Postimehe paberleht 31 07 2014

SOOSIKUD EESTLASED SIHIVAD SOOME RALLIL KÕRGEID KOHTI. SPORT LK 14

JÄÄLOSS AVAB UKSED

MEISTER ON HOOS

Homme avatakse Tallinnas Tondiraba jäähall, mida juhataja, endine iluuisutaja Jelena Glebova taevani kiidab.

Režissöör Roman Polanski värskeim film «Venus karusnahas» rabab vaatajat nii mitmel tasandil, et on lausa peadpööritav.

TALLINN LK 6

AED JA KODU Käes on õige aeg grilli ostmiseks.

LK 16–17

KULTUUR LK 13

www.postimees.ee vandeadvokaat

AIVAR PILV: Dopingusaagaga see igatahes seotud polnud.

SPORT LK 15

ARVAMUS

NELJAPÄEV, 31. JUULI 2014 • NR 176 (7167) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 45 875 • LUGEJAID 201 000

arvamus.postimees.ee

HOOLDEKODUD

Julm äri

Ametlikult on hooldekodu asukad hoopis kliendid, kirjutab Iru hooldekodus elav kirjandusloolane ja -kriitik Arno Oja. Tänapäeval tähistab see sõna inimest, kelle pealt klienditeenindaja kasu lõigata loodab. Ent kuna ilmselt ei hakka hooldekodu nii peagi linnale kasumit teenima, on ka suhtumine klientidesse vastav. LK 9

Must leib ja kartul ei isuta

SUVEMÕTTED

Jätke linn!

Kui riik tahab väljarännet pidurdada, pole paremat lahendust, kui kõigile siiajääjatele tänutäheks maakodu kinkida, arvab Silvia Urgas. Siis oleks inimestel koht, kuhu suvel linnast põgeneda ja end välja puhata. Aga kuidas saada suvest võitu seni, kuni jääjatalusid jagama hakatakse? LK 2

Eesti Põllumajandusmuuseumi vanemteadur Ellen Pärn loodab, et päriselt kartul meie söögilaualt ei kao, ehkki näiteks naeri olemegi suuresti unustanud. Pildil on Pärn Tartu külje all Ülenurmel Eesti Põllumajandusmuuseumi rukkipõllul – ka leivavilja kasvatamine väheneb. foto: kristjan teedema

Eestlased kasvatavad – ja ilmselt siis ka söövad – märksa vähem rukist ja kartulit kui kümmekond aastat tagasi. Nende asemel laiutavad toidulaual nisusai ja makaronid.

Kui hiilgeaegadel kasvatati Eestis meie põhitoiduseks peetavat kartulit 100 000 hektaril, siis mullu katsid kartulivaod kõigest 6600 hektarit.

Teraviljadest kasvatatakse Eesti praegu kõige rohkem nisu ja otra. Viimasest, mida mullu kasvatati 133 000 hektaril, läheb suur osa aga loomasöödaks.

EESTI LK 5

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 31. JUULI 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Sanktsioonide mitme teraga mõju

Kuidas linnast põgeneda Kui Eesti riik sooviks väljarännet aeglustada, ei oleks ühtegi paremat lahendust kõigile Eestisse jääjatele tänutäheks tasuta maakodu kinkimisest. Sest linn on elajas, möödapääsmatu koletis mõne vana mobiilimängu viimases level’is. Tööd on vaja teha, koolis ja poes on vaja käia – linna on võimatu vältida.

Aga linnas ei ole eriti suvel kuigi mõnus olla. Mitte midagi lõõgastavat ei ole puupüsti täis bussides ega trammides, lõpututes ummikutes ega kaootilistes valgusfoorides. Ega ka mitte neis üksikutes looduseoaasides, olgu selleks siis tervisejooksjaid ja vorstigrillijaid täis mets või endagrillijatega täidetud suplusrand.

Siin tuleb mängu too maagiline sõna – «festival». Muidugi toimub neid suvel ka Tallinnas, kuid pigem lohutuseks neile õnnetutele, kes pealinna kombitsate haardest kuidagi lahti rabeleda ei suuda. Väike pilk selle nädalavahetuse üritustekalendrisse: Haapsalu ootamatult kurikuulsaks saanud Augustibluus, Pärnu gildipäevad, Intsikurmu muusikafestival, Alatskivi mõisapäevad, Kärdla kohvikupäev.

Ma ei hakkagi väitma, et Haapsalu, Pärnu, Põlva ja Kärdla ei ole linnad. Aga nad on Tallinnaga võrreldes pisikurikaelad, kelle pahelisus ilmneb peatänava sulavas asfaldis ja kohvikute lõpmatutes järjekordades. Kui võimalik, tuleks ka neist eemale hoida, istuda näiteks ratta selga ja valdurmikitalikult mõttelõnga veeretades metsa sõita.

K

ui USA kehtestas president Reagani valitsusajal, 1980ndail Nõukogude Liidu vastu kaubandussanktsioonid Poola sündmuste tõttu, kutsus Moskva propaganda neid mõttetuteks ja kinnitas, et ostab vajaliku lihtsalt teistelt lääneriikidelt. TASS teatas, et piirangud kehtisid ka Carteri ajal Afganistani eest, ent mingit mõju neil ei olnud.

Nüüd, kus USA ja Euroopa Liit on Ukraina sündmuste pärast Venemaale sanktsioone lisanud, on Moskva jutt põhimõtteliselt sama. Nõupidamisel sõjatööstuse asjus esmaspäeval kinnitas president Putin: «Raskused peavad meile lõpuks kasu tooma, sest meil tuleb käivitada kodumaine tootmine seal, kus seda veel polnud.» Vene välisminister Sergei Lavrov kõneles: «Me ületame raskused, mis teatud majandusharudes tekivad. Võimalik, et saame juurde iseseisvust ja kindlamaks oma jõus.»

Kuid üks asi oli Nõukogude Liit,

mille lõimitus rahvusvahelisse majandusse oli üpris tagasihoidlik ja kõiki sidemeid kontrolliti ülalt. Teine aga tänapäevane Venemaa, mis vajab investeeringuid olulistesse majandussektoritesse, kus pangad on võtnud suuri välislaene, ning lõpuks, kus inimesed helistavad iPhone’idega, kasutavad VISA ja MasterCardi krediitkaarte ning soovivad puhata Rivieras või Hispaania päikeserannikul. Vene ärimehed ja ametnikud ei julge tõenäoliselt väga suud avada, kuid paljud neist tunnetavad, et sisseharjunud võimalused ja hüved on üha enam küsimärgi all.

Euroopa ja USA lõpuks kokku lepitud järgmine sanktsioonide raund on varasemaist tõsisem ning signaliseerib Venemaa üha süvenevat isolatsiooni. Kes sooviks riskida oma rahaga riigis, kus järgmiseks võib tulla teade piirangutest või raha liikumise külmutamisest?

Venemaa endine rahandusminister Aleksei Kudrin, keda vaadetelt võib pidada mõõdukalt liberaalseks, ent kes üldiselt on enamasti hoidunud end Putinile otse vastandamast, hoiatas agentuurile ITAR-TASS nädala eest antud pikemas usutluses, et kui lääneriigid kehtestavad tõsised, konkreetsetele

majandussektoritele suunatud sanktsioonid, võib see tähendada Venemaa jaoks majanduslangusse sattumist.

Juhul kui Venemaa sekkuks Ukraina sündmustesse otse sõjaliselt (seni on see toimunud varjatult või vähemalt on Venemaa ise sekkumist eitanud), tooks see Kudrini hinnangul põhimõtteliselt kaasa sedasama, kui lihtsalt Venemaa elanike palku 15–20 protsenti kärpida.

JUHTMÕTE Euroopa ja USA lõpuks kokku lepitud järgmine sanktsioonide raund on varasemaist tõsisem ja annab märku Venemaa üha süvenevast isolatsioonist.

LK 3

Pärast lennu MH17 allatulistamist on meeleolu Euroopas muutunud Putini kahjuks ning business as usual’i vastu on üha enam ka avalik arvamus. Selleks et nurgast võimalikult väikeste kaotustega välja tulla, asub pall praegu Venemaa juhtide käes. Kuhu suundume – veel sügavamasse isolatsiooni või sinnapoole, kus oleks võimalik hakata kahjusid vähendama?

urmas nemvalts

silvia urgas

PÄEVA KOMM Suvi ja linn las olla akna taga, neist üks saab varsti nagunii läbi ja teine ei kao kunagi kuhugi.

KÕVA SÕNA Tendents, et varsti võiks tekkida soov näiteks Coca-Cola valla või Oxford Parki nimelise küla tekitamiseks maakaardile, pole kusagile kadunud.

Lisaks ei tea ma kedagi, kes sellise aktiivsusega oleks ennast välja puhanud. Festivalid Eesti eri nurkades on pealinlasele võõrutusnähud, samamoodi nagu maja Meriväljal. Nad võivad küll talumatut linnapiina leevendada, aga kokkuvõttes kurnavad nad inimest samamoodi ja veelgi õelamalt: tekitades valearusaama lõõgastumisest ja tsivilisatsioonist pääsemisest.

Aga mida siis teha, kui hipilik põgenemine võimalik ei ole ning riiklikult jagatavaid tasuta maakodusid samuti kusagilt ei paista? Esimene võimalus on siiski sõita ringi mööda Eesti väikefestivale, sest suuri meil sel suvel eriti pole. See on tõeline vedamine, sest ainult nii on lootust, et talumatuid rahvamasse ei kohta neist üheski.

Ei maksa ainult endale valetada, et üks selline reis puhkuse alla kvalifitseerub.

Teine variant on sõita välismaale, veendumaks, et pea kõikjal peale Antarktika on nii kuumakraade kui inimesi veelgi rohkem. Kolmas lahendus on jääda iseenda koju. Tolle viimase võimaluse juurde käib ainult üks nipp: suvi tuleb ära unustada. Ning seda teha täielikult ja süümepiinadeta. Kaevuda mõnda raamatusse, vaadata ühe päevaga ära telesarja terve hooaeg ja kardinaid mitte hetkekski eest ära tõmmata. Suvi ja linn las olla akna taga, neist üks saab varsti nagunii läbi ja teine ei kao kunagi kuhugi.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho, PM 30.07

Postimees 1917. aastal Werised kokkupõrked Kiiewis. Kiiewis on neil päewil, nagu telegrammid teatawad, ukrainlaste ja kürasseride wahel weriseid kokkupõrkamisi olnud.

Bogdanowski polgu soldatitest on surma saanud 16 meest, haawata umbes 30.

Kürasseridest on haawatud 2. Kannatada-saanute arw ei ole weel mitte kindlaks tehtud.

Ukraina Raada üleskutse Kiiewi sündmuste puhul.

Ukraina Keskraada komitee pöördus linna ja kõigi Ukraina kodanikkude poole üleskutsega, milles ta kurbadest sündmustest teatab, mis kahe wennasrahwa soldatite werewalamise enesega kaasa tõid. Edasi sele-

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

tab Raada, et tumedad wasturewolutsioonilised jõud rewolutsioonilise demokraatia rasket seisukorda tarwitasid ja awalikult rahwuslikku wihawaenu külwawad. Raada annab kodanikkudele teada, et Raada otsust mööda uurimise-kommisjon on asutatud, millest Ukraina seltskondlised ja rewolutsioonilised organisatsionid osa wõtma on kutsutud. Raada kutsub üles uurimise tagajärgi rahulikult ära ootama, kindlas teadmises, et süüdlased kätte leitakse, kes siis teenitud karistuse saawad. Süüta kannatadasaanud inimeste perekondade eest hoolitsemine on kindlustatud. 31.07.1917

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 31. JUULI 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Keskkonnaamet päästis sissemüüritud linnud

Ministeeriumid toetavad valimisiga langetavat eelnõu Justiitsministeerium teeb tänasel istungil valitsusele ettepaneku toetada 41 koalitsioonisaadiku algatatud eelnõu, mis võimaldaks kohalikel valimistel hääletada noortel alates 16. eluaastast. Eelnõu soovitab toetada ka siseministeerium, kelle hinnangul suurendaks muudatus noorte huvi riigi ja omavalitsuste arengu vastu. Kui riigikogu praegune ja tuleval kevadel valitav koosseis muudatust toetavad, võivad noored hääletada 2017. aastal. PM

Balti riigid ja Poola võitlevad ühiselt seakatkuga Eilsel kohtumisel Vilniuses otsustasid Balti riikide põllumajandusministrid ning Poola veterinaar- ja toiduameti juht seakatku leviku tõkestamiseks luua operatiivse ühiskomisjoni.

Nelja riigi ühiskomisjon pöördub abi saamiseks ka Euroopa Komisjoni poole. Komisjoni peaks põllumajandusminister Ivari Padari (pildil) sõnul haiguse efektiivseks tõkestamiseks kindlasti kaasama ka Valgevene ja Venemaa. Veterinaarja toiduamet kehtestas Lätis Eestist 10 kilomeetri kaugusel asuva haiguskolde ümber 40-kilomeetrise puhvertsooni. PM

249

inimest on siiani jätnud esitamata huvide deklaratsiooni

Kood avab telefonis galerii päästetöödest

Keskkonnaamet avas eile Tallinnas Õismäe tee 9 asuva kortermaja remondi käigus suletud tuulutusavad, mille tulemusena pääses vabaks 18 lõksu jäänud piiritajat. Neist kümme lindu lendasid võre eemaldamisel pesadest välja, kolm lindu jäid edasi pesadesse.

Viis lindu vajavad turgutamist ja nende abistamisega tegeleb Tallinna linnuklubi esindaja koos keskkonnaametiga. Lisaks 18 elusolevale linnule leiti kolm surnud piiritajat.

Keskkonnaameti tehnik Tiit Koit tegi õhtul veel kohapeal järelkontrolli ja vajadusel jätkatakse

päästetöid täna. Samas jätkab keskkonnainspektsioon alustatud väärteomenetlust, et selgitada juhtunu asjaolusid. Teisipäeval teatati keskkonnainspektsioonile, et Õismäe tee 9 asuva kortermaja räästaaluses on pääsukeste pesad remonditööde fotod: toomas tatar käigus kinni müüritud. BNS

SANKTSIOONID. USA ja Euroopa uute Ukraina kriisi tõttu Venemaa vastu rakendatud sanktsioonide sihtmärkideks on nafta-, pangandus- ja kaitsetööstus

Venemaa ja lääne suhted meenutavad külma sõda tõnis oja majandusajakirjanik

S

elle nädala kahe esimese päevaga kukkusid Venemaa ja lääneriikide suhted tasemele, kus need pole pärast kaheksa kümnendate keskpaika enam olnud.

Esmaspäeval mõistis Haagi kohus Venemaalt hävitatud naftakompanii Jukose aktsionäridele välja 50 miljardit dollari suuruse kompensatsiooni.

Päev hiljem teatasid Euroopa Liidu liikmed Venemaale nn kolmanda laine sanktsioonide kehtestamisest.

Vahepeal jõudsid Ühendriigid Venemaad süüdistada Roland Reagani ja Mihhail Gorbatšovi omaaegse keskmaatuumajõudude leppe rikkumises, sest Venemaa alustas juba 2008. aastal maalt tulistatavate tiibrakettide katsetamist.

Teisipäeva õhtul, paar tundi pärast Euroopat, teatas uutest sanktsioonidest ka USA. «See ei ole külm sõda,» toonitas USA president Barack Obama sealsete sanktsioonide

teatamisele järgnenud pressikonverentsil. «Need on väga spetsiifilised sanktsioonid, mis on seotud Venemaa soovimatusega tunnistada, et Ukrainal on õigus valida oma tee,» lisas ta.

Sanktsioonid keskenduvad finants-, energeetika- ja kaitsetööstussektorile. Näiteks naftasektorile seatavad piirangud peaksid avaldama mõju uute naftaväljade uurimisele ja väljaarendamisele, mis tähendab, et nende mõju avaldub alles kaugemas tulevikus.

Kaugeleulatuvad mõjud Venemaa sõltub siin paljuski maailma juhtivatest naftatehnoloogiafirmadest Exxon Mobil, Halliburton ja Schlumberger. Investeerimispanga Barclay’s Capital hinnangul peaksid naftatööstust teenindavad ettevõtted kulutama Venemaal 51,7 miljardit dollarit.

USA ja Euroopa seavad piirangud ka tehnoloogiatele, näiteks horisontaalsele puurimisele, mida vajatakse kildagaasi tootmiseks ning süvaveeliste ja Arktika gaasi- ja naftaväljade arendamiseks.

Maailma üks suuremaid energeetikakompaniisid, Prantsuse Total teatas, et lõpetas Venemaa suuruselt teise gaasitootja Novatek aktsiate ostmi-

se. Juuni lõpu seisuga kuulus Totalile 18 protsenti Novateki aktsiatest ning pärast Malaysia Airlinesi lennuki MH17 allatulistamist lõpetas firma osaluse suurendamise.

Pangapiirangud «Me lõpetasime Novateki aktsiate ostmise samal päeval, kui juhtus lennuõnnetus,» ütles Totali finantsjuht Patrick de La Chevardiere grupi teise kvartali majandustulemuste kommenteerimisel.

Totalil on Novatekiga partnerlus 27 miljardi dollari suuruses veeldatud maagaasi (LNG) projektis Jamali poolsaarel Siberis, mille lõppeesmärgiks on aastas 16,5 miljoni tonni LNG eksportimine. Tegemist on Totali tähtsaima projektiga Venemaa tulevikuprojektides.

Ettevõtte sõnul pole sanktsioonide mõju veel selge. «Me pole tegevust Jamali projektis veel peatanud. Leppisime oma partneritega kokku, et vaatame olukorra üle augusti lõpus,» ütles de La Chevardiere.

Sanktsioonid on seotud Venemaa soovimatusega tunnistada, et Ukrainal on õigus valida oma tee.

USA president Barack Obama

Sanktsioonid hõlmavad umbes 30 protsenti Venemaa pangandussektorist. USA kehtestatud juurdepääs kapitalile mõjutab kolme riigi kontrolli all olevat panka – VTB pank, Venemaa põllumajanduspank ja Moskva pank, mis on Krediidipanga suuromanik. USA sanktsioonid ei puuduta aga suurimat Venemaa panka, Sberbanka.

Seda, millised pangad Euroopa Liidu sanktsioonide alla lähevad, eile õhtul veel teada ei olnud.

Maailma suurim stabilisatsioonifond, Norra naftafond andis märku, et kaalub Venemaa väärtpaberite müümist.

Norra välisministeerium, mis naftafondi kureerib, ütles juba eelmisel nädalal, et on valmis Venemaa väärtpaberite positsioone üle vaatama, mis maakeeli tähendab, et on valmis neid müüma. Eelmise aasta lõpu seisuga oli fondi portfellis 3,6 miljardi dollari eest Vene ettevõtete aktsiad ja nelja miljardi dollari eest võlakirju.

Vaatamata suurele pindalale ja rahvaarvule on Venemaa majandus suhteliselt väike – kahe triljoni dollari suurune SKT on enam-vähem sama, mis Itaalial. Lisaks on sealne majandus ühekülgne – liiga energeetika- ja riigikeskne.

Tartu Ülikoolis on edaspidi neli valdkonda Tartu Ülikooli nõukogu kinnitas eelmise nädala alguses senati poolt vastu võetud põhikirja, mille kohaselt on ülikoolis edaspidi neli valdkonda, mille alla koonduvad omakorda teise tasandi üksustena ka kolledžid ja instituudid. Valdkonnad on humanitaarteadused ja kunstid, sotsiaalteadused, meditsiiniteadused ning loodus- ja täppisteadused. Instituudi nimes võib senati otsusel kasutada sõna «teaduskond». PM

Hotellist surnuks kukkunud naise juhtum pole kriminaalasi Päev pärast jaanipäeva Radisson Blu Sky hotelli 24. korruselt surnuks kukkunud noore naise juhtumi kohta ei algatata kriminaalmenetlust, kuna puuduvad teised sündmusega seotud isikud. Esialgu viitavad kõik asjaolud suitsiidile. Üldjuhul politsei enesetappe ei kommenteeri, aga seekordne sündmus on erandlik, kuna toimus avalikus kohas. BNS

Eesti õpilased võitsid Hanois neli olümpiaadimedalit

Neeme Raud asub tööle ERRi Moskva korrespondendina

Eesti õpilased võitsid Vietnamis Hanois peetud rahvusvaheliselt keemiaolümpiaadil neli pronksmedalit. Võistkonda kuulusid Karl Erik Lillo, Maria Krajuškina ja Mihkel Kotli Tallinna reaalkoolist ning Rasmus Kisel Gustav Adolfi gümnaasiumist.

