Postimehe paberleht 30 05 2014

RAVIRAHA

HAIGLAD ON SUURES HÄDAS KINDLUSTAMATA PATSIENTIDE RAVIARVETEGA. EESTI LK 6

EDUKAS TRANSIIDIÄRI

LAHENDUST OODATES

Rohkem kui veerand Tallinna Sadama terminalide vastu võetavatest naftatoodetest tuuakse kohale laevade, mitte rongidega.

Korvpalliklubid on kaotanud lootuse, et stipendiumide keelustamisega kaasnevale olukorrale leitakse lähiajal lahendus.

REIS

Salvador Brasiilias ehk aplaus päikesele.

LK 20

SPORT LK 16

MAJANDUS LK 8–9

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee NATO kindral

PHILIP BREEDLOVE: Näib, et Balti riigid ja teised NATO liikmed tunnevad end tänu meie kiirele reageerimisele kindlalt.

REEDE, 30. MAI 2014 • NR 125 (7116) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 48 026 • LUGEJAID 201 000

VÄLISMAA LK 11

INFO JÄLJED

Sõda ja rahu Reguleerimata territooriumil püütakse võimusuhted ise paika panna.

Kuna riikidel ja suurettevõtetel on selleks enam võimalusi, näevad internetiprivaatsuse eest seisvad aktivistid neid vaenlastena, kirjutab Urve Eslas. LK 2

Loomevargust üritati maha vaikida Kui ilmnes, et juba kaitstud doktoritööl lasub plagiaadikahtlus, käitus Tallinna Tehnikaülikool viisil, mis paljastas legaalse skeemi, kuidas doktorikraadi saanu võib süüdistuse esile kerkides oma väitekirja tagasi võtta.

Selle asemel et moodustada kahtluse uurimiseks komisjon, pakkus ülikool doktoritöö autorile võimalust kasutada õpingute lõpetamise eeskirja punkti, mis võimaldab toimunu ülikooli seinte vahele jätta.

JUHTKIRI LK 2 EESTI LK 4–5

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

Väiksed hiiglased uudistasid Tartu maju

KOOSELU

Kajakad ja inimesed Peaksime õppima paremini mõistma, millest konfliktid linnaloomade ja inimeste vahel tekivad, kirjutab Säästva Eesti Instituudi vanemekspert Meelis Uustal. Nii nagu inimestel, on ka kajakate, vareste ja teiste loomade isenditel igaühel oma iseloom. LK 12

ELU SUNNIB

Tark masin Kui väikeses riigis on vähe inimesi, siis tuleb rutiinsed tööd anda masinale, et inimesed saaksid tegeleda sisuliste asjadega, kirjutab riigi infosüsteemi ameti peadirektor Jaan Priisalu. Targad masinad ja infoühiskond on võimalus Eesti edukaks kestmiseks. LK 13

Eile hommikul kerkis Tartus Helliku lasteaia õuele mitu linna tähtsamat maja. Õnneks ei olnud need nii suured, et oleksid õue ummistanud, vaid parajalt pisikesed, et lapsed said neile ülevalt alla vaadata.

Majad ehitasid lapsed ise, vähemalt osaliselt. Emad-

isad ja õpetajad aitasid muidugi kaasa, et paberist ja papist hooned oleksid võimalikult pärismajade sarnased. Õue peal on lasteaia enda maja makett, ülikool, Kaarsild, turuhoone, Tigutorn, botaanikaaed, Jaani kirik, väike

Vanemuine, politseimaja, lauluväljak, tähetorn ja loomulikult raekoda. Eile olid maketid lastele tutvumiseks, et näha, mida teised rühmad tegid. Täna tuleb aga õppepäev, kus iga maja juures tehakse sinna sobivaid tegevusi. Elina Randoja fotod: kristjan teedema

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 30. MAI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

urve eslas

Plagiaat on ränk eksimus

Kui räägitakse privaatsusest internetis, jõutakse jutuga enamasti üsna pea selleni, et inimesed käivad neid puudutava informatsiooniga vastutustundetult ringi. Muidugi käivad, kuid see on vaid üks ja väike osa probleemist. Üksnes selle esile toomisega läheb fookus eemale peamisest – kuidas käivad inimest puudutava informatsiooniga ringi suurettevõtted ja valitsused. Siin ei ole enam küsimus selles, kas inimene postitab endast sotsiaalvõrgustikku pildi, vaid enamasti juhtudes, kui inimene isegi ei tea, et ta endast infojälje maha jätab. Ettevõtetele on see infojälg kaup, valitsustele võim. Ühiseid reegleid, kuidas riikide ja suurettevõtete infokogumist reguleerida, ei ole. Põhjus on muu hulgas ka selles, et on üsna vähe seadusetegijaid, kellel oleks selle valdkonna reguleerimiseks kompetentsi. Reguleerimata territooriumil püütakse võimusuhted ise paika panna. Kuna riikidel ja suurettevõtetel on selleks enam jõudu ja võimalusi, näevad privaatsuse eest seisvad aktivistid neid mõlemat teatud mõttes vaenlastena.

Sel nädalal Stockholmis toimunud internetifoorum oli üks neist kogunemistest, kus võimusuhted on veidi võrdsemad. Valitsusvälised organisatsioonid ja ka «globaalsest lõunast» pärit aktivistid on seal suuremaarvuliselt esindatud kui riikide ja ettevõtete esindajad, ja konflikt tuli üsna selgelt esile. Google’i esindaja tulistasid saalisolijad verbaalselt üsna auklikuks ja enam-vähem sama juhtus ka USA valitsuse küberkoordinaatori Christopher Painteriga. Edward Snowdeni kõnekas puudumine ei teinud olukorda sugugi lihtsamaks.

Postsnowdeni ajajärgul võib nii üks kui teine pool rääkida küll sellest, et lausjälgimist ei tohi kasutada ettevõtete ja valitsuste huvides, aga seda kasutatakse ikkagi. Euroopa kohus võttis veidi enam kui kuu aja eest küll vastu otsuse, mis tühistas metaandmete lauskogumise nõude, kuid see ei tähenda sugugi seda, et Euroopa valitsused oleksid üleliia varmad seadusi ringi tegema. Ühendriikide puhul on olukord veel keerulisem.

T

änases lehes kirjeldatakse juhtumit TTÜs edukalt kaitstud doktoriväitekirjaga, mille puhul tekkis kahtlus, et suures osas on tegu loomevargusega, kuid lähemalt asja ei uuritud, kuna autor võttis töö lihtsalt tagasi. See sunnib küsima, kui tõsiselt Eesti kõrgkoolides plagiaati suhtutakse.

Plagiaati sisaldav töö ei tohiks ju korralikus ülikoolis kaitsmiseni jõudagi, rääkimata sellest, et selle alusel antakse tegijale sujuvalt doktorikraad.

Pärast juhtumi avalikuks tulekut aga võib teha lihtsalt näo, et midagi pole olnud. See on muidugi asjaosalistele suhteliselt mugav lähenemine.

Eestis on see teema varemgi tõstatunud. 2013. aasta kevadel tühistas Eesti Maaülikooli komisjon juba välja antud filosoofiadoktori kraadi bioenergeetika alal. Töö tunnistati ekspertiisi alusel plagiaadiks. Võrreldes TTÜ kaasusega siin aga asja uuriti ning tehti otsus.

Üksikasjadesse minemata võib nentida, et kui teave plagiaadijuhtumite n-ö pehmest käsitlemisest peaks levima, ei mõju see tõenäoliselt hästi ühegi Eesti ülikooli rahvusvahelisele mainele. Kui kasvõi üks kaasus läbi lastakse ja uurimata jäetakse, millega siis tõendada, et teiste kaitstud tööde puhul on rakendatud kõrgemat standardit?

Euroopas võetakse plagiaadisüüdistusi päris tõsiselt. 2011. aasta algul astus kohalt tagasi Saksamaa kaitseminister Karl-Theodor zu Guttenberg.

Tema doktoritöö oli käsitlenud USA ja Euroopa Liidu põhiseaduslikke arenguid. Selgus, et töö kasutas olulisi allikaid neile viitamata. Poliitik selgitas, et tegu polnud kuritahtlusega, vaid möödalaskmistega. Skandaal sai kesta vaid paar nädalat, kui minister oli sunnitud ametist lahkuma.

Pärast seda juhtumit hakkasid aktivistid kriitilise pilguga üle vaatama paljude poliitikute varasemaid töid.

2011. aasta mais astus samasuguste süüdistuste tõttu tagasi Euroopa Parlamendi asepresident Silvana KochMehrin. Tema töö tunnistati plagiaadiks, kraad võeti ära, europarlamendist ta aga siiski ei lahkunud.

2012. aastal pidi plagiaadisüüdistuste tõttu ametist lahkuma Ungari president Pal Schmitt, 2013. aastal astus samal põhjusel tagasi Saksa haridusminister Annette Schavan, ehkki ta tema leidis süüdistused olevat ülekohtused.

JUHTMÕTE Kui teave plagiaadijuhtumite n-ö pehmest käsitlemisest peaks levima, ei mõju see tõenäoliselt hästi ühegi Eesti ülikooli rahvusvahelisele mainele.

LK 4–5

KÕVA SÕNA Euroopa Rahvapartei, sotsialistid, liberaalid ja võimalik, et ka rohelised, hakkavad ilmselt üksteisega rohkem konsulteerima ning moodustavad ühisrinde vasak- ja parempopulistide vastu.

Wilfried Martensi keskuse uurimisjuht Roland Freudenstein, PM 29.05

PÄEVA KOMM Reguleerimata territooriumil püütakse võimusuhted ise paika panna. Valitsustel ja suurettevõtetel on selleks enam jõudu ja võimalusi.

Postimees 1928. aastal Schaljapini kokkupõrge Läti ooperi kooriga. Skandaal «Don Quijote’i» proowil Berliinis. Läti rahwuslist ooperi koori, kes pärast wihaseid waielusi lõpuks Berliini pääses, on ka Saksamaal pahandused tabanud. Kõigepealt sünnitas pahameelt, et Berliinis Läti külalisi reklaamis lihtsalt «ooperi koorina Lätist» tutvustati ja ütlemata jäeti, et ta rahwusooperi koor on. Nüüd on sündinud uus wahejuhtumine, mille tõttu 29. mai peale määratud «Don Quijote’i» etendus Läti rahwuskoori osawõttel ära muudeti.

Nimelt juhtus «Don Quijote’i» proowil, millest Läti koor osa wõttis ja mida Läti ooperi muusikajuht Auper juhatas, suur skandaal.

Schaljapin, kes külalisena peaosa laulma pidi, leidis, et

USA valitsus kasutab süüdistuste tõrjumiseks väidet, et demokraatlikus riigis pole lausjälgimine inimeste jaoks samade tagajärgedega kui näiteks Hiinas. Tõsi, kuid küsimus ei ole selles. Informatsiooni ei koguta paraku mitte niivõrd seepärast, et seda oleks vaja koguda, vaid et seda on võimalik koguda. Valitsused võivad vahetuda, kogutud informatsioon aga jääb.

Kogu probleemil on ka globaalne mõõde. Argument, et isegi USA viib läbi lausjälgimist, paneb neis riikides, kus inimõigustest, demokraatiast ja privaatsusest on veidi erinev arusaam, võimule vastu astuda soovivad inimesed üsna lootusetusse olukorda.

Küsimus on, kuidas usaldust taastada. Kui valitsused ja suurettevõtted oma territooriumist ning võimust veidi ei loovuta, on väga raske loota, et aktivistid koostööle tuleksid.

Kui «globaalsest lõunast» pärit riikide panust interneti arengusse alahinnatakse, kannustab juba protest ise vastandumist.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

On selge, et iga teadustööga tegeleja seisab hiiglaste õlgadel ehk kasutab rohkem või vähem ära eelkäijate saavutusi. Kuid doktoriväitekiri pole lihtsalt üks struktuurita jutt. Sellele kehtivad selged nõuded. Teaduses on korrektne viitamine vajalik juba selleks, et allikaid ja järeldusi oleks võimalik üle kontrollida – rääkimata teiste varem tehtud töö väärtustamisest.

Kõike seda tasub tähele panna juba kasvõi selleks, et aastaid hiljem ei oleks mõnel ühiskonnas tuntuks saanud inimesel vaja tunda piinlikkust, kui vana plagiaat välja tuleb.

urmas nemvalts

Sõda ja rahu

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

muusikajuhi Auperi poolt wõetud tempo õige ei ole, ja hakkas juhile õpetawaid märkusi tegema. Auper protesteeris tema wõimupiiridesse segamise wastu, mille peale Schaljapin ennekuulmata toore sõimuga Auperi aadressil wastas.

Pärast pikemat sõimlemist keeldus orkester proowi jatkamast. Koor ühines Auperi seisukohaga, mille tõttu proowi katkestada tuli. Riialane Suhow, kellele ettepanek tehti, juhtimist oma kätte wõtta, keeldus.

Oma sõimu tagajärgi nähes, wõttis Schaljapin juba mõõdukama tooni ja esines koorile pika kõnega, milles ta lauljaid niikaugele wiia püüdis, et nad proowi jatkaks.

Kõne kukkus aga läbi ja proow lõpetati.

30.05.1928

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

4 || EESTI || POSTIMEES, 30. MAI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 223 2234, 2334, 4, U UUDISED@POSTIMEES.EE UDIS UD DISED ISE IS ED D@ @P PO OSST

Kaalumisel on veel kolm Rail Balticu trassi Valitsus valis eile välja kolm Harju, Rapla ja Pärnu maakonda läbivat Rail Balticu trassivarianti, mille puhul on mõjud elukeskkonnale ja loodusele kõige enam tasakaalus. Harjumaal jätkatakse trassidega, mis kulgevad nii idast kui läänest ümber loodava Nabala looduskaitseala. Ülejäänud trassivalikud jäävad esialgu kõrvale. Trass on vaja välja valida sügisel. Euroopa Liidu rahastuse korral jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017–2018. postimees.ee

linna l a T ?

IJALE sisaldava R E E I PLAG evargust gasi võtta.

S A G E RÕN l lubab loom nemisel ta T S Ä PÄ ülikoo leemide ilm a k i n Teh prob ö ö t i r o dokt

s a t a a e v l l e o s o u l k t i l h Ü a k i d a a i g e pla d e m r õ s läbi

Terviseamet hakkab uurima põlevkivitööstuse tervisemõju Terviseamet viib koostöös Tartu Ülikooliga Ida- ja Lääne-Virumaal läbi põlevkivisektori tervisemõjude uuringu, mille eesmärk on välja selgitada põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasnevad mõjud elanikkonna tervisele. Uuringu raames küsitletakse tänavu sügisel Virumaa elanikke ning lisaküsitlus koos terviseuuringutega tehakse 1000 kooliõpilase hulgas. Lisaks uuritakse hetkeolukorda ja varasemaid uuringuid põlevkivisektori mõjupiirkonnas ning analüüsitakse olemasolevaid seireandmeid. BNS

403

pöördumisega tegeles mullu soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.

Eestlaste kulutused alkoholile on ühed maailma suurimad Euromonitori andmeil kulutas keskmine Eesti tarbija möödunud aastal alkoholi ostmiseks 487,51 eurot, millega on Eesti maailmas 5. kohal. Eestlastest enam kulutasid alkoholile mullu soomlased (620,34 eurot inimese kohta) ning Šveitsi (579,77), Norra (579,47) ja UusMeremaa (546,99) elanikud. Keskmiselt kulutati Euromonitori andmetel globaalselt alkoholile 63,22 eurot inimese kohta. postimees.ee

Laulupeolistel lubatakse ajateenistusse hilineda Juuli alguses ajateenistusse kutsutud noormehed, kes peaksid osalema 4.–6. juulini laulu- ja tantsupeol, võivad eelkokkuleppe olemasolul saabuda väeosadesse pärast peo lõppu, 7. juuliks. Kaitseressursside ameti juhi Margus Pae sõnul on eesmärk, et peoks pikalt harjutanud noormehed ja näiteks nende tantsupartnerid ei peaks ajateenistuskutse tõttu peol osalemisest loobuma. Praeguseks on avaldanud soovi asuda ajateenistusse hiljem üle poolesaja noormehe. postimees.ee

Piirivalve saatis tagasi Aserbaidžaani kodaniku Piirivalve ei lubanud kolmapäeval laevaga Stockholmist Tallinna saabunud 33-aastast Aserbaidžaani kodakondsusega naist ja temaga kaasas olnud last riiki sisse, sest neil puudus kehtiv Rootsi elamisluba. Mõlemad saadeti Rootsi tagasi. postimees.ee

Politsei lõpetas kolme mehe Tamula järve uppumise kriminaalasja Politsei lõpetas kriminaalmenetluse, mille eesmärk oli välja uurida aprillis kolme mehe Tamula järve uppumise asjaolud, sest kogutud tõendid kinnitasid, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga. Mehed uppusid 10. aprillil. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Kas alkoholi ja tubaka järsk aktsiisitõus mõjutab sinu tarbimisharjumusi?

14%

Jah, märgatavalt

11%

Võib-olla veidi

2477 vastajat

75% Ei, üldse mitte

E-riigile püütakse hoogu anda IT-majaga tuuli koch reporter

Täna esimest korda kogunev uuenenud e-Eesti nõukogu koosseis soovib luua reaalajas toimiva majanduskeskkonna ja rajada Tartusse kuni 2000 tudengiga IT-maja.

Nõukogu pole iseenesest uus, see on tegutsenud 1990. aastate keskpaigast, kuid olnud seni majandusministeeriumi all, liiga suure koosseisuga ning pigem arutlemise koda, mitte aga otsustamise koht. Nüüd on nõukogu koosseisu vähendatud ja ohjad on enda kätte võtnud reformierakondlasest peaminister Taavi Rõivas.

Juba eelmise aasta lõpus võttis valitsus vastu infoühiskonna arengukava aastani 2020, mis nägi samuti ette, et nõukogu tuleb reformida nii, et oleks võimalik kaalukama otsustusõigusega juhtida arengukava elluviimist, anda riigiasutuste-

le IT-valdkonnas suuniseid, aga ennekõike panna paika suuremad strateegilised valikud.

Nii on näiteks tänase nõukogu koosoleku päevakavas punkt «Reaalajas majandus». Tegemist on keskkonnaga, milles ettevõtetevahelised tehingud – tellimuste kinnitused, maksed, raamatupidamine – viiakse ellu reaalajas ja automaatselt. Samuti on päevakorrapunkt «10 miljonit e-eestlast», millega tegelikult juba töötatakse ja mille eesmärk on selle aasta lõpus hakata väljastama e-residentidele ehk väljaspool Eestit elavatele teiste riikide kodanikele digi-ID-kiipi.

Põnevaim päevakorrapunkt on ehk Tartu IT-maja kontseptsioon. Riigikantselei info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nõunik Siim Sikkut tõdes, et Tartu IT-maja teemat pole riiklikul tasandil varem arutatud. «Aga see on idee, mis on Tartus pikalt küpsenud ja nüüd konkreetseks plaaniks vormunud,» ütles Sikkut. «Siin saabki nõukogu otsustada, kas Tartu peaks sellega edasi tegele-

ma ja kui ambitsioonikaid sihte seadma.»

Praeguse selgema plaani järgi võiks Tartus Ülikooli juures (asukohaks südalinn või Maarjamõisa kant) olla IT-maja, kus võiks õppida 1500–2000 õpilast ning töö leida üle 150 õppejõu Eestist ja välismaalt.

Sikkuti sõnul määraks see maja suuresti, kui palju IT-spetsialiste Eestis on ja mis IT-haridusest tulevikus saab. «Ühtepidi räägime justkui ühest majast, ent teistpidi on selles ühes majas koos teadus, arendus, uued ettevõtted, tulevased töökohad,» selgitas Sikkut mõtet.

Tartus Ülikooli juures olevas IT-majas võiks õppida 1500–2000 õpilast ning töö leida üle 150 õppejõu Eestist ja välismaalt.

2020. aastani vaatava ITarengukava prioriteediks ongi IT-haridus. Teine suurem ülesanne ja eesmärk on ajakohastada meie praegused e-teenused – reformida ja muuta need kasutajasõbralikumaks. Kolmas ülesan-

ne on piiriülene koostöö ja teenused, mida Eesti jagaks eeskätt meie põhjanaabritega.

«Tegeleme sellega, et meie digiallkirjad toimiks ka üle Euroopa, et näiteks meie ettevõtjad saaks seda kasutada oma partneritega Euroopa turul,» tõi Sikkut näite. «Nõukogu uuendamise, sisukamaks muutmise taga on soov tõmmata uuenduste hoog uuesti käima. Et meil oleks uusi julgeid plaane ja rohkem elluviimist, kui meil vahepeal ehk oli.»

E-Eesti nõukogu hakkab juhtima peaminister Taavi Rõivas, aseesimees on majandusja kommunikatsiooniminister Urve Palo. Uuendatud nõukogu liikmed on haridusminister Jevgeni Ossinovski, väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president Anneli Heinsoo, Eesti edukaima idufirma Transferwise kaasasutaja Taavet Hinrikus, majandusministeeriumi IT-valdkonna asekantsler Taavi Kotka, Praxise juht Annika Uudelepp ja IT-guru Linnar Viik.

POSTIMEES, 30. MAI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

oliver kund reporter

K

ui ilmnes, et juba k a itstud doktoritööl lasub plagiaadikahtlus, käitus Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) viisil, mis paljastas legaalse skeemi, kuidas doktorikraadi saanu võib süüdistuse esile kerkides oma väitekiri tagasi võtta, uurimist vältida ja toimunu ülikooli seinte vahele jätta.

Just selline juhtum leidis aset selle aasta alguses TTÜs väitekirja kaitsnud Mariaga*.

Jaanuaris toimunud kaitsmisel ei leidnud naise töös mingeid puudusi ei tema juhendaja, oponendid ega hindamiskomisjon, kes otsustasidki anda doktorandile teaduskraadi. Üllatus oli aga suur, kui viis päeva hiljem potsatas ülikooli juhtkonna postkasti Tallinna Tehnikakõrgkooli lektori Priit Pärnapuu kiri, milles viimane taotles Maria töö suhtes uurimise algatamist. Pärnapuu on sama mees, kes avastas plagiaadi ka kurikuulsas Eesti Maaülikooli doktoritöös, mille seaduspärasuse üle praegu kohtus vaieldakse.

Maria töö kohta olid Pärnap puu süüdistused aga õige karm mid: väitekirjas esinevat nii te teiste autorite loomingu ilma v viitamata ümberjutustamist, v valedele allikatele viitamist, lihtsalt kopeerimist kui ka tsili taatide esitamist refereeringu ta pähe. Lektor väitis koguni, pä et vastava arvutiprogrammiga tehtud analüüsi järgi on 31 protsenti töö sisulisest os osast loomevargus.

«Kui võrrelda maaülikooli doktoritööd ja ül se seda TTÜ oma, siis mina ütleksin, et viimane on täiesti selgelt hullem,» sõnas Pärnapuu Postimehele.

