Suvi 2012 by Postimees

SUVI 2012 JUUNI 2012

Et suvi ei läheks luhta

ust selle mõttega on Postimees taas ette võtnud suvelisa tegemise. Püüame omalt poolt teha kõik, et oma lugejatele kohe-kohe kätte jõudvaks suveks inspireerivaid ideid, huvitavaid mõtteid ja nakatavat eeskuju pakkuda. Maakondade kultuurikalendrid on pilgeni täis kõiksugu toredaid üritusi – ole ainult hakkaja ning suuda säilitada kainet meelt, et jõuda igale poole, kuhu süda ihkab. Jagub kutseid nii külasimmanitele kui jaanipidudele, käsitöö- ja eestimaistele toidulaatadele, suveteatrite sumedatele õhtutele ning kontserdilavade lummusesse. Kutsume teid avastama põnevat ja looduskaunist IdaVirumaad ning nautima puhkust suvelõhnalises Eestis. Võib-olla saab just sellest suvest esimene, mil panete käima oma koduveini või maitsete neid, mida kohalikud veinimeistrid on pudelisse villinud – igatahes innustame teid! Seda enam, et seekordsed suvetoidud on küll kõla poolest klassikalised, kuid erakordselt hõrgud ja kaunid ning lausa sunnivad naudinguteks aega leidma. Aega kulub suvel ohtralt ka hobidele ning see pole enam uudis, et kaks neist: hobikalastus ja rattamatkamine, on konkurentsitult «kõvad tegijad». Nii kalamehe- kui jalgrattalugu peaks lisama kõhklejatesse julgust ja teadmisi, et oma elus neile toredatele harrastustele rohkem ruumi leida. Kui aiaruumiga kitsas käes, aga unistused suured,

siis aitame seekord oma aiakülgedel just neid inimesi ning räägime, kuidas lihtsalt ja nutikalt miniaeda rajada. Enda ümber roheluse loomiseks piisab isegi vaid ühest ruutmeetrist! Neile, kel aga ruumi laialt käes ning tahtmist samuti, kuid fantaasiat napib, teeme puust ja punaselt ette, kuidas võiksid välja näha suvised õuetoad ja elamised. Suvi on päikesevõtu ja suplemise aeg ning pärast pikka talve soojust nautivatele suvitajatele kulub hea nõu marjaks ära. Nii silmad, nahk, juuksed kui üldse tervis vajavad ka suvel erilist hoolt ja tähelepanelikku suhtumist. Kui head saab korraga liiga palju, võivad tagajärjed olla üsnagi ebameeldivad. Asjatundjad räägivad sellest, millised on õiged päikeseprillid ja mitu paari neid üldse olemas peaks, millest sõltub nende valik ning sellest, et väärt prillidesse tasub investeerida hoidmaks oma silmi. Anname ka soovitusi, kuidas juukseid suvel säravatena hoida ning mida maale puhkama minnes esmaabiks reisikotti panna. Hoidke meie väike abiline, milles on kuhjaga praktilist nõu, kasulikku infot ja ka lihtsalt mõnusat lugemist, suvel alati käepärast, siis võite tõesti kindlad olla, et olete teinud juba ühe olulise otsuse, et suvi luhta ei läheks. Kaunist ja elamusterohket suve!

RIINA LUIK

SISUKORD: 4-15 Eesti suvine kultuuri- ja üritustekalender

TERVIS Päikeseprillid – hädavajalikud, 16 18 20

praktilised ja ilusad Suveks säravad juuksed

Reisiapteek – sinu matkakindlustus

SPORT 22

Minu parim reisikaaslane – jalgratas

FOOKUSES 24 26

Ehedad elamused Alutaguse metsade keskelt Ida-Virumaa – Elamus Ehedast Energiast E3

KALAMEHEJUTT 30

Algajad kalamehed kalavetel

TOIT 32 34

Grillimise kunst Hea Eesti vein

KODU 36 38

Õue! Õue! Õue! Väikeaed suve nautimiseks

toimetaja

Suvelisa pani kokku ja toimetas: Riina Luik, riina.luik@postimees.ee

Maketi ja ajakirja kujundas: Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee

Reklaamiprojekti juhtis: Marge Martjan, marge.martjan@postimees.ee tel 666 2317

Korrektor: Kai Koks, kai.koks@postimees.ee Väljaandja: AS Postimees Trükk: AS Kroonpress

NB! Kui korraldajad otsustavad üritusi ära jätta või nende aegu ja kohti muuta, ei saa me midagi parata. Seepärast jälgige hoolega kultuuri- ja sündmustekalendrisse lisatud kodulehekülgi ja kasutage julgelt lisatud infotelefone.

Harjumaa kultuurikalender

HARJUMAA

JUUNI

18.08 kl 12 Neeme meremuusika ja müügipäev Jõelähtme vald

07.-09.06 X Rahvusvaheline noorte jazz-improvisatsiooni festival «Visioon»

23.06 kl 10 Harju Maakaitsepäeva avamine piduliku tseremoonia ja pärgade asetamisega Vabadussõja mälestusmärgile Raasiku Harju-Jaani Ristija Johannese kiriku kõrval oleva Vabadussõja mälestusmärgi juures. Saue alev. www.noortejazz.ee Järgneb pidulik rivistus ning (info Kristiina Liivik 516 3128) paraad orkestri saatel, 09.06 kl 14 Memmemängib Tallinna Tehnikaülitaadi lustipidu kooli Puhkpilliorkester. Kl 12 Vanamõisa Vabaõhukeskus, avatakse Raasiku Rahvamaja Saue vald. (info: 515 5097) juures Harju XVII Maakaitsepäev. Kogu päeva jooksul saab külastada kaitseväeüksuste ja eriteenistuste tehnika, varustuse ja relvastuse näitusi. Näha saab Raasiku oma meeste vanatehnikat. Pakutakse sõdurisuppi ning Foto: Regina Lilleorg avatud on erinevad müügi10.06 Rippsildade kont- punktid. Päeva põnevaim osa sert Keila-Joal on demolahingud – relvasta(info Peep Raun: 506 5821), tud ja ohtlike narkokurjategiwww.keilavald.ee jate kinnipidamine politsei– 16.06 Paldiski laat ja piirivalveameti lennusalga Müügil taimed, põllu- ja kopteri ja politsei eriüksuse aiakaubad, toidu- ja tööstus- poolt; lõhkekeha ohutuks kaubad ja käsitöö tegemine pommiroboti abil; ajalooklubi Front Line demo16.06 Kihelkonnamäng Pärispea, Kuusalu vald. Algus lahing «Viimane sõjasuvi» päikeseloojangul, lõpp päike- 1944. a keerulistest sündsetõusul 17. juunil mustest ning palju muud (info Melika Kindel: 514 põnevat kogu perele! 7581), www.tormis.ee (info Kristiina Liivik: 516 21.–22.06 Maardu linna 3128) www.harju.ee ja päevad Toimub ka laat www.hnpo.ee

Reedel, 3. augustil kl 19 Tallinna Lauluväljakul ansambel

APOCALYPTICA

kontsert Korraldaja: Eesti Kontserdiagentuur. Piletid saadaval Piletilevi müügipunktides. www.piletilevi.ee

18.–19.08 kl 12 Püha Bernardi Päev Padise kloostris

Suur juubelikontsert toimub 27. juunil kell 19.00 Tallinnas Mustpeade maja Valges saalis. Juubelikontserdil saab nautida barokiaja meistrite Corelli, Purcelli jt imekaunist muusikat endisaegsetel pillidel. Õhtu lõpetab maiuspalana J. S. Bachi humoorikas «Kohvikantaat». Lisaks juubilarile astuvad üles solistid Hele-Mall Leego, Tiit Kogermann ja Uku Joller.

JUULI 07.07 Kehra laat Kehra linn (info 5562 0880) 14.07 kl 15 Kuusalu valla Merepidu Pärispea küla, Kuusalu vald (info Janno Laende, tel 507 6452, Asko Aug, tel 513 9853) 20. ja 22.07 Suvemuusikal «Portselanist elevandid» Foto: Ruth Jürisalu Kose alevi Noortelava (info Heli Sepp, tel 5559 0076), 24.–25.08 Tabasalu kasvamekokku.noh.ee JazzFest Tabasalu 21.–22.07 Põhja-Eesti turismipäevad 28.07 Rannarahva festival Viimsi Vabaõhumuuseumis. Traditsiooniline rannarahva elustiili tutvustav kogupereüritus

AUGUST 18.08 kl 10 Vanamõisa suvelõpupidu ja käsitöölaat Saue vallas Vanamõisa Vabaõhukeskuses. Kauplema oodatakse käsitöömeistreid ja Eestis kasvatatud/valmistatud toidu müüjaid (info Lilian Kold, tel 514 0761), www.vanamoisa.ee

Corelli Music tähistab 2012. aasta suvehooajaga barokkansambli CORELLI CONSORT 20. sünnipäeva.

(info Kalev Konsa, tel 5079 1234) www.tabasalujazz.ee 25.08 Harjumaa noorte rahvamuusikaorkestri kontsert Risti Põhikoolis (info Juta Helilaid, tel 5553 8246), www.harjukultuur.ee 26.08 kl 12 Kostivere mõisapäev Jõelähtme vallas

Juubelihooaeg ja agentuuri Corelli Music suvemuusika jätkub 1999. aastal alguse saanud ja nüüdseks üheks agentuuri tuntumaks kaubamärgiks kujunenud kontserdisarjaga «Eesti mõisad 2012». Neli kontserti toimuvad 19.–22. juulini Suure-Kõpu, Saka, Vihula ja Uderna mõisates. Kauni barokkmuusika kava esitab barokkansambel Corelli Consort, kasutades ajastu pille. Eesti luuleklassika pärle esitab näitleja Guido Kangur. Mõisate ajalugu ja arhitektuuri tutvustab kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa (Saka mõisas Tõnis Kaasik) oma tuntud muhedal moel. Kontserdisarja 13. toimumisaastal juulis 2012 läheb sarja metseenide toetus Tartumaal Uderna mõisa hooldekodu vanakestele välisvalgustuse fondi. Corelli Musicu suvehooaeg lõpeb 23.–25. augustini toimuva omapärase festivaliga «Tallinna tornid». Keskaegsed linnamüüritornid, kirikud, moodsad pilvelõhkujad – kogu Tallinn täitub muusikaga torni ajastu kohaselt, keskajast ja barokist rahvalike viiside, džässi ja nüüdismuusikani. Festivali avakontsert toimub 23. augustil kell 21.00 taasavatud Tallinna Teletornis, kus oma loomingut esitab Tõnu Naissoo ansambliga. Lisainfo www.corelli.ee Piletid saadaval Piletilevis

MTÜ Tuulekell esitleb: «Birkenruh’ episood. Kurb armulugu» Teksti autor: Loone Ots Lavastaja: Ingomar Vihmar Kunstnik: Jaanus Laagriküll Mängivad: Kersti Heinloo, Kristo Viiding, Ott Sepp, Ingomar Vihmar, Adeele Sepp, Kati Ong Etendused: 19.–22.07 ja 26.–29.07 kl 19 Anija vallas Birkenruh’ mõisakohas On 1917. aasta kuum suvi. Marie Under otsustab selle veeta koos tütardega Birkenruh’ suvemajas. Kaunitel suvekuudel leiavad sinna tee ka Marie armastatu (Fr. Tuglas) ning armuke (A. Adson). Õiteilus küütlevast mõisaõuest saab aga tõeline tunnete tallermaa, kust ei puudu ka vürtsikad tundelahvatused Marie järele igatsema hakanud abikaasalt (C. Hacker). Mõisamaadel sündinud armulugudest sai eesti kirjanduse suurkujudele loomingulise inspiratsiooni allikas. Tuglas lõpetas seal oma teose «Maailma lõpus», Under avaldas oma «Sonetid» ning ka Adsoni luulekogu sai kokku tänu sellele saatuslikule 95 aasta tagusele episoodile Anija vallas. Nii su suudluste lõhn on mind kütke võtnud, Kui su huulilt öösel neid jooma tõtnud: Kuid ka sina, mesi mu meelte mees, Sulad mu silmavees. www.tuulekell.eu Piletid hinnaga 14/12 eurot (soodustus õpilastele, pensionäridele) eelmüügis Piletimaailma müügipunktides. Alates 1. juulist piletite hinnad 15/13 eurot, kohapeal 16/14 eurot. Eelmüügi hindadega pileteid võimalik osta ka Pelgulinna Rahvamajast Margitilt.

Tartu ja Tartumaa kultuurikalender TARTU ja TARTUMAA

27.06 Väike öömuusika Jaani kirikus www.concert.ee

21.07 VII Veskijärve Veepidu Alatskivi järve ääres www.alatskivi.ee

JUUNI

29.–30.06; 01.07 ja 06.–08.07 Vabaõhuetendus «Kraavihallid» Luke mõisa pargis www.lukemois.ee

28.07 Alatskivi lossi ajaloo päev www.alatskiviloss.ee

07.–10.06 XI Eesti Heliloojate Festival Tartu Jaani kirikus www.composer.ee 08.06 Rõngu Suverull www.rongu.ee 09.06 Festival «Luunja Jazz» Luunja laululaval www.luunja.ee 09.06 Kala- ja käsitöölaat Jõesuus www.vortsjarv.ee 10.06 Melliste triatlon www.triatlon.ee

28.07 Tobiase Keelpillikvartett Jaani kirikus Perepäevad Luke mõisas www.concert.ee www.lukemois.ee: 28.–29.07 Luunja Kari10.06 Perepäev Kaladest kas; Luunja laadapäevad 24.06 Orienteerumise pere- www.luunja.ee päev 28.–29.07 Võrtsjärve XIII VVV SA Matkasarja rattamatk Lahemaale matkad www.vvvs.ee www.vortsjarv.ee 2.06 Matkasarja kevadine 29.07 Puhkpillifestival kanuumatk David Otto Wirkhausi 16.06 Taimede matk mälestuseks Luunja laululaval www.luunja.ee

JUULI

15.–17.06 Põhja- ja Baltimaade meestelaulupäe- Kontsertsari «Tornimuusika» teisipäeviti kl 21 vad Tartus Tartu Jaani kiriku tornis www.tartu2012.eu www.jaanikirik.ee 15.06 E. Tubina 107. 04.07 Kammerkoor sünniaastapäeva tähisCollegium Musicale tamine. Meeskooride kontsert Alatskivi lossis Jaani kirikus www.concert.ee www.alatskiviloss.ee 16.06 Eksootiliste tantsude festival Elvas www.elva.ee

06.07 Eesti Laul vol 5 Elva lauluväljakul www.elva.ee

21.06 Suvealguse pidu lastele. VI Alatskivi jaanijooks «Jaanike 2012» www.alatskivi.ee

07.07 Võrtsjärve suvemängud www.vortsjarv.ee

11.08 Rukkimaarjapäev Eesti Põllumajandusmuuseumis www.epm.ee 11.08 SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni lastesõidud, 2. Tartu Rulluisusprint www.tartumaraton.ee 12.08 6. Tartu Rulluisumaraton www.tartumaraton.ee

Perepäevad Luke mõisas Foto: Anton Klink www.lukemois.ee: 15.08 Õnnelik õhtu 14.07 Nahkhiirte perepäev Helin-Mari Arderi TRIO 22.07 Maalimise perepäev Jaani kirikus www.concert.ee

AUGUST

Kontsertsari «Tornimuusika» teisipäeviti kl 21 Tartu Jaani kiriku tornis www.jaanikirik.ee

Foto: Meelis Lokk 19.–24.07 Festival Klaaspärlimäng 2012 www.erpmusic.ee

10.–12.08 Rahvusvaheline line-tantsulaager «Dance Until You Drop V» Tartumaa Tervisespordikeskuses www.sakulinedance.com

29.07 Vanemuise sümfooniaorkestri suvekontsert Kassitoomel www.vanemuine.ee

13.–14.07 AMME ROCK 02.08 Tondisaare Vasulas www.ammerock.eu simman Rõngu vallas 22.06 Haaslava jaanituli www.rongu.ee 14.07 VI Alatskivi suveKurepalu lauluväljakul 02.–05.08 VIII Rahvusvalaat 2012 «Vanad head www.haaslava.ee, Elva heline puhkpillifestival jaanituli Elva lauluvälja- asjad» www.alatskivi.ee «Mürtsub pill» Tartus kul www.elva.ee, Tähtvere 14.07 Festival «Luunja www.potartu.ee valla jaaniõhtu www.ilmat- Folk» Luunja laululaval salu.ee, Valguta jaanituli 05.08 «Sulle-mulle laat» www.luunja.ee www.rongu.ee, Kambja valla Mellistes, Kastre pargi20.–22.07 Tartu Hansajaanituli www.kambja.ee pidu www.maksavald.ee päevad www.hansapaevad.ee 23.06 Tartu jaanituli 06.–12.08 Tartu armasRaadi mõisapargis tusfilmide festival www.erm.ee TARTUFF www.tartuff.ee 23.06 Külade olümpiamängud www.rongu.ee 23.06 Rõngu valla jaanituli www.rongu.ee, Võnnu valla jaanipidu www.vonnu.ee, Luunja jaaniõhtu www.luunja.ee, jaanipidu Kavastu mõisapargis www.luunja.ee

festival Tartus Raadi mõisapargis www.erm.ee

Foto: Ahto Sooaru 10.–12.08 Punk’n’roll

15.–30.08 Suveetendusmuusikal «Naised valitsevad maailma» Raadi mõisapargis www.erm.ee 17.–18.08 VII Emajõe festival www.tartu.ee/emajoefestival 18.08 Rõngu Suvelõpupidu www.rongu.ee 25.08 Kallaste kala- ja sibulalaat www.sibulatee.ee

Foto: Jaak Nilson 25.08 Festival «Hapukurgi hooaeg alaku» suur augustilaat ja simman rahvale Luunjas www.luunja.ee 25.08 Muinastulede öö, erinevates Tartumaa paikades www.muinastuled.ee 30.08–01.09 Nüüdiskunsti festival «ART IST KUKU NU UT» www.artistkukunuut.org 31.08–02.09 Tartu lõõtspillifestival www.lootspill.ee 31.08–09.09 Interdistsiplinaarne avangardkultuurifestival Eclectica www.eclectica.ee Perepäevad Luke mõisas www.lukemois.ee: 12.08 Meisterdamise perepäev 25.08 Loodusfilmide õhtu VVV SA Matkasarja matkad www.vvvs.ee 11.08 Matkasarja suvine jalgsimatk

SUVETEATER 2012 02.06 kl 20 Emajõe Suveteater «Viimane tango» Athena keskuses Tartus 19.06, 20.06 (reserveeritud), 21.06, 22.06, 25.06, 26.06, 27.06, 28.06 algusega kl 20 Viimsi Suveteater / Viimsi Vabaõhumuuseumi Kingu talu õuel «Ekke Moor» Viimsi Suveteatri 4. hooajal jõuab Viimsi Vabaõhumuuseumi Kingu talu õuele A. Gailiti suurteose «Ekke Moor» uuslavastus. Lavastaja: Tiit Palu. Osades: Sten Karpov, Sepo Seeman, Liis Laigna (kõik Endlast) ja Terje Pennie. Muusikaline kujundus: Eeva ja Villu Talsi. 27.07, 28.07, 29.07 ja 07.08, 08.08, 09.08, 11.08, 12.08 Otepää Suveteater / Pühajärve ääres Poslovitsa rannas «Pühajärve sõda ja rahu» (P. Pedmanson) Lõbus kurbmäng lauludega. «Pühajärve sõda ja rahu» on Otepää Suveteatri esimeseks pääsukeseks, kes laulab sumedatel suveõhtutel muusikalis-ajaloolises laulumängus Pühajärve ääres kaheksal õhtul juulis ja augustis. Lavastaja: Andres Dvinjaninov. Muusikaline kujundus: Kaunimate Aastate Vennaskond. Laval: Hannes Kaljujärv (Vanemuine), Jüri Lumiste (Vanemuine), Andres Dvinjaninov, Artur Linnus, Ingrid Isotamm, Marianne Kütt, Toomas Lunge, Indrek Kalda jt. 19.07, 20.07, 21.07, 22.07, 24.07, 25.07, 26.07, 27.07, 28.07 ja 01.08, 02.08, 03.08, 04.08 (reserveeritud), 05.08 algusega kl 19 Emajõe Suveteater / Etendused Tartu Toomkiriku varemetes «Undiin» (J. Giraudoux) Jean Giraudoux’ «Undiin» on võimas ja dramaatiline allegooria inimeseksolemisest ja Armastusest kõige olemuslikumas tähenduses, kõlades teravalt ja tänapäevaselt (ja ka naljakalt) igal ajal ning kõikjal. Lavastaja: Ain Mäeots (Vanemuine), muusika: Ardo Ran Varres, osades: Sandra Üksküla-Uusberg (Tallinna Linnateater), Maarja Mitt (Vanemuine), Raivo E. Tamm, Egon Nuter, Liina Tennosaar, Liina Olmaru (Vanemuine), Rain Simmul (Tallinna Linnateater), Juss Haasma, Marika Barabanštšikova (Vanemuine) jpt. 03.08, 05.08, 15.08, 16.08, 17.08, 18.08, 22.08, 23.08, 24.08, 25.08 Tartus Athena keskuses Emajõe Suveteater «Viimane Dracula» (M. Kivastik) Venelased puurisid Antarktikas läbi neljakilomeetrise jää augu, mis ulatus järveni, mis pole üle 40 miljoni aasta reaalse maailmaga kontaktis olnud. Loomulikult on kõik tulemused salastatud. Mõningatel andmetel on lõpuks leitud juba A. Hitleri poolt otsitud maaväliste tsivilisatsioonide pelgupaik Maal. On andmeid ka sellest, et saurused jätkavad selle jääkilbi all oma muretut elu. Mis siis imestada, et Tartu botaanikaaed on juba aastaid olnud Dracula pelgupaik. Öösiti on sealkandis kuulda olnud Wagneri hingestatud muusikat... Lavastaja: Kalju Komissarov, osades: Andres Lepik, Marko Mäesaar, Aarne Soro (Ugala), Margus Jaanovitš, Marika Palm, Jaanika Tammaru, Edgar Tammi jt.

