Postimehe paberleht 26 07 2014 by Postimees

SURMALAAGER

KURIKUULUS POLIITVANGIDE KOLOONIA PERM-36 LAMMUTATAKSE MAHA. EESTI LK 6

KODUNE KOSMOS

STEN TAMKIVI JA EDE SCHANK-TAMKIVI:

Samal aastal kui Juri Gagarin esimest korda kosmosesse lendas, hakati Põltsamaal monteerima Ungarist pärit tuubiliini.

Meil on Eestis kaks kodu. Arteris veel: Suveretk Soomaale Tallinna lillefestivali õied

ARVAMUS LK 13

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee Korvpalliliidu peasekretär

KEIO KUHI: Venemaa pool teab, et meil on mitu põhimängijat puudu.

SPORT LK 15 LAUPÄEV, 26. JUULI 2014 • NR 172 (7163) • HIND 2 € • TIRAAŽ 55 429 • 201 000 LUGEJAT • 52 LEHEKÜLGE

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 26. JUULI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

tõnis oja

Pöörased põuapäevad

Sajandivahetusest alates kehtib Eestis üsna unikaalne tulumaksusüsteem, kus ettevõtted teenitud kasumilt tulumaksu ei maksa, vaid teevad seda alles siis, kui aktsionärid ja osakuomanikud võtavad osa kasumist dividendidena välja. Süsteem on meid väga hästi teeninud – ettevõtjatele meeldis siia investeerida ning kohalik ettevõtlus arenes kiiresti. Tõsi, maksusüsteemil olid ka omad miinused, sest tihti viidi ettevõtetest raha välja muul viisil, näiteks emaettevõtted võtsid siinsetest tütarettevõtetest laenu. Aga ka laenu eest tuleb maksta intressi ja kunagi tuleb see ka tagasi maksta. Praegu on muidugi keeruline öelda, kas oli just ettevõtete tulumaksu puudumine või mingi muu põhjus, aga eelmise kümnendi esimesel poolel hakkas siinne majandus kiiresti kasvama ning välismaal räägiti üha enam Eesti majandusimest. Ülemaailmne finantskriis ja sellele järgnev Euroopa võlakriis tõi kaasa ka muutused paljude siinsete inimeste, eriti populismikalduvustega poliitikute suhtumises ettevõtete tulumaksusüsteemi. Kriitika alla sattusid just välisomanduses olevad ettevõtted, kes teenisid siin küll suuri kasumeid, aga riigile nendelt tulumaksu ei maksnud. Häda on ka siis, kui omanikud võtavad omanikutulu välja. «Meid kasutatakse kui lüpsilehmi,» olen kuulnud kommentaari omanikutulu väljavõtmise kohta. Mina olen hakanud sellist suhtumist nimetama Cháveze sündroomiks. Kui meil on välisinvesteeringuid hädasti vaja, loome nende ligimeelitamiseks soodsad maksutingimused. Kui aga investeeringud hakkavad ettevõtjatele ükskord ära tasuma, hakkame mõtlema, kuidas omanikutulu väljaviimist takistada.

ee kõlab vene keeles küll paremini, kuid Brežnevi ajal ringles üks mõõdukalt nõukogudekriitiline värss: «Möödas on talv, saabus suvi, täname parteid selle eest.» Partei juhtivat jõudu pole enam ammu, ent suur suvi on jälle ootamatult kohal ja hinges valitseb sügav ebakindlus, keda selle eest nüüd tänama peaks. Ega õieti tahakski kodanik kedagi väga tänada, sest saabunud kuumalaine on meeldiv eelkõige neile, kel õnnestub see veeta kusagil veekogu ääres, kastitäis kergemat külma joodavat käeulatuses ja pea töömõtteist lähinädalaiks vaba. Head lesimist! Aga teistele on lubadus lähematel päevadel kolmega algavaid soojanumbreid näidata ainult tülinaks. Särk kleepub selja külge kinni, ventilaator on kolleegile lähemale tassitud kui omale. Läbi ribikardinate tuleb põrnitseda hõõguvat taevast, kas seal mõni pilveräbal ju-

ba ei luba päästvat äikesevihmahoogu. Või siis vähemast sellist väikest sabinat, nagu umbes Notsu puu all vihmavarjuga ringi kõndides esile manas, samal ajal kui Puhh musta pilve kombel end kõrgel puuladvas mesilinnukeste toodangule lähemale hiivas. Kuumaga muutub inimese mõtlemisvõime loiuks ja tegutsemistahe on üldse arusaamatu mõiste mingist ammusest ajast. Kõik kuuldav ja nähtav seguneb ajus ühtlaseks, hooajapäraselt palavaks massiks ja enam ei saagi aru, mis su ümber on tõde või vale. Ühtlaselt ja uinutavalt liigub pildi allservas uudiselint: Tallinna kultuurikilomeetril vohab nõgeste ja ohakate lopsakus, ujumisvette võivad sigineda sinivetikad, Kaliningradis avastati tiigist pähkleid purevad piraajad. Nüüd tuleb küll kiirelt tarvitusele võtta dehüdratsioonivastased meetmed. Õnneks on veel olemas pudelivesi, see tsivilisatsiooni hiilgav leiutis, ning pärast poole liitri karboniseeritud neste sissekallamist ärkavad peas korraks siiski üles mingid neuronid, et jõuaks kasvõi ühe vajaliku telefonikõne enne ära teha, kui kuumaunne

langemine vältimatult taas igasuguse mõttetegevuse peatab. Kõik on aga suhteline ning see +34 kraadi, mida Eestis kraadiklaasile lubatakse, on poisike Bagdadi kõrval, kus juba eile +44 mõõdeti. Või +41 Helmandis, kus Eesti sõjamees aastaid tegutsenud ja vastu pidanud (veepudel muidugi rangelt käeulatuses). Selle kõrval näib Kesk-Aafrika pealinn Bangui oma +25ga ilmakaardil sellise oaasina, kuhu võiks end rõõmsasti jahutama sõita, juhul muidugi, kui mingid muud kohalikud asjaolud seda ei takistaks.

JUHTMÕTE Saabunud kuumalaine on meeldiv eelkõige neile, kel õnnestub see veeta kusagil veekogu ääres, kastitäis kergemat külma joodavat käeulatuses. Kuumalaine on siiski vaid viiv. Küll see kehv suusailm peagi Eestisse naaseb, ning kelle meelest +30 on ilusa ilma etalon, saab kogu ülejäänud aasta neid üksikuid juulipäevi igatseda.

urmas nemvalts

Cháveze sündroom

KÕVA SÕNA Me toodame põhiartiklites – piim ja teravili – oluliselt rohkem kui siseturg tarbib ehk Eesti rahvas on toiduga varustatud.

PÄEVA KOMM Kui aga välisinvesteeringud hakkavad end ükskord ära tasuma, hakkame mõtlema, kuidas omanikutulu väljaviimist takistada.

Põllumajandusminister Ivari Padar, PM 25.07

Postimees 1929. aastal

Möödunud aastal surnud Venezuela president Hugo Chávez läks ajalukku sellega, et suutis sealse naftatööstuse kui mitte hävitada, siis tugevasse kriisi viia. Eelmise sajandi üheksakümnendate aastate lõpus, kui Chávez võimule sai, toodeti Venezuelas 3,5 miljonit barrelit naftat ööpäevas, praeguseks on see langenud 2,6 miljonile barrelile ehk enam kui veerandi võrra vähem. Languse põhjus oli otseselt seotud Cháveze poliitikaga. Varsti pärast presidendiks saamist hakkas ta naftatööstust reformima ning surus läbi mitu seadusemuudatust, mille kohaselt pidid välismaised naftafirmad hakkama maksma varasemast suuremaid makse. Poliitika päädis sellega, et välismaised naftakompaniid lihtsalt lahkusid riigist. Venezuela polnud muidugi erandlik, vaid niisugune poliitika on iseloomustanud peaaegu kõiki naftariike. Algul meelitati naftaväljade väljaarendamiseks, milleks on vaja suuri investeeringuid, mitmesuguste soodsate maksutingimustega väliskapitali. Kui aga tänu neile investeeringutele saadi tootmine käima ning äri muutus kasumlikuks, tekkis kiusatus suurem osa või kogu tulu endale saada. Tulemuseks oli välismaiste naftakompaniide väljatõrjumine või natsionaliseerimine.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Moskwa sepitseb uut werepulma. «Sõjawastase päewa» warjunime all prowotseeritakse rahutusi kominterni pragude kittimiseks. Kui orelil mõned wiled rikkes on ja inetult wärisewad, on ainsaks rohuks temal kõik registrid lahti tõmmata ja mürisewaid wiise mängida, et wirinat wälja ei kostaks. Seda wõtet on alati ka mujal kasutatud. Seekord kasutab seda jälle kord Moskwa kurwa kuulsusega komintern. Kommunistlik internatsionaal sepitseb 1. augustiks üleilmset «punast päewa», mille lipukirjaks on wõetud wõitlus imperialistliku sõja astu, mida kodanlised riigid nõuk. Wenemaa wastu sepitsewat. Punase päewa eel kaob nõukogude ajakirjanduses kõik muu selle päewa eelkärasse. Leiwapuudusest

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

ei tohi punane ametlik ajakirjandus üldse kirjutada ja Moskwa diplomaatia rängad kaotused Kauge-Idas kasutatakse ära üleskutseteks 1. augusti puhul. Berliini 1. mai kurwad sündmused on weel terawalt meeles: Moskwa palgalised kutsusid ja palkasid töölisi naiste ja lastega keelatud meeleawaldustele ja kui järgnesid kokkupõrked politseiga, põgenesid palgalised ässitajad, jättes Moskwast ettekirjutatud kihutuskõnedest pimestatud töölised kuulide alla. Ohwrite matuseid kasutati siis pärast waenu ässitamiseks «kodanliste werekoerte wastu». Seda werist «eelproowi», nagu Moskwas Berliini sündmusi awalikult nimetatakse, tahab komintern nüüd rahwuswaheliselt korrata. 26.07.1929

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 26. JUULI 2014 || NÄDALA NÄOD || 3

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

JÄRELTULIJA. Valitsuse kommunikatsioonibürood juhtima asuv Tiina Ansip teab, et olles pikaaegse peaministri ri tütar, tuleb tal uuel ametikohal olla valmis kriitikaks.

Julgelt isa varjust välja

ee, kuidas peaminister Taavi Rõivase büroo Tiina Ansipini üldse jõudis, on muidugi omaette lugu. Süüdi on selles nurjunud konkurss valitsuse kommunikatsioonibüroo juhi ametikohale. Nurjus konkurss aga seetõttu, et keegi nii väga ei tahtnudki seda pealtnäha uhket ametiposti. Miks? See töö on ajutine. Seniks, kuni pressišeff Inga Bowden on lapsepuhkusel. Prognoositavalt aastane tööleping ei ole kellelegi väga ahvatlev. Nii polnud üllatav, et konkursile tuli vaid kolm kandidaati. Ning kui konkursi arvatav favoriit, riigisektoris libedalt PR-karjääri teinud kandidaat vestlusvoorus ootamatult läbi kukkus, pidigi konkursi nurjunuks kuulutama. Sel hetkel ei kujutanud peaministribüroo juht Liina Kersna isegi veel ette, et uue juhi sihtotsingul jõuab ta lõpuks Tiina Ansipini. See idee sündis Kersna peas mitme töövõimereformi puudutanud arutelu käigus.

Kersna kuulis neil korduvalt, et sotsiaalministeeisteeriumis Hanno Pevkuri ri ministriajal kommunikatsiooatsiooniosakonna poolelt seda da projekti vedanud «Tiinal» » olid need asjad väga korralikult alikult aetud ja reformi kooskõlaskõlastusi võiks tagantjärele temalt küsida. Tiina Ansipi telefonifoninumbrit valides oli Kersna üsna kindel, et saab eitava vastuse. Oli üldteada, da, et naine ei soovi isa tausta ta tõttu avalikkuse sedasortii tähelepanu. Ja uus pakutav v ametikoht sellist tähelepanu nu paratamatult toob. Ometii läks teisiti. Oli see siis nüüd d Tiina Ansipi soov lõpuks ometi ujuda veidigi vastuvoolu, oolu, kuid ta andis oma jah-sõna -sõna ootamatult kiirelt, nentides ntides kainelt, et kui vaja, siis peab ta oma sugulussuhtest lähtuvast avalikkuse kriitikaks ikaks valmis olema.

ositiivne. Vajadusel dusel suudab kavaldada. dada. Räägib hästi ja avatult, vatult, kuid vaid sellest, mille tähtsustamist ise oluliseks peab. Oskab potentsiaalset kriisi rksõette näha. Need on märksõnad, mida Tiina Ansipiga piga PR-töös kokkupuutunud ud inimesed mainivad. Kui see kõik tõesti paika peab, on seda kommunikatsioonimaailma rägastikus ühe PR-juhi kohta piisavalt palju. Teoorias võinuks minna palju kehvemini. risto berendson

Järjekordne epee-briljant

ärjekordne epee-teemant on briljandiks lihvitud. Kui mullu lõi särama vehklemise mõistes verinoor, 21-aastane Julia Beljajeva, siis nüüd, Kaasanis lõppenud maailmameistrivõistlustel tõusis pjedestaalile tema eakaaslane Erika Kirpu, kes sai kaela pronksmedali ning aitas paar päeva hiljem Eesti naiskonna hõbedale. Vehklemisrajal toimuv – valges kostüümis hõljuv neidis, torkamas mõõgaga elegantselt vastast – ja hilisem

kaunis naeratus pjedestaalil on klantspilt, millel pole tegelikkusega suurt pistmist. Tegelikkust saab näha umbses ja päikesest tulikuumaks köetud Mustamäe vehklemissaalis, kus tehakse ränka tööd. Päevast päeva, tunde ja tunde. Meie epeepiigasid on treenerid pisikesest peale kasvatanud rügajateks ja võitjateks. Tiitlivõistlustel ei käida osalemas, sest vehklejate mõistes on medalite jäämine tõeline jama. jaan martinson

repro raamatu kaanelt

foto: reuters/scanpix

ii mõnigi küsis sel nädalal, kas see on ikka okei, kui luges uudist, et Tiina Ansip läheb palgatööle kõrgele ametikohale valitsuse juures. Miks aga suhtus meedia Tiina Ansipi uude ametisse pealtnäha tagasihoidlikult? Kuhu jäid artiklid stiilis «Isa tegi tütrele kõrge koha»? Et asjad suures poliitikas ei pea mitte ainult õiged olema, vaid seda ka näima?

Võib-olla, ma toonitan, võib-olla jäid need pealkirjad olemata seepärast, et kommunikatsioonis peaks Tiina Ansip ka päriselt pädev olema. Lõppude lõpuks on ta ju Balti juhtiva valitsussuhete nõustaja Meta Advisory Groupi vanemkonsultant Eestis. Firma üks omanikke, Res Publica looja ja ideoloog Ott Lumi vaevalt et rõõmustas, kui kuulis uudist, et tema firma üks visiitkaarte – ikkagi Euroopa rekordstaažiga peaministri tütar – läheb avalikku sektorisse.

foto: afp/scanpix

iina Ansip oli suures lehetoimetuses pealtnäha vaiksemaid töötajaid. Seetõttu ka märkamatumaid. Ajas oma rida ja et asjad suure ajalehe tasuta jagatavates sõsarlehtedes tundusid toimivat, jäi talle see luksus – olla suurest masinavärgist justkui omaette. Kõrvaltvaatajale tundus see sümpaatne. Seda enam, et kõik, kes me toonases Eesti Päevalehes töötasime, teadsime une pealt – tegelikult on ta peaminister Andrus Ansipi tütar. Sellest valjult rääkimine tundus kuidagi sobimatu, võinuks inimest solvata. See oli kümme aastat tagasi. Nüüd saab temast ootamatult valitsuse kommunikatsioonijuht. Ei pea olema selgeltnägija, et ennustada ajalehepealkirju, kui Tallinnas juhtuks nii, et pärast Edgar Savisaare võimult taandumist saaks Keskerakonna valitsetavas pealinna valitsusaparaadis juhtiva positsiooni näiteks tema tütar, Oxfordi ülikooli haridusega Rosina.

Tehnokraadi emotsioonipurse

Lotte tõepäev

egelikult on see ime, et Lotte teemapark on valmis. Midagi nii suurt ja põhjalikku pole Eestis varem tehtud. Jah, meil on mõned mängumaad, aga seal on piirdutud atraktsioonide püstipanemisega mõne vana kolhoosilauda juurde. Ei mingeid uusi ehitisi, läbimõeldud kontseptsiooni ega viimistletud detaile. Üks Lotte loojatest, režissöör Janno Põldma lubas juunis, et teemaparki tulijad saavad heas mõttes šoki. Ning

Lottemaa tegelased on tegutsemisindu täis. Teemapargi rajajate kiituseks tuleb öelda, et nad pole piirdunud sellega, et toetuste abil asi püsti panna, plaanimata, kuidas hiljem arveid maksta. Hoolikalt on läbi mõeldud, kuidas võimalikult palju inimesi vastu võtta. Õhtul, kui lapsed on läinud, avatakse tagumised väravad täiskasvanutele ning rebane Giovanni asemel võib lavalaudadel näha praegusi ja tulevasi staare. hanneli rudi

aidanil protes tiliidriks tõusnud ja pärast president Viktor Janukovõtši tagandamist Ukraina peaministri ametit pidanud tehnokraat Arseni Jatsenjuk teatas neljapäeval emotsionaalses kõnes, et astub tagasi, sest on pettunud nii koalitsiooni lagunemises kui selle suutmatuses langetada olulisi otsuseid. Koalitsioonist taga nenud parteid UDAR ja Svoboda teatasid, et nemad tagasiastumist ei toeta – samas nad

ise soovivad endiselt valitsuskoalitsiooni lagunemist, et saaks tulla uued valimised, mille järel juhiks riiki vähem Kremli-meelseid jõude. Parlamendi spiiker Oleh Turtšõnov avaldas lootust, et kõik osalised rahunevad veel maha. Koalitsiooni lagunemine oli plaanitud käik. Samas ehkki Jatsenjuk kaalus tagasiastumist väidetavalt ka juuli alguses, oli tema samm üllatus. Igal juhul on sel sõjast räsitud Ukrainale suur mõju. liisa tagel

4 || EESTI || POSTIMEES, 26. JUULI 2014

Valitsus toetas lisapiirangute kehtestamist Venemaale Valitsus otsustas eile toetada Venemaa-vastaseid täiendavaid piiranguid, mida Euroopa Liit plaanib kehtestada, kuna Venemaa toetab Ukraina vastu sõdivaid separatiste. «Me oleme kohustatud edasi minema sanktsioonide karmistamisega. See on meie moraalne kohus MH17 ohvrite lähedaste ees,» ütles peaminister Taavi Rõivas. postimees.ee

Haapsalus töötanud Soome misjonär tapeti Afganistanis

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

JÄRJEPIDEVUS. Täna kuulutatakse Jänedal välja parimad talud. Taluliidu žürii uuris, kas

Vili haljendab ja loomad on prisked

Neljapäeval tapeti Afganistani lääneosas kaks Soome naist, kes töötasid seal rahvusvahelise abiorganisatsiooni koosseisus. Üks hukkunuist oli Seija Järvenpää. Läänlased teavad Järvenpääd paarikümne aasta tagusest ajast, mil ta oli Eesti luteri kiriku juures misjonitöö tegija, vahendas Lääne Elu. postimees.ee

5000

võrra vähem üliõpilasi oli äsja lõppenud õppeaastal võrreldes sellele eelnenud aastaga.

Ossinovski eesti keele eksami tulemus oli 99 protsenti Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sai eesti keele C1-taseme eksamil 99 protsenti, üks protsent läks kaduma lugemise osas. «Tulemusega võib kindlasti rahule jääda,» ütles Ossinovski. postimees.ee

Politsei hoiatab petuskeemi eest Politsei sai teate võimalikust petuskeemist, kus kutsikate headesse kätesse andmise ettekäändel üritatakse tõenäoliselt raha välja petta. Põhja prefektuuri pressiesindaja Ilmar Kahro sõnul toimivad petjad nii: «Inimestele pakutakse tasuta ära anda tõukoera kutsikaid, pesakonnad on seejuures Leedus. Võimalikul uuel omanikul palutakse põhjalikult kirjeldada enda elutingimusi, jättes mulje, et omanik soovib kutsikad anda headesse kätesse. Kui esimene voor on läbitud, palutakse kanda kutsika eest 210 eurot transpordikulu.» tallinncity.ee

Postimees.ee küsitlus Kas viimase nädala lennukatastroofid on pannud sind kahtlema lendamise turvalisuses?

