Sügis aias by Postimees

3.-5. 3. 5. september

SÜGIS AIAS tartunaitused.ee/lillemess

www.

TEEMaLEHT SEllES lEHES:

Kollektsioonaiad lk 2 Aia ja lillemess lk 3 Heki rajamisest lk 4

Söödavaid vilju ilupuudelt Sügisesed laadad ja messid Lillesibulad ja aia väetamine

2. SEPTEMBER 2010

lk 5 lk 5 lk 6

Muruniitmisest Õunamahlategu Kasvuhoonetest

lk 7 lk 8 lk 8

SÜGIS AIAS

2. SEPTEMBER 2010

Kollektsioonaiad – kellele ja milleks? Kollektsioneerida ehk koguda saab väga erinevaid asju – marke, münte, raamatuid ja ka taimi. Taimekollektsionäärile pakub taimede kogumine mõnu ja põnevust, taimekogujad saavad vahetada kogemusi ning loomulikult ka taimi. See on eriline ja väga põnev maailm, mida tavaline inimene ehk mittekollektsionäär mõista ei pruugi. Ehk nagu on öelnud botaanik Urmas Laansoo: „Taimede kogumine on raske haigus, kuid õnneks see ei tapa.“ Taimede kollektsioneerimisest ja oma aedadest räägivad Liina Timmermann Järvekaja talust, aiakujundaja Liina Oja ja dendroloog Andres Vaasa.

Liina Timmermann, Järvekaja talu perenaine:

inu puittaimede kollektsioon paikneb Tartumaal Mäksa vallas Lavatsi järve lõunakaldal leetunud raskemapoolse lõimisega mullal. Aed asub üsna tuulisel avatud territooriumil. Algul istutasin talu endise õunaaia territooriumile, mis paikneb talu õueaiamaal. Sinna on põhiliselt kogutud madalamad põõsad, mis koos püsikutega istutusaladel moodustavad nn. nägusa rohtaia. Istutusaladel kasutan erinevaid multše, kuid väldin igasuguseid peenrakangaid. Multšid on pandud otse mullale. Siit on ajapikku huvitav teha järeldusi, kui kaua missugune multš mullaga segunemata vastu peab.Praeguseks on kollektsiooni kogunenud üle 700 taksoni puittaimi rohkem kui sajast perekonnast. Eelistan just eestimaiselt paljundatud puittaimi. Selle

aasta seisuga on eelistuseks pajude ja pihlakate taksonid. Kahjuks käib taimede kollektsioneerimisega kaasas ka taimehaiguste ning kahjurite tundmaõppimine ning tõrjumine. Viimastel aastatel on peavalu valmistanud kadakate seenhaigused. Ka viimane kevad andis uusi kogemusi talvekahjude ning päikesekahjustuste kohta. Taimede kohta teen ülestähendusi paberkandjal ehk nn logiraamatusse, kuhu kannan ostmiskuupäeva ja kust taim ostetud; millisel kuupäeval ise olen midagi külvanud, pookinud, ümber istutanud, väetanud, haigusi-kahjureid tõrjunud jne. Eelmisel aastal avastasin, et keegi on mu kollektsioonaia kandnud Tartumaa turismiinfo kodulehele. Külastajate tulva see õnneks kaasa ei toonud. Teine lugu on puittaimede kollektsioonide omanikega. Kuna minu kollektsioonaed asub üsna Tartust Järvseljale viiva tee lähedal, siis on mul mõnigi „sama haigust põdev inimene“ külas käinud. Kuna arvan, et igal inimesel peaks olema peale töö mingi hobi, siis praegu olen küll oma puittaimede kollektsioneerimisest hasardis. Kahjuks saan selle hobiga tegeleda peamiselt vegetatsiooniperioodil. Talv kulub enesetäiendamisele. Rohkem peaks tähelepanu pöörama taimede areaalidele ehk nende kodumaale, mis annab palju infot nende meil kasvatamise võimalikkusest. Kahjuks ei anna vaid seitsmeaastane kogemus veel mingit kindlat ülevaadet, millised taimed meie kliimas vastu

peavad, kuid tundub, et järjest rohkem tuleb pöörata tähelepanu just haiguste ja kahjurite tundmaõppimisele ning tõrjele.

Liina Oja, aiakujundaja:

ina oma kahes kollektsiooniaias saan tutvuda paljude taimede kasvatamise peensuse ja käitumisega.

Kollektsionäär tunneb tõelist mõnu, kui haruldane taim hästi areneb ja kasvab. lilli ja ilukõrrelisi. Rohkesti olen sinna istutanud niiskuslembeseid taimi, mis aia tingimustesse kõige paremini sobivad. Mu Jõepera aias kasvab ehk samuti 300400 taksonit. Haruldasematest taimedest võiks nimetada nt valget upsujuurt, Veitchi kobar-

kus nt astilbede ja aedflokside hulgas võimaldab tekitada peeneid värvikooslusi teiste taimedega ja ka omavahel. Samuti leian tänu oma aias kasvavatele taimedele ikka ja jälle toredaid värvi- ja vormikombinatsioone, mida hiljem rakendada oma aiaprojektides.

Andres Vaasa, dendroloog:

T Supilinlik lopsakus Liina Oja kollektsioonaias. Kollektsiooniaiad on orienteeritud eelkõige omaniku enese huvile taimi koguda, põnevaid taksoneid hankida, teistega vahetada, eksootilisi taksoneid katsetada. Kollektsioonaedu peavad eelkõige uudishimulikud aiahuvilised, kel tavaliselt on tugev kogumiskirg. Käiakse üksteise aedu vaatamas, taimi ja kogemusi vahetamas. Minu Supilinna aias kasvab ligikaudu 300 taksonit ehk sorti. On nii püsikuid, sibul-

pead, kaheldavat džefersooniat, harilikku drüüast, siberi männasmailast, aasia kullerkuppu, keramadarat, tihedat peekerlille, viltust lauku, niidu-kuremõõka, harkjat asorelli, kanada punanuppu, Kolhise epimeediumit, ahtalehist sininokka jne. Minu aia eesmärk on taimedega lähemalt tutvumine, nende kasvatamine ja uute kogumine. Hiljem tahan väljavalitutest luua kena kujundusliku terviku. Sordiroh-

aimekollektsioonid on eelkõige loodud taimede elutegevuse tundmaõppimiseks, iluks ning inimkonna taimeteadmiste suurendamiseks. Oluline roll selles on botaanikaaedadel, mis igas maailma nurgas levitavad taimealaseid teadmisi. Botaanikaedade kõrval on tekkinud palju kollektsionääre, kes kasvatavad peamiselt sissetoodud taimeliike ning nende sorte. On taimekogujaid, kes koguvad teatud liiki taimi ning nende sorte, mõnd taimeperekonda, püsililli või puittaimi. On ju teada tulpide, liiliate, daaliate, iiriste, elulõngade ja teiste taimeperekondade kollektsionäärid. Kõigil kollektsioonidel on teaduslik ja rahvahariduslik tähtsus, viimane on looduslähedase mõtteviisi süvendamiseks igati vajalik. Kollektsioonidega kaasnevad ohud. Kus on palju erinevaid taimi, seal on võimalus ka

FOTO: Andres Vaasa

erinevate taimekahjustajate arenguks, olgu need siis haigused või kahjurid. On oht, et need võivad levida ka looduslikele taimedele. Suurem oht on seemnetega levivad invasiivsed liigid, mis levivad tuule või lindude kaasabil. Seemnete levimist lindude abil ei ole raske piirata. Nii on meie looduses võõrliikidena levinud tähk-toompihlakas, punane leeder, mille vilju linnud meelsasti söövad. Kollektsionäärid omavahel püüavad ikka taimi vahetada, et üks haruldane taim kasvaks mitmes kollektsioonis, sest kui ühes aias taimeharuldus mingil põhjusel hukkub, saab selle teisest aiast, kus see on säilinud, tagasi küsida. Mõne taime kasvus mitteedenemine või hukkumine talvel tekitab kollektsionäärile sügavat masendust, kuid taimekoguja hing ei anna rahu ja sageli hangitakse uus taim ja proovitakse uuesti. Kordusproovimine võib lõpuks viia eesmärgini – seni halvasti kasvanud taim saadaksegi kollektsioonis kasvama, kuna ta kasvunõuete kohta polnud enne piisavalt teadmisi. Kollektsionäär tunneb tõelist mõnu, kui haruldane taim hästi areneb ja kasvab. Aastatega koguneb kirglikul kollektsioonääril hindamatu väärtusega kogemuste ja teadmiste pagas oma kollektsioonaias kasvavate taimede kasvatamise kohta.

