Postimehe paberleht 26 06 2014 by Postimees

MAASTURIUSK EESTIS ARVELE VÕETUD UUTE SÕIDUAUTODE POPULAARSEIMATE MUDELITE ESIVIISIKUS ON MAJANDUS LK 8 LINNAMAASTURID.

SALAKAVAL GEEN

LOOTUSETU KARISTAMINE

Üks ja sama geen võib soodustada alkoholi kuritarvitamist noortel naistel ja meestel täiesti eri põhjustel, palju sõltub ka lapsepõlvest.

Psühholoogide sõnul ei suuda vastast hammustanud Uruguay koondise mängija Luis Suarez oma impulsse kontrollida.

EESTI LK 3

jalgpallimm.postimees.ee Värskeimad tulemused, kommentaarid, turniiritabel

SPORT LK 12–13

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee Gruusia suursaadik

TEA AKHVLEDIANI: Meie oleme oma Euroopa-kursil väga kindlalt.

VÄLISMAA LK 8 NELJAPÄEV, 26. JUUNI 2014 • NR 146 (7137) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 46 451 • LUGEJAID 201 000

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

Nimi loeb Pole välistatud, et tulevased Tartu Ülikooli üliõpilased astuvad taas uhkusega õigus- või usuteaduskonda, kirjutab Rein Veidemann kavast need teaduskonnad instituutideks muuta. Nimevahetus on identiteedivahetus. LK 2

Aasta ametis olnud kaitsepolitseiameti peadirektori Arnold Sinisalu kinnitusel püütakse sisejulgeolekutöötajate puhul ohumärke näha juba varakult ja mitte üldse lasta inimesel kuritegu sooritada.

Ideaalses maailmas peaks Sinisalu sõnul kaitsepolitsei töö olema selline, et keegi ei reeda riiki ja kedagi ei pea vangi panema, kuid juba enne tema ametisse asumist langetati otsus, et kahtlustest teavitatakse.

EESTI LK 4–5

TRADITSIOONID

Kapo peadirektor: me ei oota, kuni kuritegu on tehtud

Vigastatud sõjamehed said kõnniabiseadme

LAENUPOLIITIKA

Hapnik kinni Tartu on Lõuna-Eesti viimane kants, kus annaks väljarändestsenaariumi pidurdamiseks midagi ette võtta, tõdeb linnavolikogu liige Imre Mürk. Paraku on rahandusministeerium kohalikel omavalitsustel arendustegevuse hapniku kinni keeranud ja linnavalitus on muutunud jõuetuks ministeeriumide käpiknukuks. LK 9

NOVOROSSIJA

Putinis pettunud Venemaa rahvuslased on hakanud president Vladimir Putinis pettuma seepärast, et Ukraina- ja läänevastasele lauspropagandale pole nende meelest järgnenud piisavalt jõulist sõjalist sekkumist, kirjutab kolumnist Jüri Vendik. LK 9

Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing andis eile Ida-Tallinna keskhaigla taastusravikliinikule üle kõnniabiseadme, mis osteti veteranide heategevuskampaania «Anname au!» annetuste eest. Sinilillekampaania käigus koguti ligi 68

000 eurot taastusraviseadme ostuks. Kõnniabiseadet demonstreeris vigastatud veteran Madis Põri. «Kõnniabiseadme jõudmisega kliinikusse sai meie esmakordne kampaania väärika punkti. Täname kõiki toe-

tajaid ja loodame, et tänavune edu innustab järgmisel aastal veel enam inimesi kaasa lööma,» ütles vigastatud võitlejate ühingu esindajana nooremveebel Rasmus Penno. PM foto: tairo lutter

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 26. JUUNI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Hirmul on kohvikarva silmad

Nimi on enne Läinud reedel paukus vasar Tartu Ülikooli senatis. Kahe aasta pärast jätkab Eesti ülikool, nagu Gustav Suits 1919. aastal ülikooli pidulikule avamisele pühendatud õnnesooviluuletuses teda nimetas, nelja teaduskonnaga. Õigusteaduskond ja usuteaduskond taanduvad instituutideks. Niisiis, rong on läinud, kui just riigikogu ei võta tegevjuristide ja õigusteadlaste survel ette Tartu Ülikooli seadust ennast. Teaduskonna loomine või selle kaotamine pälvib kindlasti avalikku huvi. Usuteaduskonna käekäik on varemgi heitlik olnud. Rahvusülikooli avamise eel, 1919. aasta kevadel puhkes äge vaidlus usuteaduskonna säilitamise vajalikkuse üle, kandudes koguni Eesti Asutavasse Kogusse. Arvati, et kui üldist teoloogilist haridust vajatakse, siis piisab osakonnast ajaloo-filosoofiateaduskonna juures. Juba järgmise aasta kevadel kustutatigi usuteaduskond teaduskondade nimekirjast. Kahe sõja vahel säilitas usuteaduskond oma koha ülikooli struktuuris. Nõukogude võim omakorda viis asja lõpule. Taasiseseisvunud Eestis oli üks esimesi asju usuteaduskonna taastamine. Nüüd ollakse tagasi rahvusülikooli algusaegades. Väärib tähelepanu rektor Volli Kalmu kommentaar TÜ senati otsusele: «Ajalugu ja traditsioonid on osa Tartu Ülikooli väärtustest ja mul on hea meel, et nii nõukogu kui ka senat suhtuvad seniste teaduskondade identiteediga seotud hirmude maandamisse tõsiselt.» «Hea meel» tõsisest suhtumisest «hirmude maandamisse» osutus siiski vaid viigileheks langetatud otsusele. Just nimelt, see, mis pihta saab, on identiteet. Nimi on enne, nomen est omen. Nimi ennustab, osutab, üldistab nime taga toimuvat. Inimese nimi käib tema eel ja lõpuks on ainus, mis temast jääb. Nimevahetus on identiteedivahetus. «Teaduskond» on mahult laiem termin kui «instituut». «Teaduskond» (fakulteet, lad facultās – ’võimalikkus, võimalus, võime, jõud, oskus, anne’) hõlmab kõik teaduskonna nimesse kuuluvad aspektid.

aldava osa Eesti inimeste suhtumine pagulaste sisserändesse on pigem negatiivne, selgus eile esitletud varjupaigateemalise uuringu tulemustest. See ei ole teab mis suur uudis (kolm aastat tagasi tehtud uuring andis samasuguse tulemuse) ja inimeste üldist meelsust kiita või kritiseerida ei ole teab mis hea mõte. Küll aga võib küsida, mis on sellise meelsuse põhjused, ning seejärel vaadata, kas need põhjused seisavad kindlal alusel või mitte. Tuleb kiita uuringuküsimuste koostajaid, sest põhjused on tulemuste varal tuletatavad. Esimene põhjustest on terminoloogiline: selgub, et ehkki inimesed ise arvavad end teadvat, kuidas seletada mõisteid «varjupaigataotleja», «sisserändaja», «pagulane» ja «põgenik», ei oska nad sageli eristada pagulast muud laadi sisserändajast ja arvavad, et tegu võib olla ka vaesuse või tööpuuduse tõttu kodumaalt lahkunud inimesega. Teisisõnu, arvatakse, et pagulased on siia paremat ja lihtsamat

elu otsima tulnud muulased, ehkki tegu on pigem nendega, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma, sest neid kiusatakse taga kas nende rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Kui vaadata teisi uuringust selguvaid põhjuseid, miks pagulastesse ettevaatusega suhtutakse, siis tasub esile tuua kolm peamist: kõige rohkem ehk pea 80 protsenti inimestest kardavad koormust sotsiaalsüsteemile, 64 protsenti tööpuuduse suurenemist ja 60 protsenti konfliktide ohtu. Kõik need põhjused toetuvad omakorda tollele eelmisele, pagulaste ja paremat elu otsima tulijate segiajamisele. Pagulastel on enamasti olemas haridus ja kvalifikatsioon, nende seas on arste, IT-spetsialiste, loomaarste, tõlke. Seega ei ole pagulaste eesmärk elada sotsiaaltoetustest, vaid siin võimalikult kiiresti uuesti tööle asuda. Samal põhjusel ei ole õigustatud ka kartus, et pagulased toovad kaasa tööpuuduse suurenemise või konfliktiohu. Kuna pagulasstaatuse saamine on üsna selgelt piiritletud, on nende arv võrreldes muu elanikkonnaga alati üsna napp. Läinud aastal sai pagulasstaatuse Eestis seitse inimest. Sajandivahe-

tusest alates on neid inimesi kokku 74. See on selgelt liiga väike arv, et kujutada endast ohtu töökohtadele või näha neis rahvuslike või usuliste konfliktide allikat. Ometi selgub uuringust, et pagulaste puhul kardetakse kõige rohkem teistsugust kultuuri ja kombeid ja seetõttu soovivad Eesti inimesed kõige vähem oma naabriks Lähis-Idast, KeskAasiast ning Aafrikast pärit inimesi. Samas näitavad senised kogemused pagulastega, et nende soov integreeruda võimalikult kiiresti Eesti ühiskonda, ära õppida keel ja kohalikud kombed on sageli suurem kui paljudel teistel siin elavatel muulastel.

JUHTMÕTE Senised kogemused pagulastega näitavad, et neil on soov integreeruda võimalikult kiiresti Eesti ühiskonda, õppida ära keel ja kohalikud kombed. Eestil on omad, ajaloolised põhjused, mis mõjutavad suhtumist sisserändajatesse, ja ei ole õige anda neile moraalset hinnangut. Küll aga saab anda teadmisi, ja nagu uuringust selgub, just neist on kõige enam puudus.

urmas nemvalts

rein veidemann

KÕVA SÕNA Riik peaks piirama kulude kasvu ning suunama osa maksutulust reservidesse. Eesti Panga president Ardo Hansson, PM 25.06

Postimees 1900. aastal

PÄEVA KOMM

Eesti raamatute nimekiri. Nii käib raamatu pealkiri, mille keegi tundmata inimene on kokku seadnud ja mis Riia õpekonna kuratori iseäralise nõuukogu poolt hääks on kiidetud. Muidugi ei vastuta nõuukogu selle eest, et Eesti kirjandusest kõige paremad ja sündsamad tooted üles on võetud, vaid ainult selle eest, et ülesvõetud raamatutest midagi halba ei leita. Katalogi valmistaja väljavalitu kohta aga peame otsekohe ütlema, et ta enam puudulikum ja õnnetum ei või olla. Vaimulikkude raamatute liiki on üks ainus kirjatöö üles tähendatud. Ja mõelge, missugune? – Romaan Vürst Taaveti kojast. Et jutus mõnda ka Õnnistegijast on luuletatud, ei tee teda veel mitte vaimulikuks raamatuks. Eesti muinasusu pääallikad on – Sohbergi VI., VII., ja VIII. Eesti jututooja! Isegi Kalevipoja lugulaulu ei ole tähele pandud!

Nimi ennustab, osutab, üldistab nime taga toimuvat. Iga inimese nimi käib tema eel ja lõpuks on ainus, mis temast jääb. Nimevahetus on identiteedivahetus. Teaduskonna nimes sisalduvad fookussõnad – praegusel juhul «õigus» ja «usk» – toimivad otsekui tsentripetaalsed jõud. Nende teaduste interdistsiplinaarsust ei tagata allutamise/lülitamisega suurematesse kooslustesse. Interdistsiplinaarsus on mistahes teaduse viljelemisel ja ka õpetamisel enesestmõistetavus. Kõigepealt «distsipliin» ja seejärel «inter-». Piltlikult öeldes ei saa kirjandusteadus läbi ilma füüsikata ja füüsika opereerib metafooridega. «Instituut» nihutab esiplaanile oma korraldusliku sisu («asutus»). Tartu Ülikoolis (järjekordselt) toimuv juhtimis- ja struktuurireform ongi olemuselt «elukorralduse eesmärgiga», nagu rektor Kalm oma Postimehes ilmunud artiklis (PM, 16.06.2014) ka ütleb. Korraldus ja juhtimine on aga täiesti ise asjad. Juhtida saab vaid protsesse, liikumist. Pole välistatud, et protsessi juhtimine viib ühel päeval tagasi korralduse muutmisele ja tulevased Tartu Ülikooli üliõpilased astuvad taas uhkusega õigus- või usuteaduskonda.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

Biograafia (elulugude) päätüki alt leiame jälle ühe ainsa numbri. Ma vean kihla, et keegi ei aima, mis kirjatöö seda aset täidab: Koidula tõlgitud jutt «Martiniiko ja Korsika»! Toreda päälkirja alla «Geograafia, etnograafia ja reisilood» on jälle üks ainus raamat mahtunud: Seitse Moosese raamatut! Kirjanduse (literatuura) nime alla on kümmekond jutukest, näitemängukest kokku kraabitud, enamasti need kõige väetimad ja ammu vananenud raamatukesed ja tõlkekesed. Ka ühte laulikut on väljaandja oma tähelepanemise vääriliseks arvanud: M. Sohberg’i tema «Neljanda Eesti laulutoojaga», kes omal ajal Eesti ajalehtedes armuta sugeda sai. Looduseteaduse ja põllutöö järgus antakse 3 Liivi pisukest kirja ja Undritz’i «Looduse lood lastele» ülesse. 26.06.1900

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 26. JUUNI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

DOKTORITÖÖ. Üks ja sama geen võib soodustada alkoholi kuritarvitamist noortel naistel ja meestel täiesti eri põhjustel, palju sõltub sealjuures ka lapsepõlvest.

Teadustöö uurib geenide mõju alkoholitarbimisele TLÜ/Postimees

Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide Liidu (S&D) fraktsiooni aseesimeheks valiti eile Eesti saadik professor Marju Lauristin, kes esindab fraktsiooni juhtkonnas ainsana Põhja- ja Baltimaade piirkonda. Koos temaga valiti kokku üheksa aseesimeest, kes moodustavad S&D fraktsiooni juhatuse, kuhu kuuluvad veel lisaks fraktsiooni laekur ja esimees Martin Schulz. Viimane kandideerib järgmisel nädalal europarlamendi presidendiks. postimees.ee

Perekeskkonna mõju Geen, mida Laas neis töödes vaatleb, reguleerib seda, kuidas suudavad närvirakud siduda ajus leiduvat molekuli nimega neuropeptiid S. See valgujupp mängib seniste uuringute põhjal suurt rolli inimeste ning teiste imetajate ärksuse ja ärevuse suunamisel. Geenist on kaks varianti ehk alleeli, üks tähistusega A ja teine T. Tegu on geeniga, mille puhul saame ühe koopia emalt ja teise isalt, ning umbes pooltel meist on üks koopia A ja teine T. Ülejäänute seas on pooleks neid, kellel on mõlemad koopiad kas A või T. Ja just nende puhul tuleb geeni mõju selgemalt välja. Varasemates uuringutes oli peamiselt vaadeldud kahe T-variandi mõju nende kandjale ja seostatud seda paanikahäirega. «Seda kiputi tõlgendama nii, et ju on T-variant igatepidi paha,» selgitab Laas. Kasutades Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise pikaajalise uuringu andmeid, näitas teadlane, et mõlemal variandil on omad head ja vead. «Nende töödega oleme loonud rohkem tasakaalus pildi,» sõnab ta. Seni uuritud T-variandi puhul näitas Laas oma töödes, et seda geenivarianti kandvate meeste seas esineb rohkem tähelepanuhäireid ning

Riigikogu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi hinnangul pole 2,5-ruutmeetrine kambri põrandapind ühe kinnipeetava kohta nii väike, et selle puhul saab inimväärikuse alandamist eeldada ning samuti pole see ka põhiseadusega vastuolus. 20 aastaks röövmõrva eest vangi mõistetud Vitali Tarasovski esitas mullu juunis Tallinna vanglale kahju hüvitamise taotluse inimväärikuse alandamise eest, kuna talle ei tagatud piisavat elamispinda ja jalutusvõimalust. Halduskohus mõistis vanglalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise. postimees.ee

Marju Lauristin valiti eurosotside juhtkonda

arko olesk

uritava geeni üks variant soodustab naistel ärevushäireid, teine variant aga meestel impulsiivust, leidis täna Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis doktoritööd kaitsev Kariina Laas (43). Nende iseloomujoontega saab ka seletada, miks võib vastava geenivariandiga inimene suurema tõenäosusega hakata noorpõlves liigselt vägijooke tarvitama. Lisaks võimenduvad nimetatud jooned ja neist tulenevad alkoholiprobleemid kasvukeskkonna mõjul. Naiste puhul oli tugeva mõjuga näiteks ebasoodsas perekeskkonnas kasvamine, mehi tõukas rohkem alkoholi poole impulsiivsus, mida oli võimendanud mõni noorpõlves läbi elatud stressirohke sündmus, näiteks koolikiusamine või lähedase haigus. «Tegelikult on kõik omavahel loogiliselt seotud,» ütleb Laas, viidates iseloomuomadustele, läbielatud sündmustele ja võimalikele vaimsetele häiretele. Neid seoseid ta oma viiest teadusartiklist koosnevas töös näitabki, esmalt vaadeldes geenivariantide mõju meeleolu- ja tähelepanuhäiretele, seejärel alkoholi kuritarvitamisele ja ka unele.

Vangide põrandapinna suurus on põhiseaduspärane

455

inimest olid eilseks liitunud Kristiina Ojulandi algatusel loodava Rahva Ühtsuse Erakonnaga.

Autorite ühing kaotas kohtuvaidluse Viasatiga Riigikohus lükkas 18. juunil tagasi Eesti Autorite Ühingu (EAÜ) kaebuse, millega sooviti muuta Tallinna ringkonnakohtus Viasat ASi kasuks tehtud kohtuotsust. Vaidluse põhiküsimus oli see, kas Viasat on kohustatud hankima EAÜ-lt litsentsi ja maksma talle tasu õiguse eest Eesti klientidele oma satelliidiplatvormi kaudu kanaleid edastada. Kõnealuse vaidluse puhul oli küsimus rohkem kui 500 000 euros 2008.–2011. aasta eest. majandus24.ee

Vormsilased saavad uue laeva Tartu Ülikooli psühholoogiadoktorant Kariina Laasi kaitseb täna väitekirja «Neuropeptiid S ja vaimne tervis: NPS retsepfoto: margus ansu tori genotüübi ja keskkonna roll isiksuseomaduste ja psühhiaatriliste häirete kujunemisel».

seda eriti siis, kui nende elus on olnud mõni stressirohkem sündmus. «T-genotüübiga inimesed on impulsiivsemad, kuid impulsiivsus pole alati halb, teinekord on see ka edasiviiv jõud,» sõnab Laas. «Siiski on näidatud, et impulsiivsemad inimesed kipuvad rohkem alkoholi tarvitama, sest nende pidurid ei tööta nii hästi.»

