Puhkus Põhja-Eestis by Postimees

pÕHja-EESTI ErILEHES:

Seiklus alaku! Lk 3 Unustatud ja unustamatud mõisad. Lk 4–5 Matkama metsadesse ja jõgedele! Lk 6 Puhka rannas ja spaas! Lk 10–11 Suveüritused Põhja-Eestis. Lk 12

mEELELaHuTaja arLET paLmISTE:

«Soovitan Eestimaad läbides kasutada aeg-ajalt teisi teid, et avastada koduseid kauneid ja põnevaid paiku.» Lk 2

PUHKUS PÕHJA-EESTIS

ERILEHT 6. MAI 2013

2 || puhkus põhja-eestis

postimees, 6. mAi 2013

TEEääRSED PAIGAD. Igapäevaseid sõite Eestimaal tehes võiks vahel aja maha võtta ja ringi vaadata.

põhja-Eesti kaunid paigad linnulennult HARJUMAA

RAPLAMAA

LÄÄNEVIRUMAA

VÕTA OSA PÕHJA-EESTI KÜLASTUSMÄNGUST! LOE LK 11

IDA-VIRUMAA

JÄRVAMAA

pÕHja-EESTI TurISm SA Põhja-Eesti Turism asutasid viie maakonna – Harjumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Raplamaa – omavalitsusliidud. Põhja-Eesti maakondi ühendava organisatsiooni põhieesmärgiks on regiooni tutvustamine ja Põhja-Eesti kui turismipiirkonna maine kujundamine nii Eestis kui välismaal. Põhja-Eesti Turism teeb koostööd turismiga tegelevate ja selle arendamisest huvitatud isikute, organisatsioonide, ettevõtete ja omavalitsusüksustega ning korraldab turismikoolitusi, konverentse ja seminare. Käesolevasse erilehte on koondatud põnevamad tegevused ja paigad Põhja-Eestis, kuhu tasub minna mitte üksnes suvel, vaid ka teistel aastaaegadel. Ideid jagub nii seiklusturismi otsijaile, loodusenautlejaile kui ka perega puhkajaile. Kutsume teid aktiivselt kaasa lööma Põhja-Eesti külastusmängus (lk 11), mille auhinnaks ahvatlevad puhkusepaketid. vaata lisaks: www.northestonia.eu

pÕHja-EESTI TurISmIInFOKESKuSEd jõhvi Turismiinfokeskus Rakvere 13a, Jõhvi tel 337 0568, e-post johvi@visitestonia.com Avatud 15. maist 15. septembrini E–R kl 12–17, L–P kl 10–15 16. septembrist 14. maini E–R kl 12–17

narva Külastuskeskus Peetri plats 3, Narva tel 359 9137, e-post narva@visitestonia.com Avatud 15. maist 15. septembrini E–R kl 10–17, L–P kl 10–16 16. septembrist 14. maini T–R kl 10–17, L kl 10–16

järvamaa Turismiinfokeskus Keskväljak 8, Paide tel 385 0400, e-post paide@visitestonia.com Avatud 15. maist 15. septembrini E–R kl 9–17, L–P kl 10–15 16. septembrist 14. maini E–R kl 9–17

rakvere Turismiinfokeskus Laada tn 14, Rakvere tel 324 2734, e-post rakvere@visitestonia.com Avatud 15. maist 15. septembrini E–R kl 9–13 ja 14–17, L–P kl 9–15 16. septembrist 14. maini E–R kl 9–13 ja kl 14–17

rapla Turismiinfokeskus Viljandi mnt 4, Rapla tel 489 4359, e-post rapla@visitestonia.com Avatud 15. maist 15. septembrini E–R kl 9–17, L–P kl 9–14 16. septembrist 14. maini E–R kl 10–17

Tallinna Turismiinfokeskus Niguliste 2, Tallinn tel 645 7777, e-post turismiinfo@tallinnlv.ee Avatud 1. maist 14. juunini E–R kl 9–19, L–P kl 9–17 15. juunist 31. maini E–R kl 9–20, L–P kl 9–18 1. septembrist 30. aprillini E–R kl 9–18, L–P kl 9–15

Teemalehe toimetaja: Esme Kassak, eve.kruuse@postimees.ee Projektijuht: Eve Kruuse, eve.kruuse@postimees.ee, tel 666 2383 Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo, anneli.teppo@postimees.ee, tel 666 2329 Kujundaja/küljendaja: Anna Budanova Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn Esikülje fotod: SA Kukruse Polaarmõis, Heiko Kruusi/Viru folk, Kaire Kullik/Sagadi mõis, Jüri Pere/RMK

KOMMENTAAR ARLeT PALmIsTe

meelelahutaja

änu oma meelelahutaja ametile läbin suve jooksul Eestimaal tuhandeid kilomeetreid, ööbin kümnetes majutuskohtades ja näen kõiksugu põnevaid paiku. Paljudesse olen hiljem oma perega tagasi läinud, et nendega saadud emotsioone jagada. Harjumaal on väidetavalt üle 70 saare, kuid püsielanikkond on siiski vaid mõnel üksikul. Minu lemmikuks on kindlasti Naissaar. See on täiesti avastamata paradiis Tallinnast ainult mõne merise kilomeetri kaugusel. Saare ajalugu on mitmekesine – kui eestirootslased Naissaarel külades elasid, siis oli seal kool ja kõik muu külaelu juurde kuuluv. Saarel, kus pole elektrit ja kus kõik eluks vajalik tuuakse kohale paatidel, on olemas aga rong, mis praeguseni säilinud raudteelõigul ka lõbusõite teeb. Ja muidugi need marju ja seeni täis metsad ja võrratud liivarannad! Oma Aravetel asuvast kodust sõidan Tallinna mööda Piibe maanteed. Tee läbib Järva-, Harju- ja Lääne-Virumaad. Kiirelt Tallinna ja ruttu tagasi, märkamata teeäärset loodust või vaatamisväärsusi. Ühel hetkel otsustasin võtta aja maha ja uurida lähemalt, millest ma mööda vuhisen. Sellel päeval mu silmad avanesid. Seda kõike oli nii palju ja mul oli isegi veidi kahju eelnevalt raisatud ajast. Tagasihoidlikuna näiv Rebala muinasaja muuseum otse Peterburi maantee ääres võlub oma atraktiivse väljapanekuga. Taastatud muinashauad muuseumi ees on kordumatud. Ometigi on muuseum vaid stardipunktiks sealsele erilisele looduskooslusele. Muuseumi juurest kilomeetri kaugusel on karstiala, kus asuvad aastasadade jooksul loodu-

se kujundatud skulptuurid. Teisel pool maanteed pakub silmailu Jägala juga, mis on köitev nii talviste jäämoodustiste, kevadise suurvee ajal kui ka suvise supluskohana. Külastage kindlasti ka Jägala linnamäge! Piibe maanteed mööda edasi liikudes jõuate peagi Kõrvemaale. Endine Nõukogude polügoon on suletud suuremale liiklusele, seega on seal hea rattaga sõita või jalgsi matkata. Oleme perega käinud mõne sealse kauni järve ääres, mille vesi on küll rabaveest pruunikas, kuid väga mõnus. Põnevaks teevad matka Nõukogude sõjaväest jäänud jäljed – pommiaugud, mürsutükid jne. Kõik see segipekstud maastik on nüüd taas hakanud ellu ärkama. Tihti olen seal kohanud nastikut või sisalikku. Edasi jõuate peagi JärvaJaani alevisse, mis oma kuue muuseumiga on ise justkui elav muuseum. Nõuka aegsetele inimestele on Vanatehnika Varju-

Ühel hetkel otsustasin võtta aja maha ja uurida lähemalt, millest ma mööda vuhisen.

paiga külastus tõsine nostalgialaks, sest kogus olevad 380 sõidukit on peamiselt just Nõukogude Liidu päritolu. Ega enam mäletagi, et kunagi sõitsid meie teedel ringi Tartus ehitatud leivaautod. Eesti ainsa kinomuuseumi seinal Järva-Jaanis ilutseb Eesti mängufilmide võttepaikade kaart, andes aimu filmide rikkalikust varasalvest. Muuseumi filmikogus leidub üle tuhande filmi, mille hulgast võib valida endale meelepärase ning mille kinomehaanik muuseumi kinosaalis rahvale vaatamiseks ka käima paneb. Elamus omaette! Soovitan teilegi, puhkajad, Eestimaal rännates kasutada aeg-ajalt teisi teid, et avastada kauneid ja põnevaid paiku. Raplamaaga meenub mulle esimesena minu katsetus hüpata langevarjuga. Kui lennuk Kuusiku lennuväljalt õhku oli tõusnud, uks avanenud ning juhendaja palus väljuda, tundus see kummaline – seal all ei ole ju mitte midagi, pole treppigi! Korra olen seal proovinud ka purilennukiga sõita, muidugi koos lennujuhiga. Adrenaliini selles maakonnas igatahes jagub!

1. Kui niisama ei tihka mõnest talust läbi põigata, siis Järvamaa avatud talude päeval on külalised oodatud. Foto AntS lePPoJA

2. Mööda põhjarannikut sõites tasub vähemalt puhkuse ajal valida kõige mereäärsem tee. Mustoja rippsild Lahemaal. Foto KriStA KeeduS

puhkus põhja-eestis || 3

postimees, 6. mAi 2013

SEIKLUSPARGID pakuvad elamusi nii puutumatust loodusest kui ka erineva raskusastmega atraktsioonidest. Seigelda saab õhus, maa all ja maa peal.

Suur seiklus alaku! esme KAssAK

erilehed@postimees.ee

eKsTReem

arimad reisi- ja puhkuseelamused ootavad siinsamas Eestis, selleks ei ole vaja kodust kaugele sõita. Kui just peamine eesmärk pole mere ääres pruuniks küpseda, siis Põhja-Eesti pakub aktiivset puhkust tervele perele – rõõmsa meele ja hea jume saab kingituseks, sest meri armastab päikest. Mööda kaunist põhjarannikut kulgev Ida-Virumaa tööstuspiirkond on tänapäeval võtnud hoopis teise ilme. Seal, kus vanasti olid kaevandus ja tuhamäed, seigeldakse talvel suuskadel ning suvel lastakse autodega liugu. Kiviõli seikluskeskus avati esimest korda sel talvel ning ees ootab igati põnev suvi samadel nõlvadel, ainult et ilma lumeta. Kui on soov näha, kuidas mäealune elu kunagi välja nägi, siis sellest saab aimu üha uueneva ilmega Kohtla kaevanduspargis. Mereäärne linnake Kunda, mis seni seostunud vaid tsemenditööstusega, tervitab põnevate elamuste otsijaid Lontova seikluspargiga. Hoides edasi reisisihti Peipsi suunas, võtab Kurtna järvestikus seiklejaid vastu Alutaguse seikluspark Kurtna viie erineva raskusastmega raja ja pikkade õhusõitudega üle vee. Kel plaanis rännakud maa ja õhu piiril ning merepinnast allapoole tõsisemalt ette võtta, leiavad nende ajaviitekeskuste vahetus läheduses või kompleksi ühe osana ka ööbimispaiga.