Neid saatsid Tartu Ülikooli teadur Anneli Kruve ja dotsent Uno Mäeorg. BNS

Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) tele- ja raadioprogrammidele USAst 20 aasta jooksul kaastööd teinud ja praegu «Aktuaalse kaamera» uudisteankru ametit pidav Neeme Raud asub augusti lõpus ERRi Moskva korrespondendi kohale.

Tema saabumiseni teeb Moskvast lugusid operaator Anton Aleksejev. BNS

Postimees.ee küsitlus Kuidas mõjutab Tallinna trammiliikluse seiskumine sind?

12%

Natuke mõjutab

17%

Mõjutab väga palju

22%

Ei mõjuta üldse, ma ei sõida trammiga

4911 vastajat

49% Ei mõjuta üldse, ma ei ela Tallinnas

4 || EESTI || POSTIMEES, 31. JUULI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Jüri Arrakule Tallinna Ülikooli ees otsa sõitnud autolt rebis kokkupõrge küljepeegli. a m da Sa sUu

fotod: martin ilustrumm

Ülekäigurada Narva maanteel ri Tuuk

ik ri põ Tuuk

77-aastane Jüri Arrak liigub praegu karkudega. Omal jalgel hakkab ta taas kõndima ehk aasta pärast.

foto: tairo lutter

Tallinnas Narva maanteel Tallinna Ülikooli trammipeatuse juures sai kunstnik Jüri Arrak teed ületades tõsiselt vigastada.

INNA TALL OOL ÜLIK

t a mn Narv

Graafika: Silver Alt

ÕNNETUS. Tallinna kesklinnas auto alla jäänud kunstnik Jüri Arrak arvab, et pealinna liikluskorraldus vajaks põhjalikku muutust, sest foore pole piisavalt ning jalakäijal-jalgratturil on ohutu liigelda vaid teoreetiliselt.

Jüri Arrakul sõideti jalalaba otsast kaspar jõgeva reporter

T

a kõnnib. Ühe jala ja karkude abil. Vana mehe kohta täitsa krapsakalt.

Kunstnik Jüri Arrak on 77-aastane. Kuus nädalat tagasi sõideti tal jalalaba otsast. Arstid ütlevad, et võibolla kõnnib Arrak taas kahel jalal aasta pärast. Varem mitte.

Mis juhtus aga 18. juunil?

Kell oli pool kaheksa hommikul. Äratuskell helises. Jüri Arrak ja tema samuti kunstnikust abikaasa Ivi Arrak ärkasid üles. Jüri pesi hambad ja näo ning pani kohvimasina käima.

Ivi teegi söögiks tatraputru tomatite ja kurgiga. Jüri jõi kohvi piima ja meega. Arrakud istusid rõdule ja lugesid lehte.

Kolm operatsiooni Tavaliselt läks Jüri ateljeesse natuke pärast kümmet. Tal oli mitu tööd pooleli, üks neist nimega «Mäng märkinimestega» – semiootilise sõnumiga teos, meeter ja nelikümmend sentimeetrit kõrge ning meeter lai.

Ta pani teksapüksid jalga, jope selga ja lükkas kingad varba otsa. «Algas selline mõnusa tundega tavaline päev,» räägib Jüri.

Kell 10.45 astus ta oma Raua tänava korterist välja ja jalutas Narva maanteeni. Jüri asus Tallinna Ülikooli ees Narva maanteed ületama. Trammipeatus jäi ju teisele poole teed.

Auto parempoolses sõidureas peatus. Ta astus sammu edasi.

Kõmaki. Must Toyota sõitis üle Arraku vasaku jala. Sajandik hiljem põrutas auto peegel vastu vasakpoolseid roideid. Pauk oli kõva, Toyota küljepeegel rippus vaid juhtmete otsas. Jüri kukkus selili. Verd voolas. Pindluu ja sääreluu ots paistsid püksisäärest välja. Jalalaba rippus nahatüki küljes. «Asfalt oli verine. Korraks ainult vaatasin, sest verd ma ei kannata,» räägib kunstnik.

Ta üritas tõusta. «Ära liiguta jalga, ära liiguta jalga,» hüüatas naisterahvas eemalt. Tema nimi on Marika. Marika istus põlvili asfaldile ja võttis kunstniku pea sülle. Jüri naise nägu ei mäleta.

Talle meenub vaid punase jopega käsivars ja naishääl. Marika soovitas Jüril röökida. Jüri röökis ja kobas taskuid. Ta otsis telefoni.

Toyotast hüppas välja viiekümnendates mees. «Что случилось (mis juhtus – toim)?» küsis ehmunud juht ja kutsus kiirabi.

Õnnetuse hetkel oli Ivi duši all. Ta astus vannitoast välja ja kuulis: telefon heliseb. Jüri helistas, kuid ei suutnud rääkida. Ta röökis. Ivi jooksis alla.

«Arvasin, et ta oli maja ees auto alla jäänud,» meenutab kaasa.

Mugav vaid autoga Ivi läks üles tagasi, pani end riidesse ja kuivatas pea. Teadmatus. Ta kutsus takso. Mõne minuti pärast helistas Jüri uuesti.

«Olin kiirabiauto peal ja juba süstid saanud. Sain rahulikult rääkida,» selgitab ta. Saite morfiini? «Ei mina tea, mis mulle anti,» ühmab mees naljatledes.

Süst tehti seljaajju, pärast seda ta valu ei tundnud.

Ivi astus Ida-Tallinna keskhaigla juures taksost välja samal hetkel, kui kiirabi Jüri sinna tõi. Kunstnikku opereeriti kaks ja pool tundi. «Kirurg nokitses nagu kellaparandaja … Ta pidi tegema geniaalset tööd, sest kõik kondid olid puruks,» kõneleb kunstnik. Pärast operatsiooni tuli ortopeedia kirurg Dmitri Golovin Jüri Arraku juurde. Arsti sõnul oli operatsioon tohutult raske. Ta palus Jüril varvast liigutada. «Oh! Korras! Väga hea!» hõikas õnnelik kirurg. See tähendas, et närv jäi terveks, jalg funktsioneeris.

«Täiesti nagu peenmehhaa-

nik. Kurat! On ikka osavad poisid … Või mitte poisid, aga mehed. Aga kuna kõik on minust nooremad, siis ma võin öelda poisid,» kiidab Jüri kirurgi.

Kokku tehti kolm operatsiooni, kunstnik viibis haiglaravil 40 päeva. Selle ajaga valmis Ivil teos «Ootamatus», mis kujutab Jüriga juhtunut.

Jüri tänab teda aidanud Marikat. «Kõige suurem abi oli sellest, et ta ei lubanud mul liigutada,» ütleb Jüri. «Ikka leiduvad mõned inimesed, kes tulevad appi,» kostab Ivi kõrvalt. Neid teeb murelikuks, et Jüri ateljee asub kuuendal korrusel ja lifti seal majas pole. Trepil on 120 astet.

Arrakutel on veel midagi öelda. Nende hinnangul peaks Tallinna liikluskorralduse põhjalikult ümber tegema. Neid häirib, et pole piisavalt valgusfoore, et kergliiklus on ohutu vaid teoorias ja liigelda on mõnus ainult autoga. Arrakute sõnul pole see normaalne. «Jüri saab aasta otsa tänaval vaid ratastoolis sõita, kuidas ma ta äärekividest üles saan?» küsib Ivi.

Kood avab videointervjuu Jüri Arrakuga.

POSTIMEES, 31. JUULI 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

HÄÄBUVAD KULTUURID. Eesti pole enam kartulivabariik ja rukkileiba võib rahvustoiduks nimetada veel vaid harjumusest, sest rukkist enam kasvatatakse nii nisu kui otra.

Sai tõrjub leiva ja makaron kartuli 1980. aastate algul hakati rapsi kasvatama kõigepealt loomasöödaks. Õlikultuurina hakati hindama alles 1990. aastatel.

Viimastel aastatel on palju taimekaitsevahendeid nõudva ja mulda kurnava rapsi kasvatamine siiski mõnevõrra vähenenud.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktori Mati Koppeli sõnul tõi rapsi liiga suureks kasvanud osatähtsus kaasa mitmeid taimehaigusi ja kahjureid.

Koppeli sõnul on märgata ka mõningast taimekaitsevahendite kasutamise kahanemist. «Algul toimus väike taimekasvatuslik revolutsioon ja saagid muudkui tõusid – põllumehed olid samal ajal paljuski taimekaitsevahendeid müüvate firmade nõuandelõua otsas,» selgitas Koppel. «Kui aga lõpuks tulud ja kulud kokku löödi, siis avastati, et liiga suurte väetise- ja taimekaitsevahendikoguste ostmine ja kasutamine lõppkokkuvõttes pigem vähendas nende kasumit.»

nils niitra reporter

E

esti rukki- ja kartulikasvatuse kiire kahanemise peasüüdlaseks on meie toidulaual võimu haaranud valge sai ja makaronid, aga ka igasugused muud nisutooted. Ja seda kõike hoolimata rukki kasulikkuse katkematust propagandast.

Eestlased kasvatavad ja nähtavasti ka söövad võrreldes kümnenditaguse ajaga mitu korda vähem leiba ja kartulit, 1990. aastate algusega pole aga üldse mõtet võrreldagi. «Eelmisel aastal oli kartuli kasvupind ainult 6600 hektarit,» lausus Eesti Põllumajandusmuuseumi vanemteadur Ellen Pärn. «Kunagi kasvas kartul 100 000 hektaril.»

Pärn ei taha siiski uskuda, et kartulikasvatus Eestist päris ära kaob. «Olen ise suur kartulisööja ega taha sellisele võimalusele isegi mitte mõelda,» lausus ta.

Oder esirinnas Lugejale tuleb ehk üllatusena, et kõige rohkem kasvatatakse meil praegu nisu kõrval otra, mullu koguni 133 000 hektaril. Suur osa odrast läheb loomasöödaks, aga kasvatatakse ka õlleotra. Mõistagi tehakse odrast ka tangu, kruupe ja odrajahusid.

Nõukogude ajal oli kombeks linnainimeste ajamine kolhooside-sovhooside hiiglaslikele söödapeedipõldudele, kus nad siis tundide kaupa rohima pidid – söödapeedi kasvatus on nüüdseks ajalugu. «Söödajuurvilja osas näitab statistika juba nii 2012. kui 2013. aastal nulli,» lausus Pärn.

Söödajuurvilja kasvatuse hääbumise peapõhjuseks on tööjõumahukus – põllumehed eelistavad toota silo. Asemele on tulnud muuhulgas rapsikasvatus.

Kasvupind hektarites

RUKIS 12 615

2010

ODER 104 658

20 369 2001

KOKKU 275 136 273 334

NISU

2010

2001

4287 10 253 2010

2001

Muu teravili

2010 2001

119 392

136 231

2010

57 074

2001

34 185 2010

49 408 2001

KAER ja teraviljade segu

Unistus linapõllust

Mõned traditsiooniliselt Eestis kasvatatud viljad on taas hakanud populaarsust võitma, näiteks hernes ja põlduba..

Kartulisöömise harjumuse järkjärguline hääbumine ei pruugi siiski olla täielikult välistatud. Näiteks ei tea isegi keskealiste põlvkond enam, millise kuju ja maitsega on naeris. Ometi oli sel juurviljal eestlaste toidulaual aastasadu väga tähtis koht. 19. sajandil oli just kartul see sissetoodud köögivili, mis tõrjus muuhulgas tagaplaanile naeri ja tatra. Pärna sõnul kasvatati söödanaerist suurematel põldudel veel 1980. aastatel, aga praegu on naeris taandunud üksikutesse hobiaedadesse.

Kurvad lood on ka rukkikasvatusega – statistikaameti andmed näitavad, et rukkikasvatus kahanes mullu 11 500 hektarile ehk ligi kaks korda võrreldes 2001. aastaga. Rukkitonni eest makstakse paraku kasvatajale ka vähem kui nisu eest.

TERAVILJAKASVATUS

Põllumajandusasjatundjad ütlevad nagu ühest suust, et tegelikult on neil väga kahju sellest, et meil lasti täielikult hääbuda kiulina kasvatusel. Esiteks on lina taas hinnas, teiseks on eriti Lõuna-Eestis linakasvatuseks ideaalsed klimaatilised olud. Miks mitte lisada siia kolmandana ka teadmine, et lainetavad linapõllud on lihtsalt ilus vaatepilt.

1990. aastatel kasvatati veel siin-seal ka kiulina, aga läinud kümnendi alguseks hääbus kunagi Lõuna-Eesti taludele jõukuse toonud kultuur täielikult.

Pärna sõnul tõi meie lina ja linaseeme 19. sajandi lõpul suurtelt maailmanäitustelt terve hulga erinevaid auhindu.

Kiulina kasvatuse kadumise peapõhjuseks on mõistagi raha – Euroopa Liidu liitumisläbirääkimiste ajal oli linakasvatus juba madalseisus. Eesti ametnikud ei pööranud sestap ka lina kasvatamise otsetoetuste väljakauplemisele erilist tähelepanu. Lina kasvatamine nõuab ka eritehnikat, mille soetamine on kulukas. Ja kõige lõpuks pole Eestis enam ju lina töötlejaid, kellele kiudu müüa. «Sellel fööniksil on raske tuhast tõusta, ehkki meil oleks ju mõistlik lina kasvatada,» lisas Pärn.

Eesti oder kulub peamiselt kodumaiseks tarbimiseks, nisu jagub ka ekspordist. Rukist piisab vaid napilt siseturu jaoks.

Koppeli sõnul on viimastest aastatest siiski ka häid näiteid, kuidas traditsiooniliselt Eestis kasvatatud viljad on taas hakanud populaarsust võitma. Nii on tublisti suurenenud herne ja põldoa kasvupind. «Põldherne kasvupind oli aastaid 3000 hektari juures, sel aastal aga juba tervelt 15 000 hektaril,» lausus Koppel. Osa sellest läheb Eestis loomasöödaks, aga ka ekspordiks.

Eesti oder kulub peamiselt kodumaiseks tarbimiseks, aga nisu jagub ka ekspordiks. Rukist kasvatatakse praegu Koppeli hinnangul Eesti siseturu nõudluse katmise piiril või veidi vähemgi.

KAUNVILJAD

KARTUL

SÖÖDAJUURVILJAD

TEHNILISED KULTUURID

AVAMAAKÖÖGIVILI JA MAASIKAD

2010

2001

2001

2010

2001

7215

16 281

1397

98 8 188

2255

3340

6106

63

277 559

2004

2001

2010

2010

2001

2010

Nisukasvatus on suurenenud, rukkikasvatus kahanenud Sellal kui nisukasvatus kasvas aastaks 2010 võrreldes 2001. aastaga kaks korda, jätkas rukkikasvatus vähikäiku. Edenes ka rapsi ning herne- ja oakasvatus, aga kartuli kasvupind vähenes rohkem kui kaks ja pool korda.

Põllumehed loodavad tänavu head saaki Sel nädalal võib Tartumaa põldudel näha juba esimesi vilja koristavaid kombaine, põllumehed ootavad tänavu head saaki.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktori Mati Koppeli sõnul selgub tegelik viljasaak ikkagi alles siis, kui vili salves.

«2012. aastal oli pilt veel juuli lõpus väga helge, aga lõppkokkuvõttes jäi 20 protsenti viljast põllule, sest seda ei saadud kätte,» selgitas ta. «Terve augusti sadas.»

Selleks aastaks on siin-seal prognoositud Koppeli andmetel umbes miljoni tonni suu-

Ants Einola peab omanimelist kartulikasvatustalu foto: andres ehrenpreis Tartumaal. rust teraviljasaaki.

2012. ja 2013. aasta saagid jäid tema sõnul pisut alla miljoni tonni.

Praegu on kergematel muldadel näha juba

esimesi põuatunnuseid – vili on läinud pisut liiga vara kollaseks. Kohati võib Koppeli kinnitusel esineda ka vilja lamandumist hoovih-

made tõttu. «Kesk- ja Lõuna-Eestis pole minu teada massilist lamandumist olnud,» lisas ta.

Väike-Maarja vallas tegutsev OÜ Avispeamees kasvatab tänavu otra ja nisu ning hernest ja rapsi. Osaühingu juht Jaak Läänemets ütles, et ettevõtte herne kasvupind on viimastel aastatel suurenenud – enamik hernest läheb loomasöödaks, aga ka ekspordiks välisriikidesse.

Läänemetsa sõnul oli eelmine saagiaasta ettevõttele väga hea. Tänavust saaki ei julgenud ta veel ennustada, kuid

praegu pole nurisemiseks põhjust.

Tartumaa kartulikasvataja Einola Talu vanaperemehe Ants Einola sõnul kasvab kartul seni kenasti. «Kartul on praegu ilusam kui eelmisel aastal, tuli parasjagu vihma ja sooja,» lausus ta. Einola Talu kasvatab tänavu kartulit 41 hektaril, mida on paraku kaheksa hektarit vähem kui mullu.

«Eelmisel aastal oli müügiga pisut raskusi – saime küll lõpuks müüdud – ja ei tasunud ka ära sama hästi kui varem,» ütles Einola.

Nils Niitra

6 || TALLINN || POSTIMEES, 31. JUULI 2014

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2394, TALLINN@POSTIMEES.EE

Jäähalli juhatav Glebova asub end uues ametis tõestama meribel sinikalda reporter

Reedel avatakse multifunktsionaalne Tondiraba spordikeskuse jäähall, mille juhataja, tippspordist loobunud keskerakondlasest iluuisutaja Jelena Glebova rääkis Postimehele, mida nende asutus pakub ning kuidas ta oma uue ametiga kohanenud on.

Tondiraba jäähall koosneb kolmest harjutusväljakust ja peaareenist. Kahel harjutusväljakul on püsiv jääkate, peaareenil pannakse jää maha üksnes suurvõistluste tarbeks.

Väljakud on sama suured ja vastavad rahvusvahelistele mõõtudele, kuid peaareenil on tribüün palju suurem, mahutades ligi 6000 pealtvaatajat.

Kolmas harjutusväljak on loodud jääkeegli treeninguteks ja võistlusteks.

Väljakute seisukorra kohta on Gleboval vaid häid sõnu jagada: «Olin esimene inimene, kes sinna jää peale astus, ja

pean ütlema, et see on väga hea kvaliteediga!»

Ta lisab, et tegemist on väga mugava spordikeskusega, kuna ühes hoones asuvad nii harjutusväljakud kui võistlusareen.

«Paljudes riikides on see probleem, et trenni teed ühes kohas, aga võistluste ajaks pead mujale reisima,» rääkis korraliku võistluskogemusega Glebova.

Samas pole hall mõeldud vaid jääspordi harrastajatele.

«Augustist hakkavad seal trenni tegema hokipoisid, korvpallurid, võrkpallurid, iluvõimlejad,» loetles Glebova. Esimene suurem võistlus uues jäähallis ongi hoopis korvpallis, kui toimub Rahvuste karikas Eesti, Austria ja USA idaranniku koondise vahel.

Järgmisel aastal toimuvad Tondiraba jäähallis aga iluuisutajate juunioride maailmameistrivõistlused, millest Glebova on silmanähtavalt põnevil: «Jaa, kõik mu tuttavad tulevad!» Ilma uue jäähallita ei saaks nii tähtis sündmus Eestis toimuda, kuid Glebova sõnul pole spordikompleksi rajamine siiski sellest ajendatud.

Esinduslik peaareen sobib

Jelena Glebova rõõmustab, et peab nii tugevalt iluuisutamisega seotud ametit.

oma hea heliakustika poolest ka suurejooneliste kontsertide toimumispaigaks. Tondiraba spordikompleksi on aga plaanis laiendada. Vastavalt detailplaneeringule kuuluvad Tondiraba spordikeskuse kompleksi juurde ka siseujula, hostel ja golfiväljak, mida plaani-

takse ehitama hakata järgmisel aastal.

