Postimehe paberleht 27 06 2014 by Postimees

VANUS LOEB NOORTE PALGARALLI AEG ON LÄBI, KÕIGE PAREM PALK ON KESKEALISTEL MEESTEL. MAJANDUS LK 6–7

HABRAS RAHULOOTUS

PAASTUDES PLATSILE

Täna lõpeb IdaUkrainas president Petro Porošenko välja kuulutatud relvarahu, kuid kokkupõrked pole peatunud.

Esmakordselt pärast 1986. aastat on MM-finaalturniiriga samale ajale langenud moslemite paastukuu ramadaan.

VÄLISMAA LK 9

jalgpallimm.postimees.ee Värskeimad tulemused, kommentaarid, turniiritabel

SPORT LK 12

www.postimees.ee MTA vaneminspektor

REET ÕUNAPUU: See on linnalegend, et foolium ainet varjab.

EESTI LK 5

ARVAMUS

REEDE, 27. JUUNI 2014 • NR 147 (7138) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 46 709 • LUGEJAID 201 000

arvamus.postimees.ee

AUR VÄLJA

Kui ELi maksumaksjad töö eest tasusid, oleks kohane vähemalt sildiga tänada, kirjeldab Marti Aavik lugu, kuidas ühel RMK puhkealal oli puude varjualuse räästa alla üles pandud ELi tüüpiline tahvel üle võõbatud. See oli ühe väikese inimese vaikne protest. LK 2

IDAPARTNERLUS

LUSTISÕITJAD. Eesti rannikuveed on navigeerimiseks üsna keerulised, kuid koolituse tase pole kuigi kõrge.

Merel seilajaid üha enam Väikelaevaomanike hulk on Eestis vähem kui kümne aastaga pea kahekordistunud. Merekõlbuliku aluse saab osta juba mõne tuhande euro eest, kuid arvestada tasuks sellele hiljem lisanduvate hooldus- ja hoidmiskuludega.

Ent piirivalvuritel tuleb tegelda aina rohkemate juhtumitega, mis on seotud ka väikelaevaomanike kogenematusega: purjekate ümberminekud, madalikule sõidud, inimeste üle parda kukkumised ja kütuse lõppemine.

EESTI LK 4 JUHTKIRI LK 2

Vaikne protest

Vihmane vastuvõtt roosiaias

Kolm võimalust Venemaa käitumine ei jäta kahtlust, et eesmärgiks on takistada Ukraina, Moldova ja Gruusia demokratiseerumist, mis on assotsiatsioonilepingute peamine eesmärk, kirjutab Eesti Idapartnerluse Keskuse juhataja Marge Mardisalu-Kahar. LK 9

MOODNE ELU

Veel vidinaid Esmalt tulevad nutikellad, mis vabastavad meid vajadusest 150 korda päevas telefon taskust välja võtta ja kellaaega, ilmateadet või saabunud sõnumit vaadata. Nüüd saab hakata neid vaatama otse randmelt ja kasvõi 300 korda päevas, kirjeldab Henrik Roonemaa meie lähitulevikku. LK 9

President Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves võtsid eile Kadriorus presidendilossi roosiaias vastu tänavused parimad koolilõpetajad. Sel aastal kutsuti vastuvõtule kõik kuldmedaliga lõpetajad üldhariduskoolidest, kiitusega lõpetajad kutseõppeasutustest ja cum laude lõpetajad kõrgkoolidest. Ilm oli küll jahe ja vihmane, kuid vastuvõtt sai peetud. Ilves kutsus oma kõnes koolilõpetajaid suurelt mõtlema. «Edu sünnib just sellest, et mõeldakse väljaspool etteantud stampe. Keegi ei saa teile ette kirjutada, mida oma haridusega peale hakata. Teie loote ise oma elutee,» ütles ta. «Et olla edukad, peame käima ajast paar sammu ees. Peame oskama näha, mis ootab kümne, kahekümne, viiekümne aasta pärast. Tulevikus pole enam lihtsalt juriste, arste, geneetikuid või isegi rahvaluule kogujaid. See ei tähenda, et hakkame kõik insenerideks. Aga kõigi teiste erialade esindajad peavad üha enam olema ühtlasi infotehnoloogia spetsialistid,» rääkis president. PM foto: toomas tatar

Kood avab fotogalerii vastuvõtust.

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 27. JUUNI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

Väikese inimese vaikne protest Ränkrasketes okupatsiooni tingimustes kirjutas sanatooriumi arst väikesele Karlile retsepti: kaks klaasi sooja Häädemeestet iga päev, seespidiselt. Ruudulises flanellsärgis Karl ei võtnud aga sooja Häädemeestet suu sissegi. Jõi hoopis kaks liitrit külma Värskat, iga päev. «See oli minu mäss nõukogude võimu vastu,» ütleb karu mõõtu meheks kosunud Karl – sanatooriumi vilistlane. Loomulikult on see mässujutt ju nali, eks. Soome keeles kõlab väikese inimese vaikne protest peaaegu sama kaunilt kui meie «sõida tasa üle silla» – «pienen ihmisen hiljainen protesti». See on üsna levinud väljend kõikvõimalike selliste meelsusavalduste kohta, millest lõpuks teab eelkõige see meeleavaldaja ise, kuid mis on piisavalt valjud väikese inimese «auru väljalaskmiseks», aga samas ikkagi nii vaiksed, et edasi suuremat pahandust ei tule. Proovin seletada teistpidi, et mis ei ole väikese inimese vaikne protest. Võtame näiteks Lappeenranta mehe loo. Ta läks purujommis päi koju, lasi kella ja kui naabrimees pidžaamas uksele vastu tuli, tegi ta välkkiire järelduse, et naaber oli tema naisega voodis ning otse loomulikult suskas ta naabrimehele oma Marttiini pussi pidemeni rinda. Hommikul seletati talle politseis, et ta oli kella lasknud valel korrusel – naabrimees tegi lahti omaenda kodu ukse. Parandada polnud enam midagi. Väike inimene, olgugi et pohmellis, sai teada, et ta on tapja ja läheb vangi. Väikese inimese vaikne protest tuli meelde sel esmaspäeval ühel Lõuna-Eesti matkarajal. Kõik oli seal imetore ja läbimõeldud, nagu RMK ning ka valdade ja kaitsealade tehtud radadel Eestis tavaliselt ongi. Soovitan teile kõigile! Lõkkeplatsi kõrval on kuur lõhutud puudega. Astusin sinna sisse ja miskipärast märkasin taga servas räästa all siniseks võõbatud plekist plärakat. Silmi pingutades tuvastasin sinise emailvõõba alt tüüpteate, et kõik need rajatised on tehtud Euroopa Liidu maksumaksja toel.

Mereriigi nõiaringid Probleemid väikelaevadega viitavad vähesele süsteemsusele Eesti merenduses

ähese praktikaga ei tule piisavalt kogemusi. Mida rohkem väheste kogemustega praktikat, seda enam juhtub mereõnnetusi. Eesti hoogustuv väikelaevandus sipleb praegu umbes samasuguses nõiaringis nagu vanas lasteloos lind värskelt tõrvatud katusel: tõmbas noka lahti – saba jäi kinni, tõmbas saba lahti – nokk jäi kinni. Probleemi juured on aga tunduvalt sügavamad kui lihtsalt valdkonna reguleerimises. Õigete lahenduste leidmiseks tuleks vaadelda Eestit kui mereriiki: seda, mis seisus me oleme ja miks, ning alles seejärel saab mõelda, kuidas edasi liikuda. Eesmärk iseenesest on ju selge, näiteid pole vaja kaugelt otsida. Põhjamaade rannikumeres keeb meiega võrreldes vilgas elu ja väikelinnade rannas kõrgub üle majade mastimets. Soomes, Rootsis, Taanis ja Norras on maailmas enim väikelaevu, paatidest-kaatritest jahtideni elaniku koh-

ta. See tähendab, et meretarkus saadakse sageli selgeks maast madalast. Kui on olemas üldine kultuuritaust, on ka valdkonda alati lihtsam reguleerida. Eesti merekultuur, mis sõjaeelsel ajal tuule purjedesse sai, jõudis suurte seiklusteni (näiteks Ahto Valteri ümberilmareis), merelood hakkasid saama raamatuteks – selle lõikas okupatsioon valusalt läbi. (Väike)sadamad olid mõistetavatel põhjustel riigi ja KGB teravdatud pilgu all. Ehkki kalurikolhoosides säilitasid mehed isade-vanaisade meretarkusi, tegi kollektiviseerimine rannakalapüügist tööstusharu. Purjetamine oli osa riiklikust spordisüsteemist. Väikelaevandus hobina taandus suuresti varjusurma. Praegusajal – kui paranevad majanduslikud olud lubavad inimesi vee peale (nii merele kui siseveekogudele), areneb väikelaevade turg, ehitatakse väikesadamaid jne – vajab väikelaevandus ka järjest suuremat tähelepanu. Alates koolitusest, lõpetades järelevalvega. Ühelt poolt väheste kogemustega meresõitjate lisandumine ja teisalt Eestit külastavate aluste rohkus on andnud järjest enam tööd merepääst-

jatele. Samas tõi tänavune kevad teate Kuressaare merevalvekeskuse sulgemisest, ka käimasolev politseireform puudutab tegelikult väikelaevandust. Vabatahtlike merepäästjate kriitika kipub samas mõistlikke ettepanekuid esitades nõrgaks jääma. Need on sõnumid, millele laiem avalikkus ei oska praegu paraku reageerida ning seetõttu ei tunneta ka otsustajad, et riigi üks käsi ei tea, mida teine teeb.

JUHTMÕTE Laiem avalikkus ei oska merendust puudutavatele sõnumitele reageerida ja seetõttu ei tunneta ka otsustajad, et riigi üks käsi ei tea, mida teine teeb.

LK 4

KÕVA SÕNA NATO ja vana Euroopa pealinnad on teatud määral üles ärganud, ei pea enam ei Venemaa naabreid peast vigasteks häirekellalööjateks ega Venemaad usaldusväärseks partneriks.

PÄEVA KOMM

Kolumnist Jüri Vendik, PM 26.06

Kõik oli seal imetore ja läbimõeldud, nagu RMK ning ka valdade ja kaitsealade tehtud radadel Eestis tavaliselt ongi.

Postimees 1922. aastal

Minus ärkas Sherlock Holmes. Ehitaja oli täitnud märgistamiskohustuse nii minimaalselt kui ta vähegi asja kontrollijatele sobivalt esitada suutis. Millisel matkajal on taskus eriline värv selle plekktahvli sodimiseks? Arvamustoimetaja-moralist ütleb: kui ELi maksumaksjad töö eest tasusid, oleks kohane vähemalt sildiga tänada. Sherlocki järeldus: selge väikese inimese vaikse protesti juhtum. Pahameel on märgatav, mis iganes on selle põhjus. Eelmisel suvel käisin Kallastel. Liivakivikaljud ja järve kohale sääsejahile lendavad pääsukesed on imeline vaatepilt. RMK tõepoolest hariv tahvel oli üles pandud nii, et venekeelset osa sai vaadata teerajalt, aga eestikeelse uurimiseks pidi hüppama pahkluudeni mudaauku. Pigem vist jälle märk väikese inimese vaiksest protestist. Mina pole harjunud käima tagauste kaudu ega pahandama vaikselt. Kui aga järele mõelda, on vaiksel protestilgi oma võlud. Ja vast on valimistelgi selle nähtusega ühisjooni?

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

On viimane aeg hakata Eestis merendusega seotud teemadele süsteemselt lähenema. Vaid nii saame kunagi kaugemas tulevikus välja jõuda olukorda, kus polegi vaja paragrahvi abi – merekultuur lahendab mitmed küsimused n-ö eneseregulatsiooni korras. Näiteks soomlased ei vaja väikelaevajuhi luba.

urmas nemvalts

marti aavik

1 8 5 7

Sõnumeid ja teateid siseriigist. Äratuseks Nõo lauluharrastajatele. Jaanipäeval pärast surnuaja-püha oli Nõo kiriku heaks lotterii-allegri, mis ilusa ilma tõttu palju rahvast kokku meelitas. Pidul esinesid Nõo sega- ja Rõhu puhkpillide koor. Segakoori laulud kõlasid hästi, kuigi lageda taeva all. Mõnus oli sajaaastaste kaskede ja pärnade vilus laulu ja muusika helidel mõni tund viibida. Laulu kuulates tekkis nagu iseenesest küsimus, miks nii pisike koorike – naislauljate seas ainult neli meest? Kuhu jäävad teised Nõo lauluarmastajad, noored inimesed, eriti kooliõpi-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

lased vanematelt õppeaastatelt, isegi üli- ja keskkoolide õpilased? Tahaksin sajapealiselt koorilt laulu kuulata, mis kui vägev lainte koha kajaks üle maa! Veel on aega, enne kui teie laiali valgute – ühinege oma kodukülas ja pange laul hüüdma! Juuli lõpul tahaks veel mõnd tundi Nõo kiriku vanade kaskede ja pärnade vilus haljal murul viibida ja kuulata suure koori vägevat laulu. Mida laiemast ringkonnast tegelased koos, seda suurem rahva osavõtmine. Üles siis Nõo noored, raputage maha loidus – tegutsege! Küll saab siiski vaita olla, kui saad alla musta mulla… Küliste. 27.07.1922

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 27. JUUNI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Sotsid ja IRL panid õlleaktsiisi tõstes seljad kokku karin kangro karin.kangro@postimees.ee

Riigikogu rahanduskomisjon viis eile üllatuslikult Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning opositsioonilise Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) häältega aktsiisiseaduste eelnõusse muudatuse, mis tõstab õlleaktsiisi plaanitust kiiremini. Muudatusettepaneku esitas rahanduskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev, kelle sõnul on saadikute poole pöördunud mitmed tervise edendamise organisatsioonid, kes on leidnud, et eelnõuga kavandatud hinnatõus on liiga väike eelkõige õllele ega piira alkoholi kättesaadavust. Nii tekkis tema sõnul ettepanek tõsta aastatel 2015–2018 õlleaktsiisi seni kavandatust rohkem: kui eelnõu järgi tõuseb alkoholiaktsiisi määr 2015.

aastal 15 ning järgmistel aastatel 10 protsenti, siis muudatusega tõuseb õlleaktsiis järgmisel aastal 20 ja edaspidi 15 protsenti. Vassiljev tunnistas, et komisjonis jagunesid hääled tavalisest erinevalt. Nimelt toetasid muudatust SDE saadikute kõrval riigikogu liikmed opositsioonilisest IRList, ent opositsioonilised keskerakondlased ja võimuliitu kuuluvad reformierakondlased hääletasid vastu. SDE fraktsiooni esimees Karel Rüütli ütles, et rahanduskomisjonis on aktsiisimäärasid korduvalt arutatud. «Koalitsioonipartnerite vahel see kindlasti suuri pingeid ei tekita, selles küsimuses jäädi lihtsalt eriarvamusele ja komisjon vormistas selle muudatusettepaneku nii, nagu hääletustulemus tuli,» märkis Rüütli, kelle sõnul saavad frakt-

sioonid ettepaneku uuesti hääletusele panna riigikogu suures saalis. «Sel juhul otsustab suur saal, millised aktsiisimäärad jäävad.» Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe, komisjoni kuuluva Remo Holsmeri sõnul on koalitsioonipartnerid alkoholiaktsiisis eri meelt algusest peale. Tema sõnul leiab Reformierakond, et nii kange kui ka lahja alkoholi aktsiis peab tõusma kiiremini kui elukallidus ning nende suhe ei peaks muutuma. «Praegu on aktsiiside vahe 2,6 korda, Euroopas keskmiselt üle kolme. Reformierakonna meelest peaks jätkama senise poliitikaga ja pigem

Riigikogu fraktsioonid saavad aktsiisiettepaneku uuesti hääletusele panna esmaspäeval suures saalis.

võiks aktsiiside vahe suureneda,» märkis ta. Küsimusele, kuidas koalitsioonipartnerid oma eriarvamuse lahendavad ja mis seadusemuudatusest saab, vastas ka Holsmer riigikogu täiskogule viidates: «Järgmisel nädalal on eelnõu riigikogu suures saalis, siis selgub lõplik tõde.» IRLi kuuluv rahanduskomisjoni liige Helir-Valdor Seeder nimetas komisjonis tekkinud olukorda aga segaseks ja üllatavaks. «Meil on keeruline praegu aru saada, milline on valitsuse ja koalitsioonipartnerite seisukoht,» lausus ta. Seeder märkis, et kuna eelnõuga pannakse paika aktsiisid järgmiseks neljaks aastaks, peaks aktsiisipoliitika olema järjepidev. Tema sõnul vajavad ettevõtjad, maksumaksjad ja tarbijad aktsiisipoliitikas selgust ja kindlust.

Palju õnne ja head isu!

Venemaa sõjalennuk rikkus Eesti õhupiiri Kolmapäeval kell 10.33 sisenes Venemaa Föderatsiooni relvajõududele kuuluv transpordilennuk IL-76 loata Eesti õhuruumi. Pihkvast Kaliningradi teel olnud lennuk sisenes Eesti õhuruumi Vaindloo saare juures vähem kui poole meremiili sügavuselt ning viibis Eesti õhuruumis alla minuti. Piiririkkumise registreeris õhuoperatsioonide juhtimiskeskus Ämaris, tuvastuslennu tegi Taani hävitaja F-16. Venemaa Föderatsiooni lennuk oli Eesti lennujuhtimiskeskusega raadiosides ning transponder oli sisse lülitatud. postimees.ee

Riik hakkab koguma teavet lennureisijate kohta Valitsus saatis eile riigikogule seadusemuudatused, mille jõustudes peavad lennuettevõtted hakkama edastama lennureisijate broneeringuinfot õiguskaitseasutustele, et nood saaksid ennetada, avastada ja uurida terroriakte ja raskeid kuritegusid. Broneeringuinfo sisaldab reisija isiku- ja kontaktandmeid, broneeringu eest tasumise ning lennu üldandmeid. Muudatused on kavas jõustada 2017. aastast, mil peaks hakkama kehtima Euroopa Liidu broneeringuinfo jagamist nõudev direktiiv. postimees.ee

3912

tudengit võtab eilsest kuni 4. juulini vastu Tallinna Tehnikaülikool.

