa Volga-äärsete külade eestlased avaldavad sügavat kaastunnet Vaike Sirelpuule ja tema lähedastele

Salme Sirelpuu igavikku lahkumise puhul. Perekonnad Rästas, Timberg, Oravas, Raag, Sisask, Ellram, Tombu, Tammekivi, Värnik, Jõgi, Kuulman

Lahkus meie sõber

Riho Kallas Leinas langetavad pea kaaslased Elva keskkooli 38. lennust. Siiras kaastunne kõigile lähedastele.

Mälestame endist õppejõudu. Südamlik kaastunne omastele. TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituudi farmakoloogia osakond

Agu Keemu

Avaldame sügavat kaastunnet Toomasele kalli ema

Silvia Amose surma puhul. Ülejõe kohviku kollektiiv

Mälestame kauaaegset laulumeest

Ivan Dubolazovit Avaldame sügavat kaastunnet omastele. Haaslava meeskoor

surma puhul. Kaljo ja Piret perega

Tel 5340 4975. polluvara@vestman.ee www.vestman.ee

Leinavad elukaaslase õed Asta ja Vaiki. Ärasaatmine ja muldasängitamine Kanadas Thunder Bays.

Avaldame sügavat kaastunnet Aitale, Mirjamile ja Aadule kalli poja ja venna

Alfred Eksi

Ostame põllumaad.

21. VII 1917 – 22. X 2014

Silvia Amos

8. VII 1924 – 21. X 2014

Sügav kaastunne Erkole perega kalli

Veokijuhi täiendus- ja ADR-koolitused Tallinnas ja Tartus. www.sõiduõppe.ee, tel 507 8230.

Villu ja Marek peredega, Altotech OÜ kollektiiv

Linda Pausk

Õelapsed Ärasaatmine 1. novembril kell 13 Tartu krematooriumis.

Firma võtab tööle geoinformaatiku (PHP, JavaScript, OpenLayers, PostgreSQL). Tel 511 1666, aarne@ maad.ee

kaotuse puhul.

Ella Leppik

Mälestan head klassivenda ja sõpra. Siiras kaastunne lähedastele. Ain Heinaru

Ostan kinnistu Tartumaal Emajõe ääres. Soovitavalt Emajõega piirneva. Tel 510 8363.

Helda Jõgiste

Agu Keemu

24. III 1953 – 22. X 2014

Töö Soomes 4-teljelise horisontaalse spindliga CNC-metallitöötlemispingi operaatorile. Tel 5845 5548.

Kallid Virgo ja Pille, südamlik kaastunne kalli ema, ämma ja vanaema

Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis sõber

Anti Ainumäe

Müüa maja Tartumaal Laeva vallas Kärevere külas (eh 1986, ü-p 186,8 m², krunt 7788 m², tiik, saun, renov, 122 000 €). Osta-müüa-üürida aitab kutseline maakler Peeter Meus tel 506 2212, www.aadlivillakv.ee

kaotuse puhul.

Lahkus meie kallis ema ja vanaema

Mare Aasmäe

Kasutatud hambakroonide ja vanavara ost tööpäevadel kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217.

Elsa Gretškina

Avaldame kaastunnet omastele. Kannikese, Kressi ja Nisu tn. põliselanikud Ärasaatmine 1. novembril kell 13 Tartu krematooriumis.

Võtavad sind vastu kõik mu kallid kaimud, esiemad-isad, meie kaitsevaimud.

kaotuse puhul.

Südamlik kaastunne Mart Kadastikule perega kalli ema, ämma ja vanaema

Alma Kadastiku kaotuse puhul. AS Kroonpress

Avaldame sügavat kaastunnet Haabersti Vene gümnaasiumi direktorile Irina Antonjukile ema

(sünd. Randoja)

Siiras kaastunne Maiele, Kristjanile ja Mihklile peredega kalli

Ennustamine. Tel 900 2020, 900 5050, hind 0,96 €/min. Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Mare Aasmäed

Mõnikord seisatub hetk, kuhu sõnad ei mahu.

Avaldame kaastunnet Tallinna linnavolikogu liikmele Irina Antonjukile ema

surma puhul.

Mälestame

surma puhul. Perekonnad Linnamägi, Reidolf, Palmiste ning Linda ja Anne

Linda Koort Mälestame naabrimemme. Avaldame kaastunnet Annele perega. Perekonnad Ploompuu ja Nurmetalu

Meie siiras kaastunne Vahur Laasmale perega kalli ema, ämma, vanaema ja vanavanaema

Aili Laasma

6. II 1938 – 21. X 2014

kaotuse puhul. Perekonnad Liit ja Ronk Mälestame kauaaegset kolleegi

Gregori Larionovit Avaldame kaastunnet lähedastele. Praegused ja endised bussijuhid AS Tarbus Elva brigaadist

Meie seast on lahkunud

Hilja Mättik Avaldame siirast kaastunnet tütar Enele. Aardla 21 majanaabrid

Haabersti Linnaosa Valitsus ja Haabersti Linnaosa Halduskogu

Tuli süttis, põles ja kustus … Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis

Mart Kask

23. X 1939 – 23. X 2014

Lesk ja lapsed peredega Ärasaatmine 30. skp. kell 11 Tartu krematooriumi suures saalis.