Glebova on Tondiraba jäähalli tööd juhatanud ainult kuu aega, seetõttu ei osanud ta veel kindlalt vastata, kas ta on oma määratud ametikoha välja teeninud: «Ma pean ennast tõestama oma tööga, kõigepealt pea-

foto: jaanus lensment

Kood avab telefonis video.

me aga jäähalli avama. Kõik ettevalmistustööd on sujunud hästi.»

Noor endine tippsportlane tunnistab, et Tondiraba jäähalli juhtimine on küll täiesti erinev sellest, mida ta enne tegi, kuid suur kogemus spordimaailmast tuleb talle igapäevatöös kõvasti kasuks. Ta meenutas, kuidas erakonna esimees Edgar Savisaargi rõhutas, et kui kellelgi on valdkonnas juba suur kogemus olemas, ei ole vaja anda juhataja kohta kellelegi, kes on mees metsast.

«Olen 20 aastat jääspordis olnud, ma tean sellest maailmast nii palju inimesi, mis teeb organiseerimise ja korraldamise lihtsamaks. Mul on kergem tunniplaane koostada, sest ma tean kõiki uisuklubisid, uisukoole, treenereid ja hokimehi,» rääkis Glebova Raskem osa oli Gleboda jaoks meeskonna kokku panemine, samuti oli töömaht alguses väga suur. «Mõnikord saatsin viimased meilid kell kaks öösel, hommikul juba uuesti tööle. Aga see on seda väärt,» räägib särasilmne juhataja oma ametist.

KAOS LIIKLUSES. Politsei jälgis eile Tallinna kesklinnas Hobujaama peatuses, kui paljud jalakäijad liikluseeskirjast kinni peavad ning avastas, et ka mundrikandja nägemine ei pruugi rikkujaid peatada.

Punase tule eirajat politsei ei peata uwe gnadenteich reporter

K

olmapäeva ennelõunal kontrollis politsei Tallinnas seda, kui palju jalakäijad foorituledest kinni peavad. Tulemused olid masendavad.

«Inimesed näevad, et teisel pool teed seisavad mundris ja helkurvestides politseinikud, ja lähevad ikka punase tulega üle tee,» ütles üks Viru keskuse juures Hobujaama ristmikul korda pidanud politseinikest.

Kaks autotäit politseinikke oli sealsamas Viru keskuse kõrval ja nad ei jõudnud nii kiiresti protokolle vormistada, kui nende kaks kolleegi ristmikul fooritulede eirajaid vahele võtsid.

«40 eurot? Selle eest, et ma pool teed punase tulega tulin?

Ma hakkasin tööle hiljaks jääma ja nüüd ma jäängi teie pärast hiljaks. Ja see 40 eurot on minu jaoks suur raha, mul ei ole seda kusagilt võtta,» on politseiauto kõrval seisev naisterahvas emotsionaalne.

Samal ajal vormistab teine politseinik protokolli ühele noormehele, kes seisab rahulikult, pea maas ja käed kõhul kokku pandud. Küsimustele vastab vaikselt ja lühidalt ning pääseb 20-eurose trahviga. Veel üks noormees lahkub politseinike juurest 12-eurose trahviga.

«Kõik sõltub sellest, missuguse rikkumise inimene on toime pannud. Kas ta rikkus seadust hajameelsusest või meelega ja kuidas ta seda tegi. On

palju asjaolusid, mida trahvi suuruse määramisel arvestatakse,» selgitab politseinik. Üldiselt patustavad fooritulede vastu nooremad inimesed, aga eile jäid vahele ka kaks väga soliidset vanemas eas prouat. «Ma luban, et ma ei tee enam kunagi nii,» ütleb üks proua politseinikele.

Suures saginas jääb ajakirjanikul märkamata, kas prouadele trahvi tehakse. Siiski vist mitte, sest nad pääsevad politseiauto juurest palju kiiremini tulema kui teised eeskirjarikkujad.

Kuna Hobujaama ristmikul on jalakäijate foorid ka tee keskel ohutussaartel, siis tunnevad jalakäijad ennast seal üsna kindlalt. Mõningat segadust tekitab vajadus jälgida ühe teeületuse ajal kahe foori tulesid, mille tsüklitel on ka mõnesekundiline erinevus. Politseinikud arvestavad sellega ja mõni väiksem rikkuja pääseb karistuseta, sest neid, kellel pole vähimatki õigustust punase tu-

lega sõiduteele astumiseks, on uskumatult palju.

«Politseinikud kontrollisid jalakäijate liiklusreeglitest kinnipidamist kolmapäeval kella 8–12 kesklinna eri teeületuskohtades, sealhulgas Keskturu juures, Balti jaamas ja Hobujaama ristmikul, ning tuvastasid kokku 38 inimest, kes ületasid teed punase fooritulega,» ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrich.

Kui jalakäija ületab teed samal ajal, mil fooris põleb keelav tuli, saab jalakäijat liiklusseaduse rikkumise eest karistada kuni 40-eurose rahatrahviga.

«Täna kõigile rikkujatele trahvi ei määratud, vaid piirduti hoiatuse ja selgitustööga, et inimesed mõistaksid – tee ületamine punase tulega võib kaasa tuua traagiliste tagajärgedega õnnetuse,» rääkis Uldrich.

Sel aastal on saanud liikluses viga 194 jalakäijat, neist 117 Tallinnas. Liiklusõnnetuste tagajärjel on hukkunud 13 jalakäijat, neist kolm Tallinnas.

Soliidsed vanemad daamid lubavad puhtsüdamlikult et nad ei lähe enam mitte kunagi punase tulega üle tee.

Alandlik poos ja kõhul kokku pandud käed ning rikkujat trahvitakse vaid poolega võimalikust trahvisummast.

Hobujaama ristmikul astus iga fooritsükli ajal mõni jalakäija sõiduteele punase tulega. fotod: tairo lutter

Kood avab fotogalerii.

POSTIMEES, 31. JUULI 2014 || MAJANDUS || 7

TOIMETAJA LIISA TAGEL, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

ÄRILAUSE Me tahame luua Krimmis äri ajamiseks sellised tingimused kui on Küprosel.

Venemaa Krimmi asjade minister Oleg Saveljev kinnitas, et Krimmis hakatakse lubama maksusoodustusi, mille toel areneb seal välja Küprose-sarnane maksuparadiis.

Alexela Energia müüs ASi Keskkonnateenused AS Alexela Energia müüs 50,1 protsenti ASi Keskkonnateenused aktsiatest ettevõtte juhtkonna kontrolli all olevale investeerimisettevõttele OÜ Pinna Properties, mille järel sai AS Keskkonnateenused juhtkond ettevõtte täisomanikuks. Alexela Energia nõukogu liikme Heiti Hääle sõnul oli tegemist grupi strateegilise otsusega. Majandus24

Selles toas arutatakse Samsungi tulevaste toodete disaini mobiiltelefonidest kuni pesumasinateni.

foto: samsung

TELGITAGUSED. Postimees külastas Samsungi Euroopa innovatsioonikeskust.

kalev aasmäe reporter

L

ondonis asuvas Samsungi Euroopa innovatsioonikeskuses ei tohi pildistada ja liikuda saab ainult koos ettevõtte esindajaga, kelle kiipkaart avab uksi põnevusfilmidest tuntud metalse hääle «Access granted» (ingl «juurdepääs lubatud») saatel.

Samas on üsna ranged turvameetmed ka arusaadavad – just siin arendatakse tooteid, mida Samsung loodab müüa miljonitele inimestele üle maailma, ja iga väiksemgi infoleke võiks tähendada ettevõttele suuri kahjusid.

Kontoriruumid on mõne Eesti idufirmaga võrreldes isegi üsna tagasihoidlikud – olemas on küll kohustuslik puhketuba, kuid midagi ekstravagantset silma ei jää. Samsungi näol pole tegu lõbusa start-up’iga, vaid pikkade traditsioonidega hiigelettevõttega, kus töö käib teistmoodi ja teises tempos.

Samsungi Elustiiliuuringute Euroopa üksuse juht Anne Frobeen on õppinud disaini ja arhitektuuri, kuid viimased paar aastat on ta aidanud Samsungil uurida, millised on perede igapäevaharjumused ja toimingud maailma eri paigus ning selle põhjal järeldab tema tiim omakorda, milliseid tooteid ja lahendusi oleks mõistlik arendada.

See kõik aga ei toimu kuskil laboris, vaid inimeste seas, ja teaduslikke meetodeid kasutades. Frobeen selgitas, et meeskonnaliikmete seas on lisaks disaineritele ka psühholooge, sotsiolooge ja antropolooge, kes saadetakse mitmeks nädalaks USA tavalistesse peredesse elama ning nende USA kolleegid teevad sama Euroopas.

Hiljem toimub kogutud andmete analüüs ja sellest tehtud järeldused jõuavad ka toodetesse. Näiteks nii tavalise seadme nagu pesumasin arendamine võib kesta aastaid ja eri turgudel tuleb enne toodete müüki pidada silmas üsna erinevaid asju.

«Uuringutest saime teada, et kui Saksamaal ja Suurbritannias hindavad inimesed peamiselt riiete funktsionaalsust, siis Itaalias ja Prantsusmaal väljendavad rõivad rohkem inimes-

te identiteeti ning materjalid varieeruvad rohkem. Sellest tulenevalt aga pidime väga täpselt läbi mõtlema oma pesumasinate pesuprogrammide valiku, et katta võimalikult optimaalselt võimalikult paljude turgude vajadus,» tõi Samsungi Euroopa mobiilse innovatsiooni üksuse juht Lysa Clavenna näite.

Ta lisas, et mitmele Aasia turule on mõtet pakkuda ainult pealtlaetavaid pesumasinaid, sest seal on elamispinna keskmine suurus võrreldes Euroopaga tunduvalt väiksem ja iga ruutmeeter on arvel.

Selle üle, et maailma ühes mainekamas tehnikaülikoolis Massachusetts Institute of Technology etnograafiat ja tootedisaini õppinud ning praegu peamiselt mobiilsete nutiseadmetega tegelev Clavenna on peensusteni kursis ka kodumasinatega, pole midagi imestada – innovatsioonitiimid pole jäigalt seotud ühe tootesegmendiga ning nende liikmed peavad end pidevalt kurssi viima teistes meeskondades toimuvaga.

Clavenna tiimi üks viimaseid suuremaid saavutusi oli Samsungi nutitelefoni Galaxy S5 veekindluse täiustamine.

«See protsess võttis meil

WWW.MAJANDUS24.EE

Innovatsioon sünnib jälgides aega pool aastat. Tavakasutaja ei pane neid pisidetaile tähele, kuid meie jaoks oli tegu üsna keerulise ülesandega,» rääkis ta.

Samsungi Euroopa üksuse turundusjuht Nathan Guetta nõustus ajakirjanike kriitikaga, et nutitelefonide arengus ei ole viimasel ajal väga revolutsioonilisi uuendusi esile kerkinud. Ta näeb seda aga pigem võimalusena seadme sisu loojatele.

«Mobiilitootjad peavad üha rohkem mõtlema sellele, kuidas pakkuda telefonide ostjatele paremat sisu, mitte jätma seda ainult kolmanda poole arendajate õlgadele.» Suurimat kasvu näeb ta tervise, spordi ja haridusega seotud rakenduste hulgas.

Uuendu se d i n i meste igapäevaelus, millel iga konkurentsis olla püüdev tehnoloogiaettevõte peab sõrme pulsil hoidma, on aga laiemad. Näiteks on suured muutused toimunud töökorralduses ja töö tegemiseks kasutatakse üha enam isiklikke seadmeid.

«Tootjad peavad mõistma, et enam ei ole piiri era- ja äritarbeks mõeldud seadmete vahel. Uusi lahendusi ei tule luua mitte ettevõtetele, vaid töötajatele,» sõnas Samsungi Euroopa ärijuht William Douglas.

4

protsenti kasvas USA majandus teises kvartalis.

Käibemaksudeklaratsiooni lisa ei ole põhiseadusvastane Õiguskantsler ei tuvastanud, et novembrist jõustuva käibemaksuseaduse nõue kajastada käibedeklaratsiooni lisal kõik ostu- ja müügitehingud, mille koguväärtus tehingupartneri lõikes ületab 1000 euro piiri, oleks põhiseadusega vastuolus. Päringu esitas MTÜ Teenusmajanduse Koda, mille sõnul on nõue käibuemaksukohuslastele koormav. Majandus24

OMX TALLINN

794,69 ▲ +0,35%

1000 800 600 VIII 2013 X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2

IV 2013 VI 2013 VIII 2013 X 2013 XII 2013 II 2014

IV 2014

3,87 ▲ +0,52%

VI 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,050 -0,04 Baltika 0,505 +0,01 Ekspress Grupp 1,040 0 Harju Elekter 2,730 0 Järvevana 0,751 0 Merko Ehitus 7,250 +0,01 Nordecon 1,030 0 Olympic Group 1,990 +0,02 Premia Foods 0,694 0 Pro Kapital Grupp 2,520 0 Silvano Fashion 1,830 0 Skano Group 0,931 -0,09 Tallink Grupp 0,715 0 Tln Kaubamaja 5,040 0 Tallinna Vesi 13,200 +0,01 Trigon Property 0,444 0

30.07 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,431 +0,05 Hiina jüaan 8,271 -0,34 Jaapani jeen 137,050 +0,01 Kanada dollar 1,457 +0,30 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,377 +0,18 Poola zlott 4,152 0 Rootsi kroon 9,227 +0,51 Rumeenia leu 4,402 -0,03 Šveitsi frank 1,217 +0,11 Suurbritannia nael 0,792 -0,09 Taani kroon 7,457 0 Tšehhi kroon 27,509 +0,07 Ungari forint 311,140 +0,28 USA dollar 1,340 -0,21 Venemaa rubla 47,767 -0,18

bns

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 31. JUULI 2014

TOIMETAJA EVELYN KALDOJA, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

LÄHIS-IDA. Hamasi vastupanu ei tasu üle idealiseerida, sest nende oma tegevus toob tihti tsiviilisikud tule alla.

Gaza konfliktist võidab Hamas ajakirjanik

K

olme nädalaga on Gaza sektoris Iisraeli rünnakutes hukkunud üle tuhande inimese, kellest on kohalike võimude ja rahvusvaheliste organisatsioonide sõnul suur osa olnud tsiviilisikud. Iisrael püüab kasvava sõjategevusega hävitada Gaza sektorist nende riigi vastaseid raketirünnakuid korraldavat Hamasi. Iisraeli õhulöögid on eeskätt suunatud Hamasi juhtide ja struktuuride pihta.

Viimastes rünnakutes sai raketitabamuse Hamasi telekanali Al-Aqsa hoone.

Senised põgusad relvarahud on kestnud vaid kuni ööpäeva, sest kumbki pool pole olnud valmis järeleandmisteks. Eriti jäiga positsiooni on võtnud Hamas, kes ei nõua ainult Iisraeli vägede lahkumist ja õhulöökide lõpetamist, vaid ka Gaza blokaadi katkestamist ning palestiinlastest vangide vabastamist.

Hamas loodab oma nõudmised saavutada jõuga. Organisatsiooni üks liidreid, Osama Hamdan ütles uudistekanalile Al-Jazeera, et vastutegevus Iisraeli armee rünnakutele jätkub ja nende eesmärgiks ei ole tsiviilisikute tapmine. Hamdani sõnul tulistatakse rakettidega Iisraeli sõjaväe objekte ja paiknemisalasid. Hamdani õigustas Tel Avivi rahvusvahelise lennujaama tulistamist, väites, et Iisraeli õhuvägi kasutab seda Gaza ründamiseks. Praeguseks on Iisraeli poolel hukkunud üle 50 sõduri ja kolm tsiviilisikut.

Mullu sügisel alustas Egiptuse uus võim tunnelite sulgemist Gaza ja Egiptuse vahel.

Võimu haaranud Egiptuse sõjavägi, kes alustas Egiptuse Moslemi Vennaskonna likvideerimist, kartis, et vennaskond võib nendega lähedalt seotud Hamasilt saada relvi ja tuge.

Egiptuse sõnul on ühtekokku hävitatud üle 1500 tunneli.

Pärast Egiptuse poolt ära lõikamist jäi Gaza piiramisrõngasse. Rahulolematus rühmitu-

Hamas on Gazasse püstitanud ka monumendi seal valmistatud M75 rakettidele.

mine õigustab Gazas Hamasi peetavat sõda. Lisaks on praeguseks selge, et rahu saab tulla vaid läbi Hamasi kaasamise läbirääkimistesse, mida seni on püütud vältida.

Hamasi positsioon on tugevnenud nii Gazas, Palestiina Omavalitsuse töös kui ka rahvusvaheliselt.

Hamasi vastupanu ei tasu üle idealiseerida, sest nende tegevus toob pahatihti tule alla ka tsiviilisikud. Iisraeli sõnul on Hamas oma relvastust peitnud nii abiorganisatsioonide hoonetesse kui ka elamurajoonidesse.

Tähelepanuväärseim oli rakettide varjamine kahes ÜRO hallatavas koolimajas.

Ka Hamasi propagandamasin tegeleb aktiivselt juutide demoniseerimisega ning õpetab süstematiseeritult leidma omale pooldajaid nii sotsiaalmeedias kui välisajakirjanduses.

Hamas ei võida praegust sõda, aga nad ka ei kaota seda.

Seetõttu jätkavad nad nõudmiste esitamist seni, kuni Iisrael on valmis kestva blokaadi osas osaliselt järele andma.

Nende praegune positsioon on selgelt paranenud, paraku on taas edu saavutamas Hamasi radikaalsem sõjaline doktriin.

foto: reuters/scanpix

Demilitariseerimine on vastus dan ashbel

Iisraeli suursaadik

2007. aasta suvest valitseb Gaza sektorit julm fundamentaalsete islamistide rühmitus, kes on kehtestanud armutu võimu kohalike üle ja muutnud selle maatüki terrorismibaasiks.

Hamasi võitlejad varjuvad palestiina tsiviilisikute taha ja kasutavad neid inimkilbina. Hamas on kuulutanud eesmärgiks Iisraeli hävitamise ja selle kohale islamiriigi asutamise. Palestiinlaste püüdlused on vaid ettekääne rahvusvahelise kogukonna lollitamiseks.

Hamas on terroriorganisatsioon, sellena käsitlevad neid USA, EL, Austraalia, Egiptus, Kanada ja teised. Nad ei ole seaduslik poliitiline üksus ega ole seaduslik nende valitsemine Gazas.

Hamasi sõjalist võimekust hinnatakse umbes 20 000 raskelt rel-

vastatud terroristile, tuhandetele Iisraelile suunatud rakettidele, kümnetele Iisraeli viivatele tunnelitele ja laialdasele terrorismiinfrastruktuurile, mida toetab Iraan.

Hamasi põhivara on nende raudne haare Gaza üle. Organiseeritud kuritegevuse võtetega on Hamas Gaza majanduse allutanud oma vajadustele läbi räkiti, hirmutamise ja teiste vägivaldsete võtete.

Gaza juhtimisel lähtub Hamas eeldusest, et Iisrael ja rahvusvaheline kogukond hoolitsevad nende rahva põhivajaduste eest, võimaldades seega Hamasil Gaza jätkusuutliku arendamise ja rahva heaolu arvelt suunata suure osa ressurssidest relvade hankimisele ja peamiselt maa alla peidetud terroristliku infrastruktuuri ehitamisele. Tuhandete tonnide tsemendi kasutamine tunnelite ehita-

L LÜHIDALT bns, postimees.ee

peeter raudsik

sega kasvas, sest tunnelite sulgemine vähendas salakauba liikumist, mida Hamas maksustab. Organisatsiooni tulud vähenesid ja liikmed jäid tasuta.

Nõrgenenud ja üksi jäänud Hamas oli aprillis sunnitud alla kirjutama ühtsusleppele Läänekaldal võimul oleva Fatah’iga just eelnenud põhjustel. Ühtsusvalitsuses on juhtroll selgelt Fatah’i käes, tänu kellele on 17-liikmelises valitsuses eeskätt just tehnokraadid. Hamas oli taas sunnitud võtma mõõdukamat joont.