6 HAAPSALU ja LÄÄNEMAA

Haapsalu ja Läänemaa kultuurikalender

07.07 MAASIKAPIDU Altmõisa külalistemaja, Ridala vald, Läänemaa (info: 5300 HAAPSALU SUVEMUUSI- 03.–04.07 Indrek Taalma 8622) www.altmoisa.ee KA 2012 monoetendus «Kuues 11.–15.07 XIX HAAPSALU maitse» Haapsalu Piiskopi- VANAMUUSIKAFESTIVAL juuni – august 2012, eri linnuses (info: 5668 5880) paigad Haapsalus Haapsalu toomkirik www.raaam.ee Haapsalu kultuurikeskus (info: 529 9117; 5566 9164), Pantvangidraama aluseks on (info: 472 4470) www.haapsalu.ee reaalne sündmus, mis leidis aset www.kultuurimaja.ee 8. augustil 2008. aastal Radis- 11.–15.07 SURFILAAGER son SAS hotellis Tallinnas Eestis Roosta Puhkeküla, Noarootsi (info: 472 5190) www.roosta.ee 03.07–04.08 Kai Koppeli juubelinäitus «KLAAS I» 12.07 MUHU VÄINA 03., 06. ja 09.06 JALGREGATT HAAPSALUS PALLI U-19 EM-FINAAL- Evald Okase Muuseum, www.muhuvain.ee Haapsalu (info: 521 6572) TURNIIR HAAPSALUS www.evaldokasemuuseum.ee Muhu väina regatt on nii Eesti Haapsalu staadion meistrivõistlused avamerewww.jalgpall.ee/u19em 06.–08.07 AMERICAN purjetamises kui ka Eesti Euroopa meister selgub BEAUTY CAR SHOW vanim purjeregatt. Seda on 15. juulil Lilleküla staadionil Haapsalu piiskopilinnus korratud alates aastast 1958 Tallinnas. (info: 666 420; 506 0078) ja osalemas üle 600 purjetaja www.american.ee ligi 80 alusel 08.–10.06 Itaalia veinipidu Haapsalus 12.–15.07 RahvusvaheliHaapsalu valib oma Itaalia ne klassikalise muusika lemmikveinid ning toimub festival Lihula muusikaMaalehe ja Veinivilla koduveipäevad Lihula www.lihulanikonkursi finaal (info: 5349 muusikapaevad.com 8224) www.haapsalu.ee 14.07 Läänemaa Muuseumi XIX ajaloo27.06–02.07 A. Kivirähki Foto: Kalev Viik konverents näidend «Valged Baltimaade suurim Ameerika Läänemaa Muuseum, daamid», lavastaja: Merle autode näitus, kokkutulek ja www.muuseum.haapsalu.ee Karusoo, näitlejad: Katrin kiirendusvõistlus Saukas, Liis Haab. Haapsalu 15.–22.07 Nädal Lääne07.–13.07 Rakukeraami- Nigula kihelkonnas Piiskopilinnus (info: 5668 ka ja pakutrüki töötuba 5880) www.raaam.ee Oru vald ja Taebla vald, Evald Okase Muuseum, Läänemaa. Info 5646 9191 30.06–01.07 Kontserdi- Haapsalu (info: 521 6572) sari «Helid linnuse öös» www.evaldokasemuuseum.ee 20.07 kl 20 Kontsert Haapsalu Piiskopilinnus, Juhendajad keraamik Ingrid Allik «Johann Strauss polkast valsini» ja tekstiilidisainer Monika Järg www.haapsalulinnus.ee

JUUNI

JUULI

26.–29.07 OLAVIPÄEVAD saab sel päeval täis pitsi ja VORMSI SAAREL (info: 472 käsitööoskuseid. Oma pitse ja 4072) www.vormsi.ee tarkuseid tulevad jagama Hiiu, Muhu ja Setu pitside, 27.07 Rahvusvaheline kunstifestival «Seanahk niplispitsi, puitehispitsi, savipitsi ja loomulikult Haapsalu 4» Haapsalus (info: 5660 5860) www.loomekeskus.ee salli pitside meistrid. Lisaks käsitööle on võimalik osa 28.07 HAAPSALU KOER20.–27.07 Suvekool saada heast muusikast ja TENÄITUS, PIISKOPILINNUEvald Okase Muuseum, tantsust. Kavas on juba SE HOOV (info: 511 6165) Haapsalu. Akrüülmaal, traditsiooniline kudumisvõistHaapsalu vanalinna joonista- www.nublud.ee lus, loeng puitpitsi ajaloost, mine, graafika, aktijoonistus õpitoad, pitsiteemaline vikto(info: 521 6572) www.evaldriin ja palju muud huvitavat. okasemuuseum.ee. 03.–05.08 Valge daami 08.–12.08 Lihula päevad 20.–27.07 Moekustnike aeg ja vabaõhulavastus (info: 477 8191) www.lihula.ee ühenduse workshop/ «Mängime Valget Daami» Öökino, keskaegne lahing moejoonistus. Evald Okase (info: 472 4470) www. Lihula linnusemäel, kontserMuuseum Haapsalus (info: valgedaam.kultuurimaja.ee did, näitused, etendused, 521 6572) www. 04.–31.08 Kai Koppeli evaldokasemuuseum.ee spordivõistlused, laat jpm juubelinäitus «Klaas II» 21.07 kl 10 Suur Rootsi 11.08 kl 12 Lesta teemaEvald Okase Muuseum, päev Rannarootsi Muuseupäev Rannarootsi Haapsalu (info: 521 6572) mis (info: 5562 3993), www.evaldokasemuuseum.ee Muuseumis Haapsalus www.aiboland.ee (info: 5562 3993) 05.08 Haapsalu pitsiwww.aiboland.ee 21.–22.07 Joogafestival päev, Haapsalu promeHaapsalus (info: 5635 6329), naad ja kuursaal 11.08 Mudajooks www.joogafestival.ee www.haapsalusall.ee Nigula küla, Taebla vald, Rahvusvaheline joogafestival Läänemaa (info: 472 0310) toimub Eestis esimest korda. www.taebla.ee Osalema on kutsutud parimad õpetajad nii meilt kui ka 17.–18.08 Bluusifestival mujalt maailmast, kes peami«Augustibluus» Haapsalu selt tutvustavad Eestis Piiskopilinnuses harrastatavaid joogastiile. (info: 507 7791) 25.–29.07 XIX RAHVUS- Foto: Tõnis Padu www.augustibluus.ee Haapsalu pitsipäev on traditVAHELINE HAAPSALU Lisainfo: www.haapsalu.ee; sioonilise Haapsalu salli KEELPILLIFESTIVAL www.westest.ee; päeva uus nägu. Kuursaali (info: 5564 5969 ümbrus Promenaadi südames www.laanemaa.ee www.festivals.ee Pärnu Kuursaali suvekohvik (info: 513 6338) www.haapsalukuursaal.ee Kontsertkavaga esineb Pärnu Linnaorkester, kunstiline juht ja solist Maano Männi. Piletid müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal.

AUGUST

Pärnu linna ja maakonna kultuurikalender PÄRNU LINN ja MAAKOND Läbi suve 13.06–15.08 kolmapäeviti kl 18 Traditsioonilised rahvalikud kontserdid Lastepargis. Esinevad Pärnu linna ja maakonna rahvatantsu-, rahvamuusika- ja folkloorikollektiivid Läbi suve 01.07–12.08, pühapäeviti kl 11 Lastehommikud Rannapargis Tasuta lastehommikud erinevatel teemadel Läbi suve 01.07–12.08 pühapäeviti kl 20 Raepromenaadi kontserdid Raehoovis (vihmase ilma korral Raekoja saalis) 05., 12., 19., 26.07 ja 02., 09., 16.08 neljapäeviti kl 18 Puhkpillimuusika kontserdid Koidula pargis Läbi suve 04.07–08.08 kolmapäeviti kl 19 Pärnu suvemuusika Kuursaali kõlakojas Läbi suve 01.06-31.08 reedeti kl 20 (v.a 27.07, 03.08) X Pärnu orelifestival Eliisabeti kirikus. Orelimuusikat nii Eesti esinejatelt kui ka väljastpoolt.

23.06 Jaanituli Nooruse Maja suveaias (Roheline 1b) www.noorusemaja.ee 23.06 kl 21.00–02.00 Jaanituli Kilingi-Nõmme suveaias 28.–29.06 kl 19 Pernau Rahwateatri tasuta suveetendus «Gulliver ja Gulliver» Pärnu Kuursaali kõlakojas (Mere pst 22), pernaurahwateater.blogspot.com 29.06–01.07 Pärnu hansapäevad Vallikääru aasal hansa.parnu.ee 29.06–01.07 X Pärnu suupillifestival «BalticNordic Harmonica» www.piccolo.ee 30.06 Pitsinäitus «Valge öö romantilised pitsid» Koidula park ja Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, www.noorusemaja.ee Romantiline suveõhtu Koidula pargis ja Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolis koos pitsinäituse ja töötubade, moedemonstratsiooni ja muusika nautimisega.

07.-08.07 Muusikafestival «Kummardus Valgrele» Ammende Villa aias (Mere pst 7), www.ammende.ee

13.07 kl 21.00 Simman ansambliga «Parvepoisid». Matsi Sadama vanas paadikuuris Varblas

07.07 kl 15 Ilusa muusika festival «Schilling» Kilingi-Nõmme suveaias

13.07 Kabli Päikeseloojangu Festival: talupäevad kogu perele Vango Puhketalu www.kablifestival.ee

07.07 Kabli Päikeseloojangu Festival: Kabli rannapidu (Getter Jaani) Kabli rannas, www.kablifestival.ee 08.–14.07 2012 Muhu väina regatt. Start regatile Pärnu Jahtklubist (Lootsi 6), www.muhuvain.ee Võistluste ametlik avamine toimub laupäeval, 7. juulil Pärnu Jahtklubis, start regatile antakse 8. juulil

JUUNI

14.07 kl 10.00–00.00 (programm alates kl 15) Monster Music Festival www.monster.ee/festival

10.07–10.08 Suveaaria. Kunstide süntees Pärnu Vanalinna õu (Nikolai 26 / Pühavaimu 19), www.ooper.parnu.ee

14.07 kl 22.30 Suveaaria: Pärnu Ooperi solistid. Pärnu Vanalinna õu (Nikolai 26 / Pühavaimu 19), www.ooper.parnu.ee

10.07 kl 22.30 Suveaaria: Kauge armastus Pärnu Vanalinna õu (Nikolai 26 / Pühavaimu 19), www.ooper.parnu.ee

14.–21.07 Langevarjulaager «Parasummer» Eesti Langevarjuklubi korraldatav spordi- ja puhkelaager. Erisündmuseks on langevarjurite maandumine Pärnu rannaliivale www.parasummer.com

10.07 Kabli Päikeseloojangu Festival: salongiõhtu (Olav Ehala ja Lembit Saarsalu) 30.06–01.07 VeeSpordi- Lepanina hotell, Pidu Pärnu erinevates paika- www.kablifestival.ee des. 11.07 kl 22.30 Suveaaria: 02.–15.07 XXVI Pärnu Anima Mea Pärnu filmifestival Uue Kunsti Vanalinna õu (Nikolai 26 / Muuseumis, www.chaplin.ee Pühavaimu 19), 04.06 Eesti lipu päev Riiklik tähtpäev, mida tähista- 04.07 Kabli Päikeseloo- www.ooper.parnu.ee takse algusega kl 18 kõnejangu festival: avakont- 11.07 Kabli Päikeselookoosolekuga Rüütli platsil ja sert Ultima Thule, Riho jangu festival: kosmorongkäiguga Vallikääru, kus Sibul ja Tõnis Mägi nautika kolmapäev. Jaak kl 19 toimuval kontserdil on Kosmonautika puhkekeskus, Tuksam ja sõbrad peaesineja Tõnis Mägi. www.kablifestival.ee Kosmonautika Puhkekeskus, www.lipuselts.ee www.kablifestival.ee 05.–07.07 Watergate 08.–09.06 Hea toidu regatt watergate.jahtklubi.ee 11.07 kl 20 Kabli Päikefestival. Grillfest Vallikääru seloojangu Festival: 05.–06.07 kl 19 aasal, www.grillfest.ee ÕHTUMUUSIKA flöödi ja Pernau Rahwateatri kitarriga. Oksana Sinko09.06 VII Põhja-Liivimaa tasuta suveetendus va ja Jelena Ossipova festival. Häädemeeste selt- «Gulliver ja Gulliver» Häädemeeste kirik, Pärnu Kuursaali kõlakoda simaja ja suveaed (Mere pst 22) pernaurahwa- www.kablifestival.ee 15.06 kl 20–23 Tallinna teater.blogspot.com 12.07 kl 22.30 SuveMeestelauluseltsi Türnaaria: Kauge armastus puu meeskoori kontsert 05.–29.07 Endla teatri Pärnu Vanalinna õu (Nikolai suvehooaeg. Juuli teises Kilingi-Nõmme suveaed, pooles näeb teatrimajas Endla 26 / Pühavaimu 19), Kilingi-Nõmme, Saarde vald www.ooper.parnu.ee jooksvat repertuaari. Jälgi 16.–17.06 Pärnu rannakava www.endla.ee 12.–13.07 kl 19.00 vollefestival Pärnu rand 05.–15.07 Pärnu Vanalinna Pernau Rahwateatri www.pvk.ee Põhikooli võimlas (Pühavaimu tasuta suveetendus 21.06 Tere, Pärnu Suvi «Gulliver ja Gulliver» 19) algusega kl 19 suvelaPärnu Kuursaali kõlakoda Pärnu rand ja Vallikäär vastus «Seljatas sada (Mere pst 22), pernaurahwameest». Suve avapidu, Tallinn annab teater.blogspot.com Pärnule üle suvepealinna tiitli! 05.07 kl 20 Kabli Päike12.–14.07 Watergate seloojangu Festival: 21.–24.06 Veefestival regatt watergate.jahtklubi.ee õhtumuusika oreliga «Watergate» (Urmas ja Pille Taniloo) www.watergate.ee 12.07 kl 20.00 Kabli Häädemeeste Miikaeli kirik, Päikeseloojangu Festi22.06 kl 20 Pärnu Ooper www.kablifestival.ee val: «Tuisuliiva muusika» koostöös Pärnu orelifesLenna ja Märt Avandi 06.–08.07 Kihnu mere tivaliga: «Maria elu» Tuisuliiva Puhkemaja, pidu Kihnu saarel Pärnu Eliisabeti kirikus, www.kablifestival.ee www.ooper.parnu.ee 06.07 kl 20 Kabli Päike13.07 kl 22.30 Suveseloojangu Festival: 22.06 Räämapargi jaanituli Valgre laulude õhtu (Rain aaria: Bach Pärnus 23.06 Maakaitsepäev ja Simmul ja Jaan Sööt) Pärnu Vanalinna õu (Nikolai võidupüha paraad 26 / Pühavaimu 19), Kabli seltsimaja, www.ooper.parnu.ee www.kablifestival.ee Pärnus, www.kaitseliit.ee

JUULI

13.07 kl 20 Kabli Päikeseloojangu Festival: Jüri Aarma õhtu koos Kihnu Virvega. Õhtu jätkub Kihnu Virve pereansambli kontserdiga. Lepanina hotell, www.kablifestival.ee

14.07 alates kl 10.00 Käsitöö ja omatoodangu laat Varbla muuseumi õuel 14.07 Kabli Päikeseloojangu Festival: KABLI RANNAPIDU Tanja Mihhailova (Madonna kava), www.kablifestival.ee 15.07 kl 15 kontsert, esineb Ott Lepland Varbla kirik 17.07 kl 22.30 Suveaaria: Kauge armastus. Pärnu Vanalinna õu (Nikolai 26 / Pühavaimu 19), www.ooper.parnu.ee 17.07 kl 20 Kabli Päikeseloojangu Festival: SALONGIÕHTU Prantsuse šansoonidega. Erki Otsman ja saateansambel. Lepanina hotell, www.kablifestival.ee 18.07 Kabli Päikeseloojangu Festival: KOSMOSE KOLMAPÄEV Singer Vinger Kosmonautika Puhkekeskus www.kablifestival.ee 18.07 kl 22.30 Suveaaria: Anima Mea Pärnu Vanalinna õu (Nikolai 26 / Pühavaimu 19), www.ooper.parnu.ee 19.07 kl 19 Endla teatri suvehooaeg: «Sinikad» Endla teater, www.endla.ee 19.07 kl 19 Endla teatri suvehooaeg: «Ballettmeister» Endla teater, www.endla.ee 19.07 kl 22.30 Suveaaria: Kauge armastus. Pärnu Vanalinna õu (Nikolai 26 / Pühavaimu 19), www.ooper.parnu.ee

19.07 kl 20 Kabli Päikeseloojangu Festival: MEREMEESTE KÕRTSIPIDU. Marko Matvere ja Margus Põldsepp Ühislaulud ja meremeeste jutud. Kabli külaplats www.kablifestival.ee

AUGUST 01., 03., 05.08 kl 21.30 SUVEAARIA: Wolfgang Amadeus Mozarti ooper «TITUSE HALASTUS» Pärnu Vanalinna õu (Nikolai 26 / Pühavaimu 19) www.ooper.parnu.ee

20.07 kl 19 Endla teatri suvehooaeg: «Palju õnne 01.08 kl 20.00 Tallinna argipäevaks!» XXVI rahvusvaheline Endla teater, www.endla.ee orelifestival «Spirituaa20.07 kl 19 Endla teatri lid» Pärnu kontserdimaja suvehooaeg: «Esimesed (Aida 4), www.concert.ee suudlused» 01.08 Kabli PäikeselooEndla teater, www.endla.ee jangu Festival: KOSMOSE 20.07 kl 22.30 SuveKOLMAPÄEV Vastasväraaria: Bach Pärnus vid. Sergio Bastos ja Pärnu Vanalinna õu (Nikolai Raivo Tafenau bänd 26 / Pühavaimu 19), Kosmonautika Puhkekeskus www.ooper.parnu.ee www.kablifestival.ee 20.–22.07 KULDRULA 2012. Tänavaspordifestival, 02.–05.08 Pärnu filmi- ja videofestival www.kuldrula.ee www.nongrata.ee 20.07 kl 20 Kabli Päike03.–04.08 XV Pärnu seloojangu Festival: gildipäevad Rüütli tänav Jüri Aarma vestlusõhtu www.maarjamagdaleenagild.ee Merle Jäägeriga Kabli külaplats 04.–05.08 Eesti linewww.kablifestival.ee tantsu festival 20.07 Kabli Päikesewww.linefest.com loojangu Festival: Kabli rannapidu / Termi- 08.08 Kabli Päikeseloonaator www.kablifestival.ee jangu Festival: KOSMOSE KOLMAPÄEV Kirjandus21.07–12.08 Pärnu IN õhtu Graafika Kosmonautika Puhkekeskus Suur näitusteprogramm üle www.kablifestival.ee terve linna, avatud tänavatöö10.–12.08 Vabariiklik toad ja Prints Gone Wildi Kalevi võimlemisfestival kunstilaat. Peaesinejaks on American Dirty Printmakers, www.eestikalev.ee www.nongrata.ee 11.08 Tänavafestival 21.07 kl 22.30 Suve«Augustiunetus» aaria: Pärnu Ooperi Keskne trajektoor on solistid. Pärnu Vanalinna õu Supeluse tänav, (Nikolai 26 / Pühavaimu 19), www.augustiunetus.ee www.ooper.parnu.ee 11.08 kl 17.00 VII akor21.–22.07 Rannamängud dionistide suvelaagri Kihnus lõppkontsert 21.07 Kabli Päikeseloo- Kentuki Lõvi Pubi sisehoov, www.kentuki.eu jangu Festival: KABLI KAPTENITE PÄEV 15.08 Kabli PäikeselooÕhtul KÜLASIMMAN jangu Festival: KOSMOSE www.kablifestival.ee KOLMAPÄEV Lauri Saat25.07 Kabli Päikeseloo- palu, Raivo Tafenau, jangu Festival: KOSMOSE Peeter Rebane KOLMAPÄEV Peeter Kosmonautika puhkekeskus, Dudnik www.kablifestival.ee Kosmonautika Puhkekeskus 20.08 Rahvalik laulupäev www.kablifestival.ee «Eesti keel ja Eesti meel» 26.07–02.08 Rahvusva- www.endlakoor.ee heline Järvi suvefestival 20.08 Hapukurgifestival www.jarvifestival.ee Tahkuranna külas 27.–29.07 Pärnu XIV 22.08 Kabli Päikeselooportselanipäevad jangu Festival: KOSMOSE Nooruse Maja (Roheline 1b) www.noorusemaja.ee KOLMAPÄEV Filmiõhtu 28.07 Kabli Päikeseloo- (Peeter Simm) Kosmonautika Puhkekeskus jangu Festival: KABLI www.kablifestival.ee RANNAPIDU Sõpruse Puiestee. Kabli rand 25.08 Muinastulede öö www.kablifestival.ee Pärnu rannas ja Kihnu saare jõujaamas 29.07 Kauni muusika festival Pootsi-Kõpu kirik, Kõpu küla, Tõstamaa vald Uuri lisa 30.07–04.08 Pärnu bluusi- kultuur.parnu.ee päevad. www.parnublues.ee www.visitparnu.com

8 HIIUMAA

JUUNI 09.06 X Hiiumaa Lastefestival www.kardla.ee

Foto: Toomas Kokovkin 09.06 Reigi pastoraadis ÂŤMeenutades Sulev NĂľmmikutÂť www.korgessaare.ee 09.â&#x20AC;&#x201C;10.06 V SĂľru Jazz SĂľru paadikuuris www.puhvet.ee 10.06 LastepĂ¤ev Soeras www.soeratalumuuseum.ee 22.â&#x20AC;&#x201C;24.06 Jaanituled Ăźle Hiiumaa 23.06 VII Puulaevade pidu SĂľru sadamas www.hps.ee

Hiiumaa ja Saaremaa kultuurikalender 14.07 Soera simman Paladel www.soeratalumuuseum.eu

