Postimehe paberleht 28 06 2014

ÄRA VALITI

LUKSEMBURGI ENDISEST PEAMINISTRIST JEAN-CLAUDE JUNCKERIST SAAB JÄRGMINE EUROOPA VÄLISMAA LK 8–9 KOMISJONI PRESIDENT.

RAGNAR KLAVAN: See on elus väga tähtis, et oleks kindel eesmärk.

Arteris veel: Suvefestivalide ülevaade Rahvuslike elementidega moehõrgutised

www.postimees.ee Erukindral

ANTS LAANEOTS: Sõjapiirkonnas peavadki olema vaatlejad, kellel on kogemused rahvusvahelises sõjaõiguses.

EESTI LK 5

LAUPÄEV, 28. JUUNI 2014 • NR 148 (7139) • HIND 2 € • TIRAAŽ 56 377 • 201 000 LUGEJAT • 48 LEHEKÜLGE

jalgpallimm.postimees.ee Värskeimad tulemused, kommentaarid, turniiritabel

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 28. JUUNI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Viina ja õlle igavene heitlus riigikogus

Jalgpall peatab elu Brasiilias toimuval jalgpalli MMil on esimene vaatus läbi saanud – ühed meeskonnad on alustanud koduteed ning teised jätkavad heitlust ihaldatud tiitli eest. Maailma populaarseima pallimänguga ühes rütmis hingava LõunaAmeerika jaoks tähendab see, et igapäevaelu jääb sealmail aina enam tagaplaanile.

Finaalturniiri eel räägiti palju brasiillasi vaevavatest sotsiaalsetest probleemidest ning oodati tänavatel suurt protestide lainet. Mäletatavasti tuli mullu maailmajagude karikaturniiri ajal Rio de Janeiros ja teistes suurlinnades tänavale sadu tuhandeid vihaseid inimesi ja sama stsenaariumi kordumist eeldati ka tänavu. Väiksemaid proteste on loomulikult toimunud, kuid kohalikud inimesed on eelkõige keskendunud siiski suurele jalgpallipeole, mis jõudis finaalturniiride ajaloo edukaimasse riiki esmakordselt pärast 1950. aastat.

Brasiilias on tavapärane, et koondise mängupäevadel antakse inimestele töölt vaba päev, et kõik saaksid koos suurele peole algusest lõpuni kaasa elada. Ja sellisel puhul võetaksegi seda kui suurt pidupäeva. Loomulikult ei tähenda see, et brasiillased oleksid riigis toimuvaga ja aset leidnud rahapõletamisega rahul. Kuna kahe aasta pärast toimuvad Rios olümpiamängud, võib eeldada, et protestid on tasapisi suunatud juba sinna. Jalgpall on Brasiilias siiski püha ja selle nimel on rahvas valmis ka suuremateks ohverdusteks.

Olümpiaga võib aga lugu olla hoopis teine.

Jalgpalli olulisusest lõunaameeriklaste elus annab kindlasti aimu Brasiilia MMi matšide eel toimuv, kui sealse piirkonna riikide mängijad ja fännid annavad juba hümni lauldes endast kõik ja seda lauldakse emotsionaalselt edasi isegi pärast muusika vaikimist.

V

iinatootjad on küllap väga rõõmsad paranduse üle, mille sotsid ja IRL riigikogu rahanduskomisjonis aktsiisiseaduse eelnõule tegid. Õllevabrikud ütlesid oma kirjas arvamuse selle paranduse kohta eile selgelt välja. Kas tegu oleks tõesti põhimõttelise, pöördelise ja lisaks veel ebaeuroopaliku muudatusega alkoholipoliitikas, nagu õlletootjad oma protestikirjas ütlevad?

Vastamiseks on vaja pisut arvudesse süvenemist.

Milles on vaidluse sisu? Viina aktsiisimäär on praegu Eestis 2,6 korda kõrgem kui õlle aktsiisimäär. Valitsusest riigikokku jõudnud eelnõu järgi tõuseks aktsiisimäär nii õllel kui viinal järgmisest aastast 15 protsenti ja igal järgneval aastal 10 protsenti. Õlle ja viina aktsiisimäära suhteline erinevus jääks samaks nagu praegu – 2,6-kordseks. Sotside ja IRLi ettepaneku jõustumisel see erinevus väheneks ja oleks 2018. aastal 2,2-kordne. Euroopa Liidu riikides keskmiselt maksus-

tatakse viina aga 3,15 korda kõrgema määraga kui õlut.

Nende arvude järgi võib tõesti öelda, et sotside ettepaneku seaduseks saamisel kaugeneme ELi keskmisest.

Kas see on põhimõtteline muutus?

Vastamiseks peaks esmalt aru saama, mis on siin eesmärgid ja põhimõtted.

Aktsiisi eesmärk on piirata alkoholi kättesaadavust ja seega kaudselt alkoholi liigtarbimise kahju ühiskonnale. Vahemärkusena: aktsiis ei kata kindlasti sündivat kahju – näiteks Eesti alkoholipoliitika rohelises raamatus tsiteeritud ELi uuringu järgi on kahju koguni üle kümne korra suurem aktsiisitulust.

Eesti, nagu teisedki Euroopa riigid, maksustab viina ja lahjasid alkohoolseid jooke erinevate määradega. Teine võimalus oleks maksustada sama määraga alkoholiühikut mistahes joogis. See annaks aga viinale selge eelise, sest õlut või veini toota on kallim. Viinamarjad on hinnas. Viljast õlle tegemine on keeruline ja kallis tehnoloogiline protsess. Pealegi võib piiritust ajada peaaegu millest tahes, aga õlle tegemisel on vilja kvaliteet väga oluline.

Kui aktsiisimäärade erinevust poleks, oleks lihtne viin purupurju joomiseks

igal juhul odavam õllest ja veinist. Seepärast püütaksegi hinnata, kui palju maksab alkoholiühik poes – võrdsustatakse hinda tarbija, mitte tootja või riigi seisukohalt.

JUHTMÕTE Heatahtliku tõlgenduse järgi soovivad sotsid, et ka õllehinna tõus oleks tarbijale märgatav – mõjutaks käitumist.

Sotside argument on, et valitsuse kava järgi tõuseb õlle hind poes liiga vähe – igal järgneval aastal kaks kuni kolm protsenti ja see ei vähenda tarbimist, sest inimeste sissetulekud kasvavat kiiremini. Seevastu viina hind poes tõuseks 6 kuni 8,8 protsenti aastas. Heatahtliku tõlgenduse järgi soovivad sotsid, et ka õllehinna tõus oleks tarbijale märgatav – mõjutaks käitumist. Halvemat kahtlustades tuleb küsida, miks tahavad nad viinatootjate olukorda parandada. Või teisalt: miks on Reformierakond viina ja õlle heitluses pigem õlle poolel? Vandenõuteooriaid aitaks eos kummutada see, kui ettepanekute taga oleksid selgem ideoloogia ja argumendid.

urmas nemvalts

madis kalvet

KÕVA SÕNA

PÄEVA KOMM

Üks ekraan on meil veel, mis siiamaani oli see kõige tähtsam, aga enam mitte: arvuti. Nüüdsest alates on telefon meie digitaalse elu A ja O, see kõige olulisem keskus.

Jalgpall on Brasiilias siiski püha ja selle nimel on rahvas valmis ka suuremateks ohverdusteks. Olümpiaga võib aga lugu olla hoopis teine.

Kolumnist Henrik Roonemaa, PM 27.06

Tõelisi staadionilaulupidusid saame näha juba täna, kui algab Lõuna-Ameerika riikide suur «vennatapusõda». Esimestes kaheksandikfinaalides lähevad vastamisi Brasiilia – Tšiili ning Kolumbia – Uruguay ja nende duellide võitjad kohtuvad omakorda veerandfinaalis ehk vähemalt üks Lõuna-Ameerika meeskond püsib kindlasti konkurentsis ka medalimängudeni ehk tänavust finaalturniiri seni saatnud emotsionaalsust saab nautida kuni kulminatsioonini välja.

Lõpuks ka natuke arvudest, mis tõestavad, et raha eest jalgpallis alati edu ei osta ja ka tänapäevases maailmas püsib lootus, et kirg mängu vastu võib olla parem kui põhjatud rahataskud.

Alagrupiturniiri järel alustasid koduteed tänavuse MMi kolm suurima palgaga treenerit. Ülekaalukalt kopsakaima töötasuga oli Venemaa koondise juhendaja Fabio Capello 8,3 miljoni euroga, teisel positsioonil paiknes inglaste Roy Hodgson 4,3 miljoniga ja kolmandal itaallaste Cesare Prandelli 3,2 miljoniga. Oma 155 000 euro suuruse aastateenistusega MMi juhendajatest viimasel kohal paiknev Miguel Herrera viis Mehhiko aga kindlalt alagrupist edasi.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Postimees 1930. aastal Tartumaa 2. laulupidu. Süttigu südamed vaba Eesti laulu helidel.

Kas on nüüd aeg laulda?!

Nüüd, kus igamehe suust kuuled aina hädaldamist kitsaste aegade pärast?!

Majanduslik surutis lamab kui luupainaja kogu maa rinnal. Kokkuvarisemise raginat on kuulda linnadest ja maalt. Kogu meie rahvamajandus põeb pikaldase kriisi haigust. Meie rahvatöö vähene edukus ei too meile sedagi, mis meil ära kulub igapäiseks tarvitamiseks.

Mitte ainult, et meil mullu ei ole kasvanud hoiussummad pankades: koguni kokku on kuivanud meie rahvuslik va-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

randus. [---] Puudub avarus silmapilgul. Ei mingit lahedat põhivaadet tulevikku.

Meie aga tuleme kokku suurte hulkadena ja – laulame?!

Küsigu nõnda kahtleja meel! Kaalutlegu kainelt umbusklikud, kuipalju meil ära kulub aega ja raha üldisele laulupeole lauljail, mängijail, kuulajail ligidalt ja kaugelt – meie laulame siiski!

Laulame täiest hingest, täis julgust ja lootust, hoolimata kõigist halbadest asjaoludest, küsimata oma isiklikkudest muredest ja raskustest!

Jaan Tõnisson 28.06.1930

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, POS OST OST TIIM ME EE ESS, 28.

2 . JUUNI 2014 || NÄDALA NÄOD || 3 28

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE POSTIMEES.EE

PLATSI HIRM. Uruguay koondise ründaja Luis Suarez olevat eraelus igati meeldiv eeldiv ja kombekas.

Purõja pini gentset ja sümpaatset meest. «Ta teeb minust parema treeneri reeneri ja parema inimese,» iseloomustas oomustas Liverpooli peatreenerr Brendan Rodgers oma tähtmängijat. gijat. Vastasfännide silmis on Suarez aga jätkuvalt põlastusväärne ne jalgpallur, kes ei kohku tulemuse muse saavutamise nimel tagasi ka alatust pettusest.

Pärast seda kui Suarez arez hammustas mullu kevadel el Chelsea kaitsjat Branislav Ivanovici anovici ja sai kümnemängulise keelu, palkas Liverpool talle nõustaja, ustaja, teda toetasid meeskonnakaaslased, kaaslased, peatreener ja fännid. Ning klubihooaja jooksul pääseski emotsioonid kontrolli alla saanud ud ründaja lehepealkirjadesse juba tänu oma oskustele, mitte enam rumalustele. Hooaja lõpus valisid Inglismaa jalgpalliajakirjanikud ta a üksmeelselt aasta mängijaks.

Kuid kohtumises Itaalia aalia vastu ülisuure pinge alla jäänuna una – Uruguayd ähvardas MMilt kojusõit – lõid Suareze instinktid taas välja.

Hammustamise kui kõige õige primitiivsema käitumistasandini ndini langenud ründaja tundis end küllap taas samamoodi nagu paarkümmend aastat tagasi Montevideo ontevideo slummis – nurka aetud d loomana, kes peab ellujäämise nimel võitlusesse viskuma. Iga hinna inna eest.

R

aske minevik ei õigusta aga mõistagii vähimalgi määral Suareze reze tegu.

«Mul on kodus 13-aastane ane krants Täplä, kelle lapsed leidsid sid Tallinnast Pirita metsast,» kommenteeris uruguaylase tegu gu värvikalt Soome jalgpallitreener eener Pasi Rautiainen, kes on aastaid staid Eesti klubisid juhendanud ja peab praegu kodumaal MTV3 kanalis nalis kommentaatoriametit. «Ta oli hüljatud, teda oli piinatud d ja teised koerad olid teda rappinud. inud. Aga isegi Täplä pole mind d kordagi hammustanud. Suarez tuleb väljakutelt kõrvaldada – ega ga jalgpalli saa suukorviga mängida!» da!» kristjan jaak k kangur

Bürokraatia hall superstaar

Viimsi Piibeleht ja Vestmann

ean-Claude Juncker (59), kandidaat Euroopa Liidu täitevorgani Euroopa Komisjoni presidendi kohale, saavutas eile olulise võidu teel euroliidu ihaldatuima tööposti suunas, kui ELi liidrid tema kandidatuuri toetasid. Luksemburgi 18 aastat juhtinud peaministri ja eurogrupi endise presidendi isik, kelle märkimisväärsemaks omaduseks on nimetatud tema halli olekut, oli teravaks kujunenud vastasseisus sümboolne, kuid siiski teisejärguline.

iimsis vahetub võim sagedamini kui tuule suund. Kord on Vestmann all ja Piibeleht peal, kord jälle vastupidi. Äsja astus vallavanem Jan Trei ametist tagasi vaid selleks, et poliitilisele oponendile koht kätte näidata.

Trei tunnistab ka ise, et ega kombinatsioon head muljet jäta, aga muud võimalust polevat. Tema naasmine volikokku puksib sealt välja Urmas Arumäe, kes kandideeris küll IRLi nimekirjas, aga ei järgi partei

J

Keskseks kujunes küsimus ELi tulevikust – kas rohkem kui poole miljardi elanikuga ühendus liigub föderaalriigi poole või jääb rahvusriikide liiduks.

Tüli föderalistiks peetava Junckeri üle peegeldab paradoksaalselt ELi skisofreenilisust, sest ühelt poolt võib näha nii liikumist föderaalriigi poole kui ka vastuseisu sellele. Kas ühendusel seisab ees murdehetk, ei selgu aga ilmselt veel lähiaastatel. jürgen tamme

V

joont ja keeldus volikogu sotsist esimehele Ain Pinnonenile umbusaldust avaldamast.

Aga kui Trei poleks niisugust käiku teinud, oleks ilmselt hoopis teda umbusaldatud.

Nüüd veedab ta suve vallavolinikuna, plaanides sügisel jälle vallavalitsuse etteotsa asuda. Siis naaseb volikokku erakonnakaaslane Haldo Oravas ja Arumäe-sugune «kahtlane element» ei saa enam «Viimsis Eesti asja ajamisele» kaikaid kodaratesse loopida. uwe gnadenteich

foto: mihkel maripuu

foto: ap/scanpix

foto: andres haabu

T

a on väljakul kiire, osav, võidujanuline, enesekindel.

Uruguays peetakse teda rahvuskangelaseks. Kui vaja, lööb ta väravaid kasvõi keskjoonelt. Lõppenud klubihooajal oli ta Inglismaa kõrgliigas pidurdamatu. Legendaarne Diego Maradona nimetas teda tänavuse MMi eel turniiri parimaks ründajaks.

Ning ta ongi vaieldamatult üks maailma parimaid jalgpallureid.

Kuid kogu maailma silmis – ka nende inimeste jaoks, kes igapäevaselt jalgpalli ei jälgigi – on Uruguay koondise ründaja Luis Suarez pärast teisipäeva hoopis üks ütlemata kummaline mees, kelle üle visatakse nalja sotsiaalmeedias, keda põlastatakse ajalehtedes ja kelle Rahvusvaheline Jalgpalliliit (FIFA) järgmiseks neljaks kuuks jalgpallimurult pagendas. Põhjuseks üksainus uskumatu sekund, mille jooksul Suarez lõi mänguhoos hambad Itaalia koondise kaitsja Giorgio Chiellini õlga.

Mis ometi ajendab üht jalgpallurit juba kolmandat korda karjääri jooksul vastast hammustama? Et seda vähegi mõista, tuleb vaadata ennekõike Suareze lapsepõlve. Ühtpidi on Suarez klassikaline näide kehvades oludes isata kasvanud Lõuna-Ameerika poisist, kes vaesusest jalgpalli abiga välja murdis. Kuid tööd tegema ja vaeva nägema ajendas teda armastus – 15-aastaselt kohatud Sofia Balbi, kellest on nüüdseks saanud Suareze naine. Kui Balbi koos perega 2003. aastal Hispaaniasse kolis, nägi Suarez talle järgnemiseks ainsa pääseteena jalgpalli ning pühendas end sellele. 2006. aastal andiski Hollandi klubi Groningen talle võimaluse Euroopas õnne proovida ja tõus tähtede poole algas.

Suarezt lähemalt tundvad inimesed kirjeldavad teda kui eraelus ääretult perekeskset, intelli-

Annus viib raha koju

K

ümmekond aastat tagasi, kui Merko Ehituse suuromanik Toomas Annus osutus Eesti rikkaimaks inimeseks, küsis ta kommentaari küsinud ajakirjaniku käest, et näidake, kus mul see raha on.

Annusel on osalus Merkos aktsiaseltsi Riverito kaudu, millest talle kuulub 65,3 protsenti. Riverito otsustas sel aastal maksta 15,1 miljonit eurot dividendi, millest 9,9 miljonit saab Annus nüüd oma pangakontolt vaadata. Pole välista-

tud, et tegemist on ühe suurima dividendisaagiga Eesti ettevõtluse ajaloos. Eelmise aasta suurim väljamakstud dividend oli Äripäeva andmetel 7,3 miljonit eurot. Annus võttis eelmisel aastal dividendina välja kaks miljonit.

Huvitav, kas see, et ta sel aastal nii palju raha koju viib, on juhus või on sel ka seos maadevahetuse kohtuprotsessiga, mille kohta peaks riigikohus otsuse välja kuulutama esmaspäeval? tõnis oja

4 || EESTI || POSTIMEES, 28. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Savisaar ja Sarapuu vaidlustasid ERJK otsuse Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar ning samasse parteisse kuuluv abilinnapea Arvo Sarapuu vaidlustasid kohtus erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) ettekirjutuse, mille kohaselt peavad nad linna raha eest sügisel tehtud valimisreklaamide kulud linnavalitsusele tagastama. Tallinna halduskohtu pressiesindaja sõnul laekus Savisaare ja Sarapuu kaebus halduskohtusse eile. postimees.ee

Tallinn jätab osa eralasteaias käivatest lastest toetuseta Tallinna linn võttis vastu uue eralasteaedade toetamise korra, mille järgi makstakse toetust edaspidi vaid nende laste eest, kellel ei õnnestu munitsipaallasteaeda kohta saada. Määrus puudutab 970 eralasteaedades käivat pealinna last, kes võivad nüüd linna toetusest ilma jääda. Haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktor Meelis Kond (pildil) ütles, et linna eesmärk on toetada eralasteaedades käivaid lapsi, kes pole saanud kohta munitsipaallasteaias, samadel alustel nende lastega, kes käivad linna lasteaias. tallinncity.ee

50 000

euroga kavatseb plaanib justiitsministeerium toetada pere-, naiste- ja lastevastase vägivalla ohvrite abistamisega tegelevaid organisatsioone.