Kas süüdistus ka paika peab, ei saanudki aga keegi teada. Selle asemel, et moodustada

TTÜ teadusprorektor Erkki Truve kinnitas, et kavatseb plagiaadikahtlusega töö juhendajaga vestelda.

Pildil Truve riigi teaduspreemiate kätteandmisel viie aasta eest. foto: peeter langovits

kahtluse uurimiseks komisjon, pakkus dekaan Mariale võimalust kasutada õpingute lõpetamise eeskirja punkti, mis laseb autoril juba kaitstud töö suurema kärata tagasi võtta.

Maria kirjutaski vastava vaide, komisjon tühistas doktorikraadi andmise otsuse ja jäljed tööst kustutati. Ülikooli jaoks oli selline lahendus mugav, sest kohustus võimalikku rikkumist uurida ja tulemused avalikustada langes ära. Veelgi enam – kuna plagiaat pole tõendatud, ei saa keegi ka öelda, et Maria oleks toime pannud akadeemilise varguse.

«Ma ei tea, kas tegu oli plagiaadiga,» tunnistas TTÜ teadusprorektor Erkki Truve.

«Kuna inimene võttis ise töö

Vaatlejad võivad täna vabadusse pääseda Ukraina separatistide väitel võivad esmaspäeval röövitud neli Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejat vabadusse pääseda täna. Slovjanski isehakanud «rahvalinnapea» Vjatšeslav Ponomarjov ütles AP-le, et vaatlejatega on kõik korras.

Esmaspäeva õhtul läksid Donetski oblastis kaduma neli OSCE vaatlejat Eestist, Šveitsist, Taanist ja Türgist. Ukraina välisministeeriumi teatel on nad separatistide käes.

«Ma pöördusin OSCE missiooni poole, hoiatamaks neid, et nende inimesed ei peaks tuleval nädalal meie kontrolli all olevatele aladele tulema.

Aga nemad otsustasid sellest hoolimata tulla,» selgitas Ponomarjov. «Me tegeleme sellega ja laseme nad siis vabaks.» Slovjanski «rahvalinnapea» vaatlejate vabastamise aega täpsemalt siiski eile ei öelnud.

«Me kahtlustame neid luureinfo kogumises. Kui meie kahtlustused kinnitust ei leia, laseme nad homme (täna –

toim) vabaks,» ütles Slovjanski «omakaitsevägede» allikas varem telefonitsi Interfaxile.

Türgi välisministeerium teatas kolmapäeval, et neljaliikmeline meeskond on elu ja tervise juures.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on OSCE vaatleja kinnipidamise taga olevad inimesed tuvastatud ning töö nende vabastamiseks jätkub. Vaatlejate vabastamist koordineerib OSCE missioon Ukrainas. Paeti sõnul jälgivad Eesti diplomaadid esinduses OSCE juures, saatkonnas Kiievis ja välisministeeriumis olukorda ning on pidevalt ühenduses OSCE esindajatega.

Kolmapäeval peeti mõneks tunniks kinni ka OSCE vaatlejate teine, 11-liikmeline rühm.

OSCE erivaatlusmissioonil on Ukrainas ligi 280 relvastamata vaatlejat. Nende ülesanne on kohtuda kohalike ja riigivõimudega, aga ka erinevate rahvuste, usuorganisatsioonide ja vabaühenduste esindajatega. BNS/postimees.ee

tagasi, ju ta siis leidis, et seal oli midagi, mis võinuks olla teisiti.»

Prorektor möönis, et akadeemilise maailma mõistes oli tegemist äärmiselt tõsise kahtlustusega, kuid seda polnud põhjust uurida. «Tagasivõtmisega on see protsess peatunud, sest meil ei ole enam tööd, mida edasi analüüsida.» Ühtlasi tähendab see, et Mariale ei määratud karistust, mida TTÜ eeskirjad plagieerijale ette näinuks. Truve sõnul võib autor vaidlustatud doktoritöö osad nüüd ümber kirjutada ja väitekirja uuesti kaitsta, mida peagi ka tehakse.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand ütles, et kui TTÜ eeskiri doktoritöö tagasivõtmist lubab, on kõik seaduspärane ja dok-

torandile pole midagi ette heita. «Küll on aga õige, et tehnikaülikool peab seesmiselt tegema järeldused,» lisas Reimand.

«Tuleb alustada küsimusest, miks on selline võimalus töö tagasi võtta üldse sätestatud.

Seda, et reegel oleks sinna sisse viidud mätsimise eesmärgil, mina ei julge oletada.»

Maaülikooli rektor Mait Klaassen ja Tartu Ülikooli prorektor Marco Kirm ütlesid, et neil ei sobi hinnata tehnikaülikooli käitumist, kuid nende kõrgkoolides ei ole seesugust võimalust juba kaitstud töö ise tühistada. «Iga sellise kahtluse korral tuleb moodustada plagiaadi uurimiseks komisjon,» kinnitas Klaassen.

TTÜ prorektor Truve selgitas, et tühistamist lubava eeskirjapunkti peamine mõte on võimaldada töö tagasi võtta juhul, kui selles esitatud tulemused osutuvad tagantjärele vääraks. Tõsi, sama võib teha ka plagiaadikahtluse korral, ainus nõue on, et vaie tuleb esitada kuu aja jooksul pärast asjaolude ilmsikstulekut.

«See võimalus oli ausalt öeldes ka mulle üllatus, aga see oli ilmselt juba aastakümneid niimoodi. Ega meie eesmärk ei ole jätta kraad alles inimesele, kes seda ei vääri,» ütles Truve. Tema kinnitusel ei ole doktoritööde tagasivõtmine TTÜs tavaline. «Ma arvan, et see on TTÜ 96-aastases ajaloos esmakordne selline juhtum.»

Plagiaadi tagasivõtmist lubavat eeskirjapunkti ülikool kaotada ei kavatse. Samuti on Truve sõnul keeruline öelda, kes kõnealusel juhul eksinud on, sest komisjonil on väga keeruline loomevargust tuvastada.

«Komisjonile ja oponentidele ma ei söandaks teha etteheiteid, aga juhendajaga teadusprorektor vestleb ja järeldused tehakse sügiseks. Jah, mul on siin muresid,» tunnistas prorektor. * Postimees ei avalda doktoritöö autori nime, sest ta on käitunud reeglite piires.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Valitsus näeb järgimise eurovolinikuna Ansipit Valitsuse liikmed toetasid eilsel kabinetinõupidamisel peaminister Taavi Rõivase ettepanekut esitada Euroopa Komisjoni liikme kandidaadiks Andrus Ansip. Valitsus leidis, et Reformierakonda kuuluv ekspeaminister Ansip on parim kandidaat, arvestades tema pikaajalist kogemust valitsusjuhi ja ministri ametis ning Euroopa Ülemkogu liikmena.

Valitsuse hinnangul on Ansip hea kandidaat Euroo-

pa Komisjoni ka tänu rahvalt saadud tugevale mandaadile Euroopa Parlamendi valimistel.

Andrus Ansipile anti europarlamendi valimistel 45 022 häält.

Kuigi ametlikult küsib tulevane Euroopa Komisjoni president liikmesriikidelt volinikukandidaatide nimesid alles pärast tema kandidatuuri heakskiitmist Euroopa Parlamendis, võivad liikmesriigid teha oma otsuse kandidaadi kohta enne seda. postimees.ee

Savisaar kiitis volikogus Tallinna teede seisukorda Tallinna keskerakondlasest linnapea Edgar Savisaare arvates on Tallinna teede seisukord nii hea, et teeremondiks määratud summat võib lisaeelarvega vähendada. «2014. aasta esimene lisaeelarve on üks viimaste aastate mahukamaid, 19,5 miljonit eurot,» ütles Savisaar eile tänavuse esimese lisaeelarve arutelul linnavolikogus.

Linnavolikogu Reformierakonda ja IRLi kuuluvate liikmete pärimise peale, miks teedeehituseks mõeldud summat vähendatakse, vastas linnapea, et see on kooskõlas linlaste tahtega. «See läheb täiesti kokku tallinlaste soovidega,» vastas linnapea. «Tallinna teed on tõesti heas korras,» lisas Savisaar veel. tallinncity.ee

KOMMENTAAR

priit pärnapuu

Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor

Selles, et see töö on plagiaat, ei ole midagi vaielda. Doktoritöö aluseks oli kuusseitse artiklit, millega oli ka väga tõsiseid probleeme. Seal olid samad vead – valed viitamised või täiesti viitamata jätmised. Tööõnnetus saab olla ikkagi üks kuni kolm plagiaadi-

maria*

tühistatud doktoritöö autor

Mina tõesti lükkasin oma töö tagasi – ütlesin, et olen nõus.

Mul oli lihtsam see ümber teha, mitte vaidlema hakata. Ma tahan, et see oleks korrektselt vormistatud, et see oleks ikkagi minu visiitkaart tulevikuks, kui ma soovin akadeemilise eluga liituda.

Ma kujutasin enda tööd esialgu sellisena, et see oleks ma-

tatjana karaulova

doktoritöö juhendaja

Kui ma sain selle teate, siis mõtlesin, et milles asi on. Tuli välja, et see oli vormistamise küsimus. Kõik need viited on vaja õigesti vormistada ja me juba tegime kõik

kahtlusega kohta, aga mitte lehekülgede kaupa. Kui võrrelda maaülikooli doktoritööd ja seda TTÜ oma, siis mina ütleksin, et see viimane on täiesti selgelt hullem. TTÜ-l on hästi läinud – üliõpilane kohe tunnistas üles ja võttis töö tagasi –, maaülikoolil nii hästi ei läinud. Kui teistpidi küsida, et palju selliseid juhtumeid olla võiks, siis Eestis kaitstakse 170–200 doktoritööd aastas, aga ainult üks-kaks neist on nii äärmuslikud. nuaal väikestele ja keskmistele ettevõtjatele: et ta võtab ja selle järgi saab teha.

Kõik valemid olid sees. Võtsin need nüüd välja ja jätsin ainult enda töö sisu.

See oli tänu meie instituudi analüüsile: nad näitasid, mis võiks parem olla.

Meil lihtsalt ei olnud minu töö valmimise ajal automaatset allikakontrolli. Kõik ülejäänud järgmised tööd saavad sellest õppetunni. need asjad ümber.

Aga nüüd on vaja see töö uuesti kaitsta.

Kõik ideed on meie enda omad ja tõesti huvitavad. Juba eelmisel kaitsmisel said kõik sellest aru. Järgmisena on vaja määrata ainult uus tähtaeg, millal saaks uuesti kaitsta. Komisjon tuleb uuesti kokku, võtame uue oponendi ja siis kaitseme sellesama töö uuesti.

6 || EESTI || POSTIMEES, 30. MAI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

ERAKORRALINE ABI. Haiglate väitel juhtub, et riik ei maksa ravikindlustamata inimeste erakorralise arstiabi eest.

Haiglad on hädas raviarvetega tiina kaukvere

piret lakson

reporter

reporter

T

artu Ülikooli kliinikum (TÜK) ja Põhja-Eesti regionaa l ha igla (PERH) kurdavad, et alati pole selge, kes peab maksma ravikindlustuseta isiku vältimatu abi ning järelravi eest. Ähmase olukorra tõttu keelduvad mõned maakonnahaiglad kindlustamata inimestele üldse järelravi osutamisest.

TÜKi sotsiaaltöötaja Kaia Kingo kirjutas sotsiaalministeeriumile, et valitseb segadus selle suhtes, mis saab ravikindlustamata inimesest, kes vajab pärast erakorralise abi andmist järel- või hooldusravi.

«Kliinikumis on kõige problemaatilisemad juhtumid seoses ravikindlustuseta isikutega, sest maakonnahaiglad ja hoolekandeasutused keelduvad neid ravile võtmast, põhjendades seda raviarvete tasumata jätmisega,» valgustas Kingo. Ta leidis, et arved peaks maksma riik, kui arst otsustab, et järelravi on vältimatu abi.

«Miks keelduvad maakonnahaiglad kindlustuseta inimeste järel- ja hooldusravile võtmisest, tuues põhjenduseks, et omavalitsused ei maksa kinni raviarveid?» küsis Kingo ning palus ministeeriumil selgitada, kes vastutab kindlustamata isikute raviarvete eest.

«Meie ei jõua iga üksikjuhtumi pärast sõna otseses mõttes kakelda kas maakonnahaiglatega, oma osakonna arstidega või omavalitsustega,» nentis Kingo.

Näiteks tuli TÜKi ravi-

le keskealine kindlustamata mees, kes muutus õnnetuse tõttu täielikult hooldust vajavaks.

«Mees on elanud ühes väikses vallas kogu oma elu ning vajaks maakonnahaiglas järelravi, aga haigla on keeldunud teda vastu võtmast,» kirjeldas Kingo, kelle sõnul võib mees ilma ravita jäädagi liikumisvõimetuks.

Kingo on algatanud püsiva töövõimetuse ja puude määramise protsessi, kuid see ei kulge piisavalt kiiresti, et mehel järel- või hooldusravile määramise ajal juba kindlustus oleks.

Sarnase probleemiga on ministeeriumi poole pöördunud ka PERH. Nimelt on tänavu sagenenud juhtumid, kus haigekassa on keeldunud vastu võtmast arveid ravikindlustamata isikutele osutatud vältimatu abi eest.

PERHi väitel põhjendab haigekassa, et osutatud abi ei vasta vältimatu abi olemusele. «Oleme tähele pannud, et seejuures on meie ja haigekassa tõlgendused vältimatu abi olemusele erinevad,» märkis PERH.

Lahendust otsitakse Haigla kommunikatsioonijuhi Inga Lille selgitusel on nad sel teemal kohtunud haigekassa esindajatega, ning et teema saaks lahenduse, otsustatigi pöörduda sotsiaalministeeriumisse.

Ta jättis siiski ütlemata, kui paljudest patsientidest jutt käib ja kui suurt summat riigilt küsitakse.

Oma pöördumises tõstatab PERH küsimuse, kas vältimatu

mi ja haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel.

Võlaõigusseaduse järgi võib aga patsiendilt tasu nõuda siis, kui tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või muu isik. «Nende kahe sätte koosmõjul tundub, et vältimatu abi eest ei saa patsiendilt tasu nõuda, kuna tema eest maksab kas ravikindlustus või Eesti riik,» leidis PERH. Haigekassa avalike suhete juhi Katrin Romanenkovi sõnul kompenseerib haigekassa vältimatut arstiabi kõigile Eesti territooriumil viibivatele inimestele sõltumata ravikindlustuse olemasolust.

Haigekassa annab hinnangu

abi hõlmab endas vaid abi, mida patsient vajab juhul, kui abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada tema surma või püsiva tervisekahjustuse, või tähendab vältimatu abi mõiste ka seda, mida tuleb anda patsiendi olukorra hindamiseks.

«Praktikas tähendab see küsimust, kes maksab ravikindlustamata isikule osuta-

Meie ei jõua iga üksikjuhtumi pärast kakelda kas maakonnahaiglatega, oma osakonna arstidega või omavalitsustega.

Tartu Ülikooli kliinikumi sotsiaaltöötaja Kaia Kingo

tud tervishoiuteenuse eest siis, kui ta tuleb erakorralise meditsiini osakonda kaebustega, mis võivad olla tõsise haigestumise tunnusteks, kuid diagnostika käigus selgub, et terviseprobleem on lahendatav perearsti poolt või plaanilise raviga. Teisisõnu, kas tõsisele haigusele viidata võivate tunnustega patsient võtab erakorralise meditsiini osakonda pöördudes endale rahalise riski?» uuris PERH ministeeriumilt.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi tasutakse ravikindlustuseta isikule osutatud vältimatu abi eest riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest sotsiaalministeeriu-

PERHi kommunikatsioonijuht Inga Lill selgitas, et haigla ja haigekassa vältimatu abi olemuse erineva tõlgenduse tõttu on nad pöördunud sotsiaalministeeriumisse. foto: mihkel maripuu

«Muuhulgas on haigekassal kohustus tagada ressursside nõuetekohane kasutamine, millest tulenevalt tuleb meil hinnata teenuseosutaja esitatud raviarvete põhjendatust.

Juhul kui raviarveid kontrollival haigekassa usaldusarstil tekib arvele kantud vältimatu abi osas täiendavaid küsimusi, siis palume tervishoiuteenuse osutajalt selgitusi,» rääkis Romanenkov.

Täpsustamist vajavaid arveid on tema sõnul väga vähe.

«Osutatud tervishoiuteenust ei ole meil võimalik vastavalt kehtivatele õigusnormidele hüvitada teenuseosutajale juhul, kui selgub, et tervishoiuteenus ei vastanud vältimatu abi määratlusele, näiteks plaaniline haiglaravi,» möönis Romanenkov, kes ei täpsustanud, kui sageli seda ette tuleb.

Regionaalhaigla pöördus sotsiaalministeeriumi poole mai alguses, ent ministeerium ei ole tänaseni veel vastanud, sest analüüsib olukorda. Postimehele ei jaga ministeerium kommentaare enne, kui on vastanud haiglatele.

POSTIMEES, 30. MAI 2014 || TALLINN || 7

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, TALLINN@POSTIMEES.EE

Haaberstis Hansu teele on paigaldatud tasulise parkimise märgid.

PROBLEEM. Konstantin Ivanišvili kõrvale on tekkinud uus «teeärimees» Aleksandr Vain, kes ostis odavalt tee ja nõuab läbipääsu eest suurt raha.

Teeomanikud peavad oma äri eetiliseks rivo veski reporter

P

ostimees käis Haaberstis Hansu tee elamute juures olukorraga tutvumas. Kohaliku elaniku Reimo sõnul on Vain küsinud elanikelt tee eest 50 000 eurot, või kui need ostust keelduvad, ähvardanud teele tõkkepuu panna.

Sarnase äriskeemiga kurikuulsust kogunud Konstantin Ivanišvili leidis, et Vainu äri on elanike suhtes koguni õilis. «Ta pakub ju neile inimestele võimalust nende kodude juurde viiva tee eest hoolt kanda, aga kas ta peaks seda tasuta tegema? Vastupidi. Seal elavad inimesed tahavad teenust tasuta tarbida, aga nii need asjad ei käi,» leiab Ivanišvili.

Mees tunnistas, et on Vainuga ühendust võtnud ning pakkunud võimalust Hansu tee ise ära osta, et seal «teenust paremini korraldada». «Muidugi olen ma selle ostust huvitatud.

Kui seal on 230 peret, kes iga kuu maksavad mulle 50 eurot, saan ma kuus 11 500 eurot, mis tähendab, et nad toidavad mind surmani.»

Oma teeäri eetilisuses veendunud Aleksandr Vain leidis Päevalehele antud vastuses, et pankrotioksjonilt ostetud rõngastänav ümber Hansu korter-

Vainule kuuluval maal parkija saab trahvikviitungi. fotod: mihkel maripuu

majade pakkus talle huvi, sest võimaldas korraldada kinnistutel parkimist ning rajada sinna täiendavaid parkimiskohti. Üleöö ilmusid väikelinnaku ligipääsutee algusesse märgid tasulisest parkimiskorrast.

Hansu tee majade eest seisab sealne elanik ja jurist Simo Soolo, kelle hinnangul on teeärimehe veendumus oma äri eetilisusest jabur. «Transpordimaal äri teha on sama kui eluruumist äriruum teha. Keegi ei tulnud selle peale, et sellisel maal võiks äri teha,» leidis Soolo.

Tallinna seisukoha edastas Postimehele linnavalitsuse pressiteenistus. «Hansu teel puudub kokkupuude linnale kuuluvate avalike teedega, probleemi lahendamise eelduseks on kõrvalasuva maatüki planeeringu elluviimine,» viidati linna edastatud teates Hansu teed ja linnale kuuluva Taludevahe teed ühendavale tänavale, mida muuseas ametlikult ei eksisteeri.

Sundvõõrandamiseks linn

põhjust ei näe. Kõige kiiremaks lahenduseks peab linnavalitsus poolte omavahelist kokkulepet.

Soolo sõnul näitab selline vastus ametnike mugavust.

«Loomulikult on neil hea öelda, et tehke omavahel kokkulepe.

Me ei pea seda normaalseks, et pankrotipesast müüdi transporditee 1000 euroga elamurajoonis elavaid inimesi teavitamata kolmandale isikule. Kui teeomanik tahab selle meile müüa 50 000 euroga, on tegu ilmselge väljapressimisega, et rikastuda.

On selge, et nii tee ostu kui kasutamise korral mingi tasu tuleb maksta, aga see peab jääma mõistlikkuse piiridesse,» selgitas Soolo.

«Seda teemat arutati pikalt korteriühistu üldkoosolekul ja otsustati minna kohtu teed.

Kui oleks küsitud mõistlikumat summat, oleks ehk inimesed teistmoodi otsustanud, aga praegu on tegu väljapressimisega,» ütles kohalik elanik Reimo.

Reimo teada kulgeb teeäri-

mehe käsutuses olev maa piki Hansu teed. Selle maa on Vain andnud parkimisettevõttele ParkIT teenuseosutamiseks.

«Kui need märgid tee algusesse ilmusid, hakkasin oma autot parkima teisele poole teed. Nende autodele, kes Vainule kuuluval maal pargivad, paigaldatakse trahvikviitungeid. Igal hommikul käivad kontrolörid siin kontrollimas, kuid ega keegi vist neid trahve tõsiselt võta ja ei ole kuulnud, et keegi need ka ära maksnud oleks,» teadis mees rääkida.

Reimo sõnul on Vain lubanud paigaldada elamurajooni ainsa sissesõidu ette tõkkepuu, kui tema jaoks positiivset kokkulepet ei tule.

Vene keelt kõnelev Marina, kellel parkimiskoht kortermaja hoovis, ütles, et trahvi on saanud parkimise eest seni vaid tema külalised, kes auto Hansu tee pervele jätnud. «Kogu see olukord on väga kummaline. Seal parkivad autod on nagu sihtmärk parkimiskontrolörile,» rääkis naine.

Hansu tee ääres juba seitse aastat elanud Rita (nimi muudetud – toim) ütles, et kõigi nende aastate jooksul ei tulnud talle pähegi, et seesugune teeäri võiks tema kodupaika kuidagiviisi ohustada. «Mis meil nüüd ikka teha,» laiutas naine nõutult käsi. «Jääb üle vaid oodata, mis edasi saab. Meil on esindaja, kes nende asjadega tegeleb. Eks me ikka oota positiivset lahendit, aga olukorra absurdsus hakkab juba vaikselt naerma ajama.»

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 30. MAI 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ROTTERDAMI MUDEL. Tallinna Sadam suutis kaubaveomahu vähenemisele piiri panna, kui naftaterminalid asendasid Venemaa rongitransiitkauba laevatransiitkaubaga.