Õpetajad ameti mainega rahulolematud Eesti 7.–9. klassi õpetajad on töö ja kooliga reeglina rahul, kuid neile ei meeldi õpetajaameti staatus, selgus värskelt avalikustatud õpetamise ja õppimise uuringust «TALIS 2013». Võrreldes eelmise, 2008. aastal läbi viidud uuringuga on tunduvalt paranenud õpetajate hinnang õpetaja-õpilase suhetele ning õpetaja enesetäiendamise võimalustele. Kui viie aasta eest väitis 84 protsenti uuringus osalenud Eesti õpetajatest, et enamikku tema kooli õpetajaid huvitab, mida õpilased arvavad, siis nüüd väitis nii peaaegu 92 protsenti õpetajaist. postimees.ee

Rüütel eelistab taastuvenergiat

rem, et mitte jääda jalgu 4. juulil algavale laulu- ja tantsupeole. Ameerika Ühendriigid tähistavad iseseisvuspäeva 4. juulil, mil 1776. aastal ratifitseeris kongress iseseisvusdeklaratsiooni, millega toonased Suurbritannia kolooniad kuulutasid end iseseisvaks ja panid aluse Ameerika foto: jaanus leesment Ühendriikidele. PM

Sigadele väga ohtlik Aafrika seakatk on jõudnud Lätti

IRL vangerdab, et Viimsis võimule jääda

Nii kodu- kui ka metssigadele üliohtlik Aafrika seakatk on jõudnud Lätti ning Eesti veterinaar- ja toiduamet (VTA) kutsub loomadega kokku puutuvaid inimesi üles suurendama bioohutust. «Lätist Valgevene piiri lähedalt leiti äsja kuus hukkunud metssiga, analüüsid kinnitasid Aafrika seakatku,» ütles VTA peadirektor Ago Pärtel. Tema sõnul pakub pisut lohutust vaid teadmine, et Aafrika seakatkuga metssead leiti Eestist suhteliselt kaugelt. «Eks lätlased panevad nüüd ohtlikele aladele piirangud peale. Lisaks äsja avastatud Aafrika seakatkule on Lätis klassikaline sigade katk,

Viimsi vallavanem Jan Trei astub ametikohalt tagasi ning naaseb volikokku, kust peab lahkuma tema asendusliige Urmas Arumäe, kes keeldub vallavolikogu esimeest umbusaldamast. IRL andis juba mõne aja eest sisse umbusaldusavalduse vallavolikogu sotsiaaldemokraadist esimehele Ain Pinnonenile. Ilma viimastel valimistel IRLi nimekirjas kandideerinud Arumäe hääleta ei lähe see aga läbi. Kui volikogus hääletab Arumäe asemel Trei, on praegusel IRLi ja valimisliitude koalitsioonil umbusalduseks vajalikud hääled koos. Trei ütles, et selline kombinatsioon on IRLile sundkäik,

seega on seal elusloomade liigutamisel niigi piirangud peal,» sõnas Pärtel. «Võõraid ei tohi mingil tingimusel farmi lubada, peab täpselt teadma, kus farmi territooriumile sõitev sõiduk on liikunud ja loomulikult tuleb välistada igasugune kontakt kodu- ja metssigade vahel,» nimetas VTA peadirektor põhilised ohutusmeetmed. Pärteli kinnitusel Eesti praegu karantiini ei kehtesta. «Kuniks taud on teises riigis, ei anna karantiin midagi juurde,» sõnas Pärtel. Kui VTA peaks metssigade küttimist tellima, on Eesti Jahimeeste Selts tegevjuhi kinnitusel valmis läbi rääkima. BNS

Vaata hiiglasliku sünnipäevatordi valmimist.

mis talle endale ei meeldivat ning et ta loodab juba sügisel naasta vallavalitsusse. «Haldo Oravas on peatanud oma volikogu liikme staatuse. Nüüd ta teatas, et tuleb sügisel tagasi volikokku ja mina saan volikogust jälle vallavalitsusse minna,» lausus Trei. Uus vallavanem ja vallavolikogu esimees valitakse tema sõnul järgmisel volikogu istungil, mis toimub ilmselt tuleval teisipäeval. Viimsi volikogus on 21 liiget – IRLil on seitse, Reformierakonnal viis, sotsidel kolm, Keskerakonnal kaks ja valimisliitudel neli kohta. Praegu on võimul IRL koos valimisliitudega. tallinncity.postimees.ee

POSTIMEES.EE

Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäeva auks eile peetud vastuvõtul pakuti hamburgereid ja 300 kilogrammi kaalunud torti, mida Radisson Blue kondiitrid valmistasid eile hommikul kella 6st õhtul kella 17ni. Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Jeffrey D. Levine ja proua Janie Keeler korraldasid iseseisvuspäeva auks vastuvõtu seekord va-

Arnold Rüütli nõuniku Jüri Kanni sõnul elab Rüütel Kaare tänava majas kuni uue maja valmimiseni äsja soetatud Maarjamäe krundil. Nõunik avaldas lootust, et uus maja valmib aastaga. Maarjamäe majja tahab Rüütel rajada arhiivi, raamatukogu ja Rahvusliku Arengu Fondi. Samuti kaalub president uues elukohas taastuvenergia kasutamist. postimees.ee

Kaal jääb veel aastaks loomaaeda

Viisavabalt Mongooliasse

Aasta eest ametist lahkumisest rääkinud Tallinna Loomaaia kauaaegne direktor Mati Kaal katsub vähemalt ühe aasta veel ametis olla, sest loomaaia töötajad kardavad, et linnavalitsus määrab uue direktori nende arvamusega arvestamata. BNS

Eesti kodanikest turistid ja ettevõtjad saavad nüüd reisida Mongooliasse viisavabalt ning viibida viisata seal järjest kuni 30 päeva. Mongoolia valitsus on otsustanud kehtestada ühepoolselt viisavabaduse esialgu kuni tuleva aasta lõpuni, teatas välisministeerium. BNS

Postimees.ee küsitlus Millal oled sel suvel puhkusel?

14%

Ma ei võtagi puhkust

Juunis

Puhkan mõnel muul aastaajal

466 vastajat

36% Juulis

27%

Jagan mitme kuu vahel

Septembris

10% Augustis

4 || EESTI || POSTIMEES, 27. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

VABA AEG MEREL. Kaks väikelaevaomanikku räägivad väga erinevat juttu, kas ja milline alus endale soetada.

Jahid ja kaatrid keskklassi käeulatuses «Kui käed on küljes ja viitsid ise teha, on see poole päeva töö,» lisab Henno. «Kui lased teha sama töö teenusena, kulub 25–30 eurot tunnist.»

nils niitra reporter

Piirivalvur: väikelaevajuhtide koolitus jätab palju soovida

foto: mihkel maripuu

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Allikas: maanteeamet

24 726 798

860

530

2012

2013

2014

26 764

23 562 760 2011

22 459 583 2010

21 663 699 2009

väikelaevu kokku esmaselt registreeritud uued alused

25 988

Ainuüksi tänavu esimese viie ja poole kuuga registreeriti 530 uut väikelaeva, kokku on Eestis ligi 27 000 väikelaeva. Praegu on kehtiv väikelaevajuhi tunnistus 14 557 inimesel.

20 738

et vormiliselt kõlbab see paber nii jahi kui merekaatri juhtimiseks. See on aga umbes sama hea, kui anda mootorrattajuhiloa omanikule ühtlasi õigus sõita veoautoga. «Väikelaevajuhi koolitus võiks koosneda baasõppest ja seejärel täienduskoolitusest juhul, kui inimene tahab minna jahi peale,» selgitas ta. «Väikelaevajuhi tunnistus annab praegu õiguse juhtida kuni 24-meetrist purjekat, mis tähendab seda, et inimene võiks minna kohe Volvo Ocean Race’i ümbermaailmaregatile.» Nils Niitra

1273

Alliku hinnangul on probleemiks seegi, et suur osa väikelaevajuhtidest käib merel liiga harva. «Eesti vetes on head mereilma vähevõitu ja siit ka kesine praktika. Inimesed võiks oma hooajaga varem alustada ja hiljem lõpetada, nii paranevad ka oskused.» Enamik päästejuhtumitest on seotud mootorpaatidega, kuna neid on jahtidest rohkem. Ent oma rolli mängib seegi, et jahiomanikud on sageli kogenumad sõitjad. Väikelaevajuhi koolituste suureks hädaks on Alliku väitel ka see,

2008

vähesus – need koolitused on liiga teoreetilised,» lausus ta. «Lisaks on minu arvates liiga vähe merepääste osa.» Ka kütuse otsasaamine on Alliku kinnitusel seotud juhtide kogenematusega. «See on navigeerimisviga, sest inimene ei mõtle oma teekonda korralikult läbi ega varu piisavat kogust kütust,» lausus ta. Selles mõttes tekibki nokk-kinni-saba-lahtiolukord, et ühest küljest peaks inimesed kogemuste hankimiseks rohkem merel käima, teisalt aga kaasnevad sellega kogenematusest tingitud vead.

18 906

kas kütus, mootor on rikkis või keegi üle parda kukkunud. «Väikelaevade ja eriti jahtide puhul on väga tavaline ka madalikule sõitmine,» lisas Allik, kelle hinnangul on Eesti rannikuveed navigeerimiseks üsna keerulised. Tuleb ette ka joobes väikelaevajuhte – jahi või kaatriga võib sõita muide lausa kuni 0,8-promillise joobega. Õnnetuste põhjusena pole joobes juhtimine siiski suurim probleem. Väikelaevajuhtide koolitus pole Alliku sõnul Eestis kindlasti piisaval tasemel. «Peamine puudus on praktika

1232

piirivalveamet lisaks eelnevale, et tervelt neli alust vajas laupäeval Läänemerel kaldale jõudmiseks abi. Ümber läks purjekas, üks kaater ja jaht sõitsid madalikule ning üht kaatrit tabas mootoririke. Alliku sõnul tuleb piirivalvuritel tegelda aina rohkemate juhtumitega, mis on seotud ka väikelaevaomanike kogenematusega. «Ühest küljest on väikelaevade lisandumine kasvatanud meie töömahtu, aga teisalt on ju tore, et inimesed üha enam merele tulevad,» lausus ta. Tüüpjuhtudel on väikelaevnikel saanud otsa

2007

Politsei- ja piirivalveameti merehaldustalituse juhataja René Alliku sõnul jätab meie väikelaevajuhtide koolituse praktiline pool tublisti soovida. Jahi- ja kaatriomanike hulga tempoka kasvuga kaasneb paraku ka kogenematusest tingitud õnnetuste risk. Läinud reedese seisuga olid piirivalvurid viinud tänavu läbi kaks lõbusõidualustega ja seitse väikelaevadega seotud otsinguja päästeoperatsiooni. Siseveekogudel on sedalaadi õnnetused päästeameti rida. Juba nädalavahetusel teatas aga politsei- ja

Kirjanik ja reklaamiettevõtja Sass Henno nädal tagasi oma jahil Vanasadama Admiraliteedi basseinis.

Väikelaevad

17 178

Henno sõnul ei maksa seda üle dramatiseerida, kui sageli jahiomanikud tegelikult oma alusega merele jõuavad. «Merel oldud tundide arv on paratamatult väike. Kui palju on meil inimesi, kes ei jõua oma suvilasse, kui palju neid, kellel seisab garaaži all surfivarustus või kui palju neid, kellel seisab liisitud ATV jõude?» küsib ta. «Tegelikult tuleb endalt küsida, kas sa tahad seda või

832

Kirjanik ja reklaamiettevõtja Sass Henno soovitab osta jahi puhtalt emotsiooni pealt, meediaettevõtja Margus Metsa vaated on risti vastupidised.

Niisiis soovitabki Henno osta jahi puhtalt emotsiooni pealt. «Siis õpite enda ja purjetamise kohta nii mõndagi,» lausub ta. «Ostke 2500–3500-eurone jaht ja võtke sõbrad kampa – kui elustiil külge ei jää, siis müüte jahi lihtsalt 500 eurot odavamalt maha. Kogemus on ikkagi hindamatu.» Eesti Meedia kontserni kuuluva ettevõtte Ühinenud Ajalehed nõukogu liige Margus Mets on Hennost staažikam merekaru. Aga tema vaated on risti vastupidised – kui ostad jahi või kaatri, siis kümme korda mõõda, üks kord lõika. Metsale meeldib seilata välismaal rendijahtidega, Eestis liigub ta aga isikliku merekaatriga puhtpraktilisel põhjusel – mehel on väikesaarel suvekodu. «Me-

leb ta. Samas maksab 10-meetrine uus jaht 100 000 eurot, aga sama pikk kaater paarsada tuhat eurot. Metsa sõnul saab ka auto kätte tuhande euroga, aga tema ei soovita kellelgi osta väga odavat vana jahti. «See on suur õnn, kui sul esimesel hooajal midagi ei juhtu,» lausub ta. «Mina välistaksin üldse sellises hinnaklassis jahtide ostmise. Ohutu ja sõidetava kasutatud jahi hinda tuleks vaadata 20 000 eurost ülespoole.» Jahi ja kaatri hoolduskulud on Metsa jutu järgi üsna üüratud. «Veealune mürkvärvi osa tuleb vahetada välja kas üle aasta või igal aastal,» räägib ta. «Igal sügisel tuleb hooldada mootorit – siin ei tohi olla mingeid kompromisse. Kirvereegli järgi maksab kaatri aastane hooldus, kaikohad, kütus ja hoiustamine umbes kümme protsenti tema maksumusest. Kui luksuskaater maksab 100 000 eurot, siis 10 000 eurot on aastane hoolduskulu.»

2006

Kaaludes või emotsiooniga?

rekaater pole jahiga võrreldes nii stabiilne ega tormikindel,» räägib ta. «Autot ja mootorratast ei saa omavahel võrrelda. Selge see, et kaater on kiirem.» Merekaatri kütusekulu on üsna kolossaalne. «Meremiil on 1,8 kilomeetrit ja minul on keskmise suurusega kaater, mis võtab kaks liitrit diislikütust meremiili kohta,» ütleb Mets. «Suuremad ja luksuslikumad, kuni 24-meetrised kaatrid võtavad 14 liitrit meremiili kohta.» Kõige kallim hoiustamisviis kaatritele ja jahtidele on hoida neid siseoludes ellingutes, kus on talvel vähemalt pluss viis kraadi. «Enamik hoiab oma jahti siiski kail,» räägib Mets. «Väiksemaid kaatreid saab panna ka koduõue või garaaži.» Uus kümne meetri pikkune Bavaria jaht maksab Metsa sõnul 100 000 eurot, sellal kui väiksema kaatri saab osta 50 000 euroga. «50 000-eurone auto on väga kallis auto, sellal kui sama hinnaga kaater on väga kasin kaater,» üt-

15 896

ei taha? Loomulikult ei ole see praktiline asi – keegi ju jahiga kalal ei käi. Aga kui on selline tunne, siis sa lihtsalt pead selle saama.»

234

Kui sageli Henno oma jahiga seilamas käib? «Aus vastus on see, et palju vähem, kui tahaks. Merele lähed siis, kui on kena õhtu ja mõnus tuul,» tunnistab ta. «Kui on pilvealune tuuline ilm, siis võib lihtsalt sporti teha. Sõbrad tahavad ikka rahulikult kruiisida – päris üksinda pole ma enam merel käinud.» Navigatsioonihooaeg kestab küll pool aastat, aga head mereilma on paar-kolm kuud ja siis käib Henno merel kakskolm korda kuus. Enamasti on tegu lühemate sõitudega Tallinna ümbruses. «Korra suve jooksul käime Pärnus ära, see on selline pikem, 30-tunnine sõit,» lisab ta. Kellele kaater, kellele jaht? «Üks mees sõidab Riiga lennukiga, teine aga autoga,» seletab Henno. Kaatri miili (1,8 kilomeetrit) kütusekulu on Henno kinnitusel suur. «Kui sõidad Pärnusse purjekaga, ei maksa see suurt midagi, aga kaatriga minnes kulub kütusele mitusada eurot. Kaater on kohalejõudmiseks, jaht protsessi nautijale.» Kaatri eeliseks on siiski kiilu puudumine. Suurt jahti koduõuele naljalt ei vea, küll aga pisema kaatri, millel ei pea olema ilmtingimata ka sadamakohta. Väikese kaatri võib lasta iga kord treilerilt vette ja pärast välja tõmmata, jahiga pole see põrmugi nii lihtne.

2005

Paar-kolm korda kuus

äikelaevaomanike hulk on v ä he m k u i kümne aastaga pea kahekordistunud ja seepärast toob Postimees teieni jahi- ja merekaatriomanike kaks täiesti erinevat arusaama, kas ja millist alust endale osta. Kirjanik ja reklaamiettevõtja Sass Henno muretses endale mõni aasta tagasi 5500 euro eest 1979. aastal ehitatud jahi Maxi 77, tegu on Rootsi perepurjekaga. Jahti mahub magama viis inimest, sellel on nii tualett kui ka kööginurk. See on Hennol juba teine jaht – 2008. aastal ostis ta endale Inglismaal toodetud jahi, aga see jäi väikseks. «Sellega ma õppisin purjetama,» räägib Henno. «Esimene jaht maksis vist Kuldses Börsis 80 000 krooni, aga kauplesin 50 000 krooni peale.» Henno näitab mulle 3500 eurot maksva, 1979. aastal ehitatud jahi Junker kuulutust – kui tema ostaks täna oma esimest jahti, soetaks ta just sellise. «Tegelikult saab natuke tööd vajava jahi kätte ka 2500 euroga,» lisab ta. «Üsna mõistliku hinnaga leiab Väinamerele ja Rootsi-Soome sõitudeks sobilikke aluseid.» Päris krõbedad summad tulevad aga mängu siis, kui küsin Hennolt jahi hooldamise ja hoiustamise kohta. Tema jaht seisab Tallinna Vanasadamas ja kuus kuud navigatsioonihooaega läheb maksma üle 800 euro. Sellele lisaks kulub kokku 60 euro ringis purjeka sisse-välja tõstmisele, talveplatsi rendile sadamas lisaks veel 100–150 eurot kuus. Kokku maksab paadi hoiustamine ja sadamakoht Henno arvutuste kohaselt 1500–1600 eurot aastas. Reeglina kaasneb kasutatud jahi ostuga ka vajadus soetada sellele uus mootor, mis pole samuti üleliia odav. Aasta-paari tagant tuleb paadipõhjalt maha kraapida vana mürgikiht, mis hoiab eemal igasugu mereloomad. Seejärel tõmmatakse peale uus võõp.