Peagi hakatakse müüma vähipüügilube 1. juulil saab hakata ostma kalastuskaarte jõevähi püügiks, sarnaselt eelmiste aastatega on püük ise lubatud vaid augustis. Vähipüügiks on vaja soetada luba ehk kalastuskaart, sel aastal läheb 75 protsenti kalastuskaartidest müüki internetis, ülejäänud jääb keskkonnaameti jagada. Luba kehtib soovija valitud päeval 24 tundi, püüda tohib ühel veekogul. BNS

Eesti ei keela kogu Läti sealiha importi Veterinaar- ja toiduameti (VTA) andmetel ei plaani Eesti erinevalt Leedust keelata Lätist sealiha importi, kuivõrd kaitsemehhanismid peaksid olema piisavad. «Läti ise on tsoonist, kus seakatk avastati, peatanud sealiha väljaveo nii riigi teistesse piirkondadesse kui ka teistesse riikidesse. Meie poolt läheb tänasest (eilsest – toim) täiendav käskkiri, millega on lisaks kõigile teistele riikidele, kus varasemalt on Aafrika sigade katku avastatud – Vene Föderatsioon, Valgevene, Poola ja Leedu –, nüüd ka Läti sellest piirkonnast keelatud Eestisse tuua kuumtöötlemata sigade sööta,» ütles VTA peadirektor Agu Pärtel. BNS

Gotoship alustas sõite Naissaarele ja Aegnale OÜ Gotoship alustas Tallinnalt rendile võetud laevaga Juku pealinnast liinireise Naissaarele, lisaks teeb ettevõte laevaga tellimusreise Aegna saarele. Naissaarele sõidab Juku neljapäevast esmaspäevani, ülejäänud kahel päeval sõidab laev välja siis, kui on vähemalt kümme reisijat. Aegna saarele tehakse tellimusreise.

«Kui huvilisi on, siis viime,» märkis Gotoshipi juhatuse liige Stanislav Vassenin. BNS

Loodushuvilised saavad uue keskuse

Maanteeamet esitab Sämi silla kahjunõude

Tallinnas avatakse 1. juulil uus keskkonnahariduskeskus. Tallinnas loomaaia lääneväravas asuva maja, kus on eluslooduse ja loovtöö klassid, näituste ruum, laboratoorium ja 149-kohaline auditoorium, ehitamine ja sisustamine läks maksma 4,7 miljonit eurot. tallinncity.ee

Maanteeamet esitab järgmisel nädalal kindlustusfirmale Gjensidige Baltic kahjunõude Sämi silla remondi eest. 8. mai hilisõhtul juhtunud raske veokiõnnetus muutis Tallinna-Narva maanteel asuva silla varisemisohtlikuks ja liiklus seal suleti kolmeks kuuks.

BNS

Laulu- ja tantsupeopeo tuli toodi kohale rongkäigus, misjärel anti seda edasi käest kätte. Muinaseestlaslik simman keset nõukogude tehnikat võis alata. Pildilt jäävad välja kakskümmend Eesti lippu, mis tantsuplatsi ümbritsesid. foto: jaanus ree

SOOJENDUSPIDU LAULUPEOKS. Sellise rahvahulgaga pidusid kohtab pealinnaski harva. Neljapäeval toimus üks selline Järva-Jaanis – 999 elanikuga väikeasulas.

Tuli tõi pool alevit pidutsema reportaaž kaspar jõgeva reporter

V

ihma ei saja, kuid taamalt paistavad tumedad v ihmapilved. See ei sega inimesi Järva-Jaani Orina mõisa ette kogunemast. Valitseb ootusärevus. Nad ei oota vihma, vaid laulu- ja tantsupeo tuletõrvikut.

«Ehk on aega paar sõna juttu vesta?» küsin Järva-Jaani rahvariietes naistelt. Pilgud pöörduvad ühes suunas. «Eks Silva räägib,» ütleb hääl tagant.

Silva Kärner on kohaliku gümnaasiumi õppealajuhataja ja külaelu eestvedaja. «Mul pole kaua aega rääkida,» kostab naine ja ütleb, et peab tule saabumisel kõnet pidama. Ühtäkki ... vaikus. Rõõmuhõisked. Algab ärev sagimine.

Tuletõrvik saabub kümme minutit plaanitust varem. Silva sätib end kähku mõisatrepi jalamile, seitse Järva-Jaani rahvariietes memme koonduvad tema

ümber. Tegelikult ei pea Kärner kõnet, tegu on luuletusega.

Märkan rahvariietes vanahärrat. Kas laulu- ja tantsupeost osa võtate? Enam mitte. Tema esimene tantsupidu oli 1947. ja viimane 1985. aastal. Külalisena kavatseb ta ka sel aastal kohal olla.

«Aga «Tuljakut» ikka vihute?» «No «Tuljakut» saab ikka vihtuda! Nii kaua, kuni karku all pole,» lausub Lembit Jüriso ja osutab oma jalgratta spidomeetrile. See näitab 69,8 kilomeetrit.

Just nii palju on ta koos tuletoojatega neljapäeval sõitnud.

Viis minutit enne seitset saabub tuli Järva-Jaani kiriku ette. Kiriku ees peatub ka kohaliku vanatehnika varjupaiga juhataja roheline kastiauto.

Saabub kohalik hallipäine prominent, kunagine Eesti Rahvusmeeskoori dirigent ja laulupidude üldjuht, peagi 85. sünnipäeva tähistav Kuno Areng. Saabub ka vallavanem ning tuletoojad annavad kirikule üle laulupeotulest süüdatud laterna, mis tuuakse kirikusse hoiule.

Kiriku ees on vähemalt paarsada inimest, teiste hulgas ka Eesti Teaduste Akadeemia meeskoor ja Rakvere kammer-

koor Solare. Rahvas siseneb kirikusse, ja seda üllatavalt kiiresti.

«Istuge edasi, see kirik mahutab viissada inimest,» hõikab eakas kiilaspäine turske mees.

Kirik on täis. Mõned seisavad veel ka kiriku vestibüülis.

Minutipealt kell seitse algab kirikuõpetaja Katrin-Helena Melderi sissejuhatus. Esimest kontserdipala juhatab Areng ise. Teenekas dirigent ja kammerkoor võtavad istet. Jätkab meeskoor ja kõlab «Sanctus».

Esimeste kõrgemate nootide kõlades valitseb publiku seas totaalne vaikus. Ei piiksugi. Olgugi et auditooriumi hulgas paikneb vähemalt kümmekond sülelast. Kui meeskoor esitab laulupeolaulu «Mis on inimene?», poetab pisara nii mõnigi publiku hulgast.

Kell kaheksa peab algama Järva-Jaani simman, kus nii kohalikud kui ka lähiasulate elanikud rahvatantsu vihuvad.

See toimub vanatehnika varju-

«Võtame käest kinni!» hõikab korraldaja. Inimesed võtavad ja tõrvik usaldatakse inimketi hoolde.

paigas. Seal on üle 400 masina, enamik nõukogude päritolu.

Rahvas ootab ja moodustab umbes sajameetrise inimketi vanatehnika varjupaiga väravast kuni peoplatsini. Paljud ootajatest on rahvariietes. Kõik inimketti ei mahtunudki, osa vaatab eemalt.

Kümme minutit pärast kaheksat saabub Järva-Jaani rahvariietes vanem proua jalgrattaga, korvis kotike, ja sõidab väravast sisse, inimketist mööda, otse peoplatsi poole.

Viis minutit hiljem paistab taamalt tuletoojate kolonn.

Kõige ees sammub poliitik Rein Lang, sinistes teksapükstes, hõlmad lahti, prillid ninal, ja lippab kähku väravast sisse.

Saabub tõrvik. «Võtame käest kinni!» hõikab korraldaja.

Inimesed võtavad ja tõrvik usaldatakse inimketi hoolde. Tõrvikut antakse edasi käest kätte.

Noored esinevad viiulipalaga, pärast süütab vallavanem Arto Saar laulupeotõrvikuga lõkke.

Vallavanem pole pintsaklipslane. Ta on rahvariietes, vohava, kuid korrektselt piiratud habeme ja patsi pandud juustega noor mees. «Ja peo lõpuni põleb siin tuli,» lausub Saar vaiksel toonil.

PEO ALGUSENI ON JÄÄNUD

Järva lapsed tulid peotuld tervitama Laulu- ja tantsupeo tule teekonna 13. päev algas puhkpilliorkestri mängu saatel. Orkester istus auto taga treileris ja muudkui puhus.

Tule teekond viis ratturid eile Järva-Jaani vanatehnika varjupaigast Esna mõisa, kus olid kohal Johansonid ja kohalikud kassid. Tuli jäi öömajale Viisusse, kust täna hommikul liigutakse edasi Paidesse ja Türile. ERR Uudised

6

PÄEVA

4.07 LÕPP Tallinn

foto: jaanus ree

HARJUMAA

29.06 Kuimetsa

LÄÄNEVIRUMAA V

IIDADAVIRUMAA VIRU UM UM MAA

JÄRVAMAA JÄRVA VAM AA AA HIIUMAA

LÄÄNEMAA RAPLAMAA

SAAREMAA

27.06 Viisu

28.06 Lokuta PÄRNUMAA mõisapark VILJANDIMAA

JÕGEVAMA JÕ MAA MA JÕGEVAMAA

TARTUMA MA AA TARTUMAA

15.06 ALGUS Tartu PÕLVAMAA VALGAMAA

POSTIMEES, 28. JUUNI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

31 PÄEVA VANGISTUSES. Donetski separatistide juht teatas OSCE erimissiooni neljaliikmelise vaatlejate meeskonna tingimusteta vabastamisest.

NATO ohvitseri minevikuga vaatleja risto berendson reporter

S

ee on ju Tõnis Asson – imestas mehe tuttav umbes kuu aega tagasi, uurides nn Donetski rahvavabariigi separatistide avaldatud 26. mail pantvangistatud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejate fotot. Ta ei olnud kaugelt ainus, kes imestas, kuidas Assoni-suguse tuntud inimese nimi selles pantvangiloos nii kauaks avalikkuse ees saladuseks jääb.

Sellel, et Eesti meedia avaldas Assoni nime alles pärast eilset vabanemise uudist, oli põhjus. Pole teada, kas Asson osales missioonil oma nimega, ent tema isikuandmete meedias avaldamine võinuks seada mehe täiendavasse ohtu ja andnuks pantvangistajatele infosõjas punktivõidu.

Vähemalt esialgu oli olukord Eestis murettekitav. IdaUkraina sõjakoldes pole separatistide kahtluste äratamiseks paremat põhjust kui NATO ametnik. Olgu kasvõi endine ohvitser ja nüüd OSCE kaitsva vaatleja sildi all. Just selline oli viiekümnendates eluaastates Assoni taust.

Kahe aasta eest Brüsselis Võimukoridorides «väga ja väga» piiratud ringis liikvele pääsenud uudis, et Donetski ja Luganski oblasti piiril kadunuks jäänud OSCE neljaliikmelise tiimi eestlasest vaatleja on just Asson, sundis juba päev pärast pantvangistamist nii mõndagi ahastusest peast haarama.

Sel hetkel oli võimatu prognoosida, milliseks kujuneb vaatlejate saatus. See, et OSCE vaatlejad on sõjaväelise taustaga, on kriisipiirkondades levinud missioonipraktika.

«Sõjapiirkonnas peavadki olema vaatlejad, kellel on teadmised ja kogemused rahvusvahelises sõjaõiguses – poliitikutel pole üldjuhul selliseid teadmisi,» ütleb erukindral Ants Laaneots, kaitseväe endine juhataja.

Tõnis Asson (esiplaanil) saabus eile varahommikul koos oma kaaslastega Donetskisse.

Assonil oli Liibanoni rahuvalvemissioonilt varasem kompanii juhtimise kogemus. Lisaks see, et ta räägib hästi vene keelt. Kriisiolukorras on kohaliku keele valdamine suur pluss.

Tõnis Assoni vaatlejakarjäär oli tema isiklik ja OSCE professionaalne valik pärast seda, kui mehe Brüsseli-karjäär paar aastat tagasi lõppes.

Assoni puhul tegi inimesed ettevaatlikuks hoopis teadmine, et kolonelleitnant teenis erus veel kaks aastat tagasi ohvitserina Brüsselis NATO peakorteris. Need andmed on avalikud, ja olnuks naiivne loota, et need jäävad saladuseks Donbassi separatistidele, kelle kätte vaatlejate isikuandmed kinnipidamisel sattusid.

Sellel, et Asson on armeest erus ning tegeles viimasel ajal eraviisilise koolitustöö ja puhkamisega, pole Donbassi separatistidele vähimatki tähendust. Faktil, et OSCE valis

NATO taustaga Assoni sellele missioonile avaliku konkursi käigus, ei ole siinjuures samuti vähimat tähtsust.

«Põhimõtteliselt võib seda olukorda võrrelda sellega, et järgmisena läheb isiklikust huvist kandideerides sarnasele missioonile vaatlejaks näiteks kaitsepolitsei endine juht Jüri Pihl,» näitlikustas üks Postimehega vestelnud riigiametnik.

«Inimesed peaksid ikka mõtlema, millisele missioonile vaatlejaks kandideeritakse.»

Tõsi, Eesti võimudel pole Assoni OSCE vaatleja staatusega vähemalt ametlikult mingit seost. Vaatlejakarjäär oli mehe isiklik ja OSCE professionaalne valik pärast seda, kui Assoni Brüsseli-karjäär paar aastat tagasi lõppes.

Piirivalvest kaitseväkke Assoni varasem teenistusleht on kirev. Ta on üks iseseisvuse taastanud Eesti esimestest piirivalveohvitseridest, kes sai esimeste seas väljaõppe Remniku õppekeskuses.

Piirivalvest lahkus Asson

foto: afp/scanpix

siis, kui kaitseväe algaastate juhataja Aleksander Einseln otsis algava Kosovo rahuvalvemissiooni tarbeks hea inglise keele oskusega ohvitsere ning pöördus selle murega toonase piirivalvejuhi Tarmo Kõutsi poole.

«Kui see missioon läbi, otsustas ta kahjuks karjääri jätkata kaitseväes,» meenutas Kõuts.

Laaneots mäletab Assonit asjaliku staabiohvitserina.

«Väejuht ta ilmselgelt ei olnud, kuid staabis asjade korraldamiseks igati tipp-topp mees.»

Enne Brüsseli ja NATO karjääri jõudis Asson töötada kaitseväe ühendatud õppeasutustes, kus juhtis matkekeskust.

«Ta vastutas kõikide kaitseväe harjutuste virtuaalsete lahenduste eest. Rahulik ja asjalik mees,» rääkis õppeasutuse endine ülem Aarne Ermus.

Vaatamata silmapaistvale sõjaväelisele karjäärile sai Asson iroonilisel kombel tuntuks alles erus. Ehk kui ta koos Šveitsi, Taani ja Türgi vaatlejatega Ukrainas pantvangi sattus.

Tartus elav Asson naaseb koju nädalavahetusel.

Pantvangistajad käitusid viisakalt Tõnis Assoniga vestelnud välisminister Urmas Paetil on hea meel, et mehe hääl kõlas telefonis reipalt ja positiivselt.

«Mulle ütles Asson, et nendega käituti vangistuses olles neutraalselt ja isegi viisakalt, anti ka piisavalt süüa,» ütles Paet Postimehele.

Paeti sõnul tegeles OSCE reedel esmajärjekorras sellega, et vabastatud vaatlejad võimalikult ohutult Donetskist välja transportida, sest seal on seis endiselt kriitiline.

OSCE Ukraina erimissiooni esindaja Michael Bociurkiw rääkis Postimehele, et vabastatud vaatlejad ootavad pikisilmi lähedaste juurde naasmist ning OSCE teeb kõik, et see juhtuks võimalikult kiiresti.

Tema sõnul ei saa vabastamise täpsemaid asjaolu-

sid praegu avalikustada, sest Luganskis on separatistide käes veel neli OSCE vaatlejat ja detailide kirjeldamine võib operatsiooni häirida.

Küsimusele, kas Assoni kui endise kõrge NATO ohvitseri välisvaatlejaks saatmine polnud ülemäära riskantne, vastas Bociurkiw, et «kõigil meil on mingisugune taust, seega ei saa seda pahaks panna».

Välisminister Paet lisas, et tema hinnangul sobitub vaatlejate vabastamine laiemasse poliitilisse konteksti. «See haakub hästi sellega, et Ukraina president Petro Porošenko käis nädalapäevad tagasi välja oma rahuplaani ja relvarahu, mistõttu OSCE vaatlejate vabanemist võis juba tunnetada,» lausus ta.

Risto Berendson

6 || EESTI || POSTIMEES, 28. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Minister tuli erinevalt kaasast Autorollo kohtuasjast puhtana välja Harju maakohus rahuldas eile osaliselt Autorollo hagi Rain Rosimannuse (pildil) ja Siim Roode vastu, seevastu pääses täiesti puhtalt esimesena nimetatu abikaasa, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Kohus määras Rosimannuselt, Roodelt, advokaadibüroolt MAQS ja ettevõttelt Roode & Partnerid solidaarselt välja 135 568 eurot. Rosimannus väitis, et ta peaks teoreetiliselt esimese astme otsuse järgi maksma sellest summast neljandiku.

Teisalt võib solidaarne vastutus tähendada, et nõuet võivad lõpuks tasuda võrdselt kõik osapooled, aga ka ainult üks neist.

Roode, tema osalusega ettevõtte Roode & Partnerid ning MAQSi vastu esitas kohus kogunõude enam kui 164 000 euro väärtuses. Ka see kogusumma koosneb solidaarsetest nõuetest.

Hageja esindaja, vandeadvokaat Urmas Ustav ütles otsust kommenteerides, et kohus on «põhimõtteliselt nõus-

tunud hageja käsitlusega selles, et Autorollo suhtes mõjuvõimu omanud isikute tehtud ning õiguspärastena serveeritud tehingud ja toimingud on siiski vastutust kaasa toovad, kuivõrd on kogumis vaadelduna suunatud mitte tavapärase majandustegevuse jätkumisele, vaid Autorollo likviidse vara liigutamisele võlausaldajate haardeulatusest välja».

Pentus-Rosimannuse sõnul kinnitas kohus seda, mida ta on juba korduvalt rääkinud: temal pole oma isa Väino Pentuse kunagise ettevõtte Autorollo ja selle kurva saatusega seost.

«Olen oma isale ja tema ettevõtmistele alati head soovinud ja pöialt hoidnud, aga mul ei ole olnud kunagi võimalik vastutada nende otsuste ja valikute eest, mida minu isa või ükskõik kes teine täiskasvanud ja iseseisev inimene teinud on,» märkis minister.

Rosimannus kavatseb esimese astme otsuse edasi kaevata, sest tema hinnangul on tegu ilmselge ülekohtuga. «Selle otsuse valguses ei saa edaspidi rahulikult magada enam ükski Eesti inimene, kelle lähituttavate hulgas on mõne ettevõtte juhatuse liige,» seisab mehe avalikus pöördumises.

Rosimannuse sõnul võiks analoogia põhjal teha inimesi vastutavaks asjade eest, millele pole neil olnud mingit mõju.

Vandeadvokaat Ustav märkis võimalikku edasikaebamist kommenteerides, et kahetsusväärselt ei ole hagi rahuldatud täies ulatuses (ligi 580 000 euro väärtuses – toim) ega kõigi kostjatena käsitletud isikute suhtes.