Maa all ja maa peal Kui Kiviõli keskus on põhjalikult ette võtnud kaevanduste käigus tekkinud mäe väljaulatuva osa kasutamise, siis Kohtla kaevanduspargi maa-alustes käikudes saab elutruu elamuse, kehastudes tõeliseks kaevuriks. Tõmmake kiivrid pähe, pange vööle kaevurilambid ning laskuge 8 meetrit allpool asuvatesse käikudes-

se, mida on kokku 1,6 kilomeetri jagu! Allmaaretk viib läbi kaevurite tööpaikade ja lõhkeainelao, sõita saab maa-aluse rongiga ning teha tutvust kaevandustehnikaga. Eestimaa sügavaim elamus on kindlustatud. Sarnaselt nüüdisajastatud Kiviõli tuhamäega on kaevanduspargis võimalik kaevanduskäikude veerel ette võtta ekstreemne karjäärisafari ATVdega. Samuti saab oma füüsilist vormi proovile panna, ronides üles mööda 26-meetrist kivimüüri. Kiviõlis on pool mäge pühendatud puhtalt motohuvilistele ja downhill-ratturitele, kuid suusamägi muutub suvel hoopis seiklusrajaks, kus saab spetsiaalsete mägiautodega mööda pikki nõlvu alla lasta, ainsateks hoobadeks rooliratas ja pidur. Tähelepanuväärne värske seikluskeskuse puhul on seegi, et kasutades sealse teenindusmaja jaoks ära mäest tulevat soojust (mäetemperatuur on ligi 80 kraadi), hoitakse energiat kokku ning tänu sellele on tegu piirkonna ühe suurema keskkonnakaitselise taaskasutusobjektiga. Kunda jõe kalda ürgorus asuv Lontova seikluspark pakub nii puutumatut loodust kui ka ürgkanjonisse loodud erineva raskusastmega atraktsioone. Kõige enam adrenaliini tekitab tõenäoliselt kõrgseiklusrada, mis seisneb 200 meetris laskumi-

ses ja seejärel jalgrattasõidus trossil 30 meetri kõrgusel. Kel nii palju julgust siiski ei jagu, saab metsikut ja kaunist loodust nautida pargi jalutusrajal, kuhu jääb ka vaateplatvorm suurepärase vaatega merele, sadamale ja Toolse kindluse varemetele. Kui juba Kundas peatus tehtud, siis tasub läbi käia ka Kunda tsemendimuuseumist, kus saab tutvuda tsemendi leiutamise ajaloo ja tootmisprotsessiga lähemalt.

Seiklemisvõimalused lastele

Kõige enam adrenaliini tekitab kõrgseiklusrada, mis seisneb 200 m laskumises.

Tööstuspiirkonna aktiivse puhkamise võimalusi täiendab hästi Alutaguse seikluspark Kurtna järvestikus, pakkudes lisaks suurtele seiklust ka lastele. Aasta tagasi avati Alutagusel Eesti suurim ja turvalisim lasterada, kus väikesed seiklejad on kogu teekonna vältel rullikuga trossi külge kinnitatud, nii et ühelt atraktsioonilt teisele saab liikuda ilma karabiine ümber kinnitamata. Põnevamateks väljakutseteks suurematele seiklejatele on trossilaskumine üle järve ning jalgrattasõit 6 meetri kõrgusel puude vahel. Suvisel ajal on Alutagusel avatud ka Eesti ainus suvetuubingu rada, mis vihmase ilmaga ei jää kiiruselt alla talvistele laskumistele. Kui äärmuslikum seiklustuhin on koju jäänud, siis pakuvad naudingut ka puhkekeskuse metsarajad või Kurtna matkarada otse looduse rüpes. Suvist kosutust leiab keskusest vaid paari kilomeetri kaugusel asuvas Liivjärve supelrannas. Mis peamine – seigelda saab iga ilmaga!

3. 1. Õhusõit on ajavõit! Alutaguse seikluspargis saab trossil laskuda üle järve. Foto: AlutAGuSe SeiKluSPArK

2. Jalgrattasõit Lontova seikluspargis 30 meetri kõrgusel algab põnevast munast. Foto: KAtrin toPKin

3. Kohtla kaevanduspargi maaalustes käikudes saab kehastuda tõeliseks kaevuriks ja sõita maaalusel raudteel. Foto: KArel KrAviK

Vaata lisaks: • Kohtla Kaevanduspark: www.kaevanduspark.ee • Kiviõli Seikluskeskus: www.tuhamagi.ee • Lontova Seikluspark: www.lontovaseikluspark.eu • Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus: www.alutaguse.com • Nurmsi mahajäetud murulennuväli Paide lähedal pakub elamust langevarjuritele: www.slk.ee/894.html • Rapla ehk Kuusiku lennuväli teenindab lennusportlasi ja hobilendureid. Põnevust pakuvad aga ka langevarjuhüpped: www.skydive.ee; www.eera.ee • Järvamaa seiklused õhus, näiteks paraplaani ja õhupalliga: www.keelutsoon.ee

Kehastu rüütliks või sõjameheks! Põhja-Eestis seigeldes avaneb suurepärane võimalus rännata ajas tagasi, kuna piirkonda jäävad mitmed muistsed linnused. Põnevaid tegevusi pakuvad Rakvere ordulinnus, Põhja-Euroopa ühe võimsama kindlustekompleksiga Narva linnus ja viimase ordulinnusena Eestisse rajatud Toolse linnus. Tõelist ajarännakut saab kogeda Muinas-Eesti suurimas linnuses Varbola Jaanilinnas ja Paide ordulinnuses. Rakvere linnus on aegade vältel kuulunud nii Taani kuningatele, Liivi ordu rüütelmunkadele kui ka Rootsi ja Poola riigile. Oma tegevuses keskendub linnus tänapäeval eelkõige 16. sajandile, mille stiilis val-

mistatakse isegi toitu. Rakvere linnus pakub suvisel hooajal kindla kava järgi pidevalt midagi põnevat, nii et kohale võib sõita ilma konkreetse plaanita. Linnus avatakse iga päev kell 11, päevakavasse kuuluvad rüütlite turniir, vibulaskmine, palgasõdurite kahevõitlus, kepphobuste võidusõit, püssirohu valmistamine ja palju muud. Juulikuus võib linnusemüüride vahel osa saada Roman Baskini suvelavastusest «Hamlet». Meeldejäävat elamust kogu perele pakub suvi läbi ka Narva linnuse Põhjaõu, mis on avatud iga päev kella 10–18. Tegevuste hulka kuuluvad mitmesugused töötoad, juulis peetakse keraamikapäevi. Narva linnuse üheks temaatili-

seks tippsündmuseks on erinevaid sõjaajaloolisi klubisid koondav Narva lahing augustis. Kolmeks päevaks kogunevad linnuse hoovi rajatud telklaagrisse Peeter I ja Karl XII aegseid mundreid kandvad sõjamehed, et pidada uuesti maha ajalooline Vene ja Rootsi vaheline Põhjasõja lahing. Sõjalaagri kõrval toimetab põlisrahva küla ning Põhjaõues peetakse vana aja laata. Tõelise ajamasinas rändamise tunde loob 13. sajandil Järvamaal Paide Vallimäele rajatud ordulinnus, mille kunagisse linnusetorni on sisse seatud ajalugu tutvustav Ajakeskus Wittenstein. Varem Pika Hermanni nime kandnud linnusetorn on 30 meetri kõrgune ja sinna viib ajamasina rolli täitev lift, andes ühtlasi

ülevaate Eestimaa ajaloost alates muinasajast kuni tänapäevani. Wittensteinis saab korraldada ka põnevaid temaatilisi sünnipäevi või osa võtta seikluslikest ajalootundidest Torni koolis. Tutvuda saab täies varustuses viikingiga ja tema kauni emandaga. Kui Põhja-Eesti ja kogu riigi uhkeimat ja tuntuimat võõrvallutajate linnust Toompead saab uudistada peamiselt väljastpoolt, siis nii Rakvere, Narva kui ka Paide linnused on kõigile avatud ning kostitavad suveperioodil mitmete haaravate üritustega. Omamoodi seikluse saab aga maha pidada ka 12.–14. sajandil kasutusel olnud Varbola linnuses, mis on tänapäeval otsekui segu vabaõhumuuseumist ja

matkarajast. Varbola linnusega võib käia omal käel tutvumas aasta ringi, külalisi suunavad mitmed infotahvlid. Paika armastavad nii matkajad, orienteerujad kui ka rollimängijad – see on suurepärane koht, kus keskaegseks rüütliks kehastuda. RMK on linnusealale rajanud spetsiaalsed lõkkekohad ja katusega puhkekohad. Linnuses saab tutvuda autentse kiviheitemasina ja piiramistorniga. Varbola linnuses peetakse suvel puupäevi «Varbola puu», kus külastajaid ootavad puumeistrite taiesed, kultuuriprogramm, oksjon ja käsitöölaat. Viikingiks saab kehastuda ka märksa tagasihoidlikuma ajalooga paigas. 2005. aastal püsti pandud Viikingite küla Pirita jõe kaldal on inspiratsiooni

saanud viikingite ajast 8.–10. sajandil. Küla eesmärgiks on anda rahvale aimu viikingite muistsest eluolust ning avastada eneseski peidetud viiking. Viikingite külas saab end proovile panna mitmesugustes rammukatsumistes ja seiklustes, vallutada linnust, võtta ette viikingiretk mööda jõge, matkata Saula Siniallikatele, püüda kala, proovida vibulaskmist ja kirveviset või nautida niisama kaunist loodust.

vaata lisaks www.rakverelinnus.ee www.narvamuuseum.ee/pohjaou www.wittenstein.ee www.viikingitekyla.ee

4 || puhkus põhja-eestis

postimees, 6. mAi 2013

MÕISAKOOLID. Üle Eesti on mitmed mõisad kasutusel koolidena, seega saab neid tavapärasel ajal uudistada vaid väljastpoolt. Unustatud mõisate külastuspäevade raames on need kaunid kohad suvel kuuel päeval kõigile huvilistele avatud.

Maidla mõisa ajalugu ulatub 1465. aastasse ja oma nime on mõis saanud omanike Maydellide järgi. Alates 1925. aastast tegutseb mõisas kool. Foto: mAidlA mõiS

Mõisakoolid ootavad suvel külla mÕIsAD esme KAssAK

erilehed@postimees.ee

õhja-Eestis asuvatest mõisatest saab lähemalt tutvust teha Maidla ja Illuka mõisaga Ida-Virumaal, Vasalemma, Vääna ja Ruila mõisaga Harjumaal, Aruküla ja Roosna-Alliku mõisaga Järvamaal ning Kiltsi, Vasta, Lasila ja Muuga mõisaga Lääne-Virumaal. Muuga mõis on tuntud Eduard Vilde lapsepõlvekoduna, praegu tegutseb seal Muuga põhikool. Suurejoonelise kahekorruselise peahoone projekteeris portreekunstnikust mõisnik Carl Timoleon von Neff aastatel 1866–1872, ka paljud ruumide maalingud tegi kuulus kunstnik ise. Mõisa ves-

Kiltsi mõisas asus keskajal väike vasallilinnus, mis pärast Liivi sõjas hävinemist mõisana üles ehitati. Kiltsi kool tegutseb mõisas alates 1921. aastast. Foto: ellu moiSA

tibüülis asuv helehall trepp on aga Vene keisri Aleksander II kingitus. Neffide tohutu kunstikogu viidi pärast Teist maailmasõda Eesti Kunstimuuseu-

mi. Kiltsi mõisas asus keskajal väike vasallilinnus, mis pärast Liivi sõjas hävimist mõisana üles ehitati. 19. sajandi esimeses pooles elas mõisas kuulus

meresõitja A. J. von Krusenstern. Renoveerimistööde käigus 2010. aastal avastati igal sammul midagi uut ja huvitavat, näiteks maalinguid ning Krusensterni ajaloolised originaalkaardid. Kõike seda saab nüüd mõisas oma silmaga näha. Unustatud mõisate külastusmängu raames toimub miinimumprogrammina igal täistunnil mõisates giidiga jalutuskäik, avatud on näitused ja kohvikud. Lisaks korraldatakse koolide tugevuste ja mõisate eripärade rõhutamiseks kontserte, töötubasid ja muud huvitavat. Mõisad on avatud 10.00– 18.40. Kui siiski külastuspäevadel ei jõua huvipakkuva mõisaga tutvust tegema, siis võib giidiga ekskursiooni enne plaanitavat külastust ette tellida. Külastuspäevad: 27. juuni, 6. juuli, 7. juuli, 27. juuli, 28. juuli ja 10. august Vaata lisaks: www.unustatudmoisad.ee