Kariina Laasi sõnul ei ole doktoritööga selle geeni uurimine ammendatud, vaid töö jätkub ja tulekul on veelgi huvitavaid andmeid. A-genotüüpi kandvatel naistel tuleb aga sagedamini ette depressiooni või meeleoluhäireid, eriti siis, kui nad on kehvas perekeskkonnas kasvanud. «Samas oli näha, et kui perekeskkond on hea, on neil naistel hoopis oluliselt kõrgem enesehinnang, nad on palju vähem ärevad ja neurootilised,» selgitab Laas. «On näha, et käärid on suuremad ja see oleneb keskkonnast. Nad on keskkonnale vastuvõtlikumad, mis tähendab ühest küljest seda, et kehva keskkonna puhul on tagajärjed drastilisemad, aga ka seda, et hea keskkonna puhul on nen-

de lend tõenäoliselt kõrgem,» lisab ta. Huvitav on ka see, et kui alkoholi kuritarvitamise puhul mängivad noores eas meeste ja naiste puhul rolli erinevad geenivariandid, siis 25. eluaastaks kipub ka meeste puhul olulisemaks saama kahe A-variandi kokkusattumine. «Praegu paistab, et kui kahe A-variandiga naistel tuleneb alkoholi liigtarbimine pigem ärevusega või meeleoluga toimetuleku vajadusest, siis kahe A-variandiga meeste puhul on tegu pigem adaptiivse impulsiivsusega, mis tähendab suuremat tarbimist seoses sotsiaalse suhtlusega, näiteks sõpradega väljas käies,» räägib teadlane.

Töörühma uued proovikivid Laasi sõnul ei ole doktoritööga selle geeni uurimine ammendatud, vaid töö jätkub ja tulekul on veelgi huvitavaid andmeid. Esialgu aitavad need tulemused siiski vaid paremini mõista, kuidas geenide ja keskkonna vastasmõju meid kujundab. «Ilmselt annavad tulemused ka ravimitegijatele aimu, kuhupoole võib vaadata,» märgib Laas, «aga inimeste peal pole neuropeptiid S-i katsetatud ja ilmselt on see veel kaugel. Kuna tal on nii palju erinevaid füsio-

loogilisi efekte, on selge, et sellega kaasneb palju kõrvalnähte.» Laasi juhendaja, Tartu Ülikooli professori Jaanus Harro sõnul on nende töörühm vaadelnud paarikümne geeni mõju inimese ajutegevusele ning seeläbi tema omadustele ja käitumisele. «Meid huvitab see, kuidas erinevat laadi ajuga inimesed toime tulevad või siis mitte,» lausub ta. Lisaks püüab töörühm jälile saada, kuidas toimivad geenid teatud keskkonnatingimuste korral. «Võime julgelt öelda, et iga kompleksselt käitumist mõjustab vähemalt tuhat geeni. See, et üksikutel geenidel on teatud valimites üllatavalt suur efekt, just näitabki, et geenikeskkonna interaktsioonid on reeglina olulised,» räägib Harro. Nii Harro kui ka Laas kinnitavad, et kellelgi ei maksa nüüd tormata endal nimetatud geeni uurima ning sellest arvata, nagu oleks nad seetõttu määratud näiteks meeleoluhäirete või alkoholismi all kannatama. «Kuigi teadus on näidanud, et inimestel on loomupärased kalduvused, ei maksa õppimise osa ära unustada,» rõhutab Harro. «Kuigi geenid mõjustavad ajutalitlust, saame lapsest peale tagasisidet, kuidas keskkonnaga suhestume, ning inimesel on võime sellest õppida.»

Vormsi ja mandri vahelisel liinil hakkab 1. maist 2015 seilama 200 reisijat ja 22 sõiduautot mahutav uus teraskerega reisiparvlaev Ormsö. Riigihankega ostetavat laeva hakkab teenindama eraoperaator. Riigikantselei teatel võtab Ormsö arvesse kõiki Vormsiga ühenduse pidamist mõjutavaid navigatsioonitingimusi ja kohalike elanike vajadusi. Praegu teenindab sama liini Kihnu Veeteed 1971. aastal valminud laevaga Reet. BNS

Ida-Virumaal hukkus vedurijuhi abi

Radissoni hotelli 24. korruselt kukkus naine alla

Ööl vastu eilset hukkus Ida-Virumaal Vaivara vallas Vaivara külas 45-aastane vedurijuhi abi. Esialgsetel andmetel sai mees löögi sõitvalt kaubarongilt, mille tagajärjel kukkus ta peaga vastu betoonposti. tarbija24.ee

Tallinnas sai eile surma Radisson Blu hotelli 24. korruselt alla kukkunud noor naine, kes langes kuuendal korrusel asuva kohviku katusele. Eile õhtul polnud veel teada, kas naine hüppas ise või oli tegemist õnnetusega. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Kas kavatsed osaleda laulu- ja tantsupeol?

Jah, laulan või tantsin ise

15%

Jah, osalen pealtvaatajana

29%

Vaatan pidu televiisorist

490 vastajat

48% Ei jälgi üldse

4 || EESTI || POSTIMEES, 26. JUUNI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

JULGEOLEK. Kaitsepolitseiameti peadirektori Arnold Sinisalu kinnitusel püüavad nad sisejulgeolekutöötajate puhul ohumärke näha juba varakult ja mitte üldse lasta inimesel kuritegu sooritada.

Sinisalu: Venemaa ei suutnud meid üllatada intervjuu oliver kund reporter

asta kaitsepolitsei peadirektori ametis olnud Arnold Sinisalu nimetas usutluses Postimehele üsna tüüpiliseks seda, et kui keegi kinni võetakse, ilmuvad ühtäkki välja inimesed, kes hakkavad rääkima, et nemad teadsid toimuvast juba ammu. Ta toonitas, et kui inimesed on riigi julgeoleku ja turvalisuse pärast mures, siis tasuks igaühel muretseda oma tegude pärast, sest vastaspool ei tee otsuseid, vaid üritab meid mõjutada valesid otsuseid tegema. Teie eelkäija Raivo Aeg ütles aasta tagasi teie kohta väga huvitavalt: «Arnold Sinisalu on organisatsioonis praktiliselt üles kasvanud. Sellega on oht sattuda juhina surve alla à la «alles sa olid üks meie seast ja nüüd oled juht». See omakorda võib pärssida teatud otsuseid.» Kas tema ennustus läks täppi?

Kindlasti pärsib mingis olukorras see, et oled emotsionaalselt oma kolleegidega seotud. Kui lähtuda ainult isiklikust seosest, siis on loomulikult oht, et võtad liiga palju aega otsustamiseks ja jätad õigel ajal otsuse tegemata. Ma ise ei arva, et see oleks mingites otsustes seganud, aga jah, võib-olla on emotsionaalselt olnud mõnda asja keerulisem alluvatele kommunikeerida. Mitmed siseturvalisuse valdkonna tegijad on leidnud, et viimane kapo aastaraamat oli varasematega võrreldes lahja. See ei ole ilmtingimata etteheide, küll aga tekitab küsimuse, kas kapol ei ole enam konkreetseid töötulemusi, mille varal avalikkust hoiatada, või on Mihhail

Kõlvarti ja Yana Toomi juhtumid teid ettevaatlikuks muutnud.

Ma ei arva, et meil on olnud vähem töötulemusi, pigem vastupidi: on olnud päris häid. Küsimus on, mida aastaraamatus avaldada. Ma arvan, et avalikkus ei soovi seal näha teravaid või väga emotsionaalselt laetud kahemõttelisi väljendusviise. Me võtsime viie aasta eest täiesti teadlikult sellise suuna, et see on rahulikum, emotsioonidest vabam. Mis puudutab Toomi ja Kõlvarti kohtuasju, siis ootame kohtuotsuse ära, sest on palju asju, milles me põhimõtteliselt ei ole ühel nõul. Aga et selle kohtuprotsessi tõttu oleks me otseselt midagi muutnud või jalga väristama hakanud, ei ole tõsi. Kui palju on üleüldse asju, millest kapo avalikult ei räägi, kuid mis on tegelikult väga suured töövõidud?

Pigem ongi meie tööst vaid osa, mida saame avalikkuses kuvada. Ideaalses maailmas peaks kaitsepolitsei töö olema selline, et keegi ei reeda riiki ja kedagi ei pea vangi panema. Juba natuke enne seda, kui ma peadirektoriks sain, otsustasid meie menetlusega tegelevad inimesed, et sarnaselt vastuluurega tuleb hakata rohkem otsustajaid teavitama. Näiteks kui mõni töötaja organiseerib mingit riigihanget valesti, siis asutuse juhid saaksid selle inimese juba töölt vabastada. Me ei oota ära, kuni ta paneb toime kuriteo. Selline muudatus on olnud. Eesmärk ei ole iga hinna eest kriminaalasju saada ja nendega kohtusse minna.

tunne teisi Euroopa riike nii hästi, et anda sellist hinnangut. Väga palju sõltub riigist, õiguslikust keskkonnast. Võimalik, et mõnes riigis on õnnestunud protsesse nii juhtida, et ei ole olnud vaja kedagi kohtu alla anda. Ma muidugi ei usu, et Venemaa luuretegevus on Eestis mitu korda aktiivsem kui teistes riikides. Meie saame oma kolleegidega hästi läbi. Minu meelest nad teevad kõik tõsist tööd.

kima, ma ei tahaks hinnangut anda. See on käimasolev uurimine ja prokuratuur poleks väga õnnelik. Kaitsepolitseiamet on olnud aastaid teravama tähelepanu all, me oleme oma vitsad ammu kätte saanud ja oma järeldused teinud.

Meie töötajad peavad teinekord ka kurjategijatega suhtlema ja see võib kõrvaltvaatajale kahtlane näida.

Hiljuti tuli päevavalgele, kuidas kaks teabeameti ametnikku omastasid mõnisada tuhat eurot ja avalikustasid riigisaladuse. Kuidas on selline suurriisumine võimalik?

Kahjuks ei saa selles asjas selgitusi anda. Kui kohtuotsus jõustub, siis ma loodan, et prokuratuur ja selle asutuse juht natuke selgitavad. Probleem ongi see, et neid asju saab avastada ainult kas kaitsepolitsei või asutus üksinda: neid ei ole võimalik kuidagi väljastpoolt avastada. Kõrvaltvaatajale võib jääda mulje, et raha pandi kõrvale ja kui kõik on nii arusaadav, siis miks seda juba varem ei avastatud. Tegelikult on see niivõrd spetsiifiline ja seal on kümneid nüansse.

Inimõiguste kaitsjad soovivad ühitada kahte kompromissitut nõuet: et oleks tagatud julgeolek ja seda tehtaks nii, et põhiõigusi üldse ei riiva.

Briti ajakirjanik Edward Lucas tegi kapole hiljuti komplimendi, öeldes, et Eesti Venemaa-suunaline vastuluure on pikalt teistest Euroopa riikidest ees. Kumb see siis on – kas me oleme tõesti nii head või on naaberriigid masendavalt nõrgad?

Kaks nüanssi selle loo juures on eriti kummastavad. Esiteks asjaolu, et üks omastamisega vahele jäänud meestest, Pavel Kotkin, on aastaid tiirelnud riigiasutustes tähtsatel positsioonidel, muu hulgas kaitsepolitseis. Teiseks väidab teabeameti juht, et nad peavad nüüd õppima teistelt julgeolekuasutustelt, kuidas tööprotseduure paremaks muuta. Kodanik võiks eeldada, et teabeametis on need juba Eesti tipptasemel.

Keeruline küsimus. Lucas tunneb Eestit hästi. Mina jälle ei

Seda peate Rainer Saksa (teabeameti juht – toim) endaga rää-

Mis puudutab seda, et inimene oli kaua süsteemis, siis see on loomulik, et inimesed saavad eri süsteemide vahel ringelda. Mingis kohas võib inimese tegevus ammenduda, siis on jälle oht, et kui tal ei ole piisavalt väljakutseid, hakkab ta lollusi tegema. Haridus ei suuda inimese iseloomuomadusi muuta. Ta võib need mingisse voolusängi suunata, aga inimest ei muuda. Elu on kiusatusi täis ja kõik inimesed ei suuda jätta kiusatustele järele andmata. Kui veendunud te olete, et kapos ei ole keegi sama teinud? Mis summast alates te omastamisjuhtumid avalikustate?

Ma olen üpris veendunud, et midagi sellist ei ole. 300 eurot on tõenäoliselt distsiplinaarrikkumine, aga nii abstraktselt ei saa spekuleerida, kõik oleneb olukorrast. Küsimus ei ole ju, kas 300 eurot või 3000: kui see juba läheb valesti, siis on ainult aja küsimus, mil see summa suureneb. Võib-olla esimene kord saab talle andeks anda, kui tegu on teadmatuse või hoolimatuse, mitte kuritahtliku omakasupüüdlikkusega. Pärast teabeameti juhtumit on tõusnud küsimus, kes kontrolliksid kontrollijaid. Õiguskantsler Indrek Teder – kelle nõunik on muide teie eelkäija Raivo Aeg – soovib seadusesse kirjutada oma järelevalveõiguse julgeolekuasutuste üle. Kaitse- ja siseministeerium on keeldunud eelnõu kooskõlastamast, kui-

Tule teekond palistati Lääne- Virumaal inimketiga Eile hommikul alustas laulu- ja tantsupeo tuli oma teekonda Rakvere turuplatsilt Arvo Pärdi lapsepõlvest inspireeritud skulptuuri «Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas» juurest, et suunduda edasi Jõeperesse Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestuskivi juurde. Enne ööbimispaika Ebaveresse jõudmist käidi läbi veel Kadrinast, Udrikult, Tapalt, Porkunist ja Väike-Maarjast. Täna liigub tuli Lääne-Virumaalt Järvamaale. Seda, kui paljudele tänavune laulu- ja tantsupidu huvi pakub, näitas asjaolu, et eile lõunal müüki pandud umbes 3000 tantsupeo etenduste lisapiletit olid õhtul kella 18 paiku juba otsas. PM foto: jaanus ree

das suhtute teie sellesse ettepanekusse?

Küsimus on väga vana. 1995. aastal kõlas mõtteid, et tuleb luua sama suur organisatsioon nagu kaitsepolitsei, kes kontrolliks kogu aeg iga kaitsepolitseinikku. Kuskil peab olema ka usaldus. Kui ei ole usaldust rikutud, siis ei ole mõtet totaalset kontrolli teha. See laseb organisatsiooni põhja, sest kui ausale inimesele kogu aeg märku anda, et teda ei usaldata, siis ta ütleb mingil hetkel «nägemist». Wikileaksid ja Snowdenid on palju tolmu üles keerutanud ja inimõiguste kaitsjad soovivad ühitada kahte kompromissitut nõuet, mida ei ole võimalik ühitada: et oleks tagatud julgeolek ja seda tehtaks nii, et põhiõigusi üldse ei riiva. No ei ole võimalik! See on nagu tuntud väljend, et kes tahab omletti süüa, peab mune purustama. Õiguskantsleril on ka praegu teatud juhtumitel võimalus kaebuse olemasolul kontrollida, miks on inimese põhiõigusi riivatud või mis on üldse toimunud. Kuidas seda teha, on suuresti juba kirjas riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses. On kolm põhilist printsiipi: ei küsita infot koostöö kohta välispartneritega, käimasolevate operatsioonide ja allikate kohta. Uues seaduses peakski olema sätestatud mõningad üksikasjad, et ei tekiks olukorda, et küsitakse ja siis me hakkame vaidlema. Nendes teemades peab olema selge, mis on mõlema poole õigused ja kohustused. Ma ei kahtle, et meie eelmine peadirektor Raivo Aeg mõistab neid asju, aga kui Raivo Aeg otsustab mõne aasta pärast ära minna, siis kas sinna satub samasugune inimene? Julgeolekuasutused armastavad retoorikat, et riigireeturi tabamine näitab organisatsiooni tugevust. Tegelikult ei ole meil 20 aasta jooksul tuvastatud riigireetmise juhtumeid väljaspool kaitseminis-

PEO ALGUSENI ON JÄÄNUD

4.07 LÕPP Tallinn

PÄEVA

HARJUMAA

26.06 Järva-Jaani

LÄÄNEV 25.06 VIRUMAA

IDAVIRU UM UM MAA VIRUMAA

Ebavere JÄRVAMAA JÄRVA VA AMA AA A MAA RAPLAMAA

27.06 Viisu

JÕGEVAMAA JÕGEVAMA JÕ MAA MA

TARTUMAA TARTUMA MA AA

PÄRNUMAA

15.06 VILJANDIMAA ALGUS Tartu PÕLVAMAA VALGAMAA

JÄLGI PEOTULE TEEKONDA LAULUPIDU. POSTIMEES.EE

VÕRUMAA

POSTIMEES, 26. JUUNI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Ma ei saa neid asjaolusid kommenteerida.

tanud. Seal võidelnud inimesed tulevad tagasi ja peavad mingisuguseid plaane. Konflikti algeid on, aga on raske öelda, kas need siia jõuavad.

Miks on nii, et mitmes ringkonnas teati aastaid, et kaitsepolitseinik Indrek Põder on pätt, aga kapo võttis selle küsimuse lahendamise ette üsna hilja? Kas Põder ületas valuläve siis, kui hakkas Vene organiseeritud kuritegevusega elamislubade äriga tegelema?

See on hästi tüüpiline olukord, kus võetakse keegi kinni, ja mingisugused sellid hakkavad rääkima, et nemad juba ammu teadsid. Meie töötajad peavad teinekord ka kurjategijatega suhtlema ja see võib kõrvaltvaatajale kahtlane näida. Palun, kui kellelgi on mingit infot, siis tulgu siia ja rääkigu. Viimased aastaraamatud on kõik rõhutanud islamiterrorismi ohtu Eestis. Olete ise öelnud, et siin, eriti naiste hulgas, on veendunud islamikonvertiite, kes pooldavad karmi ja radikaalset islamit. Kas selle ohu maandamisega tegeletakse piisavalt?

Tänavuses aastaraamatus ennustasite Vene välisluureteenistuse SVR aktiviseerumist europarlamendi valimiste ajal. Mida SVR üritas ja kuidas neil läks?

Seda ei saa üksikasjalikult kommenteerida. Märkimisväärset edu nad meie arvates ei saavutanud, ükski äärmuslane valituks ei osutunud. Ühtset parteid ja häälekat Vene ideede kandjat on nad kogu aeg soovinud, aga siin ei ole muudatusi toimunud.

Meie asi ei ole muuta inimeste usulisi veendumusi. Küsimus ei ole islamis, vaid selle radikaalses vormis. Mis on kaitsepolitseile teadaolevalt VEB fondi afääri taga? Riigikogu liikme Aivar Riisalu väitel peitub osa lahendusest kaitsepolitsei dokumentides, mis on 70 aastaks salastatud.

