Postimehe paberleht 31 10 2014 by Postimees

GAASIPOLIITIKA

PEAMINISTER TAAVI RÕIVAS OTSUSTAS TAANDADA MAJANDUSMINISTER URVE PALO ENERGIAJULGEOLEKU MAJANDUS LK 8 TEEMA JUUREST.

MÕJUAGENDI VAIDLUS Ringkonnakohus jättis rahuldamata Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare kaebuse Postimehe peale. EESTI LK 4

KÕRGED OOTUSED Tristan Viidas läheb nädalavahetusel Barcelonas püüdma Radical European Mastersi sarja üldvõitu.

Poolmetsik seljakotiretk saamide radadel.

SPORT LK 17

www.postimees.ee Peaprokurör

LAVLY PERLING: Pole mõtet ju ühes Lõuna-Eesti väikelinnas rääkida, et riiklikud prioriteedid on narkoja inimkaubandus.

EESTI LK 5

REEDE, 31. OKTOOBER 2014 • NR 254 (7245) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 50 933 • LUGEJAID 198 000

REIS LK 19

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 31. OKTOOBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

Tunneli lõpus võib paista valgus Tunnistan kohe alguses, et ettevõttena mulle Tallink ei meeldi. Mulle ei meeldi Tallinki firmakultuur, õigemini selle suuromanikest tulenev kultuuritus. Mulle ei meeldinud see, kuidas Ain Hanschmidtist kõigi jaoks ootamatult ühtäkki Tallinki (õigemini Linandelli) suuromanik sai. Mulle ei meeldi ka see, kuidas Enn Pant lubas viis aastat tagasi Tallinki aktsionäride üldkoosolekul, et juhul kui ettevõte kasumisse jõuab, astub ta tegevjuhi kohalt tagasi. Kasumisse küll jõuti, aga Pant tüürib (ilmselt siiski õnneks) laevakompaniid edasi. Mees teab, mis teeb: tahab, annab sõna, tahab, võtab sõna. Mulle ei meeldi ka kurikuulus röstriskandaal ja veel terve hulk suuremaid ja väiksemaid asju, mille lõpptulemuseks on see, et üle 10 000 väikeaktsionäri, kes üheksa aastat tagasi Tallinki aktsiaomanikeks said, istuvad oma investeeringutega endiselt sügavas miinuses. Ent uudis, et Tallinki suuromanikud Hanschmidt, Pant ja Kalev Järvelill on otsustanud rahvusliku lennukompanii üle võtta, meeldib mulle väga. Olgu mis on, aga Tallinki omanike näol on tegemist ärimeestega, kes mõtlevad suurelt, ja mitte ainult ei mõtle, vaid ka tegutsevad suurelt. On ju kaheksa aasta tagune Silja Line’i ülevõtmine Tallinki poolt ilmselt Eesti suurim välisvallutus Landesveeri sõja järel. Estonian Air on ehe näide sellest, kui halb omanik on riik. Ühel hetkel antakse Tero Taskilale volitused meeletuks laienemiseks, et siis vähem kui aasta hiljem juht selle eest minema kihutada ning seejärel ettevõte raskele dieedile panna. Ehkki lennufirma kahjum on pärast Jan Palmeri juhi kohale asumist kahanenud, jäädakse kahjumisse ilmselt nii sel kui ka järgmisel aastal. Kui nii, siis saab Estonian Airil olema järgmisel aastal omamoodi juubel – 10. järjestikune kahjumiaasta. Pole siis mingi ime, kui majandusminister Urve Palo ühes oma esimeses sõnavõtus lennufirma kohta sõna «pankrot» kasutas.

Mistral – Venemaa relv ka infosõjas

istral-klassi kopterikandjate müügileping Prantsusmaa ja Venemaa vahel on kaart, mida Venemaa infosõdalased suure mõnuga kasutavad, et rünnata vaba maailma ühtsust. Kui teema kipub avalikkuses ununema, lekitab Venemaa asepeaminister mingi paberi, mille sisu – esimese laeva üleandmine 14. novembril – peavad siis prantslased ümber lükkama. Kremli eesmärk on tekitada lõhe NATO liitlaste vahele. Infosõdalaste vahe-eesmärgiks sobib suurepäraselt ka see, et iga Mistrali-jutu peale puhkeks mingit sorti meediapaanika ning prantslaste kahtlustamine ja süüdistamine. Siht on õhutada meis kahtlust, et vaatamata kõigile kinnitustele ja kokkulepetele pole NATO siiski ühtne. Nii rünnataksegi teadlikult kõige olulisemat, mis meil on. Kui muud ei saa, siis vähemalt saab sõnadega haiget teha. On selge, et 2011. aastal sõlmitud

sõjalaevade müügilepingu tõttu on prantslased ülimalt ebamugavas kahvlis. Eelmine president Nicolas Sarkozy sõlmis selle lepingu vaatamata liitlaste veenmistele. Meie kahvel on aga see, et me ei saa kuidagi heaks kiita sõjalaevade müüki agressorile, ent pidev oma hirmude võimendamine ja Prantsusmaa süüdistamine pole samuti kuidagi meie huvides. Vaatame rahulikult fakte. Prantsusmaa pole veel lõplikku otsust langetanud. Prantslaste jaoks kell tiksub ning nad on teatanud, et Mistralide saatus otsustatakse novembris. Kõigi liitlaste, sealhulgas Eesti seisukohad on prantslastele teada. Loomulikult oleks sõjalaeva üleandmine Ukrainat rünnanud ning ka Läänemerel üha provokatiivsemalt käituvale Moskvale NATO seisukohalt vale samm. Vahetult enne NATO Walesi tippkohtumist teatas Prantsusmaa, et esimese laeva üleandmine lükatakse edasi. Nad on sidunud üleandmise otsuse Venemaa käitumisega Ukrainas. Seejuures on kasvõi üksnes pärast värskeid teateid hukkunutest Ida-Ukrainas ning ka Venemaa plaanist tunnustada separatistide korraldatavaid valimisi selge, et vaherahu tingimusi ei täideta.

Prantslastel oleks sel taustal ülimalt keeruline väita, et Moskva on nüüd sobiv relvaostja. Kui Prantsusmaa nii otsustaks, siis sööks ta oma liitlastele antud sõnu.

JUHTMÕTE Paanika ja süüdistuste laviini asemel võiksime anda NATO ühele võimekaimale liitlasele aega ja tuge, et leida sobiv lahendus laevamüügist loobumiseks.

LK 11

KÕVA SÕNA Paljud meie kõrval tunnevad end üksildasena või kannavad endas mingit valu. Peatugem ja küsigem: «Kuidas sul läheb? Kuidas sul päriselt läheb?» Ja olgem valmis kuulama.

PÄEVA KOMM Estonian Air on ehe näide sellest, kui halb omanik on riik. Ühel hetkel antakse Taskilale volitused meeletuks laienemiseks, et ta siis vähem kui aasta hiljem selle eest minema kihutada.

Psühholoog-pereterapeut Karmen Maikalu, PM 30.10

Postimees 1931. aastal

Estonian Airi võimalik minek erakätesse paneb lennufirma hoopis teise valgusesse. Tunneli lõpus võib paistma hakata valgus. Estonian Airi viimaste aastate ajalugu on näidanud, et riigil puudub visioon, milline see ettevõte peab olema. Riigil on vaid soov, et Tallinnal oleks otseühendused Euroopa pealinnadega, aga kuidas rahvuslik lennukompanii konkurentsivõimeline ja kasumlik hoida, sellest riigil erilist aimu ei ole ja tegelikult ega peakski olema. Tallinki meestel paistab visioon olevat, sest vastasel korral nad oma raha mängu ei paneks. Infortari aktsionäriks on peale kolme ülalnimetatu ka terve hulk väikeaktsionäre. Üks neist, riigikogu liige Aivar Sõerd on väikeinvestorina küsinud, kas nii riskantne investeerimisotsus on ikka õigustatud. Vaadates Tallinki väikeaktsionäride saatust, on Sõerdi mure õigustatud. Tallink on seni väikeinvestorite huvidest kenasti üle rullinud ja käitunud pigem printsiibi «kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad» järgi.

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Paanika ja süüdistuste laviini asemel võiksime anda ühele NATO võimekaimale liitlasele aega leida neile muuhulgas sisepoliitiliselt sobiv lahendus laevamüügist loobumiseks. Näiteks kirjutasid James Stavridis ja Leo Michel eelmisel nädalal ajakirjas Foreign Policy, et nende laevade omanikuks võiks saada Euroopa Liit ning neile oleks ka mõistlikku tegevust. Põhimõtteliselt ongi liitlastel vaja teha just midagi sellist: aidata leida prantslastele võimalus tulla halvast olukorrast välja kahju kannatamata või vähemalt talutava kahjuga.

urmas nemvalts

tõnis oja

1 8 5 7

Miljonitevaras-vallavanem tabati. Täna võttis Kudina konstaabel kinni tagaotsitava Tõnis Tõnise p. Piiri, Pärsi vallavanema Viljandimaalt, kes umbes paar nädalat tagasi 3 milj. sendiga ära jooksis. Piir oli parajasti jalgsi tulemas Palamuselt Kudina poole. Pika puiklemise järele tunnistas ta üles, et ta on tagaotsitav Piir, kuid tõrkus seletust andmast selle kohta, kuhu ta omandatud raha pannud. Temal kaasas leiti vähem summa eesti ja välisraha, samuti vallakassa ja piimaühingu kassa võtmed. Kuna Piiril on sugulasi

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

Kudina pool, siis arvatakse, et ehk nende poole kavatses minna. Teda on teel kohanud endine Viljandi ärimees Veldemann, kes praegu elab Tallinnas. Alul on ta kahelnud, kas see ikka tõesti Piir on, kuid viimaks veendudes, et ta siiski kohtas tagaotsitavat, telefoneerinud ta Kassema külast Kudina rajooni konstaablile, et Piir tuleb teed mööda. Maarja-Magdaleenas on ta sees käinud Sorga kaupluses, kust ostnud «Kaja». Sealt välja minnes on ta alevi vahel kinni võetud. Eesti raha oli Piiril kaasas 800 kr., siis veel dollareid ja latte. 31.10.1931

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

4 || EESTI || POSTIMEES, 31. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Savisaar jäi kohtus mõjuagendi-vaidluses alla

Roolijoodikud saadetakse tulevikus järelkoolitusele Kuna olukord liikluses on halb, otsustas valitsuse liikluskomisjon toetada maanteeameti ettepanekut saata joobnuna roolist tabatud juhid edaspidi liikluspsühholoogilisele järelkoolitusele. Seni toimiti niimoodi vaid korduvate liiklusrikkumistega vahele jäänud esmase loa omanikega. Isikud, kes tarvitavad tervist kahjustavas või ohustavas koguses alkoholi, hakkavad enne järelkoolitust saama sõltuvusravi. postimees.ee

Haiglad nõustusid riikliku lepitaja palgapakkumisega Haiglate liit teatas, et nõustub riikliku lepitaja Henn Pärna esitatud tervishoiutöötajate ja haiglate töötingimuste ja palgapakkumisega. «Oleme riikliku lepitajaga nõus, et tervishoiutöötajate palka tuleb kindlasti tõsta. Samas peame olema kindlad, et haigekassa ja riigi eelarves on palgatõusuks vajalikud summad olemas, seetõttu oleme järgmiseks neljapäevaks kokku kutsunud haiglate liidu juhatuse erakorralise koosoleku kollektiivlepingu arutamiseks,» ütles liidu esimees Urmas Sule. tervis.postimees.ee

4,6

karin kangro karin.kangro@postimees.ee

Tallinna ringkonnakohus jättis eile rahuldamata Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare kaebuse Postimehe peale, mis tõi 2010. aasta lõpus avalikkuse ette kaitsepolitsei hinnangu, milles kirjeldati Savisaart Venemaa mõjuagendina ja nimetati teda ohuks riigi julgeolekule. Savisaar polnud rahul 2010. aasta 16. detsembril Postimehe paberlehes ja veebis avaldatud loo pealkirjaga «Vastuluure kirjeldab Edgar Savisaart Venemaa mõjuagendina» ega järgmiste tekstilõikudega loost: «Eesti presidendi, peaministri ja siseministri käes on kaitsepolitsei teabeettekanne, milles Keskerakonna esimeest Edgar Savisaart nimetatakse ohuks

riigi julgeolekule.» ning «Nimelt selgub, et juba suve algusest saadik on Savisaar kaitsepolitsei vastuluureametnike jaoks olnud märkega «oht julgeolekule» ja tema kohta kasutatakse nimetust «mõjuagent».» Samuti polnud Savisaar rahul päev hiljem avaldatud loo pealkirjaga «Savisaare julgeolekuoht seisnes mõjuvõimuga kauplemises». Savisaar leidis Harju maakohtule esitatud hagis, et viidatud tekstilõikudes avaldati tema kohta faktiväited, mille kohaselt on ta Venemaa mõjuagent, ta on ohuks Eesti julgeolekule ning ta kauples mõjuvõimuga. Need Savisaare hinnangul ebaõiged väited või väidetavalt ebakohased väärtushinnangud rikuvad hagi järgi tema õigusi, mistõttu nõudis ta

andmete ümberlükkamist või väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamist ja nende avaldamisega tekitatud moraalse kahju hüvitamist. Harju maakohus märkis mai keskel tehtud otsuses, et kõigi viidatud tekstilõikude näol on tegu küll Savisaare kohta avaldatud faktiväidetega, kuid mitte sellises sisus, nagu kaebaja väidab. Nimelt on Savisaar teinud maakohtu hinnangul meelevaldse järelduse, justkui oleksid Postimees ja Tuuli Koch nimetanud Savisaart Venemaa mõ-

Otsuse järgi on Postimehe artiklites refereeritud üksnes kaitsepolitsei väiteid ja hinnanguid Savisaare käitumisele.

juagendiks ja ohuks riigi julgeolekule ning väitnud, et ta kauples mõjuvõimuga. «Kohus on seisukohal, et avaldatud artiklitest ning neis sisalduvast informatsioonist midagi sellist järeldada ei saa,» märkis kohus. Otsuse järgi on Postimehe artiklites refereeritud üksnes kaitsepolitsei väiteid ja hinnanguid Savisaare käitumisele. «Et kaitsepolitsei ja vastuluure kirjeldab Edgar Savisaart Venemaa mõjuagendina ning nimetab ohuks riigi julgeolekule, hageja vaidlustanud ei ole. Samuti ei ole vaidlustatud väidet, et hageja julgeolekuoht seisneb vastuluure hinnangul just mõjuvõimuga kauplemises,» märkis kohus. Savisaar teatas eile, et kaebab ringkonnakohtu otsuse edasi riigikohtusse.

Kultuuriakadeemia avab Vilma maja uksed

miljonit eurot maksnud Narva uus promenaad avatakse tuleval kolmapäeval.

Rootsis karile sõitnud Eesti laev jõudis sadamasse Rootsi vetes karile sõitnud ja uppumisohtu sattunud Eesti kaubalaev Kertu jõudis eile pärastlõunal rannavalvelaeva abil Rootsi Oxelösundi sadamasse. Lähiajal vaatavad tuukrid laeva veealuse osa üle, teatas Rootsi Raadio. Rootsi rannavalve staabiülema Björn Meieri sõnul ei tekkinud pärast karile sõitmist laeva meeskonnale kordagi reaalset ohtu, küll aga tekitas laevaõnnetus keskkonnaohu. Meier lisas, et kui rannavalve poleks sekkunud ja laev oleks jäänud karile, oleks see tõenäoliselt uppunud. postimees.ee

Novosjolov pürgib oravate ridades riigikokku Kahekordne epeevehklemise maailmameister Nikolai Novosjolov liitus Reformierakonnaga ning kandideerib eelseisvatel valimistel riigikokku. Novosjolov põhjendas poliitikasse siirdumist tundega, et tal on täita missioon. «Eestis elab minu pere. Mul on lapsed ja ma ei ole ükskõikne nende tuleviku suhtes, on väga oluline, mis keskkonnas nad elavad ja kasvavad. Oluline on ka see, et siis, kui nad suureks kasvavad, oleks Eesti endiselt iseseisev ja siin oleks hea elada.» postimees.ee

Kohus saatis pussitaja 20 aastaks vangi

Politseinikena esinenud kurjategijad petsid kolmapäeval Virumaal kahelt eakalt naiselt välja mitu tuhat eurot. Kelmid väitsid, et nende sugulane on põhjustanud liiklusõnnetuse ning kui nad raha maksavad, ei alustata menetlust. postimees.ee

Viru maakohus saatis 20 aastaks vangi mehe, kes süüdistuse järgi pussitas mullu suvel Kohtla-Järvel paljude tunnistajate silme all surnuks kaks meest. Kohus mõistis 32-aastase Dmitri Šegai süüdi kahe inimese mõrvas. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Kas toetate riigi plaani müüa Estonian Airi enamusosalus Tallinkiga seotud tegelastele? Ei

Täna avatakse Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia uus õppehoone, mis on ehitatud vanasse Vilma leivakombinaadi hoonesse ning kannab seetõttu nime Vilma maja. Hoones on nüüdisaegne multimeediastuudio, puidutöökoda, teljeklass, butafooria töökojad, auditooriumid ning Viljandi loomemajanduskeskuse tekstiilikoda.

81%

1219 vastajat

ootab renoveerimist tulevane villakoda. «Kultuuriakadeemia üliõpilased ja töötajad on ise andnud oma konkreetse panuse maja renoveerimisse,» kinnitas TÜ Viljandi kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja (suurel pildil esiplaanil paremal, vasakul kultuuriakadeemia videostuudio juhataja Tauno fotod: elmo riig / sakala Uibo). kultuur.err.ee

Koolitulistaja kohtuarstlik ekspertiis võib kesta neli kuud marko suurmägi, Sakala marko.suurmagi@ajaleht.ee

Jah

19%

Ligi 3000-ruutmeetrises osaliselt renoveeritud endises leivatehases leiavad endale uued õpperuumid rahvusliku ehituse, rahvusliku tekstiili ja teatrikunsti visuaaltehnoloogia erialade tudengid. Lisaks ootab renoveerimist veel hoovis asuv pulbritsehh, millest tulevikus kujuneb tantsukunsti üliõpilastele tantsumaja, ning peamaja vasak tiib, kus

Et prokurör pidi Viljandi Paalalinna koolis toimunud tulistamise omaks võtnud noormehe tervisliku seisundi uurimiseks tellima kohtuarstliku ekspertiisi, tuleb uurimistoimiku kohtusse jõudmist oodata tõenäoliselt mitu kuud. 2008. aastal justiitsministeeriumis tehtud uuringu järgi peavad nii prokurörid kui ka

politseinikud kohtupsühhiaatriaekspertiisi üldse kõige töömahukamaks ja rohkem aega võtvaks menetlustoiminguks. 2006. ja 2007. aasta andmete põhjal koostatud ülevaate andmetel kulus neil aastatel ekspertiisiakti valmimisele keskmiselt kuu. Seaduse järgi tuleb akt koostada vähemalt nelja kuuga, kuid praktika näitab, et erandjuhtudel on selleks kulunud ka rohkem aega. Prokuröride üldisel hinnangul

on see küll pikk aeg, kuid seda võib mõista, sest tegu on inimesele väga tähtsa otsusega. Koos kõigi teiste menetlustoimingutega kulus seitse aastat tagasi ekspertiisi määramisest kuni isiku ravile jõudmiseni keskmiselt kaheksa kuud. Eelmisel kümnendil telliti Eestis kriminaalmenetluste käigus aastas keskmiselt 500 ekspertiisi ning sundravile saadeti keskmiselt 50 juhul. Ühe akti koostamine maksab Eesti koh-

tumeditsiini instituudi teatel 255 eurot, millele lisandub 59 eurot iga haiglas veedetud päeva eest. Kohtupsühholoogiline ja -psühhiaatriline ekspertiis tehakse suure tõenäosusega Viljandi haiglas ning ekspertrühma liikmed sõidavad nooruki seisundis selguse saamiseks Viljandisse. Prokuratuur ei öelnud, kas uurijad on noorukit üleeile või eile küsitlenud. Nooruk on arstide järelevalve all ning saab ravi.

POSTIMEES.EE

Kelmid petsid kahelt naiselt raha välja

POSTIMEES, 31. OKTOOBER 2014 || EESTI || 5

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

MÕTESTATUM TEGEVUS. Äsja peaprokuröriks saanud Lavly Perling räägib, miks ta ettepanekule asuda kõrgele ametikohale algul eitavalt vastas ja mis peaks prokuratuuris muutuma.

Peaprokurör tahab kohtus käia intervjuu

raalne asi, siis ehk see risk ei ole suur.

risto berendson

Mis on neutraalne asi?

Ma arvan, et enamik kuritegusid on neutraalsed.

V reporter

alitsus nimetas justiitsministri ettepanekul eile riigi uueks peaprokuröriks senise juhtiva riigiprokuröri Lavly Perlingu, kelle kandidatuurile andis eelmisel nädalal heakskiidu ka parlamendi õiguskomisjon. Perlingu esimene tööpäev peaprokurörina on täna.

Riigireetmise juhtum peaprokuröri osalusel tunduks ilmselt liiga inkvisitsiooni moodi.

Selle sõnaga ei ole ma nõus, aga saan mõttest aru. Jah. Võtame näiteks Veronika Dari (kooliteel juhusliku kuuli tõttu hukkunud tüdruk – R. B.) tapmise, ma ei tea … Võib-olla ikkagi võiks peaprokurör sellisel istungil süüdistaja olla. Ma arvan, et aeg näitab seda. Aga ühte ma küll loodan – et ma kunagi süüdistajana ikka kohtusaali tagasi jõuan.

Mis siis nüüd, teie esimesel tööpäeval peaprokurörina, prokuratuuris muutub?

Toon ühe hetkel aktuaalse näite. On kriminaalasi, mida uurijad aastad uurinud, neil on süüdlaste kohta kaudsed tõendid ja teadmine, et täiendavaid tõendeid selles asjas ei lisandu. Uurijad soovivad selle asjaga kohtusse minna. Prokurör vaidleb vastu, sest ei soovi kohtus kaotajaks jääda. Kas sellist «proovimist» peaks julgustama?

Ega minu eilse tööpäevaga võrreldes kardinaalset muutust ei ole. Küll aga vajab prokuratuur muutust. Siiani olen öelnud kõikidele koostööpartneritele ja uurimisasutustele, et strateegilisi kokkuleppeid ei tee me enne, kui prokuratuuril on juht. Nüüd saab neid tegema hakata. Ja need on?

Ma olen öelnud, et lisaks riiklikele prioriteetidele on oluline tegevus ka kogukonna tasandil. Minu jaoks on prioriteetideks kriminaalmenetlused, mis on seotud laste, majanduse ja organiseeritud kuritegevusega. Samas on vaja leppida ka kokku tegevused kohalikul tasandil, näiteks Elvas või Haapsalus. Juhtumid, mis sealseid kogukondi häirivad. Minu ideaalpilt on, et vähemalt aastas korra-kaks saaksid kohalikul tasandil kokku kohalik prokurör ja sealse kriminaaltalituse juht, kes lepivad kokku, mis sealset kogukonda häirib ja mida selle muutmiseks teha.

Minu jaoks on prioriteetideks kriminaalmenetlused, mis on seotud laste, majanduse ja organiseeritud kuritegevusega. Pole mõtet ju ühes LõunaEesti väikelinnas rääkida, et riiklikud prioriteedid on narkoja inimkaubandus. Kohalikke elanikke häirib hoopis see, et keegi paneb keldreid põlema, teine varastab ja kolmas kiusab pensionipäeval pensionäre. Seal kogukonnas võivad need prioriteedid olla täiesti teised ja neis on vaja kokku leppida. Et koostöö muutuks mõtestatumaks …

Praegu on näha, et keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo saadab oma uurijad tegutsema maakondadesse. Me peaksime siin olema sünkroniseeritumad. Ehk kui politsei saadab head uurijad tegelema raskete asjadega, siis peab prokuratuur saatma sinna pädeva prokuröri neid toetama. Ei saa nii, et anname teile siin ühe noore ja värske prokuröri, kes alles hakkas tööd õppima. Vastupidi, me peame andma sinna oma parima. Või kui veel konkreetsemaks minna, siis maksu- ja tolliamet ootab, et maksukuri-

Eile oli Lavly Perling juhtiv riigiprokurör, täna juba riigi peaprokurör. Muutused prokuratuuris toimuvad aga tasapisi. foto: jaanus lensment

tegude menetlemistähtaeg lüheneks. Peame maha istuma ja vaatama, mis, kas ja kuidas seal teha saab. Nende küsimustega peab kohe nüüd tegelema. Kui justiitsminister Andres Anvelt tegi teile ettepaneku peaprokuröri kohale kandideerida, siis kuuldavasti oli esimene vastus eitav.

Tegelikult oli mul võimalus selle üle mõelda enne ministri ettepanekut. Ma olin sellest rääkinud eelmise peaprokuröri Norman Aasaga. Loomulikult alustasin ma kohe alguses mõtlemist suhteliselt eitavalt positsioonilt. Miks?

