Postimehe paberleht 26 09 2014 by Postimees

PROTEST

1256 ETTEVÕTJAT NÕUAVAD OMA PÖÖRDUMISES RIIGILT STABIILSEMAT MAKSUKESKKONDA. MAJANDUS LK 8–9

KALLIMAD DOKUMENDID

VÕIMAS RALLIHUVI

Valitsus kavatseb oluliselt tõsta riigilõive passi, ID-kaardi ja teistegi dokumentide väljastamise ja relvatoimingute eest.

Esmakordselt Euroopa meistrivõistluste etapiks olnud Rally Estoniat jälgis raja ääres ligikaudu 30 000 inimest.

EESTI LK 4

SPORT LK 16

www.postimees.ee Maanteeameti asejuht

KAUPO SIRK: Süüd me endale kindlasti ei võta. Nõuame defektsete kohtade parandamist.

LK 6 REEDE, 26. SEPTEMBER 2014 • NR 224 (7215) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 47 940 • LUGEJAID 201 000

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

IN MEMORIAM

Madis Kõiv Eesti võib uhkust tunda, et tal on olnud niisugust mõõtu suurvaim. Tema mõtlemisel oli haaret, sügavust, kirge ja mõistatuslikkust. Olemise looja. Füüsik, stsenarist, filosoof, näitekirjanik. Meie hulgast lahkunud suurt intellektuaali meenutavad Rein Veidemann, Piret Kuusk, Jaan Kangilaski, Priit Pedajas. LK 12

VALIKUKOHT

Riskivalmidus Euroopa majanduse seisu ja Ukraina kriisi tõttu on Eesti majanduse väljavaated nigelad, ent sellega ei pea leppima, vaid arengut saab turgutada maksumuudatustega, kirjutab TTÜ professor Rainer Kattel. LK 13

REIS Peavarju leidub igale maitsele.

LK 20–21

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 26. SEPTEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Soss-seppade tegutsemine tee-ehituses tuleb lõpetada

Kui kaua võib? Eestis ja kogu Euroopas levib trend, et lapsed jäävad üha kauemaks vanematekoju. Isegi 30ndates ja vanemad täiskasvanud lapsed ei kiirusta pesast välja lendama, kusjuures tihtipeale tuuakse vanemate kostile veel ka oma elukaaslane. Selles kõiges pole midagi imelikku, kui noored saavad ise hakkama ja toetavad jõudumööda ka oma vananevaid vanemaid. Paraku kipuvad mõned noored seda olukorda ära kasutama, eladeski rõõmsalt vanemate kulul. «Mis ma ikka oma lastelt võtan – nad pole ju veel jalgu alla saanud,» põhjendab üks ja teine lapsevanem olukorda, kus kõik võtavad sööki ühest kapist, kasutavad vanemate ostetud majapidamistarbeid, tarbivad vett ja elektrit. Vahel on vanemad oma täiskasvanud laste suhtes koguni teenindaja rolli võtnud, tehes ära ka enamiku kodutöödest. Selline mugav elu võib hakata meeldima ja noored võivad jäädagi sõltuvaks. Perekonnaseadus ütleb, et vanem ja laps on kohustatud teineteist toetama ja arvestama teineteise huve ja õigusi. Siia alla peaks käima ka rahalise koormuse jagamine. Kui elatakse koos, tuleb kõige tarbitava eest ka ühiselt maksta. Ükskõik, kas vanemad seda küsivad või mitte. Mis ei tähenda muidugi, et vajadusel lapsi abistada ei tohiks. TLÜ teadur Tiina Tambaum ütleb, et Põhjamaades annab materiaalset abi vanem põlvkond lastele, Lõuna-Euroopas aga noorem põlvkond oma vanematele. Ehk oleks meil aeg seda stereotüüpi muuta? Eestis tehtud uuringud näitavad, et vanemaealiste tegevus muutub pensionipõlves koduseks ja isoleerituks ehk teisisõnu vähekulukaks. Nad on enamasti ka kokkuhoidlikud. Noored teavad, et pensionärist vanaemal on alati raha, ja seda hakatakse ära kasutama, küsimata, kuidas vähesed säästud tekkinud on.

iks meie maanteed (nii kiiresti) lagunevad? See on küsimus, mida meie – liiklejad, autoomanikud – ikka ja jälle küsime. Ajakirjandus põrgatab palli teadlastele, ehitajatele, ametnikele. Vastused on olnud sõltuvalt vastajast erinevad ja küllap ongi teede lagunemisel mitu põhjust. Üks lihtne levinud vastus kõlab, et me ei ole piisavalt rikkad, tagamaks teede ühtlast korrashoidu. Teisisõnu, raha ei ole, ja sinnapaika asi tihti jääbki. Muidugi ei ole Eestil võimalik kulutada teedele meist jõukamate Euroopa riikidega võrreldavaid summasid. Kuid seda enam on meil põhjust jälgida, et iga euro oleks kulutatud efektiivselt. On vana tõde, et kui vaesevõitu majapidamisse hakkab ühtäkki mingil põhjusel raha voolama, võib mõistus tõrkuma hakata. Seda nägime kujukalt eelmise kümnendi kinnisvarabuumi näitel, mille haavu lakuvad mõnedki kergekäelised laenajad veel pikki aastaid. Arendajate kukrud pai-

susid, samal ajal kui planeerimine oli lohakas ja ehituskvaliteet kohati allpool igasugust arvestust. 1. oktoobril 2010 avati Mäos pidulikult ehitusobjekt, mida nimetati suurejooneliselt ja ilmselt ka õigustatult «Kesk-Eesti tähtsaimaks liiklussõlmeks». Mäo möödasõidu ehitus koos järelevalvega läks maksma ligi pool miljonit krooni ehk enam kui 30 miljonit eurot. 79 protsenti rahast saadi Euroopa Ühtekuuluvusfondilt. Küsimus ülikalli ristmiku ehituskvaliteedist jõudis ajakirjandusse juba õige pea pärast objekti valmimist, sest tuli hakata auke lappima. Neli aastat hiljem näitab maanteeameti veel küll mitte täies osas avalikuks saanud uurimine, et asi pole mitte lihtsalt hull. See on skandaalne. Vähemalt osaliselt on vale materjalikasutus juba kinnitatud. Üks asi on taguda endale süüdlasi otsides rusikaga vastu rinda ja võidelda tagajärgedega, teine asi püüda tuvastada põhjused. Ja põhjuste puhul on maanteeametil endal vaja peeglisse vaadata. Mäo ristmik on vaid üks viimasel ajal Eestis rajatud suurtest teeprojektidest. Ning kardetavasti on viga süsteemne – on ju amet ise need objektid vastu võtnud.

Maanteeameti juhtkond on talitanud õigesti, kui pole alustanud nõiajahti ehitusfirmadele ega asunud kiirkorras kohtuteed tallama. Uisapäisa tegutsedes võib kasu asemel veel rohkem kahju sündida. Kui riik peaks mingi juriidilise nükke tõttu kohtus kaotama, ja selliseid näiteid paraku leidub, maksavad selle kinni maksumaksjad. Mainekahju veel peale selle.

JUHTMÕTE Üks asi on võidelda tagajärgedega, teine asi püüda tuvastada põhjused. Ja põhjuste puhul on maanteeametil endal vaja peeglisse vaadata.

LK 6

KÕVA SÕNA Kas riik näeb kõigis siin elavates mittekodanikes potentsiaalset vaenlast ja reeturit või kohtleb neid kaasmaalastena ja motiveerib neid Eestit oma kodumaaks pidama.

PÄEVA KOMM Noored teavad, et pensionärist vanaemal on alati raha, ja seda hakatakse ära kasutama, küsimata, kuidas vähesed säästud tekkinud on.

Riigikogu liige Jaak Allik (SDE), PM 25.09

Postimees 1926. aastal

«Kui eakas inimene ei panusta ennekõike endale, siis ei tee seda ka keegi teine. Nii suureneb tõenäosus, et ta tervis halveneb ja ta muutub üha enam teistest sõltuvaks,» hoiatab Tambaum. Kindlasti olete kuulnud peredest, kes kuu lõpus koos lastega vanemate või vanavanemate juures söömas käivad, sest palgaraha on otsa saanud? Või kolmekümnendates mehepojast, kellele vanaema külas käies alati suitsuraha taskusse poetab? Selle peale öeldakse, et pensionäridel on alati raha, sest neil on kõik juba olemas. Kas ikka on? Mind valdab alati kahjutunne, kui näen tänaval vanu naisi pleekinud mantlites ja lääpatallatud kingadega. Minge nende koju ja te näete seal kulunud mööblitükke ja vanu kodumasinaid, mis iga hetk katki võivad minna. Meie spaades kohtab küll hordide viisi eakaid Soome pensionäre, kuid väga vähe kohalikke seeniore, kes samuti lõõgastavaid mullivanne ja raviprotseduure vajaks. Reisimisest saavad unistada vaid üksikud – enamasti need, keda järeltulev põlv toetab. Mul on üleskutse kõigile neile õnnelikele, kel vanemad ja vanavanemad elus. Ärme võtame neilt vastu raha ja väärtuslikke kinke, kui teame, et nad teevad seda oma väikese pensioni arvelt. Pigem mõtleme, kuidas ise neid aidata saaksime.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Avalik huvi väljendub soovis sõita aukudeta ja hooldatud teedel. Avalik huvi väljendub ka selles, et raha teeehituseks kulutataks otstarbekalt. Avalik huvi väljendub kindlasti selleski, et kui keegi on oma tööd lohakalt teinud, olgu tahtlikult või tahtmatult, siis peab ta selle eest vastutama. Kuid kõige tähtsam on avaliku huvi seisukohalt välistada olukord, kus riik laseb soss-seppadel raske raha eest tööd teha ning paneb praagile kvaliteedimärgi.

urmas nemvalts

sirje niitra

Riigiasutuste kokkutõmbamine on meil päevakorral seisnud pea niisama kaua kui need asutused olemas. Meie iseseisva riikluse algupäevist peale on ikka ja kõikide poolt rõhutatud, meie peaksime oma riiklikule elule võimalikult lihtsa korralduse andma. Väikse rahva kandejõu kohaselt pidid kulud riigielus äärmiselt kokku hoitama. Selsamal ajal kasvasid aga riiklikud elundid kõigil aladel järjest laiemaks. Järjest uusi rakukesi tuli eriti valitsusaparaadi juure. Kogu riiklik korraldus muutus järjest keerulikumaks. Kulud tõusid. Sest esile kerkisid nõuded. Nende rahuldamiseks pidid tekkima vastavad elundid. Õieti oleks võidud kogu riikliku korralduse üles ehi-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12

Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

tada ideaalsel kujul. Oleks võidud kõik riiklikud asutused välja arendada majandusliku põhimõtte alusel: Võimalikult vähese kuluga võimalikult palju kaarte kätte saada! Võimalus seks oli täiesti olemas. Tuli ju kõik algusest peale uuesti luua. Ei olnud segamas mineviku vangistus, ei päritud olud. Ometi läks kõik otse loodusjõulikult. Kõik arusaamised riiklikust korraldusest ja riigielu nõuete rahuldamise võimalustest olid enam-vähem seotud mälestuste ja kogemustega suure Vene riigi oludest. [---] Ei ole ime, et kogu riiklik elu oma avalduskujudega pidi arenema alustel [---], mis mitte ei olnud kohandatud väikse talupoja riigi nõuete ja võimaluste kohaselt. 26.09.1926

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

4 || EESTI || POSTIMEES, 26. SEPTEMBER 2014

KGB eruohvitserid rüselesid piirivalvuritega Laupäeval Narva jõel piiri rikkunud ja kinnipidamisel piirivalvurite korraldusi eiranud ja neile füüsilist vastupanu osutanud kalamehed on endised KGB majorid Mihhail Suhošin (64, ülemisel pildil) ja Aleksandr Ladurov (54, alumisel pildil), kirjutas uudisteportaal 47news.ru. Portaali andmetel töötasid mõlemad mehed KGB valitsussidevägedes, mis praegu on Venemaal osa Föderaalsest Kaitseteenistusest FSO. Viru ringkonnaprokuratuuri esindaja kinnitusel võttis kohus esmaspäeval mõlemad mehed vahi alla, et teha menetlustoiminguid. postimees.ee

TOIMETAJA ETAJA AT TÕNIS ÕNIS ÕN ISS P POOM, OOM,, T OO TEL 666 666 22394, 3944 UUDISED@POSTIMEES.EE 39 U UD UDIS ISED@P ED@ @ OS OSTIMEES.EE

Postimehe arvamus- ja kultuurilisa AK eriväljaanne 27. septembril

ESTONIA HUKK 20 • Avaldamata dokumendid Estline’i üliedukast ärist • Õnnetusse määratud laev: saatuslikud konstruktsioonivead • Noore riigi koba aparaat • 1990. aastate kriisimeedia – faks, lauatelefon ja suur segadus • Katastroof, mis muutis laevaehitust • Isa ja poeg – hukkumine ja pääsemine • Pinnaltpäästjate õudne hommik • Vandenõuteooriad

Riigikohus peatas seaduse muutmise jõustumise Riigikohus peatas Lääne-Virumaa valdade avaldusel jäätmeseaduse muutmise seaduse jõustumise, mis oleks keelanud kohalikel omavalitsustel jäätmevedu korraldada läbi kohaliku omavalitsuse üksuse või viimase volitatud mittetulundusühingu. Riigikohtu hinnangul tuleb jõustumine edasi lükata, kuni kohus on jõudnud seaduse põhiseaduspärasuses otsusele jõuda. postimees.ee

5640

eurot maksis alkoholi tarbimist lubavate siltide kujundamine, valmistamine ja paigaldamine Toompeale ja Kadriorgu.

TASU MENETLUSTOIMINGU EEST. Rahandusministeerium tahab ümardada ka ülejäänud riigilõivude suurust. Praegused riigilõivu määrad kehtivad 2011. aastast.

Riik soovib dokumendi väljastamise eest lisaraha Dokumentide väljastamise ja relvadega seotud riigilõivud kallinevad oluliselt Rahandusministeerium saatis valitsusele kinnitamiseks riigilõivuseaduse muutmise eelnõu, mille järgi läheb passi, ID-kaardi ja teistegi dokumentide väljastamise riigilõiv järgmise aasta algusest oluliselt kallimaks. Dokumentide riigilõivu määrad tõusevad võrreldes kehtivatega keskmiselt 22 protsenti. Rahandusministeerium põhjendab seda sellega, et riigilõivudest laekuv tulu ei kata praegu nende väljastamise kulu. Uued riigilõivumäärad hakkavad eelnõu järgi kehtima tuleva aasta 1. jaanuarist.

Rüütelkonna hoonest saab riigi esindushoone Parlamendi menetlusse jõudnud 2015. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt kavatseb riik renoveerida Tallinnas Toompeal aadressil Kiriku plats 1 asuva kunagise Eestimaa rüütelkonna hoone. Aastatel 1920–1940 tegutses kultuurimälestiseks kuulutatud hoones välisministeerium ning aastatel 1948–1992 rahvusraamatukogu. Projekti koostab Riigi Kinnisvara AS. BNS

Uus apteegiregulatsioon saab paberile aasta lõpuks Riigikogu sotsiaalkomisjon plaanib koos sotsiaalministeeriumiga lähiajal ära otsustada ning hiljemalt aasta lõpuks paberile panna muudatused, mis ootavad apteegiturgu ees alates järgmise aasta juunist, kui kehtetuks muutuvad ka suvel suure nõudlusega piirkondades asuvatele apteekidele kehtestatud asutamispiirangud. postimees.ee

Kodaniku pass ja välismaalase pass

ID-kaart

28, 40 76

EUROT

24, 25

14, 20 38

EUROT

15,

EUROT

Elamisloakaart

30, 35 67

EUROT

2015 soodus

2015

EUROT

praegu soodus

praegu

Digi-ID

Mobiil-ID EUROT

EUROT

Elamisloakaardi ja passi korraga taotlemine ID-kaardi ja passi korraga taotlemine

Alaealine käis politseivormis kütusevargil

Elronit ähvardab suur nõue

Ööl vastu eilset varastas politseivormis alaealine Jõhvis asuvast tanklast kütust ja põgenes. Tagaotsitava sõiduk leiti Lüganuselt, kuid peatumise asemel jätkas sõiduk teekonda Lääne-Virumaale, kus juht purunenud rehvi tõttu teelt välja sõitis. postimees.ee

IF Kindlustus esitas hagi aktsiaseltsi Eesti Liinirongid vastu, nõudes riigifirmalt 648 000 euro suuruse hüvitise kompenseerimist. 2010. aasta detsembris põrkasid kokku reisirong ja kaubarong ning hukkus tollase Elektriraudtee rongijuht. majandus24.ee

63, 65 91

EUROT

19, 25 17

EUROT

Allikas: rahandusministeerium

Relvadega seotud riigilõivud Valitsus kiitis eile heaks ka relvaseaduse muutmise eelnõu, mis muu hulgas annab kriminaalkorras karistatud inimestele mestele õiguse taotleda relvaluba. Seadus, mis peaks jõustuma 1. jaanuaril 2015, on viidud kooskõlla riigikohtu lahendiga, mille järgi ei tohi automaatselt keelduda inimesele relvaloa või relva soetamisloa välja andmast põhjusel, et teda on kriminaalkorrass karistatud.

Postimees.ee küsitlus

19, 25

38, 50 34

EUROT

praegu 2015

Kas osalete Facebookis levivates auhinnamängudes?

25 Ei

82%

Jah, olen ka võitnud

2991 vastajat

15 12,78 12 12,7 2 78 2,78

12,78

15 12,78

12,78

15 12,78

3 19 3,19 1

9% Jah, aga pole kunagi võitnud

Relvasoetamisloa asoetamisloa taotluse aotluse läbivaatamine

R Relvaloa väljastamine

Relvaeksam

Relvasoetamisloa pikendamine

3,19 Relvaloa vahetamine

Paralleelrelvaloa või relvakandmisloa väljastamine

Relva- ja padrunikollektsioneerimisloa taotlemine

Euroopa tulirelvapassi väljastamine

Allikas: relvaseaduse muutmise eelnõu; graafika: Silver Alt

POSTIMEES, 26. SEPTEMBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

SIIRAS PÜÜE. ÜÜ Riigikogusse sammalt koguma jäänud nelja parteihiidu püüavad tuleva aasta 1. märtsi valimistel häirida ka mitmed pisemad jõud.

Väikeparteid üritavad edu omapäi tuuli koch reporter

ii nagu Edgar Savisaarelt Tallinna tagasivõtmisel ei suuda suured parteid selgi kokku panna, ei võta vedu ka väikeerakondade ühisrinne n-ö parlamendisamblikele valimistel vastu hakata. Riigikogu-välistest parteidest suurim, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) tegi Rahva Ühtsuse Erakonnale (RÜE), Vabaerakonnale, Eestimaa Rohelistele ning ka Iseseisvusparteile ettepaneku minna märtsivalimistel seniste suurparteide vastu ühiselt. Kristiina Ojulandi juhitav RÜE vähemasti reageeris, teised on olnud EKRE juhatuse liikme Martin Helme sõnul «piinlikult tõrjuvad». «Me pihustame valimistel üksteise hääli,» tõdes Helme. «Eestis ei saa muutusi tulla, kui inimesed ei julge muutuste poolt valida. Inimesed hääletavad inertsusest nende poolt, kes pole tegelikult nelja aasta jooksul nende heaks midagi teinud, ja seda tuleb neil valimistel murda.» EKRE koostab praegu nimekirja, otsib raha ja koguneb 11. oktoobril valimiseelsele konverentsile. Selleks ajaks on tõenäoliselt valmis ka nende valimisprogramm.