TOIMETAJA VEERG

Ära peleta aiast eemale linde, sisalikke, konni ja lülijalgseid. Erinevad linnud püüavad erinevat saaki, kontrollides, et putukate populatsioon liiga suureks ei läheks. Sisalikud ja konnad söövad putukaid, tigusid ja usse. Lepatriinud ja kiilassilmad söövad lehetäisid, liiviklased söövad kahjurite vastseid ja valmikuid.

SÜGIS AIAS Teemalehe toimetaja: Margit Veromann, margit.veromann@ut.ee Reklaamitoimetaja: Virge Lomp, tel 739 0391 virge.lomp@postimees.ee Kujundus/küljendus: Andres Didrik Makett: Andrus Rebane Päisefoto: Liis Treimann Väljaandja: AS Postimees Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202 | faks 666 2301

Vaprad ja ilusad sügisesed õitsejad Margit Veromann toimetaja

es ei sooviks aeda, kus jätkuks õiteilu hilissügiseste külmade tulekuni? Ja et õitsejad oleksid lisaks vähenõudlikud ning vastupidavad? Maal ja linnas ringi sõites ning siin-seal aedadesse kiigates võib tõdeda, et vaatamata kuumale ja kuivale suvele on erinevaid õitsejaid näha päris palju. Ja sugugi mitte vaid esindusaedades või istikuäride näidispeenardel. Ühed kaunimad ja väga populaarsed hilissuvised õitsejad on päevaliiliad. Kui aias on korraga varajasi, keskvarajasi ja hiliseid sorte, võib päevaliiliaid näha õitsemas mai lõpust ok-

toobri alguseni. Nad sobivad hästi haljasaladele üksikult või ka rühmadena, moodustades rikkalike õitega intensiivseid värvilaike. Kasvukoht võib olla nii päikesepaisteline kui ka kergelt varjuline, istutada võib rühmiti otse murusse, isegi puude alla. Päevaliiliad on mullastiku ja kastmise suhtes vähenõudlikud. Tavalisemate oranžide ja punaka varjundiga õite kõrval võib siin-seal aedades juba näha ka moodsamaid – ümarate baroksete õitega ning kitsaste õielehtedega “ämblikud”, spaatlikujulised, kaskaadina allapoole hoiduvad, keerdunud, kurrutatud või sulgjate õielehtedega päevaliiliad. Lisaks kasutatakse päevaliiliat kulinaarias.

Koos päevaliiliatega moodustavad kauni lilleklumbi mitmesugused päikesenautijad, nt kõrged päevakübarad, siilkübarad, käokingad, daaliad ja floksid. Hilisem õitseja käokingade seas on Wilsoni käoking. Huvitava kontrasti lillepeenras moodustavad koos teiste lilledega usjate õisikute ja eksootilise lehepuhmaga roosad ja valged liatrised, Kui soovite oma peenras tõeliselt kellelegi alt üles vaadata, sobib selleks hästi kaelusvaigulill. Need lilled taluvad hästi põuda, kuivadel aastatel jääb vaid kasvukõrgus ehk madalamaks. Vaigulilled on äärmiselt seisukindlad ja ka kõige tugevamad tuuled ei suuda neid painutada – seega väga praktilised ja vastupidavad taimed viimase aja muutlikes ilmastikuoludes. Teised graatsilised tuules heljujad ja päikese poole püüdlejad on männasmailased, kobarpead, lursslilled. Kobarpeadest saab tekitada elavtara, nad

Aed-heleenium on efektsed ka äraõitsenuna. Lursslilledest pakuvad mõned (nagu haisev lursslill) lisaks õite ilule ootamatuid lõhnaelamusi. Nimetatud isend lõhnab tõesti vägevasti. Ühed kaunid ja populaarsed sügisesed õitsejad on sügisesed heleeniumid ehk sügis-säralilled. Suurepäraselt sobivad nad tumedate okaspuude taustale või ka püsiastrite kõrvale, vastupidavad ja kaunid on

heleeniumid ka lõikelilledena. Kaua püsivad erkpunastena, roosatavatena või puhasvalgetena mitmed hübriidsed kukeharjad, kenad ka oma lehtede poolest. Kõrgemas ehk põõsarindes õitsevad sügisel põõsasmaran, hortensiad, budleia. Rõõmsates sügisvärvides lehtedega rõõmustavad kaua silma tiivuline kikkapuu, harilik türnpuu, ginnala vaher, jaapani juuapuulehik, parukapuu jt. Kaunite õite vahel rõõmustavad peenras silma ja südant mitmed igihaljad või dekoratiivsete lehtedega taimed ja loomulikult vähenõudlikud ja just sügisel õitsevad kõrrelised. Ärge unustage ka lõhnataimi, kel kas igihaljad lehed või siis püsivad nad haljaste ja lõhnavatena kaua. Nii vaprad on mitmed mündilised, naiste-ja nõianõgesed, rosmariin, tähklavendel, mustnupp, murulauk ja piparrohi. Sobitage need õitsevate taimede vahele ja teie aed näeb välja kaunis ka hilissügisel.

SÜGIS AIAS

16.SEPTEMBER 2. august 2010 2010

3.-5. september

Tartu Näitused messikeskuses Reedel, 3. sept. kell 11-18, laupäeval, 4. sept. kell 10-18, pühapäeval, 5. sept. kell 10-16

www.tartunaitused.ee/lillemess

Info: AS Tartu Näitused, tel. 742 1662, 50 42 575

Messikeskus pakub avastamisrõõmu Uute mõtete ja väljapanekutega on linlaste ja külaliste ees Tähtvere väljal asuv Tartu Näituste messikeskus.. 3-5. septembrini saab teoks lille-ja aiamess. See keskendub sügisesele lilleilule ja sügisele meie koduaias. 24-26. septembrini toimub Eesti ainuke autonäitus „Motoshow“, mis pakub põnevaid hetki ja avastamist automaailmas. Ehkki automüüjatel pole just kerged päevad, müüginumbrid on buumiaegsega võrreldes oluliselt langenud, ei tähenda see, et neljarattaliste müük oleks üldse lakanud. Tarbesõidukeid, raskeveokeid, busse ja sõiduautosid ostetakse ikkagi! 14-16. oktoobrini on Tartu Näituste messihallid avatud neile, kes tunnevad huvi ehitamise ja remondi vastu. Mõistagi peavad igal remondimehel olema ka tänapäevased tööriistad. Teoks saab kolmikmess „Ehitus, Sisustus ja Tööriist“. 26-28. novembrini toimuv Ökomess ootab külla neid, keda huvitab rohelisem elu ja ökoloogiliselt puhtad toiduained. Esmakordselt Eestis saab teoks Magusamess. Tänavu on see traditsioonilise Jõululaada eraldi osa. 3.-5. detsembrini toimuv üritus „Magus 2010“ on mõeldud kõigile magusatootjatele üle Eesti - olgu nendeks kompvekkide, küpsiste, tortide, mooside või jäätisevalmistajad. Advendiaeg on magusa nägu! Firmadel on just praegu parim aeg registreeruda, sest ekspositsioonipinna saab soodsamalt. Kõigi üritustega saab põhjalikumalt tutvuda Tartu Näituste kodulehel www.tartunaitused.ee. Messidel näeme!