Ma ei teadnud, kas mul on selleks jõudu. Minu jaoks on prokuratuur tähtis asutus, millel võiks hästi minna ja kus töötaksid inimesed, kellest peetakse lugu. Samas aga ka inimesed, kes tööd tehes mõtlevad tõsiselt selle sisule. Mitte nii, et ma teen seda, mis mul uksest sisse tuuakse. Et saadan selle asja kohtusse ja käin ise ka kohtus. Ma tahaks, et prokurör ka päriselt oma töö sisule mõtleks – et kui ma käin kohtus, siis esindan seal Eesti riiki. Kui ma asja menetlen, siis teen väga tähtsaid otsuseid. Ja siis, kui mulle tundus, et võib-olla mul on ikka piisavalt jõudu ajada sedasama asja: et kuidas koostöö politseiga oleks nii, et oleksime ühtne meeskond. Ja kuidas jõuda selleni, et prokurör uurimise juhina teab tõepoolest täpselt seda, mida ta juhib, mitte pole formaalne juht. Siis ma jõudsin selle jah-sõnani.

Kuivõrd häiris, et peaprokuröri valimisel kõlas tugevalt seisukoht, et prokuratuur vajaks juhti väljastpoolt?

Ega mõte, et juht tuleks väljast, pole iseenesest paha. Et tulebki värske hingamine. Ma möönan, et see võib olla väga hea. Teisalt arvan ma, et asutuse seest tulnud juhil on omad plussid. Kui tahta asutuses midagi muuta, siis seda oskab kõige paremini juht, kes tuleb asutuse seest. Ta teab hoobasid ja teid, kuidas asju muuta. Inimesel, kes tuleb väljast, läheb aega, et aduda, milline süsteem on ja kuidas muudatusteni jõuda. Tegelikult keegi ju ei tahtnudki seda ametikohta.

Mis puudutab peaprokuröri valiku protsessi, siis see on mõttekoht kõikidele. Et kuidas juhtus niimoodi, et nii paljud juristid ütlesid riigi peaprokuröri ametile ikkagi «ei». Teoreetiliselt peaks see olema ühele juristile igati väljakutseid pakkuv amet. Mina neid põhjusi ei julge välja tuua. Küll julgen ma välja tuua selle, et võib-olla liiga jõuliselt kõlas see, et prokuratuuris seest pole üldse kedagi võtta. Ja et iga hinna eest peab tulema keegi väljastpoolt. See sõnum tekitas inimestes tunde, et kui oled tubli prokurör, teed häid asju, jõuad nendega kohtusse, siis ikkagi pead arvestama sellega, et sinu karjääril on kuskil just-

Lavly Perling • Abielus, kolme lapse ema • 20.05.1998 – 29.02.2004 Tallinna prokuratuur, proHariduskäik kurör • 1993–1997 Tartu Ülikooli • 6.10.1997 – 19.05.1998 õigusteaduskond Tallinna prokuratuur, abi• 1991–1993 Hugo Treffneprokurör ri gümnaasium • 16.09.1996 – 5.10.1997 Tallinna prokuratuur, abiTeenistuskäik prokuröri kandidaat • 1.09.2007 – 30.10.2014 riigiprokuratuur, süüdistusosakond, juhtiv riigiprokurör • 1.03.2005 – 31.08.2007 Põhja ringkonnaprokuratuur, juhtivprokurör • 1.03.2004 – 28.02.2005 Viru ringkonnaprokuratuur, juhtivprokurör

Kui kohtus tuleb õigeksmõistev kohtuotsus, siis ei tohiks seda võtta hukkamõistuna prokuröri töö aadressil.

• Tuntumad kaasused: kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamise uurimine (pooleli), riigireetur Herman Simmi protsess, pronksöö rahutuste organiseerijate protsess (lõppes õigeksmõistva otsusega). allikas: pm

kui kaas ees. Et teatud tasemelt enam edasi ei saa. Seda oli kurb kuulda. Nüüd, olles peaprokurör, kas te ise süüdistajana enam kohtus üles ei astu? Võimalus ju on.

Teoreetiliselt muidugi on. See oli minu teine esialgse «ei» ütlemise põhjuseid. Minu hing on ikka kohtusaalis. Ma tulin siia tööle ju kohtuprokuröriks ja sellest oli mul ka juttu: et kas ma peaprokurörina saan kohtus edasi käia. On riike, kus nii on. Ma ei ole veel lõplikult otsustanud. Seal on see risk, et mult küsitakse kriitiliselt, aga kes siis sellel ajal, kui mina kohtusaalis olen, prokuratuuri juhib. Teine küsimus on, kas see mitte ei märgista seda kriminaalasja ära. Kui see oleks üdini neut-

Prokurör saab alati ainult siis asjaga kohtusse minna, kui ta ise on veendunud – mul on tõendid koos. Mina pole kunagi läinud ühegi asjaga kohtusse nii, et ma ise pole kindel ja ei usu sellesse, et see inimene on süüdi. Aga … ma olen oma kolleegidele öelnud, mida ei tohiks teha. Ei tohiks ülemäära karta. Ainult hirmu pärast kaotada ei tohi jätta kohtusse minemata. Ja kui kohtus tuleb õigeksmõistev kohtuotsus, siis ei tohiks seda võtta hukkamõistuna prokuröri töö aadressil. Olite lapsehoolduspuhkusel, kui avalikustati hetkega kuulsaks saanud Reformierakonna rahastamise uurimise lõpetamise määrus. Kas teie oleksite selle prokurörina avalikustanud?

Seda küsiti minu käest kõikides parlamendi fraktsioonides toimunud kohtumistel. Ma vastasin, tsiteerides Märt Raski (endine justiitsminister, Reformierakonna looja ja riigikohtu esimees – R. B.): «Kohtujuristi eetika juurde kuulub see, et ära kunagi kommenteeri asja, mille tõendeid sa ise näinud pole.» Küsimusele üldises kontekstis vastates, et millisel määral dokumentide avalikustamine on õigustatud, siis siin kehtib põhimõte – arvestama peab üldsuse huviga. Ja mitte unustama ära kõikide määruses kajastuvate inimeste põhiõigusi. Ma ei oska vastata, kas selle konkreetse dokumendi avaldamine oli hea või halb. Värskes koolitulistamise juhtumis käitus prokuratuur väga ebaharilikult ja avaldas uurimise varajases faasis rea andmeid, mida mitte kunagi muidu ei tehtaks.

See ei saa kindlasti kogu aeg nii olema. Selles loos on kriminaalmenetluse andmete avalikustamine avalikkusele põhjendatud, sest kriminaalmenetluse huvidega konkureerides on isegi olulisem avalikkuse õigus kiirelt teada, mis toimus ja miks toimus, et taastada inimeste turvatunne.

6 || EESTI || POSTIMEES, 31. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

LEFORTOVO KOMBED. Vang läbib pika kadalipu, et pool tundi kohtu ees seista.

Eston Kohver astub kohtu ette jaanus piirsalu Moskva

K, pange asjad väljasõiduks valmis!» hüüab Lefortovo eeluurimisvangla valvur kell 6 hommikul Moskva aja järgi kambrisse, kus istub Venemaal vangis hoitav kaitsepolitseinik Eston Kohver. Kohvrile tähendavad need sõnad sõitu kohtusse, kus hakatakse arutama tema vahi all hoidmise pikendamist veel kahe kuu võrra. Selline äratus ootab Kohvrit ees lähema viie päeva jooksul, sest tal tuleb astuda Moskva Lefortovo rajooni kohtu ette, kuna 6. novembril saab ümber tema praegune vahi all hoidmise tähtaeg. Kohvri advokaat Jevgeni Aksjonov ütles eile, et pole välistatud, et Kohver viiakse kohtu ette juba täna. Ta põhjendas seda sellega, et 1.–4. novembrini tähistab Venemaa riigi ühtsuse püha, aga 5. novembrile ei riski prokurör vahi all hoidmise pikendamist jätta, sest vähemalt teoreetiliselt võib juhtuda midagi, mis ei võimalda sel päeval otsust langetada, ning sel juhul tuleks Kohver vabastada. Enamasti on nii, et puhkepäevadel arutavad Venemaa kohtud vaid vahi alla võtmist, mitte vahi all hoidmise pikendamist. Kohvri süüasja uuriva äärmiselt mõjuvõimsa Venemaa julgeolekuteenistuse FSB tahtmisel võib tema vahi all hoidmise pikendamise otsustada riigipüha ajal ka mõni valvekohtunik. Eile õhtul öeldi Lefortovo kohtust Postimehele, et Kohvri toimik pole neile veel jõudnud, kuid kui see saadetakse täna ennelõunal, jõuab kohtunik tema

vahi all hoidmise pikendamist arutada veel samal päeval. Üritame panna kokku pildi, milline päev Kohvrit täna ootab. Selles on meile abiks eelmisel kümnendil Lefortovos samuti FSB vangina istunud teadlane Igor Sutjagin ning hiljuti vene keeles avaldatud endise Venemaa suurima naftakompanii Jukose mänedžeri, 11 aastaks väljamõeldud süüdistusega vangi mõistetud Vladimir Pereverzini mälestusteraamat «Pantvang». K-tähte pidi teatatakse Kohvrile kohtusse minekust sellepärast, et Venemaa ühes kurikuulsamas, Lefortovo vanglas ei kutsuta kinnipeetavaid kunagi nimepidi, vaid ainult perekonnanime esitähe järgi. Kui kambris on mitu sama tähega algava perekonnanimega kinnipeetavat, lisavad valvurid eesnime esitähe. Seda juhtub aga harva, sest rõhuv enamik Lefortovo kambreid on kahekohalised. Kohvrile antakse aega rahulikult riidesse panna, voodi üles teha ning süüa kell 6.20 toodavat korralikku hommikusööki. Äärmiselt rusuva keskkonna poolest kurikuulus Lefortovo vangla on tuntud selle poolest, et seal toidetakse kinnipeetavaid mitu korda paremini kui muudes Venemaa kinnipidamisasutustes. Mujalt eeluurimisvanglatest või kolooniatest Lefortovosse sattunud saavad sealsest söögist šoki. «Esimesel hommikul anti mulle Lefortovos mannaputru. Ma mõtlesin, et mind mõnitatakse,» rääkis Sutjagin. Lefortovos on üks menüü neli päeva, siis seda vahetatakse. Eri menüüdes on hommi-

Vahi all hoidmise pikendamise arutelu ei kesta kaua. 6. septembril otsustas kohtunik Kohvri vahi alla võtmise poole tunniga.

kuks kaerahelbe-, manna-, tatravõi riisipuder. Üsna viisaka menüü põhjus on selles, et väikesel Lefortovo vanglal (150–200 vangi) pole kööki ning vangidele tuuakse toitu kõrvalhoones asuva FSB uurimiskomitee sööklast. Kohver saab lõunaks sama toitu, mida võib samal ajal sööklas tellida tema kriminaalasja uurija Mikrjukov. Kui Kohvrile lõpuks järele tullakse ja teda hakatakse kohtusse viima, on kõigepealt ees põhjalik läbiotsimine. Lefortovo reeglite järgi otsitakse ta lä-

Tallinna alkovaba pühapäev ei lahenda probleemi Sotsiaalministeeriumi hinnangul hoiaks Tallinna kavandatav alkoholi kättesaadavuse piiramine ära hulga õnnetusi, kuid ei lahendaks Eesti alkoholiprobleemi. «Kuritegevus ja vigastuste hulk langevad,» ennustas Tallinnas pühapäeval alkoholi müügi keelamise tagajärgi sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepik. «Alkoholi üldtarbimist ei pruugi ajapiirang oluliselt mõjutada, küll aga jääks ära nii mõnigi purjus peaga autosõit või muu pahategu ja õnnetus.» Alkoholiga kaasnevaid probleeme ei saa lahendada piirangutega vaid ühes omavalitsuses. «Alkoholi tuleb käsitleda üleriigilise teemana,» sõnas pressi-esindaja. «Tähtis on rõhutada, et ministeerium lähtub aasta tagasi valminud alkoholipoliitika rohelisest raamatust,» selgitas Lepik. Justiitsminister Andres Anvelt ütles, et seadused annavad kohalikele omavalitsustele piisavalt võimalusi alkoholiga kaubit-

semist piirata: olgu selleks kehtiv ja tulevane korrakaitseseadus, alkoholiseadus, kaubandustegevuse seadus, majandustegevuse seadustiku üldosa või haldusmenetluse seadus. Need võimaldavad omavalitsusel anda müügiluba, müüki piirata, kaitsta avalikku korda ja muud. «Samas peab iga sammuga käima kaasas põhjendus, kas ja mida see muudab. Kui näiteks lasteasutuste läheduses alkoholi kättesaadavuse piiramine on igati põhjendatud, siis ühe nädalapäeva alkoholimüügivabaks kuulutamine tarbimist tõenäoliselt ei vähenda, vaid alkohol liigub sel päeval teisi kanaleid pidi,» sõnas Anvelt. Sellist erinõuet võidaks käsitleda ka ettevõtlusvabaduse piiramisena. «Olen nõus sellega, et alkoholi liigtarbimisega tuleb tegeleda ning ka alkoholipoliitika rohelise raamatu üks eesmärke on piirata alkoholi kättesaadavust,» lausus Anvelt. «Märksa mõjusamad meetmed on aktsiisi kiirendatud tõus, tarbimis-

reklaami piiramine ja alkoholi viimine eriletti, et alkohol ei paistaks müügisaalis silma ja et seda ei saaks osta leiva ja piimaga samast kassast.» Anvelti sõnul ei saa eesmärk olla alkoholimüügi põranda alla viimine, võttes nii eelarvest saamata jääva aktsiisitulu, mille eest saaks alkoholismiga võidelda. Politsei ennustab, et Tallinnas pühapäeviti alkoholimüügi piiramise tagajärg on alkoholiränne. «Politsei toetab läbimõeldud meetmeid, mis aitaksid vähendada alkoholi liigtarvitamist. Samas on meie hinnangul oluline, et piirangud oleksid omavalitsuseti võimalikult ühtsed, et ära hoida alkoholirännet,» ütles Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Valdo Põder. Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul peaks linn keelustama alkoholi müügi lasteasutuste läheduses, pühapäeviti ning nõudma restoranide sulgemist pühapäeval südaööl. BNS

bi iga kord, kui ta kambrist välja viiakse. Läbiotsimisel tuleb riidest lahti võtta, valvur vaatab kõigepealt Kohvri üle ning siis kobab põhjalikult läbi kõik tema riided ja isegi õmblused. Kirjutatakse üles kogu tema garderoob. Tagasi tulles peavad asjad klappima! Alles siis lubatakse uuesti riidesse panna. Arvestades seda, et Kohver on Eesti kaitsepolitseinik, viib ta viie kilomeetri kaugusele kohtusse tõenäoliselt FSB või Venemaa vanglate ameti (FSIN) eriüksus.

Arvestades seda, et Kohver on Eesti kaitsepolitseinik, viib ta bussiga viie kilomeetri kaugusele kohtusse tõenäoliselt FSB või Venemaa vanglate ameti (FSIN) eriüksus. foto: afp/scanpix

Eriüksuse buss sõidab otse Lefortovo kohtu hoovi, kust käeraudadega eriüksuslase käe külge aheldatud Kohver viiakse tagaukse kaudu kohtumajja. Kohtusaalis võetakse Kohvrilt käerauad, aga ta istub kogu istungi ajal metallpuuris. Spioneerimise süüdistuse tõttu võib kindel olla, et vahi all hoidmise pikendamist arutatakse kinniste uste taga. Ajakirjanike või Eesti saatkonna töötajate ainuke võimalus Kohvrit näha on lühike hetk kohtumaja koridoris, kui teda kohtusaali viiakse ning hiljem sealt välja tuuakse. Vahi all hoidmise pikendamise arutelu ei kesta kaua. 6. septembril otsustas kohtunik Kohvri vahi alla võtmise poole tunniga. Ka seekord ei tohiks kauem minna, sest otsus on sama hästi kui ette teada. Tagasi eeluurimisvanglasse jõudes ootab Kohvrit ees veel üks põhjalik läbiotsimine, alles siis pääseb ta tagasi kambrisse. Kell 18 toodava õhtusöögi ajaks on ta aga kindlasti juba oma kongis tagasi. FSB pidas kaitsepolitsei töötaja Eston Kohvri kinni 5. septembril. FSB versiooni järgi kohtus Kohver enne vahistamist Venemaa pinnal korduvalt FSB töötajaga, kelle ta värbas koostööle. Raha eest soovis Kohver andmeid FSB Petseri osakonna töötajate ja nendega salajast koostööd tegevate inimeste kohta. Kaitsepolitsei kinnitab, et Kohver viis Eesti-Vene kontrolljoone läheduses läbi operatsiooni, mis oli seotud salakaubandust puudutava kriminaalasja uurimisega. Seejuures väidab kaitsepolitsei kindlalt, et Kohver viibis kogu operatsiooni ajal kindlasti Eesti territooriumil piiriposti nr 121 lähedal, kus FSB ta kinni võttis ning jõuga Venemaa territooriumile viis.

President andis kätte hariduspreemiad

President Toomas Hendrik Ilvese hariduspreemia pälvisid tänavu kauaaegne Tallinna muusikakeskkooli keemiaõpetaja Väino Ratassepp (vasakult), Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse tehnoloogiavaldkonna juhataja ja mäekeemiatööstuse õpetaja Galina Trofimova, Saaremaa ühisgümnaasiumi füüsikaõpetaja Indrek Peil (reaalteaduste eripreemia) ja Miina Härma gümnaasiumi muusikaõpetaja Kadri

Leppoja. Hariduspreemia suurus on 3500 eurot, mille pani välja Danske Bank. Reaalteaduste eripreemia 3900 eurot pani välja Skype Eesti. «Teie olete näidanud, et hea kool ja hea haridus on võimalik nii Saaremaal, Ida-Virumaal, Tartumaal kui ka Tallinnas. Kogu Eestis,» ütles president Ilves eile Kadriorus preemiate üleandmisel. foto: arno mikkor / vabariigi presidendi kantselei

POSTIMEES, 31. OKTOOBER 2014 || TALLINN || 7

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, TALLINN@POSTIMEES.EE

Stroomi ranna juures pinnase vajumist põhjustanud tunnelkollektori juures käib juba mõnda aega kõva töö. Järgmisel nädalal peaks olema pinnas stabiliseeritud ning siis asutakse kollektorit remontima. fotod: sander ilvest

SOLGITORU. Juba septembri alguses vajuma hakanud Stroomi kollektoris seguneb sisse vajunud pinnas Mustamäe ja Kristiine reoveega.

Stroomi kollektor läheb viimaks remonti uwe gnadenteich reporter

Oleme alustanud remondi ettevalmistamisega ning võtnud kasutusele ettevaatusabinõud keskkonnareostuse vältimiseks ja teenuse toimimise tagamiseks,» kinnitas ASi Tallinna Vesi kommunikatsioonijuht Mariliis Mia Topp. Sellest, et Stroomi ranna lähedalt kulgeva nn Tihase reoveekollektoriga on midagi viltu, andis märku septembri esimesel poolel järsku sisse vajunud pinnas. Nii tekkis Stroomi asfaldiga kaetud rannapromenaadi küllaltki sügav ja sile nõgu. Selle võtsid kohe omaks ekstreemspordihuvilised noored, kes olid isetekkelise rularambiga väga rahul. Paraku suunati kergliiklejad vajunud kohast peagi mööda ning Tallinna Vesi alustas vajumise põhjuste uurimist. Mõ-

ni aeg hiljem tekkis sealsamas kõrval oleva Stroomi ranna külastajate jaoks mõeldud parklasse sügav koonusekujuline lohk. Ametnikud muutusid murelikuks. Koguni Tallinna linnapea Edgar Savisaar käis suure kaaskonna saatel olukorraga tutvumas. Murelikuks muutus ka keskkonnainspektsioon, sest tegemist on suure reoveekollektoriga, mille kaudu jõuab terve Mustamäe ja Kristiine reovesi ja sademevesi Paljassaare heitveepuhastusjaama. Kuigi pinnas on seal vajunud, pole praegu karta, et reovesi pinnasesse pääseks. Praegu toimub sügaval maa all hoopis vastupidine protsess. «Tihase tunnelkollektor asub väga sügaval – kümne meetri sügavusel – ning nõrga kandevõimega pinnases,» selgitas Topp. «Kuna tunnelkollektorid on suured rajatised, on omanikel kohustus neid pidevalt kontrollida. See tähendab, et töötajad käivad kollektoris sees selle seisukorda kontrollimas. Seda oleme teinud ka selles tunnelkollektoris. Meie töötajad tuvastasid tunnelis praod, mille kau-

du jookseb tunnelisse selle ümber olev pinnas ning jõuab koos heitveega reoveepuhastusjaama.» Tallinna Vee tootmisdirektori Aleksandr Timofejevi sõnul koostatakse praegu remondiprojekti ja stabiliseeritakse kollektor, tõenäoliselt juba järgmisel nädalal asutakse tunnelit parandama. Olukord on tema kinnitusel kontrolli all ning keskkonnareostuse ohtu esialgu ei ole. «Vähendamaks koormust Tihase kollektorile, oleme mitmetes punktides reovee ja sademevee ümber suunanud teistesse kollektoritesse. Samuti oleme paigaldanud suure võimsusega pumbad, mis võimaldavad juhtida reovee teiste torude kaudu kollektorist mööda Paljassaare reoveepuhastusjaama,» rääkis Timofejev. «Selleks et olukorda kiiremini lahendada, oleme kaasanud nii Eesti parimad insenerid, muuhulgas Tallinna Tehnikaülikooli teadlased, kui ka spetsialistid emaettevõttest United Utilities. Samuti on töö planeerimisse kaasatud koos-

tööpartnerid, kellel on väga palju kogemusi sügavate kaevetööde ja tunnelite ehitamisega,» lisas ta. Timofejevi sõnul on selle kollektori peamine probleem ebastabiilne pinnas. «See tunnelkollektor on ehitatud 1989. aastal, seega on see 25-aastane. Selliste rajatiste eluiga peaks olema mitu korda pikem, kuna need asuvad väga sügaval maa all. Ent see tunnelkollektor asub ebastabiilses pinnases, mis on vett täis ja mille kandevõime on minimaalne,» rääkis Timofejev. Tallinna Vesi on tema sõnul valmis ka mustaks stsenaariumiks, kui tunnel peaks kokku vajuma. «Selleks on ette valmistatud võimalus reovett ümber pumbata. Oleme juba praegu juhtinud osa reovett läbi teiste torude reoveepuhastusjaama ja oleme valmis alustama ülepumpamist teistesse kollektoritesse,» ütles tootmisdirektor. Tunnelkollektori remont algab niipea, kui vajumine on stabiliseeritud, tõenäoliselt järgmisel nädalal.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 31. OKTOOBER R 2014

TOIMETAJ TOIMETAJA JA B BE BERIT ERI R T NUKA, TEL 666 2234, MAJANDUS MAJANDUS@POSTIMEES.EE S@P @PO OSSTI TIME M ES.EE

ÄRILAUSE Pigem tuleks täna kiirendatult tegeleda kiirlaenuturu reguleerimisega, millest tulenevad riskid on kindlasti suuremad kui eluasemelaenudest. LHV jaepanganduse juht Andres Kitter. majandus24.ee, 30.10

Pank nõuab Andres Peetsi eraisiku pankrotti Danske Bank on teinud avalduse tuntud meelelahutusärimehe Andres Peetsi pankroti väljakuulutamiseks, selgub kohtuistungite registrist. Danske Banki kommunikatsioonijuht ütles, et neil puudub õigus kommenteerida konkreetset klientidega seonduvat. Andres Peets ütles, et kohtuasi hakkab lõppema, ja kinnitas, et pankrotti ta ei lähe. majandus24.ee

protsenti, 606 gigavatt-tunnini suurenes tänavu septembris elektritarbimine Eestis mullusega võrreldes.

