Postimehe paberleht 30 10 2014

LAENUREEGLID KUIGI KINNISVARATURG ON TALTUNUD, KEHTESTAB EESTI PANK ELUASEMELAENUDELE JUHTKIRI LK 2 PIIRANGUD. MAJANDUS LK 9

NAPSISENA ROOLIS Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik tegi purjuspäi avarii ja kavatseb seetõttu ametist lahkuda.

EESTI LK 3

TUNNISTAS TÜLI Koolitulistaja ütles ülekuulamisel, et tal oli õpetajaga halb läbisaamine, kuid ta ei rääkinud sellest koolis ega ka kodus.

AED JA KODU

EESTI LK 4–5

www.postimees.ee

NELJAPÄEV, 30. OKTOOBER 2014 • NR 253 (7244) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 50 738 • LUGEJAID 198 000

Usina robottolmuimeja võimetel on piirid.

LK 20–21

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 30. OKTOOBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Mõistlikud piirid, mis kedagi ei piira

Putin ja dr Evil Venemaa presidendi Vladimir Putini esinemist «Valdai diskussiooniklubis» 24. oktoobril Sotšis on maailma ajakirjanduses juba laialdaselt tõlgendatud. Tegu on iga-aastase konverentsiga, mis seekord kandis motot «Uus maailmakord: uued reeglid või reegliteta mäng?».

Putin kasutas seda foorumit, ütlemaks välja või kordamaks etteheiteid läänele, eelkõige USA-le, kes on Venemaa juhtkonnas levinud ettekujutuse järgi tänapäeva ühepooluselise maailma ainus supervõim ning seejuures süüdi kõigis segadustes, mis üle ilma parajasti käimas. Pikalt peatus Putin näiteks terrorirühmitusel Islamiriik, märkides – mööngem, et jah, mitte ju päriselt ilma põhjuseta –, et selle liikumise esiletõusu taustal on Ameerika varasem poliitika.

Ent Putini narratiiv, mille järgi on kõiges süüdi vaid USA, Venemaa pole midagi valesti teinud, ning hoiatused, et võib oodata uusi konflikte suurriikide osalusel, on ikkagi väga kõnekad.

Mis üritus see aga üldse oli? Eesti mõõtkavas võiks seda ilmselt võrrelda iga-aastase Lennart Meri konverentsiga, ning tegelikult leiab kahe kokkusaamise külalistegi seas teatud kattuvust. Lennart Meri konverentsil on osalenud näiteks konservatiivses USA Heritage Foundationis ja teistes mõttekodades tegutsev tuntud julgeolekuanalüütik Ariel Cohen – tänavu ta küll Ukraina kriisi taustal Sotši ei läinud, kuid varem on ta mitu korda Valdai üritusel viibinud. Euroopa välissuhete nõukogu liige, bulgaarlane Ivan Krastev on samuti Lennart Meri konverentsil hästi tuntud külaline, nüüd Sotšis aga kasutas ta ära võimalust Putinile kaks küsimust esitada.

M

asule eelnenud laenubuumi mäletavad kõik.

Nii need, kes laenasid, need, kes laenu andsid, kui needki, kes laenamata jätsid. Viimaseid oli vähe. Mäletatakse ju sedagi, kuidas konkurentsi tingimustes läksid laenutingimused viimaks täiesti utoopiliseks. Veidi utreeritult öeldes oli lihtsam laenu saada kui sellest ilma jääda. Õppetunnina on paljudes riikides võimaliku eluasemelaenu-eufooria talitsemiseks kehtestatud kommertspankadele mõistlikud mängureeglid ning seda teed on minemas ka Eesti Pank. Pangad müüvad usaldusväärsust ja keskpank loob keskkonna, milles seda pakkuda. Teatavad piirangud mitte ei takista, vaid pigem korrastavad turgu. Nimelt selliseid samme nägi ette ka riigikogu oma tänavuse otsusega keskpangale vastavaid volitusi andes.

Otsust soosib praegu kinnisvaraturul valitsev suhteliselt stabiilne aeg.

Statistikaameti andmetel tehti mullu 41 676 kinnisvara ostu-müügi tehingut koguväärtusega kaks miljardit eurot, mis tähendab, et varasema aastaga võrreldes kasvas tehingute koguarv 15 ja koguväärtus 18 protsenti. Ostu-müügi tehingu keskmine väärtus oli 48 900 eurot, mida on kaks protsenti enam kui aasta varem. Tehingute hulk oli mullu koguni kolmandiku võrra väiksem kui kinnisvaraturu kõrgajal ehk aastal 2006.

Niisiis on Eesti Pank otsustanud kehtestada uuest aastast antavatele eluasemelaenudele piirmäärad, mis puudutavad laenusumma ja laenu tagatisvara suhet (vähemalt 15-protsendine omafinantseering), laenu- ja intressimaksete ulatust kliendi sissetulekust (mitte üle 50 protsendi netosissetulekust) ning laenu maksimaalset võimalikku tähtaega (30 aastat). Piirmäärades tehakse ka erandeid (näiteks KredExi käenduse puhul) ning tingimused ei takista ühtki laenuvõimelist inimest eluasemelaenu saamast. Piirmäärad vastavad üldjoontes pankade praegustelegi tingimustele, kuid meede pole siiski lahtisest uksest sissemurdmine, sest buum võiks tingimusi kiiresti leevendada.

Ukse ees ulatuslikumat tehinguaktiivsuse kasvu või hinnatõusu siiski ei paista. Mullu tegi kinnisvarabüroo 1Partner Eesti suurimate kinnisvarafirmade seas uuringu, millest selgus, et ettevõtjad ise peavad hinnarallit võimalikuks viie kuni seitsme aasta pärast. Ent kui kord supp juba pajas podiseb, on hilja retsepti peale mõelda, nii et reeglite kehtestamiseks paistab olevat paslik moment.

JUHTMÕTE Kui kord supp juba pajas podiseb, on hilja retsepti peale mõelda, nii et reeglite kehtestamiseks paistab olevat paslik moment.

LK 9

urmas nemvalts

argo ideon

Kui Eestis on jõudnud poliitiline diskussioon osaliste päritolu küsimuse lahkamiseni, siis Venemaal tseremoonitsetakse hoopis vähem.

Postimehe kolumnist, meediaõppejõud Mart Raudsaar, PM 29.10

Postimees 1925. aastal

Bloombergi andmeil on vähemalt varem Valdai üritustel väliskülalisi ka ohjeldamatult võõrustatud: kaheksajala carpaccio, homaarid, jääkülm vodka, laevasõit Leena jõel jne. Samas – ega sellegi poolest erine üritus kevaditi Tallinnas toimuvast. Süüa antakse ikka, meil on menüü lihtsalt tagasihoidlikum ning ekskursioone korraldatakse soovijaile näiteks NATO küberkaitsekeskusse või Tallinna vanalinna.

Meri konverents ei möödu enamasti huumorita, nii ka «Valdai klubi». Ühele küsimusele vastates jutustas Putin anekdoodi pessimistist ja optimistist. «Pessimist joob konjakit, krimpsutab nägu ja ütleb: haiseb lutikate järele. Optimist püüab seinalt lutika, lööb laiaks, nuusutab ja ütleb: lõhnab konjaki järele.» Putinile, tema enese sõnul, meeldiks olla pigem pessimisti rollis.

Ning kui Eestis on poliitiline diskussioon jõudnud osaliste päritolu küsimuse lahkamiseni, siis Venemaal tseremoonitsetakse hoopis vähem. Washingtoni mõttekoja esindaja Nikolai Zlobin jõudis end küsimuste voorus vaid tutvustada, kui Putin kohe ütlema: «Teil on mingi ebasõbralik perekonnanimi» (zlo – vene k ’kurjus, halbus’ – toim). Mille peale Zlobin tähendas, et kodus kutsub naine teda teinekord doctor Eviliks.

Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

KÕVA SÕNA Õppetund, millega võiks arvestada Eesti ajakirjandus: tulistajast ja tema motiividest tuleks rääkida nii palju kui hädavajalik ning nõnda vähe kui võimalik.

PÄEVA KOMM

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369

Muidugi varitseb selliste otsuste tegemisel alati oht, et kui turg peaks ühel päeval jälle kuumaks minema, siis hakkavad supersoodsaid pakkumisi tegema igasugu tumedama taustaga võlausaldajad. Kuid ilmselt on keskpank neid riske hinnanud, rahva üldine laenuteadlikkus kasvanud ning olemas ka vastavad ametkonnad kahtlase taustaga kreeditoride ohjeldamiseks.

Hiljuti avaldas keegi Sigfried Dyck «Königsberger Hartungsche Zeitung’is» artikli Soome välispoliitika üle, millega Soome rootslased nähtavasti ühinevad, sest and nimetavad kirjutust korrektiks ja huvitavaks.

Selles artiklis toonitab Dyck, et Soome orienteerumine piiririikide poole äärmiselt hädaohtlik on.

Dyck arvabki, et kui Soome veel tulevikus vast osa võtab Balti riikide ja Poola konverentsidest, esineb ta seal peaasjalikult ainult pealtvaatajana ja töötakistajana.

Dycki meelest tahavad Skandinaavia orientatsiooni poolehoidjad Soomes ainult tõendada, et Soome ei takista Vene kavatsusi.

Sarnased Soome poliitika selged jooned leiavad Sak-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

sas poolehoidu ja arusaamist.

Selles artiklis toonitab Dyck, et Soome peab hoiduma eemale igasugusest liidupoliitikast, mis piirab tugeva Venemaa poliitilist ja majanduslist liikumisvabadust. Soome ei tohiks seega takistada Vene laiutamiskatseid. Kas Soome välispoliitika on tõesti sarnasest mõttejooksust mürgitatud? Hra Dycki ja rootslaste häälekandja meelest on lugu tõesti nii.

Soome võtvat osa Balti riikide konverentsidest ainult töötakistuse otstarbel. /…/ Kui Soome sel kombel oma välispoliitikat edasi jatkab, et Venele võimalust anda ilma suuremate ohvriteta oma naabritega arveid õiendada, siis teenib ta «Saksa poolehoiu ja arusaamise». 30.10.1925

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 30. OKTOOBER 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik ütles, et lahkub ametikohalt teisipäeva õhtul Tallinnas purjus peaga tehtud avarii pärast.

Politsei sai teisipäeval kell 22.30 väljakutse Tallinnas Kaupmehe tänavale, kus sõiduauto Mercedes oli sõitnud läbi Kaupmehe 6 asuva kaupluse vitriinakna, vahendas reporter.ee.

Politseinikud tuvastasid sõidukit juhtinud 71-aastasel Andres Keevallikul alkoholijoobe.

Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud menetlust.

Andres Keevallik keeldus intervjuust «Reporterile», kuid ütles, et kahetseb oma tegu, on äärmiselt kurb ja šokis juhtunust. Keevallik sõitis kolmapäeval ära puhkusele, kuid lubas enne, et paneb rektoriameti maha.

Tehnikaülikooli haldusdirektor Margus Leivo ütles «Reporterile», et politsei käis sündmuskohal ja tuvastas Keevallikul joobe. «Oli mingi Türgi saatkonna vastuvõtt või ma ei tea, mis vastuvõtt seal eile oli, ma ei oska selle kohta

midagi öelda, aga intsident on väga kahetsusväärne ja ma usun, et Andres Keevallik hakkab mõne aja pärast ise intervjuusid andma, las ta praegu toibub sellest asjast.»

«See, kuidas me ühiskonnas praegu tähelepanu leidsime, ei ole kellelegi meeldiv ja me kõik vabandame selle eest,» sõnas Leivo. Õnnetuspaiga naabrite ütluste järgi oli Keevallik pärast vitriini sõitmist Mercedese parkinud ja autost väljunud ning läinud üles tuppa, koju, kuhu

Andres Keevallik

järgnes hiljem politsei. Politseid nähes tunnistas rektor Keevallik juhtunu üles. «Ühe eksimuse pärast ei saa inimest maha kanda ja tema muid tegusid olematuks teha,» leidis Margus Leivo. «Tagasiastumise otsustab ta kõigepealt ise, see on tema enda otsus. Aga ülikool on praegu uue seadusega üleminekuperioodis, on moodustumas uus kuratoorium ja niikuinii on tulemas uued rektorivalimised, võibolla leitakse seniks mingi kompromiss.» tallinncity.ee

foto: rootsi rannavalve

Purjus peaga avarii teinud Keevallik taandub

Kaubalaev Kertu jooksis Rootsis karile Sveriges Televisioni (SVT) õhtuse uudistesaate andmetel ei õnnestunud varahommikul Stockholmi saarestikus karile jooksnud Eesti laeva Kertut eile halva ilma tõttu Oxelösundi sleppida. Meeskond toimetati laevalt minema kell 16.30 kohaliku aja järgi.

Tühi naftatanker Kertu alustas ööl vastu kolmapäeva teekonda Stockholmi lähedal asuvast Södertäljest Botnia lahe põhjapoolsesse ossa jäävasse Kokkolasse ja andis hädaabikutsungi Eesti aja järgi kella 6 paiku hommikul. «Vees on õlitriibud ja tunda on tugevat diislilõhna,» ütles Sveriges Radiole Per-Erik Söderström Rootsi rannavalvest. Kolm rannavalve alust proovivad merre lekkivast kütusest võimalikult palju kätte saada.

«Kapten, mehaanikud ja rannavalve personal on jätkuvalt laeva pardal ning pumpavad laevast vett välja,» vahendas Svenska Dagbladet Rootsi rannavalvet. «On liiga vara öelda, kui palju keskkonnakahju õnnetus kaasa toob,» ütles thelocal.se-le Åberg, kelle sõnul oli pärastlõunaks selge, et laev võib uppuda, kuna sellesse lahmab suurtes kogustes vett.

Kaubalaeva Kertu ettevõtte Hansa Shipping OÜ kaudu omava Baltic Maritime Logistics Groupi kinnitusel oli laev regulaarsõidul.

«Eks seal inimesed tegelevad asjaga, pärast selgub. Karile sõitis, ega seal muud ei olegi,» öeldi laevafirmast. Ettevõte kinnitas, et inimesed ohtu sattunud ei ole. BNS

1,816

miljonit

hambaarsti visiiti tehti Eestis eelmisel aastal.

Eile algas uudishimulike pilkude all Eesti ja Venemaa vahelise kontrolljoone võsast puhastamine. RMK peaks töö valmis saama kevadeks.

foto: margus ansu

JULGEOLEK. Praegu sõltub piiri valvamise tõhusus akude vastupidavusest.

Idapiir saab kogu pikkuses sidekaabli ja elektri andres einmann postimees.ee päevatoimetaja

S

iseminister Hanno Pevkuri sõnul on eile alanud piiriala puhastamine võsast ja puudest alles esimene etapp piiri väljaehitamisel.

«Paralleelselt piiriala puhastamisega algab ka piiri markeerimine ja väljaehitamine. Teisipäeval koos olnud piiriala väljaehitamise komisjon otsustas, et võimalikult kiiresti tuleb teha koostöös ekspertidega selge ülevaade, mismoodi piir eri lõikudes märgistatud saab,» rääkis Pevkur.

Niipalju kui võimalik, on kavas piirialale ehitada tara, mille peamine ülesanne on olla tähiseks. «Mingit Gaza sektori müüri me sinna rajama ei hakka,» rääkis Pevkur. «Milline aed täpselt välja nägema

hakkab, ei taha ma praegu spekuleerida. Näiteks soomlased on rajanud idapiirile 1,2 meetri kõrguse aia. Aed on eelkõige selleks, et markeerida kontrolljoone kulgemine ja teise riigi territoorium. Põhitöö teeb ikkagi ära tehniline valve, kas siis sensorid või kaamerad.»

Ka on kavas piirile rajada liivast jäljeriba, millelt on piiriületaja jalajäljed selgelt näha.

Siseministri sõnul ei ole seda aga võimalik igale poole teha, näiteks jõesängis ei ole see väga praktiline, samuti ei saa liivariba rajada sohu.

Kogu piiri pikkuses ehitab riik välja moodsa tehnilise valve. Pevkuri sõnul on ka tehnilist valvet mitmesugust: reaalajas piiri jälgivad kaamerad, liikumissensoritega kaamerad, lasersensorid ja infrapunasensorid.

Kõrvuti maismaapiiri väljaehitamisega on siseministeeriumis kavas märgistada poidega piir Peipsil ja Lämmijärvel, et kalastajatel ja teistel järvele sattunud inimestel oleks looduses

Idapiir (kontrolljoon) • Puhastada ja välja ehitada tuleb 136 kilomeetrit maismaapiiri • Piiril on 184 katastriüksust, neist 134 kuuluvad riigile ja 50 eraomanikele • Esmajärjekorras puhastab RMK 80 kilomeetrit 270 hektaril • Piiriala puhastamiseks kulub 700 000 eurot • 2015. aasta riigieelarvesse kirjutatakse idapiiri tugevdamiseks 3,9 miljonit eurot, millele lisandub Euroopa Liidu raha

orientiir, mille järgi aru saada, kust kulgeb piir.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) alustas eile idapiiri puhastamist võsast ja puudest. Idapiiri pikkus maismaal on 136 kilomeetrit. Esmajärjekorras saab piir võsast puhtaks riigile kuuluvatel maatükkidel ehk 80 kilomeetril, selleks tuleb puhastada 270 hektarit. Lihtsamad metsaalad saavad kava järgi puhastatud aasta lõpuks, seejärel algab kohe

kändude freesimine ja pinnase tasandamine. Kogu piiriala on kava järgi puhastatud tulevaks kevadeks.

Idapiiri maismaaosas on kokku 184 katastriüksust, millest 134 kuulub riigile ja 50 eraomanikele. Kuigi seadus lubab piiriäärsele eramaale rajada kümnemeetrise piiririba, ei hakka riik Pevkuri kinnitusel jõuga eramaal toimetama ja räägib enne kõigi maaomanikega läbi. «Läbirääkimist vajab kasvõi see, mida teha piiriribalt maha võetud puudega, kuna puit kuulub siiski eraomanikule,» märkis Pevkur.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõus on praegu idapiiri tugevdamiseks ette nähtud 900 000 eurot. Rahandusminister Jürgen Ligi lubas tõsta eelnõus raha ümber ja lisada idapiiri jaoks veel kolm miljonit eurot. Pevkuri sõnul tuleb eelarves piiri väljaehitamiseks lisaraha hoolimata sellest, et Ligi astub tagasi ja lahkub tuleva nädala alguses rahandusministri kohalt.

Eesti osaleb Afganistani jätkumissioonil Kaitseministeerium on saatnud kooskõlastusele eelnõu, mille järgi osaleb kaitsevägi Afganistani jätkumissioonil kuni 25 kaitseväelasega, kellest kuni 15 on eriväelased ning kuni kümme põhjaregioonis teenima hakkavad tegevväelased ja demineerijad. Kaitseväe lähetamise Afganistani peab heaks kiitma riigikogu. Jätkumissiooni pikkuseks on kavandatud kaks aastat. Kaitseväe tegevuskuludeks Afganistanis on plaanitud 77 000 eurot. BNS

Tarvastus veel üks katkusiga

Raivo Aeg astub IRLi

Veterinaar- ja toiduamet kinnitas eile, et Viljandimaal Tarvastu vallas kütitud järjekordsel metsseal oli sigade Aafrika katk.

Nüüd on neid Viljandimaalt leitud kokku 22, katk taudistunud alalt edasi levinud ei ole.

BNS

Kaitsepolitsei endine juht Raivo Aeg astub Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) ning kandideerib kevadistel valimistel riigikokku Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa valimisringkonnas.

Valimised toimuvad tuleva aasta 1. märtsil. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Kas olete käinud mõnes Eesti viiekümnest parimast restoranist?

7% Enamikus

10%

Jah, ühes

4998 vastajat

36%

Mõnes üksikus

47% Ei

4 || EESTI || POSTIMEES, 30. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

AASTATEGA KOGUNUD VIMM. Koolitulistamise ohver ise ei teadnudki, et temast oli Vahuri jaoks kujunenud vaenlase võrdkuju.

Kõigil oli väga lõbus ja siis uudised@postimees.ee

P

ealtnäha ei ennustanud Viljandi Paalalinna kooli esmaspäevases saksa keele tunnis miski halba. Aastakümned õpetajaametit pidanud Ene Sarap oli silmanähtavalt heas tujus ja uuris lastelt, millega nood lõppenud koolivaheajal tegelenud olid. «Kõigil oli väga lõbus,» rääkis koolitulistaja Vahur (15) hiljem.

Kui koolitunni algusest oli möödunud mõnikümmend minutit, tõusis Vahur ootamatult koolipingist ja tõstis käe. Nelja kaasõpilase ja tahvli ees seisnud õpetaja Sarapi jahmatuseks oli tal käes kuuelasuline revolver Rossi.

Poiss suunas revolvritoru õpetajale ja vajutas päästikule.

Esimesed lasud tabasid õpetajat.

Kui ohver maha kukkus, raksatasid järgmised kuulid tema selja taga olnud tahvlisse.

Kõrvalklassis inglise keele tunnis arvati esimeste paukude järel, et need kostavad lähedal olevalt ehituselt. Kui aga kuulid seina tungisid, keerati klassiuks halba aimates lukku.

Kõik olid jahmatusest vait.

Lasknud trumli tühjaks, laadis poiss relva uuesti. Ent uusi laske ei järgnenud. Ohver oli surnud. Kedagi teist polnud Vahuril plaanis rünnata. Šokist haudvaikses klassis, kus keegi isegi ei kiljatanud ehmatusest, asetas tehtust isegi kohkunud Vahur revolvri lauale ja jäi oma saatust ootama. Edasist avalikkus teab.

Miks selline rünnak toimus?

Kui uskuda Vahuri tunnistust mitu tundi kestnud ülekuulamisel, siis tundis teismeeas nooruk, et õpetaja Sarap suhtub temasse kaasõpilastega võrreldes liiga rangelt.

Selleks võis ka põhjust olla, sest saksa keeles ei läinud poisil koolis kõige paremini. See ei olnud aga viimasel ajal tekkinud antipaatia, vaid pigem kogunenud aastatega ja saanud alguse sagedastest vaidlustest. Et õpetaja jäi neis pealtnäha alati võitjaks, võis koolipoiss Vahur tunda end sisemiselt alandatuna.

Kõige paremini võtab õpilase ja õpetajanna verbaalse vastasseisu kokku üks tema koolikaaslasi, kes kohe pärast juhtunut tunnistas politseile, et nende kahe vaidlused ja sõnavahetused olid juba igapäevased.

Ehkki poiss tundis end alavääristatuna, ei läinud ta tekkinud antipaatiast rääkima ei kooli juhtkonnale ega oma vanematele. Poiss elas kõik solvumised läbi enda sees. Nii ei aimanud ka õpetaja Sarap, et on Vahurit hingepõhjani solvanud.

Kõrvalklassis inglise keele tunnis arvati esimeste paukude järel, et need kostavad lähedal olevalt ehituselt. Kui aga kuulid seina tungisid, keerati klassiuks halba aimates lukku.

Pigem olid tema jaoks koolis probleemsed teised õpilased. Kui ta kaasõpetajatele mõne õpilase pärast muret kurtis, nimetas ta hoopis teisi nimesid.

Seetõttu ei teadnud kooli juhtkondki tekkinud vastasseisust midagi. «Esimest korda kuulen teie käest, et selline asi oli,» ütles koolijuht Aavo Palo. «Minu poole õpetaja sellise murega ei pöördunud.»

Nii ilmselt oligi. Poiss, kes arvas, et kodus rääkimisest tema murele lahendust pole, otsustas probleemi «lahendada» omal moel, lähtudes oma militaarsetest huvidest. Selleks oli ta kodus välja uurinud relvaseifi võtmete peidukoha, võtnud sealt salaja relva ja läinud tege-

LOE KA LK 13

risto berendson anneli ammas

ma seda, mis esmaspäeval šokeeris kogu Eestit. Äärmusliku teoga hakkama saanud Vahuri mõttemaailma suudaks ehk veidi avada temaga pealtnäha lähedastes suhetes olnud isa. Ometi keeldus isa sellest võimalusest resoluutselt.

