Tartumaa Aasta Ettevõtlus 2021

Kristjan Teedema

2 x Margus Ansu

2021

TARTU JA TARTUMAA

LK 2

NEILE, KES OSKAVAD TABADA HETKE

T

artu ja Tartumaa parimate ettevõtete tunnustamise traditsioon ulatub juba 1990. aastate teise poolde – aega, mil Eesti ettevõtlus erines praegusest kui öö päevast.

Ligi veerand sajandiga on toimunud märksa suuremad muutused, kui me ise selle kõige sees elades argipäeviti tajuda oskame. Hulk toona määrava tähtsusega tegusid teinud ettevõtjaid on endiselt mõjukad, ent lisandunud on ka palju uusi. Ettevõtted on muutunud rikkamaks, aga enamasti ka nutikamaks, vastutustundlikumaks ja keskkonnahoidliku-

maks. Tänu nende pingutusele oleme saanud parema Eesti, parema Tartu ja parema Tartumaa. Ja nagu pandeemiaaeg on kinnitanud: võime vaadata rasketele aegadele vastu enesekindlamalt kui kunagi varem.

Seekordsel auhindamisel paistavad enim silma kaks ettevõtet. Esiteks AS Go Bus, mis lõi eelmisel aastal piirkonnas enim uusi töökohti ja oli ühtlasi kiireima kasvuga suurettevõte. Teiseks OÜ Solis BioDyne, mis kerkis esile suurima ekspordikasvatajana, kiireima kasvuga väikeettevõttena ning edukaima medit-

siini ja eluteaduste valdkonna ettevõtjana. Koos nendega pälvib kiituse veel terve hulk firmasid eri eluvaldkondadest, alates toiduainetööstusest ning lõpetades teaduse viimasel sõnal tuginevate meditsiiniinnovaatoritega. Just mitmekesisus on see, mille üle võib Tartu ja selle ümbruse ettevõtlusest rääkides suurimat rõõmu tunda – nii sünnivad seosed, mis aitavad ühiskonda tugevdada tervikuna.

Tänavuse ettevõtluskonkursi tulemustes on selgelt tunda koroonaaja mõju. Nii on tugevalt esindatud biotehnoloogiasektor. Samuti on

mitmed edukaks osutunud algatuste eestvedajad võinud öelda, et just koroonakriisiga kaasnev on neile pärast väikest tagasilööki ja ehmatust andnud sootuks uue arenguhoo.

Oskus hetke tabada ja näha pealtnäha probleemsetes oludes võimalusi on alati olnud üks võimalus tagada äriedu. Aga mitte ainult.

Tulgu aegu milliseid tahes, sihikindlus ja riskijulgus määravad ikka vähemalt poole mängu tulemusest.

Sestap olgu kõikidele seekordsetele auhinnasaajatele soovitud edaspidiseks selgeid visioone ja meelekindlust. Ja õnne! TPM

AS Go Bus

Kiire kasvuga suurettevõte

AS Go Bus

Suurim ekspordikasvataja

OÜ Solis BioDyne

Kiire kasvuga väikeettevõte

OÜ Solis BioDyne

Edukaim meditsiini ja eluteaduste valdkonna ettevõtja

OÜ Solis BioDyne

Aasta turismitegu

Ahhaa näitus «Foobiad»

Tartu kutsehariduskeskuse parim koostööpartner

OÜ Tarmetec

Edukaim alustaja sihtasutuses Tartu loomemajanduskeskus

OÜ Ö Stuudio

Tartu teaduspargi aasta ettevõte

AS Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus

Silmapaistvaim iduettevõte (start-up)

OÜ Degritter

Edukaim Tartu ülikooli kõrvalfirma (spin-off)

OÜ TBD-Biodiscovery

Parim alustaja Tartu ärinõuandla toel

OÜ Innore

Tartu maakonna edendaja

MTÜ Tartu Motokrossiklubi (Lange motokeskus)

Tartu maakonna parim tööandja

AS Respo Haagised

Tartu maakonna suurim investeerija

OÜ Estover Piimatööstus

Parim õpilasfirmana alustanud ettevõte

OÜ Münt Healthcare

Luminori auhind

OÜ Solis BioDyne

Aasta toode

Pastaljano toidubussi kreemjas pasta konjakiga Margus Ansu

Enim töökohti loonud ettevõtja

Tartu ja Tartumaa ettevõtlusauhinnad.

LK 3

VEEL ROHKEM AHHAAELAMUSI

E

RANNAR RABA Tartu Postimehe peatoimetaja

elmisel nädalal Ahhaa keskuses toimunud Baltikumi esimese päikeseauto, tudengite omaloomingu esitlust jälgides tajusin endas midagi lühisetaolist. Korraga rõõmu ja kadedust.

Olin Tartu Postimehest Solaride’i üliõpilasprojekti edenemisest mitut puhku lugenud ja arvasin end enam-vähem tajuvat, millega tegu. Ent nüüd jõudsin kärtsust-mürtsust, valgusvihkudest ning ülevoolavatest tervitussõnadest saadetud sõust äratundmisele, et mina ei saanud oma üliõpilaspõlves kogeda midagi ligilähedaseltki sarnast.

Poleks kogenud isegi mitte siis, kui olnuks ise palju ambitsioonikam ja targem. Sest aeg oli hoopis teine. Palju vaesem. Ja seda sugugi mitte ainult rahalises mõttes.

Eks tulemuslikku teadust ja kõrgtehnoloogilist arendustööd ole Eestis tehtud läbi aegade väga kõrgel tasemel – suuremas osas ikka pigem ühiskondlike mõjurite kiuste kui kaasabil. Aga eales varem pole teadus üldmõistena kandnud endas samavõrd laiapõhjalist tähendust kui praegu. Seda pole kunagi käsitletud selliselt kui nüüd. Selles pole olnud ligilähedaseltki nii palju käega katsutavat ja nooruslikku võnget.

Ma pole pädev hindama Solaride’i algatuse tehnilist raskust ega söanda pakkuda, kui keeruline olnuks samaväärse päikesesõiduki loomine näiteks ühe keskmise suurusega ja inseneripädevust omava tehnikaettevõtte meeskonnale. Ei oska ma äsja nähtut ka kuigi hästi võrrelda suuremates ja rikkamates riikides varem korraldatud sarnaste ettevõtmistega. Ent arvan üpris õigesti aimavat, et kui Eestis õnnestub ühte projekti kaasata 12 õppeasutust, kokku 189 valdavalt noore või verinoore inimesega, loob see iseenesest sellist uut energiat, mis varem või hiljem peab ka järgmistes kohtades vilju andma hakkama.

Teaduse populariseerimine meelelahutuslike avalike ettevõtmiste kaudu võib mõnikord mõjuda lihtsalt nalja tegemisena. Aga pole pikas plaanis seda sugugi mitte. Iga ahhaa-elamus, milleni noor inimene on jõudnud lusti ja põnevusega, on suur väärtus. Sest sellest võib saada sõltuvus selle sõna parimas tähenduses. Ja sõltuvusest võib kasvada oskus. Oskusest amet. Ametist elukutse. Ja lõpuks elukutsest elu kutse.

Mida rohkem meie ettevõtetesse panustab inimesi, kes tajuvad oma igapäevast tööd lisaks elukutsele ka elu kutsena, seda ägedamaid lugusid me järgmistel ettevõtluskonkurssidel näha-kuulda saame. Ei jõua juba ära oodata!

Vastutav väljaandja MARGUS METS margus.mets@postimeesgrupp.ee Peatoimetaja RANNAR RABA rannar.raba@postimees.ee Müügiüksuse juht LISETT HEIL lisett.heil@postimeesgrupp.ee Väljaandja AS Postimees Grupp

I

TARGAD ETTEVÕTTED TARGAS LINNAS

ga linna heaolu sõltub sellest, kui edukad on tema ettevõtted. Ettevõtete käekäik sõltub aga kõige muu kõrval sageli ka kohaliku omavalitsuse hoiakutest ja tegevusest, mis kas annavad hoogu või pidurdavad. Tartu linnale on tähtis, et regiooni tekiks uusi ettevõtteid ning olemasolevatel ettevõtetel oleks hea kasvukeskkond.

Ettevõtlikkuse ärgitamist alustame juba üsna varakult – lausa algkooliõpilastest. Õpilasfirmade tegevus on muutunud väga populaarseks ja on selgelt näha, et ettevõtlikkus on ka Tartus kiiresti kasvav trend. Ettevõtlikke väärtusi kannab ka meie iga-aastane, juba 4. oktoobril algav ettevõtlusnädal, millega soovime ärgitada ettevõtlik olema selle sõna kõige laiemas mõttes kõiki – mitte ainult juba tegutsevaid ettevõtjaid, vaid ka neid, kes plaani peavad ja unistavad. Tehkem oma unistused teoks!

Tartus on tugev inkubatsioonivõrgustik ja tugi alustavatele ettevõtetele, olgu siis loome-, rohe-, kosmose-, filmitööstuse-, aga ka teistes valdkondades. Sel aastal tõusis Eesti suurimate ükssarvikute arvuga riigiks Euroopas, lausa seitse ükssarvikut.

Kasvatame järgmised ükssarvikud just Tartust!

Teame, et tööstusettevõtete üks suurimaid valukohti on sobiva tööjõujärelkasvu puudus ning vajalike investeeringute leidmine ettevõtte äriprotsesside digimiseks. Seepärast plaanime edaspidi veelgi tihedamat koostööd Tartus tegutsevate haridusasutustega tööstuse vajadustele vastavate haridusprogrammide arendamisel. Samuti jätkame 2019. aastal alustatud digimistoetust, mis toona avati just ettevõtjate tagasiside ja vajaduste põhjal.

Tartu väärtused on rohelus, rahvusvahelisus, kompaktsus ja turvalisus ning nende säilitamine tehnoloogiajastul tähendab linnalt tarku otsuseid.

Tartu eesmärk ei ole võidurelvastumine targa linna tiitli nimel, kus suur osa linnast on automatiseeritud, vaid paista silma targa mõtteviisiga ja kaasata

T

URMAS KLAAS

Tartu linnapea

elanikke linnakeskkonna arengusse – linna fookuses on inimesed. Linn ei hakka teistmoodi toimima, vaid siia integreeritakse lahendused, mis sobivad kokku Tartu kui targa linna identiteediga ja toetavad seda. Tartu kui nutikas linn mõtleb pidevalt innovaatilistele lahendustele, kuidas aidata kaasa tarkade töökohtade loomisele, muuta linnakeskkonda paremaks, käivitada, katsetada, arendada.

Tartu on tark linn juba aastast 1632 ja tänapäevaks on linnas välja kujunenud tugev koostöö ülikoolide, avaliku sektori ja ettevõtluskeskkonna vahel, mis on üks põhjusi, miks Tartu ettevõtted on edukad informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogias, meditsiinis ja biotehnoloogias, metallija puidutööstuses, aga ka tulevikutehnoloogiates nagu roheenergia ja kosmosetehnoloogia. Tegelikult on kõik sektorid meie piirkonna arengu seisukohast väga olulised. Meie ettevõtluse pale on üsnagi kirev, aga see just muudabki ühe regiooni majanduse eriliseks ja tugevaks, võimaldab luua sünergiat, põnevaid lahendusi ja tooteid, aga hoida majandust tasakaalus ka surutiste ajal.

Oleme uhked Tartu tarkade ettevõtete üle – esindagu nad mistahes sektorit. Targalt saab toimida kõigis valdkondades, ka Tartu linnale nii traditsioonilistes, nagu puidu- või metallitööstuses, kus juba praegu on meil maailmatasemel tehnoloogiate ja mõtteviisiga toimivaid tarku ettevõtteid. Aga sama hästi ka teenusmajanduses ja toitlustuses, kus nutikuse ja pealehakkamisega on võimalik tõusta rahvusvahelisele areenile ka Tartus toimetades. Eriti toredad on näited, kus uuendusmeelsed ettevõtted, mis regiooni luuakse, aitavad lahendada mõnd linna ees seisvat probleemi, olgu see siis kliimamuutused, vananev rahvastik või jäätmekäitlus jne. Need on kõik valdkonnad, kus lahendused on eriti oodatud.

Soovin meile nutikust, aga ka julgust tarkadeks otsusteks, ja suuri mõtteid.

ALLHANKIJAST INNOVAATORIKS

artu ärinõuandla toetab ettevõtteid nõustamisteenuse ja proaktiivse tegevuse kaudu.

Nõustamisel, mentorklubis ja koolitustel osalevad nii koolinoorte firmad, alustavad ettevõtjad kui ka keskmise suurusega tootmisettevõtted. Samuti tegeleb ärinõuandla investeeringute maandamisega Lõuna-Eestisse, nõustame mittetulundusühendusi ja toetame kortermajade ühistuid toetuste taotlemisel.

Kõik see tegevus eeldab kohtumisi ja suhtevõrgustike olemasolu, mis viimastel aastatel on nõudnud muutmist ja tegevuse suunamist veebipõhistesse kanalitesse. Siinkohal oleme tänulikud oma klientidele, kes on olnud paindlikud ja võtnud omaks teistmoodi korraldatud nõustamisteenuse ja koolitused.

Koroonalainetest hoolimata on toimunud väga palju ettevõtetevahelisi kohtumisi. Tööstusettevõtetele suunatud konverentsil Smart Manufacturing Meetup (SMM) osales üle 147 rahvusvahelise tootmisettevõtte. Konverentsi väärtuseks on läbi aastate olnud praktilised ja südamest südamesse vestlused juhtivtöötajate vahel nii laval kui ka kohvipauside ajal. See on koht, kus avastada uusi aspekte valdkonnas, milles tootmisettevõtete juhid ja valdkonna eksperdid elavad, töötavad ning usuvad sellest kõike teadvat. Aga SMM suudab igal aastal panna kõigele sellele hoopis teise nurga alt vaatama ja midagi uut avastama.

Augustis peetud sTARTUp Day oli ainus sel aas-

JAN LÄTT

Tartu ärinõuandla juhatuse liige tal toimunud suurem idufirmade ja ettevõtete konverents Baltikumis. 3100 müüdud piletit, 330 osalenud iduettevõtet, 200 investorit, auhinnafond kokku 600 000 eurot sündikaatinvesteeringutena.

Need arvud räägivad enda eest. sTARTUp Day konverents on vaieldamatult kujunemas Tartut, Tartumaad, Lõuna-Eestit ja kogu Eestit parimast küljest tutvustavaks visiitkaardiks.

Ettevõtjad kohanevad edukalt muutuva väliskeskkonnaga ja muutused on kaasa toonud ettevõtete keskendumise toodete väljaarendamisele. Eesti ettevõtlust on viimaste aastateni iseloomustanud kapitali mahutamine materiaalsesse põhivarasse.

Oleme olnud väärtusahela arengumudeli madalamal astmel ehk tihti allhankija või tunnustatud tarnija rollis. Viimastel aastatel on toimunud muutus.

Järjest rohkem on ettevõtjaid, kes julgevad unistada enda toodete arendamisest ja nendega välisturgudele liikumisest. Investeeringute fookus on liikunud materiaalsest põhivara investeeringutest inimkapitali ning teadus- ja arendustegevusse.

See muudatus on kaasa toomas Eesti ettevõtluskeskkonna muutumise üldisemalt. Oleme saamas allhankijast innovaatoriks.