Seetõttu analüüsivad Autorollo pankrotihaldurid otsust põhjalikult ja suurima tõenäosusega esitavad sellele apellatsiooni osas, kus hagi jäeti rahuldamata. Katariina Krjutškova

Tartu Ülikooli nõukogu pani reformile veto

T

artu Ülikooli nõukogu otsustas neljapäeval panna senati vastuvõetud uuele põhikirjale viivitava veto, mis annab osapooltele lisaaega täiendavateks aruteludeks nii ülikoolis sees kui ka väljaspool.

«Otsus tuli napilt – [häältega] 6:5. Jääb mulje, et nõukogu oli koledasti lõhki, aga tegelikult see nii ei olnud. Meil oli lihtsalt erinev arusaam sellest, kuidas kujunenud olukorda lahendada,» lausus Tartu Ülikooli nõukogu esimees Kersti Kaljulaid.

«Enamik meist arvab endiselt, et reform tuleb läbi viia ja see on õige. Küsimus oli selles, kuidas saavutada olukord, kus kõik oleksid rahul ja mõistaksid selle reformi toimumise vajalikkust, saaksid aru oma kohast ülikooliperes, et nad mõistaksid, mis saab neist endist ja nende üksusest,» lisas ta.

Samas kinnitas nõukogu neljapäeval jätkuvat toetust alates 2016. aastast rakendatavale ülikooli juhtimisreformile, rõhutades kahetasandilise juhtimisstruktuuri ja nelja keskse akadeemilise üksuse moodustamise olulisust ülikooli jaoks.

Nõukogu oli eelnevalt oma 16. juuni istungil andnud senatile võimaluse muuta põhikirja teksti juba enne vetoprotsessi algatamist nii, et juhtimismuudatuste rakendumisel oleks ka seniste teaduskondade identiteet kaitstud.

Täiendavaid konsultatsioone alustati juba enne senati möödunudnädalast arutelu, kui tulenevalt juristkonna laialdasest vastukajast reformile kutsus Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm kokku kohtumised ülikooli juhtimise muudatuste ja õigusteaduse arenguperspektiivide arutamiseks. 30. juunil kohtub Kalm Tartu Ülikooli Iuridicumis kolleegidega õigusteaduskonnast ning 1. juulil Tartu Ülikooli Tal-

Kersti Kaljulaiu sõnul pole Tartu Ülikooli nõukogus juhtimisreformi vastaseid. Küll aga olid viimati enamuses inimesed, kes arvasid, et veel pofoto: peeter langovits le õige aeg põhikirja kinnitada.

linna esinduses juristide ja nende esinduskogudega.

1. juulil ametisse asuv senati uus koosseis peab vastavalt kehtivale põhikirjale kogunema 30 päeva jooksul alates nõukogu otsusest ning väljendama oma seisukohta kord juba vastu võetud põhikirja ja selle võimalike muudatuste suhtes.

«Nõukogu positsioon on sõnastatud vetootsuse selgitustes, otsuses kinnitab nõukogu ka oma jätkuvat põhimõttelist toetust juhtimis- ja struktuurireformile. Kui senat võtab põhikirja pärast tänast nõukogu otsust uuesti vastu – muudatustega või ilma–, siis jääb nõuko-

gul üle see vaid kinnitada. Loodetavasti saab ülikooli põhikiri olema selline, mis arvestab ka nõukogu ettepanekutega,» sõnas Tartu Ülikooli nõukogu esimees.

Kaljulaiu sõnul on ülikoolipere arusaamad erinevad. «Ülikoolist väljapoole jäävate huvirühmadega vesteldes on mulle jäänud mulje, et näiteks juristidele on väga tähtis, et nad saaksid rahvusvahelises suhtluses kasutada väljendit, et nad on käinud õigusteaduskonnas, law school nagu inglise keeles tihti öeldakse. Nende jaoks on see identiteediküsimus. Keegi teine võib mõista seda teisiti,» rääkis ta. tartupostimees.ee

POSTIMEES, 28. JUUNI 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

KOHV JA PUDER. Kui seni käisid tööinimesed väljas lõunat söömas, siis nüüd meelitavad kiirsöögikohad neid ka hommikukohvile.

Hommikust hakkame sööma ajalehekioskis hanneli rudi

Tarbija24 juhataja

Kas sa tahad Mäki või Rkioski võileiba või lähme hoopis poodi putru sööma?» Selles küsimuses pole midagi ebatavalist, sest just nendesse kohtadesse kaupmehed Eesti rahvast hommikueinele ootavad.

«Praegu vaatavad kõik, kuidas hommikust klienti endale saada – ei taheta, et töötajad seisaksid päeva alguses niisama,» selgitas R-kioski tootejuht Riho Aunroos, miks on Eesti kiirsöögikohad hakanud pakkuma rahvale hommikueinet. Kuna elutempo on aina kiirem, siis usub Aunroos, et inimesed loobuvad aja kokkuhoidmiseks kodus söömisest. «Inimesed ärkavad hommikul hiljem, sest nad ei pea enam süüa tegema, nad lähevad kiiresti käiguteele jäävasse lemmikkohta ega kuluta liigselt aega,» rääkis ta. Samas ei taha kliendid hommikuti friikartulit ja burgerit. Seepärast palkas R-kiosk appi oma menüüd uuendama endise presidendi koka Indrek Kivisalu, kohvi maitset aitas mõnusaks sättida tuntud barista Paap Pihelgas. Kuigi tipptegijate palkamine pole sugugi odav, on see otsus end ettevõtte turundus- ja ostujuhi Evelyn Hinto sõnul igati õigustanud.

Suurem läbimüük Nagu ka otsus hakata kasutama eestimaist toorainet, mis teadagi on kallim. «Me oleme piisavalt suur ettevõte, et meile pakutakse juba väga head hinda, kuigi loomulikult on esimene hinnapakkumine selline, et kukud pikali,» rääkis Aunroos.

Suurenenud kulutustest hoolimata jäi R-kioskis toodete müügihind samaks ning Aunroosi sõnul on nad sellegipoolest omadega plussis tänu suurenenud läbimüügile.

ÄRILAUSE See on vastuolus kõikide praktikatega ja terve mõistusega.

Saku õlletehase tegevjuht Margus Kastein plaanitust kiiremast õlleaktsiisi tõstmisest. majandus24.ee, 27.06

Eesti naised on madala palga tõttu meestest sõltuvad Eestis on pere põhiliseks rahateenijaks mehed, mis muudab naise oma abikaasast sõltuvaks.

Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal naiste keskmine brutotunnipalk 4,58 eurot, meestel 6,09 eurot. Erinevus ei tulene vaid sellest, et naised töötavad sagedamini madalalt tasustatud kohtadel, vaid näiteks ka naisjuhtide palk on meesjuhtide omast 17 protsenti madalam. majandus24.ee

38,3

protsenti aastaks plaanitud tuludest, kokku 3,1 miljardit eurot, laekus riigieelarvesse viie kuuga.

Toiduõliga kauplejaid kahtlustatakse maksupettuses Maksu- ja tolliamet tõkestas mais arvatava ulatusliku käibemaksukelmuse toiduõli hulgikaubanduses, hinnanguliselt on jäänud riigile maksudena laekumata üle 900 000 euro. Kahtlustuse järgi kasutas hulgimüüja 2013. aasta aprillist 2014. aasta aprillini käibemaksu tagastusnõuete suurendamiseks kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevaid variettevõtteid. majandus24.ee R-kioski turundus- ja ostujuht Evelyn Hinto tutvustab keti uusi hommikusöögitooteid.

R-kioski esindajad ei usu, et Eesti inimesed oleksid liiga vaesed, et hommikuti väljas süüa.

«Maksta hommikul hea kohvi ja croissant’i eest näiteks 1,95 eurot ei ole kallis, sest kui teha kodus kohvi, liita juurde elektrikulu, võileivamaterjal ja aeg, siis on see enam-vähem sama,» arvas Hinto.

Kuigi ajalehed ja lotopiletid on kioskites pidanud tegema ruumi toidule, päris söögikohaks R-kiosk muutuda ei kavatse. Küll aga on kavas nii palju kioskeid kui võimalik ehitada ümber, nii et sinna saaks ka sisse astuda.

Hommikusööki on hakanud pakkuma ka kiirsöögikohad. «Meie pakume hommikusööki alles teist aastat ning esi-

Kuigi ajalehed ja lotopiletid on kioskites pidanud tegema ruumi toidule, päris söögikohaks R-kiosk muutuda ei kavatse.

mesed tulemused on igati ootuspärased ja head – meie hommikuste külastuste hulk on võrreldes eelmise aastaga kasvanud kümme protsenti ning meil on järgmisteks aastateks samuti kõrged ootused,» rääkis McDonald’si Baltikumi turundusdirektor Marius Stonkus.

Konkurendiks koduköök Eesti on esimene ja siiani ainus Balti riik, kus McDonald’sis pakutakse hommikusööki. «Alustasime just siin, sest Eesti külastajad on alati olnud rohkem altid uusi tooteid proovima,» rääkis Stonkus.

Ta kinnitas, et R-kioski agressiivne laienemine pole nende äri mõjutanud. Tema kinnitusel on kõigi hommikusööki pakkuvate restoranide konkurent number üks praegu ikkagi koduköök. «Seega praegu on nii meie kui ka konkurentide ühine eesmärk edendada väljas hommikusöögi söömise kul-

foto: mihkel maripuu

tuuri ning potentsiaalseid külastajaid jagub meile kõigile piisavalt,» lausus Stonkus.

Aga hommikul võib kõhu täis saada ka supermarketis. Nii näiteks pakub Solarise toidupood Tallinnas kuni kella kümneni hommikuputru. Poodi omava ABC Supermarketsi juhatuse liikme Andrus Põllu sõnul otsustati putru müüma hakata klientide soovil. «Oleme proovinud ja katsetanud, see on end õigustanud,» kinnitas ta. Suurem osa poepudru sööjatest on Solarise keskuses töötavad inimesed.

Sama keti teistesse poodidesse pudrupotid esialgu siiski ei jõua, sest seal pole oma kööki nagu Solarises. «Kusagilt tooma hakata pole ka mõtet,» arvas Põld. Küll aga saab Comarketi poodidest hommikuti osta kohvi ja saiakesi. Ta tunnistas, et laienemise mõtteid on küll olnud, kuid neist on veel vara rääkida.

OMX TALLINN

797,46 ▼ –0,11%

1000 800 600

VII 2013 IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013

VI 2013 VIII 2013 X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

3,40 ▼ –27,19%

VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,150 0 Baltika 0,444 +0,91 Ekspress Grupp 1,020 -0,97 Harju Elekter 2,660 -2,92 Järvevana 0,730 +4,29 Merko Ehitus 7,240 +0,56 Nordecon 1,010 +1,00 Olympic Group 1,920 +0,52 Premia Foods 0,654 -0,91 Pro Kapital Grupp 2,390 -2,45 Silvano Fashion 2,000 0 Skano Group 1,000 0 Tallink Grupp 0,760 0 Tln Kaubamaja 5,020 0 Tallinna Vesi 13,100 0 Trigon Property 0,465 +0,22

27.06 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,446 0 Hiina jüaan 8,469 -0,01 Jaapani jeen 138,090 -0,29 Kanada dollar 1,456 -0,14 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,368 +0,14 Poola zlott 4,152 +0,22 Rootsi kroon 9,196 +0,13 Rumeenia leu 4,388 +0,03 Šveitsi frank 1,216 -0,02 Suurbritannia nael 0,800 +0,07 Taani kroon 7,457 +0,02 Tšehhi kroon 27,459 +0,04 Ungari forint 308,590 +0,22 USA dollar 1,362 +0,10 Venemaa rubla 45,897 +0,04

bns

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 28. JUUNI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

EUROOPA LIIT. Briti peaministri David Cameroni kava nurjata Jean-Claude Junckeri kandidatuur kukkus läbi.

Need on meie julgeoleku, õitsengu ja meie eluviisi alus.

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kutsus alliansi liikmesriike kaitsma oma väärtusi.

Põhja-Korea teatas edukast raketikatsetusest Põhja-Korea teatas eile uue ülitäpse taktikalise juhitava raketi edukast katsetamisest. Riikliku uudisteagentuuri KCNA teatel jälgis Põhja-Korea liider Kim Jong-un raketi väljatulistamist.

Agentuur nimetas katsetust «läbimurdeks» riigi kaitsevõime tugevdamisel. Põhja-Koreal on teadaolevalt taktikalised juhitavad raketid, kuid värske propagandafilmi analüüs näitas, et kommunistlikul riigil võib olla ka versioon Vene tiibraketist KH-35. KCNA ei täpsustanud raketikatsetuse aega, kuid ilmselt korraldati see üheaegselt neljapäevase kolme lühimaaraketi tulistamisega Jaapani merre. AFP/BNS

Euroopa Ülemkogu kinnitas Leedu eurovalmisolekut Euroopa Liidu liikmesriikide liidrid kinnitasid eile Brüsselis, et Leedu on valmis 2015. aastal eurole üle minema. ELi liidrid kiitsid Leedut finantskriisist eduka väljatuleku eest. Nad rõhutasid Leedu vastavust euroala Maastrichti kriteeriumidele ja valmisolekut eurole üle minna.

Leedu president Dalia Grybauskaitė (pildil) ütles, et tugev rahvusvaheline tunnustus Leedule näitab, et Leedut käsitatakse usaldusväärse finantspoliitikaga arenenud riigina. Euroala liikmeks saamise järel hakkab Leedu osalema ELi finantspoliitika kujundamisel. Lõplik ametlik otsus Leedu euroalasse astumise kohta tehakse juulis. BNS

110 000 ukrainlast on ÜRO andmetel põgenenud Venemaale.

Bulgaaria pangakliendid tunglevad raha väljavõtmiseks Uudisteagentuuride andmetel tekkisid Bulgaaria pangakontorite juurde järjekorrad, kui kuulujuttudega paanikasse aetud inimesed püüdsid raha pangast välja võtta. Bulgaaria keskpank süüdistas kuulduste levitajaid riigi pangasüsteemi õõnestamises. «Rünnak on suunatud First Investment Banki vastu, see koosneb kuuldustest ja laimust,» ütles keskpanga president Ivan Iskrov, kelle sõnul püüavad teatud jõud õõnestada finantsturu tasakaalu, mis on riigi julgeoleku seisukohalt olulise tähtsusega.

Ahelreaktsioon algas Corpbankist, mille keskpank võttis möödunud nädalal enda kontrolli alla. Keskpank lubas kapitaliga toetada selle tütarfirmasid, mis Corpbank oli ostnud Prantsuse Crédit Agricole’ilt. Reutersi andmetel on Corpbankil laene 2,6 miljardi euro eest ja kapitali napilt 300 miljonit eurot. Veel pühapäeval kinnitas keskpank, et Corpbank on üksikjuhtum ja teisi panku ei puuduta. BNS

USA lõpetab jalaväemiinide tootmise

Leedu keelas sealiha impordi Lätist

USA teatas eile, et ei kavatse enam tulevikus toota jalaväemaamiine ja ühineb nende kasutamist keelustava leppega. «Konverentsil Mosambiigis Maputos deklareerisid Ühendriigid, et ei kavatse tulevikus toota või muul viisil omandada jalaväemiine ega asendada olemasolevaid varusid nende aegudes,» teatas Valge Maja avalduses. AFP/BNS

Leedu keelas sealiha impordi Lätist, kuna seal avastati mets- ja kodusigadel Aafrika seakatku. Ohtlikku viirust leiti Lätis kolmel metsseal Valgevene piiri lähedal ja piirist kuue kilomeetri kaugusel asuva Kraslava piirkonna farmi kolmel koduseal, teatas Leedu toidu- ja veterinaaramet.

Varem on haigust avastatud Leedus, Valgevenes ja Poolas. BNS

Junckeri võit ei too veel selgust jürgen tamme toimetaja

E

ile lõppenud Euroopa Ülemkogu kohtumine oli 18 aastat euroliidu tippkohtumistel osalenud JeanClaude Junckeri jaoks üks raskemaid lahinguid tema pikas poliitikukarjääris. Vaatamata Briti peaministri David Cameroni vastuseisule nimetasid ELi liikmesriikide liidrid 59-aastase Junckeri siiski euroliidu igapäevase toimimise eest vastutava Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks.

Riigipead ja valitsusjuhid täitsid oma kohust – esimest korda tuli neil komisjoni presidendi kandidaadi määramisel võtta arvesse mais Euroopa Parlamendi valimistel antud hääli, kus parima tulemuse saavutas konservatiivseid erakondi koondav Euroopa Rahvapartei. Viimane oli juba märtsis oma komisjoni presidendi kandidaadiks valinud kauaaegse Luksemburgi peaministri ja eurogrupi juhi Junckeri.

Vaatamata sellele seisis hääletustulemust Euroopa jaoks kurvaks päevaks nimetanud Cameron vastu Junckeri nimetamisele presidendikandidaadiks, nähes selles sammu ELi föderaliseerimise suunas. Cameron peab ohtlikuks, et euroliidu valitsuse rolli täitva ko-

misjoni juhi määramisel on parlament saamas riigipeade ja valitsusjuhtide arvelt üha suuremat sõnaõigust.

«Nad loobuvad riigi- ja valitsusjuhtide õigusest valida Euroopa Komisjoni juht. See on viga,» ütles Cameron Euroopa Ülemkogu kohtumise esimesel päeval, tunnistades, et hääletuse korral on šansid tema vastu, kuid ta jääb oma põhimõtetele kindlaks.

«Elus on kõigel tagajärjed,» lisas ELi Juckeri valimise tagajärgede eest hoiatanud Cameron BBC-le antud intervjuus.

«Ma arvan, et see oleks halb mitte ainult Suurbritanniale, vaid kogu Euroopale.»

Cameroni väitel tähendaks föderalistist Junckeri nimetamine komisjoni etteotsa, et Ühendkuningriigis kasvab nende inimeste hulk, kes hääletaks 2017. aastaks plaanitud referendumil EList väljaastumise poolt.

Kui veel mõne nädala eest näis, et Cameroni võivad toetada ka mõjukad valitsusjuhid eesotsas Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga, siis Euroopa Ülemkogu kokkusaamise lähenedes sattus Cameron üha suuremasse isolatsiooni.

Lisaks Merkelile asusid Junckerit toetama varem skeptilised olnud Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt, Hollandi valitsusjuht Mark Rutte ja nende Itaalia kolleeg Matteo Renzi.

Märkimisväärne on aga juba see, et hääletus, kus Cameroni toetas vaid Ungari vastuoluline peaminister Viktor

Mis saab edasi?

• 1.–3. juulil koguneb Euroopa Parlamendi uus koosseis esimesele täiskogu istungjärgule.

• 16. juulil hääletab parlament Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi üle. Suuremad fraktsioonid on lubanud toetada Jean-Claude Junckerit.

• Septembris toimuvad parlamendis komisjoni volinikekandidaatide «ülekuulamised».

• Oktoobris hääletab parlament korraga kogu komisjoni uue kossseisu ametisse sobivuse üle.

• Novembris peaksid lisaks komisjoni presidendile ja uutele volinikele tööd alustama ka uus ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning uus Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja. allikas: pm

Orbán, üldse toimus. Varasematel kordadel on Euroopa Ülemkogu jõudnud konsensusliku otsuseni. Nüüdne otsus tähendas, et esimest korda jäeti arvestamata ühe liikmesriigi veto. Kuidas pretsedent mõjutab ELi tulevikku, on analüütikute sõnul veel vara öelda.

Oma poolthääle andis Junckerile ka Eesti peaminister Taavi Rõivas. «Eesti eelistas kandidaati, kellel on võimalikult suur Euroopa Ülemkogu toetus,» põhjendas Rõivas. «Jean-

Claude Juncker on suurte kogemustega euroopameelne poliitik, kes teab hästi, millised on Euroopa Liidu vajadused praegusel ajal, ning kes suudab moodustada tugeva meeskonna seatud eesmärkide saavutamiseks,» lisas ta.