«Kui teil on küsimusi, siis pöörduge Viljandi linnavalitsusse, mina suhtlen sel teemal oma nõustajate ja uurijatega,» ütles ta. «Ma tänan, et te meie pere pärast muret tunnete, kuid see on kõik, mis ma teile ütlen.»

Tavaliselt ranget kasvatust pooldav isa muidu oma seisukohavõttudes nii tagasihoidlikku joont ei hoia. Postimehele on mitmest allikast väidetud, et põhjus, miks kevadine noa leidmisega lõppenud politseireid sügisel Paalalinna koolis uuesti jutuks võeti, oli puhtalt Vahuri isa algatus.

Isa süüdistanud politseid, sest poja väitel käitus politsei reidi tehes ebaviisakalt ega tutvustanud end. Isa seisukoht oli, et politsei ei tohtivat laste kotte üldse läbi otsida.

Hoolekogu koosolekul, mis toimus enne sel teemal politseiga toimunud kohtumist, läksid hoolekogu liikmed omavahel kõvasti vaidlema ja püüdsid sõnakale isale selgeks teha, et politseil on oma reeglid ning õigus.

«Tema ajas ikka oma ja süüdistas politseid ning kaitses oma poega,» meenutas üks hoolekogu liige enne koolivaheaega toimunud koosolekut. Vahuri isa iseloomustataksegi mehena, kes oma õiguses alati jonnakalt kindel on.

Kõneldakse, et selles peres maksab kõige enam tema sõna.

Väljaspool kodu on isa aktiivne, selle nädalani kuulus ta mõlema Viljandi kooli hoolekogusse, kus käivad pere neljast lapsest nooremad – nii Paalalinna kooli kui ka Viljandi (riigi)gümnaasiumi hoolekogusse. Viimast ta isegi juhtis.

Klassiuks, mille taga esmaspäeval tulistamine toimus. Ukseorvas on miskipärast juba ammu enne tragöö

Tulistamise ohvri abikaasa avas ukse ja südame

Tulirelva pole

ketlin.beljaev@ajaleht.ee

tiina.kaukvere@postimees.ee

ketlin beljaev, sakala

Kolmapäeva pärastlõunal räägib Eesti esimeses koolitulistamises hukkunud Ene Sarapi abikaasa Aavo Sarap kodus telefoniga, mis on viimastel päevadel kaastundeavaldustest punane olnud.

Kui fonoluku kaudu ennast tutvustan ja küsin, kas tohib korraks tülitada, teatab ta, et ainult korraks, ning avab ukse.

Aavo Sarap ütleb, et sisse ta mind kutsuma ei hakka, sest pole meediaga suhtlemisest üleliia vaimustuses. Seda enam, et eelmisel õhtul oli Kanal 2 juba maja ees intervjuud noolimas käinud. Selles pole ta kahelnudki, et avalikkuse huvi on pretsedenditu sündmuse valguses suur. «Ära hakkab tüütama juba,» ei salga ta.

Aavo Sarap ei pea seda mõrvaks, mis oleks sündinud tüli pinnalt. Ja ta ei süüdista isegi 15-aastast koolipoissi, kes sügisvaheaja-järgsel esimesel tööpäeval ta abikaasa pihta tule avas. «Süüdistused Enet tagasi

ei too,» nendib Aavo Sarap. See oleks võinud tema sõnul juhtuda kellega tahes. «Ta oli lihtsalt valel ajal vales kohas.»

Mees polnud kuulnud, et naisel oleks Vahuri-nimelise õpilasega koolis raskusi olnud.

See oli talle esmaspäeva lõunani tundmatu nimi. Kuigi kodus tööasjadest omavahel palju ei räägitud, poleks mehe sõnul tõsise mure korral Ene tema eest midagi varjanud – seda enam, kui keegi oleks talle kunagi tapmisähvarduse teinud, nagu nüüd meedias on väidetud.

Koolitulistamine polnud teema, mida nad oleksid 32 abieluaasta jooksul kunagi kartnud või millest omavahel rääkinud.

Hingele pakutakse abi Abikaasa surma põhjustanud rünnaku põhjusena näeb Aavo Sarap pigem afektiseisundit, milles polnud kaitstud keegi. Päris puhta nahaga ei peaks tema sõnul aga pääsema ei tulistaja ega ka tema isa. «Relvaluba tuleks isalt kindlasti ära võtta ja vaadata kogu vabariigis

Viljandi Pauluse kirikus peeti eile kõigile koolitulistamisest puudutatutele mõeldud rahupalvus. foto: elmo riig/sakala

üle, kellel seda üldse vaja on,» leidis Sarap. Igaüks lihtsalt ei vaja kodus revolvrit.

Aavo Sarapit olid ehmatanud tulistaja Facebooki-sõnumid, mis pärast õnnetust avaldati. Nendele oleks tulnud pöörata tähelepanu tükk aega varem. Tema arvates viisid selle juhtumini ennekõike kodune kasvatus ja netiavarustest saa-

dud mõjutused. Ka ei välista ta poisi vaimse tervise probleeme.

Kuidagi tuleb nüüd edasi elada ilma abikaasata, keda Aavo Sarap pidas tõeliseks daamiks ja seltskonnahingeks.

Pärast ligi tunnipikkust korteriukse peal peetud vestlust kutsub Aavo Sarap mind siiski edasi. Elutuppa, mis on esmaspäeva õhtust tema jaoks tühi olnud. Ta kardab, et tõeline tühjus saabub tuppa ja hinge alles pärast laupäevaseid matuseid – selle eest on teda ka üks tuttav psühholoog hoiatanud. Hingeabi on pakutud siit- ja sealtpoolt.

Mees peab seda vajalikuks. Eriti seetõttu, et pere vanem tütar on puudega.

Aavo Sarap ootas eile Hollandist koju oma noorema tütre peret, kelle koos Enega alles pühapäeva õhtul lennujaama oli saatnud. Seetõttu pidi neile õhtul külla tulema ka hingehoidja Naatan Haamer. Koolivaheaja lastelastega veetnud abikaasad hakkasid pisikesi silmaterasid igatsema kohe, kui olid nad lennukile pannud.

Saatuslikul esmaspäeval tuli taas tööle minna. Kodust mõnesaja meetri kaugusel asuvasse koolimajja läks Ene Sarap abikaasa sõnul väljapuhanuna ja rõõmsal meelel. Enne seda nad veel kallistasid.

Albumid täis mälestusi Elutoas, kus meiega liitub 14-aastane valge-mustakirju kass Täpi, näitab Aavo Sarap täiskoosseisus perepilte, mille nad alles eelmise nädala neljapäeval fotograaf Jaan Pääsukese juures tegid. Piltidel hoiab Ene Sarap süles eile pooleaastaseks saanud tütrepoega ja Aavo tema varsti kaheseks saavat venda. Kõrval on tütred Helina ja Sille ning viimati nimetatu hollandlasest abikaasa.

Pottsepaametit pidav Aavo Sarap näitab ka albumitäit pilte oma kätetööst. Ta räägib ahjudest ja inimestest, kellele need teinud on, suure õhinaga. Vahepeal paotab, kes kodusoojuse saanud klientidest on talle abikaasa surma puhul juba kaastunnet avaldanud.

tiina kaukvere

Politsei kinnitusel on tänavu registreeritud paarkümmend juhtumit, kus õpilane on koolis või kooliga seoses kedagi ähvardanud, kaasa võtnud noa või relvataolise eseme.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja politseimajor Priit Pärkna ütles siiski, et juhtumit, kus lapsel oleks koolis kaasas olnud tulirelv, ei ole politseile teadaolevalt Eestis kunagi varem ette tulnud.

«Küll on juhtumeid, kus väiksemates klassides on õpilasel kaasas olnud mängupüstol või vanemate klasside puhul näiteks sõjamängus «Airsoft» kasutatav relvamulaaž,» lisas Pärkna.

Sõltuvalt toimunu asjaoludest alustatakse nende juhtumite puhul uurimist või vesteldakse lapse, vanemate ja kooliperega, sel-

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

saabus šokk Kahtlustatav põhjendas oma tegu õpetaja rangusega

ödiat punase värviga tehtud käejäljed.

foto: margus ansu

varem koolist leitud gitatakse juhtunu asjaolusid ja kaasnevaid ohte.

«Menetlust alustatakse juhtumite puhul, kus nooruk on otseselt ähvardanud koolis vägivallaga või näiteks on kaasas olnud noa ähvardusel koolikaaslaselt raha nõudnud,» lisas Pärkna.

Vestlustega lahendatakse olukord siis, kui mingit otsest ohtu kellelegi ei ole. Näiteks kui lapsel on taskunuga kaasas, ent mingit ähvardamist ega vägivalda ei ole ning selgub, et õpilane on selle kaasa võtnud lihtsalt teadmatusest, teistele näitamiseks, puutööks vms põhjusel.

Politsei kutsub koole üles olema võimalike ohtude suhtes tähelepanelikud ning andma ka lastele teada, kuidas käituda ja kelle poole pöörduda, kui kaaslase käes on keelatud ese.

«Hirmu ja ohtu võivad põhjustada ka esemed, mis otseselt relvasarnased ei ole, näiteks žilett, naaskel või mõni muu tööriist. Ka kodudes tu-

leks lastele selgitada, mida võib kooli kaasa võtta, milliseid hirme see võib teistes tekitada ning kui rasked tagajärjed võivad sellega kaasneda,» toonitas Pärkna.

Viimastel päevadel on politsei saanud teateid ohumärkidest sotsiaalmeedias või koolides. «Oluline on tähele panna, et sarnaselt näiteks pommiähvardusega põhjustab ka koolitulistamine vahetult pärast toimunut mõtlematusest või pahatahtlikkusest sündinud juhtumeid. Näiteks hakatakse ähvardusi omavahel justkui naljategemiseks kordama või neid alusetult kellelegi omistama,» ütles politseimajor.

Seetõttu ei räägi politsei viimaste päevade juhtumitest üksikasjalisemalt. «Oleme kõigi nende infokildude kontrollimist võtnud äärmise tõsidusega ning ühegi puhul pole kellelegi reaalset ohtu olnud. Oleme nendest juhtumitest rääkinud nii laste endi, nende vanemate kui ka koolide esindajatega,» lisas ta.

Kriminaalpolitseinikel õnnestus Viljandi koolitulistamises kahtlustatav noormees teisipäeva õhtul haiglas kaitsja juuresolekul üle kuulata. Umbes paar tundi väldanud vestluses ütles noormees, et saksa keele õpetaja oli tema suhtes liiga range.

Tulistamise ja õpetaja tapmise uurimiseks alustatud krimin a a l me netlust juhib Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene (pildil), kelle sõnutsi tunnistas kahtlusalune end ülekuulamisel süüdi.

Teo motiivina nimetas ta asjaolu, et õpetaja oli tema suhtes liiga range.

Küsimusele, milline oli noormehe õppeedukus saksa keeles ja millised hinded, vastas prokurör, et esialgu uurijail seda infot veel ei ole. Küll aga koostatakse tema isikuprofiil, kus muu hulgas uuritakse välja tema suhtlus nii koolis kui ka väljaspool seda. Samuti püütakse leida tõendeid, kas poisil oli õpetajaga varem konflikte või mitte.

Tulistamisele samal päeval mingit konflikti ega sõnavahetust ei eelnenud, kinnitas prokurör.

Seegi on praeguseks selge, et noormees tulistas õpetaja suunas kõik revolvri Rossi 851 trumlisse mahtuvad kuus padrunit ning laadis relva seejärel uuesti.

Taas laetud relvast ta aga enam ei lasknud. Mitu kuuli ohvrit tabas, selgub ekspertiisi käigus.

Kõnealune revolvri mudel maksab relvakauplustes eri andmetel 300–400 USA dollarit (235–325 eurot).

Relva sai noormees kätte väidetavalt lukustatud relvakapist. Praegu räägitu põhjal oli võti peidetud. Ta otsis seda ja leidis, ütles prokurör.

Revolver kuulub poisi isale ja see on tema ainus tulirelv.

Et kahtlustatav viibib haiglaravil ning vajab arstide hinnangul arstiabi, ei esitanud prokurör esialgu taotlust tema vahistamiseks. Kui noormehe seisund paraneb, tõuseb vahistamise küsimus uuesti päevakorrale. «Ühel või teisel moel jõuab kriminaalasi igal juhul kohtusse,» kinnitas Hänilene. Isegi kui eksperdid ütlevad, et kuriteo eest karistust kanda pole võimalik, otsustab noormehe saatuse, muu hulgas ka ravivajaduse siiski kohus. Risto Mets

POSTIMEES, 30. OKTOOBER 2014 || EESTI || 5

6 || EESTI || POSTIMEES, 30. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

MOTIVATSIOONI KADU. Riigi tippametnikud igatsevad paremat meeskonda ja positiivsemat avalikku kuvandit.

Asekantslerite motivatsioon väheneb oliver kund reporter

Tippametnike töötahe

E

esti riigi tippjuhtidest teevad kõige pühendunumalt tööd min isteer iu m ide kantslerid. Seevastu asekantslerite motivatsioon on kolme aastaga märgatavalt vähenenud, selgus tippjuhtide pühendumuse uuringust.

Emori uuringu keskmes olid Eesti avaliku sektori tippjuhid, kelle hulka loetakse riigisekretär, kantslerid, asekantslerid ning ametite ja inspektsioonide peadirektorid – kokku 89 inimest. Näitajad pole sugugi teisejärgulised, sest neist juhtidest sõltub kümnete ametite töine õhkkond ja tuhandete riigitöötajate heaolu.

Uuring leidis, et avaliku teenistuse tippjuhtide keskmine pühendumus (TRI*M-indeksi 77 punkti) on püsinud sama suur kui kolme aasta eest. Selle näitajaga edestavad nad nii Eesti tipp- ja keskastme juhte (76 punkti) kui ka Lääne-Euroopa juhte (65). Suure hüppe on teinud 11 kantsleri ja riigisekretäri tulemused – nende pühendumus kasvas kolme aastaga 76 punktilt 94-le. Asekantslerite tulemus on aga sama ajaga 79-lt kaheksa punkti võrra vähenenud.

Samal ajal on muutunud ka juhtide mentaliteet. Näiteks 2011. aastal kvalifitseerus 59 protsenti avaliku sektori tippjuhtidest nn raudvaraks ehk tööga rahulolevateks, kohusetundlikeks, ent siiski erilise entusiasmita juhtideks. Nüüdseks on viimaste osakaal kahanenud 46 protsendini.

Pühendumus oma tööle

76

100-pallisel skaalal

94

2011 2014

Kantslerid, riigisekretär

kantslerid, riigisekretär asekantslerid ametite ja inspektsioonide peadirektorid jt keskmine

5

4,6 4,7

4,7 Saan oma töös teenida Eesti riiki

Allikas: TNS Emor

Positiivne on, et «raudvara» arvelt on viie protsendipunkti võrra tõusnud «edasiviijate» hulk, keda on juhtidest nüüd umbes neljandik. Kahjuks on seitsme protsendipunkti võrra ehk 13 protsendini kasvanud ka «ükskõiksete» juhtide osakaal, kes on ise rahulolematud ja tekitavad väheinnustava tööõhkkonna.

Tippjuhid hindavad ise, et 2011. aastaga võrreldes on tublisti paranenud riigi toimimine: otsustamine on kiirem, ressursse on enam ja väärtushinnangud ühtlustunud. Samas on asekantslerid ja ametite peadirektorid nüüd kriitilisemad oma töökeskkonna, palga ja ühiskondliku väärtustatuse suhtes. Samuti on nende väi-

78 78

2011

2011 2014

2014

Asekantslerid

4,9

4,6 4,4 4,6

79 71

Ametite ja inspektsioonide peadirektorid jt

Töö sisu ja motivatsioon 4,4

3,9

4,5

3,9 4

4

3,9 4

4,5

4,3

4

3,9

Saan teha väljakutseid pakkuvat ja vastutusrikast tööd

Saan osaleda oluliste, Eesti riigi tulevikku kujundavate otsuste tegemisel

Töötan heas meeskonnas

Saan oma ametis teha palju rahvusvahelist koostööd

Kantslerite ja asekantslerite kuupalk • Kantslerid (11) • Asekantslerid (42)

tel vahetu meeskond kehvem ja töö pakub vähem väljakutseid.

Nii soovitas üks tippjuht uuringule vastates otsekoheselt, et riik peaks esmajärjekorras «tagama konkurentsivõimelise palga, mis võimaldaks tööle võtta häid spetsialiste, kes lisaks tööl käimisele ka tööd teeksid».

Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Eve Limbach-Pirni sõnul võis asekantslerite pühendumuse vähenemise taga olla aprillis rakendunud uus ava-

3978 eurot 2750 – 3950 eurot

liku teenistuse seadus (ATS).

«Kui varem olid tähtajalised vaid kantslerite ja mõnede peadirektorite ametikohad, siis nüüd läksid kõik tippjuhtide ametikohad tähtajaliseks,» kirjeldas Limbach-Pirn. «Arvamused on vastukäivad: ühed peavad seda väga õigeks, teiste jaoks toob see kaasa ebakindluse tuleviku suhtes.»

2007. aastast siseministeeriumi asekantslerina töötava Erkki Koorti sõnul on ATSi muudatused kindlasti mõjutanud rahulolu, sest erinevalt

5-pallisel skaalal 3,6 3,4

3,4

3

3

3,1

3,2

3,1

Minu töö on materiaalselt hästi tasustatud

Minu töö on ühiskonnas väärtustatud

graafika: alari paluots

Soomest ei säilitatud asekantsleritele nende ametisse nimetamisel lubatud tingimusi.

Samuti oli ta päri, et motiveerivat meeskonda on keeruline palgata. «Kui otsitakse avalikku sektorisse tippjuhti, siis millegipärast on kõigil ootus, et see peab kindlasti tulema erasektorist. Me eeldame tippjuhtidelt, et nad istuvad laua taga võrdse partnerina Prantsusmaa, Saksamaa, Türgi ja USAga, aga ometi ütleme, et mingi välismaa firma filiaali juhataja on rohkem kvalifitseeritud kui avaliku sektori töötaja. See ei motiveeri kindlasti mitte kedagi,» rääkis Koort.

Hea meeskonna leidmist pidas probleemiks ka 1998. aas-

tal sotsiaalministeeriumis tööd alustanud asekantsler Ivi Normet. Kolme aasta eest oli ministeeriumil tööturul erasektori ees eelis, nüüd aga mitte.

«Meie ministeeriumi puhul on see eriti aktuaalne – oleme palgatasemelt viimaste seas.

Kõik meie majasisesed uuringud näitavad, et me võime oma töötajatele laulda ja tantsida, aga asja paneb paika palk. Meil on tohutu kaadri voolavus,» ütles Normet.

Koorti sõnul on kantslerite pühendumuse kasvu taga lihtne põhjus – nende palk tõusis kõrgemate riigiteenistujate seadusega tuntavalt. Asekantslerid on seevastu kehvemas rollis, sest nende 2011. aasta lootused pole täitunud.

«Kui majanduslangus läbi sai, olid kärped erinevates riigisektorites olnud 20 protsenti ja valitses lootus, et tulemas on muutused. Arengut ei toimunud. Mingi ports raha tuli avalikku sektorisse juurde, aga see ei muutnud sektorit innovaatilisemaks ega taastanud 2007. aasta olukorda. Nüüd on selgunud, et optimismiks ei olnud põhjust,» rääkis Koort.

Limbach-Pirni sõnul töötab kompetentsikeskus praegu välja kava, kuidas arendada avaliku teenistuse tippjuhte ja kasvatada nende pühendumust kuni 2017. aastani.

«Kaks olulist punkti seal on: asekantslerite tegevus ja riigi kui tööandja maine, millega tuleb tegeleda,» ütles ta.

Jaanuaris hakatakse rahandusministeeriumiga läbi rääkima, kuidas avaliku teenistuse mainet tõsta. Limbach-Pirni sõnul peavad muutused eelkõige algama seestpoolt ehk riigiametite enda töötajaskonna enesehinnangust.

LOE KA LK 12

Contra esitles luuleraamatut lastele

Tallinna keskraamatukogus esitleti eile Contra kirjutatud ja Ulla Saare illustreeritud lasteraamatut «Kõik on kõige targemad». Raamat sisaldab kooliteemalisi lustakaid luuletusi. Koolitee, söögivahetund, spordipäev, pinginaabrid – kõiki neid koolielu külgi aitab Contra näha veidike omamoodi nurga alt. Tallinna keskraamatukogu välja antud raamatu saavad kingiks 4746 sellel sügisel Tallinnas kooliteed alustanud last. PM foto: peeter langovits

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Igor Derkatš lendas eile Eestist tagasi Ukrainasse. Enne ärasõitu vestles ta Eesti ajakirjanikega. foto: mihkel maripuu

TAGASI. Enam kui kuu aega Eestis ravil olnud Ukraina sõdur Igor Derkatš oleks valmis taas rindele minema.

Sõdur: eestlasi ma rindel ei kohanud andres einmann Postimees.ee päevatoimetaja

20-aastane haavatud Ukraina sõdur Igor Derkatš, kes oli alates septembri lõpust ravil Tallinnas Põhja-Eesti regionaalhaiglas, lendas eile pärastlõunal Tallinna lennujaamast koos kahe kaaslasega Ukrainasse tagasi.

Kuigi Itaalia ajaleht il Giornale kirjutas suvel, et Ukrainas valitsusvägede poolel sõdivasse Azovi vabatahtlike pataljoni kuulub välisriikide kodanikke, sealhulgas eestlasi, Derkatši kinnitusel tema Ida-Ukrainas ühtegi eestlast ei kohanud.

23. septembril Eestisse saabunud noormees jäi oma sõnul ravi ja haiglaga väga rahule.

Kuidas kulges teie ravi?

Ma olen Eestis olnud rohkem kui kuu ja veetsin kogu selle aja haiglas. Linna peale ma ei pääsenud, kuna liigun ratastoolis. Haiglas olime koos Ukraina kaaslastega ühes palatis neljakesi koos. Raviga jäin väga rahule. Ukrainas ei ole kahjuks selliseid ravivõimalusi nagu Eestis. Mu jalg on paranemas, kuigi vajan arstide järelevalvet veel ka Ukrainas.

riupoli lähistel toimunud lahingus. Sain jalga haavata lähedal lõhkenud mürsu killust.

See juhtus 31. augustil.

tid ütlesid, et luu hakkab kokku kasvama ja kõik läheb paremuse poole. Loodetavasti saan varsti jälle kõndida.

Kuidas te separatistidega võitlema sattusite? Kas olete sõjaväes või vabatahtlik?

Kui võimalus ja vajadus tekib, kas olete valmis jälle rindele tagasi minema?

Ma olen ise sõjaväes, kuid terrorismivastases operatsioonis osalesin vabatahtlikult. Minu teenistuskoht oli separatistide hõivatud aladest eemal. Kui riigi idaosas need sündmused algasid, küsiti meilt kõigilt, kas soovime osaleda Ida-Ukrainas terrorismivastasel operatsioonil. Mina ja paljud teised teenistuskaaslased andsime oma nimed üles ja otsustasime minna sinna vabatahtlikult.

Jah, kindlasti. Praegu ei ole see tervisliku seisukorra tõttu küll võimalik, aga kui võimalus avaneb, siis kindlasti.

Mida te arvate, kuidas olukord IdaUkrainas laheneb ja mis separatistide hõivatud piirkondadest edasi saab?

Ma usun, et see lõpeb varsti Ukraina jaoks positiivse tulemusega.

Nädalavahetusel olid Ukraina parlamendivalimised. Ukrainlastel oli võimalus osaleda valimistel Tallinnas Ukraina saatkonnas. Kas hääletasite?

Ma ei hääletanud. Lihtsalt ei tahtnud. Mind poliitika ei huvita, ma üritan hoida poliitikast nii kaugele kui võimalik.

Kuidas te haavata saite?

Kuidas te ennest praegu tunnete?

Ma ei soovi sellest pikalt rääkida. See juhtus suve lõpus Ma-

Juba palju paremini. Saan juba natuke jala peale toetuda. Ars-

Mida te tegema hakkate, kui Ukrainasse tagasi jõuate?