ÄRILAUSE Raha, mis läheb innovatsiooni, pole kulu, vaid peaks olema tulevase kasvu allikas.

Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi ressursidirektor Maive Rute Äripäeva konverentsil «Big4».

Apple teatas läbi aegade suurimast ostust USA tehnoloogiakontsern Apple teatas kolmapäeval kavatsusest osta kõrvaklapi- ja muusikateenusefirma Beats Electronics kolme miljardi dollari (2,2 miljardi euro) eest.

Tegemist on Apple’i kõigi aegade suurima ostuga. Apple loodab tehinguga saavutada Pandora või Spotify kombel edu muusika voogedastuses. Beats Electronicsi asutajad on räppar Dr Dre ja tema produtsent Jimmy Iovine, keda oodatakse Apple’iga liituma. BNS

Juulist langevad ELis rändlustasud 1. juulist on Euroopa majanduspiirkonna (EEA) riikide piires väljuva kõne hind 0,228 eurot minut ja vastuvõetava kõne hind 0,06 eurot minut, sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu rändlustasude määruse muudatus.

Maksustatava MB hind langeb seniselt 0,54 eurolt 0,24 eurole. Väljuva SMSi hinnaks saab 0,072 eurot. e24.ee

Eestlased ostavad linnamaastureid Uute autode liisimise edetabelit Eestis juhivad eratarbijate arvestuses mudelitest linnamaasturid, selgub Swedbanki Eesti kolme kuu liisingustatistika analüüsist. Tänavu esimeses kvartalis liisitud uutest sõiduautodest moodustasid linnamaasturid 36 protsenti.

Nende liisimine on väikeses kasvus võrreldes keskklassi- ja väikeautodega. Enamik Balti riikide autoliisijaid on 31–45-aastased, teine suurem vanuserühm on 46–60-aastased. tarbija24.ee

Täpsustus Viimasest avalikust aktsiate esmaemissioonist Tallinna börsil on möödunud neli aastat, mitte viis, nagu kirjutati eilse Postimehe majanduskülje loos «Balti börsid varjusurmas».

Sadam maksab hiigeldividende andres reimer majandusajakirjanik

R

iik võtab tänavu märkimisväärselt käivet kasvatanud Tallinna Sadamast dividendide ja tulumaksuna välja ligi 53 miljonit eurot, mis ületab eelmise aasta saaki ligi kaks korda.

Suure dividenditulu tõi käibe kasv, mis 2012. aasta oli 89 miljonit eurot, mullu aga ligi 102 miljonit eurot. Kasv mõjub üllatavalt, sest sadama kaubavedude maht kahanes kahe aasta jooksul ligi veerandi võrra, kusjuures mullu kujunes languseks neli protsenti.

Eile majandusaasta aruande avaldanud riigifirma erakordne tulemus saadi tänu ärimudeli muutmisele Rotterdami sadama eeskujul, kui tegutsetakse mitte nn transiidipumbana, vaid jaotus- ja töötlemiskeskusena.

«Uus ärimudel sai hoo sisse, kui Venemaa president Vladimir Putin ja Valgevene president Aleksandr Lukašenka 2009. aastal tülli pöörasid ning Valgevene importis Venezuelast ostetud toornaftat kahe ja poole aasta jooksul läbi Muuga sadama,» rääkis Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand. «Erinevalt meie terminalidest polnud teised Lääne-

mere idakalda sadamad Klaipeda, Ventspils ja Riia suutelised oma naftapumpasid teistpidi tööle panema.»

Varem tähendas Eesti transiidiäri, et üha raskemad ja pikemad masuudirongid vuhisesid raudteeülesõitudel läbipääsu ootavate autode ninade eest läbi, justkui katkematu hiigeltoru. Mullu avas Venemaa riikliku lemmiklapsena poputatav Ust-Luga sadam aga mitu uut naftaterminali. Nüüd laseb Venemaa raudtee Eestisse ronge vaid näpuotsaga, eelistades ennaktempos püstitatavaid Ust-Luga naftaterminale. Seetõttu kaotas üks sadama peamisi varustuskanaleid – Eesti Raudtee – seitse protsenti kaubaveomahtu, tänavu esimestel kuudel ulatus kaotus juba viiendikuni varasemast.

Uus ärimudel sai hoo sisse, kui Venemaa president Vladimir Putin ja Valgevene president Aleksandr Lukašenka 2009. aastal tülli pöörasid.

Lukašenka sissetöötatud ärimudel on nüüd kasvanud nii oluliseks, et rohkem kui veerand Tallinna sadama terminalides vastu võetavatest naftatoodetest tuuakse kohale rongi asemel hoopis laevaga.

Muuga sadamas tegutsevate terminalide, näiteks Vopaki mahutid võimaldavad vastu võtta eri kvaliteediga kaupa ning laadida seda suure süvisega hiidtankeritele. Just selle

eelise tõttu hakkasid väikesed tankerid naftatooteid Tallinna sadamasse vedama esmalt just peamiste konkurentide juurest – Venemaa sadamatest.

Nüüd aga saabuvad väikesed tankerid Muugale kõikidest Läänemere idakalda sadamatest, sest Eesti terminalid suudavad kütuseid vastavalt tellija soovile segada ning soovitud aja vältel suuri koguseid ladustada.

Selleks et raudteel veetavaid kaubavoogusid hoida, tuleb Kaljuranna sõnul muuta raudtee tariifipoliitikat.

«Kui Narva kaudu pole võimalik kaubavedu raudteel oluliselt suurendada, saaksime rohkem vedada alakasutatud Koidula piirijaama kaudu, kuid Eesti Raudtee peab saama võimaluse teha klientidele soodustusi, mis pole praegu jäiga regulatsiooni tõttu võimalik,» ütles Kaljurand.

Eelmisel aastal vähenes Tallinna Sadamat läbinud kaubamaht 1,2 miljoni tonni (4,2%) võrra, 28,2 miljoni tonnini. Suurimaks vähenejaks oli puist- ja vedellast, mis kuivas kokku viiendiku võrra.

Kaubavedu annab Tallinna Sadama käibest ja kasumist lõviosa – 45 protsenti. Ligi sama palju tulu laekub üha kasvavast reisijateveost.

Edukaimaks investeeringuks osutus kaks aastat tagasi ostetud jäämurdja Botnica, mille tööga teenitud raha andis Kaljuranna sõnul koguni poole Tallinna Sadama eelmise aasta tulu ja kasumi kasvust.

Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kalj biks kümme miljonit reisijat aastas.

POSTIMEES, 30. MAI 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Vanemapensioni maksmine viibib

Peterburi laevaliin kasvataks reisijakäivet Viie aasta jooksul kasvas laevareisijate arv kahe miljoni võrra ja ulatus 2013. aastal rekordilise 9,24 miljoni reisijani.

Soome alkoholipoliitika, mis sunnib nüüd laevareisijaid Eestist ostetud kaupa seljas maale vedama, selle asemel et see bussi pakiruumi jätta, võib sadama käivet veelgi suurendada.

«Nüüd peavad soomlased sama kaubakoguse kättesaamiseks ühe reisi asemel mitu ette võtma,» tõdes Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand.

Hüppeliselt suureneks laevareisijate arv pärast seda, kui näiteks Venemaa

Tallinna Sadamal läheb hästi Majandustulemused miljonites eurodes 81

87

89

ettevõtte St Peter Line peaks avama PeterburiTallinna laevaliini.

Praegu pakub ettevõte kruiisireisi kolmnurgas Peterburi–Helsingi–Tallinn, kuid otseliini avamine võib Kaljuranna hinnangul tuua aastas juurde miljon reisijat.

Laevareisijate arv kasvas mullu 395 000 inimese võrra ehk 4,5 protsenti. Selline muutus pole meie piirkonna majanduslanguse taustal erakordne, sest soomlased otsisid Eestist odavamaid kaupu ja eestlased Soomest tasuvamat tööd: märkimisväärne kasv – 309 000 reisijat – toimus Tallinna-Helsingi laevaliinil. PM

110* 102

89 Käive Kasum Dividendid Tulumaks dividendidelt

42

36

27 26 7

jurand ootab pikisilmi Peterburi laevaliini avamist, et Tallinna sadamat läfoto: liis treimann

2009

20 10 3 2010

Allikas: Tallinna Sadam

5 2011

42 34 40

40*

32 9

25 7

11

2012

2013

2014 *Prognoos

Valitsus algatas tulumaksuseaduse muudatused, millega tulevast aastast suurendatakse maksuvaba tulu määra kuus 154 euroni ja pensionide täiendava maksuvaba tulu määra 220 euroni. Ühtlasi otsustas valitsus lükata edasi vanemapensioni maksmise.

Eelnõuga viiakse ellu valitsuse tegevusprogrammi.

Valitsus otsustas lükata pensionilisa ehk vanemapensioni maksmise jõustumise tähtaja 1. jaanuarile 2018.

Kogumispensionide seaduse ja pensionikindlustuse seaduse järgi arvutatakse pensionile juurde pensionilisa enne 2013. aastat sündinud lapse kasvatamise eest. See tähendab, et pensionilisa edasilükkamine puudutab pensionäre,

kellel oleks õigus pensionilisale 2015., 2016. ja 2017. aastal.

Vastavalt sotsiaalkindlustusameti andmetele on pensioniõiguslik staaž laste kasvatamise eest 226 992 inimesel (neist 15 protsenti on mehed), mis tagaks neile järgmise aasta alguses õiguse pensionilisale.

Eelnõuga sätestatakse stipendiumi definitsioon, et tagada maksuvabastuse kohaldamisel senisest suurem õigusselgus.

Eelnõuga nähakse ette füüsilistele isikutele PRIA poolt makstavate põllumajandus- ja keskkonnatoetuste tulumaksuga maksustamine.

Eelnõuga täpsustakse pärandatud vara võõrandamisel saadud kasu tulumaksuga maksustamist. e24.ee

Valitsus algatas järsu aktsiisitõusu Valitsus algatas neljapäeval alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise, et täita valitsuse tegevusprogrammi.

Eriotstarbelist diislikütust lubataks edaspidi kasutada vaid põllumajanduses ja kalalaevadega Eestis kalastamisel. Kalastamisel kaotatakse täielik aktsiisivabastus. Kerge kütteõli erimärgistamise lõpetamisel jääks Eestis kasutusele vaid üks erimärgistatud kütus – eriotstarbeline diislikütus. Ülejäänud valdkondades (raudteeveondus, laevatamine Eesti vetes ning kütmine) asendataks soodusmääraga kütuste kasutamine osaliselt toetustega.

Kütmisel lubataks eriotstarbelist diislikütust kasutada kuni 1. maini 2015. Kütteainena kasutatav biogaas vabastatakse aktsiisist, et soodustada selle kasutamist kütmiseks.

Eelnõu järgi ei ole alla 100

kW seadmega elektrit tootval kodutarbijal ja korteriühistul enam maksukohustust.

1. jaanuarist 2015 tõuseks maagaasi aktsiisimäär 20 protsenti, tasemeni 28,14 eurot 1000 m3 kohta, et jõuda järele kerge kütteõli aktsiisimäärale. Aktsiisimäära tõuseks veel 20 protsendi võrra ka 2016. ja 2017. aastal.

Eesmärk on vähendada energiasõltuvust Venemaa maagaasist, suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist ning vähendada fossiilsete kütuste tarbimist.

2015. aastal tõuseks alkoholiaktsiis 15 ja 2016. aastal 10 protsenti. Veel tõstetaks alkoholiaktsiisi 10 protsenti 2017. ja 2018. aastal. Tubakaaktsiisi tõstetaks viis protsenti aastatel 2016–2018. Eesmärk on piirata tervistkahjustavate toodete kättesaadavust ja tarbimist ning ühtlasi suurendada riigieelarve tulu. e24.ee

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 30. MAI 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Kui ma saaksin kuhugi maailmas minna, siis oleks see kodu.

Luuresaladuste lekitaja Edward Snowden avaldas soovi koju naasta.

Läti trahvis PBKd Läti riiklik elektroonilise massimeedia nõukogu trahvis venekeelset telekanalit Pervõi Baltiskii Kanal (PBK) Ukraina sündmustest kallutatud ja ühekülgse informatsiooni edastamise ning keelenõude eiramise eest 3600 euroga. Nõukogu teatel rikkus PBK õhtustes uudistesaates «Vremja» pidevalt erapooletuse nõuet, näidates usutlusi ainult inimestega, kes peavad Ukraina hiljutist võimupööret põhiseadusvastaseks, õigustavad Venemaa agressiooni ja nimetavad Kiievi Maidani meeleavaldajaid kurjategijateks. BNS

Leedu julgeolekujuht paneb ameti maha Leedu riikliku julgeolekuteenistuse (VSD) peadirektor Gediminas Grina ütles eile, et on otsustanud ameti maha panna, ja soovitas valitsusel hakata uut julgeolekujuhti otsima.

Grina märkis, et ta pole veel president Dalia Grybauskaitėlt tagasiastumisettepanekut saanud. «Ma ei astu ootamatult tagasi. Me peame hoidma pidevust,» lisas Grina. BNS

35

Pühapäevastel Euroopa Parlamendi valimistel parima tulemuse saavutanud Alexander Stubb jälgis valimispäeval ka Venemaa-Soome heitlust jäähoki maailfoto: afp/scanpix mameistrivõistluste finaalis, kus põhjanaabrid kaotasid 5:2.

SOOME. Põhjanaabrite uus peaminister selgub veidi enam kui kahe nädala pärast. inimest

hukkus Nigeeria äärmusrühmituse Boko Haram kolmapäevases rünnakus.

Stubb tahab peaministriks

Tai hunta lubas valimisi Tai valitsev sõjaväehunta teatas eile, nädal pärast riigipööret, et ei kavatse võimu külge klammerduda, kuid ei esita ka mingit ajakava vabade valimiste korraldamiseks.

«Valimised kindlasti tulevad, kuid sellega läheb veel aega. Millal täpselt, sellele on raske vastata,» ütles Tai relvajõudude ülema asetäitja kindralleitnant Chatchalerm Chalermsukh (pildil). Hunta poolt kinnipeetud 250 poliitilisest liidrist ja sõjaväe suhtes kriitilisest ajakirjanikust, haritlasest ning aktivistist on vahi all veel umbes 70. AP/BNS

Allkirjastati Euraasia majandusliidu leping Venemaa, Valgevene ja Kasahstani president allkirjastasid eile Kasahstanis Astanas Euraasia Majandusliidu loomise lepingu, mille eesmärk on edendada majandus- ja kaubandussidemeid. Vene presidendi Vladimir Putini sõnul tõstab leping kolme riigi koostöö uuele tasemele ning võimaldab neil paremini ära kasutada oma majanduslikku potentsiaali ja tugevdada positsioone rahvusvahelistel turgudel. Lepe ei näe ette ühisvaluutat ning viivitab ühise energiaturu loomisega. Interfax/ AP/BNS

Egiptuse valimised võitis Sisi

Sikorski pürgib välispoliitikajuhiks

Egiptuse endine relvajõudude ülem AbdelFattah el-Sisi kogus presidendivalimistel üle 93 protsendi häältest, valimisaktiivsus küündis 46 protsendini, teatas ajutine president Adly Mansour.

Kuigi lõplikud valimistulemused avaldatakse nädala pärast, tunnistas sotsialistist dissident Hamdeen Sabbahi, Sisi ainus rivaal, eile valimiskaotust.

AFP/AP/BNS

Poola kogub Euroopa Liidus toetust välisminister Radoslaw Sikorski kandidatuurile bloki järgmiseks välispoliitikajuhiks. Varssavi hinnangul on Sikorski loomulik valik praeguse välispoliitikajuhi Catherine Ashtoni mantlipärijaks.

Oxfordi ülikooli vilistlasest Sikorski on varem olnud ka Poola kaitseminister. Ashtoni ametiaeg lõpeb hilissügisel. AFP/BNS

mari kamps reporter

P

ühapäevastel Euroopa Parlamendi valimistel Soomes parima tulemuse saavutanud väliskaubanduse ja Euroopa asjade minister, koonderakondlane Alexander Stubb (46) liigub kindlalt peaministri ametikoha poole.

Praegune valitsusjuht ja kümme aastat Koonderakonda juhtinud Jyrki Katainen otsustas sisepoliitikast lahkuda, teatades sellest 5. aprillil. Nii selgub juuni keskel Lahtis toimuval Koonderakonna kongressil ühtaegu nii partei järgmine juht kui ka Soome uus peaminister.

Stubb tõi esile kolm põhjust, miks ta otsustas parteijuhiks kandideerida. «Esiteks tahan mõjutada nii Soome kui ka Koonderakonna tulevikku,» ütles ta. Teise põhjusena nimetas ta soovi uuendada Soomet. «Kolmandaks loodan, et Koonderakond võib valida endale juhi, kelle abiga võita järgmised parlamendivalimised.»

Katainenist vabaks jäävat kohta himustavad ametlikult kolm koonderakondlast, kes kõik on ministritena ka praeguses valitsuses. Lisaks Stubbile pürgivad erakonna juhiks majandusminister Jan Vapaavuori (49) ning sotsiaal- ja tervishoiuminister Paula Risikko (53).

Vapaavuori põhjendas kandideerimist sellega, et on suure rahvaerakonna juhtimiseks piisavalt kirglik. Ta rääkis Soome ringhäälingule YLE, et Koonderakonna juhi väljavahetami-

ne ei tähenda kriisi ja on seetõttu erakordne. «Erakonna juhi väljavahetamisega on tavaliselt seotud kriis, kuid nüüd parteis kriisi ei ole,» märkis Vapaavuori, kes on varem töötanud ka elamumajanduse ministrina.

Maakondade Merkeliks tituleeritud Risikko tahaks erakonna esimehena rõhutada aga vajadust hoolitseda nõrgemate eest, tõmmates võrdlusi delfiinidega. «Delfiinid hüppavad vahel veest välja, et õhku hingata.

Kui keegi parvest ei jaksa omal jõul hüpata, siis teised delfiinid tõstavad teda vee pinnast kõrgemale,» rääkis Risikko Helsingin Sanomatele. «Sama põhimõtte järgi tuleks ka inimeste eest hoolitseda,» lisas ta.

Neist kolmest naudib suurimat populaarsust väliskaubanduse ja Euroopa asjade minister Stubb. Tema menukusest rahva seas andis tunnistust hiljutistel eurovalimistel kogutud enam kui 148 000 häält, mis moodustas erakonnale antud häältest 38 protsenti.

Kuigi erakonnale valivad uue esimehe piirkondade esindajad, keda on ligi 850, võib üht-teist Stubbi valimistulemusest siiski välja lugeda.

Koonderakond saab europarlamenti saata kolm saadikut. Lisaks Stubbile pääsesid sinna veel Sirpa Pietikäinen ja Henna Virkkunen.

Stubb on aga varem öelnud, et kui ta peaks osutuma valituks erakonna esimehe kohale, siis ta loobub europarlamenti minekust. Seega võib parlamenti pääseda erakonna sees neljandaks jäänud Petri Sarvamaa.

Kui arvestada Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi, on tuleval aastal toimuvate paralamendivalimiste eel Koonderakonna suurimateks konkurentideks Keskerakond ja Põlissoomlased. Keskera-

kond kogus eurovalimistel ligi 340 000 häält ning saab sarnaselt Koonderakonnaga saata Euroopa Parlamenti kolm saadikut. Kolmanda tulemuse saavutanud Põlissoomlased kogusid enam kui 222 000 häält, mis annab neile europarlamendis kaks saadikukohta. Kumbki erakond Koonderakonna praeguste koalitsioonipartnerite sekka aga ei kuulu.

Koonderakonna juhiks pürgiva kolme poliitiku seisukohtade vahel on vaid väiksed erinevused. Näiteks avaldasid kõik kolm kolmapäevases YLE saates «A-studio» toetust sooneutraalsele abieluseadusele, kuid mõningad erimeelsused valitsesid nende vahel adopteerimise teema puhul.

Kui Stubb ja Vapaavuori pooldasid vaba adopteerimisõigust, siis Risikko arvates peaks seadus olema niisugune, mis lubaks homopaaridel adopteerida lapsi, kelle vanemaks on üks kõnealuse paari kaasadest.

Saates tuli jutuks ka Soome võimlik liitumine NATOga. Vapaavuori avaldas arvamust, et järgmisel valitsusperioodil riik alliansiga ilmselt ei liitu. Risikko oli Vapaavuoriga nõus, aga lisas, et kui rahva soov muutub, on ka tema selleks valmis.

Nii Risikko kui ka Vapaavuori on öelnud, et Soome võimaliku liitumise küsimuses tuleb korraldada ka rahvahääletus.

Stubb ei varjanud oma positiivset suhtumist Soome võimalikku liitumisse NATOga ja avaldas lootust, et Koonderakond võib sel teemal võtta liidrirolli ja toob oma seisukoha selgelt esile.

Samuti lubas Stubb, et valitsusjuhiks saades vähendaks ta ministrite arvu praeguselt 19lt 16-le. Tema idee järgi peaks ministeeriumi juhtima üks minister, kes vajab kõrvale aseministrit või riigisekretäri.

Rinne soovib taastada sotside näo Pärast mitu nädalat väldanud teadmatust teatas Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei (SDP) kolmapäevase erakonna volikogu ja juhatuse koosoleku järel, et erakonna uuest esimehest Antti Rinnest (51) saab Soome rahandusminister.

Alates 2011. aastast Teenistujate Keskorganisatsiooni (STTK) kuuluvat ametiühingut Pro juhtinud Rinne, kes pole varem ministeeriumi juhtinud ega töötanud päevagi parlamendisaadikuna, ütles pärast otsust meediale, et rahandusministrina on väga suur võimalus mõjutada Soomes uute töökohtade teket.

Samas on praegusel valitsusel aega ametis olla jäänud alla aasta, mistõttu usuvad analüütikud, et Rinnel pole lootust suuri suunamuutusi ette võtta. Siiski märgivad analüütikud, et Rinne nimetamine rahandusministriks võib raskendada valitsuse reformiplaanide elluviimist. Ülejäänud viiel ministrikohal, mis kuuluvad sotside liikmetele, muutusi ei tule.

Lisaks rahandusministri portfellile jäävad sotsidele ka vä-

lis-, haridus-, töö-, sotsiaalteenuste- ja kultuuriministeeriumi ministriportfellid.

Ilta-Sanomate poliitikatoimetaja Johannes Kotkavirta tõdes oma kommentaaris, et Rinne ei varjanud pettumust ministriportfellide jaotuse üle. Soome meedia teatel soovinuks Rinne asuda tööle pigem tööministrina.

Kotkavirta sõnul oli hea, et partei ei langetanud otsust jaanipäeva eel, nagu varem plaanitud, vaid juba mai lõpus. Kuulujutud kõikvõimalike parteisiseste vangerduste kohta hakkasid muutuma üha pöörasemaks, tõdes Kotkavirta.