Lisaks komisjoni presidendile ja volinikele mängitakse tänavu ümber ka Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ehk ELi nn presidendi ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja – rahvasuus ELi välisministri – ametikoht.

Parlamendi presidendina jätkab ilmselt sotsist sakslane Martin Schulz, kes oli Junckeri vastaskandidaat Euroopa Komisjoni presidendi kohale. Kirjutamata traditsiooni kohaselt valitakse esmalt kaheks ja pooleks aastaks presidendiks sotside kandidaat ning parlamendi ülejäänud ametiajaks aidatakse presidendikohale Euroopa Rahvapartei esindaja. Schulzi kanda jääks europarlamendi presidendi esimene kahe ja poole aastane ametiaeg.

Senise Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja, konservatiivist belglase Herman Van Rompuy mantlipärijaks on pakutud Taani sotsist peaministrit Helle Thorning-Schmidti, kellel väidetavalt on ka Londoni toetus ning keda on pakutud ka ELi välispoliitika juhi ametikohale. Paruness Catherine Ashtonist vabanevale kohale püüab Itaalia aga suruda oma välisministrit Federica Mogherinit.

Uued tippametnikud peaksid selguma juulis.

Jean-Claude Junc

Tansaania küla väikesed sammud su liisa tagel Tallinn – Dar es Salaam

Viibisin Tansaanias ajal, mil vihmahooaeg alles algas. Lopsaka loodusega rannikualadelt keskmaale sõites tee tolmas.

Selle kõrval tolmasid samamoodi põllud, kus kohalikud töötasid, ning väikesed rajad, millel kõndisid suuri haokubusid vedavad naised.

Kuivas ja õigel ajal saabuvatest vihmadest sõltuvas Tansaania keskosas paikneb Chololo, mis viimased neli aastat on kandnud ökoküla tiitlit. Chololo on eduka Euroopa abiprojekti musternäide, mille puhul võitlus kliimamuutustega käib käsikäes toiduga kindlustatuse ja naiste olukorra parandamisega.

Toiduga kindlustatus tähendab sealkandis seda, et su perel jätkub ühest saagikoristusest järgmiseni piisavalt süüa – lihtne ja loogiline. Selle soodustamiseks on hea kasvatada paljusid erinevaid ilmastikutingimuste-

ga sobivaid toidukultuure, mille viljad ei valmi kõik korraga. Just see on üks oluline osa Chololo ökoküla tegemistest.

Võitlus kliimamuutustega toimub samuti lokaalselt ja tähendab konkreetseid abinõusid – viljaka põllumulla säilitamist ja parendamist ning metsade maharaiumise vähendamist. Sealjuures toetab pea kõik ühe eesmärgi saavutamiseks ette võetav ka teisi sihte. Metsade küttematerjaliks maharaiumise vähendamisel väheneb pinnase erosioon ja viljakat mulda ei lähe nii palju kaotsi. Metsade raiumist piiratakse aga sellega, et väikese Chololo küla – 5000 elanikku, mis on küla kohta Tansaanias vähe – elanikel aidatakse kodudesse lahtise lõkkekoha asemele rajada kinnine korstnaga kolle, mis vajab palju vähem küttematerjali. See omakorda parandab oluliselt Chololo naiste elu.

Küttepuude kogumine on nimelt naiste töö, niisamuti kõik tulekolde ümber toimuv. Siinkohal tasub meenutada meie rehielamuid ja suitsuses ruumis elamise mõju tervisele – korstnaga majas kaovad ka need mured.

Projekt on aidanud eriti palju kaasa Chololo küla naiste võimalustele teenida isefoto: chololo ökoküla seisvalt raha.

Lisaks võimaldab uus tulekolle naistel oma aega palju mõistlikumalt kasutada. Metsade vähenemine tähendab, et naised peavad küttematerjali otsingul ette võtma järjest pikemaid retki. Veel kümme aastat tagasi piisas metsasallu jõudmiseks paarist tunnist, nüüd aga kulub kõigepealt viis tundi üldse puudeni jõudmiseks, mistõttu kestab küttematerjali kogumine terve päeva. Lahtine kol-

le vajas seejuures nii palju puid, et kütet koguti suisa kahel päeval nädalas. Väike kinnine pliit vajab aga poole vähem küttematerjali ja naised saavad sellevõrra enam tegeleda millegi muuga.

Chololos tähendab see ka

Naised suudavad nüüd toota enam, kui nende perel vaja, ning saavad seega oma kaupu ka müüa ja teenida isiklikku raha.

POSTIMEES, 28. JUUNI 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Idapartnerid astusid ELile lähemale

ckerit toetas 28st ELi liikmesriigi liidrist 26.

foto: afp/scanpix

Euroopa Liit allkirjastas eile Brüsselis Ukraina, Gruusia ja Moldovaga assotsiatsioonileppe, mille eesmärgiks on nihutada neid riike poliitiliselt ja majanduslikult lähemale ELile, selle standarditele ja normidele. Liitumisperspektiivi lepingud aga otseselt ei sisalda.

«Euroopa Liit seisab täna teie kõrval rohkem kui kunagi varem,» ütles Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Herman Van Rompuy ühisel tseremoonial Ukraina presidendi Petro Porošenko, Gruusia peaministri Irakli Garibašvili ja Moldova valitsusjuhi Iurie Leancăga. Ta lisas, et lepingud on panus turvalisemasse tulevikku.

Porošenko ütles allkirja andes, et assotsiatsioonilepe avab Ukrainale uue tuleviku ja seab riigi kindlalt ELi liikmelisuse kursile. «Viimaste kuude jooksul on Ukraina maksnud kõrgeimat mõeldavat hinda oma Euroopa unelmate teoks tegemiseks,» ütles Porošenko pärast allkirjastamistseremooniat.

Garibašvili rõhutas, et Gruusial ja Euroopal on ühised väärtused. Leancă tõotas omalt poolt, et Moldova võtab leppest maksimumi.

«Need lepingud on eelkõige kasulikud Gruusia, Moldova ja Ukraina rahvale ning nende riikide arengule, pakkudes parimat võimalust demokraatlikuks arenguks ja majanduse nüüdisajastamiseks ning sellega seonduvalt ka üldise heaolu kasvuks,» ütles Postimehele Eesti välisminister Urmas Paet, kes nimetas lepinguid ambitsioonikaimateks partnerluslepinguteks ELi ajaloos.

Koostöölepingutest on aga veel pikk tee ELiga liitumiseni, kuid lepingud tähendavad laialdast majanduslikku koostööd ja avavad osalistele ELi 500 miljoni elanikuga turu.

Venemaa presidendi Vladmir Putini sõnul lõhestab leping Ukraina ühiskonna kaheks leeriks. «Põhiseadusvastane riigipööre Kiievis ja katsed sundida peale kunstlik valik Euroopa ja Venemaa vahel on viinud ühiskonna lõhenemise, valusa sisemise vastasseisuni,» ütles Putin uudisteagentuuri AFP teatel. Asevälisminister Grigori Karassin aga hoiatas tõsiste tagajärgede eest, mida leping Ukrainaga kaasa toob. Jürgen Tamme

uurte muutuste vastu mitmete kasulike oskuste omandamist. Naisi õpetatakse paremini majandama näiteks kanadega. Samuti omandavad nad paremaid teadmisi toidu kasvatamisest – naised on Chololos kõige aktiivsemad uute maaharimisvõtete rakendajad. Efektiivsem lähenemine tähendab, et naised suudavad toota enam, kui nende perel vaja, ning saavad seega oma kaupu ka müüa ja teenida isiklikku raha. ÜRO hinnangul mängivad ülemaailmse toidupuuduse vähendamiseks vajalikus tootlikkuse tõstmises keskset rolli just naised – kui anda neile meestega võrdne juurdepääs põllumajandusressurssidele, võib see maailmaorganisatsiooni andmetel vähendada nälga kannatavate inimeste arvu maailmas 12–17 protsendi võrra. Näljas elab praegu aga üle 850 miljoni inimese, neist suurem osa arengumaades. Kui mujal on see näitaja pidevalt vähenenud, siis Aafrika arengumaades ja ka arenenud riikides see nii ei ole.

Maailma kõige vaesemad kogukonnad on kliimamuutustest enim mõjutatud: tege-

mist on enamjaolt väiketalunikega, kelle elatus sõltub loodusoludest. Kui aga vihmaperioodide saabumine pole enam regulaarne, muutuvad nende elatusvõimalused veelgi hapramaks.

Kliimamuutustega toime tulemine ja inimtegevuse negatiivse mõju vähendamine looduskeskkonnale on üks Euroopa Liidu arenguabipoliitika keskseid teemasid.

Chololo ökoküla on osa Euroopa Liidu 2011. aastal algatatud projektist globaalse kliima ja tervise alliansi (GCHA) raames.

Chololos lähenetakse kohaliku kogukonna elustiilile tervikuna ja katsetatakse mitmeid uuendusi kohalikele kõige olulisemates valdkondades – taimekasvatus, loomakasvatus, puhas vesi, energia ja metsandus.

Eesmärk ongi pakkuda praktilisi lahendusi kliimamuutustega kaasnevate raskuste ületamiseks.

Projekti juhivad sealseid olusid tundvad kohalikud eksperdid, ehkki projekti ennast koordineerib britt Michael Farrelly.

Kuu aega tagasi lõppes projekt oma senisel kujul, ent see ei tähenda Farrelly sõnul, et lõp-

peks toetatud tegevus – paljud ökoküla edukamatest talunikest on hakanud õpetajaks ja jagavad oma teadmisi teiste huvilistega.

Projekti edu taga on põhjalik eeltöö. Chololod ei valitud päris juhuslikult – see oli üks enim abi vajavatest piirkondadest Tansaanias. Samuti suheldi projekti algusfaasis põhjalikult küla elanikega, et selgitada välja nende jaoks kõige olulisemad valdkonnad. Kõik külas tehtav sobitub küll Euroopa Liidu arenguabieesmärkide ja kliimamuutuste poliitika raamistikku, ent kõige olulisem on, et see oleks ka kohalikule kogukonnale vastuvõetav ja kasulik ehk siis abiraha püütakse kasutada võimalikult efektiivselt.

Chololo elanike jaoks on toimunud suured muudatused, ent protsesse, mis Euroopa Liidu ja ÜRO hinnangul kliimamuutusi põhjustavad, see ei peata – kasvuhoonegaaside vähendamine on hoopis teiste poliitikavaldkondade pädevuses.

Ajakirjaniku sõitu Tansaaniasse rahastas Arengukoostöö Ümarlaua vahendusel Euroopa Komisjon.

Erilised elamused!

SEBE Tellimusreis

SEBE tellimusreisid pakuvad mugavaid 16-49 kohalisi busse reisimiseks nii Eestis kui välismaal!

Päringuid ootame telefonil 681 3403 või e-posti aadressile tellimine@sebe.ee

10 || ARVAMUS || POSTIMEES, 28. JUUNI 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

ühes väikses eesti linnas… kaarel aluoja Laupa põhikooli direktor, ajakirjanik

Türi. Laupa mõisniku poegade loodud linn

K

õigest sada aastat tagasi ei osanud veel keegi arvata, et kunagi saab olema Türi linn. Vaat Paide – praegune Järvamaa keskus –, see oli linn: linnaõigused juba 1291. aastast. Kuid Türi? Hajaasustuses talud olid mööda kohaliku väikevoorestiku nõlvu laiali kui kärbsemust, vaid 13. sajandist pärit kirik pürgis uhkes üksinduses kõrgustesse. Kuulusid need maad, kus praegu laiutab Türi linn, Türi-Alliku (Allenküll) mõisahärra Karl Gustav von Baranoffi järglastele.

Kuid mingi muutus, rahvastiku tihenemine, oli sajand tagasi siinses kogukonnas juba toimunud. Nimelt asutasid kaks venda, Laupa mõisniku Otto Frommhold von Taube pojad Victor (Kabala mõisnik) ja Otto Iwan (Laupa mõisnik) koos Särevere, Kolu ja Käru mõisahärradest kompanjonidega praeguse Türi maadele 1899. aastal kartongi- ja paberivabriku.

Vabrik alustas 44 töötajaga, aasta hiljem oli töölisi juba 115.

Aastaks 1909 oli tööliste arv kasvanud 270ni ning veel kümme aastat hiljem töötas vabrikus 467 töölist.

Paberivabriku rajamisega samal ajal saab alguse teinegi oluline sündmus Türi kujunemisloos: rajatakse TallinnaMõisaküla kitsarööpmelist raudteeliin. 18. juunil 1900 saabubki tossutades ja vilistades esimene susla Türi (tookordse nimega Allenkülli) jaama. Ka raudtee ehitusel oli Viljandi mõisniku parun Ungern-Sternbergi ja parun Girard de Soucantoni kõrval üheks põhiliseks asjaajajaks Victor Taube: paberivabrik vajas ju ühendusteed muu ilmaga.

Rongide rattad ragisesid, paberivabrikut laiendati ja nii kerkis ühe kõrge korstna kõrvale juba teine ning lõpuks kolmaski. Raudteeja paberivabriku töölised vajasid toiduja riidekaupu, nende lapsed koolitarkust Raudtee on Türit toitnud algusaast – endine haatest tänaseni. 19 asendati senine kit 72. aastal sarööpmeline Tallin jaküla hakna-Viljandi raudte melisega, 7. juulil e laiarööp1972 saabus esim kas kasvama jaa ene laiarööpmeline ma, rahvast oli va rong Türi atama tulnud mur töölisasudu (pildil paremalt toonane RSN täite teine Türi vkomitee esimee laks. s Arni Metsjõe). foto: erakogu Septembris 1917 ühendati mitu Türi-Alliku, Särevere ja Lokuta mõisa ning Türi kirikumõisa maadel asunud pisiküla Türi aleviks. 1925. aastal loendati Türi alevis kokku 2100 elanikku, neist iga kaheksas on majaomanik. Samal aastal korraldatud rahvahääletusel selgus, et elanike enamus pooldas alevi linnaks muutmist. Mais 1926 toimusid Eesti Vabariigi riigikogu kolmanda koosseisu valimised, 2. juulil samal aastal saigi Türi linna õigused.

Nii nagu mitmed teisedki väikelinnad praegusel Eesti maakaardil võlgnevad oma olemasolu suuresti raudteele, nii läks ka Türiga. Lisaks muidugi kasvav tööstusküla: esmalt paberivabrik, siis lisandus keraamika- ja tellisetehas, meierei jm. Samas võib väita, et kui poleks olnud kahte omas ajas nii innovaatiliste vaadetega meest nagu vennad von Taubed, poleks ehk praegu Türi linna olemaski ja poleks tuleval kolmapäeval võimalik ka Türi 88. sünnipäeva pidada.

T

üri linnal on oma vähese vanuse juures jõudnud minna küll nii- ja naamoodi. Türi on olnud üle ilma tuntud: 15. oktoobril 1937. aastal tööd alustanud Türi raadiosaatejaam oli oma 196,6-meetrise mastiga toona Põhjamaade kõrgeim ehitis, mida käidi uudistamas kogu ilmast.

Kui Saksa väed 1941. aasta sõjasuvel Koidula tänavat pidi Türi linna marssisid, olid sõdurid tänavaäärsetelt elanikelt küsinud, kus me oleme. Saanud vastuseks, et Turgelis (Türi saksakeelne nimi), kõlanud äratundmisrõõm: «Teame küll, Turgeli vesimärk on sisse pressitud Saksamaal müüdavale kirjapaberile.»

Kindlasti tuntakse Türit laias ilmas ka samanimelise viinamargi järgi: Onistari toodetud vodka Türi, product of Estonia, rändas eksklusiivjoogina otse Ameerikasse. Samas on Türi linn olnud ühena vähestest omavalitsustest ametlikult pankrotis (1935. aastal) ning Teise maailmasõja lahingutegevus hävitas suure osa linnast, kokku 120 hoonet.

«Ühes väikses Eesti linnas…» on arvamustoimetuse suverubriik, milles ajakirjanikud räägivad mälestusväärseid lugusid väikestest Eesti linnadest. Kalle Muuli autorirubriik «Täna 25 aastat tagasi» jätkub augustis.

Minu päevik 2014 8. JUUNI Soome ilmateade hoia-

tas läheneva lume eest. Tundsin järsku, ja tugevamini kui kunagi varem, et ma tahan Eestist ära!

Aga kuhu?

••• 11. JUUNI Kirjutan neid ridu Ukraina kohal. Kusagil seal all on inimesed, kes samuti tahavad ära – sõja eest. Kusagil seal all peavad olema ka allatulistatud lennukid ja helikopterid. Õnneks olen nähtamatust rindest 11 km kaugusel (kõrgusel).

••• 12. JUUNI Hommikul Rethymno rannapromenaadil jalutades jõudsin imestada, kui hästi saan ma aru kohalikust keelest, vähemalt üksikutest kuuldud sõnadest. Alles siis taipasin, et see ei olegi kreeka, vaid hoopis vene keel. Jääb mulje, et juba enne venelaste tänavutalvist võiduhüüet «Krõmnaš!» on siin Kreetal kõlanud «Kritnaš!»

Hotelli basseini serval sain jutule sümpaatse farmaatsiaprofessoriga Voroneži ülikoolist. Mainimata sõnagagi Tartu Ülikoolile ikka veel tagastamata vara, küsisin hoopis: «Kas proua hakkab nüüd edaspidi rohkem Krimmis puhkama?» Daami pilgust sain aru, et nii saab küsida ainult fašist.

••• 16. JUUNI Otsisin väsimatult väliseid märke majanduskriisist, neid leidmata.

Teel Zeusi sünnikoopasse Lassithi platool peatusin raskesti meeldejääva nimega külas. Pöördusin ühe aknal uudistava emanda poole – kas saaks kohvi? Jah, saab küll. Kutsus sisse. Otse oma kööki. Vabandage, teil ei olegi kohvik? Ei, meil oli kohvik, aga siis tuli kriis, ja… Näitab käega. Tõepoolest, majake teisel pool teed on kaunis räämas.

Päevakuumus, kiviseina jahedus, tuline kreeka kohv, külm vesi, küpsised, apelsin, perenaine tasane. Kui see on kriis, siis selles kriisis ma tahaksin elada.

••• 17. JUUNI Ilma internetita ei

teaks üldse, mis kodumaal toimub.

BBC World ei ütle Eesti lumesajust sõnagi, Vene Pervõi Kanalist ei maksa rääkidagi. (Ometi on ka see üks seitsmest kanalist, mida hotellitoa telekas näitab.)

Loodan, et kui homme Tallinna jõuan, on seal vahepeal mõistus pähe võetud ja konkureeriva muukeelse telekanali loomise mõttest loobutud. Või on vähemalt see mõttetu diskussioon lõpetatud.

••• 18. JUUNI Ei, diskussioon käib edasi.

••• 19. JUUNI Lugesin ühe hingetõmbega läbi sõber Heinzi vahepeal ilmunud Kuku-raamatu ja kõik tuli meelde. Kui palju vaimukusi (Heinzi lemmiksõna) on seal kuuldud ja ise lendu lastud! Kui pal-

Madis-Ulf Regi arvamusliider

jusid intelligentseid naisi on selles keldris aastate jooksul suudeldud! Ja mitte ainult pidudel, vaid ka argiõhtutel! Tõepoolest, eranditult sweet memories, mis ilmselt on vorminud ka Heinzi kordumatu, kergelt barokse stiili.