Tiina Mälberg: kogu põhjarannik on täis toredaid kohti Kui mõelda kohtadele, kuhu tööst vabal ajal Lääne-Virumaal linnast välja sõita, siis on need kindlasti seotud kauni põhjarannikuga. Puhkamiseks sõidan meeleldi lihtsalt kuhugi mere äärde. Eriti sümpatiseerib mulle Mustoja ilus männimetsaga mereäärne, kuid kogu rannik on tegelikult täis toredaid kohti, alustades romantilisest Käsmu kaptenite külast kuni Toolse vanade ordulinnuse varemeteni välja. Võsu, Vergi, Altja, Vainupea, Eisma ja Karepa – iga kant on isemoodi, igal sealsel rannal on oma eripära. Lääne-Virumaa on rikas toredate ja eripalgeliste mõisate poolest. Lisaks uhkeldavale Palmsele on ka vähem tuntuid: Aaspere, Annikvere, Loobu. Andja ja Varangu mõisa kunagisi kohti tähistavad praegu vaid varemed. Kandle mõisa kohta mäletab park ja tall-tõllakuur. Kunagine kaunis Kavastu puitmõis on maha põlenud ja vaatamist väärib seal vaid Tuvitorn. Seevastu on Arbavere mõisa eriline puidust hoone säilinud. Eraomandisse kuuluvad Kloodi, Uhtna, Vanamõisa ja Veltsi punasest tellisest

Tiina Mälberg, Rakvere Teatri näitleja ja lavastaja mõisahoone, aga ka tühjana seisev Arkna mõis. Essu ja Kohala mõisad tegutsevad majutus- ja toitlustuskohtadena. Tähelepanu väärib nii Põlula mõis, kus asunud inimesed ja toimunud sündmused olid inspiratsiooniks hiljuti vändatud filmile «Polli päevikud», kui ka Vohnja mõisahoone, kus tegutsevad praegu lasteaed-algkool ja raamatukogu. Väga omanäoline on Rakvere linna piiril asuv Roodevälja uhkete lohekaunistustega puidust poolmõis. Rakvere Teatri suvelavastusi on etendatud näiteks Sagadi ja Rägavere härrastemajas. Ka Rakvere teatrimaja on ju kunagise mõisahäärberi külge raja-

tud. Kõigi nende ajalooliste paikade kohta saab põhjalikumalt teavet Raul Vaiksoo raamatust «Tallinn–Narva: Siin- ja sealpool maanteed». Vihula on samuti üks ilusaid mõisakomplekse, mis kenasti korda tehtud ja hotellina aina arenev. Olen seoses hiljuti esietendunud lavastusega «Kevad ja suvi ja» seal viimasel ajal sagedasti olnud ning võin kinnitada, et Vihula on igal aastaajal meeldiv, inspireeriv paik. Siin on huvitav terviklik kompleks, kus inimene saab end välja lülitada. Lisaks ökospaale pööratakse Vihula mõisa toitlustuskohtades tähelepanu kohalikule toorainele, mida kasvatatakse ise või saadakse ümberkaudsetest taludest. Mõis on tuntud meeldiva kontserdipaigana – siin hoolitsetakse nii ihu kui hinge eest. Kuigi Vihula keskpunktis on hoonekompleks, ümbritseb seda väga kaunis loodus ning soovi korral saab läbi pargi ja metsa mereni välja jõuda. Lahemaal on minu jaoks väga huvitav Oandu–Ikla matkarada, mis avati möödunud suvel. Rada

algab Altjalt ja viib diagonaalis läbi kogu Eesti kuni Läti piirini. See võiks olla äärmiselt huvitav kogemus ja võimalus looduses viibida. Arvan, et Virumaa pakub väga mitmekesiseid lõõgastusja reisimisvõimalusi. Näiteks Tudu raba võiks olla uudistamiseks neile, kes veidi metsikumalt ja julgemalt rännata tahavad. Eestimaa suvi võib olla ettearvamatu ning alati polegi looduses, metsas või mere ääres kõige mugavam. Seepärast tasub kindlasti ka suvel Rakverre tulla, sest linnas on alati midagi ette võtta. Kui ilm alt veab, saab näiteks Aqva Spas nautida veerõõme katuse all. Isegi kui suvisel ajal Rakvere teatris etendusi ei ole, tasub kasvõi Teatrikohvikusse tulla – saab istuda, einestada ning soovi korral natuke peavarju. Või siis jälle minna linnust avastama, sest Rakvere ordulinnuses on sel suvel lisaks tavaväljapanekule võimalik taas teatrielamust nautida: Roman Baskin lavastab just sinna Shakespeare’i «Hamletit», kus nimiosas astub üles Üllar Saaremäe. Niisiis kutsun nautima Eestimaa suve!

puhkus põhja-eestis || 5

postimees, 6. mAI 2013

PÕNEVA AJALOOGA POLAARMÕIS. Kohtla-Järve külje all asuv põneva ajalooga ja nüüdseks osaliselt renoveeritud Kukruse uhke mõisakompleks väärib juba uudistamist..

Üllatav polaarmõis aJALUGU TIINA KOLK

tiina.kolk@postimees.ee

aamaks teada, miks kannab Eesti kõige idapoolsem tegutsev mõis nii mõistatuslikku nime, tuleb seda ise kaema minna. Mõisa juhataja Kaja Kama sõnul on aasta ringi avatud polaarmõis suurepärane koht kõigile pereliikmetele, kelle käsutuses on kogu külastuse vältel mõisapreilidest giidid. Polaaralal asuvas seiklusetoas on vahva laste sünnipäevi pidada. Härrastemaja kaunid peosaalid sobivad nii töökoosolekuteks kui uhketeks pulmapidudeks ja vastuvõttudeks. Kui 2004. aastal võõrandati Kukruse mõis Kohtla vallale, siis hakati vallavanema Etti Kagarovi eestvedamisel pidama ajurünnakuid, mida saadud tondilossiga peale hakata. Lõpuks otsustati keskenduda baltisaksa ajaloolasest paruni Roberti von Tolli tegevusele ja polaaruurija Eduard von Tolli elukäigule. «Polaarteema hakkas kõigile üha enam meeldima: polaarmõisaid pole ei Eestis ega lähiriikides,» nendib Kaja Kama. 2010. aasta sügisest saavadki külastajad osa ekspositsioonist, mis tutvustab mõisa eluolu ja ajalugu. Kukruse rüütlimõisa (saksa keeles Kuckers) kohta on teateid aastast 1453. Alates 1762. aastast, mil mõisa ostis Christoph Friedrich von Toll, jäi see kuni riigistamiseni 1923. aastal Tollide suguseltsi valdusse. Von Tollidega on seotud palju nimekaid inimesi, kelle mitmekülgne tegevus annab kõneka ülevaate mõisnike ja mõisate tegevusest, ka baltisakslusest.

Nimekad von Tollid 1767. aastal valdused pärinud Karl Gustav von Toll (1751–1820) muutis 1780. aastal Kukruse mõisa suguvõsa mittemüüdavaks pärandmõisaks (fideikomiss). 1841. aastal läks maa ja hoonestus liisu teel sõjaväelasele ja ajaloohuvilisele Robert von Tollile (1802– 1876), kes tegutses mitmel rindel: rüütelkonnas, osales ajalehe Revalsche Zeitung (1860), Eestimaa aiandusseltsi (1862) ja provintsiaalmuuseumi ühingu (1864) asutamisel. Ta rajas Kukrusele kooli ning tema loodud Kukruse arhiivist sai Baltimaade suurim ja väärtuslikem eraarhiiv, kus hoiti mõisate dokumente ja kirjakogusid, üle 600 pärgamentüriku, palju riigitegelaste kirju ja muid materjale. Nüüd asub see erakogu Eesti Ajalooarhiivis Tartus, kus seda tuntakse Kukruse kogu nime all, selgitab Kama. Robert von Toll hakkas Kukruse mõisas 1870. aastatel esimesena põlevkivi kaevandama ja kasutama, pannes mõisa viinavabriku põlevkiviküttel tööle. Just Kukruse saksakeelse nimetuse järgi on endale mineraloogilise nimetuse saanud Eesti põlevkivi kukersiit, sideaine kukermiit, endisaegne populaarne kattelakk kukersool ja põlevki-

Vasalemma uhkes neogooti stiilis paekivist rüütlimõisa peahoone valmis 1894. aastal. Alates 1922. aastast tegutseb hoones kool. Hoonet kaunistavad astmikviilud ja kaheksatahuline nurgatorn. Foto: SA KUKRUSE POLAARMÕIS

Kingime ilu ning taastame tervist! Polaarmõisa jäätoas saavad lapsed aasta ringi liumäest alla lasta ning teha mängusõite kelgukoerterakendi ja kajakiga. Foto SA Kukruse Polaarmõis

vituhkbetoon kukerbetoon ehk kukeroon. Teiseks tutvustab ekspositsioon maadeavastaja Eduard von Tolli (1858–1902) tegevust, kes tegi retki Uus-Siberi saartele, Jakuutia põhjaossa ning Kara ja Ida-Siberi merele. Tema viimase uurimisreisi üheks eesmärgiks oli avastada Sannikovi maa. «Tänu maadeavastaja Tolli tegevusele nimetataksegi nüüd Kukruse valdusi polaarmõisaks ja temaga seotud ekspositsiooniosa on tõeline seiklus, mida läbides satud külmale maale ning pead olema ise agar ja leidlik. Kas saladuslik Sannikovi maa on olemas või mitte, jäägugi igaühe enda otsustada. Unistused peavad olema ning tahe nende poole liikumiseks peab jääma. Ainuke mälestusmärk mandril sellele kirglikule rännumehele – maakividest purjekas – asub meie mõisakalmistul,» jutustab Kama.

Muljet avaldav mõisaansambel Kukruse polaarmõisa härrastemaja on ehitatud mitmes osas. Ühekorruseline barokne kivihoone püstitati arvatavasti 18. sajan-

Kukruse polaarmõisas on võimalik: • proovida 18.–19. sajandi rõivaid ja tunda end tõelise aadlikuna • õppida gooti kirjas kirjutama • tutvuda filmide ja interaktiivsete kaartide abil Sannikovi maa retkega • sõita kelgukoerterakendi ja polaarkajakiga • aasta ringi jäätoas liugu lasta ja uudistada jääkaru • kuulata klaverimängu ja tutvuda mõisa ajalooga

di lõpul. 19. sajandi algul seda pikendati, lisades eenduvad tiivad ida- ja lääneossa, kusjuures idaosa on algse hoonega pikuti, lääneosa aga risti. Sellele ehitati 19. sajandi lõpul teine korrus ning lääneosale lisati veel pikuti teine tiib. Kukruse mõisal on arvukalt majandushooneid, millest praegu on enamik varemetes. Mõisaait on püstitatud tõenäoliselt 19. sajandi keskpaigas, aga teised kõrvalhooned – valitsejamaja, ait, rehi, õlleköök ja saun – sajand varem. Mõisale kuulus oma ehitiste tarbeks kõrts, kivist tuulik ja lubjapõletus. 20. sajandi alguseks ulatus mõisaehitiste arv koos elamute ja abihoonetega juba 30ni, millele lisandusid meierei, aurujõul töötav jahu- ja saeveski ning viinavabrik.