Aia- ja lillemess 2010

AJAKAVA

Reede, 3. september 10.15-17.00

Lilleseadekonkursi „Tagahoovis“ konkursitööde teostamine (A-hall)

15.00

Sibullilled - sibulasse varjunud värvid. Arnold Hannust, Haideaed

Laupäev, 4. september 10.00-18.00

Lilleseadekonkursi tööd vaatamiseks messikülastajatele (A-hall)

10.00- 13.00

Kuivviltimise õpituba – Airi Gailit, Tartu Rahvaülikool

11.00-12.30

Feng shui aiakujunduse põhi reeglid. Hoonete paigutamine krundil: talustiili ja mõisastiili rakendamine tänapäeval. Pilgupüüdjad. Siret Seeder, Seeder Konsultatsioonid (C-hall)

13.00

Lilleseadevõistluse Grand Prix üleandmine ja autasustamine (C-hall)

13.00 -16.00

Pärlitest kõrvarõngaste valmistamise õpituba – Kerttu Karkis, Tartu Rahvaülikool

13.00

Paljasjuursete- ja konteinertaimede istutamisest. Arnold Hannust, Haideaed

14.00

Feng shui põhitõed, ülesanded (välis)ruumis. Viis stiihiat: tuli, maa, metall, vesi, puu. Stiihiate omadused, mõju üksteise suhtes ja tasakaalustamine. Bagua ehk oma eluvaldkondade (kodu, perekonna, maja, aia) aktiviseerimine, tasakaalustamine aiakujunduse abil. Bagua seos 5 elemendiga. Siret Seeder, Seeder Konsultatsioonid (C-hall)

Suur orhideede näitus Igal messil on olnud erilise tähelepanu all kindel lillesort. Erand pole tänavunegi. Publikule tuuakse uudistamiseks enam kui 100 erinevat orhidee sorti. Jardini Aianduskeskuse juhataja Janika Ilvese kinnitusel jõuab järjest rohkem erinevaid orhidee liike Eestimaa kodudesse. „See lill üllatab oma pika õitsemise perioodiga. Õige hooldamise korral võivad õied silmailu pakkuda mitu kuud. Tänavu kevadel toimus Jardini Aianduskeskuse ja Tartu Ülikooli Botaanikaaia koostöös esimene suurem orhideede tutvustamine. Kuna väljapaneku vastu oli elav huvi, ent eksponeerimise pind väike, otsustati oluliselt suurema ekspositsiooniga tulla huviliste ette septembri algul Tartu lillemessil. Huvilised saavad nüüd spetsialistidelt nõuandeid orhideede kasvatamiseks ja lilli kaasa osta.

Viinamarjad kasvavad Maarjamaalgi Ehkki Kuramaa väikelinnas Sabiles asub kõige põhjapoolsem viinamägi, ei tähenda see kaugeltki, et edasi viinamarjad enam ei kasva. Viimasel kümnendil on meilgi tekkinud viinamarjakasvatuse huvilisi ja iga aasta toob neid juurde. Eestis kasvavaid viinamarjasorte tutvustab ja pakub maitsmiseks Pruuli-Kaska talu. Kevadine viinamarjaistikute ostmine on nagu põrsa kotis soetamine, iial ei tea, mis maitsega ja kui suured marjad sügisel tulevad. Nüüd saab oma silmaga kaeda ja isegi degusteerida, milline sort on see kõige õigem, et mõne aasta pärast nii endale söömiseks kui külalistele pakkumiseks kobaraid korjata. Messil on müügil just meie kliimasse sobivad viinamarjaistikud.

Pühapäev, 5. september 10.00-16.00

Lilleseadekonkursi tööd vaatamiseks messikülastajatele (A-hall)

12.00

Iluaed mõeldes lähenevale talvele. Arnold Hannust, Haideaed

13.00

Viljapuude ja marjapõõsaste ettevalmistamine talveks. Väino Eskla, aiandusagronoom

14.30

Lilleseadekonkursi messipubliku lemmiku autasustamine (C-hall)

Tagahoovis avaneb silmailu! TAGAHOOV on tänavusel lille- ja aiamessil lilleseadete konkursi teema, sellest on paljud messipinnad ka inspireeritud.

ldkujunduses kasutatakse rohkesti tagahoovidele iseloomulikke elemente. Õpitubade kandev teema on „aiatööriist kui aiakujunduse keskne element“. Huvilised saavad kätt proovida labidate, rehade, kastekannude jne tuunimisel. Aiatöövahendid tuleb ise kaasa võtta, värvid ja nõuanded ning abilised on korraldajate poolt. Miks on märksõna TAGAHOOV ? Lillemessi projektijuhi Margus Kikkuli kinnitusel avaneb meile tavaliselt majade toretsev fassaad ja iluaed. See, mis asub hoone taga, jääb pilgule enamasti varjatuks. „Seekord loome huvilistele võimaluse kiigata ka varjupoolele – ehk näha tagahoove, milline peegeldab kõige ehedamalt isikupära.“ Lilleseadete konkursile „Tagahoov“ on registreerunud 12 võistkonda. Igaüks neist peab reedese päeva jooksul kujundama 5x5 meetri suuruse ala. Floristid panevad ennast proovile 3. septembril. Kahel järgneval päeval avaneb külastele võimalus imetleda valminud töid ja valida nende hulgast endi lemmik. Parimatele on auhinnad. Feng shui Lillemessi loengute tõmbenumbriks on koduaia feng shui ehk head energiat saab

ise luua. Enamasti arvatakse, et feng shui on siseruumi kujundamine. Feng shui ajaloo on kirja pannud taoistlikud preestrid, kes jälgisid sadade aastate ja võib-olla tuhandete jooksul looduses energia liikumist, muudatusi, soodsaid ja ebasoodsaid ilminguid meie ümber ning nende mõju igapäevaelule. Feng shui armastab vaba energia voolamist, mida inimkäsi on osavalt suunanud just temale vajalikus suunas. Esimene loeng huvilistele toimub 4. septembril kl 1213.30 ja siis räägitakse feng shui aiakujunduse põhireeglitest. Teine loeng Tartu Näituste messikeskuses on samal päeval kl 15-16.30 ja siis on fookuses feng shui põhitõed ja ülesanded välisruumis. Mõlema loengu lektor on feng shui nõustaja Siret Seeder. Sügis on soodne istutamiseks Haide puukooli juhataja Arnold Hannusti sõnul on september istutamiseks isegi parem aeg kui kevad. Istikud jõuavad juurduda ning peavad talvekülmadele edukalt vastu. Kevadeks on nad piisavalt elujõulised. Nartsissi- ja tulbisibulad tuleb Hannusti kinnitusel sügisel mulda panna. Miks tulla ? Kolm hilissuvist päeva pakuvad positiivseid elamusi kõigile. Maitsta saab sügisande ja küsida spetsialistidelt nõu istikute ja lillede hooldamisel, erinevates loengutes värskendada ununema kippuvaid teadmisi ja kaasa lüüa õpitubades. Tartu Näituste parklas on parkimine tasuta.

Aia- ja lillemess

on avatud: 3. septembril kl 11-18, 4. septembril kl 10-18, 5. septembril kl 10-16.

Kohtumiseni!