Iisrael väitis endiselt, et Hamasi ei saa usaldada. Põhiargumendiks oli tõsiasi, et nad pole valmis tunnistama Iisraeli õigust eksisteerida. Juba organisatsiooni 1988. aastal kirjutatud alusdokumendi preambulis on Moslemi Vennaskonna looja Hassan Al-Banna tsitaat: «Iisrael eksisteerib ja jätkab eksisteerimist seni, kuni islam ta minema pühib, just nagu ta on varem seda teinud teistega.»

Tegelikult on Iisraeli riigi hävitamine Hamasi tegevuskavas tagaplaanile nihkunud.

Paralleeli võib tõmmata Rootsi sotsiaaldemokraatidega, kelle põhikiri ütleb: «Riigipead peaks ametisse nimetama demokraatlike teid pidi ja monarhia tuleks kaotada.» Radikaalne idee pole takistanud neil riigi juhtimist.

Sarnaselt on Hamasi juhid märkinud, et praeguseks on organisatsiooni alusdokument praktiliseks kasutamiseks iganenud ja sel on eeskätt ajalooline väärtus. Endine Palestiina Omavalitsuse välisminister Ziad Abu Amr on märkinud, et de facto on Hamas Oslo kokkuleppeid toetanud.

Iisraeli Hamasi vastu suunatud sõjaline operatsioon on vahepeal nõrgemaks jäänud organisatsiooni positsiooni paradoksaalsel kombel parandanud. Nüüd, pärast sõjategevuse algust on Hamasi positsioon palestiinlaste seas taastunud, gazalased tunnevad, et neil lihtsalt ei ole kedagi teist, kes nende eest seisaks.

Tuhanded muserdatud ja kodu kaotanud gazalased, kes soovivad Iisraelile kätte maksta, asuvad nüüd Hamasi radikaalsema sõjalise tiiva toetajateks. Juba kasvõi ühe väljakuulutatud eesmärgi saavuta-

miseks, et korraldada laialdasi rünnakuid Iisraeli tsiviilisikute vastu, on Hamasi korruptsiooni kõige ilmselgem näide.

Iisrael korraldas 2005. aastal Gazas täieliku evakuatsiooni ja andis võtmed üle Palestiina Omavalitsuse presidendile Mahmoud Abbasile.

Iisrael ütles lahti territoriaalsetest nõuetest Gaza sektorile. Iisraeli soov – ja rahvusvahelise kogukonna unistus – oli, et palestiinlased võtaksid lõpuks vastutuse oma saatuse eest ja näitaksid maailmale suutlikkust oma territooriumi edukalt hallata, muuta see jõukaks ja panna alus rahumeelsetele suhetele naabritega Iisraelis. Ühine lootus oli, et Gaza õitseks «Lähis-Ida Singapurina».

2007. aasta suvel kukutas Hamas vägivaldselt Palestiina Omavalitsuse Gazas, mõrvates ja ajades välja Abbasi me-

hed. Sellest ajast on Hamas seal pannud aluse äärmiselt rõhuvale islamistlikule režiimile, summutades sõnavabaduse, piirates naiste õigusi ja ajades välja kristlased.

Ta on jätkuvalt pühendunud oma lõppeesmärgile, mis on kirjas nende hartas: tappa juute ja hävitada Iisraeli riik.

Hamas ei hooli Gaza tsiviilisikutest. Hamasile on automaadid rohkem väärt kui nende inimeste elud. Palestiinlaste elude – sealhulgas süütute naiste ja laste elude – ohverdamine on Hamasi arvates seda väärt, kui nii kahjustatakse ka Iisraeli huve.

Hamasil on täielik ja otsene vastutus Gazas palestiinlastele kannatuste põhjustamises.

Ainus viis kaitsta nii Iisraeli kui Gaza rahvast on Gaza demilitariseerimine vastavalt Iisraeli ja palestiinlaste vahel sõlmitud vaheleppele.

Katalaanid on referendumis kindlad

Moldova osaleb NATO kohtumisel

Kiiev: lennuki ümbrus on mineeritud

Kataloonia liider Artur Mas teatas eile pärast kohtumist Hispaania peaministri Mariano Rajoyga, et läheb novembris eraldumisreferendumi korraldamisega kindlalt edasi.

Katalaanid plaanivad hääletust 9. novembrile. Hispaania valitsus on referendumi vastu, väites, et see on ebaseaduslik.

Moldova võtab septembris esmakordselt osa NATO tippkohtumisest, ütles välisminister Natalia Gherman. «Moldova on julgeoleku tarbijast muutumas julgeoleku tugevdamisele kaasa aitavaks riigiks. Tänu sellele kutsutakse meid esmakordselt alliansi tippkohtumisele,» ütles ta Vaba Euroopale.

Separatistid on Torezi linna lähistel Malaisia reisilennuki hukkumispaiga ümbruse mineerinud, teatas Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu kõneisik Andri Lõssenko.

Lõssenko sõnul teeb see võimatuks katastroofi asjaolusid uurima tulnud rahvusvaheliste ekspertide töö.

POSTIMEES, 31. JUULI 2014 || ARVAMUS || 9

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Milline on elu hooldekodus ning kuidas paistab sotsiaalpoliitika ja (linna)võim sealtpoolt vaadatuna, kirjutab Iru hooldekodu asukas, kirjandusloolane ja -kriitik Arno Oja.

Kas hooldekodu on sandimaja?

E

nnemuiste nimetati sotsiaalhoolekande asutust vaestemajaks, seegiks või vanadekoduks. Aja arenedes mõistete sisu teisenes ning nüüd eristatakse meil hooldekodusid, hooldushaiglaid ja erihooldekodusid. Paraku on süsteem sassis, erivajadustega inimesi palju ja õnnelik võib olla see, kes üldse kuhugi katuse alla saab majutatud.

Ent kahjuks jõuavad majutatute hooldusest massimeediasse üksnes halvad uudised ja rahvasuus käibib tänini kõigi hooldeasutuste kohta põlastava varjundiga üldmõiste «sandimaja». Arvatakse, et sinna saadetakse ainult luusereid, tüütuid vanureid ja kodutuid sante. Saadetakse surema, lootuseta elutarvilikule abile. Sarnast mentaliteeti soodustab hooldekodude töötajate vaeva alavääristav sotsiaalpoliitika, mille kohaselt hooldaja peaks tööturul ennast sandina tundma ja tüürima hooldatavatega käsikäes elu lõpu poole. Jõukail, nõukail ja edukail jalust ära!

Tuleb tunnistada, et kuni Iru hooldekodusse jõudmiseni mõtlesin ma ise «sandimajadest» üldjoontes samamoodi. Enam ma nii ei arva, sest näen siin iga päev, kuidas kõige kiuste tehakse oma tööd armastusega, tunnustades iga inimest. Kuid alustame süsteemist endast.

Sotsiaalhooldus ja vaatemäng Eesti võimukoridorides arendavad kõik erakonnad vaatemänguühiskonnale (G. Debord) omast telemaastikupoliitikat. Kuni viimane võmm vaagib kättemaksukontoris, kaua võib võtta või jätta, organiseerivad kartulid ja apelsinid naabriplikaga pilvede all padjaklubi. Oma suvesangaridki tegutsevad mõlemal pool – ekraanil möllab kodustatud karupoeg Puhh, linnriik Tallinnas aga teeb tuntud reklaami- ja propagandaguru rahvale selgeks, et valimisplakatid, mis ei sisalda mingit uut teavet, on tegelikult kõige ehtsamad teabeplakatid. Muidugi võinuks kogenud mainekujundaja samadelt lähtealustelt tõestada ka vastupidist, ent kes maksab, see tellib muusika!

Hooldekodude asukad on dokumentide järgi «kas täielikul või osalisel riiklikul ülalpidamisel».

Praktikas esindab riiki kohalik omavalitsus, Iru puhul seega Tallinna linnavõim, mis miskipärast on otsustanud meiega omalaadset

võiduvõimaluseta kodumängu mängida.

Kui igasugu lühendeile altis Tallinnas on juba olemas oma politsei mupo ja pood Lipo, siis munitsipaalhooldekodu vaste oleks Muhk. Ent kus on Muhk, seal ka Lohk! Soliidselt kõrguselt vaadates näib iga muhk lohuna.

Nii ongi Lasna- ja Pärnamäe vahel maalilises ürgorus asuv hooldekodu linnaisade meelest rohkem LOHK («lahkunuid on hooldada kulukas») kui Muhk.

Ja juba enne surma lahkunuina (vähemalt tallinlaste seast lahkunuina) keskerakondlik linnavalitsus meid käsitab. Rahvastikuregistri järgi oleme küll Tallinna elanikud, aga linnavõimude kehtestatud määruste kohaselt ilmselt mitte. Sest kuidas muidu seletada tõika, et kõigile tallinlastele makstakse sünnipäevatoetust (mida mõni siiani hellitlevalt «Savisaare rahaks» kutsub), hooldekodu asukad aga jäetakse sellest ilma? Kas järgmine samm on meiesuguste ilmajätmine tasuta ühistranspordist? Ehk oskab midagi kosta Tallinna sotsiaalvaldkonda kureeriv abilinnapea, kui ta järgmine kord Irusse oma eakaaslastele külla tuleb?

Kui sotsiaalhooldusele kulutatav raha aga on linna juhtametnike meelest tarbetu raiskamine, siis peab tahes-tahtmata uskuma Rohke Debelakki ja valmistuma rahvahääletuseks. Hääletusele tuleb üksainus küsimus: kas linnavalitsus peaks kohe veel kord tõstma oma töötajate palka või siis suurendama nende töötasu? Meil valitseb demokraatia ja toimitakse täpselt nii, nagu rahvas nõuab!

Lubatud «riiklik ülalpidamine» aga on kahe otsaga mõiste. Muidugi, meil on kindel peavari, me saame kolm korda päevas enam-vähem korralikult süüa ja hea tahtmise korral ka meditsiiniabi. Sellele minevate kulude katteks maksab igaüks meist 95 protsenti oma pensionist, seda pensioni suurusest sõltumata.

Kusagil on keegi välja arvutanud, et meiesuguste «riiklik ülalpidamine» maksvat 25 eurot ööpäevas ja omaosaluse puudujäägid katab Tallinna linn. Mida selle summa eest meile täpselt võimaldatakse, ei selgu kuidagi. Igatahes välisilmaga sidepidamine (internet, telefon) tunnukse olevat iga hoolealuse eralõbu, mille eest ta peab eraldi tasuma. Kust käsib riik selleks raha leida? Pensionist jääb meile umbes 10 eurot kuus, kui sedagi. Vägisi tekib vahel tunne, et riik (või omavalitsus) maksab mei-

le ülalpidamistoetust meie endi teenitud rahaga!

Näiteks mina olen kirjutav inimene ning arvuti ja telefon on mu igapäevased töövahendid. Jah, mul on praegugi tellimustöid ja tänu Iru personalile ka võimalus neid teha. Samas olen ma raske liikumispuudega isend, kes esimest korda elus on jäetud ilma võimalusest ise oma töövahendite kasutamise eest tasuda! Kuidas viia seda kooskõlla puuetega inimeste tööhõivet soodustava seadusega? Või on kusagilt äkki ilmunud seadus, mis keelustab hooldekodus arvutiga töötamise, mobiiltelefoni ja töölepingute sõlmimise?

Hooldus ja kodu Paberliku asjaajamise jokk-kõnepruugis ei ole me ei hooldekodu asukad, hooldatavad ega hoolealused, vaid hoopistükkis kliendid!

Sel mõistel on kaks seletust, ajalooline ja nüüdisaegne, ent antud juhul ei klapi kumbki.

Sõna «klient» tuleneb ladinakeelsest sõnast cliens, mis otsetõlkes oleks «vaene». Diplomeeritud ajaloolasena Tallinna linnapea ehk teab, et nii nimetati vanas Rooma riigis isikuid, kes elasid oma patrooni täielikul ülalpidamisel. Vastutasuks aga pidi klient kõigil rahvahääletustel valima patrooni soovi kohaselt. Kas Keskerakond tahab nüüd antiikset tava elustada ja teeb Eesti pealinnas munitsipaalhooldekodu kaudu igavest valimisreklaami, jättes siinsed asukad endiselt vaesusse?

Nüüdisaegne mõiste «klient» aga viib otseteed ärimaailma.

Kui hooldatavad on kliendid, siis on kõik siinsed töötajad klienditeenindajad. Kokku me moodustame linnaisade klientuuri ja Iru Hooldekodu tervikuna on lihtlabane Tallinna teenindusettevõte, mis lähitulevikus vaevalt et hakkab linnale kasumit tootma.

Iru hooldekodus igatahes moodustavad hooldatavad, hooldajad, osakondade perenaised ja maja juhtkond vastastikusel usaldusel ja mõistmisel põhineva mikroühiskonna. Loomulikult tuleb ette ka erandeid, kuid need teatavasti kinnitavad reegleid. Olen seda omal nahal tunda saanud! Mind toodi ühest sotsiaalmajutusüksusest (mis veider militaarse maiguga värdväljend!) ratastoolis siia, pea sassis ja täis eelarvamusi hooldekodu kui sellise suhtes.

Ja juba enne surma lahkunuina (vähemalt tallinlaste seast lahkunuina) keskerakondlik linnavalitsus meid käsitab.

Tuleb tunnistada, et kuni Iru Hooldekodusse jõudmiseni mõtlesin ma «sandimajadest» ise üldjoontes samamoodi. Enam ma nii ei arva.

Käibevormel «klient on kuningas» aga toimib üksnes juhul, kui mingi tehingu üks osaline üritab teisel nahka üle kõrvade tõmmata.

Seepärast jäägu ärimaailma terminite kantimine sotsiaalhoolekandesse argise emakeele unustanud jokk-skeemitajate südametunnistusele!

Nüüd, vähem kui aasta hiljem, püsin ma eeskätt tänu siinse personali abile ja hoolele taas jalul. Rõõmsameelne aitäh kõigile, koristajast direktorini! Nüüd ma tean, et hooldekodu võib tõesti olla kodu.

Muidugi näen ma kõike oma mätta otsast, sest teise otsast ei oska.

Issanda loomaaed on imelik ja mitmekesine. Nii ka siin Irus, kus on üle 300 hoolealuse ja mitu erinevat osakonda. Eks leidu meiegi seas maailma nabasid, kelle arvates on kõigis nende hädades keegi teine süüdi. Selliste puhul kehtib tõepoolest ütlemine: seal on hea, kus meid ei ole ... Paraku kohtab seesuguseid vist kõikjal.

Kuid meie (ühis)kodus elab ka neid, kelle üle võib uhkust tunda. Üks neist on vanaproua Magda Kallasma, tõeline daam, kes on üle elanud kaks suurt sõda ja viis riigikorramuutust. Maikuus sai ta 104-aastaseks, kuid üritab ikka omil jalul liikuda, teab ilmaasju ja proovib prillidega lugeda ajalehtegi.

Teiseks on meil oma avalike suhete juht, kuigi asutuse nomenklatuur seda ette ei näe. Ta on päriskaslane nimega Kass, vahel ka Panda või Miu, ja selle ametikoha lõi ta endale ise! Tema meelest ei ole hooldekodu salastatud objekt, mida peab avalikkuse eest varjul hoidma.

Ka ei aja ta avalikke suhteid segamini propagandaga.

Mis aga selle kirjatüki päises esitatud küsimusse puutub, siis kõige täpsem vastus oleks: ei ole, kui me ise teda selliseks ei tee! Siingi kehtib vana kõnekäänd: kes saab santi sundida, kui sant ei taha kõndida? Mõelgem järele!

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

12 || VABA AEG || POSTIMEES, 31. JUULI 2014

TEL 666 2300, REKLAAM@POSTIMEES.EE

TEATER

UGALA TEATER

Jaan Rekkor, Karin Tammaru, Liina Tennosaar 9.08 kl 19

WOYZECK

EESTI DRAAMATEATER Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUURES SAALIS

7., 8., 9., 14., 15., 16., 17., 21., 23., 24., 27., 28., 29. 30.08 kl 19

LAUL, MIS JÄÄB

Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret SaulGorodilov. Lav. Merle Karusoo, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten, Juss Haasma, Raimo Pass, Taavi Teplenkov, Indrek Sammul, Ain Lutsepp, Guido Kangur, Jüri Tiidus, Tiit Sukk jt.

LAITSE GRANIITVILLAS

3., 5., 6., 7., 10., 12., 13., 14., 19., 24., 17., 28.08 kl 19

KASS TULISEL PLEKK-KATUSEL

* SEMINAR "Mets ja Jahindus Põlvamaal" * Saesaare-Kiidjärve avastusretk LONNYGA * Metsateemaline orienteerumismäng Meenikunnos * PALKHOONE TAASTAMISE õpituba Kikkaharjal

Tennessee Williams Lav. Ingomar Vihmar, osades Kersti Heinloo, Ingomar Vihmar, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Hilje Murel, Tõnu Oja, Kleer Maibaum-Vihmar jt.

TEATER VANEMUINE

* Maanteemuuseumi eriprogrammid * Retk KUKLASTE KUNINGRIIKI, see imeline sipelgariik * NAHKHIIRTEÕHTU Piusa koobastes

Suur maja: kassa 7440 165, E-R 12-18, vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

25.08 kl 19 Esietendus!

* JÄÄLINNU retked Taevaskojas, pühendatud Aasta Linnule * Loodusgiidiga ekskursioonid TAEVASKOJAS * TAASKASUTUSE PÄEV Mooste Mõisas: Taaskasutuskoja kirbuturg, tõrvakeetmine, lõngavärvimine, Rahvamuusikakooli pillivalmistamise õpituba jm * SEENERETK ja seenekulinaaria õpituba Kopli Taluköögis * TERVISEPÄEV jagab eesti ja idamaade pärimusmeditsiini teadmisi Hundiallika Keskuses

ÕISU MÕIS

ARMASTAN! ARMASTAN! ARMASTAN!

A. Varsimašvili lüüriline armastuslugu 31.08 kl 19

HALDJAKUNINGANNA H. Purcelli semiooper

KÜÜNIS 31.07 kl 16

PÕRRR…!!!

6., 7., 8., 9., 10.08 kl 19

Mudilastele mutukate elust.

Autor ja lavastaja Kaili Viidas

NB! Teatribuss viib Viljandist Õisu 7.08 kl 18.

Autor Fjodor Dostojevski.

Lavastaja Leino Rei (külalisena). Osades Adeele Sepp, Martin Mill, Andres Tabun, Rait Õunapuu, Peeter Konovalov.

2.08 kl 19

Valged ööd

SAUEAUGU TEATRITALU

12.08 kl 18 Esietendus! (välja müüdud) 13.08 kl 18 (välja müüdud), 14., 21., 22., 23.08 kl 18, 24.08 kl 16

Mere märgid

Autor Gardner McKay. Lavastaja Margus Kasterpalu (külalisena). Osades Kadri Adamson (külalisena), Meelis Rämmeld.

ENDLA TEATER Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

SUURES SAALIS 1.08 kl 19 Esietendus!

2., 5., 6., 10.08 kl 19

KVARTETT

SADAMATEATRIS * RONGISÕBRA LOODUSÕHTU Ilumetsas raudteeäärne kodu, meteoriidikraatrid, päikeseloojang rabas

Teatrikassa on suletud kuni 4. aug.

Piletid müügil Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades.

Georg Büchner . Lav. Hendrik Toompere. Osades: Priit Loog, Kaili Viidas, Carmen Mikiver, Jaan Rekkor, Indrek Taalmaa, Ago Anderson jt

R. Harwood. Lav. Enn Keerd.

Osades: Lii Tedre, Helene Vannari, Feliks Kark ja Raivo Rüütel 3., 8.08 kl 19

VARES

Ajalooline müsteerium M. Kivastik, Lav. K. Komissarov.

Osades: Indrek Taalmaa, Karin Tammaru, Triin Lepik, Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Priit Loog, Sepo Seeman, Ago Anderson jt 7.08 kl 19

TOPELTELU

Komöödia R.Cooney. Lav. E.Keerd.

Osades: Sepo Seeman,

EEDENI AED

Moodne armastuslugu N. LaBute, Lav. L. Mets.

Osades: Kaili Viidas, Kati Ong (külalisena), Tambet Seling, Bert Raudsep

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

TOOMA TALU

Lääne-Virumaa, Uusküla 27., 28., 29., 30.08 kl 19

Üks pealuu Connemaras (lav. Üllar Saaremäe)

THEATRUM Pileteid on võimalik osta Kloostri Aidast (E-L 11-20) Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, tund enne etendust kohapeal. Broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, theatrum@theatrum.ee

ESNA MÕIS 1.08 kl 19 Esietendus!

2., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 11., 13.08 kl 19

Hääled

Jaan Kruusvall. Mängivad : näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa ning tšellist Johannes Sarapuu. Lavastaja on Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port.

Piletid (13/16) NB! 6. augusti etendusele on võimalik tulla ja Tallinna tagasi saada tellitud bussiga.

Theatrumi sildiga buss väljub Mere puiesteelt kell 17.00.

Teatripileti hinnale lisandub 12€.

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

RAHVUSRAAMATUKOGU TEATRISAAL 16.09 kl 18 Esietendus 17., 22.09 kl 18

BRAND

H. Ibsen. Lavastaja: Ingo Normet Osades: Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo 25., 26., 27.09 kl 18 22., 23., 24.10 kl 18

Masohhisti pihtimus

Lavastaja: Christian Römer Osades: Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Lauri Saatpalu

RAHVUSRAAMATUKOGU TORNISAAL 23., 24.09 kl 18

Tsaar Saltaan

Lavastus: Rühmatöö Lavastuse idee: Tanel Saar Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Tanel Saar, Ago Soots, Meelis Põdersoo

KOSE KULTUURIKESKUSES 29.09 kl 13

Kirjaklambritest vöö

Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi

R.A.A.A.M. Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas www.raaam.ee

JÄNEDA PULLI TALUS 31.07 kl 19.30 1.08 kl 19.30 3.08 kl 15

IMEDE AASTA

Autor: Tiit Aleksejev Lavastaja Madis Kalmet Näitlejad Mari-Liis Lill (Draamateater), Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Helgur Rosenthal ja Hans Kaldoja

TAPA RAUDTEEJAAMAS

ALATSKIVI LOSS 1.08 kl 20

3.08 kl 15

Klassikatähed 2014

Lavastaja: Madis Kalmet Näitlejad: Elina Reinold, Argo Aadli (Tallinna Linnateater), Margus Prangel, Guido Kangur (Eesti Draamateater) ja Raimo Pass (Eesti Draamateater).

NIGULISTE

Titanicu orkester

EESTI MAANTEEMUUSEUMIS Varbuse

1.08 kl 20 Esietendus!

2., 7., 8., 9., 13., 14., 15., 16., 17.08 kl 20 R.A.A.A.M ja Eesti Maanteemuuseum esitlevad:

VAGA VEND VAHINDRA Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast. Lavastaja: Taago Tubin (Ugala teater)

KONTSERT EESTI KONTSERT

Henri Zibo ja Mikk Langeproon (akordion). Piazzolla, Albeniz, Mussorgski, Bach, Scarlatti

2.08 kl 16

Orelipooltund: Maris Oidekivi-Kaufmann

Bach, Mendelssohn-Bartholdy, Tobias

KÕRGESSAARE MÕISA PARK

2.08 kl 18 Heili Rosin (flööt) Heigo Rosin (löökpillid)

KABLI PÄIKESELOOJANGU FESTIVAL Piletid Piletilevis ja enne sündmust kohapeal.

Festivalibuss Pärnust Kablisse sõidab 13/7 Kõrsikute ja 2/8 Anne Veski kontsertidele rannatee.ee/kablifestival

HÄÄDEMEESTE SELTSIMAJAS www.concert.ee

MUSTVEE KIRIK 31.07 kl 20

“Muusika Eestimaale” Heili Rosin (flööt) Heigo Rosin (löökpillid)

XXVIII TALLINNA RAHVUSVAHELINE ORELIFESTIVAL 31. juuli – 10. august 2014

NIGULISTE 31.07 kl 21.59 – 1.08 kl 04.59

Suur oreliööNigulistes Seitse kontserti orelil.

“Orel neljal käel”

TALLINNA TOOMKIRIK 1.08 kl 17

Orelifestivali avatseremoonia

TALLINNA JAANI KIRIKU TORN 1.08 kl 19.30

Avatrompetid “Ärgake!” / “Wachet auf”

31.07 kl 20

«Kui su hing on noor».

Voldemar Kuslap (vokaal) ja Henn Rebane (akordion) esitavad laule operettidest ja muusikalidest ning popmuusika kullafondist

KABLI RANNA LAVAL 2.08 kl 22

KABLI RANNAPIDU Anne Veski

Kontserdile sõidab Pärnust festivalibuss. Piletid Piletilevist

UUE-JAANI TALUS IKLA KÜLAS 3.08 kl 19

HINGEKOSUTUSÕHTU Dr. Helena Lassi loeng-vestlustuba

«Ärksameelsus kui uks teadlikkuse kasutamise juurde.

Kuidas avastada omaenda teadlikkus, seda juhtida ja olla käesoleva hetkega tõetruus kontaktis?»

20. KURESSAARE KAMMERMUUSIKA PÄEVAD 29.07–2.08.2014

Avo Otsa trompetistuudio

TALLINNA JAANI KIRIK 1.08 kl 20

Festivali avakontsert Dokumentaalfilm “Oreli sisse minek” (1974, Olav Neuland)

Täpsem kava: www.kammerfest.ee

KULTUURIKESKUS 31.07 kl 19

Improvisatsioonid orelil Toomas Trass

FANTAASIAD:

PÄRNU ELISABETI KIRIK

31.07 kl 22

1.08 kl 20

Aare-Paul Lattik (orel)

Irina Zahharenkova (klaver)

LAURENTIUSE KIRIK MEDITATSIOONID: „Vigiilia“

Talla Vokaalansambel Soome Kavas: Rahmaninov

POSTIMEES, 31. JUULI 2014 || KULTUUR || 13

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Elu kasvab lavastuseks ja lavastus eluks. Vanda või Wanda (Emmanuelle Seigner) ja Thomas või Severin (Mathieu Amalric).

foto: kaader filmist

FILM. Vanameister Roman Polanski viimane film rabab vaatajat nii mitmel tasandil, et see on lausa peadpööritav.

Polanski oma sõiduvees arvustus kaarel arb toimetaja

«Venus karusnahas» Režissöör Roman Polanski Prantsusmaa 2013 Alates 25. juulist Tallinna kinodes Sõprus ja Artis

R

oman Polanski «Venus karusnahas» («La Vénus à la fourrure») viib vaataja taas teatrisse, nagu tema eelminegi linateos, kolme aasta tagune «Tapatalgud» – taas on tegu teatrilavastuse ekraniseeringuga, kuid ka kogu tegevus toimub teatris ning uurib ja mõtestab seda.

«Venus karusnahas» ei

ole otsene Leopold von Sacher-Masochi samanimelise 1870. aasta romaani ekraniseering, vaid põhineb David Ivesi samanimelisel näitemängul. Küll aga on Sacher-Masochi kuulus romaan aluseks lavastusele, mida filmis selle adapteerija Thomas Novachek (Mathieu Amalric) lavastajana teatrisse püüab tuua. Kõigi lootusetult sobimatute Venuse-kandidaatide kiuste.

Sobimatu tundub esmapilgul ka viimane töötu näitlejanna, kes paduvihmast tilkuvana tunde hilinenuna teatrisaali tormab ning end lahkuma sättiva lavastaja halba päeva veelgi pikemaks venitada soovib. Emmanuelle Seigner’ Vanda Jourdain paistab jämedakoeline ja ropp, jutustab pidurdamatult asjust, mida väsinud Thomas kuulda ei taha, ning paistab arvavat, et lavastus põhineb Velvet Undergroundi lool. Mis, tõsi küll,

kannab sama pealkirja ning on samuti Sacher-Masochist inspireeritud.

Aga ta nimi on Vanda nagu lavastuse ja raamatu tegelaselgi ning juba see äratab Thomas’s midagi, kuigi alguses on see ehk vaid leige uudishimu.

Tõrksalt lõpuks veel üht prooviesinemist vastu võtma nõustuv ning olude sunnil ise meestegelase teksti lugev Thomas näeb õige pea koos vaatajaga oma silme ees Vanda totaalset muutumist. Naine, kes väitis end käsikirja vaid sirvinud olevat, tundub seda otsast otsani peast teadvat. Ja siis ka algmaterjaliga tuttav olevat. Aga kust ta üldse käsikirja sai, küsib Thomas, aga vastust ei saa.

Vanda on enigma, mille sees on müsteerium, mille sees mõistatus. Thomas on õnge otsas ja selle suletud ruumi reeglid kulgevad edasi omasoodu, juba Vanda valitsemise all.

See ei ole sadomaso-lavastus, vaidleb Thomas korduvalt Vandale vastu, kuigi algupärane «Venus karusnahas», mida filmis lavale tuuakse, andis nime masohhismile. Lavastus, milles Thomas Vanda taktikepi all osaleb, pooleldi vastu tahtmist, kuid suutmata loobuda ning sellest suutmatusest ja tahtmatusest innustudes, on vahel vägagi sadomasohhistlik, kuigi füüsiline kontakt lõviosas sellest mängust puudub.

Ja seda polegi vaja. Polanski film on tihe ja kirglik dialoogilahing kahe näitleja kehastatava kahe näitleja vahel, kus piirist lavastuse ja mittelavastuse vahel hüpatakse üle ja kiiresti tagasi nii, et seda piiri lõpuks polegi. Elu kasvab lavastuseks ja lavastus eluks, Thomas’st saab Severin ja Vandast Wanda, Severinist Wanda ja Wandast Severin.

Välja arvates napi minutipaari jagu kaadreid filmi algusest ja lõpust, mis läbi vihmase Pariisi teatrini ja sealt eemale kulgevad, sünnib kogu film kahe ainsa tegelase ümber teatrisaalis ja -laval ning korraks ka lava taga, Polanskile piisab sellest aga kuhjaga.

Akendeta ja väliste segajateta (kui mõned telefonikõned välja arvata) ruum saab iseendas toimivaks suletud universumiks, kus kehtivad oma reeglid, millel, mida aeg edasi, on aina vähem ühist välismaailma omadega.

See ruum saab vaatajale lõpuks nii tuttavaks ja omaks, et kui Thomas filmi lõpu poole telefonikõnele vastates lavatagusesse koridori põikab, mõjub see vaat et füüsikareeglite eiramisena. Kui Vanda aga teksti tsiteerimise vahepeal rollist välja astub, et omaenda äsjakõlanud repliikide seksismi kom-

menteerida, mõjub see loomuliku ja loogilisena. Roll sulandub kokku selle kommentaariga, lavastus oma kriitikaga, loetav lugejaga.

«Venus karusnahas» on stiililt sarnane Polanski eelmise näidendiekraniseeringuga ning siin peegelduvad ka killud Polanski päriselust, ta on olnud skandaalsete ja vägivaldsete juhtumite puhul nii ohvri kui sooritaja rollis. Kõige ilmsemate sidemetena Polanski enda elust mängib Vandat tema abikaasa ning Mathieu Amalric sarnaneb kummastavalt noore Polanskiga.

«Venus karusnahas» nõuab vaatajalt ehk rohkem pühendumist kui «Tapatalgud», vastab sellele aga tõeliselt haarava ja veatu sissevaatega manipulatsiooni, ümberkehastumisse ja teatrimaagiasse, rabades vaatajat nii mitmel tasandil, et see on lausa peadpööritav.

Maalid, mis ärgitavad mõtterännakuile tiina kolk

Näitus

See on igati andrestoltsilik näitus: esteetiline, minimalistlik ja mitmeti tõlgendatav.

Varakevadel meie hulgast lahkunud kunstniku enda pandud pealkiri «Tasakaal» hõlbustas kuraatorite Erkki Juhandi ja Eero Kangori ning kunstniku abikaasa Mare Vindi tööd. Vaatajate ette otsustati tuua Toltsi uuemad, paarikümne aasta jooksul valminud maalid sarjadest «Kullakangid», «Tasakaal», «Tabelid» ja «Piir».

«Valikuid tehes valdas meid ühelt poolt suur kurbus ja teisalt tänumeel, et saame tema loomingut näidata,» ütles Juhandi.

Andres Tolts

tiina.kolk@postimees.ee

«Tasakaal» Avatud Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 3. augustini

Andres Tolts «Tabel VI» (2008) foto: repro

Väljas on ka kunstniku kaks viimast signeerimata teost kui pika loometee lõpu autograafid.

«Sellist vaba käega tõmmatud motiivi oli kunstnik kasutanud ka varem,» selgitas Juhandi. Ta lisas, et Tolts oli ka näituste kujundajana väga hinnatud – seda püüdlikumalt kolmik ekspositsiooni komponeeris.

Tolts oli nii isiksusena kui ka kunstnikuna suur suverään. Ühelt pool distantseeris ta ennast ühiskonnast ja massist. Talle ei meeldinud, kui inimestest said ülestähendused formularides, tabelites, lihtsustatud skeemides, aga samas kasutas ta oma loomingus blankette, näidisvorme jms, andes neile uusi tähendusi. Talle meeldis mängida büro-

kraatliku maailma sümbolitega, aga mitte ainult nendega.

Tema sarjas «Kullakangid» on ühel pool kaalukausil kullakang ja teisel pool päike, lihatükk või midagi abstraktset. Kaalukangid on sealjuures aga alati sirged, need pole õigust mõõtvad Justitia ega kaupmehele kasu kindlustavad kaalud …

Kunstnik jättis alati teoste silmitsejale võimaluse oma sisemaailma vaadata. Samas ei anna Tolts ennast väga lihtsalt kätte. Tema tööd on filigraansed, kuid mitte ülepakutud, nende pealkirjad aga väga tagasihoidlikud, arutles Juhandi.

Tagumises saalis on kaks suuremõõtmelist maali sar-

jast «Tasakaal». Need teosed toovad vaataja silme ette selle Toltsi, keda laiem üldsus tunneb. Muljetavaldavad taiesed – nii kaugelt kui ka lähemalt vaadates. Neis piltides on kokku võetud minevik, olevik ja tulevik.

Näituse minimalistlikud, mõjusad ja vägevad maalid veenavad kunstniku loometeele tagasi vaadates, et ta on tasakaalu saavutanud. «Tasakaal oli Toltsile ka harmoonia. Nagu näha, võib ka väike näitus olla suur,» nentis kuraator.

«See on parim valik Toltsi ateljees ja kodus leidunud töödest. Tasakaal igas mõttes oli Andresele ülimalt iseloomulik,» kinnitas ka Mare Vint.

14 || SPORT || POSTIMEES, 31. JUULI 2014

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Ma olen Madridi Atleticole pühendunud ja isegi ei mõtle Argentina koondise treenimisest.

Madridi Atletico peatreener Diego Simeone kummutas kuulujutud selle kohta, et temast saab Argentina koondise uus peatreener.

MOTOSPORT

Eesti enduurosõitjad tõid Lätist mitu esikohta Vidrižis toimus Balti, Läti ja Leedu enduuro meistrivõistluste etapp, kust Eestisse toodi hulgaliselt poodiumikohti. E2 klassis võitis etapi Martin Leok, kes tuli absoluutarvestuses teiseks. E1 klassis võitis Veiko Rääts, kes oli avapäeval kiireim ja teisel päeval teine. Seeniorite arvestuses tõi võidukarika Eestisse Toivo Nikopensius ning hobiklassis sõitis end teisele kohale Vaido Kalm. Klubide arvestuses kuulus Sõmerpalu motoklubile Läti klubi Motosports Racing Team järel teine koht, kusjuures eestlased jäid lõunanaabritele alla vaid ühe punktiga.

TENNIS

Kontaveit kaotas Kanadas avaringis ukrainlannale Anett Kontaveit (pildil, WTA 145.) kaotas Kanadas Vancouveris toimuval 100 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITFi tenniseturniiri avaringis ukrainlanna Olga Savtšukile (WTA 215.) 3:6, 1:6. Kontaveit ei löönud kohtumises ühtegi ässa ja tegi viis topeltviga. Savtšuk lõi kaks ässa ja tegi neli topeltviga. Kontaveit ja Savtšuk ei olnud seni varem kohtunud.

22

miljonit eurot teenib vormelisõitja Fernando Alonso aastas.

Argentina koondise peatreener astus tagasi Argentina jalgpallikoondise peatreener Alejandro Sabella pani Argentina meedia andmeil ameti maha. 59-aastane Sabella viis Argentina MMi finaali, kus kaotati lisaaja järel Saksamaale. Ta tunnistas pärast turniiri, et tal ei ole ilmselt jätkamiseks energiat ning nüüd olevat ta ka vastava otsuse langetanud.

Tõenäoliselt võtab tema asemel treeneritoolil koha sisse Gerardo Martino.

KORVPALL

Soome korvpallikoondisega liitus NBA mängumees Augusti lõpus algavaks MMfinaalturniiriks valmistuv Soome korvpallikoondis sai täiendust NBAst, kui rahvusmeeskonna treeningutega liitus eelmisel hooajal Chicago Bullsi ridadesse kuulunud Erik Murphy (pildil). 23-aastase ja 208 cm pikkuse Murphy isa on ameeriklane, endine NBA mängija Jay Murphy. Hispaanias toimuv turniir on soomlaste jaoks esimene kord MMil mängida. Soome kuulub ühte alagruppi USA, Türgi, Ukraina, Uus-Meremaa ja Dominikaani Vabariigiga.

Eesti U-20 noormeeste käsipallikoondis kaotas Austrias toimuval EM-finaalturniiril kolmanda vahegrupi viimases voorus 21:27 Norrale ja jätkab reedel võitlemist 13. koha eest.

Eesti võitis laskmise EMil meeskondliku kulla Jõulumäel toimunud kolmepäevastel field target laskmise Euroopa meistrivõistlusel sai Eesti kuueliikmeline rahvusmeeskond kirja 284 tabamust, mis tõi neile kuldmedalid.

foto: timo anis

AUTORALLI. Täna sõidetakse Soome MM-rallil neli esimest kiiruskatset.

Ott Tänaku ja teiste eestlaste lõplikud kohad selguvad pühapäeva lõunaks.

Tänak ja Kruuda kuuluvad Soomes soosikute sekka peep pahv sporditoimetuse juhataja

JALGPALL

U-20 käsipallikoondis kaotas EMil Norrale

Ott Tänaku ja Raigo Mõlderi auto on Soome MM-ralliks valmis.

P

alju uusi kiiruskatseid, meeletu kiirus, lugematu arv trampliine ja eriline õhkkond – see on täna Jyväskyläs startiv Soome MM-ralli, kus eestlastel on põhjust hoida pöialt Ott Tänakule ja Karl Kruudale. Mõlemad eestlased on tänavu võitnud WRC2 arvestuses ühe MM-ralli, ent hooaja kokkuvõttes kõrgele kohale tõusmiseks vajavad nad Soomest väga head tulemust. Enne Soome rallit asub Kruuda 5. ja Tänak 6. positsioonil.

Tänak saab koos oma kaardilugeja Raigo Mõlderiga minna starti väga hea tundega – pärast äpardusterohket hooaja algust nopiti juuni viimastel päevadel Poola MM-rallil oma klassi võit, mäekõrgust üleolekut demonstreeriti kaks nädalat tagasi Rally Estonial.

Võitudest tähtsamgi on aga see, et nii Tänaku kui ka Mõlderi sõnul hakkab koostöö üha paremini sujuma ning varasema MM-sarja kogemuseta kaardilugeja on muutunud enesekindlamaks. Pärast Rally Estoniat rõhutas Mõlder, et viimaste võistlustega tekkinud hea tunne tuleb Soome rallile üle kanda ja siis peaks kõik sujuma.

MM-sarja koduleheküljele antud intervjuus viitas Tänak samuti koduselt kihutamiselt hangitud kasule. «Kiiruste ja

tingimuste poolest sarnaneb see Soome ralliga – seega loodame, et leiame õige tempo kohe esimestest kiiruskatsetest,» sõnas ta. «Soome teed on ainulaadsed ning nendel sõitmise kiirusega kohanemine võtab tavaliselt veidike aega.»

Juba laupäeval Soome sõitnud Tänak ja Mõlder osalesid pühapäeval D-Mack meeskonna testipäeval. Aastase vaheaja järel taas Jyväskyläs võistlevale Tänakule tuletas see meelde sealsete teede eripära ning tõi esile ka Rally Estonia ja Soome MM-ralli erinevused.