Peaminister Taavi Rõivas taandas majandusministeeriumi LNG terminalige tegelemise juurest ja asus omal käel sõlmima Soomega kokkuleppeid, mida nii mõnedki ei mõista, sealhulgas Eestisse terminali kavandanud Alexela Energia. fotod: sander ilvest / fotomontaaž

Väinamere Liinid vaidlustas taas praamide riigihanke Praegune Saare- ja Hiiumaa parvlaevaliinide operaator Väinamere Liinid vaidlustas riigihangete vaidlustuskomisjonis Tallinna Sadama pakkumuse parimaks tunnistamise läbirääkimistega hankel. See on juba kolmas avaldus, mille praegune operaator on komisjonile esitanud. majandus24.ee

SEB: Balti suurfirmade optimism kahaneb Septembris pidas vaid 41 protsenti Balti suurettevõtetest oma ettevõtte äritingimusi järgmise kuue kuu jooksul soodsaks või väga soodsaks, selgus SEB panga finantsjuhtide uuringust. Märtsis läbi viidud uuringul väljendas sarnast vaadet 51 protsenti vastanutest. majandus24.ee

Premia üldkoosolek kinnitas jäätiseäri müügi

Eesti viinad jõudsid välismaisesse poeketti

Premia Foodsi aktsionärid kiitsid erakorralisel üldkoosolekul heaks Premia Foodsi jäätise- ja külmtoodete äri müügitehingu Food Union grupi omanikule Andrei Bešmelnitskile. majandus24.ee

Alates oktoobrist saab maailma ühe suurima hüpermarketiketi poodidest Carrefour ja El Corte Inglés LõunaEuroopas, eelkõige Hispaanias osta ka Eesti viinasid Y2K ja Saaga Vodka. majandus24.ee

OMX TALLINN

750,22 ▲ +0,51%

1000 800 600 XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

X 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

3,63 ▼ –0,27%

X 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,955 +1,60 Baltika 0,478 +1,70 Ekspress Grupp 1,000 -2,91 Harju Elekter 2,560 0 Järvevana 0,806 0 Merko Ehitus 7,000 +0,14 Nordecon 1,020 -0,97 Olympic Group 1,810 -1,09 Premia Foods 0,703 +0,43 Pro Kapital Grupp 2,580 +1,18 Silvano Fashion 1,810 +0,56 Skano Group 0,937 -0,43 Tallink Grupp 0,635 +1,93 Tln Kaubamaja 4,950 -1,00 Tallinna Vesi 12,800 +1,59 Trigon Property 0,411 0

30.10 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,431 -0,16 Hiina jüaan 7,703 -1,04 Jaapani jeen 137,270 -0,35 Kanada dollar 1,407 -0,83 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,461 -0,08 Poola zlott 4,217 -0,20 Rootsi kroon 9,271 -0,63 Rumeenia leu 4,418 -0,16 Šveitsi frank 1,206 0 Suurbritannia nael 0,787 -0,47 Taani kroon 7,445 +0,01 Tšehhi kroon 27,729 -0,20 Ungari forint 308,820 -0,07 USA dollar 1,260 -1,09 Venemaa rubla 53,099 -2,75

bns

AINUISIKULISELT. Peaminister Taavi Rõivas võttis paar nädalat tagasi regionaalse LNG terminali ja Balticconnectori gaasitoru rajamise otse enda kätte.

Rõivas: LNG terminal Eestis on vaid unistus andres reimer majandusajakirjanik

esti peab peaminister Taavi Rõivase väitel loobuma veeldatud maagaasi LNG regionaalsest terminalist Soome kasuks, et põhjanaabrid nõustuksid vastutasuks kahe riigi vahelise Balticconnectori gaasitoru kiirema rajamisega. «Kui me võrdleme LNG regionaalset terminali helesinise unistusega, siis võime meie otsust nimetada loobumiseks,» ütles reformierakondlasest Rõivas Postimehele. «Kui võrdleme olukorda reaalsusega, siis on selle tulemuseks toru ehitamine. Kui me ei saavuta nüüd Stubbiga (Soome peaminister Alexander Stubb – toim) kokkulepet, siis pole meil mitte midagi.» Valitsuse prioriteediks on Rõivase kinnitusel Balticconnectori rajamine ja Eesti vajab julgeolekuvaru hoidmiseks regionaalsest terminalist väiksemat SOS-terminali, mis poleks nii suur kui Alexela Energia kavandatav. Varem valitsuse poolehoiuga arvestanud Alexela jõudis oma Paldiski terminaliga vajalike kooskõlastusteni ja lõpliku investeerimisotsuse tegemist pidurdab Euroopa Komisjoni rahastamisotsuse ootamine. «Kui LNG terminal on Soomes ja Leedus ja Eesti on ühendatud mõlemaga, siis meil on

kindlustunne, et meil on kohe alternatiiv, kui peaksid tekkima probleemid,» selgitas Rõivas. Järgmisel nädalal sõidab Rõivas Helsingisse läbirääkimistele oma Soome ametivenna Stubbiga, et leppida ametlikult kokku gaasitoru ja -terminali rajamise üksikasjad. Rõivas järgib varem Stubbiga kooskõlastatud Soomele kasulikku lahendust, ehkki Euroopa Komisjon otsustas sel nädalal mitte toetada soomlaste taotletud uuringuid LNG regionaalse terminali rajamiseks Inkoosse. Samas otsustas komisjon rahastada Gasumi ja EG Võrguteenuste läbiviidavaid Balticconnectori uuringuid. «Meie poole järeleandmine saab reaalselt olla see, et regionaalse terminali asemel ehitame Eestisse oma riigi vajadustele vastava,» selgitas Rõivas. «Soo-

me järeleandmine on see, et toru ehitatakse oluliselt kiiremini kui algselt plaanis.» Rõivas ei nõustu, et soomlastele pole tarvis järeleandmisi teha, sest toru vajavad ennekõike nemad. Soomel nimelt puudub ühendus suure gaasimahutiga, mis tagaks külmadel talvedel nende maagaasiga varustamise.

Kui LNG terminal on Soomes ja Leedus ja Eesti on ühendatud mõlemaga, siis meil on kindlustunne. Peaminister Taavi Rõivas

Balticconnector loob soomlastele läbi Eesti ühenduse Lätis asuva suure loodusliku hoidlaga. Hoidla äriplaan näeb ette selle mahutavuse suurendamist vastavalt Soome vajadustele pärast Balticconnectori toru valmimist.

KOMMENTAAR

marti hääl Alexela Energia juht

Väide Eesti-Soome gaasivõrkude kiirest ühendamisest on eksitav. Balticconnectori realistlik valmimisaeg on kõige varem aastal 2021. Väär on arvamus, et regionaalse LNG terminali jaoks oleks Soome parem koht suurema turu või olemasoleva kliendiportfelli tõttu. LNG tänane maailmaturu hind ei ole Gazpromi toru-

gaasi hinnaga Soome gaasitarbijale, erinevalt Eestist, konkurentsivõimeline. Gazpromi gaasitarneleping kehtib Soomega kuni aastani 2025, Eestiga kuni 2015. aasta lõpuni. Eesti ja Soome gaasivõrkude ühendamisel Balticconnectori abil on mõtet vaid pärast regionaalse LNG terminali teket. Nii Eestis kui ka Soomes monopoolse Gazpromi päritolu gaasi pumpamine lõunast põhja või vastupidi ei loo uut gaasiturgu, küll aga tekitab täiendavaid ülekandevõrgu kulusid. Varaja-

sest koolifüüsikast peaksime teadma, et kahe tühja anuma toruga ühendamine ei tooda vedelikku kusagilt kumbagi anumasse. Läbiviidud tasuvusuuringud aga kinnitavad, et vaid Eesti SOS-varude hoidmiseks vajaliku terminali ehitamine käiks tänasele maagaasi tarbijale Eestis üle jõu. Alexela jätkab oma plaanide elluviimisega täies mahus. Seejuures eeldame, et Eesti riik ei muuda seda turumoonutusega võimatuks, toetades riigiabiga teiste terminaliprojektide rajamist Soome lahe äärde.

Läti hoidlasse pumbatakse gaas suvel ja talvel varustatakse sellest Loode-Venemaa, Eesti, Läti kui ka Leedu tarbijaid. Endine peaminister Juhan Parts (IRL) avaldas Rõivase gaasipoliitika suhtes kahetsust. «LNG terminal on Eestile tähtsam kui Balticconnector. Minu heatahtlik soovitus on, et peaminister võtaks endale gaasimajandust tundvad nõunikud, sest praegu on ta sattunud Uduvere Ärni sarnaste nõuandjate meelevalda,» lausus Parts. «Stubb on olnud Rõivasega läbirääkimistes edukas, hoolimata sellest, et Soomel ei ole LNG terminali projekti, sest Stubb käitub nagu Soome peaminister. Rõivase motiividest ma aru ei saa.» Sotsiaaldemokraat Urve Palo juhitav majandusministeerium kommenteeris enda gaasiteemas tagaplaanile lükkamist napisõnaliselt. «Majandusministeerium tegeles kompromissiotsinguga, lähtudes valitsuse mandaadist ja selle aasta kevadel kokku lepitud ühiste kavatsuste memorandumitest. Kuna kompromissini ei jõutud, võttis initsiatiivi lahenduse leidmiseks peaminister,» selgitas ministeerium. Tänu sel nädalal Leedus Klaipedas avatud LNG terminalile saab Eesti piiratud ligipääsu gaasitarnetele ka mujalt kui Venemaalt. Klaipeda terminali maht on 170 000 kuupmeetrit veeldatud maagaasi taasgaasistamisvõimsusega kuni kolm miljardit kuupmeetrit aastas. Eesti aastane gaasitarbimine on 0,6 miljardit kuupmeetrit, Balti riikide gaasitarbimine 5,5 miljardit kuupmeetrit. Soome aastane gaasitarbimine on ligikaudu 4,5 miljardit kuupmeetrit.

POSTIMEES, 31. OKTOOBER 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

EDETABEL. Eesti parimate restoranide sekka a saamiseks ei piisa enam väga heast toidust, vaja on ka suurepärast miljööd ja teenindust.

Parim on Noa Peakoka Saal hanneli rudi

Tarbija24 juhataja

Sel aastal võis täheldada, et hea restoran ei ole enam ainult toit, vaid söögist, joogist, teenindusest ja miljööst koosnev tervik,» rääkis Eesti parimate söögikohtade valimist korraldanud Aivar Hanson. Ta rõhutas, et just nende nelja näitaja koosmõju on elamuse saamiseks väga oluline. «Restoranid on valmis rohkem kui iial varem pakkuma elamust ja töötavad selle nimel,» kinnitas ta. Tänavu saidki neli kõige kõrgemale jõudnud restorani – Alexander (Pädaste mõis), Horisont, Noa Peakoka Saal ja Tchaikovsky – toidu eest võrdselt punkte ning otsustavaks said jookide, teeninduse ja miljöö eest antud hinded. Peakokk Tõnis Siiguri hin-

nangul tõi Noa Peakoka Saalile võidu vabaduse meeleolu. «Inimesed ütlevad, et nad tunnevad, nagu nad ei olekski Eestis, vaid kusagil reisil, nagu noaga tavaelust ära lõigatud – see tunne inimestele meeldib ja seni oli see kättesaamatu,» rääkis Siigur. Meeleolu loomisele aitab kaasa täiesti avatud köök. «Enamikus restoranides on äärmisel juhul üks laud, kus viiene või kuuene seltskond näeb, mis köögis toimub, aga meil on kõik näha ja see loob erilise tunde,» rääkis Siigur. Kui Noa Peakoka Saal tunnistati parimaks söögikohaks, siis sama restorani teine tiib pälvis 20. koha. «Kõik ei saagi olla esimesed,» vastas peakokk küsimusele, miks tema teine hoolealune on mitu kohta madalamal. Siiguri sõnul jagati restoran teadlikult kaheks väga erinevaks osaks. «Tava«Tava poole ülesanne on olla väga hea restoran, aga see ei saa kunagi olema esimene, sest on palju asju, mida me seal ei tee,» selgitas ta. Oma restoranide paremusjärjestust peab ta igati õiglaseks. «Kui

Tõnis Siigur

Aivar Hanson

Kuidas valitakse parimaid? Kevadel koostatakse restoranitöötajate hääletuse alusel nimekiri 50 parimast söögikohast, mida hakkab hindama žürii (12 Eesti toidublogijat/ajakirjanikku ja 18 välismaist

toiduajakirjanikku). Iga nimekirjas olevat restorani külastab vähemalt kuus, enamasti kaheksa žürii liiget. Restoran hindajate visiidist ei tea. Hinnatakse Rootsi res-

toranigiidi White Guide sajapunktisüsteemis, kus söögikoht võib saada toidu eest kuni 40, joogi eest 20, teeninduse eest 25 ja miljöö eest 15 punkti.

oleksime saanud esimese ja teise koha, oleksin arvanud, et hindajad tegid midagi valesti,» kinnitas ta. Eesti restoranide tase on hindaja Aivar Hansoni hinnangul tõusnud. Kui varem arendasid toidukultuuri neli-viis restorani, siis tänavu leiti paarkümmend sellist. Ka on juurde tulnud omanäolisi peakokki. peakokki «Edetabeli keskmise ja alumise osa toidupunktide summa algab 22st, mullu 19st. Nii et toit on paremaks läinud,» kiitis ta. Samas on mõni restoran edetabelis langenud. Hansoni sõnul ei tähenda see, et toidu tase oleks langenud. «Nende kontseptsioon on väga paigas ja nad ei ole teinud muudatusi – nad ei ole arenenud. Teised on samal ajal järele jõudnud või isegi mööda läinud,» põhjendas ta. «See, mis oli eelmisel aastal väga hea, on tänavu lihtsalt hea.» Jõudsalt on aastaga arenenud magustoidud. «See on tõeline ime, sest paar aastat tagasi nägime restoranides ainult brüleekreemi, šokolaadivulkaane, -kooki ja jäätist,» rääkis Hanson. Ka on paremaks muutunud jjoogivalik. Tänavu on paremate söögikohtade seas mitu kalarestorani. «Mõne aasta eest müüs Eesti kalur saagi Saksamaa ülesostjjale, kes selle siia tagasi tõi, aga nüüd on meil tubli firma Kalamajakas, kes pöörab tähelepanu, et Eesti järvede ja merede kalad oleksid restoranides olemas,» rääkis Hanson. Tema hinnangul võiks kalavalik olla siiski veelgi suurem. «Lõhe ja forelli kõrval on meil nüüd ka koha ja siig, mõnel pool näeb isegi turska, aga valik võiks olla parem,» arvas Hanson. Peakoka Saali parimatest paladest rääkides kiitis peakokk rohelisi tomateid. «Me oleme siiralt õnnelikud nende üle,» sõnas Tõnis Siigur. Aasta tagasi palus restoran enda jaoks spetsiaalselt kasvatada ka küpsena roheliseks jäävaid tomateid. «Kiirelt grillitud, umami kastmega serveeritult jääb see ilus vaadata ja me tunneme selle üle tõsist uhkust,» kinnitas Siigur ja kahetses, et tomatihooaeg saab mõne nädala pärast läbi. Eesti restoraniklient muutub Aivar Hansoni hinnangul järjest A targemaks ja hindab enam kvaliteeti. «Pigem on väga palju söögikohti, mis tahaksid meeldida kõigile,» sõnas Hanson. Ta kirjeldas neid suuna ja kontseptsioonita söögikohtadena. «Kuulatakse sööjat, aga nii palju kui on inimesi, on ka tahtmisi – nii head restorani ei loo,» tõdes Hanson. Kuigi Eesti parim restoran Noa avas uksed alles sel aastal ja pidi esimesel suvel tulema toime klientide tormijooksuga, on peakokal mõttes juba uus söögikoht. «Järgmisel aastal on üks lahe kontseptsioon tulemas, aga pikemalt saame sellest rääkida uuel aastal, kui asjad jooksevad paika, aga paigale istuma me ei jää,» lubas Tõnis Siigur.

Tipp 50 Kokku Jook Teenindus Miljöö 88 14 22 16 36 (Tallinn) 87 1. Noa Peakoka Saal 12 23 16 36 mõis, Muhu) te das (Pä der xan 86 Ale 2. 12 21 17 36 n) llin (Ta nt 84 3. Horiso 12 20 16 36 n) 84 4. Tchaikovsky (Tallin 14 21 14 35 Järvamaa) , üla äek (M ka hja 82 Põ 5. 12 21 15 34 n) llin 78 6. Ö (Ta 13 18 14 33 Harjumaa) 77 7. Oko (Kaberneeme, 10 19 15 33 n) llin (Ta on 83 Mo 8. 12 21 18 32 n) llin 81 9. Ribe (Ta 11 20 18 32 llinn) 77 10. Leib Resto & Aed (Ta 11 19 15 32 n) llin (Ta 73 11. Cru 10 18 13 32 n) llin 77 12. Mekk (Ta 10 21 15 31 76 13. Salt (Tallinn) 12 19 14 31 n) llin (Ta t ula Sib 81 lm 14. Ko 14 22 15 30 ä) epä (Ot 73 15. Tammuri 12 17 14 30 72 16. Chedi (Tallinn) 12 18 12 30 a) ma rju Ha i, ims (Vi ry Ma 71 17. Villa 12 16 13 30 76 18. Fellin (Viljandi) 11 21 15 29 n) llin (Ta nni 72 Gia 19. 13 16 14 29 n) llin (Ta 69 20. Noa 10 18 12 29 72 21. Diip (Tallinn) 12 17 15 28 n) llin (Ta 71 d Ae . 22 12 16 15 28 n) llin 70 23. Neh (Ta 12 16 14 28 llinn) 69 24. Bocca Pescheria (Ta 12 15 14 28 n) llin (Ta cca 75 Bo 25. 14 21 13 27 maa) pla Ra , tsa ime (Ku talu 72 26. Ööbiku 12 18 15 27 71 27. Antonius (Tartu) 9 17 18 27 n) llin (Ta ic min 70 28. Do 10 19 14 27 69 29. Polpo (Tartu) 11 15 16 27 63 30. Sfäär (Tallinn) 9 15 12 27 maa) rju Ha aa, sm ula (La 61 cca 31. Wi 9 14 11 27 n) llin (Ta 66 32. Cafe Lyon 10 16 14 26 65 33. La Bottega (Tallinn) 11 16 12 26 ä) epä (Ot ob 68 34. Mr Jak 13 17 13 (Triigi, Harjumaa) 25 67 35. Kaheksa Jalga Kõue 12 18 12 25 apsalu) (Ha h tric Die l psa 65 Ha . 36 10 16 14 25 n) llin (Ta 62 37. Platz 7 16 14 25 61 38. Nero (Tallinn) 9 13 14 25 n) llin (Ta ga 67 nin Ku . 39 13 16 14 24 a) ma rju Ha e, em 64 40. Ruhe (Ne 10 17 13 24 ) 56 41. Meat Market (Tartu 9 12 11 24 n) llin (Ta n 61 soo Se 42. 9 15 14 23 a) ma rju Ha , kre 56 43. Lucca (Tis 8 13 12 23 55 44. Lusikas (Tallinn) 8 13 11 23 ) rtu (Ta ffe 62 45. Tru 13 15 12 22 ) rnu (Pä sad 60 46. Supelsak 10 16 12 22 epää) 57 47. GMP Pühajärve (Ot 13 13 9 22 Harjumaa) , bla -Aa lga (Ko er rM 56 48. Me 10 13 11 22 n) llin 54 49. Neikid (Ta 9 12 11 22 ) rtu (Ta a Vit lce Do La . 50 Söök

fotod: noa restoran

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 31. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

ELU AAFRIKAS. Üha enam naisi Mustal Mandril tahab vabaneda ajale jalgujäänud tavadest ning unistab arsti- ja advokaaditööst. NATO on tugev ja jätkuvalt valvas. Alliansi peasekretär Jens Stoltenberg Euroopa õhuruumis üha sagedamini lendavate Vene sõjalennukite kohta.

Rootsi tunnustas Palestiinat riigina Rootsi sotsiaaldemokraatide ja roheliste vähemusvalitsus tunnustas eile Palestiina riiki. «Seal on territoorium, rahvas ja valitsus,» põhjendas Rootsi välisminister Margot Wallström, kelle sõnul on valitsuse arvates kõik rahvusvahelise õiguse kriteeriumid Palestiina riigi tunnustamiseks täidetud. Rootsi opositsioon kritiseeris valitsuse otsust. Iisrael kutsus aga konsultatsioonideks kodumaale oma suursaadiku Rootsis. «Rootsi valitsuse otsus tunnustada Palestiina riiki on taunitav otsus, mis üksnes tugevdab ekstremistlikke elemente ja Iisraeli riigi olemasoluõiguse eitamist,» ütles Iisraeli välisminister Avigdor Lieberman. «Rootsi valitsus peab aru saama, et suhted Lähis-Idas on palju keerulisemad kui IKEA mööbli kokkupanemine ning et neil tuleb tegutseda vastutustundega ja ettevaatlikult.» AFP/AP/BNS

Haridus parandab Keenia naiste elu

EL pikendas sanktsioone Euroopa Liit pikendas Valgevene-vastaseid sanktsioone aasta võrra. EL otsustas sanktsioonid jõusse jätta, kuna «kõik Valgevene poliitvangid pole vabastatud, inimõigustest ei peeta lugu ning õigusriigi ja demokraatlike põhimõtete järgimises pole olulisi edusamme tehtud». Ometi tühistas EL sanktsioonid 24 valgevenelase suhtes 243st. Samuti võeti sanktsioneeritavate nimekirjast maha seitse juriidilist isikut 25st. EL kehtestas autoritaarsele Valgevenele sanktsioonid 2004. aastal. AFP/BNS

Ukraina sõdurit langes kolmapäeval ja eile Ida-Ukrainas.

Grybauskaitė vabastas siseministri ametist Leedu president Dalia Grybauskaitė allkirjastas siseminister Dailis Alfonsas Barakauskase ametist vabastava dekreedi. Eile pöördus siseministri esitatud lahkumisavaldusega presidendi poole peaminister Algirdas Butkevičius. Peaministri sõnul pole siseministri tagasiastumine põhjustatud käimasolevast eeluurimisest seoses korruptsioonisüüdistustega siseministeeriumis. Barakauskas põhjendas lahkumisavalduse esitamist halveneva tervisega. BNS

Riina Kionkast saab Donald Tuski nõunik 1. detsembril Euroopa Ülemkogu eesistujaks saava Donald Tuski välispoliitika nõunikuna asub tööle praegu Euroopa Liidu välisteenistuse Kesk-Aasia osakonna juhina töötav Riina Kionka (pildil). Lisaks ELi välisteenistusele on Kionka varem töötanud ühenduse välispoliitikajuhi Javier Solana kabinetis, samuti Eesti välisministeeriumi ELi asjade asekantslerina. Aastatel 2000–2004 oli Kionka Eesti suursaadik Saksamaal. European Voice/PM

Venemaa paigutab Valgevenesse hävitajad Järgmisel aastal paigutatakse Valgevene õhuväebaasi Bobruiskis rühm Vene hävituslennukeid Su-27 ning helikoptereid, ütles Vene kaitseminister Sergei Šoigu. «Järgmisel aastal on meil Bobruiski lennuväljal 12 hävitajat Su27, kaks treeninglennukit Su-27 ning neli helikopterit Mil Mi-8. See on toetus lennuväele,» ütles Šoigu üleeile Vene-Valgevene kaitseministeeriumide ühisnõupidamisel. Tuleval aastal korraldavad kaks riiki ka ühisõppuse «Union Shield» («Liidu kilp»). Interfax/BNS

Endoroisi naine lapsega. Sundkorras ümberasustamine hävitas rahvakillu eluviisi ja murdis need sideme oma esiisade maaga.

eglĖ digrytĖ Keenia-Vilnius

algpalli mängiv tüdruk pole Keenias midagi erilist, kuid Mary jaoks pole tegu pelgalt mänguga. See on osa tema elust. Mary unistab, et tema elu ei kujuneks selliseks nagu tema õel, kes abiellus kohe pärast kooli ja on kuue lapse ema. Ma kohtasin teismelist Maryt Keenia kaguosas Cheptoroi keskkoolis, mis asub riigi suuruselt neljanda linna Nakuru lähedal. Vestlesin Maryga lõunapausil tema lemmikõppeainetest, bioloogiast ja ajaloost. Pärast kooli lõpetamist tahab ta edasi õppida. «Ma tahan saada advokaadiks ja kaitsta naiste õigusi,» ütleb 16-aastane tüdruk. Hoolimata tema kodumaal levinud hõimutavadest, on Maryl plaan esmalt õppida, seejärel tööle asuda ning alles siis mõelda pere loomisele. Kalenjini tüdruk (kalenjinid on Keenia suurim rahvastikurühm – toim) elab umbes viie kilomeetri kaugusel koolist. Kõndides kulub kooli jõudmiseks poolteist tundi. «Vahel ma jooksen kooli. Siis võtab sinna jõudmine ainult 50 minutit,» ütleb ta. Peagi saan teada, et Mary tegeleb ka jalgpalliga. Õpetaja Kizito poetab jutu sees, et ta treenib 22 tüdrukust koosnevat rühma. Ma palun, et ta tutvustaks mulle kedagi mängijaist. Kizito hüüab midagi tüdrukutele ja üks nendest hakkab meie poole jooksma. Ma tunnen ära Mary. Kui küsin, miks ta varem ei maininud jalgpalli, tüdruk kohmetub ja vastab: «Ma unustasin.» Jalgpall meeldib Maryle juba aastaid. 2011. aastal liitus ta naiskonnaga, kus kannab särki numbriga 7. Mary treenib iga päev, vaev tasus end ära mullu, kui tema naiskond võitis kohalikud võistlused. Meeskonnakaaslased kutsuvad lühikest, kuid sitket Maryt tema lemmikmängija, Argentina koondisla-

se Lionel Messi järgi Messiks. Kuid Mary lemmikmeeskond on Londoni Chelsea ja rahvuskoondis Brasiilia. «Kahjuks ei võitnud nad MMi,» nendib tüdruk. Ka teised Cheptoroi keskkoolis õppivad tüdrukud väärtustavad haridust. «Me õpime bioloogiat, geograafiat, füüsikat. Ma naudin seda. Ma tahan õppida arstiteadust ja aidata teisi inimesi,» ütleb 14-aastane tüdruk. Tema klassikaaslane soovib saada ajakirjanikuks ja pärib uudishimulikult, mida selleks tegema peab. «Mulle meeldib õppida. Ma tahan astuda ülikooli, saada arstiks ning siis kolida teise riiki, võib-olla USAsse,» kirjeldab oma unistust 17-aastane Mary Wanjiku. Lastearstiks saada sooviv Mercy Wairimu ütleb, et tema kodumaal on just puudu naisarstidest. Kuigi haridus on Keenias tasuta, pole kooliharidust saanud umbes viis protsenti Keenia lastest. Paljuski tuleneb see perede sissetulekust, kuid ka soost. Veel pool sajandit tagasi õppis poisse märgatavalt rohkem kui tüdrukuid. Tavad ja soorollid nägid ette, et tüdrukud abielluvad noorena, paljud neist on suguelundid mutileeritud ehk vigastatud – aegade tagant pärit uskumustest ja traditsioonidest tingitud tava. Patriarhaalses ühiskonnas ja vaesemates peredes toetati poegade haridust nende õdede hariduse arvel.