POSTIMEES, 27. JUUNI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE PEO ALGUSENI ON JÄÄNUD

Tuli liikus taas üle maakonnapiiri Laulu- ja tantsupeo tuli liikus eile LääneVirumaalt Ebaverest Järvamaale JärvaJaani, peatudes KiltHIIUMAA sis, Järsis, Võhmutas ja Karinus. Pärast eilset jääb sõita veel SAAREMAA kaheksa päeva – 4. juuli õhtul jõuab tuli Tallinna Kalevi staadionile, kus algab tantsupeo esimene etendus. PM

4.07 LÕPP Tallinn

PÄEVA HARJUMAA

26.06 Järva-Jaani

LÄÄNEV VIRUMAA

IDAVIRU UM UM MAA VIRUMAA

JÄRVA VA AM AA AA JÄRVAMAA LÄÄNEMAA

27.06 Viisu

RAPLAMAA

28.06 Lokuta PÄRNUMAAmõisapark

JÕGEVAMA JÕ MAA JÕGEVAMAA

TARTUMA MA AA TARTUMAA

VILJANDIMAA

15.06 ALGUS Tartu PÕLVAMAA VALGAMAA VÕRUMAA

foto: jaanus ree

Treenitud silm tabab postipakist narkoaine

mniva (endine Eesti Post) rahvusv a he l ise posti osakonda saabuvate saadetiste hulgast leitakse päevas keskmiselt üks pakk narkootilise ainega. Seejuures on selliste saadetiste hulk viimastel aastatel kõvasti kasvanud. Maksu- ja tolliameti (MTA) vaneminspektor Reet Õunapuu nendib, et viimase aasta jooksul on ka tellitavad kogused väga suureks läinud. Mõni nädal tagasi avastas toll näiteks postipakist üle saja grammi hašišit. «Kuna internetipoodide leheküljed on avalikud, siis usutakse, et tellimine on lubatud,» oletab Õunapuu põhjust. Kui mõni aasta tagasi vaevuti keelatud aineid postipakis peitma, siis nüüd lükatakse näiteks marihuaana lihtsalt paberi vahele ja pistetakse ümbrikusse. Tõsi, taimepuru on enamasti vaakumpakendis, mis ei lase spetsiifilisel lõhnal levida. «Muidu oli nii, et kui suur postikott tehti lahti, oli juba marihuaana lõhna tunda,» ütleb vaneminspektor. Kanepiseemneid peideti aga CD-karpidesse, šampoonipudelitesse, aga ka kartongiavades-

se. Viimasel ajal seda enam teha ei viitsita. Treenitud silm märkab läbivalgustusseadme ekraanilt kahtlast orgaanilist ainet, misjärel avab postitöötaja tolli nõudel paki lähemaks kontrolliks. Mõni päev tagasi avastas toll ümbrikust aga fooliumpakendisse poetatud kristallpulbri, mis on esialgse kahtluse kohaselt amfetamiin. «See on linnalegend, et foo-

lium ainet varjab,» kinnitab Õunapuu. Mis ainega täpselt tegu on, selgitab välja kohtuekspertiisi instituut. Eile näiteks avastasid tolliametnikud Hollandist teele pandud narkoseenekasvataja n-ö stardipaki. Kaasa oli pandud isegi kasutusjuhis, et algaja saaks aru, kuidas eoste vedelkultuurist hallutsinogeenseid aineid sisaldavaid seeni kasvatada. Vedeliku omamise

eest saab aga karistada. Pakk Holl a nd i st on MTA töötajate jaoks juba ilma röntgenipilti nägemata riskifaktor. «Viimasel ajal sellist maad ei olegi, kust midagi ei tule. Riskimaad pidevalt ka vahetuvad,» lausub Õunapuu. Kui keegi usub, et kanepiseemneid on lubatud tellida ja vaid taimede kasvatamisega vahele jäädes saab karistada, on seegi vale. «Kanepiseemnete kestadelt leitakse ekspertiisis tetrahüdrokannabinooli, mis kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete hulka,» põhjendab vaneminspektor. Nii nagu tomati-, kurgivõi tilliseemnete puhul, on ka kanepiseemnete ostmise kõrgaeg kevadel. Tiina Kaukvere

Kood avab video.

Eesti panustab edukalt maailmakultuuri Eesti panustab planeedi ja inimkonna heaollu kõige rohkem kultuuriga, selgub Hea Riigi Indeksist. Indeks, mille koostasid kaks analüütikut Suurbritanniast ja Hollandist, näitab, kui palju üks riik maailmale annab. Eesti panus, tuleb välja, on eriliselt suur just maailmakultuuri. Selles valdkonnas sai Eesti lausa kuuenda koha. See tähendab, et Eestist eksporditud kultuuri-

Hea Riigi Indeks 1. Iirimaa

21. USA

2. Soome

34. Eesti

3. Šveits

69. Leedu

4. Holland

83. Läti

5. UusMeremaa

95. Venemaa

allikas: goodcountry.org

toodetel ja -teenustel, nagu näiteks filmid, on kõrge väärtus, et me panustame UNESCO organisatsiooni ja et meil on ajakirjandus- ja liikumisvabadus. Üleüldises järjestuses seisab Eesti 34. kohal. Ida-Euroopa riikidest on meist eespool vaid Bulgaaria ja Sloveenia, kes said kõrge koha samuti kultuuri, aga ka teaduse ja tehnoloogia valdkonnas. Kõige viletsam oli Eesti in-

deksi järgi rahvusvahelise rahu ja turvalisuse poolest. Kuigi selle juures vaadati näiteks küberkaitset ja eksporditud relvade suurust, saime 107. koha. Egiptus oli näiteks esimene. Kõigis valdkondades kokku sai esimese koha Iirimaa, aga kultuuris jäi ta näiteks Eestile ühe kohaga alla. Kõige vähem panustavad planeedi hüvangusse indeksi järgi Iraak, Vietnam ja Liibüa. Marian Männi

6 || MAJANDUS || POSTIMEES, 27. JUUNI 2014

Toomas Annus võtab üheksa miljonit eurot dividende Toomas Annuse enamusosalusega AS Riverito (endine Merko Grupp) kavatseb tänavu esitada ettepaneku maksta dividende 15,1 miljonit eurot. Riverito kontsern sai 301 miljoni eurose konsolideeritud käibe juures 22,4 miljonit eurot puhaskasumit. Riverito omanikud on 65-protsendilise osalusega Annus ja 35-protsendilise osalusega Tõnu Toomik. BNS

Silmet Grupi kasum vähenes enam kui poole võrra Ekspeaminister Tiit Vähi suuromanduses olev Silmet Grupp teenis eelmisel aastal 4,2 miljonit eurot kasumit võrrelduna 9,3 miljoni euroga 2012. aastal. Silmet Grupp on valdusettevõte, mille peamised tulud tulevad investeeringutest tütar- ja sidusettevõtetesse. majandus24.ee

OMX TALLINN

798,33 ▼ –0,58%

1000 800 600

VII 2013 IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

VI 2013

VIII 2013

X 2013

XII 2013

II 2014

4,67 ▼ –7,89%

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

UURING. Buumi ajal olid kõige nooremad üsna heal palgapositsioonil, kuid kriisi ajal muutus nende palgatase hoopis kõige madalamaks.

Noorte palgaralli aeg kadri inselberg majandustoimetuse juhataja

ui aastatuhande alguses olid Eestis palgataseme tipus varastes kolmekümnendates kõrgharitud noored mehed, siis viimase kümnendi jooksul on enim teeniv vanuserühm iga aastaga keskmiselt ühe aasta võrra vanemaks jäänud, leidis Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas äsjakaitstud

43,5

39,6

IV 2014 VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,150 0 Baltika 0,440 0 Ekspress Grupp 1,030 0 Harju Elekter 2,740 +3,40 Järvevana 0,700 0 Merko Ehitus 7,200 +0,98 Nordecon 1,000 0 Olympic Group 1,910 +0,53 Premia Foods 0,660 0 Pro Kapital Grupp 2,450 -7,89 Silvano Fashion 2,000 +1,01 Skano Group 1,000 0 Tallink Grupp 0,760 +0,13 Tln Kaubamaja 5,020 -1,38 Tallinna Vesi 13,100 -0,76 Trigon Property 0,464 0

26.06 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,446 -0,54 Hiina jüaan 8,470 -0,22 Jaapani jeen 138,490 -0,17 Kanada dollar 1,458 -0,29 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,357 -0,02 Poola zlott 4,143 -0,18 Rootsi kroon 9,184 +0,12 Rumeenia leu 4,387 -0,13 Šveitsi frank 1,216 -0,03 Suurbritannia nael 0,799 -0,39 Taani kroon 7,456 +0,01 Tšehhi kroon 27,447 +0,04 Ungari forint 307,900 +0,22 USA dollar 1,361 -0,07 Venemaa rubla 45,878 -0,24

magistritöös koostatud mudeli põhjal Mare Loos. Seega viitab statistika sellele, et 2000. aastate alguses edu saavutanud noored mehed saavad siiani kõrgeimat palka. Loos uuris oma magistritöös statistikaameti tööjõuuuringu andmete põhjal kõrgharitud ning täistööajaga meeste ja naiste palku aastatel 1989– 2012. Tema siht oli teha ülevaatlik uuring Eesti kui siirdeühiskonna tööturul toimunud muutustest. «Eestis on tehtud päris palju erinevaid uuringuid, kuidas vanema generatsiooni seas on probleeme üleharitusega ehk inimese haridustase on kõrgem, kui seda nõuab tema tehtav töö, või kuidas 1990. aastatel tekkis võitjate põlvkond. Samas on teiste sarnaste siirderiikide puhul uuringutest näha, et need muutused mõjuta-

36,6

bns

43,4 35

25 1995

32,9

sid tööturgu ka hiljem kui 1990. aastatel. Kogu sellest perioodist Eestis pole kõikehõlmavat ülevaadet tehtud,» rääkis ta. Eelnevad uuringud on näidanud, et siirdeühiskonnas töötab rohkem vanemaid kõrgharitud töötajaid madalaid oskusi nõudvatel ning noored pigem keerulisematel ametikohtadel. Seega on noortel tavapäraselt parem positsioon, kuna noored on omandanud uuemad ja turumajandusele sobivamad teadmised. Samal ajal ei pruugi vanem tööjõud olla motiveeritud uue tehnoloogia kasutamiseks ümber õppima ja nende plaanimajanduse ajal omandatud teadmised kaovad osaliselt siirdumise käigus, kuna need ei ole turul enam nõutud.

Mare Loosi sõnul kattusid tema uuringu järeldused paljuski teistes siirderiikides leituga.

32,1

Praegu a t e i d enim teenivad im k keskealised ke k li ed

31,9

32,1

Kohe tuleb aga mainida, et selged trendid joonistusid uuringus välja vaid meeste puhul. Naiste käitumisel tööturul ei ole selget korrapära. «Naised on lapsehoolduspuhkusel olles mingi aja tööturult eemal ja see tekitab palgakadusid,» selgitas Loos. Samuti ei saa suundumusi välja tuua 1990. aastate algusest, mil toimusid väga kiired muutused turumajandusele üleminekuks. Loosi sõnul kattusid tema uuringu järeldused paljuski teistes siirderiikides leituga: 1990. aastate teises pooles ja 2000. aastate alguses oli nõudlus värskelt kõrghariduse saanud noorte järele ning 2000. aastatel nihkus nõudlus taas vanemate töötajate poole. Kui sajandivahetusel olid kõrgeimalt tasustatud noored

32,8

33,7

35,0

Kui sajandivahetusel läks kõrgeimat palka teeniva mehe vanus üha nooremaks, siis viimasel kümnendil on see taas tõusuteel. 1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

Allikas: Mare Loosi magistritöö

Uus inverterkeevitusseade ESABilt

Vastupidav ja töökindel Lihtne kasutada Energiasäästlik

Lisainfo: Tel: 56 636 235 E-mail: andres.metsmaker@alas-kuul.ee

POSTIMEES, 27. JUUNI 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Eesti Energia müüs tütarfirma

on läbi mehed, siis 2012. aastal sai kõrgeimat palka vanuserühm 40– 49. Siiski pole olukord veel jõudnud samale tasemele lääneriikidega, kus palk on kõrgeim 50. eluaastate alguses. Üle 50-aastaste olukord pole Eestis kogu viimase paarikümne aasta jooksul eriti roosiline olnud. 1990. aastate lõpus teenisid üle 50-aastased suisa kõige madalamat palka. 2000. aastate alguses ei teenitud enam kõige vähem, kuid oluliselt jäädi alla näiteks kõige nooremale vanuserühmale ehk 20–29-aastastele. Edaspidi on olukord paranenud, kuid siiski saavad üle 50-aastased praegu enim teenivast rühmast oluliselt madalamat keskmist palka. Põhjusena

36,3

37,8

39,2

tõnis oja majandusajakirjanik

nägi Loos seda, et selle aja jooksul on 1990. aastate vanem tööjõud tööturult lahkunud ning kõige vanemasse tööjõugruppi on jõudnud need, kes on omandanud üha rohkem kogemust ja teadmisi juba uues majandussüsteemis. Loos leiab, et kui lääneriikides töötavad kõrgharitud vanemad inimesed kõige tootlikematel töökohtadel, siis Eestis on olnud olukord pigem vastupidine, seda eriti just aastatuhande vahetuse perioodil – vanema tööjõu oskustel ja teadmistel ei ole olnud noorematega võrreldes niivõrd suurt turuväärtust.

40,6

41,8

42,8

43,4

25 2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

esti Energia teatas eile oma tütarettevõtte Eesti Energia Võrguehitus müügist seitsme miljoni euro eest Saksa perefirmale Leonhard Weiss. «Põlevkivitööstuse arendamisele pühendunud Eesti Energia jaoks on otstarbekas kõrvaltegevustest loobuda,» kommenteeris tehingut ettevõtte juhatuse esimees Sandor Liive. «Seevastu Võrguehitus vajab omanikku, kelle põhitähelepanu on just võrkude projekteerimise ja ehitamise valdkonnas. Meil õnnestuski seesugune uus omanik leida, mistõttu loodame, et Võrguehituse edasisel arengul on head väljavaated.» Eesti Energia teatel pöördus nõustaja müügiprotsessi käigus 83 Baltimaades ja Põhjamaades, aga ka mujal aktiivselt tegutseva strateegilise ja finantsinvestori poole, kelle hulgast parimaks osutus Leonhard Weissi pakkumine. Eesti ühe suurima erakapitali omanduses oleva elektritööde ettevõtte KH EnergiaKonsult omanik ja juht Heino Harak ütles, et ka neile tehti ettepanek pakkumisel osaleda, aga nad loobusid. «Jõudsime juba enne sei-

sukohale, et me seda siiski ei osta. Tulevik ei olnud nii roosiline, kui oleksime tahtnud,» põhjendas ta loobumist. «Meie meelest ei olnud piisavalt siduvaid lepinguid, samuti tuli arvestada oma tootmisbaaside puudumist ning veel mitmeid momente. Tegijaid on sellel turul piisavalt ja tööpõld pole pidevate lepingutega küllaldaselt tagatud, aga Võrguehituse palgal on küllaltki palju inimesi,» lisas ta. Eelmisel aastal töötas Võrguehituses keskmiselt 269 töötajat, kelle keskmine kuupalk oli 1446 eurot, mis oli Eesti Energia töötajate keskmisest palgast, 1379 eurot kuus, veidi kõrgem.

Eesti Energia teatel pöördus nõustaja 83 strateegilise ja finantsinvestori poole, kelle hulgast parimaks osutus Leonhard Weissi pakkumine.

Eesti Energial oli eelmise aasta lõpu seisuga 7000 töötajat. Mis puutub Võrguehituse hinda, siis see polnud Haraku sõnul kõrge. «Mõni aeg tagasi oleks sellise ettevõtte eest saanud palju kõrgemat hinda,» arvas ta ning lisas, et kui võtta töötajate arvu järgi, oli Võrguehituse hind väga madal. Ettevõtte eelmise aasta kasum oli 1,3 miljonit eurot, mis teeb tehingu hinna ja kasumi suhteks kuus ehk on samas suurusjärgus börsil noteeritud Nordeconiga. Võrguehituse eelmise aasta müük oli 22 miljonit eurot, millest grupisisene käive ehk teenuste osutamine Eesti Energiale ja/või väljaspool seda oli 20 miljonit eurot. Seega väljapoole kontserni tehti töid kahe miljoni euro eest. Võrguehituse uueks omanikuks saab Saksa suurettevõtte Leonhard Weiss tütarühing Leonhard Weiss Baltic Holding OÜ, mis on alates 2011. aastast tegelnud Eestis raudtee ehituse ja hooldusega ning pakub ka Saksamaal erinevaid ehitusteenuseid. Selle tütarettevõtte Leonhard Weiss Viater Ehitus eelmise aasta käive oli neli miljonit ning Leonhard Weiss RTE käive 13 miljonit eurot. Seega suurendab Võrguehitus, mille uueks nimeks saab Leonhard Weiss Energy AS, grupi käivet Eestis üle kahe korra. Saksamaa perefirma Leonhard Weiss on asutatud 1900. aastal. Kontsernis on 3833 töötajat, kellest 250 asuvad Eestis.