SÜGIS AIAS

2. SEPTEMBER 2010

Heki rajamine ei ole niisama lihtne! Heki rajamine on töömahukas ettevõtmine, millega peaks minema kindla lahenduse peale. Tegutsemine sõltub soovitava heki kujust, kõrgusest, mullastikust ja sellest, kas tuleb okaspuu- või lehtpuuhekk. Andres Tuvi, RMK Tartu puukool

Millal ja kuidas? Heki isutamine ja soovitud kõrgusesse kasvatamine nõuab üsna palju hoolt ja aega. Võrreldes Kesk-Euroopa maadega on meil sobilike hekitaimede valik tagasihoidlikum, eriti igihaljaste taimede osas. Hekiistikute hinnad on suhteliselt madalad, aga neid kulub siiski palju (nt kümnemeetrise magesõstraheki jaoks on vaja 30–40 taime, kulu 600–1000 kr). Suletud juurekavaga taimi (potitaimi) võib istutada praktiliselt igal ajal. Parem oleks siiski alustada siis, kui muld on juba soojenenud ja tahenenud. Tavaliselt jääb see aeg aprilli viimase nädala ja oktoobri lõpu vahele. Paljasjuursete taimede is-

tutusaeg on lühem: kevadel, enne kui pungad eriti liikuma on hakanud (poolest aprillist poolde maisse) ja sügisel lehtede kolletumisest septembri keskel oktoobri lõpuni. Okaspuudel algab sügisene istutusaeg augusti teisel poolel. 0,5–1,5 m kõrguse korrapärase heki rajamiseks kulub 3–4 taime jooksva meetri kohta. Elu näitab, et uusehitiste juures on pinnas sageli nii segi keeratud, et huumuskiht on kadunud ning savi sees ei taha taimed kasvada. Sellisel juhul on mõistlik kaevata 0,4–0,5 m laiune istutuskraav sügavusega 0,3–0,4 m, kobestada labidaga kraavi põhi ja see poolenisti täita huumusrikka mullaga (hea aiamuld), juurde segada kompostmulda. Vabakujulise heki istutustihedus on hõredam (0,6 m ja rohkem), võib kaevata vaid istutusaugud. Need peavad olema

Ilus ja kõrge hekk RMK Tartu puukoolis. nii suured, et taime juured sinna vabalt ära mahuksid; vajadusel lisada kompostmulda. Istutades suletud juurekavaga taimi, peaks kõigepealt juurepalli läbi leotama, tekkinud ringjuurestiku lahti harutama ja kärpima niipalju, et saaks juured kraavis vabalt harali asetada; seejärel lisada mulda, vajutada taimed kinni ja kasta. Istutussügavus peaks olema selline, et juurepalli ülemine pind jääks 2–3 cm mulla alla. Hekialune tuleb hoida umbrohuvaba, seda hõlbustab mulla katmine kooremultšiga (4–5 cm). Kui hekipõõsad murusse lastakse kasvada, jäävad taimed vinduma.

Tuntud ja vähemtuntud hekitaimed Puukooli hekitaimede müüginumbreid jälgides võib öelda, et vanad äraproovitud liigid on endiselt populaarsed. Kõige rohkem soovitakse läikivat tuhkpuud, harilikku ja karvast viirpuud, magesõstart harilikku ja ungari sirelit ja harilikku ligustrit. Okaspuudest on nõutumad harilik elupuu (eriti vorm ’Brabant’, mis on kiirekasvulisem, püstjam ja säilitab talvel rohelise värvuse) ja harilik kuusk, mida istutatakse vabakujulisteks piireteks ja teede äärde kaitsehekkideks. Tegelikult võiks sellistes kohtades ka-

FOTO: ANDRES DIDRIK

sutada julgemini ka teisi kuuse perekonna liike, nt valge ja torkav kuusk. Igihalja vabakujulise heki rajamiseks sobivad mägimänd ja hariliku kuuse kääbusvormid. Suvehaljasteks hekkideks võiks rohkem istutada kontpuu erinevaid vorme’, tugevate püstjate okstega ligustrit ja hariliku kukerpuud. Madalaks hekiks soovitaks võsundkontpuud ja Thunbergi kukerpuud. Heki pügamine – kuidas ja kas üldse? Korrapäraste hekkide hooldamisel ei pääse kuidagi mööda pügamisest, heki vormis-

hoidmisest. Tulenevalt heki puuvõi põõsaliigi kasvuomadustest on pügamise sagedus erinev. Magesõstra, hariliku ligustri ja läikiva tuhkpuu hekki pügatakse kuni kolm korda kasvuperioodi jooksul. Nii saame ilusa tiheda hekipinna. Lõikuse ajaline sagedus sõltub uute võrsete kasvukiirusest. Kuivanud ja kahjustunud võrsed tulevad kindlasti kohe eemaldada. Pügamisel jäetakse uuest võrsest järele 2-3 cm pikkune tüügas, millest saab uus tasapind. Nii kasvab hekk igal aastal natuke kõrgemaks ja laiemaks. Viirpuudest, sirelitest, põisenelast ja kontpuust hekkide pügamine piirdub 1-2 korraga aastas. Okaspuudest korrapärased hekid pügatakse kord aastas, tavaliselt augustis. Kas vedada nöör või usaldada silma ja kätt? Hekilõikuse töömeetodid sõltuvad kindlasti vilumusest ja nõudlikkusest heki välimuse suhtes. Väiksemate pindade korral saab hakkama klassikaliste hekikääridega, suuremate hekkide pügamiseks on vaja elektrilist või bensiinimootoriga hekilõikurit. Heki küljed võiks lõigata kergelt kaldu, ülalt kitsenevas suunas, et ka alumised oksad saaksid valgust.

SÜGIS AIAS

2. SEPTEMBER 2010

f o t od: m

a rg

Söödavaid vilju vähemtuntud ilupuudelt ja -põõsastelt

Sügisesed laadad ja messid: Aktiniidia

Margit Veromann toimetaja

gas suuremas aias on kasvab kindlasti mõni söödavate viljadega ilutaim. Pihlakat, arooniat, viirpuud, kibuvitsa ja astelpaju tunnevad kõik. Nende marju oleme ikka noppinud ja küllap hoidiseidki valmistanud. V ähemtuntud ilutaimedest vääriks tutvustamist ronitaim südajas aktiniidia, mida tuntakse ka põhjamaise kiivi nime all (poes müüdav puuvili kiivi ongi hiina aktiniidia). Aktiniidia C-vitamiini rikkad viljad on rohelised, küpsest peast pehmed ja läägelt magusad, aga sobivad koos teiste marjadega teha sisse hoidisteks. 700-800 g südaja aktiniidia marju katab täiskasvanud inimese aastase C-vitamiini vajaduse. Söödavaid vilju kasvatab ka magusalt lõhnav söödav sinine kuslapuu. Kuslapuu viljad sisal-

davad samuti C-vitamiini. Marjad valmivad juba mai lõpul. Samasse sugukonda kuulub söödavate marjadega must leeder. Küpsete marjade moos ja mahl aitavad väidetavalt ravida kopsupõletikku, kolmiknärvipõletikku, neuralgiat ja ishiast. Punaste marjadega punane leeder on samuti toidutaim. Mürgised on ta luuseemned, mahl ja viljaliha on ohutud. Marjad sisaldavad oleiin- ja palmitiinhappeid, rohkesti C-vitamiini, toorproteiine, suhkruid jm. Kena ronitaim on hiina sidrunväändik, kasutatakse tervet taime – lehti, võrseid, seemneid ja marju. Sidrunväändikku on toime poolest võrreldud ženšenni ja kuldjuurega. Kukerpuu punased ja hapud marjad alandavad palavikku ja vererõhku, on antibakteriaalse toimega ja tugevdavad immuunsüsteemi. Kukerpuu marjad sisaldavad C-vitamiini ja mikro-