Esialgsed sõnumid paigas EKRE kogus kohalikel valimistel 8337 häält ehk 1,3 protsendi valimiskasti juures käinute toetuse. Samas on nad aktiivsed ja nende sõnum lihtne: tegemist on kõigi eestlaste erakonnaga, mis seisab kõigi eestlaste huvide eest. Ning seda mitte ainult Eestis. Kuna Soomest on saanud paljude eestlaste teine kodumaa, asutab EKRE 20. oktoobril Helsingis eraldi eestlaste osakonna. «Kuna Soomes elab ja töötab erinevate andmete kohaselt ligi 100 000 eestlast, on täies-

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Eesti Iseseisvuspartei

• Esimees: Mart Helme

• Liikmeid: 2200

• Liikmeid: 7671

• Eelmistel riigikogu valimistel 2571 häält

• Esimees: Vello Leito

ti selge, et need eestlased on kõrvale jäetud Eesti ühiskondlikust elust ja ei ole kaasatud otsustusprotsessidesse,» rääkis Helme. «Nende inimestega tuleb suhelda ja luua tingimused nende tagasi pöördumiseks kodumaale.» RÜE peab oluliseks avaliku sektori kulude vähendamist ning põhjaliku riigi- ja kohaliku omavalitsuse reformi läbiviimist. Samuti on partei üheks põhisõnumiks sotsiaalne julgeolek. «Lihtsalt öeldes: inimesele võiks pärast palgapäeva veel ühe nädala jagu sääste kätte jääda. Inimeste elatustase ja sotsiaalne turvatunne peavad kasvama,» ütles RÜE juht Ojuland. Lisaks sellele soovib RÜE vähendada riigikogu liikmete arvu 101 liikmelt 71-le. «Nii riigireformi idee kui ka riigikogu koomale tõmbamine – meie saame nende ideedega välja tulla. Vanad erakonnad ei saa, sest nad on sõltuvuses oma toiduahelast,» märkis Ojuland. Samuti peab RÜE oluliseks takistada Eesti maksumaksja raha «väljalendu» sadades miljonites eurodes n-ö võõrpankade kaudu. «Sellele tuleb piir panna, et inimeste raha jõhkralt maalt välja kanditakse,» ütles Ojuland. RÜE algatas 22. septembril

Erakond Eestimaa Rohelised

Eesti Vabaerakond

• Esimees: Aleksander Laane

• Liikmeid: 650

• Esimees: Andres Herkel

• Liikmeid: 1137 • Eelmistel riigikogu valimistel 21 824 häält

ka üle-eestilise allkirjade kogumise, et keelata avalikes kohtades alkoholi tarvitamine. Riigikokku püüdleb ka Iseseisvuspartei, mis kogus eelmistel valimistel 2571 häält. Erakonna juht Vello Leito kinnitas aga, et nad on vägagi aktiivsed. Samas jäi ta tulevikuplaane selgitades salapäraseks, kuid lubas põnevaid avanguid. «Meil on selge nišš ja see ei saa kuhugi kaduda. Meie sooviks on iseseisev Eesti, mitte Euroopa Liidu – föderatsiooni liidu – vabariik, nagu me praegu oleme. Keegi ei julge seda nii välja öelda, aga nii see on,» leidis Leito. Praegu me väga iseseisvad ei ole? «Üks hetk – kas te seda küsisite tõsimeelselt?!» Jah. «Te ju teate, et euroreferendumi teine küsimus tühistas Eesti põhiseaduse. Seal on selgelt öeldud, et Euroopa Liidu õigus on

Erakondade kõrval jääb ruumi ka üksikkandidaatidele. Kandidaatide esitamise aeg saabub detsembris ja lõpeb tuleva aasta jaanuari keskel.

ülimuslik Eesti Vabariigi põhiseaduse suhtes. See tähendab automaatselt, et Eesti põhiseadus kaotas igasuguse kehtivuse,» avalikustas Leito siiski veidi, mis suunas nad oma kampaaniatööd tegema hakkavad.

Mugavustsoonist välja Erakonna Eestimaa Rohelised esimees Aleksander Laane nimetas riigikokku pääsemise võtme: mitmekesisus on ellujäämise ja paindlikkuse nurgakivi. «Praeguses olukorras ei ole edasiminek kuidagi võimalik. Me näeme seda, et Toompea võim on kivistunud, mingisugust avalikku reaalset arutelu pole,» lausus ta. «Kõik lükatakse jõupoliitikaga läbi, ja see mentaliteet ainult süveneb.» Laane sõnul on hetkeolukord maailmapoliitikas suurelt osalt põhjustatud sellest, et inimkond ei ole tegelikult energiasõltumatu ning toore, mis tuleb sellistest riikides nagu Venemaa ja teistest mittedemokraatlikest riikidest, rikub igasuguse planeedi ellujäämise loogika. «Õnneks on arusaamine, et peame jõudma täiesti teise majandusolukorda, üsna kiiresti levimas. See on meie ellujäämise küsimus ja siin on vaja pikaajalisi otsuseid,» leidis roheliste liider.

Rahva Ühtsuse Erakond • Esimees: Kristiina Ojuland • Liikmeid: 540

«Meil ajahorisont kulgeb valimistest valimisteni, aga tegelikult peaksime vaatama 20– 30 aastat ette. Energiamajandusega tuleb tegelda, näiteks taanlased alustasid sellega 1960. aastatel. Me võime järele jõuda, aga peame pingutama. Peame mõtlema suurelt, vaatama, mida on maailmas tehtud, ja mitte klammerduma selle külge, mis siin on tehtud,» lisas ta. 27. septembril asutatud Vabaerakond soovib ja lubab mugavustsoonist väljumist. Erakonna esimees Andres Herkel teatas erakonna loomise eelõhtul, et nad rõhuvad kolmele märksõnale: demokraatia, võimu detsentraliseerimine ja väikeettevõtluse olukorra parandamine. Vabaerakonnal on nende kinnitusel selge programm ja vaatenurgad. Nende hinnangul vajab Eesti riigireformi ehk omavalitsused olgu suuremad ja samas iseseisvamad.

Oodata ka üksikkandidaate Olukorras, kus kümned tuhanded eestlased on suundunud välismaale ning nende kiire tagasitulek pole realistlik, tuleb leida käike, mis aitaksid neid enam Eestiga siduda. «Pakume välja Välis-Eesti valimisringkonna idee,» edastas Herkel. Vabaerakond soovib luua

Idee: Talguerakond • Eestvedaja: Anzori Barkalaja • Liikmeid: loodab külaja linnaseltsidele ning vabaühendustele

võimalused ühistuliseks ettevõtluseks, muuta paindlikumaks eraisiku tegutsemise ettevõtjana ning teha kõik selleks, et omavalitsused muretseksid rohkem ettevõtluse arengu pärast. «Kui keegi ütleb, et nn väikestel erakondadel puudub haldussuutlikkus, siis ütlen mina, et lõpetatagu kõigepealt riigierakondadele dopingu manustamine,» viitas Herkel parlamendierakondade riigipoolsele nuumamisele. «Alles seejärel saame rääkida võrreldavatest võimalustest. Mis aga puutub idealismi, siis on see peamine ühiskonda edasi viiv jõud ja just seda püüame poliitikas pakkuda.» Erakondi on aga Eestis veelgi. Pea 2000 inimest koondav Eestimaa Ühendatud Vasakpartei otsustab valimistel osalemise 18. oktoobril, mil koguneb üle kahe aasta erakonna kongress. Lisaks neile on Eestis erakonnana registreeritud ligi tuhande liikmega VabadusparteiPõllumeeste Kogu, mis pole aga viimastel valimistel kandideerinud. Erakondade kõrval jääb ruumi ka üksikkandidaatidele. Kandidaatide esitamise aeg saabub detsembris ja lõpeb tuleva aasta jaanuari keskel. Riigikogu valimised toimuvad 1. märtsil.

6 || EESTI || POSTIMEES, 26. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

ARSTIABI. Viieeurose visiiditasu üle nurisevad inimesed ei adu, kui kallis on meditsiin. Varsti aga saab igaüks ise näha, kui kalliks tema ravi läks.

Arstilkäimisele pannakse hinnasilt külge hanneli rudi

hanneli.rudi@postimees.ee

Muudame oma tervishoiukulutused läbipa ist v amaks igale kodanikule,» soovitas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Anneli Kannus oma arvamusloos (PM, 11.09). Ta tegi ettepaneku hakata näitama, milliseid tervishoiuteenuseid inimene tarbis ja mis need reaalselt haigekassa praeguse hinnakirja alusel maksid. «Järgmises etapis võiks inimene näha, milliseid tegevusi on tema tervisliku seisundi parandamiseks veel planeeritud (perearsti ja -õe poolt) ja millised on nende prognoositavad kulutused,» soovitas ta. Haigekassa pressesindaja Katrin Romanenkovi sõnul on ravikulude avalikustamine olnud arutluse all. «Ravikulude andmete avalikustamise diskussioonis on olulisel kohal raviarvetel toodud info keerukus – teenuste nimed ja koodid, diagnoosipõhiste kompleksteenuste hinnad jmt, mis ei võimalda tõenäoliselt paljudel juhtudel inimesel mõista talle osutatud teenuste sisu,» selgitas Romanenkov. Ka võib olla probleem, et inimese raviepisood on sageli kajastatud mitmel erineval raviarvel. «Oluline on leida lahendus, kus kulutuste avaldamine patsiendile oleks lihtsalt ja üheselt mõistetav,» oli haigekassa esindaja veendunud. «E-tervise sihtasutusel on ravimaksumuse kuvamine patsiendile tervise infosüsteemi vahendusel kavas välja arenda-

Hinnad Analüüside hinnakiri • Mammograafi ülesvõte – 26,34 (kaks rinda) • Vereanalüüs 2,55 (vere automaatuuring leukogrammita või kolmeosalise leukogrammiga) • Röntgeniülesvõte rindkere piirkonnast 9,68 • Kogu keha kompuuteruuring 173,22 (sellest ülduuring 49,32, lisaks tehakse piirkondade uuringud (kopsud, süda, mediastiinum, rindkere, ülakõht, keskkõht, vaagen, lülisamba kaelaosa, lülisamba rinnaosa, lülisamba nimmeosa 10 x 12,99))

Operatsioonide hinnakiri* • Keisrilõige (lühike ravi**) 1047,55 • Pimesoolelõikus (lühike ravi) 521,20 • Sapipõie eemaldamine 1414,52 • Puusaliigese vahetamine 3620,46 • Südamestimulaatori paigaldamine ägeda müokardi infarkti, südamepuudulikkuse või šoki korral (lühike ravi) 3865,72 * Operatsioonide puhul on ära toodud keskmine hind, mis vastava diagnoosiga inimese raviks kulub ning sisaldab kõiki vajalikke protseduure ja kaasnevaid teenuseid (personalikulu, voodipäev, aparatuur, ravimid jms). ** Lühike ravi (statsionaaris, päevaravi) kestab alla kahe ööpäeva.

da selle aasta jooksul,» rääkis E-tervise pressiesindaja Aivar Jarne. Ta selgitas, et siis tekib patsiendil võimalus vaadata tema raviteenuse kohta koostatud raviarveid. «Lisaks soovime pakkuda sama lahenduse raames vaja-

Ööd on siin pimedad...

likku teavet raviarvetest ja tervishoiusüsteemi rahastusest, mis aitaks inimestel mõista pakutavat infot tema ravi rahastamisest,» rääkis Jarne. Tema sõnul tasub ka meeles pidada, et raviarved ja nende alusel hüvitatavad kulud

Maanteeametit võivad oodata kohtuvaidlused tiina kaukvere

tiina.kaukvere@postimees.ee

Selleks et aru saada, miks uued teelõigud enne viieaastase garantiiaja lõppemist lagunema hakkavad, võttis maanteeamet pinnaseproovi 11 teelõigult, mille garantiiaeg hakkab kohe läbi saama. Maanteeamet ei soovi veel kõiki objekte avalikustada, ent ei varjata, et üks probleemseid kohti on Mäo möödasõit. ETV saatest «Pealtnägija» selgus, et nõuetele ei vasta kasutatud materjal, mis ei lase vett piisavalt läbi. Ehitaja on väitnud, et möödasõit on ehitatud nõuetekohaselt. Maanteeameti peadirektori asetäitja Kaupo Sirk räägib, et amet loodab kõikide ehitajatega puuduste likvideerimiseks kokkuleppele saada, ent välistatud pole ka kohtutee. Kui palju on neid ehitajaid, kelle objektid lagunevad juba enne garantiiaja lõppu?

(ravikindlustusraha) ei ole tegelikult sageli inimese ravijuhu kogukulu. «Kui tahta inimestele kogu ravijuhu maksumus läbipaistvaks teha, siis tuleks arvestada ka töövõimetushüvitise maksumusega, samuti ravimihüvitisega riigi poolt,» selgitas Jarne. Samuti tuleb ravijuhu kalliduse hindamisel arvestada, et tervise infosüsteemis olevad ravidokumendid on kokkuvõtted haigusjuhtumist, aga ühe haigusjuhtumi raames võib olla esitatud mitu raviarvet. «Seega ei ole need dokumendid omavahel otseselt võrreldavad,» arvas Jarne. «See on hea idee, siis inimene näeb, et ambulatoorne visiit ei maksa mitte viis, vaid 150 eurot,» rääkis tuntud arst Peeter Mardna. Ta rõhutab, et omavastutus tervise säilitamise eest on oluline ja üks selle komponente on, et inimene näeb, kui kallis on meditsiin tegelikult.

Kokku on viis suuremat teeehitusettevõtet koos oma tütarfirmadega. Meie põhiline eesmärk on praegu leida töövõtjatega kokkulepe, et likvideeritaks lagunemise põhjus, mitte tagajärg. Ehitaja on alati valmis auku lappima, aga põhjus on mujal. Me tahame, et need põhjused saaks veel garantiiajal likvideeritud. Mis siis saab, kui ehitajad teie versiooniga ikka ei nõustu?

Peame seisma selle eest, et töövõtjad lepingulisi nõudeid täidaksid. Kui vaja, siis kohtu abil, aga kohtuvaidlused saavad olema keerulised ja kulukad. Meie eesmärk on ikkagi mõistlikule kokkuleppele jõuda. Esmajoones tahame, et kõik ehitajad saaksid aru, et nad peavad kohe ehitama kvaliteetselt, sest tulevikus läheb ümberehitamine mitu korda kallimaks. Milleks teha koostööd tulevikus veel nendega, kelle töö on halva kvaliteediga?

Kui seadus lubaks meil mitte lubada hangetele firmasid, kellel on varem olnud suured probleemid, siis see oleks väga mõjus vahend. Kui töövõtja on oma puudused likvideerinud, siis ei ole meil põhjust teda edaspidi diskvalifitseerida, sest ta on täitnud lepingu. Miks on maanteeamet ise vastu võtnud ebakvaliteetseid objekte?

Me leiame praegu lepingupartnerid vähempakkumise teel, kus kõik mängivad nõuete piiril. Meil on plaanis muu-

Kaupo Sirk möönis, et ehitajad on kasutanud ära maanteeameti puudulikku kompetentsust ja järelevalvet ning ehitanud teelõike, mis lagunevad juba garantiiajal. foto: liis treimann

ta oma kvaliteedinõudeid täpsemaks, teha vähem järeleandmisi (välja on töötatud uus asfaldist katendikihtide ehitamise juhis, ehitus- ja remonditööde vastuvõtu eeskiri, teetööde tehnilised kirjeldused, garantiitööde kord, kvaliteedinõuete määrus jne – toim). Ehitaja hind küll tõuseb, aga kvaliteet on selle võrra parem. Maanteeameti inimeste kompetentsust tuleb parandada. Püüame arendada ja koolitada oma inimesi ja omanikujärelevalvet seoses nõuete karmistamisega. Kui suudame oma ootused ehitajale selgeks teha enne tööde tegemist, siis muutub ka ehitajate suhtumine. Me teame, kus on meie vead, aga süüd me endale kindlasti ei võta. Nõuame defektsete kohtade parandamist. Miks ei vastuta ehitaja tee remondi eest kogu ekspluatatsiooniaja vältel?

Idee on hea, aga selle realiseerimine on õnnestunud väga rikastes riikides. Maanteeamet ega töövõtja ei tea iga ruutmeetri kantmeetri kvaliteeti, sest kvaliteet on kõikuv. Töövõtja ei suuda kunagi tagada ühtlast kvaliteeti kogu tee ulatuses. Kui ta on vastutav rohkem kui viis aastat, siis lisab ta selle riski oma hinnapakkumisele otsa ja see muutub väga kalliks. Liiga palju riske pole ka mõtet töövõtja kraesse panna, sest hinnad lähevad lakke ja osa asju jääb tegemata.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Vaida sild vajab toestust ... aga öös on valgust, kui kasutad päikesepaneeliga LED-valgusteid tänaval, aias ja seinal.

www.bisontesolar.eu Bisontesolar OÜ | Tule 22, Saue | tel 526 4331 | info@bisontesolar.eu

5. augustil avastas maanteeamet, et osa 2008. aastal rajatud Vaida jalakäijate silla kõnniteest on sisse vajunud, sest sillateki prussid mädanevad. Seejuures oli silla garantiiaeg läbi saanud eelmisel sügisel. Silla eelnevatel ülevaatustel (2009– 2013) ei olnud võimalik probleeme avastada, sest konstruktsioon jäi asfaltkatendi alla. Maanteeameti peadirektori asetäitja

Kaupo Sirk rääkis, et tagantjärele on näha silla puitosal tumedamaid laike, millest oleks võinud järeldada, et tekkimas on probleem. Praegu on katkised kohad lapitud ja sild ei ole varisemisohtlik. Küll aga käisid silla puidust osa uurimas Rootsi eksperdid, kes hindasid silla olukorra siiski väga kriitiliseks. Seetõttu tuleb veel enne talve Vaida silda täienda-

valt toestada, et see varisemisohtlikuks ei muutuks. Esialgsel hinnangul on tegemist projekteerimisveaga, ent selle peab selgitama ekspertiis. Amet kuulutab peagi välja riigihanke ekspertiisi tegemiseks. Silla projekteeris ettevõte Resand AS ning ehitas AS Talter, nüüdne Lemminkäinen Eesti AS. Ehituse üle tegi järelevalvet Ramboll Eesti AS.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 26. SEPTEMBER 2014

Töötuskindlustusmakse väheneb Valitsus kinnitas eile eelnõu, millega kehtestatakse aastateks 2015–2018 kindlustatu töötuskindlustusemakse määraks 1,6 protsenti ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks 0,8 protsenti senise kahe ja ühe protsendi asemel. majandus24.ee

Tallinna Sadam lubab head praamipakkumust Tallinna Sadama juht Ain Kaljurand on veendunud, et ettevõte suudab suursaartega ühenduse pidamise järelhankel esitada 1. oktoobriks väga konkurentsivõimelise pakkumuse, vahendas ERR. «Ma olen kindel, et suudame järgmiseks teisipäevaks esitada konkreetsed pakkumised,» ütles Kaljurand. majandus24.ee

OMX TALLINN

761,76 ▼ –0,07%

1000 800 600 X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

4,12 ▼ –12,53%

VIII 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,953 -1,75 Baltika 0,498 +1,63 Ekspress Grupp 1,040 0 Harju Elekter 2,580 0 Järvevana 0,820 0 Merko Ehitus 7,160 -0,42 Nordecon 0,983 -1,70 Olympic Group 2,000 +0,50 Premia Foods 0,635 +1,93 Pro Kapital Grupp 2,560 +0,39 Silvano Fashion 1,630 -1,21 Skano Group 1,000 -0,99 Tallink Grupp 0,635 -0,94 Tln Kaubamaja 5,020 0 Tallinna Vesi 12,800 +0,79 Trigon Property 0,479 0

25.09 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,4432 -0,19 Hiina jüaan 7,8016 -0,89 Jaapani jeen 138,8800 -0,44 Kanada dollar 1,4136 -0,50 Leedu litt 3,4528 0 Norra kroon 8,1450 -0,42 Poola zlott 4,1771 0,18 Rootsi kroon 9,1836 0,01 Rumeenia leu 4,4000 -0,05 Šveitsi frank 1,2076 -0,01 Suurbritannia nael 0,7804 -0,24 Taani kroon 7,4433 0 Tšehhi kroon 27,5720 0,27 Ungari forint 310,5400 0,10 USA dollar 1,2712 -0,89 Venemaa rubla 48,9520 -0,02

bns

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

MAKSUD. 1256 ettevõtjat esitasid riigikogule pöördumise, millega nõuavad riigilt stabiilsemat maksukeskkonda.