Kõigepealt jõuan Kiievisse, kus ma pean mõnda aega olema arstide järelevalve all, kes kontrollivad mu jalga. Pärast seda lähen Lvivi ja seal loodan kohtuda oma sõpradega, kes mind seal juba ootavad. Kavatseme minu naasmist tähistada. Ma olen ise Lvivi oblastist pärit.

Itaalia ajaleht il Giornale kirjutas suvel, et Ukraina poolel Azovi vabatahtlike pataljonis sõdib ka välismaalasi, sealhulgas vabatahtlikke Eestist. Kas teie nägite oma teenistusajal terrorismivastasel operatsioonil mõnda eestlast või muu Balti riigi elanikku?

Ei, ma ei kohanud kedagi Eestist. Ma pole isegi kuulnud sellest, et seal oleks olnud keegi Eestist või mõnest teisest Balti riigist. Mul on palju tuttavaid ka Donetski ja Luganski oblastis võidelnute seas ja ka nemad ei ole öelnud, et nad oleksid kohanud seal kedagi Eestist või teistest Balti riikidest.

Elektrilevi saab tarbijalt nõuda ümberehitust Valitsus plaanib täna kinnitada majandus-ministeeriumi eelnõu, mis võimaldaks jaotusvõrgu halduril Elektrilevil nõuda Tallinnas vana elektrisüsteemi kasutavalt 10 560 tarbijalt süsteemi ümberehitamist.

Umbes 5000 tarbija puhul on Elektrilevi-poolsed etteval-

mistustööd uuele süsteemile üleminekuks juba tehtud. Eelnõu kohaselt võiks haldur kohe välja saata teated, mis annaksid tarbijatele kaks aastat oma süsteemide ümberehitamiseks, vastasel juhul lülitataks tarbijatelt elekter lihtsalt välja. Ülejäänud 5000 tarbija

jaoks peab Elektrilevi üleminekuks vajalikke töid veel tegema, nende lõpule viimisega võib minna kuni kümme aastat.

Muudatus on seotud ainult Elektrilevi OÜ jaotusvõrguga Tallinna tarbijatega, keda varustatakse elektrienergiaga vana 3 x 220 volti võrgu kaudu. BNS

POSTIMEES, 30. OKTOOBER 2014 || EESTI || 7

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 30. OKTOOBER 2014

TO TOIMETAJA OIM I ETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ERAKÄTESSE. Estonian Airi suuromanikuks saavad Enn Pant, Kalev Järvelill ning Ain Hanschmidti perekond, kellele kuulub enamus lennufirma aktsiaid riigilt osta soovivas aktsiaseltsis Infortar.

Tallinki mehed ostavad lennufirma riigilt ära andres reimer marge tubalkain tõnis oja majandus@postimees.ee

L

äänemere võimsaima laevafirma Tallinki aktsiate suurim omanik Infortar omandab Estonian Airis tuleval kevadel enamusosaluse, kui Euroopa Komisjon lennufirmale antud ligi 25 miljoni euro suuruse riigiabi seaduslikuks tunnistab.

«Me oleme huvitatud sajaprotsendilisest osalusest, mis tagab efektiivse otsuste langetamise,» ütles Infortari juht Ain Hanschmidt eilsel pressikonverentsil.

Eesti mõjukaim turismivaldkonna investor Infortar peab praegu läbirääkimisi SASile kuuluvate vähemusaktsiate ostmiseks.

Riik võib olla huvitatud 10–20-protsendilise osaluse säilitamisest, et teenida ettevõtte oodatavast kasumist dividende.

«Pean usutavaks, et Estonian Air jjõuab 2016. aastaks kasumisse,» lausus Estonian Airi nõukogu esimees Ahti Kuningas. «Euroopa Komisjo-

ni jaoks mõjub Infortari sisenemine Estonian Airi osanike ringi tugeva argumendina, et riigi antud abi vastas turu tingimustele ja polnud ebaseaduslik.»

Rahvusliku lennufirma juhtkonna tegutsemine rahuldab Hanschmidti sõnul uut aktsionäri. Ettevõte jätkab ka edaspidi tegutsemist senisega sarnase äriplaani järgi regionaalse lennufirmana, kuid peab suurema kasumi teenimiseks hakkama lendama rohkematesse sihtkohtadesse ja rohkemate lennukitega.

Kuna lepingud seniste lennukite kasutamiseks hakkavad lõppema juba eeloleval aastal, valmistutakse läbirääkimisteks uute lennukite soetamise üle.

Estonian Air vajab investeeringuteks lähiaastatel vähemalt 20 miljonit eurot, kuid likviidsus suudetakse tagada ka sellest väiksema summaga.

Uued osanikud pole rahul Estonian Airi senise pardatoitlustamisega. «Toitlustamine peab muutuma paremaks,» kinnitas Hanschmidt. Ta ei soovinud toitlustamise üksikasju j avaldada, kuid kinnitas, et menüü sisseostmine stmine v väljastpoolt kontserni pole otstarbekas ja edaspidi hakkavad

lennureisijatele süüa valmistama Tallinki kokad.

Infortar kavatseb Estonian Airi äri edendamiseks ära kasutada mitmes välisriigis asuvat Tallinki müügivõrgustikku ning hakata pakkuma laeva- ja lennureiside kombineeritud pakette.

Osalised ei soovinud avaldada müügitehingu võimalikku maksumust.

Infortar kavatseb Estonian Airi äri edendamiseks ära kasutada mitmes välisriigis asuvat Tallinki müügivõrgustikku.

Kui varem on kõneldud ka võimalusest, et Estonian Air ühineks Läti lennufirmaga Air Baltic, siis viimase kinnitusel pole praegu selle üle mõtet arutleda. Air Balticu asepresident Jānis Vanags ütles Postimehele, et lennufirmad on Balti riikidele väga tähtsad, kuid praegu ta spekulatsioonidega tegeleda ei taha.

Riik seadis 2010. aasta sügisel pärast ASi Estonian Air aktsiate enamusosaluse omandamist ettevõtte eesmärgiks suurendada Eesti lennuühenduste arvu ja saavutada kasumlikkus.

Juunis 2011 011 sai Estonian Airi etteotsa Tero Taskila, ila, kes hakkas

saama Eesti riigifirmade juhtidest suurimat palka, 33 228 eurot kuus. Estonian Airi nõukogu vabastas ta ametist järgmise aasta 31. oktoobril ning tema lahkumise ajaks oli ettevõte 2012. aasta üheksa kuuga teeninud müügitulu 70,4 miljonit eurot ja saanud kahjumit 20,2 miljonit eurot. Seejärel asus firmat juhtima Jan Palmér.

Mullu aprillis otsustas Euroopa Komisjon laiendada uurimist Estonian Airile antava riigiabi suhtes. Komisjon võttis vaatluse alla riigi otsuse suurendada varem antud päästmislaenu veebruaris veel 28,7 miljoni euro võrra.

2009. aastast alates on Estonian Air saanud riigiabi mitu korda, sealhulgas kolm kapitalisüsti kokku 57 miljoni euro ulatuses.

Infortarist 75 protsenti kuulub Linandellile, mille omanikud on Enn Pant, Kalev Järvelill ning Ain Hanschmidti perekond. Ülejäänud osa firmast kuulub väikeinvestoritele. Linandelli kasum oli möödunud aastal 23,3 miljonit eurot, varade maht oli eelmise aasta lõpus 435 miljonit eurot. Eelmisel aastal maksis ettevõte dividende kokku 12 miljonit eurot.

KOMMENTAARID

urve palo majandusminister (SDE)

Riik on alates 2011. aastast, mil Estonian Air uut omanikku otsima hakkas, suhelnud viie-kuue võimaliku partneriga. Infortar oli Estonian Airi kosilastest konkurentsitult kõige parema

kristen lahtein turismifirmade liidu peasekretär

Kuna lennundus on turismivaldkonnas keskne äri, siis hoiab kogu Eesti turismiEstonian Airi tulevasektor E võimalikule omanikule sele või pöialt, ssest nende edust sõltub ssadade ettevõtete ja

kadri adri simson Keskera Keskerakonna fraktsiooni esimee esimees

Strateegilised ettevõtted peavad olema riigi omanduses. Estonian Airi d endise juhatuse esien mehe Tero Taskila ja m IRLi peaministrikanIR didaadi Juhan Partsi d sammud panid algusa fotod: toomas huik

visiooniga. Suures pildis kattub see Eesti eesmärkidega – lennundus on mõlemale strateegiliselt oluline.

Sellest sõltub turism, konkurentsivõime, meie oma inimeste liikumisvabadus.

On oluline, et meie turul tegutseb ettevõte, kelle kodulennujaam on Tallinn.

Valitsuse otsust Estonian Airi aktsiate müügi ja selle kohta, kui suur osa lennufirmast jääb riigile, on väga raske prognoosida, kuna tehingu kinnitab pärast valimisi uus valitsus. tuhandete töötajate käekäik. Minu hinnangul süstib Infortari tulek turismiturul tegutsevatesse ettevõtetesse kindlustunnet.

Lisaks on tehingul usutavasti optimistlik mõju ka Estonian Airi organisatsioonile endale – tugeva eraomaniku kaasamine võiks anda ettevõttele uue hingamise.

Infortar on üks edukaim turismiettevõtte piirkonnas, kes omab nii hotelle kui ka laeva- ja taksofirmat, ning lennundusfirma annaks täiendavat sünergiat. se praegusele olukorrale, kus rahvuslik lennufirma on lõpuks liikumas erakätesse.

Me teame, et Estonian Airi üle käib keelatud riigiabi menetlus ning õhus on võimalikud Euroopa Komisjoni sanktsioonid. Nüüd on valitsus leidnud, et erainvestorid võivad päästa Estonian Airi ja seeläbi ära hoida kohustuse senine riigiabi koos intressidega tagasi maksta. Omaette küsimus on, kas nii paljude lendude ja samas nii väheste reisijatega on üldse võimalik rahvuslikku lennufirmat ilma lisaabita hoida.

POSTIMEES, 30. OKTOOBER 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Eesti Pank võitleb buumiga tõnis oja tonis.oja@postimees.ee

Ardo Hansson (vasakul) ja Madis Müller põhjendasid eilsel pressikonverentsil piiranfoto: peeter langovits gute kehtestamist ohuga kinnisvarahindade kasvuks.

tingimustele. «Need tingimused ei peaks täna pankade käitumist mõjutama ega oluliselt eluasemelaenude tingimusi ja nende väljastamist mõjutama,» arvas Müller.

«Tegelikult ei muutu märkimisväärselt mitte midagi,» kommenteeris kehtestatavaid nõudeid Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. «Neil, kes on väga hea maksevõime ja väga hea sissetulekuga, on ikka võimalus võtta null-omafinantseerimisega laenu, kui neil on lisatagatis,» lisas ta.

Soomani sõnul olid vahepeal olemas ka 40-aastase maksetähtajaga laenud, aga et võrreldes 30-aastase laenuga läks

nende puhul intressikulu ebamõistlikult suureks, pole see kunagi olnud väga tõsiseltvõetav võimalus. «Pealegi saavad 40-aastast eluasemelaenu niikuinii väga vähesed inimesed, sest nad peavad lepingu lõppemise tähtajaks olema veel tööealised,» kinnitas Sooman.

Keskpanga president Ardo Hansson ütles, et praegu on soodne olukord kinnisvarahindade kasvuks. «Reaalsissetulekud kasvavad, intressimäärad on madalad, aga me oleme positiivse küljena näinud, et pangad pole kinnisvaralaenuturgu kütmas,» sõnas Hansson. «Eluasemelaenude maht ei ole oluliselt kasvanud,» lisas ta ja kin-

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

«Võrreldes kuue kuu taguse perioodiga on kinnisvaraturg selgelt taltunud,» kinnitas Eesti Panga asepresident Madis Müller eile toimunud pressikonverentsil, kus ta koos panga presidendi Ardo Hanssoniga tutvustas eluasemelaenude piiranguid, mis hakkavad kehtima järgmise aasta algusest. Piiranguid on kolm.

Eluasemelaenu summa tagatise ehk soetatava eluaseme piirmääraks on 85 protsenti, Kredexi käendusega laenude puhul võib see ulatuda 90 protsendini. See tähendab, et laenuvõtja peab ise oma vahenditest mängu panema vähemalt 15 protsenti eluaseme maksumusest.

«Me ei taha näha sellist olukorda, kus pangad katavad kogu summa,» selgitas Hansson.

Teine tingimus on, et laenuvõtja laenumaksed ei tohi ületada 50 protsenti laenumaksja netosissetulekust, ning kolmanda tingimusena kehtestatakse eluasemelaenu maksimaalseks tähtajaks 30 aastat.

Lubatud on ka erandid – kuni 15 protsenti kuu jooksul antud laenumahust võib anda piirmäärasid ületavate tingimustega.

Nõuded hakkavad kehtima kõigile Eestis tegutsevatele pankadele.

Madis Müller ütles, et pankadel on kehtestatud laenutingimustele oma sisemised reeglid ja need vastavad päris hästi keskpanga kehtestatavatele

nitas, et eluasemeturg on küll riskiallikas, aga viimaste kuude jooksul on olukord paranenud.

Kinnisvaraturgu on reguleerinud majanduse tsüklilisus, sest varasem hinnatõus oli viinud kinnisvarahinnad liiga kõrgele. Madis Mülleri sõnul on eluaseme ostmine muutunud inimestele vähem taskukohaseks.

«Me näeme, et meil ei ole praegu vaja aktiivselt mitte midagi teha, mõjutamaks pankade praegust tegevust, aga meil on kõigil meeles eelmise buumi tagajärjed, mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopas ja kogu maailmas,» lisas Hansson.

Ka teistes riikides mõeldakse välja täiendavaid instrumente buumi ärahoidmiseks. Alates maist on ka Eestis nende instrumentide kasutusele võtt keskpanga pädevuses (nn makrofinantsjärelevalvelised meetmed), mille esimeseks pääsukeseks ongi eluasemelaenudele piirangute kehtestamine.

Peep Sooman ütles, et praegu elame kõik ühesugustes tingimustes, mis ongi hea ja hoiab turgu enam-vähem tasakaalus.

«Aga kui tekib illusoorne heaolu, siis ei ole enam võimalik keskpanga regulatsioonidest leebemaks minna ja pangad ei saa ise turgu ülemäära võimendama hakata. Mis on tegelikult väga tore,» sõnas Sooman. «Mina ei süüdista eelmises kinnisvarabuumis üldse pankasid, aga selge on see, et inimestel kadus reaalsustaju ära ja ka pangad ei aidanud mitte kuidagi stabiilsusele kaasa.»

Puu- ja köögiviljakasvatajad saavad euroliidult abi Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas määruse, mille järgi saavad Eesti puu- ja köögiviljakasvatajad kasutada Euroopa Liidu erakorralist abi Venemaa kehtestatud Euroopa Liidu toiduainete sisseveo keelustamisest tingitud kahju osaliseks hüvitamiseks. Abimeede on avatud selle aasta lõpuni. majandus24.ee

Eesti ehitab Namiibiale X-tee sarnase süsteemi Esmaspäeval allkirjastas E-riigi Akadeemia Namiibia valitsusega lepingu X-tee sarnase andmevahetussüsteemi juurutamiseks järgmise kahe aasta jooksul. Süsteemiga saavad Namiibia avaliku sektori asutused ristkasutada andmeid ja välja arendada e-teenused. majandus24.ee

OMX TALLINN

746,41 ▲ +0,65%

1000 800 600 XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

X 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

3,64 ▲ +10,92%

X 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,940 0 Baltika 0,470 1,08 Ekspress Grupp 1,030 1,98 Harju Elekter 2,560 -0,78 Järvevana 0,806 -2,89 Merko Ehitus 6,990 1,90 Nordecon 1,030 1,98 Olympic Group 1,830 1,10 Premia Foods 0,700 0,57 Pro Kapital Grupp 2,550 0 Silvano Fashion 1,800 0,56 Skano Group 0,941 0 Tallink Grupp 0,623 0,81 Tln Kaubamaja 5,000 0,40 Tallinna Vesi 12,60 0 Trigon Property 0,411 0

29.10 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,433 -0,25 Hiina jüaan 7,784 -0,12 Jaapani jeen 137,750 0,22 Kanada dollar 1,419 -0,66 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,468 0,31 Poola zlott 4,225 -0,16 Rootsi kroon 9,329 -0,36 Rumeenia leu 4,425 0,03 Šveitsi frank 1,206 0,02 Briti naelsterling 0,791 0,36 Taani kroon 7,445 0,01 Tšehhi kroon 27,784 0,13 Ungari forint 309,050 -0,07 USA dollar 1,274 -0,09 Venemaa rubla 54,603 0,84

bns

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 30. OKTOOBER 2014

Mistrali üleandmise kuupäeva pole määratud Prantsusmaa kaitseminister Jean-Yves Le Drian teatas eile, et otsus, kas kahe Mistralklassi helikopterikandja müügiga venelastele minnakse edasi või mitte, langetatakse novembris. Moskva väitis aga, et esimene laev antakse üle 14. novembril. AFP/PM

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Gruusia kaitseväe ülem: Abhaasia on kui Krimm

Süüria kurdid said tuge

kadri veermäe

Esimest korda pärast sunniidi äärmusrühmituse Islamiriik (IS) pealetungi algust Süüria piirilinnale Kobanele sisenes 50-liikmeline rühm vastupanuvõitlejaid Türgi kaudu riiki, et aidata kurdidel äärmuslased linnast välja lüüa. Samuti liikus läbi Türgi Süüriasse 150 Iraagi kurdide pešmerga võitlejat koos suurtükkidega. AP/BNS

T

NATO: Venemaa on Euroopa õhuruumis tavatult aktiivne NATO teatas eile, et on viimase kahe päeva jooksul registreerinud neli Vene sõjalennukite rühma Euroopa õhuruumis märkimisväärseid sõjalisi manöövreid läbi viimas. Läänemere, Põhjamere, Atlandi ookeani ja Musta mere kohal on märgatud strateegilisi pommitajaid, hävitajaid ja tankerlennukeid. Ämari õhubaasis paiknevad Saksa hävituslennukid saatsid eile Läänemere kohal seitset Vene õhuvägede sõjalennukit. Läti territoriaalvete välispiiril tuvastati kaks Vene hävitajat. BNS

Afganistani-kooli läbinud sõdurit, USA raha eest treenitud ning õlg õla kõrval liitlastega võitlemas. See annab meile koostalitusvõimekuse NATO liikmetega, sisendab Gruusia sõduritesse usku ja tõstab staatuse väga kõrgele. Aga me panustame ka maailma julgeolekusse ja oleme selle üle uhked.

kadri.veermae@postimees.ee

änapäeval pole enam muresid, mida saaks näha vaid piirkondlike probleemidena – kõik regionaalsed probleemid on ühtlasi globaalsed, sõnas Tallinnas mitmepäevasel visiidil käinud Gruusia kaitseväe ülem kindralmajor Vahtang Kapanadze eile.

Milline oleks teie hinnangul parim kaitsestrateegia Gruusia- või Eesti-sugusele väiksele riigile?

Kuidas Venemaa reageeris sellele, et Vahtang Gruusiasse tuleb NATO treeningbaas? Kapa2008. aastal polnud meil Gruu- nadze eile sias mingit NATO treeninglaag- kaitsemirit, aga ikkagi saime kaela Ve- nisteeriunemaa agressiooni. Me ürita- mis.

me luua riigi julgeoleku keskust, kuidas Venemaa seda võtab, on nende endi asi.

foto: mihkel maripuu

Miks grusiinid jätkuvalt Afganistanis on, kui paljud NATO riigid on lahkunud?

Me saame täiel määral aru, et selliseid väljakutseid on parem vastu võtta Gruusiast kaugel.

Muidugi on ka tähtis, et meie sõdurid saaks häid kogemusi. Tänapäeval on meil 12 000

Kui Gruusia näiteks võtta, siis meil on strateegia järgmine: mitte anda mingisugust põhjust provokatsiooniks, jätkata liikumist NATO poole, hoida naabritega väga rahumeelset joont ja muidugi arendada välja oma kaitsejõud.

Väikeriigid, nagu Eesti või Gruusia, eriti Gruusia, asuvad üsna ettearvamatus piirkonnas, kus on nii poliitilisi kui ka sõjalisi väljakutseid kui ka riske. Arusaadav, et samaaegselt on võimatu hoida rahuaega ja vabadust. Gruusia valis vabaduse ja me peaks seetõttu olema valmis igasuguseks võitluseks.

Olite enne konflikti puhkemist 2000. aastate algul Lõuna-Osseetias, kuidas võrdleksite kogetut praeguste olude ja Ida-Ukrainaga?

Olin sealse rahuvalvemissiooni eesotsas 2004. aastal, sest olin toona Gruusia kiirreageerimisjõudude juht. Aga LõunaOsseetia ja Ida-Ukraina puhul oli mul täielik déjà vu tunne – täiesti samasugune, kuigi erinevad kohad, mundrid, vahendid. Kuid sama asi, mida nägime 1990. aastate algul Abhaasias ja 2008. aastal Lõuna-Osseetias. Kõik oli sama ka 2004. aastal Lõuna-Osseetias, sama liikumine, sama strateegia, sama kontseptsioon.

Aga kas Ida-Ukrainas võiks tulla külmunud konflikt?

Ukrainale on väga raske mingit nõu anda, sest meil oli ja on endiselt riigisiseselt külmunud konflikti laadne olukord: 20 protsenti territooriumist on okupeeritud. See probleem on väga keeruline, ainult sõjaliselt seda lahendada ei saa, seal on vaja ka poliitilist, ühiskondlikku, majanduslikku tasandit.

Abhaasia küsimus on taas teravalt esile kerkimas, kuna Venemaa tahab sellega sõlmida ühenduse- ja liidulepingu, mis võtaks abhaasidelt peaaegu igasuguse otsustusõiguse. Kas Gruusia jaoks on tegu Vene provokatsiooniga?

Jah. See on absoluutselt sama, mis Venemaa tegi Krimmis.

Vene ja Abhaasia nn ühise kaitse ja majanduse leping on abhaasidele kõige suuremaks ohuallikaks, sest neid ähvardaks selle tulemusena assimileerumine. Kui nad aga tahavad ikka olla Vene Föderatsiooni kubermang, siis on see nende valik.

Lõpetuseks teisest teemast – on räägitud Gruusia Pankisi mäekuru tšetšeenidest, kes on Islamiriigi poolele Süüriasse sõdima läinud.

Kui ohtlikuks te seda Gruusiale peate?

See ei ohusta ainuüksi Gruusiat, see on murekohaks ka Euroopale, kogu maailmale. On küll ISi eest võitlevaid tšetšeene, kuid Süürias ja Iraagis on ka palju Euroopa riikide kodanikke, kes islamistide poolel võitlevad. Üldiselt, ei saa enam öelda, et miski on ainult piirkondlik probleem, tänapäeval on kõik regionaalsed probleemid ühtlasi ka globaalsed.

TÄISVERSIOONI LOE PLUSS. POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 30. OKTOOBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Pühapäevase meeleavalduse käigus ründasid protestijad Budapestis võimupartei Fidesz peakontorit.

foto: afp/scanpix

PROBLEMAATILINE KAVA. Ungarlaste seas ja Brüsselis põhjustab rahutust peaminister Viktor Orbáni valitsuse plaan kehtestada internetimaks.

Ungari võimupartei tahab internetimaksu jürgen tamme toimetaja

«Kui Ungarist saab pretsedent, võib sellest kujuneda probleem paljude teiste liikmesriikide jaoks,» ütles Euroopa Komisjoni ametist lahkuva digitaalvoliniku Neelie Kroesi esindaja Ryan Heath üleeile Brüsselis ajakirjanikele. Heath, kelle sõnavõttu võib pidada erakordseks, sest tavaliselt euroametnikud liikmesriikide seadusloomet kommenteerima ei kiirusta, viitas Ungari valitsuse kavale kehtestada internetimaks.