09.06 Silja Litvinova ja â&#x20AC;˘ JaaniĂľhtu KĂ¤rla pargis Heiko Liiv Arensburgi hotelli â&#x20AC;˘ JaanipĂ¤ev Laimjala mĂľisaPĂ¤ikeseterrassil pargis â&#x20AC;˘ Leisi valla jaaniĂľhtu Karja 13.06 James Werts ja 15.â&#x20AC;&#x201C;21.07 Muhu VĂ¤ina kĂźlaplatsil Michael Jacksoni orkesRegatt www.muhuvain.ee ter Arensburgi hotelli PĂ¤ike- â&#x20AC;˘ JaaniĂľhtu Hellamaal 18.â&#x20AC;&#x201C;21.07 MĂľisameistri- seterrassil. www.arensburg. â&#x20AC;˘ Jaanituli Mustjala mĂľisa te pĂ¤evad SuuremĂľisas pargis ee/hotell/uritused â&#x20AC;˘ Jaanituli Panga kĂźlas 19.â&#x20AC;&#x201C;21.07 19. Hiiumaa 14., 16. ja 17.06 K. M. Karikas kardispordis Ryan ÂŤOTMA â&#x20AC;&#x201C; Nikolai II â&#x20AC;˘ Jaanituli VĂľhma kĂźlamaja KĂ¤inas www.kartdago.ee hoovis tĂźtredÂť Kuressaare â&#x20AC;˘ JaaniĂľhtu Orissaares Linnateatris 19.â&#x20AC;&#x201C;22.07 VIII Hiiumaa â&#x20AC;˘ VĂľidutule vastuvĂľtmine PĂ¤rimusmuusikafestival Pihtla vallamaja ees Hiiu Folk www.hiiufolk.ee Nikolai II tĂźtred â&#x20AC;˘ JaaniĂľhtu Pihtlas PĂźha kiri27.07 Ain Angeri ja Jaakku Ăľuel ko RyhĂ¤neni kontsert â&#x20AC;˘ Jaanituli Ruhnu laululaval KĂ¤rdla kirikus â&#x20AC;˘ Salme Suvi 2012 Salme Rannapargis 28.07 Kila-kola laat â&#x20AC;˘ VĂľidupĂ¤eva kontsert-jumaKĂ¤rdlas lateenistus Valjala kirikus 28.07 KĂľpu piirkonna kĂźlade XI kokkutulek 28.06 Silja Litvinova ja Suureranna kĂźlas Heiko Liiv Arensburgi hotelli ,BUF .PJSB 3ZBO t 5JJOB 5BSJL t )FJUJ 1BLL t Kaili Viidas PĂ¤ikeseterrassil Karin Tammaru t 1JSFU -BVSJNBB t .BSJLB #BSBCBOĂ?UĂ?JLPWB t ,BSJO 3BTL t 1FFUFS Tammearu 28.07 Hiiumaa 55. vĂľrk- www.kuressaarelinnateater.ee www.arensburg.ee/hotell/ palliturniir KĂ¤rdlas 15.06 Raimonds Paulsi uritused www.hiiumaasport.ee autorikontsert ÂŤOdessa 30.06 Draamateatri mĂ¤lestusedÂť ja Anne kitarristid (Mait MalmsVeski Lossipargi kĂľlakojas www.odessatallinn.ee ten, Margus Prangel, 01.â&#x20AC;&#x201C;05.08 Hiiumaa MĂ¤rt Avandi jt) ja 16.06 Arensburg 10 ja TantsuFestival tants.org Saaremaa Velotuur 55 / Weekend Guitar Trio 03.08 Ansambli KukerArensburgi hotelli PĂ¤ike- Arensburgi hotelli PĂ¤ikeseterrassil www.arensburg.ee/ pillid kontsert KĂ¤rdla seterrassil esineb Mari Laululava pargis RonimĂľis www.arensburg. hotell/uritused 04.08 KĂ¤rdla kohvikute- ee/hotell/uritused 30.06 MererĂśĂśvlimuusipĂ¤ev www.kohvikutepĂ¤ev.ee 17.06 Suvemuusika kal ÂŤPuujala ja Ă&#x153;kssilma Lossipargi kĂľlakojas / sĂľdaÂť Salme sadamas Rahvusvahelise noorte keelpillimĂ¤ngijate laagri ÂŤSaaremaa StringÂť Ăźhiskontsert www.kuressaare.ee 01.07 Suvemuusika 19.06 Suvemuusika Lossipargi kĂľlakojas / Foto: Toomas Kokovkin Lossipargi kĂľlakojas / Kuressaare Linnaorkes04.â&#x20AC;&#x201C;05.08 KĂ¤rdla ratsu- Toimela Brassi kontsert ter ja solistid (Soome) www.kuressaare.ee www.kuressaare.ee pĂ¤evad www.ratsu.ee 18.08 Lestafest â&#x20AC;&#x201C; kalapi- 22.â&#x20AC;&#x201C;23.06 Koguva kĂźla 06.07 Kuressaare du KĂľrgessaare sadamas juubel. 480 aastat vaba- lossi ĂśĂś duskirja www.lestafest.ee www.saaremaamuuseum.ee www.muhumuuseum.ee 25.â&#x20AC;&#x201C;26.08 Reigi kogudus 04.07 Tulevikumuusika 22.06 JAANIĂ&#x2022;HTUD 385 / Reigi kiriku 210 festivali ÂŤJUU JĂ&#x201E;Ă&#x201E;BÂť SAAREMAAL aasta juubeli aastapĂ¤eavakontsert Arensburgi â&#x20AC;˘ JaaniĂľhtu KĂľrkkĂźla pallivaĂźritused hotelli PĂ¤ikeseterrassil â&#x20AC;&#x201C; platsil 28.08 TalutĂśĂśdepĂ¤ev Ntjam Rosie BĂ¤nd (Holland/ â&#x20AC;˘ LĂźmanda valla jaanituli, Soeras valla nĂ¤iteringide esietenCamerun) ja Jacam Manricks www.soeratalumuuseum.eu dus Taritu koolimaja Ăľues New York Trio (USA) â&#x20AC;˘ Suvine pĂśĂśripĂ¤ev ja jaanituli www.nordicsounds.ee Panga pangal SAAREMAA â&#x20AC;˘ JaaniĂľhtu Sandlas Kukes- 04.â&#x20AC;&#x201C;07.07 Festival ÂŤHelisevad Saaremaa saare rannas â&#x20AC;˘ Jaanituli KĂľljala kĂźlaplatsil orelid 2012Âť erinevates â&#x20AC;˘ JaaniĂľhtu Kahutsi maalin- Saaremaa kirikutes 07.06 ÂŤVĂ¤ike sĂźnnipĂ¤enal www.helisevadorelid.ee vamuusikaÂť Janne Sevtâ&#x20AC;˘ Esietendus Salme VallateatĹĄenko, Tiit Kalluste ja 04.â&#x20AC;&#x201C;08.07 Tulevikumuuris: mererĂśĂśvlimuusikal Villu Veski Kuressaare sika festival ÂŤJUU JĂ&#x201E;Ă&#x201E;BÂť ÂŤPuujala ja Ă&#x153;kssilma sĂľdaÂť kultuurikeskuses www.nordicsounds.ee Salme sadamas www.kultuurivara.ee â&#x20AC;˘ Jaanituli Valjala maalinnal 05.07 ÂŤJUU JĂ&#x201E;Ă&#x201E;B 2012Âť 08.06 Andre Maaker: Abruka saarel igihaljas klassika akusti- 23.06 Kuressaare linna jaanituli ranna puhkealal lisel kitarril Kuursaalis 05.07 Festivali ÂŤJuu www.kuressaarekuursaal.ee www.kultuurivara.ee â&#x20AC;˘ Maakondlik vĂľidutule tsere- JĂ¤Ă¤bÂť kontsert Kuursaalis / ÂŤArgentina 09.06 Suvemuusika moonia Kihelkonnal Lossipargi kĂľlakojas / â&#x20AC;˘ Kaarma valla suur jaanituli superjĂ¤mÂť Daniel ÂŤPipiÂť Piazzolla ja DJ Meeskooride kontsert / Kaarma maalinnal Sander MĂślder feat Erich Krieger ja puhkpil- â&#x20AC;˘ Jaanituli Abruka saarel â&#x20AC;˘ JaaniĂľhtu Kihelkonna laulu- FAYE HOUSTON (UK) liorkester laval www.kuressaarekuursaal.ee www.kuressaare.ee autor osades

tĂľlkija

(Endla Teater)

lavastaja

(Endla Teater)

kunstnik

(Endla Teater)

(Teater Vanemuine)

&TJFUFOEVT KVVOJM ,VSFTTBBSF -JOOBUFBUSJT

-BWBTUVTF LPPTUĂ&#x161;Ă&#x161;QBSUOFSJE

AUGUST

JUULI

Foto: Urmas Liit

JUULI 06.â&#x20AC;&#x201C;08.07 Paadimatk Ăźmber Hiiumaa 13. etapp www.hps.ee

Foto: Urmas Liit 12.â&#x20AC;&#x201C;14.07 IX SĂľru kĂ¤sitĂśĂś- ja kunstipĂ¤evad www.etnobuss.ee 13.â&#x20AC;&#x201C;15.07 XVI Hiiumaa kammermuusikapĂ¤evad www.hot.ee/hiiukammer 13.â&#x20AC;&#x201C;15.07 Eestimaa seppade suvepĂ¤evad KĂ¤rdlas 14.07 KĂ¤sitĂśĂś- ja omatoodangu laat KĂ¤rdlas www.hiiukasitoo.ee 14.07 VĂľrratu Rannapidu vol 2 KĂ¤rdlas Rannapaargus www.rannapaargu.ee 14.07 Luidja triatlon www.hiiumaasport.ee

JUUNI

06.â&#x20AC;&#x201C;08.07 17. Kihelkonna kirikumuusikapĂ¤evad

AUGUST

07.07 VIII Merelaulude Ăľhtu LĂźmanda sĂśĂśgimaja Ăľues

31.07â&#x20AC;&#x201C;04.08 Kuressaare Kammermuusika pĂ¤evad www.kammerfest.ee

12.07 Viki simman Mihkli talumuuseumis 07.07 Kristo KĂ¤o kitarrikontsert Kuursaalis www.kuressaarekuursaal.ee

02.â&#x20AC;&#x201C;10.08 Kuressaare Linnateatri suvelavastus Laura Ruohonen ÂŤYksineÂť Kuressaare vanas Sadamaaidas www.kuressaarelinnateater.ee

08.07 Lindpriide ja Clau- 03.â&#x20AC;&#x201C;04.08 Kuressaare dia Ĺ evtĹĄenko kontsert- MerepĂ¤evad tuur ÂŤVĂ¤rvilised vankridÂť Arensburgi hotelli PĂ¤ikeseterrassil www.arensburg.ee/ hotell/uritused 10.â&#x20AC;&#x201C;14.07 14. Mustjala muusikafestival ÂŤMustjala MustridÂť www.mustjalafestival.ee

www.merepaevad.ee

03.â&#x20AC;&#x201C;04.08 Aare KĂźlama Trio dĹžĂ¤ssi-bluusihĂľngu12.07 Kontsert ÂŤSelle line kontsert Kuursaalis Suve SuveniirÂť Lossihoo- www.kuressaarekuursaal.ee vis www.kuressaare.ee 04.08 Ansambli Kuker14.07 Eesti vabadusvĂľit- pillid 40 aasta juubelilejate XX kokkutulek / kontsert Lossihoovis Kontsert ja tantsuĂľhtu 11.08 Ansambli Meie Lossihoovis Mees kontsert Lossihoowww.kuressaare.ee vis www.kuressaare.ee 13.07 Ĺ oti laulja-kitar11.08 Sadhu Studio JĂ¤m risti Simon Kempstonâ&#x20AC;&#x2122;i 18 Kuursaalis soolokontsert Kuursaalis www.kuressaarekuursaal.ee www.kuressaarekuursaal.ee 11.08 Vilsandi Rahvus14.07 Hedvig Hanson ja pargi pĂ¤ev Andre Maaker ÂŤArmas11.08 KĂźĂźnikontsert tuslauludÂť Kuursaalis www.kuressaarekuursaal.ee Muhus 16.08 Kitarrist Kristo 16.â&#x20AC;&#x201C;22.07 Saaremaa KĂ¤o ja sopran Kai KallasOoperipĂ¤evad tu kontsert www.kuressaarekuursaal.ee 17.08 JĂ¤rvemuusikakontsert Kaali meteoriidikraatris www.kaali.kylastuskeskus.ee www.concert.ee 18., 19. ja 21.07 Funkifize estraadikontserdid funky ja ladina rĂźtmides Kuursaalis www.kuressaarekuursaal.ee 26.07â&#x20AC;&#x201C;04.08 Saarte merenĂ¤dal www.merepaevad.ee 28.07 Silja Litvinova ja Heiko Liiv Kuursaalis www.kuressaarekuursaal.ee

18.08 Lenna Kuurmaa ja MĂ¤rt Avandi ÂŤĂ&#x2013;Ăś valge on ĂľnnÂť Arensburgi hotelli PĂ¤ikeseterrassil www.arensburg.ee/hotell/uritused 18.08 Silja Litvinova ja Heiko SĂśĂśt Kuursaalis www.kuressaarekuursaal.ee 20.08 TaasiseseisvumispĂ¤eva Ăźhtelaulmine Lossipargi kĂľlakojas www.kuressaare.ee

25.08 Muinastulede ĂśĂś 28.07 Suvesimman Muhu Kuressaares Raiekivi sĂ¤Ă¤rel www.kuressaare.ee muuseumis 26.08 Suvemuusika 28.07 Angla pĂ¤rimuseLossipargi kĂľlakojas / pĂ¤ev www.anglatuulik.ee Aseri Linnaorkester ja Uku Suviste 29.07 Suvemuusika Lossipargi kĂľlakojas / AlljĂ¤rgnevad Ăźritused toimuAnsambel KVON FĂ¤Ă¤ri saartelt www.kuressaare.ee vad kogu suve vĂ¤ltel: PĂ¤rimuskultuuri Ăľhtud 29.07 Ansambel JĂ¤Ă¤Ă¤Ă¤r Veski Trahter Ăľuel Arensburgi hotelli PĂ¤ikeseter- www.veskitrahter.ee rassil www.arensburg.ee/ Suvekino Kuursaalis hotell/uritused www.kuressaarekuursaal.ee

Viljandimaa, Valgamaa ja Raplamaa kultuurikalender VILJANDIMAA

AUGUST

JUUNI

02.–04.08 Rock Ramp / Rock Ramp www.rockramp.ee

02.06 Maakonna lauluja tantsupidu Viljandis www.vol.ee 01.06–25.08 Giidiga linnaekskursioon

Viljandis iga päev kl 13 08.–10.06 Viljandi Hansapäevad www.viljandi.ee 16.06 Mõisate külastusmäng «Unustatud mõisad» www.unustatudmoisad.ee 16.–23.06 Suure-Jaani Muusikafestival

www.muusikafestival.suurejaani.ee 17.06 Suure-Jaani vaimulik laulupäev 30.06 Suislepa paadipäev www.tarvastu.ee 30.06–01.07 Mõisate külastusmäng «Unustatud mõisad» www.unustatudmoisad.ee

03.–04.08 Mõisate külastusmäng «Unustatud mõisad» www.unustatudmoisad.ee

03.–05.08 Triatlon TriStar111

www.star-events.cc

04.08 Suure-Jaani järve- 04.08 Rukkifestival pidu www.suure-jaani.ee Sangaste Rukki Maja õuel www.sangaste.ee 07.–08.09 Karksi meefestival 05.08 Pähklilinna käsikultuurikeskus.karksi.ee töö- ja rahvakunsti päev Otepääl 20.08 Mulgi Rattaralli www.rattaklubi.ee 11.08 Tõrva loits Tõrvas www.torva.ee

VALGAMAA

JUUNI

17.–18.08 Valga Militaarajaloo festival

04.06 Eesti lipu päev Otepääl www.otepaa.ee

23.06 Eesti VII lahtised karikavõistlused naisekärutamises, Raplamaa lahtised KV köieveos ja «Eidapere Võll» koos jaanitulega Eidaperes web.zone.ee/medarbalt

07.07 Masinapäev. Vabariiklik tehnikalaat Märjamaa vallas Sillaotsa talumuuseumis www.velise.ee/muuseum

19.06–08.07 VI Juuru orelisuvi Juuru kirikus www.juuru.ee www.eelk.ee/juuru

01.–05.08 VII Märjamaa folk ja XV Märjamaa 12.07 Lasteprojekti päevad www.marjamaa.ee «Mäng on väikese inime- www.marjamaafolk.ee se töö» vabaõhuetendus 03.08 Külastusmäng «80 päevaga ümber «Unustatud mõisad: maakera». Vana-Vigala» Algus kl 20 Tohisoo mõisa www.unustatudmoisad.ee pargis. www.kohila.ee 03.08 Vanamuusikakont19.07 Külastusmäng sert Sutlema mõisas «Unustatud mõisad: www.sigmaline.ee/sutlema Vana-Vigala» 08.–11.08 XVI puupäevad www.unustatudmoisad.ee «Varbola puu» Varbola 21.–30.07 Kogukonnalinnamäel päevad «Kohtume KapaKohilas» www.kohila.ee

29.–30.06 Hard Rock laager 2012 Vana-Vigalas Eesti suurim raskerokile ja metalmuusikale pühendatud suvefestival, mis tänavu toimub juba 11. korda. Piletid müügil Piletilevis. www.hardrocklaager.ee 30.06–01.07 Külastusmäng «Unustatud mõisad: Vana-Vigala» www.unustatudmoisad.ee

20.–22.07 Mulgikultuuri festival Nava Lava kultuurikeskus.karksi.ee 26.–29.07 Viljandi Pärimusmuusika Festival

www.folk.ee

07.07 Südasuve jalgrattamatk (pärimusmatk) www.kohila.ee

www.isamaalinemuuseum.ee 01.–22.07 XII rahvusva18.08 Jõekääru kontsert heline suurevormilise keraamika sümpoosion Valgas 15.–17.06 Otepää Tour Tohisoo mõisas www.turism.valgamaa.ee 2012 www.annimatsi.ee Laagris valminud suurvormid 17.–19.08 Ameerika 17.06 Eesti MV poolpikas põletatakse anagama-tüüpi autode kokkutulek triatlonis Valgas ahjus kohapeal ja neid ekspoPower Camp www.triatlon.ee neeritakse mõisapargis. Foto: Tiia Saart www.powercamp.ee www.tohisoo.edu.ee 22.–23.06 Pühajärve 22.07 Rapla kihelkonna24.–26.08 Klapperjaht jaanituli päev. Evald Saag 100. 2012 www.klapperjaht.eu www.puhkaeestis.ee www.raplamaa.ee

JUULI

RAPLAMAA

01.07 Heina ja mee päev Sangastes www.sangaste.ee

JUUNI

AUGUST 03.–04.08 Leigo Järvemuusika www.leigo.ee

31.07–05.08 Vigala folkloorilaager ja pärimuspäev «Pärimuse Pärlid» Vana-Vigalas, www.vigala.ee

AUGUST

JUULI

07.–10.06 Valga-Valka kaksiklinnade festival «Helisev Liivimaa» www.valga.ee

02.06 X KoMo 100, ratta- Foto: Eeva Kumberg 07.07 31. jooks ümber maraton ja -matk Palu07.–22.07 XX Rapla kiriPühajärve www.stamina.ee külas www.komo.ee 01.07 Olustvere mõisa kumuusika festival pargipidu 19.–22.07 X Valga Crui03.06 Atla pühapäevaRaplamaa kirikutes www.olustveremois.ee sing www.valgacruising.ee laat Juuru vallas Atla www.raplamaa.ee mõisas www.keraamika.ee 06–07.07 Karksi ordulin- 20.–21.07 Rally Estonia nuse päevad 2012 www.rallyestonia.com 09.06 Lennupäev Rapla kultuurikeskus.karksi.ee vallas Kuusiku lennuväljal www.rapla.ee 07.–14.07 Noore Tantsu www.skydive.ee Festival ja rahvusvaheline suvekool www.notafe.ee 15.–16.06 Rabarock Foto: Leelo Lehtla Järvakandis Eesti suurim 10.–16.07 Viljandi Vanarokifestival. Kahel päeval muusika Festival esinevad kolmel laval 30 kultuuri.net/muusika/vanaartisti kogu maailmast. muusika Piletid müügil Piletilevis 19.07 Mõisate külastuswww.rabarock.ee mäng «Unustatud mõisad» www.unustatudmoisad.ee

JUULI

Foto: Jaan Kurm 16.06 Külastusmäng «Unustatud mõisad: Vana-Vigala» www.unustatudmoisad.ee 22.06 Ajaloolis-kultuuriline rännak «Tagasi Mahtrasse» Juuru vallas www.juuru.ee

29.07 kl 16 ja 20 Kogukonnamuusikal «Veterahva needus» Kohilas Keila jõe Kellasillakäärus www.kohila.ee

Nn puuinimeste laulupidu, kus nii professionaalsed kui ka harrastuskunstnikud Eestist ja mujalt Euroopast meisterdavad puuskulptuure, mille valmimist on kõigil külastajail võimalik kõrvalt jälgida. Samuti on oksjonilt võimalik endale taieseid soetada ja osa saada kultuuriprogrammist. www.varbolapuu.ee

20.08 VII Käru järve päev Kärus. Vahva sportlik päev 29.07 Raplamaa III auto- Käru järve ääres ja meeleoluvaba päev www.raplamv.ee kas õhtune suvelõpukontsert küünlatuledega kaetud järve www.rapla.ee kaldal. www.karuvald.ee

Foto: Ene Matetski

Foto: Peeter Sepp

Järvamaa ja Põlvamaa kultuurikalender 08.–09.06 Räpina Hea Kodu päevad 8.06 – Hea Kodu konverents 9.06 – Hea Kodu mess (info: 799 9512) www.rapina.ee

21.–26.06 kl 19 Vabaõhuetendus «Kuurort Ruusa» Ruusa külaplatsil (info: 517 6288) www.rapina.ee

Jaanituled Põlvamaal (vt ka www.polvamaa.ee) 21.06 Adiste külaplatsi avapidu ja jaanituli (Põlva v) – suvine pööripäev Labürinditalus (Kõlleste v) 09.06 kl 17 Margot Suure 22.06 lauluõpilaste kontsert • Jaanipidu Kolodavitsas Räpina Muusikakoolis / (Värska v) Foto: Laupa mõis, Karin Kaljuläte Sillapää lossis • Mikitamäe valla sünnipäev (info: 799 9530) 19.07–04.08 Külastusja jaanipäev JÄRVAMAA www.rapina.ee mäng «Unustatud • Jaanituli Orava vallas mõisad» Laupa, Särevere, 09.06 Suur laulusimman • Jaaniõhtu Rasinal Roosna-Alliku, Koigi, Sargve(Mooste v); ans Mait Maltis Mooste Folgikojas re, www.unustatudmoisad.ee • Jaanilaat ja -simman Ahja Kokku saavad ligi 50 koori 16.06 Külastusmäng mõisapargis üle Eesti (info: 511 7848) «Unustatud mõisad» www.moosteguesthouse.com • Veriora valla 20. aastapäeLaupa, Särevere, Roosnava ja võidupüha tähistamine 09.–10.06 Kagu-Eesti Alliku, Koigi, Sargvere, • Jaanipäev Taevaskojas tantsupidu «Elu kesest www.unustatudmoisad.ee (Põlva v) küla» Põlva Intsikurmus 30.06–01.07 EM moto• Himmaste küla jaanituli (info: 5661 2809) krossis Kirnas, Türi vald, (Põlva v) www.meiestuudio.ee Foto: Roosna-Alliku mõis, www.tyrimk.ee • Valgjärve valla jaanipidu Raivo Tiikmaa 10.06 XXXV Lõuna-Eesti www.msport.ee Maaritsas, ansambel 10.–12.07 VII rahvusva- orienteerumise KV Pankrot 30.06–01.07 Külastusheline kartulitrüki festi- Koorastes • Linte küla jaanipidu mäng «Unustatud Info: kobras.polvamaa.ee val Kabala rahvamajas (Räpina v); ans Qvalda mõisad» Laupa, Särevere, (info: 5661 7210) 16.06 kl 12 Sõirapäev • Mammaste jaanipäev, Roosna-Alliku, Koigi, Sargve- www.printpotato.pri.ee Saatse Seto muuseumi ansambel Wismari Poisid re, www.unustatudmoisad.ee õuel (info: 5342 1428) • Kõlleste valla jaanituli Kroowww.setomuuseum.ee tusel, ansambel Weekend 23.06 20.08 Türi järvekontsert 16.06 kl 13 Liikluspäev • Võidupüha ja jaanipidu «Perega ratastel» Eesti Türi tehisjärvel 02.07 Türi linna 86. Räpinas, ansambel Maanteemuuseumis www.tyri.ee sünnipäev ja aedlinna Weekend Varbusel. (info: 797 0790) kohvikute õhtu Türi 24.–26.08 III Eesti brass- muuseum.mnt.ee • Jaanipidu Saatses linnas, www.tyri.ee ansamblite päevad Türil (Värska v) 16.06 Vastse-Kuuste www.tyri.ee • Jaanipäeva pidu Värskas 07.07 Kila-kola laat valla küladepäev • Võidupüha tähistamine Seidla mõisa pargis Vaata lisa www.jarva.ee Leevijõe külas Oraval www.tsunftijanes.ee (info: 511 9116) • Kanepi valla jaanituli ja PÕLVAMAA 07.07 Talutoodete ja 16.06 kl 12 Veepidu Jõksi laululava 20. aastakäsitöölaat A. H. TammVärska Sanatooriumi päev saare muuseumis rannas (info: 553 9006) • Mooste valla jaaniõhtu Vargamäel Lahol; ans Mini MTJ 17.06 kl 12 Laste ratta08.06 Floristaia Räpina www.tammsaare.albu.ee • Jaanituli Tilsis (Laheda v), Aianduskoolis. Nooraed- spordivõistlus Räpinas ansambel Magnet 14.07 Kreisilinnapäev Sillapää lossi pargis nike kutsevõistlus • Põlva linna jaanituli, ansamPaides (info: 518 3758) (info: 796 1387) www.rapina.ee www.paidekultuurikeskus.ee www.rapina.ee bel Hellad Velled 08.–09.06 Põlva päevad 2012 Pealava Põlva kaubanduskeskuse parklas (info: 799 8232) www.kultuurikeskus.ee