24-aastane Sandra Kimerenj valmistub turismiõpinguteks ülikoolis.

Patriarhaalses ühiskonnas ja vaesemates peredes toetati poegade haridust nende õdede hariduse arvel. Tüdrukute ees seisvad traditsioonilised ja kultuurilised tõkked on aja jooksul vähenenud. Ka meeste ja naiste kirjaoskuse tase on praeguseks võrdsustunud. UNICEFi andmetel on 15–24-aastaste noorte seas kirjaoskuse tase meestel 83 ja naistel 81 protsenti. Huvitaval kombel on Cheptoroi keskkooli 395 õpilase seas rohkem tüdrukuid. Njoro piirkonna haridusametniku Joan M. Githinji sõnul on põhjus kul-

fotod: eglĖ digrytĖ

Lühikest, kuid sitket Maryt kutsutakse tema lemmikmängija järgi Messiks.

tuuriline. Poisid peavad oma peresid toetama, näiteks käima tihti jahil, viibides nädalaid metsas. Kui nad on umbes 16-aastased, tuleb neil läbi teha initsiatsioon ehk suguküpsete noorukite täisealiseks vastuvõtmise kombetalitus. Pärast seda pole nad sageli enam edasiõppimisest huvitatud. Umbes 60 000-liikmelise endoroiside kogukonna jaoks näib haridus olevat oluline. Nakurust kahe autosõidutunni kaugusel põhjas Kapkuikui külas märkame esmalt sinises vormirõivastuses koolilapsi, kellel on lõunapaus. «Loodetavasti haridus parandab nende elu,» ütleb kohalik naine. Poolnomaadliku eluviisiga endroroisid elasid sajandeid

Bogoria järve ümbruses, kuid 1970ndatel asustasid võimud nad ümber. See hävitas nende eluviisi ja murdis sideme oma esiisade maaga. Kuna järve äärde nad enam ei pääse ning traditsiooniliseks karjakasvatamiseks pole piisavalt vett ja rohtu, tegelevad nad põlluharimise ja mesindusega. Kapkuikui 1500 elanikust sadakond on lõpetanud keskkooli, ülikooli lõputunnistus on ainult 15-l. Praegu käivad koolis aga peaaegu kõik lapsed. Peamised takistused hariduse omandamisel pole enam mitte kultuurilised, vaid majanduslikud. 24-aastane Sandra Kimerenj, kes valmistub turismiõpinguteks ülikoolis, ütleb, et naiste suguelundite mutileerimine pole enam kuigi levinud. «Naistele ei meeldi, kui neid lõigatakse. Kas ma olen õnnelik, et mind ei lõigatud? Muidugi,» vastab Sandra ise ja lisab: «Ma ei taha seda valu kogeda.» Pereelu pole siinsete naiste jaoks tabu. Nad selgitavad, et kui mehel on piisavalt raha, võib tal olla kuni kümme naist. Kui ütlen, et Euroopas võib meestel olla vaid üks kaasa korraga ja lahutused on sagedased, hakkavad nad naerma. «Milleks lahutada? Kui abielluda, kas siis mitte kogu eluks?»

POSTIMEES, 31. OKTOOBER 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Pariisi teatel Vene Mistrale veel ei saa evelyn kaldoja

evelyn.kaldoja@postimees.ee

Üleeile õhtul postitas Venemaa asepeaminister Dmitri Rogozin oma Twitteri-kontole foto läkitusest, mille adressaadiks oli tema kinnitusel Vene kaitsetööstuse Rosoboronexporti juht Anatoli Isaikin ja saatjaks Prantsuse laevatootja DCNS esimene asepresident Pierre Legros. Selles tänas Legros Vene kaitseministeeriumi mõistvuse eest Mistrali kopterikandjate üleandmise kuupäeva muutmise pärast ning lisas: «Niisiis, nüüd on mul rõõm kutsuda teid isiklikult tseremooniale, mis toimub 2014. aasta 14. novembril St.-Nazaire’is.» Kutse programm sisaldab esimese venelastele mõeldud Mistral-klassi aluse Vladivostoki üleandmist. Kui veel päev varem oli Prantsusmaa kaitseminister Jean-Yves Le Drian öelnud, et kopterikandjate saatus otsustatakse novembris, siis eile tõttas Pariis rõhutama, et praegu venelased neid laevu küll kätte ei saa.

Kallis leping «Mistrali üleandmiseks vajalikud tingimused pole praegu täidetud,» ütles Prantsusmaa rahandusminister Michel Sapin raadiojaamale RTL. Ta täpsustas ka, et nendeks tingimusteks on Ukrainas normaalsuse juurde naasmine ja see, et Venemaa selles positiivset rolli mängiks. «Teatud tasemel liiguvad asjad paremuse poole,» lisas Sapin samas. «Teistest vaatenurkadest on aga jätkuvalt muresid, mistap täna pole need tingimused täidetud.» Täpsustama tõttas eile ka DCNSi esindaja. Firma teatel ootavad nad jätkuvalt ekspordiluba Prantsuse valitsuselt. «Sestap pole DCNS olukorras, kus saaks pakkuda mingit kuupäeva laeva praeguses seisus üleandmiseks,» lisati avalduses. Lepingu Mistral-klassi amfiiblaevade Venemaale müümiseks sõlmis Rosoboronexportiga Prantsusmaa eelmise presidendi Nicolas Sarkozy administratsioon. Vastavalt 2011. aasta juunis sõlmitud lepin-

gule saab Prantsusmaa Venemaalt kahe Mistral-klassi aluse eest 1,2 miljardit eurot. Esimene alus – Vladivostok – tuleks üle anda selle aasta lõpuks, teine – Sevastopol – tuleval aastal. Sarkozy järel Prantsuse riigipeaks tõusnud François Hollande on üritanud näidata, et austab eelmise valitsuse sõlmitud lepingut, kuid Ukraina kriisile viidates on siiani esimese valmis ehitatud Mistrali üleandmist edasi lükatud.

Sõjaline trump Prantslaste plaani müüa venelastele Mistrale kritiseeriti juba enne lepingu sõlmimist. Sarkozy administratsiooni üritas veenda Vene armee moderniseerimise plaanist loobuma ka näiteks toonane USA kaitseminister Robert M. Gates. Ta meenutas Pariisile, et see tehing saadaks vale sõnumi nii Venemaale kui ka NATO Ida- ja Kesk-Euroopa liitlastele. Üks viimase aja jõulisemaid avaldusi selles küsimuses on tulnud Poolast, kes meenutas, et Pariisi otsus võib mõjutada Varssavit oma raketikilbi ehitaja valikul. «Ma ei saa varjata tõsiasja, et Mistral ei aita meil positiivseid otsuseid langetada,» märkis Poola kaitseminister Tomasz Siemoniak septembris. Prantsuse päevaleht Le Monde avaldas eile aga artikli «Miks Mistrali müük Venemaale valmistab Prantsusmaale piinlikkust», kus muu hulgas märgitakse, et kahe laeva ehitus on viimase nelja aasta jooksul pakkunud Prantsusmaal tööd tuhandele inimesele, kelle töökohad satuksid ohtu, kui teise laeva ehitustööd peatataks. Samuti lisatakse, et Prantsusmaa valitsev sotsialistlik partei on suhtunud halvasti rahvusvahelisse kriitikasse laevade müügi pärast. Lehe hinnangul näeb Vladimir Putin Prantsuse mereväe kroonijuveelideks peetavate kopterikandjate omandamises olulist sõjalist trumpi, kuna aluseid saab kasutada nii staabina, haiglana kui ka sõdurite transportimiseks.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

Prantsusmaa-Venemaa laevatehing 2010. aasta 24. detsembril kiitis toonane Venemaa president Dmitri Medvedev heaks selle, et nende kaitsetööstus Rosoboronexport ostab Prantsusmaalt kaks Mistralklassi laeva koos võimalusega ehitada samasuguseid aluseid juurde Venemaa oma laevatehastes. MISTRAL-KLASSI AMFIIBLAEV pikkus piim väljasurve tegevusraadius meeskond Ründevõimekus

Maandumistekk

199 meetrit 32 meetrit 21 500 tonni 11 000 meremiili 160

Võib vedada 16 helikopterit, 450 sõdurit, 60 soomukit või 13 suurt lahingtanki ning nelja maabumisalust või kaht ründehõljukit.

pindala: 5200 m²

kopteriangaar Vene mereväe ülem on öelnud, et 2008. aasta Vene-Gruusia sõja ajal võinuks Mistrali toel Abhaasia vallutada 40 minutiga sellele toona kulunud 26 tunni asemel.

sõidukiangaarid

Läti president kiitis heaks nende uue valitsuse Laimdota Straujuma juhitava Läti uue valitsuse koosseis sai president Andris Bērziņšilt heakskiidu ja läheb seimis hääletusele ilmselt 5. novembril. Lisaks Straujuma enda koduparteile Ühtsusele on liidus nende senised koalitsioonipartnerid Roheliste ja Põllumeeste Liit ning Rahvuslaste Liit.

Ühtsus

Roheliste ja Põllumeeset Liit Zaļo un Zemnieku Savienība

rahandusminister Jānis Reirs

välisminister Edgars Rinkēvičs

põllumajandusminister Jānis Dūklavs

kaitseminister Raimons Vējonis

siseminister Rihards Kozlovskis

transpordiminister Anrijs Matīss

sotsiaalminister Uldis Augulis

majandusminister Dana Reizniece- Ozola

haridusminister Mārīte Seile

peaminister Laimdota Straujuma

tervishoiuminister Guntis Belēvičs

Rahvuslaste Liit

keskkonnakaitse- ja regionaalminister Kaspars Gerhards

justiitsminister Dzintars Rasnačs

kultuuriminister Dace Melbārde

parlamendi spiiker Ināra Mūrniece

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 31. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA URVE ESLAS, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Kas eestlased on valmis pidama omadeks neid, kel on Eesti pass, eesti haridus, eestimaine identiteet, ent kes on vere poolest venelased, küsib Eerik-Niiles Kross (IRL).

Ajame eestivene asja

uvisel arvamusfestivalil arutasime pikalt n-ö vene küsimuse üle Eestis. Paneeli teemaks oli, mida teha venelastega, või hoopis eestlastega. Arutelu oli, nagu tänapäeval tavatsetakse öelda, «kastist väljas». Mulle teatava üllatusena jõudsid panelistid koos publikuga üsna üksmeelsele seisukohale, et Eesti, täpsemalt nii eestlased kui eestivenelased, on jõudunud teatava psühholoogilise lävepakuni. Nimelt vastastikuste hoiakute ümberhindamise küsimuses. Kui vahetult taasiseseisvumise järel oli eestlaste valdav hoiak (ja ma luban endale siin nii banaalset üldistust kui poliitiliselt ehk ebakorrektset ausust) eestivenelaste suhtes täielikus kaitsepositsioonis, siis nüüdseks on see hoiak muutumas. 1990ndate alguses oli nii Eesti riigi kui eestlaste esmane rahvuslik, lausa eksistentsiaalne eesmärk kindlustada Eesti liikumine läände, tagada Eesti kaitse, eriti läbi kuulumise NATOsse ja Euroopa Liitu, ning luua keskkond Nõukogude okupatsiooni ajal otsesesse ohtu sattunud eesti keele ja kultuuri arenguks. Valdava osa eestivenelaste hoiak oli pigem posttraumaatiline: kui eestlaste seisukohalt oli lõpuks ometi taastatud normaalsus, siis enamiku eestivenelaste jaoks oli normaalsena tundunud olukord kokku varisenud. Eestlased olid lõpuks ometi koju jõudnud ja eestivenelased olid vastu tahtmist võõrsile sattunud. Eestivenelaste sõjaeelne, enamasti kultuuriidentiteetne, enamlusevastane vaimsus oli okupatsiooniga hävitatud ja paljus asendunud impeeriumi peremeesrahva mentaliteediga. See ei ole süüdistus, aga see ei ole ka liialdus.

oskva on pideva sekkumisega eestivenelaste keele- ja kodakondsusõiguste küsimustes seda hoiakut üritanud aastaid elus hoida ja intensiivistada. Eesti riigil ei olnud vähemalt iseseisvuse esimesel aastakümnel ei aega ega oskust eestivenelastega eriti tegeleda. Eestlaste suhtumine eestivenelastesse oli 90ndatel lühidalt selline: õppige keel ära ja hakake eestlasteks, kui ei taha, siis tõmmake minema. Selle suhtumise taga hiilis hirm: venelastena olete te meile ohtlikud. Eesti riigi poliitika seda suhtumist tegelikult ei toetanud, sest eestivenelaste eestlasteks aitamise ehk keeleõppe, kogukondliku ja eriti poliitilise kaasamisega ei tegeldud. Vaatamata juttudele integratsioonist. Pigem loodi olukord, kus olulised riiklikud küsimused, nii demokraatlikud reformid kui eriti läände integreerumise otsused, sai kiiresti ilma venelasteta ära teha. Eestivenelaste seisukohalt tundus see küllap vägivaldne, kuid ütlen otse,

muudmoodi me ilmselt NATOsse ja Euroopa Liitu poleks jõudnud. Kui näiteks Savisaar koos eestivenelastega oleks 90ndatel Laari asemel valitsuse teinud, istuksime praegu Moldova ja Gruusia olukorras. Eesti on praeguseks oma esmased eksistentsiaalsed eesmärgid saavutanud. Me oleme läänes tagasi, ja oluliselt kindlamalt kui enne sõda. Eesti riik on kaitstud nii hästi, kui see praeguses julgeolekupoliitilises reaalsuses võimalik on. Mul ei ole järgneva väite kohta uurimisandmeid, ent laialdasest suhtlusest paljude inimestega väidan, et eelnevaga seoses on muutunud ka eestlaste suhtumine eestivenelastesse. Praegu ei taju me eestivenelasi enam otsese ohuna. Praegu on eestlase alateadlik küsimus eestivenelasele pigem: kui sõda tuleb, kelle poolel te siis sõdite? Või: kas te sõdite ikka meie poolel? Ja tekkinud on usk, et suurem osa eestivenelastest ei tahagi Venemaaga liituda.

ga mis kõige olulisem, praegu ei arva valdav osa eestlasi, et eestivenelased peaksid muutuma eestlasteks. Pigem ollakse valmis, tingimusel, et põhimõtteline riiklik lojaalsus ja põhiseadusliku korra austamine on tagatud, aktsepteerima eestivenelasi eestivenelastena. See on suur muutus. Oluliselt on muutunud ka suhtumine keeleküsimusse. Praegu on eesti keele mitte oskamine probleem eestivenelastele, mis muide kiiresti kahaneb. Eestlased on hoopis hakanud mõistma, et eesti keele oskus iseenesest ei taga kogukondlikku kuuluvust. Hiljuti kaitsti Tallinna Ülikoolis doktoritöö, mis uuris eestivenelaste identiteedilist integratsiooni, maakeeli küsimust, kuidas edeneb eestivenelaste enda Eesti ühiskonna osana määratlemine. Järeldused olid õpetlikud. Esiteks, eesti keele oskus ei ole eestivenelastel Eestimaaga seotuse tunnetamise ja kuuluvustundega otseselt seotud. Loomulikult see aitab, aga asjaolu, et keegi oskab eesti keelt, ei anna talle iseenesest eestimaist identiteeti. Eestivenelaste põhiline takistus ennast Eesti ühiskonna osana määratlemisel asub mujal. Ja see on seotud sellesama eestlaste hoiakuga, mis oli 20 aastat tagasi valdav: hakake eestlasteks või minge rongi peale. Eestivenelane ei taha hakata etnilises mõttes eestlaseks, ja miks ta peaks, kui ta on venelane. Ta tahab tunda, et võib olla venelane ja samas oma. Teiseks, tõestust leidis, et eestivenelaste kuuluvustunde takistuseks on kaks põhilist asjaolu: nn integratsioonipoliitikaid tajutakse assimileerumissurvena, tajutakse endiselt, et eestivenelasi survestatakse eestistuma. Teiseks tajutakse, et enamus

ehk eestlased suhtuvad eestivenelastesse tõrjuvalt, suhetes eestlastega tajutakse, et eestlased ei soosi erinevusi, vaid eeldavad samastumist. Tulemuseks on nn reaktiivne identiteet, mis väljendub enese distantseerimises Eestist ja samastumist Venemaaga. Praegu on selline reaktiivne identiteet tavateadvuses paratamatult seotud Venemaa avaliku kuvandiga ja seda kultuurilist identiteeti on raske eristada poliitilisest identiteedist. Hiljuti osalesin ühel rahvusvahelisel julgeolekupoliitika ümarlaual, kus Vene demokraatliku opositsiooni tuntud esindaja pea pisarsilmil pöördus lääne demokraatide poole palvega mitte segi ajada Putini režiimi ja Venemaa venelasi. Ütlesin talle, et eks kõigepealt on see ikka Vene demokraatide ülesanne seda vahetegemist usutavana hoida. Ent meie ülesanne Eestis, nii eestlaste kui eestivenelaste oma, on kinnistada see vahetegemine siin. Eestivenelased on olnud Venemaa viimase aja agressiivsuse suhtes üsna vaoshoitud. Seda ei ole avalikult kiidetud, seda ei ole avalikult eriti ka laidetud. Vägisi jääb mulje, et oodatakse eestlaste reaktsioone. Loomulikult leidub nähtavaid radikaale, kes lehvitavad Georgi linte ja ennustavad uut impeeriumi. Ent enamik eestivenelasi tahaks seda teemat üldse mitte käsitleda. Ja ma ei ole kindel, kas me peaksime neid sellele käsitlusele sundima. Soovime me või mitte, Moskva poliitika on muuhulgas suunatud lootusele, et eestlased reageerivad aktiviseerunud vene imperiaalsusele eestivenelaste eemaletõukamisega. Ma usun, et aeg on anda ka siin Moskvale õppetund. Ma ei taha üldse rääkida arutlusel olevatest kodakondsusseaduse eelnõudest ega isegi riikliku integratsiooni- ja hariduspoliitika muudatustest. Need küsimused on olulised, aga mõneti sekundaarsed. Kuigi mõistagi toetan nende poliitikate avatud arutelu.

lased on valmis tunnistama Moskva-meelseks üksnes neid, kes seda tõepoolest on, mitte Eesti vene kogukonda tervikuna. Eestlaste küsimus eestivenelastele, et kelle poolel need sõdivad, on mõistetav, aga see muutub ebavajalikuks varsti pärast seda, kui eestlased lubavad, et vähemasti nemad sõdivad vajadusel nii eestlaste kui eestivenelaste kaitseks. Praegu on eestivenelased meie ja Moskva vahel üsna nigelas olukorras. Kui tahame oma ühiskonda, ka oma kaitsevõimet tugevdada, peame kaitsma tervet ühiskonda.

Moskva poliitika on praegu muuhulgas suunatud lootusele, et eestlased reageerivad aktiviseerunud vene imperiaalsusele eestivenelaste eemaletõukamisega.

Moskva massiivse propaganda vastu ei aita Vene telekanalite kinnikeeramine. Selle vastu aitab eestivenelaste tunne, et nad on osa Eesti ühiskonnast. Ma usun, et praegune Vene kodakondsete arvu kiirem suurenemine Eesti kodanikega võrreldes on osa eelnimetatud reaktiivse identiteedi tekkest. Selline tendents on kindlasti ohtlik. Selle vastu ei aita seadusemuudatused, vähemasti mitte ainult. Küsimus, nagu uuringud näitavad, on sügavamal. Küsimus on tegelikult, nagu Yoko Alender hiljuti kirjutas, kas eestlased on juba valmis eestivenelased omaks tunnistama. Kas eest-

Moskva massiivse propaganda vastu ei aita Vene telekanalite kinnikeeramine ja vastupropagandas jääme kasvõi rahapuudusel igal juhul alla. Selle vastu aitab aga eestivenelaste tunne, et nad on osa Eesti ühiskonnast, venelased, aga omad. See tunne ei teki neil ilma samasuguse tundeta eestlaste hulgas. Lauri Mälksoo tegi mõne aasta eest ettepaneku võtta omaks nn põhiseaduspatriotism. Selline riikliku lojaalsuse dimensioon on muide ka praegu tuntavalt olemas, väga paljud eestivenelased on välismaal oma Eesti passi üle uhked. Ent ma pole kindel, kas sellest piisab.

esti identiteet on endiselt äärmiselt keele- ja etnosekeskne. Kui su vanavanavanemad ei olnud eestikeelsed talupojad, siis sa pole ikka õige eestlane. Psühholoogiline tõrge, millest me ilmselt peame üle saama, on «eestlase» mõiste vabastamine verevangist. Teeme esimesi samme baltisakslaste tajumisel omadena. Võib-olla piisab mõiste «eestimaalane» kasutuselevõtust (kuigi sel on vähemasti minu jaoks Interrinde-aegne negatiivne varjund). Ka baltisakslased määratlesid end kuni ärkamisajani esmalt eestimaalastena. Muide, kui eestisakslased hakkasid eestlastega paralleelselt looma esimesi rahvuslikke ühinguid, olid paljud selle vastu, kuna leidsid, et nad on ju «Estländerid», mitte mingid sakslased. Lühidalt: kas eestlased on valmis pidama omaks neid, kel on Eesti pass, eesti haridus, eestimaine identiteet, ent kes on vere poolest venelased? Kas me oleme valmis pidama eestivenelasi osaks eestlastest? Ma tean, et see mõte vajab mõtlemist ja harjumist. Aga ma tajun, et Eesti ühiskond hakkab selleks valmis olema. Nii eestlaste kui venelaste poolel.

POSTIMEES, 31. OKTOOBER 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Ukraina, kes ei taha otsustada Ukraina valimistel võitsid küll Euroopameelsed erakonnad, kuid kas nad suudavad teha Ukrainast euroopalikuma – eelkõike vähem korrumpeerunud – riigi, jääb suureks mõistatuseks, kirjutab Moskva kolumnist Jüri Vendik.

aada valimistel käis hääletamas vaid 52,42 protsenti Ukraina valijatest. See on iseenesest vapustavalt väike arv valimiste kohta, kus justkui otsustatakse riigi saatust revolutsioonilisel ajal. Presidendivalimistel 25. mail käis 60,29 protsenti valijatest. Ka siis ei saanud hääletada ei Krimm ega Donbass, seega on arvud korrektselt võrreldavad. See tähendab, et vaatamata sellele, et Ukraina on taas parlamentaar-presidentaalne vabariik, arvas suur osa valijatest, et mais on asi tehtud, uus tsaar valitud ning pole enam mõtet nende kümnete erakondade ja üksikkandidaatide peale aega raisata. Mõned kommentaatorid tõstavad kui suurt sümboolset saavutust esile tõsiasja, et esimest korda ajaloos ei saanud kommunistid raadasse.

VASTULAUSE Andres Reimer «Suure suli mainega pärnakas pistis käe rootslaste taskusse». PM, 9.10

krainlaste rahvuslik eneseteadvus (svidomist – ülitähtis sõna Ukraina poliitilises sõnastikus perestroika ajast saadik) on Vene agressiooni tõttu tõepoolest oluliselt tõusnud, mida on näidanud ka raadavalimised. Venevastasus võib olla kasulik ka selles mõttes, et sunnib tegema asju «mitte nii nagu Venemaal». See oli omal ajal ka Eestile abiks, lisaks üldisele Euroopakursile. Lihtsalt vaenulikkusest aga ei piisa. Piltlikult öeldes, kui sa näed kuulutust «Müüme arstitõendeid» või «Müüme diplomeid» (täitsa tavaline nähtus nii Venemaal kui Ukrainas), sa mitte ei helista sellel numbril küsimusega, palju maksab, vaid viid selle kuulutuse politseisse (miilitsasse). Ja miilits hakkabki asjaga tõepoolest tegelema. Kas on Ukraina keskmine valija ja keskmine miilitsamees valmis seda tegema? Hetkel kindlasti mitte. Praegu on enam-vähem selge, et ka võimulolijad ei ole valmis, et hakata kiiresti ja otsustavalt oma ja kaaskodanike elu muutma. Raadavalimiste järel säilitasid ootuspäraselt võimu needsamad jõud, kes on juba üle poole aasta võimul olnud ja pole selle aja jooksul tõeliselt radikaalseid reforme suutnud alustada. Neil oli muidugi hea vabandus (teatud määral ka päris põhjus). Nimelt sõda ja kuristiku äärel kõikuv majandus. Nad suutsid küll üht-teist enne valimisi ära teha. Näiteks võeti vastu lustratsiooniseadus, mille mõju majandusele on null, mõju korruptsioonile aga küsitav; esitati maksureformi eelnõu, mis on Ukraina ärimeeste meelest poolik ja isegi mõttetu. Siis tulid valimised, kus paljud «bojaarid» eri linnades ja oblastites vahetasid kähku sildi ja kan-

Ukraina uusi võime kritiseerides tuleb muidugi meeles pidada, et nad on väga raskes olukorras – hiigelsuurt roostes ja juhitavuse peaaegu kaotanud laeva, mille ühes nurgas on pealegi tulekahju, tuleb korraga pöörata ja remontida.