SDP sellist otsust pidas poliitikaekspert kõige lihtsamaks, sest uus esimees saab sarnaselt eelkäijaga viia erakonna valimistele vastutusrikkalt rahandusministri ametikohalt.

2008. aastast SDPd juhtinud ja 2011. aastast rahandusministrina töötanud Jutta Urpilainen (39), kes 9. mail Seinäjoel toimunud erakonna kongressil kaotas võitluses erakonna esimehe koha pärast 14 häälega just Rinnele, asub nüüd tööle parlamendisaadikuna. PM

POSTIMEES 30. MAI 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

JULGEOLEK. Eestit väisanud kindral Philip Breedlove’i sõnul saab Ukraina probleemid lahendada vaid riigi enda valitsus.

Kriis Ukrainas seob liitlasi tugevalt kokku intervjuu reporter

E

estis kahepäevasel visiidil viibinud ja ka Ämari õhuväebaasi külastanud USA ja NATO Euroopa vägede ülem kindral Philip Breedlove rääkis Postimehele antud intervjuus, et olulised otsused võimalike NATO lisaüksuste kohta Ida-Euroopas võidakse võtta vastu juba NATO septembrikuisel Walesi tippkohtumisel.

Donetski oblastis Slovjanski lähedal tulistasid separatistid eile alla Ukraina rahvuskaardi sõdureid vedanud helikopteri Mi-8. Raketirünnaku tagajärjel alla kukkunud helikopteris hukkus rahvuskaardi teatel 12 Ukraina sõdurit, teistel andmetel on ohvreid aga 14.

Rahvuskaardi teatel pääses rünnakust eluga üks helikopteris viibinud sõdur, kelle seisund on aga kriitiline. Teiste seas sai rünnakus surma ka rahvuskaardi väljaõppe eest vastutanud kindralmajor Sergei Kultšõtški.

Mõni tund pärast intsidenti teatas rahvuskaart, et on terroritõrje operatsiooni tulemusena teinud kahjutuks helikopteri alla tulistanud isikud, täpsustamata nende arvu. «Terroritõrje operatsiooni väed vastasid terroristide aktsioonidele suurtükitule ja õhurünnakuga territooriumile, kust tulistati. Sel-

Milline on teie esimene kommentaar praegusele järsult kasvanud vägivallale ja verevalamisele IdaUkrainas?

Oluline on mõista, et Ida-Ukrainas toimuv on vaja lõpetada võimalikult kiiresti. Nüüd on Ukrainal uus president, uus valitsus pannakse peagi kokku. Ukraina inimesed väärivad võimalust valida ise tee oma riigile. Seega on äärmiselt tähtis, et Venemaa toetatud võitlejad ja niiditõmbajad Ida-Ukrainas rahuneksid. Nad peavad tagasi tõmbuma, et olukord saaks muutuda normaalseks.

Ukrainlased püüavad lahendada probleeme oma riigis, täpselt nagu iga iseseisev riik sellises olukorras teeks. Me soovime neile selles edu ning loodame, et nad tulevad toime minimaalse vägivallaga.

Kas Venemaa mängib topeltmängu, rääkides ühteaegu rahust ja vägede piirilt äratoomisest, kuid samal ajal toetades aktiivselt IdaUkraina separatiste?

Näeme praegu positiivseid märke ehk vägede osalist tagasitõmbumist piirilt. Me ei näe vägede taandumist Krimmist, mis on samuti vajalik. Krimm on tervikliku Ukraina osa ja me soovime näha vägede tagasitõmbumist ka sealt. Loomulikult on Venemaal väga palju mõjuvõimu ja ta toetab idas neid, kes põhjustavad seal kõige enam probleeme. Me kutsume Venemaad Ida-Ukraina vägivalda maha rahustama.

Kas piiril olevate Venemaa vägede võimekus on praeguseks nõrgenenud või mitte?

Oleme näinud tagasitõmbumist, aga konkreetsed arvud ei ole veel selged. Lahkuvaid üksuseid on, see on hea märk ja me soovime selle jätkumist. Toetame sajaprotsendiliselt vägede äratoomist piirilt.

Milline on olnud Ukraina kriisi tähendus NATO jaoks? Kas see on nüüd tõeliselt avanud meie silmad, nagu mõned on väitnud?

See on uus paradigma, millest oleme juba palju kuulnud. Vii-

foto: reuters/scanpix

Ida-Ukrainas tulistati alla helikopter

peeter raudsik

Seega, teie arvates on Ukraina sõjaväe praegune hoogustunud tegutsemine õigustatud?

Mi-8-tüüpi Ukraina sõjaväekopter.

Kindral Philip Breedlove Ämari õhuväebaasis.

mased 10–12 aastat oleme püüdnud võtta Venemaad partnerina, aga nüüd näeme jõudude koondamist oma piiride äärde.

See jõud on ületanud iseseisva riigi piirid ja sellest osa annekteerinud – väed ei ole sealt veel taandunud. Tegu on olnud selge muutusega, Venemaa ei vasta ootustele, mis meil teistele riikidele on. Nüüd peame vaatama ja hindama, mida see NATO jaoks tähendab ning kuidas mõjutab meie kindlameelsust kollektiivse kaitse alustala – artikkel 5 – suhtes. Sellega peame tegelema järgmiste kuude jooksul, mis jäävad NATO tippkohtumiseni (tippkohtumine toimub 4.–5. septembril Walesis Newportis – toim).

Kas toimunud kohtumiste käigus oli ka juttu liitlaste õhutõrje üksuste toomisest Eestisse või Baltimaadesse?

Kõigepealt tahan öelda, et NATO õhuruumi kaitse toimib, selle õhuruumi osa on ka Eesti. Selle märk on siin meie selja taga asuv suursugune hävitaja ja need suurepärased meeskonnad, kes nendega lendavad.

foto: toomas tatar

Taani hävitajate kohalolek näitab, kui tõsiselt Eesti õhuruumi kaitsmist võetakse.

Maapealsed õhutõrjeüksused, millest teie arvatavasti räägite, on samuti olulised. Nende üle arutletakse pidevalt ja räägitakse ka edaspidi, kuni toimub NATO tippkohtumine.

Maapealsete õhutõrjeüksuste siia toomine on kindlasti arutluse all kui pikaajalisem (heidutus)meede.

looma meetmed, mis sisaldavad õhu- ja merepatrulle ning üksusi maa peal, nagu olete näinud siin riigis 173. (USA õhudessantväe brigaadi kompanii – toim) näol. Me näeme, kuidas see julgustusmeetmete seeria töötab. See on üks viis, kuidas tagada NATOs kõrgem seesmine valmisolek ja reageerimisvõime.

Afganistani operatsioon on lõppemas ning nüüd ollakse taas pigem heidutavas rollis. Kuidas see teisenemine NATO jaoks kulgeb?

Esiteks, näib, et Balti riigid ja teised NATO liikmed tunnevad end tänu meie kiirele reageerimisele kindlalt. Minu selja tagagi seisab hävitaja teisest NATO liikmesriigist, moodustades osa nendest julgustusmeetmetest Eestis. Me oleme suurendanud kohaolekut merel ja meil on üksused maa peal koos eestlastega treenimas.

Teine sõnum, mida kuulsin, on see, et peame mõtlema pikaajalise kohaloleku tingimuste peale. Sellega me järgmiste kuude jooksul tegelemegi: millised on seisukohad ja võimalused pikaajaliseks kohalolekuks siin piirkonnas.

Äärmiselt tähelepanuväärne on see, et isegi enne Krimmi sündmusi või probleeme Ukraina piiril rääkisime juba sellest, mis on NATO jaoks järgmine samm, sest äratulek Afganistanist oli selge juba varem. Kaitsevägede juhid küsisid juba varem, kuidas me suurendame väljaõppe, harimise ja harjutuste mahtu, et meie valmisolek ja NATO võimekus püsiks.

Tänu Ukraina sündmustele ja Krimmile näeme, et peame

Millise teadmisega lähete siit Eestist tagasi oma peakorterisse?

Taanis Balti kaitsmise vajalikkuses ei kahelda Tallinnas toimunud Kirde-Euroopa sõjaväejuhtide konverentsil osales ka Taani kaitseväe juhataja kindral Peter Bartram (pildil). Bartram tutvustas Ämari õhuväebaasis

tegutsevate Taani kaitseväelaste tööd Eestit väisanud kindral Philip Breedlove’ile ja Eesti kaitseväe juhatajale kindralmajor Riho Terrasele.

Eesti kaitseväelaste osalemine välismissioonidel tekitab avalikkuses

alati suure arutelu ning paljud küsivad, kas me peame tingimata neil operatsioonidel osalema. Kindral Bartram märkis, et Taani inimesed on pigem uhked, et riik suutis nii lühikese etteteatamisajaga tulla kaitsma Eesti õhuruumi.

Taani kaitseväe juhataja

sõnul pole keegi seadnud kahtluse alla praeguse Eestis läbiviidava õhuturbemissiooni vajalikkust.

Neli Taani hävitajat F-16 osalevad alates aprilli lõpust koos kaheksa Leedus paikneva Poola hävitajaga Balti õhuruumi kaitsmisel. PM

le tulemusena hävitati tulistamises osalenud kurjategijate rühm,» märkis rahvuskaart avalduses.

Intsidendile reageeris ka Vene välisministeerium, mis hoiatas Ukrainat rahvusliku katastroofi eest. «Me kutsume veel kord oma lääne partnereid kasutama oma mõju Kiievile, et peatada Ukraina langemine rahvuslikku katastroofi,» teatas Vene välisministeerium, avaldades tõsist muret Ida-Ukraina olukorra halvenemise pärast.

«Ukraina praeguste võimude sõjalise operatsiooni tagajärjel surevad inimesed. Pidevad tulistamised, õhujõudude ja suurtükkide kasutamine linnade ja tsiviilobjektide vastu tekitavad tsiviilelanikele valu ja kannatusi. Vigastatute hulgas on eakaid ja lapsi,» lisas ministeerium, mis kutsus üles alustama rahvuslikku dialoogi. AFP/Interfax/PM

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 30. MAI 2014

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Peaksime õppima paremini mõistma, millest konfliktid linnaloomade ja inimeste vahel tekivad, kirjutab Säästva Eesti Instituudi vanemekspert Meelis Uustal.

Linnaloomad ootavad konfliktidele lahendusi

I

nimesel on loomulik vajadus viibida rohelusest ja elurikkusest ümbritsetud keskkonnas, seda ka linnas. Arvukad teadusuuringud inimeste käitumise ning vaimse ja füüsilise tervise kohta kinnitavad ikka ja jälle, et meie heaolu sõltub muuhulgas meie ümbruskonna elurikkusest. Seepärast peetakse looduse mitmekesisust üheks oluliseks elukvaliteedi näitajaks linnas.

Arvukalt ökonišše võimaldab lugematul hulgal taimedel ja loomadel linnas kanda kinnitada. Linnast võib leida turvalisi ja looduslikku meenutavaid pesakohti ning piisavalt toitu pesakonna üleskasvatamiseks. Nende õnnetuseks ei ole katused, pööningud, ventilatsiooniavad, isegi mitte linnahaljastus rajatud eesmärgiga, et loomad seal elukoha leiaks.

Teinekord võibki linnaruumi jagamine teiste loomadega tekitada meile stressi ja ebameeldivaid kokkupõrkeid. Paraku kipume unustama tõsiasja, et konflikti teine pool suhtub meisse täpselt samasuguste tunnetega. Osa liike, nagu kajakad ja varesed, oskab oma huvisid reljeefsemalt väljendada. Seevastu paljud linnud, siilid ja konnad kintsu kinni ei karga ja nende ainus «strateegia» probleemide lahendamiseks on eneseohverduslik šokiteraapia – kas laipade nägemine paneb meid ükskord lahendust välja nuputama ja ellu viima? Seisukohtade lähendamiseks tuleb suurem samm teha siiski meil endil ja mõista, miks mõned liigid nõnda käituvad ja kuidas nende muresid lahendada.

Hõbe- ja kalakajaka ning jõgitiirude jaoks on katused kui turvalised kaljusaared keset taganenud merd. Vaatamata kiskjate puudumisele võivad katused olla ohtlikud.

Omapäi ringi sibavad tibud võivad viilkatuselt kergesti alla tänavale libiseda. Või haarab tugevam tuulehoog need sulepallid endaga kaasa – erinevalt kaljusaarest ei ole katusel mingit võimalust tuule eest varjuda. Muidugi võib pesitsemist ennetada ja käia märtsist maini linde regulaarselt katusel häirimas, et nad loobuksid pesitsusmõtetest, kuid see on tülikas ettevõtmine.

P

arim lahendus oleks muuta iga-aastased pesitsuskatused kajaka- ja tiirutibudele ohutuks. Katuseservade ümber tuleks tõmmata madal turvavõrk, mis hoiaks poegi alla kukkumast, ning rajada katusele madal varjualune, kuhu saaks peituda tuule ja kõrvetava päikese eest. See ei lahenda lärmiprobleemi, aga vähemalt ei satu tibud tänavale keset ohtlikku liiklust ja meeleheitel va-

vaja oleks – siin peavad kohalikud elanikud ise probleemsed kohad ette näitama.

Meie mitteametlikku rahvuslooma siili saab aidata, kui siilirikastes piirkondades kehtestada kiirusepiirang 20 või 30 km/h ning panna üles ka siilikujutisega liiklusmärgid. Samuti tuleks vältida surmavalt mürgiste teograanulite aeda puistamist ja lõpetada siilide toitmine piimaga. Pigem siis pakkuda juba lemmikloomakonserve, kui tigusid pole anda.

nalinnud ei pea oma poegade kaitseks inimesi ründama.

Nii nagu inimestel, on ka kajakate, vareste jt loomade isenditel igaühel oma iseloom. Mõned on stoilised, teised koleerilised ja kolmandad tasakaalukamad. Kui mõned äkilisemad linnud tunnetavad ohtu oma järglastele, siis pole vahet, kas ta pesitseb parasjagu linnas, rannas või metsas – poegadele ohtlikult lähedale sattunud tegelast asub ta ründama.

K

onfliktid varestega tekivad siis, kui halva lennuoskusega varesepojad pesast välja hüppavad ning on veel vanemate hoole all. Siin tuleb soovitada rohkem tähelepanelikkust ümbritseva suhtes – kui tee peal ees on närviline vares, kajakas või linnupoeg, siis tuleks arusaamatusi vältida ja neist suure kaarega mööduda.

Kui varese pesa on tundlikus kohas, siis tuleks pärast pesitsemise lõppu pesa puu otsast maha võtta.

Pargipuudel paiknevate künnivaresekolooniate puhul tuleb kasuks ka puude harvendamine. Samuti ei maksa istekohti rajada teada-tuntud varesekolooniate alla.

Mõnele inimesele ei meeldi, kui raud- ja kanakullid tapavad nende silme all väiksemaid linde. Siin peame aga ise oma suhtumist korrigeerima, sest kiskjad on toiduahela tipus ja väiksematest loomadest toitumine on nende ainuvõimalik viis ellu jääda. Ei maksa unustada ka röövloomade ökoloogilist tähtsust.

Linnakeskkonnas on kanakullid ja mõned raudkulliemad spetsialiseerunud vareste ja tuvide püüdmisele ning asunud nende arvukust tublisti ohjeldama. Kuna toidulaud linnas on endiselt rikkalik ja väljaspool linnu jääb sobivaid elupaiku aina vähemaks, jätkub lähiaastatel ka linnakullide arvukuse kasv.

Võiksime ju hoopis rõõmustada, et saame neid haruldasi ja peidulisi linde linnas nii lähedalt jälgida!

Linnarebaste arvukus plahvatas pärast edukat marutaudivas-

tast vaktsineerimist, kuna küttimist ei suurendatud. Nii nad hõivasid inimtühjemaid linnanurki – metsad, jäätmaad, tööstusalad.

Praeguseks tundub linnarebaste juurdekasv olevat pidurdunud. Sellist meeletut arvukustihedust nagu Lääne-Euroopa linnades meil ilmselt kunagi ei kujune.

Kodulähedaste rebaste jälgimine ja kutsikate toitmine on mõnel pool muutunud toredaks ajaveetmisviisiks. Samas ei maksa unustada, et lemmikloomadega samu elupaiku jagavad rebased võivad hõlpsasti levitada ohtlikke parasiite.

Kärntõbi ja mitmed teised parasiithaigused on koertele-kassidele väga nakkavad ja kulukad ravida. Rebaste levitatavate paelussidega võivad nakatuda ka inimesed. Rebastesse tuleks ikka suhtuda kui metsloomadesse, mitte koduloomadesse ja hoida mõistlikku distantsi, kui nende põnevaid toimetusi jälgime.

Suurematest metsloomadest satuvad linnaliiklusesse kõige sagedamini noored iseseisvat elu alustavad põdrad. Siin ei aita muud, kui tuleb teavitada päästeametit, kes aitab looma stressivabamasse keskkonda toimetada.

Kalakajaka pojad linnas. foto: aarne tuule

Linnaruumi jagamine loomadega võib tekitada stressi. Kipume unustama, et konflikti teine pool suhtub meisse täpselt samasuguste tunnetega.

Probleemliikideks võib tinglikult pidada ka neid loomi, kes satuvad linnas täbarasse olukorda meie endi tegevuse tõttu. Oravate ja siilide põhivaenlane linnas on autojuht. Kui orav ei saa tänavat ületada mööda kaableid ega oksi, siis paratamatult tuleb minna maad mööda. Selleks et vähendada oravate hukkumist, on Tallinnas paari kohta jäetud alles elektripostid kaablitega, mis muidu oli plaanis likvideerida. Kuhu «oravakiirteid» veel

A

jutised kiirusepiirangud koos konnatalgutega aitavad säästa ka kevadel kudemiskohtadesse rändavate konnade ja vesilike elu, kuid püsiv lahendus on siiski konnatunnelite rajamine selliste teelõikude alla.

Suur probleemidepundar on seotud hoonetes pesitsevate lindude ja nahkhiirtega. Neid varitseb pidevalt oht, et majaomanik hakkab katust vahetama või fassaadi soojustama ning pojad müüritakse sisse ja elupaik kaob jäädavalt. Vajadus hooneid renoveerida ja soojustada on loomulikult iseenesest mõistetav.

Paraku on koduvarblased ja piiritajad aastatuhandete jooksul inimese pakutavatest pesapaikadest (fassaadipraod, katuseräästad, ventilatsiooniavad jne) sedavõrd sõltuvaks jäänud, et looduslikes elupaikades nad enam peaaegu ei pesitse. Kui hoonete renoveerimisel neile õiges mõõdus asenduselupaiku, pesakaste, üles ei panda, kaovad need linnud ja ühes nendega linnulaul.

Hoonetes pesitsevad nahkhiired on veel suuremas ohus, sest nende kohalolekust ei tea majaomanik tavaliselt midagi ja nii on oht nende pesitsuskoloonia kergesti hävitada.

Nahkhiiri on seostatud mitmesuguste alusetute müütidega, mistõttu nendega kõrvuti elamine ei tundu mõnele inimesele ehk vastuvõetavana, kuigi tegelikult on nad väga rahumeelsed allüürnikud. Teist aga hirmutab nahkhiirte kaitsestaatus ja kartus, et nüüd on hoone renoveerimisel kriips peal. Tegelikult saab maju renoveerida ja energiasäästlikuks muuta ka nahkhiiresõbralikult – tuleb vaid nõu küsida ekspertidelt ja keskkonnaametilt.

Arusaamatusi aitab ära hoida, kui mõistame paremini, millest konfliktid linnaloomade ja inimeste vahel tekivad. Need probleemid korduvad aastast aastasse nii kaua, kuni me midagi ette võtame.

Meie võimuses on muuta juba kasutusele võetud elupaigad loomadele ohutuks või siis rajada neile uued sobivad elupaigad, mis meid ei häiri. Oluline on säilitada meie asulate looduslikku mitmekesisust – see on väärtus, mida tasub hoida!

POSTIMEES, 30. MAI 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

«Raske on teil, inimestel.»*

MEIE UUS MAAILM LM

Henrik Roonemaa

Targad masinad ja infoühiskond on võimalus Eesti edukaks kestmiseks

Kui väikeses riigis on vähe inimesi, siis tuleb rutiinsed tööd anda masinale, et inimesed saaksid tegeleda sisuliste asjadega, kirjutab riigi infosüsteemi ameti peadirektor Jaan Priisalu.

O

n kevad 2014 ja Eesti kulgeb üleminekukursil kusagil industriaalse-postindustriaalse ja info-teadmusühiskonna vahel. See tähendab, et uue vormi tekkides tekitatakse ka uus sisu ja vastupidi. Üleminek pole liiga kiire, kuid see toimub kindlalt ja pidevalt – vanad tehnoloogiad hääbuvad ning uued võetakse kasutusse. Suurim üleminekuerinevus on selles, et kui industriaalühiskond standardiseerib, surudes suure hulga nähtusi «keskmisesse raami», siis infoühiskond vabastab inimesed paljudest kohustustest, mille täitmine nõuab mehaa-

K

ui õppeprotsessi osad, mida on võimalik automatiseerida, anda arvutile ja jätta õpetajale loov töö, siis saaks iga last mõõta tema enda mõõdupuuga. Õpetaja muutuks treeneriks, kes suudab igas lapses tuua esile selle, mis on temas tõeliselt erakordne ja ühiskonnale kasulik. Õppetöö rutiinse osa saaks hea tahtmise korral rahumeeles usaldada masinale ja loomingulise töö inimesele. Loomulikult tundub see kõiki mõjureid arvestades võimatu, kuid on meie ühiskonna tulevikku vaadates vajalik.

President Ilves võttis infoühiskonda suundumise valu kokku tabavalt: me ei saa edasi sellega, mis on meid siiani toonud. Edasiminekuks on vaja leida midagi uut ja ebavajalik tuleb jätta seljataha.

Mahajätmine on arusaadavalt raske ja uue leidmine vaevaline. Samas on selge, et pärast bürokraatia nahkapanekut on tarkmasin paratamatult teel järgmistesse kohtadesse, kus võimalik endale võtta rutiinne töö: majade kütmine.

Kui arvuti juhitud protsessi tulemus on efektiivsuse mitmekordne kasv – maailmas sõidavad juba ammu ringi juhita autod ja majad oskavad juba ammu ennast ise kütta ja jahutada –, siis on ainult aja küsimus, millal asuvad targad masinad üle võtma taksojuhtide tööd. Mulle tundub, et sõiduplaani alusel toimuv transport kipub nähtusena hääbuma, pole ka kindel, kas seda hääbumist saab ebamõistlikuks pidada. Turu väiksus, hajaasustus, vananev

Tarkmasin on kratt, kes tassib inimese käsu peale kokku vaba aega.

Kas keeleseadus kehtib ka eestlastele?

LUGEJA KIRI

nilist protsessireeglite järgimist ehk «tuima tööd».