JUUNI

JUULI

AUGUST

22.06 kl 18 Räpina Rattatuur 2012 Start Räpina keskväljakult (info: 518 3758) www.rapina.ee

30.06 MC Piratica Estonian Bike Weekend 2012 Räpina Tuletõrje väljakul (info: 516 6760) www.piratica.ee

23.06 kl 12 Rahvusvaheline motokross «Isad ja pojad Räpinas 2012» Linte krossirajal (info: 512 7999) www.rapina.ee

JUULI

23.06 kl 11 Väike jaanilaat Karilatsis ning rahvatantsu ja -muusika laupäevak Põlva Talurahvamuuseumis (info: 797 0310) www.polvatalurahvamuuseum.ee

01.07 kl 12 Räpina Rull 2012 Räpina keskväljakul (info: 518 3758) www.rapina.ee 06.07 Seto jaanituli Kärel (info: 529 1610) www.setomaa.ee 06.–07.07 Mõisakarneval Mooste Folgikojas (info: 565 1406) www.moosteguesthouse.ee 06.–08; 12.–15.07 Suvelavastus «Peko» Värska laululaval (info: www.vanemuine.ee

Foto: Ulla-Maia Timmo 24.06 Leevi külapäev 3 põlvkonna pidu, küladevahelised võistlused jm (info: 525 7864) www.veriora.ee 25.06 Saatse Seto muuseumi sünnipäev. Muuseumi asutaja Viktor Veeber – 100 (info: 5342 1428) www.setomuuseum.ee

07.07 kl 12 Jaanipäevaaegne «taimeriigi pidu» Saatse Seto muuseumis (info: 5342 1428) www.setomuuseum.ee 07.07 Postitee pillerkaar Terve päev toredate tegemistega Postitee erinevates ettevõtetes, õhtu lõpetab ansambel Regatt. (info: 521 9018) www.postitee.ee 07.07 Seto jaanituli Treskis (info: 529 1610) www.setomaa.ee

JUUNI

Foto: Maanteemuuseum, Sille Annuk

Põlvamaa kultuurikalender 08.07 kl 19 Orelikontsert «Romantism ja gooti impressioonid» Räpina Miikaeli kirikus (info: 5615 8776) www.eelk.ee/rapina 10.07 kl 19 Kontsert Mooste mõisas: Luisa Värk ja Alen Veziko (info: 516 0656)

19.07 kl 20 Iloõtak Seto talumuuseumis (info: 505 4673) www.setomuuseum.ee 20.07 kl 20.30 Suvesimman Ahja pargis Esinevad Ahja ja Haimre taidlejad, ansamblid. (info: 5372 7732)

21.07 kl 10 Kõikide tõugude koertenäitus 14.07 Kalameestepäev Räpina Tuletõrje väljakul Võõpsu Pritsikuuri plat- (info: 504 5669) sil Kala- ja käsitöölaat, näitu- www.rapina.ee sed, õpitoad jpm. Alates 21.07 kl 19 Lõõtspillipidu keskpäevast igal täistunnil Harmoonika Intsikurmus kultuuriprogramm. (info: 517 (info: 529 4334) 6288) www.rapina.ee www.polva.ee

(info: 529 1619) www.setomaa.ee

(info: 797 0790) muuseum.mnt.ee

27.07 Ansambli Kukerpillid juubelituur Intsikurmus. Kaasa teevad VLÜ ja Ivo Linna (info: 799 8234) www.kultuurikeskus.ee

AUGUST

27.07 kl 19 10 aastat vabaõhuetendusest «Ööpik Võhandu kaldal» Räpina Tuletõrje väljakul (info: www.rapina.ee)

17.08 kl 18 Rehepidu Säkna rehetares Säkna külas Mooste vallas Batuut, sumomaadlus, tantsuks ansambel. (info: 5661 6552)

03.08 kl 12 Seto Kuningriigi lastepäev Seto Talu17.–19.08 Ökofestival muuseumi õuel «Põlvamaa – rohelisem kuningriik.setomaa.ee elu». Töötoad, seminarid, 04.08 kl 12 XIX Seto loodusretked üle maakonna. Kuningriik Värska laululava (info: www.ecofest.ee) juures. Info: kuningriik.setomaa.ee

05.08 kl 9–18 Käsitööpäev Süvahavval Villapesu, -kraasimine, -värvimine jm. Samas saab proovida sepatööd. (info: 5199 7008) 14.07 Rahvamuusikute 21.07 kl 11 Kinopäev 17.–19.08 Ökofestivali www.syvahavva.ee suvepidu Lindoral Karilatsis Põlva eriprogrammid «Roheli28.07 kl 10 Lina- ja käsi- 09.–11.08 Uue Ajastu Jõeveere talus, Orava vallas Talurahvamuuseumis ne tee ja roheline linn» (info: 518 7857) Eesti film 100, endiste kino- töölaat Mooste mõisa Festival Põlvas. maanteemuuseumis suures hoovis. töötajate kokkutulek. (info: Õnne sagedus 14.07 Allikaretk ja sütelRikkalik valik lina- ja käsitöö- (info: uueajastufestival.ee) Varbusel (info: 797 0790) 797 0310) www.polvatalukõnd Postiteel, kl 14 retk rahvamuuseum.ee tooteid. (info: 511 7848) muuseum.mnt.ee 10.–12.08 XXIV KoprakaTilleoru maastikukaitsewww.moosteguesthouse.com 24.07 kl 18 Euroopa rikas Lajavangul (info: alale, kl 19 sütelkõnd 18.–19.08 Rahvusvahelieestlaste koori kontsert 28.07 kl 11 Suitsusanna www.kobras.polvamaa.ee) Labürinditalus ne kunsti- ja ideedesüm«5 aastat koos Kaleviga» ja võro keele päiv Kari(info: 513 6470) poosion Avamaa Moos11.–12.08 Põlva mk Varbuse Muusikamõisas latsis Põlva Talurahvawww.tuletee.ee tes. Kunstnike loomelaagri lahtised matkatehnika (info: 504 0526) muuseumis MV, Matkatriatloni KV tulemused võtab kokku avalik 15.07 kl 12 Veepidu Ahja www.varbuse.ee Saunaahju remontimine (info: 525 1513) esitlusprogramm. (info: 5330 järvel. Kalapüügivõistlus, (info: 797 0310) 26.07 kl 20 Päätnitsawww.matkaja.ee 6679) www.moks.ee veemängud ja -sõidukid jpm päeva puulpühä iloõtak www.polvatalurahvamuu17.08 kl 11–14 Kogukon(info: 5372 7732) seum.ee 19.08 Ökofestivali pereSeto Talumuuseumis nalaat «Roheline päev» (info: 505 4673) päev Karilatsis Põlva 18.07 kl 12 Rannatrall 29.07 Maanteemuuseu- Süvahavva külas. Laat, www.setomuuseum.ee Talurahvamuuseumis Mooste järve ääres mi sünnipäev Eesti rohevahetus, villavabrikuVõistlused lastele, erinevad 27.07 kl 14 ja kl 22 Päät- Maanteemuuseumis muuseumi külastus igal täis- Kontserdid, näitused, töötoad, erinevad turud. veesõidukid jm. (info: 516 Varbusel «Küll hobu veab, nitsapäeva kirmask ja tunnil. (info: 5199 7008) tantsuõhtu Saatses (info: www.ecofest.ee) www.syvahavva.ee 0656) kui look peab.»

19.08 Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäevale pühendatud rahvuslik perepäev Tilsis (info: 528 4859) www.laheda.ee 19.08 kl 19 Sütelkõnd Labürinditalus Ihamarus (info: 513 6470) www.tuletee.ee 25.08 Lüübnitsa sibulaja kalalaat (info: 5342 067) www.setomaa.ee

27.–28.07 BaltRoof 2012 Moostes. R/v katusemeistrite võistlus. Eesti– Läti–Leedu maavõistlus: roo- ja laastkatused (info: www.baltroof.eu)

Foto: Andres Ots 25.08 Muinastulede öö Värska Sanatooriumi rannas. Tuledemäng, esinejad, ansambel. (info: www.spavarska.ee) 26.08 Erastvere rattamatk. Matka pikkus ca 40 km. (info: 515 5816) www.rmk.ee 31.08 Muinastulede öö Ahja mõisa järve ääres (info: 5372 7732)

Võrumaa kultuurikalender

VÕRUMAA

23.05 Parim jaanituli Metsavenna talus 13+13+13 Rahvalikud mängud ja metsavenna pidulik vastuvõtt. Esinevad Koit 08.06 Werro Rock 2012. Toome ja Metsatöll. SüüdaClub Balance, Vabaduse 8 takse 13 jaanituld ja pidu on http://werrorock.com/ hommikuni. Vastse-Roosa külas Mõniste vallas 09.06 Urvaste valla kihelkonnapäev Uhtjärve (info: 523 0850) www.metsavennatalu.ee kõlakojas (info Aivo Männiste, tel 5695 4056) 23.06 Ülevallaline jaaniwww.urvaste.ee pidu Kääpa Tornimäel 09.06 Rõuge Rattamara- Kääpa külas Lasva vallas ton Rõuges (tel 511 4179), (info Marko Mett, tel 526 4784) info@haanjamatkad.ee

JUUNI

10.06 Ott Leplandi akustiline vabaõhukontsert Plaani karjamõisa hoovis Haanja vallas (info Karel Saarna, tel 5560 3989) www.facebook.com/plaani 15.–16.06 XIV Rahvavõrkpalliturniir Tamula Vanake Võru Spordikooli mänguväljakul www.tamulavanake.ee 16.06 Vanakraami täika ja näitus Võrus Kose teel www.voru.ee 16.06 Rahvapidu VanaVastseliina mõisapargis ansambliga Kihnupoisid (info Ivar Traagel, tel 509 6301) www.vastseliina.ee/laat 16.–17.06 XVIII Maarahva laat Vastseliina alevikus (info Ivar Traagel, tel 509 6301)

23.06 Jaanituli Otsa külas Lasva vallas (info Ülle Rauk, tel 5662 2576) 23.06 Jaanituli Paidra külas Oinamäel Lasva vallas (info Laine Riitsaar, tel 621 8662) 23.06 Võidupüha tähistamine ja jaanituli Meremäe mäel (info Maie Haavakats, tel 506 3245) www.meremae.ee 23.06 Varstu valla jaanituli Kangsti külaplatsil Varstu vallas (info: 789 3366) www.varstu.ee 23.06 Jaanituli Kobelas Antsla vallas (info: 5643 9166) 24.06 Vanaaja jaanituli Uue-Antsla pargis (info Aivo Männiste, tel 5695 4056), www.urvaste.ee 24.06 Viitina jaanituli Viitina Järvesaarel (info Peep Kimmel, tel 517 4556)

www.vastseliina.ee/laat 20.–22.06 Eesti MV maanteejalgratastele ühis- ja eraldistardist Rõuge Haanja Rattaklubi (info Tarmo Mõttus, tel 515 5901) 22.06 kl 21 Jaanipidu Tsolgos Tsolgo külas Lasva vallas (info Anneli Viitkin, tel 502 6632) 22.06 Võhandu 2. jaanituli ansambliga Amadeus Võhandu Puhkekeskuses Kääpa külas Lasva vallas (info: 5330 5452) www.vohandukamping.ee 22.06 «Sovhoos – mis see veel on?» Haanja valla jaanituli Ruusmäe sovhoosi töötajate kokkutulek Rogosi mõisas Ruusmäe külas Haanja vallas (info Sirje Pärnapuu, tel 516 5728) www.haanja.eu 23.06 Jaaniõhtu Navi Seltsimaja juures (info Tarmo Timmi, tel 553 4073) 23.06 Jaanituli meegomäelaste moodi «Natüürmort – loodus, muusika ja tuli» Meegomäel (info Siiri Laur, tel 5348 9617)

24.06 IX Pulli järve jooks Misso alevikus Misso vallas (info: 5307 2744) www.misso.ee 24.06 XV käsitsi heinaniitmise võistlus Plaani küla keskuses (info Ene Aedmaa, tel 514 4675) www.haanja.eu 30.06 Käsitsi heinaniitmise õpituba ja talgud Obinitsa Seto Muuseumitarõs (info Eve Ellermäe, tel 5242 8080) www.obinitsamuuseum.ee 30.06 Laada- ja kalaralli Rõuges (info Alar Johanson, tel 5552 1555) www.laadaralli.ee

JUULI 06.07 III Parksepa kogupereüritus «Suvi südames» Parksepa laululaval (info Hugo Prants, tel 518 9662) www.suvisydames.ee 06.07 Miikse jaanituli Miikse külas Meremäe vallas, seltsing Jaanikõsõ (info Arvo Kaupo, tel 511 7798) 06.–07.07 Tsiistre nuka kunsti- ja muusikafestival (info Maiden Paljak, tel 5809 3868) www.tsiistre.ee

07.07 Heinakuulaat 13.–15.07 TOUR de Võrus Vabaduse väljakul Rõuge 2012 (info Silvi Pärn, tel 5805 0167 (info: 511 4179) info@haanjamatkad.ee 07.07 Võro Liivaliin 2012 avamine Tamula rannas 14.07 Võrumaa Põlluwww.voru.ee meeste Päev Sännas (info Marika Parv, 07.07 Rõuge veepidu ja tel 5349 9454) paadiralli Rõuge alevikus ja järvedel (info Karel 14.07 Serga külapäev Saarna, tel 5560 3989) Meremäe vallas (info Eevi www.rauge.ee/paadiralli Liinamäe, tel 786 7602) 14.07 Paganamaa päevad. Õhtul näidend «Ruhnu Mann» Paganamaa külas Varstu vallas (info: 5373 6444) krabikyla.edicypages.com

28.07 Vana aja päev Vastseliina Piiskopilinnuses. Õhtune kontsert ansambliga TRISKELE (info Ivar Traagel, tel 509 6301) www.vastseliina.ee/linnus

11.08 kl 16 Külateatrite päev Tsolgo külas Lasva vallas (info Anneli Viitkin, tel 502 6632) 11.–12.08 HAUKA LAAT Antsla kesklinnas (info: 785 5109) www.antslatu.ee 11.08 Romuralli 2012 Antsla laululaval (info: 504 1346)

Foto: Andres Ots 28.07 Lennupäev Varstu lennuväljal Varstu alevikus www.varstu.ee

28.07 Kraavi külapäev 14.07 Misso 83. rahvapi- Kraavi külas Antsla du Misso Rahvamajas vallas (info: 5390 9404) 07.07 Olerex Eesti meist- www.misso.ee 28.07 Rõuge Priitahtlike rivõistlused 2012 ralliPritsimeeste Käraja krossis sõiduautodele IV 15.07 Kikkaoja küla etapp Missokülä rallikrossi- kodukandipäev Kikkaoja Rõuges (info: 505 3143) külas Antsla vallas rajal (info Lembit Luts, 29.07 Navi triatlon Navi (info: 5347 2806) tel 510 6969) külas (info Tarmo Timmi, 15.07 Rahvateatri eten- 553 4073) 07.07 Kuksina kirmas Meremäe vallas (info Leo dus ja suvesimman Kääpa külas Lasva Salumägi, tel 5390 7604) vallas (info Sirje Kuuseorg, 07.07 Miikse jaanipäev tel 527 2225) 01.08 Võru linna raamaMiikse kiriku koguduses 16.07–18.08 Võrumaa II tukogu-lugemistuba Meremäe vallas meistrivõistlused tenni- Kesklinna pargis (info preester Peeter, ses Vee tn tennisevälja- http://lib.werro.ee tel 515 9766) kutel www.vsoptennis.eu 02.–05.08 Haanimaa II 07.–08.07 Rannajalgpalsuidsusanna nätäl Haan20.07 Metsatölli kontliturniir SILJA SPORT jamaa parimates saunaCUP 2012 Tamula rannas sert Pokumaal Pokukodes. Kutsume suitsusaujas Urvastes www.jkvoru.ee na, räägime saunateost www.pokumaa.ee 08.07 Karula–Kaika ja -kommetest triatlon. Start kl 15.15 20.07 JÄÄÄÄR «Ilusate www.haanja.eu Õdre järve äärest Reba- kohtade kontsert» www.savvusann.ee semõisa külas Karula Suurel Munamäel 03.08 Kontsert: David vallas (info: 516 1479) www.suurmunamagi.ee Timm (orel) ja Lembit www.haanja.eu 08.07 G. Otsa nimeline Saarsalu (saksofon) ujumisvõistlus Tamula 20.–21.07 OSTROVA Rõuge kirik (info: Toivo järves www.voru.ee FESTIVAL Ostrova külas Tuberik, tel 507 6214) Meremäe vallas (info Aime 11.07 Sõmerpalu Staa03.08 Puiga VI külapäev Tulp, tel 506 6999) www. dionimotokross Väino Puiga külas (info Meelis ostrovafestival.ee Leoki rändkarikale Koppel, tel 529 8393) Sõmerpalu Motohalli 21.07 Luutsniku küla04.08 Kogupereüritus Adrenalin Arena juures (info päev Luutsniku külas Aivar Leok, tel 504 4228), Haanja vallas (info Aili Valb, Parksepa perepäev www.adrenalinarena.com tel 506 2351) www.haanja.eu Parksepa laululaval (info Hugo Prants, tel 518 9662) 21.07 Hauka Rock 2012 www.kodukotusparksepa.ee Antsla laululaval 04.08 Plaani Külafoo(info: 509 6821) rum. Plaani paikkonna 21.07 Viitina kuurits ja külade päev ja Plaani suveoperett Viitina kooli kokkutulek Järvesaarel (info Alar Kirk, Plaani külas Haanja vallas tel 5381 5915, Toivo Tuberik, www.plaanikotus.eu Foto: Ainika Atspool tel 507 6214) 04.08 Varstu valla 20. 12.07 Võrumaa tantsusünnipäev ja rahvapidu rühmade etendus «Suve- 21.07 Külaseltside kokkutulek «Juba küla- Varstu alevikus (info: 789 haljas tantsusamm» selts kutsub külla...» 3366) www.varstu.ee Teppo lõõtsatalus (info Juba külaväljakul Vello Pähn, Priidu Teppo, tel 513 5350) 04.08 Rõuge valla külade tel 505 0619 päev Püssä külas (info 12.07 Peetripäeva 21.–22.07 Heinakuu Väino Marjak, tel 5622 0512) kirmas Uusvada külas Meremäe vallas (info Viivi- hetked Hinol 07.08 Jaanus Kala Viie(info: 5348 0883) ka Kooser, tel 5660 5168) võistlus Antsla staadio22.07 Tõnis Mägi ja Kärt nil (info: 508 4806) 12.–15.07 XVIII Võru Johansoni SUVEKONTwww.jaanuskalaviievoistlus. Folkloorifestival SERT Parksepa laululapri.ee «Päivgi tands tsõõrin!» val (info Hugo Prants, tel 518 10.08 Villu Kanguri 9662) muusikaline etendus 22.07 Suure Munamäe «Munamäe Münchhauvaatetorni sünnipäevapi- sen» Suurel Munamäel du Suurel Munamäel Haanja külas Haanja vallas Haanja külas (info Ene Järgnevad etendused 12.08, Aedmaa, tel 514 4675) 13.08, 14.08, 15.08, 17.08 www.haanja.eu www.vorufolkloor.ee ja 18.08. www.haanja.eu Foto: Martin Mark

AUGUST

12.08 XIX ühepäevakümnevõistlus ja VII ühepäevaseitsmevõistlus Võru Spordikeskuse staadionil, www.voruspordikeskus.ee 14.–20.08 Võru vaskpillipäevad 2012 muusikakool. voru.ee/uudised/ 17.08 Lasva Järvemuusika vaatemäng. Kontsert ooperilauljatelt Janari Orro ja Aita Kaaver. Küünlad Lasva järvel, ilutulestik. TASUTA! (info Silja Vijar, tel 5340 2905) 17.08 Võru linna Jam 2012 Vee tn skatepark’is www.voru.ee 17.–19.08 Jaan Gutmanni nimeline Võru 54. võrkpalliturniir Võru Spordikeskuses www.voruvk.ee www.voruspordikeskus.ee 18.08 Võrkpalliturniir Paasavolle 2012 Obinitsa staadionil Meremäe vallas (Rein Tarros, tel 5343 3526) 18.08 BOCCIA võistkondlikud karikavõistlused Rõuge Ööbikuorus (Väino Marjak, tel 5622 0512) 18.08 Varstu veoautokross Matsi krossirajal Matsi külas (info: 529 4702) 18.–21.08 Võru linna 228. sünnipäev www.voru.ee 19.08 Paasapäev ja Obinitsa kirikupüha Obinitsas Meremäe vallas www.obinitsamuuseum.ee 20.08 Lepä kirmas Lepa külas Meremäe vallas (info Viivika Kooser, tel 5660 5168) 23.08 Suvelõpu simman Meremäe külas Meremäe vallas (info Eevi Liinamäe, tel 786 7602) 25.08 Muinastulede öö Vastseliina Piiskopilinnuses. Õhtul Siiri Sisaski kontsert (info Ivar Traagel, tel 509 6301), www.vastseliina.ee/linnus 25.08 Lõikuskuulaat Võrus Vabaduse väljakul (info Silvi Pärn, tel 5805 0167) 26.08 Sandisuu ummamuudu külälaat Sandisuu külas (info Maire Meldre, tel 5380 4971)