Kui kerge on saada suliks

SAMAL TEEMAL

Kommunistid kaotasid kahe asjaolu tõttu. Üks on see, et suur osa nende valijaskonnast asub neil aladel, mis on praegu Vene kontrolli all. Teine aga on nende selge Moskva-meelsus.

Eelmisel nädalal ilmunud Postimees nimetas mind oma pealkirjas «suli mainega pärnakaks» ning kirjeldas mind rootslastelt saadud väidete alusel petturist ehitusettevõtjana, kes on kergeusksetelt välja petnud 214 000 eurot. Üllatas, et ajakirjanik ei pidanud vajalikuks endalt küsida, et kui ma tõesti petnuks 2013. aastal rootslastelt välja üle 200 000 euro, siis miks ei ole nimetatud rootslased kasutanud seni (viimase kümne kuu jooksul) oma õigust pöörduda politsei või kohtu poole. Olen kolme lapse isa ja peagi nelja lapse vanaisa, kes oma igapäevaleiba teenib matustel kõnelemise, pulmaisa ja jõuluvanana. Ühtki laenu ega liisingut mul pole, ka muid võlgu mitte. Kahetsusväärne lugu sai alguse 2013. aastal, mil mu vanim poeg Meelis palus abi, et ta saaks Rootsis hakata pakkuma ehitusteenust. Ta oli leidnud kliendid, kuid olles juba varem sattunud ise pahuksisse Rootsi seadustega, ei saanud oma nimel äri alustada. Nägin võimalust poega aidata. Minu nimel oli firma ja sõlmisin poja vahendusel lepingud kahe Rootsi perekonnaga. Ühel objektil hak-

kas tööle kolm, teisel kaks ehitusmeest. Kuna poeg oli klientide vahendajaks ja mina rootsi keelt ei vallanud, jäi minu ülesandeks ehitustööde korraldamine ja materjalide tarnimine, tema suhtles klientidega. Klient maksis ettemaksu, mille eest ostsime materjalid. Tööde eest tasuti järgmisel kuul. Kõik toimis septembrist detsembrini, mil hakkasid juhtuma imelikud asjad. Esmalt hakkas poeg nõudma 20 protsenti kogu lepingu summast endale, vahendustasuna. Seejärel teatas ta, et üks klient soovib saada 100 000 Rootsi krooni ulatuses fiktiivset arvet, et küsida selle pealt Rootsi riigilt tagasi eluaseme renoveerimiseks tehtud kulutused (kõik need SMSid on mul alles). Ma ei näinud sellise arve tegemise võimalust ja keeldusin. Lisaks nn ärilisele survestamisele hakkas mu lihane poeg nõudma, et tasuksin ka tema elukaaslase kiirlaenud. Selliseid summasid mul polnud. Mind hakkas vaevama tunne, et mu poeg ja Rootsi tellijad on toimuvas kokku leppinud, ning palusin läbi tõlgi ja raske südamega jätta Meelise kõrvale, et saaksin kokkulepitud tööd korralikult lõpetada. Sellest keelduti. Kuigi olime täitnud lepinguid punktuaalselt ja 70 protsenti töödest oli teh-

dideerisid presidendi partei Petro Porošenko Bloki või äärmisel juhul peaminister Arseni Jatsenjuki Rahvarinde lippude all. Nüüd algasid läbirääkimised uue koalitsiooni moodustamiseks ning esmajärjekorras hakkasid presidendi ja peaministri partei tegelema portfellide ja volituste jagamisega. Programmiliste seisukohtadega tuldi veidi hiljem ka välja – 25-protsendiline riigikulude kärpimine, erastamine, mõne riigilitsentsi ärakaotamine. Jatsenjuk käis välja 36 esmatähtsa seaduse nimekirja, kus esimestel kohtadel on eelarveparandused (kindlasti esmatähtsad rahandusspetsialistist Jatsenjuki silmis), uhkel 18. kohal seisab aga «Loomasööda seadus». Kõik raadavalimiste võitjad räägivad, et neil on nagunii ühtne programm olemas – nimelt ELi assotsiatsioonileping. Küsimus on, kas see «rahuajal» koostatud dokument ei ole praeguses olukorras muutunud liiga üldiseks ja tagasihoidlikuks. Ukraina uusi võime kritiseerides tuleb muidugi meeles pidada, et nad on väga raskes olukorras – hiigelsuurt roostes ja juhitavuse peaaegu kaotanud laeva, mille ühes nurgas on pealegi tulekahju, tuleb korraga pöörata ja remontida. Seejuures üritab osa meeskonnast pidevalt midagi pihta panna, teine osa tahab jalga lasta ja kolmas osa läheks oma töökoha asemel parema meelega protestimiitingule. Kuid laeva tuleb ikkagi põhjalikult remontida või isegi ümber ehitada, pole midagi parata. Ülesputitamisest enam ei piisa.

ootust annab muuseas see, et vaatamata ülalkirjeldatule on uude ülemraada koosseisu saanud üsna palju uusi, ausaid, ärarikkumata, Maidani ja sõja laineharjal tõusnud inimesi. Võib-olla neil jätkub energiat, et ajakirjanduse ja aktiivse üldsuse abil vanu poliitikuid turgutada ja kontrollida. Muidugi vajavad nad selleks ka Euroopa abi ja survet. Euroopa Liit ei tohi unustada, et tema peamiseks probleemiks Ukrainas ei ole üksnes sõda ja rahu Donbassis, vaid ka Ukraina reformid, ning et ELi julgeolek sõltub otseselt Ukraina edust.

tud, sai mulle 2013. aasta lõpuks selgeks, et mul pole enam mõistlik Rootsis ehitustegevust jätkata, ning leidsin võimaluse firma mahamüümiseks kehtivate lepingutega. Tol hetkel polnud firmal ühtki võlga ega ka meie vastu ühtki võlanõuet. Firma müüdud, tulin Rootsist kerge südamega tulema. Nüüd, kümme kuud hiljem, pole minuga ühendust võtnud ükski ametnik, millest järeldan, et mingeid uurimisprotsesse pole Rootsis ega Eestis algatatud. Küll aga pidasin selle artikli ilmumise järel vajalikuks ennast taandada Tahkuranna vallavolikogust, et mitte anda kellelegi alust poliitilisteks mõjutusteks. Mõistan, et ajakirjanikku võis mind «suli mainega pärnakaks» nimetama õhutada üheksa aasta tagune episood, mil andsin oma tollase tööandja palvel altkäemaksu Kihnu vallavanemale. Kuid see polnud ei minu raha ega minu huvi ning seda mõistis ka prokurör, kes loo oportuniteedi põhimõtte alusel lõpetada soovis. Rumal lugu, millest tegin järeldused kogu eluks. Ja ka sulimise ehk petmisega polnud sellel episoodil midagi pistmist. Kedagi suliks ristida on mõne sekundi vaev, seda kuulsust täielikult maha pesta ei saa aga isegi saja aastaga. taivo luik

kirjutage postimehele aadressil: maakri 23a, tallinn 10145. faks 666 2201 gildi 1, tartu 50095. faks 739 0345 e-post: kiri@postimees.ee

Olen Ukraina valija, ma ei taha midagi otsustada, tahan, et kõik oleks ilus nagu tort. Ja kuna kõik ei saa olla ilus nagu tort, siis valin ükskõik keda» – nii sarkastiliselt kommenteeris üks Ukraina vähetuntud blogija 26. oktoobri ülemraada valimistulemusi. Väga paljud Ukraina blogijad, ajakirjanikud, poliitikud kirjutavad praegu pettunult, et loodetud mahus võimu-uuendust pärast raada valimisi ei toimunud – liiga paljud vanad tegelased said parlamenti, tänu sealhulgas ka presidendi ja peaministri parteide valmidusele neid koopteerida. Nendel võimukriitikutel on teatud määral ka õigus, probleem aga pole loomulikult mitte ainult valitsejates, vaid ka valijates. Üsna suur osa Ukraina rahvast – võib-olla otsustavalt suur vähemus – on viimase aasta sündmuste peale «ärganud» ja püüab nüüd mõista, mis muutusi ta tahab ja mida järelikult peab võimudelt nõudma. Üheks selle nihke tunnuseks on see, et populistid – nii vanad (Julia Tõmošenko Batkivštšina) kui ka uued (Oleh Ljaško Radikaalne Erakond) – ei saanud uues parlamendis kuigi palju kohti. Kuid enamik rahvast jääb paternalistlikuks, passiivseks ja isegi ükskõikseks.

MEIE UUS MAAILM M

Henrik Roonemaa aa a

Bussi peale

lin laupäevast esmaspäevani tunnistajaks ühele ilmselt kõige veidramale sündmusele, mida tüki aja jooksul näinud olen. Laupäeva hommikul kell pool üheksa astus umbes kolmkümmend võõrast inimest Tallinnas Baltika kvartali juures bussi, mis alustas sõitu Austriasse Viini, ning selle sõidu jooksul pidid need inimesed leidma äriidee, moodustama bussis meeskonnad, tegema valmis toote ja leidma sellele esimesed kliendid. Firma 72 tunni ja 1600 kilomeetriga. Idufirmade mainega on Eestis veider lugu. Ühelt poolt on nende imago väga positiivne, sest Eesti idufirmad on maailmas edukad ja teevad suuri asju, nagu näiteks viimase aja vast suurima lennuga Eesti start-up Transferwise. Teisalt on hulk inimesi, kelle arvates on see kõik üks suur kaardimajake, kus pealiskaudsed aferistid otsivad kiire rikastumise võimalust. Üritust jooksvalt kajastades nägin kommentaaridest, et paljud suhtusid Startup Busi üritusse kriitiliselt. Idufirmade maailma saab ja tulebki kritiseerida ning seal on positiivse kõrval ka palju negatiivset, just sedasama aferismi ja pealiskaudsust, aga selle kõige juures ka üks tähtis aspekt, mida silmas pidada. Ma mõtlesin selle reisi jooksul mitu korda, kuidas tundsid end need noored inimesed, kes laupäeva varahommikul unest punaste silmadega sellesse bussi läksid, kes ei teadnud sel hetkel ilmselt üldse, mida nad seal tegema hakkavad, kellega kohtuvad ja kas sellest asjast üldse midagi tuleb. Aga kes leidsid end kolm ööpäeva hiljem rahvusvahelise žürii ees soravalt ja hoogsalt müümas ideed, mille nad olid koos vastleitud tiimikaaslastega liikuvas bussis välja mõelnud ja päris olulisel määral ka ellu viinud. 25. oktoobril oled sa lihtsalt üks tudeng, kes astub ühte bussi, ning 27. oktoobri õhtul võistled laval muuhulgas Kreeka bussi inimestega, kellel on kümneaastane kogemus USA telekomisektorist, ja sul on täiesti reaalne võimalus olla neist parem. Douglas Adamsi «Pöidlaküüdi reisijuhis Galaktikas» («The Hitchhiker’s Guide To The Galaxy») oli episood, kus sulile nimega Zaphod Beeblebrox määrati kõige rangem karistus, mis üldse võimalik: ta pandi ühte ruumi, kus talle näidati, kuivõrd mikroskoopiline ja tähtsusetu ta ise on võrreldes kogu universumiga. Mitte keegi ei suutnud sellest ruumist terve mõistusega välja tulla.

aljud inimesed panevad end ise sinna ruumi. Aga vähemalt mõnikümmend Eesti inimest nägi selle kolme päeva jooksul, et selleks pole mitte mingisugust põhjust. Bussitäis inimesi sai teada, et neil pole mitte midagi häbeneda, et nad võivadki võtta kätte ja minna võistlema teiste omasugustega teistest maailma riikidest ning nad ei ole neist ei märkimisväärselt kehvemad (ega ka paremad). Kaks Eesti bussi tiimi sai finaali ning üks-kaks oleks vabalt võinud veel saada. Proovisin seda pilti vaadata küll ühe, küll teise nurga alt, aga ma ei suuda näha, mis seal valesti võiks olla. Mida halba on selles, kui inimesele näidatakse universumit, kus ta ei olegi tähtsusetu mikroskoopiline punkt, ning demonstreeritakse 72-tunnise inimkatsega, kui palju neis tegelikult peidus on ja kui avatud on maailm sellele? Ja sellele ei kulutata isegi senti riigi raha! Neid 72 tunni firmasid on võimalik naeruvääristada ja pisendada, nagu kõiki idufirmasid, aga ma ei ole sellega nõus. Nii ei tohi teha. Inimeste õppimis- ja avastamisrõõmu suudab ära võtta ainult selline inimene, kes on ise lõksus keskpärasel ametikohal, millest ta juba enam aastaid rõõmu ei tunne. Inimene, kes joob bussipeatuse taga suurest pudelist õlut, selle asemel et bussi peale minna.

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 31. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

HULLUD IDEED. Võimalik, et Eesti korraldab järgmisel aastal ka ülemaailmse muusikav

Kitarrilegend Bill Frisell esineb täna Tallinnas Grammyga pärjatud Bill Frisell (pildil) kuulub nende eriliste džässmuusikute hulka, keda Jazzkaar on aastaid soovinud esinema kutsuda, ja nüüd on see õnnestunud. Frisell annab kontserdi kavaga «Guitar In The Space Age» täna õhtul Vene kultuurikeskuses. See on kitarristi noorusaegade ehk kosmoseajastu algusaastate muusika. Kava koosneb valdavalt 1950.–1960. aastate kantri-, bluegrass- ja bluusmuusikast. Frisell kinnitab, et pärast ligi pool sajandit kestnud kitarrimängimist tahtis ta esitada noorusaegade lemmikkitarristide muusikat, mis teda omal ajal üldse kitarri juurde tõi. Friselli saadavad Greg Leisz (pedal-, steel- ja elektrikitarr), Tony Scherr (kontrabass, basskitarr) ja Kenny Wollesen (trummid, vibrafon). PM

Supilinna salaselts lahendab teatris Lurichi kuju vargust Eesti Draamateater toob pühapäeval välja Mika Keräneni uue, seni veel trükis ilmumata lastekriminaaljutu «Kuldne Lurich», milles Tartus tegutsev Supilinna salaselts Ramps lahendab järjekordset salapärast juhtumit, kus spordimuuseumist on varastatud Georg Lurichi kullast kuju. Dramatiseeris ja lavastas Ingomar Vihmar, kes on samas teatris lavale seadnud ka kaks teist Keräneni raamatut: «Varastatud oranž jalgratas» ja «Vana roosa maja». «Kuldne Lurich» on kirjaniku lastekriminaaljuttude sarja kuues raamat, mis jõuab peagi ka kaante vahele. PM

päeva

on avatud muusik Leslie Laasneri esimene maalinäitus, mida saab vaadata 1. ja 2. novembril Pirital kunstniku kodugaraažis Põldma 9.

NU Performance festival tuleb jälle Üle kolme aasta leiab 19.–22. novembrini Tallinnas taas aset rahvusvaheline etenduskunstide festival NU Performance, mis seekord kannab alapealkirja «So Far So Good». Jätkuvalt uidatakse ringi teatri, kujutava ja performance’ikunsti, popmuusika ja nüüdistantsu vahemaastikel. ««So Far So Good» esitleb kunstnikke ja kunstitöid, etendusi ja esinejaid, esinejaid ilma etenduseta, etendusi ilma esinejateta, koos ja ilma publikuta, võib-olla ka publikut ilma etenduseta; teisisõnu võimalikke etenduspõhiseid tegevusi ja esinemiskonstruktsioone. Kõrge mängulisuse tase, nähtamatus, ettearvamatus ja artstravaganza võib koguni festivali enda teostuse kahtluse alla seada,» ütleb pressiteade. Osalevad Simon Asencio, Alex Bailey, Djana Covic, Uschi Geller Experience, Krõõt Juurak, Alissa Šnaider, Chicks On Speed jt. Festivali kuraatoriks on kutsutud Krõõt Juurak (pildil). PM

Edith Karlson avas näituse Edith Karlson on üks Eesti noorema põlvkonna tähelepanuväärsemaid skulptoreid. Eile avas ta Tallinnas Temnikova & Kasela galeriis oma neljanda näituse sarjast «Drama Is In Your Head». Näitus kannab alapealkirja «Ära vaata maha». «Mida siis kunstnik oma seeria neljandal näitusel teeb? Ta kaasab meelega väljaspoolsete jõudude survet oma mõtetes ja tööprotsessis, tegeledes sõprade nõuannete, eneseabimantrate või surveolukorraga kui probleemidega – need kõik on draamad, millele antakse skulpturaalne vorm,» ütleb pressiteade. PM

Muusika-aasta kõlab hästi hendrik alla toimetaja

ust niisuguse tunnuslause – «Kõlab hästi!» – sai järgmisel aastal Eestis tähistatav muusikaaasta, mille programmi neljapäeval kultuuriministeeriumis tutvustati. «Muusika-aasta eesmärk on tõsta muusikaelu tähelepanu keskpunkti, tutvustada loojaid ja esitajaid,» ütles muusika-aasta projektijuht Kristel Üksvärav. Muusika-aasta on eeskätt mõeldud meile endile ja muusikaekspansiooni välismaale ei ole aasta ürituste raames kavas. Muusika-aasta programmi tutvustatakse värskelt valminud kodulehel muusika2015.ee ja Facebooki lehel. Praegu on kirjas põhilised üritused, näiteks Bachi festivali avakontsert koos Ain Angeriga 1. jaanuaril, Pärdi-Wilsoni projekt, Tormise tuur (15 kontserti, igas Eesti maakonnas) jne. Üksvärava sõnul täieneb kava pidevalt. Eelmisel nädalal tekitas mõnevõrra paksu verd teema-aasta puhul rahalist toetust saavate projektide valik, mida kritiseeris Postimehes Heidy Purga. Eelmisel sügisel moodustati vabatahtlikud töörühmad, kes hakkasid projekte ette valmistama. Kriteeriumideks olid žan-

riülesus, rahvusvahelisus, regionaalsus ja mitmekesisus. Purga põhiline etteheide 28 rahastamiseks välja valitud projekti puhul oli see, et tervelt 26 neist tegelevad akadeemilise osaga muusikast. Kokku rahastatakse neid projekte 100 095 euro eest. Rahata jäi 11 projekti. Põhjused on erinevad: mõne puhul taotleti toetust kontsertide korraldamiseks Peterburis või Pariisis, aga kuna muusika-aasta on eestimaine ettevõtmine, siis jäid need automaatselt toetuseta. Kümme neist olid «paduakadeemilised», nagu väljendas end Eesti Muusikanõukogu juhatuse liige Toomas Siitan. Vaid üks projekt, Raadio 2 plaan salvestada teema-aasta rahastuse toel kuue noore ansambli kuus laulu, tegeles muusika kergema poolega. Selle projekti rahata jätmine põhjustaski muusikanõukogu arvates Purga kriitika. «Meil ei olnud Raadio 2 taotlusest võimalik välja lugeda, mis on selle projekti tegelik eesmärk,» ütles Siitan. «Küsisime lisainfot, aga ei saanud targemaks ja selle tõttu ta lõpuks välja jäi. Ka eelarve oli puudulikult koostatud. Eelarves ei olnud piisavalt abikõlblikke ridu,» ütles Siitan.

Mis on muusika-aasta? • Muusika-aasta 2015 kuulub juba pikemat aega korraldatud teema-aastate programmi. Sel aastal soovitakse tähelepanu keskpunkti tõsta Eesti mitmekülgne muusikaelu, tutvustada loojaid ja esitajaid, innustada muusikahuvi ja suurendada muusika rolli Eesti inimeste elus. • 2015. aastal tähistatakse ka Arvo Pärdi 80. sünnipäeva ja Veljo Tormise 85. sünnipäeva. • Eesmärgiks on seatud, et kogu Eesti rahvas pööraks rohkem tähelepanu meie muusikale ja et ka Eestit külastavad välismaalased saaksid sellest rohkem teada.

Muusika-aasta eesmärk on tõsta muusikaelu tähelepanu keskpunkti, tutvustada loojaid ja esitajaid. Muusika-aasta projektijuht Kristel Üksvärav

«Välja ei jäänud äänud Raadio 2 mitte žanri tõttu, vaid projekti kirjutamise tehniliste põhjuste hjuste tõttu,» lisas kultuuriministeeriumi ministeeriumi muusikanõunik nik Juko-Mart Kõlar. Siitan tõrjus õrjus kõiki süüdistusi, nagu oleks rahastamiseks kallutatult atult eelistanud akadeemilisii projekte. Kokku u rahastatakse muusika-aasta aasta korraldamist 190 000 euroga, sellest 140 000 0 kulub programmile ja ülejäänud änud turundusele, organiseerimisele imisele ja tööjõukulule. Korraldajad ldajad ootavad ja eeldavad, et kõik, kes muusikaürituste korraldamisega ld tegelevad, võtaksid toimkonnaga ühendust, et nende ettevõtmised lisanduksid ametlikku kavva. Samuti saavad nad sel viisil õiguse kasutada muusika-aasta

logo. Logo ei anta vabaks, sest korraldajad soovivad kontrollida, milliste ürituste juurde need lisatakse ja kas need on ikka piisavalt muusikaga seotud. «Tahan taotlused läbi vaa-

Lummavalt enesestmõistetav mäng kahele arvustus heili einasto tantsukriitik

«GO – mäng kahele» Lavastaja-koreograaf Teet Kask. Muusikajuht ja dirigent Erki Pehk. Kunstnik Madis Nurms. Valguskunstnik Trui Malten (Holland) Esietendus 25. oktoobril Vanemuise väikeses majas

Teet Kase koreograafia on Eesti lavadel mitte väga sage külaline ning iga kohtumine on põnev kogemus, sest Kask valdab meisterlikult koreograafilist kompositsiooni, kasutab oskuslikult ja tundlikult head ja huvitavat muusikat ning oskab sageli avada tantsijates varem tundmatud tahud. Seega ootasin kohtumist Vanemuises välja tulnud balletiga «GO – mäng kahele» huvi ja erutusega: millega Kask seekord üllatab? Esimene, mis silma jääb, on Madis Nurmsi kunstnikutöö – futuristlikult mõjuv sinistes ja hallides toonides lavakujundus

erinevate tasandite ja väravatega – ning hollandlanna Trui Malteni intensiivne valguslahendus, millesse esinejate mustvalge-oranžid kostüümid särtsu sisendavad. Seejärel muusika – Lepo Sumera looming on oskuslikult kokku põimitud – ning selle elav esitus Vanemuise orkestrilt Erki Pehki juhatusel, millesse helilooja tütred Kadri-Ann ja Eva-Maria Sumera lisavad kirgliku panuse omapoolse musitseerimisega, olles koos tantsijatega võrdväärselt laval. Ja siis tants – erutav segu sensuaalsusest ja kasinusest, voolavusest ja nurgelisusest, küllusest ja nappusest; liigutused, mis voogavad, murduvad, painduvad, sõlmuvad, sirutuvad, tõmbuvad kokku, et luua lõpmatusest lõpmatusse kulgev jada, mis võtab meid kaasa ühtaegu tuntud ja tundmatusse maailma. Saalis istudes ja vaadates tantsib keha mõttes kaasa ning omandab muul viisil saavutamatu kogemuse, mis elu seni tajumatul viisil rikastab. On tunda, et muusika on innustanud koreograafi ja tant-

«GO - mäng kahele»: nagu kehaline muusika. foto: jack devan

sijaid – neid on kokku 11: Hayley Blackburn, Yukako Horita, Kristina Markeviciute, Maria Engel, Jacob Hoover, Silas Stubbs, Brandon Alexander, Samuel Lawman, Benjamin Kyprianos, Alain Divoux ja Amy Bowring –, sest neist igaühele eraldi või ka nende kooslusele on leitud isiksuste ja kehade jaoks kõige kõnekam helide jada, mis neis vastu heliseb ning vormib kehalise muusika. Tantsust, mis sageli on muusikale orjaks või isandaks, saab muusika võrdväärne partner; tantsijate kooslused (nagu ka muusikute omad) vahelduvad, luues erineva intensiivsuse ja massiga rütmivoo, mis pingestub ja vabastub omalaadses hingamise rütmis. Teet Kase «GO – mäng kahele» annab kogemuse, mida tahaks ikka ja jälle uuesti avastada. See on tõepoolest mäng kahele: tundmuslik duett ja tuline duell, ühtaegu rõõmsalt mänguline ja drakooniliselt distsiplineeritud, ihuliselt vallatlev ja somaatiliselt täpne, lummavalt enesestmõistetav, vaba ja kaunis.

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2234, KULTUUR@POSTIMEES.EE

vaba päeva.

Nii näeb välja muusika-aasta vastavatud internetilehekülg muusika2015.ee. foto: repro

data konkreetsest ettevõtmisest lähtuvalt. Kui on toredaid algatusi, väiksemaid üritusi kuskil k k l maakohas, k h näiteks Kihnu saarel või Võru taga metsas, siis ma ei välista koostööd,» selgitas Üksvärav. «Aga enne pean sisu nägema ja korraldaja peab olema usaldusväärne.»