Ettevõtjate ja riigi vahel kasvab pinge kadri hansalu

majandustoimetuse juhataja

ui riigikogus suruti kevadel läbi ettevõtete jaoks mitu ebameeldivat seadu semuud atust, siis tundus esialgu, et töörahu on säilinud. Nüüd aga selgus, et tuli on lihtsalt tuha all hõõgunud. Augusti lõpus hakkas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, kelle liikmeteks on pea 3200 Eestis tegutsevat ettevõtet, koguma allkirju petitsioonile, millega tahetakse poliitikud korrale kutsuda, et nad ei muudaks üleöö maksuseadusi. Veidi vähem kui kuu ajaga koguti 1256 allkirja ning eile pärastlõunal anti kollektiivne pöördumine üle riigikogu esimehele Eiki Nestorile. Kolmapäeval pealinnas toimunud Eesti suurimal tippjuhtidele suunatud konverentsil «Äriplaan 2015» ütles oma avaettekandes sotsiaaldemokraadist kaitseminister Sven Mik-

Minarc Evo -tuoteperhe Kemppi Minarc Evo tootepere Kvaliteetne keevitustulemus, iganes te ka ei keevitaks Laadukasta jälkeä missäkus ikinä hitsaatkin Minarc Evo -laitteet on uusimpia jäseniä jo ennestään menesMinarc Evo seadmed on uusimad Minarc tootepere liikmed. tyksekkäässä Minarctuoteperheessä. Tämä uusi tuotesarja siSellesse uude tootesarja kuuluvad 150A elektroodkeevitussältää 150 ampeerin puikkokoneen, 170 ja 200 ampeerin MIG/ seade,-koneen 170 ja sekä 200A200 MIG/MAG-seadmed ning 200A DC TIGMAG ampeerin DC TIG -koneen. Minarc Evo seade. Elegantsed Evo tooted on kasutatavad 1f-230V -tuotteet ovat 230 Minarc voltin yksivaiheverkossa toimivia tyylikkäitä toitepingega. Nendes sisalduvad kõik tuntud ja hinnatud hitsauslaitteita. Ne sisältävät kaikki tunnetut ja arvostetut MinarcMinarc seeria omadused, mida nüüd onversioina. veelgi edasi arendatud. ominaisuudet entistä kehittyneempinä

Hind alates 440 eur + km.

Kemppi ametlik esindus Eestis. Müük, hooldus ja rent. RKR Seadmed OÜ | Peterburi tee 83, 11415 Tallinn +372 683 5235 | info@rkrseadmed.ee | www.rkrseadmed.ee

ser, et «riik peab andma tõuke ettevõtjatele, et nad väljuksid mugavustsoonist». See etteheide koos lubadusega tõsta miinimumpalk viie aastaga 800 euroni lõi konverentsil õhkkonna, kus iga teine ettevõtjast esineja siunas riiki ja poliitikuid, kes Eesti ettevõtjaid ei usalda. Pärast klaasfassaadide tootja Windoor omaniku Mailis Lintlomi emotsionaalset ettekannet, kus ta muuhulgas avaldas lootust, et riik lõpetab oma oskamatu halduse peitmise ettevõtjate süüdistamise taha, võttis sõna Alexela suuromanik Heiti Hääl. «Äkki peaks moodustama ettevõtjate ametiühingu ja kuulutama riigile streigi?» küsis Hääl Lintlomilt. «Teeme ära!» vastas Lintlom pärast mõningast pareerimist. Saalist kostis võimas aplaus. Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ütles eile pärast maksupetitsiooni üleandmist riigikogule, et tunne, nagu Eesti riik ei hinda vahel ettevõtjate panust, pole päris tühja koha pealt tekkinud. «Endal on ka vahel selline tunne, et mis siis nüüd,» nentis Luman.

Tema hinnangul võivad pinged olla tingitud sellest, et Eestis on palju noori poliitikuid, kes on poliitikuks saanud otse koolipingist ega ole ettevõtlusmaailmaga kokku puutunud. «Ma ei taha öelda, et nad on kõik kole pahatahtlikud ja nad ei taha sellest (ettevõtlusmaailmast – toim) aru saada, aga lihtsalt nende elukogemus vist ei võimalda sellest aru saada,» kirjeldas Luman. «Paraku on siiski kolm neljandikku töökohti Eestis erasektoris ja sealt tuleb ka valdav enamus maksutulu. Seda peaks ikkagi suutma kuidagi tunnetada ja mõista.» Rahandusminister Jürgen Ligi ütles Postimehele, et ettevõtjate kuulamist ei ole kindlasti ülearu, aga ta ei ole nõus üldistusega, et neid ei kuulata. «Avalik huvi ei ole isegi mitte vastandlike erahuvide tasakaal, vaid sisaldab ka ettevõtlusest kaugele jäävate paratamatustega arvestamist. Mõnigi otsus tuleb poliitikas teha kasvõi suurema kahju ärahoidmi-

Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Lum nõuavad, et maksumuudatused oleksid vähemalt pool

Ettevõtjaid kuulatakse aga palju enam, kui on nende osakaal valijaskonnas. Rahandusminister Jürgen Ligi

seks, kasvõi kuulmisvõimetutega konkureerimiseks,» selgitas Ligi. «Ettevõtjaid kuulatakse aga palju enam, kui on nende osakaal valijaskonnas.» Kui sellele viimasele Jürgen Ligi arvamusavaldusele Lumanilt kommentaari küsisin, muutus mees tõsiseks. «See on tema ebakompetentne seisukoht olnud juba pik-

POSTIMEES, 26. SEPTEMBER 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

man ja peadirektor Mait Palts andsid eile riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle pöördumise, millega ettevõtjad aastat ette teada. foto: mihkel maripuu

ka aega. Siis võiks Jürgen Ligi käest küsida, et mis ta siis teeb, kui see suhteliselt väike valijate arv naaberriiki Lätti ära kolib,» täheldas Luman. Reformierakondlane Ligi rääkis aga, et poliitikud on Eestis üldiselt kättesaadavamad kui mujal ning otsuste kooskõlastamise rutiin töötab ka ilma füüsilise kohtumiseta, kuid siis-

ki on kõrgemal tasemel kohtumised võetud kalendrisse ja nad mõistavad nurina tagamaid. Täpsustavale päringule, kas kohtumised on plaanis seoses üleüldise nurinaga või kaubandus-tööstuskoja eelnõuga, vastas Ligi: «Mitte kummagagi. Virisejatega ei kohtuta ka.» «Äriplaani» konverentsi ettekannete kohta ütles Ligi:

«Mõni sõnavõtt läks oma vaimult siiski piinlikuks ja proletaarseks. Neid poleks ma parem tõesti kuulda tahtnud.» 1500 ettevõtjat ühendava tööandjate keskliidu avalike suhete juht Lauri Linnamäe selgitas, et ettevõtjais tekitas väga palju pahameelt näiteks firmaautode käibemaksumuudatus. «Mitte üksnes maksutõus,

vaid ka retoorika, millega vajadust põhjendati – selle asemel et tunnistada, et eelarve ei tule kokku, anti mõista, et ettevõtluses käib üks suur pettus,» kirjeldas Linnamäe. «Petiseid on tõesti, kuid selle asemel, et tegeleda tegelike petturitega – enamasti meesja-koer-tüüpi ettevõtted, mille suurim maine vara on üks pereauto, – pandi kõik heastama.» Teine murekoht on Linnamäe sõnul usaldus maksukeskkonna stabiilsuse suhtes – sügist oodatakse alati ärevusega, et millise uue maksu või maksumääraga seekord üllatatakse. «Tööandjad kohtusid eelmisel nädalal peaministriga, kes lubas, et seekord eelarvetegemise ajal ootamatuid maksutõuse ei sünni. See on suurepärane märk ning tööandjad tunnustavad selle eest valitsust,» rääkis Linnamäe. Peaminister Taavi Rõivas püüab pingeid maha võtta ja kinnitas, et kohtub regulaarselt ettevõtlusorganisatsioonidega ning on ettevõtjatelt saadud tagasiside ja ettepanekute eest siiralt tänulik. Rõivas nõustus, et maksupoliitika peab olema etteaimatav ja võimalikult pikalt planeeritud, ning see põhimõte sätestati ka valitsuse tegevuskavas, kuid seadusesse seda raiuda ei saa. «Etteaimatavuse printsiibist peab kinni hoidma ka tulevikus, kuid õiget põhimõtet seadusesse raiudes riskime sellega, et oleme võimaliku tulevase kriisi saabudes võimetud kiirelt ja kohe reageerima. Rasked ajad võivad vajada kiiremaid otsuseid kui headel aegadel kombeks,» nentis Rõivas.

Alexela: poliitiline tolm segab LNG-projekti andres reimer

andres.reimer@postimees.ee

Paldiskisse LNG-terminali rajada sooviv Alexela Energia loodab, et Eesti valitsus kõrvaldab ettevõtte teelt Soome poolt veeretatud poliitilised takistused. «Oleme valmis hakkama 2015. aastal Paldiskisse terminali ehitama, kuid poliitiline tolm segab lõpliku investeerimisotsuse langetamist,» ütles Alexela analüütik Maria Hääl eile Muuga sadamas toimunud konverentsil. «Protsessi venitavad soomlased ja näib, et neile on kasulik lõpmatult venitada,» lisas Hääl. «Ootame, et majandusministeerium ja valitsus aitaksid meid sellest ummikseisust välja ja avaldaksid soomlastele survet.» Majandusministeerium tunnistab terminaliprojekti ummikseisu, kuid samas ei oska välja pakkuda tõhusat lahendust. «Üritame olukorda enda kasuks kallutada ja selgitada, et Eesti on terminali ehitamiseks õige koht,» rääkis majandusministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman. «Meile on ilmselge, et Alexela võiks kohe ehitama hakata ja Soomel pole ei projekti ega ka planeeringut.» Alexela ja Soome gaasifirma Gasum ei suuda juba kuid kokku leppida, kuhu peaks kerkima 300–500 miljonit eurot maksev veeldatud maagaasi ehk LNG terminal. Euroopa Liit lubab suurt toetust terminalile, mis peab Soome ja Balti riigid vabastama Ve-

nemaa riigifirma Gazpromi monopoolsetest tarnetest. Ehkki Gazpromi osalusega Gasumil pole välja valitud terminaliks sobivat kohta ja ettevõttel puudub arusaam, millist terminali ta soovib, pretendeerib Soome aktiivselt toetusmiljonitele. Osava lobitööga on põhjanaabrid tekitanud olukorra, et Alexela ei saa alustada terminali rajamist ilma toetusrahata, sest kardab, et konkurent võib seejärel eurotoetuse endale napsata ja nii saada ebaloomuliku eelise. Terminali ehitamine Paldiskis võib alata juba 2015. aasta alguses ja valmida 2018. aastal, kui komisjon eelistab Alexela projekti, mille kõik ettevalmistustööd on juba tehtud. Kui võitjaks osutub Gasum, siis soomlased alles alustavad tõenäoliselt kolm aastat vältavaid uuringuid sobiva asukoha leidmiseks. Gazpromi valvsa silma all tegutsev Gasum võib terminali valmis ehitada kõige varem 2021. aastaks. Kõne alla võib tulla ka lahendus, millega rajatakse samal ajal eri suurusega terminal nii Eestisse kui ka Soome. Soomlaste aegluse taga võib peituda soov turu avanemisega viivitada, sest neid seovad Gazpromiga pikaajalised lepingud. Põhjanaabrid on seni keskendunud oma väikeste LNG-terminalide arendusele, mille eesmärk on Botnia lahe ääres asuvate tööstusettevõtete varustamine energiaga.

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 26. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

VISIOON. Suuri reforme kavandav Ukraina riigipea ei kahtle, et lõpuks hakkab te

Porošenko vaatab loo jürgen tamme toimetaja

«Ma ei kahtle selles, et mu rahuplaan töötab ning et suurim ja kõige ohtlikum osa sõjast on tänu ukraina sõdurite kangelaslikkusele juba seljataga,» ütles Porošenko eile Kiievis toimunud pressikonverentsil. Kiievis Mistetski Arsenali nime kandvas muuseumikompleksis toimunud ja televisiooni otse-eetris üle kantud üritus kestis kaks ja pool tundi; võrdluseks: Vene presidendi Vladimir Putini pikim telemaraton on väldanud neli tundi ja 47 minutit. Oma sõnade kinnituseks tõi Porošenko näite, et selle nädala kolmapäev oli esimene päev, mil kuuendat kuud kestev konflikt Ukraina idaosa pärast ei nõudnud ühtki inimelu. President kirjeldas seda esimese päevana, mil Kiievi ja separatistide sõlmitud rahuplaani kokkulepetest on tõepoolest ka kinni peetud. Kolmapäeval teatas NATO ka Vene vägede märkimisväärsest taandumisest Ukrainast, lisades siiski, et Ukrainas tegutsevad endiselt edasi Vene sõdurid, kelle arvu ei osanud alliansi esindaja aga täpsustada. Päev varem oli ÜRO avaldanud aga oma uusimad andmed, mille järgi oli pühapäevase seisuga konfliktis surma saanud vähemalt 3543 inimest. Maailmaorganisatsioon täpsustas, et ilmselt on ohvrite arv märksa suurem, sest ametlik arv kajastab vaid tuvastatavate allikate põhjal kindlaks tehtud ohvreid. Eile saabus aga Ukrainast teateid, mis kinnitasid, et Kiievi ja separatistide kokkuleppeid rikutakse ning rahust on veel vara rääkida. Nii pole separatistid rünnaku peasuundadelt oma relvi ära liigutanud ning Donetski, Dabaltseve ja Mariupoli kandis jätkuvad kokkupõrked. Siiski on relvarahuleppe rikkumised jäänud harvemaks. Hoolimata konflikti jätkumisest avaldas Porošenko veendumust, et rahu lõpuks saavutatakse. Muu hulgas avaldas ta soovi kohtuda lähiajal Pu-

LÜHIDALT afp/stt/yle/bns

tiniga, lisades, et Kremli plaanid seoses Ukrainaga on muutunud. Nii märkis Porošenko, et kui varem oli Venemaa eesmärgiks Ukrainat lõhkuda, siis nüüd on kahe riigi suhted muutumas. Riigipea ei täpsustanud, mida ta muutuse all silmas peab. Kommenteerides suhteid separatistidega, kinnitas Porošenko, et Kiiev ei tunnusta isehakanud rahvavabariikides toimuvate valimiste tulemusi. Nii nn Donetski kui ka Luganski rahvavabariigi isehakanud võimud on 2. novembriks välja kuulutanud presidendi- ja parlamendivalimised. Riigipea avaldas lootust, et Kiievi seisukohta jagab ka Venemaa, ning

lisas, et Kiiev sooviks korraldada Donbassis kohalikud valimised tänavu detsembris. Üllatava märkusena ütles Porošenko, et Ukraina ei soovi lääneriikidelt relvi, mida Ukraina suudab ise toota, vaid pigem moodsaid sidevahendeid ja radarisüsteeme. Alles möödunud nädalal Ühendriikide Kongressis peetud kõnes oli Porošenko relvastust palunud, öeldes, et ilma selleta ei saa sõda võita ega rahu hoida. Ühtlasi avaldas Porošenko mitu tulevikku vaatavat eesmärki. Neist olulisim on kava esitada Euroopa Liidule liitumistaotlus 2020. aastal, enne seda aga viia läbi rohkem kui poolsada reformi, mis riiki lii-

tumiskõnelusteks ELiga ette valmistaksid. «Ukraina idapiir on eesliin võitluses Euroopa eest. Meil on täielik õigus koputada sellele (ELi – toim) uksele. Me peame selle suure muutuste tee läbi jooksma, mitte kõndima,» märkis Porošenko. Riigipea sõnul on reformide eesmärk ehitada vähese ajaga üles uus riik. Prioriteetidena nimetas president võitlust korruptsiooniga, maksureformi, majandus- ja justiitsreforme, kuid ka riigi detsentraliseerimist. Kuidas viimast tehakse, president täpsemalt ei selgitanud, kinnitades, et Ukraina ei kauple ei suveräänsuse, terviklikkuse ega iseseisvusega.

Pentagon teatas uutest rünnakutest

Prantsusmaa ründas äärmuslasi

Soome loob kübersõjaüksuse

Vene ärimees jääb koduaresti

Sirpa Paaterost saab minister

USA teatas eile uutest õhurünnakutest äärmusrühmituse Islamiriik (IS) võitlejate vastu Süürias, lisades, et rünnakutes mängisid juhtrolli Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid. Kümme sõjalennukit kahest Araabia riigist osalesid koos kuue USA lennukiga rünnakutes ISi valduses olevatele naftatöötlemistehastele, teatas Pentagon. Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse andmetel on õhurünnakutes saanud surma 140 võitlejat.

Prantsusmaa korraldas eile Iraagis sunniitliku äärmusrühmituse Islamiriik (IS) positsioonidele teise seeria õhurünnakuid. Pariis liitus eelmisel nädalal Ühendriikide õhurünnakutega ISi positsioonidele Iraagis, ent ei ole erinevalt Washingtonist seni veel asunud pommitama rühmituse positsioone Süürias. Küll aga teatas Prantsusmaa kaitseminister, et tema kodumaa kaalub ka õhurünnakute laiendamist Süüria territooriumile.

Soome kaitsevägi loob ligikaudu kümneliikmelise kübersõjaüksuse, ütles kaitseväe juhataja Jarmo Lindberg eile. «Otsime vahendeid, millega suudame oma teabevõrke kaitsta.» Kaitset otsitakse kõrgeltarenenud pahavara eest. Lindbergi sõnul alustab üksus tööd järgmise aasta alguses ja hakkab ilmselt paiknema Jyväskyläs juhtimissüsteemide keskuses. Töökohad täidetakse nii kaitseväe praeguste töötajate kui ka erasektori ekspertidega.

Moskva Basmannõi kohus lükkas eile tagasi miljardär Vladimir Jevtušenkovi kaebuse ja jättis ta koduaresti. Finantskorporatsiooni Sistema suuromanik Jevtušenkov on uurimise all seoses süüdistustega rahapesus. Talle on esitatud süüdistus kuritegelikul teel saadud vara legaliseerimises. Jevtušenkov võeti vahi alla ja pandi koduaresti nädala eest. Vene juurdluskomitee teatel jääb ärimees esialgu koduaresti 16. novembrini.

Soome uueks arengukoostöö ministriks saab sotsiaaldemokraat Sirpa Paatero, kes vahetab välja valitsusest lahkunud roheliste esindaja Pekka Haavisto. Paatero hakkab lisaks arengukoostöö portfellile vastutama ka riigivara eest. Tulevase ministri kinnitusel on talle töös kasuks rahvusvahelistes organisatsioonides ja parlamendi majanduskomisjonis töötamisese kogemus. Paatero on parlamendi liige alates 2006. aastast.

POSTIMEES, 26. SEPTEMBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

ema kodumaal kehtima rahu.

otusrikkalt tulevikku Ukraina asekaitseminister näeb väljakutsetes võimalusi – toim) meie jaoks heidutusvahend. Kui olukord ei stabiliseeru, siis muidugi kasutame vajaminevaid vahendeid.

intervjuu evelyn kaldoja

välistoimetuse juhataja

Ühtaegu sõda pidava ja suuri ühiskondlikke muutusi läbi tegeva Ukraina olukord pole praegu kindlasti lihtne, kuid samas pakub selline situatsioon riigile ka suuri võimalusi, ütles eile Tallinna külastanud Ukraina asekaitseminister, erukontradmiral Ihor Kabanenko. Kas mõni NATO riik annab teile ka n-ö tapvat sõjalist abi?

Walesi tippkohtumisel avas NATO Ukrainale usaldusrahastud, mis avasid meile erinevaid võimekusi ja võimalusi. Me jätkame kõnelusi oma lääne kolleegidega ja vaatame, kuhu need välja viivad. Siiani pole te veel kelleltki relvi saanud?

Need arutelud pole avalikud. Me loomulikult mõistame ühelt poolt selle küsimuse teatud tundlikkust, teisalt tunneme aga tohutut poliitilist toetust, mille saime euroatlandiliselt kogukonnalt Walesi tippkohtumisel. Saame suurepäraselt aru, et kõigepealt on vaja poliitilist tahet ja ülejäänu järgneb sellele. Ukraina president Petro Porošenko vastamas ajakirjanike küsimustele. foto: itar-tass/scanpix

Mis vormis Ukraina armee praegu on? Te pidite end väga kiiresti kokku võtma.

Me jätkame oma lahingvõimekuse kasvatamist. Oleme alustanud mitme projektiga. Plaanime parandada vajaminevat varustust, meil on selleks sobiv kaitsetööstus olemas. Samuti tahame võimalikult kiiresti suurendada oma võimekust toota nüüdisaegset relvastust. Teine asi on väljaõpe. Oleme saanud nende kuue konfliktikuu jooksul päris mitu õppetundi ja tahame oma väljaõppesüsteemi vastavalt sellele ka kohendada. Meie juurde on saabunud ka nõunikke läänest, ka seda hindame kõrgelt.

Kas nõustuksite väitega, et Ukraina on esimene täiemahulisse hübriidsõtta sattunud riik?