Lääne-Virumaa kultuurikalender LÄÄNE-VIRUMAA

23.06 Jaanituli Palmse 14.–15.07 Käsitöö- ja mõisaõuel. Piirkonna suurim (ranna) kultuuripidu – Sõbralaat Kunda sadajaanituli. www.palmse.ee mas ja rannas. Käsitöölaat, 22.–23.06 Tapa linnas ja räimeküpsetamise konkurss, Valgejõe saarel Tapa 05.–14.06 Kaunid kontpalju erinevaid esinejaid, linna 86. sünnipäev: laat, simman, lasteprogramm, serdid Käsmus. Kaunid atraktsioonid lastele, isetegekontserdid Käsmus on juba huvitavat tegevust kogu perele vuslaste esinemised, kontser- (info: 322 1556) neljandat aastat maagilises did, spordimängud, Lääne-Vikaptenikülas toimuv muusikawww.kundalinnaklubi.ee sündmus, mille raames tuuak- ru saalihoki turniir, kanuuralli, se publikuni Eesti muusikapa- kepikõnnimatk, jalgpalliturniir, 15.07 Mõõga- ja mantlirannavolle turniir, ansamblite päev Rakvere linnuses remik. Kontsertsarja lõpetab Kõikidele seiklushimulistele ja esinemised. Suure Suve 14. juunil suur Tarmo Pihlapi ajaloohuvilistele korraldatakse meenutuskontsert rahvalem- Sõnajalasimmanid Tapal Valgejõe saarel, Moel, Karku- mõõga ja mantlipäeva miku 60 aasta juubeli puhul. www.rakverelinnus.ee sel ja Lehtses (info Indrek www.virufolk.ee Jurtšenko, tel 322 9659) 20.–22.07 Kristlik 08.06 Eesti Ööjooks 2012 suvefestival Rakveres 23.06 Lehtse mõisa Rakvere linnas. Rakvere www.karmel.ee linnapäevade raames muutub karjalautade kompleksis www.ekklesia.ee perepidu «Jaanipäev Rakvere jooksupealinnaks. kolhoosi moodi» 27.–29.07 Porsche Murumängud, jõukatsumised, White Nights Rakveres tants ansambli saatel, lõke, Porschede ralli ja näitus puhvet, vaba lava soovijaile Rakvere südalinnas jpm. Nõukaaegse tehnika www.porsche-club.ee näitus. Kolhoosi traktorite osavussõidu võistlus – põnev 28.07 Väike-Maarja vallas triatlon Ebavere vaatemäng! Piduline tunneb Kange (info Andri Part, tel end hästi lüpsja-talitajana, traktoristi-mehhanisaatorina, 526 3010) brigadiri-agronoomina või 28.–29.07 Jänedal Eesti lausa esimehena! Riietu stiil- talupäevad, üle-eestiline selt – kostüümidele konkurss! suvesaaduste laat, näitused, simmanid, taidlejate kontserdid (info Aini Sildvee, tel 505 4495) www.janedaturism.ee www.eestimaraton.ee 02.–05.07 B’OFF IV NoorFB: Ööjooks te teatrite festival Rakve08.–10.06 Rakvere linna res www.2012.boff.ee päevad: linn täis erinevaid 04.08 Tapa linnas Tapa 04., 11., 18. ja 25.07 sündmusi, mille südameks on Öömuuseumid Sagadi vorstifestival II, Eesti II kahepäevane käsitöölaat, meistrivõistlused vorsti grillimõisas. Traditsioonilised päevadega tähistatakse üritused kolmapäeva hilisõh- mises, mängud, laat, atraktRakvere linna sünnipäeva. Info tul, kus härrastemajas kõlab sioonid lastele, kontserdid – www.rakvere.ee see on vabariiklik koguperekaunis muusika ning ajaloo10.06 Pandivere rattaralli huvilisi rõõmustavad loengud üritus (info Heili Pihlak, tel oma ala parimatelt spetsialis- 322 0061 / Indrek Jurtšenko, Väike-Maarjas (info Ants tel 322 9659, laat Erkki Laiditidelt ja metsamuuseum on Rikberg, tel 529 0745) avatud kuni loengu alguseni. nen, tel 551 5976). www.vorstifestival.ee 10.06 X Simuna ja Laek- www.sagadi.ee vere rahvajooks (info Hillar 10.–12.08 Viru Folk 04.–07.07 Baltoscandal Kasu, tel 524 8658) Käsmus. Nagu traditsiooniks Rakveres on Baltimaade kujunenud, saavad festivalikü17.06 Perepäev «Keskvanim rahvusvaheline teatriaegne muinasjutt» Rakve- festival. www.rakvereteater.ee lastajad lisaks mõnusale muusikale osa ka filmi-, luuleres. Tegemist on perepäevaga, mille raames toimub võistlusi ja 07.07 Palverännak Viru- ja keskkonnaprogrammist Nigulas. Palverännaku traditmänge suurtele ja väikestele, 17.08 Õuduste öö Rakvesioon taaselustati 2000. a. lisaks ootame rüütlitele külla re linnuses. Sumedal pimeerinevaid laste lemmiktegelasi, Palverännakut korraldab roomakatoliku kirik Eestis. Siia dal augustiööl on linnuses toimub joonistusvõistlus ja juhtumas midagi õudselt saabub katoliiklasi Eestist ja kauni printsessi Rapuntsli välismaalt, üritusel osaleb kato- põnevat ja väga õudset päästmine lohe küüsist liku kiriku piiskop Eestis, kiriku- www.rakverelinnus.ee www.rakverelinnus.ee kontsert Püha Nikolause kirikus 25.08 Kundas laste- ja 20.–22.06 ja 27.06–01.07 09.–15.06 Palmse mõisa noortepäev SuvelõpumiX: Vabaõhulavastus «Noor lastelaat, küpsetiste konkurss, muusikanädal Eesti» Rakveres. Marie talendikonkurss, atraktsiooniUnder ja mehed tema ümber www.palmse.ee deväljak, spordivõistlused ja – Tuglas, Visnapuu, Gailit, 14.07 Sõbrapäev Mahu kontsert. Info noortemaja@ Semper, Adson. Lavastaja rannas (info: 527 8979) kunda.ee, tel 3222 1666 Jaanus Rohumäe www.kundalinnaklubi.ee 14.07 Porkuni Kaieallikal www.rakvereteater.ee www.facebook.com/Kundaja Lossisaarel Tamsalu Klubi 22.06 Tamsalu valla valla vapiüritus Porkuni jaanituli Porkunis päev. 11. esivõistlused tünni- 27.08–11.09 Rakveres II Kaieallikal (info Liia Alling, sõidus. Võistlustel osalemiVaiMus – Rakvere II vaimulitel 5559 3309) seks vajalik eelregistreerimi- ku muusikapäevad pakuvad 22.06 Vihula mõisa jaani- ne. Avatud töötoad, näitused, taas suve lõppu hulgaliselt kvaliteetseid muusikaelamusi. tuli. Traditsiooniline jaanilõke paemuuseumi külastamine, Muusikapäevad lõpetab 11. koos vahva muusika, tantsu ja lastevõistlused, kontserdid, septembril Rakvere Kolmainu kokkamisvõistlus, tants ja tralliga (info: 326 4100) kirikus Arvo Pärdi sünnipäevakõikvõimalikud atraktsioonid www.vihulamanor.com (info Tiia Uudeberg, tel 5647 kontsert, Eesti Filharmoonia 22.06 Altja jaanituli Altja 0855, Krista Lepik, tel 520 Kammerkoori hooaja avakontsert. www.rahvamaja.ee Kõrtsi õuel www.palmse.ee 2064)

JUUNI

JUULI

AUGUST

Teatrifestival BALTOSCANDAL esitleb: Rakvere Teatri suvelavastused 20.06, 21.06, 22.06, 27.06, 28.06, 29.06, 30.06 ja 1.07 Rakvere Rahvaaias

«Noor Eesti». Jumalate sünd kahes osas Lavastaja: Jaanus Rohumaa Näitlejad: Mait Joorits, Lauri Kaldoja, Hannes Kaljujärv (Vanemuine), Erni Kask, Ülle Lichtfeldt, Maarika Mesipuu, Peeter Rästas, Tarvo Sõmer ja Velvo Väli Dramaturg: Siret Paju Tekst: Kairi Kruus, Jan Rahman, Eva Samolberg (Drakadeemia) ja Jaanus Rohumaa Kunst: Uku Kristjan Küttis, Ott Kadarik ja Mihkel Tüür Ilu: Britt Samoson Muusika: Kostja Tsõbulevski Rakvere Teatri vabaõhulavastus «Noor Eesti» toob kaheksal suveõhtul Rakvere Rahvaaeda vaatemängu meie kultuuri suurkujudest nende teekonna alguses. Teatri taga asuva ajaloolise mõisapargi tiikide ja põlispuude vahel saavad kokku Marie Under ja mehed tema ümbert – Tuglas, Visnapuu, Gailit, Laikmaa, Semper, Adson. Need elujanust ja uljast jõust pulbitsevad noored haaravad iseseisvuse eelõhtul relva asemel sulepead, et maailm loomisjõuga ilusamaks muuta. Lavastusest lähemalt: http://www.rakvereteater.ee/teater/lavastus/noor-eesti/

Hullumaja suvepäevad Vaino Vahingu ainetel

08.06, 09.06, 10.06, 14.06, 15.06, 16.06, 17.06 ja 04.07, 05.07, 07.07, 08.07 Lääne-Virumaal Karula külas Kaarel Karmi metsatalus Lavastaja: Urmas Vadi Kunstnik: Laura Pählapuu Osades: Margus Grosnõi, Natali Lohk, Tiina Mälberg, Peeter Rästas, Üllar Saaremäe, Toomas Suuman, Klaudia Tiitsmaa (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia) Ühel päeval lahkub psühhiaater Johannes töölt ega tule enam kunagi tagasi. Jätab naise, lapsed, auto, ülikonnad, fotoalbumid. Teda kahtlustatakse liiderlikkuses, vaimuhaiguses, manipuleerimises, kuid ta on täiesti terve. Johannes lahkub, et ühes mahajäetud majas alustada oma erapraksisega. Kuid sinna hakkab kohale voorima hoopiski psühhiaatri sõpru: näitlejaid, kirjanikke, muusikuid, kellel esmapilgul justkui polegi midagi viga. Aga ka nemad vajavad ravi ja seltskonda. Etenduste paigaks on näitleja Kaarel Karmile kuulunud metsatalu, mille on projekteerinud Hugo Laur ning kus on suvitanud mitu põlvkonda legendaarseid loomeinimesi, keda ahvatles supelranna, Lahemaa rahvuspargi ning Sagadi ja Vihula mõisaradade lähedus. Lavastusest lähemalt: www.rakvereteater.ee/teater/lavastus/hullumaja-suvepaevad-vaino-vahingu-ainetel/ Lisaks kahele suvelavastusele toimub sel aastal ka rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal, mis toob 4.–7. juulini Rakverre uuendusliku teatri lipulaevad tervest maailmast. Loe lisa ja mine suvel teatrisse: www.rakvereteater.ee

14 IDA-VIRUMAA

JUUNI

Ida-Virumaa kultuurikalender 30.06 Ida-Virumaa folklooripidu «Kirde Killad» Iisaku rahvamajas ja laululaval

30.06–01.07 Narva linnuse päevad linnuse territooriumil ja Põhjaõues 03.06 Iisaku VIII külalaat www.narvamuuseum.ee www.iisakumuuseum.ee Tervise- ja rahvaspordi08.–10.06 Narva päevad sari «Tervist Jõhvist!» 2012. Peokohad üle terve osavõistlused 1 x kuus www.johvi.ee Narva linna www.narva.ee, kultuur@narva.ee 03.06 Team Rattapoe rattakross KohtlaNõmmel www.johvisport.ee

09.–10.06 Pilli- ja tantsupäevad Narva linnuse Põhjaõues www.narvamuuseum.ee 14.06 Kahe kaevuri rulluisu võistlus KohtlaJärve keskalleel www.johvisport.ee (info: 5309 2640) 15.–16.06 Toila merepäevad Toila sadamas ja rannaalal (info: 510 2062) 16.06 Festival «Jazz Time suverütmid», peaesineja Raimond Pauls. Sillamäe linnatreppidel. www.sillamaemk.ee 16.–17.06 Teemapäev: selga, tarbeks ja iluks Narva linnuse Põhjaõues www.narvamuuseum.ee 22.06 Kultuuri- ja kunstifestival «Suvehari» Sillamäe muuseumis, www.sillamae-muuseum.ee 23.06 Avinurme Tünnilaat, XIII jaanilaat www.avinurme.ee 28.06 Aseri Rannaparty ja tuulelohede festival Aseri rannas www.aserivv.ee 29.–30.06 Sillamäe linna 55. sünnipäev Erinevad esinejad ja esinemiskohad linnas, sillamae.kovtp.ee

JUULI

01.07 Heino Lippu IV mälestusvõistlused kuulitõukes Maidla mõisa pargis, www.maidla.ee

13.–15.07 Rahvusvaheline motofestival «Narva Bike 2012» Narva Linnuses, lisaks tõeline staaride paraad kontserdilaval Eestist, Venemaalt ja välismaalt. Jälgi kava ja esinejaid: www.narvabike.com 21.–22.07 Teemapäev: Puust ja punaseks Narva muuseumi Põhjaõues, www.narvamuuseum.ee 28.–29.07 Teemapäev: Keraamika ja klaaskunsti päevad Põhjaõues www.narvamuuseum.ee 29.07 Liivaskulptuuride konkurss Narva-Jõesuu rannas www.narva-joesuu.ee

28.07 Maidla valla XIII päevad Maidla mõisa06.–07.07 Rannapunger- pargis www.maidla.ee ja tuletorni kontserdid 28.–29.07 Motofestival Rannapungerja tuletorni Kiviõli Tuhamäel. Esinevad juures jõekäärus The SUN ja The Blinking Rikkalik esinejate plejaad: Lights, www.motokross.ee Siiri Sisask, Metsatöll, EstoTervise- ja rahvaspordinian Dream Big Band, sari «Tervist Jõhvist!» Weekend Guitar Trio, Uku osavõistlused 1 x kuus Suviste, Tanja Mihhailova, www.johvi.ee Hedvig Hanson, Hendrik Sal-Saller ja Draamateatri näitlejad. Jälgi kava www.kaunismuusika.ee 06.–14.07 «7 linna muusika festival» koostöös Rannapungerja tuletorni kontsertprogrammiga www.concert.ee 07.07 Mäetaguse XVII mõisapäev Mäetaguse mõisapargis www.maetagusevv.ee (info: 336 6960) 07.–08.07 Teemapäev «Ürdi kaks külge» Narva muuseumi Põhjaõues www.narvamuuseum.ee 08.07 Lohusuu Kalalaat www.lohusuuselts.ee (info: 5346 5861) 08.07 Illuka mõisapäev Illuka mõisapargis www.illuka.ee 08.07 Kaluritepäev Narva-Jõesuus www.narva-joesuu.ee

AUGUST 01.–12.08 Suvelavastus «Vabrikutüdrukud» Kukruse polaarmõisas

Komöödia «MINU GIRLFRIEND ON EESTLANE» (Originaalpealkiri: «Venise sous la neige») Autor: GILLES DYREK (Prantsusmaa) Tõlkinud: INGE ELLER Lavastaja: EERO SPRIIT Kunstnik: JAAK VAUS Mängivad: KÄRT REEMANN, AGNES AALISTE, MIHKEL KABEL (Eesti Draamateater) ja MEELIS PÕDERSOO (VAT Teater) «Minu girlfriend on eestlane» on vaimukas ja tänapäevane komöödia, milles kodune pidu muutub kaoseks, kui väikesest arusaamatusest liikuma läinud sündmuste laviin võtab ootamatud mõõtmed. See on naerupommi lõhkemine teatrilaval täis hoogu, kirge ja pöörast situatsioonikoomikat. See on eeskätt noorema põlvkonna komöödia, mis tuleb kõige enam esile tekstist, kus on käsitletud tänapäeva nähtusi ning kasutatud suhtluskeelt, mis erineb nn klassikute kõnekeelest. Tegelikult esindavad Gilles Dyreki teosed traditsioonilist prantsuse komöödiat. Koomiline efekt tekib muu hulgas sellest, et publik teab alati rohkem kui tegelased laval. See tekitab lõbusaid arusaamatusi, segadust ja desorientatsiooni.

04.08 Narva-Jõesuu linnapäev www.narva-joesuu.ee, tel 359 9594 05.08 Puhkpillilahing Narva-Jõesuus www.narva-joesuu.ee, tel 359 9594 08.–12.08 Suveetendus «Vabrikutüdrukud» Kukruse Polaarmõisas, www.kukrusemois.ee

Koondamiste lainest šokeeritud viis õmblejannat otsustavad ettevõtte otsuse vastu koonduda, protestida ning kuulutavad välja streigi. Streigi jätkudes jõuavad naised väga oluliste ja avastuslike tõdemusteni, mis lubavad näha probleemide lahendusi. Külastajatel on võimalus enne etenduse algust tutvuda ka Kukruse Polaarmõisaga www.kukrusemois.ee 03.08 Meremiilijooks Narva-Jõesuus www.narva-joesuu.ee, tel 359 9594

11.08 Narva Energiajooks Narva linna territooriumil www.jooks.ee

12.08 Noorsookultuurifestival «N+FEST» Narva linna erinevates paikades, www.noortek.ee

10.08 VI Saka mõisa öökino Saka mõisa suve18.08 Muusikafestival laval www.saka.ee «Mäetaguse Big Bäng 10.–12.08 Ajaloofestival 2012» Mäetaguse mõisas, «Narva lahing» www.maetagusevv.ee Narva Linnuses 10.–11.08 PurFest www.narvamuuseum.ee, pohjaou@narvamuuseum.ee jõefestival Purtse jõeäärsetes kohtades Maidlas, Püssis, Lüganusel, www.iise.ee

Foto: Anton Vylitok

Narva linnuses www.narvamuuseum.ee 18.08 Narva Suvelaat Narva Linnuse sisehoovis www.narvalaat.ee, laat@nvtc.ee 18.–19.08 Eesti pitsipäevad Narva linnuse Põhjaõues www.narvamuuseum.ee 19.08 Oru Pargi Promenaad Oru pargis Toilas www.promenaad.com 25.08 Meri, muusika ja muinastuled Toila sadamas ja rannaalal Meeskondlik tuleskulptuuride ehitamine ja süütamine kell 21.30. www.toila.ee

25.–26.08 Hoidistefestival «Suvi purki» Narva linnuse Põhjaõues 17.08 «Mõisatuled 2012» (info: 359 9242) vabaõhukontsert muusika ja www.narvamuuseum.ee valgusshow’ga Maidla mõisa Tervise- ja rahvaspordiaias. www.maidla.ee sari «Tervist Jõhvist!» 17.–19.08 Öökino osavõistlused 1 x kuus www.johvi.ee «Mõõga ja Kübaraga»

Jõgevamaa kultuurikalender JÕGEVAMAA

JUUNI 09.06 Lustivere piirkonna külapäev Lustiveres (info Vello Pelisaar, tel 525 6324)

JUULI 01.07 Tabivere valla III laulupäev. Maarja-Magdaleena puhkeala (info Tiia Pärtelpoeg, tel 520 5906)

28.07 Märt Jallakase mälestuskontsert Tallinn Sinfonietta, dirigent Toomas Vavilov, solist Kadri Tegelmann, Hollandi Rahvuslik Ooperi Akadeemia. Palamuse kirikus (info Arne Tegelmann, tel 514 8723)

06.07, 07.07, 08.07 28.07 Motoparaad JõgeRoosipäevad Põltsamaa vatreff. Ülemaailmne sabaroosiaias www.eestiroos.ee tants Jõgeva kesklinnas. Kuremaa – Jõgeva kesklinn 07.07 Suvine näitemängupäev. Lydia Koidula «Kosjakased» Sääritsa 15.06 Kõige lühemate suveööde festival «Heli- taluõues Pala vallas (info Tiia sev suveöö». Meestelaulust Pärtelpoeg, tel 520 5906) helisev suveöö. Laulavad 09.–12.07 Eesti HarrasSoome ja Läti meeskoorid ja tusteatrite Liidu KooliJõgeva meeskoor Mehis. teatrite kirjanduslik Jõgeva Kultuurikeskuses, suveprojekt «Mängime kesklinnas (info Airi Rütter, tel O. Lutsu loomingut» 772 1987) Palamusel (info Keiu Kess, 22.06 Hullu Krahvi jaani- tel 5349 4131) tuli Saare mõisa pargis (info Moonika Hunt, tel 5612 14.07 Kamari järve veetrall Põltsamaa vallas 5553) (info Liia Lust, tel 523 5115) Foto: Igor Ellisson www.kalevipojakoda.ee 22.06 Rock Hoteli kont- 14.–21.07 kl 20 Suvelavastus T. Suumann sert Tabivere vabaaja«Nõiutud kevade», 02.08 kl 19 XVII Keelpilkeskuses (info Erlend lavastaja Madis Kalmet. Pala- limängijate ja IX KitarKollom, tel 5306 8681) muse muuseumi õues ristide Suvekooli kont22.06 Metsa jaanijaskar (info Arne Tegelmann, tel 514 sert Põltsamaa kirikus Kassinurmes (info Airi (info Anne Kaus, tel 510 8723) Rüttel, tel 772 1987) 9237), muusikakool.planet.ee 19.–20.07 kl 19 XIX 23.06 RammumeesteNoorte Puhkpillimängija- 03.08 Palamuse Suvepeod: Elmari suvepidu võistlus Tõnisson ja te Suvekooli kontsert jaanituli Palamuse Põltsamaa kirikus (info Anne (info Imre Tõekalju, tel 506 8316) pargis (info Ivar Vinkmann, Kaus, tel 510 9237), tel 5306 0460) 03.08 kl 15 XVII Keelpilmuusikakool.planet.ee 23.06 jaanipäev Põltsa- 21.07 Pajusi mõisapäev limängijate ja IX Kitarristide Suvekooli kontmaa lauluväljakul (info Pajusi mõisapargis (info sert Põltsamaa KultuuriVilve Piht, tel 776 2270) Aili Soolepp, tel 510 0799) keskuses (info Anne Kaus, tel 510 9237), 30.06 kl 9 Põltsamaa 21.07 Mustvee linnalinna päev ja Lossipäev. päev. Peaesineja ansam- muusikakool.planet.ee Põltsamaa Kultuurikeskus ja bel Smilers 03.08 kl 19 Romantiline lauluväljak (info Irja Targama, (info: 5333 5290) suveõhtu Puurmani tel 776 2270, Maimu Kelder, lossis (info Keiu Kess, tel 21.07 «Avatud Külavära- 5349 4131) tel 776 8564) vad» Sadala rahvamajas. www.kultuurikeskus.eu 04.08 Kalevipoja kala- ja Ansambel Untsakad, veefestival Kasepää õpitoad, näitemäng vallas (info Terje Paalits, tel (info Pille Tutt, tel 521 1967) 776 5371, 5400 4966) 15.06 Palamuse suvepeod. Summer Start 2012 (info Imre Tõekalju, tel 506 8316)

AUGUST

Foto: Raivo Suni

26.07–05.08 Kalevipoja suveteater «Viru Tango» Saare vallas Kääpa külas (info Moonika Hunt, tel 5612 5553)

04.08 Memme-taadi lauluja tantsupidu «Maa ja vesi» Kasepää vallas (info Terje Paalits, tel 776 5371, 5400 4966)

09.08 Põltsamaa muuseum – 15 Põltsamaa muuseumis (info Rutt Tänav, tel 775 1390) www.muuseum. poltsamaaturism.ee

17.–19.08 Rahvusvaheline pärandkultuurisündmus «Mütofest» Kassinurmes (info Mati Nuut, tel 505 9049)

10.–12.08 KaraokeFest Maarja-Magdaleena puhkealal (info Allar Aardevälja, tel 501 0009)

18.08 Kalevipoja Rulluisumaraton Kasepää vallas (info Jüri Vooder, tel 772 7452, 529 7614)

11.08 kl 11 Vene vana18.08 Rahvamuusika usuliste pärimuskultuu- päev Sadala rahvamajas rifestival «Peipus» Must(info Pille Tutt, tel 521 1967) vees (info tel 5333 5290) 11.–12.08 Theodor Lutsu 18.08 Suvelõpu tantsupidu. Ansambel Respect filmipäevad Palamuse Lustiveres (info Vello PeliRahvamajas (info Arne Tegelmann, tel 514 8723) saar, tel 525 6324)

24.08 Tegevuskunstifestival «Kunstide Öö II» Põltsamaa Kunstikoolis (info Ethel Hakkaja, tel 775 1168), http://kunstikool.ee/ 25.08 V Küüslaugufestival. Suvelõpu simman ja etnodisko Jõgeva kesklinnas (info Aimar Pihlak, tel 511 8380) www.meelejahutaja.ee

Foto: Aimar Pihlak

Päikeseprillid – hädavajalikud, praktilised ja ilusad Enamik meist peab päikeseprillide ostmisel silmas kaht asja: nende ilusat väljanägemist ja hinda. Asjatundjaga rääkides aga selgub, et päikeseprille tuleb eelkõige valida vajadusest lähtuvalt, ilust ja hinnast märgatavalt olulisem on prillide praktiline väärtus. Kõik need omadused on olemas ainult kvaliteetsetel päikeseprillidel. RIINA LUIK

agle Visioni optometrist Jaanika Kriisk MSc selgitab, miks tasub päikeseprillide soetamisse samavõrd tõsiselt suhtuda kui tavaprillide ostmisse ning mida see kandjale õigupoolest annab. Kvaliteetsed päikeseprillid on investeering, see pole saladus, kuid see tasub end silmade tervise nimel kindlasti ära. Esimene põhjus, mis Jaanika Kriiski sõnul kvaliteetprillide eelistamise kasuks räägib, on klaasimoonutuste puudumine, mis on eriti oluline autoroo-

lis olevatele inimestele, aga ka jalgsi liiklejatele. «Paraku on enamik meist lausa iga päev autoroolis ning ainuvõimalik kvaliteetne klaas on sel juhul polaroid, mis võtab horisontaalpinnalt ära kõik peegeldused ja loob juhile selge pildi teel toimuvast. Kes kordki on selliseid prille autojuhtimisel kasutanud, teab väga hästi, kui suur vahe neil tavaliste päikeseprillidega võrreldes on. Lumi, ere päike, vihmamärjal asfaldil peegelduvad valgusvihud – need on juhile, õigemini tema silmadele suureks koormuseks ja väga häirivad tegurid ning see võib

tekitada lausa liiklusohtlikke olukordi,» toob spetsialist näite selle kohta, et ka meie kliimas, kus ei ole küll 365 päeva päikeseküllust, on päikeseprillid vajalikud igal aastaajal. Jalakäija peab Kriiski sõnul eelkõige mõtlema sellele, et tal oleks hea käia – et näeks hästi oma lähiümbrust ja jalgade ette ning samade prillidega saaks hakkama ka autoroolis. «Sellisel juhul on ilmselt parim valik prillid, mille klaasid on ülevalt tumedamad ja alt heledamad.» Vähem oluline pole Kriiski sõnul ohutus: «Plastklaas on üldtunnustatud kui ohutu klaas,

lisaks on plastklaas klaasist kergem ning halvemal juhul saavad prillid maha kukkudes mõned kriimud, kuid ei purune.»