Jah

68%

32% 2690 vastajat

reportaaž anneli ammas reporter

estimaa lõunanurgas vastu Läti piiri seisab keset lainetavat odrapõldu noor mees, laseb läbi peo teri täis viljapead ja ootab kollast kombaini, mis järgmisel päeval peab taluõuele jõudma. Kristjan Jaanikesing on vaid 24-aastane ja peab peaaegu üksi talu, mille haritava maa on ta mõne aastaga mõnekümnelt hektarilt paarisajani kasvatanud ning tahab selle veel kahekordistada. Et tuliuuel kombainil jaguks tööd täies mahus. Sepakõrtsi talu peremehe mure pole mitte see, kuidas vili üksi põllult koristada või kuhu see müüa, vaid kas õnnestub isegi selles nurgataguses paigas mõistliku hinnaga maid juurde rentida. «Hinnad on üle mõistuse lakke aetud ja uus standard

paistab olevat, et kogu põllutoetuse maksad rendiks ära,» ütleb noor mees sama asjalikult kui vana põllupidaja. Tõsi, põllumehe staaž pole tal sugugi lühike – ta oli teismeline, kui juba koos vanematega kartulit kasvatas ja seda Venemaale vedas. Taluliidu žürii kogenud põllumehed peavad tunnistama, et noore mehe, kes kutsekoolis tehnikat õppinud ja põllupidamise kunsti alles plaanib Olustverre õppima minna, põllud ei jää nende oma põldudele alla. Küsimus, kas talu on lähemas või kaugemas tulevikus kellelegi üle anda, püsib aga õhus igas talus, kus taluliidu parima talu konkursi žürii elu uurimas käib. Jõgevamaal Reinu põlistalu paarikümne aastaga taastanud ja laiendanud Allingu vanaperemees võib rahul olla: pojad Aimar ja Vallo Allingu on tööd jätkamas nii viljapõldudel kui eeskujuliku lüpsikarjaga. Samamoodi rahulolevad on Võrumaal Vastseliinas Pütsepa-Gotlibi talu vanaperemees

ja –perenaine: nende neljast pojast üks, Martin Aim, jätkab ligi 30 lüpsilehmaga karja pidamist, ta on mõne aastaga kasvatanud loomade piimaandi ja muretsenud uut tehnikat. Mõlemas talus on vanemad poiste kõrval nõu ja jõuga abiks.

Peremees ostaks ja rendiks künkapõlde juurde, kui naabruses tegutsev ärimees maa hinda oma võimalustest lähtudes üles ei krutiks. Mis saab aga ühel päeval Lombi talus Jõgevamaal, kus 74-aastane Elvi Laanepere oma lõppematu energiaga juhib tõelist eestiaegse vurhviga talu, kui perenaise jõud raugeb? Puusaoperatsioon ei ole tarmuka perenaise teotahet ja jaksu murda suutnud ja kuigi päris käsitsi ta oma kümmet lehma kaks korda päevas ei lüpsa, teeb mujalt farmidest paarkümmend aastat tagasi kadunud kannulüps Lombi talust justkui töötava talumuuseumi. Muljele aitavad kaasa tõelised talulilled ja

-põõsad ning siblivad kanad. Kanad paistavad üldse taludes viimaste aastate mood olevat – mitmel pool on neid taas pidama hakatud. Üks poeg on Lombi talu perenaisel siiski abiks, aga kas noor mees on valmis 41-hektarilist kümne lüpsilehmaga talu ka üksi edasi pidama? Või tuleb mõni maailma lennanud lastest tagasi ema moodi rügama? Türi külje all rahmeldavad väikeses taime- ja kartulitalus kahekesi Laivi ja Urmas Laks. Pojad on varem kodutalus abiks olnud, aga väike Jõeääre talu ei toida kolme peret, ja nii on poisid Soome tööle läinud. Türi ja Paide rahvale on Jõeääre tuntud koht, kust kevadel ise ilusaid taimi oma koduaedadesse valida ja pereema iluaiast šnitti võtta. Kohalikud koolid ja lasteaiad söövad selle talu kartuleid. «Just sellistest Eesti taludest võiks unistada!» pidi aga taluliidu žürii hüüatama, kui Viljandimaal Tarvastu vallas Ennuvaariku talu külastas. Ei, mitte mahedalt kasvatatava 35 lehmaga lüpsikarja pärast, kus loomad

POSTIMEES, 26. JUULI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Nominendid

noored võtavad üle vanemate töö.

Põllumajanduslik tootmine • Märdi talu. Neeruti, Palupera vald, Valgamaa • Jõepere aiandustalu. Loo, Jõelähtme vald, Harjumaa • Lombi talu. Pakaste, Jõgeva vald • Tuuma talu. Kõrgepalu, Varstu vald, Võrumaa • Ennuvaariku talu. Vanausse, Tarvastu vald, Viljandimaa • Ingli talu. Purtse, Lüganuse vald, Ida-Virumaa

Alternatiivne suund • Helme Maasikakasvatuse OÜ. Roobe, Helme vald, Valgamaa • Tõnu talu puukool. Tapurla, Kuusalu vald, Harjumaa • Jõeääre talu. Kirna, Türi vald, Järvamaa • Paadi talu. Hänike, Sõmerpalu vald, Võrumaa • Mäe talu. Koela, Lääne-Nigula vald, Läänemaa • Säga-Aaviku talu. Mustla, Tarvastu vald, Viljandimaa

Noortalunikud • Sepakõrtsi Agro OÜ. Holdre, Helme vald, Valgamaa Valgamaa Helme valla Holdre küla Sepakõrtsi talu 24-aastane peremees Kristjan Jaanikesing ei pea kogenud viljakasvatajate ees oma põldude pärast silmi maha lööma – need on niisama tihedad ja puhtad kui ükskõik millise teise kõva põllumehe põllud. fotod: kaul nurm

on sama nägusad kui kõigis teistes talukonkursil osalenud lüpsitaludes. Selle hüüatuse põhjustas hoopis taluõuele kahe poja ja kahe väimehe, Ennuvaariku oma poiste ehitatud küün ja riistakuur. Õieti mitte ka selle ehitise enda pärast, vaid nende poiste ja kahe tütre pärast. Mõlemad tütred, suured koolid läbi käinud Õnnela ja Kälina, on väimehed kaasa toonud ning rajavad oma kodusid vanemate, Aivar ja Airi Kõva talust üks ühele, teine teisele poole põldu. Kui kogu see pere, sealhulgas esimene lapselaps, alla aastane Sebastian, ning augustis sündiv teine lap-

Jõgevamaa Jõgeva valla Palupere küla Reinu talu üks noorperemeestest, korvpallur Vallo Allingu oma lüpsikarja keskel, mida ta peab lisaks ema-isa abile koos abikaasa Liinaga. Talukonkursil kandideerivad Vallo ja Liina noortaluniku tiitlile.

selaps särava peretütre põlle all, kogunes perepildile, sai selle talu ime lahendatud. Mõne kilomeetri kaugusel ajab sügavale maasse oma juuri ka Airi klassiõe Sirje pere. See on Säga-Aaviku talu, kus lisaks emale ja isale, Sirje ja Toomas Allikule, rakendab mahetalus oma teadmisi taimekasvatust õppinud ja nüüd end toidutehnoloogias täiendav tütar Meelika. Poeg Meelis on esialgu kodutalust kaugemal oma elu sättimas. Klassiõdede taluringi kuulub veel Saariku talu ja kõigi nende perede lapsed on omakorda sõbrad. Säga-Aaviku pole, nagu Ennuvaarikugi, päris tavaline talu – siin põldudel kasvatatakse mahedaid köögivilju ja marju ning karjamaal mäletseb mahe lihaloomakari. «Tarvastus on hästi palju mahetootjaid,» täpsustab Sirje Aavik. Mahetalu on ka Võrumaal Varstus Tuuma lambakasvatustalu. Lambaid ja tallesid on seal üle tuhande, ja nende kaks lauta on uhkemad kui Schmidtide pere enda elumaja. Perenaine Sir-

je loeb selle kohta vemmalvärsi: «Millal kunagi valmib sul maja, siis sul enam pole seda vaja». Nii hull see asi Tuuma talus muidugi pole, sest lisaks kahele tütrele on tulevikuks kasvamas juba kolm lapselast. Kui noor põlvkond võtaks hommepäev Tuuma talu üle, saaks nad täiusliku majapidamise, millel pole isegi mitte ühtegi võlga. Suur pere on ka eriti kuplilisel Neeruti maastikul Valgamaal Märdi talus. See Anti Kulasalu peremehe käe all askeldav talu on justkui väike omaette küla. Märdi talus on Eesti ainuke spetsiaalselt küngastel turnimiseks loodud kombain – Hillmaster –, mis end ise loodis hoiab. Nagu teisedki peremehed, istub viljakoristuse ajal kalli kombaini roolis ka siin vaid peremees ise. Peremees ostaks ja rendiks lisaks senisele ligi 300 hektarile künkapõlde juurde, kui naabruses tegutsev rikas ärimees maa hinda oma võimalustest lähtudes üles ei krutiks. Külameestest maaomanikele on see muidugi hea, aga teistel põllumeestel võtab hinge kinni

• Reinu talu. Palupere. Jõgeva vald, Jõgevamaa • Pütsepa-Gotlibi talu. Heinasoo, Vastseliina vald, Võrumaa

ega lase laieneda. Talupidamine ei tähenda ilmtingimata kümneid või sadu hektareid maad. Kuusalu vallas peab aednik Katrin Kraav koos abikaasa Igoriga Tõnu talu puukooli. Nii hästi peavad, et aianduskoolidest käiakse seal praktikal. Perepoegadest noorem käis küll Luual koolis, aga aiandus teda nii ei köitnud, et talus tööle hakata. See-eest elektroonikust vanem poeg on kõik, mis puukoolis võimalik elektroonika peale panna, sellele ka pannud.

Endine krossisõitja Avo Leok on tühjaks jäänud tsikligaraažidesse rajanud kolme aastaga Eestis ainukese soojaveekala angersäga kasvanduse. Veel vähem ruumi vajavad aga armsad karus- ja lemmikloomad tšintšiljad, keda kui pensionisammast Läänemaal kasvatavad Mäe talus Rain Poolen ja Leida Laksberg. Ligi 400 kallihinnalise kasukaga loomakest askeldavad puurides ja annavad talu käibest viien-

allikas: eestimaa talupidajate keskliit

diku – sama suure osa, mida peremees muusikuna teenib. Hoopis isevärki talu on Võrumaal Sõmerpalu vallas Paadi talu. Endine krossisõitja Avo Leok on tühjaks jäänud tsikligaraažidesse rajanud kolme aastaga Eestis ainukese soojaveekala angersäga kasvanduse. Õnnelik juhus viis ratastooli jäänud mehe kokku hollandlasega, kes talle kala kasvatamise peened nipid nii selgeks tegi, et ühtegi tagasilööki pole ta tundma pidanud. Eks mees on ise ka kogu hingega uue tegevuse küljes – isegi kalade söötmine on peremehe enda igapäevane hool. Et võõras kala eestlaste toidulauale jõuaks, käib peremees isiklikult laatadel seda tutvustamas. Ilma ühegi eurotoetuseta – vaevalt seda niisuguse uue ala alustamisel antudki oleks – on Paadi talus nii head rehkendust tehtud, et paari aasta pärast laen kaelast saab. Kes neist ja veel mõnest talust 22. korda, 2014. aasta parimateks taludeks kuulutatakse, selgub täna keskpäeval Jänedal talupäevadel. Tegelikult on võitjad kõik.

6 || EESTI || POSTIMEES, 26. JUULI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

AINULT VENEMAAL. Kurikuulus poliitvangide koloonia Perm-36, kus on nõukogude võimu karmi kätt trotsinud paljud eestlased, läheb Venemaal muuseumina vastu oma lõpule.

Endine surmalaager saab surmahoobi priit pullerits

vanemtoimetaja

art Niklus ja Kalju Mätik, kes on istunud nõukogude ajal aastaid kinni kurikuulsas pol i it v a ngide ko loo n ia s Perm-36, mäletavad, kui sõbralikult neid seal eelmisel kümnendil kahel korral vastu võeti. Mõelda vaid: mehed saabuvad välismaalt, aga räägivad puhtalt vene keelt. Võõrustajad uurisid, kuidas Eestis elu edeneb. Nende auks oli masti tõmmatud isegi sinimustvalge lipp. Keset Venemaad, Uurali mäestiku lääneserva lähistel asuv Perm-36 polnud koht, kuhu keegi vabatahtlikult oleks läinud. Sinna saatis nõukogude võim karmidesse tingimustesse ümber kasvama eriti ohtlikud tegelased – need, kes nõukogude võimu vastu avalikult sõna julgesid võtta. Nende seas olid ka Niklus ja Mätik, samuti Enn Tarto, Tiit Madisson, Viktor Niitsoo jt. Kui enamik Gulagi süsteemi kuulunud vangilaagreid on nüüdseks hävitatud või lihtsalt hävinud, siis Perm-36-ga läks teisiti. Euroopa ja Aasia piiril asunud laager lõpetas 1988. aastal tegevuse, aga ajaloohuviga inimesed avasid seal seitse aastat hiljem muuseumi. Ainsa seesuguse Venemaal. Nüüd aga tulevad uudised, et Nõukogude poliitiliste repressioonide muuseum Perm-36 on suletud. Ja mitte pelgalt suletud, vaid seda on asutud isegi lammutama. Puittara ja metallväravad on juba lõhutud. «Arvestades, mis Venemaal viimased kümme aastat on toimunud, on suund võetud mineviku kustutamise peale,» lausub Heiki Ahonen (57), kes töötas tuna mullu seni Okupatsioonide Muuseumi direktorina. Ta veetis 1980. aastate keskel kolm aastat Perm-36 naaberlaagris Perm-37, süüks nõukogudevastane agitatsioon ja propaganda. «Seal taastatakse tsaarivõimu koos õigeusu kiriku ja pärisorjusega.» «Ei julgegi enam Venemaale minna,» tunnistab Niklus (79) oma kodus Tartus Täht vere linnaosas. «Seal on olukord nii hull, et sind võidakse arreteerida ja ei tea, mis külge kleepida.»

Ootamatud sõnumid Poliit vangidele pühendatud muuseumi likvideerimine tuleb nii mõnelegi endisele laagris kinniistunule uudisena. «Ahoo, või on hakanud seda maha lõhkuma ...» võtab Tarto (75) teadmiseks. Ta tunnistab, et kuni 2007. aasta pronksööni pidas ta sidet nendega, kes hoiavad Permi krais elus mälestust nõukogude aja õudustest. Näiteks saatis ta neile uusaastakaarte. «Pärast pronksööd ei julgenud nad meiega [Eestis] enam suhelda,» lausub Tarto. Tiit Madisson (64), kel-

le nõu kogude võim saatis 1980. aastate algul laagrisse Perm-37 ja sealt edasi ligi kaheks aastaks laagrisse Perm-36, saadab Hispaaniast e-kirja, kus pakub järgmise versiooni: «Loodan, et Perm-36 poliitlaagri, kus mulgi õnnestus nõukogudevastase agitatsiooni eest pisut «tervist parandada», lõhkumine ei ole mingiks pöördeks Venemaa poliitikas ehk sovetirežiimi restau ratsioon. Vaid kohalike töömeeste vene moodi tegutsemine.» Paraku käivad asjad Venemaal siiski teistmoodi, kui soojast Hispaaniast mõelda võib.

Tappev laagrielu Inseneri hari du sega Mätik (81), kes töötab Eesti Mereakadeemias poole kohaga õppejõuna, sõitis esimest korda vaba mehena Permi kraisse tagasi 2005. aastal. Ta oli 1970. aastate esimesel poolel osalenud innukalt Eesti Demokraatliku Liikumise töös. Ühenduse eesmärk oli taastada Eesti Vaba riik. Selle eest saatis Eesti NSV ülem kohus ta kuueks aastaks range režiimiga vangilaagrisse. Nii sattuski ta Perm-36-sse. Sõna «surma laager» pole siin meelevaldne iseloomustus. Sealse laagri ülemused, nagu on meenutanud Tarto, olid talle saabumise puhul öelnud: «Meie teid siin ei tapa, kuid piiname niikaua, kuni te ise surete.» See polnud tühipaljas ärplemine: Tarto väitel suri laagri rangeimas, erirežiimiga osas, kus eestlastest istusid vaid tema ja Niklus – mõlemad võimude hinnangul lakkamatu nõukogudevastase tegevuse tõttu eriti ohtlikuks retsidivistiks tembeldatud –, mõnel aastal koguni viiendik vangidest. Aga nende venelaste kohta, kes on püüdnud Perm-36 laagrit muuseumina säilitada, jagavad Mätik ja Niklus üksnes kiidusõnu. Vene ajaloohuvilistest vabatahtlikud on restaureerinud nii laagrit ümbritsevad piirded kui osa barakke ja kambreid, loonud arhiivi ja raamatukogu ning koguni väikse konverentsikeskuse. Karmist surmalaagrist oli Nikluse hinnangul saanud igati arvestatav uurimisasutus, kus ei puudunud isegi teaduslikud töötajad. «Permi ülikooli ajalootudengid käisid seal kursuse- ja diplomitöödeks materjali kogumas,» meenutab Niklus, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli bioloogi-zooloogina. «Nad kuulasid meid [endisi vange] nagu inimeksponaate – nagu omal ajal käis rahvaluule kogumine vadjalaste ja liivlaste hulgas. Neile oli see uskumatu, et sellised asjad on Venemaal olnud.» Üks vene noormees, 23-aastane üliõpilane, tuli Nikluse ja Mätiku ette koguni vabandama, et venelased on eestlastele nii palju liiga teinud. Vastutasuks ja tänutäheks kinkisid eesti mehed talle Gu-

Mart Niklus, rinnal Eesti sinimustvalge, istumas vaba Eesti vaba mehena Venemaal Permi krais endise poliitvangide laagri tahvli ees. Nõukogude ajal nimetati seda laagrit lihtsalt asutuseks 389/36.

Hele silt Kalju Mätiku pea kohal teatab, et selle ukse taga asub endisele sunnitöölaagrite süsteemile ehk Gulagile pühendatud muuseum Perm-36.

Nõukogude ajal elasid selles barakis poliitvangid – need, kellele ei meeldinud nõukogude kord. Venemaa fotod: erakogu ajaloohuvilistest vabatahtlikud on vana baraki üles vuntsinud ja selles muuseumi avanud.

Venelaste kohta, kes on püüdnud Perm-36 laagrit muuseumina säilitada, jagavad Mätik ja Niklus üksnes kiidusõnu.

lagi sümboliga särgi. Samasuguse särgi sai kingiks ka muu seumi direktor Viktor Šmõrov, kes seepeale päris: «Kas teil toodetakse selliseid särke?» «Ainult individuaaltellimuse peale,» vastas Niklus.

Mis oli Perm-36?

Surm riigi käte vahel

• 1972. aastast kuni sulgemiseni kõige karmimate tingimustega laager poliitvangide kinnipidamiseks.

Tänavu kevadel hakkasid Venemaalt saabuma esimesed teated, et Perm-36 muuseumi tulevik paistab tume. Mittetulundusühing Perm-36 oli koos vabatahtlike abiga rajanud selle riigimaale ja riigile kuuluvaisse hooneisse. Aastani 2008 tuli raha, kokku viis miljonit rubla (106 000 eurot) muuseumi ülalpidamiseks võrdselt Permi krai eelarvest ning MTÜ toetajatelt ja grantidest. Seejärel, pärast uue kuberneri ametisseastumist, suurenes eelarve tervelt neli korda.

• Poliitvangide sunnitöölaager Kutšino küla lähedal Tšusovoi rajoonis Permi krais, Permist veidi üle 100 km kirdes. • Asutatud 1946, suletud 1988.

• Laagri erirežiimiga osa, kus istusid kinni Mart Niklus ja Enn Tarto, nimetati surmalaagriks. • Aastast 1995 tegutseb endise laagri alal Venemaa ainus endises vanglakoloonias asuv muuseum. • Muuseumi on aastas külastanud keskmiselt 35 000 inimest ehk ligi sada inimest päevas. • Muuseumis töötab 39 inimest (viis kuraatorit), kogudes on 1500 eksponaati. • Aastast 2005 on muuseumis toimunud igal aastal rahvusvaheline foorum Pilorama (eesti keeles Saekaater). • UNESCO on arutanud Perm-36 lisamist maailmapärandi nimistusse.