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 27. JUUNI 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

HABRAS LOOTUS RAHUKS. Nädala eest välja kuulutatud relvarahu pole kokkupõrkeid peatanud.

Meil on veel palju teha. Läti presidendi Andris Bērziņši sõnul ei pääse tema kodumaa mittekodanike küsimusele lahenduse otsimisest.

Junckeri saatus selgub ilmselt täna Saksa kantsler Angela Merkel ärgitas eile alanud Ülemkogu eel teisi Euroopa Liidu liidreid olema valmis Briti peaministri David Cameroniga kompromissile minema, et lahendada tüli Jean-Claude Junckeri Euroopa Komisjoni presidendiks nimetamise üle. Merkel on kinnitanud, et Cameroni keeldumises Junckerit toetamast ei ole midagi traagilist. Ilmselt jääb Cameron aga Junckeri-vastasuses isoleerituks, sest kohtumise eel avaldasid Luksemburgi ekspeaministri kandidatuurile toetust ka Hollandi ja Rootsi peaminister. Ainsana on Cameroni poolel veel Ungari peaminister Viktor Orbán. Hääletus Junckeri üle toimub ilmselt täna. AFP/BNS

Leedus hakatakse linnapeasid valima otse Ligi kümme aastat kestnud diskussioonide järel seadustas Leedu parlament eile linnapeade otsevalimised. Omavalitsuste valimisseaduse muudatuste järgi hakatakse volikogude liikmeid valima mitmemandaadilises ringkonnas ning linnapead, kes on ühtlasi volikogu liige, ühemandaadilises ringkonnas. Sotsiaaldemokraatide algatatud seadusemuudatus ei nõua põhiseaduse muutmist. Praegu valitakse volikogude liikmeid proportsionaalse valimissüsteemi järgi ning linnapäid valivad volikogude liikmed. BNS

Prantsusmaa annab Nemmouche’i välja Prantsuse kohus otsustas Belgiale välja anda Brüsseli juudimuuseumis inimeste ründamises kahtlustatava prantslase Mehdi Nemmouche’i (pildil), kelle Prantsuse võimud pidasid kinni paar päeva pärast nelja inimese elu nõudnud rünnakut. Üle aasta Süürias pühasõdalaste poolel võidelnud 29-aastane Nemmouche, kes peeti kinni Marseille’s ja on 24. mai rünnaku omaks võtnud, tahtis astuda kohtu ette Prantsusmaal. Rünnakus hukkus üks juudipaar, üks prantslanna ja belglane. AFP/BNS

Patiseis Ida-Ukrainas teenib separatistide huve peeter raudsik reporter

aatamata nädala eest Ukraina presidendi Petro Porošenko välja kuulutatud relvarahule, millega esmaspäeval nõustusid ka separatistid, pole relvad vaikinud. Ukraina armee sõnul on separatistid täna kell kümme hommikul lõppevat relvarahu rikkunud enam kui 40 korda. Ohvriterohkeim vahejuhtum toimus üleeile, kui Ukraina sõjaväe helikopteri Mi-8 allatulistamises hukkus üheksa inimest. Lisaks on tulnud teateid Ukraina sõjaväe paiknemisalade ja kontrollpunktide ründamisest. Separatistid väidavad omakorda, et Ukraina armee pole lõpetanud suurtükkidest Slovjanski tulistamist. Ometigi pole lahingutegevus võrreldav varasemaga, mil inimesi hukkus iga päev. Lootust rahuprotsessi õnnestumiseks lisavad kohtumised separatistide juhtide ja Ukraina võimuesindajate vahel, kus on kohal ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ning Venemaa Föderatsiooni diplomaadid. Porošenko sõnul on tänaseks planeeritud järgmine kohtumine, millest soovivad osa võtta ka separatistid. «See on väga oluline päev: kui meie [15-punktilise] rahuplaani tingimusi vastu ei võeta, peame vastu võtma väga olulise ot-

Venemaa-vastased sanktsioonid Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit panevad kokku järgmist sanktsioonide paketti, mis on suunatud konkreetsete majandussektorite vastu. Sanktsioonid sõjaväelaste vastu*

Sanktsioonid ärimeeste vastu

Ettevõtted

Putini lähikondlased, kelle varad on külmutatud või kellele on kehtestatud viisapiirangud.

* Kehtestatud USA, ELi, Kanada, Šveitsi ja Austraalia poolt 23. juuni seisuga.

Pangad

1. juulist peavad USA pangad hakkama kinni pidama 30 protsendi ulatuses maksu ülekannetelt, mis on tehtud Venemaa finantsinstitutsioonidele. Hinnanguliselt on tegu umbes 27 miljardi dollariga.

MasterCard ja Visa blokeerisid krediitkaarditehingud neljale Venemaa pangale, mis on seotud kõrgete vene ametnikega – SMP Bank, Bank Rossija, Sobinbank ja InvestKapitalBank.

Nafta- ja gaasitööstuse vastased sanktsioonid Litsentsid: USA soovib keelustada litsentside väljastamise tehnoloogiate ekspordile, mis on enam kui kümme protsenti USA päritolu. Ohtlikud tooted: keelustada Arktikas kasutatav seismoloogiliste hinnangute jaoks mõeldud tarkvara ja kõrge kroomisisaldusega roostevabast terasest torud, mis on vajalikud kõrge väävlisisaldusega nafta üles pumpamiseks. © GRAPHIC NEWS

suse,» märkis Porošenko oma avalduses. Nädala eest avalikustatud rahuplaani neljas punkt näeb ette relvastatud gruppide taandumist ja kuues relvade loovutamist. Separatistid on varasemalt öelnud, et enne kui Ukraina sõjavägi pole Donetski ja

Luganski oblastist ära liikunud, ei ole nad relvade mahapanekuga nõus. Lisaks lubab Porošenko rahuplaan sammsammulist detsentraliseerimist, mille järgi kohalikud omavalitsused saavad rohkem õigusi ja võimaluse kaitsta oma huve, sealhulgas

ka vene keele staatust. Selline aeglane ja osaline üleminek pole seni separatiste rahuldanud. Üheaegselt nii Moskva toetatud separatiste kui Kiievit rahuldava lahenduseni jõudmine on vähetõenäoline. Praegune osaline relvarahu toetab separatistide eesmärke ning seetõttu soovivad nad sellega jätkata. Mida kauem on Donetsk ja Lugansk keskvõimu kontrolli alt väljas, seda enam muutuvad nad Abhaasia ja Transnistria sarnasteks külmutatud konfliktideks. Aegamööda loovad Ida-Ukraina kohalikud Venemaa toetatud elemendid oma valitsemisstruktuurid. Tühipalja relvarahuga jätkamine pole aga variant Kiievi jaoks. See, mida Porošenko nimetas eile «väga oluliseks otsuseks», võib tähendada terroritõrje operatsiooni otsustavasse faasi liikumist, kus Ukraina relvajõud võtavad veelgi jõulisemalt kasutusele raskerelvad, suurtükid ja õhuväe. Nädalane aja mahavõtmine viitab samuti võimaliku suuroperatsiooni ettevalmistamisele. NATO on juba teinud teatavaks oma toetuse Ukraina relvajõududele. Kuigi ukrainlastele ei saadeta relvi, toetatakse neid nii väljaõppe kui abiga küberturvalisuse tagamiseks. USA ja Euroopa Liidu liidrid on rõhutanud, et Venemaa sammud pole olnud olukorra rahustamiseks otsustavad. Uut, senisest tugevamat sanktsioonide paketti pannakse praegu kokku. Sanktsioonide mõjuma hakkamine nõuab siiski aega ning praeguses olukorras teenib patiseis enam Moskva toetatud separatistide Ukraina huve.

POSTIMEES, 27. JUUNI 2014 || ARVAMUS || 9

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Kolm uut võimalust

MEIE UUS MAAILM LM

Henrik Roonemaa

Assotsiatsioonilepingud Gruusia, Moldova ja Ukrainaga aitavad luua stabiilsust

Venemaa käitumine ei jäta kahtlust, et eesmärgiks on takistada Ukraina, Moldova ja ka Gruusia demokratiseerumist ning moderniseerumist, mis on täna allkirjastatavate assotsiatsioonilepingute peamine eesmärk, kirjutab Eesti Idapartnerluse Keskuse juhataja Marge MardisaluKahar.

epingute allkirjastamine on siiski alles protsessi algus. Tehniliselt ootab pärast 27. juunil toimuvat allkirjastamist ees ratifitseerimisprotsess partnerriikide, Euroopa Parlamendi ja 28 liikmesriigi parlamentide poolt. Pole kahtlust, et see protsess võib võtta tervikuna aega üsna mitu aastat, mis sisepoliitiliste tagasilöökide puhul partnerriikides võib veelgi venida. Võimaldamaks lepingute positiivse efekti kohest esilepääsu, rakendub juba mõni kuu pärast allkirjastamist lepingute ajutine kohaldamine, mis laieneb mitmetele demokraatiat, õigusriiki ja ka suuremale osale kaubandusosa puudutavatele sätetele.

ssotsiatsioonikriitikud on enamasti keskendunud reformiprotsessi kulukusele, mitte niivõrd sellega seonduvatele võimalustele. Samas on kõikide nende riikide näitajaid vaadates selge, et riikide majandused vajavad hädasti moderniseerimist ja ühiskonnad reformimist. Olgu näiteks toodud Eesti võrdlus Moldova ja Gruusiaga: kui NSV Liidu lagunedes olime oma näitajatelt üsna sarnased, siis 2013. aastal oli Eesti SKT per capita 19,031 USA dollarit, Gruusia ja Moldova näitajad võrdluseks aga vastavalt 3,604 dollarit ja 2,229 dollarit. Prognoosi kohaselt tõuseb Gruusia majanduskasv DCFTA eduka ellurakendamise puhul 4,3 protsenti ning Moldova puhul vastavalt 5,4 protsenti. Tihti on Ukraina, Moldova ja Gruusia assotsiatsioonilepingute saagat võrreldud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide eurointegratsiooniprotsessiga. Sarnasusi on kindlasti palju, samas näeme ka tohutuid erinevusi. Meie puhul oli ELi valmisolek uustulnukaid vastu võtta suurem, ka ei seisnud teisel pool piiri Vene tankid. Sel ajal kui kogu maailm püüab tõlgendada Putini järgmist taktikalist käiku, ei ole Venemaa senine käitumine jätnud mingit kahtlust, et strateegiline eesmärk on takistada Ukraina, Moldova ja ka Gruusia demokratiseerumist ja moderniseerumist ehk seda, mis on täna allkirjastatavate assotsiatsioonilepingute peamine eesmärk. EBRD hinnangul on Vene-Ukraina kriisi tagajärgedel negatiivne mõju kõigile idapartnerlusriikide majandustele. Tahes-tahtmata pei-

Siin peitub ka assotsiatsioonilepingute rakendamise üks suuri väljakutseid ELile ning peagi ametisse astuvale uuele Euroopa Komisjonile – kuidas tasakaalustada Venemaa destabiliseerivast tegevusest tulenevat kahju partnerriikidele?

Viljandi «pärlid»

LUGEJATE KIRJAD

Kuigi oma loogikalt üsna sarnased, on kõik kolm lepet siiski erinevad, ning erinevad saavad küllap olema ka nende rakendamisega seonduvad väljakutsed ja selle kiirus. Viimane on kindlasti tugevasti seotud riikide sisepoliitilise arenguga. Ukraina puhul on peatähelepanu endiselt Ida-Ukrainas toimuval, kuid samal ajal peab riik aega kaotamata asuma lepet ellu rakendama. Moldova puhul koondub tähelepanu kindlasti sügisestele valimistele, aga ka korruptsioonivastasele võitlusele. Gruusia, kus valitseb suur sisepoliitiline konsensus euroatlantilise valiku küsimuses ning kus järgmised valimised on alles 2016. aastal, asub küllap teravdatud tähelepanu all valitsuse ja opositsiooni omavaheliste suhete osas.

Olen pidev Postimehe lugeja ja Eesti uudiste jälgija, kuigi kahjuks ei ela enam siin riigis. Külastasin hiljuti Viljandit, mis on varasemast meelde jäänud väikse armsa linnana. Võib-olla on kõik väikelinnad nüüdseks oma sooja ja sõbraliku ilme kaotanud, ei jõudnud teistes käia, ent Viljandis nähtu ehmatas. Kesklinnas lagunevad ilusad hooned, järveäärsed kastmajad tekitavad tunde, nagu oleks idamaadesse sattunud, vanade majade vahele topitud «kastid» muudavad kogu kandi ühtse ilme inetuks, bussijaama ümbrus on ehitiste poolest lausa jabur jne.

«Kastidest» tekitas erilist ebamugavust üks Jakobsoni tänava allpoolses otsas olev ehitis (nr 50 või suurem number, kahjuks täpselt ei mäleta), sest kunagi oli selle koha peal lagunenud, ent põneva arhitektuuriga ja kindlasti kultuuriloolise tähtsusega suurem maja. Nüüd on siis kivikolakas puumajakeste vahel. Kas Viljandis on arhitektuuriamet täies koosseisus koondatud, seda me uurida ei jõudnud. On Viljandi inimestel ükskõik, kuidas nende linn välja näeb, seda ka kelleltki ei küsinud, sest võibolla on mõtlevad ja hoolivad inimesed sellestki linnast juba paremasse paika lahkunud. Sellised on Viljandist leitud

tub siin ka assotsiatsioonilepingute rakendamise üks suuri väljakutseid ELile ning peagi ametisse astuvale uuele Euroopa Komisjonile – kuidas tasakaalustada Venemaa destabiliseerivast tegevusest tulenevat kahju partnerriikidele? EL peab vaatamata raskustele aitama partnerriikidele assotsiatsioonilepinguid ellu viia ning reageerima adekvaatselt ka võimalikele uutele, lepingu sõlmimise järgsetele Venemaa kehtestatavatele kaubanduspiirangutele. Huvitav saab olema jälgida, mida võiks anda esmaspäevastes Euroopa Nõukogu järeldustes Ukraina kohta maha hõigatud kava Euroopa Komisjoni poliitiliste konsultatsioonide kohta Ukraina ja Venemaaga viimase hirmude hajutamiseks. Väga tähtis on säilitada jätkuv tähelepanu assotsiatsiooniprotsessi suhtes. Väsimus ELis nende riikide osas on kerge tulema, seda ühelt poolt 23 vindumisaasta järel maad võtnud usu puudumise tõttu nende riikide reformivõimekusse, teisalt aga soovist liikuda kiiresti tagasi Venemaaga business as usual juurde. Oluline on tagada toetus ELi integratsiooniprotsessile ka partnerriikides endis. See on kindlasti valdkond, kus partnerriigid on väga haavatavad Venemaa propagandast. See näitab ELi-suunalise teavitustöö ja adekvaatse info edastamise tohutut tähtsust. Paslik oleks siinkohal meenutada Eesti enda kogemust – 2001. aasta jaanuaris oli toetus ELile 36 protsenti, 2003. aasta sügisel toimunud referendumiks aga juba ligi 67 protsenti ning nüüdseks on Eesti toetus ELile ühe eurooptimistlikuma riigina ligi 80 protsenti. Partnerriikide puhul aitavad kindlasti kaasa ka teised paralleelselt toimuvad protsessid, olulisim neist viisadialoog. Mäletatavasti sai Moldova tänavu aasta aprillis esimesena viisavabaduse ELiga. Ukraina ja Gruusia on mõlemad astunud tubli sammu edasi.

ahjuks ei sisaldu assotsiatsioonilepingutes ELi liitumisperspektiivi sihtriikidele, EL 28 pole siiani olnud võimeline selles kokku leppima. Selle perspektiivi puudumiseni on kindlaim viis ELile lähemale jõuda just assotsiatsioonilepingu eduka ellurakendamise kaudu. EL on märku andnud, et lepingud ei ole ELi ja partnerriikide vaheliste suhete lõppeesmärk, kuid selge on, et enne järgmise sammu astumist, olgu selleks majandusruumi süvendamine vms, vaetakse senise reformikursi edukust. Esimesi varajasi tibusid lepingute ellurakendamise osas hakatakse lugema juba järgmisel aastal Riias toimuval järgmisel IP tippkohtumisel.

«pärlid», mis leidsime eest pärast üle kümne aasta Viljandist eemal viibimist. Igatahes niipea ma sinna linna uuesti minna ei soovi. Aga teistele soovitan, minge ja vaadake ise. a. künap

Ilusad muinasjutud Omal ajal lubas Andrus Ansip, et Eesti jõuab Euroopa viie rikkama riigi hulka. Kas me oleme seal? Millal me siis sinna jõuame? Palun andke kindel tähtaeg. Ega asjata öelda, et Andrus räägib ilusaid muinasjutte lastele (mitte täiskasvanutele). rein kask

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

äna allkirjastatakse Brüsselis Euroopa Ülemkogu ajal assotsiatsioonileping Moldova ja Gruusiaga ning lõpetatakse allkirjastamine Ukrainaga. Kolme lepingu allkirjastamine on kahtlemata erakordselt märkimisväärne sündmus, üks olulisemaid nende kolme riigi ajaloos viimastel aastatel. Idapartnerluspoliitika (IP) on oma olemuselt pikaajaline ettevõtmine. Nimetatud kolme lepingu allkirjastamisega on jõudnud lõpule viis aastat tagasi lansseeritud initsiatiivi ettevalmistav faas. Ilmselt küll ei aimanud idapartnerluspoliitika kujundajad, et see «ajaloo lõpu» vaimus disainitud integratsioonimudel annab tõuke viimase poole aasta jooksul aset leidnud pöördelistele sündmustele. Kuid ehk on just kohtumine 19. sajandi reaalsustega vallandanud neis kolmes riigis sisemised ressursid, mis on nii vajalikud eesootavaks keeruliseks lepingute ellurakendamise protsessiks. Nimetatud lepingud kujutavad endast ühelt poolt IP riikidele teekaarti reformideks ja demokratiseerumiseks, teisalt aga tagavad eduka rakendamise puhul võimaluse teha väga suur samm integreerumiseks Euroopa Liiduga (EL). Mahukad assotsiatsioonilepingud koos vabakaubandusala puudutavate osadega (DCFTA) hõlmavad sisuliselt kõiki eluvaldkondi. Lepingute peamine eesmärk on süvendada ELi ja vastava partnerriigi vahelisi poliitilisi ja majanduslikke suhteid ning integreerida need järk-järgult ELi siseturuga. Lepinguga kaasnev kõige olulisem loodetav muudatus puudutab aga ühiskonna reformimist, õigusriigi arengut, korruptsioonivastast võitlust ning majandussuhteid raamiva regulatiivse keskkonna paranemist. Leping on kasulik ka ELile ning loomulikult Eestilegi, kuivõrd aitab kaasa demokraatlike väärtuste, stabiilsuse ja turvalisema ettevõtluskeskkonna levikule meie naabruskonnas.