Ihor Kabanenko

foto: sander ilves

Loomulikult pole võimalik neid probleeme väga kiiresti lahendada. Vajame aega, et vajaminevad protseduurid paika saada ja oma kaitseväelasi koolitada, aga me teeme selle ära. Ukrainast on tulnud signaale, et te plaanite taastada ajateenistuse. Mis seis sellega praegu on?

Lõplikku otsust pole veel langetatud. See oli üks variante. Me rajasime vahemobilisatsiooni süsteemi, nn territoriaalkaitseüksused, mis põhinevad vabatahtlikkusel – ka see annab meile uusi võimekusi.

Meie ühiskond otsustas olla osa Euroopast – mitte ainult geopoliitiliselt, vaid ka väärtustelt ja standarditelt. Inimfaktor on oluline. Me näeme palju inimesi, kes tunnevad ise tahet meie riiki kaitsta. See on meie jaoks hea märk. Vaatame, kuidas olukord areneb. Meie praegune lähenemine on mobiliseerida inimesi, kes tunnevad ise tahet tulla ja on valmis meie riiki kaitsma. Vabatahtlikkus on minu arvates parim variant. Teiselt poolt, kui olukord läheb ainult keerukamaks, peab meil olema erinevaid võimalusi. See on nagu tööriistakast, kust valime lähenemisi erinevateks olukordadeks. Loomulikult peame oma lahinguvalmidust ja võimekusi arendama. Praegu on see (laiem mobilisatsioon

Jah, me nimetame seda hübriidsõjaks, sest vastane pruugib palju uusi tehnoloogiaid, eriüksusi, kasutab ära tsiviilisikuid ja linnaala, samuti käib infosõda, käiku lastakse majanduslikke hoobasid. Olukord on muidugi raske. Kuid meie poolelt sõltub kõik samuti sellest, kuidas suudame kokku liita oma võimalused, diplomaatilised, poliitilised, majanduslikud, sõjalised ja informatsioonilised – oma riigi erinevad varad. Me teeme seda. Seda probleemi ei saa lahendada vaid sõjaliste vahenditega. Vaja on laiaulatuslikku lähenemist. See pole lihtne mitmel põhjusel – ressursside nappuse tõttu, venelaste surve tõttu, majandusliku surve tõttu, seetõttu, et meie ühiskond teeb läbi sisemist muutust. Pärast väärikuse revolutsiooni otsib rahvas parimat viisi sisemiseks muutumiseks. Loomulikult on see karm ja keeruline aeg. Korraga tuleb lahendada palju probleeme. See on väljakutse, aga samas ka võimalus meie riigile. Peame seda võimalust kasutama ja ka teeme seda. Me näeme Eestilt poliitilist toetust. Peame seda tsivilisatsiooniliseks konfliktiks. See sõda polnud meie algatus, vaid Vene invasiooni tagajärg. Loomulikult juhtus see väärikuse revolutsiooni tagajärjel ja seetõttu, et meie ühiskond otsustas ühemõtteliselt olla osa Euroopast – mitte ainult geopoliitiliselt, vaid ka väärtustelt ja standarditelt. Venemaalt tuleb rohkelt ohte ja väljakutseid, millel on mõju ka Balti riikidele. See on aeg, kus meie, kes me kuulume lääne tsivilisatsiooni, peaksime hoidma kokku.

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 26. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

In memoriam. Madis Kõiv 5. XII 1929 – 24. IX 2014

Olemise looja Ü

ks on selge: Eesti ja eesti kultuur võib uhkust tunda, et tal on olnud niisugust mõõtu suurvaim, nagu seda oli Madis Kõiv. Mõtlemise haardelt, sügavuselt ja kirelt, aga ka mõistatuslikkuselt, tabamatuselt võrreldav Uku Masinguga. Masing – Põhja-Eesti paesel pinnal kõrguv kuusk, mille alt kasvuruumi võitmiseks peab välja pääsema. Kõiv seevastu Lõuna-Eesti lainjate vormidega pinnasest võrsunud kask, hargneva võra ja väreleva lehekrooniga. Kõik on selle alla kutsutud, aga mitte varju, sest kask ei varja valgust, aga ta ei kaitse ka vihma ega tuulte eest. Ta on nagu vahe-eesriie teatris, poolläbipaistev kangas taevakõiksuse ja maapealse vahel. Midagi märkame selle taga toimumas, miski erutab, aga need võivad olla ka ainult varjud. Ja need Eesti kaks suurt metafüüsikut, kes oma uurimistes olid ka läbinisti naturalistid, elasid Tartus, kujundades selle kohavaimu. Mõlemad olid ka mehelikumad oma mehelikkuses, trotsijad, erakud, kes lasevad enda juurde tulla, jagavad oma annet, aga mingis piiris jäävad kättesaamatuks. Loetagu Kõivu 1991. aasta 8. märtsi Sirbi intervjuud, mille ta andis Ann Mustale. Kõiv teeb seal selge vahe sisse naiseliku ja meheliku luule vahel: «Mees kuidagi eraldub oma luulest. Luule on objektiivne, on temast endast, sellest mehest eraldunud.» See kehtib Kõivu enda loomingu kohtagi. Kõik tema suguvõsa ja põlvkonna mäluuuringud, «Studia memoriae» köited, on nagu ühe lõpmatu labürindi rekonstruktsioonid, milles liikumine toimub läbi suhestumiste. Kõiv on tunnistanudki enda kohta, et ta mälutüüp on füüsiku oma: talle jäävad meelde vahekorrad ja vahekordade tendentsid ning liikumise suunad. Ta võib kiinduda paratamatusesse ja tõenäosusse, kuna need on olemas niikuinii. See on tema emotsioon. Ja nõnda kujuneb ka pilt absoluutselt teistsugune, võrreldes humanitaariga, kes samuti võib olla liikumises... aga tema liikumisvahendiks on kaarik. Võib-olla just asjaolu, et Kõiv ka kõige isiklikumas, intiimsemas, emotsionaalselt liibuvamas otsib objektiivset tähendust, püüdleb algseisundi poole, on teinud temast kirjaniku, kelleni peab küündima. Tema ei ole rahvakirjanik, aga temata ja temasugusteta manduks rahvakirjandus keskpärasusse. Olemise looja ei saa olla võrdne looduga, mille tähendusteed rohtuvad – ja siis on neid vaja pidevalt puhastada – või omandavad loojast sõltumatu kuju. Ja siis on vaja seda ära tunda. Aga need mõlemad – puhastamine ja äratundmine – on omakorda lõputud protsessid. Jah, see o l e m i n e! Seda on Kõiv uurinud ja loonud vaevas ja imetluses. Mitmes vormis, kasutades talle kingitud annete rohkust. Koos Piret Kuusega on ta kirjutanud silmiavava essee ajast. Kolleeg on mõtisklenud hiljem selle üle, mis võis Kõivu selleks inspireerida, sest aja ja ruumi üle rääkimine saab olla üksnes vaidlev, sest ole-

1996, Madis Kõiv seminaril «Traditsioon ja pluralism». foto: ove maidla / eesti kirjandusmuuseum

mises endas jääb olemus pidevalt varjutatuks. Üks tahab esile tuua, vajab esiletoomist, teine kasvatab varju. «Ehk ärgitas teda vaidlema too kõver aegruum, musta augu geomeetria ise? Lõkspind musta augu ümber, millele sattunud valguskiir jääbki sinna ringlema,» arutleb Kuusk ja tõdeb, et mingi tõrge oli Madis Kõivul tõesti üldrelatiivsusteooria vastu.

iks on Kõivu loomingu põhiosa näitemäng, teater? Aga ilmselt sellepärast, et just see, maagiast ja rituaalidest välja kasvanud inimkonna kunstidest vanim on ühtlasi kõige suurejoonelisem olemise metafoor. Ja et just siin, repliikide, dialoogide, olukordade ettemängimise kaudu, siin ja praegu ning igal korral ainukordselt, kuigi samas ka korrates juba olemasolevat või olnud mustrit, jõutakse olemise hapruse ja selle püsimise ime äratundmiseni. Aga Madis Kõiv jääb eesti kultuuri- ja mõttelukku ka sellega, et on pakkunud, Tammsaarest tõukudes, eestlaste südamesõnaks «ometi». See, nagu ta kirjutab, seostub «meie (st eestlaste – minu märkus R. V.) olemisest endast sündinud püsiv/a/ staatus/ega/»,

sellega, «kuivõrd me ise oma juuspeenel olemisvundamendil – sõna otseses ja füüsilises mõttes – püsivad olla saamegi». Mõelgem sellele kogu meie ajaloo kontekstis ja selles õhkõrnas tasakaalus, mille me riigi ja rahvana viimastel kümnenditel taas saavutanud oleme ning mida nüüd taas ümbritsemas ähvardavad sügistormid. Ja mõelgem ka «ometile», Madis Kõivu enda – ja kõigi meie, kui see kord ükskord kätte jõuab – füüsilisele jäljele, sellele, et «ometi» kestab hingestatud vaimuna ka siis, kui keha seda enam koos ei hoia. Lõpuks üks isiklik mälupilt Madis Kõivust. Kreutzwaldi päevade konverents 1978. aasta lõpus, mida olen muuseumi teadussekretärina juhatamas. Seisan saali ees ja näen, et tagaseina kõrval oleval lahtisel uksel seisab halliseguste boheemlikult sassis juustega vanem mees, tumedatest silmadest kiirgamas uudishimu, habetunud nägu ilmestamas vaikne muie. Ta ei liitu kuulajatega saalis, aga ka ei lahku. Nii seisab ta seal uksel kuni konverentsi vaheajani. Vahepeal. Otsekui vahekangas teatris. Hiljem küsisin, kes see oli. Mulle öeldi, et kuidas sa siis ei tea: Madis Kõiv! rein veidemann

... kui füüsik

... kui filosoof

Ühes tema lõpututest lõputa kirjanduslikest tekstidest, mille aluseks on Madis Kõivu enda suguvõsa lugu, oli juttu ühest ta onust, kellel oli kadunud võime paigal püsida – ta pidi vahetpidamata liikuma, ükskõik siis, kas olema teel ühest kohast teise või vähemalt kõndima mööda tuba ühest nurgast teise. Kirjeldus oli muljetavaldav, nagu paljud teisedki kirjeldused Kõivu tekstides. Tahes-tahtmata tekkis tunne, et Madis Kõivu geenides on samasugune liikumisvajadus nagu ta lihasel onul. Ja seda mitte ainult liikumise mõttes füüsilises ruumis – tema pikad jalutuskäigud on paljudele teada –, vaid ka vaimses ruumis. Madis Kõiv töötas 30 aastat Tartu füüsikainstituudis. Teemaks kvantväljateooria ja elementaarosakeste füüsika. 1960.–1980. aastad olid selle ala kuldaeg: formuleeriti elementaarosakeste standardmudel, mis on peaaegu muutumatult püsinud siiani. Teooria tollane areng oli tormiline, uued ideed tõusid ja kadusid, võrrandeid püsitati ja lahendati palavikulise kiirusega. Ainult mõnel neist oli privileeg jääda. Meie siin füüsikateaduse ääremaal olime hädas teistele järelejõudmisega, arusaamisega, mis toimub ja mille üle tegelikult arutletakse. See oli Kõivule loomulik keskkond liikumiseks. Tema oli see, kes kiiresti leidis üles uued algused ja tutvustas neid meile oma suurepärastes seminariettekannetes. Ma olen alati tunnistanud, et enamikku sellest, mida olen füüsikateoorias juurde õppinud pärast ülikoolikursuseid, olen omandanud Kõivu seminarides. Paljuski sama meelt on olnud ka teised meie instituudi teoreetikud. Muidugi võib ju ka arvata, et selline permanentne edasiminek üha uute ja uusimate teooriate juurde takistas süvenemist mingis ühes väikeses nišis. Kuid arvamised arvamisteks, asjad olid tookord nii, et Kõiv vedas elementaarosakeste töörühma üha uute eesliiniteooriate juurde ja selle tulemusena olime kursis kõige uuega ja saime tõeliselt, mitte ainult populaarteaduslikult aru, mis seal eesliinil toimus. Selle arusaama kuma ulatub tänapäevagi.

Madis Kõiv oli 1991. aastal Tartus siiani tegutseva analüütilise filosoofia seminari algatajaid ning selle eestvedaja kuni sajandivahetuseni, mil ta haiguse tõttu kõrvale jäi. Miks just analüütiline filosoofia? Paljuski pedagoogilis-pragmaatilistel põhjustel. 2011. aastal kirjutas ta tagasivaatavalt: «... analüütilise filosoofia valik oli mõnevõrra tagamõttega, nimelt arvasin ma ja sisendasin teistele, et analüütiline filosoofia on eesti loomusele kõigist filosoofilistest vooludest kõige vastuvõetavam ja on lootust, et see siin edenema hakkab. Kuid see oli ainult pealispind, tõelised põhjused on sügavamal.» Tõelisteks põhjusteks olid Kõivule esiteks analüütilise filosoofia tegemise viis: vaidlused ja vahelerääkimised, mitte valmistõdede ettekandmine, nagu oli olnud iseloomulik nõukogulikule filosoofiale ja Hegeli-Heideggeri tüüpi mandrifilosoofiale, ja teiseks põhimõte: «Iga lause peab olema mõttekas ja arusaadav või vähemalt diskussiooni käigus arusaadavaks muutuma.» Mina jõudsin filosoofia juurde Kõivu seminari kaudu kohe selle alguses ega taju päris hästi, kuivõrd selline filosofeerimisviis oli mõeldud vastanduma sellele, mis oli valitsenud varem. Mulle on see viis alati olnud ainumõeldav. Kõiv ise oli loomulikult kodus ka hoopis teistsuguses filosoofias, ning eriti viimasel aastakümnel läks talle enim korda Edmund Husserl, fenomenoloogia rajaja ja Heideggeri õpetaja!

piret kuusk, füüsikateoreetik ja kunagine kolleeg

... kui stsenarist See oli Tartu Ülikooli raamatukogu, kus esimest korda Madis Kõivuga kokku sain. Viisin talle ühe paberi «Georgica» ideega. Ei teagi, mis teda selle juures köitis, aga tekstidest sündis lugu, hiljem film. Võtete ajal helistasin, et Maecenasele mana leida, sõnu ja rütmi, mis paneks tumma poisi suud muigutama. Kõiv tuli Tapa lennuväljale filmimist vaatama, oli vist tunni või pool. Öösel sõitsin Tartusse. Madis võttis raamaturiiulist ENE õhukese kaardiköite, ajas näpuga järge, luges kohanimesid: Bucaramanga, Kawaskai, BajanHongor... Neid kokkusaamisi tuli veel ja veel, Kõivu Tartu kodus, hiljem tema maakodus, Kurenukil. Tekstidest said «Somnambuul» ja «Kirjad Inglile». Ühtpidi olid need kokkusaamised põgusad, samas kummastavalt lummavad, lihtsad ja selged kahekõned või siis monoloogid. See aeg ja ruum ja hele aknavalgus, mis murdus üle laua varjuks ja Madis alati varjupoolel, see jääb. Raske sõnastada, ja kas peabki. Videvikus möödunu ootamine.

sulev keedus, filmilavastaja

jaan kangilaski, ajakirja Akadeemia toimetaja

... kui näitekirjanik Madis Kõiv polnud sugugi eraklik, tagasihoidlik kindlasti, aga samas suhtlev. Ma ei mäleta, millal Kõivuga kohtusime, aga esimene loetud tekst, Hando Runneliga kahasse kirjutatud «Küüni täitmine» oli tõeline elamus. Kandsin seda kaua kaasas ja otsisin võimalust mõnes nn küünis lavastamiseks, aga jäigi see tegemata. Kõivul oli anne aegajalt hüpata näidendi tegevusest välja ja siis hakkas mõni tegelane monoloogilist lugu heietama. «Küüni täitmise» veidratest monoloogidest on ka «Kui me Moonsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis keegi ei tahtnud osta», mille alusel tellisime näidendi. Ta võis mokaotsast öelda «vaatame», ja siis ühel päeval oli tekstiga kohal. Meil oli idee teha üks telesari. Oli sügisene aeg, väljas sadas vihma ja ühel hetkel tuli ta teatrisse, vihikuke kaasas, kust dikteeris teksti. Kui valvelauatädi tahtis maja kinni panna, istusime minu autosse ja tänavalaterna valguses lõpetasin tema teksti üleskirjutamise. Kui «Keskmängustrateegia» (esietendub 7. detsembril) osas sai Kõivule sõna saadetud, et natuke kärbime, siis ta ütles, et las see jääb Pedajase hooleks. Ta polnud absoluutselt kontrolliv autor. Proovidesse ta ka ei sekkunud. Ta käis palju teatris, aga oma asju ta ei tahtnud vaadata, ütles, et tal hakkab enda pärast piinlik. Tema näidendites on paine, mida ta ise nimetas augustikuu kollaseks paineks. Vaatamata sellele on kõik mingis mõttes väga helged, vaimukad ja nendega tegelemine on tõeline pidupäev. Alati ei tule välja ka, sest neid pole kerge teha. Ma ei kujutaks eesti teatrit Kõivuta ette. priit pedajas, teatrilavastaja

POSTIMEES, 26. SEPTEMBER 2014 014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

KUHU KAOB RAHA

Uus normaalsus ei ole normaalne

Andrus Karnau

Peame valima, kumb on kergem – aeglaselt hääbuda või riskantselt areneda

Euroopa majanduse kehva seisu ja Ukraina kriisi tõttu on Eesti majanduse väljavaated väga nigelad, ent sellega ei pea leppima, vaid arengut saab turgutada maksumuudatuste ja laenudega, kirjutab TTÜ professor Rainer Kattel.

ellel lootusel oli algusest saati oma pahupool: nii on mitteeestlaste oodatav eluiga olnud sellel sajandil tunduvalt lühem kui eestlaste oma, naiste sissetulekud on tunduvalt väiksemad kui meeste omad, rääkimata laste vaesusest ja üksikemade probleemidest, väljarändest. Selline normaalsus ei ole paljude jaoks normaalne. Ometi pole me neid probleeme väga soovinudki lahendada, sest lootus on olnud alati tugevam. Lootus, et kiired muutused ja kasv jätkuvad või tulevad peatselt tagasi. Euroopa jätkuv võlakriis ning olukord Ukrainas peaksid mitte ainult kainestama, vaid 20 aastat kestnud lootuse ilmselt suhteliselt kasinaks muutma. Meil ei ole

krainas näeme Venemaa soovi taastada multipolaarne maailm, ent selleks on Venemaa ilmselgelt liiga nõrk (eelkõige majanduslik) võim maailmas. Nii ei tunnista lääs Venemaa soovi Krimmi endaga liita ning samas ei astu lääs ka väga otsustavaid samme olukorra taastamiseks. Seega jätkuvad sanktsioonid ja ebakindlus. Teisisõnu, Eesti majanduse välised kasvuallikad lähiaastatel pigem stagneeruvad. Ja see tähendab, et me ei saa majanduspoliitiliselt enam loota väliste stiimulite imerohule. Uued kasvuallikad peavad tuleme meie eneste keskelt. Laias laastus vaatavad meile vastu viis suuremat probleemide gruppi. Esiteks peab Eesti suurim tööandja – töötlev tööstus – märkimisväärselt tootlikkus kasvatama, selleks peab Eesti arendama tööstuspoliitikat. Teiseks on üheks tööstuspoliitika oluliseks komponendiks tööstus- või rakendusuuringud, mille rahastamine on meil väike nii riigi- kui erasektori poolt. Kolmandaks vireleb suuruselt teine majandussektor – teenindus – väga madalate palkade käes ja neidki peavad ülal turistid; teenindussektoris on vaja tegeleda nii palkade kui tootlikkusega. Neljandaks, kui mediaanpalk on 750 euro juures, on väga keeruline loota, et majanduse sisemisi ressursse

Maksudebati kõrvale peame panema ka riigivõlakirjade emiteerimise teema (nt arengupanga loomiseks, mis kaasinvesteeriks koos erasektoriga). Mõlemad on kahtlemata riskantsed teemad.

Energiadieet pärsib Eesti majandust

LUGEJA KIRI

praegu põhjust olla kummagi kriisi lahenduste suhtes väga optimistlik. Euroopa Liit on jätkuvalt ajalooliselt unikaalse eksperimendi kütkeis, uskudes, et iseseisva raha omanik (EL) on võimeline hakkama saama ilma riikide võlgu finantseerimata. See on uskumatult lühinägelik illusioon, võib isegi öelda, et kapitalism selleks leiutaski keskpangad, et raha ei saaks kunagi otsa: raha, mida pangad edasi laenavad uuteks investeeringuteks ja töökohtadeks. Seni kuni Euroopa ei vabane sellest enda seatud lõksust, võlakriisile erilist leevendust ei tule.