See ei ole ainult kaitsepolitsei asi. Meie püüame ennetada kuritegelikku tegevust, aga meie asi ei ole muuta inimeste usulisi veendumusi. Küsimus ei ole islamis, vaid selle radikaalses vormis. Meil on osa eesti rahvusest inimesi, kes on elanud islamimaades pikemat aega või ka siin pöördunud islamisse. Seal on psühholoogiline taust: piltlikult öeldes tahetakse teinekord olla paavstim kui paavst ise. Näidata islamimaadest pärit isikutele, et ma olen tõeline islami pooldaja, kaldudes äärmustesse. Kuna islamit on siin vähe, siis ei teata, mida teha ja kuidas olla. Kohati käitutakse ka otsesõnu jaburalt.

Kuigi oleme seda öelnud, et Veitman Simmi asja reetis, suutsime sellest hoolimata Simmi kinni pidada ja kohtu alla anda. Veitmani kohta ei olnud piisavalt informatsiooni, et ta on midagi valesti teinud, ja siin kehtib printsiip, et usaldatakse nii kaua, kuni vastupidist ei ole tõendatud.

Teiseks, Veitman sai juurdepääsu tõesti mingile informatsioonile, aga mitte kogu infole. Simmi riigireetmise menetlus oli meil esimene, võib-olla ei osatud seal mingeid asju ka ette näha. Infole pääsesid juurde kolmandad isikud, kes võib-olla poleks pidanud, aga see on tagantjärele tarkus. Ma ei tahaks kritiseerida inimesi, kes selle asja lõpule viisid. Veitman lahkus teenistusest 2011. aastal. See, et mitu aastat hiljem õnnestus ära tõendada riigireetmine, näitab ikkagi, kui tõhus see töö oli.

hüpoteegi alla, mis tähendab nende müümist. Ta peab loobuma paljust, mis tal praegu on, et see elamine sinna ehitada,» lausus Kann. Tallinna linn teatas möödunud kuul, et tahab president Arnold Rüütlile tasuta võõrandada Maarjamäel asuvad kaks kinnistut. Seadus näeb aga ette, et 65 protsenti kinnistute turuhinnast tuleb nende võõrandamisel kanda omandireformi reservfondi. Rüütel pidi seega 320 000 eurot väärt olevate kruntide eest tasuma üle 200 000 euro. Maatükkidele on kavas peale eluhoone rajada ka

foto: mihkel maripuu

Kas ma saan õigesti aru, et Veitmani riigireetmine avastati pärast tema pensionile minekut?

Arnold Rüütel ostis Maarjamäele elamu ehitamiseks kaks krunti President Arnold Rüütel tasus riigile eile üle 200 000 euro, et saada endale kaks Maarjamäel asuvat maatükki. Rüütli nõuniku Jüri Kanni sõnul sõlmis Rüütel pärast kinnistute eest tasumist kolmapäeva pärastlõunal notari juures lepingu. Endise presidendi soetatud Künnapuu tänav 5 ja Künnapuu tänav 5a kinnistute kogupindala on 3048 ruutmeetrit. Ajakirjanduse andmetel müüs Rüütel Maarjamäe maatükkide ostmiseks korteri Kadriorus ja maid Saaremaal. «Selleks et summat kokku saada, tuli kinnistud panna

Arnold Sinisalu ütleb, et ideaalses maailmas peaks kaitsepolitsei töö olema selline, et keegi riiki ei reeda ja kedagi ei pea vangi panema.

arhiiv, raamatukogu ja hoone Rahvusliku Arengu Fondile. Rüütel tahtis uut elamist, sest tema praegune eluase Nõmmel vajab kapitaalset remonti ning riik ei nõustunud talle seda võõrandama. Rüütel saab presidendi ametipensioni, mis on kolmveerand presidendi palgast ehk 3900 eurot. Tema käsutuses on nõunik ja sekretär, samuti ametiauto, mille korrashoiu ja kasutamisega seotud kulud tasub riik. Lähetuskulude ja muude põhjendatud kulude puhul makstakse talle hüvitist. Toomas Randlo

L LÜHIDALT

Hea küsimus. Kindlasti paneb see mõtlema. Eks kaitsevägi on nagu iga muu struktuur – alati on oht, et kusagil võib olla reetur. Mingi aeg tagasi vastaseid meie kaitsevägi võib-olla väga palju ei huvitanud, sest see ei olnud nende arvates nii võimekas. Kõik oli niigi näha, sest Eesti on olnud väga avatud riik. Riigisaladuse kaitsega hakatigi tõsisemalt tegelema alles 1990ndate teises pooles. Vastuluure kaitseväes ei olnud ka tükk aega meie ülesanne. Luure ja vastuluurega tegeles kaitsevägi ise.

Kui Vladimir Veitmani riigireetmisjuhtum avalikuks tuli, ütlesite, et vanadel kagebiitidel polnud kapos ligipääsu üliolulistele uurimistele. Ometi sai Veitman hoiatada Vene vastuluuret, et Herman Simmile on jälile jõutud, ja kogu operatsioon oli sellega läbikukkumisele väga lähedal. Kuidas sai Veitman teada, et ajate Simmi taga, ja kas keegi kaitsepolitseist sai selle infolekke eest karistada?

bns, virumaa teataja, tarbija24.ee, postimees.ee

teeriumit ja kaitsepolitseid. Näiteks sellises suures organisatsioonis nagu kaitsevägi. Kas see teeb teid murelikuks?

See laseb organisatsiooni põhja, sest kui ausale inimesele kogu aeg märku anda, et teda ei usaldata, siis ta ütleb mingil hetkel «nägemist». Oht ei teki mitte isegi kahekolme põlvkonna pärast, vaid juba selle põlvkonnaga, kes praegu üles kasvab. Kui nad lähevad kooli, siis kuidas suhtuvad klassikaaslased sellesse, kui mõni on silmatorkavalt islamirõivastes? Kas ta võetakse omaks või hakatakse teda kiusama? Kui tekib häälekas vähemus, kes hakkab oma õigusi nõudma ja neid kõigile peale suruma, mis on juhtunud Lääne-Euroopa riikides, siis on konfliktiks alust. Teiseks, kõik, mis Süürias, Iraagis ja Põhja-Aafrikas toimub, on konvertiite palju mõju-

Väike-Maarja saab järgmisel kevadel Lurichi monumendi Maadluslegendi Georg Lurichi pronksmonument saab maadleja sünnikohas VäikeMaarjas valmis tuleval kevadel. 2,77 meetri kõrguse Lurichi kuju ideekavandi autor on Lembit Palm, kelle lahendus sisuliselt kopeerib Amandus Adamsoni loodud, Pirital asuvat Lurichi kuju. Monument maksab umbes 70 000 eurot, samuti korrastatakse seda ümbritsev väljak.

Jaaniööl laamendasid Rakvere haigla ümbruses huligaanid Jaaniööl laamendasid Rakvere haigla territooriumil huligaanid, kes lõhkusid täielikult kaks valgustit ja kaheksal valgustil lambid. Erakorralise meditsiini osakonna töötajad pidid kutsuma politsei abivajajaid rahustama. Rakvere haigla juhi Ain Suurkaevu sõnul on tekitatud kahju summa hindamisel ja samuti vaatab haigla läbi turvakaamerate salvestised.

See juhtum on lihtsalt tänamatult üles puhutud. Ma ei saa selgitada, mis sisaldus meie salajases dokumendis, mille me riigikogu VEB komisjonile andsime. Kaitsepolitsei puutus sellega toona kokku sellepärast, et vaadati lihtsalt laiemat tausta: kas seal ei ole ohtu, et organiseeritud kuritegevus või Venemaa eriteenistused kuritarvitaksid seda olukorda. Meil uurimist ei alustatud, järelikult ei olnud ka andmeid, mis oleks viidanud kuriteole. Nüüd räägitakse, et kaitsepolitseil on salajane paber ja 70 aasta pärast saame teada. See oleks kindlasti suur pettumus: selles dokumendis ei ole midagi maailma muutvat ja see aeg ei ole 70 aastat, pigem 25. Üks kõrge riigiametnik hindas Postimehele Ukraina kriisi tipphetkel, et oht Eesti riigi turvalisusele oli kümnepallisüsteemis kaheksa. Kas see inimene kartis üleliia?

Ma arvan, et meie turvalisus ja julgeolek olid tagatud. Sajaprotsendilist garantiid pole kunagi, aga seis on piisavalt hea. Venemaa suutis osa maailma üllatada, meid pigem mitte. Kui inimesed on julgeoleku ja turvalisuse pärast mures, siis tasuks igaühel muretseda oma käitumise ja tegude pärast. Kindlasti üritab vastaspool mõjutada protsesse nii, et teeksime ise valesid otsuseid, emotsioonide põhjal. Kaitsepolitsei peabki tagama, et selline mõjutustegevus vilja ei kannaks.

Elron maksis rongi rikke tõttu kannatanutele hüvitist

Laevakaitsjate kohtuistungil ühtegi otsust ei langetatud

Eelmise nädala esmaspäeval Türi jaamas rikke tõttu seisma jäänud rongi reisijatest kümmekond nõudis Elronilt hüvitist. Kuigi reisijad sõidutati edasi asendusbussiga, oli rongis olnud õpilasgrupp sunnitud sõitma laevale taksodega ning Elron lubas neile, et katab asendustranspordi kulud. Rongifirma on seni taksoarve ja piletite hüvitamiseks maksnud sõitjatele kokku 150 eurot.

Indias Chennais toimus teisipäeval kohtuistung, kus arutati 35 laevakaitsjale, nendest 14 eestlasele, esitatud süüdistustest loobumist, kuid piraadiküttide tulevik ei selgunud. Välisministeeriumi teatel on kohtunik võtnud argumendid teadmiseks, kuid otsuse langetamise või väljakuulutamise kuupäev ei ole praegu teada. Laevakaitsjad vahistati mullu oktoobris.

6 || MAJANDUS || POSTIMEES, 26. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

TURULIIDRID. Maanteeameti andmetel on aasta esimese viie kuuga arvele võetud uute sõidukite populaarseimate mudelite esiviisikus neli linnamaasturit.

Eestimaalased on endis mü

kalev aasmäe reporter

õige rohkem ostetakse Eestis keskklassi väikeautosid, mille turuosa ulatub veidi üle kolmandiku. Linnamaasturite osakaal on aga viimastel aastatel selgelt kasvanud, ulatudes üle buumiaegse taseme. «Üllataval kombel hakkas maasturite populaarsus ja osakaal suurenema just masu aegadel, mil auto ostmisel tehti väga sunnitud ja äärmiselt ratsionaalseid valikuid,» nentis Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) juht Arno Sillat. Ta lisas, et võrreldes 2008. aastaga on maasturite osakaal uute sõiduautode müügist kasvanud 16,3 protsendilt 29-le. Seejuures veavad kasvu eraisikud – AMTELi andmetel oli maasturite turuosa uute erasõiduautode seas esimeses kvartalis 36 protsenti, samas kui ettevõtete autode puhul oli selleks 25 protsenti.

«Jaapanlased» on jätkuvalt populaarsed mü

üdu

Nis 24 sa 2 nQ

ash

qai

2da0O2ctaviat

Ško

mü

üdu

Su 18 ba 8 ru F

o re

s te

Maasturite plussid Sillati sõnul on linnamaasturite edu põhjuseks nende universaalsus, samuti Eesti kehvad teed ja nigel talvine teehooldus. Ka on maasturite kütusetarbimise vahe võrreldes sama võimsa mootoriga sedaaniga praeguseks juba küllalt väike. «Maastur võimaldab vedada inimesi ja küllalt suures mahus pagasit ning tagab sõiduvõime rasketes oludes, näiteks maal või talvel puhastamata teedel. Samuti kestab [linnamaastur] remontimata kauem ka meie suviseid teeolusid arvestades,» rääkis ta ning lisas, et maasturite populaarsuse kasvule aitab kaasa ka äärelinnastumise trend. «Autotööstuse tootearenduses on viimasel ajal tehtud suuri edusamme, mis on linnamaasturi sõidumugavuse viinud tavasõiduautoga juba üsna sarnasele tasemele. Eestlaste praktilist meelt arvestades valitaksegi otstarbekas ja heade sõiduomadustega auto,» põh-

Allikas: maanteeamet

jendas maasturite populaarsust Honda Balticu turundusjuht Eneli Ponkin. Swedbanki autosektori juht Marko Kiisa lisas, et oma mõju avaldab ka kasutatud autode turu korrastamine riigi poolt. «Ma ei arva, et linnamaastu-

rite edu taga on vaid see maksuaukude kinnipanek, kuid kindlasti hakkab see pikaajaliselt mõjutama turgu pigem uute sõidukite kasuks. Teisisõnu: nii mõnigi klient võib teha valiku uue [Honda] CR-V kasuks kasutatud «Leedu päritolu» [Audi] A6 asemel, ja see trend näib süvenevat,» rääkis ta.

Koguturg stabiilne

Arno Sillati sõnul on linnamaasturite edu põhjuseks nende universaalsus, samuti Eesti kehvad teed ja nigel talvine teehooldus.

Uute sõiduautode kogumüük on Eestis jäänud viimastel aastatel stabiilselt 20 000 kanti, mis Kiisa sõnul ongi kohalikule ostuvõimele jõukohane tase. «See tähendab, et meil ostetakse 15–16 sõidukit 1000 elaniku kohta, mis on umbkaudu 60 protsenti Euroopa Lii-

du liikmesriikide keskmisest. Täpselt samal tasemel on ka meie ühiskonna jõukuse tase Euroopa Liidu keskmisega võrreldes, nii et seda tuleb pidada väga normaalseks ja heaks tasemeks,» leidis Swedbanki autosektori juht, kelle hinnangul peaks uute autode müük lähiaastatel püsima stabiilselt samas suurusjärgus. Suurt kasvu ei ennusta ka Sillat. «Uute autode koguturg on tippaegadest umbes kolmandiku võrra madalamal tasemel ja märkimisväärset tõusu ette näha ei ole. Tänavuseks aastaks prognoosisime viis kuni kaheksa protsenti tõusu, mis praeguses majandusseisus võib tulla ka väiksem,» lausus ta.

Balti jaama keskus saab uued omanikud Tänavu Balti jaama turu ostnud Tartu ettevõtjad Ülo ja Paul-Toomas Hage ostavad ära ka Tallinna Balti jaama keskuse, mida hakkavad samuti arendama. Kaubanduskeskusena toimiva Balti jaama hoone tulevikku ei oska Astri Kinnisvara omanikud veel kirjeldada. Ettevõtte jurist ja juhatuse liige Kairi Kivi ütles, et kuna Balti jaama keskust puudutavaid tehingud pole veel lõpuni viidud, ei saa nad arendusplaanidest praegu rääkida. Kivi ütles, et Balti jaama turu kohta töötab ettevõte praegu välja arengukontseptsiooni, mis

sobib turu asukohaga ja täiendab pealinna kaubanduspilti. Ta kinnitas, et igal juhul jääb seal alles kaubandustegevus. Astri kaupluseketti kuuluva Tartu Lõunakeskuse juht Jaan Lott ütles eelmisel aastal Äripäevale, et AS Astri pole teadlikult oma tegevust Tallinna laiendanud, vaid on püsinud Tartus, Pärnus ja Narvas. Ta sõnas: «Parem on olla teise astme peal tugevamas positsioonis kui minna Tallinna ja olla seal kuues või viies.» Kivi selgitas, et viimaks otsustas ettevõte Tallinnas tegevust alustada tänu konkreetse-

le kinnistule, mis on põnev väljakutse. Balti jaama turu muudavad tema sõnul ahvatlevaks asukoht ja kinnistu potentsiaal. «Lisaks on seal tihe liiklus,» lisas ta. Kivi ütles, et praegu on Astri Kinnisvara asunud pidama läbirääkimisi huvigruppide ja Tallinna linnaga, et leida Balti jaama turule ja keskusele kõige sobivam kasutus. Astri Kinnisvara 2012. aasta majandusaruande järgi asutati ettevõte 2011. aastal eesmärgiga arendada elamupindasid Tallinnas. Planeeritava arendusprojekti teostatavus- ja ta-

suvusanalüüsi käigus jõuti seisukohale, et arendusprojektil on mitu riskikohta ning projekt on väga ressursimahukas. Seepärast otsustati sellesse mitte investeerida, vaid otsida uusi, tulusamaid ja vähem riskantseid kinnisvaraarendusprojekte. 2012. aastal majandustegevust ei toimunud, aga eelmise aasta majandusaruannet pole veel esitatud. Äriregistri andmetel on Astri Kinnisvaral viis omanikku. Suurim osalus – 25 protsenti – on Ülo Hagel ja Eve Kirsil. Paul-Toomas Hage osalus on 20 protsenti. Anette Parksepp

POSTIMEES, 26. JUUNI 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Tallinna Sadam asutas uue tütarettevõtte

selt linnamaasturiusku Tänavu on Eesti uute autode turul ilma teinud Jaapani päritolu linnamaasturid, mis on aasta esimese viie kuuga arvele võetud sõidukite esiviisikukohtadest hõivanud koguni neli. mü

üdu

414

Toy o

ta R

AV 4

mü

üdu

431

nda

-Vd

19. juunil kanti äriregistrisse ASi Tallinna Sadam tütarfirma TS Laevad OÜ, mis loodi parvlaevade hankimise eesmärgil, osalemaks saarte ja mandri vahelise parvlaevaliikluse korraldamise konkursil. Majandusministeerium kuulutab peagi välja riigihanke vedaja leidmiseks Rohuküla–Heltermaa ja Kuivastu–Virtsu parvlaevaliinidel 2016.–2025. aastal. majandus24.ee

Piima kokkuostuhind kerkis Piima kokkuost kasvas mais kaheksa protsenti – 66 400 tonnini. Samuti kasvas piima kokkuostu keskmine hind, mis oli sel aastal 368 eurot tonnist ehk 13 protsenti kallim kui aasta tagasi, avaldas statistikaamet. Piimasaadustest vähenes aastaga vaid juustu tootmine, kõige enam aga suurenes või tootmine. majandus24.ee

OMX TALLINN

803,00 ▼ –0,12%

1000 800 600

VII 2013 IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

VI 2013

VIII 2013

X 2013

XII 2013

II 2014

5,10 ▲ +33,86%

IV 2014 VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,150 -5,74 Baltika 0,440 -6,18 Ekspress Grupp 1,030 0 Harju Elekter 2,650 -1,12 Järvevana 0,700 +1,45 Merko Ehitus 7,130 -0,97 Nordecon 1,000 0 Olympic Group 1,900 0 Premia Foods 0,660 -1,35 Pro Kapital Grupp 2,660 0 Silvano Group 1,980 -1,00 Skano Group 1,000 -16,67 Tallink Grupp 0,759 -0,13 Tln Kaubamaja 5,090 -0,20 Tallinna Vesi 13,200 +1,54 Trigon Property 0,464 -1,28

25.06 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,454 +0,34 Hiina jüaan 8,488 +0,04 Jaapani jeen 138,730 -0,05 Kanada dollar 1,462 +0,03 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,359 +0,66 Poola zlott 4,150 -0,09 Rootsi kroon 9,173 +0,24 Rumeenia leu 4,393 +0,14 Šveitsi frank 1,217 -0,04 Suurbritannia nael 0,802 +0,09 Taani kroon 7,455 0 Tšehhi kroon 27,435 -0,03 Ungari forint 307,230 +0,49 USA dollar 1,362 -0,02 Venemaa rubla 45,988 -0,15

bns

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 26. JUUNI 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

TULEVIK. Gruusia suursaadik Eestis kinnitas, et ühel hetkel sõltub Gruusia vastuvõtt ELi vaid poliitilisest otsusest. Viimastel päevadel on Ukrainaga piirnevates Venemaa regioonides sõjaväelaste ja lahingutehnika kontsentratsioon märgatavalt suurenenud. Ukraina alaline esindaja ÜRO juures Juri Sergejev rõhutas, et olukord ei ole siiski rahunenud.