Kirsskontpuu elemente. Raviomadusi sisaldavad kõik taime osad, ettevaatlik tuleb olla kukerpuu koorega, mis on mürgine. Lodjapuu kohta on levinud vastukäivad uskumused – marjad on söödavad või ei ole söödavad. Igatahes venelaste ja ukrainlaste seas on lodjapuu tähtsal kohal. Lodjapuu marjadest valmistatud mahl sobib segada kauni värvi tõttu teiste mahladega, marjad kaotavad mõru maitse, kui on saanud tunda külmanäpistust või neid sügavkülmutada. C-vitamiini on lodjapuu marjades rohkem kui tsitrusviljades. Kirss-kontpuu viljad kõlbavad samuti süüa, kui aga süüa suudate – need on lihtsalt väga hapud. Aga neist saab valmistada maitsvat kastet liharoogadele. Astelpihlaka ehk mespiluse viljad sisaldavad suhkruid, õunja sidrunhapet ja C-vitamiini. Astelpihlakast võib peale hoi-

Sügis on aiatöödeks mõnus ja sobilik aeg David Dzaganija AS PLANTEX turundusjuht

Kas sügisel on võimalik rajada ka täiesti uus, aga ometi dekoratiivne ja õitsev aed? Muidugi. Tavaliselt alustavad inimesed aia rajamist kevadel, kui pikk talv möödas ning tahaks kangesti juba näpud mulda saada ja aias askeldada. Istutus- ja aiarajamistöödeks sobib aga ideaalselt ka sügis. Arvatakse, et sügis on üks morn aastaaeg, kus kõik hakkab närtsima ja kolletuma. Ja lõpuks tuleb veel kohe külm ka ning võtab taimed ära. Nii see ei ole. Sügisel ongi mõneti parem taimi istutada, sest ilmad on niiskemad, sajab tihedamini ja ei ole enam lõõskavat kuumust. Sügisel on taim ka ilusam ja lopsakam, seega saab endale meeldiva taime kergemini välja valida – sa juba näed, mis temast saab. Kui soovitakse sügisel aeda rajada, soovitan õitsvaid sügislilli ja sügisel dekoratiivseid põõsaid – hortensiaid, budleiasid, maranaid. Suurte konteineristikutega saab kohe ilusa tulemu-

se, kuna need sarnanevad enim taime täissuurusega, samas on see kindlasti kallim lahendus. Konteinertaimi võib istutada kuni külmade tulekuni. Kena pildi saab ruttu luua ka mõne ronitaimega. Kui istutada kõrvuti kolmneli siberi elulõnga või panna ronima kuslapuu, on juba kena vaadata. Sügisel ei kasva taim küll nähtavalt, töö toimub rohkem mulla sees, sest taimed suunavad energia juurdumisele. Võib ka panna välja potte kõrrelistega, istutada dekoratiivsete lehtedega taimi. Okaspuud on nagu teksapüksid – alati moes ja dekoratiivsed. Mida sügisel veel sobib istutada? Lisaks eelpool nimetatutele on sügis ideaalne aeg, et rajada hekki, istutada maasikaid, vaarikaid, mustikaid, viljapuid, marjapõõsaid, sibullilli. Millised on aedade moe- ja uudistaimed? Sügisestest õitsejatest on

saanud populaarseks kukeharjad, päevaliiliad, liatrised, üldse kõik püsikud. Püsikute valik on aiandusärides aasta-aastalt laienenud, inimesed soovivad madalamat haljastust ja julgevad püsikutega rohkem katsetada. Soovitaksin veel helmikpööriseid, mis pole ehk oodatud tähelepanu saanud. Need on väga mitmekesised, eri värvi dekoratiivsete lehtedega vastupidavad taimed, mis kasvavad nii päikesepaistes ja varjus. Uudse istikuna soovitaksin aeda taralõnga. See punaste vitamiinirikaste viljadega kuni 3 m kõrguseks kasvav taim on Hiinas juba ammu tuntud ravimtaimena. Ka müügile jõudnud sibullillede seas on üht-teist uut. Veidi on muutunud tulbivalik, juurde on tulnud narmasõielisi tulpe, must tulp, mitmed Fosteri tulbid, triumftulbid, liiliaõielised tulbid ja papagoitulbid. Nartsissidest on popid täidisõielised. Krookusi meenutavate sügislillede ilu saab imetleda juba istutamisjärgsel sügisel.

diste, salatite ja jookide valmistada ka näiteks kalja. Söödavaid vilju kasvatab sarik-hõbepuu. Hõbepuu lähedane sugulane on astelpaju. Hõbepuud hinnatakse meetaimena. Viljad sisaldavad valku, suhkruid, orgaanilisi happeid, P-vitamiini, pektiini, C-vitamiini. Viljade seemned sobivad röstitult ja jahvatatult kohvi sisse. Viimasel ajal on populaarsust kogumas äraunustatud Hiinast pärit paari meetri kõrguseks kasvav hundimari ehk taralõng. Septembris-oktoobris küpsevaid punaseid marju võib kasutada nii värskelt kui kuivatatult. Maitselt meenutab hundimari veidi pähklit. Toiduks sobivad tarvitada veel ka laukapuu ja läiklehise mahoonia viljad. Puukoolidest või kollektsioonaedadest saate kindlasti oma aeda mõne maitsvate ja kasulike viljadega ilupuu.

Ka kuivas ja varjus on võimalik taimi kasvatada, kuigi see on kõige kapriissem kasvukoht. Sellistes tingimustes tulevad toime südajalehine bergeenia, maarja-sõnajalg, epimeedium, tore kurereha, täpiline iminõges, lumi-piiphein ja siberi valdsteinia.

Tartu Lillemess, Tartumaa

3.–5. september

Türi 25. sügislaat, Järvamaa

4. september

Roherock – terves kehas terve vaim, Harjumaa

4. september

Paldiski laat, Harjumaa

4. september

Viru Turg – avamise laat! Lääne-Virumaa

4. september

Pärnu Laadapäevad – talve varud keldrisse ja soojad riided selga! Pärnumaa

4.–5. september

Rapla laat, Raplamaa

5. september

Tartu Maarjalaat, Tartumaa

11. september

Kehra laat, Harjumaa

11. september

Rakvere laat, Lääne-Virumaa

12. september

Nurmenuku sügislaat, I eesti raskeveohobuste ja Tori hobuste näitus-oksjon. Pärnumaa

12. september

Ülemiste sügislaat 2010, Harjumaa

17.–19. september

Võhma sügislaat „Juurikas“, Viljandimaa

18. september

Jäneda sügislaat, Lääne-Virumaa

18. september

Kristiine sügislaat, Harjumaa

18. september

Kohila laat, Raplamaa

18. september

Tamsalu laat, Järvamaa

19. september

Väike-Maarja Mihklilaat, Lääne-Virumaa

19. september

XIII Suur Paunvere Väljanäitus ja laat, Jõgevamaa

25. september

Ohtu sügislaat, Harjumaa

26. september

Lihula laat, Läänemaa

26. september

Paide oktoobrilaat, Järvamaa

9. oktoober

SÜGIS AIAS

2. SEPTEMBER 2010

LAHTINE LILLESIBUL ALATES

Pakkumised kehtivad kuni 19.09.2010 või kuni kaupa jätkub.

HORTESE 2.90

ORHIDEE

99.-

ÕUNAPUU ISTIK

0.19 EUR

SÜGISLAAT! Üle 400 sordi lillesibulaid!