Euroopa Liidu energiasäästu sanktsioon tabab meie majandust allapoole vööd. Brüsseli valgekraed peaksid arvestama liikmesriikide iseärasusi ja arengut. ELi direktiivid on soovituslikud, seega ka direktiiviga nõutav 7,1-teravatt-tunnine energiasääst 2020. aastaks. Kahjuks on see nõue kohustuslik ja tarnijail tuleb igal aastal säästa 1,5 protsenti lõpptarbijale müüdavast energiast. Niisugune nõue annab võimaluse maksude näol riigi rahakotti täita. Kahjuks nõrgeneb säästutuhina tulemusena meie riigi majandusareng ja planeeritav sääst võib jääda saamata. Igale omanikule on selge, et paljud vanad majad ja ka kaasajal ehitatud suurte klaaspindadega büroo- ja õppehooned vajavad energia säästmiseks soojustamist. Säästunõude juures on unustatud, et peaaegu 250 000 inimest Eestis elavad vaesuse piiril või alla selle. Elamu või korteri energiasäästlikumaks muutmise jaoks neil lihtsalt raha ei jagu. Ka pangad ei anna

madalapalgalistele laenu, sest nad ei ole võimelised raha tagasi maksma. Hooneid soojustamata pole võimalik tulemuslikku kokkuhoidu saavutada. Hea on, et on olemas võimalus saada soojustamiseks Kredexi toetust. Kahjuks ei ole Kredexi toetus püsiv, vaid projektipõhine. Kredexi toetus peaks olema püsiv. Eesti riigi suhtumine energia lõpptarbijasse peegeldub elektri hinnas. Eestis toodetakse elektrienergiat ligi 1,5 korda rohkem, kui tarbitakse. Eesti Energia on 100 protsenti riigile, s.o rahvale kuuluv energiahiid, kuid on arusaamatu, et börsilt ostes on elektri hind Eestis kõrgem kui Lätis. Mõlemad riigid ostavad elektrit vabaturult ja Baltikumi piirkonnas peaks olema kõigil üks hind. Järelikult Eesti Energias ei tegelda elektri müügiga. Samas leidub Läti elektrimüügimehi turu haaramiseks igas suuremas kaubanduskeskuses, kus sõlmivad soodsa tariifiga elektrilepinguid, eesmärgiga haarata rohkem tarbijaid ja arvestusega teenida kasumit käibelt. Eesti Energia müügimehi pole kusagil näha. Järelikult elektri

(nt kohalike saaduste suurema tarbimise kaudu) kuigi hästi kasutatakse. Viiendaks on ääremaad välja surnud ja varsti tabab see tendents ka keskmise suurusega linnu, kus mõne tehase sulgemine kahandab märkimisväärselt linna sissetulekuid, rääkimata pidevast siserändest. Kõikide väljakutsete lahendused on komplekssed, nõuavad nii visiooni kui aastatepikkust koostööd riigi ja teiste sektorite vahel ning sees. Ja kõikideks lahendusteks on vaja ressursse. Ühest küljest on olemas kindlasti sisemisi ressursse, mida oluliselt targemini kasutada (nt riigihanked või millistel alustel ja kuhu tohib pensionifondide varasid investeerida). Teisalt ei ole võimalik ülalnimetatud väljakutsetega tegeleda ilma riigirahanduse reformita. See puudutab nii sissetulekute kui kulutuste poolt. Näiteks praegune regressiivne maksusüsteem (vaesemad maksavad rohkem) ei saa kuidagi madalapalgaliste probleemi leevendada, vastupidi. Kõrged tööjõumaksud ei meelita kedagi ääremaadele töökohti looma, rääkimata massilisest arendustöötajate palkamisest Tartus või Tallinnas.

ahame või ei taha, maksudebati kõrvale peame panema ka riigivõlakirjade emiteerimise teema (nt arengupanga loomiseks, mis kaasinvesteeriks koos erasektoriga). Mõlemad on kahtlemata riskantsed teemad. Maksumuutused võivad mitte toimida, riigivõlg võib suurendada ebastabiilsust, massilised investeeringud ja palga kasv võivad tuua inflatsiooni. Kui see nii peaks minema, siis on aeg taas kord maksusüsteemile otsa vaadata ja nt reserve koguda. Riigi ja erarahakotid on ühe ja sama süsteemi osad, me peame õppime neid läbi maksu- ja rahanduspoliitika ka ühiselt juhtima. Niisiis on meie ees omapärane arengukahvel: kui püsib uus normaalsus, jätkub väljaränne ja madalatel palkadel virelemine; kui riik asub jõuliselt tegutsema, on selleks vaja finantseerimist, riskimist riigihangetel, laenukoormuse kasvu ja sellega kaasneb paratamatult ebastabiilsuse kasv. Peame valima, kumb on kergem – aeglaselt hääbuda või riskantselt areneda.

hind koos võrgutasude ja aktsiisiga on sedavõrd kõrge, et pole vaja rabeleda, sest kasum on isegi suur. Ometi on võimalik jõude seisvate liinide kaudu rohkem müüa ja seeläbi võrgutasusid alandada. Meediast on teada, et Rootsi ja Soome vähendavad tunduvalt võrgutasusid. Tarbimise suurendamise vajadusest on vihjatud ka Eestis jõude seisvatele võrkudele. Eesti Energia Elektrilevi OÜ peaks ärkama ja tegema kõik, et elektrit hakataks rohkem tarbima. Selleks on võimalusi küllaga. Kuuleme valitsuse väiteid, et Vene maagaasi kütteks kasutamisest tuleks loobuda. Kahjuks ei osata gaasile alternatiivi pakkuda. Tegelikult on olemas Auvere uus elektrijaam, mis võiks töötada taastuvenergial. Majandusministeeriumil tuleks teha kalkulatsioon ja müüa maagaasist loobujatele elektrit kütteks maagaasist saadava energia hinnaga, kus 10 kWh-le vastaks 1 m3 maagaasi hind. Maagaasil töötavad jaamad ja katlamajad energiajulgeolekut ei kindlusta. jüri laurson EV volitatud elektriinsener

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

esti järgmise viie ja enama aasta majanduse arengule panevad olulise pitseri kaks meist sõltumatult aset leidvat arengut: esiteks Euroopa jätkuv võimetus võlakriisiga toime tulla ning teiseks Ukraina kriis. Nende kahe nähtuse koosmõjul jääb Eesti majanduskasv lähiaastatel minimaalseks. Praegune olukord – väike tootlikkus ja palk, sealt tulenev riigieelarve olematu kasv – kinnistub aastateks. See on meie uus normaalsus. Me ei pea sellega leppima. Tulenevalt Eesti majanduse ja ühiskonna väiksusest nii sissetulekute kui (inim-) ressurssi poolest on taasiseseisvumisjärgne Eesti majandus kasvanud peaaegu alati väliste stiimulite mõjul. On selleks olnud välisinvesteeringuid ja nende toel toimunud majanduse restruktureerimine 1990ndatel ja 2000ndate alguses või 2000ndatel jõuliselt kasvanud eksport, eriti Skandinaaviasse ja Saksamaale, või välisrahal põhinevad tarbimisja ehitusbuumid. Siia lisandus uuel sajandil täie hooga lahti rullunud infotehnoloogiline revolutsioon, mille vilju oleme maitsnud nii riigi- kui erasektoris. Need kaks arengut – välised stiimulid ja infotehnoloogiline revolutsioon – tõid meile majanduskeskkonna ja -poliitika, mille peamiseks iseloomujooneks oli lootus. Lootus, et uuel põlvkonnal läheb paremini kui eelnevatel; lootus, et elu läheb alati paremaks.

Hanssoni kuus punkti

esti Panga president Ardo Hansson esitas esmaspäeval riigikogus kuuepunktilise kava pangateenuste korraldamiseks maal ja väikelinnades, kus suurfirmad enam äri ajada ei taha. See on ilmselt esimene kord, kui mõni riigiasutus võtab linnastumise tagajärjel tekkivaid probleeme tõsiselt. Ma ei eksi vist väga palju, kui väidan, et seni on ääremaastumisega kaasnevatesse muredesse suhtutud üleoleku või ükskõiksusega. Küll vabaturg kõik asjad paika paneb, on õlgu kehitades arvatud. Nüüd on aga laual ettepanekud, millest nende tegija prominentsuse pärast keeruline mööda vaadata. Ignoreerida. Hästi palju on tähelepanu saanud Hanssoni lause, et kommertspangad ei pea kahjumiga tegutsevaid kontoreid lahti hoidma. See hinnang vastab üldisele hoiakule, et las turg otsustab. Aga hoopiski pole tähelepanu saanud keskpanga juhi soovitus, et kommertspangad peavad tegema kulutusi sularaharingluse käigus hoidmiseks ka väikestes kohtades, kus pangakontorit või sularahaautomaati enam pole. Õigupoolest ütles Hansson, et inimesed võiksid saada sularaha kauplustest, nii nagu see paljudes kohtades ka toimib, kuid pangad ei peaks selle teenuse eest kaupmeestelt vahendustasu küsima. Teisisõnu, pangapresident ohjeldas rahulolematuid, kes on pahased pangakontorite sulgemise ja sularahaautomaatide äraviimise pärast. Samas ütles selgelt, et kommertspangad peavad kaasrahastama sularaha kättesaadavust kogu maal. Riigi suurima kauplusteketi, tarbijate ühistute poodidest saab sularaha juba praegu. Enamikus postkontoreis saab SEB postipanga abiga ülekandeid teha ja samuti sularaha välja võtta, aga need teenused on üsna kallid, eeldavad spetsiaalse krediitkaardi soetamist. Teenused on olemas, aga ei paku võrdväärset alternatiivi pankadele. Eesti Panga pakutud riigipunktid on postkontoritena juba olemas. Igas omavalitsuses peab teatavasti olema postkontor, isegi siis, kui seal päevas ühtegi tehingut ei tehta. Majandusministri toolil istunud Edgar Savisaar tahtis umbes kümme aastat tagasi lubada Eesti Postil tarbetud kontorid sulgeda, kuid taibates, et see otsus toob ajalehtede esikülgedel kaasa hukkamõistvad uudised, loobus sellest. Sundkorras jäi alles postkontorivõrk. Enamasti unustatuna kuhugi tolmusesse tuppa.

ga võrk on olemas ja sellest saaks teha tõhusa vahendaja inimestele, kes pole taibanud kolida Tallinna, Tartu või Soome. Nagu pakkus Hansson, võiks riigipunktist saada sularaha, ravimeid ja ajalehti. Küllap teenuseid oleks veel, alates telekomist ja elektrimüüjaist. See on asja praktiline pool. Ametlikult rändab Eesti Panga kava nüüd majandusministeeriumisse, kus Urve Palo organiseeritud ümarlaud peaks tegema praktilised ettepanekud. Samuti pangaliitu. Ettepanekute esitamine ei lähe ilmselt lihtsalt, sest nii nagu Reformierakonda valides arvame kergeusklikult, et saame rikkaks, usume ka, et turujõudude toimisse ei peaks sekkuma. Aga ilmselt tuleb sekkuda. Seda ütles mu meelest ka Hansson riigikogu ees, kui märkis, et kommertspangad peaksid senisest selgemini sõnastama oma visiooni pangateenuste kättesaadavuse teemal ja tulema ise välja ühiskondlikult vastuvõetavate lahendustega. Samuti võiksid keskpanga meelest olla nõuded või veenvad head tavad pangakontorite sulgemisel eelkõige maapiirkondades. Tõepoolest, kruiisisadama või lennuvälja puudumine ei tohiks olla argument riigi suurima kommertspanga otsuste tegemisel. Nii nagu see hiljuti juhtus. Bilanss on tähtis, äritulu, aga kusagil jookseb piir, millest alates tuleks peale kasumi mõelda ka riigi peale, kus äri aetakse.

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 26. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

KEELED JA RAAMATUD. Täna tähistatakse Euroopa keeltepäeva. Teisipäev, 30. september on aga rahvusvaheline tõlkijate päev.

Kuidas elab eesti kirjandustõlkija? heli allik

tõlkija, EKLi tõlkijate sektsiooni juhatuse liige

esti keeles ilmuvast kirjandusest moodustab tõlkekirjandus juba aastaid laias laastus poole. Eesti kultuur on sündinud tõlkest. «Tõlkija on tänapäeval üks olulisemaid kultuurikandjaid,» ütleb Peeter Torop. «Tõlkija on kirjanik, autoriga võrdne looja, kelle tegevus areneb originaalloominguga samas voolusängis,» ütleb Aleksander Kurtna. Samal ajal ei ole kirjandustõlkijaid justkui olemas juriidilises, majanduslikus, akadeemilises ega sisulises plaanis. Tundub, nagu tegutseks kusagil hämaras nähtamatu tõlkijate armee, kelle tööst on jälgi kõikjal, kuid kelle olemine laseb end sama vähe kirjeldada kui nõiaköök. Kuidas nad siis elavad? Seenemikuna? Unesnõidujana? Puhta vaimuna? Just nii, võib öelda naljaga pooleks. Aga ilma naljata tähendab see seda, et juriidilises plaanis niisugust nähtust nagu palgaline ilukirjanduse tõlkija ei eksisteeri. Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni statistika järgi töötab lõviosa kirjandustõlkijatest töölepinguga mõnel muul alal (tarbetõlkebüroos, Euroopa Liidu institutsioonis, õppejõuna, teadurina, sekretärina, toimetajana, kirjastajana, ajakirjanikuna, treenerina jne) ning ilukirjanduslikke tõlketöid teeb selle kõrvalt (öösel, puhkusel). Töötatakse litsentsilepingutega (see tähendab ühekordset lepingut, mille järgi arvatakse töö üleandmisel saadavast tasust maha tulumaks, ja sotsiaalmaksu tõlkija eest ei makstagi), FIEna (sel juhul on tõlkijal lootust küsida veidi suuremat tasu, kuid nii sotsiaalmaksu kui tulumaksu peab ta teenitud tulu pealt ise tasuma) või läbi OÜ (viimasel puhul tasutakse sõltumata tuludest kuu alguses alati tulu- sotsiaalmaksu miinimummäär, teenitud tulult makse ei maksta, töötasu on võimalik välja võtta dividendidena, kuid vajalik on kopsakas algkapital). On harvu julgeid, kes on päris vabakutselised, mõned neist FIEd, mõned OÜd ja mõned ilma igasuguse juriidilise staatuseta. See viimane tähendab võimalust olla tõesti vaba mis vaba – vaba ka haigekassakaardist, pensionikindlustusest ja igasugusest turvatundest. Majanduslikus plaanis on kirjandustõlkija elu samasugune akrobaatika võimaliku ja võimatuse vahel. Ilukirjandusliku tõlke poognahind (40 000

tähemärki) küll kirjastuseti ja tõlkijati veidi kõigub, kuid jääb Eestis laias laastus vahemikku 115–150 eurot (bruto). Paremaid honorare on võimalik saada siis, kui õnnestub toetust taotleda mõnest fondist (kulka ja välismaised programmid) või kui tõlgitakse väga keerukaid tekste. Üliharva ja absoluutse maksimumina suudab kirjandustõlkija tõlkida päevas pool poognat musta teksti, mida tuleb hiljem korduvalt üle lugeda.

RAAMAT

BUCH

Ära ei elata Kuid see kehtib vaid juhul, kui tal on tõlkimiseks terve päev. Ning väärtkirjandus ei anna end tihti ka kõige paremates oludes nii ruttu kätte. «Tõlge peaks austama teost samaväärse pingutuse ja pühendumusega, mida see on nõudnud autorilt,» ütleb Leena Tomasberg. Kuid on originaale, mille valmimiseks autoril on kulunud aastaid... Lisaks ei pruugi kirjastustel sugugi alati tõlkija teeneid vaja olla, sest nad peavad arvestama turu, Eesti väikese lugejaarvu ja muu tuhande tõsiasjaga, mis neidki ei vaimusta.

Ilukirjandusliku tõlke poognahind ( 40 000 tähemärki) jääb Eestis laias laastus vahemikku 115–150 eurot. Lõpuks on tasu maksmine nii mõneski lepingus seotud sõnaga «ilmumine», mille üle tõlkijal puudub täiesti kontroll. Kes üldse tõlkimisega elatist teenida tahab, see peab enamasti juurde võtma tehnilist või tarbetõlget. Ühesõnaga peab tõlkija balansseerima raha- või palgatöö ning kirjanduse tõlkimise vahel, mis tekitab rahulolematust, frustratsiooni ja nigelaid tõlkeid. Vaata, kuidas tahad, ilukirjanduse tõlkimisest enamasti ära ei ela. Akadeemilises plaanis ilmub ilukirjanduse tõlkija ei kusagilt ja kaob ei kuskile. Tõlkijaks saadakse pooljuhuslikult, asjaolude kokkulangemise tulemusena, armastusest mõne keele või kirjanduse vastu, kutsumusest, kogemuse käigus ja

Euroopa keeltepäev • Täna kell 18 tähistab Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis Euroopa keeltepäeva. • Toimub Heigo Soomani loeng «Mõtisklus õigustõlkest». • Näeb ja kuuleb avakava «Kõigi maade lugejad, eralduge!», mille koostajad ja esitajad on Jan Kaus ja Indrek Koff.

ise teiste tõlkjate-toimetajate tööst õppides, kuid mitte nii, nagu professioonid üldiselt sünnivad – läbi ameti- või ülikooli. Eestis ei õpetata ilukirjanduse tõlkimist peaainena mitte üheski ülikoolis (nii Tartus kui Tallinnas on seda võimalik võtta kirjaliku tõlke magistriõppekavas fakultatiivse kõrvalainena). Enamasti saavad ilukirjanduse tõlkijad filoloogidest, kuid sugugi mitte ainult. Ja kui ka ilukirjanduse tõlkimist täiemahuliselt õpetataks, ei tähendaks ametinimetus diplomil veel sugugi kõike, sest ühe eesti legendaarse tõlkija Ain Kaalepi suust pärinevad sõnad: inimene peab olema vähemalt nelikümmend aastat vana, et tõlkima hakata; inimene peab olema elu näinud, et hakata võõraste sõnadega rääkima. Tõlkja õlul lasub tohutu vastutus, kuid sel kõikuval maapinnal kõndides on tal pea ainsaks toeks võtta iseenda garantii. Sisulises plaanis on tõlkijad ühed kõige vähem tunnustatud tegijad kultuuriväljal. Nad tegutsevad nime ja näota. Nende tegevust märgatakse vaid siis, kui tõlkes on midagi häirivat. Paradoksaalsel moel on nende enese tegevuse olemus nende õnnetuse aluseks – mida nähtamatum on tõlkija oma tegevuses, seda õnnestunum on tema töö. Avalik esiletõstminegi teeb parema puudusel alati head, kuid ilukirjandusliku tõlke auhinnad võib Eestis üles lugeda ühe käe sõrmedel. Kõige tähtsam neist on kulka oma, kuid sealgi jäävad tõlked seltskondlikul karussellil alati originaalkirjanduse varju. Ning kui muusikapala esitaja nimi trükitakse alati suurte tähtedega plakatile, unustatakse tõlkija nimi, kes samuti ju teises keeles teose uuesti loob, pahatihti sootuks.

«Tõlkimine on marginaliseeritud uurimistöös, arvustustes ja debattides. Tõlkimine on stigmatiseeritud kirjutamine, mida autoriõiguste seadus ei soodusta, akadeemia ei hinda,» ütleb kokkuvõtvalt tuntud tõlketeoreetik Laurence Venuti.