Venemaa tühistas sõjalise sekkumise õiguse Ukrainas

Kurss Euroopale on Gruusia jaoks hädavajalik kadri veermäe

Venemaa Föderatsiooninõukogu tühistas president Vladimir Putini palvel õiguse Ukrainas sõjaliselt sekkuda. Venemaa president Vladimir Putin andis teisipäeval teada soovist lasta tühistada õigus Ukrainas vägesid kasutada. Föderatsiooninõukogu toetas Putini palvet ülekaalukalt: 153 poolt ja üks vastu. 1. märtsil antud vägede kasutamise õiguse järgi tohtis Venemaa president Ukrainas kasutada Venemaa Föderatsiooni relvajõude «kuni sotsiaalse ja poliitilise olukorra normaliseerumiseni Ukrainas». Putini sõnul on selle õiguse tühistamine katse olukorda Ukrainas rahustada.PM

Taliban ründab Afganistani

Mida assotsiatsioonileppe sõlmimine Gruusia jaoks tähendab ja mida te sellelt ootate?

Üle 800 Talibani võitleja on Lõuna-Afganistanis viiendat päeva ulatuslikul pealetungil, et vallutada ala, kust USA väed hiljuti lahkusid, ütlesid ametnikud eile, lisades, et lahingutes on surma saanud ligikaudu 40 tsiviilelanikku ja 21 sõdurit. Siseministeeriumi teatel on lahingutes surma saanud ka ligikaudu 100 Talibani võitlejat. Pealetung algas väga halval ajal, kui Afganistan heitleb poliitilise kriisiga, mille põhjustasid süüdistused pettustes 14. juuni presidendivalimistel, mis pidanuks andma ametijärglase senisele riigipeale Hamid Karzaile. AFP/PM

142

Ukraina sõjaväelast on kaitseminister Mõhhailo Kovali teatel kriisi jooksul kokkupõrgetes surma saanud.

Leedu vabastas ametist liiga palju puudunud seimiliikme Leedu keskvalimiskomisjon tunnistas eile seimiliikme Neringa Venckienė (pildil) volitused lõppenuks. Endine kohtunik Venckienė ei ole parlamendi istungitele ilmunud alates 2013. aasta 9. aprillist, kui parlament prokurör Darius Valyse taotlusel ta puutumatusest ilma jättis. Meest süüdistatakse viies õigusrikkumises seoses 2009. aasta pedofiiliaskandaaliga. Leedu õiguskaitseorganid on esitanud õigusabipalve Ühendriikidele, kus Venckienė oletatavasti praegu elab. BNS

Soome õiguskomisjon lükkas kooseluseaduse tagasi Soome Eduskunna õiguskomisjon lükkas eile tagasi algatuse samasooliste abieluseadusest häältega 10:6. Selle vastu hääletasid Keskerakonna, Põlissoomlaste, kristlike demokraatide ja Muutos 2011 esindajad ning kolm neljandikku koonderakondlastest. Algatuse idee oli teha abieluseadusesse muudatus, mis võimaldaks samast soost inimestel oma kooselu ametlikult registreerida. Vaatamata komisjoni eitavale otsusele võib rahvaalgatus jõuda sügisel parlamendi plenaaristungile. PM

Rumeenia parlament kutsus presidenti tagasi astuma Rumeenia parlament kutsus eile president Traian Băsescut tagasi astuma, sest riigipea vend vahistati süüdistatuna altkäemaksuvõtmises kohalikult allilma bossilt. Lisaks Băsescu vennale süüdistatakse pistisevõtmises ka presidendi väimeest. Tagasiastumise poolt hääletas 344 parlamendiliiget 588st. Hääletus ei ole riigipeale siduv ja Băsescu kinnitas, et ei kavatse tagasi astuda. AFP/BNS

tis rahvusvaheline kogukond valimised hukka. Abhaasia ja Tshinvali puhul tuleb arvesse võtta mitut aspekti – tuhandetelt inimestelt on võetud õigus koju naasta ning seal piirkonnas on alles väike hulk põhielanikke. Nende õigusi rikuvad okupatsiooniväed iga päev. Lisaks ei pääse ÜRO piirkonda, nii et rahvusvahelist kohalolu seal pole. Neid aspekte arvestades on igasugused valimised ebaseaduslikud – nii hindab seal toimuvat Gruusia pool. Eriti murelikuks teeb aga see, et need sündmused toimuvad just ajal, mil allkirjastame assotsiatsioonilepet.

Reporter

ruusial on oma kaupade jaoks vaja stabiilseid turge ja sellele peaks kaasa aitama ka homme ELiga sõlmitav assotsiatsioonilepe, sõnas Gruusia suursaadik Eestis, Tea Akhvlediani.

Leppe sõlmimisega algab ELiGruusia suhetes uue kvaliteediga faas ning see teekond viib poliitilise ja majandusliku lõimumiseni. Gruusia jaoks on see lepe väga oluline, sest laiaulatuslik ja kõikehõlmav vabakaubandusleping (DCFTA) on väga võimas lõimumismehhanism ning see aitab kõvasti kaasa ka riigi majandusarengule. Eelduste kohaselt kasvab eksport kuni 12 protsenti. Vabakaubandusleppe ühe tähtsama osana jäävad nüüd tollimaksud, kvoodid ja igasugu tehnilised tõkked ära, kuid DCFTA on väga tähtis ka investeeringute seisukohalt, Gruusia muutub välisinvestoritele väga huvipakkuvaks. Venemaa on ähvardanud Gruusiat leppe sõlmimisel tagajärgedega, jättes küll täpsustamata, millega.

Meie tahaksime Euroopaga lõimumise käigus vältida igasugust vastandumist, tahame kõigi osapoolte jaoks soodustavad tingimused luua. Selles mõttes saab Gruusia olla selle üheks paremaks näiteks – ELiga on meil DCFTA ja Venemaaga kaubavahetusrežiim. Meie teame, et need mõlemad on teineteisega ühildatavad just toimus Euroopa Komisjoni ning Venemaa vahel ka tehniliste küsimuste arutamisele pühendatud seeria. Usume, et ühtne ja tugev EL suudab edukalt oma partnerile selgeks teha, et olemas on lahendus, kus mõlemad võidavad. Siinkohal tuleb aga rõhutada, et meie oleme oma Euroopa-kursil väga kindlalt, meil on tõesti tarvis stabiilseid turge ja kaubavahetusrežiime. Kas te ei pelga, et Venemaa hakkab Gruusiat pärast leppe sõlmimist uute keeldudega kimbutama?

Jah, aga loodame siin ELi toetusele, sest väga oluline on vältida tagajärgi, mis oleks Gruusia majandusele hävitavad. Kas Gruusia ettevõtjaid üldse huvitab Euroopa turg? Miks peaksid tootjad ümber orienteeruma?

Esiteks peame oma turgu mitmekesistama ning ei tahaks olla keskendunud vaid ühele turule – meil on vaja stabiilset kaubanduspartnerit. Teiseks – turgude mitmekesistumine laiendab tootmist ja tõstab toodete kvaliteeti.

Lepe ise kehtib Gruusiale tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, kuhu alla lähevad ka separatistlikud piirkonnad. Kuidas hakkab see tegelikkuses välja nägema?

Gruusia suursaadik Eestis, Tea Akhvlediani.

foto: tairo lutter

Lõpetuseks – meil pole oma veinide Euroopasse transportimisel praegugi mingit probleemi, võib-olla ei toimu see nii suures koguses, kui me seda meelsasti näeksime, kuid näiteks on Gruusia veinid üsna populaarsed Baltimaades.

järk-järgult. Uuringute järgi on ka teada, et tarbija jaoks tuleb hinnatõus vaevumärgatav.

Mis on tavalisel grusiinil leppest üldse võita? Kuulda on kartusi, et kauba kvaliteedinõude kasvamisel teeb sedasama ka hind.

Jälgime hiljutist arengut murega, ning mitte ainult Abhaasias, vaid ka Gruusia Tshinvali piirkonnas (nii nimetab Gruusia Lõuna-Osseetiat – K.V.).

SKT ja eksport kasvavad ning ka elustandard tõuseb. Seda saab iga tavaline grusiin omal nahal tunda. Kiire tulemus tavainimesele on aga see, et kõrge kvaliteediga Euroopa tooted muutuvad kättesaadavaks senisest odavama hinnaga, sest tollimaksud kaovad. Kõrgemad ohutusnõuded ja parem pakendus võivad tõesti hindu tõsta, kuid need nõuded jõustuvad üleminekuperioodil

Viimasel ajal on kuulda separatistlikest piirkondadest mitut ärevat teadet. Kuidas teie kommenteerite hiljutisi sündmusi Abhaasias, kus president sunniti ametist loobuma?

Meie tahaksime Euroopaga lõimumise käigus vältida igasugust vastandumist. Tshinvalis toimusid 8. juunil nn parlamendivalimised ning meie hinnangul on tegu järjekordse ebaseadlusliku teoga, millega püütakse etnilist puhastust varjata. Muidugi mõis-

EL allkirjastab assotsiatsioonileppe Ukraina, Gruusia ja Moldovaga Euroopa Liit allkirjastab homme valitsusjuhtide kohtumise kõrval assotsiatsioonileppe Ukraina, Gruusia ja Moldovaga. Kohtumisele oodatakse ka kolme ELi idanaabri liidreid. Venemaa on pikalt lepete sõlmimisele vastu olnud ning süüdistab ELi selles, et too sunnib Ukrainat, Moldovat ja Gruusiat valima, kas tugevdada sidemeid ELi või Moskvaga. Viimastel päevadel on Venemaa meenutanud, et kui naabrid lepingu sõlmivad, võib see avaldada mõju nende kaubandussuhetele Venemaaga.

«Allkirjastamisega näitab EL pühendumist saata Gruusiat, Moldovat ja Ukrainat teel, mis muudab nende riigid stabiilseteks ja jõukateks demokraatlikeks riikideks,» ütles Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso eile Wall Street Journali teatel. EL on korduvalt kinnitanud, et lepete eesmärk pole õõnestada kolme riigi suhet Venemaaga, sest paktis pole sätteid, mis keelaks neil sõlmida Venemaaga majanduslikke ja poliitilisi sidemeid. Ka pole Moskval ELi sõnul mingit õigust nõuda ve-

tostamisõigust ELi ja tolle naabrite suhetes. «Me ei püüa nende kolme partneriga erisuhteid sõlmida,» kinnitas eile Barroso. ELi pakt Kiieviga mängis Ukraina kriisis otsustavat rolli. Kui Ukraina endine juht Viktor Janukovõtš möödunud novembris leppest loobus, algasid meeleavaldused, mis viisid Janukovõtši kukutamiseni. Veidi pärast seda okupeeris Venemaa juba Krimmi. Barroso teatas eile, et EL jälgib tähelepanelikult, kuidas Venemaa homsetele allkirjastamistele reageerib. PM

See oli üks neist teemadest, millele me läbirääkimistel enim keskendusime. Muidugi kehtib assotsiatsioonilepe kogu Gruusiale, ka okupeeritud territooriumitele. EL toetab väga kindlalt meie territoriaalset ühtsust. Gruusia valitsus on otsustanud kõik ELi-Gruusia uutest suhetest tulenevad hüved laiendada kõigile Gruusia elanikele, sh neile, kes elavad okupeeritud aladel. Peatükk leppes sätestab ka, et enne, kui Gruusia valitsusel Tshinvali ja Abhaasia üle kontrolli pole, ei saa me võtta vastutust kriteeriumide täitmise eest neis regioonides. Horvaatial kulus assotsiatsioonileppe sõlmimisest ELi astumiseni 12 aastat, Türgi sõlmis leppe aga juba 1962. aastal, kuid ikka ootab. Kaua Gruusial aega kulub?

Üht riiki teisega võrrelda pole nende Euroopaga lõimumise teel lihtne, sest alati on palju riiklikke iseärasusi. Eriti kui võrrelda Gruusiat Horvaatia ja Türgiga, siis tuleb öelda, et kui Horvaatia ja Türgi sõlmisid stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu, oli neil mõlemal juba liikmelisusperspektiiv. Meie sõlmime aga uue põlvkonna leppe DCFTA, kuid Euroopa perspektiivi meil pole. See on väga suur erinevus ning teeb prognoosimise veelgi keerulisemaks. Kui Gruusia liitus 2004. aastal Euroopa naabruspoliitikaga (ENP), toimus toona suur arutelu, kas Gruusia üldse saab liituda ENPga või mitte. Kui toona oli kaalumisel seegi, et liitumist ei toimugi, siis nüüd allkirjastame kümme aastat hiljem väga ambitsioonika assotsiatsioonileppe, ilma Euroopa perspektiivita. Sellisel tasandil lõimumine sisendab minusse optimismi, järgmise kümne aasta pärast oleme juba ka Euroopa nõuded täitnud. Ma usun, et juba assotsieerimisprotsess ise eemaldab Gruusia ELi-väljavaatelt küsimärgid, sest jõuame olukorda, kus kõik nõuded on järk-järgult täidetud ja siis sõltub vastuvõtmine juba poliitilisest otsusest.

POSTIMEES, 26. JUUNI 2014 || ARVAMUS || 9

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Putin «Novorossija projekti» lõksus

imre mürk

Tartu linnavolikogu liige (Valimisliit Isamaaline Tartu Kodanik)

Ukraina-seiklusel on Venemaa jaoks ka välispoliitiliselt nigelad tulemused

Postimehe Moskva kolumnist Jüri Vendik kirjutab, et Venemaa rahvuslased on hakanud Putinis pettuma seepärast, et Ukraina- ja läänevastasele lauspropagandale pole nende meelest järgnenud piisavalt jõulist sõjalist sekkumist.

eda lootsid algul kindlasti ka paljud Kagu-Ukraina elanikud, kes vaatavad vaid Vene telekanaleid, kes arvasid, et «banderalased» ja «fašistid» tulevad neid tapma, kes tervitasid Venemaalt ja Krimmist saabunud sõdalasi ja kasakaid. Ja need rääkisid seda sama juttu: kannatage natuke, kohe tuleb Vene armee ja siis on teil kõik «täitsa Krimm».

a mida kirjutab nüüd Putinist tema alles hiljutine tuline pooldaja, populaarse netiväljaande «Sputnik i pogrom» autor Jegor Prosvirnin, seda tasub lugeda originaalis. See on liiga värvikas, et siinkirjutaja julgeks oma puise tõlkega selle ära rikkuda. Nüüd veel see otsus vägede mittekasutamise kohta. Tegelikult ei muuda see suurt midagi. Vabatahtlikud ja relvad voolavad endiselt üle piiri, vajaduse korral föderatsiooninõukogu «muudab meelt» sama hõlpsalt, nagu on seda seni teinud. Lõppude lõpuks saab teoreetiliselt teha näiteks sellise triki, et tunnustada Donetski ja Luganski «rahvavabariike» ja siis viia juba väed sisse, sest see ei ole enam Ukraina territoorium... Kuid ikkagi näib see kõik rahvuslaste silmis reetmisena. Seejuures võivad paljud arvata, et just hirm sanktsioonide ees on see, mis sundis Putinit tagurdama hakkama. Täpsemalt üteldes, mure oma uusrikastest semude pärast, kes sanktsioonide alla sat-

Putin ja teised Vene riigi juhid on sattunud kahvlisse: kui teed järske liigutusi Ukraina suhtes, tulevad senisest karmimad sanktsioonid; kui jätad tegemata, valmistad pettumuse oma rahvale.

Säuts kroonikandjate minevikust

LUGEJATE KIRJAD

Ja muidugi mõista seda uskusid nii lihtinimestest Vene televaatajad kui ka arvukad rahvuslastest arvamusliidrid. Ja siis nägid nad kõik, et rahvajuht juba kolmandat kuud vassib, venitab ega tee üldse mingeid otsuseid, «õigetest» otsustest rääkimata. Nad on silmanähtavalt pettunud. Slovjanski hõivanud «Donetski rahvavabariigi kaitseminister» Igor Girkin, alias kolonel Strelkov, on viimaste nädalate jooksul teinud mitu avaldust selle kohta, et ilma Venemaa otsese sekkumiseta tema Ukraina armee vastu kaua ei pea – seda sekkumist aga ei tule ega tule. «Arvan, et riigijuhtide argus ja meelekindlusetus /.../ viivad nende Krimmi sündmuste najal üles puhutud reitingu langemiseni. Praeguses olukorras on Kremli eneseõigustuskatsed, jutud «kavalast» poliitikast lihtsalt naeruväärsed» – nii kirjutas juuni keskel rahvuslasest publitsist Lev Trapeznikov.