Ent mullu suvel teatas krai kultuuriminister, et muuseum Perm-36 läheb uuest aastast riigi alluvusse. Uueks direktoriks määrati senise direktori Šmõrovi abikaasa, kes aga kõigest kolm kuud hiljem teadmata põhjusel vallandati. Tema koha võttis üle Permi krai kultuuriministri endine asetäija. Tagatipuks jäi muuseumile tänavuseks krai eelarvest raha eraldamata, nii et gaas, vesi ja elekter tuli välja lülitada. Muuseumi töötajad, kel kadus sissetulek, olid sunnitud töölt lahkuma. Kaks kuud tagasi peatas muuseum, mida varem külastas aastas keskmiselt 35 000 inimest, oma tegevuse. «Pärast riigi kätte minekut muuseum suri,» nentis opositsiooniline ajaleht Novaja Gazeta. Niklus nendib, et küllap on Perm-36 muuseumi sulgemine seotud stalinismi restaureerimisega Venemaal. «Ettekäändeks tuuakse, et raha on vähe, kõike ei jõua finantseerida,» lisab ta. Tegelik põhjus peitub muus, väidab Niklus: «Liiga palju tuleb avalikuks asju, mida ei soovita.» Selle peale toob ta oma maja alakorruse tagatoast koti, kust võtab välja Permi vangi puhta ja korraliku rohelisepruunitriibulise vormi. Ta peitis selle kotti ja tõi endaga Eestisse kaasa, kui juulis 26 aastat tagasi vabadusse pääses. Kinnituseks, et tema on Perm-36-s olnud ja Perm-36 on olemas olnud.

postimees, 26. juuli 2014 || töÖ/koolitus || 7

tel 666 2327, Kristjan.kokk@postimees.ee

oma meeskonda

SISEKONTROLÖRI, kelle peamisteks ülesanneteks on taustakontrolli tegemine vanglasse tööle asuda soovivate isikute samuti vanglaametnike toime pandud puudutava teabe käitlemine. Sobivalt kandidaadilt eeldame: • kõrgharidust • teadmisi kriminaal-, väärteo- ja • teadmisi riigisaladust ning isikuandmeid käitlemisest • väga head suulist ja kirjalikku • suutlikkust töötada tulemuslikult • initsiatiivi ja iseseisvust tööülesannete täitmisel • head arvutioskust Kasuks tuleb: • eelnev töökogemus sisejulgeoleku valdkonnas • vene keele suuline ja kirjalik oskus Pakume: • huvitavat tööd mainekas riigiasutuses • vastutusrikast ja arendavat töökeskkonda • eneseteostus- ja koolitusvõimalusi • töötasu alates 1600 eurost Töö asukoht: Jõhvi, Ida-Virumaa Motivatsioonikirja ja elulookirjelduse hiljemalt 22. jaanuariks 2014. a arendus- ja personalitalitusse aadressil Tõnismägi Tallinn või e-posti aadressile personal@just.ee «Sisekontrolör» või kandideerides CV-Online kaudu. Täiendav info telefonil 620 8132.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 26. JUULI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ÄRILAUSE Avalikkust huvitab aga väga, et poleks makse ja jagataks raha. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul ei taha avalikkus kuulda eelarve-eesmärkidest ja struktuursest tasakaalust. ERRi uudisteportaal, 15.07

Tallinna Vee kasum kahanes poole võrra Tallinna Vee teise kvartali kasum vähenes 56 protsenti, 0,8 miljoni euroni, käive oli eelmise aastaga samal tasemel ehk 13,4 miljonit eurot, teatas ettevõte börsile. Kasumit mõjutasid finantstulude vähenemine 0,154 miljoni euroni võrrelduna 1,4 miljoniga eelmise aasta teises kvartalis. majandus24.ee

miljonit eurot

läheb eeldatavasti maksma Tallinna trammiteede ja depoode rekonstrueerimine ning uute trammide soetamine.

Ehituse uuenduslikkust takistavad vähempakkumised Majandusministeeriumi tehtud uuringust selgus, et kõige enam piirab ehitussektori uuenduslikkust ehitushangete hinnapõhisus nii riigi- kui ka erasektoris, mis ei jäta pakkujatele piisavalt vaba raha teadus- ja arendustegevuse korraldamiseks ning finantseerimiseks. Innovatsiooni takistab ka pidev ajapuudus ja kiirustamine pakkumiste koostamisel. majandus24.ee

Masinatööstuses suurenes hõivatute arv ja tõusid palgad Vaatamata tootmismahu langusele suurenes hõivatute arv masinatööstuses aastaga ligi viis protsenti ja palgad tõusid Eesti keskmisega samas tempos. Tootmine vähenes 2013. aastal viis protsenti. Kuna hinnad püsisid stabiilsed, vähenes ka müügimaht samas suurusjärgus. majandus24.ee

Venemaa keskpank tõstis ootamatult baasintressi

Kriisid maailmas veavad Saksa äriusaldust alla

Venemaa keskpank tõstis eile baasintressi 8,0 protsendini, tegemist on juba kolmanda intressitõstmisega sel aastal. «Otsuse põhjuseks on aeglustada tarbijahinnaindeksi tõusu nelja protsendini,» ütles keskpank oma avalduses. majandus24.ee

Ifo instituudi arvutatav Saksa majandususalduse indeks langes Ukraina ja Lähis-Ida kriiside taustal juulis 109,7 punktilt 108 punktile. «Väljavaade lähitulevikule on vähem optimistlik,» ütles Ifo juht Hans-Werner Sinn. BNS

OMX TALLINN

794,47 ▼ –0,05%

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

VI 2013 VIII 2013 X 2013

XII 2013 II 2014

IV 2014

6,02 ▲ +40,33%

VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,140 0 Baltika 0,510 +1,59 Ekspress Grupp 1,000 0 Harju Elekter 2,700 0 Järvevana 0,759 0 Merko Ehitus 7,250 +1,26 Nordecon 1,070 0 Olympic Group 1,950 0 Premia Foods 0,696 0 Pro Kapital Grupp 2,500 0 Silvano Fashion 1,890 +2,16 Skano Group 1,020 0 Tallink Grupp 0,713 -0,97 Tln Kaubamaja 5,110 +0,20 Tallinna Vesi 13,300 0 Trigon Property 0,440 0

25.07 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,429 +0,12 Hiina jüaan 8,327 -0,23 Jaapani jeen 136,970 0 Kanada dollar 1,447 +0,16 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,340 -0,26 Poola zlott 4,144 +0,07 Rootsi kroon 9,166 -0,48 Rumeenia leu 4,397 -0,22 Šveitsi frank 1,215 0 Suurbritannia nael 0,791 -0,13 Taani kroon 7,457 -0,01 Tšehhi kroon 27,482 +0,01 Ungari forint 308,060 +0,10 USA dollar 1,344 -0,24 Venemaa rubla 47,187 +0,17

bns

LHV konsultant Birger Aavik tööhoos: iga möödujat tuleb kohelda nagu potentsiaalset klienti, sest kunagi ei tea, keda pensionifondidega seonduv huvitada võiks. fotod: erik prozes

SPORTLIK MÜÜGITÖÖ. Pensionifonde turustava Birger Aaviku arvates on kõige suure valivad pensionifondi oma kodupangast, sest nii on mugav, mõtlemata selle tulususele.

LHV visiitkaart: särasilms reportaaž liina laanemets reporter

roovides ise LHV pension ifond i turustaja ametit, sain peagi aru, et tegelikult ei suhtu inimesed müügimeestesse negatiivselt. Pühapäeva keskpäeval kohtusin LHV panga konsultandiga Tallinnas Kristiine kaubanduskeskuses, et uurida täpsemalt, mida see amet endast kujutab. Paraku oli konsultandi paarimees haigeks jäänud ning seega tuli mul endal asuda pensionifondide turustaja rolli. «Tervist lugupeetavad, ega väga ebasobiv aeg pole?» alustas klientidega vestlust LHV pensionifondide turustaja Birger Aavik (27). Ta tegi mullegi lühikese koolituse, kuidas potentsiaalsete klientidega tutvust teha. Pöördusin kaubanduskeskuse klientide poole järgmiselt: «Tere, kas teil on hetk aega?» või «Tere, kas te teate, kuidas teie fondil läheb?». Tundsin end parajalt algajana, kuid eesmärk, mille Aavik mulle seadis – koguda nende küsimuste peale küm-

me ei-vastust –, sai täidetud. Kaheteistkümnest kõnetatust kaks suunasin edasi Aaviku konsultatsioonile. Kaubanduskeskuse külastajana on mulle jäänud mulje, et LHV konsultandid on kergelt flirtivad, kuid alati särasilmsed ja jutukad. Sain seda ka omal nahal tunda. «Liina, räägi, sina, noor, kena, veetlev naisterahvas, kui palju sina üldse oma tuleviku pensioni peale mõtled?» uuris Aavik. LHV kogenenud konsultant ei jätnud ka märkimata, et minagi tegin oma uut tööd väikese flirdiga, sest just noormeestel tekkis ei ütlemisega raskusi. Aavik tutvustas mind klientidele kui nooremat kolleegi. «Paraku pole mul sulle nimesilti anda,» vabandas Aavik. Enda arvates on ta eelkõige pensionifondi turustaja ning panga konsultant, kaubanduskeskuse külastajad leidsid aga, et tegemist on professionaalsete müügimeeste või agentidega. «Kindlasti oleme konsultandid, sest inimestel on ka muude pangateenuste kohta küsimusi, kuna meil ei ole eraldi pangakontoreid,» täpsustas Aavik ning lisas, et nende abiga saab avada ka pangakonto. Mille järgi LHV konsultandid oma «ohvreid» valivad? Aaviku sõnul selgeid kriteeriumeid peaaegu polegi: «Kunagi ei tea,

kellel parajasti seda fondi vaja on, kuid on teada, keda ma tülitama ei hakka.» Konsultandid ei otsi kontakti nendega, kellel on mitu last käevangus või kes on suurte poekottidega. Konsultandi eesmärk on saavutada inimesega silmside ja mitte olla tülikas. Aastate jooksul on ikka ette tulnud mõningaid üksikuid juhtumeid, kus inimene on panka kirjutanud, et neid häiriti kaubanduskeskuses. «Mingi põneva asjaga peab inimesi ligi tõmbama. Keegi ei taha eriti kuulda pensionist, aga tuleks parem küsida, kas te teate, kuidas teie fondil viimasel ajal läinud on? On teil minut aega? Tahaksin teile midagi näidata,» selgitas Aavik.

Konsultandid ei otsi kontakti nendega, kellel on mitu last käevangus või kes on suurte poekottidega. Konsultantidel on kaubanduskeskuses ette nähtud piiritletud alad, kus nad võivad klientidele läheneda – seda alati heatujuliselt ja viisakalt. Tööpäeva alguses täidab konsultant mõned lepingud juba ette ära. «Kirjutan oma isikukoodi ja allkirja ära, et mitte raisata kliendi aega,» selgitas Aavik.

Kaks keskealist naist, Ly ja Piia, seisid ja vaatasid meie tööd. Läksin juttu tegema. «Nad on alati nii ilusti riides, nii kena on vaadata, kui noor mees on ülikonnas. Arvan, et firma poolt on riietus,» rääkis Ly. Aavik tunnistas, et Ly siiski eksib, kuna riietuse ostmise eest kannab hoolt iga konsultant ise. «Mingi standard meil siiski on, riietus peab olema viisakas. Ei pea olema küll kolmeosaline ülikond, aga triiksärk on siiski kohustuslik,» rääkis ta. Kui tutvustasin end Kristiine kaubanduskeskuses Postimehe ajakirjanikuna ja uurisin külastajatelt, mida nemad arvavad LHV müügiinimestest, tulid ühekülgsed vastused: «Nõmedad ja tüütud inimesed.» Berit (19) mainis, et müügiagendid võiksid ära väsida. Ly rääkis, et pensionifondi turustajad kutsuvad inimesi teistest pankadest üle: «Mul polegi pensionisammast, seega ei saagi kuskilt üle tulla ja ma ei tahagi pensionifondiga liituda.» Sama väitis Ly sõbranna Piia. Aavik valis seitse aastat tagasi vabatahtlikult endale LHV pensionifondi. «Ma ei olnud enda esimene klient,» rõhutas ta. Ta lisas, et on LHVs töötanud kaks aastat: «Olen täielik LHV fänn.» Aaviku sõnul on müük nagu

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

em mure see, et inimesed

ed müügimehed sport ja konsultantidel on põnev end üksteisega võrrelda. «Meil on väga entusiastlikud, aktiivsed ja ambitsioonikad inimesed, nad on head suhtlejad ja väga hästi koolitatud,» ütles ta. Meie vestlusele astus vahele pensionieale lähenev Aare, kes kurtis, et kahetseb südamest, et on liitunud pensionisambaga. «Kui palju te palka saate? Kas on kuupalk või sõltub see saadud lepingutest?» uuris Aare. Aavik ütles, et sellele on raske vastata: «Eks oleme ikka tulemustele keskendunud.» Aare tõi võrdluseks politseitöö: «Enne ei tohi tagasi minna, kui on korjatud 20 trahvikviitungit.» Ta arvas, et LHV-l läheb hästi, aga kõik tundub olevat virtuaalne värk. Aavik täpsustas, et pangal läheb hästi, kuid kõige tähtsam on siiski, et LHV klientidel läheb väga hästi. Aare arvas samas, et tema võib ju panka aidata, aga pank teda aidata ei saa. «Olen täiesti nõus, et pankadele on pensionifondid väga hea äri,» tõdes Aavik. Pensionikogumise kohustuse on ju loonud riik. «Osale oli kohustuslik, osale aga vabatahtlik liitumine, kuid enam tühistada seda ei saa.» Pangad teenivad pensionifondi haldamise pealt haldustasusid. «Riski kannab täielikult

klient kui investor. Klient vastutab selle eest, et valib kõige parema fondi,» ütles Aavik. Üldlevinud valearusaam on see, et pangad kasutavad inimeste palgalt kinnipeetud pensionimakset. Aavik selgitas, et see ongi pensionifondide kõige suurem erinevus teistest fondidest. «Seaduse järgi on sedasi, et pensioni hoitakse panga muudest hoiustest täiesti eraldi. Pank ei tohi seda välja laenata, finantsasutusi kontrollitakse rangelt.» Inimeselt tuleb küsida nõusolek, kas üldse tohib vaadata, kus kliendi pensionifond asub. «Sellised karmid isikuandmete kaitse reeglid on meil pangatöös,» selgitas Aavik. Tema arvates on kõige suurem mure just see, et inimesed ei tunne üldse huvi oma finantside vastu, nad on harjunud olema ühes pangas, sest nii on mugav. «Inimene usaldab algul ikka oma kodupanka,» põhjendas konsultant. Pangasiseselt pensionifondi vahetamisega ei kaota midagi, kuid kui ühest pangast teise minna, jääb üks protsent pensionifondist vanasse panka. Konkurentidest rääkides ei olnud LHV noormees sugugi kidakeelne. «Nordea on väga tubli ja tugev pank,» kiitis ta üht neist. LHV pensionifondide turustaja Aaviku jaoks on tegemist

põhitööga, millega alustamiseks tuli läbida põhjalik LHV teenuste koolitus, õppida omal käel lisaks ja teha ka LHV müügiesindajatele mõeldud test. Konsultandi jaoks lõppeb tavaline tööpäev kümne sõlmitud lepinguga, väga heaks päevaks võib pidada 20 lepingut. «Nulli-päeva ei ole kunagi olnud,» rõhutas Aavik. Üldiselt arvab ta aga, et Eesti pensionisüsteem ei ole just kõige parem. «Kui tulevikus ei taha sente lugeda ja laste käest abi paluda, siis ongi oluline, et niigi väikesele riigipensionile lisanduvast süsteemist saaks inimene enda jaoks maksimaalse tulemuse välja võtta, mitte ei lööks asjale käega,» soovitas Aavik. Müügiesindajate meeskond on koos töötanud pikalt, kõige staažikamad konsultandid on LHVd esindanud juba kuus aastat, kuid enamik müüjatest on teinud seda tööd kolm aastat või enam. Aaviku sõnul on LHV pangal ligikaudu 40 konsultanti. Müügiesindajate meeskond saab valida, millal ja kus Eestis oma tööd teha. «Ühes kohas olemine tüütab ära, tead juba inimesi, siis ei ole midagi uut,» põhjendas ta, miks hõlmab ühe LHV konsultandi tööpiirkond kogu Eestit. «Külastatavaid kohti on tunduvalt rohkem kui töötajaid.»

POSTIMEES, 26. JUULI 2014 || MAJANDUS || 9

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 26. JUULI 2014

LÜHIDALT ap/afp/bns

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Norra kardab terroriakti

Leiti Alžeeria reisilennuki rusud

Malis sõlmiti vaherahu

Norra luure peaanalüütiku sõnul on Süüriast Norrasse teel rühm inimesi, kes kavatseb riigis korraldada terrorirünnaku. Jon Fitje Hoffmann rääkis sellest, üksikasju täpsustamata, Norra telekanalile TV2.

Lennukompanii Air Algerie lennuki rusud leiti Mali Gossi piirkonnast ning katastroofist ei pääsenud keegi eluga, ütles Prantsuse president François Hollande, lisades, et lennuki pardasalvestid toimetati Gao linna.

Mali valitsus ja kuus mässurühmitust sõlmisid neljapäeval vaenutegevuse lõpetamise leppe. Tuareegid on loobunud nõudest saada oma riik, kuid nõuavad Mali põhjaosas ulatuslikku sõltumatust.

KONFLIKT. Homme lõppev ramadaan on Gaza sektoris mööd varjus. Kaks ja pool nädalat kestnud sõjategevus on nõudnud

Ramadaani lõpp indrek lepik reporter

uigi relvarahu on üritanud vahendada nii Egiptus kui USA riigisekretär John Kerry, pole senised püüdlused edu toonud. Kerry viibis piirkonnas nädala, ent peab tõenäoliselt naasma tulemusteta, kuivõrd lehe trükkimineku ajaks polnud poolte vahel suudetud endiselt kokkulepet saavutada. Paar päeva enne visiidi algust sekkusid Iisraeli kaitsejõud Gazas juba maaväega, tuues sõdurite kõrval tänavatele ka tankid ja muud soomusmasinad. Hukkunud palestiinlastest on enamik olnud tsiviilisikud, samal ajal kui Iisraeli poolel on surma saanud üle 30 sõduri. Konflikti algusest saati on Hamas süüdistanud Iisraeli tsiviilobjektide ründamises, ent nii kaitsejõudude esindajad kui peaminister Benjamin Netanyahu kinnitavad, et rühmitus kasutab neid objekte ära rünnakute tegemiseks.

Rahutused Läänekaldal Neljapäeval tabas Palestiina pagulasorganisatsiooni UNRWA kooli mürsk, plahvatuses hukkus vähemalt 15 koolis varjul olnud elanikku ning üks ÜRO töötaja. Palestiinlased süüdistavad Iisraeli, ent seni pole selge, kes rünnaku taga oli. Iisraeli julgeolekujõudude sõnul pole nad sihilikult kooli tulistanud, kuid samast piirkonnast lähtus Ha-

Iisraeli armee ohvitser näitas eile tunnelit, mille kaudu palestiina võitlejad ründa rustada.

masi rünnak, millele vastati tulega. Hamas ise on jätkanud Iisraeli sihtmärkide tulistamist, ohustades muu hulgas Tel Avivi lennujaama tegevust sedavõrd, et USA kehtestas nädala sees oma jurisdiktsiooni alla kuuluvatele firmadele ajutise linna lendamise keelu. Nädala jooksul on Iisraeli kaitsejõud avastanud mitukümmend maa-alust tunnelit, mis Gazat Iisraeliga ühendavad, et tagada Hamasi võitlejatele turvaline ligipääs juudiriigi pinnale. Samuti on kahest UNRWA koolist leitud rakette, mis ilmselt kuuluvad Hamasile. UNRWA on suutnud aga osa rakette kohali-

kule valitsusele ehk Hamasile tagasi anda. Konflikt on mõjutanud ka Palestiina omavalitsuse teist poolt. Fatah’ valitsetaval Läänekaldal puhkesid üleeile õhtul massirahutused, mis tõid tänavatele üle 10 000 inimese. Vähemalt kaks inimest sai vägivallas ka surma, kui kivikamakate ja isevalmistatud lõhkekehadega palestiinlaste vastu avati tuli. Meeleavaldused jätkusid eile, tuues kaasa vähemalt viis inimohvrit. Vaatlejate hinnangul on Gaza sektorit valitsev Hamas end aga nurka mänginud. Mitmed traditsioonilised liitlased eesotsas Iraaniga on tavalisest tunduvalt madalamat profiili

POSTIMEES, 26. JUULI 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

dunud Hamasi ja Iisraeli konflikti d üle 800 elu.