«Keskmiste» tootmise klassikaline näide Eestis on kool, mille uksest lähevad inimesed sisse ja tulevad mingi kindla standardi järgi targana välja. Tulemus on see, et suudame väga hästi toota keskmiselt tarku. Samas oleme hädas tippude ja mahajääjatega, mittestandardsetega, kellega me ei oska justkui midagi peale hakata. Nii jätame kasutamata võimalused, mis on peidus andekates, teistmoodi mõtlevates inimestes.

Kas me nõuame keeleseaduse täitmist ainult venelastelt? Kas keeleseadus eestlast mitte millekski ei kohusta? Sellisel juhul on see tõesti diskrimineeriv seadus. Kas Eestimaa ettevõtete nimed ei kuulu keeleseaduse alla? Kui suur protsent on nende hulgas eestikeelseid nimetusi? Miks meie valitsus ise ei täida keeleseadust, see tähendab: ei nõua kõikidelt selle täitmist, mis peaks olema valitsuse kohus? City, boutique, cafe, lounge, shop, plaza, centre või center on sageliesinevad lisandid kaubandusettevõtete nimedes. Rääkimata muudest firmanimedest.

Mis õigusega me nõuame venelastelt meie keeleseaduse täitmist, kui me ise seda ei täida? Kas varaste üle tohib kohut mõista kohtunik, kes ise arastab?

Me elame kohutava rahvusliku alaväärsuskompleksi koorma all – inimesed panevad oma lastelegi võõrapäraseid ja vahel koguni veidraid nimesid. Näiteks: Cetheon, Clealyandra, Cassey Liis, Tessa Cathlen, ChrisRico, Dharma, Helys Gatren, Maibirth, Singh Kren, Jarynja-Nelly, Smaragda Luchia, Jia Wei, Oona Ales-

sandro Carlo, Calixto, Aurelya (LL 31.12.04). Mis rahvusest on need inimesed? Millise keele reeglite järgi neid nimesid hääldatakse? Kas rahvus saab üldse olla oluline inimese jaoks, kes kasvab ja elab sellise identiteeditu nimega?

Popansamblitest ja noorteüritustest rääkimata. Enamik neist on võõrkeelsete nimedega. Ja noored laulavad kehvas inglise keeles. See on äärmiselt valus probleem. Beach party, afterparty, live, Bedwetters, The Sun, Smilers, Mr Lawrence. Miks ometi?

Miks me ei oska näha ja armastada oma imelise emakeele ainulaadsust ja tähendusrikkust? Mul pole midagi selle vastu, et keelde võetakse laensõnu, see on vajalik ja loomulik protsess seal, kus meil oma sõna või vastav nüanss puudub, aga need sõnad tuleb meie keele helistikku sobitada, muidu me jääme kakofooniast haigeks. Teine probleem on õigekeelsus. 1980. aasta ÕSi järgi on meie emakeeles 115 tüüpsõna, mille järgi kõiki teisi pöörata ja käänata tuleb, ja mida peaks teadma igaüks, kes meie keeles midagi kirjutada tahab.

Praegu on vist isegi keeleteadlaste poolt lubatud kasutada «muuseumeid» pro «muuseume», «evangeeliumeid»

rahvastik ja vajadus hoida-kasvatada konkurentsivõimet kipuvad vägisi seda mõtet toetama.

Tarkmasina üha viljakam tegevus viib ühiskonnana mitmete küsimusteni, mis kipuvad sisaldama sõnu «kontroll» ja «koostöö».

Näiteks mis saab siis, kui inimene kaotab tarkmasina vastu usalduse või tema üle kontrolli? Mis saab siis, kui inimene ei suuda enam tarkmasinaga koostööd teha, kuid rutiinseid ülesandeid ei suudeta enam teisiti täita?

Nii vaadates on selge, et küberturvalisuse abil ei kaitse me mitte ainult arvuteid ja ühendusi nende vahel. Kaitstes tarka masinat, kes on ühiskonna heaks tööle pandud, kaitseme ühiskonna arenguvõimalusi ja inimeste usaldust tema vastu. Kaitseme ka peamist tema loodavat väärtust – kohustustest vabastatud aega ja raha, võimalusi, mis ressursi teistsuguse kasutamisega tekivad.

Kübersõjas püütakse mõjutada ühiskonnas toimuvaid protsesse. Seda põhjusega – kontrolli saavutamisel saab vähemat teoreetiliselt ise protsesse hallata. Õnneks on ründaja jaoks tegemist topeltlõksuga, mis eeldab arusaamist enne sisu mõistmist. Krüpteerimine ei tähenda midagi muud, kui et info on kättesaadav, kuid võtmeta võõrale arusaamatul kujul.

Küberküsimus number üks ongi see, kuidas kaitsta teavet kurja eest ja hoida see samal ajal kättesaadav nende jaoks, kellele see on mõeldud. Tarkmasinat peab saama usaldada, sest kui usaldus kaob, viib see tagasi protsesside juurde, mis on ebatõhusad ja omased industriaalühiskonnale.

A

rvan, et tarkmasin ja infoühiskond on Eesti edukaks kestmiseks mõistlik võimalus. Tarkmasina kasutamist sunnib peale vajadus. Kui väikeses riigis on vähe inimesi, siis tuleb rutiinne töö anda masinale, et inimesed saaksid tegeleda sisuliste asjadega. Nii saame hoida oma elatustaset mõistlikul tasemel ja samal ajal endale lubada ka oma riiki. Tarkmasin on kratt, kes tassib inimese käsu peale kokku vaba aega. *) Rehepapi kratt Andrus Kivirähki raamatust «Rehepapp ehk November».

pro «evangeeliume». Õigem oleks sellisel juhul muuta ka sõna ennast: «muusjumeid», «evangeeljumeid» – siis harmoneeruks see keelemuusikaga. Katsuge hääldada sõna «muuseumeid», või «evangeeliumeid»! Niisamuti peaks siis olema: «pensjoneid», «pansjoneid», «poodjumeid», ja see oleks juba rohkem eesti keele moodi. Isegi parem kui «muuseume», «poodiume».

Halb on veel see, et seda -eid-lõpulist mitmuse osastavat kiputakse kuritarvitama. Juba kuuleme ja loeme ajakirjandusest sõnu «kahtluseid», «seaduseid», «sündmuseid», «tundmuseid», («raskus»-tüüpi), koguni «eestlaseid» ja «venelaseid». Kui «raskus»- ja «üldine»tüüpi sõnu sellises vormis kasutatakse, siis peaks nende sõnade välde muutuma kolmandast teiseks, ent seda ma pole märganud. «Oluliseid» ei saa aga kuidagi õige olla. Õige on: «olulisi», «venelasi», «eestlasi», «raskusi», «seadusi», «sündmusi», «tundmusi», «üldisi».

Ma armastan eesti keelt. Minu meelest on see maailma kauneim ja tähendusrikkaim keel. Hoidkem seda, see on ainus, mis meil veel päris OMA on ja mis meid kõigist teistest rahvastest eristab. malle pärn

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

P

resident Toomas Hendrik Ilves kasutas tänavu iseseisvuspäevakõnes sõna «tarkmasin», markeerides nähtust, millele usaldame tulevikus rutiinsete ülesannete täitmise. Sellega tõstatas ta vältimatu küsimuse: mis saab inimesest, kui tugevam, kiirem, odavam ja pretensioonitum masin kõik ära teeb? Küsimus on õige, sest tegelikkuses kipub tarkmasin muutma tervet maailma, vähemalt sellisel kujul, nagu meie seda tunneme. Inimene annab tehnoloogiale üha enam ülesandeid, et saavutada suuremat mugavust ja võita aega.

Me ei tea, millal toimub täielik murrang, kuid kell käib. Kes pani tähele, millal täpselt asendas tarkmasin stopperi, taskulambi, kalendri, äratuskella, postkasti, teleri, raadio, sammulugeja, rahakoti, pileti, kompassi, maakaardi ja veel palju muudki, mille lisamine siia loetellu on igaühe prii mõtteharjutus. See on juhtunud meie kõigi silme all umbes kümne aasta jooksul.

Eestis on tarkmasin hakanud tänuväärselt bürokraatiat vähendama. Automatiseeritud mehhanismi kaudu ajavad omavahel asju rohkem kui 400 000 Eesti inimest, 1000 asutust ja ettevõtet, kes saavad toimingud tehtud, lehtegi paberit välja trükkimata. Äsjastel Euroopa Parlamendi valimistel osales elektrooniliselt 100 000 inimest, kes asusid sajas riigis. Keegi neist ei pidanud uksest välja minema ega kulutama toiminguks rohkem kui paar minutit.

Liiga vähe ja liiga hilja?

Ü

leeile viis Starman kogu Eesti telemaastiku hea mitme aasta võrra arengus edasi. Nad teatasid, et nüüdsest saab Starmani äpi kaudu vaadata oma nutitelefonist või tahvelarvutist ka telekanalite otsepilti, kasutada ajamasinat ehk vaadata suvalisi viimase nädala aja jooksul eetris olnud saateid ning kui sa oled midagi Starmani digiboksi kaudu ise salvestanud, siis ka seda vaadata. Ehk lühidalt öeldes: Starman tõstis telepildi telerist välja ja pani selle inimestele taskusse. Esialgu on teenusel küll vaid prooviperiood ja nutistatud on ainult 14 kanalit, aga tulevikus peaks see laienema enamikule telekanalitele. See tundub nagu suur asi. Mõelda vaid: sa saad striimida suurt hulka telekanaleid kasvõi üle mobiilse andmeside ükskõik kuhu. Sa saad vaadata suvalisi eetris olnud telesaateid suvalises kohas suvalisel ajal. Telepilt on mobiiltelefonis, tulevik on käes! Peaasi, et aga mobiilse andmeside limiiti jätkuks, sest üks tund kulutab ühe gigabaidi. Üks jalgpalli MMi matš seega vaata et poole enamiku inimeste kuulimiidist.

Tegelikult on see paremal juhul olevik, halvemal juhul aga juba minevik. Asi pole sugugi Starmanis, vastupidi. Ma rõõmustan uue innovaatilise teenuse üle ning selle üle, et Eestis on veel suuri firmasid, kus nõukogu ja juhatus lubavad suuremahulisi tarbijaid rõõmustavaid arendusprojekte ette võtta. Aga samal ajal mõtlen ma, et huvitav, kas see tegelikult enam üldse kedagi huvitab, et telepilt on nüüd ka nutiseadmes kättesaadav.

Vastuseid saab otsida ühest teisest sel nädalal ilmunud olulisest asjast: tuntud internetianalüütiku Mary Meekeri 164 slaidist koosnevast iga-aastasest tohutust faktikogumist nimega «Internet Trends 2014».

Telerite müük maailmas on vähemalt viimased 15 aastat olnud enam-vähem sama suur, alla 300 miljoni eksemplari, aga nutitelefone ja tahvelarvuteid müüdi mullu näiteks üle 1,2 miljardi eksemplari. Suur osa 16–44 aasta vanuseid inimesi maailmas, kellel on nii teler kui ka nutitelefon või tahvelarvuti, vaatavad nutiseadme ekraani päevas kauem kui telerit. Pole ka mingit põhjust oletada, et järgmistel aastatel muutuvad need arvud telerite kasuks, pigem ikka kahjuks.

S

eesama Mary Meekeri infokogum pakub aga ka vastuseid küsimusele, millist rolli telekanalid nutiajastul täidavad. Lühidalt öeldes, neil läheb päris hästi, aga on näha, et telekanalite asemele tulevad telekanalite nimelised äpid. Nii näiteks BBC kui USA suure telekanali ESPN äppidel läheb tarbijate seas väga hästi ning vaatajaarv tõuseb aasta-aastalt väga kiiresti. Vaatajad kolivad nutiseadmetele üle ning tahavad telesaateid ja -sarju sealt tarbida samamoodi, nagu nad tarbivad muud infot: valida ise omale sobival ajal omale sobiv saade või sari ja siis vaadatagi seda.

Enam ei vaadata programme, vaadatakse saateid. Enam pole auditooriumi, on fännid, ja see viimane kehtib eriti Youtube’i kohta, kus kerkivad esile tõelised uue aja telestaarid: üksiktegijad, kellel on miljoneid või kümneid miljoneid jälgijaid ehk fänne.

Eesti telekanalite äppidest jäi mulle silma kaks – ERRi ja TV 3 oma – ning mõlema puhul on näha, et «internet esimesena»strateegia ei ole neis organisatsioonides veel eriti oluline. Nad on oma arengus umbes seal, kus online-ajakirjandus oli aastaid tagasi: peamine oli teha paberlehte ning internetti vaadati pisikese kõrvalprojektina, kuhu lihtsalt pandi artiklid üles. Tänaseks on vähemalt suuremad Eesti ajalehed de facto muutnud interneti enda jaoks olulisemaks kui paberi, ja sama asi seisab millalgi ees ka telekanalitel. Keegi teeb ka Eestis «internet esimesena»-asja teles ära ning sel kellelgi läheb väga hästi.

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 30. MAI 2014

Vene Teatri kunstiline juht tuleb Moskvast Vene Teatri uueks kunstiliseks juhiks saab sügisest Moskva lavastaja, näitleja ja pedagoog Igor Lõssov (pildil).

Kolmapäeval teatri kollektiivi ja ajakirjanikega kohtudes lubas ta, et ei hakka tegelema teatriga, mille fookus on uudsusel, vaid «vana teatriga, tõelisega, mille ainus eesmärk on kunstiline, mitte aktuaalne».

Neid sõnu tervitasid näitlejad tormilise aplausiga.

Ka ütles Lõssov, et kavatseb Vene Teatrisse jääda kauemaks ajaks. «Ma ei ole lendlev juht…» viitas ta oma eelkäijale Marat Gatsalovile, kes juhtis kaks aastat Vene Teatrit põhiliselt Skype’i abil.

Praegu lavastab Lõssov Vene Teatris «Onu Vanjat», millega avatakse ka sügisene hooaeg.

58-aastane Lõssov on sündinud Novosibirskis. Ta on lõpetanud Gorki teatrikooli, Leningradi riikliku teatri- muusika- ja filmiinstituudi ning Vene teatrikunsti akadeemia.

Lõssov on vene teatrilegendi Anatoli Vassiljevi õpilane, Vassiljevi asutatud kuulsa draamakunstikooli lavastaja ja juhendaja. PM

Ukrainale pühendatud aktinäitus Pärnu üheks kunstitraditsiooniks saanud aktinäitus «Mees ja naine» tuleb taas. 1. juunil avatav näitus alapealkirjaga «Ootus» pöörab oma pilgud seekord Ukraina poole ning lõviosa väljapanekust pärineb Ukraina kunstnike loomingust. Maailmakuulsad tšehhi kunstnikud Jan ja Sarah Saudek olid solidaarsusest sealse rahvaga samuti nõus Pärnusse kohale tulema.

Piret Raud lemmikute hulgas 20. mail kuulutati välja Prantsuse lastekirjanduse auhinna LIVRENTÊTE võitjad.

Nominentide seas oli ka Piret Raua raamatu «Natuke napakad lood» tõlge.Raamat oli nomineeritud lasteromaani kategoorias. Nimetus «lasteromaan» võib kõlada eksitavalt, kuid nii on Prantsusmaal kombeks nimetada lastele mõeldud proosaraamatuid, kus teksti on rohkem kui pilte.

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

TÜKIKE AJALOOST. Kumu näitus annab ülevaate Raul Meele panusest eesti kontseptualistliku kunsti arengusse.

Raul Meel – Jumala insener arvustus tõnu kaalep kriitik

«Raul Meel. Dialoogid lõpmatusega» Avatud 12. oktoobrini KUMUs

R

aul Meele koht eesti kunsti ajaloos on paigas juba tükk aega, kuigi see pole alati olnud iseenesestmõistetav. Algul pigem intellektuaalne dissident, kellest ei saanud avalikult kõnelda, aegade muutudes aga elav klassik, kelle ettevõtmiste grandioossusele pole üldiselt tagasihoidlikus Eesti kunstimaailmas suurt midagi kõrvale panna. Kahtlemata egotsentrik, kuid minu jaoks sümpaatne egotsentrik, sest ta ehitab üles uusi maailmu. Meele-taolisi, demiurgihoiakuga loojaid on maailmas ikka olnud;

Eesti kontekstis on võrreldavaid siiski väga vähe. Meel on enesekindel, tema loodud maailmu võib tunnustada või põlata, kuid väline keskkond või kunstimaailma hetketrendid ei näi teda mõjutavat.

Meele meetodi – muidugi on see lihtsustamine, eri aegadel on ta kasutanud väga erinevaid ideid, võtteid, tehnikaid ja žanre joonistusest performance’ini – põhiliseks aluseks on grandioossete skeemide konstrueerimine. Ajaloost on teada näiteid kunsti loomisest näiteks Tarot’ kaartide või Hiina ennustussüsteemi I Ching abil.

Meel on loonud ilmselgelt oma süsteemi, osa sellest on lahkelt publikule näha antud, osa aga maskeeritud või pärit alateadvusest, mida ei saa otseselt sõnaliselt või valemitega esitada.

Siin on kõrvuti mäng geomeetriliste kujunditega, mäng sõnade ja lausetega, mäng värvidega, numbritega ja kõigi muude võimalike asjadega, mis aitavad maailmu üles ehitada ja neid pärast kirjeldada. Ja siis

Raul Meel

foto: ants liigus/ pärnu postimees

ka lammutada, kui vaja. Ja see mäng ei ole midagi kerglast, pigem on see midagi tõsist ja vastutustundlikku.

Meele loomingus on sõna otseselt seotud pildiga ja vastupidi.

Vahel kohtame sõnu mitte ainult pildiallkirjas, vaid ka otse pildil.

Sõnast saab konkreetse luule kui meetodi järgija käes pilt. Tihti püütakse verbaalset ja visuaalset suhtlust vastandada, Meele puhul see lähenemine ei tööta.

Sõna on alati kohal, rohkem või vähem. Vahel mõtlen, kas oleks võimalik Meele vastand, autor,

Raul Meel, «Taeva all», 1973, siiditrükk.

POSTIMEES, 30. MAI 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

«Aknad ja maastikud», 1989, siiditrükk

fotod: kumu

kes alustab kirjandusest ja jõuab siis visuaalkunsti? Ehk on.

Ma ei tea, mida autor arvab, kui ma julgen tema loomingut nimetada religioosseks kunstiks. Kas usu mõte laiemalt võttes pole tajuda maailma toimimise aluspõhimõtteid? Meele tööd püüavad minna alateadvusse, otsida maailma loomisel kasutatud ehitusklotse. Sel näitusel mängitakse läbi hulk stsenaariume. Meele süstemaatilisus – vaadakem kasvõi tema endale koostatud juhiseid tööde sarja loomiseks – on hämmastav ja sa-

«Anarhia», 1968–1969, kirjutusmasinajoonistus

mas väga vastuolus argiarvamusega kunstnikest kui enamasti spontaansetest ja suvalisi seoseid kasutavaist isikuist. Siin on ilmselgelt näha kunstniku taust, tehniline haridus. See on tegelikult erand, tehnokraatlikud tüübid eelistavad näiteks tarbijana üldjuhul väga traditsioonilist kunsti. Meel kasutab insenerimõtlemist seal, kus üldine rahvalik ettekujutus kunstiloome meetodeist selle välistab. Maailm on üks, ütlevad need tööd.

Liigsed vastandused toovad vaid segadust.

Üks asi on mõtlemismeetodi valik, teine on teostus. Meele tööd on samal ajal «ilusad» ka klassikalises mõttes, võibolla tahtmatult? Jällegi viide insenerimõtlemisele, sest ka tehnilised joonised on omal moel ilusad ja püüavad kompaktselt ja selgelt asju lahti seletada. Joonise standardid kehtestatakse riiklikult, kunstiteose standardid kehtestab autor ise.

Ideaalmaastikul ei ole midagi liigset, kõik on omal kohal ja kirjeldab midagi. Seda ka siis, kui me ei suuda päri-

selt aru saada, mida just täpselt kirjeldatakse või millist osa reaalsusest üldistatakse uuele, üleinimlikule tasandile. Kunstnik filtreerib mürast välja selgeid kujundeid ja loob tehislooduse, mis võib koosneda ka kirjatähtedest lisaks täiesti abstraktsetele kujunditele.

Eraldi võiks arutleda kunstniku positsioonist lakkamatus võitluses teemal, kas kunstiteos peab olema unikaalne ja kust läheb paljundustehnikaid kasutavas kunstis piir kindlalt piiratud tiražeerimise (ma kahtlustan, et selle idee taga on kunstiäri vanaaegne masinavärk) ja masstootmise vahel. Kui ma prindin siin näitusel välja remiksversiooni sarjast «Taeva all», milline on selle töö õiguslik staatus? Kas Meel signeerib töö kui algne autor ja mina seejärel kui remiksiv DJ? Meele töö võib rippuda igava büroo seinal ja sinna tuua mõistatuslikkust, olles samas loodud süstemaatilise tegevuse tulemusena. Siin ei ole vastuolu. Osa maailmast jääb inimese jaoks alati mõistatuseks, millele võib ju leida vastuse, aga selles on parem siiski kahelda.

Raul Meel on nagu keskaegne kartograaf, kes püüab maailmarändurite juttude ja visandite varal maailmakaarti joonistada. Tema töö on raskem, sest nüüdseks kindlalt kaardistatud füüsilise maailma kõrval on olemas ju ka mittemateriaalsus, mitu korda mahukam ideede ja kujundite maailm. Selle lõplik kaardistamine pole inimese ega arvuti jaoks (õnneks?) võimalik, aga katkendeid saab siiski esitada. Kasvõi hetkeliste sähvatustena.

16 || SPORT || POSTIMEES, 30. MAI 2014

Balta püstitas Eesti rekordi KERGEJÕUSTIK. Viimas-

tel aastatel vigastustega hädas olnud Ksenija Balta tegi eile Riias suurepärase võistluse, püstitades 100 m jooksus Eesti rekordi. Balta saavutas ajaga 11,42 teise koha. Balta nimel oli ka eelmine Eesti rekord 11,47, mille ta jooksis 2006. aasta Göteborgis.

Eilses jooksus saavutas ajaga 11,36 esikoha britt Ashleigh Nelson. Kolmas oli ameeriklanna Cleo van Buren 11,57ga, neljas leedulanna Lina Grincikaite 11,59ga, viies ukrainlanna Olena Parneta 11,74ga ja kuues venelanna Julia Tšermošanskaja 11,84ga.

Protokolli järgi puhus Riias taganttuul 1,3 m/s ehk kõik oli määrustepärane.

Balta osales samas ka 200 m jooksus, kus ta teenis ajaga 23,50 esikoha. Teiseks tuli 23,68ga leedulanna Grincikaite. Sellel distantsil kuulub Eesti rekord samuti Baltale, aastast 2006 on see 23,05.