Kui jumal on armuline, võib iga 80-aastane mees või naine näha kolmanda põlvkonna sirgumist tegijateks. Järgnev kümme aastat annab ehk veel ühe põlvkonna nägemisrõõmu. Oma «rauakooli»aastatel elasin Weitzenbergi tänaval, Kadrioru lossi naabruses. Tähtis elukoht tagas igasuvise plangupileti Kadrioru staadionile. Jalgpalli ja kergejõustiku tõttu leidis see pilet sageli kasutamist. Laulsin kisakooris tiiskanti, kui kaks eesti meest hüppasid tokiga 4,02. Jalgpallivõistlustel tegin häält siis, kui värav löödi. Mis sest, et ükskõik kellele. Mis vahepeal väljakul sündis, ei olnud oluline ja seda oskas iga poiss. Ainult pikk pass ei tulnud hästi välja, kuid tegelikult enamik meie väljakuid seda ei vajanud. Viimasel ajal leiame rohkesti teavet spordivigastustest ja nende paranemisest. Krooniks sportlaste tervise küsimustele on magistritöö tervishoius, pealkiri «Kehakultuuriteaduskonna lõpetanute suremus»

(Kerli Mooses, 2012). 2007 meest ja 2176 naist on kõigiti arvestatav kontingent vajalike üldistuste tegemiseks. Selle tööga peaksid tutvuma kõik treenerid. Selles valdkonnas mõnevõrra leebem on siinkirjutaja hiljuti spordiajaloo seltsi koosolekul tehtud ettekanne «Sport ja elukaar». Vaatluse all on kuus spordiala. Kuna jalgpall on praegu huvi haripunktis ja kergejõustik alustab huvitavate võistlustega hooaega, esitame nende statistika. Kasutati spordibiograafiate ja elulooraamatute kirjeid ja registreeriti sportlased, kes ületasid 80, 85 ja 90 eluaasta piiri. Väljavõte saja vanema Eesti jalgpalluri ja kergejõustiklase andmetest. Ületatud eluaastad 80 Jalgpall 15 Kergejõustik 20

85 8 23

90 5 kokku 28 9 kokku 52

Järgnesid eluloos toodud faktilised andmed (saavutused teistel spordialadel, ühiskondlik aktiivsus jne). Ülaltoodu on informatsioon elatud aastatest.

tusid. Võib-olla ongi, kuid igatahes pole asi praegusel juhul mitte tegelikkuses, vaid ühisarvamuses. Ja nii mõnigi ehk hangib nüüd endale Boriss Nemtsovi ja Vladimir Milovi brošüüri ja otsib sealt suurema huviga, kes on õieti need Rotenbergid ja Timtšenkod, et meie suur juht nende pärast vennad-venelased fašistide käest päästmata jättis. Mõned Putini kriitikud ennustavad nüüd kahjurõõmsalt, et varsti võivad Ukrainasse sõdima läinud mehed kodumaale tagasi pöörduda. Ja nad võivad seejuures olla väga halvas tujus: pettunud, löödud ja pisut muutunud vaadetega rahvajuhi poliitikale. Ja neil on relvad käes ja administratiivhoonete ja politsei jaoskondade hõivamise kogemus seljataga. Vähetõenäoline muidugi – seni kuni FSB ja selle osa, piirivalve, on ülemvõimule truud. Aga kindlasti on ka Venemaa jõustruktuurides palju pettunuid. Ka välispoliitiliselt on Ukraina-seikluse tulemused Venemaa jaoks üsna nutused. Moskva on saanud endale Krimmi, kuid kaotanud kogu ülejäänud Ukraina. Krimm aga jääb trumbiks Venemaa vastaste käes igasugustel tulevastel läbirääkimistel. NATO ja vana Euroopa pealinnad on teatud määral üles ärganud, ei pea enam ei Venemaa naabreid peast vigasteks häirekellalööjateks ega Venemaad usaldusväärseks partneriks.

utin ja teised Vene riigi juhid on sattunud vähemalt näiliselt sundseisu: kui teed järske liigutusi Ukraina suhtes, tulevad senisest karmimad sanktsioonid. Kui jätad tegemata, valmistad pettumuse oma rahvale. See viimane variant oleks võinud nii Putinile isiklikult kui ka kollektiivsele Putinile olla vägagi ebameeldiv, isegi ohtlik. Aga ei ole. Sest Putini käsutuses on riigitelevisioon – kõik traadita kanalid. Need saavad iga kell rahvale kõik ära seletada: kui tark on rahvajuhi senine poliitika olnud, kui ettenägelikud on nüüd tema vastassuunas tehtud sammud ja kui hästi on Venemaal üldiselt läinud, vaatamata arvukate vaenlaste salakavalusele. Nii et Putini populaarsus püsib seal, kuhu see on pärast Krimmi sööstnud – 80 protsendi kandis.

Elulooliste andmete analüüs ja üldistused on arusaadavad treeneritele. Tavalugejatele arusaadav selgitus vajaks liiga palju leheruumi. helmut valgmaa

Palamuse

Helkuril pole imevõimeid Näe ja ole nähtav – selline on üks liikluse põhitõdesid. Palju on õigustatult räägitud ka helkurivajadusest. Samas aga ei saa pidada helkurit imevahendiks, kui üldine liikluskultuur lonkab. Toon vaid mõne näite. Lüpsja siirdub varahommikul jalgrattal tööle. Tal on seljas hele liiklusvest, rattal helkurid – ta on nähtav. Sellest ei piisanud, sest naisele sõitis otsa auto. Teine näide. Mehed tegid maanteejooksu, seljas helendavad vestid, ripnemas helkurid, jalas kirevad tossud. Sellest aga ei piisanud – neile sõitis otsa mootorrattur. Ärgem jäägem lootma helkuri imevõimetele, vaid eelkõige tuleks luua kord meie üldisesse liikluskultuuri. henn lahesaare

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

Ja ärgu Putin ja tema klikk lootku, et me unustame ära, kuidas tema venelased reetis ja fašistidest jõletiste poolele asus.» Seda kirjutas üks vene marurahvuslasest vähetuntud blogija (Igor Andrejev on ta nimi) mõni päev tagasi, veel enne seda, kui rahvajuht «palus» föderatsiooninõukogul Ukraina territooriumile vägede viimise luba tühistada. Aimata võib, mida arvavad härra Andrejev ja sajad tuhanded tema mõttekaaslased nüüd, mil sissetung Ukrainasse on justkui ametlikult ära jäetud. Putin ja tema lähikond on oma Ukraina-mänguga sattunud, vähemalt väliselt, ebameeldivasse olukorda. Kui tegemist oleks pisut vabama riigiga, võiks see olukord olla kohe väga-väga ebameeldiv. Marurahvuslasteks on nüüd muutunud – nii ohjeldamatu Ukraina- ja läänevastase telepropaganda kui ka omaenda postimperialistliku paranoia mõjul – suurem osa venelastest. Õhkkond riigis on umbes nagu kunagi pronksööde aegu Tallinna tänavatel või Eesti Moskva saatkonna ees märatsenute našistide keskel. Või hullemgi: tegemist on ikkagi päris sõjaga. Ja kõik need inimesed ootasid Putinilt, et kohe-kohe viib ta väed Ukrainasse, päästab sealsed venelased, purustab fašistid ja soovitavalt kogu Ukraina riigi ning liidab Venemaaga kogu «Novorossija» ehk Uus-Venemaa, Harkivist kuni Izmailini välja. Seda lootsid need, kes läksid «Novorossijasse» Ukraina vastu sõdima. Üsna paljud neist ei kavatsenudki arvatavasti tasapisi toibuva-taasloodava Ukraina armeega lahinguid pidada. Nad arvasid – ja nii neile arvatavasti lubati ka –, et kohe ületavad Vene tankid piiri ning nad marsivad nende tankide sabas rõõmsalt Kiievisse.

Palun hapnikku, härra peaminister

iimase viie aastaga oleme väljarände tõttu kaotanud neli protsenti töövõimelisest elanikkonnast. Inimeste lahkumine kimbutab väga valusalt eelkõige Lõuna-Eestit ning selle väravat Tartut. Möödunud aastal lahkust (tudengeid arvestamata) Tartust jälle 680 inimest rohkem, kui Tartusse kolis. Tartust on saanud Lõuna-Eesti läbisõiduhoov, kuhu tullakse väikealevitest lootuses leida tööd ning kust minnakse edasi Tallinna ja välismaale. Ikka lootuses leida inimväärse palgaga tööd, sest Tartu mediaanpalgaga – 700 eurot – pole võimalik peret üleval pidada. Tartu on Lõuna-Eesti viimane kants, kus annaks väljarändestsenaariumi pidurdamiseks midagi ette võtta. Ülikoolilinnas jagub selleks ideid, kuid investeeringuteks napib raha ajal, mil on tarvis suures mahus investeerida taristusse, et tehnoloogiate abil mastaabiefekti saavutavale ettevõtlusele jalad alla saada. Paraku on rahandusministeerium kohalikel omavalitsustel arendustegevuse hapniku kinni keeranud. Oleme absurdses olukorras: niigi väga väikse sündimusega Tartu linnas on ikka 1000 last lasteaiajärjekorras. Linnavalitsus on sunnitud lasteaedade ehitamist edasi lükkama, sest raha investeeringuteks lihtsalt pole. Tartu linn on kärpinud kõikjalt, kus võimalik. Üle 85 protsenti linna eelarvest kulubki riiklikul tasandil seadusega määratud kohustuste täitmiseks. Linnavalitus on muutunud jõuetuks ministeeriumide käpikuks, nagu olid omavalitsused nõukogude ajal. Seejuures on Tartu tulubaas võrreldes väiksemate omavalitsustega veel üsna eeskujulik. Probleemid algasid 2009. aasta kriisi ajal, kui rahandusministri otsusega võttis keskvalitsus ära suure osa linnale laekunud aktsiisimaksust ja tulumaksust, ning kriisieelsele tasemele pole keskvalitsus seda tagasi tõstnud. Investeerimisvõimalused on niivõrd kärbitud, et linn on võimeline oma põhikohustusi (lasteaiakohad) täitma vaid euroraha eest! See on häbiväärne. Nüüd, mil oleme uue euroraha perioodi lävel, on tõsine oht, et enamikul omavalitsustest pole võimalik isegi seda raha taotleda, sest valitsuse kehtestatud laenukoormuse limiit on ammugi kõigil täis. Samal ajal taristu laguneb.

esti «lõunaosariikide» omavalitsuste olukord on niivõrd kriitiline, et lisaks tulubaasi suurendamisele on tarvis ka korralikku investeeringute ja tööstuspoliitika kava, mis tõmbaks Lõuna-Eestis käima tehnoloogiamahuka tootmise ning ühes sellega looks eeldused kõrgepalgaliste töökohtade tekkeks ja teenussektori arenguks. Ei piisa enam iduettevõtluse arengukavadest. Need on vahvad ja noortele inspireerivad, aga nende panus uute kõrgepalgaliste töökohtade loomisse on väike. Tarvis on mahukaid investeeringuid tööstusettevõtetesse, rahvusvahelistele ettevõtetele atraktiivsete investorpakkumiste tegemist ning riigil tuleb kohalikke ettevõtjaid toetada tõsiste kaasinvesteeringutega ja sobivate laenuvõimalustega, mida erapangad ei paku. Selleks et omavalitsused oleksid võimelised kohapeal arengut koordineerima, tuleb värvata pädevaid ametnikke, mis praeguste vahenditega on sama hästi kui võimatu. Kust raha võtta? Esiteks tuleb kiiremas korras tõsta omavalitsustele pandud laenupiirangu piiri. Teiseks, valitsusel on viimane aega üle vaadata tulu ümberjagamise loogika riigis. Kui vaadata rahvusliku kogutoodangu jagunemist ettevõtete tulu ja palkade vahel, siis on Eesti Euroopas kõige transiidi-, allhanke- ja reekspordisõbralikum riik. Vaid pool SKTst makstakse Eestis palkadeks. Kuid need on tegevused, mille osakaal meie majanduses peab vähenema, kui tahame hästi elada.

10 || KULTUUR || POSTIMEES, 26. JUUNI 2014

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

DISAIN. Tartu Kõrgema Kunstikooli disainereid iseloomustab kaine mõtlemine.

Praktilise meele kool kai lobjakas

Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi direktor

TKK lõputööde näitus Avatud 12. juulini Tartus Nooruse galeriis.

artu Kõrgema Kunstikooli disaini suuna lõpetas tänavuses lennus 25 inimest. Erialad ulatusid tekstiili-, naha- ja mööblikunstist meedia ja reklaamini. Ma pole möödunud aastatel kooli lõputöid peensuseni jälginud, olen nendega kursis vaid üldjoontes. Seekord aga avaldas mulle sügavat muljet tööde teemapüstituse laiahaardelisus, tootearendustest ja kollektsioonidest rohkete väljatöötatud graafiliste identiteetideni ja veebirakendusteni. Tartu Kõrgem Kunstikool on kunstiharidust andev rakenduskõrgkool, mis paistab silma väga kaine suunitlusega, pakkudes potentsiaalse tööandja jaoks loovalt ja praktiliselt mõtlevaid oskuslikke ja küpseid tegijaid. Tänapäevale omaselt olid mitmed lõpetajad loonud juba oma ettevõtte ja kaubamärgi (Dotti, Dève), tegid koostööd selgelt toimivas suhtes konkreetse tugeva tellijaga (Elisa, Balbiino, Stålhästen) või alles alustanud ettevõttega (vinnutatud liha tootja, hobiõllepruulija, nahadisainer, moebränd). Oma osa on siin kindlasti tänapäeva tudengite eripäral – ollakse töötav või juba teist eriala omandav õppija –, kuid ka õppe praktilisel suu-

Pleed Reela Niguli kollektsioonist Dots tema oma kaubamärgile Dotti.

nitlusel, mis sunnib rakendama oma teadmisi päriselus. Nii ongi mitmel lõpetajal tagataskus juba päris korralik töökogemus. Nagu ütles kaitsmiste ajal «lava taga» üks õppejõud: «Ma pean ju olema kindel, et nad saavad tööd.» Töid oli meeldivalt erineva suunitlusega. Näha võis konk-

reetsete ülesannete praktilisi lahendusi: väga professionaalselt läbitöötatud jalgrattakottide kollektsioon Stålhästenile Anneli Altonilt, visuaalse identiteedi kujundamine noortele kolleegidele – Catherine Karult Kristel Suigussaarele, Liis Todeskilt NOJI-le. Samuti isiklikest vajadus-

test välja kasvanud töid (Reela Niguli pleedide kollektsioon Dots oma kaubamärgile Dotti, stabiliseeritud puidust kellade sari Kersti Teenult) ja enda proovilepanekut, aga ka tööandja võimalusi arvestavaid innovaatilisi lahendusi (Joonas Riisalu töö puidule reljeefse tekstuuri tekitamisest). Vä-

«Rehepapp» sai rohelise tule, Valentin Kuik ka tiit tuumalu

tiit.tuumalu@postimees.ee

ui just luuavarrest pauku ei tule, siis peaks sügisel lõpuks võttesse minema ammuoodatud mängufilm «Rehepapp», mida esimest korda üritati ekraniseerida juba kümmekond aastat tagasi – selle esimese etapi tootmiseks eraldas Eesti Filmi Instituut äsja 110 200 eurot. Kahe aasta jooksul kavatsetakse seda toetada 390 000 euroga. Sellega sai viimaks kokku ka Eesti panus – ligemale 550 000 eurot ehk 54 protsenti – 1,2 miljoni euro suurusesse eelarvesse. Ülejäänud raha peaks kogunema välismaalt ja jagunema Saksamaa, Poola ja Soome vahel. «Kaastootjate «jah» on olemas. Ootame vaid fondide vastuseid, et lõplik eelarve selgeks saada,» ütles produtsent Katrin Kissa. Lisa taotletakse veel rahvusvahelisest koostööfilmide fondist Eurimages. Andrus Kivirähki raamatul põhineva fantaasiafilmi, mis on sünopsise järgi segu maagiast, mustast huumorist ja roman-

«Rehepapi» kratid on kujundanud Jaanus Orgusaar. foto: homeless bob production

tilisest armastusest, kirjutas ja lavastab Rainer Sarnet, filmib Mait Mäekivi. Peategelasi, mõisa kubjast Hansu ja Räägu Liinat kehastavad vastavalt Jörgen Liik ja Rea Lest. Veel on osadesse kinnitatud Taavi Eelmaa, Katariina Unt ja Kaido Veermäe, kaasa teeb ka hulk mitteprofessionaalseid näitlejaid. Filmiinstituudi peaprodut-

sendi Piret Tibbo-Hudginsi sõnul võiks sellest tulla originaalne film ka rahvusvahelises kontekstis, ekspressionistlik ja intrigeeriv täiskasvanutele mõeldud muinasjutt, mis vihjab samas kõnekalt moodsa ühiskonna hingetusele. Võtted lähevad lahti novembris ja kestavad järgmise aasta kevadeni. Filmitakse Karula ümbruses ja Saaremaal. Filmiinstituut toetas ka teist filmi, Valentin Kuigi ja Manfred Vainokivi draamat «Perekonnavaled», eraldades selle esimese etapi tootmiseks 40 000 eurot. Järgmisel aastal kavatsetakse sellele lisada veel 240 000 eurot. Kuigi stsenaariumi põhjal vändatava 437 000 euro suuruse eelarvega filmi peategelaseks on sünopsise järgi muusik Egon Rei, kes dirigendist äia ootamatu haigestumise järel võtab orkestri juhtimise üle. Et orkester ja ka perekond ei laguneks, tuleb varjata äia minevikuga seotud valesid. Vanad valed sünnitavad uusi ja mõjutavad ka Egoni elu. Tibbo-Hudginsi sõnul on «Perekonnavaled» meisterli-

kult kirjutatud ja tugeva näitlejaansambliga lugu, kus mineviku varjud, kaksikelud ja pooltõed paljastuvad põhjamaise pidurdatud avameelsusega. Vanameister Valentin Kuik lavastas viimati mängufilmi 1990ndate lõpus, kui tuli välja «Lurjus». Tema vahepealsed ideed pole filmiks saanud. Manfred Vainokivi on mängufilmidebütant, kes on ühtlasi linateose operaator. Peaosa mängib Tambet Tuisk. Toodab Filmivabrik. Esimene võttenädal on planeeritud oktoobrisse, põhiosa filmitakse järgmisel suvel. Tänavu alustatakse või jätkatakse veel selliste mängufilmide võtetega nagu Margus Paju «Supilinna salaselts», Elmo Nüganeni «1944» ja Urmas E. Liivi «Must alpinist», lisaks soomlase Klaus Härö «Vehkleja» ja leeduka Kristijonas Vildžiunase «Seneca päev», millest kummagi juures on Eesti kaastootjaks. Kinoekraanidele jõuavad sel aastal aga Katrin ja Andres Maimiku «Kirsitubakas», Ilmar Raagi «Ma ei tule tagasi», Jaan Toomiku «Maastik mitme kuuga» ja Mihkel Ulgi «Nullpunkt».