Südamlik kaastunne Viktoria Pettaile kalli ema

Zinaida Putilina kaotuse puhul. OÜ TMB Element

Mälestame leinas Maarjamaa Risti teenetemärgi kavaleri

Berndt von Stadenit Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele. Vabariigi Presidendi Kantselei

Südamlik kaastunne tütar Enele ja õde Liidiale

Hilja Mättiku kaotuse puhul. Helene ja Mari peredega

Avaldame kaastunnet omastele

Leonid Petžnikovski surma puhul. Korteriühistu Pepleri 10

Südamlik kaastunne Junele ja Allanile peredega kalli ema ja vanaema

Elve Reitsniku surma puhul. Hilda ja Laine peredega

Kallist vennapoega

Pärtel Rõõsi

27. VI 1976 – 22. X 2014

mälestab tädi Milvi perekonnaga. Ärasaatmine 28. skp. kell 15 Pärnamäel.

Südamlik kaastunne Kaarlile ja Merlele peredega kalli isa ja vanaisa

Georgi Samueli kaotuse puhul. Marve perega Me mäletame sind siis, kui sa olid ja siis, kui sind enam ei ole. Armas

Leonora Soosaar 6. X 1925 – 25. X 2013

1. surma-aastapäeval mälestavad lähedased.

POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014 || MEEDIA || 23

TOIMETAJA MARGUS MIHKELS, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

Saatesarja ehk suurim väärtus on arhiivikaadrid, kus näeme kogu nõukogudemaa vallutanud tähti, nagu Anne Veski (vasakult), Jaak Joala, Gunnar Graps ja Tõnis Mägi nende hiilgeajal.

fotod: jaan rõõmus, ülo josing / err

RETK MINEVIKKU. Viiel reedeõhtul Eesti Televisiooni eetrisse jõudev pooletunnine dokumentaalsari «Raudse eesriide jumalused» on arvatavasti huvitav eeskätt noortele ja välismaalastele.

Sari sellest, mida juba ammu teame arvustus verni leivak toimetaja

«Raudse eesriide jumalused» Autorid Roald Johansson ja Ken Saan Konsultant Jaak Ahelik Tootja Afrovisioon ETVs reede õhtul kell 19.35

ue dokumentaalsarja eel jõudsid eelreklaamid vaataja huvi «Raudse eesriide jumaluste» vastu kõrgele kruvida. Vanemat auditooriumi köitsid ekraanilt taas kõlavad en-

disaegsed hitid ja ammunähtud kaadrid ning võimalus reede õhtul kas või pool tundi kauni noorusaja järele igatseda. Praegustele keskealistele seonduvad need viisid aga lapsepõlvega, sest isegi kui tähelepanu köitsid pigem «Hunt Kriimsilma seiklused», on jäänud toonased meloodiad ja rütmid kõrva kas või raadiost või õhtustest täiskasvanute saadetest. Tänastele Power Hit Radio kuulajatele mõjub toonane estraadimuusika arvatavasti kui ajast ja arust, ent erksamaid kriite karbis võis ju kuuendikul planeedist tuntuks saanud eestlastest muusikute edulugu huvitada küll. Sarja tegijad on intervjueerinud nii endisi kui praegusi tegevmuusikuid nii meil kui Venemaal ning pikkinud ülilühi-

keste intervjuujuppide vahele jupikesi nõukaaegsetest hittidest. Kiire ja hoogne montaaž, mis sarja kaht esimest osa läbinud, tagavad vaataja tähelepanu, ent tagab sellegi, et lõspuks jääb tema kõrvus kõlama laululõikude virvarr ning katkendid võrdlemisi sisutühjadest vestlustest, mis pealegi pahatihti üksteist kordavad. Heietused sellest, milline imeline aktsent eestlastest estraadijumalustel oli, kui musikaalsed või ilusad nad olid, ei paku paraku enamat kui silmaga nähtava või kõrvaga kuuldava konsta-

Kiire ja hoogne montaaž kindlustab vaataja tähelepanu, ent meelde jääb sellest kõigest vaid üks suur virvarr.