Tagasihoidlik rahvas Tahaks öelda, et kui olukord on nii nukker, võiksid tõlkijad ju ise agaralt oma elujärge ja staatust parandada. Tõepoolest, arenguruumi ju on – miks mitte kirjastada ise ja müüa neid raamatuid ukselt uksele, liituda Hooandja-sarnaste algatustega, nõutada kirjastajatelt paremaid tariife ja tõlkija nime figureerimist kaanel, teha välismaiste kultuuriesinduste juures lobitööd rohkemate auhindade nimel ja innustada kohalikke institutsioone looma uhkemaid rahastusmudeleid. Seda tõlkijad enamasti ei tee. Nad on, nagu on öelnud Märt Väljataga, üldiselt keskmisest meeldivamad ja rahumeelsemad inimesed, mis tihti tähendab ka lihtsalt tagasihoidlikkust. Ja kui me lugejatena tahame nautida õnnestunud tõlkeid, ei tohikski ülalmainitud edendustööd jätta tõlkijate ülesandeks. Denis Diderot rõhutab juba 18. sajandil, et kirjanikele peaks jääma siiski kirjutamine ja kirjastajatele kirjutatu kirjastamine: «Olen mitmel korral tekste oma kulu ja kirjadega trükkinud. Ja ma võin teile kinnitada, et miski ei sobi halvemini kokku kirjaniku koduse eluviisiga kui kaupmehe aktiivne elu.» Johannes Aavik kirjutas 1914. aastal (ja see ei olnud nali): «Kui [kirjanik] seltskonna silmis tahab veel enam imponeerida ja austatud olla ja sellepärast autosid ja toredaid villasid ihaldab, siis peab ta muidugi lisarahaallikaid nõutama, mida temal kui seltskonnas liikuval, lugupeetud, korralikul inime-

BOOK

sel mitte raske ei saa olema muretseda suurte laenude tegemise või, mis veelgi kindlam, rikka naese võtmise vahendil, mis vahendid ta elutarga mehena ei jäta tarvitamata, sest kirjanik ei tarvitse just ebapraktiline unistaja olla.» Kuid kui vaadata selle pilguga tõlkijate hulgas ringi, ei paista, et just paljud oma murede lahendamiseks seda «rikka naese» võtmise vahendit tarvitaksid. Sest kui uurida tõlkijate eneste käest, mis paneb neid elama niisuguses masohhistlikus olemisvormis, joonistub välja oma ilus, heroilisuses ja romantilisuses üldiselt pigem 19. sajandisse jäänud suhtumine loomingusse, kirjasõnasse ja elusse enesesse. Mitte keegi kirjandustõlkijaist ei ütle, et tõlgib raha pärast, äraelamiseks, sellepärast, et muud ei oska – sellepärast, et midagi ju elus tegema peab. Ei. Ilma naljata nimetavad tõlkijad enesearendamist, meeldivat võimalust armastatud kirjanike loominguga tegeleda, kutsumust, isiklikku rõõmu, kirge, aadet, missiooni. Hoolimata kõigest paistab see töö, mis rikub silmad, selja, une, perekonna eelarve ja kõik puhkused, kuid toidab ära hinge, olevat suur privileeg. Tsiteerin lõpetuseks üht tõlkijat, kes, nagu tõlkijale kohane, eelistab jääda varju: «Ilukirjanduse tõlkimine, see on puhas luksus.»

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 26. SEPTEMBER 2014 || KULTUUR || 15

LIVRE

LIBRO

Книга

KNYGŲ

KIRJA

Pille Kruus

Indrek Koff

Mati Sirkel

Veronika Einberg Marek Laane

Olen õpingute ja muu töö kõrvalt tõlkinud prantsuse ja inglise keelest 15 aastat. Peamiselt tõlgin ilukirjandust, vähem aimekirjandust. Umbes kaks ja pool aastat tagasi otsustasin järgida populaarset üleskutset hüljata kontoritöö ja pühenduda oma tõelisele kutsumusele. Hakkasin vabakutseliseks tõlkijaks. Peamiselt teen koostööd kirjastustega Tänapäev, Pegasus ja Varrak ning sõlmin iga raamatu puhul litsentsilepingu. Vastumeelsusest bürokraatia suhtes pole ma end FIEks ega OÜks registreerinud. Miinusteks on sotsiaalsete garantiide puudumine (haigekassa, makstud puhkus), aga noore ja terve inimesena pole see mind seni heidutanud. Rõõmustan igapäevaselt vabaduse ja vaimse väljakutse üle, mida mu töö pakub. Et arendada sõnaseadmisoskust ja võimet tajuda eri stiile, loen võimalikult palju. Vaba graafik nõuab küll enesedistsipliini, aga võimaldab ka vahel keset argipäeva vaba hetke. Vaheldus hoiab vaimu ja keha mõlemad mõnusalt värsked.

Tõlkimise juurde jõudsin ülikoolis, hea õpetaja Eva Toulouze’i karmi käe all. Tema julgustusel võtsin kohe esimesel kursusel ette «Nukra troopika», millest sai viis aastat hiljem minu esimene avaldatud tõlge. Tõlkinud olen peamiselt prantsuse, vähemal määral ka inglise ja portugali keelest. Praegu õpingi suure rõõmuga portugali keelt: ehk õnnestub hakata täitma suurt tühimikku, mis meil selle kultuuriruumi kirjanduse koha peal haigutab. Suurimat naudingut pakub kirjanduse tõlkimine, aga et sellega peret ei toida, olen tõlkinud ka tarbetekste. Aastatega olen omandanud suulise tõlke tegemiseks vajalikud oskused. Kui lisada siia veel kirjutamine, jõuan ametite hulga poolest Kriimsilmale päris kannule. Tõlinud olen vabakutselisena, FIEna ja viimasel kümmekonnal aastal OÜna. Et vabakutselise staatus tähendab enamasti sotsiaalkindlustuse puudumist, ei tule see lapsevanema puhul kõne alla, ehkki võib õilis tunduda. Miks tõlgin? Tundub vajalik ja olen ära tundnud, et see on minu osa.

Vabakutselisena nimetan ma oma «leivakeeleks» saksa keelt, ent olen tõlkinud ka rootsi, hollandi ja inglise keelest ning saksa keelde. Esimene tõlkeraamat ilmus 1973. aastal ja praeguseks on vahendatud teoseid umbes saja ringis. Mul on olnud õnne, enamiku tõlgitud tekstidest olen saanud ise valida ja seetõttu elada maailmades, mis mulle hingelähedased. Valikutes olen suunanud pilgu tahapoole ja püüdnud vahendada olulisi autoreid kaugemast minevikust, et päästa neid unustuse hõlmast. Olen tõlkinud nii proosat kui luulet. Vabakutselisena on võimalik ära elada, aga selleks tuleb pingsalt tööd teha ja ka natuke vedamist peab olema. Minu vahendatud tekstid ei ole kuigi meelelahutuslikud ja see tähendab ühtlasi, et need ei ole bestsellerid. Lepin sellega meelsasti lootuses, et küllap leiavad need millalgi oma õige lugeja. Põhihoiakult olen konservatiivne «maailmaparandaja». Vabakutselise vabadusel on oma hind ja reeglid ja risk.

Olen sajandi algusest peale tõlkinud ilukirjandust vene keelest, mõnikord harva ka inglise keelest. Tööd on palju, sotsiaalset kindlustunnet vähevõitu. Töötasin ligi 20 aastat uudisteagentuuris BNS, kuni kirg ilukirjanduse tõlkimise vastu viis mu vabakutselise leivale. Tol hetkel olin OÜ asutamisele kõige lähemal, ent plaaniks see jäigi, ma ei ole loomult sugugi ettevõtlik. Agentuur kutsus mind tagasi mulle väga hästi sobivatel tingimustel: ma töötan seal minimaalse koormusega ja saan selle eest minimaalselt palka, kuid sotsiaalmaks on igatahes makstud. Veel teen enam-vähem püsivalt kaastööd ERRile. Olen oma elukorraldusega rahul, saan töid valida ja ise tähtaegu määrata. Mõni töö tellija eelistaks muidugi OÜga suhtlemist, kuid kui on tahetud tõlget just minult, siis on ka lepitud minu tingimustega. Ma teen tööd, mis mulle meeldib, mis on vaheldusrikas, milles tunnen end pädevana, ja ma töötan nii palju või vähe, kui tahan. Mida on inimesel veel õnneks tarvis?

Olen tõlkinud juba veerand sajandit, sellest viimased tosin aastat päris vabakutselisena. Valdavalt raamatuid, aga ka mõnele ajakirjandusväljaandele. Kuna olen kõrgkoolides ajalugu õppinud, on suurem osa tõlketegevusest nagu iseenesest seostunud ajaloo, sõjanduse, poliitikaga, kuigi olen tõlkinud ka mõne ulmeteksti. Sootuks teise külje pealt olen aga tõlkinud ka (arvuti)tarkvara. Suurem jagu tõlkeid on olnud inglise, vähemal määral vene, mõnikord ka saksa keelest; haruharva veel mõnest mulle arusaadavast keelest. Vabakutselise elujärgu peale tagasi vaadates võin ainult tõdeda, et tõlkimine pakub mulle puhast rõõmu ja naudingut. Seepärast ei ole ma ka soovinud end kuidagi enam aheldada kindla tööandja külge ega olla üldse mingis mõttes «institutsionaliseeritud», ei FIE ega osaühing ega aktsiaselts. Sel mõistagi on miinused, näiteks ravikindlustuse puudumine, aga söandan vabadust (tüütust raamatupidamisest ja üldse (paberi)majandusest) väärtuslikumaks aateks pidada.

16 || SPORT || POSTIMEES, 26. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Eesti liiga jalgpallurid said üleilmse mängukeelu JALGPALL. Rahvusvahe-

line Jalgpalliliit (FIFA) avaldas oma kodulehel kinnituse, et 13 Eesti jalgpallurile ja kahele Slovakkia mängumehele määratakse mängutulemustega manipuleerimise eest ülemaailmne keeld. FIFA vahendas, et Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) distsiplinaarkomisjon on mängutulemustega manipuleerimist alles uurimas ja tõendeid kogumas, ent kümnele mängijale on juba määratud jalgpallis tegutsemise keeld 2015. aasta 1. märtsini ning kahele mängijale 2014. aasta 31. detsembrini. Pikema keelu saajad on Maksim Gruznov, Sergei Ussoltsev, Vitali Gussev, Aleksandr Kulik, Erik Grigorjev, Aleksandr Tarassenko, Sergei Leontovitš, Anton Sereda ja Deniss Jõgiste. Käesoleva aasta lõpuni kehtib Aleksei Jahhimovitši ja Maksim Paponovi karistus. FIFA väitel teatab EJL nende mängijatega seotud järgmise otsuse käesoleva aasta lõpus. Lisaks on EJL määranud eluaegse jalgpallis tegutsemise keelu Jaroslav Dmitrijevile. PM

Zopp jätkab Rootsis võidulainel TENNIS. Eesti parim mees-

tennisist Jürgen Zopp (ATP 374.) jätkab Rootsis võidusoonel, kui alistas 15 000 dollari suuruse auhinnafondiga Faluni turniiri veerandfinaalis 6:3, 6:7 (2), 6:1 kohaliku mängija Jonathan Mridha (ATP 1297.). Zopp lõi 12 ässa ja tegi kolm topeltviga ega loovutanud ühtki oma pallingugeimi, kuigi vastasel oli kokku kuus murdepalli. Oma pallingul võitis Zopp 71 protsenti ja vastane 63 protsenti punktidest. Poolfinaalis läheb eestlane vastamisi esimese asetuse saanud Edward Corriega (ATP 269.) Suurbritanniast. Eelmisel nädalal Danderydis toimunud turniiri võitnud Zopp on nüüd löömatuna püsinud kaheksa järjestikust kohtumist. PM

Lõppenud suve suurim kodune spordisündmus Rally Estonia paelus kümneid tuhandeid pealtvaatajaid.

foto: karli saul

SPORT JA ÄRI. Uuring näitab, et Rally Estoniat saatis suur publikuhuvi ja see ergutas Lõuna-Eesti majandust.

Ralli – 30 000 fänni ja miljonid peep pahv

peep.pahv@postimees.ee

änavuse Eesti spordisuve suursündmust, Euroopa meistrivõistluste etapiks olnud Rally Estoniat jälgis vahetult ligikaudu 30 000 inimest. Eesti mõistes hiiglaslik publikuarv tuvastati mobiilipositsioneeringu andmete põhjal. Ralli korraldajad loodavad aga mõne aastaga tõsta pealtvaatajate arvu 50 000 inimeseni. «Tegelikult lootsime juba tänavu veelgi rohkem publikut, kuid ühe aastaga on raske plahvatust korraldada,» nentis juulis toimunud ralli peakorraldaja Urmo Aava. Mida Aava ise plahvatuslikuks tõusuks peab, ta ei täpsustanud, kuid arvud näitavad, et võrreldes mullusega lisandus rallist osa saanud inimesi peaaegu kolmandiku jagu… «Soomes Jyväsky-

läs rallit vaatavad 100 000 inimest on ulme, kuid 50 000 inimest meie jaoks täiesti reaalne. Publiku kasvu ootame nii väliskülaliste kui ka siseturismi kasvu arvelt.» Tänavu esimest korda Euroopa meistrivõistluste (ERC) etapiks olnud Rally Estonia korraldajad tellisid tulevikule mõeldes konjunktuuriinstituudilt analüüsi, mis pidi näitama suurürituse korraldamise mõju Tartu piirkonna majandusele. «Kultuuri- ja spordiürituste majanduslik mõju piirkonnale on suurem, kui esmapilgul osatakse hinnata. Mujal maailmas viimase 30 aasta vältel tehtud uuringud on näidanud, et esmasele mõjule järgneb veel hulk järelmõjusid, mis jäävad kestma pärast ürituse toimumist,» kirjutatakse uurimustöös. Konjunktuuriinstituudi arvutuste kohaselt oli Rally Estonia majanduslik mõju LõunaEestile 2,9 miljonit eurot ja piirkonda jäetud lisakäibe suurus

3,4 miljonit eurot. Lisaks tuuakse analüüsis välja ka see, et välisriikidest saabunud pealtvaatajate majanduslik mõju piirkonnale oli 970 900 eurot ja meeskonnaliikmetel lisandus veel 350 500 eurot, mis teeb väljast tulnud raha suuruseks pisut rohkem kui 1,3 miljonit eurot. «Teadsime, et selle üritusega seoses liikuv raha küündib miljonitesse, aga ei teadnud, kui palju. Seepärast palusimegi teha vastava uuringu,» selgitas Aava. Ilmselgelt on suur raha liikumine üks argumente, mis aitab tal leida garantiisid ralli korral-

Nagu uuring näitas, peaks Rally Estoniast lõikama kasu nii Lõuna-Eesti turism kui võistluskeskuseks olev Tartu linn.

damise jätkamiseks. ERC juhtkond on eestlaste jätkamisest huvitatud – Rally Estonia korraldus avaldas neile nii sügavat muljet, et võistluste tehnilise hinde poolest püsib Eesti ralli ERC-rallidest endiselt esikohal. «Kolm rallit on veel sõita ja üks juba toimunud võistlus veel hindamata, kuid usun, et esikolmikukoha säilitame selles pingerivis kindlasti,» lisas ta. Aava usub, et on koos oma meeskonnaga võimeline korraldama veel paremat võistlust ning selleks on vaja astuda vaid mõned mitte ülemäära keerulised sammud. Seejuures peab ta oluliseks traditsiooni tekkimist ning naaberriikides suuremat enesetutvustamist. ERC juhtkond pakubki eestlastele kolmeaastast koostöölepingut, kuid Aava pole julgenud seda veel allkirjastada. «Ma ei julge võtta enne vastutust, kui me pole saanud garantiisid neljalt sambalt, millele üritus toetub,» selgitas

Aava ja loetles: «EAS läbi turismi, riik läbi kultuuriministeeriumi, Tartu linn kui kohalik omavalitsus ja nimesponsor auto24. Neist viimasega on meil asjad juba kokku lepitud.» Nagu uuring näitas, peaks Rally Estoniast lõikama kasu nii Lõuna-Eesti turism kui võistluskeskuseks olev Tartu linn. Eesti riigi väljundile aitab aga kaasa ERC-rallide juurde kuuluv väljund läbi Eurospordi telekanali. Näiteks tänavu toodeti Eestist kolm pooletunnist saadet. Rallipäevade kokkuvõtted olid eetris sama päeva õhtul Euroopa mõistes kõige kuumemal eetriajal, kokkuvõtvat saadet näidati rallile järgnenud nädala alguses. Lisaks veel Eestit tutvustavad videoklipid, mis jõudsid Eurospordi kaudu rohkem kui 6,6 miljoni inimeseni. Eurospordi partnerite vahendusel paisus Eestist tehtud videolõikude vaatajate arv ligikaudu 15 miljoni inimeseni.

Otsused, mis tapavad väikekohtades spordi kommentaar taa ar peep pahv

sporditoimetuse juhataja

he väikese valla korvpallimeeskonna olemasolu või kadumine on tavainimese jaoks marginaalne probleem – seda enam, kui jutt käib Eesti meistrivõistluste teises liigas pallivast seltskonnast. Mis vahet selles on, kes seal mängivad ja kas üldse mängitakse… Nii võib mõelda tavaline tugitoolisportlane, aga nii ei tohi mõtelda spordiala vedava alaliidu otsustajad.

Korvpalliliidu juhid on viimasel ajal rääkinud, kui olulised on korvpalli arengule võimalikult laiapõhjalised, peamiselt harrastajatele ja noormängijatele mõeldud madalamad liigad. Paraku ei suudeta väikevalla mõistes kaugel ja kõrgel asuvas pealinna kontoris mõista, mida ühe sportmängu meeskonna koostamine ja sellega võistlustel osalemine kohalikele inimestele tähendab. Kaks nädalat tagasi otsustas korvpalliliidu noortekomisjon lükata tagasi alla 2000 elanikuga Torma valla spordiklubi palve lubada põhikooli lõpuni seal õppinud ja korvpalli alg-

tõdesid omandanud, ent gümnaasiumi puudumisel Tartusse õppima suundunud ja Rocki süsteemis harjutaval paaril noormängijal esindada Eesti meistrivõistluste 2. liigas Torma klubi. Komisjoni liikmeid ei kõigutanud ka Rocki treenerite nõusolek. Keeldumise põhjuseks toodi võistlusjuhendi punkt, mis keelab mängida noortesarju ühe- ja täiskasvanute võistlusi teise klubi eest. Korvpalliliidu noortekomisjoni juht Henri Ausmaa leidis, et juhendiga vastuollu minevaid erandeid ei tohi teha, kuna sellisele otsusele järgneks kaos. Ta viitas, et otsuse taga oli ko-

gu noortekomisjoni konsensuslik otsus. Komisjoni liige Indrek Ruut tunnistas, et on alati olnud kõiksugu erandite vastu. Samas möönis Ruut, et emotsionaalselt saab ta asjast aru, alaliit ei saavat aga lähtuda emotsioonidest. Nii nagu Ausmaa pelgab temagi järgnevat ahelreaktsiooni. Torma meeste palve vastu oli ka korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi, kes viitas Tormas katkenud noortetööle ja nüüd Rocki hingekirjas olevate poiste võimalusele mängida täiskasvanute sarju ka oma Rocki süsteemis. Need väited näitavadki selgelt, et suurlinnadest pärit ini-

mesed – noortekomisjon koosneb valdavalt just neist – ei suuda oma suurte ja tähtsate visioonide rägastikus mõista, mis tegelikult väikekohtade lapsi spordi juurde toob. Ühele külapoisile ei anna esimest tõuget Kalev/Cramo või Rocki mängu jälgimine, vaid kohalik eeskuju – see, et palli patsutab ja külla sõitvate vastastega võitleb isa, vanem vend või teispool metsatukka elavate naabrite pisut vanem perepoeg. Nendesarnane tahetakse olla ja seepärast trenni minna. Suuremaks sirgudes on koduküla esindamine neile inimestele tähtis, seda enam, kui lahkutud on olude sunnil. Sa-

ma olulised on need poisid aga väiksuse tõttu tavaliselt niigi ahtakese valikuga meeskonnale. Kõiksugu juhendid on küll toredad, aga eelkõige tuleb arvestada reaalseid olusid ning kui see on spordi alustalade püsimiseks või püstitamiseks vajalik, teha neis muudatusi või võtta vastu eriotsuseid. Tallinna ja Tartut ei saa võtta sama mõõdupuu järgi kui Tormat või Orissaaret, seepärast on erandit ka lihtne põhjendada. Unustada ei maksa sedagi, et näiliselt väikestest otsustest võib sõltuda väikese koha meeskonna elu.