Kes vaatab 150 korda päevas telefoni?

iimase mõne nädala jooksul oleme saanud väga hea ülevaate selle kohta, mida tehnoloogiamaailma suurfirmad lähemal ajal plaanivad. Juuni alguses pidas Apple oma aasta olulisimat tulevikku vaatavat konverentsi nimega WWDC ning üleeile õhtul vastas neile Google oma üritusega, millel nimeks I/O. Suurfirmade ja pisikeste tarkvaraarendajate vahel toimib huvitav sümbioos: Apple’il, Google’il ja Microsoftil on väga vaja, et nende telefonidele ja tahvelarvutitele tehakse palju huvitavaid äppe ning tarkvaraarendajatel omakorda on vaja, et neid telefone ja tahvelarvuteid ostetaks väga palju, sest siis ostetakse ka nende äppe väga palju. Praegu peavad nad küll mõlemad väga õnnelikud olema. Apple on telefone ja tahvelarvuteid üldse kokku müünud umbes 800 miljonit tükki. Google’i teatel on maailmas nüüd miljard aktiivset Androidi-kasutajat. Inimesed kulutavad äppide ostmiseks nende kahe peale kokku umbes 20 miljardit dollarit aastas, mida on märkimisväärselt rohkem, kui näiteks kogu maailmas aasta jooksul muusika peale kulutatakse. Või meigitoodete peale. Google’i andmeil vaatavad inimesed oma telefoni päevas keskmiselt umbes 150 korda. Ainuüksi Google’i telefonidega tehakse päevas 93 miljonit selfie’t (ehk enekat ehk endlit) ja saadetakse umbes 20 miljardit sõnumit. Iga päev. Mõni ime siis, et nii Apple kui Google on teinud järelduse, et see, mida nad meile pakuvad, meeldib meile ja järelikult tuleb seda veel rohkem pakkuda. Kogu 24/7 ühendatud maailma, pidevate sõnumite, fotode, laikide, šeeride ja kõige muuga. Suures plaanis ei ole mingit vahet, mil viisil meile seda uut, veel rohkem ühendatud maailma hakatakse müüma. Selles osas on konkurendid Apple ja Google märkimisväärselt sarnased. Esmalt tulevad nutikellad, mis vabastavad meid vajadusest 150 korda päevas telefon taskust välja võtta ja selle ekraanilt kellaaega, ilmateadet või saabunud sõnumit vaadata. Nüüd saab hakata neid vaatama otse randmelt ja kasvõi 300 korda päevas.

ärgmisena hakkavad sedasama infot pakkuma ekraanid meie autodes. Jällegi, nii Apple kui Google pingutavad, et saada autotootjaid nõusse oma autodesse just nende süsteemil põhinevat infokeskust panema. Mitmed on juba teatanud, et hakkavad lähemas tulevikus pakkuma nii Apple’i kui Google’iga ühilduvaid autosid. Kus veel ekraanid on? Aga muidugi meie kodudes: telerid. Järgmise aasta Sony ja Philipsi telerid töötavad juba Androidi peal: seal jooksevad Androidi-rakendused ja mängud ning teleriekraanist saab lihtsalt telefoniekraani pikendus. Apple’il on selle jaoks Apple TV. Ja üks ekraan on meil veel, mis siiamaani oli see kõige tähtsam, aga enam mitte: arvuti. Nüüdsest alates on telefon meie digitaalse elu A ja O, see kõige olulisem keskus. Kõik tähtis tuleb telefoni ning liigub sealt edasi randmele, autosse, telerisse või ka arvutisse. Nüüdsest ka kõned ja SMSid. Kõlab nagu düstoopia? Või hoopis mõnest helgest ulmefilmist pärit unistus? Kõik seadmed teavad, kus me parajasti oleme, mida me järgmisena teeme ja millist infot meile serveerida? Küll sel teemal saab palju arutada. Aga nende juunikuiste ürituste kõige tähtsam sõnum ja suurim muutus, mis faktiliselt on juba mõnda aega kohal olnud, aga mida pole sellisena välja öeldud: nutitelefon on tähtsaim seade meie elus, milleta oleksime abitud nagu Põhja-Korea turistid Pariisis. Sellest kõigest välja on ainult üks tee: osta mitte-nutitelefon ning kustutada kõik oma kontod Google’i, Apple’i, Facebooki, Twitteri ja muude teenusepakkujate juures. Ei pea olema mõttehiiglane, et öelda: seda ei tee absoluutselt mitte keegi.

10 || KULTUUR || POSTIMEES, 27. JUUNI 2014

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

6 1. Nikolai Triik «Dekoratiivne Norra maastik». 2. Konrad Mägi «Lilleline väli majakesega». 3. Jaan Koort «Natüürmort». 4. Ants Laikmaa «Vallinkoski». 5. August Matthias Hagen «Talvemaastik. Suursaare vaade». 6. Richard Sagrits «Kalaturg Helsingis».

SÄRAV VÄRVILÕÕM. Põhjala valgusest ja loodusest inspireeritud 19. ja 20. sajandi Eesti kunst.

Õnnesaare idüll tiina kolk toimetaja

damson-Ericu muuseumis avatud ülevaatenäitus «Põhjala lummuses. Eesti kunstnikud Põhjamaades» pakub maiuspalu maastikumaali austajaile. Sellist lummavat valgust, päikesetõuse ja loojanguid, uduseid hommikuid ja sumedaid suveõhtuid, värvikirevaid sügiseid ning talveöiseid virmalistemänge, nagu nendele maalidele on püütud, näeb tavaelus harva. Näituse üks võrratumaid pilte on August Matthias Hageni 1839. aastaga dateeritud õlimaal «Talvemaastik. Suursaare vaade». See Soome lahes asuv saar on Eestile geograafiliselt lähim punkt, kus paljanduvad Skandinaaviale iseloomulikud võimsad graniitkaljud. Samal ajal kui Hagen saarel viibis, tõusis see geograafilise mitmekesisusega paik teadlaste huviorbiiti. Näituse kuraatori Kersti Kolli sõnul on Hagen hiljemgi korduvalt Suursaare elamusi lõuendile jäädvustanud. Aga Soome lahe teises ser-

vas asuval Ahvenamaal on Eesti kultuuriloos eriline koht, sest see paik andis 1906. aastal oma loomingulisi impulsse kunstnikuteed alustanud Konrad Mäele, Nikolai Triigile ja Aleksander Tassale. Tassa veetis Tuglase poolt Õnnesaareks nimetatud Ahvenamaal ka 1913. aasta suve koos kirjanik Tuglase ja skulptor Anton Starkopfiga. Näituse kuraator Kersti Koll tunnistab, et mitmekülgselt andekas Tassa on talle erakordselt sümpaatne looja ning kindlasti on ka publikule rohkem avastamist väärt. «Ahvenamaaga on seotud Tassa kunstnikutee algus ning tema teine Ahvenamaa suvi jääb talle ka viimaseks kunstiloomingurohkeks perioodiks. Näitus annab hea ülevaate Aleksander Tassast kui hõrgust kunstnikust,» kommenteerib Koll. Tassa 1910–1913 valminud akvarellisarjas on põhjamaist virmaliste jõulist tulevärki, Ahvenamaa elegantsi, rahu ja idülli. 1906. aastal siirdusid Mägi ja Tassa saarelt Helsingi kaudu Pariisi, et reisida sealt edasi Norrasse, mis kujunes mitmeks aastaks Pariisis õppivate noorte eesti kunstnike suviste loomereiside sihiks. 1907. aastal jõudnud esimestena Norrasse Nikolai Triik ja Jaan Koort. Eelkõige skulptorina tuntud Koorti varasemad maalid päri-

nevadki seal talusulasena töötatud ajast. Mõned tollal valminud natüürmordid on ka sellel näitusel eksponeeritud. Olude sunnil pikemalt Norrasse jäänud Mägil oli see esimene kaalukas loomeperiood ning seal kujunes temast silmapaistev kolorist, kelle teostes lõõmavad, küütlevad ja värelevad värvid. Näituse üks kütkestavamaid pilte on 1909–1910 valminud minimalistlik ja ääretult tundlik õlimaal «Lilleline väli majakesega». Kolmas Ahvenamaa-kolmikust, Nikolai Triik, käis Norras kaks suve järgemööda. Paraku on tema seal loodud maalidest säilinud vaid «Dekoratiivne Norra maastik», mis on oma värvilõõmas otsekui ood põhjamaisele loodusele. Soome loodust on tunde-

Uus näitus «Põhjala lummuses. Eesti kunstnikud Põhjamaades» Kuraator Kersti Koll Kujundaja Tiit Jürna Adamson-Ericu muuseumis Lühike jalg 3 Avatud 17. augustini T–P 11–18

rikkalt ja lummava koloriidiga kujutanud Ants Laikmaa, kes avastas seal aastail 1907– 1909 maapaos olles maastikumaali võlu. Pastellis «Vallinkoski» on kunstnik tabanud Põhjamaa erilise valguse ja kärestikus kobrutava vee jõulisuse. Adamson-Ericu loominguteel on Soomel, kus ta käis isegi mitmel suvel maalimas, ja ka teistel Põhjamaadel oluline koht. Kõnealusel näitusel on eksponeeritud ülevaade tema Eestis olevatest Soome-teemalistest töödest. Näitusel on Teise maailmasõja järgse Põhjala looduse kajastusi pagulusse läinud Karin Lutsult, Herman Talvikult, Eduard Olelt, Eerik Haamerilt jt. Raudse eesriide taha jäänud eesti kunstnike pilguheite Põhjala suunas esindavad Günther Reindorffi ja Richard Sagritsa tööd. Sagritsa 1967. aastal maalitud «Kalaturg Helsingis» on pärit Hruštšovi sula-aastatest, mil Tallinna ja Helsingi vahel hakkas käima liinilaev. Kuraator Kersti Kolli sõnul annavad näitusele kogutud maalid ettekujutuse, kuidas Soome, Rootsi ja Norra ning loomulikult võrratu Ahvenamaa loodus on paelunud Eesti kunstnikke eri ajajärkudel ning millise tähendusega on seal loodud teosed meie kultuuriloos.

TOIMETAJA HEILI SIBRITS, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Peterburis avatakse uue kunsti tippsündmus Manifesta janar ala janar.ala@postimees.ee

eterburis avatakse homme üks Euroopa kunstiilma tippsündmusi, Manifesta biennaal, sedakorda kümnendat korda. Tegemist on 1990ndate alguses pärast külma sõja lõppu tegevust alustanud biennaaliga, mida näiteks Wall Street Journal on iseloomustanud kui «hämmastavat oma haardelt ja kompromissituselt». Iga kord erinevas kohas toimuv Manifesta on seadnud eesmärgiks otsida ja peegeldada seda kõige uuemat, mis Euroopa kunstis võtta on. Esimene biennaal peeti maha 1996. aastal Rotterdamis ning selle üks kuraatoritest oli praeguse kunstimaailma mõjukuselt esikolmikunimi Hans Ulrich Obrist. Tänavust Manifestat on mõnevõrra mõjutanud ka Venemaa praegune poliitiline olukord, eelkõige Ukraina-küsimus. Selle tõttu on kostnud üleskutseid biennaali boikoteerida. Biennaali põhiprogrammi võõrustava kuulsa Ermitaaži direktor Mihhail Pjotrovski on aga boikoteerimisjuttude peale iseloomustanud kunsti ikkagi eelkõige kui «elevandiluust torni», midagi sellist, mis eksisteerib omaenda taevalikus maailmas ja millel pole nii tühisega kui poliitika suuremat asja.

«Paneme kunsti elevandiluust torni tagasi,» on ta öelnud. Peterburis tegutsev kunstirühmitus Tšto Delat taandas end sellise jutu peale biennaalil osalemast, kuna nad leidsid, et iseäranis praeguses poliitilises olukorras ei kõlba selline jutt kuhugi ja ei vasta sellele, mis nende arvates on kunsti ülesanne. Samuti on biennaali vastu protestinud geikogukonnad, kuna Vladimir Putini režiim on Venemaal piiranud geide õigusi. Eestist astub seekordsel Manifestal kunstnikuna üles Kristina Norman, kes mäletatavasti esindas Eestit 2009. aastal Veneetsia biennaalil oma Kuldsõduri projektiga. Norman ei osale küll saksa tippkuraatori Kasper Königi koostatud püsinäitusel Ermitaažis, vaid poola kuraatori Joanna Warsza kureeritud avaliku ruumi programmis. Kristina Normani töö näeb esialgse napi info põhjal ette performatiivset installatsiooni Talvepalee ees ning kuraatori sõnul on tegemist millegi tuleohtlikuga, mis võib tekitada suure skandaali. Eesti kunstnikest on varem Manifestal osalenud Jaan Toomik (1996), Inessa Josing (1998), Ene-Liis Semper (2000), Külli Kaats (2004) ning Marge Monko ja Visible Solutions (2012). Kümnes Manifesta jääb Peterburis avatuks oktoobri lõpuni.

POSTIMEES, 27. JUUNI 2014 || KULTUUR || 11

Kammerkoori naiskoor Rheingau muusikafestivalil 28. ja 29. juunil esineb Eesti Filharmoonia Kammerkoori naiskoor Rheingau muusikafestivali avakontsertidel Saksamaal, kus kooril on esmakordselt võimalus esineda koos maineka Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestriga ning üle pika aja kohtuda taas dirigent Paavo Järviga. Ettekandele tuleb kava Felix Mendelssohni loomingust: avamäng «Imeilus Melusine», Sümfoonia nr 1 ja avamäng näidendile «Suveöö unenägu», mis on pühendatud Shakespeare’i 450. sünniaastapäevale. Sopranisolistidena teevad kaasa Golda Schultz ja Miah Persson. PM

Mari-Liis Küla juubelinäitus «Karakter värvis ja vormis» Esmaspäeval avab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum oma Assauwe linnatornis teatrikunstnik Mari-Liis Küla 90. sünnipäevale pühendatud näituse «Karakter värvis ja vormis». Näituse koostajaks on endiselt tegusa juubilari kõrval praeguse aja üks hinnatumaid teatrikunstnikke, Ene-Liis Semper. PM

Eestis näeb kõmulist filmi

Eestit esindab Kristina Norman, sel korral küll Kuldsõdurita. Tema performatiivne foto: peeter langovits installatsioon Talvepalee ees võivat tekitada skandaali.

Eesti kinolevis esilinastus tänavuse Cannes’i festivali kõige kõmulisem film, USA kultusrežissööri Abel Ferrara «Welcome to New York». Prantsuse megastaari Gerard Depardieu’ (pildil) imetlusväärselt portreteeritud rahvusvaheline pankur George Devereaux on brutaalne seksisõltlane. Kokaiin, šampanja, eralennukid ja kaunid naised on tema elu lahutamatud saatjad. Kiimase kõutsina suudab ta ette võtta terve prostituutide armee ja peale seda ikka loomalikult ihaleda iga mööduvat naist. Kui härra Devereaux vägisi võtma hakkab, ilmub mängu tema tõeliselt macbethilik abikaasa Simone (Jacqueline Bisset). Abel Ferrara film on inspireeritud prantsuse majandus- ja poliitikategelase, Rahvusvahelise Valuutafondi endise juhi Dominique StraussKahni juhtumist. PM

12 || SPORT || POSTIMEES, 27. JUUNI 2014

TOIMETAJA MARIEL GREGOR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Suarez sai pika võistluskeelu JALGPALL. Uruguay jalg-

pallikoondise ründaja Luis Suarez hammustas MMi alagrupimängus Itaaliaga vastaste kaitsjat Giorgio Chiellinit õlast, kuid pääses mängu ajal karistuseta. Rahvusvaheline Jalgpalliliit (FIFA) algatas juhtunu kohta ametliku juurdluse ning eile selgus ka karistus: Suarezele määrati neljakuuline jalgpallis tegutsemise keeld. See tähendab, et oma koduklubi Liverpooli eest saab ta mängima hakata alles novembrist. Seega jääb ta eemale üheksast Inglismaa liigamängust, kolmest Meistrite liiga voorust ning ka Inglismaa liigakarika kohtumisest. Ka tuleb Suarezel tasuda 100 000 Šveitsi frangi suurune rahatrahv. Samuti ei tohi Suarez kaasa teha üheksas järgnevas koondisemängus, mis tähendab, et käesolev MM on tema jaoks lõppenud. See on ühtlasi MMi ajaloo pikim mängukeeld. Karistust hakkab mängija kandma alates laupäevasest mängust Colombia vastu. Uruguayl ja ka Suarezel endal on kolm päeva aega, et otsuse kohta apellatsioon esitada, ent selle läbivaatamise ajaks jääb karistus kehtima. See polnud Suareze jaoks esimene kord taolise asjaga hakkama saada. Hollandi liigas määrati talle 2010. aastal seitsmemänguline võistluskeeld, kui ta lõi hambad Otman Bakkali kaela. Mullu aprillis karistas Inglismaa jalgpalliliit uruguaylast Chelsea mängija Branislav Ivanovici hammustamise eest kümnemängulise keeluga. Mariel Gregor

Kanepi kaotas teises ringis Švedovale TENNIS. Eesti naiste ten-

nise esireket Kaia Kanepi (WTA 42.) kaotas Wimbledoni tenniseturniiri teises ringis kasahhitar Jaroslava Švedovale (WTA 65.) kolmes setis 3:6, 7:6, 2:6. Kanepi andis Švedovale kõva lahingu, kuid kasahhitar mängis eestlanna üle eelkõige oma tugevate servidega, lüües mängus 15 ässa. Kanepi ja Švedova on varem läinud vastamisi kolmel korral ning kahel juhul on võidu saanud kasahhitar, korra eestlanna. Viimati mängiti sellel aastal Indian Wellsis ning siis pidi Kanepi vastase paremust tunnistama tulemustega 6:3, 6:2. Naiste maailma esinumber, ameeriklanna Serena Williams, sai teises ringis kindla võidu, alistades lõuna-aafriklanna Chanelle Scheepersi (WTA 94.) 6:1, 6:1. Matš kestis vaid 49 minutit. Järgmises ringis kohtub Williams 25. asetusega prantslanna Alize Cornet’ga. Edasipääsu kolmandasse ringi tagas ka 11. asetusega serblanna Ana Ivanovic, olles 6:4, 6:0 üle hiinlanna Jie Zhengist. PM

Prantsusmaa jalgpallikoondise üks suurimaid tähti Karim Benzema järgib islamiusku ja peaks seetõttu ramadaani ajal paastu pidama.

foto: afp/scanpix

JALGPALLI MM. Homme algab moslemite paastukuu ramadaan, kuid samal ajal tehakse algust ka MMi kaheksandikfinaalidega, kus on mängimas ka mitmed islamiusku jalgpallurid.