TELE- JA RAADIOKAVAD • LAUPÄEV, 25. OKTOOBER ETV

07 30 Lastesaated 09 00 Puutepunkt* 30 Saada sõber Euroopasse, 2/13 10 00 Maahommik 45 Õnne 13* 11 15 Pealtnägija* 12 00 Ajalik ja ajatu: Peetruse linn ja Maarja maa, 8 30 Nikolaj ja Julie, 14 13 10 Laulu lugu: „Linda“ 20 Lähetus: Ärisaatkond Hamburgis 50 Minuscule: Hiline mesilane 14 00 Viimane tango Halifaxis* 55 Võimu kants, 4/10: Sada päeva* 15 55 Jalgpalli Premium liiga: Narva JK Trans – Tallinna FC Flora 18 00 ENSV: Tubli tüdruk* 30 Aktuaalne kaamera 40 Loodusdokk: Varjatud kuningriigid, 3/3: Linnadžungel 19 35 Mehed ja mõrrad, 6/8 20 05 Reisile minuga: Saar nimega Brac, Horvaatia 30 Õnne 13 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 20 Sport. Sport 35 Downton Abbey 22 25 Hercule Poirot: Herkulese vägiteod 23 55 Kuritegu, 14/20 00 55 Vapratest vapramad, 1/10 01 29 ERR.ee uudised

ETV 2

09 00 Lastesaated 11 00 Kutsumus* 10 Hukkunud Alpinisti hotell* 12 30 Plekktrumm* 13 15 Vinylmania 14 10 MI* 40 TEDx Tartu: Marju Unt* 15 00 Tagasitulek (Eesti Telefilm 1976). Lühifilm 30 Valge kaardivägi, 3/10 (Vene 2012)* 16 15 Smallville: Rulett* 17 00 Morrison saab väikese õe (Hollandi 2010). Lastefilm 18 10 Tugitoolisport: Stiani jõukatsumine vastutustundega* 20 Lammas Shaun* 25 Operaator Kõps marjametsas 45 Mesilane Maia* 19 00 Mesilane Maia: Kuninglik hingetõmbepaus 10 Näh (Inglise 2007)* 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 45 dokkaader: Kasulaps (Lõuna-Korea – Prantsuse 2012) 21 05 Tuukrid vihmas 30 Teatriõhtu: Ballettmeister 23 50 8 mm ELU, 3/12* 00 20 Maailma kino: Armastus (AustriaPrantsuse-Saksa 2012)*. Draama 02 27 ERR.ee uudised

KANAL 2

06 15 Ma ei teadnud, et olen rase 40 Illusioonimeistrid 07 30 Reporter* 08 20 Jälle Tom ja Jerry 45 Top Shop 09 00 Aia- ja kodusaade 10 00 Lemmikretseptid 45 Hooaeg 11 30 Rooli võim 12 00 Subboteja 55 Radar* 13 55 Kuldvillak* 14 30 Telerahvas* 15 00 Kodutunne* 16 00 Viimane võmm* 17 00 Armastuse varjud, 1/4: Perekonnasaladus (Saksa-Inglise 2010). Romantiline draama 19 00 Reporter+ 35 Klipijaht 20 35 Lustakad jalakesed 2 (Happy Feet Two, Austraalia 2011). R: George Miller. Eestikeelse animafilmi teleesilinastus. 22 35 Köök* 23 05 Miss Eriagent (Miss Congeniality, USA 2000). R: Donald Petrie. O: Michael Cane, Sandra Bullock, Benjamin Bratt. Komöödia 01 20 Ükskord Mehhikos (USA 2003). Seiklusmärul 03 00 Rumal pöörane armastus (USA 2011)*. Komöödia 04 55 Reporter+* 05 25 Charlie inglid: Kuninglikud inglid*

TV3

05 40 Kirgede torm, 1506-1507 07 25 Joonissarjad 09 00 Simpsonid 5, 10-11 10 00 Heimari kokaklubi 30 Kodumäng* 11 00 Nurgakivi 30 Naistesaade 12 00 Kättemaksukontor 12, 7: Armastuse algoritmid, 1* 13 05 Kartulid ja apelsinid 2, 7* 14 05 Keskea rõõmud 2, 6* 15 00 Midsomeri mõrvad 14, 7: Metsik õhtu 17 00 Ühe armastuse lugu, 97 19 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 30 KINO3: Shrek 2 (USA 2004). Animakomöödia 21 15 Padjaklubi 2, 6: Hõbekõri* 22 20 KINO3: Meiesugused inimesed (People Like Us, USA 2013). R: Alex Kurtzman. O: Chris Pine, Elizabeth Banks, Michelle Pfeiffer, Olivia Wilde, Michael Hall D’Addario. Draama 00 55 Õhus (Up In the Air, USA 2009). Romantiline komöödia 02 50 Uus tüdruk 1,4: Alasti 03 10 Midsomeri mõrvad 14, 7: Metsik õhtu* 04 45 Nurgakivi* 05 10 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp

KANAL 11

05 30 10 aastat nooremaks USA 55 Staariminutid: Kevin Spacey 06 00 Võõras külaline (Saksa). Romantiline draama 07 45 Otsides ja leides 08 45 Top Shop 09 00 Emmerdale, 275 30 Sõbrad, 3640: Seep või elu*; Musklinäljas*; Lõpuballi video*; See õnnis hetk...*; Joey kolib välja* 12 00 Südamesõbra pulm (USA 1997)*. Romantiline komöödia 14 00 Miss Marple: Teatame mõrvast (Inglise). Krimifilm 16 00 Gok Wan kokkab, 5/6: Tänavatoit 30 Aia- ja kodusaade 17 25 Lemmikretseptid 18 10 Rachael Ray argipäevaroad, 8 19 00 Gordon Ramsay köögisaladused, 3-4 20 00 Kuula mu laulu* 21 00 Ohtlikud lained (Saksa 2011). Romantiline draama 23 00 Nero Wolfe: Kurtisaani surm, 7/19. Krimifilm 00 50 Reporter+ 01 20 Linnapreilid võrgutavad farmerit, 2/8 02 05 Süües saledaks, 8 30 Võõras külaline* 04 00 Kuula mu laulu* 45 10 aastat nooremaks USA* 05 05 Reporter+*

KANAL 12

06 30 Postimees.ee 08 10 Reporter 09 00 Komissar Rex, 29: Viini katuste kohal* 55 Komissar Rex, 30: Stocki viimane juurdlus* 10 50 Conan, 274: Orange is the New Black, Nikki Lane* 11 40 Conan, 275: Ethan Hawke, Mary Lynn Rajskub, Jamie Scott* 12 30 Punker* 13 30 Krimi* 14 00 Elav märklaud: Viimane töö* 15 00 Draakoni suudlus (USA-Prantsuse 2001)*. Märul 16 55 Memento (USA 2000)*. Põnevik 19 00 Viimane võmm 20 00 Ohtlikud puhkused, 36/36. Viimane! 21 00 Hullult armunud, 5/13: Munsch või mitte 30 Hiidsitikad ei anna armu (Infestation, USA 2009). Õuduskomöödia 23 15 Megamadu (Mega Snake, USA 2007). Õuduspõnevik 01 00 Kalailm* 30 Night Chat 05 00 Postimees.ee

teering. Telesaatest tahaks näha ja kuulata huvitavaid, võimalikult detailirohkeid lugusid – muudavad ju just detailid ja lood huvitavaks ka ajaleheartikli. Eilsest sarjaosastki jäi poole tunni jooksul jutustatud lugusid meelde häbematult vähe. Kujutan ette, kui värvikaid elulisi seiku võiksid toonased tegevmuusikud pajatada (ja pajatajad on ju enamikus elus!) kas või Eesti estraaditähti piiranud vene austajatest! Seekord meenus mõni eredam hetk paari lausega vaid Marju Länikule ja Peeter Volkonskile. Arvestatav leid intervjueeritute seas oli kahtlemata endine transamees Arvo Lind, kes meeldivalt lihtsal moel oma mälestusi jagas, või basskitarrist Vladimir Šeripov, kes Joalale omal ajal Nõu-

TV6

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 07 00 Totaalne muutumine: kodu-eri 7, 29 08 00 Salajane ladu 13 4, 10-13: Me kõik langeme; Elavad ja surnud; Pargid ja taastusravi; Suur sälk 12 00 Rikaste valud 2, 3: Ära kaota usku 13 00 Seksisemud 1, 3 30 Liiga 3, 6 14 00 Peoloomad 3: Tere tulemast ülikooli! (USA 2009)*. Komöödia 16 00 Maailma vingeimad rekkavennad 1, 1: Cape Yorki loomavedu 17 00 OTSE: Alexela korvpalli Meistriliiga. Kohtuvad: Rakvere Tarvas – Tartu Ülikool/Rock 19 00 Ninjasõdalased 30 Rammumeeste maailma karikasari, 10 20 30 Simpsonid 8, 1: Õuduste maja puu otsas VII 21 00 Top Gear 4, 7 22 05 Metsamajake (USA 2011). Õuduspõnevik 23 55 Ameerika õudukas: nõiakool 3, 7: Surnud 00 50 Ninjasõdalased* 01 15 Rikaste valud 2, 3: Ära kaota usku 02 00 Metsamajake (USA 2011)*. Õuduskomöödia 03 45 Power Hit Radio – KICKSTART 05 20 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 50 Uudistemagasin

TALLINNA TV

kogude Liidu lauluga vallutamise pisiku sisse süstis. Vene laulja Boriss Moissejev oli küll oma ebaadekvaatsuses taas naljakas, kuid sisuliselt ei andnud tema repliigid saatele midagi. Nii jäigi pärast «Raudse eesriide jumaluste» teisegi osa vaatamist hinge tühi tunne. Sest seda kõike teadsime juba ammu niigi. Võib-olla ei teadnud Power Hit Radio kuulajad. Nüüd said nemadki teada. Võibolla pakuks see temaatika huvi välismaalastele, kes eneseharimise eesmärgil oma popkultuuripilti avardada soovivad. Kujutan ette, et oma pealiskaudsuses on see heaoluühiskonna vaatajatele kergelt seeditav õhtune kraam, ja usun, et sari läheb läänes hästi müügiks. Mina oleksin soovinud midagi tunduvalt tummisemat.