Ainult seda ma ei mäleta, millal ma ise Kuku kaardi sain. Mäletan ainult, kuidas president Heinz isiklikult nutumüüri hämaruses mu avaldust uuris ja küsis: «Madis-Ulf, mis kuradi nimi see on?» Kindlasti ei olnud ma tookord veel mingi arvamusliider.

Seitsmekümnendatel ei olnud veel seda sõnagi. Sest ega siis Ülo Vinter või Alo Hoidre või Olev Subbi või Lennart Meri või Valdeko Ratassepp või Boris Mirov või Mihkel Mutt või Leo Lapin või Heinz ise või kes iganes ei olnud mingid arvamusliidrid. Ja opositsioon nad ka ei olnud. Opositsioon, niipalju kui seda Eestis oli, istus kinni, mitte ei istunud Kukus. Klubis olid kõik lihtsalt need, kes nad olid.

Kuigi otsisin hoolega, leidsin raamatust ainult ühe vea (lk 67): Leopold Ennosaar ei olnud Allan Murdmaast mitte kolmkümmend, vaid ainult neliteist aastat vanem.

Ja vanu veneaegseid anekdoote on liiga palju. Kõiki niikuinii ära ei jutusta (ainuüksi tüüpsüžeesid on nõukogudevastastel anekdootidel teaduse viimase sõna järgi umbes kuus tuhat). Anekdootide asemel oleks võinud olla rohkem just neid nn vaimukusi. Aga häda selles ongi, et vaimukus tekib konkreetses olukorras, hetkeks, vahetu reaktsioonina eelnenule – kuidas sa neid enam taastad? Mis läinud, see läinud.

••• 20. JUUNI Nägin oma silmaga, et Costa Rica koondises mängib Yeltsin Tejeda. Sündinud 17.03.1992, kusjuures nime oli valinud poja-

le ema. Huvitav, kas ka mõni eesti ema on lasknud oma poja ristida sõbraliku naaberriigi presidendi auks? Ükskõik siis, mis motiivil, kas või tänutäheks 1991. aasta jaanuarivisiidi eest. Aga vaevalt. Too Jeltsin Tammekänd või Jeltsin Järvekülg oleks praegu juba üle kahekümne ja oleks vähemalt oma nimega juba kindlasti tähelepanu äratanud.

Kahjuks ei pääsenud seekord Colombia koondisse paremkaitsja Yeltsin Caro. Nii nagu ka sama maa keskväljamängija Stalin Motta. Ning ka Ecuadori keskkaitsja Lenin Poroso ja kesktormaja Lenin de Jesus seekord Brasiilias ei mängi. Kõvade nimede puudumisest hoolimata kipub turniir kujunema rohkem Ladina-Ameerika meistrivõistlusteks kui MMiks.

••• 23. JUUNI Valgas võidupüha pa-

raad. Mida tulevik ka ei tooks: mitte keegi, kes kuulas T.H. I. kõnet, ei saa enam öelda, et sõda tuli ootamatult. Õhtul külm udu.

••• 24. JUUNI Maailm läheb hulluks. Uruguay jalgpallur hammustas Itaalia jalgpallurit natuke õlast.

Aga maailm hädaldab, nagu oleks Venemaa hammustanud Ukraina küljest vähemalt poolsaare.

••• 25. JUUNI Mu noor kogenematu sõber Taavi Rõivas sattus juba enne mu ärasõitu skandaali, millel kogenud politikaanid ei lase enam vaibuda. Nii olen sunnitud kujundama ka oma seisukoha. See, et Tallinna TV saab valitsuse pressikonverentsil räägitavast teistmoodi aru kui teised TVd, ei ole veel põhjus talle ust näidata. Kõik peavadki omamoodi ja jõudumööda aru saama. See on minu kui konservatiivse liberaali seisukoht.

Taavi peaks võtma kõike, mis riigi valitsemist vahetult ei puuduta, huumoriga. Peaksin talle seda esimesel võimalusel ütlema. Kanalit, mis esitleb demokraatliku riigi pealinna kui absoluutse monarhia saarekest, ning mis suudab lisaks toota nii võrratut huumorisaadet nagu «Meedia keskpunkt», ei tohi alati surmtõsiselt võtta. See on minu kui liberaalse konservatiivi seisukoht.

•••

Kanalit, mis esitleb demokraatliku riigi pealinna kui absoluutse monarhia saarekest, ning mis suudab lisaks toota nii võrratut huumorisaadet nagu «Meedia keskpunkt», ei tohi alati surmtõsiselt võtta.

26. JUUNI Kordan oma üleeilset

mõtet: maailm läheb hulluks. Eesti on mingite ähmaste briti-hollandi segakriteeriumide alusel koostatud edetabelis headuselt (!) 34. riik maailmas. Kusjuures eriti suur olevat Eesti panus maailmakultuuri – Eesti kultuur on maailma kuues!

Ja teine uudis: juba 86 protsenti vene rahvast toetab Putinit. Kusjuures eriti kõrgelt hindavad vastajad oma presidendi edukat välispoliitikat.

Olen aastaid endale lubanud, et ei tee enam mingitest edetabelitest ja küsitlusest väljagi – need ainult hägustavad mu maailmapilti.

Tänasest alates pean sellest lubadusest ka kinni.

14 || SPORT || POSTIMEES, 28. JUUNI 2014

TOIMETAJA KRISTJAN JAAK KANGUR, TEL 666 2394, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Kui Suarez olnuks Flora mängija, siis ma kahtlemata aktsepteeriksin määratud karistust.

FC Flora president Aivar Pohlak jalgpallur Luis Suarezele määratud neljakuulisest mängukeelust.

KORVPALL

Mavericks ja Knicks tegid suure vahetustehingu Korvpalliliigas NBA tehti senise suve suurim tehing, kui tippmeeskonnad Dallas Mavericks ja New York Knicks vahetasid omavahel mitmeid staarmängijaid. Nii sai Dallas endale Raymond Feltoni ja Tyson Chandleri ning Knicksi siirduvad Jose Calderon, Wayne Ellington, Shane Larkin ja Samuel Dalembert.

JALGPALL

Ojamaad seostatakse Randersiga Eesti jalgpallikoondise ründaja Henrik Ojamaa (pildil) võib lähiajal saada uue tööandja. Poola valitseva meistri Varssavi Legia hingekirja kuuluv Ojamaa võib Poola meedia andmetel liituda Taani kõrgliigas mängiva Randersi meeskonnaga.

Kuigi Ojamaa sai möödunud hooajal Poolas palju mänguaega ja teda seob Legiaga leping kuni 2016. aastani, siis tegelikult ei paistnud eestlane Varssavi suurklubi juures oma mängu nautivat. Ojamaa on varem kinnitanud, et soovib mängida alumise ründaja ehk number kümne positsioonil, kuid Legias kasutati teda vaid äärtel.

UJUMINE

Tribuntsov kordas Sei rekordit Ralf Tribuntsov kordas Eesti ujumise meistrivõistlustel 50 m liblikujumises ajaga 24,45 Indrek Sei nimel olevat Eesti rekordit. TOPi naiskond koosseisus Karleen Kersa, Karin Iilane, Sigrid Sepp ja Tess Grossmann püstitas 4x50 m vabaltujumises uueks Eesti rekordiks 1.48,73.

37

JALGPALL. MM-tiitli poole jätkab pürgimist 16 meeskonda, kes alustavad otsustavaid heitlusi juba täna õhtul.

Venemaa jätkab Capelloga kristjan jaak kangur

kristjan-jaak.kangur@postimees.ee

miljonit

eurot maksis Manchester Unitedi jalgpalliklubi Southamptonile 18-aastase vasakkaitsja Luke Shaw’ eest.

RATTASPORT

Girol kaks etappi võitnud rattur andis positiivse proovi Tänavusel Itaalia velotuuril kaks etappi võitnud Diego Ulissi jäi vahele keelatud aine tarvitamisega: pärast Giro d’Italia 11. etappi võetud test näitas, et Lampre-Merida ratturi organismis oli liiga suures koguses salbutamooli. Ulissi teatas, et võttis enne proovi astmaravimit Ventolini, mis sisaldab salbutamooli. Vastavalt reeglitele saab Ulissi ajutise võistluskeelu ja jääb eemale Itaalia koondise treeninglaagrist.

JALGPALL

Felipe Nunes liitub taas Nõmme Kaljuga Aastatel 2008–2010 kahe ja poole hooajaga Nõmme Kalju jalgpalliklubi meeskonnas ühtekokku 92 mänguga 54 väravat löönud brasiillase Felipe Nunesi taasliitumine meeskonnaga sai ametliku kinnituse. «Ma olen äärmiselt õnnelik tagasi Kaljusse tulemise üle, armastan seda klubi ja siinseid inimesi,» sõnas hooaja lõpuni kestva lepingu allkirjastanud Felipe Nunes. «Mul saab siin olla vaid üks eesmärk – aidata Nõmme Kaljul saavutada Eesti meistritiitel,» rääkis Nunes.

B

rasiilias toimuval jalgpalli MM-finaalturniiril oli eile esimene puhkepäev, sest selgusid kõik 16 meeskonda, kes jätkavad teed läbi aegade kahekümnenda MM-tiitli poole.

Nelja aasta pärast ise maailma suurimat jalgpallipidu võõrustav Venemaa peab Brasiilias ootamatult varakult kohvrid pakkima – viimases voorus tehtud 1:1 viik Alžeeriaga viis ajaloos esmakordselt alagrupiturniirilt edasi põhja-aafriklased, jättes Venemaa vaid kahe punkti peale. Juba varem oli edasipääsu kindlustanud Belgia, kes alistas Jan Vertongheni väravast 1:0 Lõuna-Korea.

Venemaa ajakirjanikud avaldasid juba MMi avamängu ajal tagasihoidlikult arvamust, et Capello püüab teha venelastest «uut Kreekat». Üle kõige distsipliini ja organiseeritust armastav itaallane on pärast 2012. aasta suvel ametisse asumist koondises kehtestanud jäiga mänguskeemi, mis osutus finaalturniiri mängudes isegi Lõuna-Korea- ja Alžeeriasuguste vastastega mängides liialt pelglikuks ja paindumatuks.

Ohu märgid ilmnesid venelaste jaoks tegelikult juba valik-

turniiril, kus kaitsvalt mängivate meeskondadega hätta jäädi. Kuna MMil ei saanud Venemaad esindada ka Roman Širokov, loodeti palju Alan Džagojevist, kellele tänavune MM pidanuks olema läbimurdeturniir. Moskva CSKA poolkaitsja, kes kaks aastat tagasi oli EMil parimate väravaküttide seas, ei pääsenud seekord aga kordagi isegi algkoosseisu – Capello eelistas kaitsvama suunitlusega mängijaid. Alles viimases kohtumises pani ta algkoosseisu nii noorema põlvkonna tõusva tähe Aleksandr Kokorini kui ka Aleksandr Keržakovi, kuid sellestki ei piisanud.

Pärast viimaseks jäänud mängu Alžeeria vastu oli Capellol küllaga ütlemist ka vilemeeste aadressil. «Mulle ei meeldi kohtunikest rääkida, aga alati läheb kõik Venemaa vastu! Meile jäeti jälle penalti andmata. Kõik kohtunikud on Venemaa vastu! Väravgi löödi meile karistuslöögist, mida poleks pidanud antama. Arvasin algul, et viga määrati hoopis meie kasuks. Kozlov ei rikkunud määrusi, küll aga rikuti neid teises väljaku otsas Kokorini vastu,» kurjustas Capello.

Lisaks näitasid telekordused, et Venemaa väravavahti Igor Akinfejevit häiriti vahetult enne Alžeeriale viigivärava toonud olukorda tribüünidelt näkku suunatud laserikiirega. Akinfejevi eksimuse järel

Jalgpalli MM H-alagrupp

Alžeeria – Venemaa 1:1 Väravad: 60. Slimani – 6. Kokorin

Belgia – Lõuna-Korea 1:0 Väravad: 78. Vertonghen Lõplik tabeliseis: 1. Belgia 9 punkti / 3 mängu 2. Alžeeria 4/3 3. Venemaa 2/3 4. Lõuna-Korea 1/3 Ajakava 28. juuni 19.00 Brasiilia – Tšiili 23.00 Kolumbia – Uruguay

lõigi Islam Slimani palli tühja väravasse. «Meie väravavahti pimestati. Aga ma ei otsi vabandusi ja tunnistan kaotust,» teatas Capello.

Enda treeneritöös itaallane vigu ei näinud, lausudes lühidalt: «Tegime väga hea mängu.»

Kui üks Inglise ajakirjanik juhtis tema tähelepanu sellele, et viimasest seitsmest finaalturniiri mängust – neli Inglismaaga ja kolm tänavu Venemaaga – on Capello võitnud vaid ühe, muutus juhendaja tõredaks.

Viimasest seitsmest mängust finaalturniiril on Fabio Capello peatreenerina võitnud vaid ühe.

«Ma viisin teie koondise MMile ja EMile. Lõuna-Aafrikas jõudsime 16 parema hulka ning meie tõttu on nüüd kasutusel väravajoonetehnoloogia,» ironiseeris Capello inglasele vastates. «Arvud ütlevad, et ma tegin päris head tööd. Eks? Ja Venemaa koondis ei olnud 12 aasta jooksul MMile jõudnud,» sõnas Capello.

Venemaa ajakirjanikud ei jaganud aga peatreeneri seisukohta, mille järgi ainuüksi finaalturniirile jõudmine võrdub juba väikese võiduga. «Tuleb kurbusega tunnistada, et Capellol puudus turniiril plaan B,» märkis Dmitri Girin Sport Ekspressis. «Ning see plaan peaks alati olemas olema, hoolimata sellest, kui väga treener oma põhimõtetesse usub.»

Ka meeskonna kapten Vassili Berezutski oli Sport Ekspressile antud hinnangutes sapine. «Mida siin ikka öelda? Grupist me edasi ei saanud ja seega jäi peaeesmärk täitmata. Kindel on ainult see, et peame õppima jalgpalli mängima,» lausus ta.

Venemaa jalgpalliliidu president Nikolai Tolstõhh rõhutas aga, et Capello jätkab ametis – itaallasel on sõlmitud venelastega leping järgmise MMini.

«Venemaa koondis näitas täpselt seda taset, kus me praegu asume. Mängijad andsid kõigis kolmes mängus endast maksimumi, kogu jõud jäeti platsile,» sõnas Tolstõhh.

POSTIMEES, 28. JUUNI 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2229, SPORT@POSTIMEES.EE

AUTORALLI. Poola MM-ralli teisel võistluspäeval jäeti teede halva seisukorra tõttu kaks kiiruskatset sõitmata.

Leedu reis kujunes matkaks peep pahv

sporditoimetuse juhataja, Poola

A

utoralli MMetapil võib tulla ette päevi, kus õieti midagi ei toimu ning esialgne hea idee osutub täielikuks läbikukkumiseks. Eile oli selline päev Poola rallil, kus sõitjad pidid neljaks kiiruskatseks suunduma ralli keskuseks olevast Mikolajkist umbes paarisaja kilomeetri kaugusele, Leedu linna Druškininkai ümbrusesse. Jutt neljast kiiruskatsest on siiski tinglik, sest võistlusoludes läbiti neist vaid kaks ja neistki üht oli võrreldes esialgse plaaniga lühendatud.

Põhjus, miks eilne rallipäev kujunes põnevate kihutamiste asemel ralliautodega rahvamatkaks, on üsna proosaline – Leedu pehmed teed ei pidanud võimsate masinate sõitmisele vastu ning esialgu plaanitud kahe kiiruskatse läbimise asemel tuli piirduda vaid ühe korraga.

«Teed on väga hullud ja juba esimesel läbimisel oli sõita päris keeruline,» rääkis WRC2 sarja liider Ott Tänak lõunapausile tulles. Tema Ford Fiesta R5 rallimasina tagatiivast oli tükk väljas, kuid rallimees ise polnud isegi märganud, millal see sealt ära lendas. «Vallid on nii kõrged, et jääb tunne, nagu sõidaks terve autoga maakera sees. Pole ime, kui auto nurgad jäävad vallide taha kinni.»

Tänakust veel mitu autot tagapool sõitnud Martin Kanguri jaoks olid teed veelgi hullemad.

«Hommikul esimesel kiiruskatsel polnud viga, kuid kaks järg-

Gert Jõeäär

foto: mihkel maripuu

Rist ja Jõeäär tulid Eesti meistriteks JALGRATAS. Eile Palamusel sõidetud indivi-

Ott Tänak on Poola rallil leidnud hea rütmi ning püsib WRC2 arvestuses liidrikohal.

mist olid väga raskesti läbitavad.

Sellistes oludes saavad eelise turboga autod, aga noh … saab ka selleta sõita,» arutles Super-2000 autoga sõitev Kangur.

Teede kohutavat olukorda õnnestus näha ka ajakirjanikul. Pärast lõunast lühikest pausi kiiruskatsele minnes avanes seal pilt teest, mida mööda oleks tavalise autoga sõitmine mõeldamatu – sügavad roopad pidurdusmaal ja kurvidest väljakiirendamise trajektooril ning kõrged vallid kurvides. Seepärast ei tulnud sugugi üllatuse-

Poola ralli Seis pärast 9. kiiruskatset: • 1. Mikkelsen, 2. Ogier +1,0, 3. Östberg +17,6 4. Latvala +30,1, 5. Meeke +38,4, 6. Hänninen +44,5 • WRC2: 1. Tänak, 2. Ketomaa, 3. Chardonnet, 4. Kangur, 5. Al Rajhi, 6. Fuchs

na rallikorraldajate otsus tühistada Leedu kiiruskatsete teist korda läbimine.

Rallimehed siiski hõlpu ei saanud ja tavaliikleja tempos tuli varem kavandatud ralliteekond ikkagi läbi sõita ja alles seejärel võisid nad suunduda tagasi Poola, et sõita õhtul selle päeva kaks viimast kiiruskatset. Omapärane on seegi, et vahepealsete tühistamiste tõttu oli kahe arvessemineva kiiruskatse ajaline vahe peaaegu seitse tundi.

Tänakule ja Kangurile oli eilne päev siiski edukas. Juba avapäeval WRC2 klassi liidriks tõusnud Tänak noppis taas kiiruskatsete võite, kasvatas meeskonnakaaslase Jari Ketomaa ees oma edu ja rääkis, et hakkab kiirete teedega harjuma. «Oleme leidnud mõnusa sõidurütmi ning ootamatuid olukordi pole tekkinud,» lausus ta.

Kangur möödus aga auto tõrkumist kurtnud Karl Kruu-

foto: timo anis

dast ja tõusis ise kolmandale kohale. «Aga anname endast parima, hoog on hea ja naudime sõitmist,» sõnas rahulolev Kangur. «Me ei tulnud siia võitma, vaid sõitma ja kogemusi hankima, lihtsalt hästi tuleb välja. Kui suudame selle hooga lõpuni tulla, on kõik väga hästi.»

Kanguriga kohad vahetanud Kruuda oli aga eile lõunaks üsna morni olekuga. Juba avapäeval tõrkunud auto polnud ka ikka õiges korras. «Paremaks pole läinud midagi, võib-olla hoopis halvemaks,» tõdes ta. Peugeot’ tehase insenerid valmistasid tema autole küll uued seaded, kuid piloodi hinnangul võisid need põhjustada uued hädad. «Sõidan selle autoga täiesti piiri peal ning sekundite kärpimine on selline pingutus, et ma ei tea, kui kaua ma sedasi suudan.» Eilsel eelviimasel kiiruskatsel saigi Kruuda sõit selleks korraks otsa. WRC kodulehe andmetel tegi eestlane avarii.

duaalse temposõidu Eesti meistriks krooniti Gert Jõeäär ja Liisi Rist.