«Soomes veedame pool aega õhus ja kogu aeg toimub midagi. Eesti teedega on siinsed rajad sarnased just kiiruse poolest,» rääkis Tänak, viidates Soome ralli kiiruskatsete suurele hüpete arvule. Samas on elu näidanud, et Soome teed

talle sobivad. Neli aastat tagasi võitis ta seal PWRC-sarja arvestuses, kolm aastat tagasi oli ta SWRC-sarjas kolmas ning tunamullu WRC-autoga kihutades kuues.

Rajalegendi koostamise ajal sai Tänak aimu ka uutest kiiruskatsetest ning needki avaldasid talle positiivset muljet. «Rajaga tutvudes jätsid need väga laheda mulje ning usun, et kui saame kõik klappima, võib siit tulla päris lahe võidusõit,» märkis ta.

Juba Rally Estonial otsisid Tänak ja Mõlder oma Ford Fiesta R5 autole sobivat seadistust ning lõplikult saadi asjad paika Soome testipäeval. Tänaku sõnul oli neil seekord mõningaid tehnilisi probleeme, kuid lõpuks saadi auto täpselt sellisesse seisu, mis lubab minna täna starti kindla tundega.

Kruuda tegi Soome ralli eel

Liider Pärn soovib jõuda poodiumile Autoralli MM-sarjaga koos korraldatava Drive DMACK Fiesta Trophy sarja liider Sander Pärn soovib Soome MM-rallil jõuda poodiumile ja sellega veelgi oma liidrikohta kindlustada.

«Rallieelne test läks meil väga hästi, nelja kilomeetri pikkune teelõik, mida sõitsime, oli väga hea,» rääkis Pärn. «Julgen öelda, et ei ole varem nii heades tingimustes testinud. Kuigi enne meid olid seal testi teinud WRC autodega startivad Jari-Matti Latvala ja Craig Breen, oli tee väga heas olukor-

ras. Temperatuur oli 30 soojakraadi juures ja testisime sama rehviga, millega stardime ka Soome MM-rallil – DMACKi pehme segu. Samuti saime vedrustusele Soome teedele sobiva seade ja kokkuvõtvalt oli see test meie jaoks ülimalt kasulik.»

Sarnaselt paljude maailma tippsõitjatega on ka Pärnale Soome MM-ralli katsed hea mulje jätnud.

«Katsed on Soomes tõesti suurepärased, lausa nauditavad. Kolmandik katsetest on samad kui eelmisel aastal, ülejäänud kas uuemad või varasemate

aastate katsed tagurpidi pööratuna,» märkis Pärn.

Pärn ja tema kaardilugeja James Morgani edu Tom Cave’i ja Craig Parry ees on 19 punkti. Neljapäeval algavaks Soome MM-ralliks on Pärnal plaan valmis. «Meie eesmärk on alustada rallit kindla ja samas kiire sõiduga. Vaatame, mida teevad konkurendid, milliseid aegu nad näitavad. Eriti jälgime oma suurimat konkurenti Tom Cave’i. Jätame endale alguses väikese varu, et vajadusel oleks võimalus hoogu suurendada,» sõnas ta. PM

olulise muutuse, istudes taas Ford Fiesta rooli. Sama masinaga alustas ta ka hooaega ja võitis WRC2 arvestuses Rootsi ralli, ent viimastel võistlustel sõitis ta Peugeot R5 mudeliga. Paraku ei leidnud ta selle autoga õiget klappi ning seepärast pidas targemaks naasta vanade liistude juurde.

WRC2 arvestuses osaleb Soomes 11 sõitjat. Lisaks neile on stardis ka seni sarjas kahte esimest kohta hoidvad itaallane Lorenzo Bertelli ja ukrainlane Juri Protassov, kuid kumbki mees pole registreerinud seda võistlust oma punktiarvestusse minevate startide hulka.

Hooaja alguses olid nad võistlemisel konkurentidest usinamad ning nii on Bertellil sõidetud juba viis ja Protassovil koguni kuus rallit.

Teadupärast saab WRC 2 sarjas koguda punkte seitsmelt rallilt, millest lõplikku arvestusse lähevad kuus paremat. Tänakul ja Kruudal on seni kirjas neli võistlust.

Seega on eestlased Soomes kindlasti maksimumpunktide jahtijate hulgas ühed soosikud.

Samas ei saa unustada ka koduradadel sõitvat Tänaku meeskonnakaaslast Jari Ketomaad ning tänavu juba kaks rallit võitnud Nasser Al-Attiyahit.

Ka Ketomaa rõhutas, et tänavune ralli on oma uute kiiruskatsete poolest eriline. «Uued kiiruskatsed muudavad võistluse eriti raskeks,» tõdes WRC2 hooaja arvestuses 3. kohal asuv soomlane. «Kuid Soome ralli on MM-sarja üks tipphetki ja siin kihutamine pakub alati erilisi emotsioone.»

POSTIMEES, 31. JUULI 2014 || SPORT || 15

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2229, SPORT@POSTIMEES.EE

KERGEJÕUSTIK. Saksamaal kütab kirgi proteesjalaga kaugushüppaja, kes ootamatult riigi meistriks krooniti.

Saksamaa tšempionit EMile ei lubata kaarel täll reporter

Ma olen 28 aasta pikkuse treenerikarjääri jooksul näinud väga palju hüppeid üle kaheksa meetri, kuid sellise äratõukekiiruse juures tundub niisugune hüpe üsna kahtlane,» teatas Saksamaa kogenud kergejõustikutreener Uwe Florczak pärast kaugushüppaja Markus Rehmi triumfi Saksamaa meistrivõistlustel. 25-aastane sportlane lendas 8 meetri ja 24 cm kaugusele ning seljatas kõik konkurendid.

Korraks sai Rehm teha ka Zürichi EMile sõitmise plaane, kuid neile tõmbas Saksamaa kergejõustikuliidu eilne otsus kriipsu peale. Sportlasele sai saatuslikuks tema proteesjalg, mis võib anda konkurentide ees eelise.

Kas Rehmile aga Saksamaa meistrikuld alles jääb, selgub alles hiljem. Küsimus on niivõrd keeruline, et erinevad teadlased ja spordispetsialistid peavad veel hulga tööd tegema. Lõplikult paneb asja paika biomehaaniline analüüs, mis võtab aga aega. «Tegime selle otsuse väga raske südamega. Arutasime olukorda põhjalikult ning teadsime, et meie sõnal on suur kaal,» ütles kohaliku kergejõustikukoondise peatreener Idriss Gonschinska.

Võitlus võib jätkuda Enne komisjoni negatiivset otsust oli Rehm rahulik ja viskas ka nalja. «Eks nüüd peavad targad pead kõvasti mõtlema hakkama. Ma muretsen pigem nende suitsevate ajude pärast,» arutles sportlane, kes asub selle hooaja kaugushüppajate Euroopa edetabelis 5. kohal. Eile õhtupoolikul oli mees aga juba mõtlikum. «Kui see on õiglane otsus, siis ma austan seda. Kui seal on aga küsimärke, kaalun edasi võitlemist,» olid Rehmi esimesed kommentaarid hetkel, kui ta ei olnud veel dokumentidega täielikult tutvuda saanud.

Mees ei välistanud, et võib pärast otsuse lähemalt uurimist võtta ette juriidilisi samme.

Mäletatavasti pidas sarnast võitlust endine Lõuna-Aafrika Vabariigi sprinter Oscar Pistorius, kelle mõlemad jalad olid amputeeritud, kuid pääses lõpuks koos tavasportlastega Londoni olümpiamängudele. Rehmi olukord on aga veidi teistsugune, kuna proteesi kannab ta ainult parema jala küljes, mida kasutab äratõukel. Tema kunstjalg oli Saksamaa meistrivõistluste ajal vasakust jäsemest aga 15 cm võrra pikem ning see tekitas kohe pärast võistlust palju küsimusi.

Arvamusi seinast seina 2012. aasta kaugushüppe Euroopa meister Sebastian Bayer kaasmaalasele liigset toetust ei avaldanud. «Tema parem jalg on teisest tunduvalt pikem.

Kõik ülejäänud konkurendid peavad ju ühepikkuste jäsemetega hüppama. Minu arvates on see ebaaus,» arutles Bayer.

Rehmi sõnul oleks aga lühema proteesi kandmine täielik piin: «Sellisel juhul hakkaksin ma rängalt lonkama.»

Enim on olukorras pettunud aga Saksamaa paraolümpialiit, kes ei suuda leida kergejõustikuliidu otsusele loogilist seletust. «Saksamaa parimat kaugushüppajat ei lubata Euroopa meistrivõistlustele – loomulikult valmistab selline käitumine pettumust. Oleme aastate jooksul palju vaeva näinud, et puudega sportlasi teistega võrdselt koheldaks, kuid nüüd astusime suure sammu tagasi. Biomehaaniliste analüüside tulemused pole õnneks veel lõplikud,» selgitas liidu juht Julius Beucher.

Kümme aastat tagasi kukkus Rehm veelauaga sõites sedavõrd õnnetult, et arstidel ei jäänud muud üle, kui mehe parem jalg altpoolt põlve eemaldada. Kõva võitlejahingega noormehel kulus aga kõigest aasta, et taas veelaual seista, siis juba ühe kunstjalaga. Peagi hakkas ta aga ilma tegema puuetega inimeste kergejõustikuvõistlustel ning 2011. aastal krooniti ta maailmameistriks.

Aasta hiljem hüppas ta Londoni paraolümpial maailmarekordit tähistava 7.35 ning sai samuti kaela kuldmedali. Loomulikult tähistab ka viimati hü-

Proteesist tõukejala tõttu jääb kaugushüppajal Markus Rehmil Zürichi EMile sõitmata.

patud 8.24 puuetega inimeste maailma kõigi aegade tippmarki.

Saksamaa kergejõustiku juhid peavad aga hetkel tõsiselt peeglisse vaatama, kuna Rehm osales kohalikel meistrivõistlustel ju nende loaga. Sportlane tegi kõik õigesti – võitis kulla ja täitis normi. Nüüd võidakse ta aga kõigest ilma jätta. «Loomulikult on mul väga kahju. Pean asja veidi seedima. Tegelikult ootan põhjenduste lugemist suure põnevusega,» kirjeldas kaugushüppa-

ja oma tundeid. «Inimesed ei oska vaadata terviklikku pilti. Uuriti ainult äratõuget, aga sellest ei räägi keegi, et ma ei saa saavutada teistega võrdset äratõukekiirust, kuna mul pole kaht tervet jalga. Tegemist ei ole ainult minu tulevikku puudutava küsimusega. Kas nüüd peavad kõik puudega sportlased arvestama, et neid koos tavainimestega võistlema ei lasta? Minu arvates on see lihtsalt vale.»

Meistrivõistlustel Rehmile nelja sentimeetriga alla jää-

foto: ap/scanpixv

nud Christian Reif oli samuti alaliidu otsuses pettunud. «Kui otsustati, et ta tohib meistrivõistlustelt osa võtta, siis peaks mees ka EMile pääsema. Ta hüppas täis A-normi ning on Saksamaa meister – rohkem küsimusi ei tohiks olla,» kurjustas Reif, kes jagas õhtuses Twitteri-postituses konkurendile vaid kiidusõnu. «Vahet pole, kas protees annab eelise või mitte, minu jaoks oled sa tšempion. Näitasid kõigile, milleks üks puudega mees võimeline on. Aitäh Markus.»

Bernatski kohtuasi pole seotud dopinguga Aivar Pilve advokaadibüroo andis kohtusse Tartu endise spordiarsti Vitali Bernatski, kes süüdistab mitut Eesti sportlast keelatud ainete tarvitamises, ja nõuab osutatud õigusabi eest raha tasumist. Pilve sõnul pole asi seotud dopingusaagaga.

Ametlikes teadannetes avaldati, et Tartu Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-13-23381, ASi Advokaadibüroo Aivar Pilv hagi Vitali Bernatski ja Olga Drožalina (endine Zadumova) vastu solidaarselt võlgnevuse 3235,13 euro ja põhinõudelt lisaviivise (protsendina) väljamõistmiseks. Õigusabi, millest võlg tekkis, osutati 2012. aasta esimesel poolel.

«Vastab tõele, et me oleme Vitali Bernatski ja Olga Drožalina kohtusse andnud, kuid asi ei puuduta absoluutselt dopinguteemat,» rääkis Pilv Postimehele. «Meie advokaadibüroo Tartu osakond esindas neid, kuid tasu jäi maksmata. Kui keegi tellib teenuse, siis eeldame, et ta ka maksab selle eest.

Keeldumise korral ja siis, kui kohtuväliselt pole võimalik võlga kätte saada, tuleb kasutada kohtu abi.»

Pilv kinnitas, et ei tea, millises asjus Tartu büroo Bernatskit ja Drožalinat esindas: «Dopingusaagaga see seotud igatahes polnud.

Me ei saagi Bernatskit selles asjas esindada, sest oleme kaitsnud vastaspoolt.

Tekiks huvide konflikt. Alles siis, kui Bernatski keelatud ainete teemal sõna võttis, selgus, et meie Tartu büroo oli talle varem osutanud õigusabi.»

EOK ja Eesti Antidopingu ellukutsutud komisjon Bernatski väidete kontrollimiseks on töö lõpetanud, kuid lõppraportit pole veel avalikustatud, sest see viibib keelekorrektuuris. Komisjoni liikmed on raportile allkirjad küll andnud.

Raportis ei tuvastata kellegi süüd, kuid komisjon jõudis järeldusele, et Eesti seadused pole dopinguvastaste reeglite rakendamisel piisavad. Jaan Martinson

Kirsipuu ja Mandri loovad Eesti-Soome profimeeskonda RATTASPORT. Endised profi-

ratturid Jaan Kirsipuu ja Rene Mandri ei soovi leppida olukorraga, et Eestis pole korralikku profitiimi, ning asusid tegutsema. Koostöös soomlastega luuakse esmalt U-23 meeskond ning ülejärgmisel aastal loodetakse rajada kolmanda taseme ehk Continental profiklubi. «Kui unistus teoks saab, hakkan klubi rõõmuga vedama,» kinnitas Astana spordidirektor Kirsipuu.

«Astanas on mul rabelemist vähe ja kõik sedavõrd organiseeritud, et töösse on keeruline täit hinge panna, puudub loomingulisus.»

«Olen profimeeskonna teemaga juba ammu tegelenud,» rääkis Mandri, kes nädal taga-

si lahkus Läti Rietumu-Delfin tiimi spordidirektori kohalt, et kodumaal rattasporti arendada. «Soomlastel oli samuti soov korralik klubi luua, sestap otsustasime jõud ühendada.»

Esialgne plaan oli juba järgmisest aastast elukutseliste tiimiga turule tulla, kuid raha leidmine võtab aega. Nii alustatakse U-23 ühismeeskonnaga. Soome pool leiab valdava osa vajalikust summast, Eesti panustab kogenud taustajõududega. Kui stardis on rahvuskoondised, pedaalivad ratturid oma riigi eest, muudel võistlustel esindatakse ühist klubi.

Profiklubi loomiseks tuleb aga leida minimaalselt 800 000 eurot, parem, kui miljon või pisut üle selle. «Siis ei jää

midagi juhuse hooleks,» kinnitas Mandri. «Meil oleks juba praegu väärilisi noori profitasemel sõitma panna. Materjali, keda vormida. Eesti parimail peaks olema koht, kus võidu sõita, end näidata ja järgmisele astmele tõusta. Praegu tegelevad Eesti tippude kasvatamisega teised riigid, kelle klubides meie ratturid pedaalivad, aga aidata võiks ka nii-öelda koduseinad. Aidata eelkõige rahaga, sest pöidlahoidjatest meil puudust pole.»

Profitiimi moodustaks neli-viis sõitjat Eestist, teist sama palju Soomest ning paar meest Kesk-Euroopast, kus toimuksid võidusõidud ja kust leiaks ehk ka sponsoreid, rääkis Mandri.

Kirsipuu ei tahtnud veel öel-

da, keda profiklubisse võiks kutsuda, kuid soovitas vaadata Eesti juunioride ja U-23 edetabelite tippe. «Selge, et me ei hakka kedagi sundima, vaid arvestame, kuidas ratturil parem oleks.

Neid, kes võistlevad heas Prantsusmaa amatöörtiimis ning võivad saada korraliku profilepingu, jäägu pigem paigale.»

See kõik on aga tulevik.

Praegu aitab Kirsipuu Eesti rattureid jõudumööda: «Mõni vajab abi vähem, mõni küsib õpetust iga nädal. Kui profiklubist asja saab, pühendun sellele täiega. Astanaga pole järgmisest aastast rääkinud, kuid tööta ma ei jää, mõne teise klubi palgale saan ikka. Niisama ma kodus passida ei viitsi.»

Jaan Martinson

Jaan Kirsipuu (vasakul) on tunnustatud treener ja spordidirektor ning foto: mihkel maripuu võib profiklubi käima saada küll.

16 || AED & KODU || POSTIMEES, 31. JUULI 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

KESTAB KÜMNENDI. Suvekaupade allahindluste periood on õige aeg uue grilli ostmiseks, sest kogenud koka kinnitusel peab kallim grill kauem vastu.

Heal söegrillil on hoidikuga kaas ja korralikult kuplisügavust liis velsker reporter

U

ue söegrilli valimisel tasub lähtuda lihtsast elutarkusest: mida soolasem hind, seda kvaliteetsem, tugevam ja vastupidavam toode, ning mida rohkem lisadetaile, seda kasulikum tehing.

Kodumaise pruulikoja Õllenaut asutaja ning kokk ja grillimishuviline Ilmar Räni jagas Postimehe palvel õpetusi, millele söegrilli hankimisel tähelepanu pöörata. BBQ põneva maailmaga tutvusime aianduspoes Hortes, kus Räni kinnitusel on suurim valik grille. Paraku algasid kaupluses odavamate nn ufode hinnad alles 84 eurost ning isegi allahinnatuna maksavad need 69 eurot.

Kuigi keskpärane kuppelgrill maksab toidupoes kõigest poolsada eurot, peab selle igal aastal välja vahetama, kuna toode laguneb laiali, tõdes Räni. «Kui see märjaks saab, tuleb pinnakate maha ja õhuke plekk hakkab roostetama. Kellele selline iga-aastane jant sobib, siis palun väga. Aga näiteks seda grilli võib rahumeeli kümme aastat kasutada,» lausus ta hinnatud Ameerika tootja Weberi 289 eurot maksnud helerohelist söegrilli vaadates. Sama grilli kasutab kokk isegi.

«Mul on endal kaheksa aastat vana must Weberi söegrill

ja olen sellega palju ringi reisinud, seigelnud ning kõige selle juures küpsetab see endiselt hästi. Weber on hea USA firma, samuti on näiteks Kamado Joe väga korralik firma,» selgitas asjatundja.

Grillimine ei ole raketiteadus, et kõik peab kraadi pealt paigas olema. Käega tunned väga hästi, kas on valmis või ei ole.

Kokk ja grillimishuviline Ilmar Räni

«Põhiline on, et tootja annaks pinnakattele garantii. Üldiselt on korralikel kuppelgrillidel keraamiline peale põletatud kiht. Materjal ei roosteta nii kergelt läbi,» ütles Räni. Horteses müüdavate söegrillide garantii on kümme aastat.

Weberist paar meetrit eemal seisid põhjamaise disainiga Dancooki kuppelgrillid, mis jäid hinnavahemikku 129– 169 eurot. «Need näevad elegantsemad välja, ameeriklaste omad on natuke robustsemad.

Dancook on samuti väga kvaliteetne ja vastupidav. Nende boonus on see, et välispind ei lähe nii kuumaks,» loetles Räni pluss. Taanlaste grilli puhul hakkas silma eriti paks ja tugev grillrest.

Kaant ei maksa kergitada Kuid millistele nüanssidele grilli valikul tähelepanu pöörata?

Esmalt soovitab Räni osta söegrilli alati koos kaanega. «Muidu on ainult soojus, mis tuleb alt üles, aga kaane all hakkab õhk ringlema, tekib konvektsioon,» rõhutas Räni. «Ilma kaaneta võib küpsetada vors-

tikesi, kuid liha tegemiseks see ei kõlba.»

