Postimehe paberleht 31 05 2014 by Postimees

PRIIT TOHVER:

KAKS EMA, KAKS ISA

SAMASOOLISED PAARID SAAVAD LASTE KASVATAMISEGA HAKKAMA

MERLE TALVIK: Ärge rügage oma südameid läbi! Arteris veel: Ilus blondiin teeb hulle trikke Vaadake, kes valivad teile mu muusika!

REAALNE VANGISTUS Kohus määras ärimeestele investeerimiskelmuse eest karmima karistuse, kui nõudis prokurör. EESTI LK 4–5

AKs veel: Mihkel Solvak, Tiit Kändler, Rein Veidemann, Kadri Kõusaar, Nele Sillaots, Onu Saagim

Vaata uuenenud Ilmajaama

www.postimees.ee

LAUPÄEV, 31. MAI 2014 • NR 126 (7117) • HIND 2 € • TIRAAŽ 57 644 • 201 000 LUGEJAT • 68 LEHEKÜLGE

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 31. MAI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

argo ideon

1 8 5 7

Kas tõesti on liiga hilja?

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) tegi kuuele 2013. aasta sügisel kohalikel valimistel kandideerinud poliitikule ettekirjutuse maksta tagasi reklaamikulu, mille kandsid valimiskampaania ajal Tallinna linn ning üks erafirma. Tegu oli justkui formaalselt «teavituskampaaniaga», kus aga figureerisid prominentselt valimistel kandideerinud poliitikud. Samadel ainetel esitas ERJK ka avalduse prokuratuurile, milles palus alustada kriminaalasja omastamise paragrahvi järgi ning kontrollida, kas seesugune manööverdamine kinnimakstud reklaamidega ei ole mitte ebaseaduslik võõra vara enda või teiste huvides kasutamine. Üks ettekirjutuse saanu, toonane Tartu meer reformierakondlane Urmas Kruuse on lubanud selle täita. Tallinna linnajuhid tõmbusid aga kaitseseisundisse. Pealinna võim otsis lähemast ja kaugemast minevikust näiteid erinevate poliitiliste jõudude vaieldava eetikalävega tegutsemisest reklaaminduse ja parteipropaganda vallas ning nõuab ka nende kaasuste uurimist. Lisaks tuleb Tallinna linnavalitsuse hinnangul prokuratuuril alustada uurimist ERJK suhtes ja «vajadusel selle poliitilise seltskonna väljavahetamist». Muidugi ei tea me praegu, kuidas see kõik lõpeb. Kas näiteks Edgar Savisaar peab ca 100 000 eurot teda esitlenud ja linna makstud teleklippide eest tagasi maksma või jääb kõik lõpuks püsima jokk-seisu, kus asjad lihtsalt on, nagu on. Kuid igaüks, kel läinud sügisel silmad peas olid, pidi nägema seda massiivset propagandat, mis toimus Eesti pealinna maksumaksja rahaga tema enda valijahääle kättesaamise nimel. Mul on täiesti ükskõik, kas seda harrastab Keskerakond või siis mõni järgmine jõud, kes kunagi pealinnas võimule tõuseb – niisugune jama on tarvis otsustavalt lõpetada.

i lähe ilmselt enam kaua, kui Eesti talumajapidamiskultuur hääbub. Võib juhtuda, et aastasadade pikkuse traditsiooniga tavast enda tarbeks põlluvilju ja loomi kasvatada saab lähema paarikümne aasta jooksul ajalugu. Selle tendentsi peatamiseks olnuks vaja tegutsemist alustada juba aastate eest, ja mida lähiajal selles asjas ka ette ei võetaks, võib juhtuda, et juba on liiga hilja. Statistika näitab, et aastatel 2001– 2010 kahanes siinsete väiketootjate hulk pöörase kiirusega. Teraviljakasvatus vähenes rohkem kui neli korda, lehmakasvatus rohkem kui kuus korda, kartulikasvatus üle 11 korra. Kanakasvatus kahanes ligi viis korda, seakasvatus üle kaheksa korra, lambakasvatus enam kui viis korda. Veel kümmekonna aasta eest oli selliseid talusid, kes suurema osa vajaminevast toidust ise kasvatavad, viis-kuus korda rohkem kui praegu. Nüüdseks pole neid ilmselt alles enam palju üle poole tuhande. Põhjused on üsna proosalised. Vanemate aeg saab ümber, nooremad ei näe enamasti talupidamisel enam tulevik-

tud, kuna need võimaldavad müüa suuremaid koguseid ja saada seega ka paremat hinda. Selle seisukohaga on sisuliselt otsustatud kahe asja saatus: esiteks, väiketalude kultuur on määratud hääbuma. Ja teiseks, kuna väiketalupidamiste kadumisega ei ole tulnud samas proportsioonis juurde töökohti suurfarmides, tähendab see tööta inimesi.

JUHTMÕTE On kolmaski asi, mille saatus selle tendentsi jätkumisel otsustatud: arusaam, et raskel hetkel pead sa ise ennast ära toitma.

LK 6–7

KÕVA SÕNA Kui väikeses riigis on vähe inimesi, siis tuleb rutiinne töö anda masinale, et inimesed saaksid tegeleda sisuliste asjadega.

PÄEVA KOMM

Riigi infosüsteemi ameti peadirektor Jaan Priisalu, PM 30.05

Tuleb tunnustada ERJK liikmete süsteemsust ja meelekindlust, kes tegutsevad selle nimel, et takistada rahva vara puhtakujulist vargust.

Postimees 1937. aastal Kuressaare – õilsate suverõõmude paradiis. Kuressaare elab igal kevadel, enne suvitushooaja algust, nagu teisedki kuurordid üleerakordse ettevalmistus perioodi. Sel ajal kogu linn on jalul kohendamiste ja kaunistamistööde juures – et teha külalisile meelepärasemaks see asula, mille kohta prof. Jaan Tõnisson kord kirjutas:… «Kuressaar on nagu taldrikutäis vähke roheliste lehtede all!» Sellel perioodil võib kodanikke kergemini leida suvilate, pansionide ja hoonete katuseil või – paremal juhul – värvipottidega plankude otsas. Kõik kohendavad. Nõnda on lugu ka Kuressaare esimese kodanikuga linnapea Johannes Perensiga. Tema pikk, sihvakas ko-

Tuleb tunnustada ERJK liikmete süsteemsust ja meelekindlust, kes tegutsevad selle nimel, et takistada rahva vara puhtakujulist vargust, mida pannakse toime selleks, et keegi saaks võimu juures püsida. Üpris selge, et komisjonile lendab kõigist ämbritest soppa kaela. Kuid see, mida nad praegu teevad, on hädavajalik. Me peame lõpuks saama teada, kas praeguste seaduste raames õnnestub varastamisele piir panna. Kui ei, siis peab mõtlema seaduste nutikamaks muutmisele. Mul pole illusioone, et administratiivressursi muutmine erakondlikuks poliitiliseks kapitaliks õnnestuks Eestis välja juurida, aga kui seda saaks vähenemise poolegi lükata, oleks see juba suur edasiminek. Järgmiste valimisteni on jäänud vähem kui aasta ning panused poliitikas seega väga suured. Kui ERJK peab meie ühise raha ebaseadusliku poliitkampaaniatesse kantimise vastu leppimatut võitlust, siis ei söanda ükski riigikogu kandidaat ehk althõlma-võtetele mõeldagi.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Tegelikult on veel kolmas asi, mille saatus selle tendentsi jätkumisel otsustatud on ja mis lubab talupidamist just talupidamiskultuuriks kutsuda: väga eestlaslik arusaam, et raskel hetkel pead sa olema ise võimeline ennast ära toitma. Kui on maatükk, kanad, paar lehma ja seapõrsas, võib taevast sadada või pussnuge, eestlane saab alati hakkama. Ilma selleta oleme väike, nõrk ja juurteta. Suvekodu maal seda alati ei kompenseeri. Ja niimoodi vaadatuna on see peaaegu juba julgeolekuküsimus, kas pole?

urmas nemvalts

Jõudu, komisjon

ku. Neil, kes kõige kiuste siiski näevad, on talupidamine seotud suure riskiga: euronormid pitsitavad ja vajaminev tehnika maksab enam, kui selle eest on raha välja käia. Kui seda laenuga teha, võib juhtuda, et ilm ei soosi viljakasvu ja juhtub see, mida pankrotihaldurid hiljem nimetavad «suhteliselt tavapärase majandusliku riski realiseerumiseks». Teisisõnu, talu läheb pankrotti või lõpetab ise tegevuse. Siinkohal peaks tähelepanelik lugeja küsima: aga eurotoetused? Kas neist Eesti talukultuuri säilitamiseks ei piisa? Sel neljapäeval saabunud põllumajandusministeeriumi pressiteates kiidab minister Ivari Padar Moldova ajakirjanikele siinset põllumajandust, mis on just Euroopa Liidu toel jalule tõusnud. Juba saadud toetustele lisaks ootab meid järgmise kuue aasta jooksul üle 1,7 miljardi euro eest põllumajandustoetusi. Ja minister Padaril on õigus. Tõsi, ühe mööndusega, mille toob välja ka statistika: samal ajal kui Eesti väiketootjate arv pöörase kiirusega kahanes, kasvas suurfarmide hulk. Teraviljakasvatuses kolmelt 18 farmile, lehmakasvatuses 76 farmilt 89-le, lambakasvatuses 35-lt 171-le, seakasvatuses 31 tootjalt 45-le. Seda kinnitab ta toosama mainitud pressiteade, kus Padar ütleb, et edasise arengu võti on ühis-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

gu paistab juba eemalt silma uue rannahoone juures sinetava mere foonil. Seal on parajasti käsil hoonele viimase välislihvi andmine. «Tervist, härra linnapea! Kas ikka veel askeldamas suvimõnususte tõstmisel?» «Tervist-tervist. Nagu näete. Tuleb enne hooaja ametlikku algust seada kõik korda. Ongi veel vaid mõned pintslitõmbed ja – võib minna lahti!» «Kas on tänavuseks hooajaks olemas rohkesti uuendusi?» «Suuri just mitte, ent olulisi siiski. On jatkatud möödunud aasta alade edasiarendamist ja viimistlemist. Täielikuks uudiseks on moodne rannahoone, mis tänavu avab keset kaunist, rohelist muru oma sülepäikese ja vee sõpradele.» 31.05.1937

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, POS OSTIMEES, 31. MAI 2014 || NÄDALA NÄOD || 3

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE TIMEES.EE

EESTI UHKUS. Lisaks helidele on Arvo Pärdis peidus ka ülim hoolivus, krutskid ja hea huumorisoon.

Kalliskivi T minna nii nagu varem, aga uut-moodi ei osanud, siis kirjutass ta täis tuhandeid lehekülgi, ett leida see õige heli. Vihikud, ku-hu kirjutatud noodid pole mõel-dud esitamiseks, moodustavad d meetrikõrguse virna. Pärt on ise seda kaheksa a aastat kestnud katsetamist ni-metanud Kolgata teeks. Aga kuii ta jõudis teadmiseni, et helis-se tuleb suhtuda nagu inimese e hinge, iga heli peaks olema na-gu üks kalliskivi, sest iga ini-mese hing on üks kalliskivi,, sündis maailma muutnud tin-tinnabuli-stiil. Pärdis, kes liigub kui vä-le hirv, mitte aga mees, kes tähistab järgmine aasta 80. sünnipäeva, on peidus tohutu energia ja vitaalsus. Umbes pool aastat tagasi mängiti ühel kontserdil tema muusikat, saalis oli ka helilooja ise, kes soovis kontserdi lõpus dirigenti tänada. Ainult et dirigent seisis liiga kõrgel, Pärt ei ulatunud kätt andma. Seepeale võttis helilooja lava servast ühe käega kinni, vinnas end pikemaks ja ulatuski andma dirigendile tänukäe!

Väsinust värskeks

kspeaminister Andrus Ansip (57) oravate nimekirja eesotsas tegi muidu igavaks ennustatud europarlamendi valimistest sauruste heitluse. Vastasseis Keskerakonna juhi Edgar Savisaarega mobiliseeris Reformierakonna valijad ja väsinud peaministrist sai värske eurosaadik. Valitsuselt üleeile saadud õnnistusega on Ansipi täna juba Euroopa Komisjoni liikme kandidaat. Piiriks on vaid taevas. sigrid kõiv

nagi varem pole ühes maailma prestiižsemas saalis, New Yorgis asuvas Carnegie Halli peasaalis korraga kokku saanud eesti muusika, eesti esitajad ja eesti dirigent. See suursündmus eesti kultuuriloos saab tõeks ainult tänu Arvo Pärdi muusikale. heili sibrits, Washington

Esimehestki edukam

eskerakondlane Yana Toom (47) ei saanud Brüsselisse pääsemise üle avalikult rõõmustada: ta oli võitnud ligi 7000 häälega Edgar Savisaart. Toom püüdis vabandamisi seletada, miks see nii läks. Et üks vene valijate esindaja sel korral Eestit europarlamendis esindama hakkab, seda võis ju arvata. Pigem tehti aga panuseid Mihhail Stalnuhhinile. Toom võitis valijate südame kompromissitu võitlusega eestivenelaste eest. anneli ammas

Juba kolmas tsükkel

oimekas veteranpoliitik Tunne-Väldo Kelam (77) vaevalt saab uhkustada ülisuure isikliku populaarsusega – seekordse pileti Brüsselisse võlgneb ta vähemalt samavõrd kogu Isamaa ja Res Publica Liidu agarale tööle. Kelam on aga Eesti eurosaadik juba kolmandat korda järjest. Seda saavutust ei ole õnnestunud korrata kellelgi teisel. Respekt. argo ideon

Sotside jokker

otsiaaldemokraatlik Erakond tegi geniaalse käigu, paludes Marju Lauristinil (74) Brüsselisse kandideerida, sest ta tõi sotsidele hääli juurde inimestelt, kes tavaliselt sotse ei vali. Eesti sai aga europarlamenti saadiku, kes suudab sisuliselt kaasa mõelda ja rääkida Euroopa tuleviku teemadel. Isiklikus plaanis on see aga professoritele Lauristinile ja tema kaasale Peeter Vihalemmale hea võimalus võtta ette huvitav elupööre. anneli ammas

foto: toomas tatar

foto: arvo meeks / valgamaalane

foto: mihkel maripuu

foto: peeter langovits

foto: jaanus lensment

ashingtonis Kennedy keskuses toimunud kontserdi tormiline vastuvõtt, väljamüüdud saalid New Yorgis ning artiklid ajalehtedes Wall Street Journal, Washington Post ja New York Times on kinnitus, et Arvo Pärt on suurem, kui oskame ette kujutada. Laupäeva õhtul, täpsemini küll Eesti aja järgi kell kolm öösel algab Tõnu Kaljuste juha-tusel Eesti Filharmoonia Kam-merkoori ja Tallinna Kammer-orkestri Ühendriikide-tuuri kõi-ge olulisem kontsert. Mitte ku--

foto: mihkel maripuu

eil ei ole taldrikuid, te ei saa torti süüa, kõlas täiesti ootamatult Arvo Pärdi suust lause, ja samal silmapilgul oli ta kadunud, et naasta härraga, kes toob taldrikud. See on vaid üks hetk Arvo Pärdi ja eesti muusikute auks korraldatud vastuvõtult Washingtonis, aga see on Pärdile vägagi iseloomulik – tal jätkub kõigile tähelepanu, ta hoolib, märkab, temast kiirgab soojust. Kui ta hommikusöögilauas kelleltki küsib «Kuidas te magasite?», siis vastus huvitab teda päriselt. Ja kui ta teatab muusikutele, et New Yorgi kontserdile tuleb ka Björk, siis põlevad ta silmad elevusest ja siirast rõõmust. Suur foto Washington Postis paneb ta aga hämmastusest peast kinni haarama. Sest ta ei taha tähelepanu. Aga kui inimesed pärast kontserti tänama tulevad, siis kingib ta igaühele naeratuse, mõne lahke ja toetava sõna, temas on siis jõudu teha kümneid fännifotosid ning jagada autogramme. Arvo Pärt on pühendunud teenimisele – muusika, jumala, inimeste, elu –, vastutasuks on ta saanud rahu ja vabaduse. Ent see ei tähenda, et ta ei pabistaks või ei kardaks enne kontserte. Sest see on tema muusika ning ta annab endast kõik, et tulemus oleks ideaalilähedane. Aga ta ootab muusikutelt ja kõigilt teistelt kaasteelistelt pühendumist. Üks muusik tunnistas pärast õnnestunud kontserti, et tal on Pärti esitades tunne, nagu seisaks alasti keset Raekoja platsi, sest midagi koolis õpitust ei kaitse teda. Pärdi tee endani ja oma muusikani on erakordse töö tulemus – kui ta 1960. aastate lõpus ei saanud enam edasi

Sobis nüüdki jätkama

ndrek Tarandi (50) hüpe viiendana üle eurovalimiste lati tähendab, et piisav hulk tema viie aasta tagustest valijaist ei näinud põhjust ümber mõelda. Tarandit on nimetatud ühest mehest koosnevaks parteiks, kuid tema saladus on tõenäoliselt veelgi lihtsam. Toetajad lubavad tal olla ka järgmised viis aastat seesama Indrek Tarand, keda nemadki tunnevad. argo ideon

Alternatiiv Ansipile

unamulluse Silvergate’i pööristes erakonna siseopositsionääriks tõusnud Kaja Kallast (36) võib lugeda oravate ankrumeheks. Ansipi pääsus kuue äravalitu hulka võis enam-vähem kindel olla, kuid võidukarika – kaks kohta europarlamendis – tõi erakonnale Kallas. Edu põhjuseks on ilmselt see, et Reformierakonnas suhteliselt uue näona andis ta oravate poolehoidjatele võimaluse toetada küll erakonda, kuid mitte Ansipit. sigrid kõiv

4 || EESTI || POSTIMEES, 31. MAI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Kaitsevägi: vajame infot maaomanikelt Kaitseväe pressijaoskonna ülema kaptenmajor Ingrid Mühlingu sõnul käib hiljutise «Kevadtormi» õppuste ala koristamine põhimõttel, et maaomanikud, kes andsid maa kasutamiseks loa, peaksid pärast pretensioonidest kaitseväele teada andma. «Kui maaomanik on andnud oma maa kaitseväele kasutamiseks ja ta pärast leiab, et on vaja midagi teha, siis ta peaks sellest teada andma ning kohe tullakse ja tehakse ära,» kinnitas ta. postimees.ee

Saksast võib saada kantsler majandusministeeriumis Majandus- ja taristuminister Urve Palo ning väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling esitasid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri kandidaadiks Merike Saksa (pildil), kes on 2008. aastast töötanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantslerina siseturu, ehitus- ja elamumajanduse valdkonnas. Kantsleri nimetab ametisse valitsus, kes kuulab ära tippjuhtide valikukomisjoni arvamuse. Eilsel koosolekul hindas valikukomisjon Saksa ametikohale sobivaks. e24.ee

6543

inimest on viimase nelja aastaga Eestis külastanud tubakast loobumise nõustamiskabinette.

Astrid Kannel saab Valdo Pandi preemia Rahvusringhäälingu Valdo Pandi nimelise ajakirjanduspreemia pälvib tänavu ETV «Aktuaalse kaamera» saatejuht ja toimetaja Astrid Kannel (46). Talle tõi laureaaditiitli pikaaegne silmapaistvalt hea ajakirjanduslik tegevus, eriliselt märgiti ära viimase aasta tipptasemel töö Ukraina sündmuste kajastamisel. Kannel õppis ajakirjandust Tartu Ülikoolis, kust tal on 2005. aastast ka politoloogiaosakonna magistrikraad. postimees.ee

Täpsustus Neljapäevase Postimehe loos «Eesti narkoärikate ebaõnnestumiste jada Soomes» oli Jaak Tarvise iseloomustamiseks lõik: kümme aastat tagasi jõudis ta Eesti kriminaalkroonika veergudel avalikkuse ette uudisega, mis rääkis, kuidas ta vägistas harjavarrega Raplamaal ühe noormehe. Selle eest sai Tarvis viieaastase vangistuse. Postimees täpsustab, et vaatamata esialgsele kahtlustusele teda vägistamissüüdistusega kohtu alla ei antud. Viieaastane vangistus mõisteti Tarvisele muude kuritegude eest. PM

Kohus mõistis politseiniku võimuliialduses süüdi

Tallinna ühistranspordis muutub sõidugraafik

Pärnu maakohus mõistis võimuliialduses, vabaduse võtmises ja dokumendi võltsimises süüdistatud politseinikule Andrus Arulale karistuseks ühe aasta pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga. parnupostimees.ee

Tallinna ühistransport läheb alates pühapäevast üle suvisele töökorraldusele, sellega seoses muutuvad enamiku bussiliinide ning kõigi trammi- ja trolliliinide sõiduplaanid. Muudatused toimuvad valdavalt tööpäevadel. BNS

Postimees.ee küsitlus Kas võtad osa rahvaspordiüritustest?

11%

Jah, aga vaid korra või paar aastas

41%

Ei, ma ei tee sporti peaaegu üldse

Jah, sageli

388 vastajat

43% Ei, eelistan sportida iseseisvalt

HARV PRAKTIKA. Kohus määras investeerimiskelmuse eest karmima karistuse, kui prokurör küsis.

Bakuu afääri asjaosal oliver kund

andres reimer

reporter

majandusajakirjanik

aks aastat väldanud kohtuvaidlus Eesti ärimeeste sadade miljonite kroonide haihtumise üle Aserbaidžaanis sai eile esimese kohtuliku hinnangu, kui Harju maakohus neli tuntud investeerimispankurit reaalselt vangi mõistis. Kohtu järeldus oli ühemõtteline: 2007. aasta juulis Eesti ärimeestele ja ettevõtetele 13,3 miljoni euro eest Bakuu kinnisvaraarenduse võlakirju müünud OÜ Seaside Residence Baku (SRB) ning tehingut vahendanud ASi GILD Financial Advisory Services (GFAS) juhid tegelesid ettekavatsetud investeerimispettusega ja raha on sihtkohta jõudmise asemel lihtsalt tuulde lastud. Kui kohtuotsus peaks jõustuma, tuleb pooleks aastaks trellide taha minna SRB endisel juhil Erki Piirsalul, ülejäänud kaks aastat ja neli kuud vangistust tuleks tal kanda tingimisi. Lisaks tingimisi vangistusele mõisteti kolmekuuline reaalne vanglakaristus äriprojekti autorile Harles Liivile, ASi GFAS endisele juhatuse liikmele Tõnis Haavelile ja GILDi leedulasest partnerile Šarūnas Skyriusele. Samuti kohtu all olev AS GFAS sai 150 000 euro suuruse rahalise karistuse, mis tuleb maksta riigituludesse. Ehk karmimgi tulemus kohtualuste jaoks on see, et asjaosalistel tuleb ühiselt hüvitada kannatanute Hans H. Luige ja Marcel Vichmanni eestvedamisel kokku pandud tsiviilhagi 12 miljoni euro väärtuses. Kohtusaaga jätkumine on aga samahästi kui kindel, sest kõik kohtualused teatasid kavatsusest otsus edasi kaevata. Milles täpselt meeste süü seisneb ja kuhu liikus raha, eilsest kohtuotsusest veel ei sel-

gu, sest kohus avaldab põhjendused juuni lõpuks. Küll aga leidis maakohtunik Leo Kunman, et valeandmeid esitati tahtlikult ja investeerimispettus pidi olema asjaosaliste vahel kooskõlastatud.

Võlakirjad valitutele Kogu lugu sai alguse 2006. aasta sügisel, kui Piirsalul ja Liivil tekkis idee investeerida Aserbaidžaani. Nimelt tahtsid mehed osta 147 hektarit rannariba Mardakan-Šuvalani küla lähistel, kehtestada seal detailplaneeringu, ehitada välja taristu ja siis maa maha müüa. Vajalik raha oli plaanis Eestis kokku laenata. Selleks pöördusid mehed ASi GFAS endise juhatuse liikme Haaveli ja partneri Skyriuse poole. GFAS aitaski SRB-l korraldada valitud ärimeeste jaoks võlakirjaemissiooni, millega müüdi mitmekümnele ettevõtjale 13,3 miljoni euro eest võlakirju, lubades võimalust need viie aasta pärast kasumiga lunastada. Kunman kirjeldas, et investorite liimile saamiseks näitasid emissiooni korraldajad, nagu oleksid seotud ettevõttega Delta Constructions, mis tegutsevat Bakuus juba 2002. aastast. Tegelikult loodi ettevõte vaid kolm kuud enne emissiooni. «Valeandmete esitamine toimus süüdistatavate osalusel kooskõlastatud tegevusena. Projekti presentatsioonil tutvustati investoritele kasumlikku, perspektiivikat ning kontrolli all olevat kinnisvaraarendusprojekti. Tegelikkuses jäeti audiitor valimata ja kapitalihankel investeeringu rahastamiseks saadud summad kanti

Harju maakohtus süüdi mõistetud investeerimispankur Tõnis Haavel (esiplaanil vasakult) kin saanud on, ja tegelikult on võimalik seda kõike leida,» lausus ta. Süüd eitasid ka Harles Liiv j

kohe pärast nende laekumist edasi,» kirjeldas kohtunik Leo Kunman eile Harju maakohtu saalis.

Maakohtunik Leo Kunman leidis, et valeandmeid Lepingud suitsukatteks esitati tahtlikult ja Kannatanute kaitsjad väidavad, et kuigi emissioonitingiinvesteerimispettus pidi muste järgi pidi SRB kogutud olema kooskõlastatud. raha täies mahus laenama Del-

ta Land LLC-le maa omandamiseks Aserbaidžaanis, kandis Piirsalu summad hoopis edasi varifirmasse Law Firm BM LLC. Skeemitamist näitab seegi, et kui 16,5 miljoni euro suurusest emissioonist 3,2 miljonit puudu jäi, kasutas Erki Piirsalu investorite endi raha, et

Riigipea tunnustas Afganistanist naasnud sõdureid President Toomas Hendrik Ilves korraldas Tallinnas Kadriorus presidendi kantseleis Afganistanis NATO juhitud viimasel operatsioonil teeninud Eesti kaitseväelastele ja nende lähedastele piduliku vastuvõtu. Kohal olid ka peaminister Taavi Rõivas, kaitseminister Sven Mikser ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. Ilvese kinnitusel panustas Eesti läbi Afganistani missiooni ka enda julgeolekusse. «NATO olulist põhimõtet «üks kõigi ja kõik ühe eest» näeme nüüd tegelikkuses oma silmaga ja siinsamas. Nii nagu meie läksime liitlastele toeks, tulevad relvavennad nüüd meile toeks,» lausus ta. PM foto: liis treimann

Kood avab galerii riigipea kohtumisest missioonisõduritega.

POSTIMEES, 31. MAI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

lised mõisteti vangi KOMMENTAARID

aadu luberg vandeadvokaat, Erki Piirsalu kaitsja

Me läheme asjaga edasi seni, kuni Erki Piirsalu lõpuks õigeks mõistetakse. Üllatus ei olnud süüdimõistev otsus, küll aga vangiminek. See erineb selgelt senisest kohtupraktikast ja pean seda väga küsitavaks. Selles, et me lõpuni läheme, olen ma veendunud. Kui kohtuotsus jääb jõusse, siis kõikidele süüdimõistetutele teren-

steven-hristo evestus riigiprokurör

Süüdistajana olen kohtuotsusega rahul. Saalist jäi mulje, et kohus nõustus, et suurele hulgale inimestele on tekitatud väga suur kahju mitme

hans h. luik

kannatanu (HHL Rühm OÜ)

Mina kaotasin petturitest pankurite tõttu ligi kolm miljonit eurot ja praegu pole kaugeltki selge, kui suure

nnitas eile endiselt, et raha kadumine on abstraktsioon. «Kõik on kirjas, mis rahast ja Erki Piirsalu. foto: martin ilustrumm / kanal 2

oma isa ettevõttele OÜ Kristatos projektis osalus osta. Sama aasta lõpus sõlmis Delta Invest LLC Aserbaidžaani pealinnas küll kohaliku omavalitsusega suitsukatteks rendi- ja ostulepingud, kuid neil pole juriidilist jõudu ning need on kehtetud. Emissioonil saadud raha lii-

kus Aserbaidžaani asemel teistesse äriühingutesse. «Oli loodud äärmiselt keeruline äriühingutele raha liigutamise skeem. Kannatanutele tekitati kahju suures ulatuses ja käesolevaks ajaks ei ole emissiooni tingimusi täidetud ega raha investoritele tagastatud,» summeeris kohtunik.

enn veskimägi

kannatanu (Mühlberg Mööbel OÜ)

Sulide süüdimõistmist pean ma väga heaks otsuseks mitte üksnes endale, vaid kogu Eesti ärikliimale. Selle pettusega Aserbaidžaanis tegele-

dab eraisiku pankrot, sest vaevalt et neil miljoneid eurosid taskus on. Ja kui tuleb eraisiku pankrot, siis hakatakse nende vara arestima ja otsima. Kui perspektiivne see on? Toimiku materjalide põhjal mitte eriti. Mis kannatanuid puudutab, siis nad (Hans H. Luik ja Marcel Vichmann – toim) tõid ise kohtus välja tõendid, et asendusvara on olemas ja nad hakkavad seda vara enda nimele vormistama. Kui neil see plaan õnnestub, siis nad mitte ei saa tagasi ainult oma raha, vaid ka priske intressi sinna peale. Seal on ainult üks «aga» – mitte kõik ei saa raha tagasi, vaid ainult need, kes tänaseni Aserbaidžaanis toimetavad. miljoni euro ulatuses. Mina olen leidnud, et kohtualustele võinuks määrata pelgalt tingimisi vangistused, kohus leidis siiski, et isikud väärisid osaliselt reaalset karistust. Selles osas on tegu veel karmima lähenemisega. Eesti kohtupraktika jaoks tähendab see otsus nii või teisiti pretsedenti – investeerimiskelmuses ei ole sellisel kujul varem ühtki kohtulahendit olnud. summa on võimalik kohtu otsuse abil tagasi saada. Mul on väga kahju, et meie palvel ei likvideeritud õigel ajal [Bakuu võlakirjaafääriga seotud] GILDi allettevõtet, mistõttu ma ei oska tänase päeva (eilse – toim) seisuga hinnata nende varade seisu ega seda, kas seal üldse mingisuguseid varasid veel alles jäänud on. nud mehed juba istuvad kinni ja on väga tore, et Eestis nüüd sama kaugele jõudsime. See puhastab nii meie investeerimispanganduse kui ka ärikeskkonna mainet rahvusvaheliste investorite silmis, kes saavad nüüd aru, et Eesti on korralik riik. Oma võimalusi kaotatud raha (300 000 eurot – toim) tagasi saada suudan ma paremini hinnata pärast kohtuotsusega tutvumist.

Rimi endine projektijuht Tiit Elias.

foto: ekraanikuva

Ülisuure pistisevõtmise eest tingimisi vangi risto berendson

risto.berendson@postimees.ee

Erasektori suurima korruptsiooniloo peategelane, 530 000 eurot pistist võtnud Rimi endine projektijuht Tiit Elias (50) pääseb prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppe järgi tingimisi vangistusega. «See karistus on minu siiras soov,» teatas õbluke mees eile hommikul Harju maakohtus, kui kohtunik uuris, kas kohtualusele pole karistuse asjus mitte survet avaldatud.

Esitas fiktiivseid arveid Eliase ja Põhja ringkonnaprokuratuuri sõlmitud kokkulepe näeb tema karistusena ette kolmeaastast tingimisi vangistust kolme ja poole aastase katseajaga. Lisaks konfiskeeritakse Eliaselt 2013. aasta 11. detsembril ära võetud 51 150 eurot. Ja see pole kõik. 3500 eurot peab karistusena maksma ka Eliase eraettevõte Eliti Consult, mille kaudu kogu pistisesüsteem käis. Firma jääb ilma ka kontol olnud 100 000 eurost. Pealtnäha kerge karistus? Kindlasti. Kui aga võtta arvesse asjaolud, et Elias on varem karistamata ja tõenäoliselt tuleb tal tekitatud kahju Rimile niikuinii tsiviilkorras hüvitada, siis polegi seda nii vähe. Pealegi on kolmeaastane vangistus veidi karmim kui keskmine pistise eest mõistetav karistus Eestis. Rimis arendusprojektidega tegelenud Eliase nimele jääb Eesti erasektori suurim avalikuks tulnud korruptsioonijuhtum. Rimi kinnisvaraasjades vajalikke töid ja teenuseid tellinud, töid koordineerinud ning need hiljem vastu võtnud Elias eelistas töövõtjatena ettevõtteid, kes maksid talle kahe aasta jooksul – 2012–

2013 – pistist kokku ligikaudu 530 000 eurot. Pistiseraha legaliseeriti Eliasele kuulunud äriühingu Eliti Consult kaudu, kes esitas pistisemaksjale fiktiivse arve projektijuhtimis- ja konsultatsiooniteenuste osutamise eest. Nii lihtne see oligi. Keskmiselt maksti Eliasele korraga paarikümne tuhande euro suurune summa, mis võimaldas mehele luksuslikku elu – kalleid autosid ja puhkusereise. Näiteks ostis Elias endale sularahas eritellimusena valminud BMW X5 M50, mille hind on üle 100 000 euro. Suurem osa Eliasele kuuluvast varast on praegu haamri all. Tema kuritegudele ise jälile saanud ja politseisse pöördunud Rimi kauplusekett nõuab Eliaselt tsiviilkorras välja enam kui 612 000 eurot kahju. Olude sunnil sõidab Elias nüüd tagasihoidliku universaalkerega sõiduautoga Subaru Legacy, elab kortermajas ja töötab avalikkusele väheütleva nimega erafirma müügijuhina.

Juhtum pole lõppenud Elias sõlmis Põhja ringkonnaprokuratuuriga karistuse asjus kokkuleppe juba 10. aprillil. Suure tõenäosusega kinnitab Harju maakohus selle oma 3. juuni otsusega. Seejärel tuleb mehel läbida pooleliolev tsiviilvaidlus endise tööandjaga ning elada reaalse vangistuse vältimiseks edaspidi seaduskuulekalt. Eliase juhtumiga ei saa riigi jaoks Eesti suurim erasektori korruptsioonikuritegu paraku sugugi veel läbi. Seaduse ees peavad juhtunu tõttu vastust andma ka Eliasele raha maksnud inimesed ja ettevõtted. Põhja ringkonnaprokuratuur kahtlustab pistise andmises viit ettevõtet ja kaheksat inimest.

6 || EESTI || POSTIMEES, 31. MAI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

HÄÄBUMINE. Väiketalupidajate arv on Eestis viimastel aastatel kahanenud nii kiiresti, et enda tarbeks sigade või lammaste kasvatamisest on saamas ajalugu.

Eesti mehe viimane kiri: «Anna sigadele süüa!» nils niitra reporter

ad istusid perega koos ja arutasid, kas rääkida see lugu algusest lõpuni ära. Nad otsustasid rääkida. Iseenesest polnud Ülo Jürgensoni (72) elus midagi väga erakordset. Tema panus Eestile on kuus tublit last ja nüüd juba ka lapselapsed. Ta pidas talu, aga selle toodangut enam ei vajatud. Ka Ülo tervis oli läbi ja siis tegi mees 7. veebruaril seda, mida on teinud paljud eesti mehed enne teda. Ometi kannavad lood Ülost minu jaoks sellist vaimsust, mis on koos kõigi oma plusside ja miinustega kadumas minevikku. Selles vaimsuses puudub ärimehele või poliitikule omane libedus ning kõike juhib usk, et tööd tehes tuleb ka õnn ja armastus. Eelkõige tuletab Ülo mulle ja paljudele teistelegi meelde meie isasid ja vanaisasid. Istume vana talumaja köögis, pereema Maila võtab ahjust välja aurava rabarberikoogi ja pakub selle juurde kohvi. Ülo poeg Raivo: Vanaisa sai selle 16,6-hektarilise talu ostuõiguse riigilt pärast Vabadussõjas osalemist. Kui ta vanaemaga abiellus, kinkis äi veel viis hektarit juurde. Tolle aja kohta oli see korralik talu. Isa ostis nüüd, uuel ajal veel seitse hektarit metsa juurde. Isa oli taluperemees sisuliselt juba kolmeaastaselt, sest vanaisa sai sõja (Teise maailmasõja – toim) algul juhuslikust kuulist surma. See kõik jättis isa iseloomule väga tugeva jälje. Ta oli väga kinnine ja vahel ka järsk oma ütlemistes. Ta käis kolmeaastaselt loomadega karjas – tegi alati selliseid töid, mida oma vanuses vähegi teha suutis. Nõukogude ajal töötas ta sovhoosis, aga ko-

gu selle aja pidasime me siin ka ise loomi. Ülo lesk Maila: Meil oli loomi täpselt niipalju, kui riik lubas kodus pidada. Mul oli õpetajana poolteist kohta, pluss siis lehmade lüpsmine ja muud tööd. Ega mõnel öösel magama ei saanudki. Olid ka sead, lambad ja kanad. Lapsed kasvasid ja raha oli vaja. Kui Eesti riik taastati, oli meil selline tunne, et nüüd alles hakkame toimetama selle taluga. Küsisin Ülolt umbes aasta tagasi, miks sa ikkagi selle talupidamise kasuks otsustasid, aga tema vastas, et ta ei oska muud. Tegelikult oli ta elu jooksul õppinud palju erinevaid ameteid, tal olid ka elektrikupaberid. Raivo: 80ndate lõpp ja 90ndate algus tundus päris hea aeg ja isa suutis alustuseks vajaminevad masinad hankida. Pealekauba töötas ta talu kõrvalt näidismajandis. Ta ostis majandist osakute eest masinaid, mis pidid minema mahakandmisele. Tema põhimõte oli see, et ta ei tahtnud kunagi laenu võtta. Teiseks puudus siin arenemisvõimalus, puudus võimalus maad juurde osta, sest igal pool ümber on Tartu Agrole riigi poolt antud maad. (Enamikus omavalitsustes oli 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate lõpus maa erastamine riigilt üsna hõlbus ja soodne, erandiks oli Tähtvere vald, kus maa anti võileivahinnaga ja pikaks ajaks riigiettevõttele Tartu Agro, seejärel erastati ka ettevõte endistele sovhoosijuhtidele – N. N.) Maila: Ta ütles, et meie maast jagub küll äraelamiseks, aga rahateenimiseks on seda liiga vähe. Peale selle kurtis Ülo alati, et tema ei ole ärimees. Raivo: Põllumajanduse muutused tõid endaga kaasa vajaduse mõelda nagu ärimees. Ta võis tööd teha, aga müügimehe soont temas polnud. Siis koondati isa Tartu Agrost 1997. aastal ära ja ta müüs kodust piima. Sealt tuli tema ainuke raha. Isa oli õnnelik, kui õnnestus kolm liitrit päevas maha müüa.