POSTIMEES, 26. JUUNI 2014 || KULTUUR || 11

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Šokk. Kas minu laps on mõrvar? arvustus jaan martinson Postimees

William Landay

«Jacobi kaitsmine» Liis Todeski visuaalne identiteet firmale NOJI. foto: ingrida pjatkovskaja

tõlkinud Helena Eenmaa Kunst, 400 lk

Ü Rainer Klementi mööbel.

foto: ingrida pjatkovskaja

Riin Kivisilla ratsutamisel kasutatavad valtrapid. foto: patrik tamm

Anneli Altoni jalgrattakott.

hesed riskisid olla avara pilguga enda ümber vaadanuna ise ülesande püstitajad. Silma jäi Riin Kivisilla väga põhjalik töö ratsutamisel kasutatavatest valtrappidest ning vildi taaskasutusest nende juures, millel on kindlasti rohkesti rakendamispotentsiaali. Veenva tulemusega tõusid esile ka Rai-

foto: artur sadovski

ner Klementi monteeritav terrassimööbel ja Piret Alvre tänavust jalgpalli MMi puudutav veebilahendus. Kohati võib tööde äärmiselt praktilises väljundis näha takistust laiema loova potentsiaali avaldumisele, arvestades, et kooli lõputöö on ju võimalus, kus oma lennukust

mahetoit ökoloogilised pesu- ja puhastusvahendid ökoloogiline kosmeetika - kauplused Tallinnas ja Pühajärvel - veebipood www.sahver.ee - kaup koju ja kontorisse - hulgimüük

OÜ Ökosahver, Mulla 6a, TALLINN tel 673 8318; e-mail tellimine@sahver.ee facebook.com/Okosahver

www.sahver.ee

näidata. Kindlasti on aga rakenduslikkus omaette suur väärtus, mis selle võimaluse sageli üles kaalub. Kõrvu jäi noorte disainerite paindlikkus – turuga arvestav valmisolek oma väljatöötatut mugandada, mis on alustaja seisukohalt arusaadav, kuid milles peitub oht olla lii-

foto: peter kollanyi

ga järeleandlik kliendi soovile. Viimase oskused ja teadmised kujundusest võivad anda diletantliku tulemuse, mis tekitab pigem segadust ja küsimärke, kui kinnitab disaineri häid kavatsusi. Nii et soovin julgust olla endas kindel. Konkurentsivõime näib olevat tagatud.

hest küljest peaksid «Jacobi kaitsmist» lisaks kohturomaanide fännidele lugema kõik lapsevanemad, kuid teisest küljest võib raamat põhjustada neil unetuid öid. Kas me teame, mis peitub meie järeltulijais ja millega nad meie silma alt ära olles tegelevad? Legendaarse õuduskirjaniku Stephen Kingi hinnang – et «Jacobi kaitsmine» on viimaste aastate parim krimikohturomaan – ei tohiks teadlikele kodanikele väga sügavalt mõjuda, sest ookeani taga saab kiitust raha eest tellida. Ent seekord on King täppi pannud. Eestimaine lugeja ehk ei teagi, et peale suurmeister John Grishami on teisigi väga häid kohtusaagade kirjutajaid. Kas just paremaid, aga... Ütleme, et seekord tungib William Landay väga sügavale tegelikkusse ning kohtuvõitlus süüdistaja ja advokaadi vahel jääb kõrvalharuks. Ühes sündsas ja ülimalt turvalises väikelinnas pussitatakse surnuks teismeline, paras kaak ja kiusaja, kuid see ei leevenda üldsuse šokki. Lugupeetud ja kogenud ringkonnaprokuröri abi võtab uurimise enda kätte ning peab õõvas-

tusega nägema, kuidas kõik tõendid viivad kurjategijani – tema enda pojani, tapetu klassivennani. Mõistagi vahetab isa poolt ning temast saab poja kaitsja. Isa on isa ega usu iial, et tema uhkus ja au, keda on aastaid eeskujulikult kasvatatud, võiks olla kurjategija. See pole lihtsalt võimalik! Ta on ju olnud aina silme all, nii tore ja armas poiss. Jah, minevikus on olnud ehk mõni ärevust tekitav hetk, mis pole nõnda tore ja armas, aga noh, kes meist oleks täiuslik ning kas erandid ei kinnitavat reeglit? Teinekord riputavad tunded lapsevanemate silme ette loori, mis eraldab kujutelma reaalsusest. Poja toast leitud nuga tuleb hävitada, sest see ei saa olla mõrvarelv sel lihtsal põhjusel, et minu poeg ei saa olla mõrvar, saati ta kinnitas, et ostis terariista niisama, ilma eesmärgita. Kui palju teavad vanemad oma lastest? Kas nad on valmis julge südamega uurima tema arvuti ja i-vidinate sisu ja teada saama, millised teemad talle huvi pakuvad? Kas nad on valmis pidama ausat vestlust lapse sõprade ja kaaslastega, kuulmaks tõtt, tõtt ja veel kord tõtt? Ja kas tõtt võetakse tõena või pole loori võimalik maha rebida? Hei, lõpetage, minu poeg ei ole süüdi! Süüdi on linnakese pedofiil, vaid nemad võivad sääraseid metsikusi korda saata! Ja veel: kas tulevikku saab mineviku järgi ennustada? Kas vägivaldsus kandub põlvest põlve, kas mõrvageen on olemas või määrab keskkond inimese saatuse? Ning lõpetuseks: tuleb tõdeda, et emade maailmapilt, kui uskuda raamatut, on ilmselt realistlikum.

12 || SPORT || POSTIMEES, 26. JUUNI 2014

TOIMETAJA MARIEL GREGOR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALLI MM. Spordipsühholoogide sõnul ei suuda vastast hammustanud Uruguay koondise mängija Luis Suarez impulsse kontrollida ja tema käitumine

Psühholoog: Suareze käitu mariel gregor reporter

maailmameistrivõistlused jalgpallis

ui eelmisel nädalal sai Luis Suarezest ühe mängu järel Uruguay jalgpallikoondise päästeingel, sest vigastuspausilt naasnud ründaja lõi MMil Inglismaale kaks väravat ja tõi meeskonnale vajaliku võidu, siis nüüd on mees taas negatiivse tähelepanu all. Suarez hammustas viimases alagrupimängus Itaaliaga vastaste kaitsjat Giorgio Chiellinit õlast, kuid pääses karistuseta, kuigi Chiellini näitas hammustusjälgi ka kohtunikele. See polnud Suareze jaoks esimene kord sellise asjaga hakkama saada. Hollandi liigas määrati talle 2010. aastal seitsmemänguline võistluskeeld, kui ta lõi hambad Otman Bakkali kaela. Mullu aprillis karistas Inglismaa jalgpalliliit uruguaylast Chelsea mängija Branislav Ivanovici hammustamise eest kümnemängulise keeluga.

Kontrollimatud impulsid Spordipsühholoog Aave Hannus ütles, et tõenäoliselt suudaks Suarez oma impulsse paremini kontrollima õppida ja sellist vahejuhtumit tulevikus vältida. «Et ta on varem samasuguse käitumise eest ka karistada saanud, siis selle juhtumi puhul tundub, et mängija ei suuda lihtsalt oma impulsse pingeolukorras kontrollida,» rääkis Hannus. «Pinge ja ka kuumus võivad sellise olukorrani viia. Seda võib võrrelda korduvalt purjus peaga autorooli istumisega, kus inimene on samuti karistada saanud, ent samasugune käitumine jätkub.» Spetsialisti sõnul peab sportlane oma käitumise muutmiseks ka ise kaasa aitama.

«Kui endal on motivatsiooni, siis psühholoogi abiga on võimalik õppida oma impulsse kontrollima. Sellise olukorra tekkimist saab õppida äratundma ja seeläbi vältima,» lisas Hannus. Salfordi ülikooli spordipsühholoog Tom Fawcett sõnas BBC vahendusel, et Suareze käitumine oli etteaimatav. «Kui ta on varem niimoodi käitunud, võis eeldada, et see juhtub veel,» sõnas üks Inglismaa juhtivaid spordipsühholooge. «Selline käitumine ei muutu mõne psühholoogivisiidiga. Kuigi Suarez on Liverpoolis saanud ses osas abi, võib selline asi teatud situatsioonis uuesti korduda,» ütles Fawcett.

Kohtunik järgis reegleid Mängija ise juhtunus suurt probleemi ei näe. «Karistusalas juhtub selliseid asju,» vahendas Eurosport Suareze sõnu. «Meil oli omavaheline kontakt, kus puutusid kokku rindkere ja õlg ning mina sain löögi vastu silma,» kirjeldas Suarez juhtunut enda vaatevinklist. Eesti Jalgpalli Liidu peakohtuniku Uno Tutki sõnul käitus kohtunik selles olukorras vastavalt reglemendile. «Sellises olukorras tohib kohtunik otsuse langetada selle põhjal, mida ta ise näeb. Või kui ta saab vastava info abikohtunikelt. Sama kehtib näiteks juhul, kui mängija näitab oma seljal süljelärakat ja väidab, et vastane sülitas. Ka siis ei saa kohtunik pelgalt mängija väidete põhjal mingit karistust määrata,» sõnas Tutk. «Kohtunikule kõnealuses intsidendis seega midagi ette heita ei saa, ta käitus vastavalt ettekirjutustele,» lisas Tutk. Rahvusvaheline Jalgpalliliit (FIFA) algatas juhtunu asjus ka ametliku juurdluse, süüdimõistmine võib Suarezele kaasa tuua pika mängukeelu. FIFA reeglite kohaselt on võimalik distsiplinaaruurimise järel mängijat karistada kahemängulise kuni kaheaastase keeluga. Otsus tuleb langetada enne laupäeva, kui kaheksandikfinaali pääsenud Uruguay kohtub Colombiaga. «Praegusel juhul on juurdlust alustatud videosalvestuse põh-

Itaalia koondise mängija Giorgio Chiellini näitab oma hambajälgedega õlga. fotod: ap/reuters/scanpix

jal. Sellises olukorras antakse mõlemale poolele võimalus olukorda selgitada. Seega saavad oma võimaluse nii Suarez, Uruguay jalgpalliliit, Giorgio Chiellini kui Itaalia jalgpalliliit. Informatsiooni tahetakse alati saada otse allikast,» selgitas Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht distsiplinaarjuurdluse toimimist. «Praeguses olukorras on videopildi põhjal kõik selge ning asja ei ole võimalik kahtepidi mõista. Seega ei pruugita itaallaste käest üldse selgitusi küsida,» lisas Uiboleht. Uibolehe sõnul saab FIFA Suarezt karistada otseselt sellel võistlusel. «Kõige loogili-

sem on, et talle määratakse MMi lõpuni kestev mängukeeld. Samas võib karistus olla ka pikem ja ulatuda järgmiste valikmängudeni. Lisaks võidakse kasutada kombineeritud karistust ehk lisanduda võib ka rahatrahv. Sellistes olukordades on siiski varasemat praktikat vähe olnud ja seega on midagi raske ennustada,» rääkis Uiboleht. Teoorias on Uibolehe sõnul võimalik, et FIFA otsus võib laieneda näiteks ka Inglismaa liigale, kus Suarez igapäevaselt mängib. FIFA kasutab mängujärgsete karistuste määramisel videokorduste abi alates 1994. aasta MM-finaalturniirist, kui hispaanlast Luis Enriquet küünarnukiga näkku löönud itaallasele Mauro Tassottile määrati kaheksa kohtumise pikkune mängukeeld.

Kas USA ja Saksamaa jalgpallikoondised sõlmivad mittekallaletungilepingu? JALGPALLI MM. Täna Reci-

fes toimuv G-grupi liidrite USA ja Saksamaa kohtumine võib minna ajalukku kui kõige rahumeelsem jalgpalli MMi ajaloos, sest viik viib edasi mõlemad. Nagu kirjeldas Briti uudisteagentuur BBC, pole meeskondadel vaja teha muud kui heita väljakul pikali, vaadata muru kasvamist või teha kerge uinak, sest 0:0 on täiesti rahuldav skoor. Nii ühel kui ka teisel on turniiritabelis neli punkti, Ghanal ja Portugalil kummalgi üks. Mis tähendab, et kui Saksamaa ja USA kavatseksid tõsiselt mängima hakata, riskiksid

nad võimaliku kaotusega. Seega, milleks mängida? Harva on üks matš sundinud reegleid muutma, aga nii juhtus 1982. aasta MMil, kui alagrupi viimases mängus läksid kokku Lääne-Saksamaa ja Austria. Alžeeria oli eelnevalt alistanud Tšiili ning tekkis seis, kus Saksamaa 1:0 või 2:0 võit Austria üle viinuks edasi mõlemad meeskonnad. Kümnendal mänguminutil lõid sakslased vajaliku värava, misjärel kadus jalgpallureil igasugune soov rünnata. Järgneva 80 minuti jooksul pall keskringist väljas eriti ei käinud ning mängulinna järgi sai matš nimeks «Gijoni mittekallaletungileping».

Publiku vilekoor mängijaid ei häirinud ning häbistatud Rahvusvaheline Jalgpalliliit FIFA kehtestas uue reegli: MMi alagruppide viimased kohtumised peavad toimuma ühel ajal. Paraku pole ka sest reeglist alati abi. Kui Saksamaa ja Austria ei varjanudki soovi mäng mõlemat rahuldava seisuga lõpetada, siis 2004. aasta EMil suutsid Taani ja Rootsi kummalisel kombel pärast pikka ja pingelist heitlust saada tabloole skoor 2:2, mis sõltumata teise kohtumise tulemusest nii ühe kui teise veerandfinaali viis. Mõlemad tiimid kinnitasid, käsi südamel, et min-

git kokkulepet polnud, lihtsalt juhtus nii. Pole saladus, et USA ja Saksamaa koondise peatreenerid Jürgen Klinsmann ja Joachim Löw pole lihtsalt kaasmaalased, vaid ka semud. Seega... Klinsmann, vastates ajakirjanike küsimusele, kas Recifes kordub Gijonis toimunu, palus mitte tuua mängu sõprussuhteid ja ajalugu ning kinnitas, et «mittekallaletungilepingut» ei sõlmita. «Te räägite ammustest asjadest ja sellest, mis juhtus Saksamaaga. Saksamaa ei ole USA osariik. USAd tuntakse selle järgi, et mängijad annavad igas mängus endast parima.» Jaan Martinson

POSTIMEES, 26. JUUNI 2014 || SPORT || 13

TOIMETAJA MARIEL GREGOR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

oli etteaimatav.

umist võis ette näha MMi PÄEVIK madis kalvet reporter

MM tõestab osa tippmängijate võimetust eksimustest õppida

Jalgpalli MM C-ALAGRUPP

F-ALAGRUPP

• Jaapan – Colombia 1:4 Väravad: 45.+1. Shinji Okazaki – 17. pen Juan Cuadrado, 55., 82. Jackson Martinez, 90. James Rodriguez

• Argentina – Nigeeria 3:2

• Kreeka – Elevandiluurannik 2:1 Väravad: 42. Andreas Samaris, 90.+2. pen Giorgos Samaras – 74. Wilfried Bony Lõplik tabeliseis: 1. Colombia 9 punkti/3 mängu 2. Kreeka 4/3 3. Elevandiluurannik 3/3 4. Jaapan 1/3

Väravad: 3., 45.+1. Musa, 50. Rojo – 4.,47. Musa • Bosnia ja Hertsegoviina – Iraan 3:1 Väravad: 23. Džeko, 59. Pjanic, 83. Vršajevic – 82. Ghoochannejhad Lõplik tabeliseis: 1. Argentina 9 punkti/ 3 mängu 2. Nigeeria 4/3 3. Bosnia ja Hertsegoviina 3/3 4. Iraan 1/3

AJAKAVA 26. juuni • 19.00 USA – Saksamaa (G-alagrupp) • 19.00 Portugal – Ghana (G-alagrupp) • 23.00 Lõuna-Korea – Belgia (H-alagrupp)

SPORT.POSTIMEES.EE

• 23.00 Alžeeria – Venemaa (H-alagrupp)

algpallimaailmas on ikka hoitud silma peal n-ö pahade poiste tegemistel ja nende eksimusi on ka meedias laialdaselt kajastatud. Viimastel aastatel on ühed kõmulisemad tippmängijad olnud Uruguay koondise ründestaar Luis Suarez ning Portugali koondise keskkaitsja Pepe, kes on palliplatsil ikka sekeldustesse sattunud. Lõppenud klubihooajal suutsid nii Suarez kui ka Pepe probleeme vältida – nii tegi esimene Inglismaa kõrgliigas oma karjääri parima hooaja ja teine murdis Madridi Realis taas põhikoosseisu ning aitas tiimi tähtsate võitudeni. Käimasolev finaalturniir on aga tõestanud, et vanadest harjumustest on selliseid mehi raske võõrutada. Esmalt tõusis Brasiilias tähelepanu keskpunkti 31-aastane Pepe, kui ta otsustas oma peaga testida Saksamaa koondise ründestaari Thomas Mülleri pea tugevust. Varasemalt samuti vastasmängijate löömisega või nende peale astumisega «kuulsust» kogunud Pepe näitas seega Brasiilias, et tema peale ei saa tähtsatel hetkedel endiselt kindel olla. Teisipäeval tõestas jalgpallimaailma praeguse aja üks geniaalsemaid ründajaid Suarez, et ka tema pole oma vanu trikke unustanud ja vahepealne rahunemine on olnud petlik. Varasemalt kahel korral vastasmängijat hammustanud Uruguay koondise ründestaar lõi seekord hambad sisse Giorgio Chiellini õlga ning vedas oma meeskonda olulisel hetkel alt. Kui Pepe tegutses kohe kohtuniku silma all, sai selle eest punase kaardi ja ühemängulise keelu, siis Suarez üritas näida ise ohvrina ning pääseski esmalt karistusest. Tema õnnetuseks on tänapäeva tippjalgpallis staadionil telekaameraid piisavalt palju ja ükski ebaeetiline tegu ei jää karistuseta.

Karpak võitis Kieli etapi

Kanepi kaotas paarismängus

Barcelona palkas väravavahi

Eile peeti otsustavad medalisõidud purjetamise Kieler Woche regatil, mis on võistluse «EUROSAF Champions Sailing Cup 2014» viimane etapp. Deniss Karpak võitis eile medalisõidu ning tuli Finn-klassis esikohale ka kokkuvõttes. Karl-Martin Rammo lõpetas regati Laser-klassis teise kohaga. Marjaliisa ja Elise Umb parandasid naiste 470 konkurentsis regati lõppkoha viiendaks. Lauri Väinsalu tuli Finnide arvestuses kümnendaks.

Kaia Kanepi langes koos USAd esindava Anna Tatishviliga Wimbledoni tenniseturniiril paarismängus avaringis konkurentsist, kui nad jäid avaringis 2:6, 4:6 alla šveitslannale Belinda Bencicile ja bulgaarlannale Tsvetana Pironkovale. Kohtumine kestis vaid ühe tunni ja seitse minutit. Üksikmängus on Kanepi jõudnud Wimbledonis teise ringi, kus ta läheb vastamisi Kasahstani esindaja Jaroslava Švedovaga.

FC Barcelona jalgpallimeeskond sõlmis nelja aasta pikkuse lepingu Tšiili koondise esiväravavahi Claudio Bravoga. 31-aastane puurilukk kuulus seni Real Sociedadi ridadesse, kus ta mängis alates 2006. aastast. Üleminekusummat ei ole avalikustatud, kuid Hispaania meedia teatel maksis Barcelona Bravo eest 12 miljonit eurot. Barcelona on sel suvel palganud ka 22-aastase sakslasest väravavahi Marc-Andre Ter Stegeni.

Taaramäe osalemine Touril pole kindel Jalgrattur Rein Taaramäe kirjutas oma paf.com-i blogis, et tema osalemine Tour de France’il ei ole veel kindel. «Prantsusmaa velotuur see aasta ära ei jää. Kõik ässad on kohal nagu ikka, kuid minu osalemine pole veel kindel. Pärast eelmist võidusõitu avaldas meeskond 5 nime, kes pileti tuurile said,» kirjutas Taaramäe ning lisas, et ülejäänud neli nime avaldatakse järgmise nädala alguses ja tema ei ole kindlasti meeskonna liider.