Kaant tuleks tõsta grillimise ajal nii vähe kui võimalik. «Kui küpsetatakse suurt ribi, tähendab iga kaanetõstmine 5–10 minutit lisaküpsemisaega. Kogu grillimine tuleb teha enesekindlalt kaane all ja liha mitte kogu aeg ümber tõsta ja kruttida. Ideaalmaailmas keeratakse liha üks kord,» õpetas kokk.

Teisalt tasub kuppelgrilli ostes vaadata selle sügavust. Näiteks 99-eurosel Weberil oli sügavust 47 cm, 289 eurot maksnud söegrillil aga juba 57 cm.

«Kui kuppel on sügav, siis ei ole süsi liha vastas, vaid on natuke eemal ja küpsemine on ühtlasem,» põhjendas kokk.

Kuigi suuremad grillid on kallimad, on need ka multifunktsionaalsemad. Odavate grillidega jääb paljude toitude tegemisel hätta. «Nende peal on suitsetamist ja kaudset grillimist väga raske teha,» tõdes Räni.

Pisikeste, piknikuks mõeldud ufode hinnad jäid poes 84– 94 euro juurde. «Ma ei ole väikeste punnide fänn. Nendega on nii palju jändamist,» arutles kokk.

Lisadetailidest on kuppelgrilli puhul suureks boonuseks tuhapott. «Tuhakauss käib grilli alt lahti ning selle saab lihtsalt ära võtta ja tagasi panna. Kui

Eriti hea on volditav rest, millega saab sütt lisada resti grillilt maha tõstmata.

Boonus on ka kõrgemal asuv järelküpsetamisrest.

Väikesed söegrillid ei paku grillijale palju võimalusi ning on pigem mõeldud pikniku pidamiseks. Ent nende

grilli all on ainult plaat, hakkab tuul tuhka laiali pilduma,» sõnas Räni.

Pisike detail, mis grillijale ometi palju mugavust pakub, on ka kaanehoidja – kasutaja ei pea kaant käes hoidma või kuhugi kõrvale panema. «Nõnda jääb kaas ka terveks,» soovitas Räni.

Grillrest olgu võimalikult paks ja tugev. Eriti hea on volditav ehk liigendiga rest, millega saab sütt või suitsulaastusid lisada resti grillilt maha tõstmata. Boonus on ka kõrgemal tasandil asuv nn järelküpsetamisrest.

Grillidele lisatud termomeetreid Räni ise vajalikuks ei pea. «Grillimine ei ole raketiteadus, et kõik peab kraadi pealt paigas olema. Käega tunned vä-

ga hästi, kas on valmis või ei ole,» arvas kokk.

Grilli saab Räni sõnul edukalt süüdata kahel moel. Esimene võimalus on kasutada süütekorstnat ja panna alla süütetabletid või ajalehepaberit. Süütekorsten asetatakse alumisele restile, et sellele seejärel tuli alla teha.

Teine võimalus on võtta sütt ja toiduõli, süütevedelikku Räni kasutada ei soovita.

«Kui üldse kasutada süütevedelikku, siis kindlasti piiritusepõhist. Parem on panna toiduõli süte peale, lasta sel natuke sisse imbuda ja seejärel panna põlema,» õpetas spetsialist.

Grillima võib hakata alles siis, kui leek on täielikult kustunud.

Räni toonitas, et sütt ei ole mõttekas panna kogu resti ulatuses, vaid kuni poole jagu. «Es-

Kokk Ilmar Räni näitab, et hea ja vastupidav grillrest on paks ja tugev.

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 31. JUULI 2014 || AED & KODU || 17

AED JA KODU Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Merevee joomine võib koertele saatuslikuks saada

egi puhul on tähtis, et grill oleks sügav.

fotod: mihkel maripuu

Korralik grill on sügava kupli, liigendiga resti, kaanehoidja ja tuhapotiga.

Kuppelgrillil tasub sütt süüdata süütekorstnaga. Pildil olev väiksem korsten maksis 16,90 eurot, sellest pisut suurem aga 23 eurot.

Kasulik lisavidin on grilli all olev tuhapott, millest tuhk aias lendlema ei pääse nagu tavalise aluse pealt.

malt grillitakse liha mõlemalt poolt söe kohal ära ja seejärel tõstetakse teisele poole, kus kuum õhk ringleb – nii küpsevad tükid veel järele,» soovitas ta.

re peab kindlasti eemaldama – see annab väga mõrkja maitse,» soovitas kokk. 1,36-kilogrammine kirsipuu suitsulaastude pakk maksis poes tervelt seitse eurot.

Kokkuvõttes leidis kokk, et tegelikult võib ju ka lõkke peal grillida. «Küsimus on, kui palju vaeva peab nägema, kui mugav on protsess. Kes on aastakümneid lahtise vanni peal grillinud ja on tulemusega rahul, siis andku minna. Pole mõtet end vastu tahtmist hakata ümber harjutama,» arvas ta.

Grilli ostmisel tasub Räni sõnul alati meeles pidada, et seda tuleb teha suvehooaja lõpus, kuna just siis on parimad hinnapakkumised.

Kahvel pole liha keeramiseks Mitme meetri pikkune sein grillahjude kõrval oli poes paksult täis erinevaid lisatarvikuid.

Kahjuks tuli bränditoodete eest välja käia päris krõbedaid summasid. Näiteks Weberi kalalabidas maksis ligi 30 eurot, kusjuures sama toote leidis ka 5 euro eest. Uue grillresti eest küsiti 65 eurot. «Ega nende vidinatega üle ka tasu pingutada,» tõdes Räni, kes ise kasutab kala tõstmiseks kolmeeurost pahtlilabidat.

Peamine vidin, mida Räni grillijal osta soovitab, on tan-

gid. «Kullinokad on elupäästjad – nendega saad kõiki asju tõsta ja teha,» toonitas ta ja nentis, et inimesed tihti ei tea, kuidas grillitarvikuid kasutatakse. «Tavaliselt on kolmene komplekt, kus on labidas, tangid ja kahvel.

Kahvel on tegelikult mõeldud ainult selleks, et kui võetakse suur lihatükk, siis kahvliga hoitakse seda lõikelaual kinni, et saaks samal ajal noaga lõigata.

Inimesed kipuvad kahvliga näiteks lihas keerama – seda ei tohiks teha,» õpetas kokk.

Igal juhul soovitab Räni grillimisel proovida puulaastusid – need annavad lihale suitsuse maitse. «Mulle endale need väga meeldivad,» õhkas Räni. Enne sütele panemist tuleb puulaaste vees leotada. «Ei pea ostma kalleid laaste, võib ka aias võsast võtta, aga koo-

Loos esitatud hinnad on toodete täishinnad ilma allahindluseta.

Tarvastus kasvab kahemeetrine till Viljandimaal Tarvastus Kristi Ilvese kasvuhoones kõrguv kahemeetrine till on nööriga kinni seotud, sest kui taim kasvama hakkas, viskas ta ennast lapiti pikali ja toeta enam seista ei jaksanud. Õigupoolest on perenaise sõnul hiiglaslikust maitserohelisest rohkem kisa kui vilja.

«Ta on mul üks ja ainuke, tohutu pikk vars ja rohkem nagu ei olegi midagi,» rääkis ta.

Tilliseemned pani perenaine kevadel aeda ka peenrale maha, aga need ei tulnud üles.

Ainult see üks till, mille ta Tarvastu laadalt pisikese taimena ostis ja kasvu hoonesse istutas, läks kasvama. Sealt on suvel nüüd ka maitseroheliseks

Hiigeltill ulatub juba kasvuhoone foto: elmo riik / sakala laeni.

näpistatud nii palju, kui pikk vars lubab.

Maitse taim on kasvuhoones end natuke kõveraks tõmmanud ja laes kinni. «Ei ta-

ha hästi enam ära mahtuda. Ta peab rohkem sinkatvonkat sisse viskama või tuleb lagi eemaldada,» rääkis Ilves naljatledes.

Leili Nael Karksi-Nuia aianduse ja mesinduse seltsi kauplusest Kadri pole aastatepikkuse aianduspoe töö kestel nii pikka tillivart nägema juhtunud. «Ma olen tõesti meetrisi ja natuke üle selle näinud, aga kahemeetrine – ma ei kujuta ette. See ei ole tavaline till,» lausus ta.

Nael arvas, et tollel taimel pidid olema väga soodsad kasvutingimused. «Perenaise till on selline kuni poolteist meetrit, aga muidu on normaalne taim kuni meeter,» kõneles ta. Sakala

Keila loomakliiniku assistendi ja koerakasvataja Häli Tammelehe sõnul suri pühapäeval tema aasta ja nelja kuune amstaffi tõugu koer, kes jõi eelmisel neljapäeval Kloogarannas merevett.

«Avalikes randades ei tohi koeraga käia, pigem leiavad koeraomanikud koristamata sopi,» rääkis Tammeleht. Tema sõnul jõi koer merevett, kus leidus ogalikke, adru ja vetikaid.

«Alguses ei näinud olukord nii katastroofiline välja,» rääkis Tammeleht ja lisas, et koeral oletati tõsist seedehäiret. «Tegu oli aga hoopis mürgitusega.» Laupäeval suutis koer veel püsti tõusta, pühapäeva hommikuks oli ta surnud. «Nii kuumade ilmadega ei soovita koera merevette lasta,» lisas naine.

Ka Lohusalu elaniku Mart Arraku kaheksaaastane saksa lambakoer jõi reedel Laulasmaa rannas merevett. Samal õhtul polnud koeral isu, omanik pidas seda soojade ilmade süüks. Kui koer oksendama hakkas, sõideti loomakiirabisse. Seal võeti analüüsid ja loom pandi tilgutite alla. tarbija24.ee

18 || kuulutused || postimees, 31. juuli 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Kell seisma jäi ja aeg sai otsa, ingel tagant mind kiirustas.

Minnes võtan laternast tule ja süütan taevasse tähe.

Müük ja rent. Hooldusniidukid, põllutehnika USA-st. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

In memoriam

Teatan sügava kurbusega väga kalli isa, vanaisa ja vanavanaisa

Avaldame sügavat kaastunnet Andreas Arderile koos õdede ja vennaga isa

Ants Juursoo

Jaan Arderi

3. IV 1930 - 29. VII 2014

kaotuse puhul.

lahkumisest meie hulgast.

Leinab tütar Eda. Ärasaatmine 2. augustil kell 11 Kambja kirikus.

Rahvusooper Estonia kontrabassirühm

KAARIN RAID

Mälestused kestavad igavesti ...

Endel Liivat

31. VII 1924 - 6. VII 1984

Tänutundega mälestame head isakest, vanaisa ja äia 90. sünni- ja 30. surma-aastapäeval.

Tütred Virve, Aino, poeg Harri ning lapselapsed peredega

Eevart Arrak Kallist venda ja onu mälestavad sügavas kurbuses Aino, Helve ja Vello peredega.

Sügav kaastunne Piibele, Katrinile ning Maarika ja Andrese peredele.

Kasutatud hambakroonide ja vanavara ost E–R Pärnu mnt 38, Tallinn.

OÜ Olme soovib sõlmida pikaajalisi lepinguid soojuse ostmiseks kaugküttevõrkudes taastuvate energiaallikatest toodetud soojusenergia osakaalu suurendamise ja soojuse hinna vähendamise eesmärgil. Täpsem info www.ylenurme.ee

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis abikaasa, ema ja vanaema

Helgi Puusik

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema

Kaja Keerberg 20. V 1949 - 28. VII 2014

29. III 1947 - 28. VII 2014

Leinavad poeg ja tütar peredega.

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 1. augustil kell 12 Tartu Raadi leinamajas.

Ärasaatmine 2. augustil kell 15 Lõuna-Eesti haigla leinasaalist Võru kalmistule.

Saab igaüks meist kingituseks aja, ta kestvust aimata ei tea.

On kuskil ülim otsustaja, ta märguandel lõpetame eluea.

Puhka rahus, kallis auvilistlane

Elektritööd. Tel 5851 7397.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Katuste süvapesu. Tel 5638 8994.

Meie seast lahkus

Finsterwalder Transport & Logistik AS pakub tööd rahvusvaheliste vedude autojuhile (algajatel väljaõppe võimalus). Info tel 513 4301, 731 4400.

Kambja vallavalitsuse 17. VII 2014 korraldusega nr 225 muudeti Kambja vallavalitsuse 13. II 2014 korraldusega nr 79 algatatud Kambja vallas Rebase külas Paju maaüksuse (kü 28204:004:0107) detailplaneeringu lähtetingimusi.

Planeeringu eesmärgiks on Paju maaüksuse jagamine kaheks tootmismaa krundiks (ühele krundile 2 ja teisele krundile 3 tootmis­ hoonet), kummalegi krundile ehitusõiguse ja tehniliste näitajate määramine ning lahenduste andmine vajalike teede ja kommunikatsiooni­ võrkudega varustamiseks.

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Aksel Pärnalaas 19. I 1925 - 29. VII 2014

Lesk ja lapsed peredega Ärasaatmine 2. augustil kell 11 Tartu krematooriumist Maarja-Magdaleena kalmistule.

Alfred Keerd Avaldame kaastunnet lähedastele.

EÜS Põhjala

Küünal vaikselt vilgub viimse voodi ees, kurbust täis on pilgud, raske lahkuda …

Kuigi meilt sa lahkud, tea, me keskel jääd.

Muld ei suuda matta mälestust sust head.

Mälestust sa hella pälvid, kullakallis taadike.

Teatame sügava kurbusega, et meie seast on lahkunud igavesele teele kallis

Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud armas vanaisa

Milvi Tamming 25. II 1936 - 28. VII 2014

Leinavad õed, vennad ja omaksed. Ärasaatmine 8. augustil kell 12.30 Pärnamäe krematooriumi suures kabelis.

Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb ...

Avaldame sügavat kaastunnet Märt Viilebergile perega poja

Alfred Keerd

29. III 1915 - 29. VII 2014

Leinama jäävad lapselapsed Kaarel, Getter ja Ellen. Ärasaatmine 1. augustil kell 14 Metsakalmistu kabelis.

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie armas ema, vanaema ja vanavanaema

Endla Keskküla

Marti Viilebergi

15. IV 1924 - 30. VII 2014

kaotuse puhul.

Leinavad tütar Reet ja lapselapsed peredega. Ärasaatmine 2. augustil kell 12 Torma kirikus.

Endised töökaaslased aktsiaseltsist VKG Elektriehitus ja osaühingust VKG Elektrivõrgud

Ostame metsa- ja põllumaid Tel 522 5156 info@metsaterminal.ee www.metsaterminal.ee

Tuul puude ladvus tasa kiigub, me vaikses leinas langetame pea ...

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis ema ja vanaema

Maret Padam 2. VI 1947 - 27. VII 2014

Leinab poeg perega. Ärasaatmine 1. augustil kell 16 Tallinna krematooriumis Pärnamäel.

Langetame pea Piibe abikaasa, väga hea sõbra, andeka kunstniku

Eevart Arraku mälestuseks. Ansamblinaised Anu, Kristi, Mall, Luule, Kaie

Mälestame

Helta Leppa Tunneme kaasa lähedastele.

Perekonnad Alop, Evik, Lepsaar, Pärn ja Kokk

29. juulil lahkus meie hulgast Kaarin Raid, üks 20. sajandi säravamaid lavastajaid Eesti teatris.

Kaarin Raid omandas teatri­ alase hariduse Moskva Teatri­ kunstiinstituudis, kus tema õpetajaks oli Konstantin Stanis­ lavski otsene õpilane Maria Knebel.

Järgnes kümme aastat tööd Pärnu teatris Endla, kus sündis terve rida heas psühholoogilise realismi stiilis ning meeldejää­ vate näitlejatöödega lavastusi («Hirmsad vanemad», «Armu­ nud lõvi», «Tramm nimega iha» jt). Seejärel lavastas Raid julgelt ja eksperimentaalselt Peet Valla­ ku ja Mati Undi näidendi «Epp Pillarpardi Punjaba potitehas» (1974) ning samal aastal Eesti Draamateatris Rein Saluri «Kü­ lalised». Nendest lavastustest said Evald Hermaküla ja Jaan Toominga tolleaegsete tööde kõrval tähised 1970. aastate teatriuuenduses. 1977. aastal kohtusid kõik kolm ka Vane­ muises, kui Raid lavastas Ion Drutse näidendi «Pühamast püham».

1974. aastal kutsus Volde­ mar Panso Kaarin Raidi Lava­ kunstikateedrisse VIII lennu ju­ hendajaks. Nende julgelt vallatu diplomilavastusega «Meie otsi­ me Vargamäed» algas suveteatri­ traditsioon Vargamäel.

Töötanud 1974–1977 lavas­ tajana Noorsooteatris ja 1977– 1982 Vanemuises, asus Kaarin Raid 1983. aastal tööle Viljandi

teatrisse Ugala, kus tõi veerand­ sajandi jooksul lavale 33 lavas­ tust, nende seas Eesti teatri kullafondi läinud tööd A. H. Tammsaare «Juudit», E.O’Neilli «Pikk päevatee kaob öösse» (1984), T. Williamsi «Kass tuli­ sel plekk-katusel» (1990), R. Nashi «Vihmameister» (1990), A. Tšehhovi «Kirsiaed» (1993), «Kajakas» (2001), «Onu Vanja» (2003), V. Rozovi «Vend Aljoša» (2003) jt. Tema viimaseks tööks Ugalas jäi A. Wheskeri «Neli aastaaega» (2005).

Ugalas sai alguse ka Raidi vastastikku rikastav koostöö noore Elmo Nüganeniga. Pub­ likule on kindlasti jäänud meel­ de aga ka Raidi osatäitmised O. Antoni «Laudalüürikas», A. Dudarevi draamas «Üle läve» ja mitmetes teistes lavastustes.

Ugala kõrval jõudis Raid lavas­ tada paljudes teisteski Eesti teatrites ning juhendada üliõpi­ lasi nii Tallinnas kui Viljandis.

Kaarin Raidi proovid olid alati mõtestatud ning täis imp­ rovisatsioonilusti. Oma töödes lähtus ta eelkõige näitlejatest. Ta oli neile targaks, tähelepaneli­ kuks ning täpselt suunavaks abistajaks, millega pälvis mitme põlvkonna teatriinimeste üks­ meelse armastuse ning tänu.

Just elutark professionaalsus oli see, mille eest Raidi hinnati ning kutsuti taas ja taas nii la­ vastama kui õpetama, seni kuni ta tervis seda lubas.

Kaarin Raidi lavastused on korduvalt ära märgitud Eesti teatri aastaauhindadega ja 2013. aastal pälvis ta Eesti Vaba­riigilt pikaajalise väljapaist­ va loomingulise tegevuse eest elutööpreemia.

Sõbrad ja kolleegid saada­ vad Kaarin Raidi viimsele tee­ konnale 2. augustil kell 13 Uga­ la teatrimajast Viljandis.

Ugala teater Eesti Lavastajate Liit Eesti Teatriliit Kultuuriministeerium

vil!

Sõnad liigsed kõik ainult vaikida võib ...

Helmut Kibuvits

Kallist

10. II 1919 Tallinn - 23. VII 2014 Hannover

Mälestab korp!

Fraternitas Tartuensis.

Avaldame sügavat kaastunnet Märt Viilebergile perega poja

Marti Viilebergi kaotuse puhul.

AS Sillamäe Sadam

Allan Kriisat

31. VII 1974 - 1. XII 2012

mälestab 40. sünniaastapäeval perekond.

Südamlik kaastunne Märt Viilebergile lähedastega kalli

Marti Viilebergi lahkumise puhul.

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit

Evi Liivamägi Avaldame sügavat kaastunnet poegadele Kallele ja Vellole peredega kalli ema, vanaema ja ämma kaotuse puhul.

Olev, Liivi, Lembit ja Tiina peredega Kallid Rutt, Ülle ja Lea. Sügav kaastunne

Ülo Nõmme lahkumise puhul.

Lea ja lapsed peredega

Teatame kurbusega, et lahkunud on meie kallis

Arno Oja

15. X 1948 - 26. VII 2014

Leinab perekond. Ärasaatmine 2. augustil kell 14 Tartu krematooriumi suures saalis.

Lugupeetud klassijuhatajat

Helga Tammerki mälestab Tamsalu keskkooli 13. lend.