«Kogu ansamblit väärtustab Robert von Tolli 1866. aastal kavandatud vabakujunduslik liigirikas mõisapark, mis ilmestab ehitisi ja samal ajal isoleerib härrastemaja majandushoonetest. Park on mõisaesiselt väljakult algava võimsa, üle pooleteise sajandi vanune neljarealine lehise- ja tammeallee kaudu ühenduses seitsmesaja meetri kaugusel asuva perekonna kalmistupargiga. Pargi loodeosas seisab mälestusmärk pargirajajale,» juhatab Kaja Kama ja kutsub kõiki Kukruse polaarmõisa sisukalt aega veetma.

vaata lisaks www.kukrusemois.ee

TERVISEPAKETID täiskasvanutele ja lastele * PUHKUSEPAKETID * SPAA-PROTSEDUURID * SAUNAMAAILM JA JÕUSAAL kogu perele * Suvel – GRILLTERRASS, VÄLIBASSEIN, LAI LIIVARAND läheduses *

Narva-Jõesuu SPA & Sanatoorium Aia 3, 29002 Narva-Jõesuu, Eesti Info ja broneerimine: tel 359 9529 info@narvajoesuu.ee Lisainfo: www.narvajoesuu.ee

6 || puhkus põhja-eestis

postimees, 6. mAI 2013

MATKARAJAD. Seiklusrikkamad matkarajad kulgevad mööda jõge, kus saab nii parvetada, kanuutada kui ka vesijalgratastega sõita.

Matkates metsas ja mööda jõge esme kassak

erilehed@postimees.ee

Sõõmude viisi värsket õhku ja loodusega ühes hingamist pakuvad mitmesugused matkarajad. Põhja-Eestisse jäävad RMK hallatavad Aegviidu–Kõrvemaa, Peipsi põhjaranniku ja Põhja-Eesti puhkealad, kus kõigis leiab lisaks radadele lõkke- ja telkimisplatse ning mõned loodusmajad. Matkamiseks mugavate tingimuste loomise üheks põhjuseks on lisaks loodushariduse pakkumisele seegi, et paljud matka- ja õpperajad asuvad kaitsealal ning spetsiaalsed kohad erinevate tegevuste jaoks aitavad säästa loodust. Enne matkama asumist tasub kindlasti tutvuda RMK soovitustega lehel www.loodusegakoos.ee, kuidas looduses käituda – heade kommete hulka ei kuulu mitte üksnes prügipanek selleks ette nähtud kohta, vaid ka spetsiaalsete radade kasutamine, et mitte kurnata loodust uute teede sissetallamisega. Matkaplaanid võib kavasse võtta täiesti spontaanselt, kuna lähipaigad leiab spetsiaalse nutitelefoni rakenduse abil. Kui on aga soov kasutada ka RMK metsa- või loodusmaju, siis on vajalik eelnev broneerimine. Vahvamad teekonnad kulgevad nii metsas kui mere ääres, pakkudes suurepärast alternatiivi rannapuhkusele. Põnevaimaid elamusi saab metsaradadel, kus tuleb liikuda otsekui džunglis.

Lahemaa rahvuspark Lahemaal matkamist tasub alustada Oandu looduskeskusest, mis asub Põhja-Eesti puhkealal Sagadi mõisast 3 km Altja poole. Otse keskuse õuelt juhatavad viidad loodusradadele: Oandu loodusmetsarada, Koprarada ning Altja loodus- ja kultuurilooline rada. Oandult algab ka läbi Eesti kuni Iklani kulgev 370 km pikkune RMK matkatee. Lisainfot Lahemaa rahvuspargi looduse ja looduses liikumise võimaluste kohta saab Oandu looduskeskusest, Sagadi metsamuuseumist ning looduskoolist Palmse külastuskeskuses.

Peipsi põhjarannik Peipsi põhjaranniku puhkeala

hõlmab piirkonda Tammispääst Vasknarvani. Siin asuvad Järvevälja ja Smolnitsa luited ning Peipsi-äärne laulev liiv, mis viitab vee puhtusele. Maastik vaheldub pikkade luiteahelike ja nende vahele jäävate soode ja rabadega. Puhkeala soosib veematkade korraldamist, piirkonda jääb ka Kurtna järvestik. Lisaks Kauksi looduskeskusele ja järveäärsetele luidetele tasub külastada Kotka õpperada, mis päädib Rüütli rabasaarel, ja Selisoo matkarada. Tõelise elamuse pakub väga mitmekesise loodusega Poruni matkarada, mis kulgeb ürgmetsas Poruni jõe äärt mööda kuni Narva jõeni välja.

Kõrvemaa Kõrvemaa künklik ja väheasustatud maastik pakub väljakutseid ka kogenud matkajale. Aegviidu–Kõrvemaa puhkeala jääb mitmele kaitseala territooriumile ning seal leidub metsade kõrval ka soid-rabasid, järvi, vallseljakuid ja orge. Hästi varustatud telkimisalad ja lõkkekohad kutsuvad jalga puhkama ja piknikku pidama. Rohkesti võimalusi loob piirkond loodusfotograafidele, linnu- ja loomavaatlejatele, aga ka seenelistele-marjulistele.

Tallinna ümbrus Pealinna loodusradadele saab sissejuhatuse Viimsi looduskeskusest, mis on Tallinna-ümbruse puhkeala keskuseks ja tegutseb renoveeritud endises metskonnahoones. Keskuse lähedal saab tutvust teha Viimsi vabaõhumuuseumi ja Rannarahva muuseumiga, külastamist väärt on ka Haabneeme rand. Viimsi looduskeskus korraldab silmaringi avardavaid õpperetki ja üritusi nii lasteaedadele, koolidele kui ka kõigile teistele huvilistele. Alusta matka siit: www.loodusegakoos.ee.

Veematkarada näkkide seltsis Kui tavapärased matkarajad kulgevad läbi kaunite metsade ja rabade, siis Näkimatkarajad viivad

Vahvamad teekonnad kulgevad nii metsas kui mere ääres, pakkudes suurepärast alternatiivi rannapuhkusele.

juba kolmandat hooaega kõiki seiklushuvilisi mööda Põltsamaa jõge rändama. Retk pakub ühtaegu sportlikku tegevust kanuuga või kummiparvel sõites ning mõneti meelelahutuslikus võtmes jõetarkusi, olles harivaks mitte üksnes lastele, vaid suurtelegi. Näkimatkaradade idee autor Kaur Salus on tutvunud isegi sajanditaguste näkilisi uurivate materjalidega. Aali Ajaviitetalu kandis võib eelkõige kohata Jäneda kohalike puutöömeistrite treitud inimesesuuruseid puidust näkke. Kui rahvausundi järgi on näkk pigem pahatahtlik olend, siis Näkimatkaradadel kohatavad kaheksa kaunist olendit on kõik heatahtlikud ja märgivad huvitavamaid kohti jões. Igal näkil on oma nimi ning välimus vastab tema paigale jões, näiteks soodis ehk jõesängist eraldunud seisuvees pesitsev Soodinäkk Sonni on teistest priskem, kuna temal on vähem liikumisvõimalusi. Matka alguses jagatakse kõigile kätte spetsiaalsed legendid, mis aitavad paremini veeelukeskkonda tundma õppida – nii sealseid kalu, taimi, putukaid kui ka iseäralikke kohti jões. Vaata lisaks www.aaliajaviitetalu.ee.

Parvematkad Vigala jõel Erakordselt põnevaks teevad looduse nautimise parvematkad Raplamaal Vigala jõel. Jõel sõitmiseks on püsti pandud mitte üksnes parvesaun, vaid terve parvemaja, mille teisel korrusel paarkümmend ööbimiskohta. Kui parvesaunatamise võib ette võtta ka väiksema seltskonnaga, siis parvemaja on mõeldud pigem suuremate koosviibimiste jaoks perekondlike või firmaürituste jaoks. Parvemaja arvestab täielikult Eestimaa heitliku ilmaga, võimaldades vihma kaitseks pleksiklaasid ette tõmmata ning sooja ilmaga täiel rinnal kaunist suvepäeva nautida. Retked teeb eriliseks ka Eestimaa puutumatu loodus. «Teele jääb jõekohti, kus algab täielik džungel, ei ole elektriliine ega midagi,» kirjeldab parvematkade eestvedaja Alar Tool. Alati saab matkale kaasa laenutada Skandinaavias ja Baltimaades ainulaadseid vesijalgrattaid, mis on kerge juhitavusega ning kannatavad ka suuremat lainetust.

Ülevalt alla: Laudrada RMK Koprarajal Oandul Lääne-Virumaa metskonnas. Foto: Kaupo Kikkas/RMK

Lisajõenäkk Liisa Põltsamaa jõel. Foto: Ulvi Mehiste

Parvematkadele Vigala jõel saab kaasa laenutada vesijalgrattaid. Foto: Parvematkad

Parvetada saab terve majaga, kus ka ööbimiskohad sees. Foto: Parvematkad

www.parvematkad.ee.

MATKAMINE

puhkus põhja-eestis || 7

postimees, 6. mAI 2013

LASTE SUVEPUHKUS. Eestimaa avastamise teevad lastele põnevaks mitmesugused miniloomaaiad ning erinevad harrastused taludes ja seikluskeskustes..

Seigeldes ja silmaringi avardades LAPSED esme kassak

erilehed@postimees.ee

Lõbustuspark tervele perele Vembu-Tembumaa on päris meie oma lõbustuspark, mis pakub lusti igas vanuses lastele või lapsemeelsetele. Alati ei pea ära ootama sünnipäeva, et hüpata batuudil või sõita kartautodega. Vembu-Tembumaa Harjumaal Kurtna külas on avatud suveperioodil iga päev. Lõbustuspargi personali- ja arendusjuhi Kaja Suitsu sõnul leiavad Vembu-Tembumaal tegevust nii suured kui väikesed. Ühe toredama näitena mainib ta, et suvel tulevad isegi soliidsed vanaprouad batuudiga hüppama, jättes kõrvale igasuguse valehäbi ning kehastudes julgelt väikeseks tüdrukuks. Samuti käivad täiskasvanud lõbustuspargis meelt lahutamas, tähistades erinevaid üritusi. Mis aga peamine – pakkudes lapsele meeleoluka päeva, saavad ka kaasa tulnud ema ja isa rahumeeli lustida. Kõige pisematele on mõeldud karussellid, batuudid ja lastebasseinid, suurematele nii elektri-, raputuskui kartautod, liumäega bassein ja Tarzani rada. Basseinid teeb eriliseks see, et need on alati sooja veega, nii et kui väljas õhk veidi jahedam, siis mõnusa sulistamiselamuse saab sellest hoolimata. Samas on siin võimalus ka rahulikumalt aega veeta, näiteks kogu perega grillides ja saunatades.