16 || AED & KODU || POSTIMEES, 26. JUUNI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

KUMMISKULPTUURID. Alustuseks tahtsid ühe Kohtla-Järve kortermaja elanikud lihtsalt oma maja ja selle ümbrust pisut korrastada, kuid nüüd on nende õuest saanud ümberkaudsetele vaatamisväärsus.

Gena, papagoid ja flamingod vanadest irina tokareva

vene toimetuse reporter

he tav a l i se Koht la-Jä rve kahekorruselise maja siseõu on naabrite seas tuntud armsate ja omapäraste aiaskulptuuride poolest, mille kõrval ümberkaudsete majade elanikud armastavad käia pilte tegemas. Kogu see ilu ei läinud korteriühistule sentigi maksma, kuid see-eest on selle nimel näinud palju vaeva korteriühistu Järveküla tee 54 esimees Maria Vesselova, korteriühistu juhatuse liige Farid Rahhimov ja viimase abikaasa Galina. Nad näitavad oma aeda uhkusega: sirelid ja kellukesed on küll peaaegu ära õitsenud, kuid nautida saab pojengide ja iiriste ilu, seejärel jõuab kätte ka rooside aeg. Kuid vaid viis aastat tagasi polnud hoovis ei lillepeenraid, kiviktaimlaid ega mugavaid pinke. «Rohi oli rinnuni, ma niitsin seda vikatiga,» meenutab Farid. «Mis teha – naine ütles, et teda on ära tüüdanud, et aknast näeb umbrohupadrikut. Ja kahju oli ka meie pensionäridest ja lastest, kellel polnud kuskil jalutamas käia.»

Aknalaudadest istepingid Maria ja Galina tegid lillepeenrad, mõtlesid välja, kuhu mida kasvama panna, korjasid tuttavatelt istikuid. Farid, kes on ametilt linna kommunaalameti ekskavaatorijuht ja ka muidu kuldsete kätega mees, pani esimese asjana õue püsti kiige ja ehitas liivakasti. Kui linnapargis algas remont, lubati korteriühistul võtta sealt mõned vanad pingid. Meister tegi need korda, asendades seejuures mädanenud lauad ... aknalaudadega! Naabrid vahetasid just parajasti aknaid ja tahtsid aknalauad ära visata, kuid lõpuks said neist hoopis suurepärased istmed. «Me alustasime sellest, et tahtsime oma siseõue lihtsalt korda teha, kuid seejärel, kui see meie silme all üha kenamaks muutus, andsime asjale kogu oma hinge,» räägib Maria. Naine on ametilt meditsiinitöötaja, korteriühistu esimees sai temast kaheksa aastat tagasi. «Toona elasin läbi tõelise šoki: majal on võlad, katus laseb läbi ja ka torusid oleks pidanud ammu vahetama, kuid mul pole mitte mingisugust kogemust. Kuid asi tuli käsile võtta. Mind aitas ühistu kogenud raamatupidaja, Farid andis nõu ehitusküsimustes ja ma ise õppisin palju korteriühistu esimeeste kursustel Tallinnas.» Lõpuks õnnestus maja täiesti korda saada ning seejärel saabus ka õue kord. «Nüüd on jäänud veel üks unistus – teha korda maja fassaad. Siis poleks see mitte lihtsalt maja,

Lõbusat krokodill Genat vaadates hakkab peas kumisema lauluviis: «Vihmapiisa tantsu saatel mängin pilliloo ...» Gena kõht ja saba tekkisid viimasel hetkel.

vaid tõeline silmailu. Kuid selle jaoks ei leia kuidagi raha,» ütleb Galina kahjutundega. Aasta tagasi tegi Farid oma esimese aiaskulptuuri: rehvist ketaslõikuriga välja lõigatud luige, mis on valgeks värvitud tavalise akrüülvärviga. Seejärel võtsid puude otsas kohad sisse kirevad papagoid, roosa flamingo hakkas kaunistama dekoratiivse veekoguga peenart. Meistri sõnul on meeldiv, et nüüd ei tule nende õuele mitte ainult omad, vaid ka ümberkaudsete majade elanikud: kes lastega jalutama, kes aiaskulptuuridega pilti tegema, kes niisama juttu puhuma.

Uudistajad on teretulnud «Meil pole selle vastu sugugi midagi, kui meie õu valmistab inimestele rõõmu – las tulevad,» ütleb Maria. «Eramaa sildid riputasime oma territooriumile vaid selleks, et eemale peletada pätte. Siis, kui me alles hakkasime oma õue ilusaks tegema, tuli vahel ette, et teismelised viskasid siin prahti maha või korjasid lilli, kuid hiljem see õnneks lõppes.» Kust ammutab Farid ideid? «Vahel ma näen kuskil midagi huvitavat, vahel mõtlen ise välja. Peamine on kujutada ette, mida sa teha tahad. Kui-

das seda teha, selgub juba iseenesest.» Faridi viimane töö on Potsataja ja krokodill Gena. «Pargis võeti maha vanu puid ja mul tekkis ootamatult mõte. Ma palusin töölistel saagida mulle mõned puupakud, näitasin, mis kujuga need olema peaks – nende tööriistadega ei võtnud see kuigi palju aega. Pärast, kui olin puupakkudest kokku pannud mõlemad kujud, otsustasin teha krokodillile kõhu ja saba rehvijääkidest.» Terve õhtu andsid Maria, Galina ja Farid multifilmitegelastele viimast lihvi, mõeldes juurde muudkui uusi detaile. Rahhimovite väike lapselaps, kes elab koos oma vanematega samas majas, ei saanud akna juurest kuidagi ära. «Ligi kaks tundi vaatas, mida vanaema ja vanaisa teevad, ega saanud silmi ära. Nii pole lapsel multikaidki vaja,» naeratab Galina. «Kõige tähtsam on mitte karta proovida midagi uut: olgu selleks siis kapitaalremont korteriühistus, lillepeenar õues või autorehvist luik. Mõni asi ei õnnestu, mingis asjad eksid, kuid kui eesmärk on püstitatud ja on ka tahtmine, tuleb varem või hiljem ka tulemus,» arvab Farid.

Maria (vasakult), Farid, Galina ja roosa flamingo, mille Farid tegi vanadest rehvidest.

fotod: irina tokareva

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

rehvidest

AED JA KODU Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Laupäev SUHTED

Valge luik oli andeka Kohtla-Järve meistri esimene töö.

Maja juures kasvava puu okste vahel on endale pesa teinud värvikirev papagoi.

Autorehvist saab meisterdada ka suurepärase peenra – tarvis on vaid fantaasiat ja tahtmist.

POSTIMEES, 26. JUUNI 2014 || AED & KODU || 17

18 || kuulutused || postimees, 26. juuni 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

In memoriam Professor Aleksander Bogdanov 19. IX 1900 – 8. XI 1949

Lisette Bogdanov

Valner Krinal 3. XII 1929 – 19. VI 2014

26. VI 1914 – 19. III 2000

Mälestame kalleid vanemaid ema 100. sünniaastapäeval. Lapsed Tiia ja Natalie peredega, Maia ja Reinu lapsed peredega

Teatame kurbusega meie kalli

1-toal krt Raplas. Tel 5841 7373.

Veera Doronina

Müüa mereäärne maa Saaremaal. Hind kokkuleppel. Rohkem informatsiooni tel 5343 0631.

26. IX 1916 – 23. VI 2014

surmast. Ärasaatmine 28. skp. kell 11 Raadi kabelis. Tütar Faina ja poeg Oleg peredega

Suvila Helme vallas. Tel 5841 7373. Torma v kinnistud 29 ha. Tel 5841 7373. Ostan maja või majaosa Tartus Tähtvere linnaosas. Tel 516 8210. Üürin omanikult korteri Tallinnas, tel 508 9052.

Kasutatud hambakroonide ost kl 10–16 Pärnu mnt 38. Katuste süvapesu. Tel 5638 8994.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Kodumasinate ja vanaraua tasuta äravedu Tallinnas. Tel 648 4164, 565 1487.

Anne Jurak

21. IV 1941 – 22. VI 2014

Kasuta klaaskiudarmatuuri – innovatiivne lahendus ehitusel. Odavam, kergem, kindlam! PMD BALTIC OÜ, tel 524 1525, www.pmdbaltic.com

Ärasaatmine 28. skp. kell 11 Tartu krematooriumis. Sügavas leinas õde ja õelapsed peredega ning elukaaslane

Teen korterite, majade ja suvilate remonti. Tel 501 6542.

Pakume koolitusi TIG/MMA keevitamiserialadel. Ööbimis võimalus kursuse kestel. Abi tööleasumisel. Info MTÜ AEEWI, tel 631 3111, 5626 6202, 5611 0314, 5611 0304, info@aeewi.ee. Pikk 38 Tallinn, www.aeewi.ee

Kasutatud raamatute ost Tallinnas, Tartus. Tel 734 1901.

Koolimärkide ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Pakume vaipade, diivanite ja autosalongide sügavpuhastust, plekieemaldust ning vahupesu. Jaanipäeva kampaania 2 = 3. Lisainfo tel 5666 0428.

Aare Kirsipuu 26. VI 1934 – 18. V 2013

Armast venda ja tädipoega, kelle elu täitsid võrdselt erialane teadus ja muusika, mälestavad 80. sünniaastapäeval Milvi ja Toivo peredega.

27. juunil kell 19 toimub Tartu Laulupeomuuseumi pargis maestro Johannes Mitti mälestuskontsert. Esinevad Väägvere Pasunakoor ja puhkpilliorkester Forte. Sissepääs tasuta. Politsei- ja Piirivalveametile on laekunud avaldused järgmiste leitud relvade kohta: püstol Browning, kaliiber 9 mm, nr 32170; revolver, kaliiber, nr 22583; sileraudse püssi relvaraud, kaliiber, nr Г8865; vintraudse püssi relvaraud, kaliiber, nr H2089; vintraudse püssi relvaraud, kaliiber, nr M5256; vintraudse püssi relvaraud, kaliiber, nr puudub; püstol Mauser 96, kaliiber, nr 61527; püstol Vektor, kaliiber 9 mm, nr S000455; püstol Luger, kaliiber, nr puudub. Kui kellelgi on nimetatud relvale omandiõigust tõendavaid dokumen te, palutakse sellest teatada Lõuna prefektuuri tel 730 8838, 730 8835 või pöörduda Riia 132, kabinet 107 asuvasse lubadetalitusse.

Kallist abikaasat, ema, vanaema ja vanavanaema

Vaike Lutsarit 3. XI 1941 – 20. VI 2014

leinavad lesk Tõnis, tütred Liana ja Annika peredega, lapselapsed ja lapselapselapsed. Ärasaatmine 27. skp. kell 13 Võru haigla leinasaalis.

Jääd ikka meie mälestustesse ...

Karl Mandra

Meie hulgast on lahkunud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna emeriitprofessor Valner Krinal. Tema teekond lõppes 85. eluaastal. Valner Krinali elu oli lahutamatult seotud TÜ majandusteaduskonnaga. Lõpetanud küll õigusteaduskonna, kutsuti Krinal 1964. aastal õigus-majandusteaduskonda majandusajaloo õppejõuks. Samal aastal kaitses ta kandidaadiväitekirja. 1968. aastal sai temast dotsent ning 1989 professor. Aastail 1978–1983 oli ta kaubanduslabori teaduslik juhendaja – sealt võrsus mitmeidki praegusi õppejõude. Tal oli tähtis roll nii Pärnu kolledži kui ka vilistlasühingu Hermes käivitamisel. Professor Krinali õppe- ja teadustöö oli keskendunud majanduse ja majandusteaduse ajaloo temaatikale. Tema koostatud õppevahendid maailmamajanduse ja Eesti majanduse arengust on põhilisteks õppematerjalideks praegustelegi majandusajalugu õppivatele üliõpilastele. Selle kõrval pani ta kaante vahele ka majandusteaduskonna enda ajaloo. Ainulaadne oli Valner Krinali panus majandusteaduskonnas

Avaneb valguse värav – viib taevani sätendav sild – vikerkaar, helge ja särav, su hingest saab tähekild.

seetõttu, et Krinalist sai 1968. aastal taasloodud iseseisva majandusteaduskonna esimene dekaan. Seda ametit pidas ta kauem kui keegi teine enne või pärast teda – 19 aastat. Tänu temale valitses teaduskonnas alati sõbralik ja viljakas töökeskkond. Tal oli eriline oskus maandada toonases ühiskonnas tavalisi pingeid fassaadi ja tegelikkuse, ülemuste ja alluvate, õppejõudude ja üliõpilaste vahel. Valner Krinal püüdis asju ja elu näha läbi huumoriprisma ning nalja ja naljakate juhtumiste jagamisel polnud ta kitsi. Laulva revolutsiooni käigus algasid Krinali juhtimisel ka esimesed sisulised ümberkorraldused teaduskonnas. Valner Krinal ja koos temaga majandusteaduskond ei jäänud ajale jalgu. Ehkki 1995. aastast sai Krinalist meie emeriitprofessor, ei kadunud side teaduskonnaga. Seega on loomulik, et Valner Krinal pälvis 1999. aastal esimesena majandusteadlastest Tartu Ülikooli suure medali ja 2004. aastal ka ülikooli teenetemärgi. Väga südamelähedane oli Krinalile ühistegevuse areng Eestis, mille kohta ilmus tema põhjalik uurimus. Pikki aastaid töötas ta Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi juhatuse esimehena ning oli Eesti Ühistegelise Liidu nõukogu liige. Lisaks jätkus tal aega osalemiseks üliõpilasseltsis Liivika. Valner Krinal pälvis oma kauaaegse viljaka töö, korrektsuse ja heasoovlikkusega kolleegide ja üliõpilaste lugupidamise. Tema inimlik suhtlus- ja juhtimisoskus on meile endiselt eeskujuks. Helge mälestus Valner Krinalist ei kustu.

Kolleegid majandusteaduskonnast

Maga vaikselt, puhka rahus – südamed on sinuga ... Mälestuste päiksekullas jääd sa ikka meiega.

26. VI 1914 – 29. IX 1985

Lilli Aavamets

Kallist isa, vanaisa, vanavanaisa mälestavad tänutundes 100. sünniaastapäeval tütar ja poeg peredega.

Kallist õde, tädi ja vanatädi leinab perekond Meresmäe. Ärasaatmine 27. skp. kell 12 Tartus Kolgata baptistikoguduses.

Mati Freimann

Teatame kurbusega, et lahkunud on meie kallis isa

Teatame kurbusega, et lahkus meie armas

Mati Freimann

Aino Huimerind

3. VI 1946 – 22. VI 2014

22. XI 1928 – 20. VI 2014

Ärasaatmine 28. skp. kell 11.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis. Pojad

Leinavad lähedased. Ärasaatmine 27. skp. kell 14 Nõmme Rahu kirikus.

Kujude ost kl 10–16 Kadaka tee 36, tel 655 0040.

7. III 1929 – 19. VI 2014

Lahkus armas isa

Leinab tütar perega.

Müüa Vooremaal kasvanud maasikaid. Tel 506 6550. Ma ootan sind ka siis, kui sa ei tule, mu hinges salakamber sinu jaoks. Ma sinna oma igatsuse sulen ja hoian igavesti, et see ei kaoks.

Kalju Pärson Unustamatut poega mälestab 15. surma-aastapäeval ema.

Hooldusniidukid, väike-põllutehnika müük ja rent. Valmistatud USAs. Tel 5552 0666, www.abefarmer.ee

Koos elatud aastad olid nii ilusad ...

Margus Sikk

29. XI 1952 – 23. VI 2014

Rullsilo valmistamine teenustööna (niitmine, pressimine, kiletamine). Tel 505 3095.

Valusas kurbuses teatame meie kalli abikaasa, isa ja vanaisa lahkumisest. Ärasaatmine 29. skp. kell 14 Tartu krematooriumis. Perekond

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

Mälestame vaprat, paljukannatanud ja südamlikku soomepoissi

Villem Ahast

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156 info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

Avaldame kaastunnet abikaasale, pojale, lastelastele ja lähedastele. Rait perega

Valner Krinal

Kallis Jaan, südamlik kaastunne sulle isa surma puhul. Kursusekaaslased ülikooli päevilt

Avaldame siirast kaastunnet Kaia Häelmele ema ja perele kalli

Alma Kohvri

Kurbusega teatame, et meie seast on lahkunud isa, vanaisa, abikaasa

Egon Viitkar

surma puhul.

29. X 1941 – 23. VI 2014

ERR Elusaadete toimetus

Ärasaatmine 27. skp. kell 12.30 Tallinna krematooriumis Pärnamäe tee 36. Lapsed peredega

Liidia Kroch

Toomas Palits

Heiti-Johannes Sillakivi

Kallist memmekest mälestavad 100. sünniaastapäeval tema lapsed Malle, Mati, Maimu, Saima ja Jaan koos laste ja lastelastega.

Kallist sõpra mälestavad Kalandustehnikumi 1962. aastal lõpetanud püügitehnikud. Ärasaatmine tänaw kell 15 Pärnamäe krematooriumis.

Sinu kalmul tasa nutvas tuules langetame pea 25. surma-aastapäeval. Mälestavad lesk ja lapsed Sirje, Arne peredega.

Kallist ema ja vanaema

Tiiu Otsa

Mälestame Eesti kohtunike koolitajat ja õigussüsteemi reformijat prof. dr.

Mälestame ja avaldame kaastunnet kolonelleitnant

leinab tütar Irene perega. Ärasaatmine 28. skp. kell 14.30 Pärnamäe kalmistul.

Avaldame kaastunnet lähedastele. Riigikohus

26. VI 1914 – 4. VII 2003

3. IX 1942 – 20. VI 2014

Erich Samsonit

28. I 1932 – 26. VI 1989

Endel Tirmaste 9. III 1939 – 21. VI 2014

lähedastele. Eesti Eruohvitseride Kogu

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Päevavalgele võib ilmuda piinlik probleem. Pead valima, kas valetada või ausaks jääda. Võid ka kriitika alla sattuda. Kasuta õigeid sõnu ja kehakeelt ning kõik laabub.

SÕNN

Muu maailm ei suuda enam sinuga sammu pidada. Võid olla Sõnn, kuid praegune hobuseaasta teeb sinust hoopis kiire kapakuga ratsu. Geniaalselt hulle ideid sul jätkub.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 26. JUUNI 2014 || VARIA || 19

7 6

3 2

ERNIE

KAALUD Sa ei ole karmilt kriitiline ega ka noriv, kuid sinu sõnu võidakse praegu just sellisena tõlgendada. Võimalik, et pead sõnu tagasi võtma või vaikima.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT KIRJELDA OMA SUURIMAT SAAVUTUST EELMISES TÖÖKOHAS.