Naine puuris Jussi Adler-Olsen Tõlkinud Tiina Toomet Kirjastus Pegasus, 330 lk

LIIBANON

SÜÜRIA

Va h e m e r i

rahu ei toonud

Kiirtrenn

Tel Aviv

GAZA IISRAEL

JORDAANIA

EGIPTUS

Läänekallas

Hukkunud • Palestiina: vähemalt 820 tsiviilisikut ja Hamasi võitlejat • Iisrael: 2 tsiviilisikut, 34 sõdurit

avad Gazast juudiriigi territooriumi. Iisraeli armee on nõuks võtnud tunnelid pu-

allikas: bbc, reuters

foto: afp/scanpix

hoidnud. Põhjuseid selleks on mitu. Egiptusega raskendab suhteid Moslemi Vennaskond, mille sõsarorganisatsioon on Hamas. Kairo praegune militaarvalitsus tõukas vennaskonna liidri Muhammad Mursi eelmisel suvel võimult ning on seejärel mitmeid organisatsiooni liikmeid vangistanud ja surma mõistnud. Suhteid Iraaniga on seevastu kahjustanud Hamasi toetus Süüria mässulistele, kes on juba üle kolme aasta Iraani toetatud keskvalitsusega kodusõda pidanud. Piirkonna riike ühendavat Araabia Liigat on aga ärritatud põikpäisusega vaherahu sõlmimisel. Olenemata mõlema poole

nõudmistest, vajavad gazalased rahu kiiremas korras. Pea kolmenädalane turmtuli on hävitanud märkimisväärse osa piirkonna ehitistest. Iisraeli õhulöögid on purustanud kvartalite viisi elumaju, rääkimata hädavajalikke teenuseid pakkuvast taristust.

Gaza suured purustused 1,8 miljoni elanikuga Gaza sektor oli juba rahuajal kehvas seisus. 2012. aastal soovitas ÜRO rahvastikukasvule kiiremas korras reageerida, et piirkond vähem kui kümnendiga elamiskõlbmatuks ei muutuks. Sõda on teinud olukorra tunduvalt keerulisemaks. ÜRO andmeil on vähemalt

2655 kodu pea täielikult hävitatud ning üle 3100 vajab suuri parandustöid. Mürsud on tabanud 116 kooli ja mitmeid polikliinikuid, staadione, mänguväljakuid, mošeesid, sidemaste, politseijaamasid ja veetrasse. Palestiinlaste sõnul nõuaks kõige selle taastamine vähemalt 600 miljonit eurot – Gaza aastast eelarvet. Pärast Hamasi võimuletulekut Iisraeli ja Egiptuse kehtestatud blokaad hoiab tulusid ka tavalisest 350 miljoni euro võrra väiksemana. Kolme kilomeetri laiuse ala Gaza sektori äärtes on Iisraeli kaitsejõud kuulutatud puhvertsooniks ja elanikel on soovitatud lahkuda.

Luure andmeil tulistab Venemaa raskerelvadest Ukrainat jürgen tamme

jyrgen.tamme@postimees.ee

Ühendriikidel on andmeid, et Vene relvajõud tulistavad oma territooriumil asuvatest suurtükkidest Uk rai na sõjaväe positsioone. USA välisministee riumi esindaja Marie Harfi sõnul on Ühendriikidel luureandmeid ka selle kohta, et Venemaa plaanib tarnida Ida-Ukrainas tegutsevatele venemeelsetele jõududele võimsamaid raketiheitjaid. Piiriülest tuld kinnitas ka Ühendriikide kaitseministeerium, mille andmetel on Venemaalt Ukraina armee positsioone tulistatud juba alates teisipäevast. «Tegemist on selge eskalatsiooniga,» ütles Pentagoni esindaja kolonel Steven Warren uudisteagentuuri AFP vahendusel. Eesti president Toomas Hendrik Ilves nimetas teateid piiriülesest tulistamisest otseseks sõjategevuseks. «Venemaa tulistab suurtükkidest üle piiri Uk rainat. Tavaliselt nime-

tatakse seda sõjaks, või olen millestki valesti aru saanud?» kirjutas Ilves oma Twitteri kontol. Ukraina võimud teatasid aga esialgsetele uurimistulemustele viidates, et teisipäeval Ida-Ukrainas alla tulistatud kaks Ukraina hävituslennukit kaotati just Venemaalt avatud raketitule tõttu. Venemaa kaitseministeerium eitas taolisi väiteid, nimetades neid katseks ava lik kust eksitada, vahendas Interfax. Harf lisas, et Ukrainasse saabub Venemaalt jätkuvalt relvi. Sama kinnitasid kolmapäeval ka NATO allikad, kelle sõnul on relvasaadetiste kohta olemas ka tõendid. Nii Ühendriikide kui ka NATO andmetel on relvade toimetamine üle piiri jätkunud pärast möödunud neljapäeval toimunud ja 298 inimelu nõudnud lennukatastroofi. Anonüümsust palunud USA kaitseallikate sõnul on Venemaa viimase nädalaga suurendanud piiril asuvate väge-

Taani autor Jussi Adler-Olsen (sünd 1950) on Euroopa edukamaid krimikirjanikke. Tema raamatuid on müüdud enam kui 14 miljonit eksemplari kõikjal üle maailma ning need on võitnud palju auhindu nii Taanis kui ka rahvusvahelisel tasemel. Raamatu «Naine puuris» järgi valmis 2012. aastal samanimeline film, mis osutus Taanis 2013. aasta vaatajate lemmikuks.

de koosseisu 12 000 mehelt 15 000-le. Nende sõnul tuuakse relvastust Rostovi lähedale rajatud suurde baasi, mis tegutseb mässulisi teenindava logistika- ja väljaõppekeskusena. Ühendriikide ametnike sõnul on nähtud baasist lahkumas ja sinna saabumas ka raketisüsteeme, vahendas Reuters. Üleeile tagasiastumisest teatanud Ukraina peaministri Arseni Jatsenjuki tagasiastumist polnud parlament eilseks kinnitanud. Teated selle kohta, kas Jatsenjuk on ülemraadale, mis Uk raina seaduste järgi peab valitsusjuhi ametist lahkumise kinnitama, tagasiastumisavalduse esitanud või mitte, olid vastukäivad. Jatsenjuki juhitavast koalitsioonist välja astunud erakondade UDAR ja Svoboda esindajad kinnitasid aga eile, et nad ei toeta Jatsenjuki taganemist peaministri ametikohalt. Svoboda fraktsiooni liider Oleh Tjagnõbok teatas, et neil pole mõtteski Jatsenjuki taganemise poolt hääletada.

Dr. Michael Mosley, Beta Pee Tõlkinud Raili Puskar Kirjastus Tänapäev, 156 lk

Raamatu «Paastudieet» järjena on see raamat neile, kellele ei meeldi trenni teha, kuid kes ei taha ka paksuks minna ning soovivad kõige tõhusamal ja ajasäästlikumal moel hea tervise juures püsida. See on ühtlasi neile, kellele meeldib väga trenni teha ja kes tahavad sellest maksimumi võtta. Ja samuti on see neile, keda ajendab lihtne uudishimu oma keha vastu ja kes tahaksid, et nende eelhoiakuid muudetaks.

Paleo toitumine. Hea tervis ja optimaalne kaal läbi päris toidu Ardi Ravalepik Kirjastus Pegasus, 216 lk

Oled sa kunagi mõelnud, miks osa tervislikuna näivaid toite polegi tervisele nii head? Meie toidulaud on viimase kümne tuhande aastaga drastiliselt muutunud. Paraku pole meie organism rakutasemel nii palju kohanenud, et kõigi nende uute aretatud toitudega toime tulla. Autori kirjutamisstiil on muhe, infotihe ja motiveeriv. Ta ei veena, vaid selgitab toitumise paljudele teadmata tõdesid lihtsas, huvitavas ja igale vanusele arusaadavas keeles. Raamatus on enam kui 100 lehekülge tervislikke ja inspireerivaid paleoretsepte. Paleodieet ei ole imeravim ega lahendus kõigile tervisemuredele, küll aga hea võimalus oma tervise üle taas kontroll haarata.

Gunnar Aarma elutarkused, II raamat Gunnar Aarma, Anneli Sihvart Kirjastus Pegasus, 238 lk

Gunnar Aarma elutarkuste teises raamatus on esitatud ja lahti seletatud neljas komponent autori poolt propageeritud õnne valemist – tervis. Kolm esimest – mõtlemine, hingamine ja toitumine – leidsid kajastamist 1. osas. Lisaks põhjalikule ülevaatele tervislikest eluviisidest on raamatus kaks pikemat kirjutist püramiidist ja meditatsioonist. Lisaks leidub raamatus lühemaid kirjutisi mitmetel eri teemadel – harmooniast ja esoteerikast, saatusest ja surmast, märkidest ja sümbolitest jpm.

Tao Hua-Ching Ni Tõlkinud Raivo Paltser Kirjastus Pegasus, 240 lk

Hua-Ching Ni edastab selles raamatus holistlikust käsitlusest lähtuvat tarkust ja praktilisi meetodeid, mida

muistsed hiinlased on sajandite vältel edukalt kasutanud. Tasakaaluka elu juhtimiseks peame olema teadlikud kõikehõlmava peenenergia seaduse toimimisest igal ajahetkel ja igas meie elusündmuses. Tegelikult tähendabki taoistlik enesedistsipliin enda viimist kooskõlla kõikehõlmava seadusega. See ongi peaaegu et kogu saladus taoistliku elu kohta.Käesoleva raamatu väärtus seisneb selles, et antakse vastuseid nii küsimusele «milleks» kui ka «kuidas».

Kaks on parem kui üks Mia Leelo Kanarbik Kirjastus Pegasus, 216 lk

Tegemist on kaasaegse Eesti erootilise romaani «Tubli tüdruk» järjega, kus peategelane Loore püüab mõista, mida ta armastusest, seksist ja suhetest õigupoolest ootab. Teine raamat räägib rohkem kui kaht inimest sisaldavast suhtest. Seejuures pole tegemist klassikalise armukolmnurgaga, vaid suhtega, kus kõik kolm on üksteisega seotud. Kas kolm on parem kui kaks? Kas ja kuidas suudavad kõik osapooled sellest terve südame ja rahuldatud ihadega välja tulla? Mis saab juhul, kui keegi ei taha ülejäänutest lahti lasta?

Kodune keraamika Kaja Rinaldo Kirjastus Pegasus, 120 lk

Keraamika on teraapiline ja loominguline tegevus, millega saavad hakkama isegi lasteaialapsed. «Kodune keraamika» annab juhiseid koduste esemete tegemiseks alates lõigete konstrueerimisest ja savivoolimistehnikatest kuni kipsvormide valmistamise, esemete kaunistamise ja glasuurimiseni välja. Lisaks sammsammulistele fotodega tööjuhistele on ära trükitud kümne serviisi tegemisjuhised koos täpsete lõigetega. Raamatu lõpus asuvast ideesahvrist saab inspiratsiooni ja julgustust, et olla ise looja.

Kati ja teised Haldi Normet-Saarna Kirjastus Tänapäev, 72 lk

Raadioajakirjanik Haldi NormetSaarna esimene lasteraamat jutustab 12 lõbusat lookest 4-aastasest asjalikust Katist, kel peale ema ja isa on ka väga mõistlik vanaisa. Mõistlik tähendab selline, kes nii mõnegi äparduse puhul silma kinni pigistab, põnevaid jutte räägib, ja mis põhiline – temaga koos võib alailma sekeldustesse sattuda. Hakkasid nad näiteks koos Katiga ükskord kohvilaua ääres koera dresseerima, lugu lõppes sellega, et koer maandus keset vahukooretorti …

Regio Lotte Atlas Regio, 176 lk

Lotte atlas on leiutatud spetsiaalselt laste jaoks ning see on parim sõber pikkadel autosõitudel! Lastepärased leppemärgid ja illustratsioonid teevad atlase lugemise väga lihtsaks ning lisaks kaartidele leiab siit lugusid Lottest, nuputamisülesandeid, joonistamist, värvimist ja palju muud. Kaardiobjektide valikus on pearõhk lastele kõige huvipakkuvamal – teemapargid, seikluspargid, mänguväljakud ja -toad, huvitavad muuseumid, matkarajad jmt. Atlasega on võimalik sõita ka Eestist kaugemale, selle kaardiala hõlmab Eesti, Läti, Leedu, Lõuna-Soome ning Peterburi ja Kaliningradi ümbrust.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

12 || vaba aeg || postimees, 26. juuli 2014

teater rahvusooper estonia Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee

Tallinna raekojas 29.07 kl 19

OOPER RAEKOJAS

Esinevad: Iveta Jiřiková (Tšehhi) ja Filip Bandžak (Tšehhi), klaveril Maria Bachmann (Eesti). Järgmise, 109. hooaja etendused Estonia laval alates 10. septembrist 2014

Eesti Draamateater

Teatri kassa on suvepuhkusel 20.06–27.07. Pileteid saab osta teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 7., 8., 9., 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

Laitse Graniitvillas 3., 5., 6., 7., 10., 12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL Tennessee Williams

Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

Teater Vanemuine

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Kassitoome org 27.07 kl 20

Vanemuise Sümfooniaorkestri suvekontsert

Solist HELI VESKUS /Sopran, Rahvusooper Estonia/ Dirigent PAUL MÄGI Õhtut juhib HANNES KALJUJÄRV SISSEPÄÄS TASUTA!

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

1.08 kl 19 Esietendus! 2., 5., 6., 10.08 kl 19

KVARTETT

R. Harwood. Lav. Enn Keerd. Osades: Lii Tedre, Helene Vannari, Feliks Kark ja Raivo Rüütel 3., 8.08 kl 19

VARES

Ajalooline müsteerium M. Kivastik, Lav. K. Komissarov. Osades: Indrek Taalmaa, Karin Tammaru, Triin Lepik, Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Priit Loog, Sepo Seeman, Ago Anderson jt 7.08 kl 19

TOPELTELU

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd. Osades: Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar

Küünis

Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port. Piletid (13/16) NB! 6. augusti etendusele on võimalik tulla ja Tallinna tagasi saada tellitud bussiga. Theatrumi sildiga buss väljub Mere puiesteelt kell 17.00. Teatripileti hinnale lisandub 12€.

VAT Teater Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal

Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo 20.10 kl 18 Esietendus 21., 22., 23., 24.10 kl 18

Unfinished bisnes

Lavastajad: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv Osades: Meelis Põdersoo ja Martin Kõiv

Kose Kultuurikeskuses 29.09 kl 13

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

Jõgeva Kultuurikeskus 15.10 kl 19

Karin ja Pearu

Lavastaja: A. Toikka Osades: Katariina Unt, Raivo Trass ja Meelis Põdersoo

26.07 kl 19

16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

25.08 kl 19 Esietendus!

27.07 kl 19

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo

R.A.A.A.M.

Sadamateatris

Draama K. O’Reilly. Lav. A. Noormets. Osades Karin Tammaru, Lii Tedre, Sepo Seeman, Bert Raudsep ja Egon Nuter

www.raaam.ee

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu 31.08 kl 19

Draama T. Laanem. Lav. A. Noormets. Osades Bert Raudsep, Sten Karpov, Helle Kuningas, Ago Anderson, Kaili Viidas, Indrek Taalmaa, Triin Lepik

25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

H. Purcelli semiooper

31.07 kl 16

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

HALDJAKUNINGANNA

MANDEL JA MERIHOBU

NÄHTAMATU MAJA

BRAND

Masohhisti pihtimus

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

PÕRRR…!!!

2., 6.10 kl 18

Endla Teater

Mudilastele mutukate elust. Autor ja lavastaja Kaili Viidas

Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

2.08 kl 19

Lavastaja: Leino Rei Osades: Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar

suures saalis 26.07 kl 19 9.08 kl 19

WOYZECK

Georg Büchner . Lav. Hendrik Toompere. Osades: Priit Loog, Kaili Viidas, Carmen Mikiver, Jaan Rekkor, Indrek Taalmaa, Ago Anderson jt

EEDENI AED

Moodne armastuslugu N. LaBute, Lav. L. Mets. Osades: Kaili Viidas, Kati Ong (külalisena), Tambet Seling, Bert Raudsep

Rakvere Teater Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Andromeda saar

7., 8.10 kl 18

Faust

Lavastaja: Aare Toikka Osades: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Madis Muul 10., 13.10 kl 18

BRAND

30.07 kl 19

Tooma talu

Muusikal P. Quilter. Lav. A. Dvinjaninov. Osades: Koit Toome, Sten Karpov, Priit Loog, Tambet Seling, Bert Raudsep, Indrek Taalmaa jt

Lääne-Virumaa, Uusküla

Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo

27., 28., 29., 30.08 kl 19

14.10 kl 16

(lav. Üllar Saaremäe)

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

BOYBAND

Üks pealuu Connemaras

THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

Esna mõis 1.08 kl 19 Esietendus! 2., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 11., 13.08 kl 19

Hääled

Jaan Kruusvall.

Kirjaklambritest vöö

16., 17.10 kl 18

SOKRATES. Pidusöök Prytaneionis

Lavastaja: Aare Toikka Osades: Raivo Trass, Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Margo Teder ,Tanel Saar ja Ago Soots

Rahvusraamatukogu Tornisaal

Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas

Jäneda Pulli talus 27., 28., 29., 30., 31.07 kl 19.30 1.08 kl 19.30 3.08 kl 15

IMEDE AASTA

Autor: Tiit Aleksejev Lavastaja Madis Kalmet Näitlejad Mari-Liis Lill (Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Helgur Rosenthal ja Hans Kaldoja

Tapa Raudteejaamas 29., 30.07 kl 19.30 3.08 kl 15

Titanicu orkester

Lavastaja: Madis Kalmet Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).

27.07 kl 14

OOPERIPÄEVADE LASTEGALA Maria Listra (sopran), Koit Toome, Urmas Põldma (tenor), Rauno Elp (bariton) Keelpilliansambel Heldur Harry Põlda juhatusel Estonian Dream Bigband Siim Aimla juhatusel

Haapsalu MariaMagdaleena Õigeusu kirik promenaadil 26.07 kl 20

Haapsalu suvemuusika “Inspiratsioon” Arvo Leibur (viiul) Aare Tammesalu (tšello) Bachi teosed sooloviiulile ja soolotšellole ning duod

Niguliste Antoniuse kabel 29.07 kl 19

Tartu Jaani kirik 16.08 kl 20

“Õhtu ilu” Ka Bo Chan (kontratenor) Eda Peäske (harf)

Tartu Jaani kirik 30.07 kl 20

Pühendus Mariale Kaia Urb (sopran) Alina Sakalouskaya (mandoliin) Kadri Ploompuu (orel) Cherubini, Donizetti, Schubert, Saint-Saëns jt

Mustvee kirik 31.08 kl 20

“Muusika Eestimaale” Heili Rosin (flööt) Heigo Rosin (löökpillid)

Eesti Maanteemuuseumis

XXVIII TALLINNA RAHVUSVAHELINE ORELIFESTIVAL

1.08 kl 20 Esietendus! 2., 7., 8., 9., 13., 14., 15., 16., 17.08 kl 20

31. juuli – 10. august 2014 Kunstiline juht prof Andres Uibo

R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseum esitlevad:

Niguliste

Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast. Lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater)

PRAELUDIUM / SUUR ORELIÖÖ NIGULISTES

Varbuse

VAGA VEND VAHINDRA

kontsert Eesti Kontsert

31.07 kl 21.59 – 1.08 kl 04.59

Seitse kontserti orelil. “Orel neljal käel” kl 22.00

Andres Uibo, Edouard Oganessian (peaorel) kl 23.00

23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp,

Kuressaare lossi ooperimaja

www.concert.ee Saaremaa ooperipäevad 20.-27. juuli 2014

Kuressaare Laurentiuse kirik 26.07 kl 18 Pavlo Balakin (bass, Rahvusooper Estonia) Jana Boiko (metsosopran, Ukraina) Sten Lassmann (klaver)

Kuressaare lossi ooperimaja 26.07 kl 20

Bellini “NORMA”

Ukraina rahvusooperi etendus

Guy Bovet (Šveits, kooriorel)

Eesti Interpreetide Liit Piletid Piletilevist ja kohapeal (3-8€) www.interpreet.ee

Mustpeade maja 28.07 kl 19

IVI OTS (viiul), AGE JUURIKAS (klaver) Kavas: E. Bloch, D. Shostakovich, X. Montsalvatge, K. Szymanowsky

Pärnu Kunstide Maja 29.07 kl 19

Mustpeade maja 31.07 kl 19

HELI ERNITS (oboe), AVE KRUUP (klaver)

Kavas: H. Eller, E. Mägi, L. Jõeleht, R. Lätte, U. Sisask (esiettekanne)

Kabli Päikeseloojangu Festival Piletid Piletilevis ja enne sündmust kohapeal. Festivalibuss Pärnust Kablisse sõidab 13/7 Kõrsikute ja 2/8 Anne Veski kontsertidele rannatee.ee/kablifestival

Kabli ranna laval KABLI RANNAPIDU Terminaator

Häädemeeste Miikaeli kirikus 29.07 kl 20

ÕHTUMUUSIKA «Helisev muusika»

Kersti Ala-Murr (sopran), Tõnu Jõesaar (tšello), Lilian Jõesaar (klavessiin), Jaak Lutsoja (akordion), Tõnu Liiberg (kontrabass). Kontsert toob teieni lood armastatud filmist „Helisev muusika“. Uutel ja vanadel instrumentidel esitusele tulevad lood kõlavad väga üllatuslikus seades.