Loomadega sõbraks Pere pisematele valmistab kindlasti suurt rõõmu oma silmaga ja ehk käegagi teha tutvust nii kodu- kui eksootiliste loomadega. Põhja-Eestis leiab mitmeid miniloomaaedu ja ratsatalusid, samuti jaanalinnufarmi. Vahelduseks suurele loomaaiale pakub vahva elamuse lastele Tuhala nõiakaevu naabruses asuv Polli loomaaed. Väikest loomaaeda iseloomustavad eelkõige armsad taluloomad, kuid leida võib ka veidi eksootikat. Polli asukate hulka kuuluvad peale küülikute ja ponide näiteks valgetups-marmosetid, aga ka põhjapõdrad ning emud ja faasanid. Lisaks loomade uudistamisele on lastel võimalik teha ponisõitu ning grillides kogu perega keha kinnitada. Loomaaias saab korraldada ka laste sünnipäevi. Miniloomaaed ootab kõiki väikesi ja suuri uudistajaid ka Lääne-Virumaal Hobuvärava talus, mis üles seatud endisesse mõisahoonesse. Talus saab lähemat tutvust teha poni, minilammaste, kameruni kitsedega, mitmete lindudega ning ka eksootilisemate loomadega nagu näiteks tšintšilja ja geko. Tegevust kogu perele pakub piknikuplats koos laste mänguväljakuga. Osa loomi pärineb kunagisest Toolse jaanalinnufarmist, mis praegu tegutseb Metsaantsu talu nime all. Metsaantsu talus Lääne-Virumaal Toolse külje all saab nüüdsest tellida spetsiaalselt lastele mõeldud retki

Toolse jõe ürgorgu ning programme, mille raames saab tutvuda talu linnupere ja notsudega. Kui aga lisaks loomade vaatamisele on kange soov ratsutada, siis põnevamad tallid asuvad Märjamaa lähedal Loodnal, Arma talus Rutjal Lahemaa rahvuspargi lähedal, Kivisaare talus Aegviidul ning Kuusekännu ja Mätta ratsatalus Lääne-Virumaal. Sõbralikult saab hobustega tutvust teha ka Piibelehe puhkemajas Raplamaal. Eestimaa südames Järvamaal asuvas Sassi talu jaanalinnufarmis saab uudistada tõeliselt eksootilisi linde: emusid, jaanalinde, nandusid ja paabulinde, aga ka erinevaid värvirohke rüüga papagoisid. Kui suuri linde võib imetleda õues uhkelt oma pikki samme võtmas, siis papagoid pesitsevad talu troopikatoas. Kohapeal pakutakse hõrke jaanalinnumunast ja -lihast valmistatud roogi, meeneks saab kaasa osta linnusulgi.

Hakka detektiiviks! Mai alguses avatakse Rakveres täiesti uuenenud Eesti Politseimuuseum, kus lisaks korrakaitsjate ajalooga tutvumisele on võimalik ise politseinikuks kehastuda. Peale kümne püsinäituse kuulub muuseumi alla ka eraldi laste politseimuuseum. Muuseumi püsinäituste hulgast leiab näiteks liikluspolitsei, märulipolitsei, kriminaaljälituse ja narkopolitsei näitused ning spionaažitoa. Lisaks asjakohastele teadmistele saab politseimuuseumis erinevaid tegevusi ka järele proovida: testida turvavööd, mõõta reaktsioonikiirust autoroolis, proovida selga politseivarustust, osaleda tänavarahutustes, võtta sõrmejälgi ja lahendada kriminaalseid mõistatusi. Hoovis võtavad külastajaid vastu politseiautod ning tegevusi jagub alates kiiruse mõõtmisest kuni kuriteo uurimiseni. Väikesed (5–10-aastased) külastajad saavad mängida detektiive, õppida liiklust ning hullata mängutoas laste politseimuuseumis, kus on tegev ka Konstaabel Kurnjäu. Lustakas detektiivimängus tuleb üles leida lepatriinu kadunud täpid. Meisterdamistoas saab endale kaasa voltida ehtsa politseimütsi või -auto.

1. Vembu-Tembumaa basseinid on mõnusalt sooja veega. Foto: Vembu-Tembumaa 2. LaitseRallyPark pakub kiiruselamusi nii suurtele kui väikestele. Foto: Laitse Rallypark 3. Arma talus saab ratsutada ja teha tutvust koduloomadega. Foto: Esme Kassak 4. Detektiivitöö saladused avanevad vastavatud politseimuuseumis Rakveres.

Kiiruskatsed ehtsa rallitajana Puhkusele annavad tõelise hoo sisse sõidud kardi- või rallirajal, mida saab ette võtta LaitseRallyPargis Tallinna lähistel, Aravete moto- ja vabaajakeskuses Järvamaal või Veskisilla puhkekeskuses Türi külje all. Oma sõidukiga võib rallima minna Rapla kardirajale. Hobikardisõidu teeb igas vanuses harrastajatele meelepäraseks asjaolu, et selleks pole vaja eelnevat kogemust ega autojuhiluba, samuti pole vanusepiirangut. Sõidu peamiseks tingimuseks on, et jalad ulatuksid pedaalideni. Pere väiksematele

Pakkudes lapsele meeleoluka päeva, saavad ka kaasa tulnud emad ja isad rahumeeli lustida.

Foto: Eesti Politseimuuseum

liikmetele pakutakse tihtipeale pisemaid autosid. Sõitma võib tulla kasvõi terve sõpruskonnaga – nii ongi kõige lahedam! LaitseRallyPargis tegutseb ka kardikool, kus tunniajaliste treeningute käigus arendatakse laste ja noorte sõiduoskusi. Lisaks kardile saab Laitses end veel mitmel moel ratastel proovile panna, tehes kiiruskatseid ja treenides osavust rooli keeramisel. Istu ehtsa ralliauto või bagi rooli ja sõida sellega Eesti ainulaadsemal paarisrajal, lase end sõidutada professionaalsel rallipiloodil või naudi sõitu naljaka vigurautoga! Enne rallisõite tehakse ohutusõpe ja iga rallisõitja varustatakse kiivriga. Rallisõidu lõpetuseks korraldab keskus poodiumil tõetruu autasustamise koos diplomite ja karikatega. Lisaks kardi- ja rallisõidule saab oma sõiduoskusi ja -teadmisi proovile panna rallipargi mängudemajas. Kes päris rallit ei julge või ei saa veel sõita, võib kasutada ainulaadset rallisimulaatorit.

vaata lisaks www.vembu-tembumaa.ee www.polliloomaaed.ee www.sassitalu.com/et www.armaratsatalu.ee www.laitserallypark.ee www.politseimuuseum.ee

8 || puhkus põhja-eestis

postimees, 6. mAi 2013

SÖÖGIKOHT. Kohti nagu OKO Kaberneeme sadamas võiks Eesti rannikuribal rohkem olla. Seal on hunnitu merevaade, põhjamaiselt tüüne interjöör ning mis peamine – maitsev, kohalikku ja moodsat kokakunsti ühte sulandav köök..

Suhkruvatipuu ja vinnutatud kala jatelt, samuti kohalikelt kaluritelt, ning järgiks hooaja võimalusi. Suvel on aukohal kõik värsked aia- ja metsaannid, mis järjepanu valmivad. Esimene salatiroheline, mürklid, redis, kartul, tomat, marjad, kukeseened, loetleb kokk vaid mõned näited. Muidugi ei saa OKO mööda kalast, olgu see koha, siig või tursk. Pakutakse ka räime ja heeringat – viimane olla teinekord nii hea, et isegi need, kes muidu põlgavad heeringa ära, kiidavad seda.

BRITT ROseN

britt.rosen@postimees.ee

TOIT

ahtlemata on OKO maitseküttidele meie põhjaranniku restoranipärl. Kohe pärast avamist 2011. aasta kevadel meteoorina Eesti restoranitaeva tähtede sekka vuhisenud OKO esindab sellist söögikohta, mille järele meie mereäärsed suvituspaigad igatsevad – seal on hea toit ja mõnus olemine. Ning kui sellele lisada veel rootsipunase laudisega sadamamaja, merevaade terrassilt ja hele põhjamaine sisustus pluss rannarahva toidutraditsioonid, kohalik tooraine ning põhjala moodsa köögi ideed, on tulemus mereäärse koha puhul ideaalilähedane. Ühesõnaga okolik, mis tähistab muu hulgas kõike vimkalikku roogades, millega paik juba esimesel tegutsemissuvel rahva n-ö ära tegi: suhkruvatipuud, lambasigarid, lamburgerid... Serveerimisel ei häbeneta lauda tuua puidust liudu või poetada taldrikule sammalt, mis pärit lähikonna metsadest. Magustoiduks võite saada aga sipelgapesa, mille üheks komponendiks võivadki olla kohupiima ja kuusevõrseiirise kõrval päris sipelgad. OKO kala, eriti see, mis püütud värskelt sealtsamast merest ja mida pakutakse erineval moel, on siiani üks söögikoha püsihitte. Annuse vürtsi lisab paigale vanadest aegadest jäänud aadress Punase laterna 1.

Kartul ja merevesi

Mereäärse söögikoha üks tõmbenumbreid on suveterrass, mis muudetakse tänavu suuremaks ja ilmastikukindlamaks. Foto JÜri SelJAmAA

Kohalik ja värske Polegi siis ime, et see Kaberneeme söögipaik noppis enesele lühikese ajaga siinse restoranimaailma olulisi auhindu. Kategoorias «Ehedalt eestimaine» pääses OKO 2011. aas-

tal 50 parima Eesti restorani nimistusse, läinud aastal arvati ta samasse nimekirja kui paremuselt kolmas Eesti restoran ja pärjati ka parima pererestorani Hõbelusikaga. «Ei arvanud, et koht nii popiks saab,» nendib üks paiga omanikke, Martti Siimann, ning lisab, et mingit ambitsiooni Eesti parimate sekka püüelda neil restorani avades polnud. Kuid eks elus ongi tihti nii, et asjad, mida sa nii suurejooneliselt ei planeeri, tulevadki kõige paremini välja. Siimann tunnistab, et alguses saadi ootamatu menu tõttu ka kõvasti vas-

tu näppe, sest jõudlus lihtsalt ei tulnud rahvahulkade soovidele järele. Nüüd on meeskonna kokkumäng ja loomingulisus aga sealmaal, et kui ühel krõbedate miinuskraadidega märtsikuu päeval kadusid majast nii vesi kui ka elekter ning kümme prantslast ootas ukse taga kõhutäit, tehti neile eelrooga küünlavalguses ja küpsetati lambaliha õues lõkkel... Tõenäoliselt oli see nendele külalistele üks meeldejäävamaid söömaaegu elus üldse. Selle suve plaanidest rääkides mainib Siimann, et terrassi on kavas mere suunas laienda-

da ja ka ilmastikukindlamaks muuta. Ehkki kontserte on restoranis korraldatud ennegi, tahetakse sel suvel neid rohkem teha – aeg näitab, kas see ka õnnestub. Neli korda aastas muutuvas menüüs hoitakse aga särtsaka peakoka Joonas Koppeli sõnul suvelgi seda joont, et võimalikult palju toorainet oleks pärit Eesti talunikelt ja väiketoot-

Serveerimisel ei häbeneta lauda tuua puidust liudu või poetada taldrikule sammalt, mis pärit lähikonna metsadest.