Madis Kalvet

Budapesti hiiud jahivad Tarmo Kinki JALGPALL. Läinud hooajal

Ungari jalgpalli kõrgliigas Kaposvari Rakoczi meeskonnas mänginud Eesti koondislane Tarmo Kink peab sellel nädalavahetusel klubi eest viimase mängu. Siis saab leping läbi ning eestlane hakkab otsima uut klubi. Ungari meedia andmetel Kingil kosilastest puudu ei tohiks tulla.

Väidetavalt hoiavad pealinna Budepesti klubid Ferencvaros ja Ujpest mõlemad Kingi olukorral silma peal.

Kink ise kinnitas Nemzeti Spordile, et on ajalehest kõiksugu oletusi lugenud, kuid kumbki klubi temaga ühendust pole võtnud. Csakfoci.hu andmetel on eestlane aga pidanud läbirääkimisi Ujpestiga, kuid kokkulepet pole veel saavutatud. Asjale lisab vürtsi, et kaks suurlinna klubi on ajalooliselt omavahel suured rivaalid. Ujpesti ridades mängib ka teine eestlane Jarmo Ahjupera.

Viimase vooru eel hoiab Ferencvaros tabelis 54 punktiga kolmandat ja Ujpest 32 punktiga 12. kohta. Kaposvari on kindlalt viimane.

Kaarel Täll

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

PROBLEEM. Korvpalliklubid on kaotanud lootuse, et stipendiumite keelustamisega kaasnevale olukorrale leitakse lähiajal lahendus.

Selgust pole, aga tegutseda tuleb TTÜ ja Soku teed võivad lahku minna

peep pahv

sporditoimetuse juhataja

Tulevikuplaanide tegemisel peaks olema äraootaval seisukohal, aga kurb on see, et tegelikult pole meil midagi oodata… lahendust ei paista kusagilt tulemas,» rääkis Tartu Ülikooli spordiklubi korvpallidivisjoni juht Andres Ottender. Tema ja teiste Eesti korvpalliklubide eesotsas olevate inimeste mure on ühine: pärast maksuameti ristikäiku Eesti spordis laialt kasutatud stipendiumite maksustamise vastu pole endiselt selgust, kuidas saavad klubid tuleval hooajal tasustada oma mängijaid ja treenereid.

Segane seis Esmaspäeval toimus korvpalliliidus sellel teemal meistriliiga klubide koosolek, kuid suurt kasu polnud sellestki.

«Lootsin, et sellel koosolekul kujuneb välja ühine arusaam, kuid tegelikult mingit selgust ei saanud. Olukord on klubide jaoks täpselt sama segane nagu kõik viimased kuud,» sõnas Rapla korvpalliklubi tegevjuht Jaak Karp.

Korvpalliinimestel on teada vaid see, et kultuuriministeerium palus alaliidul koguda selgitusi, mida stipendiumite maksustamine neile tegelikult kaasa toob, kuid vastuste analüüsimine võtab ilmselt kaua aega ning suve jooksul pole lahendust loota.

«Tegelikult oleks pidanud selliseid asju uurima enne, kui mõnedele klubidele kaela karati. On selge, et riik ei saa aru, mida nende tegevus spordi jaoks tähendab,» leidis Karp.

«Ettevõtjatelt kooritakse nagunii seitse nahka. Nad maksavad kõiksugu makse, ja kui nad leiavad võimaluse toetada sporti, läheb ka sellest summast nüüd suur osa riigile.»

Rapla korvpalli hing kinnitas siiski, et vaatamata kõigele ei kavatseta istuda, käed rüpes, ning kindel on see, et mingil

Suure tõenäosusega jääb tuleval hooajal Eesti meistriliiga klubides leegionäre vähemaks ja rohkem näeme pildil olevate eestlaste (vasakult) Rain Veidemani, Gert Dorbeku ja Joosep Toome ning nende sõprade heitlusi. foto: mihkel maripuu

kujul tegevus jätkub. Tegelikult ongi meistriliiga klubid jõudnud arusaamale, et vaatamata ebakindlusele tuleb hakata tegelema uue hooajaga. «Selguse saabumisse pole lihtsalt usku,» selgitas Ottender.

Rock ei pea alustama päris tühjalt kohalt, viie mängijaga – Janar Taltsi, Augustas Peciukeviciuse, Marek Doronini, KentKaarel Vene ja Kristen Meisteriga – on neil kehtivad lepingud ning see on seltskond, kelle ümber saab meeskonda edasi ehitada. Ottenderi sõnul võivad aga ebakindlas olukorras jääda mõne lahkunud välismaalase kohad uue leegionäriga täitmata. Rock on huvitatud ka peatreener Gert Kullamäe jätkamisest ning esimene avatud kaartidaga kõnelus on temaga juba ka peetud.

Värske Eesti meister Kalev/ Cramo tegutseb märksa ettevaatlikumalt, teisisõnu on kõige rohkem äraootaval seisukohal.

Maksuamet tegeleb personaalselt just nendega ning klubi pea kohal ripub kirvena nõue, et seni makstud stipendiumitelt tuleb tagantjärele tasuda ka makse. See tähendaks aga sisuliselt Eesti esiklubi hukku.

Kalev kutsuti aru andma Tulevaks nädalaks on Kalevi esindajad kutsutud maksuametisse vestlusele, et teatud küsimusi täpsustada. «Mida sa sellises olukorras ikka nii väga tegutsed,» nentis Sibul, ent tunnistas samas, et mõne mängijaga on ta siiski igaks juhuks veidike juttu teinud.

Rakvere Tarva peatreener ja juht Andres Sõber on kordu-

valt kinnitanud, et tema klubi stipendiumite teema ei puuduta, kuna nad seda süsteemi ei kasuta. Samas ei julge temagi teha uueks hooajaks väga suurejoonelisi plaane, kuna lõppenud hooaeg oli rahaliselt väga koormav.

«Kindel on see, et eurosarja me enam lähiaastatel ei mängi.

Sai see asi järele proovitud, aga rahaliselt on see ikka paganama valus,» tõdes Sõber, kes esialgu tegeleb veel lõppenud hooaja asjade klaarimisega ega ole uue hooaja peale väga tõsiselt mõtelnud. «Tahaks teha midagi Serbia süsteemi sarnast, kus meeskonnas on noored mehed, kes soovivad ennast tõestada ja kuhugi jõuda, ning neid toetavad mõned vanemad ja kogenumad mängijad.»

Rapla klubi juhtiv Karp ka-

Eesti korvpallikoondise peatreeneri Tiit Soku ja kahel viimasel klubihooajal tema tööandjaks olnud TTÜ teed võivad lahku minna. TTÜ tänavune hooaeg polnud kuigi edukas – Eesti meistriliiga veerandfinaalis kaotati Tallinna Kalevile ja rahvusvahelises üliõpilasliigas ei suudetud mullu võidetud meistritiitlit kaitsta. Lisaks pärsib neidki teadmatus, kuidas saab uuel hooajal treenereid ja mängijaid tasustada.

«Tuleval nädalal on klubi juhatuse koosolek, siis saavad asjad selgemaks,» rääkis TTÜ spordiklubi juht Heino Lill.

«Probleeme on palju. Võtame kasvõi palgad… Tiit pole ju kõige odavam mees.»

Peatreeneri tegevuse kritiseerimisest Lill siiski hoidus, märkides vaid, et meeskonda tabas justkui kahepunktiliste kaotuste needus. «Eesti liiga veerandfinaalis kaotasime Kalevile kahe punktiga, üliõpilasliigas langesime konkurentsist pärast kahepunktilist kaotust Belgradi ülikoolile ja isegi SELLi mängudel jäime Šiauliaile alla kahe punktiga,» loetles Lill hooajale pitseri vajutanud saatuslikke hetki. PM

vatseb lähiajal oma mõttekaaslastega kokku istuda ja vaadata, kuidas saaks meeskonda uueks hooajaks komplekteerida – silmapiiril olevat isegi uusi toetajaid.

«Isegi see, kui peame maksma kahe treeneri ja füsioterapeudi töötasudelt kõik maksud, on klubi jaoks väga suur löök,» tõdes Karp. «Mängijatele on keeruline väärilist tasu maksta – need, kelle tase vähegi kannatab, lähevad Eestist minema ja siinse liiga tase kukub. Kui aga pole enam õiget taset, kaob tribüünidelt publik, ja see viib omakorda sponsorite huvi vähenemiseni.» Karp kinnitas, et peatreeneri kohal soovitakse jätkuvalt näha hooaja lõpus sellele postile asunud Aivar Kuusmaad. «Huvi on mõlemapoolne,» väitis ta.

Penaltidraama jättis Eesti finaalikohata kristjan jaak kangur Liepaja

JALGPALL. Eesti jalgpalli-

koondis kaotas Balti turniiri poolfinaalis Lätile valusal moel penaltiseerias, kui Läti koondise väravavaht Andris Vanins tõrjus suurepäraselt teise eestlasena löönud Martin Vungi penalti ja neljandana löönud Karol Mets saatis palli posti. Kuna ükski lätlane ei vääratanud, läheb Eesti homme peetavas 3. koha mängus Ventspilsis vastamisi Soomega, kes jäi teises poolfinaalis mõnevõrra üllatuslikult 0:1 alla Leedule. Mängu ainsa värava lõi 41. minutil karistuslöögist Arvydas Novikas.

Mängu alustas Eesti üsna

hoogsalt, püüdes äärtelt Sander Puri ja Sergei Zenjovi kaudu kesktormaja kohal mänginud Henri Anieri otsida ja sealtkaudu rünnakuid üles võtta. Poolaja keskel lasi peatreener Magnus Pehrsson Zenjovil ja Anieril rollid vahetada, kuid suurt tulu sellest ei sündinud, pigem vastupidi. Lisaks pidi Zenjov paraku enne poolaja lõppu vigastuse tõttu platsilt lahkuma ning avapoolaja lõpus kadus Eesti ründemäng täielikult.

Võrdlemisi kinniselt ja eksimusterohkelt kulgenud poolaja viimasel minutil tuli hoopis Sergei Pareikol kõik oma oskused mängu panna, kui ta päästis nurgalöögi järel Eesti kindlana tundunud väravast.

Teist poolaega alustas aktiivsemalt Läti, kuid taas rünnakuteraviku tippu nihkunud Anieri kaudu hakkasid eestlastelgi jälle šansid tekkima. Veerand tundi enne lõppu mängis korraks sähvatanud Vassiljev Vaninsiga silmitsi vahetusmehe Gert Kamsi, kuid lätlaste väravavaht jõudis esimesena jaole.

Pehrssonil on EM-valiktsükli eel katsetamiseks veel mänge, kuid ka mõtteainet, sest lätlased suutsid näiteks pea täielikult mängust välja lülitada Konstantin Vassiljevi. Ilja Antonovi ja Karol Metsa puhul tuleb kiita mõlema poolkaitsja tegutsemisjulgust, kuid samas lipsas sisse ka palju tehnilist praaki, ning näiteks Mets on tagumise

poolkaitsja rollis veel mõistetavalt nappide kogemustega.

Kui mõni päev tagasi saatis Eesti Lillekülas ovatsioonidega platsilt ära oma sangari Andres Operi, siis eile sai Liepaja staadioni publik tänada Läti koondise jaoks vähemalt sama legendaarset meest – ründaja Maris Verpakovskis pidas oma 104. ja viimase koondisemängu. Oma väravatega lätlased 2004. aasta EM-finaalturniirile aidanud ja kokku Läti särgis 29 väravat löönud 34-aastane mees, kes jõudis mängida nii Kiievi Dinamos kui ka Hispaania kõrgliigas, viibis Eesti vastu platsil napid tosin minutit. Lahkudes sai Verpakovskis kingituseks oma nimega Eesti koondise mängusärgi.

Karol Mets (nr. 4) lõi eestlaste viimase penalti posti.

foto: tairo lutter

POSTIMEES, 30. MAI 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2384, SPORT@POSTIMEES.EE

Eesti ei suutnud eile slovakkide rünnakuid kuidagi pidurdada.

foto: volley.ee

VÕRKPALL. Eesti võrkpallikoondis sai EM-valiksarjas teise kaotuse, kui jäädi 0:3 alla Slovakkiale.

Liiga palju eksimusi maksid Eestile mängu mariel gregor Kreeka

E

esti meeste võrkpallikoondis jätkab Kreekas Pireuses EM-valikmängudega.

C-alagrupi teise turniiri avapäeval kohtuti Slovakkiaga ning sarnaselt avamänguga said slovakid 3:0 võidu. Eesti mängu iseloomustasid rohked vead. «Nagu eelmiseski kohtumises – tegime liiga palju lihtsaid vigu. Kui saime servi hästi kätte, ei suutnud seda punktiks lüüa,» sõnas peatreener Gheorghe Cretu.

«Juhkami (Martti Juhkami – toim) mängib hästi, aga teine nurgaründaja jääb nõrgaks ja nii on raske,» sõnas Cretu Keith Puparti kohta. Puparti asemel sekkus juba avageimis Robert Täht, kes viibiski suurema osa kohtumisest platsil. «Lihtsaid vigu tegid täna peaaegu kõik ja see meile mängu maksiski,»

LÜHIDALT sport.postimees.ee

L

Zopp langes Prantsusmaal konkurentsist välja Jürgen Zopp (ATP 335.) langes Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel teises ringis konkurentsist välja, olles kaotanud 2:6, 4:6, 4:6 serblasele Dušan Lajovicile (ATP 84.).

Kohtumine kestis üks tund ja 35 minutit. Eile sai kindla võidu aga maailma esireket Rafael Nadal, kes alistas teise ringi kohtumises 6:2, 6:2, 6:3 austerlase Dominic Thiemi. Võidukas oli ka Andy Murray, briti jõud käis 6:3, 6:1, 6:3 üle austraallasest Marinko Matosevicist.

lisas Cretu. «Oliver (diagonaal Oliver Venno – toim) oli samuti kehv, nii ei saa me sellise vastasega konkureerida,» lisas Cretu.

Avageimis jäi Eesti kiirelt 5:10 kaotusseisu, Venno jäi selgelt hätta vastaste bloki vastu ning peatreener Cretu saatis juba avageimis tema asemel väljakule noore diagonaalründaja Renee Teppani, kes tegi oma esimeses pikas mängus korraliku esituse. Oma emotsionaalsuse poolest tuntud 20-aastane Teppan ergutas ka vanemaid koondisemehi, ent pööret ei toonud mängu temagi. Avageim kaotati 18:25.

«Ei olnud minu jaoks kõige

Tabloo EM-valiksari, Kreeka Pireus Tabeliseis: 1. Slovakkia

9 punkti

2. Kreeka

9 punkti

3. Eesti

6 punkti

4. Ungari

0 punkti

parem päev. Füüsiliselt on seis okei, väsimust ei tunne ja ei teagi, miks välja ei tulnud,» kommenteeris Venno oma esitust.

«Teppan oli väga hea, tegi esimese korraliku partii koondise eest ja selle üle on hea meel.

Vigastatud Teppan: seis on halb ««Tennisisti küünarnukk» on diagnoos ja seis on halb,» sõnas võrkpallikoondise diagonaalründaja Renee Teppan pärast EM-valikmängus Slovakkialt saadud 0:3 kaotust.

Teppan sekkus Oliver Venno asemel mängu juba avageimis ja vii-

bis väljakul kogu kohtumise. «Kuus nädalat on see jama kestnud ja ega seis koondisemängude ajal paremaks ei lähe. Käisin ka laserravis ja tegin ühe tabletikuuri, aga kui pidevalt trenni peale kütad, siis ta ei parane. Elan valuvai-

Indiana suutis kaotusseisu vähendada Korvpalliliiga NBA idakonverentsi viiendas finaalmängus võitis Indiana Pacers 93:90 Miami Heati ning nende finaalilootused jäid veel napilt ellu. Miami juhib nelja võiduni peetavat seeriat 3:2 ning on NBA finaalist ühe võidu kaugusel. Indiana parimana viskas Paul George 37 punkti. Miami poolelt tegi aga ebatavaliselt kehva esituse superstaar LeBron James, kelle arvele jäi 24 minutiga kõigest seitse punkti. Heati parimana viskas Chris Bosh 20 punkti.

gistite toel, aga viimasel ajal on kõvasti hullemaks läinud. Nüüd valutab juba pea terve trenni,» kirjeldas ta. Põletikus liiges vajab lihtsalt puhkust ja enne uue klubihooaja algust tahab Teppan vigastuse kindlasti välja ravida. PM

Chicago lootused püsivad NHLis veel elus Jäähokiliiga NHLi läänekonverentsi viiendas finaalimängus võitis Chicago Blackhawks lisaajal 5:4 Los Angeles Kingsi.

Nelja võiduni peetava seeria üldseis on 3:2 Kingsi kasuks. Viimati kerkis Chicago meeskonna kangelaseks 37-aastane slovakk Michal Handzus, kes teise lisaja kolmanda minuti alguses oma meeskonna võiduvärava viskas.

Suutis palle maha lüüa ja servi lüüa, hea oli vaadata,» tunnustas Venno oma vahetusmeest.

«Me ei suutnud oma serviga neid võrgust eemale suruda ja nad said kiiret mängu ehitada,» lisas Venno.

Teine geim kulges algusest lõpuni tasavägiselt, ent rohked servivead ja muud vead kallutasid geimilõpu taas vastastele – 25:23. Kolmas geim kaotati taas kindlalt 18:25.

Slovakkidel ei teinud vigastuse tõttu kaasa üks liidreid Frantisek Ogurcak, kes avamängus Eesti vastu tõi meeskonna parimana 13 punkti, ent see Slovakkia rünnakuid ei pidurdanud.

«Meie rapsisime ja nemad mängisid väga enesekindlalt. Ühe geimi lõpus oli moment, kus seis oli 23:23, aga teisel pool võrku vennad olid naerul nägudega,» tõi Teppan mängu hästi iseloomustanud näite. «Eks nad said eelmisest 3:0 mängust ka enesekindlust ja tunnetasid, et on kraadi kõvemad.» Täna kell 19.30 kohtub Eesti Kreekaga, kes alistas eile 3:0 Ungari.

Suri ManU omanik Kolmapäeval suri 86-aastasena USA miljardär Malcolm Glazer, kes juhtis 2005. aastal palju kõneainet tekitanud Manchester Unitedi ostmist. Pärast Malcolm Glazeri insulti 2006. aastal võtsid klubi igapäevase juhtimise üle tema pojad Joel ja Avram. Seega ei tohiks Malcolms Glazeri surm klubi juhtimises erilisi muutusi kaasa tuua. Perekonnale kuulub 90 protsenti Manchesteri suurklubist ning see on omakorda võrdselt jagatud kuue Malcolm Glazeri poja vahel.

Kas MMi eel tegeleti kihlveopettusega?

Kolmapäeval toimunud Nigeeria ja Šotimaa jalgpallimäng sai skandaalse maigu juba enne kohtumise algust, kui Briti ametivõimud hoiatasid, et nigeerlased üritavad kihlveopettust.

Lõpuks lõppes kohtumine 2:2 viigiga. Teise poolaja alguses lõi Azubuike Egwuekwe kahtlusi tekitava omavärava. Ühes olukorras jäi aga kummalise käitumisega silma Nigeeria väravavaht Austin Ejide, kes palli tsenderduse järel oma väravasse viskas. Selle värava jättis kohtunik lugemata.

20 || REIS || POSTIMEES, 30. MAI 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

BRASIILIA. Kuuldused kergemeelseid turiste kõikjal varitsevatest röövlitest osutusid pisut liialdatuks.

REIS Esmaspäev KASU

Salvador – aplaus päikesele

Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

arko olesk TLÜ/Postimees

E

i saa öelda, et oleksin kartnud, kuid muretsema panid reisihoiatused küll. Salvadoris tuleb olla ettevaatlik, kirjutasid kõik reisijuhid. Väljaspool turistitänavaid üksi ringi uidata ei tasu ja pimedal ajal tuleks neistki eemale hoida. Tänavaröövid on tavalised.

Ja kui kaks nädalat enne reisi kirjutasid ajalehed veel sellest, et linnapolitsei streigi ajal kasvas mõrvade arv linnas hüppeliselt ning kesklinnas algasid rüüstamised, nii et keskvalitsus oli korra tagamiseks sunnitud armee kohale saatma, tõmbas see kulmu kipra.

Riskide hajutamiseks pidi lõivu maksma muude mugavuste arvelt: uus nutitelefon jäi koju ning üle ookeani sõitis kaasa tolmune vanur, samuti sai välja otsitud patareisid õgiv kümne aasta vanune digiseebikas (mis seletab loo juures olevate piltide tuhmust). Peaasi, et kahju ei oleks, kui nuga kõril.

Raha sai laiali jaotatud mitmesse kohta ja neist nii mitu korda ümber tõstetud, et lõpuks enam ei mäletanudki, kus ja kui palju reaale on. Linna peale minnes haarasin kergeks sihtmärgiks kaasa riidest õlakoti väheolulise kraamiga.

Et selline olukord, kus nii külalistel kui linnaelanikel sagedase regulaarsusega midagi loovutada tuleb, on Salvadoris tõesti normaalsus, taipab tavapärastest õhtujuttudest teiste konverentsikülalistega.

«Jah, mult rebiti ära ehted, ja nägin pealt veel kolme röövi,» kehitab üks vestluskaaslane äsjast linnakülastust meenutades õlgu.

sub aga sealsest hubasusest kiiresti välja pilk peamisse ärija kaubanduspiirkonda, mida on ülalt vaadates kerge pidada tondilossidega asustatud slummiks. Tühjade aknaaukudega kõrghoonete tänavapinnal käib aga tuttav suurlinlik sagimine.

Sinna alla saamiseks tuleb kasutada üla- ja all-linna ühendavat lifti või raudteed, soovitab tungivalt kohalik turismiametnik, kes väljakul seistes on esialgu silmanähtavalt solvunud, kui peame teda järjekordseks midagi paluvaks ligitikkujaks ja üritame temast välja tegemata edasi marssida. Meie veenmiseks osutab ta ametlikule logole varrukal ja teeb käeviibetega kaardi kohal kiiresti selgeks, millised piirkonnad on kõndimiseks OK ja millised mitte.

Rannas on kõik võrdsed

Salvadori linnapilt on lähemal vaatlusel otsekui kummaline segu Tiskrest, Lasnamäest ja Kopli liinidest.

sõitsid ja vahejuhtumiteta kohale jõudsid.

Kuid Salvadori, Brasiilia suuruselt kolmanda linna võlud suudavad paanilise ettevaatlikkuse enamasti siiski summutada.

Michael Jackson ja capoeira

Salvadori, Brasiilia suuruselt kolmanda linna võlud suudavad paanilise ettevaatlikkuse enamasti summutada.

Paistab, et igaühel on rääkida oma lugu.

«Politseinikel on suured saapad, nad ei jaksa joosta,» muigab teine, panemata suuremat lootust vanalinnas tänavanurkadel seisvatele mundris meestele. «Ärge kuulake teda, ta on küünik,» soovitab vanahärra abikaasa kõrvalt.