Maila: Mina käisin koolis õpetajana tööl, nii et päris rahata me ikka polnud. Ülo ütles, et naine peab teda üleval. Aga mina nii ei arva – olen alati pidanud väga raskeks tööks just seda tööd, mida kodus tehakse. Raivo: Kõik tema põllumasinad olid Vene masinad. Välismaa abina ta vist sai annetusena ühe kergkultivaatori. Maila: Sel ajal, mil Eestisse annetati välismaa tehnikat, seisid meie talu asutamist puudutavad paberid vallavalitsuses sahtlipõhjas. Asjad ei liikunud, sest me polnud nõus loobuma oma maast, mille peal oli meie laut. Raivo: Siin vallas tehti kõik selleks, et inimesed oma maid tagasi ei saaks. Maila: Ülo kuivatas Tartu Agros oma vilja ja tal oli kangesti see mentaliteet, et need seal on tema vanad sõbrad, kes teda aitavad. Samas tõmbasid nad tal naha üle kõrvade. Raivo: Ta viis kuivatisse kuivatamiseks toiduvilja, aga tagasi sai söödavilja, mida ei või isegi loomadele anda. Kuivatamistasud olid samuti meeletult kõrged. Maila: Lisaks arvutati maha mingid tohutud kuivatikaod. Saime aru, et talle tehti meeletult liiga, aga ta ei tahtnud seda endale tunnistada. Meil ei olnud ka valikut.

na müüsin töökaaslastele ja tuttavatele. Tegin ise ka võid – mul on vändaga võimasin. Ikka püüdsime kuidagi ja midagigi teha. Ka pindalatoetused andsid mingit raha. Raivo: Need andsid võime eksisteerida. Toetus aitas ära elada, aga seda raha ei tekkinud, et oleks võimalik midagi investeerida. Isa kogus mitu aastat raha, et osta heinaniiduk. Selleks ostis ta RMK oksjonitelt raielanke ja töötas neid üles. Saadud raha eest sai ostetud ka vana Vene kombain.

Kui Eesti riik taastati, oli meil selline tunne, et nüüd alles hakkame toimetama selle taluga. Ülo lesk Maila

Samas, see loomadest loobumine hävitaski ta. Ta ei osanud olla tegevuseta. Talle meeldis teha suuri asju, näiteks põldu künda. Ülo poeg Raivo

Raivo: Meil endal ei olnud kuivatit. Ta tahtis kuivati ostuks toetust taotleda. Toetuse saamiseks oli vaja omafinantseeringut, aga korraga polnud isal võimalik sellist summat välja käia. Lõppkokkuvõttes oleks ta pidanud talukoha panti panema, aga tema ütles, et seda ei tee ta kunagi. Maila: Tegime siin ise kohupiima, mis siis, et see on Euroopa Liidus ebaseaduslik. Mi-

Maila: Jutt, et peaks talupidamise ära lõpetama, oli igapäevane. Raivo: Eks ta siis ohkas, et kellele seda ikka vaja on. Tegelikult oli seda vaja talle endale, sest isa ei osanud töötegemiseta elada. Eks meiegi tegime maast madalast tööd. Kõige rohkem vatti said ikka vanemad vennadõed. Hakkasin traktoriga igapäevaselt tööle 12-aastaselt. See oli osa meie elust. Maila: Tööd on nad pidanud kogu aeg tegema. Indrek istus juba viieaastasena traktoriroolis. Raivo: Üks paremaid aegu saabus jälle 1990. aastate lõpus, kui isa sai müüa piima Tiit Veeberi Kavastu meiereile – siis oli talu tõepoolest plussis. Laudas oli toona lausa 13 veist. Maila: See oli meie õnn, aga kui meierei suleti, siis oli see hukatus. Suuri meiereisid meie piim ei huvitanud. Siis me müüsime lehmad ära ja lauta jäi üks lehm. Raivo: Ühe lehma piim jäi ikka üle ja isa otsis linnast kliente. Ta võttis laboritest kõik vajalikud proovid ja ainus seaduserikkumine oli see, et tänaval ei tohi piima müüa. Ülejäänud piima tegime kohupiimaks. Pliidi peal oli kaks neljakümneliitrist tünni ja nendes tegime kohupiima.

Ta lootis, et võib-olla keegi poistest võtab selle talupidamise ikkagi üle. Kaks vanemat venda olid talle oma «ei» juba öelnud, niisiis lootis ta minu peale. Meil oli igasuguseid jutuajamisi, aga mina olin see, kes aitas tal lehmi elusloomadena maha müüa, et nad ei läheks lihtsalt tapamajja. Viimased loomad said müüdud kolme aasta eest. Maila: Suvel saab kolm aastat sellest, kui tal lõhkes kaksteistsõrmiksool – pärast seda tuli kõik ära lõpetada. Raivo: Ta oli ise oma tervise kõige suurem õnnetus (nüüd tuleb kohe öelda, et Ülo ei liialdanud kunagi alkoholiga – N. N.). Ta ei jälginud tööohutust ja sai sellega tihti mööda näppe. Maila: Ei maksa rääkidagi sellest, palju tal traumasid oli! Neid oli ikka nii tihti. Isegi pärast viimast õnnetust tahtis ta lehmad jälle tagasi osta, kui veidikegi kosus. Raivo: Samas, see loomadest loobumine hävitaski ta. Ta ei osanud olla tegevuseta. Talle meeldis teha suuri asju, näiteks põldu künda. Seal näeb tu-

Ülo Jürgenson koos poja Raivoga heinapressi parandamas. foto: perekonnaarhiiv

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

POSTIMEES, 31. MAI 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Vana talumees läheb Eesti Rahva Muuseumi

nils niitra

nils.niitra@postimees.ee

lemust. Aga niisama nokitsemine talle lõpus enam ei istunud. Maila: Eks ta istus tugitoolis, luges, vaatas televiisorit. Lõpuks istus-luges-vaatas-luges-istus vaatas ja siis oligi kõik. Raivo: Ta kartis kõige rohkem elus voodihaigeks ja nelja seina vahele jäämist. Aga ta oli teist talve järjest toas. Tal oli enne kohustus, aga nüüd enam seda kohustust polnud. Ta oli elanud terve elu nii, et kogu aeg on ees rohkem töid kui need, mis juba tehtud. Maila: Ta rääkis juba abiellumise järel, et tema ei kavatse jääda teiste tõsta – kui tema tunneb, et enam elada ei jõua, siis tema läheb. Aga kui 40 aastat kuulad, ega ei võta seda juttu enam väga tõsiselt. Maila: Ametnik ei jaganud ära, mis temaga juhtunud on. Raivo: Ametnik sai väga hästi aru, mis on juhtunud. Leidsin ise Jõgevamaalt ühe kontakti, kes isa nõustas, sest muidu oleks isalt kogu varem makstud toetus tagasi nõutud. Raivo: Kui tänavu oleks olnud sama lumine talv kui mul-

lu, läinuks isa metsa puid tegema või traktoriga lund lükkama – see oli tema talvine meelistegevus. Aga talve ei tulnud ja isal polnud midagi teha. Maila: Ta vaatas neid seriaale ja üks tema viimaseid ütlemisi oli, et kui elu pole selline, nagu mina tahan, siis pole mõtet elada. Raivo: Mehed tunnevad, et neid ei ole enam vaja. Eks tal olid ka terviseprobleemid, aga isa viis lõpuni teadmine, et teda pole enam senisel kujul vaja. Meil kõigil on sellest siiani väga raske. Meie, tema lapsed, elasime juba oma elu. Aga tema lapselapsed vaatasid talle alt üles, nad jumaldavad teda. Minu poiss on tohutu traktorifänn ja talle oli tohutu elamus, kui ta sai vanaisa süles traktoriga sõita. Me oleme väga kurvad. Maila: Me oleme õnnetud. Raivo: Ta jättis kirja, et katsuge minust aru saada ja ma ei jõua enam. Ja viimane kiri on siin külmkapi peal. Maila: «Anna sigadele süüa ja juua!» Mulle oli ka kiri, aga sellest ma ei räägi. Ma ise ei lu-

genud seda isegi läbi – tütar luges ette. Raivo: Ta jättis kirja ka vennale. Hea, et ta tegi seda siin oma kodus, mitte kuskil metsas. Mul on kahju, et me ei suutnud talle anda piisavalt põhjust selles ilmas jätkata. Tema arust oli võimalikult humaanne valida lahkumiseks reede. Lastel ja emal oli siis kaks päeva, mil nad ei pidanud teistega suhtlema. Ta valis päeva, kui lapselapsed pole kodus. Ta tegi selle ebameeldiva ürituse enda arvates meie jaoks nii lihtsaks, kui vähegi oskas. Raivo: Isa käis sama päeva hommikul ja kandis vennale matuseraha üle – midagi ei jäänud meie kanda. Ta oli keetnud seakartuli pikaks ajaks ette. Maila: Ahjud olid köetud, puud olid mulle toodud terveks nädalaks valmis, kõik oli tehtud. Oleks ma osanud arvata, et tal on depressioon ... Oleks ma lugenud kõiki neid artikleid ... Inimene ei saanud magada hästi, kurtis, et und ei ole. Aga ta ei oleks ka ise arsti juurde läinud, ta oli uhke inimene!

Väiketalunike ridade kiire hõrenemise põhjuseks on eelkõige taluperemeeste kehv tervis ja/või kõrge vanus, järeltulijad ei näe talupidamise jätkamisel aga paraku tulevikku. Sageli lõpetabki talupidamise vanaperemehe surm – lapsed panevad seejärel loomad müüki ja rendivad maa välja või müüvad selle maha. Eestis valitseb suuremat sorti segadus selle ümber, mida üldse väiketaluks pidada: mõne jaoks on piiriks sada hektarit, teisel jälle 50 hektarit. Omaette väiketalu liigiks võib pidada elatustalu, mis toodab suure osa vajaminevast toidust ise, nii nagu seda on tehtud sadu aastaid. Sigu, lehmi, kanu, vilja ja kartulit kasvatatakse peamiselt enda tarbeks. Sellised väiketalud on muutunud tõeliseks harulduseks. Kui vaadata statistikaameti andmeid, ei saa elatustalusid olla praegu alles kindlasti rohkem kui 500–1000. Paarikümne aasta jooksul võivad need sootuks kaduda. Veel kümmekonna aasta eest oli elatustalusid vähemalt viiskuus korda rohkem. Nendes taludes leidub veel unikaalne teave mitmekesisest põllumajandusest. Lisaks on elatustalud väga keskkonnasõbralikud – põldude väetamiseks kasutatakse loomasõnnikut ja toimib loomulik ringlus.

Pankrotid haruldased Eesti Talupidajate Keskliidu peadirektori Kaul Nurme sõnul on pankrotid väiketalunike seas üsna harvad – tavaliselt lõpetatakse ise. Üheks kurvaks näiteks pankrotist on pikaajaline noortalunike eestkõneleja ja ka vahepeal Võrumaa Talupidajate Liitu juhtinud Andres Soots. Sootsil oli kinnistusraamatu andmetel kokku 90 hektarit maad, millest umbes 60 hektarit oli põllumaa. Pärast pankrotti läks peaaegu kõik haamri alla, vanematel õnnestus siiski esiisade talukoht enne välja osta. Soots investeeris nii maaostu kui ka põllumajandustehnikasse, sest temagi soov oli kasvada, et mitte suurtootjatele jalgu jääda. 2011. aasta juunis andis Soots ise oma pankrotiaval-

duse kohtusse. Ta tunnistas, et ei suuda enam oma tegevust arendada ega võlausaldajate nõudeid rahuldada. «Põhitegevusalaks on olnud teravilja ja rapsi kasvatus, ettevõtte kiire laienemisega on kogunenud kohustused pankade ja sisendfirmade ees,» seisab kohtumääruses. Lisaks sellele olid kaks aastat järjest ebasoodsad ilmastikutingimused, ka vilja hind kõikus seinast seina. Soots ei tahtnud oma üleelamisi seoses pankrotiga Postimehele pikemalt kommenteerida. «Pankrot on paljude mõjutegurite tulemusel tekkinud olukord, kus iga juhtum on unikaalne,» kirjutas ta. «Sellest üldistusi teha või näiteid tuua ei ole minu arvates kohane. Pankrotimenetlus oli minu jaoks emotsionaalselt äärmiselt raske.» 2011. aastal tunnistas Soots Maalehele, et kui oled nullist alustanud ja pidanud ostma tehnikat laenude ja liisingutega, on risk väga suur. Pankroti väljakuulutamise hetkel oli tal ajutise pankrotihalduri andmetel võlakohustusi 313 000 euro eest, vara väärtus piirdus aga 60 000 euroga. Ka pankrotihaldur Küllike Miti kinnitusel oli Sootsi maksejõuetuse põhjuseks taimekasvatuses suhteliselt tavapärase majandusriski realiseerumine. Niisiis pole väiksest suureks kasvamine sugugi kerge, pigem on see praegu sama keeruline kui talupidamisega nullist alustamine. Maa maksab hingehinda ja põllumajandustehnika soetamine on tavakodaniku mõõdupuu järgi üle mõistuse kulukas. Postimehe kinnitamata andmetel on Soots siiski prae-

Mida vähem inimesi tunneb põllumajandust ja oskab selles vallas toimetada, seda suuremasse ohtu satub meie riigi toidujulgeolek. Eesti Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm

gu talutööde juurde naasnud ja nokitseb sellel maal, mis alles jäänud. Pankrot on lõpetatud ja alanud on mehe võlakohustustest vabastamise menetlus. Soots jäi pärast varade müüki võlausaldajatele võlgu veel circa 320 000 eurot. Talupidajate keskliidu juhi Kaul Nurmi hinnangul oleks saanud väiketalunikele sõbralikum põllumajanduspoliitika nende ennaktempos kadumist tublisti pidurdada. Väiketalude püsimist on toetanud Leedu ja Läti, samuti Poola – eks ole ju Leedu ja Poola hoolimata oma suurest väiketalunike osakaalust ikkagi olulised toidueksportijad. «Võrreldes vanade Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti läinud suurtootjate teed – Lääne-Euroopas on sajal hektaril toimetav talu praegugi suur talu,» lausus Nurm. «Meil tegutsevad suurimad majapidamised juba 10 000 hektaril.»

Vaja erikohtlemist Eestis ja mujalgi maailmas hakkab välja kujunema intellektuaalide kogukond, kelle hinnangul kuulub majanduskasvule suunatud ja megaärisid soosiv majandusmudel minevikku ja tulevikus ootab meid ökokatastroof, mis toob omakorda kaasa hulga kataklüsme. Nende hinnangul on siis jälle vaja neid mitmekülgseid oskusi, mis on praegu veel säilinud allesjäänud elatustaludes. Võimsa traktoriga pole siis enam midagi peale hakata. Ka Nurm ütleb, et veel püsivate väikeste talude säilitamiseks tuleb neid kohelda suurtest erinevalt. «Mida vähem inimesi tunneb põllumajandust ja oskab selles vallas toimetada, seda suuremasse ohtu satub meie riigi toidujulgeolek,» lausus ta. «Võiks olla eesmärk omaette säilitada kriitiline hulk neid inimesi, kes oskavad loodusega kooskõlas toitu kasvatada. Maailma arengud on täna üsna ettearvamatud.» Nurme kinnitusel leidub praegugi mõningaid noori, kes tulevad põllumajandusse ja alustavad päris nullist. Enamasti vahetuvad põlvkonnad siiski juba olemasolevates taludes. Niisiis on päris uusi tulijaid võrreldamatult vähem kui vanu lahkujaid.

8 || EESTI || POSTIMEES, 31. MAI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Suurema osa koolipäevast saab Daaniel ise ratastoolis hakkama, nii ka kehalise kasvatuse tunnis, kus vahel aitab ratastooli lükata õpetaja.

TUNNUSTUS. Lastekaitsepäeval kiidetakse õiguskantsleri-lasteombudsmani juures lapsi ja suuri, kes on lastele siirast südamest head teinud.

Suur Jaagup aitab väikest Daanieli anneli ammas reporter

ui väike Daaniel mullu Valgamaa Keeni põhikooli esimesse klassi tuli, liikus ta küll vaevalisemalt kui teised klassikaaslased, aga sai hakkama. Teise klassi sügisel läks tal koolibussilt klassituppa jõudmine aga üha raskemaks. «Alguses ma sain liikuda, aga siis väsisin ära ja ei jõudnud,» ütleb 2. klassi rõõmus ja eneseteadlik õpilane Daaniel. Daaniel tahaks kangesti ise hakkama saada, aga teise klassi sügisel ta esimesse tundi enam õigeks ajaks ei jõudnud. Kõigepealt läks appi õpetaja Tiina Kukk, kes jõuab koolimajja esimesena. Õpetaja võttis Daanieli bussi juurest selga ja tassis koolimajja. Edasi, trepist üles teisele korrusele oma klassi püüdis poiss ikka ise minna. Õpetaja Tiina ja Daanieli ühist pingutust vaatas kooli pikim, üle 190-sentimeetrine 8. klassi poiss Jaagup Hinn ja pakkus Daanielile, et oleks ju lihtsam, kui suur poiss väiksema sülle võtaks ja trepist üles ning klassi kannaks. «Kas sa jaksad?» küsis Daaniel. Suur poiss kinnitas, et jaksab küll. Sellest päevast oli Jaagup alati Daanielil hommikul vastas ning haaras ta sülle ja tassis trepist üles. Ja kui Daanielil oli vaja koolipäeva jooksul esimesele korrusele minna, tuli Jaagup jälle appi. Kui vaja, aitasid ka teised suuremad poisid. Kuna Daanieli iseseisev lii-

kumine muutus raske lihashaiguse tõttu üha keerulisemaks, tõid poisi vanemad ratastooli, õieti kaks ratastooli, koolis liikumiseks. Nüüd aitab õpetaja Tiina või Daanieli vanem, 6. klassis õppiv vend Silver poisi koolibussist maha ning nad sõidutavad väikemehe ratastooliga koolimajja. Trepi juures ootab Jaagup, kes Daanieli teisele korrusele teise ratastooli tassib. Edasi saab Daaniel juba enamasti ise koolipäeva jooksul hakkama. «Teised toovad mulle asju kätte,» tunnustab Daaniel klassikaaslaste abivalmidust. Ja muidugi tahavad teised lapsed ka Daanieli ratastoolis sõitu proovida.

Daanieli vanemad on üritanud Keeni koolimajja trepironijat muretseda, aga tema koduvald Õru, Eesti üks väiksemaid, peab seda kulutust liiga suureks. Klassijuhataja Tiina Liivamäe sõnul tunnistavad lapsed, et ratastooliga on lõbu pärast vahel huvitav sõita, aga päriselt ratastooli nad jääda ei tahaks. «Nad saavad aru, et Daanieli lugu on teistsugune ja paratamatu, aga see õpetab, et mõtlematult käitudes õnnetusse sattuda ning seepärast ratastooli jääda oleks väga halb,» räägib klassijuhataja. Klassis tahab Daaniel istuda koolipingis ja mitte ratastoolis – seepärast ta vahel teiste abi vajabki. Kui õpetaja Daanieli tahvli juurde kutsub, siis tähendab see, et õpetaja kirjutab tahvlile, mida Daaniel ütleb. «30 aasta jooksul, mis ma siin koolis olen töötanud, ei ole meil olnud ühtegi ratastoolis last,» tõdeb direktor Diana Sarapuu. «Ja Daaniel ei tulnud ju

kooli ratastoolis, ainult kõndis veidi teisiti.» Siiski juhtus nii, et ammu koolimajja kavandatud kaldtee valmis just selleks ajaks, kui Daaniel Keeni kooli jõudis. Nüüd oleks koolimajja vaja ka trepironijat – Daaniel ju kasvab ja ühel päeval ei jaksa ka suur poiss Jaagup teda trepist üles kanda. Seda enam, et aasta pärast lõpetab Jaagup Keeni kooli ning nii suurt ja tugevat poissi ei pruugi tema asemele teiste seast kasvada. Daanieli vanemad on üritanud koolimajja trepironijat muretseda, aga Daanieli koduvald, üks Eestimaa väiksemaid, vähem kui 500 elanikuga Õru vald peab seda kulutust liiga suureks. Daanieli isa Fjodor Gubali sõnul maksaks trepironija 3500 eurot. Ehk seisab üks selline kusagil jõude, nii et selle võiks Daanieli kooliajaks Keeni koolis trepi külge panna? Õru vallas küsiti vanemailt hoopis, miks ei pandud Daanieli oma valla, vaid Sangaste valla Keeni kooli. Keeni kasuks rääkis isa sõnul esiteks see, et sinna saab nelja kilomeetri kauguselt Daanieli kodust koolibussiga, ja teiseks on Õru algkool-lasteaias vaid neli klassi. Viimane tähendaks, et Daaniel peaks pärast seda kooli vahetama. Isa sõnul loodab pere, et Daaniel suudab võimalikult kaua tavakoolis käia. Daaniel lööb teistega kaasa kõiges, mida saab vähemalt ratastoolis teha. «Lausa metsamatkale ta siiski kaasa tulla ei saa, aga igale poole mujale küll,» selgitab klassijuhataja. Kehalise kasvatuse tunnis lükkab ratastooli õpetaja ja nii saab Daaniel koos teistega ka palli mängida. Kodus on Daanielil trena-

žöör, millel vajalikke harjutusi teha, ja poisi rõõmuks tõid vanemad hiljuti tallu lisaks jänestele, kanadele, koerale ja seale ka kaks hobust – kaheaastased Dora ja Danteesi. «Et mul selg sirgu oleks,» teab Daaniel ühte põhjust, miks kauboihobused, nagu poiss neid nimetab, tallu toodi. «Hobusega sõitmist peab veel harjutama,» ütleb Daaniel. «Hobuse seljas pole ma veel istunud, aga leiba neile issiga andsime.» Loomad on üks põhjus, miks teised lapsed Daanielil hea meelega külas käivad. Kas loomad võiks olla põhjuseks, miks ka suur sõber Jaagup väiksele sõbrale külla läheks? «Meil on veel rohkem loomi!» on Jaagupil vastutrump välja käia. «Koerad, kassid, jänesed, kanad ja lehmad,» loetleb Jaagup oma kodutalu loomvara. «Umbes 30 lehma,» püüab ta karja silme eest läbi lastes kokku lugeda, kui palju talus piimaandjaid on. Õpetajad arvavad, et Jaagupi pe-

Koolis aitab 2. klassis käivat Daanieli trepist üles-alla 8. klassi poiss Jaagup. fotod: toomas tatar

Auhind «Lastega ja lastele» • Lapse suur tegu – Jaagup Hinn (Keeni põhikooli 8. klassi poisile vabatahtliku abivalmiduse eest) • Aasta pere – Arne Mikk (kogu Mikkude perele, kuhu mitme põlve peale kokku kuulub 22 inimest) • Aasta tegu – Liilia Mänd (trükise «Ohutusraamat koolilapse vanematele» eest; selle said läinud sügisel kõik 1. klassi läinud laste vanemad) • Muutuste looja – Maire Riis (alates 1994. aastast tehtu eest leinas laste ja nende perede aitamiseks) • Elutööpreemia – Leelo Tungal (tema loomingu, 1994. aastast toimetatud ajakirja Hea Laps, aabitsa, laste loovuse toetamise ning innustamise jpm eest) • Auhinna väljaandmise algatasid 2013. aastal MTÜ Lastekaitse Liit, Asenduskodu Töötajate Liit, SA Dharma, MTÜ Lasterikaste Perede Liit, MTÜ Oma Pere, MTÜ SEB Heategevusfond ja õiguskantsleri kantselei. 2014. aastal esitati 105 soovitust tunnustuse avaldamiseks.

re talu, kus on kokku viis last, on üks kahest suuremast talust, mille lapsed Keeni koolis käivad. Daanielil läheb koolis hästi – ikka neljad-viied. «Vahel on kolmi ka,» täpsustab Daaniel, aga klassijuhataja kiirustab lisama, et need on vahel tunnitöö eest, aga tunnistusel on ikka ainult neljad-viied. Paar päeva tagasi oli Daaniel koos vanematega üks neist, kelle Sangaste vald kohalikku lossi parimate õpilaste vastuvõtule kutsus. Sangaste lossi oli kutsutud ka Jaagup oma vanematega, et kiita poissi tema abivalmiduse eest. «Olen mõelnud, et peaks olema täiesti tavaline, et aitame abivajajat, aga mis meil on juhtunud?! Need on nii harukordsed juhtumid, et peame neid teistele eeskujuks tooma,» arutleb direktor. Ta tunnistab, et kuigi väikeses, 110 õpilasega koolis on kõik abivalmid ja märkavad üksteist, on Jaagupi käitumine olnud rohkem kui lihtsalt märkamine ja seepärast on kool Jaagupit teistele eeskujuks toonud. Homseks lastekaitsepäevaks on Jaagup kutsutud Tallinna õiguskantsleri büroosse, et talle üle anda «lapse suure teo» tunnustus. Kuus laste- ja heategevusühendust koos õiguskantsleri kui Eesti lasteombudsmaniga annavad teist aastat 1. juunil tähistataval lastekaitsepäeval välja laste heaks tehtu eest tunnustusi. Laureaate on sel korral viis.

See kood avab video Daanielist ja Jaagupist.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 31. MAI 2014 || MAJANDUS || 9

Eesti Telekom, Elion ja EMT ühendatakse septembriks

Majandusminister Urve Palo nimetas nõukogudesse sotse

kalev aasmäe reporter

ootsi telekommunikatsioonikontserni TeliaSonera kuuluvad ettevõtted Elion ja EMT ühendatakse septembriks seni ettevõtete tegevust koordineerinud valdusfirma Eesti Telekomiga. Ühisettevõtte ärinimeks saab AS Eesti Telekom; Elioni ja EMT kaubamärgid jäävad mõnda aega veel paralleelselt kasutusele. Ühisfirmat hakkab tüürima praegune EMT, Elioni ja Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm, kelle sõnul jäävad kõik senised lepingud klientide ja koostööpartneritega kehtima. Samuti pole oodata hinnatõusu. «Tarbijale tähendab see juba praegu poodides toimivat ühisteenindust ning ühiseid lahendusi,» lausus Kalm. Lähiajal tuuakse turule MinuTV televisiooniteenus, mille abil saab kuvada sisu kõikidel ekraanidel mobiilist telerini. Äriklientidele pakutakse ühendatud suhtluskeskkonda ning tulevikus hakatakse omavahelises koostöös pakkuma internetti allalaadimiskiirusega kuni 300 Mbit/sek.

EMT, Elioni ja Eesti Telekomi juht Valdo Kalm juhtis eile Viru keskuses ühe noore telefonikatsetaja tähelepanu sellele, et pressiüritus on kohe-kohe algamas. foto: erik prozes

Ettevõtete juriidiline ühendamine on jätk eelmisel aastal alanud koostööle. EMT ja Elioni kaupluste ühendamisega alustati juba mullu juulis ja lõpule peaks see protsess jõudma tänavu septembriks. Samuti on kokku pandud ettevõtete suurklien-

Ettevõtted arvudes Elion

EMT

Käive: 195,54 mln €

Käive: 153 mln €

Puhaskasum: 17,23 mln €

Puhaskasum: 25 mln €

Töötajate arv: 1489

Töötajate arv: 490 2013. aasta andmed

tide haldus. Edaspidi ühendatakse etapi kaupa firmade ärifunktsioonid ja tugitegevused. Kalmu sõnul ei ole seoses ühinemisega plaanis vähendada töötajate arvu ega korraldada koondamisi. «Kõik töötajad jätkavad täna EMT ja Elioni lepingutega; kui uus «keha» saab septembriks valmis, lähevad nende töölepingud automaatselt Eesti Telekomi üle,» selgitas ta. Pikemas perspektiivis viiakse ühendettevõtte teenused ühe kaubamärgi alla. «Räägime ajaperspektiivist aasta ja rohkem,» lausus Kalm. Kolme ettevõtte sulatamine üheks äriüksuseks on seotud kogu kontserni siseste ümber-

korraldustega. TeliaSonera asepresident ja väliskommunikatsiooni juht Salomon Bekele selgitas eelmise aasta lõpus Postimehele, et telekomihiiglase tegevusmudel muutub tehnoloogiapõhisest, nagu seni EMT ja Elioni puhul, riigipõhiseks. Samuti muudeti kontserni üldstruktuuri ehk kokku on selles nüüdseks kolme regiooni katvad üksused: Euroopa, Euraasia ja Rootsi. Muudatused ei ole puudutamata jätnud ka ettevõtete juhtkonda. Aprillist asus Elioni etteotsa seni EMT ja Eesti Telekomi juhatuse esimehe ametit pidanud Kalm ning Elioni tegevjuht Arti Ots alustas maist tööd İstanbulis TeliaSonera Euraasia piirkonna äriarenduse juhina. Uue ühisettevõtte AS Eesti Telekom kümneliikmelisest juhtkonnast on kolm liiget pärit Elionist: finants- ja tugiteenuste eest hakkab vastutama Valev Tõnisson, ärisegmendi eest Tarmo Kärsna ning juriidika eest Kristiina Maasik. EMTst on lisaks tegevjuhile Valdo Kalmile juhatuses tehnoloogiajuht Tiit Tammiste, operaatorteenuste juht Holger Haljand, teenindusjuht Age Vanajuur ja kommunikatsioonijuht Kaja Sepp. Rootsist naasevad erasegmendi ja turundusega tegelema hakkav praegune TeliaSonera asepresident Piret Mürk-Dubout ja personalijuhi ametisse asuv Janika Kuusik.

Sotsiaaldemokraadist majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo nimetas ASi Eesti Liinirongid uuteks nõukogu liikmeteks Kalev Kaljuste (SDE) ja Siiri OdratsKoni, ASi Eesti Teed nõukokku Kulno Kleini (SDE), EVR Cargo nõukokku Andri Avila ja Tarmo Hellati ning Eleringi nõukokku Kajar Lemberi (SDE). e24.ee

Estonian Air teenis kahjumit Tänavu esimeses kvartalis oli Estonian Airi müügitulu 13,8 miljonit eurot, mis on mullusest 15 protsenti väiksem. Ettevõte kahjum vähenes 22 protsenti ja moodustas 3,9 miljonit eurot. Tänavu aasta esimesel kolmel kuul reisis Estonian Airiga 111 000 inimest, mis on mullusest 11 protsenti vähem. e24.ee

OMX TALLINN

798,68 ▲ +1,89%

1000 800 600

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2014

III 2014

V 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2 IV 2013 VI 2013 VIII 2013 X 2013 XII 2013 II 2014 IV 2014

2,69 ▼ –23,14%

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,050 0 Baltika 0,435 0 Ekspress Grupp 1,020 -1,92 Harju Elekter 2,740 0 Järvevana 0,700 -1,41 Merko Ehitus 6,990 -0,14 Nordecon 1,000 -3,85 Olympic Group 1,960 +7,10 Premia Foods 0,655 0 Pro Kapital Grupp 2,680 +3,08 Silvano Fashion 1,950 0 Skano Group 0,950 0 Tallink Grupp 0,784 +0,77 Tln Kaubamaja 4,790 -1,24 Tallinna Vesi 13,200 -2,94 Trigon Property 0,495 0

30.05 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,464 -0,09 Hiina jüaan 8,503 +0,12 Jaapani jeen 138,360 +0,01 Kanada dollar 1,475 -0,20 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,143 +0,39 Poola zlott 4,141 -0,08 Rootsi kroon 9,082 +0,63 Rumeenia leu 4,403 +0,15 Šveitsi frank 1,220 -0,05 Suurbritannia nael 0,813 -0,17 Taani kroon 7,464 0 Tšehhi kroon 27,471 -0,01 Ungari forint 302,810 -0,03 USA dollar 1,361 -0,04 Venemaa rubla 47,310 +0,22

Minarc Evo -tuoteperhe Kemppi Minarc Evo tootepere Kvaliteetne keevitustulemus, iganes te ka ei keevitaks Laadukasta jälkeä missäkus ikinä hitsaatkin Minarc Evo -laitteet on uusimpia jäseniä jo ennestään menesMinarc Evo seadmed on uusimad Minarc tootepere liikmed. tyksekkäässä Minarctuoteperheessä. Tämä uusi tuotesarja siSellesse uude tootesarja kuuluvad 150A elektroodkeevitussältää 150 ampeerin puikkokoneen, 170 ja 200 ampeerin MIG/ seade,-koneen 170 ja sekä 200A200 MIG/MAG-seadmed ning 200A DC TIGMAG ampeerin DC TIG -koneen. Minarc Evo seade. Elegantsed Evo tooted on kasutatavad 1f-230V -tuotteet ovat 230 Minarc voltin yksivaiheverkossa toimivia tyylikkäitä toitepingega. Nendes sisalduvad kõik tuntud ja hinnatud hitsauslaitteita. Ne sisältävät kaikki tunnetut ja arvostetut MinarcMinarc seeria omadused, mida nüüd onversioina. veelgi edasi arendatud. ominaisuudet entistä kehittyneempinä

Hind alates 440 eur + km.

Kemppi ametlik esindus Eestis. Müük, hooldus ja rent. RKR Seadmed OÜ | Peterburi tee 83, 11415 Tallinn +372 683 5235 | info@rkrseadmed.ee | www.rkrseadmed.ee

bns

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 31. MAI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

IMMIGRATSIOON. 50 aastat tagasi sõlmisid Belgia Kuningriik ja Türgi Vabariik lepingu, millest sai alguse tööjõuränne Kesk-Anatooliast sellesse Lääne-Euroopa riiki.

Väike Anatoolia peegeld

Ma pean kõnelusi selles vaimus, et Jean-Claude Juncker peaks saama Euroopa Komisjoni presidendiks. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel

Türklased Belgias

Ukrainal on plaan rahuvalvajate kojutoomiseks

evelyn kaldoja Brüssel–Tallinn

ÜRO missioonidel osalevad Ukraina rahuvalvajad kutsutakse võib-olla koju appi, kui pinged riigi idaosas veelgi süvenevad. «Veel ei ole hädasti vaja neid üksusi tagasi kutsuda. Aga me oleme selleks valmis ja meil on [rahuvalvajate] tagasikutsumise plaan, kui see osutub vajalikuks ja riigi poliitiline juhtkond selleks käsu annab,» ütles eile kindralstaabi sõjalise koostöö ja rahuvalve osakonna aseesimees polkovnik Andri Ordõnovõtš. Otsuse peavad langetama kaitseminister, parlament, relvajõudude ülem ja president. ÜRO rahuvalvemissioonidel üle maailma osaleb umbes 750 Ukraina sõdurit. Interfax/BNS

2000

inimest on tänavu hukkunud Süüria valitsusvägede rünnakutes Aleppo piirkonnale vabaühenduse Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus hinnangul.

Peking süüdistas USA saadikuid provokatsioonis Peking nimetas provokatiivseks USA esindajatekoja saadikute ettepanekut anda osale tänavast, kus asub Hiina Washingtoni-saatkond, vangistatud Nobeli preemia laureaadi Liu Xiaobo nimi. «Liu Xiaobo on Hiina seadusi rikkunud isik, kelle kohtuvõimud on süüdi mõistnud,» teatas Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Hong Lei. 1989. aasta Tiananmeni väljaku protestide eesotsas seisnud Liu Xiaobo pälvis Nobeli rahupreemia 2010. aastal. AFP/BNS

Vene õppused segasid Leedu laevaliiklust Leedu välisministeerium esitas eile Vene saatkonnale diplomaatilise noodi seoses mereintsidendiga Leedu majandustsoonis. Leedu teatel sundisid Vene sõjalaevad eile Leedu majandustsoonis seoses raketiharjutustega teisi laevu oma kurssi muutma. See on teine kord sel nädalal, kui Vene mereväeõppused häirisid Läänemerel tsiviillaevade liiklust. BNS

Moskvat pahandas konverentsist eemalejätmine

foto: afp/scanpix

Venemaa ei ole rahul sellega, et nende esindajaid ei kutsutud rahvusvahelisele raketikilbiteemalisele konverentsile. «Niisugune jaanalinnu-lähenemine valmistab meile muret ajal, mil jätkub USA-NATO raketitõrjekilbi elementide katkematu paigutamine Euroopasse. See häirib strateegilist tasakaalu ning õõnestab rahvusvahelist julgeolekut,» teatas Vene välisministeerium. Interfax/BNS

Costa Concordia lammutatakse Genovas Itaalia ranniku lähedal uppunud luksuslaeva Costa Concordia (pildil) omanikud valisid konsortsiumi, mis hakkab 2012. aastal põhja läinud alust lammutama, kirjutas ajaleht Il Sole 24 Ore. Lehe andmetel koosneb konsortsium naftafirmast Saipem ning Genova ettevõtetest Mariotti ja San Giorgio. AFP/BNS

1956. aasta 8. augustil said Belgias Bois du Cazieri kaevanduses lift, kütusejuhe ja elektrikaablid nii õnnetult kokku, et puhkes põrgulik tulekahju. «Tutti cadaveri!» kõlas 23. augustil ajalukku läinud itaaliakeelne kokkuvõte tagajärgedest. 274st tol hetkel maa all tööl olnud mehest jäi ellu vaid 12. Kui Belgias töötav türklasest ajakirjanik Kenan Erer seda sündmust meenutab, ei jäta ta mainimata hiljutist Soma tragöödiat. Ligi 60 aasta taguse põlengu tähtsus türklaste jaoks peitub aga hoopiski mujal. Enamik surmasaanuist olid võõrtöölised, valdavalt itaallased – rahvas, kes esimese lainena Teise maailmasõja järel tööjõunälga jäänud Lääne-Euroopasse suundus. Pärast Bois du Cazieri hakkasid itaallased nõudma endale paremaid töötingimusi. Belgia võimud aga ei pingutanud mitte niivõrd selle nimel, et parandada välismaalaste töötingimusi, kuivõrd hakkasid otsima uusi värbamiskohti. See oli eelmäng lepingule Belgia ja Türgi vahel, mille 50. aastapäeva tuleval kuul tähistatakse. 1964. aastal saabusid Belgiasse esimesed türgi võõrtöölised. «Suur trauma,» iseloomustab esimestest türgi kaevuritest dokumentaalfilmi teinud Erer. «Nad tulid siia Türgi tööbüroode kaudu. Nad pandi elama sõjaväelaagri tingimustesse,» kirjeldab Erer. «Nad töötasid kaevanduses ja elasid Charlerois ja Beringenis kaevanduste juures nagu väikestes getodes.» «Võib-olla Belgia poliitikud ei mõelnud kõigi aspektide üle alguses päris hästi järele. Ehk nad tõesti arvasid, et türklased saavad niimoodi elada,» arutleb Erer. «Belglased kohtlesid neid nagu roboteid. Neil on lihased, neil ei ole tundeid ega perekondi. Nad lähevad alla kaevandusse, töötavad, tulevad üles, magavad ja lähevad kolme aasta pärast tagasi,» iseloomustab Aykut Yıldır, Türgi riigitelevisiooni Brüsseli korrespondent, kelle tööülesandeks on lisaks NATO ja ELi sündmustele kajastada ka Belgia türgi kogukonna elu. Erer, kes filmi ette valmistades veetis ligi aasta mööda Belgia vanu kaevandusasulaid sõites ja vanu kaevureid veendes, märgib samas, et tegelikult on need mehed ikkagi suhteliselt rahul: «Türgis olid nad karjused, neil ei olnud ei raha, uhket kodu ega head elu ka seal. Sestap, kui nad siia tulid, siis siinne elu meeldis neile.» Brüsselis türgi kultuuri tutvustava Yunus Emre Instituudi direktori Ali Köse isa saabus 1964. aastal päris esimese lainega Charleroisse kaevuriks. Köse isa tuli vallalise mehena, paari aasta pärast kosis naise, kes saabus Belgiasse aastal 1968. Tänane instituudidirektor sündis aastal 1970.