Koostöös Tartu Postimehega on Tartu ärinõuandla esitanud ettevõtjaid aasta toote konkursile juba neli aastat. Ka sellele konkursile esitatud tooted ja teenused kirjeldavad muutunud ettevõtluskeskkonda, kus ettevõtted söandavad välja tulla üha julgemate ideede, arenduste ja disainiga.

4.–8. oktoober | www.tartu.ee/ettevõtlusnädal

LK 4

SISUTURUNDUS

Kliima muutumine puudutab ja mõjutab meid kõiki.

EDUKAS ETTEVÕTE PEAB OLEMA KA VASTUTUSTUNDLIK Uue tehnika abil rohelisemaks Ettevõtted saavad taotleda toetusi näiteks KIKist (Keskkonnainvesteeringute Keskus), et investeerida oma seadmepargi nüüdisajastamisse, mis omakorda aitab kaasa keskkonnajalajälje vähendamisele. Uuenduslik tehnoloogia on reeglina ka keskkonnasäästlikum ja efektiivsem. Näiteks võimaldavad uued põllumajandusmasinad väga täpselt planeerida saagikoristust, põllumaa ettevalmistamist järgmiseks külviks, saagi kvaliteeti hinnata ja paljut muud, mis varem nõudis inimese tähelepanu, teadmisi ja ajamahukat käsitsi tööd.

Marjan Savtšenko Luminori äripanganduse juht

Vastutustundlik tegutsemine ja rohepöördele kaasa aitamine on aina olulisemad kõigi ettevõtete jaoks, kirjutab Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko.

Oleme koostöös maakondlike arenduskeskuste ja Postimees Grupi maakonnalehtedega juba mitu aastat tunnustanud maakondade parimaid väikeettevõtteid.

Otsime väikeseid tublisid ettevõtteid, mida veavad julged ja ettevõtlikud inimesed ning peame seda oluliseks osaks oma missioonist.

Tänapäeva ettevõtlusmaastiku uus reaalsus on see, et me kõik hakkame mõõtma oma CO₂ jalajälge. Kui Luminor vaatab ettevõtteid regioonides, siis juba sellise pilguga, et millise jalajälje nad endast jätavad, kas nad väärtustavad seda teemat ning tegelevad sellega. Kui ettevõte teeb silmanähtavaid pingutusi oma keskkonnamõju vähendamiseks, siis on see väärt tunnustamist.

Nii nagu jätkusuutlikkus ja kliimaneutraalsuse suunas Ka Luminor pangana peab seda silmas pürgimine on aina olulisemad kõigi ettevõtete jaoks, pidama enda igapäevatöös. Kõik finantpeavad ka sellel konkursil osalejad oma äritegevuses silseerimised, mida Luminor teeb, vaadama paistma jätkusuutlike ideedega takse üle ka sellest seisukohast, kuidas või vähemalt valmidusega haettevõtte tegevus mõjutab keskkonda kata oma tegevust muutja mida ta teeb CO₂ jalajälje vähendama vähem keskkonda miseks. Muidugi mõõdame ka enkahjustavaks. Keskda jalajälge ning tegeleme pideKeskkonnakonnasäästlikumale valt teadlikkuse tõstmisega orsäästlikumale tegutsemisele ei ganisatsiooni sees. Iga projekti tegutsemisele ei suuna ettevõtteid puhul hindame otsuste langesuuna ettevõtteid ainult Euroopa Liidu tamise juures ka keskkonnarisainult Euroopa Liidu regulatsioonid ja ke ehk seda, kuidas see ettevõregulatsioonid ja kliimakokkulepe, te oma senise tegevusega ja kliimakokkulepe, vaid muutunud on ka vaid muutunud on uue investeeringuga, milleks ta tarbijate mõttemaailm. ka tarbijate laenu soovib, keskkonda mõjutab.

mõttemaailm.

Kindlasti mõtleb enamik ettevõtteid juba oma tegevuses keskkonnajalajäljele, aga kui nad võtavad selle ette täiesti teadliku ärisuunana, siis avaldab see nende tulemustele eriti positiivset mõju. Kuigi alguses võib keskkonnateadlikum tegutsemine nõuda investeeringuid, annab see pikemas perspektiivis ettevõttele efektiivsema majandamise läbi vähenevate energiakulude ja ringmajanduse põhimõtete kasutuselevõtu.

Fossiilkütused vahetuvad taastuvenergia vastu Keskkonnateadlikkus on viimaste aastatega hüppeliselt kasvanud ka tarbijate hulgas, seega määrab juba turg ära selle, et ettevõtted ei saa roheteemadest mööda vaadata. Üks hea näide on transpordisektor. Tarbijad valivad täna

teadlikumalt hübriid- või repärane. Näiteks kui elektriautosid, ka paljud trükitööstuses, kus Luminori kliendid mõtkulub palju kemilevad samas suunas, kaale ja vett, Iga tootmine peab näiteks autorendiosatakse seda mõtlema sellele, äris tegutsejad. kõike taaskaet olla võimalikult Nende huvi on sutada. Iga ressursisäästlik ja pakkuda ka rentitootmine tekitada loodusele miseks tarbijatele peab mõtleminimaalset meeldivaid hübma sellele, et kahju. riid- või elektriautoolla võimalisid, teised ettevõtted kult ressursijällegi pakuvad elektrisäästlik ja tekitaautode laadimisvõrgustikda loodusele minike. Juba praegu tavasõidukid maalset kahju. keskkonnasäästlikumate vastu vahetajad näitavad sellega oma tulevikku Rohepööre on uus normaalsus suunatust ja jätkusuutlikkuse tähtsustamist.

Ei tasu peljata ka muul viisil panustamist, näiteks istutada puid, et korvata Teine valdkond, mis on viie aastaga oma tegevuse mõju keskkonnale. Täsisuliselt nullist tekkinud, on päikesenapäevane ettevõte peab olema mitpargid. Neid on väga suures mahus te ainult kasumlik, vaid ka vastutusjuba ehitatud ja ka Luminor on nende tundlik isegi siis, kui see nõuab lühiehitamist toetanud. See on puhas roajaliselt veidi kasumis järele andmist. helise energia tootmine, mille puhul Üldjuhul toob keskkonnasäästlik tenäeme trendi, et selle tootjad mõtlegutsemine aga pikas perspektiivis vad ka sellele, kuidas enda vajadusrohkem kasumit sisse. Ettevõtte tegetest üle jäävat energiat salvestada ja vus muutub efektiivsemaks, kulud väedasi müüa. henevad, maine paraneb ja seeläbi saadakse juurde kliente.

Uus toore tootmisjääkidest Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ja Kogu ehitussektor on keskkonnateaddigitaliseerimine mõjutab ettevõtete likkuse kasvuga otseselt seotud. Palefektiivset tegutsemist ning aitab korjud ettevõtted ehitavad nii säästva raldada tootmist, logistikat ja müüki energiaklassi hooneid kui ka lisavad nii, et kõik protsessid sujuvad hästi. neile päikesepaneele, et energiakuluSellel, millel varem hoidis silma peal sid pikas perspektiivis veelgi väheninimene, hoiab nüüd tehisintellekt, dada. Lisaks uute ehitamisele annab mis on täpsem, ettenägelikum ja kiivanade hoonete renoveerimine korrarem. Seega aitab uute tehnoloogiate liku energiasäästu. A-energiaklassi kasutuselevõtt muuta ettevõtte veelehk energiasäästlike hoonete järele gi jätkusuutlikumaks. Ka Luminor on nõudlus praegu suur. Ka laenunäeb selliste tehnoloogiate kasutusemarginaalid on A-energiaklassi või levõtus oma rolli rohepöördele kaasa passiivmaja ehitamisele kindlasti maaitamises. dalamad, sest jälgime Luminoris põhimõtet, et roheliste projektide finantKliima muutumine puudutab ja mõjuseerimine oleks soodsam. tab meid kõiki. Kui me sellega ei tegeTeine suur teema energiasäästlikkuse le, siis kõige muu kõrval hakkab see kõrval on ringmajandus. Tööstuses teka ettevõtete äritegevust negatiivselt kivad ikka tootmisprotsessi tulemusemõjutama. See on uus normaalsus, na mingid jäätmed, kui suudetakse millega tuleb arvestada ja millest lähvähemalt osa neist muuta toormeks tuvalt peavad ettevõtted oma tegemillegi uue tootmisel, siis on see suuvust planeerima.

Rene Türk

LK 5

Solis BioDyne toodab DNA ja RNA analüüsiks vajalikke ensüüme. Pildil esiplaanil ettevõtte tootearendus ja -tehnoloogia spetsialist Ilja Gaidutšik ning juhatuse liige ja tootmisjuht Angela Vaasa.

S U U R I M E K S P O R D I K A S VATA J A , E D U K A I M M E D I T S I I N I J A E L U T E A D U S T E VA L D KO N N A E T T E V Õ TJ A N I N G K I I R E K A S V U G A VÄ I K E E T T E V Õ T E – O Ü S O L I S B I O D Y N E

KÕRGELT TUNNUSTATUD BIOTEHNOLOOGIAETTEVÕTE SAI ALGUSE PEREÜRITUSELT

tartu@postimees.ee

PH

AN

GOLDEN

BA

AN

GEL A VAASA

toimunud ettevõtte igas valdkonteks reoveeuuringud ja viiruse tunas: lisandunud on palju uusi vastamine süljest. «Meie toodetöötajaid ja kujunenud uus te abil saab testida või uurida struktuur, tootmis- ja müügipea kõike: inimesi, loomi, taimaht on mitmekordistunud, mi, toitu, keskkonda ja muudmis omakorda on nõudnud ki,» kirjeldas ta. suuri investeeringuid seadmeLäbi aastate on Solis Biotesse ja ruumidesse.

Dyne ikka eduka ettevõttena Üks suurematest muutustest silma paistnud, kuid esimest koron sakslase Stephan Goldenbaumi da on see tänavusel ettevõtluskonasumine ettevõtte tegevjuhi kohale. kursil esil korraga kolmes kategoo- M U Molekulaarbioloogia ja äriintegrias: suurim ekspordi kasvataja, ratsiooni magister Goldenbaum kiireima kasvuga väikeette­ on töötanud juhtivates biotehvõte ning edukaim meditsiini noloogiaettevõtetes müügiaja eluteaduste valdkonna lal 2003. aastast ning omandaettevõtja. nud kogemusi Hiinas, SingaLisaks sellele on Solis Biopuris, Saksamaal ja mujalgi.

Dyne nomineeritud Eesti pariTema ülemaailmsetest sihtidest mate ettevõtete konkursil aasta annab märku seegi, et Solis eksportööri ja aasta innovaatori BioDyne’iga liitudes kutsus kategoorias. Selle konkursi Goldenbaum sinna müüvõitjad selguvad 7. okgi- ja turundusjuhiks toobril. tööle oma endise kol«Paljude inimeste leegi Salim Essakali, väga suur töö ja pikel on samuti pikakaajaline pingutus ajaline müügi­ on teinud Solis kogemus üle­ BioDyne’ist selle ilmsetel turgudel ettevõtte, mille üle saame uhked Paljude inimeste väga suur töö ja biotehnoloogia olla,» lausus Golpikaajaline pingutus on teinud vallas.

Saksamaalt denbaum.

Ettevõtte masSolis BioDyne’ist selle ettevõt- Eestisse kolimisega on Goldenbaum taapide muutumite, mille üle saame uhked aga väga rahul. «Mise taga on ka 2019. nu meelest on Tartu aastal koostatud amolla, lausus Stephan võluv linn, kus on kindbitsioonikas strateegia.

Goldenbaum. lasti tunda tudengite kohalSellest ajast on muutused ST

E

T

änavusel parimate ettevõtete tunnustamisel lausa kolmes kategoorias kõrgeimale kohale tõstetud Tartu biotehnoloogiaettevõte Solis BioDyne toodab bioloogilisi reagente, mille abil testitakse ohtlikke viirushaigusi, nagu HIV-aids, C-hepatiit ja Covid-19.

Täpsemini tegeleb Solis BioDyne DNAja RNA-analüüsiks vajalike ensüümide ja reagentide arendamise, tootmise ja müügiga.

Solis BioDyne’i tooted on erilised selle poolest, et nad püsivad toatemperatuuril pikka aega stabiilsed ning on nii ka keskkonnasäästlikud. See tähendab, et kui teisi turul olevaid tooteid peab transportima külmakastides ja kuival jääl, siis Eestist saadab Solis BioDyne oma tooted välja väikestes ümbrikutes.

Mõistagi on koroonapandeemia Solis BioDyne’i tegemisi tugevalt mõjutanud ning tootmismaht on kasvanud kiiresti.

«Meie põhiline eesmärk on aidata viirust kontrolli all hoida nii Eestis kui välismaal,» ütles tänavu septembris ettevõtte tegevjuhiks saanud Stephan Goldenbaum. «Aastatepikkune arendus- ja teadustöö on andnud meile väga hea baasi, tänu sellele arendasime kiiresti välja ensüümid, mis aitavad avastada koroonaviirust organismis.»

Tootmisjuht ja juhatuse liige Angela Vaasa täpsustas, et lisaks haiguse diagnoosimisele meile kõigile tundud PCR-meetodil kasutatakse Solis BioDyne’i ensüümide segusid ka seire- ja teadusuuringutes, näi-

KRISTEL KALJUVEE

olu. Inimesed on rahulikud ja sõbralikud, kõik on väga lähedal ja heas korras,» rääkis ta. «Lisaks meeldib mulle loodus, mis Tartut ümbritseb.» Veel kiitis Goldenbaum Eesti digivõimalusi, mis muudavad elu palju lihtsamaks.

Solis BioDyne’ile pandi alus 26 aastat tagasi, kui kaks meest – teadlane Olev Kahre ja majandusmees Agu Artma – said kokku ühel perekondlikul üritusel.

Nende jutt klappis ning varsti võtsid nad justkui räägitu loomuliku jätkuna plaani pakkuda maailmale unikaalset toatemperatuuril pikaajaliselt stabiilset ensüümi, mille oli välja arendanud Kahre. «Äritegemisest ei teadnud keegi eriti midagi, internet ja Eesti kroon olid alles paar aastat tagasi tulnud, kogu asjaajamine oli paberite peal ja võrreldes praegusega väga aeglane, kuid inimesed olid hakkamist täis,» teadis Solis BioDyne’i tootmisjuht Angela Vaasa rääkida.

Alguses olid Solis BioDyne’i kliendid Eesti teadusasutused, siis hea soovitaja kaudu saadi kontakt ühe välismaa eralaboriga, mille kaudu tuli juba suuremaid tellimusi.

«Kogu sissetuleku pidime investeerima ettevõttesse ja sisustama oma Tartu teaduspargis asuvat laborit esialgu küll kasutatud või isegi äraviskamiseks mõeldud laborimööbli ja tehnikaga,» meenutas Vaasa keerulisi aegu. «Tänu pidevale arendustööle ja klientide otsimisele saime hakata laborit laiendama, aga fookust hoiame endiselt kõrge kvaliteediga toatemperatuuril stabiilselt säilivatel ensüümidel ja väga heal teenindusel.»

LK 6

MEELETU PASTAARMASTUS VIIS GÜMNASISTI TOIDUBUSSI AVAMISENI

Ö

EILI ARULA

eili.arula@postimees.ee

eldakse, et saunas tekivad head ja puhtad mõtted. Tartu noormees Alex Aus võib kinnitada, et see väide peab paika.