Kosmonautika Puhkekeskuses 30.07 kl 20

KOSMOSE KOLMAPÄEV Kirjandusõhtu

Leelo Tungal, Indrek Hirv, Kaupo Meiel

Häädemeeste seltsimajas 31.07 kl 20

«Kui su hing on noor». Voldemar Kuslap (vokaal) ja Henn Rebane (akordion)

kl 24.00

kl 01.00

Kabli ranna laval

Peter van Dijk (Holland, kooriorel)

2.08 kl 22

kl 02.00

Kontserdile sõidab Pärnust festivalibuss. Piletid Piletilevist

Denis Kasparovitch, Kristina Vilotševa (peaorel)

KABLI RANNAPIDU Anne Veski

kl 03.00

Uue-Jaani talus Ikla külas

kl 04.00

HINGEKOSUTUSÕHTU Dr. Helena Lassi loeng-vestlustuba

Ines Maidre (Eesti/ Norra, kooriorel) Tiit Kiik, Pille Metsson (peaorel)

PlMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

II Eivere Klaverifestival 1.-3. august 2014 1.08 kl 19

Irina Zahharenkova Kavas: Bach, Beethoven, Chopin (10€, 7€) 2.08 kl 19

Yuko Yoshioka (Jaapan) Kavas: Sisask (10€, 7€) 3.08 kl 15

GALAKONTSERT

Yuko Yoshioka (Jaapan) Izumi Tateno (Jaapan) Irina Zahharenkova Johan Randvere Kavas: Chopin, Grieg, Liszt, Sumera, Põldmäe (15€, 10€)

Tallinna Raekoda 5.08 kl 19

Kammermuusika Raekojas

Neeme Ots (trompet) Irina Zahharenkova (klaver) Kavas: Bach, Vivaldi, Scarlatti, Rameau jt. (8.€, 5€)

VIHULA MÕISA SUVEMUUSIKA

26.07 kl 22

esitavad laule operettidest ja muusikalidest ning popmuusika kullafondist

Piret Aidulo, Kadri Ploompuu (peaorel)

Kuidas avastada omaenda teadlikkus, seda juhtida ja olla käesoleva hetkega tõetruus kontaktis?»

3.08 kl 19

«Ärksameelsus kui uks teadlikkuse kasutamise juurde.

www.muusikaagentuur.ee 31.07 kl 19

Tanel Padar ja Tarvo Valm

Nargenfestival Omari küün, Naissaar

Piletid Piletilevist Lisainfo nargenfestival.ee Transport Naissaarele laevaga MONICA Lennusadamast! 26.07 kl 19 Omari küüni 119. aastapäev

SINGER-VINGER 27.07 kl 20

Kompanii NII ja Renate Valme lavastus PUNG

TUMEROMANTIKA ÕHTUD Piletid ja lisainfo Piletilevist facebook.com/ festivalDF/events

RAKVERE PANGAMAJAS 27.07 kl 18

SIEBEN VALENDIK

/akustilised kitarrid, sopran/ Tartu

KÄRDLA KULTUURIKESKUSES 02.08 kl 18.30

SIEBEN ROMA AMOR

/akordion, kitarr, vokaal/ Itaalia

SALAJASES KOHAS HIIUMAAL 03.08 kl 19

SIEBEN ROMA AMOR

VABA AEG ilmub esmaspäevast laupäevani

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329

POSTIMEES, 26. JUULI 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

ühes väikses eesti linnas… helve laasik

Vooremaa peatoimetaja

Allatulistatud reisilennuk on justkui põletav nool rahvusvahelise kogukonna eneseteadvuses, mis on äratanud heaoluühiskondades suikunud enesekaitserefleksid ning näidanud rahvusvahelise õiguse vältimatut eluõigust.

Üks põletav nool

öödunud neljapäeval hukkus KaguUkrainas terroristide väljatulistatud raketi tõttu ligi 300 süütut inimest. Kaastunne lennukatastroofis elu kaotanud inimeste lähedastele ja šokeeritud koduriikidele, eriti suurima löögi saanud Hollandile, on äratanud terve lääne. See katastroof on avanud hulga seni poolkinni olnud silmi, mis näevad nüüd Ukrainas valitseva ohu tõsidust. Rahvusvaheline kogukond ei saa lubada olukordi, kus võivad tekkida sadade tsiviilisikute hukkumiseni viivad arengud, veel vähem saab lubada nende kordumist. Eesti jaoks ei ole kahtlust, kuidas sellises olukorras käituda. Konflikt, millesse Ukraina on kistud, ja selle käigus kaotatud elud puudutavad meid väga lähedalt. Kuidas sai juhtuda, et keset Euroopat on täiesti vastutustundetute ja kontrollimatute, kuid sõjalise väljaõppega inimeste käes keerulised õhutõrjesüsteemid? Kas tõesti on võimalik, et 2014. aastal tegutsevad lennukirusude vahel karistamatult marodöörid ning eksperdid ei pääse korduvatest lubadustest hoolimata päevade viisi õnnetuskohale? Miks need, kellega räägiti ja kes oleksid saanud seda olukorda mõjutada, seda siiski ei teinud? See on Euroopas ja mujal maailmas tekitanud nõutust, ebakindlust ja nüüd juba ka kasvavat viha. Maailma üldsus on vapustatud, kasvab surve valitsustele, et leida vastuseid ning mehhanismid, mille abil olukord kontrolli alla saada ja süüdlased vastutusele võtta. Me oleme viimastel kuudel olnud tunnistajateks järjest kuhjuvatele kurbadele näidetele tagajärgedest, milleni viib rahvusvahelises õiguses kokkulepitud reeglite tahtlik eiramine ühe riigi poolt. Me ei räägiks ligi 300 inimese hukkumisest MH17 pardal, kui Ukraina ei oleks juba mitmendat kuud kistud konflikti, mis on selgelt Venemaalt initsieeritud ja nii materiaalselt kui poliitiliselt toetatud.

ahtlemata on süü konkreetsel terroristil, kes andis tulistamiskäsu või kes vajutas nuppu, ja see tuleb välja selgitada. Samas on hoopis laiem vastutus rahvusvahelise kogukonna liikmel, kelle tahtlik reeglite eiramine on viinud Ukraina sõtta. Riigil, kes võimaldas selliste relvade sattumise terroristide kätte. Lisaks teadmisele, kes tekitas ja organiseeris Ukraina vastaste tegevuse ning kes neid varustab ja ju-

Taavi Rõivas peaminister (RE)

hendab, on praeguseks olemas järjest kasvav tõendite kogum, et reisilennukit tabanud rakett lasti välja nendesamade terroristide kontrolli all olnud territooriumilt. Euroopa Liidu liikmesriikide, USA ja paljude teiste riikide senised etteheited ja sanktsioonid on mõeldud sõnumina, et me ei luba reeglite rikkumist ja selline tegevus tuleb lõpetada.

isaks peaks meetmed tagama, et enne järgmise sarnase katse ettevõtmist oleks reeglite rikkujale täiesti selge, et see läheb talle liiga kalliks maksma. Kui me vaatame, mis tegelikult praegu Venemaal ja Ukraina kaguosas toimub, siis on klaar, et sõnum ei ole veel kohale jõudnud. Mingit pöördepunkti ei ole olnud. Kõik senine jätkub endiselt ja isegi intensiivsemalt ja sihipärasemalt kui varem. Ilmselt siis need, kes otsustasid ja viisid 21. sajandil keset Euroopat läbi sõjalise okupatsiooni ja anneksiooni ning organiseerivad terroristlikku sõjategevust, on siiamaani veendumusel, et nad pääsevad puhtalt. Ja see ei ole mitte kellelegi hea uudis, sõltumata geograafilisest asukohast. Tõdemus, mis nii valusalt jõudis mõne päeva eest hollandlaste, brittide, austraallaste ja paljude teisteni. Rahvusvaheline üldsus peab tagama rahvusvahelise õiguse toimimise ja kokkulepitud reeglite täitmise. Muud võimalust po-

Me ei tohi lasta Ukrainas toimuval muutuda n-ö uueks normaalsuseks. Enam pole võimalik kellelgi teeselda, et seda konflikti pole olemas.

le. Me ei tohi lasta Ukrainas toimuval muutuda n-ö uueks normaalsuseks. Enam pole võimalik kellelgi teeselda, et seda konflikti pole olemas, et see ei mõjuta meid, või loota, et see möödub ning kõik naaseb sõjaeelsesse normaalsusse. Küsimus on meie eneseväärikuses ja aus. Millise näoga vaatame otsa nüüdseks juba neljakohalise arvuga Ukraina konflikti ohvrite lähedastele, langenute emadele või lastele, kui vastame mõnele järjekordsele eskalatsioonile vaid taas oma «sügava mure» konstateerimisega? Küsimus on ka meie endi, kogu Euroopa julgeolekus. Kui ilma suuremate järelmiteta heidetakse prügikasti kokkulepitud julgeolekupõhimõtted ja kõigi silme all rebitakse tükkideks üks Euroopa riik, on kõik senised panused kehtetud ja ükski riik ei saa end enam turvaliselt tunda. Euroopal pole vaja end alahinnata: Venemaa on küll Euroopa Liidu jaoks väga oluline majanduspartner, kuid Venemaa majanduslik sõltuvus EList on veelgi suurem. Arvatakse, et Venemaale suunatud sanktsioonid vähendavad Euroopa sisemajanduse kogutoodangut maksimaalselt kuni 0,4 protsenti, Venemaa majandust kuni neli protsenti. Läänel on valik, kas agressori tegevust vaikides pealt vaadata või tulla mugavustsoonist välja ja muuta agressorriigi toimimine rahvusvahelises kogukonnas järjest keerulisemaks.

e peame võtma tõsiselt Ukrainas läbi viidavate operatsioonide kaudu saadetavaid sõjalisi signaale ja kohandama vastavalt oma tegevust – kuna sõjaline agressioon Euroopas on saanud tõsiasjaks, tuleb NATO-l hoida oma territooriumi kaitsevajadus selgelt päevakorras. Teiseks peame olema valmis toetama Ukrainat läbimõeldult, koordineeritult ja pikaajaliselt. Ainult Ukraina rahvas saab teha otsuseid nende riigi poliitilise orientatsiooni ja rahvusvahelise kuuluvuse kohta. Kellegi huvides pole nuririigi tekkimine keset Euroopat. Meie kõigi huvides on 45-miljonilise elanikkonna ja Prantsusmaast suurema pindalaga riigi arenemine edu ja stabiilsuse suunas. Allatulistatud reisilennuk on justkui põletav nool rahvusvahelise kogukonna eneseteadvuses, mis on äratanud heaoluühiskondades suikunud enesekaitserefleksid ning näidanud rahvusvahelise õiguse vältimatut eluõigust. Tsiviilohvritele ei ole kuskil õigustust ning jõuga riigipiiride muutmise katseid ei tohi taluda.

Kosmosetoidu pealinn Põltsamaa

õltsamaa oli kunagi Liivimaa pealinn, praegu tuntud veinipealinna ja roosipealinnana. Kuid sügaval nõukaajal oli linn ka kosmosetoidu pealinn. Aga sellest teadsid siis vähesed... Aastatel 1962–1974 telliti kosmonautide toit Põltsamaalt, selle valmistas endine Põltsamaa põllumajanduskombinaat ehk praeguse Felixi eelkäija. Samal aastal kui Juri Gagarin esimest korda kosmosesse lendas, hakati ETKVLi Põltsamaa põllumajanduskombinaati monteerima uut Ungarist pärit tuubiliini. Tuubitoitudest said kiiresti väga populaarseteks marmelaad ja ekstrakt Kosmos. Tuubidesse pakiti Põltsamaal jahimehe kastet, lihatoitude lisandit marinaadis, maksapasteeti ja delikatesspasteeti, sinepit. Enamiku kuuekümnendate aastate retseptidest mõtles välja kombinaadi toonane peatehnoloog Irene Leidväli, teadis rääkida Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav. 1965. aastal olid tuubitooted väljas Moskvas järjekordsel rahvamajandussaavutuste näitusel, kus käisid ka toonane NSVLi ülemnõukogu juht Anastass Mikojan ja üleliidulise toiduainete uurimise instituudi teadlased. Viimased pidid välja mõtlema, kuidas kosmonaute orbiidil toita, kuid venelased ei osanud toitu steriliseerida. Nii pidid sellega hakkama saama eestlased. «Moskva jättis meile üsna vabad käed,» meenutas 1960. aastal ettevõttesse tööle tulnud ning kiiresti konservitsehhi juhatajaks tõusnud Anti Oro. Esimene proovipartii valmis 1964. aastal. Ette anti kolm retsepti – hartšoo, kapsasupp ja borš. Ülejäänu mõtlesid välja tehase inimesed. Toit pidi olema kiiresti omastatav ja loomulikult peenmassina. Kokku valmistati kosmonautidele tublisti üle kümne nimetuse tooteid. Lisaks suppidele valmisid 200-grammistes tuubides ka magustoidud, nagu kohupiimakreem ja šokolaadipasta. Joogiks pakuti mustsõstraja karusmarjamahla viljalihaga, pohlamahla ja isegi kohvi. Partii kokkusegamist ja tuubiajamist sõitis jälgima kaks Moskva instituudi töötajat. Vajalikud marjad koguti ETKVLi varumiskontorite kaudu, mustad sõstrad kasvasid oma aiandis. Liha saadi Võhma lihakombinaadist, alumiiniumplekist tuubid valmistas Orto Valga tsehh.

simesed partiid olid tuubides, mis olid täiesti ilma igasuguse tekstita. Need kleepisid sinna hiljem peale Moskva instituudi töötajad. Värvimata olid tuubid sellepärast, et värv võis kosmoselaevas tuubilt lahti tulla ja kaaluta olekus hõljudes kosmonaudile kopsu sattuda. Hiljem lasid põltsamaalased tuubid Valgas valmis teha ja sinna ka peale kleepida, mis sees. Kosmonautide lemmik oli delikatesspasteet, kuid sellega juhtus kord veider lugu. Esimesele partiile lisati ka alkoholi. Kosmonautidele olevat pasteet maitsenud, kuid Moskva instituudi töötajad ütlesid, et maitseaineid tuleb vähemaks võtta. Kosmonaudid hakkasid nõudma, et maitseained tagasi pandaks. Küllap instituudi omad kartsid, et maitseaineterohked toidud tekitavad janu. Iga gramm, mis üles viidi, oli ju väga kallis. «Moskva inimesed ütlesid, et ühe kilogrammi kosmosesse viimine maksis 35 000 – 36 000 rubla,» rääkis Oro. Kõik kosmosetoidu retseptid ja kogu tootmine olid omal ajal saladus, millest ei tohtinud rääkida. 1970. aastate alguses käisid Põltsamaal kosmonaudid Vitali Sevastjanov ja Valentin Lebedev. Nende tänusõnad tuubitoidu tootjatele on kirjas ka tehase külalisteraamatus. 2011. aasta sügisel käisid Põltsamaal Georgi Gretško ja Aleksei Leonov. Põhitootmine kolis Põltsamaalt ära 1970ndate alguses, kui tulid kasutusele uued suuremate suudega tuubid. Marmelaade ja ekstrakti Kosmos tehti Põltsamaal 1992. aastani. Felix üritas korraks veel marmelaaditootmisele uuesti jalgu alla saada, kuid loobus. Praegu pakitakse tuubidesse veel vaid sinepit.

Enamiku kuuekümnendate aastate retseptidest mõtles välja kombinaadi toonane peatehnoloog Irene Leidväli. foto: põltsamaa muuseum

14 || SPORT || POSTIMEES, 26. JUULI 2014

SPORT. POSTIMEES.EE

See oli lihtne otsus – ma ei suutnud loobuda võimalusest taas koos Josega töötada. Didier Drogba naaseb Jose Mourinho tõttu Chelsea jalgpalliklubisse.

RATTASPORT

Tuuril võidutses leedulane Profirattur Rein Taaramäe püsis Tour de France’i eilsel 19. etapil koos nelja kaaslasega pikka aega peagrupi eest jooksus, kuid püüti lõpuks kinni. Balti riigid said aga ikkagi etapivõidu, sest viimastel kilomeetritel üksi rünnanud Ramunas Navardauskas tõi Leedule läbi aegade esimese esikoha Touril. Üldliidrina jätkab kindlalt Vincenzo Nibali. Tanel Kangert lõpetas eilse etapi 25. kohal ja kerkis üldarvestuses 20. kohale, kaotus Nibalile on 50.34. Taaramäe lõpptulemuseks märgiti eile 107. koht ja kokkuvõttes on ta 89. kohal (+3:31.22). Täna on Touril kavas 54 km pikkune eraldistardist etapp.

TENNIS

Ivanov jõudis finaali, Kerner võitis paarismängus Vladimir Ivanov (pildil) jõudis Tallinna Kalevi väljakutel peetava ITFi 10 000 USD suuruse auhinnafondiga tenniseturniiri finaali, kui alistas poolfinaalis poolaka Karol Drzewiecki 6:2, 6:1. Täna kell 14 algavas finaalis kohtub Ivanov 20-aastase lätlase Janis Podzusega (ATP edetabeli 880.). Meeste paarismängu finaalis pidid Ivanov ja venelane Jan Sabanin aga tunnistama austraallase Andrew Whittingtoni ja Markus Kerneri 6:3, 6:3 paremust.

Koll sai MMil 8. koha

Rytas loobus Ühisliigast

Teivashüppaja Reena Koll saavutas juunioride maailmameistrivõistlustel USAs Eugene’is finaalvõistlusel 8. koha tulemusega 4.20. Tegu on eestlanna hooaja tippmargiga. Maailmameistriks tuli võistluste rekordi 4.50-ga venelanna Aljona Lutkovskaja, teine oli 4.45-ga ameeriklanna Desiree Freier ning kolmas samuti 4.45-ga Eliza McCartney Uus-Meremaalt.

Lietuvos Rytase korvpalliklubi teatas, et nad ei osale uuel hooajal Ühisliigas. Põhjenduseks tuuakse asjaolu, et Leedu korvpalliliit kasvatas koduliiga mängukalendri 40 kohtumisele, kuid samas märgiti argumendina ära ka «valitsev geopoliitiline olukord». Ühisliigas osalemisest on loobunud ka Ukraina klubid Donetsk ja Azovmaš, poolakate Turow ja teine Leedu klubi Klaipeda Neptunas.