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Viis tärni, 10/33* 45 Terve tervis* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Peterburi – Tallinn* 11 00 Liivakell* 45 Ookeanid (Prantsuse 2009)*. Mängufilm 13 25 Kinnisvaraveeb 16 40 Doktor Strange (USA 2007). Mängufilm 18 00 Täna. Uudised 05 Knopka* 35 Nädal pealinnas 19 00 Ohvriallikas. Dokfilm 30 TeTeVeke: Loomaaia looduskool 20 00 Täna. Uudised 30 Veenus 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 05 Kataloonia 2014* 30 Otse: Korvpall. Itaalia kõrgliiga. Varese – Reggio Emilia 23 15 Inimese mõõde* 00 00 Täna. Uudised* 30 Veenus* 01 00 TeleChat

VIKERRAADIO KLASSIKA 05 30 Vikerhommik. Silver Kuusik 10 10 Perepilt 11 05 Rahva teenrid. Aarne Rannamäe 12 05 Vasar. Peeter Helme, Urmas Vadi 13 05 Eesti lugu. Piret Kriivan 14 05 KÖPi valikkava. Kuidas loomad energiat säästavad. Georg Aher, Marje Lenk 15 05 Soovide aeg 16 05 Päevatee. Ülle Karu 17 05 Ma elan siin. Udmurt Ljudmilla Ruukel. Haldi NormetSaarna 18 00 Päevakaja 19 05 Kuuldemäng. Jim Ashilevi – Godzilla 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Rahva teenrid* 22 05 Sport 10 Ööülikool. Jaan Kaplinski ja Valdur Mikita – Paiga vaim ja vaimu paik 23 03 Aja jälg kivis* 00 05 Vasar* 01 00 Rahva teenrid* 02 00 Kauamängiv* 55 Öömuusika

07 05 Klassikahommik 09 05 Helikaja. Kersti Inno. Muusikaelust. Uudiseid välismaalt vahendab Nele-Eva Steinfeld 10 05 EKKMi teooriaklubi* 11 05 Uus raamat. Peeter Helme 15 Ennelõunamuusika 12 05 Meditatsioon* 13 05 Folgialbum. Äio*. 14 05 Kunstiministeerium* 15 05 Amadeus + 16 05 Nyyd-muusika. Mikromaastikud, 2 17 05 Heliträkk 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Vanamuusikatund. Jean Philippe Rameau oli Prantsuse barokiajastu tähtsamaid heliloojaid. Kõigepealt sai ta tuntuks tänu oma muusikateoreetilisele tööle “Traktaat harmooniast” (1722) ja klavessiinimuusikale. 20 00 Džässikontsert. Joshua Redman Quartet 21 00 Fantaasiaplaat. The Orb The Orb “Orblivion” (Island, 1997). Tutvustab Kaur Garšnek. 22 05 Ilmakaar*. Kurdi ansambli Nishtiman kontsert 2014. aasta Glatt & Verkehrt festivalil Austrias. 23 00 Meditatsioon 00 05 Nokturn

24 || TÄNA || POSTIMEES, 25. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MARGUS MIHKELS, TEL 666 2234, MARGUS.MIHKELS@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

TUTVUSTAB EESTI SUUSAKOONDISE PLAANE UUEKS HOOAJAKS.

NIMEPÄEV: RAIVO, RIIVO, VIIVO, VEEVO Olaf Langsepp 84, spordiajaloolane Aleksander Einseln 83, endine kaitseväe juhataja Jüri Kuuskemaa (pildil) 72, kunstiajaloolane Jüri Mõis 58, ettevõtja ja poliitik Epp Eespäev 53, näitleja Lauri Kink 38, näitleja Marian Heinat 25, näitleja

TARBIJAKÜLJEL ÕPETATAKSE, KUIDAS REISIL OMA ÕIGUSTE EEST SEISTA. EUROOPA

Atlandilt tuleb sooja

TALLINN +1

KÄRDLA +5 HAAPSALU +3

Emane vööthüään Kati läks tulevase elukaaslasega foto: aleksander semjonov tülli.