6.33 EUR

LIIVI KULDRENETT 7.61 EUR

119.-

KANARBIK

50 %

19.-

ISTIKUD ALLAHINNATUD

1.21 EUR

KUNI

Asume Tallinna piiril Laagris, Seljaku 4b. Info tel 679 9333 või e-post info@hortes.ee, www.hortes.ee Lahtiolekuajad E-R 10.00-20.00 ja L-P 10.00-18.00

Aed vajab turgutust talveks valmistumiseks

Lillesibulad mulda augustist kuni külmadeni LeHi aganiTs,

LeHi aganiTs,

AS Ceres müügijuht

itmeaastased taimed hakkavad juba augustikuus talve tulekuks valmistuma. Siis on õige aeg anda vähese lämmastikusisaldusega spetsiaalset sügisväetist, mis muudab aiataimed ja muru talvekülmale ja haigustele vastupidavamaks ning valmistab taimi ette järgmise aasta kasvuks, õitsemiseks ja saagi moodustamiseks. Mitmeaastased taimed vajavad sügisel fosforit, kaaliumi ja mikroelemente, et valmistuda talve tulekuks ja olla valmis kevadel kasvu alustama. Fosfor on vajalik õite, viljade ja seemnete moodustamiseks, kiirendab viljade valmimist ja parandab taimede talvekindlust – mõjutab seega järgmise aasta saagi suurust ja kvaliteeti. Nii fosfor kui ka kaalium soodustavad õiealgete moodustumist ja viljade arengut. Lämmastiku andmisega tuleb sügisel olla eriti ettevaatlik – see aeglustab viljade valmimist ja suurendab talvekahjustuste riski. Sügisväetis laotatakse ilutaimepeenardele ja murule soovitavalt juba septembris, et taimed jõuaksid vajalikud toitained omastada enne kasvuaja lõppemist. Maasikatele, marjapõõsastele ja viljapuudele antakse sügisväetist kohe pärast saagi koristamist. Taimed hakkavad siis moodustama õiealgmeid järgmise suve saagiks ning vajavad lisatoitaineid. Kõik müügilolevad spetsiaalsed sügisväetised on mõeldud mulla rikastamiseks taimedele vajalike toiteelementidega olenemata sellest, kas tegu on orgaaniliste või mineraalsete väetistega. Väetamisnorme tuleks jälgida kindlasti pakendilt.

Taimedele vajalikke väetisi saab teha samuti taimedest. Tõmmiste valmistamiseks sobivad nõgese kõrval ohakas, põld-piimohakas, varemerohi, vesihein. Samuti võib kasutada väetamiseks toiduks kasutatavaid ürte, kui neid juhtub üle jääma, nt puju, kummelit, lavendlit, raudrohtu, aedmelissi. Kilo värskeid ürte pannakse kümne liitri vee kohta ja hiljem lahjendatakse tõmmist 40-liitrise kastmiskoguseni. Väetada võib ka haljaste taimedega. Ristik, lupiin, hernes ja lääts rikastavad mulda lämmastiku ja kaltsiumiga. Keerispea, rukkilill, lina, äiakas aktiviseerivad fosforit. Kurgirohi ja tatar rikastavad mulda kaaliumiga. Raps, põldsinep, õlirõigas eritavad väävlit. Suve lõpul ja sügise algul tülitavad aiapidulist ja moosikeetjat tüütud herilased. Herilastel on väga hea mälu. Kui korra on midagi saadud, jätavad nad koha meelde ja tulevad tagasi. Ärge jätke toitu ripakile või katke see kinni. Herilased on tegelikult kasulikud – nad hävitavad kahjurputukaid. Üks herilaste pesakond hävitab suve jooksul sama palju putukaid kui linnukeste paar.

ibullilled on taimed, mis pakuvad õiteilu ajal, mil meie õitsvate taimede sortiment on äärmiselt piiratud. Esimesed õitsejad – lumikellukesed ja varased krookused – alustavad õitsemist juba siis, kui lumi veel maas. Aeda sibullilli valides võiks pöörata tähelepanu sellele, et erinevad lillesordid õitseksid erineval ajal. Sortide kokkusobitamine võimaldab luua aias vähemalt kaks kuud õitseva kevadlillepeenra. Et nautida kevadiste sibullillede ilu, tuleb ettevalmistused teha juba sügisel. Erinevate sibullillede muldapaneku aeg on erinev. Tuleks arvestada, et pärast lehtede kolletumist jääb peenrasse tühimik. Seetõttu ei soovitata sibullilli kasvatada eraldi peenras, vaid koos teiste taimedega, näiteks püsilillede või okaspuudega. Lillesibulad tuleb panna kolme sibula sügavusele mulda.

Sibulad asetada augu põhja u 10–15-sentimeetriste vahedega (kindlasti õige ots üles poole). Auk täita kerge kompostirikka mullaga. Istutamisel soovitan kasutada ka sibulaistutuskorve. Sel juhul tuleb korvi põhja panna kõigepealt mullakiht, seejärel sibulad ning siis auk mullaga täita. Korvide kasutamine on hea võimalus kaitsta sibulaid näriliste eest. Samuti kergendab korvide kasutamine sibulate ülesvõtmist ja sortide eraldi hoidmist. Kõige halvemini mõjuvad sibulatele seisev vesi ja raske savimuld, mis võivad sibulad hukutada juba paari aastaga. Levinud on ekslik arusaam, et sibulate kehv talvitumine on seotud mittekodumaise päritoluga. Tegelikult on mureks just pikk talv, vale pinnas või liiga madal istutussügavus. Pärast sibulate istutamist soovitan kindlasti ära märgistada ka sibulate koht. Kui sibulad mullas, tuleb lihtsalt oodata talve lõppu, et nautida kevadist õiteilu.

SÜGISEl ISTUTATAVAd TULP NARTSISS KROOKUS MÄRTSIKELLUKE LUMIKELLUKE KROOKUS HÜATSINT PÜVILILL LAUK

LIILIA KOBARHÜATSINT PUKSIINIA SILLA LINNUPIIM HOLLANDI IIRIS SÜGISLILL KIRGASLILL

Sügisväetamise aeg on käes! Sügise saabudes on õige aeg anda mitmeaastastele taimedele sügisväetist. See muudab aiataimed ja muru talvekülmale ning haigustele vastupidavamaks. Lisaks valmistab väetamine taimi ette järgmise aasta kasvuks, õitsemiseks ja saagi moodustamiseks. Väetatakse augustis ja septembris, et taimed jõuaksid vajalikud toitained omastada enne kasvuperioodi lõppemist. Maasikatele, marjapõõsastele ja viljapuudele

antakse sügisväetis kohe peale saagi koristamist. Sügiseseks väetamiseks sobivad hästi Baltic Agro sügisväetis aiale ja murule ning muru sügisväetis. Sügisväetised sisaldavad kõiki taimedele ja murule sügisperioodil vajalikke toitaineid ja mikroelemente. Edukat sügisväetamist! Teie Baltic Agro www.balticagro.ee

SÜGISVÄETIS AIALE JA MURULE sobib kõikidele okaspuudele, kiviktaimla taimedele, hekkidele, roosidele, mitmeaastastele aialilledele, rododendronitele jt. happelist keskkonda vajavatele taimedele. SÜGISVÄETIS MURULE sobib kõikide muruliikide sügiseseks hooldamiseks. Pakendid 1 kg, 4 kg ja 15 kg. Küsi Baltic Agro sügisväetiseid hästivarustatud kauplustest!

Krookuse mugulsibulaid võib hakata istutama juba augustis, mulda peaksid nad saama vähemalt kuu aega enne pinnase lõplikku külmumist. Krookusi võib kasvatada ka murus ning puude ja põõsaste all. Nartsissisibulad tuleks kohe pärast ostmist mulda panna, sest nende juurdumine võtab kaua aega. Sibulad võetakse üles 4-5 aasta järel pärast lehtede kolletumist, puhastatakse ja istutatakse kohe tagasi. Tulbisibulad võib maha panna alates septembrist kuni maa külmumiseni. Eri liikide ja sortide õitsemisaeg võib kesta ligi kaks kuud, sõltuvalt aastast aprilli lõpust juunini. Sibulad hakkavad juurduma umbes 9°C mullas, kuid neid võib maha panna ka kergelt külmunud mulda. Hüatsindi mugulsibulate parim mahapanekuaeg on september. Hüatsint tuleb igal aastal pärast lehtede kolletumist üles võtta, kuivatada ning sügisel uuesti mulda panna. Hilissügisel pärast pinnase külmumist asetage kasvukohale talvekate. Lumikelluke eelistab huumusrikast ja niisket, kuid vett hästi läbilaskvat mulda, mis suvel läbi ei kuiva. Kasvukohaks sobib ka poolvarjuline paik.