• Aluse esimeste türgi võõrtööliste saabumisele pani 1964. aasta juulis Belgia ja Türgi vahel sõlmitud leping. • Suurem osa Belgia türgi kogukonnast pärineb KeskAnatooliast. • Praegu elab Belgias hinnanguliselt 200 000 – 250 000 türklast. • Türgi päritolu saadikud on jõudnud nii Belgia rahvusparlamenti kui ka mitmesse kohalikku omavalitsusse. • Lisaks poliitikutele ja tervele hulgale jalgpalluritele on Belgia türklaste seas tuntud ka näiteks lauljatar Hadise, 2009. aasta Miss Belgiaks valitud Zeynep Sever ja terrorismisüüdistustega Guantánamosse sattunud Mesut Sen.

«Ma olen siin sündinud, aga 15-aastaselt läksin koos perekonnaga tagasi Türki,» jutustab Köse. «Erinevalt siin terve elu veetnud türklastest tean nii seda, kuidas ajada asju siin, kui seda, kuidas ajada asju Türgis.» Köse meenutab kohe jutu alguses, et Belgia pole mitte alati olnud immigratsiooni sihtriik, vaid veel 19. sajandil rändasid belglased ise Kanadasse, USAsse ja Prantsusmaale. Ka tema toob esile, et Teise maailmasõja järel tekkinud tööjõunäljas olid esimesed võõrtöölised itaallased, kellele järgnesid kreeklased ja hispaanlased ning siis – veel enne türklasi – ka alžeerlased ja tuneeslased. «Kujutage ette, et inimene, kes pole oma kodumaalgi ühtki teist linna läinud, lahkub sealt sootuks teise kultuuriruumi, oskamata kohalikku keelt. See on suur seiklus,» märgib ta.

Haachtsesteenweg on põhitänavaks nn Väikese Anatoolia piirkonnale Brüsselis Schaarbeeki kab natuke türgi keelt, tunnistavad edukamad türklased, et nemad ise selles kandis ei ela.

Sinu ees seisab kaasaegne vue, aga kui ta rääkima hakkab, tuleb suust vana anatoolia dialekt. Istanbulist pärit ajakirjanik Kenan Erer

Köse isa otsustas lõpuks tagasi minna – mitte ainult tohutust igatsusest kodumaa järele, vaid ka selleks, et poeg saaks türgi hariduse. Belgiasse naasis Köse pikemaks kui puhkuseks alles mõne aasta eest – alguses kirjutama raamatut Belgia türklastest, nüüd juhib ta instituuti ega tea täpselt, millal taas pikemalt Türki võiks minna. Esimese laine immigrandid ei arvanud, et nad Belgiasse pikalt jääksid. Enamik uskus alguses, et teevad mõnda aega tööd, koguvad raha, suunduvad kodumaale ning ostavad selle eest siis seal veidi maad ja traktori. Enamiku jaoks läks aga elu teisiti – mõne aja pärast tuli ka pere ja siiani elatakse Belgias. Enamik neist saabus KeskAnatoolia maapiirkondadest, mille tuntuim koht on vaid umbes 20 000 elanikuga Emirdaği linn. «Kõik, kes siin töötavad, ostavad seal endale hämmastava maja,» ütleb Erer.

«Neis elavad nad 15 päeva aastas,» lõikab vahele Yıldır. «Ülejäänud aja teevad nad siin närustes tingimustes elades tööd. Siin on neil ühiskäimla, aga seal uhked majad.» «Belgias elavad türklased rendivad endale kodumaale minekuks kallid BMW mudelid ning uhkustavad seal, et on rikkaks saanud,» jätkab Yıldır. «Noored mehed nende kodulinnas vaatavad ja hakkavad unistama siia tulemisest. Ja kui nad siia jõuavad, näevad nad seda piirkonda – see on jäle.» Piirkond, millele Yıldır osutab, asub peaaegu Brüsseli südalinnas, Schaerbeeki linnaosas. Brüsseli botaanikaaia juurest üles minevat Haachtsesteenwegi ümbrust kutsutakse teinekord ka Väikeseks Anatooliaks. Mošeed, türgi toitu ning kõikekatvaid kleite ja pearätte müüvad poed, türgi popstaaride kontserdiplakatid – Erer on veendunud, et Haachtsesteenwegil saaks hakkama vaid türgi keeles. Ükski siinne restoran ei müü alkoholi ega sealiha: mitte keelu pärast, aga umbes viimase kümne aasta jooksul on kohalikud türklased omandanud restoranis käimise kombe ning varem belglastele idamaist kööki pakkunud söögikohad orienteerusid ümber. Hiljutisi kohalikke valimisi meenutavad veel plakatid, millel peal türgi näod ja nimed. Eriti rohkelt on näha nae-

Kujutage, et inimene, kes pole kodumaalgi teist linna näinud, lahkub sealt sootuks teise kultuuriruumi. Yunus Emre Instituudi juht Ali Köse

ratavat noort naist. Konservatiivsele mosleminaisele vastavalt kaetud peaga 31-aastane Mahinur Özdemir sai Brüsseli linnavolikokku kristlike demokraatide nimekirjas. Özdemir on ideaalnäide mitmenda põlve immigrandist. Schaerbeekis sündinud naine räägib kuut keelt ja tal on teaduskraad politoloogias. Samas on tema sidemed kodumaa eliidiga nii tugevad, et tema pulmas viibis isegi Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan. Suur osa Schaerbeeki türklannadest kannab pearätte. Erer arvab, et kindlasti rohkem kui naised Türgis. «Esimene põlvkond kartis kaotada oma vaimsust. Siin tänaval türgi kogukonnas on pühendumus usule teistsugune kui Türgis endas – nad on konservatiivsemad,» põhjendab ta. Tundub, et teinekord on Schaerbeeki türklaste keel nende jaoks lihtsalt naljakas. «Inimene on 15- või 16- või 17-aastane ja räägib vana külakeelt,» kirjeldab Yıldır. «Sinu ees seisab tõeliselt kaasaegne vue (vaatepilt – toim), aga kui ta rääkima hakkab, tuleb suust vana anatoolia dialekt,» sekundeerib Erer. «Teine ja kolmas põlvkond räägib pigem prantsuse või flaami keelt, nende lapsed võtavad automaatselt üle piirkondliku keele,» nendib Köse. «Kui nad Türki lähevad, ei valda nad seda keelt, mida seal räägitakse,» lisab Köse. «Toon teile lihtsa näite. Kui minna külla Türgi koju, ütleb majaperemees: «Tere tulemast!» Ja külaline vastab: «Jah, ma tunnen end teretulnuna.» Mõned kurdavad, et nende vennalapsed ei ütle seda, vaid hoopiski «Tere».

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 31. MAI 2014 || VÄLISMAA || 11

dab türklaste saatust Schaarbeekis sündinud türklanna Mahinur Özdemir sai möödunud nädalal kristlike demokraatide nimekirjas omavalitsusse kandideerides mandaadi.

linnaosas. Kuigi isegi sealse omavalitsuse belglasest linnapea osfotod:

Türgi toit, türklaste valimisplakatid ja türgi keel – Haachtsesteenweg on selle immigrandikogukonna tugipunkt.

Kui daam tahab riietuda nagu Istanbuli konservatiivsemad prouad, leiab ta riietuse Väikese Anatoolia poodidest.

12 || TÖÖ || POSTIMEES, 31. MAI 2014

TEL 666 2327, MAARJA.KIKKAS@POSTIMEES.EE

NE A

AT E

ARVAMUS kultuur

RG L

31. MAI 2014 NR 306

A TO R H TE O IT VÄ E M EK PE L KO AS T AV JA ND R EI OO S P NU O LU O L

LT U

OJ E

LE K N A L SA N E IA D TR S E P R I IG V IG R H OJ IS, AL EIN E K SA A T T A R SA A L 19 E SS UL 83 M I L E – AA E. 19 L 84 . .

MIHKEL SOLVAK TÜÜPILISELT EBATAVALISED EUROVALIMISED PRIIT TOHVER SAMASOOLISTE KASVATATUD TEISMELISED ON SAMA TERVED JA SAMA TÜÜTUD TIIT KÄNDLER ORHAN PAMUK JA EUROOPA AASTA MUUSEUM ISTANBULIS REIN VEIDEMANN JAAK JÕERÜÜDI FRAKTAALJOONENA AVANEV SUURTEOS KADRI KÕUSAAR EBASTABIILNE NARTSISSIST RELVALETI JUURES NELE SILLAOTS ELUJANULIST AASIA SÕJAROMAANI PEETAKSE MAAILMA PARIMAKS ONU SAAGIM DISKOTEEGITEENUSE KÄTTESAADAVUS NÕUAB ERIMEETMEID

2 || FOOKUS || AK || POSTIMEES, 31. MAI 2014

VAIKELU VALGETE TAHUKATEGA

Eile tunnustati legendaarset arhitekti, akvarellisti ja pedagoogi Toomas Rein perekond Kreisi arhitektuuripreemiaga, mis antakse arhitektile, kes pole hoolinud liialt eesti arhitektuuri peavoolust, vaid on kõndinud julgelt oma teed. tiina kolk Postimees

aremgi paljude mainekate arhitektuuri- ja kunstipreemiatega tunnustatud laureaadi ligi 120 ehitise ja projekti seast paistavad silma modernistlikult skulpturaalsed majandikeskused Tsoorus ja Kobelas, KEKi kontorid Paides ja Raplas, terrasselamud Vändras ja Pärnus, kooli juurdeehitis ning spordihoone Otepääl ja Laulasmaa lasteaed-põhikool (koos Toivo Tammikuga) ning paljud teised ehitised. Tõsi, nüüd elab pensionipõlve pidav Toomas Rein oma ehituskunstilisi ideid välja üksnes värvis. Ta on oma asjaliku olemisega arhitektuuribüroo muutnud kunstistuudioks, kus sünnivad meisterlikud akvarellmaalid, ja neil piltidel kujutatakse peamiselt arhitektuuri. Maalima hakkas arhitekt kunstiinstituudi päevil õppejõud Märt Bormeistri õhutusel. Viimaste kümnendite kunstikriitikas kõneldakse temast kui kõige täiuslikumast akvarellitehnika valdajast Eestis. Alguses olid arhitektist kunstniku

vesivärvimaalid seotud kindlate kohtadega, viimasel ajal on teosed muutunud abstraktsemaks ja üldistatumaks. «Mulle on tähtsad miljöö, atmosfäär ja värv,» nendib Rein. Akvarell on kuulunud arhitektide kõrvaloskuste hulka sajandeid, kuid vähesed on osanud seda tehnikat niivõrd tõsiselt näitusekunstiks välja mängida kui jõulise loojanatuuriga Rein. Praegu valmistub Rein 75. sünnipäevaks tuleval aastal. Seda plaanib ta tähistada akvarellinäitusega, kuhu saavad üles uued tööd. «Nii hull ma nüüd pole, et maaliks iga päev, aga pean näituse valmis saama,» lausub ehitus- ja akvarellikunstnik, kellel neli aastat tagasi oli suurejooneline etteaste Rotermanni soolalaos. Toona, pärast arhitektuurimuuseumis toimunud esitlust kutsuti Rein Eesti Panga galeriisse näitust tegema. «Olin meelitatud, sest see majaosa on minu projekteeritud.» Mõnel eelmisel näitusel on Toomas Rein esitlenud maaliloomingut koos arhitektuuriga: ehitiste makette, plaane ja pilte.

Paraku saab osa tema projekteeritud hooneid algsel kujul näha vaid fotodel. Üks sellistest ehitistest on Tsooru keskus, mille silmapaistvat arhitektuuri, huvitavat valguslahendust ning Helle Gansi julgete materjalide ja värvidega tehtud sisekujundust tuuakse eeskujuks tänapäevalgi. Õnneks on paljudel Reinu ehitistel olnud helgem saatus. Näiteks kavandasid noored Maaehitusprojekti arhitektid Toomas Rein ja Veljo Kaasik 1967. aastal Suure Munamäe 1939. aastal püstitatud vaatetornile pealisehituse. 33 aastat hiljem võttis Toomas Rein vaatetorni uuesti käsile. Tema koostatud renoveerimisprojekti järgi uue kuue saanud populaarne, nüüd liftiga vaatamisväärsus avati 2005. aasta suvel. Toomas Reinu esimesed tähelepanu pälvinud tööd valmisid Eesti Maaehitusprojektis, seejärel oli ta aastail 1967–1985 EKE Projektis ja viimastel kümnenditel projekteeris omanimelises arhitektuuribüroos. Ehituskunstniku poole sajandi pikkuselt loometeelt tõusevad

POSTIMEES, 31. MAI 2014 || AK || FOOKUS || 3

1 – Linda kolhoosi keskus Kobelas Võrumaal. Ehitatud 1973. 2 – «Kuldne kodu». Pärnu KEKi terrasselamu. Ehitatud alates 1975. aastast. 3 – Majandikeskus Tsoorus Võrumaal. Ehitatud 1977. 4 – Rapla KEKi keskusehoone. Ehitatud 1977. 5 – Polümeeri Paatsalu puhkekeskus. Ehitatud 1979. 6 – Nasva jahtklubi. Ehitatud 1994. 7 – Eesti Panga galerii. Ehitatud 1998. 8 – Otepää gümnaasiumi juurdeehitis. Ehitatud 2000. 9 – Kihnu rahvamaja, koostöös Leonhard Lapiniga. Ehitatud 2001. 10 – Otepää spordihoone. Ehitatud 2003. 11 – Villa Stina. Ehitatud 2004. 12 – Akvarell «Kürenaika», 2013.

esile valged tahukad – Alvar Aaltost mõjutatud orgaaniline arhitektuur ja Le Corbusier’ laadis «külmem» modernism –, samuti 1970ndate lõpu ja 1980ndate põiked postmodernismi. Toomas Reinu portfooliost nähtub, et 1960–1970ndatel tehti enamik projekte ka teoks, aga 1980ndatel jäi kavandatust palju paberile. Kahjuks on 1975. aasta Tallinna lennujaama samuti teostamata projekt lausa kaduma läinud. Arhitekti suureks meelehärmiks on pelgalt kaante vahele jäänud Vigala Sassile tehtud «Nirvaana» projekt. Selles üsna müstilises kavandis mängivad paljud sümbolid. Paraku jäid teostamata ka Kuressaare hooldekodu ja Jõhvi hotelli projekt. Kolleegide hinnangul on Toomas Rein teinud kõike kirglikult – olgu töö, tudengite juhendamine, arhitektuuri eest kõnelemine, pidutsemine või maalimine – ja jäänud seejuures alati võimsate ideedega aateliseks härrasmeheks ja silmapaistvaks ehituskunstnikuks, kelle nimi on kuldsete tähtedega jäädvustatud Eesti arhitektuuriajalukku.

Toomas Rein • Sündinud 17. aprillil 1940 Tallinnas. • 1958 lõpetas Tallinna Polütehnikumi. • 1967 lõpetas Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna, kus töötas ka õppejõuna. • 1992. aastast alates tegutseb omanimelises arhitektuuribüroos.

ENAM ÄGEDAMALT POLEKS SAANUD mart kalm

arhitektuuriajaloolane ne

oomas Rein oli minu poisipõlve iidolarhitekt. Pärnu KEKi pikk maja polnud mitte «Kuldne kodu», vaid unistuste kodu. Kui ajakirjas Kunst ja Kodu avaldati kahe sealse korteri sisekujundus, tundus, et enam ägedamalt ENSVs elada ei saa. Aastaid hiljem Pärnu KEKi muinsusteadlikust ajakohastamisest suurt rahvusvahelist üliõpilaste õpituba korraldades tundus maja peetud, kuid jätkuvalt elamisväärne. Kui patriarhaalne suurkorporatsioon, mida Pärnu KEK nõukogude ajal oli, kokku kukkus, tundsid hoolitsusega harjunud elanikud end abituna ja uute tobedate ahvatluste meele-

vallas. Muinsuskaitseamet pole aastate jooksul saanud hakkama «Kuldse kodu» kaitse alla võtmisega, mis omanike suure arvu tõttu on muidugi tüütu, kuid siiski palju lihtsam kui mitmed muud tema kultushooned. Toomas Reinu loomingut on arhitektuuriajalooliselt nii lihtne imetleda, aga mida hakata peale ülejäänud kolhoosikeskustega, mida keegi neis tühjaks jäänud maanurkades ei vaja? Kitsarinnalised rahvuslased teatavad, et kolhoos on olnud suurim eksitus Eesti maaelus ja maastik tuleb selle jälgedest puhastada. Nõukogude pärandist huvitatud noored korraldavad aga Tsooru kolhoosikeskuse varemetesse palverännakuid. Milline on omaaegse tipparhitektuuri säilimisvõimalus uues ühiskonnas? Ilmselt sama, mis mõisatel, mis samamoodi kunagi mõttetuna üle jäid. Selles on meie ajale väljakutset.

4 || ARVAMUS || AK || POSTIMEES, 31. MAI 2014

Seekordsed eurovalimised Eestis olid keskmiselt sama kummalised kui ka mujal Euroopas.

JÄRJEST ROHKEM NORMAALSED ANOMAALIAD 100

protsentides

60 50 40 30 20 10

Rumeenia

Poola

Bulgaaria

Leedu

Prantsusmaa

Portugal

Slovakkia

Tšehhi

Läti

Ungari

Horvaatia

Kreeka

EESTI

Suurbritannia

Sloveenia

Hispaania

Iirimaa

Soome

Saksamaa

Holland

Austria

Itaalia

Küpros

Rootsi

Taani

Belgia

Luksemburg

Valitsusparteide tulemused*

70 Valitsusparteid europarlamendi valimistel 2014

Valitsusparteid viimastel parlamendivalimistel protsentides

50 40 30 20 10

Bulgaaria

Prantsusmaa

Slovakkia

Ungari

Hispaania

Tšehhi

Leedu

Poola

Kreeka

Küpros

Luksemburg

Rootsi

Taani

Austria

Holland

EESTI

Sloveenia

Läti

Malta

Iirimaa

Portugal

Belgia

Suurbritannia

Esmalt valimisosalus. Euroopa Parlamendi (EP) valimiste eripära näitab osaluse üldiselt madal tase võrreldes «normaalsete valimistega». See oli üleeuroopaliselt 61,9% esimestel otsestel EP valimistel 1979 ja on kahel viimasel EP valimisel jäänud ümmarguselt 43% juurde. Langustrend ei ole seletatav ainult uute ja enamasti väiksema üldise valimisosalusega Kesk- ja Ida-Euroopa riikide liitumisega. Võttes aluseks vaid ELi vanemad liikmed (näiteks enne 2004. aastat liitunud), näeme, et osalus on samuti ajas vähenenud, kuigi jäänud viimasel neljal EP valimisel (1999–2014) pidama 52% juurde. Mõistmaks, kuivõrd teistsugused aga EP valimised on, on informatiivne võrrelda seda tavaliste ehk riigisiseste valimistega, millest tavaliselt sõltub täitevvõimu koosseis. Ülemine joonis toob ära viimase riikliku parlamendivalimise osaluse ja sinna kõrvale nüüdseks nädalataguse EP valimisosaluse liikmesriigiti. On selgelt näha, kuivõrd palju väiksem on osalus europarlamendi valimistel nii riikides, mida iseloomustab suur rahvusparlamendi valimiste osalus, kui ka riikides, kus see on pigem väike. Võttes üheks kokkuleppeliseks osaluse piiriks 50%, näeme, et vaid kahes liikmesriigis käisid viimati rahvusparlamente valimas vähem kui pooled valimisõiguslikud kodanikud. EP valimistel seevastu on see selge norm, 2014. aas-

Viimased parlamendivalimised

Rumeenia

Normaalselt väike valimisosalus

Soome

uroopa Parlamendi valimised on ulatuselt pretsedenditud riigiülesed valimised ja nende sujuv kulgemine hea näide sellest, kuivõrd hästi just needsamad euroopalikud demokraatia ja rahu printsiibid on väga erinevates kultuurilistes ja ajaloolistes kontekstides rakendunud. Tulemustelt on need valimised aga olnud järjest rohkem sedavõrd kummalised, et nende ebatavalisus on nüüdseks saanud tavaliseks nendessamades muidu väga erinevates Euroopa nurkades. Seepärast ei ole mõistlik ka Eesti tulemuste valguses teha rutakaid järeldusi sisepoliitika tuleviku kohta. Kui vaadata Euroopa konteksti ja arve, olid need valimised meil keskmiselt sama kummalised kui mujal Euroopas, ja seda mitmel viisil.

Europarlamendi valimised 2014

Malta

Tartu Ülikooli teadur

Valimisosalus

Saksamaa

mihkel solvak vak

* Puudub Itaalia ja Horvaatia, kuna sealsed erakonnad on pärast viimaseid parlamendivalimisi osaliselt lagunenud või moodustanud uusi allikas: ep koduleht ja autori arvutused avalike allikate alusel valimisliite EP 2014 valimistel osalemiseks.

tal käis alla poolte kodanikest valimas koguni 21 liikmesriigis 28st. Keskmiselt oli seekordsete EP valimiste osalus 24% väiksem kui rahvusparlamentide valimistel. Nende arvude valguses peaks igaühele selge olema, et EP valimiste tulemuste alusel on väga riskantne väita midagi riigisisese poliitika suuremate trendide ja tuleviku kohta.

Hääle vahetamine Teine ja veelgi olulisem seaduspärasus ilmneb parteivaliku vaatamisel. Üldiselt on läbivalt täheldatud kahte asja: (1) EP valimistel saavad valitsuserakonnad enamasti vähem hääli, kui saadi rahvusparlamendi valimistel, ja (2) sama kehtib suurte erakondade puhul. Tundub, et valijad vahetavad EP valimistel häält väikeste opositsioonierakondade kasuks. Varasematel Euroopa Parlamendi valimistel ajavahemikus 1979–2009 kaotasid valitsuserakonnad keskmiselt 7,5% häältest võrreldes eelnevate rahvusparlamentide valimistega, antud keskmise taga on omakorda peidus igal järjestikusel EP valimisel tugevnev üleeuroopaline valitsuserakondade häältekadu. Milline oli pilt

seekordsetel valimistel esialgsete tulemuste alusel, näitab alumine joonis. Vaid viies liikmesriigis 28st võitsid hetkel võimul olevad erakonnad pisut hääli juurde, keskmiselt kaotati aga 10,8% toetusest. Seda on rohkem kui varasematel EP valimistel, aga see on siiski täpselt sama seaduspärasus, vahe on vaid suurusjärgus. Osas liikmesriikides on need vahed drastilised, lausa sellised, mis riiklikel valimistel võrduks neile erakondadele katastroofiga. Ometi ei näe me Euroopa riikides üldjuhul (küll mõningate eranditega viimase majanduskriisi ajal) pea kunagi sellise suurusjärgu muutusi kahe järjestikuse rahvusparlamendi valimise võrdluses. See näitab veel kord, kuivõrd teise loogika alusel EP valimised toimivad. Küsimus on selles, kas seekord suurusjärgu võrra suuremad EP valimiste omapärasused viitavad mingile substantiivsele muutusele, nagu rõhutas Ahto Lobjakas (Postimees 27.05). Hoolimata nende valimiste kummastavast tüüpilisusest, nägime seekord teatud üleeu-

roopalist nihet euroskeptitsismi suunas. Tingimuslikus Põhja-Euroopas oli selleks paremäärel olevate parteide ja LõunaEuroopas seevastu vasakpoolsete edu, kusjuures esimesed on Prantsusmaa ja Suurbritannia valimiste selged võitjad. Vaadates nende kahe riigi ajalehtede esikaasi esmaspäeval ja teisipäev, võib tunduda, et Euroopat tabas šokk. Pidagem aga meeles, et neis kahes riigis käis valimas tugevalt alla poole valijaskonnast, ja see vähemus käitus veel omakorda nii, nagu me EP valimistel juba harjunud peaksime olema, ehk valis väga erinevalt rahvusparlamentide valimistest.

Europarlamendi paradoks Signaal Euroopa peavoolule need tulemused kindlasti olid, kuid ei tasu ületähtsustada EP kontekstis praeguseks juba kahjuks normaliseerunud anomaaliat. Valimistel, millel ei ole mõju inimesele lähima täitevvõimu koosseisule, hääletatak-

Valimistel, millel ei ole mõju inimesele lähima täitevvõimu koosseisule, hääletatakse lihtsalt teistmoodi.

se lihtsalt teistmoodi. Tihtilugu on selliste valimiste hääletamise selgituseks kasutatud «saapa või südamega» hääletamise metafoori. Esimene tähistab karistavat või protestivat käitumist ehk pigem kellegi vastu, mitte kellegi poolt hääletamist. Saapalöögi objektiks on enamasti valitsuserakonnad, keda suuremas mahus ajutiselt hüljatakse. Südamega hääletamine tähistab nn siirast hääletamist, kus inimene valib EP valimisel endale kõige meelepärasema kandidaadi/erakonna, hoolimata tolle suurusest ehk teisisõnu olulisusest riigivõimu teostamisel. Parlamendivalimisel nii aga ei valita, sest risk, et valitu ei ületa künnist või on selge opositsioonikandidaat järgnevaks neljaks aastaks, on väga suur. See on üsna universaalne mehhanism inimkäitumises. Arvates, et meie tegudel pole meie enda heaolule mõju (EP valimised), lubame endale midagi, mida me ei teeks olukorras, kus otsesed tagajärjed on meile endile selgelt tajutavad (riigikogu valimised). Selles peitub Euroopa Parlamendi kahjuks töötav paradoks. Ilmselt võib julgelt väita, et enamik Euroopa kodanikke on teadlikud, et Euroopa Liit on oluline, ja küllap on nad ka tajunud, et tema tegevusel on nende elukeskkonnale tagajärjed. Euroopa Parlament omakorda on ELis läbi aja pidevalt pädevusi ja mõjuvõimu juurde võitnud, osalus selle institutsiooni valimistel aga pidevalt vähenenud. Eesti näite põhjal võib väita, et EL on positiivse kuvandiga ja hinnatud asi (Eesti on ikka veel üks kõrgeima ELi toetuse tasemega liikmesriike), europarlament aga tundmatu, kauge ja liialt abstraktne kogu, mille valimistest enamus ei hooli. See vähemus aga, kes hoolib, jätab korraks kõrvale need kalkulatsioonid, mida nad teeksid põhjalikult, kui valiksid riigikogu. Head lahendust sellele olukorrale pole Euroopas seni keegi suutnud leida.

Indrek Tarand tühjas ruumis? Pannes Eesti eurovalimiste tulemused üleeuroopalisse konteksti, ilmneb sama normaalne anomaalsus. Meil puudub Front National või UKIP, küll on aga üks värvikas isik Indrek Tarandi kehastuses. Üks mees, kes on nüüd kaks korda olnud õigel ajal õiges kohas, saades seekord küll kaks korda väiksema, kuid siiski muljetavaldava häältesaagi. Arvestades, kui sarnased need valimised olid oma üldises mustris sellega, mida me ülejäänud Euroopas oleme näinud läbi aja ja ruumi iga viie aasta tagant kordumas ja kordumas, tuleb vastu vaielda neile, kes võtavad Tarandi edu kui tugevat nõudlust uue poliitilise jõu järele (Tõnis Saarts, Postimees 27.05). Rahvusparlamentide valimiste tulemustega võrreldes on eurovalimised ka meil nüüdseks püsivalt ja süstemaatiliselt erinevad olnud. Otsese tagajärjena joonistasid tulemused ühes erakonnas jõujooni ümber ja avaldavad mõju valimisstrateegiale tulevikus (vt Tuuli Koch, Postimees 28.05), muid tagajärgi siit aga ei johtu. Nägime tüüpilisi Euroopa Parlamendi valimisi meil ja mujal, mille tagajärjeks on nüüd küll senisest kirjum europarlament, kuid see tähendab vaid pikka aega domineerinud konservatiivide ning sotsiaaldemokraatide vajadust rohkem koalitsioone sõlmida ja kriitiliste häältega arvestada.

POSTIMEES, 31. MAI 2014 || AK || ESSEE || 5

PRIIT TOHVER ARSTITEADUSÜLIÕPILANE

NÄDALA LUULETUS GLORIA GERVITZ Videvikus on tolmu hääl vali Ülal lindude ränded ja muezzinite laul, mis lööb õhtu kildudeks

Suletud muuseumides muutuvad raidkujud ja vaasid taas ainult kiviks ainult pronksiks

Läände suundub sirgjoon, mis viib surma koridori ja nende maa-aluste unede lõhnani

Väljaspool mõtte linnasid dissonantsid jäägid mõtisklused iha minu naha all ja jõgi nagu roostes mõõk

Hispaania keelest Carolina Pihelgas

Festivali HeadRead külaline Gloria Gervitz (1943) on juudi päritolu mehhiko luuletaja. Tema peateos on kolmekümne aasta jooksul kirjutatud, 2003. aastal valminud poeem «Migraciones» («Ränded»), mida peetakse üheks olulisemaks tekstiks Octavio Pazi järgses mehhiko luules.

ARVAMUSkultuur Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli AK toimetuse juhataja Neeme Korv Kujundus Jaanus Koov, Grete Teearu Arvamus Urve Eslas, Marti Aavik, Argo Ideon Kultuur Heili Sibrits, Tiit Tuumalu, Janar Ala, Rein Veidemann Juurikas Mart Juur Tõlkija Marek Laane Maakri 23a, 10145 Tallinn, 666 2202, faks 666 2201, ak@postimees.ee

LAST KASVATAB VANEM, MITTE SUGU

iljuti avaldasime Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsiga toetust kooseluseadusele. Meie toetus LGBT kogukonna (lesbid, geid, biseksuaalsed ja transsoolised inimesed) õigusi laiendavale seadusele tugines teaduspõhisele teabele, mille järgi on diskrimineerimine tervist kahjustav tegur. Seejuures pidasime tervist edendava organisatsioonina oluliseks, et kehtestatav seadusemuudatus avaldaks soodsat mõju kõigile sellega seotud osalistele, eriti lastele. Õieti on samasooliste perede lapsendamisõiguse üle arutleda veidi ennatlik, sest seadusemuudatus võimaldaks kooselu registreerinud paaril lapsendada vaid teineteise lapsi ja seda ka teise vanema puudumisel. Seega, tõenäoliselt ei hakkaks ka pärast kooseluseaduse jõustumist enamik gei- ja lesbipaare lapsendama. Ent kui teema on juba nõnda pukki pandud, siis võiks seda ka mõistlikult analüüsida, et kummutada levinud väärarusaamasid. Kuidas siis on? Kas samasoolised vanemad peaksid saama lapsendada? Paraku on paljud senised sõnavõtud lähtunud hirmust ja isiklikust arvamusest ning kuuluvad seega pigem lahmimise kui analüüsi valdkonda. Seejuures on vähemalt väliselt püütud tugineda teadusele. Hea näide pealiskaudsest teaduspõhisusest on riigikogu kooseluseaduse lehel leiduv ulatuslik sõnavõtt sihtasutuselt Pere ja Traditsiooni Kaitseks. Sihtasutus väidab, et kooseluseaduse koostamisel pole hinnatud selle mõju laste õigustele ja huvidele, ning pakub selle korvamiseks Mark Regneruse 2012. aasta uuringut, mis nende väitel on «kõige ulatuslikum ja representatiivsem temaatiline uuring». Uuringust ilmneb, et «loomulikust perekonnast» pärit lapsed on täiskasvanuks saades edukamad, tervemad, tasakaalukamad ja oma suhetes õnnelikumad kui «homokooseludes» kasvanud lapsed. Tõsi, kui võtta arvesse vaid uuringu tulemused, siis on tegu hirmuäratava statistikaga, ent mis jääb sihtasutuse avalduses märkimata, on see, et kirjeldatud uuringus ei osalenud peaaegu ühtegi samasooliste vanematega kasvanud last. Uuringu metoodikast võib välja lugeda, et Regnerus jaotas oma pered «normaalseteks» ning «geivanematega peredeks» vastavalt ühele küsimusele, mis lastele esitati. Küsimus oli: «Kas teie sünnist kuni 18. eluaastani (või päevani, mil kodust lahkusite) esines ühel teie vanematest mõni romantiline suhe enda soost isikuga?» Pole raske mõista, et küsimusele jaatavalt vastanud lapsed ei kasvanud üles samasooliste vanematega, vaid peredes, kus ühel vanemal oli olnud suhe samasoolise isikuga. Lähemal vaatlusel ilmneb, et vaid 253 inimest küsitletud 15 000st vastas küsimusele jaatavalt. Nendest vaid kaks protsenti olid elanud «geivanema» või ta part-

neriga üle kolme aasta. Selliseid inimesi, keda oli sünnist kuni täiskasvanuks saamiseni kasvatanud samasooline paar, oli uuringus vaid kaks. Seega tehti Regneruse uuringus järeldusi 253 inimese suuruse valimi põhjal, kellest tegelikult ainult 0,8 protsenti moodustasid lapsed, keda oli sünnist saadik kasvatanud samasooline paar. Seega ei saa uuringu kirjeldusi mitte kuidagi laiendada samasooliste vanematega üles kasvanud lastele. Ka Regnerus ise on tunnistanud, et tema uuring ei puuduta tegelikult geivanemaid ja nende lapsi. Teine uuring, mida on hiljuti Eesti meedias kasutatud homoseksuaalidevastastes sõnavõttudes, on Family Research Councili (FRC, pereuuringute nõukogu) välja antud «Comparing the Lifestyles of Homosexual Couples to Married Couples» («Samasooliste ja abielus paaride elustiili võrdlus»), mis väidetavalt annab adekvaatse ülevaate homo- ja heteroseksuaalsetest paaridest. Uuringus väidetakse muu hulgas, et keskmine homoseksuaalne paarisuhe kestab 1,5 aastat, et homoseksuaalsed paarid ei tunnista monogaamiat ning et homoseksuaalidel võib keskmiselt olla sadu või isegi tuhandeid seksuaalpartnereid elu jooksul. Kui võtta arvesse, et FRC on konservatiivne lobigrupp, kes tänaseni usub, et homoseksuaaliks ei sünnita, siis ei pane ilmselt imestama, et ka kõnealune uuring ei paista silma teaduspõhisusega. Üksipulgi ei jõua seda lahti harutada, ent mõningad näited võib siiski tuua.

Viimase 25 aasta vältel on analüüs analüüsi järel kinnitanud, et samasooliste vanematega kasvanud lapsed on täpselt sama hästi kohastunud kui eri soost vanemate kasvandikud. Esiteks, keskmiste «homoseksuaalsete paaride» partnerite arvu kui ka suhete kestuse hindamisel viitab autor Hollandi uuringule, mis vältas aastatel 1984–2000. Põnev on see, et uuringu metoodika järgi pääsesid valimisse vaid HIV-positiivsed geimehed, kel oli viimase kuue kuu jooksul olnud vähemalt kaks seksuaalpartnerit. Seega ei uuritud ei homoseksuaalseid paare ega ka lihtsalt geimehi, vaid aktiivse seksuaaleluga HIV-positiivseid geimehi ning laiendati tulemus kõikidele homoseksuaalsetele paaridele. Teiseks, homoseksuaalide keskmise partnerite arvu selgitamisel viitab autor uuringule, mis tehti «2583 vanema homoseksuaali» seas. Tegelikult uuriti vaid kümmet protsenti sellest valimist, kelleks olid mehed alates 49. eluaastast, kellest vaid 13 protsenti elas samast soost partneriga. Seega ei saanud valim kuidagi esindada keskmist paarisuhtes olevat homoseksuaali ega ka homoseksuaalide üldpopulatsiooni. Kolmandaks, tõenäoliselt 2004. aastal välja antud uuringus on korduvalt vii-

datud ajast ja arust allikatele (1974–1982), mille autorid on ise väitnud, et nende uuritud populatsioonide põhjal ei saa teha üldistusi homoseksuaalide kohta. Seejuures on autor eiranud värskemaid uuringuid homoseksuaalsete paaride kohta. Kuidas on aga lood reaalsuses? Cambridge’i ülikooli sotsiaal- ja arengupsühholoogia osakonna juhataja Michael E. Lamb võttis tunamullu läbi viimase 50 aasta uurimused lastekasvatusest ning tõi esile kolm tegurit, mis on laste heaks arenguks ja kohastumuseks kõige olulisemad. Nendeks on lapse suhe oma vanema või vanemafiguuriga, lapse vanemate omavahelised suhted ning sotsiaalsete, majanduslike ja füüsiliste ressursside olemasolu lapsekasvatuseks. Nimekirja ei kuulu kindla ema- või isafiguuri olemasolu ning Lamb toob veel eraldi esile, et inimese sugu ei määra tema võimet olla hea lapsevanem. Samuti märgib ta, et viimase 40 aasta analüüside põhjal pole mingit tõestust sellele, et lapsed vajaksid normaalseks arenguks mõlemast soost vanemaid. Enam kui 80 temaatilise uuringu analüüsimisel jõudsid Timothy Biblarz ja Judith Stacey järeldusele, et ainukene soospetsiifiline eelis laste kasvatamisel on imetamine. Levinud väärarusaam, et laps vajab ilmtingimata kindlat ema- ja isafiguuri, tugineb ilmselt traditsioonilisele heteroseksuaalsele peremudelile, kus lõviosa hoolekandest langeb ema kaela, samas kui isal on distsiplineerija ning mõnes mõttes ka mängukaaslase roll. Kui inimesel on kogemusi vaid säärase peremudeliga, siis pole raske mõista, miks «sisetunne» kaldub ütlema, et «kahe ema» või «kahe isaga» peremudelid ei toimi. Seevastu pole tänapäeva heteroseksuaalsete vanematega peredes levinud kaugeltki ainult traditsioonilised kasvatusmudelid ning pole alust arvata, et need uued traditsioonilisest mudelist kehvemad oleks. Sama võib öelda ühe vanemaga perede kohta, samuti kahe mees- ja kahe naisvanemaga perede kohta.

iimase 25 aasta vältel on analüüs analüüsi järel kinnitanud, et samasooliste vanematega kasvanud lapsed on täpselt sama hästi kohastunud kui eri soost vanemate kasvandikud. Ma nimelt rõhutan, et viimase 25 aasta vältel, sest levinud on argument, nagu oleks seksuaalvähemuste lapsendamine uus ja proovimata. Tegelikkuses on tänaseks gei- või lesbivanemate hoole all üle kahe miljoni USA lapse, vähemalt 115 000 nendest kasvab üles kahe samast soost vanemaga. Enamik lapsendamistest on aset leidnud 21. sajandi jooksul ning need lapsed on jõudnud tänaseks teismeikka, olles seejuures sama terved ja sama tüütud nagu ülejäänud teismelised. On küll püütud väita, et gei- ja lesbipaarid on kuidagi teistsugused, mis teeb nad sobimatuks lastekasvatuseks, ent lähtumine suhtestruktuuridest on juba iseenesest ekslik. Lapsekasvatuses loeb suhte harmoonia ning stabiilsus, mitte formaat. Pealegi sisaldab enamik võrdlusi homo- ja heteroseksuaalsete paaride vahel põhimõttelist viga, kuivõrd alati on võrreldud koos elavaid homoseksuaale abielus heteroseksuaalidega. Teadupärast on abielul oluline mõju suhtedünaamikale, kuid isegi selliste võrreldamatute suuruste võrdlemisel on korduvalt leitud, et koos elavad homopaarid ei erine oluliselt heteroseksuaalsetest abielupaaridest. Seejuures on homoseksuaalsed partnerid oma kaaslase suhtes sama armastavad ning nende suhtekvaliteet ja rahulolu suhtega ei erine heteroseksuaalsete paaride omast. Levinud väited, nagu oleksid homoseksuaalsed suhted pelgalt naudingute ja armuvajaduste rahuldamise vahend, on alusetud ja isegi laimavad ning kuuluvad isiklike arvamuste valda. Ning kui tõesti tuntakse muret lapsendamise pärast, siis tasuks meelde tuletada, et ebastabiilsetesse perekondadesse lapsi niikuinii lapsendada ei anta. Lähtudes analüüsist, on mul raske leida põhjuseid, miks samasoolised pered ei peaks saama lapsendada.