Investeering silmade tervisesse Hinnast rääkides toob Kriisk võrdluse, et tehnikat, jalanõusid ja riideid valides pöörame kõhklemata tähelepanu kvaliteedile ega hooli sageli hinnast. Samasugust suhtumist väärivad ka meie silmad, mille üheks abiliseks on prillid – kas siis nägemisteravuse parandamiseks või kaitseks ultraviolettkiirte ja

17 muude nägemisteravust mõjutavate tegurite eest. «Kuid nii nagu pole olemas universaalseid riideid või jalanõusid, mida kõikjal kasutada, sest soetame need ikka vajaduse järgi, pole olemas ka universaalseid prille, need tuleb soetada ikka vajaduse järgi. Eelkõige sõltub sellest, millega me tegeleme – kas oleme jalakäijad, viibime tihti autoroolis või tegeleme spordiga. Spordialade puhul sõltub prillivalik omakorda sellest, millise spordialaga on tegu, mis on selle spetsiifika,» ütleb Kriisk. «On suur vahe, millega inimene tegeleb: sõidab jalgrattaga, mängib golfi, surfab või mängib tennist – kõigi nende alade jaoks on välja töötatud erinevad filterklaasid, et tagada maksimaalne mugavus ja praktilisus. Pole olemas «kõige paremaid ja universaalsemaid prille», küll aga saab valida kõige paremad prillid vajaduse järgi – prillivalik algabki vajadusest: mille jaoks?» See tähendab, et kui inimesel on erinevaid hobisid, ta on nii autoroolis kui ka jalakäija, kannab prille nii kontorikostüümi kui ka pidulike riiete juures, peaks tal olema mitu paari päikeseprille. Seda, et kvaliteetsed päikeseprillid on suhteliselt kallid, optometrist ei eita, kuid rõhutab, et hobid on alati kallid ning head päikeseprillid kuuluvad hobiga seotud kulutuste sisse, olles möödapääsmatud ka silmade tervist silmas pidades. Neile, kes pööravad päikeseprillide ostmisel peamist tähelepanu prillide stiilsusele, imagoloogilisele efektile ja teatud moebrändidele, teadku, et parimates prillipoodides on valik tohutu, kuid samas on tagatud ülim kvaliteet ja asjatundlik nõustamine.

Tumedad või heledad klaasid? Korrigeerivaid prille kandvad täiskasvanud (ainult lapsed kannavad raviprille), kes on endale soetanud valguse muutumisele reageerivad klaasid, on endale Kriiski sõnul soetanud n-ö kaks ühes prillid. Need on väga praktilised, sest kandja on

kaitstud päikese eest, kaotamata seejuures nägemisteravust, mis on oluline igas olukorras. Küsimusele prilliklaaside tumeduse kohta ütleb Kriisk, et kõige suurem lubatud tumedusaste päikeseprillidele on 75%. «Tihti arvatakse, et mida tumedam klaas, seda tugevam kaitse UV-kiirte eest. Tegelikult läheb tumedate prillide puhul pupill väga suureks ning me ei kaitse mitte oma silma, vaid maksimaalselt avatud pupilli kaudu satub sinna hoopis rohkem valgust sisse, kuigi klaasi tumedusaste on suur. Heleda klaasi puhul läheb pupill väikeseks ja see kaitseb silmapõhja UV-kiirguse eest tunduvalt paremini.» Selgub, et ka kvaliteetprillidel võib olla tumedusprotsent kõigest 25%, kuid sellest piisab täiesti, sest asjatundja sõnul ei ole meil hommikust õhtuni intensiivset ja eredat päikesevalgust nagu lõunamaades. «Leidub inimesi, kes ei talu tumedaid prille ja neil hakkab paha, samuti on meil palju pilvealust päikest, mille eest tuleb end kaitsta. Heledama klaasiga prillid on meie kliimas ideaalsed,» ütleb Kriisk ja lisab, et õnneks on klaasitoonide valik suur: hallid, pruunid, violetsed, rohekad, kollased, peegelklaasid – igaüks peab ise selgusele jõudma, mis tema jaoks on kõige parem.

Ka lapsed vajavad päikeseprille Päikeseprillide kandmine lastel on Jaanika Kriiski sõnul elementaarne, kui väga väikesed välja jätta. Ta lisab, et mudilastega on juba lihtsam, sest kui vanemad kannavad prille, tahavad lapsed oma vanemaid jäljendada. See ongi õige aeg tekitada neis harjumus kanda päikeseprille. «Päikeseprillide kandmine pole eputamine, vaid hooliv suhtumine oma silmadesse, prillid pole moe- ega iluese, vaid tarbeese, millel aga ei pea puuduma elegants. Inimene peab asjade puhul, mida ta kannab, silmas kaht aspekti – mugavust ja ilu – ning kvaliteetsete päikeseprillide puhul on need alati olemas.

Suveks säravad juuksed Suvi toob uue elu ja hingamise, pakkudes nii kehale kui ka meelele vajalikku turgutust. Selleks ajaks on lõpmatult pikana näiv ja kevadessegi tikkunud tali teinud oma töö, nii et päikesevaegus ja vitamiinide puudus avaldub meis sõna otseses mõttes kuni juukseotsteni välja. ESME KASSAK

uve tulek ei lahenda kohe kõiki probleeme. Kui talve jooksul vajalike toitainete varud hakkavad organismis lõpukorrale jõudma, kasutatakse neid ennekõike eluks vajalike organite tööks ning juuksed jäävad sootuks tagaplaanile. Tõhusaim vahend saada juuksed taas säravaks ja värskeks on toitvad juuksemaskid. Dr.Hauschka brändijuht Ireen Reilandt ütleb, et juustele ei mõju mitte üksnes aastaaegade vahetus, vaid ka paljud muud tegurid: üldised toitumisharjumused, keskkond, elustiil ning isegi stress. «Juuste tervise ja sära taastamine võtab aega,» sõnab ta. Juus-

Kas valida juuste turgutamiseks looduslikke või professionaalseid salongitooteid, jääb igaühe enda otsustada. FOTO: DUALSENSESSUN

te tervist saab kiirema tulemuse saamiseks mõjutada ürditõmmistega (nõges, kummel jmt looduslikud abilised), aga võib kasutada ka juba valmis «segatud» vahendeid. Dr.Hauschka neemipuu juukseveega võib masseerida tänu Indiast pärit neemi universaalsusele nii rasuste juuste, kuiva peanaha kui ka kõõma korral, ilma et peaks välja vahetama harjumuspärase šampooni. Peanahale ja juustele mõjub hästi masseerimine. Samuti saab juuste tervist mõjutada seesmiselt – kevade saabudes tasub üle vaadata oma menüü ja süüa rohkem värsket rohelist, eriti soojade ilmadega tuleb jälgida, et veepudel oleks kogu aeg ligi ning peanahk ja juuksed saaksid piisavalt värsket õhku.

19 Kuna juuksetüüp aastaaegade vahetudes ei muutu, pole üldjuhul vaja suveks senist šampooni ja palsamit välja vahetada. «Šampooni peaks välja vahetama siis, kui on näha, et juuksed ei paista sama terved ja elujõulised kui varem,» märgib Looduskosmeetika.ee tootejuht Kristen Tuulmets.

Päike, tuul ja vesi «Mõnel inimesel võib suvel vaja minna just sellist šampooni, mis mõeldud rasustele juustele. See on individuaalne, inimene peab ise ära tunnetama ja nägema, kui juuksehoolduses on vaja midagi muuta.» Kindlasti tuleb suvel arvestada aga tuule, päikese ja soolase merevee kuivatava mõjuga. Ireen Reilandti sõnul tekitab juuste kaitsmata jätmine nimetatud kombinatsiooni eest sisuliselt kuivade juustega saunas käimise efekti. Juuksed muutuvad kiirelt hapraks. Kaitsmaks juukseid liigse päikese eest tulevad appi mitmesugused pähejäetavad, toitvad ja niisutavad palsamid, mis n-ö sulgevad juuksed ja kaitsevad välismõjude eest. Näiteks Goldwelli Dual Senses Sun Reflectsi sarja tooted mitte ainult ei niisuta, vaid kaitsevad ka UVkiirguse eest ja sisaldavad värvikaitset. Juustesse pihustatava puuviljahõngulise palsami võib suvel julgelt käekotti pista, et vajadusel juukseid värskendada ja kaitset tõhusamaks muuta. Lisaks tasub eriti intensiivse päikesega päevadel ja kellaaegadel pead kaitsta peakattega, mis hoiab mitte ainult juukseid, vaid kogu organismi võimaliku kiirguse eest. Juuste värvimisel tasub suvel eelistada kergvärve ning piirduda särtsakate salkude tegemisega, mis suvel loomulikult ja värskelt mõjuvad.

Maskid ainult kahjustatud juustele Juuksemaski tuleb Goldwelli turundus- ja tootejuhi Anneli Schöni sõnul teha ainult siis, kui selleks on tõesti vajadus, sest juukseid üle toita pole mõtet. Ülehooldatud juus muutub raskeks ja läheb kiiremini rasuseks ning siis tuleb pead tavapärasest tihedamini pesta. Piisab, kui maske teha korra näda-

la või kahe jooksul. Goldwelli maskide eripära on lühike, üheminutiline toimeaeg, mis sobib tänu sellele ka kiire elutempoga inimestele. Mõistagi võib teha ka looduslikke õlimaske – randa minnes määrida õli väikeses koguses juustesse, põhjalikuma protseduurina teha kodus vähemalt paarikümneminutilisi maske ning hiljem õli hoolikalt välja pesta. Kas valida juuste turgutamiseks looduslikke või professionaalseid salongitooteid, jääb igaühe enda otsustada. Levinud soovitus on, et kui juus on juba keemiliselt töödeldud, annavad parema tulemuse kvaliteetsed salongitooted, millesse tipptehnoloogia kõrval lisatakse tänapäeval üha sagedamini ka looduslikke toimeaineid. Looduslike õlide tugevuseks on nende mitmekülgne otstarve. Argaaniaõli on näiteks tuntud mitte üksnes tõhusa juuste taaselustaja ja välismõjude eest kaitsjana, vaid ka naha ja küünte hooldajana üleüldiselt. Juustele teevad head ka avokaadoõli, kookoseõli, oliiviõli, riitsinusõli, magusa mandli õli ja kibuvitsaõli. Tänu universaalsele kasutusele pole ka ohtu, et kallis õli seisma jääb või rikneb. Sugugi vähem tähtis pole juuste pesemine: šampoon on mõeldud peanaha pesemiseks ning palsam juuste ja juukseotste jaoks. Kui pesuvahend kehvasti maha pesta või ka juustesse jäetavat vahendit liiga ohtralt panna, muutuvad juuksed raskeks ja lähevad kiiresti rasuseks. Peanahka tuleb pestes masseerida ja loputades tõsta juukseid peanahast eemale. Masseerimine aitab peanaha paremini puhtaks saada, lisaks mõjub hästi vereringele ning seega ka juuksejuurtele. Masseerimiseks müüakse ökopoodides isegi spetsiaalseid ioonharjastega juukseharju, mis muudavad juuksed kammimisel siledaks ja pehmeks. Lõpetuseks soovitus kõige julgematele. «Juuksed on isepuhastuvad ja suvi on soodus aeg seda testida. Juukse enda rasu toidab ja kaitseb, aeg-ajalt on vaja vaid vett ja natuke palsamit või ka soodavett,» annab Ireen Reilandt soovituse juustele igasugu juuksevahenditest suvel hoopis puhkust anda.

Reisiapteek – sinu matkakindlustus Esimesed päikesekiired ja vähegi soojemad ilmad panevad kasinamagi reisikogemusega lapsed uurima, kas varsti saab puhkusereisile minna. Piknikut tahaks pidada ja telgis oleks ka väga lahe ööbida. Tõepoolest – kui suvi vähegi helde, saab mõnusamad puhkusetiirud tehtud siinsamas Eestimaa mändide all koos perega. Olgu reisisiht kaugemal või lähemal, tuleb teele asudes kaasa pakkida väike, ent äärmiselt tähtis elukindlustus ehk reisiapteek. ESME KASSAK

eisiapteek on sisuliselt miniversioon koduapteegist, mis sisaldab kõike tarvilikku iga pereliikme tervisele mõeldes. Arvesse tuleb võtta nii tavapäraseid vajadusi (kroonilised haigused, allergiad jmt) kui ka sihtkohta, reisimisviisi ning ilmaolusid. Selleks et reisile hoolikalt kaasa pakitav arstipaun ei läheks liiga suureks, tasub eelistada universaalse toimega vahendeid. Samuti leidub enamikus apteekides reisimiseks vajalikke esmaabitooteid mugavates väikepakendites. Kui ise otsustada ei oska, saab nõu küsida apteekrilt, julgustab Ülikooli Apteegi proviisor Piret Rand. Kergemate kriimude tohterdamiseks tuleb kaasa pakkida eri suuruses plaastreid, marlisidet ning desinfitseerimiseks antiseptilist vahendit. Lastele on vaja plaastrit vahel lihtsalt heaks enesetundeks (sama hästi toimivad tegelikult teada-tuntud ravisõnad «varesele valu, harakale

haigus»), kui aga aktiivset puhkust tunda saavad jalad valust laulma hakkavad ning pikast rännakust suisa villi lähevad, on rõõm tükikesest plaastrist mõõtmatu. Ville silmas pidades soovitab Piret Rand plaastreid eriti hoolikalt valida, et neist tõsise vaevuse korral ka abi oleks. Eraldi ongi olemas spetsiaalsed villiplaastrid, mis lasevad reisil muretult jätkuda. Kui häda veelgi suurem, pakuvad väsinud ja tursunud jalgadele leevendust hepariini sisaldavad jahutavad geelid (nt Lioton 1000). Kui ees ootab pikemat sorti reis koos lendamiste või laevasõitudega, aitavad iivelduse vastu spetsiaalsed reisitabletid või ingverit sisaldavad tabletid.

Tüütud putukad ja palju päikest Suvel tuleb pidevalt rinda pista kõiksugu putukatega, kellest tüütuim on sääsk, ent ohtlikem puuk. Enamik putukatõrjevahendeid kaitseb nii sääskede, parmude kui ka puukide eest, ent laste-

Mis peaks kuuluma perega reisima/maale minnes kaasavõetavasse apteeki?  niisked hügieenilised salvrätikud või spetsiaalne (antiseptiline) kätegeel  põletusvastane kreem  allergiaravim (küsi nõu arstilt või apteekrilt)  plaastrid  desinfitseerija  paar sidemerulli/ kolmnurkrätik  pintsetid  isiklikud ravimid  kraadiklaas Eelnevat valikut tuleks kindlasti täiendada sobiva valuvaigisti, külmetusravimi ja kõhurohuga.

le mõeldes võiks eelistada nahasõbralikumat toodet või osta lastele eraldi vahend. Loodusliku koostisega on näiteks STOP!, Sääsepeletaja (Ingli Pai) ja Effitan, mida leiab ökopoodidest ja ka apteekidest. Putukaid aitavad peletada mitmed eeterlikud õlid, neist tuntumad sidrunheina-, lavendli- ja teepuuõli. Tsitrusõlide puhul tuleb siiski arvestada, et need võivad ärritada tundlikku nahka, seega ei tohi neid enne päevitamist kasutada. Putukahammustusi aitab leevendada nahaärritustele rahustavalt mõjuv, jahutava ja niisutava toimega Aloe Vera geel, mis sobib ühtlasi naha päevitusjärgseks hoolduseks. Ka antiseptik Cutasept F pakub leevendust, puhastades ja jahutades vigastatud kohta. Samal otstarbel võib kasutada põletikuvastase toimega jahutavat geeli Burnshield, mis on parim saadaolev vahend päikesepõletuse vastu. Allergiaravimi (nt Zyrtec või Kestine) võiks kaasa võtta isegi siis, kui seni pole allergiat avaldunud. Täpsema soovituse arstimi valikul annab apteeker. Allergiahoo võib esile kutsuda mis tahes putukas või ebasoodsate asjaolude kokkulangemine kodust eemal olles. Oleks ju hirmus kahju, kui mõnus retk ootamatult puhkenud allergia tõttu liiga lühikeseks jääb. Reisikindlustus võib küll taskus olla, aga kiiremat abi saab ikka isiklikust apteegist, et puhkus võiks muretult jätkuda. Reisil olles on üsna tõenäoline igapäevase menüü muutumine, mis võib kaasa tuua kõhuhädasid. Seega võiks miniapteeki pista ka mõned kõhurohud – nii seedetrakti aktiveerivad kui ka kõhulahtisust ravivad. Kes teavad, et neil ongi probleeme tavapärasest erineva toidu seedimise-

ga, võiks võtta kaasa seedeensüüme sisaldava ravimi (nt Mezym F, Panzynorm Forte). Gaaside ja kõrvetiste vastu peaksid end varustama kõik, kel sääraseid vaevusi varemgi esinenud. Võimalike kõhuvaevuste ennetamiseks on soovitav juba nädal enne reisile minekut hakata tarvitama piimhappebaktereid sisaldavaid kapsleid ja jätkata nende manustamist ka reisil olles. Ehkki ees terendab suur suvi, ei tasu alahinnata külmetusohtu – ainuüksi auto konditsioneer võib lisaks mõnusale jahedusele kaasa tuua kurguhädad. Kui tavaolukorras toovad kiirema lahenduse erinevad paratsetamooli ja C-vitamiini sisaldavad külmetusteed, siis reisil olles on külmetusravimid tablettidena (nt Coldrex, Theraflu) ilmselt mugavamad, märgib Rand. Valuvaigisti peaks valima oma eelistuste järgi, lastele mõeldes kindlasti aga paratsetamool, mis alla kuueaastaste põnnide puhul võiks olla siirupi kujul või küünaldena. Kõige lõpuks ei tohi unustada päikeses peituvaid ohte. Kindlasti tuleb kaasa võtta päikesekaitsekreemi, lastele eriti kõrge kaitsefaktoriga. Päike on kõige aktiivsem kella 11 ja 15 vahel ning sel ajal võiks vältida liigset päikese käes viibimist, kindlasti aga tuleks kaitsta peanuppe rätikute ja mütsidega. Ei tasu unustada, et lapsena saadud päikesepõletustes peitub kõige suurem oht naha tervisele alles aastaid hiljem. Samad soovitused kehtivad nii randa mineku kui ka aiamaal toimetamise puhul. Müts ja veepudel olgu alati ühes, sõltumata laste vanusest. Kui päike siiski on jõudnud juba liiga teha, on abiks leevendavad ja jahutavad pantenooli sisaldavad päevitusjärgsed kreemid.

PUHKUS SOOMES

FOTO: LEE MURRAND

Minu parim reisikaaslane – jalgratas

Jalgrattamatkal Gruusias Tušeetias Shenako külas. MARGUS MÄNDMETS &Moments Seiklus- ja Elamusreisid, seiklusmatkade juht

ean kohe tunnistama, et ma ei ole jalgrattafriik ega ka kangemat sorti sportlane. Mu käekatsumised harrastusspordis (ratta ja suusatamise puhul) piirduvad tavaliselt kohaga viimases veerandis. Viimasel ajal võtangi pigem osa ainult nendest n-ö harrastussportlaste «laulupidudest» ehk ratta- ja suusamaratonidest. Kuid mingil hetkel tekkis motivatsioonikriis, kui frakkides mehed minust Tartu rattaralli finišisirgel mööda panid.