Kas ramadaan jätab MMile jälje? madis kalvet reporter

maailmameistrivõistlused jalgpallis

rasiilias toimuval jalgpalli MMil on alagrupimängud jõudnud lõpule ning 16 meeskonda jätkavad heitlust kaheksandikfinaalides. Samas tuleb tänavune play-off võrreldes varasematega hoopis teisiti. Esmakordselt pärast 1986. aasta MM-finaalturniiri on suure jalgpallipeoga samale ajale langenud moslemite paastukuu ramadaan. Sel aastal algab ramadaan homme ehk alagrupimängud said kõik moslemid rahulikult ära mängida, kuid koos kaheksandikfinaalide algusega peaksid nad vastavalt oma usule hakkama aga paastu pidama (ramadaan kestab tänavu 27. juulini, MM lõppeb aga 13. juulil). Ramadaani ajal peab moslem koidust loojanguni hoiduma söömisest, joomisest, sealhulgas ka vee joomisest, sek-

sist ja kõikidest muudest tegudest, mis on islami seadustega vastuolus. Samas võivad moslemid tunda veidike heameelt selle üle, et MM toimub tänavu Brasiilias, kus päevavalgust on keskmiselt 11 tundi. Euroopas on suvisel ajal ju teatavasti päevavalgust tunduvalt rohkem. Vaadates turniiri senist käiku, annavad mitmes kaheksandikfinaali jõudnud meeskonnas tooni islamiusku järgivad mängijad. Aina enam globaliseeruvas maailmas pole enam mingi haruldus, et Euroopa suurriikide ridades pallivad mitmed moslemid.

Karm enesedistsipliin Tänavusel turniiril seni hästi mänginud Prantsusmaa koondises on sellisteks meesteks näiteks Karim Benzema, Mamadou Sakho, Bacary Sagna ja Moussa Sissoko. Islamiusku on ka MMilt kõrvale jäänud suured prantslaste staarid Franck Ribery ja Samir Nasri. Kaheksandikfinaali jõudnud koondistest võib välja tuua veel belglaste Mousa Dembele, Marouane Fellaini ja Adnan Januzaj, sakslaste Mesut Özili ja Sami Khedira ning šveitslaste põhimehe Xherdan Shaqiri, kes viimases alagrupimängus kõmmutas Hondurase võrku kolm palli. 16 parema sek-

ka jõudnud tiimidest on moslemeid ka Nigeeria võistkonnast. Ainsa Araabia riigina jõudis tänavusele MMile Alžeeria, kelle edasine saatus sai selgeks täna öösel pärast matši Venemaaga. Siiski ei ole täpselt teada, kui põhjalikult kavatsevad nimetatud mängijad usureeglitest kinni pidada ja kas keegi ka reaalselt hakkab paastu pidama. Praeguseks juba konkurentsist langenud Elevandiluuranniku meeskonna kaitsja Kolo Toure avaldas mullu, et paastumine muudab teda ainult tugevamaks ja seni ei ole see tema jalgpallurikarjääri seganud. «Esmalt on loomulikult vaja enesedistsipliini. Minu jaoks on esimesed viis päeva rasked, kuid pärast seda hakkab keha uue olukorraga kohanema ja sa tunned end väga õnnelikult,» kirjeldas Toure. «Olen ramadaani järginud terve oma profikarjääri jooksul. Kõige olulisem on õigesti toituda ehk leida sobivad toiduained ning ka vedelikke tuleb piisavalt tarbida. Lisaks tuleb oma tegevused hästi läbi mõelda, kuna kehal on osa vajalikke aineid puudu. Olen saanud tuge ka koduklubi arstidelt, kes on andnud mulle asju, mis on minu enesetunnet parandanud. Kokkuvõttes puhastad sa niimoodi oma keha ja see on häm-

mastav, kui tugevaks ramadaan sind teha võib.» Eesti koondise arsti Kaspar Rõivassepa hinnangul on finaalturniiri ajal paastumine küll teostatav, kuid jalgpallurite füüsilisele vormile on sellel siiski suur mõju.

Özil eirab paastu «Kindlasti on nende reeglite järgimine finaalturniiri ajal võimalik, kuid kindel on ka see, et mängijate mootor ei tööta sellisel juhul tavapäraselt. Mängijate tase ei ole sellisel juhul kindlasti niisugune, kui normaalse toitumise korral,» arvas Rõivassepp. «Selline asi ei vasta kindlasti sportlase füsioloogiale. Arvatavasti on olemas ka võimalus, et nad on oma religioonis sellisteks juhtudeks kompromisse leidnud ja peavad kinni vaid teatud osadest. Tõenäoliselt on paljud moslemitest mängijad pidanud oma usust lähtuvaid tegemisi kohandama, kuna muidu näiteks osa tippklubidest neid ju ei palkaks.» Nii ongi moslemitest tähtmängijaid, kes on andnud teada, et nemad keskenduvad eelkõige jalgpallile. «Ramadaan algab laupäeval, kuid ma ei võta sellest osa, kuna ma teen tööd,» teatas Saksamaa koondise Türgi päritolu keskväljamees Özil tiimi pressikonverentsil.

Jalgpalli MM E-ALAGRUPP • Prantsusmaa – Ecuador 0:0 Eemaldamine: 50. A. Valencia • Šveits – Honduras 3:0 Väravad: 6., 31., 71. Shaqiri Lõplik tabeliseis: 1. Prantsusmaa 7 punkti / 3 mängu 2. Šveits 6/3 3. Ecuador 4/3 4. Honduras 0/3 G-ALAGRUPP • Portugal – Ghana 2:1 Väravad: 31. ov. John Boye, 80. Cristiano Ronaldo – 57. Asamoah Gyan • Saksamaa – USA 1:0 Väravad: 55. Müller Lõplik tabeliseis: 1. Saksamaa 7/3 2. USA 4/3 3. Portugal 4/3 4. Ghana 1/3 AJAKAVA Täna on MMil esimene puhkepäev ning mängudega jätkatakse laupäeval, kui on kavas kaks esimest kaheksandikfinaali. 28. juuni 19.00 Brasiilia – Tšiili 23.00 Colombia – Uruguay

POSTIMEES, 27. JUUNI 2014 || SPORT || 13

TOIMETAJA MARIEL GREGOR, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

AUTORALLI. Eile alanud Poola MM-rallit iseloomustavad kiiruskatsetevahelised pikad ülesõidud ja kiired, ent salakavalad teed.

Pikad päevad niidavad rallimehi jalust peep pahv sporditoimetuse juhataja, Mikolajki

ui rallimees Karl Kruuda jõudis kolmapäeval pärast Poola väikelinna Mikolajki keskväljakul asuvas restoranis toimunud õhtusööki hotellituppa, kukkus ta väsimusest justkui niidetuna voodisse ja ärkas alles järgmisel hommikul kell seitse – riided seljas ja toa aken lahti. «Olin eelmiste päevadega tekkinud väsimusest pilditu. Kolm päeva rajalegendi kirjutamist, lisaks veel testisõit, see kõik väsitas … kuid neli rallipäeva on veel ees,» rääkis Kruuda eile, mõni tund enne Poola MM-ralli starti. Autoralli võistluse paremuse määravad küll kiiruskatsete kilomeetrid, kuid pealtvaatajate ja sõitjate endi jaoks maiusroaks olevatele kiiruslõikudele pääsemiseks tuleb ebamugavas – jäiga vedrustuse, kõvade istmete ja korraliku jahutuseta – ralliautos sõita maha meeletult kilomeetreid. Näiteks eile Mikolajkis startinud MM-rallil tuleb võistluse käigus läbida 1671 km, mis teeb sellest kihutamisest tänavu MM-sarja kuuluvatest rallidest pikima. Kui sellele lisada ka rajalegendi koostamine, võib kilomeetrite arvu korrutada julgelt kahega. «Seekord on kiiruskatsed väga suurel maa-alal laiali,» rääkis mullugi Poolas kihutanud Martin Kangur, kes sarnaselt Kruuda ja Ott Tänakuga osaleb MM-sarjas WRC2 arvestuses. «Eesti rallid saavad

siin ühekorraga kaetud: piltlikult öeldes oleks nagu mingi osa Rakvere rallilt, midagi Lõuna-Eestist ja ka mõned kiiruskatsed Harju rallilt.» Eesti praeguse ilmselt kiireima rallimehe Ott Tänaku sõnul on kiiruskatsetevahelised pikad ülesõidud saanud viimasel ajal tavaliseks. Seekordne Poola ralli on aga eriline selle poolest, et siinsed kiiruskatsed sõidetakse koguni Leedus ning nendeni jõudmiseks tuleb rallimeestel läbida üle 200 km. «Selline asi on tehtud publiku pärast, et ka Leedu inimesed näeksid MMrallit,» nentis Tänak leplikult ja lisas, et õnneks on kahe naaberriigi teed üsna sarnased. Pikkade vahemaade läbimine pole ralliautos siiski kaugeltki nii mõnus kui pehme ja sujuva pereautoga kulgeda. Rallimeeste jaoks on see aga paratamatus, millega tuleb võistlemise nimel leppida.

kui tagasisõit on väga pikk. Siis saan kõrvalistmel natukenegi puhata,» selgitas Kruuda. Eesti rallimehed viitasid justkui ühest suust raskete päevadega kaasnevale vaimsele väsimusele. Kanguri sõnul võib ju 20 km metsajooksuga viia end heasse füüsilisse vormi, kuid rallisõit tähendab ikkagi hoopis teistsugust pingutust.

Salakavalad kiiruskatsed

Kruuda kaotas 5 kilo Lisaks tohututele kilomeetritele muudavad pikad ülesõidud rallipäevad ka ajaliselt väga pikaks. Näiteks täna stardivad esimesed autod viimasele kiiruskatsele kell 22, homme ollakse aga esimese kiiruskatse stardis juba hommikul kell 8. Puhkamiseks jääb aega väga napilt, sest pärast viimast kiiruskatset tuleb autoga sõita hooldusparki, süüa õhtust ja töötada kiiruskatsete videotega. «Pikad päevad muudavad võistluse väga keeruliseks,» tõdes Kruuda, kes on leidnud erksuse hoidmiseks hea nipi. «Rallide ajal söön ma väga vähe, põhiliselt joon vett ja energiajooke. Loomulikult tuleb pika päeva vahepeal teha väike lõuna või võtta mõni võileib, kuid kogused on väga väikesed.» Nii-

Ott Tänak oli Poola ralli avapäeval heas hoos.

Poola MM-ralli Seis pärast 2. kiiruskatset: 1. Mikkelsen, 2. Ogier +0,4, 3. Meeke +4,4, 4. Hänninen +5,3, 5. Östberg +6,3, 6. Neuville +16,4…13. (WRC2 1.) Tänak +34,5, 19. (WRC2 3.) Kruuda +1.04,5, 20. (WRC2 4.) Kangur +1.06,3.

foto: timo anis

gi kõhn rallimees kaotas hiljuti Sardiinia MM-rallil ja Soome meistrivõistluste etapil osaledes kahe nädalaga oma kaalust viis kilo. «Kui olen söönud, tekib ühelt kiiruskatselt teisele sõites kohe unine tunne – natuke puhkad ühte silma, siis jälle teist… Mõnikord lasen ka kaardilugeja rooli, kuid seda peamiselt pärast viimast kiiruskatset,

Samas võib liigne mõtlemine saada segavaks. Näiteks Kruudal on Poola teedelt halb mälestus ja vähemalt testisõitude ajal tiksus tal kuklas meenutus kahe aasta tagusest avariist. «Poola teed on mind ühe korra juba karistanud – käisime autoga kuus tiiru üle katuse ja mõne päeva olin ühest silmast pime,» meenutas ta. Seda, et Poola ralli kiiruskatsed on salakavalad, märkis ka Tänak, kelle sõnul on teed sellised, mis autot ei lõhu, kuid samas lähevad teed roopasse ning eriti ohtlikuks saavad rajale tekkivad liivaaugud. «Peame ette nägema, kuhu need augud tekivad ja kuidas need autot viskavad – see on paras ülesanne,» leidis Tänak. «Võtmekohad peaksid saabuma laupäeval, kui sõidetakse palju pikki kiiruskatseid, just see on koht, kus tuleb otsustada, kui kiiresti minna. Kõigepealt tuleb muidugi sinnamaani vastu pidada ja õiges tempos püsida.» Poola ralli on väga kiire ning Tänak teab, et sellistes oludes on sõitjate enesekindlus väga oluline – hea tundega sõites näib kõik lihtsana, kui aga midagi läheb valesti, muutub kõik keerulisemaks. «Loodetavasti saame seda rallit nautida,» lausus koos Raigo Mõlderiga sõitev Tänak.

Kangur vahetas taas kaardilugejat Sardiinia MM-rallil poolakast kaardilugeja Pawel Drahaniga sõitnud Martin Kangur pöördus tagasi vanade liistude juurde ja sõidab Poolas koos Kuldar Sikuga, kellega on ta ka varem ühes autos istunud. «Vahetasin uuesti kaardilugejat olude sunnil,» tunnistas Kangur. «Ingliskeelse legendiga harjumine võtab veel aega ja kuna minu jaoks on praegu niigi palju uusi asju, tahtsin midagi kõrvale jätta, et saaksin keskenduda sõitmisele ja auto seadistamisele.» Sikuga on esialgu siiski kokkulepe vaid üheks ralliks, kuna karjääri jooksul ka Urmo Aava ja Ott Tänaku kõrval istunud mees on rallimaailmas nõutud ning teda seovad mitmed varasemad kokkulepped. «Eks peame midagi välja mõtlema,» tõdes Kangur tulevikku vaadates. Pärast Sardiinia rallit ei saanud kolmest WRC2 sarjas osalevast eestlasest kõige väiksemate kogemustega mees autot proovida, kuna selle Poola ralliks ettevalmistamine võttis palju aega. Vaatamata sellele plaanis Kangur kohe algusest peale hoo üles kruvida. «Kahel esimesel MM-rallil olin ise natuke liiga ettevaatlik, aga siinsetel teedel olen varem võistelnud ja seepärast tunnen end kindlamalt,» tunnistas Kangur. Tegelikult pidi Poolas WRC2 arvestuses sõitma neli eestlast, kuid Sardiinias hästi alustanud, ent kraavi sõites auto lõhkunud Egon Kaur ei leidnud startimiseks piisavalt raha. Peep Pahv, Mikolajki

16 || REIS || POSTIMEES, 27. JUUNI 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

LÄÄNE-VIRUMAA. Sõjaretkelt naasnud Kalevipoeg põõnas magusasti, kui hundid ründasid tema hobust, kes kaapis hirmust kokku suure mullahunniku – nii sündis Emumägi.

Emumäe juurikamees tegi Salla kuulsaks Virumaa Teataja peatoimetaja

änapäeval teatakse Emumäge kui Virumaa lõunaotsas asuvat Põhja-Eesti kõrgeimat mäetippu, kust võib pilgu vabalt uitama lasta ja 30 kilomeetri peale ära näha nii Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Jõgevamaa kui ka Järvamaa. Ümberkaudsete külade kirikutornid on kui peo peal: Peetri kirik, Koeru kirik, Simuna kirik, Järva-Jaani kirik, Väike-Maarja kirik, Laiuse kirik… Mõni teravsilm olevat selge ilmaga näinud isegi Kiviõli tuhamägesid ja Rakvere linnust, aga mine võta sa kinni. Et aga kogu seda ilu nautida, tuleb vallutada Pandivere kõrgustiku kõrgeim tipp, mis kõrgub 166,5 meetrit üle merepinna, lisaks tuleb ronida 115 trepiastet 21,5-meetrise torni tippu. Vallseljakul asuv Emumägi on põnev loodusmaastiku kaitseala, kus on iseäranis veetlev vaadata päikesetõusu. Selleks on mäe idapoolsel küljel püsti pandud päikesetõusu maja. Päikesetõusu ajal on ühtlasi ilm kõige selgem. Emumäe valvur Liivi Traks räägib, et külalisi käib meeldivalt palju ning paiga tõmbenumber on puukujud. Just! Huvitavaks teevadki selle paiga kännumaja ja lugematu hulk lähedalasuva Peetla

LÄÄNE-VIRUMAA Sim a Simuna Ra Rakke R a ke

Laekvere La aekvere a e

Emumägi

JÕGEVAMAA JÕ ÕGE Õ EVAMA EV EVAMAA E VAM V MAA MAA AA

Avinurme Avi

Torma T

Peipsi järv

aarne mäe

Eesti avastamata pärle

Jõgeva raba kändudest meisterdatud filigraanseid skulptuure, mis valminud samas mäe all Salla külas elava multitalendi Hando Kuntro ja tema abilise Piret Smagari käe all. Uskuge või mitte, aga 150 elanikuga (arv kahaneb, sügisest ei tööta enam kohalik mõisakool) Sallas ja selle ümbruskonnas on üle 20 seltsi, kellest igaühele on pühendatud juurikatest taies Emumäe skulptuuride alleel. Näiteks koorilauljatele on pühendatud juurikatest noodirida, noortele rahvatantsijatele jalajälgedega kaetud laud, kalaseltsi tutvustab hiiglaslik juurikaahven, üleüldine lemmik on aga matkaklubi sitke reisimees, kes meenutab muumiafilmi sõdalast.