Cofidise värvides pedaaliv Jõeäär läbis 38,4-kilomeetrise võistlusmaa ajaga 49 minutit ja 16 sekundit ning edestas Alo Jakinit 1 minuti ja 59 sekundiga. Üldarvestuse kolmanda koha saavutas Oskar Nisu, kuid kuna tema võistles U23 vanusegrupis, riputati pronksmedal Peeter Pruusi kaela, kes läbis võistlusmaa ajaga 53 minutit ja 12 sekundit.

Jõeäär pani kohe sõidu alguses oma paremuse maksma ning poolel võistlusmaal oli selge, kes saab meistrisärgi endale.

U23 vanusegrupis sai Nisu järel teise koha Timmo Jeret ning kolmas oli Endrik Puntso.

Meesjuunioride klassis võitis kuldmedali Ekke-Kaur Vosman, kes läbis 25,6-kilomeetrise võistlusmaa ajaga 35 minutit ja 2 sekundit.

Teise koha saavutas Norman Vahtra ajaga 35 minutit ja 34 sekundit ning kolmas oli Kristjan Johanson ajaga 26 minutit ja 18 sekundit.

Rein Taaramäe ja Tanel Kangert eile kaasa ei teinud, kuid võtavad osa Eesti meistrivõistluste grupisõidust, mis peetakse pühapäeval.

Itaalia profiklubi S.C. Michela Fanini Rox esindav Liisi Rist kulutas 25,6-kilomeetrise raske trassi läbimiseks 38 minutit ja 32 sekundit. Teise koha saavutas Inge Kool ajaga 41 minutit ja 3 sekundit ning poodiumi madalaima astme hõivas Liisa Kull ajaga 42 minutit ja 28 sekundit.

Päeva esimene start anti naisjuunioride arvestuses, kus parimat aega näitas Kärolin Varblane, läbides 12,8 kilomeetrit ajaga 20 minutit ja 20 sekundit. Teise koha saavutas Kelly Kalm, kes kaotas võitjale kõigest 5 sekundit. Kolmas oli Mari-Liis Mõttus, kellel kogunes võitjale kaotust 23 sekundit. PM

16 || SUHTED || POSTIMEES, 28. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

TUNDEELU. Sellist inimest pole olemas, kes kunagi ei ärrituks. Küsimus on selles, kuidas oma käitumist kontrolli all hoida ja mitte ennast teiste peal välja elada.

Vihastada võib, käitumist tuleb kontrollida sirje niitra

toimetaja

M

TÜ Vägivallast Vabaks juht Velda Veia ütleb, et viha on iseenesest tavaline tunne, mille taga on tegelikult hirm, et me ei kontrolli enam olukorda.

«Inimene ärritub tavaliselt siis, kui ei saa oma tahtmist või teise käitumine ei vasta tema ootustele. Kõik me oleme vihastanud ja teinekord ilmselt ka häält tõstnud. Enamasti leiame peagi partneriga kompromissi. Hull on aga lugu siis, kui viha niivõrd üle keeb, et käitumine muutub vägivaldseks,» lausub ta.

Eriti palju tuleb vihastamist ette paarisuhetes. «Võõrad tülitsevad harva. Sagedasem kui võõrastele suunatud vägivald on viha, mis elatakse välja oma lähedaste peal. Palju sõltub ka lapsepõlvest ja kasvatusest. Kergemini kalduvad agressiivsusele need, kes ise lapsena perevägivalda kogenud,» teab Veia rääkida.

Sisemist kindlust otsima Sotsiaalsete oskuste puudumisest tingitud vihastamisest vabanemisel on abiks teraapiarühmad, mida rahvakeeli tuntakse viharavi nime all. Nende rühmade eesmärk on õpetada inimene oma negatiivsete tunnetega toime tulema, nii et ta enam vägivalda ei kasutaks.

Veia räägib, et rühma tulnud on esialgu solvunud ja süüdistavad teisi. «Kui mees kurdab, et naine iriseb tema kallal

ja seepärast ta lööb teda, siis selgitame, et irisemine on naise probleem, millega tema peaks tegelema, löömine aga siiski mehe oma. Suuname nad tegelema mitte teiste siunamise, vaid eneseanalüüsiga,» selgitab ta.

Kuidas saab inimene ise oma viha ohjeldada ja millal peaks ta abi otsima? Perenõustaja Kersti Kask, kes korraldab koos Mart Johansoniga vägivaldsusele kalduvatele meestele kursusi, vastab nõnda: «Inimene saabki ainult ise oma tundeid ja käitumist korrigeerida, kuid sageli on vajalik lisanõustamine, et ta leiaks üles oma sisemised ressursid. Ihu, hing ja vaim on tervik, kus kõik osad peavad võrdselt arenema ja tasakaalus toimima.»

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE on välja töötanud «Sisemise kindluse programmi», mille sihtrühma moodustavad kergesti enesekontrolli kaotavad mehed ning mille eesmärk on perevägivalla vähendamine.

Kevadel lõpetas selle viis gruppi, neist kaks olid venekeelsed.

Mehed liitusid programmiga erinevatel põhjustel, ise ja vabal tahtel. Üks neist kirjeldas oma olukorda nii: «Meil on kolmeaastane laps, naine veel kodune.

Naisel oli sünnitusjärgne depressioon. Oleme koos abi otsinud.

Teen pikki tööpäevi, koju jõudes ärritab kõik – toit jahe või pole veel valmis, nõud pesemata, naine tülpinud olekuga. Tekib sisemine tunne, et mina pean üksi rügama. Ka on mul naisega aru-

Psühholoog Tiina Kilkson soovitab vihaga töötamiseks mänguteraapiat. See sobib eriti hästi 4–11-aastaste laste abistamiseks.

SUHTED Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

saam korrast ja naise-mehe rollist erinev. Nii tõuseb riid, karjumine, halvasti ütlemine, alavääristamine, sakutamine, asjade lõhkumine.»

Süüdi iseenda saamatus Kask ei nõustu väitega, et vahel vihkame oma kõige lähedasemaid. «Me ei vihka neid. Oluline lähedane inimene on eriline ja jääb ikka eriliseks. Aeg-ajalt vihastame hoopis enda peale, et me pole piisavalt tublid, nii hästi toime tulevad kui näiteks isa seda meilt ootab, ning suuname oma tundetulva autoritaarse isa peale. Tegelikult ärritab meid meie enda saamatus,» räägib ta.

Mõnikord ärritub ämm minia peale, kes tema poega piisavalt ei austa või ei oska piisavalt hästi tema eest hoolitseda. Ka sel juhul pole tegu isiku vastu suunatud vihaga, vaid rahulolematusega teatud käitumisega.

«Lähedastelt inimestelt ootame suuremat mõistmist ning

julgeme olla vabamad. Nii tulebki esile minu sisemine kindlus või kindlusetus,» selgitab Johanson.

Perevägivalla kontekstis räägitakse rohkem meeste agressiivsusest. Kuidas on aga naistega, kes asju loobivad või kõrvakiile jagavad?

«Igas suhtlusaktis on minimaalselt kaks isikut. Sugu ei määra vägivalla olemasolu. On ju olemas ka verbaalne vägivald.

Meeste puhul on füüsilise vägivalla tagajärjed tõsisemad. Nii nagu võitluskunste õppinud inimene teab, et ta ei tohi seda igapäevaelus kasutada, nii peaks ka mees teadma, et tema füüsiline jõud on nii suur, et seda tuleb kontrolli all hoida,» vastab Johanson.

Grupijuhtide sõnul jõudsid nende kursustel osalenud mehed igaüks oma tempos erinevale kaugusele oma muutuste rajal. Nende hinnangul pole aga 14 nädalat piisav suurte muutus-

Täiskasvanud peaksid säilitama enesekontrolli ka vihasena ja mitte tülitsema lapse silme all. foto: panthermedia/scanpix

te jaoks. Oluline oleks eneseabigrupis jätkata 1,5–2 aasta vältel.

Selliseid pikaajalisi programme Eestis aga praegu veel pole.

Vihaolevus ja vihakera Psühholoog Tiina Kilkson soovitab vihaga töötamiseks mänguteraapiat. See teraapia üks suundadest sobib tema sõnul eriti hästi 4–11-aastaste laste abistamiseks. «Viha on loomulik emotsioon ja seda tuleb õpetada lastele turvalises keskkonnas välja elama,» lausub ta. Üks lihtne võimalus oma viha turvaliselt välja elada on viha suurelt välja joonistada. Selleks läheb vaja vana tapeedirulli või lapsesuurust paberit ja rasvakriite. Paber asetatakse maha ning laps pannakse selle peale ja tema piirjooned tehakse kriidiga. Seejärel võib värvida paberil oleva kujutise seda värvi, nagu laps oma viha ette kujutab. Saadud kujutise võib välja lõigata ja seinale kleepida. Nii saadakse nn vihaolevus.

Mänguterapeudid kasutavad oma töös ka savi, liiva, käpiknukke, joonistusvahendeid ja palju muid abivahendeid. «Sotsiaalpedagoogikas kasutatakse sageli mänguteraapia võtteid.

Selle käigus õpib laps läbi erinevate tegevuste oma vihaga toime tulema,» selgitab Kilkson. Üks huvitav võte vihaga töötades on veel näiteks vihakera harjutus, kus inimesed seisavad ringis ja annavad risti-rästi üksteisele kera. See, kelle käes kera parasjagu on, ütleb, mis ajab teda vihaseks ning siis keritakse tuldud teed tagasi, öeldes, mis kedagi maha rahustab.

Kilkson soovitab minna mänguterapeudi juurde kõigil neil lastel, kellel on probleeme oma agressiivsuse ohjeldamisega ja kellel tekivad teistega suheldes kergesti konfliktid.

Täiuslikud elamused erilisteks hetkedeks!

www.catering.ee | tel 66 11 025 www.e-catering.ee | valik valmispakette

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

On midagi, mis ei ole n-ö sinu tassike teed.

Samas tõmbab see enda poole nagu magnetiga. Kas olla ettevaatlik või saada kõrvetada?

SÕNN Kui mingi asi on sinu jaoks ebameeldiv, ei karda sa sellest teada anda ja uksest välja astuda. Sa ei raiska oma aega ega vaimujõudu.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 28. JUUNI 2014 || VARIA || 17

ERNIE

KAKSIKUD Võimalik, et satud suvisele söömaorgiale. Sinust ei pea aga saama toiduahmija. Pigem keskendud suhtlemisele ja seltskonna nautimisele.

Pjotr Petšenkin – British Chess Federation, 1956–1957 Matt kahe käiguga

VÄHK Algab võimalusterohke periood. Kui sinu elus on uusi võimalusi takistavaid asju, peaksid kaaluma, kas ikka vajad neid.

Eelmise ülesande lahendus: 1. Va3!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

LÕVI

Keegi ulatab sulle ootamatult abikäe. Saad selle abil mitu sammu edasi liikuda. Sära ja õnne tuleb juurde, sest saad pikka aega tegelda meelepärase asjaga.

NEITSI

Teed midagi täiesti vabatahtlikult ja naudid seda. Saad ka kiita, kuid väline või kellegi arvamus sind ei kõiguta. Mingis asjas oled lõpuni aus.

DILBERT TIINA, SA PEAD KIRJUTAMA MEIE FIRMA «SÜNDIMISE LOO». KÕIGIL LAHEDATEL FIRMADEL ON SELLINE LUGU. MIKS?

KAALUD Kas midagi peaks teisiti olema, kuid ei ole? Uisapäisa ei tasu praegu midagi muuta. Otsi vaimset vaheldust, sest see aitab sinus endas selgust luua.

Kui oled mõnevõrra rahulikku elu nautinud, siis nüüd igatsed mässava elumere järele. Kui elu pakub kesiseid asju, siis lood ise midagi sellist, mida tunnetad hingepõhjani.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Kui oled hoogsalt töötanud, oled ära teeninud ka hoogsa puhkuse. Oled mingi kogukonna keskpunkt ja naudid seda.

KALJUKITS Omandad mingi uue praktilise oskuse, mis aitab nii sul lisaraha teenida kui ka peletab negatiivsed mõtted. Samas on see kasulik ka füüsisele.

VEEVALAJA Tead, mida oskad ja mida mitte, ning ei lepi nigelate pakkumistega.

Keegi sinust noorem ütleb välja tarkusetera, mida kasutad enda toetamiseks.

KALAD Sinu ellu tuleb midagi ülimalt veidrat. See võib tuua sinu suhu vandesõnad. Pigem naudi ebatavalist aega, sest selles on ka omad plussid.

ILMSELT MA EI SAAKS SEDA ENAM SELGEMALT MA VÄLJENDADA. ARVAN SAMA.

Vastused: 1. Lina (Linum usitatissimum). 2. Hispaania kuningas Felipe VI. 3. Ingel (Cheonsa, cheon = 1000, sa = 4). 4. Kõike, mis seotud närimiskummiga (ümbrispaberid, pakendid jne). 5. Tänavad, vastavalt põhja-lõuna- ja ida-lääne-suunalised.

SKORPION

MIKS? NO ESITEKS SELLEPÄRAST, ET MEIL ON SEDA IGASUGUSTE ASJADE JAOKS VAJA. JA NII EDASI.

1. Selle taime kaunis õis võib mõnesaja grammina loomale sisse söötes härjagi ära tappa. Siiski on taime nimi ladina keeles «kõige kasulikum». Taime on mainitud piiblis, Esimese maailmasõja ajal ehitati taimest lennukite tiibu. Mis taim? Teda võib näha Suurbritannia 1-naelase mündi tagaküljel, Eestis on isegi selle taime muuseum.

2. Ta on Burgundia kuulsate veinialade valitseja, kandes Burgundia hertsogi austavat tiitlit. Lisaks on ta ka mälumängurite lemmikordu – Kuldvillaku ordu – suurmeister, ühtlasi Ateena hertsog ja Indiate kuningas. Tema auaste on kindralkapten (1999).

Kes ta on?

3. PIN-koode, mida on suudetud murda, on spetsialistid põhjalikult analüüsinud. Levinumad koodid, mida murti, olid 1234, 1111, 0000, 1212, 7777. Kuuendal kohal oli 1004, mis on populaarne seetõttu, et see arv ja üks sõna kõlavad korea keeles ühtemoodi. Mis sõna?

4. Mida koguvad gumofiilid?

5. Vana-Rooma linnades oli neid kahesuguseid, oli Cardo ja oli Decumanus, peamised neist cardo maximus ja decumanus maximus. Mis need olid?

AKNE

VALDO JAHILO ANEKDOODID Hea, et arvuti ja külmik teineteisest nii kaugel asuvad.

Vähemalt nii paljugi liikumist!

••• Vaksalis.

«Edasi-tagasi pilet palun.»

«Kuhu?»

«Sinna ja tagasi muidugi.»

••• Rongis küsib üks sõber teiselt: «Miks sa nii sünge oled?»

«Teeb ikka süngeks küll! Tütar jäi rasedaks, naine on haige, tööasjad on korrast ära ja üleüldse ei sõida me praegu õigele poole!»

18 || KUULUTUSED || POSTIMEES, 28. JUUNI 2014

Müüa kauplus Kiisa suvilarajoonis.

Aastaringsed püsikliendid.

H 155 000 €. Tel 5565 6614.

TEL 739 0396, KUULUTUS@POSTIMEES.EE

Võtan rendile ja ostan põllumaad Rõngu, Palupera ja Puka piirkonnas.

Tel 512 8817.

Sensitiiv-tervendaja. Tel 5679 0181.

Linda Eks

TÜ arstiteaduskonna 1969. aastal arstina lõpetanute kokkutulek toimub 9. VIII. Koguneme TÜ peahoone ees kl 12. Osavõtust palume teatada 15. VII tel 516 0083 või 5663 2807.

Müüa maja Tartumaal Kambja vallas Tatra jõe kaldal (ü-p 151,8 m², krunt 2590 m², ehit 1999, renov, 99 000 €). Osta-müüa-üürida aitab kutseline maakler Peeter Meus. Tel 506 2212. www.aadlivillakv.ee

11. IX 1934 – 26. VI 2014

Sügav kaastunne Jaak Huimerinnale kalli ema

Kõikjal jälgi su töödest ja tegudest, mida loonud sa aastate reas.

Elad edasi meeltes ja mõtetes, oled alati meie seas.

Ostame raieõigust ja metsakinnistuid kuni 10 000 €/ha.

Tel 525 8067.

Aino Huimerinna

Unustamatut

surma puhul.

Helmi Kohlerit

Üürin omanikult korteri Tallinnas, tel 508 9052.

Eesti Arhitektide Liit

Veoautojuhi ADR- ja ametikoolitused Tallinnas ja Tartus. Tel 507 8230, www.sõiduõppe.ee

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

Katuste süvapesu. Tel 5638 8994.

Puit- ja krohvmajade värvimine.

Tel 5698 3903.

Raamatupidamisteenused, äriplaanid. Tel 5559 8641.

Lembit Peegi

18. V 1944 – 23. VI 2014

Leinavad tütred Merike, Marge ja Sirje. Ärasaatmine 2. juulil kell 12.30 Tartu krematooriumis.

HAUAKIVID MATUSEPLAADID Hauakivid ka tellija materjalist - maakividest.

TÕNU SILLO, Tartu, Tammelehe 4.

Tel 738 3204, 501 7237.

Elu on kui päike, mis tõusis ja loojus.

Elu on kui küünal, mis säras ja kustus.

Teatame kurbusega, et lahkunud on kallis

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema

25. XII 1936 – 29. VI 1994

Leinavad lesk ja lapsed peredega. Ärasaatmine täna kell 13 Pauluse leinamajas.

Mälestame endist direktorit

Rein Koppelmanni 28. IV 1941 – 21. VI 2014

Siiras kaastunne lähedastele.

Eesti Rahvusraamatukogu

mälestavad 20. surmaaastapäeval lesk ja lapsed perega.

Kas kuuled, kuis nutab su kodu, su puudutust leinates sääl.

Talle kaaslaseks vihmade sadu, kus piiskadel pisara hääl.

Lahkunud on hea sõber

Avaldame siirast kaastunnet Jutale perega armsa abikaasa, isa ja vanaisa

Margus Sikk

Margus Sikk Südamlik kaastunne Jutale perega.

Margus Siku

Meie siiras kaastunne Jutale, Lauri ja Indreku peredele kalli abikaasa, isa, äia ja vanaisa surma puhul.

Saila, Aili ja Terje peredega

Siina, Koidu, Tiiu, Tiit, Kersti ja Jaan

kaotuse puhul.

Kolleegid majanduse modelleerimise õppetoolist

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema, vanaema ja vanavanaema

Nadežda Podgornaja 14. III 1928 – 26. VI 2014

Leinavad lähedased. Ärasaatmine täna kell 12 Tartu Uspenski kirikus ja muldasängitamine kl 14 Raadi kalmistul.

Teatame kurbusega, et lahkus meie armas isa, äi, vanaisa ja vanavanaisa

Väino Tammiste 26. XI 1935 – 26. VI 2014

Leinavad tütred Siiri, Sirje ja poeg Sulev peredega.

Otsin tööd harvesteri või forvarderi juhina. Tel 5650 6399.

Suur valik dekoratiivkive. Kojutoomine üle Eesti. www.saunapoint.ee, tel 5375 7000.

Kasutatud raamatute ost Tallinnas, Tartus. Tel 734 1901.