Kolm aastat tagasi, mil ta käis Hugo Treffneri gümnaasiumi 10. klassis, tuli tal koos sõbraga saunas istudes jutuks, miks ei ole Eestis ühtki toidukaubikut ehk food truck’i, mis pakuks pastat. Mõte arenes paari aastaga nii kaugele, et eelmise aasta lõpus, mil Ausil oli pooleli gümnaasiumi lõpuklass, sõitis ta sõbraga liinibussis Poola ja tuli sealt tagasi Mercedes-Benzi kaubikuga. «See sõitis kuni 67 kilomeetrit tunnis, nii me siis sealt tagasi loksusime,» meenutas ta.

Sügisest kevadeni nokitses Aus masina kallal ning tänavuse suve alguseks oli Pastaljano-nimeline toidukaubik valmis.

Enne seda, kui kaubiku sisustamiseks läks, katsetas Aus koduköögis tervelt 150 pastaretsepti. «Vahel ärkasin kell 4.30 enne koolipäeva, tegin pasta valmis ja alles siis läksin kooli,» rääkis ta.

Aus lisas, et pastabussi ideega tegelemine mõjutas paratamatult ka õppeedukust. «Aga kool sai siiski lõpetatud ning ma tundsin, et pastabussiga tegelemine annab mulle rohkem kui rakubioloogia tunnis õpitu,» sõnas ta. Ka kodus ei saanud noormees seetõttu pragada, hoopis vastupidi. Tema kõige suurem toetaja, nii rahaliselt kui moraalselt, oli ema Kristel.

1. Pastabussi kreemine pasta konjaki-kick’iga (Pastaljano)

29%

2. Fitlapi tootesari (Nõo lihatööstus)

26%

3. Iseteeninduslik diagnostikakeskus (AES Group / Olerex) 12% 4. Piparmündi-šokolaadi maitsemesi Meemehed (Maitsemesi) 12% 5. Juuretisega leiva küpsetamise komplekt (Rye & Co) 10% 6. Moodulmööbel (Cuubic)

7%

7. Moodulsaun (Spauna)

4%

Praegu seisab Pastaljano pastabuss Alex Ausi koduhoovis, kus noormees siiski aeg-ajalt perele või sõpradele pastat valmistab. Mõtted liiguvad aga ses suunas, et leida pastabussile alaline müügikoht.

VAIMUSTAV KOGEMUS Pastaarmastus sai Ausil aga alguse ajast, mil ta oli Muhus restoranis Tuul abis selle peakokal Ingrem Randjõel. Seal nägi Aus esimest korda elus, kuidas valmistatakse päris õiget pastat. «See oli vaimustav kogemus, kuidas Ingrem valas laua keskele jahukuhila ning koksas sinna munad ja lisas õli, see nägi tõesti välja nagu vulkaanikraater, ning see maitse oli imeline.» Enne seda arvas Aus, et pasta ongi see, mida lihtrahvas kutsub makaronideks ning mida saab poest riiulilt osta, puistata keevasse vette ja oodata 7–10 minutit.

Niisiis paar aastat küpses Alex Ausi peas mõte avada pastabuss ning samal ajal küpses tema köögis ka üle saja pastaroa, neist valis ta lõpuks välja seitse, mis nüüd on Pastaljano põhimenüüs.

Tänavune suvi oli ka kohe murdeline.

Ausil õnnestus pastabuss tööle panna Tartu autovabaduse puiesteel. «See oli maagiline kogemus, kuigi algul kartsin hullemat,» meenutas ta. Pastabuss oli kogu autovabaduse puiestee programmi ajal ehk kuu aega järjest kesklinnas kohal – abiks neli sõpra.

Selle aja jooksul jõudis autovabaduse puiesteel liikujate südameisse üks eriti eriline retsept: 47-kiloses Grana Padano juustukeras valminud pasta, mis võitis ka sügisel Tartu Postimehe ja Tartu ärinõuandla korraldatud aasta toote konkursi rahvahääletuse. «Selle valmistamine ja menüüsse võtmine oli tegelikult ikkagi väga suur risk,» rääkis Aus. Esiteks, et üldse retsepti

Tartu Postimees ja Tartu ärinõuandla korraldasid augustis ja septembris neljandat korda Tartu ja Tartumaa aasta toote konkursi. Kandidaate esitasid ettevõtjad, lehelugejad, ajakirjanikud ja ettevõtlust arendavad spetsialistid. Lehetoimetuse žürii saatis finaalis rahvahääletusele seitse toodet-teenust. Hääletusest võttis osa ligi 3000 lehelugejat ning hääled jagunesid nõnda:

AASTA TOODE Grana Padano juustukeras valmistatud kreemjas pasta konjakiga.

•

•

Kreemjas ja siidjas pasta, milles annab mõnusat tekstuuri krõbe sibul ja maitsed toob esile värske basiilik.

Esmalt pannakse pasta keema, seejärel segatakse valmis juustukaste.

Enne pasta panemist juustukera sisse lisatakse konjakit: see pannakse põlema, mis annab karamellise maitse, ning seejärel valatakse põlev konjak juustukerasse. Edasi kraabitakse kera küljest juust lahti ning lisatakse juustukerasse kuum ja aurav pasta. Ja valmis ta ongi!

katsetada, pidi ta tellima 400 eurot maksva juustukera. «Ingrem Randjõe hoidis peast kinni, kui mu ideest kuulis, ütles, et olen ikka hull küll,» sõnas ta.

SADA KILO JUUSTU Siiski tuli tõdeda, et retsept toimis. Aus lisas veel retseptile sortsu konjakit, mis annab mõnusa karamellise maitse. Suve jooksul kulus Ausil selle pasta valmistamiseks isegi kaks juustukera ehk ligi sada kilo Grana Padano juustu.

Teine Pastaljano hitt-toode oli pasta Chuck Norris. See on kuus tundi elaval tulel podisenud Bolognese-raguu pasta kol-

me hõrgu lihaga, selle üks ning ehk kõige olulisem komponent on rebitud liha.

Pasta on olemuselt üsna ebatraditsiooniline kiirtoit, mida esialgu tundub ehk toidukaubikus valmistada keeruline.

Alex Aus lükkas aga selle väite kiirelt ja konkreetselt ümber. «Pasta valmistamine võtab küll aega, aga see keeb väga kiiresti, käsitsi valmistatud pasta keetmiseks kulub vaid 90 sekundit,» tõdes ta.

Nüüd, mil suvehooaeg läbi, viimistleb Aus uusi plaane. Kõrgkooli ta sel sügisel ei läinud, sest plaanib rohkem rõhku panna oma veebipõhisele kokasaatele, mis kannab pealkirja «Aus koka-show». Ühestki telekanalist seda küll ei näe, kuid näiteks sotsiaalmeedia platvormidel, nagu Tiktok, Instagram ja Youtube, on Alex Ausi kokasaade menukas. Kui võtta arvesse, et saade on eestikeelne ning mõeldud kodumaisele publikule, on tema saate jälgijaid muljet avaldav hulk. Näiteks Tiktokis on neid üle 12 600.

Veebis kokasaate tegemine ongi talveperioodil Ausi peamine tuluallikas. «Mõistan, et vanematele inimestele ei tundu see kuigi mõistlik teenimisviis, aga tegelikult annab videote tegemisega ära elada küll,» märkis ta. Videotes reklaamib Aus mõnda toodet ning saab selle eest reklaamiraha.

Samas mõtleb ta juba praegu, kuhu leida pastabussile koht ka sel ajal, kui pole suve ja ei peeta festivale. «Mõtteid on, aga midagi kindlat veel otsustanud pole.» Kindel on aga see, et järgmisel suvel läheb pastabuss taas teele.

KOMMENTAAR LISETT HEIL, ASi Postimees Grupp maakondade müügiüksuse juht

Oleme ajastus, kus toimub pidev ümberlülitumine ja uute toodete või vaatenurkade kujundamine. Muutuste tempo on kiire ja seetõttu võidavad kohanejad.

Tagasivaade viimasele aastaringile on mõtlemapanev ning on hämmastav näha, mida kõike huvitavat ettevõtjad on välja mõelnud.

Tartu Postimees toetab uuendusmeelsusele suunatud ettevõtlust ja võimendab ka sel aastal ühe alustava väikeettevõtja toote turundust. Aasta toote auhinna võitja saab 5000 euro eest reklaamipinda meie trüki- ja veebiväljaannetes. Lisaks toetame teda müügi- ja turunduskonsultatsiooniga, et auhind leiaks parima väljundi.

Anname rõõmuga hoogu uue toote usaldusväärse kaubamärgi loomisele ja püsimisele. Nii sünnivad edulood, mis taas ärgitavad headele mõtetele ja algatustele. Palju õnne ja kõrget lendu Tartu Postimehe lugejate lemmiktootele!

Sille Annuk

A A S TA T O O D E

LK 7 MÜÜGITULU

TIPP 50

TARTU LINN 2020

1.

2.

3.

Olerex AS

Cronimet Nordic OÜ

Põllumeeste ühistu Kevili 4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

Eesti Viljasalv OÜ Tartu Tarbijate Kooperatiiv TuÜ Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ A. Le Coq AS Mapri Ehitus OÜ Palmako AS Decora AS edukas Eesti Hanza Mechanics Tartu AS Ettevõte 2021 Fortumo OÜ Lasita Maja OÜ Tartu Mill AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS Kodumajatehas AS Ehitustrust AS Playtech Estonia OÜ Estiko-Plastar AS

93 162 363 83 577 341 78 455 892 70 834 000 69 388 299 68 065 266 58 360 203 56 191 000 54 748 320 48 692 387 44 588 022 42 035 008 41 805 689 41 651 484 34 405 578 32 580 203

329 194 467 172 305 216 101 651 879

20. Embach Ehitus OÜ 21. Go Bus AS 22. Maag Grupp AS 23. Henkel Balti OÜ 24. Karl Bilder OÜ 25. Tartu Keskkatlamaja AS 26. Aasta Auto AS 27. Tarmetec OÜ 28. Tmb Element OÜ 29. Grk Infra AS 30. Kodumaja AS 31. Aqua Marina AS 32. Salvest AS 33. Krc Ehitus OÜ 34. Metaan AS 35. A&P Mets AS

31 424 591 27 222 493 26 005 000 25 443 294 23 378 764 23 112 155 22 481 286 21 850 641 20 840 590 20 797 312 19 936 000 19 609 939 18 902 624 18 479 810 16 630 091 16 070 442

36. Tref AS 37. Tiksoja Puidugrupp AS 38. Data Print OÜ 39. Tartu Ehitus AS 40. Euroopa Transpordi OÜ 41. Tartu Uusapteek OÜ 42. Nason Davis Eesti OÜ 43. Corpowear OÜ 44. Vallikraavi Kinnisvara AS 45. Autospirit Tartu OÜ 46. Tartu Jõujaam AS 47. Tartu Veevärk AS 48. Torm Metall OÜ 49. Balt-Hellin AS

15 993 671 15 378 977 15 176 358 15 097 051 14 416 559 13 783 699 13 763 390 13 570 673 13 395 829 13 333 375 12 761 152 11 768 531 11 693 696 11 284 986

TARTUMAA

1.

2.

3.

130 994 343 128 943 959 94 448 504

Tartu Terminal AS

Enics Eesti AS Foxway OÜ

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

Rait AS Elva tarbijate ühistu Saint-Gobain Glass Estonia Se Nõo Lihatööstus OÜ Tatoli AS Estover Piimatööstus OÜ Piimalaev TuÜ Anne Soojus AS Vara Saeveski OÜ Respo Haagised AS Baltyre Eesti AS Liistuvabrik OÜ Pk Oliver AS Addinol Lube Oil OÜ Astel Modular OÜ Arens AS

47 281 926 40 464 043 37 118 000 35 191 000 32 245 173 28 017 672 25 422 649 22 960 527 22 614 761 21 174 234 17 214 472 14 868 691 13 867 374 13 530 143 12 853 737 12 417 840

20. Baltic Connexions OÜ 21. Alpter Grupp OÜ 22. Kaur Trade OÜ 23. Grüne Fee Eesti AS 24. Sebe AS 25. Agrovarustus OÜ 26. Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS 27. Ränilinna Ehituse OÜ 28. Seicom OÜ 29. Räni Kv OÜ 30. Quantum Eesti AS 31. Tartu Agro AS 32. Giga Ehitus OÜ 33. Plantex AS 34. Icosagen Cell Factory OÜ 35. Tarfurgo OÜ

12 062 247 11 866 401 11 547 160 9 482 884 9 376 698 8 245 023 8 237 739 8 057 652 7 882 023 7 469 570 7 372 617 7 335 343 7 331 646 6 866 133 6 679 291 6 620 037

36. Tartumaa piimatootjate ühistu 37. Väderstad OÜ 38. Same OÜ 39. Marepleks OÜ 40. Albatrek OÜ 41. B&W Metall OÜ 42. Baltoil AS 43. Tartu Graanul AS 44. Motohobi OÜ Eesti Ettevõte 2021 45. Doordec OÜ edukas 46. Tarmeko Spoon AS 47. Concise Systems OÜ 48. Harry Metall OÜ Eesti Ettevõte 2021 49. Ikodor AS edukas 50. Mammut Element OÜ

6 521 081 6 450 596 6 424 394 6 270 514 6 248 953 6 192 975 6 151 618 6 135 509 5 866 933 5 718 258 5 685 204 5 460 785 5 132 127 5 099 211 4 740 543

LK 8 Sille Annuk

E N I M T Ö Ö KO H T I L O O N U D E T T E V Õ TJ A J A K I I R E K A S V U G A S U U R E T T E V Õ T E – AS GO BUS

ARENGU TAGA ON ÜHTEHOIDEV MEESKOND

V

HENN UUETOA

henn.uuetoa@postimees.ee

eidi üle kahe aasta tagasi, 1. juulil 2019 alustas Go Bus Tartu linnaliinide teenindamist. See oli suur väljakutse: esimest korda hakati linnaliinidel sõitma uute gaasibussidega, tarvis oli luua uus taristu tankimiseks ning tööle tuli värvata hulk uusi bussijuhte. Ühtaegu muutus kogu liinivõrk.

Go Busi juhataja Andrei Mändla sõnul ollakse nüüdseks Emajõelinnas uute oludega harjunud ning kõik laabub plaanipäraselt.

OOTAMATUSI JAGUB

D AN

REI M Ä N DL

A

Ettevõte on läbi aastate jõuliselt arenenud, mida ilmestab seegi, et tänavu tuli tunnustus nii enim töökohti loonud ettevõtte kui kiire kasvuga suurettevõtte kategoorias. Edu valemina näeb Andrei Mändla kokkuhoidvat ning toetavat kollektiivi. «Miks ma juba varem siia ei tulnud,» tõi ta näitena ühe bussijuhi hiljuti öeldu.

Kui Go Bus 2019. aastal 66

miljoni euroga Tartu linnaliinihanke võitis, sai ilmsiks, et järgneva kümne aasta jooksul saab ettevõtte tegevuse üheks oluliseks osaks just Emajõelinn. Mändla sõnul on tegemist suure hankega ning ligi 40 miljoni kilomeetri pikkusel teekonnal võib olla teadmatust. Näitena võib tuua biogaasi hinna muutumise, mis on nii pika aja peale sama hästi kui prognoosimatu.

Uue linnaliinivõrgu käivitamine võttis küll aega, kuid nüüdseks on sellega harjunud nii Go Bus kui ka linlased. Mändla lisas, et kohanemisel on palju kaasa aidanud seegi, et kuna suur osa tööst tuleb teha Tartus ja selle lähiümbruses, on paljudel tööl mugav käia – bussijuhid saavad iga päev kodus olla, mis pole selles ametis sugugi iseenesest mõistetav. «See on praegu üks äraütlemata suur pluss.»