Midagi sarnast võin tõdeda ka reisimise puhul – paketireisid Kemerisse ja Sharm el Sheiki ei ole lihtsalt minu jaoks. Ma arvan, et reisimine peaks sisaldama vähemalt kolme komponenti: head seltskonda, mõnusat lõõgastumist ning kohaliku eluolu ja kultuuri avastamist. Ma lausa naudin oma nina toppimist kohtadesse, mis pulbitsevad tavalisest elust ja lihtsatest inimestest. Ühesõnaga kõigest sellest, mis ei ole turismimagnetid, vaid elu oma tavalises rütmis ja tavaliste inimestega. Ma ei väida, et reisimine rattal on selle saavutamiseks ainus variant. Kuid see on üks paremaid

– raudselt. Olen rattareisidel käinud juba enam kui viis aastat ja iga aastaga on see tunne aina süvenenud. Sellel on mõned lihtsad põhjused: ratas viib sind sellistesse kohtadesse, mis on auto- või bussitranspordi jaoks kättesaamatud. Ka jalgsimatk viib kohale, aga seal kipub tempo liialt aeglaseks kujunema. Rattaga on lihtne kinni pidada mõne huvitava külamehe juures, et vahetada temaga sõnake või paar kohaliku eluolu teemal. Selline paus kulub ära ka lihtsalt hingetõmbeks või joogipudelist lonksu vee rüüpamiseks. Ei ole harvad olukorrad, kus küla-

mees pakub lonksamiseks hoopis oma joogipudelit ... Olulisemaid reisi õnnestumise tegureid on seltskond. Selles mõttes toimib rattareisidel positiivses mõttes iseeneslik filter: osalevad seikluslikud, aktiivsed ja avatud meelega inimesed. Õhtud kujunevad tihti meeleolukateks: olgu selleks siis Eesti-Gruusia maavõistlus käesurumises või karaokebaari külastus Hiinas. Ka lihtne UNO mäng omandab teised mõõtmed, kui seda mängida TagaKarpaatia kolkakülas ukrainlastega. Ma olen positiivses mõttes kvaliteettoidu sõltlane. See ei

tähenda gurmeerestorani, vaid ehedat, võimalikult kodusel moel valmistatut. Ma arvan, et olen Tallinnas ära proovinud kõik sellised nõndanimetatud «augud» – grusiinide, armeenlaste, aserite šašlõki, hinkaali ja hartšo restoranid. Pean ennast nende kohtade alal lausa spetsialistiks. Kui vaja, oskaksin omalt poolt neile kuld- või pronkslusika auhinna anda. Rattareiside lahutamatu osa on ehe ja maitsev toit, mis valmistatud kodustes, tihti väga kasinates tingimustes. Seda lihtsal põhjusel, et sellised reisid viivad enamasti vähem käidud radadele, kus infrastruktuur on piiratud. Ööbida ja toituda tuleb tihti pisemates külalismajades, kohalike inimeste juures. Limiteeritud võimalustest hoolimata on minu elu parimad söögielamused pärit just sealt. Ja mis veelgi parem – tihti avaneb võimalus toidutegemisel ka ise käed külge panna. Kõigil minu reisidel Gruusiasse on mul avanenud võimalus mõni hinkaal kokku näppida.

Kuidas selline söömine kehakaalule mõjub? Kindlasti positiivselt ehk siis kaalu lisavalt. Aga mõnusalt tasakaalustavalt mõjub reisi sportlik ja aktiive pool. Igapäevane mõõdukas füüsiline tegevus loob aluse sellele, et õhtune rikkalik õhtusöök ja õlu on ausalt välja teenitud. Rattal reisimise kõige suuremaks vaenlaseks on eelarvamused. Peamine eelarvamus, millega olen kokku puutunud, väljendub sõnades: «Rattamatk? Mägedes? See on liiga raske minu jaoks!». Ei ole nii! Enamik inimesi, kes vähegi liiguvad ja mingit sporti harrastavad, saavad sellega hakkama. Seda enam, kui reisil on kaasas saateauto, kuhu vajaduse korral «põgeneda» või kust mõne tehnilise viperuse korral abi saab. Pole õigemat ütlust kui: «Tapab tempo, mitte mäed.» Ma olen kaugel sellest, et soovitada seda laadi reisimist inimestele, kelle jaoks liikumine ja sport on eluvõõrad asjad. Kui aga selline mõte – miks mitte rattamatkale minna – kas või korra peast lä-

FOTO: LEE MURRAND

Gurmeeõhtusöök Hiinas: see on kukepea! bi on käinud, on 90% juhtudel vastuseks, et sa saad hakkama ja see tuleb ära teha! Rattamatka kavandajale: • Enamiku aktiivse eluviisiga inimeste jaoks on rattamatk jõukohane ettevõtmine. • Eelnev treening (2 nädalat, 3 x nädalas) kulub siiski marjaks ära. Kas või juba «valusa tagumiku» vältimiseks. • Kui oled algaja, tasuks kõigepealt ühineda organiseeritud rei-

siga (kaasas giid ja saateauto) • Ratta transportimist lennukis pakub enamik lennufirmasid. Kuid kohati võib see siiski olla kallis lõbu. • Enamasti on võimalik ka sihtkohas ratast rentida, kuid halbade üllatuste vältimiseks oleks eelnevalt hea tutvuda nende sõidukõlblikkusega. Kui sind huvitavad rattamatkad, loe lähemalt: www.andmoments.com/est

Ehedad elamused Alutaguse metsade keskelt LII KARRO

ohe-kohe on suvi käes ning plaanid, kuhu minna ja mida Eestimaal sel suvel avastada, kas tehtud või tegemisel. Ehedate elamuste otsijail tasub sammud või autorattad suunata Ida-Virumaale Avinurme valda, kus asub omanäoline ja palju isetegemise lusti pakkuv Avinurme Elulaadikeskus. Avinurme Elulaadikeskus avati kaks suve tagasi kaunis ja väärikas, värskelt renoveeritud pastoraadihoones. Elulaadikeskuse eesmärk on tutvustada ja säilitada piirkonnale omaseid puidu- ja käsitöötraditsioone. Maja on avatud kõigile, pakkudes võimalust tundma õppida Avinurme kandi paikkonna ajalugu ning siin töötavate meistrite abil ka ise oma kätega kohapeal midagi sarnast luua – olgu selleks omavalmistatud korv, puulusikas või laastumaaling. Lisaks traditsioonilisele käsitööle saab osaleda erinevate töötu-

Koolilapsed leivateol. bade töödes-tegemistes: leivaküpsetamisel, trühvlite valmistamisel, õppida tundma maitsetaimi. Mitmesuguseid võimalusi pakutakse nii turismigruppidele, pereturistile (majja on väga oodatud suurpered) kui ka huvirändajale. Seda pakkumist võiks tõsiselt kaaluda mitte ai-

FOTO: AVINURME ELULAADIKESKUS

nult suveperioodil, sest keskus on avatud aasta ringi ning siin on palju erinevaid pakkumisi lähtuvalt hooajast. Rakendust ja avastamisrõõmu jagub nii lasteaialastele kui ka eakamatele Eestimaa avastajatele. Võimalus on kinnitada keha suvekohvikus, mis pakub soovijatele koha-

pealsest toorainest valmistatud värsket ja ehedat eestimaist toitu. Elulaadikeskuse köök soovib tutvustada meie piirkonna traditsioonilist kööki, kus osatakse au sees hoida nii leivategu, kohapealseid kalaroogasid, õõnasuppi (õunasuppi) kui ka kapsapiirakat (kapsapirukat). Eraldi koht on ka kohalike jahimeestega koostöös Avinurme metsloomalihast valmistatud ulukiroogadel. Elulaadikeskuse üks eesmärke on ümberkaudse rahva elu edendamine. Koolitused, võimalused tähistada siin oma pere, suguvõsa või firma jaoks tähtsaid sündmusi ja hetki, ühisprojektid kogu paikkonna rahva elu edendamiseks ja koos tegemiseks. Siit kiviviske kaugusele jääb Peipsi järv oma igasuviste ahvatlustega. Miks mitte täiendada oma puhkust lisaks rannamõnudele millegi uue (tegelikult taasleitud vana) enese jaoks avastamisega. Rohkelt infot leiad: www.elulaadikeskus.ee

Ida-Virumaa – Elamus Ehedast Energiast E3

da-Virumaa põhjaosa piiriks on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km Peipsi järve randa ning idaosas umbes 48 km Narva jõe ja Narva veehoidla kaldajoont. Maakonna territooriumil on palju järvi, neist 70 on suuremad kui üks hektar. Ürglaante ja murakasoode vahel voolab 165 erineva pikkusega jõge ja oja.

Narva linn ja Hermanni kindlus Maakonna suurim linn on kunagi Läänemere barokk-pärliks hüütud piirilinn Narva. Just

seal, Narva jõe kaldal seisab Hermanni kindlus, mille tornist saab kiigata üle jõe, vastaskaldal valvava Jaanilinna linnuse müüride vahele. Narva muuseum on kujunenud Peeter I muuseumist ja Lavretsovide muuseumist. Külastajatele on avatud linnuse kolm tiiba ja Pika Hermanni torni kaheksa korrust. Püsiekspositsioon tutvustab linna ajalugu 13.–20. sajandil, lisaks toimuvad mitmesugused ajutised näitused. Linnuse ruumides korraldatakse kontserte jt üritusi. Põhjaõu on 2007. aastal avatud turismiatraktsioon Narva

FOTO: VALDOR ERNITS

Rikkaliku ja mitmekesise looduspärandiga ning paljude erinevate puhkamisvõimalustega Ida-Virumaa on üks Eesti hinnatumaid turismipiirkondi.

Ajaloofestival «Narva lahing» Narva kindluse Põhjaõuel.

27 linnuse põhjahoovis, mis on Narva muuseumi interpretatsioon 17. sajandi varauusaegsest käsitööliste linnaosast. Külastaja satub suvisel ajal otse ajaloo keskele. Põhjaõues tegutseb viis käsitöökoda, mis tutvustavad oma käsitööalade ajalugu ja töövõtteid: pitsikoda, puutöökoda, keraamikakoda, sepikoda ja Apotheka). Kõigis töökodades pakuvad meistrid külastajale väikese tasu eest võimalust proovida oma kätt käsitöö alal, samuti on võimalik käsitöökodades meeldima hakanud käsitööd või Apothekast ajastule vastavaid maitse- ja ravimtaimi kaasa osta. Kogu suve toimuvad Põhjaõues erinevad temaatilised üritused, mille eesmärgiks on külastajatele tutvustada varauusaegse eluolu erinevaid tahke. www.narvamuuseum.ee

lastada kaevandusmuuseumit või vallutada tuhamägede tippe. Aastast 1966 tegutsevas, praegu Kukruse alevikus asuvas Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumis on võimalus tutvuda põlevkivi kui maavara tekkimise ja kasutamise ajalooga ning tänapäeva kajastava püsiekspositsiooniga. Praegune muuseumi asukoht on sümboolse tähendusega, sest just Kukrusel alustati 90 aastat tagasi põlevkivi kaevandamist. Kasutuses on mitmeid virtuaalseid õppe- ja ekskursiooniprogramme, mida muuseumikülastajatega lahkesti jagatakse. www.pkm.ee

Omaette koht Ida-Virumaa turismikaardil on muidugi NarvaJõesuul – kuurortlinnal, mida loodus on õnnistanud Eesti pikima supelrannaga (7,5 km). Juba tsaariajal oli Narva-Jõesuu vene aadlike seas hinnatud suvituspaik ning siiani meenutavad neid aegu üksikud, viimase sõja põlengutest pääsenud pitsilised puitvillad. Nüüd on mereäärne männimets täis suuremaid ja väiksemaid spaahotelle. www.narva-joesuu.ee Omalaadne elamus ootab 19. sajandi lõpus rajatud Pühtitsa Jumalaema Uinumise kloostris Kuremäel. Uudistajatele ja palveränduritele avatud Eesti ainsa vene õigeusu nunnakloostri külje all vuliseb püha allikas, mille imevõimetega vett saab pudeliga kaasagi võtta.

Kohtla Kaevanduspark on Ida-Virumaal Kohtla-Nõmmel tegutsev omanäoline kaevanduspark, mis tutvustab põlevkivienergeetika valdkonda, konkreetsemalt põlevkivi kaevandamist. Kohtla Kaevanduspark alustas tegevust 2001. aastal endise Kohtla-Nõmme kaevanduse territooriumil. Kohtla Kaevanduspargi peamine tõmbenumber on olnud allmaakaevanduskäikude külastamine. Suvel jõuab lõpule renoveerimisprojekt, mille käigus renoveeriti ja täiendati allmaaosa. Allmaamuuseumi moodustavad endised kaevanduskäigud kogupikkusega 1,6 kilomeetrit – allmaamuuseumis paiknevad kaevurite tööpaigad, omaaegne maa-alune kaevandustehnika, kaevurite rong ja lõhkeaineladu. Allmaamuuseumi ilmestatakse eriefektide (valgus- ja heliefektid) ja kaevurite olustiku imiteerivate lavastustega. 2014. aastaks areneb kaevanduspark tänapäevaseks külastuskeskuseks, mis tutvustab interaktiivses vormis põlevkivitootmise ja energeetika valdkonda. Uueneva teemapargi eesmärgiks on jutustada külastajale lugu Eesti põlevkivienergeetika ajaloost, alustades põlevkivi geoloogilisest tekkimisest ja kaevandamisest kuni elektrienergia lõpptarbijateni jõudmiseni. www.kaevanduspark.ee

Tööstuspärand

Kiviõli tuhamäed

Ida-Virumaast rääkides ei saa kuidagi mööda maavaradest, kaevandustest, mäe- ja energeetikatööstusest. Siin võib näha hiigelsuuri ekskavaatoreid, kü-

Ida-Virumaal hakkasid arvukad tehismäed siinset maastikupilti ilmestama juba 1930. aastatel. Kiviõli kaks suuremat tehismäge, kuhu on ladestatud

Kindlusest mõned kilomeetrid ülesvoolu asub Kreenholmi manufaktuur, mis oli 19. sajandi teisel poolel üks Euroopa suuremaid tekstiilitööstusi. Sealsamas seisab ka omal ajal viiele tuhandele manufaktuuri luterlasest töölisele ehitatud Narva Aleksandri Suurkirik.

Narva-Jõesuu

Uus karboniseerimata Värska Originaal

Terviseteadlikud aktiivsed inimesed on seda oodanud: Eesti esimene looduslik karboniseerimata mineraalvesi. Uus Värska Originaal on suurepärane uudis kõigile gaasita vee austajatele ja sobib ideaalselt tegev- ja tervisesportlastele. Isegi mõõdukalt sportides, füüsilist tööd tehes või kuumas keskkonnas viibides kaotab organism higistades vett ja mineraalaineid. Nn puhta vee joomine ei aita alati organismi veevarude taastamisele kaasa: see küll imendub kiiresti, kuid eemaldub sama kiiresti neerude kaudu. Abiks on mineraalvee joomine, mis taastab organismi mineraalitasakaalu. Karboniseerimata mineraalvesi sobib hästi ka spordijoogi põhjaks. Pikaajalise füüsilise pingutuse korral on vaja taastada nii organismi vedelikuvarud, mineraalained kui ka süsivesikud. Värska Originaali loodusliku mineraalvee segamine pooleks puuviljamahlaga tagab organismile vajalikud mineraalained ja süsivesikud ning seda sobib tarbida nii füüsilise pingutuse eel, ajal kui ka järel. * Soovitused karboniseerimata mineraalvee tarbimise kohta pärinevad Tallinna Ülikooli 2011. aasta aruandest “Värska mineraalvee mikrobioloogilised uuringud, mineraalvee keemilise koostise analüüs lähtudes tervislikkuse aspektist ning sellest lähtuvalt soovituste väljatöötamine”. Koostajad: dots Kai Künnis-Beres ja dots Kristjan Port.

poolkoksi, hakkasid kerkima vastavalt 1922. ja 1951. aastal. Vanem mägi, mille kõrgus jalamilt on 96 meetrit, suleti 1975. aastal, uuem mägi kõrgusega 116 meetrit 1990. aastatel. www.tuhamagi.ee Kiviõli Seiklusturismi Keskuse eesmärgiks on luua Kiviõli tuhamägede juurde aastaringseid ja kvaliteetseid liikumisharrastuse ning spordi- ja seiklusturismi võimalusi pakkuv keskus, mis põhineb kvaliteetsel infrastruktuuril ning suudab korraldada rahvusvahelisi suurvõistlusi. Keskusesse tulevad: • Eesti pikimad mäesuusanõlvad (kuni 700 m) ja FISi nõuetele vastav lumelauapark, kus saab pidada MK-etappe (halfpipe, big-air, slope-style) • Aastaringsed tasuta tervisespordivõimalused ning tipptasemel suusa-, kestvusspordi- ja mägirataste võistlused 2,5 km pikkusel terviserajal ja mäe ümbruses • Hulgaliselt seiklusspordiatraktsioone: lumerõngarajad, mägiautode rada, zip-line trosslaskumine, ATV-rajad • Rahvusvahelised suurüritused, treeninglaagrid, korporatiivüritused, seminarid jne Nüüdseks on väga edukalt toimima hakanud rahvusvaheline Kiviõli Motofestival. Keskuses on FIM-nõuetele vastav motokrossirada, mis annab õiguse korraldada külgkorvide, MX3 ja juuniorite MM-etappe. Olemas vajalik infrastruktuur ka lumekelgukrossi tiitlivõistluste pidamiseks. www.motokross.ee

Tünnipealinn Avinurme Avinurme on Eestis üldtuntud eeskätt puunõude valmistami-

Kukruse Polaarmõis.

se kantsina, praegu saab puutööd näha ja proovida kahes keskuses: Avinurme Elulaadikeskuses ja Avinurme Puiduaidas, suvel saab sõita kitsarööpmelisel raudteel suslaga. Juba 13. korda toimub sel aastal 23. juunil Tünnilaat, kus pakutakse parimat käsitöökaupa ja käib laadamelu oma tuntud headuses. Avinurme Puiduait on turismikeskus, mis tutvustab kohalikku, puidust käsitööl põhinevat elulaadi. Osaleda saab erinevates õpitubades, proovida kätt korvipunumises, leivaküpsetamises, küünalde meisterdamises, kalossile maalimises või viltimises. Puiduaidas on Eesti kõige rikkalikum laastutoodete valik ning hulgaliselt rahvuslikku puidust käsitööd. Üksikkülastaja saab keha kinnitada kohvikus. Pakutakse toitlustust ka suurematele gruppidele ning ruume koolituste ja seminaride korraldamiseks. Avinurme Puiduaita tasub sisse astuda kõigil, kes on valmis üllatusteks ning ootavad uusi ja vahvaid elamusi. www.puiduait.ee

Mõisad ja ajalugu Kukruse Polaarmõisas saab tutvuda polaaruurija ja geoloogi Eduard von Tolli ning arhivaari ja põlevkivi teadliku esmakasutaja Robert von Tolli seikluslike elulugudega. Seda kõike 18.-19. sajandi aadliku elu ja tegemisi ka ise järele proovides. Siin saab tunda ennast tõelise aadlikuna – proovida 18.19. sajandi rõivaid, õppida gooti kirjas kirjutama ja tutvuda salapärase Sannikovimaa avastusretkega. Saab sõita kelgukoerterakendi ja polaarkajakiga ning liumäest alla lasta. See on üks tore ja lastesõbralik mõis, kus leidub tegevust igas eas inimestele. Mõisakülastuse

29 saab edukalt ühildada suvelavastuse «Vabrikutüdrukud» külastamisega, mida mängitakse augusti alguses mõisa kõrvalhoones. www.kukrusemois.ee

Barokse Maidla mõisaga saab tutvuda mängu ja lugude kaudu. Suvel on avatud mõis Unustatud Mõisate külastusmängu raames. Pärast mõisakülastust saab puhata suvekohvikus, nautida mõisa köögis valminud kohalikku juustu, vorsti ja leiba. Elamusi saab traditsioonilistest mõisaüritustest nagu mõisapäevast või Mõisatulede kontserdist augusti sumedal suveõhtul. Maidla mõis pakub mitmekülgseid võimalusi puhkamiseks, sportlikuks vaba aja veetmiseks ning koolituste ja seminaride läbiviimiseks. www.maidla.ee Mäetaguse mõis rajati Eugenius Octave von Roseni valitsemisajal 1796. aastal. Klassitsistlik härrastemaja on esinduslik, paistes silma rikkalikult kaunistatud interjööriga. Mõisaansamblist on säilinud 14 hoonet, millest talli-tõllakuuri on nüüdseks rajatud hotell-suplusmaja ja restoran ning viinaaidas on koha leidnud jäägrimuuseum. Renoveeritud mõisa saab külastada ja seal toimuvad ettetellimisel ekskursioonid. Läbi suve toimuvad mõisaaias erinevad sündmused. www.moisahotell.ee Saka mõis asub kõrge ja maalilise paekalda serval, kohas, kus kokku saavad nii kultuuri-, arhitektuuri- kui ka looduspärand: hiljuti taastatud neorenessanslik mõisahäärber, mõisahotell koos lisateenuseid pakkuvate objektidega ning Eesti rahvuslikuks sümboliks valitud pankrannik, millest laskub mõisavalduste piiriks olev kolmeastmeline Kivisilla juga. Kõrgel kalda serval seisab aga kolmekordne Meretorn, mis peidab endas kuut seminari- ja koos-

olekuruumi koos Soome saunaga. Sealsamas naabruses asub kuue eraldi toaga kämping nelja kahekohalise toa ja kahe apartemendiga, võimaldades kokku suvemajutust 14 inimesele. Hoovis on kohad karavaniparklale ja telkimisplatsile. Neid seob lõkkeplats koos tuleaseme ja istepinkidega selle ümber. www.saka.ee Hästi valitud ja õnnestunud puhkusereis on inimese jaoks energia ammutamise meeldivamaid mooduseid. «Aku laadimiseks» on erinevaid viise ning olulisemaid neist pakub ka IdaVirumaa turismivõimaluste mitmekesine valik.

Ida-Virumaa – Elamus Ehedast Energiast – E3 Elamus ühest toredast ja põnevast puhkusest on emotsioon, mida tasub meenutada ning soovitada kõikidele aktiivsest elust lugu pidavatele inimestele. Ehedast kultuurist ja ajaloo ammendamatutest seikadest huvitatud külaline jääks Ida-Virumaale ehk kauemakski, kui algselt plaanitud – selle kandi mitmekihiline «etnomaardla» näib olevat põhjatu. Energiast rääkides ei pääse Ida-Virumaast üle ega ümber. Piirkond, kus asub suur osa Eesti elektri- ja soojusenergia tootmisest, on vähemalt sama palju tuntud ka sisemist energiat «tootvate» spaa- ja tervisekeskuste ning paljude teiste tervisepuhkuse-teenuste poolest. Meie reisiplaneerimise keskkond www.avastaeestimaa.eu on väikeseks abimeheks meeldejääva reisi kokkupanemiseks. Seal on toodud jooksev info toimuvatest sündmustest, erinevatest majutus- ja toitlustusvõimalustest ning Ida-Virumaa vaatamisväärsustest. Kohtumiseni suvel elamusi, ehedust ja energiat täis Ida-Virumaal!

Jõhvi Turismiinfokeskus Turismiinfo keskus on abiks broneeringute tegemisel ja muu info jagamisel. Rakvere 13a, Jõhvi Tel 337 0568 Avatud E-R 12–17 ja L–P 10–15

Algajad kalamehed kalavetel Kalastusharrastus on muutunud eestlaste seas järjest populaarsemaks, harrastajatering mitmekesisemaks ja nooremaks ning järjest rohkem kipub kalavetele õrnema soo esindajaid. RIINA LUIK

ust seda tõdeb Salmo kalastuspoe müüja-konsultant Roland Rink ning lisab, et eriti kevaditi on kalastuskauplused hommikust õhtuni paksult rahvast täis. «Kindlasti on oma osa kalastuse populariseerimisel ka TV 3 ja TV 6 näidataval saatel «Kalamehejutud»,» arvab ta. «Kalastajate seltskond on alati kirju olnud, kuid eriti viimastel aastatel on pensionäridest taatidele lisandunud palju noori harrastajaid, sõpruskondi, perekondi ning ka naisi on palju juurde tulnud – see on mõneti üllatav, kuid on näha, et naised ei kipu õnge ostma mitte kaaslase meeleheaks, vaid sellepärast, et see neid huvitab,» tõdeb Roland.