Kuna kokkadel on suitsuahi, ei puudu toidusedelist ka suitsutatud vutt ja part. Mõistagi pannakse suveajal rõhku grillroogadele, samuti kuulub suveklassikasse külm tomatisupp, mis... aurab. Muide, see tähendabki moodsat kokandustehnoloogiat, millega rannarahva toidukombed ses restoranis muhedalt kohtuvad. Peakokk lisab, et vana kohaliku retsepti järgi on ta keetnud kartuleid merevees ja vinnutanud kala. Kõneldud suhkruvatt linnupesaks vormitult ja pontšikud linnumunadena sees, järgib aga uuenduslikumat stiili. Rutiinivabadust, mängulisust ja efektseid serveerimisviise Koppelil jagub! Vanadest söögihittidest jäävad suvehooajal muu hulgas menüüsse nii triibukook valgest šokolaadist ja toorjuustust koos suvise marjakompotiga kui ka suhkruvatipuu, rääkimata rahva lemmikust, OKO kalast. Taimetoitlastele leidub samuti üht-teist – selle eelistajaid tuleb aina juurde, nendib Siimann. Istun akna alla ja sätin end kevadist loojuva päikese värvidemängu vaatama. Loen menüüd: põhjamaa pannkoogid seenesalati, lõhe tartari ja heeringa hakkega, soolasiig vetikasalati ja soolatainas kartuliga, veisepõsk juurviljadega, kihiline murakakook... Kõik on ühtviisi ahvatlev.

Põhja-Eesti maitseid avastamas Harjumaa toidukohtade

valik pakub elamust nii tõelise restoranieine otsijale kui ka koduse ja maheda toidu austajaile. MerMer Juminda poolsaarel KolgaAablas merekaldal on üks esimesi Eesti kodurestorane, mille perenaine Merrit Kiho oma külaliste maitsemeeli väikeses suvemajas või suures elutoas hellitab. Kindlat menüüd tal ei ole, lauale tuleb just see, mida lähikonna talunikud, kalurid ja loodus parasjagu annavad. Peene mõisaproua või -härra kombel saab süüa Padise kloostri kõrval asuva Padise mõisa restoranis, mille menüüst võib leida kergemaid eineid ja rikkalikumaid praade. Suvisel ajal pakub kõhu-

täidet ka piraadiliku kujundusega Wana kala kõrts Neeme külas.

Raplamaalt leiab Ööbiku

gastronoomiatalu kõrval kõige noorema söögikohana tervislikku toitumiskultuuri propageeriva Rohelise Aida, lisaks põnevaid kõrtse. Ööbiku on hea näide sellest, kuidas ühest lagunenud talust saab toimeka pererahva käe all ainulaadne gastronoomiatalu, kus kasvatatakse munapartideks aretatud india jooksuparte ning metssea-kodusea ristandeid. Talu peremees-peakokk Ants Uustalu ning perenainekondiiter Kertu Lukas hoiavad au sees kohalikku kööki, otsides inspiratsiooni lähikonna toorainest ja

traditsioonilisest kokakunstist. Seni, kuni restoran veel valmis pole, korraldatakse kokkamiskursuseid ja väikesi õhtusööke. Ruunawere Postimõisa trahteri teeb eriliseks tegutsemine vanas postijaamas. Kõrtsis pakutakse eestimaiseid tervislikke ja värskeid roogi. Kurgid, tomatid ja salatid tulevad suvel kõik oma aiast, kindel koht menüüs on puu- ja juurviljasmuutidel. Trahterit tasub tulla uudistama ainuüksi põneva hoone pärast, milles on siiani säilinud pilkupüüdvalt suur toalaadne mantelkorsten.

Järvamaalt leiab tõelist

maitseelamust pakkuva Põhjaka mõisa. Kahtlemata on Põhjaka restoran üks Eesti restoranimaastiku pärle, kus

kokad pakuvad rustikaalses mõisaõhustikus lähikonna toorainest paremaid palu ja järgivad seejuures hoolega aastaaegade võimalusi. Kõrtsidest võib julgelt sisse astuda kasvõi terve perega Jänedal Musta Täku Talli, mille pööningul tegutseb käsitöökeskus, ja Imaveres Sassi talu või piimandusmuuseumit külastades Imavere kõrtsi.

Lääne-Virumaal

kostitavad teelisi mereäärsete kõrtside kõrval uhked mõisad. Kolme mõisa toidutuur hõlmab Palmse, Sagadi ja Vihula mõisa restorane, kohvikuid ja kõrtse, kus einestades on boonusena võimalik võita kolme mõisa ühispakett 500 euro väärtuses. Mängus osalemiseks küsige mõisast

toidutuuri kleebisevihik ja asuge kleebiseid koguma. Põhjarannikuga tutvudes jääb teele ehtne ja hubane Viitna kõrts, kus pakutakse kehakinnitust soolaheeringasupist urvapudruni. Rookatusega kõrtsimajas Lahemaa rahvuspargis Altja kalurikülas pakutakse suviti ehedat Eesti toitu soolapekist kilusalatini. Spaatuuritaja leiab Rakvere Aqva Hotel & Spast ka moodsa menüüga restorani Fiore ja restoran-lounge’i Fresco.

Ida-Virumaa parimaid

maitseelamusi saab nautida nii sealsetes mõisates kui spaades. Saka mõis pakub häid restoraniroogi taskukohase hinnaga, vaatamist on väärt

ka söögisaalide interjöör härrastemaja võlvkeldris. Toila spaasse tasub minna lihtsalt restorani, mille menüüs teevad toiduklassika kõrval ilma kalaroad. Põneva elamuse otsijatele sobib hästi einestamine Narva linnuse restoranis Castell, kus värvikate nimedega roogades leidub annus ajastu hõngu.

vaata lisaks www.mermer.ee www.wanakala.eu www.padisemois.ee www.oobiku.ee www.ruunawere.ee www.pohjaka.ee www.castell.ee www.saka.ee www.ehedad.ee

puhkus põhja-eestis || 9

postimees, 6. mAI 2013

AKTIIVNE PUHKUS. Suvi on suurepärane aeg mõne uue oskuse omandamiseks, millest võib kujuneda uus haarav hobi.

Suvega käsitöömeistriks! KÄSITÖÖ esme kassak

erilehed@postimees.ee

uvi on lisaks lõõgastumisele suurepärane aeg uute oskuste ja teadmiste omandamiseks. Ühendatult kauni kodupaiga avastamisega on võimalik puhkuselt naasta täiesti uute hobidega. Ida-Virumaal Avinurme elulaadikeskuses saab osavust proovile panna laastukorvide meisterdamisega, Järvakandi klaasistuudios võib valmis puhuda oma esimese vaasi ja Atla mõisas Raplamaal või Palmse savikojas katsetada enda savivoolimisoskuseid. Kilplaste kojas Järvamaal on aga võimalik mitte kilplase kombel, vaid hoopistükkis asjalikult ja humoorikalt erinevaid tehnikaid kasutades meeneid ja tarbeesemeid valmistada.

Piknikukorv oma kätega Avinurme elulaadikeskuses on ühendatud omaaegne koduloomuuseum käsitöökeskusega, otse naabruses asub ka Avinurme puiduait. Praktilised tegevused annavad keskuse müügijuhi Küllike Kullerkupu sõnul päriselt aimu Avinurme kandi ajaloolistest käsitöösuundadest. Ehkki enamasti toimuvad meisterdamistoad ettetellimisel ja gruppidele, näidatakse keskuses ka juhuslikele külastajatele soovi korral laastukorvi punumise tehnikaid – see on sealkandis kõigil suurepäraselt käpas! Tõeliselt autentse kogemuse annab aga töötuba koos sama kandi tippmeistriga, kes tegelenud korvidega juba aastakümneid. Kui korvivalmistamine käib veel üle jõu, siis pisemad meisterdajad võivad kaunistada laastusid, saades kaasa toreda enda tehtud meene. Lisaks legendaarsele puutööoskusele on Avinurmes olulisel kohal tekstiilide valmistamine ning keskuses saab katseta-

da vokil ketramist ja kangastelgedel kudumist. Keskuse köögis võib nii valmistada kui maitsta traditsioonilisi ja uudseid toite, mille tegemisel on maksimaalselt kasutatud kohalikku toorainet. Keskusse võib tulla ka niisama aega veetma ja kohalikke suupisteid nautima.

1. Ehtne Eesti käsitöö klaasistuudiost. Foto: Järvakandi Klaasistuudio

2. Piimandusmuuseumis saab ise võid meisterdada. Foto: Eesti Piimandusmuuseum

3. Avinurme elulaadikeskuses õpetatakse laastukorvi punumist.

Kilplaste moodi osavaks Ehkki kilplased on naljanditegelased, kes tuntud ebaotstarbeka, mõttetu tegevuse ja narritempude poolest, pakub Kilplaste koda mitmeid asjalikke töötubasid, vürtsitatult kilplastele omase kerge huumoriga. Käsitöötubades on võimalik tegeleda pea kõigega alates portselanimaalist kuni viltimiseni, tulemuseks näiteks vahvad näpunukud. Või hoopis polümeersavist õpetlike ja temaatiliste magnetite meisterdamine. Lisaks põnevatele tegevustele kojas pakub eriline küla ka erilisi matkasid. Nii suurtele kui väikestele tutvustatakse Kilplala küla kilplaste muistendite ja naljandite kaudu, mängides, lauldes ja võistlusi pidades. Üheks omapärasemaks elamuseks Kilplalas on kümbluspaat, kus saab korraga soojas vees mõnuleda kümme täiskasvanut või veel rohkem lapsi. Asi selles, et kilplastel käib vesi paadis sees, mitte väljaspool. Raplamaal saavad näpuosavuse proovile panna kõik need, kes sooviksid ise nõusid valmistada. Atla mõis on oma tegevuses spetsialiseerunud täielikult keraamikale, müües enda tehtud tooteid ja korraldades töötubasid. Järvakandis saab aga ise klaasist esemeid valmistada. Järvakandi klaasistuudio viib edasi traditsioone, mis said alguse aastal 1879, kui seal loodi esimene klaasikoda. Nüüd võib Eesti klaasitööstu-

Tõelise kogemuse annab töötuba koos sama kandi tippmeistriga.

Foto: Avinurme Elulaadikeskus

4. Kopsumahu proovimiseks saab Järvakandi klaasistuudios küsida lihtsalt mullipuhumist. Foto: Järvakandi klaasistuudio

vaata lisaks

www.elulaadikeskus.ee www.kilplased.ee www.keraamika.ee www.klaasipuhumine.ee www.piimandusmuuseum.ee www.palmsesavikoda.ee

se ajalooga tutvuda otse stuudio kõrval asuvas Järvakandi klaasimuuseumis ning stuudios need teadmised ja ideed meister Eero Vaikre käe all proovile panna. Tema võtab vedela ja kuuma klaasi piibuga ahjust välja, ülejäänud on valvsa pilgu all juba enda teha. Kopsumahu proovimiseks saab küsida lihtsalt mullipuhumist, omanäoline kingitus valmib aga luike, roosi või näiteks vaasi tegemist katsetades. Klaasikojast saab ka ehtsat ja stiilset Eesti käsitööd kaasa osta.

Klaasi puhuma Järvakanti Kui oma kätega voolitud kannud ja kruusid valmis, siis oleks aeg sinna ka midagi sisse valmistada. Eesti Piimandusmuuseumis Imaveres saab tutvust teha piimandusajalooga ning ühtlasi meisterdada ise giidi juhendamisel võid või jäätist.

10 || puhkus põhja-eestis

postimees, 6. mAI 2013

Kuurort iga ilmaga. Veekeskusega spaasse tasub tulla kogu perega – rõõmu tervislikust ja aktiivsest puhkusest jagub ka kõige pisematele. Kui merevesi liialt külm või ilm pole kiita, siis on veemõnud spaas igati nauditavad suveajalgi.