Lisaks Tartule, kus keerab rooli 170 bussijuhti, tegutseb Go Bus aktiivselt mujalgi, teenindades nii linna- kui maakonnaliine. Kokku on nende hingekirjas ligi 700 töötajat. Enne Tartu hanke võitmist oli neid 430 ringis.

Laia haardega ettevõte teeb muu hulgas tellimusvedusid Eestis ja välismaal. Nii on lisaks oskuslike ja motiveeritud bussijuhtide olemasolule tähtis, et ka tehnika oleks nüüdisaegne. Enamik Go Busi sõidukeid ongi uued. «Püüame tehnilise poole pealt liidrirollis olla

ning pingutame, et sõidukid oleksid alati eeskujulikus korras,» selgitas Mändla. Pealegi on Go Bus esimene bussiettevõte, kus võeti kasutusele elektrooniline sõiduleht, see teeb bussijuhtide töö märgatavalt lihtsamaks. Juurutatud on teisigi uuenduslikke tehnolahendusi.

UUED PROOVIKIVID Sel aastal on Go Busi eesmärk kasvatada eelkõige Eesti-sisest töömahtu. Näiteks lisanduvad 35 uut bussi Harjumaa lõunasuunale ja neli Kuressaares. «Peatselt tulevad Kagu-Eesti ja Tartu maakonna hanked, mida meil on mõistagi samuti soov võita,» avas Mändla plaane.

Suurenev haare tähendab ettevõttele siiski sedagi, et pidevalt on tarvis uusi bussijuhte, keda on aga pahatihti raske leida.

Juba 2019. aastal Tartu Postimehele antud intervjuus tõdes Mändla, et noori bussijuhte tuleb liiga vähe peale, sest selleks tööks juhtimisõigust ei olnud võimalik omandada enne 24. eluaastat.

Kuigi vanusepiirang on nüüdseks kadunud ning olukord seetõttu rahuldav, püsib juhataja sõnul suur nõudlus heade bussijuhtide järele. «Kõik meie liinid on kenasti teenindatud ning bussijuhtidel on ka piisavalt vaba aega, aga mure uue põlvkonna pärast püsib. Seepärast kutsun noori üles bussijuhiks hakkama – see on rutiinivaba töö, kus ükski päev ei sarnane teisega.»

KÕIK KANDETALAD, KATUSEFERMID, SARIKAD JA VAHETALAD ÜHELT TOOTJALT!

Tartu

Ühe eduka ettevõtte alustalad peavad olema sama kindlad kui meie toodang!

Lõuna-Eesti tugevad ettevõtted teavad seda, sest neile tagab tarnekindluse meie tehas Lätis (Raunas)

WWW.MODULAND.EE

Tartu linnaliinibussid sõidavad kodumaise rohegaasiga. Pildil bussijuhid Aleksandra Sprenk, Kristina Borissova, Kaarel Kärg, Rein Lindsaar ning Tartu linnaliinide teenindusjuht Sirje Prangel ja Go Busi Lõuna-Eesti piirkonnajuht Ramses Riive.

LK 9 PA R I M A L U S TA J A TA R T U Ä R I N Õ U A N D L A T O E L – O Ü I N N O R E

INNORE KASVAS KOLME AASTAGA KAKS KORDA Erakogu

T

EILI ARULA

eili.arula@postimees.ee

artus tegutsev osaühing Innore projekteerib, toodab ja paigaldab peamiselt rõdu- ja trepipiirdeid, trepikonstruktsioone ja klaasvaheseinu. Kolm aastat tagasi hindasid Tartu Postimehe lugejad nende toodetud päikesepaneeliga rõdupiirde aasta toote võitjaks. Sedapuhku tunnustab Tartu ärinõuandla Innoret tiitliga parim alustaja ärinõuandla toel.

Ettevõtte projektijuht Tõnis Kaukvere tõdes, et viimase kolme aasta jooksul on neil läinud korda tublisti kasvada. «Võib öelda, et ärimahu kasv on olnud pea kaks korda, aga ka meie tootmisruumid hakkavad vaikselt kitsaks jääma,» kirjeldas ta.

PÕHITURG PÕHJAMAADES

N TÕ

IS K AUKVER

E

Põhiturg on Innorel Norras, kus nende klientideks on kinnisvaraarendajad ja ehituse peatöövõtjad. Asjaajamise lihtsustamiseks on Norrasse asutatud ka tütarettevõte. «Tänu sellele räägib meie kasuks tõsiasi, et elame ja tegutseme kohapeal ning räägime kohalikus keeles,» rääkis Kaukvere.

Lisaks Norrale tarnib ja paigaldab Innore mitmesuguseid

projektijuht. Ühtlasi märkis ta, et hinnatõusu on neil väga keeruline klientidele põhjendada. «Meil on lepingud sõlmitud ja pea võimatu on neid muutma hakata.»

Praegu on Innore suutnud siiski hoida laoseisu selliselt, et ükski projekt ei ole materjali tarneraskuste tõttu venima jäänud.

TULEVIKULE MÕELDES

Innore partnerid Norras on ehituse peatöövõtjad ja kinnisvaraarendajad. Kõik selle kortermaja rõdupiirded on valmistanud Eesti ettevõte.

piirdeid ja konstruktsioone ka Rootsis ning Soomes. Ka Eestis kasutatakse mõnedel moodulmajadel just Innore tooteid.

Rääkides viimaste aastate ärilisest käekäigust, ei saa ühegi rahvusvaheliselt tegutseva ettevõtte puhul üle ega ümber koroonaviiruse levikuga kaasnenud mõjudest. Innore puhul muutis see esiteks töötajate liikumist: Norra vahet käimine osu-

tus ühtäkki ootamatult keeruliseks. «Kunagi ei võinud ette teada, millised piirangud järgmisel nädalal kehtima hakkavad,» meenutas Kaukvere kõige raskemaid päevi.

Samas ei ole kriis kaugeltki möödas, sest toormaterjalide – metalli, klaasi ja puidu – hind on tänavu hüppeliselt kasvanud.

«See on väga valus teema, oleme keerulises seisus, peame hinna juba järgmise aasta projektideks ette valmistama, aga me ei saa prognoosida, kui metalli hind tõuseb mitte isegi kuude, vaid nädalatega,» sõnas Innore

Mis aga puutub päikesepaneeliga varustatud rõdupiirdeisse, siis neid toodab Innore endiselt. Tõsi, masstootmiseni pole nendega jõutud ning praegu käitleb ettevõte päikesepaneelidega piirdeid nišitootena.

«Eks väga palju sõltub paneelidest – enamik neist on ikkagi väga õrnad, mis muudab nende tootmise ja paigaldamise keerukaks,» täpsustas Kaukvere. Samas avaldas ta veendumust, et tehnoloogia arenedes muutuvad päikesepaneelid ilmselt vastupidavamaks ja küllap ka taskukohasemaks.

Rääkides viimase aja olulisematest muutujatest, ei saa puudutamata jätta elektrihinna märkimisväärset kasvu, mis peaks hakkama suurendama survet üha enam üle minna roheenergiale. Sel puhul leiavad säärased nutikad lahendused kindlasti rohkem kasutust. «Parimaks näiteks on siin elektriautod, mis paljudele tunduvad praegu veel liiga kallid ja kättesaamatud. Ometi on just Norras juba nüüd teedele minevatest uutest sõidukitest enamik elektriautod,» sõnas Kaukvere.

«Eks taastuvenergia ole meiegi tulevik.»

LL K K 11 00

SS II SS U U TT U UR RU UN ND DU U SS

KLIENDIKESKNE JA KIIRE TEENINDUSEGA EHITUSKAUPADE ESINDUS TARTUS ON SAANUD EDULOOKS

Tartus 1997a. asutatud Eestimaine ettevõte ehitas endale kolme aasta eest esinduse, mis on tänaseni teerajajaks teistele omasugustele. Karl Bilderi Tartu esindus muudab ehitusmaterjalide ostmise klientidele oluliselt kiiremaks ja mugavamaks kui seni nähtud. Kõrge kvaliteedi võti peitub äriprotsessis ja sellega seotud funktsionaalses hoones, mis koondab endas terve hulga edusaladusi.

Detailid toovad võidu nii ajas kui kvaliteedis

Uut hoonet hakati planeerima juba aastaid tagasi, olles juba tol ajal fokusseeritud tänastele trendidele – keskkonna- ja energiasäästlikus, täielik kliendikogemus, tervislik töö- ja ostukeskkond. „Ehituspoodides käies tundub just kui oleks kõik olemas, kuid puudu on teenindusest ja kokkuvõttes tekib kliendil suur ajakulu. Meie soov on olla alati kliendile olemas ja pakkuda talle tema vajadustest lähtuvalt mitte vaid hinda, aga ka kvaliteeti ja lahendusi,“ sõnab Karl Bilder Tartu esinduse juhataja Janno Tabas. Ta selgitab, et poodi minnes on ehitajatel alati kiire ning on oluline, et kõik vajalik oleks kiirelt kättesaadav ning materjali kvaliteet tagatud. Nii sai ka hoonet projekteerides peamisteks märksõnadeks kiirus, mugavus ja kvaliteet.

Kuigi Karl Bilder esindus on suur, ei tahetud selle arvelt teeninduse kiiruses järgi anda.

Aeg ei tohi kuluda poe ühest otsast teise kõndimisele. Nii sündis kaupluse südames asuv ringikujuline teeninduslett, mis on kõigi tootegruppide keskmes. See annab teenindusele kiiruse ja kompaktsuse. Kui muidu peavad kliendid poest enda tooted üles otsima ning seejärel taas läbi hoone kassade juurde tulema, siis Karl Bilder Tartu esinduses on teeninduslett kogu maja süda. Samal ajal, kui klient käib ümber leti tooteid valimas, saavad klienditeenindajad juba kiirelt kliendi jaoks kõik vajaliku kokku komplekteerida.

Et muuta kauba väljastust ja logistikat veelgi kiiremaks, sujuvamaks ja tõhusamaks, ehitas Karl Bilder Tartu linnale välja oma kuludega uue tänava. Seda selleks, et oleks võimalus tekitada laohoonesse rohkemate ligipääsudega ringliiklus.

Nii ei teki kaubaautodel seisakuid ja vajadust manööverdada ega tagurdada ning kogu liikumine ladudes oleks loogiline ja kiire.

Karl Bilder Tartu esindus on detailideni läbimõeldud – palju naturaalset valgust, ehtsad kased, kliendi puhke- ja töönurk, tolmuvabad epo põrandad, reguleeritud sisekliima, suur eraldatud sektsioonidega ladu.

Laos aga avaneb veelgi erilisem vaatepilt – suur laoruum on jagatud ustega eraldatud sektsioonideks. Igas sektsioonis saab valida sealsetele materjalidele sobiva temperatuuri, kaitstes tooteid ilmastikuolude eest. Nii tagatakse igale materjalile maksimaalne kvaliteet ja kasutusvalmidus.

Suur osa kliendikogemusest pole vaid mõnusad avarad ruumid vaid ka teeninduskvaliteet. „Meie esinduses pole klienditeenindaja pelgalt kaupade piiksutaja,“ sõnab Tabas, et Karl Bilderis on müügispetsialisti ülesanne klienti nõustada, et leida koos parimad lahendused ja tooted. Tartu esinduse juht lisab, et nende eesmärk pole olla ehituspood, vaid kliendikeskne esindus, kus klient naudib maitsvat kohvi, ajab oma tööasju, samal ajal kui müügispetsialist tema tellimusi täidab. Kõik peitub detailides.

Kõige selle juures hoiab Karl Bilder olulisel kohal enda ökoloogilise jalajälje vähendamist. Lao uste kohal olev varikatus on valmistatud päikesepaneelidest ja nii toodab hoone ise endale elektrit, hoides sellega kokku 24 tonni CO2 saastet aastas. Kogu teenindusprotsessi käigus üle jääv puit, plastik, kile ja papp suunatakse taaskasutusse. Sellest valmistatud ehituspaber ja – papp müüakse aga uuele ringile kasutamiseks. Nii on kõik ringluses.

Kiire ja usaldusvääne partner igal ajal Kuna Karl Bilder on keskendunud eelkõige äriklientidele ning loonud juba enne saabunud kriisi erinevaid mugavaid ekspress-

lahendusi, möödus ettevõttel koroonakriisi aeg hoopis kasvuteel. „Kliendid said kiirelt teenindatud ka kriisiajal, sest olime juba lähtestanud end sellele, et kõik vajalik on olemas ja klientidele jagub piisavalt aega,“ selgitab Tabas, „Ühtlasi oli meil selleks ajaks juba kasutusel kontaktivabad 24h ekspresskapid, mille kasutus kasvas tol ajal ligi 30 korda. Kliendi tellitud kaubad on meie juures kättesaadavad ööpäevaringselt. Ekspresskapid levivad täna juba laiemalt, kuid Karl Bilder oli esimene, kes kapid oma valdkonnas kasutusele võttis.“ Kolm aastat uues hoones on juhataja sõnul läinud kiirelt. Müügimahtu oleme suutnud kasvatada kahekordseks, kliendid on hakanud küsima ka järjest laiemat tootevalikut.

Kuulame väga oma kliente ning tänaseks on selle aja jooksul tootevalikusse lisandunud näiteks puitmaterjal ja -plaadid. Järgmise sammuna on valmimas lisaks uus 5500-ruutmeetrine laoplats, et kogu kasvav kaubavalik oleks piisavas koguses meie äripartneritele saadaval. Ajal, mil nõudlus on suur ja kaupa pole piisavalt, on oluline hoida suuri laovarusid, et objektidel töö sujuks tõrgeteta.

Just see ongi Karl Bilderi eelis – alati üks samm ees.

LK 11 Sille Annuk

TA R T U KU T S E H A R I D U S K E S KU S E PA R I M KO O S T Ö Ö PA R T N E R – O Ü TA R M E T E C

KUTSEKOOLI PARIM PARTNER LOOB OMA ÕPPEASUTUSE

T

JENS RAAVIK

jens.raavik@postimees.ee

änavu kevadel said paljude teiste seas kutseharidust kinnitava diplomi kaheksa noort, kes olid käinud kätt harjutamas Tarmeteci metallitööstuses. Õpilasi kaasanud katseprojekti peavad nii ettevõtte juhid kui ka koolijuht edukaks, ent rahastuse puudumise tõttu ei peeta koostöö jätkumist uuel hooajal enam tõenäoliseks. Tarmeteci juhid peavad seda õpilaste suhtes ülekohtuseks, mistõttu on ettevõttel plaanis suisa oma akadeemia asutada.

Juba 1992. aastast tegutsev metallitööstus on aastate jooksul kutsehariduskeskusega ühist asja ajanud korduvalt.

Möödunud õppeaastal ettevõtte initsiatiivil käivitatud katseprojekt oli lausa sedavõrd edukas, et kool nimetas firma oma parimaks partneriks.

«Tarmetec on andnud meile palju selleks, et õpet arendada ja praktikat korraldada,» rääkis Tartu kutsehariduskeskuse direktor Raini Jõks. Koolijuht selgitas, et kui muidu toimub teatud osa praktikast koolis, siis Tarmetec on võimaldanud kasutada oma masinaid õppes, mis peaks tavaliselt aset leidma klassiruumis. Direktoril jagus ettevõtte kohta kiidusõnu veelgi, sest Tarmetec on võimaldanud kasutada ka tasuta materjali.

dussüsteem olema ikkagi nõukoguliku kooliprogrammi pärand.