6 || MUUSEUM || AK || POSTIMEES, 31. MAI 2014

Euroopa aasta muuseumiks nimetatud Istanbuli paigamuuseum on ka meile oluline paik.

SÜÜTUSE MUUSEUM VALGUSTAB TEED INIMLIKKUSELE r tiit kändler teaduskirjanik

Mu viimased sõnad selles raamatus on need, Orhan bei, palun ärge unustage neid,» ütleb Orhan Pamuki romaani «Süütuse muuseum» («Masumiyet Müzesi») peategelane, kangelane ja antikangelane Kemal. «Las igaüks saab teada, et ma olen elanud väga õnnelikku elu.» Lõpulause, mis eelnenud 530 leheküljel lahtirullunud traagika krooniks on täpselt paras – Kemali elu, mille põhjal Pamuk oma romaani alates 2001. aastast visandas ja kirja pani, on ühtpidi mõistetamatult kirglik, teistpidi ei juhtu selles peaaegu mitte midagi. Peale ühe naise, Füsuni, jahtimise, kellesse Kemal 27. aprillil 1975 armus, kelle oma seisusest naisega abielludes hülgas ning kelle armastust ta järgnevad aastad tagasi võita püüdis. Püüdis ka pärast naise traagilist surma oma elu lõpuni, kui ta 2007. aasta aprillis, Füsuni 50. sünniaastapäeval Milanos allakäinud, korratut ja meeleheitel kohalikku Bagatti Valsecchi muuseumi oli külastanud ning seejärel hotellitoas infarkti sai ja suri.

aamat «Süütuse muuseum» ilmus türgi keeles 2008. aastal, kui Pamuk oli kahe aasta eest saanud Nobeli preemia. See pole harukordne mitte seetõttu, et on nobelisti kirjutatud. See on kohati harukordselt igav ja kohati tüütu raamat inimlikkusest ning sellest, mis saab, kui selle hülgad. Raamat on nii võimas, et paralleelselt sellega valmis Pamukil Kemali ideid järgides Istanbulis muuseum. Süütuse muuseum, mis säilitab kõike seda, mis Kemali – ja ka Orhani – tema eluajal, alates 1950. aastatest kuni Kemali surmani ümbritses. Asjad, asjad, asjad – kuid raamatu raamistuses hoopis jõulisemalt mällu sööbivad ja oma külastajaid kujundavad.

Äsja pälvis Pamuk oma muuseumi eest Euroopa aasta muuseumi tiitli. See tiitel justkui võimendab seda, mida Pamuk, ostes maja, milles Kemal elas, seda nii Kemali kui ta enda poolt lisatud asjadega täites ütelda tahtis. Muuseum on oluline nagu inimese elu. Ja kõige olulisem on paigamuuseum, muuseum, mis asub seal, kus asjad elasid oma elu, mil neid nende omanik puudutas. Sureb inimene, kaotavad tähenduse asjad: raamatud ja vaasid, pildid seintel ja lühtrid lagedes. Sureb paigamuuseum, viiakse selle varad suuremasse; väitega, et seal säilib paremini ja saab neid paremini eksponeerida, on nii need asjad kui ka nendega seotud inimesed tapetud. Tõsiasi, millega Eesti otsustavad kultuuriametnikud ei suuda kahjuks veel leppida.

Siin ei kohta me mitte ainult vanu asju raadioaparaatidest üksikute kingakesteni, vaid kohtume ka oma kaotatud ajatajuga. Galata tornist Istanbuli nõndanimetatud Euroopa poolel, mäeküljel Süleymaniye mošeest üle Kuldsarve lahe, see ei paista. Näeb vaid laia Istiklali tänavat, millel kihas kunagi 19. sajandil diplomaatia, nüüd aga jorutab vaid üksik vana tramm edasi-tagasi firmapoodide vahel sagiva rahva seas kui kulunud praam Bosporuse lahel. Tornist näeb isegi Galata Mevlana dervišite kalmistut, kus püstistel valgetel hauakividel tipnevad pöörlevate dervišite kivisse raiutud poolkoonusmütsid, elu ja surma sümbolid. Kuid kõrvaltänavat, mis asub Beyoğlu Bosporuse kaldale laskuval mäeküljel, me Galata tornist ei näe. Me ei näe seda muuseumi ka 2010. aasta Lonely Planeti reisijuhis. Sest Süütuse muuseum avati edasilükkamiste järel 2012. aasta aprillis. Vaid sildike, mis on end peitnud Istiklali ja Yeni Çarşi tänava nurgal potis kasvava elupuu taha, otse türgi sauna vastas, viitab Süütuse muuseumi poole, milleni jõudmiseks tuleb ettevaatlikult mööda tänavat alla laskuda ning varsti vasakule, kitsa Çukurcuma tänava vaikusesse imbuda. Seal, ühe umbtänava nurgal see punane neljakorruseline kivimaja sei-

sab, vastas konutamas veel siiani maha põletamata Istanbuli tüüpiline kolmekorruseline puumaja kassiga katusel. Elusa kassiga, nagu võis olla siis, mil Kemal veel elas ja siin majas oma armastusest Füsunist unistas. «Olla õnnetu tähendab vihata iseennast ja oma linna,» tõdeb Pamuk korduvalt oma raamatus «Istanbul», mis ilmus inglise keeles 2005. aastal. Sestap otsib autor Istanbulist seda, mis võib inimest õnnelikuks teha. Tegelikult otsib ta seda kõigis oma raamatutes ja tulemus, milleni ta jõuab, ei pruugi meie meelest olla üldse õnnelik. Pamuk kirjutab «Istanbulis» meestest, kes suutsid tabada Istanbuli hinge. Pamuk on romantiline, ehkki ta ise küllap seda sõna ei salliks. Sest ta rõhutab korduvalt, et otsib oma mälestustes tasakaalu. Nõnda on lood ka «Süütuse muuseumiga». Pamuk tegeleb oma Istanbuliga seotud raamatutes hoopis kirjeldamatu, sõnulseletamatu igatsusega, ängiga segunenud melanhooliaga, millel on paljukäinud ja -näinud mehe Pamuki veendumuse kohaselt kuju, nägu ja nimi ainult Istanbulis. See on hüzün. Istanbul ei kanna seda kui haigust, mis oleks ravitav, või kui saatusest määratud koormat, mida tuleb taluda, vaid see on valik. Hüzün on pigem kollektiivne kui individuaalne valik. Poeedile on see kui suitsuklaas enda ja reaalsuse vahel. Pamuk leiab, et siin on mi-

Süütuse muuseum

• Asutaja Orhan Pamuk • Aadress Çukurcuma Caddesi, Dalgıç Çıkmazı 2, Beyoğlu, Istanbul • Avatud kella 10–18, neljapäeviti 10–21, esmaspäeval suletud • Pilet 25 liiri (ligemale 9 eurot), koos samanimelise raamatuga, mille lõpulehekülgedele on trükitud pilet, tasuta

dagi ühist inglase Robert Burtoniga, kes 17. sajandil ilmunud «Melanhoolia anatoomias» leidis, et kõik teised naudingud peale melanhoolia on tühjad. Kuid veel kord – Istanbuli hüzün on kollektiivne. Seda on raske lühidalt seletada, Pamuk viib oma raamatutega sellele tundele lähemale. Orhan Pamuk on pärit keskklassist, isegi selle rikkamast poolest, ja nõnda nägi ta ka oma pere näitel allakäiku rikkusest keskmise manu. Kuid Pamuk on ka 2006. aasta nobelist, kes Türgi-taolisele ääreriigile kohaselt on oma vaadete eest kodumaal ka kiusatud saadud, näiteks siis, kui ta mingitele lääne väljaannetele teatas, et Türgis ei või kaalutledagi, mis juhtus armeenlastega möödunud sajandi algupoolel. Pamuki meenutuste kaudu «Istanbulis» saame ka sisse piiluda ühe Türgi keskklassi perekonna elusse. Kus naised ei tee peaaegu et midagi peale meeste ootamise või voodis lebamise. Ja kus mehed ei tee peaaegu et midagi peale oma olematute edusammude kiitmise ja kodust äraolemise ettekäänete leidmise. Vahtida päevi läbi akende, see on omamoodi idamaine viis elada Istanbuli elu.

amuk kirjeldab «Süütuse muuseumis» kõrgklassist mehe elu, kel oli saatus lootusetult armuda poemüüjatari. Lahutanud sobilikku klassi kuuluvast, talle pealesurutud naisest, otsib Kemal oma Füsuni, kes ta eest peidetakse, kuid viimaks leiab teda elamas kodus Kemali kaugetest sugulastest vaeste vanemate ja «Euroopa filmi» vändata tahtva kihlatuga. Nädal nädala kõrval lõunatab Kemal selles majas, püüdes kaotatud naist tagasi saada, süües ja vahtides telekast Türgi seriaale. Ta muutub mälestuste ja asjade kleptomaaniks. Igast külastusest pistab ta midagi Füsuni majast tasku – olgu see või sigaretikoni, mida naine suitsetas – ja tassib need asjad kokku kaugemal rikaste linnaosas Taksimi väljaku taga Feriköys asuva maja tuppa, milles nad kahekesi 1975. aastal vaid kaks nädalat teineteist armastasid.

Kemal pärandas oma kollektsiooni, kuhu eelkõige sattusid Füsunile kuulunud esemed, Pamukile, kes seda kogu teadlikult täiendas ning lisas sinna ka romaani kirjutamise eel ja ajal tehtud märkmed, plaanid ja skeemid. Kemal külastas pärast Füsuni traagilist surma või enesetappu 1984. aastal ennastunustavalt muuseume paljudes maades, eelkõige paigamuuseume, mis on pühendatud kindlatele inimestele ja paikadele – kokku käis ta 5723 muuseumis. Oma elust ja muuseumidest pajatas mees Pamukile oma ärklitoas lihtsal reformpõhjaga voodil lebades, Füsuni lastejalgratas silme ees. «Muuseumi valvurid ei ole selleks, et asju valvata, vaid selleks, et lasta külastajatel tunda, et nad viibivad pühitsetud kohas nagu mošee,» kinnitas Kemal. «Minu muuseumis ei tohi kunagi viibida üle 50 inimese ja kus külastaja ka ei seisaks, peab ta silm haarama kogu väljapanekut ning see saagu kohaks armastajatele, kus suudelda, kui mujal Istanbulis selleks kohta ei leia,» selgitab Pamuk raamatu lõpus oma ideed. Ja tõepoolest – üsnagi kitsast, aga kõrget maja läbib keskne trepikoda, mis laseb paista eri korruste ekspositsioonil. Tõepoolest, nagu Pamuk soovis, kaob siin ajataju. Nii et siin ei kohta me mitte ainult vanu asju raadioaparaatidest üksikute kingakesteni, vaid kohtume ka oma kaotatud ajatajuga.

n üllatav ja kuidagi kergendav näha, et minugi lapsepõlves ja noorusajal kasutati Eestis üsna palju samalaadseid esemeid, kui on Süütuse muuseumi vitriinides. Pole ka ime – Türgi oli otsustanud saada Euroopaks, nii nagu meie ENSVs otsustasime mitte maha jääda Euroopast, kui hästi või halvasti see meil ka õnnestus. Asjad ei ole siin omaenese kodust välja tõstetud, vaid elavad koos sellega edasi. Fotod, soodapurgid, tikutoosid, pesupulgad, kuulsuste portreed. «Asjad tähendagu hingele midagi,» ütleb Pamuk, «külastajad kindlasti mõistavad meid.» Jah, tõepoolest mõistame – meenutab ju Pamuki Süütuse muuseum Eestist näiteks Iisaku muuseumi kodusust või Vadi muuseumi ja Lohusuu kooli muuseumi südamlikkust või siis hoopis Aravete muuseumi ühe mehe poolt kokku kantud ja nüüdseks justkui iseenesest laiemaks paisunud vana- ja uusvara. Pamuki muuseum on mu meelest ka meile oluline paik. See annab võimaluse veidigi mõista, mis on toimunud sel Euroopa piirialal ja ka meil, kes meiegi piirialal elasime. Mis mõjud, meeled, keeled ja tuuled on puhunud ja puhumas. See annab loodetavasti jõudu ka Eesti paigamuuseumide südile rahvale survest hoolimata kesta ja uurida oma asju, rebimata neid lahti ei kodust, ei hingest.

fotod: innocence foundation / refik anadol

POSTIMEES, 31. MAI 2014 || AK || MUUSEUM || 7

8 || KIRJANDUS || AK AK |||| POSTIMEES, POST PO STIIM MEE E S, 31. MAI 2014

eine asi on aga meedia tähelepanu. Rodgeri puhul mitte just nii palju nagu näiteks Norra massimõrvari Breiviki puhul. Viimase posterlikud fotod olid kuude kaupa maailma suurimate portaalide ja lehtede esikülgedel; ta nautis nähtavalt välklambisähvatusi. Kui palju mõrvu jääks sooritamata, kui endast lugupidavad meediaväljaanded tapjad anonüümseks jätaks ja nende fotosid ei avaldaks. Ma ei mõtle siin tsensuuri ega uudiste avaldamata jätmist, vaid vana head kriminaalkroonika stiili à la E. R. (22). Jah, sotsiaalmeedias võib vohada mis iganes ja seda on võimatu kontrollida, aga võiks ju olla mingi vahe professionaalsel ja amatöörmeedial... 356 aastat eKr põletas üks mees maha imeilusa Artemise templi Efesoses. Ta tegi seda täie teadmisega, et on ise keskpärane ja et see on tema ainus võimalus saavutada surematus. Karistuseks üritati tema nimi kõikidest kroonikatest kustutada, mis küll päriselt ei õnnestunud. Äkki võiks ka meie ajastu vähemalt proovida jätta hävitajad lavale tõstmata?

5/05 KULTUURIKOMMENTAAR KADRI KÕUSAAR: HÄVITAJAD LAVALT ÄRA

amal ajal, kui Euroopas on üritatud aru saada, miks nõnda palju inimesi eelistas Euroopa Parlamendi valimistel paremäärmuslasi ehk miks oli immigrantide, geide, globalismi jne vastu lõugamine üllatavalt ja hirmutavalt edukas, hämmastas Ameerikat uudis järjekordsest massitulistamisest. 22-aastane California noormees Elliott Rodger otsustas maailmale kätte maksta selle eest, et tal polnud kunagi õnnestunud ühegi tüdruku tähelepanu võita ja et ta oli ikka veel süütu. «Kättemaksupäeval», nagu Rodger seda ise nimetas, tappis ta kõigepealt oma kolm korterikaaslast ja hakkas siis tänaval tulistama juhuslikke möödujaid – tulemuseks kuus laipa ja ka ta enda surm tulevahetuses politseiga. Internetis hakkasid levima Rodgeri videod ja postitused, kus ta oma teguviisi põhjendada üritas. Kõige aluseks oli pettumus, et tundlik ja tore tema vastassoo tähelepanust kõrvale jäi. Rodger pakitses vihast naiste vastu, kes julgevad käia ringi miniseelikutes ja bikiinides ning end mitte kätte anda, aga ka kadedusest nägusamate ja pikemate meeste vastu. Isegi oma psühhiaatriga lõunatades häiris teda, et psühhiaatrit rohkem vaadati. Rodgeri nartsissistlik ja ennastõigustav mentaliteet on nooremale põlvkonnale väga tüüpiline nii siin- kui ka sealpool ookeani. Miskipärast arvatakse, et teatud asjad – nagu seksuaalne või karjääriline või rahaline edu – on inimõigused. Need peaksid olema kättesaavad kõigile, hoolimata tahtja enda omadustest. Seejuures on ihaldatav objekt alati maksimum, mitte n-ö turu keskmine: Rodger ei igatsenud seksida mitte ujeda ja vinnilise naabritüdruku, vaid supermodellidega. Rodgeri (keskmisest jõukamate) vanemate ostetud paari aasta vanune BMW oleks pidanud olema uhiuus Cadillac jne. Selge see, et noormees oli vaimselt ebastabiilne, kuid kahjuks ei õnnestunud politseil teda pidurdada. Rodgeri vanemad olid oma poja kahtlustäratavast käitumisest juba varem teada andnud, ent kuna tal kuritööregistrit polnud, ei saanud teda vahi alla võtta. Kuidas selliseid juhtumeid vältida? See, et Ameerikas on igal täisealisel inimesel võimalik supermarketist relvi osta, ON häiriv ja tõestatult kuritegevust soodustav. Rodger oli oma relvad soetanud täiesti legaalselt. Niikaua kui magamiskottide, termoste ja sokkide riiuli kõrval asub poes ka relvalett, tuleb neid frustreerunud tulistajaid veel ja veel.

Pole kahtlustki – «Raisakullid» on Jaak Jõerüüdi suurromaan.

JAAK JÕERÜÜDI AEGLUUP JA KAJALOOD Raamat Jaak Jõerüüt

«Raisakullid. III ja IV osa» Eesti Keele Sihtasutus 2014 311 lk

rein veidemann

TLÜ professor / Postimees

simene kord, kui uus ärkamisaeg eesti kirjanduses «tegelaseks» sai, oli 1991. aasta Loomingu veebruarinumbris ilmunud Tiia Toometi autobiograafiline novell «Isamaa suvi» (taastrükk samanimelises jutukogus 1997). Novelli ilmumisajal ei teatud veel, et oma riigi kättevõitmiseni jääb vaid pool aastat. Valmis oldi pikemaks teeks. Laulva revolutsiooni algust tähistav, 1988. aasta 17. juuni lauluväljaku meeleavaldus ning sellele järgnev «hullumeelselt kuum suvi» avaneb kirjaniku isa hääbumise ja surma taustal. Surma absoluutne üksindus ja äkki plahvatanud kõiki ühendav meie-tunne võimenduvad vastastikku. Sellest vastandumisest tõuseb lootus ning vallandub meeletu elujanu. «Ma muudkui hingasin ja hingasin ega saanudki enam pidama,» tunnistab autor novelli lõpus. Samasugust, peaaegu et hümnilikku paatost kannab endas ka Jaak Jõerüüdi romaani «Raisakullid» (I osa 1982, II osa 1985, 2. trükk 2013) järje autoritekst ning «ajaloolisest ööst, mis oli argipäevast lahutatud betooni ja graniidiga» (s.o öö, mil Eesti Vabariigi ülemnõukogu, sh Jaak Jõerüüt selle liikmena, taastas Eesti Vabariigi iseseisvuse) ilmunud kõhn naeratav poiss – muuseas, poiss, kes ütleb ise oma nime, Jaan, kuid jääb autoritekstis nimetu ja ennustamatu tuleviku sümboliks –, kellest saab aga «vabaks võidetud eluruumi» tegelik valitseja. See ilmumine romaani lõpus on poisile neljas kord. Esimest korda näeme teda hotelli külastajatelt, väliseestlastelt Lindalt ja Jaanilt küsimas administratsiooni nimel, kuidas maitseb hommikusöök, lootuses, et see maitseb. Siis tundub see väliseestlastele nagu mingi silmamoondus. Poisi teine ilmumine leiab

aset romaani III osa lõpus, 24. veebruaril 1989, päikesetõusul sinimustvalge heiskamisel Pika Hermanni torni. Kuid nüüd pole tegemist enam «varaküpset konferansjeed» meenutava tegelasega, vaid poisiga, kelle «näol särav, lausa kiirgav päikeseline naeratus, mis siitsamast, okupeeritud maa väikelinna tänavalt valgustas kogu maailma». Kolmandal korral seisab noor Jaan Balti ketis, taas peaaegu märkamatuna, aga ometi nagu tulevikuembrüo, kelle ilmutuslikkust märgatakse alles siis, kui ollakse selle vastuvõtuks valmis. Jõerüüdi romaani lisandunud osad «Haiguste ravi» ja «Eluruum» hõlmavad Eesti lähiajalugu 1. oktoobrist 1988 20. augustini 1991. Autoritekst ilmneb kõigepealt peatükkide ajaloofilosoofilistes sissejuhatustes ja lõpetustes, sellessamas kujundis, millega kunagi pealistas oma teise romaani Viivi Luik – «ajaloo ilu». Lugegem näiteks III osa 14. peatüki algust: «Salalik relv ründas inimesi nagu elusolevus, kel ees Veneetsia karnevalimask – üks näopool valge, teine must. Mõned inimesed ei paistnud enam toituvat muust kui ideedest, nendel ei olnud tarvis ei liha ega kartuleid, ei kala ega leiba. Nad paistsid ka joobuvat oma ideedest, nendel ei olnud vaja enam veini ega viina. [---] Kogu rahvas paistis sellega eksperimenteerivat, aga eriti hästi tuli see välja uutel liidritel, kelle juhtimisel järgnes samm sammule, koosolek koosolekule, üleskutse üleskutsele, nagu piisaks elamiseks sellest ja ainult sellest. Mõned inimesed ei paistnud enam elavatki mujal kui koosolekutel ja televisioonivõi raadiostuudiotes.»

Jaak Jõerüüdi oskus tegelaste naha vahele pugeda, nendesse sisse elada äratab imetlust. Kirjaniku seesuguste suurte pintslitõmmete kõrval, millega ta aja ja inimeste kulgemisi lugeja silme ette manab, võib ta aga sekkuda ka mõne iroonilise, kuid siiski mõista püüdva repliigiga (kas või sealsamas, lipu heiskamise vastu protestijaid iseloomustades: «Nii kõnelesid kodused Zarathustrad. Ja neil oli omamoodi õigus.»). Ent peamine pole olnud autorile siiski kirjutada veerand sajandit tagasi toimunust uut «Ni-

med marmortahvlil», vaid inimestest ajapöörises, nende mõtteilmas ja hoiakutes toimuvast, eestlastest valikusituatsioonides, mis ju, olgem ausad, olid paljuski eksistentsiaalsed, «olla või mitte» tüüpi valikud. See, et Jõerüüt keskendub inimestes toimuvale, teeb ta romaanist korraga nii aegluubi kui ka kajaloodi. Sündmustik algab 1. oktoobri õhtul, Rahvarinde asutamiskongressi puhuks korraldatud inimketiga «Eestimaa on meie kätes» ümber Toompea. Filmikaadrid ketist on saanud peaaegu kanooniliseks näitematerjaliks. Kuid mitte kett ise, vaid ketis olijad või selle jälgijad tõusevad fookusesse. Ja nii ka edaspidi. Iga ajalooks saanud hetk peatatakse ühes või teises tegelases, imbutakse tema füüsisesse ja mentaalsusse. See, mis ajaloos voogab massidena ja tormab ühest olekust teise, peatub inimeses küsimustena «mis toimub», «mis saab minu senisest elust», «kelle või mille poolt või vastu mina olen». Nõnda kujunebki lugejas mulje, et kõik romaanis toimuv jõuab temani aegluubis. Kirjanik, kes ühtlasi on olnud üks selle suure ajaloohetke osalistest, valgustab sedasama SUURT HETKE seestpoolt, mis oli kaugel voolujoonelisusest. Tõesti, Jõerüüdi romaan avaneb nagu mingi fraktaaljoon, mille pikkust pole võimalik mõõta. Joon, mis ühendab NEMAD ja MEIE. Autor uuribki seda, kuidas suured mustrid peegelduvad «ajaloo-osakeste» tasandil. Kajalood, millel autor laseb vajuda tegelase siseilma sügavustesse, et mõõta seal toimuvate liikumiste helijälge, määrab ära teose kuuluvuse sotsiaalpsühholoogilise romaani valda. Saatesõnas ütleb Jõerüüt, et osalt jätkab ta romaani varasematest osadest pärit arhetüüpsete tegelastega, kellest kesksemad on nõukogude eluga täielikult kohanenud, end «tulevikuinimeseks» pidav Max Savi ja läbinisti vaimuinimene Paul Annist. Nüüd ongi võimalik näha, kuidas Savi «tulevik», mis talle haisupahvakana terendab,

POSTIMEES, 31. MAI 2014 || AK || KIRJANDUS || 9

lendab lõpuks õhku koos ta endaga, ja kuidas juba loobumiste teele asunud Annistist saab vabaduse müüriladuja. Aga nende kõrval tõuseb Eesti südametunnistuse monumentaalseks esindajaks ratastooli aheldatud, pealtnäha pehme, härrasmeheliku käitumisviisi, sõbraliku naeratuse, kuid paindumatu vaimuga Karl Tallo, kelle dokumentaalset sarnasust Enn Soosaarega on autor lausa rõhutanud. Talle sekundeerib ajakirjanik Vanda Kütt, kes Karliga suheldes püüab dešifreerida «ajaloo tiibade kohinat» ning tajub, kuidas ta ise ongi nüüd selle ajaloo sees. Värvikad ja kogu üleminekuaja virvarri juurde kuuluvad tegelased on väliseestlased Jaan ja Linda, kihutuskõneleja Vilomar Kask ning oma «teistsugususes» ärkavad noored Eva-Maria ja Anton. Kuigi nendeski võime leida arhetüüpseid jooni, ei mõju ükski kujutatavatest skeemina, vaid on lihast ja luust inimesed meie kõrvalt. Jõerüüdi oskus tegelaste naha vahele pugeda, nendesse sisse elada äratab imetlust. Niisama imetletav on ka tema kohati maagilisi vormeleid meenutavad järelepiteetide ning ümberütlemiste read. Jõerüüdi kumulatsioonid, parallelismid ja poeetilised paisutused (ärgem unustagem, et tegemist on ka luuletajaga!), mis teenivad kirjeldatava olukorra võimendust või kujutatava objekti avamist kõigis

nüanssides, pidurdavad mõistagi jutustamise hoogu. Aga kui eesmärgiks ongi aegluup ja kajalood, siis ärgu oodatagu action’it. Võib veel paljudel lehekülgedel analüüsida Jõerüüdi kujundikasutust, sümbolitähendusega ütlemisi ja vihjeid, seda, kuidas Eestis toimuv avaneb teiste tekstide (Czeslaw Miłoszi, Enn Soosaare ja Lion Feuchtwangeri kirjutatu) taustal, ent peamine on niigi selge: meie ees on Eesti lähiajaloo SUURE HETKE kirjanduslik jälg. Olen juba kord («101 eesti kirjandusteost») esile tõstnud Jaak Jõerüüdi «Raisakulle» kui nõukogude režiimi lõpukümnendite jahetäpset fikseeringut. Kolmkümmend aastat hiljem ilmunud romaani III ja IV osas üllatab aga autor lugejat intellektuaalsuse, äärmiselt liikuva vaatepunkti, jõulise poeetilisuse ja komponisti osavusega – kõik ühes sulamis. Pole kahtlust – «Raisakullid» on Jõerüüdi suurromaan. P. S. Ei saa rõhutamata jätta kujunduse (Mari Kaljuste) samavaimulisust romaaniga: rebitud tükiga pilt rahvast lauluväljakul. See tükk, rebend on võetav puurina, mida inimene võib tunda oma rinnal; puurina, kust mustad linnud on välja lennanud, nii et ta on nüüd vaba ja tal on kerge. Aga selles kerguses võib ilmneda, et ta tahab tagasi oma hingeheitlusi ja tuuletallamisi, viha, muret ja patte. Ta tahab tagasi oma raisakulle (vt romaani motot Saul Bellow’ «Herzogist»).

10 || KIRJANDUS || AK || POSTIMEES, 31. MAI 2014

TÕELISES SÕJAS POLE VASTASEID Raamat J. G. Ballard

«Päikese impeerium» Tõlkija Olavi Teppan Sarjast «Ajavaim» Koolibri 2014 322 lk

nele sillaots tõlkija

riti ajalehe The Guardian hinnangul on see parim II maailmasõjast kirjutatud romaan. Teos põhineb autori kogemustel teises Hiina-Jaapani sõjas ajavahemikul 1941–1945, kui ta oli 11–14-aastane. 1987. aastal kirjutas Tom Stoppard romaani põhjal filmistsenaariumi, mille režissöör Steven Spielberg teha võttis. Film kandideeris ka kuuele Oscarile. Tõeliselt filmilikuna mõjuv «Päikese impeerium» on ühest küljest naturalistlikkuseni sünge psühholoogiline draama, kus inimlikkus pannakse proovile raskuste üle vindi keeramiseni, ent teisalt on see ood elujanule ja leidlikkusele, mille abil kitsikusega kohaneda ja toime tulla. Satume raamatut avades eksootilisse Shanghaisse, kuhu 19. sajandil elama asunud britid on saja aasta vältel loonud euroopaliku vabakaubanduse oaasi, säilitades päritolule omased kombed, viites aega maskiballidel ja basseini ääres ning tundes vaid mõõdukat muret erutatud hiinlaste ja mornide jaapanlaste omavahelise konflikti pärast. Vanemate turvalisest embusest loendab 11-aastane Jamie Shanghai kohalt üle vuhisevaid Jaapani lennukeid ning jälgib Shanghai äärelinna vaeste sagi-

nat. Järgnevad sündmused panevad lapse vapruse aga viimseni proovile. Tõeline sõda tähendab kompartei sõdurite teibasse aetud veriseid päid jõekaldal, tapetud talumeeste matmata luid, mis kevaditi riisipõldudele kerkisid, tarandikes koolerasse surevaid hiina põgenikke… Poiss mõistab, et tõelises sõjas pole vastaseid. Pearl Harbori ründamise järel tekkinud segaduses kaotab laps oma vanemad silmist ning järgmiste nädalate seiklused ja üleelamised viivad ta Hungjao koonduslaagrisse, kus ta on sunnitud veetma järgmised kolm aastat. Üks maguskartul ning kärsakatest ja rotipabulaist kihav keedunisu, mille päevanorm kahaneb kiiremini, kui sureb laagrielanikke, sunnib noormeest lisapalade eest teeneid osutama, aga ka surnute tagant varastama. Väärikuse ammugi kaotanud läänlased vaaguvad düsenteeriaja malaariahoogude käes hinge, ilmutades tahtmist täiskustud õlgmatilt tõusta vaid toidukorra ajaks. Alanduste, hüljatuse ja haiguste kiuste säilitab Jim sellist tüüpi vapruse, mis käib kaasas vääramatu elutahte ja plaaniga näha oma vanemaid ning hakata sama vapraks lenduriks kui jaapanlased. Poiss hakkab ajapikku väga hästi eristama rahvustele omaseid jooni. Inimene, kellelt on rebitud seisuse kaitsev fassaad, reageerib kriisiolukorrale siiski sättumuslikult. Kas britid hoolivad lastest? Kas hollandlane vingub hädas? Kas ameeriklane minetab kunagi oma lõõpiva optimismi? Kas ja kellele ulatab inimene abikäe, kui on lõppenud viimane näljapajukki? Ikka ja jälle tekib lugedes tunne, et süütu lapsepilk vahendab meile kaadreid valitsevast

Sõja jalus: 11-aastane Jamie (Christian Bale) filmis «Päikese impeerium». foto: kaader filmist

Briti ajalehe The Guardian hinnangul on see parim II maailmasõjast kirjutatud romaan.

düstoopiast nagu erapooletu filmikaamera, registreerides küll viletsuse, ent laskumata enesehaletsusse. Osavõtmatu detailitäpsusega vaatleb laps tema ümber kõikjal roiskuvat inimliha ning inimloomuse transformeerumist nälja pinge all. Kui Hungjao pommitamise järel 1945. aastal vangid linnalähedasele jalgpallistaadionile kamandatakse, lummab last korraga taevast kattev valgus, mis on eredam kui päike. Tõusva päikese maad valgustab Nagasakile heidetud tuumapomm justkui jumala fotoaparaadi välk. Jumala pilgu ees on kõik alasti, pagenud jaapanlastest maha jäänud poiss on taas üksik, näljast hinge vaakuv ja haige laps, kellel pole kellelegi alistuda ega kuhugi edasi liikuda. Tema ainsaks koduks on saanud räpane Hungjao koonduslaager, kuhu tagasi pöördudes vaatab ta tõtt võimalusega saada luu-

deks stardiraja pinnases, millelt enam vapraid kamikaze’sid ei stardi. Viirastusena langevad Jamie ümber Ameerika abisaadetised langevarjude luksusliku siidi kuhjadesse ning taas loidab lootus elule. Rasvane konserv, piimapulber ja šokolaad turgutavad poissi ehk vähemgi kui uued läikivad ajakirjanumbrid, milles mõnedki uued ja keerulised sõnad, millega oma tulevikku kindlustada. Sõja ajal on ta küsitavat abi saanud oportunistist ameeriklaselt Basielt, kes on Jamie elu ja surma üle otsustanud keeruliste sõnade järgi, mida poiss on suutnud kuuldavale tuua. Basiele uute ja keeruliste sõnade leidmise abil loodab laps kindlustada tulevikku kolmandas maailmasõjas, mis tema arvates kindlasti algab. Tulevikku koonduslaagri turvalises barakkide hierarhias, kus uusi liitlasi värvata.

Jäänud olid vaid elutahe ja eesmärk, mille nimel järgmistegi katsumuste kiuste vastu pidada. «Päikese impeeriumi» lugedes saame heita pilgu eksootilisse ja kaugesse maailma, kus sõnal on suur jõud, ning sama kehtib selle suurepärase tõlke sõnavara kohta. Olavi Teppan kostitab lugejat huvitavate sõnadega: «mõlama» annab selgema pildi kui «sõudma», «tungil» väljendab täpsemalt kui «pungil». Allakirjutanu sagedaseks abimeheks teksti dešifreerimisel oli «Eesti keele seletav sõnaraamat», milleta jäänuks mõnedki sõjaterminid ja Aasiale iseloomuliku kirjeldamiseks vajalikud väljendid arusaamatuks. Olen tänulik, et tõlkija ei läinud äraseletamise teed, vaid võttis lugejale uusi sõnu õpetada, sest jumal teab, millal huvitavad ja keerulised sõnad sulle viimases hädas lisakartuli võivad teenida.