KEVAdEl ISTUTATAVAd GLADIOOL LIILIA AASIA TULIKAS FREESIA DAALIA KALLA KAERALILL ANEMOON

KANNA BEGOONIA

SÜGIS AIAS

2. SEPTEMBER 2010

Muruniitmine – see on puhas rõõm! Eestimaine suveaeg on tasahilju kattumas sügisemärkidega. Tänaseks, kui pere noorimate kooliranitsad pakitud, suvemälestused arvutis ning euro ootusärevus veel saabumata, võiks kõndida väikese tiiru koduaias – kas või lihtsalt niisama, lastes mõttel liikuda. Räägime veel kord veidi kõigile aiaomanikele tuttavast ja ilmselt möödapääsmatust aiamasinast muruniidukist ja sellega niitmisest.

Jaan Lusikas, OÜ Reginett

ajalehte käest panna. Ka teie tänane abimees saab palju paremini hakkma, kui selle eest enne talvekorterisse lükkamist veidi rohkem hoolt kannate. Eelkõige tuleks muuta suhtumist, et muruniiduk on lihtsalt üks rauast asi – ja enne seda, kui ta enam sugugi ei tööta. Kõige lihtsam, aga samas

õenäoliselt ootab sel aastal enne lume tulekut ees veel mitugi niitmiskorda. Muru võiks lund ja külma ootama jääda vaid veidi kõrgemana kui tavaliselt suveajal. Kindlasti tuleks vältida talvitumise ajaks lopsakat, juba lamanduma kippuvat aiamuru. Head umbrohulämmatajad on erinevad ja eri tingimusi vajavad pinnakattetaimed Kui seni niidutööle nagu mitmed akakapsad, metspipar, kulutatav aeg on olnud siberi valdsteinia, väike igihali, iminõliiga pikk, peaks kaalugesed, konnakapsas, lavendel, kerama võimsama niiduki kirburohi, seebilill, roomav metsvits jt. soetamist. Kui ühekordNiida julgelt mitu korda suve jooksul sele niitmisele kulutamurulauku – see kasvatab puitunud tav aeg ületab kolm-nevarte asemele peatselt uued ja mahlased. li tundi, on vaja võimsamat niidukit või isegi murutraktorit. Et niiske suvi eel- üks tõhusamaid vahendeid on dab vähemalt kolme niitmiskor- veega pesu. Kui tööriist talveks da kalendrikuus, siis vabastate pesemata jätta, teeb kuri roosmurutraktorit kasutades ja sel- te aastatega oma töö. Pestes jällega oluliselt tööd kiirendades gige, et kallutate niidukit ainult enda tarvis aastaga juba nädala käepideme poole, süüteküünal jao töötunde. jäägu ülespoole! Vältige õli satIsegi kui olete plaaninud uue tumist nii õhupuhastajasse kui niiduki asemel sõiduautole pa- summutisse. Ning enne kui kinremaid talverehve või perele tal- nastatud käe niiduki terani ulavist puhkusereisi, ei tasu veel tate, eemaldage kindlasti kõr-

Tallinn

gepingejuhe süüteküünlalt! Kui niiduk on kuivanud, alustame vaatlust lõikeelemendist eeldades, et niidukil avariilist kulumist pole ja midagi otseselt ei logise. Tutvuge niiduki lõiketera seisukorraga. Mõistlik on sõltuvalt töökoormusest vähemalt kord aastas tera teritada ja tasakaalustada. Kõver või vigastatud tera tuleb kindlasti asendada. Nüüd otsige üles õhufilter, mis igal mootoril karburaatori küljes asuvas õhupuhastis olemas. Kergelt määrdunud svammfiltri puhul aitab veidi filterelemendi läbipesu tavalise nõudepesuvahendiga rikastatud vees – mitte bensiinis! Tõsiselt mustunud filtri korral on ainus võimalus filtri vahetus. Võimsamatel mootoritel on paberelemendist filter, mis samuti vajab vahetamist. See on oluline, kuna teie niiduki mootor hingab läbi õhufiltri. Seejärel vaadake süüteküünla olukorda. Silindrist väljakeeratud süüteküünla värv annab otsest infot mootori tööreziimi kohta. Ilusa pruunika põlemisosaga küünal räägib õigest küttesegust ja puhtast õhufiltrist. Mustunud, märg või õline küünlaots sunnib aga mootori põhjalikumaks ülevaatuseks. Ongi jäänud tähtsamad vedelikud – õli ja bensiin. Õli mootoris vajab kindlasti vahetamist vähemalt kord aastas. Kontrollige pärast õlivahetust niidukimootori õlitaset õlimõõtevardaga. Kütus paagist oleks mõistlik viimase niitega lõpuni ära töötada või täita paak ääreni värs-

www.miniagrotehnika.ee

Tel 5568 0278.

ke bensiiniga, millele lisada bensiinilisand. Poolik kütusekogus paagis soodustab kondentsi teket, mis tekitab omakorda kevadel mootorile käivitusraskusi. Elektrilise niiduki puhul vaadake üle tera ja puhastage õhuvõtuavad, nii tagate mootorile hea jahutuse ja sellega pikaajalise vastupidavuse. Kui te nüüd väikese üleolekuga niidukimeeste tulevasi ponnistusi lugesite, olles ise juba õnnelik murutraktori omanik, siis meenutan, et traktoril on lisaks eelpoolnimetatud vidinatele mõned kiilrihmad, mille seisukorda tuleks kriitiliselt hinnata, laagripukid ning rooli-

liigendid määrimiseks ja ka aku, mida peaks enne talve tulekut laadima autonoomselt, eraldi akulaadijaga. Kui traktor jääb talvekorterisse välitingimuses, siis hea on aku masinalt maha võtta ja ruumi sisse tõsta. Kui kõik see jutt raketiteadusena tundus, ootavad teid maastiku- ja metsakaupade spetshooldused meeleldi just sügisel, et omapoolne professionaali abikäsi ulatada. Kevadel on niigi tormakaid tegemisi ja uskuge – tore on alustada värskelt rohetaval murul nauditavat niitmist uue või tõeliselt korras tööriistaga. Vaid veidi pingutust selle nimel ja muruniitmine ongi puhas rõõm!

Üks humaansemaid muti peletusviise on kasvatada aias aedruuti ja harilikku rassi, mille juured sisaldavad kumariini. Sel on tugev mutte ja närilisi peletav lõhn. Kasu on sellestki, kui külvata seemet tihedalt ümber ala, mida kaitsta soovitakse. Seemneid ja peeneks lõigatud lehti tuleb panna käikudesse. Mõjuala piirdub tavaliselt taime kasvukohaga.

SÜGIS AIAS

Kas oled õunasaagiks valmis? ÕUNAPRESSID ÕUNAPURUSTAJAD PRESSID: F20 (10 l) 4490.F25 (20 l) 5490.F25 INOX (20 l) 8990.-

Tehke ise naturaalset ja tervislikku õunamahla! Tänavu on Eestimaal tagasihoidlikult keskmine õuna-aasta. Mõnel pool võib aias õunu siiski jaguda rohkemaks, kui pere ära jaksab süüa. Mida teha, kui õunu jääb üle? Eks ikka õunamahla! Perekond Laksberg Türisalust soovitab ja julgustab – õunamahlategu on lihtne ja meeldiv tegevus. denis LaKsBerg OÜ Riksman

KÄSITSI PURUSTAJA B100 2990.-

ELEKTRILINE PURUSTAJA B1600 7490.-

Õ !