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

ELU PÄRAST SPORTI. Aitab küll väntamisest. Aga mis edasi? Eks tuleb üles soojendad

Tipprattur Allan Oras priit pullerits vanemtoimetaja

uule, mees, miks sa oma itaalia keele oskust ära ei kasuta? Seda küsimust pidi Allan Oras sõpradelt alatihti kuulma. Tõepoolest, ta oli ju viis aastat pedaalinud Itaalias ning valdab seetõttu itaalia keelt notoriamente, suurepäraselt. Pärast hüvastijättu suure spordiga, karjääri krooniks Otepää-Elva-vahelistel radadel võidetud Euroopa meistri tiitel maastikurataste maratonis, oli ta töötanud klubis Tartu Maraton Indrek Kelgu alluvuses majandusjuhina. Näinud, kuidas sealsed kolleegid töötavad hingega, annavad endast teinekord 110 protsenti. Aga tundis, et suurt sihti, mille nimel ise pingutada, enam justkui pole. «Kas ootan järgmist Tartu maratoni, et seda veelgi paremini korraldada?» küsis ta endalt. Tore eesmärk küll, aga spordimehele mitte piisavalt motiveeriv.

Hiina saast Siis ühtäkki, mullu sügisel, tõukas saatus talle ette vana tutvuse Itaaliast. 1999. aasta MMvõistlustel Veronas vajas ta Eesti koondisse kutsutud ratturina kiiresti Eesti värvides, ent Itaalia klubi sponsori logodega võistlusvormi. Ta ajas selle asja kahe päevaga joonde. Ühtlasi sai tuttavaks sealse spordiriiete tootjaga, kes päris imestunult, miks ta oma vormi nii kaugelt hangib, mitte kodumaalt. Oras ei pannud toda remarki suurt millekski – lõppeks oli ju vaja keskenduda 260 km pikkusele grupisõidule. Aga mingi tuluke, oletab ta, jäi öeldust mälusoppi siiski põlema. Sest miks muidu, kui Antonio Monti rõivatööstusseadmete müüjad mullu sügisel Eestisse siinsete äripartneritega kohtuma tulid, otsustas Oras nendega lõunale minna. Tuluke,

Endine Euroopa meister Allan Oras ametis kanga värvimiseks mõeldud Antonio Monti sublimatsioonpressiga. Ühe särgi trükkimiseks

mis kutsus teda proovima end spordirõivaäris, oli eredamalt põlema löönud. «Tead, Allan, sa alustad riskantse asjaga,» hoiatas üks

Tahtis Oras uut ja põnevat elu – selle ta sai. Nüüd vuhib ta Moomoo kaubamärgi alt rattariideid ja jooksusärke.

itaallane. «Aga kui alustad, alusta korralikult. Osta parimad seadmed.» Teadagi, kellelt. Noilt samadelt itaallastelt. Ja Oras ostiski kanga värvimiseks sublimatsioonpressi. Käis esmalt sellega tutvumiseks Itaalias kolmepäevasel erakoolitusel, sest masinal, nagu ta teada sai, on tohutu hingeelu, mida käsiraamatu järgi selgeks

ei õpi. «Ma panin mängu ikka kogu elu ja üldse kõik, mis mul on,» tunnistab ta. «Ma pean neid seadmeid pangale tagasi maksma seni, kuni olen ammu pensionile läinud.» Kui abikaasa poleks toetanud, oleks kogu plaan sinnapaika jäänud, lisab Oras (38). Skeptikutest polnud mõistagi puudus. Eestis on niigi kolm

Prins: tegime mängu lõbusamaks JALGPALL. Kodus Poola tipp-

klubi Poznani Lechi 1:0 võiduga üllatanud Nõmme Kalju jalgpallimeeskond pidi Euroopa liiga 2. eelringi kordusmängus tunnistama vastaste kindlat 3:0 paremust ja langes konkurentsist, kuid peatreener Igor Prins (pildil) hindas tänavusi euromänge siiski positiivselt. «Kodune mäng oli meie suur võit ja vastane tige, seega olid nad Poolas algusest peale jubedalt valmis ründama,» sõnas Prins kordusmängu kohta. «Ega me peale kaitsmise seal suurt teha ei saanudki. Teisel poolajal tegime aga õnnestunud vahetuse (platsile toodi ründaja Jarmo Ahjupera – toim) ning saime oma mängu käima. Nad

ei jõudnud ka kõik 90 minutit pressida ja tegime selle mängu endale natuke lõbusamaks. Viimane värav tuli muidugi juba päris lõpuminutil, aga kokkuvõttes tegutsesime minu arvates väga positiivselt,» hindas Prins kahte kohtumist Poola eelmise hooaja hõbedameeskonnaga. Koduliigas ootab Kaljut ees põnev heitlus, sest 20 liigavooru järel on kolm esimest meeskonda – Flora, Levadia ja Kalju – vaid nelja punkti sees. «Ei usu, et kellelgi siin mingit eelist on, tingimused on nüüd pärast eurosarjade lõppu kõigile võrdsed. August tuleb väga oluline kuu, sest tipud mängivad

omavahelisi mänge ja ma usun, et liigatabelis lähevad paljud asjad paika,» leidis Prins. Oma 21. vooru kohtumise pidas eile liidritest esimesena Levadia ning pidi Infonetilt koduplatsil vastu võtma 2:3 kaotuse. Avapoolajal 2:0 juhtima pääsenud, kuid seejärel Levadial viie minuti jooksul viigistada lasknud Infoneti võiduvärava lõi 77. minutil Manucho. Tõelise väravasaju korraldasid Tartu Tammeka ja liigatabeli viimane Jõhvi Lokomotiv, lõpetades kohtumise 3:3 viigiga. Seejuures mängis Jõhvi viimased veerand tundi arvulises vähemuses. Kristjan Jaak Kangur

POSTIMEES, 26. JUULI 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

da vanad tutvused Itaalias.

pani elu panti

Võidurõõm! Eestlaste kolmikvõit maastikurataste maratoni EM-võistlustel 2009. aastal Elvas. Vasakult: Kalfoto: sille annuk le Kriit (2. koht), Euroopa meister Allan Oras ja Caspar Austa (3. koht).

Mida tähendab Moomoo? Allan Orase kaubamärk Moomoo ei tähenda mitte midagi. Ta kuulis kord laulu, kus kõlas sedamoodi rida, ja sealt ta selle võttiski. Oleks ju võinud teha ka endanimelise kaubamärgi, nagu AllanOras, aga... «Ma ei ole eneseupitaja,» kinnitab ta. Kui kaubamärki disainides omandas Mtäht jalgratta eestvaates leistangi kuju, mõistis Oras paugupealt: just see on see õige nimi!

s sellel kulub neli minutit. foto: margus ansu

spordirõivaste tootjat – IlvesExtra, Avers ja Trimtex –, milleks veel neljas? Liiati pole see lihtne äri. Kui Oras uuris, kust hankida kangaid, sai ta veebi vahendusel kõigepealt ühenduse Hiina ettevõtjatega, kelle jutt oli optimistlik (good business ja big money), kuid kelle kanganäidiseid sõrmede vahel hoides võis

kohe aru saada, et need ei kõlba kusagile. Viimaks kirjutas ta tuttavatele Itaalias (kirjutas loomulikult itaalia keeles) ja ennäe imet: kõigest paari minuti pärast tuli vastus mitme kontaktiga – sealt küsi Barbarat, sealt Claudiat ja ütle, et Sandro soovitas. Sedasi sai Oras jutule mitmes firmas, kelle kangad, na-

gu ta kogenud ratturina teadis, olid just sellised, mida maailmatasemel spordirõivaste tootmiseks vaja: antibakteriaalsed ja -staatilised, ei kogu higihaisu ega aja sügelema ning kuivavad seljas kiiresti. Loomulikult tuleb Itaalia materjali eest maksta rohkem kui selle eest, mis valmistatud Eestis või Hiinas, aga spordiriieteks sobilikema polüesterkanga tootmises pole itaallastele vastast. «Pigem alustan oma asja korralikult,» lausub Oras, «nii et ämbrisse ei pane. Muidu koliseb ämber Eestis veel tükk aega.»

Silmad, need silmad Tahtis Oras uut ja põnevat elu – selle ta sai. Nüüd vuhib ta Moomoo kaubamärgi alt rattariideid ja jooksusärke, reklaamplagusid ja -lippe teha nii, et mõnikord pole ööl ja päeval vahet. Seks puhuks on tal Tartu külje all Ropka tööstusrajoonis OÜ Disaintekstiili kontoris magamiskottki, kui õhtul koju ei jõua. Ta kinnitab, et suudab iga tellimuse, erinevalt konkurentidest, täita kahe kuni nelja nädalaga. (Postimehe uute rat-

tariiete tellimus ühes teises firmas on veninud juba ligi aasta.) Esimesed kunded – need on tulnud sportlasaastatega kogutud laialdasest tutvusringkonnast Oras on valinud äritegemiseks kõige raskema tee, tootmise – ikkagi ju spordimees. Palju lihtsam oleks arvuti taga istuda ja hiirega klõpsides lihtsalt tellimusi vahendada (ja sõita liisitud maasturiga, mitte päevinäinud kaubikuga, mille kokkujooksnud mootor vajas äsja põhjalikku remonti). Ent just seetõttu, et ta tõepoolest midagi valmistab – ja samuti seetõttu, et tal silmad säravad –, on ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) näidanud valmisolekut teda aidata. Orase viga, et hooga alanud tootmistöö tõttu on toetusetaotlus lõpuni vormistamata jäänud. «Ma olen hullult õnnelik inimene, et mul on töö, mis mulle meeldib,» ütleb Oras. «Mul on hea meel, et saan inimestele midagi anda – see on nii lahe. See pakub suurt rahuldust.» Kui ta sellest räägib, siis ta silmad põlevad.

Eesti mängib Venemaaga suletud uste taga KORVPALL. Täna ja homme

Taani koondisega kohtuvat Eesti korvpallikoondist ootab teisipäeva õhtul hoopis põnevam ettevõtmine – treeningmäng EM-va liksarjaks valmistuva Venemaa koondisega. Mängu käigust pole huvilistel võimalik ülevaadet saada, kuna kohtumine peetakse Venemaa koondise treeningbaasis ja pealtvaatajaid saali ei lubata. «Me ei võta kaasa isegi koondise ametlikku võistlusvormi, selle järele pole vajadust,» märkis Eesti Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi. «Tegemist on puhtalt treeningmänguga, kus tavapärased etiketireegleid ei järgita.» Esialgu levis isegi info, et

mängitakse kohtuniketa, kuid Eesti koondise peatreener Tiit Sokk lükkas selle ümber. «Reeglites võivad tulla mõningad muutused, nagu treeningmängudel kombeks – võib-olla on rohkem minutilisi mõtlemisaegu või pikendame veerandaegasid. Need asjad lepitakse kokku vahetult enne mängu.» Sokul oli hea meel, et tugeva korvpalliriigi koondis soovib eestlastega mängida. «Poisid on treeningutel kõvasti tööd teinud ja nüüd võivad nad võtta seda mängu nagu preemiat,» leidis ta. «Vastas on ikkagi tõeliselt head mängijad, eriti suur tõestamise koht tuleb meie pikkadel.» Kuhi sõnul algasid läbirää-

kimised mängu osas kolmapäeval, otsus Venemaale sõita langetati neljapäeval ja eile käis ta meeskonnale kiirkorras viisasid vormistamas. Eesti koondis sõidab Venemaale samas koosseisus, mis astub täna ja homme vastu Taanile. Võrreldes hiljuti Lätiga peetud kohtumistega on seltskonda lisandunud tagamees Martin Paasoja. Kuhi rääkis, et ootamatult saabunud kutse tõttu ei hakatud esialgseid plaane muutma ja vanemaid mehi kiirkorras koondisega liitma. Treeneritest sõidavad Venemaale kindlasti peatreener Tiit Sokk ja üldfüüsilise ettevalmistuse treener Priit Lehis-

mets. Abitreener Alar Varraku minek on veel lahtine, kindlasti jääb koju Andres Sõber. «Venemaa pool teab, et meil on mitu põhimängijat puudu,» märkis Kuhi. «Neil oli seda treeningmängu vaja ja seepärast olid nad meie koosseisuga nõus.» Sokk tunnistas, et temas tekkis kiusatus kutsuda Venemaale kaasa ka koondisega koos treenivad Rain Veideman ja Sten-Timmu Sokk, kuid mehed ise loobusid, viidates sellele, et pole veel mängimiseks valmis. Eesti koondis sõidab Venemaale teisipäeva hommikul, mäng peetakse õhtul ja järgmisel hommikul naasevad eestlased koju. Peep Pahv

16 || VARIA || POSTIMEES, 26. JUULI 2014 MÜRAKARUD

JÄÄR

Kuuled lugu, mis murrab sinu südame. Mõistad, et igaühel meist on raskusi, mis ei ole teiste omadega võrreldavad. Oled õnnelik, et elad praegu murevabas etapis.

SÕNN

Kellegi teise elu on sinu jaoks sama tähtis kui sinu enda oma. Mõistad tema valu ja kannatusi, kuid ka õnne. Kuigi olete erinevad, olete samas ka nagu üks.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

8 6 5 4 3 à

ERNIE

Eelmise ülesande lahendus: 1. e6!

MÄLUMÄNG

LÕVI

mtü liivimaa mälu

DILBERT KUI PALJU KEHAL KANTAVAID NUTISEADMEID SAAB MUL OLLA, KUNI MUUTUN KÜBORGIKS?

NEITSI

Närvilisus võib päeva tumedamates värvides näidata. Kui suudad kisast-kärast loobuda ja huumori üles otsida, laabub kõik.

KAALUD Sõber ei pruugi sõbrana käituda ja vaenlane vaenlasena. Pigem on kõik üks suur segu. Tunned, et vahetegemisega muudad inimsuhted liiga keeruliseks. SKORPION

HAGAR HIRMUS

SEE POLE OLULINE, KUNA SA OLED TARKVARA SIMULATSIOON, KELLE LÕID SINGULAARSUSE JÄREL HÄVINUD INIMESED.

JA SIND ON PROGRAMMEERITUD MU VÄIDET MITTE USKUMA.

VANA TOLA.

1. Legendaarsel Elvis Aaron Presleyl (1935–1977) kogunes palju teda ülistavaid hüüdnimesid, kuid oli ka pisut halvustava alatooniga Elvis the Pelvis. Millest selline hüüdnimi? 2. California ülikooli professor James Hiram Bedford suri 12. jaanuaril 1967. Mille erilise poolest on ta pärast surma tuntud? 3. Mille erilisega jäädvustas end olümpiamängude ajalukku 1992. aastal Albertville’i taliolümpial slaalomis hõbemedali võitnud Annelise Coberger? 4. Selle kunstivoolu esindajaid vaimustab tehnika areng ja selle kajastamine. Nad peavad seda väärtuslikumaks kui inimhinge probleeme. Ühel pildil esitatakse ajas järgnevaid olukordi. Kasutatakse võimalikult teravaid ja kriiskavaid värvikombinatsioone. Mis kunstivool? 5. 18. septembril 1944 alustasid sakslased Eestis operatsiooni «Aster». Mis oli operatsiooni sisu? Vastused: 1. Artistile iseloomuliku puusahöörituse järgi, ladina keeles tähendab «pelvis» vaagnat. 2. Esimene inimene, kes pärast surma teaduslikel eesmärkidel külmutati krüokambris. Seal on ta tänapäevani. 3. Uusmeremaalannast sai esimene lõunapoolkera sportlane, kes on võitnud medali taliolümpiamängudel. 4. Futurism. 5. Kiires korras hakati vägesid ja tsiviilasutusi evakueerima ning sõjalisi objekte hävitama.

AMBUR Astud samme, mis sinu ellu kohe romantika toovad. Avastad end mingis mõttes uuesti. Tahad kellelegi midagi sooja ja head anda, tema sulle ka.

KALAD Katsetad uusi enesetunnet parandavaid asju. Ka selliseid, mis võivad ekstreemsed või kummalised tunduda. Kuna armastad elu, annab see sulle asju, millest oled unistanud.

Matt kolme käiguga

Kellegi tekitatud olukord paneb sind kukalt kratsima. Sa ei pea seda taluma. Teed selgeks, et sa ei pea enda nahal tema komplekse taluma.

VEEVALAJA Tunned, kui rikas on sinu elu – seda igas mõttes. Särad kogu oma olemusega ning sul on, mida teistele anda. Pulbitsed rõõmust ja tõmbad oma ellu veelgi rõõmu.

František Hladík – Parallele 50, 1951

VÄHK

KALJUKITS Lased oma ellu midagi tõeliselt plahvatusohtlikku. Selles on mitu n-ö tulikuuma komponenti, mida pead ettevaatlikult käsitlema.

à à

Kellegi sallimatus võib natuke hingepiina valmistada. Sa ei taha asja nugade peale ajada, kuid võimalik, et pead seda tegema.

Teed oma elus ruumi salapärale ja elu muutub märgatavalt huvitavamaks. Leiad imelisi asju, millest varem üle vaatasid või tähtsusetuks pidasid.

KAKSIKUD

Oled spontaanne, kuid mitte liiga spontaanne. Kui olukord nõuab, siis hoiad suu kinni. Kui mitte, siis ütled arvamuse otse välja.

à ò ä î à ê

VALDO JAHILO ANEKDOODID AKNE

«Mis oli sõjaväes kõige raskem?» küsib neiu oma ajateenistusest vabanenud noormehelt. «Kõige raskem oli enne hommikusööki,» vastab see. «Kuidas nii?» «Noh, enne hommikusööki pidi ju üles tõusma ...» ••• Tsirkuses lõppes etendus. Garderoobi tuleb mees ja küsib viisakalt: «Vabandage, kust ma võiksin leida liliput Vasja, mul on tema juurde asja.» Kusagilt ilmub kahemeetrine mürakas: «Mina olen Vasja, mis on?» «Kuidas nii, ma otsin ju liliputti ...» «Kas ma siis peale tööd lõdvestuda ei tohigi?»

VUTILAHING KATARINA KAUR

POSTIMEES, 26. JUULI 2014 || KUULUTUSED || 17

TEL 739 0396, KUULUTUS@POSTIMEES.EE

Ostan igasugust merevaiku. Tel 5801 7103. Müüa kauplus Kiisa suvilarajoonis. Aastaringsed püsikliendid. H 155 000 €. Tel 5565 6614.

HAUAKIVID MATUSEPLAADID Hauakivid ka tellija materjalist - maakividest. TÕNU SILLO, Tartu, Tammelehe 4. Tel 738 3204, 501 7237.

Ostan korteri Tallinnas. Vastan kõikidele pakkumistele. Tel 5820 0800.

Mäletan, kuni elan ...

Johannes Mesikäpp 26. VII 1894 - 16. I 1989

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Kallist isa, vanaisa ja vanavanaisa mälestab 120. sünniaastapäeval poeg Aarne perega.

Katuste süvapesu. Tel 5638 8994.

Müük ja rent. Hooldusniidukid, põllutehnika USA-st. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666. AS Rõngu Mahl ostab aed- ja metsamarju. Info tel 745 9565. Müüa 1-toal korter Tartus Jänese 32 (ü-p 19,5 m², 1/2, renov, ahik, 25 500 €). Osta-müüa-üürida aitab kutseline maakler Peeter Meus tel 506 2212. www.aadlivillakv.ee

ADR- ja veoautojuhtide ametikoolitused Tallinnas ja Tartus. Tel 507 8230, www.sõiduõppe.ee

Keskkonnaameti kiirgusosakond teatab, et AS Viimsi Vesi (registrikood 10461699, aadress Nelgi tee 1, 74001 Viimsi alevik, Harju maakond) taotleb kiirgustegevusluba kõrgenenud looduslike radioaktiivsete ainete sisaldusega filtermaterjali filtrist eemaldamiseks ja hoidmiseks. Vastavalt kiirgusseaduse § 20 kohaldatakse loataotluse menetlemisele avatud menetluse sätteid. Taotlusmaterjalidega, kiirgustegevusloa ja loaandmise korralduse eelnõuga saab etteteatamisel tutvuda ning esitada dokumentide kohta ettepanekuid ja vastuväiteid Keskkonnaameti kiirgusosakonnas Kopli 76, Tallinn, tööpäevadel kahe nädala jooksul alates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kontaktisik kiirgusosakonna juhataja Ilmar Puskar tel 664 4900, ilmar.puskar@keskkonnaamet.ee

Valmistame ja restaureerime puidust tooteid, uksi ja aknaid, klaasime palkoneid ja lodþasid. Tel 5551 1325.

Aeg annab kõik meil tagasi, ei väga head sõpra iialgi ...

Ants Aasmaa

Valmistame lahtikäivaid söögilaudu, nüüd ka komplekti sobivaid toole. www.restore.ee, tel 501 1784.