POSTIMEES, 31. MAI 2014 || AK || PLAADID || 11

AJA AUK Väntorel «Väntorel» (Frotee)

EESTI FLOWER-POWER Väntorel on legendaarne 70ndate Eesti biit-psühhedeelia ansambel, kelle keldrilise kuvandi ja toonase võimu kontekstis ei salvestatud nende materjali isegi Nõukogude Liidu plaadifirma Melodija all. Siiski andis üks kohalik plaadifirma Salumuusik 1997. aastal Väntoreli kasseti välja, aidates sedasi Eesti psühhedeelial edasi eksisteerida. Kuna materjal pärineb aastast 1971, on keeruline mingeid sügavamaid järeldusi teha, kuid kindel on see, et bänd ujus mitte nõukogude, vaid BBC ja lääne mõjutuste kultuuriruumis. Neid on võrreldud Suurbritannia ansamblite Tomorrow ja Blossom Toesiga, kelle flower-power-muusika just raadio ja kaubavahetuse kaudu läbi raudse eesriide liikus. Kuigi ENSV Väntorelit ei tunnistanud ning kohalikus raadios nende muusikat ei mängitud (v.a üksikud juhused), armastasid Eesti tudengid nende muusikat tohutult. Selle tõestusena toimusid TPI peamajas EÜE peod, kus legendide kohaselt käis tuhandeid inimesi, pärast mida nende esinemised nii under- kui overgroundides võimude poolt ära keelati. Just seetõttu pidi ansambel nime vahetama ja kohanema, kandes alguses nime Keldriline Heli ning pärast üleriigilist keeldu Väntorel. Bändi muusikainstrumentide tehniline lahendus vaatles režiimi sama loominguliselt kui nende mentaliteet, baseerudes iseehitatud võimenditel, vau-pedaalidel ja Eestis modifitseeritud elektriorelil Retakord. risto kozer

The Roots «... and then you shoot your cousin» (Def Jam)

HITTE POLE Tariq «Black Thought» Trotteri ja Ahmir «Questlove» Thompsoni poolt 1987. aastal Philadelphias asutatud hiphopi acid-jazz’iga segavat ning enamasti live-instrumente kasutavat The Rootsi on kriitikud alati hinnanud selle eest, et nad on ajast ees. Nende üheteistkümnes, võrdlemisi sünge kontseptuaalalbum käsitleb Ameerika suurlinnade vägivalda ja hiphop-stereotüüpe ning ei ole sellega mitte niivõrd ajast ees, kuivõrd ajas sees. The Roots on alati esindanud underground hiphopi tumedamat, analüüsivamat ja tõsiseltvõetavamat poolt ning erandiks pole ka see album. Nina Simone’i nukrat, 1959. aasta pärit pala «Theme from the Middle of the Night» kasutamisega algav album on illusioonivaba ja kohati depressiivne kuulamine. Vaatamata oma vaid veidi enam kui pooletunnisele kestusele küllaltki raske ja rõhuv koorem. Hitte siin pole. The Roots jätkab eksperimenteerimist ning lülitab sisse ehedaid blaxploitation’i perioodi elemente koos souli, gospeli ja bluusi otseste mõjudega, lisaks ehedat avangardi nagu näiteks «Dies Irae» ja «The Coming». «... and then you shoot your cousin» pole kindlasti mitte kerge, kuid igal juhul huvitav materjal. Mingis mõttes võib seda võrrelda mürgise ja õrritava kultusfilmiga «Gummo», mis on samuti ebamugav ja painajalik, kuid samal ajal paeluv. margus haav

Neil Young «A Letter Home» (Third Man)

LAULDUD KAPIS Huumorisaates «Kitsas king» leidub episood, kus Ivo Linna istub kapis ja laulab «Sõlmi juustest lahti pael». Neil Young puges samuti kappi ja hakkas laulma. Kõnealune kapp asub Jack White’i stuudios, tegemist on 1947. aastast pärineva Voice-OGraphi salvestuskabiiniga. Vanasti leidus sääraseid putkasid Nashville’is iga nurga peal, kõik soovijad võisid seal oma kõnet ja laulu salvestada, umbes nii nagu Nõukogude Liidus võis igamees gaseeritud vee automaadist janu täis juua. Voice-O-Graphi saund on mono, otse mikrist plaadile, koduslindistaja ideaalne heli. Algselt väikse naljana mõeldud «A Letter Home» on südamlik kaverite plaat, Young laulab oma lemmiklugusid, americana raudvarasse kuuluvaid laule Bob Dylani, Bruce Springsteeni, Willie Nelsoni jt repertuaarist ja teeb need ehtyoungilikul moel enese omaks. Nostalgia on võimas jõud ja ta on nakkav – isegi kui see on kellegi teise nostalgia. mart juur

MAESTRO SATURNILT

NÄDALA PLAAT: TUNDELAENGUTEST TULVIL Sam Smith «In The Lonely Hour» (Capitol Records)

am Smithi debüütalbum eksponeerib hiilgavalt noormehe omapära ning näitab souli kui žanri jätkuvat vitaalsust, sisemist jõudu ja vahetut elamuslikkust. Smith ei põle lahtise leegiga, tema tuline emotsionaalsus lõõmab justkui pinna all, kuid on selgesti hoomatav ka kõige malbematel hetkedel. Ilma liigsete ilustusteta, siirad ja emotsionaalsed, elastsed, kuid konkreetsed meloodiad on elegantsed ja mõjuvad. Sellist, nii jõuliselt ümbritsevast eristuvat noort soulitalenti nähti viimati vast siis, kui noor Amy Winehouse andis 11 aasta eest välja oma hiilgava debüütalbumi «Frank». Ka Amy-kadunuke oli siis 22-aastane, täpselt nagu Samuel Frederick Smith ehk artistinimega Sam Smith oma võimsa esikalbumi ilmumisel. Londonist pärit Sam Smithi lauljatee algas nagu paljudel vana kooli menukatel soulilauljatel juba poisipõlves kirikukoorist. Disclosure’i uk-garage’ «Latchi» ja Naughty Boysi Bollywoodi orientatsiooniga poprnb «La La La» edetabelite etteotsa tippu laulnud intrigeeriva välimusega noormeest on jõutud kutsuda ka meessoost Adele’iks. Miks teda võrreldakse peamiselt naisvokaa-

R.E.M. «Unplugged: The Complete 1991 and 2001 Sessions» (Rhino)

lidega, on teema freudistidele, kuid igal juhul on tegemist otsekui nukrateks ja ilusateks ballaadideks loodud häälega, kes laulab enamasti ikka vastamata armastuse viisil. Üksildase trubaduuri imagot rõhutab ka legend, et Sam Smith pole kunagi oma noore elu jooksul veel suhtes olnud, tähendagu see eufemism siis mida iganes. Tegelikult võib Smithi puhul ajas tagasi minnes tõmmata paralleele pigem pehmema phillysound’i kui üldiselt tantsulisema koega Motown sound’i juures. Blue-eyed-soul ei ole muide Simply Redi pärast leiutatud termin – juba kuuekümnendate hakul kasutati seda valgete meeste soulikatsete, nagu näiteks The Righteous Brothers, puhul. Tänavu nii BRIT Critics’ Choice Awardi kui ka BBC’s Sound of 2014 võitjaks tulnud Sam Smith ei piirdu pelgalt Ühendkuningriigi vallutamisega, vaid on tõsiselt käsile võtnud ka souli kodusadamad Põhja-Ameerikas. Tuur on peagi ukse ees. Smithi tundelaengutest tulvil neosoul on suurepäraselt viimistletud ja perfektselt pakitud. Falsetti tõusev melanhoolne vokaal on nii sugestiivne, et iga hetk võiks oodata kõlaritest pisaraid purskumas. Aga see töötab ja ei jätagi võltsi muljet! On ka maitsekat biiti («Money On My Mind» ja «Like I Can»), kuid enamasti lasevad klaver ja akustiline kitarr Smithi vokaalil domineerida täies hiilguses ja ilus. «In The Lonely Hour» on väga tähelepanuväärne debüüt ja toekas stardipakk tulevasele, äärmiselt paljutõotavale karjäärile. margus haav

Coldplay «Ghost Stories» (Parlophone)

JUHTMED-VÄLJAS-ARHIIV

VEELGI LAHJEM LAKE

Live-albumite kuulamine on alati kahtlasevõitu tegevus, seda isegi mõne bändi suurima fännina. Mina ja R.E.M. oleme aastate jooksul olnud lihtsalt teretuttavad, kes tänaval kohmetult teineteisele naeratavad (ja ikka pigem nii, et mina tunnen R.E.M.-i enne ära kui tema minu). Seda enam, et tegu on juba bändi kolmanda live-albumiga, rääkimata lugematutest best of kogumikest. Siiski on selle plaadi kontseptsioon väga sümpaatne: 1991. ja 2001. aasta MTV Unplugged’id oma täies hiilguses. 2011 läks bänd juba lahku. 1991. aasta kettal on rohkem folki ja mängulisust, maailma suurima bändi staatusele lähenemise higilõhna. Tegu polnud ju ka siis noore ja ebaküpse bändiga, vaid kollektiiviga, kellel oli mitu plaati seljataga. Kümme aastat hiljem on Michael Stipe’i hääl enesekindel, võib-olla isegi kergelt tüdinud. R.E.M.-i suurim võlu ongi selles, kui lihtsad ja rahvalikud nende laulude meloodiad ja kompositsioonid tegelikult on, ja taolises juhtmed-väljas-formaadis ei kaota nad oma võlust küll midagi. Omamoodi müstiline on ka meelde tuletada, et kunagi oli MTV tõepoolest kultuurilist mõju omav kanal, kus lasti muusikat ja tehti muusikaajalugu. R.E.M. jäi ka ainsaks artistiks, kellel oli au kaks korda MTV Unplugged’is üles astuda, nii et tänavuseks Record Store Day’ks välja antud audio on kena arhiividokument, mis ühe fänni plaadiriiulilt kindlasti puudu oli. Ainus kattuv lugu kahes sessioonis on muidugi «Losing My Religion». silvia urgas

Kui päris ausalt rääkida, oli alguses plaan panna Coldplay nädala plaadiks. Ikkagi üks neist seitsmest artistist, kes võib küsida miljon dollarit kontserdi eest. Suurus ju ka loeb. Plaati kuulates, ja üldse mitte aegamööda, vaid väga kiiresti, puges hinge uss, mida ei saa isegi nimetada kahtluse-, vaid veendumuseussiks. Siit nädala plaati ei tule. Coldplay laulja Chris Martin on rääkinud, et see plaat dokumenteerib tema hingepiinu seoses laguneva abielu ja lahkuminekuga näitlejatar Gwyneth Paltrow’st. Mingeid piinu sel plaadil kuulda on, aga mitte rohkem kui Coldplayl ja Martinil vanast harjumusest juba käe sees. Möödunud nädalavahetusel käisin kinos vaatamas eelmise aasta Cannes’i filmifestivali võidufilmi «Adele elu». Suurepärane film ka lahkumineku- ja üksinduse painajast. Ma ei usu, et ilma seda filmi nägemata ma «Ghost Storiest» paremini arvaks, aga paraku jääb võrdlusmoment siiski kõrvale kipitama. Ehkki Coldplayl on back-kataloogis isegi mõned head lood, peetakse neid üldiselt 21. sajandi keskpärase elutunnetuse etaloniks. Nende edastatud meeleolu on midagi Telliskivi loomelinnakus toimuva perepäeva sarnast. Uuel plaadil jooksevad nad ka selle, võrdlemisi madalale kõrgusele asetatud lati alt läbi ning hingevalu ja draamat on siin just täpselt sama palju, kui vaadata pesukaussi ligunema pandud määrdunud sokkidest ühtlase sujuvusega pruuniks tõmbuvat vett. janar ala

lemöödunud neljapäeval oleks saanud 100-aastaseks 20. sajandi üks tähelepanuväärsemaid ja ekstsentrilisemaid muusikategelasi, jazz-pianist, bändiliider ja kosmo-ideoloog Sun Ra. Sun Ra sündis 1914 Alabama osariigis, kus mustanahaliste elu oli just täpselt selline, nagu ta oli. Keerulise reaalsuse eest pages noor Sun Ra (sel ajal kandis ta siiski nime Hermann Poole Blount, kuid 1952 muutis nime ametlikult Sun Ra-ks, kuna ristinime pidas ta paljude teistega sarnaselt orjanimeks) koomiksite värvilisse maailma. Sun Ra õppis kohalikus põllumajandusülikoolis, kui teda 1937 tabas edasise elu seisukohalt määravaks saanud ilmutus, mille käigus leidis ta end ufode poolt Saturnile teleporteerituna. Kuna ufod jõudsid Ameerika massiteadvusse alles 1947, oli ta ajast taas kord pisut ees. Hiljem märkis ta oma CVsse sünnikohana mitte Alabama, vaid Saturni. Muidugi ei maksa teda pidada põllumehest asjaarmastajaks jazz-autsaideriks, vaid tal oli keskkoolist olemas hea muusikaharidus, mida ta erinevates muusikalistes kooslustes praktilises mõttes ka timmis. Sun Ra-st ametlik jazz’i-kaanon eriti ei räägi, kuna kaanon on üldjuhul elitaristlik-akadeemiline. Sun Ra muusikas kohtus elektrooniline (oli üks esimesi, kes hakkas elektrilisi pille kasutama) avangard tolleaegse sci-fi-massikultuuriga (koomiksid, B-filmid), kõrge kohtus madalaga ja see tekitas soliidsetes ringkondades ninakrimpsutamisi. Tema plaadid kandsid pealkirju nagu «Heliocentric Worlds of Sun Ra», «Atlantis» või «Astro Black». Plaate andis Ra välja enda plaadifirma El Saturn all tiraažiga 75 eksemplari ja müüdi neid otse kontsertidel. Diskograafia koosneb tal enam kui 200 nimetusest ja sellega peetakse teda 20. sajandi üheks produktiivsemaks muusikuks. Kuna nimetusi on palju, kõigub loomulikult ka kvaliteet. Helilooja Karlheinz Stockhausen, kes Sun Ra loomingut üldiselt hindas, kirjeldas tema Arkestra (sellisel moel nimetas Ra oma orkestrit) 1970. aastal nähtud esinemist järgmiselt: «Esimesed pool tundi oli see avangardseim elektrooniline muusika, mida olen kuulnud, ja pärast seda läks lahti mingi simman.» Selline simman Stockhausenile ei meeldinud.

amuti ei sobinud kaanonisse väga Sun Ra jutud. Sündinud Saturnil, põimis ta oma isetehtud filosoofiasse elemente kabalast, egüptoloogiast, numeroloogiast, mustast natsionalismist jne. See ei ole ju mõistliku inimese jutt ometi? Sun Ra-st 1974 tehtud filmis «Space is The Place» pajatab ta utoopiast nimega AlterDestiny, mis enim meenutab Eedeni aeda. See küll pigem mängufilm esitab Sun Ra-d kui ulmelist messiat, kes sattunud tänu õigetele helidele kuhugi teisele ja paremale planeedile ning on uue nägemusega tulnud oma rahvast päästma. Filmi ühes stseenis sõidab ta kabrioleti tagaistmel intervjueeritavana mööda Oaklandi räsitud väljanägemisega afroameerika linnaosa ja räägib apokalüptilist juttu sellest, et kui need inimesed enda jaoks õiget muusikat ja selle läbi õiget müüti ei avasta, järgneb vältimatu häving ja surm. Afrofuturism on see mõttekoda, mille kaanoni alguspunkti mõned teoreetikud Sun Ra hiljem on tõstnud. Afroameeriklane koges end ühiskonnas kui võõrast, tulnukat. Sellise identiteediloomega klappisid kõige paremini pildikesed skafandritest, ufodest, kosmoselaevadest ja laserpüstolitest. Sun Ra mõjudest ongi pigem rääkinud erinevate muusikažanriKood te afrofuturistid-masinaesteeavab did alates Parliament-Funkavideoklipi delicust ja lõpetades Detroiti filmist «Space techno-meistritega. janar ala is The Place».

12 ||

POSTIMEES, 31. MAI 2014 || AK || P

DISKOT EEKE ÄHVARDAB SULGEMINE onu saagim kommunikatsiooniekspert ert

TÕEHETK

«Tunne on suhteliselt hõre.» Andrus Ansip

uuno prostamool ol Euroopa Haige Mees

LASNAMÄE – OSTLEJATE MEKA

õppev nädal jääb Euroopa ajalukku tohutute transpordiummikute ja kiiruga avatud erakorraliste rongi- ja lennuliinidega. Nädala alguses ajakirjas Forbes avaldatud Linnapoe hinnatabel on pannud liikuma varakad ostjad üle kogu Euroopa! Forbesis avaldatud hinnatabel on mõju avaldanud kroonitud peadele, suurtöösturitele ja meelelahutusmaailma vägevatele, kellest enamik sooritab oma igapäevaostud nüüd eranditult Lasnamäe turul asuvast Linnapoest, kus varajase kapsa kilo maksab kõigest 58 senti ning 400 g makarone saab kätte vapustava 49 sendiga! Nagu hiljuti avaldas New York Timesile biljonär Waren Buffet, on aeg suunata oma rahavood KaguAasia turgudelt Lasnamäe turule, kus kasumimarginaal ületab tunduvalt senikogetu! Majandusekspertide sõnul on kogu Warreni puhvetis leiduv söögikraam ostetud Lasnamäe turul asuvast Linnapoest! Sarnase avaldusega on välja tulnud Evelyn de Rothschild, kelle hinnangul Linnapoe 55-sendine keefir võib päästa Euroopa kõikuva majanduse. Linnapoe eksklusiivse püsikliendikaardiga võivad uhkeldada ka sellised varakad meelelahutajad nagu Madonna, Paul McCartney, Lady Gaga ja staar-räpper P Diddy. Räppar Puff Diddy on vaimustuses, et suhkrut müüakse hinnaga 43 senti kilogramm ja munade hinnalaeks on kujunenud 2 senti tükk. Kuigi Briti kuningakoja siseasjadest eriti ei räägita, on väidetavalt kogu kuninglikul laual olev keeduvorst, broileri koivad ning mugulsibul ostetud ülisoodsast Linnapoest. Linnapoe müügimahtusid ja rahvusvahelist käivet kajastab ainuüksi asjaolu, et nii Brunei sultan kui Dubai šeik ostavad oma haaremitele kuluva tualettpaberi kord nädalas Lasnamäe linnapoest! Haaremipidajale on soodne hind eriti tähtis, toonitavad šeik ja sultan justkui ühest suust – kui sul on majas palju naisi, siis ikka seda tualettpaberit kulub. Artikli lõpus tuletab Forbes taas kord lugejatele meelde, et õlut ei tasu osta Raekoja platsilt, kus valitseb maailmas konkurentsitult kõrgeim õlle hind. Või ostke ainult juhul, kui olete oma miljonite peale tõeliselt pahane, toonitab rikka rahva leht.

iigikogu võttis vastu seadusemuudatused, mis kehtestavad diskoteekide seniste asutamispiirangute kadumise järel üheks aastaks ajutise piirangu, et takistada diskoteekide massilist asutamist linnadesse ja nende sulgemist maal. «Asutamispiirangute päevapealt kehtetuks tunnistamine võib halvendada diskoteegiteenuse kättesaadavust. Samuti asutataks hulgaliselt diskoteeke selliselt, et diskoteekide pidamine Eestis tervikuna muutuks suurenenud tööjõukulude, diskoteekide kogupinna jms tõttu suuresti kahjumlikuks. Kahjumit suudaksid kanda tõenäoliselt üksnes suured diskoteegid ja diskoteekide pidamine muutub praktikas võimatuks,» selgitab sotsiaalkomisjoni MC Heljo Pikhof (nimi toimetusele teada). Pikhofi sõnul on seaduses mitmeid sätteid, millega muu hulgas võimaldatakse väikeasulates poe juurde seada üles odavad Korea kõlarid, millest kostva muusika saatel on võimalik hädapärast jalga keerutada, samuti lubatakse raadiojaamade diskoritele soovilugude mängimise eest maksta Euroopa tõukefondidest lisatasu ning lihtsustatakse diskoteegi avamist väikesaartel, kuid siiski pole need meetmed piisavad, et tagada diskoteegiteenuse kättesaadavus maal. Muudatuse järgi võib kuni 2015. aasta 9. juunini suuremates ehk üle 4000 elanikuga asulates uue diskoteegi avada ainult omavalitsuse soovil ja ravimiameti nõusolekul. Kui taotlusi laekub rohkem kui üks, heidetakse diskorite vahel liisku. Juba on uksed sulgenud kolm maadiskoteeki, sama saatus ootab lähiajal veel 18 asutust, kus tantsitakse plaadimuusika saatel. Mais lõpetas tegevuse Martna diskoteek, peagi pannakse kinni diskoteegid Hallistes ja Kõos. «Täielik jama!» kurjustab Martna elanik Veljo Tübeteika (nimi ei ole toimetusele teada). «Kuhu ma lähen, kui tekib vajadus teha paarkolm tantsusammu? Lähim diskoteek asub Haapsalus. Buss maakonnakeskusse käib korra päevas, para-

Brüsseli ekspress

Drum’n’bassi üritus «Aphrodite» Pärnu klubis Tallinn feat. DJ Urban Takeover.

ku bussiga ma sõita ei saa, kuna riigikohtu otsusega on mulle kehtestatud ühistranspordile lähenemise keeld, sest viibin sageli ebakaines olekus ja häirin oma käitumisega kaasreisijate rahu. Olen vana hausipede, meeldib varane 90ndate aastate urban ja parem osa vokaaliga eurodiskost, aga Haapsalu diskoteekides mängitakse ainult gabber’it ja träänsi, see muusika ei sobi mulle. Tahan Martna diskoteeki tagasi, kus DJ Rauno Mooz mängis viisiketastelt mahedaid tjuune!» «Diskoteegi sulgemine on täielik sigadus! Kui naine veel elas, käisin seal iga päev. Bussiga Viljandisse sõitjat minust ei ole,» ütleb elupõline Halliste resident, 91-aastane Jou Raffas (toimetuse nimi on teada). «Halliste gängstadel oli olemas üks kena vaikne koht, kus saime hõumidega hängida ja dõupi teha. Kohalik hiphop-skeene on nüüd viidud väljasuremise äärele. Kas see siis ongi regionaalpoliitika, kui kõik, mis maale veel jäänud on, kinni pannakse?» Kõo apteeki on palju aastaid pidanud legendaarne DJ Konstantin Rastapäts (toimetuse nimi on selgitamisel), kelle repertuaarist lõviosa moodustasid Jamaica päikeselised rütmid. Üllataval kombel arvab DJ Rastapäts, et tema ja tema diskoteegi elus ei muuda seadusemuudatus suurt midagi: «Vinüülimängijad on alles? Alles. Bob Marley plaadid on alles? Alles. Ganjat leidub? Leidub. Milles siis probleem? Võta seda kergelt, mees!»

Paar kuud tagasi jooksis meediast läbi sõnum, et suletakse diskoteegid Luunjas ja Kavastus. Omanike sõnul polevat erilist mõtet väikseid diskoteeke vallakeskustes lahti hoida, pigem avada neid Tartus, kus käib rohkem rahvast. Nüüdseks on selgunud, et vähemalt 9. juunini diskoteegid Luunjas ja Kavastus siiski tegutsevad. Naispensionär (toimetus ei tea oma nime), kes eile pärastlõunal tühjas diskosaalis Modern Talkingu rütmis puusaproteesi nõksutas, on väga rahul ja loodab, et nii ka jääb: diskoteegi kadumine oleks suur löök just eakamatele, kellele on südamelähedane 80ndate aastate sündipopp ja italodisko. Kahjuks likvideeriti Kullamaa diskoteek, mis oli ümbruskonnas ja kaugemalgi tuntud diskreetse geipuudutuse ning kvaliteetse saundi poolest. Vallavanema (vallavanem ei tea oma nime) sõnul oli vald huvitatud diskoteegi jätkamisest ning sulgemisest oli kõigil kahju. «Inimesed olid kord nädalas avatud diskoteegi väga hästi omaks võtnud ning kasutasid agaralt sealseid ajaveetmisvõimalusi,» kinnitas vallavanem ja avaldas lootust, et võib-olla tehakse diskoteek uuesti lahti. Lähiaeg peab näitama, kas uued seadusemuudatused suudavad maapiirkondade diskoteekidele põntsu panna või osutub vajalikuks rakendada karmimaid meetmeid. Täna asutad diskoteegi, homme reedad kodumaa, toonitab Pikhof (toimetuse nimi on teada).

MÕTLEMISE KOHT MART JUUR

VAIMULIKE TULEPROOV

hkki peapiiskopi valimised toimuvad alles novembris, valitseb kirikuringkondades juba praegu suur elevus. Kellest saab Andres Põdra mantlipärija? Kirikukogu otsusest sõltub, kuidas hakkab elukene EELKs edaspidi veerema. Kas ehk ootavad ees vapustused, mis pastoraatides suurt segadust, koguni otsatut meeleäraheitmist sünnitada võivad? Kõige tulisemaks arutlusepunktiks eelolevatel valimistel näib kujunevat vaimulike hügieen. Kui tihti peaks kirikuõpetaja ennast pesema? Milline on peapiiskopiks pürgijate arvamine ses asjas? Konsistooriumi kantsler ja Tallinna Toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma hinnangul on pesta loomulikult tarvis, kuid üle pingutada pole mõtet. «Pesemine lõhub keha loomulikku mikrofloorat, mis kaitseb viiruste ja nakkuste eest,» leiab ta. Tema hinnangul oleks optimaalne pesta kaks korda päevas. Viljandi Jaani koguduse õpetaja ja Viljandi praostkonna praost Marko Tiitus leiab, et karastamine on samavõrd oluline kui pesemine: «Kui hommikul pärast virgutusvõimlemist end külma veega üle valada, on hea tuju ja energia garanteeritud!» Tartu Pauluse koguduse õpetaja assessor praost Joel Luhamets usub, et käsi tuleks pesta enne sööki ja pärast tualeti kasutamist. «Vannis või duši all käimine peab saama harjumuseks, nagu ka hammaste harjamine spetsiaalse harjakesega ning küünealuste puhastamine. Täiesti lubamatu on ilmuda alaealiste seltskonda korratus riietuses, suits suus!» Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja assessor praosti Tiit Salumäe meelest tuleb appi võtta terve talupojatarkus. Vähemalt kord päevas tuleks küürida enam higistavaid kehaosi: nägu, kaela, kaenlaaluseid, suguelundeid ja jalgu. Soovitav oleks kanda puuvillaseid rõivaid ja vältida sünteetilist pesu, toonitab Salumäe. Usuteaduse instituudi rektori ja Nõmme koguduse õpetaja Ove Sanderi arvates on inimkehal olemas loomulik isepuhastumisvõime, mis hakkab iseenesest funktsioneerima, kui kaks-kolm kuud pesemisest hoiduda. «Mustus tuleb rullide või tükkidena ise lahti ja pudeneb maha, kui käes on õige aeg,» toonitab Sander. Täiesti teenitult naudib Ove Sander praostkondade suurimat toetust, teda peetakse tänavuste valimiste vaieldamatuks favoriidiks. Aga üllatused on alati võimalikud. Sanderi võit pole konkurentide hinnangul veel kaugeltki kindel. Mis saab? Elame, näeme.

Ainult digilehes Mart Laar esitles raamatut «Metsavend ja Karlsson katuselt». *** Wõrust teatatakse: aaria mees läks Tiganiku puuti. *** Prints Philipi uued pepupildid.

POSTIMEES, 31. MAI 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Meie huvide ja vajaduste ühisosa

seäranis alates 19. sajandist oleme me harjunud inimkonna arengut rengut nägema olelusvõitlusena. itlusena. Ürgajast saadik on n Homo sapiens pidanud jahti ulukeile, et endal elu sees hoida. oida. Ent erinevalt huntidest või õi lammastest on inimkond pidanud ud vajalikuks sõdida ka isekeskis, s, liigisiseselt. Kui hundid koonduvad ad osavalt, et valmistuda saagi ründamiseks ündamiseks – ja lambad samamoodi odi tõmbuvad meeleheitlikule ühisele kaitsele –, siis inimesed d on hallidest aegadest alates ates arvanud mõistlikuks sõdida ka omavahel. Enamasti amasti saagi pärast. Siiski ei ole inimelu nimelu kõikide sõda kõigi gi vastu, vaid nemadkii suudavad liituda teatud atud tasanditel teiste vastu. Nõnda on sündindinud kõikidesse inimnimkeeltesse mõisted d «meie» ja «nemad». d». See on olnud üli-oluline vastandu-mine, millest koososneb suur osa tsivivilisatsiooni ajaloost. st. «Meie» saab alguse kõige väiksemast perekonnast, külakogukonnast, kihelkonnast, et tipneda oma riigi või tänapäeval juba riikide ühendusega, mis vastandub mõnele teisele. «Meie» on ühise minapildi, identiteedi alus, mida kannab teatav narratiiv ehk lugu. See ühendav lugu annabki «meiele» selgema ja sügavama tähenduse. Kirjandusloolane Maarja Vaino juhib lugeja tähelepanu (vt Postimees, 17.05, lk 10) tõsiasjale, et igasugune kultuur ja traditsioon püsivadki kõnesoleva jutustuse jagamisel. Jutustus annab tähenduse üksiku inimese isiklikule kogemusele. Autor lisab, et me oleme oma maa ja rahva narratiivis pääsmatult, sest meil on ühismälu, meie minapilt on seotud meie rahva läbielamistega paljude sajandite kestel. Kui üksiku inimese oma lugu annab talle tema kordumatu identiteedi, siis kogu rahva ülemlugu ehk suur narratiiv on see, mis teeb rahvast rahva. Rahvad ja riigid ning nende kultuur vajavad edasikestmiseks just seda suurt narratiivi – oma ülemlugu. Ilma selle järjepideva loota murenetakse ja muututakse vaimult nõrgaks. Selline rahvas on kerge saak söakale pealehakkajale. Vallutajate ideoloogia eesmärk oli (on) just eestlaste suure narratiivi lagundamine, mis aga poole sajandi kiuste õnnestus vaid osaliselt.

õnigi kaasmaalane on ütelnud, et oma lippu vaadates on ta tundnud valu. Tänapäeval on see ehk magus valu. Ent vanasti – poole sajandi kestel – oli see ikka päris valu. Eriti mäletatakse seda tundmust 1940. aasta suvest ja 1944. aasta sügisest. 22. septembril möödub seitse aastakümmet päevast, mil sinimustvalge viimati lehvis Pika Hermanni tornis – mõni nägi seda Toompea jalamilt, mõni lahkuvalt laevalt. Seejärel olid seal väga kaua muud lipud. Nüüd on uus ajastu ja tähtis küsimus on: kus ja millal peaksid lehvima Euroopa Liidu ja NATO lipud? Paljud kaaskodanikud pahandavad, miks on Eesti lipu seadus nii vabameelne või lodev. Enamikul lipupäevadel on riigilipu heiskamine vabatahtlik ja enamasti jäetakse see tegemata – nii on lihtsam. Kehtiva seaduse pooldajad aga ütlevad: kole oleks inimesi jõuga sundida lippu heiskama. Tulgu see ikka südamest!

estlaste nagu ka teiste rahvaste «meie» raskuspunkt on ajas muutunud. Kaheksa sajandit tagasi oli väga suur tähtsus kihelkonnal, ka maakonnal. Peagi oleme aga terve sajandi olnud riigirahvas – ehkki suurema osa sellest võõraste mehitatud. Nõnda siis tähendab eestlaste «meie» tänapäeval ennekõike kogu rahvast ja oma riiki. Väidetavalt on meie rahvustunne ikka veel tugevam oma riigi tundest. Ikka ja jälle seisame vastakuti – «meie» ja «nemad». Kes on «nemad»? Kas Euroopa Liit ja NATO

Arvan ja loodan, et sinimustvalge aitab meil naelutada tähelepanu oma huvide ja vajaduste ühisosale.

Kalle Muuli Eesti delegatsiooni suurpäev

Trivimi Velliste

on «meie» või «nemad»? Kui Euroopa Liit on meile selleks, et oleks parem elu, siis NATO on selleks, et oleks elu! «Meie» tähistamiseks on läbi aegade kasutatud sobivaid märke – näiteks vappi ja lippu. Lehviv lipp on selleks kõige pilkupüüdvam – lipus on lihtsust ja selgust, tänu tuulele ka palju elu ning hoogu. Lipp äratab tundeid. Eesti lipu värvid on külmad ja karged.

TÄNA 25 AASTAT TAGASI

Kui südames on meil Euroopa lipp? Nõnda siis on küsimus ikkagi meie suures narratiivis. Kui kaasakiskuv, kui hingeminev on meie ülemlugu? Kas seda lugu ei peaks ehk kokkuvõtlikumalt, selgemalt ja soojemalt jutustama – iseäranis meie noorele põlvkonnale, kus nad ka ei elaks? Kui nad elavad näiteks Soomes või Rootsis, siis kuidas nad kõrvutavad Soome või Rootsi lippu sinimustvalgega? Või kui nad elavad Saksamaal, siis milliseid tundmusi äratavad kõrvuti Saksa ja Eesti lipp? Kui määrav on see, et kõht on täis ja katus pea kohal? Mida me võiksime veel soovida? Kas kõht võiks olla veelgi rohkem täis? Või vajame midagi muud? Mis osa võiks kõiges selles olla 130-aastasel lipul? Arvan ja loodan, et sinimustvalge aitab meil naelutada tähelepanu oma huvide ja vajaduste ühisosale. Vaba rahvana on meil loomulikult väga suur arvamuste kirevus enamikus asjades. Tõepoolest, võime tuliselt – vahel kurjaltki – vaielda selle üle, kui täis või tühi kellegi kõht on. Ja küsida, kes on süüdi. Ent meie otsatu kulg aegruumis – ajalugu – võib meid asetada olukorda, kus kaalul on palju enam kui pooltühi kõht. Kaalul võib olla meie elu, meie püsimajäämine rahva ja riigina.

ellistes rasketes olukordades vajame midagi, mis meid selgelt ja ühemõtteliselt liidab ja seob. Siis pole midagi vaielda. Siis on tarvis tegutseda! Siis mõjub sinimustvalge lipp kohustava, aga ka julgustavana. 130-aastane Eesti lipp on meie ülemlaul, mis kannab meid edasi tundmatusse tulevikku. Meie tulevik on osaliselt meie endi kätes – seda kindlamalt, mida kindlamalt hoiame peos oma lipu vart. 4. juuni on meie rahvuslik suurpäev, mil kummardame oma mõtetes kõigi nende ees, kes on seda lippu inimpõlvede vältel kandnud või oma südames hoidnud. Heisakem sel päeval sinimustvalged lipud!

õlab klišeena, aga täna 25 aastat tagasi olid kogu rahva pilgud pööratud Moskvale. Küsitluste kohaselt jälgis 25. mail 1989 Kremlis kongresside palees alanud NSV Liidu rahvasaadikute kongressi esimese istungjärgu otseülekannet Kesktelevisioonist ka töö ajal 70 protsenti pealinna elanikest. Teleülekanne kestis kuni 9. juunini iga päev peaaegu hommikust õhtuni ja kuuendik planeedist ei suutnud selle aja jooksul pilku ekraanilt lahti rebida. See, mida sealt näha ja kuulda võis, oli vapustav. Vene haritlased nõudsid kompartei võimumonopoli kaotamist, Lenini surnukeha mahamatmist ja isegi Venemaa väljaastumist NSV Liidust. Partei peasekretärile, tsaarile endale, vaieldi avalikult vastu, teda hurjutati ja pilgati. See oli ennekuulmatu. Rahvasaadikute kongress oli Nõukogude impeeriumi lõpu ja ühtlasi ka Eesti vabanemise algus. Esimest korda olid ENSV kolm suuremat päevalehte saatnud sündmuskohale erikorrespondendid. Varem oli piirdutud ikka TASSi teadaannete ja parteijuhtide kõnede avaldamisega. Ja esimest korda tekkis lehtede vahel ka väike võidujooks. Uue ajastu avas Noorte Hääle reporter Toomas Sildam. Ta oli talvel käinud Afganistanis Nõukogude vägede lahkumist kajastamas ja otsustas nüüd sõita ka kongressile. Kui Edasi peatoimetaja Mart Kadastik sellest kuulis, saatis ta pikema jututa Moskva poole teele just kultuuritoimetusest uudistetoimetusse üle viidud ajakirjandustudengi Tiit Pruuli. Mõlemad noormehed oli äsja saanud ajakirjanike liidult tähtsad aastapreemiad: Sildam «mehiste ja meisterlike ning tundliku ajanärviga Afganistani-reportaažide eest» ning Pruuli «kultuurilooliselt ja poliitiliselt pädevate kirjutiste eest, mis on äratanud huvi ja teinud temast oodatud autori paljudes väljaannetes». Eesti saadikud NSV Liidu rahv Rahva Hääles pisasaadikute ko ngressil. tis nendega rinda asefoto: wikiped ia peatoimetaja Siim Kallas isiklikult. Ta oli valimistel võitnud Rahvarinde kandidaati Illar Hallastet ja esindas nüüd Moskvas oma valijaid. Aga pärast tööpäeva lõppu läks ta Eesti esindusse Sobinovski põiktänavas ja dikteeris toimetusele igal õhtul loo. Kõigil tema sõnumitel oli erakordse operatiivsuse rõhutamiseks ühesugune alapealkiri: «Siim Kallas Moskvast. Eile telefonitsi».

esti saadikutel oli Moskvas kaks tähtsat eesmärki: saavutada isemajandamisele ülemineku kaudu Baltimaade majanduslik sõltumatus ning sundida Moskvat tunnistama Molotovi-Ribbentropi pakti õigustühisust ja Baltimaade okupeerimist. ENSV ülemnõukogu oli selleks 18. mail vastu võtnud isemajandamise aluste seaduse ja otsuse suhtumisest Molotovi-Ribbentropi pakti. Selle otsuse kohaselt pidi Eesti delegatsioon taotlema paktile hinnangu andmiseks rahvasaadikute kongressil komisjoni moodustamist. 2. juunil 1989 õnnestuski Balti riikide saadikuil vene demokraatide toel Moskvas MRP komisjoni moodustamine läbi suruda. Mõni päev varem ülemnõukogu esimeheks valitud NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov valetas seejuures kongressile, et MRP originaali pole leitud. Hiljem selgus, et ta oli selleks ajaks pakti juba oma ihusilmaga näinud. Eestist kuulusid 26-liikmelisse komisjoni Endel Lippmaa, Igor Gräzin, Marju Lauristin ja Edgar Savisaar. Esimeheks valiti NLKP Keskkomitee sekretär Aleksandr Jakovlev. Päev varem, 1. juunil oli Gorbatšov kahe istungi vaheajal kohtunud Eesti delegatsiooniga. Toomas Sildam ja ETA korrespondent Leivi Šer panid kohtumise ülevaatele pealkirjaks «Eesti delegatsiooni suurpäev». Eesti oli esimene liiduvabariik, kelle esindajad Gorbatšov jutule võttis, aga mingit suurpäeva sellest 42-minutilisest fuajeekohtumisest siiski ei tulnud. Gorbatšov mängis eestimeelsete saadikute vastu välja venemeelsete juhid Jevgeni Kogani ja Vladimir Jarovoi ning põikles keerulistest küsimustest osavalt kõrvale. Lõpuks lubas ta, et sõidab EKP juhile Vaino Väljasele Hiiumaale külla. See oli ka ainus lubadus, mille Gorbatšov kogu kohtumise jooksul andis, aga seegi jäi täitmata.

14 || SPORT || POSTIMEES, 31. MAI 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

JALGPALL. Eesti jalgpallikoondise abitreener Jesper Norberg tahab tundma õppida kõiki meeskonna tahke, kuid tunnistab, et vabal ajal talle jalgpalli vaadata tegelikult ei meeldigi.

Mees, kes hoiab koondist luubi all intervjuu kristjan jaak kangur

gi kohe tööle treenerina, kõigepealt olin päris pikalt Örgryte klubis ja seejärel Djurgårdenis. Ja siis kolisin Brasiiliasse.

Liepaja

astavahetusel Eesti jalgpallikoondise peatreeneriks asunud rootslane Magnus Pehrsson jätkas koostööd koondise senise abitreeneri Janno Kivisillaga, kuid tõi endaga kaasa ka Jesper Norbergi. 42-aastane Norberg tegutseb Pehrssoni lisasilmapaarina ning on võtnud eesmärgiks õppida tundma jalgpallimeeskonna kõiki tahke. Jesper Norberg, kelleks teid õieti nimetama peab – Eesti koondise abitreeneriks, peaskaudiks, analüütikuks…?

Ma töötan treeninglaagris ja laagritevahelisel ajal eri moel. Aga üldjoontes jälgin ja analüüsin ma nii meeskonda kui ka mängijaid. Tegelikult jälgin ma neid kogu aeg – trenni ajal vaatan kehakeelt, mõõdan kõike, mida näen. Siis analüüsime ja arutame. Nii et nad on kogu aeg teie luubi all?

Jah, kogu aeg – isegi praegu, kui nad söömas käisid! (Naerab.) Olen abitreener, kes ei sekku tegelikult treeningusse, aga selleks pole ka vajadust. Võib öelda, et olen Magnuse lisasilmapaar. Mängude ajal olete teie niisiis see, kes istub tribüünil, mitte pingil.

Just, selline inimene on olnud olemas igas klubis, kus olen töötanud. Peab olema keegi, kellel on teine vaatenurk – saad jälgida muid asju ja mitte minna kaasa emotsioonidega, mis pingil tekivad. On hea, kui sul on asjadest suurem pilt. Kuidas te üldse jalgpalli juurde jõudsite? Enne treenerikarjääri olite ju ka ise mängija (pikakasvuline Norberg tegutses kaitsjana – toim)?

Jah, aga lõpetasin vigastuse tõttu päris noorelt, 23-aastaselt. Jõudsin küll välja Rootsi kõrgeimasse liigasse, aga seal mängida ei saanudki, enne tuli vigastus. Pärast seda hakkasin-

Kas Brasiiliasse viis töö?