Selle üle, kas Ungarist saab pretsedent või mitte, otsustab sisuliselt riigi valitsus, sest võimupartei Fidesz säilitas kevadiste parlamendivalimiste järel ülekaaluka enamuse. Koos kristlikest demokraatidest liitlastega on konservatiivsel erakonnal 199-liikmelises parlamendis 133 kohta, mistõttu läbivad valitsuse esitatud seaduseelnõud esinduskogu suurema vaidluseta.

Ettepaneku kehtestada internetimaks tegi möödunud nädala teisipäeval Fideszi ridadesse kuuluv Ungari majandusminister Mihály Varga. Tema esitatud kava järgi kehtestataks alates tulevast aastast 150 forindi (0,5 euro) suurune maks iga gigabaidi kasutatud andmemahu eest.

See tähendanuks, et lisaks interneti teenusepakkuja arvele saanuks kasutajad arve ka andmemahu kasutamise eest.

Ungari internetiportaali 444 arvutuste järgi tähendanuks selline seadus, et tund aega uudisteportaalides artiklite lugemist läheks kasutajale maksma ligikaudu 0,05, sama kaua suht-

lusvõrgustiku Facebook kasutamist 11 ning tunnine videokõne Skype’is 30 eurosenti.

Juba samal päeval loodi Facebookis leht «100 000 internetimaksu vastu», millel juba kolmapäeva keskpäevaks oli 110 000 järgijat, eilseks oli liitunuid juba üle 230 000. Ka võimuerakonna esindajad tunnistasid hiljem, et nende plaan vihastas noorte põlvkonda, kellel varem puudus arvamus valitsuse poliitika kohta.

Tuhanded protestivad Paar päeva hiljem pakkus peaminister Viktor Orbán välja leebema variandi: kehtestada fikseeritud kuumaks kõigile internetikasutajatele. See tähendab, et pole vahet, kas internetiteenusega liitunu kasutab kümme või tuhat gigabaiti andmemahtu kuus, maksta tuleb kõigil kindel summa. Orbáni esitatud kava järgi hakkaksid tavakasutajad maksma 700 forinti (2,3 eurot) ja ettevõtted 5000 forinti (16 eurot) kuus.

Siiski ei rahuldanud avalikkust ka Orbáni parandusette-

panek. Pühapäeval avaldas umbes 10 000 inimest majandusministeeriumi ees selle vastu meelt, skandeerides muu hulgas «Vaba riik, vaba internet», «Me ei luba seda!».

Protestid olid valdavalt rahumeelsed, kuid mõned meeleavaldajaist suundusid Fideszi erakonna peakorteri juurde, loopisid seda kividega, tungisid ruumidesse, heiskasid rõdule ELi lipu ja loopisid akendest välja tehnikat. Politsei saabudes läksid vandaalitsejad laiali.

Protestimarsi peakorraldaja Balázs Gulyás andis valitsusele kaks päeva aega kavast loobumiseks. Valitsus nõudmistele ei vastanud ning nimetas vägivalda ja ultimaatumit lubamatuks. Üleeile õhtul kogunesid tuhanded inimesed uuesti meelt avaldama, kusjuures protestid toimusid mitmes linnas. Pealinnas Budapestis, kus Reutersi andmetel osales meeleavaldusel 100 000 inimest, hüüdsid protestijad kohaliku meedia teatel ka loosungeid «Ei netimaksule», «Räpane Fidesz», «Orbán, lase jalga!», «Venelased koju».

Ungaris kehtivaid makse • Riigis kehtib 16-protsendiline üksikisiku ja 19-protsendiline ettevõtte tulumaks. 27-protsendiline käibemaks on Euroopa kõrgeim.

• 2010. aastal kehtastati nn majanduskriisimaksud pangandusele, energeetika-, telekommunikatsiooni- ning jaemüügiturule, lisaks riigistati teine pensionisammas.

• 2011. aastal kehtestati rahvatervist kahjustava toote maks ehk nn hamburgerimaks, mida on kohustatud maksma tootja või tarnija.

• 2012. aastal kehtestati energiaettevõtetele lisaks 11-protsendiline nn Robin Hoodi maks, mis suurendas energiasektori maksukoormust 30 protsendini. Samuti maksustati telefoniside kõneminutid ning SMSid. • 2013. aastast maksavad pangad lisamaksu kõigi finantstehingute pealt ning kindlustusfirmad peavad tasuma kindlustusmaksu.

• 2014. aastal kehtestati massiteabevahendite reklaamitulule 40-protsendine maks.

Võimuparteid toetava ajakirja Demokrata peatoimetaja András Bencsiku sõnul on protestide taga USA. Bencsik viitas oma Facebooki kontol tehtud avalduses Ühendriikide saatkonda ajutiselt juhtiva asjuri André Goodfriendi osalusele pühapäevasel protestil ja märkis, et USA õhutab kohalikke jalgpallihuligaane ja liberaale, nii nagu seda tehti Kiievis Maidani sündmuste ajal.

Pingelised suhted USAga «Ameerika ei ole meie sõber ega isegi meie liitlane: USA on impeerium, mis lähtub ainult oma huvidest, ning selle ainus eesmärk on kaitsta oma juhirolli planeedil Maa,» kirjutas Bencsik, kes nimetas ohtu Fideszile ohuks kogu rahvale.

Peatoimetaja kutsus valitsuse toetajaid samuti tänavatele tulema, kuid nn rahumarss jäi Fideszi otsusel siiski ära.

Ungari suhted Ühendriikidega on pingelised ka diplomaatilise tüli tõttu. Hiljuti teatasid Ühendriigid, et peatasid ajutiselt kuue Ungari kodaniku sissesõiduloa. USA võimud pole nimesid avalikustanud, kuid nende seas on nii Ungari riigiametnikke kui ka ärimehi.

Esmaspäeval pöördusid Ungari võimud USA justiitsministri Eric C. Holderi poole, et juhtunu kohta aru nõuda, kuid Ühendriigid pole palju infot avalikustanud. New York Timesi andmetel nõudsid keelu saanud isikud aga Ungaris tegutsevatelt USA firmadelt altkäemaksu.

Ka Ungari võimud pole skandaali täpsemalt kommenteerinud. «Kui keegi esitab süüdistuse, on tal kohustus seda tõestada,» ütles Orbán, viidates, et Ühendriikid ei ole seda teinud.

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 30. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Eesti muidu tublide juhtide seas on liiga vähe eestvedajaid – visionääre, inimeste tulevikuusu innustajaid ja kaasahaarajaid, rääkis riigi tippametnike esivärbaja Eve Limbach-Pirn usutluses Marti Aavikule.

Riik otsib juhte, «usujuhte»

R

iigikantseleis tegutseb tippjuhtide kompetentsikeskus. Selle juhataja Eve Limbach-Pirn tegeleb koos oma kaastöölistega ministeeriumide kantslerite ja asekantslerite ning riigiasutuste peadirektorite värbamise ja arendamisega. Nemad valmistavad ette konkursid. Avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon sõelub kandidaate ja esitab sobivaimad ministrile. Otsuse, kes lõpuks ametisse saab, teevad ministrid.

Kas selle juhtide kihi palgatase, kellega teie tegelete, on praegu võrreldes eraettevõtetega konkurentsivõimeline?

Mitte väga konkurentsivõimeline.

Kas palk on tõsine takistus konkursside korraldamisel?

Kui vaatame motivatsioonitegureid, mis meie pühendumuse-uuringust välja tulid, siis palk pole peamine motivaator. Need on hoopis võimalus teha missiooniga tööd, anda midagi oma riigile, võtta vastu huvitavaid väljakutseid, töötada intelligentsete inimeste seltskonnas – kõik see on olulisem motivatsiooni allikas. Samas, inimesi kandideerima kutsudes kogeme, et raske on midagi vastu öelda, kui inimene ütleb, et ta kaotaks palgas kolmekordselt. Selge ju, miks ta ei taha kandideerida.

Kas me oleme liiga kurjad tippjuhtide ametihüvede ja ka abiliste «armeede» suhtes? Võib-olla peaks hoopis leebem olema?

Ma ei tea, kas just kurjad, küll aga mõistmatud. Olen palkade ja ametiautode pärast pahandavate tuttavatega rääkides küsinud, kas nemad ise oleks valmis olema tööl hommikul kella seitsmest õhtul kella kümneni, sõitma järgmisel varahommikul komandeeringusse, tegema lennukis tööd, võtma vastu otsuseid ja saama nende eest igal pool tümitada. Siis tulema lennukilt maha, järgmisel varahommikul uuesti koosolekule jne. Selles oravarattas ei oleks need pahandajad valmis olema ja nad ei oskaks seal toime tulla.

Oleks väga tore, kui oleks rohkem mõistmist, mida tippjuhi töö tähendab, ja et on loomulik saada selle eest ka palka.

Ametiauto ja abilised pole hüve, vaid vahend, mis võimaldab seda tööd üldse teha. Pead ju jõudma kohtumistele ja olema seal vaheda mõistusega. Pahandatakse ka koolituste pärast, hoidku jumal, kui see on veel välismaal. Tippjuht ei nakitse tänapäeval vaid oma väikese tükikesega Eestis, vaid kõik valdkonnad on rahvusvaheliselt seotud.

Meie juhid peavad aru saama, mis maailmas toimub, ja olema võimelised tegema rahvusvahelist koostööd kõige kõrgemal tasemel. Selleni ei jõua kindlasti otse ülikoolist tulles.

veelgi suurem, ja töötame selle nimel. Kui kuulata OECDs (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) teiste riikide kogemusi, siis struktuuride, seaduste ja kõige muu säärase kõrval räägitakse, et ühtesiduv liim on ikkagi juhtimine ja organisatsioonikultuur. Juhid on need, kes panevad kõik muud asjad toimima ja elama. Üks oluline oskus, millest me varem pole juhtide puhul nii palju rääkinud, on võime tänapäeva tohutust infohulgast oluline valida ning seda õigel hetkel kasutada.

Enamik konkurssidest – edukad – ei pälvi suurt meediatähelepanu. Miks tekivad tõrked, või teistpidi, mis tagab edu?

Raskuspunkt on küsimusel, kes kandideerib. Kas on piisavalt kandidaate, kelle hulgast valida? Ka tööandjate manifestis öeldakse, et meil tuleks juhtimise kvaliteeti tõsta. Meie rahvaarv on väike ja juhieeldustega inimesi on veel vähem.

Meil tuleb teha maksimum, et leida häid inimesi, kutsuda neid riigiteenistusse ja neid siis ka arendada.

Kas pigem peaks ministeeriumijuhid kasvama ametnike hulgast – nooremkirjutajast lauaülemaks, siis salanõunikuks jne – või on hea, kui juhid liiguvad era- ja avaliku sektori vahel?

Eesti avalik teenistus polegi nii üles ehitatud, et oleks võimalik ühest toruotsast sisse tulla ja teisest pensionile minna. Meie avalikku teenistusse võivad kandideerida kõik. Ka praegu on umbes seitse protsenti tippametnikest erasektori-kogemusega. Arvan, et inimesed peavadki liikuma avaliku ja erasektori vahel ja sellist liikumist võiks Eestis rohkem olla. See tuleks meile kõigile kasuks. Selles on teatud koostöö ja kogemuste vahetamise momendid. Oma arendustegevustes üritame seda ka toetada.

Kas kasutate ka peade jahti – sihitud pakkumisi sobivatele inimestele?

Seaduse järgi saab tippametnikke valida ainult avaliku konkursiga, v.a mõned üksikud ametikohad. Aga konkursil osalema püüame jõudumööda kutsuda.

Millised isiksuse omadused peaksid juhikandidaadil olema?

Kasutame kahte psühhomeetrilist testi. Üks mõõdab vaimset võimekust ja teine isiksuse omadusi. Suurem vaimne võimekus on täiesti kindlasti üks eeldus juhi töös hästi hakkama saamiseks. Näiteks emotsionaalne stabiilsus, meelekindlus ja ekstravertsus on kolm isiksuse omadust, mis on väga selgelt seotud edukusega juhi ametikohal.

Kas on erinevusi sõltuvalt ministeeriumist? Muigega küsides, kas sotsiaalministeeriumi kantsler võiks olla natuke neurootilisem kui teised?

Seda viimast vast mitte, aga näiteks eelarvepoliitika asekantsler peaks saama matemaatilises võimekuses head tulemused, ent kaunite kunstide asekantsler saab küllap hakkama, kui ka selle skaala tulemused on natuke madalamad.

Meenutan sedagi, et mõõdetud omadused ei garanteeri edu, ehkki võivad seda ennustada. Igal inimesel on oma strateegia, kuidas olukordadega hakkama saada. Üks inimene on ühtemoodi, teine teistmoodi ja mõlemad saavad hästi hakkama. Nad lihtsalt teevad seda erineval viisil. Ametikohad on erinevad ja ka erinevad ajad tingivad erinevaid ootusi. Ühel hetkel on vaja midagi üles ehitada või radikaalne muudatus läbi viia ja selleks so-

bib paremini ühte tüüpi inimene.

Teisel hetkel on vaja midagi käigus hoida ja sellega saab paremini hakkama teistsugune inimene.

Tippjuhtide valik on nagu pusle kokkupanek väikestest tükkidest.

Kõigepealt kaardistad töökoha ja mõtled, mis seal vaja teha on, millised on raskused ja riskid. Seejärel mõtled, milline inimene saaks sellega hästi hakkama. Viimaks püüad sellist inimest leida.

Eve Limbach-Pirn foto: tairo lutter

Mainisite tööandjate manifesti üleskutset parandada juhtimise kvaliteeti. Mida on Eesti asutuste juhtimises vaja paremaks teha?

Püüan meenutada, kas keegi üldse kunagi on teinud säärase üldistuse. Seda ei teinud ka tööandjad manifestis. Lugedes viimasel ajal juhtimisest kirjutatut, on jäänud mulje, et Eesti juhtimises on puudu eestvedamisest. Inimeste kaasatõmbamisest, inimeste silme ette tuleviku visandamisest ja neile usu sisendamisest, et oleme sinnapoole teel.

Kindlasti peab. Tippjuhi tööriist on tema ise – keha ja vaim. Sageli on nad 24/7 tööl ja avalikkuse tähelepanu all. Kogu aeg peab olema valmisolek reageerida ja vastata. On väga keeruline sellega toime tulla, kui inimene pole tasakaalus ja terve. Enese juhtimise kompetents on tähtis. Oskus hoida ennast töövõimelisena ja tasakaalus ka nii, et üks või teine eluvaldkond ei lähe teiste arvelt liiga üles või alla, on tippjuhtidele väga oluline.

Meie tippametnikke vaadates võib öelda, et peab paika ütlus «Kes palju teeb, see palju jõuab».

Need, kes teevad väga intensiivselt tööd, jõuavad nii lapsi kasvatada kui ka hobidega tegeleda.

Mida te teete, et tulevikus oleks konkurssidel rohkem võimekaid kandidaate?

Kas seda võib iseloomustada sõnaga «riigimehelikkus»?

Miks ka mitte. Ma arvan, et riigimehelikkuses ongi tubli annus eestvedamist.

Palkade ja ametiautode pärast pragajad ise poleks valmis olema tippjuhtide töö oravarattas ja nad ei oskaks seal toime tulla.

Näiteks eelmine Pärnu juhtimiskonverents käsitles usu rolli juhtimises. Juht peabki inimestele tulevikku kirjeldama ja suutma nad kaasa tõmmata, et tulevikuvisioon võiks tõeks saada.

Värske pühendumuse uuring näitab, et meil on tublid pühendunud juhid, aga nende hulgas on liiga vähe eestvedajaid. Tohutu heameel on näha, et eestvedajate hulk on avalikus sektoris võrreldes kolme aasta taguse uuringuga kasvanud viis protsenti. Aga me tahaks näha, et eestvedajate protsent oleks

Tõeliste tipp-poliitikutega kokku puutudes olen märganud ja imetlenud pingetaluvust. Liikuda tiheda ajakava järgi kohtumiselt kohtumisele ja igal pool enamvähemgi adekvaatset juttu ajada pole niisama lihtne. Kas selline tippjuht peab tõepoolest olema eriline inimene, taluma rohkem kui teised?

LOE KA LK 6

Püüame õhutada mõtteviisi, et iga juht peaks tegelema oma mantlipärijate kasvatamisega. Teeme ka järelkasvuprogramme nii praegustele riigiametnikele kui ka inimestele väljastpoolt. Kaardistame juhte Eestis, ka erasektoris. Püüame hoida silma peal mõttega, keda kutsuda kandideerima. Samuti tegeleme sellega, et avalike asutuste juhid liiguksid uutele ametikohtadele. Kui ühel kohal on juba kümme aastat oldud, siis vast on mõtet mõnel teisel kohal uusi väljakutseid otsida.

Kas inimene võib sama hästi juhtida nii kastivabrikut kui ka kooli? Kumb on tähtsam, kas juhtimisoskused või eriala ja valdkonna tundmine?

Küsimus on juhtimistasandis. Osakonna juhataja jaoks on kindlasti erialatundmise tähtsus suur. Kui sa oled tippjuhtkonna liige, siis peamised kompetentsid on strateegiline juhtimine, eestvedamine, inimeste juhtimine jne. Erialateadmiste osakaal on sel tasandil väiksem ja minu arvates suudab intelligentne inimene selle juurde õppida üsna kiiresti. Võib-olla on mõned valdkonnad, kus elukutse identiteet on nii tugev, et organisatsioon lihtsalt ei võta omaks juhti, kes pole samas esimeselt astmelt alustanud.

POSTIMEES, 30. OKTOOBER 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Kaastunde ja hukkamõistu imperatiiv

M

a ei tahtnud seda artiklit kirjutada, sest ma ei tea täpselt, mis Viljandis juhtus, ja kõik koolitulistamised ei ole sarnased. Nii ei tohiks ka meie hinnangud kinni jääda ainult ühte vaatenurka. Ometi näen, kuidas ägedalt lähevad vaidlema need, kes ei jõua kokkuleppele, kas tulistajale tuleb kaasa tunda või tuleb teda hukka mõista. Vaidlustes põrkuvad argumendid tuhmi kõlaga üksteise vastu, sest vaidlejad usuvad vaid binaarsesse vastandusse. Kas on üks või on teine. Minu meelest on meie sisemise eetikameele suurimaks väljakutseks arusaamine, et toimunut peab ühtaegu vaatama nii kuritöö kui ka tragöödiana paljude jaoks. See ei ole lihtne, sest kui loeme seniseid kommentaare, siis selgub, sest üks pool kipub ikka varju jääma.

Seepärast küsin uuesti: kas kaastunne ja hukkamõist võivad olla üheaegsed? Mina arvan, et võivad küll. Aga kuidas neid siis väljendada?

Tänapäeva riigifilosoofias leitakse valdavalt, et kuritegevusega vastamisi seistes ei ole kõige tähtsam mitte karistamine, vaid kuritegude ärahoidmine. See algab kõigile rahumeelsema keskkonna loomisest, sest parim ennetus on positiivne hõlvamine. Suur hulk vägivalda sünnib nurkasurutuse tundest, mille põhjuseks võib olla vaesus, valikuvõimaluste puudumine vms. See tähendab, et kasvõi elementaarse vaesuse vähendamine vähendab vägivallariski.

psühholoog-pereterapeut

Isegi tapja probleemidele on võimalik kaasa tunda, ent kurjategijatele ei saa lubada sõnumit, et kui nad relvaga «ülekohtu» vastu välja astuvad, paisatakse nad samasse prožektorisärasse, kus on juba ees teised seksikad mässajad, kirjutab filmirežissöör Ilmar Raag.

V

ägivalla ärahoidmine tähendab ka kogu ühiskonna ulatuses sellise kultuuri loomist, kus inimene ei peaks ennast tundma väljatõugatuna.

See algab ju igaühest, kes peaks oma ligimest rohkem märkama, nii et noorel inimesel oleks võimalik probleemide tekkides kellegagi rääkida, selle asemel et võtta relv.

See kultuur peab pakkuma ka positiivseid eeskujusid, et alati oleks alternatiiv vägivaldsele käitumisele. Selline riigifilosoofia ideaal on

suunatud kaastundele ja empaatiale.

Sealt samm edasi ei ole ka riikliku karistussüsteemi eesmärk inimesi ühiskonnast lihtsalt eemaldada, vaid neid maksimaalselt rehabiliteerida, et pärast karistuse kandmist saaksime ühiskonda tagasi inimese, kes soovib ennast muuta ja uuesti alustada. Sest kes kahetseb, sellele peaksime suutma andestada.

N

iisamuti on õige, et me peame ilma eelarvamusteta uurima kõiki, jah, kõiki aspekte, mis võivad inimese kuriteoni viia. Kõiki, see tähendab ka neid asjaolusid, mis võivad kuriteo sooritamise puhul paista kergendavate asjaoludena.

Kuid kõik see ei välista absoluutselt, et me mõistame kuriteo täiesti ühemõtteliselt hukka. Sest kui meil on väärtused, siis me peame nende eest seisma. Tahtlikul tapmisel ei saa olla õigustust. Oluline on aga vaadata hukkamõistu kui avaliku deklaratsiooni ülesannet. Selle sisuks ei ole mitte iseenda emotsionaalne väljaelamine või kurjategija vaimne represseerimine. Hukkamõist on üks osa ennetusest, mis on suunatud kõigile neile, kes oma fantaasiates mängivad sama kuriteo võimalustega.

Kuna eriti teismeliste seas on palju rohkem noori, kui me ehk arvaksimegi, mänginud mõttega, kuidas kedagi vigastada või tappa, siis ei tohi me neile saata sõnumit, et tänu kuriteole leiavad nad võimaluse lõputult vestelda heatahtlike psühholoogide ja osavõtlike sotsiaaltöötajatega. Täpselt niisamuti ei saa me neile lubada sõnumit, et kui nad relvaga «ülekohtu» vastu välja astuvad, paisatakse nad samasse prožektorisärasse, kus on juba ees teised seksikad mässajad ja «üliinimesena» lihtsurelike kohale tõusnud «ihaldusväärselt karmid mehed».

Koolitulistajate psühholoogilise

Olen valmis koolitulistajat mõistma ja kui ta oma karistuse ära kannab, olen valmis teda teatud tingimustel ühiskonda tagasi võtma, aga... praegu ma mõistan ta teo täiesti ühemõtteliselt hukka.

profiiliga käib tihti kaasas nartsissistlik vajadus näha ennast mingis ihaldusväärses valguses. Selle tõestuseks on mahajäetud kirjad või ettehoiatavad postitused sotsiaalmeedias, kust kumab tihti läbi nii valu, pettumust, üksildust kui ka lunastava narratiivi otsingut. Kui tegemist ei ole just esoteerilise Übermensch-filosoofiaga, siis pakub ju ka Taaveti ja Koljati lugu seda raamistust, kuhu soovitakse ennast paigutada.

Kuna need lood toetuvad meie kõigi avalikule teadvusele, siis on kogu ühiskonna asi keelata relva võtvale noorele inimesele seesugune lunastav narratiiv. Seepärast ei ole kuriteo hukkamõist enam kuidagi seotud konkreetse kurjategijaga, vaid me tegeleme juba tulevaste kurjategijate heidutamisega. Ja minu meelest on see ka kogu karistusseadustiku mõte.

Ja seepärast, ma olen valmis koolitulistajat mõistma ja kui ta oma karistuse ära kannab, olen valmis teda teatud tingimustel ühiskonda tagasi võtma, aga... praegu ma mõistan ta teo täiesti ühemõtteliselt hukka. Praeguse seisuga on ta ühiskonna liikmena läbi kukkunud, ilma õiguseta ütelda, et tal ei jäänud midagi muud üle.

E

raldi küsimus on, mida tegid inimesed tema ümber ja kui palju on süüd neil, kes provotseerisid või ei peatanud teda õigel ajal. Võimalik, et hukka mõista tuleb veel ka teisi inimesi, kuid ka see ei võta tapjalt tema individuaalset vastutust.