Aeg annab kõik meil tagasi ei ema südant - iialgi. Suure kurbusega anname teada, et on lahkunud kallis abikaasa, ema ja vanaema

Reet Randes

(Tampel) 3. VIII 1944 - 22. VII 2014

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 28. skp. kell 11.30 Pärnamäe krematooriumi suures saalis.

Ants Haasma kaotuse puhul. Mälestavad Tallinna Polütehnilise Instituudi 1955. aastal lõpetanud hüdrotehnikainsenerid.

Emeriitdotsent

Lembit Kivistik Pakkuda võib kõike. Ostame vanavara ja märke kl 10–16 Kadaka tee 36. Tel 655 0040.

Kasutatud hambakroonide ja märkide ost E–R kl 10–16 Pärnu mnt 38. Tel 655 9217.

Matti Pallo

21. VIII 1943 - 24. VII 2014

26. IX 1958 - 27. VII 2004

Mälestame. Südamlik kaastunne omastele. Paul, Tõnis, Juhan, Volli

Mälestame 10. surma-aastapäeval. Omaksed

Sügava kurbusega teatame kalli

Leiname ja jääme ikka mäletama kallist head inimest

Marti Viilebergi

lahkumisest.

Tädi Kai perega

Leinav perekond

Tunneme kaasa kõige lähematele.

Mälestame ja avaldame kaastunnet omastele. Riina, Enno, Piret ja Maarja

Anname sügava kurbusega teada, et on lahkunud meie kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Raivo Piilberg 24. I 1942 - 18. VII 2014

Leinavad omaksed.

Ühemeheorkester. Tel 5647 2730.

Siiras kaastunne Jutale ja perekonnale

Müüa bullterjeri kutsikad. Tel 5348 1436.

Vaid mälestuste maailmas kohtume me alati ...

Ants Aasmaa

2. X 1978 - 24. VII 2014

Hüvastijätmine 31. skp. kell 15 Tallinna Metsakalmistu kabelis.

Sügav kaastunne Vahur Kivistikule perega isa, vanaisa

Lembit Kivistiku

2. X 1978 - 24. VII 2014

Hüvastijätt 31. skp. kell 15 Tallinna Metsakalmistu kabelis.

Sügav kaastunne Erik Pihelile abikaasa

Kersti Piheli

Südamlik kaastunne Silvile, Signele ja Eglele peredega

Südamlik kaastunne Anule perega kalli

Hilja Kukke

Peeter Rasva

Andres Uusi

surma puhul. Peeter, Volli peredega, Hele lastega, Sveta lastega ja Paula

kaotuse puhul. Kati ja Marin peredega

On lahkunud minu hea ja alati abivalmis väimees

Suikus igavesele unele

Langetame leinas pea

Lembit Kivistikku

Hillar Miilaste

Avaldame kaastunnet omastele. Tartu Ülikooli matemaatikainformaatikateaduskond

mälestuseks. Südamlik kaastunne lähedastele. Endised töökaaslased Johan, Aili, Malle, Helju, Hilda ja Juta

Sergei Satškov

Mälestame kursusekaaslast

Leili Möller

Lahkus meie kallis ema ja vanaema

Lembit Kivistikku

Austatud klassijuhatajat, teenelist õpetajat mälestavad ja avaldavad kaastunnet omastele Tallinna Riiklik- ja Kooperatiivkaubanduse Tehnikumi 1967. a IVc lõpetanud.

Alati leian ma midagi mõttekat, vajalikku või head. Nii saab igast ootamisest minu jaoks mõtestatud sündmus.

Peeter Tammist Mälestame head endist töökaaslast. Südamlik kaastunne omastele. Aivar ja Tanel

Mälestame kooliõde

Mälestame kauaaegset head kolleegi

Need ootamise hetked on minu hetked. Siis ma võtan oma mobiili ja loen uudiseid.

Töökaaslased Eesti PõllumajandusKaubanduskojast

surma puhul. Lainekarp OÜ Ärasaatmine 28. skp. kell 12 Pärnamäe krematooriumi väikeses saalis.

Sügav kaastunne omastele. OPT 34. lennu lõpetajad

Igas päevas on momente, kus ma midagi ootan. Olgu see buss, mõni sündmus, inimene...

Tunneme südamest kaasa Mairele kalli abikaasa kaotuse puhul.

surma puhul. Toivo perega

Südamlik kaastunne abikaasale ja lähedastele. Dotsentide ja Teadurite Klubi

Sügav kaastunne lesele ja pojale perega. 1955. a. TRÜ lõpetanud matemaatikud

Andres Vimb

Aino

Eva Sepre

28. XII 1942 - 22. VII 2014

Tütred peredega Ärasaatmine 2. augustil kell 14 Pärnamäe krematooriumis.

Merike Viielo

23. I 1937 - 24. VII 2014

Leinavad omaksed.

Mälestame head töökaaslast

Kadri Volmerit Avaldame siirast kaastunnet omastele. Kardiokirurgia osakond

18 || MEEDIA || POSTIMEES, 26. JUULI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

KÕIGILE IMETLEMISEKS. Külli Sparre foto kaunistab nii raamatukaant kui populaarse kujundusprogrammi avalehte.

Photoshopi kasutajaid tervitab Eesti fotograafi töö kaarel arb reporter

ujundusprogrammi Adobe Photoshop CC kasutajaid tervitab alates juuli algusest avalehel Eesti fotograafi Külli Sparre töö. Fotograafiat fotomanipulatsiooniga kombineeriv Sparre kasutab oma tööde viimistlemisel ka ise just Photoshopi abi, seega on valik igati tabav. Sparre tööd on eriti viimasel kuudel saanud ohtrat tähelepanu. Piisab vaid külaskäigust raamatupoodi, et sedasamagim, nüüdsest Photoshopi kasutajaid rõõmustavat tööd näha nii Herdis Ojasu debüütromaani «Julgus elada» raamatukaanel kui postkaartidel ja kinkekottidel. Suuremat rahvusvahelist tähelepanu pälvis Sparre märtsis, kui tema teine töö, sürrealistlik foto «Päästeoperatsioon» valiti enam kui 70 000 töö seast ülemaailmse fotokonkursi Sony World Pho-

tography Awards kontseptuaalse foto kategooria võitjaks. Fotograafia ei ole Sparre jaoks töö, vaid eelkõige ikkagi hobi, kuigi nüüdseks juba kirglik. Pildistanud on Sparre vaid mõne aasta ning alguses oli tegemist kõigest katsetamisega. «Algus ei olnud küll eriti tormiline ja väga tõsiselt ma seda kohe ei võtnud,» meenutab Sparre oma fotograafiahobi algust. «Miski mind pilditegemises siiski köitis, nii et jäin katsetama.» Erilise hoo sai fotograafiakirg aga hetkel, mil Sparre avastas, et pilte saab omavahel kombineerida ning arvuti abil täiustada ning piire õigupoolest polegi. Praeguseks on Sparre fotograafiaga tõsisemalt tegelenud umbkaudu kaks ja pool aastat. Eelmise aasta sügisel sai ta teise koha konkursil «Pentaxi aasta portreefoto» ning umbes samal ajal hakkasid Sparre fotod tasapisi pälvima tähelepanu ka foto- ja kunstiajakirjades ning blogides üle maailma. Sparre, kes iseloomustab oma töid kui unenäolisi ja vahel sürrealistlikke, ammutabki inspiratsiooni peamiselt unenägudest, aga ka elust üldiselt ning raamatutest, muusikast

ja loodusest. Sparre meenutab, et tõsine kirg fotograafia vastu tärkas pea üleöö – korraga sai selgeks, kui palju võimalusi fotograafia pakub, ning ideid ja kontseptsioone voogas muudkui juurde. Kuigi fototöötlusel ja -manipulatsioonil on Sparre töödes suur osa, toonitab ta, et kõige aluseks on siiski fotograafia ning sellest on saanud Sparrele justkui uus keel, millega väljendada neid mõtteid, mida teistes keeltes ei ole võimalik välja öelda. Foto, mis nüüdsest Photoshopi avalehte kaunistab, on üks Sparre isiklikke projekte, mille aluseks oli soov kombineerida modelli loodusfotoga. Sparre katsetas väga palju erinevaid kombinatsioone ja nurki, kuni lõpuks märkas huvita-

Teekond ideest foto lõpliku versioonini võib tihti olla pikemgi kui mõni kuu ning mitte igast ideest ei saa reaalset fotot.

vat seost modelli ning metsajoone vahel. Pärast õige nurga valimist tuli edasine juba suhteliselt lihtsalt ning seda seost rõhutades suutis Sparre kaks nii-öelda peategelast kokku sulandada. Tihti sünnivadki fotod ühest väikesest mõttekesest või detailist, märgib Sparre. Nii näiteks sai kevadel Sony fotokonkursi võitnud pilt, millel modell koos akvaariumiga motorolleri seljas mööda metsateed kihutab, Sparre sõnul alguse just ühest punasest ja päevinäinud rollerist, mis jäi oma kontrastsusega fotograafile silma Soomes ühel parkimisplatsil, seistes seal moodsate autode vahel. Pilt valmis kunstniku peas hetkega, teostuseks kulus aga kuid ning mõned nurjunud katsed enne seda viimast ja vägagi edukat. Teekond ideest foto lõpliku versioonini võib Sparre sõnul tihti olla pikemgi kui mõni kuu ning mitte igast ideest ei saa reaalset fotot. Vahel saab just ideest, mis varem kahtlusi tekitab, Sparre sõnul üks õnnestunumaid ja põnevamaid pilte, mõni detailideni läbi mõeldud idee võib aga pildistamise käigus täiesti laiali variseda.

POSTIMEES, 26. JUULI 2014 || MEEDIA || 19

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

Algab sari «Nii nad tapsidki meie Ferdinandi» Esimese maailmasõja algusest möödub tänavu suvel 100 aastat. Vikerraadios algab 28. juulil populaarteaduslik sari «Nii nad tapsidki meie Ferdinandi», kus Peeter Helme vestleb ajaloolaste ja erialateadlastega sõja eeldustest ja põhjustest, vaatleb selle kestel toimunud arenguid teaduses ja tehnikas ning sõjalises ja ühiskondlikus mõtlemises. Arutletakse ka sõja tagajärgede üle. Esimesed kaks saadet on pühendatud maailma ja Eesti olukorrale sõja eel. Esimese saate külaline on rahvusvaheliste suhete asjatundja Mart Nutt ja teises, Eestile pühendatud saates on Helme vestluspartneriks ajaloolane Ago Pajur. Saatesarja kolmandas osas tuleb kooliõpetaja Vootele Hanseniga jutuks sõja puhkemine. Sarja lõpusaates räägitakse Esimesest maailmasõjast kirjanduses, stuudiokülaline on oma loomingus ajalooteemasid käsitlenud kirjanik Tiit Aleksejev. Üheksaosaline sari «Nii nad tapsidki meie Ferdinandi» kõlab Vikerraadios tööpäevadel kell 14.05 alates 28. juulist kuni 7. augustini. PM

Postimehe tehnoloogiajuhiks sai Andrus Raudsalu

Külli Sparre pilt tervitab nüüd ka Adobe Photoshopi kasutajaid programmi avalehel.

Külli Sparre hittfoto (üleval) sündis modelli ja metsajoone vahelise seose märkamisest.

foto: adobe

Sony fotokonkursi võidutöö (paremal).

Külli Sparre • Vabakutseline fotograaf, sparrek.org • Konkursi «Pentaxi aasta portreefoto» teine koht 2013. aastal. Ülemaailmse fotokonkursi Sony World Photography Awards kontseptuaalse foto kategooria võitja 2014. aastal. • Külli Sparre fotonäitus «Keset aeglast saladust» on avatud

fotod: sparrek.org

Tallinna fotomuuseumis 30. augustini. 9. septembrini on Sparre näitus avatud ka Amsterdami galeriis KunstRAI. • Tänavu kevadel oli Külli Sparre autorinäitus avatud Avignoni galeriis Italie là-bas, Sparre on oma töödega osalenud näitustel ka Rotterdamis, Londonis, Pariisis ja Vilniuses.

Postimehe tehnoloogiadirektorina alustas tööd Delfi kaasasutaja ja endine tegevjuht Andrus Raudsalu (pildil). «Andrus Raudsalu otsus võtta vastu Postimehe tehnoloogiajuhi amet on meile tähtis sündmus. Varasemalt Delfi kaasasutaja ja tegevjuhina töötades on Andrus omandanud Eesti mastaabis unikaalsed kogemused suure veebimeediaettevõtte arendamisel ja ilmselt on meil üksteiselt nii mõndagi õppida,» ütles Postimehe juhatuse liige Mart Luik. Raudsalu avaldas heameelt, et on Postimehe meeskonnaga liitunud. «Tänu sellele saan koos kõigi Postimehe töötajatega panustada meie digitaalse ja reaalse elukeskkonna paremaks muutmisesse,» sõnas ta. Raudsalu asutas 1999. aastal koos Allan Martinsoni ja Ville Jehega Delfi. Algusaastatel töötas ta seal nii tehnoloogiadirektori kui äriarenduse juhina ning 2005. aastal sai temast Delfi Eesti osa juht. Aastatel 2008 – 2009 töötas Raudsalu Delfi grupi juhatuse esimehena, juhtides ettevõtet nii Baltikumis kui Ukrainas. Pärast Delfist lahkumist oli ta kahe start-up-ettevõtte üks asutajaid, samuti produtseerib ta animafilme Nukufilmi stuudios. postimees.ee

TELE- JA RAADIOKAVAD • LAUPÄEV, 26. JUULI ETV

07 30 Lastesaated 09 00 Terveks eluks, 3/4: Mis on diabeet? 30 Õnne 13 10 00 Mahemaa, 3/4 (ETV 2013) 30 Terve Eesti, 7/10 (Eesti 2012) 11 00 Musketärid, 2/10: Käteosavus* 50 Nikolaj ja Julie, 1/22 12 40 Maailma ajalugu, 1/8: Jääda ellu* 13 30 Muusikatuba: Natalie Clein* 14 30 Emil (Eesti 1993) 15 10 Tour de France: 20. etapp Bergerac – Perigueux 54 km 18 35 Aktuaalne kaamera 45 Loodusdokk: India looduse saladused, 3/3: Kõrbelõvid 19 35 Normanni vallutused: Araabia Ühendemiraadid 20 00 Lauluga maale: Kuusalu valla merepidu 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 20 Sport. Sport 35 Downton Abbey (Inglise 2012) 22 25 Midsomeri mõrvad, 1/6: Tume ratsanik 23 55 Kuritegu (Forbrydelsen, Taani 2007) 00 50 Tartu muusikapäevad 30: Pantokraator & Jümaki 01 23 ERR uudised

ETV 2

09 00 Nöbinina 30 Rula ja Ratas, 9* 55 Max 10 25 Fiksikud* 35 Willy Fogiga ümber maailma* 11 00 Wikmani poisid, 7* 35 Sinine Kõrb* 12 30 Rock Summer 25: Marya Roxx* 13 00 Estraaditähestik: Eino Baskin* 14 05 Baskin (Eesti 2012)*. Eluloofilm 15 00 Siin ja praegu* 16 00 Laul Maarja külale 2011. Kuula, palun!* 55 Wallace ja Gromit 17 30 Minu õelapsed lähevad sõtta (Taani 2010). Lastefilm 18 45 Minu lemmikloom: Eesel* 55 Jalgpalli Premium liiga: Tallinna FC Flora – Narva JK Trans 19 45 AK (viipekeeles) 50 AK (vene keeles) 20 00 Jalgpalli Premium liiga: Tallinna FC Flora – Narva JK Trans 21 00 R2 Live: Elephants from Neptune 30 Eesti lipp ümber Islandi, 7/10 22 00 Alpimaja, 2/5: Kristalselt aus 23 00 Vaba tahe: Teeni linna 30 IT-osakond: Kalender 55 Maailma kino: Chantrapas (GruusiaPrantsuse 2010)*. Draama 02 01 ERR uudised

KANAL 2

06 10 Modellielu 07 00 Galileo* 25 Suvereporter* 08 20 Zig ja Sharko 45 Top Shop 09 00 Kaks kanget Indias* 55 Rulakutid ja tulnukas (Ungari 2011). Animafilm 11 25 Heeringas Veenuse õlal* 55 Tohter Olaf 12 50 Reisile meiega: La Digue’i saar 13 20 Nuuskija* 14 30 Süvahavva: Püstkoja peremees 15 30 Tuhat ja üks ööd, 27 17 05 Suvi Marrakechis (Saksa 2010). Romantiline draama 19 00 Kanal 20 20 00 Suvereporter+ 35 Võlukarussell (Prantsuse-Inglise 2005) Animafilm 22 10 Harry Potter ja Fööniksi ordu (USA-Inglise 2007). R: David Yates. O: Ralph Fiennes, Emma Watson, Daniel Radcliffe. Muinasjutulise seiklusfilmi viies osa. 00 45 Vereteemant (USA-Saksa 2006). Seikluspõnevik 03 00 Ameerika luuser (USA 2007). Komöödia 04 30 Suvereporter+* 05 00 Prohvet 25 Unustatud tütar (USA 2008). Draama

TV3

05 40 Kirgede torm, 1436-1437 07 25 Kung fu panda 45 Winxid 08 05 Aladdin 1, 53: Kaose külaskäik 35 Kung fu panda 09 00 Glee 3, 15 10 00 Rajalt maha: Pere, kes koos võistleb 11 00 Moemaailma Tuhkatriinu 1, 4 12 00 Kartulid ja apelsinid, 8 13 05 Minimissid 1, 8* 14 05 Kolmedok: Jutustus tõelisest Jörbergist 15 00 Võimalik vaid Venemaal 30 Marmaduke (USA 2010). Komöödia 17 10 Ühe armastuse lugu, 71/100 19 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 KINO3: Muinasjutt kütt Fedotist, vaprast noorukist (Vene 2009). Eesti keeles. 21 10 Palume lavale parimad palad, 8 22 10 KINO3: Jäneseurg (USA 2010). Draama 00 00 Muumia tagasitulek (USA 2001). Seiklusfilm 02 30 Marmaduke (USA 2010)*. Komöödia 03 55 Palume lavale parimad palad, 8* 04 45 Võimalik vaid Venemaal* 05 10 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp

KANAL 11

05 30 10 aastat nooremaks USA 06 00 Mineviku jäljed 07 45 Kuidas alasti hea välja näha? 08 45 Top Shop 09 00 Toidudetektiivid 10 00 Aedniku aabits* 30 Gordon Ramsay koduköök 11 00 Rachael Ray argipäevaroad, 9 12 00 Kuhu kadusid Morganid? (USA 2009)*. Romantiline komöödia 14 00 Mänguaeg (USA 2005). Krimifilm 15 35 Aedniku aabits* 16 00 Tippjuhi salamissioon, 8/14 17 00 Gok Wan annab moenõu 18 00 Rachael Ray argipäevaroad, 9* 19 00 Kes sa üldse oled?, 8: Vanessa Williams 55 Staariminutid: Nicole Kidman 20 00 Saladused: Kreisid pruudivanemad; Kummitav väikevend 21 00 Armastuse tiivad (Austria-Saksa 2010). Romantiline draama 22 55 Kes sa üldse oled?* 23 45 Suvereporter+ 00 15 Piinlikud haigused – laste eri, 2/4 01 10 Gok Wan annab moenõu* 02 00 Saladused* 50 Toidudetektiivid* 03 15 Luba mind sisse. Õudusfantaasia 05 05 Suvereporter+*

KANAL 12

06 30 Postimees.ee 08 10 Suvereporter 09 00 Komissar Rex, 132: Ohtlik elu* 55 Komissar Rex, 133: Surm delfiinide seas* 10 50 Conan, 233: Nathan Fillion, Tatiana Maslany, Dan Soder* 11 40 Conan, 234: Artie Lange, Nick Thune, Bastille* 12 30 Merevaade* 13 00 Kalailm* 30 Mõrv Hollywoodis (USA 2003)*. Krimipõnevik 15 35 Võlukivi (USA 2009)*. Perefilm 17 20 Reaktiivtuuled (Jet Stream)*. Põnevik 19 00 Kaks kanget Venemaal 20 00 Ohtlik puhkus, 10 21 00 Sissemurdjad, 12 30 Universaalne sõdur: Uus algus (Universal Soldier: Regeneration, USA 2009). R: John Hyams. O: Dolph Lundgren, Jean-Claude Van Damme. Põnevik 23 15 Kurjuse kaitsja (The Devil’s Advocate, USA-Saksa 1997). R: Taylor Hackford. O: Al Pacino, Charlize Theron, Keanu Reeves. Haarav põnevusfilm 01 40 Night Chat 05 00 Postimees.ee