Nii töö kui ka eraelu. Treenerina tõin paar head brasiillast oma klubisse ja sealt tekkisid kontaktid. Lisaks tekkis eraeluline küsimus – kas toon pere Rootsi või kolime Brasiiliasse? Ja otsustasime kolida. Töötasin seal skaudi ja agendina, vahendasin mängijaid Euroopasse. Aga siis tõi tee tagasi Rootsi?

Tegin küll ka Brasiilias pisut treeneritööd, aga hakkasin sellest ikkagi aina rohkem puudust tundma. Murul on palju lõbusam olla – või, noh, tegelikult ei ole ma ju ka Eestis murul, aga ikkagi! (Naerab.) See on siiski samm õiges suunas. Magnus kutsus ja siin ma olen.

Jesper Norberg • Sündinud 8. mail 1972 Linköpingis • Kolme lapse isa Treenerikarjäär:

foto: margus ansu

Te ise pole peatreenerina töötanud – kas teil on ka see ambitsioon olemas?

• 2003–07 Örgryte, abitreener • 2007–10 Djurgårdens, abitreener

Olen seda teinud lühiajaliselt, peatreeneri kohusetäitjana, aga mitte püsivalt. Mul oli tegelikult võimalus peatreeneriks saada enne seda, kui Brasiiliasse lahkusin, ja on olnud paar korda hiljemgi, aga seda ei juhtunud perekonna tõttu. Noorena oled ambitsioonikam, aga praegu ma seda tööd otseselt ei jahi. Oleks muidugi huvitav ka seda ametit proovida, aga tähtsaim on see, et töötad koos meeldivate inimestega, keda usaldad.

• 2011–13 Örgryte, noortetreener • Alates 2013. aasta märtsist Eesti koondise abitreener

Kui kaua te Magnusega tuttavad olete ja kas olete ka varem niimoodi koostööd teinud?

Suur osa teie elust keerleb ümber jalgpalli, aga on teil ka mingeid hobisid?

Tunnen teda… ei oskagi kohe öelda… neli-viis aastat vist? Ei, kauemgi. Esimest korda tutvusime GAISi klubis, aga siis pidi tema sealt lahkuma. Natuke tegime koostööd ka ühe brasiillaste toomise projekti juures. See, mida ma praegu teen, on omamoodi segu sellest, mida tegin varem treenerina ja mida skaudina.

Nojah, ega mulle see jalgpall tegelikult eriti ei meeldigi. (Naerab.) Kusjuures päriselt, ma ei vaata tegelikult peaaegu üldse jalgpalli, mulle ei ole kunagi meeldinud seda teha. Paljud mu sõbrad ei ole üldse jalgpalliga seotud. Ja kui sul on pere, siis tahad iga vaba hetke nendega veeta, jalgpalli on mu tööpäevades juba niigi piisavalt. Mu poeg vaatab näiteks palju rohkem jalgpalli kui mina.

Uut infot tuli korraga päris paljude mängijate kohta – kas seda pole raske töödelda?

Ühtepidi paljude kohta, aga teistpidi on seda praegu ju märksa vähem võrreldes ajaga, kui olin Brasiilias skaut. Seega saan rohkem pöörata tähelepanu sellele, kes on mängijad inimesena. Minu jaoks on ehk kõige huvitavam hoopis see, et saan käia paljudes riikides ja nii mõistan paremini, milline on ühe või teise liiga tase. Esimene mäng Gibraltariga oli mõistagi keerulisem, mängijad lendasid igalt poolt kokku ja siis oli küll raskusi kõigi nimede meeldejätmisega. (Muigab.) Teil on huvitav hariduskäik – olete õppinud nii psühholoogiat kui ka pedagoogikat.

Leian, et inimestega töötami-

Kui vana poeg on ja kas te temaga ka juba jalgpalliteemasid arutate? Eesti jalgpallikoondise abitreeneri Jesper Norbergi põhieesmärke on õppida koondislasi tundma ka inimeste, foto: tairo lutter mitte vaid jalgpalluritena.

Neli koondislast lubati puhkusele, kolm vigastatud Eesti jalgpallikoondise koosseisus on tehtud enne tänast Balti turniiri kolmanda koha mängu Soomega mitu muudatust. Mängus Lätiga vigastuse tõttu avapoolajal välja vahetatud Sergei Zenjov ei tee kaasa täna ega ka järgmisel nädalal mängudes Islandi ja Tadžikistaniga. «Sama lugu on Henri Anieri-

Rumeenlane võitis Eesti velotuuri avaetapi Eile tehti algust jalgratturite mitmepäevasõidu Tour of Estoniaga, mille esimeseks etapiks oli Tallinn-Tartu GP. Grupifinišiga lõppenud võistluse lõpus oli karm kukkumine, kus üheks kannatajaks oli ka Eesti koondise sprinter Martin Laas. Etapi võitis rumeenlane Eduard Michael Grosu, talle järgnesid lätlane Emils Liepins ja sakslane Michael Schweizer. Parima eestlasena sai Risto Raid 14. koha. Mullu Tour of Estonia mitmepäevasõidul võidutsenud Gert Jõeäär lõpetas eilse sõidu 29. kohal. Täna on kavas Tour of Estonia teine etapp, milleks on Tartu GP. Tartu GP start antakse homme kell 13.45. PM

seks peavad sul kõigist valdkondadest mingid elementaarsed teadmised olema. Kuidas ma näiteks räägin arstiga, kui ma ei tea põhiasju inimese füsioloogiast? Nii ei saagi mul ju treenerina mingit arvamust olla. Aga psühholoogia on minu meelest tähtis igal elualal.

ga, kes mängis küll Läti vastu 90 minutit, kuid tegi seda läbi valu. Samal põhjusel pidime ta Gibraltari vastu avapoolaja järel välja vahetama,» selgitas koondise peatreener Magnus Pehrsson. Koju sõitsid ka Konstantin Vassiljev, Sergei Pareiko, Enar Jääger ja Ragnar Klavan. «Nende

klubihooaeg oli pikk, tahtsime neile puhkust anda ning nad liituvad koondisega uuesti esmaspäeval,» põhjendas Pehrsson oma otsust kogenumatele tegijatele vaba aega anda. Koondisega on liitunud aga Igor Subbotin ja Tihhon Šišov. «Paraku pole ka Ats Purje kubemevigastuse tõttu mänguval-

mis ning tema asemel saame proovida Subbotinit. Šišov pakub aga kaitseliinis katet kellegi võimaliku vigastuse puhul,» sõnas Pehrsson. Algkoosseisust ütles Pehrsson kindlalt välja vaid ühe nime – kahest koondise juurde jäänud väravavahist alustab mängus Soomega Pavel Londak. PM

Seni mitte eriti, sest ma pole tegelikult ise videoanalüütiku tööd seni teinud ja ka koondise juures on meil olemas mees, kes selle tööga väga hästi hakkama saab (Rain Nappir – toim). Alles eile rääkisime pojaga telefonis ja ta ütles, et vaatas Meistrite liiga finaali. Kaks korda! (Naerab.) Kaks korda 120 minutit – kaheksa-aastase kohta väga muljetavaldav. Noorena käis ta minuga igal pool kaasas ja alguses ei meeldinud talle jalgpall üldse, siis aga hakkas järsku väga meeldima. Praegu tahaks tema koos minuga ilmselt rohkem jalgpalli vaadata kui mina temaga! (Naerab.)

Neljapaat jätkab poolfinaalis, ülejäänud Eesti sportlased kõrbesid SÕUDMINE. Eesti paarisaeru-

line neljapaat koosseisus Kaur Kuslap, Allar Raja, Sten-Erik Anderson ja Kaspar Taimsoo sai EMil eelsõidus kolmanda koha ning jätkab täna vahesõidus. Treener Matti Killingu sõnul ei õnnestunud eelsõit kõige paremini. «Meeste esimene kommentaar oli, et kole palju jäi sisse. Mehed ei saanud paati hästi jooksma ja oli palju koperdamist,» kommenteeris Killing. «Seekord oli palju musta tööd, aga kui vaadata järgmistele päevadele, siis kõik on võimalik. Tegijad paatkonnad on enam-vähem samad nagu eelmisel aastal.»

Mõlemast eelsõidust pääsesid pühapäevasesse finaali vaid võitjad, kelleks olid Saksamaa ja Ukraina. Ülejäänud paatkonnad peavad täna heitlema vahesõitudes, kus jagatakse välja veel neli finaalipääset. «Starte on seni vähe olnud ja ehk aitab homne sõit asjale kaasa. Ega me siia ju puhkama ei tulnud, nad on treenitud inimesed ja midagi nuriseda pole,» hindas Killing. «Eelsõidus oli mõningaid kobistamisi, aga kui asjad laabuvad, siis on end ka lihtsam tühjaks sõita. Midagi hullu praegu ei ole. Kõik on kontrollitav.» Eestlaste osalusel toimunud

eelsõidu võitis Saksamaa ajaga 5.45,07, teine oli Poola 5.48,15ga ja kolmas Eesti 5.48,23ga. Ülejäänud Eesti paatkondade jaoks lõppes EM avapäevaga. Kahepaat – Andrei Jämsä ja Tõnu Endrekson – ei pääsenud poolfinaali ei eelsõidust ega vahesõidust, mille nad lõpetasid kolmandana. Naiste ühepaatidel sai Kaisa Pajusalu teises eelsõidus kuue sportlase seas neljanda koha, vahesõidus jäi ta aga viiendaks ja sellega ka poolfinaalist välja. Meeste ühepaadil sai Vladimir Latin teises eelsõidus viimase ehk viienda koha, viimane oli ta ka vahesõidus. Madis Kalvet

POSTIMEES, 31. MAI 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Andri Aganits pääses juba 19-aastaselt Saksamaa kõrgliigasse ja tahab nüüd edasi tugevamasse liigasse liikuda.

foto: volley.ee

VÕRKPALL. Sügisel algava klubihooaja eel on suur osa Eesti võrkpallikoondise mängijatest aktiivselt tööturul.

Eesti noored võrkpallurid on Euroopas nõutud mehed mariel gregor Ateena

SPORT.POSTIMEES.EE

esti võrkpallikoondises on käimas põlvkondade vahetus, mitmed praeguse koosseisu mehed on 20-aastased või veidi üle selle. Noored ja perspektiivikad tekitavad alati huvi ka välisklubides, nii oli Slovakkias peetud valikmängude esimesel voorul oli teiste seas kohal ka itaallasest agent Leonardo Caponi, kes otsib algavaks hooajaks klubi kahele Eesti koondislasele. Üks neist on eelmisel hooajal Bigbank Tartu Eesti meistriks tüürinud 20-aastane diagonaalründaja Renee Teppan, kes pole veel end ühegi klubiga sidunud, ent loodab lähiajal esimese välislepingu sõlmida. «Loodan õige pea ses osas häid uudiseid saada,» sõnas Teppan. Noorematest peetakse ak-

tiivselt jahti ka teisele Tartu meeskonna 20-aastasele liidrile Robert Tähele. Tähte nooliti juba koondise eelmisel aastal peetud MM-valikmängude ajal, mil noor mängumees koondises eredalt särama lõi. «Pakkumisi on erinevatest liigadest, aga nagu paljudel teistelgi, pole hetkel midagi kindlat,» sõnas Täht, kellele üritab tema sõnul tööandjat leida mitu agenti. Sama vana temporündaja Andri Aganits mängis juba eelmisel hooajal Saksamaa Bundesligas ja tegi suurepärase hooaja ning tema vastu on tuntud huvi tugevatest Lõu-

na-Euroopa liigadest. Koondise seni stabiilseimaks kerkinud nurgaründaja Martti Juhkami (25) oli Aganitsaga samas klubis, Saksamaalt on mõlemad mehed lahkumas. «Saksamaal ma ei jätka,» kinnitas Juhkami. «Põhimõtteliselt on uus klubi olemas, aga on siiski väike võimalus, midagi muutub veel. Seetõttu ei tahaks ühtegi nime välja käia,» selgitas nurgaründaja. Euroopa liigades pallinud koondislastest on leping olemas kogenud Prantsusmaa kõrgliiga meestel Keith Pupartil (Arago de Sete) ja Pariisi Volleys superhooaja teinud tempomehel Ar-

Eesti võitis ja säilitas lootuse Eesti võrkpallikoondis alistas Kreekas Ateenas peetaval EM-valikturniiril võõrustajad 3:1 ning on C-alagrupis jätkuvalt kolmandal kohal. Edasipääsulootuse säilitamiseks oli Eestil kindlasti võitu vaja. Slovakkia sai eilses

esimeses mängus 3:1 jagu Ungarist ja juhib 12 punktiga alagruppi. Kreeka on üheksa punktiga teine ja Eesti samuti üheksa punktiga kolmas, sest parem geimide suhe annab eelise kreeklastele. Homme mängib Eesti Ungariga,

kel võiduarve avamata, ja Kreeka Slovakkiaga. Otse pääsu finaalturniirile tagab alagrupi võitja, teise koha omanik mängib järgmise aasta mais Türgi, Valgevene, Taani ja Rootsi grupis teise koha saanud meeskonnaga. PM

Tribuntsov püstitas vägeva rekordi

Kanepi jõudis paarismängus 3. ringi

San Antoniot lahutab finaalist üks võit

Riias toimuvatel Läti meistrivõistlustel püstitas Ralf Tribuntsov 100 meetri liblikujumises Eesti rekordi ajaga 53,79. Tribuntsovist sai esimene eestlane, kes on ujunud 100 meetri liblikat alla 54 sekundi. Peale Tribuntsovi sai täna eestlastest esikoha ka Martti Aljand, kes võitis 100 meetri rinnuliujumise ajaga 1.01,40, millega täitis ühtlasi ka järgmisel aastal Kaasanis toimuvate pikaraja maailmameistrivõistluste Anormi.

Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste paarismängu teises ringis võitsid Kaia Kanepi ja venelanna Aleksandra Panova Saksamaad esindava Tatjana Maria ning ukrainlanna Elina Svitolina. Kanepi ja Panova alustasid matši võimsalt ja esimene sett lõppes tulemusega 6:2, ka teises setis oldi ilmses ülekaalus, juhiti 4:0, 5:1 ning lõpuks võideti 6:3. Eesti ja Venemaa paari kolmanda ringi vastane pole veel selgunud.

Korvpalliliigas NBA alistas San Antonio Spurs koduväljakul 117:89 Oklahoma City Thunderi ning asus Läänekonverentsi finaali mängudega 3:2 juhtima. Võitjate edukaim oli vanameister Tim Duncan, kes viskas 22 punkti ja võttis lisaks 12 lauapalli. Manu Ginobili lisas 19 silma. Oklahoma resultatiivseimad olid Kevin Durant 25 ja Russell Westbrook 21 punktiga. Seeria kuues kohtumine peetakse Oklahoma koduväljakul.

do Kreegil, kes mõlemad jätkavad samades klubides. Venemaa Superliigas mänginud koondise 24-aastasel põhidiagonaalil Oliver Vennol ja Türgi meistriliigas pallinud sidemängijal Kert Toobalil (34) pole samuti uut töökohta nagu ka Pärnu ridadesse kuulunud Kardo Kõresaarel. «Permi klubis ma ei jätka, see oli neil ühe aasta projekt. Aga pakkumisi on väga erinevatest kohtadest – Venemaalt, Türgist, Poolast ja ka Brasiiliast,» loetleb Venno. «Konkreetset pakkumist pole keegi lauale löönud, on uuritud, kas minu huvi on olemas,» lisas ta. Pakkumistele on enda sõnul avatud ka teine sidemängija Andres Toobal, kes mängis Tartus. Samuti Tartut esindanud Henri Treialil ja Rait Rikbergil on aga käed emajõelinna klubiga löödud. «Kuhu mul ikka minna on, olen Tartu mees,» ütles Rikberg naerdes. «Nüüd mängime ka Eurosarjas ja see on juba iseenesest lisamotivatsioon,» lisas libero kohal tegutsev Rikberg.

Pariisis sündis järjekordne üllatus

Selänne võib liituda KHLiga

Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel langes naiste seas konkurentsist järjekordne tippmängija, kui kolmanda asetusega poolatar Agnieszka Radwanska kaotas kolmandas ringis 4:6, 4:6 Horvaatia tennisistile Ajla Tomljanovicile. Seega on Prantsusmaal konkurentsist välja langenud kogu naiste WTA tabeli esikolmik. Maailma teine reket hiinlanna Na Li kaotas juba avaringis ning maailma esireket Serena Williams langes teises ringis.

Teemu Selänne karjäär ei pruugi veel läbi olla. Helsinki Jokerite omanik Roman Rotenberg vihjas, et 43-aastane soomlane võib kaasa lüüa tema meeskonnas, mis hakkab tulevasest hooajast mängima hokiliigas KHL. Meeskonna omaniku sõnul sõltub see paljuski sellest, kas mänedžer Jari Kurri näeb talle kohta meeskonnas. Selänne NHLi karjäär sai hiljuti otsa, kui tema meeskond Anaheim Ducks langes Stanley karika konkurentsist välja.

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

16 || VABA AEG || POSTIMEES, 31. MAI 2014

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 31.05 kl 19 Tannhäuseri osas Ivar Gilhuus (Norra), Wolframi osas Lauri Vasar (Hamburgi Riigiooper)

TANNHÄUSER

R. Wagneri ooper Dirigent: Arvo Volmer Osades: Ivar Gilhuus, Heli Veskus, Lauri Vasar, Märt Jakobson, Mart Madiste, Jassi Zahharov jt 1.06 kl 12

TALLINNA BALLETIKOOLI GALA 3.06 kl 19

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Janne Ševtšenko, René Soom, Maris Liloson, Urmas Põldma, Juuli Lill, Väino Puura jt 4.06 kl 19

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Eve Andre, Aleksandr Prigorovski, Olga Rjabikova jt 5.06 kl 19 Tannhäuseri osas Ivar Gilhuus (Norra), Wolframi osas Lauri Vasar (Hambrugi Riigiooper)

TANNHÄUSER

R. Wagneri ooper Dirigent: Arvo Volmer Osades: Ivar Gilhuus, Lauri Vasar, Heli Veskus, Märt Jakobson, Mart Madiste, Jassi Zahharov jt

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

SUURES SAALIS 13.06 kl 19 Esietendus! 14., 15., 17., 18., 19.06 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret Saul-Gorodilov Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

LAITSE GRANIITVILLAS 10.06 kl 19 Esietendus! 11., 12., 13., 15., 17., 19.06 kl 19

KASS TULISEL PLEKKKATUSEL

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATER VANEMUINE Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel. 744 0165. Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 t. enne etendust www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

NOKIA KONTSERDIMAJA 31.05 kl 19 Lisaetendus!

6.06 kl 19

A. L. Webberi muusikal Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater), Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas jt.

BAJADEER

L. Minkuse ballett Dirigent: Mihhail Gerts Osades: Nanae Maruyama, Sergei Upkin, Luana Georg jt

Ainult 8 etendust! 4.07 kl 20 Esietendus! 5., 6., 8., 9., 10., 11., 12.07 kl 20

ÕISU MÕISA PARGIS

Anton Tšehhovi komöödia kahes vaatuses Lavastaja Tiit Palu Kunstnik Silver Vahtre Kostüümikunstnik Maarja Meeru Osades: Külliki Saldre, Maria Soomets, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, Merle Jääger, Jüri Lumiste, Priit Strandberg, Raivo Adlas, Peeter Volkonski jt

VALGED ÖÖD

KAJAKAS

6.06 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

EVITA

TARTU ÜLIKOOLI VANAS KIRIKUS Jakobi 1, Tartu

KASSITOOME ORG 27.07 kl 20

SUVEKONTSERT 2014 Kaunid ooperiaariad ja avamängud Dirigent Paul Mägi Tasuta!

UGALA TEATER Ugala kassa on avatud E-L 12 - 19, tel 433 0777 ja pühapäeval üks tund enne etenduse algust.

VARGAMÄE REHETARES 31.05 kl 19 Reserveeritud!

VANAD JA NOORED

Anton Hansen Tammsaare Dramatiseerinud Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

KURESSAARE LINNATEATRIS 3.06 kl 11 ja 13

SUUR MAALRITÖÖ

Ellen Niit, lastele Lavastaja ja kunstnik Oleg Titov, Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov.

KURESSAARE KULTUURIKESKUSES 3.06 kl 19

KALMISTUKLUBI

Ivan Menchell Lavastaja Allan Kress, Kunstnik Jaak Vaus.

TORNIMÄE RAHVAMAJAS

11.06 kl 19 Esietendus! 12., 13., 14., 15.06 kl 19

Fjodor Dostojevski Lavastaja Leino Rei, Kunstnik Marion Undusk.

VARGAMÄE REHETARES

17., 18., 19., 20., 21., 25., 26., 27., 28., 29.06 kl 19

VANAD JA NOORED

Anton Hansen Tammsaare Dramatiseerinud Tõnis Parksepp ja Vallo Kirs, Lavastaja Vallo Kirs, Kunstnik Jaanus Laagriküll.

SAUEAUGU TEATRITALUS

18., 19., 20., 21., 22.06 kl 19

MEE HIND

Ott Aardam Lavastaja Ott Aardam, Kunstnik Kaarel Eelma, Muusikaline kujundaja Ivar Põllu.

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

PALMSE MÕISA MOONAKATEMAJA

2., 3., 4., 14., 20., 21., 22., 27., 28.06 kl 13 27., 28.06 kl 16

Mina olin veel väikene

KLOOSTRI AIDAS 1.06 kl 16

Keskaja muusika ja tants Tryzna Poolast, pilet 5/7 3.06 kl 20

KUULAMISED: «Uputiit»

A.H.Tammsaare katkeid loevad Theatrumi näitlejad + Peeter Margus viiulil, pilet 5/10/15/20 4.06 kl 20

KALLIS ÕHTU

Tõnis Rätsep ja Henn Rebane pilet 5/10/15/20 7.06 kl 19

rahva-jutud-lood-laulud Piret Päär ja Tuule Kann pilet 5/10/15/20 9.06 kl 20

Priit Strandbergi autoriõhtu segakooriga HUIK! pilet5/10/15/20

RAHVUSRAAMATUKOGU TORNISAALIS 5.06 kl 18.30

POP, mida sooviksin jagada H. Hütt ja S. Põllu

TEATER NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 31.05 kl 19 Viimane etendus!

26. lennu finaalnädal: NO63 Pedagoogiline poeem 3., 7., 9., 10.06 kl 19

NO51 Mu naine vihastas 4.06 kl 19 Esietendus! 5., 6., 11., 12., 13., 14.06 kl 19 7.06 kl 16

NO50 Lenni

16.06 kl 19 Esietendus Eestis! 17., 18., 19.06 kl 19

Et keha mäletaks (Memories for Life)

SUURSADAMAS HIIUMAAL 21., 22.06 kl 21

Et keha mäletaks (Memories for Life)

THEATRUMIS

TOOMA TALU

8.06 kl 13

KURESSAARE LINNATEATRIS

workshop Aidas. Pilet 2.-

26., 27., 28.06 kl 19 Et keha mäletaks (Memories for Life)

Lääne-Virumaa, Uusküla 13., 14., 18., 19., 20., 21., 22., 26., 27., 28.06 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Piletid : Kloostri Aidast (E-R 9-19, L 12-19), Theatrumi kassast (T 12-17), Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889 theatrum@theatrum.ee

ESNA MÕISAS

Ivan Menchell Lavastaja Allan Kress, Kunstnik Jaak Vaus.

6.06 kl 19 Esietendus! 8., 9., 10., 11., 12. ja 13.06 kl 19

Kajakas

TREFF: Walny nukuteater Poolast

Juunis on Ait avatud 10–20 jaanilaupäeval ja jaanipäeval suletud

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAALIS

KONTSERT EESTI KONTSERT

www.concert.ee

VALKA LAULULAVA

9., 10., 11.06 kl 18

(Läti)

R.Sikora. Lavastaja: Christian Römer. Osades: Raivo E.Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder

Liivimaa laulupidu “CIMZE KOOD”

’’Masohhisti pihtimus’’

EESTI RAHVUSMEESKOOR, EESTI KAITSEVÄE ORKESTER Ilona Bagele (metsosopran, Läti Rahvusooper) René Soom (bariton, Rahvusooper Estonia) Dirigent Peeter Saan

ESTONIA KONTSERDISAAL 3.06 kl 19

(lav. Ivo Eensalu)

4.06 kl 19

KALMISTUKLUBI

A. Tshehhov. Lavastaja: Maria Peterson. Kostüümikunstnik Kristiina-Hortensia Port. Muusikaline kujundus Eva Eensaar. Osades: VHK XVI teatrilennu õpilased: Stefan Peetri, Anna Kristin Peterson, Steffi Pähn, Karl Valkna, Henri Georg Viies, Jakob Tulve, Lotte Krall, Hanna Aunin, Nils Mattias Steinberg, Ken Rüütel, Ilo-Ann Saarepera, Tiina Adamson, Priit Põldma (VHK teatrikooli vilistlane) Piletid (10/7)

31.05 kl 19

René Eespere oratooriumi “ANTE LUCEM” esiettekanne

ENSEMBLE MOSAIK

(Berliin) Solist Monika Mattiesen (flööt) Dirigent Enno Poppe Helena Tulve, Jüri Reinvere, Eduardo Moguillansky, Oliver Schneller, Enno Poppe Koostöös Eesti Heliloojate Festivaliga

STENBOCKI ÕU 4.06 kl 18

NIGULISTE 10.06 kl 19

TARTU JAANI KIRIK 11.06 kl 19

Kontserdisari “Eliitkontserdid” URMAS VULP 60

Urmas Vulp (viiul) Toomas Trass (orel) Tobias, A. Kapp, Süda, Eller, Tubin, Arro, Mägi Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga

HAAPSALU KUURSAAL 14.06 kl 20

Haapsalu suvemuusika Villu Veski & Tiit Kalluste - the best of!

Kontsert Eesti Vabariigi lipupäeva puhul

«Tango Nuevo», «Põhjala saarte hääled» jt Villu Veski (saksofon), Tiit Kalluste (akordion)

ANDRE MAAKER (kitarr) MARI KALKUN (laul) Koostöös Riigikantseleiga

14.–17. juuni IN HORTO REGIS IV Hortus Musicuse suvefestival

Stenbocki õuemuusika “Minu laulu pidu”

JÕHVI MIHKLI KIRIK

VÄRAVATORN

Segakoor DOMESTIK

Henry Purcelli ja inglise XVI– XVII sajandi heliloojate looming 15.06 kl 16

5.06 kl 18

(Venemaa) www.egdm.org/domestik

ESTONIA KONTSERDISAAL 5.06 kl 19

Jevgeni Mravinski nimeliselt XX rahvusvaheliselt muusikafestivalilt

MICHAEL FOYLE (viiul, Suurbritannia) MAKSIM ŠTŠURA (klaver) Beethoven, Lutoslawski, Debussy, Brahms

PALMSE MÕISAPARK 7. juuni kell 18

PALMSE MÕISA MUUSIKA “Aastaajad”

TALLINNA KAMMERORKESTER Solist ja kontsertmeister Arvo Leibur Vivaldi, Piazzolla 7.06 kl 22

Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester

KOIT TOOME Dirigent Jüri Ruut-Kangur 8.06 kl 18

OOPERIGALA: ERI KLAS 75

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Solistid Johanna Rusanen (sopran), Marion Elvila (metsosopran), Angelika KlasFagerlund (metsosopran), Oliver Kuusik (tenor), Andrei Breus (bariton), Koit Soasepp (bass), Matti Salminen (bass, Soome). Dirigendid Eri Klas, Vello Pähn ja Mihhail Gerts 8.06 kl 21

SUVEÕHTU ERI KLASIGA Pärnu Linnaorkester Tallinna Linnateatri meeskvartett, Ivo Linna, Maarja-Liis Ilus, Liisi Koikson, Diana Klas Dirigent Eri Klas ja Mihhail Gerts

14.06 kl 16

“Muusika viivuks”

“Oriendi lummuses”

Kaugete maade traditsiooniline muusika 16.06 kl 18

“Itaalia barokiajastu suured meistrid” Arcangelo Corelli ja Antonio Vivaldi 17.06 kl 17

“Vahemere mosaiik”

Hispaania, itaalia ja prantsuse renessanss- ja barokkmuusika

XVII SUURE-JAANI MUUSIKAFESTIVAL 17.–23. juuni 2014 Kunstiline juht professor Andres Uibo

OLUSTVERE LEIVAKODA

16.06 kl 14 Suure-Jaani Muusikafestival esitleb:

“IHULE JA HINGELE” Mari-Liis Uibo (viiul), Kristi Mühling (kannel), Aare Tammesalu (tšello)

KAPI ÜHINGU MAJA 17.06 kl 12

Jaanus Siimu fotonäituse “Suure-Jaani muusikafestival 2013” avamine Musitseerib Olavi Kasemaa (saksofon). Tall, Debussy, T. Kõrvits, Thomys

KAPPIDE MAJAMUUSEUM 17.06 kl 14

FESTIVALI AVAKONTSERT

Suure-Jaani Muusikafestivali konkursside laureaadid läbi aastate: Ott Indermitte (bariton), Ksenia Kutšukova (sopran), Auli Lonks (klaver), Marcel Johannes Kits (tšello)

4. - 8. juunil 2014. aastal Tartu kesklinnas 10. Rahvusvaheline puhkpillifestival

"Mürtsub pill" Osalevad orkestrid Tšehhist, Rootsist, Lätist,Venemaalt, Soomest ja muidugi Eesti paremik. Pealava Raekoja platsil, festivali telk Tartu Kaubamaja kõrval Festivali õpilasorkester ja rivitrummarid, näitus festivali ajaloost.

www.murtsubpill.com

POSTIMEES, 31. MAI 2014 || VABA AEG || 17

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

MART SAARE MAJAMUUSEUM

Hüpassaare 17.06 kl 18 AVO KITTASK (bariton, Kanada) NORMAN-ILLIS REINTAMM (klaver, Kanada) Tubin, Tamberg, Saar, A. Kapp, Miido

KOHVIK ARTURI JUURES 20.06 kl 13

Lõunatund laulja Voldemar Kuslapiga

ENERGIA TALU TEEMAJA

JOHANN KÖLERI KODUKOHTMUUSEUM

20.06 kl 16 Oksana Sinkova (flööt) Alina Sakalouskaya (mandoliin) Heiki Mätlik (kitarr)

“VÄIKE ÖÖMUUSIKA”

SUURE-JAANI GÜMNAASIUM

Lubjassaare 17.06 kl 21

SUURE-JAANI GÜMNAASIUMI AULA 18.06 kl 12

V MART SAARE NIMELINE VOKALISTIDE KONKURSS Vokalistide konkursi I voor

SUURE-JAANI GÜMNAASIUM 18.06 kl 17

II VILLEM KAPI NIMELINE HELILOOMINGU KONKURSS “UUS LAUL”

VANAÕUE PUHKEKESKUS 18.06 kl 21

J. S. Bach. “KOHVIKANTAAT”

KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA Arete Teemets (sopran), Anto Õnnis (tenor) Pavlo Balakin (bass, RO Estonia), Mari-Liis Uibo (viiul) Dirigent Toomas Vavilov

SUURE-JAANI NOORTEKESKUS 19.06 kl 10.30

Meistrikursused lauljatele

Juhendaja Jaakko Kortekangas (bariton, Soome Rahvusooper)

SUURE-JAANI LAULULAVA

20.06 kl 19

EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER Dirigent OLARI ELTS Modest Mussorgski. «Pildid näituselt» Eller, A. Kapp

SUURE-JAANI LAULULAVA 20.06 kl 22

Ansambel ROCK HOTEL

KOHVIK ARTURI JUURES 21.06 kl 13

Lõunatund näitleja ja raadiohääle Margus Lepaga

SÜRGAVERE KULTUURIMAJA 21.06 kl 16

Operett Voldemar Kuslapiga

21.06 kl 19

“Põhjahoovus” kontrabassi, tšello ja elektroonikaga

Taavo Remmel (kontrabass) ja Aare Tammesalu (tšello) Mirjam Tally. “Lindude seltsis” (esiettekanne)

SUURE-JAANI ÕIGEUSU KIRIK 21.06 kl 22

Meeskoor PERESVET (Moskva) Dirigent Dmitri Judenkov

22. juuni VAIMULIK LAULUPÄEV

SUURE-JAANI GÜMNAASIUM V Mart Saare nimelise vokalistide konkursi II voor

“Ärgake” äratusmäng pasunatelt

kell 7.30

TARTU JAANI KIRIK 18.06 kl 19

HORTUS MUSICUS

Inglise ja itaalia barokkmuusikat (Purcell, Corelli, Vivaldi jt)

TORNIMÄE KIRIK 19.06 kl 18

TORMA KIRIK 20.06 kl 19

Torma kihelkond 700

PLMF Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

ROOTSI-MIHKLI KIRIKUS 10.06 kl 12

Hingemuusika

Aarne Ots (trompet) Ralf Taal (klaver) Kavas: Haydn, Debussy, Chopin jt. Vaba sissepääs

Hingemuusika Pühendatud leinapäevale

Oksana Sinkova (flööt) Tatjana Lepnurm (harf) Kavas: Saint-Saens, Massenet, Bach-Gounod, Schubert Vaba sissepääs

TALLINNA RAEKODA 19.06 kl 19

Kammermuusika Raekojas

Atlan Karp (bariton) Kai Ratassepp (klaver) Kavas: Ravel, Iber, Sviridov jt. (8€, 5€) 3.07 kl 19

Kammermuusika Raekojas

Pille Lill (sopran) Oksana Sinkova (flööt) Marje Lohuaru (klaver) Kavas: Tubin, Andersson, Berg, Sibelius jt. (8€, 5€) XXII Rapla Kirikumuusika Festival 15.- 25. juuli 2014

RAPLA KIRIK

kell 8

ITAALIA MEELEOLUD LÄBI AEGADE

Hommikueine murul

SUURE-JAANI KIRIKU ORELIRÕDU

Lavastaja Taisto Noor Ene Rindesalu (klaver)

vestlusring Hugo Lepnurmest

kell 9.30

HAAPSALU JAANI KIRIK 19.07 kl 19

RÄNNAKUD MUUSIKAS

Pille Lill (sopran) Joonas Asikainen (bariton, Soome) Oksana Sinkova (flööt) Sinfonia Cymru keelpillikvartett (Wales, UK), Keelpilliorkester CAMERATA NORDICA (Rootsi) Kavas: Schulhoff, Foote, Berg, Doppler, Sibelius, Haas, Hindemith (10€, 7€)

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA

(Pille Lille Muusikute Fond)

SUURE-JAANI KIRIKU ÜMBRUS

Järgneb: EMTA ooperistuudio etendus G. Donizetti ooper

“Il campanello”

Mälestushetk

14.06 kl 19

MUUSIKAPAVILJON JA TORNID

Konkursside laureaatide autasustamine

kell 12

TÄÄKSI VESIVESKI VABAÕHULAVA

Pühendatud professor Hugo Lepnurmele

19.06 kl 21

SUURE-JAANI KALMISTU

LAAGNA VANATARE

Festivali lastepäev

OLUSTVERE LOSS

Pidulik jumalateenistus

Henn Rebane (akordion)

19.06 kl 12

19.06 kl 15

kell 11

Keelpilliorkester CAMERATA NORDICA (Rootsi) Kavas: Rota, Sciarrino, Respighi, Terranova (10€, 7€)

18.07 kl 19

Virgo Veldi (saksofon) Itaalia Rodolfo Celletti nim Belcanto Akadeemia lauljad Sinfonia Cymru keelpillikvartett (Wales, UK), Rootsi Puhkpilliansambli kvintett

VABA AEG

ilmub esmaspäevast laupäevani Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee

MUSTPEADE MAJA 13.06 kl 19

Lummavalt kaunis Iiri ja Soti muusika Matthew McAllister ( Sotimaa ) €12/10

EESTI MUUSIKAAGENTUUR www.muusikaagentuur.ee Piletid Piletilevist

PÄRNUS, TARTUS, TALLINNAS 31.05., 01.06.

Annely Peebo, Marko Matvere ja Swing`n` Joy Orchestra kevadkontserdid

KADRIORU KUNSTIMUUSEUM

MUSTPEADE MAJA 5.06 kl 19

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hooaja lõppkontsert «EMTA AASTA MUUSIKAS»

Kavas eri osakondade parimad palad. Piletid 5/3 eurot (müügil kohapeal) ema.edu.ee/kontsert

TALLINNA KITARRIFESTIVAL 9.–13. JUUNI 2014

info: www.lossimuusika.ee 1.06 kl 17

LOSSIMUUSIKA

KÄDY PLAAS, sopran MARJE LOHUARU, klaver ARVO LEIBUR, viiul Kavas Argento, Barber, Bernstein, Britten, Copland, Gershwin Korraldajad Loovüksus MTÜ ja Eesti Interpreetide Liit

NARGENFESTIVAL www.nargenfestival.ee

www.kitarrifestival.ee Piletid piletilevis ja enne algust kohapeal

MUSTPEADE MAJA 9.06 kl 19

Hispaania muusika maagia

Jaime Velasco ( Hispaania ) €10/8

KUMU AUDITOORIUM

10.06 kl 19 Sergio Bastos ( Brasiilia ) laul, kitarr Raivo Tafenau - saksofonid, akordion Paul Daniel - kitarr €10

MUSTPEADE MAJA 11.06 kl 19

Suurimaid kitarrilegende

Roland Dyens ( Prantsusmaa ) €15/12

TALLINNA TELETORN 12.06 kl 21

Päikeseloojangu kontsert Duo Ain Agan ja Andre Maaker €10

piletid Piletilevist

ESTONIA KONTSERDISAAL 13.06 kl 19

AVAKONTSERT

Ludwig van Beethoven – Meeresstille und glückliche Fahrt, op. 112 Ralph Vaughan Williams – Flos Campi Gustav Mahler – Sümfoonia nr 4 G-duur Malin Hartelius (sopran, Rootsi) Andres Kaljuste (vioola) Eesti Filharmoonia Kammerkoor Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Tõnu Kaljuste

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

Keelpillikvintett: Maano Männi (viiul), Terje Männi (viiul) Toomas Nestor (vioola), Aare Tammesalu (tšello), Tiit Pärtna (kontrabass) W. A. Mozart. “Väike öömuusika” L. van Beethoven. Keelpillikvartett op. 8 nr 4 V. Kapp. Eleegia

SUURE-JAANI KIRIK

18 || SUHTED || POSTIMEES, 31. MAI 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, MIHKEL.NIGLAS@POSTIMEES.EE

SUVINE TÖÖ. Suvi pakub lastele võimalust taskuraha teenida. Et kõik laabuks, peavad lapsevanemad oma järeltulijate töötingimustel hoolega silma peal hoidma.