Siiras kaastunne Tarmule.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Kuuled imelisest kogemusest ja see võib sind kadedaks teha. Kui sa ei ole varem vaimsetele asjadele tähelepanu pööranud, siis nüüd on aeg seda teha.

SÕNN

Turvalisustsoonist välja hüppamine võib hirmutav olla, kuid teed seda sellegipoolest.

Sind huvitab, mis on seal, mida varem enda jaoks keelasid.

KAKSIKUD Õpid kellegi elukogemusest, kuid täiesti omaks sa seda ei võta. Sinu ja selle isiku arusaamad on mingis asjas risti vastupidised.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 31. JUULI 2014 || VARIA || 19

8 7

Sa ei suuda täna ühtegi oma emotsiooni varjata ja oled nagu avatud raamat. Samas võivad kaaslased sinu kehakeelt aga valesti tõlgendada ja ämbrisse astumine on tagatud.

KAALUD Asi susiseb ja tunned ennast uute inimeste seltskonnas paremini kui vanade tuttavate keskel. Liigud uutele jahimaadele, kuna vajad midagi, mis sinu meelt kosutaks.

4

î

2

ERNIE

1 a

b

c

d

e

f

g

h

József Szöghy – Budapesti Sakkszövetseg, 1960 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Le3!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT KAS SA LUGESID SEDA ARTIKLIT, KUS RÄÄGITI KÜMNEST ASJAST, MIDA IGA JUHT PEAKS TEGEMA?

KAITSESIN NETIS SINU AU JA ÜTLESIN, ET SINA KÜLL EI TEE NEIST KÜMNEST ÜHTEGI, AGA IKKA SAAD PALKA.

MISKIPÄRAST EI KÕLA SEE HÄSTI.

JAH, ÜKS ELU VÄIKSEID MÕISTATUSI.

HAGAR HIRMUS

Kas otsid flirti või oled huvitatud tõsisemast suhtest? Sa pole iseenda tahtmistes ja tunnetes veel selgusele jõudnud.

AMBUR Iga inimese arusaam korrast ja korralagedusest on erinev. Kui ühed peavad sind lohakaks, siis teiste silmis oled pedant. Igaüks lähtub iseendast.

1. Riia rahvusvahelise filmifestivali Arsenals grand prix’ on võitnud ka üks Eesti film. Juhtus nii 2006. aastal. Üsna omapärane on festivali peaauhinna võitja selgitamine: võitja selgub loosi tahtel.

Loosimise käik oli selline: 15 võistlusprogrammis osalenud filmi režissöörid said endale piimaklaasi, millest ühe põhjas oli festivali presidendi kuuenööp. Õnn naeratas Eesti filmi lavastajale ning kuulsus ja 10 000 dollarit auhinnaraha teenitud. Mis film?

2. Millisest tänapäeva Venemaa territooriumile jäävast linnast sai esimene ülikoolilinn?

3. Kes eesti kirjanduse suurkujudest on Christian Steeni varjunime all kirjutanud kriminaalromaani «Hurmakägu on surma nägu»?

4. 1765. aastal töötas noor keemik Antoine Laurent de Lavoisier (1743–1794) välja midagi, mille eest ta sai Prantsuse Teaduste Akadeemia kuldauraha ja valiti seejärel akadeemikuks. Veidi enne suurt Prantsuse revolutsiooni oli neid Pariisis juba 3500.

Mis leiutis see oli, mida hakati kasutama kõikjal suurlinnades?

5. Persevöö on võro keeles miniseelik. Mis on kuulsas Wiedemanni sõnaraamatus «persevest»?

Vastused: 1. «Malev» (läti keeles «Vīri, pie ieročiem!»), režissöör Kaaren Kaer. 2. Kaliningradist.

1544. aastal asutati Königsbergis Albertus-Universität, ka nimekuju Albertina all tuntud ülikool, mis lõpetas oma tegevuse 1945. aasta jaanuaris. 3. Karl Ristikivi (1912–1977), rootsikeelne originaal kandis nime «Södergök är dödergök». 4. Tänavalaternreflektor. Leegi kohale oli paigaldatud reflektor.

5. Lühikese säärega püksid.

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Liigutused reedavad sinu pulbitseva tuju.

Kuigi püüad väliselt olla rahulik ja rõõmsameelne, ei suuda sa siiski oma sisemuses podisevat varjata.

KALAD Sulle ei meeldi oma probleeme maailmale kuulutada. Tegelikult aga tunned hirmu uude olukorda sattumise pärast.

à â è ê

3

SKORPION

KALJUKITS Taastad oma jõuvarusid ning ei soovi päeva lihtsalt tühja peale kulutada.

Inimesed on just nii vastutulelikud, kui sina oled nendega.

Soodne päev boheemliku eluviisi harrastajatele.

ô

5

LÕVI

NEITSI

ò æ ê ä

6

VÄHK Koged, et imed ei ole igapäevaelust kadunud. Saad esmase maitse suhu millestki sellisest, millest oled unistanud, kuid proovida ei ole julgenud.

Püüad enda ümbrusest liigse müra kaotada. Isegi sinusugune suhtlusaldis inimene vajab mõnikord vaikuses ja iseendaga olemist. Just nüüd on see hetk.

ä

RISTSÕNA

VALDO JAHILO ANEKDOODID Poliitikute delegatsioon oli ringreisil Eestis. Ühe talu juures sõitis buss teelt välja vastu puud. Politsei jõudis kohale paari tunni pärast ja leidis eest ainult tühja bussivraki. Politsei küsis talus elavalt farmerilt, mis sai reisijatest.

«Ma matsin nad maha,» vastas farmer.

«Kas nad olid tõesti kõik surnud?» küsis politseinik.

«Noh, mõned neist üritasid küll väita, et ei ole, aga te ju teate, kuidas poliitikud valetavad.»

••• «Isa, ma tahan tsirkusesse minna!»

«Ei poja, läheme parem jalgpalli vaatama. Eesti mängib Hollandiga.»

«Kas seal nalja ka saab?»

«Arvan, et saab küll.»

«Aga kas seal kloune ka on?»

«On küll. Eestist on tervelt 11 inimest ja kõik klounid.»

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on KARUSMARI

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

20 || TÄNA || POSTIMEES, 31. JUULI 2014

TOIMETAJA MARGUS MIHKELS, TEL 666 2234, MARGUS.MIHKELS@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

JÄLGIB EESTLASTE KÄEKÄIKU SOOME RALLIL.

NIMEPÄEV: AVE, MEEVI Enn Tarvel 82, ajaloolane Olav Ehala 64, helilooja ja pianist Eike Värk 58, teatriteadlane Aimar Jugaste 57, ajakirjanik ja ettevõtja Toomas Lõhmuste 56, lavastaja, näitleja ja pedagoog Peeter Tammearu (pildil) 50, näitleja ja lavastaja Jürgen Rooste 35, kirjanik

Politsei pidas kinni libapolitseiauto Nädalavahetusel pidasid politseinikud Lääne-Virumaal Vergi sadamas kinni USA politseiauto värves Dodge Chargeri, mis kasutas ebaseaduslikult vilkureid ja sireeni. Rootsis registreeritud auto juht selgitas küll, et tegemist on hobiautoga, kuid politseinikud jäid seisukohale, et alarmsõiduki värvilahenduse matkimine ning vilkurite ja sireeni kasutamine on keelatud. Seetõttu veeti auto treileril Rakverre ja alustati kriminaalmenetlust.

Virumaa Teataja

Maja müüv naine pakub tasuta reisi

EUROOPA

Vihma tuleb kõikjal Eestis

TALLINN +29

KÄRDLA +23 HAAPSALU +26

maile meius us

ilmateenistuse sünoptik

NARVA +32

RAKVERE +30

PAIDE +29

5–11 m/s

foto: aarne mäe / virumaa teataja

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

REISIKÜLJEL TUTVUSTATAKSE MEEST, KES TEGI OMA MOOTORRATTAMUUSEUMI.

Läänemerelt läheneb Eestile madalrõhulohk koos niiskema õhu ja mõõdukama soojaga.

TARTU Suvine leitsak taganeb aeglaPÄRNU VILJANDI +30 +28 selt Venemaale. Lääne-Eestis +28 KURESSAARE muutub õhk värskemaks juba +24 täna, Ida-Eestisse jõuab mahedam õhk aga homme.

Täna tiheneb kõikjal pilvisus ja VÕRU vihmasadu laieneb õhtuks üle VALGA +30 +29 Eesti, mitmel pool on äikest. Puhub lõuna- ja kagutuul, saartest KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR alates pöördub tuul edelasse ja läände, puhudes 5–11, saartel ja Anne kanal +24 Reede, 1.08 Laupäev, 2.08 Pühapäev, 3.08 rannikul puhanguti 14 m/s; äikeKakumäe rand +19 Tallinn +16/+24 +15/+26 +15/+28 sega võivad kaasneda veelgi tuParalepa +26 Tartu +19/+27 +14/+29 +15/+30 gevamad puhangud. Õhusooja on Pirita rand +19 Narva +18/+27 +15/+29 +15/+30 ennelõunal 26–30, pealelõunal Pärnu rand +21 22–26, Ida-Eestis kuni 33 kraadi.

Pärnu +17/+25 +16/+28 +16/+31 Pühajärv +26 Kuressaare +19/+24 +17/+26 +18/+28 Võsu +24

PÄIKE

Oma maja müüki pannud Ave jagas kinnisvarakuulutust Facebookis koos pakkumisega, et ostab kaks kõik-hinnas-reisipaketti Türki inimesele, kelle abil maja ostja leiab. Reisikaaslaseks soovitas ta sõpradele postitatud kuulutuses iseennast. Hea müügitriki abil hakati postitust kiiresti jagama ja kuulutus pälvis ka kinnisvaraportaalis tähelepanu.

Ave rõhutab, et tegemist on kahe eraldiseisva postitusega ja Facebooki pakkumine, kus ta end reisikaaslaseks pakub, mõeldud naljana. Reisipaketi osa sellest siiski on tõsi.

«Jah, ma tõesti ostan kaks kõik-hinnas-piletit Türki inimesele, kelle kaudu ostja leian. Aga ma ei eeldagi, et võõras inimene mind reisile kaasa võtab,» ütles ta. tarbija24.ee

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 5.03 5.01 5.13

loojub 21.50 21.36 21.56

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +30,2 kraadi (2003) +5,7 kraadi (1863) Tartus +31,1 kraadi (2002) +6,5 kraadi (1964)

KUUFAASID 27. juuli 1.42 4. august 3.50 10. august 21.09 17. august 15.26

TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 31. JUULI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu 07 00 Maahommik 45 Osoon (ETV 2013) 08 15 Ringvaade* 55 Vaalasaarte Maria, 5/12: Poisid 09 45 Holby City haigla: Uued algused* 10 45 Eesti mäng* 11 15 ENSV: Kuskil on piir* 45 Iga pink räägib loo* 12 15 Tõuse ja sära!

13 30 Minuscule: Tootem 40 Ainitine pilk: dalailaama võitlus Tiibeti eest (Inglise 2008) 14 50 Saada nägijaks (ETV 1987) 15 10 Vaalasaarte Maria, 5/12: Poisid* 16 05 Holby City haigla: Südamed ja lilled 17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Annika ja Arvi 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Reisile minuga: Israeli linnad 19 15 ENSV: Kaks kanget (Eesti 2012) 45 Dallas: Ewingid, ühinege! (USA 2013) 20 30 Eesti mäng 21 00 AK. Ilm 30 Sport 22 15 Tähelaev: Navitrolla (ETV 2013) 23 30 Muusikatuba: Emma Johnson 00 30 Dallas* 01 10 Etnopop: Luigelaulunelik 29 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Metsapeatus, 6* 30 Kirstie retrokodu – vana saab uue elu, 1/5: Amber ja Colin* 10 20 Surma õukond, 5/5: Henry Neljas* 11 05 Viis lõhutud kaamerat (IisraeliPalestiina-Prantsuse 2011)* 12 03 ERR uudised 16 45 R2 Live: Elephants from Neptune 17 15 Smallville: Häbitu 18 00 Vembu ja Tembu seiklused, 3/9 20 Pingviin Jasper 30 Võlukarussell: Porgandipeenra võistlus 40 Maša ja karu: Peitusmäng ei ole nõrkadele 45 Hiirelabor 50 Pimmi ja Pammi seiklused 55 Kiisu Miisu enneolematud seiklused 19 05 Minu lemmikloom: Liivahiired 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Rakett 69: Loogika 20 15 Tiigri tagasitulek 21 10 Minuscule 15 Hummeri jälgedes, 5/6 (Eesti 2012) 22 00 Maailma kino: Kurb trompetiballaad (Hispaania-Prantsuse 2010). Tragikomöödia 23 40 Rabarock 2011 00 00 Rütmiralli 29 ERR uudised

06 05 Meeleheitel koduperenaised: Kokkupanek 50 Taltsutamatu süda, 26* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 37* 11 05 Kodus ja võõrsil 35 Rosamunde Pilcher – Lilled vihmas (Saksa 2001) 13 30 Galileo* 14 00 Heeringaminutid 10 Lindprii: Täbar olukord 15 05 Lindprii: Mesinädalad Mehhikos 16 05 Küladetektiivid, 48: Laip jääga, 2 17 05 Taltsutamatu süda, 27 18 05 Armastus ja karistus, 38 20 00 Suvereporter 21 00 Heeringas Veenuse õlal – Merle Palmiste eri 30 Viimane võmm: Kõrvalehüppe agentuur 22 30 Surmarelv 4 (USA 1998).

Märulikomöödia 00 50 Chuck: Chuck vs agent X 01 40 Harry seadus: Sõjas ja armastuses 02 25 Nikita: Kaitseingel 03 05 Naabriplika* 50 Suvereporter* 04 40 Küladetektiivid, 48: Laip jääga, 2* 05 25 Saladused: Surmasüüdlane*

TV3

06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 48* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Betty White ja ulakad vanurid 1, 9 11 10 Kättemaksukontor* 12 10 Viimane tõeline mees 1, 22-23 13 05 Suvesangarid, 32* 35 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 1, 35* 14 30 Selline on elu!

15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 49 16 55 Midsomeri mõrvad 9, 1: Maja metsas 19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor: Sulid ja geeniused, 1 21 00 Selgeltnägijate tuleproov 8, 9 22 00 Suvesangarid, 33 30 Suletud uste taga 5, 4: Naistepelglik poeg 23 30 Dr House 7, 8 00 30 Euroopa Pokkeriturnee 01 30 Peamine kahtlusalune 1, 6 02 15 Suletud uste taga 5, 4* 03 05 Euroopa Pokkeriturnee * 04 00 Suvesangarid, 33* 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 33* 50 Reisijaht

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 127 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 684 09 10 Emmerdale, 238* 40 Eluteed, 14 10 05 Küladetektiivid, 232: Jaht Watsmannile 55 Süütu süüdlane, 18 11 45 Top Shop 12 00 10 aastat nooremaks USA: Kuum emme 25 Poissmees, 5/12* 14 05 Taevast sajab lihapalle (USA 2009)*. Eestikeelne jooniskomöödia 15 55 Staariminutid: Tobey Maguire 16 00 Ainult Essexis!

17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz: Revolutsiooniline vananemisvastane plaan 19 00 Kodus ja võõrsil, 5813 30 Emmerdale, 239 20 00 Saare sosinad 21 00 Süües saledaks, 8 30 Aedniku aabits 22 00 Piinlikud haigused – laste eri, 3 23 00 Poissmees, 6 00 45 Suvereporter 01 35 Bordell 232: Tsüklon Chloe 02 30 Allilma emandad, 4: Korvamatud kaod 03 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane, 18/153* 45 Suvereporter*

06 30 Krimi* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex, 139: Üksildane mees* 09 20 Conan, 268* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Jaapan* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 42/86: Ja vastus on...* 14 35 Knight Rider, 47: Põrina rüütel, 1* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Panama 16 20 Komissar Rex, 140: Vaikuse värv 17 10 Supermani uued seiklused, 43/86: Juttu jätkub kauemaks 18 05 Knight Rider, 48: Põrina rüütel, 2 19 00 Galileo 30 Kalailm 20 00 Tuvikesed, 17/262: Buck oskab* 30 Tuvikesed, 18/262: Naiste pidu, 1* 21 00 Kaks ja pool meest: Lahtistitestija, hobuseseemendaja* 30 Purustaja (USA 1993). Märul 23 30 Conan, 269 00 20 Kaks ja pool meest: Lapse nimel 45 Tuvikesed, 19-20: Naiste pidu 2; Kellele lüüakse kella?

01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 5, 1 1/2* 11 00 Vaieldamatult parim (USA-Saksa 2002)*. Märul 12 50 Kõige naljakamad koduvideod 13 15 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 5, 1 1/2* 15 00 Kälimehed 1, 7 16 00 Kutsuge Cobra 11 5 17 00 NCIS kriminalistid 4, 18: Jäämees 18 00 Perepea 7, 13: Briani endine elu* 30 Simpsonid 4, 6* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 7, 7-8: Noretta; Litsaka kõrvitsa tagasitulek 20 00 Perepea 7, 14: Piraat Peter 30 Simpsonid 4, 7: Marge läheb tööle 21 00 Suvesangarid, 23 30 Tõusev päike (USA 1993). Põnevik 00 00 Puhkus Mehhikos 2, 59; ekstra 2, 59 01 15 Kuidas ma kohtasin teie ema 7, 7-8* 02 05 Kälimehed 1, 7* 50 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 92/142* 45 Inimese mõõde* 10 25 Täna. Uudised (subtiitritega)* 40 Suvemiks* 11 25 Ühistegevuse pooltund* 55 Pillimeeste klubi* 12 55 Koolitants 2014, 9/19* 13 50 Ameerika eestlased. Idarannik, 1/13* 14 20 Peaminister, 7/14* 15 15 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 169/304* 17 00 Armuleek, 170* 45 Armuleek, 171* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 93/142 20 00 Täna. Uudised 15 Otse: Suvemiks 21 00 Päevakava* 15 Dr Vassiljevi terviseminutid* 30 Täna. Uudised (subtiitritega) 45 Austraalia metsik loodus, 4/5. Doksari 22 35 Saatuslik maantee (USA-Saksa 2007).

Mängufilm 00 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Suvemiks* 01 15 TeleChat

05 30 Vikerhommik Margit Kilumets 09 45 Presidendilood 4. osa 10 05 Huvitaja Liisu Lass 11 30 Järjejutt Agatha Christie – Kakskümmend neli musträstast, I 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+ Lauri Hussar 14 05 Nii nad tapsidki meie Ferdinandi 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Stuudios on Jaan Elgula 17 05 Mulgikeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Presidendilood 19 05 Mulle meeldib see muusika Arno Tamm 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Melomaania 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 KÖP Kuidas loomariigis järelkasvu eest hoolitsetakse?

Georg Aher, Marje Lenk 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

+22 +34 +27 +25 +23 +24 +25 +23 +28 +29 +20 +28 +31 +23 +23 +23 +23 +35 +31 +26 +31 +22 +24 +30 +24 +12 +31 +27 +24 +25 +28 +24 +32 +24 +32 +17 +32 +38 +22 +26 +31 +27 +27 +33 +24 +31

07 10 Klassikahommik 09 30 Raadioteater Niinimetatud isiklik elu, 4 10 05 Muusikatuba.

Kersti Inno. Esinevad Renaud Capucon (viiul), Alina Ibragimova (viiul), Gerard Causse (vioola), Clemens Hagen (tšello) ja Lea Hennino (vioola) 11 05 Album. Elleri kogutud klaveriteosed V 12 02 Delta. Johanna Mängel Kultuurisündmused ja muusika 14 05 Kooskõla 15 15 Amadeus + 16 05 Kontserdisaalis.

ERSO hooaeg Fookuses on Olli Mustonen.

Esineb Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Olli Mustoneni juhatusel.

17 05 Da Capo 18 20 Kella–6–džäss 19 05 Delta* 20 00 Ilmakaar. World Kora Trio* 21 00 Kontserdisaalis Johann Matthias Sperger – Kvartett D–duur soolokontrabassile, flöödile, vioolale ja tšellole (Mati Lukk, Mihkel Peäske, Theodor–Peeter Sink, Sandra Klimaite) * 22 05 Fantaasia. Tarmo Tabas 00 05 Nokturn