Spaa – kosutav puhkus kogu perele SPAAPUHKUS esme kassak

erilehed@postimees.ee

ealinlastele mõeldes on Laulasmaa Spa äärmiselt mugav võimalus võtta ette lühipuhkus ja laadida energiaakusid millal iganes mõte pähe tuleb – ujumisriided kotti ja minek! Edasi hoolitsetakse sinu eest juba spaahotellis, kus saab nautida saunamõnusid, ujuda basseinis, teha keha ja vaimu turgutavaid protseduure ning premeerida end hõrgu roaga tipprestoranis. Aja võib ka pikemaks maha võtta ning seada end sisse merevaatega toas. Laulasmaa Spa vee- ja saunakeskuses on tore käia nii üksi, sõpradega kui ka terve perega. Laste jaoks on mõeldud eraldi bassein mõnusalt sooja veega, suvisel ajal on samas avatud jäätisekohvik. Täiskasvanutele pakub tõeliselt meeldejääva saunaelamuse õues asuv puuküttega 95 °C leilisaun, kust saab pärast üleskuumenemist ja higistamist otse välibasseini sukelduda. Kõige mõnusam ongi vee- ja saunakeskust nautida kordamööda: hõõrudes end soolaga sisse soolasaunas ja seejärel massaaživannis istuda või siis ujudes basseinis ning seejärel lõõgastuda meeldiva aroomi ja valgusemänguga sanaariumis. Lisaks saunatamisele on ka suvel hea mõte soolakambris tervist tugevdamas käia. Lõõgastava muusikaga soolakoobas tugevdab immuunsüsteemi, annab leevendust hingamisteede haiguste korral, vähendab stressi ning mõjub hästi nahaprobleemide korral.

Merelised hoolitsused Mereäärse spaana on Laulasmaa kehahoolitsused valdavalt merest inspireeritud. Kasutusel on Prantsuse firma Phytomeri tooted, mille koostisse kuulub nii mereveekontsentraati kui ka vetikaid. Lisaks pakutakse Laulasmaal mitmesugust massaaži ning erinevaid vanne. Kui 50ndatel oli siinne eliitsanatoorium avatud vaid valitud seltskonnale, siis praegu võivad kõik soovijad kümmelda pärlivannis või nautida imelist šokolaadimassaaži. Tänapäevane Laulasmaa Spa avati 2003. aastal ning renoveeriti ja taasavati 2011. aasta suvel. Hotelli uuendatakse nii sisult kui välimuselt aga pidevalt. Spajuhi Anne Asti sõnul lisanduvad sellest suvest teenuste hulka iluhoolitsused lastele, näiteks roosiõliga massaaž või maniküür tüdrukutele ja kummeliga vahuvann pisipõnnidele. Järge on ootamas kehahoolitsused meestele. Kui keha ja hinge eest hoolitsetud, tervitab spaahotelli

Laulasmaa Spa vee- ja basseinikeskuses saab väikese kose all teha massaaži seljale. Foto: Laulasmaa Spa

Toila Spa termide kujundus on inspireeritud iidsete Rooma kümblusasutuste termidest. Foto Toila Spa

teisel korrusel kompleksi pärlina kauni merevaatega à la carte restoran Wicca, mille peakokaks Angelica Udeküll. Tõttöelda võiks Laulasmaa Spasse sõita ainuüksi toiduelamuse pärast ning eks seda tehakse ka. Seega tasub laud õhtusteks aegadeks reserveerida, mitte jääda lootma heale õnnele. Menüü annab igal sammul kinnitust peakoka värske, rohelise ja puhta toidu armastusest. Otsekui muuseas satub toidule saatjaks taldrikule kimbuke tüümiani või peotäis värskeid marju. Mereäärses restoranis on oma kindel koht kalal, mida saab mekkida nii suupistena kui ka tõhusa restoranieinena. Kohafilee võise lillkapsa ja murulaugukastmega kuulub Laulasmaa klassikasse, ent uudsemat maitseelamust pakub kindlasti kopra kintsuliha. Udekülli sõnul valmistatakse toitu valdavalt kohalikust toorainest ning menüüd mõjutab see, mis aastaaeg parasjagu on. Lisaks Wiccale saab maitsvat kõhutäidet hotelli lobby-baarist välja kasva-

nud Wicca nooremas sõsaras KohWicca, kus tavapärasest tervislikuma ja rikkalikuma lastemenüü kõrval hakkab silma vastupandamatu koogivalik.

Toila Spa erilised termid Ajaloolise suvituskohana on Toila Ida-Virumaal kaunil põhjarannikul paelunud läbi aegade mitmeid eesti kultuuriinimesi. Tänapäeval tõmbab Toilasse peale erakordse looduse tõelise merekuurordina Toila Spa. Arvatakse, et nimi Toila tuleneb soomekeelsest sõnast «toive» (soov, lootus). Nii täidab ka Toila Spa kõik oma külastajate soovid, pakkudes lisaks lõõgastumisvõimalustele mitmesuguseid hoolitsusi ja protseduure. Erinevad saunad koonduvad Toilas koos mullivannide, veealuste massaažide ja koskedega nimetuse alla termid, mis olid Vana-Roomas tuntud avalike kümblusasutustena. Iidsetest termidest on inspireeritud ka Toila termide sisekujundus:

Ehkki Toila spaasse on väga oodatud ka lapsed – nende jaoks on eraldi mängutuba –, saavad täiskasvanud täielikku vaikust ja rahu nautida erilises wellness-keskuses Orhidee.

seintel ja põrandatel on plaadid ning laes roomatid, mis jätavad mulje, nagu viibiksime ajas paar tuhat aastat tagasi. Ehkki Toila Spasse on väga oodatud ka lapsed – nende jaoks on eraldi mängutuba –, saavad täiskasvanud täielikku vaikust ja rahu nautida erilises wellnesskeskuses Orhidee. Lõõgastuda saab lisaks tuttavale Soome saunale värviteraapilises aurusaunas, ainulaadses meesaunas, karastada 10-kraadise veega «jääaugus» või Jaapani saunas 40-kraadise veega, millesse on lisatud ohtralt Surnumere soola. Lapsed saab jätta mängutoa perenaise hoolde, kelle pilgu all võivad nad lustida uhkel mängumaal ronides ja liugu lastes või erinevaid Xboxi mänge mängides ja PlayStationitega rallides. Suveperioodil saab sõita ka vahvate elektriautodega, laenutada jalgrattaid ning kasutada korvpalli- ja tenniseväljakuid. Kogu perel tasub ette võtta jalutuskäik hotelli kõrval asuvasse kaunisse Oru parki, kust leiab uhke promenaadi, kalade purskkaevu, Hõbeallika koopa, mitmed sillad ja Nõia-metsa paviljoni. Rikkaliku menüüga à la carte restoranist Mio Mare saab jalutuskäigule kaasa osta hõrgu sisuga piknikukorvi.

Suvel on Laulasmaa rand suurepärane puhkusepaik tervele perele. Foto: Laulasmaa Spa

Hõrgu kõhutäie saab Laulasmaa Spa restoranis Wicca, mille peakokk on Angelica Udeküll. Kõik saiad, pirukad ja koogid valmistatakse kohapeal. Foto: Laulasmaa Spa

Toilat külastades on kogu perel tore ette võtta üks jalutuskäik spaahotelli kõrval asuvasse Oru parki. Foto: Toila Spa

Spaad Põhja-Eestis Harjumaa: Laulasmaa Spa: www.laulasmaa.ee Tallinn Viimsi Spa: www.spatallinn.ee Harmoonikumi ökospaa: www.harmoonikum.ee Ida-Virumaa: Toila Spa: www.toilaspa.ee Meresuu Spa & Hotel: www.meresuu.ee Narva-Jõesuu Spa & Sanatoorium: www.narvajoesuu.ee Saka mõisa wellness-Spa: www.saka.ee/Spa Mäetaguse Mõisahotell & Spa: www.moisahotell.ee Lääne-Virumaa: Vihula Mõisa ökospaa: www.vihulamanor.ee Rakvere Aqva Hotel & Spa: www.aqvahotels.ee Jäneda Lõõgastuskeskus: www.janedaturism.ee

puhkus põhja-eestis || 11

postimees, 6. mAI 2013

Foto: Narva-Jõesuu Spa & Sanatoorium

PIKIMA LIIVARANNAGA KUURORT. 20. sünnipäeva tähistav kuurortlinn pakub kogu perele kosutavat puhkust pehme liiva ja madala mereveega rannas.

Narva-Jõesuu – tervis ja puhkus käsikäes RAND

Narva-Jõesuu 20

Esme Kassak

erilehed@postimees.ee

01.06 Hooaja avamine

Eriline puitarhitektuur Piirilinnast Narvast vaid 14 km kaugusel asuva linnakese teevad omapäraseks sümmeetrilised tänavad, mis on rajatud otse luitemännikusse ning paiknevad otsekui kolmnurgana Narva jõe suudme ja merelahe vahelisel alal. Lisaks männimetsale ja muljet avaldavale rannajoonele saab Narva-Jõesuus ette võtta jalutuskäike teineteist täiendavates Heledas ja Tumedas pargis. Enam kui saja-aastases mitmekümne puu- ja põõsaliigiga vabakujunduslikus teeradade, tiigi ja puhkepaviljoniga Heledas pargis on mõnus jälgida oravate askeldusi ning kuulata linnulaulu. Rohelusse uppuv Tume park rahustab, kogu taimestik ja eriti männid eritavad rohkesti laetud kergeid ioone, mis mõjuvad tervist turgutavalt. Pikad puud pakuvad kuumadel suvepäeva-

14.07 Kalurite päev 21.07 Noore kunstniku päev 04.08 Liivakujude konkurss 10.08 Narva-Jõesuu linnapäev Vaata lisaks: www.narva-joesuu.ee

tasid nii tuntud Eesti kui ka Venemaa kultuuritegelased. Olgu õitseaeg või mitte, siis enim on Narva-Jõesuusse meelitanud ikkagi peene, laulva liivaga rand ja suhteliselt madal meri. Kui möödunud sajandil paistis Narva-Jõesuu rand silma pioneerina ühisranna kasutusele võtmises meestele ja naistele, siis tänapäeval asub just siinses kaugeimas rannas Eestimaa ainus ametlik nudistide rand.

Tervist turgutamas

Narva-Jõesuu Spa & Sanatooriumis saab varakevadest kuni hilissügiseni lõõgastuda välibasseini ääres. Foto Narva-Jõesuu Spa & Sanatoorium

del varju nii tuule kui ka kõrvetava päikese eest. Linna arhitektuuri üheks eripäraks on siiani säilinud sajandivanused puitpitsilised suvilad. Pärast Tallinna–Peterburi raudtee ehitamist 19. sajandil hakkasid kunagise kalurite küla randa jõudma ka Peterburi suvitajad. 1873. aastast hakati linnapea Adolf Hahni eestvedamisel linna kuurordiks välja ehitama. Mõne aastaga kerkisid mereäärsesse Aia tänavasse kõige jõukamate inimeste suvilad. 1876. aastal avati tänava alguses esimese raviasutusena soojade vannide osakond – sealsamas asub tänapäeval moodne Narva-Jõesuu Spa & Sanatoorium. Linnakese kultuurikeskuseks oli imelise puitpitskaunistusega kuursaal, mis nüüd seisab tühjana, andes vaid õrnalt aimu kunagistest hiilgeaegadest. Linna armas-

Sanatooriumi tervisekeskuses saab teha mitmeid protseduure mudaravist erinevate ravivannideni.

www.facebook.com/NorthEstonia

arva-Jõesuus asub üks Eesti vanemaid kuurorte haruldaselt puhta liiva ja tervendava männimetsaga. Juba 19. sajandi alguses sai linn populaarseks puhkusepaigaks, ehkki toona peamiselt Peterburi kõrgklassi hulgas, kes kutsus linnakest Balti mere pärliks või isegi Põhjamaade Rivieraks. Narva-Jõesuus on Eestimaa pikim mereäärne liivaga supelrand, ulatudes linna piires üle 7 km ning kokku kuni 12 km. Samuti meelitab koht perega puhkajaid, kuna siin on ohutu ja lapsesõbralik keskkond. Stressileevendav kliima pakub ideaalset puhkamise-taastumise võimalust ning nii leiabki väiksest, alles 20 aastat tagasi linnaõigused saanud Narva-Jõesuust kokku mitu majutusasutust ja suurepärased spaad-sanatooriumid.