TOIMETAJA KRISTJAN JAAK KANGUR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Uus liiga meelitab tennisetähed Aasiasse kristjan jaak kangur

kristjan-jaak.kangur@postimees.ee

TENNIS. Hoolimata sellest, et maailma tennisetipud on aastaid kurtnud liiga pikaks venitatud võistluskalendri ja sellest tuleneva läbipõlemisohu üle, peetakse tänavu sügisel esmakordselt uutmoodi tähtede turniir, kus väljakule astuvad nii praegused kui ka minevikutähed. Uus võistlussari kannab nime International Premier Tennis League, mida umbkaudses tõlkes võib nimetada rahvusvaheliseks tennise tippliigaks. Ambitsioonika ettevõtmise algataja, India tipp-paarismängija Mahesh Bhupathi, kes on ise karjääri jooksul võitnud meesja segapaarismängus koguni 12 suure slämmi tiitlit, ei ole algusest peale teinud mingit saladust, et neljas Aasia suurlinnas peetavate mängude eesmärk on suurendada selles regioonis tennise populaarsust ning lõigata sellelt ühtlasi ka tulu. «Meid toetavad maailma parimad mängijad, seega on meil õnnestumiseks kõik koostisosad olemas,» kiitis Bhupathi äsja New Delhis ajakirjanikega vesteldes. Nadali asendab Federer Tõsi, ühest staarist jäi Bhupathi äsja küll ilma, sest paar päeva tagasi teatas Rafael Nadal, et vigastusest tingitud probleemid ja seeläbi muutunud treeningplaanid ei luba tal siiski tuuril kaasa lüüa. Pärast Wimbledoni turniiril saadud ootamatut kaotust kolm kuud vigastust ravinud Nadal naasis väljakutele alles eile, kui mängis Kasahstani pealinnas Astanas näidismängu prantslase Jo-Wilfried Tsongaga. Ehkki hispaanlane on olnud algusest peale IPTLi plakatipoiss, kellele lubati ühe mängu eest maksta miljon dollarit, leidis Bhupathi talle kiirelt väärikamagi asendaja – Roger Federeri. Šveitslane oli vastupidiselt Nadalile üks neist, kes ilmutas kogu ettevõtmise suhtes algusest peale sügavat skepsist. Tänaseks on Bhupathi suutnud ümber veenda nii Federeri kui ka teise esialgse tõrkuja Maria Šarapova. Hoolimata kurjade keelte jutust, nagu poleks nii mõnigi väljareklaamitud osa-

Šveitslane Roger Federer on esialgse vastumeelsuse järel otsustanud foto: reuters/scanpix siiski uue sarjaga liituda.

leja enda ees laual selgesõnalist lepingut veel näinudki, on Bhupathi suutnud kokku meelitada muljetavaldava staaride plejaadi. «Ootan väga oma esimest reisi Delhisse. Minu tiim on mulle kinnitanud, et seal on palju tennisehuvilisi ja minu fänne,» vahendas BBC Federeri värskeimat arvamust. 16 päeva jooksul nelja Aasia suurlinna (Manila, Singapur, Delhi, Dubai) külastavale IPTLile on praeguseks oma jahsõna öelnud 21 suure slämmi turniiri võitjat ning 14 endist või praegust maailma esireketit – lisaks Federerile ja Šarapovale veel ka näiteks Novak Djokovic, Andy Murray, Serena Williams, Lleyton Hewitt ja Ana Ivanovic. Legendide seas löövad aga kaasa sellised suurnimed nagu Pete Sampras, Andre Agassi ja Goran Ivaniševic. Üks matš koosneb viiesetilisest mängust, kuid iga sett peetakse eri mänguliigis – meeste üksikmäng, naiste üksikmäng, meeste paarismäng, naiste paarismäng ja endiste meistrite mäng. Miks aga on 11-kuulise kalendri üle kurtvad tippmängijad ikkagi valmis ohverdama aastast veel kaks nädalat? Tipp-

tennise kalender on muutunud võrdlemisi üheülbaliseks – põige Aasiasse pakuks tippudele vaheldust.

Suur raha Pealegi treenivad profid detsembri alguses juba niikuinii järgmiseks hooajaks, nagu märkis Andy Murray. «Nõustusin mängima kolmel õhtul ühes ja samas linnas, seega jääb ära ühe nädala jooksul mööda tervet Aasiat tuuritamine. Kui lähen sooja kliima ja heade treeningtingimustega kohta, sean ennast seal sisse ning saan lisaks treenimisele veel ka paari päeva jooksul maailma parimate tennisistidega mängida, siis mille poolest see Miamis viibimisest kehvem on?» küsis Murray õigustatult. Ja loomulikult on tõsi, et suure mängu ümber liigub ka suur raha. Hiljuti lõppenud US Openil jagati laiali 34,2 miljonit dollarit. IPTL käib mängijatele osalustasudena kuuldavasti välja peaaegu sama suure summa ehk umbes 30 miljonit dollarit. Võistkond, kes 13. detsembril Dubais meistriks kroonitakse, teenib aga ümmarguse miljon dollarit.

POSTIMEES, 26. SEPTEMBER 2014 || SPORT || 17

20 || REIS || POSTIMEES, 26. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

VOODI JA MUU. Reisimise puhul sõltub üldiselt kõik rahast, inimese iseloomust ja soovidest. Sellest tulenevalt on hotellialternatiivid ka erineva iseloomuga.

Mõnusat majutust iga indrek lepik k rännumees

olmel eelmisel nädalal tutvustasin Postimehe lugejatele alternatiivseid majutusvõimalusi. Fookuses on olnud Airbnb- ja Couchsurfingunimelised teenused ning hostelid. Kõiki käsitletud võimalusi on üldiselt sidunud hind, peaasjalikult nende soodsus võrreldes tavahotelliga. Kuid enamik teisi tunnuseid varieerub üpris märgatavalt. Otsese hotellialternatiivina müüb ennast Airbnb, mille kaudu on võimalik üürida tube, kortereid või suuremaid majugi. Üldiselt on levinud just korterite üürimine, mis annab lisaks kindlale ja privaatsele voodikohale ka köögi ning teised tavapärased kodused mugavused. Reisijad soovitavad Airbnb’d ka kodumaal reisides, eriti kohtades, kus tavapäraste majutusasutuste valik on väga piiratud. Airbnb annab lisaks kodumugavustele võimaluse kohalikku elu just kohaliku moodi kogeda – külastada «kodukoha» pubisid-restorane, parke, kultuuriasutusi jmt. Kohalikku elu silmas pidades annab Airbnb’ga sarnase kogemuse ka Couchsurfing. Kui esimesega saab endale üldjuhul kogu elamispinna, siis viimase kaudu on võimalik leida diivanikoht mõne lahke võõra juures – seda see-eest täiesti tasuta. Diivanisurfarid ise soovitavad teenust eelkõige reisijale, kes on väga suhtlemisaldis ja huvitub kohaliku elu kogemisest koos kohalikega. Halvaks tooniks peetakse võõrustajasse kui tasuta majutajasse suhtumist, mistõttu tasub oma plaanid koostada ajutist naabrit silmas pidades. Sarnaselt Airbnb’ga sõltub Couchsurfingu kaudu leitud öömaja suuresti võõrustajast. Kuigi nimest tulenevalt on magamisaseme ootus eelkõige mõni diivan, võib ka Couch-

Plussid ja miinused Airbnb

Couchsurfing

Hostel

Hind

Sõltub üüripinna asukohast ja suurusest, kuid üldiselt madalam või samaväärne hosteliga.

Tasuta, kuid kirjutamata viisakusreegli järgi tuuakse võõrustajale üldjuhul midagi oma kodumaalt.

Suuremates linnades kallim, kuid jagatud tubade puhul kindlasti odavam kui hotell.

Mugavus

Sõltub üüripinnast, kuid üldjuhul vähemalt eraldi toa ja voodiga, samuti köögi ja pesemisvõimalustega.

Sõltub suuresti võõrustajast. Mugavus magamiskottidest pooleli ehitistes kuni luksusvilladeni.

Tavapäraselt nariga jagatud toas, olenevalt hostelist ka pesemis- ja köögivõimalus.

Privaatsus

Üldjuhul väga suur, ka ainult üht tuba üürides.

Pigem vähene, kuivõrd võõrustajad ootavad ööbimispinna eest üldjuhul ka seltskonda.

Enamik hostelitubasid on jagatud, mõned enam kui kümne inimese vahel. allikas: pm

surfingu kaudu leida öömaja, kus saab käsutada kogu tuba või harvematel juhtudel koguni tervet maja. Samuti sõltub suuresti võõrustajast, millised on teised mugavused – dušš, söök jne. Klassikalisem variant on aga hostel, millega ilmselt paljud reisijad on ka varasemalt tuttavad. Aastakümnete jooksul on hostelite kvaliteet märkimisväärselt tõusnud, mistõttu võib see olla ka n-ö tavareisija jaoks täiesti reaalne alter-

natiiv. Kuigi üldiselt tuleb jagada tuba kaasreisijatega, on sõltuvalt hostelist võimalikud ka pisemad ja privaatsemad toad – näiteks sellised, mida oma reisiseltskonna vahel jagada. Kuna hostelite võimalused ja kvaliteet on väga erinevad, tasub varakult selgeks teha, milliseid lisateenuseid seal pakutakse. Kes soovib öömaja pealt kokku hoida, peaks kindlasti silmas pidama, et hostelis oleks ka kööginurk, kus enda päevast toitu ette valmista-

da, et vältida väljas einestamise kulusid. Hotellialternatiivi otsimisel tuleb hinnata oma täpseid vajadusi, mis võivad ka reisilt reisile erineda. Hinna kõrval tasub eelkõige silmas pidada, kui suur on huvi teiste inimestega suhelda. Hotelli kõige otsesem alternatiiv on Airbnb, samal ajal kui Couchsurfingu ja hostelitega on võimalik luua uusi tutvusi ning näha kohalikku elu sellisena, nagu turistid seda kunagi ei koge.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

vagabundi maitsele

POSTIMEES, 26. SEPTEMBER 2014 || REIS || 21

REIS

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Laupäev SUHTED

Austraalia keelab reisimise terrorismi tulipunktidesse Austraalia parlament kavatseb karmistada terroritõrjeseadusi ja muuta kuriteoks reisimise paikadesse, mida peetakse terrorismi tulipunktideks. Näiteks toodi Süüria linn ArRaqqah. Austraalia valitsus on mures, sest umbes 60 austraallast on sõitnud Iraaki ja Süüriasse võitlema koos nn pühasõdalastega ning võivad kodumaale naasnuna korraldada vägivallaakte. Seadus ei takista reisimist nendesse piirkondadesse sellistel eesmärkidel nagu humanitaarabi andmine, Austraalia või ÜRO ametnikuna, ajakirjanikuna või lähedaste külastamiseks. Seadusrikkujaid võib oodata kuni kümneaastane vangistus. AFP/PM

Hollandi lennufirma reklaamib nuuskurkoeraga tublit tööd Hollandi lennufirma KLM püüab oma reisijate tähelepanu reklaamikampaaniaga, kus lennukisse unustatud esemeid viib omanikele tagasi nuuskurkoer Sherlock. Koera esitletakse kui lennufirma meeskonna uut liiget, ent tegemist on nutika reklaamikampaaniaga, mille eesmärk on näidata, et firma on tõeliselt pühendunud oma klientide heaolule ja teeb kõik, et reisidel kaotatu jõuaks tagasi õigete inimeste kätte. PM

22 || kuulutused || postimees, 26. september 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Mälestust sa hella pälvid, pälvid austust, sõnu häid. Mälestuste kauneid jälgi meile hinge sinust jäi.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis abikaasa, ema ja vanaema

Avaldame südamlikku kaastunnet omastele kalli

Lempi Kirss

Uku Hämariku Kasutatud hambakroonide ja vanavara ost tööpäevadel kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217.

Tartu Ülikooli geenitehnoloogia kursusekaaslased

Tiit Eipret

26. IX 1904 – 24. II 1986

mälestavad tema 110. sünniaastapäeval poeg abikaasaga ja pojapoeg perega.

19. IX kaotatud Tartus seljakott sülearvutiga. Tel 5564 2293.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min. 4-toal mug korter Anne 32 (3-k, 70 m², remonditud) vahetada 2-toalise vastu. Tel 5618 7325.

Nõuandeliin tel 900 5020. Töö-, tervise-, armastuse- ja suhteprobleemidele abi 24 h. Kaardid. Kõne hind 0,97 €/min.

Harald Rentpower OÜ pakub Soomes pikaajalist tööd akende paigaldajatele. Nõutav on töökogemus, vähene soome keele oskus ja auto olemasolu. Info tel 5567 5320 või harald@rentpower.ee Tööd saab CE-kat autojuht Tartus. Tel 516 8210. Vajame operaatorit harvesterile John Deere 1070D. OÜ Formforest, Sulev Oras tel 503 4300. Ahjud, pliidid, kaminad. www. ahjukeskus.ee, tel 524 6837. Akumulatsioonipaakide tootmine, müük. www.soojapood.ee, tel 5553 9162. Teen ehitus- ja remonttöid. Tel 501 6542.

ADR- ja veoautojuhi ametikoolitused www.sõiduõppe.ee. Tel 507 8230, Sõiduõppe ABC.

Konguta vallavalitsus on uuendamas Konguta valla arengukava, seoses sellega suunas Konguta vallavolikogu 24. IX 2014. a otsusega nr 44 valla arengukava avalikule väljapanekule perioodiks 25. IX – 8. X 2014. Avaliku väljapaneku perioodi vältel on kõigil võimalik esitada ettepanekuid Konguta vallavalitsusele. 9. X kl 18 toimub avalik arutelu Konguta kooli aulas, kus analüüsitakse laekunud ettepanekuid.

Georg Otsa nimeline Tallinna muusikakool mälestab kooli endist direktorit

Ville-Markus Kella

Oskusest mäletada koos püsib hingeruum. (Aita Kivi) Lahkus Õpetaja, ema ja abikaasa

Mare Puusepp 26. IX 1941 – 24. IX 2014

Leinab tütar Miia isaga. Hüvastijätt 29. skp. kell 13.30 Pärnamäe krematooriumi kabelis.

Lein ei mahu sõnadesse, jääb alati südamesse Siiras kaastunne lähedastele

Ostan EW hõbemünte. (1. «Toompea» 10 €, 2. «Ülikool» 40 €, 3. «Laulupidu» 80 €). Tulen ise järele. Tel 5558 9066.

Siiras kaastunne Annelile perega kalli

Eduard Antoni kaotuse puhul. Liina ja Agur

Mälestame oma kauaaegset majanaabrit ja avaldame kaastunnet omastele. Võruvälja 16 ja 18 elanikud

Südamlik kaastunne Marjele, Sirjele ja Randole isa

Raimond Greeni surma puhul. Johannes ja Helmuth peredega

Uku Hämarik Südamlik kaastunne Laurile perega kalli venna ja poja kaotuse puhul. Klassikaaslased Treffneri gümnaasiumi päevilt

Meie hulgast on traagiliselt lahkunud Ostan Langebrauni töökoja portselanist suveniiresemeid. Maksan 100 €/ tk. Tel 5558 8070. Tulen Eesti piires ise kohale.

Sven Kaljuveer Sügavaim kaastunne Markole perega poja kaotuse puhul. ERR sporditoimetus

Valge päeva on varjanud mure kivine sein. Tõde valus on uskuda, raske kaotuse lein. Meie siiras kaastunne Markole, Stellale ja Ellele kalli poja, venna ja pojapoja

Sven Kaljuveeri

lahkumise puhul. Anu, Avo, Kalle, Kaie ja Viive peredega ning tädi Vaike

Südamlik kaastunne Hillar Kangurile perega ema, ämma ja vanaema

Lia Kanguri

18. X 1924 – 24. IX 2014

kaotuse puhul. AS Vironet kollektiiv Ärasaatmine 30. skp. kell 12 Tallinna Rahumäe kabelis.

Me südameis sa ikka elad, jääd mõttes meie keskele. On lahkunud hindamatu kolleeg

Kaia Osolin

Sügav kaastunne lähedastele. Zavod BBDO OÜ Event Masters OÜ

13. II 1934 – 21. IX 2014

Tartu linnavalitsus suunas avalikule arutelule Päeva tn 1, Tähe tn 8, Tähe tn 10 ja Pargi tn 15 kruntide detailplaneeringu eskiislahenduse. Planeeringuala suurusega u 1,7 ha asub kesklinnas Karlova miljööväärtusega hoonestusalal. Planeering näeb ette ehitusõiguse kuni 3-korruselistele korterelamutele ja avaliku kasutusega haljasala piiritlemise. Eskiislahendust tutvustav avalik arutelu on 13. X kell 16 Raekoja saalis.

Avaldame kaastunnet omastele ja sõpradele. Tartu Memento

Avaldame kaastunnet omastele.

Raimond Green

Kasutatud raamatute ost. Tallinn, Tartu. Tel 734 1901.

1933 – 2014

20. IX 1953 – 20. IX 2014

kaotuse puhul. AS Andmevara

Veokijuhi täienduskoolitus 4., 5. ning 11., 12. oktoobril Tartus Riia 10. Tel 745 6040, www.autosoit.ee

Helju Hallist

28. VII 1960 – 18. IX 2014

Svetlana Tootsi

Tartu linnavalitsus kiitis heaks Tähtvere tn 33, 35, 37 ja 39 kruntide detailplaneeringu eskiislahenduse. Planeeringuala suurusega 6727 m² asub Supilinna linnaosas. Planeeringu koostamise eesmärk on määrata täiendav ehitusõigus kahe uue 4 korteriga elamu püstitamiseks. Eskiislahendust tutvustav avalik arutelu on 2. X kl 15 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamisruumis Raekoja plats 3, III k (tuba 303).

Omaksed Ärasaatmine 4. oktoobril kell 13 Tartu krematooriumi suures saalis.

kaotuse puhul.

Kallist isa ja vanaisa

Pakkuda võib kõike. Ostame vanavara ja märke kl 10–16 Kadaka tee 36. Tel 655 0040.

4. XI 1937 – 24. IX 2014

Paul Pahla

26. IX 1914 – 7. VII 2003

Kallist isa mälestab 100. sünniaastapäeval tütar Ruth perega.

Pere mälestuskangas on katkenud lõim … Eesti Vabariigi diplomaati

Karl Aleksander Zirkelit

26. IX 1904 Kambja vald, Tartumaa – 18. IV 1942 Sosva, Sverdlovski oblast, Venemaa

mälestavad 110. sünniaastapäeval poeg Kaarel-Tiit ja lapselapsed peredega.

Aeg leina ja mure kord kergemaks muudab, kuid mälestust emast ta võtta ei suuda.

Silvia Veiderma Südamlik kaastunne Annele ema kaotuse puhul. Kolleegid farmaatsia õppetoolist

Leida Kokuta Avaldame kaastunnet Sirje Luhale ema kaotuse puhul. Eesti Maaülikooli haldusteenistus

Armsat kauaaegset, särasilmset, pühendunud ja energilist töötajat

Svetlana Tootsi mälestavad kolleegid Siseministeeriumist.

Avaldame sügavat kaastunnet Heglele isa

Kalmer Villaku kaotuse puhul. Kolleegid Kaitseressursside Ametist

Mälestame ja meenutame sõbralikku

Andrus Timašovi

Lahkus armastatud abikaasa, isa, vanaisa, sõber ...

Hans Pajutee

10. X 1931 – 24. IX 2014

Leinavad lesk Virve ja poeg Mati-Ülo perega. Hüvastijätt 4. oktoobril kell 12 Pärnamäe krematooriumis.

Mälestame kauaaegset säravat kolleegi

Svetlana Tootsi 9. V 1951 – 22. IX 2014

Sügav kaastunne lesele ja tütrele perega. Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond

On vendadest üks lahkunud siit ilmast ja suikunud surmaunele ... Langetame pea vil!

Henrik Villemsoni c. 1938/II

kaotuse puhul. Korporatsioon Vironia

Kallist klassijuhatajat

Evi Valdret

Südamlik kaastunne Sirje perele, emale ja õdedele. Zinaida Liivat oma suure perega Varalt

mälestavad 21. keskkooli õpilased ja avaldavad kaastunnet omastele.

Südamlik kaastunne Elle Tolmannile kalli ema

Südamlik kaastunne Erika Kurvitsale perekonnaga

Teatame sügava kurbusega, et lahkunud on

2. I 1926 – 18. IX 2014

Arnold-Ernst Veetõusme

Hermilde Lugna

Andrus Timašovi

surma puhul. Asta, Ingrid, Ljuda, Merike, Naima, Tiia

surma puhul. Vara põhikool

Perekond. Ärasaatmine 27. skp. kell 10.30 Pärnamäe krematooriumis.