Ja nii tundubki esimesel päeval suure ja kõhus liblikaid tekitava seiklusena, kui seame sammud hotellist paarisaja meetri kaugusel asuvasse välirestorani. Õnneks või kahjuks jääb minu lugudepagasisse vastav pajatus lisandumata. Kas oli abiks ettevaatus ja kõikjal mitmekesi käimine või lihtsalt õnnelik juhus, jääbki teadmata. Vastukaaluks olgu siiski öeldud, et röövimislugude kõrval räägiti jutte ka neist turistidest, kes pimedal ajal (!), üksinda (!) ja bussiga (!) läbi linna

Vanalinna Pelourinho tänavad on ... vanalinnalikud. See tähendab mõnusad lonkimiseks, mööda munakivisillutist künkast alla ja taas üles, astudes sisse mõnda suveniiripoodi, mille peamised meelitusartiklid on hoogsate motiividega kitsad tahvelmaalid.

Laiade seelikutega daamide ja Pelourinho värviliste majade ning kõverate katuste kõrval kohtab neil maalidel ka... Michael Jacksonit. Põhjus lihtne: just selles linnas väntas popstaar video loole «They Don’t Care About Us», mille vaatamine ongi ehk siit kaugelt parim viis tajuda kesklinna tänavate ja väljakute õhustikku. Lisaks esineb videos linna teine

rahvuslik uhkus, trummikogukond Olodum.

Mõnelt väljakult leiab kindlasti capoeira’t harrastava seltskonna, kes ei jäta võimalust kasutamata, et ka turistidest pealtvaatajad sellesse võitluskunsti ja tantsu segavasse liikumisse kutsuda ning pakkuda neile esmalt võimalust teha efektset pilti, löögivalmis jalad pea juurest mööda vuhisemas, ja seejärel müügiks ka DVDd. Uhkete restoranide kõrval leiab vanalinnast ühtlasi selliseid kohti, kus puhvetiroogi saab kaaluhinnaga ning kõht täitub korralikult paari euro eest. Eriti tasub taldrikule tõsta kohalikku hautist moqueca’t – liha või mereandidega –, millele annab iseloomuliku kollase värvuse Bahia osariigi köögis laialdaselt kasutatav palmiõli. Alllinnas meelitavad külastajaid churrascaria’d, kuulsad Brasiilia liharestoranid, kus söö-paljujaksad-hinnad kõiguvad kümne ja mitmekümne euro vahel.

Vanalinna piirile jõudes ki-

VENEZUELA COLOMBIA ECUADOR

B R ASI I L IA PERUU

Salvador

BOLIVIA Sao Paulo TŠIILI

Vaikne ookean

PARAGUAY

Rio de Janeiro

URUGUAY

ARGENTINA Atlandi ookean

Salvadori kuulsaim rand Barra, kus käib pidev pallimäng, mööda libisevad Ipanema-tüdrukud, pähklite või käevõrudega kaubitsejad. Ainsana rikufotod: arko olesk vad idülli horisonti liigendavad konteinerlaevad.

Salvadori linnapilt, lahelt vaadates elegantselt kõrghoonetega pikitud, on lähemal vaatlusel (nojah, see tähendab bussi- või taksoaknast) otsekui kummaline segu Tiskrest, Lasnamäest ja Kopli liinidest. Suure ebavõrdsusega ühiskonnale omaselt sulguvad uhked hooned ja piirkonnad endasse, künkaservi palistavad aga hooned, mida võiks nimetada hurtsikuteks, kui need ei oleks kivist.

Ent on koht, kus kõik brasiillased on võrdsed, ja see on rand. Ei saa käia Brasiilias ja mitte külastada nende kuulsaid randu. Ipanema asub küll teises linnas, kuid Salvadori ja selle ümbruse rannad on maailma vastavates edetabelites kindlalt sees.

Pikemad ja puhtamad rannad leiab linnast väljas, kuni pooleteisetunnise sõidu kaugusel. Turismifirmad pakuvad väljasõite lahes asuvatele saartele.

Linnas asuvaist randadest on kuulsaim Barra. Salvadori lõunatipus asuvast majakast ühele poole jääb kesisema liivaga ja varjulisem, ent tänu lainemurrule surfarite seas armastatum rannalõik. Teisele poole aga mitte just eriti pikk, kuid just selline rand, nagu seda Brasiiliaga seostame: pidev pallimäng, mööda libisevad Ipanema-tüdrukud, pähklite või käevõrudega kaubitsejad.

Ainsana rikuvad idülli horisonti liigendavad konteinerlaevad.

Jah, olles Eestis täielikult mitterannainimene, tuleb tunnistada, et seal päikesevarju all istudes, ees roheline kookospähkel, mille müüjanna kolme osava matšeeteliigutusega avas ja kust kõrrega jahedat magusat piima saab rüübata, on see küll hetk, millest tüünemat on raske loota.

Mõni minut pärast kella viit õhtul vajub päike horisondile.

Hetkel, mil ta selleks päevaks lõplikult pilkude eest kaob, vallandub rannal aplausi- ja tunnustusvilede koor. Obrigado!

postimees, 30. mai 2014 || vaba aeg || 21

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

teater rahvusooper estonia Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 30.05 kl 17.30

Kunstnik Silver Vahtre Kostüümikunstnik Maarja Meeru Osades: Külliki Saldre, Maria Soomets, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger, Jüri Lumiste, Priit Strandberg, Raivo Adlas, Peeter Volkonski jt

Steinberg, Ken Rüütel, Ilo-Ann Saarepera, Tiina Adamson, Priit Põldma (VHK teatrikooli vilistlane) Piletid (10/7)

Valka laululava

KLOOSTRI AIDAS

Kassitoome org

1.06 kl 16

27.07 kl 20

Tryzna Poolast, pilet 5/7

René Eespere oratooriumi “ANTE LUCEM” esiettekanne EESTI RAHVUSMEESKOOR, EESTI KAITSEVÄE ORKESTER Ilona Bagele (metsosopran, Läti Rahvusooper) René Soom (bariton, Rahvusooper Estonia) Dirigent PEETER SAAN Koostöös Valga ja Valka linnavalitsustega

SUVEKONTSERT 2014 Kaunid ooperiaariad ja avamängud Dirigent Paul Mägi Tasuta!

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS

Ugala Teater

30.05 kl 19

Ugala kassa on avatud E-L 12 - 19, tel 433 0777 ja pühapäeval üks tund enne etenduse algust.

MEDEA

31.05 kl 19 Tannhäuseri osas Ivar Gilhuus (Norra), Wolframi osas Lauri Vasar (Hamburgi Riigiooper)

TANNHÄUSER

R. Wagneri ooper Dirigent: Arvo Volmer Osades: Ivar Gilhuus, Heli Veskus, Lauri Vasar, Märt Jakobson, Mart Madiste, Jassi Zahharov jt 1.06 kl 12

TALLINNA BALLETIKOOLI GALA 3.06 kl 19

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Janne Ševtšenko, René Soom, Maris Liloson, Urmas Põldma, Juuli Lill, Väino Puura jt 4.06 kl 19

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Eve Andre, Aleksandr Prigorovski, Olga Rjabikova jt

Eesti Draamateater Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

SUUREs saalis

Vargamäe rehetares 30.05 kl 14 31.05 kl 19 Reserveeritud!

VANAD JA NOORED

Anton Hansen Tammsaare Dramatiseerinud Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

Kuressaare Linnateatris 3.06 kl 11 ja 13

SUUR MAALRITÖÖ

Ellen Niit, lastele Lavastaja ja kunstnik Oleg Titov, Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov.

Kuressaare Kultuurikeskuses KALMISTUKLUBI

Ivan Menchell Lavastaja Allan Kress, Kunstnik Jaak Vaus.

Tornimäe Rahvamajas 4.06 kl 19

KALMISTUKLUBI

Ivan Menchell Lavastaja Allan Kress, Kunstnik Jaak Vaus.

Endla Teater Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

suures saalis

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret Saul-Gorodilov Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

TOPELTELU

Laitse Graniitvillas 10.06 kl 19 Esietendus!

11., 12., 13., 15., 17., 19.06 kl 19

KASS TULISEL PLEKKKATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

Teater Vanemuine Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust.

Tel. 744 0165.

Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 t. enne etendust www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

NOKIA Kontserdimaja 30.05 kl 19 Lisaetendus!

EVITA

A. L. Webberi muusikal Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas jt.

31.05 kl 19 Lisaetendus!

EVITA

A. L. Webberi muusikal Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas jt.

Tartu Ülikooli vanas kirikus

Jakobi 1, Tartu Ainult 8 etendust!

4.07 kl 20 Esietendus!

5., 6., 8., 9., 10., 11., 12.07 kl 20

KAJAKAS

Anton Tšehhovi komöödia kahes vaatuses Lavastaja Tiit Palu

KUULAMISED: «Uputiit»

A.H.Tammsaare katkeid loevad Theatrumi näitlejad + Peeter Margus viiulil, pilet 5/10/15/20

VAT Teater Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaalis 30.05 kl 18 Reserveeritud!

FAUST

A. Toikka 9., 10., 11.06 kl 18

’’Masohhisti pihtimus’’

R.Sikora. Lavastaja: Christian Römer. Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder

Rahvusraamatukogu Tornisaalis 5.06 kl 18.30

POP, mida sooviksin jagada H. Hütt ja S. Põllu

Von Krahli Teater

30.05 kl 19

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd.

Osades: Sepo Seeman, Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar

Rakvere Teater Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

Palmse mõisa moonakatemaja 30.05 kl 13 2., 3., 4., 14., 20., 21., 22., 27., 28.06 kl 13 27., 28.06 kl 16

Mina olin veel väikene (lav. Ivo Eensalu)

Järvakandi kultuurihall 30.05 kl 19

Elu ja kuidas sellega toime tulla (lav. Üllar Saaremäe)

Tooma talu

Lääne-Virumaa, Uusküla 13., 14., 18., 19., 20., 21., 22., 26., 27., 28.06 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Piletid : Kloostri Aidast (E-R 9-19, L 12-19), Theatrumi kassast (T 12-17), Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889 theatrum@theatrum.ee

Esna mõisas 6.06 kl 19 Esietendus!

8., 9., 10., 11., 12. ja 13.06 kl 19

Kajakas

A. Tshehhov. Lavastaja: Maria Peterson. Kostüümikunstnik Kristiina-Hortensia Port.

Muusikaline kujundus Eva Eensaar. Osades: VHK XVI teatrilennu õpilased: Stefan Peetri, Anna Kristin Peterson, Steffi Pähn, Karl Valkna, Henri Georg Viies, Jakob Tulve, Lotte Krall, Hanna Aunin, Nils Mattias

Liivimaa laulupidu “CIMZE KOOD”

Eesti Interpreetide Liit

Piletid eelmüügis Piletilevis, Piletimaailmas ja Von Krahli Teatri kassas (Rataskaevu 10, iga päev kl 9-23) www.vonkrahl.ee

Noblessneri kvartalis, Jahtklubi II-korrusel 7.06 kl 19 Esietendus!

9., 10., 11., 12., 13., 14., 17., 18., 19., 20.06 kl 19

Solarise needus

Von Krahli Teatri kosmoseodüsseia Stanislaw Lemi romaani “Solaris” ainetel.

Etendusel on vene- ja ingliskeelsed subtiitrid.

Lavastaja: Marianne Kõrver Dramaturg: Taavi Eelmaa Osades: Taavi Eelmaa, Mari Abel, Ivo Reinok, Tõnis Niinemets

Teater NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee 30.05 kl 19 Eelviimane etendus

26. lennu finaalnädal: NO63 Pedagoogiline poeem 31.05 kl 19 Viimane etendus!

26. lennu finaalnädal: NO63 Pedagoogiline poeem 3., 7., 9., 10.06 kl 19

NO51 Mu naine vihastas 4.06 kl 19 Esietendus!

5., 6., 11., 12., 13., 14.06 kl 19 7.06 kl 16

NO50 Lenni

16.06 kl 19 Esietendus Eestis!

17., 18., 19.06 kl 19

Et keha mäletaks (Memories for Life)

kontsert Eesti Kontsert

www.concert.ee

Valga Jaani kirik 30.05 kl 19

Kontserdisari “Muusika Eestimaale” EESTI RAHVUSMEESKOOR Dirigent Andrus Siimon Kunileid, Thomson, Läte

Suure Munamäe vaatetorn (Haanja) 30.05 kl 20 Vabaõhukontsert

“SUVÕ ALOSTUS SUURÕ MUNAMÄE PÄÄL” Ansambel BOMBILLAZ Kaastegev Jaak Lutsoja (akordion)

Järvakandi kirik 16.07 kl 19

Kitarriduo Jelena Ossipova ja Daniel Julle

Kavas: Vivaldi, Cardoso, Fleury, Paco de Lucia, Rudnev (5€, 3€)

Kadrioru Kunstimuuseum info: www.lossimuusika.ee

Corelli Music

Vaata lisa: www.corelli.ee

Toompea muusikasalong (Kiriku 6, Tallinn) 30.05 kl 20

Kevadkontserdid – OBOEHALDJAS

Esinejad: HELI ERNITS (oboe) ja keelpillikvartett KAVAS: Mozart, Bax, Eller, Tormis, Kõrvits Piletid Piletilevist soodsamad!

Eesti Jazzliit

1.06 kl 17

LOSSIMUUSIKA

Piletid Piletilevist ja kohapeal (6€ - 10€) www.interpreet.ee

Kadrioru Loss 1.06 kl 17 KÄDY PLAAS (sopran) & MARJE LOHUARU (klaver) Kavas: S.Barber, D.Argento, A.Copland, B.Britten, L.Bernstein Koostöös Loovüksus MTÜ-ga

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA

Mustpeade maja 5.06 kl 19

3.06 kl 19

13.06 kl 19 Esietendus!

14., 15., 17., 18., 19.06 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

3.06 kl 20

31.05 kl 19

Dir. Raili Vahermägi ja Eivin Toodo Collegium Consonante Ensemble Ivo Lille (saksofon) Kavas: Haydn, Kõrvits (7€, 5€)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hooaja lõppkontsert «EMTA AASTA MUUSIKAS»

Kavas eri osakondade parimad palad. Piletid 5/3 eurot (müügil kohapeal) ema.edu.ee/kontsert

PlMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Laagna Vanatare 14.06 kl 19

„Hingemuusika“ Pühendatud leinapäevale

Oksana Sinkova (flööt) Tatjana Lepnurm (harf) Kavas: Saint-Saens, Massenet, Bach-Gounod, Schubert Vaba sissepääs XXII Rapla Kirikumuusika Festival 15.- 25. juuli 2014

Rapla kirik 15.07 kl 19

FESTIVALI AVAKONTSERT

Credo-Allika Kammerkoor

KÄDY PLAAS, sopran MARJE LOHUARU, klaver ARVO LEIBUR, viiul Kavas Argento, Barber, Bernstein, Britten, Copland, Gershwin Korraldajad Loovüksus MTÜ ja Eesti Interpreetide Liit

Piletid kohapealt, Piletilevist ja Piletimaailmast.

Info: www.jazz.ee

NO99 Jazzklubi 30.05 kl 22

Kevadhooaja lõpujämm

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

G. Schiavoni ballett Dirigent: Risto Joost Osades: Luana Georg, Sergei Upkin, Abigail Sheppard, Aleksandr Prigorovski jt

Keskaja muusika ja tants

(Läti)

22 || kuulutused || postimees, 30. mai 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Kord juhtub nii, et ema läheb ära ja teda hoida enam te ei saa.

Lehta Kadakas Avaldame sügavat kaastunnet Maire Lembergile perega ema, vanaema ja vanavanaema surma puhul. Terje, Merike, Heli, Heldi, Vaike, Külliki, Aili, Vambola, Tõnu, Kalev ja Toomas

Arnold Kask

Rein Kasemaa Mälestame ülikoolikaaslast ja avaldame kaastunnet omastele.

TPI mehaanika teaduskonna kursusekaaslased

4. VII 1922 – 26. V 2014

Mälestame kauaaegset Antsla Sovhoostehnikumi direktorit.

Meie sügav kaastunne omastele.

1968. aasta B-kursuse agrokeemikud ja kursusejuhataja

Soe kevadtuul võttis sul käest, viis sinna, kust tagasi ei tulda.

Tiiu Kiisk

18. VII 1934 – 23. V 2014

Südamlik kaastunne tütardele Margele ja Evele ning õele Reedale peredega ema, õe ja vanaema kaotuse puhul. Ülikoolikaaslased Helgi, Maire, Lea, Taivo, Harri ja Hillar

Ostan sõjaaegseid Eesti rahvus­ värvides varrukaembleeme (maksan 70 €/tk). Tel 5613 8008.

Südamlik kaastunne dotsent Madis Lepikule kalli ema

Linda Lepiku surma puhul.

Kolleegid Tallinna Ülikooli Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudist

Hooldusniidukite müük ja rent.

Valmistatud USAs. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Müüa tuhkpuu ja viirpuu hekiistikuid, 80 senti/tk.

Tel 5693 4121.

Rullsilo valmistamine teenus­ tööna (niitmine, pressimine, kiletamine). Tel 505 3095.

Müüa mesitarud. Tel 518 6559.

Helmi Päärti Avaldame kaastunnet pojale.

Puurmani mõisakooli pere

Mihkel Aru

Tartu LV sotsiaalabi osakond palub ühe nädala jooksul alates teate avaldamisest ühendust võtta Ene Nõu (sünd 17. II 1938) lähisugulastel matuste korraldamiseks.

Tel 736 1306 või Raekoja plats 3 (tuba 103).

Ennustamine kaartidega.

Tel 550 0093.

Kaardid ennustavad.

Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

Katuste pesu. Tel 5638 8994.

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu 6. juunil. Tel 5550 5017. Ühemeheorkester. Tel 5647 2730.

Märgid ja portselankujud – ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217.

Vajame au-pair'i väikesse perre Malmös/Kopenhaagenis, palk 50 Taani kr/h (u 6,5 €/h; nt 40 h/ nädalas = u 1100 € kuus), tööaeg kokkuleppel, elamine peres.

Kirjutada inglise v taani k: p.marianne.k.1@gmail.com, Marianne

Eda Räst Unustamatut kursusekaaslast mälestavad TRÜ 1965. aastal lõpetanud hambaarstid.

Sügav kaastunne lahkunu omastele.

Siiras kaastunne Kristjan Kasele armsa isa

Arnold Kase kaotuse puhul. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste pere

Arnold Kask

Irina Vares

26. VIII 1949 – 28. V 2014

Tallinna Haridusamet

Teatan sügava kurbusega oma poja

Priit Velgre

25. IX 1973 – 28. V 2014

Taimi Ruus

Mälestame kauaaegset head kolleegi

Tiit Lehistet

Südamlik kaastunne kallile Maretile armsa isa

Lehta Kadakase

Sõbrad ja kolleegid Alexelast

Avaldame sügavat kaastunnet Tiina Vainrauhile kalli ema surma puhul.

Avaldame kaastunnet Tiidule perekonnaga armsa ema, ämma, vanaema ja vanavanaema kaotuse puhul.

Töökaaslased RMK Kirde regioonist

Lehta Kadakas

Mälestame kauaaegset ja lahket naabriprouat ning avaldame kaastunnet Lyle, Mairele ja Sirjele peredega kalli

kaotuse puhul.

Mälestame

surma puhul. Tallinna Lastehaigla Kesklinna Lastepolikliinik

Südamlik kaastunne Ly Mikheimile perega ema ja vanaema surma puhul.

Naiskoor Tuule

Maris Parmase

Maria Päss

surmast.

Leinab ema Riina. Ärasaatmine 31. skp. kell 10 Paldiski mnt. 68 matusebüroo saalist. Pärgi mitte tuua.

20. VII 1936 – 24. V 2014

Lehta Kadakas

Avaldame sügavat kaastunnet Juhanile kalli ema

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 3. juunil kell 15 Viljandi Jaani kirikust metsakalmistule.

Südamlik kaastunne Janele perega ja teistele lähedastele.

Liina ja Tarmo, Liivi ja Tarmo, Kaja ja Jaak ning Kadi, Elo

Kallid Ly, Sirje ja Maire peredega, südamlik kaastunne armsa ema kaotuse puhul.

Perekonnad Pilipenko, Sepp ja Kurvits

Päike paitagu su kalmu, kuu ja tähed valvaku.

Teatame kurbusega, et lahkus meie kallis õde, abikaasa, ema ja vanaema

Avaldame sügavat kaastunnet Maret Jahule isa

Rein Leola

Rein Leola kaotuse puhul.

Kolleegid Kesklinna lastepolikliinikust

Avaldame sügavat kaastunnet Madis Lepikule armsa ema

Taimi Ruus Mälestame kallist klassikaaslast ja avaldame sügavat kaastunnet omastele.

Tartu II keskkooli 1950. aasta lennu 11d klass

Eda Räst

Kersti Teeäär Mälestame meie hulgast lahkunud head sõpra ja avaldame kaastunnet omastele. Endised töökaaslased Keskkonnakaitse instituudist

Südamlik kaastunne perekond Möksile kalli ema, vanaema ja vanavanaema

Kersti Teeäär

Mart Reim

Maiu Kuldkepp

Südamlik kaastunne omastele

Mart Reimi kaotuse puhul.

Ermo vanematega

Mälestame

Aare Tiisvälja

Südamlik kaastunne Kaja Aidlale kalli venna

Ellen Madal

Südamlik kaastunne Mallele laste peredega kalli abikaasa, isa ja vanaisa kaotuse puhul.

Hilda, Helga, Meedi

Kersti Teeäärt Südamlik kaastunne omastele.

EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituut

Silvi Saar

Mälestame ning avaldame südamlikku kaastunnet Robertile perega kalli ema, ämma ja vanaema kaotuse puhul.

Silvi perega

surma puhul. Elga ja Arend

Mälestame head kolleegi

Kaastunne lähedastele.

Liebergid

surma puhul. Tallinna Ülikooli matemaatika osakond

Ellen Madali

Kersti Teeäärt Sügav kaastunne lähedastele.

Veemajanduse osakond Eesti Maaülikool

Siiras kaastunne dr. Kristin Räst-Kalliole ema surma puhul.

Maxilla Hambakliinik

Avaldame kaastunnet Ivi Lentsiusele perega armsa ema ja vanaema surma puhul.

Sõbrad Õvanurmest

Linda Lepiku

Mälestame oma direktorit.

Antsla Põllumajandustehnikumi 13. lennu lõpetanud

Mälestan oma ema. Matusetalitus 8. juunil kell 13 Maarja-Magdaleena kirikus Haapsalus.

Andrus Kuldkepp

Ostan merevaiku (keed, prossid).

Tel 5801 7103.

Töökaaslased Eesti Töötukassast

Helma Hõim

11. IV 1922 – 22. V 2014

Märkide ja antiigi ost kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217.

surma puhul.

kaotuse puhul.

Töökaaslased SEB Kontaktikeskusest

kaotuse puhul.