Loomaaias peetakse kõrvitsapidu Täna tasub sammud kindlasti loomaaeda seada, sest peetakse järjekordset loomaaialoomade kõrvitsapidu. Juba mõnda aega loomaaeda laekunud heade inimeste kasvatatud kõrvitsad saavad loomaaiasõpradest osavnäppude kätetöö tulemusel kenasti kaunistatud ja maiuspaladega täidetud ning antakse laupäeval külastajate silme all loomadele ette. Seekord algab ringkäik loomaaia uuest peamajast, Ehitajate teel asuvast keskkonnahariduskeskusest kell 12. Ringkäiku juhib ja loomade käitumist mõtestab lahti Aleksei Turovski. Seni karudega ühe katuse all elanud emane vööthüään Kati viidi eelmisel reedel üle Sise-Aasia vööthüäänide kompleksi. Järgmise päeva esimesel hommikusel õuejalutuskäigul otsustas Kati aega kaotamata kõik uue aediku võimalused järele katsuda, tõmbas puruks elektrikarjuse, kangutas lahti aedikutevahelise võre ja pressis end oma tulevase kaasa aedikusse, kus siis mõlemad turjaja seljakarvade lehvides, pudeliharjana turris saba taga sirgu, ringi tormama hakkasid. Kuna erutunud loomade vahel kombekast tutvumisest asja poleks saanud ja et nii tormiline teineteiseleidmine kakluseni ei viiks, andsid loomaaiatöötajad paarikesele siiski võimaluse üksinduses maha jahtuda.

Täna on veel võrdlemisi vilu, sest Venemaa kohal püsib külm kõrgrõhuala. Selle lääneservas on Fääri saartele läheneva tsükloni mõjul lõunakaare tuul tugev, merel on isegi tormi-iile. Homme liigub tsükloni kese Norra merel. Võimas edelavool peletab külma ilma idapiiri taha. Siin-seal sajab sooja õhu pealetungil ka veidi vihma.

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 8.23 8.12 8.30

PÄRNU 0

KURESSAARE +5

Tallinnas Tartus

Esmaspäev, 27.10 Teisipäev, 28.10 +5/+11 +8/+11 +3+/8 +3/+10 +1/+8 +5/+10 +5/+11 +8/+12 +8/+12 +9/+12

loojub 17.46 17.42 17.56

ETV 2

KANAL 2

09 00 Lastesaated 10 30 Looduselust, 5/10: Põder 11 00 Karm põhjala, 2/4: Tormiline elu* 50 Tundras muutusteta* 12 45 Veelinnurahvas* 13 40 Maa sinagi, maa minagi (ETV 1996)* 50 Ütsi, ütsi, õeke!* 14 00 Kadunud hõim* 15 00 Minu väärtus oli 50 lammast* 50 Siin ja praegu: Elle Kull* 16 35 Vares ja hiired* 50 Nõiutud saar* 17 00 Elagu rüütlid!: Albrecht on raevus* 30 Rallipõrsas Ruudi: Ruudi tõuseb lendu* 18 00 Härra Lapsti lasteteater: Habemenugadel tantsiv kuningatütar 45 Samsam* 50 Arva ära, kui palju ma sind armastan* 19 00 Suursilm: Lõbus kärnkonn* 10 Maksikoer Fik* 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) Teemaõhtu: Mälestades Kaarin Raidi 45 Lavastaja Kaarin Raid (ETV 1991) 20 30 Siin ja praegu: Kaarin Raid 21 30 Väärtus elutööle. Kaarin Raid 35 Kirsiaed 23 50 Imeline paik. Laulab Kärt Tomingas 00 33 ERR.ee uudised

06 20 Rooli võim* 45 Lustakad jalakesed 2 (Austraalia 2011)*. Eestikeelne animafilm 08 35 Klipijaht* 09 35 Nädalalõpp Kanal 2ga* 11 05 Laula mu laulu* 12 35 Saladused* 13 05 Naabriplika: Pulmad* 14 05 Pilvede all* 15 05 Inga Lindström – Minu mehe pulmad (Inga Lindström – Die Hochzeit meines Mannes, Saksa 2011). Romantiline draama 17 00 Utta Danella: Suudlus äratuseks (Utta Danella: Wachgeküsst, Saksa 2011). Romantiline draama 19 00 Reporter+ 35 Sajandi armastus, 61 21 50 Hotell Grand 23 50 Mõrv Hollywoodis (Hollywood Homicide, USA 2003). R: Ron Shelton. O: Josh Hartnett, Harrison Ford. Krimipõnevik 01 55 Tere tulemast džunglisse (The Rundown, USA 2003). R: Peter Berg. O: Dwayne Johnson, Sean William Scott. Seiklusmärul 03 35 Miss Eriagent (USA 2000)*. Komöödia 05 20 Reporter+*

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+14,0 kraadi (1954) –11,2 kraadi (1885) +14,0 kraadi (1954) –9,7 kraadi (1992)