Valga linnavalitsus kuulutab välja konkursi järgmiste haridusasutuste direktorite ametikohtade täitmiseks: Valga Vene Gümnaasium, Valga Põhikool, Valga lasteaed Kaseke. Info tööülesannete ning kandidaadile esitatavate nõudmiste kohta on kättesaadav www.valga.ee Avaldame sügavat kaastunnet Oleg Doroninile ema

Veera Doronina Koolimärkide ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

surma puhul.

Tartu Ülikooli kantselei

Mälestame

Mati Freimanni Südamlik kaastunne Heitile ja Maidole isa kaotuse puhul.

Evelyn, Uuno ja Krister peredega

Lahkus kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Teet Friedrichson 30. IV 1945 – 26. VI 2014

Roosipäevad Põltsamaa roosiaias 4.–6. VII. Tule nautima õidepuhkenud rooside ilu, kuulama lugusid ja legende rooside ajaloost. Palju soodsaid istikute pakkumisi. Rohkem infot Põltsamaa Roosiaia Facebooki lehelt ja www.eestiroos.ee

Ärasaatmine 30. skp. kell 14.30 Pärnamäe krematooriumi suures kabelis. Omaksed

Anne Jurak

Endel Tirmastet

9. III 1939 – 21. VI 2014

Siiras kaastunne perele ja lähedastele.

Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu Piirivalve Veteranide Klubi

Ilse Kask

Märt Karu

Niina Levina

Südamlik kaastunne Riinale perega ja tema isale ema, vanaema ja abikaasa

Eve-Aide Loit

(sünd. Maide)

Anne Kollina

Avaldame sügavat kaastunnet Liina Viikholmile ema surma puhul.

kaotuse puhul.

Perekonnad Aavik ja Volkov

Lääne-Tallinna Keskhaigla

Rein Koppelmann

Vaike Lutsar

Mälestame kallist klassivenda.

Sügav kaastunne lahkunu abikaasale.

Tallinna 4. keskkooli klassikaaslased

Valner Krinal

Südamlik kaastunne Lianale kalli ema surma puhul.

Töökaaslased lasteaiast Ristikhein

Avaldame kaastunnet Tea Laanperele õe

Vaike Lutsari kaotuse puhul.

Eesti Kirjandusmuuseum

Toomas Müürsepp

Valner Krinalit

Mälestame head kursusekaaslast.

Südamlik kaastunne Tiiule perega.

TRÜ füüsikaosakonna 1967. a. lõpetanud

Head sõpra ja kolleegi

Toomas Müürsepp

Avaldame kaastunnet lähedastele.

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlasühing Hermes

Toivo Kusminit mälestab Eesti Kinoliit ning avaldab kaastunnet lahkunu omastele.

Merike, südamlik kaastunne kalli isa kaotuse puhul.

AS Ilves-Extra

Südamlik kaastunne Urmas Lahele perega kalli

Aivar Paistu

Kustus elu, vaikis valu ...

Mälestame head kolleegi ja mõttekaaslast

Urmas Toometit Avaldame sügavat kaastunnet perekonnale.

Eesti Meremuuseum

Südamlik kaastunne Vallile abikaasa

Lembit Peegi kaotuse puhul.

Esta, Peeter, Malle ja Aare

Südamlik kaastunne Janele vanaema

Ilse Raametsa kaotuse puhul.

Anneli, Hele, Kunnar, Margo, Tõnu

Sügav kaastunne Tarmo Sarile ema

Virve Sari surma puhul.

Kaitseliidu Tartu maleva Elva üksikkompanii liikmed

Margus Sikk

Mälestame leinas klassivenda.

Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele.

Klassikaaslased Varstu keskkooli XIV lennust

Margus Sikk

Leida Varblase lahkumise puhul.

Naabrid

Südamlik kaastunne Jutale armsa abikaasa ning Indrekule ja Laurile peredega kalli isa, äia ja vanaisa

Margus Siku

kaotuse puhul.

KÜ Aleksandri 7 elanikud Avaldame sügavat kaastunnet omastele

Margus Siku surma puhul.

Perekond Tabun

Leida Suur Südamlik kaastunne Ulvi Kuusikule ema kaotuse puhul. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Endel Tirmaste Kallis Rita Hübner, oleme sinuga sel raskel hetkel, mil jätad hüvasti oma kalli isaga.

Audentese pere

Endel Tirmaste 9. III 1939 – 21. VI 2014

Margus Sikk

Mälestame tee- ja mõttekaaslast

Südamlik kaastunne Jutale, Indrekule, Laurile ja lähedastele.

Urmas Toomet

Anne ja Kaia peredega

Sõbrad punasärklaste aegadest

Margus Sikk

Avaldame kaastunnet professor Urmas Varblasele, Andres Kuusikule ja teistele lähedastele

lahkumise puhul.

Veskimeister OÜ

Töökaaslased Ravimiametist

Raimo Laht

Südamlik kaastunne Valli Peegi perekonnale kalli abikaasa, isa ja vanaisa

Siiras kaastunne Jutale kalli abikaasa

Lembit Peegi

kaotuse puhul.

Kolleegid Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast

kaotuse puhul.

Perekond Korts-Lindus

Südamlik kaastunne Ulvile perega kalli ema ja vanaema

Armsad Arti ja Marika pere ja lähedastega, avaldame kaastunnet isa, äia ja vanaisa kaotuse puhul.

Annely, Garri ja Arthur

Avaldame sügavat kaastunnet Sirlile isa surma puhul.

Sügav kaastunne Kairit Lahele kalli isa lahkumise puhul.

Kolleegid Estravelist

Mälestust hella sa pälvid, pälvid austust, sõnu häid.

Mälestuste kauneid jälgi meie hinge sinust jäi.

Sügav kaastunne Indrekule perega kalli isa, äia ja vanaisa surma puhul.

Aimar, Alo, Alvar, Erki, Matis, Vaiko

Raimo Lahe

Ostame põllumaad.

Tel 5340 4975. polluvara@vestman.ee www.vestman.ee

Vabariigi Presidendi Kantselei

Mälestame head ja humoorikat kursusekaaslast 1. surma-aastapäeval.

EPA agronoomide 1969. aasta lend

Mälestame vilistlasühingu asutajaliiget professor

Siiras kaastunne omastele

Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele.

Südamlik kaastunne Valterile, Edale ja Enele peredega kalli ema, vanaema ja ämma kaotuse puhul.

Naabrid Veronika ja Taavi, Marge ja Riho, Ege ja Jüri

Südamlik kaastunne Mare Karmile kalli ema

lahkumise puhul. Kallist koolivenda mälestavad TPI 1956. aastal lõpetanud elektriinsenerid.

Rullsilo valmistamine teenustööna (niitmine, pressimine, kiletamine).

Tel 505 3095.

Endel Tirmaste

Mälestame armast sugulast.

Avaldame kaastunnet omastele.

Helju, Piret ja Katre perega, Sirje, Urmas, Tiiu ja Tõnu Hallik

surma puhul.

KÜ Aardla 122 majaelanikud

Hooldusniidukid, väike-põllutehnika müük ja rent. Valmistatud USAs. Tel 5552 0666, www.abefarmer.ee

Mälestame leinas Kotkaristi teenetemärgi kavaleri

Sügav kaastunne lähedastele viljaka teadlase, meisterliku õppejõu, ühistegevuse arendaja ja homse nimel tegutseja kaotuse puhul.

Tõnis Härm perega

Elfriede Karmi

Vanavara ost kl 10–16 Kadaka tee 36, tel 655 0040.

Eesti piirivalve veteran, Kotkaristi teenetemärgi kavaler, kolonelleitnant

Sügav kaastunne Juta Sikule perega kalli abikaasa, isa ja vanaisa lahkumise puhul.

Rahvamajanduse instituut

Margus Siku

Linda Varblase surma puhul.

TÜ geograafia osakond

Egon Viitkar

29. X 1941 – 23. VI 2014

Südamlik kaastunne Rait ja Raivo Viitkarile isa kaotuse puhul.

AS MV Kaubad

POSTIMEES, 28. JUUNI 2014 || MEEDIA || 19

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

Tallinna lauluväljakul möllasid Lordi ja Offspring

Eile alanud Tallinn Star Weekendil kütsid rahva üles Soome hardrock’i mängiv Lordi (pildil), Offspring ning noored tšellistid Luka Šulić ja Stjepan Hauser kollektiivist 2Cellos. Eilsele rokipäevale vastukaaluks kuuleb täna lauluväljakul malbemaid helisid, sest lavale astub Andrea Bocelli.

Suurkontserdil saadavad itaalia tenorit ERSO ja 60-liikmeline segakoor, mis koosneb Estonia Seltsi Segakoori (dirigent Heli Jürgenson) ja K.O.O.R.-i (dirigent Raul Talmar) liikmetest. Kontserdi erikülalised on aga klassikaliste kitarristide Magdalena Kaltcheva ja Carlo Corrieri duo CARisMA Crossover ning armastatud Tanja Mihhailova. PM foto: karli saul / scanpix

Seto folk viib üle piiri

Laulupidu Naissaarel

Kauni Värska lahe ja Õrsava järve ääres, sügavate männimetsade keskel kohtuvad täna folk- ja autorimuusika tipptegijad eheda seto pärandkultuuriga.

Eile alanud festivali teemaks on «üle piiri» ja esinejaidki on piiri tagant. Näha ja kuulata saab Venemaalt tulnud kollektiive Otava Yo ja Ugrada, Lätit esindab Auli, kohal on Kanada-Eesti ühisgrupp Epifolium ning Soome lipu all esinev Pastacas. Loomulikult

Täna jätkub Naissaare I laulupidu «Paadi puudutus», mis on pühendatud paadipõgenikele. Peo kunstiline juht on Tõnu Kaljuste.

Laulupeol esinevad lauljad Kihnust ja Pranglilt (dirigendid Maria Michelson ja Tiinamai Keskpaik), segakoor Huik (dirigent Kaspar Mänd), Collegium Musicale (dirigent Endrik Üksvärav), ERRi segakoor (dirigent Hirvo Surva), kammernaiskoor Sireen (dirigendid Ülle Tuisk ja Tiiu Sinipalu),

esinevad ka Eesti oma tegijad: Kõrsikud, Zetod, Mari Kalkun, Silver Sepp ja Kristiina Ehin, Sandra Sillamaa Trad.Attack!, Triinu Taul Bänd ja Aapo Ilves.

Lisaks muusikale saavad külalised nautida koostöös RMKga korraldatud matkaprogrammi piirkonna põnevamatesse paikadesse, ületada piiri erilisel ülepiiriretkel Saatsesse, avastada lodja ja lootsikutega Pihkva järve ning osaleda mitmekülgsetes õpitubades. PM

Eesti Filharmoonia Kammerkoori mehed, segakoor Head Ööd, Vend (dirigent Pärt Uusberg) ning G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli keelpilliorkester.

Avatakse ka Eesti muuseumide ühisnäitus «Paadiga põgenemine 70 aastat tagasi». Naissaare I laulupidu kuulub Soome lahe aasta programmi. Laulupidu on ühtlasi Nargenfestivali Naissaarel toimuvate suvesündmuste avapauk. PM

TELE- JA RAADIOKAVAD • LAUPÄEV, 28. JUUNI ETV

07 30 Lastesaated 09 00 Kirjad laulupeolt, 2/3: Meri 30 Õnne 13 10 00 Mahemaa, 4/4 (ETV 2012) 30 Terve Eesti, 4/10 (Eesti 2012) 11 00 Vaalasaarte Maria: Kahtlus 45 Jaapan nõudmiseni* 12 45 Arvamus ja eelarvamus 13 05 Mullu – tuhat aastat tagasi 14 00 Malev (Eesti 2005)*. Ajalooline absurdikomöödia 15 50 Aja puudutus Raadil* 16 45 Koer, lennuk ja laulupidu (Eesti-LätiSloveenia 2006).

Must komöödia 18 00 Päikseline itaalia köök, 2/6: Napoli (Rootsi 2008) 30 Aktuaalne kaamera 45 Jalgpalli MM 2014: 1/8-finaal 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 20 Sport. Sport 35 Allakäigurada (Austria 2014).

Dokfilm 22 35 3 hitti: Silvi Vrait (ETV 2013) 45 Jalgpalli MM 2014: 1/8-finaal 01 00 Jalgpalli MM 2014: Kokkuvõte. 1/8finaalid 50 ERR uudised

ETV 2

09 00 Lastesaated 11 00 Viimne reliikvia (Eesti 1969)* 12 25 Rock Summer 25: Rudimental* 55 Müümise kunst* 14 25 Vallatud Vestid ja sõbrad* 15 10 Minuscule: Eriti imelik kärbes 15 Siin ja praegu: Jaanus Rohumaa 16 00 Raua needmine.

Tormis, RAM ja Metsatöll* 17 00 Wallace ja Gromit: leiutajate maailm: Kodu, kallis kodu 30 Väike nõid Fuksia.

Lastefilm 18 55 Minu lemmikloom: Tuhkur* 19 05 Võlukarussell: Jänku Jussi suur kontsert* 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 dokkaader: Viie tärni eksistents 20 45 Vana aja asjad: Suvi ja puhkus 21 00 R2 Live: Iiris 30 Eesti lipp ümber Islandi, 3/10 22 00 EÜE segu, 4/6: Melu 30 Vaba tahe: Armeenia rohi 55 IT-osakond: Hulgused nagu meie 23 20 Meie Aja Kunst: Edith Karlson* 50 Paanika külas (Belgia 2009).

Animafilm 01 09 ERR uudised

KANAL 2

05 45 Kokakool 07 25 Suvereporter* 08 20 Zig ja Sharko 45 Top Shop 09 00 Mr Bean 20 Meie kangelane (USA-Kanada 2006).

Joonisfilm 11 00 Hea Toidu Festival – Grillfest 12 00 Tohter Olaf 13 00 Reisile meiega 30 Nuuskija* 14 35 Süvahavva: Arbujate needus 15 30 Tuhat ja üks ööd, 23 17 05 Armastus fjordi ääres: Naiste meri (Saksa 2010).

Romantiline draama 19 00 Mägede varjud 20 00 Suvereporter+ 35 Väikesed spioonid 4D (USA 2011).

Perefilm 22 20 Harry Potter ja tarkade kivi (Harry Potter and the Sorcerer’s Stone, USA 2001). R: Chris Columbus. O: Emma Watson, Rupert Grint, Daniel Radcliffe, Richard Harris. J.K. Fantaasiafilm 01 05 Sügavuses (USA 2005). Märul 02 40 Magus kättemaks (USA 1997).

Romantiline komöödia 04 15 Elav märklaud: Ellujäämisoskuste tuleproov* 55 Suvereporter+* 05 25 Krimi*

TV3

05 40 Kirgede torm, 1414-1415 07 25 Kung fu panda 45 Winxid 08 10 Aladdin 1, 45: Haisuhaldjas 35 Kuidas taltsutada lohet 09 00 Glee 3, 7: Ma suudlesin tüdrukut 10 00 Heimari kokaklubi 30 Kodumäng 11 00 Nurgakivi 30 Naistesaade 12 00 Kartulid ja apelsinid, 4 13 05 Minimissid 1, 4* 14 05 Võimalik vaid Venemaal 45 Laupäeva pärastlõunad Audrey Hepburniga: Puhkus Romantiline komöödia 17 10 Ühe armastuse lugu, 63/100 19 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 M-komando (USA 2009).

Animakomöödia 21 15 Palume lavale: parimad palad, 4 22 15 Klient (The Client, USA 1994). Põnevik 00 45 Ameeriklane (The American, USA 2010).

Põnevusdraama 02 30 Puhkus Roomas (USA 1953)*. Romantiline komöödia 04 25 Võimalik vaid Venemaal* 45 Nurgakivi* 05 10 Seitsmesed suvesadamas.

Nädalalõpp

KANAL 11

05 30 10 aastat nooremaks USA 55 Staariminutid: Jackie Chan 06 00 Sveni testament.

Romantiline draama 07 45 Linnaelu 08 45 Top Shop 09 00 Süües saledaks 10 00 Aedniku aabits* 30 Gordon Ramsay koduköök, 21/40 11 00 Rachel Ray argipäevaroad, 1/26 50 Beebiminutid 12 00 Unine eksitus (USA 1995)*. Romantiline komöödia 14 00 Mõrvamüsteerium: Foto (USA 2005).

Krimifilmide sari 15 45 Beebiminutid 16 00 Tippjuhi salamissioon, 4 17 00 Põgenenud 18 00 Rachel Ray argipäevaroad, 1/26* 19 00 Naistevahetus 11 20 00 Mägede varjud 21 00 Armunooled (Saksa 2008).

Romantiline draama 22 55 Piinlikud kehad 23 55 Suvereporter+ 00 25 Pantvangipõrgu puhkusel: Iraan 01 20 Amsterdami ööd 45 Amsterdami ööd 02 10 Sveni testament* 03 40 Staariminutid: Johnny Depp 45 Piinlikud kehad* 04 35 Gordon Ramsay koduköök, 21* 05 00 Staariminutid 05 Suvereporter+*

KANAL 12

06 30 Postimees.ee 08 10 Suvereporter 09 00 Komissar Rex, 112/167: Haiglaöö* 55 Komissar Rex, 113/167: Doonau krokodill* 10 50 Conan, 254: Jonah Hill and Channing Tatum, Grouplove* 11 40 Conan, 255: Cobie Smoulders, Jenny Slate, Ian Edwards* 12 30 Merevaade* 13 00 Kalailm* 30 Motoreporter Baikalis – Surm siin või Siberis, 1/3* 14 00 Gnomeo ja Julia (USA-Inglise 2011)*.

Animafilm 15 30 Anakonda (USA 1997)*. R: Luis Louisa.

Seikluspõnevik 17 15 Anakondad: Jaht vereorhideele (USA 2004)*. R: Dwight H. Little. Seikluspõnevik 19 00 Kaks kanget Lõuna-Ameerikas 20 00 Ohtlik puhkus, 3 21 00 Sissemurdjad, 5: Võta film ja jookse 30 Anakonda 4: Vere jälg (Anaconda 4: Trail of Blood, USA 2009).

R: Don E. FauntLeRoy. O: Crystal Allen.

Põnevik 23 15 Karjete jaht (Kanada 2009).

Ulmepõnevik 01 00 Kalailm* 30 Night Chat 05 00 Postimees.ee

TV6

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 07 00 Seaduse nimel 1, 13: Autunne kohustab 08 00 Seaduse nimel 2, 1-4: Katkine; Jahitud; Kaitse; Ülestunnistus 12 00 Clevelandi show 3, 17: Ameerika tembutaja 30 Kontor 8, 2: Ajend 13 00 Star Wars V – Impeeriumi vastulöök (USA 1980)*.

Ulmefilm 15 30 Liiga 4, 1: Treeninglaager 16 00 Liiga 4, 2: Dressipluus 30 Rajalt maha 4, 3 17 30 Kirvemehed 3, 4: Keemispunkt 18 30 Simpsonid 2, 19: Simpsonite sõda* 19 00 Ninjasõdalased 30 S.H.I.E.L.D.i agendid 1, 17: Pööra, pööra, pööra 20 30 Simpsonid 2, 20 21 00 Top Gear 2, 10 22 05 Moto GP – Holland. Asseni ringrada 23 35 Meie oleme öö (Saksa 2010). Õudusfilm 01 35 Terra Nova 1, 4: Mis alles jääb 02 30 Kontor 8, 2: Ajend* 55 Meie oleme öö*. Õudusfilm 04 30 Power Hit Radio – KICKSTART 05 20 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 50 Uudistemagasin

TALLINNA TV

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 69/142* 45 Inimese mõõde* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Suvemiks* 11 15 Terve tervis* 45 Ars longior. Sinu kuus kunstiteost, 2* 12 15 Kas tohib? Jaanipäev Hundisilmal* 45 Tõnissonidega Palamusel 2014* 13 05 Maatriks* 50 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 70/304* 17 00 Armuleek, 71* 45 Armuleek, 72* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Dr Vassiljevi terviseminutid* 30 Keskkonnanädal 20 00 Täna. Uudised 15 Jalad ees, 12/15 45 Täiuslikud tormid, 3/6 (2013).