Lisaks ühe või teise kontserdi-festivali-ürituse korraldamisele liigub korraldajate peas veel hulgaliselt lõbusamaid ja kergemakaalulisemaid ideid. Näiteks k läheneda l h d muusikale eri valdkondade kaudu: muusika-sport, muusika-haridus, muusika-teadus, muusika-tehnoloogia, muusika-majandus, muusika-tervis, muusika-huumor, muusika-võim jne.

Avalikus ruumis võiksid kõlada muusikalised teavitused, näiteks lennujaama kõlaritest kõlaksid lauluga esitatud turvateated või teadustataks rongipeatusi lauldes. Intellektuaalselt ll k l l huvitav h on idee, et Eesti võiks korraldada ülemaailmse muusikavaba päeva, kus muusika ei kõla ei raadioprogrammides ega avalikus ruumis. Milline oleks meie maailm muusikata?

POSTIMEES, 31. OKTOOBER 2014 || KULTUUR || 15

16 || SPORT || POSTIMEES, 31. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA KRISTJAN JAAK KANGUR, TEL 666 2394, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Treener vahetas päris julgesti, osa mehi sai üldse puhkepäeva. Eesti võrkpallur Kert Toobal rääkis Türgi liigas Inegöli meeskonnalt saadud kaotusest.

KORVPALL

Siim-Sander Vene koduklubi sai Euroliigas võidu Eesti korvpallikoondislase Siim-Sander Vene koduklubi Kaunase Žalgiris pidas eile õhtul põneva kohtumise Euroliigas, kus saadi 65:62 võit Anadolu Efesi meeskonna üle. Žalgiris võitis avaveerandi 16:12, poolajaks oldi võõrsil juhtimas 34:26. Ka kolmanda veerandaja järel oli vahe endiselt kaheksa punkti, kui tablool säras seis 50:42, ent viimasel veerandajal suutsid võõrustajad vahe väiksemaks mängida. Nii kujunes mängu lõpp tasavägiseks, kuid lõpuks sai Žalgiris siiski 65:62 võidu. Kaunase meeskonna parimana viskas Edgaras Ulanovas 19 punkti, Siim-Sander Vene platsile ei pääsenud. Anadolu Efesi suurim korvikütt oli Nenad Krstic 22 silmaga. Lisaks oli eile kavas veel viis kohtumist.

90:70

võitis TTÜ Eesti meeste korvpalli meistriliiga eilses mängus Pärnu Korvpalliklubi. JALGPALL

Zenjovi klubi sai uue peatreeneri Nädala algul senise peatreeneri Jose Riga vallandanud Eesti jalgpallikoondislase Sergei Zenjovi leivaisa Blackpool teatas täna, et klubi etteotsa on endise Premier League’i mängija Lee Clarki (pildil) näol leitud uus loots. 42-aastane Clark on endine tippjalgpallur, kes veel eelmisel kümnendil mängis regulaarselt Premier League’is, vahendas Soccernet.ee.

JALGPALL

Pehrsson nimetas Norra ja San Marino mängude koosseisu Eesti jalgpallikoondise peatreener Magnus Pehrsson teatas esialgse koosseisu eelseisvaks maavõistluseks Norraga 12. novembril ja kolm päeva hiljem peetavaks EM-valikmänguks San Marinoga. Eesti esialgne koosseis: Mihkel Aksalu, Sergei Pareiko, Pavel Londak, Marko Meerits, Artjon Artjunin, Alo Bärengrub, Enar Jääger, Ken Kallaste, Igor Morozov, Artur Pikk, Taavi Rähn, Taijo Teniste, Hannes Anier, Henri Anier, Ilja Antonov, Aleksandr Dmitrijev, Rimo Hunt, Gert Kams, Dmitri Kruglov, Joel Lindpere, Karol Mets, Sergei Mošnikov, Henrik Ojamaa, Albert Prosa, Ats Purje, Kaimar Saag.

Kalev/Cramo uus leegionär Rolands Freimanis (vasakul) peaks mõjuma nii mõnelegi praegusele mängijale äratuskellana.

foto: rein säinas / valgamaalane

KORVPALL. Tiheda mängugraafikuga Kalev/Cramo korvpallimeeskond palkas Läti koondise mängumehe.

Lätlasest hädaabi sunnib kalevlasi pingutama peep pahv sporditoimetuse juhataja

iire hädaabina Kalev/Cramo korvpallimeeskonda palgatud lätlane Rolands Freimanis peab lappima vigastustest räsitud Eesti meistermeeskonna koosseisus tekkinud auke. Samas peaks 210 cm pikkune suure ääremängija positsioonil mängiv pallur mõjuma nii mõnelegi kalevlasele äratuskellana, sest praegu traumadega kimpus olevate mängijate paranedes võib tekkida olukord, kus keegi osutub liigseks. «Meil on praegu kümme tervet meest, ent novembris ootab ees 11 mängu. Selgitasin klubi juhtkonnale, et nii väheste meestega me neid ära ei mängi, ning õnneks leiti võimalus palgata üks mängija lisaks,» rääkis Kalevi peatreener Alar Varrak. Kalev saatis Frei-

manisele pakkumise kolmapäeval, eile pärastlõunaks vastas ta sellele jaatavalt ning esimesel võimalusel pidi sõitma Tallinna. «Jutt jäi nii, et kui kõik asjad saavad korda, on ta neli tundi hiljem siin kohal,» märkis Varrak. Läti koondisse kuuluv 26-aastane Freimanis on karjääri jooksul pallinud Hispaanias ja Itaalias, viimati mängis ta Ukrainas. Varraku jaoks on tegemist teada-tuntud mängumehega. «Tegemist on Euroopa mõistes tüüpilise number neljaga,» iseloomustas Varrak. «Meie jaoks oli tegemist kindla valikuga, kuna ta tunneb hästi IdaEuroopa korvpalli ning võrreldes mõne ameeriklasega saab paremini aru, kuidas siin mängida. Uurisin ka tema tausta ning räägitakse, et lisaks mänguoskustele on ta ka väga normaalne inimene.» Puudusena tõi Varrak esile, et pärast koondisesuve, mis lõppes Lätile EM-finaalturniiri pileti lunastamisega, pole Freimanis mängudes platsil käinud. Ta püüdis pääseda taas Hispaa-

niasse, kuid naasis pärast testiperioodi koju. «Pikemas perspektiivis ei tohiks see segada,» leidis Varrak. Juhul kui värske täiendus jõuab teha enne tänast mängu Tarvaga ühe treeningu, kavatseb treener teda kohe ka kasutada. «Mängimine on tema jaoks praegu oluline, kümmekond minutit võiks talle kohe anda.»

Lähima kuu jooksul võivad kõik kalevlased töökohas kindlad olla ning samas on neil võimalus tõestada meeskonda jäämiseks oma küpsust. Koondises mängis Freimanis siiski olulist rolli – keskmiselt 18 minutiga kogus ta 8 punkti. Mullu Južnõi Himikuga EuroCupi turniiril pallides olid tema samad näitajad 20 minutit ja 8,9 punkti. Lähima kuu jooksul võivad kõik kalevlased töökohas kindlad olla ning samas on neil võimalus tõestada meeskonda jäämiseks oma küpsust, sest kaks meest on nagunii vigastuste tõttu eemal.

Teisipäeval mängus Pärnuga õnnetult kukkudes küünarliigest vigastanud Rain Veidemannil tuvastati sidemete rebend. Mehe küünarnukk on tugevalt turses ning seepärast on vigastuse ulatust raske hinnata. Selge on aga see, et novembris teda platsil ei näe. Juba suvel jalga vigastanud Indrek Kajupank peaks paranema paari nädala pärast, ent seejärel kulub mänguvormi taastamiseks aega. Kui aga mõlemad mängijad on tagasi, peavad Kalevi treenerid langetama raskeid otsuseid. «Nüüd, kui Veidemann on eemal, peab meie universaal Erik Keedus mängima ka ilmselt tagamängija kohal,» rääkis Varrak tänavu hoopis suure äärena esile kerkinud palluri rollist. «Suure ääre koht oli meil aga nagunii problemaatiline ning Ühisliigas pole teatud mängijad meie ootusi täitnud.» Viimane lause on selge sõnum mitmele kalevlasele, näiteks tänavuse hooaja alguses Keeduse varju jäänud Reinar Hallikule ja Kristjan Kitsingule – võeti ju Freimanis otseselt nende kohale.

Eesti spordi visiitkaardist ehk ega Kalevipoeg kehv

Balti liiga oktoobri parim Raplast

EOK preemia teenis Armi Pärt

kommentaar ntaa ar

Balti korvpalliliiga BBL teatas eile õhtul oktoobrikuu parima mängija, kelleks on TYCO Rapla lätlasest mängumees Kristers Zeidaks. 24-aastane ääremängija kogus oktoobris peetud neljas mängus keskmiselt 18 punkti ja 10,8 lauapalli, kui TYCO Rapla suutis neljast esimesest mängust võita kolm: pärast Rakvere Tarvale kaotatud mängu alistati Moskva Dünamo, Nevezis ja Juventus.

EOK peasekretär Siim Sukles andis üleeilse Eesti-Gruusia EM-valikmängu eel üle esimese EOK järelkasvuprojekti «Märka järgnevat põlvkonda» pallimängualade stipendiumi, mille pälvis käsipallur Armi Pärt. Eesti koondise 23-aastane joonemängija Pärt mängib teist aastat välisklubis – eelmisel hooajal Türgi käsipalliklubis Besiktas, sel hooajal aga Taani klubis Rækker Mølle.

jaan martinson spordiajakirjanik

Tahad või ei taha, kuid tuleb nõustuda hea kolleegi, ajutiselt Austraalias resideeriva Märt Roosnaga – Eestil pole sportlast, keda tunneks kogu maailm. Ja ilmselt ei hakka ka olema, kui just meie ratturid Tour de France’i ei võida või Ott Tänak mõne korra rallis maailma tšempioniks ei kroonita. Roosnal olnud Rohelisel Mandril raske rääkida Maar-

jamaa spordist, kui kohalikud teadsid ainult seda, et meie jalgpallikoondis «sakib», kui väljenduda noorte inimeste moodi. Tõsi. Üheski sportmängus me ei hiilga. Ei võida korvpallis olümpiapronkse nagu Leedu ega käsipallis olümpiahõbedaid nagu Island või jäähokis MMtiitleid nagu Soome. Ja üleüldse pole me pildilgi, sest MMidel ei mängi. Suusatajaid – ka olümpiakullavõitjaid – teatakse vaid põhjamaades, Gerd Kanterit ja vehklejaid-maadlejaid-sõudjaid kitsastes ringkondades. Kaia Kanepi on ehk veidi tuntum, aga kuivõrd teda Eestiga seostatakse? Rein Taaramäe ja Ta-

nel Kangert peaksid lülituma tõsisesse heitlusse suurtuuri võidu pärast, et nende nime õigesti hääldama õpitaks. Niisiis, maailmanime meil pole. Roosna artikli kommentaarides kõlas torin, et palju Austraalialgi neid suurilmastaare. Aga on. Jalgratturid eesotsas Cadel Evansiga, jalgpallikoondis, korvpallikoondis, golfimängijad (Greg Norman!), ujuja Ian Thorpe. Need tulevad esi-

Me ei võida korvpallis olümpiapronkse nagu Leedu ega käsipallis olümpiahõbedaid nagu Island või jäähokis MM-tiitleid nagu Soome.

mese hooga meelde. Ah jaa, ka vormeliässad Mark Webber ja Daniel Ricciardo on austraallased. Lisaks on neil austraalia jalgpall, meil kõigest kiiking. Neil kõikjal ringikekslevad kängurud, meil lendorav, kelle olemasolust on vaid viiteid. «Eesti sport vajab visiitkaarti, vähemalt üht superstaari või supertiimi (koondist, klubi), kelle nimi lauale lajatada,» resümeerib Roosna ja leiab, et oleks vaja poliitilist otsust arendada teatud alasid jõulisemalt kui teisi. Ühest küljest nõus, teisest küljes mitte. Mikroaladel võib sportlaste kael kuldade all lookas olla, maailma see ei puudu-

POSTIMEES, 31. OKTOOBER 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA KRISTJAN JAAK KANGUR, TEL 666 2394, SPORT@POSTIMEES.EE

AUTOSPORT. Nädalavahetusel Barcelonas startiv Tristan Viidas võib võidu korral kindlustada tuleviku autospordimaailmas.

Tristan Viidas stardib elu tähtsaimal võistlusel oliver lomp

sport@postimees.ee

ristan Viidasel on nädalavahetusel Barcelonas hea šanss hoida Eesti võidusõitjate lippu kõrgel, kui ta läheb püüdma Radical European Mastersi sarja üldvõitu. «Kindlasti saab olema väga tähtis ja töine etapp. Kindel eesmärk on sari ära võita, et saaks aastaga täielikult rahule jääda, » sõnas Viidas. Barcelona etapp saab olema eriline ka kontseptsiooni poolest. Rehviprobleemide tõttu tühistati Spa etapi tulemused ja nii peetakse Barcelonas esialgu plaanitud kahe sõidu asemel koguni neli 50-minutilist sõitu, mis on füüsiliselt rasked nii sõitjale kui ka autole. Arvestades, et ühe esikoha eest saab 25 ja teise koha eest 18 punkti ning Viidas jääb sarja liidrist Bradley Smithist maha vaid kuue punktiga, on Viidasel reaalne võimalus tuua Eesti võidusõitjatele Euroopa sarja võit pärast Kevin Korjuse triumfi Renault’ 2.0 sarjas 2010. aastal. «Neljapäeval ja reedel on treeningud, laupäeva hommikul kvalifikatsioonisõidud, õhtul kaks sõitu ning pühapäeval samuti kaks sõitu. Kuna kava on väga tihe, tuleb olla eriti hoolas ning valesid liigutusi ei saa endale lubada. Kui teed ühe päeva esimeses sõidus näiteks avarii, siis ei pruugi autot päeva teiseks sõiduks korda saada,» jäi Viidas ettevaatlikuks. Eelmisel etapil Monzas oli Viidase suurim rivaal Smith kõikidest konkurentidest mäekõrguselt üle. Seda põhjusel, et enne seda toimunud Spa etapi rehviskandaali tõttu määrasid sarja juhid autodele uued sillakalded ning Smith oli üks väheseid, kes leidis sobiva seadistuse. Viidas on aga kindel, et sel nädalavahetusel on olukord hoopis teine. «Sain õnneks ka vahepeal testimas käia ning loodan küll,

JALGPALL. Järgmised mees-

te jalgpalli maailmameistrivõistlused, mis peetakse 2018. aastal Venemaal, kütavad praegu kirgi ennekõike poliitilistel teemadel. Rahvusvahelise Jalgpalliliidu (FIFA) peasekretäri Jerome Valcke sõnul on aga finaalturniiri tulevikus suure tõenäosusega ees ootamas ka sisuline muudatus – vajaduse korral kolitakse mängud kunstmurule. FIFAt süüdistatakse naiste jalgpalli alaväärtustamises, kuna otsustati, et 2015. aastal Kanadas toimuv MM-finaalturniir viiakse läbi kunstmurul. Selle vastu on aktiivselt protesteerinud hulk naistippjalgpallureid, käies peamise argumendina välja arvamuse, et mehi ei sunnitaks iial finaalturniiri kunstkattel pidama. Valcke üritas nüüd oma seisukohavõtus niisugust arvamust ümber lükata, kinnitades, et kunstmuru valimise põhjuseks on Kanada kliima, mitte aga asjaolu, et tegemist on naiste mänguga.

Mure kliima pärast

Suvel 18-aastaseks saanud Tristan Viidasel on võimalik kindlustada nädalavahetusel Barcelonas Radical foto: oliver read European Mastersi sarja üldvõit.

et leidsin autoga uuesti õige klapi,» ütles Viidas. Sarja võit on tulevikku silmas pidades oluline, eriti arvestades seda, et järgmine aasta saab spordi mõttes olema poolik ehk vaheaasta. Nimelt peab Viidas lõpetama 12. klassi Rocca al Mare koolis ja tegema sisseastumiskatsed ülikooli, peale selle käima ka ajateenistuses. Uuesti tõsisemalt võidusõiduga tegelema hakata on märksa lihtsam, kui on ette näidata sarja võit. «Päris vahele aga ei saa ma uut aastat niikuinii jätta, sest pean ennast teravana hoidma ja võidusõidu maailmas pildil olema,» märkis Viidas.

Uue aasta võimalike variantidena oleks poole kohaga jätkamine samas Radicali SR8-klassis tiimikaaslasega autot jagades või järgmisel aastal esimest korda ELMSis (European Le Mans Series) LMP3-kuppelautoga sõites. Mõlemast sarjast on ta saanud pakkumise ning jätkamine on ta enda teha. Järgmine aasta peaks ka andma vastuse, kas suvel 18-aastaseks saanud Viidase tulevik on seotud pikamaa- või kereautodega. Hiljuti vestles ta BMW Motorspordi juhtidega, kes algatasid sellest aastast BMW Motorspordi juunioride programmi, et kas-

mees ole, kui maailm teda ei tunne ta. Sportmängudes pisike Eesti läbi ei löö. Ka miljonite eurode toel mitte. Kas raha kühveldamine korvpalli või jalgpalli annaks meile eestimaise Le Bron Jamesi või Ronaldo? Või pisut lahjema tegija, kuid siiski säärase, kes veaks meeskonna kas NBAs või Meistrite liigas vähemalt poolfinaali ja teeniks hüüdnime Great Estonian? Ajalugu näitab, et nii kõvad mehed kasvavad üles tingimustele ja miljonite puudumisele vaatamata. Kergejõustik. Valge mees ei sprindi ega jookse ka maratoni, neil aladel on EM pigem külavõistlus. Kaugushüppaja saaks maailmakuulsaks siis, kui või-

MMi murutüli solvab naismängijaid

daks mitu olümpiat järjest või ületaks üheksa meetri joone. Ujumine. Tuleb olla sama edukas kui Thorpe või Michael Phelps ehk teenida paarkümmend tiitlimedalit. Või võita 15-aastasena olümpiakuld, ning seejuures peab võitjal olema taga stoori, mis maailma pisarateni liigutaks – nagu juhtus Leedu imelapse Ruta Meilutytega. Keeruline. Saaks me kasvõi ühegi medali pikast basseinist ja olümpiaalal. Tennises ja golfis on konkurents meeletu ja kust see raha, et Eesti sisehalle või golfiväljakuid täis ehitada. Ka vormelisõitjaid on keeruline massiliselt kasvatada.

Seega jääb üle loota, et Ott Tänak võidab paar ralli MMtiitlit või Taaramäe ehk Kangert Tour de France’i. Ja kui mitte nemad, siis nende mantlipärijad. Tegelikult piisab meile Kanterist, vehklejatest, Barutost, Rasmus Mäest ja teistest, keda igas planeedi punktis ei tunta. Maailm ei tunne ka Kalevipoega ega Suurt Tõllu, aga ei saa ju öelda, et tegu olnuks kehvade meestega. Õige on aga see, et riik võiks ükskord hakata käituma riigina ning panustada noortesporti ja huvitegevusse nii, et piinlik ei hakkaks. Küll siis ka maailmaKristjaneid kasvab.

vatada kereautode tippsõitjaid. Igal aastal võtab legendaarne Saksamaa autotootja oma hõlma alla neli noort andekat sõitjat, kellele annab täiusliku koolituse – füüsilisest treeningust meediaga suhtlemiseni välja. «Sinna programmi ei saa otseselt kandideerida, sinna lihtsalt valitakse, kuid usun, et mul on päris head võimalused,» rääkis Viidas, kes 2012. aastal osales Formula BMW Talent Cupi treeningprogrammis, kuna oli võitnud noorte talentide konkursi Valencias. «Eesmärk on hoolimata vaheaastast endiselt jõuda tippsarjadesse kas kerevõi sportautode seas.»

«Küsimus pole rahas või meeste ja naiste finaalturniiride erinevuses, vaid Kanada tingimustes – me tahame tagada, et kõik 24 võistkonda saaksid turniiri jooksul mängida võrdsetes ja tipptasemel oludes. Oleks väga raske tagada kõigil staadionitel hea murukatte püsimine,» lausus Valcke FIFA kodulehele antud intervjuus. Lisaks märkis peasekretär, et kunstmuruväljakute kasutamine on reeglitega lubatud tingimusel, et seda tuleb kasutada kõikides turniiri mängupaikades. «Usun, et ka meeste MM mängitakse kunstmurul pigem varem kui hiljem,» sõnas ta. FIFA väljakukonsultandi Eric Harrisoni sõnul muudab Kanada karm kliima kunstmuru usaldusväärsemaks väljakukatteks. «Pikkade talvekuude jooksul on naturaalne muru unes ja hakkab taastuma alles pärast talve lõppu. Pakase mõju tõttu võivad paljud muruväljakud olla ebatasased ning vajada tõsist silumist. Sageli saavad need optimaalsesse mängukorda alles juulis või augustis,» lausus Harrison. Naisjalgpallurid on aga andnud Kanada kohtusse hagi, süüdistades FIFAt soolises diskrimineerimises. Nen-

Abby Wambach võitleb naiste õiguste eest. foto: afp/scanpix

de advokaat Hampton Dellinger rõhutas just nimelt seda, et praeguse plaani järgi toimuvad kaks järgmist meeste MMi Venemaal ja Qataris pärismurul. «Valcke jutt kliimast on arusaamatu, arvestades, et Venemaa ja Qatari ilmastikutingimused on samad või veelgi keerulisemad. Torontos asuv BMO Fieldi pärismuru näeb suvekuudel igati hea välja ja just sel ajal toimub ju ka MM,» imestas Dellinger.

Tippude protest Kanada avaldus turniiri korraldamiseks nägi ette, et finaal mängitakse 55 000 kohaga Vancouveri staadionil, kus on kunstmurukate. Juba see tähendaks, et 6. juunist 5. juulini kestev turniir peaks toimuma eranditult sama kattega väljakutel. Samas on aga tänapäeva tehnoloogia ja rahaliste võimaluste juures võimalik katet muuta – nii mängiti näiteks 2008. aasta Euroopa Meistrite liiga finaal Moskvas Lužniki staadionil, mille kunstmurukate vahetati tolleks üheks kohtumiseks pärismuru vastu. Dellinger on ka süüdistanud Kanada jalgpalliliitu selles, et naisi sunnitakse võistlema «mängu muutvates, ohtlikes ja alandavates tingimustes». Hagiavaldusele on tippmängijatest alla kirjutanud näiteks sakslanna Nadine Angerer, jaapanlanna Yuki Ogimi ning USA koondislased Shannon Boxx, Sydney Leroux, Alex Morgan ja Abby Wambach. Kristjan Jaak Kangur

18 || REIS || POSTIMEES, 31. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

VEINIREIS. Saksamaa kuulsusrikastes veinipiirkondades Rheingaus ja Pfalzis võib peale veinielamuse nautida võõrustajate pühendumust.

Emotsioon müüb igal alal janeck uibo

Postimehe turundusdirektor

Viimased 13 aastat olen igall aastal vähemalt korra veinirei-sil käinud. Üks nende reiside e võlusid – nagu iga teise hobitu-rismi puhul, olgu see golfimäng, g, maratonijooks, linnuvaatlus võii miski muu – on see, et saad ala-ti emotsionaalse laksu. Hiljutine veinireis viis mind d Saksamaale, pisikesse, kuid d kuulsusrikkasse Rheingau ja a Pfalzi veinipiirkonda. Kui veell paar kümnendit tagasi oli ka a meil Saksa vein tuntud peami-selt magusa veinina (Liebfrau-milch), siis 19. sajandi keskel olii parimatel Saksa veinidel sama a hinnatase Bordeaux’ tippmõi-sate omaga. Kaks maailmasõ-da tegid oma töö ning vaenlas-telt ei tahetud veini osta. Võimatu on mitte innustu-da ja mitte suhtuda sümpaatia-ga inimestesse, kelle tegemis-tes peegeldub ehe entusiasm ja a siiras pühendumus. Paar tõdemust viimasest reisist. Weingut von Winningus nägin esimest korda, kuidas juht sõna otseses mõttes jooksusammul läks meile uut pudelit tooma, kui meie küsimused teda kõnetasid ja ta arvas, et võiks tuua meile proovida veel üht ja teist veini. Kui alguses võiski tema liigne hoolitsus võõrastav

Üks veinireiside võlusid on see, et saab proovida veine, mida Eestis ei foto: erakogu leia, ja see teadmine teeb need veinid eriti magusaks.

tunduda, sulas meie veinituristide grupp lahkuse paistel kiiresti. See on üks näidetest, et väline esmamulje vastuvõtja isikust on petlik, ja näitas ka, kui kardinaalselt on võimalik oma käitumisega (loe: pühendumisega) kuulajaid mõjutada. Seevastu 80-aastane dr

Franz Werner Michel, kes oma suguvõsa seitsmenda põlvkonna esindajana Domdechant Werneri veinimõisa juhib, selgitas väljapeetult ja põhjalikult ning tasasel, kuid emotsiooniderikkal häälel, kuidas nende majas veine tehakse ja mille poolest nende veinid eri-

lised on. Ta juhatas paaritunnist jalutuskäiku ja degustatsiooni isiklikult. Muuhulgas tesioo gi kummarduse k meie ajaloole ja kiitis ki eestlaste tublidust läbi keerulise ajaloo. Kogu tema olekeer kus peegeldus kohalolek. Vastuvõtja suhtumine jätab jälje – kui pakud lohakalt, võetaksegi sind paku ja sin sinu toodet lohakalt. Pühendumine nakatab. dum Külastatud viieteistkümK nest veinimõisast oli ehk kolmandik neid, mis seekordsel man reisil oma suhtumisega selgelt reisi eristusid, ja selle mulje tõi meie erist grupp ka Eestisse. grup Selge see, et iga ekskursiooS nigruppi pole tervitamas veininigr meister või omanik ja see on meis professionaalidest külastajate prof privileeg. Ometi mäletan ka vaprivi rasematest reisikogemustest (sh rasem eraviisiliselt), et olgu kibe korerav jeaeg või mitte, kui ikka mõni tähtis mõisaga seotud asjamees täht sinu trajektoorile sattus, siis teda ik ikka tutvustati ja võimalusel vahetati h lühikesi repliike. Kuigi iga töötaja on oma firma brändi saadik, on tippjuht või -juhtkond seda eriti. Saadud emotsioon kantakse ju sujuvalt tootele üle. Veinitootjad ütlevad, et hea veini saamiseks on vaja kirglikke inimesi, kusjuures rõhk on sõnal «kirg». Personaalsus müüb, entusiasm müüb, emotsioon müüb. Ehk on sellest õppida ka Eesti firmadel.