«Meil valib kutseõppe vaid veerand noortest, valdav osa Tallinnast ja Ida-Virumaalt. Seevastu näiteks Saksamaal, Šveitsis ja Soomes on see protsent 50–60,» nentis ta.

Tehasejuhi pikaaegne kogemus on näidanud, et koolidel pole tihti omal tänapäevaseid seadmeid ja seetõttu saadetakse õpilased piisava ettevalmistuseta firmadesse praktikale. «Kuna neil aga spetsiifiline väljaõpe puudub, siis pannakse nad pahatihti lihtsamaid töid tegema ja tegelikult mingit praktikat ei ole,» sõnas Lepp.

Lepa sõnul saaks kutsekoolidele senisest tugevama maine luua õppevorme jõulisemalt ajakohastades ja õpet klassiruumidest rohkem välja viies.

TEADMISI, STIPPI JA PALKA

Kuigi koostöö Tarmeteci ja kutsekooli vahel on olnud igati sujuv ja idee poolest võiks seda jätkata, ei ole see praegu kuigi tõenäoline. «Meil ja koolil on huvi olemas, kuid kõik seisab rahastuse taga. Haridusministeeriumist tuli signaal, et rahastust projektile nii lihtsalt ei saa. Viidati, et kutsehariduskeskusega koostöös tuleks teha uus projekt, otsida rahastus ja õppeaasta edukal läbimisel esitleda seda ministeeriumile ning jääda lootma, et seda saadab edu. Ent me oleme seda juba teinud,» avaldas Lepp arusaamatust, miks on süsteem sedavõrd kohmakas.

Tarmeteci tegevjuht teatas, et ettevõttel on plaanis tootmist laiendada varsti valmivasse hoonesse, mille ehitusega loodetakse algust teha veebruaris. Ühtlasi kavatseb firma sinna luua oma koolitusnurNII ÕPILASED KUI ÕPETAJAD ga. Mõte on lihtne: kuna riik koostööd kutsekooliga ei toeta, on ettevõte valmis Tarmeteci tegevjuht Toomas Lepp kinniharimise enda kanda võtma. «Läheme setas, et töödeldav tooraine on olnud õpida teed, mida me minna ei taha, ehk lastele prii, samuti masinatele kuluv elekeraakadeemia teed. Hakkame inimesi stiter ja tööruumide kasutus. Projektile saapendiumitega sisse ostma, maksame õpdud toetusega kaeti vaid juhendava petoetust, õpetame nad ise välja ja seome meistri töötunnid. Õpilaste kõrval on Tarnad enda ettevõttega. Aga ma ei pea seda metecis käinud teadmisi värskendamas ühiskondlikult õigeks,» täpsustas Lepp. õpetajadki ning ettevõtte abi on koolile Tarmeteci juhid ei salanud, et töökäsi eriti tänuväärne olnud just viirusohtlikul praegu napib ja seetõttu ollakse sunnitud ajal, kui klassides praktiseerida on olnud palkama välistööjõudu, kuid selles ei saa raske. palka süüdistada. «Meie kõige madalam Kokku osales viimases projektis kahekpalk on kindlasti suurem kui kaupluses sa õpilast. Iga praktikant sai tehases kirja kassapidajal, keskmiselt teenitakse siin 90 töötundi ning oli seejuures juba lühike1900 eurot kuus.» se aja möödudes võimeline ettevõttele Tehases oodatakse kõiki huvilisi tööle kasulik olema. Kahe õpilasega sõlmiti ka ka siis, kui pole omandatud kutseharidust tööleping. ega saanud vastavat väljaõpet.

Hoolimata kõigi asjaosaliste «Teretulnud on ka gümnaapositiivsest kogemusest ei siuminoored, kes soovikpaista tulemusrikas õppesid eelarvamusi purustaprogramm sel aastal toeda ja natuke taskuraha tust leidvat. «Kutseteenida, kasvõi nädakool sai selle rahastulas kaheksa tundi se mingi muu projektöötades. Kui sa oled ti raames. Kõigi osaliste meelest oli kat- Meie kõige madalam palk on kodus nõusid pesnud ja jõulukinke seprojekt edukas, sama süsteemi on kindlasti suurem kui kaup- pakkinud, siis me sulle selle eest välismaal kasutatud luses kassapidajal, kesk- kasaame siin raha maksta, juba aastakümneid,» meil on palju erinevaid rääkis ettevõtte juht, miselt teenitakse siin ameteid,» ütles Lepp ent märkis, et üldiselt ki1900 eurot kuus. kokkuvõtteks. pub Eesti praegune hari-

Tarmeteci tootmishoones on masinad, mis lõikavad laseri abil metalltorusid, kuid tööd leiab ka lihtsamatel ja vähem teadmisi nõudvatel ametikohtadel.

◾ ◾ ◾ ◾ ◾

Suurepärase dünaamikaga VW 2.0 TD mootor Kompaktne ja väga hea manööverdusvõimega Tugeval täisraamil ja ergonoomilise kabiiniga Taga paarisrattad + blokeer Garantii 3 aastat või 150 000 km

ITÜ Rebella | Tel 749 4231 | info@rebella.ee | www.gaz.ee

LK 12 PA R I M TA R T U Ü L I KO O L I KÕ R VA L E T T E V Õ T E – O Ü T B D - B I O D I S C O V E R Y

VÄHIRAVIMITE TOIMEAINETE ARENDAJA JA TOOTJA: USALDUSE TEKKIMINE VÕTAB KÜMME AASTAT tartu@postimees.ee

kõrge. Näiteks valmistatakse kemikaale, mida kasutatakse vähirakkude uurimiseks, ning samuti verevähi ravimiseks mõeldud ainet. Ent üks TBD-Biodiscovery olulisimaid tooteid on ka kassidele-koertele oksendamise ja teiste seedimise ebamugavuste vastaseks toimeks loodud ravimaine.

18 DOKTORIT

DRUS TASA

Iga päev käib töö, et arendada välja uudne toimeaine vähiraviks, samuti töötatakse välja mitut uut loomadele mõeldud valuvaigistit, anesteesikut ja kaltsiumipuudulikkuse ravimit. «Töötame alati koos partneritega. Vahel on neil endal paberil välja arvutatud valem ja soov, et meie seda arendaksime, teistel juhtudel on ülikooli laboris katsed tehtud, aga tarvis seda tootmiseks arendada,» selgitas Tasa.

Kliendid on enamasti veterinaaria ja meditsiini ravimitootjad, AN

T

artu ettevõte TBD-Biodiscovery arendab ja toodab ravimite toimeaineid ja teisi keerulisi keemilisi aineid juba aastast 2006, kuid viimaste aastatega on ettevõte mitu korda kasvanud. Asutaja ja juhatuse liikme Andrus Tasa sõnul on see ühest küljest hästi tehtud töö tulemus, teisalt võib aga öelda, et õige aeg jõudis lihtsalt kätte.

«Oleme teinud kõvasti tööd ja oma sammud hoolega läbi mõelnud,» selgitas Tasa. «Aga me oleme ikkagi ravimitööstuse haru ja see on usaldusäri.» Tema sõnul kulub keemiaettevõttel kümme aastat selleks, et sisse elada ja partnereid leida, ning usaldus saabub alles siis, kui firmal on juba midagi ette näidata.

TBD-Biodiscovery tegutseb nii originaalravimite kui nutikate geneerikute ehk analoogravimite turul. Ettevõtte tooted on väikese mahuga (partiide suurus on enamasti kuni kümme kilogrammi), neid on keeruline valmistada ning nende hind on

KRISTEL KALJUVEE

Tartus valmivad ravimite toimeained jõuavad Eesti tarbijateni väga suure ringiga, sest TBDBiodiscovery saadab peaaegu kogu oma toodangu välismaale, kus inimja veterinaarravimite tootjad arstimid valmis teevad.

diagnostikatoodete valmistajad ja uudisravimite arendajad.

Kui nelja aasta eest töötas TBD-Biodiscoverys veel paarkümmend inimest, siis praegu on palgal ligi 70 töötajat, neist 18-l on doktorikraad. Ravimaineid arendab iga päev 19-liik-

meline teadlaste rühm, mis moodustab suure osa Eesti sellealasest kompetentsist.

Ent tööd oleks pakkuda veelgi. Seetõttu on Andrus Tasa üks suurimaid soove, et rohkem inimesi tahaks ülikoolis keemiat õppida. «Eestis on keemiaõpe heal tasemel, see pole siiani lihtsalt väga populaarne valik olnud. Aga iga lõpetaja ei pea

KUS RAHA END PEIDAB? TURUÜLEVAADE AITAB. USALDA, AGA KONTROLLI!

CREDITINFO.EE

Erakogu

LK 13

õpetajaks minema. Keemikuid on Eestis väga vaja ja nende leib juba otsa ei lõpe,» rääkis ta ja lisas, et ka nende palk on kindlasti konkurentsivõimeline.

Ajalooliselt on TBD-Biodiscovery Eesti ettevõte, mis on asutatud siinse kapitaliga, kuid praeguseks on kaasatud ka partnerid Hollandist. 95–98 protsenti keemia-

toodangust läheb Eestist välja: Soome, Lätti, Saksamaale, Šveitsi, Iisraeli, Hollandisse ja isegi Lõuna-Koreasse.

Eesti tarbijani jõuab TBD-Discovery toodang väga suure ringiga. «Meie toodame toimivat osa ravimist ehk toimeainet, aga meie partnerid teevad tableti või süstelahuse valmis ning paiskavad need Eu-

TBD-BIODISCOVERY •

Asutatud 2006. aastal.

•

Praktikabaas Tartu ülikoolile.

•

Ligi 70 töötajat.

•

Arendab ravimite toimeaineid ja teisi peenkeemia tooteid.

•

Sponsib keemiaolümpiaade, Tartu Tammeka jalgpallinaiskonda ja Big­Bank Tartu võrkpalliklubi.

roopa turule. Osa neist ravion asjad õnneks paranenud mitest jõuab tõepoolest ja juba on külas käidud ka tagasi Eestisse,» rääHollandi ja Läti partnekis Tasa. ritel.

Ta tõi näite, et kui Siiski on koroonatema kolleeg käis aeg andnud võimaoma lemmikloomalusi mõelda rohkem ga veterinaari vastuettevõtte arengule.

Arendustöö moodustab võtul, süstis arst looPraegu on TBD-Biomale rahustavad radiscoveryl piir ees. ravimi koguhinnast vimit Prevomax, mis Edasiminekuks on tegelikult väga väikese on Euroopa loomatarvis ehitada uus kliinikutes väga leviarendus- ja tootmisosa, täpsustas nud oksendamisvastane hoone. Õieti on see juba Andrus Tasa. arstim. Selle toimeainet pisike tehas, mitte enam toodab just TBD-Biodiscovery. suur labor.

Ainult et selleks ajaks, kui arstirohi Praegu on hoonekompleks valmiskujul veterinaari oskuslikesse kätesprojekteerimisjärgus. Arhitektid on Eestist, se jõuab, on selle hind tõusnud kümneid aga tehnoloogialahenduse teevad slovakordi. «Arendustöö moodustab ravimi kokid. «Kohati tundub, et ehitame maailma guhinnast tegelikult väga väikese osa,» kõige modernsemat toimeainete toottäpsustas Tasa. mist,» muheles juhatuse liige. Tema sõnul on ehituse eelarve praeguse seisuga juba seitsmekordistunud, aga nagu öeldakse, MOODNE TÖÖSTUS kümme korda mõõda ja üks kord lõika.

«See kõik peab olema väga hästi läbi Pandeemia ei ole TBD-Biodiscovery tootmõeldud.» mist otseselt mõjutanud, küll aga on suhNüüd võtab TBD-Biodiscovery uue ted partneritega muutunud mõnevõrra tootmiskompleksi asjus umbes pool aaskaugemaks, tunnistas Andrus Tasa. «Meie tat aega mõtlemiseks ja partneritega läbiäri põhineb suures osas võrgustikul. Kui rääkimiseks, et kuidas ja kui suurelt ikkagi kaks aastat inimesega ei kohtu, jätab see asi ära teha. «Me ise usume, et paari aasta jälje.» Asja pluss on tema sõnul aga see, et pärast on see valmis,» avaldas Tasa tulevikeegi asemele minna ka ei saa, sest see ei kuvaadet. ole pandeemia ajal lihtsalt võimalik. Nüüd

• autoremont • rehvitööd • sildade reguleerimine • konditsioneeri täitmine • autode keretööd • dünaamiline käigukastiõli vahetus

E–R 8–17 Tel 504 6455, 745 6885 info@respom.ee Asume Elva vallas Käärdi alevikus Kaseküla 3

LK 14

REKLAAM

Mida saab TalTechi majandusteaduskond Sinu ettevõttele pakkuda?

REKLAAM

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond on Eesti juhtiv kõrghariduse andja majanduse, ärinduse, õiguse ja avaliku halduse valdkonnas. Hindame kõrgelt koostööd ettevõtetega, kes vajavad teaduspõhiseid uuenduslikke lahendusi. Teaduskonna koostööpartnerid on nii suured kui ka väikesed ettevõtted Eestist ja välismaalt. Meie teadlastel on kompetents, mis võimaldab aidata ettevõtetel saavutada parimaid äritulemusi ja kasvatada oma konkurentsieelist.

Saame olla abiks ettevõtte ärimudeli arendamisel digipöörde elluviimiseks ja jätkusuutliku äri kasvatamiseks. Teeme ettevõtlus-, juhtimis-, finants-, turundus- ja töökeskkonnauuringuid ja -koolitusi. Aitame koostada finantsmudeleid, analüüsida ettevõtte arengukiirust, maksevõimet ja kasumlikkust ning sektori konkurentsivõimet. Meil on tugev kompetents suurandmete analüüsimisel ja empiiriliste majandusuuringute teostamisel, mis võimaldab analüüsida väikeste, avatud ja ekspordile suunatud majanduste pikaajalisi kasvuväljavaateid. Pakume ka õiguslikke analüüse uute tehnoloogiliste rakenduste puhul. Lisaks teeb teaduskond tihedat koostööd avaliku sektori organisatsioonidega, kus peamised koostööteemad puudutavad avaliku sektori innovatsiooni, e-valitsemist, avatud ja kaasavat poliitikakujundamist.

Paljude ettevõtetega on majandusteaduskonnal strateegiline koostöö, mida iseloomustab ettevõtte ja ülikooli vaheline pikaajaline lepinguline suhe. Sellise koostöö eeliseks on kiire ja vahetu suhtlus ning regulaarsed arutelud uute koostööprojektide üle.

Ettevõtluskoostöö protsess Koostöö initsiatiiv võib tulla nii ettevõtte kui ka ülikooli poolt. Sageli pöördub ettevõte koostööettepanekuga teaduskonna poole. Esimese kohtumise eesmärk on välja selgitada mõlema poole ootused ja vajadused ning kaardistada ettevõtte probleemi lahendamiseks vajalikud ülikoolipoolsed kompetentsid ja ressursid. Peamine esmane eesmärk on mõista ettevõtte probleemi ja teha kindlaks, kas meie teadlased ja uurimisrühmad suudavad seda lahendada.

Majandusteaduskonna poole tasub pöörduda ka siis, kui ei oska tõstatada konkreetset probleemi, aga on tunne, et midagi oleks tarvis muuta. Sellisel juhul kaardistame ettevõtte hetkeolukorra, teeme analüüsi ning pakume välja võimalikud lahendused.