Filmi «Klass» puhul olen alati rõhutanud, et tegemist on kurva paradoksiga, kus esialgsed ohvrid Kaspar ja Joosep muutuvad lõpuks ise kurjategijateks, ja ka neil oli tegelikult veel teisi valikuid. See, et neid provotseeriti, ei muuda olematuks seda, et nad valisid kättemaksuks vale vahendi. Nende kuritegu ei pehmenda ka see, et me peame samal ajal hukka mõistma ka neid, kes provotseerisid. Ja nii ongi võimalik, et kaastunne ja hukkamõist võivad olla üheaegsed. Üks ilma teiseta jääb piiratuks. Üks ilma teiseta võib saavutada soovitule vastupidise tulemuse.

Anne Sulling, kellele me «võlgu» oleme?

M

e vastandume Saksamaale, Prantsusmaale ja Euroopa Komisjoni presidendile, kaitstes lobiste, rahvusvahelisi suurfirmasid ja ameeriklasi. Miks?

Väike olukorda selgitav sissejuhatus. Euroopa Liit peab Ameerika Ühendriikidega kaubandusläbirääkimisi, mille akronüümiks on TTIP (Transatlantic Trade and Investment Partnership). ELi poolelt on läbirääkimiste pidamiseks antud mandaat Euroopa Komisjonile. 21. oktoobril kirjutas Anne Sulling alla kirjale, mis justkui «tuletas meelde» Jean-Claude Junckerile, et lõpptulemuses peaks olema ka «investeeringute kaitse» osa, mida tuleb siinkohal mõista kui viidet ISDSile (investor-state dispute settlement – tegemist on investorite võimalusega viia kaebus mitte riikliku kohtusüsteemi, vaid rahvusvahelise arbitraaži ette). Juncker omakorda vastas, et mandaadis on hulk tingimusi, millele investeeringukaitse peaks vastama, ja seega on tegu pigem soovituslike juhiste kui

karmen maikalu

siim tuisk

kodanikuaktivist

nõudmistega. Enne seda oli ta surunud maha Cecilia Malmströmi, kes ISDSi toetas.

Millest kogu see trall? Investeeringukaitse on olnud vahend, kuidas mööda minna kolmanda maailma riikide korruptiivsetest kohtutest ja saada «ausam» tulemus. Üks põhjustest, miks väidetavalt seda ka esimese maailma omavahelistesse lepingutesse võiks panna, on arvamus, et muidu oleks seda vaesematele raskem peale suruda. Mida see investeeringukaitse arbitraaži kaudu siis võimaldab? Lihtsustades: oletame, et Poola riik tõstab miinimumpalka kiiremini või karmistab keskkonnakaitsenõudeid varem, kui mõni välisinvestor sellega äriplaanis arvestas. Seepeale võib viimane viia poolakad kohtusse, püüdes tõestada, et ta kannatas (kannatab) kahju ja seetõttu peab Poola riik talle hüvitama x summa. Riigid investoreid süüdistada ei saa ja «võites» ei võida midagi. Poola riiki on niimoodi arbitraaži kaevatud vähemalt 16 korda, neist kuuel korral USA korporatsioonide poolt, nii et tegu ei ole hüpoteetilise juhtumiga.

Nüüd pealkirjast. Miks kirjutas

Anne Sulling alla kirjale, mis kaitseb pigem 1990ndate röövkapitalismi kuuluvat vahendit, kuivõrd EL või USA kohtusüsteem võiks ometigi olla läbipaistev ja neutraalne, nagu kirjas nõuetes? Miks on vaja lisamehhanismi, mis nõnda tasakaalust väljas? Miks toetame vaidluses poolt, mida kaitsevad suurfirmad ja nende lobistid, vastandudes kodanikeühendustele, ning kes pealegi olid alla jäämas komisjonisiseses tülis (Malmström vs Juncker)? Miks anname korporatsioonidele võimaluse mõjutada valitsusi kohtuasjadega, mille eesmärk on «ebasobivate» seaduste vastuvõtmist aeglustada ning raskendada? Mida võidab sellest Eesti või kellele olime tänu võlgu, et pidime sellele kirjale nime alla panema?

Eriti kui arvestada, et sakslased koondavad kogu enda ja toetajate poliitilist jõudu, et ISDS ei oleks TTIP osa, ning Juncker kipub nendega nõustuma. Et küsimused ei tunduks retoorilised, rõhutan, et ma tõepoolest tahan saada vastuseid. Minu e-posti aadress on siim@tuisk.ee. Aitäh ja jään ootama.

Kuidas sul päriselt läheb?

Tere, kuidas läheb?»

– «Tänan küsimast, hästi,» vastatakse naeratades. Sellega sageli meie kohtumised ja vestlused piirduvad. Hiljem kuuleme, et see inimene, kellel oma sõnade järgi pidi hästi minema, oli lahutamas, mõne raske haiguse või sõltuvusega maadlemas, tegi enesetapu või sooritas mõne koletu teo.

Ja tekib küsimus, kuidas ometi nii, tal tundus ju kõik korras olevat.

Kui palju me teame nendest inimestest, kellega iga päev kohtume ja viisakusfraase vahetame? Kui palju teame, kuidas neil tegelikult läheb? «Pole minu asi! Igaühel oma elu, kes tahab, see räägib,» lausume justkui ennast õigustades.

Ent sageli omadega ummikus olev inimene ei räägi. Miks? Sest ta on kaotanud usu ja lootuse, et kedagi tema probleem huvitab, rääkimata sellest, et keegi suudaks aidata.

Uurisin kooliõpilaste käest, mida nad teevad, kui näevad kedagi nutetud silmadega koolikoridoris ringi kõndimas. Mida nad teevad, kui näevad, et Facebooki sõbralistis olev tuttav postitab pilte või ütlusi, millest võiks järeldada, et tal on vist mingi suur mure?

Reeglina vastati, et mitte midagi. Meil ei ole kombeks teiste eraellu sekkuda, ent sellega võivad märkamata ja käsitlemata jääda mured, mida ühel hetkel enam üksi kanda ei jaksa. Üks terapeut ütles kunagi: «Enamik inimesi elab vaikses üksinduses ja masenduses.» Tahaks uskuda, et see nii ei ole, ometi näen oma töös aina rohkem neid, kelle puhul see väide vastab tõele.

Paljud inimesed on jäänud oma elumuredega üksi, ei ole kedagi, kellega neid asju arutada, ei ole kedagi, keda usaldada. Inimesed võivad elada perekonnas, oma kõige lähemate inimeste keskel ja tunda end ometi üksildasena.

J

ah, omavahel räägitakse küll – vesteldakse argiprobleemidest ja igapäevastest asjadest: «Mida poest on vaja tuua? Kes läheb lapsele lasteaeda järele? Nädalavahetusel peaks autokummid ära vahetama. Ega sa koolis kahte ei saanud? Kas sul on õpitud?» Aga millal me rääkisime oma pereliikmetega viimati sellest, kuidas meil päriselt läheb? Millal ma viimati kuulasin oma abikaasat ilma vahele segamata? Millal ma viimati lasin oma lapsel rääkida, ilma et oleksin kohe hakanud nõu andma või oma arvamust avaldama? Kas ma tean, millest mu laps unistab? Kas ma tean, mille ees ta hirmu tunneb? Kas ma tean, mille pärast mu abikaasa muretseb? Kas ma tean, mida ta igatseb? Millal ma ise viimati oma peidetud tunnetest ja varjatud mõtetest rääkisin? Kas mul üldse on nendest kellegagi rääkida? Need võivad olla valusad küsimused...

Jah, me oleme põhjamaiselt kinnised inimesed. Meil ei ole kerge iseendast rääkida. Parem teeme näo, et kõik on hästi, ja matame oma mure näiteks alkoholi või töö sisse, äärmuslikumal juhul purskub see välja mõne fataalse teoga. On oluline teada, et iga negatiivse, ebameeldiva või ebamugavust tekitava käitumise taga on mingi valu või hirm – see ei ole õigustus, vaid seletus...

Mida siis teha? Paljud inimesed meie kõrval tunnevad end üksildasena või kannavad endas mingit valu. Kas me oskame seda märgata enne, kui on hilja? Peatugem ja küsigem: «Kuidas sul läheb? Kuidas sul päriselt läheb?» Ja olgem valmis kuulama.

Karmen Maikalu on Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse liige

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 30. OKTOOBER 2014

Pärdi ja Wilsoni koostööst valmib koguni kaks filmi Järgmise aasta mais esietenduvast muusikateatri suurkuju Robert Wilsoni lavastusest «Aadama passioon», mis on inspireeritud Arvo Pärdi (pildil) muusikast, valmib ka kaks filmi: dokumentaal- ja kontsertfilm.

Esimene, Günter Attelni režii järgi vändatav linateos jälgib lavastuse proove kuni esietenduseni, tutvustades ühtlasi sügavuti kahe maailmanimega kunstniku mõttemaailma. Teise aluseks on lavastuse salvestus. Selle režissöör on Andy Sommer.

Filmid valmivad Eesti Rahvusringhäälingu ja Euroopa ühe tuntuma muusikafilmide tootja Accentus Music koostöös ja jõuavad maailma

LÜHIDALT postimees

L

tele- ja kinoekraanidele 2015. aasta sügisel, kui Arvo Pärt tähistab oma 80. sünnipäeva.

Noblessneri valukojas 12.–15. maini mängitavas lavastuses kasutatakse Pärdi varasemaid teoseid «Aadama itk», «Tabula rasa» ja «Miserere», samuti kirjutab helilooja spetsiaalselt selleks puhuks uue teose «Sequentia». Teost esitavad dirigent Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, solistid, näitlejad ning teatri- ja tantsukoolide üliõpilased.

Piletid tulevad müügile 3. novembril. Ühe pileti hind on 65 eurot. kultuur.postimees.ee

Eesti filmi tabas valus kaotus

Mare Mikoff näitab oma kujusid

Elavate seast lahkus staažikas ja hinnatud filmidirektor Veronika Bobossova (1926-2014), kes on korraldanud ligikaudu 20 mängufilmi, nende seas selliste kõigile tuntud linateoste nagu «Põrgupõhja uus Vanapagan» (1964), «Värvilised unenäod» (1974), «Hukkunud Alpinisti hotell» (1979) ja «Ideaalmaastik» (1980) tootmist. 1984. aastal sai temast ENSV teeneline kunstitegelane. Vaata ka kultuur.postimees.ee.

Kujur Mare Mikoff avas rahvusraamatukogus näituse «Kestast välja», kus on väljas läbilõige tema loomingust. Näituse varaseim töö on valminud aastal 1984 ning värskeimad 2013–2014.

Pealkiri «Kestast välja» peegeldab tinglikult Mikoffi loomingu mitmetahulisust, mängulisust ja sidusust. Püsivalt on rahvusraamatukogus eksponeeritud ka Mikoffi tööd «Rotid» (1. korrusel) ja «Viitnaised» (5. korrusel).

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

TEATER. Ajal, mil Euroopas on «multikulti» sõimusõna, kannab lavastus «Hirm

Armastajad moralismi arvustus janar ala toimetaja

Rainer Werner Fassbinder

«Hirm sööb hinge seest» Tõlkija Laur Kaunissaare. Lavastaja ja muusikaline kujundaja Taago Tubin. Kunstnik Liisa Soolepp. Valguskujundaja Villu Konrad Esietendus Ugala teatri suures saalis 23. oktoobril

K

una läksin Viljandisse bussiga ja bussiliiklus, nagu ikka, ei sõltu minust, jäi natuke aega linnas ringi uidata. Selle käigus hakkas ka silma lavastuse «Hirm sööb hinge seest» plakat, mille peal on Ene Järvis peaosalise Emmina.

Järvise attitude tundub olevat täpselt selline, et vaatad plakatit ja mõtled, kes siis veel seda peaosa peaks mängima.

Rääkisin ka kolleegiga Sakalast, kes oli Järvist just intervjueerinud. Tema ütles, et näitlejanna tunnistas oma suurt sümpaatiat Fassbinderi filmide vastu. Ning mängis ju Järvis ka Petra von Kanti Tallinna Linnateatri lavastuses «Petra von Kanti kibedad pisarad».

Fassbinderit on tehtud siinmail veel: Veiko Õunpuu tõi mõned aastad tagasi N099 lavale «Linna, prügi ja surma».

Tunnen ka ise Fassbinderi filmide vastu suurt sümpaatiat ja üksvahe sai neid palju vaadatud. Üksvahe oli Fassbinder mu sõprade hulgas lausa nii oma poiss, et teda kutsuti semuliku hüüdnimega Faska.

Režissööri oskus luua kunstlikke keskkondi ja voltida nende vahele piinatud hinge on olnud muljetavaldav. Kunstlikkus aga on vast üks meie aja põhiteemasid ja Fassbinder selle oskuslik käsitleja. Tema huvi kunstlikkuse vastu pärineb aga ajast, mil ta väikese poisina pärast sõda Saksamaal üles

Saksa proua Emmi (Ene Järvis) ja temast 30 aastat noorema võõrtöölise Ali (Tanel Ingi) vahel tekib armastus.

kasvas ja kogu II maailmasõja järgset Saksa traumaatilist varemestikku kinos Ameerika filmide tselluloidunelmatega tasandas.

Inimlikustab Teist «Hirm sööb hinge seest» on ehk isegi üks Fassbinderi realistlikumaid filme, ehkki talle väga meeldinud melodraama element on siin olemas.

Fassbinderi lemmikrežissöör oli muide suur Hollywoodi melodraamameister Douglas Sirk.

Ja ega melodraama ole siis midagi loomulikku, ikka pigem ebaloomulik. Suured tunded on üldiselt inimesele võõras seisund. Üks Sirkigi kuulsamaid filme kannab pealkirja «Elu imitatsioon». «Hirm sööb hinge seest» aga ongi omamoodi tänuavaldus Sirki filmidele.

Lugu on siin iseenesest ja väljastpoolt vaadates väga lihtne. Vanema saksa proua Emmi (Ene Järvis) ja temast 30 aastat noorema Maroko võõrtöölise Ali (Tanel Ingi) vahel tekib

armastus. Muidugi hakkab see armastus nii proua töökaaslastele, majanaabritele kui ka lähedastele palju meelehärmi valmistama. Nende ümber tekib normaalse inimese mõõdupuuks oleva moraalse enamuse võrgustik, mis oma jäigas hinnangulisuses on ju üldtuntud.

Ajal, mil Euroopas on edu natsionalistlikel meeleoludel, kus «multikulti» on sõimusõna, mida niimoodi venitavalt ja põlastavalt öeldakse, on see

Sõja laibatükiline argipäev arvustus evelyn kaldoja välisuudiste toimetuse juhataja

«Raev» Režissöör David Ayer USA 2014 Alates 24. oktoobrist Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva kinodes

N

ähes «Raevus» («Fury») taas USA sõdureid II maailmasõja aegsetes vormides mööda Euroopat müttamas, läheb veidi aega, enne kui Wardaddyks kutsutavat seersanti mängiva Brad Pitti «Vääritute tõbraste» leitnant Aldo Raine ununeb. Et siis veel mõne aja pärast lahti lasta ka George Clooney «Mo-

numendimeeste» Frank Stokesist.

Aga mingist hetkest see juhtub, sest «Raevu» ameeriklased pole samasugused ühe selgelt piiritletud õilsa eesmärgiga kangelased nagu USA sõdurid kahes eelmainitud filmis. Need mehed sõdivad juba kolmandat aastat järjest. Idealismi – kui seda millalgi alguses ka oli – on ammu tapnud laibatükiline argipäev ning teadmine, et kui ühes kohas on lahingud löödud ja imekombel ellu jäädud, tuleb pikemalt hinge tõmbamata teise edasi liikuda.

Tapa või saa tapetud, ka siis, kui sinu vastas on viimases hädas mobiliseeritud laps või vastane perepilte näitab ja nuttes armu palub. Temaga võiks magada šokolaadi või suitsupa-

ki – või tegelikult vaid nelja sigareti eest, kõlab kommentaar mööduvat ameeriklaste kolonni jõllitava imekauni saksa sõjapõgeniku kohta.

Näidates sellist suhtumist, ei püüa film jätta oma kangelastest ebasümpaatset muljet.

Nad ei ole mingid maniakid ega sõjahullud, vaid suhteliselt tasakaalukad ja professionaalse meeskonnana toimivad inimesed. Ka otseselt demoraliseerunud pole nad, aga mingit nihet võrreldes sellega, kuidas peaks olema korrektne, on siiski tunda. Korrates sõnu «Elu parim töö!», fikseeritakse vaid fakti, et pääsu pole kuhugi, mitte ei kiideta, kui hea on pidada Euroopas eurooplaste eest sõda.

Sama puudutab tegelikult ka nende vaenlasi. Näeb küll intsidente tõeliselt kurjade nat-

sidega, kelle käest rahvast vabastatakse, kuid üldmulje järgi ei paista nad ameeriklastest paremad ega halvemad, pigem on mõlemas vormis sõdivad mehed julmade ajalooliste olude ohvrid samamoodi nagu taustal ellu jääda üritavad rusutud tsiviilisikud.

Ilmekalt tuleb välja ka see, milline sotsiaalsete kihtide sulataja on sõjavägi, eriti üldrahvalikult mobiliseeritud armee.

On evangeliseerivalt usklik Piibel (Shia LaBeouf). On latiino Gordo (Michael Peña), kes teisi aeg-ajalt hispaaniakeelse pobinaga ärritab. On lihtsalt rõvedapoolne sinikrae Coon-Ass (Jon Bernthal) ning Wardaddy ise, kelle haridus, kasvatus ja tõenäoliselt hea elujärg tsiviilmaailmas ilmnevad filmi edenedes.

Kontrasti sellele meeskon-

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

sööb hinge seest» ka päevakajalist tähendust.

piiramisrõngas nistab. Kõik suuremad võõravihkajad on selles lavastuses, vabandage väljendust, aga tolgused. Iseloomulikem neist õlut joov ja telekat vaatav laiskvorstist Emmi tütremees, kes üle kõige vihkab immigrante. Ali on aga sümpaatsus ise, tal pole ühtegi halba omadust.

Fassbinderi-truu

kõhedusttekitav printsiip, keegi, kel pole hinge, vaid ainult funktsioonid (nad tahavad ainult keppi, ütleb eelarvamustega vooderdatud proletaarlasesuu ka lavastuses araablaste kohta).

Lavastuse karaktereid võib pidada ka pisut üheplaaniliseks ja didaktiliseks, eelkõige taustategelasi.

Kuigi eks taust olegi see põhijõud, millelt moraalne enamus oma seisukohad ja vankumatu õigustuse neile välja joo-

Lavastus on Fassbinderi-truu.

Vahemärkusena olgu öeldud, et Fassbinderi filmid olid üsna teatri moodi, «Petra von Kanti kibedaid pisaraid» näiteks võis pidada ka teleteatriks. Ta lavastas ka teatris ja tema suureks mõjutajaks oli «julmuse teatri» ideoloog Antonin Artaud.

Ugala suur lava oli nutikalt väheste vahenditega muudetud dünaamiliseks, mis andis väga hästi edasi kogu tegelaste «kosmose». Samas, eks see tegelaste kosmos pidigi minimalistlik olema, sest see on ikkagi töölisklassi võrdlemisi üksluine elu.

Ene Järvis ei petnud ühtegi neist ootustest, mis mul enne lavastust plakatit vaadates tekkisid. Tema tegelane on ka kõige rikkalikum, sest ei ole ainult üheplaaniliselt sümpaatne, vaid käib ära ka seal negatiivse poole peal, hakates Alid pisut kiusama ja koheldes teda kohati kui looma. Järvis liikus mööda nüansside keelt, mis on kunstniku tunnus.

Samuti oli meeldivaks üllatuseks meespeaosalist Alid kehastanud Tanel Ingi, kelle varasemaid rolle pole ma kahjuks näinud. Minu silmis on nüüd korralik märk maha pandud.

Tähelepanuväärne oli ka lavastuse muusika. Araabialik flavor selles oli ootuspärane, ent millegipärast tekitas kananaha ihule pärast esimest vaatust lavastuse integreeritud osana inimeste vaikset voolu saalist välja saatev Arcade Fire’i lugu «Normal Person», mis oli väga teemakohane, sest algab see ju küsimustega, kas on midagi nii veidrat ja nii julma kui normaalne inimene.

Don «Wardaddy» Collieri (Brad Pitt) tankimeeskond peab ründama foto: kaader filmist natsi-Saksamaa südant.

nale, kes on kokku harjutanud juba Põhja-Aafrikas kraut’e tappes, loob nooruke Norman Ellison (Logan Lerman). Esialgu staabikirjutajaks mõeldud süütu ja õrna Ellisoni saatmine tankimeeskonda on ebameeldiv šokk nii talle endale kui just kaaslase kaotanud vanadele olijatele.

Kui see film üldse midagi glorifitseerib, siis on see ilmselt tank. Sõjamasin pole mitte ainult filmi nimikangelane ja ka mitme olulise stseeni toimumispaik, vaid jätab endast suisa kõikvõimsa ja absoluutselt purustamatu mulje.

Nii juhtubki, et üldtonaalsuselt päris palju Steven Spielbergi ja Tom Hanksi tunnustatud miniseriaali «Relvavennad» meenutav film muutub kohati üldrahvalikult veelgi palavamalt armastatud filmisarjaks «A-rühm» ja juhtuma hakkavad asjad, mis tehnika ja inimvõimete piiratuse juures tegelikult vist võimalikud pole.

foto: rait avestik

ka päevakajaline lavastus. Eestis multikultuursus «probleemiks» pole, selles mõttes vahetu problemaatiline teravus siinset publikut vast väga ei puuduta. Või siis puudutab natuke teisel, kaudsemal ja paranoilisemal moel – hirmu moel, mis hästi vaikselt sööb hinge seest. Üks Fassbinderi ja praegusel juhul ka Taago Tubina lavastuse eesmärke on inimlikustada Teine, Võõras – see, kellel muidu pole nägu, kes on vaid

POSTIMEES, 30. OKTOOBER 2014 || KULTUUR || 15

16 || SPORT || POSTIMEES, 30. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA KAAREL TÄLL, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

VÕITLUSSPORT. Suurim võitlusspordi liiga MMA Raju läheb teadmata ajaks puhkusele, et kunagi ehk veelgi tugevamana tagasi tulla.

Raju läheb teenitud puhkusele kaarel täll reporter

Ü

ks väga tähtis ajajärk Eesti võitlusspordi ajaloos on läbi. 18. oktoobril löödi hingekella juba legendaarseks kasvanud sarjale Raju, mis pakkus aastate jooksul väljundit kohalikele MMA-sportlastele, tõi huvilistele koju kätte tippklassi võitlusspordi ning vabastas loodetavasti paljud eestlased eelarvamustest, mis alaga kaasas on käinud. Peakorraldaja Ott Tõnissaare tööd on võimatu alahinnata, sama võimatu on hukka mõista ka tema otsust liigale punkt panna.

Raju järjenumbriga 14 jäi viimaseks. Vähemalt praegu.

Alustati miinusest Tegu pole siiski Raju surmaga, vaid Tõnissaar kirjeldab olukorda «puhkusena määramata ajaks». Kategoorilist otsust ei tahtnud 29-aastane mees vastu võtta. Peakorraldaja tunnistab, et tema loomuses on olla töösõltlane ja ühel päeval võib ta ehk ka ametisse naasta, kuid mitte niipea. Ühtegi lubadust Tõnissaar ei anna, vaid kavatseb lähiajal leida endale mõistlikuma graafikuga töökoha, mis annaks aega rohkem spordile pühenduda ning ka oma elu elada.

Kõrvaltvaatajale võib tunduda arusaamatu, miks peaks keegi aastast aastasse vahetpidamata rügama tööd, mis sentigi sisse ei too. Tõnissaart on töös hoidnud aga missioonitunne ja võimalus ennast arendada. «Minu palgaks on olnud eneseteostus,» ütleb ta.

Tõnissaar oli 24-aastane, kui ta 2009. aastal Tartus esimese Raju korraldas. Sõbra ja hilisema toetajaga oli korduvalt jutuks tulnud idee, et Eesti vajaks võistlussarja, mis annaks kohalikele MMA-võitlejatele väljundi. Ühel hommikul helistas seesama sõber taas ning endalegi veidi ootamatult võttis Tõnissaar tookord vedu.