POSTIMEES, 31. OKTOOBER 2014 || REIS || 19

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394; REKLAAM: EVE KRUUSE, TEL 666 2383, EVE.KRUUSE@POSTIMEES.EE

Näätämö

Rovaniemi Soome metsavalitsus on loonud matkajaile korralikud peatuspaigad.

Armas väike põdravasikas nosib süüa.

JALGSIMATK. Matkahuvilisel, kes tahab nautida hunnitut loodust ja tõmbuda rahvarohketest paikadest eemale, tasub minna uudistama Lapimaad.

SOOME

Suvine retk saami radadel lembit karind nd matkamees

ui suvel tekib hinges seletamatu ärevus ja toanurgas tuletab end meelde seljakott, siis tuleb vist asjad pakkida ja minna midagi uut avastama. Egiptusse ei taha, Maroko pole ka see. Lihtsalt liiga palju rahvast. Kuhu siis? Läheks hoopis kuhugile põhja poole. Arvuti tööle ja pärast usinat uurimist on Lapimaa leitud. 1350 kilomeetrit Helsingist põhja pool asub Se-

vettijärvi. Sealt algavad ja sinna jõuavad tagasi mitmed matkarajad. Infot napib, ju pole siis eestlased veel vanu saami radu avastanud. Kahe juhiga sõites võttis Lõuna-Soomest järve äärde jõudmine aega poolteist päeva. Polaarpäev lubab rännata kasvõi ööpäev läbi ja nii asumegi teele kohe pärast Sevettijärvi juurde jõudmist. Pargime auto, pakime kotid ja minek. Kell on 19.00, seljakott tundub jube raske ning jalad on kanged pärast pikka autos istumist. Rada aina tõuseb ja tõuseb. Keskööl olime metsa piirist väljas ja lagedal sattusime tihedasse udupilve. Kõle tuul, uduvihm ja üksikud lumelaigud. Selline oli siis meie esimene telkimiskoht. Hommikul oli

Üks tuhandetest kivise põhjaga järvedest.

vaade seda uhkem. Milline avarus, ei ühtegi «suitsu». Lõuna paiku saabusime kauaoodatud järvede piirkonda. Tee tundub seal matkates pikk, kuna kivide vahel ronides, jõgesid ja soid ületades on liikumiskiirus väike. Ametlikud lõkkekohad on väga hästi üles ehitatud, on korralik lavats, lõkkekoht, palkidest küttekuur sae ja kirvega ning korralik kuivkäimla. Igal lavatsil asub külalisteraamat pliiatsiga, kus on soovitus kõigil end sisse kanda. Kui midagi peaks juhtuma, on sealt võimalik kindlaks teha, kes siit viimati läbi läksid ja kuhupoole suundusid. Nende märkmete lugemisel selguski, et eestlasi seal käinud pole. Leidsime raamatust saame, soomlasi, prantsuse paari ja

lisaks veel ka kahe läti noormehe sissekanded, aga ei ainustki eestlast enne meid. Matkarada on ääretult vaheldusrikas ja seda ümbritsevad sajad, kui mitte tuhanded järved. Kohati viib rada piki seljandikku, mille laius vaevalt 40–50 meetrit – ümberringi järved, järved ja veel kord järved. Kokkuvõttes võib öelda, et kolmandik maad ja kaks kolmandikku vett. Matka keskpunktiks oli plaanitud Näätämö ja sealt piki samanimelise jõe kallast tagasi algpunkti. Seal kohtusime ka pärismaalastega – saamidega. Esmalt kippus jõekaldal meile kallale rebasenäoga koer või oligi tegu kodustatud rebasega, kes seda täpselt teab. Puude vahel oli mingi suure telgi sarnane ehitis, kus lõk-

Läbi Soome ja Norra voolav Näätämö jõgi on kalarikas.

kel tegi süüa vägagi omapärane härrasmees. Küsimuse peale, kas oleme õigel teel, hakkas ta saami keeles lobisema, millest aga meie ei suutnud midagi tarka aru saada. Üritusele soome keeles suhelda vastas ta paari soome, paari ingliskeelse sõnaga. Saime aru, et kaardist polnud tal mingit arusaamist ja et kala veel ei ole. Kala pidavat tulema paari nädala pärast. Siis tulevat ka karud ja linnud ja temalgi on siis pidupäevad. Ta pidavat seal aasta ringi elama. Kuidas ja mida seal talvel teha, ei oska meie kuidagi arvata. Kliima on seal ju kaunis karm. Nii me siis rühkisime ühe laavu juurest teiseni higi pühkides ja rakkus jalgu lappides. Seljakotiga päeva pik-

Helsingi

kuseks tuli tavaliselt kaheksa kuni kümme tundi, siis korralik õhtusöök sellest, mida kaasa tassitud. Lõke nauditud, veeprotseduurid tehtud, telk üles ja tuttu. Viimased päevad kostitasid meid tubli vihmaga. Vett tuli ülevalt ja alt, jõgedes kippus vesi tõusma ja temperatuur langes +3 kraadini. Lõpp hea, kõik hea. Saime kuhjaga vahvaid elamusi ja ka ennast proovile panna. Algajal matkajal soovitan minna ainult kogenud juhi saatel. Veel tahaks suure tänu öelda Soome metsavalitsusele. Väga hästi on tehtud lõkkekohad ja märgitud matkarajad. Matkajaid käib seal vähe. See tähendab, et mõnel kuul ei ole seal peale põtrade vist keegi käinud. Matk oli ilus – avaruse ja loodusenautija maiuspala.

Suvel saab Lapimaal lumesõda pidada.

fotod: erakogu

postimees, 31. oktoober 2014 || vaba aeg || 21

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

TEATER RAHVUSOOPER ESTONIA Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 31.10 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 31.10 kl 19 Cavaradossi osas Carlo Barricelli (Itaalia). Soodustus pensionäridele 40%

TOSCA

TUHKATRIINU

S. Prokofjevi ballett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Eve Andre-Tuga, Aleksandr Prigorovski jt 1.11 kl 19 Välja müüdud!

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Risto Joost Osades: Pirjo Püvi, René Soom, Maris Liloson, Urmas Põldma, Merle Palmiste, Tõnu Kilgas jt 2.11 kl 17

RINALDO

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen Osades: Monika-Evelin Liiv, Oliver Kuusik, Olga Zaitseva, Rauno Elp, Helen Lepalaan jt

Tallinna Jaani kirikus 2.11 kl 17

HINGEDEPÄEVA KONTSERT 5.11 kl 19

SILVA

I. Kálmáni operett Dirigent: Jüri Alperten Osades: Janne Ševtšenko, René Soom, Urmas Põldma, Väino Puura, Maris Liloson, Raivo E. Tamm jt

Pärnu kontserdimajas

Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

SUUREs saalis 31.10 kl 19

Teed juuakse kell viis

Graham Linehan. Lav Roman Baskin, osades Ita Ever, Lembit Ulfsak, Martin Veinmann, Jüri Tiidus, Tõnu Kark, Ain Lutsepp, Ester Pajusoo, Egon Nuter. 1., 6., 16., 23.11 kl 19

Tuhk ja akvaviit

Bengt Ahlfors. Lav. Priit Pedajas, osades Ita Ever, Kersti Kreismann, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus. 2.11 kl 12 Esietendus! 4., 8., 23.11 kl 12

Kuldne Lurich

Mika Keränen. Lav. Ingomar Vihmar, osades Mari-Liis Lill, Hilje Murel, Ursula Ratasepp (Tallinna Linnateater), Pääru Oja, Robert Annus, Mari Lill, Kersti Kreismann, Ester Pajusoo, Tõnu Oja, Tiit Sukk, Martin Veinmann, Tõnu Aav, Ingomar Vihmar, Markus Luik, Kleer Maibaum-Vihmar. 2., 7., 12.11 kl 19

Wabadusrist

Indrek Hargla Lav. Hendrik Toompere jr, osades Ivo Uukkivi, Ain Lutsepp, Tiit Sukk, Tõnu Oja, Jüri Tiidus, Harriet Toompere, Guido Kangur, Indrek Sammul, Uku Uusberg, Roland Laos, Raimo Pass, Marta Laan, Liisa Pulk, Liis Haab, Lauri Kaldoja.

Väikses saalis

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Rauno Elp jt

Talveaias

3.11 kl 11.00 ja 12.30

KA OOPER KÕLAB TUTTAVALT

Ooperit tutvustav haridusprojekt põhikooli- ja gümnaasiumigruppidele. Korraldaja: Rahvusooper Estonia. Tellimisel gruppidele: junior@opera.ee 4.11 kl 19

HISPAANIAST TULEN… (De España vengo)

Flamenko-tantsud ning kaunis hispaania muusika. Esitavad Janne Ševtšenko (sopran), Claudia Lenaerts (Ševtšenko) (flamenko), Tiit Peterson (kitarr) ja Tarmo Eespere (klaver). Korraldaja: MTÜ Musicante

Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 tel 433 0777. Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

Suur saal

1.11 kl 17 viimast korda!

Sajand

Autor Tõnu Õnnepalu. Lavastaja Margus Kasterpalu. Osades Luule Komissarov, Peeter Jürgens, Triinu Meriste, Klaudia Tiitsmaa, Adeele Sepp, Rait Õunapuu jt.

(lav. Madis Kalmet) 7., 25.11 kl 19

Leenane´i kaunitar (lav. Üllar Saaremäe) 8., 12., 27.11 kl 19

Viimase öö õigus (lav. Raivo Trass)

Viimsi huvikeskus 31.10 kl 19

Leping

(lav. Indrek Apinis)

Endla Teater

5., 7.11 kl 13

Uno Bossa

Autor Piret Raud. Lavastaja Marika Palm. Osades Klaudia Tiitsmaa, Kristian Põldma, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Janek Vadi, Vilma Luik, Arvo Raimo jt.

Jõgeva kultuurikeskus

Väike saal

Keila kultuurikeskus

Vana õngitseja

7.11 kl 19

Printsess Luluu ja härra Kere

31.10 kl 19

Autor William Douglas Home. Lavastaja Peeter Tammearu (külaline). Osades Peeter Jürgens, Arvo Raimo, Luule Komissarov.

Salme kultuurikeskus 31.10 kl 19

Kahe isanda teener

Autor Carlo Goldoni. Lavastaja Vallo Kirs. Osades Uku Uusberg (külaline), Adeele Sepp, Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Kristian Põldma, Martin Mill, Rait Õunapuu, Vallo Kirs

(lav. Hardi Volmer)

5.11 kl 19

8 armastavat naist (lav. Eili Neuhaus)

Lahuselu

(lav. Kalju Komissarov)

CLUB FACTORY Madara 22a Piletid Piletilevis 2., 9., 16., 28., 29.11 kl 19

Komöödialavastus «(T)öö klubis»

Lavastaja Sander Pukk Mängivad Tõnis Niinemets, Kait Kall, Veiko Tubin ja Karl-Andreas Kalmet

Kassa tel 442 0666

Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Vennas

Tõnu Õnnepalu. Lav. Aleksander Eelmaa (Tallinna Linnateater), osades Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson.

Väike maja 31.10 kl 19

FANNY JA ALEXANDER I. Bergmani draama Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Liina Tennosaar, Ragne Pekarev, Aivar Tommingas jt.

Sadamateater 31.10 kl 19

MADISONI MAAKONNA SILLAD

R. J. Walleri draama Külliki Saldre, Hannes Kaljujärv, Maria Soomets jt.

Nordea kontserdimaja 31.10 kl 19

OOPERIFANTOOM

A. L. Webberi muusikal Stephen Hansen (Norra), Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, Lauri Liiv jt. Dirigent Martin Sildos

Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

Suures saalis 31.10 kl 19 29.11 kl 19

Rahvusraamatukogu Teatrisaal

WOYZECK

31.10 kl 16

1.11 kl 19 esietendus! 7., 22., 28.11 kl 19

I. Hargla Lavastaja: Leino Rei. Osades: Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar

MEIE AJA KANGELANE

Küünis 1.11 kl 19

EESTI MEES JA TEMA POEG

Rakvere teater 3.11 kl 13

HIIRED PÖÖNINGUL 3.11 kl 19

TITANIC. ILUSAD INIMESED MÄNGIVAD SUURI TUNDEID

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

suur maja 31.10. kl 19 6.11. kl 19

8 armastavat naist (lav. Eili Neuhaus) 7., 14.11 kl 19

Uno Bossa

(lav. Hardi Volmer) 8., 27.11 kl 19

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi (lav. Toomas Suuman)

Tallinna Linnateatri Hobuveskis

VABA LAVA

6.11 kl 18 Esietendus! 7., 8., 10., 11.11 kl 18

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas

Torm

W. Shakespeare Lavastajad: Peeter Raudsepp, Katariina Unt ja Laura Kalle Osades: Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Ester Kuntu, Karl Laumets, Karmo Nigula, Saara Nüganen, Lauli Otsar, Ott-Henrik Raidmets, Christopher Rajaveer, Liisa Saaremets, Risto Vaidla, Karl Koppelmaa, Mehis Pihla

TEATER NO99

3.11 kl 19

Nina Raine. Lav Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja, Marta Laan. 1., 20., 30.11 kl 19

Pärnu kontserdimajas PRINTS JA KERJUS

Leegionärid

VAT TEATER

Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

6.11 kl 18

31.10. kl 19 6., 11.11 kl 19

ENDLA TEATER

Hõimud

PRINTS JA KERJUS

P. Pajusaare ooper Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Andres Köster, Jassi Zahharov, Rauno Elp jt

väike maja

31.10 kl 19

TEATER VANEMUINE

6.11 kl 13

UGALA TEATER

Andromeda saar

3., 4.11 kl 16

Kirjaklambritest vöö

M. Sabolotny/ R. Agur Lavastaja: Rein Agur Osades: Katariina Ratasepp, Margo Teder, Ago Soots, Meelis Põdersoo ja Rivo Laasi 5.11 kl 14 ja 18 6.11 kl 14

Kas sulle meeldib porno? K. Abrahammson Lavastaja: Margo Teder Osades: Tanel Saar ja Kaia Skoblov

Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee 13.11 kl 19 Esietendus! 14., 21., 22., 24., 25.11 kl 19

Telliskivi 60a, C-hoone vabalava.ee

31.10 kl 19 1.11 kl 19 Tartu Uus Teater

SELGROOGUPIDIKOOS

laval Maarja Jakobson, Kristel Leesmend, Helgur Rosental, Siim Angerpikk, Marja-Liisa Plats, Salme Regiina Palu lavastaja Gabriela Liivamägi helikunstnik Martin Rästa kostüümikunstnik Triinu Pungits, valguskunstnik Ivar Piterskihh

KONTSERT EESTI KONTSERT

www.concert.ee

16.11 kl 14 17.11 kl 19

Rahvusvaheline pianistide festival “KLAVER 2014” 24. oktoober - 2. november Festivali kunstiline juht Lauri Väinmaa

29.11 kl 22

Estonia kontserdisaal

NO47

NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud NO99 Tantsulaager: Best-of!

Münchner Kammerspieles, Saksamaal 28., 29.11 kl 19.30

NO58 Ilona. Rosetta. Sue

VANA BASKINI TEATER Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

Rae Kultuurikeskus 31.10 kl 19

Meie esimene miljon

TARTU UUS TEATER Lai 37, Tartu uusteater.ee

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas 4.11 kl 19 5.11 kl 19

ILLUSIOONID

autor Ivan Võrõpajev lavastaja Pavel Zobnin laval Kristel Leesmend, Katrin Pärn, Siim Angerpikk, Mart Aas 6.11 kl 19 9.11 kl 19 11.11 kl 19

PUNG

lavastaja Renate Keerd laval Kompanii Nii

31.10 kl 19

Klaveriduo Greg Anderson & Elizabeth Joy Roe (USA) Brahms, Stravinski, VillaLobos/Anderson & Roe, Piazzolla/Anderson & Roe,

Estonia kontserdisaal 1.11 kl 19

Vanemuise kontserdimaja 2.11 kl 16

Festivali “Klaver” lõppkontsert

ERSO, Paul Lewis (klaver, Suurbritannia) Dirigent Olari Elts Brahms. Klaverikontsert nr. 1 d-moll, Brahms / Holloway. Sümfoonia f-moll

Jõgeva kultuurikeskus

Tüür. «Missa brevis» (esiettekanne Eestis) Tüür. Klaverisonaat Palestrina. «Missa Papae Marcelli»

Tartu Jaani kirik 1.11 kl 19

Hingedepäeva kontsert Kontserdisari “Oratorio” Kammerkoor Collegium Musicale Ene Salumäe (orel) Dirigent Endrik Üksvärav Tüür. Missa brevis Tüür. «Spectrum» Palestrina. Missa Papae Marcelli

Lihula kultuurimaja 2.11 kl 16

Kontserdisari “Muusika Eestimaale” “Sõnalõimijad” Maian Kärmas (laul) Ain Agan, Andre Maaker (kitarrid)

Tallinna raekoda 4.11 kl 19

Festivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisi

SMARO GREGORIADOU (kitarr, Kreeka) “Taasavastatud kitarr!” Scarlatti, Bach, Händel, Händel, Ponce, Barrios, Gregoriadou

Tapa kultuurikeskus 4.11 kl 19

Festivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisi

Kitarriduo GOTHENBURG COMBO (Rootsi) David Hansson, Thomas Hansy Flamenko, klassika, ABBA

Jõhvi kontserdimaja

5.11 kl 17 Viljandi Pärimusmuusika Ait soovitab:

Duo KULNO MALVA ja TÕNIS KIRSIPU Kulno Malva (akordion, laul, torupill, kehapill) Tõnis Kirsipu (perkussioon, kehapill)

Avinurme kultuurikeskus 6.11 kl 19

Kontserdisari “Muusika Eestimaale” “Baroki puudutus” Maria Listra (sopran) ja keelpillikvartett Prezioso Vivaldi, Händel Mozart

CORELLI MUSIC Piletid Piletilevist Vaata lisa: www.corelli.ee

Alatskivi lossis 1.11 kl 18

Kõltsu mõisas 2.11 kl 18

«Mõisaromantika» – HINGEDEAEG ISADEGA Ansambel RONDELLUS ning renessansi ja keskaja imeline muusika.

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Hopneri Maja (Raekoja plats 18) 1.11 kl 17

„Kammermuusika Hopneris“

Oksana Sinkova (flööt) Andreas Lend (tšello) Lea Leiten (klaver) Kavas: Kuhlau, Pärt, Vähi, Kangro jt. (Piletid 10€, 5€)

Viimsi päevakeskus (Kesk tee 1) 31.10 kl 14

Hingemuusika

Kitarriduo Jelena Ossipova Daniel Julle Kavas: Sviridov,de Luzia, Albéniz jt. Vaba sissepääs

Pärnu kontserdimaja

Otepää Palveränduri kirik

“Prints ja kerjus”

Hingemuusika

6.11 kl 13 ja 18

31.10 kl 18

Kontserdisari «Muusika Eestimaale» Riho Sibul (vokaal, kitarr) Raul Vaigla (bass) Toomas Rull (lööpillid)

Rahvusooper Estonia etendus Muusika Priit Pajusaar Tekst Aapo Ilves / Mark Twaini jutustuse ainetel Lavastaja: Andres Puustusmaa

Alla Popova (sopran) Eino Keningi (kitarr) Kavas: Scarlatti, Stradella, Vivaldi jt. Vaba sissepääs

Pärnu kontserdimaja

Estonia kontserdisaal

31.10 kl 19

Jõhvi kontserdimaja 2.11 kl 17

Kontserdisari “Oratorio” Hingedepäeva kontsert Kammerkoor Collegium Musicale Johan Randvere (klaver) Dirigent Endrik Üksvärav

6.11 kl 19

HEIMAR ILVES 100

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester Gatis Gorkuša (trompet) Dirigent Toomas Vavilov Ilves. Sümfoonia nr 2, (II osa, Largo), Jolivet. Trompetikontsert nr 2 Beethoven. Sümfoonia nr 5

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB ema.edu.ee/kontsert

Estonia Kontserdisaal 6.11 kl 19

Heimar Ilves 100

EMTA Sümfooniaorkester Dirigent Toomas Vavilov

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

G. Puccini ooper Dirigent: Jüri Alperten Osades: Heli Veskus, Carlo Barricelli (Itaalia), Rauno Elp, Pavlo Balakin, René Soom jt 1.11 kl 12

EESTI DRAAMATEATER

22 || kuulutused || postimees, 31. oktoober 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Üürile anda 58 m² kaubanduspind Tartus Annelinna keskuses Selveri kassade vastas. Tel 505 3095.

Kustus elu, vaikis valu, mälestus ei iial kao ...

Elu on laul, nii habras ta viis, heliseb korraks ja katkeb siis ...

Teatame suure kurbusega, et meie hulgast on lahkunud

Teatame kurbusega, et meie hulgast lahkus

Lembit Kukka Ostan märke parema hinnaga. Tel 504 2210.

16. I 1934 – 29. X 2014

Leinavad lähedased. Ärasaatmine 3. novembril kell 13 Tartu Peetri kirikust Pauluse surnuaiale.

Leinavad omaksed. Ärasaatmine 2. novembril kell 14 Tartus Puiestee kabelis.

Ahjude paigaldus üle Eesti. www. ahjukeskus.ee

Lahkus kange eesti naine Tuli süttis, põles ja kustus ...

Ehitus- ja remondimees otsib tööd. Tel 501 6542.

Veokijuhi täiendus- ja ADR-koolitused Tallinnas, Tartus, Jõhvis. www. sõiduõppe.ee, tel 507 8230.

Kasutatud raamatute ost. Tallinn, Tartu, tel 734 1901.

Lehte Novek Mälestame. Avaldame kaastunnet perekonnale.

Reha. Põllutehnika USA-st. -15%, www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Endised kolleegid Eerika päevilt

NanoKiht – klaasi soojustamine. Klaasile kantav nanokiht vähendab energiakulu ja kaitseb UV-kiirguse eest. Tel 525 5525. www.termo24.ee

Leinab tütar perega. Ärasaatmine 6. novembril kell 14 Metsakalmistu kabelis.

Mart Kask Jagame Siiri ja tema perekonna kaotusvalu abikaasa, isa ja vanaisa surma puhul.

Avaldame sügavat kaastunnet ema Sirjele, isa Olevile, õde Kristile, õetütar Kirkele ja vanaema Viivele kalli

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud armas abikaasa ja isa

AS A. Le Coq klubi Humal

Andrus Klaisi

24. VII 1929 – 29. X 2014

surma puhul. Perekond Ojavee

Töö Soomes 4-teljelise horisontaalse spindliga CNC-metallitöötlemispingi operaatorile. Tel 5845 5548.

OÜ AAB Ekskavaator võtab tööle objektijuhi. CV saata sven@ valgapuu.ee, www.ekskavaatorid.ee Rõngu Pagar võtab tööle pagarikondiitri. Täpsem info telefonil 5553 9300.

Elus palju suutsid anda, suutsid valu, muret kanda, kuni viimaks rahuranda lõppes sinu rännutee.

Kõik nii äkitselt otsa sai, elu ilus elamata jäi.

OÜ AAB Ekskavaator võtab tööle ekskavaatorijuhi. CV saata sven@ valgapuu.ee, www.ekskavaatorid.ee Mälestuste päiksekullas jääd sa ikka meiega.

Mälestame oma kallist kursuseõde ja suurepärast inimest

Südamlik kaastunne emale, Aavole lastega ja Kaja perele kalli

Ene Sarapit

Ene Sarapi

Avaldame siirast kaastunnet Aavole, Elinale ja Sillele perega.

kurva lahkumise puhul. Silvi, Kalju ja Toomas perega

Ostan erinevaid NSVL spordimärke (klubide ja linnade meistrid). Maksan 30 eurot tk. Tel 5595 8057.