Foto Narva-Jõesuu Spa & Sanatoorium

Narva-Jõesuu Spa & Sanatoorium asub männimetsast ümbritsetuna liivaranna vahetus läheduses. Sanatooriumihoone on projekteeritud möödunud sajandi 30ndate funktsionalistlikus stiilis ning näeb välja otsekui purjekas keset merelaineid. Sanatooriumis pakutakse taastusravivõimalusi nii lastele kui täiskasvanutele, kõik raviprotseduurid määratakse meditsiinilise konsultatsiooni käigus. Tervisekeskuses ravitakse närvisüsteemihaigusi, luu- ja liigesehaigusi, südame- ja veresoonkonnahaigusi ja hingamisteede haigusi ning on võimalik teha erinevaid uuringuid ja analüüse. Sanatooriumi külastajaile korraldatakse ekskursioone lähikonna huvitavamatesse paikadesse, näiteks Kuremäele, Toila Oru parki ja Narva Hermanni kindlusse. Omal käel saab teha jalgsimatku ning laenutada jalgratast. Lähikonnas väärib avastamist NarvaJõesuu läänepiirini ulatuv Utria maastikukaitseala, mis hõlmab Utria panka, pangaaluseid metsi, kivikülvi ja rannamaastikku.

www.facebook.com/ NorthEstonia

MÄNGI JA VÕIDA! Külastusmäng «Leia Põhja-Eesti avastamata pärlid!» Võta osa suve lõpuni kestvast Põhja-Eesti külastusmängust ning võid võita ühe viiest Põhja-Eesti maakondade välja pandud puhkusepaketist! Mängus osalemiseks tuleb külastada kõiki Põhja-Eesti maakondi, teha igast paigast vähemalt üks foto ning laadida see PõhjaEesti Facebooki lehele aadres-

sil www.northestonia.eu märgusõna all «Külastusmäng» hiljemalt 31. augustil. Mängus osalejad saavad valida külastamiseks Postimehe erilehes 6. mail 2013 kajastatud objekte Põhja-Eestis ja jäädvustada oma külastuse ettenähtud paigas fotole. Välja loositakse viis puhkusepaketti

ja eriauhinnad. Auhinnale pretendeerimiseks peab osaleja oma külastusi tõendama külastatud objektide fotodega. Igas sihtkohas tuleb end pildistada selle paiga taustal, mis on ette antud. Objekt ja osaleja ise peavad fotol selgesti näha olema. Puhkusepakettide loosimises osalevad need, kes on

mängu lõpuks külastanud kõiki viit Põhja-Eesti maakonda ja oma külastused fotodele jäädvustanud. Mida rohkem sihtkohti erinevates Põhja-Eesti maakondades külastatakse, seda suurem tõenäosus on võita auhindu. Eriauhindade loosimisest võtavad osa kõik need kampaanias osalejad, kes

on külastanud vähemalt üht mängu sihtpunkti ning kõige enam meeldimisi Põhja-Eesti Facebooki lehel saanud piltide autorid. Võitjad selgitatakse välja hiljemalt 30. septembriks 2013 ja võitjate nimed avaldatakse Facebooki lehel. Külastusmängu 2013 korraldab SA Põhja-Eesti Turism

koostöös viie Põhja-Eesti maakonna – Harjumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Raplamaa – turismiasjalistega. Lisateavet Põhja-Eesti vaatamisväärsuste, pildistatavate objektide ja auhindade kohta saab veebilehelt www. facebook.com/NorthEstonia

12 || puhkus põhja-eestis

postimees, 6. mAI 2013

Põhja-Eesti täis inspiratsiooni. Üks haaravamaid mooduseid tundma õppida Eestimaa iga põõsast ja puud on ühendada oma puhkuserännakud ilusate kontsertide, suviste teatrietenduste ja vahvate üritustega, mida jagub igaks suvekuuks. Põhja-Eesti viies maakonnas leidub igaühes mõni pärl, mida peab vaatama tulema kasvõi Eestimaa teisest otsast, olgu selleks Käsmu kaunid kontserdid Lääne-Virumaal, Toila promenaad Ida-Virumaal, Kapa Rock Raplamaal, Paide paepäevad Järvamaal või Birgitta Festival Harjumaal. Igale maitsele midagi!.

Ajaloofestival Narva lahing Birgitta Festival

HARJUMAA VALGETEL ÖÖDEL KULTUURI NAUTIMA 11.05

Põhja-Eesti meistrivõistlused grillimises Kosel (http://pohja-eesti.grillfest.ee)

01.06

Harjumaa laulu- ja tantsupidu «Ajamustrid» Keilas

06.–10.06

Rahvusvaheline etenduskunstide festival Tallinn Treff Festival (www.nuku.ee)

08.–15.06

Valgete Ööde Festival Viimsis (www.facebook.com/ValgeteOodeFestival)

15.–16.06

Rock Summer 25 Tallinna lauluväljakul (www.rocksummer.ee)

28.–29.06

Tallinn Star Weekend: José Carreras, Annely Peebo, Elton John, Tõnis Mägi, Sophie Ellis-Bexton Tallinna lauluväljakul

12.–14.07

Tallinna merepäevad (www.tallinnamerepaevad.ee)

20.07

Harku Kantri 2013 Vanamõisa Vabaõhukeskuses Saue vallas (www.vabaõhukeskus.ee)

09.–18.08

Birgitta Festival Pirita kloostris (www.birgitta.ee)

21.–31.08

Augusti TantsuFestival 2013 (www.tantsufestival.ee)

Ida-Virumaal balletist ajaloolise lahinguni 10.–12.05

Jõhvi Balletifestival 2013 (www.concert.ee)

28.–29.06

Tuletorni kontserdid Rannapungerja tuletornis (www.kaunismuusika.ee)

02.–13.07

Seitsme linna muusika (www.concert.ee)

10.–21.07

Suvelavastus M. Gorki «Vassa Železnova» Kukruse polaarmõisa kõrvalhoones, peaosas Ülle Lichtfeldt, kaasa teeb Jõhvi teater «Tuuleveski»

12.–14.07

Festivalid «Slaavi valgus» ja «Veinifest» Jõhvi linnapargis, peaesinejaks London Beat (www.slavsvet.ee)

03.–04.08

Kiviõli Motofestival (www.motokross.ee), peaesinejaks The Sun

09.–11.08

Ajaloofestival «Narva lahing» Narva linnuse Põhjaõues (www.narvamuuseum.ee) ja Narva Energiajooks

19.08

Toila promenaad (www.toila.ee)

10.–11.08

Narva-Jõesuu linnapäev ja V puhkpillilahing (www.narva-joesuu.ee)

12.–17.08

Jõefestival PurFest Purtsel, esinevad vennad Johansonid, Paabel, Metsatöll, Vaiko Eplik, Vennaskond jt (www.iise.ee) Vaata lisaks: www.ivol.ee

Naisekärutamine Raplamaal Meistrivõistlused motovarjuspordis

JÄRVAMAAL LILLEDEST MOTOVARJUDENI

RAPLAMAALE NAIST KÄRUTAMA 26.05

Eesti keraamikute potilaat ja mõisapäev Kohilas Tohisoo mõisas (www.tohisoo.edu.ee)

02.06

Atla pühapäevalaat Juuru vallas Atla mõisas (www. keraamika.ee)

17.–19.05

Türi XXXVI lillelaat (www.lillelaat.tyri.ee)

01.06

Järvamaa laulu- ja tantsupidu Türil (www.jarva.ee)

08.06

01.06

Piimapäev Eesti Piimandusmuuseumis Imaveres (www.piimandusmuuseum.ee), kavas koolikokkade võistlus, lasteetendus ja laste kokkamine, võioksjon ja palju muud

Kapa Rock Kohilas Tohisoo mõisapargis (www.kaparock.ee)

09.06

Maakonna laulu- ja tantsupidu «Raplamaa lätted ja loitsud» Raplas Tammemäe laululaval (www.raplakultuur.ee)

06.–09.06

Kevadfestival «Õitsvad tuuled» Türil (http://kevadfestival.tyri.ee)

22.06

21.07

Avatud talude päev Järvamaal (www.koostookogu. ee)

VIII Eesti lahtised karikavõistlused naisekärutamises ja Raplamaa lahtised KV köieveos Kehtna vallas Eidaperes

24.–28.07

Baltimaade meistrivõistlused motovarjuspordis Koigi lennuväljal (www.bopc.eu)

11.–13.07

Paide XI paepäevad (www.paidekultuurikeskus.ee)

17.–28.07

Teatrisuvi Albu vallas. Ingomar Vihmar / Eduard Vilde «Prohvet Maltsvet» Albus Kukenoosi viljakuivatis (www.albu.ee)

03.–04.08

«Ehitatud Eestis» liikurite killavoor Järva-Jaanis (http://varjupaik.jjts.ee)

03.–18.08

Ugala teatri etendus «Vanad ja noored» Vargamäe rehetares (www.ugala.ee) Vaata lisaks: www.jarva.ee

27.06–14.07

XXI Rapla Kirikumuusika Festival Raplamaa kirikutes

28.–29.06

Hard Rock Laager 2013 Vana-Vigalas (www. hardrocklaager.ee)

20.07

Superkross Kaiu vallas Kuimetsa krossirajal (www. kaiu.ee)

Viru Folk

LÄÄNE-VIRUMAAL KAUNID KONTSERDID 25.–26.05

Jäneda aia- ja lillepäevad

01.06

Lambafestival Sõmeru vallas (www.someru.ee)

07.–09.06

XII Rakvere linna päevad (www.rakvere.ee)

09.06

Üle-eestiline mudilaste tantsupidu Rakvere vallimäel

02.–13.06

Kaunid kontserdid Käsmus (www.virufolk.ee/ kkk2013)

21.06 - 14.07 Rakvere Teatri etendus «Köök/Keitto» (lav Andres Noormets) Võsu rannaklubis (www.rakvereteater.ee) 28.06–11.07 R.A.A.A.M teatri etendus «Mõnikord on kõik nii selge» Viinistu Kunstimuuseumis 06.–07.07

Palmse mõisa muusika (www.concert.ee)

31.07–04.08 XV Märjamaa päevad ja VIII Märjamaa folk Märjamaal (www.marjamaafolk.ee)

13.07

07.–10.08

Kunda XVI mere- ja perepäev (www.kundalinnaklubi.ee) XIII Eesti esivõistlused tünnisõidus Porkunis (www.tamsalu.ee)

09.–11.08

Viru Folk 2013 (www.virufolk.ee)

XVII puupäevad «Varbola puu» Märjamaal Varbola linnamäel (www.varbolapuu.ee) Vaata lisaks: www.raplamaa.ee

Vaata lisaks www.virol.ee