NOH, HELISTASIN JA TEGIN MUUD VÄRKI. MA ARVAN, ET OLIN OLULINE.

KAS SA IKKA TAHAD SEDA TÖÖKOHTA SAADA?

MITTE ERITI. MA OLEN LIHTSALT ÜKSILDANE.

HAGAR HIRMUS

Õnne ja rahulolu pakuvad mitmed asjad, millest osa on seotud ka vaimuga. Sa ei alahinda raha osakaalu. Oskad enda kõrvale koguda sobilikke teekaaslasi.

AMBUR Mõistus ja jõud on tasakaalus. Seda näevad ka isikud, kes selle tõttu teevad sulle ahvatleva pakkumise. Võtad ülesande vastu sulle omase väärikusega.

1. Antonín Leopold Dvořáki ooperi «Näkineid» («Rusalka») libreto on valminud ühe tuntud kirjaniku samanimelise teose järgi. Väidetavalt olla see kuulus kirjamees teinud kirjutamisel pea igas sõnas ühe kirjavea. Kes ta on? 2. Kui rootslane Anders Celsius mõtles 1742. aastal välja temperatuuriskaala, oli see erinev tänapäevasest Celsiuse skaalast. Mil moel? 3. Stolly-Bolly on kuulus kokteil brittide telekomöödiast «Täitsa hullud ehk Elu täis üllatusi» («Absolutely Fabulous»). Nagu nimest võib arvata, koosneb see rüübe kahest põhikomponendist. Mis need on? 4. 29. aprillil 2011 peeti Londonis Westminster Abbey katedraalis pidulik pulmatseremoonia: abiellusid Cambridge’i hertsog prints William (William Arthur Philip Louis) ning tema väljavalitu, kaunis Catherine Elizabeth «Kate» Middleton. Kutsutud pulmakülaliste seas oli ka üks eestlane. Kes? 5. Kes on see 1981. aastal maailmameistriks tulnu ja aastatel 1999–2009 Euroopa Parlamendi saadikuna tegutsenud poliitik ja sporditegelane, kes möödunud aasta märtsis asus juhtima üht Eesti spordialaliitu?

Vastused: 1. Hans Christian Andersen. 2. Vee keemistemperatuuri tähistas 0 ºC. 3. Bollingeri šampanja ja Stolichnaya Vodka. 4. Aino Lepik von Wirén, Eesti Vabariigi suursaadik Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigis. 5. Ari Pieti Uolevi Vatanen. Eesti Autospordi Liidu president, maailmameister autorallis.

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Kellegi ettesöödetud info võib sinus ebausku tekitada ja vaimu madalseisu viia. Uuri, miks ta seda tegi ja kuidas ta sellest kasu saab. KALAD Romantikat ja hellust praegu jagub ning muretsemiseks ei ole põhjust. Lõõgastu selles laines ja naudi sulle antavat.

Comins Mansfield – Chess, 1957 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rf5!

SKORPION

KALJUKITS Mingi kasulik kontakt tuuakse sulle lausa kandikul kätte. Teed investeeringu projekti, mis sulle juba ammu silma jäi. Ootad huviga, mis saab edasi.

â è à à

VÄHK Mingi suhe areneb märgatavalt meeldivamas suunas. Oled selle pärast pead murdnud ja isegi unetu olnud. Saad head nõu ja muudad suhtumist.

NEITSI Elu paiskab pinnale seni varjus olnud poole. Mingi suhe võib sõna otseses mõttes inetuks kiskuda. Sa ei karda olla aus ja öelda, mida vaja.

è â ì ô ê

Keegi võib käituda nagu kuri haldjas ja tahta sinu teele nii mõnegi jama sokutada. Õnneks oled temast kiirem ja vaimselt paindlikum.

Oled milleski ainuotsustaja. Võtad arvesse kõike, mida annab, kuid elu võib ette paisata ootamatut. Keskendu iseendale ja oma emotsionaalsele heaolule, siis asi laabub.

KAKSIKUD

LÕVI

ì ä ä

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Laev läheb põhja. Kaks reisijat pääsevad inimtühjale saarele. Naine on Londonist, mees Šotimaalt. Saarel elamise teisel nädalal on nende riided räbalais, toit otsas ja pärdikud pilluvad neid puu otsast kookospähklitega. Tulevik on tume. «Ega hullemat olukorda enam olla saa!» ohkab naine. «Aga oleks võinud olla,» vastab šotlane, «kui oleksin ostnud ka tagasisõidupileti.» ••• «Kus te varem töötasite?» küsib direktor neiult, kes soovib saada sekretärikohta. «Teiega konkureeriva firma direktori juures,» vastab neiu. «Miks te sealt ära tulite?» «Sellepärast, et ta nii hirmsasti norskas.» ••• Puhvetipidaja kelnerile: «Kuule, lõpeta juba see purjus klientide väljaviskamine! Sa oled vist unustanud, et töötad restoranvagunis ...»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on IITSATAMA

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 26. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: MANIVALD, VANEVALD, VANE, VAANE, VAANO, VAINO Arvo Ots 83, energeetikateadlane, akadeemik POSTIMEES ÕNNITLEB: Mari-Ann Kelam 68, poliitik

Ene Nagelmaa 57, Tartu Postimehe keeletoimetaja-korrektor Tiia Luht 46, Eesti Meedia jurist

Haapsalu linnapea käis Soomes rongi valimas Haapsalu linn tahab osta ratastega rongi, millega saaks vanalinnas ja promenaadil suvel turiste sõidutada. Rong, mida linnapea Urmas Sukles, aselinnapea Peeter Vikman, linnasekretär Erko Kalev ja autojuht 13. juunil Soome Põhjalahe ääres asuvasse Kristiinankaupunki linna vaatama sõitsid, on 1991. aastal valminud ja kümmekond aastat Tallinnas turiste sõidutanud. Suklese sõnul tasub sellise suurusega rong – vedur ja kaks vagunit – Haapsalus ära. «See on turistidele väga atraktiivne ja suvine elu täiustub,» ütles ta. Lääne Elu

Senisest natuke kuivem

EUROOPA TALLINN +13

KÄRDLA +13 HAAPSALU +17

merike merilain ain ilmateenistuse sünoptik tik

NARVA +15

RAKVERE +14

PAIDE +14

foto: erakogu / lääne elu

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

REISIKÜLG KIRJUTAB EMUMÄE «JUURIKAMEHEST», KES VAHVAID SKULPTUURE MEISTERDAB.

2– 7m

Jaak Joala (pildil) 64, muusik ja laulja Rašid Abeljanov 60, korvpallur Riho Sibul 56, muusik ja laulja Igor Tšikinjov 53, vehklemistreener Riina Degtjarenko 38, teatrikunstnik

TEEB REPORTAAŽI TALLINNA JÕUDNUD POSTIPAKKIDE KONTROLLIMISEST.

Madalrõhuala taandub veelgi kaugemale Venemaale. Põhja poolt saabuv õhk on TARTU veidi kuivem ja sajuhooguPÄRNU VILJANDI +15 +16 sid loodetavasti vähem. +14 KURESSAARE Õhutemperatuuri foon on +14 aga endiselt madal ning selgimiste korral võib öösel madalates kohtades ikka veel hõbeVÕRU dast halla esineda. VALGA +14 +15 Täna on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab hoovihma. Puhub põhja- ja kirdetuul 2–7 m/s. ÕhuKOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR sooja on 13–17 kraadi. Anne kanal +15 Reede, 27.06 Laupäev, 28.06 Pühapäev, 29.06 Emajõe vabaujula +14 Tallinn +7/+13 +8/+15 +7/+16 Kakumäe rand +11 Tartu +4/+16 +9/+19 +5/+19 Kuressaare +16 Narva +3/+15 +9/+15 +6/+16 Pirita rand +12 Pärnu +3/+16 +6/+19 +7/+19 Pärnu rand +15 Kuressaare +6/+14 +9/+16 +10/+18 Pühajärv +19

PÄIKE

Ilves säutsub Twitteris rohkem kui Stubb Euroliidu liikmesmaade tipp-poliitikutest kasutab kõige aktiivsemalt Twitterit Toomas Hendrik Ilves, kes on jätnud selja taha Soome valitsusjuhi Alexander Stubbi. Ilves säutsub keskmiselt 31 korda ja Stubb 18 korda päevas, vahendas Helsingin Sanomat. Rahvusvahelise kommunikatsioonifirma Burson-Marstelleri uuringu andmetel olid maailma enim jälgitud poliitikud Twitteris USA president Barack Obama (43 miljonit jälgijat), paavst Franciscus (14 miljonit), Indoneesia president Susilo Bambang Yudhoyono (5 miljonit) ja India peaminister Narendra Modi (5 miljonit). postimees.ee

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.05 4.08 4.18

loojub 22.43 22.24 22.46

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +29,9 kraadi (1940) +4,7 kraadi (1867) Tartus +31,6 kraadi (1940) +1,1 kraadi (1969)

KUUFAASID 19. juuni 21.39 27. juuni 11.08 5. juuli 14.59 12. juuli 14.25

+20 +37 +26 +24 +19 +19 +23 +21 +22 +27 +16 +13 +16 +18 +23 +22 +19 +28 +18 +22 +17 +17 +23 +13 +19 +13 +15 +26 +24 +16 +18 +22 +17 +22 +32 +11 +30 +39 +16 +28 +27 +31 +30 +34 +26 +27

TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 26. JUUNI ETV

06 50 Aia elu: Kollektsioonaed. Veiko, I osa 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 05 Ilus maa: Puust vannid 15 Ringvaade* 55 Kodused mehed, 3: Muusikaline kaos 09 40 Holby City haigla* 10 40 Elolinõ: Ehituskunst 11 05 Ajavaod. Ärimehed: Telefonid Tartust 35 Obama versus Romney. Dokfilm 13 25 Kooliproov: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu* 55 Kirbuturu lood, 1 14 50 Päikseline itaalia köök, 1/6: Serrastretta 15 20 Kodused mehed, 3/10: Muusikaline kaos* 16 05 Holby City haigla: Esmamuljed 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Liilia 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Jalgpalli MM 2014: USA – Saksamaa 21 00 AK. Ilm 30 Sport 35 Ringvaade 22 15 Arvamus ja eelarvamus (Eesti 2012) 45 Jalgpalli MM 2014: Alžeeria – Venemaa 01 00 3 hitti: Hip-hop 16 ERR uudised

ETV 2

07 30 Lastesaated 09 00 Idioot, 3/10* 50 Elu hetkedes* 10 50 Surma õukond, 3/3: Richard Teine* 11 40 Kreeka tragöödia (Kreeka 2011)*. Dokfilm 12 45 Kogu tõde treeningust (Inglise 2012)* 13 34 ERR uudised 16 45 R2 Live: Tenfold Rabbit* 17 15 Smallville: Pruut 18 00 Hei, pöialpoisid! 30 Võlukarussell: Pannkoogipidu 40 Maša ja karu: Palun helista mulle! 50 Jalgpalli MM 2014: Portugal – Ghana 19 45 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 50 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 20 00 Jalgpalli MM 2014: Portugal – Ghana jätkub 21 00 Jalgpalli MM 2014: Kokkuvõte. USA – Saksamaa ja Portugal – Ghana 45 AegRuum: Virtuaalne revolutsioon, 4/4: Homo Interneticus? 22 50 Jalgpalli MM 2014: Lõuna-Korea – Belgia 01 00 Jalgpalli MM 2014: Kokkuvõte. Alžeeria – Venemaa ja LõunaKorea – Belgia 45 Rabarock 2008 02 19 ERR uudised

KANAL 2

06 00 Punased roosid* 50 Taltsutamatu süda, 1/162* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 12* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5787 35 Rosamunde Pilcher – Teine võimalus (Saksa 1997). Romantiline draama 13 30 Galileo* 14 00 Lindprii: Endine kavaler 55 Punased roosid, 785 16 00 Küladetektiivid, 23: Õngitseja 17 00 Taltsutamatu süda, 2/162 18 00 Armastus ja karistus, 13 20 00 Suvereporter 21 00 Heeringas Veenuse õlal 30 Viimane võmm: Öine vahetus 22 30 Valgus kaob (Prantsuse-USAKanada 2009). Põnevik 00 30 Chuck: Chuck vs esimene kurjuse pank 01 20 Harry seadus: Kohtuveskid jahvatavad aeglaselt 02 05 Mentalist: Verekoerad 45 Hooaeg* 03 20 Suvereporter* 04 10 Aiasaade* 35 Kodusaade* 05 00 Lemmikretseptid*

TV3

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 23* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss* 11 10 Kättemaksukontor 6, 12: Näivuse seadus* 12 10 Ootamatult isaks 3, 19: Bänd 35 Ootamatult isaks 3, 20: Vana tüdruk 13 05 Suvesangarid* 35 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 2, 16* 14 30 Selline on elu!: Appi! 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 24 16 50 Midsomeri mõrvad 5, 1: Riknenud viljad 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 7, 1: Tiigrijaht, 1 21 00 Selgeltnägijate tuleproov 8, 4 22 00 Suvesangarid, 13 30 Suletud uste taga 4, 6 23 30 Dr House 7, 3 00 25 Euroopa pokkeriturnee 01 30 Peamine kahtlusalune 1, 1 02 20 Suletud uste taga 4, 6* 03 10 Euroopa pokkeriturnee* 04 05 Vaid Venemaal pluss* 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid* 50 Vaid Venemaal pluss*

KANAL 11

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 102 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 659 09 15 Emmerdale, 213* 45 Küladetektiivid, 209: Kõik kaob 10 45 Südametukse, 93 11 45 Top Shop 12 00 Poissmees, 2* 13 50 Beebiminutid: Kõigest hoolimata rasedaks 55 Beebiminutid: Lapse kaotamine sünnitusel 14 00 Mats minevikust (Blast from the Past, USA 1999)*. R: Hugh Wilson. O: Brendan Fraser, Chistopher Walken, Sissy Spacek. Komöödia 16 00 Briti tippmodell, 75 17 00 Superlapsehoidja: Schwarzi pere 18 00 Doktor Oz: Suurimad vähiriskid 19 00 Kodus ja võõrsil, 5788 30 Emmerdale, 214 20 00 Eesti tippmodell 2 21 00 Süües saledaks, 3 30 Aedniku aabits 22 00 Piinlikud kehad 23 00 Poissmees, 3 00 45 Suvereporter 01 40 Briti tippmodell, 75/82* 02 25 Eesti tippmodell 2* 03 10 Pulmakorraldajad 04 00 Südametukse, 93* 45 Suvereporter*

KANAL 12

06 30 Krimi* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 114/167: Promillid* 09 20 Conan, 256* 10 10 Näljased meremehed, 33/50: Padstow* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 17/86: Katseklaasilaps* 14 35 Knight Rider, 22: Lühike etteteatamisaeg* 15 30 Näljased meremehed, 34/50: Rock 16 20 Komissar Rex, 115/167: Ülesvõte 17 10 Supermani uued seiklused, 18/86: Supervisa hing 18 05 Knight Rider, 23/90: Koljat, 1 19 00 Galileo 30 Kalailm 20 00 Tuvikesed: Rist ja viletsus* 30 Tuvikesed: Kevadvaheaeg, 1* 21 00 Kaks ja pool meest: Neetud munad* 30 Anakondad: Jaht vereorhideele (USA 2004). Seikluspõnevik 23 30 Conan, 257: Eric McCormack, Michael Lewis 00 20 Kaks ja pool meest: Armuhullud 45 Tuvikesed: Kevadvaheaeg, 2; Japside värk 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

TV6

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 20 Seitsmesed suvesadamas* 09 20 Kodu keset linna* 50 Kutsuge Cobra 11 16, 8: Halastamatu* 10 50 Star Wars 3: Sithi kättemaks (USA 2005)*. Ulmefilm 13 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 16, 8: Halastamatu* 15 00 Tenerife, 6 16 00 Kutsuge Cobra 11 16, 9: Halvad sõbrad 17 00 A-Rühm 5, 5: Afääride kütkes 18 00 Perepea 6, 6* 30 Simpsonid 2, 17* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 5, 5-6: Topeltkodakondsus; Torupillid 20 00 Perepea 6, 7: Tibivähk 30 Simpsonid 2, 18: Asendaja 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Star Wars: IV – Uus lootus (USA 1977). Ulmefilm 23 55 Puhkus Mehhikos 2, 39; ekstra 2, 39 01 10 Kuidas ma kohtasin teie ema 5, 5-6: Topeltkodakondsus*; Torupillid* 02 10 Tenerife, 6* 03 00 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

TALLINNA TV

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 67/142* 45 Inimese mõõde* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Suvemiks* 11 15 Ühistegevuse pooltund* 45 Pillimeeste klubi* 12 45 Koolitants 2014, 4/19* 13 40 Ameerika eestlased. Läänerannik, 3/7* 14 10 Peaminister, 2/14* 15 05 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 64* 17 00 Armuleek, 65* 45 Armuleek, 66* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 68/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Päevakava* 15 Dr Vassiljevi terviseminutid 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Warren Buffett – maailma suurim rahaboss (BBC 2009). Dokfilm 22 35 Hullumeelsus (USA 2008). Mängufilm 00 10 Täna. Uudised (subtiitritega)* 25 Suvemiks* 01 10 TeleChat

VIKERRAADIO KLASSIKA 05 30 Vikerhommik. Märt Treier 09 45 Naljatilgad lähevad laulupeole 10 05 Huvitaja. Marju Kaasik 11 30 Suvine rännak, IV 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Piret Kriivan 14 05 KÖPi valikkava. Kena kreisilinn Rakvere. Oliver Orro, Marje Lenk 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Mulgikeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Naljatilgad lähevad laulupeole* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Arno Tamm 20 05 Muusika 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Melomaania 22 05 Sport 30 Suvine rännak* 23 03 KÖP. Sigerici jälgedes jalgsi Rooma. Muljeid jagavad Krista Taim ja Julia Bali. Saadet juhib Marje Lenk 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Jutujärg. Muhulaste imelikud elamused, 4 10 05 Muusikatuba. Kersti Inno Ajaloolistel viiulitel mängivad Rumeenia muusikud Liviu Prunaru ja Gabriel Croitoru. 11 05 Album. Pjotr Tšaikovski – Luikede järv. Pjotr Tšaikovski balletimuusika “Luikede järv” on salvestanud Bergeni Filharmoonia orkester Neeme Järvi juhatusel. 12 02 Delta. Liina Vainumetsa 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 05 Kontserdisaalis. ERSO hooaeg. 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Delta* 20 00 Ilmakaar*. Album “Panagia” märgib Saksa multiinstrumentalisti Stephan Micus 60. sünnipäeva ja on ühtlasi tema 20 album ECM Recordsi kataloogis. Albumit tutvustab Tiia Teder. 21 00 Kontserdisaalis. Roland Dyens (Prantsusmaa) Tallinna kitarrifestivalil. 22 05 Fantaasia. Andres Noormets 00 05 Nokturn