Õilme Aus

7. VIII 1926 – 29. X 2014

Mälestame suurepärast inimest ja endist töötajat

Virve Einbergi Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele. Attila OÜ kollektiiv

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Arhitekt. Eramaja projekt, ka tagantjärele. Tel 5599 4570. Koolimärkide ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38, tel 655 9217.

Endel Kull

17. III 1928 – 29. X 2014

Nõo vallavolikogu kehtestas 23. X 2014 otsusega nr 40 Nõo vallas Nõgiaru külas asuva Haava kinnistu detailplaneeringu.

Jüri Kokk

Leinavad omaksed. Hüvastijätt 1. novembril kell 12.30 Tartu krematooriumis.

Üks mälestus kaunis ja püha on mälestus sinust me jaoks. See iial ei muutu tuhaks, me südamest iial ei kao ...

Hilda-Adele Udumets 6. III 1925 – 29. X 2014

Tuul unustab küsida, jäljed tasandab liiv, kuid meie mälestustest sind iialgi aastad ei vii.

Hans Rosin

5. VIII 1946 – 31. X 2009

Kallist abikaasat, isa ja taadut mälestavad viiendal surmaaastapäeval lesk, tütar ja poeg peredega.

On lahkunud teenekas õppejõud, teadlane ja audiitorühingu KPMG Baltics OÜ üks asutajaid ning partner, professor

Vello Volt

Tiina, Siiri, Eve, Aive, Irma, Liilia, Kersti, Piret ja Karin

Kallist vanaema mälestavad lapselapsed Merle ja Annely peredega.

Langetame leinas pea ja avaldame sügavat kaastunnet lahkunu omastele. KPMG Baltics OÜ kollektiiv

Südamlik kaastunne pojale ja õele perega armsa

Mälestame kauaaegset stomatoloogia kliiniku arsti ja osakonnajuhatajat, dr.

Südamlik kaastunne Tiiale ja Toivole peredega ning teistele lähedastele

Elsa Ilvese

Eha Martinsoni

Miralda Parri

Vello Volt

kaotuse puhul. Endised ja praegused naabrid Vambola tänavalt

SA TÜK Stomatoloogia kliinik

kaotuse puhul. Luunja pensionärid

Kallist tädipoega leinab Eino Klink perega.

Sügav kaastunne Allan Hallikule ema

Sügav kaastunne Mardile ema

Elsa Ilvese

Eha Martinsoni

kaotuse puhul. TÜ Keemia Instituut

kaotuse puhul. HTG 1988. a. lend

Mälestame head kolleegi ja avaldame kaastunnet lähedastele armsa

Südamlik kaastunne endisele kliiniku juhatajale Tiit Kadastikule ema, dr.

Mälestame ühistu asutajaliiget

Mirja Adleri

Alma Kadastiku

18. X 1928 – 26. X 2014

Tartu linnavalitsus kehtestas Tamme pst 103 krundi detailplaneeringu. Ostan EW hõbemünte. 1. «Toompea» 10 €; 2. «Ülikool» 40 €; 3. «Laulupidu» 80 €. Tulen ise järele. Tel 5558 9066.

Kujude ost tööpäeviti kl 10–16 Tallinnas Kadaka tee 36. Tel 655 0040.

Tartu linnavalitsus võttis vastu Roosi tn 36 // 38 krundi detailplaneeringu. Planeeritav krunt pindalaga 1892 m² asub Raadi-Kruusamäe linnaosas. Planeeringualal asub kaks korterelamut, maakasutuse sihtotstarve on elamumaa. Planeering näeb ette krundi jagamise ja ehitusõiguse määramise 170 m² suuruse kahe täiskorruse ja katusekorrusega elamu püstitamiseks. Avalik väljapanek on 18. XI – 2. XII 2014 Tartu infokeskuses raekojas.

lahkumise puhul. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kollektiiv

kaotuse puhul. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik

Armastatud itaalia keele õpetajat

Avaldame kaastunnet Siiri Kasele perega

Mai Eha mälestavad tema õpilased Kristel, Irena ja Epp. Avaldame südamlikku kaastunnet omastele.

Südamlik kaastunne Jaagule, Taurile ja Kadrile kalli

Merli Helve

Mart Kase surma puhul. AS A. Le Coq

Lydia Mertsinit Avaldame kaastunnet lähedastele. Korteriühistu Nõva

Lehte Novek Mälestame head naabrit ja tunneme kaasa omastele. Aardla 156

Mälestame sõbralikku ja abivalmis naabrimeest

Seal, kus algab eluraamat, algab mälestuste maa ...

Mart Kaske

29. VII 1955 – 26. X 2014

Lehte Novek

Ene Sarap Avaldame kaastunnet Avole abikaasa kaotuse puhul. Kursusekaaslased EPA päevilt

Avaldame sügavat kaastunnet Karl Kivisikule kalli tädi

Ene Sarapi traagilise kaotuse puhul. Nefab Packaging OÜ kolleegid

Sügavas leinas mälestame traagiliselt lahkunud klassiõde

Ene Sarapit Klassikaaslased ja -juhataja Tallinna 8. keskkooli I lennust

Lahkus meie kallis abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa

Marko Tibar

surma puhul. Olga, Anu, Aino, Valja, Are, Inno, Aivar, Annika, Vilja, perekonnad Liiv, Märtin, Napp

Südamlik kaastunne perekonnale. Koidula 10 naabrid

Südamlik kaastunne omastele. Vollekad

Perekond. Ärasaatmine 4. novembril kell 13.30 Pärnamäe krematooriumis.

Avaldame siirast kaastunnet Viive Rosenfeldile kalli venna

Eha Martinson

Mälestame kauaaegset naabrit

Südamlik kaastunne Helgi Ummusele perega ema, vanaema ja vanavanaema

Vello Ilteri surma puhul. Töökaaslased Põllumajandusametist

Mälestame head kolleegi. Avaldame kaastunnet omastele. Endised töökaaslased hambapolikliiniku raviosakonnast

Lehte Novekit Avaldame kaastunnet omastele. Naabrid Aardla 154 ja 156 majadest

14. VII 1933 – 30. X 2014

Pilvi Tuisu surma puhul. Madli perega

Mälestame leinas kursusekaaslast

Mälestame head majanaabrit

Anne Virunurme

ostab

Frants Operit TRÜ 1953. a. lõpetanud keemikud

Sügav kaastunne poeg Hannesele. Korteriühistu Männimetsa tee 38

kogu Eestis.

Südamlik kaastunne Tiiale perega kalli ema, ämma, vanaema ja vanavanaema

Sügav kaastunne Merle Õispuule isa

Miralda Parri

surma puhul. SA TÜ Kliinikumi sisekliiniku endokrinoloogiagastroenteroloogia osakond

metsakinnistuid ja põllumaid Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

surma puhul. Einar, Aivar ja Toivo peredega

1944 – 2014

Vaino Õispuu

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Sinu aktsiad on märgatavalt kerkinud ja üha enam viskavad vastassoo esindajad sulle silma. Tegemist võib olla nii romantilise kui ka majandusliku huviga.

SÕNN

Vaed senitehtut ja teed edasisi plaane. Keegi annab sulle küll võtme, kuid ukse ja võtmeaugu pead ise otsima.

KAKSIKUD Sind ootavad ees mitmed õnnelikud tunnid ja kordaminekud. Ülemääraselt sa õhinasse ei satu, küll aga näed, millised võimalused sulle avanevad.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 31. OKTOOBER 2014 || VARIA || 23

Muutud kellegagi hingeliselt lähedasemaks. Oled selle inimesega varem koos olnud ja arvad teadvat ta iseloomu kõiki nüansse. Vale, uuri uuesti…

à ô â

è î

1 a

Norman Macleod – American Chess Bulletin, 1961 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Od7!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT FIRMA JURIST MUUTSIN SINU ANTUD LIHTSA ETTEPANEKU PÕLEVAKS SÕNNIKUHUNNIKUKS.

SEE ON MINU MEISTRITÖÖ. ISEGI MINA EI SAA SELLEST ARU.

VAATA, MIS SULLE SAADETI!

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Mõtled hästi järele, mida teha. Oled vajutanud mitmetele nuppudele, mis peaks sind õiges suunas juhtima.

1. Helilooja Peeter Vähi on kirjutanud oboele ja kammerorkestrile teose, mis kannab pealkirja «Nelikümmend kaks». Autori sõnul on teos pühendatud kolme kuulsa laulja ja muusiku mälestusele, kes kõik lõpetasid oma maise rännaku 42-aastaselt. Nimetage nad. 2. Mille tootmisele pandi alus 1967. aastal alustatud puurimistöödega Õrsava järve kaldal? 3. Kes küll ei teaks Murphy seadust: «Kui midagi saab untsu minna, siis ta ka läheb.» Millise rahvuse puhul on Murphy üldkasutatav pilkenimi? 4. Millist aadlitiitlit kandis keskaegses Lääne-Euroopas piiriäärse riigiosa valitseja? 5. «Valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse abil». Kui see fraas tõlkida inglise keelde, võime sõnade esitähtedest välja lugeda ühe tuntud mõiste. Mis mõiste? Vastused: 1. Elvis Aaron Presley, Joseph Ira «Joe» Dassin (temal jäi mõni kuu 42-aastaseks saamisest siiski puudu) ja Vladimir Võssotski. 2. Värska Vesi. 3. Iirlased. 4. Markkrahv. 5. Laser.

AMBUR Mingi asi tekitab sulle isu ja himu. Tahad seda kas maitsta või omal nahal proovida. Näed, et sul on kellegagi samad vaated ja mõtted. KALJUKITS Vaatled olukordi ja inimesi mitme nurga alt. Kui üks nurk ei meeldi, keerad ette teise, mis on palju meeldivam.

ò â

ERNIE

NEITSI Üks asi jõuab vaevalt lõppeda, kui teine juba peale tuleb. Kuna hingetõmbamispaus jääb liiga lühikeseks, siis võid end natuke väsinuna tunda. KAALUD Kuuled asju, millest sul varem aimugi ei olnud. Tahad negatiivset ignoreerida, kuid see ei pruugi sul õnnestuda.

à æ

VÄHK Mis vahepeal on kahanenud, hakkab jälle kasvama. Paned aluse millelegi pikaajalisele, millest saad võibolla veel kümne aasta pärast kasu lõigata. LÕVI

SUDOKU www.sudoku.ee AKNE

VEEVALAJA Kas valida kergem või raskem tee? Mõlemal on oma head ja vead. Pead selgeks tegema, mida sa tegelikult tahad. KALAD Tegeled sõna- ja mõttevabaduse teemadega. Sa ei ole varem neis kahes piiranguid tajunud, kuid täna võib seda esimest korda ette tulla.

VALDO JAHILO ANEKDOODID «Kui ma loteriiga võidan,» unistab naine, «siis ostan endale kasuka.» «Aga kui ei võida?» küsib mees. «Siis ostad kasuka sina!» ••• «Härra Kask, teil on käeluu katki.» «Oh, doktor, kas ma suren?» «Loomulikult mitte!» «Mis, kas ma olen surematu?!» ••• Üks mutike kaebab teisele: «Mul tallas keegi kõik peenrad sassi, tiris porgandid välja, lõhkus põõsad ja õunapuud ära.» «Aga äkki olid tudengid?» «Ei saa olla. Ma vaatasin järgi, seal on inimese jäljed.» ••• Juudipoiss tuleb nuttes koju. «Mis lahti?» küsib ema. «Meile öeldi, et kõik tuleksid homme kooli rahvariietes.» «Kuuled, Aabram,» pöördub naine mehe poole. «See kollanokk tahab juba kasukat.»

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Eelmise ristsõna õige vastus on OMAENESE

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 31. OKTOOBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, BERIT.NUKA@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NÄITAB OMA LUGEJATELE, MIDA PAKUB TÄISKASVANUTE SPAA.

NIMEPÄEV: ARTUR, ARDO, ARDU, ARTI, ARTO Iivo Nei 83, maletegelane Lehte Hainsalu 76, kirjanik Mart Helme 65, ajaloolane ja diplomaat Lea Kivi 62, riigikohtunik Rein Ottoson (pildil) 61, purjetamistreener Maara Vint 59, graafik Enn Küng 51, ajaloolane

Muhu noortekeskusele pandi nurgakivi Üleeile pandi Muhus kombekohase tseremooniaga paika noortekeskuse nurgakivi. «Meie lapsed ja noored olidki selle ürituse tähtsamad osalised – maja ehitatakse ju neile,» ütles Muhu vallavanem Raido Liitmäe, lisades, et kõik lapsed, kes soovisid, said ise panna kellutäie segu, et nurgakivi ikka kindlalt püsiks. Kuna tegu on ikkagi noortekeskusega, läks nurgakivi silindrina käiku lauamängu ümbris. Sellesse pandi tulevaste põlvede jaoks tallele kolmapäevane ajaleht, vallalehe Muhulane oktoobrinumber, Muhu vallavalitsuse korraldus, millega kinnitati keskuse ehitajaks AS Tesman, mõned kehtivad rahatähed ja pihlakaoks. Saarte Hääl

Kravitzi kontsert jäetakse edasilükkamise asemel ära Ameerika laulja Lenny Kravitzi 28. oktoobril Tallinnas Saku suurhallis toimuma pidanud kontsert jääb ära. Kontserdi pileteid ostetakse tagasi kuni 21. novembrini. Kravitzi Tallinna kontsert lükati esmaspäeval laulja haigestumise tõttu edasi. «Vaatamata jõupingutustele ei suutnud Kravitzi management meile uut kuupäeva välja pakkuda ning kahjuks oleme sunnitud kontserdi Tallinnas lõplikult ära jätma,» kommenteeris kontserdikorraldaja Live Nation Baltics peapromootor Eva Palm. elu24.ee

«SUHETE» RUBRIIK ANNAB NÕU, KUIDAS VÕIMALIKULT VALUTULT LAHKU MINNA. EUROOPA

Rahulik reede

TALLINN +7

KÄRDLA +9 HAAPSALU +8

eva-maria sula

ilmateenistuse sünoptik

Ilma kujundavas rõhuväljas tugevneb täna Lõuna-Skandinaavia kohal kõrgrõhuhari, mis asub üle Baltimaade teele kagusse. SelKURESSAARE le mõjusfääris möödub +9 kuu viimane päev päikeseliselt ja vaikselt. Õhk on vahetunud jahedama vastu, kuid päikesepaiste upitab termomeetrinäidu öistest miinustest päeva jooksul kõikjal plusspoolele.

NARVA +6

RAKVERE +5

PAIDE +6

PÄRNU +8

2– 8

VILJANDI +7

m/ s

TARTU +6

VÕRU +6

VALGA +6

KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Laupäev, 1.11 Tallinn –1/+6 Tartu –2/+6 Narva 0/+7 Pärnu –1/+5 Kuressaare +2/+8

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 7.38 7.26 7.44

Pühapäev, 2.11 Esmaspäev, 3.11 0/+10 +8/+11 –2/+8 +7/+11 0/+10 +8/+10 –4/+6 +7/+11 +4/+11 +9/+12

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: markus andero grubnik

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

loojub 16.30 16.27 16.40

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+12,9 kraadi (1984) –9,4 kraadi (1851) +11,5 kraadi (2000) –12,1 kraadi (1992)

KUUFAASID 31. oktoober 4.48 7. november 00.23 14. november 17.16 22. november 00.57

+17 +16 +20 +12 +14 +14 +12 +19 +11 +12 +17 +6 +6 +12 +22 +12 +20 +21 +5 +18 +5 +4 +19 +5 +14 +9 +9 +19 +10 +6 +8 +13 +5 +12 +33 +29 +28 +26 +24 +29 +21 +35 +13 +15 +32 +19

TELE- JA RAADIOKAVAD • REEDE, 31. OKTOOBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon 08 55 Doktor Martin: Ohtlik mürgitus 09 45 Üks tegu: Paaditegu 55 Terevisioon* 11 55 MI* 12 25 Muusikadokk: Klaverivirtuoosi portree: Maurizio Pollini* 13 20 Anima tsoon: Mati Kütt 40 Õed (Eesti 1974). Animafilm 50 Kapital* 14 15 Foorum* 15 10 Reisile minuga: Saar nimega Brac, Horvaatia* 30 Osoon* 16 00 Holby City haigla: Patused ja pühakud 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 40 Doktor Martin* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 35 Raudse eesriide jumalused 20 05 Viimane tango Halifaxis 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Mängumuutja (USA 2012). Draama 23 35 Pealtnägija* 00 20 Ringvaade* 55 Ajalik ja ajatu: Peetruse linn ja Maarja maa, 8* 01 25 Holby City haigla* 02 25 ERR.ee uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 10 05 Smallville 45 Eesti muusikavideod 11 16 ERR.ee uudised 15 30 Pailapsiin, 5/11 55 Lotte (Eesti 2000) 16 00 Lastetuba: Tähenärija ja H-tähega lugemispesas* 15 Cedric: Tühine tüli 25 Indiaanipoiss Yakari: Püha kivi 40 Tinga Tinga lood 50 Vahva Roosi 17 00 SimsalaGrimm: Keisri uued rõivad 30 Buratino tegutseb jälle: Hingedepäev 18 00 Lassie: Francese aed 20 Klumpsud: Klumpsuepideemia 30 Lastetuba: Meisterdame Mariga 45 Kasperi ja Emma lood (Norra 2013) 55 Väike printsess: Tahan lõbustusparki! (Inglise 2007) 19 05 Vahva Roosi: Mina ja mu vari (Inglise 2012) 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Minuscule 05 8 mm ELU, 4/12 35 Kellamäng 45 Metskapten (Eesti 1971) 22 00 Kuritegu, 14/20* 23 00 Sünge juhtum, 8/8: Kuju ja tühjus* 55 Eesti TOP 7* 00 43 ERR.ee uudised

06 10 Lastega kodus* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 38* 10 00 Taltsutamatu süda* 11 00 Laula mu laulu* 12 30 Kalailm 13 00 Telerahvas* 30 Tuhat ja üks ööd, 88-89 15 25 Lastega kodus: Tanneri saar 16 00 Küladetektiivid, 114: Surmaks õiges vormis 17 00 Taltsutamatu süda, 93 18 00 Keelatud armastus, 39 19 00 Reporter 20 00 Kuldvillak 35 Galileo 21 30 Nädalalõpp Kanal 2ga 23 00 Kuula mu laulu 00 00 Operatsioon «Mõõkkala» (Swordfish, USA 2001). R: Dominic Sena. O: Hugh Jackman, John Travolta, Halle Berry. Põnevik 01 50 Mona Lisa naeratus (Mona Lisa Smile, USA 2003) R: Mike Newell. O: Kirsten Dunst, Julia Roberts, Julia Stiles. Draama 03 45 Reporter* 04 45 Küladetektiivid, 114: Surmaks õiges vormis* 05 30 Doktor Oz: Ameerika seksikaubandus

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Saatuslik valik, 2* 08 55 Südameasi 5, 3: Varas öös* 09 55 Kirgede torm* 10 55 Vaprad ja ilusad* 11 25 Top Shop 40 Livin Aloha* 12 10 Kättemaksukontor 12, 8: Armastuse algoritmid, 2* 13 10 Selgeltnägijate tuleproov 9, 7* 14 15 Seitsmes taevas 2, 2: Septembris kohtume 15 15 Vaprad ja ilusad, 6848 50 Saatuslik valik, 3 16 50 Kirgede torm, 1964 17 55 Südameasi 5, 4: Koduperemees 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Me armastame Eestit 21 30 Keskea rõõmud 1, 7: Kiljuv lõvi 22 30 Võimalik vaid Venemaal 23 00 KINO3: Smoking (USA 2002). Märulikomöödia 01 00 Vale pööre 4: Verine algus (USA 2011). Õuduspõnevik 02 45 Kondid 7, 11: Vaenutsev pere 03 35 Võimalik vaid Venemaal* 04 05 Selline on elu!: Idasakslane kohtub läänesakslasega 3/1 50 Seitsmesed uudised

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Taltsutamatu süda, 30 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 750 09 05 Emmerdale, 79-80 10 05 Aafrika südames 55 Süütu süüdlane, 84 11 50 Top Shop 12 05 Uus võimalus, 87* 30 Uus võimalus, 88* 13 00 Doktor Oz, 695: Ühendage meel, keha ja hing* 14 00 Kuula mu laulu* 15 00 Kolm naist paadis* 30 Gok Wan kokkab, 6/6: Piduroad* 16 00 Pilvede all* 17 00 Aafrika südames* 18 00 Doktor Oz, 696: Trennikuningas Richard Simmons 19 00 Uus võimalus, 89 30 Uus võimalus, 90 20 00 Saladused 30 Köök 21 00 Romantiline reede – Täiuslik kohting (Prantsuse 2010). Romantiline komöödia 23 00 Näpud põhjas, 45/48: Maailma halvim endel 30 Sõbrad, 45: Jõhkardid 00 00 Ellen 50 Reporter 01 45 Mehi jalaga segada: Voodi, kaigas ja muu 02 30 Emmerdale, 79-80* 03 15 Ellen* 04 00 Süütu süüdlane, 84* 45 Reporter*

06 30 Kalailm* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 37* 09 20 Conan, 308: The New Pornographers* 10 10 Näljased meremehed, 33: Padstow* 11 05 Jututuba 13 30 Supermani uued seiklused, 21: Madam Eks* 14 25 Chuck, 4: Chuck säriseva kreveti vastu* 15 15 Näljased meremehed, 34: Rock 16 15 Komissar Rex, 38: Laibajaht 17 10 Supermani uued seiklused, 22: Müravall 18 05 Chuck, 5: Chuck Wookiee vastu 19 00 Tuvikesed, 149: Peggy ja piraadid* 30 Tuvikesed, 150: Vanurid eelkõige* 20 00 Eesti kõige-kõige 30 Usu või ära usu! 21 00 Kaks ja pool meest, 32: Frankenstein ja kiimas külaelanikud* 30 Topeltpauk (USA 2001). Märul 23 30 Surmakullerid, 3 00 20 Kaks ja pool meest, 33: Jah, monsenjöör 45 Tuvikesed, 151: Lubamatu sissetung 01 10 Tuvikesed, 152: Kinoskäik 35 Südamelt ära, 50 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Surma äratus (USA-Prantsuse 2004)*. Märul 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kohver, 1 (Eesti 2006) 16 00 Kutsuge Cobra 11 9, 18: Flashback 17 00 NCIS kriminalistid 8, 16: Tappev ekraan 18 00 Perepea 11, 7* 30 Simpsonid 8, 6* 19 00 Suure paugu teooria 4, 24: Korterinaabri moondumine 30 Suure paugu teooria 5, 1: Mõrrarefleksi analüüs 20 00 Perepea 11, 8 30 Simpsonid 8, 7 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Pisiprobleem, megasegadus (USA 2012). Komöödia 23 10 Puhkus Mehhikos 3, 17; ekstra 3, 17 00 25 Suure paugu teooria 4, 24*; 5, 1* 01 25 Kohver, 1* 02 15 Kõige naljakamad koduvideod* 40 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Viis tärni, 14/33* 45 Kultuurimeetri arhiivist. Disainiöö 2014* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev* 11 05 Naised, kes tegid ajalugu, 2/6*. Doksari 12 00 Pühapäevatee* 45 Kinnisvaraveeb 16 25 Tervisevõti. Dr Viktor Vassiljev* 17 00 Oma valitsus 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Viis tärni, 15/33 19 00 Täna. Uudised 30 Kaameraga Ukrainas* 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 15 Loomingurõõm. Dokfilm 22 05 Maatriks 50 Meedia keskpunkt* 23 20 Täna. Uudised* 50 Täna + 00 20 Kaameraga Ukrainas* 50 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Märt Treier 09 45 Miniturniir 10 05 Huvitaja. Madis Kimmel 11 30 Järjejutt. Mees, kes ei teinud mitte midagi 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Kaja Kärner 14 05 Stuudios on peaminister. Andres Kuusk, Lauri Hussar 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Loomaaia lood. Loivaliste elu. Mati Kaal, Haldi NormetSaarna 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Jaan Elgula 17 05 Kihnukeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Miniturniir* 19 05 Stuudios on peaminister* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Mulle meeldib see muusika. Silver Kuusik 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 KÖP. Helihoidis aastast 2004. Hiirelõks. Helgi Sallo, Pille-Riin Purje 00 05 Kihnukeelsed uudised* 30 Aiatark* 01 00 Huvitaja* 02 00 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Johan Randvere 09 30 Jutujärg. Tuled, 5. Anton Tšehhov “Tuled”. 10 05 Muusikatuba, Nele-Eva Steinfeld. Muusikatoimetaja valik sündmusi ja helindeid. 11 05 EKKMi teooriaklubi 12 02 Delta. Anne Prommik 14 05 Kooskõla. Klassikalise muusika suurteos kommentaariga 15 15 Amadeus + 16 15 Delta* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 00 Täna kontserdisaalis. Festival “Klaver”. Klaveriduo Greg Anderson & Elizabeth Joy Roe (USA), maailmas tuntud originaalsete kompositsioonide ja erakordsete muusikavideotega. Duo eesmärk on muuta klassikaline muusika taas võimsaks nähtuseks. Nende album When words fade” (2012) oli Billboardi klassikalise muusika edetabeli tipus üle tosina nädala. 21 00 Tantsutund 22 05 Fantaasia. Tarmo Tabas 00 05 Nokturn