Algajale kalastajale, olgu ta mees või naine, kulub hea nõu marjaks ära. Et end veidigi enne kalastuspoodi minekut ette valmistada ja aimu saada, mida selline hobi endast üldse kujutab, annab Roland asjatundjana kõige üldisemad soovitused. Õngeritv: lihtsamate, korgiga õngeritvade, millega annab püüda ahvenat, särge, kokre ja teisi väiksemaid kalu, pikkus algab kolmest meetrist ja küünib kuni üheksa meetrini. Levinuimad on 4–5-meetrised ridvad. Hinnaklass ulatub 10 eurost kuni mitmesajani. Praeguste õngeritvade materjal on palju kergem kui varem, klaasplasti asemel kasutatakse kerget süsinikku. Spinning on juba samm edasi ning sellega võib minna

ka haugi, meri-, jõeforelli ja lõhe järele. Landid: landivalik on tänapäeval hästivarustatud kalapoodides väga suur (küündides mitmete tuhandeteni), levinuimad on plekklandid; olemas on ka kalakujulised landid (voblerid); pöörlevad landid, mis tekitavad pööreldes valgusvihu (see meeldib ahvenatele või haugidele) ja silikoonlandid – mudeleid on palju, samuti on palju nende alaliike, mille erinevus seisneb peamiselt värvis. Algajal kalamehel peaks kohvris olema vähemalt paar-kolm lanti, et kui mõni kaotsi läheb või kinni jääb, ei peaks kalapüüki veel lõpetama. Korgid: kuuluvad nii õnge kui ka spinningu juurde. Need on süstematiseeritud numbrite järgi, mis näitab ära, kui palju

tuleb neile raskuseks tina lisada. Rusikareegel ütleb, et mida kaugemale tahetakse rakendust heita, seda raskem peab olema õngekork. Õige korgi valik on sama peen ja kogemustel põhinev kunst nagu kõik muugi, mis kalastamise juurde kuulub. Rullid: kahte tüüpi – haspelrullid ja multirullid, viimased on mõeldud suurte raskustega püüdmisel (näiteks mere- või ookeanipüügil). On ka aku peal töötavaid rulle, mis säästavad jõudu eriti ookeanipüügil, kus tamiilid on pikad ja raskused suured. Tamiilid: õngepüügil läheb vaja peenemat, spinningupüügil jämedamat tamiili. Tamiilide pikkus ulatub paarist meetrist kuni viie kilomeetrini. Kahvad: möödapääsmatu

31 abivahend eriti suuremate kalade kaldale või paati tõstmisel. Sumbad: võimaldab kalu kaua elusana hoida ja kas või püügi lõppedes neist osa pärast valiku tegemist elusana vette tagasi lasta. Kott-ämber: eri suurusega kokkukäivad ja väga hästi puhastatavad PVC «ämbrid», mis kuluvad marjaks ära nii kalade elushoidmisel kui ka transpordil. Olemas on ka (linasest) riidest kalakotid. Sööt ja söödakarp: kalamees ei saa eriti õngepüügil läbi kalasöödata. Tavapärasem sööt on vihmaussid (viies mõõdus) ja kärbsetõugud (mitut värvi), mida hoitakse õhutatavates karpides. Lisaks neile veel erinevaid tõuke ja vastseid. Kalasööt: õngepüügil hädavajalik, et kalu kohale meelitada. Ilma söödata püütakse vaid kevadist kala, söödaga on püügiedu garanteeritud kogu aeg. Kalamehekohver: igati praktiline asi, kuhu kogu kalastusvarustus korralikult ära mahutada. Alates heast kalamehe-

noast, näpitsatest (et kalalt konksu lõugade vahelt kätte saada ja tina kinni vajutada), tamiilidest, rullidest, lantidest, konksudest, korkidest, söötadest ja muust – kõik leiab siin endale õige koha. Riided ja jalanõud: spetsiaalsed kalameheriideid ja jalanõusid valmistatakse väga kvaliteetsetest materjalidest, mis teevad olemise ja liikumise kergeks ja mugavaks. Kummikud ja kummipüksid, matkajalanõud, kamo-kombinesoonid (milleta ei saa näiteks väga terase nägemisega jõeforelli püüdagi), soe pesu, spetsiaalsed termosokid-kindad, sääsekaitsejakid ja -mütsid. Abivahendid, mis teevad kalastamise mõnusamaks ja lihtsamaks: toolid, taburetid, niiskuskindlad istumisalused ja magamismatid, matkanõud, priimused, portatiivsed suitsuahjud ja grillid, toidukarbid, kahvlid-noad, toidu- ja joogitermosed. Väga populaarne on sääsetõrjevahend ja sääsetõrjekuub, mis tõesti ka sääski peletab.

Grillimise kunst RIINA LUIK

estorani Kuninga peakokk Rustam Tšikalovets ei jaga seekord traditsioonilisel moel retsepte, vaid räägib inspireerivalt, kuidas ja mida ta grillib, mida sinna juurde pakub ja kuidas sellest lõpuks kunst saab.

Grillitud krevetid paprikamoosiga Kui paluda Rustamil valida oma vabal valikul, mida ta grillida tahab, langeb ta valik otsekohe hiidkrevettide kasuks. Kerge, hõrk ja nii suvine, on tema põhjendus. Kala ja mereande grillides peab Rustam vajalikuks rõhutada, et hõrku liha ei ole mõttekas vängete kastmete ja marinaadidega tappa ning jõuliste köögieksperimentidega ei tohiks nende roogade juures liiale minna. Näiteks kasutab ta ise

koos kaitsva koorikuga (see annab oma maitse ja säilitab liha mahlakuse) sütel grillitud hiidkrevettide pintseldamiseks ainult üht lisandit: värskelt jahvatatud musta pipra ja meresoolaga segatud sulavõid. Hiljem serveerides jätab peakokk ühe terve hiigelkreveti kogu oma ilus roale efektseks kaunistuseks, ülejäänud serveeritakse söömisvalmilt koos pika grilltikuga. Kuid omapärasel moel – krevett on asetatud «sooja» purki asetatud söetükile, millele on lisatud lõhna ja suitsuse maiste saamiseks veidi värskeid rosmariini ja kuivatud mündilehti. See on tõesti suurepärane vaatepilt! Krevettide juures on serveeritud mitu huvitavat lisandit, mis iseenesest küll tavapärased ja lihtsad, kuid võlu seisneb nende serveerimise kunstis. Kõige silmatorkavam on värsket musta mulda meenutav kuhilake nurmenukuõite ja ürtidega ehk te-

gelikult on need sutsu õliga blenderis purustatud mustad oliivid, mis on üle puistatud erkkollaste nurmenukuõitega (mida võib asendada ka ükskõik missuguste teiste käepäraste lilledega). Ebatavaline on ka tagurpidi klaasi alla peidetud värske salatiportsjon rukolast, lollo rossost ja peedilehtedest, mis enne söömist kerge liigutustega klaaskupli alt taldrikule pudeneb. Seejärel saab seda asuda varieerima klaasi põhjal oleva kartulipüree ja miniaedviljade (brokoli, lillkapsas, suhkruhernes, minispargel ja šalottsibul) assortiiga. Klaasi salati serveerimine on Rustami sõnul ühtaegu kaunis ja uudne, kuid samas hoiab eriti õues toitu serveerides ära selle lendlemise ja kuivamise. Paprikakaste või -moos, nagu Rustam armastab öelda, on valmistatud kohapeal: punane paprika, valge veini äädika ja suhkrusegu keedetakse paarkümmend minutit, püreestatakse ja lisatakse mõned kooritud pehme õuna viilud. See lihtne kaste sobib Rustami sõnul kõigi mereandide ja kalade juurde. Krevetid on soovitav Rustami sõnul enne grillimist puhastada, selleks koorik kääridega keskelt lahti lõigata ja pärast kreveti puhastamist nagu «kasukas» uuesti krevetile peale tõmmata. Viisteist minutit kerges marinaadis on krevettidele küllalt, küpsetada paar minutit (minut ühelt ja minut teiselt poolt), et need jääksid al dante ehk poolkrõmpsuvad. Kreveti oma maitse on nii õrn, et seda ei tohi tugeva marinaadiga tappa, ütleb Rustam. Hea marinaadi võib teha neutraalse maitsega oliiviõlis, soola, pipart ja veidi sidrunimahla juurde segades, kuid mitte lasta krevettidel seal kaua liguneda! Krevette soovitab Rustam grillida koos koorega, sest see aitab vältida kreveti «kummistumist» ja säilitab mõnusa mahlakuse. Lisaks an-

nab koorik omapärase head maitse ning väldib kreveti ärapõlemist ja kibedaks muutumist, mida tihti üleküpsetamisel juhtub. Kala grillimiseks sobivad hästi lõhelised ja üldse rasvasemad kalad, on Rustam kindel, kuigi talle endale meeldib väga ka grillitud mereahven. «Üks variant on grillida koos omavalmistatud värske pestoga, või teine – mee, sidrunimahla, soola, pipra ja oliiviõli segus kergelt marineeritud kala». Ka kalade puhul rõhutab Rustam seda, et kala hõrku maitset tuleks väärtustada ja mitte seda kangete maitseainete, kastmete ja marinaadidega lämmatada ja iga hinna eest «huvitavamaks» muuta. Küsimusele, kas kala grillida fooliumis, paberis või ehedal moel otse grillrestil, vastab Rustam, et tema eelistab viimast varianti, eriti juhul kui käepärast on terve kala. Sütel kala ei haudu nagu fooliumis, vaid tõesti saab grillitud kõrgel temperatuuril ja lühikese aja jooksul ning kala nahk lisab grillides huvitavat lisamaitset. Kala puhul võib sütele lisada sütele veidi kirsilaaste või oksi, mis annavad eksootilist ja peent suitsust aroomi. Olenevalt kala suurusest tuleb kala küpsetada mõne minuti ühelt ja teiselt poolt. Liha puhul on edu võti Kuninga peakoka hinnangul liha kvaliteedis, mida tuleb silmas pidada juba liha grillimiseks valides ja ostes. «Liha struktuuri saab väga hästi järel proovida, kui lihatükk kahe sõrme vahele võtta ja kokku suruda – värske ja hea struktuuriga liha (värske li-

FOTOD: 3X MIHKEL MARIPUU

ha ei tähenda automaatselt, et liha struktuur on hea, vaid see sõltub, missugusest rümba osast liha pärineb, kuidas looma on kasvatatud jne) vetrub mõnusalt sõrmede all ja on pehme.» Sellist liha on peakoka ütluse kohaselt vaja marineerida kõige rohkem kaks tundi. Viletsa kvaliteediga liha tuleb marineerida kauem ja tugevamas marinaadis, et sellest mingitki asja saaks. Tugevamate marinaadide valmistamiseks ei soovita Rustam Tšikalovets mitte kunagi kasutada 30% äädikat – see hävitab liha maitse, muudab värvuse halliks ja liha kuivaks. Pigem soovitab ta improviseeritud korras marinaadi valmistamiseks kasutada 5% äädikat (või ükskõik missugust maitsestatud veini-, viinamarja- või balsamico äädikat) ja sidrunihapet või sidrunimahla. Kilo liha marineerimiseks soovitab ta kasutada kuni 200 ml 5%-äädikat,

mis on vaja koos soovitud ürtide ja lisanditega enne kausis valmis segada ja seda kindlasti ka enne liha hulka segamist maitsta. Pehmemaitselisi marinaade saab keefiri ja naturaalse jogurti baasil. Liha marineerimiseks piisab paarist tunnist. «Küüslauk, sibul, õlu, vein (sobivad nii punased kui ka valged veinid ja seda ka äädika asemele marineerimisel) – lisandeid on palju, tuleb vaid proovida ja katsetada. Näiteks mustsõstravein, ja üldse meie kodumaised veinid sobivad väga hästi nii joomiseks kui ka liha marineerimiseks. Eriti hea on, kui törts veini, mida ise juuakse, läheb ka marinaadi sisse – suus saavad need maitsed taas kokku,» toob Rustam näite variantide rohkusest. Liha grillitakse viimasel ajal palju karreena ja suurt populaarsust on kogumas talleliha. «Tallelihale piisab purustatud küüslaugu, ürtidega ja soola-pipraga segatud maitse-

võist ja sellega määrimisest paar-kolm korda küpsetamise ajal. Juurde värske kartul, ja roog misssugune!» kiidab Rustam. Ta lisab, et hea ja mõnus lisand, millega grill-liha huvitavamaks teha, on kodus järele jäänud saiaviilude küpsetamine ahjus, need purustada ja raputada mõnusa kooriku saamiseks lihale.

Õitsvad salatid Rustam armastab lilli ja taimi ning ei põlga ära peent käsitööd, et taldrikule pintsettidega miniatuurne lilleaed luua. Sestap on kevad ja suvi tema jaoks sõna otseses mõttes lilleliste pidusöömingute aeg ja õiekesed kaunistavad peaaegu kõiki tema roogasid. Rustami idee on lihtne ja üllas – kõik värske, käepärane ja kodumaine (eriti kui see on ilus ja maitsev) tuleb köögis maksimaalselt ära kasutada. Ta ei pelga korviga aias ja aasal ringi käia ning äsja tärga-

nud maitsetaimede kõrvale rohuliblesid ja esimesi õiekesi noppida: nurmenukud, jänesekapsas, meelespead – need metsade õrnad kaunitarid leiavad Rustami salatites alati väärilise koha. Ning mis võiks veel paremini kokku sobida kui Itaalia haljastel aasadel ringi kõndivate vesipühvlite piimast valmistatud ehtne vesipühvli mozzarella ja lillekesed?! Suurele valgele kreemjale mozzarellale (mis on linnas konkurentsitult parim!) pakuvad delikaatset seltskonda ahjus krõmpsuks küpsetatud Serrano singi viilud, värske salatimiks. Lillekestega, otse loomulikult. Huvitavamaks saab Rustami sõnul muuta iga tavapärasemagi toidu seda uut moodi töödeldes ja serveerides. Ta julgustab ka kõiki hobikokkasid julgelt eksperimenteerima. Lillelist ja rohelist suve teie toidulauale!

Hea Eesti vein Eesti ehedaid marja- ja puuviljaveine ei tasu alahinnata, need erinevad kangestatud piirituseveinidest nagu öö ja päev. Isegi Inglise kuninganna Elizabeth II on meie veini mekkinud. BRITT ROSEN

rge imestage. Tõepoolest on ka Inglise kuninganna Elizabeth II eestimaist veini maitsnud – siis, kui ta 2006. aasta sügisel Eestis käis ja meie presidendipaar talle Mustpeade majas lisaks kohalikele seentele ja Saaremaa lambalihale šokolaadikoogi kõrvale 1992. aastakäigu Põltsamaa Kuldset dessertveini pakkus. Magus Põltsamaa Kuldne ongi olnud üks uue Eesti veinitähti – see naturaalne õunavein ei ole puudunud ka meie parimate restoranide veinikaardilt, nende seas Gloria ja Egoisti

omast. Siinse restoranimaailma grand old man`i Dimitri Demjanovi sõnul on praegugi nii Glorias, Gloria veinikeldris kui ka Egoistis Põltsamaa veinid esindatud – Põltsamaa Kuldne 2005 ja mustsõstardest Põltsamaa Tõmmu 2003. «Head puuviljaja marjaveinid mõlemad,» kinnitab ta, lisades, et Põltsamaa veini võib edukalt pakkuda kohalike magusroogade kõrvale, aga ka kaugetele külalistele Eesti köögi teema võimendamiseks. «Kuldne» õunavein passiks isegi hanemaksa saatjaks, kui toit sisaldab õunu, julgeb ta pakkuda. Muidugi on selle dessertveini 90ndate alguse legendaarsemad aastakäigud ammuilma

ära joodud. Nagu ka mustsõstraveini Põltsamaa Tõmmu tummine 2002. aastakäik, mida Põltsamaa veinidele uue elu sisse puhunud ja Põltsamaast Eesti veinimetropoli teinud veinikirglik rootsieestlane Andres Koern on suisa madeiraga võrrelnud. Siiski, mõned rariteetsed pudelid on Põltsamaa veinikeldris veel tallel ja huvilised võivad seda kohapeal mekkida... Ka Võhu Veini naturaalseid veini-

rüüpeid mekkides võib üllatuda – näiteks mõne aasta eest kogesin, kuis nende valge sõstra vein õigelt ehk jahutatult serveerituna pani nii mõnegi veinispetsi rahulolust mõmisema. Isegi ilmakuulsad jääveinid tulid lennukamates võrdlustes jutuks. Võhu Magus Mustsõstravein noppis aga enesele «Tunnustatud Eesti maitse» märgi ja meeldis rahvalegi väga – veel sel aastal saavad veininautlejad seda jälle proovida. Nüüd-

FOTO: URMAS LUIK/PÄRNU POSTIMEES

Põltsamaa veinikelder ja toidumuuseum lossihoovis on saanud viimastel aastatel ka turistide lemmikuks. seks ongi vahepeal kiratsenud Võhu veinimeistrid uuele ringile ärganud – tänavuseks vabariigi aastapäevaks toodi lettidele kolm uut magusat dessertveini, mustsõstra-, valge sõstra- ja rabarberivein, mis kõlbavad ühtviisi hästi peole eel- ja seltskonnajoogiks, samuti maiuste ja kõvemate juustude kaaslaseks. Rabarberivein hinnati toiduliidu korraldatud Facebooki hääletusel hiljuti ülekaalukalt maitsjate lemmikuks. «Väärikas vein,» ütleb Võhu Veini logistika- ja ostujuht Krista Lapina. Tänu pisut mõrkjale alatoonile sobib see imehästi ka maasikate või maasika-vahukoore magustoitudega.

Valgete ööde maitse Ja üldse, ehedad Eesti marja- ja puuviljaveinid on iga siinse pidulaua ehe, leiab Lapina. Viinamari, veinimarjade aristokraat, pole meie põhjamaises kliimas seni ikka veel hästi kodunenud, sestap võiks kohalikest marjadest ja puuviljadest veinide valmistamise traditsiooni au sees hoida. Neile annavad ju värvi meie

lummavalt valged suveööd, hõõguv koidukuma, loojangu purpur ja augustiõhtute sametmust taevalaotus...Romantiline, eks ole. Nagu ütleb Põltsamaa Felixi juhatuse esimees Anti Orav, ei sündinud nendegi otsus veiniteoga jätkata sugugi majanduslikel ajenditel, vaid oli seotud pärandi hoidmise ja pika traditsiooniga. Mis, muide, ulatub mõisatest keskajani välja. Ent ka koduveini laagerdamine sõuab tõusulaines – koduveinikonkursi korraldaja ja Veinivilla perenaine Tiina Kuuler kinnitab, et see on paari viimase aastaga kõvasti populaarsust juurde võitnud. Kõige rohkem tehakse õunaveini ja igat värvi sõstraveini, sest seda toorainet on eestlaste kodudes enim. Aina menukamad on ka rabarber, aroonia ja kreegid-ploomid, rääkimata kogenumate tegijate katsetustest võilille või kasemahlaga. Kuuler usub, et ka kohalikest viinamarjaveinidest hakkame mõne aasta pärast rohkem kuulma, sest siis tõotavad vilja kandma hakata viinapuud, mida praegu pööraselt kokku ostetakse.

Uus Võhu veinide sari

FOTO: VÕHU VEIN

* Tähelepanu, tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Õue! Õue! Õue! TIINA KOLK

iimaks ometi on suvi käes ja seda on tore meeleolukalt värskes õhus tähistada, korraldades pikniKke, aiaolenguid, grillipidu, spordipäevi, saunaõhtuid, ühiseid kokkamisi vms. Kõige vahvamaks kujunevad nn (päeva)kavaga üritused, milles ka osalejad ise saavad käed külge lüüa. Huvitav miljöö, stiilselt kaetud laud, üllatav menüü, kaasakutsuv meelelahutus aitavad kaasa meeleoluka peo õnnestumisele. Inspireerivaid ideid suviste õuesöömingute korraldamiseks esitles Ambiente messil mainekas Saksa portselanifirma Kahla. Vaadake, kui nupukalt saab katta uhke laua vanaema aeda või kuidas korraldada lihaküpsetamisvõistlust hoovis puuriida ääres! Milline võiks olla piknik suurlinna melus või avalikus puhkerannas, kuidas nautida kohvi ja kooki kortermaja haljasalal? Kui läheneda pidude ettevalmistusele loominguliselt, seirata oma mööbli- ja anumavarud üle, kraamida kappidest kaunid tekstiilid välja ning pidada plaani, kellega ja mida koos ette võtta ... siis suvi ei lähegi luhta!

FOTOD: 5X KAHLA

Väikeaed suve nautimiseks

Hubase aia loomiseks piisab ka paarist ruutmeetrist.

ida teha, kui sul pole avarat hoovi lopsaka iluaia rajamiseks, aga on suur soov täita ümbrus rohelusega? Hästi läbi mõeldes võid luua hubase aia ridamaja kitsale terrassiesisele ning isegi miniatuursele rõdule. Kuid väike aed nõuab head planeerimist ja taimetundmist, sest valesti valitud taim võib paari aasta pärast suure kasvuga üllatada. Arvestada tuleb ka seda, et väikeaias on taimed su pideva pilgu all ning nende keskel veedad palju aega.

Millised on võimalused? Piiranguid tegelikult pole, kuid taimestuse puhul peab kindlasti jälgima kasvukuju. Kui on soov, võib väikeaeda paigutada ka viljapuid. Õuna- ja pirnipuudest spaleer sobib suurepäraselt seina või müüri äärde. Soojas päikesepaistelises kohas võib spaleerviljapuudest moodustada lausa heki, mis kannab vilja ja toimib ka piirdena. Spaleeriks sobivad kääbusalusel puud, mis üle 2 m kõrguseks ei kasva. • Kasuta julgelt seinapinda! Taimesta seinad ronitaimedega või kasvatusvõrestikesse paigutatud madalakasvuliste püsikutega.

• Istumiskoht ümbritse lõhnavate lillede ja ürtidega – eri värvi lehtedega taimi kasutades saad peale maitseelamuse ka silmailu! • Terrassil paiguta taimed konteineritesse (punutud korvidesse, ämbritesse, vannidesse). Lisaväärtus taimede konteineris kasvatamisel – väikesemõõdulise aia saab külaliste saabudes kiiresti ümber kujundada ruumikamaks puhkealaks. • Kujunda rõdust tõeliselt hubane miniaed! Kuna paljud taimed saavad väga hästi hakkama ka kitsas keskkonnas – väikestes pottides või rippuvates anumates, on rõdulegi võimalik luua meeldiv iluaed. Peab vaid jälgima, et taimed saaksid vajalikus koguses vett, toitaineid ja valgust. Rõdu seinale paiguta riiulid, millel saab väikepottides kasvatada suvelilli ja ürte ning kindlasti too õue suvitama sobilikke toataimi. • Kasuta kasvualusena ka rõdukappe. Tuleb vaid jälgida, et kapi pind on kaitstud tugeva kilega ning soovitav on lisada mullapinna alla drenaažiks kergkruusa kiht.

Maitsetaimed seinal «kasvutaskutes».

Ilusat suve nautimist väikeaia omanikele!

KÜLLI SEPP maastikuehitaja, EstGarden OÜ

Spaleerviljapuud on praegu ülipopid.

FOTOD: KÜLLI SEPP

KODU

TERVIS