Sügav kaastunne Elle Tolmannile ema

Südamlik kaastunne Evikale

Avaldame kaastunnet Anne Siiale ema

Hermilde Lugna

Andrus Timašovi

Silvia Veiderma

surma puhul. Kaubamaja AS Toidumaailm

kaotuse puhul. Töökaaslased

kaotuse puhul. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Südamlik kaastunne Silvile ja Ainile kalli ema ja ämma

Südamlik kaastunne Sirje Peikerile venna

Hermilde Lugna

Andrus Timašovi

surma puhul. Ants ja Linda

kaotuse puhul. Töökaaslased Häirekeskuse Lõuna keskusest

Südamlik kaastunne Piretile armsa ema

Elfriede Siioni kaotuse puhul. Pille, Annika, Merike

August Toomsoo 26. IX 1914 – 9. XI 1999

100. sünniaastapäeval mälestab poeg Ado lastega.

Mälestame kauaaegset head kolleegi

Svetlana Tootsi 9. V 1951 – 22. IX 2014

4. III 1943 – 23. IX 2014

Silvia Veiderma Tunneme südamest kaasa Liisile armsa ema kaotuse puhul. Töökaaslased Tallinna lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonnast

Sügav kaastunne dr. Liis Toomele ema

Silvia Veiderma surma puhul. SA Tallinna Lastehaigla

Maibi Viik Avaldame sügavat kaastunnet Urmasele perega. AS Carring

ostab

Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele. Tallinna Perekonnaseisuamet

kogu Eestis.

Avaldame kaastunnet Asra Vutile ja Eivor Torrole kalli isa

Südamlik kaastunne Kristole kalli isa

Raul Torro

Kalmer Villaku

metsakinnistuid ja põllumaid Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

surma puhul. Ülenurme vallavolikogu Ülenurme vallavalitsus

kaotuse puhul. Töökaaslased

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Kasutad oma veetlust ja nutikust, et ellu uusi värve tuua. Nii juhtubki, kui keskendud uuele positiivsele ja põnevale. Mingi armualane üleelamine võib mõneks ajaks jalad alt lüüa.

SÕNN

Vasturääkivused vasturääkivuste otsa. Näed, et siin päikese all ei ole midagi kindlat ja kõik muutub. Kui oled konservatiivses meeleseisundis, kulgeb kõik raskemalt.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 26. SEPTEMBER 2014 || VARIA || 23

7 6 5 4 2

ERNIE

1 a

Päevakorral on materiaalsete väärtuste kasutamine ja jagamine. Püüad mõista, sest hukka mõista on väga lihtne. Sul võivad olla raha suhtes teised arusaamad kui paljudel teistel.

KAALUD Seisad silmitsi paljude kiusatustega, kuid suudad endale kindlaks jääda. Kuldne kesktee on parim. Teed kõike kire ja armastusega, sest vaid nii saavutad parimaid tulemusi.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT MINU MODELLEERING KINNITAB, ET SUUDAN GENEETILISELT MUUNDADA PUU, NII ET SELLE LEHED SISALDAVAD HARULDASI MULDMETALLE.

MUL ON VAJA KÕIGEST PAARSADA EUROT KATSETE JAOKS.

SORRI, RAHA EI KASVA PUU OTSAS.

NOH, NÜÜD ME VÄHEMASTI TEAME, KELLE SÜÜ SEE ON. VÕÕRASTE?

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Jälgi teraselt, millal sinu elu on kreeni vajumas, ja tegutse vastavalt vajadusele. Elujaatav elamisviis on sulle kõige tähtsam. See on elu alus ja aitab toime tulla raskustega.

AMBUR Tunned end suurepärase isiksusena, mitte läbikukkunud luuserina. Oled end ja oma elu mõnda aega kõrvalt vaadanud ning vastavad järeldused teinud.

1. Harilik kuusk (Picea abies) on männi ja kase (arukask, sookask) järel kolmas puuliik Eestis. Millises maakonnas on kuusikute osakaal suurim? 2. Millist naist on prantsuse poeet Charles-Pierre Baudelaire – skandaalse luulekogu «Kurja lilled» («Les Fleurs du Mal», 1857) autor – nimetanud tumedate naudingute allikaks ja millist veetlevaks kapriisiks? 3. 1929. aastal valminud sürrealistliku tummfilmi «Inimene kaameraga» on asjatundjad valinud kõigi aegade parimaks dokumentaalfilmiks. Filmi režissööriks on Dziga Vertov, õige nimega Deniss Abramovitš Kaufman. Millest see film jutustab? 4. Milline riik on Eurovisiooni lauluvõistlusel oma lauluga saanud 2. koha koguni 15 korral? 5. Kuubal on vaid üks McDonald’si söögikoht. Kus see asub? Vastused: 1. Järvamaal, järgnevad Lääne-Virumaa ja Võrumaa. 2. Tumedate naudingute allikaks on kõhn naine, veetlevaks kapriisiks aga paks naine. 3. Ühest päevast Moskva linna elus. 4. Suurbritannia. 5. Guantánamo sõjaväebaasis.

NEITSI

Viktor Tšepišnõi – Turnir kompozitorov, 1959 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Kf4!

VÄHK Elu suunab sind uuesti õpipoisi rolli. Oled esmalt segaduses, kuid siis võtad ohjad enda kätte ja hakkad olukorda nautima. Saad läbi raskete katsumuste selgeks ühe karmi õppetuni. Lõpetad enda võrdlemise teistega, sest see tekitab vaid halva tunde.

ä à ê ê ô

KAKSIKUD Algab kahenäoline periood, mis peaks sinu iseloomuga hästi sobima. Pead tegema mitut asja korraga ning annad paljudele silmad ette.

LÕVI

î ò

SUDOKU www.sudoku.ee AKNE

KALJUKITS Tegeled oma vaatenurkade ja taju avardamisega. Märkad üllatusega, et nii mõnigi kord oled end sõna otseses mõttes karpi surunud. VEEVALAJA Võid tunda end haavatavana. Kasvata elevandinahka, siis ei kipu igasugused hammasteteritajad sulle lähedale. Lõksus olemine oli vaid sinu kujutluses. KALAD

Elu võib praegu olla nagu sõit munakiviteel. Püüad raputamisega kohaneda ning asju ja inimesi huumoriga võtta. Sellest üle saades oled harmoonilisem.

Eelmise ülesande lahendus

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Arsti kabinetti siseneb noor neiu. «Riietuge palun lahti!» ütleb talle arst. «Aga milleks?» ehmatab neiu. «Mul valutab ju ainult kõrv!» «Sellisel juhul tulite valesti,» vastab arst. «Mina olen silmaarst.» ••• Sõbrad omavahel. «Panin eelmisel nädalal netti kuulutuse, et otsin elukaaslast, vanus pole oluline ... Ja olen saanud juba kümneid meile ja kirju!» «Ja mida nad kirjutavad?» «Peamiselt, et võta minu oma ...» ••• Kus president on? «Audis.»

Eelmise ristsõna õige vastus on GASEERIMA

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 26. SEPTEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

AVALDAB UUTE SÕJANDUSSÕNADE VÕISTLUSE EHK SÕJANDUSSÕNAUSE TULEMUSED.

NIMEPÄEV: VALVE, VALVI, VELVE, VILVE, VILVI

HOMME POSTIMEHES:

Priit Kuuseorg 23, reklaamiosakonna reklaamiarenduste projektijuht

SUHETEKÜLG KIRJUTAB, ET VÄLISMAALE TÖÖLE LÄHETATUD TÖÖTAJA PEAB TEADMA OMA ÕIGUSI. EUROOPA

Tuuline, kuid suhteliselt soe

TALLINN +15

KÄRDLA +14 HAAPSALU +14

helve meitern

ilmateenistuse sünoptik

NARVA +13

RAKVERE +14

PAIDE +15

Saaremaal Mustjala vallas Pahapilli külas sattus Lubjakivi talu perepoeg kolmapäeva hommikul kella üheksa paiku köögiaknast peale koduões jalutavale kahele hundile. «Ma ei julgenud välja minna, tegin mobiiliga neist kaks pilti. Kui ma oleksin õue läinud, oleksid nad ehk lõhna üles võtnud. Mine tea, mis võinuks juhtuda,» rääkis Silver Hõbe. Hundid nuuskisid elumaja vastas plokkidest ehitatud sauna lähedal, tegid tiiru ümber selle ja vana aediku. Pärast ligi pooletunnist kondamist lahkusid ulukid talust ja suundusid võpsikusse. Meie Maa

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

Pärnu jõkke lastakse jälle noori lõhesid Nagu mullu, nii lastakse tänavu sügiselgi Pärnu jõkke Riigimetsa Majandamise Keskuse Põlula kalakasvatusosakonna tiikides kosunud noori lõhesid. Osakonna kalakasvatusnõuniku Ene Saadre sõnul lastakse septembris ja oktoobris Pärnu jõkke Sindi paisust ülesvoolu ligikaudu 70 000 noort lõhet. «Need on sellesuvised lõhed, kes kaaluvad 8–10 grammi ja on 10–12 sentimeetrit pikad,» rääkis ta. Kalateadlased valivad sobivad kärestikud vastavalt voolu hulgale ja kiirusele, määrates ühtlasi kindlaks korraga vette lastavate kalade hulga. Pärnu Postimees

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Kaks hallivatimeest kondasid talu hoovis

Nädala lõpuni jääme Norra merelt üle Skandinaavia põhjatipu itta liikuvate madalrõhuTARTU alade lõunaserva või sügaPÄRNU VILJANDI +13 +15 vamalt sopistunud madal+14 KURESSAARE rõhulohkudesse. Tuul on tu+14 gev, merel tormine. Pilvi on palju, kuid vihmasabinaid mitte nii palju. Üksnes homme öösel VÕRU ja ennelõunal jääme üle Eesti lääVALGA +13 +13 nest itta liikuvasse laussaju tsooni. Ööd on sügise kohta soojad, KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS päeval on sooja 13–17 kraadi. Täna on pilves selgimistega ilm. Laupäev, 27.09 Pühapäev, 28.09 Esmaspäev, 29.09 Kohati sajab hoovihma. Edelatuul Tallinn +10/+14 +11/+15 +10/+15 tugevneb 5–12 m/s, saartel ja Tartu +9/+15 +6/+17 +7/+17 rannikul 12–17 m/s, õhtul puhanNarva +8/+15 +5/+17 +7/+14 guti 21–23 m/s. Sooja on 13–15 kraadi. Pärnu +11/+16 +7/+16 +8/+16 Kuressaare +12/+15 +10/+16 +10/+16

5– 17

foto: silver hõbe / meie maa

VIIMANE VEERG

POSTIMEES ÕNNITLEB:

Väino Laes 63, näitleja Mart Saarso 51, meresõitja Ulis Guth 50, ajakirjanik Jaan Sööt (pildil) 50, muusik Martin Müürsepp 40, korvpallur ja treener Taavi Rõivas 35, peaminister Lenna Kuurmaa 29, laulja ja muusik

tõuseb 7.14 7.06 7.22

loojub 19.09 19.02 19.17

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+21,2 kraadi (1859) –3,2 kraadi (1977) +24,5 kraadi (1975) –4,4 kraadi (1976)

KUUFAASID 24. september 9.14 1. oktoober 22.33 8. oktoober 13.51 15. oktoober 5.05

TELE- JA RAADIOKAVAD • REEDE, 26. SEPTEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Doktor Martin: Perearst helistab alati kaks korda 09 45 Ilus maa: Sooja maja saladus 55 Terevisioon* 11 55 MI* 12 25 Peter Gabriel – Back To Front. Kontsert O2 Arenal* 14 05 Kapital* 30 Foorum (subtiitritega)* 15 20 Lünk (Eesti Telefilm 1988) 30 Osoon* 16 00 Holby City haigla: Armastus ja pühendumine (Inglise 2002) 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 (Eesti 2013) 40 Doktor Martin* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 35 Mõistlik või mõttetu 20 05 Viimane tango Halifaxis, 4/6 (Last Tango in Halifax, Inglise 2012) 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Teadlaste öö 23 00 Pealtnägija* 45 Ringvaade* 00 20 Ajalik ja ajatu: Peetruse linn ja Maarja maa, 3* 50 Holby City haigla* 01 51 ERR uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 10 05 Smallville: Päästja (USA 2009) 45 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 11 15 Pöörismäe peremees. Edgar Valter* 12 01 ERR uudised 15 30 Kadekops, 7/20 16 00 Lastetuba* 15 Tom ja Fluffy 20 Cedric 35 Indiaanipoiss Yakari: Yakari ja Grisli 50 Vahva Roosi 17 05 SimsalaGrimm 30 Buratino tegutseb jälle: Suvele vastu 18 00 Lassie 20 Klumpsud 30 Lastetuba 45 Kasperi ja Emma lood 55 Väike printsess 19 05 Sõprade linn 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Rakett 69: 3 parimat (ETV 2014) 30 Lasnamäe (Eesti 1983) 40 Suletud ring 22 00 Kuritegu, 9/20 23 00 Sünge juhtum, 3/8: Suletud ruum* BFM esitleb 55 lyhikas: Disainimajakas (Eesti 2013)* 00 00 lyhikas: Tsoon* 10 lyhikas: Õhuloss* 15 lyhikas: Maja, mis peegeldab ajalugu* 20 lyhikas: Kolmas* 25 Eesti TOP 7* 01 17 ERR uudised

06 10 Lastega kodus* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 13* 10 00 Taltsutamatu süda, 67* 11 00 Jahihooaeg (USA 2006). Animafilm 12 45 Heeringaminutid 13 00 Kalailm 30 Tuhat ja üks ööd, 52 15 25 Lastega kodus: Seitse kuud kihelust, 2 16 00 Küladetektiivid, 89: Rikkad paunad, vaesed sead 17 00 Taltsutamatu süda, 68 18 00 Keelatud armastus, 14 19 00 Reporter 20 00 Kuldvillak 35 Galileo 21 30 Nädalalõpp Kanal 2ga 23 00 Tipptund 3 (Rush Hour 3, USA-Saksa 2007). R: Brett Ratner. O: Jackie Chan, Chris Tucker. Märulikomöödia 00 45 Topeltmõrv (USA 1999). Põnevik 02 30 Veel 48 tundi (USA 1990). Märul 04 00 Reporter* 50 Charlie inglid: Head reisi, inglid* 05 30 Doktor Oz: Köögi kuninganna Paula Deen

TV3

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 89* 08 55 Südameasi 3, 4: Kojuminek* 09 55 Kirgede torm, 1938* 10 55 Vaprad ja ilusad, 6822* 11 25 Top Shop 40 Kodumäng* 12 10 Kättemaksukontor 12, 3: Hirmu vald, 1* 13 10 Selgeltnägijate tuleproov 9, 2* 14 15 Selline on elu!: Mu poeg on kasutu gängsta-räppar 15 15 Vaprad ja ilusad, 6823 50 Armastuse pisarad, 90 16 50 Kirgede torm, 1939 17 55 Südameasi 3, 5: Jahe vastuvõtt 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Me armastame Eestit 21 30 Keskea rõõmud, 2: Mäng algab 22 30 Poissmeesteõhtu 2: viimane kiusatus (USA 2008). Komöödia 00 35 Kondid 7, 6: Mõranenud kood 01 30 Surmaotsus (USA 1990). Märul 03 10 Keskea rõõmud, 2: Mäng algab* 04 00 Selline on elu!* 50 Seitsmesed uudised

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Taltsutamatu süda, 5 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 725 09 05 Emmerdale, 29-30 10 05 Küladetektiivid: Pesast välja lennanud 55 Süütu süüdlane, 59 11 50 Top Shop 12 05 Uus võimalus, 37* 30 Uus võimalus, 38* 13 00 Doktor Oz: Michelle Obama tähtis teadaanne* 14 00 Piinlikud kehad – kliinik, 7* 15 00 Aedniku aabits* 30 Gok Wan kokkab, 1* 16 00 Pilvede all* 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Kas olete pidevalt kurnatud? 19 00 Uus võimalus, 39 30 Uus võimalus, 40 20 00 Saladused 30 Köök 21 00 Oleks see ometi nii (USA 2005). Romantiline komöödia 23 00 Näpud põhjas, 20: Narkoraha 30 Sõbrad, 20: Hambaarstitoolil 00 00 Ellen 50 Reporter 01 40 Linnaelu 02 30 Küladetektiivid: Pesast välja lennanud* 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane* 45 Reporter*

06 30 Kalailm* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 13: Vanade daamide surmajuhtumid* 09 20 Conan, 292* 10 10 Näljased meremehed* 11 05 Jututuba 13 30 Supermani uued seiklused, 83/86: Hääled minevikust* 14 20 Knight Rider, 88/90: Hirmurüütel* 15 15 Näljased meremehed 16 15 Komissar Rex, 14: Viini tänavate all 17 10 Supermani uued seiklused, 84/86: Pugesid mulle naha vahele 18 05 Knight Rider, 89: Tõusva päikese rüütel 19 00 Tuvikesed, 99: Lapsed! Mis teist saab?* 30 Tuvikesed, 100: Hunniku otsas* 20 00 Eesti kõige-kõige 30 Usu või ära usu! 21 00 Kaks ja pool meest, 7: Huvi mõlema vastu* 30 Batman ja Robin (USA 1997). Müstiline seikluspõnevik 23 45 Proovi järele enne surma, 6/8: Egiptus 00 35 Kaks ja pool meest, 8: 25 pubekat 01 00 Tuvikesed, 101102: Šoppamine, 1-2 50 Südamelt ära, 40 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Metsik süda (USA 2009)*. Draama 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 4, 12 16 00 Kutsuge Cobra 11 7, 23: Kiindumus 17 00 NCIS kriminalistid 6, 16: Põrge 18 00 Perepea 10, 3* 30 Simpsonid 6,18: Homer vs. Patty ja Selma* 19 00 Suure paugu teooria 2, 20: Hofstadteri isotoop 30 Suure paugu teooria 2, 21: Vegase taasnormaliseerimine 20 00 Perepea 10, 4: Tere tulemast tagasi, Carter 30 Simpsonid 6, 18: Burns on staar 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Ühikakutid (USA 2002). Komöödia 23 25 Puhkus Mehhikos 2, 87; ekstra 2, 87 00 40 Suure paugu teooria 2, 20-21* 01 40 Kälimehed 4, 12* 02 30 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 132/142* 45 Kaameraga Ukrainas* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Iluuisutamine. ISU juunioride GP Tallinna etapp* 12 15 Kinnisvaraveeb 16 00 Otse: Iluuisutamine. ISU juunioride GP Tallinna etapp 17 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 133/142 19 00 Täna. Uudised 30 Knopka 20 00 Täna. Uudised 30 Otse: Iluuisutamine. ISU juunioride GP Tallinna etapp 22 20 Täna. Uudised (subtiitritega) 35 Maatriks 23 20 Kultuurimeeter* 50 Täna. Uudised* 00 20 Knopka* 50 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Märt Treier 09 45 Miniturniir 10 05 Huvitaja. Madis Kimmel 11 30 Järjejutt. Leedi Almina ja tõeline Downton Abbey, V 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Varik 14 05 Stuudios on peaminister. Mirko Ojakivi 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Loomaaia lood. Kured. Mati Kaal, Haldi Normet-Saarna 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Jaan Elgula 17 05 Kihnukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Miniturniir* 19 05 Stuudios on peaminister* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Unustamatud 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 KÖP. Helihoidis aastast 2002. Mare Rebase saade Zarah Leanderist 00 05 Kihnukeelsed uudised* 30 Aiatark* 01 00 Huvitaja * 02 00 Öömuusika

+18 +28 +21 +17 +16 +17 +16 +17 +16 +16 +15 +14 +15 +18 +26 +18 +19 +24 +14 +22 +14 +16 +20 +15 +17 +8 +14 +25 +11 +16 +16 +17 +13 +19 +32 +19 +30 +36 +15 +28 +26 +32 +26 +25 +26 +26

07 10 Klassikahommik. Joosep Sang 09 30 Jutujärg. Haab. Jüri Tuulikut mäletades. Jüri Tuuliku proosaloomingus põimuvad muhe huumor ja helge nukrus. 10 05 Muusikatuba. Nele-Eva Steinfeld. Muusikatoimetaja valik sündmusi ja helindeid 11 05 EKKMi teooriaklubi. Vorm ja formalism 12 02 Delta. Tõnn Adermann 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 05 Kultuuriuudised 15 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Täna kontserdisaalis. Thil Eulenspiegel. Hooaja avakontsert. Esineb Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Neeme Järvi, solist Lilli Paasikivi. Richard Strauss – Pidulik prelüüd, Amy Beach – Sümfoonia e–moll, Alma Mahler – Orkestrilaulud, Richard Strauss – Thil Eulenspiegeli lõbusad vembud. 21 00 Tantsutund 22 05 Fantaasia. Marius Peterson 00 05 Nokturn