Mängufilm 21 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Aja puudutus, 3/5* 22 25 Raul Vaiksooga Tallinnast Viivikonda, 3/10* 55 Uus tütar (USA 2009). Mängufilm 00 40 Täna. Uudised (subtiitritega)* 55 Keskkonnanädal* 01 25 TeleChat

VIKERRAADIO KLASSIKA 05 30 Vikerhommik.

Andres Ammas 10 10 Teekond tippu.

Andres Karu, Tarmo Maiberg 11 05 Rahva teenrid.

Aarne Rannamäe 12 05 Vikerviisid 13 05 Maailmapilt 14 05 KÖPi valikkava.

Kevadpealinn Türi.

Oliver Orro, Marje Lenk 15 05 Soovide aeg 16 05 Päevatee. Ülle Karu 17 05 Veel üks maailm.

Kummitused vanas Tallinnas. Toomas Abiline, Haldi NormetSaarna 18 00 Päevakaja 19 05 Kuuldemäng.

Tadeusz Zimecki Cesar, Žbiki lapselaps 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Rahva teenrid* 22 05 Sport 10 Ööülikool. Mati Heidmets ja Marko Matvere – Marko Matvere suur eksperiment 23 03 Aja jälg kivis* 00 05 Rahva teenrid* 01 00 Kauamängiv* 02 00 Öömuusika

07 05 Klassikahommik 10 05 Delta* 11 05 Uus raamat.

Peeter Helme*.

Mario Vargas Llosa – “Kirjad noorele romaanikirjanikule” 15 Ennelõunamuusika 12 05 Meditatsioon* 13 05 Folgialbum* 14 05 Beethoveni sõber. Seosed suurte heliloojate vahel.

15 05 Amadeus + 16 05 Nyyd-muusika*.

Nyyd-muusika saate fookuses on Helena Tulve looming.

17 05 Heliträkk. Filmimuusikaprogramm 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Vanamuusikatund.

Carl Philipp Emanuel Bach 300, I 20 00 Džässikontsert* 21 00 Fantaasiaplaat.

Bulgarian State Radio & Television Female Vocal Choir “Le Mystere de Voix Bulgares vol.2”. Kummastavat ja kummituslikku vokaalmuusikat Bulgaariast. Lugu sellest, kuidas ühest naiskoorist sai ülemaailmne kultusansambel.

22 05 Ilmakaar. Nana Vasconcelos – Storytelling (1995). Brasiilia multinstrumentalisti rikkalike lugudega album.

23 00 Meditatsioon* 00 05 Nokturn

20 || TÄNA || POSTIMEES, 28. JUUNI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

KAJASTAB BRASIILIAS PEETAVA JALGPALLI MMI KAHEKSANDIKFINAALE.

NIMEPÄEV: LEO, LEOPOLD Helgi Erilaid 72, raadioajakirjanik Anne Velli 68, laulja ja näitleja Tiit Karuks 68, ajakirjanik Arvi Freiberg 66, biofüüsik ja taimefüsioloog, akadeemik Margus Allikmaa 53, Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Ilmar Tomusk (pildil) 50, riigiametnik ja lastekirjanik Peeter Allik 48, maalikunstnik ja graafik

KÄRDLA +17 HAAPSALU +18

NARVA +20

RAKVERE +19

PAIDE +19

/s

ilmateenistuse sünoptik

Jahedatele ilmadele vaatamata kulgeb loomaaiaelu omasoodu.

Tibudega jalutavad linnutiikidel kaks valgepõsklagle paari, kanada lagled ja jääkoskel. Vabalt elavatest veelindudest on loomaaia tiikidel oma tibud juba suureks kasvatanud sinikaelpardid, hommikutundidel võib aga tiikidel pladistamas ja uljalt sukeldumas näha vähemalt kolme tuttvardi vastkoorunud pesakondi (üks pesakondadest pildil).

Möödunud laupäeval sündis alpakakarjas teine poeg. Jaanipäeval pidas sünnipäeva Tallinna loomaaia isasšimpans Pino, kes sai 27-aastaseks. Miiludel on alanud pulmamängud.

Et märtsis ilmavalgust näinud takiinitalled on juba jõudsalt kasvanud, sai võimas takiinisokk taas karja juurde lastud. Dalli lumelamba jäär aga, kes uttesid liigselt togima kippus, pandi mõneks ajaks karjast eraldi.

Kesknädalal lasti karja hulka kolm titetoas üles kasvanud jõeseapõrsast. Väikesed notsud naudivad liigikaaslaste tähelepanu ja teevad kuldist karjajuhi elu kibedaks, hüpates talle selga ja naksates teda kõikvõimalikest kohtadest. Heldinud pilgul laseb kult sel kõigel toimuda.

Täna organiseerivad loomaaiasõbrad amuuri leopardi ekspositsiooni lähistel keraamik Kadri Kaerma loomateemalise keraamika heategevusliku müügi. Saadud tulu läheb loodusesse taasasustatavata amuuri leopardide kaitsemeetmete toetamiseks rahvusvahelise fondi ALTA kaudu.

TALLINN +19

kertu vait

Tuttvardid ujumistunnis

EUROOPA

Muutlik nädalavahetus

1– 7m

foto: inari leiman

LOOMAAIA UUDISED

ESMASPÄEVAL POSTIMEHES:

KASU UURIS PIMETESTIS VÄLJA, MILLISE RIIGI MAASIKAD ON PARIMAD.

Eesti kohal tugevneb lühiajaliselt kõrgrõhuvöönd ning nii möödub tänane päev rahuTARTU likult, siin-seal saab päiPÄRNU VILJANDI +20 +19 kest näha ja suurt sadu et+19 KURESSAARE te näha pole. Homseks ula+15 tub Taani kohalt Eestini aga madalrõhkkonna idaserv, mis taeva taas pilviseks muudab ja VÕRU uued tihedamad sajud kaasa VALGA +20 +20 toob.

Täna on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati võib sadaKOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR da hoovihma. Puhub muutliku Anne kanal +12 Pühapäev, 29.06 Esmaspäev, 30.06 Teisipäev, 1.07 suunaga tuul 1–7 m/s, õhtul saarEmajõe vabaujula +14 Tallinn +10/+15

+12/+16

+12/+16

tel kagutuul kuni 10 m/s. ÕhusooKakumäe rand +12 Tartu +11/+17 +13/+20 +13/+19 ja on 14–20 kraadi.

Pirita rand +14 Narva +7/+18 +12/+19 +13/+19 Pärnu rand +15 Pärnu +11/+16 +13/+17 +12/+17 Pühajärv +19 Kuressaare +11/+15 +13/+16 +11/+15 Võsu rand +15

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.06 4.09 4.19

loojub 22.42 22.24 22.46

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +29,5 kraadi (1989) +5,4 kraadi (1981) Tartus +30,7 kraadi (1905) +4,4 kraadi (1868)

KUUFAASID 27. juuni 11.08 5. juuli 14.59 12. juuli 14.25 19. juuli 5.08

TELE- JA RAADIOKAVAD • PÜHAPÄEV, 29. JUUNI ETV

ETV 2

KANAL 2

07 30 Lastesaated 09 00 Õnne 13 10 00 Matsalu linnuriik 30 Ilus maa: Tervis kitsepiimast 40 Jamie Oliveri 30 minuti road: Veiseantrekoot 11 05 Taarka (Eesti 2008)*. Maailma esimene setokeelne film, 12 40 Tähelaev: Ilmar Raag 13 55 Väike merineitsi (Saksa 2011).

Etendus 15 55 Lennud: XXVI lend* 16 55 Kaadris: Keskea rõõmud (ETV 2012) 17 15 Keskea rõõmud (Eesti 1986)* 18 30 Aktuaalne kaamera 45 Jalgpalli MM 2014: 1/8-finaal.

Kommenteerib Kristjan Kalkun.

21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 20 Sport. Sport 35 Puudutuse aeg: Mika Keränen 40 Eri Klas 75 – suveõhtu Palmse mõisapargis 22 45 Jalgpalli MM 2014: 1/8-finaal.

Kommenteerivad Alvar Tiisler ja Marek Lemsalu. Stuudios Marko Kaljuveer.

01 00 Jalgpalli MM 2014: Kokkuvõte. 1/8finaalid 50 ERR uudised

09 00 Lastesaated 10 35 Looduselust, 4 11 00 Vaba tahe* 30 Ümber India ookeani koos Simon Reeve’iga, 4/6: Omaanist Maldiividele 12 30 Eesti lipp ümber Islandi, 3/10* 13 00 IT-osakond* 25 Eesti lood: Kahe tule vahel 50 Rabarock 200814 20 Kinoklassika: Nürnbergi protsess (USA 1961)*. Draama 17 10 Kukepüksid 30 Max: Sõbrad 4ever* 55 Ma olen hirmus mutukas: Nälkjas 18 00 Nöbinina* 30 Bullerby laste lõbusad lood* 55 Willy Fogiga ümber maailma* 19 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 NWR (Nicolas Winding Refn) Teemaõhtu: Ines Aru 75 21 00 100 luulepärli: Rändaja õhtulaul. Ernst Enno 05 Imet tabamas: Ines Aru 22 05 Inimese hääl 55 Kõverpeegli klassikat: Dentaalne või mentaalne 23 15 Pansioni perenaine 30 Tuleb tuttav ette: Elisabeth Jõhvi 00 10 100 luulepärli: Võiks otsast alata.

Ernst Enno 20 ERR uudised

05 50 Kokakool 07 30 Mägede varjud* 08 15 Kanade linn: Isadepäev. Kanatoit.

Võidujooks. Joonissari 45 Looney Tunes: See on käekott! Joonissari 09 10 Karupoeg Puhh (Vene 1969).

Joonisfilm 20 Galileo* 50 Merevaade 10 20 Laula mu laulu 11 45 Nädalalõpp Kanal 2ga 13 15 Kodutunne 14 15 Pilvede all 17 05 Utta Danella – Õnneliku kirjaniku suvi (Saksa 2003).

Romantiline draama 19 00 Parim enne: Hullusärk 20 00 Suvereporter+ 35 Sajandi armastus, 44 22 40 Hotell Grand: Perekonnaalbum, 2 23 40 Gangster on ikka veel inimene (Analyze That, USA 2002). R: Harold Ramis. O: Billy Crystal, Robert De Niro, Lisa Kudrow.

Komöödia 01 25 Minu nädal Marilyn Monroe’ga (USA-Inglise 2011).

Tõsielul põhinev armastuslugu.

03 05 Boondocki pühakud 2 (USA 2009)*. Põnevik 05 00 Suvereporter+* 30 Reisile meiega*

TV3

05 40 Kirgede torm, 1416-1417 07 25 Kung fu panda 45 Winxid 08 10 Aladdin 1, 46: Kahtluse vari 35 Kung fu panda* 09 00 Glee 3, 8: Igavesti 16 10 00 M-Komando (G-Force, USA 2009)*.

Animakomöödia 11 55 Laulupealinn, 4 14 00 Suvesangarid* 30 Palume lavale: parimad palad, 4* 15 30 Doktor Dolittle 4 (USA 2008).

Komöödia 17 10 Ühe armastuse lugu, 64/100 19 00 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 30 Kättemaksukontor 10, 7: Õnne valem, 1 20 30 Kättemaksukontor 10, 8: Õnne valem, 2 21 35 BOND: 007: Dr No (Inglise-USA 1964).

R: Terence Young.

O: Sean Connery, Ursula Andress.

Seikluspõnevik 23 55 Vegas 1, 16: Väike kala 00 55 Kättemaks 1, 15: Kaos 01 50 Doktor Dolittle 4 (USA 2008)*.

Komöödia 03 20 Laulupealinn, 4* 04 55 Seitsmesed suvesadamas.

Nädalalõpp 05 25 Kirgede torm, 1418

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 10 aastat nooremaks USA 55 Staariminutid: Jeff Bridges 06 00 Armunooled (Saksa 2008)*.

Romantiline draama 07 45 Linnaelu 08 45 Top Shop 09 00 Süües saledaks 10 00 Nurjatud koerad 30 Gordon Ramsay koduköök, 22 11 00 Rachel Ray argipäevaroad, 2/26 50 Staariminutid: Leonardo DiCaprio; Charlize Theron 12 00 Beebiminutid 30 Ellen 17 00 Põgenenud: Kultuse veresaun 18 00 Rachel Ray argipäevaroad, 2/26* 19 00 Kes sa üldse oled?, 1: Sarah Jessica Parker 20 00 Mägede varjud 21 00 Vennad (Brothers, USA 2009). Draama 23 00 Kes sa üldse oled?, 1: Sarah Jessica Parker* 55 Suvereporter+ 00 25 Elu 24 live 01 15 Miss Pettigrew pöörane elumuutus (USA-Inglise 2008).

Romantiline komöödia 02 50 Pantvangipõrgu puhkusel: Iraan* 03 45 Põgenenud* 04 30 Gordon Ramsay koduköök, 22* 55 Staariminutid: Catherine Zeta Jones; Demi Moore 05 05 Suvereporter+*

06 30 Postimees.ee 08 10 Komissar Rex, 114/167: Promillid* 09 00 Komissar Rex, 115/167: Ülesvõte* 55 Komissar Rex, 116/167: Elav laip* 10 50 Conan, 256: Jack White, Amber Stevens* 11 40 Conan, 257: Eric McCormack, Michael Lewis* 12 30 Illusioonimeistrid, 7* 13 30 Jõugud, 5/12* 14 30 Ohtlik puhkus, 3* 15 30 Anakonda III (USA 2008)*. Põnevik 17 15 Anakonda 4: Vere jälg (USA 2009)*.

Põnevik 19 00 Kaks kanget Lõuna-Ameerikas 20 00 Ohtlik puhkus, 4 21 00 Sissemurdjad, 6: Väljamurdjad 30 Mobiil (Cellular, USA-Saksa 2004).

R: David R. Ellis. O: Kim Basinger, Jason Statham, Chris Evans.

Põnevik 23 15 Päikesepisarad (Tears of the Sun, USA 2003). R: Antoine Fuqua. O: Bruce Willis, Monica Bellucci.

Põnevusmärul 01 25 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 07 20 Seaduse nimel 2, 5: Ellujääja 08 20 Seaduse nimel 2, 6: Maskeraad 09 20 Seaduse nimel 2, 7: ID 10 20 Rajalt maha 4, 4* 11 30 Kirvemehed 3, 4* 12 30 S.H.I.E.L.D.-i agendid 1, 17: Pööra, pööra, pööra 13 30 Kontor 8, 3: Loterii 14 00 LXD 1 ülestõus algab (USA 2010).

Tantsufilm 15 40 Kõige naljakamad koduvideod 16 00 Liiga 4, 3: Eiramine 30 Rajalt maha 4, 5 17 30 Kirvemehed 3, 5: Eluohtlik sülem 18 30 Simpsonid 2, 20* 19 00 Ninjasõdalased 30 Totaalne muutumine: kodu-eri 9, 13: Perekond Dunning, 2 20 30 Simpsonid 2, 21: Verevaen 21 00 Star Wars: VI – Jedi tagasitulek (USA 1983). Ulmefilm 23 30 Top Gear 2,10* 00 35 Valgekrae 3, 6: Vaba nagu lind 01 35 Rajalt maha 4, 4* 02 35 Kirvemehed 3, 5: Eluohtlik sülem* 03 35 Power Hit Radio – KICKSTART 05 15 Ida-Virumaa uudised 20 Seitsmesed suvesadamas. Nädalalõpp 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 15 Kas tohib? Jaanipäev Hundisilmal* 45 Dr Vassiljevi terviseminutid* 09 00 Jalad ees, 12/15* 30 Keskkonnanädal* 10 00 Täiuslikud tormid, 3 (2013)*. Mängufilm 45 Raul Vaiksooga Tallinnast Viivikonda, 3/10* 11 15 Gordioni sõlm, 3* 45 Aja puudutus, 3/5* 12 25 Õhu kuningas – seitsmes serv (USA-Kanada 2001).

Perefilm 13 55 Kinnisvaraveeb 15 00 Pühapäevatee* 45 Terve tervis* 16 15 Armuleek, 73-75* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Nädala kokkuvõte 15 Arvutitark* 30 Inimese mõõde* 20 00 Täna. Nädala kokkuvõte 15 Ameerika eestlased. Läänerannik, 4* 45 Maatriks* 21 30 Täna. Nädala kokkuvõte (subtiitritega) 45 Aja puudutus, 4/5* 22 25 Kas tohib? Jaanipäev Hundisilmal* 55 Õhu kuningas – seitsmes serv (USAKanada 2001)*.

Mängufilm 00 25 Täna. Nädala kokkuvõte* 40 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Andres Ammas 09 05 Aiatark. Kaja Kärner 10 10 Jutusaade 11 05 Mnemoturniir 20 Müstiline Venemaa. David Vseviov 12 05 Vikerviisid 13 05 Linn ja ruum.

Krista Taim 14 05 Kuula rändajat.

Hendrik Relve 15 05 Kauamängiv 16 05 Aja jälg kivis.

Chichen Itza Mehhikos. Helgi Erilaid 17 05 Labor. Priit Ennet 18 00 Päevakaja 15 Spordipühapäev 19 05 Kirikuelu. Meelis Süld 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Mnemoturniir* 20 Müstiline Venemaa* 22 05 Sport 23 03 Kuula rändajat* 50 Kihnukeelsed uudised* 00 05 Päevatee* 01 00 Labor* 30 Öömuusika

+19 +30 +27 +27 +23 +25 +28 +18 +27 +24 +14 +16 +21 +19 +22 +25 +20 +30 +18 +23 +13 +13 +16 +17 +25 +11 +19 +27 +22 +16 +24 +28 +19 +26 +33 +9 +30 +43 +19 +28 +26 +32 +28 +36 +27 +24

07 05 Klassikahommik 10 05 Sooviklassika.

Kersti Inno. Kuulajate lemmikmuusika.

Telefon stuudios 611 4285. Elektronpost: klassika@err.ee 12 05 Suveklassika 13 05 Vanamuusikatund.

Charles Burney.

Saade oli esmakordselt eetris 12. aprill 2014.

14 05 Eesti heliloojad.

Villem Kapp* 15 05 Raadioteater.

Sügisilmutus. Mati Unt “Sügisilmutus”.

Esietendus.

16 50 Üks lugu 17 05 Rahvatoonis 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Miraaž. Academie Vocale de Paris.

Esinevad ansambel Academie Vocale de Paris Iain Simcocki juhatusel ja Solesmes’i mungad.

20 00 Folgialbum. Äio Äio muusika on kujutelm vanast väest, mis on uue hingamise leidnud läbi uudishimu kõige ümbritseva vastu.

21 00 Džässikontsert* 22 05 Raadio Ööülikool.

Raadioloeng.

23 00 Fantaasiaplaat*.

Talk Talk – “Laughing Stock” (1991).

Tutvustab Mathura.

00 05 Nokturn