Vanem vastutab lapse töö eest sirje niitra

toimetaja

ööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli MiidlaVanatalu sõnul ei tohiks noori tööle võttes omapäi jätta. Statistika näitab, et just esimesel tööaastal juhtub kõige rohkem õnnetusi. Noortel pole ju esialgu kogemusi ja tal puudub ohutaju. Samas on neil suur soov ennast tõestada ja pingutada. Töötamise eelduseks peaks olema töölepingu sõlmimine, see aitab hilisemaid pahandusi ära hoida. Pahatihti juhtub aga, et tööle minnakse sõbra vahendusel põhimõttel, et «teeme natuke midagi ja raha lubati ka». Tehaksegi, aga kui tuleb aeg palka saada, selgub, et seda pole kellegi käest küsida. MiidlaVanatalu sõnul kerkib siis küsimus, kes korraldas ja kes vastutab, ning sageli on seda tagantjärele raske leida. «On kaks eri asja, kas laps läheb vabal tahtel korraks naabrile abiks, nii et ta võib soovi korral ära tulla. Või on töö korraldatud nii, et on teada, et plats tuleb maasikatest tühjaks korjata kindlaks ajaks ning saagi eest, mis maha müüakse, saab keegi tulu. Siis võib rääkida juba töösuhtest ja tuleks sõlmida tööleping,» selgitab ametnik.

Korrektne tööleping Lepinguid, mille alusel tööd tehakse, on erinevaid, kuid seadusega kehtestatud tööaja piirangutest tuleb igal juhul kinni pidada, olgu siis tegu töölepingu, töövõtu- või käsunduslepin-

guga. Kuni 14-aastase tööaeg ei tohi kesta üle nelja tunni päevas, vanematel alaealistel kuni kuus tundi. Lisaks on alla 14-aastastel keelatud käsitsi tõsta või vedada raskusi. See tähendab, et nad ei tohi näiteks maasikakaste tõsta, kuna sellega võidakse kahjustada tervist. «Keegi ei keela lastel töötegemist ära, aga on oluline vahe, kas laps teeb tööd oma kodus või osutab kellelegi teenust ehk täidab tellimust. Kui ma kodus lubangi lapse muruniidukiga tööle, siis ma ju jälgin teda kogu aeg. Aga kuidas saab panna alaealise trimmeriga töötama, kui on teada, kui ohtlik see on, eriti kui ei kanta õigeid jalatseid ja ohutusprille?» küsib Miidla-Vanatalu. Eraldi probleem on alaealistega sõlmitud töövõtu- ja käsunduslepingud, mis ei taga samu õigusi kui tööleping. Nende puhul pole tagatud ka töötasu alammäär. Tänapäeva vajaduste ja võimaluste juures on lapsel suur soov veidi taskuraha teenida ja ollakse nõus kõigega. Teda ei huvita, kas ja milline tööleping temaga sõlmitakse. Siin tulebki mängu lapsevanem, kes on lausa seaduse järgi kohustatud oma lapse eest seisma. Tema vastutab oma lapse eest kuni täisealiseks saamiseni ja peab teadma, mida ja millistel tingimustel laps parasjagu teeb. Töövõtu- ja käsundusleping sõlmitakse mingi teenuse osutamiseks. Kuidas aga üldse saab alaealisega sõlmida lepingut teenuse osutamiseks? Valida ega alkoholi osta ta ju ei tohi. Miidla-Vanatalu sõnul sõlmivadki tööandjad selliseid lepinguid, et vabaneda vastutusest. Järelikult vastutab ka töökeskkonna eest sel juhul lapsevanem üksinda.

SUHTED

netust aastas, siis mullu oli neid kaks korda rohkem ehk 19. Osaliselt on see tingitud teadlikkuse kasvust – tööandjad sõlmivad nüüd noortega rohkem töölepinguid ja sel juhul on neil kohustus õnnetustest teatada. Tegelikult on see Miidla-Vanatalu sõnul jäämäe tipp, sest arvesse pole võetud muude lepingutega või hoopis mustalt ehk ümbrikupalga eest töötavaid alaealisi, keda on ka üksjagu. Lapsed ei tohi teha liiga rasket tööd, neil peavad olema korralikud töörõivad ja nad peavad saama tööpäeva jooksul piisavalt puhata, töötagu nad siis mistahes lepinguga või ilma, kodus või võõra juures, paneb ta südamele. Vastutab selle eest igal juhul lapsevanem.

Malevasse palju soovijaid

Paljud lapsed leiavad tänavugi rakendust aiatöödel.

Lausa kummaliselt töötavad suvel paljud jäätisemüüjad. Oleme kõik näinud, kuidas väikesed lapsed rannas kuuma päikese käes jäätisekastidega ringi jooksevad. Tööinspektsioon on välja selgitanud, et enamasti on tööandjaks lapsevanem, kes hommikul oma võsukesele kasti jäätist välja ostab. Laps müüb jäätise teatud vaheltkasuga edasi ja teenib nii oma taskuraha. Sel juhul andis töövahendi ja kauba ning saatis lapse tööle lapsevanem, mitte keegi teine.

foto: õpilasmalev

Vahel saadetakse raha eest tööle isegi üheksa-kümne aasta vanused. Tööinspektsioon seda õigeks ei pea, eriti kui nad müüvad midagi sularaha eest, sest siis on nad eriti ohustatud. Miidla-Vanatalu arvates on noorel paras aeg tööle asuda 15-aastaselt, kuid palju sõltub konkreetsest noorest ja töö iseloomust. Kõige tõsisem teema on tööõnnetused. Kui varasematel aastatel registreeris tööinspektsioon üheksa kuni kümme alaealistega juhtunud õn-

Üks turvalisemaid kohti, kuhu laps suveks tööleiba maitsma saata, on õpilasmalev, kinnitab selle juht Maarja Saavik. Tänavu saab malevas tööd tuhatkond noort; soovijaid, kes oma ankeedi saatsid, oli 2500. Põhilised tööd, mida tehakse, on heakorratööd, kauba väljapanemine kauplustes, tubade koristamine majutusasutustes ja toidu pakkumine Statoili teenindusjaamades. Saaviku sõnul sõlmitakse kõigi malevlastega korrektne tööleping, tööandja teavitab tööohutusreeglitest ja juhendab noori töö käigus. «Anname töid, mis lastele jõukohased ja lubatud, ning järgime kõiki seadusi,» lubab ta. Nädala pärast ehk 9. juunil alustavad esimesed rühmad ja siis toimub malevasuve pidulik avamine. Vahetus kestab linnarühmades kaks ja maal kolm nädalat ning lapsed saavad töö eest palka.

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Tööõnnetused • Eelmisel aastal kukkus maja katuse värvimisel 17-aastane Jaan (nimi muudetud) umbes 2,5 m kõrguselt alla peaga vastu kivi. • Majaomaniku seletuse järgi oli ta katuse värvimise vajadusest rääkinud oma naabrimehe Antsuga. Mingit lepingut selleks tööks ei sõlmitud. Ants läkski katust värvima ja talle tuli abiks sõber Jaan. Kumbki katusel olnud meestest tööohutusnõudeid ei järginud ja tagajärjeks oli raske õnnetus. • 2011. aastal sai 17-aastane noormees surma kaevetöödel tekkinud pinnasevaringus, sest eiras tööohutusnõudeid. • 2010. aasta suvel vigastas 16-aastane tüdruk ennast õnnetult kõplaga, sest oli jätnud kõpla teraga ülespoole – tagajärjeks raske vigastus. • Samal aastal juhtus tööõnnetus õpilasmalevas kivide korjamisel, kui üks malevlane tõstis kive kopa sisse ja teise malevlase visatud kivi veeres talle sõrme peale – tagajärjeks luumurd. • 2010. aastal sai vigastada 15-aastane tüdruk, kes muru niites sõitis niidukiga oma varvastest üle. allikas: tööinspektsioon

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD 2014, postimees, urmas nemvalts

JÄÄR

Keegi märkab, et just sinul on olemas vajalikud kogemused. Sulle pakutakse midagi metsikut, seiklusrikast, kuid samas silmaringi laiendavat.

SÕNN Sisemine enesekindlus kasvab ja vanad karmid suhted lagunevad. Sind kiusanud ja sulle jalga ette pannud kaovad nelja tuule poole. KAKSIKUD Eraelu säriseb ja särtsub igast küljest. Elu kulgeks nagu ühelt kuumalt pannilt teisele, kuid just sellist kogemust sa ootasid ja vajasid.

MALE

koostaja margus sööt

ERNIE

Comins Mansfield – The Observer, 1958

VÄHK

Mingi asi hakkab sulle paistma, kuid ikka kinnitad endale, et see on miraaž. Vaata lähemalt, ja mis paistab? Just see, mis sulle elulusti annab.

Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rc2!

LÕVI

Kas oled hakanud inimesi hindama nende rahakoti paksuse järgi? Loobu, enne kui sind hakatakse samamoodi hindama, sest see ei pruugi just meeldiv kogemus olla.

NEITSI

Otsid enda juurde inimesi, kellel on midagi uut pakkuda, keskmisest erinevad arusaamad ja tubli annus enesekindlust. See suhtlus paneb nii sinu kui ka nemad õitsema.

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT KAS MA RÄÄKISIN, KUIDAS MA ÜKSKORD KARTULIT NÄGIN?

KAALUD Kas tahad seiklusi või ettearvatavat elu? Saatusel võivad sinu jaoks üsna kummalised plaanid varuks olla. Võid sattuda olukorda, mida kõige vähem ootasid. SKORPION

Kui oled mentorit otsinud, siis üks selline võibki nüüd sinu teele sattuda. Ta paneb sind ka kõige hullemaid asju uues valguses nägema.

HAGAR HIRMUS

AMBUR Kui kiirkorras põgenemine ei ole sinu plaanide osa, siis lõpeta ühe inimese ärritamine. Tead, kuidas tema varvastel tantsida, kuid ole valmis, et ka tema võib sinuga sama teha. KALJUKITS Soojendad end kellegi mõnusas energiaväljas, nagu see oleks päikesepaiste. Tegemist on energeetilises plaanis väga tugeva isikuga – ka sul on soov samasuguseks saada. VEEVALAJA Eraelus on algamas etapp, mis vonkleb üsna erinevates suundades. Tahaksid kõike korraga haarata, kuid kuna sind on vaid üks, siis astu ikka üks samm korraga. KALAD Kas pead tõestama, et oled asendamatu ja teist sinusarnast ei ole? Mingis aspektis oleme kõik asendamatud ja igaüks on isiksus. Mis aga puudutab tööd, siis seal ei pruugi see nii olla.

AKNE

APPI, MEID RÜNDAB MAAILMA KÕIGE HALVEM VESTLEJA!

SEE OLI ANDRETTA!

APPI! APPI! APPI!

1. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit valis ta 2009. aasta missiooniinimeseks. Tänavustel Euroopa Parlamendi valimistel oli ta üks Eesti Keskerakonna kandidaate. Oma teise eesnime on ta väidetavalt saanud viimase vadja rahvalauliku järgi. Kes on see poliitikasse pürgiv politoloog? 2. Millega on maailmas tuntuks saanud eestlannad Maria Loorberg (1881–1922), Anette Busch (1882– 1969), Frieda Tamberg (1888–1969) ja Rosalie Peltmann-Reiter (1889–1968)? 3. Sel suurte helekollaste õitega taimel on mitmeid rahvapäraseid nimetusi: pullirohi, seavööd, veemärsid, voolmerohi, kraavipihlakas, pihelgalehed, roosirohi, taevaredel jt. Taim on oluline kaevukaevajatele, sest kasvavat ta veesoonte läheduses. Rahvatarkus ütleb, et seal, kus ta kasvab, on allikad ja veesooned ligidal. Mis taim? 4. Arvatakse, et selle igapäevase tarbeeseme disain ja loogika pärinevad mehhanismist, mida kutsuti «relvaussiks». Tegemist oli vidinaga, millega musketärid oma musketitest ebaõnnestunud laadungit kätte urgitsesid. See oli metallist heeliks, millel otsas meetrine käepide, et musketipärani välja ulatuda. Mis ese? 5. Selle pealinna esmanimi linna asutamisel 1614. aastal oli Teheran. Pealinnaks valiti linn 1920. aastal. Linna peastaadion on Stadiumi Qemal Stafa, jalgpallistaadion, kus Eesti koondis kohalikule koondisele 2003. aastal 0:2 kaotas. Mis linn? Vastused: 1. Kerstin-Oudekki Loone. Vadja viimane rahvalaulik Oudekki Figurova. 2. Maadlejad, kuulsad naisvägilased. 3. Hanijalg (Potentilla anserina). 4. Korgitser ehk punnivinn. 5. Tirana, Albaania pealinn.

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 31. MAI 2014 || VARIA || 19

VALDO JAHILO ANEKDOODID Mees tahtis oma vanale emale rõõmu valmistada ja ostis loomakauplusest rääkiva ja laulva papagoi, kes maksis 1000 eurot. Mees saatis papagoi emale. Nädala pärast tuli emalt postkaart: «Aitäh linnu eest. Oli väga maitsev.» ••• Politseinik: «Kas teil juhiluba on?» Roolijoodik: «Ei ole.» «Siis on hästi, sest muidu oleksite sellest ilma jäänud.»

20 || Eestisse jalgpalli mängima || postimees, 31. mai 2014

toimetaja Kuldar Kullasepp, tel 666 2258, Kuldar.Kullasepp@postimees.ee

Erilehe väljaandmist rahastati Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Vasakul mustas Hidetoshi Wakui, paremal temast mööda tuhisev Zakaria Beglarišvili.

Foto: Lembit Peegel

Dmitri Skiperski

Foto: Lembit Peegel

Kuidas näevad Eestit väljastpoolt Euroopa Liitu meile mängima tulnud jalgpallurid? Kas neil on olnud muresid? Mis neile Eestis meeldib? Rääkisime Venemaa, Gruusia ja Jaapani kodakondsega.

Võõralt maalt Eestisse jalgpalluriks

Indrek Schwede

esti jalgpallis on Stavropoli kraist pärit Dmitri Skiperski (41) tuntud inimene. Eesti keelt veatult valdav Dima on Venemaa kodanikuna töötanud Eesti Jalgpalli Liidus, praegu juhendab ta saalijalgpalli koondist. Treenerija ametnikutööle eelnes karjäär mängijana. Kusjuures Skiperski ei tulnud Eestisse sugugi sihiga jalgpalli mängida. «Lugesin noorpõlves palju raamatuid, sealjuures huvitasid mind eriti sõjaraamatud ja mul tekkis plaan saada sõjaväelaseks,» räägib Dmitri Skiperski. «Probleem oli selles, et olin nõutust aasta varem 1. klassi läinud ja aasta varem ma kooli ka lõpetasin. Sõjakooli võeti aga alates 17. eluaastast. Kirjutasin erinevatele sõjakoolidele üle Nõukogude Liidu, sealhulgas Tallinna kõrgemasse sõjalis-poliitilisse ehituskooli. Olin keskkooli lõpetanud kuldmedaliga, võib-olla seetõttu tuli siit vastus, et olen 16-aastasena vastu võetud. Juulis 1989 maandusin Tallinnas, kaasas kast tomatite ja kurkidega siin elavale onule.» Skiperski sattus Eestisse laulva revolutsiooni ajal. Algul pidi mees saama poliittöötajaks armees, kuid 1992. aastal sai ta tsiviildiplomi sotsiaalpedagoogi-psühholoogi erialal. Pool aastat ehitas Dima Stavropolis sõjaväelasena elumaju, kuni taipas, et sõjavägi pole tema jaoks. Koos Tallinnast pärit abikaasaga otsustati Eestisse naasta. 1993. aastal sündis paaril tütar.

Pakkus end jalgpalluriks! Samal aastal käis Dima FloraDünamo mängul uurimas, mis

tasemel Eestis jalgpalli mängitakse. Veendus, et saaks ise ka hakkama, ja pakkus end Dünamole. Oma parimad mängud pidas Skiperski TVMK meeskonnaga, millega tuli 2005. aastal Eesti meistriks. 1996. aastal lahutas Skiperski abielu ja aasta hiljem hakkas koos elama eestlannaga. See motiveeris eesti keelt omandama, sest varem piirdus tema sõnavara «tere» ja «aitähiga». Skiperski läks eesti keele kursustele ja töötas iseseisvalt. Kuulas-vaatas eestikeelseid raadio- ja telekanaleid, suhtles eestikeelses keskkonnas. «Elukaaslase õega, kes vene keelt ei osanud, joonistasime teineteise jaoks paberile, mida tahtsime öelda. Aastaga olin võimeline suhtlema ja kahe aastaga sain keele täiesti selgeks.» 2002. aastal sooritas Skiperski edukalt kodakondsuse eksami. Eesti kodakondsust pole tal tänini, sest Eesti seadused seda kaadrisõjaväelastele ei võimalda. Aastatel 1993–1998 käis ta igal aastal Moskvas uut viisat taotlemas. Saadud aastane viisa lubas Eestis olla 30 päeva, misjärel sõitis Skiperski bussiga Narva, läks üle piiri, kust sai templi passi ja võis jälle 30 päeva Eestis olla. 1998. aastal sai Skiperski tuttavate soovitusel kokku OSCE esindajaga, kelle abiga sai tähtajalise elamisloa. Viimaks kirjutas ilusat eesti keelt kõnelev Skiperski ametniku soovitusel avalduse saada tähtajatu elamisluba, mille ta 2008. aastal ka sai. Venemaa kodakondsus ja pass on koos Eesti jalgpallivõistkondadega sageli reisivale Skiperskile palju peavalu valmistanud, sest erinevalt Eesti või teiste Euroopa Liidu kodakondsusega palluritest peab ta

varakult mõtlema viisa hankimisele.

Tallinn on esimene ja viimane kodulinn «Ma olen pärit Kaukaasia eelmägede juures asuvast Krugloleskoje külast, kus Eesti mõistes elas küll palju inimesi – tervelt 4000,» jutustab Dima. «Ma olen siiski maapoiss. Tallinn on minu esimene ja jääb viimaseks kodulinnaks. Kohe algusest peale hakkas meeldima vanalinn, arhitektuur. Kui 1993. aastal naisega Stavropolist tagasi tulime, jäi silma puhtus ja väiksus. Inimeste hordid mulle ei meeldi. Kliimaga harjumine võttis aega. Nüüd on vastupidi: olen Venemaal ise külaline ning pean harjuma sealse kliima ja temperamendiga. Ma olen ise rahulikuma loomuga inimene. Kuigi vanemad elavad praeguseni Venemaal, on minu kodu kindlasti Eesti. Poliitika mulle ei meeldi. Jälgin seda natuke. Mind häirib, kui räägitakse «Vene ajal». Korrektsem oleks «nõukogude ajal». Pärast eesti keele selgeksõppimist ja eestlastega suhtlema asumist hakkasin neid paremini mõistma. Kuulsin küüditamisest, sain teise vaatenurga Eesti elule. Ma keskendungi rohkem inimestele ja loodusele. Tänu jalgpallile – ma mängin ka III liigas – käin palju linnast väljas looduses. Eesti ei ole väga suur, jõuab igale poole.»

Perekeskne grusiin Zakaria Beglarišvili Grusiin Zakaria Beglarišvili (24) tuli Eestisse 2009. aasta oktoobris teadlikult oma jalgpallurikarjääri üles ehitama. Võdistas külmast õlgu, tutvus kaks nädalat siinse tasemega ning oli järgmisel aastal kõpsti tagasi. «Esimest korda siia tulles

oli ikka jube külm,» tunnistab Beglarišvili. «Olin noor ja uues keskkonnas oli raske. Õnneks oli minu kodumeeskonnas Tallinna Floras üks grusiin ees ootamas. Pikkamisi tutvusin teiste Tallinnas elavate kaasmaalastega ja siis läks elu kergemaks.» Raske oli ka jalgpalliliselt. Beglarišvili oli harjunud kodumaa tehnilise jalgpalliga, kuid pidi siin kohanema jõulise stiiliga. Tõsi, see oli tema siiatulekuplaani üks osa: areneda kehaliselt ja kiiruse poolest tugevamaks palluriks. Kohe esimesel aastal võitis Beglarišvili Floraga Eesti meistri tiitli. Seda oli noor grusiin hooaja alguse uljas intervjuus ka lubanud. «Ma ei arva üldse, et eestlased on külmad,» imestab Beg larišvili sellise teemapüstituse üle. «Minusse ja kõikidesse grusiinidesse suhtutakse siin hästi. Mul pole seoses eestlastega meenutada midagi ebameeldivat. Ma pole kogenud siin ka ainsatki rahvusprobleemi. Mulle on väga tähtis, milline on keegi inimesena, ja alles seejärel, kui hea ta on jalgpallurina. Paljud Flora eestlased on mulle sõbrad.» Kohaliku bürokraatiaga Zakarial suhteid peaaegu pole. Kõik tema ja tema perekonna olmemured lahendavad ära Flora kontori tublid tüdrukud. Lahenduse saab ka see, et naine ja tütar ei pea pärast 90 Eestis oldud päeva vahepeal Euroopa Liidu piirest lahkuma. «Kui nad pärast kolme kuud lahkuma pidid, ootasin neid järgmised kolm kuud tagasi,» puistab Beglarišvili südant. «Mul oli seetõttu suur depressioon, mida märkas ka peatreener Norbert Hurt, kes küsis põhjust. Isegi teised mängijad märkasid, et ma pole tava-

päraselt rõõmsameelne. Mulle on väga oluline, et pere oleks siin koos minuga.» Grusiinid on perekeskne rahvas ja algusest peale oli selge, et naise võtab ta ilmtingimata Gruusiast. 2012. aastal ta abielluski Marjamiga. Tütar Anastassia on aastane. Pärast trenni siirdub Beglarišvili tavaliselt koju ja veedab võimalikult palju aega koos perega. Puudust tunneb Zakaria emast, isast, Gruusia sõpradest ja tuttavatest. Tallinnas tunneb ta end peaaegu nagu Thbilisis ja kuigi noor pallur loodab pääseda pärast tänavuse hooaja lõppu mõnda kõvemasse liigasse, on ta eluga Eestis väga rahul. Isegi sedavõrd, et võiks siia elama jäädagi. Ka lähenev suvi teeb ta meele heaks. Ainuke asi, mis Beglarišvilile Eestis ei meeldi ja mille ta muigega välja käib: «Mulle ei meeldi, kui ma kaotan. Tahan alati võita!»

Hidetoshi Wakui – sild Jaapani ja Eesti vahel Jaapanlane Hidetoshi Wakui (31) tuli Eestisse 2011. aastal Valgevenest FC Minski klubist. Varem oli ta Euroopas mänginud veel Tšehhis, Sloveenias ja Austrias. Mullu võitis Wakui Nõmme Kalju koosseisus Eesti meistri tiitli. Wakui räägib, et Valgevenes ei tundnud ta jalgpalli mängimisest rõõmu ning otsis uut klubi, kuni sõbrast agent pakkus välja Kalju. Eestist ei teadnud jaapanlane suurt midagi. Vaid seda, et tegemist on ühe Balti ja Euroopa Liidu riigiga. «Märkasin kohe erinevusi Eesti ja nende Ida-Euroopa maade vahel, kus ma mängisin. Kui ma seal kusagil jalutasin, vahtisid mind kõik, sest inimesed polnud harjunud nägema aasialasi. Mõni inimene näitas mu peale näpuga ja nae-

ris. Pidin sellega harjuma. Kui eksisin ja teed küsisin, vastati mulle ainult kohalikus keeles. Eestlased on harjunud nägema võõraid rahvaid ning nad püüavad mulle vastata inglise keeles isegi siis, kui nad seda keelt ei oska. Kui oled hädas, ulatatakse sulle käsi. Jah, ma olen tundnud, et olen sümpaatne just jaapanlasena.» Wakui peab oluliseks, et rahvad mõistaksid üksteise tavasid ja kombeid. Omalt poolt üritab Wakui inimesi alati mõista. Eestiski on tal vahel olnud raske kõigega kohaneda, kuid pole olnud ka märkimisväärseid probleeme. Üks muutus võrreldes mullusega on siiski oluline. Eelmisel aastal oli Eestis ka Wakui pere, naine ja laps, kellega jaapanlane veetis enamiku vabast ajast. Praegu on Hidetoshi Eestis ja pere Jaapanis. Lahusoleku tingib ka kooliaasta ajaline erinevus: Jaapanis algab see aprillis, Eestis aga septembris. Pere suhtleb palju Skype’i vahendusel. Jaapanis on Wakuil käsil mitu projekti. Näiteks aitas ta tuumakatastroofi ohvreid. Erinevate projektide peale kulub Kalju jalgpalluril palju aega. Eestis ei suhtle Wakui ainult meeskonnakaaslastega. Kuna teda huvitab väga majandus, on tal eestlasest sõber, kellega ta saab sel teemal rääkida. Küsimusele, mis talle Eestis ei meeldi, vastab Hidetoshi viisakalt, et midagi sellist polegi, lisades: «Loodan, et meie rahvad suhtlevad omavahel rohkem ja rohkem. Kui me töötaksime rohkem üheskoos, areneks vähemalt majandus. Ühel päeval, kui selline asi peaks võimalikuks osutuma, tahaksin olla sillaks Jaapani ja Eesti vahel.» * Artikkel ilmus ka ajakirja Jalka juuninumbris.

toimetaja Kuldar Kullasepp, tel 666 2258, Kuldar.Kullasepp@postimees.ee

postimees, 31. mai 2014 || Võrdne kohtlemine ja uusimmigrant-lapsed || 21

Erilehe väljaandmist rahastati Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Uuring: eestlased ei teadvusta võrdse kohtlemise teemat Eveliis Eek

Mullu läbi vii dud uuring «Võrdse kohtlemise edendami ne ja tead likkus Ees tis» tõi esi le, et eestla sed ja teistest rahvusrühma dest inimesed ta juvad võrdse kohtle mise temaatika olulisust väga erinevalt. Balti Uuringute Instituudi projektijuhi Kristjan Kalduri (pildil) sõnul ilmnes, et eestlas te jaoks pole võrdse kohtlemi se teema oluline. «Nende silmis oli Eestis kõik korras ja salli matust väga ei esine, aga teiste kodakondsus- ja rahvusrühma de liikmete jaoks on ebavõrdse kohtlemise probleem elus väga tähtsal ja olulisel kohal,» rää kis ta. Samuti tuli uuringust väl

ja, et huvipuudus va litseb ka ettevõ tete seas. «Vä ga tihti pee ti seda pseu doteemaks ning arvati, et enne tu leks lahen dada krii tilised sot siaalmajan duslikud prob leemid ja alles siis hakata tegelema võrdse kohtlemise teema ga. Ei teatud ka väga palju seda, kuidas toimida, kui tööl peaks aset leidma ebavõrdne kohtle mine,» ütles Kaldur. Uuringu eesmärk oligi selgi tada välja elanikkonna teadlik kus võrdsest kohtlemisest: mil lised on peamised probleemid ning kuidas inimesed tajuvad võrdset kohtlemist ja diskri mineerimist. «Projekt koosnes kolmest tegevusest: ühe osa na toimus varasemate võrd se kohtlemise projektide hin

Kommentaar

Märt Mõistus

Kerbera Ehituse juhataja

Brasiilia lauljatar ja Eesti-USA päritolu kitarrist esinemas kampaania «Erinevus rikastab» perenädalal. Pilt illustreeriv. Foto: Erinevus rikastab

damine, teiseks tegevuseks oli teiste riikide võrdse kohtlemi se heade praktikate analüüsi mine ning kolmandaks viisime läbi võrdse kohtlemise seadu se retseptsiooni uuringu,» sel gitas ta. Balti Uuringute Instituu di üle-eestilises uuringus osa les 1300 respondenti. «Tegime selle põhjal kvantitatiivse ana

lüüsi, lisaks viisime läbi foo kusgrupid ja intervjuud,» lisas Kaldur.

Võrdne kohtlemine ei ole pseudoprobleem Kalduri hinnangul peaks muu tuma eestlaste suhtumine, justkui oleks võrdne kohtlemi ne pseudoprobleem. «Eestis on ebavõrdse kohtlemise teema

Meie ehitusettevõttes töötab veidi üle 30 inimese, kes on erineva etnilise taustaga. Meie otsime head töömeest, mitte

ei tee oma valikuid rahvuse põhjal. Isegi keelebarjäär on meie probleemide hulgas viimasel kohal. Selles kontekstis tundub teema võib-olla tõesti kauge, sest me ise ei kohtle oma töötajaid nende rahvuse tõttu ebavõrdselt ja pole sellega kokku puutunud. Meie jaoks on oluline, kas inimene teeb oma tööd korra-

muutunud teatud mõttes loo sungiks, inimeste huvi on väi ke, seega tuleb sõnumite edas tamisel olla ettevaatlik, et ak tiivsust ei aetaks segamini ag ressiivsusega,» rääkis ta. Kalduri sõnul puudub etni listel eestlastel teemaga isik lik kogemus ja seepärast on ka sügav arusaamine sellest vald konnast väga puudulik. «Kui

likult, peab kinni oma kohustustest jne. Minu jaoks tundub see tõesti pseudoprobleem, kuid sellepärast, et meie tööliste ega ka juhtide jaoks ei ole see seni olnud probleem. Kui ebavõrdse kohtlemise olukord ilmneks, siis me kindlasti tegeleksime sellega ega jätaks seda tähelepanuta.

hakata seda teemat laiemalt edendama, peaks kindlasti inimõigustest ja võrdsest koht lemisest rääkides tooma isikli kumat laadi näiteid, mitte piir duma abstraktse infoga. Riigil on siinkohal samuti roll täita ning avalik sektor võiks olla võrdse kohtlemise osas teera jaja ja hea eeskuju,» väljendas Kaldur arvamust.

Eesti koolid peavad üha enam arvestama kasvava arvu uusimmigrantidest õpilastega Eveliis Eek Meelika Hirmo

Uuring uusimmigrantidest õpi laste toimetuleku kohta Ees ti koolides näitas, et endisest enam on vaja tegeleda koolisi sese teavitustööga ning aren dada lastevanemate ja koolide omavahelist koostööd. Integratsiooni ja Migrat siooni Sihtasutuse Meie Inime sed tellitud ja Mind Park OÜ lä bi viidud uuringu «Uusimmig rantõpilaste akadeemiline ja sotsiaalne toimetulek Eesti üld hariduskoolides» peamine ees märk oli välja selgitada, kuidas on välismaalt saabunud laste õpe korraldatud ja kuidas nad koolis toime tulevad. Uusimmigrantideks nime tatakse inimesi, kes on Eestis se elama saabunud viimase kol me aasta jooksul. Euroopa Lii du liikmena on Eesti koolidel kohustus vastu võtta ning hari da kõiki riigi territooriumil ela vaid koolikohustuslikke lapsi, sealhulgas nii Euroopa Liidust kui mujalt.

Uusimmigrantidest laste arv koolides kasvab Uuringus küsitleti nii üldhari duskoolide uusimmigrantõpila si, aga ka nende õpetajaid, koo lide õppejuhte, lapsevanemaid ja klassikaaslasi. Eesti Haridu se Infosüsteemi andmetel on viimase viie aasta jooksul meie

Eesti koolisüsteemis vajavad mõistmist ja tuge nii hiljuti siia elama asunud lapsed kui ka nende vanemad. Foto on illustratiivne. Foto: Andres Gallardo Albajar

haridussüsteemis loetletud 120– 190 uusimmigrantõpilast. Uus immigrantõpilaste arv on pi devalt muutuv, sest sihtgrup pi iseloomustab kõrge mobiil sus ja paljud pered ei tea veel, mis riigiga nad oma edasise elu siduda soovivad. Uuringu teos tajad prognoosivad üldist rän de kasvu arvestades ka uusim migrantidest õpilaste arvu jät kuvat tõusu. Teistest riikidest viima se kolme aasta jooksul Eestis se saabunud õpilastest ligi 60 protsenti oli pärit Euroopast

ja Ameerikast. Venemaa ja Uk raina päritolu oli 21 protsenti õppuritest ning sama palju oli õpilasi ka Aasiast või mujalt. Üle poole (57 protsenti) uus immigrantõpilastest on koon dunud eesti õppekeelega koo lidesse. Vene õppekeeles õpib ligi neljandik ja inglise õppe keeles viiendik uusimmigrant õpilastest. «Pärast Eesti ühinemist Eu roopa Liiduga on Eesti haridus asutustel kokkupuuted välisrii kidest pärit lastega sagenenud. Suurenenud on ka nende ees

MISA on aastate jooksul välja andnud abimaterjale nii lastele, lapsevanematele kui ka õpetajatele. Kogumiku «Tere tulemast Eesti kooli» esikaas. Kunstnik: Liisi Lukk

ti peredest pärit laste arv, kes on sündinud või elanud suure osa oma elust välismaal ning kes soovivad Eestisse naasta,» rääkis Mind Park OÜ projekti juht Liis Kasemets.

Puudu praktilisest infost Uuringust selgus, et sageli ei tegele koolid saabuvate õpi laste stardipositsiooni välja selgitamisega. Laste teadmi si, oskusi ja tausta uuritakse vaid pooltel juhtudel. Kase mets tunnistas, et nende õpi laste mured, kellel on muu õpi

laskonnaga sama etniline kuu luvus, kuid kes on varasemalt õppinud teises keeles, jäävad sagedamini märkamata. Õp petöös esineb raskusi pooltel uusimmigrantõpilastel, mis on peamiselt seotud õppekeele os kuse nappusega. Uuringus osalenud õpeta jad tunnetasid omakorda, et koolisisene koostöö on sageli nõrk ning õpetajad on välisrii gist saabunud õpilasega seotud keerukuste lahendamisel jäe tud üksinda. Eesti koolide puhul tu lid positiivselt esile erinevad e-lahendused. Uusimmigran tidest laste vanemad hindasid kõrgelt näiteks e-kooli võima lusi. Samas on lastevanemate teadlikkus uuringu kohaselt pi gem tagasihoidlik. Pool uurin gus osalenud lastevanematest arvas, et erinevad tugimeet med on vajalikud, kuid vaid vä ga väike protsent vastanutest kinnitas, et mõnd neist on te ma lapsele pakutud. «Lapsevanemad tunnevad puudust õppetööd puudutavast praktilisest infost. Enamik õpe tajatest selles osas suurt prob leemi ei taju,» ütles Kasemets. Üldine rahulolu kooliga on siis ki hea – väga rahul on kooliga veidi üle kolmandiku lapseva nematest ja enam-vähem rahul

pool. Rahulolematuid lapseva nemaid oli kümnendik.

Lapsevanemad on tajunud koolide tõrjuvat hoiakut Uuringus osalenud lapsevane mad on paraku kokku puutu nud koolide tõrjuva hoiakuga kooli astumisel. Lapsevanema te sõnul tuuakse reeglina ette käändeks õppekohtade või koo li tugisüsteemide puudumine. Kindla teeninduspiirkonnaga koolide süsteemiga riikidest saabunud lapsevanemad tun nistasid, et ei mõista teenindus piirkonna süsteemis «koolikoh tade puudumist». Tallinna Lilleküla gümnaa sium, mis on üks uuringus osale nud koolidest, on uusimmigran tidest laste saabumiseks hästi ette valmistunud. Koolis on uus immigrantidele koostatud indi viduaalsed õppekavad ning iga le hiljuti Eesti koolisüsteemi tul nud õppurile on tugiõpilasena toeks mõni tema klassikaaslane. Lilleküla gümnaasiumi di rektori Anu Luure sõnul ei ole niivõrd oluline uuring ise, vaid selle võimalik mõju koolidele ja ühiskonnale. «Uuring aitab teadvustada, et sellised õpila sed juba õpivad Eesti koolides. Uuringu kaudne kasu võib olla selles, et see toob kaasa muu tusi Eesti seadustes,» rääkis ta.

Uuringu läbiviimist rahastati Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.

22 || kuulutused || postimees, 31. mai 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Kasutatud raamatute ost Tallinnas, Tartus. Tel 734 1901.

Müüa talu Põlvamaal Mikitamäe vallas Puugnitsa külas Äärel (ehit 1927, ü-p 53,7 m², krunt 1 ha + lisamaa, heas korras, 14 000 €). Aitame kinnisvara osta-müüa-üürida. Kutseline maakler Peeter Meus. Tel 506 2212, 786 8080. www.aadlivillakv.ee

«Tervislikult saledaks» suvelaager 4.–6. juulil Tuisuliival. Lisainfo maerobic.eu/tuisuliiva/ või tel 523 4591.

Kesklinna hotell otsib hooajaks toateenijaid. Tel 5345 1404 või 631 5754. Lasita Maja Production AS (asukoht Tartumaa) otsib oma kollektiivi tõstukijuhti. Lisainfo ja kandideerimine: info@lasita.com, tel 733 7659. Konkurss kestab kuni 1. VI.

Elust jäljetult ükski ei lähe, ikka midagi järele jääb.

Aliide Karro

1. VI 1914 – 7. VI 1995

Vajame au-pair'i väikesse perre Malmös/Kopenhaagenis, palk 50 Taani kr/h (u 6,5 €/h; nt 40 h/nädalas = u 1100 € kuus), tööaeg kokkuleppel, elamine peres. Kirjutada inglise v taani k: p.marianne.k.1@gmail.com, Marianne

100. sünniaastapäeval mälestavad esiema neli järeltulevat põlve.

Vaikib rõõm ja mure ... kõigest jääb järele miski, mis ei sure ... Kallist

Toomas Pärna 31. V 1939 – 25. IX 2012

mälestavad 75. sünniaastapäeval omaksed.

Ostame põllumaad. ADR-, veoauto- ja taksojuhi ametikoolitused Tallinnas ja Tartus. Tel 507 8230. www.sõiduõppe.ee

Ostan sõjaaegseid Eesti rahvusvärvides varrukaembleeme (maksan 70 €/tk). Tel 5613 8008.

Müüa maamaja Jõgevamaal Peipsi järve lähedal. Info tel 5348 4111. Ostame 1–3toalise korteri Tallinnas. Tel 5820 0800. Ostame raieõigust ja metsakinnistuid kuni 10 000 €/ha. Tel 525 8067. Üürin omanikult korteri Tallinnas, tel 508 9052.

Veokijuhi täienduskoolitus 14., 15. ja 21., 22. juunil Tartus, Riia 10. Tel 745 6040, www.autosoit.ee

Märgid, �etoonid – ost parema hinnaga E–P kl 10–16 Pärnu mnt 38, Tallinn. Tel 655 9217.

Pakkuda võib kõike: märke, raha, vanavara, kl 10–16 Kadaka tee 36, Tallinn. Tel 655 0040.

12. VII kl 16 (Vene aja järgi) toimub Trõnne algkooli mälestuskivi avamine Petserimaal, endise kooli asukohas. Ootame kõiki endisi õpilasi ja õpetajaid, omakandi rahvast ja huvilisi. Võimaluse korral võtta kaasa piknikuvarustus. Info tel 516 0491 Jaan, 564 4249 Mihkel. Lüganuse keskkool ootab oma endiseid õpilasi ja õpetajaid kooli 320. aastapäeva tähistamisele 7. juunil 2014. a. Täpsem info kooli kodulehel www.lyganuse.edu.ee

HAUAKIVID MATUSEPLAADID Hauakivid ka tellija materjalist - maakividest. TÕNU SILLO, Tartu, Tammelehe 4. Tel 738 3204, 501 7237.