«Plaan oli teha ülikooli

spordihoones pisikene ja hästi korraldatud võistlus. Saali saabus aga 180 pealtvaatajat ning meie saime hoogu juurde.

Veidi hiljem korraldasime juba teise võistluse ja saalis oli 300 inimest. Sama aasta lõpus hakkasime esimest puuri ehitama, enne seda võistlesime poksiringis,» meenutas Tõnissaar. Kusjuures enne puuri ehitust müüs ta maha endale kuulunud maatüki, et projekti rahastada.

Raju muutus aasta-aastalt üha rajumaks, kuid seda raske töö ja vaevaga. Tõnissaar selgitas algusaegu, tuues võrdluse ärimaailmast. «Kui tavaliselt alustavad kõik ettevõtted nullist, siis meie alustasime miinusest,» arutles ta. «Mõned võitlusspordialade endised promootorid olid paraja s**a kokku keeranud. Meiega suheldes arvati pidevalt, et jätame raha maksmata ning pärast võistlust on spordihallid puruks pekstud.

Need eelarvamused suutsime kummutada umbes Raju 6 ajaks. Siis saime lõpuks nullist alustada.»

Raju aga kasvas ja kasvas.

Pealtvaatajate arv jõudis kõigepealt tuhandeni, seejärel juba kahe tuhandeni. Ülikooli spordihoone asemel vallutati Saku suurhall. Meedia haaras härjal sarvist ning kommentaariumid kihasid diskussioonist: kas üksteise peksmine on ikka õige sport? Huvilisteni jõudsid videoeelvaated ja otseülekanded võistlustest. Postimehe naisreporter liitus MMA treeningutega ja pidas blogi, tõestamaks, et ala sobib harrastamiseks ka õrnemale soole.

Vabavõitlejad peavad leidma uue väljundi

Peakorraldaja Ott Tõnissaar õnnitleb võidukat Alik Tseikot sõbraliku maadlusvõttega. foto: peeter langovits

Kuna Eesti suurim vabavõitluse liiga Raju läheb määramata ajaks puhkusele, kaob Eesti MMAsportlastel üks oluline väljund oma oskusi realiseerida. Raju peakorraldaja Ott Tõnissaare sõnul peavad kodused sportlased end nüüd natukene ümber orienteerima.

«Kodumaise liiga ülesanne on kasvatada sportlasi üles ning anda neile võimalus enese teostamiseks. Hüpe välisliigasse on loomulikult raske, kuna ka teiste riikide liigad tegelevad eelkõige oma sportlaste arendamisega,» arutles Tõnissaar. Siiski jääb kohalikele amatööridele võimalus osaleda edasipidi 3D liigas.

Tõnissaare arvates on MMA nii kiiresti kasvav spordiala, et igasuguseid väljundeid tuleb kogu aeg juurde. Üha enam tõstab pead amatöörsport, mis jõuab tasapisi maadluse ja poksi tasemele. Korraldatakse Euroopa ja maailmameistrivõistlusi ning pikemas perspektiivis võiks ala jõuda ka olümpiamängudele.

Tõnissaare sõnul peab olümpia nimel tegema veel meeletult lobitööd, kuid ala vastab paljudeski aspektides olümpiajuhtide nõudmistele: tegemist on atraktiivse võistlusspordiga, millel vaadatavusega ilmselt probleeme ei teki.

Eesti MMA praegune hea tase annab igal juhul lootust, et positiivse stsenaariumi puhul võiks ka meie sportlased ühel hetkel olümpiapuuri astuda. PM

sel nägu veriseks peksta ning peapõrutusi tekitada. Vabavõitlus seisab eelkõige julguse, sihikindluse, aususe, enesedistsipliini ja tervislike eluviiside eest. Tõnissaar loodab, et tänu suurele tööle pole paranenud mitte ainult vabavõitluse maine, vaid kasu on saanud ka näiteks maadlus ja teised alad.

Tänuavaldusi tehtud töö eest aga ülearu palju ei laeku.

«Eestlane pole üldiselt selline, kes tänaval käe pihku surub ja aitäh ütleb. Pigem ongi eestlaslik kiitus see, kui vaikitakse.

Samas, meie 10 000 fänni hul-

mumi võtta Raju nn puhkusest.

«Otsin tööd. Sellist tööd, millel on kellaajaline algus ja lõpp, et enne või pärast tööd oleks võimalik võistlussporti teha; või vähemalt arusaadav ja ajaline struktuur, et jõuaks korra päevas trenni teha,» teatas ta.

Tõnissaar tunnistas, et Raju läks puhkusele õigel hetkel – inimesed pole liigast veel tüdinenud ning isu uue võistluse järele on olemas. Sellises olukorras on hea veel võimsama ja paremana tagasi tulla. Spordirahvas jääb uut tulemist igal juhul huviga ootama.

Ohvrite toomine Tõnissaar korraldas koos oma tiimiga heategevusprojekti, kus MMA-võitlejad loovutasid verd ja näitasid oma inimlikku poolt. Mitte et nad muidu seda peidus oleks hoidnud, kuid võitlussportlasi oli vaja tavainimeste jaoks kuidagi avada, et eelarvamusi peletada. «Doonorlus oli väga hea valik. See on heategevusviis, mis on rahvale kergesti arusaadav – kõik mõistavad, kuhu veri läheb ja mis sellest kasu on,» rääkis ta.

Pideva töö abil püüti rahvale üha selgeks teha, et MMA spordiala idee ei ole ükstei-

gast ikka vaikselt tilgub neid häid sõnu ka,» ütles peakorraldaja, vihjates Raju suurele toetajaskonnale sotsiaalmeedias.

Kuidas aga näeb täpsemalt välja ühe suure spordisündmuse korraldamine? Tõnissaar tegi lühikokkuvõtte. See on ajaliselt vähemalt sama, nagu kaks täiskohaga tööd, mille eest palka ei saa. Peakorraldaja on igasse suuremasse Eesti ettevõttesse helistanud vähemalt kaks korda. Sajast kõnest ainult kolmele-neljale järgneb mingigi sisuline arutelu, mis mõnel üksikul juhul um-

bes kolme aastaga ka reaalse sponsorluseni jõuab.

Kuu aega enne Raju kahaneb Tõnissaare unetundide arv keskmiselt kuuele, Raju nädalal kolmele-neljale. Kaks korda aastas kasvab peakorraldaja kehakaal kuus kuni kaheksa kilogrammi võrra. Normaalsesse elurütmi tagasi tulemine võtab nädalaid, kui mitte kuid. Selle kõige kõrvalt peab tegema ka piisavalt muud tööd, et oleks mingigi sissetulek. Tundub uskumatuna, aga Tõnissaar on seda kõike täiel rinnal nautinud.

Nüüd kavatseb ta aga maksi-

Eesti alustas EM-valiksarja emotsionaalse võiduga KÄSIPALL. «Väga rahul selles

mõttes, et saime võidu kätte, ja see oli eesmärk kindlasti. Aga tagantjärele esimese emotsiooni pealt selle numbrilise seisuga ei ole rahul, oleksime mõne värava võrra võinud veel edu suurendada,» võttis Eesti meeste käsipallikoondise peatreener Rein Suvi kokku eile Gruusiaga peetud EM-valiksarja mängu.

Eesti meeskond võitis avapoolaja napilt ühe väravaga ning sai kokkuvõttes kirja 28:26 võidu.

Ilma mitme liidrita mänginud Eesti alustas südikalt: Kaspar Leesi värav viis kodus mänginud Eesti juhtima ning punktpunkti mängus jätkus seis 6:6 viigini. Seejärel suutsid külalised

mõnda aega mängida kolmeväravalises eduseisus: tablool särasid seisud 7:10 ja 9:12. Siis haarasid omakorda aga mänguohjad eestlased: 17-aastane Karl Roosna viskas oma teise värava, Janar Mägi lõikas grusiinide söödu vahelt ja skooris kiirelt, sel aastal Valga Kävali meeskonda vedav noor Andris Celmins tõi tabloole 12:12 viigiseisu.

Avapoolaja võitis Eesti 16:15 ja teine poolaeg jätkus tasavägiselt: Vladimir Rusia viigistas ning kuigi Kristo Järve jättis seitsme meetri karistusviske realiseerimata, viis Martin Johannsoni tabamus Eesti 17:16 juhtima. Viigiseisul 17:17 jäi Eesti ka arvulisse ülekaalu, sest

Sergo Datukahsvili teenis kaheminutilise karistuse ning eestlased suutsid sel ajal minna 19:17 juhtima. Eesti hoidis paariväravalist edu ning seda enam käest ei antud ja võeti 28:26 võit.

Ilma tavapäraste liidrite Mait Patraili ja Dener Jaanimaata mänginud Eesti poolt ei tahtnud peatreener Suvi kedagi esile tõsta, vaid kiitis meeskondlikkust. «Tervet meeskonda kiidan, ma olen kõigiga rahul. Keskel kaitse töötas hästi ja võib-olla oleks Marius (Aleksejev – toim) võinud väravas paari palliga veel aidata,» rääkis Suvi.

Meeskonna üheks eestvedajaks kerkis Mikk Pinnonen,

kes viskas viis väravat. Rumeenia liigas klubileiba teeniv Pinnonen tunnistas, et on võiduga rahul, aga tema enda mäng oleks võinud parem olla. «Võiduga võib väga rahule jääda.

Enne mängu olime kõik teadmatuses, mida ja millist mängu võiksime näidata. Aga usun, et näitasime täiesti korralikku mängu,» rääkis viis väravat visanud Pinnonen.

Tõrvatilgaks meepotis on Janar Mägi potentsiaalne vigastus, sest teise poolaja keskel tõmmati ta maha ning Mägi lahkus väljakult füsioterapeudi saatel. Kohe pärast mängu polnud teada, kui tõsine vigastus on. Kadi Parts

Mikk Pinnonen vedas ühe liidrina Eesti võidule.

foto: tairo lutter

POSTIMEES, 30. OKTOOBER 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA KAAREL TÄLL, TEL 666 2394, SPORT@POSTIMEES.EE

Veideman kuni poolteist kuud audis Üleeilses korvpalli Balti liiga mängus õnnetult kukkunud Rain Veideman jääb palliplatsilt eemale neljaks kuni kuueks nädalaks, selgus eilsete uuringute järel.

Kukkumise tagajärjel tekkis tal esialgsel hinnangul küünarliigese sisemiste sidemete osaline rebend, mille paranemine võtab ae-

Joosep Toome jääb vähemalt viieks nädalaks palliplatsilt eemale.

foto: aldo luud / õhtuleht

Tõsine vigastus sunnib Toome pikale pausile peep pahv

peep.pahv@postimees.ee

T

artu Rocki korvpallimeeskonna ja Eesti koondise tsenter Joosep Toome jääb pikkadeks nädalateks palliplatsilt eemale. Kõige mustema stsenaariumina on räägitud koguni võimalusest, et 29-aastase mehe tippmängija karjäär võib peagi lõppeda.

Juba pikki aastaid põlveprobleemidega maadelnud Toome häda on viimasel ajal süvenenud ning valude tugevnemise järel tehtud uuringul diagnoosisid arstid tal reieluu põletiku.

«See pole probleem, mis tekiks üleöö, ning selle ravimiseks kulub nädalaid – arvan, et eduka ravi korral läheb ikkagi viis nädalat,» rääkis Rocki füsioterapeut Martin Vahimets. «Esialgu üritame põletik-

ku ravida tablettidega ja teha kõiksugu eriharjutusi. Igasugune hüppamine on tal keelatud, vähemalt esialgu ka jooksmine.

Ainuke, mida ta saab teha, on jalgrattaga sõitmine.»

Mullu tehti Toome haigest põlvest pilt ja juba siis oli näha, et kõhr on kulunud. Nüüdseks on probleem aga süvenenud – põlve kõverdades puutub reieluu vastu põlveketra ning sellest tekib valu ja põletik. Põletikust võib küll eduka raviga lahti saada, kuid edasist karjääri silmas pidades on oluline küsimus see, kuidas uue põletiku teket ära hoida.

«Juhul kui tavaline ravi ei aita, on võimalik teha ka operatsioon, mis aitab stimuleerida luu verevarustust. Sellist lõikust tehakse Soomes,» teadis Vahimets. «Mõistagi võtab sellisel juhul taastumine veelgi rohkem aega.»

Just põlvevalu tõttu jäi Too-

SPORT.POSTIMEES.EE

Valgal võit, Raplale esimene kaotus Korvpalli Balti liigas sai magusa võidu Valga/ Maks&Moorits, kes alistas koduväljakul 99:95 Lietkabelise. Võitjate kasuks viskasid Edgars Krumins 27 ja Jurijs Aleksejevs 18 punkti. Valgal on B-alagrupis kaks võitu ja üks kaotus. Rapla kaotas võõrsil 67:88 Utena Juventusele. Eesti klubi kasuks viskasid Janar Soo ja Kristers Zeidaks 15 ning Ernestas Ezerskis 14 silma. Raplal on C-alagrupis nüüd kirjas kolm võitu ja üks kaotus.

Rockets alistas Lakersi Ookeanitaguse korvpalliliiga NBA järjekordse hooaja esimesel mängude õhtul peeti kolm kohtumist. Võidurõõmu said maitsta Houston Rockets, San Antonio Spurs ja New Orleans Pelicans. Rockets oli kindlalt üle Los Angeles Lakersist, võites võõrsil 108:90. Juba poolajaks 17 punktiga juhtinud Houstoni meeskonna parim oli 32 punktiga James Harden, kaotajatele tõi Kobe Bryant 19 silma. San Antonio alustas hooaega 101:100 koduvõiduga Dallas Mavericksi üle. Pelicans oli koduväljakul 101:84 üle Orlando Magicust.

Anier sai Saksamaal vigastada Saksamaa jalgpalli karikavõistluste teises ringis läks Henri ja Hannes Anieri koduklubi Erzgebirge Aue vastamisi Leipzigi Red Bulliga. Viimasel ajal rohkem pingil istunud Henri Anier pääses tänaseks algkoosseisu, kuid väljakul sai ta viibida vaid kuus minutit. Anier sai vigastada, kui vastasmängija talle «sisse sõitis». Pärast vastasmängija tehtud viga lonkas Anier omal jalal väljaku kõrvale, kuid kohe tehti ka vahetus ning tema asemele tuli mängu Mike Könnecke. Viimati oli Anier pääsenud Aue põhikoosseisu augustikuus.

me mitmel suvel Eesti koondise tegemistest eemale. Tänavu otsustas ta aga Tiit Soku juhendatava seltskonnaga liituda. Tuleval suvel mängib ju Eesti koondis EM-finaalturniiril ning kõik vähegi koondise tasemel mängijad püütakse riigi esindusmeeskonda kaasata. Varasemast suurem huvi riiki esindada on ka palluritel endil.

Tagantjärele tarkusena tundub, et Toome seekordne otsus oli viga. Õrnad põlved vajanuks suviste mängude asemel puhkust. Samas on korvpallurit raske süüdistada – mees võttis vastu otsuse, et koondises mängime on tema jaoks oluline, ja tegi suvise tsükli kaasa.

Seega on täiesti kindel, et tuleval nädalal algava EuroChallenge’i sarja esimeses ringis peab Rock ajama läbi Toometa. Avamäng peetakse Rumeenias ning selles kohtumises pole päris kindel ka ääre-

mängija Tanel Kurbase osalemine. Teisipäeval väänas Kurbas treeningul hüppeliigest. Homsest koduse meistriliiga mängust Tallinna Kaleviga jääb ta kindlasti kõrvale.

«Sidemed jäid Kurbasel terveks, tegemist on tugeva venitusega. Täna (eile – toim) oli tal valus kõndida,» rääkis Vahimets.

Kurbas alustab siiski koos kaaslastega pühapäeval teekonda Rumeeniasse ja Vahimets avaldas lootust, et kindel põhiviisiku mees saab tähtsas mängus kaasa lüüa. Vahepealsetel päevadel annab ta aga jalale rahu.

Tegelikult sai eile treeningutest vaba päeva kogu Rocki meeskond. Harjutamise asemel käidi uuringutel, mis pidid näitama meeste füüsilist seisundit.

Vahimetsa sõnul saadi kinnitust, et füüsilise poolega on tänavu koduliigas mõned valusad kaotused saanud meeskonnas kõik korras.

ga neli nädalat. Täna saab spetsialist anda täpsema hinnangu, ning juhul kui tegemist on täieliku rebendiga, võib palliplatsile naasmine veel paar nädalat edasi lükkuda. Kalev/Cramo jaoks see hea uudis pole, kuna juba lähiajal ootab ees väga tihe mängugraafik kolmes liigas. PM

18 || SPORT || POSTIMEES, 30. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SUUR KÜSIMUS. Kas kahevõistlejatel jätkub raha talve lõpuni ning kas suudetakse palgata ka määrdemees?

Kahevõistlejate hooaeg tuleb intrigeeriv jaan martinson

spordiajakirjanik

E

esti kahevõistlejaid ootab ees intriigiderohke hooaeg. Kumma tee on õigem, vendade Pihode norramaine või teiste meeste kodumaine? Kas Faluni MMil ja MK kokkuvõttes jäetakse taas murdmaasuusatajad selja taha? Kas noored mehed murravad end kuuma gruppi? Kas raha jätkub kevadeni või tuleb otsad poolest talvest kokku tõmmata?

Hooaeg algab siiski rahumeelselt, lahing kohtade pärast MK-sarjas jääb ära.

Eesti saab Maailma karikal starti saata kõigest kaks kahevõistlejat. Õnneks on kolmest esimesest etapist kahel kavas teatesõidud, mis tähendab, et ka individuaalvõistlusel saab hüppetorni ja loodetavasti seejärel ka suusarajale minna neli meest. Lillehammeris, kus teatesõitu pole, võistlevad kaks eestlast ühel, kaks teisel päeval.

Pärast kolme etappi on näha, kes kus võistlema hakkab.

Kail Piho kuulutas, et tema ja

vend Han-Hendrik oleksid huvitatud uuest aastast hoopistükkis B-grupis ehk kontinentaalsarjas startimisest. «Esiteks on see logistiliselt sobiv, sest etapid toimuvad Skandinaavias, teiseks tahaksime kasvatada pisut enesekindlust. Ent kui oleme talve alguses kõvad, jätkame Maailma karikal.»

Pihod otsustasid teatavasti suvel siirduda Norrasse treenima ja on otsusega rahul. Kõik sujuvat, tööd on tehtud kõvasti, kuid korraliku vormi saavutamiseks läheb veel aega. «Räägime treeneritega läbi ja otsustame, kas tasub juba Kuusamos startida või lükkame hooaja alguse nädala võrra edasi.»

Poleks ju normaalne, et sportlane hakkab enne starti mürgiste aurude keskel määrdetööd tegema.

Kail Piho

Rahaga Pihodel priisata ei ole, kolmandik eelarvest on veel täitmata, töö raha leidmiseks käib.

Kristjan Ilves ja Karl-August Tiirmaa harjutavad Tambert Pikkori käe all ning Eestis. Aeg-ajalt käiakse ka laagrites – hiljuti oldi Ramsaus, peagi minnakse Rovaniemisse.

Nii Ilves kui ka Tiirmaa on hoogsalt paremaks muutunud

ning talvel oodatakse tugevaid tulemusi. Just Ilves, kes sai suvel 18, võiks stabiilselt punktisaajate sekka jõuda.

Tõsi, Ilvesel oli väike tagasilöök – nädal tagasi käis ta nina laserlõikusel, sest puhuti läksid ülemised hingamisteed tursesse ja õhk ei käinud enam läbi.

Tavaliselt tehakse säärast operatsiooni kevadel. Pikkori sõnul on lähiajal näha, kuidas Ilves lõikusest taastub ja palju see tema talve algust mõjutab.

Paar päeva on ta saanud juba vaikselt trenni teha.

Raha pole ka Ilvesel ega Tiirmaal ülearu, osa eelarvest on veel täitmata, töö selle täitmiseks käib. Pikkor tõdes, et mehed peavad ise raha leidma, kui tahavad lennukiga Rovaniemisse sõita. Vastasel korral võetakse pikk teekond ette bussiga. Üks suur mure on kahevõistlejail veel, tunnistas Pikkor: praegu puudub raha määrdemehe palkamiseks, aga seda otsitakse. «Kui ei leita, on katastroof.»

Ka vennad Pihod olid määrdemehe pärast mures. Kui nemad või keegi teine kontinentaalkarikal võistlema hakkavad, tuleb ka seal suuski hooldada.

«Poleks ju normaalne, et sportlane hakkab enne starti mürgiste aurude keskel määrdetööd tegema. Kui hooldemeest pole, puudub mõte starti minna.»

Sotši olümpial olid kahevõistlejad eesotsas Kail Pihoga paremad kui murdmaasuusatajad. Kas foto: liis treimann nõnda juhtub ka tuleva aasta Faluni MMil?

Kaks Eesti suusahüppajat MK-sarja Seoses Kaarel Nurmsalu loobumisega tippspordist avanes teistel Eesti suusahüppajatel – Martti Nõmmel ja Siim-Tanel Sammelseljal – võimalus lüüa kaasa Maailma karikal.

Küsimus on rahas.

Eesti saab MK-etappidel välja panna kaks suusahüppajat. Normid on täitnud ehk kontinentaalkarika punkte saanud kolm – lisaks kahele mainitule ka 15-aastane Arti Aigro, kes saaks sellest aastast vasta-

valt vanusereeglile ka MK-sarjas kaasa lüüa.

Suusaliidu alajuhi Priit Talve sõnul võetakse Aigro ehk mõnele võistlusele kaasa.

MK reglemendi järgi makstakse Eestile kinni ühe sportlase ja kahe abilise reis

võistluspaika, elamine ja söök. Samas pole probleemi, kui raha kulutavad kaks sportlast ja üks treener, ning nõnda eestlased teevadki. Reisima hakatakse kolmekesi, treenerina käib kaasas Jaan Jüris. PM

postimees, 30. oktoober 2014 || vaba aeg || 19

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 31.10 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 31.10 kl 19 Cavaradossi osas Carlo Barricelli (Itaalia). Soodustus pensionäridele 40%

TOSCA

1.11 kl 12

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Eve Andre-Tuga, Aleksandr Prigorovski jt 1.11 kl 19 Välja müüdud!

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Risto Joost Osades: Pirjo Püvi, René Soom, Maris Liloson, Urmas Põldma, Merle Palmiste, Tõnu Kilgas jt 2.11 kl 17

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen Osades: Monika-Evelin Liiv, Oliver Kuusik, Olga Zaitseva, Rauno Elp, Helen Lepalaan jt

Tallinna Jaani kirikus 2.11 kl 17

HINGEDEPÄEVA KONTSERT 5.11 kl 19

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Janne Ševtšenko, René Soom, Urmas Põldma, Väino Puura, Maris Liloson, Raivo E. Tamm jt

Talveaias 3.11 kl 11.00 ja 12.30

KA OOPER KÕLAB TUTTAVALT

Ooperit tutvustav haridusprojekt põhikooli- ja gümnaasiumigruppidele.

Korraldaja: Rahvusooper Estonia. Tellimisel gruppidele: junior@opera.ee

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 30.10 kl 19 Viimaseid kordi!

Kollaborandid

John Hodge. Lav Merle Karusoo, osades Hendrik Toompere jr, Guido Kangur, Merle Palmiste, Maria Avdjushko, Roland Laos, Robert Annus, Mari-Liis Lill, Raimo Pass, Jaan Rekkor, Indrek Sammul, Sulev Teppart (külalisena), Johannes Tammsalu.

1.11 kl 17 viimast korda!

Graham Linehan. Lav Roman Baskin, osades Ita Ever, Lembit Ulfsak, Martin Veinmann, Jüri Tiidus, Tõnu Kark, Ain Lutsepp, Ester Pajusoo, Egon Nuter.

Autor Tõnu Õnnepalu.

Lavastaja Margus Kasterpalu.

Osades Luule Komissarov, Peeter Jürgens, Triinu Meriste, Klaudia Tiitsmaa, Adeele Sepp, Rait Õunapuu jt.