150 elanikuga Sallas on üle 20 seltsi – igaühele on pühendatud juurikatest taies Emumäe skulptuuride alleel.

Hando Kuntro jõudis unikaalsete juurikatest skulptuuride juurde pärast seda, kui oli Emumäe vaatetorni alla püstitanud vahva kännuonni. See pakub kuuma päikese eest kosutavat varju ja kui hästi tahta, hoiab ka tuule ja vihma eest. Vahepeal on ta teinud Sallas suvitavale sõbrale, kuulsale Karl Madisele kaevu peale istuma ühe teise muusiku – Olavi Kõrre näoga lõõtsamehe. Lisaks näeb ühe Salla pere hoovis hästiõnnestunud kännutarvast. Praegu on juurikakunstnikul aga käsil mees hobusega. Ei, see pole Kalevipoja oma, kelle hundid maha murdsid, vaid keegi, kes viiakse Põhja-Soome sõprusvalda, mis juhtumisi kannab Salla külaga sama nime. Meister Handol on vaid mure, kuidas suurteos laeva peale mahutada. «Järgmine tellimus on ratsahobune,» ütleb Hando ja arvutab endamisi, et see peaks olema juba neljas suksu, mis turbarabast tassitud juurikatest kokku pannakse. Sädeinimese Hando Kuntro enda juured ulatuvad sealkandis mitme põlve taha. «Inimesed peatuvad siin sageli,» sedastab ta, lisades, et ümbruskonnas on veel hulk kauneid kohti, näiteks tasub külastada maadeavastaja Krusensterniga seotud Kiltsi mõisa või Kurtna tuulikut, millele saarlased tiivad andsid. Hando on pidanud mitut ametit alates treialist ja lõpetades möldriga. Mõistagi on tal ka giidipaberid. Kui hästi läheb, mängib ta Virumaa taganurka sattuvale külalisele kitarril omaloodud lugulaule.

REIS

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Laupäev SUHTED

Lääne-Virumaal asuv Emumägi on Põhja-Eesti kõrgeim tipp, mille suhteline kõrgus on 79 ja absoluutne 166 meetrit. fotod: aarne mäe

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 27. JUUNI 2014 || REIS || 17

Ühe Salla pere hoovi ehib uhke kännutarvas.

Vaatetorni tipust avaneb avar vaade Pandivere kõrgustikule.

Puumees koos suksuga rändab üle lahe Salla-nimelisse sõprusvalda.

Hando Kuntro Salla seltsimaja looga.

Olavi Kõrre nägu lõõtsamees Karl Madise kaevul.

Esimesena sai Hando Kuntrol valmis torni jalamil olev kändudest onn.

18 || kuulutused || postimees, 27. juuni 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Üürin omanikult korteri Tallinnas, tel 508 9052.

Meil kõigil on miskit head ja suurt, mis olnud vaid meie päralt. See maa peale siis ka veel elama jääb, kui sulgub kord sinine värav. Lahkunud on armastatud

Anne Jurak

20. IV 1941 – 22. VI 2014

Leinab venna pere. Kaastunne lähedastele. Ärasaatmine 28. skp. kell 11 Tartu krematooriumi suures saalis.

Emast, kelle aeg mu kõrvalt viis, on taevas saanud minu kaitseingel. Ta on mu kõrval alati, ka siis, kui headus silitab ja õelus salvab, siis ema ikka valvab ...

Müüa bernhardiini kutsikad. Tel 515 2186.

Helmi Lootus

Kasutatud raamatute ost Tallinnas, Tartus. Tel 734 1901.

Leiname kallist õde

Vaike Lutsarit

surma puhul. Töökaaslased AS Syntemast Lahkus igavikuteele armas majanaaber

Lilli Aavamets

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min. Katuste süvapesu. Tel 5638 8994. Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Anne Jurak Mälestame sõbralikku naabrinaist. Sügav kaastunne Ülole ja teistele omastele. Naabripered Kroon, Kallas, Rillo, Oras, Lall, Taska

Elfriede Karm

Teatan kurbusega kalli

Agate Tätte

10. III 1925 – 21. VI 2014

surmast. Ärasaatmine täna kell 15.30 Tartu krematooriumis. Harri

Südamlik kaastunne Karinile, Argole, Helgile, Mallele isa, vanaisa ja venna

Meie sügav ja siiras kaastunne Urmas Peegile perega kalli isa ja vanaisa

Väino Lõuna

Lembit Peegi

surma puhul.

kaotuse puhul.

Mälestavad Lagle, Leonhard, Jaak, Diana ja Viljar peredega.

Detailehitus OÜ

Raimond Teppo 27. X 1929 – 23. VI 2014

Mälestame ning avaldame kaastunnet abikaasale ja tütrele kaasaga. Ärasaatmine 28. skp. kell 13 Paides Sillaotsa kabelis. Eesti Sõjakomissariaatide ohvitserid

Hulk rännuaastaid, kallis Leo, sulle antud oli, kus vahest käima pidid väga rasket teed, kuid nõnda kaua, kui veel tervis andis voli, sa ikka tegid oma sepatööd ...

Leonhard Vatsar 28. XII 1924 – 23. VI 2014

Teatame kurbusega, et lahkunud on

Urmas Toomet 29. VII 1943 – 23. VI 2014

Ärasaatmine 1. juulil kell 12 Tallinna Metsakalmistu kabelis. Omaksed

Avaldame sügavat kaastunnet Margus Vähile perega kalli

Andrus Vähi surma puhul. AS Sillamäe Sadam AS Silmet Grupp

Mälestavad õde ja vendadeõdede lapsed peredega.

Tunneme leinas kaasa Teale õe

Südamlik kaastunne Vallile lastega kalli

Vaike Lutsari

Lembit Peegi

Jaak Tammai

surma puhul. KÜ Aardla elanikud

kaotuse puhul. Õde ja vennad peredega

kaotuse puhul. Marge, Pille, Janne, Ulvi, Ere ja Ivi-Maret

Hilja Peiel

Su tugev elutahe lõpuks väsis ja kevadtuultes murdus elupuu ...

Aino Muuli

Südamlik kaastunne Evale ja Helgile kalli isa ja abikaasa

Mälestame. Avaldame kaastunnet lahkunu lähedastele. KÜ Vambola Anne 51 elanikud

Südamlik kaastunne Marele perega. Kursusekaaslased ülikoolipäevilt

Mälestame kauaaegset majaelanikku. Siiras kaastunne kõigile lähedastele. KÜ Vambola Anne 51 elanikud

Mälestame unustamatut kursusekaaslast. Avaldame kaastunnet perekonnale. Õisu TPT 1962. aastal lõpetanud

Lilli Aavamets

Südamlik kaastunne Marele ema

Avaldame kaastunnet Merikesele perega kalli isa, äia ja vanaisa

Avaldame kaastunnet Külli Hennule kalli ema

Südamlik kaastunne Carine Grossile kalli venna

Mälestame sõbralikku ja abivalmis sektsioonikaaslast. Sügav kaastunne omastele. KÜ Vambola IV sektsiooni elanikud

Armas Heli, siiras kaastunne sulle kalli

Raimo Alliksooni kaotuse puhul. Sinu töökaaslased RMK loodushoiuosakonnast

Sügav kaastunne Eve Arrole ja lähedastele kalli poja ja venna

Andres Arro 1967–2014

surma puhul. Perekond Nõulik Sauelt

Elfriede Karmi surma puhul. Endised töökaaslased Tartu KEK-i ökonoomikateenistusest

Rein Koppelmann Südamlik kaastunne Karmenile kalli abikaasa surma puhul. Laine, Tamara ja Enn

Toomas Müürsepa

Felix Teppori

surma puhul. Kolleegid menetlusteenistusest

surma puhul. SA TÜK kopsukliinik

Avaldame sügavat kaastunnet omastele kalli

Mälestame kallist ema, ämma ja vanaema

Mälestame head naabrit

Sven-Aage Nõmmisto

27. VI 1914 – 2. II 1995

kaotuse puhul. DPD Eesti AS

Mati Nääs

Mälestame unustamatut suvilakaaslast ja avaldame sügavat kaastunnet omastele. Suvilaühistu Otium

Sügav kaastunne Margusele, Madisele ja Andresele perega isa ja vanaisa kaotuse puhul. Puhja Strohhi meeskond

Lilli Rubenit

100. sünniaastapäeval. Helgi, Ants ja Tõnu

Ants Sikk

Leida Varblane Kallid Ulvi ja Urmas peredega, siiras kaastunne ema lahkumise puhul. Hanno ja Kati perega

Margus Sikk

Veera Doronina kaotuse puhul. Rein ja Koidula perega

Siiras kaastunne omastele. Perekonnad Kaasik, Fuchs, Muru, Podar, Tamm, Kõiv, Ojaveer ning Kati ja Meelis

Langetame leinas pea ja avaldame kaastunnet perekonnale abikaasa, isa ja vanaisa kaotuse puhul. Sõbrad osaühingust Aluoja

Mälestame endist kolleegi ja head sõpra

Valner Krinal

Sügav kaastunne omastele kalli

Tiiu Ehrlichi Südamlik kaastunne Juhale ja Kerstile. Heldur perega Kallist

Mati Freimanni

Avaldame kaastunnet perekonnale kalli isa, vanaisa ja vanavanaisa lahkumise puhul. Maarit, Hannaliina, Birgit

Siiras kaastunne Anule ja Enele isa

10. III 1953 – 19. VI 2014

Mati Nääsi lahkumise puhul. Jahikaaslased Puhja Jahiseltsist

Sügav kaastunne Andres Nääsile perekonnaga kalli

Toomas Palits

Margus Sikk

Aino Huimerind

Mälestame head kolleegi

Mälestame teenekat võrkpallimängijat, treenerit ja pedagoogi. Südamlik kaastunne omastele. Eesti Võrkpalli Liit

Avaldame kaastunnet abikaasa Õiele ja tütar Anale perekonnaga. Kolleegid endisest Tallinnfilmi kroonika osakonnast

Mälestame kauaaegset kaastöötajat ja avaldame kaastunnet omastele. Wismari Haigla kollektiiv

Igavikuteele lahkus unustamatu kursusekaaslane

Avaldame kaastunnet Katrele perega kalli

Avaldame südamlikku kaastunnet Sirjele ja Dianale perega kalli isa, äia ja vanaisa

Aino Huimerind

Südamlik kaastunne Jaagule perega ja teistele lähedastele. TRÜ kehakultuuriteaduskonna 1951. a. lõpetanud

Toivo Kusmini

Reet Ligi surma puhul. Anne, Inna, Kiti, Svea ja Taisi

Margus Sikk

surma puhul. Deckol OÜ

Valner Krinali surma puhul. Anu Foto töötajad

Margus Sikk Tunneme kaasa Jutale, Laurile, Indrekule, Andresele perega kalli abikaasa, isa, vanaisa, venna kaotuse puhul. Armast onupoega mälestavad Reet ja Jaak.

Südamlik kaastunne Jutale perega kalli abikaasa, isa ja vanaisa kaotuse puhul. Naabrid Anne ja Martin perega

mälestavad sügavas leinas naabrid Ülo, Laine, Eve, Nadja, Ilve ja Oss. Avaldame sügavat kaastunnet Õiele poegadega.

Mati Nääsi

3. IX 1942 – 20. VI 2014

Lembit Peegi

kaotuse puhul. AS Espak Tartu kollektiiv

Lagle Vaalut Südamlik kaastunne lähedastele. Raul, Epp, Rita, Rein, Kaia

Südamlik kaastunne Maria Sikule kalli isa surma puhul. Tartu Kutsehariduskeskuse pere

Mati Nääs

Valner Krinal

Mälestavad naabrid Ihastest.

Ilse Raametsa

Valner Krinal

3. XII 1929 – 19. VI 2014

Robert Tammekivi

kaotuse puhul. Töökaaslased aktsiaseltsi Ilves-Extra viimistlusosakonnast

Avaldame kaastunnet Anule, Enele, Liisale ja Oliverile isa ja vanaisa kaotuse puhul. Sirje ja Jaan

Meie südamlik kaastunne Olegile ja tema perele kalli ema, ämma, vanaema, vanavanaema

OSTAB METSAKINNISTUID Tel 50 72 544

Margus Sikk

Elu on laul, on habras ta viis, heliseb hetk ... ja katkeb siis.

Ants Aasma

Müüa mesitarud. Tel 518 6559.

Mõnikord seisatub hetk, kuhu sõnad ei mahu ...

Vaikib rõõm ja mure, kõigest jääb järele miski, mis ei sure ...

Südamlik kaastunne Toomas Aasmale kalli isa

Rullsilo valmistamine teenustööna (niitmine, pressimine, kiletamine). Tel 505 3095.

Elektritööde Ettevõte AIA

4. surma-aastapäeval mälestab poeg perega.

Õed Tea ja Urve peredega

Hooldusniidukite müük ja rent. Valmistatud USAs. Tel 5552 0666, www.abefarmer.ee

Tunneme leinas kaasa kolleeg Valter Kasele armsa ema surma puhul.

Sügav kaastunne Jutale, Indrekule, Laurile ja teistele omastele. Perekond Kriibi

(sünd. Elmerice Treutal, al. 1936. a. Tammejuur) 7. XI 1921 – 27. VI 2010

Märkide ja portselani ost parema hinnaga E–R kl 10–16 Kadaka tee 36, Tallinn, tel 655 0040.

Märkide ost parema hinnaga E–R kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 0040.

Ilse Kask

Südamlik kaastunne Jutale ja poja perele kalli abikaasa, isa, vanaisa ja äia kaotuse puhul. Ilme, Taivo ja Toivo

Urmas Song Mälestame toredat mälumängukaaslast ning avaldame sügavat kaastunnet Matisele ja tema perele. Eesti Mälumänguliit

Leo Vatsar Sügav kaastunne Lindale perega abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa surma puhul. Perekond Kaasik

Südamlik kaastunne Lindale ning Liiale ja Heinole peredega armsa abikaasa, isa ja vanaisa

Leonhard Vatsari kaotuse puhul. Julius perega

Südamlik kaastunne Lindale, Liiale ja Heinole kalli

Leo Vatsari kaotuse puhul. Valentine, Üllar ning Ave, Gunnar ja Tiina

Langetame leinas pea, kui saadate viimsele teekonnale oma kalli abikaasa, isa ja vanaisa

Leo Vatsari

Klaara, Tiiu, Villu, Tiina, Alla, Helju, Kalju

Südamlik kaastunne omastele

Leonhard Vatsari kaotuse puhul. Enn, Liia, Anne, Harald, Vello ja Laine

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Suviselt pöörase aja algus. Võimalik, et pead endas arendama tasakaalukust. Mida keerulisemad asjad, seda enam saad proovile panna oma rahulikkust.

SÕNN

Lööd oma tahtejõuga kellegi pahviks. Kui varem see inimene kahtles sinu võimetes, siis nüüd enam mitte. Oled talle tõestanud, et temal on veel areneda.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 27. JUUNI 2014 || VARIA || 19

Oled üsna valiv. Praegust olukorda arvestades on see pluss, mitte miinus. Keegi võib tahta sinu ideid enda omaks kuulutada, kuid astud samme, et seda ei juhtuks.

KAALUD Oled reibas ja originaalne. See aga võib tekitada olukorra, milles kaldud ühest äärmusest teise. See ei olegi kõige halvem, sest suvi on õige aeg ekstreemsusi kogeda.

à î ô

ì ä è ê

3 2

ERNIE

ä a

à æ

1 b

Comins Mansfield – Problem, 1958 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Lg7!

MÄLUMÄNG mtü liivimaa mälu

DILBERT MUL ON LUBATUD KÜSIDA AINULT NEID KÜSIMUSI, MILLE PERSONALIOSAKOND ON KINNITANUD.

JA KUNA NAD POLE SENI ÜHTEGI KÜSIMUST KINNITANUD, ESITAN SEOSETUID VÄITEID.

JAANALINNU SILM ON SUUREM KUI TEMA AJU.

MINUL KA!

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Viskad kõik reeglid aknast välja ja lähtud oma sisetundest. Vajad praegu suures annuses romantikat ja saadki seda. Intiimelus muutud lausa tuliseks.

AMBUR Astud oma mugavustsoonist välja ja näed, et oleksid pidanud seda juba ammu tegema. Oled jõuline ja sarmikas. Just selline, kes sobib suviste pidude eestvedajaks.