Talentide võrgustik Teame PISA testi järgi, et Eesti noored on oma teadmiste poolest Euroopa tipus. Majandusteaduskonnas on kõrged sisseastumislävendid, mis tähendab, et meil õpib nutikate Eesti noorte koorekiht. Lisaks kodumaistele tudengitele õpib majandusteaduskonnas üle 700 välistudengi enam kui 70 riigist. See on intellektuaalne ressurss, mida võiks Eesti majanduse arendamiseks rohkem rakendada.

Majandusteaduskond on hea talendibaas oma ettevõttesse andekate töötajate leidmiseks.

Selleks on eri võimalusi, näiteks pakkuda välja tudengiprojekt ehk meeskondlik arendusprojekt, mille käigus tudengid ja teadlased aitavad leida lahendusi organisatsioonis tekkinud väljakutsetele. Hea viis ettevõttes lahendust vajavatele küsimustele vastuste leidmiseks on pakkuda välja teemasid bakalaureuse- või magistritööks.

Selleks, et teha tudengitele sobiva praktika- või töökoha leidmine võimalikult lihtsaks, lõi majandusteaduskond oma praktikaportaali sbg.career.taltech.ee. Ettevõte saab kuulutuse portaali lisada tasuta ja see võtab vaid mõne minuti. Eelmisel õppeaastal vahendati portaalis enam kui 200 töö- ja praktikapakkumist, mille on lisanud eri ministeeriumid ning suur- ja väikeettevõtted Eestist ja välismaalt, nagu näiteks Eesti Energia, Ernst ja Young Baltics, Swedbank, SEB, Sorainen, Deloitte, Bolt, Wise ja Finnair.

Hea võimalus talente leida ning innustada on anda Arengufondi kaudu välja ettevõtte stipendium. Stipendiumi tingimused saab ettevõte ise määrata, näiteks lõputöö teatud teemal või valdkonnas. Selliste uurimistööde puhul on tudengil nii ülikoolipoolne juhendaja kui ka kaasjuhendaja ettevõttest. Taolised uurimistööd võimaldavad leida uusi ideid, võimalikke lahendusi probleemidele, lihtsustavad talentide leidmist ning aitavad kaasa ettevõtte mainekujundusele.

TalTechi majandusteaduskond on huvitatud koostööst eri suuruse ja profiiliga ettevõtetega.

Kui teie ettevõttes või organisatsioonis on tekkinud katsumus, millele ei suuda ise lahendust leida, siis võtke julgelt ühendust majandusteaduskonna ettevõtluskoostöö koordinaatori Helena Rozeikiga (helena.rozeik@taltech.ee; 620 4102). Kasutage meie teadlaste kompetentsi oma ettevõtte lisandväärtuse kasvatamiseks!

LK 15 PUHASKASUM

TIPP 50

TARTU LINN 2020

1.

2.

3.

66 785 658 30 010 223 21 559 000

Giga AS

Fausto Capital OÜ Bigbank AS

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

Aqua Marina AS Mobi Solutions OÜ A. Le Coq AS Mangrove OÜ 1001 Capital OÜ Eesti Teadusagentuur SA Kaarsilla Kinnisvara OÜ Ttk Kultuurikeskus OÜ Palmako AS Estiko AS Lasita Maja OÜ Taanimets AS Hanza Mechanics Tartu AS Ttk Investeeringud OÜ Solis Biodyne OÜ A&P Mets AS

edukas Eesti ettevõte 2021

14 996 382 12 861 834 9 954 000 8 490 920 7 656 718 6 969 939 6 687 988 6 005 800 4 522 976 4 474 197 4 151 921 4 023 377 3 902 000 3 800 998 3 756 109 3 687 673

20. Solis Us Invest OÜ 21. Cronimet Nordic OÜ 22. Olerex AS 23. Tartu Mill AS 24. Vallikraavi Kinnisvara AS 25. Tartu Veevärk AS 26. Estiko – Plastar AS 27. Palumetsa OÜ 28. Tartu Pauluse Kirik SA 29. Kek Arendus OÜ 30. Decora AS 31. Data Print OÜ 32. Henkel Balti OÜ 33. Tiksoja Puidugrupp AS 34. Epler & Lorenz AS 35. Põllumeeste ühistu Kevili

3 665 676 3 453 685 3 356 114 3 288 680 3 177 895 3 067 746 2 963 503 2 841 516 2 598 780 2 450 036 2 386 609 2 344 807 2 276 597 2 141 473 2 018 522 1 982 600

36. Tulilind OÜ 37. Tartu Kiirabi SA 38. Piibeleht Arendus OÜ 39. Mapri Ehitus OÜ 40. Välimeri OÜ 41. Wiser Financial Advisors OÜ 42. Ehitusfirma Rand Ja Tuulberg AS 43. Advokaadibüroo Tgs Baltic AS 44. Jupiter OÜ 45. Ritola OÜ 46. Euroopa Transpordi OÜ 47. Merit Tarkvara AS 48. Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ 49. Eedeni Keskus AS 50. Tbd-Biodiscovery OÜ

1 953 689 1 909 748 1 898 225 1 793 216 1 789 689 1 651 030 1 643 774 1 623 748 1 617 158 1 597 793 1 587 137 1 581 655 1 549 000 1 522 299 1 469 997

TARTUMAA

1.

2.

3.

11 682 582 9 231 994 8 029 318

Foxway OÜ

Anne Soojus AS HEII OÜ

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

Bonaares OÜ Saint-Gobain Glass Estonia Se Enics Eesti AS Eesti Maaelumuuseumid SA Respo Haagised AS Nõo Lihatööstus OÜ Elva Kultuur Ja Sport SA Rait AS Järvselja Õppe- ja Katsemetskond SA Tartu Terminal AS Gallum Kommerts OÜ Icosagen Cell Factory OÜ Kaur Trade OÜ Baltic Connexions OÜ Agrovarustus OÜ Elva Tarbijate Ühistu

6 160 596 3 487 000 3 458 764 2 977 617 2 768 231 2 729 000 2 462 214 2 331 596 2 236 146 2 116 428 2 042 330 1 743 876 1 733 888 1 625 220 1 480 136 1 421 469

20. Tatoli AS 21. Telver AS 22. Baltoil AS 23. Plantex AS 24. Albatrek OÜ 25. Giga Ehitus OÜ 26. Räni Kv OÜ 27. Tartu Tehnika AS 28. Märtin AS 29. Villa Cartelloni OÜ 30. Second Round OÜ 31. Quantum Eesti AS 32. Mehhanisaator OÜ 33. Concise Systems OÜ 34. Grüne Fee Eesti AS 35. Tamsamäe OÜ

1 394 960 1 354 848 1 252 927 1 248 614 1 156 481 1 017 096 976 251 965 308 896 368 888 967 860 917 817 123 802 097 789 380 774 397 752 009

36. Motohobi OÜ Eesti ettevõte 2021 37. Ikodor AS edukas 38. Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS 39. Pk Oliver AS 40. B&W Metall OÜ Eesti ettevõte 2021 41. Doordec OÜ edukas 42. Raitwood Kapital OÜ 43. Baltyre Eesti AS 44. Addinol Lube Oil OÜ 45. Merrem Tööstusplast OÜ 46. Saunasell OÜ 47. Alro Metal OÜ 48. Mööblifurnituur AS 49. Tava Mets OÜ 50. Luunja Varahalduse SA

740 071 718 898 645 309 638 208 629 443 590 592 587 443 549 414 538 491 536 681 530 036 528 505 524 770 521 561 501 270

LK 16 E D U K A I M A L U S TA J A S I H TA S U T U S E S TA R T U L O O M E M A J A N D U S K E S KU S – O Ü Ö S T U U D I O

ELUSTIILIETTEVÕTTELE TÄHENDAB K

K

õik tõsiselt võetavad mehed, ei naerata eriti. Trumbid eneseusk ja -kindlus ning produktsioon heli- ja videosalvestised, plaadid, animatsioonid, otseülekanded, kontserdid, installatsioonid, teatrietenduste helindused, miksid, striimid, maalid, graafika… Kas sai kõik? Vaevalt.

Umbes niisugune katel podiseb Ö Stuudios, ümberringi Martin Kikas, Siim Parisoo, Ingmar Järve ja Roland Seer. Kui moodsalt väljenduda, siis Ö Stuudio on andekate kunstnike ja loovisikute loomeklaster, mis on end sisse seadnud Karlova ja Ropka tööstusrajooni piiril asuva tehasehoone mitmel tasapinnal ehitatud produktsioonimajja.

AUTODIDAKTIST JUHT Martin Kikas on autodidakt, Ö Stuudio asutaja, muusikaprodutsent ja helirežissöör. Osalenud 150 albumi väljaandmisel ja olnud nomineeritud Eesti muusikaauhindadele veerandsajal korral. Auhindu ka saanud. «Ehk viis,» täpsustab ta. «Hommikul oli salvestus, homme teeme edasi,» ütleb ta Ö Stuudios ringkäiku juhatades.

«Seal üleval on minu tööruum, kus toimub muusika järeltöötlus. Aga seda siin kutsume saaliks, kus saavad ka suuremad koosseisud mängida, kus saab live-ülekandeid teha, lavastada, videosette ehitada. Lähme edasi…» Ö Stuudiol on kolm muusika- ja videoproduktsiooni foonikat, kolm graafilise disaini ja animatsiooni kabinetti, köök.

Plaanis oli ehitada magamistuba puhuks, kui töös on pikemad sessioonid, aga magamistoast sai samuti tööruum. Koos ja omaette tegutsemiseks on kasutada üle 200 ruutmeetri. Ö Stuudio alustas tegevust muusikasalvestus- ja prooviruumina Tartu vana pärmivabriku hoovi väikeses paviljonis.

Alustas nullist. Aastaid hiljem sealt edasi minnes oli Martin Kikasel palju parem ettekujutus, milleks Ö Stuudio veel võiks võimeline olla, kuhu laieneda, ja mitte ainult muusikapõhiselt, vaid üleüldse…

«Kuna maailm muutub nii kiiresti, siis mõtlesin, et meil oleks vaja üht suurt universaalset kohta ja erinevaid inimesi, kes töö käigus suudaksid oma teadmisi edasi anda,» räägib ta. «Mitte et keegi tuleb kellegi juurde õppima mingit ühte asja, vaid et koos on grupp inimesi, kes võtavad endale erinevaid ülesandeid, ning iga projekti puhul moodustub uus pädevusahel.

Selline pädevuse edasiandmise süsteem… Ja ma olen võtnud selle mõõdupuu, et kui inimene oskab minust midagi paremini teha, siis ma ei aja teda ära.»

UNUSTAGE KASUMLIKKUS! Mida siis ikkagi silmas pidada, kui rääkida Ö Stuudio edust ja kasvamisest? «Ettevõtluse seisukohalt ei ole me sugugi eeskujulik ega jätkusuutlik ettevõte klassikalises mõttes,» vastab Martin Kikas. «Ö Stuudio ei ole üles ehitatud kasumlikkusele.»

Aga millele siis? Martin Kikas vastab mõistu: «Kui me tahaks, et Eestis või Tartus hüppaks kuskilt välja keegi järgmine David Lynch (Ameerika filmirežissöör, stsenarist, kunstnik, animaator ja helilooja), siis unustage kasumlikkus kohe ära!

Seda ei juhtu, kui kasumlikkus on piiriks ees. Ma ei tea ühtegi maailmatasemel režissööri, lavastajat või tippmuusikut, kes teeks seda, mida ta teeb, raha pärast.»

Olgu, aga praegu käib jutt Ö Stuudiost. «Ma arvan, et meie kasvamine on seotud sellega, et suudame algse mudeliga teha üha rohkem ja erinevaid asju,» üt-

AIME JÕGI

aime.jogi@postimees.ee leb Kikas. «Neid töid, mis me siin ette võtame, teevad mujal palju suuremad meeskonnad kui meie. Me võime Siimuga minna ja teenindada terve muusikafestivali helitehnilise poole. Ja võime kahekesi ära teha ka moevideo. Kusjuures mõlema töö puhul on meil täiesti erinevad rollid.

Me ei vaja lisaabi. Me kombineerime iseenda omadusi, neid ühtlasi arendades, teavet vahetades. Ja kasvame nii.»

NÄOD JA TEOD Roland Seer on lõpetanud Taani animatsioonikooli, praegu on ise Tartu kunstikooli õppejõud. Ta kirg on animeeritud muusikavideod ning ta tööd on tunnustatud Veneetsia filmifestivalil, Euroopa filmiakadeemias, Zagrebi ja Annecy animatsiooni festivalidel.

Siim Parisoo on õppinud Tartu kunstikoolis meedia- ja reklaamikunsti. On pühendunud muusik, tegutsenud rokkja raskemuusikabändides. Artistinime DEW8 all andis tänavu koos Genkaga (Henry Kõrvits) välja albumi «Oleg», toodetud Ö StuuMa olen võtnud selle mõõdupuu, dios. et kui inimene oskab minust Ingmar Järve on graafikadisaimidagi paremini teha, siis ma ner, illustraator, animaator, tänavaei aja ära teda, ütleb panna see põlekunstnik. RahvusvaÖ Stuudio asutaja ma. heliselt auhinnatud.

«Mul on vend tuÕppinud samuti Tartu Martin Kikas. letõrjuja, saime Saverna kunstikoolis. Ütleb, et vabatahtlikud appi, paniÖ Stuudios on igaühel võimalus me auto põlema, nad olid kohal, ajada oma asja. Samas toodab koosolekustutasid korralikult ära,» kommenteerib mine energiat, mis annab suure potentta. Siim Parisoo teeb Londoni under­ siaali ka edukaks tiimitööks. ground-räpparitega, kes koonduvad plaaNii Ingmar Järvel kui Siim Parisool on difirma Blah Records alla, koostööd juba seljas pusa, millel põleva auto pilt. See on neljandat aastat. Ka Ingmar Järve käsi on stseen ühest Londoni räpparite muusikaLondoni töödes mängus. videost, mille tarbeks tuli osta auto ja

Missuguse loetelu võiks siis ikkagi teha Ö Stuudio loovtoodetest? Martin Kikas kinnitab, et jah, nende artistidel läheb hästi. Näiteks: Mart Avi, Mari Kalkun, Ans. Andur, Väike PD, Põhjakonn, Jäääär ja Stas, Jaan Pehk (Orelipoiss), Triin Lellep…

Loetelu ei ole lõplik. Siia sobib ka PÖFFi Tartu avapeo veebiülekanne ning rahvusarhiivi hoone Noora heliinstallatsioon «Lugulaul». Ka Eesti Rahva Muuseumil ja Tartu ülikoolil on olnud vaja Ö Stuudio nõu ja abi teoste produtseerimisel.

LK 17

KASVAMINE ISIKSUSTE ARENGUT 2 x Margus Ansu

Kõik tugevad isiksused, aga samavõrd head tiimikaaslased: Siim Parisoo (vasakult), Martin Kikas ja Ingmar Järve.

Mitte ainult inimesed: iseloomu on ka stuudio sisekujundusel.