24. oktoober 00.57 13. oktoober 4.48 7. november 00.23 14. november 17.16

14 15 16

17 18

TV3

05 40 Kirgede torm, 1508-1509 07 25 Teismelised ninjakilpkonnad 45 Littlest Pet Shopi väikesed lemmikud 1, 20: Pagarid ja petised 08 10 Aladdin 2, 2: Korduvad ratsanikud 35 Teismelised ninjakilpkonnad* 09 00 Simpsonid 5, 12: Bart saab kuulsaks 30 Simpsonid 5, 13: Homer ja Apu 10 00 Monster High: hirm on valla! (USA 2011). Animafilm 11 00 Shrek 2 (USA 2004)*. Animakomöödia 13 00 Me armastame Eestit* 14 35 Stop! 15 05 Midsomeri mõrvad 14, 8: Püha usaldus 17 05 Ühe armastuse lugu, 98 19 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 30 Su nägu kõlab tuttavalt, 4 22 00 Eriti salajane (Inglise 1981). Märul 00 40 Politseipere 2, 12: Töö 01 35 Castle 3, 10: Viimane ring 02 20 Stop! * 45 Simpsonid 5, 12: Bart saab kuulsaks* 03 10 Midsomeri mõrvad 14, 8: Püha usaldus* 04 55 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 05 25 Kirgede torm, 1510

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KUUFAASID

07 09 10 11

VÕRU 0

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

ETV

TARTU 0

KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS

TELE- JA RAADIOKAVAD • PÜHAPÄEV, 26. OKTOOBER 30 Lastesaated 00 Prillitoos 00 Tõuse ja sära! 15 Jamie Oliveri 30 minuti road: Tursk krõbedas koorikus 45 Puutepunkt 15 Loodusdokk: Varjatud kuningriigid, 3/3: Linnadžungel* 05 Vaid see on armastus (ETV 1998) 25 Kontakt: Evelin Võigemast ja Hele Kõrve* 45 Raudse eesriide jumalused* 15 Broadchurch, 8/8 (Inglise 2013)* 10 Hercule Poirot: Herkulese vägiteod (Inglise 2013)* 40 Downton Abbey (Inglise 2013)* 30 Aktuaalne kaamera 40 Ajavaod. Ärimehed: Orto 10 Isa Brown: Roosikrantsi mõistatus (Inglise 2014) 00 Hyacinth Bucket (Inglise 1995) 30 ENSV: Kirjasõber 00 Aktuaalne kaamera: Nädal. Ilm 40 Sport. Sport 00 NO99 Kunstikool 05 Dicte, 5/10 (Taani 2012) 50 Tõuse ja sära!* 00 Nikolaj ja Julie, 14/22 (Taani 2003)* 47 ERR.ee uudised

VILJANDI 0

VALGA 0

Pühapäev, 26.10 Tallinn –1/+6 Tartu –3/+4 Narva –3/+4 Pärnu +2/+10 Kuressaare +5/+11

PÄIKE

PAIDE 0

ilmateenistuse sünoptik

5– 11 m

merike merilain

NARVA –1

RAKVERE 0

Võta ilmajaam endaga kaasa!

LOOMAAIA UUDISED

ESMASPÄEVAL POSTIMEHES:

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 10 aastat nooremaks USA 55 Staariminutid: Kevin Costner 06 00 Ohtlikud lained (Saksa 2011)*. Romantiline draama 07 45 Otsides ja leides 08 45 Top Shop 09 00 Emmerdale, 276 30 Näpud põhjas, 36: Puhkus* 10 00 Näpud põhjas, 37: Karune tõde* 30 Näpud põhjas, 38: Liiga vähe und* 11 00 Näpud põhjas, 39: Selgeltnägija* 30 Näpud põhjas, 40: Tõeline maagia* 12 00 Ellen 16 30 Hooaeg 17 10 Metskassid, 8 18 00 Ameerika tippmodell 16, 8 19 00 Telerahvas. Tõsielusari 30 Nädalalõpp Kanal 2ga 21 00 P.S. Ma armastan sind (USA 2007). Romantiline draama 23 25 Nero Wolfe: Järgmine tunnistaja, 8/19 (Nero Wolfe, USA 2001). Krimifilm 01 15 Reporter+ 45 Ameerika tippmodell 16, 8/13* 02 30 Allilma emandad, 6/13: Verine lahing 03 15 Metskassid, 8/22* 04 00 Otsides ja leides 45 10 aastat nooremaks USA* 05 05 Reporter+*