1. Kes oli Eesti Vabariigi peaminister siis, kui Eesti Vabariigist sai nii Euroopa Liidu kui ka NATO liikmesriik? 2. Süsinik, väävel, vask, plii, raud, tina, antimon, elavhõbe. Loetelust puudub kaks nimetust. Nimetage need. 3. Aastatel 1965–1989 isikukultuse aupaistel riiki valitsenud diktaatori tiitliks oli conducător (juht). Tal ei olnud häbi, kui teda nimetati Pühitsetuks, Suureks Juhiks, Karpaatide Geeniuseks, Doonau Mõtteks ja Maailma Suureks Valguseks. Tema elu lõpp oli diktaatorivääriline. Kellest jutt? 4. Kellest on jutt? Vanad roomlased pidasid nende keeli delikatessiks. Andide kaevurid tapsid neid, et saada rasva, mille abil arvati ravitavat tuberkuloosi. Vanad egiptlased uskusid, et nad on jumal Ra maapealsed esindajad. Roosast plastist on nad väga populaarsed aiakaunistused Ameerika Ühendriikides. Tegemist on Bahama rahvussümboliga. 5. Suvi on alanud. Kes on populaarse suvelaulu «Päikene paistab ja loodus lokkab, kätte on jõudnud suvi ...» viisi ja eestikeelsete sõnade autor?

Vastused: 1. Juhan Parts. 2. Kuld ja hõbe. Tegemist on elementidega, mis avastatud enne Kristuse sündi. 3. Nicolae Ceaușescu, Rumeenia kommunistlik liider. 4. Flamingod. 5. Soome muusik (ja Keskusta parlamendisaadik alates 2003. aastast) Mikko Tapio Alatalo ning Reet Linna.

KALJUKITS Kas oled liiga paljusid asju isiklikult võtnud? Kui oled, siis nüüd on õige aeg oma suhtumine üle vaadata. Emotsionaalne karussell võib olla vahel huvitav, kuid mitte kogu aeg.

VÄHK Praegu otsitud vabandused võivad hiljem tagasilööke tuua. Tee kõik vajalik kohe ära, et hiljem ei peaks rabelema ega selgitusi jagama.

NEITSI

è æ

Elutempo on just nii kiire, kui kiireks selle määrad. Kui jagad oma energiat õigesti, siis väsimust ei teki. Sobiv aeg endale midagi erilist lubada.

Näitad oma tugevust, sügavust ja küpsust. Mõttetust jutuvadast hoiad eemale. Vajad seltskonda, mis on intelligentne, nutikas ja lõbus.

KAKSIKUD

LÕVI

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Jutukus ja ülevoolavus võivad praegu väsitada. Kui vajad hetke iseendaga, siis võta see. Võimalik, et pildi selginedes muudad midagi oma elus. KALAD Saad praegu edukalt ka omapead hakkama. Kiire elurütm tekitab mõnusa ladinaameerikaliku atmosfääri.

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Ühes kupees sõidavad daam, kes ei kannata piibusuitsu, ja mees, kes pidevalt piipu tõmbab. Lõpuks ei pea daam enam vastu: «Ma ei saa aru, milleks seda vaja on! Mu mees on 60 aastat vana, aga ta pole kunagi piipu suhu pistnud!» «See on väga huvitav,» vastab mees. «Mina olen juba 64 aastat vana, aga ma pole piipu kunagi kuhugi mujale pistnud!» ••• Perroonil jookseb kiirust võtva rongi kõrval keegi mees ja karjub: «Jack! Jack!» Ühest vaguniaknast ilmub nähtavale mehepea. Jooksja virutab sellele laksuva kõrvakiilu ja jätkab sörki. Kõik pahvatavad naerma. Naerab ka see, kes vastu kõrvu sai. Kupeenaaber küsib talt üllatunult: «Kõik naeravad ju sinu üle, aga mida sina naerad?» «Ah-ha-haa!» naerab mees. «Ma pole ju üldsegi Jack!»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on ÕUEPEALNE

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 27. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

KIRJUTAB, MILLISE OTSUSE TEEB HARJU MAAKOHUS AUTOROLLO KOHTUASJAS.

NIMEPÄEV: ELVIIRA, ELVE, ELVI, VIIRE, ELFRIIDE Marje Metsur 73, näitleja Rein Ruutsoo 67, politoloog Igor Gräzin 62, poliitik ja jurist Jaan Elken (pildil) 60, maalikunstnik Ergo Nõmmiste 58, füüsik, akadeemik Katrin Kivimaa 45, kunstiteadlane ja -kriitik Kristo Viiding 30, näitleja

KÄRDLA +15 HAAPSALU +15

ilmateenistuse sünoptik ik

Ida-Kasahstani Öskemeni linna püstitati 23. juunil kuju kahele 19. sajandil tuntud isikule – kohalikule mõtlejale ja kirjanikule Abai Kunanbajevile ning Kasahstani pagendusse saadetud Vene teadlasele Jevgeni Mihhaelisele, kuid juba päev hiljem otsustati kuju maha võtta. Veebilehe Tengri News teatel arvasid kohalikud, et figuurid näevad sellised välja, nagu teeks endast selfie’t. Uudisteportaalile nur.kz sõnasid küsitletud inimesed, et kujud sarnanevad kääbikutega. «Skulptoritele anti kuju lõpetamiseks liiga vähe aega,» sõnas üks monumendi kaasautoritest, Vladimir Samoilov, veebilehele yk.kz. BBC/PM

TALLINN +15

NARVA +16

RAKVERE +16

taimi paljak

Pilkeobjektiks muutunud kuju võeti kiiresti maha

EUROOPA

PAIDE +17

Loodus pakub ikka vihmahooge

1– 7m

foto: http://yk.kz

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

SUHETEKÜLG KIRJUTAB, KUIDAS SAAB INIMENE OMA VIHA OHJELDADA JA MILLAL PEAKS TA ABI OTSIMA.

Õhurõhuväli kaldub vaid napilt madalrõhkkonna kasuks, kuid suvisel ajal on TARTU see piisavaks toeks pilvePÄRNU VILJANDI +15 +17 rünkade arengule. Nõnda +16 KURESSAARE jagab tänane päev taas +17 vihmahooge ning sooja vaid paar-kolm kraadi üle 15 kraadi piiri. Homse päeva peaks aga üüVÕRU rikeseks tugevnev kõrgrõhuhari VALGA +15 +15 suurema sajuta hoidma ning termomeetrinäidud 20 kraadi lähedale tõstma. KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR Täna on pilves selgimistega ilm. Anne kanal +16 Laupäev, 28.06 Pühapäev, 29.06 Esmaspäev, 30.06 Mitmel pool sajab hoovihma. PuEmajõe vabaujula +14 Tallinn +8/+18 +9/+15 +12/+17 hub muutliku suunaga tuul 1–7 Kakumäe rand +11 Tartu +6/+19 +9/+18 +12/+19 m/s. Õhusooja on 14–17 kraadi. Pirita rand +12 Narva +7/+18 +7/+19 +11/+19 Pärnu rand +14 Pärnu +6/+19 +10/+18 +12/+19 Pühajärv +19 Kuressaare +6/+17 +12/+16 +11/+17 Võsu rand +16

PÄIKE

Teadlased soovitavad ilvesed küttimata jätta Eestis on ilveste arvukus jahimeeste kogutud ja keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna analüüsitud seireandmete kohaselt tugevalt langenud, mistõttu teadlased soovitavad see suurkiskja eeloleval hooajal küttimata jätta. Samas kõige suurema arvukusega on metssead ja kährikud, selgub keskkonnaagentuuris valminud ulukite arvukuse ülevaatest. Möödunud hooajal kütiti Eestis 16 ja ülemöödunud hooajal 87 ilvest. Agentuuri teatel püsib soovitud languses põtrade ja saari asustavate punahirvede arvukus, kuid languse kiirust tuleb vähendada, et vältida asurkondade jätkusuutlikkuse ohtusattumist. BNS

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.06 4.08 4.18

loojub 22.42 22.24 22.46

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+31,6 kraadi (1857) +3,9 kraadi (1923) +31,7 kraadi (1905) +5,8 kraadi (1957)

KUUFAASID 27. juuni 11.08 5. juuli 14.59 12. juuli 14.25 19. juuli 5.08

+19 +34 +26 +24 +21 +23 +26 +22 +24 +23 +15 +14 +19 +18 +24 +23 +20 +30 +16 +22 +16 +15 +23 +14 +23 +12 +16 +26 +21 +17 +20 +25 +16 +24 +34 +11 +31 +41 +17 +28 +25 +32 +26 +34 +27 +27

TELE- JA RAADIOKAVAD • REEDE, 27. JUUNI ETV

06 50 Aia elu 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 15 Ringvaade* 55 Kodused mehed, 4/10: Viktoriin 09 40 Holby City haigla* 10 40 Elolinõ: Ravitsemine 11 10 Ajavaod. Ärimehed: J. Puhk ja Pojad 35 Terve Eesti, 3/10* 12 05 TV 10 olümpiastarti: Finaal* 50 3 hitti: 1980ndad. Disko 13 05 Püramiidi tipus: Mart Saarma ja aju uurimine 35 Teisikud (Eesti Telefilm 1982)*. Muusikaline komöödia 14 55 Jamie Oliveri 30 minuti road* 15 20 Kodused mehed, 4/10: Viktoriin* 16 05 Holby City haigla: Vastu kõiki ootusi 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Külli 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Jaapan nõudmiseni 19 45 Eesti Jazzi gala. Jaak Lutsoja Kvintett 20 00 Lennud: XXVI lend 21 00 AK. Ilm. Sport 35 Taarka (Eesti 2008). Eluloofilm 23 15 Operetigala F. Lehari “Lõbusa lesega” 00 45 ETV kuld: Estraad, 1 01 17 ERR uudised

ETV 2

07 30 Lastesaated 09 00 Projekt “Square”, 3/3: Digiteenused ja eakad* 10 00 Smallville: Pruut* 40 Kinoklassika: Nürnbergi protsess (USA 1961). . Draama 13 35 ERR uudised 16 05 Toidulaud (USA 2009)* 17 00 AegRuum: Virtuaalne revolutsioon, 4/4: Homo Interneticus?* 18 00 Rula ja Ratas, 5/14 30 Võlukarussell: Suur Tuksini 40 Fiksikud: Laev pudelis 50 Pimmi ja Pammi seiklused: Toidumaitsjad 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused: Imevahva rulatäht 19 10 Minu lemmikloom: Tuhkur 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Maa ja taeva vahel, 4/10 20 15 Idioot, 4/10 21 10 Keeluaja kuningas: Kaotatute mälestuseks 22 05 Ööülikooli rännakud, 1/8: Bioloog Kristjan Piirimäe 23 05 Meie Aja Kunst: Edith Karlson 35 Raua needmine. Tormis, RAM ja Metsatöll 00 38 ERR uudised

KANAL 2

06 00 Punased roosid* 50 Taltsutamatu süda, 2/162* 07 40 Garfield: Ideaalne pitsa. Garfield ema rollis. Joonissari 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 13* 11 05 Kodus ja võõrsil 35 Rosamunde Pilcher – Südame eksiteed (Saksa 1997). Romantiline draama 13 30 Kalailm* 14 00 Lindprii: Šerif Reno 55 Punased roosid, 786 16 00 Küladetektiivid, 24: Lask 17 00 Taltsutamatu süda, 3/162 18 00 Armastus ja karistus, 14 20 00 Suvereporter 21 00 Galileo 30 Kaks kanget Indias 22 30 Komissar Rex: Lubadus minevikust 23 30 Boondocki pühakud 2 (USA 2009). R: Troy Duffy. O: Billy Connolly, Norman Reedus, Sean Patrick Flanery. Põnevik 01 40 Võitlus varjuga (Vene 2005). Vene põnevik kultussarja «Brigaad» tegijatelt. 03 45 Suvereporter* 04 35 Heeringas Veenuse õlal* 05 00 Küladetektiivid, 24: Lask*

TV3

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 24* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Vaid Venemaal pluss. Saatejuht Erkki Sarapuu. 11 10 Kättemaksukontor 7, 1: Tiigrijaht, 1* 12 10 Ootamatult isaks 3, 21: Burt Mitzvah: muusikal 35 Ootamatult isaks 3, 22: Emadepäev 13 05 Suvesangarid* 35 Selgeltnägijate tuleproov 8, 4* 14 30 Selline on elu!: Liiguta lõpuks oma tagumikku diivanilt! 15 25 Vaprad ja ilusad, 6758 55 Armastuse pisarad, 25 16 50 Midsomeri mõrvad 5, 2: Mõrvaturg 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Minimissid 1, 4 21 00 Hullumeelsed perekonnad, 4 22 35 KINO3: Komandör Taylor (Drillbit Taylor, USA 2008). Komöödia 00 35 Hawaii 5-0 3, 17: Mäng 01 30 Õlleraha (USA 2001). Komöödia 03 05 Hullumeelsed perekonnad, 4* 04 25 Vaid Venemaal pluss* 50 Seitsmesed suvesadamas

KANAL 11

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 103 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 660 09 15 Emmerdale, 214* 45 Küladetektiivid, 210: Kohutav kahtlus 10 45 Südametukse, 94 11 45 Top Shop 12 00 Poissmees, 3* 13 50 Beebiminutid: Imetamise õiged võtted 55 Beebiminutid: Kui ruttu naasta tööle? 57 Beebiminutid: Noored isad 14 00 Piinlikud kehad* 15 00 Aedniku aabits* 30 Süües saledaks, 3* 16 00 Briti tippmodell, 76 17 00 Superlapsehoidja: Cooke’i pere 18 00 Doktor Oz: See on veider! 19 00 Kodus ja võõrsil, 5789 30 Emmerdale, 215 20 00 Eesti tippmodell 2 21 00 Romantiline reede – Unine eksitus (While You Were Sleeping, USA 1995). R: Jon Turteltaub. O: Peter Gallagher, Sandra Bullock, Bill Pullman. Romantiline komöödia 23 00 Poissmees, 4 00 45 Suvereporter 01 40 Briti tippmodell, 76/82* 02 25 Eesti tippmodell 2* 03 10 Pulmakorraldajad 04 00 Südametukse, 94* 45 Suvereporter*

KANAL 12

06 30 Kalailm* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 115/167: Ülesvõte* 09 20 Conan, 257* 10 10 Näljased meremehed, 34/50: Rock* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 18/86: Supervisa hing* 14 35 Knight Rider, 23/90: Koljat, 1* 15 30 Näljased meremehed, 35: Port Isaac 16 20 Komissar Rex, 116/167: Elav laip 17 10 Supermani uued seiklused, 19/86: Barbarid Planetis 18 05 Knight Rider, 24/90: Koljat, 2 19 00 Galileo 30 Motoreporter Baikalis – Surm siin või Siberis, 1/3 20 00 Tuvikesed: Kevadvaheaeg, 2* 30 Tuvikesed: Japside värk* 21 00 Kaks ja pool meest: Armuhullud* 30 Anakonda III (USA 2008). Põnevik 23 30 Illusioonimeistrid 00 20 Kaks ja pool meest: Põrgulik kubemekaitse 45 Tuvikesed: Al silmitsi koerakuudiga 01 10 Tuvikesed: Vaenlased 35 Südamelt ära, 14 05 00 Postimees.ee

TV6

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 16, 9: Halvad sõbrad* 11 00 Star Wars: IV – Uus lootus (USA 1977)*. Ulmefilm 13 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 16, 9: Halvad sõbrad* 15 00 Tenerife, 7 16 00 Kutsuge Cobra 11 16, 10: Ekstreemsus 17 00 A-Rühm 5, 6: Elus kell viis 18 00 Perepea 6, 7* 30 Simpsonid 2, 18* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 5, 7-8: Raske periood; Nipiraamat 20 00 Perepea 6, 8: See küll lubatud pole 30 Simpsonid 2, 19: Simpsonite sõda 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Star Wars V – Impeeriumi vastulöök (USA 1980). Ulmefilm 23 55 Puhkus Mehhikos 2, 40; ekstra 2, 40 01 10 Kuidas ma kohtasin teie ema 5, 7-8: Raske periood*; Nipiraamat* 02 10 Tenerife, 7* 03 00 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

TALLINNA TV

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 68/142* 45 Dr Vassiljevi terviseminutid* 10 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 11 00 Warren Buffett – maailma suurim rahaboss (BBC 2009). Dokfilm* 50 Maatriks* 12 35 Hullumeelsus (USA 2008)*. Mängufilm 14 10 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 67/304* 17 00 Armuleek, 68/304* 45 Armuleek, 69* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 69/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Ars longior. Sinu kuus kunstiteost, 2/6* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Kas tohib? Jaanipäev Hundisilmal 22 15 Maatriks 23 00 Linnaruumi arhiivist. Keldrimäe* 30 Täna. Uudised (subtiitritega)* 45 Suvemiks* 00 30 TeleChat

VIKERRAADIO KLASSIKA 05 30 Vikerhommik. Märt Treier 09 45 Naljatilgad lähevad laulupeole 10 05 Huvitaja. Meelis Süld 11 30 Suvine rännak, V 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Varik 14 05 KÖPi valikkava. Eestimaa süda-Paide. Oliver Orro, Marje Lenk 15 00 Pärastlõunased uudised 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Jaan Elgula 17 05 Kihnukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Naljatilgad lähevad laulupeole* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Anu Välba 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Unustamatud 22 05 Sport 30 Suvine rännak* 23 03 KÖP. Säde filmist, VI. Ilmar Raag, Enn Säde 00 05 Huvitaja* 01 00 Kihnukeelsed uudised* 10 Aiatark* 30 Kauamängiv* 02 15 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Jutujärg. Muhulaste imelikud elamused, 5. Eduard Vilde humoorikas lugu. 10 05 Muusikatuba. Nele-Eva Steinfeld. Muusikatoas kõlab kontsert, mis toimus 11. veebruaril 2014 New Yorgis Carnegie Hallis. Esineb Bostoni Sümfooniaorkester, mida juhatab orkestri emeriitdirigent Bernard Haitink, kes tähistas tänavu 4. märtsil oma 85. sünnipäeva. Kõlavad 3. ja 4. osa Johannes Brahmsi Sümfooniast nr 4 ja Robert Schumanni Klaverikontsert a-moll, kus soleerib Murray Perahia. 11 05 Album. Momo Kodama 12 02 Delta. Anne Prommik 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 05 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis. WDR Sinfonieorchester. 21 00 Crossover. Pisut üle piiri 22 05 Fantaasia. Kaisa Jõhvik 00 05 Nokturn