TV6

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 07 30 Totaalne muutumine: kodu-eri 7, 3 08 30 Kuritöö 3, 1-4: Džungel; Sinu suurim hirm; Seitseteist; Ohtlikud kaadrid 12 30 Seksisemud 1, 4: Unustamise eelis 13 00 Kontor 8, 10: Jõulusoovid 30 Rokkiv kool (USA-Saksa 2003)*. Komöödia 15 30 Auto24 Rally Estonia 2014, 5 16 00 Liiga 4, 9: Bro-lo El Cordero 30 Rajalt maha 4, 11 17 30 Kirvemehed 3, 12: Viimane hetk 18 30 Simpsonid 3, 24* 19 00 Ninjasõdalased 30 S.H.I.E.L.D.-i agendid 1, 21: Heidikud 20 30 Simpsonid 4, 2: Krusty laager 21 00 Top Gear 3, 4 22 05 Dinokroko (USA 2004). Õudusfilm 23 55 Terra Nova 1, 8: Tõestus 00 45 Teismeliste seksielu 2, 3* 01 35 Kontor 8, 10: Jõulusoovid* 02 00 Dinokroko (USA 2004)*. Õudusfilm 03 25 Liiga 4, 10 55 Power Hit Radio – KICKSTART 05 20 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

TALLINNA TV

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 89/142* 45 Inimese mõõde* 10 25 Täna. Uudised (subtiitritega)* 40 Suvemiks* 11 25 Terve tervis* 55 Ars longior. Sinu kuus kunstiteost, 6* 12 25 Kas tohib?* 55 Hiina – suurte võimaluste maa, 1/2* 13 25 Ratastel pillipuhujad ja iseliikujad Põlvas* 45 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 154* 17 00 Armuleek, 155* 45 Armuleek, 156* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Dr Vassiljevi terviseminutid* 30 Aleksei Turovski lood* 20 00 Täna. Uudised 15 Meie erilised loomad. BBC loodusesari 40 Kolmanda Reichi viimased saladused, 1/6. Dokfilm 21 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Raul Vaiksooga Tallinnast Viivikonda* 22 15 Viimsi saared. Dokfilm 23 10 Pillimeeste klubi laulud* 00 10 Täna. Uudised* 25 TeleChat

VIKERRAADIO KLASSIKA 05 30 Vikerhommik. Andres Ammas 10 10 Teekond tippu. Andres Karu, Tarmo Maiberg 11 05 Rahva teenrid. Lauri Hussar 12 05 Vikerviisid 13 05 Maailmapilt 14 05 KÖPi valikkava. Tondi kant. Oliver Orro, Marje Lenk 15 05 Soovide aeg 16 05 Päevatee. Ülle Karu 17 05 Veel üks maailm. Maagilised taimed looduses. Irje Karjus, Haldi Normet-Saarna 18 00 Päevakaja 19 05 Kuuldemäng. Hugo Raudsepp – Mikumärdi, 3. osa 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Rahva teenrid* 22 05 Sport 10 Ööülikool. David Vseviov – Kuidas määratleda peremeest 23 03 Aja jälg kivis* 00 05 Rahva teenrid* 01 00 Kauamängiv* 02 00 Öömuusika

07 05 Klassikahommik 10 05 Delta* 11 05 Uus raamat. Paavo Matsin – “Doktor Schwartz. Alkeemia 12 võtit”* 15 Ennelõunamuusika 12 05 Meditatsioon* 13 05 Folgialbum. Sergei Bai*. Küsitleb Ants Johanson. 14 05 Beethoveni sõber. Ooperist saab äri. Napoli ja Rossini. Sarja autor on Märt Treier. 15 05 Amadeus + 16 05 Nyyd-muusika. Musta muusika varjundid, 3. Kümneosalises saatesarjas teeb USA raadiohääl Bill McGlaughlin läbilõike afroameerika muusika kirevast arenguloost. Vahendab Kaur Garšnek. 17 05 Heliträkk. Filmimuusikaprogramm 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Vanamuusikatund. Carl Philipp Emanuel Bach 300, 5* 20 00 Džässikontsert. Manu Katche* 21 00 Fantaasiaplaat. Mathura* 22 05 Ilmakaar. Motion Trio* Kontsert 12. Ethno Jazz Festivalilt Moldovast. Poola akordionistide Motion Trio on esinenud ka Eestis. 23 00 Meditatsioon* 00 05 Nokturn

20 || TÄNA || POSTIMEES, 26. JUULI 2014

TOIMETAJA INDREK KUUS, TEL 666 2234, INDREK.KUUS@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

NÄDALAVAHETUSEL: POSTIMEES.EE

KAJASTAB NII SÕNAS KUI PILDIS SINIMÄGEDE KOKKUTULEKUT.

NIMEPÄEV: ANNA, ANNE, ANNI, ANU, ANNELI, ANNIKA Vello Park 76, meteoroloog ja polaaruurija Enn Kose 75, näitleja ja teatrijuht Raivo Peäske 67, flötist Valentina Kremen 53, ooperilaulja Märten Ross 43, pangandustegelane Indrek Sei 42, ujuja ja sporditegelane Reet Aus (pildil) 40, moekunstnik

EUROOPA TALLINN +28

KÄRDLA +28 HAAPSALU +30

taimi paljak

PAIDE +31

1–

ilmateenistuse sünoptik ptik

NARVA +31

RAKVERE +32

Kuum periood pikeneb

foto: maarja kitsing

LOOMAAIA UUDISED

ESMASPÄEVAL POSTIMEHES:

«KASU» KÜLJEL TUTVUSTAME SUVISEID MÄNGE TÄISKASVANUTELE.

Gaur Taisoni elutee sai otsa, takiinidel on pulmaaeg Kesksuve lämbuses otsivad ka Tallinna loomaaia aafrika savannielevandid varjulisemat paika. Eakas mustakarvaline baribal sätib end aga mõnuga soojale betoonpõrandale pikutama. Hästi tunnevad end poolveelised loomaaiaasukad, kuid ulukihooldajate abiga saavad dušši või mudaaugu püherdamiseks kõik, kel selleks soovi. Rannailmale vaatamata jagub külastajaid ka loomaaeda. Uuenduskuuri läbinud loomaaia plaanid peaksid nüüd mõneti lihtsamaks muutma ka Õismäe-poolses lääneväravas asuva laste loomaaia ülesleidmise. Nädala emotsionaalseimaks päevaks kujunes kolmapäev. Öösel jõudis lõpule gaur Taisoni (pildil) maine teekond. Temperamentse looma kunagisest sarveotsa vigastusest organismi pääsenud põletik sundis teda mitmele ravikuurile vaatamata lõpuks haigusele alla vanduma. Samal päeval koorusid linnutiikide inkubaatoris kaheksa tuttvarditibu, kelle ema nädalajagu päevi varem õnnetult hukka oli saanud. Troopikamaja pintšetamariinide peregrupp tervitas ühe uue poja ilmaletulekut. Takiinidel algas pulmaaeg, õnnekurgede hoolikalt hautud munapaar aga ei olnud seegi kord viljastatud. Rahvusvahelisel tiigripäeval, 29. juulil tasub üles otsida Tallinna loomaaia noor amuuri tiiger Pootsman ja mõtiskleda infostendi lugedes nende karismaatiliste triibuliste hiiglaste saatuse üle.

Kõrgrõhkkond muudab nädalavahetuse jooksul asupaika, suundub üle Eesti VeTARTU nemaale ning jääb seal PÄRNU VILJANDI +30 +28 ankrusse. Kõrgrõhkkonna +30 KURESSAARE lääneserva mööda avaneb +27 Vahemere-äärsele soojale vaba pääs Läänemere äärde. Lisaports sooja annab meil kuuVÕRU musele hoogu juurde ning uue VALGA +31 +30 nädala esimese poole termomeetri kõrgeimad näidud tõuseKOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR vad 30–34 kraadini. Loodus närbub ja kärbub ning hooliv inimene Anne kanal +23 Pühapäev, 26.07 Esmaspäev, 28.07 Teisipäev, 29.07 tuld metsas ei läida. Emajõe vabaujula +22 Tallinn +15/+29 +17/+28 +19/+30 Täna on enamasti päikesepaisKakumäe rand +19 Tartu +15/+31 +17/+31 +19/+33 teline kuiv ilm. Puhub muutliku Kuressaare +25 Narva +13/+32 +17/+32 +18/+34 suunaga tuul 1–6 m/s. Sooja on Pirita rand +15 27–32 kraadi, vaid briisituulega Pärnu +17/+30 +17/+32 +20/+33 Pärnu rand +20 rannikul on pisut jahedam. Kuressaare +20/+26 +20/+28 +20/+28 Pühajärv +25

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.52 4.51 5.03

loojub 22.02 21.47 22.07

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +32,3 kraadi (1936) +6,9 kraadi (1958) Tartus +32,4 kraadi (1936) +5,4 kraadi (1968)

KUUFAASID 19. juuli 5.08 27. juuli 1.42 4. august 3.50 10. august 21.09

+24 +32 +28 +29 +27 +28 +29 +24 +29 +30 +20 +27 +28 +23 +27 +24 +25 +35 +26 +23 +26 +29 +23 +28 +28 +11 +28 +29 +26 +27 +28 +28 +27 +27 +31 +15 +30 +35 +15 +27 +28 +27 +29 +37 +16 +32

TELE- JA RAADIOKAVAD • PÜHAPÄEV, 27. JUULI ETV

ETV 2

KANAL 2

07 30 Lastesaated 09 00 Iga pink räägib loo 30 Õnne 13 10 00 Loodusdokk: India looduse saladused, 3/3: Kõrbelõvid* 50 Jamie Oliveri 30 minuti road: Loomalihapada 11 15 Stiilipidu (Eesti 2005)*. Draama 13 00 Stiilipeo tegemine (Eesti 2005) 15 Karavan liigub edasi 35 Midsomeri mõrvad, 1/6: Tume ratsanik 15 05 Downton Abbey* 55 Korvpalli maavõistlus Eesti – Taani 18 05 Teekond (Eesti 2009) 30 Aktuaalne kaamera 40 11 000 aastat hiljem: Vabaduse valu 19 25 Elu lugu: Koertekasvataja Silja Karjahärm 35 Hyacinth Bucket (Inglise 1993) 20 05 Musketärid, 3/10: Kaup (Inglise 2014). Seiklussari 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 20 Sport. Sport 35 Inspektor Banks: Mäng tulega (Inglise 2011) 23 05 Nikolaj ja Julie, 1/22 (Taani 2002)* 50 Täna õhtul Fix 00 52 ERR uudised

09 00 Lastesaated 11 00 Vaba tahe: Teeni linna* 25 Green (Inglise 2009) 12 15 Uue aja asjad: Autod ja teed 30 Eesti lipp ümber Islandi, 7/10* 13 00 IT-osakond: Kalender* 25 Minuscule 30 Eesti lood: Lihast ja luust* 14 00 Rabarock 2011* 20 Korter (USA 1960)*. Draamasugemetega komöödia 16 20 Tubane suvi* 45 Huviline filmikaamera (Eesti 1971). Animafilm 17 00 Max: Single malt ja topeltkohting* 25 Ma olen hirmus mutukas: Herilane (Iiri 2012) 30 Nöbinina (ETV 2011)* 18 00 Tour de France: 21. etapp Evry – Pariis ChampsElysees 137,5 km 19 30 AK (viipekeeles) 35 AK (vene keeles) 45 Tour de France: 21. etapp Evry – Pariis Champs-Elysees 137,5 km 21 00 Disko ja tuumasõda (Eesti 2009) 22 20 Libahundi needus (Eesti 2005) 23 45 Pidu meie tänavas 00 10 ERR uudised

07 00 Kanal 20* 50 Mangust Rafy (Ungari 2010). Animafilm 09 20 Peitusemeistrid* 50 Merevaade 10 20 Laula mu laulu 11 45 Nädalalõpp Kanal 2ga 13 10 Kodutunne 14 10 Pilvede all 17 05 Utta Danella: Perekonnasaladus, 2/2 (Utta Danella: Das Familiengeheimnis, Saksa 2004). Romantiline draama 19 00 Parim enne: Kummimees 20 00 Suvereporter+ 35 Sajandi armastus, 48 22 45 Hotell Grand: Veresidemed, 2 23 40 Ohtlikul pinnal (On Deadly Ground, USA 1994). R: Steven Seagal. O: Michael Caine, Steven Seagal, Joan Chen. Märul 01 30 Klaasmaja (The Glass House, USA 2001). R: Daniel Sackheim. O: Diane Lane, Leelee Sobieski, Stellan Skarsgard. Põnevik 03 15 Sõjakunst 3: Karistus (USA 2009)*. Põnevik 04 40 Suvereporter+* 05 10 Süvahavva: Püstkoja peremees*

TV3 05 40 Kirgede torm, 1438-1439 07 25 Joonissarjad 09 00 Glee 3, 16: Laupäevaõhtune laulupalavik 10 00 Muinasjutt kütt Fedotist, vaprast noorukist (Vene 2009)*. Perefilm 11 35 Meistrite raamat (Vene 2009). Muinasjutufilm 13 35 Laulupealinn, 8 14 30 Palume lavale parimad palad, 8* 15 25 Booky ja salajõuluvana (Kanada 2007). Perefilm 17 10 Ühe armastuse lugu, 72/100 19 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 Kättemaksukontor 11, 3-4: Kasutatud autod, 1-2/2 21 35 Elad vaid kaks korda (Inglise-JaapaniVene 1967). Põnevik 00 00 Vegas 1, 20: Lõpetamata asjatoimetused 01 00 Kättemaks 1, 19: Andestus 55 Booky ja salajõuluvana*. Perefilm 03 25 Laulupealinn, 8* 04 15 Võimalik vaid Venemaal* 35 Võimalik vaid Venemaal* 55 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 05 30 Kirgede torm, 1440

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 10 aastat nooremaks USA 06 00 Armastuse tiivad (Austria-Saksa 2010)*. Romantiline draama 07 45 Kuidas alasti hea välja näha? 08 45 Top Shop 09 00 Toidudetektiivid, 7-8 10 00 Nurjatud koerad 30 Gordon Ramsay koduköök 11 00 Rachael Ray argipäevaroad, 10 12 00 Beebiminutid: Lapsevanemad 30 Ellen 17 00 Gok Wan annab moenõu 18 00 Rachael Ray argipäevaroad, 10* 19 00 Kes sa üldse oled?, 9/27: Tim McGraw 55 Staariminutid: Meryl Streep 20 00 Saladused: Omad vitsad; Tädi kättemaks 21 00 Ooperifantoom (USA-Inglise 2004). Muusikal 23 45 Suvereporter+ 00 15 Tippjuhi salamissioon, 8/14* 01 05 Kes sa üldse oled?, 9/27: Tim McGraw* 50 Gok Wan annab moenõu* 02 40 Toidudetektiivid* 03 30 Nurjatud koerad* 55 Saladused: Omad vitsad*; Tädi kättemaks* 04 45 Beebiminutid* 05 05 Suvereporter+*

06 30 Postimees.ee 08 10 Komissar Rex, 134: Hirmu kool* 09 00 Komissar Rex, 135: Perekonnaasjad* 55 Komissar Rex, 136: Ema on alati ema* 10 50 Conan, 235: Tracy Morgan, Judy Greer, Broken Bells* 11 40 Conan, 236: Chelsea Handler, Hugh Dancy, Cristela Alonzo* 12 30 Illusioonimeistrid, 11* 13 30 Jõugud, 9/12* 14 30 Ohtlik puhkus, 10* 15 20 Eesti kõige-kõige* 50 Universaalse sõduri tagasitulek (USA 1999)*. Põnevusmärul 17 20 Universaalne sõdur: Uus algus (USA 2009)*. Põnevik 19 05 Kaks kanget Venemaal 20 00 Ohtlik puhkus, 11 21 00 Sissemurdjad, 13/20: Topeltdraakon 30 Universaalne sõdur: Tasumise tund (Universal Soldier: A New Dimension, USA 2012). O: Dolph Lundgren, JeanClaude Van Damme. Märulifilm 23 30 Pimedus (JaapaniBrasiilia-Kanada 2008). Müstiline draama 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 50 Totaalne muutumine: kodu-eri 7, 4 07 50 Kuritöö 3, 5: Hirmunud ja jooksus 08 50 Tippkokk 2, 2: Lubadus idast 09 50 Rajalt maha 4, 11 11 00 Kirvemehed 3, 12: Viimane hetk* 12 00 S.H.I.E.L.D.-i agendid 1, 21* 13 00 Seksisemud 1, 5: Õige tee eelis 30 Kontor 8, 11: Viktoriin 14 00 Lasteaiapolitseinik (USA 1990). Põnevuskomöödia 16 00 Auto24 Rally Estonia 2014, 6 30 Rajalt maha 4, 12 17 30 Kirvemehed 3, 13: Mäekuningas 18 30 Simpsonid 4, 2* 19 00 Ninjasõdalased 30 Totaalne muutumine: kodu-eri 9, 17 20 30 Simpsonid 4, 3: Ketser Homer 21 00 Vormel 1: Ungari GP 23 30 Top Gear 3,4* 00 35 Valgekrae 3, 10: Kell tiksub 01 35 Rajalt maha 4, 12* 02 35 Kirvemehed 3, 13: Mäekuningas* 03 35 Power Hit Radio – KICKSTART 05 15 Ida-Virumaa uudised 20 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Kas tohib?* 45 Dr Vassiljevi terviseminutid* 09 00 Meie erilised loomad* 25 Aleksei Turovski lood* 55 Kolmanda Reichi viimased saladused, 1* 10 45 Raul Vaiksooga Tallinnast Viivikonda, 7/10* 11 15 Hulki planeet (USA 2010). Mängufilm 12 35 Viimsi saared* 13 30 Kinnisvaraveeb 15 00 Pühapäevatee* 45 Terve tervis* 16 15 Armuleek, 157* 17 00 Armuleek, 158* 45 Armuleek, 159* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Nädala kokkuvõte 15 Arvutitark* 30 Kultuurimeetri arhiivist. HeadRead 2014 20 00 Täna. Nädala kokkuvõte 15 Ameerika eestlased. Idarannik, 1/12* 45 Maatriks* 21 30 Täna. Nädala kokkuvõte (subtiitritega) 45 Leedi Chatterley (Inglise-PrantsuseBelgia 2006). Mängufilm 00 30 Täna. Nädala kokkuvõte* 45 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Andres Ammas 09 05 Aiatark. Kaja Kärner 10 10 Jutusaade 11 05 Mnemoturniir 20 Müstiline Venemaa. David Vseviov 12 05 Vikerviisid 13 05 Linn ja ruum 14 05 Kuula rändajat. Hendrik Relve 15 05 Kauamängiv 16 05 Aja jälg kivis. Chantilly loss Prantsusmaal. Helgi Erilaid 17 05 Labor. Priit Ennet 18 00 Päevakaja 15 Vana raud 19 05 Kirikuelu. Meelis Süld 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Mnemoturniir* 20 Müstiline Venemaa* 22 05 Sport 23 03 Kuula rändajat* 50 Kihnukeelsed uudised* 00 05 Päevatee* 01 00 Labor* 30 Öömuusika

07 05 Klassikahommik 10 05 Sooviklassika. Tiina Kuningas. Kuulajate lemmikmuusika. Telefon stuudios 611 4285. Elektronpost: klassika@err.ee 12 05 Helileid*. Avastused plaadiriiulilt ja kontserdisaalist. Muusika, mis hoiab endas elamusi. Kommenteerib Tiina Kuningas 13 05 Vanamuusikatund. Charles Burney, 5. 14 05 Klassikud. Nikolai Rimski-Korsakov. Kuulsa Vene helilooja Nikolai RimskiKorsakovi sünnist möödus 18. märtsil 170 aastat. 15 05 Raadioteater. Günther Rückeri kuuldemäng “Modell (Neli visandit ühest päevast)”. 16 50 Üks lugu 17 05 Rahvatoonis 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Miraaž. Begiinide laulud*. 20 00 Folgialbum. Toivo Sõmer*. Salvestis Tartu Jazzklubist 15. jaanuaril 2014. 21 00 Džässikontsert. Stefan Pasborg. 22 05 Raadio Ööülikool 23 00 Fantaasiaplaat. Gavin Bryars – The Sinking of the Titanic*. Albumit tutvustab Tiia Teder. 00 05 Nokturn