D E T O O T S I UUD SURVEMAHUTI 50 l 3990.-

2. SEPTEMBER 2010

unamahlategu on iseenesest ju kerge: eelnevalt tuleb õunad purustada ja siis pressida. Õunu võib purustada mehhaanilise või elektrilise purustajaga. Mehhaanilised purustajad on hinnalt soodsamad, elektrilised teevad töö musklirammu säästvamalt. Järgneb purustatud õuntest mahla pressimine. Selleks on võimalik kasutada raamiga presse, kruvi-, ja veepresse. Selle hooaja uudistoode on veepress, mis töötab veevärgi survel. OÜ Riksman pakub vastavalt soovidele ja vajadustele erinevaid presse, purustajaid ja palju teisi vajalikke seadmeid

mahla valmistamiseks, pastöriseerimiseks ja säilitamiseks. Valikus on seadmeid nii koduseks kasutuseks kui ka väiksematele ettevõtetele ning tööstustele. Kui mahl valmis, kas siis kööki mahla aurutama ja purke kuumutama ning kaanetama? Kui on soovi, siis miks mitte. OÜ Riksman pakub välja ka teise võimaluse, milleks on mahla pastöriseerimine ja säilitamine ujuva kaanega roostevabast terasest mahutis. Samas mahutis võib mahla nii pastöriseerida kui ka peale pastöriseerimist mitu kuud hoida. Seega langeb ära mahla kuumutamine pliidi peal eraldi kastrulites ning purkide pesemine ja täitmine. Paak võtab ka oluliselt vähem ruumi kui mitukümmend purki. Paakidel on õlitihendiga ujuv kaas, mis ei lase õhku läbi.

Seeläbi pastöriseeritud mahl ei lähe käärima ning säilitab oma maitse. Õlitihendiga kaas ujub vahetult mahla pinnal ning langeb alla vastavalt sellele, kuidas mahla kogus tarbimisel paagis väheneb. Lisaks asetatakse paagi peale veel teine õhutusavaga kaas, see kaitseb paagi sisu tolmu eest. Juba vanad roomlased kasutasid veini säilitamiseks õli, valades seda õhutiheda kihina veini peale. Teine uudne võimalus mahla säilitamiseks on Bag in Box (eesti keeles kott karbis), mida kasutatakse laialdaselt näiteks veinide pakendamisel. Välimine papist karp täidab ümbrise rolli, mahl säilib plastikkotis selle sees. Mahla väljavalamiseks on plastikkotil kraan. Iga valamise järel tõmbub kott vaakumi tõttu kokku. Hapnik ei

pääse kraani kaudu mahla juurde ja mahl säilib ka pärast avamist kuni 2-3 kuud ehk oluliselt kauem kui purgis. Bag in Boxi eelised: purke pole vaja pesta ja kuumutada, karbid võtavad vähem ruumi, karbid võib asetada üksteise peale, karpe on mugav transportida, karp on taaskasutatav. Õunamahla tegemise traditsioon Eestis on tugev ja ulatub kaugele minevikku. Pressi ja purustaja soetamine on investeering aastateks. Neid võib osta ühise ostuna koos pere, naabrite või sõpradega ning hiljem üksteisega jagada. Rohkem infot toodete kohta aadressil www.mahlapress.ee

Klientide soovil uus partii. Nüüd sügisese hinnaga! VEEPRESSID 20 l 8990.40 l 10890.90 l 11990.-

MAHLA PASTÖRISEERIMISE JA HOIUSTUSPAAGID 65 l 2900.110 l 3390.170 l 4400.-

Kasvuhoone B810 alumiiniumkarkass, 4 mm kaheseinaline polükarbonaadist kate, kahele poole avanevad uksed, kaks katuseakent, kerge paigaldada. NB! Kõik hinna sees: alumiiniumkarkass, polükarbonaadist paneelid ja alus. Tallinnas AS Espak, Viadukti 42 kasvuhoone kojuvedu Tallinna ja Harjumaa piires tasuta. Mujal kokkuleppel.

OÜ RIKSMAN tel 518 8835 www.mahlapress.ee

9990.-

Kasvuhoone pane püsti sügisel! ÜLLe raudsePP Anu Poed OÜ juhatuse liige

Ülle kasvatatud tomatid.

asvuhoonet võib osta ja paigaldada juba sügisel. Kasvuhoones ei külmu maa nii sügavalt ära kui väljas ja maapind soojeneb rutem üles ning siis saab juba väga varakult külvata kasvuhoonesse redist, aedtilli, spinatit, aedsalatit ja salatisibulat. Kevadel kasvuhoone paigaldamisel peab ootama, kuni maa on täielikult sulanud, et kasvuhoone kinnitada tugevasti maa sisse. Ja kevadel on nii palju töid korraga, et on hea, kui kasvuhoone on püsti pandud juba sügisel. Kui kavatsetakse endale kasvuhoone muretseda, siis ei ole vajagi rohkem aiaruumi kui kasvuhoone jagu. Kui suurt ja millist kasvuhoonet osta – võimalusi on tohutult palju. igaühele sobiv mudel. Enne ostmist soovitan põhjalikult läbi mõelda, millised on

HIND KLIENDIKAARDIGA

Ainult soodsad tehingud!

pere vajadused, milleks kasvuhoonet kasutama hakatakse ja kuhu see aias paigaldada. Kasvuhoones saab maitserohelise, tomatite, kurkide, paprika ja viinamarjade kasvatamise juures ka teha koha puhkamiseks. Kasvuhoonel on palju häid omadusi ja kasvuhoone välimust ja suurust oma vajaduste ja aiaga sobitades võib tulemus olla väga ilus. Valik on muidugi maitse ja võimaluste küsimus. Kasvuhoone kilest, klaasist või polükarbonaadist? Kile ja klaasi kõrval on kasvuhoonete kattematerjalidest uusim polükarbonaat. Kilehoone tuleb uuest klaasmajast või polükarbonaadiga kasvuhoonest mitu korda odavam, kuid kokkuhoid on näiline: iga 2-3 aasta tagant kilet vahetades läheb asi kokkuvõttes kallimaks. Klaas on vana hea traditsiooni-

line materjal ja väga läbipaistev, samuti hinnalt soodsam. Polükarbonaadil on head isolatsiooniomadused, plaatide kanalid murravad päikesekiiri, see tekitab automaatselt varjutusefekti. Plaatide väline pind on töödeldud UV-kiirguse kaitseks. Polükarbonaat on kergem, aga tugev, peab vastu näiteks puuokste kukkumisele või pallilöökidele. Lisatarvikud. Lisatarvikute hulka kuulub mitmeid möödapääsmatuid asju, et saaks kasvuhoone nii päevaks kui ka pikemaks ajaks omapead jätta: automaatsed aknaavajad, mis reageerivad temperatuurile, avades tuulutusluugid päeval ja sulgedes õhtul. Nii saab kodust rahuliku südamega ära olla, teades, et kasvuhoone on õhutatud ja taimedel hea olla.

3625

2560

Ära unusta viljapuid sügisel pritsida. Tark tegu on see mitmes mõttes. Esiteks pole puudel lehti, raagus puude pritsimine on lihtsam ja kulub ka vähem lahust kui lehes puude korral. Teiseks jõuab toksiline toimeaine pika talve jooksul laguneda. Kui kasvuhoonesse on elama asunud sipelgad, aitavad neid eemale peletada kaneel, kohv, must jahvatatud pipar ning peterselli kasvatamine kasvuhoones.