Teed juuakse kell viis

1., 6., 16., 23.11 kl 19

Tuhk ja akvaviit

Bengt Ahlfors Lav. Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus.

Väikses saalis 30., 31.10 kl 19

Hõimud

Nina Raine. Lav Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja, Marta Laan.

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Väike maja 30.10 kl 19

FANNY JA ALEXANDER I. Bergmani draama Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt.

31.10 kl 19

FANNY JA ALEXANDER I. Bergmani draama Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt.

Sadamateater 30.10 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri draama Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

31.10 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri draama Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

Nordea kontserdimaja

Sajand

Väike saal 31.10 kl 19

Vana õngitseja

Autor William Douglas Home.

Lavastaja Peeter Tammearu (külaline).

Osades Peeter Jürgens, Arvo Raimo, Luule Komissarov.

Salme kultuurikeskus 31.10 kl 19

Kahe isanda teener

Autor Carlo Goldoni. Lavastaja Vallo Kirs. Osades Uku Uusberg (külaline), Adeele Sepp, Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Kristian Põldma, Martin Mill, Rait Õunapuu, Vallo Kirs

ENDLA TEATER Kassa tel 442 0666 Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

Suures saalis 31.10 kl 19

WOYZECK

Rapla Kultuurikeskuses 30.10 kl 19

TITANIC. ILUSAD INIMESED MÄNGIVAD SUURI TUNDEID

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

suur maja 30.10 kl 19 7., 14.11 kl 19

Uno Bossa

(lav. Hardi Volmer) 31.10. kl 19 6.11. kl 19

8 armastavat naist (lav. Eili Neuhaus)

30.10 kl 19

väike maja

A. L. Webberi muusikal Stephen Hansen (Norra), Maria Listra, Koit Toome, Lauri Liiv jt.

Dirigent Martin Sildos 31.10 kl 19

30.10. kl 19

A. L. Webberi muusikal Stephen Hansen (Norra), Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, Lauri Liiv jt.

Dirigent Martin Sildos

(lav. Madis Kalmet)

OOPERIFANTOOM

OOPERIFANTOOM

UGALA TEATER

Leping

(lav. Indrek Apinis) 31.10. kl 19 6., 11.11 kl 19

Leegionärid

Viimsi huvikeskus 31.10 kl 19

Leping

(lav. Indrek Apinis)

Endla Teater 3.11 kl 19 Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 tel 433 0777. Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

Suur saal 30.10 kl 19

Hirm sööb hinge seest

Autor Rainer Werner Fassbinder. Lavastaja Taago Tubin. Osades Ene Järvis (külaline), Tanel Ingi, Adeele Sepp, Rait Õunapuu, Martin Mill jt.

Uno Bossa

(lav. Hardi Volmer)

Jõgeva kultuurikeskus 5.11 kl 19

8 armastavat naist (lav. Eili Neuhaus)

Keila kultuurikeskus 7.11 kl 19

Lahuselu

(lav. Kalju Komissarov)

CLUB FACTORY Madara 22a Piletid Piletilevis

lavastaja Gabriela Liivamägi helikunstnik Martin Rästa kostüümikunstnik Triinu Pungits, valguskunstnik Ivar Piterskihh

2., 9., 16., 28., 29.11 kl 19

KONTSERT

Lavastaja Sander Pukk Mängivad Tõnis Niinemets, Kait Kall, Veiko Tubin ja Karl-Andreas Kalmet

EESTI KONTSERT

Komöödialavastus «(T)öö klubis»

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal 30., 31.10 kl 16

Andromeda saar

I. Hargla Lavastaja: Leino Rei. Osades: Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar 3., 4.11 kl 16

Kirjaklambritest vöö

M. Sabolotny/ R. Agur Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi 5.11 kl 14 ja 18 6.11 kl 14

Kas sulle meeldib porno?

K. Abrahammson Lavastaja: Margo Teder Osades: Tanel Saar ja Kaia Skoblov

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee 29.10 kl 19

NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud

TARTU UUS TEATER Lai 37, Tartu uusteater.ee

www.concert.ee Rahvusvaheline pianistide festival “KLAVER 2014” 24. oktoober - 2. november Festivali kunstiline juht Lauri Väinmaa

Estonia kontserdisaal 30.10 kl 16

Lembit Orgse (klavessiin, klavikord, haamerklaver)

Carl Philipp Emmanuel Bach 300 30.10 kl 19

Joseph Moog (klaver, Saksamaa)

Beethoven, Liszt, Rahmaninov, Fauré, Rubinstein 31.10 kl 19

Klaveriduo Greg Anderson & Elizabeth Joy Roe (USA) Brahms, Stravinski, VillaLobos/Anderson & Roe, Piazzolla/Anderson & Roe,

Jõgeva kultuurikeskus 31.10 kl 19

Kontserdisari «Muusika Eestimaale» Riho Sibul (vokaal, kitarr) Raul Vaigla (bass) Toomas Rull (lööpillid)

Pärnu kontserdimaja 31.10 kl 19

Jõhvi kontserdimaja 2.11 kl 17

Kontserdisari “Oratorio” Hingedepäeva kontsert Kammerkoor Collegium Musicale Johan Randvere (klaver) Dirigent Endrik Üksvärav Tüür. «Missa brevis» (esiettekanne Eestis) Tüür. Klaverisonaat Palestrina. «Missa Papae Marcelli»

CORELLI MUSIC Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas 4.11 kl 19 5.11 kl 19

ILLUSIOONID

Piletid Piletilevist Vaata lisa: www.corelli.ee

autor Ivan Võrõpajev lavastaja Pavel Zobnin laval Kristel Leesmend, Katrin Pärn, Siim Angerpikk, Mart Aas 6.11 kl 19 9.11 kl 19 11.11 kl 19

Alatskivi lossis

lavastaja Renate Keerd laval Kompanii Nii

Ansambel RONDELLUS ning renessansi ja keskaja imeline muusika.

PUNG

VABA LAVA Telliskivi 60a, C-hoone vabalava.ee Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas 31.10 kl 19 1.11 kl 19 Tartu Uus Teater

SELGROOGUPIDIKOOS

laval Maarja Jakobson, Kristel Leesmend, Helgur Rosental, Siim Angerpikk, Marja-Liisa Plats, Salme Regiina Palu

1.11 kl 18

Kõltsu mõisas 2.11 kl 18

«Mõisaromantika» – HINGEDEAEG ISADEGA

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB ema.edu.ee/kontsert

Estonia Kontserdisaal 6.11 kl 19

Heimar Ilves 100

EMTA Sümfooniaorkester Dirigent Toomas Vavilov

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

G. Puccini ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Heli Veskus, Carlo Barricelli (Itaalia), Rauno Elp, Pavlo Balakin, René Soom jt

31.10 kl 19

20 || AED & KODU || POSTIMEES, 30. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

KATSE. Robot vajab inimese abi ja vannub pikakarvalise vaiba ees alla, see-eest on lastel lõbu laialt.

Robottolmuimeja päästab suuremas hanneli rudi Tarbija24 juhataja

K

ui uskuda rekla a me, si is peaks robottolmuimeja olema tõeline päästeingel, kes säästab pererahvast tüütust koristamisvaevast. Kas ja kui edukalt robot tegelikult korraloomisega hakkama saab, uuris Tarbija24 palvel üks kahe lapsega pere, kel on mitu lemmiklooma.

«Mõlemad tolmuimejad on suurepärased abilised igapäevakoristusel, kuna neid on võimalik seadistada nädalapäevade ja kellaaegade järgi koristama ajal, mil ise tööl oled, nii on koju tulles põrandad mõnusalt puhtad,» võttis kahenädalase katse kokku pereema Maire Jakobson.

Samas on ta veendunud, et ainult robotist siiski ei piisa, sest kapi alla ja mööbli vahele see tööle ei mahu. «Korra nädalas tuleks elamine ikkagi tavalise tolmuimejaga üle käia,» tõdes ta.

Roboti mürataset võib võrrelda tavalise tolmuimeja omaga ja automaatse abilise töötamise ajal on täiesti võimalik televiisorit vaadata.

«Meeldiva külje pealt võib veel esile tuua puhastatavad tolmukogujad, mis tähendab, et robotile pole tarvis tolmukotte muretseda,» kiitis naine.

Mõlemal mudelil on kummist rullikud, mis ei võta palju prahti külge ja seetõttu peab neid puhastama harva. Neatol on kaasas ka tavaliste harjadega rullikud, mille ühenduskohta kogunesid pikad juukse- ja koerakarvad, nii et aeg-ajalt oli tar-

vis harju puhastada. Kummist rullikutega seda muret polnud.

Kuna robottolmuimeja peab end pärast töötamist laadima, tuleb selle laadijat hoida pidevalt seinas, et robot saaks töö lõpetanuna ise laadima sõita.

Väikeste lastega peres osutus laadijale õige koha leidmine kõige keerulisemaks. iRoboti laadija jaoks oli tavalises Mustamäe korteris ainus õige koht elutoas, kuna masin pidi pessa jõudmiseks sõitma laadijast välja tulevasse lehtrisse, aga ta ei leidnud seda alati üles ja tarvis läks abilisi, kes enamasti viibisid elutoas.

Neato leidis laadija kerge vaevaga üles. Katsetamisel selgus ka, et kui robot laadijata jätta või kappi ära panna, tühjeneb aku iseenesest ja enne järgmist töökorda tuleb seda vähemalt tunni jagu laadida.

Mõlemad robotid jäid hätta pikakarvalise vaibaga. «Robotid olid küll visad, kuid paari minuti jooksul lõppes nende ramm teatega, et harjad on kinni jäänud,» kirjeldas Maire.

Robotit soetades tuleb kasuks inglise keele oskus, sest mõlemad masinad suhtlevad inglise keeles ja seda on vaja ka seadistamisel.

Pere lemmikloomad merisiga ja koer robotit ei kartnud, küll tekitas see suurt elevust laste seas. «Kilkamist oli mitmeks õhtuks,» rääkis naine.

«Robottolmuimeja ostaksin endale juhul, kui oleks 600 eurot vaba raha,» on naine pärast proovimist otsuse langetanud. iRobotil on küll ka odavamaid mudeleid, aga kuna neid ei saa programmeerida, jääksid need kõrvale.

Kahest proovitud mudelist meeldis perele rohkem Neato.

«Saime temaga kuidagi paremini ja kiiremini sõbraks, töötas ka kuidagi loogilisemalt,» põhjendas naine.

NEATO Botvac 85 (599 eurot)

iRobot Roomba 870 (649 eurot) foto: sander ilvest

• Erinevalt Neatost iRobot tuba ei kaardista, vaid otsib anduritega tolmu ja prahti, sõites samast kohast üle mitu korda. Koristamisel puudub süsteemsus.

• Veidike arusaamatuks jäi roboti hingeelu. Põranda puhtuse üle eriti kurta ei saanud, kuid võis juhtuda, et näiteks saepuruhunnikust läbi sõites puhus masin veidike puru eemale ja jättiski selle sinna.

• Masin ei leia ise laadijat üles ja tuleb mõnikord käekõrval laadima viia.

• Roboti kandiline esiosa peaks eriti hästi sobima seinaäärte ja nurkade koristamiseks. Roboti peal olev lasersilm tuvastab sellel kõrgusel olevad esemed. Masin alustab tööd ruumi kaardistamisega, puhastab esmalt toa ääred ja siis teeb puhtaks ülejäänud põranda.

Liigub vaikselt ja sujuvalt.

• Suutis vahelaadimiseta puhastada kolmetoalise korteri (62 m²). Töötamise ajal tuli ette, et puhus tolmurulli eemale ja hiljem seda enam üles ei korjanud.

• Roboto pluss on aga piiraja. Kui soovid mõne toa või ala robotile keelata, tuleb piiraja asetada ala piirile. Piirajast tulevast nähtamatust kiirest robot üle ei sõida.

Nii oli hea piirata näiteks koera söögikohta.

• Robot leidis laadija ise üles ja sõitis laadima.

• Erinevalt teisest masinast jäi iRobot ootamatult hätta ka madala vaiba peale sõitmisega. Masin tõmbas paaril korral vaiba nurga rulli ja sealt jäi koristamata.

• Madala vaiba puhastamisega ja sellele sõitmisega sai Neato hästi hakkama. Seadme peal oleva lasersilma tõttu jäi masin kapialustesse kinni.

• Robotit on võimalik piirata. Selleks tuleb põranda külge kleepida kahemeetrine magnetriba, millest robot üle ei sõida.

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

st koristamisest Kuidas robotit valida?

foto: tairo lutter

«Robottolmuimeja valimisel tuleks lähtuda sellest, kas elamine on alla või üle saja ruutmeetri suur,» rääkis iRoboti müügiesindaja Marko Ojaveer. Kui elamine on suurem, siis tuleks valida majakatega mudel, millega saab puhastatava pinna tsoonideks jagada. iRoboti mudelite hind jääb 325 ja 750 euro vahele, kusjuures kahte odavamat mudelit ei ole võimalik programmeerida. «Neid soovitame vanematele inimestele, kes seda võimalust nagunii ei kasuta, aga kui on noor pere väikse lapsega, siis võiks ikka olla programmeeritav variant,» soovitas Ojaveer.

Odavamatel mudelitel on ainult tavaline paberfilter, kallimatel aga allergikutele sobiv Hepafilter.

Ojaveeri sõnul kestab ühe roboti aku keskmiselt neli aastat, seejärel tu-

leb uus hankida. Aku hind sõltub mudelist, aga keskmiselt on see sadakond eurot. «Nende akudega on nii, et kõige mõistlikum on hoida seda kogu aeg laadijas, sest siis peab kauem vastu,» soovitas ta.

Ka soovitab ta masina seadistada nii, et see puhastaks esmaspäevast reedeni, kui pererahvast kodus pole. Kui on kahekorruseline elamine, siis põhikorrusel võiks masin töötada tööpäeviti ja nädalavahetusel tuleks seade viia teisele korrusele.

«Aga ega sinna nii palju prahti teki, kui põhiline elamise koht on kogu aeg puhas,» ennustas müügimees.

Tema sõnul on robottolmuimeja tänu harjastele tavalisest märksa võimsam.

«Kui endale selle ostsin, saime esikuvaiba pealt kaks konteineritäit liiva, kuigi naine oli selle hetk varem tavalise

Pisividinad kassidele ohtlikud piret lakson reporter

tolmuimejaga üle käinud,» jagas ta kogemusi.

Robottolmuimeja suurem võimekus tuleb Ojaveeri sõnul sellest, et masin lükkab prahi harjastega põrandast lahti ja imeb seejärel konteinerisse.

«Katses osalenud mudeli imemisvõimsus tõsteti viis korda suuremaks ehk see on väga võimas,» rääkis müüja.

Kui tavalise tolmuimejaga võib puhastada nii põrandaid kui ka pehmet mööblit, siis robot diivanitele ja tugitoolidele ei sobi. Ka ei käi ta jõud üle pikkade narmastega vaipadest. «Kui narmad on kolm-neli sentimeetrit pikad, siis ta üritab sealt minema ukerdada ega taha seal tööd teha, sest tunneb, et ei saa hakkama,» selgitas Ojaveer.

Sama probleem on ka lambanahaga. Ühtegi suurt probleemi Ojaveer esile ei toonud. PM

POSTIMEES, 30. OKTOOBER 2014 || AED & KODU || 21

Paljudes peredes oma koha leidnud Rimi kummikujud meeldivad hirmsasti kassidele, kes kipuvad neid paraku mänguhoos alla neelama.

Tallinnas tegutseva Loomade Kiirabi Kliiniku juhataja Valdeko Paaveli sõnul on nad viimasel ajal kassidel kõhust välja opereerinud terve hulga pisikesi kummikujusid (pildil), mida Rimi augustis klientidele tasuta jagas. Praeguseks enamikus poodides otsa lõppenud kujukesi sai ka 48 sendiga osta.

«Viimati lõikasime neid kujukesi ühe kassi seest välja neli tükki korraga,» märkis Paavel. «Eriti just noored mänguhimulised kassid neelavad igasuguseid asju alla, nagu ka väikesed lapsed,» nentis loomakliiniku juhataja. Tema neid igaks juhuks koju ei viinud või viskas lihtsalt minema.

Loomatohter selgitas, et mõned võõrkehad lagunevad või on sellise kujuga, et väljuvad seedetraktist loomulikul teel probleeme põhjustamata. Kui võõrkeha kuhugi kinni kiilub, muutub kass natuke loiuks, ei taha enamasti süüa ning hakkab oksendama. Oksendamine ja isutus ongi peamised tunnused, mis viitavad sellele, et kass võib olla mingi eseme alla neelanud.

Paavel toonitas, et kui kass

keeldub söögist või väga sageli oksendab, tuleb kohe kliinikusse pöörduda, kuna mõned perforeerivaid traumasid põhjustavad võõrkehad on eluohtlikud.

Ka kummikujud võivad kassi elu ohtu seada, kui nende allaneelamise tagajärjel tekib sooleummistus või kui need satuvad hingamisteedesse. Viimasel juhul võib kass lihtsalt lämbuda.

Oksendamine ja isutus on peamised tunnused, mis viitavad sellele, et kass võib olla mingi eseme alla neelanud. Üks ohtlikumaid võõrkehi on Paaveli sõnul aga pikk niit, mis tõmbab kassi peensoole kortsu nagu lõõtsa ja lõikub lõpuks sooleseinast läbi. Sel juhul on oluline kiiresti jaole saada. Väga ohtlikud on ka teravad esemed, mis võivad tekitada seedetraktikahjustust, kahjustust, aga ka osalist võii täielikku sooleummistust. st.

Maaülikooli väikeloomakliiniku peaarst eaarst Kristel Peetsalu sõnas, et Rimi kujukesi ei ole nad veel välja opereeereerinud, kuid võõrkehaehade sissesöömine on temagi kinnitusel sage probleem. Mingi võõrkeha alla neelanud d loomi, sagedamini kassipoegi ja kutsikaid, tuuakse se nii maaülikooli väikeloomakliimakliinikusse kui ka Loomade Kiirabi Kliiniinikusse igal nädalal. l.

Noored kassid kipuvad enam sööma niiti, lõngajuppe, pakendeid ja kilet, kutsikad aga mänguasju. Teinekord võivad probleeme tekitada teravad kondid, mis kutsika seedetrakti kinni jäävad, soolt lõhuvad ja kas osalise või täieliku ummistuse tekitavad. Siis ei jää üle muud kui kont loomakliinikus välja lõigata. Seda juhtub Peetsalu kinnitusel siiski harva.

Harvem on koertel ja kassidel välja opereeritud külmkapimagneteid, aluspesu, rinnahoidjapaelu, medaljone, münte, sokke, kive, sukkpükse, kummikindaid, õhupalle jpm.

Tatari loomakliiniku loomaarst Andrus Joost toonitas, et eriti ohtlikud on virsiku-, nektariini- ja aprikoosikivid. «Neid pole alguses tihti isegi röntgenpildi pealt näha, sest nad on tumedad nagu ka roojamass,» ütles ta.

Võõrkeha leidmine ei tarVõõ vitse lihtne lih olla. «Mõned asjad, nagu m mündid, nõelad, kondid ja osa kummipalle, on röntgenpildil hästi näha, kuid leigenpil dub esemeid, es mida on raske leida, ning diagnoosimine võtab aega – vajalik võib olla ultraheliuuring ja kontrastainega röntgenpilt,» ra lausus Peetsalu, kelle sõla nul võib ravi maksma minna 500 eurot või isegi rohkem.

Enamasti operatsioon õnEna nestub, halvemal juhul jäävad eluaegsed tüsistused. Looelua maarstid panevad südam mele valvata mänguhoos me lemmikuid. lem

22 || kuulutused || postimees, 30. oktoober 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Ehitus- ja remondimees otsib tööd.

Tel 501 6542.

Teatame kurbusega, et meie hulgast lahkus

Kaljo Gutmann 16. IX 1934 – 29. X 2014

Veokijuhi täiendus- ja ADR-koolitused Tallinnas ja Tartus. www.sõiduõppe.ee, tel 507 8230.

Kasutatud raamatute ost. Tallinn, Tartu, tel 734 1901.

Leinavad lapsed ja lapselapsed.

Sa elad edasi meis kõigis nagu lauluviis – hea, soe ja kurb ja kaugusesse lendav.

Sa liigud edasi meis nagu verepiisk, me viime kaasa sind nüüd kõikjal iseendas.

Kasutatud hambakroonide ja vanavara ost tööpäevadel kl 10–16.

Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217.

Hüvastijätt 1. novembril kell 14.30 Tallinnas Pärnamäe kalmistu krematooriumi suures kabelis.

Leiname unustamatut saksa keele õpetajat

Ene Sarapit Sügav kaastunne lähedastele ja Paalalinna kooli perele.

Järve Aiand müüb hea kvaliteediga toidukartuleid. Kojuvedu Tartus, Elvas. Tel 509 1117.

Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts Austria, Saksa ja Šveitsi saal Rahvusraamatukogus Välismaise Koolihariduse Keskus Tallinna Saksa Kultuuriinstituut Goethe Instituut Eestis Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie tädi

Lydia Mertsin (sünd. Rips) 8. VI 1922 – 27. X 2014

Omaksed Ärasaatmine 1. novembril kell 11 Raadi kalmistu leinamajas.

Ostan erinevaid NSVL spordimärke (klubide ja linnade meistrid). Maksan 30 eurot tk. Tel 5595 8057.

Me päevi igavikku kannab ajatiib, tal alati on rutt.

Ta hetki häid ja halbu valimata viib – jääb möödunust vaid mälestus.

Riigikogu liige Peeter Laurson kohtub Tartu linnarahvaga reedel, 31. oktoobril kl 13–15 IRL Tartu kontoris asukohaga Küüni 5b (5. korrus). Tel 515 6575.

Vanavara ost tööpäeviti kl 10–16 Tallinnas Kadaka tee 36. Tel 655 0040.

Teatame kurbusega, et igavikuteele lahkus professor

Vello Volt

18. X 1928 – 26. X 2014

Eberhard Ventmann 17. VIII 1936 – 30. X 2013

Surma-aastapäeval mälestavad lesk, sugulased ja sõbrad.

Omaksed Ärasaatmine 31. skp. kell 15.30 Pärnamäe krematooriumis.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Veerennide puhastus. Tel 5638 8994, KPE OÜ.

Võlgade sissenõudmine. Tel 520 4306. Õmblusmasinate remont. Tel 551 6633.

Teatame sügava kurbusega, et lahkus meie kallis isa ja vanaisa

Paul Kalli

18. IV 1927 – 27. X 2014

Ostan hea hinnaga erinevaid EW aegseid Roman Tavasti märke. Tel 5613 1453, küsi hinda.

Töö Soomes 4-teljelise horisontaalse spindliga CNC-metallitöötlemispingi operaatorile. Tel 5845 5548.

Firma võtab tööle geoinformaatiku (PHP, JavaScript, OpenLayers, PostgreSQL). Tel 511 1666, aarne@ maad.ee Firma võtab tööle metsameistri.

Takseerimisoskus on vajalik. Tel 511 1666, aarne@maad.ee OÜ AAB Ekskavaator võtab tööle ekskavaatorijuhi. CV saata sven@ valgapuu.ee, www.ekskavaatorid.ee OÜ AAB Ekskavaator võtab tööle objektijuhi. CV saata sven@ valgapuu.ee, www.ekskavaatorid.ee

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156 info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

Leinab poeg perega. Ärasaatmine 1. novembril kell 12 Tallinna Kaarli kirikus.

Puhka rahus, maga vaikselt, linnud unelaulu laulavad.

Mälestuste päiksekullas jääd sa ikka meiega.

Jaan Rägo

18. IV 1950 – 30. X 2013

Mälestame sügavas kurbuses ja avaldame kaastunnet omastele

Mälestus on nagu muusika, mis ei vaiki iial, vaid heliseb igavesti.

Kustus elu, vaikis valu, mälestus ei iial kao ...

Teatame sügava kurbusega meie kalli abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa

kaotuse puhul.