Kvaliteetsed Saksa tõstukid ja laoriiulid • Vastukaalutõstukid • Virnastajad • Aluseteisaldajad • Komplekteerijad • VNA-tõstukid jne • Müük • Rent • Hooldus • Remont

Keskliigendiga mitmeotstarbelised minilaadurid Itaaliast Ligi 200 erinevat tööseadet • maakoju • ehitusele • haljastuseks • munitsipaalhoolduseks jne • Müük • Rent • Hooldus • Remont

Ametlik Jungheinrich ja MultiOne esindaja Eestis Esindused Tallinnas ja Tartus

www.agrovaru.ee | info@agrovaru.ee | Tel 633 9290

LK 18

SISUTURUNDUS

Era- ja avaliku sektori asutused saavad sektoritevahelise mobiilsuse toetamise meetme (SekMo) abil tööle võtta doktorikraadiga teadlase neile vajalike rakendusuuringute ja/või tootearendusprojektide kavandamiseks ja korraldamiseks.

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond

Eesti tuleviku heaks

VEEL 30. NOVEMBRINI ON VÕIMALIK ENDALE RIIGI TOEL PALGATA TEADLANE Mis on toetusmeetme maht?

SekMo meetme maht on 1,82 miljonit eurot. Veel on alles 1,5 miljonit eurot, mida saab taotleda 30. novembrini sel aastal.

Mis on meetme eesmärk?

Meede soodustab ühelt poolt teadus- ja arendustegevuse kaasamist ettevõtlus- ja avalikku sektorisse, et suurendada konkurentsivõimet ja muuta sektorite tegevust efektiivsemaks. Teisalt aitab see avardada teadlaste töö- ja arenemisvõimalusi vahetus koostöös teiste valdkondade asutustega.

Kui suur on toetus?

Projekti abikõlbulike kulude aluseks võetakse tööjõukulude kuupõhine ühikuhind 3264 eurot täistööajaga töötava teadlase kohta, millele lisandub 40% (1306 eurot) muude abikõlbulike kulude katmiseks. Kokku on abikõlbulikud kulud maksimaalselt 4570 eurot kuus. Toetusmäär on asutuse suurusest ja korraldatava uuringu tüübist sõltudes 25% kuni 70% uurimisprojekti abikõlbulikest kuludest.

Kui pikk on toetuse kasutamise aeg?

Toetatava projekti pikkus on minimaalselt kolm ja maksimaalselt 24 kuud.

Kuhu pöörduda nõustamise soovi korral?

Toetusest huvitatud saavad nõu saamiseks pöörduda nii Eesti Teadusagentuuri kui ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poole, kes nõustavad taotlejaid intellektuaalomandi teemadel, toetavad taotlejate ja teadlaste kokkuviimist ning aitavad vajadusel vahendada läbirääkimisi koostööprojektide loomisel.

Palka teadlane tegema ettevõttele vajalikku tootearendust või rakendusuuringut!

Asukoht: Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Keskkonnatoksikoloogia labor. Foto: Renee Altrov

EDUKATE TAOTLEJATE KOGEMUSED Projekt: Modulaarsed aku-energiasalvestid kodumajapidamiste alalisvoolu tarkvõrkudele Toetuse saaja: OÜ Ubik Solutions

Toetuse saaja: OÜ Krediidiregister Art Andersson, Krediidiregistri juht

Andre Lindvest, Ubik Solutions CEO Ubik on roheenergia tehnoloogiaarenduse startup, mis arendab nutikaid jõuelektroonika muundureid päikesepaneelidele ja modulaarsetele akusalvestitele. Meile sobis SekMo ideaalselt, sest meetme väljakuulutamise ajal oli TalTechis sobiv teadlane oma doktoriõpingutega lõpusirgel ja saime inimese ning projekti kenasti kokku tuua.

Projekti raames on teadlaste abil kavas arendada välja uudne, modulaarne, kuluoptimaalne ja lihtsasti integreeritav akuenergiasalvesti kontseptsioon alalisvoolu mikrovõrkudele.

Selle eesmärk on suurendada majapidamiste energiaefektiivsust ja seeläbi võimaldada riiklike kliimaeesmärkide saavutamist ning suurendada meie ettevõtete konkurentsivõimet uudse võrgulahenduse rakendamise kaudu.

Huvilisi nõustab Eesti Teadusagentuur: www.etag.ee/sekmo

Projekt: Arveldusarvete info baasilt krediidiotsuste tegemine

Teenuste arendamine on alati seotud riskidega, SekMo meetme abil on neid võimalik osaliselt maandada. Endalegi üllatuseks lõi juba toetuse taotlemise eeltöö väärtust – tegevused said süsteemselt koos teaduspartneriga läbi mõeldud ning saime kindlust, et valmiv arendusprojekt vastab ootustele. Lisaks võimaldas toetuse saamine projekti suuremas mahus ette võtta, omavahendite abil selle realiseerimine oleks tähendanud projekti sisus ja selle ajagraafikus kompromisside tegemist.

Teadlase kaasamise abil saime ettevõttesse uut know-how’d, sh saime arendusideede nimekirjast kohe kehvemad mõtted maha tõmmata ja arendusideid paremini prioriseerida. Väheoluline ei ole kogu protsessile lisakaalu andmine – saab kaasata teadlase, kes suudab klientidega suheldes küsimustele paremini vastata ja loob sellega nii ettevõttele kui ka arendusprojektile väärtust.

Kontakt: Viktor Muuli nutika spetsialiseerumise valdkonna juht Eesti Teadusagentuur Tel 730 0325, e-post viktor.muuli@etag.ee

Tea Tassa teenusekoordinaator Riigi Tugiteenuste Keskus Tel 663 2059, e-post: tea.tassa@rtk.ee

Projekt: Eesti Rahvusringhäälingu sisuanalüüsi mudeli väljatöötamine ja piloteerimine Toetuse saaja: Eesti Rahvusringhääling Marju Himma-Kadakas, Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute teadur ja Karlstadi Ülikooli järeldoktor SekMo meede andis ERRile võimaluse teha koostööd TÜ meediauurijate ja ajakirjandustudengitega ning ühtlasi saada empiiriline analüüs oma programmist. Taotluse korraldus, kirjutamine ning esitamine võtsid laias laastus kulu ühe tööpäeva jagu. Lisaks oli taotluse kirjutamise juures suur pluss, et seda sai teha eesti keeles lihtsasti hallatavas keskkonnas.

See meede jäi silma, sest on selgelt aru saada, kuidas teadust saab rakendada avalikus ja erasektoris. Veidi oli taotluse taga ka provokatsiooni: enamik rakendusuuringuid kipub ju ikka olema loodus- ja täppisteaduse valdkonnas. Seda enam olime meeldivalt üllatunud, et SekMo taotlus positiivse otsuse sai. Sotsiaalteaduste doktoritest on eri organisatsioonides väga palju abi näiteks protsesside analüüsimisel ja tõhusamate lahenduste väljatöötamisel. Sellepärast oligi tore, kui ERR leidis, et neil on just meediadoktorit vaja.

REKLAAM

LK 19

KASEKÄBI Impordime tootjatelt

PUIT- JA KÜTTEMATERJALE

ning muid tootegruppe vastavalt tellija soovile Venemaalt, Valgevenest, Lätist, Leedust, Ukrainast.

Osutame veoteenust

multiliftauto, külmikauto ja tagaluuktõstukautoga, autokraana teenust. www.kasekäbi.ee • Tel 5668 3202 • kasekabi@gmail.com

LK 20

SISUTURUNDUS

Margus Ansu

LK 21

Tervise-TAKi täppismeditsiini labori juhataja Kaarel Krjutškov äsja rahvusvahelise usaldusvääruse saavutanud meditsiinilaboris, kus kõik Niptify testid analüüsitud saavad.

TA R T U T E A D U S PA R G I A A S TA E T T E V Õ T E – A S T E R V I S E T E H N O L O O G I AT E A R E N D U S K E S KU S

TERVISE-TAK ANDIS ERIOLUKORRA AJAL RASEDATELE MEELERAHU

V

iimane aasta on olnud suuremale osale ettevõtetest paras proovikivi – üle ilma liikvele läinud koroonaviirus seadis kõik seni kindel tundunu kahtluse alla. DNA-proovide ja mitmesuguste testide väljatöötamisega tegelev AS Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus ehk TerviseTAK suutis aga keerulisest ajast hoolimata areneda ja kasvada ning uutesse ruumidessegi kolida.

Nõuetele vastavad ruumid ja kaitstud NIPT-metoodika tõid kaasa meditsiinilabori akrediteeringu, mis annab Tervise-TAKi laborile rahvusvahelise usaldusväärsuse.

Just see on üks põhjustest, miks Tartu teaduspark valis selle firma oma aasta ettevõtteks.

PEA SADA PROTSENTI Et haiglad on juba kahel kevadel olnud koroonaviirusega nakatunutega üle koormatud, lõi Tervise-TAK koostöös haigekassaga lahenduse, mis on paljudele meelerahu toonud. Nimelt said kõik rasedad teha haigekassa kulul Niptify testi. Eriolukord ja suletud lennuliiklus näitas, kui oluline on riigisisene täppismeditsiin, mis ei sõltu välismaistest laboritest. «Eriolukorra ajal võttis meditsiiniõde rasedalt vereproovi, mis saadeti kulleriga Tervise-TAKi laborisse. Kontakt meditsiinitöötajaga oli minimaalne ning ära jäid ka ämmaemanda külastused ja ultraheliuuring,» selgitas

KELLY KUKIN

kelly.kukin@postimees.ee Tervise-TAKi täppismeditsiini soomhaiguserisk. «Tegelikult labori juhataja Kaarel peaks tegema DNA-põhise Krjutškov. ja kõige täpsema uuringu Ettevõte alustas testi palju varem ja esimese pakkumist juba 2018. testina, et hoida ära aasta septembris, aga põhjendamatut ootaNiptify tõeline tulemist, stressi ja kaasneproov oli eriolukorra vaid kulusid nii patsienKüsimused on erinevad, tõttu mullu. Niptify anadile kui ka haigekassakuid DNA on ikka DNA, le,» jätkas Krjutškov. Sellüüsib raseda vereproovi põhjal tervet loote genoolist lahendust on mitmes selgitas Kaarel mi ning tuvastab neli peariigis juba edukalt rakendaKrjutškov. mist kromosoomhaigust ehk tud.

Downi, Turneri, Edwardsi ja Patau Alates turule tulekust ei ole sündroomi ligi sajaprotsendise täpsuseTervise-TAK testi hinda tõstnud ehk see ga. on püsinud sama viimased kolm aastat.

Ehk kui lootel on üks neljast kõige sa«Tulevase lapse sõeluuring ei tohi olla pegedamini esinevast kromosoomhaigusest, rekonnale luksuskaup,» tõdes Krjutškov. saab perekond selle teada juba raseduse Ta lisas, et on pannud mängu kõik oma algfaasis. Krjutškovi sõnul ei ole seni Nipteadmised geenitehnoloogiast, et kvalitifyl jäänud ükski neist neljast haigusest teetne meditsiiniteenus oleks tõusvate märkamata. hindade ajal kättesaadav võimalikult palIdee pärineb Madalamaadest, kus kõik judele. Selle nimel pingutab Tervise-TAKi lapseootel naised saavad DNA-põhise ehk arendusmeeskond. kõige täpsema sõeluuringu juba varases Eelkõige terviseettevõttena pakub Terraseduses. Niptify on ennast igati tõestavise-TAK viljatusravi patsientidele ka pernud ning selle võimaldamist kõigile rasesonaalmeditsiini testimise võimalust. Seldatele peaks kaaluma ka Eestis, ütles leks analüüsitakse beReady testiga emaka Krjutškov. limaskesta koeproovi, et suurendada embrüo pesastumise ja raseduse saavutamise tõenäosust. Kuigi koostööd tehakse MITTE LUKSUSKAUP kõigi Eesti viljatusravi kliinikutega, on sellel testil lai rahvusvaheline turg.

Tänavu rahastab haigekassa Niptify testi Lisaks meditsiinivaldkonna testide välvaid kuni 15 protsendile lapseootel naisjatöötamisele plaanib Tervise-TAK veel tätest juhul, kui neil on tuvastatud kõigi eelnavu tulla turule mee autentsuse tuvastanevate uuringute järel suurenenud krom-

mise DNA-testiga. Seega näib, et ampluaa on seinast seina. «Oleme DNA-analüüsi eksperdid ning seega saame lahendada ka väljakutseid, mis on seotud toiduohutuse ja elustiiliga. Küsimused on erinevad, kuid DNA on ikka DNA,» selgitas Krjutškov.

MESI VÕI SIIRUP Meetesti oleks vaja tarbijakaitsele ja ausate kauplejatele. Sellega saaks teada, kas mees on korjetaimed, mis on Eestile omased. «Kui testitav mesi ei sarnane nende sadade proovidega, mida oleme üle Eesti analüüsinud, siis saame väita, et suure tõenäosusega see ei ole korjatud Eestist.»

Mee autentsuse testiga saab tuvastada ka lahjendatud ja ülemäära töödeldud mett. Kui kvaliteedikontrollis ei suuda labor tuvastada DNA hulka, mis oleks vaja kvaliteetse mee tuvastamiseks, siis saab väita, et mesi on lahjendatud või seda on töödeldud viisil, kus ka DNA kui väga stabiilne molekul on jäädavalt lagunenud ning järele on jäänud vaid magus mass.

Kõige tavalisem ja odavam viis mett lahjendada on suhkrusiirupiga.

Tartu teaduspargist on tuule tiibadesse saanud mitmed teisedki tehnoloogiaja teadusmahukad ettevõtted, nagu näiteks Click & Grow, Skeleton Technology ja SolisBioDyne. «Aasta-aastalt muutub aasta parima ettevõtte valimine raskemaks, kuna kiiresti kasvavaid ja arenevaid ettevõtteid on üha enam,» nentis Tartu teaduspargi juhatuse liige Andrus Kurvits.

LK 22

REKLAAM

DENTALES HAMBARAVI (Tegevusluba L04708 ja L02852)

Tartu Tervisekeskus, Mõisavahe 34c Pakutavad teenused: • konsultatsioon ja raviplaan • esmaabi hambavalu korral • täiskasvanute ja laste hambaravi • hammaste juureravi • implantoloogia • hammaste proteesimine • suukirurgia ja hammaste eemaldamine • 3D- ja panoraamröntgen • suuhügienisti vastuvõtt • hammaste valgendamine • hambakivi eemaldamine • pärlipesu ja soodapesu • hambakaariese profülaktika • suuhügieeni toodete müük

Dentalese hambaravi on Eesti Haigekassa lepingupartner, kehtib täiskasvanute hambaravihüvitis, proteesihüvitis, alla 19-a laste hambaravi on tasuta.

Kliinik on avatud E–R kell 9–17.

Vastuvõtule registreerumiseks helista 5551 0950 või broneeri aeg www.dentales.ee Meie teiste kliinikute kontaktid: RÄPINA Kooli 5, Räpina Tel 5683 4315

KAMBJA Aia 2, Kambja Tel 5647 6062

REKLAAM

LK 23

Lahe Kinnisvara ÄRIPÄEVA TOP1 2021 MÜÜA UUED ENERGIASÄÄSTLIKUD RIDAELAMUD IHASTES

Luikede järv

Maakütte ja A-energiaklassiga ridaelamutes on: 3-4 tuba, saun, terrass, panipaik. Valmivad suvel 2022.