06 30 Postimees.ee 08 10 Komissar Rex, 31: Surmasõit* 09 00 Komissar Rex, 32: Hirm linnas* 55 Komissar Rex, 33: Surm muuseumis* 10 50 Conan, 276: Larry King, Lizzy Caplan, Sam Morril* 11 40 Conan, 277: Megan Fox, Todd Glass* 12 30 Eriti kõvad mehed, 2/16: Spud* 13 25 Valged hundid* 14 20 Ohtlikud puhkused, 36/36* 15 15 Hiidsitikad ei anna armu (USA 2009)*. Õuduskomöödia 17 00 Kõigele jah (USAAustraalia 2008)*. Komöödia 19 00 Radar 20 00 Saladuste kütid. Uus! 21 00 Hullult armunud, 6/13: Spioon, kes mind armastas 30 Looduse meelevallas, 5/12 22 00 Adrenaliin (Crank, USA 2006). R: Brian Taylor, Mark Neveldine. O: Amy Smart, Jason Statham. Seikluslik põnevik 23 45 Punker* 00 45 Punkri kaunimad hetked* 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 30 Totaalne muutumine: kodu-eri 7, 1 07 30 Salajane ladu 13 4 08 30 Rikaste valud 2, 4 09 30 Maailma vingeimad rekkavennad 1, 2 10 30 Rammumeeste maailma karikasari* 11 30 Clevelandi show 3, 19: Jeesus kõnnib 12 00 Brickleberry 1, 4 30 Liiga 3, 7 13 00 Roosa Pantri kättemaks (USA 1978). Komöödia 15 00 Clevelandi show 4, 1: Põgenemine Goochlandist 30 Clevelandi show 4, 2: Salaseltsi nuhtlus 16 00 OTSE: Võrkpall: Schenker Liiga. Kohtuvad: Danpower/Võru VK – Rakvere VK 18 00 Clevelandi show 4, 3: Tavaline tänupühaosa 30 Simpsonid 8, 1* 19 00 Ninjasõdalased 30 Totaalne muutumine: kodu-eri 9, 29 20 30 Simpsonid 8, 2 21 00 Moto GP. Malaysia GP – Separang Circuit 22 40 Top Gear 4, 7* 23 30 Kõva laks (USA 2013). Märul 01 20 Valgekrae 4, 7 02 10 Ninjasõdalased* 40 Power Hit Radio – KICKSTART 05 20 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Veenus* 09 00 Nädal pealinnas* 25 Loomaaia looduskool* 55 Kultuurimeetri arhiivist. Vanemuine* 10 25 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev* 11 05 Ohvriallikas. Dokfilm* 35 Doktor Strange (USA 2007)*. Mängufilm 12 55 Kinnisvaraveeb 15 00 Pühapäevatee 45 Inimese mõõde* 16 30 Terve tervis* 55 Otse: Korvpall. BC Kalev/Cramo – Krasnõje Krõlja 18 45 TeTeVeke. Multifilm. Asterixid ja viikingid 20 00 Nädal + 30 Aja puudutus* 21 10 Suur Paunvere väljanäitus 2014* 40 Pillimeeste klubi 22 40 Nädal +* 23 10 Pühapäevatee* 55 Pillimeeste klubi* 00 55 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Silver Kuusik 09 05 Aiatark. Kaja Kärner 10 10 Jutusaade 11 05 Mnemoturniir 20 Müstiline Venemaa. David Vseviov 12 05 Vikerviisid 13 05 Tõlkes leitud. Peeter Helme 14 05 Kuula rändajat. Hendrik Relve 15 05 Kauamängiv 16 05 Aja jälg kivis. Jaquemart-André muuseum Pariisis. Helgi Erilaid 17 05 Labor. Priit Ennet 18 00 Päevakaja 15 Spordipühapäev 19 05 Kirikuelu. Meelis Süld 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Mnemoturniir* 20 Müstiline Venemaa* 22 05 Sport 23 03 Kuula rändajat* 50 Kihnukeelsed uudised* 00 05 Päevatee* 01 00 Labor* 30 Öömuusika

+15 +16 22 +9 +10 +12 +11 +14 +12 +5 +14 +5 +2 +13 +26 +11 +14 +24 +1 +19 –3 +10 +16 +1 +12 +5 +1 +19 +2 +10 +10 +11 +1 +12 +29 +29 +28 +30 +27 +29 +23 +29 +18 +22 +24 +20

07 05 Klassikahommik 09 05 Eesti interpreedid. Hugo Lepnurm 100, 3. 10 05 Sooviklassika. Kersti Inno Kuulajate lemmikmuusika. Telefon stuudios 611 4285.Elektronpost: klassika@err.ee 12 05 Helikaja*. Muusikaelu nädalakokkuvõte. 13 05 Vanamuusikatund. Jean Philippe Rameau* 14 05 Järjehoidja. Stuudios on muusikateadlane Tiia Järg. 30 Lemmiklood 15 05 Raadioteater. Kadunud poeg. Katrin Välbe. 16 50 Üks lugu 17 05 Vokalissimo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Miraaž. Le Parnasse francais. 20 00 Folgialbum. Molland ja tänavamuusikud. Oslo tänavamuusikute hulgas on kõrgprofessionaale. Üks selliseid on viiuldaja Valentin Vasile, mustlasverd muusik. 21 00 Džässikontsert* 22 05 Raadio Ööülikool 23 00 Fantaasiaplaat*. The Orb “Orblivion” (Island, 1997). Tutvustab Kaur Garšnek. 00 05 Nokturn