Südamlik kaastunne kõigile lähedastele kalli

Elmar Ruusamäe

Forsius matusebüroo kollektiiv

Andrus Klaisi

surmast. Leinavad lesk, poeg ja tütar peredega. Ärasaatmine 1. novembril kell 12 Lõuna-Eesti haigla leinasaalist Võru kalmistule.

Helge mälestus sinust jäi ...

Sa elad edasi meis kõigis nagu lauluviis – hea, soe ja kurb ja kaugusesse lendav.

Sa liigud edasi meis nagu verepiisk, me viime kaasa sind nüüd kõikjal – iseendas.

Jüri Kevade

Armast sugulast

Olga Salumetsa 21. VIII 1925 – 20. X 2014

mälestavad täditütre Vilma lapsed peredega.

kaotuse puhul.

Lea perega

1. surma-aastapäeval meenutavad lesk, ema, Lembitu ja Leonidi pere.

Sügav kaastunne lähedastele.

1. surma-aastapäeval mälestavad Ülle ja tütar Jane perega.

Südamlik kaastunne Andra Sillale kalli venna

Südamlik kaastunne Olevile, Kristile, Kirkele ja teistele omastele

Mälestame kallist

Rein Altermanni

Andrus Klaisi

kaotuse puhul.

Kolleegid prokuratuuri III osakonnast

kaotuse puhul.

Urve, Taavi ja Indrek perega

Avaldame kaastunnet lastele peredega.

Marvi ja Vello

Sügav kaastunne Tatjanale ema

Südamlik kaastunne Agurile isa ja perele kalli

Anna Brodskaja

Kalju Kollomi

Südamlik kaastunne Kadri Suitsule ja perele kalli ema, ämma ja vanaema

Jaan Sõõro

28. IX 1959 – 30. X 2013

Eha Martinsoni

Eha Martinsoni

surma puhul.

Salmo & Luts OÜ

kaotuse puhul.

Sõbrad Meelis, Innar ja Raivo peredega

kaotuse puhul.

Robert, Evelin, Urmas ja Jaanika

Avaldame sügavat kaastunnet Valentina Gimbergile ja tema vennale ema

Andres Lehiste

Oleme leinas koos teiega, Ilmar, Tauno ja Taavi, sest lahkunud on kallis abikaasa ja ema, meie hea kaaslane

Maria Gimbergi surma puhul.

Korteriühistu Jaama 191

Südamlik kaastunne lähedastele kalli

Iris Ilvese

Avaldame sügavat kaastunnet Kaitile isa surma puhul.

Töökaaslased Ravimiametist

Tuul puude ladvus tasa kiigub, me vaikses leinas langetame pea

Eha Martinson

kaotuse puhul.

Klassijuhataja ja -kaaslased Olustvere koolist

Avaldame siirast kaastunnet Kadrile ema surma puhul.

Kolleegid Pfizerist

Avaldame kaastunnet Veiko Kastanjele isa

Mälestame kallist tädi

Tõnu Kastanje

Eha Martinsoni

2. X 1934 – 28. X 2014

Teatan kurbusega, et on lahkunud minu armas ema

Martta Vallner 5. II 1937 – 27. X 2014

Poeg perega Ärasaatmine 3. novembril kell 11.30 Tartu krematooriumis Jaama 122.

Laine Rumvolt Avaldame kaastunnet Priidule ema surma puhul.

Keskkoolikaaslastest sõbrad

Laine Rumvolt Mälestame endist lauljat.

Siiras kaastunne lähedastele.

Puhja seltsimaja naiskoor Läte

Mälestame head koostööpartnerit

Laine Rumvolti

Lehte Novek

Südamlik kaastunne lähedastele.

Demos-Audit OÜ

Miralda Parri

Sügav kaastunne Kaja Kivisikule õe

Kursusekaaslased ülikooli päevilt

Mälestame sõbralikku naabrit.

Sügav kaastunne Tiiale ja Toivole perega.

KÜ Uus 5 Luunja IV sektsioon

kaotuse puhul. Töökaaslased osaühingust Elektrilevi

Südamlik kaastunne Tiiale ja Toivole peredega kalli

Avaldame kaastunnet seltsikaaslasele Ellule armsa ema

Ene Sarapi

Miralda Parri

Vaike Vahtramäe

surma puhul.

Eesti Taimekasvatuse Instituut

Avaldame kaastunnet Kadrile ja Mardile peredega.

Jaak ja Ain abikaasadega

kaotuse puhul.

Siiri, Ester ja Maie peredega

kaotuse puhul.

Akadeemiline Põllumajanduse Selts

Sügav kaastunne Olev Klaisile perega kalli poja ja venna

Südamlik kaastunne Kadrile perega armsa ema, ämma ja vanaema

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Vaino Õispuu

Andrus Klaisi

Eha Martinsoni

surma puhul.

OÜ Elva Soojus kollektiiv

kaotuse puhul.

Maigi ja Ragnar

14. VIII 1935 – 26. X 2014

1. II 1945 – 26. X 2014

Vello Pihelgas

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 31. skp. kell 13 Metsakalmistu kabelis.

3. X 1936 – 27. X 2014

Sügav kaastunne Merlele kalli isa kaotuse puhul.

Tiiu, Valev, Jaak

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Tahad midagi muuta seoses vara ja praeguse seisundiga. Usud oma võimetesse ja positiivsusesse, mis aitab neid muutusi teha.

SÕNN Lased vabaks kõik piiravad tõekspidamised. Need elu takistavad asjad on sulle juba pikemat aega närvidele käinud.

Nüüd saabub hinnaline vabadus.

KAKSIKUD

Avardad oma meeli ja vaimujõudu. Sõnastad oma eesmärgi ja käid täpselt selle järgi. Soovitad seda ka teistel teha, sest sinu puhul see töötas.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 30. OKTOOBER 2014 || VARIA || 23

à 5 ì 4 ô 6

1 a

c

d

e

f

g

h

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT SINU KOLME PÕHIPUNKTIGA ETTEPANEK TUNDUB MÕISTLIK.

MA LASEN SELLE JURISTIDEL MUUTA ARUSAAMATUKS 9-LEHEKÜLJELISEKS JOGAKS, MIS ARVESTAB ERINEVATE RISKIDEGA ... IGASUGUSTE PÕHJUSTETA.

ÄKKI MA TULEN SELLE JUURDE TAGASI 2018.

AASTAL?

ÄRA AJA MIND NUTMA!

KAALUD Tahad olla siiras, kuid see ei pruugi just eriti hästi välja kukkuda. Tunnete virvarr hakkab üle pea kerkima.

Oma lähedastele tunnistad mingit tõde.

HAGAR HIRMUS

1. Mis leping on NAFTA leping? See sõlmiti 1992. aastal.

2. Millise vabariigi koosseisu kuulus aastatel 1922– 1936 Gruusia?

3. Kes mängis peaosa 1928. aastal esilinastunud maailma esimeses täispikas helifilmis «The Jazz Singer»?

4. Ühele vene kirjanikule kuulub järgmine mõtteavaldus, milles ta üsna hästi iseloomustab paljusid vene inimesi paeluvat kommunikatsiooni printsiipi: «Vene mužik ütleb: oleks ma tsaar, istuks ma väljas muldrikul ja äigaks igamehele vastu larhvi – kes aga tuleb, see üle tahi saab.» Kes on see aastatel 1870–1938 elanud kirjanik?

5. See Paul Fürsti leiutatud toode on üks tuntumaid Austria sümboleid. Austria 1000. juubeliaastapäeva näitusel «Geniaalne Austria disain» eksponeeriti seda kõrvuti Thonet-kohvikutooli ja Porsche 911ga.

Toote võttis Austria esimene kosmonaut Franz Artur Viehböck 2. oktoobril 1991 kaasa kingituseks Vene orbitaaljaamale Mir. Mis toode?

Vastused: 1. Vabakaubandusleping USA, Kanada ja Mehhiko vahel. 2. Taga-Kaukaasia Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi. 3. Al Jolson (Asa Yoelson). 4. Aleksandr Kuprin. 5. «Mozartkugel» («Original Salzburger Mozartkugel», algselt «Mozartbonbon»), tuntud maiustus.

AMBUR Tahad tarbida asju, millest oled varem kauge kaarega mööda käinud. Elu on nautimiseks. Võid teha ka mõne emotsionaalse ostu.

KALJUKITS Oled auahne, kuid samas usaldatav. Tahad kõrgustesse ronida, kuid teed seda omal viisil ja ettevaatlikult. Ronides tasub siiski ka elu nautida.

b

Jacob Haring – Revue FIDE, 1960 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Ld2!

NEITSI Sa ei tee suud enne lahti, kuid oled kõik üksipulgi läbi mõelnud. Varasem kõigi mõtete suust välja ajamine ei andnud tulemusi. Keegi võib sinu kaines mõistuses kahelda.

Tunned, et lõdvestumisega võib sul raskusi tekkida. Enda säästmiseks tasuks liikuda just sellises tempos ja kiirusega, mida suvine soojus võimaldab.

ò

2

ERNIE

â æ ê à

î

3

LÕVI

SKORPION

ä

7

VÄHK Kas kahtled iseendas?

Iseendas ei tasu kahelda, küll aga sinu ette kerkivates oludes. Uurid, mis neist sulle sobib ja mis mitte.

Takistad kõigel negatiivsel oma ellu imbumise. Võtad suuna positiivsele ja juba väga kiiresti tulevad muutused, mis tagavad kindlustunde.

æ è ì

8

SUDOKU www.sudoku.ee

AKNE

VEEVALAJA Sa ei ava end uues suhtes kohe, vaid vajad selleks aega. Kui oled kaaslast usaldama hakanud, näitad oma südame sügavamaid soppe.

KALAD Leiad end kogemuse kaudu, mis teiste silmis on liiga riskantne ja liiga ekstreemne.

Tuled katsest edukalt välja, teed järeldused ja oled õnnelik.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Reamees: «Härra lipnik, palun öelge midagi!»

Lipnik: «Valvel!»

Reamees: «Ei, öelge midagi inimlikku, ilusat ...»

Lipnik: «Vabalt!»

••• «Härra lipnik, lubage ette kanda!»

«Kandke ette!» lubab lipnik.

«Teie käsk on täidetud!»

«Aga ma ei käskinud sul ju midagi teha.»

«Ega ma teinudki midagi.»

••• Mees läheb end talusse sulaseks kauplema.

Peremees küsib: «Kas sa traktorit juhtida ja lüpsta oskad?»

«Traktorit juhtida oskan nüüd küll, aga lüpsta ma pole teda kunagi proovinud!»

••• Sõbrad omavahel.

«Tänapäeval valmistatakse sellist klaasi, et läbi selle vaadates tundub kõik kaunis, isegi oma naine.»

«Seda klaasi ma tean. Seda tuleb ainult järjest täis valada.»

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on UUSRIKAS

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 30. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA INDREK KUUS, TEL 666 2234, INDREK.KUUS@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: URMAS, URMO, URMET Valli Lember-Bogatkina (pildil) 93, akvarellist Arvo Tikk 85, neurokirurg, emeriitprofessor Margarita Voites 78, laulja Uno Lõhmus 62, endine riigikohtu esimees Ülo Russak 60, ajakirjanik Toomas Luman 55, majandustegelane Ivar Põllu 40, lavastaja, dramaturg ja muusik

Merle Aasna 43, reklaamiosakonna Tartu reklaamijuht Jelena Rudi 35, Hello! fotograaf

EUROOPA TALLINN +8

KÄRDLA +8 HAAPSALU +8

Mõisakeldris peitusid inimluud Illuka mõisa peahoone keldrit tühjaks kaevavad ehitajad leidsid inimluid – õlad ja pool pead. Mõishoone valmis aastal 1888, luud pidid seal juba siis olema, ja tõenäoliselt juba kaua seal olnud. Legendi kohaselt olevat mõisas kunagi üks tütarlaps elusalt sisse müüritud, kuid leid seda ei kinnita. «Luude asendi järgi saab arvata, et tegemist on tavapäraselt maetud inimesega − peaga enam-vähem loodesse, mis on kristlikule matusele omane,» selgitas muinsuskaitseameti spetsialist Anu Kivirüüt.

Põhjarannik

Eemalduva madalrõhkkonna järel möödub tänane päev üksikute taevas ringi triivivate pilverünkadega ning valdavalt päikesepaistes.

Vaid Kagu-Eestis võib veel siin-seal hoog vihma tulla. Ka lõõtsuv tuul võttis hoo maha ning ees ootab suhteliselt soe sügispäev.

PAIDE +7

PÄRNU +9

KURESSAARE +9

NARVA +7

RAKVERE +7

ilmateenistuse sünoptik

66 aastat Viljandis asunud ning sellest viimase kolmandiku kõrvaliste pilkude eest varjatult laoplatsil seisnud Nõukogude sõduri betoonkuju sõidutati üleeile Tallinna Maarjamäele ajaloomuuseumi õuele. Lääne regiooni tänavahooldusmeister Janno Laht ütles, et umbes 1100 kilogrammi kaaluva kuju laadimine autosse ja selle turvaliselt kinnitamine võttis aega poolteist tundi.

«Pidime temaga rahulikult ja hellalt toimetama,» lausus meister. «Kõik läks hästi, kuju viga ei saanud.» Betoonsõduri osad jäävad mõneks aastaks Eesti ajaloomuuseumi õuele ootele, kuid seejärel tehakse kuju korda ning seatakse ühes teiste oma aja monumentide, tahvlite ja muu nõukogude sümbolitega väliekspositsiooniks. Sakala

REISIKÜLJEL KIRJUTAME SUVISEST REISIST SAAMIDE RADADEL.

Kaunis sügispäev kertu vait

Viljandi betoonsõdur sõitis Tallinna

HOMME POSTIMEHES:

5–13 m/s

VILJANDI +8

TARTU +6

VÕRU +5

VALGA +7

KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Tallinn Tartu Narva Pärnu Kuressaare

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 7.36 7.24 7.42

Reede, 31.10 0/+7 –1/+6 +1/+8 –1/+7 +3/+8

Laupäev, 1.11 0/+5 –2/+5 0/+6 –1/+4 +2/+8

Pühapäev, 2.11 +5/+10 +3/+8 +4/+10 +2/+8 +7/+11

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: elmo riig

VIIMANE VEERG

UURIB, MILLISE TULEMUSEGA LÕPEB MEEDIKUTE PALGAVAIDLUS TÖÖANDJATEGA.

POSTIMEES ÕNNITLEB:

loojub 16.33 16.29 16.43

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+11,3 kraadi (1961) –10,5 kraadi (1979) +12,8 kraadi (1933) –10,0 kraadi (1979)

KUUFAASID 24. oktoober 00.57 13. oktoober 4.48 7. november 00.23 14. november 17.16

+16 +18 +21 +12 +12 +11 +10 +18 +11 +12 +16 +9 +7 +10 +23 +10 +18 +23 +5 +17 +7 +7 +19 +7 +11 +5 +10 +19 +9 +7 +9 +11 +5 +11 +32 +26 +30 +27 +18 +29 +26 +36 +14 +17 +32 +19

TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 30. OKTOOBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon. Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino.

08 55 Doktor Martin: Nurgatagune äri 09 40 Üks tegu: Kasvamine 55 Terevisioon* 11 55 Pealtnägija* 12 45 Meie inimesed: Jorgen* 13 10 Ajavaod. Ärimehed: Orto* 40 Teater laulab: Salong Teater 55 Vabariigi kodanikud (subtiitritega)* 14 50 Tõuse ja sära!* 16 00 Holby City haigla: Küürakat ravib ainult haud 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 (Eesti 2014) 40 Doktor Martin: Nurgatagune äri* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Kahekõne 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Kapital 22 10 MI 35 Muusikadokk: Klaverivirtuoosi portree: Maurizio Pollini 23 35 Ringvaade* 00 40 Holby City haigla: Küürakat ravib ainult haud* 01 38 ERR.ee uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 10 05 Puutepunkt* 35 Teadlased: Peeter Linnap (ETV 2008) 11 00 Liha 55 ERR.ee uudised 15 30 Pailapsiin, 4/11 16 00 Lastetuba: Timmu teadusteater: Keemia* 10 Cedric: Armastuse tõestus 25 Indiaanipoiss Yakari: Tuule poeg 40 Okaspead: Ootamatu kuulsus* 17 00 SimsalaGrimm: Raudne Johan 30 Buratino tegutseb jälle: Politsei 55 Lola Pikk-kõrv: Pudelipost 18 00 Väike prints 20 Lammas Shaun 30 Lastetuba: Tähenärija ja H-tähega lugemispesas 45 Väike printsess: Tahan saada mereröövliks!

55 Kosmoselendurid 19 05 Vahva Roosi: Vesi igal pool 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 4x4. Kasahstan ja Kõrgõzstan, 9/10* 30 Karm põhjala, 3/4: Maa ja mere piiril 21 20 Pärituult 30 Sünge juhtum, 8/8: Kuju ja tühjus 22 25 Bluestone 42* 55 Eesti TOP 7 23 35 Väljaspool kahtlust 01 45 ERR.ee uudised

06 10 Lastega kodus: Õnneseen, 1* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 37* 10 00 Taltsutamatu süda, 91* 11 00 Pilvede all* 12 00 Saladused* 30 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda* 13 30 Tuhat ja üks ööd, 86-87 15 25 Lastega kodus: Õnneseen, 2 16 00 Küladetektiivid, 113: Potipõllumehe surm 17 00 Taltsutamatu süda, 92 18 00 Keelatud armastus, 38 19 00 Reporter 20 00 Laula mu laulu 21 30 Telerahvas 22 00 Varuvõmmid (The Other Guys, USA 2010). Hitt-komöödia 00 10 Chuck: Chuck vs kuulirong 01 05 Bordell 232: Tasumise tund 55 Kuidas alasti hea välja näha? 5 02 45 Eesti kõige-kõige 03 10 Reporter* 04 00 Hooaeg* 40 Küladetektiivid, 113: Potipõllumehe surm* 05 25 Doktor Oz: Supermodell Tyra Banksi võitlus kiusamise vastu

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Saatuslik valik, 1* 08 55 Südameasi 5, 2: Ootused* 09 55 Kirgede torm, 1962* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 25 Top Shop 40 Võimalik vaid Venemaal* 12 10 Naistevahetus, 9* 13 10 Juurdlust viivad läbi sensitiivid, 47* 14 15 Seitsmes taevas 2, 1: Püsiv armastus 15 15 Vaprad ja ilusad, 6847* 50 Saatuslik valik, 2 16 50 Kirgede torm, 1963 17 55 Südameasi 5, 3: Varas öös 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Livin Aloha 30 Kättemaksukontor 12, 8: Armastuse algoritmid, 2 21 30 Selgeltnägijate tuleproov 9, 7 22 35 Kolmeraudne 23 35 Dr House 7, 21: Parandus 00 30 Euroopa pokkeriturnee 01 35 Vaga vesi 2, 6: Gibtown 02 25 Kolmeraudne* 03 15 Euroopa pokkeriturnee* 04 10 Livin Aloha* 35 Seitsmesed uudised 05 25 Selline on elu!: Idasakslane kohtub läänesakslasega, 2/2

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Taltsutamatu süda, 29 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 749 09 05 Emmerdale, 77-78 10 05 Aafrika südames 55 Süütu süüdlane, 83 11 50 Top Shop 12 05 Uus võimalus, 85* 30 Uus võimalus, 86* 13 00 Doktor Oz, 694: Külmetushaigused* 14 00 Kus mehed on?

(USA-Saksa 2011)*.

Komöödia 15 52 Soovitused iseendale, 12 16 00 Naabriplika: Eratee* 17 00 Aafrika südames* 18 00 Doktor Oz, 695: Ühendage meel, keha ja hing 19 00 Uus võimalus, 87 30 Uus võimalus, 88 20 00 Pilvede all 21 00 Gok Wan kokkab, 6/6: Piduroad 30 Kuula mu laulu 22 30 Kolm naist paadis 23 00 Näpud põhjas, 44/48: Suur auk 30 Sõbrad, 44: Vana lärmaja surm 00 00 Ellen 50 Reporter 01 45 Mehi jalaga segada: Ajalootunnid 02 30 Emmerdale, 77* 52 Emmerdale, 78* 03 15 Ellen* 04 00 Süütu süüdlane, 83* 45 Reporter*

06 30 Krimi* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 36/167: Nukumõrvar* 09 20 Conan, 307* 10 10 Näljased meremehed, 32: Newquay* 11 05 Jututuba 13 30 Supermani uued seiklused, 20: Lutheri kodu* 14 25 Chuck, 3: Chuck tango vastu* 15 15 Näljased meremehed, 33: Padstow 16 15 Komissar Rex, 37: Hüpnoos 17 10 Supermani uued seiklused, 21: Madam Eks 18 05 Chuck, 4: Chuck säriseva kreveti vastu 19 00 Tuvikesed, 147: Tühjad püksid* 30 Tuvikesed, 148: Mööda panna ei saa* 20 00 Kalailm 30 Usu või ära usu!

21 00 Kaks ja pool meest, 31: Sünnis tapamaja Fontanas* 30 Õnneseen Slevin (USA-Saksa 2006).

Märul 23 40 Conan, 308: The New Pornographers 00 30 Kaks ja pool meest, 32 55 Tuvikesed, 149: Peggy ja piraadid 01 20 Tuvikesed, 150: Vanurid eelkõige 45 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 9, 16* 11 00 Liikuv märklaud (USA 1993)*. Märul 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 9, 16* 15 00 Tenerife, 12 16 00 Kutsuge Cobra 11 9, 17: Tagasiteed pole 17 00 NCIS kriminalistid 8, 15: Trots 18 00 Perepea 11, 6* 30 Simpsonid 8, 5* 19 00 Suure paugu teooria 4, 22: Gnuu rakendus 30 Suure paugu teooria 4, 23: Kihluse reaktsioon 20 00 Perepea 11, 7: Amiš 30 Simpsonid 8, 6: Jagatud Milhouse 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Surma äratus (USA-Prantsuse 2004). Põnevusmärul 23 25 Puhkus Mehhikos 3, 16; ekstra 3, 16 00 40 Suure paugu teooria 4, 22-23* 01 40 Tenerife, 12* 02 30 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Viis tärni, 13/33* 45 Meedia keskpunkt* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 LV pressikonverents* 11 00 Rahvaadvokaat* 45 Kultuurimeeter* 12 15 Matsid SaintTropez’s (Prantsuse 2008)*. Mängufilm 14 00 Kinnisvaraveeb 16 15 Meedia keskpunkt* 45 Rahvaadvokaat* 17 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Viis tärni, 14/33 19 00 Täna. Uudised 30 Kultuurimeetri arhiivist. Disainiöö 2014 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 15 Naised, kes tegid ajalugu, 2/6. Doksari 22 10 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev 45 Vaba mõtte klubi* 23 45 Täna. Uudised* 00 15 Täna +* 45 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Märt Treier 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Meelis Süld 11 30 Järjejutt. Siin Põhjatähe all 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Lauri Varik 14 05 Reporteritund.

Opositsioonitund.

Mirko Ojakivi 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Mulgikeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Melomaania 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 KÖP. Naljatund.

Saate koostas Marje Lenk 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik.

Markus Järvi 09 30 Jutujärg. Tuled, 4 10 05 Muusikatuba.

Kersti Inno. Homme, 31.oktoobril möödub 100 aastat Hugo Lepnurme sünnist.

11 05 Album. Trifonov.

The Carnegie Recital.

12 02 Delta. Johanna Mängel 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 00 Täna kontserdisaalis. Festival “Klaver”. Carl Philipp Emmanuel Bach 300.

T 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Täna kontserdisaalis. Festival “Klaver”. Esineb Joseph Moog (Saksamaa). Ludwig van Beethoven – Sonaat nr 8 c-moll “Pateetiline”, Ferenc Liszt – Valss-ekspromt; Melanhoolne valss; Ballaad nr 2 h-moll, Sergei Rahmaninov – Etüüdid, Gabriel Fauré –Teema variatsioonidega cis– moll, Anton Rubinstein – Fantaasia ungari meloodiatele.

21 00 Helileid* 22 05 Fantaasia. Andres Noormets 00 05 Nokturn