Kogu info maaklerilt: Tero Villik 5812 7432, tero@lahekinnisvara.ee www.lahekinnisvara.ee/ihaste-iirise TELLIGE KINNISVARA MÜÜGI TEENUS:

PETR ZUSKA BALLETT PJOTR TŠAIKOVSKI MUUSIKALE Lavastaja-koreograaf ja libretist Petr Zuska Tšehhi Muusikajuht ja dirigent Risto Joost — Dirigendid Martin Sildos — Taavi Kull Kunstnik Daniel Dvořák Tšehhi — Kostüümikunstnik Pavel Knolle Tšehhi ESIETENDUS 2.10 VANEMUISE SUURES MAJAS

Sten Šois

Piirkonna juht / maakler 5622 2313 sten@lahekinnisvara.ee

Tero Villik

Maakler 5812 7432 tero@lahekinnisvara.ee

Merily Meedla

Maakler 5650 6958 merily@lahekinnisvara.ee

TELLIGE KINNISVARA HINDAMINE:

Grete Laanmets

Kutseline vara hindaja 5683 3576 grete@lahekinnisvara.ee

Egert Tiidor

Kutseline hindaja 5858 5671 egert@lahekinnisvara.ee

Sabine Liias

Kutseline vara hindaja 5593 4477 sabine@lahekinnisvara.ee

Tanel Allas

Kutseline hindaja 5351 5322 tanel@lahekinnisvara.ee

www.lahekinnisvara.ee/tartu

LK 24 Kristjan Teedema

Seitsmeaastane Mattias Annuk vaatab koos ema Riin Tammega kirurgi ebaõnnestunud tööd. Nekrofoobia – hirm surma ja laipade ees.

Oodati pingsalt, millal arv 500 muutub 499ks või 495ks, kuna tuldi ka mitmekesi ja peredega. Paljud loobusid, sest mudilasi ühe koha peal ei hoia.

A A S TA T U R I S M I T E G U – A H H A A K E S KU S E N Ä I T U S « A H H A A , F O O B I A D ! »

ÕUDUSED JA HIRMUD TÕID REKORDI KOROONASUVEST HOOLIMATA

M

itte keegi ei võinud kindel olla selles, et 2020. aasta suvel Tartus avatud näitust «Ahhaa, foobiad!» saadab edu. Soovida võis seda muidugi, sest keda ei erutaks veri, ämblikud, kõrgus, surm, tuli, sõda, äikesetorm… Igaüks kardab midagi, ja see peaks müüma.

Teaduskeskuse Ahhaa ekspositsioonijuht Mihkel Sild meenutas, et foobianäituse idee sündis ühel tavalisel ajurünnakul, mille eesmärk oli planeerida tulevasi näitusi. Mõned väljaöeldud laused ja taustsüsteem viisid mõttele, et foobiatega seotud väljapanekut pole varem tehtud.

«Kulus mõni sekund ning kõik koosolekul olnud kiitsid mõtte heaks,» rääkis ta.

Turundusjuht Kaisa Hansson lisas, et nad tõesti uurisid, kas maailmast leiab ehk mõne vähegi arvestatava eeskuju. Ühe leidsid. See oli Singapuris, aga mitte teaduskeskuses, pigem lõbustuspargitaolises kohas.

TÄIELIK OMALOOMING Ettevalmistustööd algasid 2018. aasta septembris. Kõik eksponaadid ideest kuni teostuseni olid teaduskeskuse enda töötajate looming. 50st välja pakutud hirmuallikast jäi sõelale 25, arahnofoobiast (hirm ämblike ees) pürofoobiani (hirm tule ees).

Avamisaeg sattus päevale keset koroonaajastut. Kui enne koroonat tähendas Ahhaa täismaja tuhandet külastajat, siis 2020. aasta suvel lubati saalidesse vaid 500. Fuajeesse paigutati luger, mis pidas arvestust, kui palju inimesi on läbi elektrooniliste väravate näitustealale sisenenud ja kui palju väljunud ning milline on hetkeseis.

AIME JÕGI

aime.jogi@postimees.ee Rahvas seisis fuajees järjekorras. Oodati pingsalt, millal arv 500 muutub 499ks või 495ks, kuna tuldi mitmekesi ja peredega. Paljud loobusid, sest mudilasi pikalt ühe koha peal ei hoia.

Kõigest hoolimata tõi 2020. aasta juulikuu Ahhaale kuurekordi – 45 000 külastajat! Varasematel aastatel polnud ükski kuu niisugust arvu näidanud. «Enamasti kõigub see 10 000 ümber,» märkis Kaisa Hansson.

Foobiad jäid üles 2021. aasta veebruarini, veidi kauemaks kui ajutised näitused tavaliselt, aga seda just publiku huvi silmas pidades. Ja said oma kontole kokku 115 697 külastajat, jäädes ainult 10 000 võrra maha pingerea esimesest näitusest «Dinosaurused vallutavad Tartu!». See oli Ahhaas 2014. ja 2015. aastal ning seda käis vaatamas 125 375 inimest.

HIRME JÄTKUS ENDALEGI «Foobiate edu oli ootamatu tõesti,» meenutas Kaisa Hansson veel. «Meil endal oli kahtlusi mitmeid. Mõtlesime, et inimesed on pärast koroonaehmatust tardumuses.

Kodudest igatseti välja tulla küll, aga samavõrd ka peljati. Välisturistid puudusid täiesti. Ettevalmistusperioodil olime leiutanud reklaamlause: «Tule, kui julged!»

Avamise ajaks oli maailmas üks hirm rohkem kui varem – koroonahirm. «Tule, kui julged!» kõlas hoopis teistmoodi, kui oleksime soovinud.»

Siis otsustasid ahhaalased, et nad panustavad nimme jubeduste ja verd tarretama paneva stiili peale. Ei hoia end reklaamides tagasi ega loobu oma lausest.

«Aga see oleks võinud olla libastumine,» ütles Kaisa Hansson.

Siiski hääletasid inimesed näituse poolt ja tulid kõikjalt Eestist seda vaatama.

Mitte ainult pered, vaid ka täiskasvanute seltskonnad ilma lasteta. Mitte keegi ei

tea, milliseks oleksid külastajaarvud kujunenud siis, kui piiranguid poleks olnud.

KÕIGE ERUTAVAM Kaisa Hansson arvab, et kuigi inimeste kõige levinumad hirmud on ämblikud ja pimedus, sai populaarseks just maavärinatuba. Foobiate näitus on ammu läbi, asemel «Ahhaa, gravitatsioon!», aga maavärinatuba on leidnud koha Ahhaa püsiekspositsioonis. Igaüks, kes peasaalile läheneb, kuuleb rappumist ja külastajate kiljumist.

Mis sai teistest eksponaatidest, millest suur osa on ju tipptehnoloogilised saavutused?

«Need on meil kokku pakitud ja ootavad kosilasi,» vastas Kaisa Hansson. «Saame neid välja rentida või isegi müüa. Paraku on turg praegu vaikne, pikki plaane ei tehta kuskil.» Foobiate näitus ootab oma uut aega.

FoMO (fear of missing out). Mida mõtlevad inimesed pärast avariid, mil nad kõik on õnnelikult terved?

Neid mõtteid oli näitusel kuulda.

Turundus- ja kommunikatsioonijuht Kaisa Hansson kontrollib haisuandurit. Olfaktofoobia – hirm lõhnade ees.

LK 25 T Ö Ö TA J A D

TIPP 50

TARTU LINN 2020

1.

2.

3.

Tartu ülikool

Tartu Ülikooli Kliinikum SA Eesti maaülikool

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

Olerex AS Go Bus AS Playtech Estonia OÜ Tartu Tarbijate Kooperatiiv TuÜ Tartu Kiirabi SA Teater Vanemuine SA edukas Eesti Hanza Mechanics Tartu AS ettevõte 2021 Palmako AS Tartu vangla Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet Tartu kutsehariduskeskus Tartu linnavalitsus A. Le Coq AS Decora AS Lasita Maja OÜ

711 680 547 536 517 467 463 431 408

387 357 353 350 263 256

4 735 4 671 982

19. Haridus- ja teadusministeerium 20. Bigbank AS 21. Kroonpress AS 22. Tartu maakohus 23. Gustav Cafe OÜ 24. Tarmetec OÜ 25. Km Element OÜ 26. Rahvusarhiiv 27. Salvest AS 28. Eesti Rahva Muuseum 29. Eesti Leivatööstus AS 30. Eesti Agrenska Fond SA 31. Eekbl – Valduste OÜ 32. Estiko – Plastar AS 33. 12560626tmb Element OÜ 34. Finnair Business Services OÜ

252 246 234 234 207 201 195 192 185 179 167 166 161 159 156 154

35. Hariduse Edendamise SA 36. Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus SA 37. Tartu Herbert Masingu kool 38. Torm Metall OÜ 39. Tartu tervishoiu kõrgkool 40. Tartu hooldekodu 41. Eesti Teadusagentuur SA 42. Medita Baltics AS 43. Heino Elleri muusikakool 44. Tiksoja Puidugrupp AS 45. Ravimiamet 46. Kodumajatehase AS 47. Veterinaar- ja toidulaboratoorium 48. Bd Design AS 49. Rain Transport AS 50. Riigikohus

148 148 142 140 137 124 123 123 122 120 119 117 116 113 112 111

TARTUMAA

1.

2.

3.

768 378 360

Enics Eesti AS

Sebe AS

Foxway OÜ 4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

Saint-Gobain Glass Estonia Se

314

Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS Elva tarbijate ühistu Maarjamaa hariduskolleegium Promens AS Tartu Terminal AS Nõo Lihatööstus OÜ Elva vallavalitsus Tartu vallavalitsus Estover Piimatööstus OÜ Rait AS Mayeri Industries AS Respo Haagised AS Alpter Grupp OÜ Liistuvabrik OÜ Grüne Fee Eesti AS

290 275 242 229 196 187 180 167 167 159 147 144 136 125 123

20. Peipsiääre vallavalitsus 21. Tartu Agro AS 22. Elva Haigla Tm SA 23. Elva gümnaasium 24. Eesti lennuakadeemia 25. Plantex AS 26. Ülenurme gümnaasium 27. Marepleks OÜ 28. Nordic Digital AS 29. Kastre vallavalitsus 30. Lähte ühisgümnaasium 31. Arens AS 32. Stenströms Skjortfabrik Eesti OÜ 33. Avatar OÜ 34. Kõrveküla lasteaed Päikeseratas 35. Elva Teenused SA

123 122 122 115 114 106 103 102 101 100 88 87 87 84 84 83

36. Baltic Connexions OÜ 37. Sillaotsa kool 38. Maxilla AS 39. Elva Laste- ja Perekeskus SA 40. Kambja vallavalitsus 41. Klarvinduer OÜ 42. Tarmeko Spoon AS 43. Luunja vallavalitsus 44. Rõngu Pagar OÜ 45. Eesti Maaelumuuseumid SA 46. Weekend Club OÜ 47. Soinaste lasteaed Laululind 48. Vara Saeveski OÜ 49. Seicom OÜ 50. Greif OÜ

82 82 81 77 75 75 74 67 67 66 66 66 65 65 64

LK 26

PANDEEMIA PÕNTSUST SAI VAIKUS ENNE TORMI

D

HENN UUETOA

henn.uuetoa@postimees.ee

egritter on niši-idufirma, mille kamp noori lõi 2016. aastal, nad on välja töötanud pesumasina, mis peseb puhtaks hoopistükkis määrdunud vinüülplaadid. Kui viimase kolme aastaga on ettevõtte käive ja müük tublisti kasvanud, siis tõelise arenguhüppe tõi väikese tagasilöögi järel üllatuslikult pandeemia.

Kui Taniel Põld, Kalver Sild, Jaanus Kalde ja Uku Püttsepp aastate eest ettevõtte lõid, kulus palju aega vinüülplaadi puhastamise masina prototüübi loomisele. Suurem läbimurre tuli 2018. aastal tänu ühisrahastusplatvormile Indiegogo. Sealt leiti kliendid, kes nõustusid masinaid ette ostma. 2019. aastal avati juba veebipood ning nišitoode hakkas tuntust koguma.

Kui 2019. aastal oli Degritteri käive alla 400 000 euro, siis möödunud aastal juba ligi 1,5 miljonit. Just pandeemia ajal kiire muutustele reageerimine oligi põhjus, miks Degritter tänavu silmapaistvaima idufirmana tunnustust leidis.

«Nad on pärast mentorprogramme edukalt suutnud oma potentsiaali raken-

dada ja müügikäivet mitmekordistada.

Hea näide sellest, et Eesti iduettevõtted suudavad olla edukad nii tarkvara- kui riistvaratoodetega,» selgitas valikut Startup Day kogukonna arendusjuht Ermo Tikk.

Ärajäänud puhkusereiside ja ürituste asemel avanes inimestel võimalus senisest enam investeerida kodustesse hobidesse.

INVESTEERING HOBIDESSE Kui eelmise aasta kevadel maailm lukku läks, seiskusid umbes kuuks ajaks tarned ja katkesid tellimused. «Oli väike šokk, ka edasimüüjad tegid hetkeks pausi ja olid äraootaval seisukohal,» märkis Degritteri äriarenduse juht Taniel Põld. Peagi selgus aga, et pandeemia kiuste saab äri jätkata, ning veelgi enam, tellimuste arv hakkas kasvama.

Põllu hinnangul on suurema nõudluse taga olnud tõsiasi, et ärajäänud puhkusereiside ja ürituste asemel avanes inimestel võimalus senisest enam investeerida kodustesse hobidesse. «Meie masin sobib selleks suurepäraselt,» ütles ta.

Umbes samasse aega jäid aga ka ülemaailmsed tarneraskused ning toorainet oli keerukas saada. Nii on nõudluse täitmist mõningal määral mõjutanud näiteks see, et puudus on silikoonkiipidest ning et paarikuised tarned on vahel veninud isegi ligi aasta pikkuseks.

Kuigi olukord Põllu sõnul vaikselt taastub, on tellimuste järjekorrad siiani kerge ooteajaga. «Suurt ladu me kohapeal just ei hoia,» märkis ta.

Olles ettevõttega laienenud Ameerikasse ja Lääne-Euroopasse, tõdes Põld, et

Degritteri meeskonnal on läinud õnneks turgu hästi tunnetada ja seetõttu on ettevõtte kurss püsinud ootuspärane. Pildil Uku Pütsepp, Kalver Sild, Kätlin Verbu ja Hindrek Reiman.

sealne müük on jõudmas turu maksimumini.

PILK AASIASSE Seevastu on omajagu kasvuruumi Aasias, kus koroonaviirus on olnud laastavam ning tarned viibinud. «Näiteks Hiina võttis maskide kiiremaks tootmiseks ajutiselt enda kontrolli alla tehased, mis meile ultrahelielemente toodavad, ning sealsed tarned peatusid kolmeks kuuks,» iseloomustas ta.

Kui Ameerika on Degritterile kasulik eelkõige sealse tugeva keskklassi poolest,

kus paljud on valmis suuri summasid hobidesse investeerima, siis Aasia eeliseks on selle suur rahvaarv. Nii leidis Põld, et kuigi protsendilt on keskklassi kuulujaid seal vähem, on näiteks Hiina ja LõunaKorea üldpotsentsiaal suurem kui läänes.

Lisaks tarnete laiendamisele käib Degritteris endistviisi hoogsalt tootearendus.

Küpsemas on masina uus mudel, mis peaks senisega võrreldes tulema efektiivsem ning seetõttu ka veidi parem ja kallim.

Põld loodab, et see valmib uue aasta esimeses kvartalis ning jõuab siis paari kuuga ka turule.

Margus Ansu

S I L M A PA I S T VA I M I D U E T T E V Õ T E – O Ü D E G R I T T E R

Ideaalselt lähedal.

Parim valik Apple seadmeid ja hoolduskeskused ootavad Sind Lõunakeskuses ja Tartu Kaubamajas.

LK 28

REKLAAM