Maja 1 naabrid Nõunist

Otsitakse koduabilist, vähemalt algtasemel inglise keelt kõnelevat kuni 25-aastast naisterahvast Leetu Klaipedasse. Hästi tasustatud töö ja head tingimused. Tule vestlusele 1. juunil Pärnu postimajja kell 12.

Tel +370 867 234 4797, +370 4648 6364.

Urmas Paaveli

ja avaldame sügavat kaastunnet omastele.

Perekond Valdmann

21. XI 1937 – 23. V 2014

Pakkuda võib kõike: märke, raha, vanavara, kl 10–16 Kadaka tee 36, Tallinn. Tel 655 0040.

Kasutatud raamatute ost Tallinnas, Tartus. Tel 734 1901.

Mälestame kauaaegset õppealajuhatajat

Avaldame südamlikku kaastunnet Silvi Lillemetsale isa

Müüa maja Ida-Virumaal Avinurme vallas Lepiksaare külas (ü-p 205 m², krunt 1,9 ha, heas korras, 33 000 €, 4,9 ha lisamaa võimalus 6000 €).

Aitame kinnisvara osta-müüa-üürida. Kutseline maakler Peeter Meus.

Tel 506 2212, 786 8080, www.aadlivillakv.ee

ADR-, veoauto- ja taksojuhi ametikoolitused Tallinnas ja Tartus. Tel 507 8230. www.sõiduõppe.ee

Tuul puude ladvus tasa kiigub, me vaikses leinas langetame pea ...

Südamlik kaastunne Meelis Paavelile armsa venna

3. V 1954 – 27. V 2014

Mälestame toredat giidi ja head sõpra.

Sügav kaastunne lähedastele.

Teele Reisibüroo

Kersti Teeäär Mälestame head kolleegi.

Sügav kaastunne omastele.

EMÜ geomaatika osakond

Kersti Teeäär Mälestame ja avaldame kaastunnet omastele.

EMÜ maaehituse osakond

Rein Treimuthi kaotuse puhul.

Munamäe 14 Otepää naabrid

Raivo Vahter Sügav kaastunne Renale isa surma puhul.

Maxilla Hambakliinik

Raivo Vahter Südamlik kaastunne Vaikele lastega kalli abikaasa, isa ja vanaisa kaotuse puhul.

Leinavad Hilje, Aare ja Maire, Raimond.

Raivo Vahter Sügav kaastunne Vaikele lastega kalli abikaasa, isa ja vanaisa kaotuse puhul.

KÜ Mõisavahe 35

Südamlik kaastunne Leale ning lastele abikaasa ja isa

Eduard Vau kaotuse puhul.

Garaažiühistu Mustamäe IV liikmed

OSTAB METSAKINNISTUID Tel 50 72 544

Kollektsionäär ostab erinevaid NSVLi spordimärke. Maksan 15 €/ tk. Tel 5595 8057. Tulen ise järele.

Kambja Vallavalitsuse 22. V 2014 korraldusega nr 156 algatati Kambja vallas Kambja alevikus Kesk tn 2a ja Kesk tn 2b maaüksuste ja lähiümbruse detailplaneeringu koostamine kogupinnaga 0,58 ha. Planeeringu eesmärgiks on maaüksuste sihtotstarbe muutmine ärimaaks ja sinna kauplusehoone ning parkla kavandamine.

ostab

metsakinnistuid ja põllumaid

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Peadpööritavad muutused võtavad ka põlvedest nõrgaks. Kaks hoopi korraga, kuid samas on need väga positiivsed.

Pead endale lihtsalt aega andma.

SÕNN Kui sulle tundub, et keegi sinu juuresolekul hakkab käituma energiavampiirina, siis nii võibki olla. Tõmba oma energia koomale, ja säästad end suurest vaevast.

KAKSIKUD

Uued avantüürid on just need, mida suve hakul vajad. Valge aeg ei ole magamiseks ega muidu looderdamiseks, vaid täiel rinnal elamiseks.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 30. MAI 2014 || VARIA || 23

ERNIE

Barry Peter Barnes – American Chess Bulletin, 1958 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Lh7!

VÄHK Keegi käib sinu elus nagu kuuvarjutus. Mingis asjas on see isik asendamatu, kuid teises asjas ei ole ta üldse vajalik. Küsid endalt, kas sul on ikka sellist suhet vaja.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

LÕVI

Kas keegi sinu lähikonnas on väiklane? Sa ei pea seda taluma ega selle tõttu kannatama. Eriti veel siis, kui selle isiku peas mõlguvad ärategemise mõtted.

NEITSI Muretsemine asju ei muuda. Võimalik, et sinu külmakõhuline käitumine ärritab kedagi ja ta paiskab midagi välja. Siis peaks pilt selge olema, et oled õige suhtumise võtnud.

KAALUD Odavad komplimendid sinu karjääri kohta sind ei kõiguta. Mida aeg edasi, seda enam näed, kellega sul on tegemist. Erilistele lipitsejatele tahaksid jala ette panna.

DILBERT ENNE KUI ALUSTAME MINU TÖÖTULEMUSTE ARUTELUGA, TAHAKSIN MEENUTADA, ET MINU ASENDAMISEKS TULEKS PALGATA KOLM INIMEST.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Saatus võib sind vaheldumisi paisata üles ja alla.

Oleksid nagu hiiglaslikus elu pesumasinas, mis annab hoope, kuid samas ka puhastab vanast saastast.

SIIN ARUTELUL PEAD SINA NÄRVEERIMA, MITTE MINA.

SELLINE MÕTTEVIIS ON VÄGA GOOGLE‛IEELNE VÄRK.

Vastused: 1. Indrek Tegelmann, loojanimi Ints.

2. Maryland ja Mississippi. 3. Viljandi uroloog Tõnu Juul. 4. Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) vapikirja «Fortiter in re, suaviter in modo» tõlge. 5. Moldovas.

AMBUR Oled siis ohver või ei ole? Kindlasti ei ole, sest saatusel on sinu jaoks midagi paremat varuks. Oled tõusuteel sulle meeldiva tipu suunas, kuid see tee on konarlik.

KALJUKITS Satud kokku inimesega, kes paneb sinu kõhus liblikad lendama. Seda eriti veel siis, kui paljastub, et teie minevikus on väga palju sarnast.

JA VÄHIMAGI KRIITIKA PUHUL PANEN MA AMETI MAHA, MIS TEKITAB SULLE TOHUTUID PROBLEEME PERSONALI JA EELARVE OSAS.

1. Onu Uno ristsõnades on pea alati ka vahva karikatuur. Kes on see tuntud karikaturist, kelle oskusi Onu Uno oma ristsõnades esitleb?

2. Nimetage leibkondade keskmiste aastasissetulekute järgi USA rikkaim ja vaeseim osariik.

3. Andrus Ansipi töökohaks on nüüd riigikogu saali tool nr 54. Riigikogu on kui klassiruum, kus on ka pinginaabrid. Kes on Ansipi pinginaaber riigikogus?

4. «Põhimõttes kindel, käitumises tagasihoidlik». Millise organisatsiooni vapikirja eestindus see on?

5. Negru de Purcari on üleilmselt tuntud veinisort. Punast veini valmistatakse viinamarjasortidest Cabernet Sauvignon, Rara neagră ja Saperavi. Veini rüübatakse meelsasti ka kuninglikes perekondades, tootjamaal on vein tuntud kui «Inglise kuninganna vein».

Mis riigis toodetakse Negru de Purcarit?

SUDOKU www.sudoku.ee AKNE

VEEVALAJA Elu muutub vähem harmooniliseks, kuid samas selle võrra humoorikamaks. Tõmbad ligi koomikuid ja muidu naljaviskajaid, kes igas eluolukorras koomikat näevad.

KALAD Hõbekandik võib sinu ees olla, kuid sulle ei meeldi selle annid. Teed oma kandiku ja laod sinna ka asju, mida paljud lausa kahjulikuks peavad.

Kõik sõltub vaatenurgast.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Mis on kiiruse tipp?

See on see, kui kustutad tule ära, võtad riidest lahti ka lähed voodisse ning jõuad enne magama jääda, kui toas pimedaks läheb.

••• «Isa, mida hiired söövad?»

«Kõike, mida leiavad.»

«Aga kui nad midagi ei leia?»

«Siis söövad nad midagi muud.»

••• «Räägitakse, et sääsed hammustavad ainult teatud veregrupiga inimesi.»

«Aga kuidas nad need õige veregrupiga inimesed üles leiavad?»

«Nad teevad pistelist kontrolli.»

••• «Juku, mitu korda pean ma sulle ütlema, et ei tohi mustade sõrmedega klaverit mängida!»

«Aga ma mängin ainult mustade klahvidega.»

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 30. MAI 2014

TOIMETAJA INDREK KUUS, TEL 666 2234, INDREK.KUUS@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

HOMME POSTIMEHES:

SUHETEKÜLG KIRJUTAB, ET VANEMAD VASTUTAVAD LASTE SUVISE TÖÖTAMISE LAABUMISE EEST. EUROOPA

Päikest ikka vähevõitu

TALLINN +14

KÄRDLA +14 HAAPSALU +14

taimi paljak ilmateenistuse sünoptik ik

NARVA +18

RAKVERE +16

PAIDE +15

Madalrõhkkonna vägi on küll vähenemas, kuid hoiab oma hõlma ikka Eesti kohal ega TARTU lase taeval selgeks tõmPÄRNU VILJANDI +16 +15 buda. Ehkki tihe sajune +14 KURESSAARE vöönd kandub Rootsi ja +13 Soome, saame ka meie niisutust – Lääne-Eesti enam, idapoolsed maakonnad vähem.

VÕRU Õhus on sooja 15 kraadi ümber – VALGA +17 +15 vihma all paar kraadi vähemgi.

Täna on pilves selgimistega ilm.

Kohati sajab hoovihma. Puhub KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS muutliku suunaga tuul 2–7 m/s.

Laupäev, 31.05 Pühapäev, 1.06 Esmaspäev, 2.06 Sooja on 12–17 kraadi.

Tallinn +8/+13 +8/+15 +8/+16 Tartu +9/+18 +7/+18 +9/+19 Narva +9/+18 +7/+16 +9/+19 Pärnu +9/+16 +8/+18 +8/+18 Kuressaare +8/+14 +6/+18 +9/+18

Valgerannas õhiti lennukipommid

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Lääne-Eesti pommigrupi demineerijad käisid üleeile Audru vallas Valgerannas, kus mere äärest kaldalt oli leitud kaks lennukipommi ja üks lennukipommi tühi kest. «Kuna leiud olid raskesti ligipääsetavas kohas ja ohualasse ühtegi hoonet ei jäänud, otsustasid demineerijad leiud hävitada sündmuskohal,» ütles Lääne päästekeskuse pressiesindaja. Lõhkekehade tükid koristati rannalt ohutuse mõttes ära. Pärnu Postimees

foto: ene kallas / meie maa

Sihikindel kass tahtis poest kala Nädala alguses juhtus selline lugu, et sõbralik hall pikakarvaline kass astus koos linnarahvaga Kuressaare Rae poodi sisse ning jalutas rahulikult kalaleti poole.

Paraku olid poetöötajad nii agarad, et katkestasid kassi teekonna koguni kolmel korral. «Eest tuli ta kolm korda sisse ja tagauksest visati kolm korda välja,» muigas müüja. Kass võttis saatuselöögid vaikselt vastu. Järgmisel päeval kass poodi enam ei läinud, vaid istus õllejoojate pingil poe ees. Seal oli rohkem lootust süüa saada, ja nii see ka läks. Meie Maa

Anna Budanova 37, reklaamiosakonna küljendaja Annika Erg 29, Elu24 reporter

/s

foto: lääne-eesti pommigrupp

VIIMANE VEERG

POSTIMEES ÕNNITLEB:

m

Arville Puström-Uus 93, kunstnik Marju Tarre 75, laulja Jüri Aarma 63, näitleja ja ajakirjanik Erika Klaats 60, ajakirjanik Vello Pähn (pildil) 56, dirigent Tiit Hunt 53, zooloog ja loodusfotograaf Sepo Seeman 43, näitleja ja muusik

ANNAB TEADA, KAS IDA-UKRAINAS RÖÖVITUD OSCE VAATLEJAD PÄÄSEVAD VABADUSSE.

2– 7

NIMEPÄEV: ARGO, ARRO

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.19 4.20 4.31

loojub 22.20 22.02 22.24

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +28,6 kraadi (1995) –0,5 kraadi (1959) Tartus +29,3 kraadi (1995) –4,0 kraadi (1959)

KUUFAASID 28. mai 21.40 5. juuni 23.39 13. juuni 7.11 19. juuni 21.39

+17 +25 +20 +19 +19 +16 +17 +19 +18 +22 +13 +14 +24 +19 +20 +18 +17 +21 +17 +19 +23 +22 +21 +16 +16 +11 +17 +24 +15 +11 +17 +16 +16 +18 +35 +17 +31 +43 +18 +30 +27 +32 +23 +37 +21 +26

TELE- JA RAADIOKAVAD • REEDE, 30. MAI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Taevasina, 10/24 (Himmelblå, Norra 2008) 09 40 Ilus maa: Vudila mängumaa (ETV 2011) 55 Terevisioon* 11 55 MI* 12 30 Kahekõne (subtiitritega)* 55 Foorum (subtiitritega)* 13 45 37 päeva, 1/3: Üks suvekuu* 14 40 Kapital* 15 15 Taevasina, 10/24* 16 00 Holby City haigla: Kangelast otsides 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 (Eesti 2011) 40 Minuscule (Prantsuse 2011) 45 Kodused mehed, 14 (Austraalia 2013) 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 30 Mõistlik või mõttetu 20 00 Sündinud tantsule.

Kai Leete (Eesti 2010) 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Hemingway ja Gellhorn, 2/2 (USA 2012). Draama 22 50 Pealtnägija* 23 35 Pärandus, 9/10* 00 35 Ringvaade* 01 05 Kodused mehed, 14* 56 ERR uudised

07 10 Indiaanipoiss Yakari: Puumajaht* 20 Mukk ja Tšavapa: Dinosauruse jälgedel* 30 Sõprade linn: Kadunud kohvri juhtum* 45 Hei, pöialpoisid!

(ETV 1987)* 08 05 Ariol 15 Lastetuba: Päike* 30 Kloostrite kutse, 3* 09 00 Ringvaade* 10 05 Smallville: Saak* 47 ERR uudised 15 55 Vanapoiss ja kooliplika (USA 1947).

Komöödia 17 30 Näite mäng: Moliere* 18 00 Rula ja Ratas, 1/14 30 Lastetuba: Kõige paremad sõbrad 50 Mukk ja Tšavapa 19 00 Must ja valge koer 05 Indiaanipoiss Yakari: Lendavad sissetungijad 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 20 00 Facebooki vääratused (Kanada 2011) 55 Keeluaja kuningas: Kaks laeva ja vetelpäästja* 21 50 Alo elu (ETV 1997) 22 35 AD 1790, 7/10: Saatuse pime käsi* 23 35 lyhikas: Puhastus* 55 lyhikas: Slava* 00 05 Eesti TOP 7* 55 ERR uudised

06 00 Punased roosid, 766* 55 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Süütu süüdlane, 147/153* 10 00 Manhattani tuhkatriinu, 148* 11 00 Kodus ja võõrsil, 5768 30 Laula mu laulu – kaunimad hetked, 2/2* 13 00 Kodutunne* 14 00 Lindprii: Puurivõitlus, 2 55 Punased roosid, 767/800 16 00 Küladetektiivid, 4: Pime armastus 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 149 18 00 Süütu süüdlane, 148 19 00 Reporter 20 00 Galileo 21 30 Nädalalõpp Kanal 2ga 23 00 Valged tibid (White Chicks, USA 2004).

R: Keenen Ivory Wayans. O: Jaime King, Shawn Wayans, Marlon Wayans.

Komöödia 01 05 Hr ja pr Smith (USA 2005)*.

Põnevuskomöödia 03 00 Reporter* 50 Chuck: Chuck vs tõuge* 04 30 Küladetektiivid, 4: Pime armastus* 05 15 Saladused: Meestenäljas Marianne*

TV3 06 15 Joonissarjad 08 00 Armastuse pisarad, 4* 09 00 Kirgede torm* 10 05 Vaprad ja ilusad* 35 Top Shop 55 Reisijaht* 11 25 Viru veri ei värise!

Baruto 55 Kättemaksukontor 11, 14: Tulnukad ja miljonärid, 2* 12 55 Selgeltnägijate tuleproov* 14 25 Seitsmes taevas 9, 4: Pahad poisid, mis plaanite 15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 5 16 55 Kirgede torm, 1914 18 00 Suletud uste taga 4, 2: Poega peetakse käperdajaks 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Me armastame Eestit 21 30 KINO3: Kariibi mere piraadid: võõrastel vetel (USA 2011). Seiklusfilm 00 20 Hawaii 5-0 3, 13: Surmanuhtlus 01 15 Äpikomöödia (USA 2013). Komöödia 02 50 Kolmedok: Mina Jaagup* 03 35 Võimalik vaid Venemaal* 04 00 Viru veri ei värise!

Baruto* 25 Reisijaht* 50 Seitsmesed uudised*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 83 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid 09 15 Emmerdale, 194* 45 Küladetektiivid, 190: Mõrv retsepti järgi 10 45 Südametukse, 73 11 45 Top Shop 12 00 Doktor Oz: 30 ja vanemad: papilloomviiruse uus nägu* 13 00 Pan Am: Aasta 1964 14 00 Piinlikud kehad: Luton* 15 00 Kolm naist paadis* 30 Süües seksikaks, 13/13: Alexandra* 16 00 Superlapsehoidja: Bullardite pere 17 00 Ellen 18 00 Doktor Oz: Andrew Weili põletikuvastane dieet 19 00 Kodus ja võõrsil, 5769 30 Emmerdale, 195 20 00 Kodutunne 21 00 Romantiline reede – Minu isa kuus naist (USA 2009).

R: Howard Michael Gould. O: Tim Allen, Elisha Cuthbert, Jenna Elfman. Komöödia 23 00 Otsides ja leides 55 Reporter 00 50 Ellen* 01 40 Kokakool 03 20 Superlapsehoidja: Bullardite pere* 04 00 Südametukse, 73* 45 Reporter*

06 30 Kanal 11 ja Kanal 12 sünnipäevapidu* 07 00 Reporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 95: Pankuri surm* 09 20 Conan, 209* 10 10 Näljased meremehed* 11 05 Jututuba 14 00 Pöörased spordiklipid 25 Knight Rider, 4: Hea päev White Rockis* 15 20 Näljased meremehed 16 15 Komissar Rex, 96/167: Otse surma 17 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: California 18 05 Knight Rider, 5/90: Super-Sammy Kaskadöörisõu 19 00 Tuvikesed: Unetult Chicagos*; Pada sõimab katelt* 20 00 Motoreporteri Aadria mere tuur, ¼ 30 Galileo 21 00 Kaks ja pool meest: Muutused* 30 7 sekundit (USAŠveitsi-Inglise 2005). põnevusmärul 23 30 Illusioonimeistrid, 3 00 25 Kaks ja pool meest: Hästi varustatud linn 50 Tuvikesed: Kobade karikas; Ei ühegi hooaja mees 01 40 Südamelt ära, 6/100 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Uudised 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Kuum pirukas 5: Alasti miil (USA 2006)*. Komöödia 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 4, 11 16 00 Kutsuge Cobra 11 15, 4: Pimeduse päev 17 00 A-Rühm 4, 10:Võitlus 18 00 Perepea 5, 7: Isa, poeg ja püha Fonz* 30 Simpsonid 1, 3: Hurmav õhtu* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 3, 5-6: Kuidas ma kohtasin kõiki teisi; Ma ei ole selline mees 20 00 Perepea 5, 8: Brian laulab ja litutab 30 Simpsonid 1, 4: Simpsonite jõulud 21 00 Ulakad vanurid 2 30 Kuum pirukas 6: Beeta maja (USA 2007). Komöödia 23 15 Puhkus Mehhikos 2, 24; ekstra 2, 24 00 30 Kuidas ma kohtasin teie ema 3, 5-6: Kuidas ma kohtasin kõiki teisi*; Ma ei ole selline mees* 01 30 Kälimehed 4, 11* 02 20 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 49/142* 45 Dr Vassiljevi terviseminutid* 10 00 Kultuurimeetri arhiivist.

Arhitektuurist 30 Täna. Uudised* 11 30 Tänapäeva spioonid, 1/2 (BBC 2012)*. Dokfilm 12 25 Aja puudutus* 13 05 Saatuslik maantee (USA-Saksa 2007)*.

Mängufilm 14 45 Kinnisvaraveeb 16 20 Koolitants 2014, 18/19* 17 15 Dr Vassiljevi terviseminutid* 30 Kultuurimeetri arhiivist.

Arhitektuurist 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 50/142 19 00 Täna. Uudised 15 Oma valitsus 20 00 Täna. Uudised 21 00 Jäljed* 30 Kas tohib?

22 00 Maatriks 45 Boynton Beachi Raske Kaotuse klubi (USA 2005).

Mängufilm 00 35 Täna. Uudised* 01 35 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Märt Treier 09 45 Miniturniir 10 05 Huvitaja. Madis Kimmel 11 30 Walpurgi öö, V 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Kaja Kärner, Tarmo Maiberg 14 05 Tegija. Arp Müller 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Loomaaia lood.

Gaur. Mati Kaal, Haldi Normet-Saarna 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Jaan Elgula 17 05 Kihnukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Miniturniir* 19 05 Tegija* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Mulle meeldib see muusika. Taavi Otsus 22 05 Sport 30 Walpurgi öö* 23 03 KÖP Helihoidis aastast 2006. Säde filmist, II 00 05 Kihnukeelsed uudised* 30 Aiatark* 01 00 Huvitaja* 02 30 Öömuusika

07 10 Klassikahommik.

Joosep Sang 09 30 Jutujärg.

Selgeltnägev koer, 3. Gilbert Keith Chesterton “Selgeltnägev koer”.

10 05 Muusikatuba, Nele-Eva Steinfeld.

Muusikatoimetaja valik sündmusi ja helindeid.

11 05 Quo vadis? Markus Järvi. Arutelusaade ühiskonna ja poliitika teemadel 12 02 Delta. Johanna Mängel 15 15 Amadeus + 16 05 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Täna kontserdisaalis. Põhjamaade SO. Põhjamaade Sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert Anu Tali dirigeerimisel, soleerib Hollandi viiuldaja Isabelle van Keulen. Erich Korngold – Viiulikontsert, Nikolai RimskiKorsakov – Šeherezade, Arvo Pärt – Fratres. Otseülekannet Estonia kontserdisaalist vahendavad toonmeister Maido Maadik ja toimetaja Anne Prommik.

21 00 Tantsutund 22 05 Fantaasia. Tiit Kusnets 00 05 Nokturn