Tel 5340 4975. polluvara@vestman.ee www.vestman.ee Haapsalu mnt 64 kinnistu (ärimaa, 14 120 m²) ning selle lähiala detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek toimub 16. VI – 2. VII. Planeeritav hoonestamata maa-ala asub Haapsalu mnt ja Loode-Keila elurajooni vahel. Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagamine kaheks krundiks, mõlemale ehitusõiguse määramine kuni 2-korruselise ärihoone ja kahe 1-korruselise tehnilise hoone rajamiseks. Juurdepääs Haapsalu mnt-lt, vajalikud parkimiskohad omal krundil. Detailplaneeringu eskiis ei näe ette Keila linna üldplaneeringu muutmist. Materjalidega saab tutvuda Keila LV infosaalis ja Keila linna kodulehel www.keila.ee. Haapsalu mnt 64 kinnistu ning selle lähiala detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu toimub 2. VII kl 16.30 Keila LV II korruse saalis (Keskväljak 11). PlanS § 25 lõike 4 kohaselt teatame, et Keila Linnavolikogu 27. V 2014 otsusega nr 16 kehtestati Tammemetsa ja Tammelaane kinnistute ning lähiala detailplaneering. Materjalidega saab tutvuda ka internetis Keila linna kodulehel www.keila.ee. Planeeritav u 5500 m² suurune ala asub Keila linna lääneosas Nurmenuku põik tänava ääres. Detailplaneeringuga määrati Tammemetsa ja Tammelaane kinnistutele ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks. Vajalikud parkimiskohad on kavandatud oma kinnistule ja tehnovarustus on lahendatud võrguvaldajate tehniliste tingimuste järgi. Detailplaneering on vastavuses Keila linna üldplaneeringuga. Soovime osta põllumaad üle Eesti. Tel 506 9600. Tähtvere vallavalitsus teatab Märja aleviku Pilve 3 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamisest Tähtvere Vallavolikogu 23. V 2014 otsusega nr 1–2/13. Planeeringuala suurus on 0,5 ha. Planeeringu koostamise eesmärk on hoonete ja rajatiste ehitusõiguse määramine, samuti valla üldplaneeringu teemaplaneeringu ja maantee projekti kohase liikluslahenduse väljatöötamine koos meetmete rakendamisega maanteelt lähtuva võimaliku ülenormatiivse müra vähendamiseks. Otsusega saab tutvuda Tähtvere vallamajas Järve tee 8, Ilmatsalu E–R kl 8–16 või valla e-dokumendiregistris www.ilmatsalu.ee Mõni hetk on elus valusam kui teine ...

Olev Anier Ennustamine kaartidega. Tel 550 0093.

Armas Kadri, oleme mõtetes ja südames sinuga, kui leinad kallist isa. Sinu psühhodraamasõbrad

Virve Alas

13. XII 1928 – 27. V 2014

Teatan sügava kurbusega oma ema surmast.

Avaldame kaastunnet perekond Hõimule kalli

Helma Hõimu

Leinab tütar Ingrid perega.

surma puhul.

Ärasaatmine 3. juunil kell 12 Paides Sillaotsa kalmistu leinamajas.

Juhanid

Kevadhommikul tulid, kevadhommikul läksid, sust maha jäi päike ja armastus. Siiras kaastunne Faadmele lastega

Mati Jürissaare kaotuse puhul. Mare

Kui kandlekeeled katkevad, siis lõpeb lauluviis. Üks valuhüüd, üks värin veel – ja kõik on vaikne siis. (A. Haava) Mälestame

Juta Staubi

Kõikjal jälgi su töödest ja tegudest, mida loonud sa aastate reas, elad edasi meeltes ja mõtetes, oled alati meie seas ... Unustamatut töökaaslast ja hambaarsti

Eda Rästi mälestab leinas Tallinna Hambapolikliiniku pere. Südamlik kaastunne lesele, tütrele ja teistele lähedastele.

Kersti Teeäär Leiname kallist sõpra. Sügav kaastunne õde Riinale ja vend Urmasele peredega.

Siiras kaastunne Ennule, Siljale ja Aigarile kalli abikaasa ja ema lahkumise puhul. Oleme mõttes teiega. Silvia ja Tiia

Tiina, Piret, Anu, Riia, Tiina, Piret, Emil, Pilvi, Ülle, Merike, Peter, Viire, Viive ja Taavi

... ja on vaid naer, ei ole enam sind.

Südamlik kaastunne dr. Riina Velgrele armsa poja

Mälestame head kaaslast

Priit Velgre

Arved Vallingut

25. IX 1973 – 28. V 2014

ja avaldame kaastunnet perekonnale.

kaotuse puhul.

Korvipoisid ja -tüdrukud Türi-päevilt

Töökaaslased AS Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinikust

Mart Reim

Kersti Teeäär

Südamlik kaastunne Tiiu Valdmaale armsa isa surma puhul. Töökaaslased Põllumajandusameti maaparanduse osakonnast

Igavikuteele on lahkunud kallis klassiõde. Sügav kaastunne lähedastele. Mälestavad keskkooliaegsed klassikaaslased.

Juubeli pillimees. Tel 5647 2730. Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min. Katuste pesu. Tel 5638 8994.

Mälestame kallist onutütart

Helma Hõimu Avaldame südamlikku kaastunnet abikaasale ja lastele peredega. Elsa ja Leo

Avaldame kaastunnet perekonnale

Helma Hõimu kaotuse puhul. Perekonnad Mõistus, Klement, Manglus, Pruks ja Kann Uus vann vanasse vanni, garantii 3 a. Info: www.vannvannis.ee, tel 503 1943.

Kesklinna hotelli otsitakse hooajaks nõudepesijat. Tel 524 5639.

Tiiu Kiisk Armast täditütart leinab Ilme Sepp perega Kanadast. Sügav kaastunne Evele ja Margele peredega.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Martin Tall

18. XII 1923 – 29. V 2014

Poeg perega. Ärasaatmine 1. juunil kell 14 Rannu kabelis.

Martin Tall Avaldame kaastunnet Silvile äia surma puhul. Tartu Emajõe kool

Kersti Teeäär Mälestame ja avaldame kaastunnet omastele. Rühmakaaslased TPI-st

Südamlik kaastunne Vaikele, Vahurile ja teistele lähedastele kalli

Raivo Vahteri kaotuse puhul. Maia, Laine, Vilja, Rein

Kersti Teeäär

Avaldame kaastunnet Vahurile isa

Mälestame kauaaegset sõbrannat. Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele. Aili, Liivi, Sirje, Teesi

Raivo Vahteri kaotuse puhul. Rene, Alo, Taavi, Toomas peredega

POSTIMEES, 31. MAI 2014 || MEEDIA || 23

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, MEEDIA@POSTIMEES.EE

TELESUVI. Eesti vaadatuim telekanal tähistab suvel «Reporteri» sünnipäeva ja kordab hittsaateid.

Suvine Kanal 2 peidab peresid kaarel arb reporter

raegu Eesti vaadatuima telekanali tiitlit kandev Kanal 2 läheb esmaspäeval, 2. juunil üle suvisele programmile, mis toob ekraanile värskeid omasaateid ja uusi hankeseriaale, aga ka võimaluse järelvaadata lõppenud hooaja saadete ja sarjade paremikku. Ka tänavu kolib Kanal 2 uudistemagasin tund aega hilisemale ajale ning stuudioseinte vahelt vabasse õhku, võttes järgnevaks kolmeks kuuks nime «Suvereporter». Uudistesaate staap on taas rõdustuudio, mis oma kujunduses on tänavu inspiratsiooni ammutanud nii Lõunamere saarte traditsioonidest kui ka kodumaisest disainist. Eetrisse minnakse aga ka koduõuedelt, laulupeo tuleteelt, laevadelt, suvilatest, suverestoranidest, saunalavalt, rannast ja tänavalt. «Suvereporter» toob vaatajate ette mitmeid konkursse, jätkatakse mullu alguse saanud üheminutinippidega ning vaadatakse tagasi möödunud kümnendile, et siis 30. augustiks jõuda pidulikule lainele ja tähistada «Reporteri» kümnendat eetrisünnipäeva. Juba esmaspäeval, kohe pärast «Suvereporteri» avasaadet, jõuab eetrisse uus peredele mõeldud telemäng «Peitusemeistrid», milles teeb oma saatejuhidebüüdi komöödiasarja «Parim enne» näitleja Mart Toome. Iga «Peitusemeistrite»

Näitleja Tiit Sukk (vasakul) otsib saatejuht Mart Toome abiga «Peitusemeistrite» avaosas perekond Anefoto: kanal 2 paio peitupugenud liikmeid.

saate keskmes on üks perekond, mille liikmed valmistavad oma kodus ette võimalikult nutikad peitmiskohad. Seejärel saabub neile külla tuntud inimene, kelle eesmärk on kõik pereliikmed etteantud aja jooksul üles leida. Esimeses saates otsib pereliikmeid näitleja Tiit Sukk, peitu on pugenud perekond Anepaio. «Peitusemeistrid» on eetris esmaspäeviti kell 21. Teisipäeviti kell 21.30 hakkab aga Kanal 2 näitama Ukraina uut detektiivisarja «Nuuskija», mille peaosas on Eestist pärit näitleja Kirill Käro. Tema kehastatav eradetektiiv hüüdnimega Nuuskija kasutab erilise töövahendina oma erakordset haistmismeelt, mis tuleb ka-

suks küll töös, aga mitte alati eraelus. «Nuuskija» on nii Ukrainas kui ka Venemaal viimaste aastate menukaim teleseriaal ning selle peaosaline Käro on kandideerinud juba Venemaa parima meesnäitleja auhinnale. «Nuuskija» on praeguseks jõudnud teleekraanile enam kui kümnes riigis, uusversioone planeerivad juba nii USA kui ka Prantsusmaa telekompaniid. Mullu eetris olnud Türgi hittsarja «Tuhat ja üks ööd» tootjatelt on tänavuseks suveks juba järgmine saadetis – esmaspäeval, 9. juunil kell 18 alustab uus igaõhtune draamasari «Armastus ja karistus», mis on jõudnud enam kui 50 riigi teleekraanidele ning põimib kokku «ristiisaliku» perekonnaloo,

TELE- JA RAADIOKAVAD • LAUPÄEV, 31. MAI ETV

07 30 Lastesaated 09 00 Puutepunkt* 30 Mõistlik või mõttetu* 10 00 Maahommik 45 Pealtnägija* 11 30 Vaalasaarte Maria: Asitõend 12 15 Queen. Days of Our Lives, 2/2* 13 15 Tasuja (Eesti 2012) 55 Kooliproov: Infotehnoloogia Kolledž ja Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool 14 25 Eesti Tennis 100 15 25 Teel jalgpalli MM 2014 finaalturniirile, 14/16 55 Jalgpalli Premium liiga: Tartu JK Tammeka – Narva JK Trans 18 00 Saada sõber Euroopasse, 13/13 30 Aktuaalne kaamera 40 Loodusdokk: Elu vägi, 6/6: Jaapan 19 35 Reisile minuga: Odessa legendid 20 00 Reet Linna: Elame veel! 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 20 Sport. Sport 35 Downton Abbey, 15 22 45 Hercule Poirot: Kolmas tüdruk 00 20 Tartu muusikapäevad 30: Blacky ja HND 51 ERR uudised

ETV 2

09 00 Lastesaated 11 00 Kirjandusministeerium* 30 MI* 12 00 Vanapoiss ja kooliplika (USA 1947)*. Komöödia 13 35 Keskkonnakuu 14 30 Emakala surm (Eesti 1996) 55 Tähelaev: Jassi Zahharov* 16 10 Siin ja praegu: Lembit Peterson* 17 00 Muumide ohtlik jaanipäev (AustriaPoola-Soome 2008). Lastefilm 18 10 Lauluvanker (ETV 1981) 50 Sellised lood (Eesti 1973) 19 05 Fiksikud: Fiksikud puhastavad akvaariumit 10 Mis mõttes?: Unenägu 20 Aktuaalne kaamera (viipekeeles) 30 Aktuaalne kaamera (vene keeles) 45 Keskkonnakuu. Laul metsast (Saksa 2014) 21 25 Dialogos (Eesti 2008) 30 Teatriõhtu: Pärast viimast ööd (ETV 1978) 22 30 Mis juhtuks, kui...?, 19/20 (Belgia 2011)* 55 Maailma kino: Jahimehed 2 (Rootsi 2011)*. Thriller 01 05 ERR uudised

KANAL 2 05 07 08 08 09 09 10 10 11 12 13 14 15 17

19 19 20 21

01 03 04 04

45 Kokakool 25 Reporter* 20 Zig ja Sharko 45 Top Shop 00 Aiasaade 30 Kodusaade 00 Lemmikretseptid 45 Hooaeg 30 Rooli võim 00 Subboteja 00 Viimane võmm: Täht linna kohal* 00 Nädalalõpp Kanal 2ga* 30 Tuhat ja üks ööd, 19 05 Mesinädalad Sitsiilias (SaksaAustria 2013). Romantiline draama 00 Reporter+ 35 Mägede varjud 35 Benny Hill 35 Kaks nädalat armumiseks (USAAustraalia 2002) R: Marc Lawrence. O: Sandra Bullock, Hugh Grant. Romantiline komöödia 35 Magus kättemaks (Addicted to Love, USA 1997). R: Griffin Dunne. O: Meg Ryan, Kelly Preston, Matthew Broderick. Romantiline komöödia 35 Valged tibid (USA 2004)*. Komöödia 20 NCIS Los Angeles: Lahkumisplaan* 05 Reporter+* 35 Mesinädalad Sitsiilias (SaksaAustria 2013)*. Romantiline draama

TV3

05 40 Kirgede torm, 1394-1395 07 25 Joonissarjad 09 00 Simpsonid 24, 19: Viskiäri 30 Simpsonid 24, 20: Võrratu teeskleja 10 00 Heimari kokaklubi 30 Kodumäng* 11 00 Nurgakivi 30 Naistesaade 12 00 Kättemaksukontor 11, 14* 13 05 Kolmedok: Eestlased Austraalias: orjatööl ja paradiisis* 14 05 Anna otsib meest, 7* 15 05 Midsomeri mõrvad 12, 6: Hiiliv veidrik 17 10 Ühe armastuse lugu, 55/100 19 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp* 30 KINO3: Jääaeg 3 (USA 2009). Animakomöödia 21 25 Padjaklubi 1, 12: Pesaheitmine*. Hooaja viimane osa 22 25 Armastus ja teised hädad (InglisePrantsuse 2006). R: Alek Keshishian. O: Brittany Murphy, Matthew Rhys. Romantiline komöödia 00 15 Taevane kuningriik (Inglise-HispaaniaUSA-Saksa 2005). Seiklusfilm 03 00 Midsomeri mõrvad 12, 6: Hiiliv veidrik* 04 45 Nurgakivi* 05 10 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp

KANAL 11

05 30 Seksikad reklaamid 06 00 Neli naist ja armastus (Saksa 2012). Romantiline draama 07 45 Linnaelu 08 45 Top Shop 09 00 Kuulsuste naistevahetus, 4/11 10 00 Kolm naist paadis* 30 Gordon Ramsay köögisaladused, 16 11 00 Sõber koer 30 Nurjatud koerad 12 00 Minu isa kuus naist (USA 2009)*. Komöödia 14 00 Virmalised (USAKanada 2009). Romantiline krimidraama 15 55 Staariminutid 16 00 Anthea, palun päästa!, 3/3 17 00 Briti tippmodell 18 00 Eluteed, 38/45 30 Andre Rieu – meelelahutaja ja superstaar. Dokfilm 19 00 Mägede varjud 20 00 Naistevahetus 10 21 00 Naine kaljul (Austria-Saksa 2013). Romantiline draama 22 55 Piinlikud kehad: Luton* 23 55 Reporter+ 00 25 Kuulsuste naistevahetus, 4/11* 01 15 Amsterdami ööd 02 15 Gok Wan – liiga noorelt liiga paks 03 05 Inga Lindström – Neli naist ja armastus* 04 35 Gordon Ramsay köögisaladused, 16* 05 00 Staariminutid 05 Reporter+*

moodsa linnaglamuuri ja muidugi kõikevõitva armastuse. Pühapäeval, 8. juunil naaseb Kanal 2 ekraanile suvine «Merevaade», mis lahkab tänavugi Sepo Seemani juhtimisel meresoolaseid teemasid. Teisipäeval, 10. juunil algab aga kõigile kalastamishuvilistele mõeldud saade «Kalailm». Suvel toob Kanal 2 ekraanile tagasi ka kõik telehooaja kodumaised hittsarjad: «Pilvede all», «Viimane võmm», «Naabriplika», «Süvahavva» ja «Parim enne», samuti möödunud telehooaja meelelahutussaadete hitid «Laula mu laulu», «Nädalalõpp Kanal 2ga», «Kaks kanget Indias», «Saladused», «Heeringas Veenuse õlal», «Kodutunne» ja teised.

KANAL 12

06 30 Postimees.ee 08 10 Reporter 09 00 Komissar Rex, 92: Tappev katse* 55 Komissar Rex, 93: Kättemaks* 10 50 Conan, 244/483: Will Arnett, Melissa Rauch, Ryan Hamilton* 11 40 Conan, 245/483: Lisa Kudrow, George R.R. Martin, Wild Cub* 12 30 Hea Toidu Festival – Grillfest 13 20 7 sekundit (USAŠveitsi-Inglise 2005)*. Põnevusmärul 15 05 Edison (USASaksa 2005)*. Kriminaalpõnevik 16 55 Ajajoon (Timeline, USA 2003)*. Põnevik 19 00 Kaks kanget Lõuna-Ameerikas 20 00 Tupiktänava mehed: Ökotoit 30 Tupiktänava mehed: Inimrööv 21 00 Pöörased spordiklipid 30 Piiritu avarus (Open Range, USA 2003). R: Kevin Costner. O: Robert Duvall, Diego Luna, Kevin Costner. Suurejooneline vestern 00 00 Haide öö (Shark Night, USA 2011). Hirmus naljakas õuduspõnevik 01 40 Night Chat 05 00 Postimees.ee

TV6

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 55 Kahekesi püssi ja panniga, 6 07 20 Kaitseinglid 4, 2-6: Hull nagu tunnistaja; Armastus Colorado ajal; Need on Shannonid; Teise ringi kuritegu; Päästke amišid 12 20 Bobi burgerid 2, 9: Lihainimene 50 Kontor 7, 19-20: Kirbuturg;Koolituspäev 13 50 Kuum pirukas 6: Beeta maja (USA 2007)*. Komöödia 15 30 Louie 3, 6: Barney / Mitte kunagi 16 00 Stop! 30 Simpsonid 1, 4* 17 00 Simpsonid 1, 5 30 Ninjasõdalased 18 00 U-21 EMvalikmäng jalgpallis. Kohtuvad: Eesti – Venemaa 20 00 S.H.I.E.L.D.i agendid 1, 13: Jäljed 21 00 Top Gear, 2/6 22 05 Transilmaania: Kolledži vampiirid (USA 2009). Õuduskomöödia 23 55 Louie 3, 6: Barney / Mitte kunagi* 00 25 Kontor 7, 21 50 Transilmaania: kolledži vampiirid* 02 35 Power Hit Radio – KICKSTART 05 15 Ida-Virumaa uudised 20 Uudised 50 Uudistemagasin

TALLINNA TV

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 50/142* 45 Kultuurimeeter* 10 15 Täna. Uudised* 11 15 Terve tervis* 45 Peterburi – Tallinn* 12 15 Dr Vassiljevi terviseminutid* 30 Oma valitsus* 13 15 Kas tohib?* 45 Arvutitark* 14 00 Maatriks* 45 Heeroldi jutud, 4/4* 15 15 Boynton Beachi Raske Kaotuse klubi (USA 2005)*. Mängufilm 17 05 Jäljed* 35 Rahaarmastus, 2/3. Dokfilm 18 35 Koolitants 2014, 19/19 19 30 Keskkonnanädal 20 00 Täna. Uudised 15 Jalad ees, 8/15 45 Kukkumine (USA.India 2006). Mängufilm 22 40 Vennaskond Rock Cafes* 00 10 Kultuurimeetri arhiivist. Graafikatriennaal* 50 Täna. Uudised* 01 05 Keskkonnanädal* 35 TeleChat

VIKERRAADIO KLASSIKA 05 30 Vikerhommik. Meelis Süld 10 10 Perepilt. Tiina Vilu 11 05 Rahva teenrid. Lauri Hussar 12 05 Ahjualune. Urmas Vadi 13 05 Eesti lugu. Piret Kriivan 14 05 KÖPi valikkava. Linnapilte idast ja läänest. Oliver Orro, Marje Lenk 15 05 Soovide aeg 16 05 Päevatee. Ülle Karu 17 05 Veel üks maailm. Vietnemi usundid cao dai ja hoa hao. Martti Kalda, Haldi NormetSaarna 18 00 Päevakaja 19 05 Kuuldemän.g Henno Käo – Oliüks 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Luulelahing. Finaal. Otseülekanne Kirjanike maja saalist 22 05 Sport 10 Ööülikool 23 03 Aja jälg kivis* 00 05 Ahjualune* 01 00 Rahva teenrid* 02 00 Öömuusika

07 05 Klassikahommik 09 05 Helikaja. Nele-Eva Steinfeld. Muusikaelu nädalakokkuvõte. 10 05 Quo vadis? Markus Järvi* 11 05 Uus raamat. Peeter Helme 15 Ennelõunamuusika 12 05 Meditatsioon* 13 05 Folgialbum. Liina Vainumetsa* Norra rahvamuusikat ja seadeid esitavad Hakon Hogemo hardanger fiidlil, Karl Seglem tenorsaksofonil ja sarvel, Terje Isungset löökpillidel ja parmupillil, külalisena lauljatar Berit Opheim. 14 05 Sallitallaja. Berk Vaher* 15 05 Amadeus + 16 05 Nyyd-muusika. Rostrum 2014* 17 05 Heliträkk. Filmimuusikaprogramm 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Vanamuusikatund. Robert Staak. Carl Philipp Emanuel Bach 300. 20 00 Džässikontsert. Jack deJohnette Group. 21 00 Fantaasiaplaat. Tõnu Karjatse Siouxsie and the Banshees “Through the Looking Glass” (Polydor, 1987). 22 05 Ilmakaar* 23 00 Meditatsioon 00 05 Nokturn

24 || TÄNA || POSTIMEES, 31. MAI 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

NÄDALAVAHETUSEL: POSTIMEES.EE

KAJASTAB OTSEPILDIS TOUR OF ESTONIA TEIST ETAPPI JA TARTU RATTARALLIT.

NIMEPÄEV: HELGA, HELGI, HELJE, HELJO, HELJU, OLGA Uno Loop (pildil) 84, muusik ja pedagoog Hanno Selg 82, viievõistleja Ivika Sillar 80, teatriteadlane ja -pedagoog Gennadi Vainikko 76, matemaatik, akadeemik Edgar Savisaar 64, poliitik Aadu Hiietamm 60, ajakirjanik Merike Roodla 55, tekstiilikunstnik

EUROOPA

Veel üks jahe päev

TALLINN +12

KÄRDLA +12 HAAPSALU +12

merike merilain ain ilmateenistuse sünoptik ptik

Sünnipäevasöök kadus ruttu Loomaaednikud valmistuvad vaatamata ilmauperpallidele suvehooajaks. 1. juunil kutsub loomaaed koos oma partnerite ja heade abilistega kõiki lastekaitsepäeva suurele perepäevale. Lustima ja loomadega tutvust tegema on oodatud kõik lastest eakateni. Eelkooliealistele on sel päeval sissepääs tasuta, teistele maksab pilet vaid kaks eurot. Täpne päevakava on loomaaia kodulehel www.loomaaed.ee. Päevale lisab tähtsust seegi, et 1. juunil avab laste loomaaed oma uksed uues asupaigas keskkonnahariduskeskuse külje all Õismäe-poolses lääneväravas ja jääb väikeseid loomasõpru ootama aasta ringi. Kääbusjõehobu Holgeri möödunudpühapäevane juubelipidu möödus meeleolukalt. Loomaaiasõprade meisterdatud võililledest number nelikümmend ja suur võilillesülem kadusid kärmelt kääbusjõehobude Holgeri ja Pupa (mõlemad pildil) kõhtu. Poegimisega tegid algust dagestani tuurid: nädalaga sündis lausa kümme talle. Kahel valgepõsklagle perel koorus kokku kuus tibu. Tibud koos ühe laglepaariga tuli aga veelinnumaja aedikusse varjule kolida, sest laglede pesapaiga naabruses elutsev niidu-nösuhane isaslind kippus oma territooriumi kaitsel lagletibudele kallale. 19. mail avastati vastkoorunud poeg vöötkaku pesas, neljapäeval koorus esimene jääkoskla tibu. Pesast väljus kuuvanuseks saanud händkakupoeg, külastajail on hea õnne korral võimalik teda teiste händkakkude vahel silmata. Kurgede pesitsemine läks tänavu aga aia taha: valgekured lõhkusid oma munad ära, õnnekurgede munad aga olid taas viljastamata. Ka maisimadude ja stepivaskussi munadest järglasi ei koorunud.

Tänast ilma määrab Soome kohalt Koola poolsaare poole liikuv tsüklon, mis jätab meid pilvede ja vihma alla. Ilm peaks paranema homKURESSAARE me, kui lääne poolt sirutub +12 nõrk kõrgrõhuhari korraks Eesti kohale. Jahedusest pole nädalavahetusel pääsu. Täna on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vihma. Puhub läänekaare tuul 3–9 m/s. Õhutemperatuur on 12–18 kraadi. KOLME PÄEVA Tallinn Tartu Narva Pärnu Kuressaare

NARVA +18

RAKVERE +16

PAIDE +15

PÄRNU +15

3–9 m/s

VILJANDI +14

TARTU +16

VALGA +15

VÕRU +17

ILMAENNUSTUS

Pühapäev, 1.06 +8/+13 +9/+18 +9/+18 +9/+16 +8/+14

Esmaspäev, 2.06 +8/+15 +10/+18 +9/+20 +8/+18 +6/+18

Teisipäev, 3.06 +12/+22 +16/+26 +15/+25 +12/+22 +12/+19

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: maaja kitsing

LOOMAAIA UUDISED

ESMASPÄEVAL POSTIMEHES:

«KASU» KÜLG KIRJUTAB, KUIDAS HUVI LASTELAAGRITE VASTU KASVAB ÜHES HINNAGA.

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 4.18 4.19 4.30

loojub 22.21 22.04 22.26

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +27,1 kraadi (1960) +0,3 kraadi (1867) Tartus +29,5 kraadi (1995) –0,7 kraadi (1977)

KUUFAASID 28. mai 21.40 5. juuni 23.39 13. juuni 7.11 19. juuni 21.39

TELE- JA RAADIOKAVAD • PÜHAPÄEV, 1. JUUNI ETV

ETV 2

KANAL 2

07 30 Lastesaated 09 00 Õnne 13 30 Õnne 13 55 Jamie Oliveri 30 minuti road: Kreemjas maisihautis suitsutursaga 10 20 Loodusdokk: Elu vägi, 6/6: Jaapan* 11 10 Hemingway ja Gellhorn, 2/2 (USA 2012)*. Draama 12 20 Tuhkatriinu (Cenerentola, Itaalia 2012). G. Rossini koomiline ooper 14 20 Koolitants 2014 (ETV 2014) 15 20 Teel jalgpalli MM 2014 finaalturniirile, 15/16 45 Hercule Poirot: Kolmas tüdruk* 17 20 Downton Abbey, 15* 18 30 Aktuaalne kaamera 40 Kutsuge ämmaemand!, 5/6 19 35 Reisile minuga: Odessa delfiinid 20 00 Hyacinth Bucket 30 Eesti lood: Siim, Samuli ja Dolce Vita 21 00 Aktuaalne kaamera: Nädal. Ilm 40 Sport. Sport 58 Puudutuse aeg: Sille Sikmann 22 00 Sild, 8/10 (Rootsi/ Taani 2011) 23 00 Kaks takti ette: suurimad staarid, 3/3 30 Täna õhtul Koit Toome 00 32 ERR uudised

09 00 Lastesaated 12 00 Eesti lipp ümber Islandi, 10* 30 Lähetus* 13 00 TEDx Tartu: Raul Eamets* 20 Tagatargemad* 45 Facebooki vääratused* 14 40 Mulle meeldib pildistada (Eesti 2013) 15 10 On meie keskel suvi 25 Energiat avastamas 55 Näitleja: Üks päev ja kogu elu. Jüri Krjukov 16 35 Teeveejahutaja 17 00 Entel-tenteli lõppkontsert 30 Emili sõber 18 35 Suvelaulud Haapsalus* 19 00 Võlukarussell* 10 Näh 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) Teemaõhtu: Reet Linna 70 45 Teemaõhtu. Navi 50 Teemaõhtu. Kümme küsimust Reet Linnale 20 30 Teemaõhtu. Ei ole üksi ükski maa 35 Teemaõhtu. Reet Linna: Elame veel!* 21 35 Teemaõhtu. Ja sealt nad tulevad: Laulab Reet Linna 22 00 Teemaõhtu. Estraadimosaiik ajast ja arust 55 Teemaõhtu. Õhtutäht 00 05 Teemaõhtu. Vikerviise Arved Haugilt 59 ERR uudised

06 05 Rooli võim* 30 Mägede varjud* 07 15 Hea Toidu Festival – Grillfest 08 05 Looney Tunes 30 Kodutunne* 09 30 Sõber koer 10 00 Pärdikud ja röövlid 10 Papagoi Kesha uued seiklused 40 Heeringas Veenuse õlal* 11 10 Laula mu laulu – kaunimad hetked, 2* 12 40 Parim enne: Suur pidu* 13 10 Naabriplika* 14 10 Pilvede all* 15 10 Rosamunde Pilcher – Armastuse võlujõud (Saksa 1999). Romantiline draama 17 05 Utta Danella – Must peegel (Saksa 2000). Romantikafilmide sari 19 00 Reporter+ 35 Sajandi armastus, 40/63 21 30 Hotell Grand, 19: Parandus 23 10 Medaljon (The Medallion, USAHongkong 2003). R: Gordon Chan. O: Jackie Chan. Märulikomöödia 00 55 Kadunud (Hispaania 2009). Põnevik 02 30 Kaks nädalat armumiseks (USAAustraalia 2002)*. Romantiline komöödia 04 10 Reporter+* 40 Galileo*

TV3

05 40 Kirgede torm, 1396-1397 07 25 Joonissarjad 09 00 Simpsonid 24, 2122: Carli saaga; Ohud rongi peal 10 00 Jääaeg 3 (USA 2009)*. Animakomöödia 11 55 Me armastame Eestit* 13 30 Jutustus tõelisest Jörbergist 14 30 Stop! 15 00 Midsomeri mõrvad 12, 7: Suur ja hea 17 10 Ühe armastuse lugu, 56/100 19 00 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 30 KINO3: Öö muuseumis 2 (USA 2009). R: Shawn Levy. O: Ben Stiller, Hank Azaria, Amy Adams, Owen Wilson, Robin Williams. Seikluskomöödia 21 30 KINO3. BOND: 007 ja Kuldsilm (Goldeneye, USA 1995). R: Martin Campbell. O: Pierce Brosnan, Sean Bean, Izabella Scorupco. Seiklusfilm 00 10 Vegas 1, 12: Sellest päevast alates 01 05 Kättemaks 1, 11: Sundus 55 Midsomeri mõrvad 12, 7: Suur ja hea* 04 55 Seitsmesed uudised. Nädalalõpp 05 25 Kirgede torm, 1398

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Seksikad reklaamid 06 00 Rosamunde Pilcher – Naine kaljul (Austria-Saksa 2013)*. Romantiline draama 07 45 Linnaelu 08 45 Top Shop 09 00 Aadlikud pruudijahil, 4/5 10 00 Aiasaade 30 Kodusaade 11 00 Lemmikretseptid 50 Hooaeg 12 30 Ellen* 17 00 Briti tippmodell, 79/82 18 00 Eluteed, 39/45 30 Süües seksikaks, 3/13 19 00 Mägede varjud 20 00 Naistevahetus 10: Perekonnad McLeigh ja O’Dell 21 00 Peacock (USA 2010). R: Michael Lander. O: Cillian Murphy. Põnevusdraama 23 00 Trinny ja Susannah Belgias* 00 00 Reporter+ 30 Elu 24 live 01 20 Otsides ja leides* 02 05 Aadlikud pruudijahil, 4/5* 50 Nora Roberts – Virmalised (USAKanada 2009)*. Romantiline krimifilm 04 20 Briti tippmodell, 79/82* 05 05 Reporter+*

06 30 Postimees.ee 08 10 Komissar Rex, 94: Politseinikku ei suudelda* 09 00 Komissar Rex, 95: Pankuri surm* 55 Komissar Rex, 96: Otse surma* 10 50 Conan, 211* 11 40 Conan, 209* 12 30 Illusioonimeistrid, 3/13* 13 20 Jõugud, 1/12*. Uus sari 14 20 Kanal 11 ja Kanal 12 sünnipäevapidu* 50 Šlikerdajad (USAKanada 2002)*. Komöödia 16 30 Piiritu avarus (USA 2003)*. R: Kevin Costner. O: Robert Duvall, Diego Luna, Kevin Costner. Vestern 00 Kaks kanget Lõuna-Ameerikas 20 00 Rooli võim. Liiklussaade 30 Krimi*. Politseisaade 21 00 Kanal 11 ja Kanal 12 sünnipäevapidu* 30 Kokkupõrge (Deep Impact, USA 1998). R: Mimi Leder. O: Elijah Wood, Téa Leoni, Morgan Freeman, Robert Duvall. Katastroofidraama 23 45 Skyline – ära vaata üles (Skyline, USA 2010). Ulmepõnevik 01 25 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 30 Kaitseinglid 4, 7 07 30 Politseipere 2, 1920: Mingi kangelane; Töötavad naised 09 30 Rajalt maha 3, 7* 10 30 Kirvemehed 2, 10* 11 30 S.H.I.E.L.D.i agendid 1, 13: Jäljed* 12 30 Kia tee Riosse! 4: Colombia 13 30 Keelatud tants 4 (USA 2012). Romantiline tantsufilm 15 30 Louie 3, 7: Ikea / Klaveritund 16 00 Eesti autoralli meistrivõistlused 30 Rajalt maha 3, 8 17 30 Kirvemehed 2, 11: Tasumine, 1 18 30 Simpsonid 1, 5: Loomu poolest metsikud* 19 00 Ninjasõdalased 30 Totaalne muutumine: kodu-eri 9, 9 20 30 Simpsonid 1, 6: Homeri vaba õhtu 21 00 Moto GP. Grand Prix – Itaalia 22 40 Top Gear, 2/6* 23 45 Valgekrae 3, 2: Tähtis testament 00 45 Louie 3, 7: Ikea / Klaveritund* 01 15 Kirvemehed 2, 11* 02 15 Rajalt maha 3, 8* 03 14 Power Hit Radio – KICKSTART 05 15 Ida-Virumaa uudised 20 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 15 Kas tohib?* 45 Dr Vassiljevi terviseminutid* 09 00 Jalad ees, 8/15* 30 Keskkonnanädal* 10 00 Uued tasujad: homse päeva kangelased (USA 2008). Mängufilm 11 15 Meistrite linn. Paekivi* 35 Koolitants 2014, 19/19* 12 30 Gordioni sõlm* 13 00 Kultuurimeetri arhiivist. Arhitektuurist 30 Jäljed* 14 00 Rahaarmastus, 2/3* 15 00 Pühapäevatee 45 Hiina – suurte võimaluste maa, 1/2* 16 15 Hiina – suurte võimaluste maa, 2/2* 16 45 Aja puudutus* 17 25 Maatriks* 18 10 Terve tervis* 40 Kultuurimeeter* 19 10 Bedlam, 12/12 20 00 Täna. Nädala kokkuvõte 15 Head ööd (SaksaInglise-USA 2007). Mängufilm 21 45 G.F. Händel. Veemuusika 22 40 Pillimeeste klubi laulud, 2014 23 40 Täna. Nädala kokkuvõte* 55 Pühapäevatee* 00 40 Terve tervis* 01 10 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Meelis Süld 09 05 Aiatark. Kaja Kärner 10 10 Jutusaade 11 05 Mnemoturniir 20 Müstiline Venemaa. David Vseviov 12 05 Nostalgia. Triin Ella, Jaak Jõekallas 13 05 Loos on asju. Peeter Helme ja Jan Kaus 14 05 Kuula rändajat. Hendrik Relve 15 05 Kauamängiv 16 05 Aja jälg kivis. Provins – keskaegne linna Pariisi lähedal. Helgi Erilaid 17 05 Labor. Priit Ennet 18 00 Päevakaja 15 Spordipühapäev 19 05 Kirikuelu. Meelis Süld 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Mnemoturniir* 20 Müstiline Venemaa* 22 05 Sport 23 03 Kuula rändajat* 50 Kihnukeelsed uudised* 00 05 Päevatee* 01 00 Labor* 30 Öömuusika

+17 +25 +22 +17 +20 +19 +19 +18 +18 +22 +17 +14 +25 +16 +23 +18 +17 +21 +16 +18 +24 +20 +20 +18 +19 +10 +18 +24 +14 +16 +19 +18 +18 +18 +34 +17 +31 +34 +19 +31 +27 +32 +23 +38 +24 +28

07 05 Klassikahommik 09 05 Klassikud. Britten 100, 1. 10 05 Sooviklassika. Pille Olde. Kuulajate lemmikmuusika. Telefon stuudios 611 4285. Elektronpost: klassika@err.ee 12 05 Helikaja*. Muusikaelu nädalakokkuvõte. Uudiseid välismaalt vahendab Nele-Eva Steinfeld 13 05 Vanamuusikatund. Carl Philipp Emanuel Bach 300 14 05 Järjehoidja. Tiia Järg. Mõtteid kultuuriloo teemal 30 Lemmiklood 15 05 Raadioteater. Rein Põder “Kuningapuu” . Esietendus. 16 50 Üks lugu 17 05 Vokalissimo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Miraaž. Arpa doppia. Duubelharfil mängib Maria Christina Cleary. 20 00 Folgialbum. Celia Roose Celia Roose Tartu Folgiklubis. Esinejat küsitleb Ants Johanson. 21 00 Džässikontsert*. Jack deJohnette Group Tampere Jazz Happening festivalil 22 05 Raadio Ööülikool 23 00 Fantaasiaplaat. Siouxsie and the Banshees “Through the Looking Glass” 00 05 Nokturn